_____________________________________________________________
License: Creative Commons Attribution 2.5 South Africa
URL: http://creativecommons.org/licenses/by/2.5/za/

Name and version: NCHLT Clean Siswati Text Corpus v2.0

Attribute work to: South African Department of Arts and Culture & Centre for Text Technology (CTexT, North-West University, South Africa)

Attribute work to URL: http://www.nwu.ac.za/ctext 
______________________________________________________________

<fn>07060416151006.txt</fn>
Kusebenta ngendlela lefanele kwemabhizinisi embuso (State Owned Enterprises) kungumgogodla wentfutfuko yelive. Bumetima ekuvisiseni umnotfo wemhlaba nekuntjintjantjintja kwawo, emandla etimakethe kanye nekwehla nekwenyuka kwekusiswa kwemnotfo ngemave emhlaba kuphosa incabhayi kulamave njengobe etama kufeza tinhloso tawo tekufukula iminotfo yawo. Ngaleyo ndlela-ke sesincume kusebentisa emandla ebuniyo bembuso etingonini letimcoka tetemnotfo kucinisekisa kutsi tiphumelela sikhatsi lesidze tinhloso temasu ekuhlela kwetfu.
Emabhisizinisi embuso kufanele angenise imali futsi akwati kutigcina asebenta kahle kute akwati kuheha tinsita etimakethe tetimali tavelonkhe netasemaveni emhlaba. Nanoma kulungile kutsi umbuso uwasite ngetimali tekucalisa umsebenti lamabhizinisi embuso, uphindze usite nangakuletinye timo, kufanele kutsi emva kwaloko lamabhizinisi engetele kuloku lokufakwe ngumbuso ngalemfalakahlana lewayingenisako kanye naloku lakutomula etimakethe tetimali.
Kubaluleke kakhulu kutsi emabhisinisi embuso agcine imisebenti yawo yawonkhe malanga ihamba kahle. Loko kungenteka nangabe kunebuphatsi lobuvutsiwe, kunetisebenti letinemakhono netinsita letibucakacaka lokusecophelweni lelisetulu. Ngekubambisana emabhizinisi embuso angenta umehluko lomkhulu emnotfweni welive asebentisa tinhlelo tekutjala umnotfo, tekutfutfukisa emakhono etisebenti, tekucubungula kanye netentfutfuko.
Njengobe umbuso unesifiso sekutsi imiphakatsi incutfule embonini yedayimane lapha eNingizimu Afrika, umbuso sewucoke i-Alexkor kutsi isebentele kufeza lesifiso. Kepha noma kunjalo mibili imisebente lesemahlombe e-Alexkor, futsi yomibili ibaluleke kakhulu kute kufezeke tizatfu letimbili tentfutfuko. Sizatfu sekucala sekutsi i-Alexkor icinisekise kutsi umphakatsi wase Richtersveld uba mdzibi munye nemisebenti yentfutfuko yawo. Sesibili ngulesisandza kuvela kepha naso seyame kakhulu kulesi sekucala. Sona-ke sekutsi imise sisekelo sekuhlela kahle i-Namaqualand Diamond Fields. Kepha indzaba yekufuna kubuyiselwa umhlaba kuleyandzawo seyibeke i-Alexkor esimeni setimali nekusebenta kahle lesingakaphephi nalesingakatinti. Sikhatsi siyahamba, futsi nasolo kungabi nasisombululo masinyane, sitabate lokunye lesingakwenta ngaphandle kwekutsi siyimise sikhatsi lesingatiwa leminye imisebenti siphindze siyilahle yonkhe imphahla letabate umsebenti ngendlela yekuyitsengisa.
Sicambe i-Infraco kute sicinisekise kutsi sisungula luhlaka lwekuchumana lolunemgogodla locinile. Akusesimelula kuncintisana nalabanye balingani emkhakheni wemnotfo welwati ngaphandle kwelusito lwendlela yekuchumana lebita kancane, leyetsembekile nalesetjentiswa emhlabeni citsi saka. Kunemabhizinisi labengabakhona angenise umnotfo kulelive, kepha awekho ngobe angeke akwati kumelana nekubita kwaletinhlelo tekuchumana lesinato. Kukhula kwemnotfo weNingizimu Afrika kukhungatfwa kuba khona kwetinhlelo tekuchumana letidulile tibe tingasebenti ngendlela leyetsembekile.
Entsengisweni yemphahla lebe ingasenamsebenti, sicongelele sizumbulu setigidzi letingemakhulu lamane (R400m). Lowo msebenti wekususa lemphahla yeDenel lengasadzingeki utawuphotfulwa emnyakeni-timali wa 2007/2008. Umsebenti wekufakwa kweDenel ngaphasi kwelitiko-tsite uyinjongo lenkhulu lesifuna kuyifeza, kantsi litiko lami, yona i-Denel kanye nelitiko letekuvikela siyasebentisana mayelana nalomklamo. Ekutsengweni kwemphahla yelitiko letekuvikela, sesinike timboni takuleli tinkhontileka letinyenti. Letinkhontileka tifaka ekhatsi inkhontileka yemsebenti wekwakhiwa kwencola yekulwa, i-Hoefyster Infantry Fighting Vehilcle, kanye neyekutfutfukiswa kwemcibisholo wemphi i A-Darter Missile. Kutfutfukiswa kwe Oryx nako kuseta. Letinkhontileka tekucala leti letingaphasi kwaR400m tiyachubeka nekuvulela imboni yetekundiza jikelele ematfuba.
Esikhatsini lesitako i-Denel itawuhola umklamo wekusukunyiswa kwetimboni tekukhicita letitawutsatsa kusetjentiswa bucakacaka bemishini lokusecophelweni lelisetulu nelwati tikufake kuwo wonkhe umkhakha wekwakha nekukhicita kulelive.
I-Eskom imemetele kutsi ifake sizumbulu lesingu R150 billion eluhlelweni lwayo lwekutjala umnotfo kulesikhatsi lesiminyaka lesihlanu letako. Kutawutsi kungakashayi inyanga yeNhlaba (June) lonyaka, tikhungo tekuphehla gezi letamiswa tibe setisebenta, i-Eskom itakwati kuphehla gezi lolinganiselwa ngetulu kwa 36 300 Mega Watts, naloku angahle abemncane lotawubekwa etsala. Litiko lami litawube likucaphe ngelalohheya kuchubeka kwalomsebenti , kanye nekucinisekisa kutsi live lihlala liphakelekile ngagezi. Sisacocisana ne-Eskom, i-DME ne-Nersa kutsi sicalise kushicilela umbiko lotawatisa ngesimo sekwenela kwagezi.
Kulesikhatsi lesitako i-PMBR itawususa phasi umsebenti wekwakha imboni letawukhicita emafutsa, i-Pilot Fuel Plant ePelindaba, iphindze igcugcutele kuphasiswa kwemklamo wekwakhiwa kwesikhungo sekucala ngca sekuphehla gezi eNshonalanga Kapa. Tinkhapani letivela ngaphandle tiyachubeka nekukhombisa inshisekelo, kantsi khona lapha ekhaya i-SASOL ivete kutsi icocisana ne-PMBR mayelana nemiklamo leminyentana yetinsita tekuphemba kushisa lokusetjentiswa etimbonini. Kunenchubekelembili lenkhulu leseyentiwe ekucondziseni luhlelo lwe-Eskom lwe PWR kute luhambisane naleti tetfu te Generation IV. Loku kutawandzisa ematfuba ekutsi bucakacaka lobusemcoka butfolakale khona lapha eningizimu Afrika kute nalelive lincintisane futsi lisebentisane nalamanye kulesikhatsi sesimanje manje sekusetjentiswa kwenuzi nakuphehlwa gezi.
Emehlo sesiwabukise ekuphotfulweni kwetidzingo tekusita ngetimali nekuntjintjwa kwendlela yekungenisa imali yalelisu lekugucula i-SAA kute ikwati kwetsembela etimali tayo. Kutawudzingeka nekutsi kube netingucuko letentiwako ekhatsi ku-SAA. Loku kutawufaka ekhatsi kwentiwa kweluhlu lwetikhulu letisetulu luvisiseke kahle, kuletfwe labanye balingani kulemboni kuphindze kususwe imisebenti lengasadzingeki. Kwanyalo kusakhulunyiswana netinyonyane.
Naloku lenkhapani inesabelo lesingemaphesenti langemashumi lamatsatfu ekukhicitweni kwetingodvo, ingenisa 2.5% kuphela emnotfweni lofakwa ngulemboni, iphindze icashe tisebenti letingu 3.5%. Ngaleso sizatfu ikhabinethi seyiphasise kutsi ayitsengiswe lencenye yayo yekugcina lesele, i-Komatiland Forests.
Kumnyaka timali wa 2006/07, libhodi lebacondzisi laphasisa lisu leminyaka lesihlanu lekutjala imali lenguR64.5 billion. Lelisu libuyeketiwe nga 2007/08 kantsi imali leyo seyikhula yayofika ku-R78 billion. Ngalokutjalwa kwalemali bekuhloswe kukhulisa imisebenti yemivila lehambisa insimbi nemalahle, kwenta ncono takhiwonchanti tetikhumulo netiteshi kanye nekwenta ncono liphayiphi lelisuka eDurban liya eJozi. Sisebentisana nelibhodi, sisesemsebentini wekudvweba luhlaka lwekusebentisana ekusebentiseni lesikhumulo lesisha sema-container lesisakhiwa eNgqura, futsi sisetawucacisa imininingwane kungesikudzala.
Kukhula kwekudzingeka kwetimphahla letinkhulu sekubangele kutsi kube matima kutichicita leto timphahla. Ngekusitwa luhlelo lwekutfutfukisa kukhicita, i-CSDP, sihlose kutfutfukisa umkhakha webakhiciti kuleli.
Kudzingeka kutsi sicinisekise kutsi iyatfolakala imphahla yekusebenta kubakhiciti, kantsi loku kungaba yimphumelelo nasingatfutfukisa bakhiciti bayo bakuleli. Kepha noma kunjalo kukhicitwa kwaleyo mphahla kufanele kube secophelweni lemhlaba ngentsengo nangekhwalithi. Ngekusebentisana nelitiko letemfundvo, i-JPF, litiko letetisebenti, emaSETA latsintsekako kanye netimboni tembuso setama kubuka tifundvo, emakolishi netifundziswa letitawukhona kuphotfula tifundvo tabo temsebenti etindzaweni temsebenti etimbonini tetfu ngembi kwekutsi tiyohlolelwa emakhono. Kusafundvwa ngeliphayiphi lelibuya ePhalaborwa. Lomklamo we-Afrika utawuveta ematfuba kulivekati lapho emabhizinisi ahulumende eNingizimu Afrika angaba lusito kulomklamo wentfutfuko.
<fn>08022110451006.txt</fn>
Ngivumeleni kutsi ngifisele bonkhe bahlonishwa labamalunga eliphalamende umnyaka lomusha lonentfokoto nalonetitselo, ngalokuhlala lokuphelele kweliphalamende kwelihlandla lesitsatfu lokulandzelwa kwekugcina lapho kuba khona inkhulumomphikiswano yeminyaka yonkhe lemayelana nesimo sembuso wetfu.
Nginelitsemba lekutsi umnyaka wa 2008 utakuba ngulomunye weminyaka lebabatekako entsandvweni yetfu yelinyenti, njengobe sisebenta ngekubambisana ekufezeni sifiso sebantfu bakitsi sekutsi batfole imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu. Loku ngikusho ngobe, ekwenteni kwetfu silinganiso, akukevami kutsi sive sidvose yonkhe imisipha sisiphalate kute sifeze emaphupha aso. Lamuhla loku sekungumyaleto lesesigidlabetwa wona ngumlandvo wetfu.
Esikhatsini lesimalanga lasiphohlongo latako, mhlaka 16 enyangeni yeNdlovana, utawube enta iminyaka lengu 92. Ulindzele licinisa njengesipho sakhe selusuku lwekutalwa kwakhe. Ngiyambonga ngekutihlupha kwakhe kutsi abe natsi lamuhla, ngitsemba kutsi ngete samjabhisa. Ngitsatsa lelitfuba futsi ngibongele Mengameli Nelson Mandela, longulomunye webasunguli bentsandvo yetfu yelinyenti, lotawube ahlanganisa iminyaka lengu 90 mhlaka 18 Kholwane kulomnyaka.
Tonkhe letivakashi letihloniphekile, letimele inkhumbulo nelitsemba, ngekubakhona kwato tisikhumbuta kutsi umsebenti wetfu kugijima umjaho wekutalwa kabusha lokuchubekako kute liphupha lemphilo lencono labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika lifezeke. Nembala, bamele kuhalalisela umoya longapheli webantfu bakitsi, baphindze baphose inchabhayi kitsi sonkhe kutsi sente ngetindlela letingacekeli phasi nome letingajabhisi kuloko lokulindzelwe bantfu.
Sisedvute nekucala umnyaka wekugcina locwebe wetimali nalongoweliphalamende nahulumende lokhona kungunyalo longowesitsatfu wentsandvo yelinyenti lokutawutsi ngemuva kwawo sibambe lukhetfo jikelele lwesine. Ngaloko hulumende ubuyekete libanga lesesilihambile ekwetfuleni lesatfunywa kona bantfu nga 2004. Ngiyajabula kusho kutsi nembala sente lokunyenti ekwetfuleni lesatibophetela ngako kubantfu nga 2004. Nanobe kunjalo, akungabi ngulokungakalindzeleki, kuyacaca kutsi sisesenemsebenti lomnyenti losasele lokusamele siwente.
Ngekubona kutsi sewuya ngasemaphetselweni esikhatsi latfunywe ngaso, Hulumende uncume kutsi kumele ente inhlanganisela yetihloko tetintfo letibalulekile lokumele abukane nato ngendlela yelikhetselo, asebentisa letihloko njengetintfo letinonophisa inchubekelembili ekufezweni kwetinhloso bantfu labasitfume kutsi sitente.
Ngekujabula, lenkhulumo leyetfulelwa sive inginikete litfuba lekubikela liphalamende nesive ngetihloko tetintfo letibalulekile letingu 24, leti malunga lahloniphekile latatititfola kuwebsayidi yaHulumende elivikini lelitako. Kukhonjwa kwetihloko tetintfo letibalulekile kusho kutsi tonkhe totintsatfu tinhlaka tahulumende, kuvelonkhe, kutifundza nakubohulumende basemakhaya, emazingeni lasetulu nawekuphatsa, sitibophetela kutsi sitawusebentisa lesikhatsi lesincane lesisele kutsi sisebente ngemandla kufezekisa inhloso lebalulekile yekwenta ncono timphilo tabo bonkhe bantfu bakitsi.
Luhlelo lwetfu lonkhe lwekuphatsa lutibophetela ekutsaneni kulesikhatsi lesisele, lutawusebenta ngekutikhandla kufezekisa tintfo letibalulekile Kusebenta Ngalokungaketayelekile! (Business Unusual) Sikhuluma ngekusebenta ngalokungaketayeleki singabhekisi etingucukweni temigomo levele ikhona kodvwa sisho mayelana nekwetfulwa kwalemigomo ngekunonopha, ngalokukahle nangalokuyimphumelelo, kute timphilo tebantfu bakitsi titewuntjintja tibe nguletincono, ngekushesha kunekuba kutsatse sikhatsi lesidze.
Kute kucinisekiswe kutsi loku kuyenteka; sitsatse tinyatselo letifanele kucinisekisa kutsi lucombelelotimali lwemnyaka lolutawetfulwa yiNdvuna yetetimali ngasekupheleni kwalenyanga lwenta kutsi sikwati kwetfula kwetihloko tetintfo letibalulekile.
kwenta ncono umtselela wetinhlelo tetfu letibhekiswe etindzaweni letibalulekile tetemfundvo nekucecesha kunonophisa kuchubekela embili kwetfu ekufezeni tinhloso tetemphilo tawo wonkhe umuntfu kuvuselela luhlelo lwetebulungisa bemacala ebugebengu kute kuciniswe kulwa kwetfu nebugebengu kuchubeka nekucinisa kusebenta kwahulumende kute kucinisekiswe kutsi unemandla lanele ekubukana netinhlelo tetfu tekutfutfukisa kanye nekwenta ncono kubhekisa kwetfu etindzaweni letibalulekile ngekuya kweluhlelo lwetfu lwebudlelwane nemave emhlaba, ikakhulukati kuletinye tindzaba tase Afrika kanye nasebudlelwaneni beNingizimu-neNingizimu.
Ukwengca nanome ngusiphi sikhatsi, simo lesibukana nesive kanye nelive letfu, kanye nemsebenti lesitibeke wona, uphocelela kutsi sidvose futsi sihlele bonkhe bantfu bakitsi kutsi babe yinyandza, ekwenteni tonkhe tintfo lokumele tentiwe, kuvisisa kutsi, mbamba, sonkhe, ngekubambisana, siphetse likusasa letfu etandleni tetfu!.
Ngalesikhatsi sisebenta ngekubambisana kuyo yonkhe indzawo yelive lakitsi, kumele sikuvisise kutsi loku kumayelana Nekusebenta Ngalokungaketayeleki!
Ngalesikhatsi ngilungiselela lenkhulumo, lomunye emkhatsini kwetfu uphakamise kutsi live letfu beliphephetfwa yimimoya lenemandla levundlako leyente kube matima kubukela embili kutsi live letfu litawube likhuphi kusasa.
Bekutikhatsi letinhle, bekutikhatsi letimbi, bekungumnyaka webuhlakani, bekungumnyaka webuwula, bekusikhatsi sekucala sekukholwa, bekusikhatsi sekucala sekungakholwa, bekusikhatsi semnyaka sekukhanya, bekusikhatsi semnyaka sebumnyama, bekusikhatsi sekutfwasa kwelitsemba, bekusikhatsi sebusika bekuphelelwa litsemba, besinako konkhe embi kwetfu, besite lutfo embi kwetfu, sonkhe besiya ezulwini, sonkhe besiya kulolunye luhlangotsi ngalamafishane, sikhatsi besifana naleso sanyalo, kutsi letinye tishayamtsetfo taso tiloku tigcizelela ekutfolweni kwaso, ebuhleni nasebubini, ngelizinga lekuchatsanisa lelisetulu kuphela.
Ungabuta kutsi ingabe nami ngiyahambisana yini nalombono, kutsi ingabe nami ngiyakholelwa ekutsaneni singene esikhatsini sekudideka, lapho sonkhe singakwati kutfola indlela, site siciniseko setinyatselo tetfu, sitsambile etinyaweni tetfu, sisaba likusasa! Imphendvulo yami kulombuto itsi Cha! Njengalabanye kuhulumende ngicinisekile kutsi lugogo loluchubekisele embili live letfu eminyakeni lengu 14 leyengcile lusemile nanyalo. Luyachubeka nekusiniketa sizindza lesicinile lokumele sichubeke kuso ngalesikhatsi sivula emehlo etfu sibuke enhlosweni lesifuna kuyifezekisa yekwenta imphilo lencono yabo bonkhe bantfu bakitsi. Ngako kumele sonkhe sivuselele kutinikela kwetfu ngalesikhatsi sisendleleni yekutama kwenta sive setfu kube ngulesiphumelelako.
Nanobe kunjalo, njengawo onkhe emalunga lahloniphekile, ngiyati kutsi linyenti emphakatsini wetfu lihlushwa kungakhululeki kwekutsi live letfu litawube likuphi kusasa. Likhatsateke ngetintfo tesive letiphutfumako lapho live letfu libukene khona nekuphatamiseka lobekungakalindzeleki ekuphakelweni kwemandla agezi.
Bakhatsateke ngentfutfuko letsite emnotfweni wetfu, ikakhulukati kwenyuka njalo kwentalo yemali lebolekwa emabhange, kwenyuka kwemanani ekudla nephethiloli, lokuyintfo lechubekiselembili kuphuyisa ikakhulukati labo labaphuyile. Labanye emkhatsini walaba bakhatsateke ngaloko lokungaba nemtselela emnotfweni wetfu ngekwetfuswa kuma kwemnotfo e Melika.
Bakhatsatekile ngekutsi ingabe sinawo yini emandla ekuvikela emalungelo entsandvo yelinyenti kanye nemtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti lokube ngumphumela wekubeketela lokunyenti. Loku kubhebhetsekiswa kwandza kwendzaba yekuboshwa kwemkhomishane wemaphoyisa, kumiswa kwemcondzisi weluphiko lwabofecela, kwetfuka lokumayelana nekwesabela kutimela kwetebulungiswa nekusebenta kwemtsetfo, kanye netinsolo letimayelana nekungasetjentiswa kahle kwemandla embuso ngetinhloso tetepolitiki. Bakhatsatekile kutsi ingabe live letfu lesatjiswa siphitsiphitsi lesiletfwa sento sebugebengu sekushisa emagumbi esitimela lasitfupha e Tshwane kulenyanga leyengcile.
Nanome bavuma babuye bahlonipha lilungelo lelicembu lelibusako kutsi lilungise tindzaba talo, bakhatsatekile kutsi kumele lichubeke nekudlala indzima yalo njengebasunguli labakhulu beNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengavuni buhlanga, lengavuni bulili nalenenchubekelembili.
Ngalokucacile kungaba kwenta ngekungacabangi nakunganakwa letintfo kanye naletinye bantfu labakhatsateke ngato nome kutichitsa njengaletinye letingayi ndzawo. Inchabhayi lenkhulu kubukana nato ngendlela letawundlulisela umlayeto longiwo kubo bonkhe bantfu eliveni lakitsi kanye nasetigidzini tebantfu e Afrika nasemhlabeni wonkhe lababuka live letfu ngekufuna kwati kutsi kwentekani kulo, kutsi sisatimisele yini ekuchubekeni nekwakha luhlobo lweNingizimu Afrika lenikete litsemba kubantfu bakitsi kanye nakulabanye labangephandle kweminyele yelive lakitsi.
Angisho ngekutigcabha kutsi sikhatsi semlandvo siphocelela kutsi sive setfu sihlangane kunakucala sidvose yonkhe imisipha yemtimba munye kute kubukanwe netinchabhayi letivamile kuvuselelwe liphupha lelisisimamise sonkhe ngalesikhatsi sihamba endleleni lenemanyeva ngalesikhatsi sakha iNingizimu Afrika legcanyiswe ngumtsetfosisekelo wetfu.
Simo lesiphutfumako eliveni lesiletfwa kuphatamiseka ekuphakelweni kwemandla agezi siletsa inchabhayi sivete litfuba kuso sonkhe sive sakitsi kutsi sivete timvo taso kulolubito lesicedza kukhuluma ngalo lwekutsi sihlangane sonkhe sisebente njengenyandza nangekubambisana kute sigcine live letfu lisendleleni lengiyo. Loku kumele kusho kitsi sonkhe kutsi nembala sisesikhatsisi setinchabhayi, kodvwa tinchabhayi lesingabukana nato. Ngobe kusikhatsi setinchabhayi, kuphindze kube sikhatsi sematfuba!
Nembala, tinkhinga lana nguletinkhulu; kute tehlulwe kutawudzinga buhlakani, ikakhulukati ekwetfulweni kwagezi ngemphumelelo nasekulondvolotweni kwagezi, kanye nasekusunguleni letinye tizindza temandla agezi. Kodvwa uma sonkhe singasebenta ngekubambisana kute sibukane nalesimo, sonkhe sitawuphumelela Ngitsemba ngalokubate licala Lesi akusiso sikhatsi sekukhombana ngeminwe, kodvwa sikhatsi sekusebenta ngekubambisana ekutfoleni tisombululo.
Njengobe sekushiwo loku, kubalulekile kutsi sitsatse lelitfuba kwendlulisela eliveni kucolisa kwaHulumende na Eskom ngalenkinga lekhungetse live lonkhe leseyibangele kutsi sonkhe sigcine sesibukana nemphumela wekwabelana ngagezi. Ngitsandza futsi kubonga bonkhe bahlali balelive ngekumelana nekubeketela kwabo ngalesikhatsi sebumatima.
Emavikini lamabili lengcile, Indvuna yelitiko letimbiwa nemandla kanye nendvuna yelitiko lemabhizinisi emphakatsi betfule simo lesiphutfumako lesibukene naso nekutsi yini umuntfu ngamunye langayenta kute simo sibuyele kulesetayelekile. Ngeliviki lelengcile emalunga lahloniphekile atfole litfuba lekubhunga ngaletindzaba.
Ngalokunjalo kwenyuka kwesidzingo sagezi kuleminyaka lemibili leyengcile kwendlule emandla lamasha lesinawo eluhlelweni lwagesi. Umphumela lobe khona ekuphakelweni kwagezi wenta sonkhe lesimo sibe matima kuyo yonkhe indzawo futsi siphatamise kuba khona kwagezi. Kulesimo, kumele sinciphise kuhamba kwagezi lokungakahlelelwa kantsi indlela yekwenta loko nyalo kunciphisa kufunwa kwawo ngaloko kutawucinisekisa kancono kutsi logodliwe uba mnyentana.
Njengahulumende umsebenti wetfu nyalo kuhola nekuhlanganisa live kumkhankaso losebentako lotawubukana nalenchabhayi. Emkhatsini walokunye, kumele sisebentise kuhlupheka lokukhona kungunyalo kute sicinisekise kutsi imiti yetfu kanye nemnotfo kusebentisa emandla agezi ngalokuyimphumelelo.
Kunetinyatselo letivakalako umuntfu ngamunye, likhaya nelibhizinisi labangatitsatsa. Letinyatselo tindluliselwa kubantfu litiko letimbiwa nemandla futsi sonkhe silindzele tiphakamiso longatiniketa wena, njengemuntfu lonenshisekelo ngelive lakhe kute sabelane ngato sisonkhe. Hulumende utawucala kwetfula umkhankaso kucinisekisa kutsi kuba khona kulawulwa ekukhanyiseni, ekushisisweni kwemanti negiza kusetjentiswa emandla elilanga emakhaya, kufaka ekhatsi kuto tonkhe tindlu letinsha naletakhiwako. Sicela emakhaya lakhonako kwenta ngekunonopha acale kusebentisa letindlela tekonga gezi.
Ngaseluhlangotsini lwekuphakelwa kwagezi, Eskom usebenta ngemandla kucinisekisa kusungulwa kwemiklamo lebambisene njengesimo lesiphutfumako. Sitsatsa tinyatselo kwengeta emandla a Eskom ekulungisa. Sinematsimba etimo letiphutfumako labukene netinchabhayi temalahle lasezingeni lelifanele kanye nekuphakelwa kwemalahle yimboni yetimayini futsi sisebentela kunonophisa kuvunywa nekwakhiwa kwemiklamo yethebhani yegesi. Tonkhe letento, natitsetfwe kanye netindlela tekonga gezi, titakwenta ncono tibuye tikhuphule linani lagezi lolondvolotiwe.
Mine ngesingami ngifuna kubonga imboni yetetimayini ngendlela lesisite ngayo kanye nemnotfo ekusombululeni inkinga leyasihlasela mhlaka 24 kuBhimbhidvwane. Sitawusebenta sonkhe ekunciphiseni umtselela longasimuhle letigameko letibe nawo kulemboni. Kusebenta ngekubambisana kanye nekuchumana kutintfo letibalulekile ekubukaneni kwetfu nalesimo lesiphutfumako.
Indvuna yetetimali itawuniketa lwati lolucwebe enkhulumeni yelucombelelotimali ngelusito hulumende lataluniketa emkhankhasweni wekusetjentiswa kwagezi ngendlela lelondvolotako kanye naseluhlelweni lwa Eskom lolwakhiwako.
Sibukene nesimo lesiphutfumako kodvwa singatehlula tinkinga esikhatsini lesifishane. Lesimo sivete licinisa lekutsi sikhatsi sagezi longabiti kakhulu nalochaphakile sifika emaphetselweni. Nanobe kunjalo, nakubukwa sizindza setfu lesikhulu lesinemandla ekuphehla gezi, esikhatsini lesidze lesitako umnotfo wetfu utawuhlala uphakatsi kweminotfo lembalwa lenagezi lotsengekako.
Singumnotfo lonemtfombolusito lwetimbiwa. Ngako kumele sichubeke nekwesekela imboni yetetimayini. Ngete kwagucuka kutsi uma sichubeka endleleni yetfu yekukhula njengelive lelikhicitako, kutawumele futsi sichubeke nekwesekela imboni lehlanganisa tinhlelo. Nanobe kunjalo kubalulekile kutsi wonkhe emabhizinisi asebentise gezi ngekuwulondvolota. Kulicinisa kona kulondvolota gezi kuniketa umnotfo ematfuba.
Ngako asisebentise lesimo lesiphutfumako kucalisa kutsatsa sinyatselo sekucala sekusebentisa gezi ngendlela lenekulondvolota esikhatsini lesitako lesingete sayibalekela. Asicinisekise kutsi tonkhe tandla tikumele kubukana nalolutfuli lolusihlasele, sibe sikhutsatwa ngukutsi simo setfu sidzinga Kusebenta Ngalokungaketayeleki! Lena yindlela lefanako lokumele siyitsatse ngalesikhatsi sichubeka nekulungiselela kubamba imidlalo ye FIFA Confederations Cup nga 2009 kanye nemidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo yanga 2010 letawuba kulelive letfu emalangeni langu 854 kusukela lamuhla. Ngibala loludzaba lolubalulekile lana ngobe tinchabhayi lesibukene nato kungunyalo tente kwekutsi labatsite baphindze batibute kutsi ingabe sitawukwati yini kubamba lemidlalo ngalokuyimphumelelo.
Kunjalo, anginakungabata kutsi sitawufezekisa kutibophetela kwetfu ku FIFA nasemphakatsini wemhlaba webadlali nebatsandzi belibhola letinyawo kutsi sisungule timo letifanele tekubamba imidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo. Umcondvo lesiwutfolako, kuto tonkhe tinhlaka temphakatsi weleNingizimu Afrika nasemaveni amshiya lowa, lovetwa yinchubekelembili lesiyenta onkhe emalanga ngawo onkhe emalungiselelo etfu, munye nje vo Kusebenta Ngalokungaketayeleki: tonkhe tandla tilungiselela 2010! Kumele futsi sicinisekise kutsi sisimamisa lendlela yekusebenta.
Kusebenta ngekubambisana nemabhizinisi neluphiko lwetisebenti, sitawuphindze sisungule ngekunonopha, tinhlelo letibalulekile etincenyeni lapho letinhlelo tingekho khona, njengakutetimayini, nasekutfolweni kwebuniyo betimbiwa, kubasebentisi bemagugu, kutentsengiso ngekubhekisa ekwenteni ncono kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane, tekwakha, timboni leticambako, tekulima kanye nekuhanjiswa kwetilinywa.
Asengiphindze futsi ngigcizelele kutsi sitimisele kwesekela imboni yetimoti futsi sitawucinisekisa kutsi kwesekelwa lokuniketwa lemboni ngaphasi kweluhlelo i Motor Industry Development Programme luhlala lunjalo. Ezingeni lemnotfo lomkhulu, sitawuchubeka nekugcina simo lesesekela kuchubeka kwekukhula nekutfutfuka kwemnotfo kanye nekunciphisa kubuka kuletinye tindzawo.
Kute sinonophise luhlelo lwekwakhiwa kwesakhiwonchanti sitawucedzela kusungulwa kweluhlelo loluhlangene lwesakhiwonchanti, sibe sigcizelela ikakhulukati ekusetjentisweni kwemandla ngalokuyimphumelelo. Loku kufaka ekhatsi tinhlelo letigadziwe temabhizinisi ahulumende kanye nekwendlala tonkhe tinhlelo tesakhiwonchanti, letifaka ekhatsi titfutsi nalokunye kwekutfutsa, emapayipi emandla, buchwepheshe belwati nekuchumana, sakhiwonchanti semigwaco, emanti nagezi, ngekwesikhatsi nangekwendzawo lokukiyo.
Kungena kuletinhlelo, intfo lebalulekile buchwepheshe belwati nekuchumana njengemchubi kanye nemboni ngekwayo. Ngalokufanele, kulomnyaka sitawuphotfula kuniketwa kwemvume nekusetjentiswa kwetinhlelo te-Infraco. Imali seyivele iniketwe i-Sentech kutsi kube ngiyo leba batsengisi be-intanethi lengasebentisi tintsambo kanye nekusita ngetimali kutsi icalise ngekunombola. Ngekusebentisana nalabanye bohulumende evenikati kanye nemabhizinisi asengwace, sitawuphotfula luhlelo lwekwetfula tintsambo letihamba ngaphasi kwelwandle.
Njengobe sekubonakele kutsi kwephuta kwahulumende ekubukeni labo labafake ticelo tekusisa letihambisana netindzaba tekutfolwa kwemhlaba, kuhlolwa kwesakhiwonchanti nemtselela wetemvelo konkhe loku kuletinye tikhatsi kwenta kube nekuma kwebasisi ekutsatseni tincumo, ngaloko sesincume, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, kuchubeka nekusebenta ngekunonopha kusungula sikhungo setincingo lapho labafuna kusisa kanye nahulumende batawutfolisisa khona ngaletinhlelo. Lomsebenti sewuvele ucalile.
Nembala, sikhutsatwa kakhulu timphendvulo letinhle letivela etimbonini tasengwace njengobe tivetwe kutibophetela kwebaphatsi labasetulu betinkhapani letingetulu kwa 70 letibhaliswe eluhlwini lwe Johannesburg Securities Exchange ngekutsi batawusebentisana nahulumende ekubukeni nalenchabhayi yekwesweleka kwemakhono.
Ngetulu kwalomsebenti kulesikhatsi lesitako sitawubeka etulu eluhlwini tinhlelo tekuchubeka nekungenelela kumakholiji emfundvo lechubekako (FET colleges), ema SETA, kuhlonyiswa kwetikolo ngemitfombolusito kuletincenye letintsatfu letisezingeni leliphasi, kutikhulula emsebentini wekukhokhisa imali, nekunonopha ekuceceshelweni emakhono kulabo labasetikhungweni temfundvo letiphakeme.
Ngetulu kwaloko, ngemuva kwekulungisa butsakatsaka eluhlelweni lwetfu lwemfundvo yalabadzala, lesikubone emnyakeni lowengcile, kulenyanga sitawetfula umkhankhaso wekufundzisa sive i Kha Ri Gude (asifundzeni). Loku kutawufaka ekhatsi kuceceshwa kwalabo labatawufundzisa emaklasi alabadzala nensha labangu 300 000 nga 2008.
Enkhabeni yeluhlelo lwetfu lwetemnotfo, kunekubuka futsi kumele kuhlale kunekubuka kutsi ingabe imphumelelo yabo iyasita yini ekwenteni ncono lizinga lemfundvo labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika, kusebenta njengesikhali lesibalulekile eMphini yetfu yekulwa nebuphuya nekunonophisa imitamo yetfu yekufeza tinhloso letinjengekwehlisa lizinga lekwesweleka kwemisebenti kanye nekufeza inhloso yetemphilo yawo wonkhe umuntfu.
Eluhlelweni lwekuniketa bantfu tindlu tekuhlala letisimeme, sesiyakwati nyalo kuniketela ngetindlu letingu 260 000 ngemnyaka, futsi sekwentiwe sivumelwano ne SALGA kumisa kutsengiswa kwemhlaba longabekelwa luhlelo lwekwakhiwa kwetindlu.
Ngenchubekelembili lesiyentako ekungeneleleni lokwehlukahlukene lokubhekiswe ekulweni nebuphuya, siyachubeka nekubukana nebutsakatsaka lobunyenti, lobufaka ekhatsi kulungiswa kwemtsetfo lovivinywako wekuphatfwa nekusetjentiswa kwemhlaba (Land Use Management Bill), kuphotfulwa kweticelo tekubuyiselwa kwemhlaba, luhlelo lwekwesekela labo labatfola umhlaba, kanye nekusungulwa nekwetfulwa kweluhlelo lwekutfutfukisa bantfu etindzaweni tasemakhaya.
Leti nguletinye tetintfo lesitatibuka kakhulu kulomnyaka, siphindze sicinisekise kutsi sihlangabetana nemanani lesitibekele wona. Lokunye lokusetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile kuchaza kabanti ngelicebo lelihlanganisako lekulwa nebuphuya lelibuka ikakhulukati tincenye temphakatsi letihlaselwe kakhulu ngulenkinga. Loku kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati, insha, bantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya nalabahlala emikhukhwini emadolobheni, bantfu labakhubatekile nome labanekugula lokungapholi kanye nalabadzala.
Phakatsi kwekungenelela lokuhlongotwako: kwelulwa kweluhlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile, kusitwa kwemacembu latsite lahlose kusungula ematfuba emisebenti, kudvosa etindleleni tekufunwa kwemisebenti, kwenta ncono imfundvo nekucecesha, kwenta ncono tinhlelo nemphahla emphakatsini lehluphekako, kungenelela lokucondzile emakhaya lahluphekako, nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetikhungo letesekela labasikati kanye naleminye imikhakha. Phakatsi kwalokunye, sitakwenta luhlolo lwekusebenta kwebulili ngenhloso yekwenta ncono tonkhe tincenye letiphatselene nekuhlonyiswa kwalabasikati.
Lokuhambisana nalomsebenti ngumklamo welikhetselo lohlola kungenelela lokudzingekako kute kumelanwe nebantfwana lababondzingasitsebeni labangetulu kweminyaka lengu 14.
Kodvwa sitawuvumelana sonkhe kutsi umphakatsi wetfu ikakhulukati labahluphekile, ngete bamela emacebo netinkhulumiswano kanye netigcawu letifundzisako - nanobe loku kubaluleke kanganani. Kungenelela lokunyenti kusetintfweni hulumende lasavele atentako nanobe tingakahlanganiswa ngalokwenetisako. Ngalokunjalo, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, hulumende uhlose kulomnyaka kucinisa umkhankhaso wekukhomba emakhaya nebantfu labatsite labadzinga kakhulu bese wenta luhlelo lwekungenelela lolutawusita, ngesikhatsi sekungenelela, ekulweni nekuhlupheka kulawomakhaya.
Ngaloku, sitawudzinga Indzawo lenkhulukati yekulwa nemphi yebuphuya sihlanganisa ndzawonye ematiko lanjengalawa; Litiko letenhlalakahle, labohulumende betifundza nebasemakhaya, lekuhwebelana netimboni, letekulima netindzaba temihlaba, lemisebenti yemphakatsi neletemphilo kanye nemahhovisi etifundza nawasemakhaya, latawusebentisana netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nemabhizinisi kute kukhonjwe kungenelela lokudzingekako emakhaya latsite bese kwetfulwa ngalokunonophako.
Kulomnyaka sitawubukana naletinye tintfo letisetulu eluhlwini letibalulekile kulelive ekulweni nebuphuya, ngenhloso yekufaka ekhatsi tekuhlalisana kutemnotfo.
Kunonophisa kwabiwa kwemhlaba ngeluhlelo lolucwebe lwekutfolwa kwemhlaba, kwetfulwa lokuncono kwetinhlelo letesekela tekulima nekusekwelwa kwemakhaya ngekudla, nekwenta ncono sizindza setimali nekufinyelela kwe MAFISA ekuniketeleni ngetikweletu kulomkhakha: kutawubhekiswa etindzaweni lokuhlala kuto bantfu basemaplasini kanye nalabo labanemazinga ekucoshwa lasetulu, sifuna futsi kwenyusa nga 5% ngemnyaka bosomabhizinisi labamnyama ekukhicitweni kwemikhicito lelinywako, kantsi neluphenyomabhuku lwebunini bemhlaba nalo lutawunonophiswa.
Lucombelelotimali lutawuniketa kwenyuswa kwemali yetibonelelo ngekulinganisa iminyaka yalabo labalungele kutfola imali yesibonelelo sebudzala labaneminyaka lengu 60, ngaleyondlela kutawuzuza labadvuna labangaba nguhhafu wesigidzi.
Kucinisa imitamo lesivele icaliwe yekutfola lusito loludzingwa tinhlangano nemabhizinisi lamancane ikakhulukati lafaka ekhatsi labasikati, kube kugcizelelwa ekuniketeleni kucecesha netimakethe, kufaka ekhatsi kutichumanisa netikhungo lesetivele tisebenta.
Sitawuphindze sihlanganise luhlelo kunonophisa kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala letisimeme, ngemitamo lecinisiwe, njengentfo lesetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile, kute kunonophiswe kutfolwa kwemanti, tinhlelo tekuphila kanye nagezi, kute nga 2014, sibe sesinetindzawo tekuhlala letifanele kantsi nawo onkhe lamakhaya afinyelele kuletinhlelo.
Kunonophisa inhloso yetfu yekutsi bonkhe batfole temphilo kufaka ekhatsi kwetfulwa lokucinisiwe kweluhlelo lwelisu lavelonkhe lolubukene nekulwa neligciwane le HIV ne AIDS. Sihlose futsi emkhatsini walomnyaka kunciphisa emazinga ekutfolakala kwe TB kusukela ku 10% kuya ku 7%, kucecesha ngetulu kwa 3 000 webasebenti betemphilo labatawubukana nekulawulwa kwalesifo kanye nekucinisekisa kutsi tonkhe tiguli letinemkhuhlane loweyisa emakhambi tiyayinatsa imitsi lehlulahlukene yekulwa nalomkhuhlane.
Sihlose kucedzela umsebenti locwebe weluhlelo lwekuphepha kutenhlalo, kususela kubachumanisi lasebavele bacalile ngekubambisana kutenhlalo. Njengobe sihlanganisa tandla tetfu sitilungiselela Kusebenta Ngalokungaketayeleki kumele siphindze sicinise inkhulumomphikiswano kuvelonkhe etindzabeni lechaza tsine njengesive.
Ludzaba lwesibili luphatselene nemagama etindzawo, loludzinga luhlelo lokuvunyelenwe ngalo kuto tonkhe tifundza kute sikwati kusungula sizindza lesiba lukhetse lwekuntjintja lesikuhlongotako. Sitawetfula loluhlelo lokuvunyelenwe ngalo madvute nje, lolutawube luholwa ngumkhandlu i South African Geographical Names Council kanye nemakomiti awo etifundza.
Ngalesikhatsi sikhuluma ngeludzaba lwebugebengu ekuhlaleni lokuphelele kweliphalamende ngalomnyaka lowengcile, sivete kukhatsateka lokukhulu ngemazinga ebugebengu, kanye nekutsi kubonakala shangatsi tintfo tiya ngekuba matima kakhulu eluhlangotsini lwekubulawa kwebantfu kwengca kubancono lesikubona kwenteka kusukela satfola intsandvo yelinyenti.
Ngalokunjalo, emnyakeni lowengcile, sitibandzakanye ekukhulumisaneni nabemabhizinisi kanye naletinye tinhlaka temphakatsi, kusungula indlela lehlanganisako yekuvuselela luhlelo lwebulungisa kutebugebengu nako konkhe kwalo. Kuloku, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, ikhabinethi ivumelene ngetingucuko letidzingeka ekusunguleni luhlelo lwetebulungisa lolusha, lolwentiwe sinyalo, lolusebenta ngalokufanele nalolugucukile. Phakatsi kwalokunye, loku kutawubandzakanya kusungulwa kwesakhiwo lesisha lesilunganisiwe nesekuphatsa kusukela ezingeni lavelonkhe ukuya kulasemakhaya, kuhlanganisa ndzawonye luhlelo lwemajaji nelwetimantji, emaphoyisa, bashushisi, tinhlelo temajele nelibhodi letemtsetfo (Legal Aid Board), kanye nalokunye kungenelela, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa kwetinhlangano temaphoyisa emphakatsi.
Njengobe emalunga lahloniphekile ati, letinye taletinhlelo setivele tiyachubeka; kodvwa sicinisekile kutsi, uma tonkhe tetfulwa ngendlela lehlanganisako nalegcwalisako, umtselela kutawuba ngulonemphumelelo ekulweni kwetfu nebugebengu. Indvuna yetebulungisa nendvuna yekulwa nebugebengu nekuphepha batawuchaza ngemininingwane yaleti naletinye tinhlelo evikini lelilandzelako.
Sitawuphindza futsi kulomnyaka, sibuke umtsetfo lovivinywako ekuguculweni kweluhlelo lwemajaji ngekubambisana nemajaji nabomantji, sicedzele licebo lokuhloswe ngalo kucinisa kulawula nekuphepha eminyeleni, siphindze sinike litsemba lemphilo emculwini walabahlukumetekile, sibhekisa ikakhulukati eludzabeni lwabalabo lababoshwa ngalokuphindvwako, siphindze sichubeke nekwetfula letinye tindlela tekwetfula tiphakamiso letivela kukomishani yemacinisa nekubuyisana.
Ngekwatiswa kubaluleka kwekucinisa kulwa nebugebengu lobuhleliwe, netiphakamiso telikhomishani lekuphenya, i Khampepe Judicial Commission, mayelana nekusebenta nendzawo yeluphiko lwetinhleko letisipesheli (Directorate of Special Operations) kanye nekuchubeka nekubukana naloludzaba, kufaka ekhatsi Luhlelo lwebulungisa emacaleni ebugebengu, sitawukhulumisana neliphalamende ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovu kulomnyaka kanye nangaletinye tindlela letibalulekile letidzingekako ekwenteni ncono emandla etfu ekulwa nebugebengu lobuhleliwe.
Lokutawuchubeka nekusatisa ngalesikhatsi sitsatsa lesinyatselo kutawuba kutibophetela kwahulumende ekulweni nebugebengu lobuhleliwe kanye nekwenta ncono tikhungo tetfu letibukene nekuphatsa, kusebenta kahle kanye nekucondzanisa kwetfulwa kwemtsetfo.
Lokubaluleke kakhulu, imphumelelo yetfu ekulweni nebugebengu yeyeme ekubambisaneni emkhatsini kwetfu njengebahlali labahlonipha umtsetfo, labakhutsatwe ngumgomo wekubusa kwemtsetfo, kuhlonipha temtsetfo nekulwela kutfola emalungelo eluntfu lalinganako, lafakazelwa ngumtsetfosisekelo wetfu etimphilweni tetfu temalanga onkhe kanye nakuloko lesihlala sikhusho.
Sitawuchubeka kulomnyaka nemitamo yekwenta ncono kusebenta kwahulumende kute ahlangabetane netimfuno tebahlali. Ngaloko, umoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki kumele usebente kubo bonkhe bantfu labatfwele lijokwe lekuba tisebenti tahulumende. Kunetintfo letimalula kodvwa letibalulekile lokumele sibukane nato, njengencenye yemitamo yonkhe yekwenta ncono sakhiwo kanye nemandla embuso.
Kwekucala, kuvunyelenwe kuto tonkhe tinhlangotsi tahulumende kutsi ikakhulukati tikhala letibalulekile kumele tigcwaliswe etinyangeni letisitfupha kusukela ngalesikhatsi leticale kuvuleka ngaso. Litiko letisebenti tahulumende nekuphatsa litawubeka luhlelo lolutawubuka luphindze lulandzelele kwetfulwa kwalesincumo.
Kwesibili, minyaka yonkhe ngeNkhenkhweti (nasetinyangeni letimbili tekuphela kwemnyaka wetimali ezingeni labohulumende basemakhaya) bonkhe baphatsi labasetulu kumele babe sebafake tivumelwano tekusebenta kwabo (Performance Agreements) kutishayamtsetfo letifanele. Lihhovisi leliKomishane lemphakatsi litawubeka tinhlelo tekulandzelela loluhlelo.
Kwesitsatfu, ngekubona kutsi Litiko letindzaba tasekhaya litsintsa incenye lebalulekile emphilweni yabo bonkhe bahlali, kulomnyaka sitawucinisa kwetfulwa kweluhlelo lwekugucula tintfo loluvunywe yikhabinethi. Loku kufaka ekhatsi kwenta ncono tinhlelo tabongcondvomshini, kuceceshwa kwetisebenti eluhlelweni lolusha, kucedvwa kwenkhohlakalo kanye nekuhlolwa kwemakhadi lamasha abomatisi (ID). Kwenta ncono kusebenta kwetinhlelo tahulumende kubuye kweyame kubuholi bezinga lelisetulu lobukhonjiswa tikhulu nebaphatsi labasetulu. Lokunye, kubalulekile kuheha kutibophetela kwetisebenti tahulumende emisebentini yato - lokungumsebenti webuholi, tisebenti tahulumende cobo lwato kanye netinhlangano tetisebenti.
Ngekusebentisana nalabanye kutenhlalo, sitawucinisekisa kutsi, ekupheleni kwemnyaka, luhlelo lwesibili lwekulwa nebugebengu (National Anti-corruption Programme) luyavunywa, nekutsi luhlelo lwekusebenta lokuvunyelenwe ngalo nabemabhizinisi labahlelekile luyetfulwa. Ezingeni labohulumende basemakhaya, sitawusita bomasipala betfu bekucala labangema 150 kutsi basungule emacebo abo ekulwa nebugebengu.
Kute sikwati kuchubeka nekwenta ncono tinhlelo letetfulelwa tinhlangotsi letisengcupheni letinjengalabadzala, labasikati kanye nensha, sitawubuyeketa tinhlaka letibekelwe kwenta lemisebenti siphindze sihlole tindlela letifanele, kufaka ekhatsi luhlolo lwetinhlaka tahulumende ikakhulukati letisungulelwe kubukana nekutfutfukiswa kanye nekuhlonyiswa kwensha. Linyenti laletinchabhayi emsebentini wetfu lesesiwukhombile lisukela ebutsakatsakeni lobukhulu bekuhlela kwetfu. Ngaloko, njengencenye yetintfo letisetulu eluhlwini lwalokubalulekile esikhatsini lesitako sitawucedzela luhlelo lolutakwenta kutsi sikwati kwenta ncono emandla ahulumende ekubeka tinhlelo letingito naletihlanganisako, letitsintsa tonkhe tinhlangotsi tahulumende.
Loku sitakwenta sikhutsatwa kulangatelela lokufanako kwebantfu belivekati labafuna kube khona kubumbana kwelivekati kuwo onkhe emazinga. Sinyatselo lesibalulekile kuloku kuhlanganisa tikhungo tetifundza kanye nemisebenti lehlose kufeza kuhlanganiswa kwetifundza.
Kungalendlela futsi kutsi sitawuchubeka nekukhulumisana nabomakhelwane betfu kanye nemave elubumbano lwaseYurophu, kute sicinisekise kutsi tivumelwano tetemnotfo (Economic Partnership Agreements) tiphotfulwa ngekunonopha, kwentelwa kunonophisa kutfutfuka esifundzeni sakitsi.
Ngalamafishane, emacembu latsintseka ekukhulumisaneni afinyelele esivumelwaneni lesicwebe ngato tonkhe tindzaba letibanti lebekumele lamacembu akhulumisane ngato. Loku kufaka ekhatsi tindzaba letitsintsa Umtsetfosisekelo, tekuvikela, tekusakata nemitsetfo yelukhetfo, kanye naletinye tindzaba lebesolomane kungevanwa ngato iminyaka leminyenti. Imitsetfo lefanele kuloku seyivele ivunyiwe liphalamende, kufaka ekhatsi kuguculwa lokudzingekako kwetindzaba temtsetfosisekelo. Losekusele, noko, ludzaba lolutsintsa sikhatsi nendlela yekumiswa kweluhlaka lwemtsetfosisekelo lomusha lokuvunyelenwe ngawo.
Ngalokunjalo, sihlanganyela nebaholi nabohulumende bemave e SADC ekuhalaliseleni emacembu etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe ngemphumela lobabatekako, siphindze sibagcugcutele kutsi basebente ngekubambisana ekusombululeni ludzaba lolusasele lwetindlela. Njengobe sicelwe tinhloko nabohulumende bemave e SADC sihlala sikulungele kuchubeka nekuba balamuli etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe. Sifuna futsi kufisela bantfu base Zimbabwe imphumelelo elukhetfweni lolutakuba mhlaka 29 enyangeni yeNdlovu.
Budlelwane betfu lobehlukahlukene nelive lase Democratic Republic of Congo butawuchubeka, njengobe setama kufaka sandla emitameni yebantfu balenye incenye yalela live kute batfole kuthula lokusimeme, kanye nekwetfula luhlelo lwabo lwekwakha kabusha kanye nekuvuselela.
Sikhatsateke kakhulu ngeludlame lolungavisiseki kanye nekubulalana e Kenya nase Chad, leti tintfo letibuyisela emuva inchubekelembili lebesesiyentile eminyakeni lembalwa leyengcile lephatselene nekwakhiwa kabusha kwelivekati lase Afrika. Sicela bonkhe bahlali bemave ase Afrika bente lokusemandleni abo, ngekubambisana kute basite kucedza tonkhe letintfo letimbi letivelako.
Letibopho temave emhlaba, kufaka ekhatsi umchudzelwano wendzebe yemave emhlaba wanga 2010 welibhola letinyawo, tiletsa kutetsemba lokukhulu lokute nebuntfu eliveni lakitsi njengelicebo lelidlale indzima emitameni yekutitfoba yalo lonkhe luntfu. Kodvwa loku akukameli sikutsatse malula.
Ngekusho konkhe lesengikushito, ngibuyela emuva embutweni: sinjani simo sesive setfu njengobe singena emnyakeni wa 2008!
Lengikwatiko nalengikusho ngekutigcabha ngukutsi: nome kungaba khona tinchabhayi ngalesikhatsi, kodvwa sisesendleleni lengiyo!
Ngikusho loku ngekwenetiseka lokungenakungabatwa ngobe ngicinisekile kutsi bahlali beleNingizimu Afrika banelikhono futsi bakulungele kubukana nenchabhayi yemlandvo kudvosa yonkhe imisipha yetfu kute sibukane netinchabhayi letikhona velonkhe, letifaka ekhatsi umnotfo wetfu, simo setepolitiki nesemnotfo e Afrika nakuletinye tindzawo emhlabeni, nekugola ematfuba lasavetwe yichubekelembili yelive letfu kuleminyaka lelishumi nakune leyengcile.
Ngato tonkhe tandla letibambisene, kutibophetela ekwenteni kusebenta kwetfu ngendlela lengaketayeleki nalenemphumelelo, sitawusimamisa luhlelo lwetfu lwekwakha kabusha nekuvuselela siphindze silubeke emazingeni lasetulu.
<fn>09021915451008.txt</fn>
Ngima embi kwebantfu baseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngelitfuba lenginiketwe lona lekubamba sikhundla lesisetulu nakangaka eliveni lokube yintfo lelandzele simo lesehlukile lesilandzele sincumo selicembu lelibusako kuhulumende sekushiyisa phasi sikhundla loyo lobekangumengameli welive.
Kutsi sikwatile etinyangeni letisihlanu letengcile kucinisekisa kwendluliselwa kwetintsambo lokungenatihibe nekuchubeka kwetinhlelo tahulumende, sibonga kukhula kweluhlelo lwemtsetfosisekelo, lokukhonjiswe ngalokuyincenye ekubambisaneni kwemalunga esigungu lesisetulu lamadzala nalamasha kanye nesandla sekuphatsa lesikahle sebaphatsi betikhungo temphakatsi.
Njengobe sibuka emuva eminyakeni lelishumi nesihlanu leyengcile, ngitsandza kubonga kutibophetela nekusebenta kamatima kwabomengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nelinyenti labomake nabobabe labadlale indzima yabo ekucondziseni lomkhumbi wembuso ngaphasi kwentsandvo yelinyenti: esigungwini lesiphakeme nasekuphatseni, tishayamtsetfo kuto totintsatfu tinhlaka tahulumende netebulungiswa; lobekuholwa yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konke, ngima embi kwenu ngekutigcabha nangekutetsemba kwekutsi iNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla imihlaba ngaphandle kwekwehlukana, kungevani nekukhishelwa ngaphandle kweminyaka lelishumi nesihlanu leyengcile ngumkhicito wemsebenti nemshikashika webahlali baseNingizimu Afrika bomake nabobabe kuto tonkhe tinkhalo temphilo.
Labahlali baseNingizimu Afrika bamele litsemba nekuma ucine lokuluphawu lwesive setfu.
Ngulaba nalabanye emzabalazweni lokumele babelane ngetihalaliso letinkhulu ngalesikhatsi sikumemetela loku nome ngutiphi tivunguvungu tetemnotfo letihlaseIa leli lakitsi, nekungaciniseki kahle kutepolitiki lokuvakashela simo setfu sonkhe ngalesikhatsi sengucuko sive setfu sisesimeni lesikahle.
Nanobe kunjalo, kumele singatibukeli phasi tinchabhayi lesibukene nato. Kuwa kwemnotfo emhlabeni wonkhe kuletsa ingoti lenkhulu emnotfweni wetfu ngekulahleka kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo lebantfu bakitsi.
Kungabi nesiciniseko sengucuko leyenteka kutepolitiki kungaletsa imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kungunyalo.
Singasho nekusho kutsi, ekujikeni kwetintfo lokumangatako, tincenye letinyenti temtsetfosisekelo wetfu setike tavivinywa; tonkhe tiphumelele tivivinyo tekuveta intsandvo yelinyenti lenetitselo letinhle kakhulu.
Intsandvo yetfu yelinyenti ingulenhle. Iya ngekukhula njalo, yesekelwe ngaphasi kwemtsetfosisekelo lotsi awufane newemave emhlaba.
Nembala, kucina kwekutibandzakanya kwetfu kutepolitiki ngalesikhatsi sekukhankhasela lukhetfo lesivumelana sonkhe kutsi kumele kube ngulokunesitfunti nalokunekuthula siciniseko lesiphelele sekusebenta nekujula kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Bantfu baseNingizimu Afrika labacinisekise inchubekelembili yayo; kantsi futsi kuyindlela lesitawuvikela ngayo intsandvo yetfu yelinyenti eminyakeni letako.
Ngivumele, make sikhulumi nalokangusihlalo, kuloku kutsi ngicele bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labakulungele kuvota kutsi babhalise baphindze bavote elukhetfweni lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute sitewukwati kuticabela tsine indlela lesilibangise kuyo.
Ngitsatsa lelitfuba futsi ngisho kutsi kuletinsuku letimbalwa letitako ngitawube ngiphotfula tinkhulumiswano nelikomishani lelukhetfo kanye nabondvunankhulu betifundza kute ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Kumele sibhekise kubonga bukhona betfu njengentsandvo yelinyenti kubantfu baseNingizimu Afrika, labatsi ngamhlaka 27 Mabasa 1994, kwekucala emlandvweni batsatsa indlela lababhekise kuyo bayibeka etandleni tabo.
Ngalesento lesimalula kodvwa lesibaluleke nakangaka sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu belive lakitsi, sigucuka sibuke esikhatsini lesengcile lokusikhatsi lapho tsine sonkhe besingentiwa khona bantfu.
Leso sinyatselo sekuhamba embili sakha sisekelo sekuvumelana ngalivi linye kwemave emhlaba, ngekuhlelwa ngumhlabuhlangene, ngendlela lokwachutjwa ngayo tinkhulumiswano eNingizimu Afrika.
ENingizimu Afrika, kuphindze kucinisekiswe lokwakucuketfwe yingcungcutsela yanga-1989 yelikusasa lentsandvo yelinyenti kuhlanganisa ndzawonye labanenshisekelo yelive labo labavela kuwo onkhe emagumbi emhlaba.
Konkhe loku kuholele eluhlelweni lwetinkhulumiswano letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Leso sento lesigcugcutelako sekwakha luhlaka lwelucolo nekubuyisana, esikhundleni sekulwa nekungevani, sabuyisela emuva unomphela bubi beminyaka lelikhulu leyengca: lokusiphetfo nga-1909 sembutsano wavelonkhe lesaholela ekwakhiweni kwelubumbano lwaseNingizimu Afrika.
Ngako, eminyakeni lengu-15 yentsandvo yetfu yelinyenti, singacinisa kutsi loko kwesaba, kungavikeleki kanye nekwenyanya kwekutsi iminyaka leli-100 leyengca yaletsa kuthula lokukhohlisako nekwelikhetselo emkhatsini kwebaphatsi bekufika, bekungasiko loko kuphela, kodvwa bekubekwe endzaweni lengakafaneli.
Loko kwesaba nekungavikeleki kwenta kutsi kube neminyaka yekuphikisa. Kuloku, sibonga lichawe lakitsi lelaba nesibindzi, Solomon Kalushi Mahlangu lowatiphanyeka eminyakeni lengu-30 leyengca inhloko yakhe ibheke etulu, ngelwati lwekutigcabha kutsi ingati yakhe itawutselisa sihlahla senkhululeko.
Iminyaka lengemashumi lamatsatfu , singamangala ngelitsemba nasekutsambeni lokwahlanganisa leto tinhlitiyo leticinile.
Etikhungweni temfundvo, kuphikisa lokufanako kwacubuka kwandzisa kuphikisa kwesive ngesikhatsi sekubandza kwasebusika ngemuva nje kwekuvalwa umlomo kwetinhlangano tenkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi bato labasetulu.
Ekukhumbuleni labafundzi bakutsanti kuhleti umcabango longesuki, wekutsi koma kwenkhululeko nelwati kuvutsa nakakhulu phakatsi kwelusha lwakitsi.
Umlayeto wetento tabo tebuchawe uvakala uliciniso lamuhla njengobe wenta kuleyo minyaka leminyenti leyengca, wekutsi kumele sisonkhe sandzise ematfuba, loku kumele sikwente nakanjani, emagameni eshatha yenkhululeko, sivule kakhulu iminyango yemfundvo nemasiko!
Sikhumbula letinhlangano nebaholi sigcizelela umoya welitsemba nekwakheka kabusha lokwahlanganisa kulwela inkhululeko ngisho nangetikhatsi lapho konkhe bekubukeka kufiphele; kubukela phasi umsebenti losemahlombe etfu wekuchubekisela embili imibono leyalwela linyenti, yekwala kwetfuswa tinkinga nebumatima bangaleso sikhatsi.
Ngako, Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile, kumele sitibute tsine: kutsi tento tetfu tiyichaze kanjani indlela yengucuko emphakatsini waseNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi nesihlanu kusukela ekucalisweni kwentsandvo yelinyenti; nekutsi siyichubekisela kanjani embili inhloso yekutfutfukisa bantfu kanye nesitfunti sebantfu kusukela ekutfunyweni kwentsandvo yelinyenti kwanga-2004!
Lamuhla sinalo luhlelo lwentsandvo yelinyenti lolusebenta kahle, lolwesekelwe ngaphasi kwemigomo yekubeka tintfo ebaleni nekuvuleleka, netinhlelo letinyenti tekubamba lichaza kwemphakatsi kanye netikhungo letitimele letitfunywe ngumtsetfosisekelo kutsi tesekele intsandvo yelinyenti.
Eminyakeni leyengcile, sitame kwenta ncono tinhlaka tekuphatsa. Sakhe luhlelo lolukahle lwebudlelwane etinhlakeni tahulumende kuyo yonkhe imikhakha, sabuye senta ncono kuhlanganiswa phakatsi nasemkhatsini kwayo.
Nembala, hulumende angatigcabha ngekutsi sigucule kuma kwetinhlelo temphakatsi, lokuyintfo lekhombisa iphindze ivete ngato tonkhe tindlela bunjalo bemphakatsi wetfu.
Nanobe kunjalo, njengobe labasikati bahlanganisa 34% wato tonkhe tikhundla letisetulu emisebentini yahulumende, loku kusengaphasi kwesibalo lesitibekele sona.
Kuwo onkhe emazinga esishayamtsetfo savelonkhe newetishayamtsetfo tetifundza, tinkhomba titsi sive kulomnyaka sengca 32% welizinga lekumelwa ngulabasikati lokwatfolakala nga-2004 setsemba nekutsi futsi kwengce na 40% lowatfolwa elukhetfweni lwabohulumende basemakhaya lwanga-2006.
Setsemba kutsi tonkhe tinhlangano tetepolitiki, njengobe kuphotfulwa kwentiwa kweluhlu lwato lwelukhetfo, nato titawufaka sandla kulomtamo lomuhle nakangaka!
Nanobe kunenchubekelembili leseyentiwe, lokungaba ngu 0,2%, simo asenetisi kahle nakubukwa kucashwa kwebantfu labakhubatekile kuhulumende, nakucatsaniswa nesibalo lesitibekele sona sa 2%.
Kuloku kokubili, emabhizinisi angasese asalele emuva kakhulu.
Kwentiwe tinhlelo letinyenti tekwenta ncono kusebenta ngalokuphemelelisako kwemisebenti letfulelwa umphakatsi, kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali, tikhungo telusito (Thusong Service Centres) kanye naletinye tinhlelo tekwetfulela bantfu lusito, izimbizo, kanye nebuholi lobucinile njengobe kwenteka kungunyalo elitikweni letindzaba tasekhaya.
Nanobe kunjalo, kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinhlelo kanye nekufundziswa kwaletinye tisebenti tahulumende, ikakhulukati kuleto letibukene ngco nekusebentisana nemphakatsi.
Njengobe eMalunga laHloniphekile ati, hulumende wetfu sewususe imphi yekulwa nenkhohlakalo lokuyintfo lesemcoka lokubukenwe nayo.
Loku kukhonjiswe, phakatsi kwalokunye, kusishayamtsetfo, kumitsetfo nakumigomo lelawula tisebenti tahulumende kanye netikhulu tetepolitiki ngalokufanako, kubambisana netinhlangano temphakatsi nabetemabhizinisi, kanye netikhungo letilwa nenkhohlakalo.
Encenye kungaba ngukutsi tinhlelo tekuvimbela nekujezisela inkhohlakalo tisengakeneli kahle; kodvwa ngaseluhlangotsini lwetinhlelo tahulumende, singadvudvuta ngekutsi ngetulu kwa 70% wemacala enkhohlakalo labikwe betindzaba etfulelwa umphakatsi ngobe hulumende nguye lovumbululile lokungasebenti ngalokufanele kanye nekutsi uphikisana nayo.
Tinchabhayi letifanako tibukana nemabhizinisi angasese. Ekugcineni, kubukanwa nemtsetfo; njengobe wona umayelana nekucindzetelwa kwemtsetfo ngalokufanako.
Ngicinisekile kutsi sivumelana sonkhe kutsi kusebenta kahle kwemphakatsi wetfu kuncike, kakhulu, kunchubekembili lesiyentako ekwandziseni umnotfo wesive nasekucinisekiseni kutsi imbuyeketo yekukhula kwemnotfo kwabelanwa ngayo emkhatsini webantfu bonkhe.
Kuyintfo levamile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka yangabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nesikhatsi lesidze sekukhula kwemnotfo losimeme kusukela kwacala tibalo letinjalo nga-1940.
Emnyakenilishumi wekucala wenkhululeko, kukhula kwemnotfo bekume ku 3% ngemnyaka, loku kwenyuka kwayewufika ku 5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kuya ku-2007.
Njengobe kutsenga kwenyukile, lokudalwa kwenyuka kwemisebenti nemaholo nemandla emali lehlile kanye nentalo yemali lebolekiwe, kudlale indzima yako kuloku, sigcugcutelwa ngematfuba labanti lavulekile ekwandza nekuchubekela embili.
Loku kufaka ekhatsi, kwekucala, yintalo lesetulu yekusisa leletfwa tinhlaka tahulumende netangasese. Kuloku, eminyakeni lesihlanu leyengcile, besidlalela ku-16% welinani lelingagucuki njengeliphesenti lemkhicito wemphahla lekhicitwa lapha ekhaya - Gross Domestic Product (GDP). Lapho kube nekunonopha ekusiseni lokwenta kutsi lamuhla linani lime ku-22%, lokusondzele ku 25% lesabiketela kuwutfola nga-2014.
Loku kuyincenye yemphumela wetinhlelo letihloswe nguhulumende tekwandzisa sakhiwonchanti semphakatsi.
Kuphindze kube ngumphumela wetinchubomgomo tekwenta ncono simo sekusisa kwetinhlaka tangasese; kanye nekuhambisa inchubomgomo yetetimali ngendlela letakwandzisa kufinyelela etinhlelweni kanye nekunciphisa umtfwalo wekuwa kwemandla emali kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa kucina nekusimama kwemabhizinisi lamakhulu.
Kubhekisa ekwakhiweni kabusha kwemabhizinisi lamancane kumnyakalishumi lowengcile, nemitamo, ikakhulukati nga-2004 yekususa tintfo letahlukahlukene letivimbela kukhula kube nemtselela lomuhle.
Kungaleso sizatfu kwetfulwa luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA), kucinisekisa kutsi tonkhe tivimbela letimcoka letinjengekucineka kwesakhiwonchanti, inchubomgomo netinhlelo tetimboni letihlanganisako, tinchabhayi temakhono, lokuvimbele kusebenta kwetintfo leticondzisako kanye nekusebenta kahle kwetinhlelo tahulumende kubukanwa nako ngendlela lecondzile nalehlelekile.
Umnotfo wetfu ube ngulovulekile kakhulu, kantsi kusukela nga-1994 bewuya ngekuya uhlanganiswa neluhlelo lwemave emhlaba. Tikhungo tetfu tetetimali tisibonelo lesihle lesisivikele kuletivunguvungu letikhungetse umnotfo wemave emhlaba.
Kodvwa bubanti bawo emphakatsini wetfu solomane bungephasi kakhulu kuloko lesikulindzele. Umnotfo wetfu usancike kakhulu ekutsengiselweni kwemikhicito yetetimayini netekulima itsengiselwa emave angephandle. Ngaphandle kweluhlaka lwetinhlelo, sisengakaboni kwandza lokukhulu etinhlakeni letibalulekile, ikakhulukati ekwakhiweni kwetintfo letitsite.
Ngalokunjalo lizinga lekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave akukenyuki nakucatsaniswa nalamanye emave. Ngulobutsakatsaka lobenta kube nesikweleti lesikhulu setimali letibolekwako ikakhulukati nasingena etinhlelweni tekukhula letiphakeme.
Kantsi sinelizinga leliphasi lekonga, bekumele sitsembele ekusebenteni kwemali yesikhatsi lesifishane kute sikwati kukhokhela tikweleti kanye netinhlelo tetfu tekusisa.
Leti tinchabhayi live letfu lokumele nakanjani libukane nato libheke embili.
Lokubaluleke kakhulu ngumbuto: kukhula kwemnotfo kahle kahle kumele kube mayelana nani Kwakhiwa umnotfo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu?
Ngako, ludzaba lwekutsi ingabe umnotfo kwabelanwa ngawo ngalokulinganako yini lwakha sisekelo lesibalulekile sako konkhe kubhekelwa kwemnotfo.
Ngalokubalulekile, kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kumele kubonakale ngekuba khona kwemisebentini, lokucinisekisa kutsi kunemisebenti lemihle.
Nembala, ludzaba lwelirekhodi lekutigcabha ngekutsi emkhatsini kwa-1995 na-2003, umnotfo usungule ematfuba emisebenti lemisha lacishe abe sigidzi sinye nahhafu; nangetulu kwaloko lokuhle nakangaka, kwaba nemisebenti lecishe ibe ngu 500 000 ngemnyaka emkhatsini kwa-2004 na-2007.
Kulesikhatsi lesibalwe kamuva, kwekucala solomane kwatfolwa intsandvo yelinyenti, kwasungulwa imisebenti leminyenti nakucatsaniswa nelinani lalabo labangena etimakethe tetisebenti, lokungako kunciphe lizinga lekutfolakala kwemisebenti lisuka ku 31% nga-2003 layewufika ku 23% nga-2007.
Loku akusiko kuchubekisela embili luhlelo lwebuhlanga. Ngalokungiko, live lelingacinisekisi kubandzakanyeka kwabo bonkhe bahlali balo kuwo onkhe emazinga etemnotfo ngalokucinisekisekile litawuzuza ngephasi kwaloko lelinemandla ekukuzuza.
Licinisa lekutsi timboni tangasese tisalele emuva ekuguculeni simo setekuphatsa kanye nemisebenti yalabaceceshiwe, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi nalokunye kunaso sandla kancane lesenta live letfu lisalele emuva ekukhuleni lokusetulu.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kuphindze kusho indzima yembuso lephumelelisako nalelinganako ekusebentiseni sikhwama sembuso njengesikhali sekusabalalisa kabusha nekwabelana ngemtfwalo wekuhlintekela umphakatsi ngemphahla.
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temphakatsi kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti[B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
Njengencenye yekufaka sandla emalini yalabaphuyile, silinganiso lebesitibekele sona sematfuba emisebenti lasigidzi sinye ngeluhlelo lwahulumende lwemisebenti sizuziwe nga-2008, umnyaka munye ngembi kwaloyo bewuhlosiwe ekutfunyweni lukhetfo lwanga-2004. Loku kudale ematfuba lamanyenti ekwandzisa loluhlelo kanye nekulwenta libe ncono.
Mayelana nekufinyelela kwemakhaya etinhlelweninchanti, emanani ayatichaza wona ngekwawo. Sibonelo, kufinyelela emantini lakhiwako kwentiwe ncono kusuka ku-62% nga-1996 kuya ku-88% nga-2008; gezi 58% kuya ku-72%0; tinhlelo tekutfutsa emangcoliso 52% kuya ku-73%.
Bufakazi bemaholo ebantfu bubonakala ekwenteni ncono kufinyelela etikhungweni tetemphilo. Bahlali baseNingizimu Afrika labangu-95% nyalo sebahlala dvutane netikhungo tetemphilo ngelibanga lelingaphasi kwemakhilomitha lasihlanu; satiswe nekutsi yonkhe imitfolamphilo nyalo seyinemanti lakhiwako. Kugonywa kwebantfwana kwenyuke kahle kwayewufika ku-85%; kantsi netehlakalo tamalaleveva tehlile kakhulu.
Sikhutsatekile futsi kutsi lucwaningo lwetehlakalo te HIV tikhombisa kusimama kuphindze futsi kube nekwehla ezingeni lekwesuleleka.
Ngale kwaloko, tinhlelo tetfu temakhambi ekudzambisa ligciwane akusilo nje lelikhulu kuphela emhlabeni; kodvwa luyandza ngaso sonkhe sikhatsi, tiguli letingetulu kwa 690 000 selicalise kwelashwa ngaloluhlelo.
Kodvwa linyenti letikhungo tetemphilo atinayo imitsi lefanele ngaso sonkhe sikhatsi, tisebenti letinemazinga ekusebenta lafanele, kantsi futsi atetfulelwa njalo tidzingonchanti letinjengemanti nagezi. Kuletinye tikhungo, kuphatsa akuhambi kahle kantsi nendlela tisebenti letiphatsa ngayo bantfu tidzinga kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla elinanini lebafundzi kumfundzisi ngamunye; cishe kuyefana ekufinyeleleni lokumayelana nemazinga ekubhalisa etikolweni temabanga laphasi; nekwenta ncono elinanini lebafundzi labaphumelela imathematiki, kwenta nje tibonelo letimbalwa.
Ngalokunjalo, kwentiwe imitamo leminyenti yekwenta ncono sakhiwonchanti etindzaweni letiphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekungaphumeleli ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu nasetikhungweni temfundvo lephakeme lisetulu ngalokungamukeleki, kantsi luhlelo lwetemfundvo kusamele likhicite emakhono lanhlobonhlobo ladzingwa ngumphakatsi.
Ngetulu kwaloko, tindlela tekusebenta, ekufundziseni nasekufundzeni, tihombisa kukhatsateka lokuchubekako lokubangwa kwehlukana kwesikhatsi lesengcile kutenhlalo.
Ngalokulutsako, etindzaweni lapho imfundvo idzingeka khona kute isite ekucedzeni umjikeleto webuphuya, kulapho sakhiwonchanti, emandla ekuphatsa nekufundzisa kunganetisi khona.
Kumele sibonge kutsi luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba kanye nekwesekelwa kwalabo labatsintsekile ngemuva kwekususwa etindzaweni kwentiwe ngekushesha nangendlela lengcono.
Kungaba kutemfundvo, kutemphilo, kutemanti nome kutekutfutfwa kwemangcoliso, umbuto lobalulekile lesibukene nawo onkhe emalanga ngukutsi siyenta njani ikhwalithi yaletinhlelo ibe ncono! Kuloku sisenalokukhulu lokusamele sikwente.
Etikhungweni temphakatsi netangasese, emacebo ekutsatfwa kwetinsita ngekweba ahlala aletsa kukhatsateka lokukhulu.
Yebo, lizinga selilonkhe lebugebengu, njengeobe belenyukile nga-2002, selehlile. Tonkhe tinhlobo tetibalo telucwaningo tingabalwa kute kufakazelwe loku.
Loku kukhomba butsakatsaka kubomakhelwane betfu, ikakhulukati ekwakhiweni kwelubumbano lwemimango lolutawusisita ekuvimbeleni nasekucedzeni bugebengu. Kukhomba kubutsakatsaka beluhlelo lwetebulungiswa, kusukela ekuphenyweni kwemacala kuye ekuhlunyelelisweni kwetimilo tebabanjwa. Kukhomba kubutsakatsaka ekusebenteni lokuphumelelisako kweluhlelo lwetinkantolo, emisebentini leyentiwako nalesinye sakhiwonchanti kanye nekuphatsa.
Kodvwa, ngalesikhatsi sitihlatiya tsine ngekwetfu, kumele singakhohlwa kutsi sihlola luhlelo lwetemtsemtfo loluncono kakhulu kunalolo loseluke lwaba khona eliveni letfu.
Loku kwentiwa tingucuko letentiwe nguletikhungo, bantfu labehlukahlukene labasebenta kuto kanye netinhlelo tekutiphendvulela kwaletikhungo.
Ngicinisekile kutsi eMalunga laHloniphekile atawuvuma kutsi buntfu besikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu kumele buvetwe ngendlela lesibhekela ngayo umphakatsi losengotini.
Kuloku, sicinisekise kutsi kwentiwa imitamo yekwenta ncono timo tebantfwana, labasikati, bantfu labakhubatekile nalabadzala ngekusebentisa imitsetfo leshaywako, tivumelwano temave emhlaba, imigomo nemikhankhaso.
Ngemikhankhaso wekukhulumela labanye nangemiphumela yebudlelwane sisungule tinhlangano letimele lamacembu lasengotini, sente ncono tinhlelo tekwatisa ngetindzaba letibatsintsako; sachubeka futsi kugcugcutela kutsi kubukanwe nalokukhatsateka lokukhona.
Ludzaba lwekutigcabha kutsi, ngekwesibonelo, emakhaya laphetfwe bomake atfole sabelo lesikhulu kunaleso lesivamile setibonelelo tahulumende kufaka ekhatsi tindlu kanye netinhlelo tetemphilo; nekutsi emkhatsini wetinhlelo letiyimphumelelo kube nemikhankhaso lemayelana nekugonywa kwebantfwana kanye nekudla ngalokufanele.
Kodvwa kutfola imisebenti kuba matima kulabasikati basemakhaya, kulabasha nakubantfu labakhubatekile. Ligciwane i-HIV linemtselela lomkhulu kulabasikati labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kulabasikati nebantfwana lusetulu kakhulu.
Konkhe lonkhe tinchabhayi lokubukenwe nato kulesikhatsi lesitako.
Leti nguletinye tintfo letiletfwe yintsandvo yelinyenti; kanye nenchubekelembili hulumende lasayentile ekufezeni kutfunywa kwakhe elukhetfweni.
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo bantfu belive lakitsi batawumemetela buholi lababufunako kute bachubekisele embili umsebenti webuntfu walesishikashiki lesalwela inkhululeko kanye nalabanye basunguli bentsandvo yetfu yelinyenti.
Nanobe tindlela tetfu tingafani, tinhloso lokumele siphokophele kuto tibekwe ngalokucacile nangalokungagucuki kumtsetfosisekelo wetfu: kwakha umphakatsi lobumbene, longenabuhlanga, longenabulili, wentsandvo yelinyenti nalonenchubekelembili lodlala indzima lenhle ekwakheni umhlaba loncono.
Eminyakeni lesitfupha leyengcile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana engungcutseleni yentfutfuko bafinyelela esivumelwaneni semisebenti sonkhe lokumele siyente kute sente ncono lizinga lemphilo yebahlali baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungasebenti nebuphuya ngahhafu nga-2014.
kuchubekisela embili kulingana, kutfutfukisa emakhono, kusungula ematfuba etemnotfo kanye nekwandzisa tinhlelo; kanye nesinyatselo sasekhaya sekwetfulwa kwentfutfuko, kufaka ekhatsi kuhlintekelwa kwesakhiwonchanti kanye nekufinyelela kutinhlelonchanti.
Ngicinisekile kutsi, njengencenye nangetulu, letinhloso bahlali baseNingizimu Afrika bangatitfola kumatima kuphikisana nato mayelana nesidzingo sekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo; kuhlintekela ngalokwenele, lokuhle nalokulinganako kutemphilo; kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemakhaya nekucinisekisa kuvikeleka ekudleni; kanye nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo.
Ngibala letintfo hhayi ngobe tonkhe tihlangene futsi kungabi ngoba kutakutsi ngemuva kwekuba tibalwe bese kulungiswa konkhe lokungakelungi emphakatsini wetfu. Ngikhetse kwenta njalo kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayititfoli seyisenkingeni yebuphuya. Inchabhayi lesibukene nayo kugucula lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute yetfulwe ngalokuphumelelisako.
Singakhala ngemhobholo, sikhatsi lesifishane kanye nebudedengu bebaphatsi betinkapani letinkhulu lokungiko lokubangele letinkinga. Singasola tinchubomgomo tabohulumende labasuse emehlo abo kuloko lokumele babuke kuko baniketa imvume letihulako kutimakethe letingalandzeli imigomo kutsi tiletse tincushuncushu etinhlelweni tetimali. Singakwenta konkhe loku; futsi sitawube senta lokufanele.
Kodvwa umsebenti losemcoka nalosheshako ngulowo wekwatisa imiphumela yaletintfutfuko emnotfweni wetfu nasesifundzeni setfu, bese sita netimphendvulo letitawunciphisa umtselela wato ikakhulukati etincenyeni temphakatsi wetfu letisengotini.
Lesikwatiko ngukutsi simo lesisemukele lesilawulako eliveni letfu kanye netinchubomgomo letiphikisana nekusaphatwa kweluhlelotimali sisisitile kutsi sigweme umtselela lomkhulu waletinkinga.
Kodvwa sonkhe sati kahle kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokucinile emnotfweni wemhlaba, kufunwa kwemphahla letfunyelwa ngaphandle kwehlile; kufinyelela etimalini kanye nekungena nekuphuma kwetimali kube ngulokubi kakhulu; kwehla kwemphahla lefunwako kubangele kwehla kwemkhicito; kusungulwa kwemisebenti kuphatamiseke kakhulu kantsi kuletinye tincenye tetimboni kudzilitwa kwebantfu emisebentini kube yintfo bantfu lababukana nayo mbamba.
Lobumatima bucondzene nesikhatsi lapho kuwa kwemandla emali kanye nentalo yemali lebolekiwe kusesetulu kakhulu.
Kuhlangene, loku lokwentekako kuletsa tinkinga etimalini leticokelelwako ngako sidzinga kwelula kuhlintekelwa kwetinhlelo kanye nekwetfula imiklamo yetfu yesakhiwonchanti. Ngalokunjalo, siphocelelwe kutsi sehlise kubiketela kwetfu mayelana nekukhula kanye nekusungula imisebenti.
Siyati futsi kutsi iNingizimu Afrika iphatamiseke kancane nakucatsaniswa nalamanye emave. Nembala, esikhatsini lapho labanye batitfola nome babiketela tinkinga tekuhlehlela emuva kutemnotfo, iNingizimu Afrika nelivekati lonkhe tisabukene nekukhula, nanobe kuhamba ngelizinga lelincane.
Kuloku, Malunga laHloniphekile, ngiyajabula kubika kutsi ekukhulumisaneni emkhatsini kwebungameli kanye nebaholi betinhlangano letahlukahlukene tetenhlalo, sivumelene sonkhe ngekungenelela lokutawunciphisa umtselela waletinkinga emphakatsini wetfu.
Kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yekusisa emphakatsini, linani leselenyuke layewufika kumabhiliyoni emarandi langu-690 kuleminyaka lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo sitawutfola tindlela letinekucamba tekwenyusa timali.
Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfutfukiswa kwetfu kwetikhungo tetimali netimali letibolekwako etikhungweni temhlaba wonkhe, kanye nebudlelwane netinhlangano tangasese nekusetjentiswa kwetinsita letilawulwa tisebenti letinjengetikhwama temphesheni.
Kwesibili, sitawucinisa tinhlelo temisebenti yahulumende. Eluhlangotsini lunye, tinhlelo tekwandzisa timboni temisebenti njengetemphilo, tenhlalakahle, temfundvo kantsi netikhungo tekucindzetelwa kwemtsetfo titawuchubeka. Ngakulolunye luhlangotsi, sitawunonophisa kwetfulwa kwesigaba lesilandzelako seluhlelo lwemisebenti yahulumende (Expanded Public Works Programme).
Kwesitsatfu, kungatsatfwa tinyatselo letitsambisako etimbonini tangasese kute kuphikisanwe nekwehla lokukhulu ekusiseni kanye nekuvalwa lokungakadzingeki kwetindlela temikhicito nome tetitjalo.
Ngaseluhlangotsini lwakhe, hulumende utawemukela indlela yetimali lesetjentiswa timboni kanye netindlela tekuklomelisa letitawusita ekubukaneni naletinchabhayi etihlakeni letahlukahlukene, aphindze agcugcutele tikhungo tetimali kutsi tisite emafemu labukene nebumatima ngenca yaletinkinga.
Kutawubukwa telinye tindlela letingasetejentiswa, kufaka ekhatsi emaholideni lamadze, kuceceshwa lokwandzisiwe, sikhatsi lesifishane kanye nekwabelana ngemisebenti. Loku kutawuhlanganiswa nekutfutfukiswa kwemkhankhaso wekuba ngumhlali waseNingizimu Afrika lotigcabhako kanye netinyatselo leticinile ekungenisweni kwemphahla ngalokungekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utawusimamisa aphindze andzise etimalini letichitfwa kutenhlalakahle, kufaka ekhatsi kwelula sandla lokuchubekako ekufinyeleleni kutibonelelo tekwesekelwa kwebantfwana labaneminyaka lengu-18 kanye nekunciphisa iminyaka yebudzala yalabadzala labatfola imali yemhlalaphasi kuhulumende kutsi ifike eminyakeni lengu-60 kubobabe.
Sitawuphindze sichubeke nekubhekisisa tinchabhayi tekungatiphatsi kahle ekuncintsisaneni lokwentiwa nguletinye tetimboni tetfu. Kuloku, sitsandza kuhalalisela likomishani lelibukene nekuncintsisana (Competition Commission) ngesandla salo lesicinile lelisikhombisako kucinisekisa kutsi benti balokubi bayajeziswa.
Setsemba kutsi umphakatsi wetfu utawenyusa lizinga lawo lekutibandzakanya kute ucinisekise kutsi, phakatsi kwalokunye, imbuyeketo itfolwa ngibo bonkhe bantfu ngalesikhatsi emanani etintfo letingena kulelive ehla.
Letindlela letiphutfumako titawulandzela umtsetfo wenchubomgomo yekuphikisana nemjikeleto wetimali. Nanobe kunjalo, sitawucinisekisa kutsi emazinga ekuboleka ahulumende asebaleni futsi asimeme. Loku kuphindze kusho kuncipha emazingeni etikweleti tahulumende ngalesikhatsi timo tigucuka tiba ncono.
Imitamo yetfu itawuya ngekutsakasela kutsi tindlela tekuvikela imvelo nekutsambisa umtselela wekugucuka kwesimo tingabuye tifake sandla ekusungulweni kwemisebenti.
Emhlanganweni we G20 nasekuhlanganeni naletinye tikhungo letahlukahlukene, hulumende wetfu ucele kutsi kube khona kungenelela lokufanele nalokusheshako ikakhulukati emaveni latfutfukile lapho letinkinga tivela khona nalapho titinkhulu khona. Sikholwa ngukutsi sikhatsi sesifikile sekucinisa umtsetfo walapha ekhaya kanye nekubhekwa kweluhlelo lwetetimali; kodvwa ngetulu kwaloku, kubheka ngeliso lelibukhali kanye netinyatselo esilinganisweni semhlaba wonkhe kube yintfo lengagwemeki futsi naledzingekako.
Sifundvo lesakhako kuloku lesesikufundzile ngukutsi sidzinga budlelwane lobucinile emkhatsini walabadlala indzima kutemnotfo ezingeni lasekhaya nelemhlaba, kungabi kugcizelela umtselela wetinkinga letikhona kuphela; kodvwa kube nangukubeka tindlela letitawuvimbela kuchubeka kwato.
Eliveni letfu, sitawucalisa ngalokutibophetela njengencenye yeluhlelo lwekubeka umphakatsi wetfu endleleni lekhula kakhulu naletfutfukako. Budze besikhatsi ekutfolweni kuhamba ngesivinini lesikhulu kweluliwe ngandlelatsite. Kodvwa asinako kungabata kutsi sikhatsi sitawufika madvute nje.
Kuloku, indlela lesibeka ngayo live lakitsi kutsi lisebentise ematfuba layimvelakancane lesebusweni betfu, kutawuba ngulebaluleke kakhulu. Ngibhekise lapha ikakhulukati kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe yelUbumbano letawudlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo. Ngalokungiko yonkhe imiklamo netinhlelo sekuphotfuliwe nome sekusedvute nekuphotfulwa kusukela etinkhundleni temidlalo, sakhiwonchanti setekutfutsa, tindlela tekuphepha, tindzaba tetindzawo tekuhlala, kuya kutemphilo netinhlelo tebantfu bakulamanye emave kucinisekisa kutetsemba kwencenye yemdlalo welibhola letinyawo emhlabeni wonkhe kutsi umchudzelwano wetfu utakuba ngulonemphumelelo.
Sikholwa futsi ngukutsi, ngemuva kwekuncoba imidlalo lesihlanu ngekulandzelana, licembu lesive nyalo selinekutetsemba lokukhulu litilungiselela kusebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile!
Kodvwa ngetulu kwaloko, lifa lelikhulu lalomchudzelwane litawuba selikhonweni letfu lekukhombisa umoya lomuhle nebuntfu beNingizimu Afrika kugucula unomphela yonkhe lemicabango lekhona ngelive lakitsi nangelivekati lakitsi kubo bonkhe bantfu bemhlaba. Loku kuncike kitsi sonkhe; loko akusiyo intfo ledzinga imali!
Kuloku futsi sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo labeke iNingizimu Afrika ekusebenteleni imphumelelo kulomnyaka lowengcile. Kuhalalisela lokukhulu kubhekiswe elicenjini letfu lekhilikithi lelenyuke intsaba yekukleliswa kwemave emhlaba.
Loku lokucaliswako kumele kusihlahlele kutsi sihlangane nalamanye emave kulelivekati letfu kanye nemave amshiya lowa kute sente ncono timo tekuphila tebantfu.
Nembala, ngetulu kweminyaka lengu-15 sente yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi i-Afrika itfola kuvuselelwa kabusha kuloko lokumele ngalokungiko kube ngumnyakalikhulu we-Afrika. Kancane kancane, kodvwa ngalokucinisekile, live letfu lichubekelembili nekutalwa kabusha kwalo, ngenshisekelo yebantfu balo labenyukela etulu kweluhlelo lwebaholi balo, kucinisekisa litsemba lalo nekuvuseleleka kwalo emhlabeni.
Nguloku, futsi nguloku kuphela, lokwente kutsi sichubeke nekusita bantfu baseZimbabwe kutsi batfole sisombululo saphakade etinkingeni letikhungetse lela live. Kuloku sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu eZimbabwe ngekuphetsa tinkhulumiswano, kwetfula umklomelo wekugcina lobesolomane kuyinshisekelo yebantfu balela live kanye nayo yonkhe incenye yelivekati lelingaseNingizimu: lokunguhulumende losimeme losemtsetfweni lolungele kubukana netinchabhayi letibhekene nebantfu. Sikhutsatekile kutsi, itolo, liphalamende laseZimbabwe liphasise sichibiyelo 19 semtsetfosisekelo, lakha sisekelo sekubunjwa kwahulumende lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangano.
Nyalo umsebenti wekuvuselela kabusha sewungacala ngekutimisela; kantsi neNingizimu Afrika seyime ngemumo kusita lapho ingakhona khona. Njenganyalo sekuvele kunesidzingo lesiphutfumako sekusita ekubukaneni netinkinga letikhungetse bantfu bakulela live. Sinelitsemba lekutsi, ngobe uyanakekela, umphakatsi wemave emhlaba utawubambisana nebantfu baseZimbabwe njengobe bacala bavutsa endleleni lensha.
Njengobe bekutawube kufakazelwe tintfutfuko letehlukahlukene etinyangeni letimbalwa letengcile, iNingizimu Afrika itawusebentisa litfuba lekuba ngusihlalo we-SADC kute icinise lesikhungo sesifundza lesibaluleke nakangaka, ngekugcizelela ikakhulukati kutincumo tengcungcutsela kanye nekucinisa kusebentisana kwesifundza eluhlangotsini letemasu.
Sitawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi sicinisa kusebentisana nalamave kanye nalamanye kute sichubekisele embili loko lokuhle kubantfu.
Kudana kwetfu lokujulile ekubhebhetsekeni kwekungevani kanye nekulahleka kwetimphilo, ikakhulukati tebahlali kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati nalabadzala akuchazeki nekuchazeka.
Ngete kwaba khona kufakazela letento tebubheva leticekela phasi kanye nelunya. Sitsemba kutsi ngalesikhatsi, imitamo leyentiwe kabusha yimiphakatsi yemave emhlaba yekuletsa tisombululo taphakade kulokungevani itawutsela tiselo, kute ema-Sirayeli nemaPhalestina atewuba nekuthula nekuvikeleka emaveni emibuso yawo.
Kuhalalisela kwelikhetselo kubhekiswe kuhulumende wase-Cuba ekubungateni iminyaka lengemashumi lasihlanu latfola kutimela, ngayo, inkhululeko yekukhetsa indlela leya entfutfukweni.
Emnyakeni lowengcile sikwatile kuphotfula letinye tinkhulumiswano nelubumbano lwaseYurophu ebudlelwaneni betfu kutemasu; sitsemba futsi kutsi umoya lokhonjiswe ngalesikhatsi setinkhulumiswano utawuba khona nangalesikhatsi siphotfula tinkhulumiswano letahlukahlukene etivumelwano tekwakha budlelwano kutemnotfo nalamanye emave esifundza sakitsi.
Kanye nalamanye emave aseNingizimu sitawuchubeka nekuchubekisela embili tinhloso tekwakhiwa kabusha kwamhlabuhlangene, sikhwama semali yemave emhlaba kanye naletinye tikhungo letahlukahlukene kute tikhombise ingucuko nengucuko lengiyo yemhlaba wonkhe tibuye tisebente ngendlela yentsandvo yelinyenti, lefanako nalesebaleni.
Siphindze sitibophetele ekuhlangabetaneni netinhloso tetivumelwano temave emhlaba, lokufaka ekhatsi i-Kyoto Protocol kanye netangembili kwato kute kuzuze titukulu letitako phakatsi kwebantfu bakitsi kanye nebantfu bemave emhlaba.
Lokuchuba lemitamo yetfu yimigomonchanti lemibili: sidzingo setfu sekucedzela kutfunywa lokutfunywe lohulumende nga-2004; kanye nekubaluleka kwekucinisekisa kutsi hulumende lotawungena ngemuva kwelukhetfo utfola indzawo seyilungisiwe yekwetfula tinhlelo tawo ngaphandle kwekwephuta lokungadzingeki.
Etinyangeni letimbalwa letitako kuye ngelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza, sitawutama kuphotfula loko lesitfunywe kona.
Sitawucinisa imitamo yetfu lekhutsatwa ngumdlandla, litsemba nekuvuseleleka kwebantfu baseNingizimu Afrika ekuphokopheleni kutfola loko lokusilungele tsine sonkhe. Loku, kantsi kungulokubalulekile, kungumtfombo wekutetsemba kwetfu nasitsi sive sisesimeni lesikahle. Intsandvo yetfu yelinyenti ingulekahle. Iya ngekukhula njalo icina.
<fn>09061716351006.txt</fn>
Ngebunyenti bato, tagcizelela kutsi ngekusebentisana singenta lokunyenti ekulweni nebuphuya kanye nekwenta imphilo lencono yabo bonkhe bantfu.
Tatigcugcutelwe ngumbono wemphakatsi wekubandzakanya wonkhe umuntfu, yiNingizimu Afrika lengeyetfu sonkhe, sive lesihlangene ngekwehlukana kwaso, bantfu labasebenta ngekubambisana ngenhloso yekwentela wonkhe umuntfu lokuhle.
Umcimbi walamuhla uwekugubha loko lokwenta lentsandvo yelinyenti isebente. Uphindze ube wekugubha lisiko letfu lekuchubekela embili kanye nesibopho setfu ngekuhlanganyela.
Lokuchubekela embili kuphindze kwafakazeleka ekutsaneni loyo lobekanguMengameli Wangembili Kgalema Motlanthe nalosekanguSekela Mengameli waseRiphabhliki, lokutse ngemuva kwetingucuko letingamange tibe netihibe, wasenta saba live lelehluke ngetindlela letinyenti.
Njengobe nati, kulwa nebuphuya solomane kubumatima hulumende wetfu lagcile kubo.
Ekuchubekiseni letinhloso, hulumende wetfu ukhombe imikhakha lelishumi yetintfo letisetulu eluhlwini, letitawuba yincenye yetintfo Letiluhlaka Lwemasu Esikhatsi Lesisemkhatsini lwanga-2009 kudzimate kube ngu-2014.
Loluhlelo lwetfulwa ngaphasi kwetimo letimatima tetemnotfo.
Kulomnyaka lowengcile umnotfo wemhlaba ungene etinkingeni letingamange tibonwe kuminyakalishumi lesandza kwengca.
Kubaluleke kakhulu nyalo kunakucala kutsi sisebente ngekubambisana ngeluhlelo lolufanako kute sitokwati kubukana nalenkinga.
Silutsatsa njengesinyatselo sekucala luhlaka lwekuphendvula kweNingizimu Afrika ekubukaneni nenkinga yetemnotfo lokhungetse umhlaba, lokuluhlaka loluphotfulwe nguhulumende, basebenti nabemabhizinisi ngeNdlovana kulomnyaka. Kumele sisebente nyalo kute sinciphise umtselela walokugucuka kwetintfo kulabo labasenkingeni kakhulu.
Sesicalile kwenta lokutsite kute kunciphe kulahleka kwemisebenti. Kunesivumelwano ngekwemgomo emkhatsini kwahulumende kanye nebalingani kutenhlalo mayelana nekwetfula kumiswa kwekucecesha.
Tisebenti lebetitawube tibukene nekudzilitwa emisebentini ngenca yebumatima kutemnotfo titawugcinwa tisemsebentini, sikhatsi lesitsite bese tihlonyiswa ngalamanye emakhono.
Tinkhulumiswano mayelana nemininingwane lebonakalako tiyachubeka emkhatsini kwebalingani kutenhlalo kanye netikhungo letitawuphatamiseka ngaloluhlelo, lokufaka ekhatsi Inhlangano Letimele lebukene Nekufundzisa Nekucecesha.
Sitawesekela umsebenti Wekomishini Yekubuyisana, Kulamula Nekwehlulela ekusiteni tisebenti nebacashi kute kutfolakale letinye tindlela esikhundleni sekudzilita tisebenti kusetjentiswa imigudvu yemtsetfo lefanele.
Kudzimate kube nyalo, bokomishini Bekomishini Yekubuyisana, Kulamula Nekwehlulela basindzise imisebenti lengetulu kwetinkhulungwane letine ngeluhlelo lwekuchuba tinkhulumiswano, baphindze baniketela ngeteluleko nekwesekela lokuchubekako etisebentini letidzilitiwe.
Inhlangano Lebukene Nekutfutfukiswa Kwetimboni isungule luhlelo lolutawusita ngetimali tinkampani letisekuhluphekeni. Sitawuphindze sicinisekise kutsi hulumende utsenga timphahla netinhlelo letinengi talapha ekhaya, ngaphandle kwekubukela phasi kuchudzelana kwetfu nemave emhlaba nome kwenyusa intsengo ibe ngetulu kwemazinga lamukelekile.
Kwakhela etukwetimphumelelo tekungenelela kwenchubomgomo yetfu yetetimboni, kutawusungulwa Inchubomgomo Yekusebenta Kwetimboni lehlelwe ngalokusezingeni.
Tigaba letisembili lesetivele tikhonjiwe nguleti tetimoto, temakhimekhali, tekwentiwa kwensimbi, tekuvakasha, tetimphahla nendvwangu kanye netemahlatsi. Ngetulu kwaloko, sitawubhekisisa etinhlelweni, imboni yemikhicito lelula kanye neyekwakha phakatsi kwalokunye, ngenhloso yekwetama kwakha imisebenti lenesitfunti.
Njengencenye Yesigaba 2 Seluhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi, Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi lutawunonophiswa.
Luniketa lizinga lebuncane bekugcina lemsebenti lowetayelekile kulabo labawudzingako, ngakulolunye luhlangotsi lube lwenta ncono lizinga lemphilo emiphakatsini.
Lokufadalala kutemnotfo kutawuba nemtselela kusivinini live letfu lelikwati ngaso kubukana netincabhayi tetenhlalo netemnotfo lelibukene nato. Kodvwa ngete kwagucula indlela yentfutfuko yetfu.
Ngemoya wemphakatsi waseNingizimu Afrika, asesihlanganiseni tandla tetfu kute sitfole tisombululo sisonkhe. Sikhatsi sesifikile sekutsi sisebente kakhudlwana.
Hulumende wetfu utawubheka embili, ungabheki emuva!
Tinyatselo letiphawulwe Eluhlakeni lwetfu Lwemasu Esikhatsi Lesisemkhatsini kumele tibhekele ingcindzetelo leletfwa tinkinga tetemnotfo. Kufadalala kutemnotfo akukameli kusente sigucule lamasu. Esikhundleni saloko kumele kusente setfule lamasu ngesivinini nangekucinisela.
Loluhlaka lugcila etintfweni letilishumi letibalulekile.
Senta sibophetelo sekutsi kusebentisana kutawukhulisa umnotfo ngalokunonophako kuphindze kugucule umnotfo kute kwakheke imisibeneti lenesitfunti kanye nemphilo lesimeme.
Sitawucinisekisa kuphatfwa nekusetjentiswa kwetinsita ngendlela lesimeme.
Kantsi, ngekusebentisana nebantfu kanye nangekwesekelwa tisebenti tahulumende, sitakwakha umbuso lotfutfukako, sente ncono imisebenti yahulumende siphindze sicinise tikhungo tentsandvo yelinyenti.
Kuyintfokoto futsi kuyinhlonipho kimi kutsi ngivete letigaba letibalulekile teluhlelo lwekusebenta kwetfu.
Kusungulwa kwemisebenti lenesitfunti kutawuba senkhabeni yetinchubomgomo tetfu tetemnotfo kantsi futsi kutawuba nesandla ekuheheni kwetfu kusiswa kwetimali kanye nasetinhlelweni tekusungula imisebenti.
Ngekuhambisana netetsembiso tetfu, kumele sichubekele embili nekutfutfukisa temnotfo letibandzakanya bonkhe bantfu.
Kuloku, sitawusebentisa tigwadlulo tembuso letinjengekwesekela kutfolakala kwetintfo, temalayisensi kanye nekwetimali kute kusitwe emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kanye nekutfutfukisa tinchubomgomo teLuhlelo Lolwandzile Lwekuhlomisa Labamnnyama Kutemnotfo kanye neluhlelo lwekwentakulungisa.
Kwetfulwa kutakwentiwa ngekuvuma sidzingo sekulungisa kungalingani kwesikhatsi lesengcile. Lengucuko itakwentiwa ngekwesekela labasikati, lusha kanye nebantfu labakhubatekile. Sitawunciphisa umtfwalo losemahlombe emabhizinisi lamancane. Ludzaba lwekuvinjelwa yimitsetfo seluphakanyiswe ngulesigaba etikhatsini letinyenti.
Kulokunye kungenelela ngenhloso yekwakha simo sekusisa, hulumende utakwenta luhlelo lunye lwekubhalisa emabhizinisi lahlanganisiwe.
Loku kutakwenta ncono kwetfulelwa kwebatsengi tinhlelo kanye nekunciphisa tindleko tekwenta libhizinisi eNingizimu Afrika.
Enye incenye lebalulekile yemkhankaso wetfu ekwakheni ematfuba emisebenti Luhlelo Lolwandzile Lwemisebenti Yemphakatsi. Linani lelibekwe ekucaleni lemisebenti lesigidzi selivele lifinyelelwe.
Sigaba sesibili seluhlelo sihlose ekwakheni ematfuba emisebenti lengaba tigidzi letine nga-2014.
Kusukela nyalo kudzimate kube yinyanga yeNgongoni 2009, sihlela kwakha ematfuba emisebenti langaba ngu-500 000.
Ngalesikhatsi kwakhiwa simo semisebenti kanye nematfuba etemabhizinisi, hulumende ucondza kutsi letinye takhamiti titawuchubeka nekudzinga lusito lwetibonelelo tahulumende. Tibonelelo tetenhlalo tihlala tiluhlobo loluphumelelisako ekunciphiseni buphuya. Kusukela ngamhlaka 13 Indlovulenkhulu 2009, bangetulu kwetigidzi letili-13 bantfu lasebatfole tibonelelo tahulumende, kantsi ngetulu kwetigidzi letisiphohlongo tabo bantfwana.
Siyasicondza sidzingo sekuchumanisa tibonelelo tahulumende nemisebenti nome nemsebenti wetemnotfo kute sigcugcutele kutimela kubantfu labakwati kutentela.
Lokubaluleke kakhulu ngalesikhatsi, bomakhelwane kumele basitane.
Nyalo sekusikhatsi sekubumbana. Ase sisitane njengabomakhelwane.
Asesivumelane kutsi akekho umntfwana lotawuya kuyewulala angakadli ngobe batali bakhe abasebenti. Uma singabumbana sisebentisane, singenta lokunyenti.
Tivakashi letihloniphekile, njengencenye yesibili yelisu leliphambili sitawuchubeka neluhlelo lwetfu lwekwakha umnotfo kanye nesakhiwonchanti setenhlalo.
Lokusitwa ngetimali kufaka ekhatsi timali letibekelwe luhlelo lwekwakhiwa kwetikolo, tekutfutsa temphakatsi lokufaka ekhatsi luhlelo lolusha lwekutfutsa ngemabhasi, tetindlu, emanti kanye nekuhanjiswa kwemangcoliso.
Lomunye wemiklamo yekusisa kusakhiwonchanti lesikhulu Sendzebe Yemhlaba ye-FIFAYelibhola Letinyawo yanga-2010. Singuhulumende futsi sisive ngebubanti, sitinikele ekutseni umdlalo Wendzebe Yemhlaba utasishiyela lifa lokutawuhlomula kulo bantfwana betfu kanye nemiphakatsi eminyakeni leminyenti letawulandzela.
Sisendleleni lengiyo yekuhlangabetana nato tonkhe tibopho tetfu futsi sitimisele kuniketa umhlaba Indzebe Yemhlaba lesezingeni lelisetulu lengamange seyibonwe.
Sibeka tonkhe tinhlelo endzaweni lefanele kute sente umdlalo Wendzebe Yelubumbano, lecala ngamhlaka 14 Inhlaba, ube yimphumelelo lenkhulu.
Ngenyanga yaMabasa kulomnyaka, ngetsembisa buholi bemboni yematekisi kutsi bahlehlise tinkhulumiswano letimayelana neluhlelo Lwekutfutsa Bantfu Ngemabhasi Lasheshayo kudzimate kube semuva kwelukhetfo.
Setsembisa kuniketa sikhatsi lesenele sekubukana netikhalo talemboni ngalokufanele. Ngamhlaka 11 Inhlaba Indvuna Yelitiko Letekutfutsa itawucalisa ngetinkhulumiswano nalemboni.
Lomhlangano utawucalisa luchungechunge lwetinkhulumiswano nabo bonkhe labatsintsekako Ngaloluhlelo Lwekutfutsa Bantfu Ngemabhasi. Sinelitsemba lekutsi tinkinga letingakasumbululeki kutawubukanwa nato ngendlela letawenelisa tonkhe tinhlangotsi letitsintsekako.
Loku kutawufaka ekhatsi tindzaba letibalulekile tekutsi labatsintsekako batawuhlomula kanjani ngaloluhlelo.
Lenye intfo letawukhuphula Indzebe Yemhlaba kwetfulwa kwesakhiwonchanti sekusakata ngedijithali kanye neluhlelo lwekusatjalaliswa kwetinhlelo tekusakata.
Kuko konkhe, sitawucinisekisa kutsi tindleko tetekuchumana tiyancishiswa ngemiklamo lechubekako kungunyalo kute kwandziswe emandla labanti kutekuchumana.
Kumele sicinisekise kutsi asishiyi emuva tindzawo tasemakhaya kulentfutfuko lesimanga nakangaka.
Njengencenye yekutfutfukisa sakhiwonchanti setenhlalo sitawuniketela ngetindlu tekuhlala letakhiwe endzaweni lefanele naletibita kahle kanye netindzawo tekuhlalisa bantfu letinesitfunti.
Sitawuchubeka sivisise kutsi kuhlaliswa kwebantfu akusiko kwakha tindlu nje kuphela.
Kumayelana nekugucula emadolobha lamakhulu nemadolobha etfu kanye nekwakha imiphakatsi lenamatselene, lesimeme nalenakekelako lenekufinyelela dvute netikhungo temsebenti kanye netenhlalakahle, lokufaka ekhatsi tikhungo temidlalo netekukhibika.
Ngekusebenta ngekubambisana nebantfu bakitsi labasetindzaweni tasemakhaya, sitawucinisekisa lisu leliphelele lekutfutfukisa tindazwo tasemakhaya lelichumene neluhlelobusha lwemhlaba nekwabelwa kwemhlaba kanye nekuba nekudla, njengentfo yesitsatfu lesetulu eluhlwini lwetfu.
Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kwendlulisa emavi ekuvelana buhlungu lengiwabhekisa emndenini Welisekelandvuna Letekulima, Dirk du Toit, londlule emhlabeni kulo leliviki. Ligalelo lakhe siyawuhlala silikhumbula.
Bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi nemanti, tindlu tangasese letigijima emanti, imigwanco, tindzawo tekukhibika netemidlalo kanye netindzawo tekutsenga letiphucukile njengasemadolobheni.
Nabo banelilungelo lekusitwa kutekulima kute batihlanyelele mibhidvo, bafuye nemfuyo bakwati kutiphilisa.
Sitimisele kucala lomkhankaso wekwakha takhiwonchanti etindaweni tasemakhaya. Uma sibambisene netakhamiti, emakhosi, emakhansela netindvuna sitawukwati kuwunonophisa lomsebenti.
Sicela labahlala etindaweni tasemakhaya bacale balungiselele kutjela hulumende kutsi ngutiphi tintfo labatidzinga ngekushesha.
Uma sisebentisana sitakwenta lokunyenti.
Ngetulu kwaloko, sitawusebenta ngekuvuselelwa kwemadolobha asetindzaweni tasemakhaya lesiwakhombile, ngekusebentisa luhlelo Lwetibonelelo Tekutfutfukisa Tindzawo Lesihlala kuto. Ngalendlela, tindzawo letitungelete emadolobha titawuhlomula ngalokukhuphuka kutemnotfo.
Ngako konkhe lokungenelela, sisesimeni lesikahle sekugucula kubukeka kwetindzawo tasemakhaya eliveni letfu.
Imfundvo itawuba setulu eluhlwini lwetintfo lesitawutenta kuleminyaka lesihlanu letako. Sifuna bothishela, bafundzi nebatali basebentisane nahulumende kute kuguculwe tikolo tetfu tibe tikhungo letikhulako letisebenta ngemandla.
Luhlelo Lwekutfutfukisa Bantfwana Ebuncaneni lutawenetetelwa, ngenhloso yekucinisekisa kufinyeleleka kubo bonkhe kudzimate kuyewufika eBangeni R kanye nekuphindvwa kabili kwelinani lebantfwana labaneminyaka lelicandza kuyewufika eminyakeni lemine nga-2014.
Siphindza loko lesingeke nje sikugucule. Bothishela kumele babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundzisa, bangayekeleli umsebenti wabo futsi kungabi nekuhlukunyetwa kwebantfwana! Bantfwana kumele babe sesikolweni, ngesikhatsi, bafundze, bahloniphe bothishela babo bahloniphane nabo bodvwana, baphindze bente nemsebenti wasekhaya.
Kute kutfutfukiswe tiphatsimandla tesikolo, lucecesho loluhlelekile lutakuba ngumbandzela wekucala wekwenyusela bothishela etikhundleni tekuba bothishelanhloko nome tinhloko teminyango.
Ngitawuhlangana nabothishelanhloko ngabelane nabo ngembono wetfu wekuvuselela luhlelo lwemfundvo yetfu.
Sitawenyusa imitamo yetfu yekugcugcutela bonkhe bafundzi kutsi bacedze imfundvo yabo yelibanga lelisetulu.
Umkhawulo lobekiwe kwenyusa emanani ekubhalisa etikolweni temabanga lasetulu kuyewufika kumaphesenti langema-95 nga-2014. Sisabuka futsi tindlela letinsha tekubuyisela eluhlelweni bantfwana besikolo labayekela sikolo, bese sibaniketa kwesekela.
Malunga Lahloniphekile, sikhatsateke kakhulu ngemibiko yabothishela labahlukumeta bantfwana ngekwemacansi, ikakhulukati bantfwana bemantfombatane.
Sitawucinisekisa kutsi Imihlahlandlela Yekuhlukunyetwa Ngekwemacansi kanye Neludlame Etikolweni Temphakatsi isatjalaliswa ngalokubanti, nekutsi bothishela batijwayeta yona baphindze bayilandzele.
Sitawutsatsa tinyatselo leticinile, naletincamulako, sitibhekise kunobe ngubaphi bothishela labasebentisa kabi tikhundla nemandla abo ngekungena ebudlelwaneni bekuya emacansini nebantfwana.
Kumele sicinisekise kutsi tinhlelo tekucecesha netekutfutfukisa emakhono letikhona eliveni tiphendvula kutidzingo tetemnotfo.
Sitakwenta ncono kufinyeleleka emfundvweni lephakeme kwebantfwana labavela emindenini lephuyile siphindze sicinisekise luhlelo lolusimeme lwekuniketela ngetimali kumayunivesithi.
Sikhatsateke kakhulu ngekwehla kwelizinga letemphilo, lokubangwe kwenyuka kwemtfwalo wetifo kuleminyakalishumi nesigamu leyengcile.
Sitibekela imikhawulo yekuphindza sinciphise kungalingani ekuphakelweni kwetinhlelo tetemphilo, kukhuphula linani letisebenti, kunika emandla lamasha tibhedlela nemitfolamphilo nekungenelela ekulweni nelubhubhane lwe HIV ne AIDS, i-TB kanye naletinye tifo.
Kumele sisebentisane kute sente ncono kwetfulwa Kweluhlelo Loluphelele Lwekwelashwa, Kuphatfwa kanye Nekunakekelwa kwe HIV ne AIDS kute sitewunciphisa lizinga lekwesuleleka lokusha kwe HIV nga-50% ngemnyaka wanga-2011. Sifuna kufinyelela ku-80% walabo labadzinga emakhambi ekudzambisa lesifo nga-2011.
Sisabuka ngekushesha ludzaba lwekuholelwa kwetisebenti tetemphilo kute sicedze lokungetfulwa kahle kwetinhlelo tetfu tetemphilo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti kute sikhuphule lizinga letemphilo, lihambisane netinhloso tamhlabuhlangene tentfutfuko yemnyakatinkhulungwane tekunciphisa buphuya nga-2014.
Kubalulekile futsi kwenta ncono kusebenta kwetinkantolo nekusebenta kwebashushisi kanye nekukhutsata tinhlelo tekuphenya, temsetfo netebunhloli. Lomsebenti ucalwe ngekutimisela, kantsi utawuchutjwa ngemandla nangemdlandla lomusha.
Phakatsi kwaletinye tintfo lesiphokophele kuto ngekushesha kucinisekisa kutsi senyusa linani lebashushisi netisebenti Telibhodi Lelusito Kutemtsetfo. Sitakwenta lokufanako nakubaphenyi bemaphoyisa.
Sigucule ligama lelitiko lelitsintsekayo, lasuka ekubeni Litiko Letekuphepha Nekuvikeleka laba Litiko Lemaphoyisa kute sigcizelele kutsi sifuna kusetjentwe ngemandla emsebentini wemaphoyisa. Loku kutawufaka sandla ekunciphiseni bugebengu lobukhulu nalobuneludlame ngelizinga lesitibekele lona lemaphesenti lasikhombisa kuya kumapheshenti lalishumi ngemnyaka.
Lesitawubhekisa kuko kakhulu kutawuba kucedza bugebengu lobuhleliwe, kanye nebugebengu lobubhekiswe kulabasikati nebantfwana.
Nanobe sibonga kusisa kwemabhizinisi asengwace embonini yetekuphepha, sitakwenta ncono imitsetfo yalemboni.
Phakatsi kwaletinye tintfo lesitawucalisa ngato, sitawucala luhlelo lwekubeka Sikhungo Sekusingatsa Iminyele; sitawucinisa imitamo yetfu yekulwa nebugebengu babongcondvomshini kanye nekwebiwa kwabomatisi, siphindze sente ncono tinhlelo emajele etfu kute sinciphise kuganga lokuphindvwako.
Ngitsandza kugcizelela kwesekela kwetfu kuguculwa kwetebulungiswa lokuchubekako.
Lokuguculwa kumele kulungise tindzaba letinjengekugcugcutelwa kwekutimela kwetebulungiswa, kufakwe tinhlelo tangekhatsi tekutiphendvulela kwetebulungiswa kuphindze kucinisekiswe kufinyeleleka kutebulungiswa nguye wonkhe umuntfu.
Imphumelelo yentsandvo yelinyenti ngebubanti bayo incike ebudlelwaneni lobuhle nasekuhloniphaneni kanye nasemoyeni wekubambisana phakatsi Kwesigungu Lesikhulu, Sishayamtsetfo kanye NeLuhlelo Lwemajaji. Loku kubalulekile kumtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti.
Sesikubale kanyenti kutibophetela kwetfu ekulweni nenkhohlakalo emisebentini yahulumende.
Sitawubhekisa ikakhulukati ekucedzeni inkhohlakalo nekweba etinhlelweni tekunikwa kwemisebenti nekuniketwa kwemathenda, ekufakweni kweticelo tetincwadzi tekushayela, tibonelelo tahulumende, bomatisi, kanye nekwebiwa kwemadokethe emaphoyisa.
Asengigcizelele kutsi sonkhe sinendzima lokumele siyidlale kulemphi yekulwa nebugebengu.
Kumele sitibandzakanye ngekukhutsala Etinhlanganweni Temaphoyisa Emmango. Kumele sicedze kutsengwa kwetimphahla letebiwe, lokuyintfo legcugcutela bugebengu.
Kumele sibike bugebengu siphindze sisite emaphoyisa ngekuwaniketa lwati lolutawuholela ekubanjweni kwaletigilamkhuba. Ngalendlela, sitawuchubekela embili sibe ngumphakatsi longenabo bugebengu.
Malunga Lahloniphekile, kusukela nga-1994 setame kwakha umphakatsi lobumbene lovela ekuhlakatekeni kwetfu kwesikhatsi lesengcile. Siyamenywa kutsi sichubeke nalomsebenti wekukhutsata lubumbano kulokwehlukana lesingiko siphindze sitfutfukise luhlelo lwekwabelana, lolwesekelwe emoyeni wekucakatsa kanye nasemphakatsini lonakekelako.
Luhlelo lwetfu lwekwabelana kumele lusigcugcutele kutsi sibe takhamiti letikhutsele ekwakhiweni kabusha kwelive letfu. Kumele sakhe sitfombe setfu lesifanako kanye nemoya wekutsandza live letfu.
Kumele sitfutfukise kubambana nelive letfu lokufanako, Kwemtsetfosisekelo wetfu nekwetimphawu tavelonkhe. Ngemoya lonjalo, sitawugcugcutela Ingoma Yesive nemjeka welive letfu kanye nato tonkhe letinye timphawu telive.
Bantfwana betfu, kusukela ebuncaneni, kumele bafundziswe kutfobela Umtsetfosisekelo kanye netimphawu tavelonkhe, baphindze bati kutsi kusho kutsini kuba sakhamuti saseNingizimu Afrika.
Sitawucinisekisa indlela lefanako kuvelonkhe yekubukana nekuntjintja kwemagama etindzawo. Loku kumele kunikete litfula lekubandzakanya tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika ekwakheni kutati lokuhlanganise wonkhe umuntfu, kute sijulise kuvisisa kwetfu umlandvo kanye nemagugu etfu esive.
Temidlalo tisikhali lesinemandla ekwakha sive. Ngekusebenisana kumele sisekele onkhe emacembu etfu esive kusuka kuBafana Bafana kuya kuma-Proteas nema-Springboks; kusukela kuBanyana Banyana kuya kuma-Olimphiki Walabakhubatekile.
Emacembu etfu angasebenta kahle kuphela ngelusito lwetfu.
Ngivumeleni ngisebentise lelitfuba ngihalalisele emacembu etfu avelonkhe ngekusebenta kahle kuleliviki lelengcile, kuphumelela etindzaweni letintsatfu.
Kuyakhanya kutsi kumele sisise kakhulu ekutfutfukiseni temidlalo. Sitawunonophisa kuvuselelwa kwetemidlalo etikolweni kanye nekucinisekisa kutsi tiba yincenye yekharikhulamu yesikolo. Ngetulu kwaloko sitawucinisekisa kutsi kuhlintekelwa kwetikhungo tetemidlalo emimangweni lephuyile kuba setulu eluhlwini lwetintfo lokumele tentiwe.
Inhloso lebalulekile yahulumende yesikhatsi lesifishane kucinisekisa kutsi budlelwane betfu nemave angephandle kufaka sandla ekwakhiweni kwesimo lesilungele kukhula kwemnotfo kanye nentfutfuko lesimeme.
Kudzimate kube ngunyalo, sitawuchubeka nekubeka etulu eluhlwini livekati lase-Afrika ngekucinisa Lubumbano Lwemave ase-Afrika kanye netigaba tawo, siphindze sibheke ngekwelikhetselo ekusebenteni kweBudlelwane beLubambisano Lolusha Lwentfutfuko Ye-Afrika.
Lokunye lokubaluleke ngalokulinganako, lokusondzele ekhaya, kuciniswa kwenhlanganisela yesifundza ngekugcizelela ikakhulukati ekuhlanganisweni kutepolitiki nakutemnotfo Kwemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu, kuya enhlosweni yeLubumbano lwemave ase-Afrika lokunguleyo yekwakha hulumende Welubumbano. Sitawusungula Sikhungo Sebudlelwane Ekutfutfukisweni kweNingizimu Afrika kute sigcugcutele budlelwane bentfutfuko nalamanye emave elivekati.
Kuhlupheka kwebantfu baseZimbabwe kube nemtselela lomubi esifundzeni se-SADC, ikakhulukati eNingizimu Afrika. Simema onkhe emave lagcugcutela kuthula emhlabeni kutsi esekele hulumende lohlanganisako kute kuzuzwe kubuyela esimeni kwemnotfo.
Ngivumeleni, tivakashi letihloniphekile, kutsi ngindlulise emavi ekubonga Embutfweni Wavelonkhe Wetekuvikela eNingizimu Afrika ngendzima lenhle labayidlalile ekwakheni kuthula elivenikati.
Ngekusebentisa emabhodi wemavekati kanye newetifundza, sitawusebentela ekucindzeteleni intsandvo yelinyenti kanye nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu evenikati lase-Afrika.
Sitawufaka sandla ekucinisweni kwebudlelwane beNingizimu neNingizimu siphindze sichubekisele embili tivumelwane letihlomulisa ngalokufanako nemave labalulekile laseNingizimu.
Sitawuchubeka nekugcugcutela budlelwane nemave latfutfukile aseNyakatfo kufaka ekhatsi emave e-G8, kanye nebudlelwane betfu bemachinga Nelubumbano lwaseYurophu. Sitawuchubeka nekudlala indzima lekhutsele ekucinisekiseni kubandzakanywa kwetinkhulumiswano tekutfutfukisa kuhwebelana kwemave emhlaba.
Phakatsi kwetinhlelo letahlukahlukene, sitawusebentisa lisu Lemanti Ekukhulisa kanye Nentfutfuko, lokuluhlelo lolutawucinisa kuphatfwa kwemanti. Sitawuchubeka nekwenta ncono kusebenta kwemandla agezi kanye nekwetsembela emandleni latophindze asetjentiswe kabusha.
Umbuso losatfutfuka udzinga kwentiwa ncono kwemisebenti yahulumende kanye nekuciniswa kwetikhungo tentsandvo yelinyenti.
Sisungule Ematiko lamabili ehhovisi laMengameli kute kuciniswe kokubili emasu ekuhlela kanye nekubhekwa nekuhlolwa kwekusebenta kwebantfu.
Kute kucinisekiswe kwetfulwa kwemisebenti lesitibophetele kuyo, senta Tindvuna Tekhabhinethi kutsi titiphendvulele ngetindlela tekubheka kusebenta kwato, sisebentisa emazinga lesitibekele wona, kusukela ngaKholwane.
Sitawuphindze sibandzakanye Emabhizinisi Laphetfwe Ngumbuso kanye Netikhungo Letitfutfukisa Tetimali etinhlelweni tahulumende tekuhlela siphindze sente ncono kubhekwa nekuhlolwa kwekusebenta kwato.
Kucinisekisa kutsi tonkhe totintsatfu tinhlaka-tasekhaya, tetifundza netavelonkhe-tenta ncono kwetfulwa kwemisebenti, sitawunonophisa kusungulwa kwekwetfulwa Kwemsebenti Wahulumende Lokuyintfo Yinye.
Kulomkhakha wekuvuselela kabusha, sitawusebentela ekubeni nguhulumende losebenta ngekubambisana.
Kuhola bantfu ngesibonelo, sewucalile umsebenti wekuchumana nemphakatsi ehhovisi laMengameli.
Ngetulu kwekutfola tincwadzi nema-imeyili lavela emphakatsini, sitawuphindze sisungule lucingo lwekuchumana kute kufinyeleleke malula.
Tisebenti titawubukana nekubuta ngakunye shangatsi ngiko kuphela lokwentiwe, kuhanjiswe ngemigudvu lefanele kudzimate kufike lapho kubukanwa nako khona ngalokufanele.
Sikhungo Savelonkhe lesibukene Nentfutfuko Yelusha, lesakhiwe ngekuhlanganiswa kweSikhwama Selusha soMsobomvu kanye nekhomishini Yelusha Yavelonkhe sitawetfulwa mhlaka 16 Inhlaba Ekurhuleni.
Letikhungo tiyahlanganiswa kute tikhuphule imisebenti kanye nematfuba entfutfuko laniketwa lusha.
Lesikhungo sitawuchumanisa lusha loluphotfule tifundzo talo letingakacashwa kanye nematfuba emisebenti; kwenta ncono imitamo yekwandzisa Luhlelo Lwavelonkhe Lwemisebenti Yelusha siphindze sisekele bosomabhizinisi labasebasha.
Kulenyanga lelandzelako Madiba utawube ahlanganisa iminyaka lengema-91. Bantfu emhlabeni wonkhe batawuchubeka nekuhlokomela kuba khona kwakhe kanye nekutsi alungise tinkinga tabo.
Kwatiswa kwakhe kanye nesibonelo sakhe sekutinikela ekusebenteleni luntfu kusibonelo lesihle kulomhlaba walamuhla lokhungetfwe tinkinga.
Lusuku laMandela litawugujwa njalo ngemnyaka mhlaka 18 Kholwane. Itawuniketa bantfu baseNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe litfuba lekwenta lokutsite kute kusitwe labanye.
Asisekele Lusuku laMandela ngetinhlitiyo tetfu tonkhe siphindze sigcugcutele umhlaba kutsi ubambisane natsi kulomkhankaso lomuhle nakangaka.
Sesetfule esiveni luhlelo lweminyaka lesihlanu letako. Ekutibopheteleni ngakunye lesikwentako sikwenta kuhambisane nelisu lemklamo lelichaza kabanti, netikhatsi lesitibekele tona kanye netinkhombandlela letimcoka.
Lolwati lutakwatiswa umphakatsi madvute nje. Nembala njengebahlali kumele ngaleso sikhatsi sitibute umbuto wekutsi yini lesingayenta tsine ngekwetfu kute sisite ekugcugcuteleni loluhlelo lwavelonkhe.
Kuba sakhamuti akusiko lokumayelana nemalungelo nje kuphela, kusho futsi kuba nesibopho, sekufaka sandla kute wente live letfu libe ngulelincono.
Siphindze silindzele kusebentisana kahle nemacembu Laphikisako ePhalamende, ngemoya wekubeka live letfu embili.
Ngetulu kwaloko, Madiba wasifundzisa kutsi lelive letfu sonkhe, lomhlophe nalomnyama. Kusebentela kubuyisana nelubumbano kutawuhlala kuyintfo lebalulekile ngalesikhatsi sichubekela embili.
Kusukela ekwetfulweni kweluhlelo lwetfu ngesikhatsi setingucuko kutemnotfo, kutawumele sente ngebuhlakani-kungabi nekusebentisa tintfo budlabha, kungabi nekundluliselwa kwemali lesele-yonkhe imali kumele isetjentiswe ngebuhlakani nangalokuhlomulisayo. Kumele sitibekele umtsamo ngemandla lesinawo.
Bahlali baseNingizimu Afrika, ngekusebentisana singenta lokunyenti kute sifinyelele embonweni wetfu lofanako wesive lesincono nalesichubekela embili!
<fn>10022612251001.txt</fn>
Siyatfokota kuba nani kulobusuku belikhetselo.
Sikhetse lolusuku njengelusuku lekubita loMhlangano Weliphalamende Loyinhlanganisela kute Setfule Inkhulumo Yesive, ngenhloso yekubungata sehlukanisamanti lasagucula live letfu.
Phakatsi kwalokunye, bekalilunga lelitsimba lebammeli ecaleni laseRivonia. Sendlulisa kubonga kubangani kanye nakubembutfo wemmango wemhlaba, ngekulwa kanye natsi kute sitfole inkhululeko.
Babe luphawu lwekutinikela lwalabanyenti labatfole bumatima ngenca yelubandlululo. Sibingelela buholi belicembu lelibusako kanye nabelidlelandzawonye, lokungumcimbi wabo welikhetselo lona.
Bekubuholi bakhe lobuvelele, kubonela tintfo embili kanye nekucacisa kahle umbono lokwaholela ekutsaneni i-ANC icinise silandzelelo sayo sekusombulula tintfo ngekukhulumisana. Buhlakani bakhe baphindze babonakala Esivumelwaneni saseHarare, lokunguye lowasibhala waphindze wasichuba. Nguloku lokwabeka sisekelo setimemetelo letingumlandvo taMengameli FW de Klerk, eminyakeni lengema-20 leyengca.
Sendlulisa kubonga kwetfu kummango wemave emhlaba ngekwesekela umzabalazo wetfu ngendlela lengenakunyakatiswa. Letikhatsi emlandvweni wetfu tikhombisa likhono letfu lekuhlangana, ngisho nangaphansi kwetimo letimatima, kanye nekubeka tifiso telive ngetulu kwato tonkhe letinye.
Njengobe sitawube sicedza iminyaka lelikhulu ngasekupheleni kwalomnyaka, kumele sibuke kutsi sesihambe kanganani njengelive.
Kutinikela kwenu nalokunebuchawe ngiko lokwente kutsi ngikwati kuma embi kwenu lamuhla.
Ngaloko ngibeka iminyaka lesele yekuphila kwami etandleni tenu.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, asesitibophetele ekwakheni likusasa lelincono lato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, letimnyama naletimhlophe. Asesichubele embili lombono Madiba lawulwela imphilo yakhe yonkhe - umbono wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu bahlala ndzawonye ngekuthula futsi banematfuba lalinganako.
Sibite umhlangano loyinhlanganisela ebusuku kute labanyenti eliveni letfu, basebenti, bantfwana besikolo, batewuba yincenye yalomhlangano.
Sitsatsekile ngemdlandla welusha mayelana nalomhlangano. Bantfwana labangemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesitfupha labavela kuto tonkhe tifundza babambe lichaza kunkhulumomphikiswano leyandvulela Inkhulumo Leyetfulelwa Sive mayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya.
Sihalalisela lobahlule bonkhe, Charlotte Le Fleur Wesikole Lesiphakeme saseWorcester, kanye nabo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti lomatima.
Sihlangana ngemuva kwetiyaluyalu tetemnotfo emhlabeni wonkhe.
Kulomnyaka lowengcile, sihlangabetane nekufadalala kwemnotfo kwekucala eminyakeni leli-17. Lenkinga iholele ekutseni umnotfo wetfu ulahlekelwe imisebenti lengu-900 000. Linyenti lalabalahlekelwe yimisebenti yabo ngilabo labondla imindeni lephuyile.
Silandzele tincumo leticinile tekulwa nekufadalala kwemnotfo ngekucondzisa emalini lechitfwa nguhulumende, kakhulukati kusakhiwonchanti. Kucinisekisa kuphepha kwalabaphuyile, sichubekisele embili kwandziswa kwemali yetibonelelo, saphindze selula iminyaka yeLuhlelo Lwesondlo Sebantfwana yayewufika eminyakeni yebudzala lengu-14.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, labanye bantfwana labatigidzi letimbili labavela emindenini lephuyile, labaneminyaka lengu-15 kuya ku-18, batawuhlomula kuLoluhlelo Lwesondlo Sebantfwana. Inhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni ibekele eceleni imali lengemarandi langemabhiliyoni lasitfupha kute kusitwe tinkampani lesetidvonsa matima.
Hulumende wetfule "luhlelo lwekucecesha" lolutawuniketa tisebenti litfuba lekukhetsa kuceceshwa endzaweni yekudzilitwa emsebentini.
Lemitamo itfutfukiswe Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi.
Sive sitawukhumbula kutsi ngesikhatsi Senkhulumo Leyetfulelwa Sive nga-2009, ngimemetele kutsi Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi lutawusungula ematfuba emisebenti langu-500 000 ngeNgongoni 2009.
Lawa ngematfuba emisebenti lasungulwe kute anikete bantfu labangasebenti liholo, lwati lwemsebenti kanye nematfuba ekuceceshwa.
Kuyintfokoto kumemetela kutsi ekupheleni kweNgongoni, besesisungule ematfuba emisebenti yemmango lengu-480 00, lokungemaphesenti langema-97% elinani lesitibekele lona.
Lemisebenti isemikhakheni yekwakha, kunakekela bantfu emakhaya nasemmangweni, kanye nemiklamo yetemvelo. Sibone letinye tindzawo lesingenta ncono kuto, letitawukhomba kuchubekela embili, kufaka ekhatsi kucinisekisa imiklamo lebukene netisebenti. Siyati kutsi leti naletinye tindlela tanciphisa ngalokuphelele imitselela yekufadalala kwemnotfo.
Siyabonga ngemoya wekusebenta kwemndeni, kwemmango nekutitsandzela lokhutsata bantfu labanyenti kutsi basite labo labakhungetfwe nguletiyaluyalu tetemnotfo, ngaletikhatsi letimatima.
Tinkhomba tetemnotfo tikhomba kutsi sesigucule simo nyalo.
Umnyakato wetemnotfo uyenyuka eNingizimu Afrika, kantsi silindzele kukhula lokuya embili. Tibalo tetisebenti letikhishwe ngeLesibili, tikhombisa kutsi nyalo umnotfo sewusungule ematfuba emisebenti kunekutsi ilahleke. Nanobe kunjalo, kusesemasinya kakhulu kucinisekisa litubane lekubuyela esimeni sangembili. Ngako hulumende ngete atihocisa tindlela takhe tekwesekela. Nyalo sesikhatsi sekubeka sisekelo sekukhula lokucinile lokuya embili, kanye nekukhula lokuletsa imisebenti leminyenti.
Luhlelo lwetfu Lwenchubomgomo Lesebenta Kutetimboni nekugcila kwetfu lokusha emisebentini lephelele, kutakwakha timboni leticinile naletemukela tisebenti letinyenti. Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya titakwenta ngcono umkhicito wasemakhaya, kanye netemphilo tebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya. Lokwesekela lisu letfu lekubuyisela umnotfo esimeni lesetayelekile nasekukhuliseni, luhlelo lwetfu lwekusisa ngetimali.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawuchitsa imali lengemabhiliyoni emarandi langu-846 kusakhiwonchanti semmango. Kutekutfutsa, sitawugcina siphindze senabise umsebenti wetfu wekuchumanisa tindzawo ngemigwaco. Sitawucinisekisa kutsi kuchumanisa kwetfu kwetindzawo ngaloliwe kuyetsembeka, futsi kuhlanganiswe kancono nemachweba etfu. Kute kucinisekiswe kuniketwa kwemandla agezi, sisungule liKomiti letiNdvuna Lelibukene neteMandla, kute kwentiwe luhlelo loluhlanganisile lweminyaka lengama-20.
Phakatsi kwaletinye tintfo, loku kutawubuka ekutibandzakanyeni kwebakhiciti bemandla labatimele, nasekuvikeleni labaphuyile ekwenyukeni kwemanani agezi. Sitawusungula luhlelo lwekusebenta ngagezi lolutimele, lolwehlukile ku-Eskom Holdings. Eskom utawuchubeka nekwakha lamanye emandla ekukhicita emandla agezi aphindze ente ncono simo setiteshi takhe tagezi. Kucinisekisa kukhuliswa kwemnotfo lohlanganisako, kute sisite kukhula nentfutfuko, sisungule Umkhandlu Loweluleka Ngeluhlelo Lolwenabile Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo, loluholwa nguMengameli. Kugcila kwetfu lokukhulu ekuguculeni inchubomgomo kumele kube kungenela ekusunguleni imisebenti yebantfu labasha.
Emazinga ekungasebenti kwebantfu labasha angetulu kakhulu kunelizinga lelilingene. Tiphakamiso titawubekwa kute kusitwe ngetimali etindlekweni tekucasha tisebenti talabasha, kute kukhutsatwe emafemu kutsi atsatse tisebenti letite lwati lwemsebenti lolwenele. Lokunye kwelulwa kwetinhlelo temisebenti yemmango nako kuyachutjwa. Loku kufaka ekhatsi sakhiwonchanti ezingeni lasekhaya nemiklamo lemikhulu kanye nemiklamo yekukwati kufundza nekubhala, kunakekela kwasemakhaya, kugcinwa kwetikolo kanye nemitamo yekukhulisa bantfwana labasebancane.
Kulomnyaka lowengcile sisukumise Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe. Siyalele loluphiko kutsi lusungule imitimba yalo, eliveni lonkhe, kute lutewukwati kusita ekucondziseni tinhlelo tekutfutfukisa ngekhatsi kuhulumende.
Ngalesikhatsi baphatsi bacala kuphatsa emnyakeni lowengcile, sitsembise kusebenta ngemandla kute sakhe umbuso lotfutfuke ngemandla.
Sitsite kutakuba ngumbuso lophendvula etidzingweni nasetifisweni tebantfu, nalosebenta kancono nangekunonopha. Lomnyaka, wa-2010, kutakuba ngumnyaka wekwenta. Luphawu loluchaza lokuphatsa kutakuba ngulolo lwekutsi kuyati lapho bantfu bahlala khona, kuvisisa tidzingo tabo futsi kuphendvula ngekunonopha. Hulumende kumele asebente ngekunonopha, ngemandla nangekuhlakanipha.
Sitawulindzela Sigungu lesiphetse kanye Nemsebenti waHulumende kutsi bahambisane nalombono. Sakha umbuso logcile ekusebenteni, ngekwenta ncono kuhlela kanye netinhlelo tekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Kumele futsi sihlanganise tindlela tekulinganisa kutebulili Eluhlelweni lwaHulumende Lwekwenta. Loluhlelo lwekwenta lutawucinisekisa kutsi bomake, bantfwana nebantfu labakhubatekile bakwati kufinyelela kumatfuba ekutitfutfukisa.
Umsebenti wematiko utawukalwa ngemiphumela, letfutfukiswe ngeluhlelo lwetfu lwekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Tindvuna letibukene nemphumela lotsite, titawusayina naMengameli sivumelwano lesichaza ngalokubanti ngekusebenta kwato. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lokumele yentiwe, kanjani, ngubani, esikhatsini lesinganani nekutsi ngutiphi tindlela tekukala kanye netinsita letitawusetjentiswa.
Njengobe nati, sitibophetele etintfweni letisihlanu letisetulu eluhlwini: imfundvo, temphilo, kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, kusungula imisebenti lemihle kanye nekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, sitawusebentela kwenta ncono kusebenta kahle kwahulumende wasemakhaya, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlaliswa kwebantfu. Sitsembisa kwenta iminyakato leyinsika lelibangise ekutfolweni kwalemiphumela.
Sibeke imfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono enkhabeni yetinchubomgomo talohulumende. Eluhlelweni lwetfu lwa-2010, sifuna kwenta ncono likhono lebantfwana betfu lekukwati kufundza, kubhala nekubala eminyakeni lesisekelo. Ngaphandle kwekwenta loku, singete sakwati kwenta ncono lizinga lemfundvo. Tibalo temfundvo lesitibekele tona timalula kodvwa tinebungoti. Sifuna bafundzi nemathishela babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundza futsi bafundzisa ema-awa lasikhombisa ngelusuku.
Sitawusita bothishela ngekubanikela luhlelo lwetifundvo lwemalanga onkhe loluchaza kabanti. Kubafundzi, sitawuniketela ngetincwadzi temsebenti lokumalula kutisebentisa letibhalwe ngato tonkhe tilwimi letili-11. Kusukela kulomnyaka kuya embili, onkhe emabanga lesi-3, 6 nele-9 batawubhala tivivinyo tekukwati kubhala nekubala kanye netenyumeresi lokutivivinyo letitawenganyelwa ngalokutimele. Sihlose kwenyusa lizinga lekuphumelela laletivivinyo kwanyalo lelisemkhatsini kwama-35 na-40% kuyewufinyelela lokungenani kuma-60% nga-2014. Imiphumela itawutfunyelwa kubatali kute balandzelele inchubekelembili.
Ngetulu kwaloko, ngasinye setikolo tetfu letingu-27 000 sitawuhlolwa tikhulu Telitiko Lemfundvo Lesisekelo. Loku kutawurekhodwa embikweni lobhaliwe locwaningekako. Sihlose kwenyusa linani lebafundzi bamatikuletjeni labakhona kwemukelwa emanyuvesi kutsi lifinyelele ku-175 000 ngemnyaka nga-2014.
Sicela kutsi batali babambisane natsi ekwenteni loku kube yimphumelelo.
Kumele sisise kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi sinetisebenti letinemakhono naletikwatiko kusebenta kute kwesekelwe kukhula nekusungulwa kwemisebenti.
Ngaloko sihlela kwandzisa kuceceshwa kwalabaneminyaka yebudzala lengu-16-25 etikhungweni temfundvo nekucecesha. Loku kutasenta sikwati kuniketa imfundvo litfuba lesibili, kulabo labangakulungeli kuya emanyuvesi. Sisebentisana netikhungo temfundvo lephakeme kute kucinisekiswe kutsi bafundzi labakulungele batfola lusito lwetimali, ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetimali. Siphindze satibekela emanani ekutfutfukiswa kwemakhono, kute kukhicitwe labanye bonjiniyela nabochwepheshe, kuphindze kwenyuswe linani labothishela labakufanele kufundzisa Tibalo neSayensi.
Kumele futsi senyuse linani lalabasha labangenela tinhlelo tekufundza ngemisebenti emikhakheni letimele nasemkhakheni wahulumende.
Lomunye umphumela lobalulekile kucinisekisa imphilo lendze nalekahle yato tonkhe takhamiti teleNingizimu Afrika. Sitawuchubeka nekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemphilo. Loku kufaka ekhatsi kulungisa tibhedlela nemitfolamphilo, kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tetisebenti tetemphilo. Sibambisene neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetibhedlela temmango kanye nemahhovisi ato etifundza. Siphindze sisebentisane neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kanye neNhlangano Letfutfukisa Timboni, eluhlelweni lwebudlelwane kuhulumende nalabatimele kute kwentiwe ncono tibhedlela kanye nekusita imiklamo ngetimali.
Kumele sibukane nekutsi umjikeleto wemphilo kusukela esikhatsini sekutalwa, wehle kusukela eminyakeni lengama-60 nga-1994 kuye wufinyelela ngephansi kweminyaka lengama-50 lamuhla. Ngako siyangenelela ngenhloso yekunciphisa emazinga ekufa kwebantfwana lababelekwako, kute kuncishiswe kwesuleleka ngeSandvulelangculazi lokusha kanye nekwelashwa kweSandvulelangculazi nesifo sesifuba ngalokuyimphumelelo.
Sitakwenta tonkhe tetsembiso lesatenta Ngelusuku LweNgculazi LweMhlabawonkhe letimayelana netindlela letinsha tekuvikela nekwelapha Sandvulelangculazi. Umsebenti uyachubeka kute kucinisekiswe kutsi umsebenti uhambisana nesikhatsi lesibekiwe. Sitawuphindze sichubeke nemalungiselelo ekusungula luhlelo lwemshwalense wetemphilo velonkhe.
Sisebenta kamatima kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika utiva aphephile kanye nekutsi kuphephile. Sitawuchubekisela embili umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobukhulu nalobuneludlame, siphindze sicinisekise kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta kahle.
Setfula tinhlelo tekwenyusa linani lemaphoyisa ngemaphesenti lalishumi kuleminyaka lemitsatfu letako.
Sikhombe kulwa nekutsatselwa timoto, kwebelwa kwemabhizimisi netindlu, kanye nebugebengu lobenteka ngekutsintsana lobunjengekubulala, kuhlukumeta ngekwelucansi kanye nekushaya, njengetintfo letisetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile. Sonkhe sinendzima lokumele siyidlale.
Asitibandzakanye netinkhundla temmango letibukene nekuphepha. Asesiyekele kutsenga timphahla letintjontjiwe. Asilungele kuniketa emaphoyisa lwati lolumayelana netento tebugebengu.
Bohulumende basekhaya kumele basebente.
Bomasipala kumele bente ncono kuniketelwa kwetindlu, emanti, tekuhanjiswa kwemangcoliso, gezi, kutfutfwa kwetibi kanye nemigwaco. Sibambe umhlangano nabosodolobha kanye nebaphatsi babomasipala emnyakeni lowengcile.
Loku kunikete litfuba lekubona tintfo letingabonakali ngetincabhayi lebanato bohulumende basekhaya. Siphindze savakashela imimango nabomasipala labehlukehlukene, kufaka ekhatsi iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng. Ngemuva kwekuvakashela eBalfour, sitfumele litsimba lemalunga layimfica etindvuna kutsi avakashele lendzawo kute ayewubukana netindzaba letiphakanyiswe ngummango.
Ngiyalele tindvuna kutsi tibukane netindzaba letisasele.
Sisasho futsi kutsi atikho tikhalo letivumela ludlame nekucekelwa phansi kwemphahla. Siyalele tikhungo letibukene nekulandzelwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo leticinile kulabo labangahloniphi umtsetfo eBalfour nakuletinye tindzawo. NgeNgongoni 2009, ikhabinethi ivume lisu lekugucula kusebenta kwetintfo kubohulumende basekhaya. Loku kutawucinisekisa kutsi bohulumende basekhaya banebuphatsi lobufanele, nemakhono ekuphatsa kanye newebuchwepheshe.
Kulomnyaka wekwenta, asibambisaneni ekwenteni bohulumende basekhaya babe ngumsebenti wakhe wonkhe umuntfu. Sisebentela kwenta ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki kanye nekuniketela ngetinsita letifanele kanye nebunini bemhlaba lokungenani kumakhaya langu-500 000 nga-2014. Sihlela kubekela eceleni emahektha langetulu kwa-6 000 emhlaba losedvutane nemmango kute kwakhiwe kuwo tindlu talabahola kancane naletingabiti kakhulu.
Umtamo lomusha loyinsika kutawuba kucabangela bantfu labahola kakhulu kute batfole kusitwa ngetimali nguhulumende, kodvwa lokubonakala bahola kancane ngendlela yekutsi abakulungeli kusitwa ngemabhange kutsi batsenge tindlu. Sitawubeka sikhwama sesicinisekiso semali lengemarandi layibhiliyoni yinye kute sikhutsate bemabhange latimele kanye neluphiko lwetetindlu, kutsi basungule umkhicito lomusha lotawuhlangabetana netimfuno tetindlu.
Emnyakeni lowengcile sitsite, bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi, emanti, imithoyi lehanjiswa ngemanti kanye nemigwaco.
Satsi kumele babe netindzawo tetemidlalo kanye netindzawo letinetitolo tekutsenga letinkhulu letincono njengaleto tasemadolobheni.
Kuloku, sisukumise indzawo yekucala lokutawuhlolwa kuyo Luhlelo Loluphelele Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya eGiyani, eLimpopo, ngeNgci emnyakeni lowengcile. Kusukela ngaleso sikhatsi, sekwakhiwe tindlu letingama-231. Kuphindze kwaba nenchubekelembili ekuniketelweni kwesakhiwonchanti kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwetekulima, kanye nekuceceshwa kwemalunga emmango. Kufinyelela etikhungweni tetemphilo netemfundvo kwentiwe ncono.
Senta tinhlelo letinjengaleto etindzaweni letisikhombisa eliveni lonkhe, letizuzisa emawadi langu-21. Nga-2014, sihlose kuba netindzawo letinjalo kumawadi langu-160. Sifuna emakhaya langu-60% kuletindzawo kutsi ahlangabetane netidzingo tawo tekudla emkhicitweni wabo nga-2014.
Kancane kancane kutawulunga, njengobe kusho sisho, tintfo letinkhulu ticala ngaletincane.
Kumele futsi sihlanganise kancono tinhlelo teluhlelobusha lwemhlabatsi kanye netinhlelo letesekela tekulima. Imphumelelo yetfu kulomkhakha itawukalwa ngekwenyuka kwelinani lebalimi labalima etindzaweni letincane labagcina sebakwati kutimela kutemnotfo.
Asisilo live lelinemanti lamanyenti.
Kodvwa sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngemaphayiphi lavutako nangesakhiwonchanti lesingakalungi. Sitawube sibeka tindlela tekunciphisa kulahlekela kwetfu ngemanti ngelinani lelinguhhafu nga-2014.
Njengencenye yemitamo yetfu yekukhutsata kukhula kutemnotfo, sisebentela kunciphisa tindleko tekuchumana. Ummango weleNingizimu Afrika ungabuka embili kulokunye futsi kunciphisa ngalokubanti, emanani abomakhalekhikhini, lucingo lwasendlini kanye netincingo temmango. Sitawusebentela kwenyusa sivinini siphindze sicinisekise emazinga lasetulu etinhlelo te-intanethi, ngekuhambisana nenkhambiso yemave emhlaba.
Lohulumende utawucinisekisa kutsi imphahla yendalo netinsita letitfolakala endalweni tivikeleke kahle, nekutsi tiyachubeka nekukhuliswa.
Nanobe kungakefiki lapho kudzingeka khona, kodvwa kusinyatselo lesibalulekile njengobe onkhe emave aphendvula kulokugucuka kwesimo selitulu. Sitawusebenta ngemandla nebalingani betfu bemave emhlaba ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni lesibophako nalesisemtsefweni. njengeNingizimu Afrika, sitibophetele ngekutitsandzela emananini lesitibekele wona ekunciphisa kungcoliswa kwemoya, kantsi sitawuchubeka nekusebentela kuhlangabetana nendlelasu yetfu yesikhatsi lesidze yekunciphisa kugucuka kwesimo selitulu.
Umsebenti waHulumende kumele usabele elubitweni lwekwenta lesigamu sibe ngulesinye sekusebenta ngekunonopha kanye nekusebenta kwembuso lokwentiwe ncono. Sidzinga kusebenta ngalokuncomekako nangemandla. Sidzinga tisebenti tahulumende letitimisele, letinemakhono naletinakekela tidzingo tetakhamiti. Hulumende sewuvele usebentela ekutfutfukiseni nasekwetfuleni luhlelo lwekutfutfukisa umsebenti wahulumende, lolutawubeka inkhambiso necophelo etisebentini tahulumende kuyo yonkhe imikhakha.
Sichubekisa imitamo yetfu yekucedza inkhohlakalo nekweba eluhlelweni lwekuniketwa kwemisebenti nemathenda, naseticelweni tetincwadzi tekushayela, kutibonelelo tahulumende nakubomatisi, phakatsi kwalokunye. Siyajabula ngenchubekelembili hulumende lasayentile kuleminye imikhakha. Kuleliviki, sicedze kukhokhelwa kwetibonelelo tahulumende letinenkhohlakalo letingu-32 687, letibita imali lengemarandi latigidzi letingu-180. Likomiti letiNdvuna Lelibukene neNkhohlakalo lisabuka tindlela tekucedza nya inkhohlakalo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti.
Leti tindzaba letimbili nje kuphela temphumelelo emkhatsini kwaletinyenti. Kuleti naletinye tibonelo, sibona butsakatsaka lokumele bulungiswe tinhlaka tahulumende letahlukahlukene. NgaSomlomo, simeme titfunywa temacembu lahlukene ePhalamende kutsi avakashele sikhungo setincingo, kute Emalunga Ephalamende atotibonela umsebenti lowentiwako.
Ngichaze tincenye letimbalwa teluhlelo lwetfu lwa-2010, kutibophetela kwetfu sisonkhe njengahulumende kubantfu beleNingizimu. Inkhulumo Leyetfulelwa Sive iniketa sibutsetelo lesibanti seluhlelo lwetfu lwekwenta. Tindvuna titawuniketa umbiko lowenabile ngalesikhatsi tetfula tinkhulumo tawo Temcombelelotimali.
Mengameli Mandela bekasembili ekusiteni lelive kutsi litfole emalungelo ekubamba lomdlalo lomkhulu nakangaka. Ngako kumele sente leNdzebe Yemhlaba ibe yimphumelelo kute sihloniphe yena. Bakitsi, asesisekele licembu lesive i-Bafana Bafana. Ngingulomunye walabakholwelwa ekutseni i-Bafana Bafana itawugila timanga. Lokukhulu, tsenga lithikithi lakho!
Sonkhe asitsengeni emathikithi kusenesikhatsi kute sikwati kuhambela lemidlalo.
Imphilo yami yonkhe ngiyinikele kulomzabalazo webantfu base-Afrika.
Ngilwe nekubuswa ngulabamhlophe, ngalwa nekubuswa ngulabamnyama.
Ngilondvolote umcondvo wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu batewuhlala ndzawonye ngekuthula, futsi banematfuba lalinganako.
Lona ngumbono lengifuna kuwuphilela nekutsi ngiwubone.
Kodvwa nakunesidzingo, ngumbono lengitimisele kuwufela.
Asibambisane kute sente lomnyaka wekwenta ube nguloyimphumelelo eliveni letfu.
<fn>11301VFM2007.txt</fn>
Bekudvuma imishini/lutfuli luya etulu/bantfu baphishekile/bagijima nemabhala/kuvakala lifosholo lingena esihlabatsini (kubili kuphela). njll.
Bekeva buhlungu ngobe ati kutsi titifiketi akanato.
Kufanele sifundze sitfole titifiketi kute kube lula kutfola imisebenti.
Kuvakala ngatsi abengavisisi kahle kutsi ngabe usho lona libhala/ kwangatsi abekuvilaphela kuchuba ingolovane (imibono itawehluka). njll.
Wafundza kutsi akusiyo inhlobo lefanele kubhenywa/ wafundza kutsi kubhema akusiyo intfo lenhle.
Abephenya lapho angatfola khona tikhala temisebenti lekhona (imibono itawehluka) njll.
Bekukhombisa inhlonipho/ kwesaba/ kutitfoba, njll.
Batali nebafundzisi bakhe.
Abengaphatfwa sifo semaphaphu/ umdlavuza/ sifo sendlala.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umbiko lovakalako nje lonemagama langasiwo ema-90.
Kwakhiwa umusho kusetjentiswa luvelomagama lolusho kucela lusito Sib. Nyandza leyo! Ngivuleleni ngiyasha, imbawula iyangishisa.
Kusho kubate umuntfu longakusitakungene labo labatawusebenta ebusuku njengemalangeni onkhe...
Lindza ungaphelelwa litsemba masinyane.
Ngatsi ngibuka ngenhla kwami lapho bekuhlonywe simbo lesikhulu sensimbi sekumba umgodzi khona, ngabona Ngabona nje kutsi gcamu/ bha/nge, nya Kwakhiwa umusho loveta lenchazelo lelandzelako: 'luhlobo lolutsite lwesibhamu lesikhulu semphi' Sib. Ngalesikhatsi emagenge alwa, bekadubulana, ubone ngendlela labantfu bahliphika ngayo kutsi bashaywe ngenganono.
Lisho kutsi sebafile Lenkhulumo icuketse inkholelolite ngobe bakhona bantfu labangakafundzi labaphila kahle kwendlula labo labafundzile.
Umholi watsi babokhumbula ngelilanga lelilandzelako.
Tigebengu titayintjontja yonkhe imali yami.
4.8 Siyacatsanisa. Inkhomo lenkhulu idla emadlelweni. Emawa lamakhulu ayesabeka, njll.
Umholi wetfu bekahamba asifundzisa kutiphatsa kahle.
Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavuselela injabulo lenkhulu ngobe sasicala kulubona lwandle.
<fn>11301VFQ2007.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Leli phepha lehlukaniswe tigaba letintsatfu.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Kwatsi kube kuvakale ngenkontileka leyakha tindlu eMatsulu, kutsiwa umsebenti uswela tisebenti, Mphini wesuka washiya indzawo yaseMjejane wayawufuna umsebenti. Watfola bantfu baphishekile bagijima nemabhala, kuvakala lifosholo lingena esihlabatsini kubhunya lutfuli lubheka etulu nemishini idvuma.
Mphini wasondzela wamela edvutane. Lababedvute naye bambuta lakufunako wavele lomdzala wabika lemsebenti. Amange aphutiselwe walayelwa ehhovisilemcashi. Wanikela khona, esandleni agoce lona ligwayi lakhe. Utsite nakasondzela emnyango, labekuphetse wakufaka ekhukhwini lelibhantji wase uyanconcotsa emnyango. Lanele livi lelingekhatsi lamulawula, wangena asakhokhoba sekusala kancane kutsi aguce. Asangekhatsi wahlala ngetibunu phasi.
Ukhala ngani jaha lakitsi' Kubuta umswahla wendvodza isuluka nesitulo lesisulukako. Mphini watsintsa sikhwehlela afuna kubeka ludzaba lete ngalo.'Ngitewucela umsebenti.' 'Ufuna umsebenti nje tiphi titifiketi tekufundza' Umfana weva kwangatsi ungenwa yinyalitsi enhlitiyweni, umcondvo wangatsi ufuna kuma, umcondvo wacala wagadvula nyovane ubuyela emuva esikolweni nasemavini ebatali. Umbuto wetitifiketi wamtsela emahloni wate wahloma emehlo phasi. Watsiuphakamisa inhloko wabona sandla salomcashi sikhangetile sifuna kwemukela titifiketi. Wasibuka lesandla ngemehlo lakhatsatekile. 'Cha anginato titifiketi mnumzane,' asho ngelivi lelikhatsatekile libuye livevetela. 'Uwufuna kanjani umsebenti ungenamaphepha''Cha babe angifuni wasemahhovisi.' 'Ufuna lonjani kantsi''Nanobe nguwuphi.?
Wabutwa kutsi uyakwati kugwedla umshini wekubhuca ludzaka lwasemende. Cha umfana walandvula. Umcashi wabeka sandla esihlatsini lesinye siphenya emaphepha. Wabuka, wabuka waphakamisa emehlo. 'Ungalihlaba lifosholo nobe uchube ingolovane'Wabindza sikhashana Mphini asatibuta ngengolovane, wase uyaphendvula utsi angalihlaba lifosholo nobe libhala. Umcashi watsatsa kwekubhala wasondzeta liphepha lekubhala phasi imininingwane ngalomuntfu lacoca naye. 'Ubhema yiphi inhlobo yeligwayi''Ngibhema nansi inhlobo,' asho akhokha leya mboza layigoce naketa khona lapha. Lomnumzane wambuka umfana amkhomba imboza kwaba ngatsi uyamdzabukela. 'Bantfu lababhema leyo ntfo asibatsatsi kulomsebenti.' 'Hawu nebakitsi ngicela uma .. .' 'Cha, cha, mfana wami, kutawutsi kusetjentwa ugocane naleyo ntfo ucitse sikhatsimahhala nje. Vele asisabacashi, sabona kabi.?
Abecabanga kutsi lomuntfu umane uyamgalajela. Wamcela kutsi aphume kute avulele labanye labafuna kungena. Waphuma inhlitiyo yenyele wafike wema ngaphandle. Wacala kutisola kutsi usholeni kutsi ubhema ligwayi lekugocwa. Wancata ancatile aphikelela ngekutsi 'kube' kepha 'kube' angasasebenti. Kute intfo labengayenta ngaphandle kwekubuyela ekhaya ngobe nemadlana labekanayo beseyiphelile. Wathula angati kutsi utawubuyela ngani ekhaya. Wabatse wetama emachinga kwaba ngatsi bucopho bakhe bukhohliwe kucabanga. Sikhatsi bese sishakutele kangangobe lilanga bese lilengela ngetulu kwetintsaba tenshonalanga. Asabindzile asakhohlwe ngiko konkhe kwakhala umshini lobika kukhumuka kwetisebenti, kwaba ngukhona abona kuhamba kwesikhatsi. Wesuka wabeka kancane angena emgwacweni logijima timoto letichamuka eNasipoti.
Asafike emahlanganweni emgwaco wema abuka leyo naleyo moto lendlulako ibheka ngalapho aya khona. Umcondvo waba ngatsi kukhona lapho uphambukele khona. Intfo lebeyimtsikameta ngemandla yindlela ladendwe ngayo kulelihhovisi lekucashwa kulo. Inhlitiyo yaba buhlungu ngendlela laswela ngayo umsebenti.
Tacala tintsaba kuletsa ematfunti apheleketelwa ngumoya lobuta lijezi. Lowo moya watsandza kumgedletelisa Mphini. Lamakhata amenta wakhutsala kuntjikitisa titfupha acela kugitjeliswa. Liningi letimoto belendlula umshayeli angatihluphi nakutihlupha kumbuka. Amange aphele emandla.
Kwacala kwahlwa seloku etama ngesitfupha sakhe. Tincola letendlulako tacala kuba yindlala, sekwendlula ngayinye ngemuva kwesikhatsi. Mphini kwamkhanyela kutsi vele namuhla utawulala esikhotseni. Wafisa kwangatsi ngabe uwetsile emabele kute ammise sibindzi.
Kusho kutsini kutsi tincola letendlulako tacala kuba yindlala?
Abetalwa kuyiphi indzawo Mphini?
Bhala tintfo letimbili lebetikhombisa kutsi inkontileka yekwakha iphishekile ngemsebenti.
Kwabangelwa yini atsi asacoca nemcashi eve ngatsi ungenwa yinyalitsi enhlitiyweni?
Ucabanga kutsi umcashi abephenyani kulamaphepha abeloku awaphenya lakhuluma ngaMphini?
Bhala bantfu behluleka.
Wena ucabanga kutsi sifo sini lebesingahle sibambe Mphini Usho ngani?
Fundza letheksthi lehambisana umsebenti longentasi.
Hlela letigameko njengekwenteka kwato ulandzelanise tinombolo tetitfombe (Bhala inombolo yesitfombe nesigameko sayo).
Fundza lesicephu bese uyasifinyeta ngemagama langemashumi layimfica . Bhala linani lemagama lowabhalile ekugcineni kwesifinyeto sakho.
Lapha esitolo saNhleko kaManzini bantfu bayaphetfuka nje, sincane setintfutfwane tingena tiphuma emgodzini wato. Namuhla tingemashumi lamabili nesihlanu futsi nguMgcibelo. Linyenti lebantfu liholile, babodvwa labatsengela kudla inyanga yonkhe, babodvwa labatsengela kwenetisa tidzingo tanamuhla nje kuphela, kantsi futsi babodvwa labatsenga ngobe nje bangakwati kuhlala nemali ekhikhini nobe esandleni.
Wasakha bo umntfwanaMgilije lesitolo sakhe, sikhulu sibili. Kunendzawo lapho kutsengwa khona nobe yini, bese futsi kuba nendzawo yekudlela. Kunaletinye futsi tindlwana khona lapha ekhatsi esitolo; lenye batsi ngulapho kugcinwa khona emasaka nemakhadibhokisi etintfo letingakavulwa, lelenye-ke lihhovisi lakhe Nhleko lapho kubalelwa khona imali. Labaticavisako batsi kukhona nemfiliji lencane lehlala kwekunatsa kwakhe yedvwa umnumzane lo. Batsi awu itfwele lukhulu lefilijana. Pho emanga ebantfu ungawatsini ngobe kute lowake watibonela matfupha, konkhe kuchamuka kungemagama ekutjelwa nje.
Bayahhumutela bantfu lapho kudliwa khona, ngenhlanye umsindvo utse mphu lapho kutsengwa ngakhona. Kuso leso siphitsiphitsi kungene lomunye nje umbhemi, efike eme eceleni angajaki kutsenga. 'Siyakusita Nkhosi' Kusho lomunye umfana naye lotsengisako etama kuphangisa umsebenti naye. 'Ungangipha libhodlela lanamnedi ungivulele, ngitayinatsela khona lapha.' Nembala anatse lomuntfu. Anatse kancane sengatsi kuyamehlula loku lakunatsako. Atsi nome asacedzile ajinge eme khona lapho. Emehlo akhe agijime yonkhe indzawo lapha esitolo. Umuntfu wakhona unesitfunti lesimatima. Uvunule emahiya labovu nemajobo empunzi. Lapha ngetulu ufake lihembe lelimhloshana lelivela kancane ngaphsi kwelibhantji lelimphunga. Entsanyeni kuneluphondvo loluncane lalugabile, bese kuba yimicu lemibili yebuhlalu lobumhlophe nemishanyana lebovu kulomunye umucu, bese kuba nguloluhlata kulomunye. Etinyaweni ugcoke ticatfulo nemasokisi lancamulele umbala. Inhloko ayikakanywa kahle hle. Esandleni yindvuku nesikhwama lesicishe sibe bovu?
Bekunene lose atsengile akaphume ngobe lamuhla bantfu banyenti kakhulu. Wena wekunene, usatsenga nje' Kubuta umfanyana lotsengisako. Atsi kubindzabindza lombhemi bese uyaphendvula. 'Cha fana, mine bengicela ningicelele Nhleko uma akhona.' Umfana alayetele kulenye intfombatane kutsi iyocela umphatsi wabo. Ekufikeni kwayo lentfombatane ngale ehhovisi, ucale waba lukhunyana Nhleko acabanga kutsi ngulaba labacela kubhukiswa nobe-ke bekuboleka imali. Atsi uma eva kutsi sihambi lesi lesimcelako agcine asukumile?
Yebo wakitsi.' Kubingelela Nhleko sebemlayele lolomcelako. 'Yebo Nhleko,' kuphendvula umlisa ngelivi lelicinile lingafani nelebantfu labasuke betele ticelo lebaye bakhulume ngelekuhlupheka.'Kwentenjani ndvodza yakitsi, loku mine angikwati lapha' 'Kufanele Nhleko. Vele awungati. Bengicela kutsi sitsi kukhulumela eceleni.' Ayitsi kuyinaka kancane lendvodza, kubete lakusolako ngaphandle nje kwekutsi acabange ticelo letivamile Nhleko. 'Mine Nhleko ngiwakaMkhaliphi. Nami-ke ngangenwa ngulabaphasi. Ngingulenyanga lebonako nekubona. Ungibona nje kukhona lapho ngibitwe khona. Ngiyawucinisa lesinye sitolo ngala ngakuMaliyadvuma. Kodvwa-ke lapha kuwe ngitfunywe lidloti.' 'Usuka kuphi nendzawo Mkhaliphi' 'Lapha kaHlatsi Nhleko.' 'Pho mine ungivakashele ngani njengobe uwakhashane nje, nekungati ngabe ungati kanjani?
Hhawu, utsini Nhleko Kantsi kawuva yini loku ngichaza kutsi ngitfunywe lidloti Phela tsine sahlupheka ngobe sibona konkhe, besiyini sibongo sakho.' 'Kuyevakala ndvodza! Pho-ke likutfumeni lidloti''Kukhona lokungihluphako lapha, ngibe batse ngiyatsalalisa kuyala. Lidloti litsi kangitengikulume indlebe kutsi sengatsi uzulelwa ngemangce Nhl''Utsini Kangiva mine Mkhaliphi!''Ngitsi uzulelwa ngemangce Mgilije. Kubi sibili. Ute yini indzawo yakho yangasese, nobe lihhovisi lakho Uma unalo besingete saya ngakhona yini ngobe kwenile lapha?
Kubonakale kutsi iyamtsatsa lendzaba Nhleko. Kumangala nekwetfuka kuyabonakalakutsi unako. Avele ahole indlela, ngibo nabo sebacondze ehhovisi lakhe, khona ekhatsi esitolo.
Kwatsi sekusondzele kutsi sishayise, kungene labo labatawusebenta ebusuku njengemalangeni onkhe, kwevakala umsindvo lofana newenganono. Ngabona nje kutsi cishi, nya, kwatsi khwishi. kwabhunya tintfuli. Nyandza leyo! Ngatsimula, ngakhwehlela, ngeva bantfu kubumayemaye bakhala. Labanye njalo bakhala ngetilimi. Kwaba matima impela ngeva ngijuluka ngiba manti nte ngishiywa ngumtimba, nesisu sahlambuluka. Bebasolo bakhala njalo bantfwabebantfu ngaphasi kwetinguzanguza tematje nemigubane.
Labanye sebaphole kudzala ngobe ematje afane nje atsi fihli baphola khona lapho.
Lebewusasele nakhona besekungumsindvo wekulayela. Kwevakalanje kutsi besekusele sikhwehlela. Ngafisa kutsi nami kube ngifile ngobe beyingekho imbobo lapho bengingaphuma khona. Manje alimbiwa ligodzi umunfu asaphila. Ngabona lapho kutsi sengisele ebaleni. Ngate ngakhumbula batali bami nabatsi angiye esikolweni ngala. Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle.
Tsatsa loluvelomagama lolulandzelako wakhe ngalo umusho uvete kutsi uyalwati kutsi lushono.
Phindza ubhale lomusho ufake libintana lemagama lelingena esikhundleni saleligama lelidvwetjelwe bese uyalidwebela lelo bintana.
Phindza ubhale lomusho, esikhundleni seligama lelidvwetjelwe ufake mcondvophika walo.
Ngabona nje kutsi cishi, nya...
Sebentisa leligama lethekhiniki lelitsetfwe kuletheksthi lengenhla emshweni lotakhele wona kute kuvele kutsi inchazelo yalo uyayati.
Ngemcondvo losebaleni lisho kutsini?
Utsini wakho umbono ngalomusho lolandzelako lonenkholelolite. 'Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle.'
Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavusela injabulo lenkhulu. Ibhasi lebesihamba ngayo yengca ematsafa, tjhani buluhlata klaba. Lwandle sasikhuluma ngalo yonkhe indlela. Tjwala bona bebungakavunyelwa lapha ebhasini. Baholi betfu bebahamba basifundzisa ngekutiphatsa kahle nasihlangana nalabanye bafundzi.
Lapha bekunemadazini nemadazini etinatfo lesasinatsisana tona. 'Nibokhumbula kungamane ningene elwandle kusasa ngobe labanye benu abakwati kuhlamba,' kwasho umholi wetfu. Lapha eThekwini kunetinhlobonhlobo tetintfo letinjengaborisha, lwandle, imikhumbi nemagagasi lamakhulu. Sasicala kulubona lwandle, umuntfu ubona bantfu bavete tintsamo ekhatsi emantini. Nasingena nje sabingelelwa ngemagama latsi, 'UMbuso WaKaZulu Uyanemukela!
Nitiphatse Kahle, Ngcebelekani!' Fundzani kuhlamba njengetinhlanti baketfu!
Bhala sifinyeto saleligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: Lapha bekunemadazini etinatfo lesasinatsisana tona.
Kuletheksthi kunemagama langena ngaphasi kwencenye yekucala ye-alfabhethi, kantsi lamanye angena ngaphasi kwencenye yesibili ye-alfabhethi nangabe uwafuna encwadzini yesichazamagama. Caphuna linye lelinemsindvo lonetinhlavu letimbili nobe ngetulu kuleyo naleyo ncenye ulisebentise emshweni bese uyalidvwebela.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako kepha ube yinkhulumombiko. 'Nibokhumbula kungamane ningene elwandle kusasa.'
Yini umsebenti wesabito selucobo njengobe sisibona lapha emshweni wesine kuletheksthi?
Khetsa sinye siphawulo kuletheksthi wakhe ngaso umusho sichaze sobito.
Esikhundleni seligama lelitsi, 'Baholi,' sebentisa lelitsi 'Umholi', bese uwubhala wonkhe umusho. Baholi betfu bebahamba basifundzisa kutiphatsa kahle.
Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye lombici ngekusebentisa sihlanganiso lesifanele. Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavuselela injabulo lenkhulu. Sasicala kulubona lwandle.
Shano kutsi umusho ngamunye ucuketse yiphi indlela yesento.
Fundzani kuhlamba njengetinhlanti baketfu. Umbuso waKaZulu uyanemukela.
<fn>11301VME2007.txt</fn>
Kwamenta wasola kutsi kukhona lokungahambi kahle ngalomuntfu, wacala kumsolela.
Waphuma netinhlavu letingemashumi lamabili nakune bomagazini labatsatfu labanetinhlavu letisiphohlongo kumagazini ngamunye.
LaNgwenya utinikele emsebentini wakhe. Uvele wasukela etulu nabona lendvodza layisolako.
Lamanti anikwa bantfu labakhalako emngcwabeni.
Kukhanyiselwa kutsi indlela yalowo loshonile ikhanye abone lapho aya khona.
Lomuntfu lolele mdzala.lomdzala.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umbiko lovakalako nje lonemagama langasiwo ema-90.
Akube ngemaphuzu lalishumi lokungenani.
Ngaleso sikhatsi bengikubona kufa.
Wehlulekile kubhadala tikweleti njengobe abetsi unemali lenyenti, phela inkhomo lenemlomo kayinamasi.
Kwakhiwa umusho lotawuveta inchazelo yekutsatsa umfati sib. KaboMphiyakhe kutekwa umfati wamalume wakhe wesibili.
Kwakhiwa umusho lotawuveta inchazelo yelikhaya sib Edladleni kutsengwe bosofa labasha itolo.
Lomusho ucuketse inkholelolite ngobe akusito tonkhe talukati letingati ngemali. Tinyenti talukati letibosomabhizinisi.
Thishelanhloko wabutalolwendlulile/ lolwengcile.
Emadvodza lawa akutsandza kabi kungeti esikolweni.
4.7 Bokhulunyiwe basetjentiswa ekuveteni emagama nobe imisho lekhulunywako. Kunesicalo selibito si-kanye nankhamisa logcinile -i kuze libe siSwati mbamba.
Mandla ukutsandza kabi kungeti esikolweni.
<fn>11301VME2008.txt</fn>
Likati - libamba emagundvwane ekhaya njll. njll.
Abetfukile angati kutsi utawuphendvula njani njll.njll.
Bebamangala kutsi lona lelijaha lisitsatsaphi sibindzi sekusukela intfombi yemphakatsi letalwa kandlunganye nje. Phela lapho ubona ngisho wendlula ngendlela kwekutsi indlala yintfo yakhona njll. njll.
Utawulotjolwa ngemali ngobe kutsiwa Lushawulo imali yekulobola sewunayo kantsi futsi kutsiwa kabo baphuyile/ nobe abetawutsenga tinkhomo alobole ngato.
Asemasimini ngobe kutsiwa Sibolile abehamba akha ligusha ensimini dvute nalapho bebamhleba khona.
Vele umona usuka esweni, ngobe bodzadzewabo Sibolile banemona, babona kutsi usonywa lijaha.
Wentela kutsi timoti tibone tingamshayisi.
Kuyabonakala ngobe akanato neticatfulo tekuya esikolweni.
Kubukeka kunemahlatsi yonkhe lendzawo futsi kwenile bangahle bahlaselwe tigebengu nobe tilwane, babulale naDorah, adlwengulwe njll.njll.
Ashiwo ngumnikati wemayini.
Ngumgwaco longenalo litiyela, bangahle bashaywe ngematje laphakanyiswa ngemasondvo etimoti kanye nalo lelibhayisikili.
Litiko Letekutfutsa/ Litiko Letemfundvo.
Lusito lwendlu/ indlu yangasese/ gezi, njll.
Litiko Letindlu/ Litiko Letenhlalakahle/ njll.
Sifo sensheko (umsheko)/ kulunywa esikhotseni/ kungcolisa indle.
Licophelo lelisetulu: 8-9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-80 kuya kulangema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5-7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama-80 kuya kulangema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Umfundisi lotawenta lomsebenti.
Indzawo labatawuhamba bayohlala kuyo emva kwemshado. Nalamanye emaphuzu lakhona kuletheksthi langakabalwa lapha ngenhla.
Kusetjentiswa luvelomagama lolutsi 'sitsandvwa' emshweni kute kuvele inshokutsi yelutsandvo. Sib. Ngicela ungitsengele imoti sitsandvwa.
Kucondziswe kutsi abe nenkinga langati kutsi utayitsini.
Nawutsi ulalele uve kukhala makhalekhukhwini, amtsatse amphendvule.
Pho vele bafati bayabasho kutsi abagangi!!
Uma uhluphekile tibike kuze utfole lusito kungakonakali lokunyenti.
Ingculaza (NZ) seyibhubhise umhlaba wonkhe.
"Kantsi tonkhe letinfo letingaka tivelaphi ye make?
Siswati Lulwimi Lwasekhaya P1 NSC5 4.4.1 Umfana akatelusi tonkhe tinkhomo.
NOBE Unina akazange awanatse onkhe emahewu Siyagcizelela.
Siletsa umcondvo wekutsi lemihhalo lekukhulunywa ngayo mikhulu kakhulu.
Lokuhamba kwenu ebusuku kutawuba nemitselela lemibi bafana.
Babe utsengela umeluleki sinatfo lesibandzako.
Bantfu basebentisa timbita ngobe letifo tiyandlondlobala kulelive lakitsi.
4.13.2 Vula emehlo!, Phatsani tikhali nilwe netifo! Live lihamba likhuluma ngato.
<fn>11301VMP2008Rubrics.txt</fn>
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. --Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. - Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela - Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Licophelo lelincomekako - Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako. - Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka. - Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko - Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile --Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba leyakheke kahle naletfuleke kahl.
Lokwenetisako - Lokucuketfwe kuyenetisa kantsi futsi kubumbene ngalokwenetisako. - Imibono: iyajabulisa, inekuticambela lokwenetisako. -kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe. - Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokulingene - Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala. - Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela. -Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala. - Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba letfuleke ngalokuyincenye.
Lokuyincenye - Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.. - Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala -akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Akunamphumelelo - Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho - Imibono: ayinamdlandla, iphindzaphindziwe, iphumile esihlokweni. - Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO/ EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 20 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo -Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>11301VQE2007.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi / lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Njengobe sekubhoke bugebengu eSwatini kakhulu lapha kaManzini, umphatsi wesigodzi sakaManzini utjele emaphoyisa kutsi ahlale acaphele, acaphele tigebengu letitsengisa tidzakamiva kanye naletihamba tiphetse emaphepha etimalimbumbulu. Liphoyisa lemfati , Fokisi Ncobile Ngwenya lophetse luhlangotsi loluphenya emacala emgunyati kanye netidzakamiva uniketwe lijoke lekutsi yena nabofokisi labaphetse, babambe imoto lencane lebovu yekuchamuka kulelinye live ledvume ngekutsi ngiyo leyenta lomonakalo nangekutsi futsi ihamba tigebengu letiyingoti sibili.
Kusekuseni ngeNgongoni ngelilanga lelendvulela Khisimusi, fokisi Ncobile, LaNgwenya, ume efasitelweni lelihhovisi lakhe, edolobheni kaManzini. Fokisi LaNgwenya ubuka ngephandle ngobe ukhangwe ngumsindvo webantfu labaphitsitelako, behla benyuka nelidolobha.
Kuwo lowo mzuzwana asemile, abone imoto lebovu iVolvo ingena ima ngephandle ecadzini kwesitezi. Lemoto inetinombolo taseNingizimu Afrika. Umshayeli walemoto ake ahlalahlale sikhashana kulemoto kepha agcine aphumile. Kuphume lemfishane indvodza ifake tibuko telilanga kantsi liyakhiza. Lendvodza icalate tonkhe tinhlangotsi bese ijikela ebhuthini yemoto, nakhona ifike icalate sikhashana ngembikwekutsi ivule ibhuthi. Ebhuthini ivule lokunye lokungatsi liputumende iphenyaphenye.
Ime sikhashanyana iphindze icalate macala onkhana, bese ikhipha intfo letsite, iyifaka ekhikhini langekhatsi ebhantjini, ivale ibhuthi iyikhiye. Ikhiye tonkhe tivalo temoto bese iyehla icondza entasi esiteshini semabhasi. Ihamba ngekukhululeka ishaya inkwela.
Sengatsi lamuhla ngitawutfola litoho ekuseni nje kusa. Yini lomfokati ngive angingena emitsanjeni Ngiva uyangisindza,' sekusho yena fokisi, emehlo akhe angesuki kulendvodza?
Sengatsi kukhona lanako. Ngiva kutsi ake ngimlandzele ngimshophe ngibone kutsi tsine naye sitakuphelelaphi. Phela uma kweswelekile ngingamsingatsa imphilo yakhe lesasele lapha emhlabeni ngite ngenetiseke ngayo'.
Fokisi LaNgwenya avule sisefo, akhiphe livolovolo, iBaby Brown 9mm. Alivule, akhandze kutsi magazini ugcwele tinhlavu letisiphohlongo. Atsatse bomagazini lababili, nabo labagcwele, abafake ekhikhini. Ahlole ngelifasitelo abuke kutsi angakwati yini kutsatsa inombolo yemoto. Ayitsatse inombolo letsi CML 122 MP. Amoyitele.
Ehle agijima fokisi aphutfume ngaphandle. Endlule embikwalemoto ehlele esiteshini semabhasi ahambe acalata lomfokati, kepha lutfo. Angene nasemabhasini kepha nakhona angamkhandzi. Atsi nakabuyela ehhovisi ayibone lendvodza emotini yayo ikanye nalenye indvodza.
Atsi aseta bucalu idvume imoto kuphume indvodza ibheke enshonalanga. Isuke nemoto yenyuke ingene emgwacweni lomkhulu.
Agijime abheke lapho emise khona iVallient yakhe, efike aphoseke ngekhatsi ayishaye ivume icondze emgwacweni lomkhulu. Anyatsele emafutsa, enyuse lidolobha ate eme eGeorge Hhotela. Aphume ayingayinge afunana nalemoto kepha angayitfoli. Ajike abuyele edolobheni akhandze imoto lefana nalena layicoshako, ime ebhaleni lelingasesiteshini semabhasi, kepha lemoto inetinombolo talapha eSwatini, SD 007 I M.
Ehle, adle umyingayingana edvute nalemoto ngenhloso yekubona umtselo wayo, kepha angaboni lutfo bese ungena ebhaleni. Atitsele ngalabandzako, atihambise shengatsi kute lokwentekile. Atsenge sikotela sabhiya anatse bume.
Asanatsa bhiya wakhe abone indvodza lefana naleyo layifunako iphuma endlini lencane. Lendvodza ayibone kutsi icishe ifane ncamashi nalendvodza layifunako ngaphandle kwekutsi lena inemphandla lushashadvu, ifake emafalikiki akanokusho, futsi yembetse lokwehlukile kuloku lokwembetfwe ngulenyoni yakhe. Iphume lendvodza icondze emotweni lebovu ishayele ibheke enshonalanga.
LaNgwenya umancikancika akati kutsi uyamlandzela yini lomfokati nobe cha-ke. Lokwenta kutsi angakwati kuncuma ngekushesha kwekutsi kute ngisho nalobuncane bufakazi lobentiwe nobe lobentiwe ngulomfokati, futsi ute liciniso mbamba kutsi lendvodza yelumanyule enhloko ngiyo layibone ekuseni wayisola kungatsi inelubatsa.
Kulesicephu lesingenhla kuyabonakala kutsi umsebenti wabofokisi umiselwe bulili bonkhe. Sekela lombono ngekucaphuna endzabeni.
Bhala kutsi betitingaki nekutsi bekunguyiphi inyanga nakwenteka lendzaba lengenhla.
Chaza kafisha umsebenti labenikwe wona LaNgwenya.
Ngekwakho kubona lendvodza lebeyiphuma endlini lencane ngabe bekungiyo yini lena lefunwa nguLaNgwenya Sekela imphendvulo yakho?
Kutsiwa emaphoyisa akatitsatseli etulu tintfo. Utsini ngalesento saLaNgwenya ngalomsebenti labukene nawo Chaza?
Kushisa kulendlu lesesitfombeni kuncotjwa ngayiphi indlela uma ubukisisa lesitfombe?
Uma ubukisisa lesitfombe lesingenhla ngabe lomuntfu lolele mdvuna nobe msikati yini Sekela imphendvulo yakho?
Ucabanga kutsi kukhanyiswa kwemakhandlela kuluphawu lwani etimeni letinjena Chaza?
Uma ubukisisa lesitfombe lomuntfu loshonile ngabe mdzala nobe luswane Usho ngani?
Kusebusuku ngetitfuba tensimbi yelishumi lapha elokishini laseBhabtini lelatiwa ngekutsi kuseMjindini. Linyenti lebantfu selidvonsa tikhumba. Etitaladini sekuhamba labo nje lababuya kuyewutidlela.
Uyati lamuhla ngiva ngishaywa luvalo mntfwanaketfu, utsi angeke afike nje Mavuso' Kubuta Macatsa Lusenga lishende laLaMasuku?
Hhayi ungesabi mntfwanaketfu, Mavuso wehlulwa ngemabele. Yindvodza nje ngobe naku ugcoka libhuluko.
Hhayi kantsi kungenteka efike' kubuta Macatsa ngekwetfuka. 'Hhayi ngeke asefika, akakavamisi kufika sekushaye insimbi yelishumi nobe ngabe angadzakwa kangakanani.' Kusho LaMasuku?
Hhayi kuncono-ke kodvwa umuntfu lonatsa tjwala akusuye umuntfu wekwetsenjwa.
Kutsite angakalimiti lelo, kwevakala kunconcotsa emnyango. 'Vula LaMasuku, sengifikile mine Mbolwane! Vula bo!' Kumemeta Mbolwane ngelivi lelivakalako kutsi sewutidlele lomdzala.
Uyabona-ke LaMasuku!' Kusho Macatsa eca lamadze emagoso atsatsa timphahla takhe bekakadze atigace etikwesitulo. 'Hhayi ngena ngaphasi kwembhedze.' kusho LaMasuku ngekuhleba. 'Utsini Ngingene ngaphasi kwembhedze Hhayi ngeke ngikhone. Vula lifasitelo wena ngiphume ngibaleke.' 'Emafasitelo onkhe alapha ekhaya afakwe tinsimbi tekuvimbela labagcekeza tindlu, ngeke ukhone kuphuma ngalo. Nangale ekhishini ngeke ukhone kuphuma khona ngobe kulele umntfwana utawubuta kutsi ufunani ngalapho.'Kusho LaMasuku. 'Ewu ngatifaka nebakitsi. Lamuhla vele bebangibikela labaphasi kutsi ngihambe kabi.' Kusho Macatsa angena ngaphasi kwembhedze?
Hheyi wena LaMasuku ngitsi vula bo! Khona nje wakhanyisa likhandlela ngalesikhatsi unendvodza yini lapha endlini Inyanisi ngabe uyangihlolela make waSibhuluja. Vula bo?
Yebo sengiyavula!' Kusho LaMasuku. 'Sewuyavula kantsi yini lelengaka loyifihlako lapha endlini Vula bo! Yehheni! Awusangifuni yini lapha ekhaya Sewutfole lenye indvodza' Hhayi-ke wawuvula umnyango LaMasuku, wangena Mbolwane wacalata yonkhe indlu. 'Hawu! Sawubona phela babe. Lamuhla wangena wangahlali phasi wemangetinyawo futsi wangasibingeleli nekusibingelela kwente njani-ke Mavuso wami' kusho LaMasuku. 'Wo LaMasuku! Ngiyakutsandza mfati wami kodvwa ungacabangi kutsi ngisilima sakho. Mine ngiliVuso leladla umuntfu asesesiswini kwatsi longaphandle wasindza ngematubane ngekutibalekela' Kusho Mavuso ayendzetela kancane?
Seyini-ke Mavuso wami' 'Lamuhla wangibita ngaMavuso wakho kwente njani nkhosikati yami Ugange ngani emini' Kusho Mavuso avala umnyango cedze atsatse tikhiya atifake esikhwameni selibhuluko lakhe. Nguye loya acondza ekhishini. Wefika wakhanyisa, wakhandza indvodzana yakhe Sibhuluja ilele. Ngesikhatsi Mavuso ashona ekhishini, Macatsa walinga kuphuma ngephasi kwembhedze kodvwa wavinjwa kuva kukhala ticatfulo taMavuso tita ngalapha ekamelweni lekulala. Wefika Mavuso wahlala etikwembhedze?
Awu! LaMasango, ungibandzisa ematfumbu, kwentenjani' 'Ngitsite ngisatitamatisela incwancwa itolo emini lapha edladleni, kwatise phela kutsi nensika bese iwile, kwangena Mphiyakhe angasadle nkhobe tamuntfu. Ngitsite uma ngitsi ngiyamvusela wangiphendvula ngekutsi ngimnike yonkhe imali lenginayo ngekushesha. Ngone ngekutsi anginayo. uvele wangisundvuta, wangifaka sibhakela lapha etimbanjini ngaye ngayewushayisa kabuhlungu etafuleni. Ngitsite ngisuka ngagenuka kabuhlungu ngayewushaya ngenhloko phasi. Ngitsite uma ngitsi bona ngivuke, ingcondvo yami seyihhuma, watilahla inyandzana etikwami washo angekhama, asho nekusho kutsi talukati tatini ngemali, watsi angikhiphe naleselucotfweni ngimcitsela sikhatsi utawuze atfole umtfunti wetinkhukhu uphelile. Ngaleso sikhatsi besengikubona kufa. Impela kube bengite ngabe kutekwa letinye ngami. Ngiko nje ungibona ngikhonkhwe ngasemende.' 'LaMasango, mine ngati kutsi alufakwa lapha kuwe, bacinisile kutsi inkhomo lenemlomo kayinamasi.?
Kulesicephu lesingenhla khokha umusho loneluvelomagama lolukhomba kumangala.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako, kutsi esikhundleni selibintana lelidvwetjelwe ufake ligama linye.
Tsatsa lesaga usisebentise emshweni wakho lotakhele wona , kute kuvele kutsi inchazelo yaso uyayati. Inkhomo lenemlomo kayinamasi.
Tsatsa ligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako ulisebentise emshweni kute kuvele inchazelo/inshokutsi lensha: Ngitsite ngisatitamatisela incwancwa itolo emini lapha edladleni...
Asusho-ke Mandla, bewukuphi itolo' Dvu Mandla. Washo thishelanhloko walapha eMpuluzi ambuke ngekumsola Mandla. Mandla lona ukutsandza kabi kungeti esikolweni. Phela kufanele kutsi bantfwana batifundzele bona inhlonipho. Umuntfu lohloniphako uyatsandzeka emmangweni wangakubo?
Uyadvundvubala ngisho nasemmangweni. Lokwebantfwanyana lokungalaleli kutingcwaba kusaphila. Kutidvweba kabi loko. Tikolo tibekelwe kulungisa loko. Bantfu labangalandzeli timiso njengaye Mandla abakalungi. Bayabati lapho batsandza kunatsa khona tjwala. Babutsi goje nje nababona thishelanhloko. Bagijima babuphetse tjwala babo.
Hlela lamagama ladvwetjelwe ngendlela lalandzelana ngayo encwadzini yesichazamagama. Ungayibhali imisho.
Kudvweba kabi loko.
Bhala lomusho lokuletheksthi ube yinkhulumombiko: 'Asusho-ke Mandla, bewukuphi itolo' Kwasho thishelanhloko?
Esikhundleni seligama lelitsi Mandla, sebentisa lelitsi emadvodza bese uwubhala wonkhe umusho. Mandla lona ukutsandza kabi kungeti esikolweni.
Umuntfu lohloniphako uyatsandzeka emmangweni.
Kufanele kutsi bantfwana batifundzele.
Yini lebangela umusho wekucala kuletheksthi usebentise letimphawu letikubakaki(' ')?
Shano umsebenti wesabito selucobo, lona, kuletheksthi lengenhla.
Yini lebangela lamagama abhalwe ngetinhlavu letinkhulu: Lokwebantfwanyana lokungalaleli kutingcwaba kusaphila.
<fn>11301VQE2008.txt</fn>
Labahlolwako aba fundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Ekuhambeni Lushawulo, akatange akhohlwe ngulentfombatanyana yakaMagagula. Abetsi njalo naketfuke wavela ngasekhaya etame kutsi noma kanjani ayibone atewuvusetela emagama akhe. Phela imbita ivutfwa ngekukhwetelwa. Uma ehluleke kuyibona abebhala incwadzi ayinike bodzadzewabo kutsi bamnikele Sibolile. Sibolile lona bese bambonile labanye bodzadzewabo kwekutsi ukhulunyiswa nguLushawulo. Empeleni bodzadzewabo bakuletinye tindlu bebahlekisa ngayo lendzaba yakhe. Ingani phela kuhlekwa kutsi usonywa lijaha lakandlungaye emtini wemavila. Bebamangala kutsi lona lelijaha lisitsatsaphi sibindzi sekusukela intfombi yemphakatsi litalwa kandlunganye nje. 'Sengiyabona nje lomtfwanababe asaya lapha kulela dlokolo, ayawulala ebaleni.' 'Usho kulala ebaleni, wena awusho yona indlala lengambulala. Phela lapho ubona ngisho wendlula ngendlela kwekutsi indlala yintfo yakhona. Akusiyo indlala, iyanuka. Sengiyabona nje uphuma ekhaya lelesutsako uyotitsi dlwa edladleni. Naloku batsi lutsandvo aluboni nje kodvwa ngeke.' 'Asati, batsi lidliwa yinhlitiyo.' 'Ucinisile dzadze, buka ngobe Sibolile vele akatsandzi nani nje kuva umuntfu akhuluma ngandlunganye. Noma angaphumiseli kodvwa uyambona kutsi ayimphatsi kahle lendzaba.' 'Akunandzaba, akahambe utasipha inyama yehhontji ngobe tinkhu ' 'Hheyi, khulumela phasi, nangu eta ngalapha. Ungambuki utakuze abone kutsi sikhuluma ngaye,' kusho lenye yalamantfombatane ngekwetfuka ngobe abengaboni kantsi nangu naye Sibolile atawuchamuka ahambe akha ligusha kuleyo nsimu. Phela akekho labengamesabi Sibolile ngenca yelulaka labenalo. Indlela labebhodla ngayo ngisho umuntfu lomdvuna abengamesabi futsi angakhatsali kutsi unganani. Unina yena abesafa kulamula sebalwa nalabodzadzewabo labamelamako. Abenelulaka nje kantsi futsi kukhona nebuvila benkhani. Nase kumsukile abengafuni ngisho inkhukhu ijube embikwakhe. Timphungane nato tatisindza ngako kutindizela. Bokati netinja bekukhala kukhalile. 'Asati, nakamkhoti kuyakuba kuphela nje.' Lawa ngemavi labevamise kukhulunywa ngunina waSibolile uma ambona ajinjibele angasafuni ngisho nekugeza titja leti. Kantsi umuntfu lomdzala akati kutsi ukhuluma kanjena Sibolile sewuncumeni enhlitiyweni yakhe. Phela abesatitjele kutsi Lushawulo nakefika, sewufuna kusale ajuba lendzaba yabo. Nembala kwaba njalo.
Mzukwana eva letindzaba letimnandzi kangaka Lushawulo akabonanga alale ngenca yenjabulo. Akuvumanga kutsi abindze nalendzaba angabahlebeli bodzadzewabo ngobe phela bebamvimbisa. Ngalobo busuku kwaze kwasa angakalali acabanga latakwenta macondzana naSibolile. Ingani phela abesajake kutsi asale abuya atewubasela unina umlilo avuse nemuti wakubo lowawufana netindzala. Tinkhomo temalobolo abevele asebentela tona. Ngako-ke akubanga lukhuni nasaganiwe, wavele wenta emalungiselelo ekutsi asale amtsatsa Sibolile.
Unina waSibolile wase umshayile umoya wekutsi Sibolile sewubonakele emahlandla lamanyentana akhuluma naLushawulo. Lendzaba ayimphatsanga kahle lomuntfu lomdzala. Wetama naye kutsi ayihlolise indvodzakati yakhe ngalendzaba nangengoti labelengela kuyo. Nome abebona kutsi kulukhuni, kepha watinika sikhatsi nalomntfwanakhe kute abe nanembeza lokhululekile.
Sibolile mntfwanami, ngicela ungikhiphele sonkhe sifuba sakho, ungesabi lutfo kungitjela loko lengikubuta kona ngobe kuwe ngingiko konkhe.' Etfuke Sibolile nakeva unina akhuluma kanjena angati kutsi ngabe ukususelaphi. 'Make angikuva kahle kutsi ucondzeni nawusho njalo. Ngicela umane ungikhanyisele kancane kumbe ngitawutfuke ngiva bese ngiyakuphendvula.' 'Cha, mntfwanami, kunendzaba lengiphetse kabi sibili ngawe. Sengiyive emahlandla aze abe matsi.' Asho aphakamisa iminwe lemitsatfu. 'Futsi ngiva ngebantfu labehlukene. Ungive kahle Sibolile, angisho kuva bantfu batikhulumela, kodvwa ngisho labangicondza ngco ngalendzaba.' Ayibuke etinhlavini temehlo intfombi yakhe kube sengatsi kukhona lafuna kukufundza kulawo mehlo labesahlengetela tinyembeti. Abuye achubeke noko ngobe naSibolile abesolo alalele kutsi unina uta natiphi tindzaba.
Endzaweni yeligama lelidvwetjelwe, faka lelinye lelichaza ngalokuvakala kahle kutsi nkhulumoni lekhulunywa nguLushawulo. Base bambonile Sibolile kutsi ukhulunyiswa nguLushawulo.
Uma ufundza letheksthi, utfola kutsi yini injongo yemfana uma asoma intfombi?
Ucabanga kutsi yini leyabangela Sibolile kutsi atsi akamuva kahle unina?
Kunetinongo tenkhulumo letimbili kulenkhulumo tibhale kutsi ngutiphi 'Asati, batsi lidliwa yinhlitiyo.'
Ngekwakho kubona Sibolile ngabe utawulotjolwa ngetinkhomo yini nobe ngemali Sekela imphendvulo yakho ngekucaphuna etheksthini?
Lamantfombatane acoca akuphi nendzawo Sekela ngemusho losendzabeni. Umona usuka esweni. Sekela lesaga ngekucaphuna endzabeni?
Dora utinika sikhatsi sekutsi anakekele mbamba njengobe atfwele bantfwana labancane, munye loneminyaka lemitsatfu, lohleti embili nalona loneminyaka lesihlanu, lohleti emuva. Labanye bafundzi kubacondzile kuhamba libanga lelingemakhilomitha lalishumi kuya nekubuya esikolweni. Ligama lesikolo sabo semabanga laphasi yiRooipoort.
Dora utfwala bantfwana labasiphohlongo ngelilanga abayisa abuye abalandze esikolweni. Yena unebantfwana labatsatfu kantsi futsi akasebenti. Dora uneminyaka lengemashumi lamabili nakutsatfu. Wayekela sikolo emva kwekucedza libanga lesitfupha ngenca yekutsi kabo likati lilala etiko. Yena ufisile kutsi bantfwana bakhe bafundze, nanobe yena angakafundzi kuyaphi.
Dora uhlala endlini yasemayini lenemakamelo lamatsatfu kuphela. Kulendlu kuhlala bantfu labadzala labasitfupha kanye nebantfwana labalishumi nesitfupha. Kulendlu gezi kute kanye nendlu yangasese kute, batitfumela esikhotseni.
Kutsiwa tinyawo tetfu kumele tigcwale lutfuli, asati kutsi sitalibhekisaphi njengobe sonkhe satalelwa lapha,' kwasho make waDora ngekudvumala lokukhulu. 'Mine make liphupho lami kutsi bantfwana bacedze sikolo, ngifuna kubona bodokotela, bothishela, bameli nabomeninjeni. Mine ngehluleka kucedza sikolo ngobe batali bami beswela imali.'
Kubangelwa yini kutsi Dora agcoke imphahla lekhanyako njengobe ahambisa bantfwana esikolweni?
Uma ubuka indlela lagcoke ngayo lomntfwana logibele embili kuyacaca kutsi uyeswela. Sekela lombono.
Uma ubuka lendzawo labahamba kuyo boDora ngabe iphephe kangakanani?
Kusho kutsini loku: 'Tinyawo atigcwale lutfuli?
Ucabanga kutsi ashiwo ngubani lamavi: 'Tinyawo atigcwale lutfuli?
Lomgwaco labahamba kuwo boDora uphephe kanganani kuloluhlobo lwekutfutsa?
Lusito luni loludzingwa nguDora nalabantfwana?
Nguliphi litiko lahulumende lekumele lisite kulesimo saDora nalabantfwana?
Lusito luni lolufanele lutfolwe ngumndeni waDora?
Nguliphi litiko lahulumende lekumele lisite kulomndeni waDora?
Bhala ingoti lengabangwa kutitfumela esikhotseni kunekutitfumela endlini yangasese?
Tinhlupheko tiphelile nyalo Hluphi. Sesitawungena kulelinye libanga lemphilo. Kimikutawutsiwa 'babe' kuwe kutsiwe 'make'. Kusho Dan, akhuluma ngemshado wabo losusalelwe ngemalanga lambalwa.' 'Ase uhlale phasi ngikutekele ngeluhlelo lonkhe lwemshado. Kutawube kuhlatjwe tinkhomo letine. Inyama itawube iyinyenti kakhulu. Kutawube kutidvuli tebasali sibili. Umfundisi lotasihlanganisa sewutfolakele. Labo labatawusimisa basihlanu ngalapha nangale. Tingubo letitawube tigcokiwe tilungisiwe. Emasudu alabo labatawube bemise wena inyonikayiphumuli, amhlophe. Nasebantjintja batawufaka indlivaliwe, emasudu lamnyama. Labo labatawumisa mine nabo batawucala ngalokumhlophe, bagcine ngalokumnyama.'
Ngemuva kwemshado sitawuhamba siyohlala enkhangala, sisuke lapha ehlanzeni. Kutawuba kuhle kutsi sihlale edvutane nemsebenti.' Kusho Dan.'Ngiyeva Dan sitsandvwa sami. Anjani emakhata le enkhangala''Kumakhata kakhulu ebusika. Sitfwatfwatfwa silala kusukela ntsambama kuze kube ngakusasa emini. Nasewuhleti sikhatsi lesidze kubalula kutsi wetayele. Ugcina sewuphila njengebantfu bakhona kuleyo ndzawo.''Sengatsi ngiyabona nje sesihlala enkhangala kulamakhata.' Batsite basakhuluma kukuhle, kwangena Sikhuni umngani waDan. Watsi kube abone kutsi kuyacocwa wangena ekamelweni watichubekela nemsebenti wakhe. Emva kwekucoca sikhatsi lesidze wavalelisa Sikhuni, Dan wangena endlini wayawukhuluma naHluphekile. 'Kuchubeka kahle kakhulu sitsandvwa. Lokungiphetse kabi nje kutsi ngihlushwa luvalo lengingati kutsi lwani.' Kusho Hluphekile. 'Kumele lukuhluphe luvalo.' Lomsebenti lesibukene nawo mkhulu ngendlela lemangalisako. Akusilula kubukana nemsebenti lonje ungabi nalo luvalo?
Dan, utangicolela nangabe kusho kutsi sengikhuluma lokungangifaneli. Kodvwa kuyekube kuhle kutsi ukuvete lokusenhlitiyweni yakho kuvakale. Angimtsandzi lomngani wakho Sikhuni. Umoya wami awumemukeli, angati kutsi yini ndzaba.
Umhlolo wami lo! Utsi kutawulunga nasengikhetselwa bangani Sekumele ngitjelwe nguwe nyalo kutsi umngani wami lo ulungile, lowa akakalungi' Wabuka sikhatsi Dan, wabona kutsi sesifikile sikhatsi labetsembisene kubonana ngaso naSikhuni. Waphuma wacondza elawini laSikhuni. Hluphekile wasala atisola atsi, 'Letintfo lengikhale ngato kuDan atinginiketi kuthula.?
Dvukudvuku utababona sebaphuma lapha emantini bayowuhlala ngephandle etihlalweni leticetfukile. Bahlala kuto sakulala bese banatsa sinatfo sabo lesibandzako. Nawubabuka ngendlela labahleti ngayo uyababona kutsi betfwele lilundza. Nawutsi ulalele uve kukhala makhalekhukhwini, amtsatse amphendvule. Kushe ingevu kuhlekwe kube njeya. Uyatibonela nje nawe kutsi sikhatsi nesimo kuyabavumela phela labantfu.
Nabatsi nje bacala kudla boMganu nemkakhe, Mganu kumsuke kugula. Ashise wonkhe umtimba, buso buntjintje, ajuluke abe manti nte. Amangale Mganu kutsi sewunani. Acabange kutsi kungenteka lomfati sowumphambanisele lapha ekudleni. Pho vele bafati bayabasho kutsi abagangi!! Azimukelwe yinhloko manje Zinhle kutsi sekufute atsatse ini ayihlanganise nani. Pho-ke nemadvodza ayatetema. 'Zinhle, ngisite ngalokubandzako ngiva kushisa.' Asukume Zinhle satatatela, amnike sinatfo lesibandzako. 'Sekunjani sitsandvwa' kubuta Zinhle asatfukile. 'Kuncono ungiyise kadokotela.' Zinhle acalacalate labaseceleni nabo ngoba afuna kucela lusito, agcine ngekuya kubo ngoba phela umntfwana longakhali ufela embelekweni. Ngekucwabita kweliso besebasesibhedlela. Zinhle wakubona kusibusiso kuhlala kwabo eceleni naleticumama?
Tsatsa sisho lesisetjentiswe kulomusho lolandzelako utakhele wakho umusho loveta kutsi uyasati kutsi sishoni. 'Nawubabuka ngendlela labahleti ngayo uyababona kutsi batfwele lilunda.'
Emalungelo agodliwe Phenya 3.4 Phindza ubhale lomusho, esikhundleni seligama lelidvwetjelwe ubhale mcondvophika walo. 'Zinhle wakubona kusibusiso kuhlala kwabo eceleni naleticumama.'
Khokha umusho loneligama lethekniki uwubhale phasi bese udvwebela leligama.
Khetsa umusho munye locuketse imfundzisolite (inkhulumo letsatfwa njengeliciniso kepha ibe itsintsa imiva yalabanye) kulesicephu lesingenhla, bese uyasho kutsi uvumelana kangakanani nayo.
Nika inchazelo yalesaga lesilandzelako. 'Umntfwana longakhali ufela embelekweni.'
Kusetjentiswa kwetimila lapha eNingizimu Afrika kunemitshelela lemihle. Imihhalokati igcwele tona letimila. Tiyasisita-ke ikakhulu nasicabanga nangu umbono we-NLZ kanye ne-NZ. Bodokotela bemdzabu ngisho nalabo basenshonalanga nabo sebayavumelana ngemibono lehlukene. Live lakitsi lifundzisa sive ngekutiphatsa kahle. 'Kantsi tonkhe letifo letikhona tivelaphi ye make,' kubuta Siphelele. Unina amchazele kahle. Bantfu bayati ngobe letifo tiyandlondlobala bo! Live lihamba likhuluma ngato onkhe emalanga. Phakamani nivule emehlo nibuke!! Umeluleki uhlala asitjela kwekutsi sibolwa netifo ngalokusemandleni etfu. Phatsani tikhali nilwe netifo!
Bhala sinye saletifinyeto letikuletheksthi lengenhla ngalokugcwele bese usisebentisa emshweni.
Faka timphawu letifanele kulomusho lolandzelako: 'Kantsi tonkhe letifo letingaka tivelaphi ye make,' kubuta Siphelele.
Cala lomusho lolandzelako ngekutsi, Umeluleki watsi, Umeluleki uhlala asitjela kwekutsi sibolwa netifo ngalokusemandleni etfu.
Shano umsebenti wesabito selucobo lesidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: Imihhalokati igcwele tona letimila.
Sijobelelo lesidvwetjelwe siletsa mcondvo muni kulomusho Imihhalokati igcwele tona letimila?
Sebentisa libito, umeluleki, emshweni lotakhele wona libe ngumentiwansombo.
Libito lelitsi, 'bodokotela', lingumfakela. Chaza loko lokwentiwe esicalweni salo kute lemukeleke eSiswatini.
Kunemusho lomagalagala lokuletheksthi lengenhla. Tsatsa incenye yawo lengumusho lokhontile, losho sizatfu wakhe ngawo umusho lotakhele wona bese uyawudvwebela.
<fn>11301VQP2008.txt</fn>
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Sipho mngani wami, kunentfo lengihluphako emoyeni wami kusukela ngaba neminyaka lelishumi nakune ngisafundza libanga lesiphohlongo. Kutsatsa Simphiwe likhwa lakaDlamini entasi esigodzini saseNkomazi.
Wota nendzaba mine ngite nendlebe mngani wami, sisobabili lapha nanobe tindvonga tinetindlebe nje. Kodvwa uyati phela kutsi mine angikaze ngisondzele etinyaweni telihhashi. Indzaba yakho ingatiwa ngimi isuke ifike kamgodzi uyagcina, kuphendvula Sipho ngalokukhulu kulangatelela kuva indzaba lehlupha umngani wakhe.
Lamajaha lamabili acoca nje sikhatsi sekuphumula lapha enyuvesi yasePitoli lapho benta khona umnyaka wabo wekucala. Lukhalo luseludze ngobe Sipho usetawutsatsa iminyaka lesikhombisa ngembikwekutsi aphotfule tifundvo takhe tebudokotela. Kantsi Simphiwe yena usetawutsatsa iminyaka lesihlanu kute aphotfule tifundvo takhe tebunjiniyela. Batigedlile nje lapha ngaphasi kwesihlahla lesinemtfunti lomnandzi. Nelilanga lalendzawo abaliva nekubasa kwalo.
Abindze sikhashana Sipho angaphendvuli. Abukeke ngatsi uyacabanga nobe usatibala kutsi tingaki. Kummangalise loko Simphiwe. Utsite utsatsa emehlo uyambukisisa wambona umngani wakhe kutsi tiyehla tiyalandzelana tinyembeti. Uyatsatsa uyabeka Simphiwe kutsi ingabe kukhale nyonini kuSipho njengobe sekamunyu kangaka nje.
Wake wangibona ngime nentfombi ngisho nalinye lilanga mine mngani wami" Washo wacala kuchiphita tinyembeti Sipho. "Yami indzaba iyinsindzabetjatsi mngani wami, akusiyo yekukhulunywa lapha ebaleni siviwe natinyoni. Kungaba lula kakhulu uma singaya endlini yami siyoyicoca khona.?
Nembala asukume emajaha abekelele ayongena endlini yaSipho. Bafike bakhanyise ngobe phela besekucala kuhwalala. Bafike bahlale embhedzeni, babukane emehlweni, lomunye alangatelele kuva lensumansumane lekhalisa umhlobo wakhe, lomunye alindzele kutfola emandla nesibindzi sekubeka indzaba yakhe. Asukume Sipho avale umnyango abuye awukhiye, kukhomba kutsi lendzaba letawucocwa iyimfihlo mbamba.
Sipho, mngani wami, ngiyakutsandza, ngihawukele kulesimo lengikuso. Uyangivisisa yini kutsi ngitsini Ngiyaphindza ngiyakubuta kutsi uke wangibona mine ngihamba nentfombi kusukela wacala kungibona kuleminyaka lelishumi solo sacala kwatana sisafundza emabanga laphasi Ngiphendvule ngekunginika likhambi lalenkinga yami. Ngiyamangala kutsi kwente njani ungangiphendvuli nje, ngikubona utitsele ngalabandzako?
Hhayi phela mngani wami inhlwa ayibanjwa ngenhloko isavela, ngisafuna kuvisisa inkinga lehlupha wena mngani wami. Impela kulukhuni kulitje. Ayihlabi ngakumisa. Mine nangibuka wena mngani wami ngitibonela lisoka lemanyala.
Akhophote Simphiwe akhombisa kulindzela lusito kumngani wakhe lesekunguye letsembe yena.
Litfumba liphola ngekwekhanywa mngani wami. Phumela eshashalatini ngenkinga yakho. Ngabe ngemasu ekweshela, ngemahloni nobe kwesaba tintfombi Tibike inkinga yakho mngani, umntfwana longakhali ufela embelekweni futsi nje ungatfola kutsi cilo angahle atishayise endvukwini. Washo wabuka phasi kuhle kwamakoti embikweyisetala?
Sipho, mine anginamiva nemuntfu lomsikati, ngititsandzela bantfu besilisa, ngikhuluma nje imiva yami iyavutsa nangibuka wena. Ungangisita yini kuloko jaha lakitsi" Washo wamutsi shumiletandla Sipho. Wasukuma ngekuphatima kweliso Simphiwe basho babambana bagicitana embhedzeni, wamemeta Sipho, "Kwehla ngamphimbo munye wetfu!!" Kusenjalo kwevakala kunconcotsa emnyango?
Lamajaha lekukhulunywa ngawo kuletheksthi lengenhla adzabuka kusiphi sifundza?
Bekuyini inkinga yaSimphiwe?
Kunetaga letimbalwa letisetjentiswe kuletheksthi lengenhla. Tsatsa TIMBILI utibhale phasi bese uyatichaza kutsi tisho kutsini.
Utsini wakho umbono ngebantfu labafana naSimphiwe?
Kunetifundvo letibalulekile kaMatikuletjeni lekumele utifundze kute utewemukeleka kutsi wente letifundvo letentiwa ngulamajaha lamabili enyuvesi. Tibhale phasi letifundvo.
Yini leyabangela Simphiwe kutsi atsatse sikhatsi lesidze kangaka kwetfula inkinga yakhe?
a b Phumela eshashalatini. Lisoka lemanyala.
Bhala KUNYE loku Sipho abecabanga lebekubangela Simphiwe angabi netintfombi.
Ucabanga kutsi inkinga yaSimphiwe yasombululeka na imphendvulo yakho?
Bhala imisho LEMIBILI lebeyichaza simo saSimphiwe nanobe Sipho abengavisisi kutsi iyini inkinga yakhe.
Abeneminyaka lemingaki lesigameko lesingenhla?
Fundza letheksthi lehambelana nesibonwa lapha ngentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Nangabe umuntfu atsi 'akativa kahle' kusuke kwente njani?
Uma ufundza lenkhulumiswano lengenhla ngabe lesizatfu lesibekwe nguZanele sekufika emva kwesikhatsi siliciniso yini?
Sekela imphendvulo yakho.
Chaza lenkhulumo: 'Wasala abambe longentasi Dlamini.'
Njengobe sekubhoke bugebengu eSwatini kakhulu lapha kaManzini, umphatsi wesigodzi sakaManzini utjele emaphoyisa kutsi ahlale acaphele, acaphele tigebengu letitsengisa tidzakamiva kanye naletihamba tiphetse emaphepha etimalimbumbulu. Liphoyisa lemfati, Fokisi Ncobile Ngwenya lophetse luhlangotsi loluphenya emacala emgunyati kanye netidzakamiva uniketwe lijoke lekutsi yena nabofokisi labaphetse, babambe imoto lencane lebovu yekuchamuka kulelinye live ledvume ngekutsi ngiyo leyenta lomonakalo nangekutsi futsi ihamba tigebengu letiyingoti sibili.
Kusekuseni ngeNgongoni ngelilanga lelendvulela Khisimusi, fokisi Ncobile, LaNgwenya, ume efasitelweni lelihhovisi lakhe, edolobheni kaManzini. Fokisi LaNgwenya ubuka ngephandle ngobe ukhangwe ngumsindvo webantfu labaphitsitelako, behla benyuka nelidolobha.
Kuwo lowo mzuzwana asemile, abone imoto lebovu iVolvo ingena ima ngephandle ecadzini kwesitezi. Lemoto inetinombolo taseNingizimu Afrika. Umshayeli walemoto ake ahlalahlale sikhashana kulemoto kepha agcine aphumile. Kuphume lemfishane indvodza ifake tibuko telilanga kantsi liyakhiza. Lendvodza icalate tonkhe tinhlangotsi bese ijikela ebhuthini yemoto, Nakhona ifike icalate sikhashana ngembikwekutsi ivule ibhuthi. Ebhuthini ivule lokunye lokungatsi liputumende iphenyaphenye.
Ime sikhashanyana iphindze icalate macala onkhana, bese ikhipha intfo letsite, iyifaka ekhikhini langekhatsi ebhantjini, ivale ibhuthi iyikhiye. Ikhiye tonkhe tivalo temoto bese iyehla icondza entasi esiteshini semabhasi. Ihamba ngekukhululeka ishaya inkwela.
Sengatsi lamuhla ngitawutfola litoho ekuseni nje kusa. Yini lomfokati ngive angingena emitsanjeni Ngiva uyangisindza,' sekusho yena fokisi, emehlo akhe angesuki kulendvodza?
Sengatsi kukhona lanako. Ngiva kutsi ake ngimlandzele ngimshophe ngibone kutsi tsine naye sitakuphelelaphi. Phela uma kweswelekile ngingamsingatsa imphilo yakhe lesasele lapha emhlabeni ngite ngenetiseke ngayo.
Fokisi LaNgwenya avule sisefo, akhiphe livolovolo, iBaby Brown 9 mm. Alivule, akhandze kutsi magazini ugcwele tinhlavu letisiphohlongo. Atsatse bomagazini lababili, nabo labagcwele, abafake ekhikhini. Ahlole ngelifasitelo abuke kutsi angakwati yini kutsatsa inombolo yemoto. Ayitsatse inombolo letsi CML 122 MP. Amoyitele.
Ehle agijima fokisi aphutfume ngaphandle. Endlule embikwalemoto ehlele esiteshini semabhasi ahambe acalata lomfokati, kepha lutfo. Angene nasemabhasini kepha nakhona angamkhandzi. Atsi nakabuyela ehhovisi ayibone lendvodza emotini yayo ikanye nalenye indvodza.
Atsi aseta bucalu idvume imoto kuphume indvodza ibheke enshonalanga. Isuke nemoto yenyuke ingene emgwacweni lomkhulu.
Dudlu mntfwanaketfu Zanele! Uyongala kute kube nini ngilozi yami na Buhle bakho bunjengelilanga liphuma! Ngikubona sewugcigcitela emabaleni aketfu ntfombatane lemhlophe, sengitishaye tonkhe tinkhomo letiyongicelela buhlobo kenu, uyophumuta make wami edladleni. Vuma usho kugcwale umlomo kutsi lucu luyalingana Dlamini wekuNene?
Atsalalise Zanele aloku abuke phasi, amunya sitfupha, sekubonakala kutsi sewutsatsekile. Anjalo phela emantfombatane nakatjelwa ngebuhle, avele atsatsekele lite. Umsa waShongwe angapheli emandla ngalentfombi lemhlophe, phela litsemba alibulali. 'Khumbula kutsi umjingi udliwa yinhlitiyo. Kute lomunye lengiyomtsandza njengawe. Shano utsi, 'Maluju' inhlitiyo yami igcumagcume ngenjabulo.'
Shano kutsi lesaga lesidvwetjelwe kulendzima lengenhla nakwente njani?
Chaza lesisho: 'Kutsalalisa.'
Faka ligama lelingumcondvofana waleli lelidvwetjelwe kulomusho longentasi: Umsa waShongwe angapheli emandla.
Khetsa LINYE ligama lendzabuko kulendzima lengenhla wakhe ngalo umusho lokhombisa kutsi uyalati kutsi lisho kutsini.
Bhala MUNYE umusho locuketse kuhhunga kulendzima Dvwebela ligama nobe emagama lacuketse lokuhhunga. lengenhla.
Bhala umbono wakho ngalomusho longentasi: 'Anjalo phela emantfombatane nakatjelwa ngebuhle, avele atsatsekele lite.'
Empeleni angati kutsi ufunani lapha kimi wena Ntokozo Khumalo,' kusho Tsembeni, ukhuluma nje udlalisa sandla sakhe aphindze abuke Ntokozo ngemehlo lagcwele lutsandvo, kantsi Ntokozo yena uyatimoyitelela nje. Babuya esikolweni emhlanganweni we-COSAS khona lapha elokishini laseKulindeni. Emabhasi labahamba ngawo nabaya emhlanganweni ayatsandzwa kulendzawo ngobe abita kancane. Kuyatiwa lapho emabhasi atfolakala khona. Kubhadalwa imadlana nje bese unikwa ibhasi. Kutsandza umango wangakini ngalendlela kuhle. Akutekwa nje telutsandvo kuphela kepha kwakhiwa sive. 'Bonkhe labasebentisa emabhasi akaMafutsa bahlala bakhululekile. Imali iphasi kantsi futsi ahlonipha litubane lemigcwaco!'
Shano umsebenti walesakhi lesidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: Kubhadalwa imadlana nje bese unikwa ibhasi.
Imphambosi yekwentiwa. Imphambosi yekwenteka.
Ase usho umsebenti wesabito selucobo lesisitfola kuletheksthi.
Indlela yesimo. Indlela lesalibito.
Nika sizatfu lesicinile lesenta umbhali waletheksthi kutsi abhale lamanye emagama ngetinhlavu letinkhulu.
Lungisa lapho kuneliphutsa khona kulomusho lolandzelako: Dvwebela lapho kuneliphutsa khona.
Emabhasi labahamba ngawo ayatsandzwa kulendzawo.
<fn>11302VMS2009.txt</fn>
Sonkondlo ukhuluma nesifo sembulalave ingculazi, wente shengatsi ukhuluma nemuntfu ngobe utsi kantsi wabanjani?
Uhamba nawe Mcumbi Sonkondlo uphumelele kugcizelela kutsi lesifo asikhetsi sitsatsa nome ngubani.
Umoya wenkondlo Kulenkondlo imbongi itjengisa kujabula ngekuphuma kwelilanga Iyalidvumisa kutsi bantfu bakhona kwenta imisebenti yabo leminyenti ngenca yekukhanya kwalo.
Sonkondlo utjela dzadzewakhe kutsi abhalele singani sakhe incwadzi lesamshiya nemawele. Umtjela kutsi aphindze abikele nemaphoyisa ngobe umente silima wametsembisa litulu nemhlaba. Kulelikhaya bantfwana balambile bete kudla babulawa yindlala.
Kusho kumkhohlisa angaboni kutsi udlala ngaye.
lemigca inemagama lamatsatfu lokwenta sigci salenkondlo sivakale.
Kulomgamu sibona Jabulani usangene akati kutsi aye eThekwini nome eJozi. Ngenca yekutsi batali bakhe bebamshaya bamtjela nekutsi angeke ahlale ekhaya nakangafuni kufundza wancoma kuhamba ekhaya kunekutsi ahlalele imitsetfo yababeDlamini.
Jabulani akazange alifuta ligama lakhe. Batali bakhe bebafuna kutsi afundze kodvwa yena wakhetsa kulishiya likhaya lakhe waya eJozi.
Sibokhetsa luhlobo lwebangani lesihamba nalo.
Jabulani wesuka ekhaya kubo wabalekela eJozi ngobe atsi bayamhlupha ngekumyala nekumshaya kodvwa watsi nakefika eJozi kwaba matima ngobe kwekucala bekanganayo imvume, lipasi phela futsi wahlangana netigebengu tamgilisa tiga letatimenta ahlale asengotini ngasosonkhe sikhatsi.
Jabulani wake wahlasela bafanyana. Labafana bebatfunyelwe boJames ngoba bafuna kumbona kutsi ucine kanganani. Jabulani akazange abeve nekubeva wabashaya babaleka bonkhe.
Jabulani wamlandzela nakeva kutsi uboshiwe endzaweni yaseJozi.
Dlamini kutsi ayohlola Jabulani nabeva kutsi sewuboshiwe.
Wayala jabulani kutsi atinikele emaphoyiseni. Loko kwenta kutsi Jabulani asindze ekubulaweni tigebengu.
Lona ngumngani waJabulani lowamfundzisa kunatsa, kubhema nekweba.
Bekamhleka nakatsi Jabulani usayokwenta imisebenti yasekhaya amtjele kutsi akasiyo intfombatana angabovuma batali bakhe nabamentisa imisebenti yasekhishini.
4.1.10 4.1.11 Bete esililweni sendvodzana yaNdwandwe lebeyisingani neyise wentfwana waTentile. Sekushone Tentile indvodzakati yaNkhambule. Sento saTentile sekufuna kutibulala asisikahle ngobe nguye Lowatifaka kulenkinga lasangene kuyo ngekuba netingani letinyenti. Likhono lembhali ngilibona likahle. Umbhali ukhonile kungenisa umdlalo neludvweshu luyabonakala luvutfondzaba nalo luyabonakala nesiphetfo siyasibona umdlali lomkhulu longuTentile uvuna lakutjalile.
Singeniso semdlalo Ngasekucaleni sibona Nkhambule unemndeni wakhe LaMatsebula nendvodzakati yabo Tentile. Indvodzakati yabo ilihatsa ayiphumeleli kahle nasesikolweni. Loko kwenta kutsi uyise afune kuyomendzisa kaSimelane loyinjinga. Kufuna kumendzisa kwenta imphilo yaTentile ingasabi mnandzi lapha ekhaya kubo.
Ludvweshu Tentile ucela kutsi ayekovakasha kagogo wakhe atokhona kucabangisisa ngalendzaba yekwendziswa. Bekangakutsandzisisi kahle kwendziswa kaSimelane ngobe atsi kulilungelo lakhe kutikhetsela umuntfu latomteka. Loko kwamenta wacabanga lichinga lekubaleka ekhaya ngekutsi atsi uya kagogo wakhe kantsi unemanga uya kaHlatsi kuyofuna umsebenti emakhishini. Sekasebenta lapho wahlangana nebangani lababi labebanatsa, babhema batsandza nebafana. Tentile wagana tingani letintsatfu Veli, Hleza naMphikeleli. Kutsandzana kwakhe naletingani wagcina sekemitsi wangaba nesiciniseko sekutsi umitsiswe ngubani.
Siphetfo Lapha sibona Tentile sekafisa kutsi naye afe alandzele Veli. Batali baTentile baya kabo Veli kuyolila nekucela lucolo ngesento sendvodzakati yabo Tentile usale uyashona ngekuwa ashaye ngenhloko phansi LaMatsebula ukhala kakhulu ngekushonelwa ngumntfwanakhe. Tentile wabhala incwadzi kutsi umntfwakhe anikwe umngani wakhe Rosemary lobengabatfoli bantfwana.
Tinhlobo tebalingisi Tentile ngumdlali lomkhulu (sogcamile) tonkhe tigameko talomdlalo tiyamene naye. Nkhambule singasho kutsi yimbangi ngobe uhlala acabana nemdlali lomkhulu longuTentile ngenca yetento takhe letimbi tekungalaleli nebuhatsa bakhe.
<fn>11302VQE2009.txt</fn>
UngalifundzI lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
ISIHLANU IMIBUTO lofanele uyiphendvule seyiyonkhe: esigabeni A imibuto mitsatfu , esigabeni B munye , esigabeni C munye . Sebentisa luhlu lwekutikhumbuta kute usitakale.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi: Sigaba A: Lokungenani emaminitsi langema-40.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
CAPHELA: Esigabeni B na C, phendvula YINYE INDZABAMBHALO NAMUNYE umbuto WEMIBUTO LEMIFISHA.
Khetsa tinkondlo tibe timbili kuleti letilandzelako uphendvule ngato imibuto letawulandzela.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Kukhalwa lesingapheli sililo, Sililo lesikhalwa ngabo bonkhe bantfu; Bantfu bonkhe bangati siyocedvwa ngani; Ngani boSathane ndzini.
Kadze laniphumela lilanga, Bese nicabanga kutsi ete lanishonela, Linishonele-ke lamuhla: Niyawute nibone kahle; Labosathane laba.
Tinganani tintsandzane letikhona ngani Banganani bafelokati namuhla ngani Banganani labangenabantfwana namuhla ngani Nifike kahle -ke kona, niyawutibonela, Bosathane ndzini?
20 Siyawudla kwehle, Silale butfongo behle, Sive nekuhlala kahle, Emitini yetfu lemihle, Lesanikwa yona ngesihle.
Bhala indzatjana ngaloko sonkondlo lakhuluma ngako kulenkondlo lengenhla. Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa angabi ngetulu kwalangama-240.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Letendlula letingenawuphindze tibuye: Tendlulise kwemanti lageletako Tendlulise kwemphilo yesotsamlilo Lenemabanga lamafisha njalo Lendlul' ingab' isakhonjwa ndzawo.
O! Nkhosikati yelikhaya, Bekukuhl' usime ngensika, Bekukuhl' unemtfunti wekukhosela, Kubuhlungu kuyashacisa lamuhla, Sililo setinyembeti sodvwana.
16 Yebo -ke, awehl' umoya Insika lebeyimise lelikhaya Kusukela kwatsi nhlo, Idliwe ngumuhlwa yawa, Kayiphindz' ivuke nanini.
Leligama lelitsi insika likhetse kahle ekulisebentiseni kulenkondlo Sekela lombono?
Ikhuluma ngani lenkondlo Chaza ngeliphuzu libe LINYE?
Luhlobo luni lwebunkondlo lekalusebentisile sonkondlo emgceni 13 - 15?
Yini umsebenti wesiphumuti lesitfolakala emgceni 17?
Kunamphumela muni kuwa kwensika njengalena lekulenkondlo emmangweni Chaza ngemaphuzu LAMABILI?
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Emaphiko akho asifukamela sonkhe. Kuwe angisuye umntfwana wesihlahla, Kuwe angisiwo umlanjwana, ngingumntfwana wagogo. Ngiyingati yakho ngingumntfwanakho gogo.
Siyabonga gogo loligugu Umtapo loligugu etitukulwaneni!
Yini lebangele sonkondlo asebentise luphawu lwesibabato (!) emgceni wekugcina walenkondlo?
Sonkondlo ufuna kusitjelani nakatsi gogo uyingungu yesive njengobe sibona emgceni 1?
Ucondze kusitjelani sonkondlo nakatsi "emaphiko akho asifukamela sonkhe"?
Hlobo luni lwebunkondlo lolumumetfwe ngunangu umusho wenkondlo lolandzelako Buka takhi letingcivitiwe?
Sihloko senkondlo lesitsi umtapo usibona wena kutsi siyahambisana yini naloko lokushiwo ngulenkondlo Usho ngani?
Ucondzeni sonkondlo nakatsi "Ungumtapo loligugu etitukulwaneni."?
Yini lengentiwa ngummango ekutfutfukiseni loku lakhuluma ngako sonkondlo lapha enkondlweni yakhe Nika emaphuzu LAMABILI?
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Ngentenjani manje Nekukhunjulwa kwakho sekukhohlakele Akusanandzaba! Ngiyawusala ngiwacocanisa Lowawasho usawadl' emabele?
Ngentenjani manje Indlelo seyishaye gobolophonjwana Nalowo mtfombo ngangisengakawuboni Akusenandzaba! Ngabe ngiyabhema manje Ngiyatsimula ngiciphita tinyembetana?
Caphuna umugca kulenkondlo lengenhla lapho sonkondlo asebentise khona imphindvwa. Yini lebangele sonkondlo asebentise umbuti () kulomugca wenkondlo lolandzelako: Ngentenjani manje?
Etinkondlweni lotifundzile lena lengenhla uyibona kutsi iluhlobo luni Usho ngani?
Ngabe lenkondlo ikhuluma ngani?
Bekakusiphi simo sonkondlo nakabhala lenkondlo?
Sifunte intalelwana yabokhokho bayo.
Ete leneliswa ngulelivana lolinyonyobelako.
Ufunani kuleli, uyohlala kuze kube nini?
Ngubani longalwa nawe Sahara Seloku wefika ugcishatela ngenkhani; Seloku wavela webe yonkhe imphilo?
Khetsa emagama lasihlanu langumfanekisomcondvo kulenkondlo lengenhla ubhale ngawo indzatjana, usho kutsi sonkondlo abechazani ngawo usho nekutsi akhetseke kahle kangakanani nalenkondlo yakhe. Indzatjana yakho ingabi ngaphasi kweli-190, kodvwa ingabi ngetulu kwalangema-240.
Hhayi, emandlendlovu nkhosikati Sibindzi sakho selibhulubesi. Ngubani longemela kushikitela Adzabule tinkhalo tenkhangala nelihlanze, Adzabul' imincele yemave angasiwe?
Gijima njalo Nkhomazi, Uphakele ungenalubandlululo: Ufundzise bantfwabakho Buhle benhlalakahle eveni Nekujula kwekutselelan'emanti.
Bhala ngephethini lelandzelwe yakhe.
Kulesigaba kunemanoveli lamabili. Wena-ke khetsa ibe yinye loyifundze ekilasini lonyaka uphendvule ngayo.
Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kuleyo naleyo noveli loyifundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngaleyo noveli loyifundzile. Uma ukhetsa kuphendvula umbuto wendzabambhalo kulesigaba, uphocelelekile kutsi ESIGABENI C uphendvule imibuto lemifisha.
Bhala indzabambhalo lenemagama langema -340 kuya ku -390 uphawule ngesibekandzaba (simonhlalo) lesitfolakala kulenoveli.
Natsi sikhona lokunani Mntungwa, imikhuhlane leseyabangemahlalakhona singayitsini," kuphendvula LaHlophe. Naloku bakhuluma nje solo akahlaliseki Lushawulo. Watsi lutfu Lushawulo waphumela ngaphandle." Usho nje naye sekuvakala umsindvo wemntfwana labekhwehlela. "Uyabona, sewukhohliwe kutsi mine ngagana wena kuphela. Angati kutsi lomunye ngabe uhlushwa yini ngami, mine kona ngihlushwe yini ngaye. Futsi nanyalo kutsi ngitsatse umlilo ngilumeke lokwetindlu lose udvwale ngako. Lapho-ke ngingase ngibone kutsi lomtsimba wakho ungawulalisaphi." Kutsetsa LaMagagula. "Wota lapha Mtfombeni sitewukhuluma," kunjani siye endlini ngobe naku ungatsi lomoya uyahlaba, kumntfwana nje awulungi kahle," kusho Lushawulo. Asukume LaMagagula aphose umntfwana emhlane ngobe abesemehlisile. Acakeke Lushawulo kutsi sekwentenjani. Esabe nekubuta. Kuloko kuthula eve: "Kulungile-ke sengiyawubingelela lesitsandvwa sakho njengobe usho," asho ahlaba umnyango. "Ngime " "Angifuni mlonyana wakho wena," sekusho LaMagagula amjaka angakasho naloko labefuna kukusho. Lushawulo abone ingoti lengahle yenteke nangase ahambe kancane. Avele amlandzele umjako LaMagagula. Batsite bangena edladleni babe sebakanyekanye. Bangena kwathula kwatsi dvu. Inhlitiyo yase ifuna kubhobosa timbobo kuTintfombi ngenca yeluvalo lolwase lumphetse.
Yini lena leyenta kutsi lona lophumako atfukutsele kangaka?
Ngekubukisisa lenkhulumo "yekulunyekwa kwetindlu ngemlilo," Bhala emaphuzu LAMABILI ngesibekandzaba salendzaba.
Veta umlingisi losemcoka kulendzaba bese usekela imphendvulo yakho.
Ngabe kuliciniso yini kutsi emmangweni lesiphila kuwo bakhona boLushawulo emkhatsini wetfu Nika emaphuzu LAMABILI?
Nika emaphuzu LAMABILI Tintfombi luvalo kuletheksthi.
Ngabe kukhona yini lokwenta kutsi ufune kuchubekela embili wati ngesiphetfo salenoveli kuletheksthi lengenhla Sekela ngemaphuzu LAMABILI?
Yonkhe leyo mibuto ayingeni kuleti tami tindlebe. Lami linye, ngitsi phuma uphele nje kulamabala. Lushawulo abesazulazula ebaleni manje kubonakala nje kutsi sewucasuke ngempela. Lapha edladleni LaMagagula yena abehlala asukuma ngenca yebuhlungu lobabusenhlitiyweni yakhe macondzana nalesento saLushawulo kunina. Tintfombi yena abehlushwa yindlebe levako. Umuntfu abengala nekutsi uninatala nguyena abemtsandza kunaLaMagagula. Angene endlini manje unina waLushawulo ngekubona kutsi indvodzana yakhe ayikatimiseli kumlalela. Ake eme sikhashana kube sengatsi nengcondvo seyihambile. Watsi asemile wambona asaphoseka ngekhatsi. Wetfuka kabi asacabanga nekutsi encenye sewuyahlanya. Akazange atsi vu. Wacondza emgibeni wetfula leyo migacambongolwana wayijika ngaphandle, wabe alandzelisa ngalokunye masinyane.
LaMagagula uvela njengemlingisi lonjani kulendzaba Sekela imphendvulo yakho?
Hlola lenkhulumo letsi "Tintfombi yena abehlushwa yindlebe levako."
Humusha simo semoya kulendzaba lengenhla.
Emhlabeni lesiphila kuwo umuntfu kufanele awamele emaciniso nobe sekukubi kangakanani kute sive siphumelele. Fakazela lenkhulumo ngekutsatsa umlingisi lohambisana nayo, ubhale indzabambhalo Indzabambhalo ayingabi ngaphasi kwemagama langema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Kukhutsala kwaboMphikeleli naMsiti etifundvweni tabo kwatiwa sikolo sonkhe, loko kwenta bafundzi labanyenti bafisa kufanana nabo ekutinikeleni emisebentini yesikolo. "Ngutiphi tinhloso lewunato ngematfuba etemfundvo kulomnyaka lotako Msiti" "Umcondvo wami utsatsa uyabeka kuloko. Angikasitsatsi sincumo lesiphelele, kepha ngitimisele kuyewufundza tifundvo te-B. Tech eVaal University of Technology. Ngifisa kulandzela umkhakha wekuphatfwa kwebantfu ecophelweni lahumende wasekhaya." "Sitimisele kwenta tifundvo letifanako. Yinhloso yami kubona libalela kuwo wonkhe ummango nesive jikelele." Ufuna kulibona libalele, kantsi lisibekele yini Mphikeleli" "Sive asiwati emalungelo aso Msiti. Ngitimisele kufundzisa sive sonkhe ngemalungelo, ngekutiphatsa nangemfundziso." "Ase uchaze kutsi tihloso takho utawutenta tiphumelele njani." "Nginemasu lamanyenti lengifuna kuwasebentisa kutsi sive siphumelele. Lisu lekucala licedzaumcondvo wekwehlukana lewuletfwa kutsi tindzawo tibitwe ngemadolobhanemalokishi. Uma ubita ligama linye lelingenhla, kufika kwehlukana ngekwelibala nangekwemnotfo. Tindzawo atibitwe ngemiti, emadolobha, emasabhabhu noma tigceme. Kufanele kuhlalwe ngekungakhetsi buve nelulwimi. Kumele kugcame kutsi iNingizimu Afrika yakhelwe sive lesimushi wenkhosatane. Kumele kukhutsatwe bunye, inhlalakahle, kusitana, kuhloniphana nekwatana. "Ungawucedza njani umbalandlati (lubandlululo) etintfweni letinyenti telive" "Lekumelekube semicondvweni yebantfu bonkhekunye vo: kutsi sonkhe sinengati lenembala munye. Simunye emehlweni aloseTulungako-ke kumele singakuvumeli kwehlukana ngekwebuve nangekwembala. Siyawuncoba simunye!" Yini leyenta kutsi njalo ukhulume ngesive kunekutsiukhulume ngawe?
Lokwenteka kulendzaba yonkhe kuhambelana kahle nesikhatsi lesiphila kuso lamuhla. Sekela lombono ngemaphuzu LAMABILI lasendzabeni.
Hlatiya kuhambisana kwesihloko salenoveli naloko lokukhulunywa ngako kuyo. Sekela imphendvulo ngemaphuzu LAMABILI.
Hlatiya inkhulumo yaMphikeleli letsi kutsi abecondzeni?
Ngabe tigameko letenteka kulendzaba tiyakholweka yini ngemaphuzu LAMATSATFU?
Ngite lapha ngalokukhulu kutitfoba nangenhlonipho babe" 'Watini wena ngekutitfoba nenhlonipho" Watibonela Mphikeleli kutsi kukhulu lokwatiwa nguTsabetse ngaye futsi lokungesilo liciniso. Pho , liciniso akusiyo intfo leshesha kwatiwa bantfu! Emanga agcwala indzawo ngesikhatsi lesincane futsi bantfu bawakholwe. Yeka lokusuke kusephephandzabeni ngemuntfu loko kuhambisa kwemlilo wesikhotsa! "Ngiyavalelisa babe Tsabetse. Ngicela ungemukele esikhatsini lesitako noma ungasangemukeli njengemuntfu lofuna indzawo yekuhlala kepha ngemukele njengemntfwana wendzawo." "Hamba! Hamba!" Watibonela Mphikeleli kutsi uyinyongo yenyatsi sibili kulomuti. Wafulatsela wabamba lete ngayo. "Hawu, babe wangabe usamlalela umntfwana etfula inkhulumo yakhe ngemoya lophasi kangaka" Kubuta LaDladla. "Lomntfwana abekhuluma nami. Kulilungelo lami kumphendvula ngendlela lengifuna kumphendvula ngayo. Ngiyamati lomntfwana ngako-ke angifuni kutsi asondzele lapho ngikhona." Ngumuntfu naye uyaphila babe, ngako-ke kumele aphatfwe ngendlela lefanele ngobe lapha emhlabeni kusakusa." Kusho LaDladla?
Chaza simo sesikhatsi sekwenteka kwalendzaba.
Kulesigaba kunemidlalo lemibili. lonyaka uphendvule ngawo. Wena-ke khetsa ube munye lowufundze ekilasini ngalowo mdlalo. Khetsa emkhatsini kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube Uma ukhetse kuphendvula umbuto wendzabambhalo enovelini, kutsi kulesigaba uphendvule imibuto lemifisha. Uma ukhetse kuphendvula imibuto lemifisha enovelini, kutsi kulesigaba uphendvule umbuto wendzabambhalo..
Hluta sakhiwo salomdlalo, Kwahlwa Emini. Indzabambhalo yakho ibe nemagama langabi ngaphasi kwalangema-340 kantsi angabi ngetulu kwalangema-390.
MKHALELWA: Ase ngichaze ngebukhosi bakaNhlapho lobu: Kusukela kubokhokho betfu boBashele naMhlanga kumele tintfo tihambe ngendlela lefanele. NaboMakhosi walotjolwa sive. Makhosi ngiyo indvodzana yami yekucala. LaHlatjwako watfola umntfwana munye. Indvodzana yami yekucala nguNdleleni naye lowavela Makhosi asakhasa. Lamuhla-ke ngeneka emaciniso njengemuntfu lofako.
NDZABENI: Sive asikwati lolokukhulumako Babe wesive. Wonkhe umuntfu weLusizini umangele kutsi yini lena leyenteka lapha emphakatsi. Kutsatfwa bukhosi lobucondzene naNkhanise bunikwa Makhosi. Kuyawulungiswa njani-ke loko?
MKHALELWA: Leti timfihlo tasemphakatsi lesingeke sitembulele bonkhe bantfu. Lowo nalowo muntfu akanake tindzaba temuti wakhe ayekele temuti wami.
NDZABENI: Hawu, kantsi tintfo time ngalendlela?
MKHALELWA: NDZABENI: Ngawo-ke emaciniso lawo. Ngifuna kutsi umsebenti uchubeke kahle ngeMgcibelo. Bukhosi baMakhosi. Ngemuva kwaloko-ke ngitawulala butfongo bafutsi. Loku naye Nkhanise ulindzele kutsi kube khona lomnika kona-ke Manje, kuyawukwentiwa njani?
Esikhatsini lesinyenti ligama livamise kumlandzela umnikati.
Hlatiya lenkhulumo lelandzelako ubhekise kulamagama ladvwetjelwe.
Chaza ubuye lesingenhla.
Lichaza lelibanjwa nguNdzabeni kulomdlalo likhomba lwenkholo yelusendvo lwakaNhlapho. Hlola lombono.
Hluta simonhlalo setepolitiki endzaweni yaseLusizini.
Bhala ngekuvetwa kwemlingisi lomcoka kanye nelichaza lalibambile kulomdlalo njengabangiswako. Indzabambhalo yakho ayibe ngemagama langabi ngaphasi kwalama -340 abuye angabi ngetulu kwalama -390.
Umbono wesibili kusetjentiswa kwemagama etifundziswa letibe kukhanya kulendzawo.
BATJELE: Imibono yakho yemukelekile yonkhe. Kuyabonakala kutsi umcondvo uyasetjentiswa impela. Asive imibono yalabanye bontsanga.
MAPHAHLA Umbono wami wekucala utsi uma sicamba kumele kungabi ngemabito ebantfu kuphela kepha akubhicwe nemabito etintfo temvelo letifana netibhidvo, tinkhanyeti, timbali, nalokunye. Umbono wesibili utsi kumele siyekele emabito ebantfu bakhashane labangayati lendzawo. Emabito abo akayewusetjentiswa etigodzini takubo, hhayi lapha kitsi.
MLANDZELI: Mine ngitsi kucanjwa kucanjwani Loku lesikwentako akucitsi sikhatsi setfu yini ngobe kulite Sicambelani emabito aletakhiwo ngobe bayatiwa bantfu labasebente kakhulu ekutfutfukiseni tikhungo tendzawo letehlukene?
Ucabanga kutsi Batjele angabekwa kuliphi lizinga lekuhlola ngalendlela latibandzakanya ngayo etingcocweni temacembu Sekela imphendvulo yakho?
Yini ingcikitsi yalomdlalo emdlalweni wonkhe?
Kulemibono yaSakhile lemibili nguwuphi lohambisana nawo wena Yini lebangela ukhetse lowo mbono?
Injobo itfungelwa ebandla. Sekela lesaga ngekubhekisa kuloku lokwenteka kuletheksthi lengenhla.
Uma ucatsanisa indlela lokwetsiwa ngayo emabito etindzawo emimangweni lesihlala kuwo lomuhla, ngabe yahluke ngani kuloku lokwentiwa kuletheksthi lengenhla Chaza ngemaphuzu LAMABILI?
Kulesimo saseNingizimu Afrika sekubulawa kwetifikanamtfwalo, utsini umbono wakho ngesiphakamiso saMaphahla. Hlatiya imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili.
Nika yakho inchazelo ngekwetsiwa kwesikolo iMkhuphukantsaba ihambisane nengcikitsi yalomdlalo.
<fn>11303VME2007.txt</fn>
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. --Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. -Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela -Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa futsi iyakholweka. -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Imibono: iyajabulisa, inekuticambelalokwenetisako.-kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.-Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphumeesihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala-akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka -Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. -Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. -Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBRIKI ESISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO 10 EMAMAKI SIGABA D: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO: EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 10 EMAMAKI LULWIM -Ukhicite luhlaka lolungemalengiso -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako n kantsi kulula kuyifundza - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebentse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokuhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso -Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho kutehlisa. -Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu,, imininingwane yonkhe yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelincomekako -Lwati lolusecophelweni lelincomekako lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi akanhlanhlatsi uyacikelela kutsi kungabikho kwehla kwelizinga - Esikhatsini lesinyenti imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane leminyenti yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lesecophelweni lelincomekako.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthiletfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe ukhomba kutsemeleta - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka akuhambisani nelizinga lelulwimi lwasekhaya. Itheksthi ayetfulwanga ngalokwemukelekako.
<fn>11303VMS2009.txt</fn>
ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, k antsi inemininingwane lesiseke lo lesekela sihloko.
Imbalwa k ak hulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, k antsi inemininingwane lesiseke lo lesekela sihloko.
Imbalwa k ak hulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>11303VQE2007.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba . Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akubekhona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawu-fundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langu 350 - 400.
Emasiko esintfu ngabe asenayo yini indzawo kulesikhatsi lesiphila kuso Bhala ucondzise kulelisiko lelivetwe kulesitfombe?
Umceceshi welibhola lesive letinyawo kutsiwa uhola imali lesigidzi netinkhulungwane letingemakhulu lasiphohlongo emarandi (R1,8 million). Utsini wena ngalomholo?
Titsatse njengalomunye kulabakulesitfombe lesilandzelako. Bhala indzaba ulandzise ngalobekwenteka ngalelo langa. Yinike sihloko indzaba yakho.
Lokuheha tivakashi esifundzeni sakini.
Nanobe etikolweni sekunetifundvo tekweluleka bafundzi ngendlela yekutiphatsa lizinga lekukhulelwa kwebafundzi kunekutsi lehle liyenyuka. Ngabe kubangelwa yini loku futsi yini lengentiwa kukulungisa?
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
Bhala incwadzi leya ephephandzabeni ukhonone ngekubate intfutfuko endzaweni yakini.
Umngani wakho utsi sewucabanga kuyekela sikolo ayoba ngumculi. Mbhalele incwadzi umeluleke.
Utsenge imphahla yekugcoka kulesinye sitolo. Utsite nawufika ekhaya watfola make wakho akutsengele lefana ncimishi nayo. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini kwakho nemninisitolo lapho ubuyisela lemphahla kute bakubuyisele imali yakho.
Ungumengameli wesigungu sebafundzi esikolweni senu. Umenywe emhlanganweni webatali kute utewubika ngesandla lesifakwa bafundzi ekuphumeleliseni tinjongo tekufundza nekufundzisa. Bhala lombiko lotawetfula kulomhlangano.
SIGABA C Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120. 11. Dvweba likhadi lesimemo umeme umngani wakho emcimbini wekuvula litje.
Bewuvakashele eNgilandi kulesinye sikolo ngeluhlelo lwekuntjintjiselana ngebafundzi. Bhala idayari ngeliviki lakho lekucala kulesikolo.
Sewucedzile esikolweni. Sewuvule emakilasi antsambama lapho bafundzi batawusitwa khona ngemsebenti wesikolo. Bhala sikhangiso salamakilasi.
<fn>11303VQP2008.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba. Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule MUNYE umbuto ESIGABENI A, MUNYE ESIGABENI B naMUNYE ESIGABENI C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba NGASINYE saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema340 - 390.
Emasiko adlala indzima lebalulekile ekwakheni similo kubantfu labasha. Indzaba yakho yicondzise kunobe nguliphi lisiko leSiswati.
Ngekubona kwakho licembu lesive lebhola letinyawo ngabe selikulungele yini kudlalela indzebe yemhlaba yanga-2010?
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi. Yinike sihloko lesifanele indzaba yakho.
Buhle nebubi bemtsetfo lovumela kukhishwa kwetisu.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali- 100 - 120.
Makhelwane wakho uhlala nemntfwana wesihlobo sakhe. Lomntfwana akaphatseki kahle uyahlukumeteka. Bhalela sonhlalakahle wangakini umatise ngalesimo uchaze nekutsi uhlukumeteka ngayiphi indlela lomntfwana.
Kuphume nasi sikhangisi ephephandzabeni langemphelasontfo. Bhala umlandvomphilo wakho lotawutfumela nesicelo salomsebenti.
Kunebantfu labangene ngalokungekho emtsetfweni etindlini letakhelwe bantfu labahlala emikhukhwini endzaweni yakini. Njengelikhansela lendzawo ubite umhlangano wemalunga emphakatsi nitewukhuluma ngalendzaba kute kuvinjwe umsindvo longase usuke ngalendzaba. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Uphumelele emchudzelwaneni wetikolo wematubane esifundzeni sakini.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 80 - 100.
Dvweba likhadi lesimemo umeme umngani wakho emcinjini wekuhalalisela batali bakho labahlanganisa iminyaka lengemashumi lamane bashadile.
Bewupheleketele gogo wakho logulako kudokotela wetemdzabu. Bamnike emakhambi lekufanele awasile, awahlanganise aphindze awapheke kute ente ngawo umutsi wekunatsa. Bhala indlela yekwakha lomutsi njengobe nilayelwe ngulodokotela wetemdzabu.
Make wakho lobekanguthishela sewutsetse umhlalaphasi. Sewuvule inkhulisa. Bhala sikhangisi salenkhulisa.
<fn>11311VQF2005.txt</fn>
Hlela umsebenti wakho ngendlela lekuhlelwe ngayo imibuto ephepheni.
Behlukana esiteshini semabhasi kwaba ngulowo wabamba lecondze kakhe. Sebehlukene LaVilakati akazange atfole kuphumula enhlitiyweni yakhe. Abeloku alwa nemicabango leyayifika njengemsakato wetitfombe. Kulokunye abetisola ate afise kungatsi ngabe kunendlela yokuncandza Mzimela. Yayingasekho indlela yekumjikisamanje. Nomeabesacabanga kugucula umcondvo, lowo mcondvo wawuphelela eteni ngobe ati kahle kutsi nakuye kungasho kulahlekelwa ngumphefumulo wakhe. Kwatsi nalapho efika ekhaya bantfwana bamjabulele, yena kwakhe kwangete kwafana naloko kwasemihleni. Abebukeka aphatsekile, wate wacala emanga kuMhlanga lapho umbuta imphilo wamtjela kutsi akaphili kahle.
Sekuyawulalwa LaVilakati wangena ekamelweni lebantfwana. Kwametfusa loko Mhlanga. Kodvwa watsi lapho abuta wamtjela kutsi ngenca yekudvubuteka emtimbeni ubona kuncono alale embhedeni webantfwana ngobe wona wemapulangwe uphatsana kahle nawungaphili. Leyo mphendvulo yamenelisa Mhlanga wangatsandzi kubeloku andza nemagama. Lokwafike kwamphica nje kutsi umkakhe aphume samuntfu loyocitsa emanti, atsi nasabuya angete akhiya emnyango. Emva kwemizuzu lengemingaki waphuma futsi La Vilakati waphindza sona leso nakabuya.
Hawu! make longatsi awukakhiyi emnyango Lowo mbuto watibuta watiphendvula umntfwana Mhlanga. Naye manje wavele wabona kutsi lukhulu luhloswe nguLaVilakati. Ababange asatsandza kubuye atihluphe abe avuka ayawukhiya emnyango?
Lapha endlini kwakumnyama kodvwa hhayi kakhulu ngobe kwakunenyeti. Phela Mhlanga abesadvonse lizembe lakhe alibeke dvute naye ngobe wesuke weva ahanjelwa ngumtimba. Kwatsi emva kwesikhashana kwevakala tigi ngaphandle. Mhlanga wabona kuncono avuke ahlale ngetibunu. Watsi asahleti kwatsi akasukume; nembala wehla embhedeni wema emva kwesivalo solo aphetse lizembe lakhe. Sakhala kanye sivalo babe sebangekhatsi kuhamba Mzimela embili. Wangena macedze wacondza khona embhedeni njengobe abelayelwe. Watsinakatsi uyawuphelelisela umukhwa wakhe kuMhlanga kantsi ugwaza umbhede longenalutfo. Kulowo mnyama weva lizembe likhala enhloko. Mhlanga watsi nakatsi ufuna kugalela kwesibili weva asabanjwa ngulenye indvodza. Tatfolana etulu kwaba ngulongaphansi ngulongetulu. Kwachuma sibhakela, sicatfulo, ematinyo, beva nekwekhamana.
Kulowo mgudvugudvu Mhlanga waba nenhlanhla watsi uyevisela ngelitinyo wahlangana nemlomo. Akabange asawuyekela wavele walususa ludzebe lwangetulu wahlanganisa nesigamu semphumulo. Indvodza yasala isineke njalo ngobe kungasekho lokuvimba ematinyo angetulu. Kulolunye luhlangotsi naMhlanga wetfuka asalumitile ludzebe lolo. Umfokati eva kushisa walwela kwekutsi aphunyuke. Kwatsi lapho kuvela sikhala wavele watsi tinyawo ngetfwale.
Kwaba akakaphunyuli umfokati, wanhlanhlatseka nesiganga angati nekutsi indlela ingakuphi, besasitwa ngiko kutsi kwakunenyeti. Endleleni wahlangana nemavodza labephalala ngekuva kuhlatjwa inyandza leyo. Lenye yalamadvodza wayishayisa yaye yayawusakateka ekudzeni. Bonkhe baphubuka bahleka ngobe kute labeyilindzele lentfo leyenteka. Batsi befika bakhandza Mhlanga abovutju ingati. Bavele bafuna imoto kulobo busuku bamphutfumisa esibhedlela. Nefika esibhedlela Mhlanga wacala kugonyuluka samuntfu lofuna kuhlanta. Bonesi baphutfuma bamniketa sitja sekuhlantela. Batsi basibeke embikwakhewabe abhoboka ahlanta. Kwaphumaemabhudlo engati. Kulawo mabhudlo kwabonakala kuphuma licatsa lenyama, batsi lapho babukisisa bakhandza kutsi kudzebe lwemlomo wemuntfu. Bonesi bema bukhwimilili labanye betfuka sebaphubuka bahleka ngobe liftumbu linjalo nje.
Ingabe ematinyo uwambonye ngani lomuntfu weNkhosi Sekusho lomunye wabonesi ashumpha luhleko?
Latsi lifutfumala lilanga wabe asabanjiwe umngani waMzimela lowatsi ngenxa yekungati indzawo wetfuka asatitsela emtini lonebantfu lebesebavile ngalenhlekelele yakaMhlanga. Ngekumbona ashone ingati ababanga basachitsa sikhatsi bavele bambamba bamyisa khona emaphoyiseni. Ngekubona kutsi sewophe kakhulu emaphoyisa amphutfumisa esibhedlela kucala atotfola kwelashwa. Nome abelimele umuntfu lo, kodvwa lokwafike kwakhanga bonesi kutsi siguli sasingenalo ludzebe lwangetulu. Njengobe indzaba yase ibikelwe emaphoyiseni bonesi bavele batsatsa umlomo kutobona kutsi awusiwo yini walendvodza. yebantfu.
Ngenca yekufutselwa ngemanceba lendvodza yase ihhema nje. Indzaba yaphuma yonkhe lapho emaphoyisa asambuta. Emaphoyisa abuta imibutwana lemibalwa, kepha yena akazange ayilandzele wavele wayicala phansi yonkhe indzaba wayetsa njengobe injalo.
Bonkhe lababelapho basebesaba ngisho kumbuka Mhlanga lowalala embhedzeni wakhe kwangatsi vele ufile, phela abemangaliswe ngulendzaba labeyiva ngalomfokati. Etindlebeni takhe kwaba ngatsi uyaphupha, wate watincinta eva kutsi uva cobo yini. Asavalelwe umnganiwaMzimela, emaphoyisa aphumaangena etindzaweni letehlukene afuna Mzimela. Phela luhala abelukhonjwa nguye uLaVilakati.
LaVilakati utsi uyagula. Pho, kuyawumsita ngani kulala endlini yebantfwana?
Wena ucabanga kutsi Mzimela bekati njani kutsi Mhlanga ulala kuliphi likamelo.
Kusho kutsini lokutsi Mhlanga bekalwa kepha ngala, ahlaba inyandza leyo?
Kulala acamele silimato kwamsita ngani Mhlanga?
Yini leyacaka basesibhedlela ngalesikhatsi Mhlanga ahlanta?
Indvodza lengenaludzebe yona yafika njani emaphoyiseni?
Kwabhodvuka tjani endleleni ngobe lamajaha abuya abuyile kutowuvulelaindzaba yawo. Lomathembawazuba wazuba wagcina asatsambile wavele wasemukela sicelo saSipho Ngidi. Pho abeyidla yini indvwangu umfo kaNgidi kantsi nebusweni abemuhle. Kujabula labanako ngalelo langa lamajaha, ngeke kuchazwe ngumuntfu. Akaphelanga malanga babuya batocelakutsi sebake bahambe naye bayokhombisa batali babo. Bavumelana base bemisa lilanga labetawubuya ngalo lamajaha.
Ngelilanga lelimisiwe, atseleka ekuseni nalifutfumala lilanga. Ngalelilanga kwakungatsi indvwangu sebayidle ngalokunye. Pho nalentfombi nayo yayigcoke intfontsa. Babevumelenekutsi batawuhamba naye baphindze bambuyise entsambama. Sebatfole lokuya ngasetfunjini baphuma bakhwenyana sebahamba naye Lomathemba. Yatsi lapho ifulatsela imoto yalamajaha seyiyophuma esangweni, kwangukhona babona kutsi inombolo ayinayo.
Impela sente liphutsa kutsi lomntfwana sivume ahambe yedvwa nebantfu lesingabati nekutsi bakuphi nemango, kuchuba Zondivila.
Kwasa ngalokunye manje kumfati wemlumbi. Kwasheshe kwabuya futsi engcondvweni yakhe kutsi lemoto akakhumbuli ngisho linye lilanga ime icondzile. Sonkhe sikhatsi beyima lukeke kute kungabonakali inombolo yayo. Noko basale babhekisa tonkhe tintfo kuMdali.
Laphaya endleleni lebheke ekhabo lamajaha, imoto ayisagijimeli kona kuphila. Labasekhatsi besebabambe tibindzi. Yahamba libanga lelidze kungekho lokhulumisa lomunye laphaemotweni. Emehlo abesajikile kulabakhwenyana, umuntfu abengekeasho kutsi ngabo laba bebahlekelela ngesikhatsi besuka kaZondivila. Lomathemba wacala kuhanjelwa ngumtimba manje ngobe abesabatse ubuka lowo akhandzekutsi bonkhesebajike tilwane nje. Umshayeli yena abengakaze awuvule umlomo, ingani noma behlile yena abesele emotweni. Enhloko abefake sigcoko naloku lalishisa kangaka.
Lomathemba, uyayibona indlebe yami Wabuta lombuto macedze wasibuyisela enhloko sigcoko. Lomathemba kwaba sengatsi uyaphupha. Umcabango wakhe wagijimisa kwembane washeshe wayikhumbula indzaba yendlebe leyangcwatjwa netidvumbu letintsatfu. Wavele wabona kutsi kusho kutsi ngumnikati wendlebe lowo labesabhekene naye?
Bonkhe laba bomnaketfu. Mine nalona lowajubeka indlebe sasindza ngekulambisa mhlazana usidubula." Lawo ngemavi emkhwenyane lowabuya wachuba watsi: "Nawe ulibuka uyaligcina ntfombatana."
Emaphoyisa labeloku alandzela kancane atsi etfuka abona etipopolweni tawo kutsi Lomathemba sewucalwe kushaywa ngetimphama. Lowabeshayela wavele wanyatsela kakhulu emafutsa ngoba kwephuta kwabo kwakubeka imphilo yaLomathemba esimeni lesibucayi impela. Imoto yetigebengu yaphambukayema kungatsi kukhona lokonakele yentela kutsi yengce lena yemaphoyisa. Nembala yenta shengatsi iyedlula lena yemaphoyisa yatsi lapho ifika ehlashananeni yema. Wehla umshayeli wavula ngembili asaphetse netipanela takhe wayigodlolota. Yatsi lapho ichamuka yetigebengu wayimisa samuntfu locela lusito. Lapho icedzela kuma babesebayihace ngemavolovolo bakasidlodlo. Watsi wetama kuyisusa ngenkhani umshayeli watfola inhlavu leyamshaya yamvitsita sandla.
Njengoba bekalandzela ngemuva emaphoyisa abona njani kutsi Lomathemba sewuyashaywa?
Yini kutsiwe imphilo yaLomathemba isengotini?
Zondivila nemkakhe ngabe yini leyenta basole kokutsi Lomathemba labantfu lahamba nabo batigebengu?
Emaphoyisa asebentisa lisu lini kumisa imoto yetigebengu?
Lomathemba wetfuswa yini loku asahluleka ngisho kukhuluma?
Ngesikhatsi aboshwa Mabona bekaneminyaka lengemashumi lamatsatfu nesihlanu budzala, kepha lijeleselamvovalamfohlota lamcedza sewungafunga ugomele utsi uneminyaka lengemashumi lalisontfo kantsi cha. Naloku lelijaha belikhanya ngelibala kodvwa nyalo sewaba mnyama khwishi sekwasala insotja kuphela. Mabona bekayindvodza lecatsa emtimbeni kodvwa nyalo sewaba ngangelutsi lwekuvungula ematinyo, ungatsi unesifuba sengati. Sewasala ngenhloko lengangeyeligenga. Sekwaphuma nematinyo angembili ngenhla nangephasi, ungabe usambona uma uhlangana naye.
Waphuma esangweni emveni kwekube akhombise umphatsi-lisango incwadzi yekukhululwa kwakhe, wacondza esiteshini semabhasi kaNesi. Wefika esiteshini sekanetfwe amajokololo. Bekanetfwe amanti shengatsi uvuka esikhotseni. Wefika wema esiteshini kodvwa wabatse umisa leyo naleyo bhasi yangemi ngobe onkhe agcwele icicima.
Emva kwesikhatsi lesidze emile lapho wabese ufikelwa kwekutsi kuncono ahambe ngetinyawo kuya elokishini kaSomlayidi lapho bekacashe indlu khona nemuti wakhe kube acoshwe emsebentini aselindzele kutekwa kwelicala lakhe - phela tindleko tekucasha bameli kulelicala betitinkhulu lokwesabekako wagcina sekatsengise nemoto yakhe; nasemafulethini ekucashisa eLondon House, bese bamcoshile ngobe angakhoni kubhadala imali yekucasha, neyagesi kanye neyemanti.
Imantji ikubhale konkhe loko ebhukwini layolemtsetfo. Umshushisi ahlale phasi, alindzele lekutawukhulunywa yimantji. Ngaleso sikhatsi kuthule dvu enkantolo. Akuvakali nekukhwehlela nje. Umuntfu ange-ke asho nekutsi kugcwele kuyaphuphuma. Sengatsi lelicala lelibitiwe liyabadzina nje bantfu. Bona bafuna kutibonela Magangeni nebangane bakhe kuphela, beve kutsi imantji itsini ngabo.
Emuva kwekubhala sikhashana, itsatse imantji itsi: "Licala lakho liyahlehliswa ngesizatfu sekutsi ummangalikulelicala usesesibhedlela. Ngaloko-ke licala lakho litawungena mhla tilishumi enyangeni yeNgci. Kulungile-ke."
Nkhosi yenkantolo, bengicela kutsi ngitokele ngaphandle, kucela Faduku.
Utsini mshushisi ngalesicelo salommangalelwa kubuta imantji ibhekisa kumshushisi?
Sebentisa libito "ummangali" emshweni lotibumbele wona wena.
Imantji ikubhale konkhe.
Senta msebenti muni siphawulo emshweni lolandzelako: "Licala lelikhulu lifuna emajaji lakhulumako."
Kulomusho: "Nkhosi yenkantolo, bengicela kutsi ngitokele ngaphandle," kucela Faduku, chaza kutsi kungani Faduku asebentisa ligama 'bengicela' hhayi 'ngicela'.
Ngabe tento letidvwetjelwe letilandzelako tikutiphi tindlela tesento?
Ngaleso sikhatsi kuthule dvu enkantolo.
Kulomusho lotsi: "Umshushisi ahlale phasi, alalele lokutawukhulunywa yimantji." Wena nyomulaligama lelisibanjaloulisebentise emushweni lotibumbele wona.
Make, ngiyekele ngemithandazo nebungcwele bakho. Kulungile ngiwucitsile. Nami labanye bayangicitsela.
Ngabe ligama "lusizi" emshweni lolandzelako letfula nhloboni yeluvelomagama?
Sento lesicuketsesivumelwano samentiwa wesigaba selibito 6 nesento lesicuketse sivumelwano samentiwa wesigaba selibito 3 udvwebele phasi sivumelwano ngasinye.
Veta imicondvo lehlukene lemibili yaleligama: 'umuti'.
Nika inchazelo lensha yeligama: 'kubulala.'
Titfolele ligama endzabeni lelichaza: "umuntfu lomsikati lowendza ekhaya noma emtini webantfu."
Bhala lelinye ligama lesiSwati lelihlonipha lelitsi, "malukatana".
Kulendzatjana lelandzelako kukhona emagama langakabhalwa kahle.
Lamanye afanele kubhalwa ngafeleba, lamanye afanele ahlanganiswe kutsi lamanye afanele ahlukaniswe: Tomula onkhe emagama lanephutsa uwabhale phansi.
<fn>11312VMF2006.txt</fn>
Sifanisongco. Endzimeni yesibili emgceni 23. Lobuhle uyingubo yabochwandza lilahle.
Tentakutsi. Phasha, bha.
Simuntfutiso. Emgceni 30. Umbikele kutsi sekusile.
a. Tindzima tine.
Imigca ilishumi nesitfupha.
Nyoka leluhlata njengesibhakabhaka.
Sonkondlo wente lwandle lwaba ngumuntfu. Sihloko salenkondlo sitsi lwandle ngitjele. Uncoma imvelo / lwandle naselweca emagagasi luye emuva luye embili. Uncoma budzala belwandle.
Tibongo tenhlebi. Sihloko salenkondlo. Lapha sonkondlo uyayicalekisa inhlebi njengemuntfu longatsandzeki, njengafecela netinyoka letinebutsi lobubulalako. Inhlebi idvume ngemanga ngobe kuto tonkhe tinkhulumo tayo kuba khona kungachumani. Yetama ngako konkhe lokusemandleni kutsi loko lekukhulumako kukholeke futsi kwemukeleke eluntfwini.
Tentile bekacabanga kutsi sewuhambile uye esikoleni ngesheya kwetilwandle.
Kufika kwakhe kwamenta wabona tiga taTentile bekatigila nakangekho Veli.
Tentile wabita Veli nga "Sweety" ngobe bekatama kuvala emahlazo ekuba nalelinye lijaha. Bekentela kutsi Veli acabange kutsi nguye nguye lapha kuye futsi anganaki loku lobekuvela ewadilobhini.
Veli wavele wasola kutsi Tentile udlala ngaye, nalesisu labesetfwele kwamcacela kutsi kungenteka kungabi sakhe Veli. Wasola naletimphahla lebetilenga ewadilobhini.
Bakholelwa esintfwini ngobe simuva Nkhambule uyacolisa kuboMsutfu nakuphuka ludziwo usho nekutsi luphulwa ngukutsi kwekhutwa bogogo.
Yingoba intfombatane nayimitsi imikiswa bomake kuyobikasisu. (Bafundzi bangaveta imibono yabo yemukelekile).
Kuphahla kusho kucitsa ingati ushwelete kubomkhulu ngobe kusuke kukhona lokungahambi ngendlela.
Kuhle kulalela batali bakho nabakukhuta. Ngenca yekungalaleli batalibakhe Tentile wagcina sekemitsi kodvwa angakatekwa. Batali bakutsandzanobe sewubone kangakanani. Tentile wabaleka ekhaya wahamba wayosebenta emakhishini, nakabuya batali bakhe abamange sebamcoshe kodvwa bamemukela bahlala naye (Bafundzi bangabhala tabo tifundvo letihambelana nalombuto).
Kulesikhatsi lesiphila kuso emmangweni lengihlala kuwo emantfombatana ayamitsa asesemancane. Lamanye aphuma esikoleni ahambe ayokhulisa bantfwana. Loku siyakubona emdlalweni. "Tentile" Lentfombatana yayekela sikolo yagcina seyemitsi. Lokunye lokwentiwa ngemantfombatana kunatsa tjwala Kulomdlalo sitfola bangani baTentile bangayinakeleli imphilo yabo kodvwa bayanatsa futsi bayabhema. Emmangweni kunemantfombatana lahatsako. Kulomdlalo sitfola Tentile Unetingani letintsatfu, tonkhe atikhohliwe Tentile angewato. Bafundzi mabavete neyabo imbono bayichumanise nalokhu lokusencwadzini.
4.1.2 4.1.3 4.1.4 4.1.5 Yingoba bake bamtsatsela sikhwama sakhe lebesinemali wasitwa ngu Jabulani. Watsi usebenta efektri. Bekacamba emanga ngobe bekasigebengu abamba bantfu inkunzi. Lutsandvo alukhetsi ngobe sitfola Alice utsandzana nemuntfu losigebengu langamati kutsi uhlalaphi usebentani Akenti netaba tekutsi afunisise nga Jabulani kutsi uphila imphilo lenjani nakangekho lapha kuye. Watsi usuke sekakhumbule Alice afuna kubona yena ngaboLesine ngobe uhlala avaleleke emsebentini. Walitfola ngekutsi Jabulani watsi sekabulele umuntfu wababete kuphumula enhlitiyweni yakhe. Wabona kuncono akhulume liciniso kusingani sakhe wacela neseluleko. Alice wase uyamati Jabulani kusukela ngalelolanga?
Emaphoyisa achitsa tjwala ngobe kunemuntfu lobatjele kutsi kungenteka kutsi lomfana lobulewe titfo takhe tisetjentiswe bomake labaphisako kutsaka kute tjwala babo butotsengwa kakhulu.
4.1.9 4.1.10 4.1.11 4.1.12 Ngulomfati lobekatsengisa tjwala. Bekananembeza wekubulala. Atfola umlente wemuntfu nemacashana lamancane langatsi sibindzi Bungangemanti ekushuka tikhumba. (a) Wabaleka. (b) Sekute muntfu. Uyancomeka ngobe bakhona kutfola kutsi bobani laba labenta bugebengu kuleyo ndzawo. Baboshwa batfola tigwebo letibafanele. (Bafundzi bangaveta imibono yabo yemukelekile). Lomlente bekungewemfana losacala kubhobhodlelana.
Singeniso salendzaba siyamveta umlingisi lomkhulu longuJabulani.
Indzaba iyakhula ngekutsi kunesicakacaka sekutsi Jabulani angalaleli batali bakhe nabamekhuta. Loku kwenta kutsi Jabulani ancume kuhamba ekhaya aye kuyosebenta eJozi.
Sekahambile batali bakhe basale bamfuna kodvwa bangamtfola Lendzaba inaye mdvonseni kusukela ekucaleni kuyofika ekugcineni Uma siyifundza sifuna kwati kutsi Jabulani uyophelelaphi nebugebengu bakhe.
Sicongo salendzaba ngulapho Jabulani longumlingisi lomkhulu asaphelelwe khona ngemacebo. Wabulala umfana wangasakwati kulala wabulawa ngunembeza.
Wagcina sekalikhulumile liciniso watinikela emaphoyiseni. Wagwetjwa wagcina sekahlala esikoleni sebantfwana labacondziswa tigwegwe.
Balingisi balendzaba bavetwe ngendlela lekahle ngobe sitfola umfundisi Mphelu anika Jabulani seluleko lesihle sekutinikela emaphoyiseni. Tigebengu nato tibonakala ngelulwimi labalisebentisako kutsi ngemajabhane sibili. Babe Dlamini uyahlonishwa endzaweni yaseMnambithi, nemuti wakhe uwuphetse ngendlela lementa ahlonipheke.
<fn>11312VMS2007.txt</fn>
1.1.2 1.1.3 1.1.4 1.1.5 1.1.6 Yingoba nasewunatsa kakhulu tjwala bese awusakhoni kubuyekela, kuba shangatsi ubanjwe yinovi. Imilalandle bantfwana labete likhaya labalala etigangeni. Sicatsanisamcondvo Tibongo ngobe titjengisa sikhatsi lesiphila kuso titsintsa bantfu labatsite. Lapha sonkondlo ubongelela tjwala. Usitjengisa bubi babo, wenta shangatsi benta intfo lenhle uyabuphukuta.
Sisho kulindza kufika kweNkhosi itekwahlulela, ikhetse libandla layo.
Yakhiwe ngemagama lamabili, lamatsatfu, lamane nalasihlanu emgceni.
Emgceni 14 - 16, 24 - 25.
Akekho losebentela lomunye nguloyo muntfu uyatisebentela.
Sikhatsi sekuya emsebentini.
Sifaniso emgceni 19 nasemgceni 20 Bonkhe bakhukhumala kwephigogo.
Uphuma ungena ukhuluma tindzaba.
Lenkondlo ibongelela inhlebi. Itjengisa bubi lebentako emmangweni lesiphila kuwo. Kutsi lapho seyibacabanisile bantfu itfutse iye lapho bangayati khona. Ikwati nekukhulumela labo labangakwati kutikhulumela timungulu.
Kusho kuba nemahloni wesabe nekutsi bantfu bakubuke.
Tentile bekumele avele enkantolo kabili ngeliviki. Waboshelwa ngaphandle ngoba bekamunyisa.
Kuhle kutiphatsa kahle nawusakhula ngobe kungatiphatsi kahle kugcina kukufake etinkingeni. Tentile bekanetingani letintsatfu watsi sekabelekile bonkhe babecabanga kutsi umntfwana ngewabo.
Ubokhetsa bangani labahle labangeke bakonise. Bangani baTentile babetsandza bafana banatsa netjwala. Abazange bamnike teluleko letinhle ngekutiphatsa kwemuntfu lomsikati.
Lomdlalo uphetseke kahle ngobe ingcikitsi yalomdlalo ngukutsi umdlali lomkhulu watenta nangempela ekugcineni uvuna lokho bekakutjalile.
Kuchaza kutsi lomntfwana waTentile ufana naVeli, lokusho kutsi nguye uyise wemntfwana.
Yingoba Tentile bekacabanga kutsi Veli usengakabuyi esikoleni lena ngesheya kwetilwandle.
Tentile utfolakala abangwa ngemajaha endlini lahlala kuyo kaVandameve.
Kubangwa umntfwana wakhe ngito tonkhe tingani takhe.
Utitjele kutsi ngewabo lomntfwana.
Ngiyavumelana ngobe nyalo sesinabomakhalekhukhwini emaselula phela, kumelula kutsintsana nekwati kutsi tihlobo takho tikuphi futsi tentani.
Wahamba atsite uyewuvakashela kagogo wakhe kantsi uyofuna umsebenti lawutfola kaVandameve umlumbi.
Watsi nakayobika sisu Veli watsi utawubona ngemntfwana.
Ngekuchubeka kwesikhatsi Tentile sekabona kutsi ute imali yeluswane waya kuMzimela wayomtjengisa umntfwana watsi kumele amnike ligama njengeyise.
Yingobe leliphepha likhuluma ngaJabulani lobulele intfombatana eThekwini nyalo Mbongeni sewucabanga kutsi kungenteka kube ngumfowabo lowanyamalala.
Bekufana ligama nesibongo.
"Hhawu mine ngemntfwanami!"
Batali bayohlala basitsandza, nome sekumatima Dlamini wenele kuva kutsi ngumsa wakhe lona lobulele wafuna kuyotibonela yena ngekwakhe kutsi kwabe kunguye sibili. Akazange atsi uvuna lakutjalile kodvwa wagibela sitimela lesiya eThekwini wacondza emaphoyiseni.
Kusitjela kutsi bekadliwa ngunembeza ngobe vele bekangusidlani.
Tabe tiliciniso. Jabulani bekete umsebenti lofanele. Bekaphila ngebugebengu asebentela Mwelase lobekunguyena lobekabatfuma kutsi bayogcekeza, babambe inkunzi futsi babulale nasekufanele.
Alice bekasolo atjela Jabulani ngelisontfo nekutsi akamtsandzi umuntfu lophila ngengati yalabanye bantfu.
Jabulani udliwa ngunembeza wekubulala.
Aya le nale kodvwa waya ku-Alice lowameluleka ngekutsi aye kumfundisi Mphelu.
Singifundzisa kutsi akukafaneli kutsandzana nemuntfu ungati nekutsi uhlalaphi Usebentani Kuphi Kumele umuntfu ucale ngekumfundza kucala ngaphambi kwekutsi ube singani sakhe?
Jabulani watsi atihambela emgwacweni wahlangana nebafana bahlasele Alice bamemuka sikhwama sakhe lesinemali. Jabulani wabagijimisa balahla sikhwama watsatsa wasinika Alice.
Lesaga sisho kona kutsi batali labahloniphekile akukavami kutsi batale bantfwana labafana nabo.
Jabulani wayekela sikolo, wahamba naboMandla bamfundzisa kunatsa, kubhema nekweba timali tebantfu eposini.
Jabulani wagcina sekahambile nasekhaya kubo ngobe bekacabanga kutsi bayamhlupha nabazama kumkhokhela batali bakhe.
Wagwetjwa wayiswa esikoleni sebantfwana labacondziswa tigwegwe.
<fn>11312VQF2005.txt</fn>
MUNYE kuleso nakuleso sigaba.
Nangabe uphendvule umbuto lomudze kusigaba B uphocelekile kwekutsi uphendvule umbuto lomfisha kusigaba C.
uphocelekile kwekutsi uphendvule umbuto lomudze kusigaba B.
Ingabe uyini mphucuko?
Sitfola muphi umoya kulenkondlo Usho ngani?
Chaza kutsi wena uyibona lenkondlo iluhlobo luni Sekela imphendvulo yakho?
Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala kulenkondlo Niketa sibonelo sinye bese ubhala indzima nemugca lapho sitfolakala khona?
Lombuto ucuketse tinkondlo letine. Khetsa tinkondlo letimbili kuleti loniketwe tona bese uphendvula imibuto ngato.
Nobe ngikhala kungavakali, Nobe ngikhuluma ngingalalelwa; Nobe ngihlabelela ngingalalelwa; Nakukhona labakhala kuvakale, Nakukhona labakhuluma balalelwe, Nakukhona labahlabelela balalelwe - Ngikutsandza kunjalo kwemhlaba. Nobe ngipitjitwa ngeticatfulo, Nobe nginyatselwa ngetimoti, Nobe ngifutfwa ngetifutfo; Nakukhona labangapitjitwa ngeticatfulo, Nakukhona labanganyatselwa ngetimoti Nakukhona labangafutfwa ngetifutfo -- Ngikutsandza kunjalo kwemhlaba.
Niketa sihloko nemcambi walenkondlo. 2.1.2 Coca kabanti ngalokushiwo yilenkondlo. 2.1.3 Utfole siphi sifundvo ngekufundza lenkondlo 2.1.4 Yini incangosi 2.1.5 Khipha sinongo senkhulumo lesitfolakala emgceni 3. 2.1.6 Ngekubona kwakho inalo yini incangosi lusito emmangweni Fundza nasi sicashunwa senkondlo bese uphendvula imibuto letawulandzela?
letibhubhutelako Cula ligwalagwala lelihle, Cula leyo ngoma yemphefumulo, Cula timphandze tenchubekel' embili, Kuhlume titselo letitselako. Nami ngihlome ligwalagwala, Ngikhutsat' imvula leyomisile, Kuhlume letimbali , Ngengoma yakho ngiyawuphumelela!
Bhala ngesakhiwo sangekhatsi salenkondlo.
Chaza lamagama labhalwe ngalokuhlukile enkondlweni.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto lengentasi.
Luhlobo luni lwenkondlo lolu Usho ngani?
2.4.3 2.4.4 2.4.5 Luhloboluni lwenkondlo lolu Chaza. Caphuna imigca enkondlweni leveta loku: (a) sifanangco. (b) siphukuto. (c) sifanangwaca. Sekela imphendvulo yakho. Ngabe sifaniso lesisetjentiswe kulenkondlo (emgceni 20) lapho atsi: njengemushi sisetjentiswe kahle yini Chaza. Kungani sonkondlo afanise inhlebi nenyalitsi Bantfu labatinhlebi bafanele yini kuba khona emmangweni Chaza ubhekise kuloku lokushiwo yinkondlo?
Nkhambule () Nhhi! () Tentile wente njani Utsi ngiva kahle?
LaMatsebula Yebo Mtilankhatsa, uva kahle. Wonakele Tentile.
Ngumuphi umzamo lowentiwa nguNkhambule kulungiselela Tentile kutsi abe nelikusasa lelihle Ngabe umzamo wakhe waphumelela yini Chaza?
"Ayikho indzawo ledlula likhaya" Uyavumelana yini nalomusho nome cha Sekela imphendvulo yakho ngekucaphuna loku lokufundze kulomdlalo?
Kulesikhatsi lesiphila kuso Tentile ngenca yekungatiphatsi kahle bekayotitfola asanjani?
Kulomdlalo umbhali uvuna labadvuna abeke labasikati tici (tintfo letimbi) Khetsa badlali labatsatfu labasikati uvete tici labanato.
Umbhali walomdlalo uphumelele kangakanani kusivetela ingcikitsi yalomdlalo ikakhulu nasibuka umlingisi lomkhulu Chaza?
matsatfu Kulabangani baTentile ngumuphi umngani sibili Usho ngani Niketa emaphuzu abe?
linye nemgamu Kuhle kutiphatsa kahle nasisakhula singabantfu labasha. Bhala kugcwale likhasi ubhekise kunati tihlokwana.
3.2.3 Caphela luhlobo lwebangani lohamba nabo. Batali babalulekile etimphilweni tetfu. Ngekungatsembeki ugcina sewutifake etinkingeni.
Yebo Mnumzane, ngumntfwanami etfunjini, akusilo nelukhuhlelo, utalwa ngimi cobo.
Ingani wena utsi uphuma eMnambitsi?
Pho njengoba lomfana waseMfume, angaba wakho kanjani?
Umlumbi aphindze aye encwadzini lekwakutsatfwe kuyo emabito elicala mzukwana babanjwa labafana.
Dlamini kubonakale kutsi kukhona intfo lemphicako. Achubeke Dlamini atsi: "Kume kanjena mnumzane, ngingete ngamangala nangabe lomfana afike watsi kini waseMfume. Kungobe wabaleka ekhaya, asizange sesati tsine kutsi waphuma ngayiphi."
Dlamini uphendvulana nalomnumzane nje ukuphi?
"Yebo Mnumzane, ngumntfwanami etfunjini." Shano kube kunye lokwenta kutsi Dlamini acabange kutsi lomfana unemanga?
Ngekucabanga kwakho yini lena leyabangela kutsi Jabulani angabalekeli kulendzawo?
Imphilo yaJabulani isiniketa tiphi tifundvo tsine njengebantfu labasha labaphila kulesisikhatsi?
Ngekubona kwakho ngubani lona lotsi "Hhawu mine ngemntfwanami"! Phawula kafishane ngesihloko salomdlalo.
Chaza kutsi labantfu lababhalwe lapha ngentasi babaluleke ngani emphilweni yaJabulani?
<fn>11312VQF2006.txt</fn>
Leliphepha linetigaba letintsatfu A, B, C.
A Umbuto 1.letfolakala esigabeni letisesigabeni ALohlolwako kufanele akhetse timbili kuleti letine tinkondlo , umbuto 2.
Sigaba B na-C khetsa uphendvule umbuto munye. Nangabe uphendvule umbuto lomudze ku-B uphocelekile kuphendvula lomfisha ku-C kantsi nangabe uphendvule lomudze ku-C uphocelekile kuphendvula lomfisha ku-B.
UMBUTO 1 Inyeti: M.A.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula lemibuto lengentasi.
Tseke! Tsiki! Tseke! Tsiki!
Seyibase ngemandla nyalo, Kudvume tiwa netihobodla, Seyishaya situngeletane, Seyisemaphetselweni eluhambo.
Shano luhlobo lwebunkondlo lolwakhiwe ngulemisindvo letfolakala emgceni wekucala.
Kubangelwa yini sonkondlo atsi ikhala kabuhlungu lenyoni?
Chaza kutsi sonkondlo ufuna kusitjelani ngemavi lasemgceni 26?
Caphuna umugca lapho sonkondlo asifundzisa khona kutsi sibobonga.
Khetsa tibe timbili tinkondlo kuleti letine letilandzelako ubhale ngato.
Sikhatsi sekuya kubelumbi.
Ayikho lephandzela lenye.
Manje uleleleni lo?
Sesibeva ngendzaba kuphela.
E.E. Shabangu Yenyuka sitsandvwa yenyuka Kuze kukhanye bha nakubani, Timila takhe kudla kwesiftfu, Kuze kuphile netilwane mbala, 45 Tetsabe titjakadvule etikhotseni. Ngaphandle kwakho Lingabhubha sife sonkhe, Singalila kanye nebatsakatsi, Lite bakucwaya bangakutsandzi, 50 Batsi usiphazamiso Emisebentini yabo lemibi, Yenta umsebenti wakho unganaki, Manangananga emhlaba. Khanya njalo, 55 Wakhanyisela bokhokho. 2.1.1 Bhala ngesakhiwo sangekhatsi salenkondlo. 2.1.2 Bunkondlo buni lesibutfola emgceni 14 "Wota Lobuhle, wota ntsandvokati." 2.1.3 Sonkondlo usebentise maphi emagama kuchaza lilanga 2.1.4 Sonkondlo ufuna kusitjelani ngalamavi lasemgceni 32 "Sikhatsi sekuya kubelumbi" 2.1.5 Sinongo sini senkhulumo lesitfolakala emgceni 29?
Bekasesimeni lesinjani sonkondlo nakabhala lenkondlo?
Sinongo sini senkhulumo lesitfolakala emgceni 15?
Itfolakala kuphi imvumelwanokhatsi kulenkondlo Nika indzima nemugca lapho itfolakala khona?
Chaza lenkondlo ngemisho lengengci kulemitsatfu.
Nika imigca lesitjela kutsi likati lilala etiko kulomuti.
Chaza kutsi bantfu labanjani lekutsiwa belusendvo.
Lwandle ngitjele, Nyoka leluhlata njengesibhakabhaka, Nhlokonhloko nhlokokatibalwa, Tibalwa matilosi.
Lwandle ngitjele, Wena lowakhula silibele, Yini lewukucukets' ekujuleni kwakho Ngabe kusho buhlakani nebumakadze J.J?
Bhala ngesakhiwo sangaphandle salenkondlo.
Nika luchumanomasoli/tjekile lolutfolakala kulenkondlo.
Chaza kabanti ngalesihloko salenkondlo ubhekise ekutseni sinako yini kubumbana nalenkondlo.
Unikwe imigca lebhalwe yadvwetjelwa kulenkondlo. Kulemigca bhala kabanti macondzana nesakhiwo sangekhatsi.
MUNYEKhetsa umbuto ube kulena lemibili kunasi sigaba.
Tentile : () Cha! Kute. Kutsi nje ngiyajabula kukubona ufika ngingakakulindzeli. Noko, ngihleti nje ngicabanga wena Veli. Aticinisa ngemanga.
Veli : Ucabanga mine Tentile Ngiyabona kodvwa emehlo akho ayagijima. Kunjani?
Tentile : () Hawu Veli wami. Mine ngiphilile kute lokuhluphile. Ngiyajabula kukubona. Ngitfuswa kutsi ngalela langa sivalelisana ungipheketela esiteshini watsi sesiyobonana kadzeni, kodvwa utangitsintsa elucingweni ungivalelise sewuhamba. Kodvwa-ke ngiyajabula naku sewutitele.
Veli : Ngiyabona. Ngisale ngabona kutsi ngite matfupha ngobe vele kusasa entsambana ngiyahamba sekuhlelwe konkhe.
Tentile : Kodvwa wangiphica phela nasitobika namake Ndlela. Wase ungiviselani emahloni kubantfu labadzala Wangenta ngatsatseka njengemuntfu lomubi. Vele "Lovy" besewentani nje vele?
Veli : Ngiko ngitile lapha ngingakakwatisi njengasemihleni. Ngiyabona kutsi nangite sewati kutsi ngiyeta ungatfola litfuba lekukhweta nemanikiniki lebengingase ngiwabone, angitjele lokunyenti longeke wangitjela kona. Empeleni kuhle kutsi umuntfu atenetise ngesingani sakhe, kuphele yonkhe imizindlo. Nami ngifuna kuhamba nginelitsemba.
Tentile : () Hawu Veli wami. Mine ngingewakho nako konkhe Veli. Shano! Ungeke watsandza inkomishi yelitiya, ngikwentele () Ucala kungahlaliseki, njengobe bahleti bacondzene newadilobhu ivulekile kancane. Asukume emehlo abuke lapha kuwadilobhu?
Kulomgamu kubonakala shangatsi Tentile bekangakasilindzeli lesivakashi. Bhala ususela kulomgamu uchaze kutsi usho ngani kutsi Veli walifuta wangalishiya ligama lakhe?
Ngekubona kwakho ngimiphi lemizindlo lanayo Veli ngaTentile?
Yini lena leyentiwa nguVeli kuTentile latsi yamvisa emahloni?
Tentile : Yebo babe unaye khona leMbabane.
Nkhambule : Ungidlisa emahloni Tentile. Wambalekela unyoko, lebekumele akufundzise ngemphilo. Wakhetsa kuyotiphatsa esilungwini. Ngiko-ke loku. Tsatsa nalu ludziwo lolomile, usuke lapha embikwami sewuyewukhuluma nenyoko. Suka manje emehlweni ami.
Atsi lotfu Tentile, atsatse ludziwo ngetandla letivevetelako. Luphunyuke ludziwo luwele phansi.
Tentile :(Etfuke, ngekwesaba.) Awu! Nkhosi yami! Ngiyacolisa.
Nkhambule : () Ewu! Alubulawa nguye lomntfwana. Ngekhutwa bogogo wakhe kutsi sengiphakamise livi. Nakungenjalo, sitjengiso sekuhlolotela likhombo. Colani nonkhe boMsutfu. Ngemoya lophansi welucolo.
Nkhambule : Kute-ke lokunye LaMatsebula. Nasekakubikele, ukubikela kutsi sitsatse tinyawo tekulandzelela lendzaba. Mine-ke sengishiya kuwe naye, nibone kutsi nenta njani.
LaMatsebula : Ngingentani babe Yini lengingayenta mine ngingumfati kaNkhambule?
Nkhambule : Indzaba yekwemitsa, yindzaba yenu bafati. Bona kutsi wentanjani. Ncusa lesinini sakho uLaNdlela, achube lomntfwana kuyobikwa leMbabane. Lokunye sesiyobuye sikulandzelise sesivile kutsi utsini umnikati wendzaba. () Wasukuma watitsintsitsa emabhebha, wagcogca tintfo takhe.
BakaNkhambule bakholelwa kuphi Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Lishoni ligama lekuphahla kulomgamu?
Batali baTentile batjengisa kumemukela nome bekabonile ngaphambilini. Wena njengemfundzi sifundvo sini lositfole kulomgamu ngebatali.
Khetsa tigameko letisencwadzini letihambisana netigameko letenteka ngasendzaweni yakini. Chaza kabanti kubumbana kwaletigameko kanye naleto letenteka emmangweni wangakini.
ESIGABENI B KULESIGABA ESIGABENI Khumbula kwekutsi nangabe bewukhetse umbuto lomudze , Khetsa umbuto lomfisha kantsi nangabe bewukhetse lomfisha B khetsa lomudze kulesigaba.
Kwengca sikhatsi lesidze impela. Kwatsi ngalelinye lilanga bacoca nje bacoca ngabotsotsi, Alice abalisa nge-kutsi ubesaba kangakanani, asho nekusho kutsi kuye kuba ncono nakalena kamLumbi wakhe ngobe nome indlu yakhe ingaphandle nje kodvwa kunetinja letiluma kabi, naloyo longatsi uyeta angatibonela nje. Watsi yena sika-Alice nome kungatsiwa sebaphele bonkhe labadvuma emhlabeni kusele botsotsi bodvwa, angeke asavume kugana umuntfu losigebengu. Letintfo letingasebenti nekusebenta letiphila ngebukhathane, timunye ingati yebantfwabe-bantfu. Futsi ahlekisa nangalamantfombatana layaye atsatse timali tawo atsengele tingani tawo emagwayi, nemahembe nalokunye nje lokunyenti. Washo nekusho kutsi yena yakhe imali ngeke seyilokotse nje ikwente loko.
Kungani Alice atsi uyabesaba botsotsi?
Kutsiwa lutsandvo alukhetsi lapho luwela khona. Chaza ubhekise kulomgamu lowufundze ngenhla.
Ngenca yekutsi bantfu labamnyama bona bayati kutsi ikhona lentfo yekufunaemafutsa ebantfu ekwenta tinhla-nhla emsebentini, lomunye wabofokisi wase ukhuluma nasayitjeni watsi ase kuhanjwe lapha emakhaya kuphi-kithweyonkheintfo nakutfolakala tjwala bucitfwe seku-tewubonakala kutsi lomkhondvo wemntfwana awute watfo-lakala yini. Hhawu yabe igane esokeni kusayitjeni ngobe phela naye abengabufuni nekububona tjwala kulendzawo lapho kuphetse yena khona, wavele wavumela etulu. Abengenela-ke bantfu emaphoyisa, angena umuti ngemuti ahambe ucitsa bonkhe tjwala lahlangana nabo. Ngisho nalapha ngekhatsi emadladleni nasetindlini angene avu-mbulule imiphandza nemiphongolo yetjwala lembelwe phansi. Kantsi sebatatitsela etikwemhlolo yemimangaliso.
Umfati lo tsenga emafutsa enhlanhla, weva kutsi konakele. Wabona kutsi nangabe nalapha kakhe bata-kwenta loku, batawuhlangana nalokukhulu. Pho-ke bese kute nesikhatsi nandlela yekutsi aphumele ngaphandle kuyawufihla lendzabakati yakhe. Watsi nakatsi ucabanga kutsi embe lapha ngaphansi kwembhedze wakhe weva kutsi emaphoyisa asabikwa edvutane. Waphuma ngeseli-gundvwane washaya wacitsa. Atsi emaphoyisa ayawufika endlini kuyawucitsa tjwala akhandza sekukhala libhu -ngane, ahlangana netindvonga todvwa. Kodvwa bona tjwala abukhandza bunhlinhla.
Yala! Bhalakaca umlente! Hhawu! Yini kantsi la Umlente wemuntfu, sonkhe sidzikadzika, sifakwenje sinje-ngoba sinjalo. Nankha nalamanye emacashana lamancane labatsi nabawabukisisa babona kutsi yinyama yesibindzi?
Yini lena leyabangela kutsi emaphoyisa angene aphuma achitse tjwala emitini yebantfu?
Ngubani lomfati lowaphuma ngeseligundvwane Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Nika saga lesisisebentisako nangabe tjwala bubunyenti kakhulu.
a b Washaya wachitsa. Akhandza sekukhala libhungane.
Lomsebenti lowentiwa ngemaphoyisa bewuncomeka sibili. Uyavumelana nalokhu. Niketa sizatfu semphendvulo yakho.
<fn>11313VMF2006.txt</fn>
Sakhiwo Linani lemagama 2. Lokucuketfwe 3.
Lulwimi lolusetjentisiwe: Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala, lulwimi lolufanele simo sendzaba.
Lokucuketfwe: Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso. Emaphuzu langiwo mbamba.
Coca ngemhlangano lowabitwa yindlovu.
Umdali wakubona lokukuhlupheka watfumela indlovu yamema umhlangano yasho kutsi umdali uyatibona tidzingo tato. Letilwane tatsi tona atihlupheki. Batitjela ngekwehluleka kubhilika nekuphunga timphungane. Umdali utakhele tilwane lishoba. Angeke tihlale tiletfwele utalihloma emtimbeni. Lelishoba litawuntjikita lishaye ngalapha nangale. Bantfwana sebatawutalwa nalo. Lelishoba litawusebenta nekukhomba injabulo, ngekuntjikita. Ligama lelishoba kufanele letsiwe ngito tilwane. Tasho emagama lehlukene tilwane. Inyatsi yatsi lisondvo, inja yathi sihulahula, umgwaja watsi umsila ngobe sitfo lesifike ekugcineni. Indlovu yatsi kuphakame tandla talabangavumi, kwabate sandla. Yatsi akuphakamise labavumako kwacala kwathula, kepha kwatsi sekuphakamise libhubesi tonkhe tandla taphakama, ngobe sekuphakeme lesikhulu kucala. Umdali utsite loyo naloyo akavukele ayotikhetsela umsila esigodzini lesingasemfuleni. Lemisila angeke ilingane kutaba nalemikhulu nalemincane. Lufudvu lwatsi lona aluwufuni umsila ngeke luwulandze. Kwaphela umkhambatsi tilwane tabuyela emakhaya.
UMdali wadala umhlabatsi wahlanyela tihlahla, netjani, netimbali. Emkhatsini wahlanyela sihlahla lesikhulu, kakhulu sasingagcini kukhula solo sikhula onkhe malanga. Ngaleso sikhatsi bekute tilwane. Ngalelinye lilanga lesihlahla savuleka imbobo lenkhulu kwaphuma kuso tilwane letinyenti. Imihlobohlobo wena ndlovu, bhubesi, mphala, nwabu, taphuma tagijima tijabulela kuba ngaphandle. Betite imisila. Taphila iminyaka leminyenti tite imisila.
Coca ngemmbila nekweswela umsila.
Ngakusasa imbila iyesuka iya lapho kuyotsatfwa imisila ematolo ayimantisa, yase ibuyela emuva yema ematjeni. Isemile yabona ingulube yendlula yatsi mngamu ungiphatsele, kulungile yavuma ingulube. Nempela ingulube ayizange ikhohlwe yayicelela imbila umsila. Umdali watsi besewuvele uwekugcina lona lewunike ingulube sekute imisila. Ngaloko imbila yeswela umsila ngekulayetela.
Ngoba yenta ucaphele ungalali. Lelenye yenta utele - iyalalisana.
Babona kulotita umlilo bacabanga kutsi kukamalume.
Watsi uyalati livi lamalume nguye lokhulumako.
Kwaphendvula lizimu. Salukati sabavulela umnyango bangena.
Kwaba mnyama basafuna.
Kutsi kufanele umuntfu ahlohiphe imiyalo yalabadzala kungalaleli kukufaka engotini.
Bafaka tinyoka, tinyosi, bofecela, naletinye tilwane letilumako.
Nabefika ekhrosini kaMlambo besekuhwalele. Ngalesosikhatsi beyingekho lemakethe. Lamajaha acala kukhuluma ngesiSutfu atsi kuncono aphume lolosebhuthini. Misi Mdlalose watsi nawo umgwaco loya eKulindeni yena sewuyehla. Besekatfukile. Lolosebhuthini bekunguGilbert Zulu singani sakhe sakadzeni. Nayima imoto wavula sivalo waphuma wabaleka. Lamajaha alinga kumgijimisa wakhipha ematubane kwasala ticatfulo phasi. Amkhipha lolosebhuthini. Misi Mdlalose wagijima wacondza entasi nemfula ngaseLukwatini. Emajaha amsala ngemuva ngematubane. Besekumnyama, bekagijima phasi ngemakheza ave akhalakatsela emiseleni, bafokota emeneni. Misi Mdlalose wagcina adziniwe wabona sihlahla wagibela. Lamajaha afika endlula ngematubane, lelinye lagileka lawa. Wahlala lapho lesidze sikhatsi. Wakhumbula sipatji, ticatfulo emapulastikini letisele emotweni. Wabuka sikhatsi kucwabicwabi besekugabence lemfica ebusuku. Wehla wadzabula esigangeni wachamuka eNhlazatje, macondzana nemahhovisi ebahloli. Weva emavi emadvodza bacoca batsi besingeke simente lutfo besifuna kumtfusatfusa. Lolomunye watsi mine bengifuna kumfundzisa sifundvo. Wahlala phasi wabhaca lamajaha amedlula angamboni. Wavuka wacondza ekhaya. Wangena ekhishini. Unina nakambona agcwele tjani ahamba ngetinyawo phasi, washayeka phasi, wabuye wavuka.
Labangani bakhombisa kumeseka ngoba nabafika esikolweni bakhandza ibhasi seyimile balindzele Misi Mdlalose kutsi kuhanjwe bebaphekeletele yena loGilbert. Nabehluleka kumtfola esikolweni babuta kutsi uyephi babalayela kutsi usetitolo eBadplaas bamlandzela khona le eBadplaas solomane bahamba naye noma sebambhacise ebhuthini. Nabatfola Misi Mdlalose esitolo bamyenga batsi bafuna longabasita abakhombe umgwaco loya eKulindeni; bebentela kutsi agibele kulemoto yabo bese bayomenta silo sengubo. Nembala wagibela nabafika ekhrosini kaMlambo besebalungele kwenta loku lebebamfunela kona. Noma wakhona kwehla abaleke kepha bamgijimisa waze walahlekelwa natintfo takhe labetitsengele loluhambo nabesikolo.
Coca ngekutsi kwentekani ngalelinye lalamajaha lingena ekhefi laseBhadini liyotsenga lokuya ngasetfunjini.
Imoto yema kulelinye likhefi lelinye lijaha lehla layotsenga lokuya ngasetfunjini. Lelijaha lahamba umdvundvu. Kwatsi ngelikadze lachamuka lilengise tandla. Latsi lona selicishe lacabana nebelumbi, babuta kutsi kwentenjani ngobe phela vele belingakaphatsi lutfo. Latsi lelijaha belumbi balapha kulendzawo bagcwele umoya welubandlululo. Batsite angangeni ngekhatsi esitolo akavele efasitelweni atsenge. Watsi utibambe sekutsi akababhamule ngetimphama. Ngabe kudzala abuyile batsite bangeke bamtsengisele nangaveli efasitelweni, wasale wema wababuka. Sewubuta Misi Mdlalose kutsi kantsi belumbi bakulendzawo banjani. Wamtjela nekutsi ngala ngetulu ayikho lentfo, ngoba bona sebabageza babe babafaka emgceni. Sebangena nasetindzaweni lebebengakavumeleki kuto. Nekutsi bona nabangafika babebanyenti bangafundzisa sifundvo kulelikhefi.
Kufanele umuntfu atsembeke emtini wakhe nakuto tokhe tintfo. Akukalungi kutsatsela lomunye umuntfu phasi ucabange kutsi usilima. Kukhona lilanga lelisilima, ungayenta intfo kodvwa utawubanjwa nobe utawuphumela ebaleni. Akukho licili lelatikhotsa emhlane.
Inemakamelo lamabili, likamelo lekulala kanye nelikhishi, emafasitelo ayo anetinsimbi tekuvimbela tigebengu.
Bese akwati kuhamba / agijima futsi akhuluma.
Bekesaba kutsi Mavuso angatfuka afike amtfole / kutsi kungenteka abanjwe nguMavuso kuloku lokubi lakwentako.
Uhlulwa tjwala / udzakwa kakhulu / udzakwa angati nalokwentekako.
Wafundziswa kutiphatsa / kwetsembeka emendvweni.
Mavuso wacala ngaMacatsa, wamkhahlela esiswini, wamshaya ngesibhakela emlonyeni kwaphuma ematinyo, wawa phasi, watsatsa sandvo wamshaya ngaso, wate wadzimate wenaba wafa. Nakacedza wangenela LaMasuku wamshaya wadzimate wamshiya anabile.
Kutsi Mavuso bekatsetse tikhiya tekuvula umnyango watifaka esikhwameni selibhuluko lakhe.
<fn>11313VQF2005.txt</fn>
Phendvula imibuto lemitsatfu kusigaba B, bese uphendvula munye kusigaba C.
Khetsa sihloko sinye kuletilandzelako bese ubhala indzaba lelikhasi nahhafu kuya kulamabili nobe emagama langu-450-550.
"Iminyaka lelishumi yenkhululeko eNingizimu Afrika" kucocisana kwebafundzi bemacembu lahlukene epolitiki.
Libhizinisi lami lekucala.
Indzaba lecala ngalamagama "Maye! savelelwa".
Emakhosi endzabuko nedemokhrasi.
Umfundzi kufanele abhale imibutoyonkhe kulesigaba. Akhetse sihloko sinye kumbuto ngamunye.
Khetsa sihloko sinye kuletilandzelako ubhale likhasi linye nobe emagama langu-180-200 ngaphandle kwemakheli nesibingelelo.
Bhalela umcashi weyihlo umatise kutsi ngete akwati kuta emsebentini ngobe anetinkinga. Chaza luhlobo lwetinkinga lanato.
Bhalela umngani wakhoumcocelengelicembu lolidlalelako esikolweni, usho nekutsi luhlobo luni lwemdlalo.
UMBUTO 3 Khetsa sinye sihloko kulombuto ubhale likhasi nahhafu nobe emagama langu-180-200.
Kushone malume wakho, malumekati ucela umsite umbhalele umlandvo wemufi. Bhala ufake konkhe lokudzingekako.
UMBUTO 4 Khetsa sihloko sinye kuletilandzelako ubhale likhasi nobe emagama langu-80-100.
Dzadzewenu uyashada ngoDisemba. Bhala simemo semshado watise bonkhe lafisele kutsi babe khona kulomcimbi.
Timvula tidzilite emabhuloho labalulekile endzaweni yakini. Loko kungahle kudale tingoti sekuphindze kwavela nesifo lesidalwa manti langcolile. Bhala tatiso letingabekwa etindzaweni temphakatsi kute kucwayiswe umphakatsi.
Fundza lesiceshana bese uphendvula imibuto lelandzeleko.
Sawubona mnumzane, kusho lamantfombatane lamatsatfu kanyekanye kulona logadze esangweni.
Yebo, sibona nine, kusho logadzile.
Besitsi sitewucela indzawo yekulala, kusho Hleziphi njengobe yena bekangesabi kakhulu kukhuluma nebantfu.
Phela ungumntfwana wenkhosi lena kubo.
Nisho kutsi senitele kutekwendza enkhosini yakitsi?
Niketa kubili kutsi inyoni beyihlabelela itsini.
Yini leyasala esandleni selizimu nayiphunyuka inyoni?
Chaza kutsi sawa njani lesihlahla. Niketa kubili.
Yisho lokwentiwa lizimu nalifika ekhaya nemantfombatane.
Yini lebe ikhalisa intfombatane nayikhetfwa kuba ngumfati wenkhosi?
Yini leyenta kutsi babe waHleziphi esabe lenkhosi letsetse umntfwanakhe?
Umuntfu lotsatsa bukhosi kuleyo ndzawo bekufanele enteni kucala?
Coca ngabalingisi labalandzelako kulenganekwane letsi 'Khala mdumbadumbane'.
Uyambona lomisi lophetse lapha esikolweni sabokhewane?
Angitsi naye solo ufundzile Unayo-ke indvodza?
Uyabona bonkhebonesi nje jikelele linyenti labo lite emadvodza. Nome kwenteka labanye batfuke batekwa kodvwa imishado yakhona ayihlali sikhatsi lesidze.
Yini lebalwa ngekutsi yagucula similo saZandile Niketa kube kubili?
Make waZandi utsi yini lebanga kutsi bothishelakati nemanesi ngebunyeti batitfole bangakatekwa nobe behlulwe ngumendvo Niketa kube kutsatfu?
Yini lekhutsatwa nguLaMhlanga atsi ayente lengamletsela umendvo lingakashoni lilanga Niketa kube kubili?
Indvodza lenjani lefunwa ngato tonkhe tindlela?
Yini LaMhlanga latsi ihlula emadvodza kuyamukela ngetandla letivulekile?
Coca lendzaba letsi: "Ticatfulo". Bhala likhasi nehhafu.
<fn>11313VQF2006.txt</fn>
Hlonipha imiyalo lonikwe yona kuleso nakuleso sigaba.
Esigabeni A khetsa uphendvule umbuto munye.
Esigabeni B khetsa sihloko ngasinye emibutweni lemitsatfu loyinikiwe.
Kanti kuSigaba-C khona utawuphendvula umbuto munye kuphela.
Khetsa sihloko sinye ubhale kugcwale emakhasi lamabili nobe emagama langu-450-550.
Coca ubonisekutsi saba yini siphetfo sekugembula ebhizinisini lamalume wakho.
Chaza ngetilwane tasekhaya lotitsandzako.
Kube inja nelikati betingevakala kutsi titsini naticocisana.
Ngelilanga lelukhetfo tintfo betibonakala kutsi ngete talunga.
Tibhedlela tetfu eminyakeni lelishumi letako titawube setisembili kakhulu ngelwati nebuciko.
Khetsa incwadzi YINYE ubhale kugcwale likhasi nencenye nobe emagama langu-180-200.
Ungunobhala weRCL esikolweni kunenkinga yemabhasi langafiki ngesikhatsi, bafundzi bakucela kutsi watise umphatsi wemabhasi ngalokwentekako. Bhalela umphatsi uvete luvo lwebafundzi.
Utfole umfundzate uya eNyuvesi yaseKapa (UWC), uyofundza bucwepheshe (technology). Bhala incwadzi watise umngani wakho ngenhlanhla lekuvelele.
Khetsa sihloko SINYE ubhale likhasi linye nobe emagama langu-80-100.
Esikolweni lofundzakuso kubenemfundzi lohlukunyetiwe, indzaba yakhe uyiletse kuRCL kutsi ikwati kuyicoca nebaphatsi besikolo. Umfundzi usola nekutsi emalungelo akhe aye ahlukumeteka, ubala tintfo letintsatfu letimphetse kabi. Bhala emaminitsi alowo mhlangano.
Bangani bakho baphikisana ngekwetsembekakutsi kuhle kwedlula kutsandza imali. Bakhuluma ngebasebenti basebhange labagcekeze libhange babaleka nemali lenyeti. Bhala inkulumo-mphendvulwano lephakatsi kwalamacembu lamabili lacabanga ngekwehlukana.
UMBUTO 4 Khetsa sihloko SINYE ubhale likhasi LINYE nobe emagama langu-180-200.
Kunemdlalo lomkhulu webhola ucelwa kutsi usite ubhale sikhangisi lesitakwenta kutsi lusha lolulingana nawe lubonakale etinkundleni temidlalo. Bhala sikhangisi lesijabulisako.
Kuvele tikhala temsebenti lapho kusebenta uyihlo, nakefika ekhaya ucela kutsi umsite nibhale i-CV yakhe. Bhala i-CV yeyihlo lephelele.
Lusha lwendzawo yakini lufuna kugubha lusuku lwalo, June 16. Bhala incwadzi yesimemo, ufake yonkhe imininingwane.
Coca ngekuhlupheka kwetilwane tisete imisila.
Coca ngemhlangano lowabitwa yindlovu.
Coca ngekutsi tivelaphi tilwane.
Coca ngembila nekweswela kwayo umsila.
Fundza lesiceshana bese uphendvula imibuto lelandzeleko.
lnhlanhla yakhenje yekutsi alizange limbulale, kepha lamfaka esakeni, wabakudla kwendvuku nje kuphela.
Dvunsu! "Khala mdumbadumbane wami sive tindzaba!"
Ngisabatse mntfwanamake ngipheleketele, wala.
Ngasabatse gogo nginikete libhayi, wala.
Ngakholisakala ngelibhayi lamake!
Vilase bekahlabelela ngelivi lelibuhlungu lelincane, lijabule lizimu, lenta lisu masinyane lekutsi lihambe lishinga tjwala ngalomdumbadumbane seliphumule kutingelana nenyama. Vele lawetjatsa umdumbadumbane walo lahamba lashona emitini yakuleyo ndzawo. Phela bekuhlala bantfu kuletinye tindzawo lapho. Litsite nje nalifika emtini, lafuna tjwala nenyama, balinika, lase libashayela umdumbadumbane walo. Ladvunsuta ngendvuku emdumbadumbane walo.
Ngisabatse mntfwanamake ngipheleketele, wala.
Ngasabatse gogo nginikete libhayi, wala.
Ngakholisakala ngelibhayi lamake!
Kungabuyi kwakhe kwabakhanyela nje kutsi vele emazimu ambulele amudla.
Kwala mdumbadumbane wami sive tindzaba!
Shano emagama alamantfombatana lekukhulunywa ngawo kulendzaba?
Watsi unina wabo ngoba kusekudzeni lapho baya khona balale kuphi?
Unina wabo watsi kungani bamele kuhamba ngalendlela lekayishito?
Yini leyenta baye emtini wemazimu?
Nabanconcotsa endlini yemazimu kwaphendvula bani?
Babona ngani ukutsi bangena emtini wemazimu?
Bekamangaki lamazimu lapha endlini?
Yini leyenta bangakhoni kufika kamalume wabo labantfwana?
Bekuyini umsebenti wesalukati lapha emtini wemazimu?
Bekakhuluma njani lamazimu?
Phendvula lombuto ngaphasi kwetihlokwana letilandzelako.6.
Labangani balesigwadzi bakhombisa kuseseka nanobe sesenta kabi.
Chaza usekele lenkhulumo lengenhla.
Coca ngekutsi kwentekani ngalelinye lalamajaha nalingena ekhefi laseBhadini liyotsenga lokuya ngasetfunjini.
Kusebusuku ngetitfuba tensimbi yelishumi lapha elokishini laseBhabtini lelatiwa ngekutsi kuseMjindini. Linyenti lebantfu selidvonsa tikhumba. Etitaladini sekuhamba labo nje lababuya kuyotidlela.
Uyati lamuhla ngiva ngishaywa luvalo mntfwanaketfu, utsi angeke afike nje Mavuso?
Hhayi ungesabi mntfwanaketfu, Mavuso wehlulwa ngemabele. Yindvodza nje ngobe naku ugcoka libhuluko. Nome angefika nyalo utawufika afile kudzakwa" "Hhayi kantsi kungenteka afike"kubuta Macatsa ngekwetfuka?
Hhayi ngeke asafika. Akakavamisi kufika sekushaye insimbi yelishumi nome ngabe angadzakwa kangakanani, kusho LaMasuku.
Kumemeta Mbolwane ngelivi lelivakalako kutsi sewutidlele lomdzala.
Hhayi ngena ngephasi kwembhedze,kusho LaMasuku ngekuhleba.
Lendzaba "Shayisa Mine" iniketa sifundvo sini eluntfwini?
Ngubani lolokhuluma lamagama Shayisa Mine?
Bekwentekani kute kube naloshayiswako kulendzaba Shayisa Mine?
Yini lebeyenta kutsi LaMasuku avuke ngemnyama angakhanyisi endlini nakaya ekhishini?
Macatsa atama kubaleka endlini yakhe?
<fn>11321VMF2005.txt</fn>
(b) Noma afundzile kepha akukeneli - hlola. Bantfu lokukudzala basebenta lapho.
(b) Wamehlisa. Ukuba inkhomo ebholeni.
Tindvuna. / Timtondzela kutsi utsandvwa belumbi sewufakwe esikhundleni lesisetulu.
Nawuphase libanga lemfica ngaleto tikhatsi bekusho kutsi uhlabene nawe sewusifundziswa.
Betimfaka noma betimsebentisa lapho umsebenti umatima futsi nalapho kuyingoti khona.
Tacela kutsi labanye basebenti bamphosele emabhokisi atamatisi nemmango kute alimale.
Bacabanga kutsi ukhendlile usebenta ngemitsi. Phela umuntfu wetigodvo ngulosebentisa imitsi, lokhendlako.
Belungu bebamtsandza, bevuma konkhe lakushoko.
Batfola ematfuba ekubamba emahhotela basebente nakuvalwe tikolo.
Sewente lukhulu ekutfutfukiseni sive lasebenta kuso.
Bahlali baseSwartland bacela kwakha sibhedlela.
Hulumeni watsembisa kubakhisa.
makhalagijima = sento (-khala) + sento (-gijima) 3.
Sabito sekukhomba edvute.
Sabito. Sicatsanisa libito lesililandzelako.
Uyachubeka. / ungahlupheki.
Lesivimbela. / bafundzele / mcolele / wonele.
Lapha kutawuhlukana imibono yebahlolwa. Kwemukelwa yonkhe imisho lapho bahlolwa basebentise kahle sentakutsi "dvu" na "nya".
Kwedzelela noma kweyisa.
Buphi bufakazi baloku lokhuluma ngabo?
Luveta buhlungu, lusizi kanye nesihawu.
Kuboshwa sikhatsi lesidze udvonsa ejele.
Makoti: Ngumlobokati ekhaya. Yimoto lensha lesandza kutsengwa.
Hhule! Tsine siphumelele.
<fn>11321VQF2005.txt</fn>
Bhala ngesandla lesifundzekako.
Zondivila yena wakutsandza kusebenta matima kwalomfana. Lilanga lakhe lesibili asebenta Zondivila wamkhuphula Jabulile waba ngumabhalane. Lilanga lesitsatfu Jabulile wentiwa indvuna yalabajoyinako bangena ngabo-6 baphume nga-11 ebusuku.
Basebenti labanyenti bebatsi Jabulile ngumuntfu wetigodvo ngoba usemncane kepha utsandvwa belumbi nebantfu bakubo ngalokufanako. Tindvuna letindzala betimbita ngaVumabencabangoba konkhe lakushoko belumbi batsikulungile, akwentiwe. Lapho bekatfukutsela agane lunwabu Jabulile. Bekutfuke kulanyulwe butatata seyitsi ayibambane ngetandla.
Basebenti bonkhe ePaki bebadla ndzawonye, badla ebhodvweni lefemu. Uyati-ke kutsi ematsanga ahlantela labangenasilulu. Lapha bekudliwa kakhulu inyama yenkhukhu neyenkhomo. Jabulile yena udla le yenkhukhu kuphela. Labadzala nabontsanga yakhe Jabulile bebahlalela kumchukuluta batsi yena unenhlanhla ngisho ekudleni. Bapheki labanye nabobesebafakwe lomoya lomubi. Bebasukabamkhahle bametfuke lomfana webantfu angakoni lutfo. Kuhleka noma acoce Jabulile amile edelezini yalabaphakako bekwenta bomantjingelani bamdvonsadvonse ngetimphama noma bamnatse ngemvubu.
Jabulile bekaphiwe, ayingwazi ebholeni lanobhutjuzwayo. Bekalikhulumisa libhola lomfana. Bekenta lakutsandzako ngalo. Nasekudlalwa ngemphelasontfo bekugcwala etinkhundleni taseMfezi. Bekuphuma ngisho lesidzala salukati. Wonkhe umuntfu afuna kutawubukela "Malawi-Chipha" njengobaadume ngalelo. Tintfombi bekuba yimphi emva kwemdlalo. Tonkhe tiphangelana kumesula ititfukutfuku. Lesento naso besimbangela titsa umntfwanebantfu. Lamanye emajaha bekamcabangela kabi atsivele unemutsi wetintfombi loJabulile.
Umuntfu labechazwa ngulesimo nguAlex umngani waJabulile. Nguye kanye labemkhutsata kutsi nadlala abuye acoce nebantfu bendzawo Jabulile bayawugcina bamemukela bamtsandze njengoba inkhomba kungito tingabisa lesetibhala tibhalile titicelela umendvo. Kutsiwa alishoni lingenato tindzaba talo lilanga. Bekunjalo etikhatsini taJabulile ePaki. Njalo nje tikhatsi tantsambama Alex abemhlalisa phasi umnganakhe amtekele letishisako leticocwa basebenti ngaJabulile.
Shano kutsi emagama ladvwetjelwe achaza kutsini njengoba asetjentiswe endzabeni.
Kusho kutsini kutsi bekamkhulu umuntfu lophase J.C.?
Kuchazani lokutsi tindvuna betimfuna lapho kushisa khona Jabulile?
Tindvuna betifuna kumlimata njani loJabulile?
Zondivila akasentanga sifiso setindvuna takhe. Wasuka wacaka wonkhe umuntfu. Chaza kutsi ngani?
Ucabanga kutsi kubangelwa yini basebenti babite Jabulile ngemuntfu wetigodvo?
Kusuka kwentekani nakutsiwa ibambene ngetihlutfu?
Tidzingo tekufundza nekudla nekugcoka bayatibonela. Njengoba benta tifundvo tekupheka sebabosomabhizinisi ekhaya. Bayabhaka batsengise emakhekhe. Nativaliwe tikolo babamba litoho emahhotela aseNelspruit. Basitwa nguMisi wabo labambita ngaF.G. Ngomane-Mabuza.
Kufundzaeveni lelikhashane kuyabita. Tati titsi Thembi naTomasi babamba nematoho ekutiphilisa batitfolele imadlana yekutsenga tembatfo nalokunye lokungangeni kumfundzate. Kutakha kutentela. Lokwentiwa ngulabafundzi kukutakha. Kukhandleka kwabo akusilo lite. Umuntfu lonetandla akasweli ndzawo yekuhlala, akasweli lokuya etfunjini ngoba bantfu bayamhawukela loyo lokhutsele.
ESwitzerlandboTomasi naThembi bayofundza iminyaka lemitsatfu bafundza khona. Bayobuya sevele bacashiwe ngoba tinkhapani nemahhotela akuleli ayabaswela bantfu labacecesheke kahle kulomsebenti. Thembi naTomas-ke bona bayawubuya sebabongoti kutekupheka. Loku kuchaza kutsi bayawube sebati kuphekela nobe ngusiphi sive emhlabeni lesinelisiphi yekudla lesikudlako.
Nasebaphotfulile labantfwana bangasebenta khona le ngesheya nobe nganeno kuleli lakitsi. IMphumalanga yona ngikholwa kutsi iyabe ibalindzela ngalamnyama emehlo. Lokunye laba bangativulela emabhizinisi abo batimele kusuka nje phasi bacedze sikolo. Loku kuhle ngoba kungavuleka ematfuba emsebenti. Loku kungagcwalisa tifiso nembono wahulumeni lomkhulu walelive lokhutsata kutsi bantfu bavete noma betfuleemakhono abo kuye, yena bese ubachasa ngetimali tekucala lawo mabhizinisi adzimate asimame atimele.
Labanye batibuta kutsi pho kungani tibe mbalwa kangaka tikolo letetfula lesifundvo Imphendvulo ilukhuni kuyibeka kahle ibe ebaleni kuhle kwemphahla yembuti. Phela lesifundvo kuyabitabita kusifaka kukharikhulamu yesikolo ngoba sisifundvolesidulako. Sidzinga titofu lokungenani tibesitfupha. Kudzingeka likhishi lelinemazinki lasitfupha lokungenani, imigconyana yetibi lesitfupha, ematafula lasitfupha ekusebentela kuwo. Titja tekudlela, tona tiba nguletiphaka kudla lokhuhlobonhlobo njengetekudla kokucala, telisobho, tekugcina kudla kanyenemabhodo ekupheka nemapani ekubhaka?
Tintfo letitsintfwe ngenhla tibita tinkhulungwane temarandi. Imvelaphi yebantfwana labafundza lesifundvo ibanga kube lukhuni kukhokha tonkhe timali letidzingekako. Thishela lapho usuke kufana nekutsi utalelwe yinja endlini ngoba umntfwanesikolo ngeke umekhame utsi akhokhe imali batali babebangenayo futsi bangasebenti. Sonkhe lesimongekebasiphuphe boThembi naTomasi ngoba bona bayoba basebenta emahhotela wona lanato tonkhe tidzingo, noma-ke baticaleleabo emahhotela noma emathilomu.
Kusho kutsini kutsi "kute lusizi lolubhalwe kubo"?
Ngubani lobavulela ematfuba ekusebenta ehhotela nakuvalwe tikolo?
Bhala ligama lamasipala laphetse indzawo labahlala kuyo boTomasi?
Wena wekunene", kukhuluma Gawosi, "Sitfunywa libandla leSwartland. Litsi licela Hulumende alelekelele. Lifuna kwakha sibhedlelana khona endzaweni yalo."
Kwaba kucala kwebantfu beSwartland kutfola imitsi nabodokotela kalula. Lwati lwemfundvo lwacala kulwa nelwatilwekwetfwasa. Lwati lwetinhlola lwacelwa insalela tinsimbi tabodokotela tekupopola. Tadzabuka tinkhungu, lekhwela lilanga. Lilanga ngumutsi lomkhulu wetifo; likhatsakhatsa lelikhulu lemvelo lekubulala emagciyane. Tento tinemandla kakhulu kunemavi emlomo. Kutjela umuntfu kutsi akakhohlwe tingedla, akholwe bodokotela labasekudzeni naye kumphukuta. Licinisa kusondzeta kuye lolo lusito.
Kulungile, babe", kuvuma Phikwase ngaleliphasi, "khuluma."
Tjela Dokotela kutsi ngiphetfwe sidliso. Bangitfumela tipoko tangidlisa ngilele.
Lalela-ke. Lomjovo wami, nalamaphilisi ami awevaninetjwala. Nawufuna kuphila yekela kunatsa. Uyeva?
Umfundisi : Nangabe akhona lonesizatfu lesivimbela kuhlanganiswa kwalaba lababili Njengemfati nendvodza, akakhulume nyalo noma abindze aze afe nya. ().
Umfundisi : Amen! Buphi bufakazi baloku lokukhuluma ngabo?
Umfundisi : Sesenta njani naku nje Gosa, nawe bhishobhi, ngipheni likhambi?
Fihliwe : Emuva nonkhe! Shaluza Vuka! Hheyi wena! () Amphakamise amphose etulu. Amhlangabete ngesicatfulo atsi dekle phasi. Atsi kubuyisa lakudle ngakutsanti aphaphame. Asukume.
Shaluza : Ngikuphi Bitani umhlengikati! Tibani tiyacima lapha kimi. Noma kantsi ukuphi?
Umfundisi : Tibambe Fihliwe! Kubi kulalela inhlitiyo ngoba uyogcina ukhiphe umphefumulo.
Noma : Tsatsa indandatho yakho Shaluza. Ungaphindzi ungikhulumise noma ungibuke. Ngiyakutondza. Ngiyakwenyanya. Ungiphocile.
Shano kutsi sabito emshweni lelandzelako sinhloboninekutsi sisetjentiswe njani?
Umfundisi yena uyachubeka.
Sebentisa tentakutsi "dvu" na "nya" emshweni lotibumbele wona. Ubonise kutsi inchazelo yato uyayati.
Sento lesisendleleni lesabito.
Sento lesisendleleni lephocako.
Sento lesisendleleni lencikako.
Emshweni lotsi: "Bafundzele wena mfana wetibukwana" ngabe sijobelelo 'ana' setfula muphi umcondvo egameni lelincishisiwe?
Yakha umusho lovakalako ngekuhlela lamagama ngendlela lefanele. baloku, buphi, lokhuluma; bufakazi; ngabo.
Bhala tibe tine tento letisendzatjaneni lengenhla letiphetse sivumelwano samentiwa bese usidvwebela phasi.
Phikisa lomusho lolandzelako bese uchaza kutsi simo sesivumelwano senhloko sigaba 1 sigucuka kanjani.
Seloku ngingatalwa angizange ngiwubone umshado lomkhulu kangaka, futsi ngiyakwesaba kufa ngaLaLukhele angasayiboni intfombi yakhe. Pho kuphila neyise nanguya abhadla ejele," Kusholesinye salukati siticocela nemkhoti waso bancoma buhlebemshado. "Bona buhle balomakoti uyabubona LaShongwe longatsi bekadze avalelwe endlini inyanga yonkhe. Yebo fane limpentjisi nje kantsi nalomfana waMndzebele muhle ngalokunye namhla-nje." Tinkhulumo letinje tatigcwele yonkhe indzawo ngalelo langa. Emajaheni labeyifuna lentfombi kwakubuhlungu. Angisaphatsi etintfombini letatifundzisiwe njengaNhlanhla kodvwa titokwemukwa lijaha nguDuduzile lophansi kangaka ngemfundvo. "Kodvwa cha lutfo lolu nebakitsi," kusho lenye intfombi itiphahlukela nje kantsi beyitsi icabanga ngenhlitiyo. Yeva nje seyiphendvulwa ngulenye eceleni kwayo nayo yenanela buhle bamakoti.
Luvelomagama kulomusho lotsi "Futsi ngiyakwesabakufa ngaLaLukhele," luphatselene nani?
Kuchazani "Kubhadla ejele" kulesicashunwa lesingenhla?
Lungisa emaphutsa lakubakaki bese uyadvwebela lapho ulungise khona.
Litsemba (labatali) kutfolakala kwalenye (imphuphwana) yekubambisa.
sakhe setinyembeti taKhwini sigcwele.
<fn>11322VMF2005.txt</fn>
Ligwalagwala E.J. Mhlanga.
Endzimeni yekucala emgceni 1 na 2 / Emigceni lemibili yekucala kuto tonkhe tindzima. Cula Cula...
Alilingani leminye imigca inemagama lamabili leminye lamatsatfu leminye lamane.
seMvelinchanti Emgceni wesitfupha: Njalo sigijimi.
Bekasesimeni lesibuhlungu ngobe lomtsimba akusiwo umshadvo lomnandzi kodvwa ngumtsimba wekufa.
Kusho kuhamba ungacondzi ngco lapho uya khona uya ngala nangala.
Emgceni 15. Imitimba iyindlala.
Emehlo aphumele ngaphandle endzimeni yekucala emgceni 2 na 3.
Endzimeni yekucala emgceni wesikhombisa.
Endzimeni yesitsatfu emgceni 20 na 21. Ngititsandza Ngititsandza ... Endzimeni yekucala Kungabonakali ... Kungabonakali ... Emgceni 22, 23 na 24 Nobe ... Nobe ... Nobe ... Emgceni 20 na 21 Ngitsandza ... Ngitsandza ... Emgceni 25 na 27 Nakukhona ... Nakukhona...
Inkantolo yajuba kutsi Tentile utawuboshelwa ngephandle ngoba uyamunyisa. Utawuvela enkantolo kabili ngeliviki kuphindze kuphele umnyaka angatfolakali sekente lelinye licala.
Ngumcabanisi ngobe ugane bafana labatsatfu ubatjela bonkhe kutsi umitsiswe ngibo. Ungumbulali ngobe lesinye singani sakhe Veli safa kuliwa kubangwa umntfwanakhe.
Kumele advonse iminyaka lelisontfo ngekudala lesimanga.
Kusho kutsi ungabomhleka umuntfu nasenkingeni ngobe kungaba nguwe ngakusasa.
LaNdlela ngumakhelwane futsi sinini sabakaNkhambule.
Achaza kwekutsi akevakali kutsi uyavuma nome uyaphika.
Nkhambule bekatsandza kugceka LaMatsebula ngebubi lobekwentiwa yindvodzakati yabo Tentile alibale kutsi naye ngumsebenti wakhe kumkhokhela. Bafundzi bangabhala nangemntfwana waTentile lowagcina sekete batali. Bangasho nekutsi Tentile wayebona kutsi ngete akhona kumkhulisa yedvwa lomntfwana wase ubona kutsi atjele tonkhe tingani takhe kutsi lomntfwana ngewabo batomondla bonkhe.
Bafundzi mababhale ngato tonkhe tento taTentile letimbi letagcina timfake etinkingeni. Wabaleka ekhaya, wayekela esikolweni, wayosebenta kaHlatsi wahlangana nebangani lababi. Bekahatsa.
Tinkinga laba nato Tentile asemitsi nangalesikhatsi ayobika sisu nangalesikhatsi sekamtfolile umntfwana.
Usebenta kuchibela emahembe abomnakabo netimphahla takhe.
Kusho kufaka / kutfungela indvwangu lapho sekudzabuke khona.
Bekukugeza titja, ashanyele indlu yetinkukhu.
Kuyomfuna ejele nakuvakala kutsi sewuboshiwe. Lihlazo lokweba timali tebantfu eposini bese Jabulani uyaboshwa utfolakala eshayiwe esitokisini. Uyabhema nebangani bakhe.
Bangani futsi bakhula bonkhe endzaweni yaseMnambitsi.
Uvela khona lena emakhaya eMnambitsi.
Waba sigebengu, babekhuthuza bagcekeza babulala.
Bamsita esitimeleni ngekumfihla ngobe bekangenayo imali lephelele. Lokunye singasho kutsi bekangati muntfu eJozi yibo labamnika indzawo yekuhlala.
Etikolweni letibalungisa tigwegwe.
Nguye lowamhlanganisa nemfundisi Mphelu lowenta atinikele emaphoyiseni. Wabikela batali baJabulani ngekuboshwa kwakhe.
<fn>11322VMF2006.txt</fn>
Bekasesimeni lesibuhlungu sekushonelwa ngudzadze wakhe.
Lidloti labe selishonile.
b Entsatsakusa lakhala lidloti.
Simuntfutiso ngobe lwandle lwentiwe lwaba ngumuntfu, shangatsi liyakwati kukhuluma nakutsiwa lwandle ngitjele.
Bantfu labangakwati kuhlamba.
Bantfu labasebenta emikhunjini / elwandle.
Imvumelwano sigcino Endzimeni yesine emgceni 13 na 14.
Uphuma ungena ukhuluma tindzaba.
Mjabulisi nemdvudvuti sitja lesihle semphakatsi, takho tindzebe luju.
Umugca 4 -5.
Emgceni 3 -5; 7 - 9, 9 - 11.
Tentile ute kutewubika sisu.
Yingoba Veli akametsembi Tentile. Akamati kutsi wentani nakangekho yena lena kaHlatsi.
Tentile watsi nakaphuma ilivi lendze wayohlala kaboVeli tinyanga letintsatfu.
Watenta ngobe uyise bekafuna kumendzisa kaSimelane indvodza leyesutsako. Yena wanconota kubaleka ekhaya.
imibono yebafundzi yemukelekile.
Watsi uya kagogo wakhe.
Bekacinisile ngobe sibona Tentile angayanga kagogo wakhe kodvwa waya kaHlatsi wayofuna umsebenti.
Tentile wahamba ekhaya ngobe uyise wayefuna kumendzisa kaSimelane.
Kukhulisa umntfwana kusetandleni tabo bobabili batali. Batali kumele babambisane ekukhuliseni bantfwana babo. Nkhambule bekumele naye akhulume naTentile njengeyise ambonise futsi ameluleke.
Tentile wabaleka ekhaya ngobe uyise bekafuna kumendzisa ekugcineni simtfola angakendzi kodvwa sekatfole umntfwana.
Tentile wayekela sikolo wangasafundzi. Esikoleni bekangatimiseli yingako bekangenayo inchubekela phambili. Loku kwamenta wagcina sekasebenta emakhishini umsebenti longamusi ndzawo.
Tentile bese anemahloni kubukana nebantfu bemmango ngenca yesento sakhe lesibi sekuba ngumcabanisi. Bekafisa kufa nekufa. Nome unina wayetama kumdvudvuta bekufana-nje kuTentile. Ekugcineni simbona awa nakentela umntfwanakhe kudla kwasho kushona kwakhe.
Jabulani wagijimisa labafana lababetsatse sikhwama sayo wabamuka wabuyisela imali yalentfombatana kuyo.
Wakhohlwa kuyibuta ligama layo nekutsi beyihlalaphi?
Wafuna kuyilandzela ngalenye ibhasi.
Yingoba Alice watsandza Jabulani angamati kutsi ngubani uvelaphi utiphetse njani Nome sekamati kutsi ubulele bekaloku ameseka?
Tindzaba tekutsi emaphoyisa afuna umbulali lobulele umfana.
Babesaba kutsi Jabulani utawufika esontfweni avume tono. Akhulume bonkhe lobugebengu labekakwenta nabo bagcine sebasejele.
Kwaba liciniso ngobe mfundisi Mphelu watsi kuJabulani kuncono atinikele emaphoyiseni. Wafika emaphoyiseni wakhuluma lonkhe liciniso Jabulani.
Watsi kuncono abulawe Jabulani.
Cha, awuzange waphumelela ngoba Jabulani bese sekasemaphoyiseni avikeleke khona.
Jabulani ufana nemfati ngobe nase kumatima udliwa ngunembeza bese ulikhuluma lonkhe liciniso njengobe linjalo.
Hhawu mine ngemtfwanami lawa ngemavi lashiwo nguLaNtuli make waJabulani. Simuva asho lamavi ngenca yekutsi Jabulani bekahlupha angafuni kutsatsa teluleko tebatali bakhe. Ephephandzabeni kwaphuma indzaba letsi Jabulani Dlamini ubulele intfombatana eThekwini.
Ngalesosikhatsi Jabulani bekalahlekile angatiwa lapho akhona. LaNtuli wakhala watsi "Hhawu! mine ngemtfwanami" nakeva kutsi bekungasuye.
Jabulani wahamba waya eJozi wafika watihlanganisa netigebengu. Loku kwagcina sekumfake etinkingeni waphelela etandleni temaphoyisa. Nakeva loko LaNtuli watikhalela watsi "Hhawu! mine ngemtfwanami."
<fn>11322VQF2005.txt</fn>
Esigabeni A umfundzi kufanele akhetse timbili tinkondlo kuleti letine laniketwe tona.
Nangabe uphendvule umbuto lomudze kusigaba B uphocelekile kwekutsi uphendvule umbuto lomfisha kusigaba C.
Kantsi nangabe ukhetse umbuto lonetimphendvulo letimfisha kusigaba B uphocelekile kwekutsi uphendvule umbuto lomudze kusigaba C.
Lombuto ucuketse tinkondlo letine. Khetsa tinkondlo LETIMBILI kuleti loniketwetona bese uphendvula imibuto ngato.
Ngibe likhetselo lentfokoto.
INKONDLO B 1.1.1 Niketa sihloko nemcambi walenkondlo. 1.1.2 Yini ligwalagwala 1.1.3 Khipha sibonelo semvumelwanosicalo leyecako letfolakala kulenkondlo. 1.1.4 Bhala sibonelo seluchumanotjekile lolutfolakala kulenkondlo. 1.1.5 Khipha umugca lotjengisa kutsi sonkondlo unesifiso sekundiza afike lapho kuneligwalagwala khona. 1.1.6 Niketa linani lamagama lakha lenkondlo usho nekutsi liyalingana nome alilingani?
Niketa lelinye ligama lelisho umtsimba.
Ngumtsimba wabani lona lekukhulunywa ngawo lapha?
Sikuphi sihloniphiso kulenkondlo?
Sonkondlo bekasesimeni lesinjani nakabhala lenkondlo?
Ibhalwe ngubani lenkondlo?
Nobe ngikhala kungavakali, Nobe ngikhuluma ngingalalelwa, Nobe ngihlabelela ngingalalelwa; Nakukhona labakhala kuvakale, Nakukhona labakhuluma balalelwe, Nakukhona labahlabelela balalelwe - Ngikutsandza kunjalo kwemhlaba.
Sitfolakala kuphi sidvonsamoya kulenkondlo?
Yini lena leyenta incangosi ihluke kuletinye tilwane Yisho kube kubili?
Sifundvo sini lositfole ngekufundza lenkondlo?
Fundza leticeshana letilandzelako bese uphendvula imibuto.
KukaHlatsi ekhabo Tentile. Uhleti nebatali bakhe ugone umntfwana.
LaMatsebula Selijubekile licala Tentile. Inkantolo yente loko leyikubona kungumtsetfo. Kubuhlungu Tentile kufelwa ngumuntfu.
Nkhambule Nguye Tentile umbulali. Hawu mntfwanami! Live liyakwenyanya ungumbulali. Usidlisa emahloni Tentile. Intamane yetfu manje nangu umntfwanebantfu. Kulamahlandla solo siya kubakaNdwandwesiyobakhalela nekufakana umlomo ngalendzaba, abasemukeli. Bakufakaza kodvwa ecaleni kutsi wabo nangu umntfwana.
Ndvuna Cha-ke boNkhambule. Ningatsatsi matima. Tikhatsi leti lesiphila kuto tiveta yonkheintfo. Akucali kwenteka eveni kutsi kube nesehlakalo lesinjena. Sive singete sanibuka sihleke. Linceba lendvodza alihlekwa. Sonkhe sigodzi sakitsi siyanililisa boNkhambule.
Lapha siva LaMatsebula utjela Tentile kutsi selijubekile licala, inkantolo yente loko lekubona kungumtsetfo. Chaza kutsi inkantolo incume kutsini ngaTentile.
Nkhambule kulesigamu ukhala ngekutsi Tentile ungumcabanisi, ungumbulali. Chaza ufakazele lamavi aNkhambule ngalokusendzabeni.
Ubulewe ngubani Bhala ligama nesibongo?
Bekwentenjani aze abulawe nje lomuntfu?
Sitsini sigwebo senkantolo salo lobulele umuntfu?
Kusho kutsini kutsi: 'linceba lendvodza alihlekwa'?
Ndwandwe Phendvula-ke nawe. Umbuto utsi uphikani ngobe sewuvile kutsi nguwe lo?
Veli Angiphiki, angivumi.
Veli Ngisho kutsi ngisemkhatsini wekuphika nekuvuma.
LaNdlela Ambuke ndlo emehlweni(). Hhawu Ndwandwe ungaphikani indzaba isebalenikangaka Kushito wena kutsi singani sakho lesi. Bewuhlala naso khona la sonkhe sikhatsi. Simanyatela nje asitenti, kuguja endlini, sentelwa konkhe. Ufuna achaze ini lomntfwanaNkhambule Achaze kutsi benitigila njani letiga letimente waba nje! Ufuna sidzimate sikhulumeni ye mfana wami Ngimdzala-ke mine angiketi kutewudlalwa nguwe, uyangicondza kahle Chaza lokutsi nawutsi awuphiki awuvumi, yini sizatfu saloko?
Veli Ngingete ngaba neliciniso leliphelele laloku lakutfwele ngobe sikhatsi lesiningi usicitsa kaHlatsi. Angati kutsi usuke atiphetse njani. Ngimbona nje nakete lapha nobe nangitfuke ngaya lena kuye. Angati-ke kutsi unaciniso lini yena.
Tentile Ngelivi lelicinile(). Nginalo. Nawe unalo. Sidze sikhatsi ngihleti nawe. Futsi nje awungateli lutfo. Angati-ke kutsi ungabatiswa yini ngobe wavuma futsinangikutjela kucala.
Bahleke bonkhe. Ahleka kakhulu kwelunya LaNdlela.
Veli Ngingete ngavuma kati asesakeni.
Ase ulandze kafishane kutsi bekwentekani kulesicashunwa lesibhalwe ngenhla?
Emavi aNdwandwe latsi "ubindzile yemfana nawusho njalo" achazani njengoba uyakhuluma nje lomfana?
Veli ukhala ngekutsi singani sakhe Tentile sicitsa sikhatsi lesinengi kaHlatsi. Chaza imphilo layiphila nebangani bakhe le kaHlatsi.
Khetsa tihloko letimbili kuleti letibhalwe ngentasi bese ubhala kugcwale likhasi linye ubhekise emdlalweni lowufundzile (Tentile).
Kukhulisa umntfwana ngumsebenti webatali bobabili.
Kutfola umntfwana ungakendzi kumatima.
Utsite usayawuhlakulela tihlahla, utawutsi angacedza tona bese uyawushanyela indlu yetinkhukhu ngobe naku Jabulani asimboni.
Utsi LaNtuli "Waze wasebenta-ke Ntfombenkulu". kwentani Lomusa?
Kutsiwa Lomusa uchibela emahembe abomnakabo, konje kuchibela kwentani?
Yini lena beyenta Jabulani acabange kutsi batali bakhe bayamtondza?
Kulendzaba ngusiphi sigameko lesikhulu ebugebengwini baJabulani lesamenta agcine sekatihlanganise nemfundisi Mphelu.
Luvalo lwamutsi bhe Mandla, kwatsi lapho kutsi akatsatsele ngematubane wakhandza kutsi emadvolo akhe akasavumi, asaceka kakhulu. Ngeke asametfwala nhlobo nyalo. Futsi wabona naJabulani angabaleki. Nekubaleka ngeke kusite lutfo ngobe lomuntfu uhlome ngesibhamu. Angavele amlahle phansi nje asatsi usatatabuka. Wabona Jabulani afaka tandla emakhikhini wakhipha lokolabenako. Imali leyayikhona wayinikalomuntfu longatiwa. Neliwashi lakhe walikhumula esandleni walinika lomuntfu. "Nelibhantji Mfo" kusho lomkhuthuzi. Nalo walikhumula Jabulani latsatfwa. Mandla yena ute netimali, neliwashiute loku lokunikwa lomuntfu. Wavele wema njengesilima nje, aseyingilekile kutsi utawutsatsa ini ayibhice nani?
Wena kusho kutsi awufuni yini kutisesha Mfo Ufuna kuseshwa ngimi kusho lomuntfu ngelivi lelibi. Wahlasimula umtimba kuMandla, wachachatela mbamba manje watibika kutsi yena ute lufto ngempela. Abe bona nje kutsi uyawube unenhlanhla nangake alibone langakusasa?
Ase uletse lelo bhantji-ke. Shangatsi ngawuyasheshisa futsi! Walikhumula Mandla, nelibhantji lelo alisaphumi kalula, ngobe lomuntfu lo sewuyaveva nje.
Jabulani naMandla bahlobene njani?
Mandla ubonisa kuyesaba lendzawo yaseJozi. Kantsi yena uvelaphi?
Lapha eJozi Jabulani bekafanele afundze tilwimi letimbili kuze akwati kutinta. Ngutiphi letilwimi?
Msebenti muni lafika wawusebenta Jabulani eJozi?
Niketa tizatfu letimbili letenta Jabulani ahlanganyele nabo Jimmy ebugebengwini?
<fn>11322VQF2006.txt</fn>
Sigaba B na C khetsa umbuto munye.
Khetsa tibe timbili tinkondlo kuleti letine letilandzelako ubhale ngato.
Emtfolamphilo, lidloti lefika!
Kwakhala nyonini edlotini letfu?
Caphuna umugca endzimeni yekugcina lapho sonkondlo asebentise khona sifanankhamisa.
Khipha sihabiso lesitfolakala endzimeni yesibili.
Ngabe sonkondlo bekasesimeni lesinjani nakabhala lenkondlo?
Bantfu labanjani lababitwa ngemadloti?
Bhala luchumanosicalo lolutfolakala kulenkondlo.
Lwandle ngitjele, Nyoka leluhlata njengesibhakabhaka, Nhlokonhloko nhlokokatibalwa, Tibalwa matilosi.
Lwandle ngitjele, Wena lowakhula silibele, Yini lewukucukets'ekujuleni kwakho Ngabe kusho buhlakani nebumakadze?
Bunkondlo buni lobutfolakala esihlokweni salenkondlo Usho ngani?
Khipha imvumelwano sigcino letfolakala endzimeni yekugcina.
Khipha imvumelwano sicalo letfolakala kulenkondlo.
Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca longentasi: "Nyoka leluhlata njengesibhakabhaka".
Nobe ngikhala kungavakali, Nobe ngikhuluma ngingalalelwa, Nobe ngihlabelela ngingalalelwa; Nakukhona labakhala kuvakale, Nakukhona labakhuluma balalelwe, Nakukhona labahlabelela balalelwe - Ngikutsandza kunjalo kwemhlaba.
Ngekubona kwakho incangosi ingulesinye setilwane lesihlakaniphile yini lapha Chaza?
Nika imigca lemibili endzimeni yesibili lesitjela kutsi incangosi yenelisekile ngiloku lengiko.
Khipha sifanisongco sibe sinye lesitfolakala endzimeni yekucala.
Bhala umugca lonenjambamenti endzimeni yekucala.
Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Khetsa umbuto ube MUNYE kulena lemibili kunasi sigaba.
Ndwandwe : Sewushito kutsi uyayati lentfombatane, Uta nanankhu umkhokha. Utsi ngewakho. Uyakwati loko na?
Veli : () A, a, angi Angati kutsi utawutsini.
Ndwandwe : Khuluma Veli, sakutenta siphukuphuku. Uyawuvuma nobe uyawuphika yini lomkhokha?
Veli : Utsi wami ngebunjani?
Ndwandwe : Mfana, ungabuta mine kodvwa kube lomngani wakho akhona la embikwakho. Mbute nangu. Phendvula wena ntfombatane ubuta wena nangu Veli.
Tentile : () Uyayati yonkhe indzaba Veli. Tize taba tintsatfu tinyanga ngilapha ekhaya kini. Ngakubikela futsi ngingakabuyeli kaHlatsi njengaloku seyitawuphela ilivi yami. Angati manje uphikani. Amutsi laphalati ngeliso, Veli abalekise emehlo.
Ndwandwe : Phendvula-ke nawe. Umbuto utsi uphikani ngobe sewuvile kutsi nguwe lo?
Veli : Angiphiki, angivumi.
Veli : Ngisho kutsi ngisemkhatsini wekuphika nekuvuma.
LaNdlela : Ambuke ndlo emehlweni.() Hhawu Ndwandwe ungaphikani indzaba isebaleni kangaka Kushito wena kutsi singani sakho lesi. Bewuhlala naso khona la sonkhe sikhatsi. Simanyatela nje asitenti, kuguja endlini, sentelwa konkhe. Ufuna achaze ini lomntfwanaNkhambule Achaze kutsi benitigila njani letiga letimente waba nje! Ufuna sidzimate sikhulumeni ye mfana wami Ngimdzala-ke mine angiketi kutewudlalwa nguwe, uyangicondza kahle Chaza lokutsi nawutsi awuphiki awuvumi, yini sizatfu saloko?
Veli : Ngingete ngaba neliciniso leliphelele laloku lakutfwele ngobe sikhatsi lesiningi usicitsa kaHlatsi.
Ngubani lona lobekapheleketele Tentile kabo Veli?
Yini lena leyenta Tentile abe nesiciniseko sekutsi lomkhokha waVeli?
Yini lena bekumele Tentile naVeli bakwente kugwema lomkhokha?
Tentile watenta ngalesento Uyavumelana nalomusho Chaza?
Nkhambule : Kangitsi watsi kimi uhamba liviki linye. Akusiye lo lesekacedze inyanga angekho Kungunyalo sekucale yesibili solo do NaboTentile, utsi kungiko loku?
LaMatsebula : Cha-ke babe, sewuyaphosisa umntfwana ngekutandzisela emalanga.
Nkhambule : Ngelulaka.() Ngemanga! Ngemanga yonkhe lentfo lenayikhuluma. Wena LaMatsebula wehlulwa kubona zuka aselucotfweni. Awuboni ngani kutsi loTentile wakushaya ngemfe iphindziwe Unaciniso lini kutsi ulena kagogo wakhe?
LaMatsebula : Ngite lelingetulu kwemagama akhe. Ngakukholwa mine loko kantsi-ke nawe nasengimcelela kuwe awukuvetanga kutsi funa Tentile uyabaleka. Noko babe asetsembe kutsi ulena kagogo wakhe.
Nkhambule : Lalela LaMatsebula, angivisa emahloni kabi emahemuhemu ebuhatsa baTentile. Njengobe sikhuluma nje, ngulabo labanelwati ngentfo lokumele bafundzise labangati. Wena LaMatsebula, nguwe lofanele ufundzise lomntfwana ngemendvo. Labantfwana balamuhla abakwati kugana, kutsi umuntfu lomsikati uganelani. Kungako uva kutsi sewugane lo wagana loya naloya futsi. Abati kutsi kwani. Kubo kungulokudlala ngalokutsandza lekakushoko nanguTentile. Angiyifuni lentfo.
Tentile watsi kuyise uhamba liviki linye, bekayaphi?
Nkhambule utsi ngemanga yonke lentfo labayikhuluma, ngabe bekacinisile ngekusho njalo Chaza?
Yini lena leyenta kutsi Tentile ahambe ekhaya?
Wabuya nini Tentile ekhaya?
Bekatiphetse njani Tentile kulendzawo labekahlala kuyo?
Ngabe sisho ngatiphi tizatfu leticinisile kutsi umuntfu uvuna lakutjalile. Nika emaphuzu lashaya emhlolweni kutsi Tentile wakuvuna loku bekakutjala.
Khumbula kwekutsi nangabe bewukhetse umbutolomudze esigabeni B khetsa umbuto lomfisha kulesigaba, kantsi mangabe bewukhetse lomfisha esigabeni B khetsa lomudze kulesigaba.
Hhawu Mine Ngemtfwanami: T.F.
Lentfombatana yayingamati Jabulani. NaJabulani anga-yati. Nekuze babonane kwatentakalela nje. Kwatsi ngale-linye lilanga, atiswenkele nje umfo kaDlamini, atihambela ngaboma Good Street, asatihlolela kuma kwaleyo ndzawo, wabona bafanyana lababili bakake intfombatana, kodvwa kubonakala kutsi lentfombatana ayibajabuleli nani. Babe-tama kutsatsa sikhwama sayo. Yala-ke lentfombatana. Wesuka lomunye wasitsi hlwi sikhwama sentfombatana, wahoshula leyo madlana leyayilapho esikhwameni, wasi-ntjinga lapha sikhwama. Base bayajika-ke labafana seba-yahamba ngobe sebayitfolile imali. Hhawu, bayatihlekela nje bofeleba, konkhe loko kuhle kubo. Kantsi lamuhla kubaphicile, batawubhema bakholwe. Jabulani wacondza ngco kulona lophetse imali, wamtsatsa kanye ngesibha kela, waye wayawutsi khilikitsi phansi. Watsi avuka lapho wayikhipha angaboni leyo mali. Lona lomunye yena wavele wacela empunzini ngematubane, ngobe wavele watibonela nje kutsi ya! Zimbi manje, ayisengangami. Zaya! Wayitsatsaimali Jabulani wayinika lentfombatana. Yabonga yagangadza intfombatana yahamba.
Kwabe wokhelekile njalo umlilo. Kwatsi ibhasi seyiha-mbile nentfombi, kwaba ngukhona atibuta Jabulani kutsi kodvwa lobulima lobungaka ubenteleni Akasabutanga ngisho nelibito nje lodvwa leli Mhlayimbe akasayiwu-phindza ayibone nje; loku iGoli iyinkhulu kangaka nje Kwatsi noma asacabanga kugibela lenye ibhasi ayilandzele, wabuye watikhanyeta ngoba abona kutsisewuyatilutsa nje, ngeke asayikhandze lelehambe nalentfombatana. Kantsi umane uyakhala nje ngobe naku sekutakwenteka baphi-ndze babonane njalo ngeliviki lelilandzelako?
Ngubani ligama lentfombatana lebeyikakwe bafanyana Nika ligama nesibongo sayo. Yini lena labebayifuna kuyo?
Jabulani wayisita kanjani lentfombatana?
Jabulani waphindze wahlangana nini nalentfombatana?
Ngubuphi lobulima lobentiwa nguJabulani mhlazana ahlangana nalentfombi kwekucala?
Kungani umbhali atsi phela lutsandvo alukhetsi tjani loluwela etikwabo.
James wenelela kubona kutsi tintfo titsandza kuma kabi waphutfuma khona kuMwelase wayawumbikela kutsi tindzaba timbi. Watsi kodvwa emaphoyisa ate luhala lalulandzelako ngoba kute lowabonanakubulawa lomuntfu. Advukuta emnyameni nje nawo. Bacoca-ke ngesimo sendzaba baze befika nakuJabulani. Watsi James uyabona kutsi iyamudla lendzaba, futsi uyasola shangatsi utaba-hlakata emaphoyiseni. Washo nekutsi sewuke waya ngisho nesesontfweni lomfana. Nguloko-ke lokwafike kwenta Mwelase abone kutsi sewuyingoti lenkhulu manje Jabulani kubo.
Nangabe lomfana asacale kuhambana nemasontfo, sewu-condze kona vele kusitsengisa. Bafundisi batambamba ngabhongwanebatsi akakhafule tonkhe tono takhe khona atawutfola intsetselelo, angeyikusha esihogweni. Esuke lapho lomfana eneke yonkhe intfo ebaleni ngobe asetama kutisindzisa emlilweni. Kufanele aphunyutwe, asuswe endle-leni. Sekute lutfo langabuye alusebente nase ahambana nemasontfo. Ngangitsi yindvodza lomfana, unesibindzi, kantsi ngumfati nje. Akesuswe.
Ngutiphi letindzaba latsi timbi James?
Nika sizatfu lesasibenta betfuke.
Kwetfuka kwabo kwagcina kube liciniso. Sikusho ngani loku?
Ngabe lombono wakhe waphumelela?
Kungani Mwelase atsi Jabulani ufana nemfati?
Sihloko salenoveli sitsi "Hhawu Mine Ngemntwanami" Bhala kugcwale likhasi nemgamu usho kwekutsi lesihloko sichumana kanjani nalendzaba.
<fn>11323VMF2005.txt</fn>
Inchazelo yetaga (a) Kunikwa umsebenti longazange ubeke umbono ngawo. (b) Utfukutsele wehluleka ngisho nekukhuluma. / utfukutsele kakhulu (c) Kulikhuni. (d) Umuntfu ukhetsa intfo layitsandzako. (e) Kuyaphitsitela.
Imphendvulo yetiphicaphicwane (a) Lizembe nobe lisaha. (b) Likhowe. (c) Litje lekusila. (d) Incwadzi / libhuku.
Inchazelo yetisho (a) Ibita imali lenkhulu / iyadula. (b) Kubaleka nisabalale esigangeni. (c) Kubindza ungayingeni inkhulumo nobe kungafuni kuphendvula umane ubindze nje. (d) Kwenta intfo lengakubophisa. (e) Kuvilapha.
Kwesukela Mzondi na Mzondwase. Mzondi bekuyi ndvodza umkakhe kungu Mzondwase. Labantfu bebatinjinga banemfuyo lenyenti kodwa bete bantfwana. Kwatsi bangasetsembi wakhulelwa lomfati bajabula. Kantsi utawutala emaphahla. Beva buhlungu ngobe lisiko lalendzawo belitsi emaphahla kufanele abulawe omabili. Babafihla labantfwana, nakufika umuntfu latobabona bamkhombe munye. Kwaze kwefika sikhatsi lapho bangasafihleki. Besuka kuleyondzawo baya khashane. Sekwendlule sikhatsi lesidze balapho kwaba nesomiso, live laba libi, kwafa imfuyo yaphela, kwaba nendlala.
Kulahla kwabo emaphahla nekusindza kwawo.
Base bacala kutisola bacabanga kutsi live libi nje ngobe abazange babulale labantfwana. Base batsi ngoba angeke bababulale kuncono bayobalahla. Bahamba nabo bafika emaweni lapho kunemfula ngaphasi. Babalahla labantfwana bacabangakutsi bayabadlalisabatali babo, kantsi batawugcina babaphose sibili le ekujuleni.
Batali babo bacabanga kutsi bafile, kantsi labantfwana nabawela emfuleni atange bacwile. Babambana ngetandla emanti ewuka nabo baphunyula emilonyeni yetingwenya, bahudvulwa manti lanemendla.
Lapha emfuleni bangcundzana nematje. Emanti lanemandla abahudvula babambelela etjanini lobabuletfwe tikhukhula. Bagcinabaphumile emfuleni bahlala esihlabatsini sebadziniwe. Bahlala lapho baphumula, kepha lendzawo beyilihlatsi lelesabekayo kubhodla tingwenyama. Babona kutsi kuncono bayofuna indzawo yekuhlala.
Angamhlaba ngesikhali - angambulala.
Ngunina wa Zandile losandza kunika teluleko kuZandi. Ukhatsatekile ngekutsi Zandi solo akashadi kantsi sewukhulile. Ucabanga kutsi Zandi watfola sinyama kulomfana waka Shongwe lekamtalisa waphika nalomntfwana. Uphindze acabange futsi kutsi kungashadi kwaZandi kubangelwa kutsi loku afundzile utsatsa lemfundvo ayibeke enhloko, atsi akancengi angakhona kutondla ngobe uyasebenta. Kantsi labadvuna bafuna kuhlonishwa. Unina waZandi utsi akayekele lentfo yakhe. Umnika tibonelo talabanye bafati labafundzile labangakashadi. Utsi abatitfobe, ngobe indvodza kufute ibe ngetulu.
Watfolisa Zandile umntfwana lekamphika. Emuva kweminyaka wabhala incwadzi watsi wentiwa ngumkhulu nelibandla kutsi abalekele umtfwalo wakhe. Watsi futsi sewuyabona kutsi waphosisa ufuna Zandi amcolele naye ufuna kutijezisa futsi usamtsandza Zandi. Wefika ekhaya kabo Zandi anemngani wakhe atenta sishosha entela kubona kutsi Zandi angahlala yini naye nakangakwati kuhamba, kepha wasukuma kulesitulo sakhe.
<fn>11323VMF2006.txt</fn>
Sakhiwo Linani lemagama 2. Lokucuketfwe 3.
Kwesukela Mzondi nemkakhe Mzondwase. Bebakhe phasi nelive lakaNgwane. Bebatinjinga. Bafuye tinkhomo, timbuti, timvu, timbongolo nalokunye. Babehlala bajabulile kepha bahlushwa yintfo yinye, kubate bantfwana. Baze baya nasetinyangeni kepha bangaphumeleli.
BekunaMzondi nemkakhe Mzondwase bangatfoli bantfwana. Emva kweminyaka bangasatsembi Mdzondwane wakhulelwa bajabula kakhulu ngemntfwana labamphiwa madloti. Kwefika sikhatsi watfola emaphahla. Loko kwabaphatsa kabi ngobe lisiko laleyondzawo belitsi emadloti esive awafuni emaphahla. Nakwentekile kwaba nemaphahla labantfwana kufanele babulawe bobabili. Babona kutsi kuncono bayifihle leyemaphahla ingatiwa. Bekutsi nakufike lotobona umntfwana akhonjwe munye afihlwe lolomunye. Lamaphahla bekungumfana nentfombatana, emabito abo kunguDumezweni naNdumisa.
Ngekusuka lapho kwatalelwa emaphahla nenhlalo lapho baya khona.
Kwefika sikhatsi lapho bangeke basakhona kuwafihla lamaphahla. babona kutsi kuncono batfutse. Basuka bayokwakha ekudzeni endzaweni lesedvute nemfula. Phela nabo bebakholelwa esintfwini bayetsemba leyekutsi emaphahla enta amadloti atfukutsele. Nakatfukutsele ancisha bantfu kudla, live libe libi. Sebahleti sikhatsi lesidze kuleyondzawo live laba libi, kusukela befika imvula beyingani. Bahlala iminyaka akhula emaphahla. Sachubeka nebubi simo selive, imvula solo ingani. Imfuyo yafa, ibulawa somiso, yabhoka indlala. Bahlala bacabanga, Mzondi wabona kutsi lesimo sidalwa ngemaphahla. Bavumelana kutsi kuncono bawabulale bawajike eweni noma kuncono bawabulale noma bawajike eweni noma emfuleni, kepha bebangayitsandzi lentfo lebatoyenta.
Mzondi naMzondwase bavumelana kutsi kuncono bawabulale emaphahla, bawajike eweni noma emfuleni. Ngalesosikhatsi labantfwana besebaneminyaka lesikhombisa. Njengawo onkhe emaphahla Dumezweni naNdumisa bebatsandzana. Lefika lilanga lekuyobalahla. Bahamba nabo baze bayofika endzaweni lebatabajika kuyo. Labantfwana bebengati kutsi batabajika sibili nababaphakamisa bacabanga kutsi bayabadlalisa, bebasolo bahleka kantsi bahleka kwekugcina. Bekujulile akuzange kuvakale noma sebawela emantini. Lena emfuleni babambana ngetandla.
yetingwenya. Bagcina babambeke etjanini, baphuma bahlala esihlabatsini badziniwe. Bahamba bafuna indzawo yekulala. Lendzawo lebakuyo beyesabeka, kukusemahholokohlweni, kuvakala timfene netinyoni.
Lomfula lababalahle kuwo bewushona udzabula emawa netintsaba.
Kunelidvwala lelikhulu lelatiwa ngekutsi kukaNtunjambili. Bekwesabeka kubhodla tingwenyama. Babaleka bashona ngaphansi kwelitje.
Letidalwa betibhasobhana kuyindzawo yenjabulo. Kudliwa luju, emakhowe netitselo. Babafundzisa kutsi nabafuna kuya ngaphandle bahlabele ingoma yekucela. Itsi litje likaNtunjambili lelingavulwa bantfu livulwa tinkonjane, tona tindiza etulu, sivulele singene. Batayela bagcina sebangakhumbuli kubo.
Uhamba kuvuvuke tinyawo.
Wekuvusa noma kwakha emaguma emtini wenkhosi.
Ingasiyo intfombi lephelele, legcwele.
Coca ngekutsi utsini make waZandile ngabasikati labafundzile.
Make waZandile utsi labasikati labafundzile abawutfoli umendvo ngiko nje naZandile angakendzi. Wentela Zandile tibonelo ngalabanye lekabatiko, njengalomisi lofundzisa eDlomodlomo lone BMW, misi lophetse sikolo sabokhelwane, methiloni wasesibhedlela, bonesi jikelele linyenti lite emadvodza. Utsi uma kwentekile washada lomshado awuhlali sikhatsi lesidze, ayehlukanisa. Ngekusho kwenina waZandile loko kubangelwa yimfundvo, yimali, nekungatitfobi embikwemuntfu lomdvuna. Linyenti alinandzaba nemuntfu lomdvuna ngobe lingakhona kutondla. Indvodza idzinga uyibeke endzaweni yayo lefanele, utitfobe endvodzeni. Utsi futsi umuntfu lomsikati angafundza kakhulu emajaha ayamesaba. Ngisho nemajaha lafundzile akamnambitsisisi kahle lofundze kakhulu. Kulisiko kubantfu labamnyama kutsi indvodza ibe ngetulu kwemfati. Kuba lukhuni kulabadvuna kutsi bakwemukele kuba ngaphasi kwemfati.
Kulencwadzi Qedizwe bekatsi noma tintsaba nemagcuma kungabehlukanisa bantfu labatsandzanako kepha imiphefumulo ayehlukani. Utsi njalo na ahleti ubona sitfombe saZandile futsi siyamhlupha. Usakhumbula ngisho nemakha lebekatifutsa ngawo.
Kuleminyaka lesikhombisa leyengcile solo akupheli umkhumbula noma ahleti nemkakhe.
Qedizwe utsi yena bekangafuni kushada, kepha washada ngenca yetinkinga. Sewaba ngumfundisi welibandla leMasotja aseZulwini.
Wavala uyise lekashona ngekutuma. Nakabachazela kutsi lomtfwalo wekutsatsa sikhali seyise uyamsindza nakatsi uyagwaza Sathane usibhekisa kuye lesikhali, azange bakwemukele loko. Uyacolisa kuZandile yena lentfo wayentiswa ngumkhulu wakhe nelibandla. Sewumele sijeziso sakhe. Noma eme phambi kwelibandla ubona sitfombe saZandile noma akhuleka umkhuleko uvinjwa lifu. Ubona Zandile akhala tinyembeti tigobhote tize tente umfula. Manje uyabona kutsi akakabitwa umane wanikwa libandla. Ufisa kutijezisa yena ngalesento sekushiya Zandile nemntfwana. Ucela kutsi Zandile amphendvule masinyane ngobe ufisa kutsi babonane buso nebuso ngembikwekutsi atsatse sigwebo sakhe.
Zandile Shabangu watfoliswa umntfwana nguQedizwe Shongwe wase uyamphika. Loko kwamphatsa kabi Zandi waze wafunga wagomela watsi angeke kumphindze ngobe kubona kanye kubona kabili. Wase ucala kuzonda labadvuna besekete umngani lomdvuna nobe singani. Unina waZandile waze wacabanga kutsi lomfana wakaShongwe wamtsela ngesinyama. Zandile wamchazela unina kutsi akusi njalo mane nguye longafisi kuba nebuhlobo nebafana futsi akafuni nekwendza. Wahlala impela Zandile ngobe waze wendlula iminyaka lengemashumi lamatsatfu yebudzala solo ete indvodza.
Utsini umbhali ngalokutsi lomdvuna abe ngetulu kwemfati.
Umbhali utsi kulisiko lendlu lemnyama kutsi lomdvuna abe ngetulu kwemfati. Ngekusho kwembhali indvodza idzinga uyibeke endzaweni yayo lefanele. Utsi kufanele utitfobe endvodzeni uyihloniphe. Ungachakambisi imfundvo ngobe umuntfu lomsikati angafundza kakhulu emajaha ayamesaba futsi ngisho lafundzile akamnambitsisi kahle lofundze kakhulu. Kulukhuni kulabadvuna kwemukela kuba ngephasi kwemfati. Kepha akakacondzi kutsi nawungumfati uvumele umuntfu lomdvuna akuchaphate, akugcilate.
Bekete ngendzaba lephetselene nekulahleka kweticatfulo tabo, ngasemnyango welisontfo titsetfwe nguSicatfulo nemngani wakhe batiba, bafuna kuyotitsengisa eNmsoli.
Baletse umkhuleko / umthandazo.
Kutsi uyamvuna Sicatfulo.
Kumngani wakhe Tiboneleni.
Kutsi ungabovikela umntfwana kulo kubi lakwentako ngobe uphelela ebubini.
<fn>11323VQF2005.txt</fn>
Phendvula imibuto lemitsatfu kusigaba B bese uphendvula munye kusigaba C.
Fundzisisa imiyalo kuleso naleso sigaba.
Khetsa sihloko sinye kuletilandzelako bese ubhala indzaba leli khasi nehhafu kuya kulamabili nobe 250 - 350 wemagama.
Ngahleka ngoma ematfumbu.
Ludlame netimphi temhlaba lotatiko.
Lokwenteka ngabolwesihlanu ebusuku emalokishini alabamnyama.
Imfundvo ibalulekengani kuletikhatsi lesiphila kuto.
Umfundzi kufanele akhetse umbuto munye phakatsi kwembuto 2 na 3.
Wena ungulomunye walabamukela lusito lwemali levela kuHulumende (grants). Bhalela Litiko leTenhlalakahle ubonge. Batjele nekutsi ilusito njani lemali kuwe.
Batali bakho batsenge indlu lensha endzaweni lenhle kakhulu. Bhalela umngani wakho umcocele ngelikhaya lakini lelisha.
Khetsa sihloko sinye ubhale ngaso kugcwale likhasi linye nobe 180 - 200 wemagama.
Likomiti leliphetse tindzaba tahulumendewasekhaya litabe livakashele sigodzi sakini. Bhala i-ajenda ulungiselela kuhlangabetana netidzingo talowo mhlangano.
Lapho ubambe litoho ngesikhatsi saKhisimusi basebenti bayakucela kutsi ubasite njengobe kunguwe lofundzile kutsi ubhalele baphatsi befemu ngalokubangongonyako. Bhala imemorandamu.
Litiko leTemfundvo eGauteng lifuna iripoti lechamuka kukomiti yebafundzi i-LRC ngenca yeludlame loluye lwabakhona esikolweni mayelana nekwenyuswa kwemali yesikolo. Bhala iripoti lephelele.
Khetsa sihloko sinye ubhalengaso kugcwale likhasi linye nobe 80- 100 wemagama.
Umnakenu lomkhulu uvule libhizinisi lesitolo ucela umsite umentele sikhangisi lesimema bantfu kutsi bete kulesitolo lesisha. Bhala sikhangisi.
Emdlalweni welibhola kuye kwasuka lutfutfuva. Baphatsi bafuna ubatfumelele i-fax ngalokwentekile. Bhala i-fax.
Chaza letaga letilandzelako (a) Kwetfweswa umtfwalo uboshiwe. (b) Utfukutsele wagana sicoco. (c) Kuboshwe inja nemtsakatsi. (d) Umjingi udliwa yinhlitiyo. (e) Buyaluyalu kuhlafuna kwentjebe.
a b c d e Ngikuphica ngemuntfu wami lodla akhafula. Ngikuphica ngesambulelo sentsaba. Ngikuphica ngemfati lotsi angadla adle, bese ulala etikwemntfwana wakhe. Ngikuphica ngensimu yami lehlanyelwa ngetandla kepha ivunwa ngemehlo. Ngikuphica ngentfombi yami legwadla kakhulu, igana wonkhe umuntfu lehlangana naye.
a b c d e Imali leshisiwe. Kugcwala tikhotsa. Kutitsela ngalabandzako. Kubitwa lijele. Kugamuka tandla.
a Sanibonani bafana bami. Nibekwa yini kulendzawo lengahambi muntfu Lomuntfu lohlala lapha anganibona utanibamba anente tigcila takhe?
b Bantfwabakho badliwe yindlovu make. Ngiyibonile nayibamita. Nguleya ndlovu lenkhulu levame kumita bantfu labeta kutotfota lapha ehlatsini.
c Tonkhe tilwane tikhombisa kutimisela nekwetsembeka tivumelane ngalinye ekutsinini lophula umtsetfo utawujeziswa kamatima.
d Sigubhu, bavulele baphume bantfu bami batekudla kuphume tinkhulungwane netinkhulungwane tebantfu kuleso sigubhu.
Lapha Nalapha - J.
Fundza lesiceshana bese uphendvula imibuto.
Utsini Ngingene ngephasi kwembhedze Hayi ngeke ngikhone. Vula lifasitela wena ngiphume ngibaleke?
Emafasitela onkhealapha ekhaya afakwetinsimbi tekuvimbela labagcekezatindlu, ngeke ukhone kuphuma ngalo. Nangale ekhishini ngeke ukhone kuya khona ngobe kulele umntfwana, utakubuta kutsi ufunani ngalapho, kusho LaMasuku.
Ewu, ngatifaka nebakitsi. Lamuhla vele bebangibikela labaphasi kutsi ngihambe kabi, kusho Macatsa angena ngephasi kwembhedze.
Awusangifuni yini lapha ekhaya! Sewutfole lenye indvodza! Kusho Mbolwane.
Wangena Mbolwane wacalata yonkhe indlu.
Ekhishini besaba ngoba bekukhona lolele, bekungubani?
Kwentiwa yini kutsi bantfu behluleke kungena balamule?
<fn>11323VQF2006.txt</fn>
Khetsa ubhale ngesihloko sinye kuSigaba A.
Hlonipha imiyalo lonikwe yona kuleso naleso sigaba.
UMBUTO 1 Khetsa sihloko sinye ubhale kugcwale likhasi nencenye nobe 250 - 350 emagama.
Buhlungu lobuletfwa tingoti temililo emikhukhwini.
Lokuletfwa lutfutfuva (itoyi-toyi) ngenca yekungetsembeki kwaboMasipala ekuphetseni tidzingo tebantfu.
Coca ngemshado lomkhulu endzaweni yakini.
Umntfwanakini bekangene esibhedlela ngenca yemkhuhlane lokhona endzaweni yakini kodvwa nase uyomvusela umtfola sekashile etinyaweni. Bhalela tikhulu tesibhedlela unyembenye imphatfo yetigulane.
Malume wakho lohlala eBhabutini ukufakele imali ebhange lengemarandi langemakhulu layinkhomba, ufuna kumbonga ngelusito lakwentele lona. Bhala incwadzi ubonge umatise nekutsi utayisebentisanjani.
Lilungu leliphakeme kutepolitiki ecenjini lakho litalelwe yinja endlini kufanele ligwetjwe. Bhala emaminitsi alokwentekako kulomhlangano.
UMBUTO 3 Khetsa sihloko SINYE ubhale likhasi LINYE nobe 150 - 200 wemagama.
Kutawuba nendvumetulu yemculo esikolweni sakini. Lomculo uphetfwe yiRCL. Bacela wena kutsi ubabhalele sikhangisi. Bhala sikhangisi lesiphelele.
Liphephandzaba likhiphe satiso sekutsi labadzinga umsebenti emayini kudzingeka batfumele ema-CV. Bhala i-CV yakho.
BoNdoki naKhuz' izulu bacedza iminyaka lemitsatfu bashadile, sebenta lidzili lekubonga. Bhala incwadzi yesimemo ubite bazalwane, tihlobo, kanye nebangani.
Phendvula lombuto ngaphasi kwetihlokwana letilandzelako4.
Coca ngekusuka kwabo lapho kwatalelwa emaphahla nenhlalo yabo lapho baya khona.
Lelisiko lekugeca umhlanga lentiwa kangaki ngemnyaka?
Lentiwa ngayiphi inyanga lisiko lokugeca umhlanga?
Lifundzisani lelisiko Niketa kube kubili?
Shano kube kutsatfu lohlangabetana nobe lobukana nako na uyogeca umhlanga.
Labadzala bambona ngani / njani makoti longazange agece umhlanga?
Ibukeka njani intfombi lengazange igece umhlanga?
Lapha Nalapha - J.
Phendula lombuto ngaphasi kwetihlokwana letilandzelako:5.
Coca ngekutsi utsini make waZandile ngalabasikati labafundzile.
Utsini umbhali mayelana nekutsi lomdvuna abe ngetulu kwalomsikati?
Fundza lesiceshana bese uphendvula imibuto.
Simo selitulu sihle kakhulu. Kuvakala nemsindvo wetinyoni, ingani phela yinyanga yeNyoni.
Nco Nco... Nco...! Kunconcotsa bantfu emnyango.
Hhawu! Kwentenjani Nafika ekuseni kangaka, ngabe nisihlasele ngani?
Akekho babe webantfwana. Sekuphele emalanga lamatsatfu ahamba waya kamnakabo eMekemeke. Kukhona mine nebantfwana kuphela, kukhuluma LaCindzi ngekuzotsa akhombisa kuhlonipha.
Sicatfulo. Wente intfo lengajabulisi lomnfwana." Athule kancane Hlatjwako atsatse umoya, bese uyachubeka. "Yimbi lentfo leyentiwe ngulomntfwana. Sibone kuncono singayi esikhulwini semmango kuyowubika lesigameko kodvwa sicale sive nine balapha ekhaya kutsi nitsini."
Sewenteni-ke Sicatfulo' Konkhe lokwenteka lapha emitini yeNhlaba kutsiwa kwentiwe ngumntfwanami. Chaza ngive Mfundisi?
Shengatsi ukhombisa kumvuna lomntfwana?
Angimvuni kepha kutsi nimcambela emanga.
Lendzaba yenteka kuyiphi indzawo?
Kukabani kulelikhaya lapho kuhlala Sicatfulo?
Lomake walelikhaya lokukhulunywa ngaye ngulabani?
Lamadvodza lakanconcotsa ekuseni kulo muti bekamangaki?
Bhala emagama alamadvodza lafika ekuseni.
LaCindzi watsi babe walapha ekhaya uyephi nakabutwa?
Bafika nini bazalwane nemfundisi kaSukati?
LaCindzi bekacabanga kutsi batekwentani labantfu-nemfundisi?
Sicatfulo watsi kuyise bekavakashele kuphi ebusuku?
Ngalelolanga bebayotitsengisa kuphi ticatfulo labatebile?
<fn>93201VFM2007.txt</fn>
Wasuswa yinhlupheko, bantfwana bebadzinga kukhuliswa.
LaNkosi watfola umsebenti wekusebenta ekhishini kamlumbi.
Belilincane ngobe bekanebantfwana lekufanele bafundze, badle bagcoke.
Umhlalaphasi ngulapho umuntfu ayekela umsebenti ngekwemtsetfo ngobe sekamdzala ayophumula.
Liholo lakadzeni belilincane kakhulu ngobe belihambisana nesikhatsi, bekute imali kantsi nyalo sekuncono umtsetfosisekelo webasebenti uyabakhulumela kutsi batfole imali lebangakhona kutiphilisa ngayo.
LaNkosi ungumake longatsandzi lubandlululo. Kuye wonkhe umuntfu usidalwa.
Kungaba kutsi umtsetfo wakudzala bewunelubandlulo ufuna emadvodza kuphela ngobe mhlawumbe bomake bangeke bakhone.
Bekasebenta kakhulu ngala uyapheka, ngala uyawasha ngala ubuka bantfwana bemlumbi kute kuphumula.
Bantfu bakadzeni bebete emalungelo bebagcilatwa kepha nyalo basebenti banawo bakhulunyelwa tinhlangano tabo. Labadvuna nalabasikati bahola ngokulingana.
Bengingamnika lutsandvo, ngimnakekele.
Ijabulisa ngobe icala lapho akhula khona , acedza sikolo nalapho ashada khona.
Lakwati kudlala umdlalo lomuhle.
Baphatsi bafuna imphumelelo neludvumo.
Kubeketela ngisho sekumatima.
Emaphoyisa akabe maningi etinkhundleni temidlalo, baseshwe nabangena etinkhundleni temidlalo.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umbiko lovakalako nje lonemagama langasiwo ema-90.
legciwane selingenile selidzinga kunakekelwa kakhulu. Tindlela tekutivikela. Kusebentisa ikhondomu, kungayi sanhlobo emacansini. Kuyohlolwa. Kuya emtfolamphilo kuyohlola ingati. Kutati imphilo yakho Kunakekela labagulako. Labagulwa ngulesifo kufanele banakekelwe, bangabandlululwa. Kungabandlululani. Kufanele sidle nabo singabecwayi. Kudla lokufanele kudliwe Kufanele kudliwe kahle. Kunatsa emaphilisi ngendlela yakhona. Akunatfwe emaphilisi ngendlela lebekiwe.
Bantfu labahlala emadolobheni badla lizambane lapondo ngobe tindlu lebahlala kuto tiyabita.
Sonto wavula ingcondvo yakhe walalelisisa kahle esikolweni. Kuvula umnyango utsi nge kungenisa umoya lobandzako.
Liphupho lelo angeke kuze kwenteke loko kimi, uyedzelela wena Sipho.
Imoto yaMake Mhlanga ayiphelelwa nguphethiloli.
Bafana labagijimako batsandvwa tintfombi tonkhe.
Imifula yagcwala ngalesikhatsi kuna imvula eWitbank.
Emafasitelo asekhaya makhulu, angenisa umoya kahle.
Bafana batsandza kukhahlela libhola.
Emawa lamakhulu ayesabeka.
Bafana babukela umdlalo welibhola.
Umshayeli ushayela ibhasi leya edolobheni.
Bafundzi baphuma ngemafasitelo ngobe bebabalekela ingoti.
Bafana batsandza kushayela timoto temahwayela.
Ibhola yaThabiso yatsi bhamu ngalesikhatsi ihlatjwa sipikili.
Ibhola : ibhola yekudlala, ibhola yekugubha. Lijalidi: Iyadi, libala lase khaya.
Kubo bonkhe bantfu labagcobisa ticedzamjuluko.
Inkhohliso, kuheha bantfu, tinyenti ticedzamjuluko leticedza umjuluko.
Cha akusilo liciniso.
Liselebhi libhalwe ngemagama lamakhulu lagcamile kuheha lofundzako. Kubukeka ligama lelichaza ngulokwentiwa ngulesicedzamjuluko.
<fn>93201VFQ2007.txt</fn>
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
LaNkhosi ucocela batukulu bakhe ngesikhatsi sekukhula kwakhe. Indzaba yakhe iyajabulisa ngoba uyicale lapho akhula khona, uma ashada nendvodza ledzabuka esiveni seMabhele, kute kube ngulapho acedza khona kufundza.
Indvodza yakhe beyisebenta eThekwini, esikhumulweni setikebhe. Beyihlala elokishini laseMlazi. Emva kwekushona kwendvodza yakhe, LaNkhosi wahamba waya eThekwini. Wafika khona watfola umsebenti wasendlini yemlumbi. Bekalala khona lapho emsebentini wakhe. Bekasebenta endlini, apheka, awasha timphahla tabo, aphindze futsi abhasobhe bantfwana. Umholo wakhe bewumncane kakhulu ngoba amsikati.
Sizatfu sakhe sekutsi ashiye likhaya lakhe eMphumalanga bekuyinhlupheko. Bekasebentela bantfwana bakhe entela kutsi bangalali bangakadli. Bekangevani nelubandlululo. Bekakholelwa kutsi sonkhe sinengati yinye, Nkhulunkhulu usidale sonkhe ngemfanekiso wakhe. Bekahlala Kamashu uma angekho emsebentini. Wagcina atfole indlu yakhe.
Watjela batukulu bakhe kutsi uyawutsandza umtsetfo kakhulu. Ngaloko - ke kube yena watalwa angumfana ngabe waba liphoyisa. Ngaleto tinsuku tekuphila kwabo, bekute emaphoyisa alabasikati. Watfola umhlalaphasi ngesikhatsi lesifanele, kodvwa ngaleso sikhatsi bese agulela futsi.
Liholo lakhe bekalihola belimlingene yini Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
Ngemusho lophelele chaza kutsi yini umhlalaphasi.
Ungaphawula utsini ngenkholelo yaLaNkhosi Chaza?
Kwabangelwa yini kutsi labasikati kadzeni banganikwa umsebenti webuphoyisa Phendvula ngemusho lophele?
Ngemusho lophelele yini leyabangela kutsi LaNkhosi agulele futsi?
Emalungelo agodliwe 1.1.9 Catsanisa emalungelo ebasebenti kadzeni nemalungelo lakhona namuhla ubuka letheksthi lengenhla.
Kusho kutsini kushona?
Khetsa yinye imphendvulo kuyo yonkhe lemibuto.
Lamadvodza labukene, ngabe amele waphi emacembu?
Buso babo busicocela yiphi indzaba?
Umdlalo webhola letinyawo wendzebe yemhlaba wanga-2010 udzinga emacembu lanjani eNingizimu Afrika uma ubukisisa lesitfombe lesingenhla?
a b c Latsandza kulwa ngaso sonkhe sikhatsi. Lakwati kuphatsa tivakashi kahle. Lakwati kudlala umdlalo lomuhle.
Nguliphi licembu kutheksthi lelasungulwa kucala kulawa lakhonjiswa a b c Nguleli leligcoke lokumnyama nalokumhlophe. Nguleli leligcoke lokuliphuti nalokumnyama. Asungulwa kanye kanye omabili?
Baphatsi balamacembu Afrika labanabo bona. babafundzisani bantfu baseNingizimu a b c Kubeketelelana ngisho sekumatima. Lubumbano. Lubandlululo.
a b c Emabhakabhaka/Letimnyama ngenkhani. Bafana bekuthula nelucolo.
Onkhe lamacembu atinte kusiphi sifundza salapha eNingizimu Afrika?
Lamacembu lakulesibonwa asekelwa nguyiphi inkampani?
Bhala tindlela tibe timbili emacembu emdlalo webhola latakhela ngayo imali?
Bhala linani lemagama lowabhalile kubakaki ekugcineni kwemphendvulo yakho.
Lamasotja emtimba enta kutsi nasigula sikwati kwelapheka, uma ngabe sekafile angeke sikwati kutsi selapheke etifweni lebesingalapheki kuto. Cabangani nje live lelite emasotja ekulivikela etitseni live lelinjani Kuyefana ncamashi nemtimba lote emasotja ekutivikela. Kwadvuma lihholo lonkhe kwenanela inkhulumo yasihlalo, walenhlangano. Sifiso Dlamini wabuye wachubeka wachaza kutsi sifo sengculazi umuntfu angasitfola njani, wachaza watsi, umuntfu angasitfola lesifo uma angaya ecansini nemuntfu lonaso lesifo sengculazi uma angasebentisi lijazi lemkhwenyana 'ikhondomu' phela. Liphindze lihhahhame futsi lihholo ngemsindvo, achubeke Dlamini atsi futsi umuntfu angasitfola lesifo uma kungaba khona kutsintsana kwetilondza nemuntfu lonaso lesifo?
Dlamini wabuye wacwayisa kutsi akumelanga sibacwaye bantfu labanalesifo se-'AIDS' ngobe angeke usitfole lesifo ngekucoca nemuntfu lonaso, kumchawula, kudla sitja sinye naye nome kumbatsa ngubo yinye nemuntfu lonaso lesifo sengculazi. Uchubeke watsi kumele sibasingatse bantfu labanalesifo, sibanike lutsandvo ngobe nabo babantfu singababandlululi. Wabuye wachuba watsi bantfu lesebangenwe ngulesifo kumele batinakekele badle kudla lokunemphilo njengetibhidvo. Kumele baye emtfolamphilo kuze batfole imitsi letabenta babe nemandla baphindze bativocavoce imitimba kuze bahlale baphilile.
Labo labangatati ngesimo sabo ngaleligciwane kumele baye emtfolamphilo bayotihlola ingati mahhala. Kubalulekile kutati simo sakho kusenesikhatsi.
Loko kusita uhlale wati kutsi ungumuntfu lonjani kute ucale kutinakekela. Ungasebentisi tidzakamiva futsi ungayi ecansini ungakativikeli ngobe lesifo sibhebhetseka kakhulu.
Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela: Kuphumelela emphilweni akusiko kwebantfu labakhulu labadla lizambane lapondo kuphela ngisho ngabe ukhule udla imbuya ngelutsi ungakwati kuba yimphumelelo uma utimisele. Lawa ngemavi aNkhosikati Duduzile Mhlanga lowekutalwa eMganduzweni edvute neWhite River. Duduzile usandza kuvula libhizimisi leBed and Breakfast khona eMganduzweni. Lomake uphindze abe ngumcondzisi wakamasipala kantsi wacopha umlandvo ngekuba wekucala kuphumelela kulesikhundla seloku yaba khona lenhlangano.
Utsi linengi laloluhlobo lwemabhizimisi luba setindzaweni letisemadolobheni. Yena ukhetse kutsi lakhe libhizimisi libe sendzaweni lengaphandle kwelidolobha kodvwa edvute nemgwaco lapho ngisho nemuntfu lekuhwalale akule ndzawo atekwati kutfola indzawo yekulala.
Kuba nelibhizimisi lelitsi mine bekuliphupho lakudzala ngoba ngikholwa kutsi umuntfu akukafaneli atsembele emalini layisebenta lapho acashwe khona kuphela' kusho Make Mhlanga. Kudla kweBed and Breakfast kunemphilo kuphekwa ngemafutsa e-Olive Oil.
Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni.
Kudla lizambane lapondo.
Bhala umcondvofana waleligama lelidvwetjelwe bese ulisebentisa emshweni.
Umuntfu lokuhwalale akulendzawo.
Bhala ligama libe linye kulawa ladvwetjelwe.
Bhala umcondvophika waleligama lelibolekwe kuletinye tilimi 'lidolobha' bese ulisebentisa emshweni.
Sebentisa leligama 'kuvula' emishweni livete imicondvo lemibili leyahlukene.
Cedzela lesaga lesikhombisa kutsi Make Mhlanga akahlulwa nguloko lakucalile eMganduzweni.
Bhala umusho lonesifanisongco, usebentise leligama 'liphupho'.
Khokha ligama lemdzabu kulomusho ulisebentise emshweni.
Nika umcondvo lonikwa nguleligama 'emafutsa' kulenkhulumo.
Imoto yaMake Mhlanga beyingaphelelwa ngemafutsa beyihlala isendleleni.
Kusa kwatiwa ngabo bonkhe bafundzi labagijimako ngalelo langa ibhasi yagcwala ngekushesha yasho iwubamba locondze kaMakepisi. Yadlula lapha kuboMahushu naboMganduzweni utibonela nje kwekutsi iyahosha imamba. Itsite nayilinganisa naLugogodze acala emajika lamakhulu, lowo mshayeli wacala kushayela ngalokukhulu kunakekela. Kulowo mnyama latsi bhamu lisondvo lasemuva, yalala ngemhlubulo, bafundzi bona baphuma ngemafasitelo. Emantfombatane amemeta kwaze kwavela nakubomake labasedvute. Vusumuzi wacunga sibindzi wabamba umfana sekatiphosa phasi edvwaleni, aticedzisa.
Sebentisa leligama 'labagijimako' emshweni.
Kuneligama leliphikisana naleli lelitsi 'emantfombatana'. Lisebentise emshweni.
Sebentisa siphawulo, 'lamakhulu' emshweni.
Sebentisa libito 'bafundzi' emshweni libe yinhloko yemusho.
Tsatsa libito 'ibhasi' ulisebentise emshweni libe ngumentiwa.
Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye ngekusebentisa sihlanganiso lesifanele.
Bafundzi baphuma ngemafasitelo. Bafundzi bebabalekela ingoti.
Yakha umusho losendleleni lesalibito nganali ligama lelisetheksthini: 'kushayela'.
Shano kutsi lomusho ukuyiphi indlela yesento. Khetsa kuletimphendvulo letingentasi.
Khetsa imphambosi lesetjentiswe kuleti letingentasi. 'Bafundzi labasindzile batfwalela bantfwana labalimele.'
Tsatsa lelibito ulisebentise emishweni lemibili uvete umcondvo losobala nalofihlakele. 'Indlovu'.
Sebentisa lesentakutsi 'bhamu' emshweni.
Silondza: linceba, kulimala, kuva buhlungu ngalokwengcile. Sandla: sitfo semtimba, umusa, kuntjontja.
Ngabe umbono wakho utsini ngekutsatsa luhlangotsi kulenkhulumo lengenhla?
Ngabe kuliciniso yini kutsi uma usebentisa iCelebrity tonkhe tintfombi takho?
<fn>93201VME2007.txt</fn>
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
Lilanga belishisa kakhulu.
Yincwadzi lehambisa umbiko lophutfumako.
Kuliciniso, wadzumate watjela namakhelwane wakhe.
Indvodza, intfombatana, umfana.
Bahlolwa baniketa tihloko letehlukene kodvwa tibe tiveta kungetsembeki.
Kusokwa (noma ngusiphi sihloko lesihambisana nekusoka).
Soka ngendlela lephephile/ landzela teluleko tetemphilo.
Kuvikela kufa nekwandza kwetifo letitsatselwanako.
Yebo. Kuvinjelwa kufa netifo etikolweni tekusokwa.
Yebo. Kumele hulumende ahloniphe emasiko esintfu, kodvwa asite ehlangotsini lwetemphilo.
Nkht, Mnz. 2 Tehla tibindzi nangiva setibaleka tigebengu. 1 Majobo ungusidlani ngoba akafuni kusebenta. 2 Uphi umntfwanami Fezile, uphephile yini. 2 Umfati umfati waMabuza nguLaSoko. 2 Emehlwana usho ngemehlwana lagcwele tinyembeti. 2 Tinombolo = Singisi motor. 2 Sibindzi [unesibindzi lona angakudla ngematinyo uphila]/[lapha ekhaya kuphekwe sibindzi senkhomo]. 2 Kuhlupheka lokukhulu. 1 Bamshaye kakhulu ngemphama. 1 Athula. 1 Agcoka. 1 Sidlani ubaleke nemali yami. 1 Kuteketisa. 1 Washo ngenhlitiyo watsi "gabi gabi ngaphumelela". 1 Umbono. 1 Sihabiso.
Makhalekhikhini. Imali ikhona lapho endlini. Ncono utsatse emaphoyisa niye lapha esibhedlela ngoba lolomunye sidlani batammikisa khona nakanjani. Sandziso sendzawo. Wavala ngci. Ewu! Babe Sikhatsi lesengca. Umuti: Likhaya, libala emtimbeni. Litsanga: Sitfo semtimba, sitjalo lesilinywako. Tau akanawufika elokishini. Indvodza yakhe yabuta kutsi bakuphi manje. Imphambosi yekwentela. Lamagama lamakhulu enta kutsi lofundzako aheheke acaphele.
<fn>93201VQE2007.txt</fn>
Leli phepha linemakhasi lalishumi nakunye.
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
NguMgcibelo lobandzako. Ngaphandle lisibekele umuntfu angaphika kutsi ngilo belikhipha umkhovu etjeni ngayitolo. Kunemoya lobandzako lohamba nemkhemetelwane, lotsi nawufika emntfwini ubute kutsi ingubo ngaki. Bantfu batishumpetele ngemibhalo emini. Kubantfwana emafinyila aphuma aphumile, kodvwa labasemsebentini, labo batawulanyulelwa ngushayile.
Umfundisi Ndlangamandla uhleli nemkakhe LaMbuyisa bayacoca emva kwekube babuye emngcwabeni weligosa lakhe lebelishonelwe ngemadvodzana alo lamabili laminte edamu lapho bekabhukusha khona. Bacoca nje baphunga lisobho kucosha wona phela emakhata. Kusenjalo kungene umfanyana wakhe wekugcina labemtfume eposini.
Washesha kangaka kubuya namuhla Sipho kwentenjani loku uhlala ubuya ngesikhatsi tinkhukhu setigibela etihlahleni' kubuta LaMbuyisa ngekunganaki nje. 'Ngibuyiswa ngunansi incwadzilucingo lengibuya nayo,' asho atibeka etafuleni embikweyise tonkhe tincwadzi labuya nato eposini. Avele acale ngalencwadzilucingo Ndlangamandla ayivule. Uyivula nje umkakhe sewumbuke akasacwabiti. Inkhomishi yelisobho sewuyiphetse nje akasanatsi ngobe incwadzi lenjena iyetfusa. Ambone aswaca umyeni wakhe, lucale kumshaya luvalo manje naye ngoba angati kutsi uswaca nje sewuve tiphi lapha encwadzini. Asambuke loko ambone atsi lotfu umuntfu lomdzala, solo aphetse yona njalo leyoncwadzi. Utsite nakabange emnyango wayiniketa umkakhe.' Tifundzele make ungeva ngami,' asho aphumela ngaphandle angasanaki nemakhata labutsekise bantfu labanyenti etindlini?
LaMbuyisa wanele kuyifundza wakhihla sematsambo sililo. Umntfwana wamangala kutsi kantsi lencwadzi lefika nayo injani, abe angatikubuta muntfu. LaMbuyisa wavele wabona kutsi ligama laDuduzile ekugcineni wangabe asayifundza yonkhe incwadzi wajuluka lisibekele.
Angcingcitela LaMbuyisa asalungiselela kufika kwalabantfu labashiwo yincwadzi. Ngemehlo engcondvo abembona umkhwenyane wakhe asahleti esofeni, aphindze ambone ashaya sitephu ngelilanga lemshado. Abhakabhake emakukisana emahloni. Kwaba yinhlanhla ngoba vele lisontfo kusasa, batawukhandza kuphekwe lokunconywana. Watsi ngekuyawucambalala Ndlangamandla, watsi shelele kamkhoti wakhe LaMbuyisa, wefika wamluma indlebe ngaletindzaba letimnandzi taThandeka.
Itsite lapho itsi nsi emabaleni, kwehla indvodza nje leseyicatsetela ihamba nemfana nentfombatana. Lomfana nawumbuka, nguNdlangamandla atihlalele. LaMbuyisa labevele efasitelweni ative ashaywa luvalo langati kutsi ngelwani. Basondzele emnyango bafike banconcotse, abangenise yena LaMbuyisa njengoba abevele abalindzele. Phela umyeni wakhe abesagcoka ekamelweni. Utsite nakangena ekamelweni lekuhlala wakhandza bantfu bagcwele indlu.
Agijim' emehlo labantfu. Tindlebe lakubonako.
1.1.3 1.1.4 1.1.5 1.1.6 1.1.7 1.1.8 1.1.9 1.1.10 1.1.11 Ndlangamandla bekenta muphi umsebenti Ngubani lona lofika netincwadzi abuya eposini Kusho kutsini kutsi: 'belikhipha umkhovu etjeni' Luhlobo luni lwencwadzi lolwetfusa umfundisi nankhosikatiYini incwadzilucingo LaMbuyisa yena ucabanga kutsi lencwadzi iphatselene naNgubani libito lendvodzakati yaLaMbuyisa LaMbuyisa bekajabulele kutsi sewutaba nemkhwenyana. noma uphikise lombono. Bobani laba labatsatfu labehla emotini Nika lendzatjana sihloko losibona siyifanele. wakhe ni?
Niketa lesecwayiso sihloko lesifanele.
Ngemugca munye, bhala umlayeto loletfwa ngulesecwayiso.
Kungani kunesidzingo sekwenta lesecwayiso?
Ngikuphi lokubi lokwenteka etikolweni tekusokwa?
Ucabanga kutsi lesecwayiso sihle impela ebafaneni labafuna kusoka Sekela?
Hulumende nemimango kumele babambisane ekuchubeni lelisiko. Vumela noma uphikise lombono, bese uyesekela.
Bhala munye umusho lokulesicwayiso lokhombisa kuphocelela.
Kumkhanyele bha Ginindza kutsi labantfu bete ngani. Kuvakale kuhhumutela. Lolokhulumako kusho kutsi ukhuluma nalomunye ngamakhalekhukhwini kutsi akete neveni ngoba konkhe kume kahle. Avakale atsi 'Zimhlophe' Kulowo mzuzwana asacabanga kutsi wenta njani, abone munye wabo lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela. Phela umnyango walapha ekamelweni lekugezela bewukadze ungavaleki ngci. Bewuvaleke kancane utjekile. Lomuntfu lambona Ginindza bekakadze aphetse livolovolo ahamba kancane ngekunyenya futsi acuphe nje lokutsi khwasha, akulahle phasi ngenhlavu. Lendvodza yelivolovolo Ginindza uyibuka lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela lesivuleke nje satjeka kancane. Kumkhanyele Ginindza kutsi lomuntfu uta kancane nje ucondze kuleminyango lemibili. Uta lapha endlini yekugezela kumbe ucondze lapha endlini lencane yatsi nya nya.
Laba labalapha ekhatsi endlini, wabeva sebakhulumela etulu ngekukhululeka. Bese kuvakala nje kutsi batsini. Kwevakala etinkhulumeni tabo kutsi bete ngenhloso futsi nangemsebenti labantfu lapha ekhaya. Wakhulelwa yinhloko Ginindza kutsi kufute ente njani nasekunje. Weva futsi nemdvumo wemoto lapha ngephandle. Lokusho kona kutsi beseyifikile leveni lebitiwe kutsi ayite ngoba konkhe kuhamba kahle. Sekuyabonakala kutsi labantfu betele kutewuntjontja timphahla lapha ekhaya. Titawulayishwa lapha evenini leme lapha ngephandle. Vele sebacalile bayatitfutsa letimphahla batilayisha evenini ngalokukhulu kukhululeka.
Lendvodza lengene lapha endlini lencane yatsi nya nya, lokusho kona kutsi bekutisita kwafeleba.
Hawu! Lomakhalekhikhini wami lomncane kusho kutsi uvelile lapha losidlani wawutsatsa. Ewu ngaze ngafa lwembita-ke mine nebakitsi.' Kusho Nkhosikati Mabuza emicabangweni yakhe ngesikhatsi afuna lomakhalekhikhini wakhe ngemnyama. Wamfuna makhalekhikhini kepha wangamtfoli. Kutsite lapho asadzelile, wamtfola khona lapho kulokwesigojana lokuhlala ijeke. Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi ngaphumelela.' Tehla tibindzi ngesikhatsi asamtfolile lomakhalekhikhini wakhe. Wachachatela wamchafata asamvula. Wakhanyisa. Watishaya tinombolo telucingo tasho tigijima tiyobikela indvodza yakhe.
Yebo, nikuphi manje' Kubuta indvodza yakhe Mnumzane Mabuza lobekadze asendlini avunula?
Kepha kungenteka labosidlani baye esibhedlela kuyowumikisa lomunye wabo ngobe sewulunywe yinyoka lapha esigangeni.' 'Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala. Uphi umntfwanami Fezile uphephile yini naye' 'Ewu! Babe angati ngobe mine bangifake lapha ngemuva ebhudzini. Ngiyacela babe hamba ubikele emaphoyisa. 'Sengilapha edolobheni eBhabhutini. Ncono utsatse emaphoyisa niye nawo lapha esibhedlela ngobe nakanjani lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela,' kusho Nkhosikati Mabuza akhala abibitseka umfati webantfu. Yahamba njalo imoto yacondza elokishini eMjindini. Nangalesikhatsi ingena emgwacweni longena khona, wayiva Nkhosikati Mabuza. Ngemehlo engcondvo wabona kutsi njenganyalo seyengce lapha erenkini yemathekisi. Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo. 'Caphelani bugebengu lobudlondlobalako'?
Bhala tifinyeto talamagama 'Nkhosikati , Mnumzane'.
Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni: Tehla tibindzi.
Bhala mcondvofana waleligama lelilandzelako lelapha.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako ulungise emaphutsa lulwimi netimphawu tekufundza: uphi untanami Fezile uphephile yini naye.
Nciphisa lelibito: 'emehlo' bese ulisebentisa emushweni.
Sebentisa ligama 'sibindzi' emishweni lemibili ivete imicondvo lehlukile.
Kulomusho longentasi, ligama 'imbita' liletsa mcondvomuni kulenkhulumo?
Bamvala ngalenkhulu imphama.
Kusho Nkhosikati Mabuza akhala, abibitseka umfati.
Lobekadze asendlini avunula.
Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala.
a Bantfwana bagijima nakukhala insimbi yesikole.
c Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi' ngaphumelela.
Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo.
Sinongo sini senkhulumo lesi lesingentasi?
Bamvala ngalenkhulu Imphama.
Sebentisa lesabito sekukhomba 'lapho' emushweni lotakhele wona.
Lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela nakanjani.
Sebentisa leligama lelitsi 'ebhudzini' emushweni lotakhele wona.
Ewu! babe angati ngobe mine bangifake lapha ebhudzini.
Bhala sikhatsi lesifanele sesento kulomusho longentasi.
Yingako wamkhipha wamfaka ngephasi kwemati.
Yebo, nikuphi manje' Kubuta indvodza yakhe?
Luhlobo luni lwemphambosi lolu Khetsa yinye imphendvulo kuleti letingentasi?
Shano kutsi kungani lamanye emagama abhalwe ngetinhlamvu letinkhulu kantsi lamanye abhalwe ngaletincane kulomusho.
<fn>93201VQE2008.txt</fn>
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
Lilanga lase litsambeme nendzawo yakaLogadla selimbonywe yintfutfu. Intfutfu esibhakabhakeni bese igucuke ilifu ngenca yekushona kwelilanga. Noko lona belisengakashoni kepha selibovu ngasenshonalanga, livinjwe yintfutfu kanye netintfuli. Bantfu bebaphuma bangena lapha ekhaya kaFakudze. Bomake bebabonakala bagcoke ematjalo kantsi emadvodza wona bekagcoke emabhantji.
Yini lebeyibangela kutsi intfutfu igucuke lifu esibhakabhakeni?
Ngulonjani umuntfu lobitwa ngesishikashiki sepolitiki?
Kungani lelikhaya lakaFakudze kutsiwe kusemaphayinini?
Bantfu baphuma bangena nje kaFakudze kwentenjani?
Chaza lenkhulumo letsi, 'makoti wakhe lasandza kumtsatsa.'
Yini leyabangela Mganu nemnakabo kutsi bangenele umzabalazo?
Chaza leligama 'lilawu'.
Bantfwana baMganu bebashiyana ngeminyaka lemingaki ngebudzala?
Takhamuti takaLogadla tisakhombisa inhlonipho. Shano kunye lokungafakazela imphendvulo yakho.
Bukisisa lesecwayiso bese uphendvula imibuto lelandzelako: Khetsa yinye imphendvulo kuleto letinikiwe.
Ngekubona kwakho laba labakulesitfombe benta msebenti muni?
a b c Basebenti basemgwacweni. Bantfwana besikolo. Ngemaphoyisa.
Ngusiphi sifo lesingambamba Mandla?
a b c Sifo sashukela. Sifo sengculazi. Sifo semdlavuta wemaphaphu.
Lenkhulumo letsi angiphasi isho kutsini?
a b c Kungevisisi tifundvo. Kuphumelela etifundvweni. Kungaphumeleli etifundvweni.
Inkhulumo yaMandla ikhombisa kutsini?
a b c Limnandzi ligwayi. Liyamkhinyabeta etifundvweni takhe. Likhanga tintfombi.
a b c Kulingana kwemalungelo kuwonkhe wonkhe. Kuhlonipha tecwayiso tabothishela. Kutsatseka ngekubhema kwaMandla.
a b c Mandla ubhema endzaweni lengakabekelwa. Kubhenywa khona. Nomvula umangele kutsi Mandla wentani Mandla usebentisa emalungelo akhe.
a Mandla wenta ingcondvo. kahle lokubhema ngobe kumvula b Uma usesengumntfwana akufanele kutsi ubheme ngobe ulimata emaphaphu akho.
c Ligwayi livula ingcondvo yemntfwana kute aphumelele etifundvweni takhe.
Ngabe Mandla ukhombisa kutsi unekucindzetelwa bangani yini kulokubhema kwakhe Bhala sizatfu sibe sinye?
Bantfu lababhemako bangasitwa njani kutsi bayekele kuba tigcila teligwayi. Bhala umbono ube munye.
Mandla wenta lokuphambene netembatfo latigcokile. Ngabe yini loko?
Babe, ngitsi angitewubika kutsi njengoba Ncibijane sekadvute nje, madvutane emva kwawo ngitawuhamba.' NguMafutsa loyo akhuluma neyise. Abindze nje Ndvukuyempi shangatsi akeva kutsi kukhulunywa naye. Abambe inhloko ngatotimbili abuke tinkhalo. Afifiyelise emehlo. Nemehlo atsi kucweba tinyembeti abambe inhloko ngato totimbili tandla, tindvololwane utihlome emadvolweni. Lamuhla unguNgwane sibili. Uvunulile. Phela utsi ufuna kuwuncamula kahle afake temdzabu. Ngemhlomunye Mafutsa utsi uyawafulatsela emabala akubo.
Mfanawami, ungaboni loku ngibindzile ucabange kutsi ngiyayiva lentfo loyishoko. Noma mhlawumbe ucabanga kutsi kute lengingakusho.' Atsi kuhlalisisa kahle kulesihlalo lahleti kuso umuntfu lomdzala macedze achubeke. 'Kantsi wena Mafutsa ulunywa yini lapha ekhaya Ungate uncamule emave langaka uyelena khashane kangaka wesweleni Yini longeke ube nayo uma ulapha ekhaya Ase ungitjele kahle. Ufuna kuyosebentela emalobolo yini Phela lesibaya sigcwele nje, sigcwele tinkhomo takho. Mine sengitawudlula kulomhlaba. Noma ungatsi ufuna kubateka babe lishumi titawenela letinkhomo. Yini ukhatsate umoya wami kangaka sengitigugele' Lasho limbuke ngco emehlweni Mafutsa. Atsi kukhophotela kancane Mafutsa, wena lowabona intfombi isonywa. Atsatse lutsi phansi aluphule lube ticucu macedze atijikijele phansi?
Atsi lapho afuna kucala kukhuluma, amngene emlonyeni uyise. 'Uyabona ndvodzana, leticucu talolutsi loluphulile tinginiketa sitfombe selikusasa lakho uyaliphula macedze ulilahla phansi. Njengoba wenta nje, impela utibitela kufa. Kute indvodza leyindvodza ngemali lesebhange. Indvodza yindvodza ngemfuyo yayo. Buka nje, boMhlongo lona wesitolo, lite anemali kepha ufuyile, ulandzela emasiko. Wena-ke Ufuna kufundza kuba nemali bese ulahla imfuyo nemasiko esintfu Angiyiva mine lentfo yakho' Aphetse umuntfu lomdzala. 'Babe ngiyeva uyabeka impela. Ubeka kuvakale njengeligagu. Ngiyabona kutsi namake bekangeke adzabule lapha kuwe ngisho nome bekatsandza. Lobugagu bakho babe benta lukhulu kunasi sidvudvula sakaZitha.' Asho macedze bahleke bagegetseke bobabili?
Sebentisa leligama lelingentasi emishweni lemibili livete umcondvo lofihlakele nalosobala.
Takhele wakho umusho ngaletisho letingentasi.
a b Kubhekisa emabombo ekhaya. Kutitsela ngalabandzako.
Nika ligama linye lelingumcondvofana waleli. Emajaha.
Nyomula ligama lelinemcondvo lophikisana naleli lelingentasi.
Bhala ligama libe linye kulawa ladvwetjelwe.
Tsatsa lamagama lalandzelako bese utakhela sichazamagama ngekulandzela sibonelo lesingenhla.
Washo lona wekunene wabe angena emotini akhumule Emabhiliki, ayishaye izule, Phetsile yena wayibuka yate yayawusitsela emalambu ayo.
Nxi! Awu suka lapha! Mine, ngisilima! Kodvwa bengikhuluma kanjani kanje nalomuntfu kantsi imoti yekungisita ngiyayidzinga! Kantsi mine ngilibele kangaka Konje vele bayabasho bafati kutsi balibele?
Lemoti lena nje beyitakungisondzeta kabi kuMathokoza wami! Ewu, kodvwa phela bantfu abasetsenjwa, ebusuku-ke futsi. Yebo, lona ayimfaneli nani leyo ntfo. Mm! Likhiwane lelihle ligcwala tibungu. Futsi nje nekute ayimise lemoti yakhe abefuna kusita acabanga kutsi kumbe ngisenkingeni.
Hhayi! Kodvwa noko yena ungetfusile indlela layimise ngayo lemoti yakhe. Bengitsi ngiyawagcina emabele lamuhla.
Yacabanga kanjalo-ke lentfombi enhlitiyweni yayo ibala ibeka ngalomfokati wemoti kanye nekumisa letinye timoti. Yachubeka nendlela.
Nx! Awu suka lapha! Mine, ngisilima!
a b c Injabulo. Kutfukutsela. Kuteketisa.
Ngabe lenkhulumo lengentasi inemaciniso nobe inkhohliso. Sekela imphendvulo yakho.
Konje vele bayasho kutsi bafati balibele.
Likhiwane lelihle ligcwala tibungu.
Makhakhamela: Kusasa ngilo lilanga tindvuna tami. Bobabe babusile kuleli kwenele. Ngimi nani. Akuse kusasa wonkhe emakhehla asayendlalele inkhosi yawo. Ningasayibuti ibhasi ibhaliwe.
Makhakhamela: (Sewuyinkhosi esikhundleni seyise) Bontsanga yakhe sebatsetse tikhundla taboyise embusweni. Kuyabuswa ngako konkhe lokukhona emphakatsini (kusesekuhle itsi vumbu inyoka).
Julayi: Nakukhona longalamulela inkhosi akasite. Emva kwemalanga lasikhombisa.
Thimothi: Afike neyise labemfihlile. Likhehla liphetse sicoco nendvuku. Lisiphose sicoco emnyango. Inyoka itsi ngibonwe yini. Likhehla liyicoboshele isalibele kucoshana sicoco.
Likhehla: Angifuni mbuso! Ngifuna inhlonipho. Nimeleni Ngenani! Sitani inkhosi! Angitsi niyeva konakele lapha endlini. Liphimbo ona lisekhona?
Hlanganisa lemisho lemibili lelandzelako wakhe munye lombici.
Sebentisa lesabito selucobo lona emshweni lotakhele wona.
Emshweni longentasi, sakhi lesidvwetjelwe sisetjentiswe njengani?
Bobabe babusile kuleli kwenele.
Akuse kusasa wonkhe emakhehla asayendlalele inkhosi yawo.
Sebentisa lesiphawulo lelincane emshweni.
Kuyabuswa ngako konkhe lokukhona.
Phindza ubhale lesengca.
Likhehla liphetse sicoco nendvuku.
Kusasa ngilo lilanga tindvuna tami,' Kusho Makhakhamela.
Kungani leligama bayethe libhalwe ngefonti lehlukile.
Lungisa emaphutsa elulwimi kuleligama lelidvwetjelwe.
Inyoka itsi ngiboniwe yini.
Takhele wakho umusho loveta buniyo ngeligama taboyise.
<fn>93202VME2009.txt</fn>
Ingcikitsi yalendzaba yeyeme kuye njengemlingisi losemcoka. Uyalwa, ahlasele ngobe afuna kuhlanganisa nekuvikela sive seMaswati.
Ndlela ungulomunye wemadvodzana aSomhlolo labebanga bukhosi naMswati.
Nanoma kubonakala kutsi uyabubanga lobukhosi, yena uyaye ecwayise banakabo kutsi bangawatsatseli phasi emabutfo aMswati.
Uyinhloli yaMswati. Nguye lohamba embili ahlwaye, afune luhala ngesimo sempi yetitsa. Ubikela inkhosi ngaloko lokutawukwenteka.
simbona asavele enta nemisimeto leyentiwa kuphela nayibitwe yinkhosi.
Kunemakhosi, emabutfo, tindvuna.
Kusho kutsi ngendlela lokuhleleke ngayo kuyoba lukhuni kutsi asindze.
Ummango ufundza kutsi umuntfu akenetiswe nguloko lanako.
Somcuba uvela angumuntfu lonemona longafuni kubona lomunye analokutsite kantsi futsi ubambelana emagcubu. Mswati ungumuntfu lotsandza kuthula, lofisa kutsi bomnakabo kanye naye babe munye.
Bomnakabo Mswati abafuni noma sebamenywa nguye.
Tiyakholweka ngobe kukhulunywa ngetimphi tembango wemaSwati.
Basakholelwa emasikweni. Kubekwa kwemakhosi, kubusa indzawo ube nemfuyo nemabutfo ekuvikela sive kumbe kulelwe indzawo.
Balindzelwe kutsi basho kutsi umbhali wemdlalo usebentisa emasu ekwetfula balingis bakhe njengekubacamba emabito, indlela labakhuluma ngayo, tento tabo, kugcoka kwabo netintfo labatisebentisako etimphilweni tabo, njll.
MADZANDZA: Umbhali umvete njengemuntfu lonelulaka ngalendlela lakhuluma ngayo nandvukutemphi. Sento sakhe sekuyewuhlebela Tsemba ngengoti lalengela kuyo. Loko kumveta angumuntfu longenasifuba, njll.
KHETSIWE: Ubambelele emasikweni - loko kubonakala ngendlela labetiphatsa ngayo kuTsemba naVusabatfwa-Tinkhulumo takhe, tento takhe - tintfo latisebentisako-ludziwo lanikwe lona ebukhosini, tjwala labuphis ako, njll.
TSEMBALIVE: Unesibindzi -Loko kubonakala ngetento takhe - tekukhulula Vusabatfwa, kutinikela kutenta Vusabatfwa, njll. Abenemiva lebutsakatsaka ebantfwini labasikati - loko kubonakala ngetento takhe netinkhulumo takhe kuKhetsiwe.
VUSABATFWA: Uvetwe asidzakwa - ngetento takhe tekunatsa. Unesihawu - loko sikubona ngesento sakhe sekunika Tsembalive indzawo yekulala nobe angamati. Ubambelele emasikweni - Uchazela sive lokwentiwa emasikweni uma bantfu batfolakala baphule imitsetfo.
Utawots' ubovu ngiyakutjela. Akabhenywa babe!
Lomdlalo wenteka ngesikhatsi emasikweni endzabuko.
Abesho kutsi lomntfwana bamente babobabili, lelicala labo bobabili.
LIiciniso ngobe balingisi bayacoca babe benta lokutsite.
Liphutsa ngobe ukhuluma ngelihlazo lalitsele uyise ngekwemitsa.
Liphutsa ngobe mhla afa wacolisa watsi umntfwanakhe amnike uyise.
Bosonhlalakahle akube ngibo lebemukela lemindeni nebafundisi betinkholo letahlukahlukenengendlela lezotsile ngobe bona batsatsa tifundvo tekukhuluma nebantfu. Abangeniswe ehhovisi lelilungiswe kahle kute bative basekhaya.
Akube khona kumamatseka ebusweni babosonhlalakahle ngaso sonkhe sikhatsi nobe ngabe sekumatima njani badvudvute lemindeni.
Bangakakhulunyiswa kulawo mahhovisi, abanikwe kudla nobe lokunatfwako ngenhlonipho lemangalisako ngobe phela ngalesinye sikhatsi umuntfu lolambile akakhulumiseki kahle.
Bosonhlalakahle ababike lokungiko emndenini ngamunye, nangabe kukhona labashonelwe bangalayitelwa kutsi baye kuphi, akuphume imoto yemayini bahambe.
Etibhedlela bosonhlalakahle abakhulumisane nalabo labasetibhedlela kwentele kutsi bemukele lemindeni bayikhombise bantfu babo labalimele. Nangabe sekukhona labakhala kakhulu ngumsebenti wabo basesibhedlela kutsi babadvudvute labantfu.
Baphatsi abente ubelula umsebenti wemingcwabo ngendlela letawukwenta kutsi naloyo loshonelwe ativa akhululekile.
Kuliciniso. LaTfwala bekamati makhalekhikhini ngobe wakhona kumchafata aphendvule umyeni wakhe.
Yebo iyavela lapho Sifiso akhuluma nenina ngesilwane lesisesikhwameni.
Kungobe bekutawutsiwa ufuye tilwane.
Kusivetela kutsi LaTfwala ukholelwa etinyangeni kakhulu.
Hlolisisa inkinga ngekwakho ngembi kwekugijimela etinyangeni. Konkhe lokubi lokuvelako akusho kutsi bomakhelwane bayakutsakatsa.
Sonkondlo unemibuto langakhoni kuyipendvula longenamgogodla longativisisi kutsi ungubani.
Batawutentela nobe yini labayitsandzako.
Sonkondlo ukhuluma ngemuntfu longatati kutsi ungubani, longenamgogodla futsi longutsatekile. Sonkondlo ubona kutsi lona lakhuluma ngaye angahle angene engotini yetidzakamiva.
Umoya wenkondlo ngulokhombisa kukhatsateka, sonkondlo ukhatsatekile ngalona lakhuluma ngaye ngoba angumuntfu longutsatsekile.
Lomugca uchaza kutsi umuntfu lomdvuna nobe lomsikati uma asebentisa tidzakamiva nalonatsa tjwala ngalokwendlulele usheshe aguge abe likhehla nobe salukati.
Sifundza utsi umuntfu kumele atihlole kutsi ungubani, angabi ngumuntfu lolingisako nobe lovumela bantfu kutsi bamsuse kuloko langiko.
labambhasobhako bayidle sona singatfoli lutfo.
C. Angitentanga kutsi ngibe nje.
Sonkondlo usitjela kutsi ebusweni bemdali sonkhe siyalingana akekho umuntfu losidalwa usitsatsa njengebantfu bakhe.
Ngumoya wekukhatsateka ikakhulu kulesimo latitfola akuso sonkondlo.
Sihloko siyahambisna nalokukhulunywa ngulenkondlo ngobe sonkondlo uyabuta kutsi bamfihlelani. Imphendvulo ivela enkondlweni lapho kuvela khona kutsi bamfihla nje ngobe asidalwa, futsi babe bangafuni kutsi aphumele ngaphandle ngobe banemahloni ngaye bangafuni kutsi abonwe bantfu.
Sonkondlo ucondze kutsi bayitsatsa yonkhe imali yena bangamshiyeli lutfo.
Inhlonipho. Sonkhondlo utsi sewuyahamba esikhundleni sengiyafa.
Sonkondlo utsi bangamkhaleli ngobe funa baphindze babonane lapho aya khona.
Sihloko salenkondlo siyahambisana nalokushiwo yinkondlo ngobe sonkondlo ukhuluma ngesikhatsi sekufa lesesifikile. Sonkondlo uyavalelisa ngobe sikhatsi sakhe sekufa lesesifikile.
A. Incwadzi yaseZulwini.
C. Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi sesifikile.
Sitandza sekucala sinemigca lengu-8 kantsi sesibili sinemigca lengu-7, ngako-ke imigca kuleso naleso sitandza ayilingani.
Sonkondlo utsi bantfu labamphisholo abasito tisebenti taletinye tive.
Sonkondlo utsi sive lesimphisholo akusiso sive lesingaphansi kwesive tsite.
Sonkondlo uyasho kutsi uma kukhulunywa ngesive kukhulunywa ngahulumende, hulumende usive.
ngobe bantfu labakhetse hulumende ngibo lababusako.
Sonkondlo utsi leso sive lesibusako amange sitalelwe kulelive lebantfu labamphisholo. Lesive lesitsetse umhlaba lesibusako amange sitalelwe kulelive, sibekiwe kutsi sibuse sibe tisebenti tebantfi labamphisholo.
B. Hulumende ngitsi sive.
Sibabato sikhombisa kumangala.
Akungabi khona kulimatana kwebantfu labamphisholo bangatenti tilima ngekutsi babe balwa bodvwa live libelisetandleni taletinye tive.
100% Lizinga 7 EMAZINGA EMAMAKILAKLONYELISWAKO 20-25 Emamaki Emalengiso -Sihloko usivisisa ngalokujulile -Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele -Imphendvulo ingemalengiso(90%-100%) -Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle. LOKUCUKETFWE [25] KUCHAZWA KWESIHLOKO, KUJULA KWEMIBONO, KUSEKELA NEKUVISISA UMSEBENTI LOMELE WENTIWE. 8-10 Emamaki Emalengiso EMAMAKI LAKLONYELISW AKO NALOKUPHAW ULWAKO KUHLELEKA KWELULWIMI. -KUSENTJETISWA LESIFANELE. SAKHIWO NELULWIMI [10] -Sakhiwo sihleleke kahle, tindzima tikhomba budlelwano bemicondvo lobuhlanganiswe ngebuciko. -Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu. -Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako. -Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
79% Lizinga 6 17Â½-19Â½ Emamaki Licophelo Lelisetulu -Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele. -Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako. -Imibono levakalako minyentana. -Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle. 7-7Â½ Emamaki Licophelo lelisetulu -Indzaba ihleleke kahle. -Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu. -Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula. -Lulwimi, ithoni. Nesitayela kwemukelekile futsi kuhambisana nenhlosongco yembhalo. -Indzaba yetfuleke kahle.
69% Lizinga 5 15-19 Emamaki Lokuncomekako -Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko. -Imphendvulo inemininingwane lencomekako. -Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa ngekucaphuna encwadzini, kodvwa hhayi ngalokunembako -Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako. 6-6Â½ Emamaki Lokuncomeka ko -Sakhiwo siyacaca nemicondvo yetfulwe ngalokulandzelekako. -Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo. -Kwetfulwa kwemibono kuyalandzeleka. -Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
59% Lizinga 4 12Â½-14Â½ Emamaki Lokwenetisako -Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi. -Ikhona leminye imibono lesekela sihloko. -Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako. -Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane. 5-5Â½ Emamaki Lokwenetisako -Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba. -Indzaba ite kahle sakhiwo lesinemicondvo lelandzelekako lebumbene kahle. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela kusebentiseke kahle. -Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
49% Lizinga 3 10-12 Emamaki Lokulingene -Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi. -Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko. -Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe. -Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako. 4-4Â½ Emamaki Lokulingene -Luhlaka nesakhiwo lunemaphutsa. -Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo. -Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
29 % Lizinga 1 0-7 Emamaki Akunamphumele-lo -Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni. -Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko. -Umbuto awukaphendvuleki ngendlela lefanele. -Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu. 0-2 Emamaki Akunamphu-melelo -Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso. -Kute luhlaka nesakhiwo. -Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo. -Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu. -Ithoni nesitayela akukasebentiseki kahle.
Singeniso ngelicophelo nemibono lobutsite emaphutsa nekungahleleki -Akunabufakazi nesiphetfo lelisetulu. levakalako. besakhiwo. ekuhlela. kwesakhiwo kwenta bekuhlela futsi kungemalengiso. -Singeniso -Singeniso -Umbhalo -Imibono imibono ingevakali. akuvakali.
yatfutfukiswa lelisetulu. tindzima -Kunemaphutsa elulwimi. lesingakalungi kwenta -Liphimbo nesitayela ngemalengiso. -Imibono kubumbene. lambalwa elulwimi. -liphimbo umbhalo lokungakalungi.
Lulwimi, ilandzeleka kalula. -Imibono -Liphimbo nesitayela longenamphumelelo. -Akunatindzima liphimbo -Lulwimi, liphimbo iyevakala nesitayela akuhambisani -Tindzima nekubumbana.
kuvutsiwe kulungile nesitayela -Tindzima tikahle. yembhalo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
LOKUCUKETFWE Kuvisisa sihloko.
Kuvisisa sihloko ngalokujulile, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi. -Timphendvulo letingemalengiso: 90%+. Timphendvulo letisecophelweni lelisetulu: 80 - 89%. -Tinhlobo letehlukile temibono lebanti lehehako tesekelwe ngemalengiso ngekucaphuna enkondlweni. -Kuvisisa luhlobo lwembhalo kanye nenkondlo ngemalengiso.
Kuvisisa sihloko ngelicophelo lelisetulu, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi ngalokwenetisako. -Timphendvulo letinemininingwane lephelele. -Kunikwe tinhlobo letehlukene temibono levakalako, yesekelwe kahle ngekucaphuna enkondlweni. -Kuvisiswa kweluhlobo lwembhalo nenkondlo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
<fn>93202VMS2009.txt</fn>
Umoya lotusako. Indlela labeka ngayo buhle baletintsaba kusukela emgceni wekucala kuze kuyewufika emgceni wesiphohlongo.
B. Ukhuluma ngetintsaba ngoba utsi tindze, tisuk'eNyakatfo tiyewusho eNingizimu kantsi futsi takha umncele wemave ase-Afrika.
Kucocisana \ Kubonisana.
Kulapho kuhlukaniswa khona emave lamabili.
Lolani tikhali bakitsi.
Bahlushwa yimikhuba lengenelwa bantfwana balesikhatsi, besabela kutsi nebabo bantfwana bangahle bangenwe ngulomoya.
Wawutsi babo bantfwana bamane babasite bangangeni kulemikhuba lemibi.
Asiphumelelanga ngoba Jabulani wayingenela lemikhuba waze wabulala nemuntfu.
Wayesaba kutsi kutawuba nalabambonako labamatiko batjele batali bakhe.
Kungoba labantfu basebancane kodvwa benta lokwentiwa ngulabadzala.
Wangena msebentini webugebengu.
Wafakwa esikolweni salabajeziswa ngetigigaba tekungeva ngoba abesemncane.
Bafundzi babeka timvo tabo.
Ungumtali lomesekelako noma tintfo titimbi.
Nakacoshiwe angachubeka ente lokwendlula loku lakwentile kuhudvuleke ligama lebatali phansi. Bangabeka nalokunye lebabona kulungile kodvwa lube ngulokuvakalako. Abavete kube kunye nje kuphela.
Lapha bekuhlolotela likhombo ngoba kugcina kwaba nekufa kwaVeli ngenca yaTentile kantsi naye Tentile ugcine afile.
Tentile utsite akhutwa batali bakhe bamnika nembono wekucedza lenkinga wangete wahlala phansi ayibukisise kahle kunaloko wachubekela embili nebuhatsa \ Rosemary abezama kakhulu kumbonisa kodvwa angete akutsatsa\ Njengoba besekatetfwele ngabe wavele wanamatsela kuVeli kodvwa wangete wenta njalo. Bangasho nalokunye lokuhambisana naloko.
Ngumbiko wekutsi Tentile sewushonile.
Tentile wagibela etukwesitulo ngoba etfula lithini lelubisi lwemntfwana wawa washayeka phansi ngesiphundvu.
Bekulusuku lwekukhumbula Veli losashonile naye.
Kutsite Tentile asafuna kumlahla wala waphetsa.\ Abetsi noma Tentile angafuni kulala naye amgagadlele ngenkhani.\ Kutsite noma Tentile sakhombisa kutsi lomntfwana akasuye wakhe nakatsi uyise sewumetsile ligama, ati kahle kutsi yena akametsi waphikelela wayawutsengana nencola yemntfwana.\ Noma asefika atfola kutsi Mzimela sewumtsetse umntfwana lekukhombisa kutsi ikhona inkinga uyaphikelela uyalandzela ufuna umntfwana. Babhala noma ngukuphi lokubili kuloku. Abavete kunye kuphela.
Bekumele afune indlela yekwala lawa lamanye emajaha asale naVeli.
Wefikelwa ngumcabango wekutsi amyele enyangeni.
Wasuke waphatsa Lomacala ngemutsi kantsi bekungakafaneli ente njalo.
Lomacala wagulela kufa.
Goje kwaba nguye losita Lomacala.
Inkhulumo yaLomacala nakatjelwa kutsi usitwe nguNdlati "Kantsi ungitsandza kangaka" Abe amamatseka ikhomba kutsi bagcina batsatsene?
Bagcina babekwe etaleni.
Sibongile ulahle inkanankana yekukhiya ligede.
Impela inkanankana le longitjela yona.
<fn>93202VQE2009.txt</fn>
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
Phendvula ngetincwadzi LETIMBILI lotifundze lonyaka. Phendvula munye umbuto kuyinye ngayinye incwadzi.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi singaba ngemaminithi langema-60 kuleyo naleyo ncwadzi.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
SIGABA A: Inoveli Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA B: Umdlalo Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA C: Tindzaba Letimfisha Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA D: Tinkondlo Phendvula NOBE NGUYIPHI IMIBUTO IBE MIBILI.
Khetsa umbuto ube MUNYE kulelandzelakouphendvule imibuto letawulandzela.
Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Nasilandzela lenkhulumo letsi, Sicobolonjwane sewulutfolile luhala , ubitwa ngekutsini umuntfu lowenta lomsebenti?
Yini lena letakwenta kutsi inkhosi Mswati angabutfoli butfongo?
Kusho kutsini kutsi ayihlabi ngakumisa?
Lobukhosi lobubangwako babani ngekwelisiko?
Balingisi lababanga bukhosi kulenoveli.
Nika emaphuzu lamabili lafakazela kutsi lendzaba yenteka endzaweni yasemakhaya.
Chaza kubumbana kwesihloko netigameko letenteka kulendzaba. Nika emaphuzu lamatsatfu.
Humusha lenkhulumo letsi, ''Hhayi angeke adzabule.'
Uma sibuka indzaba yonkhe ngabe lukhona yini ludvweshu lwangaphandle emkhatsini waMswati nabomnakabo Sekela ngemaphuzu lamatsatfu?
Ngabe tigameko letenteka ngemaphuzu lamatsatfu. kulendzaba tiyakholweka yini?
Labadlali labakuletheksthi bakholelwa kuyiphi inkholo. yakho ngemaphuzu lamatsatfu.
NDVUKU: (Abhunye yedvwa enwaya inhlo ko) Wo-bo-bo! Angingenela emant' endlini ngate ngangena elubishini Mliba! (Abhekise kuMadzandza) Kodvwa wena sewuyivumelelani lentfo le yenteke Lokuhlakanipha kuphelela emehlweni nje Ungentani nje Madzandza Bengitsi uyati kutsi ngilungisela kutsatsa indvuku yebukhosi nje Nyalo ngikhetfwa ngitsini nje sengikhalelwa tinswane tingcolisa ligama lami?
Kwentani kubhunya wedvwa?
Inkinga yaMadzandza ngabe yini?
Kuletheksthi lengenhla, caphuna inkhulumo yaMadzandza lechaza kutsi babe wakhe unelulaka kakhulu, uyibhale phasi.
Lomdlalo wenteka kusiphi sikhatsi semphilo Chaza wesekele ngekubhekisa etheksthini lengenhla?
Abesho kutsini Madzandza nakatsi: 'Yindzaba yebantfu lababili lena'.
Lombhali walomdlalo uphumelele kusebentisa nenkhulumiswano kutsi kuhambisane ngemphumelelo.
Madzandza abengayivisisi imphilo yesintfu.
Ngusiphi sigameko lesicuketse luvutfondzaba kulomdlalo?
Lesihloko salomdlalo ngabe sibumbene yini nalomdlalo Sekela imphendvulo yakho?
Bhala indzabambhalo lenemagama lasemkhatsini weli-190 nema-240.
Titsatse kwekutsi ungusonhlakahle losebentela emayini. Ungayisita njani imindeni lebitiwe, ibitelwe inhlekelele lefana nalena leyenteka kulesihloko sendzatjana lesitsi 'LIVIKI LELIDZE'.
Yemake! Yemake! Kuneshiywane yeshikhayako eshikhwameni shakho!'' Kusho Sifiso achamuka agijima asahlahle emehlo angaka. Ukhuluma nje umfanyana wami uze uyakhomba nangetandla. ''Kuphi'' Kusho mine ngekunganaki. ''Shikhala lapha eshikhwameni shako make!'' ''Silwane sini'' Mine ngitihlalela nalomfanyana wami loneminyaka lemitsatfu nje, ngentiwa kweswelakala kwemsebenti eWitbank lapho umuti wami watfutsela khona. Ngesizatfu saloko mine solo ngisasebenta khona lapha eTjakastad. Emtini wami lomusha eWitbank ngiya njalo ngaboLesihlanu. Sitfutsa lapha eTjakastad nje Msibi uyise webantfwabami sewutsenge indlu edolobheni eWitbank, ngoba yena sewunesikhatsi asebentela ngakhona. ''Hha! Nemambala Sifiso ushito, nalo ligundvwane likhala bo! Lwangishaya lwangicoba luvalo. Ngimi loya sengihamba ngilibangise kaKhekhekhe loyinyanga. ''Ematsambo atsi tintfo tebantfu leti, bakudlela umona ngobe wena uyaphumelela kuko konkhe lokwentako.'' Sitse sisakhuluma sisendlini, lakhala futsi ligundvwane esikhwameni. Ngatsi ngisagadze kutsi ngitawubona ligundvwane liphuma litsi bhalaca, kwawa makhalekhikhini. Wakhala, ngagobondzela ngamtsatsa, ngamchafata ngambeka endlebeni. ''Leso-ke sipho sakho mntfwanaketfu.'' ''Ngiyabonga Ndlondlo.?
Nasilandzela lenkhulumo letsi, '' kuneshiywane yeshikhayako ...'' lona lokhulumako ungumuntfu lonjani?
Ligundvwane lelikhalako liyini?
Laba labananatelwa kutsiwe Ndlondlo bakabani?
LaTfwala ungumlandzi longumuntfu wesingaki?
Sifiso bekaneminyaka lemingaki?
Kuliciniso nobe kuliphutsa yini kutsi LaTfwala bekamati makhalekhikhini?
Yini lebangela kutsi laTfwala angahlali emtini wakhe eWitbank?
Ngabe inkinga iyavela yini esingenisweni salendzaba?
Yini leyenta kutsi laTfwala esabe kutsi abitwengemtsakatsi?
Kubangelwa yini kutsi sonkondlo anike lenkondlo sihloko lesitsi'Tati Kutsi Ungubani?
Kuya kwaLaTfwala kaKhekhekhe kusitjela Fakazela lombono ngalokusendzabeni. kabanti ngenkholelo yakhe.
Nika sifundvo lesitfolakala kulendzaba.
Ngabe kungumbono yini nobe kuliciniso kutsi babe kakhulu Nkhosikati wakhe Sekela imphendvulo yakho?
Ngabe siphetfo salendzaba imphendvulo yakho. sichamuke naloko lokulindzelekile?
Khekhekhe ubonakala ngemaphuzu lamabili. awati umsebenti wakhe.
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
10 Tati kutsi ungubani. Uma ungayati indlela Utawubutfwa ngito tonkhe tibi leti, Ugucuke umzali ungakacini lukhakhayi, Ugucuke likhehla nesalukati lesincane. Ingani uyobe sewutse cwili etjwaleni, Sewusigcili sayo yonkhe imiva. Tati kutsi ushopheni ngoba Uma ungalati likusasa lakho Utawufanana nesihlahla lesomile emgwacweni, Ugucuke Mazitapele.
20 Uma sewunguzitapele. Uyobe sewehlulwe kutitsiba nekutati, Uyobe wehlulwe kutati kutsi ungubani. Tati kutsi ungubani ngoba Batakufundza bese bakukhetsela buwena. Ukuze ungalahlekelwa kutsi ungubani, Tifunisise uze utati kutsi ungubani, Ngoba uma ungatati kutsi ungubani, Batawukhwela batehlele.
Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala kulemigca lengentasi: Khetsa imphendvulo yinye.
Ugucuke likhehla nesalukati lesincane.
Ucondze kutsini sonkondlo kulomugca longentasi: 'Ugucuke Mazitapele' Khetsa imphendvulo yinye.
A Ugucuke sihlakaniphi.
B Bantfu batitsatsele.
Ngemaphuzu lamabili bhala lokushiwo inkondlo.
Ngemaphuzu lamabili bhala umoya walenkondlo.
Sinongo sini senkhulumo lesi lesitfolakala emgceni weli-10 Khetsa imphendvulo yinye?
Sitfombe sini lesakhiwa ngulomugca 'Ugucuke likhehla nesalukati lesincane' kulona lofundzako?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni?
Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi?
Angitentanga kutsi ngibe sidalwa.
Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu.
Ngoba senihambela etulu niyoyidvonsa ebhange.
Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje. Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje. Empeleni imali yami seyaba ngeyenu. Nentiwa yini nibe nemahloningami ngiyingati yenu Nami ngiwenu, angisiso sitebhisi semphumelelo?
Sitsini sihloko salenkondlo?
Lenkondlo iluhlobo luni Khetsa imphendvulo yinye kuleti letingentasi?
Shano luhlobo lwebunkondlo loludalwa nguletinhlamvu letidvwetjelwe kulemigca lelandzelako: Khetsa imphendvulo yinye.
Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni?
Ngabe lenkondlo ikhuluma ngani Bhala emaphuzu lamabili?
Sinongo sini lesisetjentiswe kusigaba 2 umugca 1. Khetsa imphendvulo yinye.
Kulemigca lengentasi, khetsa umugca lokhuluma ngekukhatsateka ngesimo langiso sonkondlo.
A Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni?
B Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi?
C Angitentanga kutsi ngibe nje.
Usitjelani sonkondlo nakatsi 'Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu'.
Phawula ngemoya lokhona enkondlweni ngemaphuzu lamabili.
Ngabe sihloko salenkondlo siyahambisana yini nalokukhulunywa ngako kulenkodlo Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
Ucondze kusitjelani sonkondlo nakatsi 'Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje'.
Ngisho nelitsemba lami imbala.
Ngoba sami sikhatsi sesifikile.
Lenkondlo iluhlobo luni Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: Endzimeni yesibili umugca wemfica nemugca welishumi.
Sihloko salenkondlo sihambisana kangakanani nalokushiwo yinkondlo Sekela ngemaphuzu lamabili?
Nguyiphi lencwadzi yeNkhosi lakhuluma ngayo sonkondlo.
A Incwadzi yaseZulwini.
B Incwadzi yasesikolweni.
Ngumuphi umugca lonesidvonsamoya (siphumuti) kulenkondlo?
A Munye kuphela lowatiko.
B Sala ngekuthula tsemba.
C Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi, sesifikile.
Phawula ngekubhaleka kwetindzima talenkondlo.
Phawula ngemvumelwanosicalo endzimeni yesibili yonkhe.
Ingabe kuliciniso nobe akusilo liciniso kutsi wonkhe umuntfu uyasati sikhatsi sekuhamba emhlabeni.
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Musani kubanga lelive letfu, Yekelani kukhombana ngetingalo, Phela nine nabekwa lapho, Amange natalelwa kuba khona lapho lenikhonakhona, Lapho lenikhonakhona njengemakhosi, Sanibekela kutsi nibe bafana betfu. Nibe tigijimi tetfu, Niye lapho emadvolo etfu angafinyeleli, Angafinyeleli kufika khona.
15 Ase nibe kahle majaha embutfo, Ningacabani, nicabanele lifa letfu, Akusilo lenu lelive ngeletfu, Ningavumi lapho ningakahlanyeli khona, Musani kutenta tilima tidzimate tilimatane, Asisibo bantfu benu tsine, Asisiso sive senu tsine, Sive bekunene akusini, Hulumende ngitsi sive, Tsine sive singuHulumende.
Sitsini sihloko salenkondlo?
Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Ngabe indzima yesibili yeyame kangakanani ekujuleni kwalenkondlo Sekela ngemaphuzu lamabili?
Chaza kutsi lomugca longentasi sonkondlo uwusebentise kahle yini?
Phawula ngalokushiwo yinkondlo ngemigca lemibili.
Khetsa umugca longaba nalenchazelo yesihloko senkondlo letsi: KAHLENI BO!
A B C Sive bekunene akusini. Hulumende ngitsi sive. Ase nibe kahle majaha embutfo.
A B C Imvumelwanosicalo. Imphindzamcondvo. Sifutamsindvo.
Usitjelani lomugca longentasi ikakhulukati uma sibuka tepolitiki kulesikhatsi lesiphila kuso.
<fn>93203VFM2007Rubrics.txt</fn>
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. --Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. - Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela - Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa futsi iyakholweka. -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Imibono: iyajabulisa, inekuticambela lokwenetisako.-kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela. -Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.-Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphumeesihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala -akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. -Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. -kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBRIKI ESISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO 10 EMAMAKI SIGABA D: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO: EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 10 EMAMAKI LULWIM -Ukhicite luhlaka lolungemalengiso -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi kulula kuyifundza - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebentse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokuhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso -Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho kutehlisa. -Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu,, imininingwane yonkhe yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelincomekako -Lwati lolusecophelweni lelincomekako lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi akanhlanhlatsi uyacikelela kutsi kungabikho kwehla kwelizinga - Esikhatsini lesinyenti imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane leminyenti yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lesecophelweni lelincomekako.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthiletfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe ukhomba kutsemeleta - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka akuhambisani nelizinga lelulwimi lwasekhaya. Itheksthi ayetfulwanga ngalokwemukelekako.
<fn>93203VFQ2007.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba . Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akube khona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawu-fundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema-200 - 250.
Benibukele umcimbi wekukhetfwa kwalobuhle wemhlaba kumabonakudze. Bhala indzaba ulandzise ngalenakubona kulomcimbi njengobe kuvetiwe kulesitfombe lesilandzelako. Indzaba yakho yinike sihloko lesitsi 'Kwabanjwa butatata.'
Nangingaba ngusodolobha wangakitsi. Sikhona yini sidzingo sekuntjintjwa kwemagama etindzawo kulelive Bhala indzaba leveta wakho umbono?
Ematfuba latawuletfwa ngumdlalo wendzebe yemhlaba nga-2010 kubantfu bakuleli.
Kulamalanga sekwandze budlova kubafundzi etikolweni. Ase usho kutsi ngekubona kwakho kubangelwa yini loku nekutsi yini lengentiwa kulungisa lesimo.
U-ode timphahla ngeliposi enkampanini letsite. Sekuphele tinyanga letimbili solo tingafiki. Bhala incwadzi ubatise ngalenkinga yakho.
Umngani wakho bekakumeme edzilini lakhe lekugubha lusuku lwakhe lwekutalwa lelitawucala ngensimbi yesiphohlongo kusihlwa. Ngenca yesigameko lesake senteka emndenini wakini batali bakho bakwalele ngobe bangafuni uhambe ebusuku. Mbhalele incwadzi ucolise.
Efemini lapho uphetse khona sekwentiwe tingucuko macondzana nesikhatsi sekungena, kuphuma nesekudla. Bhala incwadzimbiko watise tisebenti ngaletingucuko.
Esikolweni senu lizinga lekutiphatsa kwebafundzi selehle kakhulu. Nisigungu lesimele bafundzi nibone kuncono kutsi nibite umhlangano webafundzi lapho nitewudzingidza loludzaba. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-100.
Babe wakho loyinyanga sewuvule indzawo edolobheni lapho elaphela aphindze atsengise nemitsi yesintfu khona. Bhala idayari yeliviki lekhombisa kuchubeka kwalelibhizinisi.
Dvweba likhadi lesimemo umeme umngani wakho edzilini lekuvula indlu yakini.
Inhlangano yenu ihlele lidzili lemculo ngenhloso yekucongelela imali yekusita labo labaphetfwe yingculazi. Bhala sikhangisi saleli dzili.
<fn>93203VME2007.txt</fn>
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. --Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. -Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela -Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa futsi iyakholweka. -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Imibono: iyajabulisa, inekuticambelalokwenetisako.-kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.-Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphumeesihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala-akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka -Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. -Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. -Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBRIKI ESISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO 10 EMAMAKI SIGABA D: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO: EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 10 EMAMAKI LULWIM -Ukhicite luhlaka lolungemalengiso -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi kulula kuyifundza - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebentse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokuhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso -Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho kutehlisa. -Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu,, imininingwane yonkhe yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelincomekako -Lwati lolusecophelweni lelincomekako lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi akanhlanhlatsi uyacikelela kutsi kungabikho kwehla kwelizinga - Esikhatsini lesinyenti imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane leminyenti yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lesecophelweni lelincomekako.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthiletfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe ukhomba kutsemeleta - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka akuhambisani nelizinga lelulwimi lwasekhaya. Itheksthi ayetfulwanga ngalokwemukelekako.
<fn>93211VMF2005.txt</fn>
Bekadzakiwe. Phela bekadle emabele (tjwala).
Phela bekukhona indlu yinye lebekulala batali bakhe.
Liphutsa ngoba loko kungakubangela tikweleti letimatima.
Liphutsa Hulumende unika tisebenti takhe imali yekukhokhela tikweleti ngentsela lencane.
Bafaka intsengo lenkhulu emalini lebolekiwe.
Likhadi lakho lihlala kubo tinyanga tonkhe.
Singatsengi timphahla ngoba sitifuna nobe sitihawukela, kodvwa tsenga ngoba kunesidzingo.
Fundza kuboleka imali kuHulumeni ngoba intsela yakhe incane / Hlela kahle kusetjentiswa kwetimali takho.
Besifuna sibindzi lesikhulu sendzawo.
Bekufanele basebentise imikhwa ekubulaleni LaZwane.
Umuntfu losibheva ngumuntfu lonenkhani kantsi loshayanako.
Khisimusi wafika nesipho lesikhulu.
Loko kwenteka kuwe.
Umbeki wenkhosi akabusi nayo.
Inhlitiyo ngumtsakatsi / Umjingi.
Umfundisi akamtali umfundisi.
Yona Inkhosi. / inkhosi yona.
Bona bafati. / bafati bona.
Yena umuntfu. / umuntfu yena.
Lona lolusuku. / lolusuku lona.
Yena / wona khisimusi. / khisimusi yena / wona.
Labahlolwako kufanele bavete kutsi: Bafana -kungaba ngebantfu labangemajaha. Bafana - Latsi lidvuma inyanga Ngubane wabetsela bafana kute umbani ungashayi umuti wakhe.
Kucalata - Bavete umcondvo wekubuka macala onkhe Kucalata - Bavete kutsandzana.
Insimu - umcondvo wenganekwane. Insimu - umhlaba lapho kulinywa khona.
LoManti. Ngeke LoManti atikhobose ngami.
<fn>93211VQF2005.txt</fn>
Bhala ngesandla lesifundzekako.
Bhala tinombolo temibuto njengobe tinjalo ephepheni.
Bamba lesikhukhukati sami lesimnyama usibulale ngifuna sengicabule, ukhuluma uyayendza feleba ngobe naku udlile.
Watsi atsi sitse wabe ayisukela ngelitubane. Wanela kubona kutsi iyamehlula wangena edladleni wacupha ummbila watibita ngawo. Tasondzela kancane kancane tate tangena ekhatsi endlini.
Wavala umnyango kwaba ngiko loko enkhukhwini abesatse nte ngekujuluka. Phela uticoshela inkhukhu nje kwekutsi akazange abe naye umntfwana, naloMbhidvose labitwa ngaye, ngumntfwana welibovu. Naye-ke akazange ahlale nabo ngenca yesikolo. Abetsi njalo nakuvaliwe abavakashele afikeemengetinyawo ngobe phela kungenandzawo yekulala.
Ngabe sakabani sibongo saSagila njengobe abitwa ngaMntungwa?
Kukhona labatsi NaboMbhidvose abeyinyumba Ngabe wena utsini ngalenkhulumo Sekela ngemaciniso lasendzabeni?
Yini Mbhidvose angahlali nebatali bakhe nakuvalwe tikolo?
MUSA: Lungi ngibone lihembe lelihle kakhulu kulesa sitolo lesingentasi kwemgwaco, likhadi lami liyangivumela kutsi ngiyotsenga.
LUNGI: Ngabe usho lela lelibita R450 Nawusho lelo lihle sibili kodvwa intsengo yalo isetulu kakhulu. Ngaphandle kwekubita kwalo, unawo emahembe ngalokwanele. Ngabe nje ufuna kutibangela tikweleti?
MUSA: Ucinisile Lungi. Tikweleti lenginato tingenhla kweliholo lami noma ngingabeka imali yemiholo lemitsatfu kodvwa angeke ngiticedze. Ngako-ke kutsatsa kwami lelihembe angeke kwente umehluko.
LUNGI: Ngabe tona tikweleti takho tikumele kanjani?
Angisenako kuphumula nani. Sengisaba ngisho kuhlala ekhaya.
LUNGI: Sekuncono lenkinga yakho seyitawucatululeka. Hulumende sewutasichasa ngemali kute siphume enkingeni yetikweleti. Tsine-ke sitawukhokhela sikweleti sinye nje kuphela ngentsela lephansi kakhulu.
iliciniso iliphutsaShano kutsi imibono lengentasi noma. yakho.
1.10.3 Tsenga kakhulu timphahla nawusebentisa likhadi nawutsenga etitolo. Musa uyindvodza lengatitsandzi tintfo. Hulumende uyatibukela tisebenti takhe natisetinkingeni angatichasi.
Secwayiso sini lesisitfola kulengcoco lekhona emkhatsini waLungi naMusa Bhala emaphuzu abe matsatfu?
Seticondzene tintfo madvodza. Sevele uhambile lengetsemba kutsi sewuhambe siphelane lapha ekhaya ngobe nakabuya niyacedza ngaye.
Hawu! Ukhuluma njani manje sengatsi wena uyatikhipha kulomsebenti kukhuluma lomunye kubangani bakhe labevele atiwa kutsi usibheva. Phela lamadvodza abetsenjiswe sizumbulu semali ngekutfola sibindzi semfati lesasifunwa sikhulu lesitsite ngekubona sebafuna kumketula esikhundleni sakhe.
Asihlelembiseni kungaze kuse ngoba loko kungenta kutsi kube khona lokusolako ngatsi.
Lidvuna lelo wakitsi, nami bengisafuna kugcizelela loko. Njengoba lebhasi ifika ngensimbi yesikhombisa, kufanele tsine siphelele nakungabence lihora lesitfupha." Kukhulunywa konkhe loko nje Maliwalive sewubindzeungatsi akasaphefumuli. Utsite kusuka watsi, "Ningakhohlwa kulola imikhwa yenu ngoba akufuneki simvise buhlungu umtfwanebantfu." Phela usho nje ngoba yonkhe intfo lekhishwako ikhishwa eva kuze tintfo titohamba kahle.
Sebalungise konkhe behlukana masinyane. Ngulowo wabuyelaendzaweniyakhe kuyawulindzela lelo hora lelimatima kulaZwane nakuMaliwalive. Watsi nakasele yedvwa Maliwalive watsi lapho abuka lendlu wayibona sengatsi yinkhulu ngalokwecile namhla. Yebo sikhatsi sasesisondzele, nekubuyela emuva kungasekho. Nakacabanga lobuhlungu lobutawuviwa nguJabulani nakabuya akhandza unina angasekho. Umfanekiso wenina ungeke uze usuke emehlweni akhe ngoba kuye kutaba sengatsi bekayomvalelisa esibhedlela lagulela khona.
Msebenti muni lobekufanele wentiwe ngulamadvodza kulesicashunwa?
Ngabe Jabulani uhlobene kanjani naMaliwalive?
Yini Maliwalive atsi imikhwa letawusetjentiswa kufanele ilolwe?
Hlobo luni lwesikhali lebekufanele balusebentise ekwenteni lomsebenti?
Ase ucaphune umshwana / libintana lemavi endzabeni lelisibonisa kutsi Maliwalive abengatifaki kulomsebenti abewuhlela nalamadvodza?
Umuntfu losibheva ngabe ngumuntfu lonjani?
Fundzisisa lendzatjana bese uyayifinyeta ngemagama akho langengci ku-20 uvete emaphuzu labalulekile kuphela. Ungayibeka ngewakho emagama.
Kuyabonakala kutsi lesinyokotfo sitfukutsele sigane lunwabu asifuni nekuva lutfo. Nokungaba khona lositsikametako kuloku lesikwentako angalutfota lolumanti ngiyakutjela.
Kwevakala kubhadla kwesibhamu, abona nawo emaphoyisa kutsi kulukhuni. Nawo asichumisa. Ngemzuzwana nje besekulelebantfu labasitfuphaphansi. Kute lowatjela lomunye kutsi sekonakele kwesuka ntsendzeni kwahlala ntsendzeni.
Labasindza lapho bakhipha litubane lendlala ngiyakutjela wena. Wabonani wena labo bebanemikhaba yaba lula. Leso sikhatsi kantsi bekungatsi iyabasindza ngaphambilini. Kwahlwa libalele kulamanye emakhaya ngekutsi bashiywa tinini tabo ngalendlela. Basola nabagcugcuteli balemashi kepha bese kungekho masita, bese lidvume lendlula.
Inkhosi seyifikile ifuna indzawo kuwe. Utsini pho wena Uyayivulela yini kutsi ingene lamuhla kuwe ihlobise inhlitiyo yakho ngekutsandza kwayo... Mvulele?
Mvulele ahlale kuwe, konkhe kutichayisa kwakho kushabalalise kuhlale umuntfu lomsha kuwe. Umuntfu lotawuhlala nawe ubonakale sewutiva unako konkhe ngobe unaye Loko kungenteka kuwe lamuhla nje, uma uvuma. Khisimusi ukufikela nesipho lesikhulu, sipho sekutalwa kweMsindzisi.
Lwadzimate lwaphela lolundendende lwenkonzo. Ukhulumela futsi nalomfundisi noma kuhlale kutsiwa bafati nje labakhulumela futsi. Ichutjwe leminye imininingwane yelisontfo. Nakubukwa ngaphandle, awu selicalile kuna.
Nx, umuntfu sewutawuphuma ayewubona kutsi tibulalana njani lamuhla.
Kwate kwaphunywa-ke. Bonkhe baphuma ngematubane bajake kuyewukhosela emphemeni.
Bhala lemisho ngesikhatsi lesengcile ugucule.
Khisimusi ufike nesipho lesikhulu.
Iyachutjwa leminye imininingwane.
Loko kwenteka kuwe.
Umuntfu lotawuhlala nawe ubonakele.
Sebentisa sabito selucobo lesifanele emishweni longentasi kugcizelela nome kucatsanisa emabito ladvwetjelwe phansi bese ubhala phansi lowo nalowo musho uwonkhe.
Seyifikile inkhosi ifuna indzawo.
Kutsiwa bafati labakhuluma kakhulu.
Kushabalalise kuhlale umuntfu lomusha.
Kwadzimate lwaphela lolusuku lolubuhlungu kangaka.
Khisimusi ukufikela nesipho lesikhulu.
Nhloboni yetimphambosi yesento leticuketfwe ngulamagama ladvwetjelwe emishweni.
3.4.3 Lamuhla hlobisa inhlitiyo yakho. Sewutawuphuma ayewubona kutsi tibulalana njani. Loko kungenteka kuwe lomuhla.
Ngihamba nje nami, ngiyativa kutsi ngivunule ngiphelele. Nobe sengichamuka emcimbini lesiya kuwo naLomanti ngeke atikhobose ngami. Akayikutisola kutsi wakhetsa mine wamyekela phansi Gebhu indvodzana yenkhosi. Pho ngita nalelinye lijobo lami lelibovu lelisha. Ngiphetse imizaca yami lemibili nje kuphela, lokungicakako nguloluphondvo lolusenhloko lengingati kutsi ngelwani.
Ngihambe ngihambe ngibuye ngicalate ngemuva ngobe abetsite Magadze nalabanye bafana batangilandzela. Ngihamba nelibutfo mbamba. Tiyayati tonkhe indvuku, kulapho tona atilususi luchweba kungakafaneli. Kukhona nekubakhombisa nje kutsi mine anginalo luvalo entsanyeni njengesicoco, angikwati kuhamba ngikholwa tonkhe tinsimu ngelihlatsi iNzulu. Ngitsi nangilunikina loluphondvo lwamingiluve lungihlebela nalo lutsi: "Ngena Nkinga, mfanomdala, ungesabi."
Ngiyativa kutsi ngivunule ngiphelele.
Pho ngita nalelinye lijobo lami.
Angikwati kuhamba ngikholwa tonkhe tinsimu.
Ngita nalelinye lijobo lami lelibovu lelisha.
Shano kutsi tento letidvwetjelwe phansi emishweni lelandzelako ikutiphi tindlela tesento?
Sebentisa nankha emagama lalandzelako emishweni kuveta imicondvo lemibili leyahlukene.
Bhala phansi tonkhe tento emishweni lelandzelako lenetivumelwano samentiwa bese usidvwebela phansi leso naleso sivumelwano.
Ngitsi nangilunikinaluphondvo lwami ngiluve lungihlebela nalo lutsi: "Ngena Nkinga, mfanomdala, ungesabi".
Fundzisisa kahle lomusho bese unika timphendvulo temsebenti longentasi: Nobe sengichamuka emcimbini lesiya kuwo ngeke LoManti atikhobose ngami.
Bhala silandziso lesinensitasento lephikako lekhona kulomusho.
<fn>93212VMF2006.txt</fn>
Libhudlo sikolo / indzawo lapho kutfolakala khona lwati / imfundvo.
Lenkondlo ikhulumangendzawo lapho kutfolakala khona lwati. Igcugcutela bantfu bemmango kutsi bahambe baphangelane kutfola imfundvo.
Lona libelesele ngemsindvo walo.
Butsani tikhwama tenu.
Nihambe tindzawo netindzawo.
Sitfombe sibalulekile ngobe ukhona kutjengisa batukulu bakho / bantfu belusendvo siyisikhumbuto semphilo lowake wayiphila. Bafundzi bangabhala imibono yabo yemukelekile.
Lesitfombe sitjengisa umndeni usaphelele, bonkhe basesebasha, bonkhe basahleka, tihlahla netjani seloku kwacweba.
Funa ngimetse ligama lebantfu labadzala / lakadzeni.
Wena Tentile ngitakushaya / ngitakufundzisa bantfu.
Ngubani lona lodlala ngaye ngalendlela.
Sifundvo sekutsi angaboba netingani letinyenti ngobe bagcina balwile kwalahleka umphefumulo longenacala.
Yingoba Veli ufe ngenca yaTentile.
Baya esililweni kabo Veli eMbabane.
Abazange bemukeleke kahle babengafuni nekubakhulumisa.
UMBUTO 3 INOVELI Hhawu mine ngemntfwanami: T.F.
Yingoba uhlala eJozi Jabulani akazange sekavakashe naye ekhaya kubo eMnambithi.
Yingoti yekuboshwa nome yekutibulala ngobe bekadliwa ngunembeza.
Batilungiselela kutsi baye eJozi kuyotibonela Jabulani matfupha.
Seluleko sa-Alice besisihle ngobe senta Jabulani wakhona kukhuluma akhiphe liciniso lelamenta wabese uyakhululeka nasemoyeni.
Banika boJabulani tjwala banatsa baze badzakwa.
Bekabhema, eba timali tebantfu eposini, angafuni kuya esikoleni, anatsa netjwala.
Lilungelo lekutsi bantfwana akukafaneli banikwe tintfo letitidzakamiva.
Yingobe nguye lobekamfundzisa kubhema, kunatsa tjwala nekutsi angalaleli ekhaya nabamkhuta.
Sento saDlamini sitjengisa kunakekela ngaloku lokwenteka kubantfwana bakhe nekutsi bantfu akukafaneli bente lokubi kubantfwana.
Bekungasilo liciniso ngobe nemyeni wakhe uyasho kutsi kadze amtjela kutsi akayekele kunika bantfwana tjwala.
UMdali wayetfume indlovu kutsi yatise tilwane kutsi utakhele lishoba lekuphunga timphungane, tilwane bekumele tiletse ligama lelishoba.
Inyatsi - lisondvo.
Kwenta intfo lengakubophisa.
Kutsatseka melula etintfweni.
Kwenta intfo ungafuni kukhombisa kutsi leyontfo uyayenta.
Lisiko lekukhulisa emantfombatanaalungele kuba ngemakhosikati latintile emitini yawo.
Lisiko lekwakha nelekucinisa buhlobo emkhatsini yemindeni lemibili, ihlanganiswa ngumkhwenyane namalukatana.
Lukhiwa ngebafana labangakateki.
Lesihloko siyifanele ngobe sibona Madasidi anesitsembu, bafati bakhe bamfaka lijazi lensimbi atobatsandza kakhulu. Ekugcineni liyamgulisa lijazi lensimbi.
Uyati kutsi iguliswa ngulomutsi layidlisa wona wekutsi abe yedvwa. Bodokotela besilumbi akukho labangayisita ngako. Ukhalela unina ngobe nguye lowaya naye enyangeni.
Ucondze kutsi kwakunguye kanye nalamanye emajaha labangena emtini waMasukubabulala LaMdlalose.
Ungabometsemba umuntfu. LaMdlalose bekametsemba umyeni wakhe asebenta kamatima kutsi baphile imphilo lenhle nalencono.
Ngekubona kwami Galina Fakudzewaboshwa ngenca yekutsi nguye lowatsenga tigebengu kutsi tibulale LaMdlalose. Masuku bekangenacala ngobe noma befika batobahlasela akazange atsi abambulale umkakhe (Imibono yebafundzi yemukelekile).
<fn>93212VQF2005.txt</fn>
Phendvula nome ngutiphi tincwadzi LETIMBILI.
Sebuhambile basitsela Kutakuba nemitfunti yekuphumula Kugobhot' emanti sinatse, Siphindze sijabule futsi.
Tisu titawucwebetela, Tesutse yon'imvelo, Lefike nekwetfwasa kwelihlobo, Yondla lokuphila kuyo.
Busika bukufa kimi, Butinyatselo letisitfupha phasi, Lihlobo liyimphilo kimi Licedza bumphofu nendlala!
Niketa tizatfu letine letenta sonkondlo alitsandze lihlobo.
Shono kutsi luhlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala endzimeni yesitsatfu?
Niketa indzikimba yalenkondlo. Sekela imphendvulo yakho.
Ngekuvisisa kwakho umhayi walenkondlo usesimeni lesinjani?
Chaza lamagama labhalwe ngalokuhlukile enkondlweni.
Ngelulwimi lolwejwayilekile sitibita ngekutsini tigcoko tensimbi?
LaNdlela Ndvuna LaNdlela Similo sebantfwana lesi lesihluphako. Uyabona nje lomntfwana waNkhambule akusiye lomubi kangako. Nawukhuluma naye, unenhlonipho, kodvwa yelele nasebabodvwa nabontsanga yakhe. Tsine siva ngetindzaba kutsi besebambanga lapha, besekunjaninjani, bese siyamangala. Ubukeka aphansi lomntfwana, ungate umphikele. Kodvwa nami sengike ngeva. Akwetfusi kepha ngobe letintfo talabasha laba setivamile. Singeke sabuka lowaNkhambule umntfwana sitsi uyahlola. Akusetfusi lokwemikhuba yabo, kusivisa buhlungu nje kuphela ngobe sekuvamile. Angimsoli Nkhambule kufuna kumendzisa umntfwana. Utama kuncandza umonakalo. Utawuncandza kuphi! Tentile akafuni. Unina utsi kusukela uyise avete lendzaba, Tentile akakhululeki. Njengobe atse nya kulamalangana uvakashele kagogo wakhe ngekutsi afane ancibilike.
Kungani Nkhambule afuna kwendzisa indvodzakati yakhe?
Ngewakho umbono lisiko lokwendzisa lihle Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Bekacinisile LaNdlela nakatsi Tentile uvakashele kagogo wakhe Usho ngani?
LaNdlela utsi Tentile akamubi kangako. Ngabe uvumelana naye Niketa tizatfu tibe tintsatfu?
Ngekuvisisa kwakho lesiceshana LaNdlela utfola imali ngekwentani?
Nkhambule bekafuna kwendzisa indvodzakati yakhe endvodzeni lenjani?
LaGule (). Yehheni! Yanginonela indzaba. Uletse umtfwalo! Uwuletse lakami. Kubani?
LaNdlela (). Kulendvodzana yakakho.
LaGule Indvodzana yakami lengubani?
LaNdlela (). Batsi ngubani Yebo-ke lo Veli?
LaGule (). Sakungihlolela mfati! (). Veli! Loluswane lwami Kahleni! Akatani namitfwalo yebantfu Veli?
LaNdlela Uyati sibili-ke lokuyati. Fane nawe uyatekhutisa. Kwakhe loku lokutfwelwe ngulomntfwana waNkhambule, sitowubika kona.
LaGule Yehheni! Veli, lomntfwana nguye laku ntfombatana?
LaGule Wu! Wate wacina nawe mfati! Bakuletse ngekukwati lapha. Mine ngibuta kutsi Veli umatelaphi?
LaNdlela (). Khuluma Tentile ungesabi. Sheshisa ntfombatana akudlalwa lapha!
Tentile (). Ngiyamati Veli. Ngimatela khona lapha ekhaya. Nawe futsi ngiyakwati, uyangati nawe. Acale alungise livi.
Ngekubona kwakho LaGule ungumake lonjani Sekela imphendvulo yakho?
Kungani LaGule atsi LaNdlela bamletse ngekwati?
Bewakhe kuphi nendzawo umuti wakabo Veli?
Niketa sizatfu lesamenta asho kanjena?
Fundza leticephu letingentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Wangena umfana, walandzela uyise. Wayidvonsa imvubu yakhe. Kwadzimate kwevela nakunina, wevakala asatsi: "Hhawu sale umkhawula phela yise waMbongeni sewumshayile Nkhosi sekwenele, akasayikuphindza." Ngisho naMbongeni lekwakunguyena muntfu kumjabulisa kushaywa kwaJabulani, naye wativa asefikelwa yinhlitiyo lebuhlungu ngobe yena bekati kahle kamhlophe kutsi Jabulani abengazange asaze abheme.
Jabulani wacondza ngasesibayeni wayakutikhalela khona. Kwaba buhlungu kakhulu kudzadzewabo yena labesavele achiphita tinyembeti. Kwatsi nenina angakateleli uLomusa watsatsa sinkhwa wacondza esibayeni.
Ngubani lomfana lowangena alandzela uyise lapha?
Kulomtsetfo waseNingizimu Afrika wemalungelo webantfwana ngabe loku kwemukelekile yini Chaza?
Bekubobani bantfwana baDlamini Niketa emagama abo ngekwelamana kwabo?
Labanye batsi nguDlamini lucobo lwakhe lowafaka Jabulani kuloludzaka. Wena utsini Chaza ngalokufundze kulendzaba?
Lomusa utjengisa kuvelana namnakabo nakambona akulesimo. Wentani kutjengisa luvelo?
Ngabe Jabulani wagcina agobile yini etentweni takhe letimbi Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Watsi kube abone Mandla wadvonsa sigcoko wavimba emehlo washaya inkwela wenta shangatsi akakamboni Mandla abesambonile Jabulani, kodvwa angatikutsi yena Jabulani uyambona yini noma cha. Sento saJabulani sekwehlisela likepisi emehlweni samenta wangabata Mandla, wacabanga kutsi mhlawumbe akafuni kumkhulumisa. Kwafika nengcondvo yekutsi kodvwa vele bantfu baseJozi bayashalatelelana.
Ya Jabulani! asho ngekungabata angati nome Jabulani utamtsakasela yini.
Wakhululeka-ke manje naMandla, asabona kutsi cha Jabulani kusenguye yenaloyalamatiko. Lwaphela sweluvalo abekadze asolo analo.
Jabulani naMandla bagcinana kuphi?
Sizatfu sini lesenta Mandla angabate kutsakasela Jabulani?
Ngabe Jabulani wayesebenta msebenti muni lapha eJozi?
Ngekubona kwakho sizatfu sini lesenta bente lomsebenti?
Niketa emagama ebangani lafika Jabulani asebentisana nabo lapha eJozi?
Niketa tifundvo letimbili.
Ngikuphica ngamakoti lotsi nasatawungena emabaleni alilitele.
Ngikuphica ngentfombi yami letibophe ngelibhande lelitsite fici, elukhalweni.
Ngikuphica ngemadvodza ami lamanyenti laftwele lugodvo lunye.
Ngikuphica ngensimu yami lehlanyelwa ngetandla ivunwe ngemehlo.
Kuba semkhatsini wemhlane nembeleko.
Sitja lesihle asidleli.
Libaluleke ngani lisiko lokukhiwa kwemhlanga?
Umhlanga ukhiwa ngasiphi sikhatsi semnyaka?
Nguliphi lisiko lemajaha lolatiko?
Ngabe lisiko lekulobola lisenawo yini umsebenti emmangweni lesiphila kuwo Niketa sizatfu semphendvulo yakho. Nasewukhiwe umhlanga usetjentiselwani?
Ngubani lona bekadvunga emanti ebusuku?
Nguliphi licebo lelentiwa tilwane kubamba lesigangi?
Niketa sifundvo lositfole ngekufundza lenganekwane.
Kusetindlini letihlala labafundzisa enyuvesi yalapha kitsi kaNgwane eKwaluseni. Kuvakala bunkentenkete betinkomishi kugojotiswa litiya, kufutfunyetwa imitimba ngobe naku litsandza kubamakhata. ULaMasilela umkaNdlovu lofundzisa lapha uvakashelwe ngumzala wakhe losebenta eBhunya. Phela liSontfo kuba ngilo lilanga lekuvakashelana. Kuvakale umzala waLaMasilela asatsi: "Awati phela mzala intfombatana lesebenta kami kulamalanga ayisebenti silwane. Uyati-nje sengijabula ngifile, loku isandza kufika ngifisa mane ichube emalangana."
Ngubani ligama lesisebenti labakhuluma ngaso lapha?
Ngabe lomsebenti sawenta ngekwetsembeka nome cha Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Yini lesibonisa kutsi lesisebenti besihlupheka nasifika lapha?
Wagcina ngani LaMatsebula nesisebenti sakhe?
Yini lena leyenta makhelwane acabange kutsi luswane lwesisebenti lwakakhe Niketa tizatfu tibe timbili?
Kutsiwa yini umuntfu losebenta kakhulu?
Sitsini sihloko salendzatjana?
Ngekubona kwakho kwabe kungubani uyise weluswane lukaLobayeni?
Kepha bewucabanga kuhamba nini ndvodzana?
Kusasa loku, angisafuni ngibe ngichitsa sikhatsi. Ngiyetsemba uyabona nawe kutsi kulesigodzi sengimi kuphela longakatsatsi kubontsanga yetfu.
Ngekusa lokulandzelako wavuka kuseluvivi wabamba lecondze kaGoje.
Endleleni bekahalakashela nje kwephuka emagala etihlahla kusindza lawo lacinile. Wahamba wate wayawungena angakaze atfole inhlupheko, phela umuti wenyanga awuphici nangabe ingiyo cobo hhayi lemiphuphe lehambe idla timali tebantfu mahhala. Ndlati watsi achamuka wavele watibona nje kutsi ufike kamgodzi uyagcina. Bantfu baphambana bodvwa kulomuti.
Babodvwa labaguce nemagabha netindziwo etaleni, babodvwa labatitimisa emabhavu ekugezela, nabaya labanye emva kwendlu bayagatana kantsi nawutsi ubuka laphaya esangweni ukhangwa ngulabasingetse ludzengelo etiko bacapha. Empeleni kute lobuka lomunye kutsi wentani ngobe ngilowo ucondzene nenhlupheko yakhe.
Niketa sihloko salendzatjana.
Ngabe walutfola yini lusito Chaza?
Kungani kutsiwa umuti wenyanga awuphici Niketa tintfo lebetentiwa kulomuti?
Yini lena lebese icelwa nguNdlati enyangeni?
Emavi lakhulunywa nguLomacala ekupheleni kwendzaba asitjengisani tsine?
Kulesikhatsi lesiphila kuso tinyanga tisenawo yini umsebenti Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Kungani kute lobuka lomunye kulomuti waGoje?
<fn>93212VQF2006.txt</fn>
Kubutwe tincwadzi letisihlanu.
Phendvula nome ngutiphi tincwadzi LETIMBILI.
Khipha luchumanosicalo lolutfolakala kulenkondlo endzimeni yesibili.
Ngekusho komcondvo lofihlakele yini libhudlo?
Bhala ingcikitsi yalenkondlo.
Nidzabule tinkhalo netinkhalo.
Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni wekucala?
Budzala nebungako bami bumile.
Kuso sitfombe siphelele.
Tihlahla netjani kwaba luhlata.
Sibhakabhaka savalwa yintfutfu.
Nika lelinye ligama lelisho sitfombe endzimeni yekucala.
Khipha sifaniso lesitfolakala endzimeni yekugcina.
Ngekubona kwakho sibaluleke ngani sitfombe.
Tentile : Wametsa kadzeni uyise. Lona nje angimati kutsi uhlushwe yini ngobe phela uyasola...
Mzimela : Sengikhona-ke ye Tentile. Wentani la Ufunani Ngubani lona lomchaphata ngalendlela Kusekhaya kitsi lapha Ungeke udlale ngetimali tami kanje/ Uphi lomntfwana Yeyi wena madala! Buyisa lomntfwana! (Angene akhulume ngelulaka.) (Asho acondza kuye, atsatsa umntfwana?
LaShongwe : Ye nebakitsi! Sivelelwa yini yeboKunene. Wentani yemfokati Ngekwetfuka nekumangala?
Mzimela : Ye gogo! Musa kungibita ngemfokati mine uyeva Yekela kubamba umntfwana. Uyamati wena noma ufuna kutifaka entfweni longayati Wena Tentile ngitakuvula. Usahleti! Buka-ke ngobe utangilandzela. Ngihamba naye lomntfwana. Ngifuna uze uchaze kahle kutsi wentani ngalesento sakho. Aphume ahambe nemntfwana?
Tentile : Hhawu ngemntfwanami!(Akhala.) (Asukume nemabhayi.
Mphikeleli : Hawu! Kwentenjani Tentile Make! Nesusa sililo yini ndzaba Uphi umntfwana Kwentenjani vele Achamuka achuba incola. Etfuke kubona beme ngetinyawo bakhala?
Ngubani loMzimela longena akhulume ngelulaka?
Achazani lamavi lalandzelako?
Funa ngimetse libito lesidzala.
Wena Tentile ngitakuvula.
Nobe kungaba nekuphikisanalokunjani ngalomntfwana liciniso lona liyabonakala kutsi lomntfwana waVeli Ndwandwe. Kambe sikusho ngani loku?
Nika ligama lalesinye singani saTentile lebesilisotja.
Tentile : Ngiyabona Veli. Kodvwa-ke nawe utsatsa matima kakhulu. Sekwentekile phela manje. Mine sengikubikele, futsi ngakutjela kutsi ngitawuzama kugceba lesimo. Wena-ke ingabe kumbe ukhuluma ngekwatisa batali.
Veli : Batali Ngiko-ke lapho kulukhuni khona. Mine ngingeke ngikhone kwatisa bami batali, futsi akusiyo indlela yesiSwati kutsi ngatise batali bakho. Lokungukanye wena bikela make wakho. Yena-ke njengemuntfu lomdzala utawubona. Batakuchuba wena kutewubikwa sisu lapha ekhaya. Kuncono wente njalo. Mine ngitawulindzela wena?
Tentile : Yebo Veli, ngiyeva. Ngitawubika ekhaya kumake nobe nakimi kutakuba lukhuni kukwenta loko. Kodvwa-ke Veli kungakuhluphi kakhulu loko. Eyi! Nesikhatsi sesibalekile. Ibhasi leya kaHlatsi seyitawuphuma. Kuncono ungipheleketele ungibeke esiteshini. Ngiyetsemba sitawutsintsana ngetincingo sivalelisane ungakahambi njengaloku uhamba kulela viki lelilandzela lelitako.
Veli : Kumatima. Kumatima. Indvodza iguga seyivile! Asukume naTentile asukume, wavala umsakato baphuma sebaya esiteshini.
Tentile : Lamuhla ungivalelisa indlela lewungazange uyente. Hawu Veli! Ingabe uyenyanya yini Akhuluma asondzela kuye?
Veli : Kutsi, nangabe uyindvodza uguga uvile.
Ngusiphi lesimo latsi utosigceba Tentile?
Nika ligama lemntfwana waTentile lalinikwa nguVeli nakeva ngalesimo Bhala nesizatfu lesamenta amnike leligama?
LaMatsebula : Sala kahle Tentile mntfwanami. Ungetfwali kametima ntfombi yami. Kwemhlaba kuyahlaba. Kuyengca futsi, kodvwa sifundvo lositfolile mntfwanami, asisayikwengca emphilweni yakho. Ufundze sifundvo Tentile lesimetima. Kungulamuhla ubhekwe live likuhlahlale emehlo kutsi uyatisola yini kuloku lowukwentile. Mntfwanami, Tentile. Mntfwanami (Asondzele kuye ambambe sandla.) (Achiphite akhale, bakhale bobabili.
Tentile : Make! Make! Ngiyatisola. Maye mine Nkhosi yami!Akhala.
LaMatsebula : Yebo mntfwanami. Ngiyakuva mine, futsi ngiyabona. Live Tentile lelisibukile. Ngilo mntfwanami lekumele futsi libone kutisola kwakho nekwetfu. Tentile, tento letinhle mntfwanami temuntfu, atisheshi tidvume kantsi sinye nje lesimbi, kudvuma kwaso kulingisa umlilo welifusi.
Tentile : Make ngiyesaba. Emehlo ebantfu ngiwabona avutsa lobovu, achuluka tinyembeti. Hawu ngaVeli Ndwandwe ngicolele.Abibitseke.
LaMatsebula : Kahle mntfwanami. Sakukhala, sakwesaba Tentile. Khumbula kutsi Mvelinchanti ukhona. Kutisola kwakho kusenhlitiyweni. Ungeke ukukhulume, yena uyakucondza. Kuhle kuwe uma utiva utisola. Bindza mntfwanami sekwendlulile.
Nkhambule : Hawu naboTentile! Sesime ngawe. Musani kukhala bantfwabami. Kasambeni naboTentile. Sala kahle ntfombatane. Sakutibulala ngesililo ungasakhoni ngisho kumunyisa nango umntfwanebantfu. Ngiyacolisa emagama ami emagama ami lamabi. Sengibikile nakubo labaphansi ngalelikhombo. Kasambe make sesibambelele indvuna. Sala kahle ntfombi yami. Avela emnyango.
LaMatsebula utsi Tentile ufundze sifundvo. Ngusiphi lesifundvo lakhuluma ngaso?
Babe naMake, Aningati nami anginati. Kodvwa nginibhalela ngendzaba lesondzelene kakhulu kabi nani. Jabulani nangu lapha eGoli, ngekusho kwakhe kukhona ingoti lenkhulu lelengela etikwakhe, nami lengingayati kutsi iyini. Abetsite kimi ngibonibhalela nasekwendlule konkhe, nginitjele kutsi sewuyatisola ngako konkhe lanona ngako, ucela nimcolele kuko konkhe boDlamini. Utsi-ke nangabe nine nimcolela nhlawumbe naseZulwini uyawucolelwa. Kodvwa mine ngibone kutsi kuncono ngisheshe nginitjele kusengumanje, kuze mhlawumbe nente imitamo yekumsindzisa nangabe indlela yekumsindzisa ingaba khona. Kukhulu kakhulu boNkhosi lokumdlako Jabulani ngekhatsi emphefumulweni, kodvwa nami angikwati ngobe akakafuni kungitjela kutsi kuyini. Ngimi lotitfobako Alice Mabaso. Wabuye wayibuka Alice lencwadzi, watibuta kutsi ingabe bayakuyemukela yini bekhabo Jabulani inkhulumo yentfombatana labangayati nekuyati. Watsi encenye nje bayawucabanga kutsi ungulomunye walamantfombatana labo Thekeni asemadolobheni langatiphatsi kahle. Kodvwa konkhe loko wakushaya indiva nje, incobo nakuvele indlelayekutsi kusindze Jabulani wakhe. Abuye atibute kutsi kodvwa ngabe yini lesikulakula langafuni kusiveta Jabulani. Wayitsatsa incwadzi yakhe, wayifaka emvilophiniwahamba wayakuyiposa.
Ngubani lona lobhalela batali baJabulani incwadzi?
Kungani atsi abamati laba lababhalele incwadzi?
Nguyiphi lengoti latsi Jabulani ilengele etikwakhe?
Nguyiphi imitamo leyentiwa batali baJabulani nabatfola lencwadzi?
Wena usibona sinjani leseluleko Niketa sizatfusemphendvulo yakho?
Kufika kwa-Alice emphilweni yaJabulani kwaba nelusito lolukhulu. Ngabe uyavumelana naloku Chaza?
Dlamini wachubeka washo kutsi imphatse kabi lentfo leyentiwe bakaMthabela. Washo nekusho kutsi kubi kutsi bantfu batsi bahleti ndzawonye kuvele tintfo letifanana naleti ngobe tiletsa kucabana nekungevani. NaMthabela naye wacolisa kakhulu ngalentfo leyenteke lapha emtini wakhe. Dlamini wesuka wangenela indlela wahamba. "LaNtjangase! Uyabona-ke sewucishe usifaka etindzabeni Dlamini nje njengobe ahamba nawe uyambona kutsi akajabuli nani. Yonkhe lentfo lesimtjela yona ayimgculisi nani nani nani. Kadze ngakutjela kutsi khawula lokutsi ulibale kupha bantfwana tjwala bami. Ngiyaye ngitsi ngiyefika lapha ngeswele nekutsi nginatsani, ngobe sewusuke watsatsa yonkhe intfo wanika bantfwana. Mine angifuni kubesolongingenaemacaleni lafanana nalawa." Dlaminiwahambawaze wayawufikaekhayasolomane atfukutsele agaya tiboti. Abengazange aze eneliseke ngalentfo labeyitjelwe kaMthabela. Abebona kahle nje kutsi bamane bayaphika, ngobe vele licala ngumphikwa, kodvwa bona bakwentile loku?
Kukhona naletinye tintfo lebetentiwa nguJabulani letingajabulisi. Ase utibhale njengobe tinjalo.
Atfukutsele agaya tiboti.
Ngumuphi umngani waJabulani lowaba nesandla ekonakaleni kwakhe?
Sikusho ngani kutsi lomngani wafaka sandla ekonakaleni kwakhe?
Bekakhuluma liciniso yini LaNtjangase nakatsi unike boJabulani emahewu Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Kutsiwa mandvulo, uMdali wakha umhlabatsi wawubumba kahle, wase uhlanyela netihlahla kanye netjani netimbali, kwabakuhle kakhulu. Lapha emkhatsini walensimu yakhe khona kulomhlaba wakhe lawubumbile, wahlanyela sihlahla lesikhulu kakhulu. Lesihlahla besisikhulu ngalokumangalisako, kepha singagcini kukhula, solo sichubeka ngekukhula kwaso onkhe malanga. Phela lapha emhlabeni bekute tilwane ngaleso sikhatsi. Bekutsite nje nya, kukhala tinyoni nje, kuphela. Ngalelinye lilanga lesihlahla savuleka imbobo lenkhulu, kwaphuma kuso tilwane letinyenti, imihlobohlobo yetilwane; wenandlovu, wena bhubesi, wena mphala, wena nwabu, wena ini. Taphuma tigijma tonkhe letilwane tijabulela kuba ngaphandle. Phela letilwane tonkhe ngekuphuma kwato, betite imisila, tingati futsi nekutsi tite imisila. Betihlala titijabulele nje.
Kutsiwa letilwane tatihlupheka. Bekuyini inhlupheko yato?
Letilwane letilandzelako taletsa tatsi yini lishoba?
Ngikuphica ngemuntfu wami lodla akhafule.
Ngikuphica ngemuntfu wami lotsi nakesutsi eme, kepha angalamba ulala phasi.
Ngikuphica ngentfombi yami legwadla kakhulu, igana wonkhe umuntfu lehlangana naye.
Ngikuphica ngemfati lotsi angadla adle abese ulala etikwemntfwana wakhe.
Ngikuphica ngendlela lengemagiligombo lephelela elwandle.
Ingabe kwakhala nyonini.
Lisiko lekugeca umhlanga libaluleke ngani esiveni semaSwati?
Nguliphi lisiko lelentiwa bantfulabadvuna ngembi kwekutsi babonakale emkhatsini wemabutfo?
Lukhiwa bobani lusekwane Nini?
Atfukutsele afe LaMasango. Asukume esihlantsini eme ngetinyawo afune kumudla ngematinyo Monase. Utsini lomntfwana! Utsini nje nempela Usho kutsi utiva kahle kutsi utsini Monase?
Ngitiva kahle-hle make. Liciniso liciniso kufanele silikhulume noma sekumatima.
Ngabe sihloko salendzaba "Lijazi Lensimbi" siyifanele yini Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Nika inkinga lesetfulelwa yona esingenisweni salendzaba.
Njengoba Monase akhala ngekugula kwendvodza yakhe kungani angayisi esibhedlela kunekutsi atokhalela unina?
Nika tibonelo tibe timbili kulesicephu letibonisa kutsi Monase wendze esitsenjini?
Unemanga, akasiye umbulali lomuntfu, u u ... unemanga, uyagula nje kuphela, mletseni la kimi ngimjove, vele, vele... vele ncono ngimjove mfundisi, e ... e ... vele ncono ...
Lolongingitako lapha utsi akakwati kuthantaza ngobe angumbulali. Chaza kutsi usho kutsini?
Ngubani lonesi lophatamisako lapha Chaza kabanti sizatfu lesimenta aphatamise lapha?
Lapha bese kusikhatsi sekutsi kupumuke ingula. Shano kutsi ngula yini lena leyiyakupumuka?
Masuku nguye kanye lobange kufa kwemfati wakhe. Chaza usekele imphendvulo yakho utjengise kutsi uvumelana kangakanani naloku?
Nika tifundvo letimbili lotitfole ngekufundza lendzatjana.
Nawucabanga lonesi naMasuku bagcina bentiweni kulendzatjana Nika sizatfu semphendvulo yakho?
<fn>93213VMF2005.txt</fn>
Lisu lokumakha buciko bekubhala indzaba. Buciko lobubukwako.
Kwakheka kwendzaba, bumnandzi, buciko, umoya.
Sakhiwo semisho, sipelingi, timphawu tekubhala.
Incwadzi yemsebenti Buciko lobubukwako.
Emakheli, sibingelelo, sivaleliso.
Lokucuketfwe: Emaphuzu lokukhulunywa ngawo laphatselene nendzaba.
Lulwimi lolufanele: Kwakheka kwemisho, lulwimi lolufanele. Indlela leyemukelekile yekubhala, sipelingi, timphawu tekubhala.
Likheli, sibingelelo, sivaleliso.
Lokucuketfwe: Emaphuzu lokukhulunywa ngawo laphatselene nendzaba.
Lulwimi lolufanele: Kwakheka kwemisho, lulwimi lolufanele. Indlela leyemukelekile yekubhala, sipelingi, timphawu tekubhala.
Lulwimi lolusetjentisiwe: Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala. Lulwimi lolufanele simo sendzaba.
Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso.
Emaphuzu langiwo mbamba.
Luhlaka lokumaka i-imeyili.
Likhadi lesimemo Buciko lobubukwako.
Lulwimi lolusetjentisiwe: Kusebenta kwelulwimi. Kwakha sitfombe salokutawenteka. Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala. Kutsatsekisa kwesimemo.
Lokucuketfwe: Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso. Emaphuzu langiwo mbamba.
<fn>93213VMF2006.txt</fn>
Luhlaka lwekumakha indzaba.
Luhlaka lwekumakha incwadzi yasemtsetfweni.
Luhlaka lwekumakha incwadzi yebungani.
Sakhiwo(i) Linani lemagama 2. Lokucuketfwe3.
Inkhulumo-mphendvulwano Buciko lobubukwako a Sakhiwo lesifanele: Sigaba lesisodvwa emagama alabacocako.
b Lulwimi lolusetjentisiwe: Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala, lulwimi lolufanele simo sendzaba.
c Lokucuketfwe: Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso. Emaphuzu langiwo mbamba.
<fn>93213VQF2005.txt</fn>
Leliphepha linetigaba letintsatfu A, B, C.
Khetsa umbuto munye kuleso naleso sigaba.
Fundza imiyalo ngaphambi kokuphendvula imibuto.
Khetsa sihloko sibe sinye bese ubhala indzaba lengaba likhasi nahhafu kuya kulamabili nobe 250 - 350 wemagama.
Umgani wami lowatibulala emavi akhe ekugcina.
Litiko letemphilo nekwabiwa kwemaphilisi lalwa nengculazi.
Khetsa sinye sihloko ubhale kugcwale likhasi linye nobe emagama langu-120 - 150.
Bhalela esibhedlela lebewulele kuso incwadzi ubonge kuphatseka kahle ngalesikhatsi ulapho.
Bhalela babe wakho incwadzi umatise ngekulahlekelwa yimali yesikolo, bese ucela lenye.
Coca nemgani wakho ngemdlalo phakatsi kwemacembu ebhola leniwatsandzako. Bhala inkhulumo-mphendvulwano yenu.
Khetsa sinye kuletihlokwana letilandzelako bese ubhala ugcwalise likhasi linye nobe 120 - 100 wemagama.
Kutobe kushada umnakenu lomdzala. Bhalela mzala wakho likhadi ummeme emshadweni.
C.V. Ucela wena kutsi umsite umbhalele kute naye abenayo. Yibhale-Ke.
<fn>93213VQF2006.txt</fn>
Khetsa umbuto MUNYE kuleso naleso sigaba.
Hlonipha imiyalo loniketwe yona kuleso naleso sigaba.
Bhala indzaba igcwale emakhasi lamabili nobe 250 - 300 ngasinye sihloko kuletilandzelako.
Lokwangenta ngafundza umsebenti wetandla kute ngikhone kutiphilisa nami njengesiboshwa.
Kube tindvonga tine tindlebe Bhala indzaba ucale ngalamagama langenhla.
Imibono yebopolitiki ivamise kushayisana ngesikhatsi selukhetfo. Bhala indzaba lephetse sihloko sinye lobonisa ngaso indlela labagaya ngayo emavoti.
Nase ufikile wena kufa.
Emajele akuleli nemphilo yakhona ngaphambi kwenkhululeko.
UMBUTO 2 Khetsa sihloko SINYE bese ubhala kugcwale likhasi LINYE nobe 120 - 150 wemagama.
Licembu lolitsandzako kutelibhola letinyawo liphumelele indzebe yemncintiswano, wena nalabanye bangani bakhonifuna kwenta umgidzi. Bhalela umngani wakho umcele kutsi abe khona kulomcimbi.
Bomake bendzawo baphatseke kabi ngetehlakalo tekukhetfwa babekelwe eceleni Bhala imemorandamu leyetfula lesimo labakuso.
Khetsa sihloko SINYE ubhale kugcwale likhasi LINYE nobe 120 - 150 wemagama.
Kube nengoti lenkhulu leletfwe tikhukhula kwawa tindlu nemabhilidi, kwafa imfuyo nebantfu labanyenti. Umshana wakho naye ushone kuleyonhlekelele. Bhala umlandvo wemufi.
Bangani bakho labafundza eNyuvesi baveta imibonoleyehlukene mayelana netepolitiki nekucedza indlala netimphi eveni. Bhala inkhulumo-mphendvulwano yabo.
<fn>93221VMF2005.txt</fn>
Bekusele emahora langu-15 nobe lishuminesihlanu.
Bekasebenta ekudzeni nasekhaya lakhe.
Kuhlala / Kuhlaliseka.
Sindzindza nobe Sizula.
Mdluli bekahlushwa kweswela indzawo nobe indlu yekuhlala yena nemndeni wakhe. Matsebulabekatayicatulula lenkinga ngekumtsengisela indlu yakhe.
Kuhlala kumnyama, balala, phansi, bambatse tingutjana letimbalwa.
Kungena ngalokungekho emtsetfweni kuleli.
Watsi bekufanele ashayise ekuseningelihora lesine.
Bekati kutsi yena uyatidlela nje kuphela.
Bushisa lingekhatsi lemuntfu.
Kuliciniso. Phela bekafuna kutsi laMatse ahambe naye etjwaleni.
Bekeva liphunga lelimnandzi lekudla.
Kumangala kwaMafutsa amangaliswa yinkhulumo yeyise.
Sicelo sekucashwa kwemfana kutsi abuke lemfuyo.
Awufuni kushaywa ngumake wena Mantjwele.
Unganginiki libhodlela libe linye kulemali.
Angeke atsetse make kutsi ngikutsengiselelani ngalesikhatsi.
Make wambamba ngci Jabulane ngalesikhatsi etama kubaleka.
Sabito sekukhomba dvute.
Ingucuko, nemphilo yakhe.
<fn>93221VQF2005.txt</fn>
Leliphepha linetigaba letintsatfu A, B, C.
Bhala ngesandla lesifundzekako.
Bhala tinombolo temibuto njengoba tibhalwe ephepheni lemibuto.
Mkholo lonsundvu! Setsembele kuwe ndvodza yemadvodza. Kunini sidla imbuya ngelutsi' sehla senyuka sifuna indzawo yekutinta, kusho Mdluli akhombisa ngalokusobala kutsi bahluphekile. Watibonela naye Matsebula kutsi simo sibi kaMdluli.
Liciniso lelo. Sizatfu lesibangela kutsi ngiyitsengise kuba khashane nemsebenti. Ngikubone kukuhle kutsi ngitsatse umndeni wami wonkhe sihambe siyewuhlala eDaveyton, khona ngitawuba dvutane nemsebenti. Ngifuna kutsi utsi ucala umnyaka lomusha, ngibe sengingasekho kulendzawo, kusho Matsebula.
Ufuna malini ngalendlu Mkholo?
Kuyevakala Mkholo. Ngicela kutsi sisale sifinyelela esivumelwaneni ngobe sengihlupheke kakhulu. Ngingayekela indlu lena itsatfwe ngulabanye ngitawube ngilahle litfuba lelingeke libuye kwesibili. Inhlanhla ifika kanye.
Liciniso lelo Bhekiswako. Tindlu tiyabita kulamalanga. Kutawuba kuhle uma ungangibonisa ngempela kutsi utimisele
Kusukuma kwami phasi ngite lapha kusho khona kutsi ngitimisele.
Mdluli wakhombisa kutimisela lokukhulu. Abefisa sengatsi ngabe sewuyitsengile lendlu sewuhlala kuyo nebantfwabakhe.
Ngivele mnaketfu. Kunini ngehla ngenyuka nemndeni wami singenako kuphumula?
Bekusele mangaki emahora kutsi kube lusuku lwaKhisimusi?
Letindzawo letimbili tikutiphi tifundza?
Sifuna indzawo yekutinta.
Sehla senyuka sifuna indzawo.
Acale kwetfukaNganono. Ahlahle emehlo. Ecadzini kwakhe kukhona emajaha lamatsatfu. Nawo akakalali acubilenje ngobe lamakhata ashubisa umnkantja. Nakawalalelisisa lamajaha akhulumela phansi kodvwa tinhlavu temavi awo tichaza kwekutsi achamuka ngale kwetintsaba teLubombo. Uyativa kancane tinhlavu teku-"khomiwa"kucacekahle kutsi usendlinilemnyama. Amangale kutsi uletfwe yini lapha futsi woneni njengobe yena akacali muntfu. Uyati kutsi uyatidlela kuphela. Utsi angadla atilaleleangahluphi muntfu, manje yini ngaye lapha?
Nakabuka esandleni sakhe likhona neliwashi lakhe solo liyaphika litsi cha cha ... cha. Uva shengatsi liyaphika kwekutsi akusiko kakhe lapha. Alibukisise liwashi lakhe afifiyele ngobe kumnyama. Lihora lesine ekuseni. Lapho etfuke kakhulu ngobe ufanele ngabe sewutawushayisa emsebentini wakhe ebhikawozi. Abone kahle Nganono sekahleli kulendlu bantfwana bakhe sebalamba.
Atidzele Nganono atilume etama kubutisisa kulamajaha kwekutsi kantsi bakuphi lapha Loku nawo emajaha ebantfu ayativa letinye tinhlavu kwekutsi sintfu lucobo lwaso. Amkhanyisele nangetandla kwekutsi wonaalapha nje ngendzabayesipesheli. Yena Nganono ulapha nje ngobe utfolakale adlile futsi endzaweni lembi lapho abengalimala khona kumbe abe yingoti kubantfu baleyo ndzawo. Athule. Inhloko yakhe icale kumsindza. Sekubuya netidvubuto tayitolo?
Basacoca, gudlu sivalo. Lingene libhungu lemngcayi lomhlophe. Lingena lilandzelwa ngumuntfu lomdzala lotishaya saphoyisangobe ulengisa sicwayi, ugcoke likepisi lemaphoyisa kodvwa lona idzabukile emaceleni. Babutwe emagama abo netibongo netindzawo lapho bahlala khona.
Ngabe ngukuphi lapho alaliswe khona Nganono?
Ngusiphi lesikhatsi semnyaka lesi labanjwe ngaso Nganono?
Sekela imphendvulo yakho lengenhla, ku 1.
Bekufanele angene ngasiphi sikhatsi emsebentini Nganono?
Ngabe lamavi aliciniso yini Sekela imphendvulo yakho?
bahamba kamnandzi nebafati babo babagadzile. LaMatse ulele akati kutsi ngikuphi akanandzaba nami. Indlala idlala ngami. Buntima budlala ngami. Nalotjwala bubukisa ngami. Ngiyabuva bulwa bodvwa. Angikadli solo kusile. LaMatse wati kudla imali yami kuphela kungentela sikhafutini lutfo.
Lomfati kodvwa uyangicabangela, leliphunga lengilivako ngelekudla lokumnandzi. Hhayi ngitawudla kamnandzi lamuhla, asho angena ngelisango, eva liphunga lekudla lokumnandzi.
Lomfati usutsa akhohlwe nekuvala lisango lami, asho ngobe atfole lisango livuliwe. Wacondza emnyango wasekhishini. Wafika wanconcotsa, kwatsi nya. Waphindza. Lutfo kusabela LaMotsa. Wasuka wacondza efasiteleni lelikamelo labo.
Watsi asamile efasiteleni Mtjeleni akhuluma yedvwana angacedzi, wase uchamukile umgodvoyi nawo ubuya kuyewutishingela. Watitsela kuye inyandzane waye wamtsela elutfulini. Batfolana etulu nenja kwaba ngulongephansi nalongetulu. Weva tjwala bumshiya Mtjeleni, wabona kutsi uma angalwi itambulala lenja. Wayibamba wayiphosa lena. Watsi uyavuka yabe seyikhona yalibamba libhantji, naye walidedela laye laphuma ngemikhono wayishiya nalo.
Veta emaphuzu abe mabili lasibonisa kutsi LaMatse abengumfati sibili?
Hlobo luni lwetjwala lekutsiwa tinyembeti teNdlovukati?
Umuntfu lodzakwe kakhulu kutsiwa uchubani?
Ngekubona kwakho yini lebeyicedza imali yakhe njengobe akhala kangaka ngayo?
Fundzisisa kahle lendzatjana bese uyayifinyeta ngemigca letaba-5. Khipha umongo nobe ingcikitsi yendzaba. Ungabeka ngewakho emagama.
Manje ndvodzana ngikubitela kutsi sibonisane njengemadvodza akulomuti. Phela kute labanye lekufanele bakhulumisane ngetemafa alapha kaLubisi ngaphandle kwetfu sobabili.
Bodzadzewenu laba batawuhamba bayokwendza madvute nje.
Yebo babe ngiyabona, kuphendvula Mafutsa.
Nami-ke ndvodzana emandla sekayaphela. Umtimba sewutsandza kukhatsala. Kungako ngibone kufanele kutsi ngikunikete lemfuyo yami yonkhe kutsi ibe setandleni takho, kusho Ndvukuyemphi.
Manje mfana wami, kute ube ngumeneja longatsikanyetwa lutfo kulemphahla kufanele uyekele sikolo.
Kwabe akashongo Ndvukuyemphi Mafutsa avele abambe inhloko, abuye abambe buso.
Kuyabonakala kutsi bamtsintselapho angatsintfwa khona. Akubone loko uyise. Achubeke.
Nami babe phela bengitsi ngitawucela kuwe kutsi ucashe umfana lotse kukhulakhula lotewutsatsa umsebenti wami ngoba naku sekusondzele kuhlolwa kwekuphela kwemnyaka.
Ngidzinga sikhatsi lesinyenti sekubukana nemsebenti wesikolo.
Ini Angiva kahle. Ngiyaphupha ngilele yini Libanga lelishumi lekwentani?
Fundza lesiceshana lesikulesigaba bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Thuli bekatayele kusebentisana nebantfu labanyenti labehlukahlukene. Nome bekasemncane washeshe wakhalipha engcondvweni. Bekuta bantfu labanyenti onkhe emalanga kutewutsenga tjwala. Bese akwati kushintja yonke imali.
Kwaba ngalenye intsambama leyafika nekugucula kuphila kwaThuli.
Yeyi wena ntfombatana! Kwasho lenyeindvodza ingena lapha lakutsengiselwa khona tjwala. Busekhona yini tjwala lapha ekhaya?
Tsenga nangabe uyabufuna bese uyahamba sesivalile." Washo Thuli kulendvodza futsi ukhuluma nje uyayikhahlabeta."Nginike libhodlela libe linye kulemali ""Ha! imali lengaka babe Mantjwele! Ngite intjintji mine."Ungahlupheki ngentjintji wenasitawukhuluma ... kukhona lengifuna sikukhulume sobabili."Mantjwele wasondzela, wamanga, wamcabuza."Musa kungenta njena Mantjwele angitsandzi." Emva kwaloko Thuli watsi kuMantjweleakahambe ngobe make wakhe utawubuya."Bengingahamba nangabe unginikile intjintji yami. Lalela la wena mntfwana, angihambi mine. Ngiyahlala la futsi ngiyalala noma atakutsetsisa nje."Ufuna kushaywa ngumake wena Mantjwele."Nangu make uyeta. Utawutsetsa kutsi bengikutsengiselelani ngalesikhatsi."LaShongwe wangena edladleni nemgcomo wemanti labuya kuyewakha emfuleni. Wayibona lendvodza lebeyihudvula tikhumba."Ngimihlolaphela nayiyalengiyibonako. Thuli kusasenebantfungalesikhatsi Akafuni uyise sitsengise ngalesikhatsi.""Ingani nabaya lapha kamake lomncane kantsi sekuhlwile.""Buya simvuse lomuntfu abone lejubako.""Asimuyekele lomuntfu ye make, utativukela ahambe."Utsengise mangaki emabhodlela lomuhla""Ngemabhodlela lamabili kuphela. Nayi imali yawo."Ngiyabonga sisi. Hhayi bo lamuhla akukatsengiswa lutfo. Kwalile sisi ngobe bengitsi utaba nemadlana yekuya nayo eMhlangeni."Wate watunywa butfongo walala Thuli solo abala abekangendzaba yakhe naMantjwele. Watsi usalele weva intfo imtsintsa ibandza nco imcindzetela phansi. Kutsite kusenjalo ngci sandlaemlonyeni kantsi bese katsi uhlaba inyandzaleyo."Suka mani Mantjwele. Batawuva nabo bantfwanabamtjele make.?
Kumemeta ucele lusito ngoba kukhona lokubonako nobe lokuhlaselako.
Bhala lemisho lelandzelako ikhombe kulandvula nobe kuphika.
Ufuna kushaywa ngumake wena Mantjwele.
Nginike libhodlela libe linye kulemali.
Nhloboni yetimphambosi tesento leticuketfwe ngulowo nalowo musho Bhala leso naleso sento lesinemphambosi sisonkhe bese uyidvwebela phansi?
Tomula tentakutsi letimbili endzabeni bese utisebentisa emishweni lotakhele yona.
Ingani nabaya bomake lomncane basatsengisa.
Wangena edladleni nemgcoma wemanti.
Bese kakwati kushintja yonkhe imali.
Ungahlupheki ngentjintji wena sitawu(khuluma).
Shano kutsi ngwaca locindzetelwe kulowo nalowo musho wakheke kanjani?
Kwalile sisi ngobe bengitsi utaba nemadlana.
Kwaba ngulenye intsambama leyafika nekugucula imphilo yaThuli.
Kutsite kusenjalo ngci sandla emlonyeni.
Ufuna kushaywa ngumake wena Mantjwele.
Mantjwele wasondzela, wamanga, wamcabuza.
Bengingahamba nangabe imali yami ungakayitsatsi.
<fn>93222VMF2005.txt</fn>
Tibongo, nome isonethi.
Lusiba ludze lukhweba sibhakabhaka.
Ludze kudlula tonkhe tintsaba taseMphumalanga.
imilomo ... tinhloko ... imilomo...
nome tiphi letimbili.
Imvumelwanosicalo. Endzimeni yekucala emgceni 2 na 3. Nge Nge...
nome tiphi letimbili.
1.1.14 1.1.15 1.1.16 1.1.17 1.1.18 Umfanekiso. Ekucaleni sonkondlo usesemncane kantsi nyalo sewukhulile. Simuntfutiso. Bafundzi banganika imibono yabo basho nekutsi sisikhumbuto. Usuke sekakhulile iminyaka yakhe seyihambile imphela. Nguyise wasonkondlo. Imvumelwanosigcino leyecako. Endzimeni yesine emgceni 14 na 16.
1.1.21 1.1.22 1.1.23 1.1.24 Lenkondlo ikhuluma ngekutsi bantfu mabatimisele ngemfundvo sesiphelile sikhatsi sekulwa nyalo sekuyakhulunyiswana. Kutsiwa mabakhohlwe nguloku lobekwentiwa kadzeni. Bekasesimeni sekulangatelela, akhutsata bantfu ngebuhle bemfundvo. Inkondlo lefundzisako. Luchumanosigcino: Endzimeni yesine emgceni 13 na 14 bakitsi! ... bakitsi, Tikolwa / Tikolwa temfundvo lephakeme. Kubhala.
Babuya emaphoyiseni bekushaywa Jabulani.
Jabulani unenkhani, akafuni kusolwa nakagangile.
Ngukutsi Mbongeni wake wacambela Jabulani emanga watsi umbone abhema ligwayi nemgani wakhe Mandla. Batali bamshaya Jabulani ngalesento.
Bafundzi baveta imibono yabo leyehlukene.
Bebeve buhlungu lobukhulu.
Jabulani wabaleka lapha ekhaya kubo wayewufuna umsebenti eJozi.
Batsembele kuMdali ngoba konkhe labakushoko kuhambelana nenkholo.
Jabulani uboshiwe ngenca yekutsi ubulele umuntfu.
bayatsintseka ngobe Jabulani bekasesengumfana losemncane lofanele kuba sesandleni sebatali.
Batilungisela kwekutsi baye kovela bativele ngaloku lobekwentiwe yindvodzana yabo Jabulani.
Tifiso tabo bekungukutsi bantfwababo bafundze babe nelikusasa lelihle.
Tinyosi. 4.1.2 Emabele. 4.1.3 Sitimela. 4.1.4 Likhowa. 4.1.5 Litulu nalidvuma.
4.2.2 4.2.3 4.2.4 4.2.5 Sitawulalela livi lelishiwo kucala. Umuntfu ukhetsa intfo layitsandzako. Umuntfu usita lomsitako. Yintamane yami. Kulukhuni.
4.3.2 4.3.3 4.3.4 4.3.5 Watsi bangakhenkhetsi futsi bangaphumeli ngaphandle ngobe kunetilwane letidla bantfu. Selesele na Gcumgcum. Nanana wahamba abuta tonkhe tilwane ehlatsini wagcina sekabute indlovu kantsi ngiyo lebeyimite bantfwabakhe naye yammita njalo wabese uhlangana nabo esiswini sayo. Bantfu babonga kakhulu wahlonishwa Nanana ngesibindzi sakhe. Intsandzane lenhle ngumakhotfwa ngunina lokusho kutsi umntfwana uphila ncono nakanenina.
Yeswela umsila ngekulayetela. 4.3.7 Kuphunga tilokatane. Kubhilika. Kukhombisa injabulo (nome kuphi lokubili) 4.3.8 Wawutsi uMdali usivile sikhalo sabo sewubone kutsi abentele lishoba lelitawubasita kulenhlupheko. 4.3.9 Imbila. 4.3.10 Salayetela kutsi umngani waso ingulube asiphatsele. Ingulube yatfole sekusele sigunu yasale seyitisatsela sona yeswela kanjalo imbila.
Bebangenelwe tigebengu tifuna imali tabese tibulala umake welikhaya LaMdlalose. 5.1.10 Phela labantfu babetfuynwe singani saMasuku nesi Mdlalose. 5.1.11 Lomake bekakhutsele asebentela umndeni wakhe. Libhizinisi lakakhe bekalimele ngekutimisela lokukhulu. 5.1.12 Watsi Masuku bekumele atfole unesi labekatomsita ngobe bekakhatsateke kakhulu ngekuhanjelwa ngumkakhe. 5.1.13 Yebo wasifaka loku sikusho ngobe wayenesingani labesitsembise kusishada satsi singabona kuchubeka sikhatsi sabese sitsengela umkaMasuku tigebengu tekutsi timbulale yena atosala naMasuku. 5.1.14 Ungabometsemba umuntfu. Bafundzi banganiketa tifundvo labacabanga kutsi tifanele lendzaba.
Bekakhala ngeliphika nelihlaba lelalimshaya enhloko.
Bekati ngoba nguye lona bekafake Salelwako umutsi wekutsi amtsandze.
Ligama lakhe litsi unemona vele bekanemona kutsi indvodza yakhe itsandze zakwabo Hlaleleni.
Imibono leyehlukahlukene yamukelekile. Bafundzi mabatjengise kutsi bayalati lijazi lensimbi kutsi yini Lijazi lensimbi ngiloku labatsi ikorobela lokwenta ngabe yini ngisho imisebenti yasekhaya kuwasha, kupheka?
bantfu basalisebentisa ngobe kusekhona emadvodza labesabako bafati babo.
<fn>93222VMF2006.txt</fn>
Sengingumuntfu lomubi kuwe.
Imvumelwanosicalo. Endzimeni yekucala emgceni 3 kuya ku 5.
Emgceni 12 kuya ku 15.
Emgceni 20. Akusenani akusenani...
Nawusebenta ekhishini kamlumbi usale uba wakhona. Bantfwana ubagadza busuku nemini. Sincane sikhatsi sekuya kini.
Ufuna kubona indvodzakati yabo Tentile matfupha.
Kwendzisa bekulisiko lebelibonelela tintfombi ukuze tendze lapho batali batokhululeka ngemntfwanabo. Lelisiko alikalungi nangabe lona lowendziswako akamtsandzi lona lakedziswa kuye. (Bafundzi bangaveta imibono yabo).
Inkantolo yatsi utawuboshelwa ngephandle ngesizatfu sekutsi uyamunyisa utawuvela enkantolo kabili ngeliviki, kuphindze kuphele umnyaka angatfolakali sekente lelinye licala.
Tentile wabangela kutsi singani sakhe lesinguMphikelili sibulale Veli lobekavikela umntfwana ngobe naye atjelwe nguTentile kutsingewakhe.
Wagwetjwa yinkantolo kudvonsa iminyaka lelisontfo ejele.
Tentile nguye lowabangela kufa kwaVeli ngekuba netingani letintsatfu letalwa tibanga umntfwanakhe.
Tentile bekasekhaya kubo asele nemntfwanakhe.
Bagcina basamukele kahle.
Bekangafuni kufundza nekukhokhelwa batali bakhe.
Bamfihla ngaphansi kwesihlalo wangabonakala bogadinabafuna emathikithi.
Wefikela etigebengwini lebetibulala tibamba inkunzi, bekungiwo lamadvodza lamsita esitimeleni.
Bekafuna kuyombona kwekugcina ngobe acabanga kutsi bekayodzilikelwa lijele.
Kwaba nesomiso lesikhulu kuleyondzawo.
Tilwane betite imisila.
Ingulube beyigijima yehluleka kubhilika yashaya ngemlomo phansi.
Yingoba bewufike ekugcineni kwato tonkhe titfo temtimba.
Angeke aze angehlule.
Akakwati kugcina imfihlo.
Kweba / kuphana / kwenta kahle tintfo.
Bomake banesibindzi futsi abafuni lutfo ngebantfwababo. Bafundzi banganika yabo imibono ngabomake.
Ndlati ufuna kushaya Lomacala ngobe bekangafuni kumgana.
Bekangavalelwa advonse iminyaka leminengi ejele.
Bengingameluleka kutsi atsengele Lomacala tipho, ambite ngemagama lamnandzi, amtsembise konkhe lakufunako.
Ndlati ngobe nguye lotfolakala ngasekucaleni anenkinga.
"Kantsi ungitsandza kangaka Ndlati Uphi kodvwa yena?
<fn>93222VQF2005.txt</fn>
Bhala nome ngutiphi tigaba LETIMBILI uphendvule yonkhe imibuto ngato.
Khweba Ngwanase nitohlanganisa tinhloko.
Yini loLubombo lokukhulunywa ngalo lapha?
Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Hlobo luni lwebunkondlo lolwakhiwe nguletinhlavu letidvwetjelwe kulomugca wenkondlo?
Khipha umugca lochaza kutsi Lubombo ludze kakhulu.
Kungani kutsiwa Lubombo ngumbusi weleMphumalanga.
Kuso sitfombe sami, Batali bebasebasha, Mine ngisemncane, Konkhe kukusha. Sengakhula ngaba ngaka, Ngaba mihlatsi yenile, Kuso sitfombe sami, Budzala nebungako bami bumile. Batali bam' abasaphelele, Umhlaba wagwiny' inhloko, Kwasala lowangimema nami, Kuso sitfombe siphelele. Simanga setimanga lesi, Sonkhe sisahleka kuso sitfombe, Tihlahla netjani kwaba luhlata. Sibhakabhaka seloku sacweba.
Niketa lelinye ligama lelisho sitfombe.
Yini umehluko lokhona ngalesitfombe ekucaleni nanyalo?
Hlobo luni lwebunkondlo lolusetjentiswe emgceni 18?
Sibaluleke ngani sitfombe etimphilweni teftu?
Ngubani lona longasekho emhlabeni?
Lolani tikhali bakitsi! Asibe ngumfelandzawonye, Siyilwe bukhoma lemphi, Imphi yakaNgcondvoncondvo.
Ikhuluma ngani lenkondlo?
Shono kutsi sonkondlo bekasesimeni lesinjani nakabhala lenkondlo?
Hlobo luni lwenkondlo lolu?
Yini imitfombo yelwati?
Nkhambule (.) Mfana! Kantsi ufundza silumbi njengobeAphatamisa tsine kasiva, utawuphindze uhumushe futsi.
LaMatsebula Usafundza likheli lekutsi ichamukaphi yebabe. Fundza sive mfana.
Angitange ngiye kagogo. Lelo kwakulisu lami lekubalekela lentfo babe lakatsi ufuna kungenta yona kwendziswa.
Ngifuna kunatisa boNkhambule kutsi ngibona kutsi ngimane ngeduke nelive kunekutsi ngendziswe. Ngeke vele ngikhone. Uma ngabe babe utakutihlupha, angifune kutsi angentise lokho ngenkhani, ngiyofane ngife kunekuvuma. Angikwali kwendza, kodvwa ngifuna kwendza kumuntfu lotsandvwa ngimi. Loko-ke ngingeke ngikugwamandze nangabe solo kungenteki. Kuyovele kutentekele. Uma ningikhulula kuloku, babe atsembise kutsi ngeke asangiphocelela, ngitawujabula kuse nginivakashela lapho ekhaya nginibhalele futsi nginitfumelele naloko lengikutfolako. Phela lapha ngihleti khona, ngatfola umsebenti, ngisebenta kamlumbi. Ngicela babe angacabangi kutsi make bekakwati loku, ngangimtjela emanga ngentela kubaleka kahle khona ningatusheshisa kusola kutsi ngibalekile. Ngitawujabula kutfola imphendvulo yenu ngitokhululeka kunivakashela ngobe sengiyanikhumbula.
Konje lencwadzi beyibhalwe ngubani Bhala nesibongo?
Bewutsini umbiko lowawubhalwe kulencwadzi?
Ngabe lona lowayeyibhalile wahambelani lapha ekhaya kubo?
Kwamsita yini kuhamba kwakhe lapha ekhaya Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Kufanele yini batali bakhetsele bantfwababo likusasa labo?
Kulesikhatsi lesiphila kuso lomlayeto bowungadluliseleka kanjani Niketa tindlela letintsatfu?
Mphikeleli Ngitsini wani Njengobe ngiyabonga sewungitalele indvodzakati?
Tentile Uyamvuma lomntfwana.
Mphikeleli (.) Hawu Tentile! Utemsisa yini lomntfwana noma umletse kimi uyise?
Tentile Ngifanele. Ingani ngentiwa nguwe. Watsi wena uyongibulala uke weva kutsi ngemitsi.
Mphikeleli Ingani phela wangatisa. Ngakubulala yini?
Tentile Asizange sivane. Wena wangishaya nangesikhatsi sewubonile ungikhandza ngihleti ne...
Mphikeleli (.) Ayibe yincane leyo Tentile. Ingani phela ngacolisa ngesento sami. Ngangingati.
Tentile Nanyalo kawati. Wangivisa buhlungu. Kantsi kufuneka kuze ngikutjele njani Nanyalo bengitsi utawuphika nawubona lomntfwana. Angikahlupheki mine Mphikeleli kutsi ungangigwamandza ngenkhani uphekungishaya. Ufuna ngitsini kantsi. ?
Konje bekasebenta msebenti muni Mphikeleli?
Sento saTentile sekuletsa lomntfwana lapha saba siphosiso lesikhulu. Ase unikete sizatfu semphendvulo yakho.
Ngubani logcina akhulisa lomntfwana waTentile Yena kungani afanele kukwenta lokhu?
Niketa tifundvo tibe timbili lotitfole ngekufundza lomdlalo.
Kwentenjani kangaka Jabulani""Kwentenjani kuphi ""Nishaywa kangaka nje nenteni "Bekushaywa bani Ungangenyanyisi mine. Washo umfo kaDlaminiwabuka khona le etinkhalweni?
Mbongeni naye wathula asatibonele nje kutsi lendvodza ayifuni nani kutsi kube kukhulunywa ngalendzaba. Mhlayimbe abentiwa ngimivimba leyayisashoshotela etibunu. Nasekhaya Jabulani akazange angene endlini kanye naMbongeni, wavele wangena esibayeni wacondza endzaweni leyayinetjanyana watigicita khona ngobe abengakhoni nekusibeka phansi sibunu. Nebasekhaya-ke abazange bamhluphe ngekumlandza ngobe bebabona kutsi usenemahloni newekubabuka.
Lashona lilanga, tachakaza tinkhanyeti. Kwabitwa umthandazo nakhona emthandazweni akazange ete, watihlalela nje khona esibayeni.
Ngena endlini; kuhlwile manje.
Kodvwa bahlobene njani labafana?
Asewusho kutsi ngukuphi kubo?
Kulesigamu kuvetwe timphawu tesimilo sikaJabulani. Bhala tibe timbili.
Labafana kuyacaca kutsi abevani. Yini leyaba sisusa sekungevani kwabo Chaza kahle?
Wena ngumuphi kulabafana lababili longafisa kuba nguye Chaza wesekele sizatfu semphendvulo yakho?
Hhawu! Kepha noko Nkosi yami kusenebantfu labasenebuntfu emhlabeni. Ase ubuke nje babewaMbongeni kutsi kuyewufika tincwadzi letimbili ngalanga linye, tikhulume ntfo yinye, futsi tiphuma kubantfu labalukhuni ga.
Nkulunkulu akehlulwa lutfo MntfwanaNtuli. Tindlela takhe atifanani netemuntfu, kantsi nemicabango yakhe iphakeme kakhulu kuneyetfu. Utsi ahleti esigodlweni sakhe lesimengetelako ngebuhle abe acabanga nangemihambima nje lelutfuli lolufana natsi. Kuhle Ntuli kwetsembela eNkhosini.
Awu! Kuhle Nkhosi. Singatsini kungete setsembela eNkhosini, loku tsine sakhuliswa bantfu lababetsembela eNkhosini. Natsi kufanele sibambelele kuyo leyo nsika nangabe tikhukhula letinemandla setifuna kwemuka natsi.
Yebo, Ntuli, kunjalo Nkhosikati. Kuyabonakala kutsi kona yinkhulu yona indzaba levelele Jabulani eGoli. Kudzimate kubhale bantfu lababili labangasati, labesuswa sihawu nje sodvwa, kuyabonakala kutsi kubi. Ngalelinye lilanga Nanana wavuka ekuseni wayakutfota tinkhuni. Kepha wayala ngekutjela labantfwabakhe kutsi basite bangakhenkhetsi, futsi bangaphumeli ngaphandle ngobe kunetilwane letimbi letidla bantfu. Bavuma boSelesele naGcumgcum. Wahamba.
Bakuphi laba lababili labakhuluma kulesigatjana?
Bobani bona laba labakhuluma kulesigatjana?
Bobani laba lababili lokutsiwa babhalele batali baJabulani tincwadzi?
Ngekufundza lesicephu utfola kutsi labantfu bangabantu labatsembele kubani Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Yini kantsi lena leyonakele leyenta bate bakhulume kanjena laba lababili Chaza usho nekutsi ibatsintsa kanjani bona lentfo leyentekile?
Bentani emuva kwekutfola lomlayeto?
Lesento sabo sisifundzisani tsine bafundzi balencwadzi?
Ngikuphica ngemabutfo ami lamanyenti latsi angakuhlaba ngesikhali sephukele ekhatsi.
Ngikuphica ngamakoti lotsi nasatawungena emabaleni alilitele.
Ngikuphica ngesambulelo sentsaba.
Ngikuphica ngelibhubesi lami lelitsi nalibhodla kuphume emalangabi.
Tishoni letaga netisho letilandzelako?
Umjingi udliwa yinhlitiyo.
Phela bakakhe endleleni, bantfu labanyenti bacabanga kutsi kukhona lakwetsembile. Utsite nasahambile, bantfwana batsi sibonwe ngubani ngekuganga. Ngibo laba sebagijima badlala netimfene batijikijela ngematje. Kutsite basengakadlali kuyaphi, kwachamuka indlovu lese ihluphe kakhulu kuleyo ndzawo. Yamane yababamba nje labantfwana yabagwinya bobabili. Lendlovu beyiyinkhulu ngalokwesabekako. Yayingalingani naletinye tindlovu, inesisu lesikhulu kakhulu, netindlebe letinkhulu kakhulu. Phela yase idle bantfu labanyenti kuleyo ndzawo.
Wabayala watsini Nanana bantfwabakhe uma ahamba?
Wabatfola kanjani bantfwabakhe Nanana?
Umsebenti waNanana wekusindzisa bantfu bemmango waba namuphi umphumela?
Lomsebenti longaka lowentiwa ngulomake ukufundzisani wena njengoba usakhula usatokuba ngumtali?
Ngalelinye lilanga lesihlahla savuleka imbobo lenkhulu, kwaphuma kuso tilwane letinyenti, imihlobohlobo yetilwane; wena ndlovu, wena bhubesi, wena mphala, wena nwabu, wena ini. Taphuma tigijma tonkhe letilwane tijabulela kuba ngaphandle. Phela letilwane tonkhe ngekuphuma kwato, betite imisila, tingati futsi nekutsi tite imisila. Betihlala titijabulele nje.
Tilwane tatihlupheka ngoba tite imisila. Niketa imisebenti lemibili leyentiwa ngumsila.
Wawutsini umlayeto lowafika nendlovu etilwaneni?
Ngusiphi lesilwane lesagcina singawutfolanga umsila?
Yemake, asewume tsine Bhekiswako, ngitokwatisa nje kutsi ngisahamba Mdluli. Lokunye-nje asekume ngoba kungicitsela sikhatsi, kwasho umlonyana lobovu tebhu uveta ematinyo lamhlophe-bha, ukhuluma futsi umnikati wawo angadzinge mphendvulo. YeSilungile, sikhwama sami sesandla konje ngisibekephi nangingena Asenitsi, washo advosa sihlalo lebesihleti kuso lesasentiwe ngubabe ngemapulango. Bafana lebekahleti ekugcineni ngasesikhwameni saSontoyi wavele watikhandza alapha ngaselubondzeni. Akakafucwa nanguye Sontoyi, kutsi nje utibonele yena kutsi sikhwama leso singakuye. YeBafana, yeBafana, unazukana muninje kutsi ungahlala etikwalesikhwama Nx! Washo avula umnyango dzadzewetfu aganklata sivalo aphuma?
Chaza lemisho lelandzelako: (a) Unazuka muni. (b) Kungabuti elangeni.
Siva kutsi Sontoyi wehlelwa lihlazo kulendzawo labekaye kuyo. Nguliphi lelo hlazo lelamehlela?
Bantfu labaphila njengaSontoyi bagcina baphelele kuphi Niketa sizatfu semphendvulo yakho?
Ngekubona kwakho waphindze wabuyela yini Sontoyi kulendzawo?
Ngekucabanga kwakho labantfu babematela kuphi Masuku?
Umndeni wakaMasuku walahlekelwa kakhulu ngalesento. Niketa sizatfu lesenta sisho loku.
Wabayala watsini dokotela ngesimo labekuso Masuku?
Masuku wasifaka sandla kulesigigaba lesenteka ngenhla. Uyavumelana naloku Niketa sizatfu semphendvulo yakho. Chaza kabanti?
Sento saMasuku sikunika siphi sifundvo?
Hawu kwentenjani mntfwanami Monase Watseleka ekuseni ngeMgcibelo ukhefutela! Utsi niyaphila ekhakhakho?
Kodvwa ngabe udliwa yini Salelwako yehheni mntfwanami?
Angati impela make kodvwa utsi ucedvwa liphika nelihlaba lelitsi lingamsuka limshaye enhloko lehle neluhlangotsi lwesekudla kanye nemgogodla wonkhe kube sengatsi liyamcedza nya. Futsi naselimhlasele lelihlaba uphelelwa ngemandla ate acaleke atselwe ngemanti. Naleliphika limhlasela omeatsi nkhwa angakwati nekuphefumula agwalatise emehlo, lagucuka abemhlophe.' Tisho tehla ngatimbili ngatintsatfu tinyembeti kuMonase. Ahlale phansi ecasini endzaweni lapho kwakulala khona Mlotsa, babe wakhe lose ashona. Abuke unina ngekumeba aphindze aphose emehlo emsamo lapho kunelibhokisi lalihlala emakhatsakhatsana eyise, lebekatiphunga ngawo aphindze aphunge likhaya lakhe nakukubi naloku bekangasiyo inyanga. Lamakhatsakhatsana naye Mlotsa bekawafundze ebudzaleni njengawoonkhe emadvodza lavunulako emaSwati. Hleze uyise kube usekhona ngabe uyamsita nje. Aphindze abuke unina tehle tinyembeti.
Ngabe Monase wayekhala ngobe angati kutsi indvodza yakhe iphetfwe yini Sekela imphendvulo yakho?
Bantfu labaphila kulesikhatsi sanyalo basalisebentisa yini lijazi lensimbi. Ase ubhale lowake wakuva kwenteka endzaweni lohlala kuyo ngalo lijazi lensimbi.
<fn>93222VQF2006.txt</fn>
Phendvula nome ngutiphi tincwadzi LETIMBILI.
Kubonga kwemhlaba lohlabako.
Nika tindzima letakha lenkondlo.
Khipha luchumano tjekile / masoli lolutfolakala kulenkondlo. Lubhale usho nekutsi lutfolakala kuphi.
Ufuna lokuya ngasetfunjini.
Sisitfola kuphi sidvonsamoya kulenkondlo Nika umugca nendzima lapho sitfolakala khona?
Nika imvumelwanosicalo leftolakala endzimeni yekucala.
Khipha umugca lositjela kutsi lona lekukhulunywa ngaye bamtfola ahlupheka.
Bhala kuchumana/ enjambementi letfolakala endzimeni yesibili.
Kwenanela lihlanze nenkhangala.
Kwahlokoma Lusutfu neLusushwana.
Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Chaza lemigca lelandzelako.
Yini ligwalagwala emgceni 49?
Yini lena lebongelelwako kulenkondlo?
Tidladla takho tiyahlaba Tinzipho tato tibukhali, Ngitiva ekujulen' enhlitiyweni yami, Tingincamul' emandla, Ngifikelwe ngulokukhulu kukhatsala, Ngite ngifise kuhlala phasi, Lapho tingena tingenisisa, Tidladla letinebutsi bekufa!
LaMatsebula A! Ngitawutsini Kutala, utale intfombi nekwenta. Ibe yodvwa jwi! Usuke ungakatitaleli futsi, usuke utalele lomunye umfati. Yeka mine lengatalela belumbi. Ulapha nje, ngakugcina nini Tsine neyihlo kasisakwati. Sesadzela ngobe nawe ungatsi nasewuhambile, ukhohliwe udzelile. Nebakitsi! Kusebenta loku nobe sewendza?
Tentile Make ukhuluma kungatsi akati. Phela nawusebenta ekhishini kamlumbi usale uba wakhona. Bantfwana ubagadza busuku nemini.
Sincane kakhulu sikhatsi sekutsi khushu utsi uya kini. Ingani-ke make ngiyaniposela njalo imali kanye nekutsi ngiphatsise timphahlana nekudla ngikhombise kutsi ngiyanikhumbula?
LaMatsebula Cha-ke mntfwanami. Siyakubonga loko. Kodvwa kungeke kute kusenetise kulesikhala sekufuna kubona wena litsambo letfu. Imali, kudla netimphahla akusiyo intfo letfokotisa tsine batali nasinikwa bantfwana. Tsine sitfokotiswa lutsandvo lwebantfwabetfu, kubabona, sikhulumisane nabo, sitfokote nabo.
Tentile Hhawu make! Loko angikuva kahle. Kwaya ngani kutsi ngihambe ngiye emsebentini Ingani ngiko kutsi babe bekafuna kuyongendzisa atsi ufuna tinkhomo, mine angihambe ngiyokwendza lapho sekabone khona. Ngabaleka, ngibalekela kwendziswa. Naniyongibona kuphi, ningikhulumise kuphi uma sengendzile Naniyobe nikhulumisa mine ngekutsi nibone tinkhomo Ingani vele ngangiyovele ngihambe..?
Ngubani ligama lemlumbi lapho kusebenta khona Tentile?
Kulomgamuyini lena latsi Tentile imenta angakhoni kuvakashela batali bakhe?
Nika ligama lendzawo lapho bekasebenta khona Tentile.
Yini lena lavame kuyenta Tentile kukhombisa kutsi uyabakhumbula batali bakhe?
Ngubani lona latsi Tentile ngeke ayokwendzakuye?
Ngusiphi sizatfu lebesenta Nkhambule afune Tentile ayokwendza kulomuntfu Nika timbili?
Kufanele yini kutsi batali bakho bakwendzise nawuyintfombi Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Bekatiphetse kanjani Tentile lapho bekasebenta khona?
Nanaye lontfombatane, solo kwembulwa kuyembeswa kusukela ngalela langa lesigemegeme. Nyalo-ke lesekujubeke lelicala ungatsi sekucalele phansi boNdwandwe. Inkantolo itsite utawuboshelwa ngephandle ngesizatfu sekutsi uyamunyisa. Utawuvela enkantolo kabili ngeliviki, kuphindze kuphele umnyaka angakatfolakali sekente lelinye licala. Nani nativela boNdwandwe, ngingete ngabe ngilandza.
Ahlale phansi. Kube nekubindza sikhashane. Zishwili Ngekutitfoba. Hhawu nine bekunene! Nine bakaNdwandwe beNguni labahle. Tsine bakaKunene seswele nemgodzi wekungena sibhace. Kube ngulapho ngabe sitsi mhlaba sigcibele. Silusizi! Siyadzabuka. Tiga letentiwa bantfwabetfu babodvwa lena etigangeni. Lokubi, lokubabako kubuya kwetfwalwe ngitsi batali babo lesingenacala. Maye! Maye! bantfwabetfu! Awu! Nine bakaNdwandwe, nani boNkhambule, sibuhlungu sonkhe nganati tiga letentiwa bantfwana. Njengendvuna esigodzini lesiphetse bakaKunene, ngetfula bona bakaKunene ngetinyembeti tabo. Uyadvonsa iminyaka lelisontfo umntfwana wabo ngekudala lesimanga. Bekuyini-ke iminyaka lesikhombisa kunekufa Awu! BoNdwandwenjengekusho kwababeMfundisi, nguyeNkulunkulu lekati sisusa nesiphetfo sako konkhe. Siyadzabuka boNdwandwe! Ahlale phansi?
Ngubani lona lekutsiwa kuyambulwa kuyembeswa ngaye?
Ngusiphi sigwebo lanikwe sona?
Wenteni aze anikwe lesigwebo?
Lona lobulele watfola siphi sigwebo?
Konkhe loku kwabangelwa nguMdlali lomkhulu Uyavumelana nalomusho Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Ngubani loZishwili lotfolakala akhuluma lapha?
Bekakuphi Tentile nakukhulunywa ngalendlela?
Kushoni kutsi seswele nemgodzi wekungena?
sekubuta liphoyisa ngoba lase libetayele labafana labatsatsa titimela kantsi labanye babaleka emapulazini emaBhunu, labanye njalo bente emacala sebabalekelana nawo.
Wo! Sewungavele umtsengele lona leli laseShalastoni, sekusho liphoyisa.
Nembala wase utsenga lithikithi leliya eShalastoni. Wahlala-ke asamele sitimela.
Kwatsi nje kusengakabi sikhatsi lesidze sachamuka sitimela. Sachamuka sesita kancane, sesinyonyoba shangatsi sesiyabukisa. Utsi nawusibuka sise laphakube shangatsi simile asihambi, asinyakati kantsi siyanyelela. Ngenca yekutsi abeliyengile liphoyisa watsi utsatsela lomunye lelithikithi, akazange atsandze kutsi limbone nase ekhwela. Nembala-kesitimelasefikasigcwele wona njalo emaMpondo lahlala agcwele onkhe lawa latala bantfu.
Ngubani lomfana lotsenga lithikithi lapha?
Ucinisile yini nakatsi akatifuneli yena lethikithi Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Lomfana watsi uyaphi lona lamtsengela lithikithi?
Nika ligama lesilumbi lelichaza iLangwane.
Bekayaphi lomfana lekukhulunywa ngaye ngenhla?
Sizatfu sini lesamenta wesuka wahamba endzaweni yakubo?
Lesincumo lasitsatsa sekuhambaangakavalelisi usibona sikahle yini Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Yini lena layenta lomfana kukhombisa kutsi akahambi?
Wefika kanjani lomfana lapho bekaya khona?
Ngubani lona lafikela kuye kuleyondzawo?
Wamsita kanjani kute emukeleke kuleyondzawo?
Mtsetfwa naye eta asamangele. Naye abeletfwe nguloku lakubona kubhalwe ephepheni.
Hhawu, Yehheni! Kodvwa MntfwanaDlamini kwentenjani kangaka nabakitsi Yini?
Utsi kambe ngabe nguye Dlamini Akusiko kufanana kwemabito nje?
Dlamini ucedzela emalungiselelo nje uyaphi?
Yini lebangela kutsi aye lapho latsi uya khona?
Ngubani lona lofisa kuhamba naDlamini Ngabe waphumelela?
Ngabe lomfana bekayohlolwa nguDlamini ngumfana wakhe yini Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Yini lena leyabangela Dlamini wasukumela etulu waya kulendzawo?
LaNtuli unina walomfana bekahlala akhala njalo ngaye. Nika tizatfu letintsatfu letifakazela loku?
Ngabe lomfana bekungumnakenu bewungameluleka utsini?
Siva kutsi lomfana wagcina ahlangene nesingani lebesilikholwa. Nika ligama nesibongo salentfombi.
Besuka-ke bayawukwakha ekudzeni nenkhosi yabo, behla nelive baze befika endzaweni lesedvute nemfula, bakha lapho. Phela nabo bebakholwela kakhulu esintfwini; bayetsemba nalendzaba yekutsi nakutelwe bantfwana labangemaphahla, emadloti ayatfukutsela, ancishe bonkhe bantfukudla, ente live libe libi. Kepha ngesizatfu sekutsi bebafuna bantfwana, babona kuncono baye ekudzeni, njengobe sibabona sebakhe kulendzawo lesekudzeni. Batsite bangahlala sikhatsi lapha, kwabakubi. Imvula ayizange ine. Kusukela nje befikile kulendzawo ayizange ine. Bahlala iminyaka, bakhula nebantfwana, kepha nani kuna imvula. Imfuyo yabo yacala kufa ibulawa ngulesomiso lesihlasele. Yabhoka indlala. Bahlala phasi bacabanga. Ekugcineni Mzondi wabonakutsi konkhe loku kudalwa kungalaleli labaphasi ngekukhulisa bantfwana lababili lekumele babulawe. Bakhuluma bobabili naMzondwase, batsatsa sincumo sekutsi ncono bamane bababulale labantfwana, noma babajikijele eweni noma emfuleni, kepha loko batakwenta kungasiyo intsandvo yabo. Ngaleso sikhatsi boDumezweni naNdumisa bese baneminyaka lesikhombisa budzala.
Yini lena lebeyihlupha labantfu lekukhulunywa ngabo kulomgamu?
Ngemuva kweminyaka leminingi yaphela kanjani lenhlupheko?
Kungani bantfu bebakhonjiswa munye umntfwana?
Nguyiphi lenkinga leyabangela kutsi bagcine sebatfutsile kulendzawo?
Bagcina sebahlala bobabili. Kantsi bese bayephi bantfwababo?
Taphila iminyaka leminyenti kabi tingenamisila, titala, tandza. Kepha tatihlupheka kakhulu, tilimala, ngobe betitsi natigijima, tehluleke kuma masinyane ngobe tite umsila wekubhilika. Letinye tato njengengulube nje, bese idzimase yashayisa ngemlomo waze wamoncoka, ngobe ingakwati kubhilika, seyihlekwa ngekuba nemlomo lobhodvokile. Kulesinye sikhatsi bewuyaye utibone tihlupheka, tibalekela tilokatana njengetimphungane nje, tingati kutsi tingaticosha ngani. UMdali wakubona loko, wase utfumaindlovu nembiko lobalulekile etilwaneni. Nembala indlovu yahamba yayawubamba umhlangano wato tonkhe tilwane. "Bekunene!"kumemeta indlovu. "Njengobe sihlangene nje lapha, ngitfunywenguMdali. Utsi nginatise kutsi uyakubona, konkhe lokunihluphako.
Nguyiphi lenkinga lebeyiphetse tilwane?
Ngubani lona latsi uMdali uyivile inhlupheko yaletilwane?
Ngekusho kwalenganekwane betilimala tilwane. Ngusiphi lesilwane lesashayisa ngemlomo phansi Kungani sabhodvoka umlomo?
Ngumaphi lamagama leta netilwane ngaphambi kwekutsi kwemukelwe leli lelavetwa ngulogwaja Wabhale?
Nguliphi ligama lelamukeleka ekugcineni?
Ngusiphi sizatfu lesenta kutsi logwaja anike lesipho leligama?
Ngikuphica ngebantfu bami labangevani nekukhanya.
Ngikuphica ngenyoka yami legudla tintsaba.
Ngikuphica ngebantfu bami lababhula lijazi entsabeni.
Ngikuphica ngensimu yami lehlanyelwa ngetandla ivunwe ngemehlo.
Ingabe kwakhala nyonini?
Wakhahlelwa imbongolo esifubeni.
Cha make. Ngiyabonga. Bengingati kutsi ungangephula malula kunalu lutaku lengatifaka kulo ngekungati. Nawe bengikutsatsa kabi. Kube sekutseni ngiyabona sijabula kangaka nebantfwabetfu. Ngakhandza kukhashane kutsi kungaba melula kutsi ngikutjele lokhu. Uyabona-ke make, lokudzingekile kutsinje tsine sobabili sengamise titfunti tetfu nabamphumuta umntfwana. Batawuchubeka bona batsatse konkhe lebakudzingile. Kasinawenta lutfo ngephandle kwekwengama. Awu! empeleni nguloko.
Akuhluphi babe. Kunye kuphela nje lengingacela sicebisane kuko. Pho! emva kwaloko sitawubese simisa njani ngobe bantfu batambutaumntfwana 'Konkhe loku kumele kwenteke egameni lekutsi wena uhlaselwe tigcwelegcwele mine ngingekho njengaloku ngitawumele ngihambe ekuseni. Bantfu batawati kutsi bengingekho nabefika balisa labo bakubonisa emangaba. Kutawutsi sesicedzile, nase bahamba, mine ngiphindze nginyamalale. Wena-ke uyawubese uhlaba umkhosi. Kute bantfu labatawusibamba nalabafokati ngobe batabe benemoti. Bantfu bayoyiva isuka sikhuphekhuphe ihamba. Mine-ke ngitawubuya emva kwesikhashane ngibengulokhuta imihlolo. Lisu labasebanta ngalo-ke nabo.' 'Buka-ke babe, kumelula ngendlela lesimanga. Impela uphose wangenta umfelokati ngentfo lengabe sayilungisa kudza-Io! Buka sewuze awetsembeki kulabantfu. Kunini nje bacala bakubeketelela Sekuyophela umnyaka! Batawufika nini' 'Kusasa lemancamu. Bangitjela lobulukhuni emva sesitfole Lonhlanhla. Kusukela ngaleso sikhatsi bangigadzile, batsi kangibanike. Kusasa-ke ekhatsi nekhatsi nebusuku batsite batawutseleka nakanjani. Bangatisile kutsi batabe sebangatsi nkli?
Bekanebantfwana labangakhi Nika emagama abo?
Nguliphi licebo leta nalo umfati wakhe kumsita kuphuma kulolutaku?
Nika sihloko salesicephu losifundze ngenhla.
Wentani Ndlati Lomntfwana lomshayako wabani Ungababovu khona manje lapha kimi nangabe ungakacapheli. Angati kutsi wabanani wena lokutsi nawu khulumisa intfombatana uyishaye nangabe ingakuvumi. Tikhwepha atisebenti mfana wakitsi. Intfombi ngeke uyivumise ngenkhani nangabe ingakutsandzi.' Lamajaha lamabili ema angakhulumi sikhashana. Nome abebindzile nje, kodvwa kuwo omabili wawulubona lulaka lolwaluvutsa emehlweni awo. Kwasekubonakala ngetifuba tehla tenyuka kukhomba kutsi labantfu bayabilelana. Lomacala yena wachubeka neluhambo lwakhe wangete wabuka ngisho emuva. Kulowo mnyama kwaphindze kwachuba yena umnakabo Lomacala. 'Uyabona Ndlati, lentfo loyentako itakucabanisa nami. Ngike ngiphindze nje ngive kutsi Lomacala bewukadze umvimbetele, utawukhomba lonotjwala.' Watsi lapho atsi uvula umlomo Ndlati, wamjuba angakasho lutfo. 'Bindza mgodvoyi ndzini, ngikusaphata ngalesagila khona manje. Ngubani lolofuna kumphendvula Awungati kahle wena Ndlati, ucabanga kutsi ngiyinsangu.' Watsi shingili wangenela lecondze ekhaya. Ndlati wasala asibholongo sengatsi ngumfati wasendvulo labatsi waphendvuka sidvuli sasawoti?
Ngubani lona lobekakhuta Ndlati ngesento sakhe lesibi Bhala sibongo sakhe?
Wena kube Ndlati bekugumnakenu bewungameluleka utsini ngalentfombi Nika teluleko tibeTIMBILI?
Wagcina ente njani Ndlati kuyitfola lentfombi?
Ngekubona kwakho ngubani umlingisi lomkhulu Usho ngani?
Yini lena leyabangela kutsi lentfombi igule icishe ishone?
Yatsini lentfombi nayiva kutsi isitwe ngulomuntfu?
<fn>93223VMF2006.txt</fn>
Luhlaka Lwekumakha Indzaba.
Luhlaka Lwekumakha Incwadzi Yasemtsetfweni.
Sakhiwo lesifanele: Sigaba lesisodvwa emagama alabacocako. Lulwimi lolusetjentisiwe: Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala, lulwimi lolufanele simo sendzaba. Lokucuketfwe: Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso. Emaphuzu langiwo mbamba.
Kuvetwa kwetikhala kwendzawo lapho tikhala tikhona.
Kubhalwa kwelulwimi netimphawu talo.
<fn>93223VQF2005.txt</fn>
Leliphepha linetigaba letintsatfu A, B, C.
Khetsa umbuto munye kuleso naleso sigaba.
Fundza imiyalo ngaphambi kokuphendvula imibuto.
Imishado yebantfu labanebulili lobufanako.
Kutfukutsela kwangibangela kutsi ngiboshwe.
Tinkinga tekweswela emanti nagezi endzaweni lesihlalakuyo.
Uhleti namake wakho nicoca ngesimo senhlalo endzaweni yakini. Bhala leyo nkhulumo-mphendulwano.
Sisi wakho utfole ticu te B.A. Bhalela umngani wakho likhadi ummeme emcimbini wekwetfweswa kwakhe ticu.
Umnakenu lofundza libanga lelishumi uniketwe umsebenti wasekhaya. Ucela wena kutsi umsite umbhalele i-C.V. yakhe.
<fn>93223VQF2006.txt</fn>
Khetsa umbuto MUNYE kuleso naleso sigaba.
Khetsa sihloko SINYE ubhale kugcwale likhasi linye nahhafu 250 - 300 wemagama.
Imali bayibita impandze yesono, labanyebatsi ihlukanisa tihlobo nobe iwisa emachawe. Bhala usekele lemibono uvete nemcabango wakho.
Bacwaningi bayaphikisana ngalokuletsa tifo eveni labanye batsi yindlala, labanye batsi kwesweleka kwetintfo letifana nemanti lahlobile, tindlu tangasese kanye nemitsi. Bhala weseke nobeuphikisane nalemibono bese uveta luvo lwakho.
Bugebengu sebandzile eveni lakitsi, tiboshwa setiyandza emajele sekahlala aphuphuma. Bhala ngendlela loyibona ngayo lendzaba.
Khetsa sihloko SINYE bese ubhala kugcwale likhasi linye nobe 120 - 150 wemagama.
Likhemisi lelisendzaweni yakini litsengisa imitsi ngelinani lelisetulu, futsi leminye yalemitsi seyedlulelwe sikhatsi, loko kungaletsa tifo letingalapheki. Bhalela Litiko Letemphilo ulatise ngalesimamnyango.
Kunelicembu lemambuka lelikhuluma ngemvelaphi yesifo sengculazi, labanye batsi sacala lapha e-Afrika kubantfu labasitsatsa etilwaneni labanye batsi sivela ngesheya kwelwandle. Bhala inkhulumo-mphendvulwano phakatsi kwalamacembu lamabili.
Khetsa sihloko SINYE ubhale kugcwale likhasi linye nobe 120 - 150 wemagama.
Kushone sibaliwakho, engotini yekudzilika kwemgodzi emayini. Umkakho akanaso sikhatsi sekubhala ngobe alungiselela umngcwabo. Umndeni ukucela usite. Bhala umlandvo wemufi ngalokuphelele.
Inkonzo yakini icokelela imali yekulungisa luphahla loseluvuta kakhulu nalina. Bacele kutsi lelo nalelo lilunga lite nalokutsengiswako, kungaba kudla, timphahla nobe ifenisha. Bhala sikhangisi lesatisa bantfu ngalokutawenteka enkonzweni.
Kutawuba nemdlalo lomkhulu phakatsi kwemacembu lamane, kudlalelwa indzebe ye Vodacom. Liphepha lendzawo likhombisakutsi kunesikhala semsebenti, kuchuba lomncintiswano. Bhala i-CV yakho ubonise kutsi unelwati lwetemidlalo.
<fn>Applicationforavisa.ss.txt</fn>
I-visa yimvumo lefakwa kupasiphothi lesebentako yemuntfu wangaphandle, legunyata lomuntfu wangaphandle imvumo yekungena eNingizimu Afrika.
icelwe ehhovisi lesidvute leLincusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini nangabe iNingizimu Afrika ayikamelelwa eveni lakho. Loku kufaka ekhatsi banikati bemapasiphothi abosomachinga/emancusa nemapasiphoti ebasebenti bahulumende labafuna timvumo temachinga.
Kungatsatsa emalanga kufikela kulangu-10 kusebenta lesicelo.
<fn>CAX. Bona_1233_Casseroles.2010-12-03.zu.txt</fn>
Epanini, shisa uwoyela uthose inyama. Beka kwi-casserole dish.
Kulelo pani, thosa u-anyanisi nobhekeni. Faka ubhontshisi, utamatisi, isobho namanzi.
Thela enyameni, mboza ubhake kuhhavini oshisiswe ngo-180oC u-1 1/2 hours, govuza kuze kuthambe inyama nobhontshisi. Thela amanzi uma engekho kwi-casserole.
Epanini, shisa uwoyela uthose inyama. Faka u-anyanisi uthose kuthambe. Faka usawoti.
Faka ukherothi namazambane kwi-casserole dish. Beka ingxube yenyama ngaphezulu.
Kujeke, hlanganisa isobho, ubhiya notamatisi. Thela enyameni ubhake kuhhavini oshisiswe ngo-160oC amahora angu-2 1/2. Shubisa ngofulawa namanzi uma kunesidingo.
Seva nerayisi noma nesitambu.
Epanini shisa imajarini uthose inyama. Susa epanini uyibeke eceleni.
Faka i-celery, ukherothi, u-anyanisi nogaligi. Pheka ugovuze.
Phindisela inyama epanini, faka i-ginger beer, isobho, ama-raisins nama-herbs. Mboza upheke u-1-1 1/2 hours.
Shisa uwoyela ebhodweni (elilungele ukubekwa esitofini nakuhhavini). Thosa u-anyanisi, ukherothi, u-green pepper nogaligi kuthambe. Kukhe ngesipuni ukubeke eceleni. (Faka omunye uwoyela uma kunesidingo.
Thosa inyama, faka ingxube ka-anyanisi, utamatisi, ushukela nesobho.
Mboza ubhake kuhhavini oshisiswe ngo-180oC imizuzu engu-30.
Yehlisa ukushisa kube ngu-160oC ubhake u-1 1/2-2 hours.
Nonga useve nerayisi noma i-pasta.
Endishini bhuqa i-oxtail kufulawa. Epanini shisa ingxenye kawoyela, thosa i-oxtail.
Faka uwoyela osele epanini, thosa u-anyanisi nogaligi. Phindisela i-oxtail epanini, faka utamatisi, isobho, amanzi ne-bay leaves.
Faka kwi-casserole dish. Bhaka kuhhavini oshisiswe ngo-160oC amahora angu-3.
Seva nophuthu, amazambane abondiwe noma irayisi.
NGENHLA KWESO-KUDLA: Chicken With Peppers And Tomato Casserole.
KWESO-BUNXELE: Bean And Lamb Casserole.
Epanini ncibilikisa imajarini uthose inyama. Beka kwi-casserole dish.
Thosa u-anyanisi no-pepper kuthambe.
Susa emlilweni. Faka utamatisi, isobho lenkukhu, isobho likatamatisi ne-chutney. Nonga ugovuze uthele enkukhwini.
Bhaka kuhhavini oshisiswe ngo-160oC imizuzu engu-45.
<fn>ConstitutionalCourt. Constitution(2009).2010-10-13.ss.txt</fn>
Ngekwesimemetelo nombolo 26 wanga 26 Mabasa 2001, kuphatfwa kwalomtsetfo kuniketwe Indvuna yeBulungiswa neKutfutfikiswa kweMtsetfosisekelo.
nekuniketela ngetindzaba leteyamana naloko.
Ishejuli 6A ifakwe ngekwesigaba 6 weTsetfo weSichibiyelo selishumi seMtsetfosisekelo wanga 2003 wabuya wacitfwa ngekwesigaba 6 semtsetfo weSichibiyelo selishumi nakune wang 2008.
Ishejuli 6B lebekuyishejuli 6A ngaphambilini, ifakwe ngekwesigaba 2 seMtsetfo weSichibiyelo sesiphohlongo seMtsetfosisekelo wanga 2002, yaniketwa inimbolo lensha ngekwesigaba 2 seMtsetfo weSichibiyelo selishumi seMtsatfosisekelo wanga 2003 nekucitfwa ngekwesigaba 5 semtsetfo weSichibiyelo selishumi nesihlanu semtsetfosisekelo wanga 2008.
emindenini yemave latibusako.
Sengatsi Somandla angavikela bantfu bakitsi.
Nkosi Sikelel' iAfrika. Morena boloka setjhaba sa heso.
God seÃ«n Suid-Afrika. God bless South Africa.
Mudzimu fhatutshedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.
kwemalungelo eluntfu nenkhululeko.
kugcinwa kwetetsembiso kanye nekuba selubala.
letiphocelelwa nguloMtsetfosisekelo kumele tiphunyeleliswe.
Kunebuve lobufanako eNingizimu Afrika.
kanye nekubuyiselwa kwebuve.
njengobe kuchazwe kwaphindze kwadvwetjwa kuShejuli 1.
siNdebele, siChosa kanye nesiZulu.
bumcoka nekutfutfukisa kusetjentiswa kwaletilwimi.
nekutikhetsela kwebahlali betindzawo tabo.
balandzelele kusebentisa kwabo tilwimi letisemtsetfweni.
letisetjentiswa kutenkholo eNingizimu Afrika.
ekuhlonishwa kwebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko.
lamalungelo lacuketfwe kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
natotonke tikhungo tembuso.
kuyahambisana nesigaba 36 (1).
nesimo salowo muntfu-mtsetfweni.
ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
ngenca yelubandlululo lolungenabulungiswa.
emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
tizatfu letibekwe esigabeni (3).
kuvimbela nekwencabela lubandlululo lolungakalungi.
bafakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile.
sakhe sihlonishwe futsi sivikelwe.
Wonkhewonkhe unelilungelo lekutsi aphile.
nalengenabuntfu nobe leyehlisa sitfunti.
tesayensi ngephandle kwemvume lecebisekile yalowo muntfu.
njengemtfunjwa nobe ekusetjentisweni ngenkhani.
lekutsi lingasense lekuchumana kwakhe lingatsikanyetwa.
kumcabango, kunkholelo kanye nakumbono.
labachuba inkholo letsite.
nalesigaba kanye naletinye timiso teMtsetfosisekelo.
nekwetfula ticelo letibhalwe phasi.
Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhlanganyela.
nekutsi, uma sikhetsiwe, sibambe leso sikhundla.
Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti.
Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhamba nobe kuphi.
Wonkhewonkhe unelilungelo lekuhamba ashiye iRiphabhulikhi.
sakhe nobe kuphi eRiphabhulikhi.
Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekutfola iphasipoti.
kanye nemsebenti loceceshelwe ngekukhululeka.
nelekubumba nelekujoyina licoco letinhlangano nobe tinyunyana.
netinzuzo temacala onkhe.
kuhambelane nesigaba 36 (1).
kuhambelane nesigaba 36 (1).
kutfutfukiswe ngendlela lengiyo temnotfo netenhlalakahle.
longavumela kutsatselwa imphahla ngalokungekho emtsetfweni.
nenhloso yekutsatsa lemphahla kumnikati.
imphahla ayisiwo umhlaba kuphela.
imphahla yakhe nobe anceshetelwe ngalokunebulungiswa.
tesigaba 36 (1).
Iphalamende kumele iphasise lomtsetfo lophawulwe esigatjaneni (6).
liphunyeleliswe ngekwetigaba tenchubekelembili.
ngemuva kwekubuketa tonkhe timo letitsintsekako.
lungelo liphunyeleliswe ngekwetigaba tenchubekelembili.
Kute umuntfu lotawuncishwa kwelashwa etimeni letibucayi.
kanye nekuvikeleka ngetikhatsi tekungcubutana ngetikhali.
tintfo letiphatselene nalomntfwana.
itfolakale futsi ifinyeleleke ngekwetigaba tenchubekelembili.
temphakatsi uma ngabe loko kungephumeleleka ngalokufanelekile.
netinchubo tangaphambilini telubandlululo ngekwebuhlanga.
tetemfundvo tembuso leticatsanisekako.
letitimele ngumbuso ngetimali.
ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
setekuphatsa unelilungelo lekuniketwa tizatfu letibhalwe phasi.
utfutfukise kuphatsa kwembuso ngendlela lefanele.
inkhundla nobe ngumtimba lotimele nalongakhetsi.
tivuma, ngephasi kwemibandzela lefanele.
kumhlabawonkhe ngalesikhatsi sephulwa nobe sephutsa.
nendlela lengakhinyameti kakhulu yekuzuza leyo nhloso.
lengekho ngaphasi kwemaphesenti langu-60 alesiGungu.
lesitsetfwe, ngekulandzela kumenyetelwa kwesimo lesibucayi.
kwaso lowo muntfu.
ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba.
lesifanele, lokufaka ekhatsi kucinisekiswa kwemalungelo.
nenhlangano leletsa sicelo ngekwemfuno yemalunga ayo.
ingabuka umtsetfo wemave angaphandle.
khona neluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
ngephasi kwetakhiwo leSehluko lesitibekako.
nekugwema kumangalelana etinkantolo.
kungcubutana emkhatsini wabohulumende.
lafanele ngembi kwekuya enkantolo kutsi icatulule lokungcubutana.
tikhungo tembuso letitsintsekako.
neMkhandlu waVelonkhe wetiFundza.
hulumende webantfu ngephasi kweMtsetfosisekelo.
nekwelusa tento tesigungu lesengamele.
sicubungule tindzaba letitsintsa tifundza.
ungabeka lenye indzawo kutsi kube yekuhlanganela iPhalamende.
yaboMasipala, njengobe kumiswe esigabeni 156.
letikhinyabeta lesinye sifundza nobe live lonkhana.
lophatselene nako konkhe lokuhleliswe kuShejuli 4.
wayo ngekulandzela tilinganiso teMtsetfosisekelo.
lekuvotelwa kwelicembu letembusave.
Sigatjana (1) sichitjiyelwe sigaba 1 seMtsetfo 2 wanga-2003.
lemalunga esiGungu saVelonkhe.
kweminyaka lesihlanu kuphele lesigwebo.
ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weLishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.nangesigaba 2 seMtsetfo weSichibiyelo welishumi nesihlanu weMtsetfosisekelo wanga 2008.
uMtsetfosisekelo, ngekulandzela iShejuli 2.
SiGungu saVelonkhe sikhetfwa kutsi sisebente iminyaka lesihlanu.
kwekuphela kwesikhatsi sekusebenta kwesiGungu saVelonkhe.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weSihlanu wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1999.
ngalo eceleni lolukhetfo.
lekuvotela lukhetfo lwesiGungu lesilandzelako.
kwekuniketwa kwemiphumela yelukhetfo.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
kutewuchuba umsebenti welikhetselo.
ngabe loko kumisiwe kumitsetfomgomo nasenchubeni yalesiGungu.
lelinye lijaji lelitakwenta loko.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lwaSomlomo kanye neliSekela laSomlomo.
laSomlomo esikhundleni ngesincumo.
kumele libe khona ngesikhatsi kutsatfwa lesincumo.
emalungeni aso kutewulekelela Somlomo neliSekela laSomlomo.
ngebunyeti bemalunga lavotile.
langulokubili kulokutsatfu kwelinani lemalunga esiGungu.
Sigaba 54 sivalwe ngesigaba 3 seMtsetfo 34 wanga-2001.
nakunobe ngusiphi sikhungo sembuso.
kunobe ngumuphi umuntfu nobe sikhungo lesinenshisekelo.
kanye nekumbandzakanyeka kwemphakatsi.
kulesiGungu njengeMholi weliCembu leliPhikisako.
kulesiGungu nobe kunobe nguliphi likomiti laso.
Sigatjana (1) sichitjiyelwe sigaba 4 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
saVelonkhe angamiswa ngumtsetfo wavelonkhe.
kukhishwa, kwanobe ngumuphi umuntfu.
njalo emphakatsini loselubala wentsandvo yelinyenti.
lelinetitfunywa letilishumi letivela kuleso naleso sifundza.
sigaba 61 (2).
lebekwe eNcenyeni B yeShejuli 3.
kuphakanyiswa kwemagama ngemacembu.
[Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weMfica wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2002.] nangesigaba1 seMtsetfo welishumi nakune wekuchitjilelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2008.
ngendlela lehambisana nentsandvo yelinyenti.
kudzingeka njalo ngesikhatsi, kulamalunga esishayamtsetfo.
ngulovumelekile kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weMfica wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2002.
kulahlekelwa sikhundla sekuba sitfunywa lesingesuswa.
ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
uMtsetfosisekelo, ngekulandzela iShejuli 2.
bekuhlangana kwawo kanye netikhatsi tekuphumula.
kutewuchuba umsebenti welikhetselo.
nemaSekela aSihlalo lamabili etitfunyweni.
kulesinye sifundza, kuze kutsi tonkhe timelwe ngekulandzelana.
lijaji lelitakwenta loko.
Sigatjana (4) sivalwe ngesigaba 5 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lwaSihlalo kanye nemaSekela aSihlalo.
liSekela laSihlalo esikhundleni ngesincumo.
letisihlanu tiwemukela lowo mbono.
tato tekufaka emavoti egameni letifundza.
waVelonkhe wetiFundza, kepha lingete lavota.
ulungise iMitsetfosivivinyo yetetimali.
kunobe ngumuphi umuntfu nobe sikhungo lesinenshisekelo.
kanye nekumbandzakanyeka kwemphakatsi.
uma ludzaba lutawuncunywa ngekulandzela sigaba 75.
nobe kunobe nguliphi likomiti lawo.
nesiKhwama saVelonkhe saMalingena.
kukhishwa, kwanobe ngumuphi umuntfu.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 1(a) seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
walesigaba, ungetfulwa embi kweMkhandlu waVelonkhe wetiFundza.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 1(b) seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lelingetfula uMtsetfosivivinyo embi kweMkhandlu.
ngemavoti lokungenani etifundza letisitfupha.
ngemavoti lekungenani etifundza letisitfupha.
temtsetfosisekelo nalokunye lokuphatselene naletichibiyelo.
ngalesikhatsi loMtsetfosivivinyo wetfulwa.
kuMengameli kutsi awubusise.
ungancuma kungachubeki nalowo Mtsetfosivivinyo.
sitfunywa lesisesihlalweni sifaka livoti lesincumo.
kuMengameli kutsi awubusise.
nalomunye umbhalo waloMtsetfosivivinyo.
kuMengameli kutsi awubusise.
kumele umukiswe kuMengameli kutsi awubusise.
kuMengameli kutsi awubusise.
kulokutsatfu lemalunga awo.
langulokubili kulokutsatfu emalunga awo.
kumele umikiswe kuMengameli awubusise.
nalomunye umbhalo waloMtsetfosivivinyo.
lotfunyelwe kulo, lowo Mtsetfosivivinyo uphelelwa sikhatsi.
kuMengameli kutsi awubusise.
kumele umukiswe kuMengameli kutsi awubusise.
kuMengameli kutsi awubusise.
Indzima(b) ivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
Lesigaba asisebenti eMitsetfwenisivivinyo yetetimali.
inchubo lephawulwe esigabeni 75.
Sigaba 77 sivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
kuphasiswa lowo Mtsetfosivivinyo.
sayo ngekuhambisana kwawo nemtsetfosisekelo.
kumele awubusise aphindze futsi awusayine.
incenye leMtsetfo wePhalamende ayihambisane nemtsetfosisekelo.
lesicelo sibonakala sengatsi sitawuphumelela.
ingaphocelela labafake lesicelo kutsi betfwale tindleko.
ngemalanga lalandzelako ngekubeka kwalowo Mtsetfo.
uniketwe iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote.
nguMtsetfosisekelo nobe ngumtsetfo wavelonkhe.
emalungeni aso kutsi abe nguMengameli.
lelinye lijaji lelitakwenta loko.
kuShejuli 3 isebenta elukhetfweni lweMengameli.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 6 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 6 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
utawuhlonipha uMtsetfosisekelo, ngekulandzela iShejuli 2.
lweMengameli asitsatfwa njengesikhatsi sekuba sesikhundleni.
kwehluleka kwenta imisebenti lebekelwe leso sikhundla.
lekubekwa kunobe ngusiphi sikhundla sembuso.
nekutfobela uMtsetfosisekelo, ngekulandzela iShejuli 2.
Sigatjana (4) sengetwe ngesigaba 1 seMtsetfo weKucala wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1997.
liSekela leMengameli kanye netiNdvuna teMbuso.
angabasusa etikhundleni labantfu labakhetsile.
kwesiGungu saVelonkhe kutsi babe tiNdvuna teMbuso.
ngumholi wemisebenti yahulumende esiGungwini saVelonkhe.
emandla awo nasekwenteni imisebenti yawo.
macondzana netindzaba letingaphasi kwawo.
awo nekwentiwa kwemisebenti yawo.
Sigaba 93 sivalwe ngesigaba 7 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lesilandzelako kutsi abe nguMengameli acale esikhundleni sakhe.
kanye nekutfobela uMtsetfosisekelo ngekweShejuli 2.
emandla nobe umsebenti loniketwe lelinye lilunga ngumtsetfo.
lelingakhoni kusebentisa lawo mandla nobe kwenta leyo misebenti.
letikhinyabeta lesinye sifundza nobe live lonkhana.
Sigatjana (1) sichitjiyelwe sigaba 2(b) seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
tiphakamiso letifanele esigungwini savelonkhe lesengamele.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 2(c) seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
Sigaba 100 sichitjiyelwe sigaba 2(a) seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
siphatselane neliphakelo lalelo lunga leKhabhinethi.
nekushaywa kwemtsetfo kumele umphakatsi ukwati kuyitfola.
nemaSekela etiNdvuna teMbuso kumele bashiye etikhundleni.
Indzima (g) ivalwe ngesigaba 3 seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
loMtsetfosisekelo ucala kusebenta.
lesihlongote kubekwa kwalo kusishayamtsetfo sesifundza.
waMasipala kuleso sifundza.
singacela iPhalamende intjintje ligama laleso sifundza.
njengemtsetfo lowela ngaphasi kwalawo mandla etifundza.
kulesishayamtsetfo ngendlela yebungako bebavoti belicembu.
Sigatjana (1) sichitjiyelwe ngesigaba 3 seMtsetfo weLishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
kumele libekwe ngekwendlela lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
licala nobe sigwebo enkantolo lephakeme.
tetishayamtsetfo tibeka kulahlekelwa bulunga.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weLishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
ngekulandzela iShejuli 2.
nobe lilanga lekuphelelwa sikhatsi kwaso.
ngemuva kwekuphela kwesikhatsi sekusebenta kwesishayamtsetfo.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weSine wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1999.
kwelilanga lukhetfo lolwabekwa eceleni ngalo.
lwesishayamtsetfo lesisha sesifundza.
iminyaka lemitsatfu seyiphelile sishayamtsetfo sakhetfwa.
baleminye imihlangano yaso kanye netikhatsi tekuphumula.
Sigatjana 1 sivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
kutewudzingidza ludzaba loluphutfumako.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lwaSomlomo kanye neliSekela laSomlomo.
laSomlomo esikhundleni ngesincumo lesisentile.
kutewulekelela Somlomo neliSekela laSomlomo.
tincunywe ngelinyenti lemavoti lafakiwe.
emakomitini ato, kepha tingete tavota.
nakunobe ngusiphi sikhungo sembuso wesifundza.
ngubaphi bantfu nobe tikhungo letitsintsekako.
kwemphakatsi etinchubekweni tembuso.
njengeMholi welicembu leliPhikisako.
ayiniketa sishayemtsetfo nobe likomiti laso.
lelingatfula uMtsetfosivivinyo wetetimali embi kwesishayamtsetfo.
ugunyata tindleko-ngco esiKhwameni sesiFundza saMalingena.
sishayamtsetfo lesichibiyela ngayo uMtsetfosivivinyo wetetimali.
Sigaba 120 sivalwe ngesigaba 3 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
kusishayamtsetfo uyewubuyeketwa kabusha.
ngekuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo.
kumele awubusise aphindze futsi awusayine.
lesicelo sibonakala sengatsi sitawuphumelela.
lolubekwe ngulowo Mtsetfo.
futsi sesikwati kutsatsa lomtfwalo ngalokungiko.
lephawulwe esigatjaneni (2).
ngalolusuku lokwatfunyelwa ngalo.
lomdvuna lotawuba nguNdvunankhulu wesifundza.
isebenta elukhetfweni lwaNdvunakhulu.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
aphindze atfobele uMtsetfosisekelo ngekulandzela iShejuli 2.
kwehluleka kwenta imisebenti lebekelwe leso sikhundla.
lekubekwa kunobe ngusiphi sikhundla sembuso.
lefanako naleyo yaNdvunankhulu.
uMtsetfosisekelo ngekulandzela iShejuli 2.
emalungeni esishayamtsetfo sesifundza.
ngemisebenti yekwengamela laniketwe yona nguNdvunankhulu.
ngekuchuba kwawo emagunya awo kanye nekwenta imisebenti yawo.
ngetindzaba letingephasi kwawo.
lesilandzelako angene esikhundleni.
uMtsetfosisekelo, lokhu akwenta ngekulandzela Shejuli 2.
kugcina lubumbano kutemnotfo.
tiphakamiso letifanelekile kusigungu sesifundza lesengamele.
nobe ehluleka kusebentisa lelisu lekuvuselela.
ngemuva kwekucala kwalokungenelela.
lokufaka ekhatsi netinhlelo letisungulwa ngulesigaba.
Sigaba 139 sivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weLishumi nakunye wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
sincumo siphatselene nemsebenti loniketwe lelo lunga.
nekushaywa kwemtsetfo kumele umphakatsi ukwati kuyitfola.
ivunywe sishayamtsetfo sesifundza.
Ndvunankhulu kumele abumbe loMkhandlu loweNgamele kabusha.
loweNgamele kumele bashiye etikhundleni.
sifundza nguletinye tigaba teMtsetfosisekelo.
wonkhe lombhalo uhambisana nesigaba 143.
salomtsetfosisekelo locinisekiswe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo.
lowo mtsetfosisekelo nobe lesichibiyelo sawo.
yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote.
longephasi kwaloluhlu lolukuShejuli 4.
nguMkhandlu waVelonkhe wetiFundza.
wavelonkhe lapho khona sigatjana (2) nobe (3) singasebenti.
wemukelwe nguMkhandlu waVelonkhe wetiFundza.
utsatfwe ngekutsi wemukelwe nguloMkhandlu.
lomtsetfo esigungwini lesendlulisela lomtsetfo kuwo.
lomunye awusebenti ngaleso sikhatsi kusenaloko kungcubutana.
lokunye kuhunyushwa lokubanga kungcubutana.
basungulwe ngumtsetfo eveni lonkhe leRiphabhulikhi.
lisemahlombe eMkhandlu waMasipala.
njengobe kubekiwe kuMtsetfosisekelo.
emandla akhe nobe lekwenta imisebenti yakhe.
temiphakatsi etindzabeni tahulumende wasekhaya.
emandla abo nekwenta imisebenti yabo.
labatsintsekako litfuba lekwenta tiphakamiso ngalomtsetfosivivinyo.
neligunya lekushaya umtsetfo endzaweni yakhe.
neligunya lekushaya umtsetfo endzaweni yakhe.
tamasipala letingasungulwa kusinye ngasinye sigaba.
ngabe indzawo inabomasipala besigaba B nesigaba C.
tabomasipala lekumele tisungulwe esifundzeni.
bakwati kwengamela lokucondzene nabo.
Sigatjana (6A) singeniswe ngesigaba 1 seMtsetfo 87 wanga-1998.
ekuphatsa lashiwo esigabeni 156 (1).
wavelonkhe nobe ngumtsetfo wesifundza.
lowo mtsetfo ungasebenti.
masipala unawo emandla ekuluphatsa.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 1(a) seMtsetfo weSiphihlongo wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2002.
yalomasipala yeluhlu lwebavoti lwavelonkhe.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 1(b) seMtsetfo weSiphohlongo wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2002.
tincumo netimiso letibekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
Sigatjana (4) sivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weSitsatfu 8 wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
etikhundleni kwentelwe khona.
Tikhala temisebenti Emkhandlwini waMasipala kufanele tigcwatjiswe ngekwekushaywa kwemtsetfo kwavelonkhe.
Sigatjana (3) sengetwe ngesigaba 4 seMtsetfo welishumi nesihlanu wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2008 nangeMtsetfo welishumi nesitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2009.
iminyaka lesihlanu, njengekuncuma kwemtsetfo wavelonkhe.
lowo Mkhandlu uhlakatwe ngalo ngobe sikhatsi sawo siphelile.
uMkhandlu lomusha lokhetsiwe.
Sigaba 159 sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
ngembi kwekutsi kuvotelwe nobe ngabe nguluphi ludzaba.
lesesekelwe livoti lelinyenti lemalunga awo.
incunywa linyenti lemavoti lafakiwe.
kwetfula tincumo ngawo.
netinchubo temakomiti tawo.
lengacondziswa ngumtsetfo wavelonkhe.
kweMikhandlu yaboMasipala nemalunga ayo.
yamasipala uma iceliwe ngulomasipala.
Imitsetfo-sigodzi yamasipala kumele itfolakale esiveni.
wavelonkhe lohlongotwe esigabeni 221 (1)(c).
Indzima(b) ivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
nobe umtsetfo wesifundza ngephasi kwetimiso temtsetfo wavelonkhe.
Emandla etemtsetfo eRiphabhulikhi asemahlombe etinkantolo.
labanye nobe kukhinyabeta.
kufinyeleleka kanye nekusebenta ngemphumelelo kwetinkantolo.
wonkhewonkhe kanye netikhungo tembuso lesisebenta kuto.
laSomajaji kanye nalamanye emajaji layimfica.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 11 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lokungenani ngemajaji lasiphohlongo.
lowo myalo ube nemandla.
lesisuka kulenye inkantolo.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 12 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 12 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
ingancuma emacala lakendluliselwa kuyo kuto tonkhe tintfo.
ngumuphi umtsetfo nobe sento seMengameli.
ngekusebenta kweMtsetfo nobe sento.
kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo.
nemtsetfosisekelo ngekulandzela lesigatjana.
sesikhundleni, angakhetfwa njengesiphatsimandla setemtsetfo.
kumele aphindze abe sakhamuti saseNingizimu Afrika.
waseNingizimu Afrika ngekwebunhlanga kanye nebulili.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 13 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
etikhundleni, bese liluyisa kuMengameli.
bangemukeleki uma kusadzinga kutsi kubekwe labanye.
kumele abeke labo bebasele abatsatse kuloluhlu lolwengetiwe.
Sigatjana (4) sivalwe ngesigaba 13 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
ngesikhatsi bakhetselwa kuba seNkantolo yeMtsetfosisekelo.
ngekwelulekwa liKhomishani leMisebenti yeTemtsetfo.
kwekuvuna nobe kukhetsa.
titawuphakamisa tiphindze tivikele uMtsetfosisekelo.
sebujaji uma ngabe kunesikhala nobe uma ngabe lijaji lingekho.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 14 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
kutawusebenta lelijaji lelilibambela.
sekusebenta kweliJaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 15 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende.
Imiholo, tibonelelo netinzuzo temajaji akumelanga tincishiswe.
elinyenti lalokubili kulokutsatfu kwemalunga aso.
sekutsi lelo jaji likhishwe semukelwe.
Indzima(b) ivalwe ngesigaba 16 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lomunye lomiswe ngibo.
Indzima (k) ivalwe ngesigaba 2 seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998 nangesigaba 16(b) seMtsetfo weSitfupha wanga-2001.
abeke labo bantfu.
lababekiwe bemele bungcweti bebumeli bonkhana.
kuvele sikhala enanini lawo.
asuswe ngulabo lebawakhetsa nobe labaphakamisa emagama abo.
leliyabelwe nguMtsetfosisekelo nangumtsetfo wavelonkhe.
kepha tincumo taleliKhomishani tesekelwa linyenti lemalunga alo.
esikhundleni sakhe kuleliKhomishani.
saphindze savalwa ngesigaba 16(c) seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
Sigatjana (8) sifakwe ngesigaba 2(b) seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
kwembandzela wesigatjana 5.
waVelonkhe weTekushushisa ambona afanele.
lelinemtfwalo wekubeka liso kulomtimba wekushushisa.
tincunywe ngukwemtsetfo wavelonkhe.
labatiphatsimandla tetemtsetfo kutincumo tenkantolo.
Indzima(b) ichitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.
kwekwesaba, kwekuvuna nobe kwekukhinyabeta.
kulesiGungu lokungenani kanye ngemnyaka.
nekutsatsa sinyatselo lesifanele lesilikhambi laloku.
laniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
UMvikeli wemPhakatsi akumelanga aphenye tincumo tetinkantolo.
nakuyo yonkhe imiphakatsi.
umbiko lotsite ugcinwe uyimfihlo.
emanti, kuvikeleka kutenhlalakahle, imfundvo, kanye nesimondzawo.
nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
Sigaba 184 sichitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.
lemaLungelo eLuntfu kutsi luphenywe.
Sigatjana (3) sichitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.
yona ngumtsetfo wavelonkhe.
kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
nekuzuzwa kwekulingana ngekwebulili.
ngetindzaba letiphatselene nekulingana kwebulili.
leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
wesifundza kutsi ticwaningwe ngumCwaningimabhuku-Jikelele.
umtsetfo kwemukela imali syekuchuba imisebenti yemphakatsi.
wavelonkhe. Yonkhe imibiko kumele ingabi yimfihlo.
laniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
lesingavuselelwa lesisemkhatsini kweminyaka lesihlanu nalesishumi.
ngumtsetfo wavelonkhe lesifishane ngalokungaphumeleleka.
leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
LiKhomishani leluKhetfo kumele libunjwe bantfu lokungenani labatsatfu.
kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
kumele sinakwe uma kubekwa emalunga.
nalolungele kubamba leso sikhundla.
Indzima(a) ichitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.
siphatselene nekubekwa esikhundleni kwelilunga leliKhomishani.
kungaphunyeleliswa njengobe kushiwo esigabeni 59(1)(a).
muntfu akakhishwe esikhundleni.
lelesekelwe linyenti lemalunga alesiGungu.
saVelonkhe sitsetse sincumo lesitsi lowo muntfu akakhishwe.
tinhlobo tebantfu timelwe kabanti.
kwalemigosisekelo nemibandzela lebalwe esigatjaneni (1).
kwalabantfu emisebentini yembuso.
emkhatsini kweminyango, kwengamela kanye netikhungo.
tibukwe uma kubekwa lophatsa kuphatfwa kwembuso.
KuneliKhomishani linye lekuPhatfwa kweMbuso eRiphabhulikhi.
leliKhomishani kumele liphatfwe ngumtsetfo wavelonkhe.
lesitsikameta kusebenta kwaleliKhomishani.
Indzima (g) ifakwe ngesigaba 3 seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 1998.
LeliKhomishani linekutiphendvulela kusiGungu saVelonkhe.
kwesishayamtsetfo saleso sifundza.
nguNdvunankhulu wesifundza ngekulandzela sigatjana (8)(b).
ngekwesekelwa livoti lelinyenti lemalunga aso.
kutekuphatsa, tekwengamela nobe tetimiso tebasebenti bembuso.
nobe aso laphakamisa kutsi Khomishani akhishwe esikhundleni.
njengobe kuchazwa ngumtsetfo wavelonkhe.
inchubomgomo lesemtsetfweni yahulumende wangaleso sikhatsi.
kumele kuphatfwe ngumtsetfo wavelonkhe.
letembusave nobe ludzaba lolutsite.
nemazinga lafanako lasebenta etisebentini tahulumende jikelele.
bafune imphilo lencono.
uMtsetfosisekelo nobe umtsetfo wavelonkhe.
lokufaka ekhatsi nemtsetfo wemave emhlaba.
kanye nesigungu savelonkhe lesengamele.
imibutfo yetebunhloli, lesungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo.
emhlaba letibopha iRiphabhulikhi.
lilalele umyalo lokucace ngalokuphelele kutsi uphambane nemtsetfo.
tinhloso telicembu linye letembusave.
wemave emhlaba lecondzisa kusetjentiswa kwekulwa.
Lilunga leKhabhinethi kumele liphatse umbutfo wetekuvikela.
ledzingekile esigatjaneni (3).
wetemphi walombutfo wetekuvikela.
nangesibalo sebantfu labatsintsekako.
lasikhombisa sibekiwe lesimo.
emalanga lasikhombisa kubekiwe.
leKhabhinethi leliphetse tekuvikela.
nekucindzetela kusebenta kwemtsetfo.
tigungu letengamele tetifundza.
naloniketwe kuso kunchubomgomo yavelonkhe yetebuphoyisa.
emkhatsini kwetikhungo tahulumende.
lelengamele tekuvikelwa ngumbutfo wetebuphoyisa.
kumele libe ngumlamuli emkhatsini kwalamacembu.
ngekulandzela sigatjana (2).
tekumjezisa, lowo Khomishani ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
nangekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
leKhabhinethi kutsi litsatse lowo mtfwalo.
wesintfu, kuhlonishwa kuphela nje uma kutfobela uMtsetfosisekelo.
nobe lawo masiko.
lomunye umtsetfo locondzene ngco nemtsetfo wesintfu.
ikhishwa kuleSikhwama saVelonkhe saMalingena.
kanye nemibandzela loko kuniketwa lokwentiwe ngayo.
lengiyo kwemnotfo, tikwelete neligumbi lembuso.
nemtsetfo wahulumende wavelonkhe.
letingakhuphula sikwelete sembuso emnyakeni lolandzelako.
nemigomo nemazinga ekugcina timali lafanako.
nekwephula letinyatselo ngalokunyantisako.
Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 5(a) seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lesincumo lesitsatfwe sigcinamafa savelonkhe.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 5(b) seMtsetfo 6weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
labakhinyabetwa lubandlululo lolungakafaneli.
Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 6 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
nemalunga eMikhandlu yaboMasipala betinhlobo letehlukile.
lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
nemtimba wetekusakata lophawulwe esigabeni 192.
lencunywe ngumtsetfo wavelonkhe.
nalabanye bantfu lababili.
Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 7(a) seMtsetfo weSihlanu wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1999.
loluhlongotwe esigatjaneni (1)(c).
Sigatjana (1A) sifakwe ngesigaba 7(b) seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
kungakhoni kusebenta nekungakwati kwenta umsebenti.
nakutishayamtsetfo tetifundza njalo nje.
liphetfwe ngekulandzela umtsetfo wePhalamende.
ngekulandzela imibandzela lechazwe ngulowo Mtsetfo.
nguMtsetfosisekelo nobe nguMtsetfo wesifundza.
esiKhwameni sesiFundza saMalingena.
ikhokhelwe njani kubomasipala basesifundzeni.
Sigatjana (4) sifakwe ngesigaba 8 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
setimali letingenako, nobe tinemibandzela nobe tite.
tabelo tabo lebatinikwa nguhulumende wavelonkhe.
kwetidzingo taso letishiwo kuMtsetfosisekelo.
yemphahla lengeniswa kulelive eminyeleni yalo.
Indzima(b) ivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
leyetayelekile nobe imali lebhadalwa uma kungeniswa timphahla.
angacondziswa ngumtsetfo wavelonkhe.
kwentiwe ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.
ekuphatsa timali nemisebenti lefananako endzaweni yinye.
kwatisiwe, futsi nobe tiphi tincomo taleliKhomishani setibuketiwe.
Sigaba 230 sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
Sigaba 230A sifakwe ngesigaba 17 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
sesigungu savelonkhe lesengamele.
ngabe kusivumelwano lesishiwo esigatjaneni (3).
kweMkhandlu waVelonkhe wetiFundza kungakapheli sikhatsi lesidze.
tiyibopha iRiphabhulikhi loMtsetfosisekelo uma ucala kusebenta.
neMtsetfosisekelo nobe uMtsefto wePhalamende.
kuhunyushwa lokungahambisani nemtsetfo wemave emhlaba.
temaLungelo letihambisana netimiso teMtsetfosisekelo.
futsi ngayiphi lenye indlela, lencunywe ngumtsetfo wavelonkhe.
ngelicembu lelawatfola elukhetfweni lwavelonkhe nelwetifundza.
ngekutimisela futsi nangaphandle kwekucitsa sikhatsi.
lesiphetse ngekuphutfuma nobe ngesizatfu sekutfunywa.
kusebenta futsi losetjentiswa nguhulumende wesifundza.
ngiwo longetulu kwato tonkhe tihumusho.
loluhambelana ngandlela-tsite nalesikhashana sengucuko.
yesigaba 243 neShejuli 6.
lolungeke lube semuva kwamhlaka 1 Julayi 1997.
lesiphakamiso sicala kusebenta.
kunobe ngutiphi taletiphakamiso kungakefiki lolo lusuku.
yeNingizimu Afrika, wanga-1993, sichubeka nekusebenta.
loluphindvwe kanye nesigamu uma bucatsaniswa nebubanti bawo.
lobovu njengapelepele naloluhlata njengesibhakabhaka.
kulosihlanu kwebubanti bemtjeka.
iyewuphelela entsikeni yemaphetselo lekangasesancele salomtjeka.
nesihlanu uma kucatsaniswa nebubanti bemtjeka.
leNcenye lesivundlile ngentansi kwaleliphaca siluhlata kwesibhakabhaka.
Ishejuli 1A ifakwe ngeMtsetfo welishumi nesikhombisa wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2005 nalovalwe ngesigaba 1 seMtsetfo welishumi nakutsatfu wekuchitjilelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2007 nangeMtsetfo welishumi nesikhombisa wekucitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2009.
Kuhlukaniswa kwesifundza saseMpumalanga Koloni lokuvalwe nguMtsetfo welishumi nakutsatfu wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2007.
Libalave nombolo 3 weshejuli 1 kuya kusatiso 1998 sa 2005.
yavalwa ngesigaba 18 seMtsetfo 34 wanga-2001.
weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, Mine, A.B.
nebantfu bayo bonkhe.
leMengameli weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, mine, A.B.
nebantfu bayo bonkhe.
Uma ngabe kusifungo: Inkhosi ingisite.
waVelonkhe wetiFundza/lilunga lesishayamtsetfo sesifundza seC.
imisebenti yesikhundla sami ngekwetsembakala nangekutimisela.
uMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo.
IShejuli 3 ichitjiyelwe ngesigaba 2 seMtsetfo weSine wanga-1999 nasigaba 19 seMtsetfo weSitfupha Wekuchitjiyelwa kweMtsethosisekelo wanga-2001 kanye nesigaba 3 seMtsetfo wesiShiyagalolunye Wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2002 nangekwesigaba 1 seMtsetfo welishumi nakune wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo.
yimitsetfomgomo letfolakala ephuzwini 9.
Somlomo nobe liSekela laSomlomo lesishayamtsetfo.
lesicinisekisa kwemukela kuphakanyiswa.
kubekwa kwalowo muntfu lotfole emavoti lamanyenti.
lotfola emavoti lamanyenti.
lesincunywe ngulomuntfu lowengamele.
mhlangano wekucala walolo lukhetfo.
nendlela lekumele kuchutjwe ngayo kuvota.
Liphuzu 9 livalwe ngesigaba 19 seMtsetfo 34 wanga-2001.
ngekwenta sinye ngetulu.
kucale linani lelikhulu kunawo onkhe kuye ngekuya.
savalwa ngesigaba 3 seMtsetfo wemfica wanga-2002.
Uma emacembu langetulu kwalinye lelinilinani lelilinganako lelirekhodiwe lemavoti ngesikhatsi selukhetfo lwekugcina sesishayamtsetfo sesifundza lesifanele, sishyayamtsetfo lesufanele kufanele sifake emalunga langakahlukaniswa etitfunywa kulenhlangano lenelinani lemavoti ngendlela lengagucuki nentsandvoyelinyenti.
IShejuli 6 ichitjiyelwe ngesigaba 3 seMtsetfo weKucala wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 1997, sigaba 5 semtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 1998 kanye nesigaba 20 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
nekuhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
ngaphasi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
nobe leShejuli kuhulumende wesifundza.
saso ngamhlaka 30 Apreli 1999.
sigaba 49(4) seMtsetfosisekelo lomusha.
ngaphasi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
kumele kuchutjekwe ngalo ngaphasi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
sigaba 102(2) seMtsetfosisekelo lomusha.
ngamhlaka 30 Apreli 1999.
lwalesiGungu ngaphasi kweMtsetfosisekelo lomusha.
letingesuswa ngekulandzela tiphakamiso temacembu.
letingesuswa tekucala kuleSiGungu saVelonkhe weTifundza.
njengetitfunywa letingesuswa ngekwaleliphuzu.
nobe kwekucitfwa kwayo.
ngekulandzela sigaba 48 ngaphasi kweMtsetfosisekelo lomdzala.
ngayitolo ngembili kwekutsi uMtsetfosisekelo ucale kusebenta.
kwembandzela wesigatjana (2).
njengobe tihleliwe eSihlomelweni B saleShejuli.
umtsetfosisekelo wesifundza longabekwa.
ngamhlaka 30 Apreli 1999.
liphuzu 8 laleShejuli.
nekusebenta ngaphandle uma ngabe ichitjiyelwe nobe ichitsiwe.
sishayamtsetfo ngaphasi kweMtsetfosisekelo lomusha.
kwembandzela weliphuzwana (2).
njengobe kuhleliwe eSihlomelweni C saleShejuli.
wesifundza lesikhetfwe nguNdvunankhulu waleso sifundza.
nobe letinye tikhungo.
emalanga langu-10 sikhishiwe lesimemetelo.
nobe umtfwalo lotfolakele singakaphelelwa sikhatsi.
ngekutsi kusho siphatsimandla leso lokuniketwe sona emandla.
kutsatfwe ngekutsi kwentiwe ngaphasi kwaleliphuzu.
lesisesigungwini lesengamele ngekulandzela liphuzu 14 laleShejuli.
ucalile kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha.
kuhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
Liphuzwana 16(2)(b) livalwe ngesigaba 20 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
yekweNdlulisela emacala ngaphasi kweMtsetfosisekelo lomusha.
Liphuzwana 16(3)(b) livalwe ngesigaba 20 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
lebuchazwe ephuzwaneni (6).
kubekwe ephuzwaneni (6).
tidzingo taloMtsetfosisekelo lomusha.
167 (1) seMtsetfosisekelo lomusha.
Liphuzwana 16(7) lifakwe ngesigaba 20 seMtsetfo weSitfupha wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.
seMtsetfosisekelo lomusha ucale kusebenta.
lobekwe ngekwesigaba 179.
umtsetfo losebenta kuleso sikhundla, ngaphasi kweliphuzwana(1).
avume ngekutibopha ngaphasi kweMtsetfosisekelo lomusha.
Indzima(b) ivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
nekuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo lomusha.
ngekulandzela sigaba 75 seMtsetfosisekelo lomusha.
lashiwo esigabeni 178(1)(i) seMtsetfosisekelo lomusha abekwa.
kuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo lomusha.
kuze umtsetfo lophawulwe kuleso sigaba ushaywe.
kwalomtsetfo lophawulwe kuleso sigaba.
kwenchubomgomo lephawulwe esigabeni 217(2).
esikhundleni saso eMkhandlwini wavelonkhe we Tifundza.
lufundvwe njengamhlaka '11 Meyi 1994'.
Liphuzwana 22(2) lifakwe ngesigaba 3 seMtsetfo weKucala wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1997.
lemitsatfu uMtsetfosisekelo lomusha ucale kusebenta.
kucale kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha.
wekuhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
sigaba 75 seMtsetfosisekelo lomusha.
uma sihambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
kuphela ngemuva kweminyaka lesihlanu sigwebo saphela.
Liphuzwana 26 (1)(a) livalwe ngesigaba 5(a) seMtsetfoweSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
Liphuzwana 26(1)(b) livalwe ngesigaba 5(a) seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
nemandla kuze kusetjentiswa kwaleso sigaba kuphele.
ngembi kwamhlaka 30 Apreli 2000.
Liphuzu 26(2) lichitjiyelwe sigaba 5(b) seMtsetfo weSibili wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1998.
kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha.
yetimphahla letinganyakati egameni lolowo hulumende.
mayelana nekubhaliswa ngekulandzela liphuzwana (1).
nebavoti, nekumelwa kwemacembu latsintsekako.
lamagama ngandlela lelinconota ngayo umuntfu licembu ngalinye.
yemavoti ngesihlalo sinye.
njengekuncuma kwesigaba 105 seMtsetfosisekelo lomusha.
lolungiswe ngekulandzela leShejuli nemtsetfo wavelonkhe.
umtsetfo wavelonkhe, labamele licembu ngalinye kusishayamtsetfo.
sishayamtsetfo, kuze kutsi ligama lakhe licishwe kuloluhlu lolunye.
labakhetsiwe kusishayamtsetfo nobe kutishayamtsetfo.
kwengetwa kwentiwa ekugcineni kweluhlu.
nalokunguye lolandzelako lofanele nalokhona kuloluhlu.
sikhala kutawuniketwa Somlomo kubhalwe phansi.
lelicembu lelamkhetsa kutsi abe lilunga lesishayamtsetfo.
lingantjintja ligama lalo nobe nini.
kuhlephuka kwelicembu libe ngemacembu lamanyenti.
Kucishwa kweliphuzu 24.
yeNingizimu Afrika, 1996;
Kucishwa kweliphuzu 26.
kungakacolelwa nobe kungancishiswa sigwebo sesiboshwa.
"(3) Tigatjana (1) na- (2) tiyasebenta futsi naseSekeleni leMengameli."
"(a) liSekela leMengameli lelikhetfwe nguMengameli;".
kuchubeka nobe liyekele kuba lilunga lalesiGungu.
mhlaka 30 Apreli 1999, atsatse sikhundla sakhe.
cembu lebelikhetse liSekela leMengameli.
letiphetfwe ngulamanye emacembu lekakhona.
(1)(a), nasinye ngetulu.
ngabe tikhona, ngiyona ncenye yetihlalo ngesikhundla ngasinye.
letikhundla leliniketwa licembu lelo.
indzima(b), sikhala lesivele esikhundleni seNdvuna yeMbuso.
sincumo seMengameli siyema.
nemoya wahulumende welubumbano kukhomba ngalenye indlela.
angakha tikhundla temaSekela etiNdvuna teMbuso.
njengobe kwentiwe nakwabiwa tikhundla tetiNdvuna teMbuso.
yeMbuso, lelisebentela yona.
inchubomgomo lencunywe yiKhabhinethi.
ngekulandzela leyo nchubomgomo.
bemacembu lahlanganyele hulumende welubanjiswano.
ngulamanye emacembu lafaka sandla kulesishayamtsetfo.
laNdvunankhulu, sincumo saNdvunankhulu siyema.
wesifundza nenchubomgomo yakhe.
ngekulandzela inchubomgomo lebekwe nguloMkhandlu.
ngemuva kwekubonisana nemholi walelo cembu.
ngekucelwa nguKhomishani weSifundza wemaphoyisa;
newetishayamtsetfo tetifundza ngaphasi kwaloMtsetfosisekelo.
yeNingizimu Afrika, 1996.
nobe kuhlanganiswe naletinye tikhungo.
esigatjaneni (2) nobe licembu lebantfu labanjalo.
kwesigaba sahulumende wesifundza.
IShejuli 6A ifakwe ngesigaba 6 seMtsetfo 2 wanga-2003.
ngulelicembu leliphakamisako kuleso sishayamtsetfo.
Ishejuli B lebekuyishejuli 6A, ifakwe ngekwesigaba 2 seMtsetfo wesiphohlongo wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2002, lowachitjiyelwa ngekwesigaba 5 seMtsetfo welishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2003, yaniketwa inombolo lensha ngekwesigaba 6 seMtsetfo welishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga 2003 wavalwa ngesigaba 5 seMtsetfo welishumi nesihlanu wekuchitjiyelwa kwemTsetfosisekelo wanga 2008.
letihlalo letibanjwe ngulelicembu lekucala kuleso sishayamtsetfo.
nekuhlangana lokuhlongotwe ephuzwaneni (1).
ngemuva kwelusuku lwekukhetfwa kwesishayamtsetfo.
ephuzwaneni (1)(a) nobe(b).
kwakheke kabusha ngekulandzela liphuzu 2 nobe 3.
neligama lalelo nalelo lilunga, kanye nelicembu lelilimele.
nekuhlangana lokuhlongotwe kulendzima.
IShejuli 6B, ngaphambilini lebeyishejuli 6A, ifakwe ngekwesigaba 2 weMtsetfo weSiphohlongo wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo yabuye yachitjiyelwa ngesigaba 5 seMtsetfo weLishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
lelo khansela njengelilunga lalowo Mkhandlu.
lekucala kulowo Mkhandlu.
khansela libe khona lilunga.
alibanga lilunga lalelinye licembu.
ngulelicembu lekucala macondzana nalowo Mkhandlu.
ngemnyaka lophela mhlaka 31 Disemba 2002.
lwekugcwalisa kulowo Mkhandlu waMasipala.
kwalawo malunga kutsi amele loMkhandlu lowakhetsako.
njengekucondzisa esikhatsini lesiphawulwe ephuzwaneni (1).
Liphuzu 9 livalwe ngesigaba 5 seMtsetfoweLishumi wekuchitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.
<fn>DAC-NLS. Adv. ThomasProfile.2009-11-17.ss.txt</fn>
Iminyaka lelishumi namunye kusukela akhetfwe njengenhloko Ehhovisi Lemvikeli Wesive Empumalanga Kapa, (OPP), Adv. Nomsa Thomas uhlala akhutsatekile kwenta umsebenti wakhe ekuntjintjeni timphilo temiphakatsi kutsi tibe ncono.
Lokhutsatekile ngummeli lohobe tinwele, lotalelwe wabuye wakhulelwa e- Queenstown, lokumjabulisa kakhulu kwenta lokungetulu kwemandla akhe kusita labadzinga lusito.
"Ngiyakhutsateka uma ngigucula kuswaca kwekukhatsateka nekungabata kube kumamatseka lokunelitsemba. Kunginiketa sizatfu sekulindzela lilanga lelilandzelako ngimele sakhamuti lesetayelekile esitaladini," utsi. "imiphakatsi yasemakhaya lesiyisebebnelako isibona njengamesiya ekwetfuleni tinsita."
Kususkela asemncane , Adv. Thomas bekasolo atsandza kufaka sandla emcondvweni wekuba nemphakatsi lapho bantfu, kungayi ngembala noma inkholo lapho bahlala ngekukhululeka, nematfuba lalingene endzaweni lephephile.
Ecinisweni, kungenca yekungalingani kwembuso welibandlululo lokumnike lilukuluku lekucabangela umsebenti kutemtsetfo.
Ukholelwa kutsi Lihhovisi Lemvikeli Wesive lingulesinye sikhungo lesinemsebenti lomkhulu wekubona kutsi hulumende udlala indzima yakhe ekucinisekiseni kutsi intsandvo yelinyenti yentiwa ishone ibuye ibambelele.
Ngalesikhatsi Adv. Thomas acabanga kutsi incenye yelisu Lelihhovisi lekukopa kuchumana lokunemphumelelo naletinye tinhlaka tembuso kubalulekile, uyasheshisa kuveta kutsi Lihhovisi kufanele, noma kunjalo, lihlale lingalicala libuye litimele.
Ngekuhlala amatasatasa njengoba anjalo, Adv. Thomas akasitfoli sikhatsi sekuhlala angenti lutfo, noma kunjalo, uma asitfola sikhatsi sekuphumula, utibandzakanya ekufundzeni "nasekubukeni umhlaba".
Unelutsandvo lwekutinikela etindzabeni tengucuko emphakatsini wakhe ubuye adlale indzima lebalulekile ekusungulweni kwelicembu lekusekela lwe-HIV/AIDS , iVukume.
Lokunye lakutsandzako kudlala sikwashi, ithenisi, ichesi, iragbhi nemfana wakhe abuye aye kuyovivocavoca, abuke kakhulu ekuticecesheni emgwacweni.
<fn>DAC-NLS. BomakeKumiklomeloYeSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngekuhlonipha indzima ledlalwe ngubomake futsi labachubekako kuyidlala emkhakheni wetemanti eNingizimu Afrika, liTiko leTemanti neMahlatsi, ngekwesekelwa yiKhomishini yeLuphenyo lweteManti kanye neNhlangano yeManti yaseNingizimu Afrika belibamba lomklamo waBomake Kumiklomela Yemanti njalo ngemnyaka.
Nendzima lebalulekile ledlala bomake mayelana nemanti ekucedzeni buphuya, imfundvo kanye nentfutfuko lesimeme emadolobheni nasemaphandleni.
Bantfu labakhetsiwe kuletigaba bangaba ngumuntfu ngamunye nobe licembu. Lemiklomelo itawuniketwa bomake lababaluleke kakhulu, bomake labasebente kahle emisebentini yabo, futsi labafake ligalelo lelibalulekile kumkhakha wemanti eNingizimu Afrika.
Emafomu lagcwalisiwe ekukhetsa kumele abe sekangenile ngamhlaka 15 Novemba 2004.
Emafomu esicelo angatfolwa kuwebhusayithi yeliTiko: www.dwaf.gov.
Incwadzigezi: RodkinH@dwaf.gov.za nobe nemahhovisi esigodzi eliTiko kute emafomu esicelo atfunyelwe kuwe.
<fn>DAC-NLS. EmaphuzuNga5Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Inhlangano yeMhlaba yeTemphilo iphakamisa kutsi sidle titselo netibhidvo ka 5 ngelilanga. Lo 5 ngelilanga inkhombandlela nje kuphela, kantsi awukho umkhawulo.
 likomishi lesitselo lesifureshi lesisikwe?
Imincamulajucu, umsebenti wesikolo, emahora lamadze emsebentini?
Natsa ingilazi yejuzi lefureshi.
Sika titselo letifureshi nobe usike titselo letomisiwe tibe saliphalishi.
Gocota titselo letihlanganisiwe wente iyogathi lenemafutsa lamancane.
o Dlani isalati nobe lisobho netibhidvo.
o Faka i-lettuce, ema-sprouts, ematamatisi nobe lihhabhula lelisikiwe esinkweni sakho (sandwitch).
o Faka spinishi netibhidvo letiluhlata emasalatini akho.
o Faka umnyani wembila lophekiwe elizambhaneni lelosiwe, ematamatisi lasikiwe ne-anyanisi nobe wakhowa.
o Faka makherothi nobe tindvukwana te-celery kulomphako wakho.
Hlafuhlafuna magilebisi, mapheya nobe magilebisi lawomisiwe.
Tsatsa titselo letomisiwe njengema-apulkosi, emaphruni nobe makhiwa.
Beka tibhidvo letisikiwe letiluhlata ngesitja esicandziseni lotatidla nobe kunini.
Ngeta ngaletinye tibhidvo ekudleni kwakho lokukhulu, njenge-broccoli ku-pasta yakho nobe ikhaseroli.
Yenta ema-kebab ngetibhidvo letinyenti.
Tibhidvo letigayingiwe (ngenyama lencane nobe ngaphandle kwenyama).
Sebentisa titselo kuhlobisa kudla kwakho lokukhulu.
Yenta emasalati lahlukile usebentise titselo netibhidvo.
Yenta inhlanganisela yetitselo bese utiphakela neyogathi netinyosi letincane.
Yenta isalati lemnandzi lenhle.
Faka liphopho nobe sihhenga etulu kwe-ayisikhrimu lenemafutsa lamancane.
Faka titselo letisikiwe nobe ema-berry emakukisini eluhlobo lwemafini, emakhekhe nobe emabhesikiti.
Ema-enzaym etitselweni netibhidvo letiluhlata alekelela kugaya kudla, ngako-ke umtimba wakho utawuba nemandla lamanyenti, ngalamanye magama, DLANI TITSELO NETIBHIDVO LETILUHLATA LETINYENTI UTFOLE MANDLA LAMANYENTI!
City Deep, 2049.
Dlani titselo netibhidvo kahlanu ngelilanga!
Lizinga lekhensa lingehla nga 20% uma nje kuphela bantfu bangantjintja indlela yabo yemphilo ngekutsi badle titselo kasihlanu ngelilanga.
Ungayekeli tibhidvo letisikiwe emantini sikhatsi lesidze - emavithamini atawuphuma.
Uma upheka tibhidvo nobe titselo, ungafaki ikhuksoda ngobe loku kubulala emavithamini labalulekile.
Ungatipheki sikhatsi lesidze tibhidvo, pheka ngelibhodo lelivalekile tize titsambe.
Sebentisa emanti lamancane.
Sika tibhidvo letitimphandze ngekulingana kuze tiphekeke ngekulingana masinyane. Tibhidvo letinyenti letitimphandze tifuna kutsi utigeze (utihwaye) ngaphambi kwekutsi utidle nobe utipheke. Uma ngabe kumele uticate, sebentisa mukhwa lobukhali ngobe ngalendlela ungakwati kucata sikhumba lesincama (lesincane).
Kuncono kubhaka tibhidvo netitselo nemacembe ato (sibonelo: mazambhane, litsanga, anyanisi, tamatisi, mahhabhula, ne-butternut).
Uma kukhoneka pheka titselo nobe tibhidvo ngesitimu nobe nge-microwave ngobe lendlela icinisekisa kutsi msoco ungaphumi.
Ngeta letinye tibhidvo (ufake ekhatsi macembe emakherothi nema-turnips), uma upheka sitjulu nobe i-casserole.
Ungetayeli kucata nekusika ngobe umsoco lomnyenti usedvutane nesikhumba.
Cata mazambane uma sekaphekiwe ngobe loku kucinisekisa kutsi kube nekulahlekelwa lokuncane.
Uma tibhidvo setiphekiwe, tiphakele masinyane balekela kutsi utigcine tifutfumele nobe utifutfumete?
Sebentisa emanti lopheke ngawo tibhidvo uma upheka isosi lemhlophe, umsobho nobe lisobho ngobe itawuba nemsoco.
Yenta isalati lenhle lenemibala (ngetitselo letinemibala bese ungeta ngetibhidvo kulesalati yakho).
Utsi bewati kutsi kudla 5 wetitselo netibhidvo ngelilanga nguletinye tetintfo letibalulekile longatenta kuze unakekele imphilo yakho.
Yemukela incabhayi ya-5-Ngelilanga?
1 LIPHUTI inhlobo (Beta-carotene) ngalamanye magama: emakherothi, litsanga, emaphopho, mangoza.
<fn>DAC-NLS. EmasuLangalandzelelwSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
INingizimu Afrika inetindzawo letinyenti letehlukene ngekwesimo selitulu lokwenta kutsi kube imikhicito yetekulima leyahlukahlukene. Kodvwa, lelive leli lomile/incenye yomile njengobe litfola timvula letenta 500mm ngemnyaka kunalesibalo semhlaba lesiphelele setimvula letingu-800mm ngemnyaka. Kugucugucuka kwesimo selitulu kusenteko semvelo, kodvwa luphenyo lukhombise kutsi kulomnyakalikhulu londlulile kube nekukhula ekucocaneni kwemimoya yendlu leluhlata (greenhouse gases) ngenca yemisebenti yebantfu lefana netimboni, kubulawa kwemahlatsi, njll. Imiphumela yeluphenyo lolwentiwa ngekunaka kakhulu ngekugucugucuka kwesimo selitulu e-Afrika leseNingizimu lukhombisa kutsi kubandza nekushisa kwemoya kutawukhula ngesilinganiso sa-1,5-4 C kulomnyakalishumi lotako. Loku kuyinkinga lenkhulu etikwentfutfuko lesimeme, lokutsikameta imphilo yebantfu. Umnotfo wemhlaba wonkhe kanye nesimondzawo njengobe loku kusho lizinga lelikhulu letimo telitulu njengesomiso kanye netikhukhula?
INingizimu Afrika yehlukaniseke ngetigodzi tekuna kwemvula letintsatfu: Sigodzi sekuna kwemvula yasebusika enshonalanganingizimu, indzawo lenemvula umnyaka wonkhe ngasesigodzini sangaselwandle eningizimu kanye nemvula yasehlobo kuyo yonkhe incenye yelive lesele. Kwehla kwemvula kusuka etincenyeni telive letisempumalanga kuye enshonalanga sekuboniwe. Kuna kwemvula eNingizimu Afrika kugucugucuka kakhulu kantsi loku futsi kwenta lelive kutsi libe nemkhicito wetekulima lomncane.
Tekulima tifaka yonkhe imisebenti yetemnotfo kusuka ekunikweni kwemagalelo ekulima kuye ekungetweni kwelinani futsi kutawuhlala kungumkhakha lobalulekile kuMnotfo waseNingizimu ngaphandle kweligalelo lako lelincane ku-gross domestic product (GDP). Basebenti basemapulasini, Balimi kanye nemindeni nabo bafaka ligalelo kumnotfo uma ngabe basebentisa imiholo yabo etimphahleni letitsengwako kanye nasetinsiteni, nobe batsenga tintfo temikhicito. Ngaleyo tekulima tiba ngumkhakha lofaka sandla kakhulu ekukhuleni nasekutfutfukisweni. Imiphumela yetimo telitulu letimbi kakhulu itawuba nemitselela lemibi kumikhicito yetekulima ngekuguguleka kwemhlaba lokwentiwa ngemanti kanye nekulandzelana kwetomiso njengaletinye tinhlekelele letitawenta kutsi kungakhonakali kutfola timvuno letinhle bese loko kubangela buphuya emakhaya latsembele kakhulu ekulimeni.
Lesomiso lebesikhona e-Afrika leseNingizimu kusukela ngemnyaka wanga-2002 kufika namuhla sendvulela lemitselela yekugucuka kwesimo selitulu kweminyaka letako futsi kungasho kuncipha kwemikhicito yetekulima kuletinye tintfo. Umtsetfo Wekuphatfwa Kwetihlekelele (Disaster Management Act (Act No. 57, 2002)) futsi ugcizelela kutsi kubukwe kakhulu ekuvimbeleni nasekuncishisweni kwetihlekelele ngekusebentisa umniningwane wesimo selitulu, etintfweni letikhona.
I-ADRM ihlanganisa teluleko letitawukhishwa ngenyanga letinemasu emphakatsini lolimako latawusetjentiswa ngekuya ngaletimo letikhona telitulu. Kubonwe kwekutsi lamasu kumele aniketwe emandla futsi akhicitwe kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kute avisiswe ngubo bonkhe basebentisi.
Khetsa umhlaba lofanele wetitselo letihlanyalwako sib.
Khetsa emasimu langakhuphukeli kakhulu kute unciphisa kugijima kwemanti.
Vimbela, lapho kukhonakala khona, imihlaba locinile lelinyanywako.
Sebentisa tindlela tekulima ngekonga umhlabatsi sib. kungalinywa (zero tillage), kulinywa kancane, kuphakula umhlaba njll.
Kunciphisa kuminyana kwemhlaba ngekuvimbela kundlula kwemishini lemikhulu esimini. Loku kungentiwa ngekutsi kusetjentiswe imishini lefanele yeluhlobo lwemhlaba lotsite.
Ungashonisi imbewu ikakhulukati ummbila njengobe imbewu leshoniswe kakhulu itsatsa sikhatsi kuvela kundlula imbewu lengakashoniswa.
Bani lunama futsi wehlukanise tinhlelo tekuhlanyela ngekusebentisa luhlelo lwekuhlanyela loluhlanganisiwe kundlula kuhlanyela intfo yinye sib. hlanyela ummbila nemabhontjisi esimini yinye. Loku kutawusita umlimi kutsi azuze kulesi lesinye sivuno uma lesi lesinye sihluleka.
Landzelela tikhatsi letetayelekile tekulima uma kufanele futsi ulandzele simo selitulu lesilindzelekile ngaso sonkhe sikhatsi. Yenta tinhlelo tetinhlanyelo tesikhatsi lesincane sib. bojikanelilanga.
Sebentisa emasu ekutfola emanti sib. kwakhiwa kwemadamu, emakhondova, imingcengcema.
Hlanyela ungashonisi njengobe timbewu letishonisiwe timelela ngaphasi kwemhlaba bese setiyafa.
Vimbela manyolo lomnyenti edvute nembewu njengobe loku kungabangela kusha.
Emva kwekumila, sitselo sitawungena esigabeni sekukhipha emacembe. Kute kutsi sitselo semmbila sicedze tigaba tekukhipha emacembe, kumele sikhiphe kusukela emacembeni lamane kufike kulalishumi nesitfupha.
Kungondleki nekweswela emanti kulesigaba angeke kubangele konakala kwalomphelo, kodvwa kukhula kwesiliga kungatsintseka kanye netimbumbulu ngesikhutu semmbila ngasinye.
Sigaba sekukhicita: Sikhatsi lesibalulekile lesidzinga kakhulu emanti.
Sigaba sekucala futsi lesibaluleke kakhulu sekukhicita kuvela kwasiliga esihlokweni sesikhutu semmbila. Ngalesikhatsi kudzingakala linani lelanele lemanti njengobe kuswelakala kwemanti kunganciphisa sikhatsi sekuphuma kwemphova bese kubambelele kukhula kwasiliga bese sekulahleka sivuno.
Tikhatsi tekuhlanyela kumele tikhetfwe ngendlela lekahle kucinisekisa kutsi lesigaba sihlangana kanye netimo letinhle letetayelekile.
Tigaba tekukhukhumuka, kutsamba kanye nekucina kwemmbila nato tibaluleke kakhulu ekukhicitweni. Kuswelakala kwemanti ngalesikhatsi saletigaba kungaholela elizingeni lelibi letinhlavu temmbila kanye nekulahleka lokukhulu kwemmbila.
Sigaba sekubotjoka lesiphelele silandzela masinyane emva kwekucina kwemmbila kantsi lesi sikhatsi lesikahle sekujuba isileji. Umswakama lowanele usadzingeka kodvwa awukabaluleki, kodvwa kuswelakala kakhulu kwemanti kungehlisa kutsela kanye nelizinga letinhlavu temmbila.
Kukhula ngekwemtimba sigaba sekugcina sekukhula kwemmbila.
Umlimi kumele acaphele kutsamba kwangekhatsi kwetinhlamvu temmbila kute kutsi acale kuvuna masinyane nje uma ummbila sewuvutsiwe futsi lapho kulapho kutsamba kwemmbila sekufike ngaphasi kwa-15%. Tifo letidzingwa kunakwa ngalesikhatsi teticu kanye nekubola kwetimphandze kanye neTifo tetibhuluja temmbila.
Jikelele, kuphatfwa kwetilokatane lokuhlanganisiwe kumele kwentiwe kuso sonkhe sikhatsi sekuhlanyela.
Kulawula ngekuvimbela: lendlela lena iyasebenta, kodvwa, hhayi ezingeni lelisetulu lekungenwa tifo njengobe kungenteka ingasebenti kantsi ingabangela kulahleka lokukhulu.
Kulawula ngekulima: lendlela ifaka kulima umhlaba nasebusika, kukhipha titselo letitimilelako, kukhetsa titselo kanye nekujwayeta tikhatsi tekuhlanyela.
Kulawula imphilo yesitselo: loku kwenteka lapho khona titsa temvelo tihlasela tonkhe tigaba tekuphila tetifo tetilokatane. Inkimbonkimbo yesitsa semvelo ingavikelwa kufike esigabeni lesitsite ngekusebentisa imitsi yetilokatane ngekusebentisa imitsi lengatsikameti simondzawo futsi leyingoti etintfweni lekumele itibulale.
Titjalo letingahlushwa tilokatane: loku kwenteka uma ngabe usebentisa inhlanyelo lengahlushwa tilokatane. Tinhlanyelo tiyehluka ngekusolelwa kwato etifeni letifana nekubola kwetindlebe (ear rot), i-maize streak virus, i-grey leafspot, siwumba (rust), ligciwane lesibhuluja semmbila kanye neliphotse (cob-and tassel smut), kubola kwesicu kanye nekubola kwetimphandze. Kute uvimbele nobe unciphise umtselela waletifo, khetsa titjalo letinelizinga lelisetulu lekumelana nobe kubeketela uma ngabe letifo tiba khona.
Kukhicita tibhidvo kufaka tindleko letisetulu kundlula titselo letinyenti. Letinye tetizatfu ngulobungoti bemakethe lobusetulu kanye, kuphakela lokusimeme kanye nemazinga ngasemakethe. Kunako konkhe, titselo letinyenti tetibhidvo tidzinga emanti lamanyenti. Kutfutfukisa emasu ekumaketha kubalulekile akuzameni kutfola inzuzo ekukhicitweni kwetitselo tetibhidvo kungakhatsaleki kutsi kunetimo tesomiso nobe cha. Uma ngabe kulindzeleke timo tetomiso, kubalulekile kutfola batsengi kanye netindzawo temikhicito lesezingeni lelincane. Nciphisa sivuno, tindleko tekupaka kanye nekumaketha uma kukhonakala. Imikhicito lelinyatwe somiso yaletinye tintfo kungenteka ibaluleke kuletinye tinkapani letilungiselela tibhidvo. Letindzawo kungenteka tingatfolakali malula, kodvwa kutsengiseka kungenteka kube khona. Tsintsana netindzawo letingaba lusito kusenesikhatsi kute uphenye ngalamalungiselelo.
Gcina tinhlobo tetilwane letijwayele simo futsi ulungise njalo emadlelo futsi ulungise emanani emfuyo (umhlambi/bukhulu bemhlambi) ngendlela yakhona.
Lungisa sibalo lesiphasi setinkomo tekutala letingagcinwa etimeni letimatima bese utigcina njengemhlambi loyinkaba. Leti tinkomo letihamba phambili tekutalanisa letikhetfwe ngekusebenta kwato kahle kanye nemsebenti wato wangaphambilini, ngekusebentisa tonkhe tinsita lonato sib. (Emarekhodi, kuhlola kusebenta ngendlela lekahle).
Gcina tinkomo letisikati letikahle letincane bese ukhipha tinkomo letindzala letinganamsebenti nobe letingatali.
Tsengisa sitoko lesiyinsalela bese ukhipha tinkomo letingatali kahle uma ngabe imitfombolusito yekudla seyiphela.
Niketa ematje ekumunya lafanele, kanye naletinye tinhlobo tekudla kwekungetela kugcina tidzingo tekudla njengobe emadlelo emvelo lehlaselwe somiso akanako kudla lokwanele.
Sebentisa tinsalela tetitselo nobe titselo letihlaselwe somiso njengekudla kwesimo lesibucayi. Etahlakalweni letinjena, nakekela kakhulu kucinisekisa kutsi imitsi leyingoti etilwaneni ayikho kuletinsalela tetitselo njengobe loku kungaba yingoti emphilweni yemfuyo yakho.
Ntjintja imikhuba yekuphatsa tilwane kute ufake kudla kwekubekwa phasi nobe kuyekelisa masinyane ematfole kumunye, futsi ukhulise tilwane letincane ngemandla.
Sebentisa imikhicito yemahlatsi emvelo (sib. umdvumba) bese ujuba loku lokudliwako (sib. ngaphasi kwa-1.5m kwembekelelo etimbutini) bese utidlisa khona etinkanjini.
Kwekucala dlisa tilwane etindzaweni letinetjani lobukahle.
Sabalalisa tindzawo temanti ngekungalingani etindzaweni tekudla kute uvimbele kusetjentiswa kakhulu kwemadlelo lasedvute nemanti.
Etimeni tesomiso udzinga kudvweba luhlelo lwekunakekela imfuyo yakho.
Ncuma linani lekudla lokuniketa emandla lokudzingakalako ngekuba khona kwemadlelo nobe linani lekudla lokuniketa emandla kwefoliji legciniwe emva kwaloko kumele ucale kubuka leminye imitfombo yekudla.
Lokunye kudla kwaseceleni njengakolweni, titselo letifana nemawolintji, emantongomane kungasetjentiswa njengekudla futsi netinkhwa letindzala kanye nemvubelo lesetjentisiwe. Buta lihhovisi le-Extension kutfola umniningwane longetiwe ngekudla kwasemaceleni futsi ukhumbule kucatsanisa tindleko ngaphambi kwekutsenga kucinisekisa kutsi ukhokhela imali lencono ngekudla kwesimo lesibucayi.
Niketa kudla lokufanele kwemaminerali emhlanjini wetinkomo. Sawoti, ema-calcium kanye ne-phophorus kutawubaluleka kakhulu?
Kudla lokuniketa kungaba ngiko lokuswelakala kakhulu ngesikhatsi sesomiso. Tinhlamvu tesilimo, ifolishi, kanye nekudla kwasemaceleni kungasetjentiswa kuniketa emandla. Umtsetfo lowetayelekile kutsi kumele ungadlisi kudla kwekungetela kwetinhlamvu lokungetulu kwemaphesenti langu-2.5% emtimba. Lokungetulu kwaloku kutawutsikameta kugayeka kwefolishi.
Uma imvula seyina, ntjintjanisa tinkomo ngemandlelo kanyenti kute usebentise litfuba letjani lobukhona.
Emadlelo labulewe somiso kungenteka angabi nemaphrotheni lekanele. Kungenteka linani lekukhulelwa lehle ngalesikhatsi kanye kudla kwabojikanelilanga kanye nalokunye kudla kwemaphrotheni kungasetjentiswa.
Emasimba etinkhukhu ngumtfombo lowonga imali futsi lophephile wemaphrotheni, emaminerali kanye ne-eneji etikwetinkomo tenyama. Tinhlamvu tesilimo kanye nemasimba etinkhukhu (inhlanganisela ya-40-45%) kungehlisa sidzingo semadlelo nga-20-40% etinkomeni.
Uma kukhonakala casha lomunye umhlaba wemadlelo kute wehlise lizinga letinkomo emadlelweni akho.
Sikhatsi sekutsengiswa kwemfuyo kanye nesimo sesitoko kubalulekile. Umniningwane wangamuva uyatfolakala kukusita kuncuma tingucuko telinani lemfuyo ngesikhatsi sesomiso nangemuva kwesomiso. Kunciphisa ngekukhetsa kwemanani emfuyo kusenesikhatsi ngesomiso cishe kuvame kuba siphakamiso lesitsandzekako.
Uma sitoko sitsengiswa masinyane esomisweni, tintsengo letitfolwako tivame kuba ncono ngobe imfuyo kumele ibe sesimeni lesincono futsi itsengiseka emakethe. Futsi, tindleko tekodla tiyavinjelwa.
Gcina imfuyo lekutawuba malula kuyilawula ngesikhatsi sesomiso futsi letawukhicita ngendlela lefanele nobe iniketa tinzuzo letincono emva kwesomiso. Timvu, njengesibonelo, timvu tinikete imbuyiselo yemaphesenti lasetulu ngalokufanele yemfuyo lesisiwe kudlula tinkomo. Uma somiso sihlala sikhatsi lesidze, lelisu libese lisebenta kakhulu.
Uma somiso sitsatsa sikhatsi lesincane kantsi futsi kutsengiswe emaphesenti lamancane emfuyo, imfuyo lesele imfuyo lekhona itawungeteke ngenca yekusebenta lokungetekile ngesilwane ngasinye ngenca yelinani lelincishisiwe lemfuyo. Futsi angeke kube nesidzingo sekutsenga kabusha imfuyo.
Ngesomiso lesidze kanye nemaphesenti lasetulu emfuyo letsengisiwe, intfo leyinkinga lenkhula iba sekutseni kutawukhonakala yini kutsenga imfuyo lenye ngentsengo lencono uma ngabe timo tiba ncono.
Tintsengo temfuyo esigabeni sangamuva kwesomiso atikavami kuphakama kakhulu, ngobe tilulu tetimali tihlakatekile.
Kutsengiswa kwemfuyo kutawenta imali yekukhokhela tikweleti tekugcina kusebenta kwelipulazi nobe kwacha intalo, letawusita kuphila kwesikhatsi lesidze kwebhizinisi.
Njengobe somiso sichubeka, tsengisa imfuyo yonkhe usale nelicembu lemfuyo lencane, lephilile, letinsikati tekutala, letitawuba nenzuzo uma ngabe sekufike semiso futsi letitawukhona kukhicita ngaleso sikhatsi sesomiso.
Phakula tinkunzi uma kunesomiso lesidze kute uvimbele kuphindzaphindzana kwemfuyo.
Imitfombo leminye yemanti ingasetjentiswa ngalesikhatsi sib.
Linganisa umtsamo wekutfwala wendzawo yekudlela lekhona (kk luhlolo lwengcuphelo yesomiso: simo kanye nekwehlela kwemhlaba wemadlelo) bese ugcina emanani lafanele emfuyo. Umhlaba loguguleka kakhulu ungamoshakala kakhulu ngenca yekudlela kuwo ngalokwecile ngesikhatsi sesomiso ngenca yaloko kugcina tjani lobumbonyile kumele kube yintfo yekucala emhlabeni losolelwa kutsi ungaguguleka.
Tfola / hlola bukhoni bendzawo yekudlela ngekukhetsa luhlelo lolufanele kahle timo, sibonelo, kwehlukanisa kanye nekukhulisa tinkabi, ngekuya ngeluhlobo Lwesiganga kanye nelinani lemvula.
Cinisekisa kutsi indzawo yakho yekudlela ihlukaniseke ngetinkambu futsi untjintjanise tilwane phakatsi kwetinkambu letehlukene (sib. sebentisa emadlelo ngekuntjintjana); futsi ucaphele ngaso sonkhe sikhatsi tilwane letidlika, gcina umgomo (wekudla ihhafu futsi kushiywe ihhafu kute uvimbele kudliwa kakhulu?
Vimbela kudliwa kakhulu ngaso sonkhe sikhatsi njengobe loko kutawonakalisa lihlatsi. Loku kubangelwa kuba netilwane letinyenti.
Faka tihlahlakatane netihlahla letidlekako; letihlahla tingajujwa futsi tigayelwe kuniketa tilwane ngetimo letibucayi.
Lawula tilwane letihlaselako kanye nelikhulu njengobe ticatsanela netihlahla letidliwako nekutsamba kwemhlaba lokukhona kanye nendzawo lenonile.
Kungeta emadlelo emvelo ngekuhlanganisa tihlahla letikhula masinyane letinemacembe lamanyenti kute wengete emaphrotheni kanye netjani lobuluhlata lobukhulako, kanye nebukhulu sebubonkhe.
Vimbela imililo yemahlatsi ngekuhlala ubuka simo selitulu bese ubeka tintfo tekuvimbela umlilo tihlale tilungile.
Tintfo tekuvimba umlilo kumele tihlolwe ngaso sonkhe sikhatsi kute kuvinjelwe kulimala lokubangelwa ngumlilo ikakhulukati ngetikhatsi tekusha kwetiganga. Laba labashisa siganga ngetinhloso temvelo bayelulekwe kutsi bakhumbule Umtsetfo Wekushiswa Kwemahlatsi Wavelonkhe (National Forest Fire Act No. 101 of 1998) lotsi umniyo wemhlaba uphocelelwe kutsi alungiselele futsi agcine tintfo tekuvimba umlilo futsi acinisekise kutsi, ngenca yesimo selitulu, kuna kwemvula, simo sendzawo kanye netintfo letimila endzaweni, loku lokulandzelako kuyanakekelwa ngekulandzela kufakwa kwetintfo tekuvimbela umlilo (sehluko 4 semtsetfo we-National Veld and Forest Fire Act No.
Atikacukatsi tintfo letivutsako letingabangela kubhebhetseka kwemlilo ngekhatsi kwato.
Umtsetfo Wekuphatsa Tinhlekelele (Disaster Management Act (Act No 57 of 2002)) ucela Tifundza, bantfu kanye nebalimi, kutsi bahlole futsi bavimbele nobe banciphise bungoti betinhlekelele ngekusebentisa umniningwane lababelana ngawo ngekwabo.
Balimi bayagcugcutelwa kutsi bahlole teluleko te-agro-meteorological teLitiko Letekulima kanye nesimo selitulu leseluliwe se-South African Weather Service njalo ngenyanga. Balimi bayalulekwa kutsi babelane lomniningwane phakatsi kwabo.
Luphiko Lwe-Agricultural Risk and Disaster Management lutsandza kubonga lamaphiko lalandzelako: Plant Production Systems, Animal and Aqua Production, Water Use and Irrigation Development, Animal Health, Plant Health kanye ne-Agricultural Research Council kanye ne-South African Weather Service ngemagalelo abo labalulekile ekuhlanganiseni lencwajana.
<fn>DAC-NLS. EmaviEkwandvulelaAmSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Loluhlelo lisu lwemkhakha weTekulima libaluleke kakhulu ngobe lingumkhicito wahulumende kanye nemboni. Ngaloko ngifuna kuveta kubonga nekudvumisa kwami lokutfobekile kuMengameli, Thabo Mbeki, kulobuholi bakhe ngalesikhatsi ameme labamele lemboni be-Agri- SA kanye neNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika kutsi bahlanganyele nahulumende ekudvwebeni umbono wetekulima lapho hulumende kanye nemboni batawubophelela imizamo kanye netinsita tabo ekuwuphumeleliseni.
Imiphumela yalobungani kutsi hulumende kanye nemboni sebanembono munye etindzabeni teluhlelo lisu talomkhakha; bangakha bungani lobusukela kuluhlaka msebenti lolufanako; batawabelana ngalomtfwalo wekutfutfukisa bosomabhizinisi labamnyama kanye nekukhulisa kwentiwa kwembuyiselo kwetimboni tetekulima sikhatsi sinye; futsi kusukela nyalo kuya phambili sinemilayeto lebalulekile lekumele siyitfule esiveni, lomkhakha, live letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele.
Umbono wemkhakha wetekulima lobumbene, longenakucwasana ngelibala, futsi nalophumelelako usimeme kutinhlelo lisu letintsatfu tekufinyelela nekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekwentiwa kwembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo ngalokugcinekako. Lona ngumbono wesikhatsi lesidze lotawulandzelelwa esikhatsini lesinyenti salomnyaka likhulu kuletsa indlela yetekulima lensha, lehlukile kanye nalengetulu kwalendlela lekhona manje.
Lomkhakha lomusha lohlongotwako utawucondziswa ekudlaleni indzima yawo lengumlandvo ekuniketeni kudla kanye nemikhicito yetekulima kanye nemisebenti yayo eveni letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele. Kuze kube ngunyalo, liTiko leTekulima livete tinyatselo letingumbono letilindzeleke kutsi hulumende atente, laphindze lafaka leti letingenteka kuluhlelo lisu laleminyaka lemitsatfu letako. LiTiko lifaka ngalokungetiwe leto tinyatselo kumasu alomkhakha ekusebenta emnyaka kusukela nga-2002 kuya phambili.
Ezingeni labohulumende bemave ngemave, liTiko libandzakanye futsi lisatawuchubeka kubandzakanya emaTiko etiFundza eTekulima kanye nemitimba yemphakatsi yetekulima, kwemukela loluhlelo lisu lemkhakha njengeluhlaka msebenti lwenchubomgomo ekwenteni emasu abo embono kanye newekusebenta kwemkhakha.
Ezingeni lahulumende wavelonkhe, liTiko lifake loluhlelo lisu lemkhakha kuluhlelo lwendlela yemacembu cembu eKhabinethi kutfola kusekelwa ngulamanye ematiko kute likhona kwenta lelisu ngemphumelelo. LiTiko litawubese lifuna lusekelo lweKhabinethi bese lifaka letinyatselo letihlongotwako kuLuhlaka msebenti lwaHulumende lweSikhatsi lesiPhakatsi kute lifakwe kuluhlaka lweLuhlelo timali lweSikhatsi lesiPhakatsi.
Esikhatsini sanyalo, liTiko libuyeketa luhlelo timali lalo ngendlela yakhona kute litfole timali lekudlulisela loluhlelo lisu eveni letfu, kufaka ekhatsi liPhalamende, tifundza, bohulumende basemakhaya, timboni tetekulima kanye netinhlangano temiphakatsi. Kuze kube ngunyalo, liTiko litawutsembela kubalingani balo kutsi babambe lichaza futsi bahole etindzaweni tabo ngalokufanele.
Ngifisa kubonga Mengameli we-Agri SA, mNumzane Japie Grobler kanye naMengameli weNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, mNumzane Peter Ramotla lengaphandle kwabo lekucedvwa kwalomsebenti webungameli bewungeke kuphumelele. Baniketele ngetisebenti tabo kutsi tihlanganyele naleti teliTiko kwenta lelicembu lemsebenti kutsi lente lomsebenti. Baphindze benta kutsi kube khona umCondzisi lophetse we-Agri SA mNumzane Jack Raath kanye nemCondzisi lophetse we-NAFU, mNumzane Mocks Mothabela kutsi bahlanganyele nemCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kutsi babone kuphumelela kwemisebenti yelicembu lemsebenti.
Ngifuna kuphindza ngibonge lisekela leNdvuna, Advocate Dirk du Toit, ema-MEC etekulima, umCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kanye netinhloko tetifundza tetekulima kanye naletinye tisebenti letisetulu tahulumende ekusekeleni lenchubo yelisu lalomkhakha.
Lelisu ngabe alikaphumeleli ngaphandle kwesandla lesakhako lesifakwe baholi betekulima lokuhlelekile eNingizimu Afrika. Loku kufaka ekhatsi Mengameli, mNumazane Japie Grobler, umCondzisi lophetse, mNumzane Jack Raath kanye nebaholi be-Agri SA; Mengameli, mNumzane Ramotla; mNumzane Teddy Matsetela kanye nebaholi be NAFU.
Ngifuna kuphindza ngindlulisele kubonga kwami ku-Professor Johann Kirsten wase-Nyuvesi yasePitoli ekwenteni imibhalo yangaphambilini lelandzelanako yalomculu ayisusela emanotsini etingcociswaneni kanye nemiyalelo yelicembu lemsebenti. Kubalulwa lokukhetsekile kanye nekuvakalisa kubonga kuya ku-Ina Goosen ekuhleleni lemihlangano kanye nekulungisa tinatfo, kanye naSimon Malepeng ekubhaleni emanotsi.
Kubonga kwami kwekugcina kuya ku-Ejensi yaseMelika yeNtfutfuko yeMhlaba jikelele (USAID) ngekuchasa ngetimali kwayo kwalomsebenti.
Tekulima, lokufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo levela kulokufakwa ngutekulima, kulima kanye nekungeta kubaluleka, kuyohlala kungumkhakha lobalulekile etikwemNotfo waseNingizimu Afrika nanome inemtselela lomncane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Tekulima tiniketa kudla kanye neboya kuhlangabetana netidzingo ncanti letimbili temuntfu. Tihlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekukhicita lokungetekile ngalesikhatsi bantfu balelive bebalinganiselwa etigidzini letingu-4 ekungeneni kwe-century yesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 lamuhla. Tisebenti tasemapulazini, balimi kanye nemindeni yabo bafaka sandal kulomnotfo uma bacitsa emaholo abo etintfweni letitsengiswako kanye nemisebenti leniketwako, nanobe batsenga tintfo tekukhicita esikhatsini lesitako. Ngalendlela, tekulima tiba ngumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko. Kufaka kwato sandla kwakhombiseka ngaletikhukhula tamadvute letacekela phasi sifundza saseNyakatfo kanye nesaseMpumalanga ngaFebruwari nga 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula kwe-GDP yalelive lehla nga-1%.
Kulima kwekucala kulingana na-4.5% we-GDP yaseNingizimu Afrika ngalesikhatsi loluchungechunge lolukhulu lwekudla lwetekulima lulingana nalomunye 9%. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo.
Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye nekufuya tilwane tasendle (game farming). Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Ngenca yalendzima lebalulekile yalomkhakha lobanti wetekulima, Mengameli Thabo Mbeki ukubone kubalulekile kutsi kubanjwe imihlangano letayelekile nelicembu lemsebenti kutekulima lokuhlelekile kutobuka tidzingo talomkhakha kanye nekuma kwawo kutindzaba tavelonkhe. Kumunye walemihlangano ngaMashi 2001 Mengameli watjelwa kutsi lomkhakha bewukhinyabetwa tinchubomgomo letinyenti kanye nebopho tetakhiwo lokuwuvimbela kutsi ungasebenti ngelikhono lawo lophelele ngaloko ufaka kancane kutinjongo tavelonkhe tekukhula, kuchudzelana kanye nekulingana. Mengameli wacela labadlalindzima labahlukene kutsi babone lisu labatawuvumelana ngalo lelitawuniketa kunaka lokwanele ekumbumbaniseni kanye nasekukhuliseni lomkhakha. Watsi lombono lohlongotwako kumele ube netinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela ekukhuleni kanye nasekutfutfukisweni lokungiko kubo bonkhe laba labadlala indzima kulomkhakha.
Lomculu ubonisa luhlelo lisu lwemkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika futsi ufaka sandla ekuphileni kahle kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Wabhalwa ngendlela yekuchumana nebantfu labanyenti labatsintsekako ngulabalingani lababalulekile kulelisu, lababitwa ngekutsi yiNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, Agri SA kanye neliTiko leTekulima.
Kwakha kanye nekusebentisa luhlakamsebenti lwelisu lelitawuhola inchubomgomo kanye nekusetjentiswa esikhatsini lesitako.
Kulungisa tintfo leticekela phasi litsemba lemtjali kanye nekwakha kuvisisana lokuncono kanye nebudlelwano bemiphakatsi lobukahle.
Kucinisekisa kufinyelela lokwengetiwe kanye nekubamba lichaza kulemboni ngetindlela tekutfutfukiswa letikahle kanye netinhlelo.
Kuhlanganisa, kwabelane kanye nekukhulisa imitfombo kanye netinzuzo kubo bonkhe balingani.
Kufaka kuchudzelana kwemhlaba jikelele, kukhula kanye nekwenta imbuyiselo kulomkhakha kute ukhone kuheha lutjalo mali.
Kwakha bungani lobuyohlala bukhona kulabatsintsekako kuhulumende, labangasese kanye nemiphakatsi kanye nema-NGO.
kuvuselela kufinyelela kanye nekubamba lichaza lokulinganako kumkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemazinga emhlaba, lonembuyekelo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lombono uniketa sitfombe lesicacako kutsi tetekulima eNingizimu Afrika tifuna kuba kuphi esikhatsini lesidze lesitako. Lokukhulu lokuvimbela ekusetjentisweni ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu ngulelikhono lelinyenti lelingakatfolwa lelikubantfu kanye nemitfombo, kanye nembuyekelo nekuchudzelana lokusezingeni lelincane lokuncabela kubamba lichaza kwebantfu labanyenti kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkinga yentiwa tinkinganyana letimbalwa leyo naleyo iveta tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tikhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinye tincenye taloluhlelo tiyasekelana futsi titawufaka sandla ekwakheni nasekubuyiseni litsemba kutekulima.
Letinjongo temasu lasekelanako tibalulekile ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso lenjongo yeluhlelo lisu leTekulima lokunekuchudzelana, lokufaka wonkhe umuntfu kanyenalokugcinekako angeke kuphumelele. Tiphindze tigcizelele lokuncika kwalomkhakha elusekelweni lwaletakhiwo talamanye eematiko ahulumende kanye netimboni.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga kutsi balingani babe netindlela tekwenta, tinkhomba temisebenti lebalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekubuka kanye netekuhlola kanye netikhatsi letibekiwe kute kuphunyeleliswe lelicebo lweluhlelo lisu. Uphindze udzinge kutsi hulumende ente tintfo ngalokuhlukile-ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma kanye nebungane nebalimi, i-agribusiness, tinhlangano letingekhko ngaphasi kwahulumende kanye nalamanye ematiko ahulumende.
Kuko konkhe loku indzima lebalulekile yemkhakha wangasese ekuphumeleliseni tinjongo tekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekugcineka iyabonwa. Ngaloko konkhe kutawentiwa kucinisekisa kubambisana lokukhulu kanye nekuchumana emkhatsini wahulumende kanye nemkhakha wangasese kufaka ekhatsi balimi, tinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness kute kukhonakale kutsi kuphunyeleliswe lombono lomusha wemkhakha wetekulima lobumbene futsi nalophumelelako?
Balingani bayatibophelela kuniketa lesikhatsi lesidzingekile kanye netimali nemitfombo kubona kwentiwa ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu. Kunekuvisisana lokucacako kanye nekubonga kutsi sigaba lesisha siyavulwa kutekulima eNingizimu Afrika, sigodzi se-SADC kanye nelivekati lase-Afrika.
Enkhulumeni yakhe yesive yamhlaka 9 Febhuwari 2001, Mengameli Thabo Mbeki wakubonisa kutsi nanobe kusima kanye nekusimama kuzuziwe ezingeni lavelonkhe, lizinga lekukhula kwemnotfo kwakusephasi kakhulu.
Mengameli waveta kutsi letinjongo tingaphunyeleliswa kancono ngekunakwa lokukhetsekile ngekhatsi kweluHlakamsebenti loluHlangahlangene lwekuHlela lwaHulumende kumikhakha yetemnotfo lebonisa likhono lelisetulu lekwenta kukhula kanye nemisebenti. Waveta tekulima, temandla lambiwa phasi, tekuvakasha, timboni temasiko, leminye imikhakha yekutfunyelwa kwetimphahla ngaphandle (kufaka ekhatsi i-agro-processing), kanye nemboni yetemininingwano kanye neytekuchumana ngetinchingo.
Lomkhakha wetekulima, lochazwa njengato tonkhe tintfo letihlobene letifaka sandla kutekulima, kulima kanye nekulungisa kanye nekwabiwa kwemisebenti leyengeta kubita kumikhicito yetekulima, solo ungumkhakha lobalulekile kumnotfo waseNingizimu Afrika nanobe unesabelo lesincane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Uniketa tidzingo letimbili temutfu letisisekelo, letibitwa ngekutsi kudla kanye neboya, futsi tinekuchumana lokucinile kutemnotfo kanye netemisebenti naleleminye imikhakha yetemnotfo, ngaloko ufaka sandla ngalokukhulu ekukhuleni kwemnotfo. Uhlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekungeta imikhicito ngalesikhatsi bantfu balelive bebatigidzi letingu-4 ekungeneni kwemnyakalikhulu wesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 tanyalo. Ngaloko ungumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko eNingizimu Afrika ngoba uniketa sisekelo lesicinile kanye lelusekelo kuleleminye imikhakha yalomnotfo. Kubaluleka kwawo kulomnotfo kwaboniswa nguletikhukhula letitsandza kundlula letamosha tincenye tesiFundza saseNyakatfo kanye neMpumalanga ngaFebhuwari 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula le-GDP lehla nga-1%.
Tekulima lokwetayelekile, lokufaka ekhatsi kukhicita ngekhatsi kwemincele yemasango elipulazi, kungalinganiswa ngaphasi kwe-5% ye-GDP yaseNingizimu Afrika. I-agro-food complex, lefaka ekhatsi kukhicita lokwetayelekile kanye nalokufakiwe kuloko kukhicita kanye nemikhakha ye-agro-processing, ingalinganiswa na-14% yeGDP. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigogodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo. Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye ne-game farming. Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Loluhlelo lisu lwasungulwa liTiko leTekulima, i-Agri SA kanye neNAFU ngesicelo saMengameli kutsi bagucule lesimo lesivumako kutsi sibe tinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela etikwekukhula kanye nentfutfuko kubo bonkhe labadlala indzima kulomkhakha. Lesicelo bekumphumela locondzene nemhlangano welicembu lelisebentako leTekulima laMengameli ngaMashi 2001, lapho Mengameli wanika inselela kulaba labatsintsekako kutsi babeke luhlelo lisu lelifanako lelitawubukana nekubumbana kwalemboni kanye nekukhulu.
Balingani labanyenti baloluhlelo bayatsintseka ekusungulweni kanye nekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu lwalomkhakha. Bafaka ekhatsi hulumende, balimi, agribusiness, tinhlangano te-agriservice, tisebenti letihlelekile, tinhlangano letitfolakala emphakatsini kanye netinhlangano tasemaveni. Laba bonkhe babadlali ndzima lababalulekile kanye nemakhasimende aloluhlelo lisu lelakhiwe kutsi lufinyelele kulelikhasimende lelibalulekile, bantfu baseNingizimu Afrika kute baphumelelise lenjongo yemphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.
Nanobe ibalulekile ekuphumeleleni kwetekulima, indzaba yetisebenti letihlelekile ayizange idzingidzwe kulomculu ngoba linyenti laletindzaba tadzingidzwa kulombono munye ngetisebenti tasemapulazini lotsandza kucedvwa. Letindzaba letikulomculu tenta incenye lebalulekile yekusetjentiswa kwalelicebo lweluhlelo lisu?
Lenchubo yekusungula loluhlelo lisu yalandzelwa linani lelitsite lemiculu ahulumende kanye nalamanye emasu.
Lombono we-Afrika lensha (lebewatiwa ngekutsi Lisu lekuvuselela i-Afrika lwe-millenium) lapho ebahola be-Afrika babeka umbono munye kanye nelitsemba lelicinile futsi nekuvisisana kutsi batawucedza inhlupheko kanye nekubeka emave abo endleleni leya ekukhuleni lokugcinekako kanye nentfutfuko.
Luhlelo lisu lelihlangahlangene leligcinekako lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni ngenca yenhloso yekuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika abe ngulawa lanemnotfo kanye nemiphakatsi lesimeme kanye nemkhakha lonekutfula lofaka sandla ngalokubonakalako ku-GDP yalelive.
Kwabiwa kabusha kwemhlaba kweluhlelo lekutfutfukiswa kwetekulima (LRAD), lekuluhlelo lolungaphasi kwaloluhlelo lekwabiwa kabusha kwemhlaba. Loluhlelo lwakhiwe kutsi linikete takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba ngaphambilini kutsi batfole umhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima.
Umbono kanye nendlela yekutiphatsa etikwebudlelwano betisebenti etikwetekuLima lebhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTemisebenti. Umbono lofanako ekwakheni kabusha kwemhlaba nawo nyalo sewusendleleni yekutsi ubhalwe?
Siphakamisomtsetfo sanga-1995 kutekulima kanye nemculu wokucocisana wanga-1998 wenchubomgomo wetekulima.
Kulesigaba lesilandzelako umbono wemkhakha wetekulima uyasungulwa uphindze uchwazwe. Sigaba 3 sibese silandzela ngekubonisa simo sanyalo kulomkhakha, lesincedza ekuboneni, kusigaba 4, tinselele tekuphumelelisa lombono. Letinselele talomkhakha tiholela kutinhlelo lisu letimcoka letintsatfu, lekukhulunywa ngato kusigaba 5. Letinhlelo letintsatfu angeke tisebente todvwane, futsi tincike kumasu lasihlanu lalekelelanako lekukhulunywa ngawo kusigaba 6, ngekusebenta kwawo, kwakha sisekelo sephumelelisa lenjongo yaleluhlelo. Sigaba 7 sikhuluma ngekutsi kanjani kuloluhlelo lisu ngekubonisa letinhlelo letihamba phambili kanye netakhiwo kanye netinchubo tekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu?
Letinchukaca kanye netinselela letiniketwe ngumengameli kanye nemabala lasisekelo kanye nalokubalulekile kulomphakatsi weNingizimu Afrika uhola lombono wemkhakha wetekulima.
Lombono uchaza umkhakha lobumbene losetjentelwa luhlakamsebenti wenchubomgomo munye lowentiwe kucedza lobuhloko mbili kanye nekukhulisa kufaka sandla kwalomkhakha ekukhuleni kwemnotfo kanye nentfutfuko.
Lombono usho kubamba lichaza lokugcinekako lokunembuyiselo kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika mitimba lephelele yetemnotfo, kunaka lokugcwele kwekubaluleka kwekukhicita ngenjongo yekutsengisa kanye nebucobo bemiphumela yemlandvo kanye nekutsatfwa kwemacele lekwaholela ekufinyeleleni lokungakacondzi kanye nekumelwa. Lombono umukela kuhlangahlangana kwalomkhakha kanye netinjongo kucinisekisa indzawo kanye nendzima yabo bonkhe balimi etikwemboni lobumbene. Lokunakwa lokunjalo kutsatfwa njengalokufanele kulesimo sanyalo sentfutfuko yesive saseNingizimu Afrika futsi kutawakha sisekelo sekubandzakanya kanye nekuniketa umfutfo onkhe emacembu alomphakatsi lobewuhlukanisiwe ngekwemlandvo, ngetindlela, temabhizinisi lamancane, lasemkhatsini, kanye nalamakhulu kanye nemacembu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini (ngembala, bulili kanye nemacembu elusha).
Kusungula kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kulomkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemave ngemave, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lenjongo yeluhlelo lisu itawuhola bonkhe labalingani bemphakatsi labatsintsekako kutsi batfule emacebo lahlukahlukene kanye netinhlelo.
INingizimu Afrika yakhiwe emazinga lasetulu enhlupheko, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni lapho lokungenani ebantfu labahluphekako labangu-70% baseNingizimu Afrika bahlala khona. Timali letingenako kubo tivimbelekile ngobe umnotfo wasemaphandleni awukaneli kutsi ubanikete imisebenti leholelako kanye nematfuba ekutisebenta.
Kunetizatfu letiningi tesimo setindzaba, kodvwa linyenti laleti limile etikwetinchubomgomo lebetisetjentiswa esikhatsini lesidlulile. Ngalesikhatsi timo letiyimvelo njengekuntjintja kwesimo selitulu titingoti letibonakalako kanye netintfo letibanga tindleko etikwekulima, tinchubomgomo letihlelekile kanye nemiphumela lengakahloswa yetinchubomgomo esikhatsini lesidlulile kufake sandla ekukhuleni lokungekho kahle kanye nelutjalo mali kulomkhakha. Uma ngabe tindzawo tasemaphandleni betinesisekelo lesitawusekela kuzuza lokukhulu kanye nemandla ekutsenga, umnotfo wasemaphandleni bewutaba nemandla, ukhule futsi wakhe nematfuba emaholo kanye nekutisebenta. Ngaloko, kungashiwo kutsi uma umnotfo waseNingizimu Afrika bewulandzele indlela lehlukile, lenake imisebenti, lefaka wonkhe umuntfu kanye nendlela yentfutfuko lengabandlululi kanye nekuhlala esikhatsini lesitako, inhlupheko yasemaphandleni ngabe ayizange ibe incenye lechubekako kulomphakatsi wetfu walamuhla kanye nemnotfo.
Iminotfo kulamanye emave ivame kukhula ngalokwetayelekile ngekukhipha imitfombo yebantfu kanye neyemali kumikhakha letayelekile (tekulima, lokumbiwa phasi), kwekucala iyiswe kumikhakha yetimboni bese emuva kwaloko iyiswe kumikhakha yemisebenti leniketwako. Loku kube njalo naseNingizimu Afrika, lapho ingucuko leya emuva kwesikhatsi sebumboni sesicalile. Kodvwa kunebufakazi bekutsi kulenchubo imikhakha letayelekile (njengeyetekulima) ihlulekile kufinyelela etikwelikhono labo leliphelele nobe ikwentile loko ngendlela lembi leyaholela ebantfwini labanyeni kutsi bashiyelwe ngaphandle etikwetinzuzo tentfutfuko.
Tekulima ngenjongo yetekutsengisa eNingizimu Afrika tilandzele indlela yekukhula kwetimali, ngalesikhatsi imitfombo lemikhulu yetekulima (bantfu kanye netinsita) tisala ingakasebenti nobe isetjentiswa ngalokungakaneli etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini. Letintfo letimbili tikhinyabete likhono lekungenisa imali kwebantfu basemaphandleni. Ngetulu kwaloko, emakhono emabhizinisi ebalimi labamnyama acindzetelwa, kwekucala ngekukhishelwa ngaphandle kwabo kumakethe yemihlaba yekulimela kutsengisa nangekutsi kulima lokukhululekile kwekutsengisa kwakucishe kungaphumeleli etindzaweni tebantfu labamnyama ngaphambilini. Ematfuba emisebenti etikwetekulima ngenjongo yekutsengisa beka futsi solo avuleleke kubasebenti labanganamakhono lakhetsekile labatfola imiholo lephasi, futsi nencenye lenkhulu yetisebenti tisebenta ngetikhatsi letitsite kanye nangesikhashane. Ngetulu kwaloko, lendlela yekukhula beyisho kutsi timboni letisetulu (emafemu lafaka imikhicito) kanye netimboni letingaphasi (balungisi bekudla neboya) letihlobene netekulima betihleliwe, ngaloko kuncisha bantfu basemaphandleni ematfuba etemnotfo.
Letintfo leti betinemtselela lomkhulu ekwakheni bunhloko mbili lobudlulele kanye nekungalingani etikwetekulima. Lobunhloko mbili kwakha kuhlukana kwekutsi tsine kanye nabo kulaba lababambe lichaza futsi kuholele etikwendlela yekwenta inchubomgomo nangekuniketwa kwemisebenti lokunaka tekulima letimbili kunekunaka umkhakha munye lobumbene munye wekulima ngenjongo yekutsengisa nalolomunye lobitwa ngekutsi balimi labasafufusa. Ngaloko kusweleka umbono (tsine/tsine/yetfu) lofanako kanye nekuvisisana kutekulima kanye nekuva kuhlanganyela lokuncane kanye nekuba sekhaya. Loluhlelo lisu luhlose kucedza lendlela lehlukanisako kanye naleyingoti?
Kusukela nga-1990, tinchubo letinyenti titsetfwe kucedza lemitsetfo yekubandlulula kanye nekwenta ncono kubamba lichaza, kantsi ngaleso sikhatsi leminye imizamo leminyenti yentiwe kukhipha lomkhakha ukhishwe esandleni sahulumende kanye nekukhula lomkhakha. Letinye tinyatselo tibe nemiphumela lemihle kantsi letinye tibe nemiphumela lengakahloswa.
Loluntjintjo lube nemiphumela lemikhulu leholele kulokukhicita lokungetiwe kanye netekulima letinekuchudzelana, nanobe balimi labanyenti babese bangasavikeleki kulokumangisa kwemhlaba jikelele, timo telitulu letintjintja-ntjintjako, simo sesikweleti lesiba sibi kakhulu kanye netindlela letinciphako tekuhwebelano. Loku, kanye nemtsetfo wekwakhiwa kabusha kwemtsetfo wetemisebenti, emanti kanye nemhlaba, kuholele ekubonweni lokutjekile mayelana netinjongo talomtsetfo, kulindzeleka kwalokukhulu lokunyukile kutisebenti, kanye netitatimende temiphakatsi letikhishwe macembu lacindzetela hulumende lahlukahlukene, kufake sandla ekutsatfweni kabi kwalomtsetfo balimi labatsengisako kanye nekuncishiswa kwebasebenti labacashwe sikhatsi lesigcwele emapulazini.
Lenchubo lephutfumako yekukhishwa esandleni sahulumende kanye nekukhululwa kuleminyaka lelishumi ledlulile kuphindze kwaveta sobala likhono lebalimi labanyenti kukhona kuhambisana neluntjintjo lwemgomo kanye nemakethe. Kubekwa ebaleni kumchudzelwano wemhlaba jikelele kukhinyabete kabi likhono labo lekuchudzelana, kwenta balimi labanyenti kutsi bashiye lemboni. Kulomnotfo lonekuchudzelana lokukhulu kanye nalovulekile, tindlela tekulima ngalokuncane tiyahluleka nobe tikutfola kundzima kutsi tibe yincenye yetekulima kwavelonkhe.
Nanobe tindzawo tetihibe letimbalwa kanye netinkinga tivimbela umkhakha wetekulima kutsi usebente ngelikhono lawo leliphelele, loku kuyincenye yesitfombe kuphela. Kunetinkhomba letikahle kutsi balimi bachuba kahle kulesimo sanyalo. Kukhona bufakazi bekutsi kunesisekelo sekutsatsa ngendlela lekahle kanye nekufuna kubalimi, imisebenti ye-agribusiness kanye nahulumende kutsi babukane naletinselela letilandzelako futsi batigucule kutsi tibe ngematfuba.
Kuletinchociswano letichubekako kuyakhonakala kutsi kubonakale tinkinga letinkhulu kanye netinselele talomkhakha. Inselela lenkhulu kutekulima taseNingizimu Afrika kutsi ikhulule lelikhono lelingakatfolwa lelikhona kulabantfu bayo kanye nalembuyiselo lencane kanye nekuchudzelana lokuvimbela linyenti lebantfu bayo kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkhiwa yakhiwa linani lelitsite letinkinganyane leyo naleyo iletsa tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tinkhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinselela letiboniwe tidzinga kulungiswa ngekuphutfuma lokukhulu kuphumelelisa umkhakha wetekulima kutsi usuke kulesimo lesiliciniso sanyalo uye kulenjongo yeloluhlelo yekufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumkhakha wetekulima wemhlaba jikelele, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla emphilweni lencono yawo wonkhe umuntfu lombono ungaphumelela ngeluhlelo lisu laseNingizimu Afrika leTekulima lelakhiwe tintfo letintstfu letibalulekile, lekungu: kufinyelela ngalokulinganako kanye nekubamba lichaza, kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba kanye nekuba nembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo ngalokugcinekako?
Tinjongo talelicebo kukhulisa kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumatfuba etekulima; kanye nekukhulula lelikhono lebusomabhinisi kulomkhakha. Kunakwa kwalo kutawuba sekwakhiweni kabusha kwemhlaba, emaphakethe ekusekela kucala kubangeni labasha kutekulima, bungani kanye nekutfutfukiswa kwalemkhakha.
Lelicebo libukana nalobunhloko mbili lobungumlandvo kanye netinchubo tekushiyelwa ngaphandle, futsi kugcugcutela nekubamba lichaza lokuchubekako kwalaba lesevele bayincenye yalomkhakha. Kuphindze kusekele kutfutfukiswa kwembono wawonkhe wonkhe kanye nelicebo linye leTekulima lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokuhlangahlangene lelitawumela onkhe emabhizinisi kanye nebukhulu bemapulazi, kusukela kulelincane kakhulu kuya kulelikhulu kakhulu. Hulumende kuloku utawusungula luhlakamsebenti lwebungani lelitawusebentisa lelicebo lelibalulekile. Lobufakazi bebungani lobukahle nalobucinile kanye nebu-mentorship lobusungulekako emkhatsi webalimi labatsengisako kanye nalaba labatsandza kungena kutawugcugcutelwa.
Kubamba lichaza lokugcinekako kulomkhakha kutawucisekiswa kuphela uma sicitsa lokubonwa kabi kwetekulima njengalokuhambelana nembuyiselo lencane, tikweleti, tinkinga tekuvikeleka, kukhatsateka kwebatsengi ngekuvikeleka kwekundla, tindzaba tekufaneleka kanye nengucuko lehamba kancane futsi ngaloko kube ngumkhakha bantfu labanganalitsemba kuwo kanye nekutichenya ngawo. Kulima kuvame kutsatfwa njengentfo yemadvodza emabhunu lanekutiva asengotini layikhulisako, kutikhipha inyumbazana kanye nekunganaki kubalimi lesevele bakhona kanye nalabacebile. Lenye intfo levame kushiwo kutekulima kutsi bantfu labamnyama abakhoni nobe kumele bangabi ngulutfu ngetulu kulelizinga lebalimi bemphakatsi lekulimela kudla kuphela. Lemibono ingacedvwa kuphela uma kubonwa kwetekulima kanye nangetekulima iyantjintjwa bese ivalwa ngemcondvo wetekulima lophilile, lophumelelako kanye nalomele wonkhe wonkhe lobukana nekukhatsateka ngemvelo kanye nekuvikeleka kwekudla kwebatsengi?
Kugcugcutela bangeni labasha kulomkhakha wetekulima, kunaka kutawuba kumizamo yekuniketa emandla ngekwemnotfo: kubantfu labamnyama, bafati, labakhubatekile kanye nasensheni yato tonkhe tinhlanga. Lenchubo yekuphumelelisa ebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika kutsi baphumelele ekulimeleni kutsengisa kanye naku-agribusiness kutawudzinga imizamo leyentiwe kahle kanye nalecondziswe kahle ekulinganiseni inkhundla yekudlalela nekuletsa umkhakha lomele wonkhe umuntfu ngendlela lengetiwe kanye nalehlangahlangene. Ngetulu kwaloko, kuyabonwa kutsi lusha lwato tonkhe tinhlanga tilikusasa futsi kumele tigcugcutelwe kutsi tingenelele emisebentini yetekulima. Lemizamo itawentiwa kukhicita umkhakha lohlangahlange kakhulu kanye nalophumelela kakhulu wetekulima, lotawuniketa indlela yemnotfo lokhulako wasemaphandleni, ngaphandle kwekuhlawulisa ebalimi labatsengisako lesevele bakhona.
Njengesinyatselo sekucala kubalulekile kutsi sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba kucinisekisa kusimama kwasemaphandleni kanye nekuciniseka kwemakethe. Lenchubo yekuniketwa kwemandla ngekwemnotfo eNingizimu Afrika kucala ngekufinyelela lokwentiwe ncono kumhlaba kanye nemalungelo ekucasha lanele lakubantfu kanye nasetindzaweni lapho loku kungekho.
Kute sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba, kubalulekile kutsi tonkhe tindzawo tekufinyelela kumhlaba njengekwabiwa kabusha kwemhlaba, kubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kanye nekwakhiwa kabusha kwekucasha kumhlaba kuniketwe kunaka lokwanele. Letinchubo titawufaka ekhatsi, kodvwa angeke tinakwe kakhulu licebo lweluhlelo lisu, kusetjentiswa kwemhlaba ngetinjongo letingasito tekulima njengekwetindlu, njalo njalo.
Kulandzela inchubekela phambili lehamba kancane ekusebenteni kwekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kuleminyaka lesihlanu yekucala ngemuva kwa-1994, loluhlelo luhlelwe kabusha. LoKwakhiwa kaBusha kweMhlaba weluhlelo lekuTfutfukiswa kwetekuLima lakhiwe kutsi lilule tindlela tekusekela letitawentelwa takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba phambilini kutsi bafinyelele tikwemhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima. Kucinisa lomcabango wekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokusekelwa yimakethe kwaloluhlelo lwasekucaleni lekwakhiwa kabusha. Lwati lwemave ngemave lubonisa kutsi tinhlelo letisimeme kumakethe lekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokuholwa nguhulumende kuvame kusebenta kahle kunetinhlelo letentiwa nguhulumende yedvwane. Loluhlelo lelentiwe kabusha linelikhono lekuphutfumisa kwabiwa kwemhlaba, ngoba luluhlelo lolubumbene futsi nalolulula futsi lentiwa banftu labatawuzuza labangalusebentisa ngetindlela letiguculekako mayelana netinjongo tabo kanye nemitfombo.
Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kuphumelela kwaloluhlelo kanye nekucinisekisa kutsi bantfu labasuka emacenjini lebekanganamatfuba phambilini atfola kufinyelela kumhlaba ngendlela lephutfumako kanye nalehlelekile. Kodvwa kubalulekile kutsi umhlaba usetjentiswe ngalokunemphumelelo. Loku kutawenteka kuphela uma imisebenti yekusekela kanye netinhlelo tekucecesha tiniketwa. Ngaloko kuyabonakala kutsi kwakhiwa kabusha kwemhlaba kanye nekuhlaliswa kwebalimi angeke kutentekele nekutsi ematiko etiFundza eTekulima kanye nahulumende wasekhaya kutawufuneka adlale indzima lebalulekile ekuncedzeni labatawuzuza. Loku kutawudzinga kutsi lenkinga yemandla yabohulumende betifundza kanye nebasemakhaya ilungiswe njengendzaba lephutfumako.
Tonkhe tindlela tekusekela kwakhiwa kabusha kwemhlaba lokuphutfumako kanye nalokugcinekako titawulandzelwa. Loku kutawucukatsa kutsengiswa kwemhlaba wetekulima lophetfwe ngasese njengendzawo yekucala lekumele ibukisiswe. Loku kutawulekelelwa ngetindlela letifana njengetikimu tekwabelana ngalokulinganako, kulima ngenkhontileka, kulima ngekukhokhela irenti, kwakhiwa kabusha kwekucashisa etindzaweni temiphakatsi kanye nekutsatfwa kwemhlaba wangasese.
Njengoba linyenti lebantfu basemaphandleni bahlala babuye balime emhlabeni wasemphakatsini, tindzaba tekuvikeleka kwekucashisa kumele tilungiswe masinyane. Kubalulekile kuniketa tinsita letentiwe ncono kanye nematfuba elutjalo mali kuletindzawo. Njengoba lena yindzaba lenebuhlungu, inchubo yekuchumana lokuchubekako nebaholi bendzabuko kucinisekisa imphumelelo yalenchubo itawutsatfwa. Loku kutawuphekeletelwa kuvuselelwa kwetikimu tekunisela etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini kanye nekudluliselwa kuphatfwa kwato kanye nebunikati kubalimi labakwatiko kanye nemiphakatsi.
Nanobe kwakhiwa kabusha kwemhlaba kuyindlela lebalulekile yekuhamba ekucinisekiseni kubamba lichaza lokusabalele etikwetekulima kwavelonkhe, linani lemisebenti yekusekela kumele ilungiswe sikhatsi sinye kucinisekisa kutsi inchubo yekufinyelela kanye nekuniketwa emandla iyaphumelela futsi iyagcineka.
Ngalesikhatsi emandla emTsetfosisekelo labonakalako kanye netimali tilulelwe ekuniketeni kufinyelela etikwemhlaba kubangeni labasha kutekulima kuleminyaka lelishumi ledlulile, kunaka lokuncane kuniketiwe kutinhlelo tekusekela balimi. Kuze kube ngulamuhla, lusekelo lwangemuva kwekunikwa umhlaba kuniketwa ngetindlela tamalanga onkhe, nemiphumela yekutsi luncedvo lwalo lube kahle kancane. Ngalokunjalo, imisebenti yekusekela balimi etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama yonkhe iwile.
Kunetinselela letimbili mayelana nemisebenti yekusekela ngemuva kwekuhlaliswa etikwemhlaba. Kwekucala, uma balimi batawuniketwa emandla kutsi badlale indzima leyakhako ekutfutfukisweni kwetekulima, kuyadzingeka kutsi bafinyelele kumisebenti yekusekela. Kodvwa umlandvo wase-Afrika uyabonisa kutsi loku kumele kungentiwa ngetisekelo tamalanga onkhe kanye naletibandlululako. Luhlolo luphindze lwabonisa kutsi imisebenti yelusekelo leniketwa balimi labancane nalabasemkhatsini kumele ingahlukaniswa kulena leniketwa balimi labatsengisako labakhulu. Ngaloko, inselela yekucala kwenta ncono kanye nekukhulisa lemisebenti yelusekelo lelukhona kuhlangabetana netidzingo tabo bonkhe balimi. Loku kufaka ekhatsi kuchutjekiswa kwemisebenti leminingi lechubekako njengekuciniswa kwemitimba yekutfulwa kwemisebenti yeluhlolo, imisebenti yetetimali, kufinyelela kumakethe kanye nekutfutfukiswa, kuceceshwa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Inselela yesibili kuniketa lusekelo lolucondziswe kubalimi labasha.
Kuniketwa kwelusekelo lwangemuva kwekuhlaliswa kwebalimi labazuza ekwabiweni kabusha kwemhlaba, ekubuyiselweni kwemhlaba kubaniketi kanye nekwakhiwa kabusha kwekucashisa. Lusekelo emuva kwekuhlaliswa kuloku kudzinga kuchumana ikakhulukati emkhatsini wemaTiko eTekulima kanye nebeTindzaba temHlaba, emkhatsini wahulumende wavelonkhe kanye nabohulumende basemakhaya, kanye netiphatsimandla tasemakhaya kanye netinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness.
Kutfolwa kwebalimi labasha labasuka emacenjini labebancishwe ematfuba phambilini labatfole kufinyelela kumhlaba ngekuwutsenga ngasese, kuwurenta, ticelo, njalonjalo. Kuhlolwa kwetidzingo kutfola labakudzingako mayelana nemisebenti yekufinyelela kutawentiwa, netindzawo ngekuma kwato kanye netigaba temisebenti lapho tidzingo tabo titinkhulu titawucondziswa ngetinjongo tekuniketwa kwemisebenti lokunconywako.
Letinyatselo tekulungisa tinhlelo tekutfutfukisa balimi emihlabeni yasemakhaya. Kugcizelela kutawuba ekulungiseni tindzawo letiyinkinga kanye netinyatselo tekuncedza labalimi kutsi babe bakhiciti labaphumelelako ngesikhashana nje. Loku kutawudzinga kufinyelela lokukahle kutimakethe, kuceceshwa, kwakhiwa kabusha kwekucashisa, takhiwo ncanti kanye netinhlelo tekusekela letihlosiwe. Tinhlelo letihambelana netinhlelo temikhicito, ema-agribusiness alapha ekhaya, kanye nelubambiswano kutawutsatfwa kuniketa tinsita letikahle kucinisekisa kubamba lichaza kwabo.
Kunaka lokwentiwe ncono, kuhlanganyela kanye nekubambisana emkhatsini wemitimba yahulumende, kulima lokuhlelekile, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temiphakatsi letibamba lichaza etikwetinhlelo tekutfutfukisa kwebalimi kumihlangano yavelonkhe, yetifundza kanye nasezingeni lahulumende wavelonkhe.
Kwenta ncono likhono kanye nekuphumelela kwekululwa kwetisebenti ngekhatsi kwemabhizinisi angasese kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Kubamba lichaza lokungetiwe kwetekulima kutawusekelwa tinhlelo kuncedza bangeni labasha ngetakhiwo ncanti tasemapulazini. Tibonelo tifaka ekhatsi lusekelo lwekubiyela, emathange ediphu, ema-contour, imisebenti yekugcinwa kwemhlaba, imali yekutsenga imfuyo kanye nemabhoromashini.
Kusebentisana ngetindlela letinyenti kucondzane ngekuniketa emandle kubalimi. Ngekusebentisana, balimi babona tidzingo temalunga kanye nekusekela timfuno tabo, kulinganisa emandla abo kanye nekubukana nekuhluleka kwemakhethe. Hulumende ngaloko utawuniketa lusekelo kutinhlangano tebalimi kutsi takhe emakhono ato kanye nekusungula tindlela tekuchumana tangekhatsi. Kuloku bungani lobucinile emkhatsini we-NAFU kanye ne-AGRI SA butawugcugcutelwa njengesitfutsi lesinemandla sekuniketa emandla bonkhe balimi.
Tinhlangano tekulima eNingizimu Afrika tingumcimba lobalulekile kusekela balimi labasha. Tinhlangano lesevele tikhona tingadlala indzima lenkhulu, kodvwa nekusungulwa kwetinhlangano etindzaweni tasemaphandleni kumele kugcugcutelwe. Imizamo yekucala kuloku yahlule ngenca yekutiphatsa kabi kanye nekungatsembeki kwalamanye emalunga kanye netento tebaphatsi. Tindlela letinsha tekusungula letinhlelo ngekwakhiwa kwemakhono kanye netibndlela letitsembekile tekusekela ngetimali titawutsatfwa.
Kunekuswelakala lokwetayelekile kwetakhiwo ncanti etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini, ngalesikhatsi lubito lubophelela kutfutfukiswa kanye nekulungiswa etindzaweni taphambilini tasemaphandleni talabamhlophe. Loku kunemiphumela yekwenta kutsi letindzawo tingabi nako kuchudzelana. Kute kulungiswe lokungalingani ngekwetakhiwo ncanti kanye nelubito lwekuniketwa kwemisebenti kancono, emaTiko etiFundza eTekulima kanye netiphatsi mandla tasemakhaya batawudzingeka kutsi babuyekete lokungalingani kwetakhiwo ncanti babuye bacinisekise kutsi luhla loluhlelekile luyaniketwa kulamaCebo laHlangahlangene eNtfutfuko ekutfutfukisa takhiwo ncanti. Loku kutawufaka ekhatsi kutsi kunakwa kuniketwe emalokishi asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako. Tekulima titawufakwa ekhatsi kulokunakwa kwetintfo letiboniwe temphakatsi.
Kulima kwanyalo sekuntjintjile ngenca yemiphumela yebulukhuni lobutfolwa ngumnotfo. Balimi baphendvukela etindleleni tekonga tindleko njengekuhlanganisa, kulula kanye nekungeta kubita njengetindlela tekubukana nalamazinga ekwehla kwembuyiselo. Lamacebo avame kusho kuphendvukela ekulimeni ngalokunyenti. Lesimo lesigucukako sekulima siphindze sisho kutsi kunesihibe lesifihlakele sekungena kwalabasha etikwetekulima. Kubukana naletinselela temnotfo, tindlela letinsha letilungisiwe titawentiwa kutsi tikwente kube lula kubantfu kutsi bangene kulemboni kulesimo sanyalo.
Nanome tindzima letitsitwe tibekelwe hulumende kuloluhlelo lekufinyelela kanye nekubamba lichaza, kubalulekile kunaka kutsi nemkhakha wangasese lokusho ema-agribusiness, balimi, tinhlangano, tinhlangano tebalimi tinendzima lenkhulu kakhulu lekumele tiyidlalo ekuphumeleliseni kunikwa kwemandla kanye nekubamba lichaza. Sekubaluleke kakhulu kutsi umkhakha wangasese utsatse lenselela yekuniketwa kwemandla kanye nekulingana lekwentiwe ncono. Tinsita titawusungulwa kugcugcutela kutibandzakanya kwemkhakha wangasese kulenchubo yekutfutfukiswa kwetekulima kanyeneyekuniketwa kwemandla?
Injongo yaloluhlelo kukhulisa kutfolakala kwembuyiselo ngekuchudzelana ngekwemazinga emhlaba lokugcinekako kulokufakwa ngumkhakha wetekulima lokusatjalaliswako, kulima lokwetayelekile, i-agro-processing, kanye netimboni te agro-tourism. Tintfo letisitfupha tincuma futsi takha lesimo lomkhakha lochudzelana kuso futsi titfutfukisa kwakhiwa kwekuba sesimeni lesikahle sekuchudzelana.
Timo tetintfo tekukhicita tisho tintfo tekukhicita, kutfolakala kanye nelizinga lemitfombo yemvelo, lizinga letindleko letingetiwe njengetisebenti, idizili, kokubulana tinambuzane, imishini, lwati kanye netakhiwo ncanti. Letintfo leti tiyafuneka kulomkhakha kute ukhone kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba futsi ube nembuyiselo.
Tifundvo letitsandza kwentiwa tibonise kutsi timo tetintfo tekukhicita eNingizimu Afrika tivimbela kuchudzelana kumikhakha yetekulima kanye neye-agro-processing. Lokubaluleke kakhulu kuloku nguletindleko letingetiwe, nekukhicita kwalendzawo yemtfombo wemvelo, kubita kanye nekhwalithi yetisebenti lelingakaceceshwa, kubita kwetisebenti leticeceshiwe, tindleko tekuphatsa letihlobene nekuchasha kanye nekulawula tisebenti, ikhwalithi yetakhiwo ncanti, kubita kwemali lesisusa kanye nekubita kanye nekutfolakala kwetheknoloji.
Uma siticatsanisa nebakhiciti labakhulu bekudla lokutinhlavu njenge-US, EU, Argentina kanye neBrazili iNingizimu Afrika inemihlaba lenelikhono lelincane, simo selitulu lesomile futsi lesingakasimami, kanye nemnotfo lonetindleko letisetulu. Letintfo leti tikwenta kube lukhuni kutsi iNingizimu Afrika ichudzelane nalamave. Ngaloko, kute sikhone kuchudzelana, lendlela levulekile kubalimi ngaphandle kwelusekelo lahulumende ingaphumelela kakhulu kanye nekunciphisa tindleko tekukhicita ikakhulukati ngekusebentisa kufaka kancane kwemali ngendlela lekahle.
Balimi labanyenti kanye nema-agribusiness asebentise ngemphumelelo tinhlelo tekulinganisa, kuncishiswa kwetindleko, kuphatfwa kwetisebenti lokwentiwe ncono kanye nekuphumelela kwetindleko njengencenye yelicebo lekunciphisa tindleko tekukhicita. Kodvwa, loku kuniketa tisombululo letincane futsi netesikhashane kumapulazi lamanyenti lamancane kanye nalasemkhatsini kanye nemisebenti ye-agribusiness. Tinhlelo tahulumende letifaka sandla ekwehlisweni tonkhe letindleko tekukhicita tibese tiyadzingeka kutsi tibe yincenye lebalulekile yelicebo lekuchudzelana nalamanye emave.
Lokubaluleke kakhulu emafutsa emishini, titfutsi kanye netindleko temali lesisusa. Tindleko tetitfutsi tivame kukhuliswa kakhulukati takhiwo ncanti tetitfutsi letingakaneli kanye naletiphatfwa kabi. Tibonelo taloku kufaka ekhatsi kungabi khona kwetimoto tajantji tekutfutsa ngebunyenti, kuswelakala kwekuchudzelana kwangekhatsi kumisebenti yajantji kanye netikhungo lokuholela emisebentini leniketwako lengakatsembeki kanye nalebita kakhulu, titfutsi letimbalwa kanye naletibitako temikhicito tetekulima, takhiwo ncanti letonakele kanye naletingakaneli temigwaco yavelonkhe kanye netakhiwo ncanti yekuchumana lengakalungi. Letintfo leti todvwane tenta tindleko tekulima kulelivekati lase-Afrika tibite ngemazinga lamane ngetulu kunaleto tase-Eshiya, eMelika kanye naseYurophu.
Hulumende unendzima lebalulekile ekubukaneni naletintfo.
Kusetjentiswa kwalombono kanye neNdlela yekutiPhatsa yeBudlelwa Betisebenti kutekuLima lobhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTebasebenti, kanye naletingucuko letingetiwe tekwakhiwa kabusha kwemakethe?
Bukhulu, kukhula kanye nekakhiwa kwemakethe yalapha ekhaya kudlala indzima lebalulekile ekwenteni lemboni ichudzelana ngekwemave emhlaba. Kuchudzelana kwalapha ekhaya kubalulekile futsi akukavami kutsi imboni lengachudzelana etimakethe tasekhaya ikhone kuchudzelana naletinye temave emhlaba. Uma solo lizinga lekukhula kwemnotfo lilincane kunaleli lekumele ngabe lingilo, bukhulu bemakethe yaseNingizimu Afrika kanye nalokukhula kwayo kwemnotfo lokuhamba kancane kwemikhicito yekudla kanye neboya kutawukhinyabeta kuchudzelana kutekulima. Ngaloko, kubaluleka kwekutfutfukisa kufunwa kwemikhicito lapha ekhaya, lokufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetimakethe talapha ekhaya kanye nekugcugctelwa kwe-agri-tourism kanye nemabhizinisi asemaphandleni langasiwo ekulima kanye nemisebenti leniketwako.
Ematfuba emakethe avame kungasungulwa ngenca yekuswelakala kwemininingwano. Ikhwalithi, kutfolakala kanye nekubita kwemininingwano yemakethe kukhinyabeta ngalokwecile likhono lekuchudzelana lwabosomabhizinisi labanyenti kuloluchungechunge lwe-agri-food. Ngaphandle kwemininingwano letsembekili kanye neyetikhatsi tonkhe, timakethe letinsha talapha ekhaya titfutfuka ngekuhudvula tinyawo.
Kusungulwa kwemabhizinisi lamasha alapha ekhaya ngendlela yekufaka emaphandleni.
Kuba khona kwetimboni letisabalalisa imikhicito letinekuchudzelana kwemhlaba jikelele, njengetimboni letikhicitako, imitimba yetetimali, imitimba yeluhlolo, tinkhapani tetitfutsi, batsengisi betintfo tekupaka imikhicito, kanye nebaniketi betintfo letifana nagezi kanye nemanti kunemtselela ekukhoneni kwekuchudzelana kwemkhakha wetekulima.
Kunaka lokungetiwe kwebatsengisi betintfo tekulima kanye nebasabalalisi kanye nekubusa lokungetiwe kwemafemu emave ngemave kungahle kukhinyabete likhono lekuchudzelana lemkhakha wetekulima. Emandla alamafemu nekuswelakala kwekuchudzelana kulomkhakha kungaholela etikwetindleko letisetulu tekukhicita. Ngaloko hulumende utawucaphela tento tekuchudzelana kuletimboni tekukhicita kanye netekusabalalisa, futsi nalapho kudzingeke khona, abuyekete emazinga entsela nobe afake umTsetfo wekuChudzelana.
Tinyatselo tekukhulula lelikhono lekukhula kutekulima lokwetayelekile kusuka kulokutsi emanani ekubita kwekukhicita kwemikhicito yetekulima njengekudla lokutinhlavu kanye netinhlavu temafutsa angeteka ngelizinga lelingaphutfumi kudlula lokubita kwetintfo tekulima ngesikhatsi lesitsite. Umsebenti webakhiciti kutsi bangete kuphumelela kwekukhicita ngekusetjentiswa lokukahle kwalokufakiwe kanye nemacebo ekukhicita. Loku kusho kutsi lokubalulekile ekukhiciteni ngemphumelelo kanye nekuchudzelana lokwentiwe ncono kufihlakele ekutfolakaleni kwetintfo tekukhicita letinelikhono lekuchudzelana lelikhulu kanye nekusetjentiswa kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Kuphumelela lokungetiwe kufihlakele ekusetjentisweni kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Luhlolo lwetekulima, lucecesho kanye nemitimba yekukhulisa kubaluleke kakhulu kulomkhakha.
Imitimba yetimali angulolunye luhlangotsi lolubalulekile ekucinisekiseni likhono lekuchudzelana lalomkhakha. Ebalimi labalimela kutsengisa bavame kusitwa mabhange etimali kanye ne-Land Bank. Lemitimba, lokungenani, inekufinyelela lokuncane kanye nemisebenti leyiniketwako kumiphakatsi lehluphekile. Ngetulu kwaloko, linyenti lebalimi labancane bakhishelwa ngaphandle emisebentini leminyeniti yekubolekiswa kwetimali, ngenca yekubonakala kwebungoti lobukhulu, lokufaka ekhatsi, kuswelakala kwembuyiselo. Imizamo yekusungula lokungavala kwembuyiselo itawugcugcutelwa. Kusungulwa kwemitimba yatigodzi kanye nalebolekisa ngalokuncane lekufaka ekhatsi tinhlangano letibolekisa ngetimali kanye nemabhange etigodzi kutawugcugcutelwa.
Timo letibusa kutsi emapulazi kanye nema-agribusiness kwakhiwa njani, kuhlelwa futsi kuphatfwa njani kanye nesimo sekuchudzelana kwalapha ekhaya, kunemphumela lomkhulu ekuchudzelaneni kwalomkhakha. Simo lesivakalako sekuchudzelana kulomkhakha ngekusetjentiswa kahle kwenchubomgomo yekuchudzelana, kuphatfwa kahle kwebhizinisi kanye nemakhono kumele kucinisekiswe. Emakhono ekuphatsa ebalimi kanye nemandla emakethe ebatsengi kutintfo letibaluleke kakhulu emphumelelweni yekuchudzelana kwemkhakha we-agro-food. Tindlela tekutsenga setaba tinkhulu futsi tinemandla lamakhulu etikwetinchociswano kanye nekuncuma kubita kwemikhicito lapha ekhaya kanye nakulamanye emave. Balimi ngalemiphumela babese baba esimeni lesikabi ekucocisaneni ngekubita kwemihicito. Kwenta ncono emandla ekucocisana kwebalimi, kubalulekile kwakha bungani kanye nebudlelwano lobudze bekutsemabana emkhatsini webadlali ndzima labahlukenekuletindlela tekusabalalisa imikhicito kanye nekutfutfukisa kuchumana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito kuvumela ematfuba ekungeta linani. Tinyatselo titawutsatfwa kugcugcutela kutfutfukiswa bungani bekuchudzelana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito ngekhatsi kwemacembu emikhicito lemikhulu.
Kufaka sandla kwahulumende kungaba kuhle nobe kube kubi, kuya ngaletinchubomgomo takhe, tinhlelo kanye netindlela latisebentisako. Lombono ukhona kulamanye emakota emphakatsi wetekulima kutsi letinye tinchubomgomo tahulumende kanye nekuswelakala kwekusetjentiswa kahle kwetinhlelo tahulumende kutihibe etikwelikhono lekuchudzelana etikwetekulima kanye nemboni ye-agro-food. Nanobe imibono ihlukene kubalimi labatsengisako lesevele bakhona kanye nalabatsandza kungena kulomkhakha, kunesivumelwano kutsi kunganeli kanye nekuhlukana kuleminye imisebenti leniketwako, kuphatsa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo letikabi talabaphetse kanye nekwentiwa ngalokungaphutfumi kwetincumo talabaphetse tindzaba letidzinga kunakwa ngekuphutfuma.
Tekulima ngenchazelo tiyimboni lehlangabetana nebungoti ngendlela yekuntjintja kwesimo selitulu, tinambuzane, tifo kanye nebungoti bekubita kwemikhicito kanye netinhlekelele temvelo njengesomiso kanye netikhukhula. Esimeni saseNingizimu Africa, i-HIV/AIDS, bugebengu, emazinga entalo lasetulu kanye nalagucugucukako, tinhlekelele temvelo, kanye nekubita kwemikhicito lokungakasimame lokubangwa simo selitulu lesingatiwa ngesikhatsi tintfo letibaluleke kakhulu letingeta kubita kanye netihibe telikhono lekuchudzelana ku-agro-food kanye neluchungechunge lweboya.
Licebo lelisebentako lekunciphisa bungoti libalulekile ekutfutfukiseni tinsita tekulawilwa kwebungoti njengemshwalensi wemikhicito yetitjalo, kuvikelwa kwetimphahla kanye nelikusasa lemakethe yetekulima. Lesinye sakhiwo sendlela yekuncishiswa kwebungoti lokuvakalako yindlela yekuluma indlebe kusenesikhatsi lokufaka ekhatsi kufinyelela lokwanele kanye nekusebentisa kwemininingwano tikhatsi tonkhe, leliciniso, lehambisana netekulima kanye nalengakhokhelwa ngesimo selitulu. Nanobe loku kusengakentiwa ngalokwanele, imininingwano lefana nalena itawentiwa kutsi itfolakale ngetikhungo tasemaphandleni temininingwano kuluHlelo lwetekuLima lemiNiningwano yeteNdzawo. Hulumende utawugcugcutela kusetjentiswa ngalokubanti kwaloluhlelo lwemininingwano kulabanye basabalalisi bemininingwano.
Lokuvela kwamadvute kwesifo sematekenya kanye ne-karnal bunt kugcizelele kubaluleka kwekubukana ngemphumelelo netinambuzane, tifo tetilwane kanye netihlahla. Luhlakamsebenti lekuphatsa lelingakaneli kanye neletakhiwo (sibonelo, tibopho letingetekako kumhlaba jikelele, imitfwalo lehlukanisiwe, likhono lelicedvwe emandla ekugoma kanye nekungabi khona kwetakhiwo ncanti), kanye nelikhono lekuhlolwa lokuhlukene kanye nalokungakanelikushiya lomkhakha ungakavikeleki.
Lenchubo yekuhlelwa kabusha kwetihlahla kanye nekulawula ikhwalithi kanye nemisebenti yekugoma sinyatselo sekucala sekubukana nalenkinga. Lenchubo itawuchutjwa ngekuhambelana nenchubomgomo kanye nekubuyeketwa kwemitsetfo yekulawulwa kwetifo tetihlahla talelive kanye netilwane. Ngetulu kwaloko, sivumelwano sekubukana netinkinga letiphutfumako te-SPS kanye netindzaba temphilo yetihlahla netilwane siyentiwa, njengekusungulwa kwemtimba lotimele wekuphepha kwekudla nelikhono lelingetiwe lekulawula lokwentiwe ncono. Ekucaleni kwalesinyatselo sekuhwebelana ngekukhululeka esigodzini se-SADC, iNingizimu Afrika itawuhamba embili ekutfutfukiseni kubambisana kutindzaba teSPS (kwakhiwa kwelikhono, kufananiswa kwemazinga kanye netinchubo, njalonjalo).
Bungoti bekubita kwemikhicito ngenchazelo kuyincenye yemakethe yetekulima lengekho ngaphasi kwahulumende. Kubukana nebungoti bekubita kwemikhicito ngekusebentisa tinsita letahlukahlukene tekulawulwa kwebungoti njengemakethe yakusasa kutawubaluleka kubo bonkhe balimi. Hulumende, ngekubambisana nemkhakha wangasese, utawusekela tinhlelo telucecesho lolujulile kanye netekwatisa kubalimi kubagcugcutela kutsi basebentise tinsita tekulawulwa kwebungoti njengaleti tetimakethe takusasa. Bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemikhicito kuyancishiswa ngemininingwano lekahle neyetikhatsi tonkhe. Lapha hulumende, ngelikhono lakhe lendlela yetelubalo, solo unendzima lenkhulu lekumele ayidlale, ngalesikhatsi letinye tinyatselo letifana nalesi lesitsandza kwentiwa sekwakhiwa kweluHlelo lebuHlakani be-Agribusiness nako kutawugcugcutelwa. Lemizamo itawuniketa balimi kanye nema-agribusiness buhlakani lobudzingekako kwenta tincumo letinelwati tebhizinisi futsi kunciphise bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemkhicito.
INingizimu Afrika nyalo ayinato tikimu letibukene nekusekekwa kwetekulima kanye nemitimba lesebenta ngalokugcwele lesemtsetfweni kubukana netinhlekelele. Kuloku kwakhiwa kwemitimba lenemandla kusebentisa kulawulwa kwetinhlekelele kanye nekusungulwa kwetikimu letihlangahlangene kubukana netinhlekelele letifana netikhukhula, imililo kanye netomiso kumkhakha wetekulima kuyachubeka.
Kwekugcina, imizamo yalohulumende wanyalo kulawula sifo i-HIV/AIDS, kucedza bugebengu, nekucinisekisa kusimama kwemnotfo eveni lonkhe kutawukhushulwa kunciphisa letinye tintfo letiyingoti kulomkhakha.
Kuchudzelana lokungetiwe kubangwa ngulesidzingo sekugcina kufakwa kwalomkhakha kumnotfo wemave ngemave futsi kuboniswa nangulelikhono lekutsengisa imikhicito yawo etimakethe temhlaba. Loku kungafaka sandla ekukhuleni kwemnotfo lokusetulu ngekufinyelela lokungetiwe etimakethe.
Tinyatselo tahulumende kusekela ematfuba ekuhwebelana tibalulekile kodvwa kutawudzinga kutsi alungise kufinyelela lokwadlulele kanye nekuvikelwa kwalelive letekuLima, timakethe kanye netinchociswano tekuhwebelana kulinganisa lenkhundla yekudlalela ilungiselwa tekuLima taseNingizimu Afrika.
TekuLima taseNingizumu Afrika kumele timelane nesimo lesakhiwe lizinga lelikhulako letimali letidluliselwa kutekulima, tintsela letisetulu kanye naletikhulako kanye nekungaphumeli sobala kwemave latfutfukile. Timakethe kulamave nato takheke ngetihibe letingasito tentsela ngekutifihla lokutsite njengetitjalo leticakile, tindlela temphilo yetilwano kanye netihlahla. Tinyatselo talapha ekhaya kanye nekulawulwa kwemincele ngalokwetayelekile atikaneli kubukana nekulahlwa, kungena kwetintfo ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa ngalokwanele kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarantine etikhungweni tekungena. Tinyatselo te-SPS talapha ekhaya kanye nemazinga kuletikhatsi tanyalo akukahambisani nesivinini sekukhula kwetintfo letingena lapha ekhaya kanye naletiphumako, ngalesikhatsi timfuno temboni mayelana netindzaba te-SPS betinganikwa lokunakwa lokufunekako nguHulumende nobe tibambeleleke ngalokubitako.
Lusiko lelicondziswe etikwekuhwebelana alikho kutincenye letimbalwa tetekulima taseNingizimu Afrika kanye nekwakhiwa kwemakhansela ekutfunyelwa kwetintfo ngaphandle ngukhani kucale nyalo. Kutinikela etikwekusekela imikhicito yetekulima letfunyelwa ngaphandle bekuswelakala kusukela kwasuswa sikimu sensita letayelekile nga-1997.
Ngalokudzingekile, indlela yekubuka licela lekufuneka (lekungukutsi, tihibe tekufinyelela kumakethe kanye nekuchudzelana lokungakalungi) kanye nelicela lekusabalalisa (lekungukutsi, kutfutfukiswa kwekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle) kuyadzingeka kute kuvunwe ngalokuphelele letinzuzo temnotfo wekuhwebelana kwemave ngemave.
Kulawulwa ngemphumelelo kwemincele kuvimbela kungena kwemikhicito ngalokungekho emtsetfweni, tento tekungeniswa kwemikhicito ngekukhwabanisa kanye nekusetjentiswa ngalokunganelisi kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarintine kanye nemitsetfo lesisusa. Kubukana naloku, hulumende vele sewucalile ngenchubo yekwenta ncono imisebenti yeluhlolo lwakhe, kungeta tisebenti emagedeni emincele kanye nekuncedza i-SARS ekukhuliseni tinsita tayo taseminceleni.
Sinyatselo lesingetiwe sekwenta ncono ematfuba ekuhwebelana kunakwa kutawucondziswa ekwenteni ncono kwemandla kanye nekuvisiswa kwetinyatselo te-sanitary kanye ne-phytosanitary. Kuloku hulumende utawusekela umkhankhaso wekubeka phambili tindzaba letihlobene nekuhwebelana kute afake ngekuchumana kanye nekusungula budlelwano netiphatsimandla te-SPS kutimakethe tanyalo letinkhulu letikhona kanye naletingaba khona tekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kucinisekisa kutsi tinyatselo tisuselwa kusayensi, tihambelana nemazinga emave ngemave nekutsi kubona lokufanako kuyasetjentiswa. Ngetulu kwaloko, hulumende utawubambisana nebalingani be-SADC ngemitimba yemave ngemave yekubeka emazinga ngenjongo yekugcina emazinga lalawulekako kodvwa lasuselwa kusayensi emave ngemave.
Hulumende utawutfutfukisa kunakwa kwekutfumela imikhicito ngaphandle kanye nekubamba tinchubo ngekhatsi kwemikhakha letsintsekako yekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kungeta kuchudzelala etimakethe tekutfunyelwa kwemikhicito ngeKhansela yetekuTfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kanye nemaCembu etiNyatselo letiFanako.
Injongo yaloluhlelo lisu kungeta emandla ebalimi kusebentisa imitfombo ngendlela legcinekako kanye nekucinisekisa kusebentisa ngekuhlakanipha nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo. Loku kutawudzinga umcabango wesikhatsi lesidze nembono locacako kanye nekubaluleka lokutawuhola lokusetjentiswa kwanyalo kwemitfombo kucinisekisa kuhlala kwayo sikhatsi lesidze. Loluhlelo lisu lutawuba nemtselela ekunakekelweni kwemhlaba, kwabiwa kabusha kwemhlaba, kusetjentiswa kwemhlaba etindzaweni tasemadolobheni, kongiwa kwetindzawo temhlaba letibucayi, tindlela tekuhlangahlangana kwebhayiloji kanye netemanti.
Enkhabeni yaloluhlelo kunakekela i-biodiversity yetekulima kanye nekutfutfukisa kusetjentiswa kwemhlaba ngalokugcinekako kanye nemanti ngekungetwa kwekukhicitwa kwetitjalo kanye nekwemfuyo ngetindlela leticinisiwe nekulima lokugcinekako. Kubamba lichaza kwebalimi kubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwaloluhlelo. Ngetulu kwaloko tinhlela letilungisako kuhlanganisa kuphatfwa kwemitfombo yemvelo kutinhlelo tekusekelwa kunganiketa simo lapho kuphumelela wonkhe wonkhe lokutawuholela tinzuzo temnotfo tesikhatsi lesisedvute kubalimi futsi ngaleso sikhatsi kutawuba kufaka sandla kulombono wesikhatsi lesidze wekonga lesisekelo semtfombo wemvelo.
Konakala kwemhlaba nemanti kuletsa bungoti lobukhulu kulelive. Emacebo adzinga kwentiwa kuncoba letimbangela temonakalo. Imitimba lecinile yemitsetfo yekusekela kanye neluntjintjo lolukhulu kutento tekulima letikhona kutawudzingeka kwenta ncono kusetjentiswa kwemhlaba nemanti. Kungenisa tindlela letikahle tekulima ngetindlela tekuntjintjantjintja letilawulwe kahle kungafaka sandla ngalokukhulu kuloku.
Tinhlelo temhlaba, temanti netekonga titawucondziswa etindzaweni lapho kunelitfuba lelibonakalako lemphumelelo: lapho bunyenti bebantfu busetulu, ematfuba etindleko tebasebenti aphasi, kuvikeleka kwemhlaba kusetulu, itheknoloji yekukhicita ikhona nalapho kunekufinyelela etimakethe, lokufakwako kanye nemisebenti leniketwako.
Kusungulwa kwetindlela tekutalisa titjalo letigcina futsi ingete kuhlangahlangana loku-genetic.
Kufaka kukhicita kanye nekugcineka ngekhatsi kwembono wendlela yekulima. Loku kusekela tindlela tekulima letingamoshi umoya, kufaka ekhatsi kukhicita lokuhlangahlangene, kulawulwa lokuhlangahlangene kwetitjalo kanye nekulima lokuphilako. Tinhlelo leticondzisiwe kanye nemisebenti kutawusekelwa ngemcondvo lofanako kanye nemigomo yekuphatfwa lokugcinekako kwemitfombo yemvelo.
Takhiwo letinyenti taletinhlelo letibalulekile (lokukulinga, kuchudzelana kanye nemitfombo legcinekako) tiyalekelelana futsi titawufaka sandla ekwakhiweni kanye nasekubuyiselweni litsemba kutekulima. Hulumende ubona litsemba libaluleke kakhulu ekukhuleni kwakusasa kwalomkhakha.
Letinhlelo tibaluleke kakhulu ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso injongo yeluhlelo lisu leTekulima lokuchudzelanako, lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokugcinekako angeke iphumelele. Letinhlelo titawuniketwa kunakwa lokukhulu futsi nyalo kucociswana ngato ngalokugcwele.
Lomgomo wekubusa lokukahle kungumchumanisi lomkhulu logijima kulo lonkhe loluhlelo lisu. Akukabuki hulumende kuphela kodvwa kubo bonkhe badlali ndzima kulomkhakha. Ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwahulumende lwekubusa lokukahle kwakha umkhakha wemphakatsi wetekulima munye, locondziswe kumakhasimende, kanye nalonganatimfihlo utawuba sembili kucinisekisa sisekelo lesivakalako sekufinyelela kulenjongo yeluhlelo lisu.
Sakhiwo lesibalulekile sekubusa lokukahle kutawuba bungani. Kwekucala Hulumende utawusungula luhlakamsebenti lwebungani emkhatsini wemkhakha wahulumende kanye newangasese kanye nema-NGO kuniketa kusebenta kwetakhiwo letibalulekile kuloluhlelo lwemkhakha, lokukulingana, kuchudzelana kanye nekugcineka.
Ikhwalithi kanye nemphumelelo yekutfulwa kwemisebenti yaHhulumende ekuphumeleliseni lenjongo yekuba nemkhakha wetekulima lofaka wonkhe umuntfu. Leminye imisebenti kanye netinchubomgomo tahulumende tibalulekile ekwenteni ncono kuchudzelana kulomkhakha. Tibonelo luhlakamsebenti lelivakalako nalelisebentako nekubusa ngemphumelelo. Ngalesizatfu sivumelwano lesisha sekutfulwa kwemisebenti sitawubhalwa kute singete kuphendvula kanye nekutsembeka kwabo bonkhe baniketi msebenti bahulumende kanye nebangasese kutidzingo tebalimi kanye ne-agribusiness. Kubaluleka kwekukhishwa kwemisebenti nako kutawubukwa. Kungeteka etikwekuphumelela kanye nekuguculeka kutawutfolakala ngekusabalalisa imisebenti, kuniketa bosonkhontileka, kanye nekwabelana ngetindleko.
Lenye injongo yeluhlelo lekubusa lokukahle kubeka Hulumende njengemngani lonetinchubomgomo letitsembekile, letingagucugucuki, futsi naleticagelekako kanye netinhlelo leticinisekisa kutfulwa kwetinzuzo letinkhulu etikwetekulima.
Kwenta kabusha i-MinMec kutsi ibe yiKhansela yetiNdvuna teTekulima kuhola imisebenti yahulumende ekuhlangabeteni tinjongo teluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima kulelive.
Kwenta kabusha liKomiti laHulumende etikwetekuLima kutsi libe liKomiti lekuLawulwa kwetekuLima.
Injongo yekugcina yekubusa lokukahle kwakha indlela lehlangahlangene kanye nalehlelekile yekutfola, kulawula kanye nekwabelana kwelwati leTekulima kanye nemininingwano tetakhiwo tahulumende. Tintfo letibaluleke kakhulu kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwenkhomba ndlela, luhlaka msebenti lolusemtsetfweni kanye netinchubo tekulawulwa kwelwati kutekulima.
Letivumelwano tekubambisa etikwekubusa kwavelonkhe kutawungenisa, kuletinye tetintfo, luhlakamsebenti lolusemtsetfweni tebudlelwano babohulumende kutekulima; kucacise tindzima kanye nemisebenti emkhatsini kwematiko avelonkhe nawetiFundza eTekulima kanye nabohulumende basemakhaya; kusungule luhlakamsebenti letitawuhola futsi lilawule kwentiwa, kucondziswa, kusetjentiswa, kugadvwa kanye kucwaningwa kwetinchubomgomo kanye netinhlelo; kusungula luhlaka msebenti lelinekubambisana lokuhlangahlangene lwekuhlela luhlelo mali kanye netindleko; kungenisa indlela yekulawulwa kwemininingwano; kungenisa luhlaka msebenti kanye nemasiko kanye nemasu ekutfutfukiswa kwemazinga emitfombo yeluntfu kanye nekusetjentiswa kwawo; kanye nekwenta kwakha kwemakhono emitimba yema-PDA kanye nabohulumende basemakhaya.
Lesivumelwano sebungani semphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese, ngakulolunye luhlangatsi, sitawunaka kutsi loyo naloyo mlingani lotsintsekako uyagcutcutelwa kutsi afake sandla ngalokutsite. Lesivumelwano sitawuphindze sicinisekise kutsi labalingani bayagcugcutelwa kutsi badlale indzima lehamba phambili lapho basesimeni lesikahle khona. Kuze kube ngunyalo, hulumende utawubukana netindzaba temikhicito yemphakatsi kanye nemisebenti yamphakatsi njengetinchubo mgomo, umtsetfo, kulawulwa, takhiwo ncanti temphakatsi kanye nemisebenti. Kulencenye, imboni kanye nebalimi kutawulindzeleka kutsi kufake sandla ekutfutfukisweni kanye nasekuchutjweni kahle kwemabhizinisi abo kanye netinhlangano letibamele kanye nekuveta labakuhlosile kuhulumende. Imisebenti yekubambisana nayo ihlosiwe emkhatsini wahulumende, imboni kanye nebalimi lapho loyo naloyo ange akhone kwenta lomsebenti yedvwane.
Kwekugcina hulumende usendleleni yekusungula luhlakamsebenti lwemazinga ekutfulwa kwemisebenti, lelitawatiswa kubalingani bakhe bemphakatsi kanye nesive sonkhane. Ngekuya kwenchubomgomo letsi Batho Pele etikwekutfulwa kwemisebenti, injongo yemazinga ekutfulwa kwemisebenti kuphumelelisa balingani bemphakatsi kanye nemphakatsi kutsi bente hulumende atiphendvulele kumisebenti latibophelele kuwo kuniketa futsi nakulamazinga latsenjisiwe ekhwalithi.
Lenhloso yaloluhlelo lwelicebo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangahlangene kanye nalegcinekako (ISRDS) kuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika kutsi abe ngumkhakha lonemnotfo, imiphakatsi lesimeme nalonekutfula lofaka sandla ngalokukhulu ku-GDP yalelive. I-ISRDS itawuba lusito kutekulima kanye nakuwo wonkhe umkhakha wasemaphandleni.
Lusekelo lwahulumende lolucinile kanye nekutinikela ekwenteni loluhlelo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangahlangene (ISRDS) kubalulekile ekuphumeleleni kwaleicebo lemkhakha. Loluhlelo lisu lutawuzuzisa labahluphekile basemaphandleni bonkhe, kodvwa imizamo letsite itawentiwa kucodzisa kubafati, bantfu labasha kanye nalabakhubatekile.
Umnotfo wemhlaba uyantjintja nyalo uba ngumnottfo welwati kanye nekuchumana. Kulomhlaba, kulungisa lokuvulela indlela kanye nelwati kubalulekile etikwekuchudzelana lokugcinekako kanye nekuba nembuyiselo. Kungenca yalesizatfu kutsi balingani beluhlelo lisu babeka isayensi kanye netheknoloji njengemacebo ekulekelela labalulekile. Injongo lenkhulu yaloluhlelo kungeta emakhono emibono kanye newekulungisa ebadlali ndzima bese akuyamisa loku kutimakethe takusasa.
Loku kumele kuholele etikwelutjalo mali lolungetiwe kanye nekusetjentiswa kwemikhicito lephambili kakhulu kanye neyanyalo letfolakale etikweluhlolo. Ngekusebentisa loluhlelo umkhakha uvuma kusebentisa luhlolo lolutayelekile kanye netinhlelo temfundvo letitsintsekako kutfutfukisa itheknoloji lensha kanye nalebalulekile, (biotechnology, itheknoloji yemininingwano, yekuchumana) kanye nematheknoloji ekungeta kubita lahlukahlukene kutfola kubita kwakusasa. Loku kutawungeta kuchudzelana lokugcinekako kwemikhicito yaseNingizimu Afrika etimakethe temhlaba kuncedze nekuhlangabetana netidzingo leticinile tekuphepha kwekudla letibekwa mave aseNyakatfo.
Sinyatselo lesitawutsatfwa kukhulisa lutjalo mali etikweluhlolo lwetekulima, temfundvo kanye nekukhuliswa kwekufaka sandla kwetekulima ku-Gross National Product lokusezingeni leliphasi lelingu-1,04% kuye kulizinga lemave ngemave lelingu-3% le-GNP yetekulima, lengalinganiswa ne-3.7% yase-USA, 4% e-Australia kanye ne-2.1 e-EU, kute kuhlangabetwane nalenselele kulomkhakha lebekwe nguhulumende kanye netingucuko temave jikele.
Kutfutfukisa kubambisana emkhatsini we-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yeTekulima, emaTiko etiFundza eTekulima, ema-agribusiness kanye naleminye imitimba yeluhlolo leTekulima kutsi ibuke etikwetintfo letibalulekile kuluhlelo lisu, kulungiswa kanye neluhlolo lolugucuka lula.
Kubuyeketa tisekelo letichasa ngemali kutfutfukisa bungani emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima , manyuvesi kanye nemkhakha wangasese.
Kuleminyaka lendlulile, tindlela teluhlolo lwetekulima eNingizimu Afrika tikhicite imiphumela lemihle nanobe nje beyivuna balimi labalima ngalokunyenti, ngaloko kuba nekukhonona kutsi kuchaswa lolowatiwako kutsi tawuphumelela. Lokwehla kuleminyaka lelishumi kwelutjalo mali lonkhe etikweluhlolo lwetekulima kanye nekutfutfukiswa kwetheknoloji akuhlangabetani nalenselela lebekwe nguMengameli yekutfutfukiswa kwetheknoloji kanye nekubekwa kwalomkhakha emkhatsini njengemholi wemnotfo wasemaphandleni. Hulumende utawungeta lokuchaswa kweluhlolo lwetekulima kugcugcutela kuchudzelana lokuchubekako kanye nebuholi kumininingwano, kuchumana kanye ne-biotechnology lokubalulekile etikwelikusasa leTekulima kwaseNingizimu Afrika?
Letindleko letisetulu tekutfola itheknoloji tingahlulwa ngekubambisana ne-R&D kanye nemboni yetheknoloji.
Kucinisekisa kutsi imizamo yeluhlolo lwetekulima lwe-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yetekuLima, ema-PDA kanye naleminye imitimba yeluhlolo iyahlnganiswa futsi icondziswe kutinhlelo letibalulekile leticondziswe ekuchudzelaneni lokugcinekako.
Kuniketa lusekelo lwebudlelwano betinkhontileka emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima kanye netinhlangano letimele lemboni, kanye nemitimba yetigodzi kanye neye-agri-cultural yemhlaba jikelele.
Kwetiwa kwemhlaba ube munye kuletse ingucuko kutfolakala kwemniningwano kanye netheknoloji kulungile, kuhamba kwemikhicito, imisebenti kanye nebantfu lokungetekile kuwela imincele, umcebo longetiwe kodvwa nekuchubeka lokubi kwekukhula kwemkhatsi kubantfu labacebile kanye nalabaphuyile.
Kuvela kweNingizimu Afrika njengesitfombe sentsantfo yelinyenti kungete ngalokungakholweki kudzingeka kutsi ibambe lichaza kumaforamu latsite. Letimfuneko tivimbele likhono layo kutsi isebentise ngalokuphelele ematfuba kanye nekuhlangabetana netinselela tekuba ngumdlali wemhlaba etinkhundleni temhlaba. Lokuntjintja lokusheshako ekuphatfweni kwetekulima, luhlolo, kuhwebelana kanye netimo kanye nekukhatsateka ngekuphepha kwekudla kwalapha ekhaya kanye nemhlaba jikelele tizatfu letiphocelela iNingizimu Afrika kutsi ibe sembili kwetintfo letikhinyabeta tekulima. Tinhloso tetfu ekubambisaneni kwemhlaba jikelele kulensimu yetekulima tincunywa tintfo tepolitiki, kuhwebelana, bucwepheshe kanye nelucecesho letibalulekile kusekela loluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima.
INingizimu Afrika itsatse indzima yebuholi kuhola tinyatselo leticondze kutfutfukisa lesigodzi se-SADC kanye ne-Afrika yonkhane. Tibonelo letisembili ngulesiVumelwano sekuhwebelana se-SADC, lesiNyatselo se-Afrika lesiNsha kanye netikhundla leisetulu kanye netivumelwano kumitimba yemave lasebentisanako lokuholela emiphumeleni lemihle yentfutfuko kutekulima e-Afrika. Hulumende ubone kubambisama nemhlaba jikelele kanye nemiphumela levumela intfutfuko yetivumelwano temhlaba jikelele njengetintfo letibalulekile esikhatsini lesisemkhatsini, nekutihlela kabusha kute tihlangabetane ngalenkhulu imphumelelo tinselela letifakwa timfuneko letingetekile talaba labatasimela emhlabeni jikelele e-USA, Yurophu kanye naseMpumalanga lekudze.
Timfuneko tekuncedza kwebucwepheshe balapha ekhaya kulensimu yetekulima isuka kulesiNyatselo se-Afrika leNsha, tinyatselo te-SADC kanye nekwenta imihlangano yangababili nemave ase-Afrika. Hulumende, ngekubambisana nalabatsintsekako labahlukahlukene, utawutsatsa buholi kusungula luhlaka msebenti lwekuncedza ngebucwepheshe lokucondziswe kuluhlelo loluphilako kusekela kwakhiwa kwemakhono kanye nentfutfuko kulesigodzi kanye nakulivekati le-Afrika.
ENingizimu Afrika, hulumende utawubandzakanya banikela bangaphandle kutsi bakhe luhlelo lwelutjalo mali kusekela intfutfuko yetekulima ngekuhambelana neluhlelo lisu. Ngalesikhatsi luhlolo lwemhlaba jikelele luholele emikhicitweni lemisha yebatsengi, lobukhona lobukhulu bemininingwano kuvuselele kukhatsateka emphatsini kwekuphepha kwekudla, tento temisebenti letikahle, njalo njalo. Kukhatsateka lokungetekako kwebatsengi ngekuphepha kwekudla etimakethe temhlaba kufaka imikhicito yetfu lesiyitfumela ngaphandle engotini futsi kudzinga kungenelela kwahulumende ngelwati, kanye netimphendvulo letiphilako. Kuchumana lokusimeme nemitimba lebeka emazinga emhlaba jikelele, sibonelo. FAO Codex Alimentarius, iNgcungcutsela yemHlaba Jikelele yekuVikelwa kwetiHlahla, iNhlangano yemHlaba Jikelele yetemPhilo yetiLwane (OIE) kanye netingcungcutsela kanye nemibutsana lengatsintsana netekulima njengaleti letifaka tendzawo, ematheknoloji lamasha kanye ne-intellectual property titintfo letibalulekile kuNingizimu Afrika kule-millenium lensha. Hulumende utibophelele kungeta kutibandzakanya nekungeta likhono kanye nemitfombo kuchumana nalemitimba ngendlela lehlelekile kuleminyaka lemitsatfu letako.
Bugebengu basemakhaya sekunemazinga lamangalisako. Loku kukhinyabeta kusimama kwasemaphandleni, lokutawugcina kuvimbela lutjalo mali kanye nekukhula kwemnotfo etindzaweni tasemaphandleni. Luhlelo loluvisisekako kanye nalolutibophelele luyadzingeka kuvimbela lelizinga lelisetulu lweludlame, bugebengu, kweswelakala kwemphakatsi kanye nekungakhululeki lokugcwele emaphandleni kanye nekugcugcutela timo letikahle tekusebenta, budlelwano babomakhelwane kanye nelitsemba lelikhulile kumiphakatsi letsintsekako.
Kwakhiwa kwekutfula kwavelonkhe kanye neforamu yekuVikeleka ledvonsa malunga kubo bonkhe labatsintsekako?
Tilulu letikhetsekile eluntfu kanye newemali titawunikelwa ku-SAPS kanye ne-SANDF kuphumelelisa lamabutfo kutsi ente umsebenti wawo mayelana nekuvikelwa kwebugebengu kanye nekwentiwa kweluhlelo lwekuphepha kwasemaphandleni.
Kubaluleka lokumcoka kweliKomiti laVelonkhe lekuChumanisa kwemiSebenti (NOCOC) liKomiti leliBalulekile, njengemtiba lochumanisako kubo bonkhe badlali ndzima kulelihlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni, kutawuciniswa yimitfombo lefunekako yeluntfu kanye neyetimali kuyivumela kungenisa leluhlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni kanye nekuchumanisa imisebenti emkhatsini webadlali dzima kanye nahulumende.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga balingani kutsi babe netinhlelo labatentako, tinkhomba tekusebenta lokubalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekucaphela kanye nekulinganisa kanye neluhlaka lwesikhatsi sekuphumelelisa luhlelo lisu loluhlangahlangene. Uphindze udzinge hulumende kutsi ente tintfo ngalokuhlukile ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma nangebungane nebalimi, agribusiness, ma-NGO kanye nalamanye ematiko ahulumende?
Kucaphela inchubekela phambili kucinisekisa kuphatfwa kahle kwenchubo yekusetjentiswa kweluhlelo.
Lisu lekwenta angeke licedzelelwe ngaphandle kwekubamba lichaza ngalokuphelele kwalaba labaniketwe lomtfwalo wekusetjentiswa kwalo. Loluhlelo lisu livulela bungani lobuncunyiwe bemphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese kanye nelubito lekusebentisa. Kuze kube ngunyalo, likomiti lelisikhatsi lesigcwele lekuhlanganyela litawubekwa emkhatsini walabatsintsekako lababandzakanyekako kulesinyatselo sekuhlelwa kweluhlelo lisu, lokuliTiko leTekulima, Agri SA kanye ne-NAFU.
Kuchaza ngalokugcwele tonkhe tinyatselo taloluhlelo letiboniwe. Loku kutawufaka ekhatsi tinyatselo tetento letikhetsekile letihlosiwe, kukhonjiswa kwalaba labanemtfwalo wekutenta, kukhonjiswa kwaleminye imitimba ledzingeka kutsi ibambe lichaza, kukhonjwa kwaleminye imitfombo (yetimali kanye naleminye) kanye nekubekwa kwemathebula etikhatsi tekusetjentiswa kwaloluhlelo.
Kwakha umtimba wekulawula lonemtfwalo wekusekela lemitimba leniketwe imitfwalo yekusetjentiswa kwalelo nalelo hlelo, nobe lomtimba wemkhakha wahulumende, wangasese nobe wemavolontiya. Lolusekelo lutawuba ngendela lengaphazamisi tinjongo talomtimba lonalomtfwalo.
Kwakha luhlaka msebenti lwekubika lolusukela kulelicebo lekucaphela kanye nekuhlolwa kwetinhlelo kanye nemiklamo leyenta lelicebo leluhlelo lisu. Lelikomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela kumele libike imiphumela yaletento kulaba labatsintsekako ngalokwetayelekile.
Kucinisekisa kuchudzelana lokukahle?
Inchubo yekuniketwa kwemandla kuyo yonkhe imikhakha yemkhakha we-agrifood.
Likomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela lutawuba nemtfwalo kuvelonkhe wekucaphela inchubekela phambili futsi litawuphumelelisa luhlelo lwekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu. Emacembu lasebentako atawubaluleka kulenchubo yekusetjentiswa kwaloluhlelo etifundzeni futsi atawubika kulikomiti lekuhlanganyela. Balingani baloluhlelo lisu kumele babone kutsi imitfombo (yeluntfu kanye neyetimali) kuloyo naloyo mlingani ibopheleleke njani futsi iphatfwa njani kulenchubo yekwentiwa kwetinhlelo kanye nemacebo lahlukahlukene.
Sinyatselo sekucala nalesibaluleke kakhulu kutfula leluhlelo ngalokubanti ngendlela lekungakhonakala ngakhona. Umcondvo kutsi lomculu kumele ufundvwe ngalokubanti nekutsi imininingwano ekusetjentisweni kwaloluhlelo kumele kwabelwane ngayo ngalokwetayelekile nebadlali ndzima. Inchubo yekutfula lelicebo leluhlelo lisu ngaloko selicalile.
<fn>DAC-NLS. EmazingancaneEtinsitSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
INHLOSO YEMAZINGANCANE
p. iii
2. SINGENISO
p. iii
3. INCENYE I: EMALUNGELO AKHO NJENGEMHLUKUBETWA WEBUGEBENGU
p. 1
4. INCENYE II: INCHUBO NETIBOPHO TEBASEBENTI BEMATIKO LAFANELE BETINHLELO TEBULUNGISWA BEBUGEBENGU 
p. 2

Yini letawenteka uma 
p. 2

* Uma umuntfu ente bugebengu
p. 2

* Uma licala lindluliselwa kumshushisi
p. 2

* Uma abitwe njengafakazi ecaleni
p. 3

* Uma ufanele ube ngufakazi enkhantolo
p. 3

* Ngemuva kwekulahlwa licala
p. 4

* Ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo
p. 5

* Uma udzinga lusito
p. 5
5. INCENYE III: EMAZINGANCANE EMISEBENTI YEKUSITWA KWEBAHLUKUBETWA BEBUGEBENGU
p. 6

1. Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho 
p. 6

2. Lilungelo lekuniketwa lwati
p. 8

3. Lilungelo lekuniketwa lwati
p. 10

4. Lilungelo lekuvikeleka
p. 12

5. Lilungelo lekusitwa
p. 14

6. Lilungelo lesincephetelo
p. 16

7. Lilungelo lekubuyiselwa esimeni lesifanele
p. 17
6. INCENYE IV: TINDZAWO LONGABIKA KUTO KUNGENETISEKI KWAKHO
p. 17
7. LUHLA LWEMAKHELI LALUSITO
P?
Lamazingancane eMisebenti yekuSita Bahlukubetwa beBugebengu (eMazingancane) ngumculu wekwatisa, lowabhalwa wandlondlobaliswa kute uchaze kabanti emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMisebenti yekuSita Bahlukubetwa beBugebengu eNingizimu Afrika. (leShatha) yenta lamalungelo abe yintfo leliciniso, lephatsekako. LeShatha yeBahlukubetwa, kanye nalaMazingancane, entelwe kukuniketa lwati macondzana nekutinikela kwahulumende ekuphuculeni nekutfutfukisa lizinga lekwenta imisebenti yekusita bahlukubetwa bebugebengu. Lamazingancane ahlose kucacisa emazingancane lacondzene nemisebenti yelusito loluniketwa bahlukubetwa bebugebengu. Lamazingancane akabeki nje kuphela emabalengwe emalungeloncanti nemigomosisekelo, kepha aphindze anikete lwati lolubanti kute ukwati kusebentisa emalungelo akho kanye nekwenta labaniketa letinsita bakhone kugcina emalungelo akho njengobe achaziwe kuShatha, ngekukuniketa lawo mazingancane longawalindzela kulabaniketa tinsita. Lamazingancane atakusita ekubambeni bonkhe lababandzanyekako kutebulungiswa bebugebengu kutsi babe nekutiphendvulela ekucinisekeni kwekutsi utfola kusitwa ngalokufanele?
Uma ubika bugebengu uphindze unike nebufakazi enkantolo, udlala indzima lebalulekile ekwenteni tebulungiswa bebugebengu bunake tidzingo temmango nekucinisekisa kutiphendvulela kwesigebengu. Imbuyiselo yaloko tebulungiswa bebugebengu bakunakekele ngekushesha, ngesizotsa nangekuhlonipha sitfunti nelingasese lakho baphindze bahlangabetane netidzingo takho. Lamazingancane amitamo yekucinisekisa kutsi loku kuyenteka, ngekukuhlomisa ngelwati lolufanele kute ukwati kucindzetela kunakwa kwemalungelo akho.
Lamazingancane ehlukene ngetincenye letine. Incenye 1 isiniketa kafisha sendlalelo ngemalungelo akho iphindze ibeke emabalengwe ekutsi ngubani longatfola lawo malungelo. Incenye 2 ichaza kafisha tinchubo letiseluhlelweni lwetebulungiswa bebugebengu nekutsi kutawentekani kuwe uma kwenteka ugetjengwa nanobe uyewubika lobugebengu emaphoyiseni. Incenye 3 icuketse lamazingancane etinsita longatilindzela kubasebenti labehlukene labadlala indzima kutebulungiswa bebugebengu, ngekuya kwelilungelo ngalinye njengobe achaziwe kuShatha yeBahlukubetwa. Loku nguyona ncenye lebaluleke kakhulu yemazingancane, njengobe entelwe kwenta emalungelo lahlelwe kuShatha abe liciniso leliphatsekako kuwe. Ngukulencenye ke lapho khona utawutfola khona imigomosisekelo leminyenti yeBulungiswa loBubuyisa Similo (Restorative Justice) lamumetfwe luhlakamsebenti loluchazwe kuShatha yeBahlukubetwa kanye neMazingancane. Incenye 4 ibeka emabalengwe macondzana netinchubo tekubika bugebengu. Nobe nje basebenti bebulungiswa bebugebengu bacondza kucinisekisa kutsi imiphumela lemibi lebangwe bugebengu ayentiwa ibe mibi kakhulu nguloko lokutawenteka kamuva, futsi batakuphatsa kahle nangesizotsa bakunikete netinsita letikahle, kuyenteka kutsi tintfo tingahambi kabi ngalesinye sikhatsi. Kungenteka uvele sengatsi tinsita lewutitfolile atikefiki ecophelweni lelikwenetisako lebewulindzele. Lencenye-ke iyakuchazela kutsi usifaka njani sikhalo sakho, iphindze futsi ibe neluhla lwemakheli labalulekile ekuchumana nalabo labangakusita?
Lamazingancane entelwe kutsi kwelusa kuniketwa kwetinsita kube melula njengobe aniketa emazingancane lekutawuhlolwa ngawo kuniketwa kwetinsita. Tikhungo letifanele, ema-ejensi ekusebenta nematiko atawelusa kusetjentiswa kwemalungelo nemacophelo etinsita labekiwe kuMazingancane, njengencenye yekwelusa kwawo futsi, lama-ejensi angatsintsana nawe. Leminye yalemiphumela yekwelusa nekutsintsana ingashicilelwa.
Uma ngabe uke wahlukubetwa bugebengu, ungalindzela kutsi basebenti betebulungiswa bebugebengu batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe ahleliwe kuShatha yeBahlukubetwa, ayentiwa ngencindzetelo nemazingancane labekiwe kulomculu ayaphunyeleliswa.
Njengenjongo yalomculu, nangekuhambisana nenchazelo lebekwe phambilini kuSimemetelosincumo saMhlabuhlangene semGomosisekelo weBulungiswa beBahlukubetwa beBugebengu nekuHlukubetwa kweMandla (GA/Res/40/30), lelapho-khona iNingizimu Afrika ingulomunye walabasayina, umhlukubetwa webugebengu uchazwa njengemuntfu lolimele, love buhlungu, kufaka ekhatsi kulimala kwemtimba nobe kwengcondvo, kulimala kwemiva; kulahlekelwa ngumnotfo nobe konakalelwa kabuhlungu ngemalungelo akhe lasisekelo, ngenca yetento letilwisana nemtsetfo lophatselene nebugebengu. Leligama lelitsi Umhlukubetwa liphindze lifake ekhatsi, lapho kufanele khona, bemndeni nobe labo labancike kuye umhlukubetwa. Umuntfu angatsatfwa njengemhlukubetwa ngaphandle kwekutsi leso sigebengu sibonwe, sibanjwe, sibekwe licala nobe silahlwe licala, nangaphandle kwekunaka buhlobo emkhatsini waso nemhlukubetwa?
Imibandzela lekuMazingancane yabo bonkhe bahlukubetwa ngaphandle kwekubandlulula kwanobe nguluphi luhlobo, ngekwebuhlanga, bulili, kukhulelwa, umshado, lusendvo, nobe nguyiphi imvelaphi yetenhlalo, libala, budzala ngemnyaka, kukhubateka, inkholo, nembeza, kukholwa, emasiko, lulwimi nekutalwa, njengobe kubekiwe kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika(Umtsetfo 108 wanga-1996).
1 Uma kwentiwe bugebengu, kubika lobo bugebengu kubeLuphiko lwemiSebenti aseNingizimu Afrika kutawenta luhlelo lwebulungiswa bebugebengu lungene egiyeni, lucale lusebente. Luphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lunesibopho sekuphenyisisa ngebugebengu afake tephulamtsetfo endleleni. Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyisa atawuvula idokhethi aphenye ngalobo bugebengu. Uma ngabe emaphoyisa ete siciniseko sekutsi kushushisa kungalandzela, kubekwa kwelicala angeke kulandzele masinyane. Nobe kunjalo emaphoyisa atawuchubeka aphenye ngelicala lelinjalo anikete umshushisi wesive idokhethi kute atsatse sincumo.
2 Kusukela ngesikhatsi kwenteka bugebengu futsi bubikwa, kubalulekile kutsi kugcogcwe bonkhe bufakazi lobukhona futsi bugcinwe kahle ngendlela yekwekutsi bube lusito uma kusaphenywa ngalelo cala nekutsetfwa kwalo lokungalandzela kamuva. Kulimala nemonakalo longenteka kuwe kungacinisa bufakazi lobumelane nembekwacala. Umbiko wadokotela ufanele upheleliswe uyiswe lapho kufanele khona.
3 Uma umuntfu asabekwe licala, lindluliselwa enkantolo lapho umshushisi atsatsa tibopho letifanele lelicala.
4 Umshushisi utawucabangisisa kahle abukete lokungemaciniso ngawo onkhe emacala. Umshushisi?
Kuncuma kutsi bukhona bufakazi lobenele bekutsi angachubeka abeke licala, achubeke nemininingwane.
Kuncuma kutsi kusadzingeka bufakazi lobutsite kute akhone kutsatsa sincumo lesibhadlile bese utjela liphoyisa leliphenya ngalelicala lichubeke liphenye.
Ngetizatfu letehlukene, njengesifiso sesive, angancuma kulihocisa licala.
Umshushisi utawubuketa tifiso takho uma atsatsa letincumo futsi kungenteka agucule lelicala, ngekuya kwemaciniso lalifanele.
5 Ungalindzela tinchubo letiphutfumako naleticeceshekile, letitawucinisekisa kutsi lelicala lingena enkantolo ngekushesha lokungalindzeleka.
6 Ungalindzela kutsi umshushisi utawucela lonkhe lwati loluphatselene nebheyili ephoyiseni lebeliphenya ngelicala bese ulwetfula enkantolo, kucinisekisa sincumo sekuniketa nobe kwala kuniketa umbekwacala ibheyili kutsatfwa ngekuya tifiso nekuvikeleka kwakho.
7 Ngembikwekumukela sikhalo sekuba nelicala umshushisi utawucabangela tifiso takho netemndeni wakho.
8 Liphoyisa litakwatisa uma kufanele uvele enkantolo njengafakazi. Emacala lamanyenti atekwa enkantolo yamantji bese kutsi lawo lamabi kakhulu ayiswa enkatolo yesifundza nobe enkantolo lephakeme.
9 Kuyisa licala liyewutekwa enkantolo kungaba mankimbonkimbo, ikakhulu uma ngabe lelo cala litsintsa bantfu labanyenti. Labo labachuba lelo cala batawenta konkhe lokusemandleni abo kutsi lingene enkantolo ngekushesha.
10 Liphoyisa leliphenya ngalelicala, umshushisi wesive lophakeme nobe lomelele liHhovisi leMcondzisi weBashushisi utawucinisekisa kutsi ngemuva kweluhlolo lwekucala lolwentisisiwe nalapho kuhlangabetwane netimfuno letitsite, utawufakwa eluhlelweni lwekuvikelwa kwabofakazi uma ngabe kukhona labekwesabisako nobe labakusongelako.
11 Kuniketa bufakazi enkantolo kungaba yintfo lematima lecinanisako/ bandzetelanako. Labo lababandzekanyekakoemaphoyisa, umshushisi nebasebenti benkantolo - batakweseka, bakulungiselele, bakunike lonkhe lwati lodzinga kuba nalo macondzana nalokutawenteka?
12 Utawunikwa lisamane, likwatise kutsi licala litawutekwa nini, kuphi futsi. Ngaletinye tikhatsi emacaleni latsite, lisamane litawuhambisana nencwajana letawuchaza kutsi kutawube kwentekani enkatolo. Uma ngabe uya enkantolo yamantji kantsi futsi unemibuto macondzana nemininingwane yakhona enkantolo, ufanele utsintsane neliphoyisa leliphenya ngalelo cala nobe liphoyisa lelisita liphindze lilungiselele umhlukubetwa uma likhona, lonake litawukulayela lowo muntfu lofanele uye litawuphindze futsi likuchumanise nenkantolo.
13 Uma ufika enkantolo, ungatfola timphawu leticacile letikukhombisa indlela. Uma ngabe kute timphawu leticacile futsi awati nekutsi inkantolo ingakuphi, ungabuta ehhovisi lekwatisa nekusita uma likhona, ubute kutsi ingakuphi inkalo lapho utawetfula bufakazi bakho khona. Ungatsintsana futsi nebasebenti bekushushisa, labatawuphendvula nobe ngumuphi umbuto lonawo macondzana netinchubo. Umshushisi lonikwe licala lakho utawukhona kukutjela silinganiso sekutsi kutsi utawulindza sikhatsi lesingakanani ngaphambi kwekutsi unikete bufakazi.
14 Umshushisi utawenta konkhe lokusemandleni akhe kutsi ubitwe utewetfula bufakazi ngekushesha lokungalindzelaka. Umshushisi lophetse lelicala lakho, lapho kufaneleke khona, utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi ubitwe utewetfula bufakazi. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi kubakhona kubambeleleka. Ufanele wente siciniseko sekutsi ufika ngesikhatsi lesifanele enkantolo. Ufanele umatise umshushisi uma utawufika ngemuva kwesikhatsi enkantolo nanobe ungeke ukhone kuta enkantolo ngalelo langa.
15 Uma kufanele wetfule bufakazi, ngaletinye tikhatsi, ungacela umngani nobe umseki akuphekeletele uye enkantolo. Ngemuva kwekuniketa bufakazi utawutjelwa kutsi ungahamba. Uma utsandza ungahlala ulalele imininingwane lechubekako.
ngaphasi kwetimo letitsite, ungabetfula bufakazi ngendlela yabomabonakudze, uhleti egumbini lakho. (Loku kusho kutsi usuke ungekho enkantolo embikwembekwacala, usuke ukulelinye ligumbi).
Ungaphindze futsi, usitwe nguloyo longumlamuleli/umseki wakho uma uniketa bufakazi kumabonakudze losegumbini lohleti kulo uma ngabe ungaphasi kweminyaka lengu-18, nanobe imantji nobe lijaji libona kutsi kuma enkantolo wetfule bufakazi kungakubangela kubandzeteleka kwengcondvo nobe buhlungu lobungakafaneli.
17 Kudzingeka bufakazi lobucinile ngaphambi kwekutsi umuntfu abekwe licala. Ekutekweni kwelicala-ke kufanele kube nebufakazi lobumsulwa, lobungasoleki nakancane kutsi umsolwa akanacala. Loku kungasho kutsi umuntfu bewukadze ukholelwa kutsi unelicala, utfolalakala angenacala. Lokuke akusiko kwehlulelwa kwakho, kodvwa kumiselwe esimeni lesicinile sekutekwa kwelicala ngalokuphelele?
18 Umshushisi utawubita bofakazi betfule bufakazi babo bemacala lafanele. Kutawubitwa nemtoliki uma adzingeka. Umbekwacala utawunikwa litfuba lekukujikijela ngemibuto, anike bufakazi, abite nabofakazi. Ngemuva kwekutsi inkantolo seyive bonkhe bufakazi nekutivikela, bonkhe labatsintsekako batawuvunyelwa betfule inkhulumo enkantolo ngaphambi kwekutsi kukhishwe sigwebo.
19 Uma umsolwa atfolakala anelicala, kushushisa nekutivikela kungahola bufakazi kuphindze kwatise inkantolo ngesigwebo lesitawukhishwa. Loku kwentiwa ngekuphikisana ekwenteni sigwebo lesimatima nobe sincishiwe. Uma ngabe loko kuphikisana ekunciphiseni sigwebo kufaka ekhatsi lwati lolungemanga, inkantolo ifanele yatiswe ngaloku. Ezingeni lekugwetjwa, ungacela kubuketwa kwemonakalo nobe sincephetelo sekonakalelwa. Uma ngabe inkantolo ikhipha sincephetelo, asitsatfwa njengesigwebo, ngako-ke leso sincephetelo singentiwa sibe ngunobe nguluphi luhlobo lwesijeziso. Inkantolo ingaphindze isilahle ngelifasitelo sigwebo etimeni letitsite, loku kufaka ekhatsi simo lapho khona umbekwacala afanele akuncephetele. Umshushisi angafaka sitatimende semhlukubetwa nobe ahole bufakazi lobuchubekako lobeseka sigwebo uma bukhona futsi bufanele.
20 Ngembikwekukhipha sigwebo, sikhulu lesiphetse, umshushisi nobe umvikeli angacela kutsi sikhulu lesivivinyako nobe-ke nguyiphi lenye ingcweti ingahlela umbiko ngawe nobe umbekwacala. Lombiko ungafaka ekhatsi luhlolo lwebubanti bemonakalo lobentiwe bugebengu kuwe. Lolwati lungatsatfwa esitatimendeni lowasenta emaphoyiseni, nobe sikhulu lesivivinyako singabamba ingcocoluhlolo nawe matfupha nobe ungabitwa utewetfula bufakazi ngesikhatsi sekukhishwa kwesigwebo.
21 Uma ngabe ukholelwa ekutseni lesigwebo sinebubele kakhulu, ungacocisana ngaloko neMshushisi lomkhulu, longancuma kukubeka etandleni teMcondzisi weSive weTekushushisa lofanele. Umcondzisi weSive weTekushushisa angafaka sikhalo sekubuketwa kabusha kwelicala enkantolo lengalalela lesikhalo. Lesikhalo sifanele sinakwe ngesikhatsi lesitsite lesimisiwe.
22 Umbekwacala angafaka sikhalo ngekulahlwa licala nekugwebo lasinikwe yinkantolo. Uma sikhalo sesifakiwe, ungacela umshushisi welicala lekucala, nobe ummeleli wesive welicala losebentana nalesikhalo, ahlale atiswa ngetingucuko letichubekako kulelicala, sibonelo, lusuku lolukhetsiwe lekuyewulalela sikhalo, nobe ngabe umbekwacala unikiwe ibheyili, nemiphumela yesikhalo.
23 Uma kunesidzingo nelunako ngekuphepha kwakho nobe kwafakazi, liphoyisa, umshushisi nobe umeleli weLuphiko lwekuVikela Bofakazi utawukhona kukwecwayisa ngalokumele ukwente kute uphephe. Batawukusita bagcine lapho bangefika khona.
24 LiTiko leTekucondzisa Similo litawucisekisa kutsi sigwebo sekuboshwa sikhishwa ngekuya kwemtsetfo. Uma kucatjangelwa kukhululwa kwembekwacala, liTiko leTekucondzisa kweSimilo litawunakisisa kweluswa kwembekwacala lokhishwe ngemvume yekwetsembisa kutsi angeke abaleke (ngepharoli).
25 Ungacela kungenela tingcoco teLuphiko lweTekwelusa neLibhodi lePharoli. Uma ufisa kungenela letingcoco utawatiswa ngelusuku lwato neliBhodi litawunaka licabangele tifiso takho uma licabanga kukhulula umbekwacala ngepharoli.
26 Kuwo onkhe emacala lapho khona umbekwacala akhululwa ngepharoli, liBhodi lePharoli litawubeka timo letitsite macondzana nekukhululwa kwembekwacala, uma libona kutsi loko kutawuba lusito kuwe.
27 Uma ngabe, ngemuva kwekukhululwa ngepharoli, umekwacala utiphatsa ngendlela lekhombisa kutsi angaba nebungoti ekuphepheni kwesive, nobe ephula nobe ngusiphi simo labekelwe sona ngekukhululwa kwakhe, angaboshwa kute acedzele sigwebo sakhe lesisele ejele.
28 Ematiko lamanyenti ahulumende atawukuniketa lusito. Emaphoyisa atawukusita, angene uma kuvela simo lesiyingoti; akukhombe lapho ungatfola lusito lekwelwashwa nobe kwelashwa kwengcondvo; ngekuchaza tinchubo temaphoyisa; ngekukuniketa lwati ngemalungelo akho; ngekukukhomba tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende naletisebentela imimango (NGOs nema CBOs) nobe basebenti bemmango labaseka bahlukubetwa; kucinisekisa kuphepha kwakho lapho kwenteke bugebengu khona; uma kuniketwa bufakazi; nangekukweluleka ngekuvikela bugebengu.
29 Uma kukhona kusongelwa lokuchubekako ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, wena, umseshi nobe umshushisi ufanele uphutfume utsintsane nelihhovisi lweLuphikko lwekuVikela Bofakazi.
30 LiTiko leBasebenti beteNhlalakahle nalabanye labasebenta ngetenhlalakahle batawuniketa, uma kukhona lusito lwetemiva nalolu, lungafaka ekhatsi emalungiselelo etinhlelo tekuya enkantolo.
31 Basebenti betetemphilo batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe abekiwe kuShata yeMalungelo eSigulane ayaphakanyiswa asetjentiswe.
32 LiTiko leTemfundvo litawucinisekisa kutsi tinhlelo tekusita njengekweluleka, kukwendlulisela netinchubo tekweseka, tisesimeni lesifanele kuletinhlelo tekufundzisa.
1.1 Ungalindzela kutsi bonkhe labadlala indzima eluhlelweni lwetebulungiswa batakuphatsa ngebucotfo nekuhlonipha kwesitfunti nelingasese lakho, nangebuvelomiva.
Uma bugebengu bubikiwe emaphoyiseni, ungalindzela kutsi?
1.9 ungacela kucociswa liphoyisa lelibulili bunye nawe, uma likhona, sicelo sakho sitawemukelwa.
1.10 sitawucinisekisa kutsi kutekwa kwelicala kuchutjwa ngendlela yekwekutsi ayicekeli phasi emalungelo akho ekuphatfwa ngesizotsa nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho.
1.14 lilunga lebasebenti benkantolo litakwatisa kutsi ufanele ukhokhelwe tindleko tekuhamba naletinye tesikhatsi lowusicitse enkantolo wetfula bufakazi, litawuphindze futsi likunikete lwati likusite macondzana nekufaka sicelo saletindleko.
1.19 bakuvumele, ngekwesicelo futsi uma ngabe tinsita tikhona, ungalindza endzaweni lehlukene nembekwacala nobe bofakazi bakhe.
Longakulindzela kubasebenti betenhlalakahle kanye nemavolontiya?
1.21 Angeke uyekelelwe utibonele kutsi wenta njani ngalelicala wena ngekwakho.
1.22 Uma ngabe uhlukubetwe ngekwelicansi, emaphoyisa atawudzinga kutsatsa njengebufakazi letembatfo bewutigcokile ngesikhatsi uhlukubetwa, uma kunjalo-ke ungacela basenti betenhlalakahle bakusite ngekukutfolela tembatfo longatigcoka uma emaphoyisa asatitsetse leti letinye.
Longakulindzela kubasebenti betemphilo?
1.26 uma uhlukubetwe ngekwelicansi, uma ucelile futsi kukhoneka, utawuhlolwa nobe welashwe ngudokotela lotisebentako webulili bunye nawe.
1.28 utawelashwa ngekushesha lokungalindzeleka kube kucatjangelwa emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMalungelo eTigulane.
Longakulindzela etikhulwini teLuphiko lweTekucondziswa kweSimilo kutsi?
longakulindzela uma kusaphenywa licala kutsi?
c. uma ngabe umtoliki akhona kantsi futsi ufisa kutsi sitatimende sakho sifundvwe ngelulwimi loluvisisako ngaphambi kwekutsi usicinisekise ngekusayina nobe ngekugcivita ngesitfupha, umtoliki utawubese uyabitwa kutsi ente lomsebenti.
2.7 utawucelwa watise umphenyicala uma ngabe umbikwacala wetama kufaka lunyawo lwengulube ekuphenyweni kwelicala, uma ngabe angeke ete ecaleni nobe ngabe uyakwesabisa.
2.11 utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi wemukele sikhalo lesimelula aphindze akucele uchaze kutsi lelicala likutsintse kanjani wena nemndeni wakho. Kulokuchumana-ke utawutfola litfuba lekuveta imininingwane yekulahlekelwa nobe yekulima lokukuvelele njengemiphumela yalobugebengu. Umshushisi utawucabanga ngaloku ngaphambi kwekutsi atsatse sincumo macondzana nesikhalo sekwetfweswa licala lesimelula.
2.12 utawutsi ngesikhatsi kusatsintfwana nawe, akucele uvete leminye imininingwane lesengeto lebeyingakafakwa esitatimendeni sakho.
lokutawentiwa basebenti betemphilo?
14 bacinisekise kutsi nobe ngabe kwentekani, uchubeke usebentisane nalowo losebentela tetenhlalakahle nobe loyo lolivolontiya lewucale kusebentisana naye kusukela ngesikhatsi kubikwa licala lebugebengu kute kufike ekuphetfweni kwelicala.
2.15 uma ngabe inkantolo (umshushisi nobe imantji) ibacela kutsi bente njalo, batawuniketa inkantolo emarekhodi akho adokotela naleminye imininingwane lobanike yona lephatselene nalelicala.
Tikhulu teLuphiko leTekucondziswa kwesimilo?
2.17 uma ngabe ungenele tingcongco teLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neliBhodi nePharoli batawukuvumela kutsi nawe uphose litje esivivaneni ngekutsi ukhulume ngemlomo nobe ubhale phasi.
Umba ngabe bugebengu sebubikiwe, ungalindzela kutsi liphoyisa litakwatisa nge?
3.6 batawucinisekisa kutsi timphawu netinkhombandlela letiniketiwe enkantolo tiyacaca futsi titawukukhomba indlela leya egumbini lenkantolo. Lapho kukhona khona Lihhovisi Lekusita/ Kwatisa/Kweluleka utawatiswa ngekutsi nguliphi ligumbi lenkantolo lapho utawetfula khona bufakazi.
Umshushisi lotawusebentana nelicala lakho?
3.13 nekukwatisa ngemphumela wekutekwa kwelicala nekutsi kumbe kukhona kufaka sikhalo ngesigwebo lesikhishiwe.
kusekwa kwemhlukubetwa nobe labaniketa tinsita tetenhlalakahle?
3.17 bakweseke futsi bakweluleke nobe bakwendlulisele kubomphetsa bekweluleka netinsita tekweseka.
uma sisebenti lesinakekela ngetemphilo sitsintseka kulelicala ungalindzela kutsi tita?
3.20 kwatisita ngetinsita letikhona tekwesekwa temmango netinombolo tetincingo talapho ungatfola khona lusito.
Tikhulu letivela kutemfundvo?
3.21 uma ucelile titakwatisa ngetinsita tebahlukubetwa letikhona etikolweni tendzawo.
3.26 ngekwesicelo nangemvume yembekwacala, utawatiswa ngetinhlelo tekutfutfukisa lesetingenelwe ngumbekwacala kute atiphatse kancono.
Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyiseni?
Uma ungeniswa kuloluHlelo, ufanele uhambe ngayo yonkhe imitsetfo yakhona njengobe ibekiwe esivumelwaneni.
Ungatsintsana neliphoyisa lebeliphenya ngelicala lakho nobe umshushisi lomkhulu wesive macondzana nalolunye lwati ngeluHlelo lwekuVikelwa kwaBofakazi.
4.4 ungummangali welicala lebudlova basekhaya, futsi kubonakala emaphoyiseni kutsi kunematfuba ekutsi ungalimala kabi ngenca yemiphumela yekutsi umebekwacala ephule imigomo yesivumelwano sekuvikelwa?
emaphoyisa atawuphutfuma abophe lombekwacala lowephule imitsetfo lagidlibetwe yona yinkantolo ngaphasi kweSigaba 7 semTsetfo weBudlova basemaKhaya, Nombolo. 116 wanga-1998.
4.7 lapho kufanele khona, utakwatisa ngemuntfu loshicilela ngalokungekho emtsetfweni lwati , aveta lokungatisa ngafakazi ngendlela lengekho emtsetfweni, unelicala futsi angatekiswa lelo cala.
Labaniketa tinsita tetenhlalakahle batawu?
4.8 tsatsa tinyatselo tekucinisekisa kutsi wena nemndeni wakho anikho yini engotini.
4.9 bika nobe bendlulisele emaphoyiseni uma kunekusoleka kwebugebengu.
Ungalindzela kutsi emaphoyisa akusite?
5.7 Ngekumisa ludlame lapho kwenteka khona bugebengu.
Uma ngabe licala liya enkantolo ungalindzela kutsi?
5.13 Umshushisi nemaphoyisa atakwatisa kutsi, uma ngabe ungaphasi kweminyaka lelishumi nesiphuhlongo kantsi futsi wetfula bufakazi kutakubangela buhlungu nekubandzateleka kwengcondvo ngalokungafaneli, inkantolo-ke ngekuya kwesicelo semshushisi, ingakhetsa umuntfu longumlamuli (lotawuba semkhatsini wakho nenkantolo) akwente ukhone kuniketa bufakazi ngeluhlelo lwabomabonakudze egumbini lotawube uvalelwe kulo.
5.16 Uma ngabe ukhona umlamuleli lobekiwe, sikhulu lesiphetse singenta kwekutsi wetfule bufakazi nobe ngukuyiphi indzawo le?
c. Kanye nekwenta kutsi inkantolo nanobe ngumuphi umuntfu lofanele abekhona uma kutekwa licala akubone futsi akhone kukuva angakuva nobe akubone ngco nobe ngatindlela tsite letisebentisa bogezi wena kanye nemlamuleli wakho uma kwetfulwa bufakazi?
5.18 uma ngabe kufanele kusetjentiswe bomabonakudze labatiwa ngekutsi ngema-CCTV bachunyaniswe nenkantolo uma kusachutjekwa nelicala, umshushisi utawuchaza kutsi usebenta kanjani lomabonakudze, nobe lapho kukhoneka khona utawukuvumela wena nebatali bakho nobe labo labeme endzaweni yebatali kutsi nibone kutsi usebenta kanjani lomshini ngaphambi kwekutsi kungene licala.
f. bakwente ufinyelele ekutfoleni lwati netinsita, ikakhulu etindzaweni lapho khona tinsita letikhona tenabela ekweSekweni yiNkantolo, lokufaka ekhatsi?
iv. nekukulungiselela kwetfula bufakazi enkantolo nekutfutfukisa kuchumana nemshushisi.
Kubasebenti bekuCondziswa kweSimilo ungalindzela loku?
5.26 lapho kufaneleke khona, utawuniketwa incwadzi yabodokotela yekulova esikolweni nobe emsebentini.
sincephetelo sisho imali lekhishwa yinkantolo lebukene netebugebengu, ikukhalele ngekulahlekelwa nobe konakalelwa yimphahla (kufaka ekhatsi imali) ngenca yemiphumela webugebengu nekweciwa kwembekwacala logwetjiwe. Lesincephetelo sihlose kubuyisela simo salomoshakalelwe esimeni lebesingiso phambilini kwenteke umonakalo?
Uma licala liyiswa enkantolo ungalindzela loku?
6.6 umshushisi nobe sikhulu lesiphetse luhlelo (imantji nobe lijaji) sitakwatisa kutsi umvuzo lowentiwe yinkantolo unemtselela wekwahlulela ngekungalwi nekwekutsi ungasicindzetela lesincumo.
Kubuyiselelwa kushiwo emacaleni lapho khona inkantolo, ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, itjela umbekwacala akubuyiselele imphahla nobe timphahla lotsatselwe tona ngalokungekho emtsetfweni nobe letoniwe ngalokungekho emtsetfweni, kute kutsi ubuyele esimeni bewukuso ekucaleni ungakagetjengwa?
Uma lelicala liyiswa enkantolo ungalindzela kutsi umshushisi?
7.3 akwatiuse kutsi sicelo sakho ngaloku singacindzetelwa yinkantolo futsi emacaleni lafanele utawuvunyelwa kufaka enkantolo sicelo sakho saloluhlobo.
Onkhe ematiko, tikhungo nema-ejensi tekusebenta latsintsekako kulelicala ahlosa kusebenta ngelizinga lelisetulu, kepha ngalesinye sikhatsi tintfo tivele tihambe kabi. Uma kwenteka njalo, lamatiko, tikhungo, ema-ejensi tekusebenta afuna kwati kutsi kwentekeni. Lencenye lena --ke yalomculu icondze kukwatisa kutsi ufanele wenteni uma ungakanetiseki?
1 ungafaka sikhalo sakho ngekubhalela Khomishani waleso siKhungo semaphoyisa lewunenkinga naso macondzana neliphoyisa, kusebenta kwenchubomgomo yemaphoyisa, kwentiwa nobe tinchubo.
2 Uma ngabe sikhalo sakho simacondzana nekulahleka nobe konakala kwemphahla yakho ngesikhatsi isetandleni temaphoyisa, ungafanela kuncephetelwa. Konkhe lewufuna kukwati nemibuto longaba nayo ungayicondzisa kuKhomishani wesiKhungo; nobe, uma ngabe awukenetiseki, ungaphindze ubonane naKhomishani weNdzawo yesikhungo semaphoyisa lesitsintsekako, uye nemininingwane yesikhalo sakho sekuncephetelwa. Uma ngabe sikhalo sakho solo mane asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungasiyisa eHhovisi leMvikeli weSive.
3 Uma ngabe sikhalo sakho futsi nguloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisakho, ungendlulela kuMcondzisi weLuphiko lweTikhalo Lolutimele, kepha caphela kutsi ungeta kulelihhovisi kuphela uma ngabe uta ngesikhalo lesiphatselene nebugebengu nobe kungatiphatsi kahle kwelilunga leLuphiko lweMisebenti yeMaphoyisa eMetro kanye nemalunga eLuPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, lelehluleke kwenta umsebenti walo ngalokufanele.
4 Inkantolo lapho bekutekwa licala khona ingasombulula tonkhe tikhalo. Uma ngabe unesikhalo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMvikeli weSive Lomkhulu enkantolo lebeyiteka licala. Nobe kunjalo, uma ngabe liHhovisi lemShushisi wendzawo alisebentani nesikhalo sakho ngendlela lekwenetisako ungavakalisa kukhonona kwakho esiKhulwini sekuVikela sendzawo. Uma solo mane sikhalo sakho singasetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungakhonona kuMcondzisi weBashushisi wendzawo. Utawubese wenta lubuketo lolutimele. Uma ngabe futsi sikhalo sakho nguloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungaya ubonane neMcondzisi weBashushisi waVelonkhe.
5 Uma ngabe futsi nguloku sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi leliHhovisi leli kuyiwa kulo kuphela ngetinkinga letiphatselene nemsebenti wekuphatsa. Ngekwemtsetfo, liHhovisi lemVikeli weSive angeke liphenye ngetincumo tenkantolo.
6 Uma ngabe sikhalo sakho siphatselene nekungatiphatsi kahle kwesikhulu lesiphetse luhlelo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yeteBulungiswa yesifundza. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji.
7 Uma ngabe awenetiseki ngemphendvulo yeNhloko yeSifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yesiGungu seBulungiswa yesifundza lesitsintsekako.
8 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yesifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMengameli weNkantolo yeSifundza letsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji wendzawo.
9 Uma ngabe sikhalo sakho singeliJaji lenkantolo lephakeme, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana naMengameli weMajaji weLuphiko lolutsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo kumantji yenkantolo yendzawo nobe inkantolo lephakeme.
10 Uma ungenetiseki ngemphendvulo loyitfolako, ungabhalela iKhomishani yaMantji uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yamantji nobe iKhomishani yeteBulungiswa, uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo lephakeme. Uma ngabe solomane sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lwekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive.
11 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa basebenti labatsite basenkantolo, sibonelo, bomabhalane nobe batoliki, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana nemphatsi wenkantolo. Uma ungenetiseki ngemphendvulo yemphatsi wenkantolo, ungabhalela umcondzisi lophetse basebenti benkantolo nobe umcondzisi jikelele.
12 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa Sisebenti seliTiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, ungabhalela inhloko yelihhovisi lelitsintsekako. Uma unganetiseki ngemphendvulo, ungatsintsa Inhloko yeSifundza nobe liHhovisi leSiFundza, neliHhovisi laVelonkhe.
13 Uma ngabe solo awenetiseki ngemphendvulo loyitfole esisebentini sahulumende, ungatsintsa uMkhandlu wemiSebenti yeTenhlakahle nobe liHhovisi leMvikeli weSive.
14 Uma ngabe awenetiseki ngekusebenta kwebasebenti betemphilo esiveni, ufanele ukhonone kucala kulomuntfu bekakusita. Nobe kunjalo, uma ngabe sikhalo sakho asikasetjentwa ngendlela lekwenetiseko, ungasendlulisela kunhloko nobe umphatsi wetemphilo tesive lapho bowucilongwa nobe welashwa khona.
15 Uma ngabe awutfoli imphendvulo nobe awenetiseki ngendlela umphatsi wetemphilo tesive lasebente ngayo sikhalo sakho, ungasendlulisela eTikweni leTemphilo lesiFundza. Uma ngabe awenetiseki ngendlela liTiko leTemphilo lesiFundza lisebente ngayo sikhalo sakho, ungacela Umkhandlu wemiSebenti yeTemphilo eNIngizimu Afrika kutsi uphenye ngaloludzaba.
16 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa umfundzisi nobe nguliphi lelinye lilunga lebafundzisi lesikolwa lesitsite nobe sikhungo setemfundvo lephakeme, ungatsintsana nathishelanhloko waleso sikolwa nobe leso sikhungo setemfundvo lephakeme. Uma ngabe sikhalo sitsintsa thishelanhloko, ungatsintsana neMphatsi weTemfundvo wesiGodzi nobe wesiFundza.
17 Uma ungenetiseki ngendlela lekusetjentwa ngayo sikhalo sakho, ungatsintsana neNhloko yeliTiko leTemfundvo kuleso siFundza.
18 Uma ngabe sikhalo sakho solo asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungatsintsana naMEC weTemfundvo nobe liTiko leTemfundvo laVelonkhe.
19 Uma angabe sikhalo sakho sitsintsa sisebenti setekucondziswa kwesimilo, ungabhalela Khomishani wetekuCondziswa kweSimilo nobe liJaji lelinguMhloli. Uma asemukele incwadzi yesikhalo sakho, Khomishani utayendlulisela ehhovisi lelifale lapho sitawusetjentwa khona.
Emazingancane ekuSitwa kweBahlukubetwa beBugebengu ahlelwa atfutfukiswa liBandla leTiphatsimandla teBulili eTikweni leTebulungiswa nelekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, babambisene neliTiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle, Tekucondziswa kweSimilo, Temfundvo, Temphilo, kanye neLigunya lekuShushisa kwaVelonkhe eNingizimu Afrika, Luphiko lweMisebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika, iKhomishini yekuLungiswa kweMtsetfo weNingizimu Afrika, iKhomishini yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, luPhiko lwetiKhalo loluTimele, eMalunga aMantji neKhomishini yemSebenti weBulungiswa kanye nemalunga emaPhoyisa eMetro aseTshwane.
LiTiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo liyalitfokotela kakhulu ligalelo lelifakwe tinhlangano letitimele letehlukene ekuhleleni nasekutfutfukiseni lomculu.
<fn>DAC-NLS.GEPF.2009-11-17.ss.txt</fn>
Umfelokati walobekasebenta Emalini Yesincesitelo utfole tinzuzo tempesheni lephelele temyeni wakhe lowashona kuphele inyanga ngemuva kwekungenelela Kwemvikeli Wesive Lawrence Mushwana.
Lihhovisi Lemvikeli Wesive (OPP) limise luphenyo loluticalele lona ekuphenyeni tinsolo tekwephuta kwekukhokhelwa kwetinzuzo tempesheni Yimali Yempesheni Yebasebenti Bakahulumeni (GEPF) Nemali Yesincesitelo kummamgali, Nkt M. du Toit.
Letinzuzo betingakabhadalwa nanoma ahambise tonkhe tincwajana letimiswe Ngumtsetfo Wempesheni Yebasebenti Bakahulumende Nemali Yesincesitelo.
Tinzuzo letimfanele bekuyimpesheni lebuya ku- GEPF nemali yelikhefu lebuya Etikweni Letemisebenti, lapho kuwela khona Imali Yesincephetelo..
Eluphenyweni kwatfolakala kutsi kuphuta kwabangelwa liphuzu lekutsi umufi bekangakabhaliswa njengalobhadala intsela lecondzene Nemtsetfo Wentsela Yenzuzo wanga 1962 Income Tax Act of 1962. Lomtsetfo udzinga kutsi wonkhe umuntfu lotfola inzuzo lenentsela emalini lenganga R120 000 ngemnyaka ngemnyaka wekuhlolwa kwekubhadalwa kwentsela yenzuzo. Lizinga lemholo wemufi lengca lesilinganiso.
Ngalesizatfu, umyalo wentsenga locondzene netinzuzo temngcwabo taliwa uma tihanjiswa Ephikweni Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika (SARS) yi- GEPF, nanoma ummangali kusolelwa kutsi akazange atfole incwadzi lebuya ku-GEPF lemtjela ngenchubekelembili.
Macondzana netinzuzo telikhefu, Litiko Letemisebenti libuye latfolwa kutsi alikalandzeli timiso Tesisombululo Sesigungu Lesichuba Kucocisana Semisebenti Yahulumeni sanga 2000 (Public Service Coordinating Bargaining Council's Resolution 7 of 2000).
Lesisombululo sincuma kutsi ngesehlakalo sekushona, imali yelikhefu kufanele ibhadalwe kulabazuzako labakhetsiwe uma kute, kutfanele ibhadalwe kulashade naye noma umlingani waloshonile.
Ngemuva kwekungenelela kwe-OPP, i-SARS yacela kubonana Nankhosikati Du Toit. Ngemahore langu 24. Nkt Du Toit nemyeni wakhe loshonile bebabhaliswe njengebakhokhi bentsela neluhlolo lobelusele lahanjiswa, lelivula indlela yekubhadalwa kwetinzuzo letimfanele.
Tinzuzo tempesheni tatfolakala ngemuva kute akhiphe imali yelikhefu yabhadalwa ku-akhawunti yelifa lemufi.
"Lapho ticondziso tentsela taliwe yi- SARS, i-GEPF kufanele icinisekise kutsi labazuzako ngekushesha kute bakhone kuchumana nelihhovisi le- SARS kulungisa letinkinga," Adv. Kwasho Mushwana etiphakamisweni takhe.
Wabuye wasekela kutsi Litiko Letemisebenti licinisekisa kutsi sincumo Sesisombululo nombolo 7 sanga 200 macondzana nekubhadalwa kwemali yelikhefu yemsebenti loshonile tiyahlonishwa.
<fn>DAC-NLS. IkhomishiniYemisebenSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
(a) kweluleka hulumende wavelonkhe wavelonkhe nganobe nguyiphi indza lehlobene nemtsetfo nobe kuphatfwa kwemtsetfo, kufaka loku, kufundziswa nekucecesha emajaji lamasha kanye nekuchubeka ngekucecesha emajaji, timo tekusebenta kanye netimo temsebenti wemajaji, kusebentisana kwemaKhotho lamaKhulu, njalonjalo.
kubukana netinsolo tekungatiphatsi kahle nobe kungabi nemakhono, kutfola tizatfu taloko, kanye nekweluleka siGungumkhandlu saVelonkhe tizatfu titfola kutsi lijaji lite emakhono lakenele, alisebenti ngalokwanele nobe linelicala lelikhulu lekungatiphatsi kahle.
(i) kwetfula umbikomnyaka lobhaliwe ePhalamende mayelana nemisebenti yayo ngalowo mnyaka.
ekhatsi sihlalo kanye nelisekela lasihlalo kanye nebaSebenti baseHhovisi.
(k) uma kubukisiswa tintfo letihlobene ngco neNkhantolo lenKhulu, liJaji leleNgamele laleyo Nkhantolo kanye naNdvunankhulu waleso sifundza, nobe lomunye umuntfu lokhetfwe ngumunye wabo.
(2) Uma linani lebantfu likhetfwe ngekhatsi kweprofeshini yebameli ngekwesigatjana (1) (e) nobe (f) lilingana nesibalo setikhala lekumele tigcwaliswe, Mengameli kumele abakhetse. Uma sibalo sebantfu labanyuliwe sendlula sibalo setikhala lekumele tigcwaliswe, Mengameli, emva kwekubonisana naleyo profeshini, kumele akhetse bantfu labenele kugcwalisa letikhala, ngekubukisisa sidzingo sekucinisekisa kutsi laba labakhetsiwe bamela leprofeshini ngekuphelela kwayo.
(3) Emalunga eKhomishini lakhetfwe ngumKhandlu waVelonkhe wetiFundza bate bavalwe bonkhe, nobe kuze kube khona sikhala esibalweni sabo. Lamanye emalunga lakhetsiwe nobe lanyuliwe kuleKhomishini basebenta bate bavalwe ngalaba lababakhetsile nobe lababanyulile.?
(b) lelinye lingabeka phasi ematomu ngekuniketa sihlalo lokungenani satiso lesibhaliwe senyanga yinye.
Lilunga leKhomishini lelikhetsiwe ngekwesigaba 178 (1) (e), (f), (g), (h) nobe (i) semTsetfosisekelo litawushiya sikhundla salo uma siyekela kufaneleka kukhetfwa kuleso sikhundla.
Ngekuya ngekwesigaba 178 (1) semTsetfosisekelo, nobe ngubani lesekaphelelwe sikhatsi sasehhovisi njengelilunga leKhomishini, angakhetfwa kabusha futsi.
Ikhomishini itawukhetsa linye kulamalunga lanesikhundla ehhovisi ngekwesigaba 105 (1) (b), (c), (e), (f), (g) nobe (i) semTsetfosisekelo njengelisekela lasihlalo weKhomishini, futsi uma sihlalo angekho, lisekela lasihlalo litawubamba njengasihlalo.
(b) sigwaliswe ngekulandzela sigaba 178 (1) semTsetfosisekelo, futsi nobe nguliphi lilunga lelikhetsiwe, uma kufanelekile, litawubamba lesikhundla kulencenye lesele yesikhatsi selihhovisi salomuntfu lekashiye sikhundla.?
der Merwe, Nks PCP Majodina, Nks NN Mapisa-Nqakula.
Njengobe kulamalunga eKhomishini emiSebenti yemaJaji akekho lekasebenta ngalokugcwele, lomsebenti ngekwengoti wentiwa ngekusebenta kweKhomishini ngekwemisebenti yawo leyentiwa tiphatsimandla teLitiko leTemtsetfo letikhetfwe ngumCondzisi-Jikelele: Tebulungiswa. Mabhalane, Nks IH G Greenstein, uhola lihhovisi lebubhalane.
Lenkhombandlela itawutfolakala kuKhomishini yemaLungelo eLuntfu aseNingizimu Afrika kungakendluli mhlaka 31 Agasti 2003.
Satiso ngekwesigaba 15(2) sichaza tigaba temarekhodi yemitimba letfolakala ngaphandle kwekutsi umuntfu afake sicelo sekuyifinyelela ngekwemTsetfo. Umniningwane wesatiso seKhomishini yemaLungelo eLuntfu ngekwesigaba 15(2) kwanyalo isengakabi khona.
Kufinyeleleka kwalelo rekhodi akukancatjelwa ngunobe ngutiphi tizatfu tekwencaba letibalwe emTsetfweni.
Umceli kumele asebentise lifomu leliphirintiwe kuGazethi yaHulumende [Hul. Satiso R187- 15 Febhuwari 2002] (Lifomu A).
Umceli kumele futsi akhombise kutsi lesicelo sekhophi yelirekhodi nobe uma umceli afuna kufika atobona lelirekhodi emahhovisi emtimba wemphakatsi. Lokunye futsi uma ngabe lelirekhodi lingesiwo umculu lingabukwa efomini lekucelwe ngalo, lapho kukhonakala khona [sigaba 29(2)].
Uma umuntfu acela kufinyeleleka ngendlela letsite kanjalo ke umceli kufanele afinyeleleke ngendlela lekucelwe kufinyeleleka ngayo. Loku kungencatjelwa uma kungatsikameta kusebenta kwemtimba wemphakatsi, nobe kulimate lelo rekhodi, nobe kungaphula umtsetfo webuniyo longekho etandleni tembuso. Uma ngetizatfu letivakalako kufileleka kungeke kwavunyelwa ngendlela lefunekako kodvwa kungalenye indlela, ngako-ke inhlawulo itawubalwa ngekulandzela indlela umceli lacele ngayo ekucaleni [sigaba 29(3) na (4)].
Uma, ngetulu kwemphendvulo lebhaliwe yesicelo sakhe selirekhodi, umceli ufuna kutjelwa ngesincumo nganobe nguyiphi lenye indlela, sib. lucingo, loku kumele kuboniswe [sigaba 18(2)(e)].
Uma umceli acela umniningwane egameni lalomunye umuntfu, umceli kumele abonise kutsi ucelela lomunye umuntfu futsi nebufakazi baloko kufanele bupheleketele lesicelo [sigaba 18(2)(f)].
Uma umceli angakhoni kufundza nobe kubhala, nobe ukhubatekile, ngako-ke angenta sicelo selirekhodi ngemlomo. Siphatsimandla kumele sigcwalise lifomu esikhundleni salowo mceli bese sekamniketa ikhophi [sigaba 18(3)].
Umceli lofuna kufinyelela erekhodini lelicuketse umniningwane wakhe akakadzingeki kutsi abhadale imali yesicelo.
Siphatsimandla semniningwane kumele satise umceli (ngaphandle kwemniyo wemniningwane) ngesatiso, sekwatisa umceli kutsi abhadale lenhlawulo lemisiwe (uma ikhona) ngaphandle kwekulungisa lesicelo.
Lenhlawulo yesicelo lemisiwe lengu-R35 ibhadalwe ngetitembu Temalingena (Revenue stamps), lesingatsengwa kunobe nguliphi liposi. Linani lekungilo letitembu temalingena kumele lifakwe efomini lesicelo (Lifomu A). Uma lingakafakwa, emalungiselelo esicelo angeke entiwe kungakatfolwa imali yesicelo lebhadalwa ngetitembu temalingena.
Umceli angafaka sicelo enkhantolo lesiphikisa lokubhadalwa kwenhlawulo yesicelo.
Emva kwekutsi siphatsimandla semniningwane sitsatse sincumo ngesicelo umceli utawatiswa ngaleso sicelo ngendlela umceli afune kwatiswa ngayo.
Uma sicelo siniketiwe ngako-ke lenye imali yekufinyelela kumele ibhadalelwe kusesha, kulungiselela, kukhicita kabusha neyanobe ngusiphi sikhatsi lesindlule emahora lemisiwe ekusesha nekulungiselela lirekhodi lelitadzalulwa.
Imali yekufinyelela njengobe imisiwe ingatfolakala kuSengeto A kulemanuwali. Kufinyeleleka kutawuvunyelwa kuphela uma sekubhadalwe imali yekufinyelela. Imali yekufinyelela kumele ibhadalwe ngetitembu temalingena, letitfola emaPosini.
Sikhalo ngelijaji leliwela ngaphasi kwalomncele wesigaba 177(1)(a) semTsetfosisekelo, sekutsi lijaji lite emakhono nobe aliwenti kahle umsebenti walo nobe linecala lekungatiphatsi kahle sitawubukisiswa yiKhomishini yemiSebenti yemajaji ngekwalombandzela.
Ikhomishini yemiSebenti yemajaji ite emandla ekubukana netikhalo letingaweli ngaphasi kwaletigaba letibalwe ngetulu.
Ikhomishini yemiSebenti yemajaji kanye naletinye tiKhungo teSahluko seMfica (ngekwemTsetfosisekelo weRiphabhliki yeNingizimu Afrika, umTsetfo 108 wanga-1996) ite tinchubo tangekhatsi tekukhala njengaleminye imitimba leminyenti yaHulumende. Etahlakalweni letinjengaleti kumele kutsintfwe tinkhantolo lapho khona kungenakulandzela lemibandzela yemTsetfo ngulemitimba. Loku kutawusebenta kunobe ngusiphi simo lapho khona umceli nobe umuntfu wesitsatfu afuna kukhala ngesincumo lesentiwe siphatsimandla semniningwane.
Tonkhe tindzawo tekubeka tincwadzi temtsetfo njengobe tichaziwe kusigaba 6 temtsetfo weLegal Deposits Act 1997.
(g) nakunobe nguyiphi ilayibhrari nobe sikhungo lesibekwe yiNdvuna ngetinhloso tetigaba letitsite letibekiwe temiculu.
Kuwebhusayithi yeLitiko leTemtsetfo kanye nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo www.doj.gov.
1. Inhlawulo yekhophi yemanuwali njengobe uphawuliwe kumtsetfosimiso 5(c) ngu-R0,60 kunobe nguyiphi ifothokhophi yelikhasi lebukhulu be-A4 nobe incenye yakhona.
3. Imali yesicelo lekhishwa ngibo bonkhe bantfu labacelako, ngaphandle kwemuntfu locela lirekhodi lakhe, lophawulwe kumtsetfosimiso 7(2) ngu-R35,00.
(f) Kufuna kanye kanye nekulungiselela lirekhodi lelitawudzalulwa, R15,00 ngalinye li-awa nobe incenye yeli-awa, ngaphandle kweli-awa lekucala, lelidzingekile lekufuna kanye nekulungiselela.
(b) incenye yakunye kulokutsatfu yenhlawulo yekufinyeleleka ikhokhelwa njengesibambiso ngumceli.
(3) Imali yekuposa ikhokhelwa uma ngabe ikhophi yelirekhodi kumele iposelwe umceli.
(Sigaba 18(1) semTsetfo wekuGcugcutela kufinyeleleka kwemNiningwane, 2000 (UmTsetfo.
(shano sikhundla, ligama nesibongo sesiphatsimandla setemniningwane/lisekela lesiphatsimandla setemniningwane) ngamhlaka..
Imali yesicelo (uma ikhona): R.
Sibambiso (uma sikhona): R.
Imali yekufinyelela: R.
Imininingwane yemuntfu locela kufinyelela etikwelirekhodi kumele iniketwe ngaphasi.
Niketa likheli kanye/nobe inombolo yefeksi kuRiphabhliki lapho kungatfunyelwa khona lomniningwane.
Bufakazi nesikhundla lekwentiwa ngaso lesicelo, uma bukhona, kumele bufakwe. 
Emagama laphelele nesibongo:..
Lesigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma sicelo semniningwane sentelwa lomunye umuntfu. 
Emagama laphelele nesibongo:..
Niketa Imininingwane laphelele yelirekhodi lekufunwa kufinyelelwa kulo, kufaka ekhatsi inombolo yerefurensi uma ngabe uyati, kwentela kutsi lirekhodi litfolakale malula.
Uma ngabe sikhala lesiniketiwe sisincane, chubekela kulelinye likhasi bese uhlanganisa kulelifomu. Umceli asayinde onkhe lamakhasi langetiwe.
Inombolo yerefurensi, uma ikhona:.
Leminye imininingwane yelirekhodi:...
Sicelo sekufinyelela etikwelirekhodi, ngaphandle kwelirekhodi lelicuketse umniningwane wakho, sitawubukwa emva kwekutsi sekukhokhwe imali yesicelo.
Utawatiswa ngelinani lekudzingakale kutsi ulikhokhe njengemali yesicelo.
Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi kuya ngendlela sicelo sidzingakala ngayo kanye nesikhatsi lesidzingakalako sekubuka nekulungiselela lirekhodi.
Uma ngabe ufaneleka kutsi ungakhokhi lutfo, shano sizatfu sekungakhokhiswa. 
Sizatfu sekungakhokhiswa lutfo:..
Uma ngabe uvimbeleka ngekukhubateka kufundza, kubona nobe kulalela lirekhodi ngendlela yekufinyelela leniketiwe ku-1 kuya ku-4 ngaphasi, shano kukhubateka kwakho bese uyasho kutsi ulifuna ngayiphi indlerd is required.
Makha libhokisi lelifanele nga- "X".
Kuvumela sicelo sakho sekufinyelela ngendlela lechaziwe kungaya ngendlela umniningwane lokhonga ngayo.
Kufinyelela ngendlela leceliwe kungaliwa ngetimeko letitsite. Uma kanjalo utawatiswa uma kufinyelela kutawuniketwa ngalenye indlela.
Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi, uma ikhona, itawuncunywa ngehlanye ngendlela kufinyelela kucelwa ngayo.
Uma lirekhodi lifaka ekhatsi titfombe letibukwako -loku kufaka ekhatsi titfombe, imifanekiso, kutfwetjulwa kwevidiyo imidvwebo njalonjalo.
Uma ucele ikhophi nobe kutsatsiselwa kwelirekhodi (lokungenhla), ngabe ufisa kutsi lekhophi nobe lokutsatsisiwe kuposelwe wena?
Imali yeliposi iyakhokhelwa.
Khumbula kutsi uma lirekhodi lingatfolakali ngelulwimi lolufunako, kufinyelela etikwelirekhodi kunganiketwa ngelulwimi lirekhodi lelitfolakala ngalo.
Nguluphi lulwimi lofuna kutfola lirekhodi ngalo.?
Utawatiswa ngencwadzi kutsi ngabe sicelo sakho samukelwe/sencatjelwe. Uma ngabe ufuna kwatiswa ngalenye indlela, uyacelwa kutsi uchaze leyo ndlela kutsi unikete letinchukaca letidzingekile kuphumelelisa kuhambisana nesicelo sakho.
Lisayinwe e ngamhlaka ..20.?
<fn>DAC-NLS. IkomitiYendvunaNgetSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lelibhukwana licuketse umniningwano jikelele ngekulingwa kwetekwelashwa. Umniningwano ngco ngekulingwa kwetekwelashwa lofuna kuhlanganyela kuko nobe locelwa kutsi uhlanganyele kuko kumele uniketwe futsi utfolwe kubacwaningi bekulingwa.
Lelibhukwane likhishwe ngelusito nangemagalelo abocwepheshwe nemalunga lasuka kumakomiti lehlukene. Emagalelo futsi entiwe tikhulu teliTiko leTemphilo ikakhulukati luCwaningo lwetiNhlelo teteMphilo, kuHlanganisa luCwaningo ne-Ephidiyomoloji nekuPhatfwa kweMitsi.
LiTiko leTemphilo (2000) Siphakamiso setiMilo ngeluCwaningo lweteMphilo: Imigomo, taKhiwo netiNchubo.
Kulingwa kwetekwelashwa sifundvo sekucwaninga nobe luphenyo loluhlose kulinga kuphepha, kusebenta kahle nemandla ekucedza sifo kwemitsi lemisha nobe lekhona nobe lendzala, emacebo ekwelapha nobe tindlela tekwelapha, ngekusebentisa bantfu.
Kuphepha kusho kutsi ngabe umutsi wekwelapha unengoti emphilweni yemuntfu nobe cha.
Kusebenta kahle kusho kutsi ngabe uyasebenta kucubungula sifo, kwelapha, kuvimbela nobe kwelapha simo sesifo nobe. Loku kungafaka kusebenta kahle kwemitsi lemibili nobe leminyenti.
Simo kusho ihlanganisela lephelele nekwentiwa kwemutsi, nobe licebo lekwelapha lelenta kutsi usetjentiswe ngeluhlelo loluhlosiwe kunobe ngabe ngusiphi sikhatsi ngaphasi kwetimo letifanele njengobe kulindzelekile uma kulashwa umuntfu, ngaphandle kwekubangela kulimala lokungakahloswa kumsebentisi.
Leligama umutsi lifaka imitsi lesetjentiswa kulapha tifo (imitsi yekwelapha), kuvikela tifo (imitsi yekuvikela sifo, sib. imitsi yekugoma), nemitsi lesetjentiswa eluphenyweni lolukhetsekile (imitsi yekucubungula, sib. imitsi lesetjentiswa kwenta lohlolo lolukhetsekile lweX ray kukhombisa tinso)?
Ngaphambi kwekuba umutsi nobe licebo lulingwe ebantfwini, luyafundvwa kakhulu, sikhatsi lesidze, elabhorethri futsi nasetilwaneni letehlukene kute kutsi kutfolakale kutsi uphephile futsi usebenta kahle. Kulingwa kwemitsi yekwelapha (lemisha) yelucwaningo, kwemitsi yekugoma nemacebo ekwelapha kubantfu esikhatsini lesinyenti kwenteka ngetigaba njengobe tichaziwe ngaphasi.
Sigaba I: Lesi sigaba sekucala ngca lapho khona umutsi wekulapha lomusha, umutsi wekugwema nobe licebo lekwelapha kulingwa kwekucala ngca ecenjini lebantfu lelincane esikhatsini lesinyenti kubantfu labaphile saka. Sigaba 1 sekulingwa kwetekwelashwa sihlose kuncuma kuphepha lokwetayelekile, kulinganiswa kwemutsi lokuphephile nemiphumela lemibi yemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba II: Kusigaba II sekulingwa kwetekwelashwa umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kulingwa ecenjini lelikhulu esikhatsini kubantfu labamakhulukhulu labaphile saka nakubantfu labaphetfwe ngulesifo lesi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kuhloswe sona. Injongo yesigaba II sekulingwa kwetekwelashwa kuchubekisa phambili kulingwa kwekuphepha nekusebenta kahle kwemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba III: Kulesigaba, umutsi lomusha, umutsi wekugoma, licebo lekwelapha kulingwa ecenjini lebantfu labamakhulukhulu kuya kubantfu labatigidzi letimbandlwana labaphetfwe ngulesifo lesi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kuhloswe sona. Inhloso yesigaba III sekulingwa kwetekwelashwa kuchubekisa phambili kulinganiswa kusebenta kahle netehlakalo letingafuneki temutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha nekuwucatsanisa nemitsi lemidzala lebhalisiwe (lenelayisensi), nemutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha, nobe letinye tindlela tekwelapha.
Sigaba IV: Kulingwa kwetekwelashwa kulesigaba kwentiwa emva kwekutsi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha sekubhaliswe ngumKhandlu wekuLawulwa kwetekweLashwa (MCC), emva kwekutsi umutsi lomusha, umutsi wekugoma, nobe licebo lekwelapha sekubhalisiwe futsi sekunelayisensi yekutsengiswa.
kutfola indlela yekusetjentiswa lensha (tinkhomba) yemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba ngasinye sinetinjongo letikhetsekile nelikhono letinzuzo, tingoti nekulimala kungahle kwehlukana ngesigaba ngasinye.
Kuto tonkhe tigaba tekulingwa, bahlanganyeli belucwaningo bahlolwa njalo kwentela tehlakalo letinebungoti (SEs) nobe imiphumelo lemibi. Tehlakalo letimbi ngunobe ngutiphi timphawu letingafunwa futsi letingakahloswa, timphawu nobe sifo lesihlobene nemutsi lofundvwako.
Umutsi wekulingwa ngumutsi lomusha nobe losandza kutfolwa losatfutfukiswa.
Umutsi lotfutfukisiwe ngumutsi losewubhalisiwe kumtimba lolawulako wendzawo (MCC) kusetjentiselwa tifo letikhetsekile. Lomutsi sewundlulile esigabeni sekutfutfukiswa kantsi futsi simo sawo, kuphepha nekusebenta kahle sekuyatiwa. Imitsi letfutfukisiwe kushiwo imitsi lenelayisensi nobe imitsi lebhalisiwe.
Umkhicito welucwaningo imitsi, imitsi yekugwema nobe ngemacebo ekwelapha lawo simi sawo, kuphepha futsi/ nobe emandla ekucedza kwawo sifo kuyalingwa ekulingweni kwetekwelashwa lokukhetsekile. Kungenteka kube khona leminye imikhicito uma kulingwa kwetekwelashwa. Imikhicito yelucwaningo kungenteka kube khona mitsi, imitsi yekugwema nobe emacebo ekwelapha lengakabhaliswa nobe labhalisiwe. Lamanye lasetjentiswako ngulawa: umutsi wesifundvo, umutsi wekulapha wesifundvo, umutsi wekulinga, nemkhicito wekulinga.
Umgcugcuteli ngumuntfu, yinkapani, sikhungo nobe inhlangano lenemsebenti wekusungula, kuphatsa, nekwesekela ngetimali kulingwa kwetekwelashwa. Bagcugcuteli kuvame kuba benti bemikhicito lephatselene nekutsakwa kwemitsi, nguhulumende, tikhungo telucwaningo, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO), bohulumende bangaphandle, njll.
Umcwaningi ngumuntfu longucwepheshe loneticu lofanele lonemsebenti wekuhlela, kuphatsa, kuhlatiya futsi/ nobe kubika ngekulingwa kwetekwelashwa lokukhetsekile. Bacwaningi bavame kusebenta njengelicembu. Umholi welicembu ubitwa ngekutsi ngumCwaningi lomKhulu (Principal Investigator). Umcwaningi lomkhulu unemsebenti wekubika kumgcugcuteli nakumtimba lolawulako. Bacwaningi kungaba ngudokotela wekwelapha, ngudokotela wematinyo, ngumhlengikati, ngusotibalo, ngusosayensi wetekwelapha, ngusokhemisi, bocwepheshe betemphilo yengcondvo, nobe lilunga letebucwepheshe betemsebenti wekwelapha, njll.
Umkhandlu wekuLawula kwetekweLashwa (MCC) usikhungo sendzawo lesilawula kusebenta kwekulingwa kwetekwelashwa nekubhaliswa kwemitsi nemacebo ekwelapha lasetjentiswa etifweni letitsite. IMCC inemsebenti wekucinisekisa kutsi konkhe kulingwa kwetekwelashwa kwemitsi lengakabhaliswa kanye netibonakaliso letisha temitsi lebhalisiwe kuvumelana netidzingo letibalulekile tekuphepha, simo kanye nemandla ekuphelisa sifo.
Ticelo tekulingwa kwetekwelashwa nekubhaliswa kwemitsi kanye nemacebo ekwelapha tibuyeketwa yikomiti yabocwepheshe beMCC, lebuka kakhulu tintfo letifana nesayensi, isayensi yetekwelashwa netimilo teticelo. Imibiko ngenchubo yelucwaningo itfunyelwa njalo kuMCC. Bufakazi bekuphepha, simo nemandla ekucedza sifo kumele buletfwe ngesikhatsi kufakwa sicelo kuMCC sekwemukelwa nekubhaliswa kwemutsi lotawusetjentiswa eNingizimu Afrika.
Nobe ngumuphi lowenta sincumo sekuhlanganyela nobe losekahlanganyelako njengemhlanganyeli welucwaningo (inhloko) uma kulingwa kwetekwelashwa unelilungelo lemvumo lenelwati. UMtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika uMtsetfo 108 wanga-1996: Sigaba 12 (2) utsi Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi kungentiwa yini lokutsite ngemtimba nangengcondvo yakhe lokufaka ekhatsi lilungelo (c) lekungalingelwa kwetekwelashwa nobe isayensi ngaphandle kwemvumo lenelwati yabo?
Ngabe yini imvumo lenelwati?
Imvumo lenelwati luhlelo loluchubekako lapho khona umhlanganyeli (lohloniphekile) afundza emaphuzu ekulingwa kwetekwelashwa kute kutsi atsatse sincumo sekuhlanganyela nobe cha nobe achubeke ngekulingwa kwetekwelashwa lokutsite.
Imvumo lenelwati ingetulu kwekusayinda lifomu lemvumo nje futsi akusiyo inkontileka, kodvwa yakha sisekelo semvumo yemuntfu lohlanganyelako kutsi ahlanganyele uma kulingwa.
imvumo lenelwati yakho yintfo lebalulekile uma kwentiwa lucwaningo lwesimilo nelwesayensi.
umniningwano kumele uniketwe ngendlela lemalula futsi leselubala ngekusebentisa lulwimi lwakho.
sincumo sakho sekuhlanganyela kumele singabi yingcindzetelo, kukhohliswa lokungafunekali, nobe kukhokhelwa.
uma uyekela kulingwa kwetekwelashwa, loku angeke kutsikamete lizinga lekunakekelwa lokutfolako.
tikhutsato letiniketelwa kuhlanganyela.
Ngaloku lokungehla kusobala kutsi bonkhe bantfu, labakhona kuniketa imvumo lenelwati nobe lekutfolakala imvumo lenelwati leliciniso kulebabamele, bangahlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa. Bahlanganyeli basukela kubantfwana labancane kuya kulabadzala, labadvuna nobe labasikati, labaphile saka kuya kulabagulela kufa, labaphilako nalabafile (umntfwana losesiswini; bantfwana nalabadzala).
Kubalulekile kukhumbula kutsi kungenteka uhlanganyele ngalokungacondzi ngco lokungacondzile uma kulingwa kwetekwelashwa ngekutsi uvume kutsi kusetjentiswe umniningwano wetekwelashwa lokucuketfwe kumiculu yakho yangamuva nobe yanyalo lephetfwe ngudokotela wakho.
Tinkhombandlela letincuma kutsi ngabe umuntfu ufanelekile kuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa lokutsite tibitwa ngekutsi yindlela yekungeniswa; bese kutsi leto letingafuni kutsi bantfu labatsite bahlanganyele uma kulingwa kwetekwelashwa tibitwa ngekutsi yindlela yekukhishwa.
Indlela yekufakwa nekukhishwa tibaluleke ngendlela lesimanga, timiselwe kuvikela bahlanganyeli bekulingelwa nekwenta sicinisekiso sekutsi tinjongo tekulingwa tiyatfolwa ngaphandle kwetimpicabadzala letingakadzingakali.
Tinkhombandlela tekuLingwa kwetekweLashwa taseNingizimu Afrika tidzinga kutsi tivumelwano letisayindiwe kanye naleminye imiculu lebalulekile yekulingwa kwetekwelashwa lokuhlongotiwe kumele kubuyeketwe similo ngalokutimele yikomiti yetimilo lemukelekile levumelana nemazinga labekwe nguMkhandlu wekuCwaninga tiMilo teteMphilo waVelonkhe (National Health Research Ethics Council). Kubuyeketwa kwetimilo kuhlose kucinisekisa kuvikeleka kwebahlanganyeli belucwaningo labangahlanganyelako. Kungentiwa kuphela kulingwa kwetekwelashwa lokwemukelwe ngemakomiti etimilo lemukelekile eNingizimu Afrika.
1Tinkhombandlela tekuLingwa kwetekweLashwa taseNingizimu Afrika tidzinga kutsi emakomiti etimilo abukisise ngalokukhetsekile emacembu latsite ebantfu kufaka ekhatsi bantfwana; bantfwana lasebakhulile; bomake labakhulelwe; tiboshwa; bantfu labakhubatekile; bantfu labagula ngekwengcondvo; imiphakatsi lengatsikameteka; bantfu labagulela kufa; bantfu labadzala; emacenjana ebantfu nebasebenti.
Kulingwa kwetekwelashwa kwentiwa ngenhloso yinye kuphela yekulingwa kwemitsi, emacebo ekwelapha kanye nemitsi yekwelapha letawugcina isetjentiswa ebantfwini.
Kuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa akusiyo indlela yekutfola umholo lophambili nobe longetiwe; kodvwa-ke lokungenani bonkhe bagcugcuteli bayabakhokhela bantfu labahlanganyelako uma kulingwa kuto tonkhe tindleko letifanele letihlobene nekuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa, kufaka ekhatsi tindleko tekuhamba, kudla, kunakekelwa ngetekwelashwa kanye nekuncesheteliswa ngetehlakalo letemukeliwe futsi netehlakalo letingaba yingoti leticinisekisiwe letihlobene nekulingwa.
Kungenteka kube khona maSAE lahlobene nemitsi lesetjentisiwe nobe tinchubo letentiwe kulokulingwa; kodvwa-ke bahlanganyeli besifundvo bacaphelwe kakhulu kute kutsi maSAE abonwe masinyane futsi asetjentwe ngendlela lefanele. Kantsi futsi kunemshwalensi wemaSAE, kute kutsi bahlanganyeli bancesheteliswe ngendlela lefanele. Lemitsi, imitsi yekugoma, emacebo ekwelapha nobe tindlela tekwelapha kungenteka tingasebenti kahle kulesifo sakho; kodvwa-ke, kukhona tindlela letiphephile kubahlanganyeli labangazuzi kuletindlela tekuphatfwa kwekulingwa kwetekwelashwa banganiketwa leminye imitsi lesebentako masinyane nobe uma sekuphela kulingwa. Tinkhombandlela tekulingwa tingadzinga kulungiswa lapha nalapha ngemphilo yakho.
Umcashi wakho, umshwalensi wetekwelashwa, umshwalensi wakho nobe Khomishani wekuNcesheteliswa ngekuLimala kwasemSebentini angeke bakhokhele ticelo takho letihlobene netehlakalo tekuhlanganyela kwakho uma kulingwa kwetekwelashwa; ngako-ke kubaluleke kakhulu kabi kutsi utfola bufakazi bekutsi umgcugcuteli wekulingwa unemshwalensi lobukene nawe logcwele futsi lofanele.
Kanjalo-ke kubaluleke kakhulu kutsi ukhulumisane nemndeni wakho kanye nalabo labangatsintseka ngekuhlanganyela kwakho ngaphambi kwekuba utibandzakanye ngekulingwa.
<fn>DAC-NLS. IlayisensiYekungenaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lelayisensi ayintjintiselanwa futsi kumele iboniswe ngekufunwa kunobe ngumuphi somahlatsi, umhlonishwa longusomahlatsi, liphoyisa nobe lesinye siphatsimandla lesigunyatiwe.
Kunemali lengahle ikhokhwe ngaletinye tintfo tekwentiwa nobe ngekungena jikelele, lapho-ke kutawuniketwa ivawusha leseceleni.
Kungena kuvunyelwe kuphela emkhatsini kwa-06:00 na-18:00 kuletinsuku/lusuku lwekusebenta, ngaphandle uma kukuncanca kwebusuku bonkhe.
Tintfo tekwentiwa letimayelana nekwenetiseka kutekukhibika, temfundvo, temasiko netemphefumulo tingachutjwa kuphela etindzaweni letibonisiwe (kumabalave, kunchazelo yendzawo kanye/nobe kumamaki emizila ekugcagcama kanye naletinye timphawu). Emabhodi etatiso netimphawu temifaniswano kumaHlatsi eMbuso kumele tihlonishwe.
Kungena kumhlaba wemaHlatsi eMbuso kungencatjelwa ngaphandle kwekuniketwa kwetizatfu kantsi nekubekelwa indzawo kungachitfwa Litiko. Umhlaba wemaHlatsi eMbuso nobe tincenye tawo tingavalelwa umphakatsi kantsi nekubaswa kwemililo etindzaweni letimiselwe kubasa kungencatjelwa ngetikhatsi letitsite.
Akukho imisindvo nobe lokunye kutsikameta lokungatsintsa labanye basebentisi bemhlaba wemaHlatsi eMbuso nobe indalo lokuvunyelwe.
Kubaswa kwemililo kwencatjelwe, ngaphandle kwasetindzaweni letimiselwe lenhloso ngekwelikhetselo. Imililo akukamele ishiywe ingakanakwa, futsi kumele icinywe ngemuva kwekusetjentiswa.
Akukho tinsila, tibi nobe tintfo tekuphatsa letingenalutfo lokumele tishiywe, tilahlelwe phasi nobe tijikijelwe kumhlaba wemaHlatsi eMbuso, ngaphandle kwetintfo tekuphatsa tibi ikakhulukati letibekelwe leyo nhloso.
Akukho umuntfu lokumele onakalise, akhiphe nobe atsikametane netikhonkwane, imincele, lucingo, libhodi lesatiso nanobe nasiphi lesinye sakhiwo lesikumhlaba wemaHlatsi eMbuso ngaphandle kweligunya.
Akukho umuntfu lokumele atsikametane nemisebenti yekuphatfwa kwemhlaba wemaHlatsi eMbuso, futsi akukho kungena lokungakagunyatwa lokutawuvunyelwa kunobe nguyiphi indzawo lapho basebenti nobe tintfomsebenti tichuba umsebenti khona.
Akukho umuntfu lokumele onakalise, akhiphe nobe ente luphawu etjeni, esitjalweni, esihlahleni nobe lokunye lokumilako kumhlaba wemaHlatsi eMbuso.
Nobe ngumuphi umuntfu, ngaphandle kwelayisensi yekutingela nobe kudoba, nobe lelinye ligunya lelisebentako, lobulala nobe atsatse nobe ngusiphi silwane, inyoni, silokatane, inhlanti nobe lokunye lokutsite unelicala.
Kondla tilwane tasendle kwencatjelwe.
Tibhamu, emazembe, imicibisholo, butjokwane kanye nalokunye lokungahle kusetjentiselwe kutingela akukavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso, ngaphandle uma kuvunyelwe ngaphasi kwelayisensi yekutingela.
Tinja nobe letinye tilwane tasekhaya naletinye-nje tilwane atikavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso ngaphandle kwemahhashi, uma avunyelwe kusetjentiswa ekugcagcameni kwemahhashi.
Kubhukusha nekudoba kuvunyelwe kuphela etindzaweni letimiselwe leyo nhloso.
Kuba senkambu, uma kuvunyelwe, kwencatjelwe kuphela kufika etindzaweni letimisiwe tekwenta inkambu, futsi ngemuva kwekukhokha timali letibekiwe.
Kwehlisa, kundzisa ngetulu nobe kuhlalisa tindiza, tindiza letineluphaphe emhlane, tintjwezandiza, emabhaluni kanye nemapharashuthi akukavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso.
Kusebentisa nobe kutfolakala nemakhilikithi nobe tichumani ngekhatsi kwemhlaba wemaHlatsi eMbuso kwencatjelwe.
Alikho licala lelitawubekwa uMbuso nganobe ngumuphi umonakalo emphahleni yemnikati welayisensi kulandzela kusebenta lokwentiwa nguMbuso nobe egameni leMbuso nganobe nguyiphi imbangela, ngaphandle uma lowo monakalo ubangwe budlabha ecadzini lemcashwa weMbuso ekwenteni umsebenti wakhe lowetayelekile.
Umnikati welayisensi utawuba nelicala ngemonakalo lowentiwe kumikhicito yasehlatsini nobe lenye imphahla yeMbuso, lokumonakalo lobangelwe sento lesitsite ecadzini lakhe.
Kuncanca nekugibela emabhayisikili, kungena enkambu, kugcagcama ngema-4x4, kutingela, kuvakasha kwetemphefumulo/kwetemasiko kanye nemacembu lanemholeli.
UMA UNEMIBUTO, UDZINGA EMABALAVE NOBE LEMINYE IMINININGWANO, UYACELWA KUTSI UCHUMANE..Siphatsimandla lesimisiwe?
Buka luhla lwetintfo tekwentiwa kusengeto.
Linani lelisetulu lebantfu labangu-5 ngelayisensi. Emacembu lanemholeli linani lelisetulu lebantfu labangu-20 ngemholi welicembu?
Ngekulandzela tiGaba 19 na-20 teMtsetfo waVelonkhe wemaHlatsi, 1998 (uMtsetfo 84 wanga-1998), kungena kulamahlatsi eMbuso kwencantjelwe kufika kulendzawo lephawulwe kulelibalave lelinanyatselisiwe (kanye/nobe kulendzawo lechaziwe) futsi kungekulandzela imitsetfo lemisiwe. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi kukhona lokunye kuvinjelwa lokwengetiwe kulemitsetfo lokungasetjentiswa kuletinye tindzawo temahlatsi, njengobe kuboniswe kutimphawu, emabalave, emaphamfulethi nobe leminye imininingwano leniketwa umphakatsi.
Lelayisensi isebenta kulunye lwaletinhlobo tekungena njengobe tiphawulwe ngulofaka sicelo, kuye ngekuba khona kwetisetjentiswa nobe luchungechunge lwetintfo tekwentiwa letivunyelwe.
<fn>DAC-NLS. IliviYekugulaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngetehlakalo letetayelekile temphilo yakho ungabanjwa kugula nobe ulimele ngaleyo ndlela utawudzinga ilivu kute ululame kulesifo nobe uphole. Khumbula kutsi kulimala kulengcikitsi akusho kulimala emsebentini.
Ilivu yekugula letayelekile yemalanga langu-36 lenemholo lophelele kusayikili yelivu yekugula. Isayikili yelivu yekugula sikhatsi seminyaka lemitsatfu lalandzelanako. Isayikili yelivu yekugula yanyalo icale ngamhlaka Bhimbidvwane 2004.
Uma ngabe wati kusenesikhatsi kwekutsi kumele uye kadokotela, sib. kuyohlindvwa, faka sicelo bese ufaka lifomu lakho kusenesikhatsi.
Kodvwa, uma ungahlaselwa kugula nobe utfole kulimala, yatisa indvuna yakho masinyane uma ungeke ukhone kusebenta ngenca yekugula nobe kulimala. Umlayeto wenkhulumo wesihlobo, umuntfu losebenta naye nobe umngani kwemukelwe kuphela uma ngabe luhlobo lwekugula nobe kulimala kukuvimbela kutsi watise indvuna/umphatsi ngekwakho.
Faka sitifiketi sekugula setikhatsi semalanga lamatsatfu nalangetulu FUTSI nalapho khona usebentise ilivu yekugula ngetulu kwemahlandla lamabili esikhatsini semaviki lasiphohlongo, ngaphandle kwemalanga ekulova. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa ngaphasi.
Sebentisa futsi uphatse ilivu yekugula levamile ngendlela lefanele futsi ngekunakekela lokukhulu ngesikhatsi sesayikili yelivu yekugula.
Yekela kutsi kusebentisa ilivu yekugula kuletinye tintfo ngaphandle kwekugula nobe kulimala ngobe ungatfolakala usesimeni lesibucayi kulesayikili yelivu yekugula.
Kubukisisa kanye nekukuniketa ilivu yekugula ngekuya ngesicelo sakho.
Kuphela nekuphenya imikhuba letsite yelivu yekugula letayelekile ekuhlukunyetweni lokungaba khona. Kanye nekutsatsa uma ngabe kudzingekile. Umcashi angacela sitifiketi sekugula kuletinye tehlakalo tesikhatsi lesingaphasi kwemalanga langu-3 uma kubonwe umkhuba lotsite.
Kweluleka basebenti ngekusebentisa ngekucaphela ilivu yekugula.
Kwetayela simondzawo sekusebenta nobe tidzingo temsebenti nobe kufuna lomunye umsebenti, njalo uma ngabe kunesidzingo.
Ilivi yekungakhoni kusebenta inzuzo longayicela Esahlakalweni lapho khona usebentise khona ilivu yakho letayelekile kusayikili yelivu yekugula yeminyaka lengu-3.
Kungakhoni kusebenta kwesikhashana?
Kungakhoni kusebenta sikhatsi lesidze?
nangeluphenyo kwemcashi ngeluhlobo kanye nangebukhulu bekugula nobe kulimala.
Faka sicelo ngemafomu ladzingekile ekufaka sicelo. Khumbula kutsi kumele ufake sicelo ngemafomu eticelo labekiwe elivu yekungakhoni kusebenta lefisha nobe lendze ngekulandzelana. Angeke usisebentisa lifomu le-Z1 kulesicelo.
Uma ngabe wati kusenesikhatsi kwekutsi kumele uye kadokotela, sib. kuyohlindvwa, faka sicelo bese ufaka lifomu lakho kusenesikhatsi.
Kodvwa, uma ungahlaselwa kugula nobe utfole kulimala, yatisa indvuna yakho masinyane uma ungeke ukhone kusebenta ngenca yekugula nobe kulimala. Umlayeto wenkhulumo wesihlobo, umuntfu losebenta naye nobe umngani kwemukelwe kuphela uma ngabe luhlobo lwekugula nobe kulimala kukuvimbela kutsi watise indvuna/umphatsi ngekwakho.
Kumele ufake sitifiketi sekugula ngaso sonkhe sikhatsi kanye nesicelo sakho. Ungaphindze ufake leminye imiculu yetekwelashwa leyesekelako kanye nemniningwane, kanye nebufakazi lobubhaliwe kulesicelo sakho selivu yekungakhoni kusebenta. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa.
Ungasebentisi kabi ilivu yekungakhoni kusebenta.
Landzelela futsi wehloniphe tikhatsi letibekiwe tekuyewuhlolwa ngetekwelashwa lokucelwe futsi kwalungiselelwa yi-Employers Health Risk Manager?
Umcashi utakuniketa ilivu yekungakhoni lehamba nemitsetfo phakatsi ngalesikhatsi kusalindvwe umphumela weluphenyo lwabo ngeluhlobo nangebukhulu belivu yekungakhoni kusebenta yakho.
Umcashi utawuphatsa futsi aphenye ngesicelo sakho, ngelusito lwe-Health Risk Manager, ngekulandzela iNchubomgomo kanye neNchubo yeLivu yekungaKhoni kuSebenta nekuTsatsa uMhlalaphansi Ngenca yekuGula (PILIR). Ungadzigakala kutsi wente lolunye luhlolo lwetekwelashwa njengencenye yeluphenyo kute kutsi umcashi akhone kutsatsa sincumo lesifanele ngelivu lechubekako yekungakhoni kusebenta nobe sib. kuntjintjwa lokungentiwa kwesimondzawo semsebenti wakho nobe kutfola lomunye umsebenti.
Umcashi utakwatisa ngemiphumela yeluphenyo bese sewutsatsa sinyatselo lesifanele ngekulandzela lemiphumela.
Uma wehluleka kusebenta kwalomphelo ngenca yetizatfu tekugula, kungenteka ukhishwe/uniketwe umhlalaphasi kuMsebenti waHulumende ngetizatfu tekugula.
Kungaba nguwe nobe umcashi wakho langakuniketa umhlalaphasi uma kungasolelwa kutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo. Loku kungenteka mhlawumbe emva kwengoti yemoti lematima.
Uma ngabe ufake sicelo lesidze selivu yekungakhoni kusebenta kantsi neluphenyo lwemcashi lutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo, bangasachubekisa sicelo sakho sekungakhoni kusebenta kutsi sibe sicelo semhlalaphasi ngenca yekugula.
Kungenteka ucelwe kutsi ugcwalise emafomu lakhetsekile esicelo semhlalaphasi ngenca yekugula.
Faka titifiketi tetekwelashwa kanye nanobe nguyiphi imibiko yekugula lekhona kanye nemniningwane kulesicelo. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa.
Landzelela futsi wehloniphe tikhatsi letibekiwe tekuyewuhlolwa ngetekwelashwa lokucelwe futsi kwalungiselelwa yi-Employers Health Risk Manager?
Umcashi utawuphatsa futsi aphenye ngesicelo sakho, ngelusito lwe-Health Risk Manager, ngekulandzela i-PILIR. Ungadzingakala kutsi wente lolunye luhlolo lwetekwelashwa njengencenye yeluphenyo kute kutsi umcashi akhone kutsatsa sincumo lesifanele ngemhlalaphasi ngenca yekugula wakho longahle wentiwe, nobe uma kutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo sib. kuntjintjwa lokungentiwa kwesimondzawo semsebenti wakho nobe kutfola lomunye umsebenti.
Umcashi utakwatisa ngemiphumela yeluphenyo bese sewutsatsa sinyatselo lesifanele ngekulandzela lemiphumela.
Ngetinhloso telivu yekungakhoni kusebenta umcashi utawemukela kuphela titifiketi tetekwelashwa letikhishwe futsi tasayindwa basebenti lababhalisiwe neMkhandlu Wemisebenti Yetemphilo WaseNingizimu Afrika futsi labagunyatiwe ngekwemtsetfo kuhlola kanye nekwelapha tigulane. Sitifiketi setekwelashwa lesinjalo kumele, ngemvumo yakho, sichaze luhlobo kanye nebukhulu bekugula/kulimala.
Ligama, likheli kanye neticu tesisebenti setemphilo.
Lusuku kanye nesikhatsi sekuhlolwa.
Kungaba kutsi sisebenti setemphilo sikhipha sitifiketi setekwelashwa ngenca yekubuka kwaso ngesikhatsi senta luhlolo, nobe ngenca yemniningwane loniketwe sigulane futsi kube ngulosuselwa etizatfwini tetekwelashwa letemukelekile.
Inchazelo yesifo/yenkinga, ngekuya ngekutsi sigulane sinikete imvumo yekudzalula umniningwane lonjalo.
Kutsi ngabe sigulane angeke sikhone kusebenta ngalokuphelele nobe sigulane sitawukhona kwenta longekho matima kakhulu.
Sikhatsi selivu yekugula lenconotiwe kanye nelusuku lwekukhishwa kwesitifiketi sekugula.
Matisi wesisebenti uma ngabe asebentisa titifiketi letiphurintiwe ngaphambilini, emagama langahlangani nesigulane kumele esulwe.
Umcashi angenta futsi acale luphenyo lwesicelo sakho emva kwekutsi sewufake lifomu lesicelo leligcwaliswe kalokuphelele kanye nayo yonkhe imiculu ledzingekile. Loku kufaka ekhatsi kubuyela emuva kudokotela kuyogcwalisa umbiko lodzingekile loyincenye yemafomu esicelo. Lifomu lelingakagcwaliswa kahle linganciphisa ematfuba ekutsi utfole ilivu yekungakhoni kusebenta nobe umhlalaphasi ngenca yekugula.
umcashi utakuniketa sikhatsi sekungabi khona emsebentini. Umcashi utawugcina lirekhodi lelibhalwe phasi laletikhatsi letinjalo letingakasetjentwa kuze kugcwaliseke lilanga leliphelele. Litawubese selikhishwa emalangeni akho elivi yekugula.
Kuleto tehlakalo utawudzingakala kutsi ugcwalise irejista yato tonkhe letikhatsi lophume ngato emsebentini.
Bufakazi baleto tehlakalo vele butawudzingakala.
<fn>DAC-NLS. ImaketheLehlosiweSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Imikhicito yeSikhwama sekuTfutfukisa saVelonkhe (National Empowerment Fund (NEF)) icondze kusekela uMtsetfo we-BEE No. 53 wanga-2003, Lisu lwe-BEE lwaHulumende weNingizimu Afrika letihambisana nayo. Imikhakha yeTikimu teMacembu naBosomabhizinisi (Group and Entrepreneurial Schemes Division) ye-NEF ihlose kusita boSomabhinisi emiKhakheni lemiNcane naleseMkhatsini iphindze itfutfukise kundlondlobala kwemabhinisi. Ngetulu kwaloko, iniketa imali nemphahla yekwelekelela ekutfutfukiseni imiklamo yemphakatsi netindzawo tasemaphandleni. Ngetulu kwaloko, ifuna kutfutfukisa lisiko leluhlanyelomali lolufane nekonga kuBantfu labebaNcishwe emaTfuba ngekweMlandvo (Historically Disadvantaged Persons (HDP) ngekusebentisa tinhlelo letehlukene.
Kucinisekisa kusala kwemasheya e-BEE.
Inhloso yekuSitwa kwaboSomabhizinisi kukhutsata lisiko lemabhizinisi kuBantfu lebebaNcishwe emaTfuba ngekweMlandvo (HDP) ekwelekeleleni kukhula kwemabhizinisi e-HDP lakhona nekuletsa tingucuko emabhizinisini langesiwo e-HDP.
Inhloso yelutjalomali lwalokuTsengiswa yi-BEE kutfutfukisa lisiko lekonga nekutjala imali. Luhlelo lweluhlanyelomali lwalokuTsengiswa yi-BEE lutawutfola ematfuba lakahle ekutfola luhlanyelomali etinkampaneni Ietibhaliswe e-JSE futsi lutsi lungawatfola bese luyawatsengisa lamasheya, luwatsengisela ema-HDP ngesephulelo. Loku kutawentiwa kubanjiswene naletinkampani leticondziwe nemacembu e-BEE lafanele, futsi kutawubalelwa kuletindlela tekuhlola inchubo ye-BEE yaletinkampani leticondziwe futsi ticinise blubumbano lwebulingani bebhizinisi ku-BEE.
Inhloso yekuTfutfukiswa kweTindzawo taseMaphandleni neMiphakatsi kwenta kancono kufinyelela ekusiteni ngetimali netinsita temabhizinisi emalunga emphakatsi laphuye kakhulu nalancishwe ematfuba. Lokugcilwe kuko lapha kusita imiklamo yemiphakatsi neyetindzawo tasemaphandleni, ikakhulu leyo lefaka ekhatsi emacembu ebafati nemadvodza, lusha nalabakhubatekile. Loku kutawuciniseka ingcucuko yangempela lesuka etimphandzeni itindzaweni lebetincishwe ematfuba emnotfo ngekwemlandvo.
Lusito lwaBosomabhizinisi lutawusita Bantfu labebakadze baNcishwe emaTfuba ngekweMlandvo (Historically Disadvantaged Persons (HDP). Uma kukhulunywa ngema-HDP kushiwo labo bantfu labebabandlululwa ngalokungafaneli ngekwetinhlanga tabo ngaphasi kwelubandlululo lwelibala futsi leli ligama lisho bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labamnyama (ema-Afrika, eMakhalatsi nemaNdiya).
Lusito lwaboSomabhzinisi lutawuniketwa emabhizinisi laphetfwe futsi langewemaHDP, ladlala indzima lenkhulu ngekutimisela. Labafaka ticelo bafanele bakhombise kudlala indzima ngekwempela ekutsatseni tincumo esigabeni sebhodi, setiphatsimandla, sekuphatsa nesekusebenta?
Ema-HDP afanele acabange ngekuba sengcupheni kwangempela kwebhizinisi kute adlale indzima lebonakalako kulomvuzo. Ngalamanye emagama, imphilo nemphumelelo yema-HDP ifanele iboshelwe ekukhiciteni kwebhizinisini. Bosomabhizinisi bafanele futsi bakhombise kufaka sandla kulebhizinisi, kungaba kufaka imali nobe kufaka sandla ngalenye indlela.
Lusito lwaBosomabhizinisi lungasita emabhizinisi langesiwo futsi langakaphatfwa bantfu labamnyama kwamanje, kuphela nje uma ngabe e kukhona luhlelo lolubanti lwangempela lolucinisekisa kuphatsatfwa kwebhizinisi ngema-HDP ngesikhatsini lesfanele. Loluhlelo lufanele lufake ekhatsi silinganiso sekubuketa tingucuko tenkampani leticondziwe, kutfutfukisa emakhono nekuwandlulisa, kanye nekwakha ematfupha ekucashwa.
Lusito lwaBosomabhizinisi lutawusita kucala bosomabhizinisi nobe emabhizinisi lakhombisa kufaneleka kwalebhizinisi. Bafanele bakhombise kutsi ibhizinisi ingaphila itfutfuke kufikele ezingeni lekutsi ibuyisele nobe nguluphi lusito lwemali nobe lwemphahla uma isachubeka kwalebhizinisi.
Lusito lwaBosomabhizinisi lutawusita kuphela labo bosomabhizinisi nemabhizinisi lahambisana nemitsetfo yaseNingizimu Afrika. Emabhizinisi latawusebenta ngaphandle kwemvumo nekubhaliswa, nobe ngekwephula nobe ngumuphi umtsetfo, angeke alutfole lusito.
I-GENERATOR
I-ACCELERATOR
I-TRANSFORMER
Bukhulu bebhizinisi
Luhlanyelomali lucala etinkhulungwaneni temaRandi letingu -R250 000 kuye esigidzini semaRandi
Luhlanyelomali lucala esigidzigini semaRandi kuye kuletintsatfu
Lusukela etigidzini temaRandi letingu 3 kuye kuletingu-10. Ngaletinye tikhatsi lomkhawulo ungakhuphuka ufike ku-20
Umgomo lobalulekile
Kuchutjwa kwekwakhiwa kwemabhizinisi lamasha langewalabamnyama futsi laphetfwe ngabo lakhombisa kutsi angachubeka abe ngemabhizinisi lamancane/lasemkhatsini lemile
Kuchuba kundlondlobala nekutfutfuka kwemabhizinisi lakhona laphetfwe ngema-HDP futsi langewabo ngekuniketa imali/imphahla yekuwakhulisa
Kuchuba tingucuko temabhizinisi ngekuya kwesincumo semnikati, nebaphatsi nekukhutsata kutsi emabhizinisi abe webasebenti.
Tinhlobo tetinhlangano letisitwako
Tinkampani leTincane (Close Corporation (CC) netinkampane tangasese ema (Pty) Ltd.
Kuvuselelwa, kucashiswa nemabhondi lesebentako
Kuhlanyelwa kwemali kusetjentiselwa kakhulu kusita kukhulisa emabhizinsi, kungaba ngekuzuza nobe ngekuhleleka.
Ngekutfola ematfuba lamahle ekuhlanyela imali lekutsengiswe ngayo emasheya nekuwahambisa neluhlelo lwekufundzisa. Luhlanyelomali lwalokuTsengiswa yi-BEE lucondze kungenisa lisiko lekonga imali lekutsengiswe ngayo emasheya nekuhlanyela imali imali kuma-HDP.
Kutawenta kukhonakale kutsi ngamunye wema-HDP ahlanganyele ngalokubanti ekubeni neNingizimu Afrika lebumbene kutemabhizinisi.
Ngekusebentisa tinhlelo tekubambisa nekuhlangana nemacembu lafanele e-BEE, imali lebonakalako letfolwe uma kutsengiswa emasheya, lahlanyelwe ingatfolakala etinkampanini letingakhonjwa futsi ngemuva kwekutsengiselwa ngamunye wema-HDP ekutfutfukisweni kwemnotfo lobanti.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemphakatsi kwenta imiphakatsi ikhone kutfola emasheya (intalo letfolakala ngekutsengisa emasheya) kumiklamo lengenisa imali letatawutfutfukisa imiphakatsi etindzaweni lebetisalele emuva kutemnotfo, ngekuya kwemlandvo.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemiphakatsi titawucala ngemiklamo letawutfutfukisa kakhulu imiphakatsi. Loku kungafaka ekhatsi kwakha ematfuba lamasha ekucashwa etindzaweni lebetisalele emuva kutemnotfo, ngekuya kwemlandvo.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemiphakatsi kutawuhlanyela imali yayo emiklameni lapho khona kunacwepheshe wemklamo futsi kutfole timali kulabanye bahlanyeli timali nalabasita ngetimali.
Umklamo ufanele wentiwe ngekubambisana nemlingani kutemabhizinisi lovunywe yi-NEF.
Bukhulu beluhlanyelomali
Kuhlanyelwa kwemali kucala etigidzini temaRandi letimbili kuya kuletingu-R10 wetigidzi
Umgomo lobalulekile
Kuchuba kuhlanganyela kwema-HDP emiklameni letfutfukisa imiphakatsi, lapho khona kudzingeka umphakatsi ube ngumnikati weluhlanyelomali lapho khona futsi kukhicitwa imphahla yemphakatsi lengenisa imali.
Tinhlobo tetinhlangano
Kute umkhawulo lowentiwe etinhlotjeni tetinhlangano letisitwako
Tinhlobo tetinhlobo temsebenti
Kuniketwa lusito lwemali yemasheya latsingisiwe
Kushiya lokutsite ngco
Kutfutfukiswa kwetindzawo taseMaphandleni nemiphakatsi angeke kusite ngetimali lapho khona kuniketwa kwetindlu kungumphumela walomklamo.
Nobe nguliphi litfuba lebhizinisi lidzinga kusitwa, kungaba yibhizinisi lensha, ibhizinisi letfutfukako nobe nobe yibhizinisi lekhona lefuna kube nengucuko kubuniniyo. Sinyatselo sekucala-ke kutfola kutsi kutawudzingeka lusito lolungakanani. Uma ngabe kutsenga ibhizinisi kumnikati nobe kutfola imali lehlanyelwe ebhizinisini, kudzingeka malini Uma ngabe kukusita ibhizinisi lekhulako kudzingeka malini Uma ngabe yimali yekucala ibhizinisi?
Buta lombuto: ngabe loku lokwentiwa kuloluhlanyelomali kuyahambisana yini nendlela lefanele yekukhetsa?
Luhlelo lokweSekela ibhizinisi lwe-NEF lunendlela lefanele yekukhetsa leshubile. Uyacelwa kutsi wente siciniseko sekutsi wena nelicembu lakho nifanelekile ngekuya kwemibandzela yendlela yekukhetsa yekweSekela iBhizinisi lechazwe kulencwajana.
Tetayete umkhicito waSomabhizinisi: iGenerator, i-Accelerator ne-Transformer. Hlola kutsi ngumuphi umkhicito lofanele ngekuya kwebukhulu balebhizinisi loyicabangako, luhlobo lwebhizinisi naletinye tindlela letifanele. Uma ngabe ibhizinisi yakho loyicabangako ayikho emkhakheni lobekiwe?
Sikholelwa ekutsini indlela lekahle kakhulu yekucala inkhulumiswano kucela somabhizinisi aletse sibonelo lesifinyetiwe salebhizinisi, lokufaka ekhatsi imitsetfo lefanele nemininingwane lehambisana nayo. Loku kufaka ekhatsi imininingwane lebanti macondzana nebhizinisi, banikati bayo labayiholako nalabayiphetse. Kuyacoliswa kutsi ticelo letingakapheleli ngeke tichutjelwe embili ngako-ke uyakhutsatwa kwenta siciniseko sekutsi sicelo sakho sibhalwe ngalokuphelele. Ngenhlanhla lembi angeke sichube nobe ngutiphi tingcoco nawe lemininingwane ingakaniketwa. Sihlola nobe ngusiphi sicelo futsi utawatiswa ngaso.
Uma ngabe sicelo sakho sihambisana nemininingwane lefunwa yindlela lefanele yekukhetsa futsi bese kutsi umsebenti lowentiwako uhambisana netinhlobo letehlukene, sitawenta luhlolo lwekucala lwalelitfuba lolumiselwe elwatini lolutfoliwe. Uma ngabe sicabanga lelitfuba njengemerithi futsi kunelitfuba lelihle lekunikwa lusito, sitawukucela kutsi uletse Sicelo sakho lesiLandzisa kaBanti. Lesiphakamiso siLuhlelo Lwakho Lwebhizinisi loLuphelele lolusetjentiswa kuhlola litfuba kabati. Luphindze futsi lukuphocelele kutsi uletse luhlelo lolubanti lokuvamise kuba ngumsebenti lomuhle wanobe nguyiphi ibhizinisi.
Siphatsimandla lesibukene nemadili sitawufundza lesicelo sakho lesibanti kute unikwe lusito bese uchumana bawe ngemibuto aphindze acele lolunye lwati. Ngemuva kwaloko-ke sitawuhlela umhlangano.
<fn>DAC-NLS. ImanyuwaliYebafungisSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Injongo yalemanyuwali kweluleka baholi bendzabuko emsebentini wabo ekwenteni kuphatfwa kwemtsetfo kufinyeleleke kakhulu uma basebenta njengebafungisi betifungo kanye nekubeka phasi tinchubo lekumele kutsi tilandzelelwe ekuphatfweni kwesifungo nobe kuvunyiswa, kwentiwa kwesitsembiso nobe kwentiwa kwebufakazi kanye nekucinisekiswa kwemiculu.
Bonkhe baholi bendzabuko batikhulu tekuthula futsi ngako-ke bangebafungisi ngemandla esikhundla sabo. Umfungisi ngekwesikhundla sakhe ngumuntfu lona ngenca yelihhovisi nobe sikhundla lesiphetfwe ngulowo muntfu. Uvele abe ngumfungisi. Uma labanye bantfu kumele bafake ticelo kuNdvuna yeTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo kukhetfwa njengabafungisi, baholi bendzabuko abafaki sicelo. Uma bafungisi baniketwa titifiketi tekukhetfwa, umfungisi ngekwesikhundla sakhe akadzingi sitifiketi, ngobe unesitifiketi selihhovisi nobe sikhundla lasiphetse.
Umfungisi ukhetfwa endzaweni letsite futsi usebenta kuphela kuleso sikhundla endzaweni lapho akhetfwe khona. Umsebenti wemfungisi kutsi asite emalunga emphakatsi wendzawo ngekwenta sifungo nobe kuvuma nobe kwenta sitsembiso nobe kwenta bufakazi kunobe ngumuphi umuntfu. Lomunye umsebenti wemfungisi, kuvumisa emakhophi emiculu njengemakhophi leliciniso yemiculu cobo. Kute imali lebitwako ekwenteni umsebenti wekufungisa. Kwentisa titsembiso nobe kuvumisa imiculu. Umfungisi akakavunyelwa kwentisa sifungo nobe kwentisa sicinisekisa lesihlobene nentfo lefaka yena phakatsi. Sizatfu kutsi umuntfu lekafakazisako kumele angabi nekukhetsa mayelana nendzaba lecuketfwe encwadzini lefungelwe kute kutsi fakazi akhululeke kunobe ngabe yini lecuketfwe encwadzini lefungelwe. Lomsebenti lowentiwa bafungisi, wenta kutsi kungabi nesidzingo sekutsi bantfu bahambe libanga lelidze kuya esiteshini semaphoyisa lesisedvute nobe ehhovisi lamantji kutfola lusito.
Uma ngabe umholi wendzabuko, ngenca yemisebenti letsite nobe ngaletinye tizatfu, angakhoni kusebenta njengemfungisi, mabhalane nobe lomunye umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, angaba ngumfungisi kuleyo ndzawo, kuphela uma akhetfwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Emafomu esicelo (J5) ayatfolakala ehhovisini lamantji. Lelifomu licuketse emakhasi lasitfupha. Lamakhasi lasihlanu ekucala kumele agcwaliswe ngumuntfu lofaka sicelo kantsi lelikhasi lekugcina ligcwaliswa yimantji lekumele kutsi yente tincomo kulesicelo. Loku kusho kutsi umuntfu lofaka sicelo kumele aphendvule imibuto yamantji, lelungiselelwe nguMabhalane weNkhantolo yeMphakatsi. Lapho khona kungumabhalane wemholi wendzabuko nobe ngumuphi umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, kubalulekile kutsi kube khona incwadzi yesincomo levela kumholi wendzabuko, lepheleketela sicelo. Mantji utawubese utfumela lelifomu lesicelo kanye nencwadzi yesincomo kuliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo. Basebenti beliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo batawusebenta ngalesicelo kuze kufike lapho liSekela leNdvuna / iNdvuna nobe titfunywa, letivame kuba ngemalunga eliTiko lasetikhundleni letisetulu tikhetse umuntfu lofake sicelo. Sitifiketi sitfunyelwa emuva kumantji lotasindlulisela kumuntfu lofake sicelo.
Fakazi (lomuntfu lowente incwadzi yesifungo) angaya kumfungisi nencwadzi yesifungo, kutsi ayowenta sifungo nobe kuvunyiswa.
Ngabe utsatsa lesifungo lesibhaliwe njengesibopho enhlitiyweni yakhe.
Sifungo lesibhaliwe sentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: Ngiyafunga kutsi loku lokucuketfwe ngulesifungo kulicinisa, Nkhulunkhulu ngisite. Umfungi utawucelwa kutsi aphakamise sandla sakhe sesekudla kute kutsi inte lesifungo?
Lapho khona umfungi avuma kutsi uaykuvisisa lokucuketfwe ngulesifungo futsi atjele umfungisi uyangabata kwenta lesifungo nobe atjele umfungisi kutsi ucabanga kutsi lesifungo asimbophi enhltiyweni yakhe, umfungisi utawuvunyiswa. Kuvunyiswa kwentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: Ngiyacinisekisa kutsi loku lokucuketfwe kulesifungo kulicinisa.?
Umfungi kumele asayine sifungo phambi kwemfungisi. Lapho khona umfungi angakhoni kubhala, umfungi lonjalo kumele kutsi afake imaki ekugcineni kwesifungo, kumele ente loko ngaphambi kwemfungisi. Uma ngabe umfungisi angatsembi likhono lemfungi lekubhala, utawudzinga kutsi lokungakhoni kubhala kucinisekiswe ekugcineni kwesifungo ngumuntfu lomunye lotsembekile.
Uma ngabe umfungi asayinile nobe afake imaki, umfungisi utawucinisekisa kutsi umfungi uvumile kutsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe sifungo futsi utawubala INDLELA, INDZAWO, kanye neLUSUKU lokwenta leso sifungo. Umfungisi utawusayina sifungo futsi abhale ligama lakhe leliphelele kanye nelikheli labhizinisi ngaphasi kwesayini yakhe, futsi asho sikhundla sakhe kanye nendzawo lasebentela kuyo nobe lihhovisi leliphetfwe nguye. Likheli lebhizinisi kushiwo likheli lendzawo kodvwa hhayi likheli leliposi?
Titembu tihlala tilungile tikhona kutsi titewusita bafungisi kutsi bente umsebenti wekufungisa nobe kuvumisa ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.
Ikhophi yemculu lekumele kutsi ucinisekiswe njengekhophi yelicinisa lemculu welucobo, kumele ucatsaniswe nemculu welucobo futsi kumele kucinisekiswe kutsi lemiculu lembili iyafanana mbamba. Uma ngabe umfungisi acinisekisile kutsi lekhophi ilicinisa lemculu welucobo mbamba futsi kute tingucuko letingakavunyelwa letentiwe, umfungisi kumele kumele abhale phasi nobe ashaye sitembu kutsi uyacinisekisa kutsi lomculu yikhophi lelicinisa yemculu welucobo futsi kute tinkhomba tekutsi umculu welucobo untjintjwe ngumuntfu longakavunyelwa. Ngako-ke umfungisi kumele isayine futsi aphindze abhale ligama, sikhundla, imininingwane yekuchumana kanye nelusuku. Sitembu lesihlala silungile sikhona kuvumisa imiculu.
Uma ngabe sifungo nobe kuvuma kwentiwa kahle ngendlela lehleliwe, futsi leyo indzab iye enkhantolo, incwadzi yesifungo angeke isebente futsi ingaba nemitselela lemibi kakhulu njengasemacaleni ebugebengu, kungaholela kutsi umsolwa atfolwe anganacala.
Uma ngabe umfungi abone kutsi lomuntfu lowenta sitatimende, bekangafuni kwenta sifungo, kumele kutsi umfungisi angasenti lesifungo. Kuke kwaba khona licala lapho umsolwa waboshwa ngaphasi kweMtsetfo wekuPhepha kwangeKhatsi, kwatsi emva kwekutsi abanjwe afakwe eluvalwelweni nekubutwa imibuto, aphocelelwa liphoyisa kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi. Inkhantolo yabeka eceleni sigwebo ngalesikhatsi kutfolwak utsi umsolelwa wentiswa ngenkhani kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi.
Kulicala kwenta sitatimende lesimanga wati kutsi singemanga encwadzini yesifungo. Kuvuma nobe kufunga nobe bufakazi, ngekuya ngekutsi sitatimende lesingemanga sifakiwe kumculu, licinisa lakhona uma ngabe lifungelwe, licinisekisiwe, nobe lifakazelwe ngaphambi kwemuntfu lohlonyiswe ngumtsetfo kutsi ente tifungo nobe afungise nobe afakazise.
nekwehluleka kusho sikhundla sakhe nendzawo lasebentela kuyo nobe nelihhovisi leliphetfwe nguye uma asebenta ngekwesikhundla.
Umfungisi lofakazisa tincwadzi tesifung kudzingakala kutsi kutsi angabi nebuhlobo futsi angakhetsi futsi angahlobani nelihhovisi lekwentiwe kulo lencwadzi yesifungo. Ecaleni lapho ummeli asebentisana nalomunye, wasebenta njengemfungisi wemlingani wakhe, kwatfolakala kutsi akakhweshi ngalokuphelele futsi uyangena naye kulelicala. Inkhantolo yayalela kutsi lencwadzi lefungelwe ifugniswe kabusha ngaphambi kwemfungisi lofanele.
Uma ngabe emakhaphi emiculu angakacinisekiswa kahe njengemakhophi elicinisa emculu welucobo, lomfungisi locinisekise lomculu, angatitfola asenkhantolo njengemsolelwa wesibili ngekusita umuntfu kutsi ente inkhohlakalo nobe njengafakazi wekuniketa bufakazi bemiculu yemanga.
Titembu letihlala tilungela tekusetjentiswa baholi bendzabuko njengebafungisi, kanye ne-inkhi ledzingekile, angeke kuniketwe nguHulumende. Loku kumele kutfolwe ngumholi ngemali yakhe.
S v Bacele 1988 (2) SA 665.
S v Opperman 1969 (3) TPD 181.
S v Stevens 1983 (3) AD 649.
Radue Weir Holdings Ltd t/a Weirs Cash & Carry v Galleus Investments CC t/a Bargain Wholesalers 1998 (3) SA 677.
1.1 Ngabe uyakwati futsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe ngulesifungo?
1.2 Ngabe unako lokunye kungabata ekwenteni lesifungo?
1.3 Ngabe lesifungo usitsatsa njengalesikubophako ehlitiyweni yakho?
1.4 Ngabe uyafuna kuvunyiswa?
Sikhundla sebaholi bendzabuko njengebafungisi ngekwesikhundla semsebenti: Satiso saHulumende No. R.
Kukhetfwa kwebafungisi: Sigaba 5(1) seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 (uMtsetfo No. 16 wanga 1963).
Sikhundla sebafungisi ngekwesikhundla : Sigaba 6 seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 (uMtsetfo No. 16 wanga-1963).
Luhlu lwebafungisi ngekwesikhundla : Satiso saHulumende No. R.903 sangamhlaka 10 Julayi 1998.
Luhlu lwebaGcini bekuthula: Satiso saHulumende No. R. 159 sangamhlaka 2 Febhuwari 1979.
Kumenyetelwa kwebantfu labatsite njengebaGcini bekuthula: Sigaba 334 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 (uMtsetfo No. 51 wanga-1977).
Kuboshwa sikhulu sekuthula ngaphandle kwencwadzi yekubopha: Sigaba 40 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 (uMtsetfo No. 51 wanga-1977).
Kukhishwa kwetincwadzi tekubopha kwetikhulu tekuthula: Sigaba 44 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 (uMtsetfo No. 51 wanga-1977).
<fn>DAC-NLS. ImininingwaneYekuchuSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Intfo lebaluleke kakhulu yanobe nguwuphi UMSHWALENSI WELUSITO LWEMNGCWABO / I-MASTER POLICY kutsi lepholisi kumele IKHOKHELWE yinkhapani yemshuwalensi wesikhatsi lesidze lobhalisiwe. Loku kwekucinisekisa kutsi lilunga licinisekisiwe ngesicelo selusito uma kungaba khona sehlakalo semshuwalensi (kufa).
UMNINIKATI WEPHOLISI / LILUNGA kumele liniketwe SITIFIKETI SEBULUNGA. Lesitifiketi kumele sichaze kahle libito lenkhapani lemshuwalensi; imali lekhokhwako; tinzuzo letikhokhelwako; tinchubo tekufaka sicelo semali kanye naleminye imininingwane lebalulekile nge-Master Policy. I-Master Policy kumele ichaze kahle kutsi imoshali nobe ema-ejensi abo akakacashwa yinkhapani yepholisi ngako-ke akusibo bakhokheli balepholisi.
Kubalulekile kubanikati bepholisi kutsi bakwati kutsi bangakhetsa kutsatsa tinzuzo temshuwalensi njengenzuzo yemsebenti wekungcwaba nobe ngekutfola imali lengukheshi.
Sitifiketi kufanele sichaze wonkhe umniningwane lobalulekile weMnikati wepholisi / Lilunga kwati tintfo letifana nekutsi umshuwalensi ucala nini kukhokhela; yini lekhokhelwako futsi ngutiphi TINTFO LETINGAKHOKHELWA; sikhatsi sekulindza njll.
Kushiwo umculu losemtsetfweni lokhishwa yinkhapani yemshuwalensi locuketse tinchukaca tetinzuzo, emanani, imitsetfo kanye netimo futsi unenombolo yemshuwalensi, lekumele ibe khona esitifiketini sakho sebulunga.
Inhlangano yeBungani sikhungo setetimali lesibunjwe licembi lebantfu labanetidzingo letitsite, labahlanganisa imali bese bayayibeka sikanye kutsi bancedzene ngemali uma ngabe kuba khona tidzingo letitsite sib. umngcwabo. Inzuzo lenkhulu kuba ngu R5 000.
Inhlangano yeBungani akusiyo ibhizinisi yekwenta inzuzo, kodvwa nobe ngabe nguyiphi inzuzo leyentiwe ngekusisa imali lekhishwako yabelwana kuwo wonkhe emalunga.
Kumele uphikelele kutsi utfole lesitifiketi kucunisekisa kutsi ulilunga. Lesitifiketi kumele sikukhombise yonkhe imininingwane yepholisi yakho.
Loku kusho inkhapani leniketwe imvume yinkhapani yemshuwalensi kutsi isebente ngaphasi kwayo kutsengisela wena ipholisi.
Yinkhapani yemshuwalensi wesikhatsi lesidze lebhaliswe neBhodi yetiNsita tetiMali letsatsa imali loyikhokhako ngenyanga futsi lenekhokhela tinzuzo takho uma kungenteka kuvela ingoti yekushona.
Loku kusho wena njengelilunga lelikhipha imali lekhokhwako yebantfu labakhetfwe nguwo kupholisi.
Linani lokhokhako kumshuwalensi ngekwe-Master Policy.
Lona ngumuntfu lotimele lona wena njengelilunga ungamtsintsa uma ngabe ungakajabuli ngemphendvulo loyitfole kunkhapani yemshuwalensi. Imininingwane yakhe yekuchumana ikhonjisiwe kulesatiso lesisemtsetfweni futsi nangemuva kwalencwajana.
Inkhapani yemshuwalensi utawubeka timo nobe tifo kupholisi leti uma ngabe tingaholela ekufeni kwemuntfu lofakiwe, ayikho inzuzo letawukhokhelwa.
Um: Nguwuphi umshuwalensi losebentela wona?
Im: Bufakazi kumele bukhishwe ngumuntfu lotsengisa ipholisi futsi kumele bube nasefomini lesicelo kanye nasesitifiketini lesikhishwako.
Um: Itsini iNombolo yePholisi?
Im: Loku kudzinga kutsi kukhonjiswe efomini lesicelo kanye naseSitifiketini seBulunga.
Um: Ngubani lengingamufaka kulepholisi?
Im: Laba ngebantfu labakhetfwa nguwe.
Um: Ngumalino lekumele ngiyikhokhe?
Im: Leli linani lotalikhokha futsi lifaka tonkhe tindleko kanye netinhlawulo. Letindleko kumele tikhonjiswe ngalokucacile.
Um: Ngabe ngikhokha ngenyanga, ngekota nobe ngemnyaka?
Im: Kumele utfole kutsi utawukhokha nini.
Um: Ngabe ngikhokha ngaphambilini nobe ngitawundlulisa sikhatsi?
Im: Tfola kutsi utawukhokha ekucaleni kwenyanga (ngaphambilini) nobe ekupheleni kwenyanga nobe ngekundlulisa sikhatsi.
Um: Ngitawukhokhela njani?
Im: Ngakheshi, ngedebhithi, nobe ngestobhi oda.
Um: Uma ngikhokha ngakheshi ngabe ngiyayitfola irisithi yini?
Im: Yebo, kumele kube irisithi lesemtsetfweni.
Um: Ngabe lemali lekhokhwako itawukhuphuka esikhatsini lesitako?
Im: Imali lekhokhwako ingakhuphuka uma ngabe kufakwe ticelo letinyenti kulepholisi.
Um: Lemali lekhokhwako icinisekiswe sikhatsi lesingakanani?
Im: Loku kumele kukhonjiswe ku-Master Policy.
Um: Ngabe ucala nini umshuwalensi wami?
Im: Kungenteka kube khona tikhatsi tekulindza ku-Master Policy.
Um: Yini tikhatsi tekulindza?
Im: Loku kutawuvela emitsetfweni nasetimeni te-Master Policy.
Um: Yini leyentekako uma kufa kubangelwe yingoti?
Im: Esikhatsini lesinyenti sikhatsi sekulindza asisebenti.
Um: Ngabe tikhona tintfo letingavumeleki?
Im: Loku kutawuvela emitsetfweni nasetimeni te-Master Policy.
Um: Yini leyentekako uma ngabe ngingakhokhi nobe ngiyekela kukhokha?
Im: Angeke usakhavwa futsi uma ucala phasi kukhokha, tikhatsi tekulindza kanye netintfo letingavumeleki kungenteka ticale phasi futsi.
Um: Ngabe ikhava iphela nini emuntfwini ngamunye?
Im: Imininingwane lephelele kufanele uniketwe, ikakhulukati kubantfwana.
Um: Ngabe ngiyabutfola bufakazi bebulunga bani?
Im: Kumele utfole Sitifiketi seBulunga kanye nesifinyeto lesichaza kahle kutsi ngubobani labakhaviwe, linani lelikhokhwako, tonkhe tikhatsi tekulindza kanye netintfo 'letingavumeleki.
Um: Ngingayingeta ikhava yami emva kwesikhatsi?
Im: Yebo, ungatingeta tinzuzo kupholisi yakho uma ngabe u-Master Policy uvuma, nobe kunini; loko kutawungeta imali loyikhokhako futsi. Tintfo letingavumeleki kanye netikhatsi tekulindza kungenteka kusebente kulenzuzo lengetiwe.
Um: Ngabe ngisifaka njani sicelo semali uma kushoniwe?
Im: Inchubo yekufaka ticelo kumele bakunikete yona ngalokujulile emitsetfweni nasetimeni tepholisi.
Um: Ngingayibona yini i-Master Policy?
Im: Uneligunya lekubona i-Master Policy. Loku kuvame kwentiwa uma ngabe utiva unganetiseki ngetimphendvulo loniketwa tona nobe uma usola lomuntfu lokutsengisela lepholisi. I-Master Policy kumele ibe khona ehhovisini lelisedvute letinsita temakhasimende.
Um: Ngingayicisha yini ipholisi yami?
Im: Ungayicisha ipholisi yakho kungakendluli tinsuku letingu-30 tekukhokha imali yakho yekucala futsi utfole yonkhe imali yakho uma ungakafaki sicelo semali yemngcwabo. Emva kwaloko lepholisi ingacishwa nobe ngabe kunini, kodvwa kute imali letawubuyiselwa kuwe.
Um: Yini leyentekako uma ipholisi yonkhe iyiswa kulenye inkhapani yemshuwalensi?
Im: Loku kungentiwa, kodvwa kumele watiswe futsi utjelwe kutsi kubatsintsa njani bantfu lebebakhavwe ngaphambilini, mayelana nako konkhe loku lokungetulu. Kumele Inkhapani lensha yemshuwalensi ikunikete sitifiketi sebulunga. Uma ngabe ubona kutsi awukho esimeni lesilinganako nobe lesincono, kumele uchumane naleNkhapani yemshuwalensi lekhona masinyane.
Um: Yini leyentekako uma ngabe unesikhalo nobe umbuto?
Im: Wena nobe bazuzi bakho kumele kwekucala nitfumele imibuto yenu kuNkhapani yemshuwalensi. Uma ngabe ningakanetiseki, ningabika tikhalo tenu ku-Long-Term Insurance Ombudsman nobe kuBhodi yetiNsita tetetiMali.
KHUMBULA Imininingwane ye-Ombudsman kanye neye-FSB kumele ibe seSitifiketini seLilunga futsi isemuva kwalemcwajana yemniningwane.
<fn>DAC-NLS. ImitsetfosimisoYenkaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, ngaphasi kwesigaba 171 semTsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika, 1996, nesigaba 16 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 (uMtsetfo No. 13 wanga-1995), njengobe uchitjiyelwe, umise lemitsetfosimiso lecuketfwe kuleseNgeto lesilapha kutsi kulawulwe tindzaba letiphatselene netinchubo naloko lokwenteka eNkantolo yemTsetfosisekelo kusukela ngamhlaka 29 Meyi 1998*.
INcenye II umBhalisi umTsetfosimiso 3?
INcenye IV Timbangi umTsetfosimiso 6?
INcenye VII Tindzaba letingacutjungulwa yiNkantolo kuphela umTsetfosimiso 14?
INcenye VIII Kufinyelela-ngco kanye nemacala lengcisiwe umTsetfosimiso 18?
INcenye IX Timali netindleko umTsetfosimiso 22?
30 Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
33 Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
30 Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
33 Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
(1) Kulemitsetfosimiso nobe nguliphi ligama nobe sisho lesiniketwe inchazelo kumTsetfosisekelo sitawuba naleyo nchazelo futsi, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalokunye?
'i-afidavithi' ifaka ekhatsi sicinisekiso nobe simemetelo njengalokulindzeleke esigabeni 7 semTsetfo webaGcini bekuThula nebaFungisi, 1963 UmTsetfo No.
'kufaka sicelo' kusho kufaka sicelo ngekwatisa ngekwesatiso kantsi sicelo?
'sikhungo setemtsetfo' kusho sikhungo setemfundvo yemtsetfo ngekwenta kwebafundzi eluphikweni lwetemtsetfo enyuvesi eRiphabliki, futsi kufaka ekhatsi sikhungo setemtsetfo lesilawulwa yinhlangano lengasebenteli inzuzo leniketa umphakatsi lusito lwemisebenti yetemtsetfo mahhala futsi lesicinisekisiwe njengalokulindzeleke esigabeni 3(1)(f) semTsetfo webaMeli, 1979 (UmTsetfo No.
'ummeleli wetemtsetfo' kusho ummeli wasemajajini lowemukelwe ngekulandzela sigaba 3 semTsetfo wekweMukelwa kwebaMeli basemaJajini, 1964 (UmTsetfo No. 74 wanga-1964), nobe ummeli lowemukelwe ngekulandzela sigaba 15 semTsetfo webaMeli, 1979 (UmTsetfo No.
'sitfunywa senkantolo' kusho umuntfu lokhetfwe ngekulandzela sigaba 2 semTsetfo wetiTfunywa teNkantolo, 1986 UmTsetfo No.
'imiTsetfosimiso yeNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala' kusho imitsetfosimiso lelawula kuchutjwa kwetinhlelo teNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala njengalokushicilelwe kuSatiso saHulumende Nombolo R.?
'imiTsetfosimiso leTintile' kusho imitsetfosimiso lelawula kuchutjwa kwetinhlelo tetincenye letehlukahlukene tetifundza netetigodzi tetinkantolo letiphakeme njengalokushicilelwe kuSatiso saHulumende Nombolo R.48 samhlaka 12 Januwari 1965, njengalokuchitjiyelwe?
(2) Nobe nguwaphi emandla nobe ligunya lelisemahlombe eMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekulandzela lemitsetfosimiso lingasetjentiswa lijaji nobe ngemajaji lagcotjwe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngaleyo nhloso.
(3) Nobe ngukuphi kuphawula kulemitsetfosimiso lokucondzise kumbangi lokumele isayine umculu kutawutsatfwa njengalokufaka ekhatsi ummeleli wetemtsetfo lomele leyo mbangi, kantsi kuphawula lokucondzise ekwetfuleni imiculu nemBhalisi njengalokufaka ekhatsi kuniketwa ngaphambilini kwaleyo miculu kwaletinye timbangi kanye nekwetfulwa kwemakhophi langu-25 ayo yonkhe imiculu lefanelekile neluhlobo lwe-elekthroniki lwayo loluhambisana neluhlobo lwekhompuyutha lolusetjentiswa yiNkantolo nemBhalisi.
(4) Tatiso, imiyalelo nobe lokunye kuchumana ngekulandzela lemitsetfosimiso kunganiketwa nobe kwentiwe ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngefeksi nobe lenye ikhophi ye-elekthroniki: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma leso satiso nobe lokunye kuchumana kuniketwa ngekhophi ye-elekthroniki, imbangi leniketa leso satiso nobe kuchumana itawuphindze yetfule ikhophi lephatsekako yaleso satiso nobe kuchumana nemBhalisi, nesitifiketi lesisayinwe nguleyo mbangi lesicinisekisa lusuku lwaleso satiso nobe kuchumana.
(5) UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angengeta nobe ngusiphi silinganiso sesikhatsi lesimiswe kulemitsetfosimiso.
(6) Kuphikisana lokubhaliwe, timphendvulo kanye nalokunye kutiphendvulela eNkantolo kutawuba ngulokucacile nalokunembako.
Ticelo titawuba nguletifundzekako futsi tibhalwe ephepheni lebukhulu be-A4 lelinetikhala temigca lemibili, letibhalwe ngemshini.
(8) Ngaphasi kwembandzela wemtsetfosimiso 5, timiso temtsetfosimiso 4 temiTsetfosimiso leTintile titawusebenta, ngetingucuko letifanelekile, ekwetfulweni kwanobe nguwaphi emaphepha ekucalisa umbango eNkantolo.
1 Novemba kuya ku-30 Novemba, tinsuku tekucala nekugcina tifakiwe.
(2) Licala lingalalelwa ngaphandle kwethemu uma uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela njalo.
(3) Uma lusuku lolumiselwe kucala kwethemu lungesilo lusuku lweNkantolo, lethemu itawucala ngelusuku lolulandzelako lolulusuku lweNkantolo kantsi, uma lusuku lolimiselwe kuphela kwethemu lungesilo lusuku lweNkantolo lethemu itawuphela ngelusuku lweNkantolo lolwendvulelako.
(1) Lihhovisi lemBhalisi litawuvulwa kusukela nga-08:30 kuya ku-13:00 kanye nango-14:00 kuya ku-15:30 ngetinsuku teNkantolo.
(2) UmBhalisi ngaphasi kwetimo letikhetsekile angemukela imiculu ngesikhatsi lesingephandle kwema-awa ekusebenta, futsi utawenta njalo uma ayalelwa lijaji.
(1) Satiso sekwengcisa licala, sincumo senkantolo lesicondzisa nobe nguluphi ludzaba kulenye inkantolo, nobe umculu lokucaliswa ngawo licala eNkantolo ngekulandzela lemitsetfosimiso sitawubhalwa tinombolo ngumBhalisi ngenombolo lelandzelako yemnyaka lesetfulwa ngawo.
(2) Lowo nalowo mculu lowetfulwa ngalokulandzelako kulelo cala nobe kulelinye licala lelilandzelako leletfulwako utawumakwa ngaleyo nombolo nguleyo mbangi leyiwetfulako futsi angeke wemukelwe ngumBhalisi ngembi kwekutsi umakwe ngaleyo ndlela.
(3) Yonkhe imiculu leyetfulwa kumBhalisi lokumele ifakwe ecaleni itawufakwa efayilini yelicala lenenombolo yalelo cala ngumBhalisi.
(4) Yonkhe imiculu lephawulwe ngaphasi kwemtseshwanasimiso (1) itawendvulelwa kukhokhwa kwetimali tenkantolo letingu-R75,00 ngeluhlobo lwesitembu sentsela: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma imbangi yenetisa umBhalisi ngekulandzela umtseshwanasimiso (5) kutsi ingumuntfu loweswele, kukhokhwa kwetimali tenkantolo kutawuhociswa ngumBhalisi lotawubhala satiso lesikushoko loko ekhasini lekucala lalomculu lotsintsekako.
(5) Imbangi lefisa kucalisa nobe kuphikisana nelicala eNkantolo futsi lenembono wekutsi yeswele, nanobe ngubani egameni laleyo mbangi, itawenetisa umBhalisi kutsi, ngaphandle kwemphahla yasendlini, tembatfo nemathuluzi ekusebenta, leyo mbangi ayinamphahla lefinyelela ku-R20000 nekutsi angeke ikwati kukhokha lelo nani esikhatsini lesifanelekile emholweni wayo?
(6) Uma kwentiwa emakhophi, imali lemiswe kumtseshwanasimiso 6(a) itawukhokhwa. Emakhophi elirekhodi angentiwa ngunobe ngubani kuphela-nje uma umBhalisi akhona.
(a) UmBhalisi ngekucelwa yimbangi utawenta ikhophi yanophe nguliphi lirekhodi lenkantolo ngemva kwekukhokhwa kwetimali tenkantolo ngetitembu tentsela ta-R0,50 ngalelo nalelo khophi lelikhasi le-A4 nobe incenye yalo kantsi ngekukhokhelwa imali lengu-R1,00 utawucinisekisa leyo khophi njengekhophi lekungiyo mbamba yamakhonya.
(b) Kukhokhwa kwetimali tenkantolo kungahociswa ngumBhalisi uma kutsintseka umuntfu loweswele njengobe kuphawulwe kumtseshwanasimiso (4) kanye (5).
(7) Uma iNkantolo ikhipha sincumo lesiphawula nobe lesicinisekisa nobe ngumuphi umtsetfo nobe simiso sawo kutsi awuhambisani nemTsetfosisekelo ngaphasi kwesigaba 172 semTsetfosisekelo, umBhalisi, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, utawuyalela kutsi leso sincumo sishicilelwe kuGazethi kanye nakugazethi yesifundza lesitsintsekako uma leso sincumo simayelana nemtsetfo wesifundza.
(8) UmBhalisi utawushicilela luhlu lwekulalelwa kwemacala, lolutawunanyatseliswa ebhodini yetatiso esakhiweni seNkantolo kungakapheli tinsuku letingu-15 ngembi kwaleyo themu khona kutawusitakala bameleli betemtsetfo kanye nekwatisa umphakatsi.
(9) Imiyalelo mayelana nanobe ngutiphi tinchubo itawuniketwa kutimbangi letitsintsekako ngumBhalisi kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekuba leyo miyalelo ikhishiwe.
(10) (a) UmBhalisi utawugcina emarekhodi eNkantolo futsi angeke avumele kutsi nobe nguwaphi kuwo akhishelwe ngaphandle kwesakhiwo senkantolo.
(b) Nanobe ngumuphi umculu lowetfulwe kumBhalisi wentiwa incenye yemarekhodi eNkantolo angeke emva kwaloko ukhishwe unomphela emafayilini asemtsetfweni enkantolo.
(c) Ngemva kwekucedvwa kwetinchubo eNkantolo, nobe nguwaphi emarekhodi amakhonya nemaphepha bekatfunyelwe eNkantolo ngulenye inkantolo kutawutfunyelwa kulenkantolo lokuvele kuyo.
(11) (a) Uma kubonakala kumBhalisi kutsi imbangi ayikamelwa, utawutfumela leyo mbangi ehhovisi lelisedvute nobe kusiphatsimandla seKhomishani lemaLungelo eLuntfu, liBhodi leluSito lweTemtsetfo, sikhungo setemtsetfo nobe emtimbeni nobe esikhungweni lesinye lesifanalekile lesingatsandza futsi sikwati kusita leyo mbangi.
(b) UmBuso nobe umBhalisi angeke abe nelicala lekutiphendvulela ngemonakalo nobe kulahlekelwa lokungavela elusitweni loluniketwe nganembeza lomsulwa ngumBhalisi kuleyo mbangi etinchubeni teNkantolo nobe ekuchutjekisweni kwesincumo ngekulandzela lemitsetfosimiso ngeluhlobo lweseluleko setemtsetfo nobe ekubhalweni nobe ekuhlelweni kwanobe ngusiphi sincumo nobe umculu.
Kunobe nguluphi ludzaba, lokufaka ekhatsi licala lelengcisiwe, lapho kunembango mayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanobe ngusiphi sinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende nobe sinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende lokuhlongotwako, nobe luphenyo ngekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanobe ngumuphi umtsetfo, kufaka ekhatsi nobe ngumuphi umTsetfo wePhalamende nobe lowo wesishayamtsetfo sesifundza, kanye neligunya lelengamele lesinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende nobe lokuhlongotwa kwaso nobe kusetjentiswa kwalowo mtsetfo singakaphawulwa njengembangi kulelo cala, lembangi lefaka incabhayi mayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo kwaleso sinyatselo nobe kutiphatsa, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfula kumBhalisi umculu lokucelwa ngawo incabhayi kwekucala etinchubeni teNkantolo, itawutsatsa tinyatselo tekuhlanganisa lomtimba lotsintsekako njengembangi kulelicala. Akukho sincumo lesimemetela leso sinyatselo, kutiphatsa nobe umtsetfo njengalongahambisani nemtsetfosisekelo lesitawukhishwa yiNkantolo kulelo cala ngaphandle kwekutsi letimiso talomtsetfosimiso setilandzelwe.
Ngaphandle uma iNkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela ngalenye indlela, akukho umuntfu lotawuvunyelwa kutsi amele lomunye umuntfu kunobe ngutiphi tinchubo teNkantolo ngaphandle kwekutsi lowo muntfu aneligunya lekuvela etinkantolo letiphakeme.
Uma imbangi ishona nobe iba sesimeni sekungakwati kuchubeka nelicala, lelicala litawumiswa ngaloko kudzimate kutfolakale ummeleli logunyatiwe nobe lomunye umuntfu losesimeni sekukwati kuchubeka nelicala lokhetsiwe endzaweni yaleyo mbangi, nobe kudzimate kuphele leso simo sekungakwati kuchubeka nelicala.
Uma umuntfu logunyatiwe nobe losesimeni sekukwati kuchubeka nelicala akhetfwe ngalokufanelekile, iNkantolo, ngemva kwesicelo lesifakiwe, ingancuma kutsi lowo muntfu logunyatiwe nobe losesimeni sekuchubeka nelicala angene esikhundleni saleyo mbangi leshonile nobe lebe sesimeni sekungakwati kuchubeka nelicala.
Nanobe ngumuphi umuntfu lonelilungelo lekungenelela nobe longahlanganiswa njengembangi embangweni angafaka sicelo sekutsi angenelele njengembangi, nobe kukusiphi sigaba sembango ngemva kwekuniketa satiso kuto tonkhe letinye timbangi. INkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekwemukela leso sicelo anganiketa sincumo, lokufaka ekhatsi nobe ngusiphi sincumo mayelana netindleko, futsi anikete nobe nguyiphi imiyalelo mayelana netinchubo letilandzelako kulelo cala njengobe kudzingekile.
(1) Akunaligunya lemmeli lokumele letfulwe, kepha ligunya lemmeleli wetemtsetfo lekuma egameni lanobe nguyiphi imbangi, kungakapheli tinsuku letingu-21 ngemva kwekutsi kubonakele kulenye imbangi kutsi ummeleli wetemtsetfo umele leyo mbangi, nanobe uma imvume iniketwe yiNkantolo ngekulandzela tizatfu letivakalako letiniketiwe nanobe kunini ngembi kwekukhishwa kwesincumo, lingaphikiswa ngesatiso, bese emva kwaloko lommeleli wetemtsetfo angeke asachubeka nekumela, ngaphandle kwekutsi etfule ligunya lekumelela nemBhalisi kungakapheli tinsuku letingu-21 ngemva kwaleso satiso.
(2) Lelo nanelo gunya lemmeli nobe ligunya lekumelela leletfuliwe litawusayinwa yimbangi nobe egameni lembangi leliliniketako, kantsi ngalokulandzelako litawuphunyeleliswa ngekulandzela umtsetfo.
(3) Akukho gunya lemmeli nobe ligunya lekumelela lelitawudzingeka kutsi letfulwe ngumuntfu lomele umBuso.
(1) Ngaphasi kwemibandzela yalemitsetfosimiso, nanobe ngubani lonenshisekelo kunobe nguluphi ludzaba lolusembi kweNkantolo, ngemvume lebhaliwe yato tonkhe timbangi taloludzaba lolusembi kweNkantolo, leniketwe ngembi kwesikhatsi lesiphawulwe kumtseshwanasimiso (5), angemukelwa njengemngani embangweni ngaphasi kwetimiso nemibandzela futsi abe nalawo malungelo nemagunya njengobe kungavunyelanwa ngawo ngalokubhaliwe ngito tonkhe timbangi letisembi kweNkantolo nobe ngendlela uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angayalela ngayo ngekulandzela umtseshwanasimiso (3).
(2) Lemvume lebhaliwe lephawulwe kumtseshwanasimiso (1) itawetfulwa kumBhalisi, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwekutfolwa kwayo, kantsi umngani embangweni, ngetulu kwanobe ngusiphi lesinye simiso, utawulandzela tikhatsi lokuvunyelenwe ngato macondzana nekwetfulwa kwekuphikisana lokubhaliwe.
(3) UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angachibiyela timiso, imibandzela, emalungelo nemagunya lokuvunyelenwe ngako njengobe kuphawulwe kumtseshwanasimiso (1).
(4) Uma lemvume lebhaliwe lephawulwe kumtseshwanasimiso (1) isengakatfolwa, nobe ngubani lonenshisekelo eludzabeni lolusembi kweNkantolo angafaka sicelo kuMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi emukelwe kulolo dzaba njengemngani embangweni, kantsi uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angasivumela leso sicelo ngaphasi kwetisimiso nemibandzela kanye nemalungelo nemagunya njengobe angancuma.
(5) Uma tilinganiso tesikhatsi tingakamiswa kulemiyalelo leniketwe kulolo dzaba sicelo lesingaphasi kwetimiso temtseshwanasimiso (4) sitawentiwa kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwetiphakamiso letibhaliwe temmangalelwa nobe ngemva kwekutsi lesikhatsi sekwetfulwa kwaleto tiphakamiso sesiphelile.
(c) sitawucacisa ngetiphakamiso letitawuchutjwa ngumngani embangweni, kuhambisana kwato nalelicala kanye netizatfu takhe tekukholelwa kutsi letiphakamiso titawusita iNkantolo nekutsi tehluke ngani kulelo taletinye timbangi.
(7) Umngani embangweni utawuba nelilungelo lekwetfula kuphikisana lokubhaliwe, ngaphasi kwembandzela wekutsi loko kuphikisana lokubhaliwe akuphindzi nobe nguluphi lolunye ludzaba lolwendlalwe ekuphikiseni kwaletinye timbangi futsi kuveta luhlangotsi lolusha lolungaba lusito eNkantolo.
(8) Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtsetfosimiso 31, umngani embangweni utawulinganiselwa kulirekhodi lelicala lelengcisiwe nobe lelingeniswe ngesicelo nekutsi emaphuzu latfoliwe kulamanye emacala angeke kwengete kulo futsi angeke etfule kuphikisana kwemlomo.
(9) Sincumo lesiniketa ligunya lekwemukelwa njengemngani embangweni sitawuphawula lusuku lwekwetfula lokuphikisana lokubhaliwe kwemngani embangweni nobe lolunye ludzaba lolufanalekile.
(10) Sincumo seNkantolo lesimayelana netindleko singaphawula ngekukhokhwa kwetindlelo letichitsiwe nobe letilandzela kungenelela kwemngani embangweni.
(11) Timiso temtsetfosimiso 1(3) titawusebenta, ngaleto tichibiyelo letingadzingeka, kumngani embangweni.
(b) nekutfola imiyalelo yeNkantolo, leso sicelo sitawetfulwa ngekwesatiso sekucalisa licala lesesekelwa yi-afidavithi mayelana nemaphuzu ummangali lencike kuwo kutsi atfole sisombululo futsi sitawendlala likheli lesicu [lelingaphasi kwemakhilomitha langu-25 kusuka ehhovisi lemBhalisi] nelikheli laseposini, netinombolo tefeksi, netelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, lapho atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala futsi sitawuphawula lusuku, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwaso kummangalelwa, lapho nobe ngembi kwekutsi ummangalelwa alindzeleke kutsi atise ummangali ngalokubhaliwe kutsi ngabe uhlose kusiphikisa lesicelo futsi sitawuphindze sisho kutsi uma ngabe leso satiso singakaniketwa, umBhalisi utawucelwa kutsi etfule loludzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtseshwanasimiso (4).
(2) Uma kucelwa sisombululo macondzana nanobe ngumuphi umuntfu, sikhungo, hulumende, sikhungo sahulumende, nobe uma kudzingekile nobe kufanelekile kuniketa nobe ngusiphi satiso salesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso (1), lesatiso sekucalisa licala sitawucondziswa kubobabili umBhalisi nalowo lophawulwe ngasekucaleni, futsi sitawendlala imininingwane ledzingekile, kufaka ekhatsi likheli lesicu, tinombolo tefeksi netelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, kwemuntfu lokufunwa lesisombululo kuye, njengobe kutawuniketa umBhalisi indlela yekuchumana nalowo muntfu, ngale kwaloko sitawucondziswa kumBhalisi futsi sitawucishe sifane ngalokuphumelelako neliFomu 1 nobe 2, kuye ngesimo.
(ii) kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekwatisa ummangali ngenhloso yakhe yekuphikisa leso sicelo utawetfula i-afidavithi yakhe yekutiphendvulela, uma ikhona, ihambisana nanobe nguyiphi imiculu lefanelekile, lengafaka ekhatsi ema-afidavithi ekwesekela.
(b) Ummangali angetfula i-afidavithi yekutiphendvulela kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwe-afidavithi nemiculu lephawulwe endzimeni (a)(ii).
(c) (i) Uma satiso sekuphikisa singekho nobe uma kungekho afidavithi leyetfulwako ngekulandzela indzima (a)(ii) kungakapheli lesikhatsi lesiphawulwe endzimeni (a)(ii), umBhalisi utawufaka leso sicelo ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwekuphela kwaleso sikhatsi.
(ii) Uma i-afidavithi yekutiphendvulela yetfuliwe, umBhalisi utawetfula leso sicelo ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwe-afidavithi yekutiphendvulela nobe, uma kungekho afidavithi yekutiphendvulela leyetfuliwe, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekuphela kwalesikhatsi lesiphawulwe endzimeni (b).
(d) UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, uma aniketa imiyalelo ngaphasi kwemtseshwanasimiso (4), angavumela kwetfulwa kwema-afidavithi lengetiwe.
(4) Uma sicelo sesetfulwe ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekulandzela umtseshwanasimiso (3)(c), utawuniketa imiyalelo ngekutsi ngabe leso sicelo sitawucutjungulwa njani nekutsi, ikakhulukati, ngabe sitawumiselwa kulalelwa nobe sitawucutjungulwa ngekuhlolisisa kuphikisana lokubhaliwe nobe ngalokufinyetiwe ngekuhlolisisa lemininingwane lecuketfwe kuma-afidavithi.
(1) Eticelweni letiphutfumako, uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angawabekela eceleni emafomu nekwetfula lokuphawulwe kulemitsetfosimiso futsi anganiketa imiyalelo yekutsi loludzaba lucutjungulwe ngesikhatsi nangendlela nangekulandzela inchubo, lokutawulandzela lemitsetfosimiso ngalokungaphumeleleka, kuye ngesimo.
(2) Sicelo ngekulandzela umtseshwanasimiso (1) ngekwesatiso sekucalisa licala sitawuhambisana ne-afidavithi leyendlala simo lesesekela kwehluka enchubeni leyetayelekile ngalokucacile.
(1) Kuphikisana lokubhaliwe kutawetfulwa kusenesikhatsi. Kutawucukatsa lithebula lalokucuketfwe, nelithebula lekwesekela lokucashuniwe nemakhasi emiculu lapho lokwesekela kuphawulwe khona.
(2) Kuphikisana kwemlomo angeke kuvunyelwe uma imiyalelo yaloko iniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
(3) (a) Kuphikisana kwemlomo kutawuhambisana netindzaba letisembi kweNkantolo kantsi budze bako butawuba ngaphasi kwemibandzela yesikhatsi njengobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angancuma.
(b) Timbangi titawutsatsa kutsi onkhe emajaji akufundzile kuphikisana lokubhaliwe nekutsi asikho sidzingo sekuphindza loko lokwendlalwe kuko.
(4) (a) Kuphikisa kungacondziswa eNkantolo nganobe nguluphi lulwimi lolusemtsetfweni kantsi imbangi letsintsekako angeke ibe nemtfwalo wekuletsa toliki.
(b) Uma umuntfu afisa kukhuluma neNkantolo ngelulwimi lolusemtsetfweni ngaphandle kwelulwimi lokubhalwe ngalo kuphikisana lokubhaliwe kwalowo muntfu, lowo muntfu, lokungenani kungakapheli tinsuku letisikhombisa ngembi kwekulalelwa kweludzaba lolutsintsekako, utawuniketa satiso lesibhaliwe kumBhalisi atise ngenhloso yakhe yekusebentisa lolunye lulwimi lolusemtsetfweni aphindze acacise kutsi ngabe nguluphi lolo lulwimi.
(5) Ngekutitsandzela kweNkantolo, nobe ngekwesicelo sayinye nobe ngetulu yetimbangi, iNkantolo ingancuma kutsi emacala lamabili nobe ngetulu, lafaka ekhatsi lokubonakala ngatsi mibuto lefanako nobe lehlobene, atsetfwe kanyekanye njengelicala linye nobe ngalenye indlela njengobe kungancunywa.
(1) Kungeniswa kwemTsetfosivivinyo ngesicelo ngekulandzela sigaba 79(4)(b) nobe 121(2)(b) semTsetfosisekelo nguMengameli weRiphabliki yaseNingizimu Afrika nobe nguNdvunankhulu wesifundza, kuye ngesimo, kutawuba ngulokubhaliwe futsi lokucondziswe kumBhalisi nakuSomlomo wesiGungu saVelonkhe naSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, nobe kuSomlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo.
(c) netesekelo nobe tizatfu taloko kugongonyeka.
(3) Emacembu etepolitiki lamelwe ePhalamende yaVelonkhe nobe kusishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, atawuba nelilungelo lekwenta tetfulo letibhaliwe letihambisana nekucutjungulwa kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe emiyalelweni leniketwe ngaphasi kwemtseshwanasimiso (4).
(b) nekwenta lubito kuwo onkhe emacembu etepolitiki lanenshisekelo ePhalamende yaVelonkhe nobe sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, langatsandza kwenta tetfulo letibhaliwe njengobe kungafaneleka ekucutjungulweni kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe kulowo myalelo.
(1) Sicelo ngekulandzela tigaba 80(1) na-122(1) temTsetfosisekelo lesifakwa ngemalunga esiGungu saVelonkhe nobe sishayamtsetfo sesifundza sitawungeniswa ngekwesatiso sekucalisa licala sesekelwa yi-afidavithi mayelana netinsongo labamangali labetsembele kuto kutsi batfole sisombululo futsi sitawetfulwa nemBhalisi siphindze siniketwe kuSomlomo wesiGungu saVelonkhe kanye, uma kudzingekile, nakuSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, nobe kuSomlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo.
(2) Lesatiso sitawucela Somlomo kanye, uma kudzingekile, naSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, kutsi atise ngalesicelo kuwo onkhe emacembu etepoliki lamelwe kulendlu letsintsekako nobe kusishayamtsetfo ngalokubhaliwe kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekutfola kwakhe leso sicelo.
(3) Lesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso (1) sitawuhambisana nesitifiketi saSomlomo wesishayamtsetfo lesitsintsekako sekutsi timfuno tesigaba 80(2)(a) nobe sigaba 122(2)(a) semTsetfosisekelo, kuye ngesimo, tilandzelwe.
(d) nesisombululo, lokufaka ekhatsi nesisombululo sesikhashana, lesicelwako.
(5) (a) Nobe nguliphi licembu letepolitiki kusishayamtsetfo lesitsintsekako nobe ngumuphi hulumende lofisa kuphikisana nekuniketwa kwesincumo lesicelwa kuleso sicelo utawatisa umBhalisi ngalokubhaliwe kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwaleso sicelo ngaleyo nhloso yekuphikisa futsi, kuleso satiso, utawukhetsa likheli lapho leyo mbangi nobe hulumende atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
(b) Uma leso satiso siniketwa, lesicelo sitawucutjungulwa ngekulandzela timiso temtsetfosimiso 11.
(b) nekutsi onkhe emacembu etepolitiki lamelwe ePhalamende yaVelonkhe nobe kusishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, lafisako ente tetfulo letibhaliwe letihambisana nekucutjungulwa kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe kulowo myalelo.
(1) UmBhalisi wenkantolo lekhiphe sincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo njengobe kulindzeleke esigabeni 172 semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwaleso sincumo, utawetfula ikhophi yaleso sincumo nemBhalisi weNkantolo.
(2) Umuntfu nobe sikhungo sahulumende lesinelilungelo futsi lesifisa kwengcisa licala mayelana naleso sincumo ngekulandzela sigaba 172(2)(d) semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, utawetfula satiso sekwengcisa licala nemBhalisi kanye nekhophi yaleso satiso sekwengcisa nemBhalisi wenkantolo lekhiphe lesincumo, lokutawutsi emva kwaloko loludzaba lucutjungulwe ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
(3) Lowo lowengcisa licala utawendlala ngalokucacile kuleso satiso tesekelo lokwengciswa ngato lelicala, kuphawulwe naloko lokutfoliwe lokuphatsekako kanye/nobe kwetemtsetfo lokwengciswako kanye nesincumo lokucatjangwa kutsi ngabe siniketiwe.
(4) Umuntfu nobe sikhungo sahulumende lesinelilungelo futsi lesifisa kufaka sicelo sekucinisekisa sincumo ngekulandzela sigaba 172(2)(d) semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, sitawufaka sicelo saloko kucinisekiswa nemBhalisi kanye nekhophi yaso nemBhalisi wenkantolo lekhiphe lesincumo, lokutawutsi emva kwaloko loludzaba lucutjungulwe ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
(5) Uma kungekho satiso nobe sicelo njengalokulindzeleke kumitseshwanasimiso (2) na-(4), ngalokulandzelanako, lesetfulwe kungakapheli sikhatsi lesimiswe, loludzaba lwekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani lutawucutjungulwa ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
(1) Somlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesiphasise nobe lesichibiyele umtsetfosisekelo ngekulandzela tigaba 142 na-144(2) temTsetfosisekelo futsi lofisa kutsi lowo mtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kucinisekiswe yiNkantolo utawucinisekisa ngalokubhaliwe lokucuketfwe ngulomtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo sishayamtsetfo sesifundza aphindze etfule lowo mtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kumBhalisi nesicelo lesisemtsetfweni sekutsi iNkantolo yente imisebenti yayo ngekulandzela sigaba 144 semTsetfosisekelo.
(2) Lesitifiketi lesilindzeleke kumtseshwanasimiso (1) sitawufaka ekhatsi sitatimende lesiphawula kutsi lomtsetfosisekelo nobe lokuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kwaphasiswa sibalolinani lesidzingekile.
(3) Nanobe nguliphi licembu letepolitiki lelimelwe kusishayamtsetfo sesifundza litawuba nelilungelo lekwetfula kuphikisana kwemlomo eNkantolo, ngaphasi kwembandzela wekutsi lelo cembu letepolitiki lingadzingeka kutsi lente setfulo lesibhaliwe eNkantolo ngembi kwalokuphikisana kwemlomo.
(c) umyalelo wekutsi nobe ngusiphi setfulo lesibhaliwe lesentiwe ngekulandzela indzima (b) kumele satiswe kulamanye emacembu etepolitiki lakusishayamtsetfo sesifundza ngendlela uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika langayibona ifanelekile.
(5) Sincumo seNkantolo ngekulandzela sigaba 144 semTsetfosisekelo singaphawula timiso temtsetfosisekelo wesifundza nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo, uma kukhona, lokweyamene naloko lokungahambisani nemTsetfosisekelo.
(1) Sicelo sekufinyelela-ngco njengalokulindzeleke kusigaba 167(6)(a) semTsetfosisekelo sitawetfulwa ngekwesatiso sekucalisa licala, lesitawesekelwa yi-afidavithi, letawendlala emaphuzu ummangali lasekele kuwo kutsi atfole sisombululo.
(d) ngabe lobo bufakazi kumele butfolakale njani kanye nekusonjululwa kwekungcubutana kwemaphuzu.
(3) Nanobe ngubani umuntfu nobe imbangi lefisa kuphikisa lesicelo, kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwaleso sicelo, utawatisa ummangali kanye nemBhalisi ngalokubhaliwe ngenhloso yakhe yekuphikisa.
(b) umyalelo lophawula kutsi akukho tetfulo letibhaliwe nobe ema-afidavithi lokumele kuniketwe.
(5) Ticelo tekufinyelela-ngco tingacutjungulwa ngesivinini, ngaphandle kwekulalelwa kwekuphikisana kwemlomo nobe lokubhaliwe ngaphandle kwaloko lokucuketfwe kulesicelo ngekwaso: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma ummangalelwa akhombise inhloso yakhe yekuphikisa ngekulandzela umtseshwanasimiso (3), sicelo sekufinyelela-ngco sitawuvunyelwa kuphela ngemva kwekutsi timiso temtseshwanasimiso (4)(a) tilandzelwe.
(1) Lenchubo leyendlalwe kulomtsetfosimiso itawulandzelwa esicelweni semvume yekwengcisa licala eNkantolo uma sincumo lesitsintsa umtsetfosisekelo, ngaphandle kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo ngaphasi kwesigaba 172(2)(a) semTsetfosisekelo, siniketwe ngunobe nguyiphi inkantolo kufaka ekhatsi iNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, futsi kungakhatsaleki kutsi ngabe uMengameli uyencabile imvume nobe imvume lelikhetselo yekwengcisa licala.
(2) Imbangi legongonyekile ngesincumo senkantolo futsi lefisa kwengcisa lelo cala ngco eNkantolo ngeludzaba lwemtsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwesincumo lesihlose kwengciswa futsi ngemva kwekuniketa satiso kulenye imbangi nobe letinye timbangi letitsintsekako, itawetfula sicelo sekucela imvume yekwengcisa licala nemBhalisi: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma uma uMengameli weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala encabe imvume yekwengcisa licala lesikhatsi lesincunywe kulomtsetfosimiso sitawucala kusebenta kusukela ngelusuku lwesincumo sekwencaba imvume.
(iii) nemphumela waleso sicelo, uma watiwa ngesikhatsi sekwentiwa kwesicelo eNkantolo.
(4) (a) Kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela elusukwini lesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso (2) setfuliwe, ummangalelwa nobe bamangalelwa bangatiphendvulela kuso ngalokubhaliwe, baphawule kutsi ngabe lesicelo semvume yekwengcisa licala siyaphikiswa nobe cha, nekutsi uma ngabe kunjalo ngabe ngutiphi tesekelo taloko kuphikisa.
(b) Imphendvulo itawusayinwa ngummangalelwa nobe bamangalelwa nobe ummeleli wakhe wetemtsetfo.
(5) (a) Ummangalelwa nobe bamangalelwa labafisa kwetfula kwengciswa kwelicala ngekulibhekisa emva eNkantolo eludzabeni lwetemtsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela elusukwini lokwetfulwe ngalo sicelo ngaphasi kwemtseshwanasimiso (2), utawetfula sicelo semvume yekwengcisa licala ngekulibhekisa emva nemBhalisi.
(b) Timiso talemitsetfosimiso mayelana nekwengciswa kwemacala titawusebenta, ngetingucuko letidzingekile, ekwengcisweni kwemacala ngekubhekiswa emva.
(6) (a) INkantolo itawuncuma kutsi ngabe lommangali utaniketwa imvume yekwengcisa licala.
(b) Ticelo temvume yekwengcisa licala tingacutjungulwa ngesivinini, ngaphandle kwekwemukela kuphikisana kwemlomo nobe lokubhaliwe ngaphandle kwaloko lokucuketfwe kulesicelo ngekwaso.
(c) INkantolo ingancuma kutsi sicelo semvume yekwengcisa licala sihlelelwe kulalelwa kwekuphikisana iphindze iyalele kutsi kuphikisana lokubhaliwe kwetimbangi kutsintse hhayi kuphela umbuto wekutsi ngabe sicelo semvume yekwengcisa licala kumele sivunywe, kepha nemaphuzu alombango. Timiso temtsetfosimiso 20, ngetingucuko letidzingekile, titawusebenta kulenchubo letawulandzelwa kulawo macala.
(a) Lowo lowengcisa licala utawulungisa aphindze etfule lirekhodi lelicala lelengcisiwe nemBhalisi kungakapheli lesikhatsi lesingahle simiswe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kumiyalelo.
(b) Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtseshwanasimiso (c) letingentasi, lirekhodi lelicala lelengcisiwe litawucukatsa sincumo senkantolo lapho lelicala lelengciwe libhalwe khona, kuhambisana nayo yonkhe imiculu leyetfulwe timbangi kuleyo nkantolo kanye nabo bonkhe bufakazi lobungahle betfulwe ecaleni futsi lobungahle buhambisane netindzaba lokumele ticutjungulwe.
(c) (i) Timbangi titawetama kufinyelela esivumelwaneni ngekutsi ngabe yini lokumele ifakwe kulirekhodi kantsi, uma kungafinyelelwa kuleso sivumelwane, lowo lowengcisa licala utawenta sicelo kuMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi kuniketwe imiyalelo mayelana nekubhalwa kwalelirekhodi.
(ii) Leso sicelo sitawuba ngulesibhaliwe futsi sitawendlala luhlobo lwembango emkhatsini wetimbangi mayelana nekubhalwa kwelirekhodi kanye netizatfu tekutiphendvulela kwalowo lowengcisa licala.
(iii) Ummangalelwa angatiphendvulela kulesicelo kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwesicelo futsi utawendla tizatfu tekutiphendvulela kwemmangalelwa.
(iv) UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika anganiketa lesicelo kulinye nobe ngetulu lemajaji, labangacubungula loludzaba kusukela emaphepheni nobe badzinge timbangi kutsi tivele embi kwabo ngelusuku lolutsite nangesikhatsi lesiphawuliwe kutsi batawuphikisana mayelana nekubhalwa kwelirekhodi.
(v) Lelijaji nobe emajaji latsintsekako atawuniketa imiyalelo mayelana nekubhalwa kwelirekhodi, sikhatsi lokumele singapheli ngembi kwekutsi lirekhodi letfulwe nemBhalisi kanye naletinye tindzaba letingatsatfwa ngulelijaji njengaletidzingekile ngenjongo yekwenta iNkantolo ikwati kucubungula lelicala lelengcisiwe, lokutawuba miyalelo lengahle ifake ekhatsi kutsi loludzaba alubuyiselwe emva enkantolo lebeyiliphetse ekucaleni kutsi kuyolalelwa bufakazi lobengetiwe lobuphawulwe kumiyalelo, nobe kutsi bufakazi lobengetiwe betfulwe embi kweNkantolo ngendlela ye-afidavithi nobe macondzana nenjongo yalelicala lelengcisiwe.
(2) (a) Yinye yalamakhophi elirekhodi leletfulwe kumBhalisi itawucinisekiswa njengalefanele ngumBhalisi wenkantolo lapho lelicala lelengciswako lisuka khona.
(b) Emakhophi elirekhodi atawubhalwa ngemshini ngalokucacile ephepheni lelicinile le-A4, lelinesikhala semigca lemibili nge-yinki lemnyama yekubhala, ecadzini linye kuphela leliphepha.
(c) Imiculu lefundzekako lebeyibhalwe ngemshini nobe leshicilelwe ngeluhlobo lwamakhonya njengemasheke nalokufanako angeke kubhalwe kabusha ngemshini kantsi esikhundleni sayo emakhophi lacacile ephepheni le- A4 atawuniketwa.
(d) Lamakhasi atawufakwa tinombolo ngalokucacile futsi ngekulandzelana kantsi kulowo nalowo mugca welishumi lelo nalelo khasi litawufakwa inombolo kantsi letinombolo letisetjentiswe enkantolo lebeyiphetse licala ekucaleni titawugcinwa uma kuphumeleleka.
(e) Emarekhodi labucinsi atawehlukaniswa ngemitsamo leyehlukene lelinganisekile lecishe ibe ngemakhasi langu-100 ngamunye. Lelirekhodi litawuhlanganiswa ngalokucinile ngeluhlobo lwencwadzi kutsi limelane nekusetjentiswa njalonjalo futsi litawuhlanganiswa ngendlela yekutsi uma lisetjentiswa lihlale livulekile ngaphandle kwekuvinjwa nobe kutsikameteka.
(f) Onkhe emarekhodi atawuhlanganiswa ngalokucinile ngetisibekelo letifanele letibonisa inombolo yelicala, emagama etimbangi, inombolo yemtsamo kanye nenombolo yemakhasi lacuketfwe kulowo mtsamo, linani selilonkhe lemitsamo, inkantolo lebeyiphetse licala ekucaleni kanye nemagama ebameli betimbangi.
(g) Lokuhlanganiswa lokudzingeke ngaphasi kwalomtsetfosimiso kutawuba ngulokucine ngalokwenele kucinisekisa kusimama kwemaphepha lacuketfwe ngekhatsi kwemtsamo; kantsi uma lirekhodi licuketse munye nobe ngetulu wemitsamo, inombolo yalowo nalowo mtsamo kanye nelinani lemakhasi lacuketfwe kumtsamo kutawuvela ngetulu kwencenye yesitsatfu yemgogodla wemtsamo.
(h) Uma imiculu yetfulwe nemBhalisi, futsi leyo miculu ibhalwe ediskini yekhompuyutha, lembangi leyetfula lomculu uma kuphumeleleka itawuphindze inikete idiski lecuketse lelifayela lelicuketse lomculu kumBhalisi, nobe itfumele ikhophi ye-elekthroniki yalomculu lotsintsekako ngeluhlobo lwencwadzigezi lolutawukhetfwa ngumBhalisi njengalolufanelekile kukhompuyutha lesetjentiswa yiNkantolo ngesikhatsi sekwetfula lomculu, kumBhalisi [kulelikheli: registrar@concourt.org.za]: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lokutfunyelwa kwaleyo khophi angeke kwetfule leyo mbangi letsintsekako umtfwalo ngaphasi kwemtsetfosimiso 1(3) wekwetfula linani lelimisiwe lemakhophi laphatsekako alomculu lowetfulwe ngaloluhlobo.
(i) Uma idiski iniketwa kumBhalisi lefayili itawukopelwa bese lediski ibuyiselwa kulembangi letsintsekako. Uma idiski nobe ikhophi ye-elekthroniki yemculu ngaphandle kwelirekhodi iniketwa, imbangi kumele yetfule kuphela emakhophi langu-13 alomculu lotsintsekako nemBhalisi.
(b) ummangalelwa etfule kuphikisana lokubhaliwe nemBhalisi atiphendvulele kuletinkhulumo talowo lowengcisa licala ngesikhatsi lesimiswe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, lokutawulandzela lusuku kuphikisana kwalowo lowengcisa licala kwetfulwe kummangalelwa.
(4) Lowo lowengcisa licala angetfula kuphikisana lokubhaliwe nemBhalisi atiphendvulele kulokuphikisa kwemmangalelwa kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela kulolusuku kuphikisa kwemmangalelwa kwetfulwe kulowo lowengcisa licala.
(5) UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angancuma kutsi ngabe lelicala lelengcisiwe litawucutjungulwa ngekulandzela lokuphikisana lokubhaliwe kuphela.
(6) Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtseshwanasimiso (5), uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika utawuncuma lusuku lokutawulalelwa ngalo kuphikisana kwemlomo, kantsi umBhalisi utawatisa tonkhe timbangi talelicala lelengcisiwe kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwelusuku lwekulalelwa kwelicala ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngefeksi.
Uma sicelo sekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo nobe satiso sekwengcisa licala ngaleso sincumo setfulwa kumBhalisi ngekulandzela umtsetfosimiso 16, nobe sicelo semvume yekwengcisa licala setfulwa ngekulandzela umtsetfosimiso 19, ummangali nobe lowengcisa licala ngaso leso sikhatsi utawuniketa umBhalisi ngesiceshana?
(b) kutsi ngabe tikhona timo telikhetselo letingadzinga kulalelwa kwetinsuku letingetulu kwalunye nobe letingase ngalenye indlela tihambisane nemiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
(1) Imitsetfosimiso 17 na-18 yemiTsetfosimiso yeNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala mayelana nekucinisekiswa kwetindleko tebameli itawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona.
(2) Uma kwenteka kuphikisana kwemlomo nalokubhaliwe, timali tekuphikisana lokubhaliwe tingahle etimeni letifanelekile tivunyelwe njengelucetu loluyincenye letimele.
(1) Ngetulu kwetimali teNkantolo lesetivele timisiwe ngaphasi kwalemitsetfosimiso letimali letikuShejuli 2 titawuba timali tenkantolo letikhokhelwa ngetitembu tentsela.
(2) Lombandzela wemtsetfosimiso 4(4) kanye netimiso temtsetfosimiso 4(5) titawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona.
(1) Umtapo wetincwadzi weNkantolo utawuvulekela kusetjentiswa ngemajaji, basebenti beNkantolo kanye nalabanye bantfu labanemvume yasomtapo ngenhloso yelucwaningo lwetemtsetfosisekelo.
(2) Lomtapo wetincwadzi utawuvulwa ngaleto tikhatsi letifanelekile njengekwetidzingo teNkantolo futsi kusebenta kwawo kutawulawulwa mitsetfosimiso leyentiwe liKomiti lemTapo wetiNcwadzi weNkantolo ngekucocisana neMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Uma kwenteka lirekhodi nobe lomunye umculu lowetfulwe nemBhalisi licuketse incenye lebhalwe ngelulwimi lolusemtsetfweni lolungavisiswa ngiwo onkhe emajaji, umBhalisi utawucinisekisa kutsi leto tincenye talelo lirekhodi nobe mculu letitsintsekako titawuhunyushwa ngumhumushi lofungisiwe weNkantolo lePhakeme elulwimini nobe etilwimini letitawuviwa ngulawo majaji, futsi utawuniketa ikhophi yaloko kuhumusha kutimbangi.
(1) Emamodeli, imidvwebo nemazibithi etintfo letiyincenye yebufakazi lokutsetfwe ecaleni nalokuletfwa eNkantolo kutsi kutawuhlolwa kutawugcinwa ngaphasi kweliso lemBhalisi lokungenani tinsuku letingu-10 ngembi kwekutsi lelicala lilalelwe nobe letfulwe.
(2) Onkhe emamodeli, imidvwebo nemazibithi etintfo lokubekwe ngaphasi kweliso lemBhalisi kutawutsatfwa timbangi kungakapheli tinsuku letingu-40 ngemva kwekuncunywa kwelicala.
(3) Uma loku kungentiwa, umBhalisi utawatisa imbangi letsintsekako kutsi itsatse letintfo kantsi uma tingakatsatfwa kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemva kwaloko, umBhalisi utawutishabalalisa nobe ente ngato ngendlela labona ifanelekile yekutisusa.
Uma tonkhe timbangi, kunobe ngisiphi sigaba ekutsetfweni kwelicala, tetfula sivumelwane lesibhaliwe kumBhalisi kutsi licala alihociswe, tiphawule imibandzela mayelana nekukhokhelwa kwetindleko kanye nekukhokhwa kwetimali letidzingekile kumBhalisi, umBhalisi, uma uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela njalo, utawemukela loko kuhociswa, bese lokulandzelako kube ngukutsi iNkantolo angeke iphindze ibe nesandla kulolo dzaba.
(1) Ngulowo nalowo mculu lowengca emakhasi langu-15, kungakhatsaleki ngendlela yekuphindzaphindza, utawuba nelithebula lalokucuketfwe lelinetinkhomba letishaya emhlolweni.
(2) Ngulowo nalowo mculu ekupheleni kwawo utawuba neligama lembangi nobe ummeli wayo, likheli laseposini nelesicu, inombolo yefeksi nelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, futsi umculu wamakhonya utawusayinwa yimbangi nobe ngummeli wayo.
(3) (a) UmBhalisi angeke emukele nobe ngumuphi umculu lowetfulwako loletfwa ngeluhlobo lolungahambisani nalemitsetfosimiso, kepha utawubuyisela kulembangi lephutsile aphawule emaphuzu lapho kwehlulekwe khona kuhambisana nemitsetfosimiso: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma emakhophi lamasha nalafanelekile alowo mculu etfulwa kwesibili kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwesatiso lesibhaliwe, loko kwetfulwa angeke kutsatfwe njengalokushiywe sikhatsi.
(b) Uma iNkantolo itfola kutsi letimiso talemitsetfosimiso atizange tilandzelwe, ingabeka, ngekutsandza kwayo, tijeziso letifanelekile.
30. Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
Letigaba letilandzelako temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 (UmTsetfo No. 59 wanga-1959), titawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona, ekutsetfweni kwemacala lachubeka eNkantolo sengatsi bekumitsetfosimiso yenkantolo yayo.
33 Indlela yekubukana nemakhomishani, tincwadzi teticelo kanye nemiculu yemacala lasukela emaveni angephandle. Lesimiso sitawusebenta ngaphasi kwemibandzela yekufaka esikhundleni sesiNgisi nobe siBhunu lesisho lesitsi nobe nguluphi lulwimi lolusemtsetfweni?
(b) yeluhlobo lolusemtsetfweni, lwesayensi, lwesithekniki nobe lwetelubalonani lolukhona kucinisekiswa malula.
(2) Tonkhe letinye timbangi titawuba nelilungelo, kungakapheli sikhatsi lesimiswe ngulemitsetfosimiso kutsi kuphendvulwe kulowo mculu, lekuvuma, kuphika, kugucula nobe kwenaba ngaleyo mininingwane ngendlela lokudzingeke ngayo futsi kutawusita iNkantolo ekufinyeleleni esincumeni lesifanelekile.
(2) banganiketa nobe nguyiphi imiyalelo etindzabeni talokwentekako, tenchubo kanye nekucutjungulwa kwanobe nguliphi licala lelengcisiwe, sicelo nobe lolunye ludzaba njengobe iNkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angabona kunebulungiswa futsi kufanelekile.
33. Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
(1) Sincumo setindleko sitawuba nemphumela wesincumo sembango senkantolo yamantji kantsi imbangi lesicelo lesentiwe savumelana nayo itawutsatfwa njengemuntfu lokweletwako kulesincumo bese kutsi imbangi lesincumo lesentiwe sangavumelani nayo itawutsatfwa njengemuntfu lokweletako kulesincumo.
(2) Imbangi sincumo setindlelo lesentiwe savumelana nayo, uma lesincumo setindleko singakalandzelwa, itawetfula i-afidavithi leyendlala imininingwane yesincumo setindleko kumBhalisi futsi lephawula kutsi lesincumo setindleko asikenetiswa nobe asikenetiswa ngalokugcwele, kuye ngesimo, nemali lesasele, futsi itawucela umBhalisi kutsi ayinikete ikhophi lecinisekisiwe yaleso sincumo setindleko.
(3) UmBhalisi, ngemva kwekuhlola ifayili yenkantolo letsintsekako kucinisekisa lokucuketfwe kule-afidavithi, utawuniketa imbangi lephawulwe kumtseshwanasimiso (2) ngekhophi lecinisekisiwe yesincumo setindleko lesitsintsekako futsi utawubhala loko kuniketwa efayilini yeNkantolo.
(4) Imbangi lephawulwe kumtseshwanasimiso (2) itawetfula lekhophi lephawuliwe namabhalane wenkantolo yembango yesigodzi lapho ihlala khona, ichuba libhizinisi nobe isebenta khona.
(5) Leso sincumo sitawusetjentiswa ngekulandzela timiso temTsetfo wetiNkantolo taboMantji, 1944 (UmTsetfo No. 32 wanga-1944), kanye nemiTsetfosimiso yasetiNkantolo taboMantji letishicilelwe ngaphasi kweSatiso saHulumende R. 1108 samhlaka-21 Juni 1968, njengobe tichitjiyelwe, mayelana netigunyato tekudla imphahla lentuntako naletintile kanye nekukhishwa kwetincumo tekudvosa emholweni kuphela.
Uma kunesikhatsi lesiphawuliwe nganobe nguyiphi injongo ngekulandzela lemitsetfosimiso, kantsi leso sikhatsi besitawucala kusebenta ngembi kwekucala kwalemitsetfosimiso, leso sikhatsi sitawucala kusebenta kuphela ngelusuku lapho lemitsetfosimiso itawucala ngayo kusebenta.
ImiTsetfosimiso yeNkantolo yemTsetfosisekelo leyashicilelwa ngaphambilini itawuhociswa ngelusuku lemitsetfosimiso icala kusebenta: Ngaphasi kwembandzela wekutsi nobe nguyiphi imiyalelo lebhaliwe lemayelana netinchubo letitawulandzelwa ekucutjungulweni lwembango nobe ludzaba emacaleni lavele asafakiwe itawuchubeka nekusebenta, ngaphandle uma ihociswe ngalokubhaliwe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Lemtsetfosimiso ngasekucaleni beyibhalwe ngesiNgisi yabe seyihunyushelwa kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Ngaleso sizatfu, uma kungahle kube khona kungcubutana, lihumusho lesiNgisi ngilo lelitawusetjentiswa.
Lemitsetfosimiso itawubitwa ngemiTsetfosimiso yeNkantolo yemTsetfosisekelo, 2003.
nekutsi i-afidavithi ya- , lenanyatseliswe lapha itawusetjentiswa ekwesekeleni leso sicelo.
Uyacelwa kutsi wetfule loludzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtsetfosimiso 11(4).
Isayinwe e , ngalolusuku kwesi- .................... lwa- .................... 20................
Siya kumBhalisi waleNkantolo lephawulwe ngenhla.
Uyatiswa kutsi (kusukela lapha lobitwa ngemmagali) uhlose kufaka sicelo kuleNkantolo ente sicelo sesincumo (a) ................. (b) .................... (c) ............................ (lapha cacisa luhlobo lwesincumo lesicelwako) nekutsi le-afidavithi lenanyatselisiwe ya- ...................... itawusetjentiswa kwesekela lesicelo.
Uphindze uyatiswa kutsi ummangali ukhetse (lapha faka likheli) njengelikheli lapho atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
Uphindze uyatiswa kutsi uma ufisa kuphikisana nalesicelo kudzingeke kutsi (a) watise ummeli wemmangali ngalokubhaliwe ngembi kwamhlaka nobe ngamhlaka (lusuku) futsi (b) kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekutsi unikete satiso sakho senhloso yakho yekuphikisana nalesicelo wetfule i-afidavithi yakho yekutiphendvulela, uma ikhona; nekutsi futsi ulindzeleke kukhetsa kuleso satiso likheli lapho utawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
Uma leso satiso senhloso yekuphikisana siniketiwe, ummangali utawucela umBhalisi kutsi etfule lolo dzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtsetfosimiso 11(4).
Isayinwe e , ngalolusuku kwesi- .................... lwa- .................... 20................
Siya ku: (1) .
<fn>DAC-NLS. ImphiloLenhleSi(1)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
kungenteka sitfole letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye tetintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Kuhlala ushukumisa umtimba kute ube nemphilo ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Uma ngabe siphila ngalokunemphilo sitawuhlala siphilile engcondvweni nasemtimbeni. Kute sigcine imicondvo yetfu iphilile kufanele kutsi sihlale ngekushukumisa imitimba yetfu ngalokuvamile.
Linyenti letfu sisebenta kamatima, siphila imphilo leyenta sihlale sinekucindzeteleka emoyeni sibe sincane sikhatsi sekuphumula nekukhululeka. Loluhlobo lwemphilo lusigucula sibe bantfu labakhatsele, labakhatsatekile emoyeni, kutsi imitimba yetfu icale kulimala ngesizatfu saloku.
Kulencwajana letsi Kuhlala ushukumisa umtimba kute ube nemphilo, sibuka kutsi kutivocavoca nome kwenta umtimba ushukume kungasisita kutsi sibe bantfu lababa nemphilo.
Asewufundze nayi indzaba yaDudu?
Lelo liloko liyakufanela Fezilelikwenta ubukeke uphilile?
Kepha mine angitiva kanjalo Bengisebenta kamatima kabi kulamalanga. Ngidzinwe kabiNgifisa sengatsi ngabe angiyi kulelidzili kulokuhlwa kwanamuhla?
Kepha-ke utawutsi ungefika lapha utativa sewehlukile kungenteka ugcine sewuhlangana nendvodza yemphilo yonkhe yakho?
Yebo Fezile, wena uyajabula kutsi awunayo inkinga yekuba nemtimba lomkhulu njengamiemsebentini wami wasehhovisi ngihlala phansi lilanga lonkhe ngiya ngekuba mkhulu kakhulu?
Musa kuba nemona ngaFezile Agatha wena udzinga kutsi uhlale njalo ushukumisa umtimba udle nakahle kuphela nje?
Yebonguleyo ndlela lengenta wonkhe umuntfu abe nemphilo kanye nekubukeka kahle. Ngemuva nje kwemaviki lambalwa ngitivocavoca ngitiva ngiphile kahle kantsi ngiphindze nginemandla lamanyenti?
Yeyi nine nobabili wotani sihambe asifuni kufika ngemuva kwesikhatsi edzilini tsine?
Kumnandzi kanjani lapha Dudu kufana nekutsi siyativocavoca nje loku lesikwentako sengitiva ngincono kwakhona manje nje?
Kutivocavoca kuphindze kusite bantfu bahhamule imicabango lebaletsela lusizi. Ngincume kutsi ngilawule kahle imphilo yamiNgihamba libanga lelingemakhilomitha lasihlanu njalo ngelilanga uma kwentekile! Ngihamba ngishakutele kakhulu kutsi ngikwente kube kutivocavoca ngemandla?
Kujayiva nako kuyindlela yekutivocavoca ngekwako kantsi ngiyeva kutsi ngiya ngekuwehlisa umtimba ngeliminitsi ngalinye Kufanele ngihlale ngikwenta loku!
Kuya ngani kutsi singayi kanyekanye kuyotivocavoca Singakhetsa tinhlobo letehlukile tekutivocavoca ngeliviki ngalinyelokufana nekuhamba ngetinyawo, kubhukusha, kugijima nekujayiva?
Uma ngabe siya kuyotivocavoca kanyekanye sitawuhlala sikhutsatana.
Ngitawucala ngekutsi ngichaze kutsi kwentekani emtimbeni wakho uma ngabe utivocavoca nekutsi kutivocavoca kungawusita njani umtimba wakho. Uma ngabe uhlala ngekutivocavoca utawucala kubona umehluko emtimbeni wakho esikhatsini lesingemaviki lambalwa nje.
Umtimba wemuntfu uyintfo lengacondzakali mbamba. Wakhiwe ngematsambo, imisipha, buchopho kanye neluhlelo lwemiva, luhlelo lwekugaya kudla kanye nalokunye lokunyenti. Kute imitimba yetfu isebente kahle kufanele kutsi siyinakekele.
Kutivocavoca ngulenye yetindlela yekunakekela umtimba wakho. Uma ngabe sitivocavoca lokukanye sikhatsi lesingemaminitsi langemashumi lamatsatfu (30min) njalo ngemuva kwelilanga lesibili, angeke sigule ngaso sonkhe sikhatsi kantsi sitawucala kubukeka sibahle kanjalo sitive siphilile. Asesitfole kutsi kwenteka njani loku.
Ingati itfwala i-oksijini nemandla kuye kumisipha yemtimba wakho.
Imisipha idzinga i-oksijini nemandla kute isebente kahle.
Kwenteka tintfo letinyenti emtimbeni uma ngabe sitivocavoca. Ingati intjuza ngekushesha kutsi i-oksijini nemandla kusheshe kufika emisipheni yemtimba. Inhlitiyo nemaphaphu nako kusebenta ngemandla kucale kuniketa nge-oksijini ngekushesha. Umtimba wakho udzinga i-oksijini kute asebente kahle.
Kutivocavoca kuphindze kucinise imisipha yetfu kwente kube melula kutsi lemisipha iphindzaphindze umnyakato kalula. Imisipha lecinile isebentisa i-oksijini ngemphumelelo lenkhulu.
Ngesikhatsi sitivocavoca, umcondvo ukhulula emahomoni (hormones) lalwa nebuhlungu nalaphindze atfobe umtimba labitwa ngekutsi ngema-endofini (endorphins). Lawa mahomoni asebenta njengesihhamuli sekucindzeteleka kwemcondvo semvelo. Akwenta utive ujabulile kanjalo uphilile! Umtimba lonemphilo wakha ingcondvo lenemphilo!
Tivocavoce wente ncono simo semphilo yakho!
Kutivocavoca nome kushukumisa umtimba ngalokuvamile kutawenta lizinga lemphilo yemtimba wakho libe ncono.
Ngitiva ngiphilile ngobe ngihlala ngekushukumisa umtimba wami iphilo yami yonkhe.
Bantfu labakhulile bavama kutsi babe nebulukhuni bekuhamba ngetinyawo indzawo lendze nome bekuphakamisa tintfo letincane nje. Loku kubangelwa kutsi imitimba yabo seyikhonkhile ayisakwati kugobana ngekushesha (sekulukhuni kugobeka). Kutivocavoca ngalokuvamile kwenta imphilo yalabakhulile ibe ncono kabi. Labo lebebakhutsalele kushukumisa imitimba uma basebancane baba setfubeni lekuba nemphilo lencono nasebakhulile. Loko kusho kutsi bakhona kwenta lokunyenti bona. Kulabo labangazange bakhutsalele kutivocavoca ngalokuvamile basebancane akusho kutsi sebandlulelwe sikhatsi, nabo basengakucala kuhamba ngetinyawo, bacance titebhisi njll.
Sifo sekutsamba kwematsambo (osteoporosis) (sifo sekutsamba kwematsambo) kungesikhatsi ematsambo emtimba wakho aba melula, ephuke kalula atsatse sikhatsi lesidze kuphola. Kulukhuni kabi kuhambahamba uma kwenteke loko?
Kutivocavoca ngalokuvamile uphindze udle idayethi lenemphilo tindlela letimbili letinhle tekwehlisa ingoti yekuphatfwa ngulesifo sekutsamba kwematsambo.
Ngitawukhona kufundza kancono uma ngabe sengike ngativocavoca.
Ihayihayi (BP) nome ihayiphathenshini sifo lesivame kabi eNingizimu Afrika. Uma ngabe uphilile inhlitiyo yakho ipompa ingati kumitsambo yakho ngesivinini lesikahle. Uma ngabe imitsanjana yengati yakho iba lukhuni iphindze ivimbeka kuba lukhuni kupompa ingati kutsi ihambe kuyo. Loku kubitwa ngekutsi yihayihayi nome yihayiphathenshini.
Uma ngabe ungayelaphisi ihayihayi uma ikuphetse ungafa ngesifo senhlitiyo nome ngesitilokhi.
Ngekutivocavoca , udle kudla lokunemphilo, uhlale unakekele kutsi umtimba wakho ungakhuluphali udle nemitsi njengekulayelwa ngudokotela wakho ungakhona kuwulawula umfutfo wekuhamba kwengati emtimbeni wakho.
Uke wayiva yini lenkhulumo letsi Umtimba lonemphilo, ingcondvo lenemphilo Kufanele udle kahle , ukhutsalele kushukumisa umtimba, kuphilisana nalabanye uphindze uphumule ngalokwenele uma ngabe ufuna kuba nemcondvo lophilile?
Bambalwa kakhulu bantfu labakhuluma ngekukhululeka simo semcondvo wabo ngobe kulukhuni kusicondza kahle. Kute umuntfu lofuna kubitwa ngekutsi uyahlanya usangene usilima nome uyahhema?
Kungenteka kutsi sewuke weva kanyenti kukhulunywa ngesithresi. Kungenteka nekutsi sewuke wasiva wena emtimbeni wakho. Uba nesithresi uma ngabe kuba nekucindzeteleka emphilweni.
Loko kungenteka emsebentini nome ekhaya. Kungenteka ube nebulukhuni ekwenteni umsebenti wakho kahle nome kube kutsi awunayo imali yekondla bantfwana. Loko kuletsa sithresi emphilweni yakho.
Sithresi siphazamisa umtimba, ingcondvo kanye nemoya wakho. Kungenteka uhlale njalo ubulawa yinhloko, uhlale ngekudzinwa sonkhe sikhatsi, ube nebuhlungu bemgogodla uphindze ucansulwe lite. Kwehlisa kanye nekuvikela sithresi udzinga kutsi udle ngalokunemphilo, uvamise kutivocavoca, uphilisane nalabo labasondzelene nawe uphindze uphumule ngaso sonkhe sikhatsi longakhona kuphumula ngaso.
Bantfu labanyenti bahlala badziniwe sonkhe sikhatsi ngobe basebenta kamatima. Kungenteka kutsi ngelilanga ngalinye baya emsebentini baphindze banakekele bantfwana nasekushone lilanga.
Kepha, uma ngabe kudzinwa kungasapheli kusuke sekusho kutsi kunenkinga. Kungenteka kutsi udzinwa ngobe kunalokunyenti lokungimicabango lengamihle kanjalo utive kutsi awukhoni nome uyehluleka.
Kudzinwa kungenteka kube luphawu kwekutsi sewudzangele emoyeni nasengcondvweni. Uma udzangele, uvama kutsi uphelelwe litsemba emphilweni wenganywe lusizi emoyeni. Umsebenti wakho kanye nemphilo yakho kuyaphazamiseka. Bantfu labadzangele emoyeni bavama kuba nesifiso sekutibulala.
Cala ulawule imphilo yemtimba wakho. Tivocavoce ngalokuvamile kanjalo uphumule! Nome ngabe loko kusho kutsi utsatse bantfwana nihambe ngetinyawo njalo entsambama nome udlale nabo uyekele kuwasha timphahla, ukwente ngalesinye sikhatsi. Ungatikhandza sewucala utiva ncono! Ungatikhandza sewutiva ungulokhona kulawula imphilo yakho! Khuluma nalabanye ngetinkinga takho kute incenye yalomtfwalo losemahlombe akho itewuhhamuka.
Kutivocavoca nome kushukumisa umtimba kuyintfo lenhle kutsi ube nemtimba lonemphilo kanye nengcondvo lephilile! Kepha kutijabulisa ube utivocavoca nako kubaluleke ngempela! Kunetintfo letinyenti lotitfokotelako letiyindlela lekahle yekutivocavoca! Asengikwetfulele letinye tato.
Kutivocavoca akudzingi kutsi kuze kukubite lokutsite! Awudzingi kutsi uze uye ejimini ngisho nekutsi uze utsenge timphahla letitsite. Lodzinga kutsi ukwati kutsi letinhlobo letehlukene tekutivocavoca lotikhetsako titawusita njani umtimba wakho. Sewukulungele kutsi ungacala!
Loluhlobo lwekutivocavoca lusita ekuciniseni inhlitiyo nemaphaphu. Kuhamba ngetinyawo, kugijima, kubhukusha, kugaluja incatfu, kudansa konkhe loku kutibonelo tekutivocavoca lokugijimisa ingati emtimbeni (aerobic exercise). Uma uhamba ngetinyawo ushakutela, ugijima, ubhukusha nome udansa uphefumula ngekushesha kantsi ingati yakho ipompa isheshise. Uma kwenteka loku umtimba wonkhe usebenta kancono?
Udzinga kwenta loluhlobo lwekutivocavoca ngalokuvamile uma ufuna kuba nemphilo lekahle. Ufanele kutsi lokukanye utivocavoce njalo ngemuva kwelilanga linye sikhatsi lesingemaminitsi langemashumi lamatsatfu - (30). Cala kancane wente loku.
Kuvamisa kuhamba ngetinyawo nje kuphela kuyindlela lenhle yekutivocavoca.
Kuphakamisa lokusindzako kwakha imisipha emtimbeni wakho. Ungasebentisa nome yini lesindzako ekhaya lokungaba ligabha lapendi nome sitini. Etindzaweni tekutivocavoca kuba khona tinsimbi tekuphakanyiswa letinetisindvo letehlukene kanjalo takhiwe nangekwehlukana?
Bantfu labanyenti baphakamisa tisindvo bente nema-erobhiki kutsi bente imphilo yabo ibe ngulencono jikelele. Kufanele ucaphele kakhulu uma uphakamisa tinsimbi kutsi ungalimati umgogodla wakho. Loko kungagcina sekukulimata kunekutsi kukusite.
Uma ngabe uneminyaka lengephansi kwalelishumi nesitfupha budzala akufanele kutsi wente loluhlobo lwekutivocavoca lwekuphakamisa tinsimbi. Loko kungesizatfu sekutsi umtimba wakho usakhula. Kuphakamisa tinsimbi kuyakuphazamisa kukhula. Dlala imidlalo lefana nekudlala ibhola, kuzuba, utijabulise. Konkhe loku tindlela letinhle tekutivocavoca!
ngemuva kwekucedza kudla umtimba usuke ugaya kudla kantsi usebentisa emandla kwenta loko.
Uma ngabe ugula umtimba wakho ulwa ngemandla kuncoba lokugula. Loko kwenta inhlitiyo kanye nemaphaphu kucindzeteleke kakhulu?
Uma ngabe unesifo sashukela, ihayihayi, umkhulu kakhulu, unesifo senhlitiyo nome ucala kwekucala ngca kutivocavoca kufanele utfole kwelulekwa ngekutsi wente tiphi tinhlobo ngudokotela/ngumeluleki/ngunesi?
Cala kancane ungatikhahlabeti uma ngabe bewungativocavoci sikhatsi lesidze udzinga kutsi wente umtimba wakho wetayele kutivocavoca lokujabulelako?
Dlala nebantfwana bakho, geza imoto yakho, sebenta engadzeni! Konkhe loku kuyasita!
Kumcoka kutsi ucale ngekufutfumeta umtimba ngaphambi kwekutsi utivocavoce. Loko ukwenta ngekutsi utelule. Kutelula kucinisa kuphindze kwente umtimba ungabanjwa ngemaphelekece kuphindze kusite ungabi nebuhlungu bemgogoidla. Ufanele kutsi uphindze uphotise umtimba nawucedza kutivocavoca lokwenta ngekutsi utelule kahle nangesineke.
Labaceceshiwe kutekutivocavoca bangakweluleka baphindze bakusite kutsi ukhetse luhlelo lolukahle longalulandzela. Uma ngabe kukutsi awukhoni kubhadalela ijimu hlanganani nebangani bakho nente licembu lenu. Kutivocavoca kuba mnandzi kakhulu uma ngabe nikwenta nibanyenti ndzawonye!
Kudla kukunika emandla lowadzinga kutsi ukhone kushukumisa umtimba nekutsi uphile. Ngako-ke, kulukhuni kabi kukhuluma ngendzaba yekutivocavoca nome yekushukumisa umtimba ungete washo lutfo mayelana nekutsi udla ini.
Kuphila lokunemphilo kusho kutsi utivocavoce ngalokuvamile uphindze udle ngalokunemphilo. Kepha kushoni kudla ngalokunemphilo?
Kudla kubalulekile ngobe kusiniketa emandla kanye nemsoco lowenta sihlale sishukumisa umtimba nekutsi siphile.
Kuphila ngalokunemphilo sidzinga kutsi sidle kudla lokunhlobonhlobo.
Kudla kwesintfu kwetfu tsine ma-Afrika kunemphilo. Ledayethi ifaka ekhatsi kudla kwemvelo lokufana nemabele, ummbila, emabhontjisi lekomisiwe, tibhidvo, titselo tasendle, inkhukhu, lubisi, inyama lebovu, kanye neluswayi loluncane nashukela lomncane.
Kuhlala njalo udla idayethi yesi-Afrika kungaba yindlela lenhle lengakuletsela imphilo lenhle. Kepha tikhatsi setigucukile. Namuhla bantfu batsenga kudla lokuta sekuphekiwe lokufana nenkhukhu letfosiwe, emahamubhega nemashibusi. Lokudla loku kunemafutsa kantsi futsi akunayo imphilo?
Dlani kudla lokutidlo letimbili nome letintsatfu ngelilanga.
Dlani kudla kwasekuseni. Loku kutawukunika emandla lowadzingako kutsi ucale lusuku lwakho.
Udle tibhidvo letifana neticadze, liklabishi ematamatisi kanye netitselo. Tiniketa umsoco kakhulu uma tingakaphekwa.
Natsa emanti lonkhe lusuku.
Hlala utivocavoca njalo nje!
Ungakwati yini kusita yeDudu?
Ngisandza kucala kutivocavoca. Mine nebangani bami sigijima situngelete indzawo lesakhe kuyo sikhatsi lesingemaminitsi lalishumi kuya kulalishumi nesihlanu ngelilanga ngalinye. Bonkhe batsi sebacalile kutiva bancono. Kepha mine angitiva njalo. Imilente yami ihlala ibuhlungu kulamalanga. Ngichubekile ngekugijima ngobe ngikholwela ekutsini tintfo titawuntjintja uma ngetayela kugijima. Ngabe kunjalo yini?
Uma ucala kutivocavoca kuyenteka kutsi imisipha yakho ibe buhlungu. Loko kubangelwa kutsi umtimba wakho awukakwetayeli lokutivocavoca kantsi usatetayeta lengucuko. Uma ngabe imilente yakho ibuhlungu sonkhe sikhatsi kantsi besewutivocavoce emahlandla lambalwa manje, loko kungasho kutsi kukhona lokungahambi kahle. Asewuyobonana nadokotela wakho ungakachubeki nekugijima nebangani bakho.
Uma ngabe ugijima emgwacweni lonesikontiyela loko kungawuphazamisa umtimba wakho.
Umgwaco lonesikontiyela ucinile kakhulu kantsi umtimba wakho uyakhuhluteka uma ugijima. Loko kungabanga kutsi utikhandze sewunetinkinga temilente nome temgogodla kulokutako uma ngabe ungasebentisi ticatfulo letifanele.
Ungamane utfole indzawo lenetjani nome sihlabatsi lesitsambile lapho ungahamba nome ugijime khona. Kutivocavoca kwentelwa kutsi kusite umtimba hhayi kuwulimata!
Angikase ngativocavoca iminyaka leminyenti kantsi ngifuna kucala futsi nyalo. Ngincume kutsi ngitivocavoce ngobe ngifuna kunciphisa sisu sami lesikhuluphele. Kukhona yini tindlela tekushukumisa umtimba lengingatenta?
Ungehlisa bukhulu besisu sakho ngekutsi uhlale njalo wenta iminyakato ye-erobhiki uphindze udle idayethi lenemphilo. Lokushukumisa umtimba kufanele kufake ekhatsi kuhamba ngekushakutela, kubhukusha, kanye nekujayiva.
Utawutsi ungaba melula ukhone kwenta iminyakato letawucindzetela imisipha lokungiyona itawunciphisa sisu sakho. Ungayicindzetela imisipha yakho ngekutsi wente umnyakato wekuphakamisa tinsimbi.
Kutivocavoca ngalokuvamile kutawukuletsela imiphumela lemihle!
Kufanele kutsi nyalo sewati kakhulu ngekutivocavoca nekutsi kungakwentela ini! Asesibone kutsi unalolunganani lwati! Phendvula imibuto bese uchatsanisa timphendvulo takho naletingito letilapha ngentasi.
Imisipha idzinga i-oksijini kanye ne.kute isebente kahle?
Uma utivocavoca umcondvo ukhulula emahomoni labulala buhlungu abuye alalisane labitwa ngekutsi laphindze ancandze kudzinwa kwengcondvo?
Kutivocavoca kungasita ., ,.
Kutivocavoca ngalokuvamile kanye nekudla idayethi lenemphilo kungehlisa sifo sekutsamba kwematsambo nome.?
Kutifutfumeta kanye nekuphotisa umtimba ngemuva kwekutivocavoca kubitwa ngekutsi..
Udzinga kutsi utivocavoce lokukanye .. kube sikhatsi lesingemaminitsi langu uma ngabe ufuna kuphila imphilo lekahle uphindze ube melula?
Kudla lokugcwele .kukwenta utive wesutsi kantsi kukunika nemandla lowadzingela kutivocavoca?
Timphendvulo: 1- emandla; 2-endofini; 3- sithresi, ihayihayi, kukhula; 4- sifo sekutsamba kwematsambo; 5- i-erobhiki; 6- imisipha; 7-emafutsa; 8-kutelula; 9-njalo ngemuva kwelilanga; emashumi lamatsatfu; 10-sitashi.
<fn>DAC-NLS. ImphiloLenhleSi(2)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
singagcina sitfola letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye taletintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Ngikhetsa kungasebentisi ligwayi ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Uma ungasebentisi ligwayi utawuba ngumuntfu lophilile. Bantfu labanyenti beNingizimu Afrika bayakwati loko. Bangeke babheme sikilidi nome emapipi, bahlafune ligwayi nome basebentise sinefu. Lencwajana inemaciniso lamayelana nemphilo lenhle. Kutikhetsela lokunelwati kungaba kutsi ungete wacala kubhema nome kube kuyekela kubhema. Setsemba kutsi utawukhetsa kuhlala uphilile ngekutsi utikhweshise egwayini nasekubhemeni.
Fundza lencwajana kutfola kutsi ungakwenta njani loko.
Asewufundze nayi indzaba yaDudu?
Umyeni wakho ukhwehlela kamatima Gugu.
Kube nje abengamane ayekele kubhema!
Lokubhema kwakho akukuhle kuwe?
Sengibheme sikhatsi lesidze semphilo yami kantsi kute kube ngumanje akukenteki lutfo kimi!
Buka lapha Dudu yimphilo yami kanjalo nginelilungelo lekubhema ngifike lapho ngitsandza khona?
Kulungile-ke! Kepha khumbula kutsi Dokotela Zondi, indvodza leyatiwako kutekwelapha utsi linyenti lalabeta esibhedlela kutewelashwa ngesikhona basuke baguliswa tifo letibangelwa kubhema.
Kulimata lokwentiwa nguleligwayi kuchubeka ngekhatsi emtimbeni wakho ngelilanga ngalinye liya ngekuphazamisa kusebenta kwenhlitiyo, kwemaphaphu, imitsambo nalokuntjuza ingati kanye naletinye tincenye temtimba wakho ekugcineni libulala imphilo yakho ngemnyaka ngamunye libulala tigidzi tebantfu kuwo wonkhe lomhlaba?
Empeleni, sonkhe sitawufa lokungenteka masinyane nje nome ngemuva kwesikhatsi?
Ungakhohlwa kutsi lentfutfu yeligwayi lakho iphindze ihoshwe ngabo bonkhe bantfu labasedvute nawe?
Uphindze ukhumbule kutsi njalo nje nawulayitha sikilidi ungete wafa ngekushesha kubhema kungakuletsela letinye tetifo letisicako letifana nestilokhingaloko ungatikhandza ucitsa sikhatsi semphilo yakho uhleti kusihlalo semasondvo ungakhoni nekutentela lutfo, nome ungatitfola ufa ngebuhlungu lobukubulala kancane kancane bekugula kwemaphaphu asewucabange kahle ngalokuyekela kubhema nyalokungakabi ngemuva kwesikhatsi?
Ligama lami nginguDudu. Ngitsandza kutsi sesikhulume ngekusebentisa ligwayi. Asesicale ngekubuka emaciniso mayelana nekusebentisa ligwayi.
Minyaka yonkhe bantfu labangu-12 000 lababhemako beNingizimu Afrika bayafa babulawa sifo senhlitiyo, ngumdlavuza wemaphaphu, leminye imidlavuza kanye nesifo lesingapheli semitsanjana lehambisa umoya. Kubhema ligwayi kulekelela ekubangeleni letifo.
Kulamanye emave, kubhema ligwayi kubulala linani lebantfu lelendlula lelo lebantfu lababulawa yi-AIDS, tjwala, tidzakamiva (letifana nehiroyni nekhokheyni), kanye netingoti tetimoto selihlanganiswe ndzawonye.
Kuya ngeminyaka yebudzala, sisindvo semtimba, kanye naletinye timo temphilo yemtimba, nesikhatsi labheme sona umuntfu lobhemako angaphindze abuyele aphile kahle uma ngabe ayekela ligwayi. Ngemuva kwemnyaka bayekele kubhema kuyabe sekuyancipha kutsi bangabanjwa sifo semitsanjana lehambisa umoya. Ngemuva kweminyaka lelishumi bagcina sebacine njengalabo labangazange sebabheme ligwayi.
Sikilidi kanye neligwayi kuyinhlanganisela yetintfo letiyingoti letifana nekhabhoni monokisaydi, inikhothini kanye nesitaputapu lesakheka nakusha ligwayi lesatiwa ngekutsi litiyela (tar). Letintfo leti tibutsi lobulimata bantfu lababhemako.
Intfutfu yeligwayi iphindze ilimate labo bantfu labayihosha ingene emitimbeni yabo. Uma ngabe usedvute nemuntfu lobhemako, usuke abulala imphilo yemtimba wakho nawe njengobe naye ngaso leso sikhatsi asuke alimata imphilo yemtimba wakhe.
Ligwayi liyingoti emphilweni yemtimba wakho ngobe inaboshevu labangemakhulu lamabili (200). Laboshevu balimata emaphaphu akho. Uma uchubeka nekubhema kuyachubeka nekulimala loko. Laboshevu bangabanga kugula kwenhlitiyo kanye nemdlavuza.
Ikhabhoni monokisaydi ngushevu lomisa ingati kutsi ingabe isetfwala i-oksijini lesabalaliswa nemtimba wonkhe. Ngaphandle kwe-oksijini ungete wakhona kuphila.
I-Tar ngushevu lobanga umdlavuza.
Inikhothini isidzakamiva. Ungagcina sewubambekile ungasakwati kuphila ngephandle kwenikhothini. Kubambeka kusho kutsi umtimba wakho nemcondvo wakho ufuna lenikhothini ngaso sonkhe sikhatsi. Utiva sengatsi udzinga inikhothini malanga onkhe. Kulukhuni kabi kuyekela kuyisebentisa. Yingako bantfu bakutfola kulukhuni nje kuyekela ligwayi?
Sinefu sinabo bonkhe laboshevu lebakhona egwayini. Bantfu lababhema sinefu bangaba netifo letifanako nasingabekisa ngaleti, kungenwa ligciwane kwemphumulo nemphimbo kanye nekugula kwendlela lehambisa umoya emakhaleni.
Bodokotela sebatfole kutsi insangu ilimata umtimba wakho ngendlela lefana naleyo yekulinyatwa ligwayi. Uma ngabe uba ngulosabambekile (addicted) ngensangu, angeke ukwati kusebenta, kufundza, kudlala nome utijabulise.
Dokotela tikhona yini tinhlobo teligwayi letiphephile?
Uma ngabe umuntfu abhema bosikilidi labambalwa ngelilanga, ngabe loko kungamenta agule?
Ngisho ligwayi linye ngelilanga liyalimata. Ungacali kubhema! Kulimala kwemtimba wakho kucala nawucala kubhema. Ungabukeka uphilile iminyaka leminyenti kabi ngaphambi kwekutsi ubonise timphawu tekutsi unekugula.
Kuyingoti yini kuhosha intfutfu ledvunya egwayini lelibhenywa bantfu labanye?
Yebo, ungatfola tifo letinyenti kabi uma ngabe uphila nome usebenta nemuntfu lobhemako. Loku kubangelwa kutsi uhosha intfutfu yeligwayi lakhe onkhe emalanga.
Bantfwana lokhandza kutsi batali babo bayabhema baphatfwa tifo leticakile tesifuba, letifana nesifo semitsanjana lehambisa umoya nenumoniya (pneumonia), kunalabo bantfwana labanebatali labangabhemi.
Kulilungelo lakho kutsi nawuphefumula ungenise umoya lohlobile! Lababhemako bafanele balihloniphe lelilungelo lakho.
Bantfu labanyenti lababhemako bayala kuyekela kubhema ngobe abati kutsi ligwayi liyiphazamisa njani imphilo yabo. Asesikhulume ngaletinye taletifo.
Kubhema kubanga tifo letinyenti letehlukene. Letimbi kakhulu kuba sifo semaphaphu, umdlavuza, sifo senhlitiyo, nesitilokhi.
Bantfu labanesifo semaphaphu bangaba sebuhlungwini iminyaka leminyenti bakhwehlela, baphelelwa ngumoya nabaphefumula.
Imidlavuza leminyenti lefana nemdlavuza wemaphaphu ibangwa ligwayi. Ayikho indlela yekwelapha umdlavuza wemaphaphu.
Kubhema kungaphindze kubange umdlavuza waletinye titfo temtimba, njengachochocho indlela yekudla emphinjeni, sinye semchamo njll.
Ingati lesemitimbeni yetfu yetfwalwa (ihanjiswa) kumitsanjana lencama lebitwa ngekutsi ngimitsambo lehamba ingati.
Kubhema kubanga kutsi lemitsanjana yengati inciphe kakhulu. Loko kugcina sekuvimba kuntjuza kwengati lokuyintfo leyingoti kakhulu. Uma ngabe ingati ingahambi iye encenyeni letsite yemtimba leyo ncenye iyalimala. Loku kwenteka ngesikhatsi umuntfu anesitilokhi nome sifo senhlitiyo. Bantfu labanyenti babulawa nguletifo. Uma basindzile kuloku kuvamise kutsi babe tinkhubela (bangakwati kunyakatisa umtimba) ngemuva kwekushaywa sitilokhi. Bangadzinga kutsi kuncunywe umlente ngemuva kwekutsi kube nekuvimbeka kwekuhamba kwengati kulowo mlente.
Bantfu lababhemako bagula ngalokuvamile kunebantfu labangabhemi. Batsatsa tikhatsi letinyenti bangekho emsebentini kunalabo labangabhemi ngobe baguliswa tifo letivamile jikelele.
Bantfwana labanyenti labasebancane beva baphindze babone tikhangisi ngekubhema bese bafisa kutsi bazame. Ngalesinye sikhatsi bangani babo lesebacalile kubhema bayabe sebakhutsata laba labanye kutsi bacale nabo. Kanyenti bantfwana lababhemako basuke bacabanga kutsi kutawubenta babe badzala baphindze badvume uma ngabe babhema.
Unemaphaphu lacinile nalaphilile?
Yini leyenteka kumntfwana wakho uma ngabe ubhema ngesikhatsi ukhulelwe?
Boshevu labanyenti baleligwayi baya kulomntfwana losengakatalwa ngekutfwalwa yingati yakho wena nina. Kantsi futsi lomntfwana angeke atfole i-oksijini nemisoco yekudla leyenele kulengati, lakudzingela kutsi akhule kahle. Ngiko lokwenta kubhema kulimate umntfwana losengakatalwa.
Tikhona letinye tinkinga futsi?
Bantfwana labatalwa bomake lababhemako ngesikhatsi bakhulelwe bavama kutsi batalwe babancane kabi ngemtimba kunalabanye bantfwana. Baphindze babe nematfuba lamanyenti ekutsi bangagula nome bakhubateke.
Kunematfuba lamanyenti ekutsi umntfwana wakho afe nawubeleka uma ngabe ubhema ukhulelwe.
Uyakufuna kugcina bantfwana bakho baphephile etingotini tekubhema ligwayi. Nayi imibono leminye yekubasita bantfwana bakho bakwati kwenta tincumo letikahle ngemphilo yabo.
Lena yintfo longayenta nemntfwana wakho ekhaya. Thishela wasenkhulisa nome ekhileshi angawusebenta lomsebenti nelicembu lebantfwana.
Lona msebenti usita bantfwana batfole ngetintfo letikahle kute baphile kanye netintfo letilimata imphilo yemitimba yabo. Bantfwana bafundza kancono uma ngabe bakhululekile baphindze badlala ngako-ke ungabanika lwati lolumcoka ngalomsebenti.
Tjela umntfwana wakho kutsi acabange ngetintfo letikahle emtimbeni wakhe naleto letimbi. Ungasebentisa lephosta kucala ingcoco yakho.
Uma ngabe unemaphephabhuku lamadzala tjela umntfwana wakho abuke kuwo ajube titfombe tetintfo lekacabanga kutsi tinhle nalekacabanga kutsi timbi emphilweni yakhe. Tinamatsisele ephepheni lelikhudlwana bese ubukisa ngalelishadi lotalinamatsisela elubondzeni kutsi umndeni wonkhe ubone loko lakwentile.
Lomsebenti ufanele ube ngulojabulisako kumntfwana wakho. Ungakhononi uma ngabe akhetsa intfo loyicabanga kutsi yimbi. Uma ngabe akhetse intfo loyibona kutsi ayiyinhle, cocisana nemntfwana wakho kute afundze kutsi yini letawumenta abe nemphilo lekahle nalokungamenta agule. Buta kutsi uyikhetseleni leyo ntfo.
Lona ngumsebenti longasetjentiswa bothishela bemabanga laphansi Libanga 1, 2 nome 3. Yenta siciniseko sekutsi bantfwana bakho bacashelwe ngesikhatsi benta lomsebenti. Ungacali ubashiye bodvwa nemakhandlela lavutsako nome nemetjiso.
emakhadi lamabili lacishe anebukhulu 20 x 15 cm ngalinye.
Ekhadini lelilodvwa juba wakhe sikhala emkhatsini walo sibe nebubanti bemali leyinsimbi ya-R2. Kuleli lelinye likhadi juba wakhe imbobo lencane kutsi ilingana liphini lelincane.
Tjela bantfwana kutsi beme bakhe indingilizi legega wena.
Tjela bantfwana badvonse umoya lojulile babe baphakamisa imikhono yabo kancane kancane nabenta loku.
Phindza loku kute kube katsatfu. Coca ngekutsi bebativa njani nabagcwalisa umoya emaphashini abo. Batjele baphindze bente loku bawuve kahle lomoya ungena emitimbeni yabo. Coca nabo ngekutsi umoya uyigcina kanjani imitimba yetfu ikhone kuhamba nekutsi emaphaphu asisita kanjani nasiphefumula. Tjela labantfwana kutsi bagcume kancane kute kube lishumi kulandzelwe kugcuma mkoko lokusihlanu kube sihlanu kulomunye umlente. Bayekelise bese ubabuta kutsi baphefumula njani ngabe kuphefumula kwabo sekuyashesha yini kunangesikhatsi basemile?
Coca nabo ngekutsi kutivocavoca kuyigucula kanjani indlela lesiphefumula ngayo. Kutivocavoca kuyintfo lenhle kantsi kusenta sihlale siphilile.
Tjela bantfwana kutsi kugucuka njani kuphefumula kwebantfu uma ngabe babhema, ngobe njalo nje uma intfutfu ingena emaphashini iphindze iphuma lenye yaleyo ntfutfu isala ngemuva. Lentfutfu lesalako ingaphumi nalenye iya ngekuvimba emaphaphu angabe asasebenta njengakucala asehlobile angenayo intfutfu kuwo.
Coca ngekutsi kubhema kuyigucula kanjani indlela yekuphefumula kwebantfu nekutsi yini leyenta kungabi kuhle loku nekutsi kusigulisa kanjani. Batjele kutsi baphazamiseka kanjani ngekuphefumula umoya losuke unentfutfu yeligwayi lelibhenywa ngulabanye bantfu.
Nyalo sewungabakhombisa ngekwenta loku lebenicoca ngako. Ufanele kutsi ukwente wena kucala bese ugadza bantfwana uma betama kwenta loku nabo. Ungacali ubashiye bodvwa nalamakhandlela lavutsako nome nemetjiso. Beka likhadi lelinembobo lencane embikwelikhandlela lelisesikoteleni.
Phuphutsa kulembobo utawubona kutsi kulukhuni kanganani kucisha lelikhandlela. Catsanisa loku nekuba nemaphaphu lasavimbekile ngenca yentfutfu.
Beka likhadi lelinembobo lenkhulu embikwalelikhandlela.
Phuphutsa kulesikhala utawubona kutsi kulula kanjani kucisha lelikhandlela. Catsanisa loku nemaphaphu lanemandla lamakhulu ekusebenta.
Lona ngumsebenti webantfwana lesebakuLibanga 4 kanye na-5.
Tfola liphepha lekukhangisa esitolo lesisedvute nome usebentise emaphephandzaba nome emaphephabhuku lamadzala. Juba titfombe tetintfo letifana neliphakethe leligwayi libhikisi lemetjiso kanye naletinye tintfo letifana nemaswidi, emapheni, emasokisi, tincwadzi njll, nome usebentise titfombe lotidvwebile.
Namatsisela letitfombe eshadini lelikhulu bese ubhala intsengo yato madvute nato.
Tjela bantfwana kutsi baticabange banemali lengu-R15 yekuyisebentisa. Batjele bakhetse loko lebebangakutsenga. Ngutiphi tintfo letikulelishadi labacabanga kutsi kubaluleke kakhulu kuba nato?
Uma bantfwana bonkhe sebancumile batjele bacoce nalabanye ngalebakukhetsile.
Khumbula, ayikho imphendvulo lengiyo nome lengasiyo. KEPHA uma bakhetse ligwayi nemetjiso bangacoca ngekutsi kubita kanganani loku emalini. Ungabatjengisa kutsi tingaki letinye tintfo lebebangatitsenga lebebangaba nato sikhatsi lesidze nobe letincono kutsi batitfole.
Lomsebenti uyindlela yekwenta bantfwana bacabange ngetintfo labatifunako naleto labatidzinga mbamba. Kuphindze kube yindlela yekucoca ngetingoti tekubhema ngaphandle kwekutsi ubashumayele lokucocisana kutawenteka ngekwemvelo. Utawuhlala njalo ukhona kufundzisa bantfwana ngetintfo kalula uma ngabe bakhululekile baphindze batijabulisa ngalokwentiwako, kunekutsi ubente batfukutsele nome baphelelwe ngumdlandla wekwenta?
Leti tibonelo tetintfo longatidvweba nome utijube kumaphephandzaba nome kumaphephabhuku.
Ungasisita yini yeDudu?
Ngitjele bantfwana bami kutsi kuyingoti kanganani kubhema ligwayi. Kulamaviki lambalwa lekengcile ngicaphele kutsi indvodzana yami lencane inuka ligwayi. Utsi bonkhe bangani bakhe bayabhema yena akafuni kusala yedvwa angabhemi.
Ngicela ungisite angifuni kutsi umntfwana wami agule.
Wenta kahle kutsi ukhatsateke ngekubhema kwemntfwana wakho. Uma ngabe acala kubhema asemncane kungenteka kutsi atsi nakahlanganisa iminyaka lengemashumi lamatsatfu budzala, abe sekacala kuba nasinye saletifo letibangwa ligwayi lokungaba sifo semaphaphu, sifo senhlitiyo kanye nemdlavuza.
Msite kutsi abe nesibindzi lesenele sekutsi cha egwayini nome ngabe bangani bakhe babhema. Ungakwenta loko ngekutsi umente avisise ngetingoti tekubhema ligwayi ngekutsi ukhulume naye umbonise nalencwajana?
Tjela indvodzana yakho kutsi kuyemukeleka kutsi umuntfu ehluke kulabanye. Uma ngabe bangani bakhe bamcindzetela kutsi abheme, indvodzana yakho ifanele kutsi ifinyelele esivumelwaneni nabo kutsi umuntfu ngamunye unelilungelo lekuba nemacophelo akhe yedvwa lawenta ngekutikhetsela ngekwelwati lanalo nekutsi afanele ahlonishwe.
Akukho emtsetfweni kutsengisela bantfwana labangephansi kweminyaka lengu-16 ligwayi. Yenta siciniseko sekutsi banikati betitolo letisedvute kanye nebasebenti babo abatsengiseli bantfwana labancane ligwayi.
Nginemngani lobekabhema sonkhe lesikhatsi lesengcile. Ubanjwe kukhwehlela lokumatima, kwatsi dokotela wamtjela kutsi akayekele kubhema, ngale kwaloko utawugula kamatima nekutsi kungenteka afe abulawe ngumdlavuza. Umngani wami ukhatsatekile ngekutsi angeke akhone kuyekela kubhema ligwayi. Ngingakujabulela kumesekela kute aphumelele kuyekela kubhema. Unalo yini lwati lwekutsi ngingentani kumsita?
Umngani wakho sewuyati kutsi kufanele ayekele kubhema. Dokotela wakhe umecwayise ngetingoti tako, kantsi naye utitsatsa njengaletibalulekile. Loku kumcoka ngobe angeke umgucule ingcondvo ayekele, yena wente sincumo kantsi unemdlandla wekusilandzela. Kepha utawudzinga kutsi wena umesekele ente siciniseko sekutsi angaphindzi abuyele egwayini.
Kutsi aphumele ebaleni asho sifiso sakhe sekuyekela kubhema acele lusito lwalabo lasebenta nabo, umndeni nebangani labangamesekela nalabangamkhutsata.
Uma sekayekele kubhema ligwayi akufanele kutsi libe khona madvute naye ngobe angalingeka kutsi ake atsi kubhema lelilodvwa.
Kufanele kutsi atfole kudla lokunemphilo lokungafana netitselo nome intfo langayenta kutsi imlibatise, ikakhulu uma ahlaselwa inkhanuko yekubhema. Mtjele kutsi acoce nemuntfu, abukele luhlelo lolujabulisako kuthelevishini, nome afundze incwadzi letamjabulisa, kute akhweshise umcondvo wakhe kulomkhuba lebesewumkhungile.
Njengemngani wakhe hlala njalo umkhutsata ngekutsi umdvumise njalo nje uma ngabe alwe wancoba inkhanuko yekubhema.
Tibone kutsi utfole lwati lolunganani ngekutsi ufundze lencwajana. Yenta lomdlalo wemagama laphambanako bese ucatsanisa timphendvulo takho naleto letisekugcineni kwalelikhasi.
Kubhema . Kulimata emaphaphu akho, ngendlela lekalinyatwa ngayo kubhema ligwayi?
Uma ngabe ubhema ematinyo akho atawuba ?
Kubhema. Kubulala bantfu labanyenti kunalabo lababulawa yi-AIDS, tjwala, tidzakamiva netingoti temgwaco.
Tsani .. ekubhemeni ligwayi?
Labanye bantfu lababhema ligwayi kuyenteka bagcine .. imilente yabo uma kuhamba kwengati kuvimbeleka?
. kusho kutsi umtimba wakho ungebe usaphila ngaphandle kwenikhothini nome i-tar lokusegwayini?
Uma ngabe sewukhungeke ekubhemeni , umtimba wakho kanye . akukhoni kukhululeka ngaphandle kwalesidzakamiva.
Letinye tifo tingimiphumela yekubhema.
Intfutfu yeligwayi ilubhicelwa lwekhabhoni monoksaydi, .. kanye ne-tar?
Lababhemako labayekele kubhema eminyakeni lelishumi baba ngulaba sengatsi abakaze babhema.
ungasebentisi imali yakho ekutsengeni ligwayi.
1- insangu 6 angcolile 7- ligwayi 8 - i-tar 9- cha; 11- ancunywe?
2-lokhungekile; 3.- ingcondvo; 4- liphaphu; 5 inikhothini; 6-acinile; 10- lohlakaniphile?
<fn>DAC-NLS. ImphiloLenhleSi(3)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
kungenteka sitfole letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye tetintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Kudla Ngalokunemphilo ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Kudla kubaluleke kabi emphilweni. Kudla kuphindze kwente imphilo ibe mnandzi. Asewucabange kutsi kusijabulisa kanganani kudla kudla lokumnandzi nemindeni yetfu; nekutsi lawo madzili agcina angajabulisi ngalokwenele nangabe kungekho kudla lokumnandzi lokunyenti.
Naloku kusijabulisa kudla, kubalulekile kutsi sidle ngekucaphela. Fundza lencwajana kutfola kutsi kubaluleke ngani kudla nekutsi sidzinga kudla ini kanye nekutsi kube nganani.
Asewufundze lendzaba yaDudu?
Dudu, kuya ngani kutsi silwane lesikhulu kangaka sitfole tidzingo taso tekudla ngekudla tjani bodvwa?
Uyabona Rachel, umtimba wemuntfu usebenta ngendlela lehlukile?
Ngena utewunatsa litiya Dudu?
Leti titfombe temndeni wami lona ngudzadzewetfu?
Kuyabonakala , Rachel ubukeka asidudla kakhulu?
Yebo Rachel kuba sidudla kungakubangela netifo letimatima?
Kepha uma sinelwati lwekutsi sidlani kungasisita kutsi sibalekele lengoti sehlise nemtimba ngekutsi sikhetse kudla lokufanele kanye nekutsi sidle silinganiso lesifanele kusidla saloko kudla.
Leti titfombe tebhola yetinyawo letinamatsiselwe yindvodzana yami ungumlandzeli lomkhulu weBafana Bafana?
Lapha uyawubona umehluko?
Ligama lami nginguDudu. Kulencwajana sikhuluma ngekudla ngalokunemphilo. Kudla nguloku lokudlako nalokunatsako kute uphile. Kufanele kutsi udle kudla lokufanele kute ube nemphilo kute utewusebenta kahle nekutsi uphile sikhatsi lesidze.
Konkhe kudla kunetintfo letimbili letisenta siphile: emandla kanye nemsoco.
Imoto kuyaye kudzingeke kutsi ibe naphethilomu kute ihambe. Ngalokufanako kudla kunika umtimba wakho emandla ekuhamba newekwenta tintfo lofuna kutenta.
Umsoco nguloko lokuhle lokutfolakala ekudleni. Imisoco leyehlukene iba nemagama lahlukene kantsi inemisebenti leyehlukene leyenta emtimbeni. Umsoco lowakha umtimba uwugcine ucinile ubitwa ngekutsi ngemaphulotheyini. Umsoco lokuvikela ekutsini ungangenwa kugula ubitwa ngekutsi ngemavithamini kanye nemaminerali.
Konkhe kudla akubi nesilinganiso semandla nemsoco lokulingene.
Lokudla lokungenhla kunemsoco longuwona wakha umtimba nome-ke emaphulotheyini.
Lokudla loku kunemsoco longuwona uvikela umtimba lokungemavithamini nemaminerali.
Khumbula kugeza titselo netibhidvo ngaphambi kwekutidla.
Lokudla lokungenhla kunika emandla kakhulu. Lokunye kudla lokukulesibaya ngemantongomane nemalentils.
Iyini idayethi lenemphilo?
Idayethi yakho kudla lokudla malanga onkhe. Kute utfole wonkhe umsoco nemandla lowadzingako kufanele kutsi udle kudla lokucubile (tinhlobo letinyenti tekudla) onkhe emalanga. Kute idayethi yakho ibe ngulenemphilo kufanele ufake kunye nome ngetulu kwaloko kwekudla lokwakha umtimba nakunye noma ngetulu kwekudla lokuvikela umtimba ekudleni lovamise kukudla esidlweni ngasinye. Yetama kutsi ukhetse lokwehlukile ngesikhatsi ngasinye.
Uphindze udzinge kudla tidlo letimbili nome tintsatfu ngelilanga ngalinye. Sinye saletidlo kufanele sibe sekuseni. Bantfwana bona ikakhulukati badzinga kutsi badle lokutsite ngaphambi kwekutsi bahambe kuya esikolweni. Khumbula kutsi bantfwana bavama kudzinga lokunye kudla emkhatsini wetidlo ngobe tisu tabo titincane bangeke bakhone kudla lokunyenti ngasikhatsi sinye.
Kudla lesinako kwakulelive lakitsi kulungile ekuhlanganiseni idayethi lenemphilo. Empeleni idayethi yesintfu yabokhokho bakho (lokungulenye yalawo lasalandzelwa bantfu labanyenti) yidayethi lenemphilo kakhulu kabi.
Lokudla lokukahle lokudla malanga onkhe lokufana nemmbila, irayisi, emabele, sinkhwa, emazambane kubitwa ngekutsi kudla lokuvamile (staple foods). Lokudla kukunika emandla kanye futsi nemsoco lowakha umtimba kanjalo nalovikela umtimba. Lokudla kukwenta wesutse. Ngesizatfu sekutsi akukacoliswa (akukakhishwa emahhaye ako) kusenemahhaye ekwakheka kwako kuko, layintfo lenhle kabi kuwe.
Ngebhadi-ke labanye bantfu bayakhohlwa kutsi kudla kwabo lokuvamile kuhle kanjani. Linyenti lalabo bantfu livama kutsi liyekele kudla loko kudla uma nje like lakhona kubhadalela kudla lokudulako. Ngesizatfu saloko idayethi yabo kulokunye igcine seyingenayo imphilo.
Bantfu batsela emaspayisi kanye netinongo tekudla (letifana nabokheri, bosawoti bekunonga, pelepele, shukela) ekudleni bentele kutsi lokudla kunambitseke. Linyenti lalamaspayisi netinongo tekudla atinawo nalomncane umsoco. Naloku umtimba wakho umdzinga sawoti udzinga lomncane kabi ngelilanga ngalinye; ihhafu yethispunu ngelilanga. Yetama kugwema kudla lokunasawoti lokufana nemaphayi nemashibusi.
Kudla kwekulibatisa nguloko lokudliwa emkhatsini wetidlo. Kutsi uhle udla kudla kwekulibatisa emkhatsini wetidlo kwenta umtimba wakho usebente kahle kulo lonkhe lilanga. Bantfwana badzinga kutsi badle kudla kwekulibatisa emkhatsini wetidlo. Kulibatisa umlomo kubalulekile kepha kufanele ukhetse kudla lokuluhlobo lolufanele. Bantfu labanyenti batfokotela kudla kwekulibatisa lokufana nabomashibusi, emaswidi, emashokolethi, inamunedi, emakhekhe, emabhisikithi, litiya nelikhofi. Ngebhadi letinhlobo tekudla atinayo imphilo. Tinjalo nje tiyadula.
nika umntfwana wakho kudla lokufana nelisangweshi lajamu nabhotela wemantongomane, sitselo, nalokutsite kwekunatsa lokungaba ngemanti, ijusi nome lubisi.
khutsata umntfwana wakho kutsi atsenge titselo kuphela kubatsengisi labasemgwacweni.
ubokhumbula kutsi kudla kwekulibatisa akufanele kutsi kudliwe esikhundleni sekudla lokunemphilo.
Cishe kubili kwalokutsatfu kwesisindvo semtimba wemuntfu kwakhiwe ngemanti, kantsi tonkhe ticubu temtimba tinemanti.
Emanti akakanotsi ngalemisoco letfolakala ekudleni lokwehlukene kepha ayadzingeka kakhulu emphilweni.
Empeleni yonkhe indalo lephilako lefaka ekhatsi tilwane netihlahla idzinga emanti.
kusita umtimba ukhiphe kungcola lokungafuneki emtimbeni.
Kubalulekile kunatsa emanti lokukanye tingilazi letisitfupha temanti ngelilanga kute wente siciniseko sekutsi umtimba wakho unemanti lekenele. Umtimba wakho ulahlekelwa ngemanti lamanyenti uma kushisa, ngekufoma nangekuchama. Ngemalanga lashisako uva koma (ufune lokunatfwako) kanyenti ngobe umtimba wakho usuke ushodelwa ngemanti.
Imphilo yetfu iya ngekutsi sidlani. Idayethi lenemphilo itakunika emandla lekenele kanye naleminye imisoco yekukhula, kwenta umtimba wakho ube nemphilo, kanye nekutsi usebente, kudlala nekwenta tintfo lofuna kutenta.
Asesibuke linani lekudla lokufanele ukudle. Udla lokunganani (ikakhulukati kudla lokunemandla lamanyenti kuko), kuya ngekutsi tidzingo takho titsini. Bantfu labehlukene badzinga emandla lalinani lelehlukile.
Umntfwana udla kudla lokunemandla lafanele uma ngabe ukhula kahle ngalokwetayelekile. Khulumisana nanesi wasemtfolamphilo uve kutsi umntfwana wakho ngabe ukhula kahle yini.
Umuntfu lomdzala udla kudla lokunemandla lenele uma ngabe ahlala njalo anesisindvo lesikahle semtimba. Khuluma nanesi wemtfolamphilo kutsi akusite utfole sisindvo semtimba wakho lesifanele.
Uma umuntfu adla lokunyenti kudla lokunika emandla kunaloko lakudzingako, lokudla lokugcina kungakasetjentiswa kulondvoloteka emtimbeni njengemafutsa. Loyo muntfu ubonakala azimuka. Umuntfu losidudla kakhulu nguloyo losuke anemafutsa lamanyenti emtimbeni wakhe. Umuntfu lodla kudla lokunemandla langephansi kwalawadzingako utawondza ngobe umtimba utawusebentisa nome nguliphi lifutsa lohlangana nalo kutsi wakhe emandla.
Kufanele kutsi ube nedayethi lenemphilo kantsi kufanele udle lokwenele kuhlangabetana netidzingo takho wena wedvwa.
Banyenti bantfu labanemitimba lemikhulu kakhulu namuhla kunangesikhatsi lesengcile ngesizatfu sekutsi bantfu sebagucula indlela labaphila nalebadla ngayo.
Bantfu badla kudla lokunemafutsa lokufana nemashibusi esikhundleni seluphutfu njengesidlo sasemini. Kuletinye titsengisa kudla tetinkampani basebenti bakhona kukhetsa emkhatsini wekudla kwesilungu nekutsenga kudla kwesintfu lokufana neliphalishi, sitambu, emathapha njll?
Bantfu bavama kutsi batfose kudla emafutseni esikhundleni sekukubilisa ngobe nje kutfosa kuyashesha kantsi futsi kulula.
Bantfu bavama kutsenga kudla lokunemafutsa lamanyenti lokufana nenkhukhu letfosiwe, ipholoni nemaphayi enyama.
Bantfu badla ngalokuvamile kudla kwekulibatisa lokunemandla lokufana neshokolethi nemashibusi.
Kuya ngani kungabi nemphilo kuba nemtimba lomkhulu?
Bantfu labanemitimba lemikhulu banemafutsa; lamanyenti kakhulu emtimbeni wabo. Basengotini lenkhulu yekutsi bangaba netinkinga temphilo kunalabo labangesito tidudla.
Kukhuphuka kwekuntjuza kwengati?
Letinkinga temphilo tingabanga kutsi bantfu bakhubateke nome bafe basebancane kabi. Njengobe sewubonile akusikuhle kuba sidudla.
Indlela lekahle yekunciphisa umtimba kuba kutsi uvocavoce umtimba uphindze udle idayethi lenemphilo.
Dlani kudla lokunemahhedle ako emvelo lokufana nesinkhwa sakolo lomahhedle, i-otsi, emabhontjisi, emalentills, titselo netibhidvo. Kutawusita kuvimbe indlala kuwe.
Dlani tidlo letintsatfu ngelilanga. Cala lusuku lwakho ngalunye ngesidlo sasekuseni. Uma ngabe unesidlo longakasidli uyabe sewuyalamba bese ufuna kudla lokunyenti ngemuva kwesikhatsi.
Bantfu labanyenti behlisa umtimba uma badla kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye.
Ungaphangisi uma udla kantsi kuhlafune kahle kudla kwakho.
Dlani kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye uyekele uma ucala kuva kutsi sewesutsi.
Uma unatsa emanti lamanyenti emkhatsini wetidlo utawuyiva kancane indlala.
Kunatsa tinatfo letidzakanako kukwenta uzimuke. Unganatsi.
Yiba nguloshukumisa umtimba kakhulu.
Loku ngulokunye kwekudla lokunemandla kakhulu lokufanele ukudle kancane kakhulu.
Shukela: Kufanele ukugweme kudla kube kunyenti loku; shukela ekhofini nasetiyeni, shukela endenganeni, emaswidi, inamnedi, i-ayisikhrimu, jamu, luju, emakhekhe nabophudingi.
Kudla lokucolisiwe: Dlani kube kuncane kudla kwamalanga onkhe lokucolisiwe, lokufana nesinkhwa lesimhlophe, irayisi lemhlophe, fulawa lomhlophe, kudla lokulondvolotwe etikoteleni (tinned foods) kanye nakudla lesekugaywe ngimishini lokufana nepholoni. Loko kudla kunemandla lamanyenti kuko kantsi kunemsoco lomncane kanye nemahhedle ekudla lamancane.
Emafutsa nabo-oyili: Emafutsa nabo-oyili kunemandla lamanyenti ngaloko kufanele kudliwe kube kuncane kakhulu. Tibonelo taloko kudla kuba ngubhotela, emafutsa lachoncisiwe engulube, shizi lonekhrimu ngalokuphelele, majerini, ikhrimu, oyili, inyama lenemafutsa, emashibusi emazambane, emasosetji. Sebentisa oyili wekupheka (vegetable oil) lomncane kakhulu uma upheka ungakutfosi kudla. Susa emafutsa enyameni ususe nesikhumba senyama yenkhukhu (emafutsa lamanyenti aba ngephansi kwalesikhumba). Sebentisa lubisi lolunekhrimu leyehlisiwe kunalolo lolunalephelele.
Tinatfo letidzakanako kanye nabhiya: Uma kukhonakala ungacali usebentise letinatfo leti. Uma ngabe ungakhoni kuyekela kunatsa lokutjwala yenta silinganiso losinatsako sibe sincane setinatfo letidzakanako nabhiya.
Ungasisita yini yeDudu?
Nginenkinga yesisindvo semtimba wami. Ngisidudla kakhulu kabi kantsi dokotela ungitjele kutsi anginciphise umtimba.
Umngani wami uncome kutsi kunatsa ingilazi yemanti lenejusi yelilamula njalo nje ekuseni kutangisita kutsi nginciphise umtimba wami. Ngiyakwenta loku kepha angiyiboni imiphumela.
Indlela longehlisa umtimba ngayo kutsi udle kube kuncane ikakhulu kudla lokunemandla, utivocavoce umtimba, ungakudli kudla lokunemandla kakhulu lokufana nashukela, kudla lokucolisiwe, tjwala, ema-oyili nemafutsa. Khumbula sizatfu sekutsi uzimuke, kube kutsi udla kakhulu kunaloko lokudzingwa ngumtimba wakho ikakhulukati kudla lokunemandla kakhulu kuko. Kutsi unatse ingilazi yemanti lanejusi yelilamula ete kwakusita kukodvwa. Empeleni alikho liphilisi, umjovo, kwekugcobisa nome umutsi wemlingo lokungasusa emafutsa lasemtimbeni wakho.
Henry, intfo lekahle lokufanele uyente kutsi udle idayethi lenemphilo, udle titselo kanye netibhidvo kube kunyenti, ungadli emkhatsini wetidlo telusuku, bese uba ngukhutsalela kushukuma lokutawuvocavoca umtimba wakho. Ngaleyo ndlela nakanjani utawehlisa umtimba wakho.
Ngike ngaya kudokotela kulamalanga lekengcile. Ungitjele kutsi nginesifo sehayihayi. Ungitjele kutsi kuntjuza kwengati yami kutawehla uma ngehlisa umtimba.
Yini lengingayidla lengehlisa lokukhuphuka kwekuhamba kwengati emtimbeni wami.
Kufanele kutsi wehlise lokudlako kube kuncane, ikakhulukati kudla lokunemandla. Yenta siciniseko sekutsi udle idayethi lenemphilo. Ngalamanye emagama kufanele kutsi uphindze udle nekudla lokunemsoco wekwakha umtimba lokufana nenhlanti, nemabhontjisi kanye naloko lokunemsoco wekuvikela umtimba lokufana netibhidvo netitselo. Dlani kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye.
Kugweme kudla lokunemandla kakhulu lokufana nashukela, kudla lokucolisiwe, emafutsa nemawoyili, bhiya netinatfo letidzakanako.
Yenta siciniseko sekutsi usebentisa sawoti abe mncane ekudleni kwakho ngobe swayi lomnyenti akamuhle emtimbeni. Kubalulekile futsi kutsi uvocavoce umtimba wakho ngako-ke, ungatitfolela indlela yekutsi ushukumise umtimba. Tsatsa luhambo ngetinyawo ushakutele sikhatsi lesiyihhafu yeli-awa njalo nje elangeni lesibili.
Kipilitela kudla lokunemandla kube sitfupha kulesitfombe.
kudla lokunemsoco wekwakha umtimba (emaphulotheyni)?
kudla lokunemsoco wekuvikela umtimba (emavithamini nemaminerali)?
Kipilitela kudla lokunemahhedle kuko.
Buka loku lokudliwa ngulomake. Yini lokungakalungi ngalokudla kwakhe?
Dvweba sitfombe sekudla lokunemphilo kwalomake lokutawumsita kutsi ehlise umtimba.
Hlanganani nemngani wakho. Hlelani tidlo letingaba nemphilo. Shiyelanani ngemibono ngaloku.
Titselo netibhidvo tikudla lokubaluleke kabi kudayethi yakho, manje yini ungakulimi Umhoshi lomncane wembhedze wetibhidvo nome ingadze lelingana nesivalo iba melula kabi kuyinakekela wena ngekwakho. Landzela tinyatselo letilandzelako wetame kutilimela kudla kwakho. Uma ngabe unenkinga cela lusito esikolweni lesisedvute utawusitakala?
Butsa indvundvuma yetibi letifana netingono tetibhidvo, emacembe, iminyani yemmbila, timbali letifile nelukhula, tjani besiganga, emacembe kanye nalokunye lokungimisalela yesihlahla, emagebheta emacandza, ematsambo kanye nemcuba.
Ungacali usebentise lokusele enyameni, emapulastiki, tingilazi nome umlotsa wemalahle.
Yakha umbhedze wekulima longangesivalo. Ungawukala ngesipeyidi sakho; lombhedze awube budze besipeyidi sinye bubanti timbili budze bawo.
Lima lombhedze kushone nga-45cm lokusilinganiso semlente wakho kufika edvolweni. Beka umhlabatsi wakho lomnyama lowangetulu ube wodvwa kulomhlabatsi lowumbe ngephansi.
Tsela lemfucuta loyibutsele ndzawonye kulombhedze ube yihhafu. Kufanele yonkhe lemfucuta uyivitsite ibe ticucu letincane ngaphambi kwekuyisebentisa.
Nyenyeta ngemanti lemfucuta. Imfucuta lemanti ibhidlika masinyane kutsi ibe ngumhlaba kunaleyo lesuke yomile.
Mbonya lemfucuta ngemhlaba kulingasenilwe ku -15cm kushona, bese weleka ngemhlabatsi lobewungetulu. Lomhlaba longetulu kufanele ube ngulocolisakele angabi nematje nome emagadze. Lomgodzi lesewugcwalisiwe kufanele uphakame nga-15cm kunemhlaba lomunye emaceleni.
Nyalo-ke sewungahlanyela inhlayelo yakho kulengadze kube ngemalayini lavundle kulombhedze wakho wekulima.
Tihlanyele ngekunakekela tinhlanyelo takho. Atingasondzelani kakhulu. Timbonye ngemhlaba lomncane lowomile bese utsi kuwucindzetelela phansi kancane lomhlaba.
Mbonya lombhedze ngekutsi wendlale tjani lobomile, emacembe lamadzala, nome tintsi letimelula.
Nisela lengadze yakho onkhe emalanga kulamalanga ekucala lalishumi.
Vulela sikhala titfombo engadzeni yakho uma setikhule taba ngu-10cm budze.
Yenta siciniseko sekutsi ufake lobenele tjani lobomile, emacembe lamadzala lekomile nome tintsi letimelula kutsi kuvaleke wonkhe umhlaba losebaleni.
Mbonya kabusha lokukanye kanye ngenyanga.
Titjalo takho letikhulako titawusebentisa umsoco wemhlaba lokulesisedlana ngako-ke, ubokwengeta umcuba lowakhiwe ngekubotisa tibi kulengadze yakho ngaphambi kwekutsi uhlanyele titjalo letinsha kulengadze yakho.
<fn>DAC-NLS. ImphiloLenhleSikhatSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Bantfu labanyenti beNingizimu Afrika banatsa tjwala lobunyenti kunemuntfu lonatsa ngalokulingene emaveni lamanye emhlaba. Bantfu labanyenti basebentisa budlabha tjwala. Babunatsa kwece kantsi babunatsa emahlandla lalandzelana kakhulu. Loku kubanga tinkinga letinyenti. Labanye balahlekelwa ngimisebenti yabo ngesizatfu sekunatsa tjwala kakhulu. Labanye batsi banganatsa badzakwe bese baba neludlame balwe nemindeni yabo, nebangani babo kanye netihlobo tabo. Labanye bagcine sebagula ngenca yekunatsa kulokunye baze bafe.
Kuncono kakhulu kutsi ungacali kunatsa tinatfo letidzakanako ngobe tinebutsi bekudzakisa lobuyingoti lobungalimata imphilo yakho. Kusebentisa tjwala kungaphindze kube nemitselela lemibi kumndeni wakho. Noko uma ngabe unatsa kufanele kutsi unatse ngalokulingene nangekucabanga.
Fundza lencwajana kute ufundze kunatsa ngalokulingene.
Asewubuke Bongi usedzakwe tjwala labunatse itolo?
Bongi ucitsa yonkhe imali layitfolako atsenga tjwala kantsi umndeni wakhe uyahlupheka njengobe yena asuke anatsa etjwaleni yonkhe lemali lebayidzingela kutsenga kudla, timphahla kanye nekubhadalela sikolo. Uyati mine angimhloniphi ngisho nakancane loya babe?
Kungenteka kutsi sewangenwa tjwala kakhulu engatini ubukeka angumuntfu lodzinga lusito hhayi nje kutsi sigcine ngekumsola ngaloku lakwentako?
Kungenwa tjwala kuyinkinga lenkhulu lebukene nesive sonkhe seNingizimu AfrikaSidzinga kutsi siphutfume sitifundzise kanye nebantfwana betfu kutsi tjwala buyilimata njani imitimba yetfu kanye nemicondvo Sidzinga kutsi sikwati kulawula indlela lesinatsa ngayo tjwala sinatse ngalokulingene?
Empeleni Bongi sewubukeka njengalogulako kantsi uhlala njalo anguloncumile nome loselusizini?
Yebo, bantfu benta siphosiso sekucabanga kutsi kunatsa tjwala kukuletsela injabulo Empeleni bukwenta uhlale uncumile kantsi bubanga nekutsi utive unelusizi?
Bantfu labafana naBongi banesifo lesimatima lesatiwa ngekutsi kunatsa tjwala kakhulu labangakhoni kusilawula badzinga lusito loluphutfumako kungakabi ngemuva kwesikhatsikunatsa tjwala kakhulu kungakubulala?
Ngenhlanhla kukhona tinhlangano lesetike tabasita bantfu labasebentisa budlabha tjwala kutsi bayekele kunatsa ngalendlela babuyele esimeni semphilo.
Ngesikhona bangani baBongi nemndeni wakhe bafanele bente konkhe lokusemandleni abo kutsi bamente afune lolusito lolunjalokuphephisa imphilo yakhe nekumenta abe ngubabe weliciniso.
Wota ngalapha Bongi sitakumikisa ekhaya?
Live leNingizimu Afrika lifanele lilwe nalenkinga yekunatsa tjwala budlabha encenye ngiso sikhatsi lapho kufanele kutsi kusale kufundziswa ngekunatsa tjwala etikolweni?
Ligama lami nginguDudu. Sitawukhuluma ngekusebentisa tjwala. Kute sikwati kukusita kutsi utsatse sincumo ngekutsi kunatsa tjwala ngabe kuhle yini nome kubi, asicale ngekucoca ngemiphumela yetjwala.
Tjwala bungaphazamisa kakhulu kabi imphilo yakho. Kunatsa tjwala kakhulu sikhatsi lesidze kungalimata umtimba wakho kakhulu kabi kwekutsi ugcine ungaselapheki.
Mincane imisoco etjwaleni. Ungagcina sewunemtimba longenamphilo uma ngabe unatsa tjwala kakhulu ube ungadli. Loko kusho kutsi uyabe sewuyagula ugcine umtimba sewuntekenteke.
Tjwala behlisa litubane lekucabanga kwakho. Ngemuva kwesikhatsi lesidze tjwala bugcina sebuphazamisa ngisho nekusebenta kwebucopho bakho.
Kunatsa tjwala kubangela kutsi inhlitiyo yakho igcine seyisebenta kamatima ugcine sewubanjwe sifo senhlitiyo.
Tjwala bungabangela kutsi ube nemdlavuza wemlomo.
Uma unatsa tjwala sonkhe sikhatsi loko kubangela kulimala kwesibindzi. Tjwala bungalimata lubendze bubange sifo sashukela.
Indvuku yebudvodza igcina ingasasebenti kantsi uba nebulukhuni bekutsi ingabe isavuka (kucina kwendvuku yebudvodza).
Bugebengu lobunyenti benteka ngobe bantfu basebentisa budlabha tjwala. Bantfu ababi nawo emandla ekutibamba uma banatsa tjwala.
Kuto tonkhe tingoti temigwaco lapho ukhandza kutsi kufe umuntfu khona kutfolakala kutsi bashayeli labanyenti bebanatsa kantsi banatse kakhulu kweca esilinganisweni lesivumeleke ngekwemtsetfo.
Linyenti lalabahamba ngetinyawo labafa ngetingoti temgwaco basuke badzakiwe.
Kufa lokutsintsana nekunatfwa kwetjwala kanye netifo tabo kubita lelive imali lenkhulu kabi minyaka yonkhe. Lemali beyingasetjentiswa kancono kutemfundvo, temphilo kanye netetindlu.
Khumbula, kutsi tinatfo ngekwehlukana kwato tinebutsi bekudzakisa lobusezingeni lelehlukile.
Ungakhetsa kutsi ufuna kunatsa kuphi kuloku.
Ungabonatsa lutfo uma ungati kutsi bunganani butsi bekudzakisa lobulapho. Loko kungaba yingoti lenkhulu!
unganatsi ubhice tjwala lobehlukene. Natsa luhlobo lunye lwetjwala ngesikhatsi lesisodvwa.
Ngemuva kwemayunithi langu- 1 - 2: Ukhuluma kakhulu uphaphatseke; inhlitiyo yakho ishaya ngesivinini.
Ngemuva kwemayunithi langu- 3 : Ushayela budlabha; kucabanga kwakho kuyanyonyoba kantsi kungenteka nekutsi ushaywe siyeti.
Ngemuva kwemayunithi langu- 5 : Kungenteka ungabe usabona kahle; uma ukhuluma, utawunensa emagama lowashoko; ungeke wente lokufanele ngekuphutfuma.
Ngemuva kwemayunithi langu- 8 : Awusakhoni kuhamba ucondzile uyayendza ungasakhoni kusima kungenteka ubone tintfo tiphindzeka.
Ngemuva kwemayunithi langu- 15-20 : Uyajuluka kakhulu kantsi sekungenteka uhanjelwe yingcondvo usangane.
Loku kubonisa kutsi kufanele unatse kungeci kumayunithi lamabili. Ngekunatsa emayunithi lamatsatfu nje kwenta kwakho kuyagucuka nekubona tintfo kwakho kuhambe kancane.
Ungacali unatse tjwala uma ngabe?
Uma ngabe unatsa tjwala?
Ungacali uvumele bantfu kutsi bakugcwalisele ingilazi yakho ube ungakacedzi lokusekhatsi. Ngeke wati kutsi sewunatse tjwala lobunganani.
Ungacali ubhice tinhlobo tetjwala lobunatsako.
Natsa kancane ungajaki. Ngaphambi kwekunatsa lobulandzelako natsa ingilazi yemanti. Loko kutawehlisa kunatsa kwakho.
Yenta siciniseko sekutsi udlile ngaphambi kwekutsi unatse. Ungacali unatse sisu singenakudla.
Ungashayeli nome uhambe. Lokukanye ungamane ugibele lokunye kwekukuhambisa uye ekhaya.
Ungacali wente umuntfu akuphocelele kutsi unatse tjwala uma ungafuni.
Timphilo tebantfu labasha kuyenteka tibe nguletijabhisako ngesizatfu sekusebentisa tjwala ngebudlabha. Batali babo kungenteka kube bantfu labanatsa kakhulu. Labantfu labasha kungenteka kutsi bayanatsa kwabona. Loko akuwakhi umndeni lojabulile. Sidzinga kutsi sivikele bantfwana betfu kutsi bangangeni etjwaleni!
Umtali lonatsa tjwala uba nemtselela lomubi kabi kumndeni wakhe. Angafika ekhaya adzakiwe alwe nemalunga emndeni wakhe. Umtali lohlala njalo adzakiwe angacitsa yonkhe imali yelikhaya etjwaleni. Loko kushiya umndeni ungasenamali yekutsenga kudla, timphahla, lokuholela ekutsini umndeni ungabi nenjabulo kanjalo ungabi nemphilo lesimeme.
Bantfu labasha batiphatsa ngendlela lehlukile uma ngabe bahlala nebatali labadzakwako.
Bafundza kungabetsembi bantfu labadzala.
Abakhipheli ebaleni imiva yabo nome batjele labanye ngetinkinga labanato.
Kungenteka bacale kunatsa tjwala ngebudlabha nome tidzakamiva batsi bentela kususa kukhatsateka nekucindzeteleka emoyeni.
Bahlala besaba batali babo.
Batikhandza banemtselela kulokutiphatsa kwebatali babo batetfwese licala ngaloku lokwentekako.
Uma ngabe uhlala nemuntfu lonatsa tjwala kakhulu ubobuka letimphawu emndenini wakho.
akusibo bona bodvwa banyenti labanye labanetinkinga letifana naleti tabo?
bona babodvwa bangete babasita labatali babo.
akusibo lababangele kutsi batali babo babe naletinkinga.
kukhona bantfu labangakhuluma nabo!
Uma ngabe bantfu labasha bangafuni kukhuluma nalotsite emndenini, bangaya kudokotela, linesi, thishela nome umngani bonkhe bangakhona kubasita.
Bantfu labasha bafundza kunatsa tjwala kumindeni yabo nakubangani. Uma ngabe ungumtali udzinga kutsi ubhobokelane nebantfwana bakho mayelana netjwala nemiphumela yabo. Bantfu labasha batawulinga kusebentisa tjwala ngako-ke, wena njengemtali udzinga kutsi wakhe simo lesikahle lokungatsi kuso bacoce nawe ngekunatsa tjwala.
Fundzisa bantfwana bakho, kwekucala kutsi bangacali nje banatse tjwala. Uma ngabe basebentisa tinatfo letidzakanako bafundzise ngekunatsa tjwala lokuphephile nalokunekuticabangela! Loko kutawubasita ekutsini batikhetsele kahle.
Wati kanjani kutsi umuntfu unenkinga yekunatsa tjwala?
Kungenteka kutsi wati bantfu longacabanga kutsi kungenteka banenkinga yekunatsa tjwala. Ngaphandle kwekutsi wati kahle kutsi banebulukhuni bekwetama kulawula indlela lebanatsa ngayo angeke ukhone kubasita. Umbutoke utsi: Wati kanjani kutsi umuntfu unenkinga yekunatsa tjwala kakhulu?
Tinyenti tindlela tekutsi ubone. Mine ngitawukusita kutsi ukhona kwenta lokutawukusita ubone uma ngabe umuntfu anenkinga yetjwala. Sikwenta loko ngekusebentisa lelishadi lelingentasi. Buka lemibuto lekulelishadi. Beka luphawu kutimphendvulo letingito. Kungenteka ungabi nato timphendvulo taleminye yalemibuto, kepha yetama kutitfola uma ufuna kumsita lona wekunene.
Ngabe unatsa kakhulu kunaloko lebekavame kukunatsa nekutsi unatsa onkhe malanga yini


Ngabe uyaye atsi anganatsa abe sewuyalwa yini?
Ngabe unatsa ngobe anesitunge, acakekile nome ativa umoya uphansi?
Ngabe uke waba nengoti leyenteka ngobe adzakiwe?
Ngabe kamuva nje sewunenkinga yini yekutsi angayi nasemsebentini ngobe aphetfwe yibhabhalazi?
Ngabe sewucitsa sikhatsi lesinyenti etjwaleni kunekutsi asicitse nemndeni wakhe?
Ngabe kuke kwenteka washaya umuntfu adzakiwe


Ngabe unatsa kakhulu kunaloko lakufunako?
Uma ngabe kukhona imphendvulo lengu Yebo kuyinye yaletinkinga kusho kona kutsi sewunenkinga yekunatsa tjwala?
Lilanga lemshado waZinhle. Bonkhe bangani bakhe bakulesigodzi bafikile edzilini lakhe. Kuyahlatjelwa, kuyadanswa kantsi futsi kuyanatfwa lapha. Asewubuke lesitfombe lesingentasi. Kukhona tibonelo letilishumi letibonisa bantfu labanganatsi ngalokulingene. Asewubasho kutsi ngubaphi. Chaza kutsi bafanele benteni kute babe bantfu labanatsa tjwala ngalokulingene.
Uma ufuna kwati ngekunatsa ngalokulingene buka likhasi 5-7.
Ngabe ungulonatsa tjwala ngalokulingene nangalokunekutikhuta yini Asewugcwalise lemibuto yekutihlola lengentasi utewutfola loko! Kungenteka umangaliswe nguloko lotakubona ekugcineni?
Kumbuto ngamunye lolandzelako khetsa imphendvulo yinye lokunguyona ichaza wena kahle kakhulu.
Umenywe edzilini. Kulelidzili kunatfwa tjwala kakhulu kuphindze kuyadanswa.
Uncuma kujoyina lapha. Ufuna kuba yincenye yalesicuku lesilapha.
Unatsa emabhiya lamabili kuphela. Ingani vele usetawushayela ubuyele ekhaya.
Unatsa uze utive sewuzulelwa yingcondvo. Bese uyayekela kunatsa.
Bangani bakho bonkhe sebacale kunatsa kantsi sebavamise kutsi babe ngulabadzakiwe njalo nje. Bakwenta loku ekhatsi evikini, emadzilini, ngaphambi kwemsebenti nasesikolweni.
Uyagcina kuba nabo. Uba ngulodziniwe kulokucindzeteleka kantsi vele awufuni kunatsa wena.
Uba nesifiso sekutsi sewetame nawe kunatsa. Uyekela ngemuva kwesikhatsi uma ubona kutsi awufuni wena kuhlala udzakiwe sonkhe sikhatsi.
Unatsa udzakwe. Ingani vele imphilo yakho yinye.
Ube nelusuku uphitsitela wenta lokwa nalokwa wangabi nesikhatsi sekudla. Utiva udziniwe kakhulu.
Uya ekhaya. Utfole kwekudla bese unatsa iyunithi yinye yetjwala kutsi utfole kuphumula.
Uya ebhareni nome eshibhini lesedvute nawe. Utawutfola kuphumula ngekushesha uma ngabe utfole lokunatfwako. Kudla kwakusihlwa kutawube kulungile uma ufika ekhaya kamuva.
Uya ekhaya, udle bese uyalala kungakahlwi kakhulu. Tintfo titawube tincono ngakusasa.
Usemcimbini lapho kunetjwala lobunyenti kabi. Tihambeli takulomcimbi tindlulisa libhodlela lebhrendi. Wonkhe umuntfu unatsa kulelibhodlela.
Ulandza ingilazi. Udzinga kwati kutsi bunganani tjwala lobunatsako.
Ujoyina kulomdlalo lochutjwako utsatse ematsamo lamanyenti. Lelibhodlela kungenteka liphele masinyane.
Utsatsa litsamo linye utitjele kutsi leli litsamo lakho lekugcina.
Uvakashele umngani wakho. Uvula libhodlela lebhrendi ukhipha nabobhiya labanyentana.
aUnatsa emayunithi lambalwa etjwala. Kunini ulindze kutfola loku lilanga lonkhe. Ngemuva kwemayunithi latsite etjwala utiva uncono.
Unatsa emayunithi lambalwa etjwala. Uyekela nasewuva kuzula inhloko kantsi ingcondvo yakho seyitsi kuhhuma kancane.
Unatsa emayunithi lamabili nome lamatsatfu etjwala. Awufuni kutsi ulahlekelwe kulawula umtimba nome ingcondvo yakho.
Nyalo-ke hlanganisa tinombolo letifakwe kubobakaki (brackets) letisekugcineni kwemphendvulo ngayinye loyikhetsile bese ubuka kutsi ugcine utfole kungaki.
Ungumuntfu lonatsa ngalokunekuticabangela. Uyacabanga ngaloko lotawukunatsa kantsi uyati ngemiphumela yekunatsa. Awukuvumeli kutsi uphocelelwe kutsi unatse.
Ngalesinye sikhatsi uyacabanga ngekutsi unatsa njani. Ngalesinye sikhatsi awunandzaba kakhulu ngekunatsa kwakho. Kufanele ufundze kunatsa ngalokulingene uhlale wenta njalo. Ungabavumeli bangani bakho kutsi bakuphocelele kutsi unatse tjwala! Loku akukwenti silomo!
Ungumuntfu longacabangi nalonganaki kakhulu kunatsa kwakho. Unatsa kakhulu udzinga kuba yincenye yelinyenti lelisedzilini. Uma uchubeka nekunatsa ngalendlela ungatikhandza sewungene etingotini ngisho nasekulweni imbala. Ikakhulukati kunatsa kwakho kutawuphazamisa imphilo yakho kubangele kutsi ube nekulimala kwebuchopho, kwenhlitiyo nekwesibindzi. Udzinga kutsi ucale kunatsa ngalokulingene nome-ke uvele uyekele kunatsa tjwala!
Ungasisita yini yeDudu?
Sonkhe siphila nebantfu labanetinkinga tekunatsa tjwala. Singatigucula kanjani tintfo Sidzinga kutsi sente tintfo tiphindze tibe ncono. Asifuni kutsi lomkhuba wenabe uze uyongena kubantfwana betfu?
Lukhona lusito lwebantfu labanenkinga yekunatsa tjwala kakhulu. Uma ngabe kunemuntfu lomatiko lonalenkinga, buta dokotela nome nesi wangakini kutsi akuphe ligama lenhlangano lengakusita. Ungayicoca lendzaba nemfundisi. Khetsa loko lokubona kuncono kuwe kepha nje ungacali uyigcine kuwe lenkinga angeke iphele!
Asikho sidzingo sekutsi uzame kucoca ngalenkinga yekunatsa nemuntfu losavele adzakiwe. Mlindze buze buphele tjwala emtimbeni. Tjela loyo muntfu kutsi yini layentako nekutsi labanye kubatsintsa kanjani.
Uma ngabe ungakhoni kugucula tintfo ngulapho-ke udzinga inhlangano lebukene naloluhlobo lwetinkinga malanga onkhe. Tinyenti kabi lapha ngephandle.
Bita emaphoyisa uma ngabe umuntfu akushaya uma adzakiwe. Bikela makhelwane wakho kutsi kwentekani nekutsi ube nendzawo lephephile longabhaca kuyo uma ngabe loku kwenteka. Uma ngabe tintfo tingantjintji kungagcina kudzingeka kutsi utfole lelinye likhaya kutsi uhlale kulo kute wena nemndeni wakho niphephe. Ngikufisela lokuhle!
Thulani nebangani bakhe basesigabeni sekungena ebudzaleni kepha banalenkinga. Kulukhuni kabi kutsi batibambe banganatsi tjwala. Bangani babo bayabacindzetela kutsi banatse. Bagcina sebabandlululwa etintfweni letitsite uma banganatsi. Bakutfola kulukhuni kutsi batsi Cha. Singabasita kanjani?
Kunetindlela letinyenti tekusita bantfu labasha. Indlela lencono kakhulu kutsi wente siciniseko sekutsi bayicondza kahle imiphumela yekunatsa tjwala. Ungaphindze ubafundzise kutsi batsi Cha bangakhweshi kuloko labakushoko?
Bangakwenta loko ngetindlela letinyenti. Bangahamba basuke lapho uma bativa bacindzetelwa bangani. Bangabe nguloku baphindza kutjela loyo muntfu emahlandla lamanyenti kutsi abafuni kunatsa tjwala. Udzinga kutsi ube nesineke kakhulu ngalesikhatsi. Uma ngabe usesigabeni sekungena ebudzaleni tintfo tiba lukhuni. Yenta siciniseko sekutsi bayati kutsi bangacoca nawe ngetinkinga tabo.
Asewubone kutsi utfole lwati lolunganani ngekufundza lencwajana. Yenta lomsebenti wemagama laphambanako bese uchatsanisa timphendvulo takho naleto letisekugcineni kwalelikhasi.
Ngemuva kwekunatsa silinganiso sinye setjwala inhlitiyo yakho iyasheshisa.
Ngemuva kwetilinganiso letintsatfu tetjwala . kwakho kuba kubi.
Unga.. lobunye tjwala uma ngabe ungabufuni?
Kuletinyenti temgwaco kutfolakele kutsi bashayeli basuke bebanatse kakhulu kunalokuvumelekile ngekwemtsetfo.
Tjwala lobunemandla ekudzakana bungabangela kutsi . wemlomo?
Ngemuva kwekunatsa tilinganiso letimbili tetjwala ukhuluma ikakhulu ube sewu?
Bantfu labanyenti .. nesizatfu setifo letihlobene netjwala?
Bugebengu lobunyenti kanye . kwenteka ngobe bantfu basebentisa budlabha tjwala?
Ngaphambi kwekuchubeka unatse lobunye tjwala, .. ingilazi yemanti?
Kuneliyunithi linye letjwala ku.. yewiski, yebhrendi nome letinye tipirithi.
<fn>DAC-NLS. InchuboYekutsengiswaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa lwebalimi labancane?
Ncuma kutsi ngutiphi tilwane lotatitsengisa futsi kungani.
Luhlelombiso lwekwehlukanisa luncunywa ngeminyaka, kunona, umtimba, kulimala nangebulili.
Sikhulu sekutsengisa singakuncedza kwehlukanisa tilwane.
Balimi kumele bente tinhlangano nobe emacembu ekusebentisana kute bakhulise sibalo sesitoko futsi behlise tindleko tekwetfwala tilwane.
Kutawudzingeka kutsi uncume sisindvo sesilwane ngaphambi kwentsengiso.
Chumana nesikhulu sekutsengisa ubute ngetintsengo kanye netintfo tasemakethe jikelele.
Niketa umnininingwane lofanele ngekhwalithi nangekuhlukaniswa, simo sekukhulelwa, sisindvo futsi, lokubaluleke kakhulu, intsengo lebekiwe yemfuyo yakho.
Beka indzawo yekutsengiswa kwemfuyo yakho ngelilanga lelibekiwe.
Cinisekisa kutsi yonkhe imfuyo yakho inetimphawu tekubonwa letisemtsetfweni.
Enta emalungiselelo ekutfwala kwemfuyo.
Tfola sitifiketi sekutfwala kwemfuyo kuMaphoyisa ekuNtjontjwa kweMfuyo endzawo.
Ngaphandle kwalomculu ungahlawuliswa nobe tilwane takho titsatfwe.
Gcwalisa lifomu lekweMukelwa lelineligama lakho, likheli, inombolo yaMatisi kanye nemininingwane yekubonwa kwemfuyo yakho.
Khumbula kutsi imfuyo yakho ngeyakho futsi ingumtfwalo wakho.
Intsengiso iphela uma ngabe utsi tsengisiwe?
Dvweba sitatimende sekucedza konkhe futsi cinisekisa kutsi yonkhe imininingwane ingiyo kahle.
Kungaba ngukheshi nobe lisheke. Cinisekisa kutsi yonkhe imidanti leseshekeni ingiyo kahle.
Indlela lephephile kutsi imali yakho ifakwe ku-akhawunti yelibhange lakho.
Umtsengi udzinga umculu wemvume lotfolakala kuMaphoyisa ekuNtjontjwa kweMfuyo endzawo kute atfwale lemfuyo.
Kungumcondvo lomuhle kuhambela intsengiso ngaphambi kwekutsi utfumele imfuyo yakho kwekucala. Nobe hamba nemuntfu loke wanyenta lentfo ngaphambilini.
Ncuma sisindvo lekungiso sesilwane ngaphambi kwentsengiso.
Indzawo yeluphawu lekubonwa lelisemtsetfweni. Imaki ifakwa endlebeni yangasencele nobe yesekudla. Kushiswa kwentiwa kwentiwa emlenteni nobe emkhonweni.
<fn>DAC-NLS. InchubomtsetfoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tichibiyelo tetiMiso teMtsetfo weluSito lweteNhlalakahle No. 59 wanga-1992 lotawucala kusebenta ngamhlaka-1 Disemba 2001, tihlelele kumiswa kwemabandla ekuhlola lekutakutsi emalunga awo akhetfwe nguMcondzisi Jikelele kutsi ahlute imininingwane bese abuka kukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa ngenhloso yekwenta sincomo sekuniketwa kweselekelelo.
2.1 Kucinisekisa kutsi kuhlolwa kwekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa kwentiwa ngendlela lefinyelelekako, lenebungani futsi lengabiti kakhulu.
2.2 Kwelekelela kuhlanganiswa netinsita temphakatsi nekwelekelelwa kwemphakatsi kucinisekisa kuniketela ngetinsita letibanti ebantfwini.
2.3 Kundlulisela labafaka ticelo kuleminye imitfombolusito uma ngabe ikhona.
2.4 Kucinisekisa kutsi kuhlolwa kuyaphetfwa bese kwendluliselwa ehhovisi lelifanele kuyewubuka leso sicelo ngesikhatsi lesibekwe liTiko.
2.5 Kuniketa lona lofaka sicelo yonkhe imininingwane kutewugcwalisa emafomu eselekelelo.
Emalunga elibandla kumele avumelane netidzingo tesiMiso 2 (4) (a) tetiMiso teMtsetfo weluSito lweteNhlalakahle No. 59 wanga-1992 njengekuchitjiyelwa kwawo kusukela ngaDisemba 2001.
i. Umsebenti losesikhundleni lesisetulu wekuvikelwa kwemphakatsi.
ii. Losebenta ngekuvuselelwa kwesimo (umhlengikati, umsebenti wetenhlalakahle, losebenta ngetinhlobonhlobo temisebenti, losebenta ngetengcondvo, losebenta, ngetekuva nekubona njalonjalo).
iii. Lomele umkhakha walabakhubatekile nobe lilunga lemphakatsi njengemfundisi, inkhosi, imantji, nobe umuntfu lowati lowo mphakatsi nesimo sawo.
iv. Nalamanye emalunga/lilunga langetiwe/lelingetiwe uma ngabe kunesidzingo ngekucondzana nesicelo lesitsite, njengadokotela noma dokotela losebenta ngetifo letitsite kuphela, dokotela wetengcondvo, labasebenta ngetimoto letitfwala tigulane, netinyanga nasesibala labambalwa babo.
LiTiko lona litawuniketa lusito lwetekuphatsa.
Uba ngumphatsi sihlalo wemihlangano.
Uniketa liBandla ticondziso, tintfo tekusebenta, tinchubomigomo, nemitsetfo lephetse ticelo tekunakekelwa kwebondliwa.
Welekelela ekucecesheni kwemalunga elibandla.
Ucinisekisa kutsi kubhalwa kahle tonkhe tinchubo tetinkhulumo telibandla.
Ucinisekisa kutsi kuhlolwa kucedvwa ngesikhatsi.
Welekelela ngekuhlelela lona lofake sicelo uma ngabe kudzingeka leminye imininingwane kutewucedzela loluhlolo.
Ucinisekisa kutsi kubukwa kweticelo kwentiwa ngesikhatsi. Lona uphindza achumane nalabo lasebenta nabo ehhovisi lakhe kucinisekisa kutsi ticelo tebantfu lesekucedvwe kuhlolwa kwato tiyabukwa.
Usebenta njengemchumanisi ekhatsi kwemalunga elibandla neliTiko.
ii Losebenta ngeKubuyiselwa kweSimo.
Unguchwepheshe kulomkhandlu kuletiphatselene nekuhlolwa kwekukhubateka nobe kunakekelwa kwebondliwa.
Lona losebenta ngekubuyiselwa kwesimo utawuhluta imininingwane aphindze, nobe ahlole lona lofake sicelo, bese utsatsa sincumo ngekwelwati lanalo ngekukhubateka nobe kunakekekelwa kwemondliwa lofaka sicelo.
Lona losebenta ngekubuyiselwa kwesimo kumele acinisekise kutsi emafomu agcwaliswa ngesikhatsi ngalokufanele mayelana nekukhubateka nobe kunakekelwa kwemondliwa lofaka sicelo.
Lona lomele umkhakha walabakhubatekile nobe lilunga lemphakatsi leliwatiko lowomphakatsi nesimo sawo kumele licinisekise kutsi lona lofake sicelo nembhala kunetintfo langakwati kutenta loko kuholela ekukhubatekeni kwakhe nobe ekunakekelweni kwekwebondliwa.
Kumele acinisekise kutsi kuhlolwa kucedwva ngesikhatsi.
Kumele elekelele kufinyelela kwelibandla emphakatsini ngekutsi aniketele ngemininingwane yekutsi kufinyeleleka njani ebantfwini kakhulu labo lekumatima kubahlola, labasekhaya nobe labanetidzingo kepha labangati ngaleselekelelo.
Lilunga/emalunga lelingetiwe lingaba inyanga, dokotela, labasebenta ngetimoto letitfwala tigulane nobe umuntfu lowenta umsebenti losipesheli nobe ngabe uwela kumuphi umkhakha.
Dokotela uhlola aphindze ente siphakamiso ngekungabi kahle emtimbeni kwalona lofake sicelo, lokuholela ekutseni akhubateke nobe etsembele ekunakekelweni kwesikhashana nobe kwasafutsi.
Kucinisekisa kutsi luhlolo lucedwva ngesikhatsi.
Kucinisekisa kutsi kubekwa tizatfu leticondzene mayelana nesiphakamiso lesitsite.
Kuniketela ngemininingwane yekutsi kungabi kahle emtimbeni kungalawulwa njani, kulungiswe nobe kwelashwe.
Libandla litawufaka ekhatsi linani leliphasi lemalunga langu-3 nelinani lelisetulu lemalunga langu-6.
Imikhandlu ingakhetfwa elizingeni leliphasi lesigodzi nobe lendzawo, nobe lelisetulu lelijikeleta etindzaweni nobe etigodzini ngeluhlelo lolumile nobe lolugucugucukako. Sifundza sitawuncuma ngendlela yekusebenta letakuba nemphumelelo iphindze icondzane nesimo ngasinye.
INhloko yeliTiko kumele yemukele kukhetfwa kwemalunga elibandla. Emalunga elibandla angakhetfwa yiNhloko yeliTiko ngetiphakamiso ngulabo labakhetfwe etinhlanganweni temphakatsi, baholi bemphakatsi nobe bantfu labanelutsandvo.
Emalunga lasebenta ngalokugcwele kuleliTiko atawusebenta sikhatsi lesitawubonwa yiNhloko yeliTiko kutsi ngulesifanele. Emalunga langasebenti kuleliTiko angasebenta sikhatsi lesitinyanga letingu-24 futsi ngeke aphindze abekwe sikhatsi sekuba sesikhundleni kabili ngekulandzelana emva kwaloko.
Emalunga kumele ati ngekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa.
umphakatsi libandla lelibekelwe wona.
3. Emalunga kumele abe nesifiso sekuyewutfola lucecesho leluhlelwe litiko.
Bantfu labangete bakwati kutiphendvulela ngekwemtsetfo ngetento tabo ngenca yekungaphili kahle emcondwveni.
Bantfu lesebake baboshelwa kweba, kufoja, inkhohlakalo nobe macala ebugebengu ngaphandle kwemacala emitsetfo yemigwaco.
Bantfu labangafuni kuyewuceceshwa kulolucecesho loluhlelwe liTiko.
Imihlangano yelibandla itawubitwa liTiko leliphindze lelekelele. Indzawo yemhlangano, tinsuku, nebuningi bemihlangano kumele kuncunywe, kumiswe bese kwatiswa lona lofake sicelo liTiko uma lona lofake sicelo eta kuleliTiko.
INhloko yeliTiko ingabeka lamanye malunga kuyewusebenta kulemikhandlu uma ngabe emalunga lasebenta ngalokugcwele angekho. Indlela yekubeka emalunga isafana naleyo yekubeka emalunga lasebenta ngalokugcwele.
Nobe nguliphi lilunga lelingayihambeli imihlangano tikhatsi letilandzelanako, nobe loshiya phasi umsebenti, kumele ashiye sikhundla sakhe, lokutakwenta kutsi iNhloko yeliTiko isigcwalise lesosikhundla kulomkhandlu ngaso leso sikhatsi.
kakhulu ngetincumo letitsetfwe, nemagama ebantfu labahlolwako.
8.3 Emalunga kumele agcine sikhatsi naketa emihlanganweni futsi ahlale emhlanganweni kudzimate kuphele umsebenti wawo.
8.4 Emalunga kumele ahambele imihlangano ngemcondvo longenatjwala.
8.5 Emalunga kumele asho uma ngabe anelutsandvo kulolo luhlolo, nangekutsi lutsandvo nobe budlelwano lobucondzene naye bukhona nobe bungaba khona yini.
8.6 Emalunga kumele akhiphele liTiko sonkhe sifuba ngesimo sawo ngekuya ngekwesigaba 4.3.
Lowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle kanye nawo onkhe emalunga elibandla batawutiphendvulela ngekuhlanganyela ngelikhono lelibandla. Libandla litawubikela iNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle ngemlomo ngusihlalo wawo kanye nalowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Batawubika ngemphumelelo nelikhono lelibandla ngebuningi besikhatsi lesitawuncunywa yiNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Inhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle itawuphosa liso umsebenti welibandla, kuhambisana kwawo neluhlelo lolubhalelwe luhlolo nekundluliselwa kuleminye imitfombolusito uma ngabe ikhona. Tonkhe tiphakamiso letentiwe libandla kumele temukelwe yiNhloko yeliTiko. Onkhe emalunga elibandla atiphendvulela ngalokugcwele ngemisebenti yawo kuNhloko yeliTiko ngemlomo walowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle kanye neNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle yeliTiko.
Tonkhe tiphakamiso naletinye tindzaba telibandla titawukwatiswa iNhloko yeliTiko ngulowo losebenta ngekuvikela umphakatsi longusihlalo welibandla, ngemlomo weNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Libandla kumele latise lowo muntfu nobe umphatsi walowo muntfu losuke ahlolwa ngemiphumela yeluhlolo ngemlomo weliTiko. Libandla, ngeNhloko yalo, litawatisa lowo lofake sicelo ngencwadzi, ngemiphumela yeluhlolo nemiphumela yesicelo. Uma ngabe sicelo singakaphumeleli, nobe selekelelo sesikhishiwe kwesikhashana, lowo losuke afake sicelo kumele atiswe ngetizatfu taloko, atiswe nangelilungelo lakhe lokukhala ngalesincumo. Kumele aphindze atiswe ngenchubo lekumele ilandzelwe nakufakwa sikhalo. LiTiko, ngemlomo weNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle, kumele licinisekise kutsi tindlela tibekiwe tekwatisa bantfu ngekubakhona, sikhatsi kanye nendzawo yelibandla yekuhlolwa. Loku kungentiwa ngemlomo webetindzaba, ngekwatisana lokusemtsetfweni nobe ngekusakata imininingwane ngeluhlu lwemagama, mapheshana emiholo, mapheshana, nangemlomo emahhovisi esigodzi, etimpeshenini, emaPosini naletinye tindzawo letikhetsekile.
Tonkhe tindleko telibandla kumele temukelwe yiNhloko yeliTiko ngekuya kweMtsetfo wetekuphatfwa kwetiMali, tiMiso tawo kanye nemikhuba yetetimali.
12.1 Kuhlolwa kwekuKhubateka nekuNakekelwa kweBondliwa: Umuntfu angativelela ngekwakhe phambi kwelibandla aphindze, nobe aniketele ngemininingwane emafomini labekiwe njengobe kudzingeka kwentela luhlolo nobe kuhluta. Lamafomu labekiwe atawuyiswa ebandleni liTiko. Uma ngabe kunaleminye imininingwane lefunekako, kulomunye umuntfu ngaphandle kwalona lofake sicelo, kuze kutawutsatfwa sincumo ngekuya kwemininingwane lekhona, libandla litawutfola ligunya lelibhalwe ngulowo lofaka sicelo kutsi kutfolalakale leyo mininingwane. Uma ngabe lemininingwane lefunekako ngulesipesheli futsi ingale kwelikhono lelibandla, libandla kumele lihlelele lona lofaka sicelo kuze akwati kuniketela ngaleyo mininingwane. Libandla lingakwati kwemukela bufakazi lobetfulwa ngemlomo ngummeli egameni lalowo losuke ahlolwa uma ngabe leyo mininingwane ayikabhalwa phasi, nobe lowo muntfu angakhoni kuchaza simo sakhe.
12.2 Kufaka sandla kulenchubo kuze kwente ncono nobe kukhuliswe kusebenta kwemabandla.
12.3 Kufaka sandla ekuchibiyeleni indlela lesetjentiswako nakuhlolwa kukhubateka nobe kunakekelwa kwebondliwa.
12.4 Kusebentisa imihlangano yetifundvo ngekuhlolwa kwekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa.
12.5 Kutfumela bantfu etikhungweni temphilo kuyokwelashwa bese kulandzeliswa ngetikhungo temphilo ngekwetiphakamiso tekwelashwa.
12.6 Kuniketa lomuntfu lohlolwako imininingwane ngaletinye tindlela, uma ngabe tikhona letingasita lowo muntfu nalabanye lababalulekile kuye, ngetinsita letingetiwe.
12.7 Kuniketa lona lofaka sicelo imininingwane lefanele yekufaka sicelo sekunakekelwa kwebondliwa.
12.8 Kweluleka nekukhutsata bantfu kutsi batfole letinye tindlela tekutimela kutemnotfo uma ngabe abakakhubateki kuze bangaloku baphindza bafaka ticelo babange umsebenti lomkhulu ngaloko.
LiTiko lekuTfutfukiswa kweteNhlalakahle.
<fn>DAC-NLS. IncwadziYekukhetfwaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngaphasi futsi nangelugunya lemandla lenginiketwe miTsetfosimiso Jikelele yeMbutfo weTekuvikela, letimenyetelwe ngaphasi kweMtsetfo weTekuvikela, 1957.
Kanjalo-ke uyadzingeka, ngesikhatsi usebenta kutsi wente umsebenti wakho kulokukhetfwa ngenhlitiyo lemhlophe nangekutimisela macondzana neMtsetfo nangemiTsetfosimiso lephawuliwe, kuhlonipha nekulalela labangetulu kwakho futsi ngaso sonkhe sikhatsi kuba sibonelo lesihle nekuhola labangaphasi kwakho ngekubanakekela kahle nangebulungiswa.
Ngitsandza kukunika bugconsa kuMbutfo weTekuvikela waVelonkhe waseNingizimu Afrika futsi ngikuniketa lomsebenti ngaphasi kweligama leRiphabliki yeNingizimu Afrika kutsi usebentele live lakho njengesikhulu ngekutsembeka, ngemndlandla, ngesizotsa nangenhlonipho; kugcina imisebenti ngeshisekelo nangekutikutimisela futsi nekuba sibonelo lesihle kulabo labangaphasi kwakho.
<fn>DAC-NLS. InhlosoYesikhwamaSeSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Inhloso yeSikhwama sekuNcephetela basebenti ngekukhubateka lokubangelwe kulimala/tifo letiphatselene nemsebenti letitfolakele emsebentini nobe kuncephetela bondliwa ngekufelwa bondli babo ngenca yekufa lokubangelwe kulimala / tifo letinjalo kanye nekukhokhela imali lefanele yetindleko tekwelashwa.
Tifo letiphatselene nemsebenti letitfolakala emsebentini ngenca yekutsi sisebenti sibe setintfweni nobe etimeni letitsite temsebenti.
Tehlakalo letitinhlekelele lapho khona sisebenti sifa ngenca yengoti lesehlakalele sisebenta.
Lekontileka yemsebenti ingabhalwa phasi nobe kuvunyelwane ngayo ngemlomo, nobe ikhonjiswe ngandlelatsite. Lesisebenti sifanele sente umsebenti waso njengobe kuvunyelwene futsi sifanele siholelwe?
Basebenti basetindlini basengakafakwa kuloku, nobe kunjalo leSikhwama senta emalungiselelo ekubafaka.
Inchazelo: Nobe ngubani, lokufaka ekhatsi naHulumende, locasha sisebenti.?
Tonkhe tingoti nobe leto lekutsiwa tentekile letifaka ekhatsi tindleko tekwelashwa kanye/nobe kulova emasebentini emalanga langetulu kwalamatsatfu kufanele kubikwe angakapheli emalanga lasikhombisa ngendlela lekuchazwe ngayo. Nobe ngumuphi umcashi lowehluleka kubika ingoti nobe ingoti lekutsiwa yentekile utawuba nelicala lekwephula umtsetfo. NaKhomishani angamuhlawulisa loyo mcashi ngalokungaba yimali lephelele lekhokhelwako.
Umcashi ufanele abike ingoti ngekugcwalisa lifomu (i-W. Cl. 2) lelinguMbiko weMcashi wekuBika Ingoti, angakapheli emalanga lasikhombisa yentekile ingoti.
Umbiko wekuCala wekwelaShwa i-W. Cl.
Ngekutfolwa kweMbiko weMcashi weNgoti (i-W. Cl.2) kanye neMbiko wekuCala wekweLashwa (i-W. Cl.4) lesicelo sekukhokhelwa siyemukelwa futsi uma ngabe kukhokhelwa kuyemukelwa kutawubese kutfunyelwa liposikhadi (i-W. Cl.56) kumcashi.
Uma ngabe kukhokhelwa ngaleso sikhatsi akukemukelwa, likhadi(i-W. Cl.55) lekwatisa loku litawutfunyelwa kumcashi, libe nenombolo yesicelo leniketiwe.
Umcashi ufanele akhokhe sincephetelo setinyanga letintsatfu tekucala kusukela kwenteke lengoti, uma lesisebenti singekho emsebentini selashwa.
Lifomu leMbiko wekuGcina wekweLashwa (I-W. Cl.5) liyadzingeka kute kupheleliswe sicelo futsi lomcashi ufanele alitfole kudokotela/ sibhedlela uma sisebenti sesicinile, silungele kutsi singabuyela emsebentini.
Uma ngabe sisebenti siyachubeka asiti emsebentini, uMbiko wekweLashwa weSimo sesi (i-W. Cl.5) wesigulane lesisisebenti ufanele utfolwe kubodokotela njalo ngenyanga.
Umake lesisebenti sesicala kusebenta , lifomu (i-W. Cl.6) lelinguMbiko wekuCala kuSebenta lifanele ligcwaliswe liletfwe kuKhomishani kanye neMbiko wekuGcina wekweLashwa (i-W?
Imibhalo leseyiphelelisiwe kubhala ifanele iyiswe esikhungweni setemisebenti lesidvutane nobe emahhovisi esifundza eliTiko leTemisebenti.
Sifo lesiphatselene nemsebenti sifo lesitfolakala emasebentini ngenca yekutsi sisebenti sibe etintfweni nobe etimeni letitsite letitfolakala emsebentini.
Umcashi ufanele abike sifo lesiphatselene nemsebenti kuKhomishani weSincephetelo ngekugcwalisa lifomu i-W CL lelinguMbiko weMcashi.
Umcashi ufanele ahambise umfanekiso waMatisi wesisebenti.
Umbiko wekuCala wekweLashwa i?
Umcashi ufanele aletse uMbiko wekuGcina wekweLashwa iW CL. 26 kute kupheleliswe sicelo sekukhokhelwa?
Sitifiketi sekufa nobe bufakazi lobubhalwe phasi lobukhombisa imbangela yekufa.
Sitifiketi semshado nobe bufakazi bekutsi lesisebenti nemondliwa bebahlala ndzawonye njengemfati nendvodza.
Titifiketi tekutalwa/ tembhabhatiso/ titifiketi letifungelwe letikhombisa iminyaka yabo bonkhe bantfwana.
Lifomu i-W. Cl.
Sitatimende (i-W. Cl.32) semfelokati/umfelwa wemufi lobekasisebenti.
I-akhawunti yekungcwaba lebaluliwe futsi uma ngabe beyikhokhelwe, irisidi nayo iyafuneka.
Sincepheteliso sikhokhelwa sisebenti ngesikhatsi siselimele ngalokuphelele kwesikhashana, sikhokhelwa ngetikhatsi letitsite -75% wemholo waso wenyanga kute kufike ezingeni lelisetulu lelichibiyelwa ngemnyaka.
Kute sincephetelo lesikhokhwako emalangeni lamatsatfu ekukhubateka uma ngabe kukhubateka lokunjalo kutsatsa emalanga lamatsatfu nobe ngaphasi.
Lapho khona kukhubateka kutsatsa emalanga lamane nobe ngetulu, sincephetelo sikhokhelwa onkhe lamanga.
Kute kubalwe sikhatsi sisebenti lesilove ngaso emsebentini lilanga lekucala lekulova litsatfwa njengelilanga sisebenti lesicala ngalo kuyekela umsebentini ngenca yekulimala nobe tifo letiphatselene nemsebenti ngaphandle kwekusebenta sikhasti saso lesigcwele. EmaSontfo nemaHolide lavela ekucaleni nasekugcineni kwemalanga ekulova emsebentini ayabalwa.
Kulova emsebentini emalanga lasikhombisa ekhalenda (lokufaka ekhatsi emaSontfo nemaHolide) kutsatfwa njengeliviki. Kulova emalanga lasihlanu kutsatfwa ngekutsi ngemalanga eliviki langu -5/7.
Sincepheteliso sekukhubateka kwasomphelane lapho khona lizinga lekukhubateka lingu-30% nobe ngaphasi siba samba semali, lesibalelwa kulokuphindvwe ka-15 wemholo wenyanga wesisebenti kute kufikele ezingeni lelisetulu lelincunywa ngemnyaka. Etimeni lapho khona kukhubateka kungaphasi kwa- 30% lesamba semali sibalwa ngekwehlukana. LoMtsetfo uphindze ubeke eceleni imali lencane yekuNcephetela uma ngabe umholo wesisebenti ungaphasi kwelizinga lelitsite lelincane lelincunyiwe lelikhuliswa njalo ngemnyaka.
Uma ngabe lizinga lekukhubateka lingu-31% nobe ngetulu, sincepheteliso siba yimpesheni yenyanga.
Impesheni yekukhubateka kwasomphelane (100%) ibalwa ngendlela yekukhokhelwa kwetikhatsi letitsite tekukhubateka ngalokuphelele kwesikhashana. Uma ngabe kukhubateka kwasomphelane kwesisebenti kungaphasi kwa-100%, impesheni ibalwa ngekwehlukana.
Samba semali lesilingana imali yempesheni lelingana yetinyanga letimbili lengabe sisebenti sikhokhelwe yona uma ngabe besikhubateke ngalokuphelele (100%).
Umntfwana ngamunye longephasi kweminyaka lengu-18 budzala ufanele atfole impesheni ngenyanga lelingana na- 20% wempesheni lebeyitawukhokhelwa lesisebenti uma ngabe besikhubate ngalokungu-100%, kuphela nje uma ngabe yonkhe impesheni seyiphelele lebeyitawukhokhelwa umfelokati nobe umfelwa nebantfwana ayendluli imali lebeyitawukhokhelwa lesisebenti uma ngabe besikhubateke ngalokungu -100%. Uma ngabe umfelokati nobe umfelwa ashada futsi impesheni yakhe yenyanga iyachubeka itawudzimate incanyulwe uma ngabe asashonile. Impesheni yemtfwana iyachubeka adzimate abe neminyaka lengu-18 budzala, nobe adzimate ashone nobe ashade uma ngabe bekasengakafiki eminyakeni lengu -18 budzala.
Etimeni lapho khona umntfwana akhubateke ngekwemtimba nangengcondvo, uyachubeka atfole impesheni yakhe ngisho asendlulile eminyakeni lengu-18 budzala nobe sikhatsi lesibokalako kutsi umufi ngabe solomane uyamondla. Umntfwana, lobekaneminyaka lengetulu kwa 18 budzala futsi akhubateke ngemtimba nanengcondvo ekufeni kwesisebenti lebesimondla, utawuchubeka atfole impesheni lokungaba sikhatsi lesibonakala sifanele kutsi umufi ngabe uchubeka nekumondla?
Lomntfwana utauchubeka atfole impesheni yakhe nobe ngabe sewendlulile eminyakeni lengu-18 kuphela nje uma ngabe kunebufakazi lobubhaliwe lobukhomba kutsi lomntfwana ufundza libanga leliphakeme nome ekolishi. Lempesheni yalomntfwana itawuchubeka kute kufikele lapho kubonakala khona kutsi ngabe sisebenti besingumondli wakhe sisachubeka siyamondla.
Tindleko temngcwabo letincunyiwe letichitjelwa ngemnyaka tikhokhwa nguleSikhwama sesincephetelo.
Tonkhe tindleko tekwelashwa letikhokhwa sisebenti nobe letikhokhwa egameni laso titawukhokhwa kuleSikhwama seSincephetelo.
Onkhe ema-akhawunti ekwelashwa eMcashi loColelwe afanele ayiswe kulomcashi lekumele awakhokhele.?
Tindleko letifanele lekuhlangabetwene nato uma sisebenti lesilimele siyiswa esibhedlela, kudokotelwa nobe kaso, titawubuyiselwa ngekukhokhelwa nguleSikhwama seSincephetelo.
<fn>DAC-NLS. InjongoYalenkhombandSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
LeNkhombandlela iphetselene nemTsetfo weteManti waVelonkhe (umTsetfo Nombolo. 36 wanga 1998). Njenganobe ngabe nguwuphi umTsetfo, lomTsetfo weteManti waVelonkhe ubhalwe ngelulwimi lwetemtsetfo lelulukhuni futsi lungavisiseki kalula. LeNkhombandlela ichaza loko lokushiwo ngulomTsetfo nekutsi kusho kutsini.
Umgomo lobalulekile walomTsetfo weteManti waVelonkhe kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Injongo yaleNkhombandlela kuncedza basebentisi bemitfomo yemanti (imifula, imifudlana, emanti emadamini, emanti angaphansi, njalo njalo) kutsi bavisise lomTsetfo kute kutsi babambe lichaza ngalokuvakalako kutincumo tetindzaba temanti letibatsintsako.
Ngubani lokufanele afundze leNkhombandlela?
Nobe ngabe ngubani lofuna kutibandzakanya nekulawulwa kwemanti.
Kute utfole imininingwano leyengetiwe ngesihloko lesitsite kumele uchumane neliHhovisi lesoGodzi lelisedvutane leliTiko leteManti neteMahlatsi. Tinchukaca tekuchumana tibhlwe kulekhava yangemuva. Ikhophi yemTsetfo weteManti waVelonkhe iyatfolakala kulelikheli www.dwarf.gov.
Yini lokutfolakala loleNkhombandlela?
LeNkhombandlela ayifaki yonkhe intfo lekulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Iniketa inkombandlela yako konkhe yalomTsetfo kanye nelwati lolutsite ngetincenye letibalulekile talomTsetfo, lokucondvwe ngato kuncedza basebentisi bemanti kutsi babambe lichaza kutindzaba temitfombo yemanti.
Takhiwo tekulawulwa kwemitfombo yemanti tiyasungulwa.
Kungani umTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile?
Hulumende wasemakhaya nguye laphetse imisebenti yemanti yabomasipala.
Emanti asisekelo emphilo. Ngaphandle kwemanti akukho umuntfu, sihlahla, silwane nobe intfo lephilako lengasindza. Anisela tinsimu tebalimi; anisela titjalo nemfuyo yemiphakatsi yasemaphandleni, aniketa bulungiswa, asekela indzawo lesihlala kuyo, asekela emadolobhana nemadolobhakati, timayini, imboni, nekwentiwa kwagesi. Bantfu badzinga emanti kutsi banatse, kuhlanyela nekupheka kudla, kuhlamba, kanye netemphilo.
INingizimu Afrika live lelomile, lelinemvula lencane. Linyenti lemitfombo yetfu yemanti lisetjentiswe ngalokudlulele. Onkhe malanga bantfu nemabhizinisi banemtselela kukhwalithi yemifula nemifudlane yetfu, emanti etfu angaphansi kwemhlaba, nemihlaba lenetitete. Tindzawo letinyenti kulelive abukene nendlala yemanti, lapho sidzinga khona manti lamanyenti kunalawa lesinawo. Kuletindzawo indzawo lesihlala kuyo icindzetelekile futsi bantfu abanawo emanti laphatsekako (lanatsekako) nobe atitfoli linani lelifanelekile lemanti.
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile ngoba uniketa indlela yekuvikela imitfombo yemanti kute ingasetjentiswa ngalokudlulele nekutsi lamanti ekutfutfukisa umphakatsi nemnotfo kanye nemanti esikhatsi lesitako. Uphindze ubaluleke ngoba ukubeka sobala kutsi emanti aso sonkhe lesive ngenjongo yekutsi kuzuze bonkhe bantfu.
Yini imitfombo yemanti?
Imitfombo yemanti mitimba yemanti lefana nemifula, imifudlana, titete, tintalo temifula nemanti angaphansi kwemhlaba.
Yini umehluko emkhatsini wemTsetfo weteManti waVelonkhe nemTsetfo weMisebenti yeteManti?
Imitfombo yemanti 8.
Imisebenti yeteManti 11.
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubukana nemitfombo yemanti. Lokutsiwa mifula, imifudlana, emadamu nemanti angaphansi kwemhlaba.
Ucuketse imitsetfo ngalendlela imitfombo yemanti (emanti angetulu kwemhlaba nangaphansi) ivikelwa, isetjentiswa, itfutfukiswa, yongiwa, iphatfwa futsi ilawulwa ngakhona ngendlela lehlanganisiwe.
lomTsetfo weMisebenti yeteManti ubukana ikakhulukati nemisebenti yetemanti nobe emanti laphatsekako (lanatsekako) nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso leniketwa ngubomasipala emakhaya nakulabanye basebentisi bemanti amasipala.
Icuketse imitsetfo ngekutsi bomasipala kumele bakunikete njani kusatjalaliswa kwemanti kanye nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso.
Kungani kube naleligama umTsetfo weteManti waVelonkhe, 1998?
Velonkhe kusho kutsi lomTsetfo walelive lonkhe. UmTsetfo ngumtsetfo lophasiswe liPhalamende. Ngaloko umTsetfo weteManti waVelonkhe ngumtsetfo lophatselene nemanti, wayo yonkhe iNingizimu Afrika. Wamukelwa liPhalamende nga-1998?
Tindzuzo talomTsetfo weteManti waVelonkhe lomusha?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi emanti ngumtfombo wemvelo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Utsi emanti kumele kuhlukaniselwane ngawo ngendlela lengavuni muntfu nalelinganako. Utsi emanti etidzingoncanti teluntfu (njengemanti ekunatsa, ekulungisa kudla nekuhloba) nemanti etendzawo lesihlala kuyo kumele ongiwe ngaphambi kwekuba aniketwe kulokunye kusebentisa.
Ngobe emanti abaluleke kakhulu ebantfwini, lomTsetfo weteManti waVelonkhe utsi bantfu kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Ukhutsata kulawulwa kwemitfombo yemanti edvute nebantfu ngendlela lekungakhonakala ngayo. Ukwenta loku ngekusungula takhiwo tetigodzi letisha netasemakhaya, njengema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula. Letakhiwo letisha titawuba nalabamele imiphakatsi futsi titawuncedza imiphakatsi kutsi itibandzakanye ngetincumo letiphatselene nemanti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucedza lemicondvo yelubandlululo lemidzala yekufinyelela kwelidlandzana. Ukhutsata kusetjentiswa kwemanti lokuzuzisa wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika. Ukhutsata emanti entfutfuko lesimeme.
Yini injongo yalomTsetfo weteManti waVelonkhe?
Ngendlela lesimeme nalelinganako (lengavuni muntfu) kute kuzuze wonkhe umuntfu.
Kusimama kusho kukhutsata intfutfuko yeluntfu neyetemnotfo futsi ngesikhatsi sinye kucinisekiswe kutsi indzawo lesihlala kuyo iyavikelwa kuko kokubili nyalo nasesikhatsini lesitako. Indzawo lesihlala kuyo idzinga kuvikelwa ngoba kulapho emanti asuka khona. Uma kunekusimama lokukahle emkhatsini kwekusetjentiswa nekuvikelwa kwemitfombo yemanti ngaloko tidzingo temanti tanyalo netakusasa tingahlangatjetwa.
Kulingana kusho kutsi wonkhe umuntfu kumele atfole emanti netindzuzo tekusebentisa emanti. Tincumo tekuniketa emanti kumele tilingane (tingavuni muntfu) kubo bonkhe bantfu.
Kusetjentiswa ngalokukahle kusho kutsi emanti kumele angamoshwa. Emanti kumele asetjentiswe ikakhulukati ngendlela lesita umphakatsi nemnotfo.
Ngubani lonalomtfwalo wemitfombo yemanti yesive?
Hulumende wavelonkhe (liTiko leteManti neteMahlatsi) asebenta ngeNdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ngumphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive.
Ngabe kusho kutsini kutsi umphatsiswa wesive?
Umphatsiswa wesive kusho kutsi iNdvuna inemandla etikwemanti kulo lonkhe lelive. Emanti ngumtfombo wemvelo webantfu bonkhe. Njengemphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive, iNdvuna inemtfwalo yalokutsintsa sive futsi kumele acinisekise kutsi onkhe emanti yonkhe indzawo kulelive aphatfwa ngendlela letawuzuzisa bonkhe bantfu, kufaka ekhatsi titukulwane letitako.
INdvuna yeliTiko leteManti neMahlatsi inemtfwalo wekutsi Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti liyasungulwa. Sibutsetelo salelisu kumele sikhishwe ku-Gazzette yaHulumende. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti libophelela tonkhe takhiwo temanti nebasebentisi bemanti. INdvuna kumele intjintje Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti lokungenani njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu.
Yini injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti?
Injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti yesive ilawulwa ngalokukahle kuncedza lelive lonkhe. Iphindze inikete inkhombandlela yekutsi emanti kumele aphatfwe njani kutindzawo tekulawulwa kwemanti letibekiwe.
Liyasho kutsi angakanani emanti lekumele abekwe eceleni etidzingoncanti teluntfu newendzawo lesihlala kuyo. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kumele licinisekise kutsi emanti ayatfolakala kusasa kanye nekusebentiswa lokukhetsekile lokufana nekudvonswa kwagesi kwavelonkhe. Libeka emazinga ekhwalithi yemanti. Liphindze lisho kutsi takhiwo (letifana nema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula) kumele tisungulwe?
Hulumende wavelonkhe uhlukanise lelive lonkhe ngetindzawo tekulawula letingu-19. umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi lelisu lisungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. Lelisu libitwa ngekutsi Lisu ekuLawula tiGodzi teMvula (CMS).
Yini siGodzi seMvula SiGodzi semvula kusho lomhlaba lapho kuna kwemvula kutawungena endleleni yemanti, ngekugeleta ngetulu kwemhlaba (sibonelo umfula) aye endzaweni yinye?
Ngubani losungula leLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi i-Ejensi yekuLawula tiGodzi teMvula (CMA) kumelwe isungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. I-CMA inalomtfwalo wekusungula lisu lekulawula tigodzi temvula kuleyo ndzawo yayo yekulawulwa kwemanti.
Kutawutsatsa sikhatsi ngaphambi kwekuba onkhe ema-CMA asungulwe. Ngalesikhatsi kusete i-CMA lesunguliwe endzaweni yekulawulwa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lisebenta njenge-CMA.
Yini injongo yeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
Injongo yelisu lekulawula tiGodzi teMvula kubeka kutsi emanti atawuniketwa (atawuhlukaniswa) njani emkhatsini webasebentisi bemanti. I-CMA ibukene nebasebentisi bemanti labanyenti, sibonelo kusetjentiswa kwemanti ngumasipala, timboni, tekulima, betimayini, njalo njalo. Lendlela i-CMA iniketa ngayo emanti kumele ikhutsate kutfutfukiswa kwayo yonkhe imiphakatsi lebeyincishwe ematfuba. Lelisu lekulawula tigodzi temvula kumele lisho kutsi imitfombo yemanti itawuphatfwa njani kulendzawo yekulawulwa kwemanti nekutsi umphakatsi ungabamba njani lichaza ekulawuleni imitfombo yemanti. Kumele liphindze lihambisane neLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
sive kanye netemnotfo. 18. Lavikelwe 19.
kubekela eceleni emanti.
Emanti labekwe eceleni abalulekile kunako konkhe kusetjentiswa kwemanti. Ngalamanye emagama emanti latawubekwa eceleni kumele akhishwe ngaphambi kwekutsi imitfombo yemanti iniketwe kubasebentisi bemanti.
Kungaba yinkhinga lenkhulu (futsi kuphikisane nemTsetfosisekelo) uma tekulima, timboni, betimayini, njalo njalo, bebasebentisa manti lamanyenti ngendlela yekutsi kubete emanti etidzingoncanti teluntfu njengewekunatsa, ekwenta kudla, netemphilo kanye netinjongo tekuhloba.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utfola emanti lanele ngekubekela eceleni linani lemanti lelitsite kuhlangabetana netidzingoncanti tawo wonkhe umuntfu. Lelinani lemanti lelibekelwe eceleni etidzingoncanti teluntfu abitwa ngekutsi manti longiwe etidzingoncanti teluntfu.
Kute kucinisekiswe kutsi kunemanti lanele ekhwalithi lemukelekako latawusetjentiswa esikhatsini lesitako, umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi kumele kube nemanti labekelwa eceleni etemvelo. Emanti labekwa eceleni etemvelo ngulamanti ladzingekako kuvikela imphilo yasemantini alomtfombo wemanti. Kumele avikelwe futsi angasetjentiselwa letinye tinjongo.
Ngubani lowakha laManti labekwe eceleni?
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi kumele yakhe laManti labekwe eceleni. INdvuna kubele ibeke lelinani lemanti nekhwalithi yemanti lekumele isale kulomtfombo wemanti etidzingoncanti teluntfu netidzingo temvelo.
Kusho kutsini kusetjentiswa kwemanti?
Masipala lowakha lidamu emfuleni, nobe lopompa emanti emfuleni, nobe ibhorimashini, nobe lolahla emanti langcolile emfuleni usuke asebentisa emanti. Kanjalo nemlimi nobe i-Eskom nobe libhodi lemanti nobe lomunye umuntfu lotsatsa emanti emtfonjeni wemanti.
Ngisho nobe emanti angakhishwa, kodvwa kwakhiwe lidvonga lelidamu emfuleni kufuya inhlanti letsite, nobe libhuloho lelisha liyakhiwa leliphazamisa kugeleta kwemfula, kuba khona kutsintseka kwemtfombo wemanti. Letinyatselo taloluhlobo tibonwa njengekusebentisa emanti. Kusebentisa emanti ngetinjongo tekutijabulisa, njengekuhamba ngetikebhe, nako kubonwa njengekusebentisa emanti.
Yini lokubalulekile ekusetjentisweni kwemanti?
Emanti longiwe abaluleke kakhulu. Kodvwa kunaletinye tintfo letibalulekile letidzinga kuhlangatjetwa ngaphambi kwekuba emanti aniketwe kutindzawo tekulawulwa kwemanti. Kute kuhlangatjetanwe naletintfo letibalulekile incenye yemanti kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti ingaphansi kwelulawulo lelicondzene ngco eNdvuneni.
emanti lekumele asuswe kuyinye indzawo yekulawulwa kwemanti ayiswe kulenye indzawo yekulawulwa kwemanti. Letinye tindzawo tekulawulwa kwemanti atinawo emanti lanele ngalesikhatsi letinye tinemanti ladlulele (lamanyenti) emanti. INdvuna ingayalela kudluliselwa kwalokuniketwa kwemanti emkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti.
Lenye intfo lebalulekile konga emanti kucinisekisa kutsi kuba nemanti esikhatsini lesitako.
LeLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti kumele livumele tonkhe letintfo letibalulekile. Lomdvwebo ngaphansi ubonisa kutsi kuniketwa kwemanti kuhlelwa njani kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
Emanti longiwe ngilo kuphela lilungelo lemanti kulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Ngiwo labaluleke kudlula konkhe.
Kuniketwa kwemanti lokwentiwe kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti (NWRS) kufanele kwentiwe ngeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula le-CMA.
Kulawulwa njani kusetjentiswa kwemanti?
Kusetjentiswa kwemanti kulawulwa ngekushaya umtsetfo walendlela emanti angasetjentiswa ngakhona. LoMtsetfo weteManti waVelonkhe ulawula kusetjentiswa kwemanti ngekubhalisa kusetjentiswa kwemanti kanye netinhlobo letihlukene temitsetfo.
Kute kulawulwe kusetjentiswa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lidzinga kwati kutsi ngukuphi kusebentiswa kwemanti lokwentekako nekutsi lingakanani linani lemanti lelisetjentiswako kulemitfombo yemanti lehlukene. Kutfola lomniningwane, basebentisi bemanti labakhona kumele babhalise emanti labawasebentisako uma batsatsa nobe bagcina emanti, nobe uma banciphisa kugeleta emanti (kutsengisa ngetemahlatsi). Kwanyalo, kusebentisa emanti lokukhona kubhaliswa kuliHhovisi lesiGodzi leliTiko leteManti neteMahlatsi. Basebentisi bemanti labangabhalisi emanti labawasebentisako batifaka engotini yekulahlekelwa ngulamanti labaniketwe wona.
Lokusetjentiswa kwaloluhlobo kubitwa ngekutsi kusetjentiswa kweShejuli 1. kwanyalo kusetjentiswa kweShejuli 1 akukafaneli kutsi kubhaliswe.
Futsi awudzingi ilayisensi uma lokusetjentiswa kwemanti kungaphansi kuvunyelwa lokujwayelekile. Kuvunyelwa lokujwayelekile yimvumo leniketwe yiNdvuna yalokunye kuVunyelwa lokujwayelekile lokukhudlwana lokukhishwe ku-Gazzette yaHulumende.
Umsebentisi kumele afake sicelo selayisensi kunobe ngabe ngukuphi kusebentisa lokusha lokungakabhalwa kuShejuli 1 nobe kungakafakwa ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile. Emalayisensi emanti asetjentiswa kulawulwa kwekusetjentiswa kwemanti lokukhulu kunalesikalo lesibekwe kuShejuli 1 futsi kuvunyelwe ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile.
LiTiko leteManti neteMahlatsi nobe i-ejensi yekulawulwa kwetigodzi temvula ingakhipha ilayisensi yekusebentisa emanti.
Babhalise kusebentisa kwabo emanti kuliHhovisi lesiGodzi.
Onkhe emalayisensi atawukhiswa nemibandzela yemalayisensi. Lemibandzela kutawucociswana ngayo nemsebentisi wemanti lapho kukhonakala khona. Munye wemibandzela lobaluleke kakhulu ngulelinani lesikhatsi leso lelayisensi itawusebenta sona. Bonkhe basebentisi bemanti kumele bahambisane nalemibandzela lebekwe kulelayisensi yekusebentisa emanti yabo nobe bangalahlekelwa nguleyisensi yabo.
Kunetindleko kulokutfutfukisa nekulawula umtfombo wemanti kute kutsi uvikeleke futsi wongeke kute usetjentiswe ngendzuzo. Letindleko ngalokujwayelekile titawutfolwa kubasebentisi bemanti ngendlela tindleko tekusebentisa emanti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela iNdvuna yeteManti neteMahlatsi , ngekuvunyelwa yiNdvuna yetetiMali, kutsi isungule lisu (licebo) lekubala tindleko tekusebentisa emanti.
INdvuna seyivele ikhiphile lisu lekubita kwemanti ku-Gazzette yaHulumende. UmTsetfo weteManti waVelonkhe uyamvumela kutsi akuntjintje loku njalo ngetikhatsi.
Lelisu lekubita kwemanti lanyalo livumela tinhlobo letintsatfu tetindleko tekubita kwemanti.
Kwekucala, tindleko tekwenta imali yekulawulwa kwemitfombo yemanti tindleko tekubita kwekulawula imitfombo yemanti. Loko kutawufaka tindleko tekubhalisa basebentisi bemanti, kukhishwa emalayisensi, kwakhiwa kwetikhungo tekonga emanti, kukala kugeleta kwemifula, kuhlola ikhwalithi yemanti, kulawula kugcola nekulawulwa kwekongiwa kwemanti, njalo njalo.
Bonkhe basebentisi bemanti lababhalisiwe batawuhlawuliswa imali yekulawulwa kwemtfombo wemanti. Letindleko tingahluka emkhatsini wetinhlobo letihlukene tebasebentisi nasemkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti. Kwanyalo, letindleko tingaphansi emantini ekunisela kunalawa ekusebentisa emakhaya/netimboni.
Kwesibili, tindleko tekutfutfukiswa kwemtfombo wemanti tindleko tekubita kwalokwakha nekusebentisa tikimu tekusabalalisa emanti, njengemadamu, imihume, emathanela, njalo njalo, lokusetjentiswa kugcina emanti nobe kusabalalisa emanti.
Letindleko tekutfutfukisa umtfombo wemanti tifaka ekhatsi tindleko tekwakha lesikimu semanti naletindleko tekusebentisa lesikimu.
Kwesitsatfu, tindleko tekulahla emangcoliso tindleko tekulahla emanti langcolile nobe lokugobhotako emfuleni futsi umngcolisi ubhadala letindleko?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi eitindzaweni tekulawulwa kwemanti.
Yini injongo yema-CMA?
Injongo yekusungula ema-CMA kubandzakanye imiphakatsi yesigodzi ekulawulweni kwemitfombo yemanti. I-CMA ilawula umtfombo wemanti ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti lebekiwe ngekuya ngelisu layolekulawulwa kwetigodzi temvula.
Ema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi temvula kumele acinisekise kutsi bonkhe labatsintekako labanenshisekelo kufaka ekhatsi imiphakatsi lehluphekile lebeyincishwe ematfuba iyakhona kubamba lichaza kulenchubo yekuchumana netincumo te-CMA.
Yini imisebenti ye-CMA?
Uma i-CMA isungulwa iba nalemisebenti lelandzelako, labitwa ngekutsi yimisebenti yekucala?
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ingaphindze idlulisele (inikete) imisebenti leyengetiwe ku-CMA lafana nekulawula lokujwayelekile kwemitfombo yemanti etindzaweni tekulawulwa kwemanti.
Inhlangano yebasebentisi bemanti licembu lebasebentisi bemanti labafuna kusebentisana. Lehlangano yebasebentisi bemanti ibambisana ekwenteni imisebenti lehlobene nemanti esigabeni sesigodzi kute bancedzakale bonkhe. Sibonelo inhlangano yebasebentisi bemanti ingakhiwa uma licembu lebalimi belifuna kwakha umsele nobe lidamu linye kute bazuze bonkhe, nobe licembu lebalimi labasafufusa bebafuna kubambisa?
Emabhodi lakhona ekunisela, emabhodi emanti ekunatsisa imfuyo nemabhodi ekulalwa emanti lagadza emanti angaphansi kwemhlaba (emabhodi alokungaphansi kwemhlaba) onkhe atawuguculwa abe tinhlangano tebasebentisi bemanti. Loku kungafaka ekhatsi kukhulisa emandla aletinhlangano kufaka labanye basebentisi bemanti kanye naleminye imitfombo.
Inhlangano yebasebentisi bemanti ingaba yemkhakha munye nobe ibe yemikhakha leminyenti. Inhlangano yemkhakha munye yakhiwa licembu lebasebentisi labafanako, sibonelo kungaba balimi labasafufusa, futsi isebenta kuncedza labo balimi. Inhlangano yemikhakha leminyenti yakhiwa licembu lebasebentisi labahlukene, sibonelo kungaba betetimboni, betekulima, betimayini, njalo njalo, futsi isebenta kuncedza labasebentisi labahlukene.
Yini injongo ye-WUA?
Injongo ye-WUA kwenta kutsi basebentisi bemanti bakhone kubambisana futsi bahlanganise imitfombo yabo (imali, imitfombo yeluntfu, nelwati) kute bente ngemphumelelo lenkhulu imisebenti lehlobene nemanti. Ema-WUA anendzima lebalulekile lekumele ayidlale ekucedzeni buphuya nekuniketa kuvikeleka ngekwekudla.
LomTsetfo uniketa iNdvuna emandla kutsi isungule emakomiti ekululeka. Lamakomiti angasungulwa ngetinjongo letihlukene futsi abe nemisebenti lehlukene. Lamakomiti ikakhulukati ekululeka ngekwawo, kodvwa iNdvuna inganiketa emandla latsite kulamakomiti ekululeka.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwemitimba letawusebentisa tivumelwano nalamanye emave. Letivumelwano tiphatselene nekutsi aphatfwa njani futsi itfutfukiswa imitfombo yemanti lesabelana ngayo nemave lesakhelene nawo.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela hulumende kutsi akhe, abe nemadamu nobe atsenge emadamu naleminye imisebenti yemanti (takhiwoncanti) uma kutawusita sive.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucuketse tindlela letinyenti tekulawula tekwenta ncono kuphepha kwemadamu lamahsa nalasavele sekakhona. Loku kuba nekuphepha ebungotini.
Emadamu lamakhulu angaletsa ingoti lenkhulu kubantfu nendzawo lesihlala kuyo. Emadamu langakahlelwa kahle nobe lavunyelwe kutsi ashabalale ngekunganakekelwa kahle ayingoti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwetiNkhantolo teManti kulalela ticelo letidluliselwe phambili mayelana naletinye tincumo nobe imiyalelo leniketwe tiphatsimandla letitsintsekako nobe takhiwo tekulawulwa kwemanti, njengema-Ejensi ekuLawulwa kwetiGodzi temvula. LetiNkhantolo teManti tingumtimba lotimele.
INkhantolo yeManti yasungulwa nga-Oktoba 1998. Ingenta kulalelwa kwemacala lapho lesento sivuke khona. Lokusebenta kwaletinkhantolo kuniketwa imali nguMgcinimafa waVelonkhe.
<fn>DAC-NLS. InkhombandlelaYekufuSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Hulumende ungenise luhlelo lolusha lwekucecesha lolubitwa ngekutsi tinhlelo tekufundza ngekusebenta. Letinhlelo tekucecesha tivulelwe bantfu labangasebenti. Lencwajana ichaza kutsi loluhlelo luhlelo lusebenta njani.
Yini kufundza ngekusebenta?
Kufundza ngekusebenta kuluhlelo lwekufundza loluholela eticweni temsebenti. Tinhlelo tekufundza tifaka phakatsi kufundza kwaseklasini ekolishi nobe esikhungweni sekucecesha nasekuceceshelweni umsebenti emsebentini. Kute kutsi uhlanganyele ekufundzeni ngekusebenta intfo lebalulekile kutsi kube khona umcashi lofisako futsi lotawukhona kuniketa lwati lwemsebenti.
Ngubani longafaka sicelo sekufundza ngekusebenta?
Nobe ngubani angafaka sicelo sekufundza ngekwenta. Loku kusho kutsi tinhlelo tekufundza ngekusebenta kumele tibe tebantfu labancane labaphuma etikolweni nasemakolishi futsi nebantfu labangasebenti kanye nebantfu lebasasebenta. Tinhlelo tefundza atinamikhawulo yebudzala.
Ekukhetseni bantfu bekufundzela kusebenta hulumende uvumile kutsi lokungenani labangu-85% kube bantfu labamnyama, 54% kube bantfu labasikati kantsi labangu-4% kube bantfu labakhubatekile.
Kute tindleko letibitwako kutsi umuntfu ayofundzela kusebenta. Wonkhe umuntfu lokhetselwe kuyofundzela umsebenti kumele akhokhelwe sibonelelo semfundzi ngumcashi. Linani litawuncunywa ngeluhlobo lwekufundzela umsebenti. Indvuna yeTemisebenti ivumele lizinga leliphasi letibonelelo kanye netimo kodvwa umcashi angakhokhela ngetulu. Kuvunyelwana nemfundzi ngetibonelelo netimo ngaphambi kwekucala kweluhlelo.
Ngabe kutsatsa sikhatsi lesingakanani?
Budze bekufundza ngekusebenta butawehluka kodvwa angeke bube ngaphasi kwemnyaka munye.
Ngabe kusho kutsini kimi uma ngiyofundza ngekusebenta?
Uma wemukeliwe kuyofundzela ngekusebenta kutawudzingakala kutsi usayine sivumelwano lesisemtsetfweni kanye nemcashi. Umuntfu nobe inhlangano leniketa lencenye yekufundza ngekwenta yelucecesho nayo kumele isayine lesivumelwano. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lelindzeleke kuwe futsi yini lekumele kutsi uyente.
Ngubobani labatsintsekako ekundzeni ngekusebenta futsi ngutiphi tindzima tabo?
Umfundzi ufakwa ekufundzeni ngekusebenta, usayine sivumelwano lesisemtsetfweni nemcashi, lesisho emalungelo kanye nemisebenti yemfundzi, bese kulandzela luhlelo lwekufundza.
Umcashi uniketa lwati lwemsebenti incenye yekufundza ngekwenta nekusayina sivumelwano lesisemtsetfweni lesifanako lesisho emalungelo emcashi kanye nemisebenti, kufaka ekhatsi sivumelwano selizinga lesibonelelo sekufundza ngekusebenta.
Baniketi belucecesho baniketa lucecesho esikhundleni semcashi futsi basayina sivumelwano lesisemtsetfweni lesifanako lesisho emalungelo emniketi welucecesho kanye nemisebenti.
I-Sector Education and Training Authority (i-SETA) ihlela futsi yelekelele kwesekela ngetimali tinhlelo tekufundza ngekusebenta emkhakheni lotsite wemnotfo (sibonelo tekutfutsa nobe tekuvakasha nekusisa), nekucinisekisa kutsi kuceceshwa kusezingeni letimboni (kucinisekisa lizinga).
LiTiko leTemisebenti liyacasha, likhetse futsi lindlulisele bantfu labangasebenti labahlangabetana nesidzingo sekufundza ngekusebenta lesitsite kubacashi labafuna bafundzi. Umcashi utsatsa sincumo sekugcina.
Yini lengitayitfola ekupheleni kweluhlelo lwekufundza ngekusebenta?
Uma ngabe luhlelo lwekufundza ngekusebenta lucedvwe ngemphumelelo utawuba nesicu lesemukelwa kulo lonkhe lelive. Kufakazela kutsi unesicu utawuniketwa sitifiketi. Sitifiketi sitawuchaza emakhono lowafundzile.
Ngitawutfola yini umsebenti uma ngicedze luhlelo lwekufundza ngekusebenta?
Uma ungasebenti ngesikhatsi kucala luhlelo lwekufundza ngekusebenta, kute sicinisekiso semsebenti ekugcineni. Umcashi lokuceceshako akumelanga kutsi akunikete umsebenti. Kodvwa ngesicu nangelwati lwemsebenti utawuba sesimeni lesihle sekutfola umsebenti kundlula ngaphambilini. Futsi kungenteka ucabange kutfola letinye ticu nobe ucale ibhizinisi yakho.
Ngabe ngisifaka njani sicelo seluHlelo lwekufundza ngekusebenta uma ngingasebenti?
Bhalisa neliTiko leTemisebenti njengemuntfu umsebenti ngekugcwalisa lifomu lekubhalisa lelihlanganisiwe kanye nelifomu lelikhombisa timfuno takho. Bese ulibuyisela emuva esisebentini sesikhungo setemisebenti nobe ulitfumele ngeliposi.
Gcina imininingwane yakho yekuchumana ikahle ngaso sonkhe sikhatsi.
Sikhungo setemisebenti sitakutsintsa uma uhlangabetana netidzingo teluhlelo lwekufundza ngekusebenta temcashi lotsite.
Uma uhlangabetana netidzingo kungenteka ubitwa utawatiswa futsi uhlolwe ngaphambi ngaphambi kwekukhetfwa kwekugcina.
Lucingo:

Lusukuk lwekutalwa:

Buve:
UmAfrika

Umhlophee

Umkhaladzi

Umndiya
Lulwimi lwasekhaya:

Letinye tilwimi:

Bulili:
Umdvuna

Umsikati
Ngabe ukhubatekile
Yebo

Cha
Uma ukhubatekile chaza

Ngabe usakhamuti seNingizimu Afrika
Yebo

Cha
Uma ungasiso, uwaliphi live

Ngabe unayo incwadzi yekushayela?
Ngiyacinisekisa kutsi lomniningwane longehla ulicinisa.
Lusuku
KHOMBISA TINTFO LOTITSANDZAKO
Nalu luhlu lwemikhakha yekufundza leyahlukahlukene kanye naleminye imisebenti longayenta emkhakheni wekufundza. Enta kwangatsi ungakhona kwenta yonkhe imisebenti, niketa liphuzu emkhakheni wekufundza ngamunye ngekutsi uyitsandza nobe uyijabulelela njani imisebenti yekufundza kulowo mkhakha wekufundza. Esikhatsini lesinyenti tintfo lotsandza kutenta tingakhombisa tintfo lotitsandzako. Uma ngabe utsandza munye kulemisebenti lebalwe njengesibonelo emkhakheni wekufundza, dvwebela lomsebenti bese uniketa liphuzu lalomkhakha wekufundza ngekulandzela kutsandza kwakho kwemsebenti lodvdwetjelwe. Kuniketwa kwemaphuzu kumele kwentiwe ngalendlela lelandzelako: 1 Ngitsandza kancane, 2 Angitsandzi, 3 Semkhatsini, 4 Ngiyatsandza, 5?
5
1. Tekulima nekulondvolotwa kwemvelo. Kuniketa kudla ngekulima. Kunakekela tingadze, emahlatsi nemvelo. Kulinywa kwetitjalo nekufuya tilwane, kusebenta ngemapaki, tingadze nemahlatsi nekulondvolotwa kwemvelo.





2. Temasiko nebuciko. Kwenta tintfo letihle nobe kwenta imidlalo kujabulisa bantfu. Kubumba nekwenta buhlalu, kudansa, kuhlabela, umculu, umdlalo, kwenta emafilifu nekutsatsa titfombe, ithelevishini, ividiyo, ku-ektha, kuhlobisa endlini, kudvweba nependa kwebuciko.





3. Ibhizinisi, kuhweba, nekuphatsa. Kuhlela, kupulana, nekucinisekisa kutsi inkhapani iphatfwa kahle. Kwenta titatimende tetimali tenkhapani, kuphatsa inkhapani, kuphatsa imitfombolusito yeluntfu (sitafu), Kutsenga timphahla tenkhapani, kumaketha imikhicito yenkhapani, kuphatsa lihhovisi, budlelwano benkhapani.





Timfundvo tekuchumana nelulwimi. Kusebentisa lulwimi kusita bantfu kutfola umniningwane ngekukhuluma nangekubhala. Kuhumusha, buntsatseli bemagazini beliphephandzaba, ingcweti yelulwimi, buniyo bembhalo, kubhala imibhalo nobe imiculu.





5. Temfundvo, nekucecesha nekutfutfukisa. Kufundzisa nekucecesha bantfu. Umfundzisi wetikolo, tikhungo temfundvo lephakeme njengemanyuvesi, Ematheknikoni and nemakolishi, kufundzisa bantfwana labancane (bokhewane).





6. Kwakha, bunjiniyela netheknoloji, Kudvweba imishini, emabhuloho, imigwaco, indiza, igezi, imishini ye-elekhtroniki, kwenta nekuhlanganisa tincenye temishini kute isebenta kahley can work netimayini.





7. Tifundvo tebantfu netenhlalo. Kufundza ngemikhuba yebantfu kute kutsi sibasite. Kusebenta ngebantfu nekubatfutfukisa (Lucecesho lwengcondvo nemakhono ekuphila), tifundvo tetenkholo (bufundisi nebupristi), temlandvo, kufundza ngemmhlaba, nekuhlala kwebantfu emadolobheni (tendzawo), sifundvo setenhlalo (Sociology) nekufundza ngebantfu bakudzala netilwane (Archaeology).





8. Umtsetfo, isayensi yetetemphi nekukhuseleka. Kubuka kuphepha nekukhuseleka kwebantfu kanye nebulungiswa eveni. Umbutfo wemaphoyisa, bameli nebashushisi, tinsita tekucondziswa kwesimilo (ejele), kulandzela umsebenti wetetemphi (busotja, masotja asemantini, masotja asemoyeni).





9. Isayensi yetemphilo netinsita tetenhlalakahle. Kusita bantfu ngekunakekela umtimba wabo nengcondvo kanye nekuphila kwabo. Kuvikela tifo, kutfutfukisa imphilo, kunakekela bantfu labagulako, kunesa, kusebenta ku-ambulesi, imisebenti yetekwelapha, umsebenti wetenhlalakahle.





10. Imetametiki, emasayensi emhlaba, ekhompyutha, newekuphila. Kusebenta ngetinombolo kucatulula tinkinga, kusebenta ngemakhompyutha kugcina emarekhodi emniningwane kanye nekusebenta ngetintfo letiphilako. Tifundvo tekhompyutha, imetametiki, ibhayoloji (sifundvo setihlahla netilwane).





11. Kusita labanye bantfu njengekubaphakela emarestjurenti nasemahhotela nakuletinye tindzawo tekutitfokotisa, kusebenta njengempheki, kuhola bavakashi, yi-ejenti yetekuhamba, umgadi wetilwane, tekutfutsa njengekushayela itekisi, kushayela ibhasi, kunakekela bantfu njengekulungisa tinwele, kunakekela bantfu labadzala, kusebenta ekhaya, kusebenta ehhotela, kusebenta ngekutsengisa (umuntfu lotsengisako).





12. Kuhlela umhlaba, kwakha, kuhlela nekudvweba tindlu njengaku-ashitheka, kwakha tindlu, kwakha imigwaco nemabhuluho, kufaka tintsambo tagezi etakhiweni.





Sifinyeto setintfo lotitsandzako
Bhala imikhakha lemitsatfu yekufundza loyinikete emamaki lasetulu.
<fn>DAC-NLS. InyangaYemagugu2004Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
LiTiko leTebuciko nemaSiko, ngekuvumelana netiNdvuna taVelonkhe kanye nema-MEC labukene nemasiko emhlanganweni wabo we-MINMEC wangaMashi 2004, bemukela lengcikitsi Kugubha emaGugu Etfu laPhilako (Lesiphilela Wona) eMnyakeni weliShumi weMbuso weNtsandvo yeliNyenti?
Lengcikitsi itawusebenta kuleminyaka lemitsatfu lelandzelako letawuphela ngaSeptemba 2007. LiTiko lihlose kusebentisa ngebuciko Inyanga yemaGugu njengelisu lesikhatsi lesidze sekucokelela, kugcina, kuvikela, kutfutfukisa kanye nekusabalalisa emagugu laphilako/emagugu emasiko langabambeki.
Kubalulekile kukhumbula kutsi loku lokushiwo yinchubomgomo yaseNingizimu Afrika kanye nemiculu yemtsetfo lokutsiwa ngemagugu laphilako emaveni emhlaba (UNESCO) kubitwa ngekutsi ngemaGugu emaSiko langaBambeki. Ngekubhalwa lokutsandza kwentiwa kweNgcungcutsela yeMave ngemave yekuLondvolotwa kwemaGugu emaSiko langaBambeki, lisiko lelisha liba nemfutfo lapho khona tingcweti kanye nebasebenti sebacala kusebentisa emaGugu laPhilaka nemaGugu langaBambeki ngekuphambanisana. Uma ngabe kukhona lokhuluma ngemagugu laphilako loko kuvisiswa kwangatsi lenkhulumo imayelana nemagugu emasiko langabambeki futsi nalabambekako?
Inchazelo njengobe indlaliwe kumTsetfo wemKhandlu wemaGugu waVelonkhe (umTsetfo No 11 wanga-1999) kanye nemTsetfo wemiTfombolusito yemaGugu waVelonkhe (umTsetfo No 25 wanga-1999)?
Nendlela yekubuka imvelo ngeliso leliphelele, budlelwano bemiphakatsi kanye nebetenhlalakahle.
Ngetinjongo taleNgcungcutsela Emagugu emasiko langabambeki kushiwo tindlela tekwenta, kumelelwa, kutikhulumela, lwati, emakhono kanye netintfo tekusetjentiswa, tintfo, buciko bebantfu kanye nemasiko lahlobene naleyo miphakatsi, emacembu kantsi kuletinye tindzawo, bantfu lababona njengencenye yemagugu abo emasiko, landluliselwa etitukulwaneni ngetitukulwane, ayachubeka ngekwakhiwa kabusha miphakatsi nemacembu ngekuya ngesimo sabo, kuchumana kwabo nemvelo kanye nemlandvo, futsi abenta bative bangebantfu futsi labaphilako, ngako-ke kwehlukahlukana kwemasiko nekuhlanipha kwebantfu kuyahlonishwa. Ngenjongo yaleNgcungcutsela, kutawubukwa kuphela emagugu emasiko langabambeki njengobe asebentisana nemalungelo eluntfu emave ngemave ngetidzingo tekuhloniphana kwemiphakatsi, emacembu kanye nebantfu kanye nentfutfuko lesimeme?
Sigaba 2(2) sichubeka ngekutsi emagugu emasiko langabambeki?
Emasiko lakhulunywako kanye netaga, kufaka ekhatsi njengelisu lemagugu emasiko langabambeki.
Letinchazelo letindlulile tangemTsetfo waseNingizimu Afrika netangemTsetfo weMave ngemave tisho cishe intfo yinye. Tintfo letifanako ngemasiko lakhulunywako, umdlalo, emasiko kanye nelweti lwemvelo, budlelwano bemiphakatsi kanye nebenhlalakahle. Umehluko lokhona ngumehluko wemagama. Ngako-ke kusebentisa lemicondvo yekuphambanisana njengobe bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika basho njalo akusilo licala kodvwa kwenta ngekutifunela.
Emagugu laphilako njengaletinye timanga tebantfu acala kudzala. Bekatintfo letentekako futsi tisenteka emiphikatsini leyehlukene emilandvweni leyehlukene. Tintfo letenteka njalo kubo; indlela lababukana ngeyo ngekutalwa, kakhulu, kutfomba, umshado, kuguga kanye nekufa; indlela labajabulela ngayo letigaba tekukhula kwebantfu, indlela lababukana ngayo nebuphuya nekweswela, indlela labakha iminotfo yabo, indlela labasimama ngayo; ngabe baphilisana njani naleminye imiphakatsi kanye nemvelo yabo, ngabe baticoca njani tindzaba tabo, bahlabela njani futsi bajayiva njani njll.
Loluhlobo lwemagugu laphilako lesinawo namuhla ayincenye yelifa labokhokho betfu bakudzala kakhulu. Emagugu etfu laphilako asukela kumasiko lakhulunywako, imilandvo lekhulunywako, emasiko, tinhlelo telwati lwendzabuko lebetigciniwe; labe netingucuko ngako-ke akhiphile nobe angete tintfo letinsha ngenca yekuchumana lokukhona njalo nemiphakatsi leyehlukene yemhlaba lena beyihlukaniswe budze besikhala nesikhatsi. Lokuchumana kuphindze kwachakatiswa kuhlangana kwebantfu bemadolobha lamakhulu lokuletfwe kukhula kwetekuchumana, kukhula kwetekuhamba kanye netekuvasha futsi ngaloko-ke kwehlisa libanga phakatsi kwemiphakatsi leyehlukene.
INingizimu Afrika isibonelo lesihle semphakatsi wetihlanga letinyenti lonemagugu emasiko lahlukahlukene futsi lanotsile loko-ke kwabese kuletsa lomcondvo we-Rainbow Nation. Ngako-ke ngumsebenti wahulumende kutsi wakhe simo lesivumelako sekusho kanye nekukhombisa tintfo letehlukene temaGugu laPhilako tawo wonkhe emacembu ebantfu. Loku kufanele kwentiwe ngendlela leyesekela imicondvo yetfu lengabandlulili ngelibala, lengabandlulili ngebulili, nemphakatsi wetilwimi letinyenti kanye nemasiko lamanyenti. Futsi kumele kwenteke ngekhatsi kwengcikitsi yekuza kuttfutfukisa kwebelana lwati lwemasiko phakatsi kwemacembu emasiko lahlukahlukene ngobe kungaloko kwabelana kanye nekutfokotela emagugu etfu emasiko lafanako futsi lahlukahlukene kutsi sitawuphumelela elucolwalaneni lwavelonkhe, kwakha sive, kanye nekubumbana kwetenhlalakahle?
Kungaba ncono kutsi wonkhe emacembu emasiko abelane lwati lwetingucuko letenteke kumagugu awo laphilako. Loku kungenteka ngekutsi kubukwe tintfo letahlukahlukene kanye naleti letifanako. Kutawubaluleka kutsi kufundvwe ngekutsi yini leyentekile kutsi lamasiko ahlangene aze akhe emasiko lafanako futsi lahlukile nje futsi awalapha eNingizimu Afrika kuphela.
Kuyintfo lehle kutsi letinchubomgomo kanye nalemitsetfo lephasiswe emva kwa-1994 iphakamise kuvuselelwa kanye nekugcinwa kwemagugu emasiko abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngaloko-ke kutfutfukiswa emasiko awo wonkhe emacembu ebantfu betfu. Siphakamisomtsetfo sebuCiko, emaSiko kanye nemaGugu nebalandzeli baso njengemTsetfo wemKhandlu wemaGugu aVelonkhe (umTsetfo No 11 wanga-1999) kanye nemTsetfo wemiTfombolusito yemaGugu aVelonkhe ubufakazi kulombono lowentelwe kuphumelela kulenjongo.
Ematiko ahulumende, Tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, Tinhlangano letitinte emiphakatsini kanye nebantfu labacale kwenta imiklamo lengacondzisiswa ngekwemtsetfo yekugcina kanye nekwetayetisa ngemagugu laphilako. Njengobe loku kubongwa futsi kudvunyiswa, indlela yahulumende, kusebentisa kwebantfu kanye nemasu emphakatsi ayadzingeka ekwakheni luhlelo loluphelele lelifaka ekhatsi umcondvo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Loluhlelo kumele lwendlulele ngasekucokeleleni kwemagugu laphilako futsi luphelele ekhwakhiweni kwenchubomgomo kanye netinsita temtsetfo letidzingekako ekuluvikeleni (ebusweni bekulutsengisa/kulugucula). Bacambi/tingcwele/bachamuseli bemagugu laphilako laba ngaphandle kwato tinkhinga bakhonile kugcina lwati lolubalulekile kumele batfolwe futsi babongwe ngalokufanele.
Kugubha emagugu etfu laphilako ngemNyaka weliShumi wetfu weMbuso wetfu weNtsandvo yelinyenti.
Kwakha umganga wetinkhulumiswano temaGugu letitawuniketa letitawuniketa lwati lolujulile ngalesifundvo bese kutsi emva kwaloko kwentiwa tinchubomgomo kanye nemtsetfo ngekugcinwa, kuvikelwa kanye nekutfutfukiswa kwemaGugu laPhilako.
Kwetayetisa kusetjentiswa kwemagugu laphilako njengelisu lekwakha sive, kucolelwana kwavelonkhe, kuvuselelwa kwesimilo, lubumbano kutenhlakahle kanye nekwakhiwa kweNingizimu Afrika mbamba velonkhe.
Kwetayetisa kanye nekutfutfukisa emagugu laphilako kanye nekuhlanganisa iNingizimu Afrika emnotfweni wayo, sibonelo, kutekuvakasha.
Linani lebantfu baseNingizimu Afrika lentiwe ngemagugu emasiko lahlukahlukene futsi lanotsile. Ngulomphakatsi walapha eNingizimu Afrika lona lelitiko lelifuna kuwuhlanganisa ngakulomcondvo wemaGugu laPhilako. Kunemahlebeti ekutsi eNingizimu Afrika tinSuku taVelonkhe tentelwe licembu lebantfu base-Afrika. Loku kulwa nekwakha sive, kucolelana kanye nelubumbano kutenhlalo. Emasu etfu ekuchumana newekumaketha kumele afundziswe ngendlela yekutsi letinSuku taVelonkhe jikelele kanye netinSuku temaGugu tidvonsa wonkhe umphakatsi waseNingizimu Afrika.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lihlongota indlela lehlukene kuletinHlelo teNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu tanga-2004. Sihlongota kutsi kucedza loMsitfo waVelonkhe lona lovame kuba ngumcimbi lomkhulu e-Union Buildings nobe kulenye indzawo. Sicabanga iNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu lolutawubona tiFundza, boMasipalati, Tiphatsimandla teNdzabuko tidlala indzima lephakeme eliswini lwekusabalalisa kute kutsi iNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu lube nemtselela esigabeni semphatsini futsi lube nemtsamo lowanele wekuhlanganisa sive saseNingizimu Afrika kulomcondvo wemaGugu laPhilako. Sifisa kusebentisa lengcikitsi njengemtfombo wekufinyelela kumbono lomkhulu wekucokelela, kugcina, kuvikela kanye nekutfutfukisa emaGugug etfu laPhilako. Ngalengcikitsi, kuleminyaka lesihlanu letako, iDAC ifisa kuba nenchubomgomo kanye nemtsetfo lomisiwe kanye nendzawo yekugcina emagugu yavelonkhe kanye dathabhesi yemaGugu laPhilako kanye nemaGugu eBantfu laPhilako njengobe phela asilahlekela cishe tinsuku tonkhe?
Sihlongota eviki ekubuka latabeka phambili tintfo letehlukene temaGugu laPhilako. Babambimsuka labehlukene bateweniketa imininingwane yekutsi bahlela kutisebentisa njani letinhlelo letihlelelwe kwetayetisa emaGugu laPhilako. LiTiko leTebuciko nemaSiko lihlela kwakha budlelwane neNhlangano yeTekusakata yeNingizimu Afrika (SABC) kucinisekisa kutsi kwatiswa kakhulu ngalengcikitsi kanye netinhlelo takhona kuyo yonkhe lenyanga.
Kubo bonkhe lobudlelwano ne-SABC, libadla letinkhulumiswano ngeLwati lweNdzabuko/lwemaSiko kanye netiNtfo letentiwako litawulungiswa. Umgomo lomkhulu utawusetjentiswa kumagugu emasiko aseNingizimu Afrika kufaka sadla ngasekwenteni tintfo letidzingakala kucala eveni lonkhe kufaka ekhatsi kulwa neHIV/Aids, kwehlisa bugebengu, kwakha bucobo besive saseNingizimu Afrika kuphindze kuvuselele similo.
Kuvusa umcondvo welwati lwendzabuko/lwemasiko kubantfu labasha, kubalulekile kutsi kukhomba kubaluleka kanye nemsebenti walamasiko namuhla (Kutsi lusha lungazuza njani ngekwenhlalo nakutemnotfo ngalamasiko). Sibonelo, kube khona kundlondlobala kwekusetjentiswa kwetimphahla tendzabuko, kuhlotjiswa kwemuso kanye nekuhlobisa endlini, loku lusha lomukele likutsatse njengelitfuba lekuhlonyiswa kutenhlalo nakutemnotfo.
Bantfu baseNingizimu Afrika labatiwako ngemakhono abo lahlukile kanye nemacebo kulomkhakha welwati lwendzabuko/lwemasiko batawumenywa kuSABC futsi baniketwe litfuba lekwaba lelwati esiveni sonkhe. Umnyombo wandzaba kutawuba kutsi ngabe letintfo telwati lwendzabuko kanye nemasiko kungasetjentiswa njani kanye naletintfo letibekwe phambili esiveni.
umculo nemdanso wendzabuko lohlobene netigaba letihlobene tetinkambiso njengasekutalweni, ekutfombeni, emshadweni, ekufeni njll.
Kuleliviki kutawuba netinhlelo temculo nemdanso letihlelelwe hhayi kukhombisa umculu nemdanso kodvwa kuhlanganisa letindzaba, imisitfo, imicimbi nobe emasiko. Leli kutawuba ngulelinye litfuba lekukhombisa kutsi umculu kanye nemidlalo yekudansa icala njani kulesive semasiko lamanyenti nekutsi ngabe emasiko angenelene njani nalamanye (kuhlangana kwemasiko). Ingcondvo yalomsebenti kutsi kutawuba kucacisa emagugu etfu lafanako lekungenteka kutsi asebente njengaletinye temabhuloki ekwakha sive kanye nekubumbana kwemphakatsi. Ngako-ke kutawubaluleka kutsi kutfola bantfu labadzala kutsi batosincedza kutsi sifinyelele kulombono ngekucnisekisa kutsi likhono lebantfu etigabeni letahlukene temlandvo libekwa phambili futsi lijatjulelwe situkulwane sanyalo kanye nesitukulwane lesitako.
LiTiko lisebentisaba nemanyuvesi aseVendza, Zululand kanye neFort Hare ekucokelelweni nasekugcinweni kweMculo wendzabuko. UMdanso kanye neMlandvo loKhulunywako. Leliviki lingaba litfuba lekutigcabha ngemsebenti lowentiwe ngulomklamo.
Lokubaluleke kakhulu, kutawuba kuhlanganyela ngekutimisela kwemiphakatsi yendzawo ekutigcebheni ngemculo wendzabuko nangekugidza.
Kunemkhuba wekuhlobanisa lwati kanye nemasiko endzabuko/esintfu nencenye letsite yebantfu base-Afrika. Loku kuletse umcabango longemanga kulawa lamanye emacembu ebantfu kutsi akakaze abe sintfu futsi akakaze ahlangabetane netincabhayi talaminye imiphakatsi yendzabuko lehlangabetane nayo. Sibonelo, kukhucitwa kwekudla, umutsi kanye nemafutsa kuleminyaka nyaka lendlulile kwehluke kakhulu ngendlela lekwentiwa ngayo namuhla. Loku kuyenteka kuwo wonkhe emacembu ebantfu futsi kunyenti lesingabelana ngako ngekutsi bokhokho betfu bebalima njani, bebabasa njani umlilo, bebagubha njani igolide kanye nedayimane, bebayigcina njani imvelo yetfu, bebafuya njani tinkhomo, bebabakhulisa njani bantfwana, bebabuhlobisa njani buso babo futsi bebatisebentisa tintfo tekuhlobisa buso babo njll. Litiko lingatsandza kufaka lenkhulumiswano yekudla kwesintfu.
Kudla kwesintfu kwase-Afrika kunemphilo kakhulu futsi kuyatsengeka kudlula kudla kwebelumbi. Kodvwa akumange nje sekukhutsatwe kukhombisa umsoco wako kanye nekutsengeka kwako.
Kudla kwesintfu lokufana nembhidvo, sentangabomu, sidvudvu, timbale, lukhotse kanye netjwala lobufana nemcombotsi akusiko kuphela timphawu tebu-Afrika, kodvwa kuhle kakhulu futsi kuyatsengeka.
Litiko lihlose kubambisana neCSIR kanye neKellogg Foundation ekuhleleni umklamo nobe umsitfo lapho khona kudla kwesintfu kutawukhonjiswa khona. Lomcimbi utawucinisekisa kutsi imiphakatsi yendzawo iyahlanganyela.
Kuleliviki kutawubukwa umlandvo futsi kucociswane nebantfu nobe kukhulumisa ngetimphumelelo tebantfu labahlabene etihlangotsini letahlukene temagugu laphilako.
Sisebenti leligama lebantfu kute kutsi sibeke malula leligama lemaGugu eBantfu labaPhilako, lekuyinchazelo ye-UNESCO yaleligama.
Litiko leTebuciko nemaSiko lihlose kubamba inkhulomomphikiswane ngeletintfo letibaliwe tavelonkhe. Injongo lenkhulu kutsi kucaciswe letintfo leti kubo bonkhe baseNingizimu Afrika. Futsi kutsi kucociswane ngendlela iNingizimu ingabona ngayo letintfo letibalulekile.
Litiko ngekusebentisa umsakato, litawubamba tinkhulumiswano nesive kucocisana ngaletihlangotsi letehlukene temagugu laphilako kutsi angakhutsatwa njani kute abe sezingeni lelifanele esiveni.
Lenkhulumomphikiswano yavelonkhe itawubeka sisekelo sekutfutfukiswa kwekweLisu laVelonkhe lekuCokelela, kuVikela, kuLondvolota kanye nekuTfutfukiswa kwemaGugu laPhilako/emaGugu emaSiko langaBambeki.
Imigubho yeluSuku lwemaGugu itawenteka kuto tonkhe tifundza letiyimfica nakubomasipla. Litiko lavelonkhe litawusebentisa lenyanga njengesitepisi sekumisa umkhankhaso lotawuphelele sewuLisu lekuCokelela, kuLondvolota, kuVikela, kuTfutfukisa kanye nekusabalalisa emaGugu laPhilako.
<fn>DAC-NLS. IproFormaYekuletsaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
1.1 Ligama leNhlangano nguleli..
INhlangano Yebasebentisi Bemanti lokutawutsi lapha ngentasi ibitwe ngalelitsi iNhlangano?
2.1 Lomtsetfosisekelo uhlanganiswe ngekubuka lokushiwo nguMtsetfo Wemanti wanga-1998 (uMtsetfo 36 wanga-1998), lokutawutsi lapha ngentasi ubitwe ngekutsi uMtsetfo, ikakhulukati Sehluko 8 kanjalo neShejuli 4 kuloMtsetfo njengekuchitjelwa kwawo yiNdvuna yeliTiko leTemanti nemaHlatsi emahlandla ngemahlandla (njalo njalo) lokutawutsi ngemuva kwalapha ibitwe ngekutsi yiNdvuna, lokubuye kuvele njengesiTsekeletelo 1 kuloMtsetfosisekelo.
3.1 Tinjongo taleNhlangano nguleti.
3.2 Indzawo lesebenta kuyo leNhlangano ngulena.
(Buka tindzima kusukela ku- 5.4.4.3 kuya ku- 5.4.4.6 kuNkhombandlela Yengucuko kuLibhodi Lekunisela kanye nalamanye latsite emaBhodi kuNhlangano Yekusebentisa Emanti lokutawutsi lapha ngentasi kubitwe ngekutsi Tinkhombandlela).
Tigunyato tekusebentisa emanti i.r.o.
Kuvimbela emanti laphuma kunobe nguwuphi umtfombo angete asetjentiswa budlabha.
Kuvikela imitfombo yemanti kanye nemisebenti yemanti.
Kususa nobe kulungiselela kususa nobe ngabe yini lengaba nekuvimbela emanti lokutawube kubekwe emtfonjeni wemanti nobe kumsebenti wemanti.
Kuvimbela kutsi kungabi nanobe ngukuphi kwenta longekho emtsetfweni lokungehlisa lizinga lebuhle kunobe ngumuphi umtfombo wemanti.
Kusebentisa kwengamela jikelele imitfombo yemanti nemisebenti yemanti.
kugucula umkhondvo wemanti ubuyele emkhondvweni wawo lapho uphambukiswe khona timbangela temvelo.
Kuphenyisisa kanye nekulikhoda?
netindzawo lapho emanti angasetjentiswa khona ngunobe ngumuphi umuntfu lovumeleke kutsi asebentise emanti kumtfombo wemanti nobe kumsebenti wemanti.
kusabalalisa emanti emhlabeni kutsi kulinywe nobe kwentiwe lokunye.
kulawulwe kuphambuka kwekuhamba kwemanti.
Kumisa nobe kwehlisa kusabalaliswa kwemanti kusuka emsebentini wemanti kanye/nobe emtfonjeni wemanti ngephansi kwesandla sayo kuye ngekutsi kuyadzingeka kute kube nekuchutjwa kwanobe ngumuphi umsebenti nobe ngetizatfu letidzingekako kute kube nekuchutjwa kanye nekuvikela umsebenti wemanti nobe umtfombo wawo.
5.1 INhlangano ingenta leminye imisebenti ngaphandle kwalena lemcoka uma ngabe kungete kwenteka kutsi?
kuphazamise tetimali tayo nobe temalunga ayo.
5.2 Leminye imisebenti yaleNhlangano ingafaka ekhatsi?
kwenta kube khona lusito lwekuphatfwa kwetindzawo letivalela emanti kutiphatsimandla nobe egameni lato.
6.1 Emalunga languwona asungula leNhlangano ngulawa lakhona lakhetsiwe njengemalunga eLibhodi . njengobe kushiwo kuSitsekeletelo 2 semtsetfosisekelo, lokuLibhodi lokufanele liguculwe libe yiNhlangano Yebasebentisi Bemanti ngekwesigaba 98 seMtsetfo lokutsite emalunga alo agunyata emalunga lakhetsiwe aleLibhodi kutsi ente egameni lawo uma kuphunyeleliswa ingucuko.
6.2 Lamalunga languwona abumbe lenhlangano kutawutsi ngesizatfu sekulungiselela lukhetfo lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse atawucatjangelwa kutsi angaba Likomidi Leliphetse laleNhlangano lanemandla kanye netibopho tekuchuba lolukhetfo ngekwalomtsetfosisekelo.
7.1 Nobe ngumuphi umuntfu lokutawutsi ngekwesigaba 32 (1) ngaphandle kwesigatjana (1)(a)(i) ngaloko anelilungelo lekusebentisa emanti nalongasebentisa lilungelo lemsebenti wemanti kanye/ nemtfombo wemanti longephansi kwesandla salenhlangano angaba lilunga laleNhlangano.
emalunga lakhona eLibhodi.
nalabanye bantfu labasendzaweni lokusebenta kuyo leNhlangano babe banelilungelo lekusebentisa emanti nalabacele Likomidi Leliphetse ngekutsi babhale phansi kutsi bafuna kuba ngemalunga aleNhlangano lokutsite ticelo tabo temukelwa.
7.3 Kufaka sicelo kwemalunga lamasha kuleNhlangano kufanele kutsi kubhekiswe kuLikomidi Leliphetse, lelitawube sekutsi emhlanganweni weLikomidi babuke sicelo basemukele ngaphandle kwanangabe kunesizatfu lesicinile sekutsi basale.
7.4 INhlangano ifanele ivumele umuntfu kutsi abe lilunga laleNhlangano uma ngabe inikwa sicondziso yiNdvuna kutsi yente loko.
7.5 Lilunga lingashiya bulunga balo njengelilunga laleNhlangano ngekutsi kube nekucinisekisa kweLikomidi Leliphetse, lelingete labamba kucinisekisa kwalo ngalokungenasizatfu.
7.6 Bulunga kuleNhlangano buncanyulwa uma ngabe kuvumeleka kwelilunga kutsi lisebentise emanti kuncamuka.
8.1 Onkhe emalunga afanele kutsi asho emakheli awo njalo nje ngesikhatsi, anikwe loyo longumabhalane weNhlangano, lokufanele agcine irejista yemagama emalunga kanye newemakheli awo.
9.1 Bulunga kuleNhlangano abuniketi nalinye lilunga lilungelo kunobe nguyiphi imali, imphahla nobe tintfo taleNhlangano, kepha buniketa emalunga ematfuba ekutsi abe ngemalunga, kuye ngekwaleto tingucuko kanye nemikhawulo lesendzimeni lengabekwa Likomidi Leliphetse ngaleso naleso sikhatsi.
9.2 Lilunga laleNhlangano lingephansi kwemtsetfosisekelo kanye nemitsetfo yeNhlangano kuye ngekuchitjelwa kwawo ngaleso sikhatsi.
10.1 Kuba ngumtfwalo ngetemali kumalunga kugcina kuphela emalini lesashoda kanye nentalo yayo lebayikweleda iNhlangano, kepha ngekwalokubekwa sigaba 60 seMtsetfo mayelana nemali lesakweledwa macondzana nemhlaba.
10.2 Uma ngabe nobe ngumuphi umsebenti wemanti waleNhlangano wengcela nobe wengca kumhlaba nobe kumphahla yanobe nguliphi lilunga, iNhlangano itawutfola onkhe emalungelo ekwengca kulomhlaba ladzingeka kutsi kube nekusetjentiswa kwemisebenti yeNhlangano kanye nalokushiwo nguMtsetfo ikakhulukati tigaba 126, 127 kanye na-128 kutawuba ngulesetjentiswako.
11.1 Nobe nguliphi lilunga laleNhlangano kungaba kutsi, kuye ngekungabi nemazinga langemukelwa latsintfwa kuSishejuli 4 kuloMtsetfo, kantsi kuye ngekutsi lelilunga alikabi nesikweledi lesesinemalanga langu-180 lesingakabhadalwa, kanye nentalo lokufanele ikhokhelwe iNhlangano, uyafaneleka kutsi angakhetfwa abe lilunga leLikomidi Leliphetse. Lilunga litawuba ngulelifanele kutsi lingakhetfwa libe kuLikomidi Leliphetse endzaweni letsite lapho lihlala khona lelo lunga, nobe lapho khona linemalungelo ekusebentisa emanti.
11.1 Nobe ngumuphi umuntfu lokutawutsi ligama lakhe libe seluhlwini lwalabatawuvotelwa kuleNhlangano nalongenaso sikweledi lesingakabhadalwa emalanga langetulu kwa-180 kanye nentalo lekufanele ikhishelwe iNhlangano angenyula emalunga latawakha Likomidi Leliphetse kantsi angavota uma kukhetfwa leLikomidi. Umuntfu lokutawutsi ligama lakhe livele eluhlwini lwalabatawuvota esigodzini lesitsite sekusebentisa emanti, utawuba nekufaneleka kutsi enyule emakhetfwa nekutsi utawuvota kuphela elukhetfweni lwaleso sigodzi.
13.1 Likomidi Leliphetse laleNhlangano litawuba nemalunga langu.?
Nebantfu labangu. labenyulwe Tiphatsimandla Tendzawo letinenshisekelo mayelana nekusatjalaliswa kwemanti lokwentiwa yiNhlangano.
Kutawuya ngekutsi emalunga lakhetsiwe etigojana aniketwe Likomidi Leliphetse umsebenti langawenta ngekwemisebenti letsite lemayelana nekuhanjiswa kwemanti kulesigodzi lesingephansi kwalo, kantsi kungatsi ngesizatfu njengeLikomidi Leliphetse kulesigojana linike emalungelo ekutengetela emalunga lanyuliwe kuliKomidi Leliphetse leNhlangano jikelele uma ngabe kubonakala tinjongo tabo.
13.2 Lilunga lelenyuliwe lokubhekiswe kulesigatjana 13.1(c) kanye (d) ngenhla kungatsi kuye ngekutsi licembu lelinenshisekelo liyakuncoma loko avele akhetfwe ngekhatsi.
Emalunga lokubhekiswe kuwo kusigatjana 13.1(a) na (b) kuye ngekutsi akatfolakali afaneleka kusigaba11 seMtsetfosisekelo, angeniswe sikhatsi lesibekiwe seminyaka lemitsatfu, kuye ngekutsi elukhetfweni lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse leNhlangano sikhatsi sekuba kulelikomidi kwemalunga kutawuya ikakhulu ngaloku?
labasala lapho bonkhe batawuhlala umnyaka munye.
sigatjana 13.1(d) seMtsetfosisekelo sesikhatsi lesingumnyaka munye, kuye ngekutsi akhetselwe kuchubeka lomunye umnyaka.
13.5 Uma kuba khona sikhala lesivulekako kuLikomidi Leliphetse, leso sikhala sifanele kutsi sivalwe ngekwalesigatjana, kuye ngekutsi lelilunga likhetfwe nobe uma kufaneleka likhetselwe sikhatsi lesilingana nalesisele lebekufanele kutsi lelilunga leliphumile lisitsatse.
13.6 Lokukanye kufanele kuniketwe satiso sekukhetsa sikhatsi lesingemalanga langema-30 kuwo onkhe emalunga eNhlangano.
13.7 Onkhe emalunga eLikomidi Leliphetse angangenela ngalokuphelele uma kwentiwa tincumo tekulawula kusetjentiswa kwemanti kanye netetimali. Noko, kutawuba kuphela ngulawo malunga lanenshisekelo netindzaba temanti ikakhulu imisebenti yemanti angafaka sandla avote nasekutsatfweni kwetincumo letimayelana naleto tindzawo temanti. Sihlalo weLikomidi Leliphetse utawuncuma kutsi ngabe lilunga linelilungelo lekuvota yini mayelana neludzaba lolutsite.
13.8 LeNhlangano ilandzela lokutsatfwa njengetidzingo kusigaba 2 seMtsetfo mayelana nekutsi kube nesiciniseko sekutsi kube nekumelwa kwemphakatsi lofanele, ngekwebuhlanga, nangekwebulili kantsi iyatibopha kutsi itawutfutfukisa kusetjentiswa kute kube ngulokusemandleni langakhonwa yiNhlangano.
13.9 Uma kungenteka ngemuva kwenchubo yekukhetsa nobe yekwenyula kutfolakale kutsi kubhicana kwemalunga eLikomidi Leliphetse lokubhekiswe kulo lapha ngenhla ku-13.1 kutfolakale kutsi kubhicana kwaleLikomidi akunako kumelwa kwebantfu bebulili lobutsite nobe bebuhlanga lobutsite kuleLikomidi, Sihlalo kufanele kutsi acele onkhe emalunga enhlangano kanye nalabanenshisekelo kutemanti lokubhekiswe kubo ku-13.1 (c) kuya kumalanga langu-21 ngemuva kwesatiso benyule bantfu labangulobo bulili nobe buhlanga labavume kutsi babe lapha labangadzingi kutsi babe ngemalunga enhlangano nobe babe basebentisi bemanti kutsi batewusita kuLelikomidi laleNhlangano kuye ngekutsi banayo inshisekelo yetindzaba tekusetjentiswa kwemanti kulendzawo. Sihlalo kufuneka kutsi ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi sekwenyula akhetse ngekwakhe munye walabacokiwe kutsi abe sekomidini sikhatsi lesingumnyaka munye.
14.1 Ngemuva kwekukhetfwa kweLikomidi Leliphetse emalunga aleLikomidi kufanele akhetse sihlalo kanye nelisekela lasihlalo waleNhlangano kubo laba labangemalunga alenhlangano. Likomidi Leliphetse lingakhetsa nobe ngumuphi kutsi abe ngusihlalo waleyo nchubo.
14.1 Ngemuva kwekukhetfwa kweLikomidi emalunga aleNhlangano kufanele akhetse sihlalo kanye nelisekela lasihlalo walenhlangano kulaba labakhetsiwe beLikomidi Leliphetse. Emalunga aleNhlangano angakhetsa nobe ngubani kutsi ahole leyo nchubo.
14.2 Sihlalo kanye nelisekela lakhe uba sesikhundleni sikhatsi lesitinyanga letingu-12 kusukela elusukwini labakhetfwe kulo kantsi bangaphindze bakhetfwe futsi.
14.3 Uma sikhatsi sekuba sesikhundleni sasihlalo kanye nelisekela lasihlalo siphela, loyo muntfu kutawutsi, uma ngabe asengilo lilunga laleNhlangano utawuchubeka abe kulesikhundla kute kube ngumhlangano lolandzelako weLikomidi Leliphetse.
14.4 Sihlalo kanye nelisekela lasihlalo leLikomidi Leliphetse batawukhetfwa njalo ngemnyaka. Uma ngabe sinye setikhundla sisala singenamuntfu ngaphambi kwekutsi kuphele sikhatsi leso sikhundla sifanele sivalwe ngekushesha ngekwenchubo leyendlalwe kuloMtsetfo.
15.1 Emalunga languwona asungule leNhlangano afanele akhetse umuntfu lotawuhlanganisa luhlu lwebavoti lwelukhetfo lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse.
nenombolo yemavoti lelinelilungelo lawo lilunga.
15.2 Uma ngabe indzawo yekusebenta kwenhlangano yehlukana ibe tindzawana, luhlu lwebavoti lufanele nalo lwehlukaniswe ngaleto tindzawana kantsi lemininingwane lokubhekiswe kuyo lapha kumtseshwana (1) ifanele ibonakale ngephansi kwaleti tindzawana.
Livoti linye lililungelo lemsebentisi wemanti ngamunye.
Inombolo yemavoti ngekulinganisa nelinani lemanti lagunyatwe kutsi atfolwe basebentisi labatsite kucatsaniswe nelinani lemanti aphelele langephansi kwawo onkhe lagunyatiwe labhaliswe ngaleNhlangano. Kulokubala emacetwana onkhe afanele agocotelwe enombolweni lephelele lelandzelako ngebukhulu.
Inombolo yemavoti ngekulinganisa nelinani lemanti lagunyatwe kutsi atfolwe basebentisi labatsite kucatsaniswe nelinani lemanti aphelele langephansi kwawo onkhe lagunyatiwe labhaliswe ngaleNhlangano. Kulokubala?
nekutsi kute lilunga lelitawuniketwa emavoti langetulu kwemavoti langu-10.
Livoti linye kumahektha lasihlanu nobe incenye yemahektha lasihlanu emhlaba longaniselwa ngemanti lelinemalungelo awo lilunga.
Livoti linye kumahektha lasihlanu nobe incenye yemahektha lasihlanu emhlaba longaniselwa ngemanti lelinemalungelo awo lilunga, yingci nje uma ngabe kungekho lilunga lelitawunikwa emavoti langetulu kwalangu-10.
15.4 Uma ngabe emanti lelinelilungelo lekuwasebentisa lilunga awekho egameni lesicu semuntfu, lomnikati kufanele akhetse umuntfu lonesicinisekiso, lokutawufuneka ligama lakhe livele ngephansi kweluhlu lwebavoti nalongavota.
15.5 Uma ngabe kugunyatwa kwalamanti kusegameni lebantfu lababili nobe labangetulu, bafanele bakhetse munye wabo kutsi atewubamela kantsi ligama lalowo muntfu lifanele livele eluhlwini lwebavoti kantsi angavota.
15.6 Likomidi Leliphetse lifanele kutsi njalo ngemnyaka libukete luhlu lwebavoti uma ngabe kube nesitsekeletelo lesisha endzaweni yekusebenta kwalenhlangano.
16.1 Likomidi Leliphetse lingacasha laba bantfu ngekubona sidzingo salabatakwenta kuleNhlangano ngekwemisebenti lemiswa ngulomtsetfosisekelo.
16.2 Kuchashwa kwebasebenti nobe kungaba ngunobe nguyiphi ingucuko ekusebenteni kwabo kufanele kucinisekiswe Likomidi Leliphetse ngekuvumelana.
16.3 Bonkhe basebenti baleNhlangano batawuba setikhundleni tabo ngisho nobe kungaba nayiphi ingucuko kuLikomidi Leliphetse.
16.4 I-WUA .. itawuniketa tingucuko tekwenta netinkhomba tekusebenta kuluhleliso lwekusebenta kwayo. Tindzima letimcoka temiphumela tifaka ekhatsi kumelwa kumalunga lakhona kuLikomidi Leliphetse kanye nekuchashwa kwebasebenti.
16.6 IWUA . itimisele kuvala lokungalingani lokwadaleka ngaphambilini ngekutsi yehlise kungalingani ngekwemanti laniketwako ngekwesigaba 25 (1) seMtsetfo waVelonkhe weManti.
17.1 Likomidi Leliphetse lingatfola imali ngekweboleka, lokufaka ekhatsi kweboleka ebhange (overdrafts) imali leliyidzingela kuyisebentisa ekuchubeni tinchubo talo letingephansi kwemtsetfosisekelo nobe kweMtsetfo.
17.2 Njalo uma ngabe Likomidi Leliphetse lihlongota kweboleka imali lifanele kutsi likhiphe satiso sekutsi litawenta loko, libeke yonkhe imininingwane yaloku lokuhlongotwako. Satiso sifanele kutsi sinikwe onkhe emalunga aleNhlangano kumalanga langekho ngephansi kwalangu-21 ngaphambi kwelusuku lwemhlangano weLikomidi lapho khona lesihlongoto kutawucocwa ngaso. Umhlangano jikelele lokhetsekile lapho onkhe emalunga atawumenywa ufanele kutsi ubanjwe kuhlola imibono yemalunga.
17.3 Akukho kweboleka imali lokungentiwa ngaphandle kwekuvumelana kweLikomidi Leliphetse emhlanganweni lokutawutsi kuwo kufanele kube nemalunga langekho ngephansi kwetincenye letimbili kulokutsatfu telinani lemalunga elikomidi.
Umhlangano weLikomidi Leliphetse ungabanjwa kuphela ngemuva kwemhlangano wemalunga jikelele lotawube ukhetsekile.
18.1 Kwentela sizatfu sekukhokha tindleko letitsite Likomidi Leliphetse lelitenta ngekwemtsetfo nobe lelingatenta ngekweMtsetfo lichuba imisebenti yalo kanye netinchubo talo lingahlolisisa njalo ngemnyaka inkhokhelo lengentiwa ngemalunga eliswini layo lekubeka imbadalo yemanti lebekwe yiNdvuna. Loluhlolisiso lufanele kutsi lwentiwe Likomidi Leliphetse lanobe nguyiphi indzawana ngephansi kwalenye kute ikwati kubhekana netindleko tenchubo kanye netidzingo tekwenta ncono ngekwemisebenti lephetfwe iphindze ilawulwa nguleLikomidi.
nobe ngumuphi umuntfu loniketwa emanti kulomhlaba.
nesilinganiso sentalo lebhadalwako uma ngabe ingakabhadalwa kanye nelusuku lokutawufakwa ngalo intalo emalini lengakabhadalwa.
18.3 Ikhophi yeluhlu lweluhlolisiso ifanele ihlale ivulekile ehhovisi leNhlangano kutsi ingahlolwa nobe ngubani lolilunga laleNhlangano.
18.4 Uma ngabe ngemuva kwekutfola satiso lesifanele, imali lebitwako, lefaka ekhatsi intalo lokufanele ite kuleNhlangano seyihleti emalanga langetulu kwalangua-90 seyindlulelwe kubhadalwa, iNhlangano kungatsi kwengeta kumandla leniketwe wona ngekwesigaba 59(3) seMtsetfo, ngaphandle kwekutsi iphindze ikhiphe lesinye satiso, ibe seyibutsa lemali lokufanele iyitfole ngekusebentisa emasamanisi latawukhishwa yiNkantolo yaMantji lokunguyona ingephansi kwayo lendzawo, akunandzaba kutsi ingumalini leyo mali, lokutawutsi kuyo lilunga libukane nekubhadalela tonkhe tindleko tekulandza kanye netindleko temtsetfo, letifaka ekhatsi tindleko temmeli kanye netemmangali.
19.1 Inchubo letawusetjentiswa injengobe ibhalwe kuShejuli 4 yeMtsetfo.
nekutsi linikete umlandvo kumalunga wekutsi yini leliyente kulomnyaka.
lesincumo sicinisekiswa emhlanganweni lomunye losipesheli lobanjwe esikhatsini lesingekho ngephansi kwemaviki lamane ngemuva kwekubanjwa kwalomhlangano jikelele losipesheli lotawube ubanjwe linyenti lalabaneligunya lekuvota lapho.
20.1 Tindzaba taleNhlangano titawugocotwa ngumuntfu lotaweubekwa yiNdvuna ngekubuka ticondziso letitawukhishwa yiNdvuna yeliTiko letihambisana nesigaba 97 seMtsetfo.
tichibiyelo kuphela, tesichibiyelo lesihlongotwako, lokukhishwe satiso saso lesibhaliwe tiniketiwe, kucociwe ngato taphindze tavotelwa kulowo mhlangano losipesheli.
<fn>DAC-NLS. IshathaYemalungeloESs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngiyati kutsi bugebengu buletsa lokukhulu kukhatsateka ngekwemitimba, ngekwetemali kanye nangekwasemoyeni kulabo labasuke babukene nabo. Kute kwentiwe ncono kusitakala kubo bonkhe labatikhandza bahlukunyetwe bugebengu, ngitimisele kutsi ngibeke tidzingo talabahlukunyetwa bugebengu tibe yinkhaba yeLuhlelo Lwetebulungiswa Betebugebengu, nekutsi ngilinganise emalungelo abo kanye nalawo ebantfu labasuke babekwe licala. Loku kutawutfolakala ngekutsi kusetjentiswe iShatha yeMalungelo eBahlukunyetwa Bebugebengu.
Ishatha yeMalungelo eBahlukunyetwa Bebugebengu (Umculu) ihambisana netimiso teMtsetfo weMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 kanye neSimemetelo Semalungelo Lasisekelo eBulungiswa eBahlukunyetwa Bebugebengu nekusetjentiswa Budlabha Kwemandla 1985 (GA/RES/40/34). Lomculu wendlala sisekelo sekulinganisa emalungelo abo bobabili labahlukunyetwe bugebengu kanye nebabekwacala kanye futsi nekwenta siciniseko sekutsi Bahlukunyetwa baphatfwa ngelutsandvo nangenhlonipho kwentela sitfunti sabo. Ufuna kwenta siciniseko sekutsi bahlukunyetwa batfola kuphotiswa masinyane kuloko kulimala labakutfolile lokutawuba kutsi batfole lokuphotiswa eTinhlelweni teBulungiswa Bebugebengu.
Umtsetfomgomo lotawenta siciniseko sekutsi uyalandzelwa ngabo bonkhe baniketi belusito lwetebulungiswa Lomculu utawuhlanganiswa kantsi utawuba yindlela yekuchuba umsebenti lokufanele utfotjelwe ngabo bonkhe labaniketa lusito lwetebulungiswa. Tindlela tekulandzelela kutsi uyalandzelwa yini titawentiwa tibe khona kute kube nesiciniseko sekutsi kuba khona kutiphendvulela uma ngabe tintfo tingahambi kahle.
IKhomishani yeTemtsetfo yeNingizimu Afrika ikumshikashika wekuhlanganisa sishayamtsetfo sekusungulwa kweLihhovisi leBahlukunyetwa lelitawakhiwa ngekweMbuso lelitawelusa kusetjentiswa kwaloMculu kanye naletinye tinyatselo tekuhlomisa ngelwati bahlukunyetwa bebugebengu.
Ngincusa wonkhe umuntfu kutsi adlale indzima yakhe ngemphumelelo ekwenteni siciniseko sekutsi loMculu usetjentiswa ngemphumelelo nekutsi uhlangabetane nenjongo yawo.
Hulumende weNingizimu Afrika jikelele kanye netinhlangano letibandzakanyeka ngco ekunchubeni tebulungiswa.
Nekwenta kutsi kube nekubonelela kube khona nalapho umhlukunyetwa angabalekela khona uma ngabe emacophelo elusito kunekungahlangabetani nawo.
Lilungelo lekutsi uhlale uphatfwa ngalokufanele nangenhlonipho kucabangela sitfunti sakho kanye nelingasense.
Unelilungelo lekutsi unikwe lusito masinyane nangesineke, uphatfwe ngenhlonipho kwentela kuhlonipheka lonako nekunikwa lingasense ngawo onkhe emalunga etindzawo letiniketa lusito.
Emaphoyisa ngesikhatsi aphenya, bashushisi benkantolo kanye nalabasebenta enkantolo ngesikhatsi kulungiselelwa kanye nangesikhatsi sekutekwa licala lakho, kanye nabo bonkhe labaniketa ngelusito lwaloluhlobo, bafanele bonkhe batsatse tinyatselo tekwenta kutsi kungabi nekuphatseka kabi kuwe njengalohlukumetekile, ngekutsi emkhatsini walokunyenti bacocisane nawe ngelulwimi lwakho kuphindze kube nelingasense uma kudzingeka.
Letinyatselo titawuvikela kutsi longumhlukunyetwa angete atikhandza sekabukene nekuhlukumeteka lokwengetekako.
Lilungelo lekuniketa lwati.
Unelilungelo lekuniketa ngelwati ngesikhatsi kuphenywa licala kanye nangesikhatsi sekutekwa kwalo.
Emaphoyisa, umshushisi wenkantolo kanye nalabasebenta emajele batawutsatsa tinyatselo tekutsi nobe nguluphi lwati lofuna kuluniketa mayelana neluphenyo, kushushiswa kwelicala nekukhulunyiswa ngesikhatsi acatjangelwa kutsi anikwe sephulelo sekudvonsela ngephandle (ipharoli) nangesikhatsi kuncunywa kutsi kuchutjekwe neluphenyo, nobe kushushiswa nobe kucoca kweMkhandlu wePharoli.
Lelilungelo lisho kutsi ungaba ngulomunye walabafaka sandla (uma kudzingeka nalapho kukhonakala) kutinchubo tebulungiswa bebugebengu, ngekutsi ube khona nakutekwa ludzaba lwekumniketa ibheyili, nalitekwa licala, tinchubo tekumgweba kanye/nobe nakuhlangene Umkhandlu Wetepharoli.
Loku kusho kutsi utawuba nelitfuba lekusho sitatimende sekwengetetela kumaphoyisa uma ngabe ubona kutsi sitatimende lowasiniketa ekucaleni asiphelelanga: ungaphindze unike sitatimende enkantolo kute uvete bumatima balelicala etandleni tetinkantolo.
Lokunye futsi ungafaka sicelo lesibhaliwe kuSihlalo weMkhandlu Wetepharoli kutsi ube khona nakucocwa ngalelicala uphindze ungenise lokushoko kubhalwe phansi.
Unelilungelo lekutsi watiswe ngemalungelo akho kanye nangalo lonkhe lusito lolufanele longalutfola kulabo labaniketa lusito lwaloluhlobo.
Ufanele kutsi watiswe ngalokufanele kutsi ukwente mayelana nalelicala nekukubekisela kutsi kungaba ngulesinganani sikhatsi lesitawutsatfwa ngulelicala. Ungalucela lwati mayelana netinsuku tekuya enkantolo, tinkhokhelo tabofakazi kanye netinhlelo tekuphephisa bofakazi.
Ungaphindze ucele kutsi watiswe ngesigaba salelicala, kutsi umsolwa ubanjiwe yini, wetfwesiwe yini licala, unikiwe yini ibheyili, ulahliwe yini ngelicala, uma kufaneleka nekutsi sewugwetjiwe yini.
Unelilungelo hhayi nje kuphela lekutsi utjelwe ngemalungelo lonawo kepha nekutsi ungawasebentisa njani.
Ungaphindze futsi njengelilungelo lekutsi watiswe ucele kutsi unikwe tinchazelo tanobe yini longayicondzisisi ngelulwimi lwakho.
Ungaticela tizatfu tesincumo lesitsetfwe mayelana nelicala lakho, kutsi lishushiswe nobe lingashushiswa.
Uphindze ube nelilungelo lekutsi utfole imibhalo lonelilungelo lekutsi uyibone.
Ungacela kutsi utfunyelelwe tatiso tekutekwa kwelicala longakwetsamela. Ungaphindze ucele umshushisi kutsi atise umcashi wakho nganobe ngukuphi kutekwa kwalelicala, lokutawenta kube sidzingo sekutsi ungabi khona emsebentini wakho.
Unelilungelo lekutsi kungabi nemuntfu lokucindzetelako, lokukhatsatako, lokwesabisako, lokuphazamisa, lofuna kukutsenga, kukwenta ube nebutulujane nekukuhlukumeta.
Uma ngabe ungufakazi ubobika kwesatjiswa lokunjalo emaphoyiseni nobe kulophetse bashushisi bembuso.
Emaphoyisa atawutsi uma ulandzele tidzingo letitsite, afake sicelo sekutsi ufakwe eluhlelweni lwabofakazi labavikelwe.
Uma ngabe leso sicelo siphumelela utawungeniswa eluhlelweni lwabofakazi labavikelwe.
Ngesikhatsi ulapho utawube uvikelwe ngalokusemandleni langakhonakala kuto tonkhe tenteko letingafanele, sibonelo kungaba kutsi uvikeleke ungabi nekuhlukunyetwa nobe kucindzetelwa.
Loku kutawenta kutsi uphephe njengafakazi kute bufakazi lobetfulako bungete baba nekuguculwa nobe ungete wentiwa kutsi uhocise ekwetfuleni bufakazi ngesizatfu setenteko tekukucindzetela.
Lelilungelo lisho kutsi etikhatsini letitsite inkantolo ingakuvimba kukhishelwa ebaleni kwelwati lolutsite (lokufaka ekhatsi kwatisa ngawe) nobe ingenta sincumo sekutsi licala litekwe kungekho tetsameli (ekhwace). Ungacela kutsi betekucondziswa kwesimilo bakwatise uma ngabe lesigangi secile ejele nobe sintjintjelwe kulelinye lijele.
Unelilungelo lekutsi ucele lusito, nekutsi ukhone kubona (uma kudzingeka/nalapho kufuneka khona) kutsi utfole lusito lwetenhlaliswano, lwekuboniswa kabanti kanye futsi nelwebameli lolufanele tidzingo takho.
Emaphoyisa atakusita ngekutsi akuchazele tinchubo temaphoyisa, akutjele ngemalungelo akho aphindze atsintsane nalabo lokufanele wendluliselwe kubo labanika lusito.
Meninjeli welihhovisi nobe longumphatsi welihhovisi lenkantolo utawenta kutsi kutfolakale lusito lwemtoliki.
Bashushisi batawenta kutsi kutsatfwe tinyatselo letifanele mayelana nemacala etelicansi, budlova basemakhaya kanye newekondla bantfwana/sondlo nekutsi emacala lanjalo atekelwe etinkantolo letikhetsekile uma ngabe tikhona.
Bonkhe labaniketa ngelusito ngekwemisebenti yabo banemtfwalo wekutsi batsatse tinyatselo letifanele tekunakekela bahlukunyetwa labanetidzingo letikhetsekile baphindze babaphatse ngendlela leneluvelo.
Unelilungelo lekuncemphetelwa uma kube nekulahlekelwa nobe kulimala kwemphahla ngesizatfu salobugebengu lobentiwe kuwe.
Kungatsi ngelilanga lekukhishwa kwesigwebo sembekwacala ucele umshushisi wenkantolo kutsi afake sicelo sembandzela wekuncemphetelwa ngekwetimiso teSigaba 297 kanye na-300 seMtsetfo weBugebengu uMtsetfo No. 51 wanga-1977. Sincemphetelo sibhekise emalini letsite lokutsi inkantolo yebugebengu iyinike umhlukunyetwa lolahlekelwe nobe alinyalelwe, lefaka ekhatsi imali ngesizatfu semtsetfo webugebengu nobe lokungakashiwo nguloyo loboshelwe kwenta lelicala?
Umshushisi utakwatisa ngembandzela wekuncemphetelwa kepha mabhalane wenkantolo nguye lotawubukana nekutsi wentiwe, nekutsi ungaphindze umbophele lelicala kubameli bemtsetfo (civil action) uma ngabe inkantolo yemacala ebugebengu ingakuniketi umbandzela wesincemphetelo nalapho khona kulinyalelwa kulukhuni kutsi ungakubeka kalula ngekwemali lokungafana nangesikhatsi kunekuhlukumeteka ngekwengcondvo nobe buhlungu nekulimala.
7. Lilungelo lekubuyiselwa ngekwemtsetfo.
Unelilungelo lekubuyiselwa ngekwemtsetfo uma kubhekiswe emphahleni leyindlu lokungaba kutsi wemukwe yona ngalokungekho emtsetfweni. Kubuyiselwa ngekwemtsetfo kusho lapho khona inkantolo ngemuva kwesigwebo, ikhipha umbandzela wekutsi ubuyiselwe imphahla yakho latfolwe anelicala lekuyitsatsa ngalokungekho emtsetfweni kute ubuyiselwe esigabeni lebewukuso ngaphambi kwalelicala?
Umshushisi wenkantolo utakwatisa kutsi kubuyisela ngekwemtsetfo kunatiphi tidzingo nekutsi mabhalane wenkantolo utakusita kutsi kuphunyeleliswe lelilungelo.
Ucelwa kutsi ufundze umculu wemazinga lasisekelo welusito lwebahlukunyetwa bebugebengu, longatfolakala kumaTiko aHulumende, uma ufuna lwati lolujulile kunalolu labhekisa kumalungelo lahlukene.
Uma ucabanga kutsi unelilungelo lekufaka sikhalo, ungatsintsana nelitiko lelitsite lahulumende nobe inhlangano leniketa ngelusito uma ngabe unesikhalo ngisho nobe ngabe ngulesinjani mayelana nelusito lolutfolako nobe uma ngabe kungahlonishwa emalungelo akho.
i. Ummeli lotikhetsele yena lotatibhadalela yena ngekwakho.
Uma ufuna kutfola lwati lolunyenti mayelana nekuchutjwa kwetikhalo, ucelwa kutsi ubuke umculu wemazinga lasisekelo welusito lwebahlukunyetwa bebugebengu. Lombhalo uyatfolakala kuwo onkhe emahhovisi akahulumende.
Incwadzigezi : VictimCharter@justice.gov.
(*) Ucelwa kutsi ucaphele kutsi kusetjentiswa kwenombolo yamahhala kusetawucinisekiswa).
Lomculu weMalungelo aLabahlukunyetwe Bugebengu wahlanganiswa liHhovisi lebaCondzisi leTebulili eTiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubambisana nalamaTiko eTekutfutfukiswa kweteNhlalakanhle, leTekucondziswa kweSimilo, leTemfundvo, leTemphilo kanye neliHhovisi laVelonkhe leBashushisi, Luphiko lweMaphoyisa eNingizimu Afrika, iKhomishani yekuGuculwa kweMtsetfo yeNingizimu Afrika, iKhomishani yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, Luphiko loluTimele lwetiKhalo, eMalunga eliKhomishani laboMantji neMajaji kanye neMalunga eMaphoyisa eliDolobhakati laseTshwane.
LiTiko leTebulungiswa kanye netekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo libonga kakhulu nakubo bonkhe labanye labafake sandla betinhlangano letinyenti letingesito takahulumende kanye netikhungo temfundvo lephakeme uma kuhlanganiswa lombhalo.
<fn>DAC-NLS. IshathaYemihamboLefSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Silewele libhuluho lemlandvo, sancoba kungalingani nekungevani saba ngummango logcile ekubeni sive sinye lesiphokophele kulingana. Sibuketa tindlela nemasiko lehlukahlukene lasifikise enkhululekweni nasembusweni wentsandvo yelinyenti, futsi sitibophelele kuleyo micondvo nemihambo lelungile lesihlanganisako ekwehlukahlukaneni kwetfu.
Kuko lokutibophelela ngekufanana, lokuvela emzabalazweni, lokutinikela ekwelapheni tilondza tayitolo, kucinisa kubaluleka nesitfunti sawonkhe wonkhe, kanye nekuphokophela kuvikeleka kwenhlalakahle netintfo tebantfu betfu, siyafunga kutsi, sitawuvikela futsi sibambelele emihambeni lakhona. Senta njalo ngekubona kutsi likusasa letfu lincike ekuvikeleni indzawo yetfu nenhlalakahle yabo bonkhe labahlala ngekhatsi kwemincele yetfu, labahlala kuleLivekati lase-Afrika futsi labenta incenye yalomndeni lobanti wetive.
UMtsetfosisekelo wetfu ucinisa kutsi bantfu batelwe bakhululekile futsi banesitfunti ngekulingana.
Ekuhlonipheni kubakhona kwebantfu, ngekunganaki umphakatsi labaphuma kuwo, buhlanga, bulili, budzala, sigaba kanye nebunjinga/buphuya.
2. Ekulweni nekuhlushwa kwabomake ngekwemtimba nangekwemiva lokugcinela ekudlwengulweni nakuletinye tinhlobo tekuhlukebetwa.
3. Ekucedzeni nya kuhlukubetwa kwebantfwana lokubangwa kungondleki kahle, kucashwa kwebantfwana, kutfutsetelwa kwetidzakamiva, imibhalo lekhombisa ngalokusobala tindlela tekuya emacansini kanye nebufebe.
4. Ekunakekeleni bonkhe lababutsakatsaka nalabavimbelekile: labaphuyile, labakhulile, labakhubatekile, nabo bonkhe labangakhoni kutinakekela.
5. Ekuphikisaneni nalo lonkhe luhlobo lwekuhlukubetwa ngekwemtimba, luvelomiva, kanye/nobe ngekwengcondvo nobe kuphatfwa kabi kwalomunye umuntfu.
6. Ekuncobeni kuhlukubetwa ngekwetigaba tebantfu, imihambo, buhlanga, bulili emasiko, tekuya emancansini, simo setemphilo, nobe emasiko labangela kubandlululana.
7. Ekusebenteleni kuvikeleka ngekwemtimba nekuvikela bonkhe bantfu.
Kukhululeka kwemuntfu ngamunye kulombandzela wemtsetfo kusicalo sebulungiswa, kwenta kahle, kwakha sive nekubusa kahle.
1. Ekuvumeleni inkhululeko yekutetfula, kuhlangana nalabanye, kuhamba, kubasakhamuti, yekukholelwa, yekuba nemibono neyenkholo.
2. Ekubeni nengcondvo yekutibophelela kutetenhlalo ngekuhlonipha umbandzela wemtsetfo, kwetsembeka, kusebenta kamatima nemazingancane enkambo lelungile.
3. Ekulweni nebugebengu, kukhohlwakala neludlame.
Emalungelo etfu etemnotfo layincenye yeMtsetfosisekelo afanele abonakale ngetulu kwekuba ngemalungelo lavusa lusinga nje. Inchubomgomo netinhlelo tidzingakala ekuniketeni labaphuyile ematfuba ekuzuza sitfunti sebuntfu nebukahle netintfo.
Ekuncobeni kungalingani lokujulile kwayitolo nekwalamuhla, kanye nekutfutfukisa ematfuba awonkhe wonkhe ekwabelana imicebo yelive letfu.
ngato tonkhe tikhatsi.
Ekuncobeni kukhohlwakala, nobe ngabe kubangelwa kutizuzela, kungetsembeki, kukhetsa, umkhuba wekufunela bakini tikhundla emsebentini nobe letinye timbangela.?
Ekwenteni kutsi kube khona kubeka sobala kuhulumende nakumisebenti ngetikhatsi letitsite, kutfolakale lwati lolungilo lwako konkhe lokutsintsa imphilo yesive.?
Ekucinisekiseni kukhona nekuphatsa ngalokufanele nekwenta temsebenti letiba ngumphumela wesisekelo lesibanti sekumelela buhlanga nebulili.
Umndeni neMphakatsi titfo letiyinkhaba yetekutsintsana letivusa lusinga tiphindze takhe similo nemihambo yenkambo lenhle emphakatsini.
1. Ekutfutfukiseni imihambo yemindeni, kwetsembeka, kutibophelela, kuhlonipha batali nalabadzala, kukhulisa bantfwana, kweseka labadzala, kanye nekutfutfukisa nekulungisa likhaya lemndeni.
2. Ekulweni nebudlova bemakhaya nekuyekelela tibopho temndeni, nobe ngenca yekusebentisa budlabha tidzakamiva, tinkholelo temasiko nobe kubandlulula ngebulili.
3. Ekwakheni umndeni nobe ummango lotfutfukisa kunakekelwa, kulunga nebukhukhulelangoco bemasiko.
4. Ekusebentiseni imitfombolwati ngalokufanele nalokulinganako kute kuzuze onkhe emalunga emndeni newemmango.
5. Kuzuzisa labanye nakitsi futsi ngekutitfutfukisa nekutfola emakhono.
Kwetsemba, kubaneliciniso nebucotfo ngemhambo labalulekile embuso wentsandvo yelinyenti nekubusa ngalokufanele.
1. Ekuchumaneni ngekweliciniso, ngalokusobala nangekwetsembeka.
2. Ekutfutfukiseni nekukhutsata budlelwano lobuhle, kwetsembana bubili nekuphilisana kutenhlalo nekwehlukana ngekwemlandvo lekutimphawu letikhombisa litolo.
3. Ekusebentiseni tebulungiswa kujezisa tonkhe tinhlobo tekweba, kuphanga kwebugebengu, kudiza, kungetsembeki nekusebentisa kabi.
Kwehlukahlukana ngekwebuhlanga nekwetinhlobo tebantfu kwaseNingizimu Afrika kunemandla ekuvusa lusinga nekundlondlobalisa lisiko, indlela yemagugu langengenta emagugu lakuleShatha achubekele embili.
1. Ekutfutfukiseni inkhululeko yanembeza, kutfobela tenkholo nekwemukela imicabango lehlukene ngaphandle kwekubandlula nobe kukhetsa.
2. Ekutfutfukiseni kuticabangela ngalokujulile ngekutimela nekudlala indzima kutinkhulumomphikiswano.
3. Ekutfutfukiseni kuhlonipha tinkholelo imihambo yalabanye.
5. Ekumelaneni nalo lonkhe luhlobo lwelubandlululo, nobe ngumuntfu munye, inkapani, ngekuba lilunga nobe inhlangano lebukela phasi titfunti talabanye bantfu.
6. Ekutfutfukiseni ematfuba lalinganako ebantfu bonkhe lokufaka ekhatsi bantfu labakhubatekile nalabo labaphetfwe yiHIV / Aids naletinye tinhlobo tetifo.
Kuhlonipha, nekuba nendzaba kucuketfwe kulemihahambo labalulekile leluphawu lwebantfu baseNingizimu Afrika. Siyabona kutsi ngeke kube nekuthula nobe kuvikeleka ngaphandle kwenhlonipho nekunakekela.
Ekutfutfukisenni kuthula, bungani, kubeketelelana nebunye bavelonkhe kutemasiko, tenkholo nemimango yetilwimi.
Ehlonipheni wonkhe muntfu nemacembu emmango.
Kuphilisana ngekuthula kudzinga bulungiswa, kulunga nekuhloniphana bubili njengesisekelo sekucolelana nekubuyisana kwesive.
Ekulweni nebudlova nebuluhlata ngekuhlonipha nekuvisa.
Ekumelaneni nebantfu ngamunye nemacembu lafuna kuphatamisa kuthula, kusimama nekuvikeleka kwesive ngekubandlululwa nanobe ngekwetento letingesito tentsandvo yelinyenti.
Ekuniketeni tinsita tetenhlalo naletinye ngalokuphelele, lokulungile, lokulingene nalokungenalubandlululo kuwo wonkhe muntfu.
Kukhumbula butsa nelubandlululo lokutimphawu telimuva letfu, sicaphela simo setenhlalo lesihluma kulombuso wentsandvo yelinyenti lomusha. Loku kudzinga kuciniseka kwemazingancane emihambo lafanele langalangatelelwa ngito tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika letinekuthula njengesisekelo sekufinyelela kulabanye ngemoya lowenta kubekhona sive setfu lowati kutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo?
<fn>DAC-NLS. IshathaYetinsitaTebSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
LeShatha yetiNsita teBahlukubetwa beBugebengu eNingizimu Afrika (iShatha yeBahlukumetwa) ilithulusi lelibalulekile lekuphakamisa nekutfutfukisa kuphatfwa kwawonkhe wonkhe ngendlela lecotfo. LeShatha yebahlukubetwa ihambisana nemigomo yeMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, 1996, uMtsetfo 108 wanga-1996, kanye nesimemetelo saMhlabhlangane semiGomosisekelo yekuphatfwa ngebucotfo Bahlukubetwa beBugebengu nekuHlubetwa kweMandla, 1985 (GA/RES/40/34)?
Kusukela nga-1994, ngekuhambisa nekungeniswa nekuciniswa kwelisiko lemalungelo ebantfu, kancane kancane kuyesukwa ekugcileni etinchubeni tebulungiswa tekuphindzisela ngesihluku, kuyiwa kuleto leTakhako (leTivuselela Similo). Lokungumgogodla walombono waloBulungiswa Lobakhako/ Lobuvuselela Similo kubona bugebengu njengentfo lengetulu kwelicala lelentiwe kuhulumende, kepha nanjengekulimala nemonakalo lowentiwe kulomunye umuntfu (lowo logetjengiwe/lohlukubetekile). Loku kuhambisana nembono weBuciko baVelonkhe weKulwa neBugebengu wenchubo yetebulungiswa lomiselwe kumhlukubetwa. Umgomo lohlosiwe ekugcineni kuhlomisa umhlukubetwa emandla ngekutsi kuhlangabetwane netidzingo takhe, kungaba nguletiphatsekako nobe tengcondvo-miva.
LeShatha yeBahlukumetwa kanye nalombhalo wemazingancane lonamatsiselwe, ulithulusi lelibalulekile lelicacisa kabanti liphindze licinise emalungelo netibopho letiphatselene netinsita letinganiketwa bahlukumetwa nalobo labasindze ebugebengwini eNingizimu Afrika. leShatha ivumelana/hambisana nemininingwane lekusehluko/sigaba 234 seMtsetfosisekelo.
Nginekutetsemba kutsi ngalokutinikela kwabo bonkhe labadlala indzima kuloluhlelo lwebulungiswa bebugebengu, leShatha yeBahlukubetwa itawusita ekuphumeleliseni lemitsetfo lefanele ngendlela yekwekutsi ihlangabetane nemigomo lehlosiwe yente bulungiswa bube yintfo lephatsekako kuwonkhe wonkhe?
<fn>DAC-NLS. KhulumaLulwimiL(1)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Khuluma lulwimi lwakho. Kulilungelo lakho.
Ngumsebenti wekuToliga ngeluCingo eNingizimu Afrika (TISSA) ngumklamo weliTiko leTebuciko nemaSiko wekutfutfukisa kusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni (siZulu, siChosa, siNdebele, siSwati, siSitfu, siPedi, siTsonga, siVenda, siNgisi nesiBhunu).
Nguluphi luhlobo lwemsebenti lowentiwako?
I-TISSA yenta umsebenti wekutoliga ngelucingo lotawenta kutsi kuchumana kube malula phakatsi kwemphakatsi kanye nahulumende ngekusebentisa tilwimi tendzabuko kute bafinyelele etinsitweni tahulumende.
Kungani iTISSA yenta lomsebenti?
NgeTISSA hulumende ugcwalisa ligunya leMtsetfosisekelo ngekutsatsa tinyatselo letitsembisako futsi letentakalako ekutfutfukisweni kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Umphakatsi ungakhona yini kucela tinsita tahulumende ngetilwimi tabo?
Yebo, yingce uma kungulolunye lwetilwimi letisemtsetfweni.
Ngabe lulwimi lwemasayini lufakiwe yini?
Yebo, bantfu labangeva bafakiwe emsebentini weTISSA. Batawukhona kutfola tinsita tahulumende, njengebantfu labevako, eKapa, eJozi, eThekwini nasePolokwane.
Ngabe umsebenti weTISSA usebenta njani?
Uma lilunga lemphakatsi kanye nesisebenti sahulumende bangakhoni kuvisisana ngetilwimi tabo, sisebenti sahulumende singashayela sikhungo seTISSA.
Esikhungweni, umchumanisi utawuchumanisa sisebenti sahulumende kanye nelilunga lemphakatsi kumtoligi longakhuluma totimbili tilwimi.
Sisebenti sahulumende sitawuba nelucingo lolunetibambo letimbili kute kutsi yena nelilunga lemphakatsi bakhone kulalela umtoligi.
Umtoligi utawubese sewubatoligela bobabili. Loku kungatsatsa emasekhondi lambalwa.
Ngabe ngitawati njani kutsi litiko lahulumende liyaniketa tinsita tekuhumusha?
Timphawu emahhovisini ahulumende titawukhombisa kutsi tinsita teTISSA tikhona.
Uma lihhovisi lahulumende lingakhombisi luphawu lweTISSA, ngingasachubeka ngicele lusito lwekuhunyushelwa?
Cha, lolusito lukhona etindzaweni letikhombisa luphawu lweTISSA. Kodvwa, tindzawo letinyenti titawufakwa esikhatsini lesitako.
Ngabe iTISSA itangizuzisa ngani mine?
Itawudlala indzima lesemcoka ekutfutfikisweni kwemalungelo akho elulwimi, futsi ngaloko-ke nemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika.
Futsi itawudlala indzima lebalulekile ekutfutfukisweni nasekusetjentisweni kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni kanye nelulwimi lwemasayini.
Utawukhona kutfola tinsita tahulumende ngelulwimi lwakho.
Lucingo: 012 460-6090 Incwadzigezi: Golola@mweb.co.
<fn>DAC-NLS. KhulumaLulwimiLwakhSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Khuluma lulwimi lwakho. Kulilungelo lakho.
Lusito lwekuToliga ngeluCingo lweNingizimu Afrika (TISSA) lungumklamo weliTiko leTebuciko nemaSiko wekutfutfukisa kusetjentiswa kwelulwimi lwakho lwekutalwa.
Nguluphi lusito loluniketwako?
I-TISSA iniketa lusito lwekutoliga ngelucingo kufinyelela malula etinsitweni taHulumende kubo bonkhe bahloli eveni.
Kungani i-TISSA yenta lomsebenti?
I-TISSA yengeta emalungelo ekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nekwenyusa kusetjentiswa kwato tonkhe tilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Umphakatsi ungakhona yini kucela tinsita taHulumende ngelulwimi lwabo?
Yebo, yingce uma kungulolunye lwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Ngabe lulwimi lwemasayini lwalabangeva lufakiwe?
Yebo, bantfu labangeva batawutfola lusito lolusezingeni lelifanako njengalabanye bantfu labevako. Tindzawo tisetikhungweni letinkhulu eveni lonkhe.
Ngabe lusebenta njani lolusito?
Lolusito lusiniketa umtoligi lotawutoliga sicelo sakho. Sikhungo setheknoloji setinchingo sikhona kutewucinisekisa kutsi sicelo sakho sihunyushwa, sivisiswa futsi sibanjwa ngendlela letakwenetisa.
Ngabe ngitawati njani kutsi litiko lahulumende lingangincendza?
Timphawu emahhovisini ahulumende titawukhombisa kutsi tinsita tekutoliga tiyaniketwa.
Uma lihhovisi lahulumende lingakhombisi luphawu lwe-TISSA, ngingasachubeka ngicele lusito?
Yebo, ungacela lusito ngekuya ngekutsi siphatsimandla siyati kutsi lusebenta njani.
Ngabe lolusito lungazuzisa njani mine?
Umtoligi loceceshiwe kanye nesiphatsimandla sahulumende batakusita kutsi utfole umniningwane lekungiwo.
Unelilungelo lekukhuluma lulwimi lwakho. Hulumende utakusita kucedza nobe ngutiphi tivimbelo tekuchumana.
Lucingo: 012 460-6090 E-mail: Golola@mweb.co.
Khuluma lulwimi lwakho.
I-TISSA iyatfolakala lapha.
Lusito lwekutoliga ngelucingo luyatfolakala lapha.
<fn>DAC-NLS. KonkheLekumeleUkwatSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
I-TB sifo lesitsintsa emaphaphu kakhulu, kodvwa singatfolakalo kunobe ngusiphi sitfo semtimba.
Ibangelwa ligciwane lellibitwa ngekutsi iMycobacterium tuberculosis.
Emagciwane lawa atfolakala etikhwehlelweni letikhafulwa bantfu labane-TB yemaphaphu.
Lamagciwane avame kubulala tinyama letimalula temaphaphu. Loku kubangela timbobo (tigodzi) kumaphaphu, kubangele kutsi kube matima kuphefumula. Ingati ingakhafulwa.
Uma ingalashwa i-TB ingabangela kufa.
Lesifo sisuka kulomunye umuntfu siye kulomunye.
Uma umuntfu lone-TB akhwehlela, atsimula nobe akhafula, lamagciwane asakatelwa emoyeni lapho khona angaphefulelwa ngaphakatsi.
Ngehlahla hhayi kutsi bonkhe labatfola lamagciwane babanjwa yi-TB. Esikhatsini lesinyenti ayaphuma emtimbeni futsi akaphindzaphindzeki.
Kodvwa, uma ngabe emasotja emtimba angake kuphatsa lamagciwane, aba nemandla bese lomuntfu ungenwa yi-TB.
Kuhlala etindlini letingashayeli umoya, letigcwele kakhulu.
Uma ngabe timbili nobe ngetulu tikhona ngesikhatsi sinye, umuntfu kumele atfole lusito emtfolamphilo nobe esibhedlela ngalokukhulu kushesha.
Nobe nguluphi luphawu kuletimphawu letingetulu kungaba luphawu lwalesifo.
Lamagciwane atfolakala ematseni uma ahlolwa elabholathri.
I-X-reyi leyentiwa emtfolamphilo nobe esibhedlela, ingakhombisa timbobo nobe tingucuko emaphashini.
Luhlolo lwesikhumba lesentiwa ngunesi nobe ngudokotela kubantfwana kungaba luphawu.
Uma umuntfu sekabonakele kutsi ugulwa yi-TB, bonkhe bantfwana labangaphasi kweminyaka lesihlanu budzala labebahlala basedvute nalowo muntfu kumele bahlolwe, kute kutsi uma ngabe kunesidzingo kumele batfole kulashwa. Nabo labadzala kumele balulekwe kutsi batfole lusito uma kungenteka nabo bakhombise timphawu te-TB.
Bantfu labanyenti bativa bacindzetelekile nobe babe nemahloni uma babatjela kutsi bagulwa yi-TB. Ngelicinisa asikho sidzingo saloko ngobe I-TB sifo lesifana naletinye tifo. Ingenteka nakunobbe ngubani.
Kodvwa imitsi, kumele isetjentiswe ngalokukhulu kushesha futsi kumele inatfwe njalo ngekulandzela imiyalo leniketwe emtfolamphilo.
Kutsatsa tinyanga letisitfupha nobe ngetulu kutsi i-TB ilapheke iphele, kodvwa kungakandluli emaviki lamabili sekucalwe lokwelashwa, lomuntfu angeke asandzisa lesifo.
Kuliphutsa kuyekela kunatsa imitsi uma umuntfu sekativa ancono.
Kutsatsa sikhatsi lesidze kutsi emagciwane e-TB kutsi aphele. Uma ngabe imitsi iyekelwa masinyane ngaphandle kwemiyalo yanesi nobe dokotela lesifo singacala kabusha futsi.
Kubantfu labanemasotja emtimba laphilile, ngulangu-10% kuphela kulaba labangenwe yi-TB labagcine baguliswe yi-TB.
Ngetulu kwebantfu labangu-50% labangenwe yi-TB ne-HIV batawugulwa yi-TB ngaphandle kwekutsi bashone.
I-HIV yandzisa ingoti yekugulwa yi-TB.
Hhayi kutsi bonkhe bantfu labane TB bane HIV.
I-HIV/AIDS yandze kakhulu emiphakatsini lenenkinga kutenhlalo nakutemnotfo, futsi yona leyo miphakatsi isengotini ye-TB.
Ngekulapha laba laba labagulako labane TB kute kuvimbelwe kwandza kwalesifo.
Kugonywa kwabo bonkhe bantfwana emtfolamphilo labangakendluli kumnyaka munye (1) sebatelwe.
Inyama, imfishi, emacandza, emabhontjisi, libisi, emasi, sinkhwa lesinsundvu, imphuphu, tibhidvo, titselo.
Tjwala kumele buvikelwe ngobe behlisa emadla emtimba.
Kubhema kuchubekisa kulimala kwemaphaphu futsi kungabengela sifo senhlitiyo kanye nemdlavuza wemaphaphu.
Ngekutfola lilanga, umoya lohlobile nekuhlala endzaweni lehlobile.
<fn>DAC-NLS. KubambaUmuntfuSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Yini inhloso yekubamba umuntfu?
2.2 Yini inhloso yekubamba umuntfu?
2.7 Kunini lapho khona emaphoyisa angadubula umsolwa lobalekako?
Ngemuva kwekucedza lesehluko umfundzi ufanele kutsi akwati kubonisa kuvisisa nekuhlonipha?
Kubamba umuntfu yindlela lesemtsetfweni yekwenta kube nesiciniseko sekutsi umbekwacala uta enkantolo.
kucinisekiswa kutsi liyamudla licala.
Kunemaphosta lakhona lamayelana nemalungelo emuntfu lobanjiwe. Lephosta ayinanyatseliswe elubondzeni ngaphambi kwekucala lesifundvo.
Sizatfu sekwenta lomsebenti kwetfula tinjongo talesifundvo.
lobanjiwe ufanele kutsi aphatfwe ngendlela yebuntfu kanye nangekwemtsetfo.
Kutsi sigaba 38 seMtsetfo Wekuchutjwa Kwemacala siphindze sibeke tindlela letingacindzeteli kakhulu njengekumbamba letingenta akwati kuba khona enkantolo. Letindlela tifanele kutsi tinakwe ngaphambi kwekutsi kufinyelelwe ekutsini abanjwe ngobe sigaba 36(1)(e) seMtsetfosisekelo sitsi kufanele kutsi ubuke tindlela letingenako kumvimbela kakhulu kute utfole lokufunako (kuloku lokukwenta siciniseko sekutsi akwati kuba khona enkantolo). Ngako-ke, kubamba umuntfu kufanele kutsi kwentiwe njengesinyatselo sekugcina.
Nekutsi kubhalwe phasi licala ngekwetimiso letibekiwe kuloMtsetfo.
Kumbamba umuntfu akusiyo indlela yekumsusa kwesikhashana emmangweni kute kucedvwe bugebengu kuleyo ndzawo kanjalo akusiyo indlela yekumjezisa.
Umuntfu angabanjwa ikhona nobe ingekho incwadzi yekumbamba. Khumbula kutsi kuyintfo lencono kutsi uhlale utfole incwadzi legunyata kumbamba.
Tindzima 2.2 kanye na 2.3.
Injongo yalesifundvo kucocisana ngenjongo yekubamba umuntfu kanye naletinye tindlela tekwenta abe khona enkantolo.
Yini inhloso yekubamba umuntfu?
(Ucondzani umbonombili (presumption) wekungabi nacala lokufuneka uhlale usengcondvweni?
Ngutiphi letinye tindlela ngephandle kwekumbamba letingenta siciniseko sekutsi umbekwacala abe khona ecaleni lakhe enkantolo?
Tjela bafundzi kutsi babike ngalokucocisana. Chuba ingcoco jikelele wakhe sibutsetelo.
Sigaba 38 se-CPA.
Umbonombili (presumption) wekungabi nalicala ecaleni la- S v Zuma 1995 (2) SA 642 (CC) 1995 (4) BCLR 401 (SA) Umbonombili wekungabi nacala wasetjentwa?
Umbonombili wekungabi nacala uhambisana nelilungelo lekungatibophisi kanye nelilungelo lekubindza.
lelisivili kantsi kuphindze kwente siciniseko sekutsi lokubanjwa kanye nekutfola bufakazi lokutawulandzela lapho kube ngulokusemtsetfweni. Incwadzi legunyata kubamba umuntfu itfolakala kumantji nobe kusohhovisi wekuthula lofaka ekhatsi liphoyisa lelaliwulwe umsebenti linesikhundla sebukaputeni nobe lesingetulu.
Tinyenti timo umuntfu langabanjwa ngephasi kwato ingekho incwadzi legunyata kumbamba. Letinye tato tichazwe kuSigaba 40 we-CPA. Khumbula kunaletinye tishayamtsetfo letibukele indzaba yekubamba umuntfu ngaphandle kwencwadzi legunyata kubanjwa, sibonelo kungaba sigaba 40 (2) we-CPA.
Indlela yekubamba umuntfu ichaziwe kusigaba 39 se-CPA.
(Umuntfu angabanjwa ngekutsi kube nencwadzi legunyata kumbamba (sigaba 43 se-CPA) nobe ibe ngekho incwadzi legunyata kumbamba (sigaba 40 se-CPA).
Uma ngabe lomuntfu avuma kubanjwa asikho sidzingo sekumtsintsa loyo muntfu.
(Uma ngabe umuntfu angavumi kubanjwa kungasetjentiswa kuphela emandla ledzingekile (emandla lencane kabi) lengasetjentiswa kutsi kuphunyeleliswe kubanjwa kwakhe.
Umuntfu lobamba umsolwa ufanele kutsi masinyane atsi angambamba ambikele lomuntfu lobanjwako sizatfu sekumbamba.
Uma ngabe umuntfu abanjwa ikhona incwadzi legunyata kumbamba ifanele kutsi ivetwe uma ngabe ayicela.
Umbekwacala akadzingi kutsi asite umbuso uwine licala. Uma ngabe umbuso usola umuntfu umbuso ufanele kutsi ucinisekise ngalokungangabateki kutsi lomuntfu vele unelicala.
Tindzima 2.4 kanye na 2.
Injongo yalomsebenti kwenta emaphoyisa ati ngemalungelo eluntfu lababanjiwe kanye netibopho letibukene nawo kanjalo netibopho talababanjiwe.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguyiphi indlela lengiyo yekubamba umuntfu?
Umuntfu lobanjiwe unawaphi emalungelo kanye netibopho?
Ngutiphi tibopho temaphoyisa ngesikhatsi sekubanjwa kwemuntfu?
Umuntfu lobanjiwe ufanele atjelwe ngaleso ikhatsi (ngekushesha lokungakhonakala kwenteka ngephasi kwaleso simo) ngemalungelo lagunyatwe wona kusigaba 35(1) kanye (2) weMtsetfosisekelo. Liphoyisa lifanele latise liphindze lichazele lona lobanjiwe onkhe lamalungelo kanjalo liphindze lente siciniseko sekutsi uyawevisisa ngekweSigaba 35(4) seMtsetfosisekelo.
Umuntfu lobanjiwe uhlala njalo atsatfwa ngekutsi akanalicala kute kube kutsi sekube nesiciniseko sekutsi unelicala kantsi ufanele kutsi aphatfwe ngendlela lenesitfunti kanjalo ngenhlonipho, kube kucatjangwa lilungelo lanalo lekukhululeka kanye nelekuvikeleka.
Kubanjwa kucindzetela kakhulu emalungelo eluntfu. Kubanjwa kunciphisa emalungelo latsite ebuntfu.
Bonkhe bantfu bafanele baphatfwe ngesizotsa ngalokunesitfunti kanye nangenhlonipho. Liphoyisa alifanele kutsi letfuke nobe lisebentise lulwimi lwekumhlukumeta loyo muntfu lobanjiwe ngobe loko kwehlisa sitfunti sakhe. Uma ngabe liphoyisa lingahloniphi sitfunti salomuntfu kungenteka kutsi lisebentisa budlabha emandla alo kanye nekuphatsa lelinako kulesento. Kutiphatsa kwaleliphoyisa kutawehlulelwa ngalokungatsatsi licala ngekusebentisa sigaba 10 seMtsetfosisekelo.
Yini lokufanele liphoyisa limtjele kona umuntfu lobanjwako ngesikhatsi limbamba?
Tjela emacembu kutsi abhale phasi letimphendvulo.
Tfola imibiko yelicembu ngalinye mayelana naletintfo letehlukene. Tjela licembu ngalinye linikete imphendvulo yinye bese uchubekela kulelilandzelako kute kube kutsi utitfola tonkhe timphendvulo.
Cocani ngemalungelo, ubambe ingcoco jikelele ubutsetele.
Sigaba 39 se-CPA.
Incwadzi yekusebentela yemalungelo eluntfu kanye neBuphoyisa likhasi 29.
(Inkhombandlela lencane yelikhikhi yemalungelo eluntfu kanye neKuchutjwa (Human Rights and Practice) likhasi 18-21.
Wena neMtsetfosisekelo likhasi 19.
Tindlela tekuphenya letingemukeleki.
Lilungelo lekukhululeka kanye nekuvikeleka kwemuntfu kufaka ekhatsi lilungelo lebucotfo ngekwengcondvo. (Loko kusho kutsi umuntfu ukwati kulawula umtimba kanye nengcondvo yakhe). Lilungelo lekuvikeleka ekutsini angahlukumeteki ngekwemtimba nangekwengcondvo kufaka ekhatsi kutsi kute umuntfu lokungatsi nje ngalokungenamtsetfo (kungekho sizatfu lesibonakalako ngalamanye emagama kungekho kulawulwa nguMtsetfo wePhalamende nobe umtsetfo losolo usebenta (common law) avele asukelwe abanjwe avalelwe aseshwe. Kabanti nje inkhululeko yemuntfu ngamunye isho lilungelo lakhe lekuvikeleka ekutsi angamane nje asukelwe ngetento tembuso lokungatsi kulokunye tihlukumete nobe tiphazamise bucotfo bakhe ngekwemtimba nangekwengcondvo.
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekunyakata.
Leti nguletinye tetibonelo talamanye emalungelo langacindzeteleka.
emalungelo langacindzeteleka ngandlela tsiteni.
Umuntfu lobanjiwe kutsi masinyane ngemuva kwekubanjwa bese uba nemalungelo lakusigaba 35(1), (2) kanye na (4) kuMtsetfosisekelo.
Lilungelo lekubindza dvu liniketa lobanjiwe litfuba lekukhetsa kutsi uyabindza dvu (anganiketi sitatimende angaphendvuli nemibuto. Lokubindza dvu kuphindze kusho kutsi umuntfu akadzingi kutsi asho lutfo ngalelicala lasolwa kutsi ulentile kepha ufanele kutsi anikete libito lakhe kanye nelikheli lakhe nangabe loko kubutwa ngusohhovisi wekuthula lokufaka liphoyisa ekhatsi). Sigaba 41 se-CPA).
Kute akhone kukhetsa anelwati uMtsetfosisekelo uphocelela liphoyisa lelimbambako kutsi litjele lobanjwako ngemiphumela lokungenteka ngekutsi angabindzi dvu. Loko kusho kutsi uma ngabe umuntfu akhetsa kuniketa sitatimende loyo muntfu ufanele kutsi ecwayiswe kutsi lesitatimende sitawubhalwa phasi kantsi singasetjentiswa njengebufakazi enkantolo yemtsetfo.
Ecaleni la S v Zuma 1995 (2) SA 642 (CC) 1995(4) BCLR 401 (SA) ludzaba lwekuvuma licala lwasetjentwa?
(Uma ngabe umbekwacala atsi kuvuma kwakhe licala wakwenta ngesizatfu sekutsi abecindzetelwe, asebumatimeni, aviswa buhlungu, esatjiswa nobe etsenjiswa (ngalamanye emagama hhayi ngekutitsandzela yena) akadzingi kutsi aze anikete bufakazi bekutsi wakwenta loko angakakhululeki kanjalo akatentelanga ngekutsandza kwakhe.
(Umbekicala (liphoyisa) kanye nemashushisi wenkantolo bafanele-ke kutsi bavete bufakazi bekutsi lokuvuma licala lokwentiwa kumantji kwentiwa ngekukhululeka nangekutitsandzela.
Kuvuma kusho kuvuma tonkhe tincenye telicala kantsi akufaki ekhatsi konkhe kutitsetselela. Uma ngabe akweta enkantolo yemtsetfo kutawugcina kutivumela kutsi ulentile licala.
Ngenkhani hhayi ngekutitsandzela. Uma ngabe umuntfu aphocelelwa Kute umuntfu longaphocelelwa kutsi emukele nobe ativumele licala angafuni. Uma umuntfu aphocelelwa nganobe nguyiphi indlela kutsi ente sitatimende, leso sitatimende ete semukelwa (singemukeleki njengebufakazi) enkantolo yemtsetfo. (Sigaba 217 kanye na219 we-CPA).
Ibheyili yindlela yekunciphisa kucindzeteleka kwemalungelo ekukhululeka nekuvikeleka (sigaba 12 seMtsetfosisekelo). Ibheyili iphindze ibe siciniseko sekutsi umuntfu utawuta ecaleni lakhe. Babekwacala bangakhululwa ngebheyili lenikwe ngemaphoyisa (kumacala langemakhulu) nobe bangafaka sicelo sebheyili kumshushisi wenkantolo nobe enkantolo yemtsetfo.
Umuntfu lobanjiwe unelilungelo lekukhululwa ekuvalelweni uma ngabe lokufunwa tebulungiswa kuvuma, kuye ngekwetimo letitsite (Sigaba 35 (1) (f) seMtsetfosisekelo). Lilungelo lekukhululwa ekuvalelweni ngebheyili nobe mahhala ngaphandle kwanangabe lokufunwa bulungiswa kuba ngulokwehlukile, lichumene nelilungelo lekukhululeka nekuvikeleka kwemuntfu kanye nelilungelo lekutsatfwa njengalongenalicala ate atfolwe yinkantolo letsembekile kutsi vele ulentile lelicala.
Kukhululwa kwemuntfu lovalelwe ete kwaya ngekufisa kwebulungiswa uma ngabe.
Kwemukela kona sitatimende nobe kutiphatsa lokungaba nobe lokugcina kucindzetela umuntfu lokwentako (sibonelo kungaba kuvuma incenye letsite yelicala) kepha kube kungasho kutsi loko sekukuvuma kutsi unelicala.
Injongo yalesifundvo kucoca ngebheyili.
Tjela bafundzi bacocisane ngembuto kanye nemigomo lesebenta nakufakwa sicelo sebheyili.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Umuntfu lobanjiwe angasifaka nakunjani sicelo sebheyili asifake kuphi?
Umuntfu lobanjiwe ufanele kutsi atjelwe ngelilungelo lekufaka sicelo sebheyili ngekushesha lokukhulu (Sigaba 50(6) se-CPA).
UMtsetfo Wesibili Wekuchutjwa Kwemacala Losichibelo wanga-1997 (uMtsetfo 85 wanga-1997) locale kusebenta mhlaka 1 Agasti 1998, ugucule letinye tincenye tenchubo yebheyili. Sicelo sebheyili sifanele kutsi siletfwe ngelilanga lekusebenta kwenkantolo emkhatsini wensimbi yemfica ekuseni kuya kuyesine ntsambama (09:00-16:00). Loko kusho kutsi sicelo sebheyili singete saletfwa enkantolo seyivalile kusebenta (after hours).
kunasinye nobe letingetulu tizatfu letibalwe (kusigaba 60(4) we-CPA).
Uma kwenteka etimeni letingakavami kutsi kunekwenteka kutsi kukhululwa kwembekwacala kutawuphazamisa kuhleleka kwemphakatsi nobe kutawuphazamisa kuthula nobe kuvikeleka kwemphakatsi.
Basolwa bangakhululwa ngekwenta ibheyili emaphoyiseni (kumacala langemabi kakhulu). Lebheyili yemaphoyisa inganiketwa ngisho nobe ngabe sesikhatsi sekuvalwe umsebenti. Uma ngabe liphoyisa lingakhoni kuniketa ibheyili ngekwesigaba 59 se-CPA nobe lala kuniketa ibheyili lelo liphoyisa lifanele litsatse lomsolwa limyise enkantolo yemtsetfo kutsi ayofaka khona sicelo sebheyili leso ngekushesha lokungakhonakala. Khumbula kutsi sicelo sebheyili singafakwa kuphela ngesikhatsi sekusebenta kwenkantolo.
Ngekushesha lokungakhonakala usho kuphangisa lokungenteka ngephasi kwaleto timo. Loko kungasho kutsi sibekise ecaleni lemuntfu lobekashayela anatse tjwala kutsi liphoyisa lifanele licale ngekutsatsa lomsolwa aye kudokotela wesigodzi kuyotsatsa lisamphuli lengati ngaphambi kwekutsi loyo muntfu amikiswe enkantolo. Sizatfu saloko kutsi lelisamphuli lengati lifanele litsatfwe kungakengci ema-awa lamabili abanjiwe lomuntfu.
Basolwa bangaphindze bakhululwe ngebheyili lekhishwe bashushisi bembuso. Nalena ibheyili ingatfolakala ngemuva kwesikhatsi sekusebenta, kepha ingete yafunwa ngumbekwacala kantsi yona itfolakala ngekutsi kube liphoyisa lelibona kufanele kuyicela. Naloku liphoyisa kungilo lelibona kutsi icelwe lena ibheyili kufanele kutsi lebheyili iniketwe ngaso sonkhe sikhatsi uma kwenteka.
f. nobe nguyiphi lenye imbangela lokutawutsi ngekubona kwenkantolo kufuneke inakwe.
Uma ngabe kukhona sinye nobe tinyenti taletizatfu kungumsebenti weliphoyisa kutsi liphikise sicelo sebheyili. Ngako-ke udzinga kutsi wente luphenyo loluphelele uma ngabe ufuna kuphikisa ibheyili lecelwako.
Ngesikhatsi kufakwa lesicelo inkantolo ingakhipha sincumo sekutsi sichutjelwe embili ngemalanga langefika kulasikhombisa ngekwesigaba 50(6) seCPA. Uma ngabe inkantolo ikhipha kutsi sichutjelwe embili wena-ke ungasebentisa lesikhatsi kubutsa bufakazi lotabudzinga nawuphikisa lesicelo sebheyili. Naloku umsolwa anelilungelo lekutfola ibheyili kanjalo angete Umshushisi ufanele kutsi atsatsise kuleliphoyisa lelingulona liphenya lelicala ngaphambi kwekutsi akhiphe ibheyili.
Ecaleni laProkureur-General, Vrytaat v Ramakhosi 1996 (4) All SA 207 (O) kwenteka kutsi Ummeli Lomkhulu-jikelele abengakacinisekisi kutsi kungaba khona kutsi umsolwa angabeka engotini kuphepha kwemphakatsi nobe ngumuphi-ke lomunye umuntfu nobe tifiso temphakatsi nobe kwenta licala lelikushejuli 1 uma ngabe bekangakhululwa ngebheyili (p 219 B-C). Inkantolo yaphindze yatfola kutsi kumaciniso labelapho bekungeke kwenteke kutsi abengetama kubalekela kutekiswa licala lakhe nobe etame kugucula ingcondvo nobe esabise bofakazi nobe ambonye nobe-ke ashabalalise bufakazi. (p 235 F-G) Inkantolo yaphetsa ngekutsi njengobe kuphenywa kwalelicala kwakutawuchubeka tinyanga lomsolwa longusomabhizinisi abetawulimala kabi kutetimali uma ngabe anganikwa ibheyili ngako-ke kwasho kusti kubona kwebulungiswa akuphoceleli kutsi avalelwe siphelane lomsolwa.
Uma kungadzingeki kutsi ubambe umuntfu entsambama nagphambi kwemphelasontfo lendze ungakwenti loko.
Akusiwo umsebenti weliphoyisa kujezisa umsolwa.
Umuntfu utsatfwa ngekutsi akanalicala kuze kucinisekiwe kutsi unalo.
ngaphambi kwekutsi umuntfu ayiswe enkantolo kuyofaka sicelo sebheyili letifana nekwenta lilekhodi lalokubanjwa kanye nekutsatsa ticindzetelo tetingalo takhe nemasamphuli engati. Ngaphandle kwanangabe umuntfu atimisele kubambisana nemaphoyisa. Kubambisana kwakhe nawo ekucedzeni imisetjentana leyo yekuchuba licala kanye neyekuphenya kufanele kutsi kwentiwe kube ngiko kutawusita ekutsini atfole ibheyili yakhe.
Sigaba 50 seMtsetfo wekuChutjwa kweMacala utsi umuntfu lobanjiwe ufanele kutsi aletfwe embikwenkantolo yemtsetfo kungakengci ema-awa langu-48 abanjiwe. Sigaba 35(1) (d) seMtsetfosisekelo sichubekela embili sitsi akusiko kutsi nje umuntfu ufanele aletfwe embikwenkantolo kungakengci lama-awa langu-48 kepha kutsi umuntfu ufanele aletfwe enkantolo ngekushesha lokungakhonakala. Lesikhatsi sema-awa langu-48 budze besikhatsi lokungafanele kwengciwe kuso, kantsi kungumsebenti weliphoyisa kutsi liletse umuntfu loyo enkantolo esikhatsini ngekushesha lokungakhonakala. Sikhatsi sema-awa langu-48 sicala ngesikhatsi umuntfu abanjwa emukwa lilungelo lekukhululeka. Uma ngabe liphoyisa lisetfubeni lekutsi lingaletsa umuntfu enkantolo ngesikhatsi lesifishane kepha lehluleke kwenta loko, kuchubeka nekumvalela kungaba yintfo leseyentiwa ngalokungemtsetfo.
hhayi weliphoyisa kujezisa tephulamtsetfo.
Kubamba umuntfu ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa kwemandla lenkhulu ekumbopheni kungagcina kwenta kuvalelwa kwakhe kungabi semtsetfweni kantsi kungaletsa kudliwa ngemacala lasivili, ngemacala ebugebengu ngisho nekumiswa emsebentini lombala.
Liphoyisa lifanele latise umuntfu lovalelwe (umuntfu lobanjiwe) masinyane ngelilungelo lekutikhetsela nekubonana nemmeli. Lomuntfu ufanele atiswe khona lapho ngelilungelo lanalo lekuba nemmeli latamnikwa ngumbuso ngetindleko tawo uma ngabe kungahanjiswa ngekwemtsetfo kwetintfo kungenteka kube khona (sigaba 35 (2)(b) kanye na(c)). Ngalokwentekako lommeli utawuncunywa ngulosebenta kubhodi yebelusito lwebameli.
Ephoyiseni loko kusho kutsi ufanele kutsi unike lomuntfu litfuba lekutsi atsintsane nemmeli wakhe. Uma ngabe lomuntfu angenaye ummeli ungamniketa luhla lwebameli kuleyo ndzawo nobe ngenombolo yeLibhodi leLusito Lwebameli nobe-ke letinye tinhlangano talolo luhlobo endzaweni lokuyo. Yenta siciniseko sekutsi unato letinombolo telucingo lwelibhodi lelusito lwebameli enkantolo yendzawo yakho.
Liphoyisa lifanele kutsi liphatse wonkhe umuntfu lobanjiwe ngesitfunti nangenhlonipho ngesikhatsi abanjiwe (sigaba 10 seMtsetfosisekelo: Sitfunti sebuntfu). Umuntfu lobanjiwe utsatfwa ngekutsi akanalicala kute kube kutsi utfolwa yinkantolo yemtsetfo kutsi vele unalo licala.
Kukhona kutfola ummeli: Emacaleni abo S v Vermaak; S v Du Plessis 1995(3) SA 292 (CC) 1995(7) BLCR 851 (CC) inkantolo yasebenta ludzaba lwelilungelo lekuba nemmeli?
Umuntfu lobekwe licala angalifuna lilungelo lakhe lekutsi abe nemmeli lobhadalelwe ngumbuso, kepha loko kutawuvunyelwa ngekutsi inkantolo ibona kutsi uma ngabe umbekwacala anganaye ummeli kutawube nekungalandzeli bulungiswa ngalokwenele?
Umbekwacala lonikwe ngumbuso ummeli angete akhetsa ummeli lotsite.
Kusekuboneni kwelijaji nobe kwemanjti kutsi kutawuba nebulungiswa ngalokwenele: uma ngabe umbekwacala anganikwa ummeli lotawubhadalwa ngumbuso?
Khumbula: Bonkhe bantfu lababanjiwe bonkhe babantfu labavalelwe kantsi banemalungelo manye ekuba ngulababanjiwe. Lamalungelo atawuchazwa ngephasi kwesehluko lesidzingidza ludzaba lwebantfu labatokile. (Sigaba 35 (2) seMtsetfosisekelo).
Uma ngabe emalungelo emuntfu ancishiswa, lokuncishiswa kufanele kutsi kuhlolwe ngekubuka sigaba semtsetfo ngekuncishiswa (sigaba 36 seMtsetfosisekelo).
Lokuncishiswa lokwetama kwentiwa kufanele kutsi kube ngulokungena ngephasi kwemtsetfo losetjentiswa jikelele. Loko kusho kutsi kufanele kube neMtsetfo wePhalamende lokunika lilungelo lekumbamba. Etikhatsini letinyenti kuba nguMtsetfo wekuChutjwa kweMacala kanye naleminye iMitsetfo yePhalamende. UMtsetfo losetjentiswa jikelele ngumtsetfo welive lokufaka ekhatsi kutsi ufaka imitsetfo leshaywa sishayamtsetfo sembuso kanye naleyo lesoloku isebenta.
Emalungelo angancishiswa kuphela kute kufinyelele esigabeni lapho lokuncishiswa kwemukeleka khona. Loko kusho kutsi lokuncishiswa kufanele kube ngulokwemukelekako ngephasi kwaleto timo. Uma ngabe kukhona indlela lengawanciphisi kangako lengasetjentiswa, ngalamanye emagama, uma kungadzingi kutsi uze umbambe wena njengeliphoyisa kufanele kutsi usebentise lena lenye indlela.
Lokuncishiswa kufanele kube ngulokungasekeleka emphakatsini lovulekile nalokhululekile ngekwesitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Loko kusho kutsi kufanele kutsi ukhone kutsetselela lokwentako ngemuva kwesikhatsi enkantolo yemtsetfo. Umphakatsi longafihli lutfo nalonenkhululeko kusho kutsi emaphoyisa kuleminye imiphakatsi lekhululekile kufanele kutsi liphoyisa lente lokufanako ngephasi kwetimo letifanako.
Injongo yalesifundvo kwenta emaphoyisa acabange ngendlela langanciphisa emalungelo eluntfu ngayo nekutsi ngutiphi tintfo lokufute baticaphele ngesikhatsi banciphisa lawo malungelo kumuntfu.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguwaphi emalungelo eluntfu lababanjiwe langancishiswa?
Angancishiswa kanjani lamalungelo?
Batjele bayibhale phasi.
Batjele sebahlole kutsi kubamba (lokusinciphiso selilungelo) ngabe kuyahambisana yini nesigaba 36 seMtsetfosesekelo.
Tfola imibiko yawo onkhe emacembu.
Tigaba 10, 12, 14, 21 teMtsetfosisekelo.
Ufanele kutsi uhlale njalo uphatsa wonkhe umuntfu ngendlela lenesitfunti sebuntfu kanye nenhlonipho kantsi ungete wabandlulula umuntfu akunendzaba kutsi ungubani. Khumbula umuntfu utsatfwa njengalongenalicala ate atfolwe yinkantolo kutsi vele unalo licala.
(Ngekubuka lokushiwo sigaba 36(1) (a) kuya ku(e) umtsetfo wekulinganisa ngekwesimo uyasebenta. Loko kusho kutsi kwehliselwa/kuncishiswa nasingabekisa kwelilungelo lemuntfu lenkhululeko yekuba nelingasese nobe inkhululeko yekunyakata kufanele kutsi kuhambisane neluhlobo nobe nesimo sekulimata lokwentiwe. Kufanele-ke kutsi kube nekulinganiswa kwelilungelo lanalo lekuba nelingasese nobe inkhululeko yekunyakata kanye nemgamu wekulehlisa.
Intfo lebaluleke kakhulu lokufute uyikhumbule uma ubamba umsolwa kufanele kube nekulinganisa emkhatsini wekwenta umsebenti wakho kahle kanye futsi nekuhlonipha emalungelo akhe umsolwa. Uma ngabe basolwa babanjwa inkantolo isuke isengakabatfoli banelicala lababekwe lona.
Ngesikhatsi abanjwa emaphoyisa akavunyelwa kutsi asebentise emandla njengendlela yekumjezisa loyo muntfu. Uma ngabe singekho sidzingo semandla nakubanjwa loyo muntfu ungayisebentisi sanhlobo emandla.
(Imiyalo yekusetjentiswa kwemandla ekuphumeleliseni kubamba umuntfu: Umbandzela wekuSebenta lokuKhetsekile (Special Service Order): 31/1/5/3 lusuku 1997-01-07.
Atikili 3 weMbhalo waMhlab?
Imigomo yaMhlabuhlangene ngekusetjentiswa kweMandla kanye neTibhamu?
Kubamba umuntfu kufanele usebentise emandla lamancane kabi lokusho kutsi ungasebentisa emandla lencane kakhulu ledzingeka ngephasi kwaleto timo.
nelekuba nelingasese lelifaka ekhatsi lilungelo lekutsi angaseshwa yena ngekwakhe, umuti wakhe, nobe imphahla yakhe nobe angatsatselwa lokukwakhe.
Kusetjentiswa kwemandla kunganciphisa kantsi ngalesinye sikhatsi lokukanye linye ngalokuvamile ngetulu kwalinye lalamalungelo langenhla. Ngako-ke kusetjentiswa kwemandla kufanele kutsi kuhlale njalo kuhambisana nemtsetfo.
Injongo yalesifundvo kucocisana ngemazinga emandla langasetjentiswa nakubanjwa umuntfu.
Tjela bafundzi bacocisane jikelele ngemazinga lahlukene ekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi kubanjwa umuntfu kusuka ezingeni leliphasi lokukusetjentiswa kwemandla lamancane.
ungakutsetselela yini enkantolo yemtsetfo?
Ngabe kusetjentiswa kwemandla kube nekulimala lokuncane lokukuletsako yini?
Sebentisa kuphela emandla ledzingeka kuvikela wena nalabaseceleni labangakenti lutfo kanye nekutsi uphumelele kumbamba.
Kufanele kutsi usebentise kuphela emandla ledzingekile kuncoba bungoti, kuzabalaza nobe kuhlaselwa. Uma bungoti, kuzabalaza, nekuhlaselwa kukukhulu ngulapho ungasebentisa emandla letsi kuphakama.
Uma ngabe umuntfu azabalaza angafuni kubanjwa kushuba kwelicala lasolwa kutsi ulentile kungaba yincenye lemcoka nawuncuma kutsi nguluphi luhlobo lwemandla lotalusebentisa. Uma kulicala lelilula nje kunetinhlobo letitsite temandla longete watisebentisa.
Uma ngabe umuntfu akali kubanjwa akufanele kutsi usebentise emandla sanhlobo.
Letindlela letilandzelako tichaza umgomo wekulinganisa simo selicala nemandla lengasetjentiswa kantsi tikhombisa emazinga lahlukene emandla langasetjentiswa ngesikhatsi kubanjwa umuntfu. (emandla lamncane kakhulu).
Uma ngabe umuntfu atatisa kutsi uliphoyisa (ngekubonakalisa nangekukhuluma).
Uma ngabe liphoyisa liniketa imiyalo ngemlomo nobe lilayela umuntfu kutsi enteni. sibonelo, kungaba kutsi uma umuntfu abaleka liphoyisa limmemete limtjele kutsi eme.
Emasu lanematfuba lamancane kabi kutsi kube nekulimala. (Sibonelo: Uma ngabe liphoyisa litsintsa umuntfu ehlombe limtjela kutsi aliphekeletele).
Emasu lokungenteka kube nekulimala. Kusebentisa emasu laphazamisa tindzawo temtimba letinekucindzeteleka, letisheshe tivise buhlungu, letifuna kutsi alandzele, letimlahla phasi, kanye naletitsintsa emalunga.
(uma ngabe liphoyisa liceceshiwe) nobe lolunye lunyawo/ umlente/sandla/umkhono kusebenta masinyane njengendlela yekucindzetela umfutfo kumiva kubanga kutsi kube nekungasebenti kwemiva yalesitfo kwesikhashana ngasikhatsi sinye kube nekuwokota ingcondvo. Lokunye kushaya kuletsa kuphazamiseka kwengcondvo kwesikhashana nobe kuphazamisa kusebenta kwetitfo temtimba.
iCO/OC (sikhipha tinyembeti) nobe iphephagesi uma ngabe avunyelwe ngekwelitiko kutsi anekuphepha ngemaphoyisa laceceshiwe lasetjentiswa ngekulandzela ticondziso letisemtsetfweni letilawula lamakhekhikhali.
Ticwayi/tishayi letiletsa umfutfo ngekwekuvunyelwa litiko tisetjentiswa ngemaphoyisa laceceshiwe kutsi atisebentise ngalokufanele kakhulu.
(Umfutfo loyingoti (Lethal force) / tibhamu nobe emasu ekutisindzisa lokungenteka aletse kufa nobe kulimata umtimba kamatima (kulimata umtimba kakhulu)?
Sebentisa kuphela emandla nobe emandla ladzingekile kutiphephisa wena kanye nalabangakoni lutfo labasedvute ngesikhatsi uphumelelisa kubamba umuntfu logangile.
Ngesikhatsi liphoyisa libamba umuntfu kungenteka kutsi lente sento sekutiphephisa (kutivikela).
Tindzima 2.7, 2.8, kanye na 2.
Tinjongo talesifundvo kwenta bafundzi bacabange ngekusebentisa tibhamu ngesikhatsi babamba umbekwacala kanye nekucocisana ngeludzaba lwemandla nobe emandla lencane.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.7.
Lingamdubula nakunjani liphoyisa umbekwacala lobalekako?
Ingasetjentiswa yini emandla kusesha umuntfu lobanjiwe?
Chubani ingcoco jikelele.
Incwadzi Yekusebentela yemalungelo eluntfu nebuphoyisa, likhasi 32.
Ithransparensi: Kubamba umuntfu No 7.
Ngabe kusetjentiswa kwemandla bekufanelekile yini kuletimo?
Bekukhona yini kulinganisa emkhatsini wesidzingo semandla kanye nelizinga lemandla lelisetjentisiwe?
Imente walimala kanganani lomuntfu lobanjiwe?
Ngabe emandla asetjentiswe ngenhloso lefanele nobe ngesihluku, ngalokungadzingeki nobe ngenhloso yekuvisa buhlungu?
Lolu ludzaba loluletsa kuphikisana lokukhulu. Sigaba 49 se-CPA sisabhalwa kabusha. Lokushiwo ngulemphendvulo kusengagucuka.
UMtsetfosisekelo (Sigaba 11) utsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphila. Ngako-ke liphoyisa lingamdubula kuphela umsolwa uma ngabe litikhandza lingephasi kwetimo letihlukile mbamba. Kubalulekile kutsi wati umtsetfo ukuvumela nini kutsi udubule umsolwa lobalekela kubanjwa.
Imigomo yekusetjentiswa kwemandla ekuphumeleliseni kubamba umuntfu (sigaba 49 se-CPA) isasebenta. Lemigomo itsenwa emandla ngumtsetfomgomo wemaphoyisa lolekelela i-CPA.
Lomtsetfomgomo usasetjentiswa kantsi unamatsiselwe lapha njengesichibelo A?
UMtsetfo wekuChutjwa kweMacala kanye neMtsetfo weSAPS isisita ekutsini sikhanyelwe ngekutsi emaphoyisa angalinciphisa njani lilungelo lemuntfu lekukhululeka nekuvikeleka. LeMitsetfo ikutjela ngekutsi ungasebentisa luhlobo luni lwemandla nekutsi ibe nganani uma ubamba umsolwa.
Khumbula kutsi uma kungadzingeki kutsi usebentise sibhamu ungasisebentisi.
Umsolwa usolwa ngekutsi wente licala lelimatima lelibhalwe eluhlwini lwemtsetfomgomo wemaphoyisa. Yenta siciniseko sekutsi unekhophi yalombhalo uwati ngengcondvo ngalokukhulu kucaphela.
Liphoyisa letama kubamba umuntfu losolwa ngekutsi wente loluhlobo lwelicala.
Umsolwa uyati kutsi leliphoyisa letama kumbambela loluhlobo lwelicala.
Kute lenye indlela yekubamba lomsolwa.
Liphoyisa limecwayisile umsolwa kutsi litamdubula uma ngabe angemi; umsolwa yena akasinaki leso secwayiso.
Timphilo talabanye bantfu angeke tibe sengotini uma kuba nekudubula.
Uma ngabe umsolwa angemi kufanele kutsi ucale ngekudubula emoyeni wentele kumecwayisa, kepha ukwenta loko kuphela uma ungeke ufake engotini imphilo yalomunye umuntfu. Uma ngabe umsolwa asolo angemi sewungadubula-ke. Ufanele kutsi wetame kumdubula etincenyeni temtimba letifana nemlente, lapho khona ingete yambulala inhlavu umsolwa.
Sidzingo semandla lencane sibhalwe kusigaba 13 (3)(b) seMtsetfo weMaphoyisa lobeka kutsi emandla angasetjentiswa kuphela liphoyisa?
nangabe liphoyisa litsetselelwa ngumtsetfo kutsi lisebentise emandla.
Liphoyisa lingasebentisa emandla lesezingeni leliphasi kakhulu lehambisana nesimo ngalokwemukelekako.
Ngekwemtsetfo jikelele kusesha kufanele kwentiwe kuphela ngekwencwadzi legunyata kusesha (sigaba 21 se-CPA) ngaphandle kwanangabe kunemtsetfo logunyata kutsi useshe ngaphandle kwencwadzi yeligunya. Ngaphandle kwesigaba 22, 23 na-24 se-CPA kunaleminye iMitsetfo yePhalamende legunyata kutsi kuseshwe ngaphandle kwencwadzi legunyata kusesha.
Kusesha titfo temtimba tangasese temuntfu lokulingemuva lakhe kanye nangembili esitfweni sewesifazane kumuntfu lobanjiwe kunesidzingo sekutsi kube nekusetjentiswa kwemandla kantsi loko kusesha kungentiwa ngumuntfu loceceshelwe tekwelapha (dokotela) nobe linesi lelibhaliswe ngekwemtsetfo, nako loko kutawentiwa ngobe kunesizatfu lesicinile sekutsi kungenteka intfo leshitiwo kusigaba 20 kutsi ifihlwe kuleso sitfo semtimba.
lokukhulunywa ngayo kusigaba 20 se-CPA letfolakala ikuye nobe ingephasi kwesandla sakhe nobe ilawulwa nguye umsolwa lobanjiwe.
Kufanele kutsi sikusho kutsi naloku sigaba 23(1)(a) se-CPA singakubeki ebaleni kugunyata kusetjentiswa kwemandla esesheni uma ngabe usifundza kanye nesigaba 27 se-CPA sifanele sitsatfwe ngekutsi sicondzise ekusebentiseni emandla uma ngabe lokusetjentiswa kwemandla kudzingeka ngalokwenetisako kutsi kwentiwe lolusesho.
Uma ngabe umuntfu lobanjiwe atinikela kutsi aseshwe emandla angete yasetjentiswa sanhlobo kulolo lusesho.
Uma ngabe umsolwa lobanjiwe ala seshwa emandla lelingene ngekwesidzingo sekuncoba lokwala ingasetjentiswa. Ekwenteni lomsebenti kusebentisa tindlela tekumkonobhela njengekumfasa ngetinsimbi kungentiwa.
Kuseshwa kwemuntfu lokugunyatiwe ngekweTigaba 21 na-22 te-CPA mayelana neludzaba lwekusetjentiswa kwemandla kufanele kuchutjwe ngendlela lefana ncamashi nendlela loseshwa ngayo ngekweSigaba 23(1)(a) se-CPA.
Kukhona ividiyo letsatsa emaminitsi lalishumi lemayelana nekubamba umsolwa.
Dlalela bafundzi ividiyo lekhombisa kubamba umsolwa.
Ngutiphi tindlela tekucinisekisa kutsi umsolwa uba khona ecaleni lakhe enkantolo?
(Uba nawo nini umsolwa lobanjiwe emalungelo lakusigaba 35(1), (2) na(4) kuMtsetfosisekelo?
Nguwaphi emalungelo emuntfu lobanjiwe?
Itsini imitsetfo yekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi ubamba umsolwa, nekutsi acondzani?
Umuntfu lobanjiwe ufanele atjelwe ngemalungelo akhe ngekushesha lokukhulu lokungenteka. Ngabe kucondzani loko?
Licondzani lilungelo lekubindza dvu?
Ufanele aphatfwe njani umuntfu lobanjiwe Ngusiphi sizatfu saloko?
Kubamba umsolwa No 7: Umsolwa lobalelako angadutjulwa kuphela nangabe letimo letisitfupha tentiwe.
Ngemuva kwekubukwa kwalevidiyo niketa sikhatsi sekucoca nekwenta sibutsetelo.
Lemibuto ingasita ekuholeni lenchubo nasekutfoleni kutsi ngutiphi tintfo letingakentiwa.
Buka tinjongo letihamba embili bese nicoca ngato ngekusebentisa imibuto netimphendvulo. Yenta siciniseko sekutsi tonkhe tinjongo kuhlangabetwene nato.
Kukhona iphosta yemalungelo ebantfu lababanjiwe. Lephosta ifanele kutsi inanyatsiselwe elubondzeni ngaphambi kwekucala sifundvo lesingekubopha umsolwa.
Wonkhe umuntfu unesitfunti ngekwendalo kanye nelilungelo lekutsi sitfunti sakhe sihlonishwe siphindze sivikelwe.
nelekungaphatfwa nobe lekungajeziswa ngesihluku, ngalokungakhombi buntfu nangalokwehlisa sitfunti sakhe.
Sebentisa emandla ledzingeke kuphumelelisa kubamba loko.
Ngabe lokusetjentiswa kwemandla bekulungile, kufanele kuphindze kusebenta?
Lokusetjentiswa kwemandla kungatsetseleleka yini enkantolo yemtsetfo?
Ngabe kusetjentiswa kwemandla kubangele kulimala lokuncane yini?
Ngabe kucalwe ngako yini kwetama indlela lengenako kulimata?
Ngabe umgomo wekulinganisa emandla nesimo selicala kanye nekudzingeka kulandzelwe yini?
Ngabe liphoyisa liyisebentisile yini indlela yekutitsiba ekusebentiseni sibhamu?
Kusebentisa sibhamu kumuntfu kusinyatselo lesikhulu kabi: Ngabe kuloku sisetjentiswe njengesinyatselo sekugcina yini?
Khumbula: Uma kungesiso sidzingo kutsi usebentise sibhamu musa kusisebentisa sanhlobo.
Umsolwa usolwa ngekutsi wente licala lelimatima lelibhalwe eluhlwini lwemtsetfomgomo wemaphoyisa. Yenta siciniseko sekutsi unekhophi yalombhalo uwati ngengcondvo ngalokukhulu kucaphela.
Liphoyisa letama kubamba umuntfu losolwa ngekutsi wente loluhlobo lwelicala.
Umsolwa uyati kutsi leliphoyisa letama kumbambela loluhlobo lwelicala.
Kute lenye indlela yekubamba lomsolwa.
Liphoyisa limecwayisile umsolwa kutsi litamdubula uma ngabe angemi; umsolwa yena akakasinaki leso secwayiso.
Timphilo talabanye bantfu angeke tibe sengotini uma kuba nekudubula.
Uma ngabe umsolwa angemi kufanele kutsi ucale ngekudubula emoyeni wentele kumecwayisa, kepha ukwenta loko kuphela uma ungeke ufake engotini imphilo yalomunye umuntfu. Uma ngabe umsolwa asolo angemi sewungadubula-ke. Ufanele kutsi wetame kumdubula etincenyeni temtimba letifana nemlente, lapho khona ingete yambulala inhlavu umsolwa.
Yini injongo yekumbamba?
Kushoni kutsi umuntfu utsatfwa njengalongenalicala?
Ngutiphi letinye tindlela tekwenta siciniseko sekutsi umsolwa uba khona ecaleni lakhe enkantolo?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguyiphi indlela lengiyo yekubamba umuntfu?
Nguwaphi emalungelo kanye netibopho tebantfu lababanjiwe?
Ngutiphi tibopho temaphoyisa ngesikhatsi abamba umsolwa?
Yini lokufanele liphoyisa likutjele umuntfu lobanjwako ngesikhatsi limbamba?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Angasifaka nini sicelo sebheyili umuntfu lobanjiwe kanye nekutsi angasifaka kuphi?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguwaphi emalungelo emuntfu lobanjiwe langancishiswa?
Angancishiswa kanjani lamalungelo?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Bamba ingcoco jikelele ngetigaba letehlukene tekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi kubanjwa umuntfu kusukela kumandla lencane lengasetjentiswa.
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Liphoyisa lingamdubula nini umsolwa lobalekela kubanjwa?
Ingasetjentiswa yini emandla kusesha umuntfu lobanjiwe?
Kusesha kanye nekutsatfwa kwemphahla kutento leticindzetela kamatima emalungelo emuntfu. UMtsetfosisekelo uniketa siciniseko sekutsi umuntfu ngamunye unelilungelo lekuba nelingasese (sigaba 14 seMtsetfosisekelo) kanye nelilungelo lekukhululeka nekuvikeleka kwakhe umuntfu (sigaba 12 seMtsetfosisekelo). Lamalungelo asho kutsi Umbuso (emaphoyisa) angete asesha likhaya, imphahla nobe umtimba wemuntfu, nekutsi angete akutsatsela imphahla yakho, avula liposi lakho nobe atsebula kukhuluma kwakho elucingweni ngaphandle kwekuniketwa ligunya ngumtsetfo. Kubalulekile kutsi sikhanyelwe kutsi kute kulamalungelo laphelela lapho nje njengobe ahamba abe nemikhawulo.
Fundzela bafundzi letinjongo.
Babute kutsi bayativisisa yini letinjongo.
Tichaze uma ngabe kudzingeka.
itawusetjentiselwa kwenta licala, uMtsetfosisekelo (sigaba 36 seMtsetfosisekelo) siyasho kutsi emalungelo emuntfu ekuba nelingasese nenkhululeko kanye nekuvikeleka angancishiswa nguMtsetfo loshaywe yiPhalamende sibonelo UMtsetfo weNchubo yeMacala wanga-1977 (uMtsetfo 57 wanga-1977) loniketa ligunya lekutsi kwentiwe loku. Loku kungentiwa singabekisa nje, uma ngabe umuntfu uyaseshwa, uma ngabe indlu yakhe iyaseshwa nobe nangabe imphahla yakhe uyitsatselwa ngekwemtsetfo.
Khumbula kutsi emaphoyisa angachuba lusesho atsatse nemphahla kuphela uma ngabe agunyatwe ngumtsetfo kutsi ente loko. Kubalulekile kutsi lawo maphoyisa asebentise lawo mandla labukene ngco nekwenta lowo msebenti loshiwo ngulomtsetfo aphindze ente siciniseko sekutsi emalungelo emuntfu akephulwa. Uma ngabe liphoyisa lenta umsebenti walo ngekulandzela lokushiwo ngumtsetfo lokucindzetelwa (kuncishiswa) kwemalungelo emuntfu kutawuba ngelokwentiwe ngalokusemtsetfweni (lokunetizatfu letifanele).
(Lilungelo lesitfunti sebuntfu (sigaba 10 seMtsetfosisekelo).
Tibonelo: Kumsesha nakutitfo tangasese nobe kumsesha emtimbeni.
Tindzima 5.2, 5.3 kanye na 5.
Injongo yalomsebenti kwenta bafundzi bacabange ngemiphumela leletfwa kusesha nekutsatsa imphahla kumalungelo emuntfu.
Tjela bafundzi bacocisane ngalokulandzelako kumacembu abo ekubhunga.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.2.
Bhala tibonelo temalungelo langacindzetelwa seshwa nekutsatselwa imphahla.
Batjele babuke umtsetfo wekucindzeteleka kwemalungelo kulikhasi 6 leNcwadzi yekuSebentela bahlole kutsi kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla kungabonakala njengetento leticindzetela emalungelo emuntfu ngalokunesizatfu yini.
(Tjela bafundzi bakunike tibonelo temitsetfo (umtsetfo lolandzelwa jikelele) wekulawula kusesha nekutsatsa imphahla yemuntfu.
Bente babike. Tjela munye wabo avolontiye kutsi abhale emalungelo langaphazamiseka kufiliphushadi (umbhalo wetindzaba) nobe kubhulekibhodi libe licembu letfula umbiko.
Cocisanani ngekusebenta kwalomtsetfo wekucindzetelwa kwemalungelo.
Phetsa ngekucoca jikelele.
Ngako-ke kufanele kutsi wente siciniseko sekutsi uchuba lomsebenti ngekulandzela umtsetfo losebentako sibonelo kungaba nguMtsetfo wePhalamende kanye neMtsetfosisekelo.
Umuntfu unemalungelo lagunyatwe nguMtsetfosisekelo, ngisho nobe ngabe seshwa umuti kutsatfwa nemphahla yakhe umuntfu. Kubalulekile kutsi tento temaphoyisa tiphelele emikhawulweni yemtsetfo. Uma ngabe emalungelo emuntfu acindzetelwa ngekutsi aseshwe atsatselwe imphahla, loko kucindzeteleka kwemalungelo kufanele kutsi kugcinwe kusezingeni leliphasi ngalokungakhonakala.
Uma ngabe kukhona linye lemalungelo lakuMbhalo weMalungelo eLuntfu leliba nekucindzeteleka ngekutsi kuseshwe kuphindze kutsatfwe imphahla, loko kucindzeteleka kungalingwa ngekukucatsanisa netimiso temtsetfo wekucindzeteleka kwemalungelo.
Lokucindzeteleka kufanele kube nguloko lokungephasi kwemtsetfo losebentako jikelele.
Incwadzi yekuSebentela, likhasi 20.
nemtsetfo loshaywe sishayamtsetfo sembuso(loko kufaka ekhatsi uMtsetfo wePhalamende, tilawulo, imitsetfo letimiso, imitsetfo yekusebenta etindzaweni) nobe umtsetfo losebenta jikelele. Eludzabeni lwekusesha nekutsatsa imphahla umtsetfo longuwona usebenta jikelele kutawuba nguMtsetfo weKuchutjwa Kwemacala wanga-1977, uMtsetfo weTikhali nekuHloma wanga-1969 (uMtsetfo No. 75 wanga-1969) nobe uMtsetfo weTidzakamiva nekuShushunjiswa kwato wanga-1992 (Umtsetfo No. 140 wanga-1992) Sigaba 13 seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika wanga-1995 (Umtsetfo No. 68 wanga-1995) njll.
Emalungelo angacindzeteleka ate efike lapho lokucindzeteleka kuba sesigabeni lokusolo kwemukeleka kuso. Loko kusho kutsi lokucindzeteleka kufanele kube ngulokwemukelako ngephasi kwaleto timo lokwentiwa kuto lokusesha. Uma ngabe ikhona lenye indlela lengenta emalungelo acindzetele kancane kunaloku ibe itawenta kutfolakale umphumela lofanako liphoyisa alisebentise leyo ndlela. Inhloso yalokutawutfolwa ngiyo letawuniketa tizatfu talolusesho. Ngako-ke, lokucindzeteleka kutawuba ngulokuphasi ngalokwemukelekako. Emaphoyisa akafanele kutsi amane nje acindzetele emalungelo emuntfu ngalokungakadzingeki.
lesekelwe sitfunti sebuntfu, kulingana, kanye nekukhululeka.
Loko kusho kutsi kufanele ukwati kwesekela lokwentile enkantolo yemtsetfo nawusesha utsatsa imphahla. Umphakatsi lovulekile nalonentsandvo yelinyenti usho kutsi emaphoyisa kuleminye imiphakatsi lenentsandvo yelinyenti afanele ente ngekufana ngephasi kwetimo letifanako. Ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi uphatse wonkhe umuntfu ngendlela lenesizotsa nangendlela lengabhekeke nakulamanye emaphoyisa. Akufanele kutsi ubandlulule nobe ngumuphi umuntfu. Khumbula kutsi umuntfu utsatfwa njengalongenacala kuze kube kutsi inkantolo yemtsetfo imtfola analo vele licala.
(Ngekwekusho kwesigaba 36(1) (a) kuya ku (e) inchubomgomo yekulinganisa ngekwesimo iyasebenta. Loko kusho kutsi nobe ngukuphi kucindzetela emalungelo emuntfu emgomeni wekuba nelingasese kufanele kuhambisane(kulingane) neluhlobo nekushuba kwekulimata lokubangele lokucindzeteleka. Ngako-ke, kufanele kutsi kube nekulingana emkhatsini welilungelo lalomuntfu lekuba nelingasese kanye nelizinga lalokucindzeteleka kwemalungelo lanawo. Emalungelo afanele kutsi acindzetelwe ngalokuphasi kabi. Inhloso kufanele ihambisane nesimo salokusesha (kucindzeteleka kwelilungelo).
UMtsetfo wekuChutjwa kweMacala wanga-1977 UMtsetfo No.
(Letinye tishayamtsetfo tifaka ekhatsi UMtsetfo weTikhali nekuHloma wanga-1969 (UMtsetfo No. 75 wanga-1969) UMtsetfo wetiDzakamiva nekuShushumbiswa Kwato wanga-1992 (UMtsetfo No.
Kanye neSigaba 13 seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika wanga- 1995 (UMtsetfo No. 68 wanga- 1995).
Lilungelo lekuba nelingasese lilungelo lebuntfu lelimcoka kabi. Ngiko nje kuvikeleka ekutsini lilungelo lemuntfu lekuba nelikhwace lingete lacindzetelwa ngalokungenasizatfu nobe ngalokungete kwatsetseleleka limcoka kakhulu kabi. Kute kube nekuhlala kucashelwe kuvikeleka kwemalungelo eluntfu nekwenta siciniseko kutsi emaphoyisa enta lokusemtsetfweni kumcoka kutsi utfole incwadzi yeligunya ngaphambi kwekusesha nekutsatsela umuntfu imphahla yakhe. Sigaba 21(1) se-CPA siniketa kuvikeleka ngobe sitsi imphahla utawutsatselwa yona ngekutsi kube nencwadzi legunyata seshwa. Leyo ncwadzi yeligunya ingakhishwa kuphela ngulosebenta ngemtsetfo (somtsetfo), lokungaba yimantji nobe sohhovisi wekuthula (lokufaka ekhatsi liphoyisa leSAPS leligunyatwe ngekwemandla kutsi lente loko). Somtsetfo utawuhlolisisa imininingwano lebekwe embikwakhe ngekwencwadzi lefungelwe bese usebentisa kubona kwakhe kutsi ngabe kusesha kufanele yini kutsi kwentiwe lokutawuba ngulapho losomtsetfo akhipha khona incwadzi legunyata kusesha loko. Kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ngako kusebenta njengekwekuvimbela kutsi kungabi nekucindzetelwa kwemalungelo ekuba nelikhwace ngalokungenasizatfu nalokungafanele njengobe indlela lokutawentiwa ngayo lolusesho kutawuba ngulokweluswe kunakisisa ngalokutimele?
Incwadzi yeligunya lekusesha kuba ncono uma ngabe itfolakele kusomtsetfo (imantji nobe lijaji).
Injongo yalomsebenti kucoca ngekusesha ube unencwadzi yeligunya lekusesha.
Bamba ingcoco jikelele mayelana nalemibuto lelandzelako.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Ungayitfola kuphi incwadzi yekugunyata kusesha?
Nguluphi lwati lokufanele lube kuncwadzi yesicelo sencwadzi yeligunya lekusesha?
Coca ngaloko lokutawutfolakala encwadzini yeligunya lekusesha?
Kungentiwa nini kusesha?
Kufanele yini kutsi unike umnikati nobe lohlala kulendzawo letewuseshwa ikhophi yencwadzi yeligunya lekusesha?
Sebentisa ithransparensi: Kusesha No.
Sebentisa ithransparensi: Kusesha No.
nawo anemandla ekukhipha lencwadzi yeligunya kepha akufanele kutsi abe ngulatsintseka kuloluphenyo lolufunelwa incwadzi yeligunya. Leliphoyisa kufuneka libe ngulelitimele lingabi nelicala lelilivunako kuloludzaba khona litewutsatsa sincumo sekutsi lingayikhipha yini incwadzi yeligunya nobe cha kube kuya ngekwemininingwano lebekwe phambi kwalo. Emaphoyisa lanemandla ekukhipha incwadzi yeligunya agunyatiwe kwenta loko kantsi emaphoyisa akufanele kutsi angabate kusebentisa leyo ndlela kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ikakhulu uma ngabe kungekho imantji lengatfolakala madvute. Incwadzi yeligunya letfolakale kumantji kanye naletfolakele ephoyiseni lelinemandla aloku tiyalingana ngemandla ekusebenta. Kuncono kabi kutsi uyosesha unencwadzi yeligunya lekhishwe liphoyisa lelinemandla ekwenta loku kunekutsi uyosesha ungenayo sanhlobo.
leto tintfo tikumuntfu lotsite nobe tisendzaweni letsite.
Incwadzi yeligunya lekusesha iniketa ligunya lekusesha umuntfu loshitiwo nobe indzawo leshitiwo kanye netimphahla letitsite.
Incwadzi yeligunya ichaza lendzawo leyoseshwa.
Incwadzi yeligunya isho lomuntfu loyoseshwa loku kungafaka nobe ngumuphi umuntfu lotfolakala kulendzawo.
Incwadzi yeligunya ifanele yentiwe emini ngaphandle kwanangabe kugunyatwe lokwehlukile ngemuva kwekutsi liphoyisa libeke sizatfu lesicinile sekutsi kungani sentiwe ebusuku.
Incwadzi yeligunya itawuba nguloku inemandla ekusebenta kute kube kutsi seyisetjentisiwe nobe ihociswe nguloyo loyikhiphile nobe-ke ngulomunye lonemandla lafana nawaloyo.
Ngemuva kwekutsi kwentiwe lusesho ikhophi yencwadzi yeligunya ifanele kutsi iniketwe umuntfu lokutsikanyetwe emalungelo akhe. Loku ngalokwetayelekile kutawuba ngumnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo nobe-ke loyo loseshiwe.
Incwadzi yeligunya ifanele isebente ngekwekusho kwalokubhalwe kuyo lencwadzi.
Lokusesha kufanele kutsi ngekwemgomo jikelele kwentiwe akhona umnikati nobe umhlali wakulendzawo.
Lizinga lekushuba kwendlela tiphatsimandla letibuka ngayo kuphazamisa ngalokungekho emtsetfweni lilungelo lekuba nelingasese lemuntfu liphindze libonakale kahle kulokushiwo sigaba 28 se-CPA.
Injongo yalomsebenti kucoca ngemiphumela yekusesha ngalokungemtsetfo nobe kusesha wendlule sigunyato losinikwa yincwadzi yeligunya.
Loyo lohlukumeteke ngaleso sento lesingekho emtsetfweni utawube anelilungelo lekutsi angabeka emaphoyisa licala lelisivili (civil) lokulicala lelifaka kuhlawula ngetindleko.
Sigaba 28 asifaki ekhatsi lokungaba tibito tekubhadalwa letingabekwa kumangalela liphoyisa lelente loko kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla ngalokungemtsetfo. Sifaka ekhatsi emacala emtsetfo webantfu bonkhe lafana nekwehlisa sitfunti, kushaya, kulimata ngesihluku imphahla kanye nekuntjontja.
Lesinye simamnyango nobe inkinga kutsi sigaba 35 (5) seMtsetfosisekelo sibeka kutsi bufakazi lobutfolakele ngekwephula lilungelo lelimcoka lebuntfu bufanele bungangeniswa ekutekeni lelo licala uma ngabe kwemukelwa kwabo kutawenta kutsi lelicala lingabi ngulelihambe ngalokungavuni muntfu nobe butawulimata kuchutjwa kwebulungiswa. Loko kusho kutsi lobufakazi ete bemukelwa enkantolo. Umphumela waloko kungaba kutsi umbekwacala aphume embili kulelicala.
Umtsetfo jikelele ufanele kutsi useshe ngencwadzi yeligunya. Njengobe kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla kukucindzetela kwelilungelo lemuntfu lekuba nelingasese, umtsetfo wekutsi kudzingeke ube nencwadzi yeligunya nawusesha yindlela lesemtsetfweni yekuvimba loku.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Kuba yini umphumela wekusesha ngalokungemtsetfo?
Ngabe tinkantolo tayabemukela yini bufakazi lobutfolakele ngekusesha ngalokungemtsetfo?
Ecaleni la S v Mayekiso en Andere 1996 (3) All SA 121 (C) liphoyisa leliphenya lelicala langena lapho kuhlala khona umbekwacala wekucala ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha latsatsa tintfo letitsite letatifaka naleto letatisesikhwameni lesasisembekwacala wesitsatfu. Umbekwacala wekucala wayiniketa imvumo yekutsi ingaseshwa indzawo lahlala kuyo, kepha babungekho bufakazi bekutsi umbekwacala wesitsatfu wayinika imvumo yekutsi kuseshwe sikhwama sakhe. Inkantolo yatsi lesento seliphoyisa lebeliphenya lelicala sibe kuhlukumeta ngemabomu nangenhloso lilungelo lelisisekelo lembekwacala wesitsatfu lekuba nelingasese. Inkantolo yachubeka yatsi abukho bufakazi bekutsi kunekuchumana kwaletimphahla letitsetfwe esikhwameni sembekwacala wesitsatfu kanye nemacala labasolwa ngawo, nekutsi lenhloso lelisolwa ngekuba nayo liphoyisa leliphenya lelicala bekungeke kutsatfwe ngekutsi likwente ngobe lihlose kubhidlita emandla ebufakazi baletimphahla?
kutsatfwe netintfo ifanele yini nobe ingiyo yini.
lenchubo noko iyeciwa uma ngabe kube kusesha kwentiwe ngaphandle kwencwadzi yeligunya kube kunetizatfu leticinile kutsi kwentiwe lolusesho kanjalo ingekho indlela lengenteka kutsi kutfolakale incwadzi yeligunya lekusesha. Kuletinye timo kusuke kungeke kwenteke kutsi kutfolakale incwadzi yeligunya, sibonelo uma ngabe lesimo sidzinga kutsi kuyoseshwa ngekushesha kwentela kutsi lobufakazi bungete bashabalala. Kukhona umtsetfo lowesekela loko sib. sigaba 22 se-CPA lesimayelana nekusesha nekutsatsa imphahla nakutawentiwa ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
Letinye tikhatsi lapho khona liphoyisa lingenta umsebenti wekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
Emaphoyisa afanele kutsi amseshe umuntfu nakambamba. Loko kwenteka ingekho incwadzi yeligunya. Sigaba 23 se-CPA siyakwesekela seshwa kwemuntfu lobanjiwe kanye nendzawo yakhe uma ngabe lomuntfu abanjwe asesimeni lesitsite. Sizatfu saloko kuvimbela simo, nekutsi yena lombekwacala losabanjiwe angete atilimata, kanjalo nesimo sekutsi liphoyisa nobe ngumuphi lomunye umuntfu angatikhandzi sekahlaselwa, kanye nekutfola bufakazi bekubamba lomuntfu lobanjiwe.
Injongo yalomsebenti kucoca ngekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Ngabe liphoyisa lingawenta yini umsebenti wekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya, lingakwenta nini loko?
Ecaleni la S v Motloutsi 1996(1) SACR 78 (C) inkantolo yancuma kutsi lapho khona kuneliphoyisa lelinikwe emandla ekukhipha sigunyato, indzaba yekutsi bekungatfolakali imantji angeke itsatfwe njengesizatfu sekutitsetselela kutsi liphoyisa lingatfoli incwadzi yeligunya.
ngekwehluka nekutsi tenta siciniseko sekutsi tonkhe tidzingo kuhlangabetwana nato uma seshwa ngaphandle kwencwadzi. Inkantolo iyaye ibe nekucinisa sandla ngobe kusuke kusho kutsi akukabi khona umuntfu lotimele ekutsatseni sincumo saloludzaba.
Konkhe kusesha kanye nekutsatsa imphahla lokwentiwako kufanele kutsi kwentiwa kube kucatjangwa ngesitfunti sebuntfu. Loko kusho kutsi kufanele kutsi uphatse labantfu kanye nalemphahla loyitsatsako ngesizotsa kantsi akufanele kube nekulimata imphahla nobe kutihlikita lokungadzingeki. Sinyatselo lokufanele utetayete sona sekutsi uphatse bantfu nemphahla yabo ngendlela nawe longatsandza kuphatfwa ngayo esimeni lesifana nalesi. Loku kuhambisana neSigaba 10 seMtsetfosisekelo. I-CPA iphindze inikete tinkhombandlela tekwenta siciniseko sekutsi kusesha nekutsatsa imphahla konkhe lokwentiwako kuhlangabetana netidzingo tesizotsa sebuntfu.
Kusesha emtimbeni kufanele kwentiwe ekusitseleni uma ngabe kuyenteka. Loko kwentelwa siciniseko sekutsi uvikele sitfunti saloyo muntfu. Uma ngabe lingekho liphoyisa lesifazane kutsi liseshe umsolwa wesifazane, liphoyisa lesilisa lingacela nobe ngumuphi umfati emphakatsini kutsi atewusesha lona wesifazane umsolwa.
kubambeleleka kwekutfola leyo ncwadzi yeligunya kutawuphazamisa injongo yalolusesho.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Liphoyisa lesilisa lingamsesha yini umuntfu wesifazane?
Uma ngabe kungekho liphoyisa lesifazane lifanele lenteni liphoyisa lesilisa?
Ithransparensi: Kusesha No.
Kusesha lokusondzele kakhulu etitfweni temtimba tangasese lokusho kusesha sitfo sangembili kuwesifazane kanye nesibunu loko kungentiwa kuphela ngudokotela. Kusesha lokunjalo kungentiwa kuphela uma ngabe kunesizatfu lesicinile sekukholwela ekutsini lentfo lekubhekiswe kuyo kusigaba 20 seCPA ifihlwe kuleso sitfo semtimba kulomuntfu lobanjiwe.
Liphoyisa lelingasesha ngalokusemtsetfweni umuntfu nobe nguyiphi indzawo nobe lelingangena endzaweni ngenhloso yekutfola bufakazi lingasebentisa emandla lebonakala idzingekile ngalokulingene leso simo kuncoba nobe ngukuphi kuvinjelwa lokutawube kumvimba kutsi angangeni kutewenta loko kusesha (sigaba 27 se-CPA). Loko kusho kutsi liphoyisa lingasebentisa emandla lokubonakala idzingekile ngalokulingene simo. Ledzingeke kulingana leso simo kucondze kutsi uma ungakudzingi kusetjentiswa kwemandla ungayisebentisi sanhlobo. Ungasebentisa emandla ledzingekile kuncoba bungoti nobe kukuvimba hhayi lokunye ngetulu kwaloko (sigaba 13 seMtsetfo we-SAPS: Emandla lencane kabi).
Ngekwesigaba 27 se-CPA liphoyisa lingasebentisa emandla ledzingekile kungena endzaweni kuyosesha.
Seshwa kwanobe ngumuphi umuntfu nobe indzawo yakhe kutawentiwa ngekucaphela ikakhulu ngesizotsa nangendlela lefanele, kantsi umuntfu longumfati kufanele aseshwe kuphela liphoyisa lesifazane, uma kungekho liphoyisa lesifazane lelikhona lapho kusesha kwakhe kufanele kwentiwe ngunobe ngumuphi lomunye umfati lotawube acelwe liphoyisa.
kungena lapho kulendzawo ngenkhani linike nesizatfu sekutsi lifunelani kungena lapho. Liphoyisa lingephula umnyango nobe lifasitelo kute likwati kungena. Uma kungadzingeki kutsi lisebentise emandla alifanele kuyisebentisa sanhlobo.
Kukhona njeke lokutsatfwa ngalenye indlela kulomtsetfo. Uma ngabe liphoyisa linesizatfu lesicinile kutsi intfo lelisesha lifuna yona ingashabalaliswa nobe ingakhweshiswa etandleni nobe kulendzawo uma ngabe kufuna kungena kushitiwo kwevakala kwabekwa nesizatfu sekufuna kungena liphoyisa lingayisebentisa emandla leliyibona ingulelingene leso simo. Loko kuvumeleka uma ngabe lentfo lefunwako iyincane nobe kusishuntjana lesincane setidzakamiva lokuyintfo lengalahlwa kalula nobe ishatjalaliswe sibonelo lokungaba kuyifulasha ngemanti emthoyi nobe ayimite nobe nangabe timphilo temalunga lalapho tisengotini uma ngabe bekunganconcotfwa sibekise ngekutsi uma ngabe emaphoyisa ati kutsi lomuntfu lolapha ngekhatsi unesibhamu. Loko kubukelwa eceleni kutsiwa ngumtsetfo wekunganconcotsi?
Sigaba 23 seCPA sigunyata liphoyisa kutsi lingasesha umuntfu loboshiwe litsatse nemphahla lokubhekiswe kuyo kusigaba 20 seCPA, letfolaka ikuye. Uma ngabe kusetjentiswa kwemandla kudzingeka emandla ledzingekile ingasetjentiswa. Kufanele noko kuhlale kunemitsetfo lesebenta uma seshwa umuntfu etitfweni temtimba tangasese.
ulandzelwe. Uma ngabe kungadzingeki kutsi kusetjentiswe emandla kutsatsa imphahla akufanele sanhlobo isetjentiswe.
Emandla angasetjentiswa uma ngabe kunekungavumi kutsi ungene kantsi ingasetjentiswa njengesinyatselo sekugcina. Kusetjentiswa kwemandla kuba semtsetfweni kuphela nangabe lokusesha kusemtsetfweni. Khumbula kutsi uma ngabe ungakudzingi kusetjentiswa kwemandla musa kuyisebentisa sanhlobo.
Tibonelo: Ungete wahhwabula lidrowa ube ufuna libhayisikili. Ungete wahhwabula kwekuphatsa lobona kahle ngekhatsi kuko.
Sesha kuphela endzaweni longatfola kuyo lentfo loyifunako sibonelo: ithelevishini ingete yangena ebhokisini lelihlala imicwebo.
Kusesha kufanele kwentiwe sekuphume lilanga kanjalo lingakashoni ngaphandle kwanangabe incwadzi yeligunya isho lokunye.
Nika umuntfu lohlala kulendzawo ikhophi yeligunya lekusesha uma ngabe ayicela ngemuva kwekusesha loko.
Incwadzi yeligunya ingasetjentiswa kanye kuphela.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingayisebentisa yini liphoyisa emandla kungena endzaweni kute liseshe?
Lingayisebentisa yini emandla liphoyia kutsatsa imphahla?
Cocani ngalemigomo jikelele lesebenta uma kuseshwa kutsatfwa nemphahla.
Emanotsi ekusesha nekutsatsa imphahla.?
Kunciphisa emalungelo emuntfu kufanele kwentiwe ezingeni leliphasi ngekwekuvuma kwesimo.
Emandla angasetjentiswa kuphela uma ngabe idzingeka.
Kutsi inhloso yeMtsetfosisekelo akusiko kuvimbela kuphenya emacala ngalokuphelele, kepha kuvikela emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu.
Kunevidiyo lengemaminitsi langu-10.
ngekusesha nekutsatsa imphahla?
Yini lechazwa tigaba 12 na14 teMtsetfosisekelo mayelana nekusesha nekutsatsa imphahla?
Yini lokwenta kube yintfo lekahle kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ngaphambi kwekusesha?
Nguluphi lwati lolufanele kumumatfwa yincwadzi yeligunya lekusesha?
Uyini umphumela wekusesha ngalokungemtsetfo nobe wekusesha wendlule kusigunyato lesishiwo yincwadzi yeligunya?
Liphoyisa lingasesha yini ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha?
Kufanele lenteni liphoyisa ngaphambi kwekusetjentiswa kwemandla kungena kunobe nguyiphi indzawo ngenhloso yekusesha nekutsatsa imphahla Kukhona yini kubukelwa ngalokwehlukile kulomtsetfo?
Incwadzi yeligunya lekusesha itsatsa sikhatsi lesinganani isebenta, nekutsi ungayisebentisa emahlandla lamangaki yona?
Babukise ividiyo lengekusesha nekutsatsa imphahla.
Sigaba ngekusesha nekutsatsa imphahla sidlala ngaphambi kwalesi Sekuphenya licala kulevidiyo?
Injongo yalomsebenti kubutsetela lesifundvo nekuphendvula imibuto lesele.
Ngemuva kwekubakhombisa ividiyo yenta sikhatsi sekutsi kucocwe kuphindze kubutsetelwe.
Lemibuto itawusita ekuholeni lenchubo.
Commentary on Criminal Procedure Act: Du Toit et al.
Criminal Procedure Handbook: 3rd edition Bekker et al.
kuncishiswe lingasese kutekuchumana.
tintfo letinjalo tikumuntfu lotsite nobe tisendzaweni letsite.
Incwadzi yeligunya itawugunyata kutsi kuseshwe umuntfu lotsite nobe indzawo letsite nekutsi kufunwa timphahla nobe tintfo letitsite.
Incwadzi yeligunya itawusho indzawo leyo leyoseshwa.
(Incwadzi yeligunya itawusho umuntfu loyoseshwa (loku kungafaka nobe ngumuphi umuntfu lotfolakala kulendzawo).
Incwadzi yeligunya ingentiwa ngesikhatsi selusuku ngaphandle kwanangabe kugunyatwe lokwehlukile kuloko.
Incwadzi yeligunya itawuhlala ingulesebentako kute kube kutsi seyisetjentisiwe nobe ihocisiwe ngumuntfu loyikhiphile nobe umuntfu loneligunya lekwenta loko.
Kufanele kutsi umuntfu lokunguyena kuphazanyiswe emalungelo akhe anikwe ikhophi yalencwadzi yeligunya lokuvamise kutsi kube ngumnikati wendzawo nobe ngumuntfu lohlala kuleyo ndzawo.
Incwadzi yeligunya ifanele isetjentiswe ngalokucondzene ngco naloko lokubhalwe kuyo lencwadzi.
Incwadzi yeligunya ingasetjentiswa kanye vo.
Phenya kuphela kuleto tindzawo lokungatfolakala loku lokufunako.
Kuphenya kufanele kwentiwe emini liphumile lilanga kantsi futsi lingakashoni ngaphandle kwanangabe incwadzi yeligunya isho lokwehlukile.
Nika ikhophi yencwadzi yeligunya umuntfu lohlala kulendzawo ngemuva kwekusesha uma ngabe ayicela.
Kufanele kutsi uyitjengise lomuntfu uma akhona incwadzi yeligunya lekusesha ngaphambi kwekutsi ucale kusesha.
Lokusesha ngekwemtsetfomgomo jikelele kufanele kwentiwe akhona umnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo leseshwako.
Kucindzetela emalungelo amuntfu kufanele kwentiwe ngelizinga leliphasi ngekwesidzingo sesimo lesilapho.
Emandla angasetjentiswa uma ngabe kubonakala kutsi iyadzingeka mbamba.
Bhala luhlu lwemalungelo eluntfu langacindzeteleka ngekusesha nekutsatsa imphahla.
Bukisisa sigatjana sekucindzeteleka kwemalungelo ekhasini 6 lencwadzi yekusebentela bese uhlola kutsi kusesha nekutsatsa imphahla ngabe kungabonakala kuyindlela lecindzetela emalungelo eluntfu leyemukelekako yini ngekwesizatfu.
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Ungayitfola kuphi incwadzi yeligunya lekusesha?
Nguluphi lwati lolufanele kutsi lube sencwadzini yesicelo sencwadzi yeligunya lekusesha?
Coca ngaloko lokutfolaka kubhalwe encwadzini yeligunya lekusesha?
Lusesho lungentiwa nini?
Kufanele yini kutsi ube nekhophi yencwadzi yeligunya loyinika umnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo lotoyisesha?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Kuba yini umphumela wekusesha ngalokungekho emtsetfweni?
Tiyabuvuma yini tinkantolo bufazi lobutfolakele ngekusesha ngalokungemtsetfo?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingakhona yini liphoyisa kwenta lusesho ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha, uma loko kwenteka kuba ngunini?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingamsesha yini umuntfu wesifazane liphoyisa lesilisa?
Lifanele lenteni liphoyisa lesilisa uma ngabe kungekho liphoyisa lesifazane?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingayisebentisa yini emandla liphoyisa kungena endzaweni kute litewusesha?
Lingayisebentisa yini emandla liphoyisa kutsatsa imphahla yemuntfu?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
liphoyisa nobe lilunga lemphakatsi letfula sikhalo ku-ICD?
liphoyisa nobe lilunga lemphakatsi lifaka sikhalo ku-ICD?
nemsebenti weLuphiko lwetiKhalo lolutiMele ekuletseni siciniseko sekutiphatsa ngalokufanele ngekweMtsetfosisekelo.
Emalungelo eluntfu akhe wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi emaphoyisa. Kulelo nalelo lilungelo lebuntfu kunesibopho lesimatana nalo. Incenye yetibopho temalunga onkhe eMbutfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika njengencenye seMbuso kuhlonipha, nekuvikela sitfunti sebuntfu kanye nekugcugcutela nekuphakamisa emalungelo eluntfu akhe wonkhe umuntfu. Kukhona futsi nesibopho labukene naso emaphoyisa sekutsi banike lusito umphakatsi kanye nekwenta umsebenti wawo ngendlela lenekutiphatsa kahle kanye nalekhombisa kufundziseka.
Kucedza kwentiwa kwemacala ngemphumelelo eNingizimu Afrika ngaphandle kwekucindzetela emalungelo eluntfu kudzinga kutsi liphoyisa ngalinye libe nekutihlonipha emsebentini walo.
Inhloso yalomsebenti kwetfula tinjongo talesifundvo.
Fundzela bafundzi tinjongo talesifundvo.
Babute kutsi bayativisisa yini letinjongo.
Bachazele uma ngabe kunesidzingo.
Tjela bafundzi bafundze sigaba 7(2) seMtsetfosisekelo, iNcwadzi yekuSebentela likhasi 5 bese bacocisana ngenchazelo yaso.
Ngaphambi kwekubonisa bafundzi ividiyo batjele kutsi bafanele babukele levidiyo babe bacabanga ngekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu. Bafanele baphindze bacabange ngekutsi ngabe lokuhlukunyetwa labakubonako kungaphazamisa njani kutiphatsa kwemaphoyisa kanye nemsebenti wakhomandathi wemaphoyisa ku-SAPS.
lokwentiwa ngemalunga embutfo wemaphoyisa kutawuhlala kutsatfwa njengekutiphatsa lokubi kabi kantsi kutawujeziswa kamatima.
(nekuphazamisa ingalo yemtsetfo (kumbonya licala).
Bufakazi lobutfolakele ngesizatfu sekuhlukumeta emalungelo eluntfu bungete bemukelwa lokungenta umuntfu lonelicala agcine aphuma embili ecaleni.
Kutawutsatfwa tinyatselo tekucondzisa similo saleliphoyisa.
Leliphoyisa lingatekiswa licala lebugebengu.
(Kungaba nekucoshwa emsebentini (buka sigaba 36 (1) seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika: uma ngabe litfolwa lifanele kuboshwa ngaphandle kwefayini.
lenesihloko Kutiphatsa/Kulawulwa Nekuphatfwa Kwemaphoyisa?
Ngemuva kwalevidiyo bafundzi abaphawule kafishane usebentise indlela yekutsi wonkhe asho lokutsite, ngekutsi ubute ngamunye kutsi ucabangani ngalakubone kulevidiyo mayelana nemalungelo eluntfu kanye nemsebenti webuphoyisa.
Sebentisa ithransparensi: Kutiphatsa No 1.
Umbuso ufanele uhloniphe, uvikele, ugcugcutele uphindze ugcwalise emalungelo labhalwe kuMbhall weMalungelo eLuntfu.
Injongo yalomsebenti kwenta emaphoyisa acabange ngekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lokwentiwa ngemaphoyisa nekutsi acoce ngemiphumela yaloko.
Kucocisana kwemacembu: 10 eminitsi.
Hlukanisa bafundzi ngemacembu bangabi ngetulu kwalabasihlanu ecenjini ngalinye.
Babukise ithransparensi Kutiphatsa No.
Hulumende angamangalelwa licala lelisivili adliwe timali.
(Kungaba nekwemukwa lusito lwekuvikelwa nguMbuso (ngekwelusito lwebumeli) uma ngabe liphoyisa kudzingeka ligwetjwe ngelicala lebugebengu (lokusho kutsi lelo phoyisa litatetfwalela lona tindleko tebameli labalimelako kulelicala).
Emaphoyisa lasetikhundleni atawutsatfwa njengalabo lababukene nesibopho sekwephulwa kwemalungelo eluntfu uma ngabe bebati nobe bebafanele kutsi bati ngekwenteka kwaloko behluleka kutsatsa sinyatselo.
Emaphoyisa ete ajeziswa nobe acondziswa timilo ngesizatfu sekutsi ale kwemukela imiyalo lengekho emtsetfweni lekhishwa ngulabaphetse.
Kutfobela imiyalo lekhishwa baphatsi ete kwatsatfwa njengesizatfu lesingavikela liphoyisa uma lichube senteko sekuhlukumeta emalungelo abuntfu.
Lifanele lenteni liphoyisa uma ngabe libona lelinye liphoyisa lephula emalungelo eluntfu?
Liphoyisa lifanele kutsi?
Kwephulwa kwemalungelo eluntfu.
Sebentisa thransparensi: Umsebenti 7.
Ababhale phasi loko lelifanele likwente liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu.
Tintfo letingenteka uma ngabe liphoyisa lihlukumeta emalungelo eluntfu kumuntfu lotsite.
Tjela licembu ngalinye linikete sibonelo sinye saloko lokufanele likwente liphoyisa. Buta onkhe emacembu ate aphelele. Phindza wente loko ngako konkhe lokungimiphumela.
Tjela munye webafundzi kutsi abhale konkhe loku kufiliphushathi nobe ebhodini.
Photfula lesifundvo ngekutsi kucocwe jikelele.
Ithransparensi: Kutiphatsa No.
Ithransparensi: Kutiphatsa No.
Uma ngabe lokwephulwa kwemalungelo eluntfu kulicala lebugebengu kufanele kuvulwe lidokodo lalo.
Kuhlukumeta emalungelo eluntfu kungaholela ekutsini kutsatfwe tinyatselo tekucondzisa tigwegwe.
(Luphenyo lwekucondzisa tigwegwe lufanele lwentiwe ngekuphangisa, lungashiyi lutfo kanjalo lungavuni muntfu. (Asikho sidzingo sekutsi kulindvwe kutsi kuze kuphotfulwe licala lebugebengu).
Loluphenyo lutawufuna kutfola kutsi bobani labahlukumetekile, kuvunjululwe kuphindze kulondvolotwe bufakazi , kutfolwe bofakazi, kutfolwe sizatfu saloku, indlela lokwenteke ngayo, indzawo nesikhatsi sekwenteka kwalokuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu, kutfolakale kutsi kulandvwe bagcugcuteli bako.
Lokwenteke kulobucala kutawusetjentwa ngalokukhulu kucaphela.
Yini letawentiwa yi-ICD uma ngabe liphoyisa nobe lilunga lemphakatsi letfula sikhalo ku-ICD?
Ngesizatfu sekwenta kweliphoyisa. I-ICD kungenteka loludzaba ilwendlulisele kumaphoyisa kutsia luphenye aphindze eluse kuchubeka kwalo.
ingenta tincomo ngekutsi leliphoyisa lelibukene nalelicala litawubekwa licala lebugebengu yini nobe litawutsatselwa tinyatselo tekucondziswa tigwegwe.
nekusita ekuletseni ingucuko kuloLuphiko lweMaphoyisa kutsi lube Luphiko lolufanele kuhlonishwa nalotfola kuhlonishwa ngumphakatsi ekuvimbeni nasekulweni nebugebengu.
Injongo yalesifundvo kwenta emaphoyisa acabange ngemsebenti we-ICD ekwenteni siciniseko sekutsi emaphoyisa ahlonipha ngalokusetulu emalungelo eluntfu.
Nika umfundzi ngamunye umbhalo lolungiselwe bafundzi Luphiko lwetiKhalo lolutiMele IDC?
Uyini umsebenti we-ICD kuluphiko lwe-SAPS?
kusebenta tikhalo letimayelana nemaphoyisa ngendlela lengavuni muntfu nalengatsatsi licala.
Luphenyo lwekutfola kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lokwentekile lufanele lwentiwe ngekuphangisa, ngendlela lecotfo, lungashiyi lutfo kanjalo lungavuni muntfu. Lesi sisekelo sekuphatsa lokufanele.
kwenta lokukhona kuchazeka ngekwesizatfu sako lapho khona nobe nguliphi lemalungelo abo litsintseka nobe licindzeteleka?
lokutsite sibonelo kungaba kumiswa emsebentini, tinyatselo tekulungisa tigwegwe, kuntjintjwa emsebentini, kukhushulelwa esikhundleni, njll.
Loko kusho kutsi konkhe lokwentiwako kufanele kube ngulokuhambisana nenchubo lesebentako lapho. Loko kusho kutsi kufanele kulandzelwe imitsetfo yebulungiswa.
(abe nelwati loluphelele lwesizatfu sesento senchubo (tinyatselo tekucondzisa tigwegwe).
Kubaluleke ngani kutiphatsa ngalokufanele kuSAPS?
Ngabe kuceceshwa kungaba ngiyo yini incenye yetinyatselo letitsatfwa kubukana nekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu?
Asewusho tinhlobo tekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lotatiko kuSAPS.
Yini lokufanele yentiwe liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa emalungelo eluntfu kulotsite?
Injongo yalomsebenti kubutsetela lendzima kanye nekuphendvula nobe ngimiphi imibuto levelako.
Lemibuto ingasita ekuyiseni embili lenchubo kanye nekuveta kutsi ngutiphi tinhlangotsi talesifundvo letingakentiwa.
Yini lengenteka kuliphoyisa lelenta sento lesihlukumeta emalungelo eluntfu?
Tibonelo tekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu: Kutiphatsa No.
Kwehluleka kuhlonipha emalungelo eluntfu kungabangela kulokulandzelako: Kutiphatsa no 2.
Umbhalo wekunikwa bafundzi 7.1.
Uyini umsebenti we-ICD ku-SAPS?
Ithransparensi: Umsebenti 7.
Yini lokufanele yentiwe liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa emalungelo eluntfu?
Yini lengenteka uma ngabe liphoyisa lihlukumeta emalungelo eluntfu alotsite?
Ithransparensi: Umsebenti 7.
Luphiko lwetiKhalo lolutiMele (ICD) sigungu sembuso lesilawulwa sive lesasungulwa ngekwesigaba 222 seMtsetfosisekelo wesikhashana (uMtsetfo 200 wanga-1993) kanye neSehluko 10 seMtsetfo weLuphiko lwemiSebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika (uMtsetfo 68 wanga-1995).
Kukhutsata kutiphatsa kahle kwemaphoyisa.
Kwakha luPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lolugucukile lolusebenta ngemoya lobuswa nguMtsetfosisekelo.
nekusita ekuletseni ingucuko kuloluPhiko lwemaPhoyisa kutsi lube luphiko lolufanele kuhlonishwa naloluhlonishwa ngumphakatsi ekuvimbeni nasekulweni nebugebengu.
Itawuhlatiya tikhalo kutfola tinkinga letiphindzekako etinchubeni temaphoyisa, nasekwenteni kwawo umsebenti kanjalo nasekuphatseni.
Itawuniketa emaphoyisa secwayiso ngaphambi kwesikhatsi mayelana netinkinga letikhona etinhlelweni nobe mayelana nemaphoyisa latephulamtsetfo.
Itawuniketa secwayiso lesitabe sisuselwa eluphenyweni lolwentiwe ngekutsi tingavinjwa njani tinkinga letigcina titikhalo.
Itawusebenta tikhalo letetfulwa ngemaphoyisa ngendlela lengavuni muntfu nalengatsatsi licala.
Kufa kwemuntfu asetandleni temaphoyisa nobe ngesizatfu sesento seliphoyisa.
Kutsintseka kwemaphoyisa etehlakalweni tebugebengu letifana nekubamba inkunzi, kweba kanye nekushaya.
Similo nobe kutiphatsa kweliphoyisa lokuphikisana nemitsetfo yebuphoyisa lokufana nekuyekelela umsebenti nobe kwehluleka kutiphatsa ngekwendlela yekutiPhatsa yemaPhoyisa.
Naloku i-ICD ihlose kuphenya onkhe emacala kanye nekutiphatsa kabi lokubikwa kutsi kwentiwa ngemalunga e-SAPS, uMtsetfo uvumela kutsi i-ICD ibuyisele lamanye emacala etandleni te-SAPS kutsi iwaphenye. Mayelana nalawo macala lasuke engciselwe etandleni temaphoyisa e-SAPS kutsi ayophenywa i-ICD ingelusa kuchubeka kweluphenyo lwawo. Kulamanye emacala i-ICD yelusa luphenyo ngekutsi inikete tinkhombandlela letitawulandzelwa uma kwentiwa loluphenyo.
Kute baphenyi be-ICD bakhone kwenta umsebenti wabo ngalokufanele nangemphumelelo iNdvuna yeTekuphepha neTekuvikeleka igunyate kutsi labaphenyi be-ICD labatfolwe nguMcondzisi LoweNgamele kutsi banikwe emandla ebuphoyisa.
I-ICD ayikahlosi nakancane kwehlisa sitfunti semsebenti wemaphoyisa. I-ICD itimisele ngekusita emaphoyisa ngemsebenti wayo wekugucula newekucinisa intfutfuko kanye nelubambiswano emkhatsini we-SAPS.
<fn>DAC-NLS. KubuyiselwaKweselekeSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Imali lesilele ifakiwe kulemali yekucala.
Sisebenti setemphilo nobe sigungu sekuhlola sikucinisekisile kutsi kukhubateka kwakho kwesikhashane futsi kutawuhlala sikhtsi lesi . Ngaloko lemali lokhokhelwa yona itawuphela mhlaka . Uma uneluvo lwekutsi simo sakho setemphilo solo sokwenta kutsi ufaneleke kutsi utfole imali yemutfu lokhubatekile, ukhululekile kutsi ufake sicelo semuntfu lokhubatekile.
Mayelana nesigaba 12 na-17(c) semTsetfo wekutsi nobe ngabe ngubani umuntfu loniketa umniningwano lawatiko kutsi ungemanga kute atfole lemali kumenta abe nelicala. Ngekulandzela Sigaba 18 salomTsetfo nobe ngabe ngubani logwetjwe etikwelicala lwaloluhlobo kutawufuneka akhiphe inhlawulo nobe aye ejele sikhatsi lesingadluli etikwetinyanga letingu-12, nobe kokubili, inhlawulo kanye nelijele.
Kwehluleka kuhlonipha lolokufunwa ngulomTsetfo kungaholela ekupheleni kwaleselekelelo lositfolako. Uma uhluleka kulandza selekelelo sakho emahlandla lamatsatfu alandzelana, selekelelo sitawumiswa. Nobe ngabe ngusiphi selekelelo lebekungakafaneli kutsi usitfole kumele sibuyiselwe emuva.
Mayelana nesigaba 10(1) salomTsetfo unelilungelo lekucela kutsi kubuyeketwe sincumo salesikhatsi saleselekelelo loniketwe sona, nobe lemali loniketwe yona.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Sicelo sakho seselekelelo salabakhubatekile sibukwe ngandlela.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Imali lesilele ifakiwe kulemali yekucala.
Ngekulandzela umTsetfosimiso 23 uyadzingeka kutsi watise lihhovisi langakini ngeluntjintjo lwetimo tetetimali takho kumbe talona longumkakho/loyindvodza yakho. Kubuka timo takho wedvwa, imali yakho ingangetwa nobe yehliswe nobe imiswe ngelusuku loluncunywe ngumCondzisi Jikelele.
Sisebenti setemphilo nobe sigungu sekuhlola sikucinisekisile kutsi kukhubateka kwakho kwesikhashane futsi kutawuhlala sikhatsi lesi . Ngaloko-ke selekelelo sitawuphela mhlaka . Uma uneluvo lwekutsi simo sakho setemphilo solo sokwenta kutsi ufaneleke kutsi utfole selekelelo semutfu lokhubatekile, ukhululekile kutsi ufake sicelo semuntfu lokhubatekile.
Mayelana neSigaba 12 na-17(c) semTsetfo wekutsi nobe ngabe ngubani umuntfu loniketa umniningwano lawatiko kutsi ungemanga kute atfole leselekelelo kumenta abe nelicala. Ngekulandzela Sigaba 18 salomTsetfo nobe ngabe ngubani logwetjwe etikwelicala lwaloluhlobo kutawufuneka akhiphe inhlawulo nobe aye ejele sikhatsi lesingadluli etikwetinyanga letingu-12, nobe kokubili, inhlawulo kanye nelijele.
Kwehluleka kuhlonipha lolokufunwa ngulomTsetfo kungaholela ekupheleni kwaleselekelelo. Uma wehluleka kulandza selekelelo sakho emahlandla lamatsatfu alandzelana, selekelelo sitawumiswa. Nobe ngusiphi selekelelo lebekungakafaneli kutsi usitfole kumele sibuyiselwe emuva.
Mayelana nesigaba 10(1) salomTsetfo unelilungelo lekucela kutsi kubuyeketwe sincumo salesikhatsi seselekelelo loniketwe sona, nobe lemali loniketwe yona.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Ngekulandzela umTsetfosimiso 2(3) (a) umuntfu utawufaneleka kutfola selekelelo semuntfu lokhubatekile kuphela uma kukhubateka kucinisekiswe ngumbiko wetekwelashwa wesisebenti setemphilo. Luhlolo lwesisebenti setemphilo ngulolu, ngekuya ngesimo sakho semphilo sanyalo, awufaneleki kutfola selekelelo semuntfu lokhubatekile.
<fn>DAC-NLS. KugcinwaNekwenganyelSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lucingo: 012 661?
uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, nombolo 38 wanga-1927, sigaba 11(3)(b): wonkhe umuntfu lomsikati loshade ngekulandzelwa kwemtsetfo wendzabuko (ngaphandle kwalabasikati baseKZN) uyohlala asesigabeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze.
Ngabe kweNganyelwa kwebantfwana kutsintseke njani ngalesimo sendzabuko?
Ngaphasi kweMtsetfo weNdzabuko kwenganyelwa kwebantfwana kulilungelo lelingenakuphikiswa leliniketwa ngumshado endvodzeni kanye naselusendvweni lwayo.
Loku kusho kutsi ngemuva-nje kwekutsi indvodza ikhiphe emalobolo macondzana nemfati wayo, yona nebelusendvo lwayo batfola onkhe emalungelo lagcwele ebutali ebantfwaneni labavela ngesikhatsi salowo mshado.
Kungabi semtsetfweni kwebantfwana nobe simo sekutsi bantfwana abekho emtsetfweni akwatiwa ngaphasi kweMtsetfo weNdzabuko, ngobe umntfwana njalo-nje utawuba nelikhaya, lokungahle kube likhaya lakagogo wakhe lapho kubelekwa khona unina kuye ngesisho lesitsi Ngwana wa dikgora ke wa ga mmaagwe (ngembi kwemshado) nobe kube likhaya lakagogo lapho kubelekwa khona babe wabo nobe bendvodza yamake wabo ngekulandzela sisho lesitsi inkomati itsatfwa nelinkhonyane layo?
Kunesidzingo sekucacisa loluhlobo lwemshado lona lomsikati langena kuwo.
Bantfwana lababelekwe ngekhatsi kwemshado: Basemahlombe endvodza yakhe kanye nelusendvo lwayo kungakhatsaleki kutsi ngabe babe wabo mbamba-mbamba ngubani.
Kulindzeleke kutsi indvodza yamake walabantfwana ibemukele njengebayo futsi igcwalise yonkhe imitfwalo netibopho letetayelekile temtali macondzana nalabantfwana.
Kushona kwendvodza akucedzi budlelwane bebukoti.
Ngaphasi kwelisiko lekungena lomshado lokhona uyachubeka ngekutsi lomfelokati atsatfwe yindvodza lengena esikhundleni futsi ichubeke endzimeni yendvodza leshonile.
Lomfelokati kanye nebantfwana bakhe baba ngaphasi kwekwengamela nekuphatsa kwalowo longena esikhundleni sendvodza yakhe. Lomngeni-vusumuti uvamise kuba ngulomunye wemalunga lamadvuna elusendvweni lwendvodza yakhe.
Lusendvo lwendvodza leshonile lutibophelela ekutseni lutawunakekela lomfelokati seloku-nje aphila, futsi bachubeke nekumbelekisa bantfwana labanyenti ngalendlela lokungaphumeleleka ngayo nalendvodza laniketwe yona.
Labantfwana lababelekwe ngulomfelokati kanye nalomngeni-vusumuti njalo-nje batsatfwa njengebantfwana bendvodza yakhe leshonile.
Imitsetfo leminyenti yendzabuko ayimvumeli lona lomsikati kutsi angaphindze ashade uma asahleli ngaphasi kwekunakekelwa kwelusendvo lwendvodza yakhe. Uma afuna kuphindze ashade kumele abuyele elusendvweni lwababe wakhe.
Uma aphindze ashada, nobe ngubaphi bantfwana lababelekwa ngulomsikati lowehlukene nendvodza kwase kutsi lendvodza yesibili yammitsisa, labo bantfwana balendvodza yesibili, futsi basemahlombe elusendvo lwalendvodza yesibili. Lendvodza yesibili ngiyo neyengamela labo bantfwana.
Ekushadeni kwakhe kwesibili, lowo lomsikati lowehlukene nendvodza angacelwa ngulendvodza yesibili kutsi ete nebantfwana bakhe emshadweni (lokusho labantfwana lababeleke ngalesikhatsi angaphasi kwekunakekela kwababe wakhe ngemuva kwekubuya emendvweni), lokutawusho kutsi kuleso simo lendvodza itawube imteka nemankhonyane akhe.
Timiso tesigaba 11(3)(b) teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama betitawulawula leso simo lowo lomsikati bekatawuchubeka ngesimo sebuntfwana kantsi indvodza yakhe beyitawuba ngiyo lemengamelako. Umphumela walesigaba bewuba ngunawu: labasikati labamnyama labangakashadi bebangaba nesimo sebudzala, labasikati labamnyama labashade ngemtsetfo wesilungu bebangaba nesimo sebudzala, kepha bonkhe labasikati labangaphasi kweminyaka lengemashumi lamabili nanye nobe labashade ngekwemtsetfo wendzabuko bebatawuchubeka ngesimo sebuntfwana?
Ngaloko-ke lesigaba sitfutfukisa kubandlulula labasikati ngenca yebulili futsi, ngaloko-ke siyangcubutana neMtsetfosisekelo.
Lesigaba siye sacinisisa umgomo webudvuna loniketa labadvuna emagunya langenamkhawulo nekulawula timphilo netimphahla tebafati babo.
Indvodza itsatfwa njengababe walabantfwana futsi angeke ivunyelwe kutsi ibaphike. Ngenca yetimo tekwemitsa kwamake wabo kanye nekubelekwa kwabo angeke kube malula kubaphawula nekubehlukanisa ebantfwaneni basemshadweni.
Indvodza inemtfwalo wekwengamela iphindze ibagcine, inemtfwalo wekubemukela njengabo bonkhe bantfwana lababelekwe ngekhatsi emshadweni. Bangemalunga elusendvo lwalobabe. (Ngwana wa dikgora). Bobabe mbamba-mbamba balabantfwana abanasabelo kubo.
Bangaphasi kwelusendvo lwamake wabo.
Uma kwenteka lomake ashade, yena nendvodza yakhe baba nemtfwalo wekugcina labantfwana. Lendvodza itfola ligunya lebutali kulabantfwana ngekulandzela lesisho lesitsi: Inkomati itsatfwa ngelinkhonyane. Angeke kube nemehluko emkhatsini kwalabantfwana kanye nebantfwana balomshado. Ngaloko-ke nalapha alukho lubandlululo emkhatsini kwebantfwana njengobe kwencatjelwe nguMtsetfosisekelo?
Uma kuba nekwehlukana bantfwana bavamise kusala nelusendvo lwabobabe wabo.
Uma make webantfwana ashiya lusendvo lwabobabe walabantfwana akahambi nalabantfwana.
Uma afisa kuphikisana nalesimo, yena nalowo lomengamele kumele bafake simangalo macondzana nendvodza yakhe lokusimangalo sekutsi lendvodza ayisiye umuntfu locotfo nalofanele kutsi aniketwe kugcinwa kwebantfwana. Loku kusho kutsi njalo-nje kunesibonelelo lesivuna indvodza nelusendvo lwayo lwekutsi ngibo labatakwengamela bantfwana ekwehlukaneni. Banelilungelo lemvelo lekuniketwa kugcinwa kwebantfwana.
Letinye timo lapho bantfwana bangashiywa khona ngaphasi kwekugcinwa ngumake wabo kulapho uma basamunya libele. Lesi ngulesinye setibonelo lapho inhlalakahle lesembili yebantfwana itawuba setulu kwawo onkhe emalungelo emvelo ababe mayelana nekugcinwa kwebantfwana.
Ngaloko-ke tinkantolo tendzabuko tivamise kuniketa bobabe lilungelo lemvelo lekugcinwa kwebantfwana uma kwehlukanwa futsi kusemahlombe alowo nalowo lophikisana naloku kutsi abonise kutsi kuniketwa kwekugcinwa kwebantfwana kuye kubabe wabo angeke kuhambisane nenhlalakahle lesembili yebantfwana (umtfwalo wekuveta bufakazi).
Bantfwana labancane labasamunya batawuniketwa make wabo, ngaphasi kwembandzela wekutsi uma sebakhulile batawumukiswa kubabe wabo. Labantfwana ngekwabo abanalo lilungelo lekutikhetsela umtali labafisa kuhlala naye.
Bantfwana abanalo livi macondzana nemalungelo abo kantsi tincumo tilahlelwa kubo mayelana naloko lokubonakala njengalokutawuba ngulokubafanele.
Ngaloko-ke umtsetfo wendzabuko, unetimiso letitsite letihambisana neMtsetfosisekelo kanye neMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko. Nanobe kunjalo, letinye tetimiso tawo tiyangcubutana netimiso teMtsetfosisekelo kantsi ngaloko kuloko kuchutjwa kungahambisani nemtsetfosisekelo. Leti nguleto timiso lokumele kumelanwe nato etinkantolo. Sizatfu lesisemcoka ngukutsi sigaba 11(3)(b) ngekwaso sesiye sacitfwa kantsi, ngaloko-ke, nobe nguluphi luhlobo lwekungalingani ngekwesimo emkhatsini kwemadvodza nalabasikati akumelanga luchubeke nekuba khona njengobe lungenaso sisekelo.
<fn>DAC-NLS. KugubhaUmkhosiWetimSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Timphawu tetfu tavelonkhe timphawu letibonakalako netangemlomo letisemtsetfweni letikhombisa tsine njengesive. Timphawu tavelonkhe tichazwa ngekweMtsetfosisekelo futsi timiselwe kutfutfukiswa kucolelana nekwakha sive.
Emandla ekuvota ebantfu labadzala bonkhe, luhlu lwebavoti lolufanako lwavelonkhe, lukhetfo lwaso sonkhe sikhatsi, neluhlelo lwemacembu lamanyenti ahulumende wentsandvo yelinyenti kucinisekisa kulandzisa, kutiphendvulela nekuba selubala.
Siphandla saVelonkhe lesisibona etakhiweni tahulumende, kumiculu, etimotweni, njll.
IFulegi yavelonkhe lensha yeRiphabliki yeNingizimu Afrika yacala kusetjentiswa mhlaka-27 Aphrili 1994. Yaphakanyiswa ngemuva kwesimbi yelishumi nakubili ebusuku njengobe live lelinsha belitalwa. Umdvebo nemibala yefulegi ngumfakiso wemibala lephambili yemlandvo wefulegu yaseNingizimu Afrika, kusukela kudzala kute kube ngunyalo.
Ifulegi kumele iphatfwe ngehlonipho. Akufuneki kutsi uhule phasi nobe kubekwe lokutsite ngetulu kwayo.
Ifulegi ifundzeka njengelibhuku kusukela enhla kuya entasi futsi kusukela kwesencele kuya kusekudla?
Uma ivundlisiwe, umshini wekuphakamisa kumele ube kwesencele sembukeli bese libhande lelibovu libe ngetulu.
Nkosi sikelela, thina lusapho lwayo. Morena boloka setjhaba sa heso?
O se boloke, O se boloke sethjaba sa heso?
Setjhaba sa South Afrika South Afrika?
In South Africa our land.
Lona ngumhumusho losemtsetfweni weliCulo lavelonkhe, lohlanganisa Nkosi Sikelel iAfrika, Die Stem kanye ne The Call of South Afrika. Njengato tonkhe tiMphawu taVelonkhe, liCulo laVelonkhe kumele liphatfwe ngesitfunti nangehlonipho uma lidlalwa nobe lihlatjelwa?
Siphandla savelonkhe, nobe luphawu lweMbuso, luphawu lolubonakalako lolukhulu lweMbuso. Tsatsa sikhashana ucabange tintfo letibalulekile imphilweni yakho sitifiketi sekutalwa, semshado, sekufa nesesikolo, lipasi lekuhamba lakho konkhe kwentiwe kwaba semtsetfweni ngeSiphandla. Indibilishi yakho lencane inaso kulinye kumacela alo. Uma usekuhambeni kulelinye live ubona loluphawu etimphaweni tesakhiwo semancusa ukhumbula ekhaya. Siphandla siyincenye lenkhulu yeLuphawu loluKhulu, lolu belutsatfwa njengeluphawu lolukhulu lweMbuso. Emandla laphelele aniketwa kuwo wonkhe umculu nemboniso weLuphawu loluKhulu kuwo, njengobe loku kusho kutsi wesekelwe nguMengameli weNingizimu Afrika?
Siphandla lesinsha, sivale lesi lesisebentele iNingizimu Afrika kusukela ngamhlaka-17 Septemba 1910. Lengucuko ibonisa ihloso yaHulumende yekukhombisa ingucuko yembuso wentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika kanye nemcabango lomusha webuve.
Timphawu betisetjentiswa njengendlela lemalula yekutfutfukisa ngekwentsandvo yelinyenti ikakhulukati labantfu baseNingizimu Afrika laba esikhatsini lesengcile bebakhishelwa ngaphandle uma kutsatfwa tincumo kuletinchubo talelive. Timphawu temacembu etembangave tasetjentiswa elukhetfweni lwanga-1994 kukhombisa kalula emaphepheni ekuvota.
Letimphawu letintsatfu tavelonkhe lekukhulunywa ngato kulelibhukwana timele lombuso wentsandvo yelinyenti futsi tivala tonkhe timphawu takudzala letifana nato. Emagugu labalulekile lasekele letimphawu letintsatfu kucolelana, kubumbana ngekwehlukahlukana nekwakha sive. Ngaletimphawu letintsatfu wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika uyakhutsatwa, uyaciniswa, uniketwa umfutfo futsi uniketwa umoya wekuphatsa inchubo yekutsatsa lesive kulesikhatsi sakudzala sekwehlukana asiyise kulikusasa lelibumbene.
<fn>DAC-NLS. KuhlonyiswaKutemnotfSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
9. I-FOOTNOTE NGEMHLABA WEKULIMA Error! Bookmark not defined.
Lomculu wetfula sincomo seLikomidi lekweluleka kuNdvuna ngeluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolwamiswa ngaKholwane 2004. Letincomo letiphakanyisiwe tisuselwa kulenchubo nakumiphumela yekubonisana ngekulandzela kumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE. Lomculu usebenta njengenkhombandlela lenekuguculwa yekuhlomisa kulomkhakha. Leshatha itawushicelelwa njengeLucwebu lweMkhuba loMuhle (Code of Good Practice) lweMkhakha wetekuLima.
Inchubo yekubonisana ngekumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE iholwa ngemalunga langu-16 laphuma kumkhakha wonkhana lakhetfwe ngetikhundla tawo. Lelikomidi libambe imihlangano lesikhombisa kute livumelane ngekutsi lenchubo yekubonisana ingayihola njani, kucaphela inchubekela phambili, kubukisisa yonkhe imibono lebhaliwe lengemashumi lasihlanu nesihlanu, kuvumelana ngetincomo letisezingeni lelisetulu kanye nekusebenta ngembiko wekugcina loya kuNdvuna.
Kucinisekisa kubonisana nabo bonkhe babambimsuka labehlukahlukene kumkhakha wetekulima kuletihlangotsi letiphakanyisiwe kanye nemathagethi laphakanyisiwe kanye netikhatsi te-AgriBEE. Mayelana naloku kulindzeleke kutsi Likomidi lekweluleka le-AgriBEE lithagethe bomake, lusha temisebenti kanye nemiphakatsi yasemaphandleni ekubonisaneni kwayo.
Kuhola, kuhlanganisa, kanye nekwengamela tinkhulumiswano ngetindlela tekuhlela letibalulekile kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwendlela yelikhadi lemaphuzu lelilinganako; sichumanisi eLuhlelweni lweMKhakha wetekuLima (Agricultural Sector Plan) nakuleminye imiklamo yaHulumende lengasetjentiswa kute kuphunyelelwe etinhlosweni teLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE?
Kutfola emagebe langaba kuLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolunekuguculwa kanye nekucinisekisa kubonisana lokwanele kanye nekubika kuloku.
Kubuka kanye nekwenta tiphakamiso ngetinhlelo letisebentako tekubika, kucaphela kanye nekulinganisa iShatha ye-AgriBEE lesemgceni munye ne-Broad Based Black Economic Empowerment Legislation futsi lebukisisa kuhlangahlangana kweMkhakha wetekuLima eNingizimu Afrika.
Kulungiselela imibiko yesikhashana lecondziswe kuNdvuna njalo ngenyanga kanye nembiko wekugcina wemsebenti kanye nesiphetfo selikomidi ekupheleni kwethemu yemsebenti. Umbiko wekugcina utawuphindvwe wetfulwe eMhlanganweni.
Lenchubo yekuchumana ihlose emabhizinisi etekulima nalahlobene (lamancane nalamakhulu) lahlelekile. Imihlanganosikolo ibanjwe nebabambimsuka labehlukahlukene njengebetemisebenti, lusha, bomake kanye nemacembu alabakhubatekile labanelutsandvo lefanako kutekulima. Kubekwa nekubonisana kwasetifundzeni kwentelwa linani lelinyenti lebantfu labangaphandle kwetekulima lokuhlelekile.
I-AgriBEE isebenta kulo lonkhe luchungechunge lwemkhakha wetekulima eNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekuniketwa kwemagalelo etekulima, tinsita, kulima, kulungiselela, kwaba, kuhambisa kanye nemisebenti yekuhlanganyela leniketa ligugu kumikhicito yetekulima.
Ema-SMMEs ahlanganyela ku-AgriBEE ngekucondza uMtsetfo we-BBBEE Nombolo 53 wanga-2003, uMtsetfo wemaBhizinisi lamaNcane Nombolo 102 wanga-1996 kanye neluCwebu lweMkhuba loMuhle.
Kungcubutana phakatsi kwemaShatha kanye nemaShatha emiKhakha kulungiswa ngekulandzela emaCwebu ekuSebenta Kahle.
Tindzaba letiphatselene nemave lamanyenti kanye naletinye naletihlobene tilungiswa ngekulandzela luCwebu lweMkhuba loMuhle Lwangamuva (lolusatawushicelelwa).
UMtsetfo nguMtsetfo we-Broad-Based Black Economic Empowerment Nombolo 53 wanga-2003.
Tekulima kusho yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekukhicita kanye nekulungiselela tekulima kusukela ekuphakelweni kwemagalelo etekulima, kulima, kwengeta ligugu kuze kuye ekugcineni kumtsengi.
I-AgriBEE ishatha yekwakha kabusha kwemkhakha njengobe kuchaziwe kuMtsetfo we-Broad-Based Black Economic Empowerment 53 wanga-2003.
I-Agri-Industry kusho inhlanganisela yemaBhizinisi etekuLima lamaKhulu kanye nemaBhizinisi e-Agribusiness lamaKhulu.
Ibhizinisi kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika.
EmaBhizinisi etekuLima lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letikhicita imikhicito yetekulima lesisekelo futsi futsi lenganyelwe, lephetfwe, futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.
EmaBhizinisi e-Agribusiness lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letenta imisebenti yetekulima lesekelako kanye nemisebenti yetekulima lelandzelako nalehlobene netekulima futsi lenganyelwe, lephetfwe, futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.
Hulumende kusho iRiphabliki, hulumende uhlanganiswe ngemikhakha yabohulumende bavelonkhe besifundza nebasekhaya labehlukene, labatimele futsi labehlobene.
I-Preferential Procurement kusho tigaba tekukhetsa letisetjentiswa ekuniketweni kwemankontileka, kutsengiselana kweluchungechunge, nobe kutsengwe kwetimphahla kanye netinsita, lokuhlohlisiswe kutsi kwentiwe nebantfu lebebangenamatfuba ngekwemlandvo.
Ikukhishwa kwemathenda nemisebenti kusho yonkhe inchitfomali yekutsenga timphahla kanye/nobe tinsita kufaka ekhatsi imali yekwenta umsebenti, kodvwa kungafakwa i-non discretionary expenditure.
I-Non Discretionary Expenditure kusho inchitfomali lapho inkhapani ingeke ikhone kutikhetsela kutsi umkhicito/insita kungatfolwa kuphi, lapho khona imvelo (sib. emanti negezi), lapho khona kwehlukahlukana kwetimboni kuholele ekulawulweni (Silimo), tintfo talamanye emave, lapho khona umphakeli atfwesa ngenca yenchubomgomo yemave ngemave ngetizatfu letinye (kodvwa hhayi ngetizatfu tekutsengiselana), nobe i-inter-entity charges ngetinsita letentiwa ngulamanye emalunga elicembu.
Umkhakha: Umphakatsi wekulima ngekhatsi kwalo lonkhe luchungechunge lwebhizinisi yekulima kanye naHulumende.
Luhlelo lweMkhakha: Luhlelo lweMasu ekuLima kweNingizimu Afrika lolutfutfukiswe ngekubambisana kwaHulumende waseNingizimu Afrika, i-Agri SA (kufaka ekhatsi i-Agribusiness Chamber) kanye ne-NAFU, lwasayinwa ngamhlaka 27 Lweti 2001.
Babambimsuka lisetjentiswa njengelithemu lelibanti lekuchaza bahlanganyeli kulo lonkhe luchungechunge lwetekulima kanye nebahlomuli be-AgriBEE labakhona kanye nalabangase bahlomule kufaka ekhatsi nahulumende.
Lusha bantfu labangaphasi kweminyaka lengu-14 kanye na-35 njengobe kuchaziwe ku-National Youth Commission Act 19 wanga-1996.
Tinchazelo letikuMtsetfo we-BBBEE (53 wanga-2003) natikwetiNdlela tekuSebenta Kahle njengobe tishicelelwe Litiko leTekuhweba netiMboni titawemukelwa lapho kudzingakala khona tichazelo. Buka kuSehluko 8 seTINCHAZELO TEMAGAMA.
Tinhloso teMtsetfo wekuHlonyiswa kweBantfu labaMnyama kuteMnotfo lokweNabile (Broad Based Black Economic Empowerment Act) Nombolo 53 wanga-2003 kutsi kwelekelelwe kuhlonyiswa kutemnotfo kwebantfu labamnyama kutemnotfo lokwenabile nge?
nekutfutfukisa kufinyeleleka kutetimali ekuhlonyisweni kutemnotfo kwebantfu labamnyama.
Kuhlomisa imiphakatsi yasemaphandleni kanye nemiphakatsi yindzawo kutsi ifinyelele kumisebenti yemnotfo wetekulima, umhlaba, takhiwoncanti tekulima, buniyo kanye nemakhono.
Letinkhomba tisebenta kuwo wonkhe emabhizinisi kumkhakha wetekulima ngaphandle kwema-SMMEs etekulima latawuphatfwa ngakulolunye luhlangotsi njengobe kuphawuliwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle lwe-SMME?
Macondzana neluHlelo lweLisu lwekuLima eNingizimu Afrika, umbono walomsuka kutsi kugcugcutelwe kufinyeleleka ngekulingana kumatfuba nasekuhlanganyeleni kuluchungechunge loluphelele lwetekulima; kuntjintja libala lebuniyo bemhlaba nemabhizinisi; kanye nekuvumbulula likhono lebubhinisi leligcwele kulomkhakha.
5.1.1.1. Ngekwemlandvo, kuhunyushwa kwebuniyo kutekulima bekuvisiswa njengekutsembela ekubeni nemhlaba. Loluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lenta umehluko phakatsi kwebuniyo bemhlaba kanye nebhizinisi.
5.1.1.2. I-AgriBEE isisekelo sesikhatsi lesidze sekukhula kanye nekucatsanisana kumkhakha wetekulima. Imisebenti kanye netinchubo kumele ekugcineni tiholele ekwakheni kwemabhizinisi lephatsekako futsi lesimeme kumkhakha wetekulima.
5.1.1.3. Babambimsuka kumkhakha batawusebentela ngasekutfutfukiseni kanye nasekuphumeleliseni kwehlukahlukana kwetinhlobo tebuniyo bemabhizinisi ekwesekeleni i-AgriBEE.
5.1.1.4. Bonkhe babambimsuka bemkhakha kumele balwele kutfola lusito lwetimali lolwanele kute bacinisekise kumiswa kwemabhizinisi lephatsekako futsi lasimamako.
5.1.1.5. Kuchubekisa kuhlanganyela kwalaMnyama kumabhizinisi lakhona kanye nakulamasha ngekutsenga emasheya. Loku kufaka ekhatsi tikimu temasheya kanye naletinye tindlela letihlanganyelwe nebasebenti bemapulazi kanye nabanye bosomabhizinisi labaMnyama.
5.1.1.6. Kusebentisa emaphoyinti ebhonasi newekuphumelela (buniyo, kutsengiswa kwetimphahla, linani lemasheya kanye nemalungelo ekuVota) kute kuchutjekiswe buniyo balabaMnyama kumkhakha wetekulima.
5.1.1.7. Kutsengisa timphahla tebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile. Tintsengo letifanelekile titawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe nematfuba ebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono lekukhicita kubosomabhizinisi labaMnyama.
5.1.1.8. Kusebentisa yonkhe imitsetfo kanye naletinye letikhona kute kutsi akhutsate buniyo.
5.1.2.1. kubalulekile kusebenta ngendlela lekahle ngekuguculwa kwemhlaba kute kucinisekiswe kusimama emaphandleni kanye nekucinisekisa imakethe. Inchubo yekuhlonyiswa kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika kucala ngekufileleka kumhlaba lokwentiwe ncono kanye nekuniketwa kwemalungelo emhlaba lacinisekisiwe ebantfwini kanye nasetindzaweni lapho khona loku kungekho.
5.1.2.2. Ithagethi lebekwe nguhulumende yeNgucuko kuteMhlaba ngu-30% wemhlaba wekuhweba (njengemhlaba wemapulazi wekuhweba wabalaMhlophe) nga-2014, loku futsi yithagethi ye-RDP futsi lekwavunyelwana ngako nebabambimsuka kusukela kudzala ngabo-1994?
5.1.2.3. Kusetjentiswa lokuyimphumelelo futsi lokusimeme kutekulima kwemhlaba wekulima kumele kucinisekiswe ngekulandzela tinchubomgomo nemitsetfo lefanele yetekulima. Timfundvo kumele tentiwe kute kuniketwe sisekelo sesayensi lesikhona sekutfutfukiswa kwemhlaba (futsi kubukwe neMtsetfo wekuPhatfwa kweMtfombolusito lokuSimeme).
5.1.2.4. Kutsengisa umhlaba wekulima ngetintsengo tasemakethe ngekutifunela (Buniyo).
5.1.2.5. Ngetulu kwekutsengiswa kwemhlaba wekulima, timboni letikhulu titimisele kucashisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile. Intsengo yekuFaneleka ekugcineni itawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe ematfuba emabhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono kubosomabhizinisi labaMnyama (Kutfutfukiswa kweBhizinisi).
5.1.2.6. Ngetulu kwekutsengiswa kanye nekucashiswa kwemhlaba wekulima, emabhizinisi lamakhulu atimisele kuniketa umhlaba lokhona kubasebenti basemapulazini (Kusisa etiNkapanini teMphakatsi).
5.1.2.9. Kusetjentiswa kwemhlaba wekulima lobuyiselwa kumbuso ngekwemtsetfo ngekuvimbela balimi labanetikweledi wekwatjelwa kabusha ngemalungiselelo ekubolekisa sikhatsi lesidze sib.
5.1.2.10. Kutfutfukisa kuphatsa lokusimeme kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo.
Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labasikati labaMnyama etikhundleni tebhodi nasetigungwini tekuphatsa.
Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labaMnyama njengemaLunga emaBhodi lengekho esiGungwini latiMele kute atfole emaphoyinti ebhonasi.
Emathagethi ekulingana kutekucasha kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kumele afinyelelwe ngekhatsi kwemncele wemiTsetfo yekuLingana kutekuCasha kanye nekuTfutfukiswa kwemaKhono.
Tingucuko letiphangisako kusimo semhlaba wonkhe sidzinga kutsi kuhlanganiswe imitfombolusito kute kukhuliswe lichibi lenzuzo yeluntfu lekhona ngekusisa ebantfwini, kulingana kutekucasha, kutfutfukiswa kwemakhono, kanye nekuhlelwa kabusha kwetikhungo. Kuhweba kahle kutekulima kudzingeka umkhicito lelemkhulu kanye nemazinga lasetulu ekuphatsa ibhizinisi, kutibophelela sikhatsi lesidze, imitfombolusito kanye nemakhono. Emacembu lahlosiwe njengelusha, bantfu labasikati kanye nalabakhubatekile batawubukwa ngaphasi kwalesigaba.
Kuniketa imfundvo kanye nekucecesha lokusisekelo. Loku kufaka ekhatsi kuceceshelwa kufundza kubhala nekufundza.
Kuceceshela tekulima esikolweni kanye nakumakolishi etekulima kumele kubhekiswe etidzingweni teluhlelo lwekuhlonyiswa kwalabaMnyama kutemnotfo wetekulima.
Kucinisekisa kufakwa kwelinani lelikhulu lwebantfu labaMnyama emkhakheni njengemnyombo webalingani bemsebenti kumisebenti yekuhweba yaHulumende nemave angesheya, lusito lwemisebenti, kuvakasha kwekufundza kanye nematfuba ekuceceshwa.
Lwati lwekufundza nekubhala lolusebentako kumele lutfutfukiswe futsi lugcugcutelwe ngetinhlelo te-ABET.
Kumisa umkhakha logcwele webasebenti labancane kanye netinhlelo tekulolongelwa umsebenti, lohlose bantfu labaneticu labaMnyama labangasebenti nalabangakacashwa kahle kuto tonkhe timfundvo, kusukela nga-2005. Tinhlelo tekufundzisa umsebenti titawemukelwa yi-SETA nobe lomunye umtimba lovunyelwe.
Kwesekela bahlomuli betingucuko temhlaba kanye naboSomabhizinisi labaMnyama kute kwakhiwe emabhizinisi lelamakhulu ngekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile etinhlelweni tekufundziswa kwemsebenti letifanelekile.
Imphumelelo yetibopho te-AgriBEE ifakwa kufuntwa ngulobudlelwano phakatsi kwekukhishwa kwemathenda nemisebenti kanye nekuniketa tinkontileka ngekhatsi kwaloluchungechunge njengekusho kweMtsetfo we-BBBEE.
Kutfola, kubeka phambili kanye nekuthagetha bosomabhizinisi labaMnyama kanye netinkapani ekuniketeni emathenda kanye netinkontileka nemkhakha wahulumende.
Kutsi hulumende asebentise tonkhe tindlela letisemtsetfweni kanye naletinye letikhona kuye kute aphocelele kufinyelelwa kumigomo ye-BBBEE.
Tinsita tekwesekela njengetinhlelo tekufinyeleleka kutetimali, kutakhiwoncanti, kumniningwane kanye natikwelwati, tingemadvonga labalulekile emiklamo yekuhlonyiswa lokusimeme.
Kubolekisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile.
Kwakha Budlelwano bemiKhakha yangaSese neyaHulumende kute kwentiwe ncono kuphakelwa kwetinsita.
5.7.1.1. Lizinga lelinhle letindlu, kufaka ekhatsi kutfola emanti lahlobile, kulahlwa kwetinsila kanye nagezi.
5.7.1.2. Tinsita tekukhibika kanye netindleko tekuphatfwa kwaletinsita.
5.7.1.3. Tinsita tekunakekelwa kwetemphilo kanye naletihlobene nato.
5.7.1.4. Kuhlangabetana netidzingo tebasebenti kanye nebantfwana babo, njengentilasipoti yekuya emitfolamphilo nasetibhedlela, kutfutfwa kwemikhicito yebasebenti iyiswe emakethe, njll.
5.7.1.5. Kufakwa kwetikimu temhlalaphasi netemigcwabo.
5.7.1.6. Kusisa kanye nekwesekela tikolo temapulasi.
Kunikela ngekuhlanganyela ekutfutfukisweni kwemphakatsi kanye nakumiklamo lebukene ngco nalemboni.
Kwenta kutsi umhlaba wekulima utfolakale kubasebenti basemapulasini.
5.7.4.1. tinsita tekufundza temphakatsi; tinhlelo tetemfundvo letibhekiswe ekutfutfukiseni imboni yetekulima; kanye nemifundzate kute kugcugcutelwe bafundzi kutsi bente timfundvo tesayensi yetekulima.
5.7.4.2. tinhlelo tekucecesha umphakatsi letibhekiswe ekutfutfukiseni emakhono ebantfu labangasebenti kanye ne-ABET.
5.7.4.3. tinhlelo tekutfutfukisa lusha kanye namalanye emacembu emphakatsi.
5.7.4.4. tinhlelo kumiklamo yekulondvolota; tinhlelo tekuhlobisa umphakatsi kanye nekugcinwa kwesimondzawo semvelo.
5.7.4.5. tinhlelo tekwakha imisebenti kumkhakha wetekulima kanye nalona lohlobene netekulima longaphandle kwalebhizinisi.
5.7.4.6. tinhlelo tekutfutfukisa likhono lelisha kutebuciko kanye nemasiko.
5.7.4.7. imitfolamphilo yemphakatsi kanye netinhlelo tetemphilo temphakatsi.
5.7.4.8. tinhlelo tekutfutfukiswa kwemidlalo.
Uma sekuvunyelwene ngetinkhombandlela te-AgriBEE kanye neluhla lwemaphuzu, sikhatsi sekulungiselela sitawudzingakala kute kuhlelenjiswe kuphunyeleliswa kuto tonkhe tigaba (Tesifundza, Umkhakha lomncane, kanye netigaba tendzawo) kanye nekucedza futsi kuphetfwe tidzingo ngco tabo bonkhe badlali.
Kuphunyeleliswa kumele kwedlalwe ngeminyaka lemibili bese kutsi 2007 kube ngumnyaka wekucala wekuvumelana lapho khona tonkhe tinkhomba titawulinganiswa ngalokuphelele. 2007 unconotwa ngobe ucondzana nemnyaka lolandzelako wetelubalo lwetekulima. Utawuvumela tilinganiso letisengakafakwa kudatha yavelonkhe kutsi tihlanganiswa. Ngako-ke, umnyaka wanga-2005 njengemnyaka losemgangatfweni lokhombisa kutsi lomkhakha ukuphi mayelana netinsika ngayinye yeluhla lwemaphuzu.
Sikhatsi seluhla lwemaphuzu seminyaka lelishumi se-AgriBEE ngako-ke sicala kusebenta kusukela nga-2007 kuya ku-2017. Iminyaka lemibili kusukela nyalo nanga-2007 kutawutsatfwa njengesikhatsi sekuhlela.
Litiko likhiphe umsebenti weluhlelo lwekuphumelelisa loluphelele lolutawuhlanganisa lisu lekuchumana leliphelele lelibuke etindzaweni tasemaphandleni.
Kumculu weluhlakamsebenti kucashelwa kwe-BEE lenabile kanye netindlela tekusebenta kahle kuncunywe kuMtsetfo wekuHlonyiswa kuteMnotfo kwalabaMnyama lokweNabile wanga-2003.
Sikhungo ngasinye ngekhatsi kwemkhakha setsembisa kudzalula ngalokuphelele futsi sibike [ngekhatsi kwembiko waso wemnyaka], inchubo yekufinyelela kuletibopho. Umbiko wemnyaka lonjalo wekucala utawuba wemnyaka wetetimali wanga-2005.
Tindzawo letikhetsekile tekubika titawufaka tonkhe tinhlangotsi letisikhombisa teluhla lwemaphuzu.
Tikhungo tekucaphela nekulinganisa titawumiswa kute tibuke tikwekulinganisa, kufana kwetilinganisi kanye netikhatsi letifanele. Ngenca yekuba bete kwedatha lesisekelo letsembekile, tinkhomba tekulinganisa kudzingeka kutsi kuvunyelwane ngato. Inchubo kumele ibekwe yekuhlanganisa tilinganiso te-AgriBEE kanye netikhatsi telubalo kute kufakwe tilinganiso letidzingekile kutikhatsi telubalo kutelubalobalo lwavelonkhe. Umkhandlu kanye nesigungu se-AgriBEE seliTiko leTekulima batawenta umsebenti wekucaphela.
o Imigomo lesisekelo?
Umkhandlu utawumiswa njengemtimba lotimele ngeligunya lekubuka kuphunyeleliswa kwaleshatha.
uma kunetingucuko etigamekweni nobe simo lekumele kuphunyeleliswa ngaso leshatha, utawubuka kutsi ngabe emathagethi kanye nekuphunyeleliswa kwemasu ngabe kusafanele na, uma kungenjalo angahlukaniswa njani.
o Kutawuba nekulingana phakatsi kwebameleli betinhlangano tetimboni kanye nabo bonkhe kumkhandlu. Umkhandlu kumele ubonise kahle timfuno tato tonkhe tinhlangano letimele bantfu.
o Tincumo temkhandlu titawutsatfwa ngekuvumelana. Uma, kunobe nguyiphi indzaba, uMkhandlu wehluleka kufika esivumelwaneni, kutawuba nendlela yekucedza umbango kuMkhandlu kungaba ngendlela lekuvunyelwene ngayo ngekhatsi kwemkhandlu, nobe ngekundlulisela kubalamuli.
Emathagethi kumele abuyeketwe njalo eminyakeni lemitsatfu bese kwentiwa netinyatselo tekulungisa emnyakeni lolandzelako wetelubalo. Kubuyeketa kanye netindlela tekulungisa kumele kube yintfo leyentiwa ngesikhatsi seminyaka lemitsatfu, 2010, 2013, 2016 lokuhlanganiswe netelubalo ngetikhatsi teminyaka lengu-10 AgriBEE.
Luhlolo lolubanti kumele lwentiwe emva kweminyaka lesihlanu nga-2012 kantsi lolunye nga-2017.
Ngekuya ngekwehlukahlukana kweminotfo lemibili ngekhatsi kwemkhakha, indlela lehlanganisiwe kumele yehlukaniswe kabili ngemacembu ekukhicita/timboni kanye nesifundza kanye nema-NGOs/CBOs.
Tinhlelo tekukhicita/tetimboni kanye netinhlelo tekuphumelelisa ngekubambisana timisiwe futsi tiyalingwa. Inchubekela phambili beyitotoba ngenca yekuhlangahlangana kanye nekwehlukahlukana ngekhatsi kwelicembu ngalinye. Kumele kutfolakale indlela yekucinisa lenchubo leseyicaliwe.
Tichashunwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle lolunekuGuculwa Draft Codes of Good Practice?
Lizinga lelemukelekile lekulinganisa Acceptable Valuation Standard?
uMtsetfo weBantfu labaDzala Aged Person Act?
Sigaba sekweMukelwa kuBEE BEE Recognition Level?
Sitfunti seBEE BEE Status?
bantfu labakhulile labamnyama?
emacembu lahlosiwe alabamnyama?
bantfu labakhubatekile labamnyama kusho bantfu labamnyama nabo futsi labenetisa tonkhe tidzingo etikwenchazelo yebantfu labanekukhubateka labaphawulwe kusigamu 5.1 selucwebu lwemkhuba lomuhle ekucashweni kwebantfu labakhubatekile?
bafiki labasha labamnyama kusho um(ba)hlanganyeli (lokufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo, bahlanganyeli labamnyama ku-Broad-Based Ownership Schemes) labanelilungelo lelingu-5% lemaLungelo ekuVota laphelele kanye neLutfo kuteMnontfo ngeBhizinisi leLinganisiwe laba, ngaphambi kwekutfola Lutfo lwemaSheya kuBhizinisi leLinganisiwe, baphetse tintsengo letifanako mayelana nalamanye emabhizinisi, lekalinganiswe ngelilanani lelingu-R20,000,000?
bantfu labangasebenti labamnyama?
bantfu labasikati labamnyama?
bantfu labasha labamnyama?
Sikimu seBuniyo loBunabile (I-Broad-Based Ownership Scheme) kusho umuntfu mtsetfweni, ithrasti nobe inhlangano yemtsetfo lovamile yebantfu labahlanganiswe ngembono wekuhlelembisa kuhlanganyela kwebantfu bemvelo labatsite etinzuzweni letisuka kubuniyo baleso sikimu nobe baphatsi baso ku-Equity Interest (Equity Interest) ku(ma)Bhizinisi?
uMtsetfo we-Close Corporations Act?
uMtsetfo wekuLingana kutekuCasha?
ibhizinisi kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika?
i-Equity Interest lithemu lelihlanganisa lokunyenti lelisho ligunya leMhlanganyeli lekutfola i-Economic Interest kanye nekusebentisa emalungelo ekuVota kubhizinisi ngekuya ngekutsi, imibandzela yetigamu 9 13 tiniketa lenye inchazelo yeluhlobo lwe-Equity Interest kubhizinisi ngaphandle kwekutsi inkapani ibe nelisheya, lemibandzela kumele ifundvwe sikanye nalenchazelo lena mayelana nemamabhizinisi lanjalo. Lokukhishwe ngco kulenchazelo ye-Equity Interest ngulesisetjentiswa lesakhiwe ngendlela yekuhlelenjiswa kubuyisela kwemali yesikweledi nguMhlanganyeli nobe yibhizinisi?
i-Excluded Equity Interests?
Lilungelo lekuVota leliSetjentiswako (Exercisable Voting Right) kusho liLungelo lekuVota leMhlanganyeli lelisetjentiswa ngalokuphelele ngaphandle kwemkhawulo kulelo lungelo?
(b) wencatjelwe kukhetsa bacondzisi (nobe baphatsi labakhetfwa ngumniyo) kubhizinisi losebentisa emaLungelo ekuVota ngebunyenti, ngelinani leligunya lakhe lemaLungelo ekuVota, ngako-ke loMhlanganyeli utawutsatfwa ngetinhloso tekulinganisa ngaphasi kweleSitatimende kutsi unemaLungelo ekuVota laSetjentiswako.
Umtsetfo weNtsela yeMalingena?
Umtimba wetiMboni (Industry Body) kusho umtimba wetimboni we-Ejensi yekuCinisekisa yemkhakha wangasese lotfutfukisa intfutfuko kanye nekulungisa lokusezingeni lelisetulu kanye netinsita tekucinisekisa iBEE letetsembekile ngekusebentisa imfundvo kanye nekucecesha lokuchubekako, sincomo setindlela tenchubo yemkhuba lomuhle kubhizinisi, kutfutfukiswa kwelucwebu lwekutiphatsa lwetimboni, kuphunyeleliswa kwetinchubo tekulungiswa kwetikhalo etimbonini tonkhana ngendlela leyimphumelelo kanye nekuphunyeleliswa kwetindlela tekulula tigwegwe tebucwepheshe, kungenelela lokuchubekako esisekelweni setimboni tonkhana ngasekuphunyelelisweni kanye nasekutfutfukisweni lokuchubekekako kwemaZinga ekuCinisekisa kanye nekuchumana nahulumende lokuchubekako lokunemphumela futsi lokwemukelwe yiNdvuna?
Umtsetfo weKhomishini yeLusha waVelonkhe?
I-Net Equity Value?
Kugcwaliseka kwebuniyo (Ownership Fulfilment) kusho macondzana ne-Economic Interest yeMhlanganyeli longumuntfu lomnyama, kukhululwa ngalokuphelele kweMhlanganyeli kunobe nguwaphi futsi nakuwo wonkhe emalungelo elicembu lesitsatfu kungaba ngekwemtsetfo nobe ngetekuhweba lahlelelwe kugcinelwa nobe nguwuphi umuntfu ngaphandle kweMhlanganyeli nobe kubamba, kuhlehlisa nobe kwencabela kutsakasela kweMhlanganyeli tinzuzo te-Economic Interest, kungaba ngulokwetayelekile, nobe lokucondzene ngco, nobe kwesikhatsi lesibekiwe, nobe kuze kufike nobe uma sekwenteka sehlakalo ngekuya ngekutsi emalungelo alelo cembu lesitsatfu akhiwe ngesizatfu semtamo wekutfola kukhokhelwa kwemboleki imalimboleko nobe emalungiselelo ekwesekelwa ngetetimali lafana nalawo landluliselwe kuMhlanganyeli ngenhloso yekutfola i-Equity Interest lekuhlanganiswe kuyo emalungelo alelicembu lesitsatfu?
Sicelo seMhlanganyeli Participant?
Umhlanganyeli kusho umuntfu phaca lone?
Ibhizinisi leNcane leFanelekako?
Ithrasakshini yekuFaneleka (iThrasakshini yekuFaneleka) kusho kutsengiswa kwebhizinisi kanye/nobe timphahla teBhizinisi leLinganisiwe itsengisela iBhizinisi leHlanganisiwe (Associated Enterprise). Ithrasakshini yekuFaneleka angate yafakwa ngaphasi kwe-Elementi yekuTfutfukiswa kweBhizinisi ye-Generic Scorecard?
Emaphoyinti ekuphumelela (Realisation Points)?
uMculu wemaSu (the Strategy Document) kusho umculu loshicelelwe litiko letekuhweba netimboni lahulumende waseNingizimu Afrika ngeNdlovulenkhulu 2003 futsi lenalesihloko South Africas Economic Transformation A Strategy for Broad-Based Black Economic Empowerment?
I-Trust Property Control Act?
Emazinga ekuCinisekisa (Verification Standards) kusho emazinga lamancane ladzingwa kuma-Ejensi ekuCinisekisa kute kutsi baniketwe ligunya futsi bagazethwe yiNdvuna ngekwesigaba 14 seMtsetfo?
Lilungelo lekuVota (Voting Right) macondzana nelilunge leBhodi, kusho lizinga lekulawula lalowo muntfu mayelana netincumo teBhodi?
Emalunga eBhodi langebantfu labamnyama
1%
50%



Kumelelwa ngumcondzisi lotimele lomnyama (Ibhonasi)
1%
40%









Emalunga eBhosi langabantfu labasikati labamnyama
1%
25%



Ummeleli longumphatsi lomkhulu lomnyama
2%
40%



Ummeleli longumphatsi longumake lomnyama
1%
20%



Lomunye ummeleli longumuntfu lomnyama
1%
40%



Ummeleli webantfu labamnyama labasikati njengalabanye baphatsi labakhulu
1%
20%

Kulingana kutekuCasha (EE)
10%
Tibalo tekuLingana kutekuCasha letiLinganisiwe kuto tonkhe tigaba temisebenti
12%
50%
I-COGP: Emapoyinti ebhonali atawuhlonyiliselwa kucashwa kwebantfu labamnyama labakhubatekile


Kumelelwa kwebantfu labamnyama labasikati kuto tonkhe tigaba temsebenti
8%
50%

Kutfutfukiswa kwemaKhono2
20%
Kusisa ekuTfutfukisweni kwemaKhono (kufaka ekhatsi imali yekutfutfukiswa kwemakhono), njengeliphesenti leluhlu lwemholo.
50% utawucitfwa ekufundziseni kubhala nekufundza kute kufike esigabeni sa-80%.
10%
3%
Lesigaba sifaka ekhatsi tinhlelo tekufundzisa umsebenti kubasebenti basemapulasini nakubosomabhizisi labamnyama kutekulima.


Bantfu labacashwe ngetindlelo tekufundzisa umsebenti (Learnerships and internship) njengeliphesenti lebacashwa labaphelele
10%
3%



Kwesekela tingucutko kutemhlaba kanye nabosomabhizinisi labaMnyama kute kwakhiwe ibhizinisi lesimeme ngekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile etinhlelweni tekufundzisa umsebenti letifanelekile
5%
Tinhlelo tekufundzisa umsebenti letiphasiswe ngumtimba lofanele we-SETA

I-Preferential Procurement3
20%
Umnikeli weSigaba 1, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.35 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
20%
50%



Umnikeli weSigaba 2, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.25 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 3, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 4, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.00 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 5, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.80 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 6, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.60 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 7, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.50 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 8, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
5% Umnyaka 9 na-10



Kucashiswa kwemhlaba nobe timphahla tekwenta ibhizinisi ngesikhatsi lesidze
3%
Kucashisa lokungetulu kweminyaka lengu-5

I-Elementi ye-Residual
10%
Umnikelo welinani lelicociwe ekutfutfukisweni kwetenhlalakahle kanye nemiklamo yetimboni eminyakeni lesihlanu lendlulile ngetulu kwenzuzo lesemkhatsini ngaphambi kwentsela, inzuzo kanye nentalo eminyakeni lesihlanu lendlulile nobe 10% wemmhlaba loniketwe basebenti basemapulasini.
1 Khumbula: Licembu lekubhala lihlolisise kahle imiyalelo ye-Code of Good Practice (COGP) mayelana netisindvo te-scorecard kanye nemathagethi; emagalelo emibono lephuma emphakatsini; kanye neLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE futsi lase lincoma kutsi ifomathi ye-COGP Model Scorecard isetjentiswe njengobe injalo ngetinkhomba letincane tekuchazisisa nobe letengetiwe kute kungabi netimphicabadzala.
<fn>DAC-NLS. KuhumushaNekuhlelaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Incenye yekuHumusha nekuHlela yeluPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe inaletincenye letincane letilandzelako: siBhunu, siNgisi, tiLwimi tangaPhandle, siZulu, siChosa, siNdebele, siPedi, siSuthu, siTswana, siSwati, siVenda, kanye nesiTsonga. Lesimo setilwimi letinyenti eNingizimu Afrika, ngekwesigaba 6(3) seMtsetfosisekelo, sitsi Hulumende wavelonke kanye nabohulumende betifundza bangasebentisa nobe ngabe ngutiphi tilwimi letisemtsetfweni emisebentini yahulumende, kubukwe kusetjentiswa kwato, nekuphumeleleka kwekusetjentiswa kwato, tindleko, simo sesifundza kanye nekulinganisa tidzingo kanye netintfo letitsandvwa takhamiti tonkana Ngako-ke kubaluleke kakhulu kwenta kutsi kuphumeleleke kutsi ematiko ahulumende akwati kuchumana nebantfu ngemphumelelo, lokunye, nemalunga ato tonkhe takhamiti ngetilwimi tato, ngekusebentisa tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni?
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe lusebenta njengeluhlelo lolusekela lulwimi kuhulumende.
Uma ngabe umculu kumele uhunyushelwe etilwimini letinyenti, kubalulekile kutsi umbhalo lekususelwa kuwo uhlelwe ngaphambi kwekutsi uhunyushwe kute kube khona umcondo lofanako futsi umlayeto uvakale. Imiculu leseyihunyushiwe iyacatsaniswa nemculu lokutsatselwe kuwo kute kuhlolwe bungiko belulwimi, kuphelela kanye nekuhambisana kwemibhalo, kucinisekiswe kulunga kwemtsetfo, tatiso tahulumende, njalo njalo.
Ematiko lasebentisana nabohulumende, tinhlangano nobe bantfu kulamanye amave baniketwa lusito yincenye lencane lebukene netiLwimi tangaPhandle, futsi basebenta ngemiculu lefana njengetivumelwano temave ngemave, imibiko ye-Interpol luphenyo kanye nemibuto, tincwadzi tebahambi nobe tebantfu balamanye emave, njalo njalo.
Lusito lwemibuto yelucingo luniketelwa kuphangisisa kucatulula tinkinga telulwimi ngekushesha, kubhalwa kwemagama nekusetjentiswa kwawo kuleto tilwimi letisemtsetfweni letinebahumushi labasebenta ngaphakatsi. Kuyaye kwentiwe lucwaningo lapho kudzingeke khona. Kepha, akuhunyushwa ngelucingo.
Umsebenti lophutfumako, bukhulu bawo kanye nelusuku lofuneka ngalo angeke ulindze kwentiwe ngekhatsi, utfunyelwa kubahumushi bangaphandle njengendlela yekwenta umsebenti kahle. Umsebenti lomnyenti ngaphasi kwencenye lencane yetilwimi tangaphandle utfunyelwa kubahumushi labatimele njengobe umsebenti wekuchumana nalamanye emave eNingizimu Afrika undlondlobala ngesivinini.
Ngekuvumelana netincenye tesigaba 3, 6 na 31 teMtsetfosisekelo, incenye yekuHumusha nekuHlela yeluPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS) lwenta kutsi kuphumeleleke kutsi hulumende agcine tibopho takhe kubantfu. Emakhasimende lamakhulu encenye yekuHumusha nekuHlela ngematiko ahulumende lomkhulu kanye nemitimba letsite lemiswe ngekwemtsetfo wahulumende futsi lechumana nematiko ahulumende lomkhulu.
Lamanye ematiko anetinsita etilwimi ato futsi ayatihumushela umsebenti wawo, sibonelo, liTiko leTebulungiswa, iSANDF, kanye neSAPS. Kepha, iNLS iyawelekelela lamatiko uma umsebenti ungetulu kwemandla awo ngekwelinani lebasebenti nobe bungoti, njengoba kwenteka uma anemibhalo lekumele ihunyushelwe etilwimi tangaphandle.
Letinye tifundza tinetinsita tato tetilwimi, kodvwa bayalutfola lusito uma bangenawo emandla ekwenta umsebenti iNLS lenawo. I-NLS ingeluleka sifundza mayelana nebahumushi bangasese labatsembekile ngelulwimi lolutsite.
Kute kwentiwe kahle umsebenti ngelizinga lelisetulu, lihhovisi letilwimi lidzinga kuba nekwesekelwa kutekuphatsa lokukahle kute kutsi bahumushi nebahleli banake imisebenti yabo ngalesikhatsi basebenti betekuphatsa babukene nemsebenti welihhovisi letilwimi.
Umculu ngamunye lota ehhovisi udlula etinyatselweni letimbalwa letinye tato tekuphatsa kantsi letinye tiphatselene nekuHumusha nekuHlela.
a. Umculu wemukelwa eHhovisi ushaywe sitembu lesilusuku lomukelwe ngalo bese utfunyelwa kuMcondzisi uyohlolwa futsi kukhishwe nesincumo sekutsi lomsebenti ungentiwa.
b. Uma ngabe lomculu kumele uhunyushelwe etilwimini letinyenti, lihhovisi lekuphatsa lentawenta emakhophi latawuniketwa incenye lencane yelulwimi ngalunye lekutahunyushelwa kulo.
c. Lamakhophi atfunyelwa kubaphatsi betincenye letincane betilwimi letidzinga kuhunyushwa.
e. Lowo mculu utfunyelwa kumabhalane nobe kumsebentitilwimi logcina irejista lekutawubhalwa kuyo yonkhe imininingwano ledzingekayo njengelusuku lokwemukelwe ngalo, linani lemakhasi, ligama lelikhasimende nekutsi ngubani lotawuhumusha nobe awuhlele.
f. Kanjalo-ke lomculu uniketwa lomuntfu lekumele awusebente futsi uma ngabe kumele uyohunyushwa ngaphandle utfunyelwa kuMcondzisi kutsi kutfolakale imvumo yekuwutfumela ngaphandle.
g. Ngemuva kwemvumo utfunyelwa ehhovisi lekuphatsa kute kutsi uniketwe inombolo bese-ke utfunyelwa kumhumushi wangasese, lesekwentiwe emalungiselelo naye ku-(d) ngenhla.
h. Uma lomculo sewuhunyushiwe utfunyelwa kumgcinimabhuku kute kutsi abhale lusuku lobuyiswe ngalo kanye nelinani lemagama, futsi-ke uma ngabe uhunyushwe ngaphandle, kuyiswa lomculu kanye ne-imvoyisi yemhumushi wangasese ehhovisi lekuphatsa.
i. Mabhalane wenta ikhophi yemculu lohunyushiwe atfumele ikhophi yinye ekhasimendeni bese kutsi yinye ikhophi itfunyelwa ehhovisi lelifanele kute iyofayelwa, kulungiswe imali yekukhokhela umsebenti lowo.
Kuphatsa lihhovisi letilimi kuba malula uma kulandzelwa lencubo ngobe tonkhe tinyatselo umculu lodlula kuto tibhalwe phasi. Kugcina tinsuku letibekiwe letahlukahlukene teminyango lendlula ku 20 kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kanye netilwimi letimbalwa tangaphandle kuyincubo lecakile leyentiwa malula lihhovisi lekusekela kuphatsa.
Ngaphandle kwetinkinga letinyenti basebenti beNLS batibophelele kukhicita umsebenti losezingeni lelisetulu. Bayaye basebente sikhatsi lesengetiwe kungakhatsaleki kutsi baceliwe nobe cha. Batsatsa emakhasimende abo njengesizatfu lesenta kutsi kube lihhovisi letilwimi. Njengobe lamakhasimende kungebalingani betfu, njengobe sonkhe sisebentela hulumende, umsebenti lowentiwa yiNLS uyincenye lenkhulu yeluchungechunge, incenye yencubo yekuchumana phakatsi kwahulumende kanye netakhamiti eNingizimu Afrika.
<fn>DAC-NLS. KulinganaKwetfuSonkSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kulingana kwetfu sonkhe!
Caption 1: Bantfu baseNingizimu Afrika, ngabe niyati kutsi Umtsetfosisekelo uphatsa wonkhe umuntfu ngekulingana?
Lilungelo lekulingana liniketwa kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo wetfu. Lelilungelo lemukela kutsi sonkhe sehlukene futsi litsi kumele singancishwa ematfuba ngenca yekwehlukana kwetfu. Loku kusho kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphatfwa ngenhlonipho nangesizotsa nanobe ngumuphi umuntfu kanye nahulumende.
Umtsetfo Wekutfutfukisa Kulingana kanye Nekuvikela Lubandlululo Lolungakalungi waphasiswa nga-2000 kucinisekisa kutsi kulingana kuyaphunyeleliswa. Futsi uhlose kuvimbela kubandlulwa lokusukela etintfweni letifaka bulili, buve kanye nekukhubateka..
Caption 2: Kudimokrasi, sonkhe sinemsebenti kanye nemtfwalo wekuhlonipha emalungelo alabanye. Asisebenteni ngekubambisana kute sitfutfukise kulingana kanye nekulwa nelubandlululo.
Caption 3: Ngabe yini inhloso yaloMtsetfo?
kuvimbela kubandlululwa kanye nekusetjentiswa kwenkhulumo yekutondzana lisiko ledemokrasi.
Caption 4: Yini kubandlulula?
Lubandlululo sento nobe ngumkhuba lokwehlukanisa phakatsi kwebantfu nobe emacembu futsi kuleyo nchubo lencisha labanye ematfuba futsi lunikete labanye. Ngalesinye sikhatsi lubandlululo lungaba ngulolulungile. Lubandlululo lolulungile ngulesento lesemukelekile sekuncisha ebantfu ematfuba nobe tinzuzo, sibonelo, kungacashi umuntfu longaboni emehlweni njengemshayeli.
Lubandlululo lolungakalungi, ngakulolunye luhlangotsi, lolungakemukeleki: sibonelo, kungacashi umuntfu nobe yesimo sakhe se-HIV/Aids.
Caption 5: Ngabe yini inkhulumo yekutondzana nekuhlukunyetwa?
Inkhulumo yekutondzana ngunobe ngabe nguyiphi indlela yekuchumana lehlose kuvisana buhlungu, lelimatako nobe legcugcutela kutondzana.
Kuhlukumeta kutiphatsa lokuchubekako lokungadzingeki lokwenta kutsi umuntfu ative ahlazekile nobe kwesatjiswa lokuhlobene nebulili bemuntfu, kutikhetsela kutsandzana nalomdvuna nobe lomsikatsi nobe bulunga.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu locabanga kutsi ubandlululiwe angatsintsa Ikhomishini Yemalungelo Eluntfu YaseNingizimu Afrika, Ikhomishini Yekulingana Ngebulili nobe ngabe ngutiphi kuleTinkantolo Tetekulingana endzaweni yangakini.
Caption 7: Ngabe yini Tinkantolo Tetekulingana?
Leti tinkantolo letisiphesheli letisebenta kusita bantfu lababandlululwe ngalokungakalungi.
Tonkhe Tinkantolo Letiphakeme kanye neTinkantolo Tabomantji.
Futsi tisebenta ngetindzaba takho masinyane futsi ngekulandzela tinhlelo.
Ungamelwa ngunobe ngubani nanobe lomuntfu angesuye ummeli.
Banabomabhalane Betinkantolo Tetekulingana labatakusita ngesikhalo sakho kanye netinchubo takhona.
Ngabe iSAHRC ingakusita njani?
sikhungo savelonkhe lesisebenta sitimele kutfutfukisa, kuvikela kanye nekucaphela emalungelo eluntfu eNingizimu Afrika.
Uma ufuna kwati kabanti ngelilungelo lakho kutekulingana, chumana neKhomishini Yemalungelo Eluntfu eNingizimu Afrika.
Uma ucabanga kutsi ungumhlukunyetwa wekubandlululwa lokungalungi, tsintsa Litiko Letinsita Tetemtsetfo le-SAHRC lelitawuphenya ngesikhalo sakho.
ku www.sahrc.org.za, nobe tfumela i-email ku info@sahrc.org.
Yati emalungelo akho.
<fn>DAC-NLS. KumunyisaUmntfwanaLSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Umbhali wencwadzi (Machael uneludzebe nelwanga loluchekekile) Michael has a cleft lip and palate?
Christopher, kulesikhumba salencwadzi, watalwa aneludzebe nelwanga loluchekeke kamatima. Ludzebe lwakhe lwalungiswa nakanetinyanga lengu-5 budzala futsi ukhombise kubancono kahle kakhulu. Lwanga lwakhe lutawulungiswa uma asanemnyaka.
Georgia Haitas-Jammine ungusiyazi wenkhulumo-lulwimi, lobekenta lomsebenti kusukela nga-1976, agcile kakhulu emkhakheni weLuchekeko lweLudzebe neLwanga. Ubhale incwadzi yebantfwana, Michael has a Cleft Lip and Palate, iyatfolakala ibhalwe ngetilwimi letisikhombisa. Uphindze afundzise kuwo lomkhakha, eTikweni letiNgcweti tetenkhulumo neteKuva, lokubitwa ngesilumbi kutsiwe pheceleti, Department of Speech Pathology and Audiolog, eNyuvesithi yaseWitwatersrand?
Umbhali wencwadzi, Michael has a cleft lip and palate?
Bantfwana labatelwe bachekeke lwanga bavamise kuba nenkinga uma bamunya ngobe umlomo wabo awukahlukaniseki nemphumulo. Ngaleyo ndlela-ke lomntfwana angete akhona kubumba lingekhatsi lemlomo, lilungele kumunya, ngako-ke uba nenkinga yekumunya libele nobe libhodlela?
Lizinga lekuba kubi kakhulu neluhlobo lweluchekeko lweludzebe, lolwehlukahlukana ngekuya kwemntfwana ngulo lolubonisa kutsi lomntfwana utawumunya kanjani. Uma ngabe lomntfwana uchekeke ludzebe kuphela, tincane tinkinga langaba nato uma amunya. Lwanga lolungakatsikameteki, loluhlangene lolubaluleke kakhulu kulenchubo yekumunya?
Kumunya kufaka ekhatsi kudoswa/kwekhanywa kwelubisi engonweni (kungaba libhodlela nobe libele), umntfwana alwente sabhodlana lolubisi, futsi lebhodlana ihamba isuke embili emlonyeni iye emuva, laphoke utawubese uyayimita yehlele esiswini. Ngalokwetayelekile-ke umntfwana ufanele akhone kuphefumula kahle ngemakhala uma amunya ngemlomo?
Uma ingono ingena emlonyeni, tindzebe temlomo tiyayibamba, tivale kube sengatsi tinamatsele bese kutsi lulwimi luyaphakama kute lucindzetele lengono elwangeni loluhlangene. Lulwimi-ke lubese luya emuva, lushiye indzawo lenkhulu emkhatsini wetindzebe temlomo nelulwimi/lwanga loluhlangene lolungavumeli umoya ungene kulesikhala. Ngaleyo ndlela-ke kwakheka sikhala lesingenalutfo bese lubisi-ke luyamunyeka lungena emlonyeni.?
Lesikhala lesingenalutfo sivikela kutsi lengono ingaphumi emlonyeni futsi siphindze sisite umntfwana akhone kuchubeka abambe lengono. Imihlatsi, lulwimi, tihlatsi netisini tekhama lubisi ebeleni.
Lenchubo yekumunyisa iyafanana, akunandzaba kutsi kumunywani (libele nobe libhodlela). Nobe kunjalo, lokwentekako uma kumunywa lubisi ebeleni kwehlukile kunaloko lokwentekako uma kumunywa lubisi ebhodleleni. Kumunya ummito welibhodlela kudzinga kusebenta kancane kwemihlatsi, imisipha yebuso, lulwimi, tisini, netihlatsi temntfwana?
Ngalokwetayelekile, lubisi luphuma masinyane ebhodleleni kunasebeleni, nobe-nje loku kuphatselene netintfo letinyentana letiphatsekako njenge: luhlobo lwelibhodlela nengono, nebukhulu bengono. Kwehla kwelubisi uma make amunyisa kuya ngekutsi make uyehlisa yini (luyaphuma yini lubisi) lokutsi ngalenye indlela, lizinga lekwehlisa kwamake likhuphuka uma ngabe umntfwana akhuphula lizinga lekumunya?
njengobe lokunye kudla kwebantfwana kwenta. Ludvwadvwasi lwemphumulo yemntfwana lochekeke ludzebe , lusebaleni, futsi lubisi lwelibele angeke luluphatse kabi.
Kumunya libele kubonakala kungakhi lizinga lemoya ngekhatsi endlebeni njengobe kwenteka uma kumunywa libhodlela (lokuyintfo lenhle njengobe bantfwana labachekeke lwanga bavamise kuba nemzimbomubi ngekhatsi endlebeni). Kumunya ngalokunemndlandla kuvumela kulingana kwemoya ngekhatsi endlebeni, lokunciphisa ematfuba emzimbomubi wendlebe.
Lubisi lwelibele lunesilwa-nagciwane. Kufaka ekhatsi kokubili i-lactoferrin ne-immunoglobins lokusita ekuvikeleni kungenwa tifo. Bantfwana labachekeke ludzebe banelinani leliphasi kakhulu lelibikiwe lekungenwa tifo?
Akunendzaba kutsi umunya libhodlela nobe libele, ufanele aphiwe kudla lokunemsoco. Kumunya kunenzunzo njengobe kukhutsata kusebenta kwemisipha yebuso ledzingeka ekukhulumeni ngalokwetayelekile (kutfutfuka kwekuphimisa imisindvo). Ngetulu kwaloko, tindlela tekumunyisa umntfwana lotsandza kutalwa tibaluleke kakhulu. Umntfwana lowetayelekile uma amunya utsatsa imizuzu lelinganiselwa kulengu-20 kuya ku-30, lokuvumela kukhula kahle nekuba nemsoco?
Kumntfwana lochekeke lwanga , inchubo leyetayelekile yekumunyisa iyaphatamiseka ngenca yekungabi nemfutfo lomuhle wekumunya netinkinga letibakhona uma etama kucindzetela ingono. Bantfwana labachekeke ludzebe kuphela abakavamisi kuba netinkinga tekumunya. Nobe kunjalo, kuchekeka kweludzebe kuphatamisa kubambeka sakunamatsela kwetindzebe engononweni. Loku-ke kumane nje kuncesheteliswe ngumntfwana ngekusebentisa sihloko selulwimi lwakhe nemalakanya (lencenye lephakeme yetisini, lebambe ematinyo) kute avalele lengono. Kungavaleki-ke kwalengono kungaholela ekutsini lubisi lucitseke kuloluchekeko. Kubanjwa kuhlanganiswe loluchekeko uma umntfwana amunya kungavikela kutsi lubisi lungavuti?
Nobe kunjalo, umntfwana lonelwanga loluchekekile akakwati kubamba anamatselise emuva emlonyeni wakhe ngobe umlomo nemphumulo yakhe akukehlukani. Loku kuyinkinga ngobe sivalo sasemuva, lesidzingeka ekumunyeni, angeke sakheke. Kwekuvala emuva, kudzingeka kwakheke kucindzeteleka lokungakalungi emlonyeni kute kumunyeke. Kumntfwana lomncane, loneludzebe loluchekekile kumunya kufanana nekwetama kufutsa ibhayiloni lenembobo. Ngalokulandzelako, ngaphandle kwekumunya, lomntfwana akakwati kudosa lubisi engonweni. Ngekungakhatsaleli kwakha umoya longakalungi, uma ngabe lengono isemlonyeni wemntfwana, senteko sekumunya lesitentekelako sitawentalomntfwana aphakamise lulwimi lwakhe kute acindzetele libele futsi adose lubisi. Kweseleka kwelanga lolucinile kusho kufuceka kwengono ingene kulomgodzi. Loku kubangela tinkinga letimbili. Kwekucala kutsi, lengono ayikacindzeteleki elwangeni ngobe yincane, uma ngabe ikhona, lubisi luyadoseka futsi kwesibili, uma ngabe lengono ingene kulomgodzi futsi lubisi luyadoseka, lutawendlula lucondze ngco emakhaleni kunekutsi luye emlonyeni lolubisi-ke lutawubese luphuma ngemakhala. Lokuphuma kwelubisi ngemakhala kubangela kutsi lube luncane lubisi lalunatsatsa mbamba lomntfwana ngako-ke ikhatsi sekutsi amunyiswe sifanele kutsi selulwe sibe sidze?
Umntfwana lochekeke ludzebe kuyamdzinisa kumunya, kungenteka alale nekulala lapho asamunyiswa ngako-ke akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe. Uma ngabe umntfwana akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe ngato tonkhe tikhatsi uma amunyiswa, angeke sitfutfuke sisindvo semtimba wakhe futsi kungenta nekutsi sinciphe. Loku kungoba uma lomntfwana atsatsa sikhatsi lesidze kumunya, uncibilikisa ema-calories lamanyenti uma amunya kuna lankha lawadla ngempela.?
Kuvamile kunobe ngumuphi umntfwana kutsi alale ngemuva kwekumunya. Ngalesikhatsi alele umntfwana, kwetjisa kwakhe kuvamise kuhamba kancane, loko-ke kubangela kutsi azimuke. Ngako-ke, uma ngabe umntfwana lochekeke ludzebe angakalali sikhatsi lesidze ngobe utsatsa sikhatsi lesidze amunya, loku ngulenye inkinga letawumkhinyabeta kutsi azimuke ngalokufanele. Kubalulekile-ke kutsi kumunya kwakhe kungatsatsi sikhatsi lesidze kakhulu (emaminitsi langu-20-30).?
Uma ngabe lenchubo yekumunya ibonakala idla sikhatsi, nebatali-ke nabo babe baloku babambekile sikhatsi lesidze. Sikhatsi lesidze lesicitfwa ekumunyiseni, nekungaphumeleli kahle, nako-ke kubangela kukhatsateka kwebatali.
Luhlobo lwekuchekeka kweludzebe lutawuba nesandla ekuphumeleleni kumunyisa. Kumunyisa umntfwana lochekeke ludzebe nganhlanye nkuphela kungentiwa kube lula uma ngabe lengono icondziswe kulencenye yemlomo lengakachekeki. Lomntfwana ufanele agonwe ngendlela yekwekutsi lencenye lechekekile ibheke etulu. Loku kutawuvimbela lubisi kutsi luphume emlonyeni lucitseke, lokungenteka uma ngabe lokuchekeka kubhekiswe phasi?
Kute kwehliswe lizinga lekubamba nekumunya kabi, make angabamba lengono emlonyeni sonkhe lesikhatsi amunyisa umntfwana. Kungaphindze futsi kusetjentiswe sivikelangono (sigcokwana serabha lesivikela ingono uma umntfwana amunya) netiti?
Bomake bayakhutsatwa kutsi uma bamunyisa betame kugona bantfwababo ngetindlela letehlukene kute batfole kutsi nguyiphi indlela lebasebentela kahle, sibonelo;kugona umntfwana acondze, asondzele engonweni. Loku kunciphisa ematfuba ekuhishwa nekutsi lubisi lubalekele emakhaleni. Uma kwenteka kutsi lubisi luvutele emakhaleni njengobe lusamanti emvelo emtimba, akatsikamenti ludvwadvwasi loluvikele lokusamafinyela?
Ecinisweni kumunyisa akukafaneli kutsatse ngetulu kwemaminitsi langu-30 futsi tikhatsi tekumunyisa tifanele tincunywe masinyane-nje umntfwana atelwe. Umntfwana loneludzebe loluchekekile angamunyiswa kanyenti kunalona loneludzebe lolungakachekeki, mhlawumbe njalo nje ngema-awa lamatsatfu?
I-obturator (kwekuvala sikhala kwesikhashana) nayo ingasita. Loku yintfo lesapuleti, nobe lwanga, lesetjentiselwa kuvala luchekeko elwangeni. Loku kwenta kumunyisa kube yimphumelelo nobe umntfwana agonwe nganobe nguyiphi indlela. Bomake bangaphindze betame kubamba libele, libe semkhatsini wemino nesitfupha bacindzetele libele kute lubisi lwehle kahle. Kubeka sihloko semuno lapho ludzebe luchekeke khona kutawenta tindzebe tinamatsele kahle ebeleni kute umntfwana akhone kumunya kahle?
Umntfwana angete akhona kahle kubamba amunye, lokunye lokuhambisana naloku kutsi likhono lakhe liba nemkhawulo ekwakheni umoya emlonyeni.
Kungabakhona kucinelana kwemiva kubo bobabili, make nemntfwana ngenca yekumunyisa lokungakaphumeleli, lapho khona umntfwana bekazabalaza etama kumunya.
Lizinga lekwehla kwelubisi lihamba kancane, lokwenta umntfwana angondleki kahle.?
Ngesikhatsi umntfwana amunya, kubamatima kusho kutsi lungakanani lubisi loluphumile walumita. Kwekhama lubisi balufake ebhodlelelni lelitsambile bamunyise umntfwana kungayisombulula lenkinga. Ciniseka kutsi umntfwana uyalichamela linabukeli lakhe ngaso sonkhe esikhatsini lesinyenti. Loku kufakazela kutsi umtimba wakhe awomi?
Bomake bangabulawa kuphakatsa kwemabele uma umntfwana angadosi lubisi lolwenele.
Kukhama lubisi umunyise umntfwana ngelibhodlela lelitsambile kwenta umntfwana azuze ekunatseni lubisi lwelibele, ngaphandle kwetinkinga tenchubo yekumunya libele.
Uma ngabe kummunyisa libele kuphumelela, kuyajabulisa, nobe kunjalo, uma kungasebenti, make usengatikhetsela kwekhama lubisi amunyise umntfwana asebentisa yinye yaleletinye tindlela. Nobe-nje make ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi akhutsatwe kwetama kummunyisa libele, esikhatsini lesinyenti, uma kungabi yimphumelelo.
Kumunyisa ngelibhodlela kuyanconotwa kunekudlisa umntfwana ngesipuno nobe ngeliphayiphi lelifakwa emakhaleni, ngobe kwenta umntfwana akwati kumunya, le futsi kubalulekile ekutfutfukiseni inkhulumo nekukhula kwemihlatsi. Njengobe kumunyisa libele kuvamise kuba matima, kummunyisa ngelibhodlela kuvamise kuba yindlela lenconotwako. Uma kukhoneka, lubisi lwelibele lufanele lwekhanywe bese umunyiswa ngelibhodlela?
Lomntfwana ufanele agonwe sengatsi uphakamiselwa etulu uyacondza. Loku kuyindlela leyimvelo, leyenta lubisi lwehle kahle. Futsi kuvikela lubisi lungcwale litfumbu lelisuka emakhaleni lite liyewufika etindlebeni kanye nelingekhatsi letindlebe?
Kunconotwa kutsi ummito welibhodlela ube werabha i-latex kunekutsi ube yesilikhoni. Lommito ungabiliswa emahlandla lamanyenti kute utsambe. Ummito losicabati njenge-'Nuk naleminye lebumbeke ngaleyondlela iyasita kakhulu kubantfwana labachekeke lwanga, futsi ungajajulelwa boDokotela lababukene netinkinga temlomo. Lomunye ummito lolusito yi-Pigeon latex , longucalantsatfu. Libodlela lelifocotekako nalo liyasita, kunaleli lelicinile, njengobe ungasita kufaka lubisi emlonyeni wemntfwana ngekulifocota?
Ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile nobe losikwe kwavundla ungasita kutsi lubisi lwehle. Loku kungoba kumunya kumatima, futsi nemntfwana udzinwa masinyane. Nobe kunjalo-ke lembobo ayikafaneli kutsi ibe yinkhulu ngendlela yekwekutsi lubisi lumane lutfuluke-nje uma libhodlela libhekiswe phasi ngobe umntfwana angahishwa. Lokungenani, lubisi aluntfose kancane. Sebentisa inyalitsi leshisiwe uma ngabe ufuna kwenta imbobo lenkhulu. Uma usika ummito uvundlise, wugobe uwuguculele, bese uyawusika uyavundlisa ngalokungaba ngu-5mm, usebentisa ilezane lehlantwe emagciwane. Wugucule-ke futsi lommito ume ngemumo wawo?
Kumatima kumunya kwemnfwana lochekeke ludzebe, ngako-ke udzinwa masinyane. Kute wente kummunyisa kube lula kufanele kusetjentiswe ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile, nome losikwe kwavundla, loko kusita kutsi lubisi lwehle kalula?
Nobe ngummuphi ummito nelibhodlela lekutsi uma kusetjentiswa kanye kanye kube yimphumelelo, ngulekufanele kusetjentiswe! Kute utfole kutsi ngabe loku kuyimphumelelo yini, umntfwane ufanele abe amunya kahle, azimuka futsi ufanele utive ukhululekile ngekumunya kwakhe. Uma ngabe lomntfwana uyakhona kumunya ngemmito nelibhodlela leletayelekile, ngako-ke lisebentise ngato tonkhe tindlela. Nobe ngukuphi lotikhetsela kona, kufanele kutfolakale futsi kushiphe. Nobe kunjalo, minyenti imimito leyakhelwe kusita bantfwana labachekeke ludzebe?
Libhodlela lakhona lakhiwe ngepulasitiki letsambile, lefocotekako, futsi lingumhume lo losicabati. Loku kuvumela lomunyisa umntfwana kutsi alifocote lelibhodlela ngalokwenele kute asite lomntfwana kutsi atfolele linanini lelingilo lelubisi.
Lommito mujana futsi unciphile kunaleminye imimito, futsi usikwe lokusasiphambano ekugcineni. Lokusikwa kuvundliswe akuluvumeli lubisi luphume uma ngabe umntfwana akawumunyi lommito. Kungako-ke lubisi luphuma kuphela uma ngabe lomntfwana wetama kumunya. Kwakheka kusimama-ke emkhatsini wekumunya kwemntfwana nekufocota libhodlela kwalona lommunyisako?
Cishe nobe ngumuphi ummito ungafakwa ebhodleleni -Mead-Johnson, futsi nobe nje leminye imimito ivuta ngaletinye tikhatsi, loku akusiyo inkinga lenkhulu, kudzingeka kutsi usebentise ibhibhi-nje kuphela.
Emabhodlela ema-Mead-Johnson ayatfolakala eNingizimu Afrika, kepha akusiwo onkhe emakhemisi lanawo lamabhodlela.
Libhodlela i-Mead-Johnson lingasetjentiswa ngemphumelelo kubantfwana labane-Pierre Robin Sequence (simo sekukhubateka lapho khona umntfwana utalwa anemhlatsi wangaphasi lomncane nobe uye emuva kakhulu kunalona wangetulu. Loku kubangela lulwimi kutsi luye emuva kube sengatsi lushobela emphinjeni).
Nobe-nje lamabhodlela ema- Mead-Johnson uma atsengiswa, kutsiwa angalahlwa (angalahlwa ngemuva kwekusetjentiswa), angahlantwa futsi abiliswe kute kufe emagciwane futsi asetjentiswe ngalokuphindza phindziwe. Nobe kunjalo, uyaboniswa kutsi ungawafaki ehhavini, ku-microwave nobe emshineni wekuhlanta titja?
Ummito lomudze lotsambile, lengafaka lokumanti lokungu-29ml.
ilawule kwehla kwelubisi kufikele lapho lungasaphumi mbamba khona, luphume ngalokulingene futsi luphume kakhulu.
kute kwelekelelwe imitamo yekumunya kwemntfwana.
I-Haberman Feeder isetjentiswa ngemphumelelo kubantfwana labane-Pierre Robin Sequence.
Lelibhodlela-ke livamise kubita imali lenyenti kakhulu. Nalo liyatfolakala eNingizimu Afrika, kodvwa alikho emakhemisi, litfolakala kubantfu labatsengisa timphahla taka-Medela* (Bona likhasi 13). Lelibhodlela lichamuka liyiyunithi, lokufaka ekhatsi lelibhodlela, sivalo, idiski, sivadlwana kanye nemmito?
I-Haberman Feeder ayinconyelwa bantfwana labanetinkinga nekumita, sibonelo; labo labanenkinga yekuhambisa lubisi lusuke emlonyeni luye emphinjeni.
Ummito ufanele ubanjwe emlonyeni wemntfwana kute kutsi ulale ngaphasi kwemashelufa elitsambo lasolwangeni nobe kulokusapuleti. Loku kwenta umntfwana akhone kucindzetela lulwimi lwakhe , nemmito, kulelitsambo futsi ngekwenta njalo udosa lubisi. Uma ngabe lommito ubanjwe wacondza emlonyeni wemntfwana, utawucindzeteleka kuloluchekeko bese lolubisi luya emakhaleni nasemlonyeni.?
loko kusho kutsi njalo-nje ngemuva kwemaminitsi lambalwa. Uma lomntfwana ahishwa, ufanele ayekeliswe kumunya, mlalise edvolweni lakho bese umphulula ngesitsendze sesandla sakho emkhatsini wemahlombe, ucindzetele. Bese wesula lubisi emakhaleni akhe. Uma ngabe uyahishwa, ufanele ummunyise kancane kancane, futsi lolubisi lufanele lungacali lumhambe ngemuva kwemphimbo. Ummito lonembobo lencane, lowehlisa lubisi loluncane lungene emlonyeni, ungasetjentiswa kute kuvikelwe kuhishwa?
Loku kungaba yinchubo letsatsa sikhatsi, ngako-ke kubalulekile kutsi umtali abe nesineke futsi akhululeke , futsi asebentise sikhatsi lesenele amunyisa.
njalo nje ngema-awa langu- 3-4. umntfwana ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi agonwe, ngelutsandvo, aphothophotholozwe, futsi akhulunyiswe. Lesi sikhatsi lesibaluleke kakhulu sekutsi kusungulwe kuvana nebudlelwano lobujulile emkhatsini wamake nemntfwanakhe?
Sekukhulunywe kakhulu ngekubaluleka kwekumunyisa, kepha uma ngabe kumunyisa libele nobe libhodlela akuphumeleli, nobe-ke dokotela lohlidze umntfwana ahlanganisa luchekeko uncoma kutsi lomntfwana emiswe kwesikhashana kumunyiswa libele nobe libhodlela ngesikhatsi umtfungo usaphola, kungetanywa letinye tindlela tekumunyisa. Loku kufaka ekhatsi kummunyisa ngenkomishi, ngalokusamjovo wepulasiti nobe sipuno selitiya?
Kumunyisa ngenkomishi ngulenye indlela lekahle, ngobe kuphephile, kuhlobile, kulula futsi kubita kancane, futsi kungasetjentiswa kumunyisa lubisi lolukhanywe ebeleni lwelibele. Sebentisa inkomishi lencane njenge-Baby Cup Feeder lenemtsamo longu-40ml, letfolakala kulabatsengisa imphahla yakaMedela* . Yihlante uyibilise lenkomishi bese utsela lubisi luba nguhhafu walelibhodlela. Gona umntfwana, usekele inhloko yakhe. Mhlawumbe ungadzinga kutsi umgocotela imikhono yakhe kute angashayisi lenkomishi. Sondzeta lenkomishi etindzebeni temlomo wakhe, futsi utawutsi uma avula umlomo utjekise lenkomishi. Utawubese uhuba lubisi kulenkomishi. Ungalutseli lolubisi emlonyeni wakhe. Mnike sikhatsi sekuphumula ngemuva kwekuhwidlila ngakunye. Utawunatsa ngesikhatsi sakhe futsi alawula kunatsa kwakhe lubisi. Uma asenele, utawuvala umlomo wakhe ale kuchubeka nekunatsa. Caphela kutsi unatsa lubisi lolungakanani lilanga lonkhe, futsi ucaphele ngesikhatsi ngasinye lommunyisa ngaso?
Isirinji iyatfolakala ekhemisi, futsi ingasetjentiswa ngesineke kutfontsisela lubisi ngekhatsi esihlatsini semntfwana, kunekutsi lutfontsiselwe emphinjeni. Kwelekelela kumunyisa ngesirinji, lokusamuno lokwakhiwe ngesilikhoni kwaka Medela* kungananyatsiselwa kulesirinji. Lomunyisa umntfwana ubeka umuno wakhe eluhlangotsini lwalesirinji, futsi loku kwenta lomntfwana akwati kumunya etikwalomuno ngesikhatsi lokusapampi yalesirinji kucindzetelwa ngesineke. Lendlela ingaphindze futsi isetjentiswe uma umntfwana anatsiswa umutsi.
Kunatsisa umntfwana lubisi ngesipuno kutsatsa sikhatsi lesidze, kepha kungasetjentiswa njengalenye yetindlela uma tonkhe leletinye setehlulekile.
Lena yindlela yekugcina lesetjentiswa ekumunyiseni umntfwana lochekeke ludzebe/lwanga.?
bese licondziswa emphinjeni, ngaleyo ndlela-ke lendlula eceleni kwabhongwane, bese kutsi lubisi-ke lwehla ngalelitfumbu. Loku kukumunyiswa bukhoma ngobe lomntfwana kute lakwentako, nobe kunjalo kunguyona ndlela leyetsembeke kakhulu yekumenta aphumelele kuzimuka. Kunconywa kakhulu kutsi akhutsatwe kumunya ummito njengengemmito i-NUK Orthodontic, ikakhulu ngesikhatsi sekumunya. Loku kukhutsata senteko seminyakato yemitsambo lenyakatako uma umntfwana amunya, lebalulekile ekukhuleni kwemihlatsi nekutfutfuka kwenkhulumo. Futsi kutawufundzisa umntfwana kutsi uma amunya, uyesutsa! Kwengeta, lomntfwana ufanele agonwe kahle (agonwe njengesikhatsi amunyiswa libele). Ngalokwetayelekile kumunyiswa kwemntfwana ngelitfumbu kufanele kuyekelwe masinyane ngesikhatsi lekungakhoneka ngaso?
Nobe ngabe nguyiphi indlela lesetjentiswako yekumunyisa umntfwana, kubalulekile kugcina tonkhe tindzawo letiseceleni kweluchekeko tihlantekile. Ngemuva kwekumunyisa umntfwana, mnatsise ngelibhodlela emanti lamancane labilile futsi lasapholile kute kusuke kudlana lokusele kuloluchekeko. Kungasetjentiswa kotini lomanti lohlobile kutsi kuhlantwe loluchekeko. Uma ngabe kudla kuyekelwe kwacwabelana, kutawuhlangana nalukusamafinyela lokuphuma emlonyeni nasemakhaleni bese kwakha sikhokho lesicinile, lokungabangela kutsi bese kuyavundza kuleyo ndzawo?
Livi lekugcina lekukhutsata: Uma umntfwana achubeka azimuka, utawuba mkhulu futsi acine, kute kutsi ekugcineni utawukhona kusebentisa nobe ngumuphi ummito nelibhodlela, nobe avele acale asebentise inkomishi. Akukadzingeki kutsi kwephutiswe sikhatsi sekutsi umntfwana lochekeke ludzebe acale kudla, kudla lokucile, futsi ufanele aphatfwe njengemntfwana lowetayelekile ngato tonkhe tindlela?
emakhemisi lakhetsiwe nakubahlengikati labakhetsekile. Ngakulolunye luhlangotsi tinga-odwa kubatsengisi bemikhicito yakaMedela: Jane Pitt at +27 11-788-9102/72. Lemikhicito ingatfunyelwa ngeliposi leliphutfumako velonkhe?
Nursers, tsintsana nebakaMelrose Park Pharmacy kulenombolo yelucingo: +27 11-887-8156/7.
Arvedson, J.C. and Brodsky L.(2002) Pediatric Swallowing and Feeding: Assessment and Management (2nd Ed.) Singular Thomson Learning, Canada.
Miller, C.K. and Kummer, A.W.(2001) "Feeding Problems of Infants with Cleft Lip/Palate or Craniofacial Anomalies" in Kummer, A.W. Cleft Palate & Craniofacial Anomalies Singular Thompson Learning, Canada.
Sidoti, E.J. and Shprintzen, R.J. "Pediatric Care and Feeding of the Newborn with a Cleft" in Shprintzen, R.J. and Bardach, J. (1995) Cleft Palate Speech Management: A Multidisciplinary Approach Mosby, St. Louis.
I-inthanethi kuhttp//:www.cleftline.org or http//:www.widesmiles.
Ngiyabonga kakhulu nakubalingani bami ngekwemsebenti boProf. Brenda Louw and Prof. Gerald Gavron ngelusito lwabo lolubalulekile nekungeseka, kakhululukati Norman Pearce and the Netcare Marketing Team kutsi mahlanganise lomsebenti.
<fn>DAC-NLS. KuphatfwaKwelwatiSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kuyini kuPhatfwa kweLwati?
KuPhatfwa kweLwati ngumkhuba losetjentiswa mikhakha leyehlukahlukene wekwenta kutsi tinhlangano tikwati kwenta ncono tindlela tato tekwakha, kwemukela, kucinisa, kuphakela, kucokelela nekusebentisa lwati kuze tikwati kufinyelela emigomeni yato ngendlela lenemphumelelo.
Ngabe yini lusito lolukhulu ngekuPhatfwa kweLwati?
Kanye nelwati lwebasebenti lelikhulisa kutfutfuka nekukhutsala kwabo.
Ngaloko kubancono temnotfo, kuncipha buphuya futsi kwandze nemisebenti.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati sisombululo lesisheshisako?
Kuphatfwa kwelwati kusetawuchubeka njalo futsi akusiso sisombululo lesisheshisako. Mizamo yekuPhatfwa kweLwati iyemukelwa emhlabeni wonkhe futsi ayisekho lenye indlela, kuPhatfwa kweLwati ngiyo indlela yesikhatsi lesitako.
1EKnowledge Centre, Arizona, U.S.A.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani neMinyaka yeMininingwane?
Ikhompyutha, Inthanethi nekwandza kwetheknoloji ngekusheshisa lekuchubekako emhlabeni wonkhe, kakhulu e-America, kuholela kuloku lekujwayele kubitwa ngeMinyaka yeMininingwane (Information Age), kodwva lesekwandze ngendlela yekutsi kubonwa njengesinyatselo lesiholela eMinyakeni yeLwati (Knowledge Age). Njengobe umphakatsi usuka esikhatsini sekuCala kwetiMboni letiNkhulu (Industrial Age), uya kuloku lekwatiwa ngeleMinyaka yeLwati, elizingeni lelikhulu, kuPhatfwa kweLwati kona kukhule elizingeni lelincane kute kubhekane nalengucuko.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati Kusha?
Baphatsi labasebenta ngekuPhatfwa kweLwati abasibasha, njengobe kuvela kulolwati lelwasungulwa bantfu bakudzala (kusebentisa umlilo, sibonelo: insimbi nebronzi), lwati labalindlulisela etitukulwini ngetitukulu lwadzimate lwandza. Kuphatfwa kwelwati ngendlela lehlelekile, njengemcebo, ngumkhakha lomusha losatfutfuka. Kodwva nome kunjalo, loku kungenca yetingucuko letikhona kutheknoloji yemininingwane nekuchumana kanye nekukhula kwemdlandla ngelwati lolubaluleke ngalokukhetsekile.
LWATI ngumcebo lokungenani lobaluleke njengemicebo yemvelo: umhlaba, basebenti nome imali. Kuphatfwa kwetidzingo, kuphakela nekuhanjiswa kwelwati sekuba yintfo lebaluleke kakhulu lelusito etinhlanganweni, kandzi loku kungaphumelela ngekusebentisa kuPhatfwa kweLwati.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kwehlukile kuTheknoloji yeMininingwane?
(Human Resources), neteNgcondvo (Psychology). KuPhatfwa kweLwati kufaka ekhatsi ebantfu nemasiko njegobe futsi kufaka ekhatsi iTheknoloji yeMininingwane.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati itheknoloji nome luhlu lwemitsetfo yekusebentisa ikhompyutha (portal)?
KuPhatfwa kweLwati akusiyitheknoloji nje kuphela, futsi akusimitsetfo yekhompyutha nje kuphela, kodwva inchubo, kandzi futsi luhlu lwematheknoloji, onkhe lasekela emasu ekwabelana ngetindlela tekukhumbula, kwentela kusungula mikhuba lemisha.
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nebantfu?
Enkhabeni yekuPhatfwa kweLwati kuneBasebenti beLwati, labatsintsekako labasebentela inhlangano, labanemandla labawatfole ngelwati kantsi futsi basita emakhasimende alenhlangano.
KuPhatfwa kweLwati yintfo lephatselene nebantfu labacabangako kutsi bangatiphatsa njani kunekutsi baphatfwe ngendlela yembuso longaphikiswa.
Kuntjintja indlela tintfo betentiwa ngayo, lokuyintfo lefuna kuntjintjwa kwemcondvo nome indlela yekusebenta ngekutsembana.
Kwabelana ngemininingwane enhlanganweni kutakwenta kutsi basebenti bakwati kusebentisa lwati lesevele likhona, batfutfukise lwati labo kunekutsi bacalele phasi bacambe lwati lesevele likhona, batfutfukise lolwati.
Loku kutawukhulisa indlela yekusebentisa sikhatsi kancono: kukhicita, kusungula tindlela letinsha, lokungukukhicita lwati lolusha.
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nemasu enhlangano?
Lokunye lokubalulekile ngekuPhatfwa kweLwati kubaluleka kwekuchumanisa emasu ekuPhatfwa kweLwati nemasu ebhizimisi enhlangano lokwenta kutsi inhlangano yakhe indlela lenelusito yekuncintisana kuze ikwati kuphila.
Yini umehluko phakatsi kwedatha, mininingwane, nelwati?
Idatha iphatselene netintfo letibonwako nome emaphuzu langasinjengobe kucatjangwa, ngaloko langasholutfo ngco. Mininingwane imiphumela yekwenta idatha ikhulume lokuvakalako, kanengi ngendlela yembiko. Lwati nguloko lesikukholwako lokubalulekile lokususelwe emibikweni lehlelekile levakalako lebutselelwe eminyakeni yekusebenta, kuchumana nome kukhombisa.
Lwati lungatsatfwa njengentfo lengacongelelwa, igucuguculwe, futsi itsatfwe njengeluhlelo lekwati nekwenta kanyekanye kusho kutsi: kusebentisa bungcwetsi?
Yini Sibito (Claim) seLwati?
Sibito selwati luhlu lwemitsetfo lekukholelwa kutsi liliciniso lokungenani muntfu loyedwva, luhlu lolungendlela yembiko lelinemininingwane leyanele kutsi lomunye umuntfu ayivisise futsi akwati kuyisebentisa. Kunendlela lengasetjentiswa kucinisekisa sibito selwati ngembi kwekutsi semukelwe njengelwati.
Ngabe ikhwalithi yelwati ingalinganiswa?
Yebo, ngekutsi ikwati kuncedza inhlangano nome umuntfu akwati kwenta tinjongo tiphumelele ngendlela lencono.
Ngabe kukhona yini kuPhatfwa kweLwati lokuyi-phothali nobe i-websayithi portal: luhlelo lwetinhlelo letinyenti letentelwe kutsi kube lula kutfola mininingwane nome yi-websayithi website: luhlelo lwekufundzisa, kujabula, masiko nalokunye?
I-phothali (portal) yekuPhatfwa kweLwati isunguliwe kwentela kuletsa indlela yekuchumana neliTiko wetekuChumana. Loku kutawusebenta njengesibiyo sekuPhatfwa kweLwati, kunikete lwati ngekuPhatfwa kweLwati kuphindze kusebente njengemsele kutsi nawe ukwati kufaka sandla ngekuPhatfwa kweLwati eNingizimu Afrika.
Internet URL: http://www.km-debate.co.
2 College of Business Administration, Northeastern University, Boston, MA; Sloan Management Review; Managing Codified Knowledge; Michael H. Zack; c. September, 1998.
<fn>DAC-NLS. KusebentisanaNahulumSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Mengameli Thabo Mbeki umise luHlelo lwenTfutfuko yaseMaphandleni leSimeme leHlanganisiwe (ISRDP) nga- 2001. Inhloso yaloluhlelo lweminyaka lengu-10 kutsi kucedvwe buphuya kanye nentfutfuko lephasi futsi kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu basephandleni.
Loluhlelo lubuke imiphakatsi yasemaphandleni ikakhulukati bomake, lusha kanye nebantfu labakhubatekile.
Kubonwe tindzawo letilishumi nakutsatfu (13) letisemaphandleni.
MPUMALANGA KAPA : Alfred Nzo, Chris Hani, OR Tambo ne-Ukhahlamba.
Kutfutfukisa kuphakelwa kwetinsita?
Kutfutfukisa tintfo tekuhamba kukhona kufinyelela etindzaweni tasemphakatsini nasetimakethe temnotfo, eposini nasemahhovisi eliposi?
Kutfutfukisa timphahla temphakatsi timphahla temakhaya, imiholo kanye nenchitfomali?
LiTiko laboHulumende betiFundza nabasemaKhaya (dplg) ngilo lelibukene nekucondzisa loluhlelo esigabeni savelonkhe. Ematiko aVelonkhe netiweFundza ahlanganyela ngekuniketa imitfombolusito kanye nekusebentisa imiklamo lekungacalwa ngayo leboniwe. I-Independent Development Trust (IDT) ikhetfwe njenge-ejensi leyesekelako ye-ISRDP.
Umsebenti wahulumende wasemakhaya kutsi uphumelelise lemiklamo njengobe iboniwe eluHlelweni lwenTfutko leHlanganisiwe (IDP). Umkhakha wangasese uhlanganyela ngekuniketa imitfombolusito kwesekela kuphunyeleliswa kwalemiklamo.
Loluhlelo lucondziswe etindzaweni letikhetsiwe ngekuya ngetinkinga tentfutfuko yendzawo letiboniwe kanye nematfuba. Timali telusito kanye nemitfombolusito isuswa kuletigaba letintsatfu tahulumende kanye nalabanye balingani (umkhakha wangasese, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende; emabhizinisi ahulumende njll). Luphendvula kuletinkhomba tebuphuya kanye nematfuba etemnotfo. Loluhlelo futsi lutfutfukisa lukhono lwabomasipalati bendzawo lwekuphakela ngetinsita. Lapha kubukwe tinhlelo letikhona tahulumende kodvwa ngahlanye kutfutfukisa tinhlelo letisha.
Tinhloso te-ISRDP setiphelele kutsi kubanjiswane nemiphakatsi kanye nalabanye balingani, kucedza buphuya nekutfutfukisa lizinga lemphilo yebantfu basemaphandleni ngekusebentisana lokutfutfukile kanye netikhungo letifinyelekekako letibukene netidzingo tetenhlalakahle, temnotfo, tesimondzawo kanye nekwengamela?
Munye kulemigomo yeluhlelo ngulona wekuhlanganyela kwemiphakatsi. Imiphakatsi ingahlanyela kulamaforamu entfutfuko lahlanganisiwe abomasipalati bendzawo. Lamaforamu aniketa emalunga emphakatsi ematfuba ekubona kanye nekubeka phambili tidzingo tawo. Hulumende wasemakhaya ugucula letidzingo atente imiklamo leyentiwa kucala.
<fn>DAC-NLS. KutsengiswaKwemfuyoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa kwebalimi labancane?
Tintsengiso temfuyo tiyindlela lebaluleke kakhulu yekutsengiswa kwemfuyo.
Tintsengiso temfuyo tiletsa tihlanganisa batsengi nebatsengisi ndzawonye ngesikhatsi lesitsite futsi nasetindzaweni letifanele.
Tikhulu tekutsengisa tilungiselela tintsengiso teMfuyo ngendlela yekutfola ikhomishini.
Tilwane titsengiswa tiphila.
Tintsengo temfuyo tivame kuba setulu nga-Okthoba nangaDisemba kantsi tehle kakhulu ngaJanawari kuya kuMashi.
Tinkhapani tekutsengiswa kwemfuyo tiniketa emakhalenda lanemniningwane njengetinsuku kanye netindzawo. Emakhalenda ayatfolakala emafandeshi ekutsengiswa kwetimfuyo.
Sebentisa incola lefanele kutfwala imfuyo.
Incola lenetinsimbi itawuvikela tilwane kutsi tizube futsi kungena nemoya lofuleshi.
Gcina incola ihlantekile.
Gcina sitifiketi sekutfwala tilwane sisencoleni. Sitifiketi singatfolakala esiteshini semaphoyisa sendzawo.
Kunciphisa tindleko tekutfwala, khuluma nalabanye bakhiciti betimfuyo kutsi batsengise imfuyo yakho.
Uma kuba khona kwemfuyo kungetulu kwesidzingo, intsengo iyehla. Uma ngabe kuba khona kwemfuyo kungaphasi kwesidzingo, intsengo iyakhula.
Umniningwane ngetinsuku kanye netindzawo tentsengiso yeMfuyo uyatfolakala kukhalenda emafandeshi ekutsengisa.
Delpen Buildin, c/o Annie Botha Avenue and Union Street, Rivera, Pretoria.
Lomshicelelo uyatfolakala nakuwebhu: www.nda.agric.
<fn>DAC-NLS. KuvakalisaLuvoLwakhSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Xoliswa Sibeko, umphatsi loyinhloko: kutiBandzakanya kweMphakatsi nekuNikwa eMandla xoliswa@dplg.gov.
Ben Cele, umphatsi lomkhulu: kutiBandzakanya kweMphakatsi nekuNikwa eMandla benc@dplg.gov.
Lelibhukulwati lingumphumela wetinhlelo nemisebenti leminyenti leyentelwe Litiko laboHulumende betiSifundza nebaseKhaya (dplg), beNgameli baseKhaya beluBanjiswano lwe-Australia neNingizimu Afrika (Australia South Africa Local Governance partnership (ASALGP)), kanye neMphatseli yeLubanjiswano kuteMsebenti (German Agency for Technical Cooperation(GTZ)) lehlose kutfutfukisa kutibandzakanya kwentsandvo yelinyenti nekwengamela kubomasipalati baseNingizimu Afrika.
kuleLibhukulwati, lelakhelwe etikwato. Umeluleki wase-Australia, Nks Pauline Peel, usebente abambisene neSikhulu lesingumChumanisi salomasipalati wemphakatsi, uMnu George Moahloli, naSomlomo waloMasipalati, uMnu TV Matsepe, emaviki langu-10 kute atfole kutsi ngutiphi tintfo letingatfutfukisa kutibandzakanya kwemphakatsi ngekusebentisa emakomidi emawadi. Emalunga emakomidi atibandzakanyile kulokucuketfwe nekuhlelwa kwaleLibhukulwati.
Sitsandza futsi kubonga neluHlelo lwekuCinisa kweNgamela kwaseKhaya lwemaGTZ ekwenteni leLibhukulwati libe yimphumelelo.
Ngesikhatsi singenisa inchubo lensha yabohulumende basemakhaya nga-2000, sakubeka kahle loku njengeluhlangotsi lwahulumende lolubekeke kahle kakhulu ekuniketeni inchazelo lebonakalako nalenguyonayona esisekelweni sekutinikela kutembusave, lokukutsi Bantfu BataweNgamela. Ekucabangeni kwetfu ngabohulumende basemakhaya, sababeka ezingeni lelisetulu lelicopha umlandvo kutekubukana netinselele tavelonkhe letibalulekile letifanana nekungacashwa, kuma ndzawonye kwetintfo nebuphuya.
Lamawadi emaKomidi amasipalati lamancane latsandza kwakhiwa adlala indzima lebaluleke kakhulu ekuzuzeni loku lokubaliwe ngetulu. Njengetimiso letimelele umphakatsi netakhamiti, adzinga kwatisa bomasipalati ngetifiso, lokunemandla ekwenteka netinkinga tebantfu. Afanele futsi akhe libhuloho ngekwenta kubekhona kuchumana lokufanele emkhatsini wemkhandlu netakhamiti. Umtsetfo wePhalamende wabohulumende basemakhaya wenta kusungulwe emakomidi emawadi latawusebenta njengemucu (intsambo) letawuhambisa inchubo yahulumende wetfu esiveni/emphakatsini.
lwekuTfutfukisa loluHlanganisiwe, kwabiwa kwetimali tabomasipala nenchubo yekuphatsa kusebenta kwabomasipala. Ngaphandle kwawo, inchubo yetfu yahulumende wembuso welinyenti angeke kushiwo kutsi umiselwe kubantfu.
Emakomidi emawadi asasungulwe emawadini langetulu kwemaphesenti langu-80. lamakomidi alamawadi ayehlukana ngemandla ekusebenta.
Lelibhukulwati-ke liniketa emacebo lamahle, imibono lephatsekako nemikhombandlela yekusebentisa emakomidi emawadi. Imiphakatsi itawukhona kutibandzakanya kakhulu ekutsatfweni kwetincumo temiKhandlu uma ngabe lamakomidi atawusebenta kahle ngalokuyimphumelelo.
Lihhovisi leNdvuna yeLitiko laboHulumende betiFundza nebasemaKhaya batsandza kubonga kwesekwa bengameli baseKhaya beluBanjiswano lwe-Australia neNingizimu Afrika (Australia South Africa Local Governance partnership (ASALGP)), kanye neMphatseli yeLubanjiswano kuteMsebenti (German Agency for Technical Cooperation(GTZ) ekwenteni leLibhukulwati lelinemsebenti futsi lelidzingeka kakhulu libe yimphumelelo.
Sinyatselo 7 Kuceceshwa nekufundziswa umsebenti?
Sinyatselo 8 kulungiselela umhlangano wekucala welikomidi leliwadi?
Sinyatselo 16 Lusito luni masipalati laluniketa emakomidi emawadi?
Sinyatselo 17 Luyini loluHlelo lwekuTfutfukisa loluHlanganisiwe?
emaKomidi emaWadi. Emakomidi, la emalunga awo kubasebenti labetayelekile, enta umsebenti lobalulekile ekucinisekiseni luchumano lolufanele emkhatsini webantfu netikhungo tetfu tahulumende.?
Lokubaluleke kakhulu macondzana naloku kutawuba sidzingo sekwenta siciniseko kutsi emaKomidi emaWadi abohulumende basekhaya ayahlangana njalo nje futsi asebenta njengekumiswa kwawo.?
Emasu lalusito ! Lelibhukulwati liniketa emasu lalusito, imibono lephatsekako nemikhombandlela yekulawula emakomidi emawadi. Imiphakatsi itawukwati kutibandzakanya kakhulu ekutsatfweni kwetincumo temikhandlu uma ngabe emakomidi atawusebenta kahle kakhulu. Ngako-ke leLibhukulwati litawugcina lente imiphakatsi itibandzakanye ngemandla, kakhulu kunakucala etincumeni letitsatfwa yimikhandlu nabomasipalati. Lelibhukulwati lentelwe kusita emakhanselela nemakomidi emawadi ngeluchungechunge lwetinyatselo lafanele atitsatse atisebentise uma asebenta emakomidini emawadi awo.
Inkhulumo yaMengameli Thabo Mbeki, uma kuvulwa umHlangano wesitsatfu weliKomidi leCOSATU, (COSATU Central Committee Meeting), e-Ekurhuleni, mhlaka-15 iNgci, 2005.
Lelibhukulwati lentelwe emakhansela nemalunga emakomidi emawadi, kubaniketa luchungechunge lwetinyatselo labafanele batitsatse uma basebenta emakomidini emawadi abo.
kukhutsata kutibandzakanya kwemiphakatsi netinhlangano temiphakatsi etindzabeni tabohulumende basekhaya.?
Lelibhukulwati lifanele lifundvwe ngekuhambisana netimfuno temtsetfo letifanele, imiKhombandlela yaVelonkhe yekuSungulwa nekuSebenta kwemaKomidi emaWadi aboMasipalati-2005 kanye neLibhuku lemiTfombolwati lemaKomidi emaWadi aVelonkhe (dplg ne GTZ 2005).
Secwayiso: Uyacelwa kutsi ngaso sonkhe sikhatsi uma usebentisa imibono nemacebo lakulelibhukulwati ubocabangela tintfo tangempela letenteka kumasipalati nasewadini lakho. Leminye yalemibono lechaziwe ingadzinga kuchibiyelwa futsi/nobe ilungiswe kute ifanele simo samasipalati neliwadi lakho.
Nalu luhlu lwetincenye letibaluleke kakhulu temtsetfo wasePhalamende lewudzinga kutivisisa kute wati loko lokufanele ukwente njengelilunga lekomidi yeliwadi. Lemitsetfo nemikhombandlela itawuphindze ikusite ekuvisiseni tinhlobo tetintfo emakomidi emawadi langatenta kusita imiphakatsi nemikhandlu yawo.
Kute ukhone kubona kutsi ngutiphi tincenye lese utifundzile, sebentisa lamabhokisana kute utihlobise ukhombise kutsi sewutifundzile.
UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika-1996- Sehluko 7 Sigaba-152 Tinhloso tahulumende wasekhaya?
Lencenye yemtsetfo wasePhalamende ikutjela ngeluhlobo lwematfuba ekutibandzakanya imiphakatsi lengawalindzela kubomasipalati.
Tijubo letakhishwa nguMasipalati wakho kungenisa lenchubo yemakomidi emawadi. Loku kutawuphakamisa kutinikela kwamasipalati wakho kulenchubo yemakomidi emawadi.
Inchubomgomo yekutiBandzakanya kweMphakatsi yaMasipalati wakho (uma anayo).
Lomgomo utakusita kanye nemphakatsi wakho nati kutsi ningachumana kanjani namasipalati wenu macondzana netindzaba letibalulekile letinitsintsako.
Emacebo lalusito ! Lihhovisi laSomlomo kumasipalati wakho lingakunika yonkhe imitsetfo yasePhalamende netinkhombandlela letifanele.
Uma sewuyitfolile lemiculu ngamunye, ungayengeta kulelibhukulwati.
yelinyenti kuhulumende wasekhaya.?
Emakomidi emawadi angulenye yetindlela longavakalisa ngayo luvo lwakho ekutsatfweni kwetincumo tahulumende.
ngumkhandlu nobe masipalati letsintsa liwadi.
Likhansela leliwadi lingusihlalo wekomidi yeliwadi, ngalokunjalo-ke lililunga lekomidi lelibaluleke kakhulu. Likhansela lelitfole situlo ngekuya kwelinani lelisetulu lemavoti latfolwewe licembu lembusave lalo(lelikhansela) liniketwa ngumkhandlu umtfwalo wekusita likhansela leliwadi ewadini.
akhulisa lizinga lekutibandzakanya kwebahlali bendzawo ekutsatfweni kwetincumo tamasipalati, njengobe abachumanisi ngco nalabayingcayizivela bemkhandlu.
angasita ngemikhankhaso yekucaphelisa umphakatsi, sibonelo kungcola, emanti nekuhambisa kungcola, kukhokhelwa kwetinhlawulo, njengobe emalunga ayayati imiphakatsi yawo yendzawo netindzingo tayo futsi.
Khumbula kutsi likhansela leliwadi lifanele lisimamise lokulindzelwe liwadi lalo nelicembu lalo letimbusave. Loku kwenta kube ngumsebenti loyincangancanga. Kubalulekile kutsi ukuvisise loku, futsi ucaciseleke ngemsebenti welikhansela kute ube nendlela lengu go yekuvakalisa luvo lwakho kulelikomidi. Uma ngabe umsebenti welikhansela leliwadi uyakucacela, utawugwema kuncintisana nekungcubutana naloyo muntfu ngalokungenasidzingo.
linemtfwalo wekutjela likhansela leliyi-PR ngemisebenti nemashejuli emihlangano.
Likhansela leliyi-PR linikwa liwadi futsi lisita likhansela laleliwadi nobe-ke likomidi laleliwadi. Lelikhanslela lelyi-PR libukana nemibuto netikhalo ngekubonisana nelikhanslela laleliwadi.
lingasita likhansela leliwadi, kepha alitsatsi sikhundla salelikhansela.
uma likhansela leliwadi lingekho?
ngekulibhalela incwadzi, kutsi libe ngusihlalo wemhlangano uma lona lingekho. Kute kuvunyelwa lokuhlelekile kwelisekela lasihlalo ngaphansi kwalomtsetfo.
Emalunga elikomidi leliwadi akhetfwa liwadi lawo kute amelele imibono yebantfu bawo. Benta umsebenti lobalulekile ngekhatsi emphakatsini.
kutibandzakanya emicimbini yemphakatsi sibonelo, emingcwabeni nemisebenti yemasiko. Loku kubaluleke kakhulu ngobe kukhombisa kutsi unendzaba nemphakatsi futsi uyativisisa tindzaba tawo.
Question: 
Are ward committees the only way for the community to have a say in council decision-making 
Answer: 
No. There will also be other opportunities e.g. public hearings about various matters, like the annual budget. Ward committees should ensure that the residents of their ward are aware of these 

opportunities as well. 
Question: 
Can ward committees be involved in activities such as handling of queries and complaints, or disputes within the community 
Answer: 
Yes. Ward committees can play an important role in helping the ward councillor in resolve disputes, or answering questions, as ward committee members often have in-depth understanding of complex community issues?
Umbuto: Ingabe ayaceceshwa yini emalunga nemakhansela emakomidi emawadi?
emalunga elikomidi leliwadi ngenchubo yeliwadi, lokufaka ekhatsi likhono lebubhalene, kubhala umbiko, buholi, kusebenta kwamasipalati nebhajethi.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi afanele abe nekutiphendvulela yini emacenjini etepolitiki?
Imphendvulo: Cha. Emakomidi emawadi atimele odvwana, akahlangani nemacembu etepolitiki. Loko ngumtsetfo. Emakomidi emaWadi entelwe kumelela tincenye temiphakatsi wakho letehlukanisiwe, hhayi nje licembu linye letepolitiki.
Umbuto: Ingabe tincumo letitswatfwa ngemakomidi emawadi tiyawubophelela yini umKhandlu?
Imphendvulo: Cha! tincumo letitsatfwa ngemakomidi emawadi atiwubopheleli ngalokusemtsetfweni umkhandlu namasipalati. Nobe kunjalo, ngenca yekunitikela ekusebenteleni umphakatsi, imibono yemakomidi emawadi itawubukwa ngeliso lelibukhali.
Umbuto: Ingabe emalunga emakomidi emawadi ayakhokhelwa yini kwenta umsebenti wawo?
Imphendvulo: Cha. Emalunga emakomidi akakhokhelwa kwenta umsebenti wawo kepha tindleko leticatsa langene kuto tifanele tikhokhelwe, sibonelo; titfutsi nekudla.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi angatihambela ngco, matfupha aye kumasipalati ayovakalisa lokuwahluphako?
Imphendvulo: Cha. Tindzaba letiphakanyiswa ngemakomidi tihanjiswa likhansela lelitawubese litetfula ehhovisi laSomlomo.
Umbuto: Kutawentekani uma ngabe likhansela alilatisi lihhovisi laSomlomo loko likomidi lelifuna kwatiwe nguSomlomo?
Imphendvulo: Enkingeni lenjena-ke likomidi lingancuma kuyewukhuluma matfupha nelihhovisi laSolomlomo mancondzana nekweswela lusito lwelikhansela. Somlomo-ke utawubese ukhuluma nelikhansela leliwadi ngaloludzaba futsi ente siciniseko sekutsi lelikhansela liyawuvisisa umsebenti walo wekwatisa Somlomo futsi liphakamele tindzaba/tidzingo telikomidi leliwadi.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi ngiyo kuphela indlela imiphakatsi lingavakalisa luvo lwayo etincumeni letitsatfwa ngumkhandlu?
Imphendvulo: Cha. Kutawubakhona nalamanye ematfuba, sibonelo; imihlangano lemikhulu yemphakatsi lemacondzana netindzaba letinyenti, njengebhajethi yemnyaka. Emakomidi emawadi afanele ente siciniseko sekutsi bahlali bemawadi abo bayati ngalamatfuba futsi.
Umbuto: Emakomdi emawadi angatibandzakanya yini emisebentini lefanana nekubukana nekukhonona netikhalo, nobe kungcubutana ngekhatsi emphakatsini?
Imphendvulo: Yebo. Emakomidi emawadi angenta umsebenti lomkhulu ekusiteni likhansela leliwadi lisombulule kungcubutana, nobe kuphendvula imibuto, njengobe emakomidi emawadi avamise kubanekuvisisa lokujulile kwetindzaba temphakatsi letiyincangancanga.
Kokubili lihhovisi laSomlomo nelikhansela badlala indzima lapha. Kungumtfwalo welikhansela leliwadi kubita umhlangano wekukhetsa emalunga elikomidi leliwadi. Lomhlangano ubitwa ngekutsi ngumhlangano wemphakatsi weliwadi?
laSomlomo litawuchuba lolukhetfo kwenta siciniseko sekutsi lutimele.
Emakomidi emaWadi angaba ngemalunga lalishumi. Nati tintfo letifanele utente uma ulungisela kukhetfwa kwemalunga elikomidi leliwadi.
nemKhombandlela waVelonkhe wemaKomidi emaWadi wanga-2005 (National Guidelines on Ward Committee, 2005) njengobe yomibili lemiculu ikhuluma ngalokunyenti macondzana nekuchutjwa kwelukhetfo. Libhuku lelingumTfombolusito laVelonkhe lemaKomidi emaWadi (The National Ward Committee Resource book (dplg ne-GTZ 2005) nalo litawukunika imibono lelusito macondzana nenchubo yelukhetfo.
Lente siciniseko sekutsi emalunga emphakatsi atawufika kuleyo ndzawo yekubambela umhlangano sibonelo, kungaba nesidzingo sekulungisela lamanye emalunga emphakatsi kwekuwatfutsa. Nobe-ke kulungiswe indzawo lesedvute nelinyenti lemphakatsi weliwadi. Futsi ucabangele labo bantfu labagulako nobe labakhubatekile; ngabe bonkhe bantfu bayafinyelela lapho kutawubanjelwa khona lomhlangano?
Latise wonkhe umuntfu (bonkhe labo labakulelo wadi) ngelusuku, sikhatsi, indzawo nenhloso yekubamba lomhlangano: licabange ngekubeka tatiso emitapeni yetincwadzi, emitfolamphilo nasetikolwemi, kufaka satiso ephephandzabeni lemphakatsi, nekusebentisa tinsita temphakatsi tekumemetela emsakatweni wemoya wemphakatsi.
Lilungise kube khona lotawutoliga uma kunesidzingo.
Kuchaza inchubo yelukhetfo kulabo labalungenelako.
Umbuto: Ingabe tikhona yini tinchubo letimisiwe tekugcwalisa tikhala temsebenti ekomidini leliwadi?
Imphendvulo: Yebo. Letinchubo tiyehlukana ngekuya kweluhlobo lwesikhala semsebenti.
Imphendvulo: Yebo. Uma ngabe lelo lunga aliketi emhlanganweni lemitsatfu nobe ngetulu lelandzelanako ngaphandle kwekutsatsa likhefu, lingeti emhlanganweni lesitfupha nobe lengetulu lelandzelanako litsetse likhefu, lingakhishwa.
Umbuto: Kwentekani uma lilunga lelikomidi leliwadi lisuka liya kulelinye liwadi?
Sinyatselo 7: Kuceceshwa nekufundziswa umsebenti?
Uma ngabe onkhe emalunga elikomidi leliwadi asakhetsiwe, onkhe afanele aceceshwe afundziswe umsebenti. Njengasihlalo weliKomidi, likhansela leliwadi nalo lifanele liceceshwe lifundziswe umsebenti.
Utawati ngemtsetfo wasephalamende lophatselene nemakomidi emawadi.
Utawati ngemandla nemisebenti yelikomidi leliwadi.
Nitawatana kute nikhone kucala nakhe licembu lelinemandla.
Nalu luhlu lwekuhlola tintfo lekumele tentiwe lolwentelwe kusita likhansela lelisha leliwadi, lelingusihlalo welikomidi leliwadi, lungiselela umhlangano wekucala. Uma likomidi selihlangene futsi lakhetsa mabhalane , lomuntfu-ke utawusita likhansela ekwenteni lomsebenti wekuba ngusihlalo. Uma ngabe likhansela leliwadi lihleleke kahle njengasisihlalo, kutawuba lula kuniketa lamanye emalunga elikomidi tibopho nemisebenti, futsi umhlangano utawuchubeka ngemphumelelo?
Ingabe sewutfolile futsi wabambisa indzawo lekutawubanjelwa kuyo imihlangano yelikomidi leliwadi Khumbula kutsi lendzawo ifanele ibe yindzawo yesive hhayi nje indzawo yangasense, njengelikhaya lemuntfu. Loku ngulokumiswe nguMtsetfo?
Ingabe sewuluhlelile yini luhlaka lweshejuli yemhlangano yemnyaka, loluhla lwayo yonkhe imihlangano yemnyaka netinsuku, tikhatsi netindzawo tekubambela leyo mihlangano Loluhlu lufanele lufake ekhatsi imihlangano yelikomidi leliwadi nemihlangano yeliwadi futsi ilusito ekwenteni emalunga elikomidi leliwadi akhone kuhlela sikhatsi sawo emnyakeni lotako?
Ingabe sewuyitfolile yini ikhithi (umgodla wemiculu yelwati letsite) yakho yelwati kuSomlomo?
Ingabe ukuhlelile yini lokutawukhulunywa ngako emhlanganweni (i-ajenda) (bona tinyatselo 10 na-11 imisebenti yamabhalane nemacebo langasita likhansela leliwadi ekubambeni umhlangano. Indlela i-ajenda ngako yemhlangano ikhonjisiwe kusehluko 4?
Ingabe sewulentile yini luhla lwemisebenti netibopho temalunga elikomidi leliwadi (nobe tinhlangotsi telikhetselo lekumele emalunga asebente kuto nobe atisebente) lenitawucocisana ngako ekomidini leliwdi?
Ingabe sewuke wacabanga ngelilanga lemhlangano kute nente luhlelo lwemnyaka lwetintfo letitawentiwa bona sinyatselo-14 lapho khona kukhonjiswa kutsi ungaluhlela njani loluhlelo lwemnyaka?
Umbuto: ingabe luhlobo luni lwemihlangano letawubanjwa ngemakomidi eliwadi?
emawadi labhekeke kutsi ayilungiselele. Lemihlangano itawubanjwa ngekuvumelana kwelikhansela leliwadi.
Imihlangano yelikomidi leliwadi lena yimihlangano levamise kubanjwa yemalunga elikomidi leliwadi. Ifanele ibanjwe njalo nje kute emakomidi emawadi akhone kuhlela ngalokuyimphumelelo. Ifanele kutsi lokungenani ibanjwe ka-6 ngemnyaka. Imihlangano leminye leminyenti lefanele ibanjwe njalo nje, njengemihlangano yenyanga, iyanconywa, kute kutsi lamakomidi emawadi abe nelitfuba lelanele lekugcila kuto tonkhe letintfo letehlukene lelifanele litente?
Imihlangano yeliwadi lena yimihlangano lesemkhatsini welikhansela leliwadi neliwadi, labo-ke bahlali bendzawo. Lemihlangano itawusita likhansela leliwadi nelikomidi leliwadi livisise tidzingo temphakatsi. Tikhatsi temhlangano webahlali bendzawo tifanele tihlelwe kusenesikhatsi/phambilini njengencenye yeshejulu yemnyaka?
Imihlangano yelikhetselo yona ingabanjwa uma kunesidzingo, sibonelo; uma ngabe kuneludzaba lolutsite, umphakatsi lokhatsatekako ngalo, futsi lofuna kucocisana ngalo nelikhansela nobe namasipalati.
Kukhetsa emalunga latawungena?
Kanye nalelicembu, cocisanani nivumelane ngemigomo yekutiphatsa emhlanganweni, kufaka ekhatsi sidzingo sekugcina timfihlo. Ngalesinye sikhatsi emhlanganweni kutawucociswana ngetindzaba letibanga kuphikisana. Onkhe emalunga adzinga kubuketa futsi acocisane atfole kutsi atakubika kanjani loku kubantfu bawo (bahlali bendzawo).
Niketa emaphothifoliyo/ imisebenti sibonelo, tetindlu, temphilo netenhlalakahle, kutfutfukiswa kwemnotfo wendzawo. iphothifoliyo?
Kusita kuhlela nekulungisa i-ajenda?
Kucocisana nasihlalo nge-ajenda kute nivumelane ngalokucuketfwe ngembi kwekutsi niyitfumelele lamanye emalunga.
Kubhala emaminitsi ayo yonkhe imihlangano, lebitwe ngusihlalo nelikomidi leliwadi.?
Kwenta siciniseko sekutsi lamaminitsi anikwa onkhe emalunga elikomidi leliwadi, agcinwe futsi abekwe endzaweni levikelekile. Khumbula emaminitsi alirekhodi lemtsetfo lemhlangano, ngako-ke kubaluleke kakhulu kutsi agcinwe endzaweni levikelekile. Bantfu bavamisile kuhle babuketa lamaminitsi emihlangano bahlole tincumo letatsatfwa.
Shano sikhatsi nendzawo lekutawubanjelwa kuyo umhlangano kusesenesikhatsi lesanele.
Lungisa uhlele i-ajenda kusengakayiwa emhlanganweni. Loku ngumsebenti waSihlalo namabhalane. Bona sinyatselo 10, umsebenti wamabhalane.
Nika emalunga elikomidi leliwadi i-ajenda kusengakayiwa emhlanganweni kute bati kutsi kutawube kukhulunywa ngani kulomhlangano futsi bakwati kutilungiselela. Ngalesinye sikhatsi kungadzingeka kube nembiko macondzana nemsebenti.
Bhala phansi kutsi bobani labakhona.
Bhala phansi labacolisile kutsi angeke babekhona. Emalunga elikomidi afanele abikele lelinye lilunga lelikomidi uma angeke aphumelele kuta emhlanganweni. Loku kwatiwa ngekutsi kucolisa.
Fundza onkhe emaminitsi hlola kutsi ngabe alirekhodi langempela lemhlangano londlulile. Wonkhe muntfu ufanele avume kutsi lamaminitsi angiwo ngempela ngobe emaminitsi alirekhodi lemhlangano lelisemtsetfweni?
Tinkhulumo letivela kumaminitsi lendlulile loku kufaka ekhatsi tintfo lekwakhulunywa ngato emihlanganweni lowendlulile lebekufanele emalunga elikomidi etfule umbiko ngato. Ungavamisa kusheshe ubone kutsi yini leba tinkhulumo letivelako (kumaminitsi lendlulile) ngekubuka tinyatselo lebetifanele titsatfwe bantfu?
Kubhalwa kwetincwadzi - leti tincwadzi letibhalelwa likomidi nobe letitfunyelwa likomidi. Likomidi lifanele libhale phansi incwadzi ngayinye letfunyelwako ngobe itfunyelwa esikhundleni sakho.
Letinye tihloko letikhona ku-ajenda sibonelo; IDP, ibhajethi yamasipala, kuphatfwa kwemsebenti wamasipala, imiklamo yekutfutfukisa umnotfo wendzawo. Linye lilunga lelikomidi lingangenisa licale tingcoco/tinkhulumo. Lombiko ungafaka ekhatsi singeniso macondzana nekutsi (kuyini, yini lekufanele uyente, kungani ukwenta loko) nekutsi tinyatselo tini lesetitsetfwe futsi yini lokunye lokudzinga kwentiwa.
Khumbula kutsi kubalulekile kutsi onkhe emalunga elikomidi abambe lichaza emhlanganweni. Sihlalo akafaneli kugodla umhlangano. Umsebenti wasihlalo kuhola akhombe emalunga indlela ku-ajenda kute kuzuzwe imigomo yelikomidi.
Ngemuva kwetingcoco, sihlalo ufanele ente siciniseko sekutsi sincumo sitsetfwe, futsi uma kukhoneka, sekutsi kube khona lonikwa umtfwalo wekutsatsa tinyatselo egameni lelikomidi.
Yenta tintfo tihambe ngemumo emhlanganweni?
Utawudzinga kutsintsa lihhovisi laSomlomo kumasipalati wakho kute utfole ngetindlela tekubika, lokufuka ekhatsi sikhatsi lesingumncamulajucu wemibiko. Loku kuvamise kwentiwa ngetinyanga, ngaLesihlanu wekugcina ngenyanga.
Lihhovisi laSomlomo lingaba ne-phrofoma yekwenta umbiko. Lifomu le-phrofoma lingumkhombandlela lobhaliwe, nobe lifomu, longavele nje uligcwalise kunekutsi ube uloku utentela lakho. Lilusito lolukhukhulu ngobe uyakwati konkhe lokudzingekako.
Uma ngabe kute i-phrofoma lekhona, nali lelinye likhasi longalisebentisa. awudzingi kufaka imininingwane leminyenti.
Loku kuba ngulokunye kwetintfo tekucala letentiwa likomidi ndzawonye. Loku kungasita kwakhe lelicembu, futsi uma kuhlangenwe ungevisisa kabanti ngeliwadi lakho.
Kwenta iphrofayili yeliwadi kungaba yintfo lemnandzi. Nankha emabalengwe ekukwenta ukhone kucala. Khumbula kutsi ungacala ngekutfola lwati lolusendlalelo longacala ngalo bese wengeta kulo umnyaka wonkhe.
Ngiyitfola njani lemininingwane?
 Masipalati angakuniketa imininingwane lephatselene netintfo neminyaka yebantfu?
 ungatfola kutsi batfu bacabangani, emihlanganweni yemawadi, nome emihlanganweni yemacembu lamancane ebantfu kulo lonkhe liwadi, nobe wente luklayo kulomphakatsi, nobe ucocisane nebangani?
Ngutiphi takhiwo letikhona ewadini?
 takhiwo temphakatsi letifanana netikolwa, imitfolamphilo, tibhedlela, emaphoyisa, nema-ambulensi njil?
Yini lenye leyentekako kulomphakatsi?
Yenta luhla lwetinhlangano temphakatsi laba ngulabatsintsekako lababaluleke kakhulu ekomidini leliwadi. labatsintsekako?
bameleli belicembu, labanetidzingo/timfuno letitsite, nobe lababomphetsa, nobe labanendzaba ngempela nentfo loyentako ekomidini leliwadi.
Ingabe baSebenti bekuTfutfukisa umPhakatsi (CDWs) bakhona yini ewadini lakho?
Tfola ema-CDW ewadini lakho nihlangane nicatsanise imikhawulo, lokufaka ekhatsi kutsi ngabe ema-CDW ayakhona yini kweseka liwadi lelikomidi ngekwenta imisebenti nobe bubhalane.
Ungalusebentisa loluhla kukusita kuhlelela imihlangano yalabatsintsekako bakho.
Umbuto: kubaluleke ngani kuhlela iphrofayli yeliwadi?
Imphendvulo: njengelikhansela leliwadi nelikomidi leliwadi, ungasebenta ngemphumelelo uma ngabe wati liwadi lakho kahle. Khumbula, ukhona kute umelele liwadi. Angeke ukwati kukwenta loku uma ungati kutsi bobani labahlala ewadini lakho, yini tidzingo netinkinga tabo, yini labafuna likomidi libentele kona kanye futsi nekutsi ngutiphi takhiwo, imigwaco naletinye tintfo letiphatsekako letakha liwadi lakho. Loku futsi kufaka ekhatsi kwati kabanti ngetinhlangano temphakatsi netinsita tendzawo njengemabhizinisi nobe emaklabhu etemidlalo endzawo. Utawumangala kutsi utawutfolani?
Umbuto: Likomidi leliwadi lingalusebentisa njani lolwati?
Imphendvulo: Likomidi leliwadi lingasebentisa lolwati ekuhleleni luhlelo lwemnyaka.
Likomidi leliwadi lidzinga kuba neluhlelo lwemnyaka lolucacisa kabanti tintfo lekumele kucalwe ngato nalelifise kukuzuza. Loku kutakusita ubone kutsi ukuzuzile yini loko bewufuna kukwenta. Kutawukusita futsi ubike kumasipalata, njengobe utawubika tonkhe tinyanga ngekuya kweluhla lwakho lwekusebenta.
Kungumbono lomuhle kuhlela umhlangano welikhetselo masinyane ngendlela lokungakkhoneka ngayo nihlele luhlelo lwemnyaka lwekusebenta. Ciniseka kutsi luhlelo lwakho lweliciniso futsi lwetintfo letingazuzeka.
Tindzaba letibaluleke kakhulu temphakatsi Yini lengentiwa likomidi leliwadi kusita Ungakwenta nini loku?
Ngumuphi umklamo likomidi leliwadi lelifisa kuwenta Tsatsa letintfo njengemklamo wekutfutfukisa umnotfo wendzawo, kucecesha banakekeli betemphilo labasita emakhaya Singayenta yini lemiklamo sibambisene naletinye tinhlangano temphakatsi?
Ngtiphi emaforamu lakhona, sibonelo; tetemphilo nobe tinhlangano temphakatsi lelikomidi leliwadi lelifuna kumelelwa kuto?
Ngumaphi emalunga elikomidi leliwadi langanikwa kwenta lomsebenti?
Nguyiphi imisebenti lebaluleke kakhulu lesifuna kucala ngayo siyente?
Loluhlelo lufanele lube ngulolukhonako kuguculwa ngekuya kwetidzingo.
Yenta siciniseko sekutsi lemiklamo lofuna kuyenta ichumene ne-IDP. Uma ngabe umklamo wakho awuhambisani ne-IDP, ungatfola kutsi umphakatsi awuyifuni, nobe masipalati akakwati kukusita uyente.
Khumbula loluhlelo lufanele lwentiwe luzuzwe. Kuncono kwenta kahle lokuncane kunekwenta kabi tintfo letinyenti?
Loluhlelo lwekutfutfukisa loluhlanganisiwe (IDP) luhlelo lwenchubo yetepolitiki loluholwa yiMeya yeliDolobha leliKhulu kanye nemakhansela futsi alekelelwa tikhulu letiphetse.I-IDP ikhombisa lokuzuziwe liDolobha netinselele kanye nentfutfuko letako imiselwe kubhizinisi netidzingo temphakatsi kuhambelna nekwetfulwa kwetinsita nekutfutfukiswa kwemnotfo.
Incenye lebaluleke kakhulu ye-IDP kuchumana lokubanti kwakho nalabo labatsintsekako kuciniseka kutsi uyabandzakanyeka ekutsatseni tincubo tentfutfuko letako eDolobheni lelikhulu eJozi.
Luchungechunge lwemihlangano yemawadi netiGodzi itawubantjwa kulo lonkhe lidolobha kuniketwe umbiko macondzana nekutsi tidzingo takho nalokulindzele kubhajethelwe kwahlelelwa kanjani ngemiklamo netinhlelo letinyenti.
Siyakukhutsata njengemhlali waseJozi kutsi utibandzakanye etinchubeni tekubonisana ngekutsi ute kulemihlangano futsi uvakalise livi lakho. Kutibandzakanya kwakho kubaluleke njengelivoti lakho kuciniseka kutsi tidzingo takho tiyanakekelwa.
Njengelidolobha sisala sitinikele ekutfutfukiseni indzawo lephephile futsi lenemphilo, kutfutfukisa kukhula kwemnotfo, kuncoba i-HIV ne-AIDS, kwehlisa kutsikameteka kwagezi, nemanti, kwenta kancono indlela yekukhipha emabhili, kucinisekisa imitsetfo yamasipala, nekubuketa kwakhiwa nekwetfulwa kwetindlu.
Shayela kulenombolo (011) 375 5555 option 7, vakashela Sikhungo seBantfu lesisedvutane nobe vula lewebhusayithi www.joburg.org.
Kubambisana ekwetfulweni kwetinsita?
Sinyatselo 16: Ngabe lusito laluniketa emakomidi emawadi masipalati?
Lusito loluniketwa ngumasipalati lutawehluka ngekuya kwemitfombolusito lanayo masipalati. Labanye bomasipalati banemali lenyenti kuna labanye futsi loku kungaba nemphumela kulongakuzuza. Lihhovisi laSomlomo lingakutjela kutsi nguyiphi imitfombolusito lekhona kepha asewubuke loluhla lolungentansi.
Bonkhe bomasipalati badzinga kulungisa luHlelo lweNtfutfuko leHlanganisiwe (Integrated Development Plan (IDP). Lukhombisa tintfo letibalulekile tendzawo. I-IDP ingahlelelwa iminyaka lengu-5 futsi iyabuketwa njalo ngemnyaka. I-IDP icinisekisa kusetjentiswa kahle kwemitfombolusito yamasipalati leyindlala, icondze tintfo letifanele tentiwe kucala (sibonelo; kusita tindzawo letiphuye kakhulu), iheha timali kulamanye emazinga ahulumende, futsi icinise kutibandzakanya kwemphakatsi.
Labamelele liKomidi leWadi bangaya emhlanganweni, we-IDP Representative Forum. Lomhlangano ulitfuba lalabatsintsekako batewumelela tidzingo temawadi abo. Lomhlangano uniketa indlela yekukhulumisana, kucoca sakuncengana nekutsatsa tincumo ngekubambisana emkhatsini wemphakatsi namasipalati, kwenta kubekhona kuchumana futsi nelitfuba lekulandzelela loluhlelo nenchubo yekusetjentiswa kwelikomidi leliwadi ku-IDP.
Ngingayitfola kanjani lekhophi ye-IDP?
Likhansela leliwadi lakho lingaba nayo lekhophi uma ute ungatsintsana nelihhovisi lemphatsi wamasipala nobe lihhovisi laSomlomo. Masipalati ufanele aceceshe bantfu ngale-IDP. Likomidi leliwadi lakho lingatfola kabanti ngaloku ehhovisi laSomlomo?
Ibhajethi iluhlelo lwetimali. Ikhombisa imisebenti yemnyaka wetimali lolandzelako ngekukhombisa tindleko talemisebenti kanye nalapho kuvela khona lemali letawukhokhela letindleko.
Umnyaka wetimali waboMasipalati baseNingizimu Afrika ucala mhlaka-1Kholwane yonkhe iminyaka kuye kumhlaka-30 Inhlaba emnyakeni lolandzelako. Umkhandlu ufanele uyemukele lebhajethi ungacali umnyaka lomusha wetimali, ngemufa kwekuhlela kahle nekubonisa nelikomidi leliwadi nalemanye emacembu latsintsekako endzaweni yakini. Uma ngabe emakomidi emawadi ayabandzakanyeka ekuncumeni kutsi bomasipalati bafanele basebentise malini futsi kumiphi imiklamo, loku kusho kutsi liwadi lakho lingazuza ngco.
Lebhajethi iyabukwa ilandzelelwe wonkhe mnyaka kute kubonwe imali lengenako nalesetjentiswako kucatsaniswa nebhajethi. Sibonelo, uma ngabe imali lebuya etimalini letikhokhwako netinkhokhelo ingaphansi kwalebeyicatjangiwe, ngako-ke lucitfomali lufanele lube luncane/lwehle.
Emakomidli emawadi afanele atfole sikhatsi lesincunyelwe ibhajethi nekutsi imihlangano itawubanjwa nini. Ufanele futsi ubute kutsi kute yini lucecesho lolukhona lwekwati ngebhajethi lolungakusita utibandzakanye kubhajethi ngalokuyimphumelelo.
Tfola kutsi masipalati wakho ngabe unendlela yekuphatsa kusebenta yini.
 Kuhlela: sebentisanani nelikhansela lakho naletinye tinhlangano temphakatsi, nitfole tidzingo letifanele titsatselwe etulu futsi nente siciniseko sekutsi letidzingo tiyafakwa kutiphakamiso tebhajethi netinhlelo?
 Kulandzelela nekubika: phikelela ngekutfola njalo nje imibuko ngemiklamo netinsita tamasipalati ekomidini leliwadi kanye nasemihlanganweni yemphakatsi yeliwadi lakho kute uhlale watisa bahlali ngenchubekela phambili futsi/nobe tinkinga. Beka imibono leyakhako macondzana nekwenta kancono futsi, uma kufanele, bita umphakatsi utawusita kute kwentiwe lomsebenti?
 Kubuketwa kwemsebenti wemnyaka: umkhandlu ufanele ubike njalo nje kumakomidi emawadi ngemabhajethi nekubuketwa kwemisebenti yabo, njengencenye yemihlangano yemphakatsi. Kwengeta, uma ngabe likomidi lakho aliyitfoli imibiko wemsebenti kumkhandlu, yatisa umphatsi welidolobha kutsi likomidi lakho leliwadi lilindzele kusebenta lokuncono kuhulumende wasekhaya wentsandvo yelinyenti?
Tsintsana nemphatsi nelihhovisi lemphatsi waMasipalati kute utfole luhla lwemakheli netinombolo tetincingo letibalulekile utengete kulelibhukulwati.
Tsintsana nemphatsi welihhovisi laMasipala utfole luhla lwemiklamo nalakuphembako lokubaluleke kakhulu ukwengete kulibhukulwati.
Likomidi Leliwadi Masipalati wase..
Umhlangano webahlali beliwadi/welikhetselo/wemphakatsi waWadiwaMasipalati wase.
Likomidi leliwadi lifanele libike ngaloluhlelo lolulandzelako tonkhe tinyanga. Loku kutawukusita ukhone kubona kutsi ukuzuzile yini lokuseluhlelweni lwakho. Kutawuphindze futsi kusite naSomlomo ati kutsi kukhona yini ladzinga kukulungisa.
No 
Umklamo
Umtfwalo 
Imigomo/tinkhomba 
Sikhatsi 
Imitfombolusito 
1.
Lilunga lelikomidi lelibukene nalomsebenti, lifanele libike ngesimo semklamo emihlanganweni yelikomidi leliwadi.
Tsine, lesibhalwe lapha njengebavoti lababhalise kuwadi . siphakamisa uMn/Nkh ..njengemuntfu longakhetfwa abe lilunga lelikomidi lawadi.
Ligama: kusayina: Lusuku:.
Ligama: Kusayina: Lusuku:..
Mine, lobhalwe lapha, I.D. no.(matisi) . lohlala .. futsi/nobe longungumvoti lobhlise kuwadi . Ngiyakuvuma kuphakanyiswa kwami njengemuntfu longakhetfwa njengelilunga lelikomidi leliwadi.
Kusayina: .. (lophakanyisiwe) Lusuku:.
Emagama alabakhetsiwe 
Linani lalabavotile 
1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

6. 

7. 

8. 

9. 

10. 

11. 

12. 

13. 

14.
Luphiko lwetekuChumana Private Bag X804, Pitoli 0001 Lucingo: +27 12 334 0600 Ifeksi: +27 12 334 0813 incwadzigezi: jeannym@dplg.gov.za Iwebhusayithi: www.dplg.gov.
<fn>DAC-NLS. KwehlukanisaKwemfuyoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa lwebalimi labancane?
Uma ngabe uhlela kutsengisa imfuyo yakho tibute lombuto lolandzelako: Kungani ngifuna kutsengisa imfuyo yami ngalesikhatsi lesi?
Letimfuyo setilungele kutsengiswa futsi setinoniswe kahle kutsi tingahlatjwa.
Tikhule kahle kutsi tingatsengwa ngumdlisi kutinonisela kuhlatjwa.
Letimfuyo tite inzuzo ikakhulukati leti lesetikhulile setingasatali.
Kute kudla lokwanele epulazini kwekudlisa lemfuyo.
Khetsa umhlambi wekutala lotawusala bese utsengisa letinsalela ngaphambi kwekutsi tikhule kakhulu nobe kubite kakhulu kutigcina.
Luhlelombiso lwekwehlukanisa luncunywa ngeminyaka, kunona, umtimba, kulimala nangebulili. Ungalindzela intsengo lenhle yesilwane lesesimeni semphilo lenhle, lokungenani phakatsi kwetigaba A na-B, tingondzi kakhulu futsi tinganoni kakhulu futsi letiphakuliwe (tinkhabi). AB titsatsa intsengo lencane kantsi C ngulencane kakhulu.
Umtimba ngulendlela lukhakhayi lume ngakhona nekuchaza kwelamalamana phakatsi kwenyama nematsambo. Emaphuzu esimo entiwa ngekulinganisa kunona kwemfuyo.
Kunona kwenyama yenkhomo, yemvu, nayembuti yehlukaniswa ngemakhodi kusuka ku-0 kuya ku-6.
Sigaba sincunywa ngekubuka ematinyo.
Bulili besilwane bubaluleke kuphela elukhakhayeni lwenkhunzi kanye nesiklabhu etigabeni AB, B na-C tebudzala.
Simo semaphuzu enkhomo.
Vani linani lemafutsa ngaphasi kwesikhumba elukhalo phakatsi kwengculu nelubhambo lwekugcina.
Kulinganisa: Kulinganisa budzala benkhomo benkhomo ngekuyibuka ematinyo.
<fn>DAC-NLS. Lebowakgomo.2009-11-17.ss.txt</fn>
Takhamuti tase- Units R na- S tasedolobhaneni le- Lebowakgomo eLimpopo, labanye labebasolo balindzele tindlu Teluhlelo Lwekutfutfukiswa Nekwakha kabusha (RDP) kusukela nga- 1996, titawubona kulindzela kwabo lokudze kuphela.
Loku kulandzela luphenyo lolwentiwe Lihhovisi Lemvikeli Wesive (OPP) ngekwehluleka Kwelitiko Labohulumeni Basekhaya Neletindlu LaseLimpopo kufeza sibopho salo sekwakhela umphakatsi tindlu te- RDP.
Loludzaba lwacala lwaletfwa ku- OPP likhansela lendzawo, Mnu Frans Letwaba, lomele takhamuti.
Tikhalo beticondzene netibonelelo tetindlu ngesikhatsi sa- 1996 kuya ku- 2006. Ticelo tabo tavunyelwa Litiko ngaphasi kweLuhlelo lwesibonelelo lolubitwa nge- Project Linked Subsidy.
Lephrojekhthi yaniketwa inkapani lebitwa nge-COMDEV, leyahluleka kwakha tindlu noma kuniketa tintfo tekwakha. Kwatfolakala kutsi letinye tindlu takhiwa nganhlanye nekutsi tintfo tekwakha tayiswa kulabanye labazuzako.
Litiko kubukeka ngatsi lahluleka kwakha tindlu noma kuhambisa tintfo tekwakha kubamangali kute batakhele tindlu tabo.
Luphenyo lwe- OPP lwatfola kutsi ticelo tebamangali tetibonelelo tetindlu tavunywa kusukela nga- 1997 kuya ku- 2006.
Letinye tinkapani tancuma kwakha kokufihla inhlokpo ngetindleko tato, kube letinye tacedzisa tindlu letakhiwe tangapheli ngekusebentisa tintfo tabo tekwakha.
Umvikeli Wemphakatsi waphakamisa kutsi Litiko kufanele lakhele bonkhe lekufanele bazuze labo ticelo tabo tavunyelwa nga- noma ngembi kwa-2006.
Litiko kufanele licedzele letindlu letashiywa libuye linikete tintfo tekwakha kubo bonkhe labazuzako labavunyelwe.
Kwabuya kwaphakanyiswa kutsi Litiko lisita bamangali lasebacalile kutakhela tindlu tabo, kodvwa bangakhoni kuticedza libuye lincephetelise bonkhe bamangali labakhe tindlu ngaphandle kwekusitwa Litiko, ngemuva kwekutsi bavunyelwe kutsi bazuze.
<fn>DAC-NLS. LikhasiLangaphandleSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Incophamlandvo yembutsano wekwetfula iNhlangano yekuVuselela Similo yavelonkhe esikhumulweni setindiza iWaterkloof Air Base mhla ka 18 kuMabasa 2002 yaba sicongo semsebenti lobewucale nga 1998 lapho lowake waba nguMengameli uMnuzamne Nelson Mandela bekameme baholi bemacembu etembusave kanye nemikhandlu yetenkholo kutsi bete eNgcungcutheleni yeSimilo eJozi kudzingidza ludzaba lolubucayi lwekuvuselela similo eNingizimu Afrika. Imihlangano-sikolo lemibili ngekuVuselela Similo ngaphasi kweliPhini laMengameli Jacob Zama yalandzela, lekunguyona yakhicita libhukwana iFreedom and Obligation,2 kwabuye kwatsi nemkhandlu wekubonisana wavelonkhe iNational Consultation ngeLweti 2001 wahlongota kusimamiswa kweNhlangano yekuVuselela Similo yavelonkhe.
Inhloso yaleNhlangano yekuVuselela Similo (iMRM ngesiNgisi) bekuku gcugcutela, kukhutsata nekuchumanisa tinhlelo tayo yonkhe imimango ekusebentisaneni kubuyisela esimeni buntfu nesimilo sesive setfu?
IMRM yinhlangano yemmango nje lengakabheki kugcugcutelwa ngulabaphetse nalababusako. Injongo yayo kuchumanisa tintfo letinyenti letitsintsa imiphefumulo yesive letivele tikhona kubantfu bakitsi. Lizinga leliphakeme lemagugu ebuntfu liyabonakala emasikweni etfu bantfu-ke bafisa kugucula tento nalomoya wekungabi nabuntfu lotsandza kungena eveni letfu.
IMRM itakubhekana neludzaba lwekuvuma kutsi lowo nalowo wetfu aketfwale umtfwalo ngemphilo yakhe, sisuka ekucondzeni kutsi, njengobe satikhulula tsine ngekwetfu emzabalazweni welubandlululo, kanjalo kufute lomuhla sibe ngulabatikhululako ekulweni nalencabhayi?
Inhlangano yeMRM iluhlaka lwekukhutsata, kugcugcutela, kucaphelisa nekuchumanisa timvo-mphendvulo kuyo yonkhe imikhawu yemmango wetfu. Ibona lingemuso lelinemmango lotetsembako futsi lonemgoogodla locinile wekutiphatsa nesimilo. Umkhankhaso wayo kuvuselela umoya weBuntfu/Botho, ngekusebentisa tonkhe tinsita letikhona kuhulumende nasesiveni. IMRM itimisele kusungula lawo magugu lakuMtsetfosisekelo wetfu, insika lesimisa tinhlobonhlobo temagugu lesiwalandzelako lesifuna netive tonkhe temhlaba tisati ngawo.?
kucinisa tisekelo tenkhululeko nedemokhrasi yetfu letfolakele matima ngekwakha sive lesicinile esimilweni, lesisime elisikweni nekutiphatseni lokufanako.
kutfunga emasu laluchungechunge lasime esimeni lesitimphandzemphanzde saloludzaba lokuyintfo lemcoka ekwakheni sisombululo lesicinile ekudzephuleni timphandze tekugula kwemmango nekwemnotfo eveni letfu.
Setfulo seNhlangano yekuVuselela Similo (MRM) kwaba ngumbutsano lowehlukile impela webameleli labangu 1 300 bavela etindzaweni letehlukene talelive, beta ngetindiza, emabhasi nangetimoto bachamuka etindzweni ngentindzawo talelive, batsintsekile ngekutfola tindlela tekwakha sive lesinebuntfu nesimilo lesicini. Bekukhona kubo emalunga eKhabhinethi, bondvunankhulu, emalunga ePhalamende, baholi bemacembu etembusave, labasha, baholi betenkholo, tinhlangano letitimele, bahwebi kanye nalabamele basebenti. Bakhombisa kutimisela kwebantfu beNingizimu Afrika kuba mdzibimunye kulencophamlandvo yavelonkhe yekubeka sisekelo sekwakha iMvuselelo yeSimilo lebumbene naletimele eveni letfu6. Setfulo saniketa litfuba kutakhamuti phaca kutsi time kanye nalabo lababaholi kukhulunywe ngavi linye nanganhloso yinye ludzaba lolutsintsana nemagugu ekutiphatsa?
Sihlalo weLikomidi lekuSebeta leMRM, Father Simangaliso Mkhatshwa, wemukela tiphakanyiswa, kwandzela inkhulumo-ngco leyetfulwa liPhini leMengameli, lowavula Setfulo waphindze wacolisela uMengameli Thabo Mbeki, lobekabambekile encenye. Cedric Mayson wetfula sifinyeto saletinye taletinkinga live lelibhekene nato ngaphasi kwesihloko: Inkinga Yini?
Kubulala! Kuphanga ngekweba! Kudlwengula! Tidzakamiva! Kukhwanyabeta timali! Kubandlula ngebuhlanga! Kukhuthuza! Kuchwaga timoto! Kuhlukunyetwa kwalabasikati nebantfwana! Umkhatsibanti kulabo labanemnotfo nalabate! Tinkholelo letibheke eceleni! Kuhleba! Budli! Kungcola emmangweni webabusi nasesiveni! Kuya ngani konkhe loku kwenteke kitsi?
Kufute sicale sihlolisise timbangela talenkinga. Semukele lifa lekwehluleka kwangaphambilini, lifa lebuchwagimhlaba nelubandlululo, lokwasonga kwaguculela imicabango yetfu netimo tetfu tekubuka tintfo, kwasifundzisa kabi, kwasishiya nendathane yetinkinga temihla.
Tinyenti kabi tihibe tekwehluleka kwalomuhla. Inkhululeko kutembusave yente kwakhonakala kubhekana nensinzabetjatsi yensayeya yekugucula live kusuka elisikweni lemakholonisi lekutfobela kuya esikweni ledemokhrasi lekutimela. Kusho indlela lensha yemphilo kuye wonkhe muntfu intfo labancane kabi betfu bayibona ngaphambilini kwa1994?
Linyenti lebantfu lisola sigungu sekusakata, lesivama kwetfula loko lesingatsandzi kukugcugcutela: kwehluleka kucinisa buungiswa emaPhoyiseni, etiNkantolo, neTinsiteni teku Condzisa, nobe kusolwe hulumunde ngekwehluleka.
Kodvwa kudzingeke sitihlole kwanatsi. Ngabe kuba netintfo nemandla ekubusa kuyalisundvuta liso emgomeni welive geisha kuliyise ekutiphandzeleni emandla akho wedvwa nebudli kulelo live?
Singalibuyisa njani lizinga leliphakeme lesimilo nangabe imali seyaba sithico lesikhontwa ngulabanyenti, nangabe tinsita tetfu temnotfo tenta labanyenti babe tindlwaphu, nalapho emagugu akamoya ahlale adzebeselwa?
Litsemba letfu lekucatulula leti tinkinga lisimeme esisekelweni lesisimile. Naletinye tive tinetinking aletifana naleti, kodvwa-ke kutinikela ngekubambisana ekuticatululeni kwehlukile..
Emandla etfu kutsi emasiko etfu atimisele ngekwenta lokuhle kuwonkhe wonkhe.
Timphandze tetfu tikubumakhelwane lapho bantfu baphila basenta futsi badlala ndzawonye. Singasakha sive lesisha ngekwetfu sinenshisekelo yekubumbana nekutifaka sibandawonye.
Inhloso yetfu kuvuselela tinhlangano tetfu letivele tikhona netakhiwo, hhayi kucalela phasi ngalokusha. Kuvuselela kwesimilo kukhona lapha lasikhona.
Emikhakheni yetfu nasetinhlanganweni, nekutimisela kwetfu, singakhona kucatulula letinkinga ngekumelana nencabhayi yekuvuselelwa kweSimilo.
Sikhatsi sekubonisana nekubhung asasekuseni, setfulwa ng Tim Modise, satsintsa umdlwenga ngengoma, kugidza nemavi labekagcile ekuphumeleleni nasekhonweni. Sacinisekisa similo nebucotfo lesatalwa nawo, sitfunti nekulunga kwemoya wemuntfu. Lowake waba sigcila setidzakamiva, umuntfu lonengculaza yeHIV/AIDS, likwaya lasejele, licembu lalabasha lelidansako bonkhe betfula ngaphimbo linye lemakhono litsemba ngesikhatsi sekudzangala, kucina lidvolo ngetikhatsi tensayeya, kutinikela esikhatsini sekuhhohloka kwetimilo?
Wona lowo mlayeto wetfulwa ngemlomo, lapho bahlonishwa beva ngemicabango netenteko lebetentiwa kutfutfukisa timilo letibhadlile kuvela kuBusiness Against Crime, iNational Anti-Corruption Forum, iPanel of Catholic, Hindu and Communits, baholi, bafundzisi kanye ne-African Renaissance nalabanye.
Emva kwemadina, umhlangano wehlukana emacembu lalishumi (10)(linye lavelonkhe nalayimfica etifundza) kucocisana ngetindlela letitsintsekako tekuchubela embili lomkhankhanso weMRM. Licembu ngalinyebelinebameleli labavela ematikweni lehlukene emmango, nelicembu lalabachuba inkhulumiswano labatsatfu loceceshelwe kuchumanisana, umchumanisi lomelele takhiwo tesifundza, nemchumanisi lobekangulobhala lowalungisa umbiko lobhaliwe?
Wonkhe muntfu wanikwa likhadi wacelwa kutsi abhale sinyatselo sinye lsidzingekile ekuchubeleni embili umkhankhaso wekuvuselela similo eNingizimu Afrika. Bacocisana ngaloko lokudzingekile kugcugcutela ingcucuko, loko losevele kwenteka lokudzinga kuhlanganiswa, imiphumela-ngco ledzingekile egumbini ngalinye, nekutsi konkhe loku kungazuzeka kanjani.
Inhlelembiso yenkhulumiswano yalawulwa tidzingo telicembu. Labanye behlukana emacenjana lamancane labese ayabika kulelikhulu ngalakhumisene ngako. Lamanye acoka tintfo letimcoka akhulumisana ngato kanye kanye. Tinyatselo netinkhulumiswano tabhalwa phasi tabese tiyafinyetwa.
Ekupheleni kwalesikhatsi sekukhulumisana, lelo nalelo lunga lacelwa kutsi lente sibopho salo laniketwa likhadi kutsi libhale kulo tinyatselo lelitatitsatsa lona ngekwalo kuseka kuvuselelwa kwebuntfu eNingizimu Afrika. Emalunga abese aniketa likhadi kulelinye lilunga lelivel aesifundzeni, lilunga lebe lingalati ngaphambi kwekungenela lomhlangano, libese licela lelo lunga kutsi libaseke ngekubashayela lucingo esikhatsini lesingangenyanga.
Indzaba lemcoka kwaba kutsi imikhandlu lehlukene yemmango, isebenta ngekubambisana esifundzeni ngasinye, lidolobhakhulu lakametro, kutakutsatsa tinyatselo kufaka imiphumela yalomklamo emikhakheni yayo lese ivele ikhona.
Ngabe yini nje leyashiwo yimilomo lengetulu kwenkhulungwane ngemahora lamabili enkhulumiswano ngenkhiyankhiya yesimilo lebhekene nelive letfu Ngekusitwa ngulabo labachumanisa emacembu nabolobhala ecenjini ngalinye, kunyenti kabi lokwalotjwa, loku lokulandzelako yinhlanganisela yemaphuzu-ngco etinkingeni letacokwa, netiphawulo ngetinyatselo nangengucuko?
Tifundza tonkhe taveta kutsintseka ngekuhhohloka kwemindeni nekuceka kwetakhiwa letisimamisa imindeni. Njengensika yebuve, umndeni wabonwa ngulabanyenti njengemgogodla ekunetsetekiseni imbeko lecinile nekutiphatsa kanye nemagugu ebuntfu lokudzingeke kuciniswe kute kube nendzima lenemfutfo kulomkhankhaso.
Kungabikho kwabobabe, nobe-ke kulahleka kwesitfunti sabobabe ngekusebentisa dlakadlaka ematjwala nalokunye kuyinkhaba yenkinga. Bantfwana labanye ababati ngisho bonina. Labanye abababoni batali babo ngobe batfunjwe ngumsebenti. Kuceka kwekuciza kwebutali ebantfwaneni, bantfu labangalandzelwa, nekubamba tintsambo, kushiya bantfwana labanyenti bate sisimo-sisekelo. Kanjalo-ke labanyenti bayazabalaza kutfola bungibo nebunjalo etimphilweni tabo.
Bantfwana labanyenti bangaphasi kwelijoko lekuhlukunyetwa ngekwengcondvo, emtimbeni nob engekwelicansi bahlukunyetwa batali nobe tihlobo, lokuyintfo lebashiya bonakele imphilo yabo yonkhe, bangakhoni kubona buhle nekunetsetekisa kwemndeni. Linani lekikhula mihla le lebantfwana batintsandzane ngesizatfu seligciwane i-AIDS.
Labadzala nabo kancane kancane sebayadzebeselwa eveni lakitsi. Inhlakanipho yabo nelwatinjulo akusatsatselwa etulu futsi sebabukeka bangumtfwalo kutemnotfo kunekuba babe ngumtfombo wekucondzisa nekukhutsata timilo.
Labatsetsene bayazabalaza kusimamisa balondvolote budlelwane babo, kanyenti baphelela ekwehlukaniseni lokucubungula indathanae yetinkinga temmano netemnotfo.
Lamanye emacembu aveta inkholelo yekutsi imphandze yekuhhohloka kwemasiko emndeni ngulengcondvo lesimbelambela yebudvodza levuna kuhlukunyetwa emtimbeni, engcondvweni nasemoyeni kwabomake. Kute kuvuseleleka kwemampela kwemphilo yemndeni lokungenteka, kungekho kugcamisa sitfunti nekulingana kwabomake.
Tinyenti tiphakamiso tetinyatselo letetfulwa. Baholi bembuso nebetenkholo bacelwa kusti bahlanyele lisiko lekubambisana emmangweni ngemoya letsema. Kunesidzingo sekkhula lokuchubekako ngesikhatsi kushadziwe, nekunakekela imindeni lenamtali munye. Tinsita letisebenta ncono tekufaka tintsandzane emindenini kunganiketa letintsandzane nobe bantfwan alabalahliwe sikhala sekuphila ekhaya?
Tinkhulumo tabuye tagcila kuloko lokwentiwako ngendlela leyakhako kucinisa nekuseka imphilo yemndeni. Lamanye emacembu advumisela uhulumende ngemtsetfo lomusha lonetsetela emalungelo ebantfwana nebafati, ngalokunjalo uniketa inzuzo nasemadvodzeni. Tinhlangano tesigodzi nemaNGO bekenta imihlangano tikolo ngalomtsetfo, kuletinye tikhatsi imikhandlu yemmango isunguliwe kukhutsata emagugu nenkhambiso yemindeni neyesive.
Kunyenti lokufute kwentiwe kugucula umndeni. Loku kufute kufake ekhatsi kusetjentiswa kwemkhankhaso wekuVuselelwa kwe-Afrika (I African Renaissance) kubuyeketwa nekwekhiwa kabusha kwetakamoya te-Afrika nemasiko-mihambo emphilo yemndeni, kugcizelela inkholelo letsi umntfwanami ngumntfwanakho, nemtali wami ngumtali wakho, nekugcugcutela lisiko lelutsandvo, kubeketelelana, kuthula nekwetsembana. Tinhlelo tekusekela umndeni kudzingeke tigcame kakhudlwana?
Umndeni wabonakala kuMRM usenkhabeni yemkhankhaso wekutimatisa njengobe ulutfo lolumcoka ekwenetsiseni tinkhambo-masiko, imicondvo yebantu kanye nekutiphatsa kwabo.
Emacembu lambalwa adzingidza ludzaba lwebugebengu nenkhohlakalo. Timbangela tebugebengu tisukela etintfweni letifaka ekhatsi kungakhatsaleli imphilo nekuchutjelwa bangani, kungabi nandzaba nebuve, nekungatifaki emsebenti kwemalunga eSAPS. Simemo sekubambisana emkhatsini wahulumende, betemabhizimisi, emaphoyisa nemmango savela kuwo onkhe emacembu. Onkhe emcembu agcizelela sidzingo semikhankhaso etifundzeni kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.
Onkhe emacembu avakalisa kutsi bacaphi-tigwegwe kufute batfole umvuzo, lelinye laphakamisa kutsi kusungulwe lucingo lapho bacaphi bangashayela khona. Kunyakatiswa kwekutifaka kwemmango ekukhawuliseni umfula webugebengu nenkhohlakalo kudzingekile, nesidzingo sekucinisa umkhandlu wemaphoyisa emmango savetwa.
Akungabateki kutsi budlwaphu busitsikameto lesibi ekuvesetelweni kwenkhambo-similo. Loku akusho kutsi bantfu labamphofu babi, ngoba kanyenti labo labamphofu kakhulu ngabo lababa nebuntfu lobudzephile. Ngulokuvuleka kwesikhala emkhatsini walabanelutfo nalabate lutfo lokuyintfo lengakavumeleki nani nani. Lesi simo sidala inyakanyaka yetinkinga temnotfo netemphilo nje, lokufana nekweswela imisebenti nebuphuya, lokusimo lesifukama kuhhohloka kwebuntfu bemimango ekhaya nasemacentselweni. Kuya ngani timiso tetfu nemnotfo tente bantfu labanyenti kangaka baphuye?
Kuhhohloka kwesimilo kufana nendvwangu lenkhulu lengenamtfungo. Konkhe lokufaka sandla enkhiyankhiyeni yetfu yekutiphatsa kutfungeleke ndzawonye. Budli nekugwebela kusakho kwalabnye banganaki tidzingo talabanye, umzabalazo nekwehluleka kwabosomabhizimisi labancane nebahwebi kutiphilisa, kuphuma kwetimali eveni letfu konkhe kushaya esimeni sekuphila sebantfu, kubakatelela kutsatsa tinyatselo letitsite kutsi nje lokunenani bacoshe linkentjane ekhaya?
Kwake kwaba nemkhankhaso wamhlaba wonkhe wekwenta imisebenti, kakhulukati ngekutfutfukisa ematiko lasekhaya. Lamanye emacembe aphakamisa sidzingo sekwakha imisebenti emalokishini nasetindzaweni letingephandle kwemadolobha kucedza lokugeleta kwalabasha beta edolobheni. Labanye baphakamisa kutsi imimango ikhutsatwe kungenela imiklamo yekukhicita kudla. Tinyatselo letaphakanyiswa ekwakheni imisebenti tafaka ekhatsi kusungula kubambisana lokucinile, kwehlisa lizinga lemishini, kuceceshwa kwemakhono, kwakha ligcabho lebunguwe, ematfuba lalinganako, timiso nenkhambiso egunjini letimali, kufinyelela etimalini tekubolekwa kwalabamphofu, kuneketwa kwemfundvo lesetulu, nekufinyelela kancono kumifundzate kulabo basemaphandleni labamphofu. Kuphatsa kahle timali kwetakhamuti letinayo macondzana naleto letite nako kwaphakanyiswa.
Luhlelo lwemfundvo eveni lakitsi lwemukele timiso lebetite nani buntfu, takhelwe kudlondlobalisa imfundvo yaluhlanga lunye icedze nya ematfuba alabanye. Kusatakutsatsa sikhatsi lesidze kulungisa lenyakanyaka.
Kunesikhala lesikhulu sekungabikho kwemidlalo etikolweni. Emacembu lamanyenti akuphawula loku njengesisusa lesengetetela kungabikho kwekuhlangana, lokuyintfo ledzingekile ekucecesheni labasha emakhonweni ekusebentisana, kunakekela labanye, kucondziseka nekutinikela. Temidlalo tidzinga kuvuselelwa njengentfo yekutijabulisa emmangweni, hhayi yekucudzelana. Loku kungafaka ekhatsi kuvuka kwemidlalo yasendvulo lokungenta badlali babone budlelwan ekutemidlalo nemasiko. Temidlalo tivamise kuniketa umoya wekuba wakuphi kubadlali labangawutfoli emakhaya?
Kubalulekile kutsi iNingizimu Afrika ikhumbule tifundvo tesikhatsi lesengcile, umoya wekuzabalaza nelubandlululo nendzima leyadlalwa bantfwabesikolo lapho, kakhulukati ekwaleni kwabo kutfobela imfundvo lephasim lokwaholela etiDvungudvungwini teSoweto ta1976. Inkmbandlela yetfu yemfundvo yetemlandvo kufute itivete letigameko kwenta bantfwan betfu babone bumcoka balapho sivela khona, babuye babe neligcabho lokuba ngulabasha baseNingizimu Afrika.
Imfundvo kufute ibukwe ngeliso lelibanti kungabi yintfo lephelela etikolweni letiphasi, emasekhondali kumbe-ke letiphakeme lapho kufundzelwa khona. Uma imfundvo itakwengetetela ekuvuselelweni kwebuntfu eveni letfu kufanele isuke enkombosini lencane yemfundvo yasekilasini, kufute inetsetele umoya wekuphenya nekutfungatsa lokhutsata lisiko jikelele lekufundza nekutifundzisa. Kwaba nemkhankhaso wekutsi batali nebaholi bemmango nabo batifake emfundvweni yesikolo. Lokwaba sembili bekungumkhankhaso wekungenisa emfundvweni timiso leticondze kugucula umuntfu longekhatsi lokuyindlela letsembekile kulwa nebulelesi nenkhohlakalo eveni. Lenye ingcikitsi lebeyivamile etinkhulumeni bekukungenisa imfundvo-mango ifakwe kunkhombandlela yemfundvo etikolweni, kugcizelelwe emalungelo ebuntfu nemtsetfosisiekelo welive. Lamanye emacembu aphakamisa kutsi kuvuselelwa kwebuntfu kubuye kufakwe etifundvweni tesikolo njengendlela yekusimamisa iMRM?
Ummango walomuhla utsandza kudzambisa lusha ngetindlela letehlukene. Bacedvwa emandla ngekungabi tibonelo letinhle kwebatali babao, badzanjiswa kungakhutsati kwabothishela babo, badzanjiswa kubate likusasa lekutfola imisebenti. Loku, kuhambisana nemandla ebungani sekuholelel ekudlondlobaleni kwekusetjentiswa kwetidzakamiva, tjwala, kwanza kwekutetfwala kwalabangakahlanganisi emashumi lamabili eminyaka, kwandza kwembulalave HIV/AIDS nekuphelelwa yinhlonipho nje yesitfunti semphilo.
Emacembu abika ngemiklamo lecondzene nekutfutfkiswa kwalabasha lapho imikhakha yetenkholo nemaNGO abongwa kakhulu. Tinhlelo talabasha nemihlanganosikolo levuselela buntfu yatsinftwa. Kwaba nemibiko ngetinhlelo temakhono ekuphila etikolweni, imitamo yalabasha ngemiklamo letsintsa tindzawo talabakhulili nalabo cabane-AIDS, kanye netinhlelo tetemidlalo.
ekhatsi kusungulwa kwetindzawo tekuceceshela kutfutfukiswa kwalabasha, nekukhankhasela emacembu emasiko netemidlalo latakufaka labasha kakhudlwana. Lesinye siphakamiso besibhekiswe etindzaweni talabasha lapho bafundzisi lase batsatse umhlalaphasi bangasebentisa khona sikhatsi sabo ngemoya wekunikela.
Basakati betindzaba abekho le ngaphandle. Baphila natsi, bayincenye yemndeni babangani betfu, nafutsi bananembeza. Lomkhatsi lokungatsi ukhona emkhatsini wetinsakati nesive nahulumende uyinkinga ledzinga kudzingidvwa?
Lolunye ludzaba lizinga tinsakati lese tingeniswe ngalo elisikweni lekucocodza leNyakatfo neMelika. Uvele utibonele ngelidvumela lemidlalotitfombe, (emasophi) nje. Kwengetela kuloku ngulokudlondlobala kewkuhlukumeta netindzaba telicansi letikubomabonakudze. Tecwayiso tekugadza kwebatali (PG) atikeneli, ngobe bantfwan labanyenti bahlala emakhaya kungekho mtali.
Tinsakati timcoka ekwendluliseni umlayeto wekuvuselelwa kwebuntfu. Tinelikhono lekungenelela imibono nemikhuba ngendlela lejulile. Ngaleso sizatfu, kuphatsa insakati nendlela lokuhanjwa ngayo kufute kube sebaleni, tintsatseli kufute kuba bantfu labatifake ngempela nangeliciniso emsebentini wabo. Kufane kube netnhlelo letinyenti tasekhaya emisakatweni yetfu yetitfombe. Insakati kufute igcizelele tindzaba letitfutfukisa ingucuko naleticedza bumphofu, ivete bantfu bembeko njengebalandzelwa kulusha lwetfu.
Akusiwo onkheemacembu lakhuluma ngesikhala senkholelo ekuguculeni tinkhambo tetfu tebuntfu nesimilo, kodvwa kwaba nesimemo lesivakalako sekubambisana kakhudlwanan nekuhloniphana kancono emkhatsini wemikhandlu yetenkholo emsebentini wayo wekutfutfukisa kukhula kwesimilo. Emacembu etenkholo kufute anciphe ekutikhuphulenie wona netakhiwo tawo kodvwa acine ekutfutfukiseni lesidzingo lesikhula mihla yonkhe sekulambela takamoya kubantfu. Loku kungenta imimango yetenkholo fake sandla kuRDP yemphefumulo?
Lomunye umkhankhaso waba wekwakha kusebentisana emkhatsini wahulumende nemikhakha yetenkholo kuwo onkhe emazilnga, kukhutsata kusebentisana nekwabelana tinsita. Umtsetfosisekel wetfu usekela kwehlukana kwembuso netenkholo, kodvwa loko akusho kujindana, takhiwo kumele timiswe kukhutsata kubambisana, kakhulukati ezingeni letigodzi.
Baholi babukeka njengebalandzelwa lokufute-ke kutsi babe bantfu labacotfo nalabasibonelo lesihle, labakamba emazinga ebuntfu. Umholi lomuhle utawukhona kuhlanganisa lwati lwebantfu bendzabuko nalolo lwasNshonalanga. Bafute babe nelihkono lekwemukela bantfu ngamoya munye, bemukele imibono leyehlukene, bakhombise inhlonipho lesime kuBuntfu/Botho. Imikhatsi leyehlukanisa baholi nemimango kufute ivalwe?
Sinye sifundza saphakamisa kutsi kube nemhlanganosikolwa webaholi bonkhe kubhunga loludzaba netinsayeya letivumbuke kuMRM, lokungaholela ekwakhiweni kwenkhambo yekutiphatsa ngemoya weMRM. Tifundza kufute tisungule lucwaningo-similo, sib. umnyango lotawubika nakukhona ikhansela lephakatsa ngemcebo kantsi isebambe sikhundla ehhovisi.
Lemibono yetama kuveta ngalamafisha umoya nesimo salabebangenele umhlangano eSetfulweni seMRM, nekubuyekisa livi leBantfu. Lelivi lidzinga kuvakala kakhulu nakamhlophe. IMRM isenteko lesichubekako futsi ingumgomo?
Kuva intsandvo yeBantfu ngekuvuselelwa kwesimilo kungaba ngumklamo lofana nalowo wanga 199506, lapho tetfulo letingetulu kwesigidzi temukelwa tabuketwa emhlanganweni wavelonkhe lokwaholela ekwakhiweni kwemtsetfo iSA Constitution and Bill of Rights. Kukutifaka kabanti ngabanye nemikhakha yesive sonkhana eLuhlelweni lwekuSebenta lokungenta iMRM isebente ngemphumelelo.
Kukhuphukisa lizinga lekucaphela ludzaba lwe mntfwanami ngumnftwanakho ne mtali wami ngumtali wakho?
Kuniketa umvuzo kubacaphi-tigwegwe.?
Kukhutsata tinkhulumomphikiswano ngekuvuselelwa kwesimilo etikolweni nekucocisana etikhungweni temfundvo letiphakeme emihlanganweni nasetingcungcutheleni.
Kwenta imihlanganosikolo lesophe labasha kutsi bavuselele similo.
Kusungula tinkhundla letinye tekuceceshwa kwalabasha.
Kusetjentiswa kwebantfu lababalandzelwa kutemidlalo kubumba similo salabasha.
Kujova tinsakati kutsi tidlale indzima lemcoka ekusabalaliseni umlayeto weMRM.
Kukhulisa tinhlelo letikhuluma ngahulumende wesigodzi etinhlelweni tabomabonakudze.
Kwetfulwa kwalenhlangano iMRM kwaba yincophamlandvo yesigameko, kwamisa kabusha simo sangephandle nesangekhatsi seluhlelo lwekubambisana emkhatsini wahulumende nemmango wonkhana ekutimiseleni kwabo kwakhela leli live iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo (iMRM) lebumbene nalesimeme. Yancedza kuveta licophelo lelisetulu lekuhlela, tiNhlelo-ngco tekuSebenta etiFundzeni netiGodzini. Kwasita labebangenele umcimbi kuchaza bunjalo benkinga baphindze bacocisane ngetinkhomba letimbalwa tekubola kwesimilo, kwabuye kwaveta nelitfuba kulabebakhona lekunoma kadze ngemasu netindlela tekwakha kabusha emagugu ebuve aleNingizimu Afrika lensha yedemokhrasi.
Lokwetfulwa kwenhlangano kuphumelele ekufinyeleleni emgomeni wekubutsela ndzawonye kwenhlakanipho yelinyenti nekubambisana, kuhlanganyela nekusebentisa tonkhe tinhlelo letikhona, lwati netinsita teluhlaka lwekwakha umphakatsi locotfo, lonakekelako nalongenankhohlakalo. Kwetfula ngalokusemtsetfweni kwenhlangano iMRM kwaniketa lelive ngencola yinye lesingavuselela ngayo sibuye sicinisekise emagugu etfu ebuve sibuye sisimamise neligcabho, sitfunti nenhlonipho esiveni sakitsi?
Loluchungechunge lwetihlokwana teludzaba beludzingidvwa ngemacembu lehlukana aba lishumi, netiphakamiso letinyentana letetfulwa kuhlangabetana netinkinga, taveta tinsayeya letinyentana letibhekene naloluswane lwenhlangano iMRM, letatsintfwa liPhini leMengameli enkhulumeni yalo yekuvala.
Ngeke sekube khona kuvuseleleka kwesimilo uma bantfu beNingizimu Afrika bangasukumeli etulu bawusebente lomkhankhaso. IMRM kufute igcugcutele yonkhe ndvoza, umfati nemntfwana kuwo onkhe emazinga elive (kutifaka) eluhlelweni?
Kufute sakhelele esidlekeni lesikhulu salawo machawe nebantfu lesingabalandzela lesinabo kuwo onkhe emagumbi sibente babe ngulabafaka inshisekelo kulabasha njengencenye lemcoka lokufute sincobe kuyo lemphi yetinhlitiyo, tingcondvo, nemiphefumulo yebantfu bakitsi.
Imphumelelo yeMRM lesemahlombe ebantfu ngekwabo itakusima kakhulukati ezingeni bantfu labasebentisana ngalo ndzawonye emikhakheni yonkhe yemmango.
Tinhlelo letikhona kufute tichunywe eluhlakeni lwemiphumela lehlosiwe kuya ngetikhatsi letilawuliwe, futsi kufute ilandzelwe yeluswe kakhulu.
Bantfu labanyenti bacela Tincumo teKwetfulwa kweMRM, lokubuhlungu nje kutsi lena nkhomfa bekungasilo lolo luhlobo lwenkhomfa. Indathane yeTimiso teKutiphatsa neTincumo setitsetfwe emva kweNgcungcuthela yeSimilo ya 1998, kodvwa inkinga solo ayikasonjululwa. Kuvuseleleka kwesimilo ngeke kwenteke ngetitatimende letisecophelweni lelisetulu nje kuphela, kodvwa ngekusebenta kwalabasemmangweni lowo, tikhulu lebetisemhlanganweni-ke tashiya umhlangano weSetfulo nesincumo sinye nje lesimelula: kuya ekhaya bese ngulowo wenta lokutsite ngekuVuselela Similo endzaweni lapho akhona.
Kusukela lapho, bameleli labanyenti sebake bahlangana futsi, bamema nalabanye bantfu kuhlanganyela nabo, baphindze basungula emakomidi eMRM etifundza.
Emalunga lamanyenti atfole kusekelwa lokuhle takhiwo tabohulumende betifundza nebetigodzi., kanjalo atfola kukhula kwelinani lalabangenela lomkhankhaso ematikweni lehlukene emphakatsi. Cishe bonkhe bamatasatasa benta emalungiselelo lasecophelweni ekwetfula leNhlangano yekuVuselela Similo etifundzeni etinyangeni letitako.
LeseTfulo sibuye sagcugcutela imibono levela kulabo labatimele labaseMagunjini lamanyenti, tinkhulumiswano tiyachubeka kuhlanganisa nekungenisa lena mitamo.
Bantfu labanyenti sebabonile kutsi nanobe kungaba melula kubita bantfu bete emihlanganweni, kakusiyo intfo lemelula kufaka ejokweni takhiwo letehlukene ekubambisaneni kuletsa ingucuko lecondzene nendlela sive lesicabanga naletisiphatsa ngayo. Umzabalazo wekugucula ummango wetfu usho kwakha kabusha simo sebunye nekubambisana lokwaphokophela kwaphumelelisa umzabalazo wekukhulula sive setfu kutelubandlululo nencindzetelo.
Ezingeni lesive, liKomidi lekuSebenta leMRM lelenta seTfulo sibe yimphumelelo likhulisiwe kungenisa emagumbi lamanyentana, libuye lakhetsa bandla-ncane walobhala i-Executive Secretariat kutsi abhekane nemininingwane yamalanga onkhe. Licembu lebasebenti labalidlandzana eveni lonkhe nalo liyakhetfwa: uMgcugcuteli wavelonkhe kwengamela lomsebenti, uMgcugcuteli weMklamo kusekela etiFundzeni naseMagumbini ladzinga luncedvo ekukhutsateni imisebenti lesezingeni leliphakeme nekubambisana, kanye naMabhalane lotawuhlanganisa umklamo wonkhe kubumbane inkhatsa.
Kuchumana kubalulekile, ngako-ke Likomidi lekuSebenta lisungula iwebhusayithi kwentela kutsi wonkhe wonkhe abe nelwati njalo nje ngetigameko ve lonkhe, nekuhlela libhukwana imagazini yeMRM lelitawenta wona lowo msebenti lelitawushicilela imibhalo ngetilwimi tendzabuko.
Umklamo lobandzakanya live lonkhe ekulungiseni iShatha yeMRM utakumenyetelwa madvutane nje.
Inkhomfa yeMRM yaminyaka yonkhe iyalungiselelwa kutsi icale ngaMabasa 2003, lapho imibiko itakwetfulwa khona, kwabelwane tinhlelo, kubuye kukhetfwe liKomidi lekuSebenta leMRM.
Likheli lencwadzi yagezi: mrmovement@mweb.co.
PA: Ndileka Makeke makeke@dhlgl.ecape.gov.
Mr Z Dingani, MEC, tel.
PA: Patty Davids <davidsp@majuba.ofs.gov.
Dr Zweli Mkhize, tel.
mkhizeZ@pixie.co.za / cooper@dohho.kzntl.gov.
Ms Lydia Sebego, tel.
Mr M van Zyl, tel. 053 830 9600, cell 083 255 8880, fax.
Mr Ike Thema, tel.
Ms Virginia L Petersen, tel.
<fn>DAC-NLS. LikolishiLetebul(1)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lamanotsi akazange abhalwe ngenhloso yekutsi abe ngumculu lojiyile nalohlahluba umtsetfo, kepha kutsi abe yinkhombandlela kubameli mayelana nemishado kanye nekudliwa kwelifa.
Ngenca yemitsetfo yasesikhatsini selubandlululo imishado yebantfu bendzabuko baseNingizimu Afrika beyingemukelwa nobe icedvwe ngekutentakalela ngaphasi kwetimo letitsite. Umtsetfo lomusha lokukhulunywa ngawo kulamanotsi uletse tingucuko letibaluleke kakhulu kumasiko, njengobe kutawubonakala lapha ngentasi.
Ngalokunjalo indlela bekuphatfwa ngayo imphahla yemafa ebantfu labaMnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa beyingahambisani nakancane nemtsetfosisekelo futsi kwadzimate kwadzingeka umtsetfo lowendlalwe ngekuhunyushwa emacaleni kuze Litiko leTebulungiswa ligucule umtsetfo kutsi uhambisane neMtsetfosisekelo.
Kutawubonakala kutsi lomtsetfo lomusha lokukhulunywa ngawo kulamanotsi nawo awuhambisani nemasiko ebantfu bendzabuko baseNingizimu Afrika, kepha lena akusiyo inhloso yalokukhulumisana. Nguwe lotawuba ngumehluleli waloko!
The Practitioners Guide to Conveyancing and Notarial Practice liShicilelo lesi-7?
Cachalia: Citizenship, Muslim Family Law and a future South African Constitution?
Ngembi kwekungena kabanti enkhulumeni lejulile mayelana neMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko (kusukela lapha lotawubitwa ngekutsi uMtsetfo) kunesidzingo sekuniketa sibuyeketo lesifisha mayelana nesimo lesisemtsetfweni lesiphatselene nemishado yesilungu kanye nemishado yendzabuko leyentiwa ngembi kwamhlaka 15 Novemba 2000, (lokusho lusuku lapho loMtsetfo wacala kusebenta khona)?
Ngekulandzela sigaba lesicitsiwe 22(6) seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, imishado yesilungu yebantfu labamnyama ngekutentakalela beyiba nguleyo yekwehlukanisa imphahla lapho kunekwehlukana ngekwenzuzo nekulahlekelwa kanye nekugcinwa kweligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe (buka Ex parte Minister of Native Affairs: ecaleni laMolefe v Molefe 1946 AD 315 na-Bopape v Moloto 2001 (1) SA 383 (T)). Uma kufunwa kutsi umshado ube ngulohlanganisa imphahla futsi ube nekuhlanganyela inzuzo nekulahlekelwa uma kungakentiwanga sivumelwano lesendvulela umshado, sabhaliswa, bantfu labamnyama bebaphocelekile kutsi bente simemetelo ngaloluhlobo ngembi kwemshadisi, esikhatsini lesiyinyanga ngembi kwekugidvwa kwemshado.
Nanobe kunjalo, loko kuhlanganiswa kwemphahla, njll, bekwenteka kuphela uma lendvodza leshadako ingakaze ishade ngemshado wendzabuko nalomunye umlingani ngaphandle kwalowo lehlose kumshada ngesilungu.
Ngamhlaka 1 Novemba 1984, uMtsetfo wemShado wekuHlanganisa iMphahla Nombolo 88 wanga-1984 waphasiswa kantsi, lokufaka ekhatsi lokunye, wacedza ligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe macondzana nemfati wemshado wesilungu, nobe ngekulandzela umtsetfo wemvelo. Umphumela waloko kwaba kutsi, kusukela ngamhlaka 1 Novemba 1984, ligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe macondzana nemfati ngekulandzela umshado lokungenwa kuwo ngekulandzela sigaba lesicitsiwe 22(6) lesacitfwa ngekusukela esikhatsini lesengcile.
Njengobe balingani emshadweni wendzabuko bebangatsatfwa njengalabashadile ngekwemtsetfo, lomunye kubo bekanako kutsi ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado angene emshadweni losemtsetfweni wesilungu nalomunye umuntfu. Umphumela walowo mshado wesilungu kulomshado wendzabuko bekuba ngukutsi lowo mshado wendzabuko uyacitseka (buka Nkambula v Linda 1951 (1) SA 377 (A) na-Malaza v Mndaweni 1975 BAC (C) 45). Umfati walowo mshado wendzabuko bekatsatfwa njengemfati lowaliwe. Lomfati walowo mshado wendzabuko naye bekanako kutsi angangena emshadweni wesilungu nalomunye umuntfu bese ngalokufanako lowo mshado wendzabuko lokhona ngekutentakalela ucitseka. Kutsi ngabe leyo mishado yendzabuko iyavuseleleka ngekulandzela uMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998 (sigaba 2) ludzaba lokusamele tinkantolo titsatse sincumo ngalo?
Sigaba 22(7) seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, Nombolo 38 wanga-1927, nanobe kunjalo, besiniketa kuvikeleka kwemndeni lolahliwe uma lendvodza ishona. Macondzana nenhloso yekudla lifa, simo semfelokati nebantfwana bemshado wesilungu besitsatfwa njengalesifanako nesaleso semfelokati nebantfwana bemshado wendzabuko. Ngaleso sizatfu, simo lebesinekubonelela lebesiniketwa umfati wemshado wesilungu nebantfwana bakhe besibekelwa eceleni bese batsatfwa njengalabalinganako nalomfati (bafati) wekucala (bekucala) kanye nebantfwana bakhe (babo).
Ngekulandzela uMtsetfo wesiChibiyelo seMtsetfo weMshado neMtsetfo wemShado wekuHlanganisa iMphahla, Nombolo 3 wanga-1988, lowacala kusebenta ngamhlaka 2 Disemba 1988, uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama wanga-1927 wachitjiyelwa.
Umphumela wekucitfwa kwaba ngukutsi yonkhe imishado eNingizimu Afrika yabekwa ezingeni lelifanako kantsi neMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla wentiwa kutsi usebente emishadweni yebantfu labamnyama lokungenwe kuyo ngemuva kwamhlaka 2 Disemba 1988. Ngaloko-ke imishado lokwangenwa kuyo ngemuva kwamhlaka 2 Disemba 1988 ngekutentakalela beyiba ngulehlanganisa imphahla ngaphandle uma bekungenwe esivumelwaneni lesendvulela umshado futsi sabhaliswa kungakapheli tinyanga letintsatfu ehhovisi lekubhalisa ematayitela.
Lenye intfo yekusungula bekungukutsi umshado wendzabuko bewungacitfwa ngekutentakalela ngekungena emshadweni wesilungu. Sigaba 22(1) sencabela indvodza leshade ngekwendzabuko kutsi ingene emshadweni wesilungu nalomunye umfati ngesikhatsi lomshado wendzabuko usachubeka (buka Thembisile v Thembisile 2002 (2) SA 209 (T) na-Kwitshane v Magalela 1999 (4) SA 610 (Tk)).
Ngelishwa akukho kujeziswa lobekubekiwe uma kwenteka indvodza ingene kulowo mshado wesilungu ngemuva kwemshado wendzabuko. Nanobe kunjalo, kungumbono losembili kutsi lowo mshado wesilungu bewunekucitfwa.
Sigaba 3(2) seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998 sencabela umlingani wasemshadweni wendzabuko kutsi angene emshadweni wesilungu ngekulandzela uMtsetfo wemShado Nombolo 21 wanga-1961. Simiso lesifana naleso lesiphawulwe endzimeni 2.3.2 ngenhla, kepha nalapho akukho kujeziswa lokubekiwe uma letimiso taloMtsetfo tingalandzelwa.
UMtsetfo wemiShado yaseTranskei, Nombolo 21 wanga-1978, bewuvumela indvodza yemshado lokhona wesilungu kutsi ingene emishadweni leyengetiwe yendzabuko, ngaphasi kwembandzela kwekutsi lowo mshado wesilungu bewehlukanisa imphahla. Ngalokufanako, indvodza yemshado wendzabuko, nayo ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wendzabuko beyingangena emshadweni wesilungu losemtsetfweni nalomunye umfati wesibili, ngaphasi kwembandzela wekutsi lowo mshado wesilungu bewehlukanisa imphahla.
LoMtsetfo ucale kusebenta ngamhlaka 15 Novemba futsi waba sinyatselo lesisembili sekwemukelwa kwayo yonkhe imishado lesemtsetfweni yendzabuko. LoMtsetfo usebenta kusukela esikhatsini lesengcile kantsi kungunyalo utawucutjungulwa sigaba ngesigaba.
LoMtsetfo usebenta kuyo yonkhe imishado yendzabuko lokungenwe kuyo ngekulandzela umtsetfo wendzabuko, lokusho emasiko nemihambo lokulandzelwa bantfu bendzabuko yase-Afrika eNingizimu Afrika futsi lokuyincenye yemasiko alabo bantfu.
Ngaloko-ke kucacile kutsi loMtsetfo awubuki umbala wemuntfu, usebenta kuphela ebantfwini bendzabuko baseNingizimu Afrika, ngaphasi kwembandzela wekutsi lowo mshado wagidvwa ngekulandzela emasiko nemihambo yebantfu bendzabuko yase-Afrika.
Imishado lokungenwe kuyo ngembi kwamhlaka 15 Novemba 2000 yemukelwa kuphela uma isemtsetfweni ngekwemtsetfo wendzabuko futsi lokungumshado lovele ukhona ngesikhatsi sekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo. Letimfuno lokumele lemishado ihlangabetane nato nguleto letimiswe ngumtsetfo wendzabuko longakabhalwa phasi losebenta ngephandle kwaKaZulu-Natali kanye nemtsetfo wendzabuko lobhalwe phasi losebenta ngekhatsi kwaKaZulu-Natali.
Imishado lokungenwe kuyo ngemuva kwamhlaka 15 Novemba 2000 kumele ihambisane netimfuneko taloMtsetfo. Letimfuneko letendlalwe kuloMtsetfo tiyaphocelelwa kantsi-ke kwehluleka kuhambisana naletimfuneko kutawuholela emshadweni longakemukeleki ngalokuphelele.
Bobabili labo labahlose kushada kumele babe ngetulu kweminyaka lengu-18 nobe batsatfwe njengebantfu lasebabadzala.
Bobabili labo labahlose kushada kumele bavume kuhlanganiswa emshadweni ngekwemtsetfo wendzabuko.
Akukho kubo bobabili labo labahlose kushada lokumele abe ngumlingani kulomunye umshado wendzabuko.
Lomshado kumele ube wendvulelwe kukhulumisana futsi wagidvwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Kuze kutsi umshado wendzabuko wesitsembu ube semtsetfweni, ngetulu kwaletimfuneko letiphawulwe ngenhla, kumele kwentiwe sivumelwano njengobe kuniketelwe esigabeni 7(6) (mayelana nemininingwane leyengetiwe ngalencenye buka indzima 5.2.2).
Sigaba 4 saloMtsetfo sibeka umtfwalo kubalingani kutsi babhalise lomshado wabo, kepha kwehluleka kuwubhalisa lowo mshado akukutsintsi kuba kwalowo mshado emtsetfweni.
Kubhaliswa kwentiwa ngumbhalisi (weLitiko leTasekhaya), ngaphasi kwembandzela wekutsi lemininingwane ledzingekile lemisiwe iyaniketwa futsi nalemali lemisiwe iyakhokhwa. Nanobe ngubani, lokungadzingeki kutsi kungaba ngulabalingani, angafaka sicelo sekubhaliswa kwalomshado, ngaphasi kwembandzela wekutsi utawubonisa inshisekelo lanayo kuloludzaba.
Letimfuneko tekubhaliswa kwalomshado kanye nalemiculu lokumele igcwaliswe kanye nebufakazi lokumele buletfwe kumbhalisi kucuketfwe kutimisomgomo taloMtsetfo futsi angeke tichazwe kabanti kulomculu.
Sigaba 4(7) saloMtsetfo siniketela ngekutsi umuntfu angafaka sicelo enkantolo ngendlela lemisiwe kutsi kubhaliswe umshado wendzabuko. Lesigatjana singasetjentiswa kuphela uma kunekungcubutana mayelana nekuba semtsetfweni kwemshado kepha hhayi uma umbhalisi angenasiciniseko mayelana nemasiko nobe imihambo letsintsekako.
Ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, umfati wasemshadweni wendzabuko bekatsatfwa njengemuntfu losesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze kantsi indvodza beyitsatfwa njengemengameli wemphahla.
Sigaba 6 nyalo sesiniketele ngekutsi bobabili balingani banemandla lafanako, ngaphasi kwembandzela weluhlobo lwemshado ngekwemphahla lolulawula lowo mshado.
Imiphumela ngekwemphahla yemshado waloluhlobo kumele ilawulwe ngumtsetfo wendzabuko, ngaphasi kwembandzela wetimiso tesigaba 6, lesiphawulwe lapha ngenhla. Leyo miphumela ngalokwetayelekile itsatfwa njengaleyo yekwehlukanisa imphahla ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado.
Sigaba 7(4) saloMtsetfo, nanobe kunjalo, siniketela ngekutsi balingani bakulomshado lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, bangafaka sicelo enkantolo ngekuhlanganyela kutsi bagucule luhlobo lwemshado wabo ngekwemphahla, ngaphasi kwembandzela wekutsi kumele kube netizatfu letivakalako taloko kugculwa, kuphindze kuniketwe satiso lesenele kulabo labakweledwako, futsi akukho longencatjelwa kutsi ente leyo ngucuko. Inkantolo itawugunyata labalingani kutsi bente sivumelwano bese emva kwaloko lowo mshado ulawulwa nguleso sivumelwano.
Uma kungekho kulabalingani loyincenye emshadweni lovele ukhona wendzabuko, lomshado uba ngewekuhlanganisa imphahla, ngaphandle uma labalingani benta siVumelwano leSendvulela umShado futsi babhalise leso sivumelwano nembhalisi wematayitela. Uma kwenteke ngalendlela lephawulwe kamuva, imiphumela ngekwemphahla yalowo mshado itawulawulwa ngulesivumelwano.
nekwehlukanisa imphahla kuze kutawucinisekiswa kutsi kunekwabiwa kwalemphahla lokunebulungiswa.
Inkantolo itawencaba kwemukela leso sicelo uma ibona kutsi lomunye walabalingani labatsintsekako akakavikeleki kahle ngekulandzela timiso talesivumelwano.
Ngekulandzela umbono walesikhashana lesengcile lovela kubeLuleki beTemtsetfo lowatfolwa Litiko leTasekhaya, kungena kulesivumelwano kuphocelelwe kantsi kungangeni kuso kunemphumela wekutsi lowo mshado ungemukeleki ngalokuphelele.
Sigaba 8 naso siletse ingucuko kulesimo besikhona ngaphambilini, lapho umshado wendzabuko bewuvele ucitfwe ngaphandle kwesincumo senkantolo.
Yonkhe imishado yendzabuko lesemtsetfweni, kungakhatsalekile kutsi ngabe ibhalisiwe nobe ayikabhaliswa kumele icitfwe yinkantolo, (iNkantolo lePhakeme, iNkantolo yeTemndeni nobe iNkantolo yeDivosi ngekulandzela uMtsetfo Nombolo 9 wanga-1929). Timiso teMtsetfo weDivosi Nombolo 24 wanga-1987 tiyasebenta emshadweni wendzabuko futsi lowo mshado ungacitfwa kuphela ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado.
Kubuyiselwa emuva kwenkokhelo yemalobolo kuliphuzu lokusamele licutjungulwe kulesikhatsi kantsi lowo loneshisekelo kumele abe ngulomunye wetimbangi enkantolo, uma ngabe emalobolo kumele abuyiselwe emuva.
Sigaba 10 sivumela balingani labangene emshadweni wendzabuko wemlingani munye kutsi bangene emshadweni lomunye nalomunye ngekulandzela uMtsetfo wemShado Nombolo 25 wanga-1961.
Nanobe kunjalo, loMtsetfo awuvumeli lomunye webalingani losemshadweni wesilungu kutsi angene emshadweni wendzabuko nalowo mlingani (buka sigaba 10(4)).
Kuniketela ngetimiso tekwemukelwa kwemishado yendzabuko; kwendlala timfuneko temshado wendzabuko losemtsetfweni; kulawula kubhaliswa kwemishado yendzabuko; kuniketela ngesimo sekulingana nemagunya ebalingani emishadweni yendzabuko; kulawula imiphumela yetemphahla kumishado yendzabuko kanye nemagunya ebalingani bakuleyo mishado; kulawula kucitfwa kwemishado yendzabuko; kuniketela ngekwakhiwa kwetimisomgomo; kucitsa timiso letitsite temitsetfo letsite; kanye nekuniketela ngetimiso tekulawula tindzaba leteyamene naloko.
KuloMtsetfo, ngaphandle uma ingcikitsi ikhomba ngalokunye?
inkantolo kusho iNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika, iNkantolo yeTemndeni lesungulwe ngekulandzela nobe ngumuphi umtsetfo nobe iNkantolo yeDivosi lesungulwe ngekulandzela sigaba 10 seMtsetfo wekuChibiyela Tekulawula, 1929?
umholi wendzabuko kusho nobe ngubani lophetse sikhundla ngaphasi kweluhlaka lwesakhiwo sekulawula sendzabuko ngekulandzela umtsetfo wendzabuko nobe lomunye umtsetfo?
(1) Umshado longumshado losemtsetfweni ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko futsi lochubekako ekucaleni kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekulandzela tonkhe tinhloso wemukelwe njengemshado.
(2) Umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi lohambisana netimfuneko taloMtsetfo, ngekulandzela tonkhe tinhloso wemukelwe njengemshado.
(3) Uma umuntfu angumlingani emishadweni lengetulu kwamunye umshado wendzabuko, yonkhe imishado yendzabuko lesemtsetfweni lokungenwe kuyo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekulandzela tonkhe tinhloso yemukelwe njengemishado.
(4) Uma umuntfu angumlingani emishadweni lengetulu kwamunye umshado wendzabuko, yonkhe leyo mishado lokungenwe kuyo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi lehambisana netimiso taloMtsetfo, ngekulandzela tonkhe tinhloso yemukelwe njengemishado.
(1) Kuze umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ube semtsetfweni?
(a) labo labahlose kushada?
(b) lomshado kumele ube wendvulelwe kukhulumisana futsi wagidvwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
(2) Ngaphandle kwanjengobe kwendlalwe ngaphasi kwesigaba 10(1), akukho mlingani wemshado wendzabuko lotawuba nemandla ekungena emshadweni ngaphasi kweMtsetfo wemShado, 1961 (uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961), ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wendzabuko.
(3) (a) Uma lomunye walabo labahlose kushada asesigabeni sebuntfwana, bobabili batali bakhe, nobe uma angenabo batali, umnakekeli wakhe losemtsetfweni, kumele anikete imvume kulomshado.
(b) Uma imvume yemtali nobe umnakekeli losemtsetfweni ingakwati kutfolakala, sigaba 25 seMtsetfo wemShado, 1961, siyasebenta.
(4) (a) Nanobe kunaloko lokushiwo sigatjana (1)(a)(i), iNdvuna nobe lesinye siphatsimandla ngaphasi kweluphiko lwembuso lesigunyatwe yiNdvuna, banganiketa imvume lebhaliwe emuntfwini longephasi kweminyaka lengu-18 kutsi angene emshadweni wendzabuko uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla lesiphawuliwe babona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako.
(b) Leyo mvume angeke isuse umtfwalo emahlombe alabo labahlose kungena kulomshado lohlongotwako kutsi bahlangabetane nato tonkhe letinye timfuneko letimiswe ngumtsetfo.
(c) Uma umuntfu longephasi kweminyaka lengu-18 angene emshadweni wendzabuko ngaphandle kwemvume lebhaliwe yeNdvuna nobe siphatsimandla lesifanelekile, uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla, ibona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako, futsi uma lowo mshado ngayo yonkhe indlela bewuhambisana naloMtsetfo, angamemetela ngalokubhaliwe kutsi lomshado ngumshado wendzabuko lowemukelekile.
(5) Ngaphasi kwembandzela wesigatjana (4), sigaba 24A seMtsetfo wemShado, 1961, siyasebenta emshadweni wendzabuko wemntfwana losemncane longene kuwo ngaphandle kwemvume yemtali, umnakekeli, khomishani wenhlakakahle yebantfwana nobe lijaji, kuye ngekutsi simo sitsini.
(6) Kwencatjelwa kwemshado wendzabuko emkhatsini kwebantfu ngenca yekuhlobana kwabo ngengati nobe ngekutalana kutawucutjungulwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
(1) Balingani bemshado wendzabuko banemtfwalo wekucinisekisa kutsi umshado wabo uyabhaliswa.
(2) Nobe ngumuphi webalingani angafaka sicelo kumbhalisi wemishado efomini lelimiselwe kubhaliswa kwemshado wakhe wendzabuko futsi kumele anikete umbhalisi wemishado ngemininingwane lemisiwe kanye nanobe nguyiphi leminye imininingwane umbhalisi wemishado langayidzinga kuze atawutenetisa mayelana nekuba khona kwalomshado.
(b) lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kumele ubhaliswe kungakapheli sikhatsi lesitinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende.
(4) (a) Umbhalisi wemishado kumele, uma enetisekile kutsi labalingani bangene emshadweni wendzabuko losemtsetfweni, abhalise lomshado ngekubhalisa bunini balabalingani, lusuku lwemshado, nanobe nguwaphi emalobolo lokuvunyelenwe ngawo kanye nanobe nguyiphi leminye imininingwane lemisiwe.
(b) Umbhalisi wemishado kumele anikete labalingani ngesitifiketi sekubhaliswa, lesicuketse imininingwane lemisiwe.
(5) (a) Uma nganobe ngusiphi sizatfu umshado wendzabuko awubhaliswa, nobe ngubani lowenetisa umbhalisi wemishado ngekutsi unenshisekelo lefanelekile kuloludzaba angafaka sicelo lesicondze kumbhalisi wemishado ngendlela lemisiwe kutsi atfole kabanti ngekuba khona kwalowo mshado.
(b) Uma umbhalisi wemishado enetisekile kutsi umshado wendzabuko losemtsetfweni ukhona nobe wake waba khona emkhatsini kwalabalingani, kumele abhalise lowo mshado abanikete sitifiketi sekubhaliswa njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana (4).
(6) Uma umbhalisi wemishado angenetiswa kutsi labalingani bangena emshadweni wendzabuko losemtsetfweni, kumele encabe kuwubhalisa lowo lomshado.
(7) Inkantolo, ngekulandzela sicelo lesentiwe kuleyo nkantolo kanye nangeluphenyo lolusukunyiswe nguleyo nkantolo, ingayalela?
(b) kucitfwa nobe kuguculwa kwanobe ngukuphi kubhaliswa kwemshado wendzabuko lokwentiwe ngumbhalisi wemishado.
(8) Sitifiketi sekubhaliswa kwemshado wendzabuko lesiniketwe ngaphasi kwalesigaba nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo loniketela ngekubhaliswa kwemishado yendzabuko singubufakazi lobungenakuphikiswa mayelana nekuba khona kwalowo mshado wendzabuko kanye nalemininingwane lecuketfwe kulesitifiketi.
(9) Kwehluleka kwekubhaliswa kwemshado wendzabuko akukutsintsi kuba semtsetfweni kwalowo mshado.
(1) Umbhalisi wemishado, mayelana nemuntfu lokucatjangelwa kutsi usesengumntfwana lomncane, angemukela sitifiketi sekutalwa, incwadzi yamatisi, sitatimende semtali nobe sesihlobo salowo mntfwana lesifungelwe nobe lobunye bufakazi njengobe umbhalisi wemishado angabona bufanelekile njengebufakazi beminyaka yalowo muntfu.
(2) Uma iminyaka yemuntfu lokucatjangelwa kutsi usesengumntfwana losemncane ingenakucinisekiswa nobe iphikiswa, kantsi leminyaka yalowo muntfu ibalulekile macondzana netinhloso taloMtsetfo, umbhalisi wemishado angengcisela lolo ludzaba enkantolo yamantji lesungulwe ngekulandzela uMtsetfo wetiNkantolo taboMantji, 1944 (uMtsetfo Nombolo 32 wanga-1944) ngendlela lemisiwe, lokuyinkantolo lokumele icubungule iminyaka yalowo muntfu bese iniketa ngesitifiketi lemisiwe mayelana naloko, lokutawuba ngubufakazi beminyaka yalowo muntfu.
Umfati wemshado wendzabuko, ngekwesizatfu sekulingana nendvodza yakhe kanye nangaphasi kwembandzela weluhlobo lwemshado ngekwemphahla lolwengamele lowo mshado, unesimo nemagunya laphelele, lokufaka ekhatsi ligunya lekutsenga kanye nekutsengisa imphahla, kungena esivumelwaneni nekufaka nekuvikela timangalo enkantolo, kwengeta ngetulu kwemalungelo nemagunya langaba nawo ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko.
(1) Imiphumela yetemphahla yemshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo itawuchubeka ilawulwe ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
(2) Umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo lapho umlingani angesiyo incenye kunobe ngumuphi lomunye umshado wendzabuko lokhona, ungumshado wekuhlanganisa imphahla kanye nenzuzo nekulahlekelwa emkhatsini kwalabalingani, ngaphandle uma leyo miphumela ikhishwe ngalokucacile ngulabalingani esivumelwaneni lesendvulela umshado lesengamelo loluhlobo lwemshado ngekwemphahla yemshado wabo.
(3) Sehluko III netigaba 18, 19, 20 na-24 teSehluko IV semtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 (uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984), tiyasebenta macondzana nanobe ngumuphi umshado wendzabuko lokungumshado lohlanganise imphahla njengobe kulindzeleke ngaphasi kwesigatjana (2).
(4) (a) Balingani emshadweni wendzabuko lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekuhlanganyela bangafaka sicelo enkantolo sekugucula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta emshadweni nobe emishadweni yabo kantsi inkantolo, uma yenetiseka kutsi?
ingayalela kutsi luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta kulowo mshado nobe kuleyo mishado angeke lusasebenta iphindze igunyate balingani baleyo mishado kutsi bente sivumelwano lesibhaliwe lesitawusebenta ngekhatsi kweluhlobo lwemshado nobe tinhlobo temshado tesikhatsi lesitako ngaphasi kwemibandzela letawumiswa yinkantolo.
(b) Macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wendzabuko, bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
(5) Sigaba 21 seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 (uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984) siyasebenta macondzana nemshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo uma indvodza ingenabo balingani labangetulu kwamunye.
(6) Indvodza yasemshadweni wendzabuko lefisa kungena kulomunye umshado wendzabuko lowengetiwe nalomunye umfati ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele ifake sicelo lesicondziswe enkantolo kutsi yemukele sivumelwano lesibhaliwe lesitawulawula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lwesikhatsi lesitako macondzana nemishado yayo.
(7) Uma icubungula lesicelo lesifakwe ngekulandzela sigatjana 6?
(i) macondzana nemshado lovele ukhona lokungumshado wekuhlanganisa imphahla nobe longaphasi lweluhlelo lwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado?
(iii) ingencaba kuvuma lesicelo uma ngekwembono wayo timfuno tanobe ngumuphi kulawa lamanye emacembu latsintsekako tingeke tivikeleke ngalokwenetisako ngekulandzela lesivumelwano lesihlongotwako.
(8) Bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona nalowo lohlose kuba ngumlingani, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo lesifakwa ngekulandzela sigatjana (6).
(9) Uma inkantolo ivuma sicelo lesilindzelekile ngekulandzela sigatjana (4) nobe (6), umbhalisi nobe mabhalane wenkantolo, kuye ngekutsi ngusiphi simo, kumele anikete lowo nalowo mlingani ngecincumo senkantolo lokufaka ekhatsi ikhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano futsi kumele atfumele leso sincumo nekhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano kulowo nalowo mbhalisi wematayitela wakulendzawo lapho lenkantolo itinte khona.
(1) Umshado wendzabuko ungacitfwa yinkantolo kuphela ngencwadzi yesehlukaniso ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado.
(2) Inkantolo inganiketa incwadzi yesehlukaniso ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado uma yenetiseka kutsi budlelwano balowo mshado losemkhatsini kwalabalingani sebufike ezingeni lekuchekeka kangangekutsi awasekho ematsemba nalamancane ekutsi lomshado ungaphindze ubuyele esimeni lesifanelekile emkhatsini kwabo.
(3) UMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 (uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987) kanye nesigaba 6 seMtsetfo weDivosi, 1979 (UMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), tiyasebenta ekucitfweni kwemshado wendzabuko.
(4) Inkantolo leniketa incwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wendzabuko?
(a) inemagunya lahlongotwe esigabeni 7, 8, 9 na-10 teMtsetfo weDivosi, 1979, kanye nasesigabeni 24?
(b) kumele, macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wendzabuko, icubungule tonkhe timo letifanelekile lokufaka ekhatsi nobe ngusiphi sivumelwano nobe sincumo lesentiwe ngekulandzela sigaba 7?
(e) ingahle, uma ikhipha sincumo sekukhokhelwa kwesondlo, icubungule nobe ngusiphi simiso nobe kuhlelembisa lokwentiwe ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
(5) Akukho lutfo kulesigaba lokumele kuhunyushwe njengalokunciphisa indzima, leyemukelwe ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, yanobe ngubani, lokufaka ekhatsi nobe ngumuphi umholi wendzabuko, ekulamuleni, ngekulandzela umtsetfo wendzabuko, kunobe ngukuphi kungcubutana nobe ludzaba lolusukela esikhatsini lesingembi kwekucitfwa kwemshado wendzabuko yinkantolo.
Nanobe kunemitsetfomgomo mayelana nemtsetfo wendzabuko, umnyaka webudzala bemuntfu utawucutjungulwa ngekulandzela uMtsetfo weMnyaka weBudzala, 1972 (uMtsetfo Nombolo 57 wanga-1972).
(1) Indvodza nemfati labashade ngemshado wendzabuko banemagunya ekungena emshadweni lomunye kulomunye ngaphasi kwemtsetfo wemShado, 1961 (uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961), uma kungekho kubo longumlingani emshadweni lochubekako wendzabuko nanobe ngubani lomunye umuntfu.
(2) Uma kungenwa emshadweni njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana (1) lomshado weluhlobo lwekuhlanganisa imphahla kanye nenzuzo nekulahlekelwa ngaphandle uma leyo miphumela ikhishwe ngalokucacile esivumelwaneni lesendvulela umshado lesengamele loluhlobo lwemshado ngekwemphahla yemshado wabo.
(3) Sehluko III netigaba 18, 19, 20 na-24 teSehluko IV semtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 (uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984), tiyasebenta macondzana nanobe ngumuphi umshado weluhlobo lwekuhlanganisa imphahla njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana (2).
(4) Nanobe kunaloko lokushiwo ngaphasi kwesigatjana (1), akukho mlingani wemshado lokungenwe kuwo ngaphasi kwemtsetfo wemShado, 1961, ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado, lonemagunya ekungena kunobe ngumuphi lomunye umshado.
(1) INdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubonisana neNdvuna, ingenta timisomgomo?
(b) nekumiswa kwetimali letikhokhwako mayelana nekubhaliswa kwemshado wendzabuko kanye nekuniketwa kwanobe ngusiphi sitifiketi lesihambelana naloko.
(2) Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana (1) kumele, ngembi kwekushicilelwa kwaso kuMculu waHulumende, setfulwe embi kwePhalamende.
(3) Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana (1) lesingaholela encitfweni yetetimali kumBuso nobe timisomgomo letentiwe ngaphasi kwesigatjana (1)(b) kumele tentiwe ngekubonisana neNdvuna yeTetimali?
(4) Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana (1) singaniketela ngekutsi nobe ngubani lowephula simiso saso nobe lowehluleka kuhambisana naso utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
(1) Sigaba 17 seMtsetfo wekuBhaliswa kwemaTayiteli, 1937 (uMtsetfo Nombolo?
(b) uma lomshado lotsintsekako wenganyelwe ngumtsetfo losebentako eRiphabhuliki nobe kulenye incenye yayo, kumele kushiwo kutsi ngabe lowo mshado kwangenwa kuwo ngaphasi kweluhlobo lwekwehlukanisa imphahla nobe kutsi ngabe loluhlobo lwemshado ngekwemphahla lwenganyelwe ngumtsetfo wendzabuko ngekulandzela umtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998;?
(2) Sigaba 45bis seMtsetfo wekuBhaliswa kwemaTayiteli, 1937, ngaloku siyachitjiyelwa?
(b) yincenye yemphahla nobe beyiyincenye yemphahla ngaphasi kwemphahla yelifa lehlanganisele, futsi inkantolo ibe ikhiphe sincumo, nobe yakhipha sincumo yaphindze yaniketa ligunya, ngaphasi kwesigaba 20 nobe 21(1) seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 (uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984), nobe ngaphasi kwesigaba7 seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, kuye ngekutsi simo sitsini, lokumele kulandzelwe uma lemphahla, kucasha nobe ibhondi kutawuniketwa kumunye walabalingani,?
(b) yincenye yemphahla nobe beyiyincenye yemphahla ngaphasi kwemphahla yelifa lelihlanganisele, futsi inkantolo ibe ikhiphe sincumo, nobe yakhipha sincumo yaphindze yaniketa ligunya, ngaphasi kwesigaba 20 nobe 21(1) seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 (uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984), nobe ngaphasi kwesigaba7 seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, kuye ngekutsi simo sitsini, lokumele kulandzelwe uma lemphahla, kucasha nobe ibhondi kutawuniketwa kulabalingani bobabili ngetabelo letingakehlukaniswa,?
Lemitsetfo lephawulwe kuleShejuli iyacitfwa kufinyelela ezingeni lelendlalwe kuloluhlu lwesitsatfu kuleShejuli.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende, lokusho 15 Novemba 2000.
UMtsetfo Nombolo 38 wanga-1927
UMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, 1927
Tigaba 11(3)?
Esikhatsini lesengcile iNingizimu Afrika beyemukela lokungenani tinhlobo letimbili letehlukene tekwabiwa kwelifa: indlela yemtsetfo wemvelo (ngekuhlanganyela nemitsetfo lebeyiwuchibiyela) kanye nemitsetfo yendzabuko. Imitsetfomgomo leminyenti yendzabuko lebeyisetjentiswa ngaphambilini beyingangcubutani kuphela nemgomo wekuphatfwa ngekulingana, kepha beyingahambisani nemtsetfosisekelo.
Inkhulumo-mphikiswano mayelana nekungcubutana emkhatsini kwemasiko nekulingana (buka tigaba 9 na-30 teMtsetfosisekelo) beyiloku ishubile, ikakhulukati kuleminyaka lembalwa leyengcile.
Sibonelo lesigcamile salokungcubutana siye savela ecaleni lekucala la-Mthembu (Mthembu v Letsela 1997 (2) SA 936 (T) kanye nasecaleni lesibili la-Mthembu (Mthembu v Letsela 1998 (2) SA 675 (T)) lelengciselwa enkantolo yekwengcisa emacala. Njengobe loku sekungumlandvo, kulamanotsi sitawubukisisa ikakhulukati kulesimo njengobe sinjalo kulesikhatsi sanamuhla.
Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama Nombolo 38 wanga-1927 besiniketela ngekutsi uma umuntfu lomnyama ashone ashiya incwadzi yekwaba lifa, leyo mphahla yelifa bekumele yenganyelwe ngumBhalisi weTemafa (sigaba 23(9).
Nanobe kunjalo, uma kwenteka umuntfu lomnyama ashone, angashiyi incwadzi yekwaba lifa leyemukelekile, leyo mphahla yelifa lemuntfu loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa bekumele yenganyelwe yiMantji yalapho lowo muntfu lomnyama bekahlala khona (sigaba 23(7). Simisomgomo R200 samhlaka 6 Febhuwari 1987, lesaphasiswa ngaphasi kwesigaba 23(10) seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, besisetjentiswa kutsi sisite ekwenganyelweni kwemphahla yelifa lemuntfu lomnyama loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa.
Umphumela wesincumo saka-Moseneke kube ngukutsi imphahla yelifa lemuntfu loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ingabikwa kumBhalisi weTemafa kutsi yenganyelwe ngekulandzela umtsetfo wemvelo nobe eHhovisi yeMantji kutsi yenganyelwe yimantji ngekulandzela umtsetfo wendzabuko. Loku kwaletsa kutikhetsela emuntfwini lobika ngalemphahla yelifa. Uma ngabe lemphahla yelifa yenganyelwa yimantji, lenchubo lengakacini kangako emtsetfweni yesiMisomgomo R200 sanga-1987 njengobe siphawulwe ngenhla beyilandzelwa. Uma ngabe lemphahla yelifa ibikwa kumBhalisi weTemafa, bekusetjentiswa umtsetfo wemvelo ekwengameleni leyo mphahla yelifa.
Lendlela lengenhla beyivunyelwe kuphela ngesikhatsi lesiminyaka lemibili kusukela kwetfulwa lesincumo kwekucala ecaleni laka-Moseneke. Litiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo bekumele libhale umtsetfo lotawulawula kwenganyelwa kwato tonkhe timphahla temafa eRiphabhuliki yeNingizimu Afrika. Kepha ngelishwa lowo mtsetfo kudzimate kube ngunyalo awusengakaphasiswa. Kwavele kwachitjiyelwa lomtsetfo lobewuvele ukhona welubandlululo?
Njengobe kuphawuliwe ngekulandzela sincumo saka-Moseneke, timiso tesigaba 23(2) teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, tavunyelwa kutsi tichubeke nekusebenta ngesikhatsi lesiminyaka lemibili. Lesikhatsi lesiminyaka lemibili siphele ngamhlaka 5 Disemba 2002. Kusukela kumhlala 6 Disemba 2002, umBhalisi weTemafa waniketwa ligunya lekuphatsa tonkhe timphahla temafa letenganyelwe ngumtsetfo wemvelo. Uma ngabe umuntfu ashonile kantsi linani lemphahla yelifa lakhe libe lingaphasi kwa-R125 000.00 leyo mphahla yelifa beyenganyelwa tiphatsimandla tasemaHhovisi etiMantji egameni nangaphasi kwekucondzisa nekuyalela kwemBhalisi weTemafa (letimphahla temafa atikancunyelwa kutsi tibe timphahla temafa ebantfu labamnyama kuphela).
Tonkhe timphahla temafa ebantfu labashone bashiya tincwadzi tekwaba lifa letengca linani lelingu-R125 000.00 bekuloku kumele tibikwe kumBhalisi weTemafa kutsi atengamele.
Imphahla yelifa lemuntfu lomnyama, lokwatsi ngesikhatsi sekuphila kwakhe, wafaka sicelo sekukhishelwa ngephandle kwekusebenta kweluCwebu lweMtsetfo wesiZulu.
Imphahla yemuntfu lomnyama longesiso sakhamuti saseNingizimu Afrika (sifika-namtfwalo).
Imphahla yemuntfu lomnyama, lokwatsi ngesikhatsi sekushona kwakhe bekangumlingani emshadweni wesilungu.
Umufi, lokwatsi ngesikhatsi sekushona kwakhe, bekangumfelokati, umfelwa nobe umuntfu lodivosile ngaphasi kwemshado wesilungu futsi abe angashiyi umlingani wemshado wendzabuko lokwangenwa kuwo ngemuva kwekucitfwa kwalomshado wesilungu.
Uma iNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo iyalela kutsi leyo mphahla yelifa kumele yenganyelwe ngekulandzela umtsetfo wemvelo.
Ngembi kwekutsi umBhalisi weTemafa angengamela imphahla yelifa njengobe kuphawulwe lapha ngenhla, bekumele kwetfulwe bufakazi lobubhaliwe bekutsi leyo mphahla yelifa ingulenye yaleti letiphawuliwe lapha ngenhla.
Timphahla talamafa lalapha ngenhla betiloku tabiwa ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko njengobe wendlalwe eMtsetfweni wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye netimisomgomo letiphasiswe ngaphasi kwawo.
Loku lokukhulunywe ngako kuletindzima 1 kuya ku-3 lapha ngenhla nyalo sekuguculiwe ngesincumo selicala la-Bhe and Others v The Magistrate, Khayelitsha and Others 2005 (1) SA 580 (CC)).
Lelo cala belisicelo sekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo lebesifakwe yiNkantolo lePhakeme yaseKapa. LeNkantolo yatfola kutsi tigaba 23(10)(a), (c) na-(e) teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye nesimisomgomo 2(e) setiMiso tekweNganyelwa nekuPhatfwa wetiMphahla teMafa eBafi labaMnyama betingahambisani nemtsetfosisekelo futsi betingekho emtsetfweni. Sigaba 1(4)(b) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba naso satfolwa kutsi asihambisani nemtsetfosisekelo uma kumayelana nekubekelwa ngaphandle kwekusebenta kwesigaba 1 salowo Mtsetfo kunobe kuyiphi imphahla yelifa nobe incenye yayo uma kungukutsi sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama siyasebenta.
LiSekela laSomajaji Langa, lelabhala sincumo selinyenti lemaJaji eNkantolo, laphawula kutsi, uma sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama sihunyushwa ngaphasi kwekubukisiswa kwengcikitsi nemlandvo waso, siluhlobo lwemtsetfo lobewunyembenya futsi ucekela phasi umtsetfo lowemukelekile wendzabuko futsi lobekukuhlukumeta emalungelo ebantfu labamnyama base-Afrika ngalokungenakulinganiswa. Lesigaba besisungula luhlelo lobelulumbana ngekuhambisana macondzana nekwabiwa kwemafa ebantfu labamnyama base-Afrika, ngaphandle kwekunaka luvo neluvelelo lwetifiso netimo tabo. Sigaba 23 netimisomgomo taso ngalokucacile tigcwele kubandlulula futsi tingcubutana nemalungelo ekulingana lasesigabeni 9(3) nesitfunti esigabeni 10 seMtsetfosisekelo wakitsi, kantsi-ke ngaloko kumele sikhishwe emabhukwini emtsetfo. Umphumela walesincumo ngukutsi akusiko kuphela kutsi lemitsetfomgomo leyendlaliwe leyengamele kwabiwa kwelifa leniketelwe kulesigaba ayihambisani neMtsetfosisekelo, kepha naletinchubo lokuphatfwa ngato timphahla temafa ebantfu labamnyama ngalokwehlukile etimphahleni temafa ebelungu nato titfolwa kutsi atihambisani neMtsetfosisekelo?
LiSekela laSomajaji Langa liphindze lacubungula umtsetfomgomo wemtsetfo wendzabuko wase-Afrika wekudla lifa ngulabadvuna, ngendlela loye wasetjentiswa ngayo macondzana nekudliwa kwelifa leliyimphahla. Lincume kutsi lowo mtsetfomgomo ubandlulula ngalokungenabulungiswa macondzana nalabasikati kanye nebantfwana labatfolwe ngaphandle kwemshado. Ngalokunjalo, liye lancuma kutsi lowo mtsetfomgomo awuhambisani nemtsetfosisekelo futsi awukho emtsetfweni.
Lichubeke laphawula kutsi nanobe kubonakala ngatsi kudzingekile kutsi tinkantolo titfutfukise imitsetfomgomo lemisha yemtsetfo wendzabuko wase-Afrika kutsi kuvetwe umtsetfo wendzabuko lophilako kanye nekufaka umtsetfo wendzabuko ezingeni lekuhambisana nemtsetfosisekelo, leso sisombululo asibonakali singaphumelela kulelicala bekubukenwe nalo, ngenca yekutsi lomtsetfomgomo wekudliwa kwelifa ngulabadvuna usisekelo semtsetfo wendzabuko futsi angeke wangeniswa ngekuya ngalelo nalelo cala. Nanobe kunjalo, uphawule kutsi luhlelo lwesikhashana lwekulawula kwabiwa kwemphahla yemafa ebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yakwaba lifa ludzingekile sidzimate sishayamtsetfo sikwati kuniketa ngesisombululo sanomphela. Ngaloko-ke, iNkantolo incuma kutsi timphahla temafa lebengaphambilini betingabiwa ngekulandzela imitsetfomgomo yeMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna kumele tabiwe ngekulandzela imitsetfomgomo leyendlalwe kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba. Kunetimiso telikhetselo letentiwako macondzana nemishado yesitsembu.
Lesincumo saleNkantolo mayelana nemitsetfomgomo yekwaba lifa sentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile lesingumhlaka 27 Apreli 1994, kepha angeke sisebente kumafa lasacedziwe kwabiwa mayelana netimphahla, ngaphandle uma indlalifa beyifake sicelo sekuphikisa kuba semtsetfweni kwetimiso temtsetfo kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna.
Macondzana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa, iNkantolo incume kutsi esikhatsini lesitako timphahla temafa ebantfu labashonile lebetitawenganyelwa timantji ngekulandzela uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, kumele nyalo tenganyelwe ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965. Nanobe kunjalo lesincumo senkantolo mayelana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa asentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile, ngaloko-ke timphahla temafa lokungunyalo letenganyelwa timantji ngekulandzela sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama titawuchubeka nekwenganyelwa nguleto timantji. Kusukela kulolusuku lwalesincumo, timphahla temafa letinsha titawenganyelwa ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa.
Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama Nombolo 38 wanga-1927 siyacitfwa kusukela esikhatsini lesengcile lesingumhlaka 27 Apreli 1994.
Timantji angeke tisaba neligunya lekwengamela timphahla temafa ebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa.
Tonkhe timphahla temafa, kungakhatsalekile ngebuhlanga, umbala nobe inkholelo, titawenganyelwa ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965.
Sincumo seNkantolo mayelana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa asentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile, ngaloko-ke timphahla temafa lokungunyalo letenganyelwa timantji ngekulandzela sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama titawuchubeka nekwenganyelwa nguleto timantji. Nanobe kunjalo, imitsetfomgomo yendzabuko yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa angeke ilandzelwe futsi imantji kutawumele isebentise timiso teMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987.
Nanobe timiso tesigaba 23 ticitfwe kusukela esikhatsini lesengcile, angeke tisebente ekwabiweni kwemafa losekucedziwe, ngaphandle uma indlalifa beyifake sicelo sekuphikisa kuba semtsetfweni kwetimiso temtsetfo kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna. Kutsi ngabe leticelo taloko kuphikisa titawusetjentwa njani ngumtfwalo wetinkantolo kutsi tikuncume kantsi-ke sesitawulindzela kutsi loko kwenteke bese sibona khona.
Emishadweni yesitsembu, lowo nalowo mlingani utawuba nelilungelo lekutfola R125 000 nobe sabelo semntfwana.
Tonkhe timphahla temafa letenganyelwe futsi tacedvwa ngembi kwamhlaka 15 Okthoba 2004, tisenako kutsi tingacondzisa egunyeni lesimisomgomo 4(2) seMantji, ngaphandle uma kuba semtsetfweni kwaso kufakelwe incabhayi enkantolo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi leto timphahla tamafa betenganyelwa yiMantji ngekulandzela siMemetelo R200 sanga-1987.
Tonkhe timphahla temafa lapho umufi washona khona ngemuva kwamhlaka 15 Okthoba 2004, nobe uma leyo mphahla yelifa beseyivele iseluhlelweni lwekwenganyelwa, kepha ingakacedvwa ngalolo suku, kumele tenganyelwe ngekulandzela timiso teMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987. Sisusa salokubhaliswa kwekwengciswa kwemphala yelifa kumele sicondzise esigabeni lesifanelekile 1(1)(a) kuya ku-1(1)(e) salowo Mtsetfo.
Kutsi ngabe babhalisi bematayitela batawukwati njani kucubungula kutsi ngabe leyo mphahla yelifa beseyabiwe nobe beseyivele iseluhlelweni lwekwenganyelwa, ngumbuto lovulekile. Nanobe kunjalo, kucatjangelwa kutsi baBhalisi bemaTayitela batawetsembela ekubeni cotfo kwetimantji mayelana naloludzaba bese balandzela ligunya lesimisomgomo 4(2).
LiKhomishani leMtsetfo laseNingizimu Afrika kungunyalo liphenya futsi lidvweba luhlaka lwemtsetfo lomusha lotawulawula tonkhe timphahla temafa, ngaphandle kwekwehlukanisa mayelana nebuhlanga, bulili nobe lisiko.
Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi lomtsetfo lohlongotwako lokukhulunywa ngawo umane usiphakamiso kanye nekutsi awukemukelwa yiPhalamende.
1. KuloMtsetfo ngaphandle uma ingcikitsi ikhomba ngalokunye?
imphahla yemuntfu matfupha?
umholi wendzabuko kusho nobe ngubani lophetse sikhundla ngaphasi kweluhlaka lwesakhiwo sekulawula sendzabuko ngekulandzela umtsetfo wendzabuko nobe lomunye umtsetfo?
2. (1) Nanobe kungaba nalomunye umtsetfo losho ngalenye indlela, imphahla yelifa lemuntfu kumele ekushoneni kwalowo muntfu yabiwe ngekulandzela incwadzi yekwaba lifa yalowo muntfu nobe, uma ingekho incwadzi lesemtsetfweni yekwaba lifa, ngalokugcwele nobe ngekwencenye, ngekulandzela umtsetfo wekwabiwa kwemphahla yelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa lemiswe nguMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987, (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987).
(2) UMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987), usebenta ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi emphahleni yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa lemuntfu, lokutse ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, wangena emshadweni wendzabuko losemtsetfweni lobewuchubeka ngesikhatsi sekushona kwalowo muntfu.
(3) (a) Nanobe kungaba nalomunye umtsetfo losho ngalenye indlela, futsi ngaphasi kwembandzela wendzima (b) ngentasi, umlingani udla indlu yemufi kanye nemphahla yemufi matfupha.
(b) Uma umufi bekangumnikati wetindlu letingetulu kwayinye, umlingani lophilako angadla lifa layinye yaletindlu, ngaphasi kwembandzela wekutsi umlingani lophilako unelilungelo lekukhetsa kutsi utsatsa yiphi indlu.
(4) LoMtsetfo awusebenti etindzabeni letimayelana nekungena esikhundleni ehhovisi lemholi wendzabuko.
3. Sigaba 1 seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987) ngaloku siyachitjiyelwa?
(ii) balingani labangetulu kwamunye, kepha hhayi umntfwana, labo balingani batawudla imphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ngetabelo letilinganako;?
ushiya [umlingani kanye nemntfwana]?
(bb) nebalingani labangetulu kwamunye, labo balingani ngamunye batawudla sabelo semntfwana semphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa nobe lokunyenti kwalemphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ngetabelo letilinganako lokungengci linani lelimiswe ngekulandzela indzinyana (aa), kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu; futsi?
(b) imphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ifaka ekhatsi nobe nguyiphi incenye yanobe nguyiphi imphahla yelifa lengabiwa ngekulandzela incwadzi yekwaba lifa [nobe lapho sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, 1927 (UMtsetfo Nombolo 38 wanga-1927), singasebenti kuyo];?
(6) Uma umntfwana wemufi, lokungafaki ekhatsi umntfwana losemncane nobe umntfwana longakaphili kahle engcondvweni, ngekuhlanganyela nemlingani lophilako wemufi, banelilungelo lekuzuza emphahleni yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa encaba kwemukela lilungelo lakhe lekutfola leyo nzuzo, leyo nzuzo itawuya kumlingani lophilako longumtali walowo mntfwana.?
4. Sigaba 1 seMtsetfo weKondliwa kwebaLingani labaPhilako, 1990, (uMtsetfo Nombolo 27 wanga-1990), ngaloku siyachitjiyelwa ngekwengetwa kwalamagama lalandzela enchazelweni yemlingani lophilako ngekuhlanganyela nanobe ngumuphi umntfwana nobe lomunye umuntfu lohlobene nemufi lobekangaphasi kwekondliwa ngumufi macondzana nekwesekelwa ngembi kwekushona kwemufi?
5. (a) TinCwebu temTsetfo wesiZulu ngekhatsi kwaKaZulu/Natali, uMtsetfo Nombolo 16 wanga-1985 kanye nesiMemetelo R151 sanga-1987, tiyacitfwa kufikela ezingeni lekungahambisani naloMtsetfo kanye neMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987).
(b) Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, 1927 (uMtsetfo Nombolo 38 wanga-1927), ngaloku siyacitfwa.
(c) Nanobe nguyiphi imitsetfo yendzabuko lephocelela indlalifa kutsi yondle bondliwa bemufi kutsi bakhokhele tikweledu temufi iyacitfwa.
6. LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo wekuChitjiyelwa kweMtsetfo weNdzabuko weKwaba Lifa, 2000, futsi utawucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende.
Seloku kwasekelwa umhlaba, umtsetfo wemvelo awukaze wemukele imishado lokungenwe kuyo ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu. Balingani baleyo mishado bebatsatfwa, emehlweni emtsetfo, njengalabangakashadi (buka Ismail v Ismail 1983 (1) SA 1006 (AD)).
Nanobe kunjalo, kamuva-nje tinkantolo setiye tagucula indlela letibona ngayo tintfo. Ecaleni la-Amod v Multilateral Motor Vehicle Accidents Fund 1994 (4) SA 1319 (SCA), iNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala yemukela umshado wemlingani munye wesiSulumani mayelana nesondlo kuphela. Ngalokufanako, ecaleni la-Daniels v Campbell NO 2004 (5) SA 331 (CC), iNkantolo yeMtsetfosisekelo yemukele umshado wemlingani munye wesiSulumani mayelana nekwabiwa kwemphahla yelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa kanye nesondlo kuphela.
Ngekubuka kuMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, lowemukela emasiko nemihambo yato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika, sishayamtsetfo kwadzingeka kutsi siniketele ngemtsetfo lowemukela imishado yesiSulumani lesemtsetfweni, uphindze uniketele ngemiphumela yaleyo mishado.
KuneMtsetfosivivinyo lophasisiwe mayelana netinhloso tekwemukela imiShado yesiSulumani.
Kulamanotsi akukahloswa kukhuluma kabanti ngaloMtsetfosivivinyo ngalokujulile, kepha kutawubukwa ikakhulukati leto tigaba letifanelekile kubameli kanye nasemsebentini wetemtsetfo.
Kutawutsintfwa kuphela letinchazelo letitsintekako kulamanotsi kuphela.
INkantolo yeDivosi lesungulwe ngaphasi kwesigaba 10 seMtsetfo Nombolo 9 wanga-1929.
Lona ngumshado wesiSulumani lophindze ubhalisiwe futsi lowagcwaliswa waphindze wabhaliswa ngekulandzela uMtsetfo wemShado wanga-1961, ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo. Ngalamanye emavi, ngumshado lokwangenwa kuwo ngekulandzela uMtsetfo wesi-Islamu kanye neMtsetfo weMvelo.
(Buka siHlomelo A kutsi ubone lishadi lekwendlala).
Nobe ngubani lokhetfwe yiNdvuna kutsi abe ngumshadisi.
Balingani labangena emshadweni wesiSulumani ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kumele bakhetse kutsi ngabe batawuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo (sigaba 2(1)).
Ngekulandzela sigaba 6(1)(b) saloMtsetfo, uma labalingani bakhetsa kuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, lowo mshado wesiSulumani kutawumele ubhaliswe ekucedzeni kwekungenwa kuwo, kantsi nesikhatsi lesengetiwe siniketiwe.
Nanobe kunjalo, kwehluleka kubhalisa lowo mshado akukutsintsi kuba kwalowo mshado semtsetfweni (buka sigaba 6(10) ngentasi).
Yonkhe imishado lokungenwe kuyo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo itawenganyelwa timiso taloMtsetfo ngaphandle uma labalingani, kungakapheli tinyanga letilishumi nambili nobe lesinye sikhatsi lesengitiwe lesisatawumiswa, bakhetsa kutsi umshado wabo ungaboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo (sigaba 2(2)).
Uma balingani bakhetsa kutsi bangaboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, umtsetfo ngalendlela bewungayo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawusebenta kubo (sigaba 2(3)). Loku kutawuba nemphumela wekutsi leyo mishado ingabi ngulemukelekile bese nesimo semtsetfo wemvelo njengobe sicaciswe ngasekucaleni kube ngiso lesisebentako.
Timiso taloMtsetfo titawusebenta kunobe ngumuphi umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu futsi logcwaliswe waphindze wabhaliswa ngekulandzela uMtsetfo wemShado wanga-1961 (sigaba 2(4), ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani bakhetsa kutsi timiso taloMtsetfo tentiwe kutsi tisebente kulowo mshado. LoMtsetfo, nanobe kunjalo, angeke utsintse imiphumela yemshado yetemphahla kulomshado lovele ukhona, kantsi ngekwetizatfu letiselubala tigaba 5, 6, 7 na-10 taloMtsetfo angeke tisebente kulowo mshado.
LoMtsetfo awusebenti emishadweni yesilungu nobe emishadweni yendzabuko, lelawulwa nguMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, Nombolo 120 wanga-1998.
Buka siHlomelo B kutsi ubone liShadi leKwendlala.
Mishado yesiSulumani kuphela lapho loMtsetfo usebenta khona futsi lehambisana nato tonkhe timfuneko taloMtsetfo, leyitawutsatfwa njengalesemtsetfweni (sigaba 2(5)).
Balingani basemshadweni wesiSulumani banemagunya lagcwele ekungena etivumelwaneni, ekufaka nekuvikela timangalo enkantolo, njll.
Tigaba 6 na-7 kumele tibe tigcwalisekile (sigaba 5(1)).
Akukho umlingani wemshado wesiSulumani longangena kulomunye umshado lowengetiwe ngaphasi kweMtsetfo wemShado nobe lomunye umtsetfo, ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado (sigaba 5(2)). Nanobe ngumuphi umshado lokutawungenwa kuwo ngaleyo ndlela angeke ube semtsetfweni (sigaba 5(3)). Nalolu lolunye luhlangotsi nalo luyasebenta. Balingani bemshado wesiSulumani, lapho timiso taloMtsetfo tisebenta khona, nabo angeke bangene emshadweni wesilungu.
Lowo mshado kumele ubhaliswe kungakapheli iminyaka lemibili ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe singavunyelwa (sigaba 6(1)(a)). Nanobe lesigaba singulesiphocelelako, kwehluleka kubhalisa lomshado angeke kukutsintse kuba kwawo semtsetfweni.
Uma balingani bakhetse kuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, lowo mshado kumele ubhaliswe ngalesikhatsi kungenwa kuwo nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe singavunyelwa (sigaba 6(1)(b)). Buka loku lokushiwo lapha ngenhla mayelana nekwehluleka kuwubhalisa lomshado.
Ngekulandzela sigaba 6(3)(d), umshadisi kumele anikete labalingani sitifiketi sekubhaliswa kwemshado, lesitawuba bufakazi lobungeke buphikiseke bekuba khona kwalomshado wesiSulumani.
Umshadisi angencaba kubhalisa umshado, kantsi nenkantolo ngalokulandzelako, uma kufakwe sicelo, ingawubhalisa lowo mshado (sigaba 6(5) nesigaba 6(6)).
Kwehluleka kubhalisa umshado wesiSulumani akukutsintsi kuba semtsetfweni kwalowo mshado (sigaba 6(10)).
Lowo mshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma balingani babhalisa sivumelwano lesendvulela umshado ehhovisi lekubhalisa ematayitela kungakapheli tinyanga letingu-12 kusukela ekucaleni kwekusebenta kwaloMtsetfo (sigaba 8(1)(a)).
Lowo mshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma balingani babhalisa sivumelwano lesendvulela umshado ehhovisi lekubhalisa ematayitela kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado (sigaba 8(1)(b)).
Balingani basemshadweni wesiSulumani, lapho loMtsetfo usebenta khona, bangafaka sicelo eNkantolo ngekuhlanganyela kutsi baniketwe imvume yekugucula luhlobo lwemshado wabo ngekwemphahla (sigaba 8(3)). Akukho mkhawulo lomisiwe wesikhatsi sekwenta leyo ngucuko.
Nekutsi kuvunywe sivumelwano lesilawula imiphumela yasesikhatsini lesitako ngekwemphahla kulemishado (sigaba 8(6)).
Uma iNkantolo ivumelana nalesicelo, ikhophi lecinisekisiwe yalesivumelwano kumele ibhaliswe nembhalisi wematayitela (sigaba 8(9)).
Akukho mbhalisi wemishado lokumele abhalise umshado wesitsembu ngaphandle kwekutsi aniketwe ikhophi yesincumo senkantolo (sigaba 8(10)).
Sigaba 9 siniketela ngekucitfwa kwemishado yesiSulumani yinkantolo yemtsetfo ngetizatfu letivunyelwe ngekwemtsetfo wesi-Islamu (buka siHlomelo C kutsi ubone inchubo lokumele ilandzelwe mayelana nekucitfwa kwemshado).
Uma kwenteka umlingani wasemshadweni lokhona wesilungu afaka sicelo sesehlukaniso ngekulandzela uMtsetfo weDivosi, inkantolo angeke iwucitse lowo mshado wesilungu idzimate inkantolo yenetiseke ngekutsi umshado wesiSulumani sewucitsiwe (sigaba 10).
Yinkantolo yemtsetfo kuphela lengemukela loluhlobo lwemshado uma kunekungcubutana emkhatsini kwemacembu nobe nemshadisi.
Tigaba 13, 14 na-15 taloMtsetfo tiniketela ngenchubo lokumele ilandzelwe uma kunekungcubutana mayelana nekucitfwa kwemishado (buka siHlomelo D kutsi ubone luhlaka lwalenchubo lokumele ilandzelwe).
UMTSETFO WEMISHADO YESISULUMANI .. wanga-20..
Kuniketela ngekwemukelwa kwemishado yesiSulumani; kwendlala timfuneko temshado wesiSulumani losemtsetfweni; kulawula kubhaliswa kwemishado yesiSulumani; kwemukela simo nemagunya ebalingani bemishado yesiSulumani; kulawula imiphumela yetemphahla kumishado yesiSulumani; kulawula kucitfwa kwemishado yesiSulumani kanye nemiphumela yaloko; kuniketela ngekwentiwa kwetimisomgomo; kanye nekuniketela ngetimiso tekulawula tindzaba leteyamene naloko.
(ii) i-dowa lemiselwe esikhatsini lesitako?
(iv) uMtsetfo weDivosi kusho umtsetfo weDivosi, 1979 (uMtsetfo 70 wanga-1979)?
(vi) umshado wesilungu lovele ukhona?
(viii) uMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni?
(b) lendvodza yehluleka kondla umfati wayo (i-Adam al-Infaq?
(e) lendvodza iphetfwe sifo sekungavuki kwemthondo nobe lesinye sifo lesimatima lesenta kutsi kuhlalisana kungabi yintfo lemnandzi nalenemphumelelo (i-Ayb?
(h) lendvodza ingumlingani emishadweni yesiSulumani lengetulu kwamunye, futsi iyehluleka kuphatsa umfati wayo ngalokunebulungiswa ngekulandzela timiso netehlulelo te-Qur?
(x) i-Iddah kusho sikhatsi sekulindza lesiphocelekile, lesisukela ekucitfweni kwemshado nge-Talakhi, iFaskhi nobe kufa lokusikhatsi lokumele ngaso umfati angaphindzi ashade?
(b) uma akhulelwe, ihamba kudzimate kube sesikhatsini sekubeleka.
(xx) iTalakhi lenekuhociseka kusho iTalakhi Raji lengacitsi umshado ngembi kwekuphela kwe-Iddah, futsi iniketa lamacembu litfuba lekutsi angabuyisana ngembi kwekuphela kwe-Iddah?
(xxi) i-Tafwid al- Talaq?
(xxiii) loMtsetfo ufaka ekhatsi netimisomgomo?
2. (1) Timiso taloMtsetfo titawusebenta emshadweni wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi nobe ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo uma labalingani balowo mshado bakhetsa ngendlela lemisiwe kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo.
(2) Timiso taloMtsetfo titawusebenta emshadweni wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani batawuba nemagunya, kungakapheli sikhatsi lesitinyanga lengu-12 nobe ngusiphi lesinye sikhatsi lesengetiwe njengobe kungamiswa, kusukela esukwini laloko kucala kwekusebenta, ngekuhlanganyela kutsi bakhetse ngendlela lemisiwe kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo, kantsi-ke ngaphasi kwaleso simo timiso taloMtsetfo angeke tisebente macondzana nalowo mshado.
(3) Umtsetfo losebenta macondzana nemshado wesiSulumani lokungaphasi kwawo labalingani bakhetse kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo kutawuba ngulomtsetfo njengobe bewunjalo ngembi kwekutsi loMtsetfo ucale kusebenta.
(c) atisebenti macondzana nemshado wendzabuko lobhaliswe ngaphasi kwemtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998 (uMtsetfo 120 wanga-1998).
(5) Umshado wesiSulumani lapho loMtsetfo usebenta khona futsi lapho tonkhe timfuneko taloMtsetfo kuhlangatjetenwe nato, mayelana nato tonkhe tinhloso utawemukelwa njengemshado losemtsetfweni.
3. Umfati nendvodza basemshadweni wesiSulumani bayalingana ngesitfunti sebuntfu futsi bobabili, ngekwesizatfu sekulingana, banesimo, emagunya laphelele kanye nekutimela ngasetimalini, lokufaka ekhatsi ligunya lekutsenga imphahla kanye nekutitsengisa, kungena esivumelwaneni nekufaka nekuvikela timangalo enkantolo.
4. (1) Nobe ngukuphi kungcubutana lokuvela ngekhatsi kwemshado wesiSulumani lokwangenwa kuwo futsi lowacitfwa ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kutawusonjululwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani ngesivumelwano lesentiwe ngendlela lemisiwe bangakhetsa kutsi lokungcubutana kusonjululwe ngephandle kwetimiso taloMtsetfo.
(2) (a) Uma lokungcubutana kuvela emkhatsini kwendvodza lesemshadweni wesitsembu, namunye nobe ngetulu webalingani bayo, lokukungcubutana losekusembi kwenkantolo leneligunya lelifanelekile, futsi kungakhatsalekile kutsi ngabe lokungcubutana kumayelana nemshado lowenganyelwe ngaphasi kwetimiso taloMtsetfo nobe cha, bonkhe balingani lendvodza leshade nabo kumele baniketwe satiso saloko kungcubutana.
(b) Ekukhipheni sincumo ngekulandzela timiso tendzima (a), inkantolo kumele inakisise emalungelo awo onkhe emacembu latsintsekako.
5. (1) Kuze kutsi umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ube semtsetfweni?
(a) labo labahlose kushada kumele bobabili bavume kutsi bashadiswe lomunye kulomunye.
(e) kumele kube nekulandzelwa kwetimiso talesigaba netigaba 6 na-7.
(2) Akukho mlingani wemshado wesiSulumani lowemukelwe ngekulandzela loMtsetfo, ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, longangena emshadweni ngaphasi kweMtsetfo wemShado, 1961 (uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961) nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wesiSulumani.
(3) Uma kwentekile kwangenwa emshadweni ngekungcubutana netimiso tesigatjana (2), lowo mshado locatjangelwako utawutsatfwa njengalongekho emtsetfweni futsi nanjengalongekho.
(4) Uma lomunye walabo labahlose kushada asesigabeni sebuntfwana, bobabili batali bakhe, nobe uma angenabo batali, umnakekeli wakhe losemtsetfweni, kumele anikete imvume kulomshado.
(5) Uma imvume yemtali nobe umnakekeli lophawulwe ngaphasi kwesigatjana (4) ingakwati kutfolakala, timiso tesigaba 25 seMtsetfo wemShado, 1961, tiyasebenta.
(6) Nanobe kunaloko kwencatjelwa lokushiwo ngaphasi kwesigatjana (1)(d), iNdvuna nobe lomunye umuntfu longumSulumani nobe umtimba wesiSulumani logunyatwe yiNdvuna, banganiketa imvume lebhaliwe emuntfwini longephasi kweminyaka lemiselwe lengu-18 kutsi angene emshadweni wendzabuko uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla lesiphawuliwe babona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako.
(7) Leyo mvume leniketwe ngekulandzela sigatjana (6) angeke isuse umtfwalo emahlombe alabo labahlose kungena kulomshado lohlongotwako kutsi bahlangabetane nato tonkhe letinye timfuneko letimiswe ngumtsetfo.
(8) Uma umuntfu longaphasi kwaleminyaka ledzingekile lengu-18 angene emshadweni wesiSulumani ngaphandle kwemvume lebhaliwe yeNdvuna nobe yemuntfu nobe yemtimba logunyatwe yiNdvuna, iNdvuna nobe lowo muntfu nobe lowo mtimba, uma babona kutsi lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako, futsi uma lowo mshado ngayo yonkhe indlela bewuhambisana naloMtsetfo, bangamemetela ngalokubhaliwe kutsi lowo mshado, macondzana nato tonkhe tinhloso, ungumshado wesiSulumani losemtsetfweni.
(9) Ngaphasi kwembandzela wetimiso tetigatjana (6) na-(7), sigaba 24A seMtsetfo wemShado, 1961, tiyasebenta kulomshado wesiSulumani wemntfwana losemncane lokungenwe kuwo ngaphandle kwemvume yemtali, umnakekeli, khomishani wenhlakakahle yebantfwana nobe lijaji, kuye ngekutsi simo sitsini.
(10) Kwencatjelwa kwemshado wesiSulumani emkhatsini kwebantfu ngenca yekuhlobana kwabo ngengati nobe ngekutalana, nanobe ngasiphi lesinye sizatfu, kutawucutjungulwa ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu.
(b) lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, uma balingani bakhetse kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 2(1), kumele ubhaliswe njengobe kumisiwe ngalesikhatsi kungenwa kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende.
(2) Akukho Mshadisi lotawubhalisa umshado ngaphandle kwekutsi?
(c) munye walabo balingani abonise incwadzi yamatisi lephawulwe endzimeni (a) kuMshadisi bese lona lomunye umlingani anikete uMshadisi lesitatimende lesifungelwe lesiphawulwe endzimeni (b).
(e) ngekuphutfuma engcisele lamarekhodi emininingwane lefanelekile ehhovisi lesifundza nobe lesigodzi lesimiselwe loko ngaphasi kwesigaba 21(1) seMtsetfo waboMatisi, 1986.
(4) Umshado wesiSulumani kutawungenwa kuwo ngekulandzela emafomula lamiswe ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu, lokufaka ekhatsi i-Tazawwajtuha ne-Nakahtuha (Ngiyakutsatsa wena (Ngiyavuma kutsatfwa ngu-)..)?
(5) Uma uMshadisi angenetiswa kutsi labalingani bangena emshadweni wesiSulumani losemtsetfweni, kumele encabe kuwubhalisa lowo lomshado.
(b) kucitfwa nobe kuguculwa kwanobe ngukuphi kubhaliswa kwemshado wesiSulumani lokwentiwe nguMshadisi.
(7) Sitifiketi sekubhaliswa kwemshado wesiSulumani lesiniketwe ngaphasi kwalesigaba nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo loniketela ngekubhaliswa kwemishado yesiSulumani singubufakazi lobungenakuphikiswa mayelana nekuba khona kwalowo mshado wesiSulumani kanye nalemininingwane lecuketfwe kulesitifiketi.
(8) Nanobe ngumuphi uMshadisi lotsi akwati kahle abhalise umshado ngekungcubutana netimiso taloMtsetfo, utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala utawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
(9) (a) Nobe ngubani lohlelembisa kungena emshadweni wesiSulumani, kungakhatsalekile kutsi ngabe lowo muntfu unguMshadisi, kumele atise labo labahlose kushada kutsi banekutikhetsela kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo nobe cha.
(b) Uma labalingani labahlose kungena emshadweni bakhetsa kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 2(1), lomuntfu lohlelembisa lomshado lophawulwe endzimeni (a) kumele acondzise labo balingani kuMshadisi ngekwenhloso yekubhalisa lomshado wesiSulumani lohlelenjisiwe.
(c) Umuntfu lohlelembisa umshado lophawulwe endzimeni (a) lowehluleka kuhambisana netimiso tendzima (b), utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala utawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
7. Uma balingani bavela ngembi kweMshadisi ngekwenhloso yekungena emshadweni wesiSulumani lomunye kulomunye kantsi lowo Mshadisi ngetizatfu letivakalako usolela kutsi lomunye wabo uneminyaka lemvimbelako kutsi angangena emshadweni losemtsetfweni ngaphandle kwemvume yalomunye umuntfu, angencaba kubhalisa lomshado emkhatsini kwabo adzimate aniketwe leyo mvume ngalokubhaliwe nobe ngebufakazi lobenetisako lobubonisa kutsi lowo mlingani lotsintsekako uneligunya lekungena emshadweni ngaphandle kwaleyo mvume.
8. (1) Umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi nobe ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawutsatfwa njengemshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla longafaki ekhatsi luhlelo lwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma imiphumela yetemphahla leyengamele lowo mshado ilawulwa, ngekuvumelana kwalabalingani, ngaphasi kwesivumelwano lesendvulela umshado lesitawubhaliswa eHhovisi lemaTayitela?
(b) macondzana nemshado lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe inkantolo ingavumela ngemuva kwekufakwa kwesicelo.
(2) Nanobe kungaba naletinye timiso letisho ngalenye indlela leticuketfwe kunanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, sivumelwano lesendvulela umshado lesiphawulwe ngaphasi kwesigatjana (1) akunasidzingo sekutsi sibe sicinisekiswe ngummeli wetivumelwano.
ingayalela kutsi luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta kulowo mshado nobe kuleyo mishado angeke lusasebenta iphindze igunyate balingani baleyo mishado kutsi bente sivumelwano lesibhaliwe lesitawusebenta ngekhatsi kweluhlobo lwemshado nobe tinhlobo temshado tesikhatsi lesitako ngaphasi kwemibandzela letawumiswa yinkantolo.
(4) Macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wesiSulumani, bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
(5) Uma indvodza ingumlingani ngaphasi kwemshado wesilungu lovele ukhona, kanye nangaphasi kwemshado wesiSulumani, bonkhe balingani bayo labavele bakhona kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
(6) Indvodza yasemshadweni wesiSulumani, lapho loMtsetfo usebenta khona, lefisa kungena kulomunye umshado wesiSulumani lowengetiwe nalomunye umfati ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele ifake sicelo lesicondziswe enkantolo kutsi itfole imvume ledzingekile ngekulandzela sigatjana (7), kanye nekutsi yemukele sivumelwano lesibhaliwe lesitawulawula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lwesikhatsi lesitako macondzana nemishado yayo.
(a) kumele inikete imvume uma yenetisekile kutsi lendvodza iyakwati kugcina kulingana emkhatsini kwebalingani bayo njengobe kumiswe yi-Qur?
(c) ingakhipha nobe ngusiphi sincumo mayelana nalemphahla lelindzelekile yalabalingani labatsintsekako njengobe bavumelene ngekuhlanganyela, nobe, uma kungekho kuvumelana, lomshado utawutsatfwa kutsi weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle uma inkantolo ngetizatfu letivakalako ingancuma ngalenye indlela.
(8) Bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona nalowo lohlose nguba ngumlingani, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo lesifakwa ngekulandzela sigatjana (6).
(9) Uma inkantolo ivuma sicelo lesilindzelekile ngekulandzela tigatjana (3) nobe (6), umbhalisi nobe mabhalane wenkantolo, kuye ngekutsi ngusiphi simo, kumele anikete lowo nalowo mlingani ngesincumo senkantolo lokufaka ekhatsi ikhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano futsi kumele atfumele leso sincumo nekhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano kulowo nalowo mbhalisi wematayitela wakulendzawo lapho lenkantolo itinte khona ngekwenhloso yekubhaliswa.
(10) Akukho Mshadisi lotawubhalisa umshado wesiSulumani wesibili nobe lomunye lolandzelako, ngaphandle kwekutsi indvodza ibonise uMshadisi sincumo senkantolo, lesiniketa lemvume ledzingekile ngekulandzela sigatjana (7).
(11) Indvodza lengena ngaphasi kwemshado wesiSulumani lowengetiwe, ibe isashadile, ngaphandle kwemvume yenkantolo, ngekungcubutana nesigatjana (6), itawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma ingalahlwa licala itawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R20 000.
(12) Nobe ngubani lokutsi ngenhloso avimbele lomunye umuntfu ekutsakaseleni nobe nguliphi lilungelo leliniketwe ngaphasi kwaloMtsetfo, utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
9. (1) Timiso tesigaba 2 seMtsetfo weDivosi, 1979, (uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, mayelana neligunya lenkantolo ngekwetinhloso taloMtsetfo.
(2) Nanobe kunaloko lokushiwo timiso tesigaba 3(a) seMtsetfo weDivosi, 1979, (uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), nobe lokunye lokwehlukile lokucuketfwe kunobe ngumuphi lomunye umtsetfo nobe umtsetfo wemvelo, umshado wesiSulumani ungacitfwa ngaphasi kwanobe ngusiphi sizatfu lesivunywe ngumtsetfo wesi-Islamu. Timiso talesigaba titawuphindze tisebente, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, macondzana nemshado wesilungu lovele ukhona kuye ngekutsi labalingani bakulowo mshado baye bakhetsa ngendlela lemisiwe kutsi timiso taloMtsetfo tisebente macondzana nemiphumela temshado wabo.
(a) Indvodza itawuphoceleka kutsi ibhalise iTalakhi lengenakuhociseka masinyane, kepha nanobe kwentekani, kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekumenyetelwa kwayo, neMshadisi wasesigodzini samantji lesisedvute kakhulu nendzawo lapho kuhlala khona umfati wayo, abe lowo mfati nobe ummeleli wakhe logunyatiwe akhona kanye nabofakazi labafanelekile lababili.
(b) Uma kuba khona kwalomfati nobe ummeleli wakhe logunyatiwe kungeke kuphumelele ngenca yanobe ngusiphi sizatfu, ngaloko-ke uMshadisi utawubhalisa leTalakhi lengenakuhociseka uma kuphela lendvodza yenetisa uMshadisi kutsi satiso lesifanelekile ngeluhlobo lolumisiwe salokubhaliswa lokuhlongotwako siye satfunyelwa kuye sigijimi senkantolo nobe ngeluhlobo lwekwatisa ngekushicilela ephephandzabeni.
(c) Timiso tetindzima (a) na-(b) titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, uma indvodza iye yaniketela umfati ngelilungelo lekumemetela iTalakhi, kantsi nemfati uye wamemetela iTalakhi lengenakuhociseka (i-Tafwid ul Talaq).
(d) Nanobe nguyiphi indvodza leyehlulekako kubhalisa iTalakhi lengenakuhociseka ngekulandzela lesigatjana ngekutentisa nangenhloso itawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma ingalahlwa licala itawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
(e) Uma umlingani aphikisa kuba semtsetfweni kweTalakhi lengenakuhociseka, ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu, uMshadisi angeke ayibhalise leyo Talakhi lengenakuhociseka, kudzimate loku kuphikisana kusonjululwe, ngekulanyulwa ngekulandzela sigaba 14 nobe yinkantolo nobe ngekulandzela sivumelwano sekusombulula lesibhaliwe emkhatsini kwebalingani.
(f) Umlingani, kungakapheli emalanga lalishumi nane, kusukela kulolusuku lwekubhaliswa kweTalakhi lengenakuhociseka, utawufaka sicelo semtsetfo enkantolo leneligunya kutsi aniketwe incwadzi yesehlukaniso lecinisekisa kucitfwa kwemshado ngekumenyetelwa kweTalakhi. Leso sicelo lesifakwe ngaleyo ndlela sitawuba ngaphasi kwemibandzela yetinchubo letimisiwe njalo ngekuhamba kwesikhatsi ngaphasi kwemitsetfomgomo lesebentako yenkantolo. Ikhophi yesitifiketi sekubhaliswa kweTalakhi lengenakuhociseka itawunanyatseliswa kulamasamanisi ekucalisa leso sicelo.
(ii) sicelo sekufaka ligalelo macondzana netindlelko taleso sicelo nobe kucalisa leso sicelo, nobe kwenta leso sicelo, njengemuntfu longenamali, nobe mayelana neluhlelo lwekwatisa ngekushicilela ephephandzabeni, nobe lwekutfumela ngephandle kwelive kumlingani, lotsintseka kulelo cala nobe kuleso sicelo.
(iii) sicelo sesondlo ngesikhatsi se-Iddah?
(g) ITalakhi lengenakuhociseka lecale kuba njalo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo angeke kudzingeke kutsi ibhaliswe ngekulandzela timiso taloMtsetfo.
(4) Inkantolo kumele inikete incwadzi yesehlukaniso ngeluhlobo lweFaskhi ngaphasi kwanobe ngusiphi sizatfu lesemukelwe njengalesisemtsetfweni mayelana nekucitfwa kwemishado ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu, lokufaka ekhatsi letizatfu letiphawulwe ngaphasi kwenchazelo yeFaskhi ngaphasi kwesigaba 1. Umfati utawufaka sicelo sencwadzi yesehlukaniso ngeluhlobo lweFaskhi enkantolo lefanelekile, kantsi inchubo letawusebenta lapho kutawuba yinchubo lemisiwe njalo ngekuhamba kwesikhatsi ngemitsetfomgomo yenkantolo, lokufaka ekhatsi sicelo lesifanelekile sesikhashana uma kusacutjungulwa lesicelo mbamba-mbamba, lesiphawulwe ngaphasi kwesigatjana (3)(f). Kuniketwa kweFaskhi yinkantolo, lokufaka ekhatsi iFaskhi leniketwe ngekulandzela sicelo lesifakwe yindvodza, kutawuba nemphumela wekucitsa lomshado.
(5) Balingani labafake iKhula batawuvela ngekwesicu sabo futsi nangekuhlanganyela ngembi kweMshadisi bese bacela kutsi leyo Khula ibhaliswe kube kukhona nebafakazi labafanelekile lababili. UMshadisi utawubhalisa leyo Khula njengeTalakhi lengenakuhociseka, kantsi ngaphasi kwaleso simo timiso tesigatjana (3)(f) titawusebenta ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi?
(6) UMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 (uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987) netigaba 6(1) na-(2) temtsetfo weDivosi, 1979 (uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), letimayelana nekucinisekiswa kwenhlalakahle yanobe ngumuphi umntfwana losemncane nobe umntfwana losadzinga kunakekelwa kulomshado lotsintsekako, tiyasebenta ekucitfweni kwemshado wesiSulumani ngaphasi kwaloMtsetfo.
(a) inemagunya lahlongotwe etigabeni 7(1), 7(7), na-7(8) teMtsetfo weDivosi, 1979, kanye nasesigabeni 24?
(ii) labalingani baye bafaka ligalelo, ngesikhatsi sekuchubeka kwalomshado, ekugcinweni nobe ekukhuleni kwalemphahla yalomunye nalomunye, nobe lomunye wabo, kudzimate kufinyelele ezingeni lekungakhonakali malula kutsi ngekwesiciniseko kutfolwe linani leligalelo lalowo nalowo mlingani.
(c) kumele, macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wesiSulumani, icubungule tonkhe timo letifanelekile lokufaka ekhatsi kulandzelana kwemishado, nobe ngusiphi sivumelano nobe sincumo lokwentiwe ngekulandzela sigaba 8(3), na-(7).
(g) ingakhipha sincumo sesipho sekubuyisana (i-mutah al- Talaq) ngaphasi kwetimo letichaziwe letivunywe ngumtsetfo wesi-Islamu?
(8) Uma umshado ucitfwa kufa, umlingani lophilako utawuba nelilungelo lekufaka sicelo sesabelo emphahleni yelifa lemufi macondzana ne-dowa lengakakhokhwa, nobe ngakulokunye macondzana nanobe nguliphi ligalelo leliphatsekako lelemukelwe ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu.
10. Ngekwetinhloso taloMtsetfo, umnyaka webudzala wanobe ngubani ucutjungulwa ngekulandzela uMtsetfo weMnyaka weBudzala, 1972 (uMtsetfo Nombolo 57 wanga-1972).
11. (1) Ekukhipheni sincumo macondzana nekugcinwa, nobe kufinyelelwa, kwanobe ngumuphi umntfwana losemncane, nobe ekukhipheni sincumo macondzana nekwenganyelwa, inkantolo, ngekuhlolisisa umtsetfo wesi-Islamu kanye nembiko netiphakamiso teMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni, itawunakisisa inhlalakahle netimfuno letinhle temntfwana.
(2) Ngaphasi kwembandzela wesigatjana (1) lomtali longeke abe nelilungelo lekugcina lomntfwana utawuba nelilungelo lelifanelekile lekufinyelela kulomntfwana.
(3) Uma bobabili batali bangekho, nobe, uma bona behluleka, nganobe ngutiphi tizatfu, kepha ngaphasi kwembandzela wesigatjana (1), inkantolo, ngekuhlolisisa umtsetfo wesi-Islamu, ekuniketeni lilungelo lekugcina (i-al-hadanah) nobe lilungelo lekwengamela bantfwana labasebancane (i-al-walayah), itawuniketa lelo lungelo lekugcina nobe lekwengamela kulowo muntfu njengobe inkantolo ingabona kufanelekile, ngaphasi kwato tonkhe timo.
(5) Sincumo mayelana nekugcinwa, kwenganyelwa nobe kufinyelelwa kwemntfwana, lesentiwe ngekulandzela loMtsetfo, singacitfwa nobe siguculwe nganobe ngusiphi sikhatsi, nobe, macondzana nekufinyelwa kwemntfwana, kungemiswa yinkantolo uma inkantolo itfola kutsi kunesizatfu lesivakalako saloko: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kwentiwe luphenyo nguMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni ngekulandzela sigaba 4(1)(b) seMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 (uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987), inkantolo itawunakisisa lombiko naletiphakamiso teMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni macondzana nenhlalakahle yebantfwana labasebancane, ngembi kwekutsatsa sincumo lesifanelekile sekugucula, kucitsa nobe kumisa, kuye ngekutsi simo sitsini.
12. (1) Timiso teMtsetfo weSondlo, 1998 (uMtsetfo Nombolo 99 wanga-1998) titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, macondzana nemtfwalo wanobe ngubani kutsi ondle lomunye umuntfu. Ngaphandle kwekwehluka kuletimiso talowo Mtsetfo, timiso tetigatjana (2) kuya ku-(4) titawusebenta.
(2) Nanobe kukhona lokushiwo timiso tesigaba 15 seMtsetfo weSondlo, 1998, nobe umtsetfo wemvelo, inkantolo yetesondlo, ekukhipheni sincumo sesondlo, nobe ngalenye indlela ekucubunguleni linani lokumele likhokhwe njengesondlo, itawuhlolisisa kutsi?
(i) indvodza inemtfwalo wekondla umfati kudzimate kuphele sikhatsi sekulindza lesiphocelelwe se-Iddah?
(iv) umtfwalo wendvodza wekondla umntfwana lovele emshadweni ufaka ekhatsi kuniketwa kwekudla, timphahla, indzawo leyehlukile yekuhlala, lunakekelo lwetekwelapha kanye nemfundvo.
(3) Nanobe nguyiphi imali yesondlo lecutjungulwe ngalendlela itawuba nguleyo mali njengobe inkantolo yetesondlo ingabona inebulungiswa futsi ilungile ngaphasi kwato tonkhe timo talelo cala.
(4) Sincumo sesondlo lesentiwe ngekulandzela loMtsetfo singacitfwa nobe siguculwe nobe simiswe yinkantolo nganobe ngusiphi sikhatsi uma inkantolo itfola kutsi kunetizatfu letivakalako tekwenta loko.
(5) Imali yesondlo lesalele emuva lelindzeleke kutsi ikhokhelwe umfati ayinako kutsi ingacinywa kuhamba nekuphela kwesikhatsi, nanobe kukhona lokushiwo timiso teMtsetfo wekuMisa siKhatsi sekuCinywa kwemaCala 1969 (uMtsetfo Nombolo 68 wanga-1969) nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo.
13. (1) Uma kwenteka kube nekungcubutana lokuvela ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado wesiSulumani nobe lokuvela ngalenye indlela kulowo mshado, nobe ngumuphi umlingani wakulowo mshado utawucondzisa loko kungcubutana kuMkhandlu wekuLamula, lowemukelwe njengobe kumisiwe, nganobe ngusiphi sikhatsi, kungakhatsalekile kutsi kungembi nobe kungemuva kwekufaka sicelo semtsetfo lesilindzeleke ngaphasi kwesigaba 9(2)(f) kepha ngembi kwekwehlulelwa yinkantolo.
(2) LoMkhandlu wekuLamula utawetama kusombulula lokungcubutana ngekulamula kungakapheli emalanga langu-30 kusukela esukwini lwekucondziswa kwako. Lelo nalelo cembu lingamelwa ngummeleli lelitikhetsele yena kuleso sicheme sekulamula.
(3) UMkhandlu wekuLamula, ngemuva kwekusonjululwa kwekungcubutana, utawutfumela sivumelwano sekulamula enkantolo kungakapheli emalanga lasikhombisa ngemuva kwekusonjululwa kantsi leyo nkantolo, uma yenetiseka ngekutsi timfuno tanobe ngubaphi bantfwana labasebancane tivikeleke ngalokufanelekile, itawusicinisekisa leso sivumelwano sekulamula.
(4) Uma uMkhandlu wekuLamula sewucinisekise kutsi lokungcubutana seloku akukasombululeki nobe uma lokungcubutana seloku kungakasombululeki ngemuva kwekuphela kwemalanga langu-30 kusukela esukwini lwekucondziswa kwako kuloMkhandlu, loko kungcubutana kungehlulelwa yinkantolo ngekulandzela sigaba 15.
14. (1) Nanobe kungaba nalokunye lokusho ngalenye indlela lokucuketfwe ngaphasi kweMtsetfo wekuBuyisana, 1965 (uMtsetfo 42 wanga-1965), nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, balingani basemshadweni wesiSulumani bangavumelana ngekutfumela kungcubutana lokuvela ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado nobe ngalenye lokuvela ngalenye indlela kulowo mshado kumbuyelanisi, kutsi kusonjululwe ngendlela yekubuyisana.
(2) Ngaphasi kwembandzela wesigatjana (4), timiso teMtsetfo wekuBuyisana, 1965, titawusebenta emitameni yekubuyisana lechutjwa ngekulandzela lesigaba.
(b) nekutsi nobe ngumuphi lomunye umuntfu longahle abe nenshisekelo mayelana nemphumela walokubuyisana uyatiswa ngaloko kubuyisana.
(4) Akukho sincumo sekubuyisana lokutsintsa inhlalakahle yebantfwana labasebancane nobe simo sanobe ngubani lesitawucala kusebenta ngaphandle kwekutsi sicinisekiswe yiNkantolo lePhakeme ngemuva kwekufakwa kwesicelo kuleyo nkantolo kanye nekutsi kube kuniketwe satiso kubo bonkhe bantfu labanenshisekelo mayelana nemphumela walokubuyisana.
(e) ingabuyisela loludzaba kumbuyelanisi nemiyalelo lefanelekile.
(6) Akukho lokungaphasi kwesigatjana (5) lokutawuhunyushwa njengalokunciphisa ligunya lenkantolo ngaphasi kwanobe ngumuphi umtsetfo kutsi ibuyekete sincumo sekubuyisana uma loko kubuyeketa kumayelana nekungcubutana macondzana nemphahla lokungatsintsi emalungelo nobe timfuno tebantfwana labasebancane.
(d) nobe ngubani lokhetfwe ngalendlela utawuphindze afaneleke kutsi angaphindze akhetfwe macondzana naleso sikhatsi lesengetiwe nobe tikhatsi letengetiwe njengobe iNdvuna ingabona kufanalekile.
(2) Belekeleli labakhetfwe ngekulandzela lesigaba batawenta umsebenti wabo njengebeluleki. Uma kwenteka lowo lowengamele licala angasilandzeli seluleko semelekeleli, lowo melekeleli utawubeka imibono yakhe ngalokubhaliwe lokutawutsi, uma kwenteka kube nekwengciswa kwelicala, imukiswe kumBhalisi weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala njengencenye yelirekhodi lokumele licutjungulwe nguleyo nkantolo.
(3) Nobe ngusiphi sincumo senkantolo sitawuba ngaphasi wembandzela wekutsi singengciselwa eNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala ngekulandzela imitsetfomgomo lefanelekile yeNkantolo, ngaphandle kwekutsi lowo lowengcisa licala angeke aphoceleleke kutsi anikete sibambiso setindleko taloko kwengcisa licala.
(4) Uma kwenteka kuba nekwengciswa kwelicala liye eNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, leso sincumo sitawumukiswa etikhungweni letimbili tesiSulumani, letemukelwe njengobe kumisiwe, kutsi tiphawule ngalokubhaliwe mayelana nemtsetfo bese loko kuphawula kuletfwa kuphela kuMbhalisi weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala kungakapheli sikhatsi lesingemalanga langemashumi lasitfupha kusukela esukwini lokwetfulwa ngalo lesatiso sekwengcisa lelo cala.
(5) INkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, ekucubunguleni lelicala lelengcisiwe leliphawulwe ngaphasi kwesigatjana (4), itawuhlolisisa lokuphawula lokubhaliwe lokulindzeleke ngaphasi kwaleso sigatjana.
(6) INdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubonisana neliBhodi leluSito lweTemtsetfo lelisukunyiswe ngekulandzela sigaba 2 seMtsetfo weliBhodi leluSito lweTemtsetfo, 1969 (uMtsetfo Nombolo 22 wanga-1969), itawenta tibonelelo letifanele mayelana nekuniketwa kwelusito lwetemtsetfo ebantfwini labaphuyile.
16. (1) Uma kwenteka umlingani wasemshadweni wesilungu lovele ukhona afake sicelo sedivosi ngekulandzela umtsetfo weDivosi, 1979 (UMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, inkantolo angeke iwucitse lowo mshado wesilungu ngekuniketa incwadzi yesehlukaniso idzimate leyo nkantolo ibe inetisekile ngekutsi lomshado wesiSulumani lohambisanako nawo ucitsiwe.
(2) Uma kwenteka indvodza yencaba, nganobe ngutiphi tizatfu, kumemetela iTalakhi lengenakuhociseka, umfati wakulowo mshado wesiSulumani lohambisanako utawuba nelilungelo lekufaka sicelo sencwadzi yesehlukaniso seFaskhi ngekulandzela loMtsetfo macondzana naleyo nhloso kuphela, kantsi ngaphasi kwaleso simo timiso taloMtsetfo titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi.
(3) Etimeni letilindzeleke ngaphasi kwesigatjana (2), loludzaba lungatfunyelwa enkantolo kutsi iyocubungula imiphumela yetemphahla yalomshado nobe yalokunye ngekulandzela umtsetfo weDivosi kanye naleminye imitsetfo lehambisanako yetemishado.
(4) Uma ngetulu kwemshado wesilungu lovele ukhona, lendvodza beyiphindze yangena kulomunye umshado nobe imishado yesiSulumani leyengetiwe lokumele ibhaliswe ngaphasi kwaloMtsetfo, umlingani nobe balingani labavele bakhona balendvodza kumele bahlanganiswe kulesicelo sedivosi lesilindzeleke ngaphasi kwesigatjana (1).
(5) Timiso tesigatjana (1) titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, kubalingani basemshadweni wesilungu lovele ukhona labakhetse kwemukela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 2.
17. (1) Uma kwenteka ticelo tasenkantolo tifakwe ngaphasi kwaloMtsetfo macondzana nekucinisekiswa nobe kuniketwa kwencwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wesiSulumani nobe lesinye sincumo, bese leto ticelo tingaphikiswa, nobe uma kwenteka labalingani babe bente sivumelwano sekusombulula nobe ngukuphi lokungahle kuvele, loludzaba lutawulalelwa liJaji lelingumSulumani ngaphandle kwebelekeleli.
(2) Incwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wesiSulumani angeke iniketwe nobe icinisekiswe ngaphasi kwaloMtsetfo ngaphandle kwekutsi lijaji lelengamele libe lenetisekile kutsi timfuno letinhle uma kukhona bantfwana labasebancane bakulowo mshado tiyatanakisiswa.
(b) nekumiswa kwetimali letikhokhwako mayelana nekubhaliswa kwemshado wesiSulumani kanye nekuniketwa kwanobe ngusiphi sitifiketi lesihambelana naloko.
(2) Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana (1) lesingaholela encitfweni yetetimali kumBuso kumele sentiwe ngekubonisana neNdvuna yeTetimali.
(3) Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana (1) singaniketela ngekutsi nobe ngubani lowephula simiso saso nobe lowehluleka kuhambisana naso utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
19. Inkantolo angeke ibopheleke kutsi ikhiphe sincumo mayelana netindleko letivuna umuntfu lophumelele ecaleni ledivosi, kepha inkantolo, ngemuva kwekucubungula timo tetimbangi kanye nekutiphatsa kwato, ingakhipha sincumo lesibona njengalesinebulungiswa, futsi inkantolo ingayalela kutsi tindleko talo lonkhe licala tabiwe emkhatsini kwalamacembu.
20. Uma kwenteka kuba nekungcubutana lokumayelana nekutsi ngabe umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo eveni langephandle uyemukeleka nobe awemukeleki njengemshado losemtsetfweni wesiSulumani ngaphasi kwaloMtsetfo, loko kungcubutana kutawuncunywa yinkantolo lokumele icubungule tonkhe timphawu nemaphuzu, lokufaka ekhatsi umgomo wekungcubutana kwemitsetfo yemave ngemave.
21. Lemitsetfo lephawulwe kuleShejuli iyacitfwa kufinyelela ezingeni lelendlalwe kuloluhlu lwesitsatfu kuleShejuli.
22. LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo wemiShado yesiSulumani, 20, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende?
<fn>DAC-NLS. LikolishiLetebul(2)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lolu lucwaningo jikelele lwekutsi ngabe lisiko lemfundvo ngemalungelo eluntfu langena njani eNingizimu Afrika. Ngekutsasiselwa emiculwini yamhlabawonkhe neyetigodzi letitsite, umlandvo wemalungelo eluntfu utfolakala ngekhatsi nangephandle. Ngaphandle kwetihibe letitsite lokuhlangatjetenwe nato kulolucwaningo ngenca yekutsi umcondvo wemalungelo eluntfu usandza kwemukelwa eNingizimu Afrika, lapha kuleSehluko kutawendlalwa loko lokutfolakele uma kuhlolwa imiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe.
Tigemegeme bantfu labahlangabetana nato ngesikhatsi semPhi yeMhlaba yesiBili taholela iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi itsatse sincumo sekuvakalisa kutibophelela kwayo ekwemukelweni nasekuvikelweni kwemalungelo eluntfu. Lenhlangano yacala nga-1946 uma siGungu seNhlangano yaMhlabuhlangene sisukumisa luCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene. Sendvulelo saloluCwebu besicinisekisa litsemba kumalungelo eluntfu, esitfuntini naseligugwini lebantfu, kumalungelo lalinganako alabadvuna nalabasikati?
INingizimu Afrika, njengelive belililunga ladlala indzima lesembili kuloluCwebu ngobe Ndvunankhulu weNingizimu Afrika, Jenene Smuts, wadvweba luhlaka lwaloluCwebu. Tigaba taloluCwebu, kuletinye tintfo, tiphocelela iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi inconote kuhlonishwa kwamhlabawonkhe kwekulandzelwa kwemalungelo eluntfu nenkhululeko lesisekelo kubo bonkhe ngaphandle kwekubandlulula ngebuhlanga, bulili, lulwimi nobe inkholo.?
Ngekulandzela sigaba 56, bekulindzeleke kutsi onkhe emave langemalunga atawuhlonipha lomculu. Nanobe kunjalo, kuye kwacaca kutsi iNingizimu Afrika ichubeka nekuhlukumeta emalungelo ebantfu. Nanobe iNhlangano yaMhlabuhlangene iye yagcizelela sincumo sayo sekutsi kuhambisana nebuntfu kutsi kucedvwe kubandlulula ngebuhlanga, iNyunyani/iRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika yachubeka nesento sayo sekuhlukumeta emalungelo eluntfu.
Lokwenta bekwesekelwe esigabeni 2.7 saloluCwebu lesencabela kungenelela kwesiGungu Jikelele etindzabeni tasekhaya nanobe besitsatfwa njengalesiholela ekuhlukunyetweni ngalokwesabisako kwemalungelo eluntfu. Kwehlukana kweNingizimu Afrika ngekwebuhlanga bekubonakala kungahambisani nemitfwalo lebeyendlalwe ngaphasi kwaloluCwebu, kungaloko-ke nga-1982 iNhlangano yaMhlabuhlangene yancuma kuphelisa bonkhe budlelwano bebuncusa neNingizimu Afrika?
Sigaba 2.7 besiletsa kungcubutana emkhatsini kwemalungelo eluntfu nemitfwalo yalawo malungelo, kumave langemalunga njengobe besiniketela ngekutsi, akukho lokucuketfwe kuloluCwebu lwanyalo lokutawugunyata iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi ingenelele etindzabeni ikakhulukati letiwela ngaphasi kwemandla asekhaya kunobe nguliphi live nobe lokutawuphocelela emalunga kutsi etfule tindzaba kutsi tisonjululwe ngaphasi kwaloluCwebu lwanyalo, kepha lomgomo angeke unyembenye kusetjentiswa kwetindlela tekusebentisa nekujezisa letimiswe eSehlukweni VII.
Nanobe bekunaleto tihibe, loluCwebu lwadlala indzima lebalulekile ekutfutfukisweni nasekumisweni kabusha kwemazinga netilinganiso temalungelo eluntfu kumhlabawonkhe. Kwenta sibonelo, kunemitimba lembalwa leyasukunyiswa ngaphasi kwekwengamela kweNhlangano yaMhlabuhlangene, ekuphumeleliseni imitfwalo yaloluCwebu. Letinyatselo betiteluhlobo lwetimemetelo nobe lwetivumelwano. Titsasiselo tetiVumelwano ticuketse imigomo lebanti yekucinisekisa kutsi letivumelwano tisemtsetfweni. Umculu wekucala lowemukelwa nga-1948 kwaba siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu. Lomculu wemukelwa ngemave langemalunga langu-48 kumalunga langu-56, njengobe langu-8 lokufaka ekhatsi iNingizimu Afrika akhetsa kungabi yincenye yeluhlelo lwekwemukelwa. Nanobe kunjalo lomculu uye wazuza kwemukelwa lokubanti emikhakheni yasekhaya neyamhlabawonkhe njengalohlahla indlela. Kwengeta lapho, uye wabonisa kusetjentiswa ngalokubonakalako kwembono weNhlangano yaMhlabuhlangene mayelana nesimemetelo. Lombono ucaciswe kumemorandamu leyashicilelwa kabanti letfolakala ehhovisi letiNdzaba teTemtsetfo letsi ngekubona kuba sembili (lokukhulu) nekubaluleka kwesimemetelo, singatsatfwa njengalesinelidvosi egameni lemtimba lesiwemukelako, ngekulindzela lokukhulu kutsi emalunga emphakatsi wamhlabawonkhe atawutfobela. Ngalokulandzelako, ngekubona kutsi lokulindzela kuyatsakaselwa ngekwenta kwemBuso, simemetelo, ngekwelisiko nemkhuba, singemukelwa njengalesihlahla indlela yemitsetfomgomo lebopha yonkhe imibuso. Kuze kuphunyeleliswe kuba semtsetfweni kwesiMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu, siVumelwano saMhlabawonkhe mayelana nemaLungelo emiPhakatsi netePolitiki kanye nesiVumelwano mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko temukelwa yiNhlangano yaMhlabuhlangene ngenhloso lecacile yekuhumusha lencenye lengenasibopho yalesimemetelo kutsi ibe tilinganisomtsetfo letatiwa ngalokwetayelekile kutsi tiluCwebu lwemaLungelo amhlabawonkhe. Loku kwemukelwa yiNingizimu Afrika kamuva nga-1962. Kuvikelwa lokwengetiwe kwemalungelo eluntfu kwangeniswa ngekutfutfukiswa kwemiculu yetigodzi njengesiVumelwano sabeYurophu nga-1950 kutsi kuvikelwe emalungelo eluntfu kanye nenkhululeko lesisekelo. Lokucuketfwe esiVumelwaneni saseYurophu kwacala kwemukelwa eNingizimu Afrika kuluCwebu lwemaLungelo lwaseBophuthatswana. Nanobe kunjalo lomcondvo awuzange wemukelwe nguHulumende wangaphambilini waseNingizimu Afrika lobekanesandla lesingetulu sekwengamela tabelo?
Kusukela kuloku lokubhalwe ngenhla kuyacaca kutsi lisiko lemalungelo eluntfu bekumele litfutfuke ngekulandzela timiso teluCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene. Kwenta sibonelo, sigaba 56 sitsi emalunga atibophelela ekutsatseni tinyatselo letihlanganisele naletitimele ekubambisaneni nenhlangano kuze kutawuzuzwa tinhloso letendlalwe esigabeni 55. ENingizimu Afrika kutfutfukiswa kwemaLungelo eLuntfu kwatsikameteka ngenca yeluhlelo lwekubusa kwebacindzeteli, ngaloko-ke iNhlangano yaMhlabuhlangene ngasekucaleni yehluleka emitameni yayo yekuphocelela iNingizimu Afrika kutsi igucule tinchubomgomo tayo tebuhlanga yadzimate lenhlangano yamisa lunswinyo nga-1982. Ngaleso sikhatsi lisiko lemalungelo eluntfu lakwati kutsi lichubekele embili e-Afrika ngalesikhatsi iNhlangano yeluBumbano we-Afrika isukumisa luCwebu lwe-Afrika nga-1961.
Nanobe loluhlelo lwaba semuva ngesikhatsi lesiminyaka lengu-20, kusukela ekudvwetjweni kwekucala, kwemukelwa kwalomculu nga-1981 njengeluCwebu lweBanjuli kwaba yimphumelelo lenkhulu yenhlangano lebeyibukelele kwemukelwa kwemalungelo eluntfu e-Afrika. Intfo lebeyivelele yalomculu kwaba kwemukelwa kwemalungelo eluntfu lokubonisa kutibophelela ekusabalaliseni lomcondvo wemalungelo eluntfu. Loku kucaciswe kusendvulelo salolucwebu lapho kuphawulwa khona sibophelelo lesitsetfwe ngemave langemalunga kutsi azuze imphilo lencono yebantfu base-Afrika. Lesibophelelo saniketa incabhayi kuNingizimu Afrika ngenca yekutsi beyisengakacali kwemukela nekuvikela emalungelo eluntfu. Loludzaba belumayelana nekuhlanganisa emalungelo eluntfu njengobe endlalwe kuloluCwebu lwe-Afrika kanye nalawo malungelo emuntfu ngamunye laphakanyiswa kumiculu yamhlabawonkhe. Ngaloko-ke kuye kwacaca kutsi iNingizimu Afrika kumele ibambisane ekwemukelweni kwemalungelo eluntfu ngembi kwekusetjentiswa kweluCwebu lwe-Afrika eNingizimu Afrika?
Lencabhayi yatsatfwa yinhlangano yebaMeli bemaLungelo eLuntfu, leyasukunyiswa eNingizimu Afrika, nga-1979. Inhloso yayo lesembili bekukuvikela nekucinisa emalungelo eluntfu, ngekuhambisana nekubusa kwekusebenta kwemtsetfo nekuphatfwa kwebulungiswa kanye nekuvikelwa kwetinkhululeko letisisekelo ngekulandzela siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu. Nga-1987, luphiko lolusebenta ngesikhatsi lesigcwele lwasukunyiswa kutsi lutawusomela imikhankaso yekuvikelwa nekuphunyeleliswa kwemalungelo lasisekelo. Lelicembu laba nemphumelelo lenkhulu eNingizimu Afrika ngendlela yekutsi masinyane-nje kwabonakala kutsi ingucuko yetemtsetfosisekelo ayisenako kungaphumeleli, ngekwenhloso yekuvikela emalungelo eluntfu.
Ngembi kweMtsetfosisekelo wesiKhashana wanga-1993, incindzetelo yekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika yafakwa ngekwemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe. Lemiculu bekungunayi: luCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene, siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu, luCwebu lwe-Afrika, luCwebu lweNhlangano yaKhongolose ye-Afrika (African National Congress) nemikhankaso yetemfundvo lebeyichutjwa yinhlangano yebaMeli bemaLungelo eLuntfu. Incindzetelo yamhlabawonkhe yekusatjalaliswa kwemandla, lokukucitfwa kwembuso welubandlululo, yaholela eluhlelweni lwengucuko yetemtsetfosisekelo leyagcina ngekuba khona kwephalamende yandlu-ntsatfu nga-1983. Loku kwaba timphawu tekucala tekuwa kwesikhatsi lebesilukhuni sekumelana nemalungelo eluntfu, ngaloko-ke nga-1987 iBophuthatswana yetama kungenisa luCwebu lwemaLungelo ngekwemlandvo eNingizimu ne-Afrika. INingizimu Afrika masinyane-nje yabona kutsi kulwa neluntfu angeke kuyibuyisele sitfunti neligunya layo, kungaloko-ke yacala kufuna emamodeli emtsetfosisekelo lomusha labewutawufaka ekhatsi kwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Ngaloko-ke nga-1986 iNdvuna yeTebulungiswa (Coetze JH), yakhetsa liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika kutsi liphenye ngekuvikelwa kwemalungelo. Ngaleso sikhatsi, licembu lebameli lebelimelene nelubandlululo (iNational Association of Democratic Lawyers) labona kutsi lente tiphakamiso tengucuko yetemtsetfosiskelo kepha inchubomgomo yaVelonkhe ayizange itinake timfuno tebantfu lase liyalela liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika kutsi lifake letinye timiso leluCwebu lweNkhululeko (Freedom Charter) kanye neluCwebu lweBanjuli (Banjul Charter).
Inkholelo yekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu yaze yaphumelela ngemuva kwenkhulumo ledvumile yeMengameli De Klerk (uMengameli wekugcina wesiKhatsi seluBandlululo). Watsi, hulumende uyawemukela umgomo wekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo lasisekelo lokungumgogodla wetemtsetfosisekelo kuwo onkhe emave entsandvo yelinyenti enshonalanga. Siyakwemukela futsi, kutsi indlela lesebenta kahle yekuvikelwa kwalamalungelo ibekwe esimemetelweni semalungelo lacinisekiswa yinkantolo letimele. Waphindze wenta lubito lwekutsi liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika letfule umbiko walo mayelana neluCwebu lwemaLungelo loluhlongotwako?
Nekuvikelwa tinkantolo kwemalungelo lasisekelo.
Ngaloko-ke emalungelo eluntfu agcina emukelekile, avikelekile futsi asetjentiswa eNingizimu Afrika futsi acinisekiswa kuMtsetfosisekelo kusukela nga-1993. KuloMtsetfosisekelo wanyalo, sigaba 7(1) sitsi LoluCwebu lwemaLungelo eLuntfu lusisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Luvikela emalungelo abo bonke bantfu eveni lakitsi luphindze lucinise emagugu entsandvo yelinyenti esitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Kepha kuvikeleka sekukonkhe kuniketwa sigaba 8 sona lesitsi luCwebu lwemaLungelo eLuntu lusebenta kuyo yonkhe imitsetfo fusi lubopha sishayamtsetfo, sigungu lesengamele kanye netinkantolo uma lucatsaniswa nemtsetfosisekelo wangaphambilini lobewutsi iphalamende ngiyo lephakeme kunemitsetfo yonkhe. Ekugcineni, umtsetfosisekelo ubukene netihibe tekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Kuze kutawucinisekiswa kusetjentiswa, umtsetfosisekelo uphindze waniketela ngekutimela kwetinkantolo kanye neNkantolo yeMtsetfosisekelo netindlela tekuvikela, njengaletinye tinkantolo nemakhomishani?
Ekugcineni, lolucwaningo jikelele lolungenhla luye lwabonisa umphumela logcame ngalokucacile wemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe yekucinisekisa lisiko lemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika. Nanobe uMtsetfosisekelo kungasho kutsi awunamaphutsa nobe tinkinga tekucalisa, ukwatile kubukana netigemegeme lebetihlangabetana nebantfu bakitsi ngaphasi kwembuso wangaphambilini. Kwengeta lapho timiso tawo tenkhululeko yekuveta luvo lwakho tiye tanconota umkhankaso webantfu wekwati emalungelo abo, kungaloko-ke loko kucinisekisiwe ngaphasi kwetinhlelo letikhona temfundvo lesisekelo yemalungelo emuntfu kuze kutsi kutawuchubeka kucinisekiswa kusetjentiswa kweluCwebu lwemaLungelo.
ENingizimu Afrika, bekunekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu netigemegeme lebekwentiwa nguhulumende welubandlululo kanye netivumelwano takhe. Siye seva kabanti ngaletinyenti taletintfo ngesikhatsi sekulalelwa kwemacala ngembi kweliKhomishani lemaCiniso nekuBuyisana nobe, tsine, imindeni yetfu, bangani nobe bomakhelwane baye bahlangabetana nalokuhlukunyetwa netigemegeme. Iphalamende beyingetulu kwemtsetfo, ngetulu kwako konkhe, futsi beyiphasisa imitsetfo yencindzetelo, lebeyivunyelwa tinkantolo lebetingenako kutimela. Ngenca yaloko, tinhlangano letinyenti lebetimelene nelubandlululo eNingizimu Afrika tadvweba luCwebu lweNkhululeko kantsi lolucwebu lwaba ngumculu wekucala lobalulekile wemaLungelo eLuntfu, lowatfola kwesekelwa ebantfwini labanyenti baseNingizimu Afrika. Ngenca yaloko, uma iNingizimu Afrika ishicilela tiNkhombandlela teMtsetfosisekelo wayo mayelana neNingizimu Afrika yeNtsandvo yeliNyenti, loluCwebu lwaba yincenye yato.
Ngemuva kwekuvulwa umlomo kwawo onkhe emacembu etepolitiki kanye nekukhululwa kwalowo bekanguMengameli, Nelson Mandela, kwasukunyiswa uMtsetfosisekelo wesikhashana. Loko kwaba sendlalelo seMtsetfosisekelo lokhona nyalo, longulomunye walesembili emhlabeni wonkhe. UMtsetfosisekelo wetfu wasayinwa nguMengameli Nelson Mandela ngeluSuku lwaMhlabawonkhe lwemaLungelo eLuntfu, 10 Disemba 1996.
UMtsetfosisekelo wetfu ungumtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eveni futsi ufaka ekhatsi luCwebu lwemaLungelo, lolusisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. LuCwebu lwemaLungelo lucinisekisa emalungelo abo bonkhe bantfu eNingizimu Afrika futsi lucinisekisa emagugu entsandvo yelinyenti esitfunti sebuntfu, kulingana nenkhululeko. Ngekucinisekisa lamalungelo hulumende ucinisekisa kutsi takhamuti takhe titawuvikelwa futsi titawuba nenkhululeko yekuphila ngalokufanelekile ngendlela lengaphumeleleka.
Emalungelo eluntfu ngulawo malungelo wonkhe umuntfu latsatfwa ngekutsi unawo ngenca yekutsi ungumuntfu nangenca yesitfunti semvelo. UmBhishobhi lomKhulu Desmond Tutu uye wachaza emalungelo eluntfu njengemalungelo laniketwe nguNkulunkulu, loku-nje futsi kuphela ngenca yekutsi sibantfu. Ayafana kumhlabawonkhe wonkhewonkhe, ngisho nanobe ngubani, kungakhatsalekile kutsi ungubani, kungakhatsalekile kutsi unotsile nobe uphuyile, ufundzile nobe akatinaki tintfo, muhle nobe mubi, umnyama nobe umhlophe, uyindvodza nobe ungulomsikati ngesizatfu sekutsi ungumuntfu. NjengemKhristu bengingangeta ngekutsi lowo nalowo unelinani lelingenakulinganiswa ngenca yekutsi wonkhewonkhe ubunjwe ngekwemfanekiso waNkulunkulu. Lowo nalowo utfwele buNkulunkulu kantsi kuphatsa labanye bantfu sengatsi bona banelinani lelingaphasi kukwetfuka Nkulunkulu, kukukhafulela Nkulunkulu ebusweni.?
Kucabangela lokusisekelo ngukutsi bantfu banemcondvo futsi banesimilo, ngaloko-ke behlukile kuletinye tidalwa emhlabeni. Ngaloko-ke, bantfu banelilungelo lekutfola emalungelo netinkhululeko letitsite, letinye tidalwa letingenako kukujabulela. Kwenta sibonelo, imbongolo angeke ikwati kwala kutfwala umuntfu ngobe ifuna kuphatfwa ngebulungiswa ngekwasemsebentini, njengobe futsi ingeke ikwati kuteleka nobe ishuce ngekuphatsa tincwembe. Nanobe kunjalo, umuntfu anganconota kuvikelwa kwaletinye tilwane, njengekuvinjelwa kwekuhlukunyetwa kwetilwane.
Ngaloko-ke, emalungelo eluntfu akukalindzeleki kutsi adzimate aniketwe, adliwe njengelifa, atsengwe nobe asetjentelwe. Bantfu batalwa nalamalungelo futsi-ke ngaleyo ndlela achazwa njengemalungelo emvelo, amhlabawonkhe, langenakwehlukaniswa futsi langeke engciselwe kulomunye umuntfu.
Licoco lemitsetfomgomo nobe timisomtsetfo letibekelwe kulawula kuphatfwa kwanobe ngusiphi sikhungo, live, licembu letenhlalakahle, sikolo nobe lisontfo. Umtsetfosisekelo uniketa inkhombandlela yesikhungo mayelana nekubunjwa, kuphatfwa kanye nemitfwalo. Ucuketse tehluko netigaba, kwenta sibonelo uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika unetehluko letilishumi nane, tigaba letingemakhulu lamabili lanemashumi lamane nantsatfu, emashejuli lasikhombisa kanye netihlomelo letine. Kuleso naleso sigaba kwendlalwe timiso teMtsetfo ngalokucacile ngendlela yetigatjana. Kunelihumusho lelicacisiwe lekutsi ngabe imitsetfo yakhiwa njani kanye netehluko letehlukahlukene teMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika Nombolo 108 wanga-1996.
Kuze kuvisiseke kahle kubaluleka kweMtsetfosisekelo losebentako njenganyalo kuniketwe lingemuva lemlandvo lomfishane mayelana neMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika, kuze kutawuboniswa emaphuzu lasembili etimphawu talowo nalowo Mtsetfosisekelo.
1910 uMtsetfosisekelo weNyunyani yeNingizimu Afrika watiwa njengeMtsetfosisekelo wekucala locaba kutimela kweNyunyani kusukela ekubusweni ngubeBhrithani futsi tonkhe takhamuti temukelwa. Leso naleso sifundza besinePhalamende yaso, sibonelo iKapa (Cape of Good Hope), iFuleyisitata (Orange Free State), iNatali (Natal) kanye neNtilasifali (Transvaal)?
1961 uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika wacaba kuhlangana kwaletifundza letine kutsi tibumbe iRiphabhulikhi kepha bekunetimphawu tekungamelelwa kwaletinye tinhlanga ePhalamende?
1984 uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wacaba indlela lecondze ekumeleleni njengobe bekwatiwa njengePhalamende yaNdlu-ntsatfu (Tricameral Parliament), lapho labamhlophe, emakhaladi nemaNdiya bekasePhalamende kantsi bantfu labamnyama bona baniketwe tabelo lebetatiwa ngetabelo teTBVC (iTranskei, iBophuthatswana, iVenda neCiskei)?
1993 uMtsetfosisekelo wesiKhashana Nombolo 200 lobewuniketela ngeluCwebu lwemaLungelo lwekucala eNingizimu Afrika, ngaloko-ke uniketela ngekwemukelwa nekuvikelwa kwato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika?
1996 uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika. Loku kutfutfukiswa nekunconotwa kweMtsetfosisekelo wesiKhashana lophawulwe ngenhla lowaletsa letingucuko letikhona nyalo emlandvweni weNingizimu Afrika nobe kwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo ebantfu ngekulandzela emagugu entsandvo yelinyenti ekulingana, sitfunti sebuntfu kanye nenkhululeko lokuniketwe luCwebu lwemaLungelo lolucuketfwe eSehlukweni 2 seMtsetfosisekelo wanyalo?
Nguhulumende webantfu lophetfwe bantfu futsi baphatsele bantfu.
Leligama ledemokhrasi lisuselwa egameni lesiGriki lelitsi demos lelisho bantfu kanye nakraits lelisho ligunya.
Ngaloko-ke nguhulumende losuselwa egunyeni lebantfu. ENingizimu Afrika emagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti, lokungunawa, kulingana, sitfunti sebuntfu kanye nenkhululeko asisekelo sentsandvo, bese ngaloko uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika utsatfwa njengalome wavelela emhlabeni wonkhe. Imigomo yentsandvo yelinyenti, leyacala yavakaliswa kuMtsetfosisekelo wesiKhashana ngiyo leholele kulomehluko emkhatsini kwemitsetfosisekelo yangaphambilini kanye nalowo lokhona nyalo.
Lemigomo nobe lamagugu amicondvo letsatfwa bantfu labanyenti njengalebalulekile macondzana nentsandvo yelinyenti. Iphindze futsi ibitwe njengetimphawu tenkhombandlela yentsandvo yelinyenti ngobe uma siyibona, itimphawu tekutsi lelive lisendleleni lecondze entsandvweni yelinyenti. Lemigomo nobe letimphawu tenkhombandlela esikhatsini lesinyenti iba yincenye yeMtsetfosisekelo nobe luCwebu lwemaLungelo eveni lelibuswa ngekwentsandvo yelinyenti. Emave lamanyenti labuswa ngekwentsandvo yelinyenti ayayesekela lemigomo lefanako futsi lesisekelo?
Ngabe ngutiphi timphawu tenkhombandlela lokumele sitibone uma iNingizimu Afrika isendleleni leya embusweni wentsandvo yelinyenti?
Tonkhe takhamuti kumele tikwati futsi tibe nelilungelo nemtfwalo wekumbandzakanyeka kuhulumende kanye nasemphakatsini jikelele. Lolu ngulolunye lwetimphawu tenkhombandlela letibaluleke kakhulu tentsandvo yelinyenti. Kumbandzakanyeka kwetakhamuti kufaka ekhatsi kumela lukhetfo, kuvota elukhetfweni, kwatiswa, kuba nenkhulumo-mphikiswano ngetindzaba letitsite, kuhambela imihlangano yemphakatsi nobe yetakhamuti, kujoyina tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende nobe letinye tinhlangano emphakatsini wakini, kukhokhela tindleko tentsela, kushuca, kuhambisa tincwembe, njll. Kumbandzakanyeka kusho kutsi bantfu bafaka ligalelo emiphakatsini yabo kanye nasekubusweni kwemiphakatsi yabo.
hulumende utsatsa tincumo letinelwati ngetimfuno temphakatsi.
Intsandvo yelinyenti isho kutsi bonkhe bantfu bayalingana. Kulingana kusho kutsi bonkhe bantfu baphatfwa ngekulingana futsi baniketwa ematfuba lalinganako. Kumele kube nekungabandlululi bantfu ngenca yebuhlanga, inkholo, bulili, inkholelo yekutsandzana, njalo njalo. Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti bantfu banelilungelo lekugcina nekusebentisa emasiko, tilwimi kanye netinkholelo tabo.
Imiphakatsi yentsandvo yelinyenti inekubeketelelana kutepolitiki. Loku kusho kutsi nanobe linyenti lebantfu kungilo lelibusako ngaphasi kwentsandvo yelinyenti, emalungelo elidlanzana nawo ayavikelwa. Wonkhewonkhe kumele avunyelwe kutsi avete umbono wakhe nekutsi batihlelele emacembu abo etepolitiki. Umphakatsi waseNingizimu Afrika ucuketse bantfu labavela emasikweni, etinhlangeni, etinkholweni kanye nasebuveni lobehlukahlukene labanemibono leyehlukene. Umphakatsi wentsandvo yelinyenti uyakuvumela lokwehlukahlukana kutsi kuvetwe. Bantfu kumele bahloniphe lilungelo lalabanye bantfu lekuveta umbono wabo. Kubamba inkhulumo-mphikiswano nekucocisana ngetindzaba kuyincenye lebalulekile yentsandvo yelinyenti.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti, tiphatsimandla letikhetfwe bantfu kumele tibe nekutiphendvulela kulabo bantfu. Loku kusho kutsi banekutiphendvulela macondzana netento tabo. Tiphatsimandla kumele titsatse tincumo futsi tichube umsebenti wato ngekulandzela intsandvo netifiso tebantfu, hhayi tabo.
Hulumende kanye netiphatsimandla takhe kumele bavulekele umphakatsi mayelana naloko labakwentako. Hulumende loselubala ubamba imihlangano yemphakatsi futsi uvumela takhamuti kutsi tite kuleyo mihlangano. Uvumela bemitfombo yetindzaba kutsi batfole imininingwane mayelana netincumo ngaphandle kwebumatima futsi nangaphandle kwekwetama kugodla lokutsite mayelana nekutsi ngubani lotsetse sincumo kanye netizatfu taleto tincumo.
Lolunye lwetimphawu tenkhombandlela yentsandvo yelinyenti lukhetfo loluvamile, lolukhululekile nalolunebulungiswa. Lapha kulapho takhamuti tikwati khona kukhetsa bantfu letifisa kutsi batibuse. Lukhetfo kumele luchubeke ngendlela lekhululekile nalenebulungiswa, ngaphandle kwekwesatjiswa, inkhohlakalo kanye netinsongo kutakhamuti ngesikhatsi nobe ngembi kwesikhatsi selukhetfo.
Emave lamanyenti entsandvo yelinyenti aneluCwebu lwemaLungelo kutsi kuvikelwe bantfu macondzana nekusetjentiswa kabi kwemandla. LuCwebu lwemaLungelo luluhlu lwemalungelo kanye netinkhululeko leticinisekisiwe kubo bonkhe bantfu labaseveni. Uma luCwebu lwemaLungelo luba yincenye yeMtsetfosisekelo welive, tinkantolo tinemandla ekuphumelelisa lawo malungelo. LuCwebu lwemaLungelo lunciphisa emandla ahulumende futsi lungaphindze lwetfwese imitfwalo ebantfwini nasetinhlanganweni.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti kumele kube netindlela letivimbela siphatsimandla lesikhetsiwe nobe licembu lebantfu kutsi lisebentise emandla kanye nemali yahulumende kabi. Lokunye kusetjentiswa kabi kwemandla lokuvamile yinkhohlakalo. Inkhohlakalo yenteka uma tiphatsimandla tahulumende tisebentisa timali temphakatsi kutsi kuzuze tona nobe tisebentise emandla ato ngendlela lengekho emtsetfweni.
Kunetindlela letehlukahlukene tekuvikela bantfu mayelana nekusetjentiswa kabi kwemandla. ENingizimu Afrika hulumende wakhiwe ngekwetinhlangotsi letintsatfu: sishayamtsetfo, luphiko lwetekwengamela, neluphiko lwetemtsetfo (tinkantolo). Lesakhiwo sinciphisa emandla etiphatsimandla kuletinhlangotsi letehlukahlukene. Tinkantolo titimele.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyento emacembu langetulu kwalinye kumele afake sandla elukhetfweni futsi adlale indzima kuhulumende. Luhlelo lwebucembu-nyenti luvumela licembu nobe emacembu lahluleke elukhetfweni kutsi abe licembu leliphikisa lelicembu leliphumelele lukhetfo. Loku kusita hulumende kutsi abone letinye tinhlangotsi letehlukene etindzabeni. Luhlelo lwebucembu-nyenti luphindze lunikete bavoti kutikhetsela labo labamela lukhetfo, emacembu kanye netinchubomgomo tekutivotela ngesikhatsi selukhetfo. Esikhatsini lesinyenti, uma live linelicembu linye, umphumela kuvamise kuba ngundlovu-kayiphikiswa.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti akukho umuntfu longetulu kwemtsetfo, sisho nenkhosi nobe uMengameli lokhetsiwe. Loku kubitwa ngekutsi kubusa kwekusebenta kwemtsetfo. Kusho kutsi wonkhewonkhe kumele ahloniphe umtsetfo futsi abe nekutiphendvulela uma ephule umtsetfo. Intsandvo yelinyenti isho kutsi umtsetfo kumele usetjentiswe ngekulingana, ngebulungiswa nangekufana.
Nanobe onkhe emalungelo lakulucwebu lwemalungelo abalulekile, kwentiwe umtamo wekugcizelela kulawo malungelo latsintsa bantfu nobe lahlose kubeka embili lamagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti njengobe endlalwe kuMtsetfosisekelo, lokungunawa: kulingana, inkhululeko kanye nesitfunti sebuntfu.
Njengobe kuchazwe ngaphambilini, kulingana kungumcondvo wesimilo wekutsi bantfu labasesimeni lesifanako ngetindlela letifanele kumele baphatfwe ngekulingana.
Wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
Kulingana kufaka ekhatsi kujabulela ngalokugcwele nangalokulinganako onkhe emalungelo netinkhululeko. Kunconota kuzuzwa kwekulingana, kunetindlela tetemtsetfo netalolunye luhlobo letihlose kuvikela nobe kutfutfukisa bantfu nobe emacembu ebantfu, lababekwe esimeni lesibucayi lubandlululo lolungenabulungiswa lokumele titsatfwe.
Umbuso akumelanga ubandlulule umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi umuntfu ushadile nobe akakashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve nobe indzawo yekudzabuka, libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
Kute umuntfu longabandlula lomunye umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni (3). Umtsetfo wavelonkhe kumele ubekwe kuze kuvinjelwe futsi kwencatjelwe lubandlululo lolungenabulungiswa.
Lubandlululo lolwentiwe ngasinye nobe letinyeti taletizatfu letibekwe esigatjaneni (3) alukalungi ngaphandle uma ngabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile?
Ngekwaletimiso nobe ngekweluCwebu lwemaLungelo onkhana kunesisombululo lesiletfwa ekuphatfweni kwebantfu ngekungalingani eNingizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo. Bantfu bebancishwe emalungelo eluntfu, ikakhulukati labamnyama. Kwenta sibonelo bantfu bebahlangabetana nelubandlululo emsebentini, emakhaya kanye nasemphakatsini ngenca yebuhlanga, bulili, kukhubateka kanye netindzawo tekuhlala. Nanobe lesigaba 9 lesingenhla besiniketela ngekungabandlululwa kunencenye lenkhulu yesive sakitsi lesehlukene lesahlangabetana nekungalingani, kwenta sibonelo labasikati, bantfu labakhubatekile, bantfu labane-HIV ne-AIDS futsi kusenemehluko emazingeni ekuhlala emkhatsini kwebantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni nalabo labahlala etindzaweni tasemadolobheni. Tibonelo letimbalwa tiye taniketwa kutsi kuboniswe lokungalingani nekutsi ngabe iNkantolo yeMtsetfosisekelo iwacubungule njani lawo macala.
Sehluko seNhlangano yaMhlabuhlangene semukele emalungelo etenhlalakahle netemnotfo kanye nemalungelo etemasiko njengemalungelo esitukulwane sesibili nga-1945.
Emalungelo etiboshwa kutsi titfole indzawo yekuhlala lefanele, kondleka, tintfo tekufundza kanye nekwelashwa kwetemphilo.
Esimeni semphilo emalungelo eluntfu ahlangene kakhulu lelinye kulelinye ngobe kuye kwavela masinyane kutsi akunamcondvo kutsi umuntfu abe nemalungelo ekuvota ngaphandle kweluphahla lwekufihla inhloko. Kungaloko-ke esichemeni sekulalela seSpeak Out on Poverty lesabanjwa nga-1999, bantfu babelana ngesipiliyoni sabo mayelana nebuphuya. Loku kwabeka incabhayi kuhulumende mayelana nekutfutfukiswa kwemalungelo etenhlalakahle netemnotfo. Ngaloko-ke, emalungelo etenhlalakahle netemnotfo amayelana nekuniketa bantfu ngetidzingo temphilo letisisekelo, kungaloko inhloso yekucala yaloluhlelo nga-1998 bekukwehlukanisa emkhatsini kwesidzingo nemfuno.
Injongo yalesihloko bekukuhlomisa bantfu mayelana nekutsi ngabe bangababeka njani bocalangaye betidzingo tabo uma kumele bente njalo ngesikhatsi sekwetfulwa kwetinsita tetenhlalakahle netemnotfo. Ngekufaka lamalungelo kuMtsetfosisekelo hulumende ubonise kutibophelela kwakhe ekucedzeni buphuya kanye nekungalingani ngemazinga etenhlalakahle eNingizimu Afrika. Kutibophelela lokwengetiwe kuye kwaboniswa ngekwemukelwa kwesiVumelwano mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko nga-1998.
Wonkhewonkhe unelilungelo lekusebentisa lulwimi nekutimbandzakanya emishikashikeni yelisiko latikhetsele lona, kepha kute umuntfu lotawutsakasela lawa malungelo ngendlela lengahambisani nanobe ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu?
lekutsakasela emasiko abo, lekuchuba inkholo yabo kanye nekusebentisa lulwimi lwabo, kanye nelekubumba, lekujoyina nelekugcina tinhlangano naleminye imitimba yemphakatsi lokwesekeleke kumasiko, tenkholo nelulwimi. Lamalungelo lasesigatjaneni (1) angeke atsakaselwa ngendlela lengahambisani nanobe ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu?
Totimbili letigaba ticacile kepha kumele tihambisane netimiso teluCwebu lwemaLungelo, ngalamanye emagama angeke tisetjentiswe ngaphandle kwemkhawulo kepha tincishisiwe ngandlela tsite. Kwesibili timiswe ngendlela yekutsi tivikele bantfu labangemalunga elicembu lelulwimi nobe lemasiko.
Umbuso kanye nebantfu bawo kumele bacaphele kutsi bangatsikameti nobe bahlukumete lilungelo lekutsakasela emasiko ngulamacembu. Ngaphandle kwekwemukelwa kwemasiko lokuniketwe siGaba 27 sesiMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu nga-1948, siVumelwano saMhlabawonkhe mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko nga-1996, yomibili lemiculu yamhlabawonkhe iye yemukelwa yiNingizimu Afrika, iyasebenta futsi iyasetjentiswa. INingizimu Afrika ngekwehlukahlukana kwemasiko ayo kumele icinisekise kulandzelelwa kwalamasiko ngemtsetfo, kungaloko kunaletigaba letimbili letingenhla. Njengobe kutsakasela emasiko kungamelanga kungcubutane nanobe nguwaphi lamanye emalungelo lakuluCwebu lwemaLungelo, uma kwenteka kube nekungcubutana kumele lamalungelo ahlelenjiswe kutsi ahambisane neluCwebu lwemaLungelo. Kwenta sibonelo, lisiko langaphambilini lelimayelana nekudla lifa ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko kuye kwadzingeka kutsi lihlelenjiswe ngaloMtsetfo lokhona weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998. Kwenta sibonelo, lisiko lase-Afrika lemtsetfo wendzabuko lekudla lifa beliniketela ngekutsi ngulabadvuna kuphela labebanelilungelo lekudla imphahla yelifa lemufi, lokusho kutsi kudla lifa bekuhamba ngemzila webudvuna. Umfelokati nebantfwana bekumele bondliwe ngulowo lomdvuna lodle imphahla yelifa nobe basale bangenakondliwa. Lelisiko ngalokucacile belingcubutana nemalungelo eluntfu lasisekelo, kungaloko umtsetfo lokhona nyalo wetendzabuko wesekela kuvikelwa ngumtsetfo ngalokulinganako.
Bantfu kumele bahloniphe kutsakasa nemikhuba yalabanye bantfu kuze bagweme kungcubutana.
Umbuso kumele uvumele bantfu kutsi batsakasele imikhuba yemasiko abo ngaphandle uma loku kutsakasa kungahambisani neMtsetfosisekelo.
Kubaluleke kakhulu, kulo lonkhe luhlelo lwekufaka ligalelo, kutsi bantfu bahloniphe emalungelo alabanye. Loku kusho kuhlonipha emalungelo abo ekuba nembono, ekukhankasela emacembu abo etepolitiki, ekusomela tindzaba tabo (nanobe loku kungahambisani neludzaba lwakho) kuvotela umuntfu labatikhetsele yena njalo njalo.
Inhloso yaloluhlelo kuphawula imitfwalo/imisebenti lehambisana nalelo nalelo lungelo lelendlalwe kuMtsetfosisekelo. Ngaloko-ke kubalulekile kutsi tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika tijabulele lamagugu lamatsatfu entsandvo yelinyeti njengenkhululeko, kulingana kanye nesitfunti.
Kunenkhombandlela leniketiwe yembuso kanye netakhamuti tawo njengobe emalungelo asebenta ngekucondzisa kumbuso netakhamuti kanye nakutakhamuti todvwana.
Umtfwalo wami : kuhlonipha labanye bantfu nanobe behlukile kunatsi kanye nekwemukela kutsi bayalingana natsi.
Umtfwalo wembuso : kwenta umtsetfo losebenta ngekufana kuwonkhewonkhe kungakhatsalekile kutsi ngabe baluphi luhlanga, umbala, bulili, njalo njalo.
Umtfwalo wami : kungakhulumi ngalabanye bantfu ngendlela lenelubandlululo ngobe ubona kutsi bangephasi kwakho ngekubaluleka ngenca yebuhlanga, umbala, bulili, njalo njalo, babo.
Umtfwalo wembuso : kwenta imitsetfo lengabandlululi bantfu ngetizatfu tebuhlanga, umbala, bulili, inkholelo yekutsandzana, njalo njalo.
Umtfwalo wami : kungavisi lomunye umuntfu buhlungu ngendlela leba yingoti emphilweni yakhe.
Umtfwalo wembuso : kuphasisa imitsetfo levikela timphilo tebantfu.
Umtfwalo wami : kungahlukumeti umlingani wami nobe bantfwana bami ngasese ekhaya lami.
Umtfwalo wembuso : kucedza kusetjentiswa kwesihluku ekutfoleni imininingwane ebantfwini.
Umtfwalo wami : kungavumeli bantfwana bami kutsi baye bayosebenta uma basesebancane kakhulu.
Umtfwalo wembuso : kuphasisa umtsetfo lomisa buncane beminyaka kanye nemiholo yebantfu labasebentako.
Umtfwalo wami : kukokota emnyango wemuntfu ngembi kwekungena.
Umtfwalo wembuso : kugcina imininingwane yebantfu ngabo matfupha iyimfihlo, kwenta sibonelo, umuntfu lomsikatsi lofisa kuhushula sisu kumele akwati kutsi lemininingwane itawugcinwa iyimfihlo.
Umtfwalo wami : kungatsikameti nobe kungavimbeli lomunye umuntfu kutsi akhonte ngalendlela atsandza ngayo, kulalela labanye bantfu kanye nekwemukela lilungelo labo lekuba nembono lowehlukile kulowo wami.
Umtfwalo wembuso : kuvumela bantfu kutsi batsatse emaholide ngemalanga abo etenkholo.
Umtfwalo wami : kugwema kusabalalisa kutondzana emkhatsini kwebantfu betinhlanga, tinkholo, emacembu etepolitiki lahlukahlukene, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kungabekeli bemitfombo yetindzaba tihibe uma umbuso ungakutsandzi kusolwa kwahulumende ngubemitfombo yetindzaba.
Umtfwalo wami : kungaphatsi sibhamu nobe sikhali lesiyingoti uma kunemshuco nobe umbutsano.
Umtfwalo wembuso : kwenta kuphephe futsi kuvikeleke uma bantfu bafuna kuba nembutsano, kwenta sibonelo, ngekulawula timoto, ngekutfumba tibhamu kanye netikhali.
Umtfwalo wami : kungencabeli bantfu enhlanganweni yami ngetizatfu letibandlululako, kwenta sibonelo, ngekwencabela kuvumela bantfu baseShayina enhlanganweni yami.
Umtfwalo wembuso : kungatsikameti tinchubomgomo temacembu etepolitiki, tinyunyane tebasebenti, njll.
Umtfwalo wami : kungesabisi bantfu labangemalunga elicembu letepolitiki lelehlukene kunelami.
Umtfwalo wembuso : kuvumela onkhe emacembu etepolitiki kutsi asebente ngekukhululeka, kuvumela onkhe emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi avele kuTV.
Umtfwalo wami : kungaphoceleli nobe ngesabise bantfu kutsi bavotele licembu lami letepolitiki.
Umtfwalo wembuso : kuvikela bantfu etikhungweni tekuvota ngetekuphepha letifanelekile. Kuniketa tibonelelo tekukhankasa letilinganako kuwo onkhe emacembu etepolitiki laselukhetfweni, kuniketela ngetekutfutsa bantfu labasetindzaweni letikhashane netiteshi telukhetfo.
Umtfwalo wami : kuvumela bantfu kutsi bafake tincwembe nemaphosta edolobheni nobe endzaweni yakitsi kanye nekutsi loku ngingakudzabuli.
Umtfwalo wembuso : kuvumela wonkhewonkhe kutsi abe nelitfuba lekukhankasela licembu lakhe letepolitiki, kuvumela emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi avele kuTV.
Umtfwalo wami : kwemukela kutsi sonkhe siyalingana njengetakhamuti taseNingizimu Afrika.
Umtfwalo wembuso : kwenta imitsetfo lecinile mayelana nekuvumela bantfu bakulamanye emave nalobunye buve kutsi bangene eNingizimu Afrika.
Umtfwalo wami : kwemukela nobe ngubani lofika futsi lohlala edvute nami njengamakhelwane.
Umtfwalo wembuso : kuniketa emaphasipoti nabomatisi kuto tonkhe takhamuti letifaka ticelo.
Umtfwalo wami : kwemukela kutikhetsela kwebantfu mayelana nekutsi ngabe bafisa kuyenta njani imali yekutiphilisa.
Umtfwalo wembuso : kuvumela bositolo-siyandzindza nalabo labatsengisa etitaladini kutsi batsengise kepha kuphasiswe imitsetfo yekulawula loko.
Umtfwalo wami : kuphatsa bantfu labangisebentelako ngebulungiswa, ngibanikete litfuba lekubeka ludzaba lwabo uma basolelwa ngekungasebenti kahle, kubaniketa secwayiso ngembi kwekubacosha, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kwenta kube lula futsi kungabiti kutsi umcashwa afake licala lekumelana nemcashi uma akholelwa ekutseni ucoshwe nobe uphetfwe ngaphandle kwebulungiswa.
Umtfwalo wami : kuvumela labanye bantfu lapho lengisebenta khona kutsi bajoyine nobe nguyiphi inyunyani yebasebenti labatikhetsela yona ngaphandle kwekubesabisa.
Umtfwalo wembuso : kuvumela tonkhe tinyunyani kutsi tibhalise.
Umtfwalo wami : uma ngitelekile kumele ngivumele labanye bantfu lapho lengisebenta khona kutsi bachubeke nekusebenta uma batikhetsela njalo.
Umtfwalo wembuso : kuvikela basebenti labatelekile nanobe loko kungasho kutsi emaphoyisa kumele ente loku.
Umtfwalo wami : akumelanga ngakhe umkhukhu ngemuva kwesitandi salomunye umuntfu.
Umtfwalo wembuso : kwemukela emalungelo ebantfu ekubuyiselwa umhlaba uma basuswa kuwo ngenkani, kuncephetelisa bantfu uma ngabe bemukwa umhlaba bebahlala kuwo.
Umtfwalo wami : uma ngifake sicelo sekubolekwa imali yendlu kumele ngikhokhele sitolimende njalo ngenyanga.
Kusebenta nemkhakha wangasese njengemabhangi, kwenta tindlu tekuhlala tifinyeleleke ebantfwini labengetiwe, kukhipha tihibe letenta kube lukhuni kutsi bantfu batfole tikweledu tekutsenga nobe tekwakha tindlu.
Umtfwalo wami : kutfumela bonkhe bantfwana bami esikoleni.
Umtfwalo wembuso : kwakha tikolo letenele kanye nekuniketa ngebafundzisi labenele kuze wonkhewonkhe atawukwati kuya esikoleni.
Umtfwalo wami : kondla bantfwana bami, ngingabahlukumeti ngasese ekhaya nobe emphakatsini. Kuniketa luphahla lolungaphumeleleka kutsi ngivikele bantfwana bami.
Umtfwalo wembuso : kuniketa ngetinhlelo tekondla kanye nemakhaya ebantfwana labasengcupheni, kuphenya tigameko tekuhlukunyetwa kwebantfwana.
Umtfwalo wami : kunakekela nekuvikela timpompi temanti emphakatsi kanye nekutigcina tisesimeni lesifanele sekusebenta, kungafaki tinsila emifuleni lesetjentiswa bantfu kutsi batfole emanti ekunatsa, kutsi nginganatsi, ngibheme nobe ngidle tidzakamiva kutsi ngivikele imphilo yami, kulahla tinsila tasekhaya ngendlela lefanele khashane nebantfu, kukhokhela tindleko tetinsita teMkhandlu waMasipala.
Umtfwalo wembuso : kuniketa tinsita tekutfutsa tinsila letibangela kugula, kuniketa emanti lahlobile lageletako kuyo yonkhe imiphakatsi, kungacoshi bantfu etibhedlela uma badzinga lunakekelo.
Umtfwalo wami : kuhlonipha emasiko alabanye bantfu kanye nekugwema kubatsikameta ngendlela labanye bantfu benta ngayo tintfo.
Umtfwalo wembuso : kwemukela kutsi tonkhe tilwimi tibalulekile, nekusukumisela onkhe emacembu etilwimi tinhlelo teTV.
Umtfwalo wami : kubuta tiphatsimandla tahulumende uma titsatsa tincumo lengingativisisi.
Umtfwalo wembuso : kuniketa ngetizatfu mayelana netincumo, kwenta kube malula ebantfwini kutsi batfole imininingwane kutiphatsimandla.
Umtfwalo wami : kubika ngetiphatsimandla locabanga kutsi tisebentise emandla ato kabi kuMvikeli wemPhakatsi.
Umtfwalo wembuso : kutsatsela tiphatsimandla letikhohlakele tinyatselo kanye nekungavikeli tiphatsimandla letisebentise emandla ato kabi.
Umtfwalo wami : kusebentisa tinkantolo macondzana nekusombulula kungcubutana, ungatitsatseli umtsetfo etandleni.
Umtfwalo wembuso : kuniketa bameli ngaphandle kwetindleko ebantfwini labasebentisa tinkantolo kutsi bativikele.
Umtfwalo wami : kwemukela kutsi wonkhewonkhe unelilungelo lekushushiswa ngebulungiswa, kuniketwa ummeli lotommela abe akhokhelwa ngumbuso, kutsi atfole ibheyili, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kutjela bonkhe bantfu kutsi banelilungelo lekutfola ummeli ngetindleko tembuso, kuniketa wonkhewonkhe litfuba lekushushiswa ngebulungiswa, njalo njalo.
Kuncishiswa kuyefana nekuhlukunyetwa. Umtsetfo lonciphisa lilungelo uyalihlukumeta lelo lungelo. Nanobe kunjalo, lokuhlukunyetwa angeke kungahambisani nemtsetfosisekelo uma kwenteka ngesizatfu lesemukelwe njengalesifanelekile sekuhlukumeta emalungelo emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe kumagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti (sitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko). Ngalamanye emagama, akusiko konkhe kuhlukunyetwa kwemalungelo lasisekelo lokungahambisani nemtsetfosisekelo. Uma loko kuhlukumeta kungafaneleka ngekulandzela tindlela letimiswe esigabeni 36 kutawuba ngulokwemukelekile ngekwemtsetfosisekelo.
(e) nendlela lengakhinyameti kakhulu yekuzuza leyo nhloso.
(2) Ngaphandle uma kuya njengobe kwendlalwe esigatjaneni (1) nobe kusiphi lesinye simiso seMtsetfosisekelo, akukho umtsetfo longanciphisa nanobe nguliphi lilungelo lelishicilelwe kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
Ngembi kwekukhuluma kabanti ngesigaba sekunciphisa jikelele (sigaba 36) kubalulekile kutsi sisho kutsi lokunciphisa lokufanako kungendlela yetilinganiso netigaba tekunciphisa telikhetselo. Kwenta sibonelo lamanye emalungelo anetimfuneko letibonisa kuncishiswa lokufakwe esigabeni lesitsite seluCwebu lwemaLungelo.
Tigaba 15(3), 16(2), 17, 22, 23(5) na-(6), 29(4), 31(2) na-32.
Nanobe kunciphisa kumele kwehlukaniswe esigabeni sekucedza nobe sekumisa, njengesigaba 37 lesisebenta kuphela ngaphasi kwesimo lesibucayi futsi lesivumela kumiswa kwalamanye emalungelo lakusehluko 2 ngaphasi kwetimo letitsite.
Nanobe emalungelo angasetjentiswa ngalokungenamkhawulo lesinciphiso ngekulandzela sigaba 36 sibeka umtfwalo embusweni kanye nasemphakatsini kutsi kuhlonishwe emalungelo ebantfu ngamunye. Ngalamanye emagama lesigaba asengceli kubaluleka kwemalungelo ebantfu. Ngekusho kwalomunye umbhali Ronald Dworkin esiceshini Taking Rights Seriously (1970), emalungelo emuntfu ngamunye angetulu nobe engcela imigomo lehlanganisele. Nanobe umgomo lohlanganisele ungabaluleka kangakanani, angeke ulandzelwe ngendlela lehlukumeta emalungelo emuntfu ngamunye. Nanobe kunjalo, lesigaba sekunciphisa sisitjela kutsi kuluCwebu lwemaLungelo eNingizimu Afrika, nanobe emalungelo angavamisa kuba ngetulu kwemigomo lehlanganisele, tikhona tikhatsi lapho emalungelo kumele adedele timfuno temphakatsi letibaluleke ngalokwedlulele?
Inchazelo lemfishane yaloko lokushiwo ngaletindlela letibekwe phasi ngekulandzela sigaba 36 ekunciphiseni emalungelo eluntfu.
Umtsetfo losentjentiswa ngalokwetayelekile usho umtsetfo losebenta kumhlabawonkhe. Kwenta sibonelo kumele kube ngumtsetfo hulumende laneligunya lawo, njengekubusa kwekusebenta kwemtsetfo. Kwesibili kumele kube ngumtsetfo lohlobile, lofinyelelekako futsi locacile kuze kutsi labo labatsintfwa ngiwo bakwati kucinisekisa lizinga lemalungelo nemitfwalo yabo, kwenta sibonelo uMtsetfo weNchubo ngetebuGebengu Nombolo 51 wanga-1977 njengobe uchitjiyelwe.
Lombandzela udzinga kutsi lokunciphisa kulinganise lilungelo lelisisekelo kuphela ngetizatfu letemukelekile futsi letineluvelo kumagugu entsandvo yelinyenti lasitfunti sebuntfu, kulingana nenkhululeko. Futsi kumele kube kunciphisa lokufinyelela ekuzuzeni inhloso lokumiselwe yona. Kwenta sibonelo, kubopha umsolwa kuhlose kucinisekisa kuba khona kwakhe enkantolo. Uma kutfolakele bufakazi bekutsi umsolwa utawusigcina sibopho sakhe sekuvela enkantolo, nekutsi timfuno/kuvikeleka kwemphakatsi kunakiwe, inhloso yekunciphisa lilungelo lenkhululeko nekuvikeleka ayibe isaba nemandla ekuma. Ngaloko-ke lowo msolwa uniketwa ibheyili kungakapheli ema-awa langemashumi lamane nesiphohlongo ngemuva kwekuboshwa.
Kuncishiswa kwemalungelo etemtsetfosisekelo ngenhloso lefanelekile kunesidzingo emphakatsini wentsandvo yelinyenti, lokufaka ekhatsi kulinganisa emagugu lancintisanako, bese ekugcineni kube nekucubungula lokwesekeleke ekucatsaniseni. Loku kucacile kutimiso tesigaba 33(1). Leliphuzu lekutsi emalungelo lehlukene anemiphumela lehlukene macondzana nentsandvo yelinyenti, kantsi mayelana neMtsetfosisekelo wetfu, emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe enkhululekweni nekulingana, kusho kutsi angeke kube nelizinga lelingenamkhawulo lelingabekwa kutsi kucutjungulwe kufaneleka nekudzingeka. Imigomo ingasukunyiswa, kepha kusetjentiswa kwaleyo migomo ngaphasi kwetimo letitsite kungaphumelela kuphela ngekuya ngesimo nesimo. Loku kubonakala kakhulu kumfuno yekucatsanisa, ledzinga kutsi kube nekulinganiswa kwetinshisekelo letehlukene. Eluhlelweni lwekulinganisa, tintfo letifanelekile lokumele ticutjungulwe titawufaka ekhatsi luhlobo lwelilungelo lelincishiswako, kanye nekubaluleka kwalo emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe enkhululekweni nekulingana, inhloso lelo lilungelo lencishiselwa yona kanye nekubaluleka kwaleyo nhloso kulowo mphakatsi, lizinga laloko kunciphisa, bumcoka bako, kanye nekutsi ngabe loko kunciphisa kumele kube ngulokudzingekile, kutsi ngabe lemiphumela lelangatelelwako bekungenteka kutsi izuzwe ngaletinye tindlela letinesihluku lesincane kulelilungelo lelitsintsekile. Kuloluhlelo kumele kucashelwe timiso tesigaba 33(1), kanye nemagugu lasisekelo eMtsetfosisekelo, kungalitjalwa kutsi, njengobe kwasho liJaji laseKhanada, indzima yeNkantolo akusiko kucagecagela kuhlakanipha kwekukhetsa tinchubomgomo letentiwe tishayimtsetfo?
Leti nguletinye tetibonelo tetimo lapho emalungelo angcubutana khona nalapho lelinye (nobe omabili) kulamalungelo kutawumele ancishiswe. Uma lamacembu langcubutanako angakwati kusombulula inkinga kumele amukise lelicala enkantolo. Inkantolo kutawumele incume kutsi ngabe nguliphi lilungelo lelibaluleke kakhulu kuleso naleso simo kanye nekutsi ngabe kuyabonakala futsi kufanelekile kutsi lelo lungelo lincishiswe.
Kunciphisa lilungelo lemuntfu lemphilo nelilungelo lesitfunti.
Kunciphisa lilungelo lemntfwana lemfundvo lesisekelo uma kucatsaniswa nelilungelo lemfundvo nelisiko.
Lilungelo lemntfwana lekuvikelwa ekuphatfweni kabi uma licatsaniswa nelilungelo lemtali lekukhulisa umntfwana ngekumshaya ngasese ekhaya ngaphandle kwekungenelela kwemuntfu.
Lilungelo lalabasikati lekuphatfwa ngekulingana kanye nesitfunti, kanye nelilungelo lenkhululeko lekuvikeleka kwemuntfu (kukhululeka kuto tonkhe tinhlobo tebudlova).
Lilungelo lemuntfu kutsi atikhetsele indlela yekutentela imali uma licatsaniswa nelilungelo lemphakatsi lekuba nesimondzawo lesivikelekile kuze kutsi bonkhe bantfu bakwati kuphila khona.
Lilungelo lemfundzi lekungabandlululwa ngenca yenkholo kanye nelilungelo kutemfundvo uma kucatsaniswa nelilungelo lelisiko.
Lilungelo lekubamba umshuco uma licatsaniswa nelilungelo lekuhlala kusimondzawo lesiphephile.
Emalungelo alabasikati ekutilawula macondzana nemitimba yabo kanye nekutsatsa tincumo ngentalo uma acatsaniswa nelilungelo lekuphila lemntfwana longakatalwa.
Umuntfu kumele angakhohlwa kutsi lilungelo lekujikeletisa sibhakela semuntfu liphelela lapho kucala khona imphumulo yalomunye umuntfu. Ngaloko-ke umuntfu kumele etame kubona kutsi ngabe atikho letinye tindlela ngaphandle kwekunciphisa lilungelo, kutsi kuzuzwe inhloso lefanako?
UMbuso kumele utfutfukise umtsetfo wekuvikela bantfu ekuhlukunyetweni nobe ekuncishisweni kwemalungelo abo kanye nekuhunyushwa lokufanele kwesigaba 36 yiNkantolo nobe ngemaKhomishani. Kwenta sibonelo, sigaba 39 siniketela ngekutsi: Uma kuhunyushwa luCwebu lwemaLungelo eLuntfu inkantolo kumele ikhutsate emagugu lasisekelo semphakatsi loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe esitfuntini sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Lesimo siyefana nasesigabeni 36?
Umlandvo waseNingizimu Afrika ubonisa kutsi bekunemikhakha yemphakatsi lebeyincishwe ematfuba ngumbuso wangaphambilini. Kwenta sibonelo, bantfu labamnyama bebaphatfwa njengalabangaphasi kunato tonkhe letinye takhamuti taseNingizimu Afrika. Nanobe kunjalo, kunemacembu kuto tonkhe tinhlanga taseNingizimu Afrika lebekahlangabetene nekuba sesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze. Lawo macembu asengcupheni yekuphatfwa ngalokunyembenyako nasesikhatsini sentsandvo yelinyenti. Kuyatiwa ngalokucacile kutsi linyenti lalabo bantfu ngulabamnyama.
Lamacembu langenhla aye afakwa futsi kwaba netimiso telikhetselo ngaphasi kwalesigaba lesingenhla seMtsetfosisekelo, futsi kunemitsetfo lembalwa lephasisiwe yekubavikela njengobe kushiwo kuMtsetfosisekelo wanyalo lodzinga kutsi kuphasiswe imitsetfo yavelonkhe kuze kutawucinisekiswa kuphunyeleliswa kwelilungelo. Nanobe leyo mitsetfo seyishayiwe, kulandzelwa nekuphunyeleliswa kwayo kusaseyincabhayi lenkulu, nanobe kunetinhlawulo letibekiwe tekungalandzelwa kwaleyo mitsetfo. Letento tiye tehlise litsemba lemphakatsi macondzana neluhlelo lwebulungiswa, kungaloko-ke labanye batitsatsela umtsetfo etandleni tabo.
(1) Wonkhe umntfwana unelilungelo?
nelekungasetjentiswa-ngco uma kunekungcubutana ngetikhali, kanye nekuvikeleka ngetikhatsi tekungcubutana ngetikhali.
(2) Inhlalakahle yalomntfwana iyintfo lebaluleke kakhulu kuto tonkhe tintfo letiphatselene nalomntfwana.
(3) Kulesigaba, ligama umntfwana lisho umuntfu loneminyaka lengephasi kwa-18.?
Kunemtamo lowentiwe kutsi kuphunyeleliswe futsi kuvikelwe lamalungelo ngekweMtsetfosisekelo, siVumelwano mayelana nemaLungelo emNtfwana sanga-1990 lesasayinwa yiNingizimu Afrika ngaNovemba 1993 saphindze semukelwa ngaJuni 1995, kanye nemitsetfo leminyenti lemayelana nemalungelo ebantfwana. Kwengeta lapho kunemiklamo netinhlelo letitfutfukiselwe kuphawula kabanti ngekuba bucayi kweludzaba lwekuhlukunyetwa kwebantfwana, kepha lesimo siya ngekuba sibi ngekuhamba kwesikhatsi ikakhulukati mayelana nekuhlukunyetwa ngekwemacasi kanye nekungaphatfwa kahle. Kunetinhlangano letilwa nalesimo kepha ngekuya kwetibalobalo banyenti babhebhetselisi balobugebengu labasazulazula ngephandle ngenca yekweswelakala kwebufakazi. Letimo tiphindze tentiwe matima timo tenhlakakahle netemnotfo uma bantfwana bafunjatsiswa kuze bavalwe umlomo. Nanobe kunjalo umbuso uletse tindlela tekusita bantfwana ngekulandzela sigaba 70A seMtsetfo weNchubo ngetebuGebengu Nombolo 51 wanga-1977, njengobe uchitjiyelwe, kutsi kusitwe bofakazi lababantfwana.
Kusukela kuloluhlu lolungenhla kuyacaca kutsi kuba sengcupheni kwelicembu kuhambelana nekungasetjentiswa kwetinsita letibekelwe kuvikelwa kwemalungelo ebantfwana. Ngaloko-ke umphakatsi uyakhutsatwa kutsi uhlale ucaphele kuhlukunyetwa kwemalungelo ebantfwana nanobe lowo mntfwana ahlukunyetwa ngumtali nobe ngemalunga emndeni. Uma ufuna kuphawula emalungelo ebantfwana uyacelwa kutsi ucaphele lemininingwane lenanyatseliswe lapha mayelana netinkinga letihlangabetana nebantfwana enkantolo, uphindze ufundze nencwajana yeseHluko semaLungelo ebaNtfwana kuluCwebu lwemaLungelo.
Kwekugcina umbuso kuMtsetfosisekelo uniketele ngekuvikeleka kwemalungelo ebantfwana ngetindlela letimiswe ngekweMtsetfosisekelo lokufaka ekhatsi liKhomishani lalaBasha lelisungulwe ngekulandzela uMtsetfo weliKhomishani laVelonkhe lalaBasha, Nombolo 19 wanga-1996 njengobe uchitjiyelwe nga-2000. Imininingwane leyengetiwe mayelana nalelikhomishani iyatfolakala ngaphasi kwesigaba sekuVikelwa kwemaLungelo etfu.
(1) Wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
(2) Kulingana kufaka ekhatsi kutfokotela emalungelo nekukhululeka ngalokuphelele nangalokulinganako. Kuze kutawukhutsatwa kutfolakala kwekulingana, kungahle kutsatfwe tinyatselo temtsetfo kanye netalolunye luhlobo letimiselwe kuvikela nobe kutfutfukisa bantfu, nobe tinhlobo letitsite tebantfu lebetincishwe ematfuba ngenca yelubandlululo lolungenabulungiswa.
(3) Umbuso akumelanga ubandlulule umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi umuntfu ushadile nobe akakashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve nobe indzawo yekudzabuka, libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
(4) Kute namunye umuntfu longabandlulula ngalokungakalungi lomunye ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni (3). Umtsetfo wavelonkhe kumele ubekwe kuze kuvinjelwe futsi kwencatjelwe lubandlululo lolungakalungi.
(5) Lubandlululo lolwentiwe ngasinye nobe letinyeti taletizatfu letibekwe esigatjaneni (3) alukalungi ngaphandle uma ngabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile.?
Ngekuya kwemlandvo labasikati seloku baba sesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze, eNingizimu Afrika seloku kwasekelwa umhlaba. Lesimo sisetjentiselwa wonkhewonkhe, kungakakhatsaleki kutsi uneminyaka mingaki, kutsi waluphi luhlanga nobe simo setenhlalakahle. Nanobe sigaba 9(1) seMtsetfosisekelo siye sabeka ngalokucace kahle kutsi wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni, esigatjaneni (3) kutsiwa kubandlulula ngenca yenkholelo yekutsandzana kumele kungemukelwa, kusekhona labasikati lababahlukunyetwa bekubandlulula lokungenabulungiswa. Kwengeta lapho, njengasebantfwaneni, kunemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe lefakazela kutsi emalungelo alabasikati emukelekile futsi kumele avikelwe.
Ngekusho kwaDkt Danny Titus emalungelo alabasikati acala ekhaya. Akazange asungulwe eJiniva nobe eBanjuli nobe eStrasbong nobe eViyena nobe eSanJose, lapho imitimba yamhlabawonkhe ihlangana futsi isomela sisekelo samhlabawonkhe semiculu yemalungelo eluntfu. Lokuye kwavela kuleto tikhungo kungenteka kuphela ngobe bantfu kanye netinhlangano emikhakheni yasekhaya nakuvelonkhe baphawula tinkinga, batfutfukise tindzaba, bese batisa ngato emphakatsini nakulabo labasukumisa tinchubomgomo (Human Rights Quarterly 16 (1994) 559 573?
Njengobe labasikati bebancishwe ematfuba ngaphambilini emikhakheni leminyenti yemphilo yabo, umuntfu angabatsatsa njengalabanemalungelo langetiwe kepha baphindze babe nemitfwalo leyengetiwe. Umbuso nawo kulindzeleke kutsi uletse tingucuko emtsetfweni welive nobe kutakhiwo kuze kutawubukanwa nalensambatseka.
Lelithemu lelitsi kukhubateka lisho kulahlekelwa nobe kuncishiswa kwematfuba ekutsakasela imphilo yemphakatsi ezingeni lelilinganako nelalabanye. Nanobe ingekho inchazelo lesemtsetfweni yalelithemu lelitsi kukhubateka, lifaka ekhatsi tinhlobo letinyenti letehlukahlukene tekuncishiswa kwelikhono lemuntfu lekwenta lokutsite. Kumiculu yenchubomgomo eNingizimu Afrika lelithemu licondzise ekukhinyabetekeni ngandlela-tsite macondzana nengcondvo, nemtimba kanye nemiva. Loko kukhinyabeteka kungaba ngekwesikhashana nobe ngekwanomphela. Ngaloko-ke bantfu bangaba nekukhubateka ngekwemtimba lokutsintsa titfo temtimba, kukhubateka kwemiva lokutsintsa kuva, kubona kanye nekukhubateka kwetengcondvo lokutsintsa womabili emakhono ekucabanga newekubona intfo bese uyihlatiya.
Sigaba 19 seMtsetfosisekelo sitsi sonkhe sakhamuti sikhululekile ekwenteni tincumo mayelana netepolitiki, lokufaka ekhatsi lilungelo lekubumba licembu letepolitiki, lekufaka sandla emisebentini yelicembu letepolitiki, nobe lekukhankhasela licembu letepolitiki.
Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lelukhetfo lolukhululekile, lolunebulungiswa, futsi loluba khona njalo lwekuvotela nobe muphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo. Sonkhe sakhamuti lesidzala sinelilungelo lekuvota elukhetfweni lwanobe ngumuphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo, futsi sivote ngasese kanye nelekungenela lukhetfo lwesikhundla selihhovisi lemphakatsi nekutsi, uma sikhetsiwe, sibambe leso sikhundla.
Njengobe lesigaba siniketa tonkhe takhamuti letidzala lilungelo lekuvota elukhetfweni, lena yingwabula-mlandvo lenkhulu kutepolitiki eNingizimu Afrika. Emalungelo ekuvota bekabekelwe lidlanzane lalabamhlophe kudzimate kube ngu-1983 ngalesikhatsi kungeniswa iPhalamende yandlu-ntsatfu. Bekubelungu, emaKhaladi nemaNdiya kuphela labebanelilungelo lekuvota kudzimate kube ngesikhatsi selukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994 lapho tonkhe takhamuti letidzala taseNingizimu Afrika taniketwa inkhululeko yekuvota, yekumela lukhetfo kanye nekusungula emacembu etepolitiki letitikhetsela wona. Nanobe kunjalo, ngembi kwelukhetfo lwanga-1999 bekunekuhlukunyetwa kwelilungelo lelukhetfo lolukhululekile. Kwenta sibonelo kuMbiko wemNyaka wanga-1999 we-SAHRC, kwadzingeka kutsi kuphenywe emacala lapho baholi bendzabuko nobe bosomapulazi bebancishe bantfu emalungelo etepolitiki.
Kulencenye lemayelana nemaLungelo nemiTfwalo, kunetintfo lokumele tentiwe nalokumele tingentiwa bantfu kanye nembuso lomunye kulomunye.
Kucinisekisa kutsi kuba sakhamuti kuyafakazelwa ngembi kwekubhalisela kuvota ngekutfola matisi losemtsetfweni kanye nekuya esiteshini sekuvota.
Kuvikela tonkhe titeshi tekuvota.
Kuniketa onkhe emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi akhulume kuthelevishini nasemsakatweni.
Kusebentisa sigaba 20 seMtsetfosisekelo lesitsi Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti?
Kucinisekisa kusebenta kweMtsetfo weluKhetfo ngato tonkhe tikhatsi ikakhulukati ngesikhatsi selukhetfo.
Sigaba 23 seMtsetfosisekelo siniketela ngekutsi Wonkhewonkhe unelilungelo lekuphatfwa ngalokunebulungiswa emsebentini lokufaka ekhatsi emalungelo ebacashi nebasebenti kanye nekubunjwa kwetinyunyani tebasebenti. Lesigaba siyahambisana nesigaba 13 bugcili, kusebenta matima njengemtfunjwa kanye nekusentjentiswa ngenkhani, 16 - inkhululeko yekubeka luvo, 17 - umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phasi kanye na-18 - inkhululeko yekuhlanganyela?
Lencenye yemtsetfo beyigcwele kakhulu kubandlulula lokwesekelwe ebuhlangeni, ebulilini, esimeni kanye naseminyakeni. Bantfu labamnyama bebashayeka kakhulu kubo bonkhe baseNingizimu Afrika. Nanobe bebangaba nemfundvo lesezingeni, bantfu labaMnyama bebasetikhundleni letiphasi kakhulu ikakhulukati labasikati nebantfwana lebebasetjentiswa njengetigcila kanye nangenkhani. Bantfu labakhubatekile bona bebangacatjangelwa kutsi bangacashwa. Nanobe umtsetfo wetemisebenti uye watfutfukiswa ngalokubonakalako kutsi welaphe kwehlukana kwangaphambilini ekubukaneni nelubandlululo kanye nekweswelakala kwemisebenti nakube letintfo tiseloku tibhokile kubasebenti basemapulazini labangazange bafakwe kuMtsetfo weBudlelwane baseMsebentini wanga-1995. Ngaleso sizatfu baye bahlupheka kakhulu futsi kungunyalo bangaphasi kwekubukana nekuviswa buhlungu emtimbeni balimi. Loku kuye kwadala kungevani kepha lesimo siya ngekuba ncono ngemuva kwekuphasiswa kwemtsetfo webasebenti basemapulazini nebasebenti basemakhishini. Umtsetfo uye wachitjiyelwa ngaphasi kweMtsetfo weBudlelwane baseMsebentini wanga-1995, uMtsetfo wemiBandzela lesiSekelo eMsebentini 1997 kantsi futsi kunemitsetfo lemisha lesukunyisiwe, kwenta sibonelo uMtsetfo weBulungiswa eMsebentini Nombolo 55 wanga-1998, uMtsetfo wekuPhepha nekuVikeleka eMsebentini Nombolo 78 wanga-1995, uMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono Nombolo 85 wanga-1996. Umgomo losembili wako konkhe lokutfutfukiswa kwemtsetfo kunconota timo tasemsebentini kuze kutowentiwa ncono imakethe yetemsebenti kanye nekuletsa lizinga lesimo sekusebenta kubo bonkhe njengobe umtsetfosisekelo ukudzinga njengakusendlalelo Kunconota lizinga lemphilo lato tonkhe takhamuti futsi kukhululwe emakhono emuntfu ngamunye?
Kuhlonyiswe umuntfu ngemakhono nobe ngekucecesheka lokudzingekile kutsi ancintisanele tikhala temsebenti letifanelekile.
Kuhlonipha timisomtsetfo tasetindzaweni tekusebenta.
Kulandzela kutiphatsa lokukahle kanye nekulandzela inchubo lefanele yekusebentisa lilungelo lakho, ikakhululati lilungelo lekuteleka.
Kugwema kubandlulula labanye nobe ngasiphi sizatfu.
Umbuso kumele usukumise futsi usebentise umtsetfo lovikela basebenti mayelana nekubandlululwa nekusetjentiswa ngenkani.
KuCeceshwa ngaphasi kweNgcikitsi yeteNhlalakahle kuhlose kuniketa tonkhe tiphatsimandla tenkantolo ngelwati lolufanelekile nekuvisisa khona kutawemukelwa umbono walabanye kanye netimo tabo letehlukile kuze tincumo tabo tibe nguletinebulungiswa naletifanelekile kulomphakatsi lesiphila kuwo?
Ngaloko-ke kuba khona imibono yemacembu lavumelanako. Kwengeta lapho bantfu betama kugcina nobe kuzuza kubona licala linye kuphela lelihle ecenjini mayelana nalamanye emacembu, njengobe loku kubonakala kahle ekutihlatiyeni kwemuntfu ngekwakhe.
Angiphakamisi kutsi bantfu ngekutibonela bancume kusebentisa kubona licala linye kuphela lelingakafaneleki. Empeleni, kubonela licala linye ngekwebuhlanga nebulili kukhona, emicondvweni yetfu, lokudalwa kutimelela kwetenhlalakahle futsi kugcugcutelwe lisiko lelivamile nebemitfombo yetindzaba. Ngalesinye sikhatsi kuyaye kutjalwe etikhungweni tetfu. Sivamise kukwemukela njengemacinisa. Uma sibukene nenkinga, sivele sikusebentise ngekutentekela ngobe kuyimvelo futsi kumelula kumelula kakhulu kunekucala uhlolisise inkinga bese-ke ufinyelela esincumeni lesinelwati ngekuhlatiya umcondvo nangekulalela nekucubungula?
KUPHAWULA NEKUHLATIYA: kubeka ngetinhlangotsi kubeka umhlabawonkhe esimeni sekubukisisa kancono futsi kuletsa simondzawo sembono lapho tintfo tibekeka ngalokumnyama nalokumhlophe, tingafifiyeli futsi tingenako kutsi tingaba netinchazelo letinyenti. Kubeka sakhiwo samhlabawonkhe kanye nesipiliyoni setfu kuleso sakhiwo. Kusivumela kutsi sicubungule linani lelinyenti lemininingwane ngesikhatsi sinye.
LIGUGU: kubonela licala linye kufaka ligalelo etinhlelweni temagugu emuntfu. Uma kubeka ngetinhlangotsi kuhambisana nemagugu futsi kweyamene-ngco nekubaluleka kwetinhlelo temagugu emuntfu, kuba nekutjala ngandlela-tsite kwemuntfu ekulondvolotweni nasekugcugcuteleni kusebentisana kwemacembu.
Kulalela ngeluvelelo kuvamise kungena eluhlakeni lwekubona kwemuntfu. Ubuka ungekhatsi kwalolo luhlaka, bese ubona umhlaba ngalendlela labanye bantfu bawubona ngayo, uyakuvisisa kucabanga kwabo, uyakuvisisa kutsi bativa njani.
Kulalela ngeluvelelo kunemandla kakhulu ngobe kukuniketa imininingwane lenembako kutsi usebente ngayo. Esikhundleni sekuveta imicabango yakho ngemlandvo-kutichaza ngekwakho kanye nekucabangela, luvo, tinhloso kanye nekuhumusha, usebenta ngaloko lokusemcabangweni mbamba wenhloko nenhlitiyo yalomunye umuntfu. Ulalelela kutsi uvisise. Ubukisisile kutsi utfole kuchumana lokujulile kwalomunye umphefumulo.
Nanobe kulukhuni, yetama kutsi uvisise kucala, nobe uhlatiyisise ngembi kwekutsatsa sincumo bese uyayalela.
Khiye wesincumo lesihle kuvisisa. Ngekuncuma kucala, umuntfu angeke aze avisise.
Ngenca yekutsi silalela ngekwemlandvo-kutichaza kwemuntfu, sivamise kuphendvula ngayinye yetindlela kuletine. Siyahlatiya siyavuma nobe asivumi; siyahlolisisa sibuta imibuto lesukela kuloluhlaka lwetfu lwekubuka; siyeluleka siniketa seluleko lesesekeleke esipiliyonini setfu; nobe siyahumusha setama kucondzisisa bantfu, kuchaza tinhloso tabo, kutiphatsa kwabo, kuye ngetinhloso nekutiphatsa kwetfu. Letindlela tekuphendvula tivela ngekwemvelo kitsi. Sitibile futsi siphila emkhatsini wemamodeli ato ngaso sonkhe sikhatsi?
Ingci-nje ngabe siyati kutsi ungakanani umehluko longentiwa kuvisisa mbamba! Tonkhe teluleko letiniketwa onkhe malanga kumhlaba wonkhe betingeke tibe lite uma ngabe sibukana-ngco nenkinga lesetfulelwa yona. Futsi angeke sifinyelele ekuvisiseni lenkinga uma ngabe sibopheleke kakhulu ekuboneni tintfo ngeliso lemlandvo-kutichaza kwemuntfu ngamunye, umcondvo wetfu, kangangobe sidzimate sehluleke nekubona ngalamanye emehlo nanobe simo semhlaba sisibonisa lolunye luhlangotsi.
Uma uhlose kuvisisa, ngaphandle kwenkhombandlela nekuphukuta, kutawuba netikhatsi lapho utawumangaliswa kakhulu lwati lolucwengekile nekuvisisa longakutfola kusuka kulomunye umuntfu. Ngalesinye sikhatsi akukadzingeki kutsi ukhulume uma ubonisa luvelelo. Empeleni, ngalesinye sikhatsi emagama angavele eme endleleni yakho.
Uma ngabe ufundza kulalela labanye bantfu ngalokujulile, utawutfola umehluko lomkhulu wekubona tintfo. Ungahle ubone umhlaba ngeliso lekubona lemlingani wakho; mine ngibona umhlaba ngeliso lemali lelensi yekukhatsateka ngetemnotfo.
Uma utawutsintsa umphefumulo walomunye umuntfu kusho kutsi uhamba emhlabatsini longcwele.
William Peterson: Exploring self and understanding impact on others?
Kunemsebenti lowentiwa eklasini. Titfombe talomsebenti tiniketwa eklasini.
Uma lilungelo lemuntfu lihlukunyetiwe angasebentisa indlela lengesiyo yemtsetfo yekuvikela lilungelo lakhe. Angetama kusombulula loludzaba nalomuntfu lotsintsekako.
Umholi wemphakatsi, njll.
Uma loko kwehluleka angaya esikhungweni sasemtsetfweni.
Tikhungo teSehluko 9 nguleto takhiwo umuntfu langaya kuto kuze kutsi kuvikelwe emalungelo akhe.
UMvikeli wemPhakatsi waVelonkhe, nobe umSombululi, njengobe lelihhovisi belatiwa ngaphambilini, usiphatsimandla lesisezingeni leliphakeme.
Utimele ngaphandle kwahulumende kanye nanobe nguliphi licembu letepolitiki.
Ukhetfwa yiPhalamende ngekulandzela uMtsetfosisekelo.
Uneligunya lekuphenya, lekwenta tiphakamiso tekucondzisa kugongonyeka kanye nekwetfula imibiko.
Nanobe ngubani angaka sikhalato kuMvikeli wemPhakatsi, lotawube sewuyasiphenya leso sikhalato. UMvikeli wemPhakatsi kumele acatjangwe njenganompempe lotawubuka onkhe emacadzi enkinga. Uma uMvikeli wemPhakatsi atfola kutsi sikhalato semmangali siyevakala futsi sinesisindvo, utawenta konkhe lokusemandleni kutsi atfole sisombululo salenkinga, lokufaka ekhatsi kwenta siphakamiso sekutsi luhlelo luguculwe.
UMvikeli wemPhakatsi angaphindze abike ngaloludzaba ePhalamende, letawubamba inkhulumo-mphikiswano ngalo futsi icinisekise kutsi tiphakamiso tiyalandzelwa.
Luphenyo luvamise kwentiwa ngendlela lengesiyo yemtsetfo, kepha uMvikeli wemPhakatsi angabita bantfu ngemasamanisi kutsi batawetfula bufakazi lobufungelwe uma kuba nesidzingo.
Hulumende kunobe ngumuphi umkhakha. Loku kufaka ekhatsi hulumende wavelonkhe newetifundza, ematiko ahulumende kanye nemitimba yabohulumende basekhaya.
Nobe ngumuphi umuntfu lochuba umsebenti wemphakatsi. Loku kufaka ekhatsi nobe ngubani lochuba umsebenti losemtsetfweni lotsintsa bonkhe, nobe incenye, yebantfu baseNingizimu Afrika, kwenta sibonelo umcashwa wembuso, njengeliphoyisa nobe siphatsimandla lesikhetsiwe.
Bokopeletjeni nobe tinkapani lapho umbuso umbandzakanyeka khona, kwenta sibonelo, i-Eskom neTelkom Ltd.
Imikhandlu lesukunyiswe ngekwemtsetfo, kwenta sibonelo uMkhandlu wekuCwaninga emaSayensi eLuntfu (Human Sciences Research Council) kanye neMkhandlu wekuCwaninga ngeTemasayensi neTetimboni (Council for Scientific and Industrial Research).
Kunyembenyeka lokungakafaneleki ummangali nobe lomunye umuntfu lahlangabetene nako, kwenta sibonelo ngesizatfu sekusetjentiswa kabi kwemandla, kutiphatsa lokungenabulungiswa, lokunelunya, lokungenanhlonipho nobe lokunye lokungahambisani nebuntfu, kubambeleleka lokungenasidzingo, kuhlukunyetwa kwelilungelo leluntfu, lomunye umphumela lovele ngenca yesincumo lesitsetfwe ngulemitimba.
Kungetsembeki nobe kungahambisi kahle kusetjentiswa kwetimali temphakatsi.
Kutinjingisa ngendlela lengakafaneleki.
Kutitfolela sibonelelo lesingakafaneleki.
Uma kwenteka kutsi sikhalato sakho sibe mayelana nekunyembenyeka, kumele wetame kusombulula leyo nkinga ngekwakho ngembi kwekutsi ufake sikhalato kuMvikeli wemPhakatsi, kwenta sibonelo, ngekukhulumisana nesiphatsimandla lesitsintsekako, kantsi uma loko kungasiti ngekubhalela umuntfu lowengamele leso siphatsimandla, kwenta sibonelo, iNhloko yeLitiko.
Kumele futsi uke ucabange ngekuchumana nelilunga langakini lePhalamende yaVelonkhe nobe yesiFundza.
Kulapho kuphela uma seloku wehluleka kusombulula lenkinga lapho lokumele ubhalele uMvikeli wemPhakatsi ufekse nobe upose nobe utfumele incwadzi yakho matfupha?
Luhlobo lwesikhalato sakho.
Lingemuva nemlandvo walesikhalato.
Tizatfu tekutsi kungani ufisa kutsi lesikhalato kumele siphenywe nguMvikeli wemPhakatsi.
Kumele usho emagama etiphatsimandla lochumene nato, netinsuku nekutsi ngabe kwatsiwani.
Emakhophi anobe ngukuphi kubhalelana emkhatsini kwakho kanye naletiphatsimandla kumele ananyatseliswe encwadzini yakho.
Inombolo yelucingo lapho wena ungatsintfwa khona, uma unayo.
Kuletinye tikhatsi uMvikeli wemPhakatsi angahle adzinge sitatimende lesifungelwe ngembi kwekutsi aphenye.
Uma ungenasiciniseko ngekutsi ngabe inkinga yakho iyintfo uMvikeli wemPhakatsi lanekuyiphenya, nobe ungakwati kubhala, ungashayela lihhovisi leMvikeli wemPhakatsi lucingo. Kunemalunga ebasebenti laceceshekile latawulalela sikhalato sakho, nobe sisikhulu nobe sisincane, bese enta luphenyo.
Kuletinye tikhatsi labasebenti bangasita bantfu kutsi batfole sisombululo lesiphutfumako etinkingeni tabo. Labasabenti bangaphindze bakutjele kutsi ungasicondzisa kuphi sikhalato sakho uma uMvikeli wemPhakatsi angaphumeleli kukusita.
Ungaphindze uye ehhovisi kutsi uyococisana nobe ukhulumisane nemuntfu, uma utsandza. Kuhle kutsi ubhale kucala bese ucela kutsi ute utobonisana nemuntfu kulencwadzi yakho.
UMvikeli wemPhakatsi nebasebenti batawugcina ligama lemmangali liyimfihlo uma kunesidzingo, futsi uma kuphumeleleka.
Lutfo. Lusito luniketwa mahhala futsi luniketwa kunobe ngubani lonenkinga njengobe kwendlalwe lapha ngenhla.
Tincumo temajaji netimantji, lokufaka ekhatsi tigwebo letikhishwe ngibo. Tento tangasese temuntfu ngamunye, tinkapani tangasese, bodokotela nobe bameli labangasebenteli umbuso.
Nanobe kunjalo, basebenti belihhovisi leMvikeli wemPhakatsi bangasita ngekukutjela kutsi kumele sikhalato sakho usicondzise kuphi nobe kutsi ngabe yini lokumele uyente kuletigameko letingenhla. Kuletinye tikhatsi uMvikeli wemPhakatsi angakutjela kutsi kumele uye enkantolo yetemtsetfo uma kuya enkantolo kuyindlela lencono yekubukana nalenkinga yakho. Njengobe uMvikeli wemPhakatsi angasebenti njengemmeli wetemtsetfo wanobe ngubani, utawutfunyelwa kummeli uma loludzaba kumele luye enkantolo.
Lihhovisi leMvikeli wemPhakatsi waVelonkhe litinte ePitoli.
Nanobe kunjalo, kunebaVikeli bemPhakatsi kuleso naleso kuletifundza letiyimfica.
LiKhomishani lemaLungelo eLuntfu litfutfukisa kuhlonishwa kanye nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Indzima yalo kufundzisa bantfu mayelana nemalungelo eluntfu kanye nekuphenya tikhalato mayelana nekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu. Lingahlelela umuntfu kutsi atfole ummeli lotamsita ekuvikeleni emalungelo akhe futsi lingamukisa emacala enkantolo uma kunesidzingo. LeliKhomishani lemaLungelo eLuntfu lingumtimba lotimele futsi litiphendvulela ngekweMtsetfosisekelo kuphela. Njalo ngemnyaka kumele letfule umbiko ePhalamende.
Nobe ngubani lofisa kufaka sikhalato kuleliKhomishani lemaLungelo eLuntfu kumele agcwalise lifomu lelibitwa ngelifomu letiKhalato ku-SAHRC?
LeliKhomishani lesukunyiselwe kutfutfukisa nekuvikela emalungelo emiphakatsi leyehlukahlukene yetemasiko, tenkholo netilwimi. Kumele linconote futsi litfutfukise kuthula, kubeketelelana nebunye besive kulemiphakatsi ngekwesisekelo sekulingana, kungabandlululi nenkhululeko yekuhlangana.
Kubaluleke kakhulu kutsi tonkhe takhiwo tahulumende, lokufaka ekhatsi neMengameli, tivisise ngalokugcwele kutsi inkhululeko angeke izuzwe ngaphandle kwekutsi labasikati babe bakhululiwe kuto tonkhe tinhlobo tencindzetelo?
UMengameli Nelson Mandela, ekuvulweni kwePhalamende yeNingizimu Afrika yekucala lekhetfwe ngekwentsandvo yelinyenti ngamhlaka 24 Meyi 1994.
LiKhomishani lekuLingana ngeBulili ngulesinye setikhungo tembuso letisitfupha letesekela intsandvo yelinyenti letimiswe ngekweMtsetfosisekelo wanga-1996. Inhloso yalelikhomishani, njengobe yendlalwe esigabeni 187 seMtsetfosisekelo, kunconota kulingana ngekwebulili kanye nekweluleka nekwenta tiphakamiso ephalamende nobe lesinye sishayamtsetfo mayelana nanobe nguyiphi imitsetfo nobe imitsetfo lehlongotwako letsintsa kulingana ngekwebulili kanye nesimo salabasikati.
UmCwaningimabhuku-Jikelele uhlola ema-akhawunti awo onkhe ematiko ahulumende wavelonkhe nebetifundza kanye nabo bonkhe bohulumende basekhaya kutsi acinisekise kutsi imali isetjentiswa ngekutiphendvulela.
Tinkhulumiswano letaholela esisombululweni setepolitiki eNingizimu Afrika taholela, kuletinye tintfo, ekusungulweni kweliKhomishani lelitiMele leluKhetfo ngekulandzela timiso teMtsetfosisekelo wanga-1993.
Imigomo yeliKhomishani kucinisa kwesekeleka kwentsandvo yelinyenti kumtsetfosisekelo kanye nekunconota tinhlelo telukhetfo ngekwentsandvo yelinyenti. LeliKhomishani lineligunya lekwengamela lukhetfo netinhlololuvo emikhakheni yavelonkhe, yetifundza neyabomasipala?
Emagunya alo, nemitfwalo kanye nemisebenti yalo yendlalwe esiGabeni 5 seMtsetfo.
Esigabeni 19 seMtsetfosisekelo kuphindze kukhulunywe ngekuvikelwa kwemalungelo etepolitiki, lokuyincenye yemsebenti longumnyombo weligunya lalelikhomishani.
LeliKhomishani lelitiMele leluKhetfo linemahhovisi kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
Kuphindze kube naleminye imitimba ngaphandle kwaleto tesehluko semfica letisungulelwe kucinisa intsandvo yetfu yelinyenti.
Lelikhomishani lisukunyiselwe kulandzelela tonkhe tinhlangotsi tetekusakata kulelive, kwenta sibonelo, kwenta siciniseko kutsi lokusakatwa emsakatweni nakumabonakhashane kunebulungiswa nekutsi kumele tindzaba temphakatsi waseNingizimu Afrika.
UMengameli Nelson Mandela wasungula liKhomishani laVelonkhe laLabasha ngamhlaka 16 Juni 1996 ngekulandzela uMtsetfo weliKhomishani laVelonkhe laLabasha, Nombolo 19 wanga-1996. Lasukunyiselwa kutfutfukisa lisu lelihlanganisele lekubukana netincabhayi leticondzene nebantfu labasha eNingizimu Afrika.
Umbono weluPhiko lolutiMele lwetiKhalato nguMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika logucukile ngekuhambisana nemoya kanye nenjongo yeMtsetfosisekelo. Umgomo waloluPhiko kunconota kutiphatsa ngendlela lefanele kwemaphoyisa. Imigomo lesembili kutfutfukisa kwetsembela kwemphakatsi emitameni yeMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika kanye neluPhiko lolutiMele lwetiKhalato ekuvikeleni kutiphatsa kwemaphoyisa lokungakafaneli, kanye nekuhlelembisa kushushiswa ngekwebugebengu kwalawo malunga latfolakele atimbandzakanye etentweni tebugebengu.
Lenkantolo yasukunyiswa ngekulandzela uMtsetfosisekelo wanga-1996. Umtfwalo walenkantolo kugcinwa kwemtsetfo kanye neMtsetfosisekelo, lokumele bakusebentise ngaphandle kwekukhetsa luhlangotsi nangaphandle kwekwesaba, kwekuvuna labanye nobe kukhinyabeta.
Sigaba 25(7) nesigatjana (8) seMtsetfo sitsi nobe ngumuphi umuntfu nobe umphakatsi lowalahlekelwa ngumhlaba wawo ngemuva kwa-1913 ngenca yemitsetfo yelubandlululo unelilungelo lekufaka sicelo sekubuyiselwa lowo mhlaba wakhe nobe akhokhelwe mayelana nalowo mhlaba. Sigaba 25 senta sibonelelo sekutsi hulumende angaphasisa umtsetfo wekubukana neticelo tekubuyiselwa umhlaba nobe tekuncesheteliswa. Hulumende waphasisa uMtsetfo wekuBuyisela emaLungelo kuTemhlaba lokungaphasi kwawo lapho liKhomisani neNkantolo yemiBango eTemhlaba kwasukunyiswa kutsi kucutjungulwe ticelo tebantfu mayelana nemhlaba.
Imisebenti yeliKhomishani lemiBango yeTemhlaba kuphenya ticelo temhlaba, kulamula nekusombulula leticelo kanye nekutfumela ticelo eNkantolo yemiBango yeTemhlaba uma leliKhomishani lingakwati kutisombulula. LeliKhomishani lemiBango yeTemhlaba linemakhulukhulu eticelo lelimatasatasa ngekutiphenya.
INkantolo yemiBango yeTemhlaba itawuncuma ngeticelo letingaphumeleleki kutsi tisonjululwe nguKhomishani. Lenkantolo ingancuma kutsi bantfu babuyiselwe umhlaba wabo, nobe kuniketwe lomuntfu lofake sicelo semhlaba lomunye umhlaba wembuso, nobe kukhokhelwe lomuntfu lofake sicelo ngesincephetelo ngenca yekulahlekelwa ngumhlaba.
Sigaba 20 seMtsetfosisekelo siniketela ngekutsi, Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti?
Umuntfu lobelekelwe eNingizimu Afrika usakhamuti saseNingizimu Afrika futsi loku angeke akwemukwe. Ngekulandzela sigaba 21 seMtsetfosisekelo, Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhamba nobe kuphi, unelilungelo lekuhamba ashiye iRiphabhulikhi, unelilungelo lekungena, nekutsi ahlale, nekutsi akhe nobe kuphi eRiphabhulikhi kanye nelilungelo lekutfola iphasipoti?
Sibonelo sekumbandzakanyeka kwetakhamuti.
Letinyatselo letingu-10 letilandzelako titakusita ekudvwebeni lisu lemkhankaso lomayelana neludzaba lwemalungelo emphakatsini wakini. Sebentisa letinyatselo kutsi tikusite ngemkhankaso wakho.
Ngabe luyini luhlobo lwenkinga?
Ngabe lenkinga itsintsa bani?
Ngabe ngutiphi letinye tindlela tekuyisombulula?
Ngabe ngutiphi tihibe/tivimbelo letisendleleni?
2. KHETSA UMGOMO LOTSITE mayelana nemkhankaso (ungabi nemigomo lengetulu kwalengu-4). Ngalamanye emagama, ngabe yini loyoyenta njengencenye yemkhankaso wakho Tsatsa sincumo ngesikhatsi lesincunyiwe semkhankaso wonkhe?
3. TSATSA MUNYE WALEMIGOMO BESE UCABANGA KABANTI mayelana netinyatselo letidzingekile kuze kuzuzwe lomgomo. Bhala letinyatselo phasi ephepheni (Ngenca yekutsi kukucabanga kabanti lemicondvo levelako angeke ibe ngekulandzelana lokutsite).
4. HLOLISISA (CUBUNGULA) LAMASU LASESINYATSELWENI 3 bese ukhetsa lawo lanematfuba lamanyenti ekuphumelela. Bhala phasi leso naleso sinyatselo losikhetsile ekhadini nobe epheshaneni lelingu-5cm X 8cm (Lamakhadi abitwa ngemakhadi etinyatselo).
5. PHINDZA TINYATSELO 3 NA-4 MACONDZANA NALEMIGOMO LEMINYE loyiphawule esinyatselweni 2.
TSATSA LISHIDI LELIPHEPHANDZABA bese ubhala sihloko semkhankaso wakho kanye nesikhatsi losincumele lomkhankaso etulu. Bhala umugca ngaphasi kwaloko. Bhala phasi umgomo wekucala macondzana nalomkhankaso ngentasi kwalomugca. Bhala lomunye umugca ngaphasi kwaloku bese ubhala umgomo wesibili. Chubeka ngaloku udzimate ucedze kubhala yonkhe imigomo.
7. HLELA EMAKHADI ETINYATSELO LASESINYATSELWENI 4 ngendlela lefanele eceleni kwemigomo lefanelekile. Cala ngesinyatselo lesimalula nobe lesiphutfumako kakhulu. Cocisana ngemakhadi etinyatselo bese uwahlela kabusha uma kunesidzingo. Yengeta letinye tinyatselo letinsha njengobe tivetwa.
8. COCISANANI NGALELO NALELO KHADI LESINYATSELO ngabe kutawutsatsa sikhatsi lesingakanani, ngabe ngubani lotawuba nemtfwalo waleso sinyatselo futsi ngabe kutawubita malini, uma kunetindleko letimbandzakanyekako. Bhala phasi sikhatsi, umuntfu lotawuba nemtfwalo wekutsatsa sinyatselo kanye netindleko kuleso naleso setinyatselo kanye netindleko kulelo nalelo khadi letinyatselo?
9. BUKA SIKHATSI LESINCUNYIWE SEMKHANKASO WONKHE Bhala tinyanga ngasetulu kwelikhasi?
10. COCISANANI NGEKUTSI NGABE LESO NALESO SINYATSELO SITAWUTSATFWA NINI (KUYIPHI INYANGA) Ngalesikhatsi nisabeke emakhadi enu etinyatselo ngendlela lefanako. Emva kwaloko hlelani lamakhadi ngaphasi kwetinyanga letifanelekile.
neluCwebu lwekutiPhatsa nekutiPhatsa ngekweBhizinisi lweLitiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Kulingana: Akumelanga ubandlululwe. Kepha luhlelo lwekulinganisa simo ngekubonelela labo bebabandlululiwe ngaphambilini kanye nekubandlulula lokunebulungiswa kuvumelekile.
Sitfunti sebuntfu: sitfunti sakho kumele sihlonishwe futsi sivikelwe.
Imphilo: Unelilungelo lekutsi uphile.
Kukhululeka nekuvikeleka kwemuntfu: Akumelanga uvalelwe ejele ngaphandle kwekushushiswa, uviswe buhlungu nobe ujeziswe ngendlela lenelunya. Budlova basemakhaya abukavumeleki.
Lingasese: Akumelanga useshwe nobe likhaya lakho liseshwe nobe imphahla yakho iseshwe.
Inkhululeko kutenkholo, inkholelo kanye nembono: Ungakholelwa futsi ucabange nobe yini loyifunako futsi ungalandzela nobe nguyiphi inkholelo lotikhetsela yona.
Inkhululeko yekubeka luvo: Bonkhe bantfu (lokufaka ekhatsi bemitfombo yetindzaba) bangasho nobe yini labafisa kuyisho.
Umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phasi: Ningatibambela umshuco, niphatse tincwembe letibhalwe tikhalo niphindze nibeke tikhalo letibhalwe phasi. Kepha loku kumele nikwente ngekuthula.
Inkhululeko yekuhlanganyela: Ungahlanganyela nanobe nabani lofisa kuhlanganyela naye.
Emalungelo etepolitiki: Ungesekela licembu letepolitiki lotikhetsele lona. Uma usakhamuti, futsi lokungenani uneminyaka lengu-18, ungavota.
Buve: Angeke wemukwe buve bakho.
Inkhululeko yekuhamba nekuhlala nobe kuphi: Ungahamba futsi ungahlala nobe kuphi eNingizimu Afrika.
Inkhululeko yetekuhweba, umsebenti kanye nemsebenti loceceshelwe: Ungenta nobe ngumuphi umsebenti lotikhetsela wona.
Budlelwano bebacashi nebasebenti: Ungajoyina inyunyana yebasebenti futsi ungateleka.
Bunjalondzawo: Unelilungelo lekuba sendzaweni lengasiyo ingoti emphilweni yakho nobe ekuphileni kahle kwakho.
Imphahla: Ungemukwa imphahla yakho kuphela ngemuva kwekulandzelwa kwemitsetfomgomo lefanelekile.
Tetindlu: Hulumende kufanele acinisekise kutsi wonkhe umuntfu ufinyelela ekutfoleni indlu yekuhlala lefanele.
Kunakekeleka kutemphilo, kudla, emanti kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle: Hulumende kufanele acinisekise kutsi wonkhe umuntfu ufinyelela ekutfoleni kudla nemanti, kunakekeleka kutemphilo, kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle.
Bantfwana: Bantfwana labangephasi kweminyaka lengu-18 banemalungelo lalikhetselo, njengelilungelo lekungahlukunyetwa.
Temfundvo: Unelilungelo lemfundvo lesisekelo, lokufaka ekhatsi imfundvo lesisekelo yalabadzala, ngelulwimi lwakho (uma ngabe loko kungaphumeleleka).
Lulwimi kanye nemasiko: Ungasebentisa lulwimi lolutsandzako futsi ungalandzela lisiko lotikhetsela lona.
Imiphakatsi yemasiko, yetenkholo neyelulwimi: Imiphakatsi ingatfokotela emasiko ayo, ichube inkholo yayo iphindze isebentise tilwimi tayo.
Kufinyeleleka kwemininingwane: Unelilungelo lekutfola nobe ngimiphi imininingwane yelwati legcinwe ngumbuso.
Sinyatselo setekuphatsa lesinebulungiswa: Tinyatselo tahulumende kumele tibe nguletinebulungiswa.
Kufinyeleleka kwenkantolo: Unelilungelo lekutsi inkinga yetemtsetfo incunywe yinkantolo nobe ngulesinye sakhiwo lesifanako.
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele kanye nalababekwe emacala: Lelilungelo livikela bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele nobe lababekwe emacala.
Onkhe lamalungelo angancishiswa uma lemibandzela leyendlalwe esigabeni sekuncishiswa (sigaba 36) ilandzelwe.
<fn>DAC-NLS. LikolishiLetebulungiSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
3.7 Umtsetfomgomo 7: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
3.8 Umtsetfomgomo 8: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
3.9 Umtsetfomgomo 9: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Kwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba eNingizimu Afrika kwenganyelwe nguMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 lowacala kusebenta ngamhlaka 18 Mashi 1988 futsi losebenta ebantfwini labashone ngaphandle kwekubhala tincwadzi tekwaba (ngalokuphelele nobe ngekwencenye) ngalolo suku nobe ngemuva kwalo.
b Uma kungaphumeleleki kutsi kulandzelwe intsandvo yemufi ngobe labo lokumele bazuze, kwenta sibonelo, bangakwati kudla lifa, nobe bangafuni kwamukela lifa nobe bashone ngaphambilini.
Kuyenteka kutsi umuntfu ashone ngaphandle kwekutsi abhale incwadzi yekwaba ngalokuphelele nobe ngekwencenye. Sibonelo saloku kwekugcina ngukutsi lowo lowaba lifa abe lifa lakhe ngalokucacile macondzana nencenye yinye yemphahla yakhe ngencwadzi yekwaba leyemukelekako, kepha ayekelele kwaba insalela. Uma kwenteka ngalendlela leyo ncenye leyabiwe ngekwencwadzi yekwaba itawabiwa ngekulandzela futsi ngaphasi kwemibandzela lecuketfwe kulencwadzi yekwaba, bese kutsi lensalela yemphahla yabiwe ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Ngembi kwesincumo lesitsetfwe ecaleni laBhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, liCala Nombolo 49/03, lokusincumo lesetfulwe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo ngamhlaka 15 Okthoba 2004, imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba beyingasebenti macondzana nebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba futsi labebashade ngekwemtsetfo wendzabuko. Sincumo selicala laBhe nyalo sesikuguculile loku, kantsi kungunyalo emafa abo bonkhe bantfu, kungakakhatsaleki kutsi ngabe baluphi luhlanga nobe lisiko, labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba, atawulawulwa ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba njengobe yendlalwe kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, Nombolo 81 wanga-1987.
Ngembi kwekwandza kabanti ngemitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba kubalulekile kutsi sinikete tinchazelo temicondvo letsite lesisekelo sekuvisisa lemitsetfomgomo.
Ngekwenhloso yetinchazelo letitawulandzela, intalelwane-ngco (stirpes) isho umntfwana lophilako wemufi kanye nemntfwana lowashona ngaphambilini loshiye bantfwana. Umntfwana lowashona ngaphambilini wemufi lonemntfwana munye nobe ngetulu labaphilako baba yintalelwane-ngco yinye.
Kulesibonelo lesilandzelako umufi bekanetintalelwane-ngco letintsatfu, lokungu-A, C na-D.
C wenta intalelwane-ngco ngobe ungumntfwana lophilako wemufi, kantsi A na-D benta intalelwane-ngco ngobe bashiye bantfwana labaphilako. B akakashiyi umntfwana, ngaloko-ke akesiyo intalelwane-ngco.
Kudliwa kwelifa situkulu, uma kufanelekile nalapho kuphumeleleka, kwenteka uma indzawo yendlalifa lengakwati nobe lengafuni kudla lifa, itsatfwa ngumunye nobe ngetulu webantfwana baleyo ndlalifa.
Kulesibonelo lesingenhla, D na-F batawumela umntfwana wemufi loshone ngaphambilini, C, ngaphasi kwembandzela wekutsi akukho lokubavimbelako kutsi bangadla lifa lemufi.
Ngekulandzela sigaba 1(1)(4)(f) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, wanga-1987, njengobe uchitjiyelwe ngekulandzela sincumo selicala laBhe, incenye yemntfwana ibalwa ngekwehlukanisa linani lemali lemphahla ngelinani lelilingana linani letintalelwane-ngco temufi (lokusho kutsi linani lebantfwana bemufi labasaphila nobe labashona ngaphambilini kepha labashiye bantfwana) bese kuhlanganiswa nelinani lebalingani labaphilako bemufi.
Asitsi linani lemali lemphahla yemufi lingu-R500 000 kantsi yena ushiye bantfwana labatsatfu (3) kanye nebafati labashade ngekwemtsetfo wendzabuko lababili (2). Kubalwa kwencenye yemntfwana kutawuba ngalendlela: R500 000 5 (3 tintalelwane-ngco + 2 balingani) = R100 000. Ngaloko-ke incenye yemntfwana itawuba ngu-R100 000?
Ngekulandzela sigaba 1(1)(4)(d) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba emazinga ebuhlobo emkhatsini kwetihlobo tengati temufi kanye nemufi angehlukaniswa emacenjini lamabili, lokulizinga lebudlelwano ngemzila locondze-ngco kanye nelizinga lemzila lotungeletako.
Emzileni locondze-ngco, lizinga lebuhlobo lilingana nelinani letitukulwane emkhatsini kwabokhokho kanye nemufi nobe bantfwana kanye nemufi (kuye ngekutsi ngusiphi simo).
Emzileni lotungeletako, lizinga lebuhlobo lilingana nelinani letitukulwane emkhatsini kwetihlobo tengati kanye nakhokho logabancako losedvutane, kwengetwe nelinani letitukulwane emkhatsini kwalowo khokho nemufi.
C na-D, bogogo nabomkhulu labashone ngaphambilini, bangubokhokho labagabancako labasedvutane labatihlobo ta-J na-E (umufi). Ngaloko-ke J uhlobene nemufi ngekwelizinga lesihlanu.
Kwabiwa kwemphahla ngekulandzela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 kungafinyetwa ngaphasi kwemitsetfomgomo leyimfica.
Uma umufi ashiya umlingani nobe balingani, kepha kungenabantfwana lowo mlingani nobe labo balingani ngibo bodvwa tindlalifa. Uma kwenteka kutsi umufi bekayindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye, labo balingani labaphilako batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako?
Umlingani lophilako nguye kuphela indlalifa ngekwekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, kungakhatsaleki kutsi ngabe linani lemphahla lingakanani.
Uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekuhlanganisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola ihhafu yemphahla ngekwesizatfu sekutsi lomshado bewuhlanganise imphahla bese utfola lena lenye ihhafu ngekulandzela sigaba 1(1)(a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
Uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekwehlukanisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola yonkhe imphahla ngekulandzela sigaba 1(1)(a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
A na-B = batali bemufi; E = umufi: C na-D = bafati bemufi labashadwe ngekwemshado wendzabuko.
Ngekulandzela sigaba 1(1)(a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987, njengobe sichitjiyelwe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo ecaleni laBhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, labafati lababili bemufi (C na-D) batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako, futsi alikho nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo. Uma kwenteka kutsi umufi ashiye bafati labashade ngekwemshado wemtsetfo wendzabuko labangetulu kwalababili futsi angashiyi bantfwana, ngaloko-ke bonkhe labafati batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako.
Uma umufi angashiyi umlingani kepha ashiya bantfwana labantfwana badla lifa ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile?
Bantfwana bemufi, D, E na-F batawudla imphahla ngetabelo letilinganako. Ngenca yekutsi E ushone ngaphambilini, bantfwana bakhe, J na-K, batawungena endzaweni yakhe njengetitukulu badle lifa lesabelo sakhe ngetabelo letilinganako.
Bonkhe bantfwana bemufi banelilungelo lekudla lifa. Akwenti umehluko kutsi ngabe babelekwa ngekwemshado wesilungu, ngekwemshado wendzabuko, bekusiswa nobe babelekwa ngephandle kwemshado.
Ngekulandzela sigaba 1(2) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba kubelekelwa ngephandle kwemshado akukutsintsi kufaneleka kwesihlobo sengati kutsi singadla imphahla yelifa lalesinye sihlobo sengati.
Uma umufi ashiya umlingani nobe balingani kanye nebantfwana lomlingani nobe labalingani ngamunye udla lifa lalokukhulu emkhatsini kwa-R125 000 nesabelo semntfwana, kantsi labantfwana batawutfola insalela, uma ikhona, ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile?
1. Uma linani lemphahla lingaphasi kwa-R125 000, umlingani lophilako, kulesibonelo lesingenhla, (S), utawudla yonkhe imphahla, futsi akukho bantfwana nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo.
2. Uma umufi bekuyindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye futsi ishiya ngetulu kwamunye webalingani labaphilako, libe linani lemphahla lingaphasi kwa-R125 000 labo balingani labaphilako batawudla insalela yemphahla lokumele yabiwe ngekulingana emkhatsini kwabo, futsi akukho bantfwana nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo.
3. Uma insalela yemphahla lokumele yabiwe ingetulu kwa-R125 000, umlingani lophilako utawudla lifa lelingu-R125 000 nobe sabelo semntfwana, kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu, bese lensalela yabelwa bantfwana bemufi ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile. Uma kusetjentiswa kulesibonelo lesingenhla, kutawusho kutsi F, G na-D batawudla insalela. Ngenca yekutsi D ushone ngaphambilini, sabelo sakhe sitawudliwa bantfwana bakhe, H na-I ngetabelo letilinganako. Uma D bekangakashiyi bantfwana, kusho kutsi sabelo sakhe besitawehlukaniswa emkhatsini walabantfwana labanye bemufi, lokungu-F na-G.
4. Uma insalela yemphahla lokumele yabiwe ingetulu kwa-R125 000, futsi umufi abe ashiya balingani labaphilako labangetulu kwamunye (kusebenta kuphela uma umufi bekayindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye ngaphasi kwemshado wemtsetfo wendzabuko), lowo nalowo mlingani utawuba nelilungelo lekudla lifa lelisabelo semntfwana nobe R125 000 kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu, ngembi kwekutsi nobe nguyiphi insalela yehlukaniselwe bantfwana bemufi.
5. Khumbula kutsi uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekuhlanganisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola ihhafu yemphahla ngekwesizatfu sekutsi lomshado bewuhlanganise imphahla bese utfola lena lenye ihhafu ngekulandzela sigaba 1(1)(a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
6. Bantfu labashade ngaphasi kwemitsetfo yetinkholo temaSulumani nemaHindu kumele batsatfwe njengalabashadile futsi banelilungelo lekudla lifa lebalingani babo labashonile ngekulandzela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba. Lomtsetfomgomo usebenta kuphela uma lowo mshado bewusemkhatsini kwebantfu lababili kuphela. Futsi banelilungelo lekufaka sicelo sesondlo kumlingani wabo loshonile. Buka Daniels v Campbell NO & Others 2004 (5) SA 331 (CC).
7. Uma umufi ashona ngaphandle kwekutsi abhale incwadzi yekwaba ngalokuphelele nobe ngekwencenye, linani lelitfolwa ngumlingani lophilako ngekulandzela incwadzi yekwaba alinakwa uma kubalwa linani lokumele labiwe ngobe lingakebiwa ngekwencwadzi yekwaba leliniketwa umlingani lophilako ngekulandzela uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987 In re MacGillivrays Will 1943 WLD 29 ekhasini 40?
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana kepha ashiya bobabili batali labasaphila labatali batawudla lemphahla yelifa ngetabelo letilinganako?
Kulesibonelo lesingenhla, A na-B, lokubatali bemufi, batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako, futsi akukho lesinye sihlobo semufi lesitawuba nesabelo.
Caphela kutsi akwenti umehluko kutsi labatali bemufi bashadile, behlukanisile nobe abakaze bashade.
Ngekwetinhloso tekudla lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, batali bemufi kusho batali bakhe mbamba-mbamba ngekwenyama (ngaphandle uma umufi bekasisiwe wase utsatfwa ngulowo muntfu njengemntfwana wakhe kepha kungesibo batali mbamba-mbamba ngekwenyama) kanye nebatali bakhe bekusisa. Caphela kutsi uma umufi bekasisiwe kusho kutsi batali bakhe mbamba-mbamba ngekwenyama abasatsatfwa njengebatali bakhe.
Batali bekungena lomunye umtali kanye nebatali bekukhulisa abatsatfwa njengebatali ngekwetinhloso tekudla lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana, kepha ashiya munye umtali, kube lomtali loshonile ashiye bantfwana umtali lophilako utawudla ihhafu yinye yelifa, bese labantfwana balomtali loshonile badle lehhafu lenye yelifa?
Kulesibonelo, A longumtali wemufi lophilako utawudla ihhafu yensalela yelifa lokumele yabiwe, kantsi umnakabo mufi, C kanye nemnakabo mufi/nadzadzewabo mufi ngemtali D, batawudla lehhafu lenye ngetabelo letilinganako. C na-D badla lehhafu yesabelo lebesitawudliwa ngulomtali loshonile uma ngabe bekaphila.
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana kepha ashiye umtali munye, kube lomtali loshonile angakashiyi labanye bantfwana lomtali lophilako nguye yedvwa indlalifa?
Kulesibonelo A, longumtali lophilako wemufi, nguye yedvwa indlalifa.
3.7 Umtsetfomgomo 7: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana nobe batali, kube bobabili batali bashiye bantfwana bantfwana balabatali labashone ngaphambilini batawudla emahhafu etabelo lebetitawudliwa ngulabatali bobabili?
Ngenca yekutsi umufi akakashiyi umlingani, bantfwana nobe batali, lemphahla yehlukana ibe ngemahhafu lababili ihhafu yamake nehhafu yababe. Ihhafu yesabelo salowo nalowo mtali itawabelwa bantfwana bakhe. Kulesibonelo lesingenhla sabelo sa-A sitawabelwa C lokunguye kuphela umntfwana wakhe lophilako, kantsi sabelo sa-B sitawabelwa C na-D ngetabelo letilinganako. Ngaloko-ke C utawudla lifa la-A na-B, kantsi D utawudla lifa la-B kuphela?
3.8 Umtsetfomgomo 8: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angashiyi umlingani, nobe bantfwana nobe batali, kepha munye webatali bakhe labashone ngaphambilini abe ashiye bantfwana labantfwana balomtali loshiye bantfwana ngibo bodvwa tindlalifa?
Kulesibonelo lesingenhla bobabili batali bashonile kantsi munye kuphela kulabatali, lokungu-B, ushiye umntfwana. D, longumnakabo mufi ngemtali utawudla yonkhe lemphahla yelifa.
3.9 Umtsetfomgomo 9: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angakashiyi umlingani nobe bantfwana nobe batali nobe bantfwana bebatali sihlobo lesisedvute sengati ngiso lesidla lifa?
Kulesibonelo lesingenhla, F, longumalume/babe lomncane nobe lomkhulu wemufi, nguye sihlobo lesisedvute sengati, ngobe ahlobene nemufi ngekwelizinga lesitsatfu, kantsi ngaloko-ke utawudla lonkhe lifa lokumele labiwe. G uhlobene na-E ngekwelizinga lesine kantsi H uhlobene na-E ngekwelizinga lesihlangu. Bobabili bo-G na-H angeke badle lutfo elifeni la-E.
Umuntfu kungenteka ashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba futsi angashiyi muntfu longakwati kutsi angadla lifa lakhe. Ngekwemtsetfo wetfu jikelele, uma kwenteka njalo uMbuso udla yonkhe imphahla yelifa ngesizatfu sekungabi namuntfu longayidla leyo mphahla (bona vacantia). Loludzaba nyalo selulawulwa tigaba 35(13) na-92 teMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965. Inchubo ngukutsi uma leto tindlalifa tekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba tingatiwa nobe uma vele tingekho leto tindlalifa tekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, umphatsi wemphahla yelifa utsengisa konkhe lokukuleyo mphahla kube ngukheshe bese ngemuva kwekukhokhela tonkhe tikweledu, afake insalela esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa. Uma kungekho lokwatiko kuletsa bufakazi bekutsi unesabelo kulemali njengendlalifa yemufi yekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, emva kwekuphela kweminyaka lengu-30 ngemuva kwekufakwa kwaleyo mali esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa, leyo mali iba yimphahla yembuso.
Njalo-nje ngekuhamba kwesikhatsi Mabhalane loMkhulu weNkantolo lePhakeme ushicilela imininingwane lemayelana nemali yetimphahla temafa ekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lefakwe esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa emCulwini waHulumende kuze kutsi labo bantfu labanenshisekelo bakwati kufaka ticelo njengetindlalifa tabomufi labatsintsekako tekwabelwa emafa ngaphandle kwetincwadzi tekwaba.
Tigaba 1(6) na-1(7) tangeniswa kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 ngekweMtsetfo wekuChibiyela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa Nombolo 43 wanga-1992, kantsi tacala kusebenta ngamhlaka 1 Okthoba 1992.
Sigaba 1(6) sitsi: Uma umntfwana wemufi, lokungafaki ekhatsi umntfwana losemncane nobe umntfwana longakaphili kahle engcondvweni, ngekuhlanganyela nemlingani lophilako wemufi, banelilungelo lekuzuza ngaphasi kwemphahla yelifa lekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, encaba lilungelo lekwemukela leyo nzuzo, leyo nzuzo itawuba ngeyemlingani lophilako.?
b Lowo lozuzako lofisa kwencaba lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo akumelanga abe ngumntfwana losemncane nobe abe ngumuntfu longakaphili kahle engcondvweni.
c Lowo lozuzako kanye nemlingani lophilako kumele bobaili babe banelilungelo lekuzuza ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
d Umlingani lophilako utawemukela lifa lalowo lokumele azuze lowencabako.
Umntfwana (Descendant) Umntfwana?
Sigaba 1(7) sitsi: Uma umuntfu angakafaneleki kutsi angaba yindlalifa yemufi yelifa lekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, nobe uma encaba lilungelo lakhe lekuba nguleyo ndlalifa, nobe nguyiphi inzuzo lebekatayitfola uma ngabe bekungesiko kungafaneleki nobe uma ngabe bekangencabanga lelo lungelo lakhe, ngaphasi kwemibandzela yesigatjana (6), itawabiwa sengatsi uvele washona masinyane ngembi kwekufa kwemufi bese, uma kungasebenta, kube sengatsi bekungekho kungafaneleki kwakhe.?
b Lowo lozuzako kumele abe angakafaneleki nobe kumele encabe lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo lebekatayitfola ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
c) Uma lowo lozuzako angakafaneleki nobe encaba lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo, utsatfwa njengaloshonele umufi ngaphambilini, kantsi umutfu lolandzelako emzileni utawudla lifa lekwabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, ngaphandle uma timiso tesigatjana (6) tisebenta.
(a) Akukho umlingani lowemukela inzuzo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Child of deceased?
(b) Umlingani lophilako ungumzuzi kanye nalowo lokumele azuze longakafaneleki nobe lowencabe inzuzo ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Child of deceased?
<fn>DAC-NLS. LitikoLeluphikoLwetSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Sigaba 14 semTsetfo wekuGcugcutela kuFinyeleleka kwemiNiningwane siniketela, ekhatsi kwaletinye tintfo, ngekutsi siphatsimandla semininingwane sesikhungo semphakatsi kumele sibhale imanuwali mayelana nesikhungo saso semphakatsi kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekucala kusebenta kwalesigaba. Lesigaba, nanobe kunjalo, sencike ekwengetelelweni lokuniketwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo ngekubhalwa nekushicilelwa, emCulwini waHulumende, kwaleyo manuwali.
Kushicilelwa kwalemanuwali yeluPhiko lwetiKhalo lolutiMele kuhlose kuphumelelisa kuyalela kwaleso sigaba 14 lesesiphawuliwe kanye nekuniketela ngelilungelo lemuntfu ngekwemtsetfosisekelo kutsi afinyelele emininingwaneni legcinwe luPhiko lwetiKhalo lolitiMele ledzingekile kutsi lowo muntfu asebentise nobe avikele nobe nguliphi lemalungelo akhe.
I-ICD iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende. Loku kusho kutsi i-ICD itsatfwa, ngekwenhloso yemTsetfo wemKhakha waHulumende, 1994 (siMemetelo 103 sanga-1994), njengelitiko lembuso.
I-ICD ilitiko lembuso lavelonkhe kantsi lakheke emazingeni lamabili kuvelonkhe nasetifundzeni. Lenganyelwe, kuvelonkhe, ngumCondzisi loweNgamele bese, etifundzeni, yiNhloko yesiFundza. TiNhloko tetiFundza te-ICD tibika futsi tingaphasi kwekulawula, kwemCondzisi loweNgamele.
UmCondzisi loweNgamele ukhetfwa yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka ngekulandzela luhlelo lolumiswe yiNdvuna ngekubonisana nemaKomiti (emaPhothifoliyo) ePhalamende. Bonkhe labanye basebenti be-ICD bantfu labakhetfwa ngumCondzisi loweNgamele ngekubonisana neNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleleka ngaphasi kwemitsetfo leyengamele umkhakha wahulumende nalabanye bantfu njengobe bangabolekwa nobe batfunyelwe ku-ICD.
LiHhovisi laVelonkhe le-ICD lisePitoli.
KuPhatfwa kweTekusebenta, lokufaka ekhatsi Teluphenyo, Tekubhalisa, Tekulandzelela neTekutfutfukisa (Telucwaningo).
Umsebenti losembili neligunya ngekwemtsetfo (ngekulandzela umTsetfo wemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, umTsetfo No. 68 wanga-1995) we-ICD kucinisekisa kutsi tikhalo letimayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokwentiwa ngemalunga emButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika (iSAPS) nemButfo wemaPhoyisa aboMasipala (bemaDolobhakati) (emaMPS) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo.
Sishayamtsetfo ngaloku besihlose kuniketa i-ICD ngemtfwalo wekwengamela ngeliso lesive nemisebenti macondzana neSAPS lebeyiphawulwe esigabeni 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana, 1993. Lesigaba (222) besiniketela ngekutsi kutawusungulwa indlela letimele lengaphasi kwekulawula kwemphakatsi kuphindze kulawulwe ngemTsetfo wePhalamende, ngenjongo yekucinisekisa kutsi tikhalo mayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokusolelwa kutsi kwentiwe ngemalunga emButfo (wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo?
Leligunya langaphambilini ngekwemtsetfosisekelo nemsebenti we-ICD (lelihloswe ngesigaba 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana) liye lachutjekiswa ngekuchitjiyelwa kwemTsetfo weSAPS nga-1998. Ngekulandzela lesichibiyelo i-ICD iphindze yagunyatwa ekwenteni nasekuchubeni lemisebenti lefanako yemphakatsi lenawo macondzana neSAPS, uma kucondziswe kumaMPS. Ngesikhatsi sekubhala leManuwali, kunemaMPS lasihlanu lebesekavele asunguliwe, lokungunawa, umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseThekwini (DMPS), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati laseJozi (JMPD), umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseTshwane (TMPS), emaPhoyisa eliDolobha laseKhiphithawini (CTCP), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati lase-Ekurhuleni (EMPD) kanye nemButfo wemaPhoyisa aMasipala weSwartland (SMPS).
ingaphenya nobe nguluphi ludzaba lolwedluliselwe kuyo yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikelelka nobe lilunga lemkhandlu wesifundza.
Ngetulu kwaloku lokungenhla, imisebenti nemitfwalo ye-ICD iphindze yelulwa ngalokwengetiwe ngumTsetfo webuDlova basemaKhaya (iDVA), 1998 (umTsetfo 112 wanga-1998). LomTsetfo uniketela ngekutsi kwehluleka kwelilunga leSAPS kulandzela umtfwalo lowetfweswe lona ngekulandzela iDVA nobe umYalelo waVelonkhe lokhishwe ngekulandzela iDVA, kutsatfwa njengekungatiphatsi kahle njengobe kulindzeleke kumTsetfo weSAPS, nekutsi i-ICD ngalokulandzelako kumele yatiswe ngaloko kwehluleka lokubikwe kuSAPS. Umphumela walesigaba ngalokucacile ngukutsi i-ICD kumele isebentise emandla nemisebenti yekwengamela ngekwemphakatsi kwayo khona kutawucinisekiswa kutsi leto tindlela tekungatiphatsi kahle tiyaphenywa ngalokufanelekile nangalokunemphumelelo yiSAPS.
IDVA iphindze iniketele ngekutsi ngaphandle uma i-ICD iyalela ngalenye indlela esimeni lesitsite, iSAPS kumele isukumise tinyatselo tekucondzisa tigwegwe kunobe nguliphi lilunga leSAPS lokusolelwa kutsi lehlulekile kulandzela umtfwalo ngekuyalela kweDVA. Umphumela walesigaba ngukutsi i-ICD kumele yente umsebenti lowengetiwe wekuhlola ticelo tekubonelelwa uma kusukunyiswa tinyatselo tekucondzisa tigwegwe letivela kuSAPS. Ngekwenta loku, i-ICD yenta umsebenti wekucinisekisa kutsi tinyatselo tekucondzisa tigwegwe atimani tilahlelwe eceleni yiSAPS etimeni letiphocelela kusukunyiswa kwaleto tinyatselo.
Ekwenteni yonkhe lemisebenti lephawulwe ngenhla yi-ICD, i-ICD isebenta ngekutimela kuSAPS nemaMPS.
I-ICD ayisiyo incenye futsi ayiweli ngaphasi kweLitiko leTekuphepha nekuVikeleka (ihlala iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende loluseceleni, lolutimele), nanobe yabelana ngeNdvuna iNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka neSAPS?
I-ICD inesiPhatsimandla lesitiPhendvulelako sayo (umCondzisi loweNgamele) kantsi nemcombelelotimali wayo wemnyaka wabelwa yona ngco, ngeluphakelo lolutimele, yiPhalamende.
NgesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD kushiwo kuphindze kufakwe nanobe ngubani lomunye umuntfu lobambile kulesikhundla lesiphawulwe ngenhla.
Lenkhomba isatawubhalwa liKhomishani lemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika ngekulandzela sigaba 10(1). Ngaloko-ke akuphumeleleki kutsi sinikete inchazelo yalenkhomba kulemanuwali, njengobe kudzingekile ngekwesigaba 14(1)(c).
Iwebhusayitthi: www.sahrc.org.za; nobe PAIA@sahrc.org.za (ngemibuto jikelele).
4.1.1 Sicelo sekufinyelela lirekhodi leliphetfwe yi-ICD kumele sentiwe ngekubhala ngendlela yekutsi lowo lofaka sicelo agcwalise liFomu leSicelo sekuFinyelela liRekhodi lesiKhungo semPhakatsi?
ehhovisi leliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, imininingwane yekuchumana naso leniketiwe endzimeni 2.
kunobe nguliphi liHhovisi lesiFundza le-ICD leliphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
uma sicelo sentiwa egameni lemuntfu, kuniketa bufakazi beligunya lowo lofake sicelo lafaka ngalo lesicelo, lokumele kwenetise liSekela lesiPhatsimandla semiNiningwane ngalokufanele.
avele acondzise sicelo sakhe lesibhaliwe ngco kuliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, njengobe siphawulwe endzimeni 2.
aletse sicelo sakhe ehhovisi lesifundza le-ICD lesisedvute (imininingwane yakhona lephawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali). Kulesigameko lihhovisi lesifundza le-ICD litawutsi uma litfola sicelo, linikete lowo lofaka sicelo ngerisithi levuma kutsi sicelo sakhe semukelwe kulelihhovisi lelitsintsekako.
4.1.4 Lowo lofaka sicelo uma, ngenca yekungakwati kufundza nekubhala, angaphumeleli kufaka sicelo sekufinyelela emininingwaneni yelirekhodi le-ICD ngekulandzela tindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali, angasifaka sicelo sakhe ngekukhuluma.
kuNhloko yesiFundza (nobe kulokhetfwe ngiyo) yelihhovisi lesifundza lowo lofaka sicelo aye khona ngenhloso yekufaka sicelo ngekukhuluma.
4.1.5 LiSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane litawubhala leso sicelo lesikhulunyiwe phasi bese liniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo. Uma lowo lofake sicelo ente sicelo sakhe lesikhulunyiwe kuNhloko yesiFundza njengobe kulindzeleke endzimeni 4.1.4(b) yalemanuwali, leNhloko yesiFundza letsintsekako itawubhala lesicelo phasi bese iniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo.
4.1.6 Uma lofaka sicelo atisa liSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane nobe, uma kuhambisana, iNhloko yesiFundza nobe lokhetfwe ngiyo, kutsi ufisa kwenta sicelo sekufinyelela lirekhodi le-ICD, lesiPhatsimandla lesiphawuliwe semiNiningwane sitawuniketa lowo lofake sicelo ngelusito lolufanelekile, ngaphandle kwekukhokha, njengobe kudzingekile kutsi lowo lofake sicelo aphumelele kuhlangabetana netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.
kuye ngekutsi ngukuphi lokutawuholela ekutseni lesicelo sisetjentwe ngekunonopha.
4.1.8 Uma lofaka sicelo ente sicelo sekufinyelela lesingahambisani netindzima 4.1.1 na-4.1.
linikete lowo lofaka sicelo ngelitfuba lelenele lekucinisekisa sicelo nobe kusigucula kutsi sihambisane netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.
4.2 Tihloko i-ICD legcina ngato emarekhodi kanye netinhlobo temarekhodi letigcinwe ngaleso naleso sicelo.
Nemarekhodi emafayela emininingwane yemuntfu ngamunye longumsebenti.
Nemarekhodi lamayelana netekutfutsa letisemtsetfweni.
(b) Emarekhodi etincwadzi letingenako naletiphumako.
Nemarekhodi lamayelana nekucinisekiswa kwebasebenti.
Nemarekhodi lamayelana nekuphatfwa kwedathabhesi ye-ICD.
Nemibiko yeluHlolotimali lwangeKhatsi.
Nemarekhodi lamayelana nekubekwa kwesitfombe sebetekwatisa.
Nemarekhodi lamayelana nekusebentisana neluPhiko lwaVelonkhe lwemCombelelotimali nemHlolitimali-Jikelele.
Nemarekhodi lamayelana nekudvwetjwa kabusha kweluhlaka lwemTsetfo weSAPS.
Nemarekhodi lamayelana nemisebenti yebantfu labalindzelwe kubitwa emsebentini kanye neNchubomgomo yekuLindzela kuBitwa emSebentini.
Nemarekhodi lamayelana nekuceceshwa kwebalandzeleli.
Emarekhodi lamayelana nekuchumana nemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika neyaboMasipala.
Nemarekhodi laphatselene nekuchumana kwangephandle lokusayindwe ngumCondzisi loweNgamele.
Nemarekhodi laphatselene neluHlelo lweKwelekelela baSebenti.
Njengobe siPhatsimandla semiNiningwane se-ICD singakaze, ngekulandzela sigaba 15(1), setfule eNdvuneni yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo inchazelo yetinhlobo temarekhodi e-ICD letitfolakalako ngaphandle kwekutsi umuntfu afake sicelo sekuwafinyelela ngekulandzela lomTsetfo, leyo Ndvuna ngalokunjalo ayikaze, ngekulandzela sigaba 15(2), ishicilele, ngesatiso emCulwini, leyo nchazelo. Nanobe kunjalo, imininingwane mayelana naleso satiso ngekulandzela sigaba 15(2) itawushicilelwa kumanuwali ye-ICD lefakwe esikhatsini ngaFebhuwari 2004.
Luphenyo lwako konkhe kufa ekuvalelweni kweSAPS nobe kweMPS nobe ngenca yesento seSAPS nobe seMPS.
Kubika emuva lokwetayelekile kulabafake tikhalo mayelana nenchubekelembili leyentiwe macondzana nalokuphenya lokuphawulwe ngenhla.
Kuniketwa, uma kuceliwe nalapho kufaneleke futsi kulindzeleke khona, kwelusito lwekulamula kulawo malunga emphakatsi lahlangabetene netinkinga letihambisana nemsebenti kuSAPS kanye nemalunga eSAPS latsintsekako.
Luphenyo lolubekwe njengacalangaye wetikhalo letemukelwe kubahlukunyetwa bebudlova basemakhaya (nobe labanye labafake tikhalo labafanelekile) uma kusolelwa kutsi emalunga eSAPS nobe eMPS akazange alandzele imisebenti yawo ngekulandzela iDVA.
Kuchutjwa kwetinhlelo tekwatisa emalungeni emphakatsi, ikakhulukati ngesikhatsi seliViki leMbizo, tinSuku letingu-16 tekuShikashika ngekuLwa nebuDlova lobuCondziswe kulabaSikati, lusuku lwekukhibika kanye nangelusuku lwamhlabawonkhe lwalabakhubatekile.
Kwenta kutsi kutfolakale emabhrosha ngemisebenti ye-ICD emalungeni emphakatsi.
Kumbandzakanyeka emikhankasweni yahulumende lecondziswe ekugcugcuteleni kwati kwemphakatsi ngeHIV/AIDS, tindzaba telusha kanye nemalungelo ebantfwana nebantfu labakhubatekile, kuvinjelwa kwebugebengu lobucondziswe kulabasikati nebantfwana lokuchutjwa nguhulumende ngekwengeta lwati lwemphakatsi ngetindzaba letimayelana nekulingana ngebulili kanye nemalungelo alabasikati, kanye nekucedvwa kwato tonkhe tinhlobo tekuhlukumeta, lokufaka ekhatsi kuhlukumeta ngekwemacasi, nebuhlanga.
Ngunobe nguliphi lilunga, lokufaka ekhatsi lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala, lemphakatsi likhululekile kutsi lingabika ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali nobe ngukuphi kufa kwemuntfu lokweyama emaphoyisa kanye nesento sebugebengu nobe kungatiphatsi kahle lokusolelwako lokwentiwa lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala.
Emalunga emphakatsi futsi akhululekile kwetfula tikhalo mayelana nekwetfulwa kwemisebenti lokungagculisi ngemalunga emiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya lababike tento tebudlova basemakhaya lobebucondziswe kubo emiButfweni yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala futsi lababona nobe labacabangela kutsi lelilunga letitsintsekako lokubikwe kulo lesento, alizange lilandzele umtfwalo walo ngekulandzela umTsetfo webuDlova basemaKhaya, lingabika loko kungalandzelwa kwemtfwalo ngekwemtsetfo ngulamalunga, ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya futsi bakhululekile kutsi bangabika lokwentiwa kwentento letinjalo tebudlova lobucondziswe kubo, ku-ICD ngco.
I-ICD ayinakuhlela nanobe ngubani futsi akukho sigaba sekutsi umuntfu angenta setfulo nobe atimbandzakanye nobe afake ligalelo ekusukunyisweni kwenchubomgomo nobe ekusetjentisweni kwemagunya nobe ekwentiweni kwemsebenti yi-ICD. Tinchubomgomo te-ICD tisukunyiswa yi-ICD ngekwayo ngekhatsi, ngaphandle kwekumbandzakanyeka nobe kweligalelo lalabanye bantfu.
macondzana nalowo lofake sicelo eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.
8.1.2 Umuntfu wesitsatfu, ngekulandzela sigaba 74(2), angadlulisela sikhalo sakhe ngekhatsi mayelana nesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD sekuvumela sicelo sekufinyelela eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.
8.1.3 Lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu lophawulwe esigabeni 74 (buka tindzima 8.1.1 na-8.1.2 talemanuwali) angafaka sicelo enkantolo kutsi inikete sincumo lesifanelekile ngemuva kwekutsi lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu etame konkhe lokusemandleni ngenchubo yangekhatsi yekwedlulisa tikhalo ngesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD.
8.2 Uma kunesento nobe kwehluleka kutsi kutsatfwe sinyatselo yi-ICD ekwenteni umsebenti wayo njengalokulindzeleke endzimeni 1.
8.2.1 Ummangali, kuye ngesimo i-ICD leyente ngaso nobe yehluleke kwenta futsi kuye ngemiphumela lelandzelako kanye/nobe emadameshe ummangali lahlangabetene nawo ngenca yaleso sento nobe kwehluleka kutsatsa sinyatselo, angavula licala lebugebengu nemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lelicondzene nelilunga le-ICD lebelisebenta ngaphasi kweligunya lekucashwa kwalo nobe afake licala lembango wekuncesitelwa ngemadameshe macondzana ne-ICD.
8.2.2 Umuntfu lofisa kuvimbela i-ICD kutsi yente intfo ngendlela letsite nobe ayivimbele kutsi iyekele kutsatsa sinyatselo ekwenteni umsebenti wayo, angafaka sicelo eNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika kutsi atfole sigunyato macondzana ne-ICD lesivimbela i-ICD ekwenteni lokutsite nobe lesiphocelela i-ICD kutsi yente lokutsite.
8.2.3 Umuntfu lofisa kufaka sikhalo mayelana nekungatiphatsi kahle lokusolelwako macondzana nelilunga le-ICD, angafaka leso sikhalo sakhe kumCondzisi loweNgamele we-ICD.
8.2.4 Umuntfu longahle afisa kufaka sikhalo mayelana nesento nobe tento te-ICD nobe kwehluleka kwayo kutsatsa sinyatselo, angafaka sikhalo sakhe nelihhovisi lemVikeli wemPhakatsi.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(1)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kunginiketa injabulo lenkhulu kuveta leLiSu lekuSetjentiswa iNchubomgomo yelulwimi yavelonkhe leyasekelwa budze budvute yindvuna. Lenchubomgomo yelulwimi yavelonkhe ingumphumela wekuchumana lokubanti lokwacala nga-1995, ngekucokwa kweliCembu lemSebenti weluLwimi (LANGTAG). LeliSu lekuSetjentiswa liveta emasu latawusetjentiswa ekusebentiseni lenchubomgomo yelulwimi, lancoma imitimba labawubaluleka etikwekusetjentiswa, netindlela letitawusetjentiswa kuphutfumisa lokusungulwa nekutfutfukiswa kwetilwimi tetfu tendzabuko.
Hulumende uyatibona letinselela letikhona etikwekuphatfwa ngemphumelelo wekwehlukahlukana ngekwetilwimi. Kungalesizatfu leliSu lekuSetjentiswa lincoma indlela legucugucukako nalenenchubekela phambili. Ngalombono weliphuzu lekutsi kutfutfukiswa nekusungulwa kwetilwimi tetfu tibonwa tisenkhabeni yalokuvunyelwa ngulenchubomgomo yelulwimi, leliSu lekuSetjentiswa lenta lubito lekusungulwa kwesakhiwoncanti selulwimi netinsita letifanele talokusetjentiswa ngalokugcwele kwebulwiminyenti kulemisebenti yemphakatsi. Ngaloko, balingani betfu lesibambisene nabo kumazinga ahulumende wavelonkhe, wetifundza newasemakhaya atawudlala indzima lebalulekile kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo yelulwimi.
Kunaka kutsi lenselela lebukene natsi, njengaHulumende, ikucinisekisa kutfulwa kwetetemisebenti letiphumelelako letiphendvula letidzingo tetakhamiti tetfu, nekutsi lulwimi yindlela lesichumana ngayo nabo, kubaluleke kakhulu kutsi lenchubomgomo yelulwimi isetjentiswe ngekushesha.
Ngaloko-ke ngitsandza kumema balingani betfu, kufaka ekhatsi imitimba yahulumende nematiko neliBhodi letiLwimi taseNingizimu Afrika, kutsi bacinisekise kutsi leLiSu lekuSetjentiswa lelibalulekile lenta bulwiminyenti intfo lelucobo lephatsekako yetaKhamiti taseNingizimu Afrika.
LeliSu lekuSetjentiswa liyincenye yaloluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe (NLPF) leniketa umphumela wembandzela welulwimi njengobe kubekiwe kusigaba 6 semTsetfosisekelo, 1996 (umTsetfo No. 108 wanga-1996). Uma seliphelele, litawufaka siTatimende seNchubomgomo yeluLwimi, leliSu lekuSetjentiswa, umTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika locatjangwako nemitsetfosimiso, kanye nemTsetfo wemKhandlu webaSebenti beluLwimi.
eliSu lekuSetjentiswa livetwa njengesincomo lesigucukako lekulo imitimba netindlela letingetiwe letitawubonwa kutfutfukisa bulwiminyenti tingangetwa.
LeSitatimende seNchubomgomo se-LPF samenyetelwa yiNdvuna yeliTiko leTeBbciko, emaSiko, iSayensi neThekhnoloji mhlaka-3 December 2002. Likhabinethi ngalokulandzelako lakuvuma loku mhlaka 12 Februwari 2003. Lenchubomgomo icondziswe ekutfutfukisweni kwekusetjentiswa kwetilwimi letingu-11 letisemtsetfweni ngembono wekuphumelelisa kufinyelela lokulinganako kumisebenti yahulumende, lwati nemininingwano, kanye nkuhlonipha emalungelo elulwimi. Letinhloso tincike etikwekutfutfukisa nekusungula ngemphumelelo kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni lebetibandlululiwe ngaphambilini. Njengobe lulwimi luyinsita lesebentako yekuchumana etimphilweni tebantfu labahlukene kanye nemiphakatsi, kubalulekile kutsi emasu kulungisa kungalingani kwetilwimi tesikhatsi lesidlulie ayangeniswa.
LeliSu lekuSetjentiswa liniketa imininingwane mayelana nemitimba netindlela letidzingakalako kusebentisa lenchubomgomo yelulwimi, nemiphumela yayo yetimali/yeluhlelomali kumatiko avelonkhe newetifundza.
Lenchubomgomo iyacaca kulencenye yekusetjentiswa. Yonke imitimba yahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza newasemakhaya) aphocelelwa mibandzela yalenchubomgomo, njengobe netikhungo letisebentisa emandla ahulumende nobe tenta umsebenti wahulumende macondzana nalomtsetfo.
Lelo nalelo tiko nobe sifundza singakhetsa lulwimi lolusebentako. Lunakekelo kumele lutsatfwe ekutseni akekho lovinjelwe kusebentisa lulwimi latikhetsele lona. Uma kunesidzingo, imisebenti yekutoliga/kuhumusha kumele yentiwe kutsi itfolakale.
Mayelana nekuchumana lokubhaliwe, luhlelo lwekukhipha kwebulwiminyenti lobusebentako (kunaka umsebenti, balaleli nemlayeto) kumele kulandzelwe kuletindzaba letingadzingi kukhishwa kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. kodvwa, lapho umsebenti loyimphumelelo nalosimeme wahulumende kunobe nguliphi lizinga idzinga kuchumana lokuvisisekako kwemniningwano, kumele kukhishwe kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11.
Kuletindzawo lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwe itfolakale kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11, ematiko ahulumende avelonkhe kumele akhiphe ngesikhatsi sinye lokungenani tilwimi letisitfupha.
Inchubomgomo yekujikeletisa kutawufuneka isetjentiswe uma kukhetfwa tilwimi kulamacembu ebeNguni nebeSuthu. Lokudzingekako lokusisekelo sematiko ahulumende avelonkhe kungukutsi akhiphe imiculu lesemtsetfweni ngetilwimi letisitfupha.
Inchubomgomo yekujikeleta ayisebenti etikwetifundza, njengobe kutawufuneka tisebentise tilwimi letisemtsetfweni tato letiniketiwe.
Bohulumende basemakhaya batawuncuma lokusetjentiswa kwelulwimi nalawa lanconywa yimiphakatsi yabo ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yelulwimi lwesifundza loluphumelelisako. Kulokuncuma kusetjentiswa kwelulwimi nalawa lanconywa yimiphakatsi, bohulumende basemakhaya kumele, ngekuchumana lokubanti nemiphakatsi yabo, basungule, bakhiphe baphindze basebentise inchubomgomo yebulwiminyenti.
Ngetinjongo tekubhala tincwadzi letisemtsetfweni, lulwimi lolukhetfwe sakhamiti kumele lisetjentiswe. Konke kuchumana ngemlomo kumele kwentiwe ngelulwimi lolusemtsetfweni lwalabantfu lokucondziswe kubo. Uma kudzingekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita telulwimi njengekutoliga (ngekuladzelana, sikhatsi sinye, ngelucingo kanye nekutoliga lokuhletjelwako) lapho kukhonakala ngalokubonalako. Loku kusebenta kuko kokubili tifundza nemaTiko ahulumende avelonkhe.
Lenchubo yekusebentisa iholwa tinhloso netinjongo letibekwe kulenchubomgomo.
(b) kuciniswa kabusha kwemtfwalo wahulumende kucinisekisa kutsi tinzuzo tekutfulwa kwemsebenti tabiwa ngekulingana ngekuniketa kufinyelela lokulinganako kumisebenti ngito tonkhe takhamiti kungayi ngekutsi ukhuluma luphi lulwimi kute kukhushulwe kubamba lichaza kwabo nelivi kutindzaba tahulumende.
(d) kukhutsatwa kwekufundvwa kwelulwimi, ikakhulukati lokutfungelwe kuletidzingo temisebenti yemphakatsi, kwenta ncono kuphumelela kwebasebenti bahulumende nekukhicita kwabo emisebentini nekwenta tinzuzo tebulwiminyenti tibonakale.
(e) Kukhutsatwa kwenchazelo lephilako ngebulwiminyenti with badlali bendzima etikwetilwimi nalabatsintsekako.
(f) Kusungulwa kwebulingani bekubambisana kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo.
(a) Kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawuvetwa ngalokuchubekako esikhatsini lesivakalako.
(b) Inchubo yekusetjentiswa itawenteka ngekhatsi kwetinjongo letibekiwe naletiphatsekako.
(c) Likhono litawakhiwa ngalokunyukako kute kube nekusetjentiswa lokuvakalako nalokunemphumelelo.
(d) Kusetjentiswa ngemphumelelo kutawudzinga luntjintjo ekusetjentisweni ngekwemasiko kwetilwimi letisemtsetfweni etikwemitimba yahulumende kucinisekisa kutsi letilwimi tendzabuko tisetjentiswa ngalokubonakalako etikwetingcikitsi letahlukahlukene.
(e) Kuphatfwa ngemphumelelo kwemitfombo kutawudzingeka ngekuya ngekudzingeka lokungetiwe kwekuhumusha nekuhlela, ikakhulukati etikwetilwimi tase-Afrika.
(f) kunakwa lokuphambili kutawunikwa etikwelucecesho lwemakhono lolungetiwe etikwekuhumusha nekuhlela, kutoliga, ileksikhografu netheminografu.
(g) Inchubekela phambili yekusetjentiswa kweNchubomgomo itawuhlolwa ngalokwetayelekile ngekubambisana lokusondzelene neliBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika (iPanSALB). Imibiko legcelwe kuloluhlolo lwaloluhlobo litawukhishwa.
(h) Luhlolo etikwekusetjentiswa kwelulwimi lutawufakwa kukomishana uma kudzingekile kwatisa inchubomgomo netincumo tekusetjentiswa.
INingizimu Afrika ilikhaya lwemasiko netilwimi letinyenti letahlukahlukene. Kuyalinganiselwa kutsu kungahle kube na-25 tilwimi letikhulunywa kulelive, letingu-11 tato tiniketwe kutsi tibe semtsetfweni mayelana nesigaba 6 semTsetfosisekelo.
Lokuvame kakhulu ekusabalaleni kwetilwimi teNdzabuko taseNingizimu Afrika kulentfo yekumukwa emandla ngekwelulwimi kulelinye licele, nekubuswa kulelinye licele. Lenchubomgomo yaphambilini yekutsi tilwimi letisemtsetfweni tibe timbili yakha budlelwano lobungalingani emkhatsini wesiNgisi nesisiBhunu (lebekutilwimi tangaphambilini letisemtsetfweni) netilwimi tendzabuko. Kubusa kweletilwimi kwaba nemiphumela yekubandlulula lemikhulu etikwetikhulumi tetilwimi tendzabuko letinyenti mayelana nekukuchumana kwabo nahulumende, nekufinyelela kwabo kumisebenti yahulumende, bulungiswa, temfundvo nemisebenti.
Lokutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko kubalulekile kulungisa lokungalingani. Lelisiko lekungatfutfuki kwetilwimi lebetibandlululwa phambilini mayelana nekubekwa ezingeni kanye ne-othografu, itheminoloji yebuciko netichazamagama inselela lenkhulu yekusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo. Ngetulu kwaloko, umbiko weLANGTAG (1996) ubonisa leliphuzu lekungatfutfuki kwaletilwimi kutsi lifake kubonwa kwabi kwaletilwimi ngisho nakuto tikhulumi taletilwimi nabanako etikwetilwimi tabo. Kukhetfwa kwesiNgisi nobe siBhunu kubangelwa lizinga labo mababukene nemagama ebuciko.
Inselela lenkhulu etikwekusetjentiswa ngulokusebenta kwetilwimi kwanyalo, lekuyanyaniswa kumisebenti leminyenti yesiNgisi eiNingizimu Afrika yangemuva kwelubandlululo. SiNgisi sisetjentiswa ngalokubanti emikhakheni leminyenti, lekuyimitimba yahulumende nasemisakatweni (yomibili yemaphephandzaba neyagezi), emisebenti, njengelulwimi lwesigodzi (i-lingua franca) yekuchumana emkhatsini wemacembu, futsi nanjengelulwimi lwe-Inthanethi neSayensi neTheknoloji. Nanobe siNgisi siniketa lufinyelelo ematfubeni emsebenti netemfundvo, siphindze sivimbele bantfu labangakhoni kukhuluma kahle ngaleletinye tilwimi. Nanobe SiNgisi sibonwa sibalulekile ekuhambeni kwetenhlalakahle netemnotfo nekutsi sihloniphekile, tibeka bungoti ekusetjentisweni nasekugcinweni kwaletilwimi tendzabuko and kusetjentiswa kwaleNchubomgomo yebulwiminyenti.
Kodvwa, kukhuluma ngemphumelelo siNgisi kusabalale kancane kunaloku lebekulindzakile, kuvela kwebantfu labasetulu ngekwelulwimi kungenteka. Luhlolo lwavelonkhe lwetenhlalo nelulwimi lelwentiwe yiPanSALB nga-2000 lubonisa kutsi ngetulu kwa-40% yebantfu eNingizimu Afrika bavame kungavisisi loku labatjelwa kona ngesiNgisi. Lwatfola kutsi linyenti letakhamiti taseNingizimu Afrika atikaneliseki ngendlela tilwimi tabo tisetjentiswa ngakhona kumkhakha wahulumende. Loluhlolo liphindze latfola kutsi umphakatsi wonkhana ubona imisebenti yemphakatsi ingatfolakali mayelana nelulwimi.
Ngetulu kwekutfutfukiswa kwetilwimi tase-Afrika, kutawubaluleka kucinisekisa kusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni. LeliSu lekuSetjentiswa libukana naletinkhinga ngekuncoma kusungulwa kwemitimba letsite nekubona tindlela tekulungisa lesimo.
ngekubona leliphuzu lekutsi lokusebentisa leNchubomgomo kutawuba yingucuko lenkhulu kulemisebenti yanyalo, indlela legucugucukako nalenyukako yekusetjentiswa itawungeniswa.
(a) Nanobe ematiko labalulekile langu-10 anikwe kubaluleka kwekusungulwa kwemagumbi elulwimi, onkhel ematiko ahulumende atawucelwa kutsi ente emagumbi elulwimi.
(b) Tincwadzi tetilwiminyenti kumele tikhiswe esikhatsini seminyaka lemitsatfu mayelana netinhlelo tematiko tekukhipha. Sibonelo, kumnyaka wekucala 30%, kulona weasibili 60% bese kutsi kulona wesitsatfu kuba ngu-100% yetincwadzi tabo labatikhiphako lekumelwe tikhishwe.
Imitimba letsite netindlela njengoba kushiwo kulesigaba lesilandzelako kunconywe kukhuphula kusetjentiswa lokuphumelelako. Imitimba itawubaluleka ekuphatseni kusetjentiswa kwetilwimi, kuchumanisa imiklamo yekutfutfukisa lulwimi, kwenta bucwepheshe nekulawula indzima yemisebenti yelulwimi, nekutfutfukisa imitfombo yeluntfu. ImiSebenti yeteluLwimi yaVelonkhe (NLS) yeliTiko leTebuciko nemaSiko (DAC) litawuchuba kusungulwa kwalemitimba ledzingekako libuye lidlale indzima yekuchumanisa mayelana naletindlela letiboniwe. kodvwa, kusetjentiswa ngemphumelelo kutawuncika kakhulu ekubambisaneni kwemitimba yavelonkhe neyetifundza, kanye nePanSALB.
IPanSALB ingumlingani lobalulekile weDAC etindzabeni telulwimi. Ngaloko idlala indzima lebalulekile ekusungulweni nekutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika, as well as the Tilwimi temaKhoe nemaSani neluLwimi lwemaSayini laseNingizimu Afrika. Lemisebenti lehlobene nekusungulwa kwemitimba lemisha netindlela kutawufuneka yentiwe ngekubambisana lokusondzelene nePanSALB.
EmaPLC kufanele asebente ngekubambisana netifundza etindzabeni telulwimi letitsintsana netifundza tabo.
EmaNLU atawuchubeka kutfutfukisa tichazamagama kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Kutawufuneka ahmbelane ngalokusondzelene nesiGaba sekuChumanisa iTheminoloji seNLS. Imibhalo lebika mayelana nekusebentisana nemaNLB kutawufuneka ichazwe ngalokubonakalako.
EmaNLB akakakhiwa kuphela malunga latikhulumi tekutalwa telulwimi lelitsintsekako, injongo lebalulekile kutsi ube nesati lesikhetsekile njengoba alulekwe yiPanSALB netindzaba letihlobene nekweTayelelisa, iLeksikhografu, iTheminoloji neLitheretja. Ngulabaphetse mayelana nekwamukela ileksikhografu nemazinga elulwimi.
Ngekubuka bunjalo bemisenti yabo yemtsetfo, tiShayamtsetfo tesiFundza nePhalamende, njengendzaba yemalungelo, badzingeke kutsi banikete imisebenti kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. kodvwa, timo tesigodzi nato tiyancuma ti(lu)lwimi lekumele tisetjentiswe. Ngalamanye magama, tifundza atikadzingeki kutsi tisebentise tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. emahhovisi eHansard ePhalamende nasetifundzeni letahlukahlukene adlala indzima lebalulekile ekusekeleni lemfuneko. Ngaloko kubalulekile kutsi lamahhovisi asebentisana ngekubambisana nemagumbi elulwimi naleleminye imitimba letsintsekako.
Kusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kutawuholela ekungetekeni lokukhulu ekudzingekeni kwemisebenti yelulwimi, ikakhulukati kuhumusha, kulungisa nekusungulwa kwetheminoloji. Mayelana neHlolo lweDAC lwanga-2001, cishe 40% yemitimba yahulumende yavelonkhe na-80% yetifundza banemagumbi kubukana netindzaba tekuhumusha nekuhlela, kodvwa lamagumbi ayahluka ngebukhulu nemSebenti. Ngalokucala kusebenta kwalenchubomgomo yelulwimi, lokudzingekako kutsi ematiko ahulumende avelonkhe newetifundza kumele abe emagumbi elulwimi.
Emagumbi elulwimi latinikele ekulawulweni kwekusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi atawusungulwa kuwo onkhe ematiko ahulumende kuleso naleso sifundza. Leyo naleyo yunithi yelulwimi itawakhiwa tisebenti letikhona kuhumusha nobe kuphipha nobe kuhlola ikhwalithi yemikhicito etikwe?
tilwimi letisemtsetfweni letikhetsiwe esifundzeni lesitsite.
kukhipha umsebenti uyiswe kubahumushi bangasese kutawulawulwa yinchubomgomo yekukhipha imisebenti yekuhumusha nekuhlela, lelindzeleke kutsi icacise kukhishwa kwemathenda yemisebenti yekuhumusha nekuhlela lokungenani njalo ngemuva kweminyaka lemibili.
Emagumbi elulwimi atawuba senkhabeni yekucinisekisa kusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni njengoba kudzingwa ngulenchubomgomo yelulwimi. Atawuphindze asekele imizamo yekusebentisa bulwiminyenti.
Umsebenti walamagumbi kutawuba kulawula kusetjentiswa kwebulwiminyenti etikweni lelitsite nobe sifundza nekuchumana nalamanye ematiko ngetindzaba telulwimi.
Kucinisa lenchubomgomo yelulwimi etikweni nobe sifundza.
Kukhulisa lwati ngalenchubomgomo yelulwimi nemtsetfo wekutilawula ngekwetilwimi ngekhatsi kwelitiko nobe sifundza.
Kulawula nekuchuba yonkhe imisebenti yekuhumusha nekuhlela, nobe kuhulumende nobe lekhishelwe ngaphandle.
Kufundza ngenjongo yekunciphisa maphuta nekukhicita imiculu ngetilwimi letisemtsetfweni.
Kwatisa litiko nobe sifundza ngekusetjentiswa kwelulwimi (lelikhulunywako nalelibhaliwe).
Kulawula nekuchuba tinhlelo telucecesho kubantfu labatsandza kutsatfwa ekuhumusheni, kulungisa nekusungulwa kwetheminoloji, netinhlelo telulwimi kutilwimi letisemtsetfweni etikwetisebenti telitiko nobe sifundza.
Kubambisana nemitimba yeDAC nePanSALB (sibonelo. emaKomiti etiLwimi tetiFundza, imiTimba yetiLwimi yaVelonkhe neYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe) kutfutfukisa iTheminoloji.
Kusebenta njengemchumanisi emkhatsini welitiko nobe sifundza neDAC nobe iPanSALB mayalana nelusekelo lwekutfutfukisa nelucecesho lelunikekwa yiDAC nobe iPanSALB.
Kukhutsata kusetjentiswa kwelulwimi lolucacako etikwemisebenti yemphakatsi.
Onkhe emagumbi elulwimi ladzingwa ngulenchubomgomo kumele asungulwe ekupheleni kwa-2005.
IForamu yeluLwimi yaVelonkhe lefaka ekhatsi luchungechunge lwekubambisana kwalabamele hulumende nemitimba lengekho ngaphasi kwahulumende itawusungulwa. LeForamu itawuhlangana njalo ngekota. Itawufaka ekhatsi labamele tifundza nalaba bahulumende wavelonkhe labatawuba yincenye yenchubo yekuveta lomgomo, kanye nePanSALB nemitimba yayo. Ngekubuka lolwati lolungahle ludzingeke, lomele lelikhansela letaKhiwo teMfundvo lePhakeme kutawufuneka abe yincenye yaleForamu.
Injongo yaleForamu yelulwimi kukhutsata ingcoco ngetindzaba talenchubomgomo yelulwimi nekusetjentiswa emkhatsini wetisebenti telulwimi netati ngaphasi kwebuholi beliTiko leTebuciko nemaSiko. Lokubalulekile lokutawunakwa lubanjiswano kulemitimba yelulwimi lehlukahlukene nemisebenti ekusebentiseni le-NLPF ngenjongo yekukhulisa kubambisana nemphumelelo ekusebetjentisweni kwemitfombo. Kutawuphindze kube yindzawo lapho imicondvo nelwati kuyatjelwana ngenjongo yekuhlela imiklamo naleminye imisebenti letsintsekako.
Umsebenti lobalulekile weForamu kutawuba kucapha inchubo yekusebentisa, kusola nekunika kubaluleka kumiklamo, nekuhola imikhankhaso yemtsetfo. Itawuphindze ibe nemSebenti wekuchumanisa nekubambisana etindzabeni teKusetjentiswa kwenchubomgomo yelulwimi. Ngalendlela yekutsi, lunako lwayo lolukhulu lutawuba kusungulwa kwetheminoloji nemiklamo yelulwimito kuvimbela imizamo yekukopa, ngaloko ikhulisa imali lengenako lebuya kulutjalo mali.
Kunconyiwe kutsi kusungulwa kweForamu yelulwimi yaVelonkhe kuvinywe ngalokusemtsetfweni.
Lomkhandlu utawucokwa yiNdvuna yeliTiko yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji futsi litawakhiwa ngumuntfu munye locokwe yiDAC, yiDoJ, yiPanSALB, yiSAQA, nemKhandlu weteMfundvo lePhakeme, nebantfu labasitfupha labacokwe tinhlangano tebucwepheshe naletinye kulomkhakha wekuhumusha, kutoliga, ileksikhografu, itheminoloji, kuhlela lulwimi nemtsetfo. Lamalunga alelikhansela atawuba sehhovisini sikhatsi lesiminyaka lesihlanu, kodvwa batawuvunyelwa kutsi bayiswe kuletinye tikhundla nobe bacashwe kabusha kuyinye nobe mabili emagama. Lomkhandlu utawuba ngumtimba losemtsetfweni locokwe ngemTsetfo wePhalamende.
Injongo yalomKhandlu webaSebenti betiLwimi eNingizimu Afrika kutawuba kukhuphula lizinga lalomsebenti nekucapha ikhwalithi yemikhicito. Litawuphindze livikele emalunga emphakatsi lasebentisa lemisebenti yelulwimi.
LomKhandlu webaSebenti betiLwimi eNingizimu Afrika utawulawula lucecesho, kwamukeleka, nekubhaliswa kwebasebenti belulwimi ngemizamo yekukhuphula lizinga lemsebenti welulwimi nekhwalithi yemikhicito yelulwimi ngekubeka nekugcina emazinga. LomKhandlu utawubambisana neluHlakamsebenti lweTicu lwaVelonkhe (NQF) tinhlelo telucecesho nemTimba weTicu waseNingizimu Afrika (SAQA).
Kusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kutawuholela ekudzingekeni lokukhulu kwekuhumusha nekuhlela, nekusungulwa kweTheminoloji kuyo yonkhe imikhakha ngaloko kutawubaluleka kakhule, kudzinge kubambisana kwabo bonkhe labatsintsekako, emagumbi elulwimi nemitimba yelulwimi (sibonelo. imitinjana yePanSALB lenjengeYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe, imiTimba yetTiLlwimi yaVelonkhe nemaKomiti etiLwimi tetiFundza). Luphikwana lwekuChumanisa iTheminoloji (TCS) lweNLS lutawutfola lubanjiswano lolubonakalako ngekubuyisana kweForamu yeluLwimi yaVelonkhe. LiBhange lemaThemu laVelonkhe lelifakwe kungcondvomshini litawusungulwa yiDAC kuchuba kufinyelela nasekukhishweni kweTheminoloji ngetilwimi letisemtsetfweni. LeliBange lemagama litawutfolakala ku-Inthanethi litawulungiswa kanye ngenyanga.
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe kwanyalo lusatibandzakanye nemiklamo letsite kute yente silulugama lesiyitheminoloji yebulwiminyenti lesifaka ekhatsi imikhakha lehlukene yemniningwano, nekutsi ngutiphi tinsita letibamba kutsi nguluphi luhla lelingahle litfolakale leigama ngetindlela tetilwimi letihlukahlukene nekutsi nguwaphi emagama langakhiwa ngalo. Ngekuya ngetidzingo letitsite temsebentisi, nobe ticelo lelo luhla lwemagama lingaphindze linikete umniningwano lenjengetinchazelo, imisho letibonelo, lokucuketfwe, nemibhalo lemitfombo.
ISayensi yeteMvelo neTheknoloji kutiGaba 1?
Tibalo kutiGaba 1?
Kubambisana ezingeni labohulumende ne-Afrika leseNingizimu ekutfutfukisweni kwetilwimi letisetjentiswa ngale kwemincele kumele kugcugcutelwe.
Kwanyalo, kubukeka kwngatsi kunetakhiwoncanti letingakaneli tekutoliga, kuhumusha nekuhlela. Ngalesikhatsi emagumbi elulwimi atawudlala indzima lebalulekile ekubukaneni naloku, lesikhala lesikhulu emkhatsini wesidzingo nekufuneka kwemisebenti yelulwimi nelukhono lwekuniketa lemisebenti yaloluhlobo kumele sibukwe.
INchubomgomo yetiNkhombandlela teKuhumusha nekuhlela icondziswe ekuniketeni tinkhombandlela kuko kokubili kuhumusha kwangekhatsi, kulungisa nekuhlolwa kwemiculu nekukhipha imiculu ngenjongo yekwenta ncono kutfulwa kwemisebenti lokuniketa imikhicito lesezingeni lelisetulu.
Kwakha likhono, ikakhulukati kuhumusha, kulungisa, kutoliga, ileksikhografu netheminografu, kutawudzingeka ekusetjentisweni ngemphumelelo kwalenchubomgomo. Lucecesho mayelana nekulawula kusetjentiswa kwelulwimi kutawulungiswa tinhlelo telucecesho letisungulwe yiDAC nePanSALB ngekubambisana nebaniketi belucecesho labavunyelwe.
Kuvimbela tinhlelo letikhishiwe kutawuboniswana nebaniketi bemsebenti ngebasebenti lesevele bakhona belulwimi, nemifundzate itawuniketwa kulaba labatsandza kutsatfwa nalaba lesevele bakhona. Tinhlelo telucecesho titawuphindze tifake emakhozi lamafishane, lucecesho netinhlelo telucecesho tesikhatsi lesigcwele.
Kubambisana ne-SAQA, DoE netaKhiwo temFundvo, kulokunye, kubalulekile ekupheliseni lokuswelakala kwetisebenti telulwimi letinelwati. Letidzingo teluHlakamsebenti lweTicu lwaVelonkhe (NQF) titawuhlangatjetwa ngekwenta nekutfula tinhlelo telucecesho.
Kutfolakala nekutfutfukiswa kwekusebenta ngemphumelelo kwato tonkhe basebenti bahulumende kutilwimi kunaleti tabo tekutalwa kubukwa njengendlela yekusebenta ngemphumelelo lebalulekile etikwekutfulwa kwemisebenti yemphakatsi. Tinsita titawusungulwa yiDAC, ngekubambisana nePanSALB, iDoE neDPSA, kukhutsata basebenti bahulumende kutsi tati tilwiminyenti ngekufundza nekugcina tilwimi letingetiwe.
Itheknoloji kumele isetjentiswe kchuba kubambisana emkhatsini walabatsintsekako etikwelulwimi nekutfutfukisa tilwimi tendzabuko. Tinhlelo tangcondvomshini njengetinhlelo te-word processing, tinhlelo tekulawula iTheminoloji netinhlelo tekuhumusha kumele tifanane kukhutsata kwabelana ngeTheminoloji naleminye imininingwano emkhatsini wawo onkhe emagumbi elulwimi nalaba lekubanjisenwe nabo njengeHansard neYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe (emaNLU).
Kuphendvula sidzingo sekuphutfumisa kutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko nekutfola nekulawula imibhalo lesetjentiswa kanyenti yebuciko nemniningwano wetinkhulumo, iDAC itibophelele ekwakheni likhono nekuniketa umniningwano, itheknoloji netakhiwoncanti. Letilwimi tendzabuko titawusekelwa ngemasu lamasha entfutfuko lasebentisa itheknoloji lesha, nemibhalo lekhishiwe.
Indlela yekuphatsa yelulwimi yabo bonkhe basebenti bahulumende itawusho kutsi basebenti bahulumende kumele bachumane futsi batsintsane nemphakatsi kute banikete umsebenti lonemphumelelo. Lendlela yekutiphatsa itawufaka ekhatsi imigomo yeBatho Pele kute kufinyelele emisebentini yemphakatsi futsi banemtfwalo wekuniketa umniningwano lophelele, longiwo kumakhasimende ngelulwimi labalivisisa kancono. Lendlela itawugcizelela leliphuzu lekutsi likhasimende nobe sisebenti sahulumende lingakhishwa inyumbazane nobe libe sesimeni lesingamvuni ngekusetjentiswa kwetilwimi.
IDAC, kanye neDPSA ekuchumaneni nalamanye ematiko ahulumende, batawusungula baphindze basabalalise indlela njengobe kuvunyelwe ngulomTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika loCatjangwako. INdvuna utawukhipha imitsetfo lephatselene nalekhodi kuGazethi ekupheleni kwa- 2005.
Ngetulu kwekukhishwa kuleGazethi, incenye yelulwimi lolucacako lutawusabalaliswa kucinisekisa kutsi basebenti bahulumende bayayati lendlela.
Inkhombandlela yetinsita telulwimi (sibonelo, idatabase lenemagama yema-ejensi latsintsekako/tinkhapani/emagumbi elulwimi, kuhumusha, kulungisa, netinsita tetheminoloji, kuhlelwa kwelulwimi) kutawusungulwa. Emakhophi alenkhombandlela atawusabalaliswa kumitimba yahulumende yavelonkhe neyetifundza, netinhlangano telulwimi kanye netinyuvesi. Itawuphindze itfolakale kuwebhusayithi yeDAC futsi itawulungiswa ngalokwetayelekile. Kuphatfwa ngemphumelelo kwenchubomgomo yekusetjentiswa kutawuphakanyiswa ngekuniketwa kwemniningwano kumitfombo letfokalako nemitimba yelulwimi.
Kunesidzingo sendzawo lefanako/indlela letinikele kulomsebenti wekucoca nekusabalalisa umniningwano ngenchubomgomo yelulwimi netindzaba tekusetjentiswa, imizamo nalokuvamisile (ikakhulukati ezingeni lavelonkhe, kodvwa nasesigodzini (i-Afrika leseNingizimu) nasezingeni lemhlaba jikelele).
Tinjongo kutfutfukisa kwabelana ngemniningwano, neluhlolo nekubambisana emkhatsini wema-ejensi lalawula lulwimi nemacembu lanenshisekelo. Ngetulu kwencwadzi yetindzaba letawukhiswa ngekota, iwebhusayithi itawusekelwa iphindze igcinwe.
Umniningwano lofanelekile nekufaka sandla kwalabatsintsekako kutawuhlelwa ngalokubonakalako yiNLS.
Kusetjentiswa lokuchubekako nalokunemphumelelo kwenchubomgomo nekubuyeketwa kutawudzinga umniningwano lokungiwo ngemaphethini ekusetjentiswa kwelulwimi nelokwenteka nyalo kute kubonakale emandla nemaphutsa alenchubomgomo nekucapha inchubekela phambili yawo. Luhlolo lwelwimi nelucwaningo kutawentiwa ngekubambisana lokusondzelene nemitimba yelulwimi letsintsekako njengePanSALB netikhungo teluhlolo nekutfutfukisa. Lemiphumela letfoliwe kuloluhlolo nelucwaningo itawuncedza hulumende kwenta tincumo letinelwati ngenchubomgomo yelulwimi kusetjentiswa.
Emagumbi elulwimi atawudzingwa kutsi ahlole emakhono lakhona elulwimi nemandla etikwelitiko nobe sifundza sabo. Lomniningwano utawuba nesisindvo mayelana nekutsatsa tisebenti, kusebentisa lomtsetfo wekutilawula ngekwetilwimi nekubona tidzingo nalokufunwa kulelo litiko nobe sifundza sifundza lesitsite.
Imikhankhaso yekwatisa ngeluwimi iyadzingeka kute ivuse inshisekelo yemphakatsi etindzabeni telulwimi.
cinisekisa kuvisisa lokukahle nekutoligwa kwenchubomgomo kuwo onkhe emazinga.
Imikhankhaso yekwatisa ngeluwimi letsite itawentiwa mayunithi elulwimi (avelonkhe newetiFundza), iDAC nePanSALB. Ngekubuka indzima lebalulekile kusetjentiswa ekusetjentisweni kwenchubomgomo yelulwimi, hulumende ematiko/basebenti bahulumende kutawuba ngulokucondziswe kubo kuleminyaka lemibili yekucala. Imikhankhaso lecondziswe kumphakatsi wonkhana itawentiwa sikhatsi sinye. Tintfo tekutfutfukisa letihlukene (sibonelo, imikhangiso ibekwe kumaphephandzaba netincwadzi tetindzaba lekumele tisabalaliswe) nemisakato yekuchumana itawusungulwa kuloyo naloyo mkhankhaso.
Esimeni lesinebulwiminyenti, kutoliga ngelucingo kuniketa hulumende indlela lenciphisa tindleko kucedza tintfo letivimbela lulwimi nekuniketa kufinyelela lokulinganako kumisebenti layiniketako. Lendlela yekutoliga ilula futsi iyindlela lenciphisa netindleko yekucedza bukhashane ngekwendzawo ngekutfola umtoligi etingweni. Kutoliga ngelucingo ngaloko kufanelekile kulesimo sebulwiminyenti saseNingizimu Afrika, lapho imisebenti yekuchuba lulwimi kungadzingeka ngesikhatsi lesingakalindzelwa esimeni lesiphutfumako nelikhasimende etindzaweni temisebenti njengemitfolamphilo netiteshi temaphoyisa, lapho tilwimi letitawufuneka nesikhatsi sekuchumana asibonwa kusenesikhatsi.
IDAC isamatasatasa yenta umSebenti wekuToliga ngeluCingo waseNingizimu Afrika wekulinga (TISSA) ngetinjongo tekuhlola lokukhonakala kwekutoliga ngelucingo eniNingizimu Afrika. Lomsebenti ulingwa etiteshini letingu-70 temaPhoyisa aseNingizimu Afrika nasemazingeni abohulumende basemakhaya emitfolamphilo lengu-11 nema-akhawunta langu-8 aseTshwane Metropolitan Council.
IPanSALB seyivele ibeke emaNLB kusungula, kutfutfukisa nekubona tindzawo letibalulekile njengekutfutfukisa kwetilwimi temaKhoe, nemaSani neluLwimi lwemaSayini taseNingizimu Afrika kute kukhushulwe lizinga lawo. Imitimba lesevele ikhona letfutfukisa kusungulwa kweluLwimi lwemaSayini taseNingizimu Afrika nemiklamo yangesheya kwemincele itawuphindze isekelwe. Kubambisana kwalabatsintsekako kubaluleke kakhulu kuloku.
Umsakato utawudlala indzima leyinkhaba yekwakha lwati lweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yelulwimi. Injongo yekusebentisa umsakato kuyawube kukucondzisa etikwemphakatsi ngembono wekuwufundzisa ngemininingwane talenchubomgomo kute bavisise kahle emalungelo abo nalokufanele bakwente. Kuvetwa emisakatweni kwetindzaba tenchubomgomo yelulwimi kutawubese kuyaciniswa. Ngetulu kwaloko kumisakato yemaphephandzaba neyagezi, iwebhusayithi yeDAC itawusetjentiswa kutsengisa bulwiminyenti. Lamanye ematiko ahulumende nawo atawukhutsatwa kutfutfukisa bulwiminyenti kumawebhusayithi nakumibhalo yangaphandle.
IDAC itawuphindze ibandzakanye iSABC naleminye imisakato yekuchumana njengetiteshi temisakato tangasese ekutfutfukiseni bulwiminyenti. Sibonelo, iNLS kwanyalo ichuba umklamo nesiteshi semsakato wemphakatsi ekusunguleni iTheminoloji.
Loluhlolo lwetindleko lolwentiwe ngumGcinimafa waVelonkhe neDAC nga-2001 lwabonisa kutsi tindleko letilinganisiwe lekusebentisa bulwiminyenti lobusebentako tisimeme futsi tentiwa ngeluntjintjo loluncane kutinhlelomali letihleliwe. Loluhlolo lwetindleko lwentiwa ngekujikeletisa tigaba letine tetilwimi nalokwatfolakala kwabonisa kutsi loku kutawudzinga kungetwa kweluhlelomali lokungaphansi kwa-1%. kusetjentiswa kwetilwimi letisitfupha, mayelana neNLPF, kutawuholela etindlekweni letisetulu kancane kodvwa tingadluli 2%.
siSuthu, siTswana, siPedi (licembu lebeSuthu).
Yonkhe imitimba yahulumende kutawufuneka inikete lusekelo lolwanele ngetimali kulokusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kuhambelane netimikhakha luHlakamsebenti lwetiNdleko teSikhatsi lesiLingene (MTEF), nekuvetwa kucale ekucaleni kwemnyakatimali wanga-2003/4.
Emazinga latayelekile etintfo letifana nekuPhatsa (sibonelo, tindleko tekubekwa kulenye indzawo, kuhamba ngetitfutsi, indzawo yekuhlala, lihhovisi netelucingo), netindzawo tekugcina imibhalo (imibhalo lekhishiwe, kuprinta, kwenta imiculu, tincwadzi nemaphepha, tintfo tasehhovisini) netinsita (bongcondvomshini, tinsita temsindvo, tinsita telucingo) nato titawufaka sandla kuletindleko.
Lelithebula ngentasi liveta libuye licatsanise letindleko letilinganisiwe teligumbi lelulwimi levetwe ngesikhatsi seMTEF.
Kunaka kutsi ematiko kumele asebentise iNLPF ngekuhambelana neMETF, kungahle kusite kutsi kubhalwe phansi kutsi lenchubo ifaka ini ekhatsi. Lenchubo yeluhlelomali lweMTEF icala ngekubeka phambili nekulungisa lokutawufakwa kuluhlelo mali ngaApreli. Kuhambisana neluhlakamsebenti lwetemnotfo ngebubanti, inchubomgomo yekunciphisa tindleko tahulumende neDoR kwentiwa kusukela ngaJulayi uma liKomiti letiNdleko tesiKhatsi lesiliNgene (MTEC) itawenta tincomo tayo. Kulungiswa kwetinhlelomali letiphelele nekwentiwa kwemiculu kwenteka ngemuva kwekuba luHlakamsebenti letiNdleko tesiKhatsi lesiliNgene (MTEF) selwamukelwe ngale kubo-Okthoba 2003.
Kubhalisa inchubomgomo kunchubo yekubeka ngaphambili lokutsite yetifundza neyavelonkhe.
Kubukwa litiko kwenchubomgomo nelisu lelibanti lekusebentisa.
Kutfungelwa litiko kweliSu lekuSetjentiswa netindleko.
Kusungulwa kwetindleko telitiko netinhlelomali.
Kutfola imitfombo yekuchasa ngetimali.
Ematiko netifundza titawuba nemtfwalo weluhlelomali lekusetjentiswa kweNLPF kulemikhakha yabo yahulumende.
Basebenti bemagumbi elulwimi batawucashwa ngematiko lasemkhakheni babuye baniketwe lucecesho lwangekhatsi kulemisebenti yabo yiDAC, ngekubambisana nebasebenti bePanSALB. Tinhlelo telucecesho letisemtsetfweni titawusungulwa (Buka 2.2.2).
kutawuba nekwehlukahlukana ngebukhulu bemagumbi ematiko newetifundza letahlukene. Linani letisebenti telulwimi letidzingekako etikweyunithi yelulwimi kumele lilawulwe ngekuhambelana netinhlelo temibhalo lekhishiwe netinhlelomali tematiko netetifundza.
Bukhulu bemagumbi elulwimi butawuncunywa luhlelo lwemsebenti kanye nemakhono ladzingekile kuchuba nekusebentisa lenchubomgomo. njengekutsi, lesigungu setisebenti kutawufuneka sifake bahumushi, balungisi, bahleli belulwimi; bati bematheminoloji, nebabhali betichazamagama, njalo njalo.
IDAC iyabona kutsi kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawuletsa tinselela letinkhulu. Kodvwa, itawuncika kakhulu ekubambisaneni kwawo onkhe emacela labandzakanyekako ekuguculweni kwatonkhe letinjongo letishiwo ngenhla tibe tento.
INJONGO
UMSEBENTI
TIBONISI TENDLELA KUSEBENTEKE NGAKHONA
UMTFWALO
TIME FRAME
Kwamukela umTsetfo wasePhalamende wetiLwimi taseNingizimu Afrika
1.
Umtsetfosivivinyo lobekwe embi kwephalamende
1.
Umtsetfosivivinyo wamukelwe uphindze usetjentiswe
I-DAC
1.
Agasti 2003
Kusungula iForamu yeluLwimi yaVelonkhe
Kuhlela tifundvosikolo tekucocisana ngekusetjentiswa 
Kumelwa kwawo onkhe ematiko/ tifundza
I-DAC
Febhuwari 2003
Kukhipha tinchubo ngaphansi kwemTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika
1.
Indlela yekutiphatsa yebasebenti bahulumende
1.
Indlela mayelana netimfuneko tenchubomgomo 
I-DAC neDPSA
1.
Julayi 2004
Kusungula emagumbi elulwimi
1.
Basebenti bayacashwa bakhetfwe
1.
Ngekuhambelana netimfuneko tenchubomgomo netidzingo tematiko
Ematiko latsintsekako neDAC
1.
2. Juni 2004
Kusungula umKhandlu weSebenti betiLwimi eNingizimu Afrika
Kusekela umtimba kute wamukele bahumushi, batoligi, bati bematheminoloji, nebabhali betichazamagma, nekulawula lomsebenti
1.
3. Kwatisa ngendzima yelulwimi emphakatsini
1.
Kutfola kumphakatsi mayelana nekufuna tilwimi tabo
I-DAC, iPanSALB nematiko ahulumende
Kuyachubeka
Kutfutfukisa tilwimi tase-Afrika neluLwimi lwemaSayini
1.
4. Kwesekela imiklamo yetilwimi letikhulunywa ngale kwemincele
1.
3. Imitsetfo yetipelingi nemagrama
1.
LeliSu lekuSetjentiswa lincike kulokutsatfwa kwekutsi umTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika litawucala kusebenta nga-Septemba 2003.
TINJONGO
IMISEBENTI
TIBONISI TENDLELA KUSEBENTEKE NGAKHONA
UMTFWALO
LUHLAKA SIKHATSI
1. Kwemukela inchubomgomo yelulwimi 
1.
Lusekelo lolwanele ngekwetimali kwekusetjentiswa kwenchubomgomo 
1.
Kusungula kweligumbi lelulwimi
1.
Kulandzela timfuneko tetinhlelo tekukhipha imibhalo.
Meyi 2004
3. Kukhuphula kuvisisa kwenchubomgomo yelulwimi
1. Tifundvosikolo tebasebenti beDoE ngalenchubomgomo yelulwimi nemisebenti yabo nemalungelo abo ngaphasi kwemTsetfo wetiLwimi
1.
Kuvisisa lokubonakalako kwemalungelo nemisebenti yebasebenti nemalungelo emakhasimende
Ligumbi lelulwimi
Juni July 2004
4. Kuhumusha nekuhlela imiculu ngaphasi kwalenchubomgomo
1?
Kuniketwa tinkhontileka kubahumushi
Kuhumusha lokuyikhwalithi
Ligumbi lelulwimi
Juni 2004 kuya phambili
5. Kuprinta imiculu ngaphansi kwalenchubomgomo
1.
Kufundza ulungise maphutsa nekulungiswa kwendlela lekuhleleke ngayo
Imibhalo lekhishiwe lehlangabetana netimfuneko talenchubomgomo yelulwimi
Ligumbi lelulwimi, Kuchumana
Juni 2004 kuya phambili
6. Kuniketa imisebenti yekutoliga ngaphasi kwalenchubomgomo
Kuniketa inkhontileka yekutoliga kute kutoligwe ngalokuchubekako
Kutoliga lokungiko kutilwimi letidzingekako
Ligumbi lelulwimi
Juni 2004 kuya phambili
7. Kuniketa imiyalo yelulwimi
Imiyalo lechubekako kubaphatsi netisebenti mayelana nekusetjentiswa kwelulwimi, kusetjentiswa kwalomtsetfo wekutilawula ngekwetilwimi, kuhumusha nekutoliga, kutfutfukiswa kwebulwiminyenti
Umyalo mayelana naletimfuneko talenchubomgomo yelulwimi netidzingo tetisebenti
Ligumbi lelulwimi
Juni 2004 kuya phambili
8. Kuniketa emakhozi elucecesho lwelulwimi 
Kuniketa inkhontileka kubalolongi labafanelekile kuniketa emakhozi
Ikhozi leyakhiwe ngalelo nalelo lwimi lolusemtsetfweni lelisetigabeni tekujikeletisa
Ligumbi lelulwimi
Juni 2004 kuya phambili
9. Kuchumana neNLS
1.
Kuniketa iTheminoloji kuNLS ngekusekela kutfutfukiswa kwelulwimi nekuchumanisa iTheminoloji
1.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(2)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kungani kufanele kube neluHlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe?
Luhlaka lwenchubomgomo yelulwimi yavelonkhe luhlaka loluvumela inchubomgomo lenamatselene yekwabiwa kwetilwiminyenti ngekhatsi kwetakhiwo teMtsetfosisekelo (uMtsetfo nombolo. 108 wanga-1996), ikakhulukati sigaba 6. Kuphindze kuhloswe ngalo kulekelela lendlela levisisekako yahulumende yekwakha sive kanye nekusebentisa imitfombolusito yelive letfu.
Kutfutfukisa kusetjentiswa ngalokulinganako kwaletilwimi letingu-11 letisemtsetfweni.
Kukhutsata kuphatfwa kahle kwelulwimi kwntelwa kuphatfwa kahle kwemisebenti yemphakatsi.
Bungani bekubambisana kutfutfukisa bulwiminyenti lobuhambelana nemtsetfosisekelo.
Nekukhulisa kucatjangwa kwebantfu uma kwentiwa tintfo letitsandvwa bantfu, tidzingo kanye netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekukhulumisana kanye netinkhulumo-mphikiswano letichubekako.
Nendlela lesuselwa emphakatsini kutfutfukisa bulwiminyenti itawulandzelwa, kubophelela lwati lwebucwepheshe ngenjongo yekudluliselwa kwelwati kanye nemakhono.
Yonkhe imitimba yahulumende kanye netikhungo temphakatsi letenta umsebenti wemphakatsi ngekwemtsetfo tiboshwe ngulomgomo. Tifundza titawenta tinchubomogomo tato ngekulandzela loluhlaka, ngekunaka timeko tetigodzi netidzingo temiphakatsi kanye nalabakutsandzako. Bohulumende basemakhaya batawuncuma inchubomgomo ngekhatsi kweluhlaka kwaleso sifundza lesitsintsekako.
Tilwimi letisebentako / tilwimi temibhalo: Lowo nalowo mtimba wahulumende kumele uvumelane ngelulwimi lolusebentako (ngetinjongo tekuchumana tangekhatsi kwelitiko kanye nalamanye ematiko): uma kungukutsi lapho kukhonakala khona, kute umuntfu longavinjelwa ekusebentiseni lolulwimi lwakhe lalikhetsile, sibonelo, ngetinjongo tekubamba imihlangano nobe kwenta imisebenti letsite.
Kuchumana nemalunga emphakatsi: Ngetinjongo tekubhalelana ngalokusemtsetfweni, lulwimi lolukhetfwe takhamuti kumele tisetjentiswe. Konkhe kuchumana ngekwemlomo kumele kwenteka ngelulwi lolusemtsetfweni lolukhetfwe ngulabantfu lolucondziswe kubo.
Kukhishwa kwetincwadzi tahulumende: Lapho umsebenti wahulumende lonemphumelelo kanye nalophatsekako kunobe ngabe nguliphi lizinga udzinga udzinga kutfulwa kwemininingwano lokuvisisekako, kumele ukhishwe kuto tonkhe letilwimi letisemtsetfweni letingu-11. Lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwa yaba khona ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11 tavelonkhe ematiko ahulumende atawukhipha ngesikhatsi sinye lokungenani imiculu ngetilwimi letisitfupha akhetsa kulelicembu letilwimi tebeNguni (siNdebele, siChosa, siZulu nesiSwati); licembu lebeSuthu (Sipedi, Sisuthu, Sitswana); siVenda; siTsonga; siNgisi; kanye nesiBhunu. Uma kukhetfwa kulamacembu ebaNguni newebaSuthu, inchubomgomo yekutungeletisa utawusetjentiswa.
Kuchumana nemhlaba jikelele kutawuba nesiNgisi nobe ngalolulwimi lolukhetsiwe lalamave nobe tinhlangano letitsintsekako.
Njengobe kusetjentiswa kwenChubomgomo yeluLwimi kutawungeta kufuneka ngemandla kwemisebenti yekuhumusha, kuhlela kanye nekutolika, tinhlelo letengetiwe temakhono titawentiwa kutsi tibe khona.
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe lutawuhlelembisa tinhlelo tekuceceshwa kwebasebenti belulwimi futsi lumise tinkhombandlela tekusebenta ngekhwalithi.
Emagumbi etilwimi atawumiswa ematikweni ahulumende kuphatsa kusetjentiswa kwalenchubomgomo.
Kutfutfukiswa kwetheminoloji etilwimini lesemtsetfweni kanye neliBhange lemaThemu laVelonkhe kutawuphutfunyiswa.
Kwakha umtsamo weluntfu netakhiwoncanti lapho kusetjentiswa khona iTheknoloji yeluLwimi leLuntfu kutawutsintseka.
Kubambisana lokukhulu kutawenteka netindzawo tekufundza letisezingeni lelisetulu letiniketa tinhlelo letamukelekile te-SAQA ekufundzeni lulwimi.
Lenchubomgomo itawungeniswa ngendlela lechubekako, wesikhashane, losemkhatsini kanye newesikhatsi lesidze.
Lomgomo utawubuyeketwa ngalokwetayelekile njengobe kudzingekile.
Lomculu uyatfolakala ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(3)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lucwaningo lolwentiwa nga-1956 lwabangela kutsi kube nemtsetfo loshaywako lowasungula iBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu (National Film Board) mhlaka 1 Apreli 1964. Injongo lenkhulu yaleBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwaba kusita ekutfutfukiseni umsebenti wetemafilimu. Leminye imisebenti kwaba kulandzelela, kutfola, kulondvolota, nekwenta atfolwe ngulabawafunako, emafilimu lakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kweleNingizimu Afrika. Kute ikwati kuchuba lemisebenti kwaba nekusungula sikhungo lesibitwa ngekutsi Sikhungo seMafilimu eNingizimu Afrika. Ngekuhamba kwesikhatsi leligama lalesikhungo laguculwa laba Silulu saVelonkhe seTemafilimu.
Mhlaka 31 Disemba 1979 kusebenta kweBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwapheliswa nobe kwancanyulwa. Silulu seTemafilimu saVelonkhe ngiso kuphela lesasala sisebenta sase siyiswa eTikweni leTemfundvo laVelonkhe. Sagcina sesibitwa ngekutsi Silulu seMbuso (lokungunyalo sewatiwa ngekutsi nguSilulu saVelonkhe) lokwentiwa nga-1982, kantsi kusukela lapho sisebenta njengesilulu sekulondvolota emalikhodi alokulalelwa-kubonwa (nobe imibhalo yalokulalelwa-kubukwe ngekweligama lelisetjentiswe kuMtsetfo wekuGcina ngekweMtsetfo)?
Umtsetfo weSilulu saVelonkhe eNingizimu Afrika lomusha ucale kusebenta mhlaka 1 Janawari 1997. Ubukela kutsi kube nekugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekutfolakala kwemalikhodi alokulalelwa-kubukwa lokwakhiwe tikhungo tahulumende netangasese kanye nangumuntfu ngamunye. Uphindze ubukele kutsi Silulu saVelonkhe nobe ngalokucondzile i-NAFVSA icele bakhiciti nebasabalalisi bemikhicito lelalelwa-ibukwa kutsi banikele ngemakhophi alemikhicito yabo. Loko akuyitsintsi nobe akukabhekiswa kumikhicito lefanele ilondvolotwe ngekulandzela Umtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo. Imikhicito lelalelwa-ibukwa ingaphindze itfolakale ngekutsi icacanyiswe isuswa kumatiko ahulumende nobe kutinhlangano tahulumende, iminikelo yekutitsandzela, kuntjintjiselana kanye nekutsengwa. Silulu saVelonkhe seMafilimu, emaVidiyo, naLokungumsindvo utfole kuba lilunga leliphelele kuNhlangano yeMave yeTilulu taLokungumsindvo (International Association of Sound Archives)(IASA) nga-1989. Ngemnyaka wa-2002 watfola kuba lilunga leliphelele leNhlangano leyiMbumba yeTilulu teMave yeTemafilimu (Federation of International Film Archives) (FIAF).
I-NAFSA iluphiko lolungephasi kweSilulu saVelonkhe seNingizimu Afrika ngephasi kweliTiko leTebuciko nemaSiko. Silulu saVelonkhe seTemafilimu, emaVidiyo kanye naLokungumsindvo ngiso kuphela lesiyinhlangano yavelonkhe yaloluhlobo eNingizimu Afrika yonkhe.
Kubutsela ndzawonye imibhalo lelalelwa-ibukwa (yahulumende neyetinhlangano tangasese) kanye naleminye imisebenti lehambisana nalena leyakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kwakuleli leNingizimu Afrika.
Kwenta emalikhodi alolo luhlobo kutsi atfolakale kubuye kukhutsatwe kusetjentiswa kwawo kubantfu beNingizimu Afrika bonkhe.
Kukhutsata kubambisana emkhatsini wetikhungo letibanikati balamalikhodi alolo luhlobo.
Kukhutsata imisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa kanye nemisebenti lekhicita imibhalo lelalelwa-ibukwa eNingizimu Afrika.
I-NAFVSA isikhungo sahulumende lesilondvolota emagugu ebuve alokulalelwa-kubukwa kute atfolwe nasitukulwane lesitako. Tinhlobo letehlukene letifana nemafilimu, emavidiyo, imisindvo lecoshiwe, nalokunye lokuhambelana naloko kungatfolakala kusilulu semafilimu, emavidiyo nalokungumsindvo. I-NAFVSA ifanele itsatfwe njengemtfombo welwati mayelana nemagugu ebuve lalalelwa-abukwa eNingizimu Afrika.
I-NAFVSA ineligumbi lekufundzela lapho bacwaningi bangatfola lwati ngetindlela letehlukene kanye nedathabhesi lekukhompyutha, konkhe loku kutfolakala mahhala. Kubuka nobe kulalela imibhalo lelapha kudzinga kutsi ucale ngekulungiselela ngekubeka lusuku nesikhatsi lotawuta ngaso. Kudzingeka kutsi ubekele kusesele emalanga lamatsatfu kute lemibhalo ilungiselelwe kutsi ungayibona nobe ungayilalela emshinini lowo lofanele. Imibhalo ingasetjentiselwa emabaleni e-NAFVSA lokungentiwa ngekutsi ubhadaliswe imali letsite lengabekwa lihhovisi letetimali tahulumende (treasury). Bafundzi labasecophelweni bona bangabuka nobe balalele imibhalo mahhala uma ngabe bete ngekulungiselela kuta kwabo ngaphambilini. Kufanele kube nemvumo lebhalwe phasi yemalungelo ebunikati bembhalo ngaphambi kwekutsi umbhalo uvumeleke kutsi ungakhophishwa wentiwe munyenti ngekuphindvwaphindvwa.
Ngaphandle kwekugcogca imibhalo lelalelwa-ibukwe i-NAFVSA iphindze ibe nemibhalo lehambelana nalena lefana nemasilayidi, emaphosta, titfombe, tikripthi, tintfo letigcinwa ngumnyuziyamu kanye nenchubo yemtapo wetincwadzi mayelana nemibhalo lelalelwa-ibukwe.
Umtapo wetincwadzi (library) lomumetse tincwadzi letingabalelwa ku-3000 tato tonkhe tinhlangotsi temkhakha wekutitsabisa kusukela kudzala nakusungulwa leBhodi yeTemafilimu yaVelonkhe leseyingasekho kantsi lona ngumtapo lokutfolakala lwati kuwo, lokubangelwa sizatfu sekudula kwaleminyenti yalemiculu. Noko, tonkhe tincwadzi letikulomtapo tingafundvwa emabaleni eSilulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo kantsi emafothokhophi angentiwa ngekutsi ukhiphe imadlana lencane.
I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa kunkhulungwane (1000) yemaphosta emafilimu langakavami latsetjulwa kudzala ngetikhatsi tabo De Voortrekkers (1916), lokulifilimu lelisolo liphila kulamadzala eNingizimu Afrika. Linyenti lalamaphosta aluhlobo longeke walutfola malula kuto tonkhe tinhlobo temafilimu akuleli. Inhloso yeSilulu ngalamaphosta kutsi atsetjulwe ngemshini angene kudathabhesi lapho khona angaphenywa afundvwe ngaphandle kwekutsi atsintfwe ngesandla.
Njengawo lelicoco lemaphosta, lesilulu siphindze sibe netitfombe letihambelana nemafilimu latsite akuleli. Titfombe tawo cishe onkhe emafilimu lakhicitwe kulelive kusukela nga-1916 tingatfolakala lapha. I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa ku-1200 lemafilimu latsetfwe kumafilimu lahlukahlukene lakhiwe kuleli. Linyenti lawo ngemaskripthi lentiwa kwendvulela kukhicitwa kwalelifilimu lokwenta kutsi ehluke kakhulu kulomkhicito logcina uphume nakuphotfulwa kwentiwa kwalelo filimu leligcina lidlalwa kuskrini.
I-NAFVSA iphindze ibe ngumlondvoloti wemalikhodi emaphepha langimibhalo, ticephu letijutjwe kumaphephandzaba, titfombe, tinhlelo kanye nemaphepha-kwatisa ngethiyetha, umculo, temibhalo (literature) kanye netebuciko. Linyenti lemibhalo lekulelicoco yavela ngekunikelwa bantfu kanye netikhungo tangasese letinemdlandla wetebuciko lobetfulwako kanye nebuciko bekudvweba phasi (fine arts). Lelicoco lacacanyiselwa ku-NAFVSA lisuswa kuMkhandlu wetekuCwaningwa kweSayensi (Human Science Research Council) (HSRC).
I- NAFVSA yehlukile ngekutsi iyodvwa emkhatsini walembalwa letfolakala emhlabeni wonkhana lolondvolota ndzawonye emafilimu, emavidiyo kanye nalokungimisindvo. Kutfola imibhalo lekulamacoco lakhetseke ngaloluhlobo leketfula umlandvo weleNingizimu Afrika beyisolo ilusito kantsi itawuba lusito lolukhulu nakutitukulwane letitako teNingizimu Afrika. Titukulwane tingalalela, tibuke kutsi kwentekani esikhatsini lesisemuva, ngaleyo ndlela bakwati kwakha sitfombe ngekutsi umsebenti wetemibhalo lelalelwa-ibukwe itawube injani esikhatsini lesitako.
Ngesizatfu setingucuko letisheshako kuthekhnoloji, imishini leyayisetjentiswa eminyakeni lengemashumi lamabili leyengcile ayisafaniswa nangeliso namuhla; noko ingasita ekuletseni lwati lwekwendlalela kantsi iphindze ibe ngumlandvo loletsa umdlandla ekuboniseni intfutfuko yetemisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa.
I-NAFVSA ineLuphiko lwekufinyelela esiveni, lokungulona lwenta kutsi lemibhalo ikwati kutfolakala kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labaphuma kumiphakatsi lebeyingatfoli ematfuba phambilini. Ekuchubeleni embili kuchumana nekusebentisana naletinye tikhungo loluphiko luyakhona kufinyelela kubantfu bonkhe beNingizimu Afrika.
Silulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo singenela kumiklamo leminyentana. Tikhungo letiniketa ngemfundvo tiyamenywa kutsi titewuhlola emafilimu tibuye tibe netingcoco nganobe ngusiphi sihloko labasibona sifanele kutsi bangasidzingidza. Loku kwentiwa ngekubambisana nabothishela kanye nebafundzisi betikhungo temfundvo lephakeme. Injongo lenkhulu yaloluphiko lwekufinyelela kubantfu kusondzeta emafilimu kubantfu labakudze nemasinema ekubukelela emafilimu lokutawenta kutsi imiphakatsi isitakale. Loku kwentiwa ngekusebentisana netinhlangano letinye letifana netikolo, bakhiciti labahambelana naloluhlobo lwebuciko, emasontfo, tinhlangano tasemmangweni kanye nesive jikelele. I-NAFVSA ishophene ngco nemiphakatsi lesemaphandleni lengati lutfo ngesilulu semafilimu njengobe nabo banelilungelo lekutfola lwati.
I-NAFVSA ihlose kusebentisa tiKhungo tebuCiko teMiphakatsi letakhiwe liTiko leTebuciko nemaSiko yentela kuphumelelisa lenjongo-mbono yayo. Kutawuphindze kusetjentiswe emasontfo, tikolo kanye nemahhola emiphakatsi ekufezeni lenjongo.
Sikhutsata imiphakati naye wonkhe umuntfu lonesifiso ngemagugu ebuve emibhalo lelalelwa-ibukwe yakuleli kutsi asitsintse uma ngabe afuna kwenta sicelo sekusebentisa lusito lwe-NAFVSA.
I-NAFVSA iphindze ibe neluphiko lolubukene nekulondvolotwa kwebuciko lobetfulwa ngemlomo lobugcwalisa tikhala kumlandvo wetfu. Bantfu babutwa imibuto ngetihloko letehlukene letisuselwa kutemasiko, kutebuciko, kutemlandvo kanye nakutekwakha sive.
Kugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekukhishwa kwemculo wasekhaya kukhutsatwa ngeMbukiso Lojikeletako wetiGubhu teSintfu teMculo waseKhaya.
Incwadzigezi : film01@hotmail.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(4)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Silulu saVelonkhe eNingizimu Afrika sasungulwa kutsi kukhishwe uMtsetfo weSilulu saVelonkhe eNingizimu Afrika (National Archives of South Africa Act) (uMtsetfo No. 43 wanga-1996) nekuchitjiyelwa kwawo. Lona mtsetfo waletsa ingucuko kuSilulu seMbuso waPhambilini (Former State Archives Services) wase uba Silulu saVelonkhe lonemgomo-jikelele; imisebenti kanye neluhlaka lwawo, konkhe kutjengisa inchubo yetembangave yangemuva kwelubandlululo.
Silulu saVelonkhe sibukene nemsebenti wekutsi kutfolakale, kulondvolotwe kanye nekusetjentiswa kwemalikhodi ahulumende nalangesiwo ahulumende abe nebugugu lobungapheli; kunakekela tindlela tekuvumbulula lwati lolulondvolotiwe kulomsamo; kubeka emacophelo ekwesekela lusito lwemisamo etifundzeni. Imisamo imumetse emagugu ebuve lamcoka kabi kantsi iyindlela yekugcamisa kutichenya ngebuve, kwakha sive kanye nekuhloma ngelwati.
Imisamo iphindze ibe yindlela lemcoka lengenta bohulumende batikhandze bafanele kuphendvulela labakwentako esiveni. Ngetindlela letentiwe taba ncono tekutsi sive sitfole lwati lolusemisamo tento tahulumende tiba yintfo lesebaleni. Kanjalo, tilulu tiphindze ticukatse bufakazi lobubhaliwe lobudzingeka ekuvikeleni emalungelo etakhamuti kanye newemacembu. Umkhakha lomkhulu weTilulu taVelonkhe awuveti imphilo lephilwe linyenti lebantfu beNingizimu Afrika (sib. Labo bantfu beNingizimu Afrika lebebacindzetelekile ngesikhatsi selubandlululo phambilini, bomake njll.) Tilulu taVelonkhe tifake kumikhankhaso yetinhlelo letinyentana temlandvo lophila etingcondvweni tebantfu (losemlonyeni) kwentela kutsi ubhalwe kulondvolotwe loko lokubonwe luntfu phaca emphilweni, ngaleyo ndlela luntfu lutawufaka sandla ekubutseleni ndzawonye tigigaba tekukhunjulwa tesive seNingizimu Afrika ngekwehlukana kwaso.
Silulu saVelonkhe seMafilimu, emaVidiyo, naLokungumsindvo (National Film, Video and Sound Archives) (NAFVSA) silihhovisi leliligatja ngephasi kwelihhovisi lemCondzisi weTiluli taVelonkhe. Umgomo we-NAFVSA kugcogca, kulondvolota kanye nekukhutsata imibhalo lelalelwa-ibukwa leyakhiwe ngekhatsi kanye nangayo iNingizimu Afrika. Umtsetfo weKugcina iMibhalo ngekweMtsetfo (uMtsetfo No. 54 wanga-1997) uchaza umsebenti we-NFVSA ngekutsi uyindzawo lokugcinwa kuyo imibhalo lelalelwa-ibukwa lekhicitwe eNingizimu Afrika.
Tilulu taVelonkhe tigcina luhlu lwemibhalo yavelonkhe lwemalikhodi langesiwo ahulumende kepha lasezingeni lekufanela kugcinwa emsamo. Ngetulu kwaloko tikhutsata kubambisana nekusebentisana emkhatsini wetikhungo letitibandzakanya kulomsebenti wekubutsa nekulondvolota emalikhodi langesiwo ahulumende.
Ngeluhlelo lwekuFinyelela esiVeni kweSilulu saVelonkhe tihlose kufinyelela kuwo onkhe emalunga emphakatsi langati lutfo mayelana nebukhona bemisamo kanye nekusebenta kwayo. Injongo yaloluhlelo kwandzisa kusetjentiswa kwetilulu ngekutsi kumikiswe tilulu eluntfwini ngekutsi kuvakashelwe tikhungo temfundvo kanye nemiphakatsi yeNingizimu Afrika kanye nangekubamba imibukiso, kube nemalanga ekutjela bantfu kabanti kanye nangekuniketa lusito loluhle esiveni?
Tilulu taVelonkhe takha tiphindze tinakekele tinhlelo tekwatisa ngelwati, letinemphumelelo letitawukhutsata kutfolakala kwelwati kute kuhlangabetwane netidzingo letehlukene tebantfu kwesekela kutfutfuka kwemphakatsi ngalokuphelele.
Luhlelo lwavelonkhe lwekwatisa ngelwati eNingizimu Afrika lunetinhlobo letinyentana temitapo yelwati kanye naletinye tinhlangano telwati. Tilulu taVelonkhe tiphindze tibandzakanye neMkhandlu weMitapo yetiNcwadzi neLwati (National Council of Library and Information services -NCLIS), Umtapo wetiNcwadzi waVelonkhe weNingizimu Afrika (National Library of South Africa) NLSA, uMtapo wetiNcwadzi walaBangaboni eNingizimu Afrika (South African Library for the Blind) (BLINDLIB) naleyo mitapo yetincwadzi lesebenta njengetindzawo tekugcina lwati ngekwemtsetfo kanye neNhlangano yeBasebenti laBangaboni yeNingizimu Afrika (The South African Blind Workers Organisation (SABWO). Sikhungo setiNcwadzi siligatja lelikhetsekile ngephasi kwe-NLSA lelikhutsata kukwati kutifundzela kanye nelisiko lekufundza.
Imitsetfo lelawula lemisebenti yeTilulu taVelonkhe nguMtsetfo weMkhandlu weMitapo yaVelonkhe yetiNcwadzi neLwati wanga-2001 (National Council for Library and Information services Act, 2001); uMtsetfo weMitapo yetiNcwadzi neLwati yeNingizimu Afrika wanga-1998; uMtsetfo weMitapo yetiNcwadzi yaLabangaboni yeNingizimu Afrika wanga-1998; kanye neMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo, wanga-1997.
UMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo wenta siciniseko sekutsi ikhophi leyodvwa yembhalo loshicilelwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala etindzaweni tekugcina ngekwemtsetfo letikulo lonkhe lakuleli. Ngalomtsetfo emagugu ebuve langimibhalo yeNingizimu Afrika ayalondvolotwa kutsi asetjentiswe sive.
Luphiko lwalokungeMagugu laneBuphawu ibukene nemsebenti wekubhalisa lokumele emagugu lanebuphawu lekufana neluphawu lwebuve, timbeje kanye nalamanye ema-embulemu lafana nemijeka, titembu, timendlela kanye nemagama netinyufomu tetinhlangano netikhungo. Imisebenti yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu njengekuchaza kweMtsetfo weMagugu laneBuphawu wanga-1962 uMtsetfo No. 18 wanga-1962 kuba ngulena?
Kuchuba leminye imisebenti lokutawube ikhishwe ngekweMtsetfo yiNdvuna yaleliTiko, nguMkhandlu weMagugu laneBuphawu nobe yiKomiti yeMagugu laneBuphawu.
Ngetulu kwako konkhe loku umsebenti lomkhulu kunayo yonkhe yemagugu ebuve lanebuphawu ngulotsi loLuphiko ngekusebentisa Luhlelo Lwekufinyelela esiVeni lubukene nemsebenti wekwatisa ngetiMphawu taVelonkhe, Kwenta eMagugu laneBuphawu abe nebu-Afrika ngekutsi kwentiwe lucwaningo kanye nekuvikela tiMphawu taVelonkhe njengemphahla leyiNhlakanipho yeMbuso. Imphumelelo yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu iyabonakala ngentfutfuko kanye netindondo letinsha taVelonkhe (National Orders;) Ifulegi nobe Umjeko weLive lomusha, Luphawu Lwebuve kanye neNgoma yeSive Lehlanganisiwe.
Inhloso yekulondvolota lokungemagugu kwenta siciniseko sekutsi imibhalo leseyimidzala ngeminyaka lengetulu kwalengemashumi lamabili sive sikwati kuyitfola.
Sivulelwe sonkhe sive kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesihlanu emkhatsini walesikhatsi 8:00-16:00, kantsi ngeMgcibelo wesitsatfu wenyanga ngayinye kuvulwa ngalesikhatsi 09:00-13:00.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(5)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
lonkhe luhlobo lwembhalo, lokufaka ekhatsi imibhalo leshicilelwe yaba ngulemukelwa ngekulalelwa nekubukwa, kwekutsi babeke linani lelitsite lemakhophi emibhalo yabo labayishicilele etindzaweni letitsite letikhetselwe loko. Kuyinchubo yemave onkhe emhlaba kutsi bohulumende bafune kutsi bonkhe bashicileli bamikise tonkhe tinhlobo temibhalo lebayishilele. Kwanyalo emave emhlaba wonkhe jikelele abuketa aphindze achibela imitsetfo yawo yekugcina imibhalo leshicilelwe kute ikwati kubonelela kudlondlobala kwekubaluleka kwemibhalo leyetfulelwa ngekulalelwa-ibukwe kanye nendlela yekuchumana ngekwebugezi (electronic media).
Inhloso yekugcina ngekwemtsetfo iba kugcogca, kulondvolota nekwenta kutsi ikhone kutfolwa basebentisi banamuhla nebangemuso imibhalo lemumetse inhlakanipho kanye nemagugu ebuve belive.
Kugcina imibhalo ngekwemtsetfo eNingizimu Afrika kwacala nga-1842 ngemnyaka kwentiwa uMtsetfo weBunikati beMbhalo weMangisi (British Copyright Act) ucala kusetjentiswa kuwo wonkhe uMbuso weleBrithani (British Empire).
Kushaywa kwalomtsetfo kwachubekela embili ngekutsi kube neMtsetfo Webunikati Bembhalo wanga-1965 kanye neMtsetfo wekuGcina iMibhalo leShicilelwe ngekweMtsetfo wanga-1982. UMtsetfo wekugcina imibhalo ngekwemtsetfo (uMtsetfo No. 54 wanga-1997) wamenyetelwa mhlaka 1 Julayi 1998. Lomtsetfo ubukela kutsi kubekwe tincwadzi emaphuphabhuku kanye naleminye imibhalo lemumetse lwati lefana nemafilimu, ema-CD emculo, kanye nema-DVD lokushicilelwe nobe lokukhicitwe eNingizimu Afrika, kanye futsi naloko lokukhicitwe ngephandle kwemincele yeleNingizimu Afrika lokukhicitwe ngenhloso yekutsi kusetjentiswe eNingizimu Afrika. Lomtsetfo uniketa luhlaka lolubanti lwesishayamtsetfo mayelana nelinani lemakhophi lokufanele lubekwe, indlela lehlelwe ngayo kanye nelizinga lebuhle bayo, lwati loludzingeka kubashicileli kanye nebakhiciti bemibhalo, kutsi emakhophi afanele angeniswe nini kanye netinyatselo letitawutsatselwa labo bashicileli nebakhiciti lebehluleka kutfobela lomtsetfo.
Umbhalo kungaba ngunobe yini lokuhloswe ngayo kutsi kulondvolotwe lwati, nobe kwendluliswe ngayo lwati lokungaba ngulokubhaliwe, lokudvwetjiwe, lokubukelwako, lokulalelwako nganobe nguyiphi lenye indlela yekwetfula?
Mibhalo lekhicitelwe kutsi ifundvwe sive jikelele.
loshicilelwe eNingizimu Afrika nobe ulungiswe wentelwa kutsi uhambisane ngekwesive seNingizimu Afrika.
Kulondvolota emagugu ebuve langimibhalo kusita ekutsini takhamuti tikwati kufinyelela kuyo yonkhe imibhalo yelwati leshicilelwe eveni lato. Ngaleyo ndlela kugcina ngekwemtsetfo ngulenye yetinsika tenkhululeko yelwati.
Loko kwenta kutsi live letfu likwati kugcwalisa tibopho letimbili letisisekelo kutekutiphatsa kumuntfu jikelele.
kulikhoda yonkhe intfo lekhicitwe ngulelive (lokuhambisana netimiso te-UNESCO/ Inhlangano yeMave yeMitapo yeLwati kanye neTinhlelo tekuLawulwa kweMibhalo yeLwati Mhlabawonkhe (International Federation of Library Associations and Institutions Programme of Universal Bibliographic Control).
Kwenta siciniseko sekutsi lokukanye kunekhophi leyodvwa yembhalo ngamunye loshicilelwe lolondvolotiwe kantsi ungatfolakala kutsi usetjentiswe tifundziswa lokungaba ngulababuya kuwo wonkhe umhlaba.
yakha sisekelo sekubutsela ndzawonye tibalo tetincwadzi mhlaba wonkhe te-UNESCO lokusuke kungumtfombo lolusito welwati lwemabhizinisi letekuhweba ngetincwadzi. Kungatfutfukela kulelo zinga nakuletinye tinhlobo tekwetfula.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebuciko(6)Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
Loluphiko loluncane lweLwati nguyona ntfo lebukwe ngco nguhulumende waVelonkhe lelingulona lilawula tindzaba letitsite temigomo lemayelana nemitapo yetincwadzi kanye nelwati (LIS) esigabeni savelonkhe. Lwati kushiwo lwati ngelwati.
Loluphiko lutinte eLuphikweni loluKhulu lweSilulu saVelonkhe nemaLikhodi lwaseNingizimu Afrika lweliTiko lwavelonkhe leTebuciko nemaSiko kantsi libika kuSisebenti seSilulu saVelonkhe Dr Graham Dominy.
Umbono waloLuphiko kwakha nekunakekela luhlelo lwekwatisa ngelwati lolunemphumelelo lotawukhutsata kutfolakala kwelwati, lwente siciniseko sekutsi yonkhe imiphakatsi iyangenela kuMphakatsi weLwati lokutawusho kutsi ufaka sandla ekutfutfukiseni live lakuleli. Injongo kubonisa iNdvuna yeliTiko leTebuciko nemaSiko mayelana nentfutfuko, kubambisana, nekunakekela inchubomgomo yelwati kanye nesakhiwoncanti.
Luhlelo lwavelonkhe lwekwatisa ngelwati eNingizimu Afrika lunemitapo yetincwadzi nelwati lenhlobonhlobo kanye naletinye tinhlangano telwati, kantsi lukhona kusebenta ngekulawulwa luhlaka lwesishayamtsetfo.
Umkhandlu waVelonkhe weMitapo wetiNcwadzi neLwati National Council for Library and Information Services?
Umtapo weTincwadzi waVelonkhe weNingizimu Afrika the National Library of South Afrika?
Umtapo waVelonkhe wetiNcwadzi waLabangaboni weNingizimu Afrika The South African Library for the Blind?
(Nenhlangano yeBasebenti laBangaboni yeNingizimu Afrika (the South African Blind Workers Organisation SABWO)?
Letinhlangano tifaka sandla ekwakheni luhlaka lwaVelonkhe lwe-LIS, lokungulona lwenta letinye tinhlobo temitapo kutsi tikhone kuniketa ngelusito lwelwati kumiphakatsi yayo. I-NLSA, BLINDLIB kanye ne-SABWO titfola lusito lwetimali kuliTiko leTebuciko nemaSiko kanye nekutsi titinhlangano letichuba intsandvo yaleliTiko.
I-NLSA yona isebenta njengenhlangano leniketa ngelwati lolumumetfwe tincwadzi kanjalo lusebenta njengesilulu savelonkhe lesilondvolota tincwadzi. Sikhungo setiNcwadzi (Centre for Book) ligatja lelinemsebenti lokhetsekile ngephasi kwe-NLSA wekukhutsata kukwati kutifundzela, kutfutfukisa tincwadzi kanye nelisiko lekufundza. I-BLINDLIB ikhicita iphindze isakalalise kuvelonkhe imibhalo lebhalwe lekwati kufundvwa ngulabangaboni iBhreyli (Braille), kanye nemathephu ekulalelwa kutsi iye kulabo labakhubateke ngekutsi ababoni nalabo labangakhoni kufundza lwati loluphilintiwe. Luphiko lwe-SABWO lwekuniketa ngeLwati loluBhalwe ngeBhreyli lona lukhicita imibhalo ngeBhreyli uma ngabe kukhona lowufunako. I-NLSA kanye neBLINDLIB tisebentisa tinhlelo letikukhompiyutha kutsi bente labakukhicitile kufinyelele kulabakudzingako kanye nekutsi bakhutsate kushiyelana ngemitfombo lekhona.
Umtsetfo wemKhandlu waVelonkhe weMitapo yetiNcwadzi neLwati wanga-2001 uMtsetfo No.
Umtsetfo weMitapo yetiNcwadzi yaVelonkhe eNingizimu Afrika wanga-1998 uMtsetfo No.
(UMtsetfo wekuGcina umBhalo ngekweMtsetfo wanga-1997 (uMtsetfo No. 54 wanga-1997).
Loluphiko loluncane luphindze lungenele kuluhlangotsi lwekulawulwa lwetikhungo te-NLSA, BLINDLIB kanye ne-SABWO kantsi lulawula inchubo yekutsi kuphindze kubuyiselwe emaBhodi e-NLSA kanye ne-BLINDLIB.
Loluphiko loluncane lusebenta njengelihhovisi lebubhalane lemkhandlu lobekwe ngekweMtsetfosisekelo liKomiti lekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo kanye nemkhandlu lobekwe ngekweMtsetfosisekelo umKhandlu waVelonkhe weMitapo yetiNcwadzi neLwati. Luphiko lweKwatisa ngelwati luphindze lulawule inchubo yekubunjwa kwaleliKomiti kanye neMkhandlu.
Kafishane nje, uMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo wanga-1997 wenta siciniseko sekutsi ikhophi leyodvwa yembhalo loshicilelwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala iye ku-NLSA, uMtapo wePhalamende, kuMtapo wetincwadzi weNatal Society Library newase-Mangaung (Bloemfontein), naku-Public Library services. Emakhophi emathephu alokulalelwa-kubukwa atfunyelwa kuSilulu saVelonkhe sekuGcina eMafilimu, eMavidiyo naLokungumsindvo ePitoli. NgaloMtsetfo lamagugu ebuve langimibhalo eNingizimu Afrika ayalondvolotwa aphindze entiwe kutsi sive sikwati kuwatfola.
Loluphiko loluncane lutsintsana ngekusebentisana ngalokusondzelene nalamanye emahhovisi lahamba embili ngekufaka sandla etindzabeni te-LIS letibaluleke kuvelonkhe, lafaka ekhatsi?
liTiko leTemhlaba National Spatial Information Framework?
(Umsamo weKulondvolota iDatha weNingizimu Afrika (South African Data Archives SADA) we-National Reasearch Foundation?
Inhlangano yeMave eMhlaba yeMbumba yetiNhlangano neTikhungo teMitapo yetiNcwadzi International Federation of Library Associations and Institutions?
Imikhandlu letsite yaMhlab?
Inhlangano yeMave eMhlaba ngeKutfolaka kweMibhalo yeLucwaningo the International Network for Availability of Scientific Publications?
Kwatisa mayelana nelwati ngekusebenta ngephasi kweliTiko leTebuciko nemaSiko loluphiko loluncane lusungula luphindze lwesekele ngetindleko kucwaninga lokumayelana nema-LIS esigabeni savelonkhe.
Loluphiko loluncane luphindze lusite tinhlangano tema-LIS letitsite ngekutesekela ngekwetindleko uma kwentiwa imiklamo letsite yavelonkhe sib. kusita i-LIASA kutsi ibambe ingcungcutsela ye-IFLA letawuba seThekwini nga-2007.
Yonkhe lemisebenti lebaliwe lapha ngenhla iphokophele ekutsini yente ncono simo setelwati kulo lonkhe live lakuleli.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebucikoNemSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lulwumi lwemuntfu ngetindlela letinyenti lisikhumba sesibili. : intfo leyimvelo yaloyo naloyo muntfu lophile kahle, lesiveta ngayo ematsemba etfu kanye netinjogo, sicacisa imicabango kanye nalokubalulekile kitsi, sifundza lesihlangabetana nako kanye nemasiko, nekwakha umphakatsi wetfu kanye nalemitsetfo lewubusako. Kungenca yelulwimi kutsi siphila njengebantfu kulomhlaba lontjintjantjintja njalo. Lilungelo lekusebentisa tilwimi letisemtsetfweni letitsandvwa ngitsi lemukelwe etikwemGomosisekelo wetfu futsi nemTsetfosisekelo wetfu uyakuvuma kutsi tilwimi tebantfu bakitsi tingumtfombo lekumele uciniswe?
Ngiyatigcabha ngekutsi, ngemuva kwenchubo lejulile yekutsintsana, ekugcineni sesisesimeni sekumemetela luhlaka lwenchubomgomo yelulwimi eNingizimu Afrika. Loku kupheleliswa kwenchubo leyacalwa nga-1995, ngalesikhatsi ngicoka liCembu leliseBenta ngekuHlelwa kweluLwimi (LANGTAG) kutongiluleka ngeluhlaka loluvisisekako lwenchubomgomo yelulwimi kanye nelicebo. Lesinyatselo besidzingeke kakhulu uma kubukwa (a) lokweswelakala kwekubeketelelana ngekuhlangahlangana kwetilwimi nekutsi lobulwiminyenti lobuvela lapho buyindlela leyiyinkinga lebita kakhulu lebonakala kuletinye tincenye temphakatsi wetfu, futsi (b) nalokusolwa lokungapheli kwebantfu labaphetse tetilwimi ngalemvamisa yekusetjentiswa kwelulwimi lunye (bulwiminye) eNingizimu Afrika?
Loluhlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe luncike kulemiphumela yetinchubo tekutsintsana, ne-LANGTAG kanjalo nangemitamo yeliTiko lami ngekubambisana nesiGungu lesingiBonisako ngenChubomgomo yeluLwimi. Loluhlaka lwenchubomgomo lubaluleke kakhulu ekuphatfweni kahle kwemitfombo lehlangahlangene yetilwimi tetfu kanye nekuphunyeleliswa kwenjongo yahulumende yekutfutfukisa intsandvo yelinyenti, bulungiswa, kulingana kanye nelubumbano lwavelonkhe. Kungalomoya kutsi kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11 telive letfu njengoba tinendzawo kumTsetfosisekelo wetfu titsatsa indzawo lesemkhatsini kulenchubomgomo.
LoluHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake leliphuzu lekutsi lizinga letilwimi tetfu lincunywa ngalokukhulu kusetjentiswa kwato kutemnotfo, nakucociswana kanye netepolitiki. Uma lulwimi lulahlekelwa kubaluleka kwalo kulomkhakha lizinga lalolulwimi liyehla. LuHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake kutsi sibukene nensalele yekuhlangana kwemhlaba nekutsi tilwimi tetfu tendzabuko kumele tibe yincenye yalendzawo lekhula ngekushesha yethekhinoloji. Ngaloko-ke, luhlose kubuyisa simo kanye nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Ngiyetsemba kutsi tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika titawumukela loluHlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe njengelwabo. Ngiyetsemba kutsi ngekubambisana kumele sicinisekise kutsi inchubomgomo iba liciniso etimphilweni tetfu, iyasicinisekisa futsi isenta sitigcabhe ngesimilo setfu lesihlukile saseNingizimu Afrika yetfu.
1.1 Cishe tilwimi letingu-25 letahlukene tiyakhulunywa eNingizimu Afrika, letingu-11 tato tiniketwe lizinga lekuba semtsetfweni ngekusho kweSigaba 6 semTsetfosisekelo, 1996 (umTsetfo Nombolo. 108 wanga-1996), ngetizatfu tekutsi kusetjentiswa kwato kufaka 98% welinani bantfu leliphelele.
1.2 Letilwimi letingu 11 letisemtsetfweni siNdebele, siChosa, siZulu kanye nesiSwati (lekutsiwa licembu letilwimi tesiNguni); Sisutfu, Sipedi kanye neSitswana (lekutsiwa licembu letilwimi tesiSitfu); siVenda, siTsonga, siNgisi kanye nesiBhunu.
1.3 INingizimu Afrika ilive letilwiminyenti. Inkhomba lehlabako ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika nguleliphuzu lekutsi tilwimi tendzabuko letimbalwa tikhulunywa ngesheya kwemincele yetifundza, tisetjentiswa yimiphakatsi lekhulumako yetifundza letihlukile.
1.4 Kwanyalo kunekubonakala lokukhulu kwesidzingo sekucinisa imizamo yekutfutfukisa tilwimi tendzabuko lebetikhishelwe ecadzini ngaphambilini futsi nekutfutukisa bulwiminyenti uma ngabe bantfu baseNingizimu Afrika batawukhululwa kulokwetsembela lokwadlulele ekusebentiseni tilwimi letingasito tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni letibusako tahulumende.
1.5 Kuphatfwa kwekuhlangahlangana ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika lengasasiyo yelibandlululo kube yinkhinga ngekuswelakala kwenchubomgomo yelulwimi lechazwe ngalokucacako, lokuholela ekusetjentisweni kwesiNgisi kanye nesiBhunu njengetilwimi letibusako kulemikhakha yetenhlalakahle kanye nepolitiki emphakatsini wetfu.
1.6 Emuva kweminyaka lesiphohlongo yentsandvo yelinyenti, iNingizimu Afrika nyalo seyifike ephuzwini lelibalulekile emlandvweni wayo bantfu baseNingizimu Afrika kumele baphendvule ngekwehlukahlukana kwetilwimi kanye nekwemasiko kanye netinsalela letikumTsetfosisekelo tebulwiminyenti, njengekungeniswa kwaloluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
1.7 LuHlaka lweNchubomgomo alusunguli kuphela indlela lensha yebulwiminyenti eNingizimu Afrika, kodvwa igcugcutela ngemandla kusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni kute kutsi kuphocelelwe futsi kutfutfukiswe lubumbano lwavelonkhe. Iyakunaka nalokumukeleka lokubanti kwekuhlangahlangana ngebulwiminyenti, bulungiswa bemiphakatsi, lomgomo wekufinyelela ngekulingana kutemisebenti yemphakatsi kanye netinhlelo, kanye nekuhlonipha emalungelo elulwimi.
1.8 Lomculu ubeka sobala luhlaka loluvumako ekwabeni kwetilwiminyenti ngalokulula ngekhatsi kwemincele yemTsetfosisekelo.
Kusukelwa ekuhlaleni kwemaDashi eNingizimu Afrika nga-1652, ngekulandzela\na kwetikhatsi tekubusa kwemaNgisi, iNyonyana yaseNingizimu Afrika, kanye nekusungulwa kwembuso welubandlululo kanye neRiphabliki yaseNingizimu Afrika, futsi nentsandvo yelinyenti nga-1994 kanye nalokugunyatwa ngumTsetfosisekelo kwebulwiminyenti lobusemtsetfweni, inchubomgomo yelulwimi yahulumende kanye netiphatsimandla tahluleka kunaka kwehlukahlukana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika.
Loku kwaholela ekutseni tilwimi tingalingani nekubuswa lapho kubusa kwesiNgisi kanye nesiBhunu kwakha budlelwane lobungalingani emkhatsini waleti tilwimi kanye netilwimi talabamnyama.
Ngaloko, inchubomgomo yelulwimi yemakholoni kanye neyelubandlululo, ndzawonye netinchubomgomo tetepolitiki netinchubomgomo tenhlalakahle, ngako-ke taniketa kukhula kuloluhla lwetilwimi, lokungalingani lapho khana takhiwo tebuhlaka nekungalingani ngesigaba lokukhombisa umphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tonkhe leti tento tehlisa lizinga lelisetulu letilwimi tendzabuko kanye netinhlobo titilwimi tebantfu base-Afrika nalamanye emacembu labekabadlululwa kufaka ekhatsi labaNgeva etiNdlebeni nalabangaBoni kufaka buntsamo lukhuni lobubi ngetilwimi talabamnyama, lobungakabanjwa tikhulumi tesiNgisi kanye nesiBhunu kuphela, kodvwa naletinyenti tikhulumi tetilwimi talabamnyama ngekwato?
Lesimo siciniswa kutsi tinhlangano tahulumende netangasese tivame kutsatsa tincumo tekusetjentiswa kwelulwimi lokuphikisana nekwentelelwa lokukumtsetfosisekelo kanye netidzingo leticondzene netilwimi ngenca yetizatfu tekungacacelwa kahle kanye netekufuna emandla letilwa nekufakwa kwebulwiminyenti.
Sigaba 6 semTsetfosisekelo sentelela luhlaka loluphakeme lolusemtsetfweni lwebulwiminyenti, kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kanye nekukhutsatwa kwenhlonipho nekubeketelelana kulokuhlangahlangana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika. Sincuma emalungelo elulwimi lwetakhamiti, lekumele ahlonishwe kunchubomgomo yelulwimi yavelonkhe.
LomTsetfosisekelo ugcizelela kutsi tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kumele tibe nesitfunti lesilinganako futsi aphatfwe ngalokulinganako, lokutawubese kukhulisa lizinga nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko, nahulumende atsatsa tindlela tesishayamtsetfo kanye naletinye kulawula kanye nekucapha simo sekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko letingenamatfuba?
UmTsetfosisekelo uvumela luntjintjo kulesiomo selulwimi kulolonkhe lelive, unikketa kunakwa kutenhlalakahle kanye netepolitiki kulamacembu etilwimi lebekancishwe ematfuba ngaphambilini ngetizatfu tetidzingo letivakalisiwe temiphakatsi kanye nemacembu lanenshisekelo?
Sigaba 6(2) semTsetfosisekelo udzinga tindlela tekwenta tilungiswe kutotfutfukisa letilwimi tendzabuko.
Sigaba 6(3) na (4) ticuketse kuniketelwa lokuhlobene netilwimi kwahulumende wavelonkhe nabohulumende betifundza, lapho khona emaTiko ahulumende kumele asebentise lokungenani letimbili tilwimi letisemtsetfweni.
Kutfutfukisa kuhlangahlangana ngebulwiminyenti ngalokwendlulele, Sigaba 6(5) sivumele kusungulwa kweliBhodi letiLwimi laseNingizimu Afrika (PanSALB) kutotfutfukisa bulwiminyenti futsi libone kutfutfukiswa kungasetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuphela, kodvwa netilwimi tema-Khoyi, maNama kanye nemaSani, kanye neluLwimi lwemaSayini lwaseNingizimu Afrika. I-PanSALB itawuphindze itjale inhlonipho yetilwimi temlandvo letikhulunywa tincenye temphakatsi wetfu, kanye naletilwimi letisetjentiselwa tinjongo tetenkholo.
Lokunye kuvunyelwa lokuphatselene netindzaba telulwimi kwentiwa kulenye indzawo yemTsetfosisekelo. Sigaba 9(3) uvikela kubandlululwa ngetizatfu telulwimi, ngalesikhatsi tigaba 30 na 31 (1) tikhuluma ngemalungelo ebantfu mayelana nemasiko, inkholo, kanye nekutibandzakanya ngekwelulwimi kanye nekutitsakatisa. Sigaba 35(3) na (4) ukhuluma ngemalungelo elulwimi lwebantfu lababoshiwe, labagciniwe nalabasolwa ngalokutsite, ngekugcizelela ikakhulukati ngelilungelo lekugwetjwa ngalokungabandlululi nengcubo lechutjwa nobe itoligwe ngelulwimi lolutsadvwa nguloyo muntfu.
LiTiko leTemfundvo (DoE) yangenisa luLwimi etikweNchubomgomo yemFundvo (LiEP), legcizelela bulwiminyenti njengekululwa kwekwehlukahlukana ngemasiko futsi nencenye leyinkhaba yekwakha iNingizimu Afrika lengabandlululi ngelibala. Ngalesikhatsi umgomo lokuncikwe kuwo kugcina lulwimi lwebafundzi lwasekhaya etikwekufundza nekufundzisa, kodvwa kukhutsata kutsi bafundze tilwimi letingetiwe futsi. I-LiEP ibukana naletindzaba njengetilwimi tekufundza nekufundzisa etikolweni tahulumende, luhlelotifundvo lwasesikolweni, kanye nemisebenti lehlobene netilwimi temaTiko eTemfundvo etifundza kanye nemitimba lephetse etikolweni?
UmTsetfosisekelo naletinye tishayamtsetfo letihlobene kuyabonakala kutsi tisekela kutfutfukiswa kwebulwiminyenti eNingizimu Afrika. Loluhlaka lwenchubomgomo limele livumele ngalokwanele kwekuhlanganiswa kwenchubomgomo yelulwimi kuto totintsatfu tigaba tahulumende futsi luvete ngalokucacile kutsi tinchubomgomo timephi ngelizinga nangekusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuto tonkhe letifundza letiyimfica taseNingizimu Afrika.
Inchubomgomo yelulwimi iyanaka kwentelela kwemTsetfosisekelo etikwebulwiminyenti futsi iyavumelana netinjongo tahulumende etikwetemnotfo, tenhlalakahle kanye nekukhula etikwetemfundvo kute?
kutfutfukisa kuphatfwa kahle kwelulwimi kute kube nekuphatfwa kahle kwetemisebenti yesive kuhlangabetana nalokulindvwe likhasimende kanye netidzingo.
nekukhulisa kucatjangwa kwebantfu uma kwentiwa tintfo letitsandvwa bantfu, tidzingo kanye netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekukhulumisana kanye netinkhulumo-mphikiswano letichubekako.
Kutfutfukisa bulwiminyenti eNingizimu Afrika kudzinga imizamo lenganciphisi lwati losevele lukhona emiphakatsini lapho tilwimi letisemtsetfweni tendzabuko tibaluleke kakhulu. Loku kutawentiwa ngekusetjentiswa nangekubandzakanywa kwemiphakatsi njengebabambi belichaza etinchubeni tekutfutfukiswa kwetilwimi.
Kubandzakanya bocwepheshe kutsi bancedze kulenchubo yekusungula tinhlelo letisebentako tebulwimin ngekwenta luhlolo kanye nekusakatwa kwalokutfoliwe.
Kwenta lubanjiswano kanye nekwabelana ngemitfwalo emkhatsini wabohulumende labangemalunga e-SADC kutawuphutfumisa kutfutfukiswa kwelulwimi.
Kubamba, emikhatsini levakalako, kubuyeketwa kwenchubomgomo kubuka inchubekela phambili ekubeni uphakatsi wetilwiminyenti waseNingizimu Afrika.
Indlela lencike emiphakatsini ekutfutfukiseni bulwiminyenti ngiye lengaba nemiphumela lemihle, ngenca yebunyenti lobukhulu bemphakatsi waseNingizimu Afrika. Kumele kube khona indlela lendlalekile futsi lebandzakanya wonkhe wonkhe ekuhlelweni kwelulwimi nasekusetjentisweni kwenchubomgomo lecinisa bucwepheshe bebuciko ekundluliseni lwati kanye nemakhono.
2.4.1 Tonkhe takhiwo tahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza, kanye newasemakhaya), kanye netinhlangano letisebentisa emandla ahulumende nobe tenta umsebenti wahulumende ngekusho kwemtsetfo, aphocelelwe luHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi.
2.4.2 Ekutfutfukiseni bulwiminyenti tifundza titawakha tinchubomgomo tato ngekuhambisa naletinkhomba leticukatfwe kuloluhlaka lwenchubomgomo, banaka tenteko tetigodzi tabo, kanye netidzingo nalokunconywa ngumphakatsi njengoba kushiwo kumTsetfosisekelo.
2.4.3 Bohulumende basemakhaya batawuncuma kusetjentiswa kwelulwimi kanye nalokufunwa miphakatsi yabo ngekuhambisana neluhlaka lwenchubomgomo yelulwimi lwetifundza. Ngetulu kwekuncuma kusetjentiswa kwelulwimi kanye nalokufunwa miphakatsi yabo, bohulumende basemakhaya kumele ngekuchumana lokubanti nemiphakatsi yabo kumele, basungule, bakhiphe futsi basebentise inchubomgomo yebulwiminyenti.
2.4.4 Tilwimi letisemtsetfweni njengobe titawusetjentiswa kumisebenti yetishayamtstfo, kufaka ekhatsi imikhicito ye-Hansard, njengendzaba yelilungelo; njengobe kudzingekile uma kungenteka kube netindzaba tesishayamtsetfo tesifundza, tenteko tesifundza titawuncuma tilwimi lekumele tisetjentiswe.
2.4.5 Hulumende utawugcugcutela, lapho kudzingeke khona asekele, emabhizinisi angasese kusungula nekusebentisa inchubomgomo yelulwimi yabo ngekuvumelana neluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
2.4.6.1 Tilwimi letisebentako/tilwimi tekubhala: Ngekuvumelana, leso naleso sakhiwo sahulumende kumele sivumelana ngelu(ti)lwimi lolusebentako (ngetinjongo tekuchumana ngaphakatsi kwematiko kanye nekuchumana nalanye ematiko); uma kungukutsi lapho kungakhonakala khona, tute umuntfu lotawuvinjelwa kusebentisa lulwimi lolufunwa nguye. Ngetinjongo tekubamba imihlangano nobe kwenta imisebenti lekhetsekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekuhusha nobe kutoliga (ngekulandzelana nangeskhatsi sinye, sikhatsi sinye, nobe kutoliga ngekuhleba) lapho kungakhonakala ngalokubonakalako.
2.4.6.2. Kuchumana nemalunga emphakatsi: ngetinjongo tekubhalelana ngalokusemtsetfweni, lulwimi lelitsandvwa sakhamiti kumele lisetjentiswe. Konkhe kuchumana ngemlomo kumele kuchubeke ngelulwimi kwenteke ngelulwimi lolitsandvwa ngulabantfu lelicondziswe kubo. Uma kudzingekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekutoliga (ngekulandzelana, ngasikhatsi sinye, lucingo nobe kutoliga lokuhletjiwe) lapho kungakhonakala khona.
2.4.6.2 Imibhalo yahulumende: Luhlelo lwemibhalo lwebulwiminyenti lolusebentako kumele lilandzelwe ematiko ahulumende wavelonkhe kulemibhalo lengadzingi kutsi ikhishwe kuto tonkhe tilwimi letiyi 11 letisemtsetfweni.
2.4.6.3 Lapho kusebenta lokunemiphumela nalokusimeme kwahulumende kunobe ngabe ngusiphi sigaba kudzinga kuchumana lokuvisisekako kwemniningwano, kumele kukhishwe ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11 futsi, etifundzeni, ngetilwimi letisemtsetfweni letiniketiwe esifundzeni.
2.4.6.4 Lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwa kutsi itfolakale kuto tonkhe toyi 11 tilwimi letisemtsetfweni, ematiko ahulumende avelonkhe kumele ashicelele imiculu sikhatsi sinye lokungenani ngetilwimi letisitfupha.
2.4.6.5 Umgomo wekujikeleta kumele usetjentiswe uma kukhetfwa tilwimi tekukhipha imiculu yahulumende kuletilwimi tebeNguni kanye netesiSutfu.
2.4.6.6 Kuchumana nemhlaba jikelele: Kuchumana kwahulumende nemhlaba jikelele kutawuvama kuba siNgisi nobe ngalokungakavami kwentiwe ngelulwimi lolukhetfwe ngulelive lekuchunywana nalo.
3.1 Kusetjentiswa kwenchubomgomo yelulwimi kutawungeta kufuneka kwekuhumusha nekuhlela umsebenti kanye nemisebenti yekutoliga, ikakhulukati tukwe tilwimi tendzabuko. Indzikimba yelwati lwekuhumusha kuletilwimi kutawufuneka ilulelwe ematikweni ahulumende futsi nakumkhakha wangasese, njengebasebenti belulwimi labatimele, bahumushi, bahleli kanye nebatoligi kumele batfutfukiswe. Lesidzingo lesingetiwe semisebenti yetisebenti telulwimi letingubocwepheshe kutawudzinga kuceceshwa kwemakhono lokungetiwe.
3.2 Kusungulwa kwemayunitsi elulwimi kulelo nalelo litiko lahulumende wavelonkhe kanye nakuleso naleso sifundza kutawuba nemtselela etintfweni letentiwa luPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS). I-NLS itawudzingeka kutsi ichumanise kuphatfwa kwekusetjentiswa kwenchubomgomo ngekwenta lula kuceceshwa kwelicembu lesitafu selulwimi emisebentini yekuhlelwa kwelulwimi nekwesekela tinhlelo temisebenti talamacembu. I-NLS itawuphindza ibe nemtfwalo wekuchumanisa kusungula tinhlelo tekuceceshwa kwebahumushi, bahleli kanye nebatoligi, kanye nekusungula tinkhomba letisebentako etindzabeni tekhwalithi.
3.3 Tindzawo tetheminografi netheminoloji nato kanjalo titawutsintseka. Lomsebenti longetiwe wekuhumusha utawudzinga kusungulwa lokuphutfumako kwetheminoloji kuletilwimi letisemtsetfweni kanye netelibhange-lemathemu laVelonkhe lelitfolwa kalula kuhulumende nakubasebenti betilwimi labatimele.
3.4 kutfolakala kwekusetjentiswa kwethekhinoloji yelulwimi lwebantfu (HLT) (sibonelo. Kuhumusha lokuncedvwa ngemshini, tinkhumbulo tekuhumusha, tihloli tipelingi) kuletilwimi tendzabuko kutawudlala indzima lenkhulu emisebentini yekwentiwa lula kwelulwimi.
3.5 Bukhulu lobukhetsiwe bemagumbi etilwimi butawuncunywa nekuceceshelwa emakhono kulendzawo kutawubekwa phambili emva kwesibalo setilwimi letisemtsetfweni lekumele tisetjentiswe setincunyiwe. Emagumbi lacuketse sitafu sabochwepheshe labane nobe ngetulu atawudzingo bomabhalane.
3.6 Kwakhiwa kwemakhono etindzaweni letiboniwe tekwentiwa lula kwelulwimi kutawenteka ngekubambisana lokunamatselene nebaniketi balomsebenti njengetakhiwo temfundvo lephakeme letiniketa tinhlelo letamukelwa yi-SAQA kanye nemakhozi ekusebenta ngelulwimi, kuhumusha, kuhlela, kutoliga, kuhlela lulwimi, itheminografi kanye neleksikhografi.
4.1 Sigaba lesichubekako ekusebentiseni lenchubomgomo esikhatsini lesifishane, lesilingene kanye nasesikhatsini lesidze yindlela lencomekako kuto tonkhe tigaba.
4.2 Mayelana nemibhalo yahulumende, kwentiwa kwayo kutawubekwa ngendlela lentjintjeka kalula kanye nalephatsekako imitimba yahulumende esikhatsini lesingaba lokungenani iminyaka lemitsatfu. Lokuhle ngalokwentiwa kancane kancane kwalomtimba wemisebenti kutsi ematiko angakhona kutfutfukisa lwati ngalokwengetiwe futsi aphatse lendlela yekwenta ngemphumelelo lenkhulu.
4.3 Imitimba yahulumende itawuba nesikhatsi sekuhlela tinhlelomali ngekungeta kancane kancane kuniketwa kwemali esikhatsini se-MTEF nemisebenti yekuhlela ngekuhambisana netinsita letidzingekako ekusebentiseni ngemphumelelo kwenchubomgomo.
4.4 Tindlela tekugadza kucinisekisa ikhwalithi yekuhumusha kanye nemisebenti yekuhlela titawusungulwa.
4.5 Ngekubambisana ne-PanSALB, liTiko leTebuciko nemaSiko litawugadza inchubekela phambili bese liyabika emikhatsini lebekiwe kuto tonkhe tigungu letitsintsekile.
4.6 Kubuyeketwa kwenchubomgomo kutawentiwa ngenjwayelo futsi nalokunconywako kutawushiwo kute kuchitjiyelwe lapho kudzingeke khona kute tinhlelo mali tilungiswe ngalokufanele.
4.7 Takhiwonchanti letidzingekako kusebentisa lenchubomgomo titawakhiwa. Loku kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwemagumbi elulwimi kuwo onkhe ematiko avelonkhe kanye nasetifundzeni ekuphatsa?
4.8 Letinye tindlela tekusebentisa inchubomgomo letitawusetjentiswa kutawuba yiNdlela yekutiPhatsa yeluLwimi yebaSebenti baHulumende, kusungulwa kwemKhandlu webaSebenti beluLwimi waseNingizimu Afrika, tetemiSebenti yekuToliga ngeluCingo eNingizimu Afrika (TISSA), licebo lekutfutfukiswa kwetilwimi lebetibandlululiwe ngaphambilini kanye neHLT.
kwesekela kutfutfukiswa kwemitfombolusito yeluntfu ekusetjentisweni ngemphumelelo kwebulwiminyenti.
kuphatsa lomsebenti wekwentiwa lula kwelulwimi, lokukuhumusha, kutoliga kanye nekusungulwa kwetheminoloji, ngentfutfuko kanye netishayamtsetfo letifanelekile.
kwesekela kufundvwa nekufundziswa kwato tonkhe Tilwimi talabamnyama letisemtsetfweni eNingizimu kuwo onkhe emazinga esikolo.
bulwimimbili
Injwayelo yekusebentisa tilwimi letimbili (akusho kutisebentisa ngekulingana totimbili).
kutfutfukiswa kwelulwimi
Kutfutfukiswa kwelulwimi ngekuwalinganisa, kuwetayetisa kanye nekukhutsata kutsi lulwimi lusetjentiswe emsakatweni, kutemfundvo, emtsetfweni nasetinhlelweni tekuphatsa, njalo njalo, futsi nekuniketa jikelele bubanti bekushicelelwa kwemsebenti wemibhalo kulelo lulwimi.
kuhlela
Umsebenti wekulungisa emaphutsa kanye/nobe indlela yemiculu lebhaliwe.
kulingana
Lizinga lekulingana, kungakhetsi; kusebentisa ngekulingana; lokukahle nalokulungile.
bulwiminyenti lobusebentako
Kushiwo lulwimi nobe tilwimi letitsite endzaweni letsite, lobuncunywe ingcikitsi yelulwimi lolusetjentiswako, umsebenti, balaleli kanye nemlayeto londluliswako.
TiLwimi teNdzabuko
Tilwimi letingesito tendzabuko yelive kodvwa tilwimi letiletfwe bahambi.
tilwimi lebetincishwe ematfuba ngekwemlandvo
Kungcikitsi yaseNingizimu Afrika, kunetilwimi lebetinganakwa ngemacembu lanemandla akudzala futsi ke ngenca yaloko betingasetjentiswa nobe tisetjentiswe kumsakato, kutemfundvo (emva kwesikolo semfundvo lephasi), nobe esiveni nobe emnotfweni. Letilwimi betingasekelwa ngalutfo. Tifaka ekhatsi tilwimi tendzabuko, tilwimi temafa kanye nelulwimi lwemasayini.
ithekhinoloji yelulwimi lwebantfu
Kusetjentiswa kwelwati lwetilwimi ekutfutfukisweni kwetinhlelo tangcondvomshini letingabona, tivisise, tihumushe futsi tikhiphe lulwimi lweluntfu ngato tonkhe tindlela; njengekutfutfukiswa kwetisetjentiswa letenta kutsi kukhonakale kutsi bantfu basebentisane nangcondvomshini.
lulwimi lwendzabuko
Indzabuko yelulwini lwelive. 
kutoliga
Sento sekundlulisa inkhulumo kulelinye lulwimi iyiswe kulolunye lulwimi.
kucaphela ngekwelulwimi
Kucaphela kutsi lulwimi lusetjentiswa njani esiveni, kutsi basebentisi belulwini bayawati yini emalungelo elulwimi, nekutsi lulwimi lusetjentiswa njani ngehlomisa nobe ekwehliseni luntfu.
kulingana kwetilwimi
NgekwemTsetfosisekelo, tonkhe tilwimi kumele tihlonishwe ngalokufanako. Kuphatfwa ngekufana kwetilwimi letimbili nobe ngetulu, ikakhulukati ngekuya ngemkhambatsi njengesishayamtsetfo, tebulungiswa, kuphatfwa kanye nekucondziswa kwemphakatsi.
kulinganiswa kwetilwimi
Kuphakelwa ngetilwimi lokulinganako futsi/nobe kuphatfwa kwetilwimi letimbili nobe ngetulu. Tintfo letifana nelinani lebakhulumi kanye nesimo selulwimi singenta kutsi inchubomgomo incume lapho kungasetjentiswa khona lulwimi lolutsite. Lokusetjentiswa angeke kulingane. (A) umbuso angeke usebentise ngemphumelelo tilwimi tato tonkhe takhamiti futsi ungahle utibophelele ngekusebentisa lulwimi nobe tilwimi tawo letisemtsetfweni, nobe tilwimi letitsite, ngandlela tsite (Turi, 1993:14-15).
kuhlelwa kwelulwimi
Kuhlelwa kwetilwimi kubukene netimphendvulo tetinkinga tetilwimi ngekutfola letinye tindlela kanye nemiphumela. Kufaka ekhatsi tinchubo tekucondzisa kanye nekwenta kancono tilwimi ngekutfutfukisa tilwimi.
inchubomgomo yelulwimi
Sincumo lesisemtsetfweni sesimo setilwimi letehlukene letikhulunywako emiphakatsini, sibonelo, nguluphi lulwimi lolutawuba lulwimi lwesive nobe lulwimi lolusemtsetfweni, ngutiphi tilwimi letitawusetjentiswa egodzini kantsi time kuphi.
emalungelo elulwimi
Imitsetfo lencuma timo lapho takhamiti tingatikhetsela khona tilwimi.
emagumbi elulwimi
Titfunywa tahulumende ematikweni nasetifundzeni kubukana netindzaba tetilwimi talelo litiko nesifundza letisukela kuNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe futsi titsintsane nematiko ngaletiphatselene netilwimi.
kubhalwa kwetichazamagama
Umsebenti wekubhalwa kwetichazamagama.
tindlela tekuhumusha ngemishini
Tinhlelo tangcondvomshini letihumusha imiculu ye-elekhroniki kusuka elulwimini kuye kulolunye.
lulwimi lolunganakwa
Nobe nguluphi lulwimi lolungasetjentiswa ngalokusemtsetfweni nobe lolucekelwako ekusetjentisweni etindzaweni letisetulu (sib. kutemfundvo kutekwelashwa). Kunganakwa phasi esikhatsini lesinyenti kusho kuba phasi kwelulwimi futsi kungenteka nebantfu bakhona. Sibonelo, siTsonga, siVenda, siNdebele nesiSwati titsatfwa njengetilwimi letiphasi eNingizimu Afrika.
lulwimi lwekufundza
Lulwimi lwekufundzisa ekilasini njengobe lukhonjisiwe kukharikhulamu nakunchubomgomo yelulwimi. Lulwimi lwekufundza lufaka kancane umcondvo wekutsi kungasetjentiswa tilwimi letinyenti futsi nebafundzi bangafundza lolunye lulwimi ngaphandle kwelulwimi lolusemtsetfweni.
bulwiminyenti
Kusetjentiswa kwetilwimi letintsatfu nobe ngetulu ngumuntfu munye nobe licembu lebantfu njengebantfu besigodzi lesitsite nobe sive. 
lulwimi lolusemtsetfweni
Lulwimi lolusetjentiswa kuhulumende, enkantolo yemacala, kutemabhizinisi, kutemfundvo nakumsakato.
kuhumusha
Sento sekuguculela umculu kulolunye lulwimi ubhalwe ngalolunye.
itheminoloji
Kwemukelwa kwemathemu lathekhnikhali lamiselwe sifundvo lesitsite?
<fn>DAC-NLS. LitikoLetebulungiswaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tsine kuleliTiko sitibophelele kusebentisa lemigomo ye People First ngaphandle kwekucitsa sikhatsi. Sitayisebentisela kufika emazingeni lemukelekile nakumazinga lasetulu etinsita kanye nekhwalithi ngalokukhulu kushesha?
Kumele kuboniswane netakhamiti kumele ngelizinga nangekhwalithi yetinsita tahulumende labatitfolako futsi, lapho kukhonakala khona, kumele baniketwe litfuba lekutikhetsela ngetinsita labaniketwa tona.
Udzinga kucinisekisa kutsi kuBoniswana njalo futsi ngendlela lehlelekile kute kutsi liHhovisi lihlale lati ngetidzingo temakhasimende akho.
Takhamiti kufanele tatiswe ngelizinga nangekhwalithi yetinsita labatatitfola kute kutsi bahlale bati kuyini labatakutfola.
Wonkhe umtfwalo ukuwe nekulandzisa kusishayamtsetfo ngekusetjentiswa kwenchubomgomo yaHulumende, ngako-ke udzinga kucinisekisa kutsi tinsita tiniketwa ngelizinga lelemukelekile kumakhasimende.
Tonkhe takhamiti kufanele tifinyelele ngalokulingako kutinsita letigunyatwe kuto.
Udzinga kucacisa futsi ubeke imigomo yekufinyelela lokundlondlobalako kwalabo bebangatitfoli tinsita ngaphambilini, sibonelo, bantfu labakhubatekile. Udzinga kucinisekisa kutsi tonkhe tintfo letivimbako tiyakhishwa.
Takhamiti kufanele tihlonishwe futsi tinakwe.
Udzinga kucinisekisa kutsi indlela yekutiphatsa yeliTiko ifaka ekhatsi emazinga endlela emakhasimende lekufanele kutsi aphatfwe ngayo.
Takhamiti kufanele tiniketwe umniningwano logcwele nalocondzile ngetinsita tahulumende labagunyatwe tona.
Umniningwano lithulusi lelisemcoka kakhulu ngasecadzini lelikhasimende ekusebentiseni lilungelo lalo kutfula tinsita letikahle. Emahhovisi kumele anikete umniningwano logcwele nalocondzile, futsi kube ngumninigwano lomusha ngetinsita labatiniketako.
Takhamiti kumele tatiswe kutsi kusetjentwa njani emaHhovisini aVelonkhe newetiGodzi, abita kangakanani futsi aphetfwe ngubani.
Nesitafu sangekhatsi kufanele siwutfole lomniningwano lonjena. Umsebenti wekuphatfwa kumele ungabi yimfihlo. Udzingo kuniketa umniningwano ngemsebenti wakho ngekulinganisa ngemazinga labekiwe ekusebenta lokutfutfukisiwe, kugcinwa kwetimali futsi nekusetjentiswa ngendlela lekahle. Imininingwano yemalunga esitafu kanye netikhulu letisetulu kufanele ingabi yimfihlo.
Uma emazinga latsenjisiwe etinsita akaniketwa, kufanele kucoliswe kutakhamiti, tiniketwe inchazelo lephelele futsi kuniketwe nelikhambi lelisheshisako futsi lelisebentako, futsi uma kufakwa tikhalo, takhamiti kufanele tiniketwe imphendvulo lenesihawu futsi leyakhako.
Emandla nekufisa kwenta lokutsite uma tintfo tihamba kabi kusebentisana lokubalulekile kwenchubo yekubekwa kwemazinga. Udzinga kugcugcutela imphendvulo ehhovisini lakho.
Tinsita tahulumende kufanele tiniketwe ngekonga nangendlela lefanele kute kutsi kukhonjiswe takhamiti umsebenti wemali.
Udzinga kutfola tindzawo lapho khona konga kufunakala khona kanye nekutfutfukisa kuniketwa kwetinsita lokutawuholela ekongeni. Imali yakho kufanele isetjentiswe ngekuhlakanipha.
Kutfutfukisa kuniketa tinsita injongo lenkhulu yeliTiko.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetemisebentiSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Sandvulelangculazi (iHIV) kanye neNgculazi (i-AIDS) titinkinga tempilo yemphakatsi, letiletsa tinkinga kutemnotfo, nakutemisebenti kanye nakumalungelo eluntfu.
Kuyabonakala kwekutsi iHIV/AIDS sifomcedzave lesitawutsintsa tindzawo temisebenti, ngekuletsa kugula lokungapheli, kulova kanye nekufa lokutawuholela ekulimaleni kwemkhicito, tinzuzo tesisebenti, umsebenti wetempilo nekuvikeleka, tindleko temkhicito kanye nekutimisela emsebentini.
Sandvulelangculazi asibuki kutsi uphila nabobani, unemminyaka lemingaki, webulili lobunjani kumbe wakuluphi luhlanga, kodvwa kuyavumeleka kwekutsi simo setemnotfo sinesandla ekuveteni tinhlobonhlobo tetifo. Sandvulelangculazi sitimisela kakhulu endzaweni lapho kunendlala khona, nalapho kugcwele khona bantfu emadolobheni, nalapho kuneludlame khona kanye nekungahlaliseki kahle. Kutsatselana kwalesifo kubhebheteliswa kungalingani kwetinsita netindlela tekutfutseleka emadolobheni kusukwa emaphandleni. Bomake, ngabo lebasenkingeni kakhulu ekutfoleni lesifo ngekwemasiko kanye nesimo lesingekho kahle semnotfo lesibenta kutsi bangakhoni kunakekela kahle timpilo tabo.
Lokunye nge-HIV/AIDS kungukutsi sifo lesihambisana ngekunganaki, kuncuma kucala, kubandlulula kanye nekunyembenywa. Etindzaweni temisebenti kubandlululwa kwebantfu lebane-HIV kanye ne-AIDS kugcugcutelwa ngetento tekubahlola ngembi kwekubacasha, kubacosha uma kutfolakala kwekutsi banalesifo kanye nangekubanciphisela tinzuzo tabo.
Lenye indlela yekunciphisa nekuphatsa kwekundlondlobala kwe- HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kusebentisa luhlelo kanye nenchubomgomo. Kukhuluma nge-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kutoncedza baphatsi, tinyonyana tebasebenti kanye nahulumende ekufakeni sandla tikwemitamo etigodzini, esiveni nasemaveni angaphandle ekulweni nalesifo. Ngekubona loku, lolucwebu lentelwe kuncedza bacashi, tinyonyana tebasebenti kanye netisebenti.
kunciphisa kwelubandlululo ebantfwini labanesandvulelangculazi endzaweni yemsebenti.
kuniketa umphumela wetibopho tesifundza njengelilunga le Southern African Development Community.
2.1 Timfuno tekucala letibalulekile kuholela bacashi netinyonyana tebasebenti ekusebentiseni lolucwebu ekuboneni kutsi bantfu lebanesindvulelangculazi ababandlululwa etindzaweni temsebenti.
(v)kuphatfwa kendlela yekusebenta ngetikhalo.
Injongo lengaphasi yalelucwebu kuniketa indlela lecondzisako kubacashi, tisebenti netinyonyana tebasebenti ngekutsi bangayiphatsa njani iHIV kanye ne AIDS etindzaweni temisebenti. Kusukela sifomcedzave se-HIV/AIDS sidlala inzima emsebentini nasebantfwini emikhakheni lehlukahlukene, kudzingeka lubambiswano ebantfwini lolutofaka tonkhe tintfo. Lolucwebu lufaka umgomo lokukhulunywa ngawo kakhulu kulomtsetfo lohleliwe ephuzwini 5.
kwakha inchubo yekuphatsa tehlakalo emsebentini netikhalo tekuncepheteliswa.
kubambisana nalabo labatselelwe nalabaphetfwe yi HIV/AIDS kute batochubeka nekusebenta kahle sikhatsi lesidze.
emkhatsini wasemsebentini kanye nalabanye labatsatsa indzima lebalulekile, esigodzini, esiFundzeni nasesigabeni saVelonkhe.
3.1. Kugcugcutelwa kwekulingana nekungabandlululani emkhatsasini kwebantfu lebane-HIV/AIDS nalabangenayo, nasemkhatsini kwe-HIV/AIDS naletinye tifo letingafaniswa nayo.
Ekwakhiweni kwesimo sendzawo lesitawuncedza tisebenti letine-HIV kutsi tikhune kuchubeka ngaphasi kwesimo lesitayelekile emisebentini yabo nangabe batfolakala kwekutsi baphilile kutsi bangakwenta loko.
3.3. Kuvikeleka kwemalungelo nesimilo sebantfu labaphila ne-HIV/AIDS kubalulekile ekuvikeleni nasekucapheleni kwe-HIV/AIDS.?
3.4. iHIV/AIDS igadla kakhulu kubantfu labasikati ngako kumele kunakwe kakhulu ekutfutfukiseni kwenchubomgomo kanye netinhlelo letiphatselene nendzawo yekusebenta.
3.5 Kuchumama, kuhlanganyela, nekugcugcutela lubambiswano labo bonke ladlala lichaza ngiko lokungamela inchubomgomo ye-HIV/AIDS neluhlelo lwalo.?
4.1. Bonke bacashi kanye netisebenti, kanye netinhlangano tabo letihlukahlukene tiyagcugcutelwa kwekutsi tisebentise lolucwebu kute takhe, tisebentise tiphindze tilungise inchubomgomo netinhlelo te-HIV/AIDS kute tifanele tidzingo tetindzawo temisebenti yabo.
4.2. Ngalenhloso yalolucwebu, leligama indzawo yekusebenta kumele lichazwe kabanti kunalencazelo leniketwa umTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, umTsetfo 66 wanga-1995, Sigaba 213, kutsi ifake simo sendzawo yekusebenta, kolokunye, bantfu labangenabo budlelwane bemcashi kanye nesisebenti, kodvwa basebenta etindzaweni letitimele nalabo labatisebentako?
4.3. LoluCwebu alunato tibopho temtsetfo letingeta kulemitsetfo lekumTsetfo wekuLingana kutemiSebenti kanye nemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, nobe kuleminye mitsetfo lebaliwe kuloluCwebu. Kuhluleka kulihlonipha akusho kwekutsi umcashi utawushushiswa, ngaphandle kwalapho loluCwebu likhuluma ngetibopho lemtsetfo.t?
4.4. LoluCwebu kumele lifundzwe ngekubambisana nalamanye maCwebu ekutiphatsa lakhishwe nguNdvunankhulu wetemiSebenti.?
5.1. LoluCwebu kumele lufundvwe ngekubambisana nemTsetfo wemTsetfosisekelo waseNingizimu Africa, No.
(i) umTsetfo wekuLingana kutemiSebenti, No.
(ii) umTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, No.
(iii) umTsetfo weteKuvikela kanye neteMpilo kutemSebenti, No.
(viii) nemTsetfo loGcugcutela kuLingana kanye nekuVikelwa kweluBandlululo, No 4 wanga-2000.
Lokucuketfwe ngulolucwebu kumele kucatjangwe uma kwakhiwa, kusetjentiswa nobe kubuyeketwa nobe ngabe nguyiphi inchubomgomo yasendzaweni yemsebenti nobe tinhlelo letimayelana nemitsetfo lebaliwe ngenhla.
5.3. Letincenye letilandzelako titfolakala kulemitsetfo leshayiwe ngenhla. Loku kufanele kufundvwe ngekuhambisana naleminye mitsetfo leshayiwe. oned legislation.?
5.3.1. LoluCwebu lukhishwe ngekulandzela Sigaba 54(1)(a) semTsetfo weKulingana emSebentini, No 55 wanga-1998 losuselwa kumgomo longavumeli kucoshwa kwemuntfu ngenca yekutsi une-HIV. Kute kunedvwe bacashi netisebenti ekusebentiseni lomgomo njalo emsebentini, loluCwebu lutsatsa letinye tincenye ekushayweni kwemtsetfo.?
5.3.2. Sigaba 6(1) semTsetfo weteKulingana emSebentini ichaza kutsi asikho sisebenti lesingabandlululwa, nobe umuntfu lofuna umsebenti, nobe kuyiphi inchubomgomo yetekucasha, ngenca yekutsi une-HIV. Kunobe nguliphi licala lapho kucatjangwa kwekutsi umcashi ubandlulule sisebenti ngalokungekho emtsetfweni, umcashi kufanele akhombise kwekutsi lolubandlululo nobe lokwahlukanisa kuvumelekile.?
5.3.3. Asikho sisebenti, nobe lofuna umsebenti, lotawuphocelelwa ngumcashi kwekutsi ahambe luhlolo lwe-HIV kute kutfolakale kwekutsi une-HIV. Luhlolo lwe-HIV lelentiwa ngumcashi nobe lelentiwa esikhundleni semcashi litawenteka lapho inkantolo yetemisebenti ivuma kwekutsi loluhlolo luvumelana neSigaba 7(2) yemTsetfo weteKulingana emSebentini.
5.3.4. Mayelana neSigaba 187(1)(f) semTsetfo webuDlelwane kutemSebenti, No 66 wanga-1995, sisebenti lesine-HIV/AIDS angeke sicoshwe ngobe siphetfwe yi-HIV/AIDS. Uma kutfolakala kwekutsi kunetizatfu letivakalako letiphatselene nesimo sekuchubeka nekusebenta kanye nekutsi tinyatselo letivakalako tilandzelwe, angayekeliswa kusebenta ngekulandzela Sigaba 188(1)(a)(i).
5.3.5. Mayelana neSigaba 8(1) semTsetfo weteKuvikela kanye neteMpilo kutemiSebenti, No 85 wanga-1993, umcashi uphocelekile kwekutsi anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
5.3.6. Sigaba 2(1) neSigaba 5(1) semTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, No 29 -1996 ucacisa kwekutsi umcashi kumele anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
5.3.7. Sisebenti lesitowutfola iHIV ngenca yekuhlangana nengati lenalesifo ngobe singavikelekanga emsebentini, singafaka sicelo sekuncepheteliswa mayelana neSigaba 22(1) semTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini, No 130 wanga-1993.
5.3.8. Ngekuya kwesisekelo semTsetfo wekucashwa, No. 75 wanga-1997, wonkhe umcashi uphocelekile kutsi tonke tisebenti titfola umgomo wekucashwa, nebuncane bekugcina bemalanga ekugula [Sigaba 22(2)].
5.3.9. Ngekuya kweSigaba 24(2)(e) kwemTsetfo weluHlelo lwekweLapha, No. 131 wanga-1998, iregista yeluhlelo lekulapha akumele ikhombise nobe ikhombise lubandlululo kumalunga ayo ngesizatfu sempilo yabo. Lokunye mayelana na 67(1)(9) imitsetfo imele icondzise kwekutsi tonke tinhlelo kumele tinikete buncane bekugcina benzuzo kumalunga ayo.?
5.3.10. Ngekuya kwemtsetfo lovamile kanye neSigaba 14 semTsetfosisekelo waseNingizimu Africa, No. 108 wanga-1996, wonkhe umuntfu lone-HIV nobe i-AIDS unelilungelo lemfihlo, kufaka ekhatsi simo sakhe se-HIV nobe i-AIDS. Kahlekahle sisebenti asikaphoceleki kwekutsi satise umphatsi nobe letinye tisebenti ngesimo saso se-HIV.?
(v) indlela lekuletfwa ngayo tikhalo kanye nendlela lekujeziswa ngayo tikhalo letiphatselene ne-HIV endzaweni yemsebenti.?
7.1.1. Akukho umcashi lodzinga kutsi sisebenti, nobe lofuna umsebenti, kwekutsi entiswe luhlolo lwe-HIV kute abonise simo sakhe se-HIV. Njengobe kutfolakala kumTsetfo weKulingana emSebentini, bacashi kumele baye eNkantolo yebaSebenti kute batfole imvumo yaloluhlolo.?
7.1.2. Nobe ngabe Sigaba 7(2) semTsetfo wekuLingana emSebentini ayivumeli sicashi-nangabe tinsita tetempilo tiniketa ngeluhlolo kusisebenti lesicele loluhlolo, kutawuya ngekutsi tiNkantolo tebasebenti titawuvuma kwekutsi sisebenti singavuma kutsatselwa lelilungelo lalesigaba. Loludzaba alusengakadzalululwa tinkantolo.
7.1.3. kute lesigaba lesingaphasi sisebente, kuvunyelekile kwekutsi labo labatsatsa indzima bati nalendzawo lebekwe ngaphandle kwaleliphuzu 7.1.2.
(v) njengetimfuno tekutsi utfole tinzuzo njengesisebenti.?
(iii) Njengenjongo yokwenta sincesitelo kuletingoti temsebenti letifaka ekhatsi kulimala engatini nalokusamanti engatini.
Ngenchubo lehlobene nemfihlo esimeni se-HIV kusisebenti njengobe kuchazwa kulomshwana 7.2 waloluCwebu.?
Wonkhe emahlolo, nalawo lavenyelwe kanye nalalungele kumele entiwe ngekulandzela iNchubomgomo yaVelonkhe yeliTiko leTemphilo yekuHlola iHIV lekhishwe ngekweNchubomgomo yaVelonkhe yemTsetfo weteMphilo, No. 116 wanga-1990.?
7.1.7. Labo labatsintsekako kuchaza kwekutsi sebanikiwe lombiko, futsi bayawuvisisa kanye nekutsatsa luhlolo lwe-HIV. Loko kuchaza kwekutsi umuntfu uyavisisa kutsi luyini loluhlolo, yinindzaba kudzingakalekile, tinzuzo, kulimala, tintjintjo kanye nemiphumelo lengahle ivele.?
7.1.8.Lokungatiwa, kubukwa lokungatsandzeki nobe luhlolo lwe-HIV endzaweni yemsebenti lungenteka nangabe lentiwa ngemvumo kanye nelusesho lelisemtsetfweni lemgomosiseko lentiwe. Lapho lusesho lwentiwe, lombiko lotfolakele akumele usetjentiswe ekubandlululeni ebantfu nobe emacembu ebantfu. Loluhlolo ngeke lutsatswe njengalolungatiwa nangabe kutfolakala kwekutsi lesimo sakhe se-HIV singancishiswa kuloluphumo,?
Bonke bantfu labaphetfwe yi-HIV kanye ne-AIDS banelilungelo lelisemtsetfweni lemfihlo. Sisebenti asikavunyelwa ngalokusemtsetfweni kwekutsi sichaze ngesimo saso se-HIV kumcashi waso nobe kuletinye tisebenti.
7.2.2. Lapho sisebenti sikhetsa khona kuveta ngekwaso simo saso se-HIV kumcashi nobe kuletinye tisebenti, lolwati akumele kwekutsi lwatiswe kulabanye ngaphandle kwemvumo lebhalwe nguleso sisebenti. Lapho imvumo lebhaliwe ingatfolakali, tinyatselo kumele titsatfwe kute ticacise kwekutsi lesisebenti sifuna kutatisa ngesimo saso.
nobe ababandlululwa kumbe banyembenywe.
8.1Umcashi uphocelekile kwekutsi anikete aphindze anakekele, ngendlela langakhona ngayo, indzawo yekusebenta lephephile lengaletsi kulimala empilweni yetisebenti.?
8.2Lizinga lengoti yekutsatselana kwe-HIV emsebentini lincane. Kodvwa tingoti letifaka ekhatsi lokusamanti emtimbeni tingenteka emsebentini, ikakhulukati etindzaweni tetempilo. Tonkhe tindzawo temisebenti kumele tibone kwekutsi tivumelana nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo emSebentini, lokufaka ekhatsi Timiso te-Hazardous Biological Agents, nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, nekutsi umgomosiseko usebenta ngaloku, kulokunye:?
(i)kulimaleka, uma kukhona, kwekutsatselana endzaweni yemsebenti lotsite;?
(ii)kufundzisa lokufanelekile, kwatisa, kufundza ngekusetjentiswa ngetivikeli letisetjentiswa mhlaba wonkhe tekutfola, tisebente tibuye tinciphise lizinga lekutsatselana kwe-HIV endzaweni yemsebenti;?
(iii)kuniketwa kwetintfo tekusebenta letitawuvikela tisebenti engotini yekutfola i-HIV;?
(vii) kucashelwa ngalokwanele ekubukaneni ne-HIV emsebentini kute kutfolakale kwekutsi kuhlangabetenwe yini netimfuno tekuncephetelisa.?
9.1. Sisebenti singancepheteliswa uma ngabe sitfole iHIV engotini lesivelele emsebentini, ngekulandzela umTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini.?
(ii) kuncedza ngekuhlanganiswa kwelwati lelitawuncedza ekukhombiseni tisebenti kwekutsi tihlangene nengati lene-HIV.
9.3. Kuhlangabetana ne-HIV kanye ne-AIDS emsebentini kumele kubukwane nako ngekulandzela umTsetfo weteKulimala neTifo emSebentini.
10.1. Basebenti labane-HIV kanye ne-AIDS akumelanga babandlululwe ekunikwetweni kwetincepheteliso.?
10.2. Basebenti labangagulwa yi-AIDS bafanele kuphatfwa njengalabanye basebenti labagulwa tifo letifana nayo ekubukeni tinzuzo tebasebenti.?
10.3. Lwati lolumayelana netinzuzo ngesimo setempilo sesisebenti kumele lube yimfihlo futsi lungasetjentiswa ekubandlululeni.
10.4. Lapho umcashi aniketa lusito lwetempilo njengencenye yenzuzo yesisebenti kumele aciniseke kwekutsi lolusito alubandlululi, ngalokubonakalako nangalokungabonakali, kunanobe ngumuphi umuntfu ngenca yesimo sakhe se-HIV.
11.1. Basebenti ngete bacoshwa ngesimo sabo se-HIV kanye ne-AIDS.?
11.2. Lapho sisebenti sitfolakala kutsi sigula kakhulu singasakhoni kwenta umsebenti waso, umcashi uphocelekile kwekutsi alandzele timiso tekucoshwa kwesisebenti ngenca yekuhluleka ngembi kwekumyekelisa umsebenti, njengobe kutfolakala tikweluCwebu lekutiphatsa kahle ekucosheni lelitfolakala eluhlwini 8 wemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti.?
11.3. Umcashi kumele abone kutsi imfihlo yesimo sesisebenti lesiphetfwe yi-HIV siyanakekelwa ngesikhatsi kukhulunywa ngesimo saso sekuhluleka kusebenta. Sisebenti akumele siphocelelwe kwekutsi sitsatse luhlolo lwe-HIV nobe sichaze simo saso se-HIV njengencenye yenchubo ngaphandle kwekutsi inkantolo yebasebenti ilivumela lelo luhlolo.?
12.1. Bacashi kumele babone kwekutsi emalungelo ebasebenti mayelana ne-HIV/AIDS, kanye netilungiso letitfolakala kubo uma kuphulwe lawo malungelo, ayahlanganiswa kulenchubo yetikhalo lekhona.?
12.2. Bacashi kumele batise basebenti ngendlela lelandzelwako ekusebentiseni inchubo yetikhalo.?
12.3. Bacashi kumele baba nendlela yekuvikela imfihlo yebasebenti nangabe kutsetfwa licala, kubonwe nekutsi lelocala libanjwa ngasese.?
13.1. Kuphatsa ngekuphumelela kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti idzinga lusu loluhlangene lolufaka loku, ngalokunye, lemisuka lelandzelako:?
13.1.2.Tilinganiso letindze kanye naletimfisha kute usebente futsi unciphise, kufaka:?
Emasu ekusebenta ngco kanye nangekungacondzisi kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti.
14.1. Bacashi kanye netinyonyane tebasebenti kumele batfutfukise emasu lafanele kute bati, balinganise kanye nekuphendvula nge-HIV/AIDS etindzaweni tabo sekusebenta kanye netigaba. Loku kufanele kwenteke ngekubambisana kwetigaba, kwesigodzi, kwesifundza kanye nekutentela kwesive nguhulumende, umphakatsi wesive kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende.?
(ii) Silinganiso ngco kanye nangekungacondzisi kwemanani e-HIV/AIDS;?
14.3. Tinhlangotsi letingalimala tingafaka letilinganiso letilandzelako:?
(ii)Indlela kanye nekusebenta kwalenhlangano nangendlela lengakhuphula ngayo kutsambeleka ekutfoleni iHIV (sibonelo kutfutseleka kwebantfu kuleli nobe kuhlala emahhositela);?
(v)Kulinganisa kwekugadla kwe-HIV/AIDS kulabantfu lebukene nabo kanye nalabanye labangayitfola.?
(ii) Tindleko letingacondzisi njengetindleko lesititfola ngenca yekulova kwebantfu emsebentini, kungaphatseki kahle kwesisebenti ngekwetempilo, kwehla kwemkhicito, nekwehla kwemoya wekusebenta kanye nekuphazamiseka kwendzawo yemsebenti ngetizatfu letitsite;?
14.5. Tindleko temitamo yekulwa ne-HIV/AIDS kumele siyibuke njengencenye yekulinganisa kwekugadla kwalesifo.
15.1.1. Tonke tindzawo temsebenti kumele takhe incumomgomo 1[4] ye-HIV/AIDS, kute kubonakale kwekutsi basebenti lebaphetfwe yi-HIV/AIDS ababandlululwa kunchubomgomo yekusebenta nakulokunye lwokwenteka emsebentini.
(iii) imininingwane yenchubomgomo yekusebenta (sibonelo.
(ix) kucaphela kanye nekuhluta kwetindlela tekusebenta.?
Tonkhe tinchubomgomo kumele takhiwe ngekuchumana nabo bonkhe lababambe lichaza endzaweni yemsebenti lokufaka ekhatsi tinyonyana tebasebenti, labamele basebenti, labasebenta ngetetempilo kanye neluhlangotsi lelibukene nebasebenti emsebentin.?
Lenchubomgomo kumele ikhombise simo kanye netidzingo taleyo ndzawo yekusebenta.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo nekusetjentiswa kwayo kuyinchubeko lentjintjantjintjako, ngaloko lenchubomgomo yendzawo yekusebenta kumele ibe:?
(iii) icashelwe ngekusebenta kwayo ngemphumelelo bese kunakwe nekuphumelela kwayo.?
15.2. Kutfutfukisa kweluhlelo lwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti?
Kuyancomeka kwekutsi yonkhe indzawo yekusebenta kumele isebentele ekutfutfukiseni kanye nasekusebentiseni kweluhlelo lwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti lolutawulwela kuvimbela tifo letingangena, kuniketwe kunakekela kanye nekubambisana kubasebenti lebanalesifo nobe letibukene naso, bese kunakwe kugadla kwalomcedzave kulenhlangano.?
Bungayo nekufinyelela kwaloluhlelo endzaweni yemsebenti kumelwe luholwe tidzingo kanye nemtsamo waleyo ndzawo yekusebenta. Ngaloko, kuyancomeka kwekutsi lonkhe luhlelo lwendzawo yekusebenta kumele lulwele kunaka loku lokulandzelako ngekubuka imitamo yetigaba, tigodzi, tifundza kanye nesive sonkhana:?
(xi) kwakhiwa kwemasu ekuhlangabetana netindleko letibonakalako naletifihlekile letiphatselene ne-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti, njengobe kuvetiwe kuliphuzu 14.
(xii) kucashelwe njalo, kunakwe kubuywe kubuyeketwe loluhlelo.?
Bacashi kumele batsatse tinyatselo letibalulekile ekusiteni basebenti ngekutatisa ngetempilo letibalulekile, tenhlalakahle kanye netinsita tekuphila kahle emphakatsini, uma ngabe leto tinsita atitfolakali endzaweni yemsebenti.?
16.1. liTiko letemiSebenti kumele liciniseke kwekutsi lamakhophi aloluCwebu akhona futsi ayatfolakala.?
16.2. Bacashi kanye netinhlangano tabo kumele bafake loluCwebu ekuboniseni, ekufundziseni kanye nasetinhlelweni tabo tekwatisa basebenti.?
16.3. Tinyonyana tebasebenti tifanele tifake loluCwebu etinhlelweni tato tekufundzisa nekucecesha emashophistiwadi kanye nebasebenti.
Sisebenti lesitsintsakele
Sisebenti lesitsintsakele nobe ngayiphi indlela yi-HIV/AIDS sibonelo uma nangabe banemngani nobe lilunga lemndeni leliphetfwe yi-HIV
INGCULAZI
AIDS sifinyeto lesimele acquired immune deficiency syndrome. Ingculazi incazelo yebudokotela leniketwe nakusukela kuletinye tifo letibhubhisako ebantfwini lesebafelwe masotja abo ekuvikela umtimba ngesizatfu sekuphatfwa yi-HIV. 
TIFO LETANDZILE
Sifundvo setinhlobo tetifo, imbangela, kwandza kanye netindlela tekubukana naletifo esiveni. 
SANDVULELANGCULAZI
HIV sifinyeto lesimelehuman immuno deficiency virus. HIV iyivayirasi lehlasela lengagcina ibulala emasotja ekuvikela emtimbeni. 
Luhlolo lweSandvulelangculazi
Kutsatsa luhlolo lwetempilo kute kutfolakale simo semuntfu se-HIV. Loku kungafaka phakatsi imibuto lebhalwe phasi nobe imibuto lephendvulwa ngemlomo lefuna kutfola ngesimo sakucala seluhlolo lwe-HIV; imibuto lephatselene nesilinganiso sekutiphatsa lokuyingoti (sibonelo imibuto lephatselene natemacansi, nelinani lebangani kutemacansi nobe lokwatiwako ngetemacansi); kanye netindlela letisunguliwe tekutfola simo se-HIV sesisebenti nobe semuntfu lofuna umsebenti. 
LOPHETFWE SANDVULELANGCULAZI
Lohlolwe waphindze watfolakala kwekutsi uphetfwe yi-HIV. 
Sisebenti lesitselelwe sifo 
Sisebenti lesihlolwe satfolakala kwekutsi siphetfwe yi-HIV nobe lobonwe kwekutsi une-HIV/AIDS. 
Kuvuma wati 
Inchubo yekutfola imvumo kusigulane lekhombisa kwekutsi uyavisisa ngalokuphelele lesimo nalemiphumela yaloluhlolo ngaphambi kwekuniketa imvumo. 
Inchubomgomo
Incwadzi leveta simo senhlangano ngendzaba letsite. 
Kululekwa kwangaphambilini nagemuva kweluhlolo 
Inchubo yekweluleka legcugcutela kuvisisa simo nenhloso yeluhlolo lwe-HIV. Ikhombisa buhle nebubi baloluhlolo emuntfwini bese ibuka kwekutsi lemiphumela levumako nobe lengavumi itawuletsa tiphi tingucuko. 
Kuvuma lokwamukelekile
Kuchaza tingucuko letentiwako nobe tilungiso letentiwa tikwemsebenti nobe endzaweni yemsebenti letivumelekile futsi letitowenta umuntfu lophila ne-HIV/AIDS kwekutsi aphumelele kubamba lichaza nobe achubeke nekusebenta.
Tifo temacansi
Sinciphiso tifo letitsatselanako temacansi. Leti tifo letitsatselanako kusukela ekuhlanganeni kwebantfu ngatemacasi, lokufaka ekhatsi lujovela, igonoriya kanye ne HIV. 
Kuhlolwa lokucashelwe
Loku akwatiwa, luhlolo lolungahlangani lolwentiwa kute kutfolakale sehlakalo kanye nekuvela kwalesifo emphakatsini lotsite nobe emacenjini kute kuniketwe lwati lwekunakekela, luvikele kanye nekubukana nalesifo.?
<fn>DAC-NLS. LitikoLetemphiloKanSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Sifundvo seluphenyo lesentiwe nguMkhandlu weluPhenyo lweteSayensi yeBantfu ngekubambisana neLitiko lweTemphilo kanye netiNsita tetenhlalakahle.
Babitwa ngekutsi ngubomake nabobabe belive letfu, kodvwa esikhatsini lesinyenti abaniketwa lutsandvo kanye ngenhlonipho labafanele kuyitfola.
Ngaletingucuko emphakatsini kanye netincabhayi njenge-HIV ne-AIDS indzima yebantfu labadzala seyaba ngulebaluleke kakhulu ekugcineni umucu wenhlalakahle, buntfu kanye neminotfo yemindeni yetfu.
Bantfu labadzala kumele bangabukwa njengalabangemukeli kahle intfutfuko, kantsi kumele babukwe njengalabadlala indzima lehlahlambile kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.
Asibasekeleni futsi sibanikete lenhlonipho labayidzingako kute bente lomsebenti lobalulekile.
Lencwajana yetfula tidzingo letilishumi letisetulu kakhulu tebantfu labadzala kanye netincomo talesifundvo.
60% bahlala etindzaweni tendzabuko tasemaphandleni.
9% banakekeli bantfu labadzala labagulako.
66% banakekela bantfwana kusukela ku-0 kuya ku-18 weminyaka.
20% banakekeli bantfwana kusukela ku-0 kuya ku-6 weminyaka.
66% bahlangabetane nebumatima kusuka kulobuncane kuye kulobukhulu bekunakekela.
96% abatfoli imali yekunakekela.
76% webantfu labadzala babhasobhe makhaya.
97% imali yemphesheni isetjentiselwa kutsenga tintfo tasekhaya.
Bantfu labadzala kumele basekelwa kute kutfutfukiswe kukhula kahle kwebantfwana. Imiklamo kumele yentiwe kute kwesekelwa bantfu labadzala ngekunakekela bantfwana, sibonelo, kubukana nebudlelwane bekuhlangana kwetitukulwane. Batali kumele bagunyatwe ngekweMtsetfo kutsi bakhipha imali yesondlo. Imisebenti yekungenisa imali lengekho lemincane yekwelekelela Imali Yemphesheni Yalabadzala kumele isungulwe.
84% abakhoni kugcwalisa siliphu sasebhangi nobe saseposini.
Loluhlobo lwanyalo lwe-ABET kumele lubuyeketwe futsi kumele kutfolwe tindlela letakhako tekwesekela bantfu labadzala lenemakhono ekutfutfukisa latsite.
Emabhange kumele agcugcutelwe kutsi ente tinhlelo tekufundzisa bantfu labadzala ngekusebentisa emabhangi, ema-ATM, njll.
Kwelulekwa ngaphambi kwekutsatsa umhlalaphasi kumele kusungulwe kute kulungiselelwe bantfu labadzala ngekukhatsateka ngekwemoya lokuhlobene nekukhula.
Tinsita tamasipala ngulo lusito lolwabalwa njengalolubi.
Hulumende kumele ente kutsi tinsita letisisekelo titfolakale emaphandleni.
Bantfu labadzala bakhombise kutimisela kukhokhela uma tinsita tiniketwa ngaso sikhatsi futsi ngemanani lavakalako langantjintji.
Bantfu labadzala labaphetse emakhaya kumele bakhululwe ekukhokheleni emanti kanye negezi.
82% basebentisa igezi kukhanyisa.
7% bete imithoyi kwasahlobo.
51% batfola emanti eliphayiphi emabaleni abo.
Bonkhe baphakeli betinsita kumele babelane imitfombolusito kanye nemitamo yekwentancono kuhlela kanye nekufinyelela kutinsita.
72% bacabanga kutsi bantfu labadzala bakhonjiswa kungahlonishwa kahle kufana nalesikhatsi babancane.
Abaniketwa sikhatsi lesanele sekubalalela.
Bashayeli bematekisi labancane kanye nebaphakeli betinsita babonwa njengebantfu labahluphako.
Bantfu labadzala kumele babukwe njengebahlanganyeli labahlahlambile, kunebahlomuli nje kuphela.
Iminkhankaso kumele yentiwe etikolweni, emsakatweni futsi ikakhulukati nebaphakeli betinsita kute kutfutfukiswe kuhlonishwa kwebantfu labadzala.
Ngenca yemincele yetemasiko kanye nelulwimi phakatsi kwebaphakeli belusito kanye nebantfu labadzala (emakhasimende), batoligi kumele baniketwe (kwesikhashana).
Kumele kugcugcutelwe bafundzi labamnyama kutsi bafundze njengabocwepheshe bekuyiselwa kwesimilo.
Kumele kugcugcutelwe bocwepheshwe labamhlophe kutsi bafundze tilwimi tendzabuko kanye nemasiko.
250 bakhombise kutsi badzinga tindlu kantsi 24% babo batitfolile?
Kuphakelwa kwetindlu bekungulokunye kwetinsita letisezingeni leliphasi.
120 badzinga lunakekelo lwemphakatsi nobe lwetikhungo kantsi ngulabangu-15 labalutfolako.
Kuphenya lunakekelo lwetikhungo lolunye, sibonelo, kuhlala endlini ngelicembu.
Bantfu labadzala bafuna kuhlala nemindeni yabo, kodvwa badzinga Indzawo yekutiva baphephile, babe nendzawo yekubeka tintfo tabo futsi bakhone kuphuma etindlini tabo.?
520 basikhombisile sidzingo sentilasipoti kantsi 91% wabo bayayitfola?
4% kuphela bakhombisile kutsi tinsita tentilasipoti timbi nobe timbi kakhulu. Emacembu labeke liso abale loku njengekwedzelela, kuphatsa kabi kanye nekuhlukunyetwa ngebashayeli bematekisi.
Tinsita letisezingeni leliphasi ngaphandle kwemigwaco lemikhulu.
Intilasipoti leyesekelwe ngetetimali kumele iniketwe ngemalanga emphesheni ikakhulukati kubantfu labasuka emikhukhwini yasemadolobheni kanye nasemapulasini.
Bantfu labadzala bativa basengotini, ikakhulukati ngemalanga emphesheni.
26% bativa baphephile kancane nobe bangakaphephi kwasahlobo kubomakhelwane babo.
Bakhombise kwesaba bantfwana babo.
Kutiva lokunjena kubangelwa buphuya, kweswelakala kwemsebenti kanye nekungabikho kwenhlonipho.
Tonkhe tisebenti temkhakha wahulumende kanye nemaphoyisa kumele bacashelwe.
 bakhombise kutsi bayatifuna tiNsita teteNhlalakahle kantsi 32% kuphela bayatitfola?
 47% balinganise lizinga letinsita tetenhlalakahle njengaletimbi?
 860 bakhombise kutsi badzinga kuCinisekiswa kweteNhlalakahle kantsi 91% bayakutfola?
90% balinganise lizinga letiNsita lekuCinisekiswa kweteNhlalakahle njengalelinhle.
Embutweni lokwehlukile 84% balinganisa tinsita temphesheni ngelusito loluhle kakhulu lolutfolwa ngebantfu labadzala.
Emaklabhu emalantji (Luncheon Clubs) kumele aciniswe futsi Engetwe. Emashumi lasitfupha (60) ayesekelwa ngetimali kwanyalo kantsi langu-7 aseluhlwini lwekulindza.
Lona ngumbhalo lofinyetiwe wembiko lophelele logcwalisa inhloso yekwatisa bonkhe babambimsuka ngemiphumela yeluphenyo. Kubalulekile kutsi siyibukisise lemiphumela uma ngabe kuhlelwa.
Tidzingo tebantfu labadzala tingumtfwalo wabo bonkhe bantfu.
Phatsa bantfu labadzala ngesitfunti nangenhlonipho lebafanele.
<fn>DAC-NLS. LitikoLetemphiloSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Yini Sifo seSifuba?
kodvwa kakhulu emaphaphu.
Ngabe sitsatselana njani Sifo seSifuba?
Emagciwane e-TB asakateka kalula emakamelweni laminyene lapho kungangeni khona umoya lohlantekile nelilanga.
Sitsatselana ngematfonsi lamancane emoyeni uma umuntfu lone-TB akhwehlela nobe atsimula.
Lomunye umuntfu angangenwa i-TB uma advonsa lamatfonsi nakaphefumula.
Ngutiphi timphawu te-TB?
Kukhwehlela lesekwengce emaviki lamatsatfu.
Kudzinwa nekungabi nemandla kwemtimba.
Kwehla ngesisindvo semtimba.
Kujuluka ebusuku ngisho nobe kubandza.
Umoya lohlantekile ucedza emagciwane e-TB.
Kushisa kwelilanga kubulala emagciwane e-TB.
Kungani labanye bantfu baphatfwa yi-TB kodvwa labanye ingabaphatsi?
Labanye bantfu bangenwa yi-TB kalula kunalabanye ngobe emasotja lavikela umtimba asuke abutsakatsaka.
Loku kwenteka uma imitimba yabo ingenamandla lanele ekulwisa emagciwane e-TB.
Ebantfu labane-HIV ne-AIDS labanemitimba lengenamandla lanele ekulwisa emagciwane e-TB.
Ebantfu labanemitimba lebutsakatsaka abanamandla lanele ekulwisa emagciwane.
Kuminyana, tindlu nemakamelo langangenwa kahle ngumoya lohlantekile.
Kunatsa kakhulu tjwala.
Ebantfu labaphetfwe nguletinye tifo njengesifo sashukela.
Ngabe i-TB yemaphaphu ibonakala njani?
Kutfolakala kwemagciwane uma kuhlolwa sikhwehlela e-labhorathri.
Kuhlolwa kwesikhumba lokwentiwa ebantfwaneni.
Kungahlolwa sifuba nge-X-reyi.
Yelashwa njani i-TB?
Kwelashwa kwe-TB kucala emva kweluhlolo ngekuya kwenchazelo kwelashwa kwekucala nobe kwelashwa lokuphindziwe?
Kucala njani kwelashwa kwe-TB?
Kwelashwa kwe-TB kucala emuva kwekutsi dokotela nobe nesi sekacinisekisile kwekutsi lomuntfu uphetfwe yi-TB.
Nangabe umuntfu aphatseke kakhulu uniketwa imitsi kahlanu ngeliviki, ngeMsombuluko kuze kube nguLesihlanu.
Emva kwaloko imitsi ye-TB ingasetjentiswa kasihlanu nobe katsatfu ngeliviki.
Umuntfu angasebentisa yini imitsi ye-TB ngalokuphephile?
Kuphephile kutsi labasikati labakhulelwe banatse emaphilisi ekulapha i-TB.
Labasikati labakhulelwe netigulane letengcile eminyakeni lengu-65 abakafaneli kusebentisa umjovo i-Streptomycin.
Bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-8 banganiketwa i-Ethambutol.
Nangabe tigulane tisebentisa imitsi ye-TB kufanele titjele nesi emtfolamphilo kuze bakhulumisane ngendlela lencono yekuhlela umndeni.
Tigulane letisebentisa leminye imitsi kufanele titjele nesi emtfolamphilo.
Tigulane letiphetfwe nguletinye tifo kufanele tikhulumisane nanesi emtfolamphilo.
Ngabe i-HIV sihlangana njani ne-TB?
I-HIV yandzisa ematfuba ekuhabula ligciwane le-TB. (i-Mycobacterium tuberculosis).
I-HIV ngiyo leyenta kutsi umuntfu lohabule ligciwane leTB agcine aphetfwe yi-TB.
Umuntfu lone-HIV usengotini lenkhulu yekuphatfwa yi-TB kunemuntfu longenalo liGciwane leNgculazi.
Umsiti wekwelashwa ukugadza njani kwelashwa?
> Ugcina imitsi lebuya emtfolamphilo endzaweni lepholile nalephephile.
> Ugcina likhadi lekwelashwa lesigulane.
> Ubonana nesigulane kahlanu ngeliviki kutsi atewumbona nasinatsa emaphilisi.
> Usebentisa sipunu nelisoso lekubeka emaphilisi, kanye nemanti.
> Ubuka sigulane nasigwinya wonkhe emaphilisi.
> Umsiti nesigulane bavumelana ngendzawo lebalungele bobabili kanye nesikhatsi.
> Usayina likhadi lesigulane njalo-nje sigulane nasinatsa emaphilisi.
> Uthumela sigulane emtfolamphilo nangabe sinenginga yemphilo.
11. Yini umsebenti wemsiti wekwelahswa kwe-TB?
> Ubukela sigulane nasigwinya wonkhe emaphilisi.
> Utfumela sigulane emtfolamphilo ngetinyanga letimbili nobe letintsatfu kutsi kuyotsatfwa sikhwehlela.
> Kubalulekile kutsi sigulane sibuyele emtfolamphilo ekupheleni kwekwelashwa lokukhulu kuyohlola sikhwehlela kuze kuntjintjwe imitsi. Kusetjentiswa imitsi lemincane uma sigulane sesincono.
> Utfumela tigulane emtfolamphilo enyangeni yekugcina ngembikwekuphela kwekwelashwa.
> Kubalulekile kutsi tigulane tibuyele emtfolamphilo nasekuphele kwelashwa kwentela kucinisekisa kutsi tilapheke mbamba esifeni se-TB.
> Kubambisana kwemphakatsi ngulesinye setidzingo letinkhulu emsebentini wekulwa ne-TB.
> Ebantfu kumele batjelwe ngengoti lababhekane nayo bona nemindeni yabo.
> Ebantfu kumele batibone ekucaleni timphawu te-TB bese bafuna lusito lekwelashwa.
> Ebantfu kumele batjelwe ngekubaluleka kwekusebentisa imitsi, baphindze batjelwe nagemiphumela yekungakwenti loko.
> Ebantfu labane-TB kumele bacinisekise kutsi imindeni yabo ihlolelwa i-TB, kutsi uma utfolakala unalesifo welashwe ngendlela lefanele.
> Ebantfwana labaphile kahle labangephasi kweminyaka lesishlanu kumele batfunyelwe emtfolamphilo kuyohlolwa.
> Labadzala bona bangaya emtfolamphilo-nje kuphela nabagula futsi banetimphawu te-TB.
13. Tiyini tingoti tekutsimaketa kwelashwa?
Sigulane sisebentisa imitsi sikhatsi lesidze, futsi kucedza luhlelo lekwelashelwa i-TB kumatima kandzi kufuna kutimisela.
> Tigulane letiphetfwe yi-TB letingakacedzi kwelashwa kwato tingayitselela labanye bantfu.
> Tigulane letiphetfwe yi-TB letingacedzi kwelashwa kwato tingaphatfwa ngulolunye luhlobo lwe-TB loluyingoti kakhulu lekungusifo lesingagobeli imitsi ye-TB.
Tigulane kufanele ticale kwelashwa ngendlela lekungiyo lebekiwe.
Ebantfu labaphazamisa kwelashwa kwabo kufanele batiwe bese bayalandzelwa.
Ebantfu labacalako kuphatfwa yi-TB kumele balapheke kwasekucaleni.
Nguyiphi imfundziso yekuvikela tifo letitsatselanako telicansi (STD) ne-HIV/AIDS?
> Kungayi ecansini.
> Kusetjentiswa kwemakhondomu ngasosonkhe sikhatsi.
> Kuniketa imininingwane nemfundziso ngetifo telicansi, tingoti tetifo telicansi letingamange tilashwe, tifo telicansi, ne-HIV/AIDS.
> Kufundzisa ngekuhlanteka.
> Kukhutsata indlela lephephile yetelicansi.
> Kufundzisa ngekwelulekwa kwekutitsandzela nge-HIV , kuhlolwa nekutfunyelwa kuyewulashwa.
Nguliphi lichaza lelingabanjwa ngumsiti wekwelashwa ekuvikeleni Sifo seSifuba?
Yivisise i-TB ubambe lichaza lelikhulu ekuyivikeleni.
Fundzisa umphakatsi wangakini nge-TB.
Tfumela ebantfu lebanetimphawu letimbili nobe letinyeti te-TB emtfolamphilo lesedvutane.
Luleka ebantfu kutsi bavale imilomo yabo nabakhwehlela nobe nabatsimula.
Tjela ebantfu kutsi umoya lohlantekile utawuhambisa emagciwane e-TB, nciphisa kusakateka kwayo ngekuvula emafasitelo.
Tjela ebantfu kutsi lilanga lelishisa-ngco libulala emagciwane e-TB.
Kutsata ebantfu labanatsa imitsi ye-TB kutsi bayinatse bayicedze.
Tjela ebantfu kutsi i-TB ilapheka uma umuntfu sekalucedze lonkhe luhlelo lekwelashwa.
Khutsata licansi leliphephile ngekusebentisa emakhondomu kutewuvikela tifo telicansi letitsatselanako ne-HIV/AIDS.
Tjela ebantfu kutsi bantfwana labasandza kutalwa bajovwe nge-BCG kutewuvikela i-TB.
Kutfunyelwa bantfwana labangephasi kweminyaka lesihlanu lebake bahlangana nemuntfu lophetfwe yi-TB.
Yani kunesi wasemtfolamphilo nobe ngabe unayiphi inkhinga.
Kuya labadzala labanetimphawu te-TB.
Tigulane lesetelashwe tinyanga letimbili nobe letintsantfu kufanele tiyewuhlolwa sikhwehlela.
Tigulane letisenyangeni yekugcina yekwelwashwa kufanele tiyewuhlolwa sikhwehlela.
TekuPhatsa (012) 312?
Lucingo (012) 312 0089/312?
<fn>DAC-NLS. LitsimbaLemsebentiWSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Injongo yalomculu kuphawula tindzaba letitawuba yincenye yemculu wahulumende mayelana neMhlangano lohlongotwako wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Lingemuva leMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Emagugu langumnyombo lacondzisa indlela yekubona kwahulumende mayelana nekuVuselelwa kweSimilo.
Tindlela lokumele timiswe khona kutawuhlelenjiswa kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tinhloso letihlongotwako kanye nemiphumela lelindzelekile yeMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Ekusukumiseni luhlelo lwekuVuselelwa kweSimilo, kubalulekile kutsi inchazelo yekuVuselelwa kweSimilo icale iniketwe khona kutawusungulwa sisekelo lesifanako sekucocisana. Njengenkhaba yekuVuselelwa kweSimilo kunemcondvo wesimilo. Bahlatiyi betesimilo bachaza similo njengetimiso tekutiphatsa letemukeleke ngekwetayela macondzana nemaphethini ekutiphatsa njengobe emukelwe licembu lemphakatsi. Loku kufaka ekhatsi emagugu nemazinga lokwabelanwa ngawo kulelicembu. Ngalokuselubala, similo sicuketse tinkholelo ngaloko lokutsatfwa njengalokuhle nalokulungile lokubamba umphakatsi ngekuhlanganyela emlandvweni lokwebelanwa ngawo. Similo sencike kakhulu kuloko lokuphatsekako kutenhlalakahle lokuhlangatjetwa ngumphakatsi.
Indlela yekutiphatsa lithemu lelivele kubahlatiyi kanye nabocwepheshe betesimilo, kantsi liyahambisana nemcondvo wesimilo. Ngalesinye sikhatsi liyaye lihlanganiswe nesimilo kanye nekutiphatsa. Nanobe kunjalo, indlela yekutiphatsa iyahambisana nemigomo yemcondvo lowatisa tento (letilungile nobe letingakalungi) letitsatfwako. Loku kwenganyelwe kutibophelela njengesento sekutfobela indlela lemisiwe ngetulu kutenhlalakahle futsi lefaka ekhatsi emagugu ebuntfu. Lokutibophelela kungatfolakala etinhlanganweni tetepolitiki, tetenkholo kanye netemphakatsi jikelele kuwo wonkhe umlandvo wetive.
Ludzaba lwekuVuselelwa kweSimilo lungumtamo wekuhlanganisa luhlelo lwengucuko loluchubeka eNingizimu Afrika. Umphakatsi waseNingizimu Afrika uye wabukana netingucuko letisembili kakhulu eminyakeni yabo-1990. Kusukela elukhetfweni lwanga-1994 lwentsandvo yelinyenti, luhlelo lwengucuko beluphokophelele ekuchazeni kabusha indzima yetikhungo tetepolitiki khona kutawusungulwa luhlelo lolungakhetsi buhlanga nebulili lolwesekelwe ekungabandlululini nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu khona kutawesekelwa sisekelo semphakatsi loncike kutebulungiswa. Letingucuko tibe sicongo semlandvo lomudze wemizabalazo leyafaka ekhatsi emandla ebantfu baseNingizimu Afrika ekusunguleni umphakatsi lonebulungiswa.
Kuyintfo leyatiwa kahle kutsi lubandlululo lwaba ngetulu-nje kwendlela leyancisha emalungelo etepolitiki elinyentini lebantfu baseNingizimu Afrika. Lubandlululo, lwesekelwa luhlelo lwekuvuna labadvuna, belubonakala kuto tonkhe tikhungo temphakatsi futsi lwadzilita umtiya wesimilo semphakatsi wakitsi.
Betekwatisa lebebasemgudvwini wekwatisa ngemanga nemfundzisolite, lebebangasiyo indlela yekuhlelembisa kutfutfukiswa kwemagugu lokwabelanwa ngawo.
Ngekwengcikitsi, lomcondvo lohlatiyiwe wekubekelwa ecadzini ungakhanyisa kucocisana kwetfu ngemphumela welubandlululo emphakatsini waseNingizimu Afrika. Kubekelwa ecadzini ligama lelisho simo lapho umuntfu atitfola akhishelwe ngaphandle kwakhe nobe kulabanye emphakatsini lofanako. Umcondvo wekuphukuta ufaka ligalelo ekuvisiseni luhlangotsi lwetenhlalakahle lwekubekelwa ecadzini. Kuphukutwa kwenteka uma umuntfu lomunye asebentisa lomunye, nobe licembu lelitsite lisebentisa lelinye. Ngalokufishane, lowo lophukutako ubona lowo lophukutwako kuphela-nje njengelithuluzi nobe intfo yekusetjentiswa. Ngakulolunye luhlangotsi, lowo lophukutwako ubona lowo lophukutako njengensontfo lengenabuntfu lelawula buntfu bakhe lobusisekelo. Loku kunemba emhlolweni uma lowo lophukutwako nalowo lophukutako baphawuleka njengemacembu emphakatsi?
Kubekelwa ecadzini kuye kwenteka emazingeni lamabili lehlukene nanobe ahlangene. Kwekucala, ezingeni letepolitiki lapho tinchubomgomo betishosholotwa ngulabo bebaphetse ngaleso sikhatsi betisuselwa etulu tiyiswe kuwo onkhe emazinga ekuphatsa khona kutawulawulwa kuphindze kusetjentiswe kabi emandla. Kukhona lapho tinchubomgomo telubandlululo betisebenta khona ngekwebudze kuya etulu naphasi. Kwesibili, simo sebubanti bekubekelwa ecadzini siphindze sasebenta ekwehlukaniseni bantfu bakitsi ngekwebuhlanga nangekwebuve. Ngaloko-ke kwasungulwa luhlelo lwekubekelwa ecadzini ngalokungacondzakali emphakatsini. Ngalokusempeleni, lubandlululo belulubi kantsi-ke ngaloko eminyakeni lengetulu kwalengemashumi lamane beluloku luvuselela tisekelo tekungabi nesimilo lebesetivele tendlalwe nguletinhlelo tangaphambilini lencindzetelo. Ngalamafisha, lonkhe luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwetenhlalakahle yemphakatsi belungenamcondvo, lungenasimilo futsi lungahambisani nemigomo lesisekelo yebulungiswa, kulingana, inkhululeko, kwetsembeka, sitfunti kanye neluvelelo lecuketfwe etinkholweni letinyenti kumhlabawonkhe.
Lokudvukumeteka ngekwesimilo kwelinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika kuye kwashiya tibati letibonakala ngalokucacile temphakatsi lodzinga imitamo lecondzile nalecinile ngalokuphutfumako kutsi kwenwentjwe umkhawulo weluhlelo lwengucuko wengce ngale kwekuchazwa kabusha kwetikhungo tetfu tetepolitiki. Imphi yekusungula nekusimamisa emagugu lokwabelanwa ngawo emphakatsini wakitsi kusaseyincabhayi yesikhatsi lesidze lokumele sibukane nayo.
Kubaluleka kwalesimo kuvele kucace kahle uma kuhlolisiswa emanani ebantfu labasemajele. Emajele aseNingizimu Afrika agcwele ngekuphuphuma lokungetulu ngemaphesenti langu-70, ngelinani letephulamtsetfo lelilinganiselwa ku-176 000. Nanobe lelinani limele babanjwa labavalelwe emajele, kunalabanye babanjwa labagwetjiwe labangu-73 000 labadvosa ngekusebentela umphakatsi. Ngetulu kwa-4 000 walababanjwa bangephasi kweminyaka lengu-18. Emashumi etinkhulungwane ebabanjwa aseminyakeni lesekhatsi kwa-18 kuya ku-25. Bugebengu lobentiwe ngekwandza beluhlobo lwebudlova, kufaka ekhatsi kubulala, kudlwengula, kulimata, njll. Ngalokwandzako, kuba tinswane, labadzala kanye nalabasikati lebaba bahlukunyetwa balobugebengu.
Kubaluleke kakhulu kutsi ingcikitsi yetenhlalakahle nemnotfo lapho loku losekuphawulwe ngenhla kwenteka khona inakwe. Buphuya buyachubeka nekutsintsa linyenti lebantfu eNingizimu Afrika. Ngendlela lengesiyo lencane, buphuya budlala indzima kulenhlekelele yesimilo eveni.
Nanobe letibati letingenhla tibonakala ngalokucacile, kunetibati letifihlakele taletinkinga tesimilo imitamo yekuVuselelwa kweSimilo lokumele ibukane nato.
Kwehliswa kwekubaluleka kwebantfu.
Buhlanga kutinhlangano letisembili temphakatsi.
Bulili nekucindzetelwa ngekwebulili njengobe kuchutjwa ngulabanyenti bantfu baseNingizimu Afrika etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kanye nasetikhungweni temphakatsi ekwetayelanisaneni bantfwana ngekwenhlalakahle.
Kubukelwa phasi nekusetjentiswa kabi kweluCwebu lwemaLungelo.
Kwephuka kwemndeni njengesikhungo lesisembili setenhlalakahle.
Emagebe lamakhulu emkhatsini kwalabo labadla kusale nalabo labadla imbuya ngelutsi?
Indlela yekutiphatsa emsebentini lengenamgogodla.
Kutinaka wena nebugovu.
Kweswelakala kwesitfunti nekwetsembeka kulabanye labasetikhundleni temandla ekuphatsa.
Umoya wekubonakala kwephuta kwekuletsa tinsita kulabaphuyile.
Lisiko lekutigodlela ngekwelilungelo.
Kutsandza kutsenga netintfo tekubonisa buwena.
Emazinga laphakeme ebuphuya.
Kukhatsateka ngekuVuselelwa kweSimilo kumele kubukane naletincabhayi. Nguleligalelo leluhlelo lwengucuko kuVuselelwa kweSimilo lokumele kubukane nalo. Ngulelo nalelo siko leyame elucwebini lwesimilo lolugcugcutela kutiphatsa ngalokufanele, nalokwakhako futsi lolungatemukeli tento letinetigwegwe.
Nanobe lubandlululo, luhlelo lwekuvuna labadvuna nekungalingani kwemphakatsi kungumnyombo losembili wenhlekelele yesimilo emphakatsini wakitsi, lokuvele kwacaca kutsi nobe nguyiphi imitamo yekuVuselelwa kweSimilo kutawumele inake tintfo letinemitselela letingaphandle kwemincele yetfu. Ikakhulukati, umoya wekuhweba kumhlabawonkhe ubalulekile kuloluhlangotsi. Iminyakakhulu yelishumi nemfica neyemashumi lamabili ibhebhetselise ingucuko kusuka emphakatsini wekulima kwaya kulowo wetimboni. Umnyakakhulu wemashumi lamabili nanye ungenisa sibhicongo lesitinhlangtsi tinyenti seluhlelo lolubhebhetselisa ingucuko kuyo yonkhe imikhakha yemphilo. Lomhlaba ubona kuguguleka kancane nalokuhlelekile kwekuhlakanipha kwemvelo, imihambo yemphakatsi, emagugu nemisimeto.
Kuhweba kumhlabawonkhe ngemininingwano netinhlelo telwati ikakhulukati kuyachubeka ezingeni lelisetulu njengobe tindlela letinyenti tebatsengi baseNshonalanga nelucucaba letimboni tetekwatisa taseMelika tenabela kumhlabawonkhe. Incabhayi lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi bashosholoti, takhiwo kanye netinchubo tako atatiwa ngekucatsaniseka. Teswela kutiphendvulela kantsi tivamise kusebenta ngaphandle kwekulawulwa ngenca yekungabi khona kwemibuso lefanelekile nalenekutiphendvulela ngekuhlelembisa nekuphatsa. Ngalokulandzelako, akusiko-nje kuphela kutsi emasiko ayo yonkhe indzawo ayanyatselwa kepha imigudvu lefana nebugebengu lobuhlelekile, inkhohlakalo, kushushunjiswa kwetidzakamiva, kukhangisa lokungenasimilo nekuhlubula ku-inthanethi, kanye netifo letengciselanako kusabalala lula nangekunonopha emhlabeni jikelele, ngesivinini lesiphutfumako kunangaphambilini. Inkinga lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi imininingwano leminyenti iyatungeleta bese ingena kuyo yonkhe imikhakha yetimphilo tetfu kantsi itfwele butsi lobukhulu bekushabalalisa ngaphandle kwekutsi kube khona emazinga lahambisanako ngekwesimilo kutsi kubukanwe nalokushabalalisa.
Kuphindze kube nelugebe lwemasiko lolwenwebekako lolubhejetseliswa bashosholoti bekuhweba kumhlabawonkhe. Ngekubukelela ekuncintisaneni ngekuhweba kumhlabawonkhe kanye nekuba ngumgaleli lovelele etindzabeni temhlabawonkhe live lakitsi alizange kuphela lisayinde tivumelwano letinyenti tamhlabawonkhe, kepha liphindze laphoceleka kutsi lemukele inkhululeko yamhlabawonkhe kanye nekucekisa tinchubo letisembili.
Ngenca yekubona lenchazelo lengenhla nekubekela lubandlululo eceleni, sidzinga kutivivinya lokunembako, kubuyeketa nekuhlola kabusha simo sesimilo setenhlalakahle. Ngalokungangabateki, loku kudzinga kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi. Kungaloko-nje kanyentana bekuloku kucondziswa kuNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo lokubonisa umongo, umoya kanye nekutibophelela eluhlelweni lwetenhlalakahle lolusezingeni lesimilo lesiphakeme?
Tesekelo tekuVuselelwa kaBusha kweSimilo tendlalwe kuMtsetfosisekelo wakitsi lomusha. UMtsetfosisekelo ungumtamo wekusungula umkhuba lomusha wesimilo eveni lakitsi. Kuneticephu letinyenti teMtsetfosisekelo letibukene-ngco neludzaba lwekuvuselelwa kwemtiya wesimilo emphakatsini wakitsi. Sendvulelo seMtsetfosisekelo sitsi Tsine, bantfu baseNingizimu Afrika, siyakubona kungabi khona kwebulungiswa esikhatsini lesengcile, siyawemukela loMtsetfosisekelo njengemtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eRiphabhuliki ... kuze kupheliswe kwehlukana kwasesikhatsini lesengcile futsi kwakhiwe umphakatsi lowesekelwe kumagugu entsandvo yelinyenti, bulungiswa kutenhlalakahle kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo?
LuCwebu lwemaLungelo kuSehluko 2 seMtsetfosisekelo lucuketse linani lemagugu labalulekile labukana-ngco netindzaba letisisekelo mayelana nesimilo.
Sitfunti seluntfu sig.
Inkhululeko nekuvikeleka kwemuntfu sig.
Emalungelo etemnontfo, temhlalakahle netemasiko tig.
Inkhululeko yekuveta luvo/yekuhlanganyela nekufinyelela emininingwaneni tig.
Emalungelo etepolitiki s.
Ngekwendlala lemigomo, uMtsetfosisekelo awubekanga kuphela umtfwalo encenyeni yahulumende kutsi ahloniphe takhamuti, kepha nasetakhamutini kutsi tihloniphe emalungelo alomunye kulomunye. Kunemtfwalo kuwonkhewonkhe eNingizimu Afrika kutsi ahloniphe emalungelo alabanye bantfu, labamnyama nalabamhlophe, labadvuna nalabasikati, labadzala nalabancane.
Hulumede ulindzeleke kutsi atfutfukise emagugu lendlalwe eluCwebini lwemaLungelo ngendlela lesebentela buhle nentsandvo yemphakatsi jikelele. Unemtfwalo wekutfutfukisa emagugu eMtsetfosisekelo neluCwebu lwemaLungelo. Kuze kutsi lamagugu asho lokutsite kulabadvuna, labasikati nebantfwana jikelele etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kumele afundziswe ngalokubonakalako etikhungweni letisebentako, hhayi etikhungweni letingasebenti naletihhohlokile. Indzima lenkhulu yahulumende ngaphasi kwelisu lemagugu kuniketa kwesekela lokunebulungiswa, lokungakhetsi luhlangotsi nalokunganyembenyi lapho emagugu lagcotjwe ngekwemtsetfosisekelo angafundziswa futsi afundvwe khona.
Lokuphindze kuhambisane njengetinhlelo tekuVuselelwa kweSimilo nguletikhungo tembuso njengetiNkantolo eSehlukweni 8 nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi eSehlukweni 10. Sehluko 9 seMtsetfosisekelo siphindze sasungula tikhungo letesekela intsandvo yelinyenti njengeMvikeli weMphakatsi; liKhomishani lemaLungelo eLuntfu; liKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi; liKhomishani lekuLingana kweBulili; uMcwaningitimali Jikelele; uMtimba lotiMele wekuLawula tekuSakata; kanye neliKhomishani lelitiMele leluKhetfo. Lemitimba ilindzeleke kutsi itfutfukise futsi ivikele emagugu lendlalwe kuMtsetfosisekelo.
Sehluko 10 seMtsetfosisekelo ngalokucondze-ngco sibukana nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi. Sigaba 195(1) (a), (c) na-(i) tiniketela ngekusungulwa kweluphiko lwekuphatfwa kwemphakatsi lolwesekeleke kuleligugu lelisha lekusebentela umphakatsi, ngekungakhetsi luhlangotsi nangalokusezingeni leliphakeme.
Hulumende uphindze wasukumisa imigomo yeBatho Pele lehlose kungenisa emagugu lamasha ekwetfulweni kwetinsita emphakatsini. IBatho Pele ihlose kugcizelela umbono wemsebenti, kuhlonipha takhamuti, kuvelela ngekwetfula tinsita kanye nalamanye emagugu.
Kucocisana: Takhamuti kumele kucocisanwe nato mayelana nemazinga nekhwalithi yemisebenti yemphakatsi letetfulelwa yona futsi, uma kuphumelela, kumele tiniketwe kutikhetsela mayelana naletinsita letetfulelwa tona.
Emazinga emSebenti: Takhamuti kumele titjelwe ngekutsi titawetfulelwa waphi emazinga nekhwalithi yetinsiti khona titawuba nelwati ngaloko lokumele tikulindzele.
Kufinyelela: Tonkhe takhamuti kumele tibe nekufinyelela lokulinganako kutinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Sizotsa: Takhamuti kumele tiphatfwe ngesizotsa nangekubonelelwa.
Imininingwano: Takhamuti kumele tiniketwe imininingwano lephelele, naleshaya emhlolweni mayelana netinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Kuba selubala nekungagodli: Takhamuti kumele titjelwe ngendlela ematiko avelonkhe newetifundza aphatfwa ngayo, kutsi yimalini layicitsako, nekutsi ngubani lowengamele.
Kuncesitelwa: Uma lizinga lemsebenti leletsenjisiwe kungafinyelelwa kulo, takhamuti kumele tiniketwe kucolisa, inchazelo legcwele kanye nesisombululo lesiphutfumako; kantsi uma kwentiwa tikhalato, takhamuti kumele tiniketwe indlebe leneluvelelo, nelusito.
Lusito lolulingene imali lekhokhwako: Imisebenti yemphakatsi kumele yetfulwe ngendlela leyongako nalefanelekile khona kutawuniketwa takhamuti lusito lolulingene imali lekhokhwako ngalokungaphumelela.
Imicondvo yeVukuzenzele neLetsema imikhankaso lebalulekile ekutfutfukiseni budlelwano emphakatsini leyehlukene. Sicubulo lesingunyombo sigcizelela budlelwano bahulumende nemphakatsi kuyo yonkhe imikhakha kanye nemiphakatsi ngekumbandzakanyeka ngalokubonakalako eluhlelweni lwekusebenta. Kuvuselela umoya wekutinikela kanye nekutiphendvulela kwemphakatsi. Kugcizelela umtfwalo wekwakha sive ngaphasi kwengcikitsi yekusebenta ngekubambisana ekucedzeni kungalingani kwasesikhatsini sangaphambilini.
Hulumende, ngekubambisana nemphakatsi jikelele sewuvele utsetse tinyatselo tekuhlangabetana netincabhayi letiphawulwe kuMtsetfosisekelo. Emkhatsini wekusungula lokuchubekako, ikakhulukati ezingeni lematiko, ekubukaneni netinhlangotsi letehlukene tekuVuselelwa kweSimilo umtamo wekucala logabancako wekubukana nekuVuselelwa kweSimilo ngalokubanti kwaba kusukunyiswa kwemihlanganosikolwa lemibili ngasekucaleni kwa-2000. Umhlanganosikolwa wekucala, lowabanjwa ngaFebhuwari 2000, wangenisa kuVuselelwa kweSimilo njengemkhakha lobalulekile lodzinga kubukisiswa mbamba. Kwaba nekuphawula lokunyenti lobekucondziswe ekuchazeni lenkinga. Umhlanganosikolwa wesibili, lowabanjwa ngaMeyi 2000, wafaka ekhatsi kumelela lokwenabile, futsi waba kwemukelwa kwekucangacangana kwaloludzba loludzingidvwako. Kwahlongotwa kulomhlanganosikolwa kutsi luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwekuVuselelwa kweSimilo kumele lutfutfukiswe. Nanobe kunjalo, kwaphawulwa futsi kulomhlanganosikolwa kutsi kunesidzingo lesiphutfumako sekumbandzakanya onkhe ematiko ahulumende ekusunguleni, kwakha kwesekela kutenhlalakahle lokucinile ngalokusungula, kugucula tikolo tetfu tibe tindzawo letinesimilo, kudvosa umkhakha wetemabhizinisi ekucocisaneni nasekuhlelembiseni kumbandzakanyeka lokubanti kwemkhakha wetenkholo kulokusungula. Kunetindzawo letingubocalangaye letiye taphawulwa kulomhlanganosikolwa.
Lokunye kusungula hulumende latimbandzakanye kuko kwaba yiKhomfa yaMhlabawonkhe yekulwa neBuhlanga, kweSaba tiFikanamtfwalo kanye nato tonke tinhlobo tekungaBeketelelani leyabanjwa nga-2001.
Tindlela letiphawulwe ngenhla tibonisa kutibophelela lokusembili lokwentiwe ngumbuso ekutfutfukiseni luhlelo lwemagugu lamasha lokwabelanwa ngawo lokuluhlelo lolucondziswe ekuVuselelweni kaBusha kweSimilo.
Kwekucala kulokutibophelela lokusembili lokuphawulwe ngenhla kutibophelela ekulahleni indlela yetenhlalakahle yemphilo lengenasimilo kanye nekutsatsa bunye baseNingizimu Afrika lobuhlanganyelwe ngekufana njengobe kuhlongotwe kuMtsetfosisekelo. Lokuphawulwa kungakacaci kahle kweNingizimu Afrika njengeSive seMushi weNkhosatane - Rainbow Nation kwavusa lidvumela, kepha kuyintfo lesengakaphumeleli nenkhomba lenhle yalapho kutawuba nesimilo lesisha lesifaka wonkhewonkhe. Kutawulahlwa tintfo letifana nebudlova, inkhohlakalo, kudlwengulwa kwabomake, bantfwana netinswane tetfu, kushaya batali nebafati betfu, kanye nekuphukutwa kwalabaphuyile. Umphumela wako konkhe lokungcola udzinga kutsi sibuke kusetjentiswa ngalokubonakalo kwebuhle lobesekelwe ebuntfwini betfu. Indzabuko yase-Afrika ibita loku ngekutsi Butfu/Botho/Ubuntu njengaletinye tinkhomba temagugu etinhlelo tetfu ngekuhlanganyela. Tintfo letifana netifanisongco, tisho, emagugu, tinganekwane temlandvo netinsini tesekele kuko. Nanobe kunjalo emasiko nemikhuba yendzabuko letsite ilawula indlela umuntfu lenta ngayo. Sikubita loku ngemihambo. Esikhatsini lesinyenti, lemihambo isetjentiswa ekuphawuleni kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Loku kumane kuyindlela yekuveta lisiko lemuntfu kantsi akumelanga kuphawule kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Sive seMushi weNkhosatane kumele sicinisekise kutsi imihambo letsite, ikakhulukati leyo lemayelana nesimo setenhlalakahle yalabasikati, iyaguculwa ngekuhambisana naleyo yeMtsetfosisekelo futsi isuswe ekuboneni ngekwendzabuko yekulingana nekuhlonyiswa lokuhlongotwa nguMtsetfosisekelo?
Kwesibili, kutibophelela ekutfutfukiseni emagugu esihawu, sitfunti, inkhululeko, kuthula nebulungiswa kanye nekuhloniphana.
Kwekugcina, iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo ikutibophelela lokunemtfombo wekubhekisa kwawo nendzawo yekusukela lokunguMtsetfosiekelo wetfu. Nembala, yindlela lensha yemphilo, letawumisa imifaniswano yesitfunti emphakatsini wakitsi khona kutawelashwa lobhubhane wenkhohlakalo kuphindze kubukanwe netidzingo talabo labasengotini kakhulu emphakatsini wakitsi eNingizimu Afrika.
Bantfu bafundza emagugu ngesidzingo, lugcozi kanye nekuba yincenye yetikhungo letinemsebenti futsi letibalulekile kubo. Emagugu lahlala sikhatsi lesidze lasuka esitukulwaneni aye kulesinye avamise kuba ngulawo lekamayelana nekuphila nekukhula njengeluhlobo, njengalawo lalawula kulalana kwetihlobo, kudla bantfu nekubulala, emagugu labo labengamele tebhayiloji labasitjela kutsi atfolwa ngekuhamba kwesikhatsi nendzawo ngisho nasebantfwini labehlukene labangakaze babe nekutsintsana nobe nekuchumana. Sibonelo lesivamile kulesikhatsi ngemagugu mayelana nekutiphatsa ngekwemacasi lokuvela namuhla ngenca yekufa usengakakhuli lokubangwa yi-AIDS.
Siphindze sifundze emagugu uma kukhona lokusitsintako, kunyakatisa umphefumulo, njengekucamba kwato tonke tinhlobo, kutfola inchazelo yemphilo, kufuna liciniso, lutsandvo lwekufundza, kwenta umsebenti lomuhle nobe kwesekela ngekwekutsandza live lakini, kwetsembeka nobe kukholelwa.
Siphindze sifundze ngengoti, ngekungacapheli ngalesinye sikhatsi, kutsatsa tibonelo nalabanye ngaphandle kwekucabanga kabanti ngato, kanye nangekwenchubo, imfundziso yenkholelo kanye nekuphocelelwa batali.
Asifundzi ngekuba sodvwa kepha sifundza emiphakatsini yekuhlanganyela, labanye labayibita njengetikhungo temphakatsi, leto takhiwo letinjengemndeni, tinhlelo tetemfundvo kanye naletinye tikhungo, nemacembu abontsanga, lapho imitsetfosimiso, imikhuba nemihambo kulawula kutiphatsa kwetfu kuphindze kusibekele tigwebo, imiklomelo, kujeziswa kanye nekugcugcutelwa. Akusito tonkhe tikhungo temphakatsi letineligalelo lelifanelekile kutesimilo kantsi kuleminye imiphakatsi yaseNingizimu Afrika, tikhungo letingenasimilo lesikahle njengemagenge tigwetjwa ngebudlova nekwesatjiswa bese ngaloko kuba lukhuni kutigucula. Ngeluhlelo lwekwetayelanisa nemphakatsi, lamagugu siyawatsatsa. Kuliciniso kutsi emagugu latsatfwa futsi lacinisekiswa tikhungo avamise kuba nesisindvo nekuhlala sikhatsi lesidze, nekutsi lawo lafundvwa ngephandle kwalawa avamise kube ngulaphephetsekako, ngulangenamgogodla futsi esikhashana. Nanobe nguliphi lisu, ngaloko-ke, lekuvuselela kabusha similo emphakatsini lofana nalowo wakitsi, lovela esikhatsini sebulungiswa-mbumbulu uya ebulungisweni lobesekelwe kumtsetfosisekelo, kumele ukutfokotele kutsi ngabe bantfu bawafundza njani emagugu nekutsi, njengemphumela, lisukumise tindlela tekungenelela ngekwesekela leto tikhungo tekuchamusela. Kwetayelaniswa kwebantfwana labadvuna emphakatsini eNingizimu Afrika kanye nekutfutfukiswa kwebuntfu bebulili balomdvuna njengalokweyame kakhulu budlwangudlwangu, kuba nemsebenti lokahle, kanye nekuba nemfati lokahle kahle-hle kudzinga kubukisiswa ngendlela lenengucuko?
Njengesibonelo, betekwatisa, njengemsakato namabonakhashane basabamba indzima lesembili kakhulu kungabi kuphela ekuguculeni tindlela lokubonwa ngayo kuphindze kubunjwe emagugu emphakatsi kepha bangabuye babe migudvu yekutfutfukisa nekuVuselelwa kweSimilo.
Kwengeta lapho, lulwimi nemasiko uma kufakwe kahle kulelisu kungafaka ligalelo lelisembili kakhulu ekwakheni sive lesinenhloso yaso lesemcoka njengekuhlanganisa emacembu lanebuve nebuhlanga kakhulu eveni lakitsi, kanye nekucinisekisa kulingana nekuhlonipheka lokufanako emkhatsini kwalabadvuna nalabasikati. Imicondvo legabanca kulokwehlukana kwebuve nebuhlanga, lokuphindze kunconote kulingana kwebulili, kwenta sibonelo kwetsembeka eveni lakitsi, kuhulumende wetfu, kanye nesitfunti njengebaholi bavelonkhe, uMjeko waVelonkhe, imicimbi nemigubho yavelonkhe kanye neliCulo laSive kumele kudlale indzima lesembili ekumisweni kwetinhlelo tebasakati, kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa lokuhlonishwa akwetfulwa ngendlela leshiya labasikati.
Kumele siphindze sitfole kukhanyiselwa kuletinhlangano letesekelwe kutenkholo letemukelwe ngekwemtsetfosisekelo eNingizimu Afrika. Kuloluhlangotsi, sinemaPhrothestanti, emaKhatholika, emaSulumani, emaJuda, emaBhuda kanye netinkholo tendzabuko letitiMele te-Afrika, kufaka ekhatsi letinye. Inkholo njengobe itsatselwe emphandzeni yayo imele kubopha kantsi emagugu ayo aniketa inchazelo nenhloso emphilweni. Ngekuhlobana ngalokufanako kuba tikhungo, kwenta sibonelo umndeni, lisontfo, temfundvo, basebenti labahlelekile kanye nahulumende. Lisiko lesimilo semphakatsi angeke lehlukaniswa kuletikhungo. Leti tingasetjentiswa njengetindlela lokutawuhanjiswa ngayo iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo. Lokubalulekile ngalokulinganako yindzima yekusungula kwemphakatsi jikelele lecondziswe ekucaleni luhlelo lolusha lwesimilo emphakatsini wakitsi?
Kungenca yekubona loku lokuphawulwe ngenhla kutsi loluhlelo kumele lubukwe. Nanobe kunjalo, kubalulekile kucaphela kutsi tikhungo letehlukahlukene tahulumende setivele ticalile ekungeneleni tinhlelo tekubukana netinhlangotsi letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, njengobe letincenye letingentasi tibonisa.
Tindzaba leticondzile letinyenti setivele tiyincenye yeluhlu lwahulumende emkhakheni wekuVuselelwa kweSimilo semphakatsi wakitsi.
Kuciniswa kwemndeni njengendlela yekwengcisa emagugu lesekelwe kutikhungo letivelako.
Kwesekelwa nguhulumende kwekusungula kwetinkholelo leticondziswe ekwakheni kabusha umtiya wesimilo semphakatsi.
Kusungulwa lokucondziswe etikoleni nasetikhungweni temfundvo lephakeme.
Temidlalo nekusungula kwetekungcebeleka.
Labo labasemikhakheni yebuciko, yemasiko nesayensi; kutfutseleka eveni netebasebenti.
Kusungula kwekwakha umphakatsi.
Bulungiswa betekuBuyisela lobucondziswe ekwelapheni kungcubutana kwemhlukunyetwa/sephulamtsetfo nekufaka ligalelo ekuvinjelweni kwebugebengu.
Kucondziswa kwetigwegwe tetephulamtsetfo nekubuyiselwa kwetephulamtsetfo emphakatsini.
Kubalulekile kuphawula kutsi nanobe lokusungula lokwendlalwe ngenhla kubukene-ngco netindzaba letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, umbono wahulumende ngulowo wendlela lehlanganisele mayelana nekubukana nekuVuselelwa kweSimilo, khona kutawuniketwa luhlakamsebenti loluhlelembisekile nalolucondzile lapho luchungechunge kwemicimbi lungavisiswa futsi lufakwe kungcikitsi.
Imindeni yaseNingizimu Afrika iya ngekugucukela kutakhiwo letehlukahlukene yemtali munye, yetitukulwane letinyenti, yetitabani, leyengayelwe yinsha, yekusiswa kanye neyekukhulisela. Awukho umndeni wesichingilili. Imindeni letichaza ngekwayo ingemacembu ikakhulukati lenemalunga lesekele kulelinye, futsi atimisele kwenta kutibophelela kwesikhatsi lesidze lomunye kulomunye. Umtfwalo losembili wemindeni awukho kuphela macondzana nekukhulisa bantfwana nekwetayelaniswa nemphakatsi kwemantfombatane nebafana, kepha ekunakekelweni nasekwesekelweni kwawo onkhe emalunga. Imindeni lenakekelako nalesekelako ilungele wonkhewonkhe imphilo yetinswane, kulunganisela bantfwana nensha, kuzuza esikoleni, kukhicita kwasemsebentini, imphilo yetengcondvo kanye nekuphila sikhatsi lesidze kwalabadzala, imicimbi kanye nelizinga lemphilo ebantfwini labadzala, kumbandzakanyeka emicimbini yemphakatsi, tindlela tekusombulula kungcubutana konkhe kwaloku?
Imindeni leyesekelako nalenakekelako inciphisa umtfwalo wekunakekela lokuwela kumbuso uma imindeni yehluleka kunakekela bantfwana nalabadzala bayo labadzinga kwesekelwa. INingizimu Afrika inelizinga leliphakeme lemindeni lengasebenti kahle. Loku kufaka ekhatsi imindeni, ngesizatfu lesitsite nobe letinye, lenganakekeli nobe lengesekeli emalunga ayo, kufaka ekhatsi emalunga lasengcupheni (njengebantfwana labasadzinga kwesekelwa, bantfu labadzala, labasikati nemalunga emndeni lakhubatekile). Kwengeta kuloko, imindeni ingaba namunye nobe ngetulu webantfu labanetinkinga letisetulu tetengcondvo, temtimba nobe tenhlalakahle letigongonya kusimama kwelicembu lemndeni kanye nemalunga ngalinye emndenini, lokuvamise kuba njalo, kwenta sibonelo, ngekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva.
Kunyenti lokwatiwako mayelana nemindeni nemiphakatsi leyakhelene, nemiphumela yaloko lelandzelako ebantfwaneni naselusheni, Kulukhuni emindenini lesebenta kahle kutsi igcugcutele kutilungiselela nekuzuza ebantfwaneni uma lowo mndeni uphila emphakatsini longasebenti kahle. Ngalokufanako, bantfwana labavela emindenini lengasebenti kahle kepha bahlala emiphakatsini lenekwesekela benta ncono kunaloko lokulindzelekile.
Kuneluhlelo, lolwenganyelwe Litiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, loluchubekako ekusukumiseni inchubomgomo yemndeni. LeLitiko lingaphindze lizuze ngekuvivinya letinye tinchubo tamhlabawonkhe (Hulumende waseNew Zealand unelikomiti lelihlanganisele tindvuna ngekucinisa imindeni kantsi kunemklamo wemiNdeni leseluGebeni Fragile Families Project - lokanisekise eMelika, njengetibonelo) temiklamo lehlose kucinisia imindeni lengasebenti kahle kanye nekubonelela kwesekelwa ngetimali kwetikhungo letingekho ngaphasi kwahulumende letinganiketa kunakekela lokufanelekile, kugcine bobabe labangekho ngenca yedivosi nobe kwehlukana banekuchumana nebantfwana babo, kanye naleminye imiklamo yekutisusela lebukene netihibe letihlasela imindeni leyephukile. Umklamo wekulinga ungasetjentiswa kutsi ufanisele lokusungula kwaseMelika kwemiNdeni leseluGebeni lapha eNingizimu Afrika?
Ngaphandle kwesidzingo sekubukana netinkinga letihambisana nemindeni lengasebenti kahle, incabhayi yemindeni lesatfutfuka lesebenta kahle kanye naletinye tikhungo tetenhlalakahle leticondziswe ekufakeni ligalelo ekuletseni takhamuti letingaba batfutfukisi bemazinga emalungelo lendlalwe kuMtsetfosisekelo iseloku imile.
Tikhungo tetenkholo ngito kuphela tinhlangotsi tetenhlalakahle letinemtfwalo losembili wekuhumusha nekucolisisa umzila wesimilo, kutiphatsa kahle kanye nemagugu. Tenta tintfo letinyenti, kantsi ngalokusempeleni tenta tintfo letingaketayeleki, lokuholele umhlatiyi wetepolitiki wasengilandi Thomas Paine kutsi aphawule: "Kushushiswa akusiyo imvelo yendzabuko yanobe nguyiphi inkholo, kepha njalo-nje kuvamise ikakhulukati kuba luphawu lwato tonkhe tinkholo, nobe tinkholo letisungulwe ngekwemtsetfo."
Ngalesi sizatfu, siye sehlukanisa emasontfo nemasinagoge ngekwemtsetfosisekelo embusweni nga-1995, kantsi ngakulolunye luhlangotsi ngenca yebudlelwano lobebungacaci kahle emkhatsini kwembuso welubandlululo kanye nemisimeto yeliSontfo laseDashi leliseNingizimu Afrika, ngaloko-ke asinayo inkholo leyesekelwa ngumbuso. Kunobe nguyiphi intsandvo yelinyenti kwehlukaniswa lokucinile emkhatsini kwemandla eligunya lembuso netikhungo tetesimilo kufanelekile futsi kwemukelekile.
Hulumende angeke akwati kutsi ngaphasi kwelisu lemagugu agcugcutele nobe akhetse munye nobe leminye yemisimeto yetenkholo. Kungenelela lokubonisa kukhetsa kungahle kungahambisani nemtsetfosisekelo futsi kube nemitselela lengemukeleki kutepolitiki, lokungaze kucekele phasi kusimama kwetenhlalakahle nekuthula kwetenkholo. Nanobe kunjalo, hulumende unako kutfutfukisa inchazelo yato tonkhe tinkholo letiphakamisa kubeketelelana, kulingana, kuthula, nekutibophelela kutenhlalakahle kunaleto tinkholo letingenasisindvo, letibandlululako, letingenako kubeketelelana naletingahambisani nengucuko.
Loko hulumende langakwenta kwesekela kusungula kwetinkholelo letihlanganisele letigcugcutela imigomo yemtsetfosisekelo yekubeketelelana, kubuyisana kanye nekusebenta kwemtsetfo emkhakheni wemphakatsi, emphakatsini lonetinkholo letehlukahlukene njengencenye lemangalisako yezisindza semnotfo wemasiko etfu.
Loku kubaluleke kakhulu kulomhlaba wangemuva kwamhlaka 11 Septemba, lapho kungcubutana nemphi enyakatfo kubekwa njengekwenkholo bese kutselela imisimeto yetenkholo tetfu kanye nebukholwa lobehlukahlukene ngetindlela letitsikametako, naletingahle tibhedvukele kunobe yini. Kucocisana ngetinkholelo emphakatsini nekufundza ngekuhlanganyela ngenchazelo yebuphekula, timphi letinebulungiswa netimphi letingenabulungiswa, kushuba kwesimo emkhatsini kwetikhungo tetenkholo netemtsetfosisekelo, kanye nekungcubutana emkhatsini kwabohulumende labatimele bavelonkhe nekutiphatsa kwemikhakha yangephandle ngaphasi kwekuhweba kumhlabawonkhe angeke kunotsise kuphela kucocisana kwemphakatsi kepha kutawuchubela embili kutibophelela lokufanako ngesimilo sebaholi betenkholo ekuthuleni, kubeketelelana kanye nekulandzela umtsetfosisekelo ekutiphatseni kwetakhamuti engwace nasemphakatsini?
Loku kucatjangwa kutsi kumsebenti weliKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi nobe umbhasobhi walo, Litiko letaboHulumende betiFundza nebaseKhaya.
Litiko leTemfundvo letfule kusungula kwalo kwemagugu kutemfundvo nga-2000 lase leshicilela umphumela walokutfoliwe njengeManifesto ngemaGugu, Temfundvo neDemokrasi nga-Agasti 2001. Kunemagugu etemtsetfosisekelo lalishumi nemasu etemfundvo lalishumi nesitfupha ekuphumelelisa laphawuliwe futsi achazwa kuleManifesto.
Luhlatifundvo lwa-2005 lolubuyeketiwe selufake lokusembili kulokutfoliwe kulokusungula kwemagugu emikhakheni lemisha nobe lebuyeketiwe yekufundza. Luphiko lolubitwa ngeBuhlanga nemaGugu lisunguliwe kuleLitiko kantsi luhlelo lolugcugcutela emagugu netimphawu takitsi tavelonkhe luyasebenta kusukela nga-2001.
Incabhayi ngukutsi ngabe sibukana njani nemibono yebulili ngeluhlelo lwemfundvo lehlelekile kanye nekucinisekisa kutsi tikhungo tetemfundvo, njengetikhungo letibalulekile tekwetayelanisa ngekwenhlalakahle, tingalifaka njani ligalelo lekutfutfukisa bantfwana bebafana kutsi babe ngemadvodza laneluvelelo ngekwebulili, bahloniphe sitfunti salabasikati nekulingana kwabo, nekuyekela budlova nekuphukuta labasikati nebantfwana.
UMklamo waVelonkhe weMlandvo usukunyisiwe, lonemtfwalo wekukhicita tisetjentiswa letinsha temlandvo, kwesekela kufundziswa kwemlandvo etikoleni kanye nasetikhungweni tetfu letiniketa kuceceshwa kwabothishela bemlandvo.
Nanobe kunendlela yekucolisisa nekusungula lokusha ezingeni lesikolo, futsi nanobe imphendvulo yetikolo letingasebenti kahle isengakatfolwa ezingeni letifundza, umklamo wemagugu sewuvele usendleleni, unemfutfo kanye nemdlandla wahulumende.
Litiko leTemfundvo litawube lisebentile uma lingenaba kusungulwa kwalo kwemagugu kufinyelele emkhakheni wemfundvo lephakeme, mhlawumbe njengemklamo wekulinga kutsi kubanjwe ikhomfa yavelonkhe ngekuPhatsa nemaGugu etiKhungo emanyuvesi, ematheknikoni nasemakholiji aseNingizimu Afrika.
Bantfu bebaloku badlala imidlalo ngandlela tsite. Nanobe kunjalo, kungcebeleka nemidlalo tintfo tesimanjemanje, lokungukutsi kufika kwetimboni lokuletse kuba khona kwesikhatsi sekungcebeleka, tikhatsi tekuntjentjemuka lokumele tigcwaliswe ngalokutsite.
Kufundza kutawuba yintfo lenhle kulabo labantjentjemukako, mhlawumbe nemsakato, njengobe imema kuticabangela, kepha mabonakhashane akambandzakanyi jikelele, ayinancabhayi emcondvweni. Kuhlelwa kwetiteshi tamabonakhashane kumele kubukisiswe kabusha kusuke kumasophi, luchungechunge lwetebugengu nemidlalo yebudlova, bese kucondziswa etihlelweni letifundzisako, nobe letigcugcutela emagugu lamahle nalokwenteka mbamba.
Temidlalo nato tingaba yintfo lenhle, ngobe tidzinga kutinikela, tiyajabulisa futsi tinemphilo, tigabanca etilwimini nasemasikweni, tiniketa indlela yekuchumana lokwengca imincele; tiniketela ngendzawo yekumbandzankanyeka kulokufanako nebubele; futsi tinelitfuba lekugcugcutela kubeketelelana, kwetsembana, inhlonipho nekuvuselela lusinga kutenhlalakahle.
Temidlalo tiphindze tibe nemitsetfosimiso lefanako yekutimbandzakanya futsi, uma kumidlalo yemacembu, timema kwehlulela lokuchubekako ngekulinganisa lokufanelekile emkhatsini kwekuzuza kwemuntfu ngamunye kanye nenjongo lehlanganiselwe yelicembu. Kwekugcina, tiyinkhundla lebalulekile lapho takhamuti letisakhula titfola balingisi labasatfutfuka lokungafundvwa kubo futsi lapho luphawu lwekwakha sive nekujatjulelwa loko uMengameli Thabo Mbeki akubita ngekutigcabha lokusha kungenteka ngalokubonakalako, futsi phambi kwetigidzi tebabukeli?
Letinye tinhlobo tekungcebeleka, ikakhulukati kuleyo miphakatsi lapho tisetjentiswa tekungcebeleka nemitsombolusito kuyindlala khona, kumele tigcugcutelwe njengemtamo wekumelana nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva nemahora lacitfwa etindzaweni tetjwala njengetinhlobo letivame kakhulu tekungcebeleka.
Ngeminyaka yabo-1960 nabo-1970 bekunenhlangano lebitwa ngekutsi yi-"Veld & Vlei" lebeyihlelembisa emakhempu labeniketa kuvivinya imitimba ngelokucinile uma kuvalwe tikolo. I-Outward Bound iyindlela yesimanje ye-Veld & Vlei, inkapani yamhlabawonkhe lenemagatja etindzaweni letinyenti, kufaka ekhatsi lalapha eNingizimu Afrika leliseKnysna.
Litiko leTemidlalo nekuNgcebeleka lingatsandza kubuka i-Outward Bound netinhlangano letifana nayo ngemcondvo wekuniketa imifundzate kumikhakha lefanelekako yebantfu labasha baseNingizimu Afrika, kutsi batawukwati kucitsa sikhatsi sabo sekuntjentjemuka ngemicimbi letawubaletsela inzuzo esikhatsini lesidze, lokufaka ekhatsi nekwakha sive nekutigcabha. Imicimbi yekungcebeleka lenjengalena ingaphindze ifake ligalelo ekwakheni similo sesimondzawo lokungaba yincenye yekuVuselelwa kweSimilo.
INingizimu Afrika inebabhali labasezingeni lamhlabawonkhe: boNadine Gordimer, J M Coetzee, Njabulo Ndebele naZakes Mda; badlali baseshashalazini: umufi Athol Fugard; baculi: bo-Abdullah Ebrahim naSibongile Khumalo; bocwepheshe: boZwelaki Mthetwa, Jane Alexander, Deborah Bell naPenelope Siopis; bososayensi: boGeorge Ellis, Philip Tobias, William Makgoba, Aaron Klug, Sidney Brenner nalabanye emikhakheni nasemikhakhenincane leyehlukahlukene, lababalekela kuba ngulabatsandza kunconywa nekwatiwa. Ngetulu kwaloko, kweswelakala kwabososayensi labasikati emlandvweni welive unemphumela lomubi ebantfwaneni bemantfombatane lababuka labasikati njengebantfu labangafundza kubo.
Lokwenta laba bantfu baseNingizimu Afrika babe sezingeni lamhlabawonkhe akusiko kuphela kuhlabana emikhakheni yabo, kepha ligalelo kumhlabawonkhe emikhakheni yabo nemitselela yayo. Kuloku, abameli kuphela imikhakha yabo kepha nemive labo; bamancusa etfu emikhakheni yebuciko, emasiko nesayensi emhlabeni wonkhe. Bavela njengebantfu lusha lwaseNingizimu Afrika lokungafundza kubo ngekufisa kufana nabo, kube lugcozi lwebantfu labasha. Lomkhankaso wekujabulela iNingizimu Afrika losandza kuba khona eLandani ubonise indzima lesembili labantfu baseNingizimu Afrika labangayidlala ekukhangiseni iNingizimu Afrika kumhlabawonkhe.
Litiko leBuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji litsandza kugcogca silululwati sekuhlabana ngaphasi kwebuciko nesayensi liphindze lisukumise luhlelo lwemiklomelo lephakeme kulabo labahlabene lokungenani lokumiklomelo leniketwa yindvuna kuze kutsi minyaka yonkhe kutawuhlonishwa labadle lubhedvu, labadvuna nalabasikati, labamnyama nalabamhlophe. Lingaphindze litsandze kucela emanyuvesi kutsi achudzelane ekusungulweni kwelihhovisi lelihloniphekile lemphakatsi lovisisa kuhlabana kusayensi, lokucishe kufane nalelihhovisi lelenganyelwe nguRichard Dawkins eNyuvesi yase-Oxford?
KuVuselelwa kweSimilo ngekubuyiselwa kwesimilo ngumsebenti losembili weLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe. Nanobe lona kungumkhuba lomusha, sewuneligalelo loliletsile ekwetfulweni kwetinsita tekucondzisa tigwegwe eNingizimu Afrika. Tonkhe tinhlelo telitiko lehlelwe ngendlela leyesekela kuvuselelwa kabusha kwesimilo kulabo labaphambukile eimisweni nasemagugwini lemukelekile emphakatsini. Loku kube lushintjo lolukhulu kugucula emajele ekubeni tikhungo tekujezisa abe tindzawo tekwakhiwa kabusha kwesimilo/umoya nekutfutfukisa. Lomsebenti uchutjwa Litiko ngekubambisana lokusedvute nemphakatsi jikelele naletinye takhiwo tahulumende?
Kubuyiselwa kwesimilo kutephulamtsetfo njengenhloso yesikhatsi lesidze yekuvinjelwa kwebugebengu kusembili eluhlelweni lweLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe, lesekelwa Litiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle ekuhlanganiseni kabusha sigaba sekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela ingene esikhundleni saleyo yekujezisa lebeyigcizelela ekubavaleleni emajukujukwini. Kubuyiswa kwesimilo yindlela letinhlangotsi tinyenti ebugebengwini lefaka ekhatsi ticubulo letinyenti. Temfundvo, kuniketwa emakhono, kufundza imisebenti, kucaciselwa ngetesimilo netenkholo, kukhula engcondvweni nekutilungiselela kukhululwa kuletinye tinhlangotsi teluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela iphindze inakisise kusungulwa kwesimondzawo lesivumela kutitsiba, kutimela kutemhlalakahle, kwesekelwa ngumndeni lokuchubekako kanye nekuhlanganiswa kabusha?
Indlela yeBulungiswa bekuBuyiselwa kweSimilo, lesandza kwetfulwa nguHulumende ekuciniseni luhlelo lwebulungiswa ekushushisweni kanye neluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo, kulenye incola lecondze ekuVuselelweni kweSimilo emphakatsini wakitsi. Ngaphasi kwalendlela, kantsi lokuyintfo yekucala emlandvweni weluHlelo lweBulungiswa ekuShushiweni eNingizimu Afrika, bahlukunyetwa baniketwa indzawo enkhabeni yekusonjululwa kwebugebengi. Lena ngulenye indlela lapho Hulumende kanye nematiko laseluhlelweni lwebulungiswa ekushushisweni betama kwelapha tilondza tebugengu baphindze basebentele umphakatsi lophephile.
Kunetinhloso leticondzile uMhlangano wekuCocisana lobukelele kutizuza.
Kuniketa litfuba lekwelapha lingaphambilini kanye nesimo lesikhona kwanyalo senhlekelele yesimilo eNingizimu Afrika.
Kuhlolisisa emasu netindlela tekwakha kabusha emagugu etenhlalakahle eNingizimu Afrika lensha yentsandvo yelinyenti.
Kuhlelembisa kuvumbuluka kwenhlangano lenemandla yelucucaba letawusita iphindze yesekele imitamo yahulumende nemphakatsi ekusukuniseni luhlelo lolufanelekile lwekusebenta ngekuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi.
Kumisa luhlelo lwekusebenta lolunemdlandla ngemkhankaso losimeme wekuVuselelwa kweSimilo.
Kugcugcutela kutimelela kwavelonkhe ekusungulweni kwemphakatsi lonesimilo, lonakekelako nalongenankhohliso.
Kucinisa tesekelo tenkhululeko nedemokrasi yetfu lezuzwe kamatima ngekwakha umphakatsi locinile ngekwesimilo futsi lowesekelwe elucwebini lwesimilo nekutiphatsa lolufanako.
Kuveta luhlelo lwavelonkhe lwekusebenta lolutawubiketwa bucalangaye lobusembili eluhliwini lwavelonkhe lwalokutawenteka kuthemu lesendzimeni.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kuhlela emasu lahlanganisele lasekelwe esimeni lesitinhlangotsi tinyenti setindzaba letisisekelo sesisombululo sanomphela wekucedza kukhohlakala kutenhlalakahle netemnotfo emphakatsini wakitsi.
Kungenela luhlelo loluhlanganisele lwahulumende lolunemikhakha yetemfundvo, tindlela tekutiphatsa kuhulumende, luhlelo lwetebulungiswa lolufanelekile nalolucondzisako, kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle, lolutawuniketwa bucalangaye lobusembili kulethemu lesendzimeni.
Kwemukela luhlelo lolucacisiwe lwekusebenta kwabo bonkhe babambimsuka, lokusho hulumendem bemabhizinisi nebasebenti, kanye nemphakatsi wonkhana.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kusungula tindlela tekulandzelela khona kutawucinisekiswa kutsi tincumo teMhlangano wekuCocisana tiyasetjentiswa.
<fn>DAC-NLS. LombikoUngaletilwimiSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Umniningwane jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.1 Kwetfulwa kweMbiko weMnyaka kuSiphatsimandla leseNgamele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.2 Sandvulela nguNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.3 Sandvulela liSekela leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji . . . . . . . . . . . ..
1.4 Singeniso nguMcondzisi Jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.5 Umniningwane ngeliHhovisi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.6 Sitatimende seMbono neMgomo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.7 Ligunya lesishayamtsetfo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
1.8 Sifinyeto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
Kusebenta kweluphiko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.1 Sifinyeto seluphiko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.2 Tekuchumana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.3 Tebuciko, emaSiko neluLwimi esiVeni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.4 Timboni temaSiko neBudlelwano beMave ngemave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.5 Emagugu, Kugcinwa kweMlandvo nemadvodzakhodi aVelonkhe netiNsita neMtapomabhuku waVelonkhe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
2.6 Tinsita tekwelekelela . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
Titatimende tetiMali taVelonkhe (Luhla lwetimali) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
3.1 Umbiko wekuPhatsa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
3.2 Umbiko weMcwaningimabhuku Jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
3.3 Umbiko weliKomiti lekuCwaninga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
3.4 Sitatimende setiNchubomgomo tekuTiphendvulela . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
3.5 Titatimende tetiMali teMnyaka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
Kuphatfwa kweMitfombolusito yeLuntfu . . . . . . . . . . ..
Luhlu lwemininingwane yekuchumana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
weliTiko leTebuciko nemaSiko.
kuniketwa kwalo kweluhlelotimali ngetindlela letinsha naletinengcondvo.
lowabanjwa ngaDisemba 2002.
tekutfutfukisa kuvana kwemphakatsi.
nelikhono lelinemandla letheknoloji yemniningwane.
ekutfungeni naletinye tinhlobo temakhono ebuciko.
timakethe letiphatsekako talemimikhicito.
imisebenti yeTebuciko netinsita.
kuPhalamende neBantfu baseNingizimu Afrika.
neleminyaka leminyenti ngaphambilini.
Kulahlekelwa kwetfu kuzuza kwephothifoliyo yetetiNdlu.
Ngubane, yadluliselwa kimi.
lesikhulu lekumele tigcwaliswe.
Afrika lapho buciko, emaSiko nemaMagugu kuhluma khona.
nguMhlonishwa iNdvuna Mabandla.
kuvuleke iminyango kubuciko bebantfu labakhubatekile.
nembono wemagugu aseNingizimu Afrika.
ngalokwadlulela kwakha sive.
nekwenta kutsi iBatho Pele isebente.
Profesa Itumeleng Mosala.
sikhule ngemandla lamakhulu.
sitawuhlangabetana netimphumelelo tanga-2002/2003.
emaSiko, iSayensi neTheknoloji.
linendlela yalo, luhlelotimali netisebenti.
kuletindzawo temiphumela letiniketwe mandla.
lotsite lophazamise imisebenti leyinkhaba.
netheknoloji yemininingwane, kwakhinyabetwa kakhulu nguloluntjintjo.
_ Kutfutfukisa buciko, emasiko netindumezulu temagugu.
nekunakekela imibiko yahulumende.
_ Kutfutfukisa tilwimi tendzabuko.
_ Kuhlela lulwimi nemisebenti yetheminoloji.
Yemphilo lencono abekwe khona.
lebalulekile ekwakheni buve lobufanako.
tigcina buso bemphakatsi lobusetulu.
Sa-R5 million nge-umnyaka timali.
ekuvimbeleni kusabalala kwe-HIV/Aids.
nemaSiko, nabohulumende basemakhaya.
ekubuyiseleni tintfo letinhle temphakatsi, watfola R1 million.
kanye netintfo letinhle tebhizinisi.
yatfola imali lelinganiselwa ku-R400 000.
watfola R350 000.
Endzaweni yakhe yekuphumula ngelusuku kwemagugu nga-2002.
letaholela kulokungcwatjwa kwa-Sarah Baartmann.
kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
emasimbuli avelonkhe, emagugu nemalayibrari.
letahlukene nemtsetfo lokhishiwe.
lavunyelwe kumaMalungelo eluntfu (sigaba 30)?
emkhatsini wahulumende wavelonkhe newetifundza.
kutfutfukisa buciko baseNingizimu Afrika, emaSiko nemaMagugu.
Lokuyincenye futsi kufanele kusebentele tonkhe tinhlelo.
kwetinsalela taSarah Baartmann.
nelinani lelihlukene lebantfu labatsintsekako.
netindzaba tekulingana nekufinyelela.
emathalenta ebantfu labanekukhubateka kulobuciko.
wabona tinchubo letinyenti ticala kutsela titselo.
kusekelwa ngekwentfutfuko ngesheya kwetilwandle (ODA).
lweliTiko ekuveteni emathalenta ngesheya kwetilwandle.
kwekuhlukahlukana kwetemasiko, wabanjwa.
nematfuba ekucashwa yalabanye labangu-2 700.
tibonisa kukhula ngemandla lamakhulu.
Leyakha incenye yeMbutsano weMhlaba ngeNtfutfuko leSimeme (WSSD).
newekuhlakanipha labambekako nalangabambeki kulelive.
Kukhunjulwa kweMphi yeMangisi?
kweMklamo wase-Freedom Park.
imitfombo yemlomo yemlandvo kulelive.
kubuyisela lama-Timbuktu Manuscripts labaluleke kakhulu email.
leSayensi netheknoloji iphothifoliyo.
lebona kutsi umsebenti wemalayibrari avelonkhe..
Futsi liniketa imisebenti lecocelwe ndzawonye.
babambe lichaza ngalokuphelele.
kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
nekutfutfukisa budlelwane kutemasiko emave ngemave.
kwetakhiwo nekufinyelela kwawo wonkhe.
Nato tonkhe tinhlelo kuleliTiko.
Ngendlela lehehako naletsandzekako.
ichumana ngco nalabatsintsekako.
umsakato wetetinchingo newemaphephandzaba.
itawusungulwa KwaZulu-Natali naseNshonalanga Kapa.
takhiwo tawo njengoba kuncome umbiko we-Comtask.
budlelwano lobuhleliwe bamisakato nahulumende kute sakhe sive lesinelwati.
nekuvunyelwa kwemikhicito yemniningwane loyikhwalithi.
kucinisekisa kutfulwa kwemisebenti lokuhlanganisiwe.
2002 e-courtyard ye-Union Building.
Kumhalalisela kusebenti wakhe emphakatsini.
nga-18 Apreli 2002.
e-Waterkloof Air Force Base ePitoli.
Yekwakhiwa kweNhlangano yase-Afrika (AU).
njengasihlalo wekucala we-AU.
lusekelo lwe-AU e-Durban nga-Julayi 2002.
_ Kusebenta kwengoma yengcikitsi ye-AU.
kusuka mhlaka 12 kuya ku-17 Oktoba 2002.
_ I-banquet ye-Castle of Good Hope.
_ ilantji eMnyuziyamu ye-Gold of Afrika.
_ Kusebenta kwe "Tintfo letinhle" e-Baxter Theatre.
_ Umkhenkhetso wewayini loya e-Stellenbosch.
Februwari 2003 ku-Indaba Hotel e-Jozi.
leyavulwa ngu-NksB Mabandla.
kwetinsalela ta-Sarah Baartmann' eNingizimu Afrika.
aseNingizimu Afrika e-Paris mhlaka 29 Apreli 2002.
e-Hankey e-Mphumalanga Kapa.
Emasimbuli avelonkhe aseNingizimu Afrika netakhiwo.
neBhizinisi neBuciko baseNingizimu Afrika (BASA).
kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11.
kuhulumende nalabanye labatsintsekako.
Lobika ngco kuNdvuna.
nemaSiko eNingizimu Afrika.
nebantfu labakhubatekile kunakwa kwakhulu.
mhlaka 3 Disemba 2002.
ngaphambilini kubaluleke kakhulu.
ngalokulandzelalo nga- Mashi 2003.
kumisebenti yahulumende ngelulwimi labalitsandzako.
ngetinsuku tekusebenta ngo-08:00 kuya ku-16:00.
nemniketi wemsebenti ngesikhungo selicingo.
aseNingizimu Afrika (SAPS).
kuyo yonkhe imisebenti yahulumende eNingizimu Afrika.
ema-HLT eNingizimu Afrika.
eNingizimu Afrika nga-Septemba 2002.
imisebenti leyatsatfwa nguleliPhanela.
Kusuka kutesi-Arabhu kuya kutesiShona.
(34,06%), siPutukezi (2,83%), nesiJalimane (1,02%).
Ekutoligeni ngetilwimi letisemtsetfweni tase-Afrika.
kwetilulumagama tebuciko tetikolo tetifundvo letihlukile.
iBhayoloji, iKhemistri, iBhayokhmistri neBhothani.
etikolweni kusuka kumaBanga 1 kuya ku-6.
kutsi tibe tilwimi tekufundzisa ngalokuphelele letisebentako.
tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kumikhakha lemine leshiwo.
neLuchungechunge lweMisakato yeMphakatsi yaVelonkhe(NCRF).
itheminoloji yetemphilo ngetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Futsi babukwe ngebochwepheshe.
kulo lonkhe lelive, bothishela nemalunga emphakatsi.
kuleliTiko leTebuciko nemaSiko.
lafaka ekhatsi bantfu lakukhubateka, bafati, lusha nebantfwana.
Umklamo wemKhakha weMphakatsi weBuciko we- Flemish?
lincedze iphothifoliyo kakhulu.
letitawuphindvwa kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
TetiFundza teTikhungo temphakatsi teBuciko.
kwalokwenta emaKhansela ebuciko kwangaphambilini.
nemitimba yemphakatsi wetakhiwo.
Kutati, njalo njalo.
kubuciko kwebantfu labanekukhubateka.
liTiko kutsi tibe ngumitimba lephetse.
Waleyo naleyo khansela.
takhiwo tiwela ngekhatsi kwemitsetfo ye-PFMA.
tindzawo letinsha temsebenti letimbili.
lomnyaka timali wanga-2002/2003.
Lephetse ngaphasi kwemTsetfo weTakhiwo temasiko.
kwemitimba leveta emazinga lasitfupha (SGB).
neLiTiko lemfundvo (DoE).
wavelonkhe loholwa liTiko leteManti neteMahlatsi (DWAF) etikolweni.
leyavula indlela yenchubomgomo yekukhubateka.
nekuhlanganisa ema-athisti nebafundzi nekukhubateka.
lalabakhubatekile nehhovisi laMongameli', e-Khimbali.
kwelukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwanga-1994.
lweKhansela yeSayensi yeluHlolo lweluNtfu (HSRC).
lwabuye lwaholela kulokusungulwa kwalelicebo.
kuleTikhungo temphakatsi teBuciko nga-2002/03.
kulula lomklamo kuletifundza letisitfupha letisele.
emkhatsini we-DAC nebangani ngeKuchumana.
yabohulumende basemakhaya nebetifundza.
nemisebenti, laniketa lusekelo lwekuphatsa imisebenti yalo.
Lwabanjwa mhlaka 18 Apreli 2002.
Sinyatselo seluhlelo lwavelonkhe.
wabo bonkhe bantfu balelive.
nalelifaka wonkhe umuntfu.
nembono nesitatimende sembono.
yekukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwemisebenti.
Kucamba nebuciko balokubonwako.
yemphakatsi wemhlaba jikelele.
_ Kukhutsata budlelwane kutemasiko temave ngemave.
Budlelwane bemave ngemave.
futsi ngekubamba lichaza kwato tonkhe tifundza letiyimfica.
kuletifundza kubukana nemkhakha wemakhono ebuciko.
NeKuphipha tincwadzi (MAPPP) SETA neliTiko letemiSebenti.
lolwentiwa ngekuhlukahlukana kwetemasiko.
yekuvikelwa kwekuhlukahlukana kwetemasiko.
lolwadlulela kumyaka walo wesitsatfu wekusekela ngetimali.
Lowentiwe kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
linani letincomo teMculo.
kulomTsetfo weteBudlelwano beteMisebenti (LRA).
baceceshe bammeli labamakhandidethi kulomkhakha.
njengekuvana nemkhakha wetekuchumana.
newe kusungulwa kweLuchungechunge lwebabhali.
kucinisekisa kutsi itfula loku lokulindzelekile.
indlela lechunyanisiwe kakhulu kulomkhakha wemakhono ebuciko.
kufestivali ye-Cannes Film e-France.
kuSiKhungo seTiNcwadzi, EKapa.
tiNcwadzi letifanelekile kubafundzi labasha ngelinani letilwimi.
lendlela yanyalo lenganamphumelelo kulemboni.
kumatfuba etemnotfo kuletimboni temasiko.
imiklamo lehlukene lehlose kutfutfukisa lemboni.
Lobalulekile wabo bonkhe badlali bendzima kulemboni.
kulemboni yetemculo yaseNingizimu Afrika.
linikete lusekelo kulomklamo kuleminyaka lemitsatfu lendlulile.
neKhansela yeTebuciko yaVelonkhe (NAC).
labanjwa kusukela mhlaka 24 Agasti kuya ku-31 Agasti.
nekutfutfukiswa kwemikhicito yemculo yalapha ekhaya.
e-Gauteng futsi lihhovisi litawuvulwa e-Newtown.
Lomklamo utawucala kuphuma nga-Oktoba 2003.
mayelana netimvume tekusebenta kulemboni yetemculo.
labatsintsekako kulomnyaka timali wanga-2003/2004.
balapha ekhaya nebemave ngemave.
lekutfutfukisa imboni yetemaFilimu yaseNingizimu Afrika.
imisebenti ye-DAC yekucedza inhlupheko.
Ku-Bus Factory e-Newtown, e-Jozi.
Lekukhangisa buciko baseNingizimu Afrika.
emalini yeTebuciko ye- SMME.
i-Glass Bead eNingizimu Afrika.
Lapho lokwatfolwa kwakhishwa.
Labanenshisele bayamenywa kuletsa emasu emabhizinisi ku-IDC.
i-Universal Crystal Glass sincomo lesiphumelele.
e-Czech Republic nga-Mashi 2003.
itawucala kukhicita ema-glass beads kwekucala nga-2003.
Kuleminyaka lemibili ledlulile.
Watfola titfunywa letingu-850 letingumlandvo nga-2002.
wentiwa kutsi uphumelele ngeluncedvo lwe-CREATE SA.
EmaSiko netekuHweba kwaniketwa emandla.
LeNkhomfa ye-NCP leyabanjwa eNingizimu Afrika eKapa.
Lekuniketa emandla luhlolo loluchubekako.
kulomnyaka timali wanga-2003/2004.
Bahlomulile kulolucecesho lwebhizinisi.
weNtfutfuko leSimeme leyabanjwa eJozi nga-2002.
nga-2001 kuya kulasiphohlongo nga-2002.
R176 000 imali yeTebuciko ngekhatsi kwetinyanga letintsatfu.
Yekuniketa titolo tase-Pick 'n Pay ngetikhwama temaphekisi.
lekutsi labanyenti bangaceceshwa kusabalalisa kufuneka lokukhulu.
Yi-MAPPP SETA yemklamo we-CREATE SA.
Ibhizinisi yemculo neTheknoloji yeMculo.
Ngekubambisana netinhlangano kulemboni.
lebhizinisi yekulawulwa kwemculo nelucecesho.
Njengalenye yemiklamo lehamba phambili ekuTfutfukisweni kweMakhono.
Ne-France, Denmark, Holland, USA, Ireland ne-Norway.
nemCondzisi Jikelele we-UNESCO.
itfumela umlayeto lobalulekile emhlabeni.
Ensimini yemasiko yemave ngemave ibalulekile.
emave lasatfutfuka lamanyenti abambe lichaza kumisebenti ye-INCP.
Se-sub-Saharan Afrika salomnyaka.
Yekucocisana ngekutfutfukisa emaSiko kulesigodzi.
Lokuyindlela lesimeme yeluncedvo lwentfutfuko.
Futsi yakha indlela yekusebenta kahle.
nekusungula imiklamo ndzawonye.
Lendlela itawucinisekisa kusimama.
Buholela kwekucala ekwakhiweni kwemisebenti esikhatsini lesitako.
ekusimamiseni nekutfutfukisa kuhlukahlukana kwetemasiko.
Lubanjiswano ngekhatsi kwemaTiko ngaloko libese luyabanjiswano.
kuletakhiwo tetfu letitfutfukisiwe.
kutawube yinselele ngebudlelwano bemitfombo letfolakalako.
Kugutjwa tinsuku tavelonkhe.
Naletinye tindlela nebangani bebuhlakani bemave ngemave.
netinhlelo telubanjiswano (POC).
Tinkhontileka tihlangabetana netinjongo temacembu omabili.
inebudlelwano ne-Sweden yesikhatsi seminyaka lelishumi.
Linani lalesikhwama lilinganiselwa ku-R30 million ngemnyaka.
e-Brussels nga-Februwari 2003.
2003 - 2005 kwavunyelwana futsi lwasayinwa lwe-BNC e-Brussels.
Afrika ne-French kwemasiko.
Foundation kutawucedvwa nga-2003/2004.
Republic of China nga-Mashi 2002.
Afrika lavakashela lelive kusayina lesivumelwano.
yekwati buciko KwaZulu-Natali, Limpopo ne-Freyistata.
Isizwe Art yadlala kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
babambe lichaza kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
Luncedvo lwaniketwa ku-Oppikoppi kutfumela emabhendi lamabili aseNingizimu Afrika kutsi abambe lichaza kufestivali yePukkelpop.
ku-Oppikoppi kutfumela emabhendi lamabili aseNingizimu Afrika kutsi abambe lichaza kufestivali yase-Lowlands.
I-Fra Fra Sound/SA exchange jazz ensemble yatfola lusekelo.
E-United Kingdom, Yvonne Chaka Chaka nebhendi yakhe badlala kulemiGubho yeLusuku lweNkhululeko e-London.
leNdzima yeTebuciko yekwatisa nge-Aids nesemina yekuvikelwa kwayo.
e-Switzerland, Lombukiso we-Break the Silence lowentiwa ngema-athisti emalungelo eluntfu wasekelwa.
e-Jamaica, St Kitts nase-Nevis, Trinidad ne-Tobago, nase-Guyana.
YaLusuku lase-Afrika e-Jamaica nase-Bahamas, nemcoci wetinganekwane watfunyelwa e-Jamaica nga-Apreli kufestivali lencane yebacoci betinganekwane.
YetiMphandze tase-Afrika e-Havana.
Columbia, Sandile Dikeni, imbongi, watfunyelwa kutsi ayobamba lichaza kulefestivali yetimbongi yemave ngemave e-Medellin.
Yemancusa aseNingizimu Afrika e-Libya.
i-Egypt ne-Jordan, i- J M Ntsime Traditional Dancers ibambe lichaza kulemiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
Morocco, Kwekucala licembu letemCulo nemDanso laseNingizimu Afrika labamba lichaza kulefestivali ye-Rabat yemave ngemave. Lelicembu ladlala etifundzeni letisihlanu e-Morocco.
yetiNcwadzi yemave ngemave.
Judith Sephuma naSipho Gumede nelibhendi lakhe babambe lichaza kufestivali yase-Saint Louis Jazz e-Senegal, kumigubho leyabona i-anivesari yelishumi yalefestivali ye-jazz.
i-South Korea, I-Chorale yeNyuvesi yase-Pitoli ibambe lichaza kuma-Olimpiki e-Choral.
Australia, Ema-Bongos, badansi besintfu labasuka eLimpopo, bamela iNingizimu Afrika kufestivali yemasiko lamanyenti ye-Canberra.
Hungary. Croatia and Water Colours, licembu le-Jazz yase-Afrika lelisuka e-Soweto, libambe lichaza kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
The United States, I-Young Black Mambazo ibambe lichaza kumafestivali lamanyenti emculo.
lichaza kumchudzelwano wemDanso we-Ballroom wemhlaba e-Miami.
Canada, I-Bonisudumo Choral group yase-Springs ibambe lichaza kulama-Olimpiki e-Choral ase-Newfoundland.
Leyakhenkhetsa imiphakatsi yasemaphandleni eNingizimu Afrika.
of China babambe lichaza kulefestivali yeTebuciko baVelonkhe.
Ifestivali yemafilimu yase-Chinese yemaviki lamatsatfo yabanjwa e-Pitoli, e-Kapa nase-Jozi nga-Novemba2002.
Litsimba letemafilimu lebantfu labasikhobisa lelisuka e-People's Republic of China lamukelwa liTiko leTebuciko nemaSiko tinsuku letingu-10.
i-People's Republic of China nga-2003.
Nga-2002 ngaphasi kwaloluhlelo lweLubanjiswano.
i-People's Republic of China nga-2003.
Japan, iJapan yaniketa sipho lesiluncedvo sa-R4 wetigidzi semishini yetitfwebuli nemafilimu kuSikhwama setemaFilimu netiTfwebuli nga-2002.
Lemishini yafika eNingizimu Afrika nga-2003.
Zealand kulomklamo wekulwa neGebengu ngeBuciko.
Luchungechunge lwemave ngemave lwenchubomgomo yeteMasiko.
Kanye ne-UNESCO njengemcapheli.
wemave ngemave ngekuhlukahlukana kwetemasiko ngekhatsi kwe-UNESCO.
kuleminyaka lemibili ledlulile.
kulomhlangano wemahhovisi etiNdvuna e-Kapa nga-002.
wekucala we-ACP yetiNdvuna temaSiko e-Dakar, e-Senegal.
Sweden, Litsimba lelisezingeni lelisetulu lelisuka e-Sweden lelimele ikhabinethi ye-Swedish lavakashela iNingizimu Afrika kusukela mhlaka 24 kuya ku-27 Mashi 2003, kutobuketa Lubanjiswano lweNtfutfuko lwemave ngemave lwe- Swedish.
Ngekuya ngalokubambisana lokusha lokusungulwe kulesiKhwama lesihlanganisiwe se-Sweden/neNingizimu Afrika setemaSiko.
Litsimba lelisuka kuliKhansela laVelonkhe letemaSiko (NCCA) lelisuka e-Sweden lavakashela iNingizimu Afrika kusuka mhlaka 04 kuya ku-17 Apreli 2003.
Yaloluvakasho bekukucocisana ngetinchukaca mayelana nalesiKhwama lesihlanganisiwe se-Sweden/neNingizimu Afrika setemaSiko lesihlongotwako.
Lekusakhiwo lesigcine lesikhwama eNingizimu Afrika. Lesikhwama silindzeleke kutsi sicedvwe ekupheleni kwa-2003.
Sekubambisana seNingizimu Afrika/ne-Swedish ngetemaSiko.
Nekucocisana ngelikusasa le-Mmino Music Fund.
Italy, Litsimba le-DAC laya e-Italy nga-Novemba 2002 kubeka sisekelo saloLuhlelo lweLubanjiswano emkhatsini weNingizimu Afrika ne-Italy.
Wekusungulwa kwenchubomgomo ye-TebuCiko nemaSiko ezingeni labohulumende basemakhaya.
kwenchubomgomo lebitwa ngekutsi nguMklamo wenchubomgomo yeLuchungechunge lweteMasiko aseKhaya.
etindzaweni talapha ekhaya etifundzeni letintsatfu, e-Freyistata, Limpopo, naKwaZulu-Natal.
Lomklamo ucondze kusungula insita letawuchuba kwakhiwa kwenchubomgomo yetebuCiko nemaSiko yasekhaya.
bekuneLuhlelo lweLubanjiswano, tinsimu letincane kakhulu telubanjiswano betitfoliwe.
neLiTiko leTebuciko nemaSiko leSifundza eMpumalanga.
We-Venezuela, neNingizimu Afrika ne-Mexico, Brazil, Chile ne-Venezuela.
Cuba lwacalwa liTiko leTebuciko nemaSiko njengendlela yekuphusha kucinisa budlelwano emkhatsini kwemikhakha yahulumende neyangasese. Umcondvo bekukuzama kutfola ematfuba ekuntjintjiselana ngekwemasiko nematfuba ekutimaketha kwetimboni temasiko kanye nekuhlola ematfuba e-protocol yekuntjintjisana ngekwemasiko netivumelwano letisayiniwe tekukhicita ngekubambisana nema-Caribbean countries.
Kucocisana ngetindzawo lekungahle kubanjiswane kuto nekuntjintjisanwa kwetemasiko.
Lobelubanjwe nguhulumende wase-Taiwan. Injongo yalolukhenkhetso lekufundza bekukwakha kucocisana emkhatsini wa-80 wetitfunywa wemave lahlukene kanye nekufundza ngawo.
Lapha ekhaya, tinkhulumiswano tabanjwa kumave ngemave.
ngesheya kwetilwandle kuphumelelisa kubambisana kwabohulumende.
Nobe i-NAC tekutfutfukiswa letifanako.
Kwalesikhatsi lesidlulile lwetintfo letitsintsa i-DAC.
Kumaphuzu lasenkhabeni yalomsebenti.
I-Ejensi yemiTfombo yeMagugu aseNingizimu Afrika.
ibika ngco kuNdvuna.
Asungulwa futsi alawulwa ngemphumelelo.
ayafinyeleleka kubo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika.
kwa-Sarah Baartmann bekungumcimbi longumlandvo.
yetinsalela ta-Sarah Baartmann.
futsi litawuncedza kunciphisa lokubambeleleka kwemagama langu-57 000.
lengumhlahlandlela levetwe kulelicebo letfu langa-2002.
Kwenta imihlahlandlela yaleminye imiklamo.
tasungulwa letaholela kuletincomo temklamo.
lwemiphakatsi lapho takhiwo tibekwe khona.
sibonelo, lwati lwetinhlelo tendzabuko.
Itawuheheka kutsi isebentise takhiwo.
Kusekelwa ngetimali kwesikhatsi lesitako.
kulesiPhakamiso mTsetfo seBuciko, EmaSiko nemaMagugu.
inchubomgomo ingakhuliswa njani.
luntjintjo kulesimo setakhiwo.
Futsi titiphendvulele kutinhlelotimali.
Kodvwa kumele batiphendvulele.
kute sikhone kuphutfumisa lokuphuma kwaletakhiwo.
kulokusungula kwenchubomgomo yekubuyiselwa kwetintfo.
nekutsi iNingizimu Afrika ibukana njani naloku.
Nekufaka phakatsi umphakatsi.
bemagugu, ngekuhambelana ngetindlela temave ngemave.
imali, kuVuselelwa kwetiMilo netekuVakasha.
temaSiko ngalokungakavunyelwa ngumtsetfo.
Nesivumelwano sebulunga bemave ngemave.
KweMphahla yemaSimo (ICCROM).
Ifakwe kumCondzisi Jikelele we-UNESCO.
Luchungechunge lwemave ngemave.
Titawutfutfukiswa ngemphakatsi nalotsintsekako.
Lelitsandza kukhetfwa lemaGugu aVelonkhe (NHC).
Letitsintsekako saphela mhlaka-31 Mashi2003.
timfuneko tangemphela tentfutfuko yavelonkhe.
futsi latise Lihhovisi leNdvunangekusetjentiswa kwato.
nemaTiko etifundza ngalomsebenti.
million yekuntjijwa kwetakhiwo temagugu.
nebhizinisi yawo leyinkhaba.
liTiko ekutseni lingakhipha njani lolusekelo mali loluniketiwe.
yemathuna ebantfu labafa emphini.
naleNingizimu Afrika yanyalo yangemuva kwelubandlululo.
Kwalombukiso nekusungulwa kweluhlelo lolufundzisako.
kwalomkhakha wemagugu kulelive.
nekuhlolwa kwekukhinyabeteka kwesimo.
Titawukhetfwa bese tihlulelwa nga-Julayi 2003.
e-Freedom Park, Salvokop, e-Pitoli.
Tabuyiswa tisuka e-France ngemuva kwetingcociswano letindze.
mhlaka 4 Agasti 2002.
angcunu futsi wasetjentiswa njengesinongo sesayensi.
lapho wangcwatjwa khona njengendzawo yemagugu yavelonkhe.
Yetimvula letinkhulu letana kulendzawo.
yaseNingizimu, kanye nekumbulwa kwembhalo.
e-Vryheid, KwaZulu-Natal mhlaka 5 May 2002.
lentsandvo yelinyenti lensha.
yemagama lekungiwo etindzawo.
litawusebentela kucinisekisa kutsi ayacedvwa nga-2005.
Yemagama etindzawo yentiwe.
kuledathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
mayelana neticelo letifakiwe.
_ Kumelwa ngalokufanako kwedathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
_ Kwenta inchubo yekulawulwa kwemibiko yemniningwane.
_ Kufinyelela kuma-gazetteers lakhona.
_ Luhlolo kuloluguko lekulinganisa ema-latitude/longitude.
_ Umbiko lovele utibuyele nekubika kubafaki ticelo.
Lamagama lalandzelako antjintjiwe kulomnyaka timali lodlulile.
Kwetigameko te-Trust yemaGugu nemasiko ase-Afrika.
Kanye neMculo waseNingizimu Afrika.
Letakha ifestivali yavelonkhe.
Kumikhakha lelinganiselwa ku-28.
Etendzabuko yetemasiko (ICA).
kongiwa, kutfutfukiswa netinjongo tekwenta imali.
lamanye awo asedvute nenshabalalo.
lokucuketfwe nguletiNdlu temilandvo nemaRekhodi.
Longumhlahlandlela nelucecesho lwetisebenti tetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngetindlela tekucoca umlandvo wemLomo.
siyachubeka kukhulisa tindlela tetheknoloji yemininingwane.
nesekhala semsebenti savulwa ngalena njongo.
sikolo kuleprofeshini yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi.
bafinyelele kuletimphahla temlandvo, sibonelo, ekusakakatweni lokukhetsiwe.
Banendlu yemcebu e-Pitoli.
kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngumklamo lomkhulu.
Kapa, setiniketiwe vele.
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi tesifundza tiyasungulwa.
sisungule likhono letindlu temilandvo kuletifundza.
letiNdlu temilandvo nemaRekhodi nga-Oktoba 2003.
lokuchunyaniswa nemklamo wekwakha emakhono etifundza.
letingakafakwa kulomculu kuze kube ngunyalo.
kutsi ibe yase-Afrika ngendlela singakhona ngayo.
letNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe.
Inyuvesi yase-Witwatersrand, nenyuvesi yase-Pitoli.
waleyo naleyo nyanga alulwa.
yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi kumiphakatsi yaseNingizimu Afrika.
wesicuku selikomiti lemlandvo beta.
bafundzi nabothishela e-Roodeplaat.
neyetiNdlu temilandvo nemaRekhodi.
Afrika (Sunnyside Campus).
kwemasimbuli avelonkhe kulelive.
Kuniketwa kwema-Oda laMasha aVelonkhe.
mhlaka 10 Disemba 2002.
lenhle nalehamba phambili.
lovelele ngetulu futsi longetulu kwelubito lwemsebenti.
Ngekuvisiswa wemklamo wemlandvo wemlomo.
Lwentiwa loluya kuTiNdlu temilandvo nemaRekhodi taseMtata kuyohlola takhiwo nekuncedza ngemalungiselelo ekutfutsela kulesinye sakhiwo.
Kubopha, ku-digitisation, ku-microfilming nekulawulwa kwetinhlekelele.
Tikweleti nekugcinwa kwetindlu ngalokutayelekile.
Tingiko kokubili lilunga nendzawo yekugcina imininingwane.
Labese atfunyelwa enhloko hhovisi ye-DISA.
80 yemaphephandzaba, lanemakhasi langu-18 ngalinye, akotjwa.
nemagugu emasiko alelivekati.
Semnyaka likhulu wesi13th, futsi ibhalwe ngesi-Arabhu.
lawa lelivekati lelatiwa ngawo.
kkongeni tintfo letimagugu ngaloko luyadzingeka.
Kumlingani wakhe Mongameli we-Riphabliki yaseMali nga-2002.
emphakatsi ekonga nemakhono ekwenta emabhokisi.
Tincomo temlandvo wemlomo letingazange tisekelwe ngetimali kumnyaka timali wanga-2002/2003 titawunakwa kulomnyaka timali lolandzelako.
Lamathebula lalandzelako aveta kuhlelwa nekuchaza kwemisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe.
nemniningwane wetindzaba temisebenti (LIS).
kuiTiko leTebuciko nemaSiko.
wetinhlangano futsi lusetjentiswa luhlakamsebenti lwesishayamtsetfo.
Tikhone kuniketa umniningwane kumiphakatsi yawo.
letisebenta njengetindzawo tekulondvolota letisemtsetfweni.
nemniningwane wemisebenti (NCLIS).
njengeLayibrari yekonga yavelonkhe yaseNingizimu Afrika (ekhampasi yase-Kapa).
ngalomnyaka lesiwubukako, lesakhiwo samukelwa eKhampasi yasePitoli, lokutawubita R119 million futsi lokutawusebenta njengeliphuzu lekunaka lavelonkhe lemniningwane lemphakatsi waseNingizimu Afrika. LesiKhungo setiNcwadzi siyiyunithi lekhetsekile ngekhatsi kwe-NLSA futsi itfolakala eKapa.
Kumiklamo letsite lemavulandlela yekutfutfukisa kubhala nekufundza kanye nemaSiko ekufundza.
INdvuna iphindze yavuma timali letingetiwe te-NLSA kutsi isekele tisebenti letiyinkhaba tesiKhungo.
I-Blindlib Blindlib isabalalisa tincwadzi tekufundza e-Braille nema-audiotapes kubasebentisi labangaboni nalabangakhoni kufundza imibhalo kulo lonkhe lelive. Tikhala temsebenti letavuleka kuleliBhodi le-Blindlib tagcwaliswa kulomnyaka lesiwubukako. UmCondzisi lomusha we-Blindlib, UmCondzisi wekucala ngca longaboni, wakhetfwa nga-Novemba 2002.
SABWO SABWO luHlukano lwemiSebenti yase-Braille iphindze isabalalise tincwadzi tekufundvwa te-Braille eveni lonkhe.
Kuyiphumelelisa kutsi ichubeke ngekuprinta e-Braille entele emaTiko ahulumende.
netheknoloji kanye neNdvuna yeTeMfundvo ngetindzaba letihlobene nemisebenti yeLayibrari yemniningwane kute bakhulise kutfutfukiswa kwemphakatsi ngekuvunyelwa kwemininingwane letsintsekako.
kulomnyaka lesiwubukako nemalunga atawukhetfwa kulencenye yesibili ya-2003.
Act, 1997. LomTsetfo ucinisekisa yinye ikhophi yaloyo naloyo mculu lokhishwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala ku-NLSA, I-Layibrari yePhalamende, ILayibrari ILayibrari yeMphakatsi yase-Natal kanye neLayibrari yemiSebenti yaseMangaung (Bloemfontein). Emakhophi etintfo tema-audio-visual atfunyelwa kutiNdlu temilandvo nemaRekhodi TiNdlu temilandvo nemaRekhodi temaFilimu aVelonkhe, ema-Video nemSindvo e-Pitoli. LomTsetfo ucinisekisa lokufakwa kwemculu wemagugu aseNingizimu Afrika ayongiwa bese yentiwa kutsi itfolakale kumphakatsi. Kulomnyaka lesiwubukako, leliKomiti lihlangane kabili, njengoba nelikomiti lelincane letebuCwepheshe.
neliTiko leTebuciko nemaSiko.
yimisebenti leyinkhaba yalo.
kuto tonkhe tento tebhizinisi tetimali letichutjwe liTiko.
Tiluleko temtsetfo tangekhatsi teliTiko.
nenchubomgomo yahulumende netinjongo.
tento tekuphatsa kahle kumele tilandzelwe.
kuleliTiko letemiSebenti nga-Agasti 2003.
Indlela lensha yekuphepha yangeniswa.
kube nemtselela lomkhulu waleliTiko.
kanye nekuchumanisa tindzaba te-IT kuto tonkhe tinhlelo.
nekulawulwa lokukahle kwemniningwane.
Lebukeka kabusha http://www.dac.gov.
lelisha lekuchumana nemniningwane.
Bemisebenti lesemigceni ekubhalweni kwemtsetfo lokhishiwe.
leliTiko ekuboneni lokuhamba phambili lokumele kucwaningwe.
Kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalendlela.
Technology would be split into two departments.
Culture was established.
a completely new structure.
governance and fight HIV/Aids.
all 11 official languages.
implementation of the Policy.
endemic to all societies in Africa.
partnerships of mutual benefit.
2003/2004 financial year.
design, books, publishing and crafts.
declared a national monument.
revenue in the area.
2002/2003 financial year.
the guests of the Department.
of cultural policies.
the 22-day period.
or on eminent foreign nationals.
2002/2003 financial year.
Spending on transfer payments (85,63%) dominated the Vote.
material available to the public.
use, either on film or paper.
public and the State.
and promote their use by the public.
custody of such records.
a new departmental structure.
within these guidelines.
2002/2003 financial year are indicated.
of the Cultural Institutions Act, 1998.
the national heritage resources.
heritage resources for future generations.
of South Africa.
at national level.
places and areas by local authorities.
a matching grant scheme.
ticipate in the industry.
skills and resources in the industry.
greater access to the arts.
information and implementation programmes.
and provide for related matters.
readers, and related matters.
to fund a particular project.
under it, and to provide for its unique needs.
for the period 1 April 2003 to 31 March 2004.
audit plan was adopted.
and to create awareness of fraud.
has been set in operation.
its functions in 2003/2004.
in the Department.
respect are approved and in use.
effort in the 2003/2004 financial year.
and contractor influences.
1 August 2002 to 31 March 2003.
Technology very difficult.
on 1 November 2002.
Africa, 1996 Act No.
General Act, 1995 (Act No. 12 of 1995).
statements, based on the audit.
statements are free of material misstatement.
are applicable to financial matters.
basis for my opinion.
with prescribed accounting practice.
a subsidy of R2.
and other mal-practices.
was not finalised.
audits had been finalised during this period.
reports could be relied upon.
to the newly created departments.
1999 Act No.
financial year ended 31 March 2003.
annum as per its approved terms of reference.
During the current year 2 meetings were held.
with prescribed policies and procedures.
the Division of Revenue Act.
during the year under review.
from the audit.
respects, unless otherwise indicated.
Public Finance Management Act, Act No.
1999 as amended by Act No.
Act and the Division of Revenue Act, Act No.
accounting, except where stated otherwise.
basis of accounting.
received or paid.
not when cash is received or paid.
date to the end of the reporting period.
Provincial Revenue Fund.
of the main division.
in the income statement.
care been exercised.
for as expenditure in the income statement.
when the payment is made.
balance sheet date.
and other reserves in shareholders' equity.
are charged to the income statement.
charged to the income statement.
credited to the income statement.
shown at cost.
under the cash basis of accounting.
are recoverable from another party.
under the cash basis of accounting.
Revenue Fund or another party.
the financial statements.
as a note to the financial statements.
prepared on the cash basis of accounting.
received but remains unpaid at year end.
basis of accounting, but are however disclosed.
reliably measured and then expensed.
in the income statement.
benefit plan for government employees.
employer and employee contributions.
defined benefit plans.
paid to the fund.
of the Department.
is made to the fund.
previous financial year.
transferable to the Revenue Fund.
in accordance with an agreement.
exist on 31 July 2002.
Current 11 806 1 020 12 826 12 822 4 99.
Capital 134 1 125 1 259 1 249 10 99.
Current 126 706 (1 998) 124 708 124 265 443 99.
Capital 1 911 (875) 1 036 1 001 35 96.
Current 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Current 144 557 1 463 146 020 143 985 2 035 98.
Capital 107 179 (165) 107 014 81 164 25 850 75.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
1 Arts and Culture 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.
Transfer payments 288 768 - 288 768 286 505 2 263 99.
Other 26 666 1 156 27 822 27 513 309 98.
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.
assets 2 306 85 2 391 2 335 56 97.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.
Administrative 8 726 197 8 923 8 897 26 99.
Inventories 1 790 742 2 532 2 523 9 99.
Equipment 2 306 240 2 546 2 532 14 99.
special services 16 149 (183) 15 966 15 652 314 98.
Transfer payments 395 686 - 395 686 367 584 28 102 92.
Miscellaneous 1 204 205 203 2 99.
Special functions - 41 41 41 - 100.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Current 2 975 - 2 975 2 973 2 99.
Capital - 289 289 288 1 99.
Current 8 558 1 020 9 578 9 576 2 99.
Capital 134 836 970 961 9 99.
Current 273 - 273 273 - 100.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.
Other 3 150 2 556 5 706 5 705 1 99.
assets 134 1 125 1 259 1 249 10 99.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.
Administration 2 207 397 2 604 2 603 1 99.
Inventories 531 537 1 068 1 068 - 100.
Equipment 134 1 210 1 344 1 335 9 99.
special services 412 1 479 1 891 1 890 1 99.
Miscellaneous - 17 17 17 - 100.
Special functions - 41 41 41 - 100.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Current 75 347 (1 998) 73 349 73 348 1 100.
Capital 1 394 (875) 519 518 1 99.
Current 20 205 - 20 205 20 205 - 100.
Current 12 521 - 12 521 12 079 442 96.
Capital 517 - 517 483 34 93.
Current 18 633 - 18 633 18 633 - 100.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Personnel 9 574 (348) 9 226 9 224 2 99.
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.
Other 15 227 (1 650) 13 577 13 325 252 98.
capital assets 1 911 (875) 1 036 1 001 35 96.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Personnel 9 574 (348) 9 226 9 224 2 99.
Administrative 3 264 (1 090) 2 174 2 156 18 99.
Inventories 996 90 1 086 1 080 6 99.
Equipment 1 911 (875) 1 036 1 033 3 99.
special services 10 966 (824) 10 142 9 883 259 97.
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.
Miscellaneous 1 174 175 174 1 99.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Current 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Personnel 3 180 (85) 3 095 3 092 3 99.
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.
Other 1 939 (485) 1 454 1 401 53 96.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Personnel 3 180 (85) 3 095 3 092 3 99.
Administrative 1 038 (35) 1 003 1 001 2 99.
special services 901 (452) 449 398 51 88.
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.
Miscellaneous - 2 2 2 - 100.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Current 100 351 - 100 351 98 347 2 004 98.
Capital 43 216 - 43 216 19 851 23 365 45.
Current 9 550 - 9 550 9 550 - 100.
Current 6 675 524 7 199 7 170 29 99.
Capital - 4 4 4 - 100.
Current 400 (364) 36 36 - 100.
Current 27 581 1 303 28 884 28 882 2 99.
Capital 261 (169) 92 81 11 88.
Capital 63 702 - 63 702 61 228 2 474 96.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.
Transfer payments 126 516 - 126 516 124 485 2 031 98.
Other 6 350 735 7 085 7 082 3 99.
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.
assets 261 (165) 96 85 11 88.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.
Administrative 2 217 925 3 142 3 137 5 99.
Inventories 263 115 378 375 3 99.
Equipment 261 (95) 166 164 2 98.
special services 3 870 (386) 3 484 3 481 3 99.
Transfer payments 233 434 - 233 434 205 564 27 870 88.
Miscellaneous - 11 11 10 1 90.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
the annual financial statements.
can be viewed in note 9.
Transfer payments 3.
be changed to include international participants.
International Architects (UIC).
2003/2004 financial year.
1.2 Explanation of material variances including whether or not application will be made for a rollover.
Refer to note 3 to the Appropriation Statement for details of variances.
The value of inventory on hand disclosed is for all stores.
Gifts, donations and sponsorships made 8.
and local dignatories during official visits and other functions.
crafts, clay pots and other crafts.
Details of special functions (theft & losses) 9.
accident whilst being on official duty.
Staff debtors 12.
Other debtors 12.
no age analysis of the debtor figures is available.
written off in the income statement.
Amounts owing to other departments 15.
Other payables 15.
General account with the former Department.
dealing with that individual or entity at arm's length in the same circumstances.
approved remuneration structures.
No loans were granted to key management personnel in the Department.
_ Freedom Park, Pretoria (1) 47 000 47 000 22 256 24 744 52.
Institutions 13 000 13 000 12 376 624 4.
Total 265 849 265 849 240 481 25 368 9.
International competition requires the accreditation of the Union of International Architects (UIC).
nine months. Hence a saving of R24,744 million that will be rolled over to the 2003/2004 financial year.
culture in South Africa 12 531 12 531 12 529 2 0.
culture international 2 543 2 543 2 529 14 0.
South Africa 3 887 3 887 3 883 4 0.
service (1) 987 987 800 187 18.
_ National Archives 600 600 576 24 4.
Cultural Industries 15 000 15 000 15 000 - 0.
Moral regeneration 5 000 5 000 5 000 - 0.
Poverty Relief 25 587 25 587 25 558 29 0.
Associated Institutions 63 702 63 702 61 228 2 474 3.
Total 129 837 129 837 127 103 2 734 2.
teed as at issued Paid/ 31/03/2003 i.r.o.
Chapter 1, Part III J.
accountability of departments to key stakeholders.
before 31 August.
report of departmental annual reports'.
Luhlelotimali lwemaTiko mayelana netinhlelo letichazwe kahle.
1.1) nelibhande lemiholo (liThebula 1.2).
nobe emabhandi emiholo ngekhatsi kweliTiko.
Emabhandi emiholo, ema- etisebenti tekulinganiswa lokutayelekile.
luncedvo ngetindleko takadokotela.
Kuphatsa 4 302 60,45 570 8,0 77 1,08 333 4.
neLulwimi emphakatsini 6 254 67,8 259 2,8 141 1,53 320 3.
bemave ngemave 814 26,32 63 2,03 125 4,04 294 9.
yaVelonkhe 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.
Ithothali 20 086 63,06 1 018 3,19 570 1,79 1 499 4.
(Emazinga 1-2) 761 63.1 38 3.15 21 1.74 56 4.
(Emazinga 3-5) 1 420 63.02 72 3.2 40 1.8 106 4.
(Emazinga 6-8) 7 572 63.06 384 3.2 215 1.8 566 4.
(Emazinga 9-12) 7 316 63.07 371 3.2 208 1.8 546 4.
(Emazinga 13-16) 3 017 63.05 153 3.2 86 1.8 225 4.
Ithothali 20 086 63.06 1 018 3.2 570 1.8 1 499 4.
Ngabe kukhona tisebenti letingetiwe kuloku kusungulwa.
lokutsatfu:- luhlelo Lithebula 2.
libhande lemiholo Lithebula 2.
(Lithebula 2.3). EmaTiko libone netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu letidzinga kuchapha lokukhulu.
kwetikhala temisebenti letibaluleke kakhulu teliTiko.
Letilinganiso tetikhala tibonisa lamanani etikhala temisebenti letingakavalwa.
Kuphatsa 144 96 33.
emphakatsini 94 70 25.
neBudlelwane bemave ngemave 36 27 25.
Nemisebent yeLayibrari yaVelonkhe 220 164 25.
Ithothali 494 357 27.
(Emazinga 1-2) 68 50 26.
(Emazinga 3-5) 73 54 26.
(Emazinga 6-8) 215 154 28.
(Emazinga 9-12) 111 82 26.
(Emazinga 13-16) 27 17 37.
Ithothali 494 357 27.
Kusukela mhlaka 31 Mashi 2003.
lesiwubukako, uyacelwa kutsi ubuke kusigaba 4 salombiko.
umsebenti welinali lelilinganako uklonyeliswa ngelinani lelifanele.
Nobe ngabe nguwuphi umsebenti lotukwenhlangano yakhe.
kuya etulu kumele tihlolwe ngaphambi kwekutsi tigcwaliswe.
kwamhlaka 31 Disemba 2002.
Lelithebula lelilandzelako Lithebula 3.
Linani lemisebenti leyahlolwa kulomnyaka lesiwubukako.
Letakhuliswa nobe tehliswa.
(Emazinga 1-2) 68 1 1.
(Emazinga 3-5) 73 9 12.33 3 33.
(Emazinga 6-8) 215 20 9.
(Emazinga 9-12) 111 15 13.51 4 26.
LiBhande lemSebenti A 18 4 22.
LiBhande lemSebenti B 7 1 14.
Ithothali 494 54 10.
tingahle tibe tingakavalwa.
Lelithebula lelilandzelako iveta linani letindzawo lapho emaznga ekuhola adlula lelizinga lelincunywe ngulokulinganiswa kwemsebenti.
Tizatfu talokuphambuka tiyaniketwa kuleyo naleyo ndzawo.
2002 kuya ku-31 Mashi 2003 mayelana ne-PSR 1.V.C.
Lithebula 3.4 liveta labazuzako ngenhla ngekuya ngebuhlanga, bulili, nekukhubateka.
1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003 ngekuya kwe- PSR 1.V.C.
ngulokulinganiswa kwemsebenti nga-2002/ 03, akukho.
Ngekucasha kulomnyaka timali.
Te-profile yekucasha yeliTiko.
kwelibhande lemiholo Lithebula 4.
lebalulekile (Lithebula 4.2).
kumele ifane nalena lebhalwe kuleliThebula 2.3.
(Emazinga 1-2) 33 0 5 15.
(Emazinga 3-5) 54 7 6 11.
(Emazinga 6-8) 159 6 7 4.
(Emazinga 9-12) 90 4 3 3.
Ithothali 353 7 21 5.
Lithebula 4.3 libona tizatfu letinkhulu tekungani tisebenti tishiye liTiko.
Kufa 1 4.
Kubeka phasi 8 38.
Kuphela kwenkhontileka 9 42.
Kucoshwa kutiphatsa kabi 1 4?
Kuyekela 2 9.
Ekucasha lokuphelele 5.
(Emazinga 1-2) 33 0 0 2 6.
(Emazinga 3-5) 54 0 0 2 3.
(Emazinga 6-8) 159 12 7.55 4 2.
(Emazinga 9-12) 90 10 11.11 3 3.
(Emazinga13-16) 17 1 5.
Ithothali 353 23 6.52 11 3.
Lamathebula kulesigaba asuselwa kulendlela lencunywe ngumTsetfo weKucasha ngeKulingana, 55 wanga-1998.
nekukhubateka Lithebula 6.
(lithebula 6.2) netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu (Lithebula 6.3).
Madvodza lamanyama 21 98 21.
Bafati 18 93 19.
Bafati 1 13 7.
Madvodza lamhlophe 9 32 28.
Bafati 17 78 21.
Ithothali 66 340 19.
(Emazinga 1-2) 8 50 16 45 6 3.
(Emazinga 3-5) 7 54 13 47 7 2.
(Emazinga 6-8) 36 154 32.4 379 11 2.
(Emazinga 9-12) 15 82 18.3 276 18 2.
Ithothali 66 340 19.4 747 11 2.
nemabhandi emiholo nangemisebenti lebaluleke kakhulu.
ngekucophelela lwelivu yekugula ngekhatsi kwemiSebenti yaHulumende.
yekugula (Lithebula 8.1) nelivu yekukhubateka (Lithebula 8.2).
kuko kokubili, lokubitwa lokulinganiswako kwelivi kuphindze kuniketwe.
(Emazinga 1-2) 82 29.3 19 12.
(Emazinga 3-5) 70 30 24 16.
(Emazinga 6-8) 277 24.2 69 46.
(Emazinga9-12) 139 25.
(Emazinga 13-16) 3 0 2 1.
Ithothali 571 25.
(Emazinga 1-2) 11 27.
(Emazinga 3-5) 30 3.3 1 16.
(Emazinga 6-8) 25 20 2 33.
Ithothali 66 13.
Lithebula 8.3 liveta kusetjentiswa kwelivu yemnyaka.
elivu letsetfwe lebhadelwe ngesikhatsi kuphela umsebenti.
Lelithebula lelilandzelako liveta timali letikhokhelwe tisebenti ngenca yelivu lengazange itsatfwe.
Umbuto lofuma Tinchukaca ta?
Sahluko 1 semTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 2001?
temphilo kanye nekuphila kahle kwetisebenti?
bonisa Lelinani letisebenti letibamba lichaza kulomsebenti kanye neluhlelotimali lemnyaka lelikhona ngenca yaloku.
Ngabe liTiko lingenise Lucecesho x lwetisebenti nekwatisa.
Luhlelo lweluncedvo nelweKutfutfukiswa kwetemPhilo ye-VTC nekukhansela tonkhe tisebenti Uma kunjalo, bonisa letintfo letibalulekile/ umsebenti. lucecesho lwemakhono emphilo.emisebenti aloluhlelo?
njengoba uchazwa kuNcenye- VI E.
yemTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 2001?
na(laba)lotsintsekako) laba lababamele.
Ms N Msindo?
ngalokungakafaneli tisebenti ngenca yesimo sabo se-HIV?
Uma kunjalo, bhala letinchubomgomo tekuchasha/tento letibuketiwe.
Ngabe liTiko lingenisile tindlela tekuvikela x lenchubomgomo lekhona yetisebenti letine-HIV nobe lekumele kukhulunyiswane kabusha nabo ngenca yekuba ne-HIV ngoba babandlululwa Uma kunjalo, bhala letinti teliTiko letihlukene taletindlela?
Ngabe liTiko liyatikhutsata tisebenti kutsi x bantfu labanyenti bente lokuKhanselwa ngekuTitsandzela nekuHlola?
laba labatsatfu labagcine baye kuyohlola abazange bayiladze imiphumela yabo.
lwekutfutfukiswa kwetemphilo Uma kunjalo, bhala letindlela/tibonisi?
Letivumelwano letihlanganiselwe letilndzelako kwangenwa kuto netinyonyane tebasebenti neliTiko.
Lelithebula lelilandzelako liveta imiphumela yekulalelwa kwemacala ekucondziswa kwetigwegwe ngekhatsi kweliTiko kulomnyaka lesiwubukako.
Lesigaba siveta lemizamo yeliTiko mayelana nekuTfutfukiswa kweMakhono.
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
Lamathebula lalandzelako aniketa umniningwane lobalulekile wekulimala emsebentini.
Lithebula 13. 1: Umbiko ngekucasha bachumanisi kusetjentiswa timali letifanele.
<fn>DAC-NLS. LubaloEtikolweniTetSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
NgaSeptemba/Okthoba, ebantfwana kulo lonkhe leli leNingizimu Afrika batawuhlanganyela kulomklamo lojabulisako, lobitwa ngekutsi iCensusAtSchool.
ICensusAtSchool yentiwa ngulaba beTelubalo eNingizimu Afrika (Statistics South Africa), ebasebenti betelubalo labasemtsetfweni, kanye neliTiko leteMfundvo. IcensusAtSchool itawufaka bothishela nebafundzi, labatawusebentisana endlini yekufundzela. Ebantfwana, ngaphasi kweseluleko sathishela batawucokelela umniningwano ngemphilo yabo, ngesikolo sabo kanye nesimo sasekhaya. Umniningwano locokeliwe utawuba yincenye lebaluleke kakhulu kusigcina-mniningwano savelonkhe nesemhlabawonkhe, kanye nemniningwano lofana nalona loniketwa emaveni lafana ne-United Kingdom kanye ne-Australia, lamatasatasa ngemklamo lofana nalona.
Lomniningwano utawusetjentiswa kutfutfukisa tintfo tekufundzisa kusita ebafundzi njengemntfwana wakho kuvisisa lubalo futsi nangendlela lolungasetjentiswa ngayo. ICensusAtSchool itawusita ebantfwana nekuvisisa kubaluleka kwelubalo lelinanibantfu lwavelonkhe, lokwenteka nga-Okthoba. Lubalo lelinanibantfu lwalomnyaka lwatiwa ngekutsi yiCensus 2001.
Yini lubalo lelinanibantfu?
ENingizimu Afrika, kubalwa kwelinanibantfu kwenteka njalo eminyakeni lesihlanu. Ngesikhatsi selubalo, wonkhe umuntfu eveni uyabalwa, futsi kutsatfwa umniningwano wekutsi ebantfu bahlala njani futsi kuphi. Lomniningwano (lona betelubalo labawubita ngekutsi yidatha) usetjentiswa ngematiko ahulumende, tiphatsimandla tasekhaya kanye nebahleli kuncuma kutsi ngukuphi lapho-ke kudzingeke khona kakhulu imitfombolusito.
Loku kusho kutsi lomniningwano lotfolwe ekubalweni kwelinanibantfu usetjentiswa kuncuma kutsi tikolo nemitfolamphilo kumele kwakhiwe kuphi, ngutiphi tindzawo letidzinga kwekutfutsa lokuncono, futsi emanti emaphayiphi nagezi kumele kuyiswe kuphi. Umniningwano lotfolwe ekubalweni kwelinanibantfu usetjentiswa kuncuma kutsi imitfombolusito yekutfutfukisa emaphandleni, yekukhulisa lidolobha neyekucedza buphuya kumele itfunyelwe kuphi.
Kungani uhlanganyela kuCensus 2001?
Tindleko temphakatsi wakho. Ngekufaka sandla kulolubalo, utawusita umphakatsi wakho kutsi utfole timali lewutidzingako tetintsita nentfutfuko.
Kuphatsa inhlekelele. Umniningwano weCensus utawusita baphakeli betemphilo kucagela kusabalala kwetifo letinjengekholera. Uma kunetikhukhula umniningwano welubalo utaweluleka bemisebenti yekuhlangula nebesimobucayi kutsi lusito ludzingeke kuphi ngekushesha lokukhulu, futsi bangaki ebantfu labafuna lusito.
Tinsita letitfutfukisiswe. Umniningwano weCensus utjela ebahleli kutsi tikolo letinsha, imitfolamphilo netinsita tetenhlalakahle tidzingeke kuphi.
Kwenta hulumende ukusebentele. ICensus 2001 indlela lenhle yekutjela ebaholi betfu kutsi sibobani futsi sifunani. Umniningwano welubalo usetjentiswa kuncuma kutsi timali tahulumende ticitfwa kuphi.
Sita umndeni wakho. Tinombolo teCensus titawusita hulumende kuhlela nekusebentisa tinhlelo netinsita kulikusasa lelisedvute. Umniningwano welubalo uphindze ubeke sisekelo sekuhlelela likusasa. Kuhlelela sikhatsi lokuncono kutawuzuzisa wena nebantfwana bakho.
Yentiwa nini iCensus 2001?
Ebantfu labacashelwe futsi baceceshelwa kucoca umniningwano, labatiwa ngekutsi babali, batawuvakashela likhaya lakho emkhatsini wamhlaka-10 namhlaka-31 Okthoba 2001.
Uma ufuna lwati lolungetiwe ngeCensusAtSchool shayela inombolo yetfu yamahhala 0800 201 402; sibhalele kuSakaposi X44, Pitoli, 0001; vakashela iwebsite yetfu ku www.censusatschool.org.za nobe usitfumelele incwadzigezi ku: censusatschool@statssa.pwv.gov.
<fn>DAC-NLS. LuchungechungeLweIpSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
UMSAKATI: Uyisebentela matima imali yakho, angitsi?
nyalo sekusikhatsi sekwenta imali yakho ikusebentele matimasikhatsi sekuyandzisayi Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu 1: KuSisa nekuLondvolota?
EXCITEMENT Babe Babe, ukuphi?
Palisa, wena ucabanga kutsi ngikuphi?
4. PALESA: Combelela kutsi ngitfoleni?
6. PALESA: Babe, Ngitfole imali!
7. ANDREW: Palesa, awuboni kutsi ngibhizi?
nawutsi utfole imali?
8. PALESA: (EXCITED) Ngitfole imali. Endlini! Incumbi yayo?
PALESA: (CONTINUING) Seventeen thousand Rand!
teen thou-sand-rand! Beyisesikoteleni semakokisi ekhishini. Sengiya edolobheni. Ngiyosebentisa incenye yayo..
2. ANDREW: Ini Cha, angeke ukwente loko.?
3. PALESA: Usho kutsini nawutsi angeke ngikwente loko?
4. ANDREW: Yimali yami leyo.
5. PALESA: (PLAYING DUMB) Cha, Babe, akunjalo.
wena ubeke seventeen thousand rand esikoteleni semakokisi. Bewungayibeka ebhange. Akunjalo?
6. ANDREW: Hhayi suka!
beyingayisisa (phela ngisho ku-investa) ilondvoloteke, angitsi?
8. ANDREW: Ngiyisise Ngeke, kusisa imali kuyingoti?
9. PALESA: Ase sitsi-ke indlu iyasha?
ANDREW: Angeke ishe lendlu?
11. PALESA: Nobe mhlawumbe kuyagcekezwa?
lesihlanu. Kusete loke wayeba.
PALESA: Ini Iminyaka Lesihlanu?
14. ANDREW: Kwehla kwemandla emali (inflation)?
ngani Kwehla kwemandla emali?
15. PALESA: Kwehla kwemandla emali (inflation)?
tintfo tiyenyuka ngelinani lentsengo.
lowedlule, ukhokhe R100 nawutsenga ema-bhokhathi, lonyaka atakubita R110. Kulomnyaka lotako atawubita R120. Loko, nguloko-ke kwehla kwemandla emali (inflation).
ANDREW: (DISMISSIVELY) Ohho!
sisindvo. Kwenta njalo-ke kwehla kwemandla emali.
1. ANDREW: (SIGHS) Palesa, awungicege sketi.
AVOID THE SUBJECT Ake ume, ngisayophendvula lucingo?
SUBDUED) HHo, nguwe Nkhosikati Ndlovu. Cha, imoto yakho ayikalungi ngibhizi ngayo njenganyalo. Yebo Nkhosikati Ndlovu. Cha, Nkhosikati Ndlovu. Kusasa Ngitawutama kodvwa angeke ngitsembise. Yebo, ngiyati kutsi kumcoka, kodvwa imoto yakho iyagula, Nkhosikati Ndlovu. Igula kabi. (SIGHS) Yeboyebo. Ngitawutama. Usale kahle Nkhosikati Ndlovu?
9. ANDREW: Hho, ngiyetsemba kutsi unelicebo lelincono, angitsi?
THE BONNET batangihlanyisa uyati!
4. PALESA: Babe, kumele uyisise kahle imali yakho.
ucabangele likusasa. Kumele wente imali yakho ikusebentele.
ANDREW: Ase ume kancane yePalesa. Ngiyakucela.
Ngiyalihlelela likusasa. Futsi sengikutjelile angiwatsandzi mabhange!
6. PALESA: (INCREDULOUS) Uyati nine niyangimangalisa!
7. ANDREW: (INCENSED) Ngiyayinakekela mine imali yami!
akusiko kuyinakekela kahle loko. Futsi akusiko nekuhlelela likusasa!
9. ANDREW: Hho, wena-ke unelisu lelincono?
10. PALESA: Kusebentisa libhange indlela lelula.
imali yakho kalula ubefutsi ukwati nekumelana nekwehla kwemandla emali. Kantsi futsi kukhona letinye tinto longakwati kutenta - kutsenga indlu, ujoyine inhlangano yekungcwabisana, utitsatsele nemshwalense wemphilo, titokfela, emashezi, ma-unit trusts . Tintfo nje letinyenti?
11. ANDREW: (LAUGHS) Emashezi Ema-Unit trusts?
Ngingumakhenikha wasegalaji, hhayi, Ngcongcoshe wetiMali!
angakwati kusisa kahle. Kufanele utfole seluleko nje kuphela.
babe wami, nami futsi kusangilungele.
2. PALESA: Cha, akukalungi, babe.
3. ANDREW: (MOVING OFF MIC) Palesa, Nginguyihlo.
Ubokhumbula kutsi ukhuluma nabani.
SERIOUSNESS Yebo, babe.
5. ANDREW: Bheka lapha, nginemsebenti lokumele ngiwente?
ANDREW: (SIGHING) Awu, ngavelelwa nkosi yami?
Chabeli kufanele kutsi ayisise imali yakhe?
Wonkhewonkhe kumele alondvolotele likusasa aphindze futsi acabangele tidzingo tangemuso naMnumzane Chabeli naye akakehluki kuloko. Ngenhlanhla lembi, ngekubeka kwakhe imali yakhe esikoteleni semakukisi nobe ayifihle ngephansi kwamatilasi kutamenta angakutfoli konkhe loku?
Uma labanye bantfu bakhuluma ngekulondvolota imali kanye nekusisa (ma-investment), ecinisweni basuke basho kubeka imali ebhange. Kodvwa tinyenti tintfo longatenta ngemali yakho ngephandle kwekuyibeka ku-akhawunti yekulondvolota ebhange.
Loko akusho kutsi mabhange awasiyo indlela lephephile naletsembekile yekonga imali, kodvwa inkinga kutsi awakhokhi intalo lenkhulu. Loku kungenca yekutsi emabhange asebentisa imali yakho loyongile ngekutsi bayisise ngendlela yekuyiboleka tinkampanini, kute titsenge emashezi, nobe titsenge imphahla, lokusho kutsi mabhange kumele ayisebentele lemali lakukhokhela ngayo intalo yakho aphindze ente nenzuzo. Mabhange ecinisweni akukhokhela ngetulu kwekwehla kwemandla emali kodvwa hhayi ngetulu kangako. Futsi kufanele ucabange kwehla kwemandla emali ngobe kwehla kwemandla emali loku kulimata imali yakho loyilondvolotako ebhange. Kwenta kutsi imali yakho ilahlekelwe sisindvo sayo, kantsi loko kungakubita kakhulu ekuhambeni kwesikhatsi.?
Kwehla kwemandla emali phela, kwenyuka kwemanani jikelele lokuchubekela embili njalo. Nobe kuyibeka ngalenye indlela, linani letimphahla letetayelekile konkhe kusukela kumahhabhula kuya kumazipi kutakubita ngetulu emnyakeni lotako uma ucatsanisa nalomnyaka. Singatsi-nje, sibonelo, uma kwehla kwemandla emali kuchubeka nga 10% ngemnyaka, kusho kutsi intfo lebita R100 kulomnyaka itawubita R110 ngemnyaka lotako. Lenye futsi indlela lesingakubuka ngayo kutsi R100 kulomnyaka utakutsengela kuphela timphahla letibita R90 ngemnyaka lotako?
Kubalulekile kukhumbula kutsi tinyenti tindlela longatikhetsela tona kunemabhange. Lomunye angasisa emphahleni njenesibonelo, nobe ajoyine inhlangano yekungcwabana, nobe atsatse umshwalensi wemphilo, nobe ajoyine sitokfela, nobe asise emakethe yetimali (capital market). Sibonelo, muva nje, tinkampani temshwalensi, iSanlam ne-Old Mutual, tinikete umphakatsi litfuba lekutsenga emashezi kuto, ngalesikhatsi sato sekuniketela ngemashezi (se-Demutualisation). Umphumela walesipho kwaba kusungulwa kwalabo lebangebaninimashezi (shareholders) labasha labanemashezi langetulu kwa 5 million eNingizimu Afrika.
Mbamba-mbamba umbuto utsi, ukukhetsa njani longasisa kuko Imphendvulo itsi kufanele wati kucala tinhloso netinjongo takho. Utitjele kutsi: tiyini tidzingo tami letikhetsekile Yini lengifuna kuyongela imali Ngingakhona kulondvolota nobe kusisa imali lengakanani?
Kufanele futsi uhlele kahle kutsi ufuna inhlobo lenjani yekusisa. Sibonelo, ufuna kusisa ngemashezi nobe ngema bhondi Ufuna kusisa kwesikhashana nobe ufuna kusisa sikhatsi lesidze Ufuna liholo njalo nobe ufuna imali yakho ikhule Uma sewutibutile watiphendvula tonkhe letinhlobo temibuzo, utawube se unelwati loluphelele lekutsatsa sincumo?
angeke amyekele kalula kanjalo?
lokudzingako wena seluleko lesihle nalesivakalako sekusisa.
(CONTINUING PLEADING) Ngiyakucela, babe, kute umuntfu lotakuphocelela kutsi wente intfo longayifuni?
ANDREW: Angati, Palesa?
longayinakekela ngayo imali yakho.
5. ANDREW: (UNCONVINCED) Loku lokhuluma ngako kuyacaka.
Akusiko lokufanele mine.
6. PALESA: Babe, uyangihlekisa!
tfola kutsi tiyini tintfo longakhetsa kuto. Sicelo lesimatima leso?
7. ANDREW: (WEAKENING) Kungenteka?
8. PALESA: Utawulahlekelwa yini?
9. ANDREW: Yimali yami, utsini ngaloko?
10. PALESA: Kukhona lengimatiko mine unguchwepheshe.
Utakunika seluleko lesihle.
11. ANDREW: (SCEPTICAL) Yebo, kulungile!
1. PALESA: Angeke kukubite kakhulu babe.
2. ANDREW: (SUDDENLY INTERESTED) Ucinisile?
ngifuna kwati kutsi mbamba lochwepheshe wakho wetimali utangibita malini.
PALESA: Nami anginasiciniseko. Kepha singakubuta loko.
Ngiyakholwa kutsi utawuba neluvelo.
WITH EXAGGERATED RELUCTANCE Hhayi-ke kulungile, Kutawuba nguloku-nje kubekanye.
7. PALESA: Kwaze kwabamnandzi-ke loko!
kwatingemoto yakhe, mtjele kutsi ngisaye elantjini. Hhayi, mtjele kutsi ngiye enyangeni (moon). (STARTS TO MUTTER) Eyi, lesicako semoto! Kufanele ngabe yatsengiswa kudzala njengeskrebhu.
Nkhosikati Ndlovu. babe Yebo ukhona. Ngikubitele yena?
Ndlovu ufuna kukhuluma nawe?
kwekulondvolota ngendlela lehlakaniphile, nekutsi loko singakwenta ngetindlela letehlukene njengekubaluleka kwekulondvolota imali ngekuhlakanipha, njengekufaka imali ebhange, kutsenga umshwalensi wemphilo, nobe kujoyina sitokfela.
EsiGcawini sesibili seNyuku Time sitawubuka tinhlobo letehlukahlukene letikhona longakhetsa kuto uma usisa.?
Khumbula: Ngiso lesi sikhatsi, nyalo ngiso sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakhosikhatsi sekuyandzisa. iNyuku Time?
DJ: Manje sesikhatsi seluhlelo lolusha - i-Nyuku Time.
lecondzene nekunakekela imali yakho, kuyisisa futsi uyandzise. Ngako hlalaphansi. Unetseteke. Ulalele. Ngoba lesi Sicephu sesibili.
seNyuku Time(KuSisa nekulondvolota)?
UMSAKATI: Sekuyi Nyuku Time!
imali yakho ikusebentele matima iphindze yandze futsi. Nyuku Time?
Scene 1: The Chabeli Kitchen - day.
FX: KETTLE IS BOILING SWITCHED OFF SOUND OF PAN BEING STIRRED ON STOVE (PORRIDGE) IS LADELLED ONTO PLATE. (IN THE BACKGROUND A RADIO IS PLAYING AN ANNOUNCER SAYS, Itolo ePhalamende, Ngcongcoshe wetiMali ugcizelele sidzingo sekutsi linengi lebantfu baseNingizimu Afrika kufanele basise ngekuhlakanipha.?
ANDREW: Awu nkosiyami!
ngisho naNgcongcoshe wetiMali imbala!
PALESA: (CALLING) Babe?
lomeluleki wakho wetimali kutosibona?
PALESA: UMnumzane Khumalo uta nga 2 oclock?
ANDREW: (SIGHS) Ngiyetsemba kutsi ngenta intfo lekahle, uyati.
6. PALESA: Babe, sesicocile kakhulu ngaloku!
Uyasidzinga yini seluleko lesihle macondzana nekutsi wenteni ngemali yakho?
7. ANDREW: (RELUCTANTLY) Yebo.., ngibona njalo.
Khumalo kukweluleka?
9. ANDREW: Kute lotangiphocelela mine, Palesa!
10. PALESA: Kute muntfu lotakuphocelela kutsi wente longakufuni.
Lokumele ukwente nje wena kubuta imibuzo?
1. ANDREW: Yebo, ngulelo vele liphuzu.
3. ANDREW: (IMPRESSED) Ucinisile?
tintfo letisembili naletimcoka emphilweni yakho?
5. ANDREW: (INTERRUPTING) Ngihlole lokumcoka?
yini lotama kuyenta ngemali yakho?
7. ANDREW: Ngetama kuyisisa!
8. PALESA: Siyakwati loko!
usisa ngoba ufuna kutsenga lokutsite kwelikhetselo njengendlu nobe libhizimisi?
ANDREW: Nginayo indlu. Nelibhizimisi!
PALESA: (EXASPERATED) Babe!
ANDREW: (MOCK CONTRITE) Ngiyacolisa, Palesa.
PALESA: Pho nangabe unayo indlu nelibhizimisi, usiselani?
nelibhizimisi lelikhulu, futsi nekuciniseka kutsi imali yami kayiphelelwa sisindvo sayo. Konje batsi yini kona loko?
PALESA: Yi-inflation leyo, babe!
emali. Futsi ngifuna siciniseko sekutsi imali yami iphephile. (MORE SERIOUSLY). Bese futsi ngilondvolota imali yekuguga kwami, neyendvodzakati yaminakutfuke kwenteka lokutsite kimi ngaphambi kwaloko?
kuwe. Kwekucala: Kwandzisa imali yakho. Kwesibili: Kuphepha. Kwesitsatfu: Kuncoba kwehla kwemandla emali. Kwesine: kutfola impesheni yakho nase ugugile, kantsi Kwesihlanu: Kutsengela mine i-Ferrari.
utincumele wena kutsi ufuna kusisa imali lengakanani futsi kube sikhatsi lesingakanani.
itawuvaleleka ku-akhawunti letsite ngingabe ngisakwati kufinyelela kuyo, akusinjalo?
5. PALESA: (PATIENTLY) Cha, babe, akusinjalo.
longakaze umtsintse, sekuze kwengce iminyaka lesihlanu. Futsi-nje nelibhizimisi lakho lichubeka kahle. Utfola imali lesanele natsi kutsi siphile kahle. Ngaphandle kwaloko-nje, angeke uyidzinge yonkhe le-R17 000 yakho ngasikhatsi sinye. Ungakwati kuyisisa esikhatsini lesifishane, bese ubeka lenye yekutsatsa umhlalaphansi eminyakeni lengu 25.
6. ANDREW: Konkhe loko kuvakala kuyinkinga kimi.
umhwebingemashezi, i-Broker, nekutsi uke watsenga yini nobe watsengisa emashezi e-Stock Exchange.
8. ANDREW: (NOW VERY JITTERY) Emashezi Ema-Brokers?
PALESA: Ewu! Kube ngimane gatibindzela.
babe, yini ungamvumeli achaze?
ANDREW: (UNCONVINCED) Angati lutfo ngaloku, Palesa.
1. ANDREW: Hho, Nkhosikati Ndlovu, nguwe?
imoto yakho ngisebhizi ngayo. Kuyadula Hhayi-ke, kuya ngekutsi kuyini kudula kuwe.(SUDDENLY ALARMED) Usho kutsini, uma utsi ngatsi utokhokha ngesitolimende (PAUSE) Angisiyo mine i-Credit Bureau, Nkhosikati Ndlovu (STERNLY) Nkhosikati Ndlovu, angifuni mine kukolekelwa ngemphahla yemyeni wakho lowafa. Anginandzaba nekutsi yinhle kangakanani?
ngihambe ngineliphoyinti lelitsite nalomunye. Sitawubuye sicoce ngaloku, Kulungile Yebo. Yebo. Usale kahle?
uMnumzane Khumalo mibuzo leminyenti.
letibakhona kuloko. Naku lakushito uMnumzane Khumalo?
Chabeli, kwekucala kumele ahlole lokusembili nalokumcoka kuye bese uyancuma kutsi angakhona kusisa lokungakanani, nekutsi futsi angayisisa sikhatsi lesingakanani leyo mali yakhe.
Nangabe ute luphahla ngetulu kwenhloko yakho, lokumele ukucabange kucala kutsi kufanele yini nobe cha kutsenga indlu. Nobe kunjalo, kufanele kutsi ulondvolote imali letsite ebhange kubhekana nesimo lesingakalindzeleki, lapho ungakwati kufinyelela khona kalula. Kusisa sincumo sesikhatsi lesidze, ngaloko-ke akukalindzeleki kutsi umane uyidvonse-nje imali yakho ngobe ufuna kulungisa liphayiphi leliphukile!
Lokumcoka lokumele ukukhumbule kutsi tonkhe tinhlobo tekusisa tinetigaba letahlukene tebungoti. Singatsi-nje, uma ungabeka imali yakho ekhaya kungenteka intjontjwe, nobe ishe iphele emlilweni, nawuyilondvolota ebhange ingase ikulahlekele naliwa libhange, uma uyisisa ngemashezi, sisindvo selinani lemashezi akho singehla, nobe leyonkampani iwe.
Ngalokutayelekile, uma luhlelo lokusisa linebungoti lobukhulu, nemandla enzuzo lewaniketwako abamakhulu kute idvonse bantfu kutsi basise. Ngalamanye magama, uma leluhlelo lekusisa linelizinga lelisetulu kakhulu lenzuzo, loko kungakucacela kahle kutsi lelo luhlelo linebungoti lobuselizingeni lelisetulu.
Lesinye sifundvo lesilusito longasikhumbula kutsi ungawafaki onkhe emacandza akho ekusisa kubhaskidi munye. Sibonelo, uma ufaka yonkhe imali yakho ku-mashezi enkampani yinye bese iyadliwa leyonkampani, lapho-ke ungalahlekelwa ngiko konkhe. Kuncono kakhulu kutsi uyisabalalise imali yakho unciphise bungoti. Leyo ngulenye yetintfo i-Investment Fund lengakusita kutsi utente. Umhwebingemashezi (broker) lonelayisensi, nemuntfu lodvumile lohweba ngemashezi bahlala njalo banayo ilayisensi bangakweluleka ngemashezi, ema-Bond nema-Unit Trusts, bakusite futsi ngekutsenga nobe utsengise ngelinani lelihle. Sisakhuluma ngabo bahwebingemashezi, empeleni, cinisekisa kutsi uyabukabuka kute utfole loncono ngendlela latakukhokhisa ngayo, ngelusito latakuniketa lona?
Loyo muntfu lohweba ngemashezi lomkhetsile utawubese uya emakethe yetimali (stock market) ayobona kutsi ngutiphi tinkampani letiniketa ematfuba lamahle ekusisa. Kulokukhetsa lokubanti utawube se usita ngekukwentela luhlu lekusisa (i-Investment portfolio). Lolo nalolo luhlu luhlukile. Ngoba empeleni bonkhe bantfu nabo behlukile. Bantfu labehlukene banemanani emali lehlukene labawasisako, futsi banetidzingo netinhloso letehlukile. Lokuhle lokumcoka ngeluhlu lekusisa nalicatsaniswa nekusisa lekukodvwa (ne-single investment), kutsi lehlisa bungoti. Njengaloku ngike ngasho, nangabe usisa ngelishezi linye kuphela, nalo lelolishezi bese lilahlekelwa sisindvo salo (yi-value yalo), ungalahlekelwa samba lesikhulu semali yakho. Nobe kunjalo, uma usisa ngemashezi lahlukene, akukalindzeleki kutsi linani lawo onkhe emashezi lowatsengile lehle ngasikhatsi sinye. Loku kwenta kutsi timali lotisisile tiphephe kakhulu.
1. ANDREW: Yebo, Palesa. Ngitfole seluleko lesihle lamuhla.
2. PALESA: Kwaba kuhle loko. Manje, yini lotayenta?
3. ANDREW: Ewu! Ngisengakati kwanyalo.
7. ANDREW: Uyati kutsini, angeke ngiyijake lentfo.
BOMBASTIC Kusisa imali akusiyo intfo umuntfu lokumele ayijake, nobe ayente ngekucwabita kweliso, Palesa.
8. PALESA: (LAUGHS) Yebo, babe.
wami kutsi aphindze angishayele lucingo elivikini lelitako.
Palesa, ngisayophendvula lucingo.
kuka Chabeli, lapho kusetjentwa khona ngetimoto. (SUDDEN CHANGE IN TONE) Hho, nguwe Nkhosikati Ndlovu. Ini (PAUSE) Cha, angifuni sankhukhu letfosiwe minecha, nginayo isudu le-brown, ngiyabonga.ngikahle kakhulu ngaseticatfulweniincwaba yemahembe endvodza yakho leyashona, utsileso-ke sipho lesivakalako, Nkhosikati Ndlovu, kodvwa mine ngicabanga kutsi kufanele sikhulume ngemali?
UMSAKATI: Esigcawini 2 seNyuku Time Sifundze ngaletinye tinhlobo letikhona longakhetsa kuto tinhlobo tekusisa ngendlela longasabalalisa ngayo bungoti, kanye netinhlobo tekusisa tesikhatsi lesidze nalesifishane?
Esigcawini 3 seNyuku Time sitawubuka kutsi yini timakethe tetimali (capital markets)?
1: UMSAKATI: Khumbula!
sikhatsi.sikhatsi sekunakekela imali yakhosikhatsi sekuyandzisa yi Nyuku Time?
DJ: Nyalo sesikhatsi seluhlelo lolusha - Nyuku Time.
(BEAT)I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho, (kuyilondvolota) nekuyandzisa.
Ngako-ke, hlala phansi. Unetseteke. Ulalele. Ngobe nasi Sicephu sesitsatfu se-Nyuku Time (Tinhlobo letehlukahlukene)?
UMSAKATI: Imali ayimili etihlahleni, akunjalo?
kahle. Hhayi-ke, nyalo sesikhatsi sekwenta imali yakho ikusebentele matimasikhatsi sekuyandzisayi-Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu: 3 tiMakethe tetiMali?
3. PALESA: Babe, yimoto yaNkhosikati Ndlovu le?
4. ANDREW: PLEASED WITH HIMSELF Yebo!
5. PALESA: Ekugcineni sewuze wayicedza kuyilungisa.
Ivakala ilunge mbamba.
6. ANDREW: (ANGRILY) Demedi man, lemoto!
7. PALESA: Sekonakaleni kuyo?
Palesa. Ayikaze yanakekelwa kahle, nguloko! Angikholwa kutsi lemoto yake yaseviswa kusukela yatsengwa. (BEAT) Empeleni wena yini lekuletse lapha manje ekuseni?
uMnumzane Khumalo utofika atokubona futsi lamuhla ngalo R17 000 lofuna kumsisa?
Ngicabanga kubeka incenye letsite yemali yami emakethe yemphahla (stock markets), kodvwa ngisafuna kumbuta kucala ngaloko.
Lentfo yekusisa iyatfokotisa, Palesa. (BEAT) Bewati kutsi letinye tinkampani nabo hulumende baboleka imali emakethe yetimali nabafuna kusisa futsi batitfutfukise?
2. PALESA: (WITH EXAGGERATED PATIENCE) Yebo, babe.
nekutsengisa. I-capital market ngeyemali, njengale makethe lesemgwaceni ngentasi, yona ngeyetitselo netibhidvo!
4. PALESA: (REFLECTING) Hmm, Sibonelo lesihle leso.
kuphatselene nemncintiswano, uyabona, (LAUNCHING INTO A NEW EXPLANATION). Tinkampani letinikela ngemashezi ato kutsi atsengiswe, tifana nalaba labatsengisa emgwaceni (ema-stall holders), tonkhe tetama kutsengisa emashezi nemabhondi ato ngendlela lencono.
PALESA: (PATIENTLY) Ngiyabona. Manje-pho yini lishezi?
Lishezi, mntfwanaketfu, yincenye yenkampani. Nangabe inkampani inikela ngesigidzi semashezi kutsi atsengiswe, kantsi wena unelishezi linye kuyo, unelishezi leliyinobolo yesigidzi kuleyo nkampani.
8. PALESA: Ibhondi yona?
9. ANDREW: (HES NOT CERTAIN) Ibhondi yi?
mbamba ibhondi yendlu, kodvwa iyafana nayongicabanga njalo?
sengikhohliwe. (BEAT) Inkampani itsatsa ibhondi bese ikhokha intalo kuma nobe ngubani lokhiphe ibhondi. Inkampani futsi ibese seyibhadala leyo mali leyibolekile esikhatsini lesitsite lesibekiwe. Loko kufana ngco nekutsatsa ibhondi yendlu, akunjalo?
1. PALESA: (PUZZLED) Hm.
ngimbute uMnzumzane Khumalo nangimbona.
3. PALESA: Yebo, lowo ngumbono lomuhle.
Ngaloko usengakati kutsi utawusisa ngemashezi nobe ngemabhondi?
kokubili kungehla kwenyuke ngesisindvo ngasosonkhe sikhatsi kodwva ma-bhondi ehluke kancane, ikakhulu ma-bhondi ahulumende. Cishe abhadala inzuzo kumninimashezi.
kuma-bhondi. Ngaleyo ndlela uyati kutsi utawutfola inzuzo.
ungenta imali lenyenti ngemashezi kunemabhondi.
ungatfoli lokunyenti ngema bhondi.
ANDREW: (UNCERTAIN) Ngibona kanjalo.
akuniketa inzuzo lotayitfola njalo sikhatsi lesidze, futsi akunangoti lenkhulu. Emashezi anebungoti lobukhulu, kodvwa ungakwati kwenta imali lenyenti ngesikhatsi lesifishane.
bese uyawatsengisa uma linani selenyukile, utawubuyelwa yimali lenyenti. Lapho-ke sengiyayitfola i-Ferrari lena uloku ungitsembisa yona. Anginaso sidzingo sekulindza.
ANDREW: Yebo. Kodvwa esikhundleni saloko uma ehla ngesisindwvo (nge-value) masishane, utawutfola lipheya leticatfulo letinemasondvo (roller skates).
wami, uMnumzane Khumalo: ngiwatsenga njani emashezi lakahle?
13. ANDREW: Palesa ngicela ungiphendvulele lelo licingo.
1. PALESA: Chabeli MotorsHho, hello, Nkhosikati Ndlovu?
ngiyacolisa, babe ubhizi ngemoto yakho njenganyalo, ngeke akwati kuta elucingweni(SMILING) Ini Hho, yebo, uyindvodza lekahle. Yebo, unemusa futsi. (LONGER PAUSE) Angati lutfo ngaloko, Nkhosikati Ndlovu. Kutawumela kutsi utibutele kuye wena matfupha. (BRIGHTLY) Hho, Ngetsemba kutsi utawutsandza naye kukhuluma nawe, Nkhosikati Ndlovu?
2. PALESA: Bekungu Nkhosikati Ndlovu, babe.
nawe ngekutsi umnikete sikweleti lesincane.
3. ANDREW: Eyi, loyomfati! Sewutangihlanyisa.
ngiyakutjela. Ngitawuhlanya mbamba ngihhayite!
Khumalo wamtjela uMnumzane Chabeli konkhe labekafuna kukwati ngemakethe yetimali.
ngulapho tinkampani naHulumende ayakhona kuyocokelela imali. Njengesibonelo, Hulumende, naye kulesinye sikhatsi uyayidzinga imali nobe i-capital, ngendlela levame kubitwa ngayo - kuyokhokhela tindleko temisebenti letahlukene tetinhlobo ngetinhlobo, njengetinhlelo temanti, ema-kliniki, tikolo nobe timpesheni tebantfu labadzala. Netinkampani tiyayidzinga imali kukhulisa nobekuyisisa ku-tisetjentiswa letinsha (equipment) nobe isayensi?
Indlela lesebenta ngayo ngule: uma inkampani incuma kutsi ifuna kutsengisa emashezi ayo emakethe yemphahla (ku-stock market), sisindvo (i-value) sayo, yonkhe ingcebo yenkampani takhiwo, tintfo tekusebenta, umkhicito njalonjalo kuyahlelwa kahle bese kufinyelelwa elinanini leliphelele (total value) lenkampani. Lelo linani-ke libe seliyahlukaniswa libe tincetu letilinganako. Letotincetu letilinganako, letibitwa ngekutsi ngema-shezi, tibe se tibekelwa kutsengiswa?
Uma utsenga emashezi, usuke utsenga incenye yenkampani kantsi futsi na utsenga emashezi lamanyenti, incenye lenkhulu yenkampani iba ngeyakho. Kufanele ukhumbule, nobe kunjalo, kutsi ngekuba nelishezi akusho kutsi imphahla yaleyonkampani nayo iba ngeyakho, njengetitulo nobe litafula, kodwva kuba incenye-nje yaleyo nkampani. Kuvamise kutsi tinkampani tibe netigidzi temashezi e-bantfu nobe etinhlangano letingemakhulukhulu. Lokunye futsi, kuba nemashezi enkampanini akusho kutsi sewuneligunya lekubhekana netikweleti taleyo nkampani. Nangabe leyonkampani losise kuyo iyawa kungenteka kutsi ulahlekelwe ngito tonkhe timali lotisisile, kodvwa nguloko-nje kuphela. Lapho-ke awusakhokhi lenye futsi imali.
Emashezi empeleni, angatsengwa e-JSE Securities Exchange, lebeyatiwa ngekutsi yi-Johannesburg Stock Exchange. Letinye tinkampani letinkhulu eNingizimu Afrika, letifana nabo Anglo American, Billiton, Sasol ne-Standard Bank tonkhe tibhaliwe eluhlwini lwe-JSE. Njengaloku ngishito kucala, umhwebingemashezi lobhalisiwe angakusita ekutsengeni nobe ekutsengiseni emashezi, lokuyinchubo lemalula kakhulu kuyenta.
Imali yemashezi uyenta ngetindlela letimbili ema-dividend ne-capital growth. Kucala asengichaze kutsi iyini i-dividend?
Uma ngabe lenkampani losise kuyo yenta inzuzo, ingatsatsa sincumo sekutsi itsatse incenye, nobe yonkhe lenzuzo iyinikete labo labatsenge mashezi kuyo. Loku-ke kubitwa ngekutsi kwehlukaniselana (i-divident). Kwehlukaniselana loku kwenteka kanye ngemnyaka, kuya-ke ngekutsi umuntfu utsenge emashezi langakanani. Emhlanganweni waminyaka yonkhe baninimashezi bayavota kuze bancume kutsi ingakanani inzuzo lekumele bahlukaniselane yona, nekutsi ingakanani imali lekumele baphindze bayisise kulenkampani.
Kukhula kwemali (capital growth) ngumehluko loba khona phakatsi kwelinani lotsenga ngalo lishezi, nelinani lotsengisa ngalo lelolishezi. Kukhula kwemali yakho kuncike ekutseni leyonkampani isebenta njani, nanekutsi emashezi ayo advume kangakanani kubatsengi emakethe yemphahla.
Ngalamanye magama, sisindvo (value) selishezi siya ngekuphakelwa kwalo (supply) nekutsi lifunwa kangakanani kandzi futsi singagucuka lusuku ngelusuku. Uma lishezi lehla ngesisindvo, nawe futsi ulitsengise ngemali lengaphansi kwaleyo lowalitsenga ngayo, loku-ke kubitwa ngekutsi kulahlekelwa yimali (yi-capital loss).
Lenye indlela longasisa ngayo emakethe yetimali ingaba nguloku lokubitwa ngekutsi ngema-bhondi. Ema-bhondi akhokha lizinga lelingagucuki (fixed rate) lentalo ngendlela leyetayelekile, futsi atsatfwa ngekutsi ayindlela lenhle yekusisa yesikhatsi lesidze, nalanebungoti lobuncane. Nasikhuluma-nje ngema-bhondi akanayo, inzuzo kangako njengemashezi, loko kungenca yekutsi anebungoti lobuncane (less risky).
Kwekugcina, ngifuna kunitjela ngema-investment funds. Ema- investment funds tinhlangano letisisela (investela) bantfu timali tabo. Lusito lolukhulu lwaletinhlangano ngukutsi tisabalalisa bungoti bakho (your risk) ticinisekise kutsi awuwafaki onkhe emacandza akho kubhasikidi munye?
Kukhona tindleko letidvonswako talomsebenti lolusito, vele - kunjalo imvamisa kuba ngemaphesenti latsite alelonani lemali lolisisako ngako - ciniseka kutsi tiyini leto tindleko letidvonswako ngaphambi kwekusayina nobe yini.
naPalesa bacoca ngaloko lebakufundzile?
bekungumhlangano lomcoka lo!
3. ANDREW: Impela, bewumcoka.
5. ANDREW: Yebo letsite, kodvwa hhayi yonkhe?
kutsi, ngiyawutsandza lomcondvo wekuphakelwa kwenzuzo ngekuya kwebuningi bemashezi lowatsengile (dividends), nekukhula kwemali (i-capital growth), kanye nebulula (flexibility), njalonjalo, kodvwa ngifuna kusabalalisa bungoti ngalokukhulu kucaphela.
esikhwameni sekusisa (ku-investment fund). Ngaleyondlela utawuba nabochwepheshelabatakubhekela kahle imali yakho.
futsi, kodvwa kunetindleko ekhatsi.
mbamba-mbamba indlela yinye lekahle yekusisa, lete tinkinga. Nguleyo naleyo yehlukile futsi inetidzingo letimcoka letehlukile. Lokusho kutsi lowo nalowo angasisa ngendlela yakhe lemgculisako.
ANDREW: Uyihlabe esikhonkhosini!
nemibuto lengifuna kuyibuta ngaphambi kwekutsi ngisise nobe nguyiphi imali yami lengiyisebentele matima.
PALESA: Umtjelile uMnumzane Khumalo?
nge-JSE kanye nekutsengwa nekutsengiswa kwemashezi.
ANDREW: (UPBEAT) Kuseligalaji laka Chabe?
Oh, lishonile, Nkhosikati Ndlovu. (SIGHS). Cha, isengakalungi imoto yakho. Ecinisweni, ngibona kutsi sewudzinga lensha. Yebo, ngiyati timoto tiyadula. Yebokunjalo. Buka lapha, ngiyadzabuka kutsi babe wakakho njengaloku sekashonile-nje, akazange alicabangele likusasa. Yebo, vele ngiyatsandza kukusita, kodvwa. Ini, kudla kwakusihlwa Angicabangi kutsi. Yebo, vele ngiyayitsandza inkhukhu. Kutawuba ngitsi-nje sobabili Angi?
nekutsi isebenta njani, nangebahwebimashezi (brokers) kanye nema-shezi. Kusicephu 4 se-Nyuku Time utawutfola lwati ngekutsi wena ungawatsenga kanjani emashezi e-JSE?
sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakho. Sikhatsi sekuyandzisa. Nyuku Time?
DJ: Nyalo sesikhatsi seluhlelo lolusha - Nyuku Time.
lecondzene nekunakekela imali yakho, (kuyi-investa) nekuyandzisa.
Ngako, hlalaphansi. Unetseteke. Ulalele. Ngoba lesi Sicephu 4 se-Nyuku Time?
UMSAKATI: Uyafuna kutsi imali yakho ikusebentele matima?
Uyafuna kuyandzisa Uma kunjalo-ke, lalela kahle ngobasekuyi-Nyuku Time?
Sigcawu 1: Ekhishini lakaChabeli?
3. (ACOUSTIC) LOFUNDZA TINDZABA Lokhulumela i-JSE lamuhla utsite kunelitsemba etimakethe tempahla taseNingizimu Afrika ngaphambi kwekwetfulwa kwesipho semashezi lesilindzeleke kusasa uma inhlangano lendzala yedayimane imemetela imiphumela yayo yemnyaka yetimali.?
5. ANDREW: Ngikhetsa emashezi lengingawatsenga e-JSE, Palesa.
Kantsi akusiyo intfo leyatiwako?
kulamanye emashezi, kute imali yami icale kungisebentela ingizuzele lenye imali.
8. PALESA: (SUSPICIOUSLY) Yebo, ngiyakuva.
ANDREW: Ngako-ke, ngikhetsa lengingakutsenga.
elubondzeni eliphepha lelikhuluma ngetimali, nobe nguyiphi inkampani li- dart lami lelitayishaya?
ANDREW: Ngitawutsenga emashezi ayo leyonkampani.
ngayo emashezi le!
ANDREW: Hho, unelisu lelincono wena, angitsi?
tonkhe letinkampani leti ku-JSE?
Liningi lato angikaze ngive lutfo ngato. Nguyiphi-ke lenye indlela lengingakhetsa ngayo lengifuna kukutsenga?
PALESA: Usebentisa umhwebingemashezi.
ANDREW: Kute umhwebingemashezi lengimatiko mine.
JSE. Ukhetsa abe munye, uchaze kutsi ufuna kusisa malini, usho nesizatfu, nekutsi yini lofuna kuyitsenga. Umhwebimashezi utawube se uyakweluleka.
Andrew (Sceptical) Mh, yebo.
10. PALESA: Empeleni, Babe, utawube amele wena.
kutawuba kuhle akhokhelwe. Lokukhokhako wena kutakuya ngaleyo femu yebahwebingemashezi broker. Ngiva kutsiwa labanye babita linani lelitsite lelincuyiwe, njenga R150. Labanye babita cishe liphesenti linye.
kubukabuka ngifune sisindvo (i-value) semashezi lesikahle. Manje lowo mhwebingemashezi utawuphindze futsi atsengise emashezi ami?
12. PALESA: Kutsengisa nobe kutsenga?
ANDREW: Nakunjalo, angisayi e-JSE?
PALESA: Cha, akusadzingeki!
angatsenga ngelucingo, nobe nge-Inthanethi.
3. ANDREW: (BREATHING A SIGH OF RELIEF) Ewu!
mnandzi-ke loko. Bengivele-nje ngingakatimiseli kushayela yonkhe indlela ngiye e-Jozi.
6. PALESA: (PATIENTLY) Kuyini-ke kona?
PALESA: Kute loncumako.
ANDREW: Palesa, uyangiphukuta?
sincumo. Kumele kubekhona loshoko kutsi lishezi lingumalini!
PALESA: Cha, babe. Yimakethe lencumako.
lifuna kutsenga lishezi lelitsite, abe angekho emashezi lanele ekubatsengisela, lapho-ke linani liyenyuka.
PALESA: Lapho-phela, linani liyehla.
ANDREW: (REALISATION DAWNS) Hho, sengiyabona.
uyatsandza kungikhatsata ngalesinye sikhatsi, uyati-nje, uyangikhatsata impela.?
Sigcawu: 2 Kuseshabhu leligalaji lakaChabeli?
uMnumzane Khumalo sewulapha. Uyeta yini?
ANDREW: (ANSWERING) Sengisendleleni.
ANDREW: Chabeli motors. Ngu-Andrew Chabeli lokhulumako?
Sawubona, Nkhosikati Ndlovu. Yebo. Imoto yakho seyitawulunga. R450. Kheshi, Nkhosikati Ndlovu. Lenye indlela yekukhokha, angicabangi kutsi (RAISES VOICE IN HORROR) Nkhosikati Ndlovu! (Flustered) Ngingumnumzane loshadile nalohloniphekile. IniCha, angiti lapho kakho ntsambama. Anginandzaba nekutsi indvodzakati yakho ayikho isemsebentini! Cha, Nkhosikati Ndlovu. Cha! Salakahle?
ANDREW: (PANTING AND PANICKING) Awu, nkosiyami?
bese awehlisile umoya ngesikhatsi ahlangana naMnumzane Khumalo, lowamchazela konkhe nge-J SE, nangekutsenga nekutsengisa emashezi.?
lusebenta njani. Empeleni timbili kuphela tinhlobo tekuhweba ngemashezi. Lena lenye leyatiwa kakhulu bantfu labanyenti kutsiwa yi-Open Outcry lapha ngulapho bonkhe bahwebingemashezi basebentela khona ehholweni lenkhulu lenemsindvo, bahweba ngemashezi ngekumemeta (ema-buy and sell orders abo) batsi lishezi alitsengwe nobe litsengiswe ngendlela lebukeka shangatsi icakile futsi isangene. Etindzaweni letinyenti, nobe kunjalo, lendlela ye-open outcry seyitsatselwe indzawo yindlela lehweba ngalokuphelele ngekusebentisa ema-khopyutha, lokuyintfo lotayibona uma uvakashela i-JSE nobe i-London Stock Exchange ludvwendvwe lebatsengisi labahleti kuma-khopyutha. Kuletinsuku, nawufuna kubona luhlelo le-Open Outcry?
Ngaphambi kwekutsi inkampani yente luhla, ngalamanye emagama inikete emashezi ayo kutsi atsengiswe emakathe yemphahla, linani lalelo-nalelo lishezi kumele libalwe kucala. Loku kwentiwa bochwepheshe betimali labenta intfo lebitwa ngekutsi yi-Offer Price. I-Offer Price linani lekuvula, lokutawutsengiswa ngalo, lishezi lelitsite, likwati kuhweba. Uma-nje lishezi seliphumile kutsi liyotsengiswa ngaleyo-Offer Price yalo, emandla etimakethe tekuhweba ayacala kusebenta, nelinani lalelolishezi lingase lenyuke nobe lehle, kuya ngekutsi likhishwe kangakanani nekutsi lifunwa kangakanani?
Intfo lemcoka lokumele ikhunjulwe kutsi wena njengemuntfu losisile, awufanele kuya e-stock exchange uyotsenga nobe uyotsengisa emashezi. Kutsenga nekutsengisa kwentiwa ngumhwebingemashezi. Ungahle utibute kutsi tiyini tindleko letibakhona ekutsengeni nasekutsengiseni emashezi Empeleni loko kuya ngaleyo femu yebantfu labatsengisa mashezi. Bantfu labahlukene labatsengisa mashezi babita emanani lahlukene. Labanye, kakhulu labo labatsengisa nge-inthanethi batsatsa nje kuphela linani lemali lelibekiwe lelisemkhatsini wa R150-R250 kuloko kuhweba ngakunye (transaction). Labanye batsatsa ikhomishini yabo njengeliphesenti lesisindvo semashezi latsengiwe nalatsengisiwe. Imvamisa ikhomishini isukela lapha kubo [0,55 kuya ku 2% ] yesisindvo saloko kuhweba ngakunye?
i-khomishini yetfu itawuba semkhatsini wa 55 na 200 wemarandi. Umsebenti wekuhweba ngemashezi lapho tindleko tekutsenga netekutsengisa titincane khona nawo ungatfolakala.
Uma utjela lomhwebingemashezi kutsi utsengisa lamanye emashezi akho, utawucala ngekuhlola ku-khompyutha kutsi lawo mashezi ngabe ngewakho mbamba, emvakwaloko utawube se utfola umtsengi e-JSE. Uma sekuvunyelenwe ngelinani, umhwebingemashezi lomele lona lotsengako, wendlulisela imali yemtsengi kumabhalane (transfer secretary) londlulisela imali kuloyo lotsengisa emashezi lawo. Lomhwebingemashezi wakho utawube se undlulisela emashezi akho nawo futsi aye kulomabhalane. Uma nje lomabhalane sekanaloko kokubili, emashezi latsengiswako nemali yekuwatsenga, abe se andluliselwa kumnikati wawo lomusha, lirekhodi lelishoko kutsi ngubani umnikati wemashezi, libe se liyalungiswa, nemali itfunyelwe kuwe. Lolu luhlelo lolumalula futsi lolutsembekile?
Oh, naku kwekugcina. Njengaloku ngisekuso sihloko sema-stock exchange, angiphawule nangeluhlu lemashezi (share indices). I-share index imele linani lelilingene lelicembu lemashezi lasemakethe yemphahla. I-Dow Jones Index, sibonelo, lesimele silinganiso semashezi langu 30 latsengisa kakhulu e-Wall Street. I-JSE all share index imele tinkampani letingu 40 letinkhulu tase Ningizimu Afrika. Bantfu basebentisa loluhlu lemashezi (indices) kutfola sitfombe salokwentekako kuyoyonkhe imakethe, kutsi sisindvwo (i-value) semashezi jikelele siyehla nobe siyenyuka, tintfo letinjalo-nje.
Esikhatsini lesitako ngitanitjela kabanti ngekusisa emakethe yemphahla?
Chabeli watsatsa sincumo?
ANDREW: Sengicabange kusisa-R10 000 e-JSE.
PALESA: Sincumo lesihle leso, Babe.
ANDREW: Ecinisweni, ngikwente ngelusito laMnumzane Khumalo.
PALESA: Lena lenye incenye yemali yakho yona?
yesikhatsi lesincunyiwe (fixed deposit). Lesalako yonkhe ngitayifaka ku-akhawunti yekonga ebhange (savings account) - igadze ingoti.
PALESA: Kuvakala kumnandzi loko, Babe.
PALESA: (GETTING UP) Ngabe ngubani-ke loyo?
PALESA: (OFF MIC) Hawu, hello, Nkhosikati Ndlovu?
kukubona. (CONFUSED) Babe Babe, ukuphi?
2. UMLANDZISI: KuSicephu 4 se Nyuku Time?
umhwebingemashezi wentani nekutsi atsengwa atsengiswe kanjani emashezi e-JSE. Esigcawini 5 utokwati ngemalungelo akho nemagunya akho njengemuntfu losisako...
Khumbula. Sikhatsi ngunyalo, nyalo ngiso sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakho. Sikhatsi sekuyandzisaNyuku Time?
DJ: Nyalo sesikhatsi seluhlelo lolushaNyuku Time?
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho ngekutsi uyisise futsi uyandzise.
Ngako hlala phansi. Unetseteke. ulalele. Ngoba lesi Sicephu 5 se-Nyuku Time (I-JSE: kuTsenga nekuTsengisa emaShezi)?
UMSAKATI: Uyisebentele matima imali yakho, angitsi?
Hhayi-ke, manje sesikhatsi sekufundza kutsi uyente ikusebentele matima. Nekutsi ungayandzisa njani! Sekuyi-Nyuku Time?
Sigcawu: 1 Kusekameleni lekulala laMnumzane Chabeli?
3. ANDREW: (DELIRIOUSLY) Hhayi-bo, Ngiyakucela?
imali yami. Yekela imali yami. Ungantjontji! (HE STARTS TO SHOUT) Ngeyami. Suka lapha. hhayi. Hhayi!!?
4. PALESA: (ALARMED) Babe Babe, kwentenjani?
5. ANDREW (WAKING) Ini Bani Palesa?
6. PALESA: Babe, kwentenjani?
7. ANDREW: (PANTING) Hheyi, bengibanjwe liphupho lelibi.
8. PALESA: Ngikuve ngisekamelweni lami umemeta.
ngiyoyonkhe imali yami?
10. PALES: Usho lemali loyisisile?
11. ANDREW: Yebo.. Beyihambe yonkhe?
12. PALESA: Ungakhatsateki, loko ngeke kwenteke.
13. ANDREW: Ha, awati lutfo wena.
lomhwebingemashezi lengimsebentisako uyintjontja yonkhe lemali yami Ungatsini nakangawenti kahle umsebenti wakhe?
1. PALESA: Babe, bahwebingemashezi bantfu labaceceshiwe.
Kumele babenjalo ngoba ngaphandle kwaloko bangalahlekelwa ngumsebenti. Kumele babe nemalayisensi. Kukhona nemitsetfo yekutiphatsa kahle lebalawulako (YAWN).
2. ANDREW: Usho kutsini?
eyenta siciniseko sekutsi bahwebingemashezi bayinakekela kahle imali yakho (YAWN).
4. ANDREW: Yebo, kulula kuwe kukusho loko.
5. PALESA: Akunjalo babe, ngicinisile.
abo emashezi ngelinani leliphansi kakhulu, batsengise lawo mashezi ngelinani lelisetulu kakhulu.
6. ANDREW: (RELIEVED) Ucinisile ngaloko?
7. PALESA: (TIRED) Yebo.
Services Board, neJSE kanye neSecurities Regulation Board.
Regulation Board. i-Financial Services Board liphoyisa lemakethe yemphahla, kandzi abambisene neJSE nobe i-Securities Regulation Board ekubhekeleni laba labasisa timali tabo.
10. ANDREW: Labasisako njengami-nje?
11. PALESA: Labasisako njengawe-nje. (YAWN).
Sengingahamba ngiyolala nyalo?
Yini mbamba-mbamba leyentiwa nguletinhlangano?
tilandzela imitsetfo lebekiwe.
14. ANDREW: Ngaloko-ke imali yami iphephile?
15. PALESA: (PATIENTLY) Yebo, babe, iphephile.
lotakweba imali yakho loyisebentele matima.
1. ANDREW: (BREATHING A SIGH OF RELIEF) Ewu!
Kuyabongeka loko. Uke watsi kungikhatsata kancane.
2. PALESA: (INCREDULOUS) Mine ngikukhatsatile?
4. PALESA: Bekuyini-ke leyo?
5. ANDREW: Kukhona lophosa ematje efasteleni!
6. PALESA: Ini Ngekeebusuku kangaka?
FX: MORE STONES (MOVING OFF MIC) Ucinisile babe, kukhona longaphandle?
7. ANDREW: Kepha kungaba ngubani?
8. PALESA: (GASP, WHISPERING) Babe, nguNkhosikati Ndlovu.
9. ANDREW: (MOVING ANGRILY TO THE WINDOW) Ini?
Nkhosikati Ndlovu futsi. (SHARPLY) Khwesha, sukendleleni, Palesa - (OMINOUSLY) awutsi ngikhulume naye?
Ndlovu uliphela endlebeni. Kodvwa futsi kusikhumbuto saloko lokungenteka nawungayinakekeli kahle imali yakho?
Loko kwaba ngulesinye setizatfu lesenta kutsi Andrew abute uMnumzane Khumalo ngemalungelo nemagunya akhe njengalosisa timali, nabaphindza futsi babonana?
nekutiphendvulela ngekutsi uhambele umhlangano waminyaka yonkhe lapho kutsatfwa khona tincumo letibalulekile ngelikusasa lenkampani. KuloMhlangano waMinyaka Yonkhe baninimashezi batfola litfuba lekukhipha tikhalo tabo mayelana nendlela inkampani isebenta ngayo, kandzi futsi bakwati nekuvotela tintfo letibalulekile, njengebukhulu bemali lebabelana yona. Kandzi futsi uma ngabe libhodi lebaphatsi alenti umsebenti walo kahle, baninimashezi bangavota kutsi libhodi licoshwe.
Nobe kunjalo khumbula naku. Nakwenteka kutsi usebenta efemini lapho unemashezi khona, loku akukuniketi ematfuba lakhetsekile emsebenti. Njengemninimashezi unemalungelo ebaninimashezi, futsi nawusisebenti unemalungelo etisebenti, kodvwa emashezi akakuniki siciniseko sekutsi ungacashwa emsebentini kalula. Ngako-ke nobe ngabe ungumninimashezi, usengacoshwa emsebentini.
Kusenjalo, kute longakwemuka emashezi akho nemalungelo lakuniketa wona. Nobe ngabe ulahlekelwe ngumsebenti wakho, usasenawo onkhe emalungelo emashezi akho uze uwatsengise lawo mashezi.
Lelinye lilungelo lakho njengemninimashezi kutsi uvumelekile kutfola ikhophi yembiko wemnyaka, yenkampani, longawufundza utfole lwati ngekutsi inkampani ichuba njani.
Kubalulekile futsi kutsi uhlale uvule mehlo akho wentele kuva timemetelo letikhishwa yinkampani ekuhambeni kwemnyaka, ngoba loko kungakusita ekuboneni kutsi kusafanele yini kutsi uchubeke nekutisisa timali takho kuleyo nkampani nobe cha. Nangabe loko akwenele, utawuphindze utfole imibiko yamalanga onkhe nge-stock exchange, tinkampani letiseluhlwini, kanye nemashezi latsengiswako kuwo onkhe maphephandzaba lamakhulu. Empeleni, nangabe awufuni umtfwalo wekulawula timali lotisisile, lapho-ke ungasebentisa sikhwama sekusisa (investment fund).
Ecinisweni, kutakutfokotisa kwati kutsi imali yakho ivikelekile uma uyisisa e-JSE. Loko akusho kutsi uvikelekile kutsi emashezi akho angalahlekelwa mandla, kodvwa uvikelekile kutsi umhwebingemashezi angantjontji imali yakho nobe atsengise emashezi akho ngaphandle kwemvume.
Bahwebingemashezi balawulwa sikhungo saHulumende lesibitwa ngekutsi yi-Financial Services Board nobe i-FSB, ngalamafishane. Umsebenti we-FSB kugadza imakethe yemphahla (stock market) nekuvikela tinjongo talabasisa timali. I-FSB futsi icinisekisa kutsi tinkampani tiyabatisa njalo labasisa timali ngekusebenta kwetimali tabo, nekutsi bahwebingemashezi benta konkhe ngendlela letsembekile lengenako kugodlelana (transparent). Ubokhumbula kutsi kufanele usebentise umhwebingemashezi lonelayisensi legunyatiswe yi-FSB, uma utsenga nobe utsengisa emashezi. Ngaphandle kwaloko awunako lokutakuvikela ebugebengwini.
Kwekugcina, kusisa timali etimakethe tetimali ngalesinye sikhatsi kuvakala njengenkinga, kodvwa liciniso kutsi akusinjalo. Futsi kusisa timali kunayo inzuzo. Sibonelo, nangabe bewushiye R10 000 ngephansi kwamatalasi wakho eminyakeni lesihlanu leyengcile, ngabe ulahlekelwe ngu 34% wesisindvo sayo ngenca yekwehla kwemandla emali. Ngalamanye magama, cabanga kutsi mahhabhula bekangu R1 lilinye eminyakeni lesihlanu leyengcile. Nawuyifihla kwekucala imali yakho ngephansi kwamatalasi wakho bewutokhona kutsenga langu 10 000. Kodvwa lamuhla ungatfola kuphela langu 6,590! Ngakulolunye luhlangotsi uma ngabe bewusise R10 000 wakho esikhwameni lesinelwati lwetinkampani letingu 40 letisembili e-JSE, lapho bewutokhona kutsenga ngetulu kwemahhabhula langu 14 000 lamuhla! Leyo yintfo longacabanga ngayo, akunjalo?
maphutsa lafana nalawa lentiwe nguNkhosikati Ndlovu. Ciniseka kutsi umhwebingemashezi wakho unelayisensi futsi ugunyatiwe.
3. PALESA: Uvakala sengatsi utsakasile, babe.
4. ANDREW: Vele, ngingavinjwa yini Ngiyisisile imali yami?
Inakekelwe kahle. Nyalo lokufanele ngikwente kuyibukela nayandza.
5. PALESA: Nkhosikati Ndlovu yena?
6. ANDREW: (SIGHS) Awu, umfati webantfu nabakitsi.
Imoto yakhe seyilungile, kodvwa akakwati kuyikhokhela. Wayilahla yonkhe imali yakhe ngekusisa imali yakhe kabi.
7. PALESA: Pho-manje sewutokwenta njani?
8. ANDREW: Ngitamvela. Kutakuba kanye-nje?
9. ANDREW: Awu, Nkhosikati Ndlovu. Bengisakhuluma ngawe nje.
Yebo imoto yakho seyilungile. Nawungeta utongibona ntsambama, singabonisana kutsi ungayikhokhela njani, kulungileYebo, ngiyati kutsi uyatisola ngakokonkhe lokwentile.yebolihora lesitsatfu lilungile. Oh, Nkhosikati Ndlovu futsi . sitawukhuluma ngetindlela tekukhokha tindlela tekukhokha ngemali, kulungile. Kute lokunye. Kulungile Angidlali, hhayi lokunye?
kulondvolotela likusasa. Akukaphephi futsi akusiko kuhlakanipha kubeka imali yakho esikoteleni nobe ngephansi kwematalasi wakho, ngenca yetingoti lesitatiko temlilo nekweba. Futsi nakanjani itawulahlekelwa sisindvo ngenca yekwehla kwemandla emali.
yakho. Njengekutsenga imphahla, ujoyine sitokfela, uvule i-akhawunti yekonga ebhange kanye nekusisa emakethe yetimali. Setsemba kutsi sikhonile kukusita kutsi uvisise lamanye matfuba lovulelwe wona.
Khumbula, uyisebentele matima imali yakho, yenta kutsi nayo ikusebentele matima!
DJ: Manje sesikhatsi seluhlelo lolusha i-Nyuku Time?
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu (lemifishane) lecondzene nekunakekela imali yakho, (uyisise) futsi uyandzise.
Ngako hlalaphansi. Unetseteke. Ulalele. Ngoba lesi Sicephu (Five) se Nyuku Time(Kuvikelwa kwebaTsengi)?
1. INDVODZA: (DELIRIOUSLY) Hhayi-bongiyakucela?
yami.. UngayintjontjiHE STARTS TO SHOUT Ngeyami-boSuka laphaHhayi-boHhayi?
2. LIVI: Unemaphupho lamabi ngekulondvolota imali?
Ukhatsatwa yindlela lowonga ngayo Uphicwa yimakethe yemphahla Ngako-ke lalela tinhlelo te-Nyuku Time letitawusakatwa esiteshini sakho kungekudzalakonkhe lofuna kukwati macondzana nekonga nekubeka imali uyilondvoloteuyisibentele matima imali yakho. Nyalo-ke yivumele imali yakho ikusebentele matima ulale kahle ebusuku ngekukhululeka?
<fn>DAC-NLS. LucwebuNetincuboTekSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
1.7 Tivikele tento leticwayako nobe letihlukanisako letentiwa baphatsi kubacashwa.
2 Imigomosisekelo lelandzelako ibonisa Lucwebu neNchubo futsi kumele ibonise nobe ngabe ngusiphi sincumo sekucondzisa umcashwa.
2.1 Kucondzisa tigwegwe indlela yekulungisa kodvwa hhayi yekulimata.
2.2 Kucondzisa tigwegwe kumele kwentiwe ngekuphangisa, lekahle, lefanako futsi lenenchubekelembili.
2.3 Kucondzisa tigwegwe ngumsebenti wekwengamela.
d. banelilungelo lekukhala ngesincumo lesitsetfwe.
2.5 Noma ngabe kwentenjani, tinchubo tekucondzisa tigwegwe tawentiwa emsebentini futsi tivisiseke kubo bonkhe basebenti.
2.6 Uma umuntfu atiphatsa kabi loko futsi kulicala lekuphula umtsetfo, inchubo yelwaphulomtsetfo kanye nenchubo yekucondzisa tigwegwe itawuchutjwa ngekwehlukana futsi ngetinchubo letehlukene.
2.7 Tinchubo tekucondzisa tigwegwe atitsatsi sikhala nobe tifune kutifanisa netinchubo tasenkantolo.
2.8 Lucwebu kanye netiNchubo tinkhombandlela kantsi tingashiywa etikwetimeko letifanele.
3 Lolucwebu naleNchubo kusebenta kumcashi nakubo bonkhe basebenti labawela ngekhatsi kwendzimalwati lebhalisiwe yePublic Service Co-ordinating Bargaining Council.
3.2 leticuketfwe kumtsetfo nobe timiso.
4.1 Lucwebu lwekuSebenta Kahle lolucuketfwe kuShejuli 8 yeMtsetfo weBudlelwano beBacashwa, 1995, njengobe uhlobana nekucondziswa kwetigwegwe, uhlanganisa incenye yaloLucwebu neNchubo.
4.2 Kutiphatsa kwemcashwa lokungadzinga kucondziswa kwetigwegwe kubalwe kuSengeto A. Loluhlu alukapheleli. Baphatsi bangajezisa umcashwa nakulenye indlela yekutiphatsa, uma ngabe umcashwa bekati nobe bekumele akwati kutsi lokutiphatsa kwente kutsi kube netizatfu tekucondziswa kwetigwegwe.
c. netimo lapho letinsolo tekutiphatsa kabi tenteke khona.
5.1 Seluleko lesicondzisako.
d. atsatse tinyatselo tekusebentisa lelisu lekuvunyelenwe ngalo.
5.2 Ticwayiso temlomo. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga kucwayiswa ngemlomo, umphatsi wemcashwa angacwayisa umcashwa ngemlomo. Umphatsi kumele atjele umcashwa kutsi kuchubeka kwalokutiphatsa kabi kungaholela ekujezisweni lokukhulu kakhulu, bese ubhala phasi lesicwayiso.
5.3 Ticwayiso letibhaliwe. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga , umphatsi angacwayisa umcashwa ngemlomo.
a. Sicwayiso lesibhaliwe singasebentisa lifomu leSengeto B.
b. Umphatsi kumele anikete umcashwa ikhophi yesicwayiso lesibhaliwe lekumele asayinde kutsi usitfolile. Uma umcashwa angavumi kusayina kutsi usitfolile, umphatsi kumele anikete umcashwa lesicwayiso embi kwalemunye umcashwa, bese sekayasayinda kucinisekisa kutsi sicwayiso lesibhaliwe sindlulisiwe kumcashwa.
c. Sicwayiso lesibhaliwe kumele sigcinwe efayileni yemcashwa.
d. Sicwayiso lesibhaliwe sisebenta tinyanga letisitfupha. Ngesikhatsi kuphela tinyanga letisitfupha, sicwayiso lesibhaliwe kumele sikhishwe efayileni yemcashwa futsi silahlwe.
e. Uma ngabe ngalesikhatsi setinyanga letisitfupha, umcashwa atfolakala acondziswa tigwegwe, sicwayiso lesibhaliwe singabukisiswa kuze kutsatfwe sijeziso lesifanele.
5.4 Ticwayiso letibhaliwe tekugcina. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga sicwayiso lesibhaliwe sekugcina, umphatsi anganiketa umcashwa sicwayiso lesibhaliwe sekugcina.
a. Sicwayiso sekugcina lesibhaliwe singasebentisa lifomu leSengeto C.
b. Umphatsi kumele anikete umcashwa ikhophi yesicwayiso lesibhaliwe sekugcina lekumele asayinde kutsi usitfolile. Uma umcashwa angavumi kusayini kutsi usitfolile, umphatsi kumele anikete umcashwa lesicwayiso embi kwalomunye umcashwa, bese sekayasayina kucinisekisa kutsi sicwayiso lesibhaliwe sindlulisiwe kumcashwa.
c. Sicwayiso lesibhaliwe sekugcina kumele sigcinwe efayileni yemcashwa.
d. Sicwayiso lesibhaliwe sekugcina sisebenta tinyanga letisitfupha. Ngesikhatsi kuphela tinyanga letisitfupha, sicwayiso lesibhaliwe kumele sikhishwe efayileni yemcashwa futsi silahlwe.
e. Uma ngabe ngalesikhatsi setinyanga letisitfupha, umcashwa atfolakala acondziswa tigwegwe, sicwayiso lesibhaliwe sekugcina singabukisiswa kuze kutsatfwe sijeziso lesifanele.
5.5 Ngekutiphatsa kabi lokuncane lokungasho lutfo, angeke kwentiwe luphenyo lolusemtsetfweni.
5.6 Ngetinjongo tekuncuma tinyatselo tekujezisa letifanele, ticwayiso leticinisekile temacala lafanako lentiwe ngumcashwa titawubukisiswa.
6 Uma ngabe lokutiphatsa kabi lokusolelwako kufuna indlela lematima kakhulu yekucondziswa kwetigwegwe kunalena leniketwe kusigaba 5, umcashi angasungula luphenyo lwekucondziswa kwetigwegwe. Umcashi kumele akhetse umuntfu latammela, lekufanele kutsi noma kanjani kube ngumphatsi wemcashwa kutsi asungule loluphenyo.
a. Umcashwa kumele atiswe lokungenani ngaphambi kwemalanga ekusebenta lasihlanu elusuku lekulalelwa.
b. Umcashwa kumele asayinde kutsi usitfolile satiso. Uma umcashwa angavumi kusayina kutsi usitfolile satiso, kumele aniketwe satiso embi kwalomunye umcashwa latawusayina acinisekise kutsi lesatiso sindlulisiwe kumcashwa.
iii. nemniningwano wemalungelo emcashwa ekumelwa ngumlingani wakhe lasebenta naye nobe inhlangano yenyonyana leyemukelekile, nekuletsa bofakazi kulokulalelwa.
ii. umcashi acabanga kutsi kuba khona emsebentini kutawuvimbela nobe nguluphi luphenyo lwalokutiphatsa kabi lokusolelwako, nobe kutawufaka engotini inhlalakahle nobe kuphepha kwanobe ngumuphi umuntfu nobe imphahla yembuso.
b. Kumiswa kwaloluhlobo indlela yekucaphela ngaphambili lokungahlangani nesigwebo, futsi umuntfu atfole wonkhe umholo.
c. Uma umcashwa amisiwe nobe atfunyelwe kulenye indzawo, umcashi kumele alungise kulalelwa kwelicala kungakendluli inyanga. Sihlalo wekulalelwa kwelicala kufanele ancume uma kunekuhlehliswa.
a. Kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kumele kwentiwe kungakendluli emalanga lalishumi ekusebenta emva kwesatiso lesiphawulwe kusigaba 7.1 (a) siniketwe umcashwa.
b. Sihlalo wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kumele kube ngumcashwa losesigabeni lesisetulu kwendlula lomele umcashi. Uma ngabe umcashwa lobekwe licala lekutiphatsa kabi inhloko yelitiko, sikhulu lesingamele kumele kube siphatsimandla semtsetfo nobe lomunye umuntfu lonelwati lolulingene lotonyulwe yiKhabhinethi nobe iKomiti yeSigungu yeSifundza.
c. Uma umcashwa afuna, angamelwa ngumlingani wakhe lasebenta naye nobe lomele inyonyana yetemisebenti lemukelekile.
d. Uma kunesidzingo, umhumushi angaba khona kulokulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe.
e. Uma kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe, umcashi nemcashwa akukafaneli kutsi bamelwe ngummeli, ngaphandle kwekutsi umcashwa ungummeli kwayena. Ngetinjongo talesivumelwano, ummeli uchazwa njengemuntfu lowemukelwe kutsi asebente njengemmeli eNingizimu Afrika.
f. Uma umcashwa ahluleka kuhambela kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe futsi uma sihlalo aphetsa ngekutsi umcashwa bekete sizatfu lesivakalako, kulalelwa kungachubeka ngaphandle kwemcashwa.
g. Sihlalo kumele agcine tincwadzi tesatiso sekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kanye netinchubo temhlangano.
h. Sihlalo utawufundza satiso selirekhodi bese sewucala kulalelwa kwelicala.
i. Lomele umcashwa nguye lotawushushisa bufakazi bemcashwa. Umcashwa nobe lomele umcashwa angafaka imibuto kunobe ngumuphi fakazi loletfwe ngulomele umcashi.
j. Umcashi utawuniketwa litfuba lekushushisa bufakazi. Lomele umcashi angafaka imibuto kubofakazi.
k. Sihlalo angabuta nobe ngumuphi fakazi imibuto ngenhloso yekutfola inchazelo.
l. Uma sihlalo atfola umcashwa anelicala, sihlalo kumele atise umcashwa ngesincumo nangetizatfu tekutfolakala anelicala.
m. Ngaphambi kwekutsatsa sincumo sesijeziso, sihlalo kumele anikete umcashwa litfuba lekuletsa tizatfu tekuvelwa. Lomele umcashi naye angaletsa tizatfu tekuciniswa kwesigwebo.
n. Sihlalo kumele atise umcashwa ngemphumela wekugcina wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kungakendluli emalanga lasihlanu ekusebenta emva kwekuphetfwa kweluphenyo lwekucondzisa tigwegwe, futsi lomphumela kumele ubhalwe efayileni lemcashwa.
a. Uma sihlalo atfola umcasha anelicala, sihlalo kumele akhiphe sijeziso, ngekuya ngelicala nangebukhulu belicala, lirekhodi lemcashi lakudzala netizatfu tekuvelwa nobe tekucinisa sigwebo.
b. Uma kuvuma umcashwa, sihlalo angajikijela sijeziso sekumiswa ngaphandle nobe kwehliswa esikhundleni njengalenye indlela kunekucoshwa. Uma umcashwa ehliswe esikhundleni, emva kwemnyaka angafaka sicelo sekukhushulwa ngaphandle kwekuboshwa.
c. Umcashi angeke asebentise sijeziso ngesikhatsi umcashwa andlulise licala.
8.1 Umcashwa angakhala ngesincumo nobe ngesijeziso ngekugcwalisa Sengeto E.
8.2 Umcashwa kumele kutsi kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta latfole ngawo lesatiso semphumela wekugcina wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe nobe letinye tinchubo tekucondzisa tigwegwe, afake lifomu lekundlulisa licala kusiphatsimandla lesisingetse licala sakhe, nobe kumphatsi wakhe, lotalendlulisa kusiphatsimandla lesisingetse lelicala lelindlulisiwe.
ii. lonesikhundla lesikhulu kundlula sihlalo wekulalelwa kwekucondzisa kwetigwegwe.
8.4 Uma ngabe umcashi ayinhloko yelitiko, iNdvuna lefanele nobe Mengameli utawubuka lokundluliswa kwelicala.
8.5 Uma ngabe lomuntfu lophawulwe kusigaba 8.3 udzinga kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe, utawatisa umcashi ngelusuku nangendzawo.
c. sicinisekise umphumela wenchubo yekucondziswa kwetigwegwe.
8.7 Umcashi utawusebentisa ngekushesha lesincumo sesiphatsimandla semacala landlulisiwe.
Khumbula: Umcashwa unelilungelo lekusebentisa tindlela tekucazulula umbango letiniketwe ngaphasi kweMtsetfo weBudlelwano beteMisebenti.
Ahluleka kuvumelana, nobe aphikisa uMtsetfo, simiso nobe sibopho semtsetfo.
Aphatsa kabi ngemabomu nobe ngebudlabha timali teMbuso.
Ngaphandle kwemvume aphatse nobe asebentise kabi imphahla yeMbuso, yalabanye ebacashwa nobe sivakashi.
Alimata nobe enta kutsi kulahleke imphahla yembuso ngamabomu, ngenhloso nobe ngebudlabha.
Afaka engotini imphilo yakhe nobe yalabanye ngekunaki imitsetfo netimiso tekuphepha.
Akhinyabeta kuphatfwa, kucondziswa kwetigwegwe nobe kusebenta kahle kwelitiko, lihhovisi nobe sikhungo seMbuso.
Asebentisa kabi sikhundla sakhe emisebentini yahulumende kutfutfukisa nobe kukhinyabeta timfuno tanobe nguliphi licembu letembusave.
Antjontja, afumbatsisa nobe enta inkohliso.
Atsatsa sincepheteliso lesingukheshi nobe uma kungenjalo lesisuka kulilunga lahulumende nobe lomunye umcashwa ngekumentela imisebenti ngaphandle kwemvume lebhaliwe yelitiko.
Ahluleka kwenta umsebenti losemtsetfweni nobe kwenta umyaleto wemsebenti ngaphandle kwesizatfu lesiliciniso nobe lesivakalako.
Angabikho nobe angabikho emsebentini emahlanza lamanyenti ngaphandle kwesizatfu nobe imvume.
Enta sento sekuhlumeta ngekwelicansi.
Abandlulula ngekwelibala, bulili, kukhubateka, lophatselene nebulili nobe ngaletinye tento letingahambisani neMtsetfosisekelo.
Asebenta kabi nobe ngalokunganele ngenca yetizatfu kungasiko kutsi uyehluleka.
Ngaphandle kwemvume lebhaliwe yelitiko, wenta umsebenti wekuncesheteliswa wangasese walomunye umuntfu nobe inhlangano kungaba sikhatsi semsebenti nobe emva kwesikhatsi semsebenti.
Ngaphandle kwemvume ulala emsebentini.
Ngesikhatsi asemsebentini utfolakala adle tidzakamivo letidzakwanako, letingekho emtsetfweni, letingavukanyelwa letintjintja similo futsi/nobe letimenta silima, kufaka ekhatsi tjwala.
Ngesikhatsi asemsebentini utiphatsa ngendlela lengakafaneli, ledvumatako futsi lengakamukeleki.
Aphikisa Lucwebu lweKutiphatsa lolubhaliwe lwasemisebentini yahulumende.
Ahlukumeta nobe azama kuhlukumeta lomunye umcashwa nobe umuntfu ngesikhatsi asemsebentini.
Abhebhetela labanye ebacashwa ngendlela yekutiphatsa lengakahleleki futsi lengekho emtsetfweni.
Akhombisa kwedzelela kulabanye emsebentini nobe ahlambalate nobe eyise.
Asabise nobe ahluphe labanye ebacashwa.
Avimbela labanye ebacashwa kutsi bajoyine inyonyana nobe umtimba wetemisebenti.
Abolekisa labanye ebacashwa imali ngesikhatsi semsebenti nobe etakhiweni temisebenti yahulumende.
Aphatsa nobe agcina tibhamu nobe letinye tilimato letiyingoti etakhiweni tembuso, ngaphandle kwemvume lebhaliwe yemcashi.
Ala kutfobela timiso tekuvikelwa.
Aniketa titatimende nobe bufakazi lobumanga ekwenteni umsebenti wakhe.
Abhala emarekhodi lamanga nobe leminye imiculu.
Ahlanganyela emshucweni longakahlelwa, longakavikelwa futsi/nobe longekho emtsetfweni.
Enta licala nobe licala leliphatselene nemtsetfo ngesikhatsi asetakhiweni tembuso.
Lesi sicwayiso lesibhaliwe ngekwenchubo yekucondziswa kwetigwegwe. Uma ungatfolakala kutsi awukatiphatsi futsi, sicwayiso lesibhaliwe sitawubukisiswa uma kuncunywa sijeziso lesikhundlwana.
Lesicwayiso lesibhaliwe sitawubekwa efayileni yakho futsi sitawusebenta tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lotfole ngalo lesicwayiso lesibhaliwe. Emva kwetinyanga letisitfupha sicwayiso lesibhaliwe sitawukhishwa efayileni yakho silahlwe.
Uma ngabe uphikisa lesicwayiso, ungandlulisa licala ku [LIGAMA] kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta.
Lesi sicwayiso lesibhaliwe sekugcina ngekwenchubo yekucondziswa kwetigwegwe. Uma ungatfolakala kutsi awukatiphatsi futsi, kungaholela kutsi umiselwe tinchubo tekutiphatsa kabi letisemtsetfweni.
Lesicwayiso lesibhaliwe sekugcina sitawubekwa efayileni yakho futsi sitawusebenta tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lotfole ngalo lesicwayiso lesibhaliwe. Emva kwetinyanga letisitfupha sicwayiso lesibhaliwe sitawukhishwa efayileni yakho silahlwe.
Uma ngabe uphikisa lesicwayiso, ungandlulisa licala ku [LIGAMA] kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta.
Uyatiswa kwekutsi kumele uhambale kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe ngekwetihlamvu 6 kanye na-7 teLucwebu lwekuCondzisa tigwegwe.
Umhlangano utawubanjelwa e [INDZAWO] mhlaka [LUSUKU] nga [SIKHATSI]. Uma ungeke ube khona futsi wehluleka kuniketa tizatfu letivakalako tekwehluleka kuba khona, umhlangano utawuchubeka ngaphandle kwakho.
Umcashwa losebenta naye nobe umuntfu lomele inyonyana leyemukelekile angakumela.
Unganiketa bufakazi lobubhalwe phasi uma kulalelwa licala nobe ngabofakazi. Utawuba neligunya lekufaka imibuto kunobe ngumuphi fakazi loletfwa litiko.
Uma loluphenyo likutfola unelicala lekutiphatsa kabi, ungaletsa nobe ngutiphi timeka letifanele tekuncunywa kwesijeziso sekucondzisa tigwegwe.
Ngihlanganisa ikhophi yesatiso seluphenyo lwekucondziswa kwetigwegwe futsi/nobe nesicwayiso lesibhaliwe.
Ngiyafisa/angifisi [KHETSA KUNYE] kuniketa bufakazi lobungetiwe lobebungekho ngesikhatsi senchubo yekucondziswa kwetigwegwe.
<fn>DAC-NLS. LuhleloLisuLwetekulSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luhlu lwemagama lachaziwe..
Simo lekungiso sanyalo kutekulima eNingizimu Afrika..
5.2 Kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba jikelele kanye nekutfolakala kwembuyiselo..
6.4 Kubambisana nemhlaba jikelele...
6.5 Kuphepha kanye nekuvikeleka.
Loluhlelo lisu lwemkhakha weTekulima libaluleke kakhulu ngobe lingumkhicito wahulumende kanye nemboni. Ngaloko ngifuna kuveta kubonga nekudvumisa kwami lokutfobekile kuMengameli, Thabo Mbeki, kulobuholi bakhe ngalesikhatsi ameme labamele lemboni be-Agri- SA kanye neNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika kutsi bahlanganyele nahulumende ekudvwebeni umbono wetekulima lapho hulumende kanye nemboni batawubophelela imizamo kanye netinsita tabo ekuwuphumeleliseni.
Imiphumela yalobungani kutsi hulumende kanye nemboni sebanembono munye etindzabeni teluhlelo lisu talomkhakha; bangakha bungani lobusukela kuluhlaka msebenti lolufanako; batawabelana ngalomtfwalo wekutfutfukisa bosomabhizinisi labamnyama kanye nekukhulisa kwentiwa kwembuyiselo kwetimboni tetekulima sikhatsi sinye; futsi kusukela nyalo kuya phambili sinemilayeto lebalulekile lekumele siyitfule esiveni, lomkhakha, live letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele.
Umbono wemkhakha wetekulima lobumbene, longenakucwasana ngelibala, futsi nalophumelelako usimeme kutinhlelo lisu letintsatfu tekufinyelela nekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekwentiwa kwembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo ngalokugcinekako. Lona ngumbono wesikhatsi lesidze lotawulandzelelwa esikhatsini lesinyenti salomnyaka likhulu kuletsa indlela yetekulima lensha, lehlukile kanye nalengetulu kwalendlela lekhona manje.
Lomkhakha lomusha lohlongotwako utawucondziswa ekudlaleni indzima yawo lengumlandvo ekuniketeni kudla kanye nemikhicito yetekulima kanye nemisebenti yayo eveni letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele. Kuze kube ngunyalo, liTiko leTekulima livete tinyatselo letingumbono letilindzeleke kutsi hulumende atente, laphindze lafaka leti letingenteka kuluhlelo lisu laleminyaka lemitsatfu letako. LiTiko lifaka ngalokungetiwe leto tinyatselo kumasu alomkhakha ekusebenta emnyaka kusukela nga-2002 kuya phambili.
Ezingeni labohulumende bemave ngemave, liTiko libandzakanye futsi lisatawuchubeka kubandzakanya emaTiko etiFundza eTekulima kanye nemitimba yemphakatsi yetekulima, kwemukela loluhlelo lisu lemkhakha njengeluhlaka msebenti lwenchubomgomo ekwenteni emasu abo embono kanye newekusebenta kwemkhakha.
Ezingeni lahulumende wavelonkhe, liTiko lifake loluhlelo lisu lemkhakha kuluhlelo lwendlela yemacembu cembu eKhabinethi kutfola kusekelwa ngulamanye ematiko kute likhona kwenta lelisu ngemphumelelo. LiTiko litawubese lifuna lusekelo lweKhabinethi bese lifaka letinyatselo letihlongotwako kuLuhlaka msebenti lwaHulumende lweSikhatsi lesiPhakatsi kute lifakwe kuluhlaka lweLuhlelo timali lweSikhatsi lesiPhakatsi.
Esikhatsini sanyalo, liTiko libuyeketa luhlelo timali lalo ngendlela yakhona kute litfole timali lekudlulisela loluhlelo lisu eveni letfu, kufaka ekhatsi liPhalamende, tifundza, bohulumende basemakhaya, timboni tetekulima kanye netinhlangano temiphakatsi. Kuze kube ngunyalo, liTiko litawutsembela kubalingani balo kutsi babambe lichaza futsi bahole etindzaweni tabo ngalokufanele.
Ngifisa kubonga Mengameli we-Agri SA, mNumzane Japie Grobler kanye naMengameli weNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, mNumzane Peter Ramotla lengaphandle kwabo lekucedvwa kwalomsebenti webungameli bewungeke kuphumelele. Baniketele ngetisebenti tabo kutsi tihlanganyele naleti teliTiko kwenta lelicembu lemsebenti kutsi lente lomsebenti. Baphindze benta kutsi kube khona umCondzisi lophetse we-Agri SA mNumzane Jack Raath kanye nemCondzisi lophetse we-NAFU, mNumzane Mocks Mothabela kutsi bahlanganyele nemCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kutsi babone kuphumelela kwemisebenti yelicembu lemsebenti.
Ngifuna kuphindza ngibonge lisekela leNdvuna, Advocate Dirk du Toit, ema-MEC etekulima, umCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kanye netinhloko tetifundza tetekulima kanye naletinye tisebenti letisetulu tahulumende ekusekeleni lenchubo yelisu lalomkhakha.
Lelisu ngabe alikaphumeleli ngaphandle kwesandla lesakhako lesifakwe baholi betekulima lokuhlelekile eNingizimu Afrika. Loku kufaka ekhatsi Mengameli, mNumazane Japie Grobler, umCondzisi lophetse, mNumzane Jack Raath kanye nebaholi be-Agri SA; Mengameli, mNumzane Ramotla; mNumzane Teddy Matsetela kanye nebaholi be NAFU.
Ngifuna kuphindza ngindlulisele kubonga kwami ku-Professor Johann Kirsten wase-Nyuvesi yasePitoli ekwenteni imibhalo yangaphambilini lelandzelanako yalomculu ayisusela emanotsini etingcociswaneni kanye nemiyalelo yelicembu lemsebenti. Kubalulwa lokukhetsekile kanye nekuvakalisa kubonga kuya ku-Ina Goosen ekuhleleni lemihlangano kanye nekulungisa tinatfo, kanye naSimon Malepeng ekubhaleni emanotsi.
Kubonga kwami kwekugcina kuya ku-Ejensi yaseMelika yeNtfutfuko yeMhlaba jikelele (USAID) ngekuchasa ngetimali kwayo kwalomsebenti.
Tekulima, lokufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo levela kulokufakwa ngutekulima, kulima kanye nekungeta kubaluleka, kuyohlala kungumkhakha lobalulekile etikwemNotfo waseNingizimu Afrika nanome inemtselela lomncane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Tekulima tiniketa kudla kanye neboya kuhlangabetana netidzingo ncanti letimbili temuntfu. Tihlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekukhicita lokungetekile ngalesikhatsi bantfu balelive bebalinganiselwa etigidzini letingu-4 ekungeneni kwe-century yesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 lamuhla. Tisebenti tasemapulazini, balimi kanye nemindeni yabo bafaka sandal kulomnotfo uma bacitsa emaholo abo etintfweni letitsengiswako kanye nemisebenti leniketwako, nanobe batsenga tintfo tekukhicita esikhatsini lesitako. Ngalendlela, tekulima tiba ngumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko. Kufaka kwato sandla kwakhombiseka ngaletikhukhula tamadvute letacekela phasi sifundza saseNyakatfo kanye nesaseMpumalanga ngaFebruwari nga 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula kwe-GDP yalelive lehla nga-1%.
Kulima kwekucala kulingana na-4.5% we-GDP yaseNingizimu Afrika ngalesikhatsi loluchungechunge lolukhulu lwekudla lwetekulima lulingana nalomunye 9%. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo.
Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye nekufuya tilwane tasendle (game farming). Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Ngenca yalendzima lebalulekile yalomkhakha lobanti wetekulima, Mengameli Thabo Mbeki ukubone kubalulekile kutsi kubanjwe imihlangano letayelekile nelicembu lemsebenti kutekulima lokuhlelekile kutobuka tidzingo talomkhakha kanye nekuma kwawo kutindzaba tavelonkhe. Kumunye walemihlangano ngaMashi 2001 Mengameli watjelwa kutsi lomkhakha bewukhinyabetwa tinchubomgomo letinyenti kanye nebopho tetakhiwo lokuwuvimbela kutsi ungasebenti ngelikhono lawo lophelele ngaloko ufaka kancane kutinjongo tavelonkhe tekukhula, kuchudzelana kanye nekulingana. Mengameli wacela labadlalindzima labahlukene kutsi babone lisu labatawuvumelana ngalo lelitawuniketa kunaka lokwanele ekumbumbaniseni kanye nasekukhuliseni lomkhakha. Watsi lombono lohlongotwako kumele ube netinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela ekukhuleni kanye nasekutfutfukisweni lokungiko kubo bonkhe laba labadlala indzima kulomkhakha.
Lomculu ubonisa luhlelo lisu lwemkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika futsi ufaka sandla ekuphileni kahle kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Wabhalwa ngendlela yekuchumana nebantfu labanyenti labatsintsekako ngulabalingani lababalulekile kulelisu, lababitwa ngekutsi yiNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, Agri SA kanye neliTiko leTekulima.
Kwakha kanye nekusebentisa luhlakamsebenti lwelisu lelitawuhola inchubomgomo kanye nekusetjentiswa esikhatsini lesitako.
Kulungisa tintfo leticekela phasi litsemba lemtjali kanye nekwakha kuvisisana lokuncono kanye nebudlelwano bemiphakatsi lobukahle.
Kucinisekisa kufinyelela lokwengetiwe kanye nekubamba lichaza kulemboni ngetindlela tekutfutfukiswa letikahle kanye netinhlelo.
Kuhlanganisa, kwabelane kanye nekukhulisa imitfombo kanye netinzuzo kubo bonkhe balingani.
Kufaka kuchudzelana kwemhlaba jikelele, kukhula kanye nekwenta imbuyiselo kulomkhakha kute ukhone kuheha lutjalo mali.
Kwakha bungani lobuyohlala bukhona kulabatsintsekako kuhulumende, labangasese kanye nemiphakatsi kanye nema-NGO.
kuvuselela kufinyelela kanye nekubamba lichaza lokulinganako kumkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemazinga emhlaba, lonembuyekelo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lombono uniketa sitfombe lesicacako kutsi tetekulima eNingizimu Afrika tifuna kuba kuphi esikhatsini lesidze lesitako. Lokukhulu lokuvimbela ekusetjentisweni ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu ngulelikhono lelinyenti lelingakatfolwa lelikubantfu kanye nemitfombo, kanye nembuyekelo nekuchudzelana lokusezingeni lelincane lokuncabela kubamba lichaza kwebantfu labanyenti kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkinga yentiwa tinkinganyana letimbalwa leyo naleyo iveta tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tikhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinye tincenye taloluhlelo tiyasekelana futsi titawufaka sandla ekwakheni nasekubuyiseni litsemba kutekulima.
Letinjongo temasu lasekelanako tibalulekile ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso lenjongo yeluhlelo lisu leTekulima lokunekuchudzelana, lokufaka wonkhe umuntfu kanyenalokugcinekako angeke kuphumelele. Tiphindze tigcizelele lokuncika kwalomkhakha elusekelweni lwaletakhiwo talamanye eematiko ahulumende kanye netimboni.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga kutsi balingani babe netindlela tekwenta, tinkhomba temisebenti lebalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekubuka kanye netekuhlola kanye netikhatsi letibekiwe kute kuphunyeleliswe lelicebo lweluhlelo lisu. Uphindze udzinge kutsi hulumende ente tintfo ngalokuhlukile-ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma kanye nebungane nebalimi, i-agribusiness, tinhlangano letingekhko ngaphasi kwahulumende kanye nalamanye ematiko ahulumende.
Tinhlelo temsebenti letichazwe ngalokujulile taloluhlelo lisu titawukhishwa ngibo bonkhe balingani labatetfwese umtfwalo walokusetjentiswa kweluhlelo lisu. Leti letichazwe lapha kulomculu tiluhlakamsebenti lwelisu, tinhlelo talokufunwa kucala, umtimba lobambisene wekusebentisa kanye nemibandzela yelubambiswano phakatsi kwemphakatsi-hulumende-tinkapani tangasese. Kuphetsa loku, balingani labahamba phambili, liTiko leTekulima, i-Agri-SA kanye neNAFU batawumisa likomiti lalomphela phakatsi kwabo. Imitamo isentiwa yekufaka tinhlangano letihlelekile, tiNhlangano letingekho ngaphasi kwaHulumende, tinhlangano letisisekelo semphakatsi kanye netinhlangano tangaphandle.
Kuko konkhe loku indzima lebalulekile yemkhakha wangasese ekuphumeleliseni tinjongo tekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekugcineka iyabonwa. Ngaloko konkhe kutawentiwa kucinisekisa kubambisana lokukhulu kanye nekuchumana emkhatsini wahulumende kanye nemkhakha wangasese kufaka ekhatsi balimi, tinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness kute kukhonakale kutsi kuphunyeleliswe lombono lomusha wemkhakha wetekulima lobumbene futsi nalophumelelako?
Balingani bayatibophelela kuniketa lesikhatsi lesidzingekile kanye netimali nemitfombo kubona kwentiwa ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu. Kunekuvisisana lokucacako kanye nekubonga kutsi sigaba lesisha siyavulwa kutekulima eNingizimu Afrika, sigodzi se-SADC kanye nelivekati lase-Afrika.
Enkhulumeni yakhe yesive yamhlaka 9 Febhuwari 2001, Mengameli Thabo Mbeki wakubonisa kutsi nanobe kusima kanye nekusimama kuzuziwe ezingeni lavelonkhe, lizinga lekukhula kwemnotfo kwakusephasi kakhulu.
Mengameli waveta kutsi letinjongo tingaphunyeleliswa kancono ngekunakwa lokukhetsekile ngekhatsi kweluHlakamsebenti loluHlangahlangene lwekuHlela lwaHulumende kumikhakha yetemnotfo lebonisa likhono lelisetulu lekwenta kukhula kanye nemisebenti. Waveta tekulima, temandla lambiwa phasi, tekuvakasha, timboni temasiko, leminye imikhakha yekutfunyelwa kwetimphahla ngaphandle (kufaka ekhatsi i-agro-processing), kanye nemboni yetemininingwano kanye neytekuchumana ngetinchingo.
Lomkhakha wetekulima, lochazwa njengato tonkhe tintfo letihlobene letifaka sandla kutekulima, kulima kanye nekulungisa kanye nekwabiwa kwemisebenti leyengeta kubita kumikhicito yetekulima, solo ungumkhakha lobalulekile kumnotfo waseNingizimu Afrika nanobe unesabelo lesincane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Uniketa tidzingo letimbili temutfu letisisekelo, letibitwa ngekutsi kudla kanye neboya, futsi tinekuchumana lokucinile kutemnotfo kanye netemisebenti naleleminye imikhakha yetemnotfo, ngaloko ufaka sandla ngalokukhulu ekukhuleni kwemnotfo. Uhlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekungeta imikhicito ngalesikhatsi bantfu balelive bebatigidzi letingu-4 ekungeneni kwemnyakalikhulu wesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 tanyalo. Ngaloko ungumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko eNingizimu Afrika ngoba uniketa sisekelo lesicinile kanye lelusekelo kuleleminye imikhakha yalomnotfo. Kubaluleka kwawo kulomnotfo kwaboniswa nguletikhukhula letitsandza kundlula letamosha tincenye tesiFundza saseNyakatfo kanye neMpumalanga ngaFebhuwari 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula le-GDP lehla nga-1%.
Tekulima lokwetayelekile, lokufaka ekhatsi kukhicita ngekhatsi kwemincele yemasango elipulazi, kungalinganiswa ngaphasi kwe-5% ye-GDP yaseNingizimu Afrika. I-agro-food complex, lefaka ekhatsi kukhicita lokwetayelekile kanye nalokufakiwe kuloko kukhicita kanye nemikhakha ye-agro-processing, ingalinganiswa na-14% yeGDP. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigogodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo. Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye ne-game farming. Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Loluhlelo lisu lwasungulwa liTiko leTekulima, i-Agri SA kanye neNAFU ngesicelo saMengameli kutsi bagucule lesimo lesivumako kutsi sibe tinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela etikwekukhula kanye nentfutfuko kubo bonkhe labadlala indzima kulomkhakha. Lesicelo bekumphumela locondzene nemhlangano welicembu lelisebentako leTekulima laMengameli ngaMashi 2001, lapho Mengameli wanika inselela kulaba labatsintsekako kutsi babeke luhlelo lisu lelifanako lelitawubukana nekubumbana kwalemboni kanye nekukhulu.
Balingani labanyenti baloluhlelo bayatsintseka ekusungulweni kanye nekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu lwalomkhakha. Bafaka ekhatsi hulumende, balimi, agribusiness, tinhlangano te-agriservice, tisebenti letihlelekile, tinhlangano letitfolakala emphakatsini kanye netinhlangano tasemaveni. Laba bonkhe babadlali ndzima lababalulekile kanye nemakhasimende aloluhlelo lisu lelakhiwe kutsi lufinyelele kulelikhasimende lelibalulekile, bantfu baseNingizimu Afrika kute baphumelelise lenjongo yemphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.
Nanobe ibalulekile ekuphumeleleni kwetekulima, indzaba yetisebenti letihlelekile ayizange idzingidzwe kulomculu ngoba linyenti laletindzaba tadzingidzwa kulombono munye ngetisebenti tasemapulazini lotsandza kucedvwa. Letindzaba letikulomculu tenta incenye lebalulekile yekusetjentiswa kwalelicebo lweluhlelo lisu?
Lenchubo yekusungula loluhlelo lisu yalandzelwa linani lelitsite lemiculu ahulumende kanye nalamanye emasu.
Lombono we-Afrika lensha (lebewatiwa ngekutsi Lisu lekuvuselela i-Afrika lwe-millenium) lapho ebahola be-Afrika babeka umbono munye kanye nelitsemba lelicinile futsi nekuvisisana kutsi batawucedza inhlupheko kanye nekubeka emave abo endleleni leya ekukhuleni lokugcinekako kanye nentfutfuko.
Luhlelo lisu lelihlangahlangene leligcinekako lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni ngenca yenhloso yekuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika abe ngulawa lanemnotfo kanye nemiphakatsi lesimeme kanye nemkhakha lonekutfula lofaka sandla ngalokubonakalako ku-GDP yalelive.
Kwabiwa kabusha kwemhlaba kweluhlelo lekutfutfukiswa kwetekulima (LRAD), lekuluhlelo lolungaphasi kwaloluhlelo lekwabiwa kabusha kwemhlaba. Loluhlelo lwakhiwe kutsi linikete takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba ngaphambilini kutsi batfole umhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima.
Umbono kanye nendlela yekutiphatsa etikwebudlelwano betisebenti etikwetekuLima lebhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTemisebenti. Umbono lofanako ekwakheni kabusha kwemhlaba nawo nyalo sewusendleleni yekutsi ubhalwe?
Siphakamisomtsetfo sanga-1995 kutekulima kanye nemculu wokucocisana wanga-1998 wenchubomgomo wetekulima.
Kulesigaba lesilandzelako umbono wemkhakha wetekulima uyasungulwa uphindze uchwazwe. Sigaba 3 sibese silandzela ngekubonisa simo sanyalo kulomkhakha, lesincedza ekuboneni, kusigaba 4, tinselele tekuphumelelisa lombono. Letinselele talomkhakha tiholela kutinhlelo lisu letimcoka letintsatfu, lekukhulunywa ngato kusigaba 5. Letinhlelo letintsatfu angeke tisebente todvwane, futsi tincike kumasu lasihlanu lalekelelanako lekukhulunywa ngawo kusigaba 6, ngekusebenta kwawo, kwakha sisekelo sephumelelisa lenjongo yaleluhlelo. Sigaba 7 sikhuluma ngekutsi kanjani kuloluhlelo lisu ngekubonisa letinhlelo letihamba phambili kanye netakhiwo kanye netinchubo tekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu?
Letinchukaca kanye netinselela letiniketwe ngumengameli kanye nemabala lasisekelo kanye nalokubalulekile kulomphakatsi weNingizimu Afrika uhola lombono wemkhakha wetekulima.
Lombono uchaza umkhakha lobumbene losetjentelwa luhlakamsebenti wenchubomgomo munye lowentiwe kucedza lobuhloko mbili kanye nekukhulisa kufaka sandla kwalomkhakha ekukhuleni kwemnotfo kanye nentfutfuko.
Lombono usho kubamba lichaza lokugcinekako lokunembuyiselo kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika mitimba lephelele yetemnotfo, kunaka lokugcwele kwekubaluleka kwekukhicita ngenjongo yekutsengisa kanye nebucobo bemiphumela yemlandvo kanye nekutsatfwa kwemacele lekwaholela ekufinyeleleni lokungakacondzi kanye nekumelwa. Lombono umukela kuhlangahlangana kwalomkhakha kanye netinjongo kucinisekisa indzawo kanye nendzima yabo bonkhe balimi etikwemboni lobumbene. Lokunakwa lokunjalo kutsatfwa njengalokufanele kulesimo sanyalo sentfutfuko yesive saseNingizimu Afrika futsi kutawakha sisekelo sekubandzakanya kanye nekuniketa umfutfo onkhe emacembu alomphakatsi lobewuhlukanisiwe ngekwemlandvo, ngetindlela, temabhizinisi lamancane, lasemkhatsini, kanye nalamakhulu kanye nemacembu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini (ngembala, bulili kanye nemacembu elusha).
Kusungula kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kulomkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemave ngemave, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lenjongo yeluhlelo lisu itawuhola bonkhe labalingani bemphakatsi labatsintsekako kutsi batfule emacebo lahlukahlukene kanye netinhlelo.
INingizimu Afrika yakhiwe emazinga lasetulu enhlupheko, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni lapho lokungenani ebantfu labahluphekako labangu-70% baseNingizimu Afrika bahlala khona. Timali letingenako kubo tivimbelekile ngobe umnotfo wasemaphandleni awukaneli kutsi ubanikete imisebenti leholelako kanye nematfuba ekutisebenta.
Kunetizatfu letiningi tesimo setindzaba, kodvwa linyenti laleti limile etikwetinchubomgomo lebetisetjentiswa esikhatsini lesidlulile. Ngalesikhatsi timo letiyimvelo njengekuntjintja kwesimo selitulu titingoti letibonakalako kanye netintfo letibanga tindleko etikwekulima, tinchubomgomo letihlelekile kanye nemiphumela lengakahloswa yetinchubomgomo esikhatsini lesidlulile kufake sandla ekukhuleni lokungekho kahle kanye nelutjalo mali kulomkhakha. Uma ngabe tindzawo tasemaphandleni betinesisekelo lesitawusekela kuzuza lokukhulu kanye nemandla ekutsenga, umnotfo wasemaphandleni bewutaba nemandla, ukhule futsi wakhe nematfuba emaholo kanye nekutisebenta. Ngaloko, kungashiwo kutsi uma umnotfo waseNingizimu Afrika bewulandzele indlela lehlukile, lenake imisebenti, lefaka wonkhe umuntfu kanye nendlela yentfutfuko lengabandlululi kanye nekuhlala esikhatsini lesitako, inhlupheko yasemaphandleni ngabe ayizange ibe incenye lechubekako kulomphakatsi wetfu walamuhla kanye nemnotfo.
Iminotfo kulamanye emave ivame kukhula ngalokwetayelekile ngekukhipha imitfombo yebantfu kanye neyemali kumikhakha letayelekile (tekulima, lokumbiwa phasi), kwekucala iyiswe kumikhakha yetimboni bese emuva kwaloko iyiswe kumikhakha yemisebenti leniketwako. Loku kube njalo naseNingizimu Afrika, lapho ingucuko leya emuva kwesikhatsi sebumboni sesicalile. Kodvwa kunebufakazi bekutsi kulenchubo imikhakha letayelekile (njengeyetekulima) ihlulekile kufinyelela etikwelikhono labo leliphelele nobe ikwentile loko ngendlela lembi leyaholela ebantfwini labanyeni kutsi bashiyelwe ngaphandle etikwetinzuzo tentfutfuko.
Tekulima ngenjongo yetekutsengisa eNingizimu Afrika tilandzele indlela yekukhula kwetimali, ngalesikhatsi imitfombo lemikhulu yetekulima (bantfu kanye netinsita) tisala ingakasebenti nobe isetjentiswa ngalokungakaneli etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini. Letintfo letimbili tikhinyabete likhono lekungenisa imali kwebantfu basemaphandleni. Ngetulu kwaloko, emakhono emabhizinisi ebalimi labamnyama acindzetelwa, kwekucala ngekukhishelwa ngaphandle kwabo kumakethe yemihlaba yekulimela kutsengisa nangekutsi kulima lokukhululekile kwekutsengisa kwakucishe kungaphumeleli etindzaweni tebantfu labamnyama ngaphambilini. Ematfuba emisebenti etikwetekulima ngenjongo yekutsengisa beka futsi solo avuleleke kubasebenti labanganamakhono lakhetsekile labatfola imiholo lephasi, futsi nencenye lenkhulu yetisebenti tisebenta ngetikhatsi letitsite kanye nangesikhashane. Ngetulu kwaloko, lendlela yekukhula beyisho kutsi timboni letisetulu (emafemu lafaka imikhicito) kanye netimboni letingaphasi (balungisi bekudla neboya) letihlobene netekulima betihleliwe, ngaloko kuncisha bantfu basemaphandleni ematfuba etemnotfo.
Letintfo leti betinemtselela lomkhulu ekwakheni bunhloko mbili lobudlulele kanye nekungalingani etikwetekulima. Lobunhloko mbili kwakha kuhlukana kwekutsi tsine kanye nabo kulaba lababambe lichaza futsi kuholele etikwendlela yekwenta inchubomgomo nangekuniketwa kwemisebenti lokunaka tekulima letimbili kunekunaka umkhakha munye lobumbene munye wekulima ngenjongo yekutsengisa nalolomunye lobitwa ngekutsi balimi labasafufusa. Ngaloko kusweleka umbono (tsine/tsine/yetfu) lofanako kanye nekuvisisana kutekulima kanye nekuva kuhlanganyela lokuncane kanye nekuba sekhaya. Loluhlelo lisu luhlose kucedza lendlela lehlukanisako kanye naleyingoti?
Kusukela nga-1990, tinchubo letinyenti titsetfwe kucedza lemitsetfo yekubandlulula kanye nekwenta ncono kubamba lichaza, kantsi ngaleso sikhatsi leminye imizamo leminyenti yentiwe kukhipha lomkhakha ukhishwe esandleni sahulumende kanye nekukhula lomkhakha. Letinye tinyatselo tibe nemiphumela lemihle kantsi letinye tibe nemiphumela lengakahloswa.
Loluntjintjo lube nemiphumela lemikhulu leholele kulokukhicita lokungetiwe kanye netekulima letinekuchudzelana, nanobe balimi labanyenti babese bangasavikeleki kulokumangisa kwemhlaba jikelele, timo telitulu letintjintja-ntjintjako, simo sesikweleti lesiba sibi kakhulu kanye netindlela letinciphako tekuhwebelano. Loku, kanye nemtsetfo wekwakhiwa kabusha kwemtsetfo wetemisebenti, emanti kanye nemhlaba, kuholele ekubonweni lokutjekile mayelana netinjongo talomtsetfo, kulindzeleka kwalokukhulu lokunyukile kutisebenti, kanye netitatimende temiphakatsi letikhishwe macembu lacindzetela hulumende lahlukahlukene, kufake sandla ekutsatfweni kabi kwalomtsetfo balimi labatsengisako kanye nekuncishiswa kwebasebenti labacashwe sikhatsi lesigcwele emapulazini.
Lenchubo lephutfumako yekukhishwa esandleni sahulumende kanye nekukhululwa kuleminyaka lelishumi ledlulile kuphindze kwaveta sobala likhono lebalimi labanyenti kukhona kuhambisana neluntjintjo lwemgomo kanye nemakethe. Kubekwa ebaleni kumchudzelwano wemhlaba jikelele kukhinyabete kabi likhono labo lekuchudzelana, kwenta balimi labanyenti kutsi bashiye lemboni. Kulomnotfo lonekuchudzelana lokukhulu kanye nalovulekile, tindlela tekulima ngalokuncane tiyahluleka nobe tikutfola kundzima kutsi tibe yincenye yetekulima kwavelonkhe.
Nanobe tindzawo tetihibe letimbalwa kanye netinkinga tivimbela umkhakha wetekulima kutsi usebente ngelikhono lawo leliphelele, loku kuyincenye yesitfombe kuphela. Kunetinkhomba letikahle kutsi balimi bachuba kahle kulesimo sanyalo. Kukhona bufakazi bekutsi kunesisekelo sekutsatsa ngendlela lekahle kanye nekufuna kubalimi, imisebenti ye-agribusiness kanye nahulumende kutsi babukane naletinselela letilandzelako futsi batigucule kutsi tibe ngematfuba.
Kuletinchociswano letichubekako kuyakhonakala kutsi kubonakale tinkinga letinkhulu kanye netinselele talomkhakha. Inselela lenkhulu kutekulima taseNingizimu Afrika kutsi ikhulule lelikhono lelingakatfolwa lelikhona kulabantfu bayo kanye nalembuyiselo lencane kanye nekuchudzelana lokuvimbela linyenti lebantfu bayo kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkhiwa yakhiwa linani lelitsite letinkinganyane leyo naleyo iletsa tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tinkhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinselela letiboniwe tidzinga kulungiswa ngekuphutfuma lokukhulu kuphumelelisa umkhakha wetekulima kutsi usuke kulesimo lesiliciniso sanyalo uye kulenjongo yeloluhlelo yekufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumkhakha wetekulima wemhlaba jikelele, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla emphilweni lencono yawo wonkhe umuntfu lombono ungaphumelela ngeluhlelo lisu laseNingizimu Afrika leTekulima lelakhiwe tintfo letintstfu letibalulekile, lekungu: kufinyelela ngalokulinganako kanye nekubamba lichaza, kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba kanye nekuba nembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo ngalokugcinekako?
Tinjongo talelicebo kukhulisa kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumatfuba etekulima; kanye nekukhulula lelikhono lebusomabhinisi kulomkhakha. Kunakwa kwalo kutawuba sekwakhiweni kabusha kwemhlaba, emaphakethe ekusekela kucala kubangeni labasha kutekulima, bungani kanye nekutfutfukiswa kwalemkhakha.
Lelicebo libukana nalobunhloko mbili lobungumlandvo kanye netinchubo tekushiyelwa ngaphandle, futsi kugcugcutela nekubamba lichaza lokuchubekako kwalaba lesevele bayincenye yalomkhakha. Kuphindze kusekele kutfutfukiswa kwembono wawonkhe wonkhe kanye nelicebo linye leTekulima lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokuhlangahlangene lelitawumela onkhe emabhizinisi kanye nebukhulu bemapulazi, kusukela kulelincane kakhulu kuya kulelikhulu kakhulu. Hulumende kuloku utawusungula luhlakamsebenti lwebungani lelitawusebentisa lelicebo lelibalulekile. Lobufakazi bebungani lobukahle nalobucinile kanye nebu-mentorship lobusungulekako emkhatsi webalimi labatsengisako kanye nalaba labatsandza kungena kutawugcugcutelwa.
Kubamba lichaza lokugcinekako kulomkhakha kutawucisekiswa kuphela uma sicitsa lokubonwa kabi kwetekulima njengalokuhambelana nembuyiselo lencane, tikweleti, tinkinga tekuvikeleka, kukhatsateka kwebatsengi ngekuvikeleka kwekundla, tindzaba tekufaneleka kanye nengucuko lehamba kancane futsi ngaloko kube ngumkhakha bantfu labanganalitsemba kuwo kanye nekutichenya ngawo. Kulima kuvame kutsatfwa njengentfo yemadvodza emabhunu lanekutiva asengotini layikhulisako, kutikhipha inyumbazana kanye nekunganaki kubalimi lesevele bakhona kanye nalabacebile. Lenye intfo levame kushiwo kutekulima kutsi bantfu labamnyama abakhoni nobe kumele bangabi ngulutfu ngetulu kulelizinga lebalimi bemphakatsi lekulimela kudla kuphela. Lemibono ingacedvwa kuphela uma kubonwa kwetekulima kanye nangetekulima iyantjintjwa bese ivalwa ngemcondvo wetekulima lophilile, lophumelelako kanye nalomele wonkhe wonkhe lobukana nekukhatsateka ngemvelo kanye nekuvikeleka kwekudla kwebatsengi?
Kugcugcutela bangeni labasha kulomkhakha wetekulima, kunaka kutawuba kumizamo yekuniketa emandla ngekwemnotfo: kubantfu labamnyama, bafati, labakhubatekile kanye nasensheni yato tonkhe tinhlanga. Lenchubo yekuphumelelisa ebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika kutsi baphumelele ekulimeleni kutsengisa kanye naku-agribusiness kutawudzinga imizamo leyentiwe kahle kanye nalecondziswe kahle ekulinganiseni inkhundla yekudlalela nekuletsa umkhakha lomele wonkhe umuntfu ngendlela lengetiwe kanye nalehlangene. Ngetulu kwaloko, kuyabonwa kutsi lusha lwato tonkhe tinhlanga tilikusasa futsi kumele tigcugcutelwe kutsi tingenelele emisebentini yetekulima. Lemizamo itawentiwa kukhicita umkhakha lohlangahlange kakhulu kanye nalophumelela kakhulu wetekulima, lotawuniketa indlela yemnotfo lokhulako wasemaphandleni, ngaphandle kwekuhlawulisa ebalimi labatsengisako lesevele bakhona.
Njengesinyatselo sekucala kubalulekile kutsi sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba kucinisekisa kusimama kwasemaphandleni kanye nekuciniseka kwemakethe. Lenchubo yekuniketwa kwemandla ngekwemnotfo eNingizimu Afrika kucala ngekufinyelela lokwentiwe ncono kumhlaba kanye nemalungelo ekucasha lanele lakubantfu kanye nasetindzaweni lapho loku kungekho.
Kute sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba, kubalulekile kutsi tonkhe tindzawo tekufinyelela kumhlaba njengekwabiwa kabusha kwemhlaba, kubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kanye nekwakhiwa kabusha kwekucasha kumhlaba kuniketwe kunaka lokwanele. Letinchubo titawufaka ekhatsi, kodvwa angeke tinakwe kakhulu licebo lweluhlelo lisu, kusetjentiswa kwemhlaba ngetinjongo letingasito tekulima njengekwetindlu, njalo njalo.
Kulandzela inchubekela phambili lehamba kancane ekusebenteni kwekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kuleminyaka lesihlanu yekucala ngemuva kwa-1994, loluhlelo luhlelwe kabusha. LoKwakhiwa kaBusha kweMhlaba weluhlelo lekuTfutfukiswa kwetekuLima lakhiwe kutsi lilule tindlela tekusekela letitawentelwa takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba phambilini kutsi bafinyelele tikwemhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima. Kucinisa lomcabango wekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokusekelwa yimakethe kwaloluhlelo lwasekucaleni lekwakhiwa kabusha. Lwati lwemave ngemave lubonisa kutsi tinhlelo letisimeme kumakethe lekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokuholwa nguhulumende kuvame kusebenta kahle kunetinhlelo letentiwa nguhulumende yedvwane. Loluhlelo lelentiwe kabusha linelikhono lekuphutfumisa kwabiwa kwemhlaba, ngoba luluhlelo lolubumbene futsi nalolulula futsi lentiwa banftu labatawuzuza labangalusebentisa ngetindlela letiguculekako mayelana netinjongo tabo kanye nemitfombo.
Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kuphumelela kwaloluhlelo kanye nekucinisekisa kutsi bantfu labasuka emacenjini lebekanganamatfuba phambilini atfola kufinyelela kumhlaba ngendlela lephutfumako kanye nalehlelekile. Kodvwa kubalulekile kutsi umhlaba usetjentiswe ngalokunemphumelelo. Loku kutawenteka kuphela uma imisebenti yekusekela kanye netinhlelo tekucecesha tiniketwa. Ngaloko kuyabonakala kutsi kwakhiwa kabusha kwemhlaba kanye nekuhlaliswa kwebalimi angeke kutentekele nekutsi ematiko etiFundza eTekulima kanye nahulumende wasekhaya kutawufuneka adlale indzima lebalulekile ekuncedzeni labatawuzuza. Loku kutawudzinga kutsi lenkinga yemandla yabohulumende betifundza kanye nebasemakhaya ilungiswe njengendzaba lephutfumako.
Tonkhe tindlela tekusekela kwakhiwa kabusha kwemhlaba lokuphutfumako kanye nalokugcinekako titawulandzelwa. Loku kutawucukatsa kutsengiswa kwemhlaba wetekulima lophetfwe ngasese njengendzawo yekucala lekumele ibukisiswe. Loku kutawulekelelwa ngetindlela letifana njengetikimu tekwabelana ngalokulinganako, kulima ngenkhontileka, kulima ngekukhokhela irenti, kwakhiwa kabusha kwekucashisa etindzaweni temiphakatsi kanye nekutsatfwa kwemhlaba wangasese.
Njengoba linyenti lebantfu basemaphandleni bahlala babuye balime emhlabeni wasemphakatsini, tindzaba tekuvikeleka kwekucashisa kumele tilungiswe masinyane. Kubalulekile kuniketa tinsita letentiwe ncono kanye nematfuba elutjalo mali kuletindzawo. Njengoba lena yindzaba lenebuhlungu, inchubo yekuchumana lokuchubekako nebaholi bendzabuko kucinisekisa imphumelelo yalenchubo itawutsatfwa. Loku kutawuphekeletelwa kuvuselelwa kwetikimu tekunisela etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini kanye nekudluliselwa kuphatfwa kwato kanye nebunikati kubalimi labakwatiko kanye nemiphakatsi.
Nanobe kwakhiwa kabusha kwemhlaba kuyindlela lebalulekile yekuhamba ekucinisekiseni kubamba lichaza lokusabalele etikwetekulima kwavelonkhe, linani lemisebenti yekusekela kumele ilungiswe sikhatsi sinye kucinisekisa kutsi inchubo yekufinyelela kanye nekuniketwa emandla iyaphumelela futsi iyagcineka.
Ngalesikhatsi emandla emTsetfosisekelo labonakalako kanye netimali tilulelwe ekuniketeni kufinyelela etikwemhlaba kubangeni labasha kutekulima kuleminyaka lelishumi ledlulile, kunaka lokuncane kuniketiwe kutinhlelo tekusekela balimi. Kuze kube ngulamuhla, lusekelo lwangemuva kwekunikwa umhlaba kuniketwa ngetindlela tamalanga onkhe, nemiphumela yekutsi luncedvo lwalo lube kahle kancane. Ngalokunjalo, imisebenti yekusekela balimi etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama yonkhe iwile.
Kunetinselela letimbili mayelana nemisebenti yekusekela ngemuva kwekuhlaliswa etikwemhlaba. Kwekucala, uma balimi batawuniketwa emandla kutsi badlale indzima leyakhako ekutfutfukisweni kwetekulima, kuyadzingeka kutsi bafinyelele kumisebenti yekusekela. Kodvwa umlandvo wase-Afrika uyabonisa kutsi loku kumele kungentiwa ngetisekelo tamalanga onkhe kanye naletibandlululako. Luhlolo luphindze lwabonisa kutsi imisebenti yelusekelo leniketwa balimi labancane nalabasemkhatsini kumele ingahlukaniswa kulena leniketwa balimi labatsengisako labakhulu. Ngaloko, inselela yekucala kwenta ncono kanye nekukhulisa lemisebenti yelusekelo lelukhona kuhlangabetana netidzingo tabo bonkhe balimi. Loku kufaka ekhatsi kuchutjekiswa kwemisebenti leminingi lechubekako njengekuciniswa kwemitimba yekutfulwa kwemisebenti yeluhlolo, imisebenti yetetimali, kufinyelela kumakethe kanye nekutfutfukiswa, kuceceshwa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Inselela yesibili kuniketa lusekelo lolucondziswe kubalimi labasha.
Kuniketwa kwelusekelo lwangemuva kwekuhlaliswa kwebalimi labazuza ekwabiweni kabusha kwemhlaba, ekubuyiselweni kwemhlaba kubaniketi kanye nekwakhiwa kabusha kwekucashisa. Lusekelo emuva kwekuhlaliswa kuloku kudzinga kuchumana ikakhulukati emkhatsini wemaTiko eTekulima kanye nebeTindzaba temHlaba, emkhatsini wahulumende wavelonkhe kanye nabohulumende basemakhaya, kanye netiphatsimandla tasemakhaya kanye netinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness.
Kutfolwa kwebalimi labasha labasuka emacenjini labebancishwe ematfuba phambilini labatfole kufinyelela kumhlaba ngekuwutsenga ngasese, kuwurenta, ticelo, njalonjalo. Kuhlolwa kwetidzingo kutfola labakudzingako mayelana nemisebenti yekufinyelela kutawentiwa, netindzawo ngekuma kwato kanye netigaba temisebenti lapho tidzingo tabo titinkhulu titawucondziswa ngetinjongo tekuniketwa kwemisebenti lokunconywako.
Letinyatselo tekulungisa tinhlelo tekutfutfukisa balimi emihlabeni yasemakhaya. Kugcizelela kutawuba ekulungiseni tindzawo letiyinkinga kanye netinyatselo tekuncedza labalimi kutsi babe bakhiciti labaphumelelako ngesikhashana nje. Loku kutawudzinga kufinyelela lokukahle kutimakethe, kuceceshwa, kwakhiwa kabusha kwekucashisa, takhiwo ncanti kanye netinhlelo tekusekela letihlosiwe. Tinhlelo letihambelana netinhlelo temikhicito, ema-agribusiness alapha ekhaya, kanye nelubambiswano kutawutsatfwa kuniketa tinsita letikahle kucinisekisa kubamba lichaza kwabo.
Kunaka lokwentiwe ncono, kuhlanganyela kanye nekubambisana emkhatsini wemitimba yahulumende, kulima lokuhlelekile, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temiphakatsi letibamba lichaza etikwetinhlelo tekutfutfukisa kwebalimi kumihlangano yavelonkhe, yetifundza kanye nasezingeni lahulumende wavelonkhe.
Kwenta ncono likhono kanye nekuphumelela kwekululwa kwetisebenti ngekhatsi kwemabhizinisi angasese kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Kubamba lichaza lokungetiwe kwetekulima kutawusekelwa tinhlelo kuncedza bangeni labasha ngetakhiwo ncanti tasemapulazini. Tibonelo tifaka ekhatsi lusekelo lwekubiyela, emathange ediphu, ema-contour, imisebenti yekugcinwa kwemhlaba, imali yekutsenga imfuyo kanye nemabhoromashini.
Kusebentisana ngetindlela letinyenti kucondzane ngekuniketa emandle kubalimi. Ngekusebentisana, balimi babona tidzingo temalunga kanye nekusekela timfuno tabo, kulinganisa emandla abo kanye nekubukana nekuhluleka kwemakhethe. Hulumende ngaloko utawuniketa lusekelo kutinhlangano tebalimi kutsi takhe emakhono ato kanye nekusungula tindlela tekuchumana tangekhatsi. Kuloku bungani lobucinile emkhatsini we-NAFU kanye ne-AGRI SA butawugcugcutelwa njengesitfutsi lesinemandla sekuniketa emandla bonkhe balimi.
Tinhlangano tekulima eNingizimu Afrika tingumcimba lobalulekile kusekela balimi labasha. Tinhlangano lesevele tikhona tingadlala indzima lenkhulu, kodvwa nekusungulwa kwetinhlangano etindzaweni tasemaphandleni kumele kugcugcutelwe. Imizamo yekucala kuloku yahlule ngenca yekutiphatsa kabi kanye nekungatsembeki kwalamanye emalunga kanye netento tebaphatsi. Tindlela letinsha tekusungula letinhlelo ngekwakhiwa kwemakhono kanye netibndlela letitsembekile tekusekela ngetimali titawutsatfwa.
Kunekuswelakala lokwetayelekile kwetakhiwo ncanti etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini, ngalesikhatsi lubito lubophelela kutfutfukiswa kanye nekulungiswa etindzaweni taphambilini tasemaphandleni talabamhlophe. Loku kunemiphumela yekwenta kutsi letindzawo tingabi nako kuchudzelana. Kute kulungiswe lokungalingani ngekwetakhiwo ncanti kanye nelubito lwekuniketwa kwemisebenti kancono, emaTiko etiFundza eTekulima kanye netiphatsi mandla tasemakhaya batawudzingeka kutsi babuyekete lokungalingani kwetakhiwo ncanti babuye bacinisekise kutsi luhla loluhlelekile luyaniketwa kulamaCebo laHlangahlangene eNtfutfuko ekutfutfukisa takhiwo ncanti. Loku kutawufaka ekhatsi kutsi kunakwa kuniketwe emalokishi asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako. Tekulima titawufakwa ekhatsi kulokunakwa kwetintfo letiboniwe temphakatsi.
Kulima kwanyalo sekuntjintjile ngenca yemiphumela yebulukhuni lobutfolwa ngumnotfo. Balimi baphendvukela etindleleni tekonga tindleko njengekuhlanganisa, kulula kanye nekungeta kubita njengetindlela tekubukana nalamazinga ekwehla kwembuyiselo. Lamacebo avame kusho kuphendvukela ekulimeni ngalokunyenti. Lesimo lesigucukako sekulima siphindze sisho kutsi kunesihibe lesifihlakele sekungena kwalabasha etikwetekulima. Kubukana naletinselela temnotfo, tindlela letinsha letilungisiwe titawentiwa kutsi tikwente kube lula kubantfu kutsi bangene kulemboni kulesimo sanyalo.
Nanome tindzima letitsitwe tibekelwe hulumende kuloluhlelo lekufinyelela kanye nekubamba lichaza, kubalulekile kunaka kutsi nemkhakha wangasese lokusho ema-agribusiness, balimi, tinhlangano, tinhlangano tebalimi tinendzima lenkhulu kakhulu lekumele tiyidlalo ekuphumeleliseni kunikwa kwemandla kanye nekubamba lichaza. Sekubaluleke kakhulu kutsi umkhakha wangasese utsatse lenselela yekuniketwa kwemandla kanye nekulingana lekwentiwe ncono. Tinsita titawusungulwa kugcugcutela kutibandzakanya kwemkhakha wangasese kulenchubo yekutfutfukiswa kwetekulima kanyeneyekuniketwa kwemandla?
Injongo yaloluhlelo kukhulisa kutfolakala kwembuyiselo ngekuchudzelana ngekwemazinga emhlaba lokugcinekako kulokufakwa ngumkhakha wetekulima lokusatjalaliswako, kulima lokwetayelekile, i-agro-processing, kanye netimboni te agro-tourism. Tintfo letisitfupha tincuma futsi takha lesimo lomkhakha lochudzelana kuso futsi titfutfukisa kwakhiwa kwekuba sesimeni lesikahle sekuchudzelana.
Timo tetintfo tekukhicita tisho tintfo tekukhicita, kutfolakala kanye nelizinga lemitfombo yemvelo, lizinga letindleko letingetiwe njengetisebenti, idizili, kokubulana tinambuzane, imishini, lwati kanye netakhiwo ncanti. Letintfo leti tiyafuneka kulomkhakha kute ukhone kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba futsi ube nembuyiselo.
Tifundvo letitsandza kwentiwa tibonise kutsi timo tetintfo tekukhicita eNingizimu Afrika tivimbela kuchudzelana kumikhakha yetekulima kanye neye-agro-processing. Lokubaluleke kakhulu kuloku nguletindleko letingetiwe, nekukhicita kwalendzawo yemtfombo wemvelo, kubita kanye nekhwalithi yetisebenti lelingakaceceshwa, kubita kwetisebenti leticeceshiwe, tindleko tekuphatsa letihlobene nekuchasha kanye nekulawula tisebenti, ikhwalithi yetakhiwo ncanti, kubita kwemali lesisusa kanye nekubita kanye nekutfolakala kwetheknoloji.
Uma siticatsanisa nebakhiciti labakhulu bekudla lokutinhlavu njenge-US, EU, Argentina kanye neBrazili iNingizimu Afrika inemihlaba lenelikhono lelincane, simo selitulu lesomile futsi lesingakasimami, kanye nemnotfo lonetindleko letisetulu. Letintfo leti tikwenta kube lukhuni kutsi iNingizimu Afrika ichudzelane nalamave. Ngaloko, kute sikhone kuchudzelana, lendlela levulekile kubalimi ngaphandle kwelusekelo lahulumende ingaphumelela kakhulu kanye nekunciphisa tindleko tekukhicita ikakhulukati ngekusebentisa kufaka kancane kwemali ngendlela lekahle.
Balimi labanyenti kanye nema-agribusiness asebentise ngemphumelelo tinhlelo tekulinganisa, kuncishiswa kwetindleko, kuphatfwa kwetisebenti lokwentiwe ncono kanye nekuphumelela kwetindleko njengencenye yelicebo lekunciphisa tindleko tekukhicita. Kodvwa, loku kuniketa tisombululo letincane futsi netesikhashane kumapulazi lamanyenti lamancane kanye nalasemkhatsini kanye nemisebenti ye-agribusiness. Tinhlelo tahulumende letifaka sandla ekwehlisweni tonkhe letindleko tekukhicita tibese tiyadzingeka kutsi tibe yincenye lebalulekile yelicebo lekuchudzelana nalamanye emave.
Lokubaluleke kakhulu emafutsa emishini, titfutsi kanye netindleko temali lesisusa. Tindleko tetitfutsi tivame kukhuliswa kakhulukati takhiwo ncanti tetitfutsi letingakaneli kanye naletiphatfwa kabi. Tibonelo taloku kufaka ekhatsi kungabi khona kwetimoto tajantji tekutfutsa ngebunyenti, kuswelakala kwekuchudzelana kwangekhatsi kumisebenti yajantji kanye netikhungo lokuholela emisebentini leniketwako lengakatsembeki kanye nalebita kakhulu, titfutsi letimbalwa kanye naletibitako temikhicito tetekulima, takhiwo ncanti letonakele kanye naletingakaneli temigwaco yavelonkhe kanye netakhiwo ncanti yekuchumana lengakalungi. Letintfo leti todvwane tenta tindleko tekulima kulelivekati lase-Afrika tibite ngemazinga lamane ngetulu kunaleto tase-Eshiya, eMelika kanye naseYurophu.
Hulumende unendzima lebalulekile ekubukaneni naletintfo.
Kusetjentiswa kwalombono kanye neNdlela yekutiPhatsa yeBudlelwa Betisebenti kutekuLima lobhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTebasebenti, kanye naletingucuko letingetiwe tekwakhiwa kabusha kwemakethe?
Bukhulu, kukhula kanye nekakhiwa kwemakethe yalapha ekhaya kudlala indzima lebalulekile ekwenteni lemboni ichudzelana ngekwemave emhlaba. Kuchudzelana kwalapha ekhaya kubalulekile futsi akukavami kutsi imboni lengachudzelana etimakethe tasekhaya ikhone kuchudzelana naletinye temave emhlaba. Uma solo lizinga lekukhula kwemnotfo lilincane kunaleli lekumele ngabe lingilo, bukhulu bemakethe yaseNingizimu Afrika kanye nalokukhula kwayo kwemnotfo lokuhamba kancane kwemikhicito yekudla kanye neboya kutawukhinyabeta kuchudzelana kutekulima. Ngaloko, kubaluleka kwekutfutfukisa kufunwa kwemikhicito lapha ekhaya, lokufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetimakethe talapha ekhaya kanye nekugcugctelwa kwe-agri-tourism kanye nemabhizinisi asemaphandleni langasiwo ekulima kanye nemisebenti leniketwako.
Ematfuba emakethe avame kungasungulwa ngenca yekuswelakala kwemininingwano. Ikhwalithi, kutfolakala kanye nekubita kwemininingwano yemakethe kukhinyabeta ngalokwecile likhono lekuchudzelana lwabosomabhizinisi labanyenti kuloluchungechunge lwe-agri-food. Ngaphandle kwemininingwano letsembekili kanye neyetikhatsi tonkhe, timakethe letinsha talapha ekhaya titfutfuka ngekuhudvula tinyawo.
Kusungulwa kwemabhizinisi lamasha alapha ekhaya ngendlela yekufaka emaphandleni.
Kuba khona kwetimboni letisabalalisa imikhicito letinekuchudzelana kwemhlaba jikelele, njengetimboni letikhicitako, imitimba yetetimali, imitimba yeluhlolo, tinkhapani tetitfutsi, batsengisi betintfo tekupaka imikhicito, kanye nebaniketi betintfo letifana nagezi kanye nemanti kunemtselela ekukhoneni kwekuchudzelana kwemkhakha wetekulima.
Kunaka lokungetiwe kwebatsengisi betintfo tekulima kanye nebasabalalisi kanye nekubusa lokungetiwe kwemafemu emave ngemave kungahle kukhinyabete likhono lekuchudzelana lemkhakha wetekulima. Emandla alamafemu nekuswelakala kwekuchudzelana kulomkhakha kungaholela etikwetindleko letisetulu tekukhicita. Ngaloko hulumende utawucaphela tento tekuchudzelana kuletimboni tekukhicita kanye netekusabalalisa, futsi nalapho kudzingeke khona, abuyekete emazinga entsela nobe afake umTsetfo wekuChudzelana.
Tinyatselo tekukhulula lelikhono lekukhula kutekulima lokwetayelekile kusuka kulokutsi emanani ekubita kwekukhicita kwemikhicito yetekulima njengekudla lokutinhlavu kanye netinhlavu temafutsa angeteka ngelizinga lelingaphutfumi kudlula lokubita kwetintfo tekulima ngesikhatsi lesitsite. Umsebenti webakhiciti kutsi bangete kuphumelela kwekukhicita ngekusetjentiswa lokukahle kwalokufakiwe kanye nemacebo ekukhicita. Loku kusho kutsi lokubalulekile ekukhiciteni ngemphumelelo kanye nekuchudzelana lokwentiwe ncono kufihlakele ekutfolakaleni kwetintfo tekukhicita letinelikhono lekuchudzelana lelikhulu kanye nekusetjentiswa kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Kuphumelela lokungetiwe kufihlakele ekusetjentisweni kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Luhlolo lwetekulima, lucecesho kanye nemitimba yekukhulisa kubaluleke kakhulu kulomkhakha.
Imitimba yetimali angulolunye luhlangotsi lolubalulekile ekucinisekiseni likhono lekuchudzelana lalomkhakha. Ebalimi labalimela kutsengisa bavame kusitwa mabhange etimali kanye ne-Land Bank. Lemitimba, lokungenani, inekufinyelela lokuncane kanye nemisebenti leyiniketwako kumiphakatsi lehluphekile. Ngetulu kwaloko, linyenti lebalimi labancane bakhishelwa ngaphandle emisebentini leminyeniti yekubolekiswa kwetimali, ngenca yekubonakala kwebungoti lobukhulu, lokufaka ekhatsi, kuswelakala kwembuyiselo. Imizamo yekusungula lokungavala kwembuyiselo itawugcugcutelwa. Kusungulwa kwemitimba yatigodzi kanye nalebolekisa ngalokuncane lekufaka ekhatsi tinhlangano letibolekisa ngetimali kanye nemabhange etigodzi kutawugcugcutelwa.
Timo letibusa kutsi emapulazi kanye nema-agribusiness kwakhiwa njani, kuhlelwa futsi kuphatfwa njani kanye nesimo sekuchudzelana kwalapha ekhaya, kunemphumela lomkhulu ekuchudzelaneni kwalomkhakha. Simo lesivakalako sekuchudzelana kulomkhakha ngekusetjentiswa kahle kwenchubomgomo yekuchudzelana, kuphatfwa kahle kwebhizinisi kanye nemakhono kumele kucinisekiswe. Emakhono ekuphatsa ebalimi kanye nemandla emakethe ebatsengi kutintfo letibaluleke kakhulu emphumelelweni yekuchudzelana kwemkhakha we-agro-food. Tindlela tekutsenga setaba tinkhulu futsi tinemandla lamakhulu etikwetinchociswano kanye nekuncuma kubita kwemikhicito lapha ekhaya kanye nakulamanye emave. Balimi ngalemiphumela babese baba esimeni lesikabi ekucocisaneni ngekubita kwemihicito. Kwenta ncono emandla ekucocisana kwebalimi, kubalulekile kwakha bungani kanye nebudlelwano lobudze bekutsemabana emkhatsini webadlali ndzima labahlukenekuletindlela tekusabalalisa imikhicito kanye nekutfutfukisa kuchumana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito kuvumela ematfuba ekungeta linani. Tinyatselo titawutsatfwa kugcugcutela kutfutfukiswa bungani bekuchudzelana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito ngekhatsi kwemacembu emikhicito lemikhulu.
Kufaka sandla kwahulumende kungaba kuhle nobe kube kubi, kuya ngaletinchubomgomo takhe, tinhlelo kanye netindlela latisebentisako. Lombono ukhona kulamanye emakota emphakatsi wetekulima kutsi letinye tinchubomgomo tahulumende kanye nekuswelakala kwekusetjentiswa kahle kwetinhlelo tahulumende kutihibe etikwelikhono lekuchudzelana etikwetekulima kanye nemboni ye-agro-food. Nanobe imibono ihlukene kubalimi labatsengisako lesevele bakhona kanye nalabatsandza kungena kulomkhakha, kunesivumelwano kutsi kunganeli kanye nekuhlukana kuleminye imisebenti leniketwako, kuphatsa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo letikabi talabaphetse kanye nekwentiwa ngalokungaphutfumi kwetincumo talabaphetse tindzaba letidzinga kunakwa ngekuphutfuma.
Tekulima ngenchazelo tiyimboni lehlangabetana nebungoti ngendlela yekuntjintja kwesimo selitulu, tinambuzane, tifo kanye nebungoti bekubita kwemikhicito kanye netinhlekelele temvelo njengesomiso kanye netikhukhula. Esimeni saseNingizimu Africa, i-HIV/AIDS, bugebengu, emazinga entalo lasetulu kanye nalagucugucukako, tinhlekelele temvelo, kanye nekubita kwemikhicito lokungakasimame lokubangwa simo selitulu lesingatiwa ngesikhatsi tintfo letibaluleke kakhulu letingeta kubita kanye netihibe telikhono lekuchudzelana ku-agro-food kanye neluchungechunge lweboya.
Licebo lelisebentako lekunciphisa bungoti libalulekile ekutfutfukiseni tinsita tekulawilwa kwebungoti njengemshwalensi wemikhicito yetitjalo, kuvikelwa kwetimphahla kanye nelikusasa lemakethe yetekulima. Lesinye sakhiwo sendlela yekuncishiswa kwebungoti lokuvakalako yindlela yekuluma indlebe kusenesikhatsi lokufaka ekhatsi kufinyelela lokwanele kanye nekusebentisa kwemininingwano tikhatsi tonkhe, leliciniso, lehambisana netekulima kanye nalengakhokhelwa ngesimo selitulu. Nanobe loku kusengakentiwa ngalokwanele, imininingwano lefana nalena itawentiwa kutsi itfolakale ngetikhungo tasemaphandleni temininingwano kuluHlelo lwetekuLima lemiNiningwano yeteNdzawo. Hulumende utawugcugcutela kusetjentiswa ngalokubanti kwaloluhlelo lwemininingwano kulabanye basabalalisi bemininingwano.
Lokuvela kwamadvute kwesifo sematekenya kanye ne-karnal bunt kugcizelele kubaluleka kwekubukana ngemphumelelo netinambuzane, tifo tetilwane kanye netihlahla. Luhlakamsebenti lekuphatsa lelingakaneli kanye neletakhiwo (sibonelo, tibopho letingetekako kumhlaba jikelele, imitfwalo lehlukanisiwe, likhono lelicedvwe emandla ekugoma kanye nekungabi khona kwetakhiwo ncanti), kanye nelikhono lekuhlolwa lokuhlukene kanye nalokungakanelikushiya lomkhakha ungakavikeleki.
Lenchubo yekuhlelwa kabusha kwetihlahla kanye nekulawula ikhwalithi kanye nemisebenti yekugoma sinyatselo sekucala sekubukana nalenkinga. Lenchubo itawuchutjwa ngekuhambelana nenchubomgomo kanye nekubuyeketwa kwemitsetfo yekulawulwa kwetifo tetihlahla talelive kanye netilwane. Ngetulu kwaloko, sivumelwano sekubukana netinkinga letiphutfumako te-SPS kanye netindzaba temphilo yetihlahla netilwane siyentiwa, njengekusungulwa kwemtimba lotimele wekuphepha kwekudla nelikhono lelingetiwe lekulawula lokwentiwe ncono. Ekucaleni kwalesinyatselo sekuhwebelana ngekukhululeka esigodzini se-SADC, iNingizimu Afrika itawuhamba embili ekutfutfukiseni kubambisana kutindzaba teSPS (kwakhiwa kwelikhono, kufananiswa kwemazinga kanye netinchubo, njalonjalo).
Bungoti bekubita kwemikhicito ngenchazelo kuyincenye yemakethe yetekulima lengekho ngaphasi kwahulumende. Kubukana nebungoti bekubita kwemikhicito ngekusebentisa tinsita letahlukahlukene tekulawulwa kwebungoti njengemakethe yakusasa kutawubaluleka kubo bonkhe balimi. Hulumende, ngekubambisana nemkhakha wangasese, utawusekela tinhlelo telucecesho lolujulile kanye netekwatisa kubalimi kubagcugcutela kutsi basebentise tinsita tekulawulwa kwebungoti njengaleti tetimakethe takusasa. Bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemikhicito kuyancishiswa ngemininingwano lekahle neyetikhatsi tonkhe. Lapha hulumende, ngelikhono lakhe lendlela yetelubalo, solo unendzima lenkhulu lekumele ayidlale, ngalesikhatsi letinye tinyatselo letifana nalesi lesitsandza kwentiwa sekwakhiwa kweluHlelo lebuHlakani be-Agribusiness nako kutawugcugcutelwa. Lemizamo itawuniketa balimi kanye nema-agribusiness buhlakani lobudzingekako kwenta tincumo letinelwati tebhizinisi futsi kunciphise bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemkhicito.
INingizimu Afrika nyalo ayinato tikimu letibukene nekusekekwa kwetekulima kanye nemitimba lesebenta ngalokugcwele lesemtsetfweni kubukana netinhlekelele. Kuloku kwakhiwa kwemitimba lenemandla kusebentisa kulawulwa kwetinhlekelele kanye nekusungulwa kwetikimu letihlangahlangene kubukana netinhlekelele letifana netikhukhula, imililo kanye netomiso kumkhakha wetekulima kuyachubeka.
Kwekugcina, imizamo yalohulumende wanyalo kulawula sifo i-HIV/AIDS, kucedza bugebengu, nekucinisekisa kusimama kwemnotfo eveni lonkhe kutawukhushulwa kunciphisa letinye tintfo letiyingoti kulomkhakha.
Kuchudzelana lokungetiwe kubangwa ngulesidzingo sekugcina kufakwa kwalomkhakha kumnotfo wemave ngemave futsi kuboniswa nangulelikhono lekutsengisa imikhicito yawo etimakethe temhlaba. Loku kungafaka sandla ekukhuleni kwemnotfo lokusetulu ngekufinyelela lokungetiwe etimakethe.
Tinyatselo tahulumende kusekela ematfuba ekuhwebelana tibalulekile kodvwa kutawudzinga kutsi alungise kufinyelela lokwadlulele kanye nekuvikelwa kwalelive letekuLima, timakethe kanye netinchociswano tekuhwebelana kulinganisa lenkhundla yekudlalela ilungiselwa tekuLima taseNingizimu Afrika.
TekuLima taseNingizumu Afrika kumele timelane nesimo lesakhiwe lizinga lelikhulako letimali letidluliselwa kutekulima, tintsela letisetulu kanye naletikhulako kanye nekungaphumeli sobala kwemave latfutfukile. Timakethe kulamave nato takheke ngetihibe letingasito tentsela ngekutifihla lokutsite njengetitjalo leticakile, tindlela temphilo yetilwano kanye netihlahla. Tinyatselo talapha ekhaya kanye nekulawulwa kwemincele ngalokwetayelekile atikaneli kubukana nekulahlwa, kungena kwetintfo ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa ngalokwanele kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarantine etikhungweni tekungena. Tinyatselo te-SPS talapha ekhaya kanye nemazinga kuletikhatsi tanyalo akukahambisani nesivinini sekukhula kwetintfo letingena lapha ekhaya kanye naletiphumako, ngalesikhatsi timfuno temboni mayelana netindzaba te-SPS betinganikwa lokunakwa lokufunekako nguHulumende nobe tibambeleleke ngalokubitako.
Lusiko lelicondziswe etikwekuhwebelana alikho kutincenye letimbalwa tetekulima taseNingizimu Afrika kanye nekwakhiwa kwemakhansela ekutfunyelwa kwetintfo ngaphandle ngukhani kucale nyalo. Kutinikela etikwekusekela imikhicito yetekulima letfunyelwa ngaphandle bekuswelakala kusukela kwasuswa sikimu sensita letayelekile nga-1997.
Ngalokudzingekile, indlela yekubuka licela lekufuneka (lekungukutsi, tihibe tekufinyelela kumakethe kanye nekuchudzelana lokungakalungi) kanye nelicela lekusabalalisa (lekungukutsi, kutfutfukiswa kwekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle) kuyadzingeka kute kuvunwe ngalokuphelele letinzuzo temnotfo wekuhwebelana kwemave ngemave.
Kulawulwa ngemphumelelo kwemincele kuvimbela kungena kwemikhicito ngalokungekho emtsetfweni, tento tekungeniswa kwemikhicito ngekukhwabanisa kanye nekusetjentiswa ngalokunganelisi kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarintine kanye nemitsetfo lesisusa. Kubukana naloku, hulumende vele sewucalile ngenchubo yekwenta ncono imisebenti yeluhlolo lwakhe, kungeta tisebenti emagedeni emincele kanye nekuncedza i-SARS ekukhuliseni tinsita tayo taseminceleni.
Sinyatselo lesingetiwe sekwenta ncono ematfuba ekuhwebelana kunakwa kutawucondziswa ekwenteni ncono kwemandla kanye nekuvisiswa kwetinyatselo te-sanitary kanye ne-phytosanitary. Kuloku hulumende utawusekela umkhankhaso wekubeka phambili tindzaba letihlobene nekuhwebelana kute afake ngekuchumana kanye nekusungula budlelwano netiphatsimandla te-SPS kutimakethe tanyalo letinkhulu letikhona kanye naletingaba khona tekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kucinisekisa kutsi tinyatselo tisuselwa kusayensi, tihambelana nemazinga emave ngemave nekutsi kubona lokufanako kuyasetjentiswa. Ngetulu kwaloko, hulumende utawubambisana nebalingani be-SADC ngemitimba yemave ngemave yekubeka emazinga ngenjongo yekugcina emazinga lalawulekako kodvwa lasuselwa kusayensi emave ngemave.
Hulumende utawutfutfukisa kunakwa kwekutfumela imikhicito ngaphandle kanye nekubamba tinchubo ngekhatsi kwemikhakha letsintsekako yekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kungeta kuchudzelala etimakethe tekutfunyelwa kwemikhicito ngeKhansela yetekuTfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kanye nemaCembu etiNyatselo letiFanako.
Injongo yaloluhlelo lisu kungeta emandla ebalimi kusebentisa imitfombo ngendlela lesimeme kanye nekucinisekisa kusebentisa ngekuhlakanipha nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo. Loku kutawudzinga umcabango wesikhatsi lesidze nembono locacako kanye nekubaluleka lokutawuhola lokusetjentiswa kwanyalo kwemitfombo kucinisekisa kuhlala kwayo sikhatsi lesidze. Loluhlelo lisu lutawuba nemtselela ekunakekelweni kwemhlaba, kwabiwa kabusha kwemhlaba, kusetjentiswa kwemhlaba etindzaweni tasemadolobheni, kongiwa kwetindzawo temhlaba letibucayi, tindlela tekuhlangahlangana kwebhayiloji kanye netemanti.
Enkhabeni yaloluhlelo kunakekela i-biodiversity yetekulima kanye nekutfutfukisa kusetjentiswa kwemhlaba ngalokugcinekako kanye nemanti ngekungetwa kwekukhicitwa kwetitjalo kanye nekwemfuyo ngetindlela leticinisiwe nekulima lokugcinekako. Kubamba lichaza kwebalimi kubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwaloluhlelo. Ngetulu kwaloko tinhlela letilungisako kuhlanganisa kuphatfwa kwemitfombo yemvelo kutinhlelo tekusekelwa kunganiketa simo lapho kuphumelela wonkhe wonkhe lokutawuholela tinzuzo temnotfo tesikhatsi lesisedvute kubalimi futsi ngaleso sikhatsi kutawuba kufaka sandla kulombono wesikhatsi lesidze wekonga lesisekelo semtfombo wemvelo.
Konakala kwemhlaba nemanti kuletsa bungoti lobukhulu kulelive. Emacebo adzinga kwentiwa kuncoba letimbangela temonakalo. Imitimba lecinile yemitsetfo yekusekela kanye neluntjintjo lolukhulu kutento tekulima letikhona kutawudzingeka kwenta ncono kusetjentiswa kwemhlaba nemanti. Kungenisa tindlela letikahle tekulima ngetindlela tekuntjintjantjintja letilawulwe kahle kungafaka sandla ngalokukhulu kuloku.
Tinhlelo temhlaba, temanti netekonga titawucondziswa etindzaweni lapho kunelitfuba lelibonakalako lemphumelelo: lapho bunyenti bebantfu busetulu, ematfuba etindleko tebasebenti aphasi, kuvikeleka kwemhlaba kusetulu, itheknoloji yekukhicita ikhona nalapho kunekufinyelela etimakethe, lokufakwako kanye nemisebenti leniketwako.
Kusungulwa kwetindlela tekutalisa titjalo letigcina futsi ingete kuhlangahlangana loku-genetic.
Kufaka kukhicita kanye nekugcineka ngekhatsi kwembono wendlela yekulima. Loku kusekela tindlela tekulima letingamoshi umoya, kufaka ekhatsi kukhicita lokuhlangahlangene, kulawulwa lokuhlangahlangene kwetitjalo kanye nekulima lokuphilako. Tinhlelo leticondzisiwe kanye nemisebenti kutawusekelwa ngemcondvo lofanako kanye nemigomo yekuphatfwa lokugcinekako kwemitfombo yemvelo.
Takhiwo letinyenti taletinhlelo letibalulekile (lokukulinga, kuchudzelana kanye nemitfombo lesimeme) tiyalekelelana futsi titawufaka sandla ekwakhiweni kanye nasekubuyiselweni litsemba kutekulima. Hulumende ubona litsemba libaluleke kakhulu ekukhuleni kwakusasa kwalomkhakha.
Letinhlelo tibaluleke kakhulu ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso injongo yeluhlelo lisu leTekulima lokuchudzelanako, lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokugcinekako angeke iphumelele. Letinhlelo titawuniketwa kunakwa lokukhulu futsi nyalo kucociswana ngato ngalokugcwele.
Lomgomo wekubusa lokukahle kungumchumanisi lomkhulu logijima kulo lonkhe loluhlelo lisu. Akukabuki hulumende kuphela kodvwa kubo bonkhe badlali ndzima kulomkhakha. Ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwahulumende lwekubusa lokukahle kwakha umkhakha wemphakatsi wetekulima munye, locondziswe kumakhasimende, kanye nalonganatimfihlo utawuba sembili kucinisekisa sisekelo lesivakalako sekufinyelela kulenjongo yeluhlelo lisu.
Sakhiwo lesibalulekile sekubusa lokukahle kutawuba bungani. Kwekucala Hulumende utawusungula luhlakamsebenti lwebungani emkhatsini wemkhakha wahulumende kanye newangasese kanye nema-NGO kuniketa kusebenta kwetakhiwo letibalulekile kuloluhlelo lwemkhakha, lokukulingana, kuchudzelana kanye nekugcineka.
Ikhwalithi kanye nemphumelelo yekutfulwa kwemisebenti yaHhulumende ekuphumeleliseni lenjongo yekuba nemkhakha wetekulima lofaka wonkhe umuntfu. Leminye imisebenti kanye netinchubomgomo tahulumende tibalulekile ekwenteni ncono kuchudzelana kulomkhakha. Tibonelo luhlakamsebenti lelivakalako nalelisebentako nekubusa ngemphumelelo. Ngalesizatfu sivumelwano lesisha sekutfulwa kwemisebenti sitawubhalwa kute singete kuphendvula kanye nekutsembeka kwabo bonkhe baniketi msebenti bahulumende kanye nebangasese kutidzingo tebalimi kanye ne-agribusiness. Kubaluleka kwekukhishwa kwemisebenti nako kutawubukwa. Kungeteka etikwekuphumelela kanye nekuguculeka kutawutfolakala ngekusabalalisa imisebenti, kuniketa bosonkhontileka, kanye nekwabelana ngetindleko.
Lenye injongo yeluhlelo lekubusa lokukahle kubeka Hulumende njengemngani lonetinchubomgomo letitsembekile, letingagucugucuki, futsi naleticagelekako kanye netinhlelo leticinisekisa kutfulwa kwetinzuzo letinkhulu etikwetekulima.
Kwenta kabusha i-MinMec kutsi ibe yiKhansela yetiNdvuna teTekulima kuhola imisebenti yahulumende ekuhlangabeteni tinjongo teluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima kulelive.
Kwenta kabusha liKomiti laHulumende etikwetekuLima kutsi libe liKomiti lekuLawulwa kwetekuLima.
Injongo yekugcina yekubusa lokukahle kwakha indlela lehlangene kanye nalehlelekile yekutfola, kulawula kanye nekwabelana kwelwati leTekulima kanye nemininingwano tetakhiwo tahulumende. Tintfo letibaluleke kakhulu kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwenkhomba ndlela, luhlaka msebenti lolusemtsetfweni kanye netinchubo tekulawulwa kwelwati kutekulima.
Letivumelwano tekubambisa etikwekubusa kwavelonkhe kutawungenisa, kuletinye tetintfo, luhlakamsebenti lolusemtsetfweni tebudlelwano babohulumende kutekulima; kucacise tindzima kanye nemisebenti emkhatsini kwematiko avelonkhe nawetiFundza eTekulima kanye nabohulumende basemakhaya; kusungule luhlakamsebenti letitawuhola futsi lilawule kwentiwa, kucondziswa, kusetjentiswa, kugadvwa kanye kucwaningwa kwetinchubomgomo kanye netinhlelo; kusungula luhlaka msebenti lelinekubambisana lokuhlangahlangene lwekuhlela luhlelo mali kanye netindleko; kungenisa indlela yekulawulwa kwemininingwano; kungenisa luhlaka msebenti kanye nemasiko kanye nemasu ekutfutfukiswa kwemazinga emitfombo yeluntfu kanye nekusetjentiswa kwawo; kanye nekwenta kwakha kwemakhono emitimba yema-PDA kanye nabohulumende basemakhaya.
Lesivumelwano sebungani semphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese, ngakulolunye luhlangatsi, sitawunaka kutsi loyo naloyo mlingani lotsintsekako uyagcutcutelwa kutsi afake sandla ngalokutsite. Lesivumelwano sitawuphindze sicinisekise kutsi labalingani bayagcugcutelwa kutsi badlale indzima lehamba phambili lapho basesimeni lesikahle khona. Kuze kube ngunyalo, hulumende utawubukana netindzaba temikhicito yemphakatsi kanye nemisebenti yamphakatsi njengetinchubo mgomo, umtsetfo, kulawulwa, takhiwo ncanti temphakatsi kanye nemisebenti. Kulencenye, imboni kanye nebalimi kutawulindzeleka kutsi kufake sandla ekutfutfukisweni kanye nasekuchutjweni kahle kwemabhizinisi abo kanye netinhlangano letibamele kanye nekuveta labakuhlosile kuhulumende. Imisebenti yekubambisana nayo ihlosiwe emkhatsini wahulumende, imboni kanye nebalimi lapho loyo naloyo ange akhone kwenta lomsebenti yedvwane.
Kwekugcina hulumende usendleleni yekusungula luhlakamsebenti lwemazinga ekutfulwa kwemisebenti, lelitawatiswa kubalingani bakhe bemphakatsi kanye nesive sonkhane. Ngekuya kwenchubomgomo letsi Batho Pele etikwekutfulwa kwemisebenti, injongo yemazinga ekutfulwa kwemisebenti kuphumelelisa balingani bemphakatsi kanye nemphakatsi kutsi bente hulumende atiphendvulele kumisebenti latibophelele kuwo kuniketa futsi nakulamazinga latsenjisiwe ekhwalithi.
Lenhloso yaloluhlelo lwelicebo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangene kanye nalesimeme (ISRDS) kuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika kutsi abe ngumkhakha lonemnotfo, imiphakatsi lesimeme nalonekutfula lofaka sandla ngalokukhulu ku-GDP yalelive. I-ISRDS itawuba lusito kutekulima kanye nakuwo wonkhe umkhakha wasemaphandleni.
Lusekelo lwahulumende lolucinile kanye nekutinikela ekwenteni loluhlelo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangene (ISRDS) kubalulekile ekuphumeleleni kwaleicebo lemkhakha. Loluhlelo lisu lutawuzuzisa labahluphekile basemaphandleni bonkhe, kodvwa imizamo letsite itawentiwa kucodzisa kubafati, bantfu labasha kanye nalabakhubatekile.
Umnotfo wemhlaba uyantjintja nyalo uba ngumnottfo welwati kanye nekuchumana. Kulomhlaba, kulungisa lokuvulela indlela kanye nelwati kubalulekile etikwekuchudzelana lokugcinekako kanye nekuba nembuyiselo. Kungenca yalesizatfu kutsi balingani beluhlelo lisu babeka isayensi kanye netheknoloji njengemacebo ekulekelela labalulekile. Injongo lenkhulu yaloluhlelo kungeta emakhono emibono kanye newekulungisa ebadlali ndzima bese akuyamisa loku kutimakethe takusasa.
Loku kumele kuholele etikwelutjalo mali lolungetiwe kanye nekusetjentiswa kwemikhicito lephambili kakhulu kanye neyanyalo letfolakale etikweluhlolo. Ngekusebentisa loluhlelo umkhakha uvuma kusebentisa luhlolo lolutayelekile kanye netinhlelo temfundvo letitsintsekako kutfutfukisa itheknoloji lensha kanye nalebalulekile, (biotechnology, itheknoloji yemininingwano, yekuchumana) kanye nematheknoloji ekungeta kubita lahlukahlukene kutfola kubita kwakusasa. Loku kutawungeta kuchudzelana lokugcinekako kwemikhicito yaseNingizimu Afrika etimakethe temhlaba kuncedze nekuhlangabetana netidzingo leticinile tekuphepha kwekudla letibekwa mave aseNyakatfo.
Sinyatselo lesitawutsatfwa kukhulisa lutjalo mali etikweluhlolo lwetekulima, temfundvo kanye nekukhuliswa kwekufaka sandla kwetekulima ku-Gross National Product lokusezingeni leliphasi lelingu-1,04% kuye kulizinga lemave ngemave lelingu-3% le-GNP yetekulima, lengalinganiswa ne-3.7% yase-USA, 4% e-Australia kanye ne-2.1 e-EU, kute kuhlangabetwane nalenselele kulomkhakha lebekwe nguhulumende kanye netingucuko temave jikele.
Kutfutfukisa kubambisana emkhatsini we-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yeTekulima, emaTiko etiFundza eTekulima, ema-agribusiness kanye naleminye imitimba yeluhlolo leTekulima kutsi ibuke etikwetintfo letibalulekile kuluhlelo lisu, kulungiswa kanye neluhlolo lolugucuka lula.
Kubuyeketa tisekelo letichasa ngemali kutfutfukisa bungani emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima , manyuvesi kanye nemkhakha wangasese.
Kuleminyaka lendlulile, tindlela teluhlolo lwetekulima eNingizimu Afrika tikhicite imiphumela lemihle nanobe nje beyivuna balimi labalima ngalokunyenti, ngaloko kuba nekukhonona kutsi kuchaswa lolowatiwako kutsi tawuphumelela. Lokwehla kuleminyaka lelishumi kwelutjalo mali lonkhe etikweluhlolo lwetekulima kanye nekutfutfukiswa kwetheknoloji akuhlangabetani nalenselela lebekwe nguMengameli yekutfutfukiswa kwetheknoloji kanye nekubekwa kwalomkhakha emkhatsini njengemholi wemnotfo wasemaphandleni. Hulumende utawungeta lokuchaswa kweluhlolo lwetekulima kugcugcutela kuchudzelana lokuchubekako kanye nebuholi kumininingwano, kuchumana kanye ne-biotechnology lokubalulekile etikwelikusasa leTekulima kwaseNingizimu Afrika?
Letindleko letisetulu tekutfola itheknoloji tingahlulwa ngekubambisana ne-R&D kanye nemboni yetheknoloji.
Kucinisekisa kutsi imizamo yeluhlolo lwetekulima lwe-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yetekuLima, ema-PDA kanye naleminye imitimba yeluhlolo iyahlnganiswa futsi icondziswe kutinhlelo letibalulekile leticondziswe ekuchudzelaneni lokugcinekako.
Kuniketa lusekelo lwebudlelwano betinkhontileka emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima kanye netinhlangano letimele lemboni, kanye nemitimba yetigodzi kanye neye-agri-cultural yemhlaba jikelele.
Kwetiwa kwemhlaba ube munye kuletse ingucuko kutfolakala kwemniningwano kanye netheknoloji kulungile, kuhamba kwemikhicito, imisebenti kanye nebantfu lokungetekile kuwela imincele, umcebo longetiwe kodvwa nekuchubeka lokubi kwekukhula kwemkhatsi kubantfu labacebile kanye nalabaphuyile.
Kuvela kweNingizimu Afrika njengesitfombe sentsantfo yelinyenti kungete ngalokungakholweki kudzingeka kutsi ibambe lichaza kumaforamu latsite. Letimfuneko tivimbele likhono layo kutsi isebentise ngalokuphelele ematfuba kanye nekuhlangabetana netinselela tekuba ngumdlali wemhlaba etinkhundleni temhlaba. Lokuntjintja lokusheshako ekuphatfweni kwetekulima, luhlolo, kuhwebelana kanye netimo kanye nekukhatsateka ngekuphepha kwekudla kwalapha ekhaya kanye nemhlaba jikelele tizatfu letiphocelela iNingizimu Afrika kutsi ibe sembili kwetintfo letikhinyabeta tekulima. Tinhloso tetfu ekubambisaneni kwemhlaba jikelele kulensimu yetekulima tincunywa tintfo tepolitiki, kuhwebelana, bucwepheshe kanye nelucecesho letibalulekile kusekela loluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima.
INingizimu Afrika itsatse indzima yebuholi kuhola tinyatselo leticondze kutfutfukisa lesigodzi se-SADC kanye ne-Afrika yonkhane. Tibonelo letisembili ngulesiVumelwano sekuhwebelana se-SADC, lesiNyatselo se-Afrika lesiNsha kanye netikhundla leisetulu kanye netivumelwano kumitimba yemave lasebentisanako lokuholela emiphumeleni lemihle yentfutfuko kutekulima e-Afrika. Hulumende ubone kubambisama nemhlaba jikelele kanye nemiphumela levumela intfutfuko yetivumelwano temhlaba jikelele njengetintfo letibalulekile esikhatsini lesisemkhatsini, nekutihlela kabusha kute tihlangabetane ngalenkhulu imphumelelo tinselela letifakwa timfuneko letingetekile talaba labatasimela emhlabeni jikelele e-USA, Yurophu kanye naseMpumalanga lekudze.
Timfuneko tekuncedza kwebucwepheshe balapha ekhaya kulensimu yetekulima isuka kulesiNyatselo se-Afrika leNsha, tinyatselo te-SADC kanye nekwenta imihlangano yangababili nemave ase-Afrika. Hulumende, ngekubambisana nalabatsintsekako labahlukahlukene, utawutsatsa buholi kusungula luhlaka msebenti lwekuncedza ngebucwepheshe lokucondziswe kuluhlelo loluphilako kusekela kwakhiwa kwemakhono kanye nentfutfuko kulesigodzi kanye nakulivekati le-Afrika.
ENingizimu Afrika, hulumende utawubandzakanya banikela bangaphandle kutsi bakhe luhlelo lwelutjalo mali kusekela intfutfuko yetekulima ngekuhambelana neluhlelo lisu. Ngalesikhatsi luhlolo lwemhlaba jikelele luholele emikhicitweni lemisha yebatsengi, lobukhona lobukhulu bemininingwano kuvuselele kukhatsateka emphatsini kwekuphepha kwekudla, tento temisebenti letikahle, njalo njalo. Kukhatsateka lokungetekako kwebatsengi ngekuphepha kwekudla etimakethe temhlaba kufaka imikhicito yetfu lesiyitfumela ngaphandle engotini futsi kudzinga kungenelela kwahulumende ngelwati, kanye netimphendvulo letiphilako. Kuchumana lokusimeme nemitimba lebeka emazinga emhlaba jikelele, sibonelo. FAO Codex Alimentarius, iNgcungcutsela yemHlaba Jikelele yekuVikelwa kwetiHlahla, iNhlangano yemHlaba Jikelele yetemPhilo yetiLwane (OIE) kanye netingcungcutsela kanye nemibutsana lengatsintsana netekulima njengaleti letifaka tendzawo, ematheknoloji lamasha kanye ne-intellectual property titintfo letibalulekile kuNingizimu Afrika kule-millenium lensha. Hulumende utibophelele kungeta kutibandzakanya nekungeta likhono kanye nemitfombo kuchumana nalemitimba ngendlela lehlelekile kuleminyaka lemitsatfu letako.
Bugebengu basemakhaya sekunemazinga lamangalisako. Loku kukhinyabeta kusimama kwasemaphandleni, lokutawugcina kuvimbela lutjalo mali kanye nekukhula kwemnotfo etindzaweni tasemaphandleni. Luhlelo loluvisisekako kanye nalolutibophelele luyadzingeka kuvimbela lelizinga lelisetulu lweludlame, bugebengu, kweswelakala kwemphakatsi kanye nekungakhululeki lokugcwele emaphandleni kanye nekugcugcutela timo letikahle tekusebenta, budlelwano babomakhelwane kanye nelitsemba lelikhulile kumiphakatsi letsintsekako.
Kwakhiwa kwekutfula kwavelonkhe kanye neforamu yekuVikeleka ledvonsa malunga kubo bonkhe labatsintsekako?
Tilulu letikhetsekile eluntfu kanye newemali titawunikelwa ku-SAPS kanye ne-SANDF kuphumelelisa lamabutfo kutsi ente umsebenti wawo mayelana nekuvikelwa kwebugebengu kanye nekwentiwa kweluhlelo lwekuphepha kwasemaphandleni.
Kubaluleka lokumcoka kweliKomiti laVelonkhe lekuChumanisa kwemiSebenti (NOCOC) liKomiti leliBalulekile, njengemtiba lochumanisako kubo bonkhe badlali ndzima kulelihlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni, kutawuciniswa yimitfombo lefunekako yeluntfu kanye neyetimali kuyivumela kungenisa leluhlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni kanye nekuchumanisa imisebenti emkhatsini webadlali dzima kanye nahulumende.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga balingani kutsi babe netinhlelo labatentako, tinkhomba tekusebenta lokubalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekucaphela kanye nekulinganisa kanye neluhlaka lwesikhatsi sekuphumelelisa luhlelo lisu loluhlangahlangene. Uphindze udzinge hulumende kutsi ente tintfo ngalokuhlukile ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma nangebungane nebalimi, agribusiness, ma-NGO kanye nalamanye ematiko ahulumende?
Kucaphela inchubekela phambili kucinisekisa kuphatfwa kahle kwenchubo yekusetjentiswa kweluhlelo.
Lisu lekwenta angeke licedzelelwe ngaphandle kwekubamba lichaza ngalokuphelele kwalaba labaniketwe lomtfwalo wekusetjentiswa kwalo. Loluhlelo lisu livulela bungani lobuncunyiwe bemphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese kanye nelubito lekusebentisa. Kuze kube ngunyalo, likomiti lelisikhatsi lesigcwele lekuhlanganyela litawubekwa emkhatsini walabatsintsekako lababandzakanyekako kulesinyatselo sekuhlelwa kweluhlelo lisu, lokuliTiko leTekulima, Agri SA kanye ne-NAFU.
Kuchaza ngalokugcwele tonkhe tinyatselo taloluhlelo letiboniwe. Loku kutawufaka ekhatsi tinyatselo tetento letikhetsekile letihlosiwe, kukhonjiswa kwalaba labanemtfwalo wekutenta, kukhonjiswa kwaleminye imitimba ledzingeka kutsi ibambe lichaza, kukhonjwa kwaleminye imitfombo (yetimali kanye naleminye) kanye nekubekwa kwemathebula etikhatsi tekusetjentiswa kwaloluhlelo.
Kwakha umtimba wekulawula lonemtfwalo wekusekela lemitimba leniketwe imitfwalo yekusetjentiswa kwalelo nalelo hlelo, nobe lomtimba wemkhakha wahulumende, wangasese nobe wemavolontiya. Lolusekelo lutawuba ngendela lengaphazamisi tinjongo talomtimba lonalomtfwalo.
Kwakha luhlaka msebenti lwekubika lolusukela kulelicebo lekucaphela kanye nekuhlolwa kwetinhlelo kanye nemiklamo leyenta lelicebo leluhlelo lisu. Lelikomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela kumele libike imiphumela yaletento kulaba labatsintsekako ngalokwetayelekile.
Kucinisekisa kuchudzelana lokukahle?
Inchubo yekuniketwa kwemandla kuyo yonkhe imikhakha yemkhakha we-agrifood.
Likomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela lutawuba nemtfwalo kuvelonkhe wekucaphela inchubekela phambili futsi litawuphumelelisa luhlelo lwekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu. Emacembu lasebentako atawubaluleka kulenchubo yekusetjentiswa kwaloluhlelo etifundzeni futsi atawubika kulikomiti lekuhlanganyela. Balingani baloluhlelo lisu kumele babone kutsi imitfombo (yeluntfu kanye neyetimali) kuloyo naloyo mlingani ibopheleleke njani futsi iphatfwa njani kulenchubo yekwentiwa kwetinhlelo kanye nemacebo lahlukahlukene.
Sinyatselo sekucala nalesibaluleke kakhulu kutfula leluhlelo ngalokubanti ngendlela lekungakhonakala ngakhona. Umcondvo kutsi lomculu kumele ufundvwe ngalokubanti nekutsi imininingwano ekusetjentisweni kwaloluhlelo kumele kwabelwane ngayo ngalokwetayelekile nebadlali ndzima. Inchubo yekutfula lelicebo leluhlelo lisu ngaloko selicalile.
<fn>DAC-NLS. LuphakeloLwemantiAmSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kusukela ekucaleni kwemnyaka wa-2000, liTiko leTemanti nemaHlatsi (iDWAF) beliphenya kukhonakala kwekuphakelwa sigaba lesisekelo semanti amahhala kulabaphuyile. Lomklamo wesekelwa nguhulumende wonkhe ngekumemetela kwaMengameli weMbuso ngaSeptemba 2000 kutsi hulumende uhlose kuphakela ngetinsita letisisekelo mahhala. NgaFebhuwari 2001 iNdvuna yeTemanti nemaHlatsi imemetele kutsi hulumende uncume kutsi kuphakela ngemalitha langu-6000 emanti lasisekelo laphephile ngenyanga kumakhaya laphuyile mahhala. Lomklamo wesekelwa linyenti lemaKhansela abomasipala kulabomasipala labasha labasungulwe ngasekupheleni kwemnyaka.
Umbono wavelonkhe wekunconota kutsi nalabaphuyile batfole emanti ngendlela lekahle ubalulekile. Nanobe kunjalo, hulumende wasekhaya utawutfwala umsebenti wekwendlalela wekuphakela emanti lasisekelo kulabahluphekile mahhala. Bomasipala badzinga kuvisisa kutsi ngabe inchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo ifakani futsi bahlelisise kuze bayisebentise. Hulumende wavelonkhe newetifundza kumele wesekele lomklamo. LiTiko leTemanti nemaHlatsi nalamanye ematiko bamatatasa benta emalungiselelo ekwesekela lachazwe kulomculu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi lilungiselele lomculu kutsi linikete bomasipala umniningwano wekucala njengencenye yeluhlelo loluchubekako lokwesekela ngemanti amahhala lasisekelo lolutawusebenta ngekubambisana neSALGA (iNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika), iDPLG (liTiko leTindzaba taboHulumende bemaPhrovinsi nebasemaKhaya) neluPhiko lwaVelonkhe lweTimali.
Indlela yekusebenta lehlongotiwe.
Imibandzela ibekwa njengemibuto lebalulekile lokumele kutsi hulumende wasekhaya ayibukisise ngekuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile.
Imininingwano yelisu lavelonkhe ngemanti amahhala lasisekelo iyamiswa kulesikhatsi sanyalo esigabeni savelonkhe. LiCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo selisukunyisiwe kutsi lilungiselele futsi liphenye ngelisu lekwenta umsebenti kanye nekwengamela kusetjentiswa kwalenchubomgomo kuvelonkhe. Kwenta umsebenti kungadzinga kuhlolisiswa kabusha ngalokukhulu ngendlela tinsita tekwabela emanti tesekelwa ngakhona ngetetimali, ikakhulukati emaphandleni. Kwenta umsebenti kuphindze kudzinge kumiswa kweluhlelo lwekwesekela lolucinile lwabomasipala. Umsebenti weliCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo utawelekelelwa ngekusekelwa lokunemandla lokusuka kuletinye tinhlelo letenganyelwe liTiko leTemanti nemaHlatsi kanye nalamanye ematiko avelonkhe?
Imihlanganosikolwa yetifundza yekwatisa bohulumende basekhaya nekusita kutfutfukiswa kwetinchubomgomo temanti amahhala lasisekelo asekhaya ngekhatsi kweluhlaka lwenchubomgomo yavelonkhe.
LiCembu leMsebenti lemukela wonkhe emagalelo kulelisu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawutfutfukisa letinye tintfo tekusebenta kutewusita bomasipala ngekufaka ekhatsi tibonelo tetimali letisebentisekako tekusebentisa lelisu ngekunakisisa timp tasekhaya.
LamaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti atawusita bohulumende basekhaya kusigaba sekwenta umsebenti.
Umbuto 1 Kungani kuphakelwa ngemanti amahhala?
Inhloso lenkulu yenchubomgomo kucinisekisa kutsi kute umuntfu loswela emanti ngobe ehluleka kukhokhela tindleko taleyo nsita. Lokusemcoka kuloku kukhombisa kutsi kuniketwa kwemanti esigabeni sesisekelo kuyelekelela ekunciphiseni buphuya, kwenta ncono imphilo yemphakatsi futsi kukhulula nebantfu labasikati emsebentini webugcila. Leti tinzuzo letinkhulu temphakatsi?
Umbuto 2 Kusho kutsini kuphakelwa kwemanti lasisekelo?
Lizinga laseNingizimu Afrika esigabeni lesisisekelo sekuphakelwa kwemanti lanele ekutfutfukisa kuphila lokunempilo lifana nelizinga leNhlangano yaMhlabawonkhe yeTemphilo lemalitha langu-25 ngemuntfu ngelilanga. Loku kufinyelela emalitheni langaba ngu-6000 ngelikhaya linye ngenyanga emndenini lonebantfu labasiphohlongo. Lelinani libekwe njengemgomo losisekelo wawo onkhe emakhaya eNingizimu Afrika futsi utalawulwa njengencenye yelisu lavelonkhe ngekwetigaba 9 na-10 teMtsetfo weTinsita teManti wanga-1997?
Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya bangasatibonela kulelinani. Kuletinye tindzawo bangakhetsa kuphakela lamanyenti, kantsi kuletinye tindzawo kungalunga kuphela linani lelincane. Sibonelo, kuletinye tindzawo tasemaphandleni letinemakhaya lasabalele kanye netindzawo letinebumatima bemanti, angeke kukhonakale kuphakela lelinani lemanti. Uma kunjalo sigaba lesisisekelo singachaza loku lokukhonakalako kusebentisa itheknoloji lesebenta kahle kuleyo ndzawo (njengetimpompi tetandla nobe mabholimashini)?
Umbuto 3 Ngubani lokumele atfole emanti amahhala?
Licembu lelihlosiwe lokumele litfole emanti amahhala lasisekelo kusobala ngulabaphuyile, lekusisekelo sebufakazi lobubekwe kulemphendvulo yembuto 1. Loku kufaka ekhatsi laba labangawatfoli emanti laphephile kulesikhatsi samanje kwasonhlobo, labavamise kuba ngulabahlupheke kakhulu futsi lokumele batfole kunakwa ngekushesha lokukhulu.
Nanobe kunjalo, bomasipala labatsite bangakhona kuphakela emanti amahhala kubo bonkhe bantfu babo, kungakakhatsaleki kwekutsi ngabe baphuyile. Kunebufakazi lobucinile baloku: kunebulungiswa futsi akubukwa tindlela tekutsi kuniketwa bobani. (Lombandzela wekubuka kutsi kuniketwa bobani udzingidvwe ngaphasi kweMbuto 14). Luhlatiyo lwetetimali ludzinga kwentiwa bomasipala ngaphambi kwekutibopha ngenchubomgomo yamahhala kuwonkhewonkhe. Litiko leTemanti nemaHlatsi ngekuchumana neDLPG kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweteTimali lutawuniketa ngelusito futsi/nobe netinkhombandlela ngaloku?
Umbuto 4 Ngubani lonemtfwalo wekuphakela emanti amahhala lasisekelo?
Bomasipala banemsebenti ngekwemtsetfosisekelo wekuphakela ngemanti kubo bonkhe bantfu babo. Masipala ngamunye kumele ngaloko atsatse umtfwalo wekuphakela ngelusito nangekubeka ematharif (kufaka ekhatsi ematharifi langabali lapho kufanele khona). Nanobe kunjalo, bomasipala kumele futsi babuke kutimela kwabo ngekwetimali bese ngalko benta kuhlatiya lokufanelekile ekuhloleni kutsi ngabe yini labangayizuza ngemitfombolusito yetimali neyetakhiwo labanayo. Loku kuyadzingidvwa kabanti ngaphasi kweMbuto 22.
Ngobe iNingizimu Afrika ineluhlelo lwekubusa ngekubambisana, imikhakha yahulumende yetifundza newavelonkhe itibophelele ngekusita ngenchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo. Kungentiwa loku ngelusito lwekusekela ngetakhiwo nangetimali (buka Umbuto 24). Bomasipala futsi bangasebentisa lusito lwalabanye baphakeli betinsita temanti kutsi basite ngekuniketa tinsita temanti.
Umbuto 5 Ngabe emanti amahhala lasisekelo angaphakelwa kulabaphuyile kubo bonkhe bomasipala yini?
Lombuto ungaphendvulwa kahle kuphela uma emaKhansela netiphatsimandla kumasipala ngamunye sebahlolile kusebenta kwetinsita tabo tekuphakela ngemanti nangemitfombolusito yetetimali labanayo. Nanobe kunjalo, kuhlatiya kwangaphambilini esigabeni savelonkhe kukhombisa kutsi kuyakhonakala kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulawo makhaya lawela ngaphasi kwesabelo sebulungiswa sesilinganiso sebuphuya (ekucaleni lebeyingu R800 ngenyanga). Loku kusho kutsi etikhatsini letinyenti lucetu lwekuniketela (S-transfer component) lwesabelo sebulungiswa lwemnotfo longenako kuvelonkhe lowabelwe bohulumende basemakhaya lwenele kuhlangabetana netindleko tekuhambisa ekuphakeleni ngalensita. (Buka uMbuto 9 mayelana nekusetjentiswa kwetimali tesabelo sebulungiswa)?
Emakhaya lamanyenti eNingizimu Afrika solo akafinyeleli esigabeni lesisisekelo sekuphakelwa kwemanti. Kulaba kumatima kukhuluma ngemanti amahhala lasisekelo. Kulamakhaya inkinga lenkhulu kutfolakala kwemali yekucala umsebenti. Lomculu awukhulumi ngalendzaba, kodvwa lelicembu kufanele licaliswe embili ngekuphakelwa kwemanti. Uma ngabe kukhetfwa kutsi emanti lasisekelo kuwonkhewonkhe nemanti amahhala lasisekelo, kutawuba ngumsebenti lonekutiphendvulela kuhulumende wasekhaya uma ngabe abeka njengabocalangaye emakhaya langenako kuphakelwa kwemanti lasisekelo?
Awukho umyalo wekusetjentiswa kwesabelo sebulungiswa nobe letinye tinhlelo tavelonkhe letisebentako letesekela ngemanti amahhala lasisekelo emakhaya latfola umholo wenyanga longetulu kwelizinga lebuphuya losetjentiswa esabelweni sebulungiswa. Ngaloko-ke bohulumende basekhaya labafuna kufaka selekelelo ekuphakelweni kwemanti emakhaya lahola kancono kumele basebentise imitfombo yangekhatsi yetetimali kwenta loko?
Umbuto 6 Nguyiphi indlela yekutfola imali lekhona kwanyalo yekwesekela ngetimali kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
Bomasipala lababaphakela betinsita temanti nebaphakeli bemanti labasebentela bomasipala kumele bacitse imali ngekwabela emanti ebantfwini. Uma ngabe bantfu bangakhokheli tinsita, nobe bakhokhela kuphela incenye yetindleko uma kunjalo timali kumele titfolwe kuletinye tindzawo tekusita ngetindleko tekuphakela ngemanti.
Tinsalela letitfolwe ngekhatsi kwe-akhawunti yekutsengiswa kwemanti ngekubita ebantfu labatsite (labangakahlupheki) ngetulu kwetindleko tekuphakelwa kwetinsita kubo.
Tinsalela letitfolwe kulamanye ema-akhawunti, ikakhulukati kungaba ngulena yentsela yamasipala.
Imitselo yemkhandlu wesigodzi letfowe kubosomabhizinisi (ngekwenjwayelo beyisetjentiselwa kuchasa).
Incenye yeselekelelo setenhlalakahle yesabelo sebulungiswa semali lengenako yavelonkhe leyabelwe masipala.
Letinye timali letisuka kuhulumende wavelonkhe, njengetinkhokhelo tetinsita letiphetfwe bohulumende basekhaya.
Kusetjentiswa kwemitfombo yangekhatsi yetimali kusho kwelekelela lokuphambanako lokusuka kulabanye basebentisi kuya kulabanye.
Umbuto 7 Kungasetjentiswa kwelekelelana ngekuphambanisa lokungakanani?
Lesi sincumo sendzawo. Kuya kakhulu ngebukhulu bebasebentisi bemanti lamanyenti (basebentise basemakhaya, bekuhweba nebasetimbonini) uma bacatsaniswa nebasebentisi labaphuyile. Ngalokuselubala uma sibalo salabacebile sisikhulu kunalabaphuyile kuba malula kwelekelela ngekuphambanisa. Nanobe kunjalo, kubeka ematharifi emanti etulu kakhulu kuyingoti. Timboni tendzawo tingatfutsela kuletinye nobe tiyekele kusebentisa emanti. Ngekubukana netintsela letisetulu, basebentisi labatfola imiholo lesetulu banganciphisa kusebentisa kwabo kwemanti. Loku kungehlisa linani lelikhona ngekwelekelelana ngekuphambanisa. LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawuniketa inkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngaloludzaba njengencenye yemklamo welusito lwemanti amahhala lasisekelo.
Umbuto 8 Kwelekelela ngekuphambanisa kungentiwa kuso sonkhe sigodzi yini?
Ngalokunjalo lesi sincumo sendzawo. Kwelekelela ngekuphambanisa kuvame kwentiwa kumasipala (Sigaba B) wendzawo. Loku kuholela kumatharifu lafanako kubo bonkhe basebentisi bemanti kumasipala wendzawo. Kwenta kwelekelela ngekuphambanisa kuso sonkhe sigodzi kuyimphicabadzala kakhulu. Kungenteka kuholele ekwelekeleleni lokukhulu ngekuphambanisa kusuka etindzaweni tasemadolobheni kuya emaphandleni. Lapho kunemnyombo welidolobha locinile futsi kunesibalo lesincane sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni loku kungenteka kusebente. Nanobe kunjalo, lapho kunemnyombo longenamandla welidolobha futsi kunesibalo lesikhulu sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni kungenteka kubeka ngumtfwalo losindzako longakafaneli kubasebentisi bemanti basemadolobheni.
Ngekwembono wavelonkhe, kwelekelelana ngekuphambanisa ngekwesigaba sesigodzi akukavami kuba nebulungiswa njalo ngobe kungenteka kubeke umtfwalo longakafaneli etindzaweni tasemadolobheni letinendzawo yasemphandleni leyenabile. Sibonelo, Umtata ungatfwala umtfwalo lomkhulu kubasebentisi basemaphandleni kantsi iCape Town ingatfwala umtfwalo lomncane ngendzawo lephakatsi nelive yasemaphandleni.
Bonkhe bohulumende basemakhaya batawutfola sibonelo seluhlelo lwetimali lolutfutfukiswako kutsi batewuphenya kukhonakala kwetindlela letitsite.
Umbuto 9 Timali tesabelo sebulungiswa tingasetjentiswa njani?
Nanobe bomasipala batibonela ngekusetjentiswa kwencenye lendlulisiwe yetimali tesabelo sebulungiswa lesuka kusikhwama savelonkhe, ngekwenchubomgomo yavelonkhe, kwendluliswa kwetelekelelo kucondziswe ekucedzeni buphuya futsi ikakhulukati nekuniketa ngetinsita letisisisekelo?
Tilinganiso tikhomba kutsi etindzaweni letinyenti 30% wesabelo sebulungiswa utawenela kwelekelela kuphakelwa kwetinsita temanti kulabaphuyile. Nanobe kunjalo, kuletinye timo, njengetindzawo tasemaphandleni letinemiti lesabalele lapho tindleko tekuhambisa tisetulu, sabelo sebulungiswa kungenteka singeneli.
Uma tinsita tiphakelwa nguletinye tinhlangano, ikakhulukati uma kutinhlangano letincane temiphaktsi, kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawuphumelela kuphela uma bomasipala basebentisa incenye yesabelo sebulungiswa kukhokhela umphakeli wensita tindleko tekuphakeli ngaleyo nsita lesisekelo nobe, ngakulolunye luhlangotsi, ngekuniketa basebentisi labatsintsekile ngelinani lemali letawuvumela kutsi batsenge emalitha emanti langu-6 000.
Umbuto 10 Ngabe kutsiwani ngesimo lapho liTiko leTemanti nemaHlatsi lichuba khona tinhlelo tekuphakela emanti emaphandleni?
LiTiko kunginyalo lichuba tinhlelo letinyenti etindzaweni tasemaphandleni egameni labomasipala. Lokucatjangwako ngukutsi bomasipala batawutitsatsa letinhlelo kuleminyaka lembalwa letako. Lesimo simele luhlobo lolukhetsekile lwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Kunginyalo cishe akukho namunye kubasebentisi labaphakelwa ngaphasi kwetinhlelo letenganyelwe liTiko lokhokhela emanti. Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe kulabasebentisi lababasebentisi bemitsamo lephasi, nobe labaphuyile, futsi sigamu lesikhulu sabo sisebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga. LiTiko njengobe lisebenta njengemphakeli wetinsita temanti kuletimo kumele likhokhelwe njengobe nanobe ngumuphi lomunye umphakeli wetinsita temanti kumele akhokhelwe ngetinsita takhe.
Ngekulandzela uMtsetfosivivinyo weKwehlukaniswa kweMalingena, lowetfulwe ePhalamende nga-2001, telekelelo tebasebentisi betinhlelo letenganyelwe liTiko titawuniketwa bomasipala kuphela uma imibandzela letsite kuhlangatjetenwe nayo. Lomunye walemibandzela ngukutsi akukho selekelelo sekuhambisa lesitawuniketwa ngaphandle kwekuba khona kwesivumelwano lesisemtsetfweni wekuphakelwa kwensita emkhatsini kwelitiko nalowo masipala lotsintsekako futsi lokusivumelwano lesifaka ekhatsi tibonelelo tekukhokhelwa kwetinsita letiphakelwako. Ngako-ke kutawuba yintfo ledzingekile kutsi tindlela tekukhokha talabasebentisi bemitsamo lemikhulu tintjintjwa ngalokubonakalako. Bomasipala labatsintsekako kumele ngekusheshisa bacale kusebentisa tinhlelo temamitha, tekukhokhisa kanye nekulawula tikweledi.
Umbuto 11 Ngabe itawuba khona leminye imitfombo yemali kusikhwama savelonkhe yekwesekela inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
INdvuna yeTetimali, kunkhulumo yayo yemcombelelotimali ngamhlaka 21 Febhuwari 2001, imemetele kwabelwa lowengetiwe lokubonakalako kubohulumende basemakhaya kuleminyaka lemitsatfu letako. Sabelo sabohulumende basemakhaya sesisonkhe kumalingena letfolwe kuvelonkhe sitawenyuka nga-11% ngemnyaka, lokusilinganiso lesisetulu kakhulu kunaleminye yonkhe imikhakha yahulumende.
Lokwenyuka kulokwabiwa kwesabelo sebulungiswa kuligalelo lelicondzile kulencabhayi yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Lokwabiwa kuphindze kwenyuke ngelizinga lelisheshisako, kusuka kutigidzi letingu-R1 867 nga-2000/01 kuya kutigidzi letingu-R2 618 nga-2001/02, futsi kuhlongotwa kutsi kutawenyuka kuye kutigidzi letingu-R3 551 nga-2003/04. Indlela yesilinganiso yalokwabiwa lokusabalalisiwe kwalesabelo sebulungiswa ivuna tindzawo letiphuyile letinelikhono lelilinganisiwe lekwenyusa imalingena, kantsi-ke ngalokunjalo lokwabiwe lokwenyusiwe kutawuba yinzuzo kulabomasipala labanelikhono lelilinganiswe kakhulu ekwelekeleleni ngekuphambanisa. Kwengeta lapho, luPhiko lwaVelonkhe lweTetimali kanye neliTiko laboHulumende betiFundza nabaseKhaya bahlola indlela yekwenyusa lizinga lebuphuya lelisetjentiswe kulendlela yekubala sabelo sebulungiswa kusukela kuR800 ngemndeni ngenyanga kuya ku-R1 100. Uma ngabe lengucuko iyemukelwa, loku kutawunconota lobulungiswa bekusabalalisa balendlela yekwaba.
Hulumende wasekhaya utawuphindze atfole kwelekelelwa ngetimali lokwengetiwe lokunemibandzela, ikakhulukati ngekungeniswa kweselekelelo sesikhashana, khona kutawusitwa bomasipala ngetindleko tekuhlanganiswa kulandzelwa kuklaywa kabusha kwemincele. Imali seyiyonkhe letawuniketwa bohulumende basemakhaya, kufaka ekhatsi sabelo sebulungiswa, yenyuka kusuka kutigidzigidzi letingu-R6,5 nga-2001/02 kuya kutigidzigidzi letingu-R7,8 nga-2003/04. Letimali tifaka ekhatsi tigidzigidzi letingu-R2,2 lokutabelo tekwelulwa kwetakhiwonchanti letisisekelo tabomasipala emindenini lephuyile.
Tabelo letengetiwe kusabelo sebulungiswa tingaphindze tiphumelele ngekuhamba kweiskhatsi njengobe tinhlelo letikhona tekuniketela tihlanganiswa futsi tihlelenjiswa.
Umbuto 12 Ngabe siyini simo mayelana netimali tekubolekisa?
Bohulumende basekhaya abakavunyelwa ngekwemtsetfo kutsi bangaboleka timali kutsi bahlangabetane netindleko tencitfomali yekwenta umsebenti. Nanobe kunjalo, kuboleka khona kutawuhlangatjetanwa nencitfomali yekucalisa yindlela levulekile kubomasipala labahleliswa ngalokunesitfunti lesihle kutekuboleka. Bonkhe bomasipala kumele bahlole kuboleka imali khona kutawufaka esikhatsini nobe ezingeni tinhlelo temitha netekukhokhisa njengentfo lesipesheli. Loku kungahle kwenyuse imalingena ngalokubonakalako futsi ngaloko-ke esikhatsini lesinyenti kutawutsatfwa njengentfo lenhle basekeli ngetimali. LiBhangi lekuTfutfukisa laseNingizimu ne-Afrika lihlosa indlela yekusungula luhlelo lwekubolekisa lolusipesheli lwetinhlelo temamitha akamasipala nekukhokhisa.
Umbuto 13 Ngabe bomasipala nalabanye baphakeli betinsita temanti bangabukana njani netinkinga tesikhahsna letihambisana nekulahlekelwa yimali lengenako ngenca yekwenyuka kwekungakhokhelwa kwetinsita?
Esikhatsini lesinyenti lomlayeto wekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ungahle uholele ekwenyukeni kwekungakhokhelwa kwetinsita ngebasebentisi labatitsatsa njengalabaphuyile. Loku kusho kulahleka ngalokuphutfumako kwemali lengenako lengeke ibuyiseleke ngesikhatsi lesincane. Ngaloko-ke bomasipala badzinga kuba nelisu lesikhashana badzimate bakwati kuhlela kabusha timali tabo lebanaato?
Kubuyeketwa ngalokunonophako kwemcombelelotimali lokhona.
Sinyatselo lesisezingeni lelisetulu sekwatisa basebentisi.
Kungumsebenti wabomasipala bendzawo kwatisa basebentisi kutsi ngabe batawukulungela nini kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo. INdvuna yeTemanti nemaHlatsi iye yatsi ePhalamende: Kudzinga ngigcizelele kutsi letindlela letileliwe letikhona kungunyalo tekukhokha titawuchubeka tikhona kudzima imikhandlu yendzawo yatise basebentisi ngelusuku loluncunyiwe lwekusebenta etindzaweni letitsite.?
Tinhlelo letisetindzaweni tasemaphandleni letichutjwa baphakeli betinsita temanti basemphakatsini (lokuvamise kuba ngemakomiti etemanti) tibonakala tiletsa inkinga lenkhulu yesikhashana. Labaphakeli betinsita bebavamise kwencika ngalokuphelele ekukhokheni lokwentiwa basebentisi, esikhatsini lesinyenti lokubantfu labaphuyile. Lokoma kwalokukhokha njengobe kulangatelelwa kwalamanti amahhala lasisekelo kutawubeka letinhlangano esimeni lesimatima kakhulu futsi linyenti lato angeke tikwati kuchubeka nekusebenta. Loku kumele kulahlekelwa lokukhulu kwemtfombo wesakhiwonchanti lowakhiwe ngemizamo lematima esikhatsini lesiminyaka lembalwa leyengcile. Khona kutawuphunyelelwa ekugcineni kusimama kwaletinhlangano letesekeleke emiphakatsini, bomasipala kudzinga babuke ngalokuphutfumako kutsi ngabe tikhona yini tindlela tekwelekelela letinhlangano. Loku kuphindze kudzingidvwe ngaphasi kweMbuto 20.
Umbuto 14 Ngabe ngutiphi tindlela letikhona tekutelulela kutelekeleko?
Ematharifu esicheme lenyukako ayindlela lesebenteko yetelekelelo. Kwenta sibonelo, uma silinganiso sesicheme sekucala kudzimate kufike kumalitha langu-6 000 ngenyanga sibekwe ku-R0/kl kusho kutsi bonkhe basebentisi labagcina kusebentisa kwabo kungaphasi kwalelizinga batfola lensita kutharifi yaziro. Lena ndlela ingachazwa njengenchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo kuwonkhewonkhe njengobe wonkhe umsebentisi wasendlini utfola sicheme sekucala ngetharifi lenguziro. Loluhlelo lusebenta kuphela uma kunebasebentisi labanyenti labatfola imali lesetulu kulesicheme lesisetulu kakhulu futsi labasebentisa lizinga lemanti lelisetulu bese bakhokha ngetulu kwaletindleko tekuphakela. Lamatharifi lasetulu akhokhela nalamalitha amahhala langu-6 000 (kanye nalamalitha langu-6 000 alabaphuyile). Loluhlelo ludzinga kutsi basebentisi labasebentisa ngaphasi kwemalitha langu-6 000 bangakhokhi imali letsite lemisiwe. Lenye inzuzo leyengetiwe yaloluhlelo ngukutsi lungasetjentiselwa kwesekelwa kongiwa kwemanti?
Kuniketa sikweledi kulabaphuyile: Uma kuphumeleleka kuphawula labaphuyile, banganiketwa sikweledi kuma-akhawunti abo emanti khona batawuhlangabetana nentsengo yekutsenga emalitha ekucala langu-6 000 ngenyanga. Kuphawula kutsi ngubani lophuyile kuvamise kuba yintfo lelukhuni futsi lenetindleko letimatima. Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya labanyenti eNingizimu Afrika baye bakwenta ngemphumelelo kantsi kunjalo-nje loluhlelo lungasetjentiswa kutelulela kutelekelelo kuletinye tinsita ngalokunjalo. Kunetindlela tekusebentisa tikweledi kutimo lapho basebentisi banganiketwa titatimende tekukhokhiswa. Kwenta sibonelo, emavosha nobe emakhuphoni anganiketwa nobe tinhlelo tekukhokha ngaphambilini tingamiselwa kuphakela emanti ngetharifi lenguziro?
Kutelulela ngekwemazinga etinsita: Kuyaphumeleleka kuphakela emanti mahhala kuphela ngekulandzela luhlelo lolutsite lwensita lolulawula kuphakela kumazinga lasisekelo. Loku kungahlelwa ngendlela yekutsi wonkhewonkhe aniketwe kuphakelwa ngelizinga lensita lelisisekelo, bese kutsi kube ngulabo lababonisa kutsi bangakhona kukhokha kuphela labaniketwa emazinga lasetulu alensita ngalokusempeleni lokukuphakela lokunemitha. Ngalamanye emavi imindeni lephuyile itawutelulela ngekwayo ngekutikhuphula uma itawukwati kukhokha. (Buka imphendvulo kuMbuto 17 kutfola imininingwano leyengetiwe ngemazinga ensita)?
LiTiko laboHulumende betiFundza nebasekhaya (iDPLG) ikhicite tinkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngekuphakela telekelelo letelulelwe ekuphakeleni ngetinsita tamasipala kulabaphuyile (Kutelulela kumiNdeni lePhuyile ekuPhakelweni kwetiNsita taMasipala letiSisekelo: iNkhombandlela yaboMasipala, DCD, 1999). Bohulumende basemakhaya kumele basebentise letinkhombandlela uma batfutfukisa lisu lekuphakela ngetinsita tamahhala letisisekelo. Letinkhombandlela tingacelwa kuDPLG nobe utitfole ku-website letsi http://www.local.gov.za/DCD/dcdindex.html (ngaphasi kwalokuShicilelwe).
Umbuto 15 Ngabe masipala uyikhetsa njani indlela yekutelulela?
Ngalokusempeleni indzawo lenhle kakhulu yekucala kuyo kuhlola itharifi yesicheme lesenyukako lesinesilinganiso lesinguziro kulesicheme sekucala.
Kumele kube nelinani lelenele lebasebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kufaka ekhatsi basebentisi basetindlini, bemabhizinisi nabetimboni khona kutawuba nekwelekelela ngekuphambanisa lokwenele.
Uma bangekho basebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kulomasipala, timali tesabelo sebulungiswa tingasetjentiselwa kuhlangabetana netindleko tekuphakela emalitha langu-6 000 ngenyanga. Nanobe kunjalo, loku angeke kusebente lapho linani lelisetulu kakhulu lebasebentisi basemindenini lehola ngetulu kwalesilinganiso sesabelo sebulungiswa (ekucaleni lengu-R800 ngenyanga) kepha basebentise ngaphasi kwemalitha langu-6 000. Lemindeni ayihehi kuniketwa kwesabelo sebulungiswa kepha kusebentisa kwabo emanti kuwela ngaphasi kwalesicheme setharifi yamahhala yemalitha langu-6 000, bese ngaloko abalindzeleki kutsi bakhokhele tindleko tekuphakelwa kwabo. Kuletimi letifana naleti akukavamisi kutsi kwenteke kube nekwelekelela ngekuphambanisa lelicembu ngemholo walabasebentisi labasebentisa kakhulu.
Uma itharifi yesicheme lesenyukako ingeke isebente, kusho kutsi kusetjentiswa kwemazinga etinsita kungacatjangwa. Nanobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi loku kwesekeleke kumazinga ekusebentisa ngesikhatsi ngesikhatsi. Kwenta sibonelo, uma linyenti lebantfu labaphuyile kunginyalo basebentisa imphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kusho kutsi emanti anganiketwa kupho mahhala. Nanobe kunjalo, lokwe kwencike kakhulu ekutseni ngabe ikhona imalingena leyenele kulabo basebentisi labakhokhiswako labanemazinga etinsita lasetulu, kuhlanganiswe nesabelo sebulungiswa, kutsi kuhlangatjetanwe netindleko tekuhambisa taloluhlelo.
Loluhlelo lwekuniketa sikweledi kulabaphuyile nalo lungacutjungulwa. Lolu ludzinga indlela yekuphatsa leyenabile kepha lutawuholela ekunakekelweni kancono kwemindeni lephuyile.
Umbuto 16 Ngabe kufakwa kwentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti kukutsintsa njani kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Intsengo lekhokhwa ngumasipala ngemanti lalinganisiwe ngebunyenti yintfo lebalulekile ngekukhona kwakhe kuphakela emanti amahhala lasisekelo. Kulesigaba akusengakabonakali kuyintfo lefanelekile futsi naletawusebenta kungenisa selekelelo lesinsha kulentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti. Nanobe kunjalo, liTiko leTemanti nemaHlatsi liyakwemukela kubaluleka kwekugwema intsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti lemane yenyuswa ngekutentela futsi liyaluhlolisisa loludzaba. Bohulumende basemakhaya bangakwesekela loku ngekucocisana ngentsengo lenebulungiswa nekufaneleka nalabo baphakeli babo bemanti uma kuphumeleleka.
Umbuto 17 Ngabe nguwaphi emazinga etinsita lafanelekile kunchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Emazinga lehlukene etinsita anemiphumela leyehlukene ekusimameni kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Imindeni leminyneti akukavamisi kutsi ingasebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga uma kusukela kumphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kantsi-ke loluhlelo lwensita (lokungenayo imali lekhokhwako ngenyanga) ngulenye yetindlela tekuphakela ngelizinga lelisisekelo lemanti. Yebo, ngalokusempeleni loku kusho kutsi akukho kuchuma lokungekho emtsetfweni lokwentiwe kuletimphophi teliphayiphi lemphakatsi.
Emathangi asebaleni, naletinye tindlela tekukhongetela letingatfwala kuphela emalitha langu-6 000 ngenyanga, angulenye indlela yekuphakela emanti lasisekelo ngaphandle kwesidzingo sekufaka imitha nekukhokhisa basebentisi. Ngalokwetayelekile luhlelo lwelithangi lasebaleni luniketa lowo nalowo mndeni ngelithangi lemalitha lasekhatsi kwa-200 na-250, lokulithangi leligcwaliswa kanye ngelusuku. Lena ngulenye yetindlela letinekusebenta tekuphakela emanti amahhala lasisekelo.
Inchubomgomo yekuphakela emanti amahhala lasisekelo ayisho kutsi bomasipala bamele kutsi njalo-nje baphakele emanti ngelizinga lensita lephasi. Kuletinye tikhatsi kungenteka kube ncono kuniketa basebentisi kutikhetsela kwetinsita letihlanganisele. Labanye basebentisi bangatimisela kukhokha ngetulu ngenca yalokufaneleka lokuletfwa tinsita temazinga lasetulu. Loku kukhipha umtfwalo wetetimali kuhulumende wasekhaya wekwelekelela lemindeni kantsi futsi kuletinye tikhatsi kungavumela nekwelekelela ngekuphambanisa emindenini lenetinsita telizinga lelisetulu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi lisandza kushicilela libhukwana lelibhalwe, Emazinga ekuPhakelwa kwetiNsita temanti: iNkhomba yaboHulumende basemaKhaya. Lelibhukwana liniketa inkhombandlela ngekukhetsa emazinga lafanele etinsita temanti kantsi lingacelwa kuLitiko leTemanti nemaHlatsi, LuPhiko lwemiSebenti yekuPhakela ngeManti nekweLekelela kuSebenta, Sakaposi X313, Pretoria 0001.
Umbuto 18 Ngabe luhlelo lwekuphakelwa kwemanti lasisekelo lungasebenta ngaphandle kwekusetjentiswa kwemitha nobe kulawulwa kwemtsamo?
Imphendvulo lelula nguletsi cha. Kubalulekile kutsi labo labanekuphakelwa kwemanti lokungakavinjelwa etindzaweni labahlala kuto bawakhokhele emanti abo. Uma kuchubeka kutsi labo basebentisi labangakaphuyi bakhokhela kuphakelwa kwabo ngemanti luhlelo lwekuphakelwa kwemanti luya ngekuba nekusimama kutetimali. Loku kudzinga tinhlelo letisebentako temamitha, tekukhokhisa nekulawula tikweledi. Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo lutawusebenta kuphela uma labo labazuza ngetulu kweluphakelo lwensita lesisekelo bakukhokhela loko?
Umbuto 19 Ngabe iyini imitselela yetekuphatsa kubomasipala?
Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ezingeni labomasipala idzinga kuphatfwa lokusezingeni lelisetulu kakhulu. Ingenisa timfuno letinsha kubaphatsi: kutibophelela lokwengetiwe ekuphakeleni leyo mindeni lebeyikhishwa inyumbatana lengenako kuphakelwa kwesikhahsna kwesisekelo; tindlela leticinile tekucinisekisa kutsi labo labatfola ngetulu kwelizinga lesisekelo bayakukhokhela loko; tinhlelo letinsha tekuphawula labaphuyile kuletinye tindzawo; tindlela letinsha tekwesekela ngemali kulabanye baphakeli betinsita kuya ngekuya. Kungeniswa kwetinhlelo letinconotiwe tekuphatsa kusasengulenye yetincabhayi letinkhulu lokumele kubukanwe nato uma lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawusebenta.
Umbuto 20 Ngabe masipala kumele abesekele njani baphakeli betinsita temanti labasemiphakatsini?
Etindzaweni letinyenti tasemaphandleni hulumende wasekhaya akasiye umphakeli losembili etinsita temanti. Kuletinye tikhatsi emanti aphakelwa liTiko leTemanti nemaHlatsi, ngemabhodi emanti, imikhakha letimele, nobe baphakeli labesekeleke emphakatsini. Letinhlelo tekuphakela tingahle tingabi nekusimama kahle kutetimali uma tingaphumeleli kutfola imali yetindleko tekuphakela emanti lasisekelo kubasebentisi bato. Bohulumende basemakhaya kumele besekele labaphakeli ngekucondzisa incenye lefanelekile yesabelo sebulungiswa nobe letinye timali kubo. Ngalokulolunye luhlangotsi bohulumende basemakhaya bangadzinga kuhlolisisa kwesekela ngetimali basebentisi ngco ngekubavumela kutsenga emanti lasisekelo kumphakeli wabo wetinsita.
Ngaphandle kwaletindlela letifana naleti inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo angeke ikwati kusebenta etindzaweni tasemaphandleni lapho bomasipala bencike kakhulu ekusebenteni kahle kwalabanye baphakeli betinsita temanti. Tinkinga tesikhashana letibukene nebaphakeli betinsita temanti basemiphakatsini labalindzele umholo imalingena yabo kubasebentisi tiya ngekushabalala ngenca yalomlayeto wekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo lnjengobe kuphawulwe ngaphasi kweMbuto 13. Labaphakeli betinsita labencike emiphakatsisni batawudzinga kwesekelwa lokukhulu futsi lokusheshisa ngalokubonakalako kubomasipala?
Umbuto 21 Ngabe lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawuhlanganiswa njani naletinye tinsita?
Kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawumele kuphakelwe ngekuhambisana nekuphakelwa kwagesi wamahhala losisekelo kanye mhlawumbe naletinye tinsita netidzingo letisisekelo lokufanele nato tihlolisiswe ngaphasi kwalomkhakha. Indzaba lesembili kutawuba kwabiwa kweselekelelo lesikhishiwe sesabelo sebulungiswa kanye nalenye imalingena emkhatsini kwaletinsita letehlukahlukene letesekelwe ngetimali. Tinsita temisebenti yekutfutsa emangcoliso tiyincenye lesipesheli njengobe linyneti kulamanti langemalitha langu-6 000 litawusetjentiselwa kugwedla emathoyilethi emindenini lephuyile lesebentisa indlela yekutfutsa emangcoliso lahanjiswa ngemanti.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi likufakele liso lelibanti kuhlanganiswa kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kanye nenchubomgomo yekuphakela ngekutfutsa emangcoliso ngemanti mahhala.
Umbuto 22 Ngabe bohulumende basemakhaya kumele bachubeke njani kulesikhashana sengucuko?
Sinyatselo sekucala sabomasipala kutsi bente kuhlatiya kwetetimali baphindze bente kuhlatiya kwesakhiwonchabti nemazinga etinsita khona batawutfola kutsi ngabe kuyini lokungaphumelela ekuphakeleni emanti lasisekelo mahhala. Ngekulandzela loko labakutfole kulokuhlatiya, inchubomgomo yekumisa intsengo, njengobe idzingekile ngekulandzela uMtsetfo wetiNhlelo taboMasipala, kumele ilungiswe kanye nekutsi ngabe itawutsintsa njani umcombelelotimali wanga-2001/02.
Nanjengobe silinganiso savelonkhe sekucala ngekuphakelwa ngemanti amahhala lasisekelo singuJulayi 2001, bomasipala labanyenti batawubukana netinkinga temicombelelotimali letingeke tibavumele kutsi bahlangabetane lolusuku lwekucalisa lolumisiwe. Nanobe kunjalo, kumele lokungenani babe nesitatimende senchubomgomo lesimisiwe ngaJulayi 2001 futsi babe bente kuhlatiya lokwenele kutsi bavisise kutsi ngabe yini lengaphumelela ekuhambeni kwesikhatsi. Kutawubaluleka kakhulu kutsi bomasipala batise basebentisi betinsita etindzaweni tabo ngalesimo labafinyelele kuso.
Bohulumende balindzeleke kutsi balungise emaSu ekuTfutfukisa kuSetjentiswa kweManti (Water Services Development Plans emaWSDP) njengencenye yeluhlelo lwabo lwekuhlela emaSu ekuTftutfukisa lokuHlanganisele (Integrated Development Plans emaIDP). Kulungiswa kweWSDP kudzinga kutsi bomasipala babike ngesimo nebunjalo bebasebentisi labanabo njenganyalo (kufaka ekhatsi emazinga emiholo), emazinga etinsita, imitfombolusito yemanti netindzaba leteyamene naloko, tinhlelo letentiwe ngekwesakhiwonchanti netekuphatsa, kanye nekubika ngetinkhomba letisembili kutetimali (imali yekucalisa, tindleko tekuhambisa kanye nematharifi) kufaka ekhatsi letinye tintfo. Lomtfombo welwati lotawutfolakala kuloluhlelo utawusita bomasipala ekuhleleni kuphakelwa kwetinsita temanti esikhatsini lesitako, lokufaka ekhatsi kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Umbuto 23 Ngabe yini lokumele basebentisi batjenlwe kona mayelana nenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Bohulumende basemakhaya basebente kamatima kakhulu kutsi banconote emazinga ekukhokhelwa kwetinsita temanti kusuka kubasebentisi futsi baye banconota imibono yebasebentisi macondzana nekukhokhelwa kwetinsita tamasipala. Kukhona kukhatsateka nekutsi lesimemetelo semanti amahhala lasisekelo singahle sitsintse imibono yebantfu bese sibuyisela emuva lomsebenti lomuhle losewentiwe kudzimate kube ngunyalo. Bohulumende basemakhaya kumele bagcizelele kubasebentisi kutsi lenchubomgomo lensha imiselwe kucinisekisa kutfolakala kwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile kanye nekutsi kungenteka kuphela kutsi tinsita temanti amahhala lasisekelo tiniketwe wonkhewonkhe uma lowo masipala angaphumelela kukwenta loko?
Labomasipala kumele futsi batise basebentisi betinsita kutsi umsebenti wekukhokhelwa ngetindleko seloku uyinhloso lesembili yahulumende wasemakhaya kanye nekutsi basebentisi kutawumele bakhokhele tinsita letisetjentiswa ngetulu kwelizinga lesisekelo. Kuya ngekuya kwetimo tendzawo umlayeto kubasebentisi kumele ube ngulocace kahle mayelana nekutsi ngabe lenchubomgomo itawusetjentiswa njani kanye netikhatsi letimisiwe tekucala kusebenta. Mayelana nekulawula tikweledi, iNkantolo leNkhulu iya yancuma ecaleni lelitsintsa masipala waseThekwini kutsi bomasipala banelilungelo lekuvala kuphakelwa kwetinsita kubasebentisi labangakukhokheli kusetjentiswa kwemanti lokungetulu kwemalitha langu-6 000. Ngalamanye emavi basebentisi angeke batsi emanti amahhala lasisekelo asho kutsi abanako kutsi bangakhokhela kusejtentiswa kwemanti lokungetulu kwelizinga lelisisekelo.
Umbuto 24 Ngabe yini lokwentiwa liTiko leTemanti nemaHlatsi ekusiteni bomasipala?
LiTiko leTemanti nemaHlatsi liniketa ngetinkhombandlela kanye nesibonelo setetimali lokutawutfolakala kulusito kubohulumende basemakhaya uma lelisu lekusebentisa lenchubomgomo selicale kusebenta. Kutawuba neluchungechunge lwetigaba letimbili tekusebentisana khona kutawesekelwa hulumende wasekhaya. Kwekucala, kutawubanjwa luchungechunge lwemihlanganosikolwa yetifundza lehleliwe lapho lelisu kanye netinkhombandlela kutawetfulwa khona. Kwesibili, emaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti lahlanganyele eliTiko leTemanti nemaHlatsi neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika atawutfunyelwa kuleso naleso sifundza. Umsebenti wawo losembili kutawuba kuniketa lusito lolucondzile kubohulumende basemakhaya ekusebentiseni lesibonelo setetimali kanye nekusebentisa lenchubomgomo.
Kutfutfukisa lisu lavelonkhe lelendlala kahle yonkhe imisebenti lokutawumele yentiwe babambimsuka labehlukahlukene labatsintsekako.
Kutfutfukisa inkhombandlela yekusita bomasipala ekusebentiseni inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
Kutfutfukisa iManuwali lesebentisekako yeSibonelo seTetimali neluHlelo lwekuSita letawusita bohulumende basemakhaya uma bahlatiya kusimama kutetimali kwaletindlela letehlukene tekuphakelwa kwetinsita temanti amahhala lasisekelo. Lesibonelo sitawuphindze sisite bomasipala ekuhloleni kutsi ngabe inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ingentiwa njani kutsi ibe ngulenekusimama kutetimali ngekulandzela tingucuko latiba khona kusakhiwo sematharifi kanye nekutsi ngabe nguyiphi inhlanganisela yemitfombo yemalingena lefaneleke kakhulu kulowo nalowo masipala lotsintsekako.
Kubamba imihlanganosikolwa lengu-3 yabohulumende basemakhaya kuleso naleso sifundza khona kutawuboniswa leSibonelo seTetimali kanye nekuniketwa kwelisu lekusebenta.
Kusukela nga-Apreli 2001 liTiko leTemanti nemaHlatsi ngekubambisana neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika, liTiko laboHulumende betiFundza nabasemaKhaya kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweTetimali batawusebenta ngekwelekelelana nalabanye bomasipala ekuniketeni kwesekelwa lokucondzile bese, ngekuhamba kwalomnyaka, basukumisa luhlelo lolumisiwe lwekwesekela sikhatsi lesidze.
<fn>DAC-NLS. LuphikoLwemsebentiWSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe lutfutfukisa futsi luhlelembise kuchumana ngato tonkhe tilwimi. Ngekugcina tidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo iNLS yengamele kwehlukahlukana kwetilwimi tesive setfu futsi inemsebenti wekuhlelela tonkhe tilwimi tebantfu betfu ngekubeka esigabeni tindlela tenchubomgomo letimiselwe kutfutfukisa kusetjentiswa kwaletilwimi, futsi naleto tilwimi lebetingafunwa emlandvweni.
Umsebenti lomkhulu weNLS kuhlangabetana netidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo ngekuhlelembisa, kutfutfukisa nekuniketa umsebenti wekuhumusha nekuhlela kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni futsi nangekwengamela kwehlukahlukana kwetilwimi ngekutsi kwentiwe imiklamo yekuhlelwa kwetilwimi nekuhlelwa kwemagama.
Imisebenti yeNLS njengeluhlelo lwaHulumende lwekusita ngebucwepheshe betilwimi ngekuhumusha imiculu lesemtsetfweni kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Umsebenti wayo wekuhlelwa kwemagama kusita kutfutfukisa nekwenta simanje kwemagama lalukhuni etilwimi letisemtsetfweni. Imisebenti yekuhlelwa kwetilwimi ifaka ekhatsi kweluleka Hulumende ngekutfutfukiswa kwenchubomgomo yetilwimi nangemasu ekusetjentiswa kwayo.
Inhloso lenkhulu yeLuphiko loluncane lwekuHlelwa kweTilwimi lolungaphasi kweLuphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe (NLS) kutfutfukisa kwekusetjentiswa kwetilwimi letinyenti nekugcina inhlonipho yato tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika. Njengobe kuhlelwa kwetilwimi eNingizimu Afrika kwenteka ngaphakatsi kwesibonelo lesiphelele sekwakhiwa kabusha kwetenhlalakahle, kutfutfukiswa kwetilwimi lebeticekelwa phasi emlandvweni kubekwa embili kakhulu.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo yetilwimi ngekwenta emasu, tindlela tekusebenta, imisebenti kanye netintfo tekusebenta kutsi isebenta ngempumelelo.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yetilwimi ngekuniketa (i) kuvunyelwa ngumtsetfo kanye nemvume (ii) imbangela yekusetjentiswa kwetilwimi taseNingizimu Afrika.
Kulinganiswa kwekusetjentiswa kwenchubomgomo kuncuma kusebenta kahle kwalenchubomgomo.
Luphiko loluncane lekuHlelwa kweTilwimi lamiswa nga-Agasti 1993 kutsi liteweluleka hulumende ngekutfutfukiswa nangekusetjentiswa kwenchubo lephatselene netetilwimi macondzana nesigaba 6 seMtsetfosisekelo. Kuba selubala nekuhlanganyela ngekutimisela kwelabantsintsekako kuletinchubo kugcizelelwe. Umsebenti lomkhulu weluphiko loluncane bekukuphatsa lenchubo lendze yekumiswa kweliBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika. Lenchubo icale nga-1995 ngenkomfa yekubonisana yenchophamlandvo, Tilwimi teNkomfa Yonkhana, yalandzelwa luchungechunge lwekulalelwa kwawonkhewonkhe kwase kugcina ngekubhalwa kweMtsetfosivivinyo Losenekuguculwa weliBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika nga-1995. LiBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika lamiswa nga-1996.
Kutfutfukiswa kweNchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu kwacala nga-1995 ngekukhetfwa kweliCembu leMsebenti wekuHlelwa kweTilwimi (LANGTAG) lwekululeka iNdvuna yebuCiko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji ngenchubomgomo yetilwimi. Emva kwekubonisana lokudze kulolonkhe live, umbiko weLANGTAG kwaphikisana ngawo kunkomfa lenkhulu yavelonkhe ngamhlaka-29 Juni 1996 ngaphambi kwekukhishwa kwemculu wekugcina nga-Agasti 1996.
Inchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu Afrika lesisekelo setiphakamiso teLangtag yalungiselelwa emva kwalokunye kubonisana nekuphenya. NgaDisemba 1999 iNdvuna yakhetsa libandla lekweluleka kulungiselela umculu wekugcina lowetfulwa kulabatsintsekako kuLangauge Indaba ngaMashi 2000. Ngekulandzela tiphakamiso tebahlanganyeli kuLanguage Indaba, Libandla lekweLuleka labuyeketa iNchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu.
Inchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu Afrika yetfulwa phambi kweKomiti yeKhabhinethi wemKhakha weteNhlalakahle ngamhlaka-13 Septemba 2000. IKomiti yancoma kutsi kuletfwe lomunye umculu wenkhulumiswano ngalendzaba, ngekubuka tintfo letifunwa kucala telive netimali letinyenti letingadzingeka.
Ngekulandzela letincomo luhlatiyo lolugcwele lwentiwa emva kwaloko kumatiko ahulumende avelonkhe nasetifundzeni kubuka simo lesikhona sesakhiwoncane setilwimi. Umcombelelo wetindleko tenchubomgomo lophakanyisiwe uyentiwa ngekubambisana neliHhovisi letiMali laVelonkhe.
Lomklamo ngulomunye wemacebo ekusetjentiswa kwenchubomgomo lephakanyisiwe. Tivimbelo telulwimi tisabancabela bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulukati bakhulumi betilwimi tase-Afrika, ngekufinyelela lokulinganako kutinsita tahulumende. Umsebenti wekuhumusha ngelucingo eNingizimu Afrika ungenta kube malula kutsi umuntfu ngamunye akhone kuchumana netikhulu ngelulwimi lwakhe, njengasetibhedlela, etiteshini temaphoyisa nasemahhovisi ahulumende. Umsebenti wekulinga ulindzeleke nga-2000/2001 etindzaweni letikhetsiwe emahora langu-12 ngelusuku, kusukela nga-07:00 kuya ku-19:00 tinsuku letisitfupha ngeliviki.
Lomklamo uhlanganyelwa nePANSALB kuhlelembisa kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwetilwimi taseNingizimu Afrika. Kuhlela lokunelisu kwendzima yeTheknoloji yeTilwimi teBantfu (HLT) kudzingekile kubukisisa imitamo yelucwaningo lwavelonkhe nekuhlonyiswa kwato tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika. Ikomiti yekucondzisa yamiselwa kubhala umculu welisu lotawuniketa emasu ekwenta umsebenti wekumiswa kwemboni yeHLT lechakatelako yekundlondlobalisa tilwimi taseNingizimu Afrika.
Nga-1998 umkhankhaso wekwatisa ngekusetjentiswa kwetilwimi letinyenti wasungulelwa?
kutfutfukisa kusetjentiswa kwetilwimi letinyenti kutsi bantfu baseNingizimu Afrika babuke kusetjentiswa kwetilwimi letinyenti njengemtfombolusito lobalulekile.
Sigaba seKucala semkhankhaso besibukisise kuMsebentihulumende bese kutsi Sigaba seSibili kumphakatsi wonkhani. Imikhicito yalomkhankhaso kwaba ngemakhalenda, emapheshana, Tilwimi tesiGodzi (nemabintana ekubingelela ngetilwimi letilishumi nakunye) nevidiyo, Lulwimi loluMunyiwe, lwasetjentiswa kutifundvosikolo.
Kwanyalo i-UNESCO ilungiselele umBiko weTilwimi teMhlaba lohlose kuchaza kwehlukahlukana kwetilwimi temhlaba, kufundza kuvela kwaletinye tilwimi nesimo sanyalo setilwimi, futsi kuchaza tinkinga letitsintsa tilwimi etigodzini letehlukene temhlaba. Ngalombiko i-UNESCO ifisa kubuyisa sidzingo sekuphatfwa kahle kwemafa etilwimi temhlaba.
Luphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe latsintfwa yi-UNESCO kutsi lihlanganyele kumklamo wekutfola umniningwano wembiko ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kanye netilwimi taseNingizimu Afrika iKhoe, San neNama. Njengobe lwati lolujulile lwaletilwimi beludzingekile kulomklamo, emaphephamibuto atfunyelwa ngaphandle kubocwepheshe betilwimi labacotfo kuniketa umniningwano.
Kwatfolwa umniningwano lonotsile kumikhakha leyehlukene kakhulu ngetilwimi taseNingizimu Afrika, njengemniningwano wetendzawo, tinhlobonhlobo tetilwimi, sibalo sebakhulumi ngelulwimi ngalunye, umniningwano wekuphuma kwebantfu baye kuletinye tindzawo, umsebenti wetemnotfo kummango ngamunye lekukhulunywe ngawo, luvo lwetilwimi, imitimba lenemsebenti wenchubomgomo nekuhlelwa kwetilwimi mayelana ngelulwimi ngalunye kanye netindzabuko tesintfu.
Umbiko weTilwimi teMhlaba we-UNESCO utawushicelelwa nga-2001 futsi utawuniketa luchungechunge lwetincomo tekulondvolota nekutfutfukisa emafa etilwimi tebantfu.
Tincwadzi temagalelo eNingizimu Afrika kumBiko we-UNESCO tiyatfolakala ecenjini lekuHlelwa kweTilwimi chumana naHeloise Smit ku-td17@dacst5.pwv.gov.za, nobe ku-x8362.
<fn>DAC-NLS. LuphikoLwetikhaloLoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Litiko lelitimele lahulumende lelamiswa nga-Apreli 1997 lekuphenya tikhalo tekuhlukunyetwa, kugetjengwa nekungatiphatsi kahle kwemalunga emaPhoyisa eNingizimu Afrika (SAPS), kanye nemaPhoyisa amaSipala (MPS).
Lisebenta ngaphandle kwelulawulo lweSAPS emsebentini walo wekuphenya tinsolo tekungatiphatsi nebugebengu bemalunga eSAPS. Umgomo walo kutfutfukisa indlela lekahle yekutiphatsa kwemaphoyisa.
kushona kwebantfu labasetandleni temaphoyisa nobe ngenca yetento temaphoyisa (njengekudutjulwa, nekuhlaselwa).
kubandzakanyeka kwemalunga eSAPS etentweni tebugebengu njengekuhlasela, kuntjontja, inkhohlakalo, kubamba inkunzi, kundlwengula kanye naletinye tento tebugebengu.
kutiphatsa kwemaphoyisa lokungakavumeleki ngekwemiYalelo yeSAPS (SAPS Standing Orders) nobe imiTsetfosimiso yemaPhoyisa, njengekunganaki imisebenti nobe kwehlulekwa kulandzela iNdlela yekutiPhatsa yemaphoyisa.
kungenetiseki/tikhalo ngemsebenti lomubi wemaphoyisa.
kwehluleka kusita nobe kuvikela bahlushwa belutfutfuva lwasemakhaya njengobe kudzingwa ngumTsetfo weluTfutfuva lwasemaKhaya (DVA).
kungatiphatsi kahle nobe emacala lentiwe ngemalunga emaPhoyisa amaSipala (MPS).
tikhalo tetingoti letenteka ngaphambi kwekumiswa kwaloluphiko, ngaphambi kwa-Apreli 1997 kanye naleti letenteke sekundlule umnyaka ngaphambi kwekutsi tibikwe ku-ICD, ngaphandle kwekutsi tigameko letimatima.
tikhalo ngebasebenti beTemajele, tikhulu tasenkantolo, kanye nemalunga emButfo weTekuvikela waVelonkhe eNingizimu Afrika.
Nobe ngubani, kungaba ngumhlushwa nobe fakazi, nobe ummeli.
Tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende netasemphakatsini.
Sikhalo singafakwa ngumuntfu ngekwakhe, ngelucingo, ngencwadzi nobe ngencwadzigezi (e-mail) kunobe nguliphi lihhovisi le-ICD. Umfakisikhalo kumele agcwalise lifomu lekubhalisa sikhalo (Lifomu 1), lelingatfolakala kunobe nguliphi lihhovisi le-ICD. Lifomu 1 liyatfolakala nakuwebhusayithi ye-ICD ku: http:www.icd.gov.
<fn>DAC-NLS. LwaniNekholeraSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ikholera sifo umuntfu lasitfola ngekunatsa emanti adle nekudla lokuneligciwane lekholera.
Ligciwane lelibanga ikholera litfolakala kumangcoliso emuntfu.
Isakateka njani ikholera?
Ngekunatsa emanti nekudla kudla lokunaleligciwane lekholera.
Umbona njani umuntfu lonekholera?
Nangabe umuntfu agijinyiswa sisu.
Nangabe umuntfu aphindza ahlante.
Nangabe umuntfu alahlekelwe ngemanti lamanyenti emtimbeni.
Ivinjelwa njani ikholera?
1.1 Kubilisa emanti: Pheka emanti adzimate abe nemabhamuta bese uyawayekela abile umzuzu lowodwva.
1.2 Kuhlanta emanti: Faka 1 thisipuni yejavela ku 25 yemalitha emanti.
Vala emanti bese uyawayekela emahora langu 2 ngaphambi kwekuwasebentisa.
Geza kudla lokungakaphekwa ngemanti labilile nobe lahlantiwe ngaphambi kwekudla.
Geza tintfo letitfwala emanti, mabodo netitja ngemanti labilisiwe nobe lahlantiwe.
Sebentisa likomishi lelihlantekile kukha emanti entfweni lenkhulu.
Vala kudla kwakho ngaso sonkhe sikhatsi ukuvikele etimphunganeni.
Yakha ma-VIP nobe tindlu tangasese temgodzi ekudzeni nemitfombo yemanti (umfula nobe siyalu).
Ungasebentisi umfula njengendlu yangasese, kodwva sebentisa ma-VIP nobe tindlu tangasese temgodzi.
Geza tandla takho emantini labilisiwe emuva kwekusebentisa indlu yangasese nangaphambi kwekutsintsa kundla.
Ungamsita njani umuntfu losekanekholera?
Mnike inhlanganisela yashukela nasawoti anatse.
Uyenta njani inhlanganisela yashukela nasawoti?
Tsatsa 1 ilitha yemanti labilisiwe, faka 8 emathisipuni lalingene ashukela nehhafu yethisipuni yasawoti bese uyahlanganisa.
Mnike lenhlanganisela kancane kancane tikhatsi letinyenti.
Khumbula, chubeka unike lomuntfu lonekholera lenhlanganisela yashukela nasawoti.
Mhambise emtfolamphilo losedvutane nobe esikhungweni sekubuyisela emanti emtimbeni ngekushesha.
Nangabe ufuna leminye imininingwane, nobe mhlawumbe ucabanga kutsi unekholera, yani emtfolamphilo, esibhedlela, kudokotela nobe kumsebenti wetemphilo.
<fn>DAC-NLS. MakaNgaXLaphoKufaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
1.1
Lusuku lekwacashwa ngalo sisebenti sekucala: 1.
Ikhophi ye-CK1/2 nobe umculu wekuBhaliswa kweNkhapani (CM1 + CM29) kumele ufakwe.
Imininingwane lelinganisiwe yebasebenti bakho kusukela ngelusuku leliniketwe ku-1.1 (njengobe kukhonjisiwe ekhasini 1 lalelifomu) kuze sekupheleni kwaFebhuwari emnyakeni lotako.
Kusukela ngamhlaka 1 Mashi 2003?
Imiholo buka 5.2.
Niketa ligama lekuhweba nelikheli leliposi leliHhovisi leliKhulu kanye/nobe emahhovisi langaphasi kwalo / emagatja uma sewubhalisile, inombolo yekubhalisa leniketiwe siKhwama semShuwalensi wekungaSebenti (i-UIF) kanye/nobe nguKhomishana wesiNcepheteliso (CC).
SICELA WATI KUTSI IMBUYEKETO YETINZUZO, W. As.8, ITFUNYELWA KUBO BONKHE BACASHI LABABHALISILE NGAJANAWARI MINYAKA YONKHE. KUKUMCASHI KUTSI ATISE LELIHHOVISI NGAMHLAKA 15 FEBRUWARI UMA LIFOMU LEMBUYEKETO YETINZUZO TEMNYAKA ANGAKALITFOLI. EMAFOMU AKHONA KUWEBHUSAYITHI YETFU KU-INTHANETHI.
UMA WEHLULEKA KUGCWALISA FUTSI UBUYISE I-W. As.8 YEMBUYEKETO YETIZNZUZO NGESIKHATSI LESIBEKIWE, SIGABA 83(6) SEMTSETFO SINIKETA IKHOMISHINI YESINCEPHETELISO EMANDLA EKULINGANISA TINZUZO. KUNGAFAKWA NENHLAWULO LENGADLULI KU-10% (EMAPHESENTI LALISHUMI) EKUHLOLWA KWEKUGCINA. 
NGUBANI UMCASHWA NJENGOBE KUSHIWO, ENCENYENI 2.2.1
Umcashwa?
umcondzisi wenkampani losebentayo nobe lilunga lemtimba wenhlangano, lelingene esivumelwaneni sekusebenta nobe sekuceceshwa nobe sekufundza nemtimba wenhlangano, ngangekutsi umcashwa wenta ngekweluhlelo lekucashwa kwakhe ngekwalesi sivumelwano. (Kungakafakwa bantfu labanamasheya nobe balingani labangemavi labakhokhelwa incenye labehlukaniselwe yona kuphela nobe lababelana ngenzuzo)?
Umuntfu loletfwe ngumtsengisi wemisebenti, ngenkhokhelo lekhokhelwe likhasimende ngekwenta umsebenti nobe ngekwentiwa kwemsebenti nobe nguluphi lusito lwemsebenti nobe umsebenti lowo muntfu lakhokhelwa ngumtsengisi wemisebenti, ungumcashwa wemuntfu lotsengisa ngemisebenti. Tinzuzo talabo bantfu akufanele tifakwe embhalweni wemBuyeketo yetinZuzo telikhasimende.
CAPHELA: Umnikati loyedvwa nobe balingani emsebentini webhizinisi/wekulima batsatfwa njengebacashwa njengobe kusho umTsetfo futsi tinzuzo tabo akukafaneli kutsi tikhonjiswe.
YINI TINZUZO NJENGOBE TISHIWO, ENCENYENI 2.2.2
Tinzuzo ngito tonkhe tinkhokhelo letentiwa ngaso sonkhe sikhatsi, ngaphambi kwekukhishwa kwanobe nguyiphi imali lekhishwako, kungaba ngemali nobe ngekubonga, kubasebenti. Leti tinhla atisho yonkhe intfo, kodvwa tentelwe kutsi tigcamise tintfo letikhokhelwayo kungenteka kube nekungabata ngato kutsi tifakwe yini nobe tikhishwe?
Kusebenta sikhatsi lesengetiwe lokuvamile, (hhayi kusebenta tikhatsi lokwengetiwe kwesikhashana nobe lokungakatayeleki).
Emabhonasi anobe nguluphi luhlobo, kubandzakanya emabhonasi ekukukhutsata emsebentini kanye nemabhonasi emnyaka.
Ikhomishini, nanobe imali ingehluka inyanga nenyanga.
Imali yekudla kanye netindzawo tekuhlala tiniketwa basebenti njengencenye yeliholo. Bungako bemali yetinzuzo labatitfolako letitimoti tenkampani, indzawo yekuhlala yamahhala nobe indzawo yekuhlala ngemali lephansi, njll.
Imali yekuhamba kanye naletinye timali letikhokhwa ngaso sonkhe sikhatsi, njengencenye yemholo.
Lapho sisebenti sikhokhelwa khona ngekwetinzuzo setitonkhe, tonkhe tintfo letakha leto tinzuzo, ngaphandle kwemali lefakwa ngumcashi njengetimali telusito lwekwelashwa.
Tinzuzo/emaSheke akhokhelwa baCondzisi labasebentako beNkampani nobe emaLunga e-Close Corporation. (Kufanele ibekwe ngekuhlukana ePhuzwini leliku-9.2). Faka futsi luhlu lolunemagama abo, tinombolo tema-ID kanye nemakheli.
Tikhatsi letengetiwe letisetjentwa ngalokungakavami.
Tinkhokhelo temisebenti letsite lengenteki njalo lengenti incenye yemisebenti yesisebenti letayelekile.
Tinzuzo letiphatsekayo njengencenye lekhokhelwa intsela yelusito lwekwelashwa/yempesheni lekhokhwa ngumcashi, njll.
Tinkhokhelo tekuvala tindleko letikhetsekile letinjengetindleko tekondla netekuhamba, kudla kwasemini kanye netindleko temihlangano yemsebenti.
Timali tekuhamba naletinye letingavamile kukhokhwa.
Uma umholo wemCondzisi/welilunga ukwabelana ngenzuzo, umCondzisi/liLunga akasiso sisebenti ngekwemtsetfo. 
TINZUZO TEKUGCINA

Uma umsebenti wakho uphelile, shano lusuku lwekuphela ngaphambili kwelikhasi bese usho tinzuzo tekugcina letikhokhelwa kufika lelo langa.
LINANI LEKUHLOLA LELIPHASI {SIGABA 83(2)(b)}

Ngenca yekukhula kwetindleko lokuchubekako, linani lekuhlola leliphasi langa-2002 selikhuliselwe ku-R 335.00 ngemnyaka.
Kufaka imbuyeketo yekugcina tetinzuzo.
Luhlo lukhokhelwe nobe titolimende tilungisiwe.
Sicelo kumele sentiwe ngesikhatsi lesifanele (liviki linye) ngencwadzi lene-letterhead.
Uyacelwa kutsi usho inombolo yekubhaliswa, kanye nenombolo yelucingo neyefeksi kanye nemakhodi ekudayela.
Ticelo letentiwa Batsengisi bemsebenti nobe ema-Ejensi egameni lemcashi kumele tibhalwe futsi tipheleketelwe yiNcwadzi yeMmeli (Power of Attorney).
Ticelo letifeksiwe temukelekile.
g Kuganga ngalokucuketfwe nguletincwadzi licala lelikhulu.
IWEBHUSAYITHI

Umtsetfo wekuNcesheteliswa ngekuLimala nangeTifo emSebentini, 1993 netiChibiyelo tiyatfolakala kuwebhusayithi http//www.wcomp.gov.
<fn>DAC-NLS. Motsoaledi.2009-11-17.ss.txt</fn>
Indvuna yakucala yetemfundvo yaseLimpopo Limpopo , Dkt Aaron Motsoaledi, ugezwe ligama lakhe ngekungatiphatsi kahle Ngumvikeli wesive Lawrence Mushwana ngekulandzela luphenyo ngetinsolo tekusebentisa kabi sikhundla nekungagcini tetsembiso.
Kusolelwa kutsi uma asaseyinhloko Yelitiko Letemfundvo lesifundza, Dkt Motsoaledi bekatsandza labanye baphakeli befenisha yesikolo nemaklasi labomahamba nendlwana lawa bewacashwe ngesicelo sakhe kutsi banikete imphahla Etikweni.
Ummangali ubuye asolelwe kutsi baphakeli bebabangani baDkt Motsoaledi nekutsi utfole "sipho lesibitako" lesiyimoto kumunye wabo.
Ngekusho kwemmangali, Litiko lisolelwa kutsi lenta ngeticondziso taDkt Motsoaledi, alizange linake Imitseshwana Yebaphatsi Labaphakela ngetinsita, lekhishwe Ngekwemtsetfo Wekuphatfwa Kwemali Yesive (PFMA).
Uma luphenyo litfola kutsi letinsolo Tendvuna naletinye tikhulu telitoko atisilo liciniso, lubuye lwaveta kutsi Litiko belingenayo inchubomgomo yebaphakeli betinsita, ledzingwa yi- PFMA.
"Kuhluleka kwelitiko kutfutfukisa nekwenta Luhlelo Lwekuphatsa Labaphakela Tinsita luphumelele futsi lusebente, njengalokudzingwa yi-PFMA kuludzaba lwesikhalo lesikhulu," kwasho Adv. Mushwana.
Waphakamisa kutsi Ltiko lihambelana ne- PFMA, litfutfukisa libuye ligcine luhlelo lwekuphakela lolufanele futsi lolulungile, lolulingene, lolusebaleni, loluchudzelanako nalolunciphisa tindleko.
<fn>DAC-NLS. Mphephu.2009-11-17.ss.txt</fn>
Sibonelelo semphesheni yalabadzala ivuselelwe ngemuva kwekungenelela Kwemvikeli Wesive.
Umholi wempesheni loneminyaka lengu- 86 waseLimpopo , lona impesheni yakhe yemiswa iminyaka lemitsatfu ngoba kusolelwa kutsi unenombolo yamatisi lefanana neyalomunye umuntfu Losefreyistata , nyalo sewumamatseka yonkhe indlela leya endzaweni yekuhola, sibonga kungenelela Kwemvikeli Wesive.
Imali yempesheni yaNkt Nyasedza Sophia Mphephu wasemakhaya ase- Thononda eVenda yemiswa I-Ejensi Yekuvikela Inhlalakahle ENingizimu Afrika South African Social Security Agency (SASSA) ngaOkhthoba 2005 ngaphandle kwekutsi achazelwe. Bekasolo ahambela esikhungweni sekuhola cishe iminyaka lemitsatfu, abuyela ekhaya alengisa tandla ngaso sonkhe sikhatsi.
Lesimo sagucuka saba ncono ngekulandzela kungenelela kwa- Adv. Mushwana njengoba impesheni yaNkt Mphephu yavuselelwa. Watfola imali yeminyaka lemitsatfu Umvikeli Wesive wabuye waphakamisa kutsi abhadalwe intalo yalemali. Nkt Mphephu ubuye atfole kudla kwetinyanga letintsatfu uma i-SASSA isabakana nalenkinga.
Sikhalo sakhe safika Ehhovisi Lemvikeli Wesive i- (OPP) ngaMeyi 2008 ngemuva kwekutsi liphephandzaba lesifundza laseLimpopo, i-Capricorn Voice, ishicilele indzaba yakhe . I- OPP yazubela khona kucala luphenyo lwayo kuloludzaba.
Loluphenyo lwatfola kutsi lesento se- SASSA besingakalungi nekutsi besingekho sizatfu sekumisa imphesheni yalobenazuza. Kawbuye kwatfolakala kutsi atikho letinye tindlela tekuphila letaniketwa lomzuzi nemndeni wakhe ngalesikhatsi impesheni yakhe imisiwe.
Ngekulandzela lokutfoliwe, Adv. Mushwana wabhalela Umphatsi Lomkhulu wase- SASSA, aphakamisa kutsi impesheni yaNkt Mphephu ivuselelwe nekutsi imali yeminyaka lemitsatfu ibhadalwe nentalo.
"Imeneja lenkhulu Yesifundza yase- SASSA eLimpopo kufanele icoke litsimba, lelitawuphenya loludzaba lokumiswa kwetimphesheni ngenca yekutsi bantfu banetinombolo letifananako ngekuphutfuma ," kwasho Adv. Mushwana.
Wabuye waphakamisa kutsi i- SASSA inikete labaholako , labo impesheni yabo yemiswa, emaphasela ekudla kuso sonkhe sikhatsi seluphenyo kute baphile uma i-ejensi isasombulula lenkinga leholele ekumisweni kwempesheni.
<fn>DAC-NLS. NewsInBrief.2009-11-17.ss.txt</fn>
Lobekaliphoyisa bekufanele abhadalwe imali leyadvonswa emalini yakhe yempesheni njengencenye yekulandza sikweleti selitiko. Umvikeli Wesive Lawrence Mushwana uphakamise kutsi ummangali kufanele abhadalwe imali nentalo yayo, lebalwe kusukela esukwini lwekudvonswa kwemali.
Loku kuvele ngemuva kweluphenyo lelentiwe Lihhovisi Lemvikeli Wesive lelatfola kuitsi inchubo lemiswe Yimali YempesheniYestisebenti Tahulumende (GEPF) Ebhukwini Lenchubo yekulandza tikweleti Telitiko ngekwesigaba 21(3) Semtsetfo Wempesheni Yetisebenti Tahulumende, 1996(GEP Law) awutange ulandzelwe.
Kwatfolakala kutsi lesincumo sekulandza sikweleti sahulumeni etinzuzweni tempesheni yemmangali akutange kulandzele tidzingo tesigaba 3 Temtsetfo Wekutfutfukiswa Kwekukuphatfwa Kwebulungiswa , 2000 ngaloko "akukalungi ngekwenchubo".
Somlomo Welibandla Lavelonkhe watjelwa kutsi atsatsele Lisekela Lendvuna Yetasekhaya , Malusi Gigaba, ngekulandzela netibopho temtsetfosisekelo yekuvumelana Nelihhovisi Lemvikeli Wesive (OPP).
Loku kube ngemuva kwekutsi Mnu. Gigaba ahluleke kubambisana neluphenyo lwe- OPP ngetinsolo tekutsi watfumelela umkakhe timbale ngetindleko tembuso nekutsi wakhokhela emathikithi endiza nekubolekwa kwetimoto tebantfu labehlukene ngetikjhatsi letehlukene.
Ngekulandzlea luphenyo, Umvikeli wesive Lawrence Mushwana waphakamisa kutsi Somlomo kutsi atsatse tinyatselo kucinisekisa kutsi kwehluleka kweMnu. Gigaba kubambisana kutsi kubukwe.
Uma luphenyo lutfole kutsi tindleko letibukene nelihhovisi laGigaba macondzana netimbali letitfunyelwe kumkakhe bekungakalungi, kungenasidzingo futsi kukusaphata, kuvete kutsi tinsolo tetindleko tekuhamba letibukene nelihhovisi lelisekela lendvuna atikatfolwa.
Adv. Mushwana wachubeka waphakamisa kutsi Umcondzisi Jikelele Welitiko, Mavuso Msimang, atfutfukise indlela yekulawula timali telihhovisi LeMnu Gigaba.
Likomiti lemsebentitsite Lephalamende lelibukene nemandla agesi kufanele lilandzele libuye libike ngemphumelelo ngaso sonkhe sikhatsi nekusebenta ngemphumelele kwetiphakamiso letentiwe Ngumphatsi Wemandla Agesi Welive WaseNingizimu Afrika (NERSA) ngaMeyi 2008 kulandzela luphenyo lwekuswelakala kwegezi.
Kuphakamisa tento tekubuyeketa kulandzela luphenyo lwekucala lwekuticalela etigamekweni tekuswelakala kwegezi nekuncamuka kwegezi ngenca yekwabiwa kwemandla egezi ngemsebenti wemandla embuso, i-Eskom, Umvikeli Wesive Lawrence Mushwana utjele Somlomo Welibandla Lavelonkhe kutsi litsatse tinyatselo ngaloludzaba.
Incenye lenkhulu YaseNingizimu Afrika ihlangabetane nekuswelakala kwegezi nekuncamuka kwegezi ngenca yekwabiwa kwemandla agezi kusukela Nganovemba 2007 kuye Kujanawari 2008.
"Lokubukiwe netiphetfo letentiwe tisuselwa eluphenyweni taba kutsi kube khona kwephuta ehlangotsini lwahulumende lekutfutfukisa umtsamo wekwakha emandla we- Eskom ngesikhatsi kwetfulwa kucolisa esiveni macondzana nekuphatamiseka lokubangelwe kwabiwa kwemandla agezi ," kusho Adv. Mushwana.
Wengeta watsi i- NERSA, njengebagcini ne-ejenti lesebentako yeluhlaka loluphetse loluniketwa Ngumtsetfo Wekuphatsa Emandla agesi, 2006, unemandla nemagunya ekucinisekisa kutsi letiphakamiso letentiwe kulombiko tiyentiwa nekutsi i- Eskom ilandzlea imigomo temvume nekuphakelwa Kwalomtsetfo.
<fn>DAC-NLS. NgabeKuyiniLekumeleSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Leseluleko sibhalwe ngekucabangela imphilo nekuvikeleka kwebasebenti baseNingizimu Afrika. Asikabhalwa ngenhloso yekuvala uMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini, 1993. Sentelwe kuchaza umtsetfo ngendlela levakalako ngaphandle kwemagama emtsetfo kubo bonkhe babambi ndzima enkhundleni yetemphilo nekuvikeleka kwasemsebentini eNingizimu Afrika.
Umsebenti webahloli betemphilo nekuvikeleka emsebentini (OHS) beliTiki leTemsebenti uchaziwe. Imisebenti nemalungelo ebasebenti, njengobe yengetiwe kuMtsetfo, ahleliwe. Imisebenti nemitfwalo yebacashi, bakhi, bacambi, bangenisi betimphahla eveni, bathumeli betimphahla, nebatsengisi, ekucinisekiseni temphilo nekuvikeleka kwebasebenti iphawuliwe. Futsi kwekugcina, imisebenti yebameleli nemakomiti etemphilo nekuvikeleka ichachisiwe.
UMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini, 1993, ufuna umcashi kutsi aletse futsi agcine, ngalokukhonakalako, simo sekusebenta lesivikelekile futsi lesingafaki engotini timphilo tebasebenti. Loku kusho kutsi umcashi kumele acinisekise kutsi atikho tintfo letiyingoti, letifana nebhenzina, iklorini netinshwana letincane, timphahla, tintfo tekusebenta, njll. letingabangela kulimala, ingoti nobe sifo. Lapho kungeke kukhonakale umcashi kumele atjele basebenti bakhe ngaleto tingoti, kutsi tingavikelwa njani, futsi bangasebenta njani ngakuvikeleka, futsi anikete letinye tindlela tekuvikeleka tendzawo yekusebenta levikelekile.
Nobe kunjalo, akukalindzeleki kutsi kube ngumcashi kuphela lonemsebenti wetemphilo nekuvikeleka. UMtsetfo usisekelo semgomo lotsi tingoti emsebentini kumele tivikelwe ngekuchumana nangekubambisana emkhatsini kwebasebenti nemcashi. Ebasebenti nemcashi kumele babambisane ngemsebenti wetemphilo nekuvikeleka emsebentini. Lamacembu lamabili kumele akwati kubona tingoti kusenesikhatsi futsi atfole tindlela tekwenta indzawo yekusebenta levikelekile. Ngalesi simo, umcashi nebasebenti batibandzakanye eluhlelweni lapho bameleli betemphilo nekuvikeleka banelilungelo lekuhlola indzawo yekusebenta ngaso sonkhe sikhatsi bese sebabika kukomiti yetemphilo nekuvikeleka, ngalokunjalo bese yitfumela tincomo kumcashi.
Kucinisekisa kutsi loluhlelo luyasebenta, bonkhe ebasebenti kumele bawati emalungelo abo nemisebenti njengobe icuketfwe kuMtsetfo.
Umtsetfo, lowatiwa ngekutsi nguMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini wanga-1993 (uMtsetfo 85 wanga-1993) ucuketse tigaba letingu-50 letemukelwe yiphalamende. Inhloso yaloMtsetfo kuniketa temphilo nekuvikeleka kwebantfu emsebentini nobe macondzana nekusetjentiswa kwemishini netinsimbi. Futsi uniketa kuvikeleka kwebantfu ngaphandle kwebantfu labamsebentini ngetingoti letisukela nobe letivela ngenca yemisebenti yebasebenti.
Timiso letehlukene, ngetihloko letikhetsekile, iyahlanganiswa kuloMtsetfo ngundvuna weTemisebenti ngetikhatsi ngetikhatsi.
UMtsetfo nobe Timiso kungatsengwa kuGovernment Printer ngendlela yeGazethi nobe ngendlela lebhayindiwe kubashiceleli betincwadzi labehlekene.
UMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini uphetfwe Luphiko loluKhulu lweteMphilo nekuVikeleka lweliTiko lweTemisebenti.
Kute kucinisekiswe imphilo nekuvikeleka kwebasebenti, emahhovisi etifundza asunguliwe kuto tifundza. Kute kube kunyalo, bahloli betemphilo nekuvikeleka benta umsebenti wekuhlola nekuphenya emisebentini kulamahhovisi etifundza.
Kuhlolwa kuvame kuhlelwa ngenca yesibalo setingoti, kuba khona kwemitsi leyingoti, njengekusetjentiswa kwebhenzina lapho kuwashelwa khona timphahla, nobe kusetjentiswa kwemishini leyingoti emsebentini. Kulelinye licala, kuhlolwa lokungakahlelwa, kuvame kususwa ticelo nobe tikhalo tebasebenti, bacashi, nobe emalunga emmango. Letikhalo nobe ticelo tigcinwa njengemfihlo.
Uma kunengoti letfusako, umhloli angancabela sento lesitsite, umsebenti nobe kusetjentiswa kwemshini nobe intfo yekusebenta, ngekufaka satiso sekwalela. Kute umuntfu langatsatsela phasi lomlayeto futsi ulandzelwe ngalokukhulu kushesha.
Uma umtsetfo wemtsetfosimiso uphikiswa, umhloli angabeka satiso sekuphikisa kubasebenti nobe kumcashi. Kuphikiswa kweMtsetfo kungaholela ekushushisweni ngekushesha, kodvwa uma kuphikiswa umtsetfosimiso, umcashi anganiketwa litfuba lekugucula lokuphikisa ngesikhatsi lesibekiwe kulesatiso lesivame kuba tinsuku letingu-60.
Lapho khona tindlela temphilo nekuvikeleka letibekwe ngumcashi ativikeli ngekunetiseka imphilo nekuvikeleka kwebasebenti, umhloli angadzinga umcashi kutsi abeke tindlela letitawusebenta kancono. Satiso sekutfutfukisa lesicuketse tindlela letilungile sibese siniketwa umcashi.
Kuvumela umhloli kutsi ente imisebenti yakhe, kumele angene nobe nguyiphi indzawo yekusebenta nobe takhiwo lapho kusetjentiswa khona imishini nobe imitsi leyingoti futsi afake imibuto nobe acele bantfu kutsi bavele embikwakhe. Umhloli angacela kutsi kuletfwe nobe nguyiphi imiculu kuye, ayihlole futsi ente emakhophi aleyo miculu, futsi afune inchazelo nganobe ngutiphi tigaba taleyo miculu. Umhloli angaphindze ahlole nobe ngusiphi simo nobe umshini futsi atsatse emasamphula awo, futsi atsatse nobe nguwuphi longasebenta njengebufakazi.
Khumbula: Lamandla ebahloli laphawulwe ngetulu angasaphikiswa. Nobe ngumuphi umuntfu longavumelani nanobe ngusiphi sincumo lesitsatfwe ngumhloli, angasiphikisa sincumo ngekubhalela kumHloli lomKhulu, Temphilo nekuPhepha eMsebentini, LiTiko leTemisebenti, Sakaposi X117, Pitoli, 0001.
Ngabe kuyini lekumele kwentiwe ngumcashi kucinisekisa kutsi simo sekusebenta sivikelekile futsi site tingoti etimphilweni tebasebenti bakhe?
Umcashi kumele anikete futsi agcine kahle tintfo letidzingekile tekwenta umsebenti, futsi nako konkhe kwekusebenta ngekuya ngekutsi nguwuphi umsebenti lekumele wentiwe, esimeni lesingeke sitsikamete imphilo nekuvikeleka kwebasenti. Ngaphandle kwetimphahla tekuvikela temuntfu tingasetjentiswa,. Umcashi kumele atsatse tindlela tekuvikela imphilo yebasebenti bakhe nekuvikeleka etingotini letingasukela ekukhiciteni, kuhambisa, kusetjentiswa, kubamba, kugcina nobe kutfwala tintfo nobe imitsi, ngalamanye emagama, nobe ngabe yini lengabanjwa basebenti emsebentini.
anikete umniningwano lodzingekile, imiyalo, kucecesha nekuphatsa kodvwa ngahlanye abeke engcondvweni lizinga lemakhono ebasebenti.
sisebenti lesinjalo kumele sicinisekise kutsi tinyatselo tekuvikela ngaphambilini tiyentiwa futsi tiyagcinwa.
Umcashi kumele abone kutsi bonkhe basebenti bayatiswa futsi bavisisa kahle tingoti temphilo nekuvikeleka tanobe ngabenguwuphi umsebenti lowentiwako, nobe yini lekhicitwako, lehanjiswako, lesetjentiswako, legcinwako, lebanjwako nobe letfwalwako, futsi nobe nguyiphi imphahla nobe umshini losetjentiswako. Umcashi kumele kanjalo anikete umniningwano ngetinyatselo tekuvikela ngaphambilini ngaletingoti.
Umcashi kumele atise bameleli betemphilo nekuvikeleka uma umhloli ambikela ngeluhlolo nangeluphenyo lwakho, lolutawentiwa kuletakhiwo takhe. Umcashi kumele aphindze atise bameleli betemphilo nekuvikeleka nganobe ngusiphi sicelo lesentiwe senkululeko, nobe nguyiphi inkululeko lanikeltwe yona ngekweMtsetfo. Inkululeko kusho kukhululwa kumibandzela letsite yeMtsetfo, kumitsetfosimiso, kutatiso nobe kumiyalelo lekhishwe ngaphasi kweMtsetfo.
Umcashi kumele, ngalokukhulu kushesha atise bameleli betemphilo nekuvikeleka ngekwenteka kwengoti emsebentini. Ingoti sehlakalo lesenteka emsebentini lapho kufa khona umuntfu, alimala nobe ahlaselwa kugula. Futsi kucitseka kwemutsi loyingoti, sibonelo, ngesikhatsi kuvuta lithangi lemutsi iformaldehyde (umkhicito wemutsi losetjentiswa etimbonini) ngenca yevelufu leyonakele, nobe lapho khona umshini uhluleka kusebenta, ngaphandle kwekubulala nobe kulimata umuntfu.
uma kwakhiwa nobe kufakwa imphahla kunobe kusiphi sakhiwo, kumele sakhiwo ngendlela yekutsi akwakhiwa simo lesingakaphephi kumbe lesiyingoti kutemphilo.
ngetincubo uma kungenteka ingoti.
Uma ngabe umuntfu lotsengiselwe lotfunyelwe imphahla nobe lutfo, avuma ngekubhala kutsatsa tinyatselo letishiwo kucinisekisa kutsi lemphahla lelutfo lutawuhlangabetana nato tonkhe tidzingo letilotjiwe, futsi lutawuvikeleka futsi lubete ingoti kutemphilo, imisebenti yemngenisi timphahla, umcambi, umtsengisi nobe umakhi emva kwaloko itawundluliselwa kumuntfu lovuma kutsatsa tinyatselo letinjalo.
anakekele imphilo nekuvikeleka yakhe, kanye nalena yalabanye bantfu langabatsintseka ngenca yemisebenti yakhe nobe kungenaki. Loku kufaka ekhatsi kudlala emsebentini.
uma abandzakanyeka engotini lengacindzetela imphilo yakhe nobe ibangele kulimala, kumele abike lengoti kumcashi, futsi nakumuntfu loneligunya nobe kummeleli wetemphilo nekuvikeleka ngalokukhulu kushesha, kodvwa kungabi nasekuphele ishifu.
Umuntfu losebentako kumele atfole?
emazinga etemphilo nekuvikeleka lekumele agcinwe ngumcashi emsebentini.
tincubo lekumele tilandzelelwe uma umuntfu losebentako atiphanyeke asetintfweni letiyingoti emphilweni.
Umuntfu losebentako angacela dokotela wakhe wetemphilo wangasese kutsi aphenye imiculu yakhe yetemphilo neyekudzalula.
Uma umuntfu losebentako kungummeleli wetemphilo nekuvikeleka, angaphenya futsi abeke umbono ngekubhala ngekulinganiswa kudzalula nekucaphela imibiko.
Uma umuntfu losebentako angummeleli wetemphilo nekuvikeleka, angapheleketela umhloli wetemphilo nekuvikeleka weliTiko leTemisebenti ngesikhatsi sekuhlolwa kwendzawo yekusebenta futsi aphendvule imibuto lengabutwa ngumhloli.
Umcashi angeke acoshe umuntfu losebentako emsebentini wakhe, ehlise umholo wemuntfu losebentako nobe ehlise timo temsebenti wemuntfu losebentako ngobe?
umuntfu losebentako ulandzele satiso lesisemtsetfweni, sib. sivimbelo, satiso sekwaphula, njll.
umuntfu losebentako unikete bufakazi embi kweNkantolo yetemisebenti nobe inkantolo yemtsetfo ngetindzaba letimayelana netemphilo nekuvikeleka.
Umuntfu losebentako angafaka sikhalo ngesincumo semhloli. Tikhalo kumele tindluliselwe ngekubhala kuMhlolo lomKhulu, Temphilo nekuVikeleka eMsebentini, LiTiko leTemisebenti, Sakaposi X117, Pitoli, 0001.
Kute longangenela nobe asebentise kabi nobe ngabe yini leniketelwe ngenca yetemphilo nekuvikeleka. Umuntfu, sibonelo, angeke akhiphe sivimba emshinini futsi awusebentise nobe avumele lomunye umuntfu kutsi awusebentise ngaphandle kwesivimba lesinjalo.
Ngabe yini bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Basebenti labasebenta ngalokuphelele labatonyulwe nobe labakhetfwe futsi baniketwa tincwadzi ngumcashi emva kwekucocisana kwemcashi nebasebenti futsi bavumelana ngekutsi bobani labatawuba bameleli betemphilo nekuvikeleka. Lokunye kumele bati ngetimeko nangetimo taleyo ncenye yendzawo yekusebenta lebasebentela kuyo. Kumele futsi kuvunyelwane ngesikhatsi sekusebenta nangemibesenti yemmeleli wetemphilo nekuvikeleka futsi kumele kube sivumelwano semcashi nebasebenti.
Bangaki bameleli betemphilo nekuvikeleka lekumele bakhetfwe?
Ummeleli kumele akhetfwe kuyo yonkhe indzawo yekusebenta lenebantfu labangu-20 nobe ngetulu. Ngako-ke, lapho khona kunebantfu labangu-19, asikho sidzingo sekukhetsa ummeleli.
Etitolo nasemahhovisi, ummeleli munye kumele akhetfwele bonkhe basebenti labafika ku-100 nobe incenye yakhona. Sibonelo, ummeleli munye kumele akhetfwe uma kunebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-100. Kodvwa bameleli lababili kumele bakhetfwe lapho khona kucashwe basebenti labangu-101 kuya kulabangu-200, njll.
Kuletinye tindzaba tekusebenta, ummeleli munye kumele akhetfwele bonkhe basebenti labafika ku-50 nobe incenye yakhona. Sibonelo, ummeleli munye kumele akhetfwe uma kunebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-50. Kodvwa bameleli lababili kumele bakhetfwe lapho khona kucashwe basebenti labangu-51 kya kulabangu-100.
Ngekuya ngetimeko, umhloli angadzinga kutsi kukhetfwe bameleli labanyenti, futsi nalapho khona sibalo sebasebenti singaphasi kwa-20. Sibonelo, sakhiwo semshini singendlela yekutsi kukhetfwa kwemmeleli munye kuphele kubasebenti labangu-50 ngeke kusite. Umhloli kanjalo-ke angadzinga kutsi kukhetfwe bameleli labanyenti. Kodvwa-ke, uma umcashi nebasebenti bavumelana ngaloko, kungakhetfwa bameleli lanangetulu kwesibalo lesibekiwe.
Kumele bakhetfwe nini bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Kungakendluli tinyanga letine emva kwekucala kwelibhizinisi lemcashi. Umcashi lonebasebenti labangetulu kulabangu-20, libhizinisi lakhe lelisebenta sikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letine, kumele angakhetsi bameleli. Lapho khona, sibonelo, kucashwa basebenti labasebenta ngetikhatsi temnyaka emapulazini, lokwenta sibalo sindlule ku-20 ngesikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letinyanga letine, kukhetfwa kwebameleli nalapho akukadzingeki.
Kumele bameleli betemphilo nekuvikeleka bawente nini umsebenti wabo?
Yonkhe imisebenti mayelana nekukhetfwa, umsebenti nekuceceshwa kwebameleli kumele kwentiwe ngesikhatsi lesetayelekile sekusebenta.
Ngabe kuyini lekungentiwa bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Bameleli bangahlola kusebenta kahle kwetinyatselo tetemphilo nekuvikeleka ngetindlela tekucwaninga ngetemphilo nekuvikeleka.
Bameleli bangatfola tintfo letingaba yingoti endzaweni yekusebenta futsi batibike kukomiti yetemphilo nekuvikeleka nobe kumcashi.
Bameleli kanye kanye nemcashi bangaphenya tingoti, baphenye tikhalo tebasebenti mayelana netindzaba tetemphilo nekuvikeleka, bese bayatibika ngekubhala.
Bameleli bangatfula imibiko mayelana nekuvikeleka endzaweni yekusebenta kumcashi nobe kukomiti yetemphilo nekuvikeleka nobe, uma lemibiko ingabi yimpumelelo, kubikwe kumhloli.
pheleketelwa ngumeluleki welwati tsite ngesikhatsi sekuhlolwa, ngemvume yemcashi wakhe.
Ngabe yini injongo yemakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Emalunga ayahlanganyela kusungula, kutfutfukisa, kugcina nekubuyeketa tinyatselo tekucinisekisa imphilo nekivikeleka kwebasebenti.
Kumele amiswe nini emakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Lokungenani kumele kumiswe ikomiti yinye uma kukhetfwa bameleli lababili nobe ngetulu.
Ngabe ikomiti yetemphilo nekuvikeleka yiba nemalunga lamangaki?
uma kumiswe emakomiti lamabili nobe ngetulu endzawo yemsebenti, ummeleli ngamunye kumele lokungenani abe lilunga lalinye kulamakomiti.
Ngako-ke, wonkhe ummeleli kumele abe lilunga lekomiti. Umcashi angaphindze aphakamise labanye kutsi bammele ekomitini kodvwa labo bantfu labaphakanyisiwe kumele bangabi ngetulu kwelinani lebameleli labakhetfwe kulelo komiti. Kodvwa uma umhloli anembono wekutsi linani lemakomiti alikaneli endzweni yekusebenta, angancuma kutsi kumiswe lamanye emakomiti.
Ngabe bameleli betemphilo nekuvikeleka bahlangana kangaki?
Bahlangana uma ngabe kunesidzingo, kodvwa lokungenani kanye emva kwetinyanga letintsatfu. Ikomiti incuma sikhatsi nendzawo. Kodvwa, uma basebenti langu-10% nobe ngetulu bafaka sicelo semhlangano kumhloli, umhloli angahlela kutsi kuhlanganwe ngesikhatsi nasendzaweni lencunywa nguye.
Ngabe loncuma incubo emhlanganweni?
Emalunga ekomiti akhetsa sihlalo futsi ancume kutsi utawusebenta sikhatsi lesingakanani, tincubo temhlangano, njll.
Emakomiti etemphilo nekuvikeleka angatsintsa tingwetsi ngeteluleko yini?
Yebo, emakomiti angenyula bantfu njengemalunga ekweluleka ngelwati nangebungwetsi babo ngetindzaba tetemphilo nangekuvikeleka. Kodvwa, lilunga lekweluleka kalinalo lilungelo lwekuvota.
Ngabe kuyini lekwentiwa ngemakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Emakomiti asebenta kuphela ngetindzaba tetemphilo nekuvikeleka endzaweni yekusebenta nobe etigabeni takhona lapho khona kumiswe emakomiti lanjalo.
Ikomiti kumele yente tincomo kumcashi ngemphilo nangekuvikeleka kwebasebenti. Lapho khona letincomo tingaholeli ekucatululeni inkinga, ikomiti ingenta tincomo kumhloli.
Ikomiti kumele ikhulume nganobe ngusiphi sehlakalo lesingabangela kulimala, kugula, nobe kufa kwanobe ngumuphi umuntfu losebentako futsi ingabika ngekubhala kumhloli.
Ikomiti kumele igcine wonkhe umbhalo wesincomo lesiniketwe umcashi nawo wonkhe umbiko loniketwe umhloli.
Emalunga ekomiti kumele ente nobe nguyiphi leminye imisebenti ledzingakalako kubo kwemtsetfosimiso.
Umcashi angeke akhiphe nobe ngumalini emholweni wanobe ngumuphi umuntfu losebentako mayelana nobe ngabe kuyini lekudzingeke kutsi akwente lokucondzene netemphilo nekuvikeleka ngekweMtsetfo.
Uma dokotela wetemphilo ahlola nobe lapha lomunye umuntfu sifo lasolela kutsi sisukela kulomsebenti walomuntfu, dokotela wetemphilo kumele abike lendzaba kumcashi walomuntfu futsi nakumHloli lomKhulu.
Bacashi nebasebenti kumele batfobele teluleko, timemo, ticelo nobe imiyalelo yebahloli. Ngetulu kwaloko, kute longavimbela lomunye kutsi atfobele.
Imibuto yemhloli kufanele iphendvulwe, kodvwa kute lophocelekile kuphendvula umbuto longamfaka ecaleni. Kufaka umuntfu ecaleni kusho kutsi umuntfu ucabanga kutsi lomuntfu nguye lonelicala lekwephula umtsetfo.
Uma ngabe umhloli afuna kube njalo, kumele aniketwe emacebo futsi aniketwe nelusito langaludzinga lwekwenta luphenyo. Umhloli angaphindze acele kutsi luphenyo luhanjelwe bantfu. Kute umuntfu longatfuka umhloli nobe atsikamete luphenyo ngehloso.
umuntfu losebentako akakasebenti ngendlela lekumele asebente ngayo, ngalamanye emagama, kutsi umuntfu losebentako wente intfo lebekati kutsi bekumele angayenti.
Loku lesekubaliwe kusebenta nasegunyeni lemcashi, sibonelo, inkontileka lencane, ngaphandle kwekutsi lamacembu ayavuemelana kusenesikhatsi ngekubhala ngeutsi leligunya litawuvulena njani nemibandzela yeMtsetfo.
<fn>DAC-NLS.PPMessage.2009-11-17.ss.txt</fn>
Nyalo sekuyatiwa kutsi live letfu njengalamanye emhlabeni wonkhe jikelele, libukene nekuwa kwemnotfo.
Njengoba sichubeka siva umtselela walenkinga yemnotfo, ledzinga kutsi sinake imali, lihhovisi lami liyachubeka nekubukana netikhalo tekumiswa kwempesheni yalabadzala.. lekufanele bazuze lempesheni bantfu labagugile, labasemacenjini lahluphekako emphakatsini lavamise kuphila endlaleni..
Licala lelinjalo lwemholo lomisiwe waVvho Mphephu loneminyaka lengu-86 Wasesifundzeni Sase Limpopo, umhlolo wakhe wemiswa iminyaka lemitsatfu ngoba kusolelwa kutsi unenombolo yamatisi lefanana neyalomunye Losesifundzeni Sasefreyistata.
Kulandzela kungenelela kwelihhovisi lami, imphesheni yaVho Mphephu yabuyiselwa wabuye watfola imali yakhe lebeyibanjiwe. Ngibuye ngiphakamisa kutsi I-ejensi Yekuvikela Inhlalakahle YaseNingizimu Afrika, eLimpopo, icoka litsimba leliphenya loludzaba lwekumiswa kwemiholo, ngenca yekuba netinombolo letifananako lekuyinkinga lechubekako. Lokusetjentiswa kwaletiphakamiso kutawuhlolwa ngeliso lelibukhali.
Uma hulumende enta inchubekelembili macondzana nekuniketwa kwetindlu telinani leliphasi ebantfwini labaphuyile kuleminyaka, kusasenetingucuko lapho. Lihhovisi lami lisandza kuphenya sikhalo setakhamuti tase- Units R na-S eLebowakgomo, Selitiko Labohulumeni Basekhaya Neletindlu laseLimpopo, lihluleke kwakha libuye licedzele tindlu temphakatsi te- RDP.
Tiphakamiso letibuya ehhovisi lami betitsi Litiko kufanele lakhe libuye licedzele tindlu tabo bonkhe labafake ticelo tabuya tavunyelwa. Kungeta, linani lesibonelelo lelikhona nyalo kufanele lisetjentiswe kusita bamangali njengoba linani letintfo tekwakha likhula kakhulu kuleminyaka.
Kubika bugebengu kutawugina emiphakatsini lephephile njengoba lihhovisi lami liphenye sikhalo sempimpi Seluphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa Aseningizimu Afrika (SAPS) ngekuhluleka kuhlonipha sitsembiso sekubhadala inkhokhelo lengu-R75 000 ngemuva kwekuniketa imininigwane leholele ekuboshweni ecaleni lekubanjwa kwenkundzi. Ngemuva kweluphenyo, ngiphakamisa kutsi i- SAPS ikhokhele ummangali inkhokhelo lephelele njengalokutsenjisiwe nekutsi ngesikhatsi lesitako, i- SAPS ihloniphe kubhadala inkhokhelo lapho kwentiwe khona titsembiso honour.
Uyacelwa kutsi ute phambili ngetikhalo tenu, lihhovisi lami lisetindzaweni letinyenti lelive sibuye sinetinombolo tamahhala, 0800 11 20 40 longayisebentisa kundlulisa tikhalo. Silindzele kuba nebudlelwano bekusebentisana nani kucinisa intsandvo yelinyenti lesemtsetfweni.
<fn>DAC-NLS. Propaganda.2009-11-17.ss.txt</fn>
Tinsolo tekutsi imali yesive yasetjentiswa Litiko Lekutfutfukiswa kwemphakatsi Lase-Gauteng kuchuba luhlelo lwelicembu lepolitiki betingasilo liciniso, luphenyo lelihhovisi lemvikeli wesive kuvete i-(OPP).
I-OPP iphenye loludzaba lapho Lilunga Lephalamende lakhala kutsi lomele i- African National Congress (ANC) Lobekuyinkhulumo yemcombelelo timalo Yendvuna, Kgaogelo Lekgoro beyingakafaneli futsi ingekho emtsetfweni. Inkhulumo lelungisiwe yashicilelwa kusikhangisi seliphephandzaba.
Ummangali walwela kutsi sikhangiso sigcine saba iphrophaganda yelicembu lepolitiki lesikhokhelwe ngetimali tesive.
Noma kunjalo, loluphenyo lusungule kutsi akukavami noma akukalungi kutsi tinhloko tematiko kutsi ticondzise kucabanga kwabo kwemphumelelo yelicembu lepolitiki labalimele, uma bakhuluma nesishayamtsetfo ngetindzaba letitsintsa umphakatsi.
"Litiko liboshwa ngumtsetfo kutsi latise sive ngekusebenta kwemisebenti nekutsi imali yesive yabiwa njani nekutsi isebenta njani," kusho umbiko we- OPP lolandzela loluphenyo.
"Kusetjentiswa kwemali lokwenteke ekufakeni sikhangiso ephephandzabeni kwatisa umphakatsi ngalokucuketfwe enkhulumeni Yendvuna, angeke itsatfwe ngekutsi ayikho emtsetfweni noma ayisikahle."
Umvikeli Wemphakatsi watfola kutsi kusebenta kwemali lokwenteke ngenca kekukhangisa bekungakelwa kudlala ngaloko angeke kutsatfwe njengalokunganamsebenti noma kusaphata.
<fn>DAC-NLS.SAPSReward.2009-11-17.ss.txt</fn>
Umvikeli Wesive Lawrence Mushwana utjele Luphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika (SAPS) kutsi akhokhele impimpi, lesite emaphoyisa ne- National Prosecuting Authority (NPA) kutsi basombulule licala lekuntjontja, inkhokhelo letsenjisiwe ngu- R75, 000.
Ngemuva kwekuphenya loludzaba, Adv. Mushwana utjele i-SAPS kutsi igcine kwenta titsembiso letingagcinwa etimpimpini njengoba loku kugcine ngekutsi ligama layo lingcoliswe."lokutiphatsa kuletsa sitfunti se-(SAPS) phasi," washo njalo.
Lommangali waya ku- OPP nga- 2007, imimyaka lemitsatfu ngemuva kwekutsi lelicala liphele, asola kutsi i- SAPS e-Gauteng ihlulekile kumkhokhela inkhokhelo yakhe.
Emaphoyisa anikete lenkhokhelo kunoma ngubani longabasita bona ne-NPA kutsi babophe basolwa babuye bente kutsi kuboshwe kulelicala, lokufaka phakatsi kutsatfwa kwemali, kubulala nekutama kubulala. Ummangali wabuye wafakaza enkantolo ngaloludzaba.
Lenkhokhelo kusolelwa kutsi yakhokhelwa i- SAPS Yikhulani Security, nanoma lesitsembiso sentiwa ngemaphoyisa egameni lenkapani yekuvikela.
Ummangali wafakwa ngaphasi kweluhlelo lwekivikelwa. Ngesikhatsi seluphenyo, i- OPP yatfola kutsi nangemphela ummangali wawaniketa i-SAPS lwati lolwaholela ekuboshweni nasekuvalelweni kwebasolwa ecaleni lekubamba inkundzi.
Kwabuye kwatfolakala kutsi i- SAPS yehluleka kukhokhela ummangali lenkhokhelo lekukhulunywa ngayo.
Adv. Mushwana wahambisa lakutfolile netincumo tembiko wakhe Endvuneni Yekuvikela Nekuphepha Nathi Mthethwa(nyalo lebitwa ngeliphoyisa) Nankhomisheni Wemaphoyisa wase- Gauteng Perumal Naidoo.
<fn>DAC-NLS. SendlaleloSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Incenye yekucala iveta letakhiwo netinchubo lekumele tilandzelwe kulomklamo wekucala kungenisa loMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti kulomkhakha waboMasipala.
Incenye yesibili iveta letakhiwo lekumele tisungulwe ekupheleni kwalesigaba sekungenisa kute kugcinwe lendlela yekwenta tintfo. Kulolunye luhlangotsi loku kuniketa tisebenti litfuba lekufaka sicelo sekubuyeketwa kabusha kwemisebenti yabo bese kutsi kulolunye luhlangotsi kucapha lokuchubekako nekubukwa kabusha kwetindlela letisunguliwe nekutsembeka kwato.
LomKlamo wekuNgenisa ngumphumela wesivumelwano semKhandlu wekuCocisana waboHulumende basemaKhaya baseNingizimu Afrika (SALGBC) sekutsi kumele kube neNdlela yekuBuyeketa umSebenti lefanako kulomkhakha wabohulumende basemakhaya. Kungumbono wato tonkhe tinhlangotsi kutsi lokufana kwaloluhlobo kuyadzingeka kutinchubo temkhakha letihlukahlukene njengekucocisana ngetemaholo, kuvisisa kwetisebenti lokufanako kwemazinga ekusungula nendlela yekuhlela, kuhlelwa kwemakhono emkhakha nekuhlelwa kwemfundvo nelucecesho.
Lomculu wenchubo kumele ufundvwe ngekuhambelana naloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti, emaManyuwali eluCecesho eMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti kanye nemaNotsi emSEBENTI weKubuyeketwa kwemsebenti kumkhakha waboMasipala.
Kuhloswe ngawo kutsi uhole lenchubo kuvikela kungavumelani nekucabana lokunganasidzingo kutsi kubambelele lokungeniswa. Kuyinjongo yawo kutsi ufune kucedza lesigaba sekungenisa ngekhatsi kwesikhatsi setinyanga letingu-18.
Kubalulekile kutsi lenchubo ifake wonkhe wonkhe futsi ibuye imukelwe ngito tonkhe tisebenti. Akukho sisebenti lesitawugcina sitfole tivumelwano letingatsandzeki nobe imibandzela yekucashwa lengatsandzeki kunalena labanayo ngenca yemiphumela yalenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti. Kulolunye luhlangotsi tisebenti kumele bangalindzeli kutsi sigaba sekungenisa singaniketa kuneliseka kuwo wonkhe umuntfu. Futsi kubalulekile kuvisisa kutsi letingcociswano tekulungisa emaholo kuya kulokulinganiswa lokusha atisito tekutsi kuvele kungetwa.
SIGABA A
TAKHIWO TEKUNGENISA 
3

1.
TIGODZI TEKUBUYEKETA IMISEBENTI
3

2.
KUSUNGULWA KWETIGODZI TEKUBUYEKETA IMISEBENTI
3

3.
EMAKOMITI LAMAKHULU EKUBUYEKETWA KWEMISEBENTI (PJECs)
4

3.1.
Kwakhiwa nelinani lesikhasi
4

3.2.
Emandla nemisebenti
5

3.3
Emalungelo nemitfwalo yemalunga
6

3.4
Imisebenti nemitfwalo yebaPhatsi bekuBuyeketwa kweMisebenti
8

4
EMAKOMITI LASEKELWE EKUBUYEKETWA KWEMISEBENTI (SJECs)
8

5.
LIKOMISHANA LAVELONKHE LEKULINGANISA
9

5.1
Kusungulwa nekwakhiwa
9

5.2
Emandla nemisebenti
9

6.
INDZIMA NEMISEBENTI YE-HUMAN CAPITAL CORPORATION (HCC)
10
SIGABA B:
KUNGAVUMELANI NEKUCABANA
11

1.
KUNGAVUMELANI
11

2.
TINCHABANO
11
SIGABA C
TINKHOMBANDLELA TEKUNGENISA KUTIGODZI
13

1
KUCHAZWA KWETINCHUKACA
13

2.
KUBANDZAKANYEKA LOKUTAYELEKILE KWABETEBUDLELWANO EMSEBENTINI 
13

2.1.
Kucocwa kwetiNchazelo temsebenti
13

2.2
Letinye tindzaba
15

3
EMALUNGISELELO EKUSEBENTA KWE-PJEC
15

3.1.
Imitsetfo yemihlangano
15

3.2.
Sigaba sekucala
15

3.3.
Kuhlela kwekuLungiselela nekubuyeketa
16

3.4.
Tindlela letilandzelwako kuleNchubo yekuBuyeketa
17
SIGABA D
IMIPHUMELA, KWATISWA NEKULINGANISWA KWESIGABA SEMHOLO
19

1.
IMIPHUMELA
19

2.
KULINGANISWA KWESIGABA SEMHOLO TINGCOCISWANO
19
INCENYE YESIBILI: LIKOMISHANA LESIFUNDZA LEKUDLULISELWA KWETIKHALO NELIKOMISHANA LAVELONKHE LEKUBUYEKETWA KWEMISEBENTI
22

1.
LIKOMISHANA LESIFUNDZA LEKUDLULISELWA KWETIKHALO
22

1.1
Kusungulwa nekwakhiwa
22

1.2
Emandla nemisebenti
22

2.
LIKOMISHANA LAVELONKHE LEKUBUYEKETWA KWEMISEBENTI
22

2.1
Kusungulwa nekwakhiwa
22

2.2
Emandla nemisebenti
22

3.
INCHUBO YEKUDLULISELA SIKHALO PHAMBILI NEKUBUYEKETWA KABUSHA
23

3.1
Kungeniswa kwetikhalo tesikhundla sangaphambilini
23

3.2
Inchubo yekubuyeketwa kabusha kweticelo letifakiwe
23

3.3.
Inchubo for New or Tikhundla letintjintjiwe
25
TENDLALELO

SENDLALELO A
UMNININGWANE LOSISUSA LODZINGEKILE TO SUPPORT KUBUYEKETWA KWEMSEBENTI
26
SENDLALELO B
TINDLELA TEKUBITWA?
Tigodzi tekubuyeketa imisebenti tindzawo letikhetsiwe lapho emaKomiti lamaKhulu ekuBuyeketwa kwemiSebenti (PJECs) atawusungulwa ngalesikhatsi kuchubeka lesigaba sekungenisa.
Onkhe emaKhansela etindzawo tasemadolobheni atawuba tiGodzi teKubuyeketwa kwemSebenti.
Tigodzi tekubuyeketa imisebenti titawuncunywa liKomiti leliphetse le-SALGBC ngetincomo letentiwe tiGaba tetiFundza te-SALGBC.
Tincomo taloluhlobo kumele lokungenani tifake ekhatsi i-District Area lapho kunekugcwala lokunyenti kwetisebenti nobe tincome kuhlanganiswe ema-Districts Area lapho kunetisebenti letincane kuwo.
Kucala lenchubo yekubhala lenchazelo yemsebenti njengoba ibekiwe ku-2 yeSigaba C.
Mabhalane Jikelele we-SALGBC utawubhalela leTigaba tetiFundza acele kutsi tente tincomo ngekusungulwa kwetigodzi tekubuyeketa imisebenti letingaphasi kwato.
Labamele tisebenti labane (4) lababili bakhona (2) basuka ku-SAMWU bese kutsi lababili (2) basuka ku-IMATU.
Umchumanisi utawuba akhona kulesigaba sekucala, njengekusho kwalenkhontileka ne-HCC, bese kutsi ngemuva kwaloko bese uba khona uma afuneka kundzima yebuciko, yekucapha neyekululeka.
Emacembu kuleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti angakhetsa labanye futsi bafaka lomunye esikhundleni salona lobamele nobe ngabe kunini ngekuya ngekutsi laba labanye nobe lolofakwako uceceshwe ngalokwanele.
Uma ngenca yanobe ngusiphi sizatfu lolonimele ahoca, nobe akhishwe kuleliKomiti, kungumtfwalo walelicembu kutsi likhetse lotamvala kutsi atsatse lolo hlobo lwesikhala uma kungukutsu uceceshiwe futsi unesitifiketi.
Akukho tibukeli letivunyelwe kutsi tiye kumihlangano yemakomiti ngaphandle nangabe kuvunyelwene mayelana nelucecesho.
Emacembu avuma kwenta yonkhe imizamo kukhetsa lababamele labanekuvisisa lokukahle ngengcikitsi futsi anelwati ngetisebenti tahulumende wasemakhaya.
Ema-PJEC asebenta ngalokugcwele ngalesikhatsi sesigaba sekungenisa futsi achubeka nekusebenta ngemuva kwaloko kulesigaba sesibili njengoba futsi uma afuneka.
I-PJEC ngiyo lenalomtfwalo wekulungisa, kucapha, kuhlela, nekungeniswa kwalenchubo yekubuyeketwa kwawo onkhe emazinga etikhundla nemisebenti kulendzawo lengakuyo, ngekuya ngekusonjululwa kwenchabano kutsi ngabe i-Municipal Systems Act, Sigaba 57, baLawuli bayafakwa nobe abafakwa kulokubuyeketwa kwemsebenti, ngekuya ngaletinkhombandlela letibekwe ngentasi.
Nobe ngabe nguluphi luntjintjo loluhlongotwako kulamasu ekungenisa nobe emalungiselelo kumele kuletfwe kuleliKomiti kute kumukelwe ngaphambilini.
Licebo lelihlanganyelwe lekuchumana kumele libuyeketwe kute latise tisebenti ngaloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti nekungeniswa kwawo.
Isebente njengelisiko lendlela netinchubo temsebenti njengoba tibekwe ngentasi kwa-3 kweSigaba C.
Ema-PJEC enta tonkhe tincumo ngekuvumelana.
I-quorum yanobe ngabe nguwuphi umhlangano lokungenani kumele kube namunye ngalelo nalelo cembu.
Kwenta umsebenti wayo i-PJEC itawuniketwa kufinyelela kuyo yonkhe imininingwane letsintekako nemibiko lengahle ifuneke ekuhleleni kungeniswa nekuniketa lwati ngekulinganisa njengoba kuvetiwe ku-Sendlalelo A.
I-PJEC ingenta luhlolo lwendzawo nobe tinchubo temsebenti nobe tiboniso te-thekhnoloji ledzingekako kuniketa lwati lekuncedza ngalokubuyeketwa kwemsebenti.
I-PJEC, njengoba ibekiwe ku-2.1.7 weSigaba C ingachibiyela futsi yamukele KuChazwa kwemSebenti ngetinjongo tekubuyeketwa.
I-PJEC ingasungula ema-SJEC uma ikubona kufanele kutsi izue lokungeniswa kwetinjongo tayo ngekuya ngekumukelwa liKomiti lekuLinganisa.
I-PJEC idzingeke kutsi kuvuma, nobe ichibiyele futsi ivume, lemiphumela yekubuyeketa lencuywe ngiwo onkhe ema-SJEC.
I-PJEC itawuchubeka isebente ngekutikhandla kulokutiphatsa kwemisebenti wekubuyeketwa kwemsebenti nanome seyisungule ema-SJEC.
I-PJEC inemtfwalo yayo yonkhe imisebenti lehlobene nekucinisekisa kusebenta ngalokufanako kwetinchubo kuyo yonkhe indzawo lengaphasi kwayo futsi lemitfwalo yaloluhlobo angeke iyiswe ku-SJEC.
I-PJEC inemtfwalo wekucinisekisa kutsi inchubo yeluhlolo lwangaphandle ibanjwa ngalokutayelekile njengoba kuncunyiwe futsi kumele kuhambelane nanobe ngutiphi tincumo letentiwe liKomiti lekuLinganisa.
Umbiko wemiphumela yesikhashane wema-PJEC inako kutsatfwa nguleliKomiti lekuLinganisa njengemBiko wemiphumela lophelele ngaphambi kwekwatiswa kwanobe ngabe ngutiphi tisebenti.
Ema-PJEC asebenta ngaphasi kwelicele lelitsintsekako le-SALGBC mayelane nanobe ngutiphi tinchabano letigahle tivuke njengoba tibonisiwe ngentasi.
I-PJEC isebentisa lamandla langetulu ngekuvumelana futsi uma kwenteka kungabi nekuvumelana ekusetjentisweni kwaloluhlobo lwemandla kutawudluliselwa inkinga yalelo nalelo cembu, kuleliKomiti lekuLinganisa uma kungavunyelwana, nobe iyiswe ku-SALGBC kunobe ngabe nguyiphi inchabano, njengoba kuvetiwe kusigaba B.
Ema-PJEC angenta tincomo kuleliKomiti lekuLinganisa kunobe ngabe yini labayibona kutsi ingancedza kulokusetjentiswa ngalokufanako kwekubuyeketwa kwemsebenti nobe nekulungiswa kwekucondziswa kwetinhlobo temisebenti.
Bonkhe labakhetsiwe kutsi babe malunga batawuvuma ngembhalo kutsi batawungenela lucecesho njengebahloli bemisebenti.
Emalunga atawubika emsebentini ngekuvuma kwemPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti mayelana nesikhatsi lesitayelekile sekusebenta lesingeke sibe ngaphasi kwa-8 yemahora elusuku lekusebenta.
Onkhe emalunga atawuvuma ngencwadzi ngemahora latayelekile ekucala nekucedza lekuvunyelenwe ngawo.
Emalunga elikomiti atawugcina bufinhlo kuwo onkhe emaphuzu nekulinganiswa kwemiphumela ngaphambi kwekwatiswa lokusemtsetfweni futsi atawugwema kuveta umniningwane lotfolwe kulenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti ngendlela letawucekela phasi kusetjentiswa ngemphumellelo kwaloluhlolo.
Emalunga eliKomiti anemalungelo lalinganako kulokwentiwa kwekubuyeketwa kwemsebenti, njengoba emalunga akha liKomiti, nanobe ngabe ulilunga layiphi inyonyane nobe ungasilo lilunga letisebenti nobe tigaba tetisebenti, letihlolwako.
Labamele tisebenti batawuniketwa kukhululwa lokugcwele kulemisebenti yabo letayelekile kute babambe lichaza ngalokuphelele kulenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti.
Lokukhululwa kwaloluhlobo kutawuniketwa kodvwa kuphindze kunakwe lamalungelo laphelele laniketwe mayelana nesivumelwano semalungelo ekuhlanganyela kodvwa atawuphela uma futsi nangalesikhatsi lesigaba sekungenisa sesicedziwe.
Labamele bacashi kumele baniketwe emalungiselelo lanele ekucinisekisa kutsi bayakhona kuchuba lokuBuyeketwa kwemsebenti ngalokugcwele.
Bomasipala batawucinisekisa kutsi kute lilunga leliKomiti lelibandlululwa esikhundleni salo nobe ekuchubekeni ngemsebenti ngenca yekubamba kwalo lichaza.
Emalunga atawuniketwa kulawulwa lokuvakalako kanye netitfutsi letivakalako lapho kungakhonakala khona kute ente imisebenti lehlobene ngco nemisebenti yeluhlelo lwema-PJEC.
Kwenta luhlolo ngekuhlonipha sitfunti seMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti, imitsetfo leyamukelekile, tichazelo kanye netheminoloji.
Bagcine bumfihlo mayelana nanobe nguwuphi umniningwane loniketiwe ngaphasi kwalemibandzela yebumfihlo.
Kucela kutiphatsa kwebahloli bendzawo kanye nekuboniswa kwemsebenti.
Kuniketwa tizatfu letibhaliwe tekuncatjelwa kuveta umniningwane nobe bente luhlolo lwendzawo nobe kuboniswa kwemsebenti.
Kunobe ngabe nguyiphi inchabano lengavela ngenca yekuvetwa kwemniningwane; ticelo tekuhlola indzawo, nanobe ngabe ngusiphi sento semandla nemisebenti yema-PJEC, lamacembu angadlulisela lendzaba kulicembu lawo kodvwa atawuhlonipha lemibandzela lebekwe ngaphasi kwesiGaba B.
Kuleyo naleyo PJEC kanye netiGodzi teKubuyeketwa kwemsebenti umcashi utawucinisekisa kutsi umPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti uyacashwa kutsi aphumelelise lenchubo yonkhe kuso sonkhe sikhatsi sekuchubeka kwalesigaba sekungenisa.
Sigaba se-SALGBC lesitsintsekako sitawatiswa emagama ebantfu baloluhlobo, kanye nanobe ngabe nguluphi luntjintjo lolungahle luvele.
Umcashi unemtfwalo wekuniketa emandla langetiwe kusisebenti sekubuyeketwa kwemsebenti kanye nelusekelo lwekulawula loludzingekako kulokungeniswa, nekutsi ngutiphi tisebenti letitawatiwa ngekutsi yiYunithi yekuBuyeketwa kwemsebenti 8nemsebenti ngaphasi kwelulawulo lwemPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti.
BaPhatsi labacondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti banemtfwalo wekuvuselela nekwenta emalungiselelo bawentela i-PJEC kanye netakhiwo letitsintekako njengobe tivetiwe ngaphasi nobe letingavunywa yi-PJEC.
Letinye tintfo letifaka ekhatsi tintfo letifana ne..tivetiwe ngaphasi kweSigaba C?
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti anganiketa imitfwalo yakhe kuletinye tisebenti ngekhatsi kuleYunithi yeluHlolo.
Angasekelwa yi-PJEC uma linani lemsebenti lodzingekako kute kucedvwe lenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti esikhatsini lesingalinganiselwa ku-18 yetinyanga lifuna njalo.
Atawakhiwa linani lelifanako nemalunga e-PJEC futsi abopheleleke kulamalungelo nemitfwalo yemalunga.
Atawuvunyelwa kuphela kulomsebenti wekuhlola imisebenti futsi amele kucinisekiswa nobe kuchitjiyelwa kwetiphumo tabo yi-PJEC.
Atawusebenta mayelana netichubo letifanako nete-PJEC kanye nekudluliselwa kwekungaboni ngaso linye nobe inchabano ku-PJEC ngenca yesincumo sayo.
Yonkhe imiphumela lekufinyelelwe kuyo ema-SJEC kutawufuneka acinisekiswe yi-PJEC.
Ema-SJEC abese ayashabalaliswa ekupheleni kwesigaba sekungenisa.
Litawusungulwa ekucaleni kwekungeniswa kwenchubo yeKubuyeketwa kwemsebenti.
Litawakhiwa malunga lasihlanu (5) e-SALGA, emalunga lamatsatfu (3) e-SAMWU kanye nemalumga lamabili (2) e-IMATU.
Lamalunga aloluhlobo kumele abe malunga lasebentako e-PJEC kodvwa atawube atfolile lucecesho kuleluhlelo lwe-TEMISEBENTI njengemfuneko yekucala yebulunga.
Atawufaka ekhatsi emalunga lasetulu lamabili e-Human Capital Corporation (HCC) kuletikhundla tekululeka njengoba kufuneka nangalesikhatsi kufuneka.
Likomishana lenta tincumo talo ngekuvumelana.
Kufuna kusombulula konkhe kungavumelani lokungahle kuvele kuletinchociswano.
Litawuba nemtfwalo wekusungula letincomo letitawubekwa phambi kwe-SALGBC ngetivumelwano tendlela lefanako tekuniketwa kwemagama emsebenti latawusetjentiswa kulowo mkhakha.
Lingasungula emaKomiti uma likubona kudzingekile kutsi lente imisebenti yalo.
Lelihlobo lemaKomiti lingakhiwa ngunobe ngubaphi bantfu uma nje kuphela bangemalunga e-PJEC nobe LiKomiti lekuLinganisa.
LeliKomiti lekuLinganisa linganiketa kunobe ngabe nguliphi liKomiti lelishiwo ku-5.2.4 nobe ngabe nguyiphi yemisebenti yabo uma nje kuphela kutsi lokuniketwa kwemandla kugcina ekwenteni imisebenti ngekhatsi kwemibandzela lehambelana netinkhomba tekwenta ncono lekuvunyelwene ngato ngaphambilini.
LiKomiti lekuLinganisa linawo wonkhe lomtfwalo wekulawulwa kwesigaba sekungenisa kodvwa kumele litiphendvulele kuliKomiti leliphetse le-SALGBC ngekuya kwalemitsetfo njengoba liKomiti leliphetse lingancuma.
Ngaphandle kwekuncatjelwa kwa-5.2.
Kuniketa imibiko yatikhatsi tonkhe ngalenchubo yalokungeniswa kanye netindzaba letihlobene naloko.
Kulungisa umbiko wemiphumela yekugcina ye-PJEC yekwatiswa.
Kuhluleka kufinyelela esivumelwaneni kumiphumela yekubuyeketwa kwemsebenti lelinganisa kubaluleka lokusisusa salomsebenti.
Kubeka kugcizelela lokungakafaneleki etintfweni letingatsintseki kulenchubo yeluhlolo kufaka ekhatsi, kodvwa hhayi onkhe ema-PJEC.
Kuniketa lomele licembu ngetinsita letanele tekudlala indzima njengelilunga leliKomiti.
Kuniketa umniningwane lowanele kanye nemiculu nobe kuvulela lusesho kanye nekutfola emaphuzu kute kufinyelelwe kusivumelwano sekuChazwa kwemSebenti.
Kuvumelana ngelisu lekungenisa nekulandzela tinkhombandlela kanye netinchubo letibekwe kulesivumelwano ngendlela lecekela phasi lokucala nobe lokungeniswa ngalokuchubekako kwalencubo.
Kuvuma kugwema nobe kulungisa kutiphatsa lokubhidlitako kwanobe ngabe ngubani lomele emacembu.
Nobe ngabe nguyiphi indzaba LiKomiti lekuLinganisa lelingakhoni kuvumelana ngekusincumo.
Tinchabano letishiwo kusuka ku-2.1.1. kuya ku-2.1.4. titawudluliselwa kuleLicela lelitsintsekako le-SALGBC lelitawuzama kuyisombulula lenkinga, uma lihluleka lelicembu lelikhale ngalenchabano lingahle livunyelwe kutsi limangale ngekuya ngenchubo yekusombulula tinchabano ye-SALGBC.
Tinchabano mayelana na-2.1.5. titawudluliselwa enkantolo.
Kunobe ngabe ngusiphi simangalo mayelana na-2.3 we-Human Capital Corporation kutawufuneka banikete bufakazi ngekwabo futsi angeke babitwe kutsi banikete bufakazi esikhundleni semcashi nobe emacembu etinyonyane.
Tinchubomgomo letitayelekile kanye nemaphuzu laveta inhloso kanye nenjongo yekubuyeketwa kwemsebenti.
Lenchubo yeKubuyeketwa kwemSebenti yenteka ngekhatsi kwengcikitsi yetindlela tekulawula tisebenti kanye nebuhlobo lobusunguliwe betekusebenta.
Kuniketa tinkhombandlela letitawubusa emalungiselelo ekusebenta lokutayelekile kwema-PJEC nobe ema-SJEC.
Ngaphandle nangabe kubekwe kwacaca Sivumelwano i-Organisational Rights Sivumelwano kanye nemtsetfosisekelo we-SALGBC ilawula tindzaba levela kutivumelwano letitayelekile tetemisebenti.
Tinkinga lekumele tibukwe ngetinchubo tebudlelwano kutetemisebenti kumele ticale kuphela uma emalunga e-PJEC sekahketsiwe.
Intfo yekucala lefunekako kute ema-PJEC asebente ngemphumelelo ngulokucocwa kanye nekuvumelana ngetiNchazelo temsebenti ngekuya ngendlela leyamukelekako lehambisana netidzingo taloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti.
Lomsebenti uwela kwekucala ngekhatsi kulomkhakha webudlelwano lobutayelekile kutetemisenti futsi udzinga kubandzakanywa kwebaLawuli kanye labamele tisebenti ngekulandzela emashanela ebudlelwano lobutayelekile betetemisebenti.
KuCapha lokucocwa kwekuChazwa kwemSebenti kwenteka etindzaweni tasemaDolobheni neTigaba tetiFundza te-SALGBC nemaForamu eteteMisebenti eSigodzi ngekuya kwalelicebo lelivetwe yi-PJEC.
Tinyonyane tiphakamisa bantfu bato kulaba labamele i-LLF kute baniketwe lucecesho kulokucocwa kwekuChazwa kwemSebenti.
Atawukhetsa futsi labamele tisebenti labatawuceceshwa ngesisekelo sekungeta 1 lapho kunaletingetulu kwa-500 tisebenti kodvwa ttingaphasi kwa-1000 tisebenti, 2 lapho kunetisebenti letingetulu kwa-1000 kodvwa tingaphasi kwa-3000 bese kutsi emuva kwaloko kuba ngu-4 ngaphandle nangabe kuvunyelwene ngalenye indlela.
Atawubamba nobe ngabe nguluphi lucecesho lolungetiwe lwalabamele tisebenti nobe emalunga kulokufaka imibono kulokuChazwa kwemSebenti kanye nekubhalwa njengoba angakubona kudzingekile ngekuya ngesivumelwano semalunglo etinyonyane.
Batawuniketa laba lababamba lichaza kulomsebenti wekubhala lokuChazwa kwemSebenti emakhophi lanele emafomu lafunekako ekuChazwa kwemSebenti kute bawasebentise ngekwabo ekutfoleni imibono kulokuChazwa kwemSebenti. Laba labamele tinyonyane labavetwe ku-2.1.
BaLawuli batawuchumana nemphatsi losetulu walowo nalowow msebenti, futsi lapho kudzingeke khona, labasekeli labasedvute, kute batfole imibono ngekuChazwa kwemSebenti.
Inyonyane nebaLawuli batawutsintswa ngenjongo yekufuna kufinyelela kusivumelwano ngeliFomu lekuGcina lekuChazwa kwemSebenti.
Lapho emaphuzu enchabano asolo akhona, i-HOD nobe lona loniketwe emandla utawubita umhlangano walaba labamele tisebenti, labahlatjwe ngemibuto kulesikhundla, laba labasetulu labasedvute nalesikhundla kanye nalabangaphasi bese bafuna kufinyelela kusivumelwano.
Uma sekunesivumelwano kulokuChazwa kwemSebenti stawusayinwa ngulaba lababambe lesikhundla, labbamele iNyonyane, laba labasetulu kwaleso sikhundla kanye ne-HOD bese sitfunyelwa kumPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti.
Tinombolo tekubonakalisa lesikhundla kumele tivetwe kuto tonkhe tiNchazelo temsebenti letiphelele.
KuChazwa kwemSebenti ku-2.1.6 (h) kuphele ngendlela yekutsi kungachitjiyelwa kuphela yi-PJEC njengoba ibekiwe ku-3.2.
Lapho kute sivumelwano lokufinyelelwa kuso kuletindzawo tekuvumelana nekuphikisana kutawubhalwa phasi bese kuvunyelwana ndzawonye kutsi yiNchabano ngekhatsi kwetinsuku letingu-14 bese idluliselwa kuleliCela lelitsintsekako le-SALGBC.
LeliKomiti leliCela lekusombulula Tinchabano litawufuna kusombulula lenchabano yaloluhlobo ngekutfola emaphuzu elucobo, kufaka ekhatsi kuya kuleyo ndzawo, nobe nekubuka kuletinye tiNchazelo temsebenti letingaphasi kwalo bese tivumelana ngakunye KuChazwa kwemSebenti.
Uma kungukutsi liKomiti letinchabano alifiki esivumelwaneni emkhatsini wemacembu eNyonyane newemcashi lendzaba itawundluliselwa enkhantolo.
Kubitwa kwalokuculwa kwalelicala lwaloluhlobo litawentiwa kute kuncunywe lokuChazwa kwemSebenti.
LokuChazwa kwemSebenti lokuvunyelwane ngako nobe kuChazwa kwemSebenti lokuncunywe yinkhantolo kuphelele futsi kuyawabophelela onkhe emacembu nalababambr lesikhundla, futsi kutawudluliselwa ku-PJEC kute kuhlolisiswe.
Emacembu avumile kwatisa laba lababamele ngalokucuketfwe ngulomculu.
Indzima yema-PJEC kutsi ichube Kubuyeketwa kwemisebenti futsi lapho kudzingeke khona atawudlulisela tinkinga lwetidzinga luntjintjo kuma-organogams nakunobe ngabe nguyiphi inkinga ledzinga Kubuyeketwa kwemsebenti lokungetiwe kumacembu abo ngenjongo yekuchumana kwebudlelwano lobutayelekile kutetemisenti kanye nekusombulula tinchabano.
Ema-PJEC nema-SJEC atawukhetsa sihlalo nelisekela lasihlalo kutsi bente imisebenti letayelekile lehlobene nalelihlobo lelihhovisi.
Lapho sihlalo asuka ecenjni lemcashi lisekela lasihlalo litawusuka kumacembu etisebenti futsi nobe ungakuphambanisa. Imisebenti yalikomiti mayelana nemitsetfo levisiswa ngalokutayelekile kwenchubo yemhlangano.
I-ajenda kumele ilungiswe kuloyo naloyo mhlangano nobe iseshini lechaziwe yemihlangano ngeliviki.
Kuchubeka kwayo yonkhe imihlangano kumele kubhalwe phasi ngekubuka ikakhulukati kuto tonkhe timfuneko tekubhala lokufunekako kwekulawula.
LomPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti utawubese utsatsa tinyatselo taloluhlobo lapho kudzingeke khona kutfola imiculu kanye nemniningwane futsi nekusungula indlela yekulawula bese ucala lenchubo yekubhalwa kwekuChazwa kwemSebenti njengoba kuvetiwe ngenghla.
Kwatiswa nelucecesho ngekubhalwa kweKuChazwa kwemSebenti njengoba kuvetiwe ngenhla kutawuhlelwa ngeYunithi yekuBuyeketwa kwemsebenti nekubamba lichaza kwe-PJEC nobe emalunga e-SJEC futsi ngekuya ngetinsita telucecesho letivetwe yi-SALGBC.
I-SALGBC itawushesha ilungise lucecesho lwe-PJEC kuloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti.
Lekhozi yeLucecesho [yetisuku letimbili (2)] itawufaka ekhatsi tinsita letihlobene nalesivumelwano futsi titifiketi titawuniketwa kubantfu lababamba lichaza ngalokugcwele kuphela.
Lesigaba sekulungiselela nekuhlela lesilandzelako kumele sibonwe njengesingetelelo selucecesho kulelizinga leliphatsekako futsi emacembu kumele acinisekise kubamba lichaza lokuphelele kwalaba lababamele.
LeliKomiti litawucocisana ngemniningwane waloluhlobo bese lisungula licebo ngekunaka kubuka indlela letawususa lenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti ekukhinyabetweni tintfo tangaphandle kulesitfunti saleNchubo yeteMisebenti.
LeliKomiti litawubuka tincomo letisuka kulokulawulwa kwekubuyeketwa kwemsebenti lokucondziswe kuko kulokukhetfwa kwetinkhomba letibanti tetikhundla kuwo onkhe emazinga etikhundla netigaba temsebenti kuletisebenti lekumele tihlolwe kute emalunga e-PJEC akhone kutatisa nalenchubo?
Kunaka lokukhulu kumele kuniketwe kukhetsa imisebenti nobe tigaba temisebenti lebetihlala tibandlulula ngebulili, libala nobe kukhubateka kute kuhlolwe imibuto yekubaluleka lokufanako emisebentini lelinganako.
Indlela yenchubo kulomsebenti wekucala utawufuna kukhetsa nobe ngubani kulokulandzelana kwemisebenti.
Lesikhundla lesihlolwako kulesigaba kumele sibukwe ngalokukhetsekile kute kuhambelane nalemiphumela yekubuyeketa letawulandzela uma sekuya ekupheleni kwalesigaba sekungenisa ngaphambi kwekuphetsa lomBiko wemiphumela yesikhashane leshiwo ku-1.3 weSigaba D.
Asikho sigaba lesitawuchubekela esigabeni lesitako ngaphambi kwekucwaningwa nekulungiswa kwangaphambilini kwemsebenti waso.
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti ngekuhambisana nalesinyatselo utawuniketa licebo lalokutawenriwa aveta laboMasipala nobe tigaba kanye netigatjana taboMasipala lapho Kubuyeketwa kwemsebenti lokuphelele kutawulandzelaniswa.
Lendlela lekuhlolwa ngayo tikhundla ngekhatsi kwaletigaba nobe tigatjana kumele tifune kulinganisa lesidzingo sekulandzela indlela yekusuka etulu uye phasi nobe yekusuka phasi uye etulu kulesitepisi semazinga etikhundla ngetizatfu tekuphumelela ngelwati ngelitfuba lekukhipha lendlela lehamba ngelicela linye.
I-PJEC itawucocisana futsi ifune sivumelwano ngalelicebo futsi nemPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti utawubese utsatsa tinyatselo letingetiwe letidzingekile ngekuncedvwa malunga e-PJEC kucinisekisa kutsi emalungiselelo ayentiwa kucala ngaloMSEBENTI wekubuyeketwa kwemsebenti.
Uma kwenteka kuba nekungavumelani nobe tinchabano letiveka kulenchubo titawusombululwa ngekusho kweSigaba B ngenhla.
Uma sekufinyelelwe esivumelwaneni ngaloku lokutawentiwa ngalokungeniswa uMSEBENTI wekubuyeketwa kwemsebenti uyacala.
Litawuhlaba ngemibuto, lapho kudzingeke khona, lona lophetse lesikhundla nobe lomele lolophetse lesikhundla, lona losetulu kuye kanye neNhloko yeliTiko, futsi njengoba kungahle kudzingeke batfole emaphuzu elucobo, bente luhlolo lendzawo, nekucela umniningwane longetiwe nobe tinchazelo tendlela kusetjentwa ngayo kanye nethekhinoloji lesetjentiswako?
Laba labahlatjwa ngemibuto bangaphendvula ngemlomo nobe ngalokubhaliwe.
Yonkhe imizamo kumele icale yentiwe kute kufinyelelwe esivumelwaneni ngekuba semtsetfweni wekuChazwa kwemSebenti lokuniketiwe ngekuhlobana nemniningwane lotfolwe futsi nekubhala ngekucophelela letihibe lapho kunekungavumelani.
Uma kuba khona kuncaba kwanobe ngubani umuntfu kucinisekisa lokuchazwa kwaloluhlobo, nobe abambe lichaza ekutseni ahlatjwe ngemibuto, leLiKomiti lingancuma kuChazwa kwemSebenti ngetinjongo tenchubekela phambili yalo.
Nobe ngabe ngubani lohlatjwa ngemibuto lowencaba kusayina, nobe abambe lichaza, angaya kunobe ngabe nguliphi licembu kutsi liyise lenkinga ekomitini lelisombulula tinchabano ngekhatsi kwetinsuku tekusebenta letingu-10, kuhluleka kwenta loko letinchazelo letincunywe yi-PJEC tiyaphumelela.
Kuniketwa kwemaphuzu kwetintfo letihlobene neBulukhuni, Lwati, kuTsintsa labanye kanye nekusebenta ngaphasi kwenchindzetelo.
Nekuniketwa kwetintfwana letihlobene neBulukhuni, Lwati, kuTsintsa labanye kanye nekusebenta ngaphasi kwenchindzetelo.
Uma kuhlulekeka kutsi kufinyelelwe esivumelwaneni ku-3.4.7 (a) nobe (b) futsi nangabe kungakavunyelwani ngalenye indlela, lokulinganiswa kutawumiswa nobe kudluliselwe elucwaningweni nobe kwentiwa ncono njengenchabano.
Uma kunekungavumelani ngekukhetsa ku-3.4.7 (c) kuletintfo tekulungisa lelikomiti lingachubeka kwenta leminye leminyenti imiphumela leseceleni uma kubonakala kwangatsi inemcondvo ngaphasi kwalesimo sekuhlola lobukhulu balokungavumelani kwaloluhlobo.
Imvelaphi nenhloso leholela kunobe ngabe ngukuphi kungavumelani kulawo nalawo maphuzu entfo nentfwana lekumele abhalwe phasi.
Uma imiPhumela leMinye leseceleni lengetulu kwamunye ivetiwe kufanelekile kutsi lelikomiti lente imizamo leyengetiwe kutsi lisombulule lokungaboni ngaliso linye bese bafune kuvumelana ngemPhumela wesiKhashane munye.
Umbiko waloluhlobo kumele ufake ekhatsi umbiko lokhetsekile kunobe ngabe ngukuphi kungavumelani lokusolo kuchubeka kuba khona.
Lemibiko itawucwaningwa bese idluliselwa kuleLiKomiti lekuLinganisa kutsi yamukelwe bese kusonjululwa nobe ngabe ngukuphi kungavumelani.
Imiphumela yekucala ngulena kuyo sivumelwano kufinyelelwe kuso futsi sacinisekiswa yi-PJEC.
Ngalesikhatsi ingeniswa, Inchubo yelucwaningo nekulungisa itawube inikete sicinisekiso saleminyenti yalemiphumela, kodvwa kungacitfwa kutsi loluhlobo lwemiphumela liyohlala lilwekucala kuze kuphume umBiko loGcwele wemiphumela futsi ucinisekiswe nguleliKomiti lekuLinganisa.
Umbiko wemiphumela yesikhashane loveta sonkhe SiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti utawucinisekiswa yi-PJEC bese uletfwa kuleliKomiti lekuLinganisa uma tonkhe tikhundla kulesiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti setihloliwe.
LiKomiti lekuLinganisa litawucinisekisa nobe lichibiyele bese licinisekisa lombiko waloluhlobo, njengemBiko wemiphumela lophelele kuleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti ngemuva kwaloko boMasipala labatsintsekako batawatisa tisebenti ngemazinga ekugcina eMSEBENTI wato.
Asikho sisebenti lesitawatiswa ngelizinga lakhe ngaphambi kwekucinisekiswa kwemBiko wemiphumela lophelele nekuncunywa kwelizinga lemaholo.
Tisebenti tinemvume yekudlulisela phambili tikhalo mayelana neliZinga labo labatjelwe lona ku-LiKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo ngekhatsi kwemaviki langu-6 ekwatiswa njengoba kuvetiwe kuNcenye 2 ngentasi.
Kusukela ekucaleni kwalokungeniswa kweKubuyeketwa kwemsebenti kutawuba yincenye yesetfulo semPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti kutfola uMniningwane ngetigaba letikhona temaholo nelizinga lemaholo nekusungula umbiko lovakalako kuwo onkhe emaholo kuleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti.
Loluhlobo lwemniningwane nobe umbiko kumele uletfwe ku-SALGBC letawucinisekisa kutsi ungeniswa eBhange leMniningwane laVelonkhe.
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti kumele aphindze acinisekise kulungiswa njalo kwaloluhlobo lwemniningwane uma kukhona luntjintjo lolukhulu futsi utawufuneka kutsi anikete umbiko lophelele wemniningwane wemaholo masinyane ngaphambi kwekucala kwetingcociswano tekulinganiswa kwesigaba semholo.
I-SALGBC itawuba nemtfwalo wekucoca imibiko lekahle yavelonkhe kanye nekuhlatiywa lokudzingekile kusekela letingcociswano tekulinganiswa kwesigaba semholo njengoba kungancunywa liKomiti leliphetse.
I-SALGBC, ngaphambi kwamhlaka 31 Oktoba 2002 itawuletsa luhlatiyo lwetintfo letibalulekile temazinga emaholo kanye nekuhambelana kwato nemakethe yetemsebenti.
LiKomiti leliphetse le-SALGBC litawubese libita umhlangano weliKomiti laVelonkhe lekuCocisana ngemaholo kutococisana ngeluhlakamsebenti netindlela tekubitwa kwalokungeniswa kwemazinga lamasha emaholo.
Yonkhe imizamo itawentiwa kucedza loluhlobo lwetingcociswano teluhlakamsebenti kungakashayi mhlaka 15 Desemba 2002, uma kuhlulekeka, kusonjululwa kwenchabano kumele kucale kungakashayi mhlaka 1 Februwari 2003.
Lenjongo yaloluhlobo lwetingcociswano akusiko kuniketa wonkhe umuntfu kungetwa kwemaholo kodvwa kuntjintja emaholo njengencenye ledzingekile kulokungeniswa kwetikhundla letilinganiswe kabusha ngekulandzela uMniningwane weMakethe yetemisebenti.
Kuntjintjwa kwemaholo kute kuzuzwe kungeniswa akusho kutsi tonkhe tisebenti titawubese tiniketwa emazinga emholo lasetulu.
Lomsebenti wekutsi kuntjintjwe leNdlela lekhona yekuBuyeketa umSebenti kuyiwe kulenchubo YEMSEBENTI futsi lapho kukhonakala khona emaholo atawuhlala ahambelana nemazinga lahamba phambili ngekuya ngaloluhlobo lwekuntjintjwa njengoba kufanelekile kute kutfolwe sakhiwo semiholo lesivakalako lesinetinkinga letincane ngenca yekugcinwa kwesisebenti lesigcwele nobe umuntfu losebenta ngenkhontileka.
Lokungeniswa kwemazinga emaholo lamasha ngamasipala ngamunye, lapho kukhonakala khona, kutawentiwa kanye kanye naleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti ngekuya ngekwemtsetfo 2.17.
Kuloluhlatiyo kwalelo nalelo lizinga lamasipala lemaholo ngekhatsi kwesiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti lolususelwa kulemibiko lephelele yemniningwane yemholo neluhlakamsebenti loluncunywe mayelana na-2.
Budlelwano bekhevu yekulinganisa kuletikeli temiholo letikhona kubomasipala labatsintsekako.
Budlelwano balo kuMakethe yetemisebenti yeMniningwane yaVelonhe neyetiGodzi.
Loluhlobo lwembiko nobe imibiko litawuvetwa phambi kweliCela lelitsintsekako lwe-SALGBC futsi loluhlobo lweliCela lelitsintsekako litawatiswa ngaloku lokutfolakele.
Emacembu atawucocisana ngaloluhlobo lwemibiko bese liyaluleka kunobe ngabe nguluphi luhlatiyo lolunye nobe lokuhlongotwako kwemniningwane emacembu langahle awudzinge.
Nobe ngabe ngutiphi tinchabano ngetimfuneko tanobe ngabe nguliphi licembu ngekuhambelana ngeluhlatiyo lolungetiwe nobe lokuhlongotwako kutawutsatfwa njengenchabano ngekuvetwa kwemniningwane lobalulekile lofunekako kutingcociswano letitayelekile.
LeliCela lelitsintsekako litawucocisana ngalombiko wemazinga emaholo nesincomo nekuniketa umbiko kuleliKomiti leliphetse le-SALGBC ngemibono yawo onkhe emacembu mayelana nalesincomo.
Lokuvuka kelemibiko leliKomiti laVelonkhe lekuCocisana ngemaholo litawungena kutingcociswano temzuliswano wekugcina kuzama kufinyelela kusivumelwano ngalamazinga emaholo lamasha abomasipala lekumele angeniswe [kunobe ngabe ngusiphi siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti].
Uma sivumelwano kuletikeyili tekukhokhela sesitfoliwe tisebenti titawaiswa ngalegredi kanye nemazinga lamasha ekukhokhelwa.
Emazinga lamasha ekukhokhewa atawungeniswa kusukela kulelilanga lekuhkokhelwa lelilandzela leli lekwatiswa nobe mhlaka 1 januwari 2004, kuya ngekutsi nguliphi lelisedvute, uma ngabe kute bomasipala labatawuphoceleleka kutsi bacale mhlaka 1 julayi 2003.
Letigaba letitsintsekako tekusombulula inchabano te-SALGBC titawubusa nobe ngabe ngutiphi tinchabano, nekufakwa kweticelo tekukhishelwa eceleni nobe kubambetelwa kwekungeniswa ngetizatfu tekungakhoni kukhokhela.
Tisebenti leti umholo wato wanyangatonkhe ungetulu kwalegredi YEMSEBENTI lefunekako batawugcina lesikeyili semholo wabo wanyangatonkhe lesivele sikhona.
Sisebenti lesigcine umholo nesikeyili, lophindze afake sicelo sekukhushulwa ngemphumelelo kusikhundla lesinegredi YEMSEBENTI lengaphasi kunemholo wakhe wanyangatonkhe nesikeyili, utawuchubeka kutfola lomholo wakhe lalanawo nesikeyili nekunjtintja kwekubita kwekuphila emnyakeni kutawususelwa kulomholo wakhe.
LiKomishana lesiFundza lekuDluliselwa kwetiKhalo (PJEACs) litawusungulwa ngaphasi kwe-SALGBC uma lenchubo yekungeniswa seyisedvute nekucevdwa.
Litawakhiwa ngulemibandzela lefanako neyemaKomiti lamakhulu ekubuyeketwa kwemisebenti ngekusho kwemtsetfo 3.1.1.
Kucala kucwaningisisa lokukhetsekile kunobe ngumuphi masipala uma kulombono walo lelinani leticelo letidluliselwe phambili kulabomasipala tidzinga lokucwaningisisa kwaloluhlobo.
LeliKomishana kumele lilwele kwenta tincumo tincumo talo ngekuvumelana kodvwa litawuphindze lincume kuloku lelikutfolile nga-50% kanye nalinye livoti lelihambelanako lemcashi kanye nalabamele inyonyane labavota ngekutimela.
Nobe ngabe nguyiphi imibono leyehlukile yalabambalwa itawubhalwa phasi.
Lesincumo saloluhlobo siphelele futsi siyabophelela kumcashi nesisebenti lesitsintseko futsi angeke angeke siphindze sibukwe kunobe ngabe nguyiphi lenye iforamu.
Likomishana lavelonkhe lekulinganisa litawuniketwa ligama lelisha kutsiwe liKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti esikhatsini lesikahle mayelana netingucuko letivela kulokungeniswa kuya kusigaba sekugcinwa.
Litawakhiwa ngulemibandzela lefanako njengeliKomishana lavelonkhe lekulinganisa ngekusho kwemtsetfo 5.1.2 kusiGaba A.
LeliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti ligcina emandla nemisebenti eliKomishana lavelonkhe lekulinganisa lokuvetwe ngaphasi 5.2 kwesiGaba A njengoba sichitjiyelwe ngalokufanelekile futsi safundvwa kungcikitsi lensha.
Lenta tincumo talo nobe lifuna kusombulula nobe ngabe ngutiphi tinchabano letingavuka emkhatsini kwemacembu kulemibandzela lefanako lesebenta kuliKomishana lavelonkhe lekulinganisa.
kudlulisela phambili sikhalo lokutfolakele lapho kudlulisela phambili kwesikhalo kubanjwa mayelana na-4.1.7. ngentasi.
Angeke libuke nobe ngabe ngusiphi sicelo lesifakiwe lesicondziswe kulo nobe kudlulisela phambili sikhalo lokuhlosiwe lokumelene nalokutfolwe nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo.
Litawucwaningisisa tikharsi tonkhe konkhe lokutfolakele kwaleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo futsi lingadzinga LiKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo kutsi lilalele kabusha nobe ngabe ngukuphi kudlulisela phambili sikhalo ngekulandzelela leyo ndlela lechaziwe nobe tintfo njengoba ingancuma.
Litawucapha kugcinwa kweNchubo YEMSEBENTI ngekhatsi kwemkhakha, kusesha nobe ngabe yini lehlobene neKubuyeketwa kwemsebenti jikelele, futsi lente tincomo ku-SALGBC kuleto tintfo.
Tisebenti letitsite nobe tigaba tetisebenti.
INdlela neNchubo neKufakwa kweticelo.
Letinchubo tekucoca tiNchazelo temsebenti nekuhlola tikhundla letinsha kutawuhambelana naloku lokubekwe kusigaba sekungenisa.
Sicelo lesifakiwe sekubuyeketwa kabusha, noba kucalwe ngulaba labaphetse nobe sisebenti nobe sigaba setisebenti, singentiwa nobe ngabe nini uma nje lesicelo lesifakiwe sisuselwa kubufakazi beluntjintjo lolubonakalako naloluyohlala lukhona kulokucuketfwe kwalesikhundla , nobe bufakazi lobusha lapho umfaki sicelo bekangeke alindzeleke ngalokuvakalako kutsi bekaphetse bufakazi ngalesikhatsi sicelo lesifakiwesekucala sentiwa.
Nemniningwane lobonisa kutsi loluntjintjo lufike ngenca yaloluntjintjo kulengcikitsi letayelekile yemsebenti, nobe kuhlelwa kabusha kwebudlelwano bemsebenti.
Sibonise ngekushaya emhlolweni kutsi kungani kubonakala kwangatsi lokulinganisa imiphumela bekungahambelani nalesicelo lesifakiwe lekungiso seNchubo YEMSEBENTI.
Sisekelwe sitatimende sekusekela lesisuka kulinye nobe lmanyenti emalilunga e-PJEC.
Lifomu lekuChazwa kabusha kwemSebenti lelibonisa loluntjintjo kulomsebenti lokusisusa sekutsi kube nalesicelo lesifakiwe futsi naleminye imiculu lena umfaki sicelo latayibona ifuneka nobe ihambisana naletimfuneko ngaphasi kwa-3.2.3 na-3.2.
Kubhala phasi kuvuma kwalona losesekhundleni lesingetulu nobe iNhloko yeliTiko kulenchazelo lensha nobe abhale phasi kungavumelani kwabo nayo yonkhe kumbe incenye yenchazelo yemfaki sicela.
Lesicelo lesifakiwe sitawubese siniketwa umphatsi lobukene naloKubuyeketwa kwemsebenti kuloyo Masipala lotawuchumana nalomfaki sicelo, nanobe ngubani lomele basebenti uma kulilunga lenyonyane, kanye nebaLawuli labatsintsekako, kucinisekisa kutsi yonkhe imininingwane lefunekako kanye nekungavumelani kubhalwa phasi ngalokuphelele ngaphambi kwekuletsa ku-PJEC.
I-PJEC uma ibona kutsi lesicelo lesifakiwe siyabonakala kutsi asinasisekelo, ingacela kutsi sifakwe kabusha kutsi sihambelane na-3.2.3 kanye na-3.2.4 nobe sikhishwe futsi kuhluleka kuhambelana naletigaba kungacitsa ngalokusemtsetfweni sicelo lesifakiwe.
Ekutfoleni loluhlobo lwesicelo lesifakiwe, i-PJEC itawuchubeka ngekusesha lokufakwa kweticelo uma ingakubona kufanelekile mayelana nemandla nemisebenti kanye nenchubo lesicelo lesifakiwe njengobe kuvetwe ngaphasi kwesiGaba C 3.4. futsi ifune kuncuma kulomphumela.
Uma kwenteka kutsi incuma kutsi bekunganaluntjintjo kulegredi, nobe uma i-PJEC ihluleka kufinyelela kusivumelwano ngemphumela, lomfaki sicelo kumele atiswe kutsi lesicelo lesifakiwe sihlulekile nekutsi sicelo sekudlulisela phambili sikhalo singafakwa.
Lapho imiphumela lemisha ikuncunywa itawudluliselwa kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti kutsi icwaningisiswe, yentiwe ncono nekutsi ilungiswe ngaphambi kwekwatiswa nobe kukhangisa.
Yonkhe imizamo kumele yentiwe kucinisekisa kutsi letinyatselo letiku-3.2.8 na-3.2.9 tiyacedvwa ngekhatsi kwemaviki langu-6 ngemuva kwaloko umfaki sicelo utawatiswa ngemphumela wekugcina.
Ticelo letidluliselwe phambili kuleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo kumele tihambelane nendlela njengoba ibekiwe ku-3.2.3. futsi tibe nemiculu njengoba ibekiwe ku-3.2.4.
Ekutfoleni kwesatiso sekucitsa mayelana na-3.2.7, 3.2.9 nobe-3.2.11. lomfaki sicelo utawuna na-6 emaviki kumukela nobe kucitsa lomphumela bese uncuma kutsi ufuna kuchubeka nekudlulisela phambili sikhalo.
Umfaki sicelo, uma nje kuhambelana neindlela ku-3.2.4, angachibiyela nobe angete kulesicelo lesifakiwe ngaphambi kwekusiletsa kuleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo.
LeliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo ekutfoleni kwaleso sicelo lesifakiwe itawucale itenelise yona kutsi kukhona tisusa letivakalako taloko kudluliselwa phambili kwesikhalo futsi ingaphindze ngekuvumelana itsi kute tisusa letikhona bese icitsa loko kudluliselwa phambili kwesikhalo.
Lapho leliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litinelisile lona kutsi tikhona tisusa letivakalako talokudluliselwa phambili kwesikhalo itawulalela lokudluliselwa phambili kwesikhalo ngendlela lefanelekile kubukana nalokudluliselwa phambili kwalesikhalo futsi ingabuka lesicelo lesifakiwe de nova njengobe kubekiwe kusiGaba C 3.4, lingaphindze lilalele sicelo lesifakiwe kunobe ngusiphi sikhatsi salenchubo njengobe kuvetwe ngaphasi kwesiGaba C3.4 nobe lingalalela lelicala ngekulandzela inchubo letawusetjentiswa enkhantolo, nobe ngabe nguyiphi lefaneleke kakhulu kucinisekisa kulalelwa lokunelwati nalokukahle kwalokudluliselwa phambili kwalesikhalo. LeliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawatisa lomfaki sicelo ngencwadzi ngalenchubo letawulandzelwa ekubukaneni nalokudlulisela phambili sikhalo.
Lapho kudlulisela phambili sikhalo kumukelwa nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawudlulisela lokutfolakele kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti kutsi lisicwaningisise kanye nekusilungisa ngaphambi kwekwatiswa.
Lapho kudlulisela phambili sikhalo kungamukelwa nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawatisa umfaki sicelo.
Uma kwenteka kuba nekucitfwa kwaloluhlobo kulokudlulisela phambili sikhalo ngulomfaki sicelo nobe bafaki ticelo batawuniketwa sikhatsi lesilinganiselwa emnyakeni munye kusukela sicitsiwe.
Letincumo teliKomiti lesiFundza lekudluliselwa phambili kweTicelo tiphelele futsi tiyabophelela kutisebenti kanye nebacashi futsi akunalilungelo lekudlulisela phambili sikhalo kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti futsi angeke kube nelilungelo lekuchuba lenchabano kulenchubo yetinchabano yalomKhandlu wekuCocisana ngeteMaholo waboHulumende baseMkhaya baseNingizimu Afrika nobe lomunye umtimba wangaphandle wekusonjululwa kwenchabano lofana ne-CCMA.
KuleSendlalelo, sigaba A na-B tibeke sobala lomtimba lodzingekile wemniningwane lokuvunyelwene kutsi kumele utfolakale kulokubuyeketwa kwemsebenti kute kuchutjwe ngemphumelelo.
Sigaba C ukhombisa letinye tinhlobo temniningwane lona Tinyonyane nobe tisebenti letitsite tingafisa kutsi ivetwe kodvwa lona umcashi, nobe lesinye sisebenti singahle siwubone uyimfihlo futsi lekufanele ungavetwa.
Ngekuya ngesigaba A na-B emalunga eliKomiti lemininingwane atawulandzela kuphela loku labavunyelwe kona ngu-3.3.4. Loku kusho kutsi emalunga kumele alulekwe kutsi asebentise bumfinhlo uma abukana naloluhlobo lwemniningwane ngebumfihlo lobuvakalako kugwema tinchabano letingafuneki nobe kungavumelani kodvwa awakaphocelelwa kutsi abe netimfuneko tebumfihlo lobukhulu futsi banelilungelo, njengebatfu labamele emacembu abo, kutsi babike ngekutsembeka futsi ngalokuphelele lapho bakubona kulungile.
Kute kuhlelwe lesigaba bese kwentiwa lisu uchuba Kubuyeketwa kwemsebenti lomniningwane lolandzelako kumele ulungiswe bese wentiwa kutsi utfolakalale kuleliKomiti.
Ishejuli yendlela lekhona yekulinganisa, emazinga etikhundla ayo kanye nekubitwa kwekucondziswa kwemsebenti lokususelwa kulokusungulwa lokuvunyiwe.
Luhlatiyo lwelinani lekungilo letisebenti leticashiwe kwanyalo letichazwa njengaleti tekuchashwa ngalokulinganako luhlatiyo ngekuya ngelibala, bulili nekukhubateka.
Tinchazelo letihlukahlukene letivakalako temsebenti nobe emashejuli emsebenti lasetjentiswa kulelihlobo lwetikhundla.
Luhlatiyo lwemazinga etikhundla letingatsatfwa njengaletifanako nobe kuChazwa kwemSebenti lokuntjintjanako futsi letawudzinga kuhlolwa lokuyisampuli futsi naletinye tikhundla taloluhlobo nobe emacembu latawudzinga kuhlolwa ngalokuhluke kakhulu.
Umniningwane loveta tindlela tekulawula ngekutsintsa kulendlela yetinombolo letihlukile letikhombisa sikhundla ubekiwe.
Ikhophi yeLuhlelomsebenti loluvele lukhona, nobe ngabe ngutiphi tiNhlelomsebenti letihlongotwako, kanye nenchazelo yato tonkhe tigaba, ematiko nobe emayunithi ekuniketa umsebenti kanye netigatjane ndzawonye nesincomo njengekuhlukaniswa kwako mayelana nemathemu lafanako lasetjentiswa kulenchubo YEMISEBENTI.
Lisu lekutsatsa tinyatselo lelihlongotiwe lekumele lilandzelwe kuhlola tikhundla letibalulekile kuwo onkhe lamabhande labanti alenchubo YEMSEBENTI, lelisu lekumele lifune kungenelela lenchubo ngendlela lengeke yente kabi lenjongo yalo ngekusuka etululiye phasi nobe lisuke phasi liye etulu.
Sincomo ngendlela laba labahlatjwa ngemibuto labatsite labatawukhetfwa ngayo kulokubuyeketwa kwekucala.
Ngalesikhatsi kuchubeka inchubo yekubhalwa kwekuChazwa kwemSebenti kanye nekuhlolwa lokungiko luhlatiyo lolunetinchukaca letinyenti lwalelo nalelo tiko nobe iyunithi yekuniketa umsebenti nobe sigatjana lokukhetsiwe kumele luniketwe.
Kunaka lokutsite kumele kuniketwe ekwenteni tinkhe tiNchazelo temsebenti letivele tikhona nemashejuli emsebenti lasebenta kuletikhundla letibuyeketwako futsi, kanye netikhundla letifanako akhatsatekile ngekuveta kusabalala kwekuhlukana kwemsebenti nobe imisebenti leniketwe ngale kwanobe ngubaphi laba labahlatjwa ngemibuto.
Nobe ngabe nguyiphi imiculu nobe umniningwane lowengetiwe lotsintsekako kulokubuyeketwa kwemsebenti lokungahle kuniketwe ngulabaphetse nobe lababambe tikhundla.
Umniningwane ngethekhinoloji netindlela letisetjentiswako mayelana nemishini nobe ithekhinoloji yemniningwane nekufaka ekhatsi lapho tinchukaca letinyenti letitsintsekako ngetinchubo nobe ema-software system lasebentako.
Kuhlolwa kwetindzawo lapho kusetjentelwa khona nekuboniswa kwalomsebenti cobo lwawo kwemshini lotsite, ithekhinoji, nobe tindzawo tenchubo kumele kulungiswe.
Ikhozi yekuhlela lomniningwane utawuniketwa kute kucociswane ngayo. Kodvwa kulilungelo lanobe ngabe nguliphi lilunga kutsi licele luhlatiyo lolungetiwe nobe nekwakhiwa kabusha kwaloluhlobo lwemniningwane. Leticelo taloluhlobo tidzinga kutsi tivakale ngendlela yekutsi ticondziswe ekutfoleni lwati lolukhulu ngetinjongo tekuKubuyeketwa kwemsebenti. Uma tingavakali Labaphetse loKubuyeketwa kwemsebenti bangancaba kwenta lomsebenti longetiwe.
Kulokuchubeka kwekubhala kwekuChazwa kwemSebenti nobe kuhlolwa kwangemphela kungabonwa njengekuba sesimeni lesikahle kutfola bufakazi bemculu nobe lobunye bufakazi ngendlela yephothifoliyo yaloluhlobo lwemsebenti lolwentiwako ngulona lohlatjwa ngemibuto nobe labanetikhundla labafanako. Kanjalo kungavumelani ngekuChazwa kwemSebenti wesikhundla emkhatsini walohlatjwa ngemibuto lonesikhundla nobe lobaphetse kungafaka ekhatsi tikhalo tekutsi ngubane lowenta umsebenti lotsite. Uma kunjalo lelikomiti lekuHlola lingakhona kuphela kusombulula lendzaba ngekubuka lomsebenti ngekwawo?
Kutsi lobufakazi bemculu bucuketse umniningwane, longabonwa nobe ngubani, nobe ngumniningwane wemkhandlu wemfihlo yangekhatsi.
Kutsi lesimo semiculu leceliwe ingendlela yekutsi iveta umniningwane wemuntfu loyimfihlo lophetfwe ngamkhandlu ngekuvisisa kutsi uyimfihlo, nobe ungaloluhlobo lwekutsi uma uvetiwe utawubeka esimeni lesibucayi kuphepha kwaloyo muntfu.
Kunetindzawo letinyenti lapho tikhalo taloluhlobo titawuvumeleka, nobe kulenye indlela tikabi nobe tiyavuka, sibonelo ngoba umuntfu lophetse lotsite ufuna kwentela phasi tincukaca tetikhundla talaba labangaphasi kwakhe kute akhuphule tincukaca tesikhundla sakhe.
Kuvimbela nobe kunciphisa linani letinchabano letingakuvuka kuloku kubalulekile kutsi Labaphetse bacacisa emandla laniketwe umPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti. Loku kusho kutsi kumele bakhobe kusebentisa emandla abo mayelana nekuvetwa futsi babe nemandla ekucitsa kwencatjelwa lokukabi kwekuvetwa lokungahle kuvuke. Kuphindze kudzinge kucaciswa kutsi ngunini lapho umPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti unelilungelo lekufinyelela kumiculu nobe kumele acale afune kuvunyelwa. Ngekusungula tindlela lebangakhona ngato kuveta umniningwane ngalokuphelele, or ngaphasi given terms of bumfihlo is also kubalulekile. Sibonelo, imvume inganiketwa kumalunga eliKomiti kutsi babuke futsi bafundze umculu ehhovisini kodvwa bangenti emanotsi nobe ikhophi yalomculu. Kuto tonkhe letindzaba kuphindze kube ngumtsetfo lotayelekile kutsi ticelo tekuvetwa kumele tiyamane nekutfola lwati ngalomsebenti wesikhundla ngetinjongo tekubuyeketwa?
Kumele kucashelwe kutsi kuncatjelwa kufinyelela kumniningwane kungakuvuka kunobe ngabe nguwaphi emalunga aleliKomiti kufaka ekhatsi emakhansela kanye nebaLawuli. Kodvwa ngalokutayelekile kutawukuvuka kuticela letentiwe nguLabamele inyonyane nobe lababambe tikhundla.
Emalunga nalababambe tikhundla banelilungelo lekwenta sicelo. Umkhandlu kanye nebaLawuli banelilungelo lekuncaba kuveta lokuyimfihlo nobe lokungakahlobani ngalokuvakalako nekutfola lwati ngemsebenti wesikhundla ngetinjongo tekubuyeketwa.
Tinelilungelo lekulwisana nekuncatjelwa kuniketwa umniningwane.
ngencwadzi lebhalwe phasi.
Lihlole kubuketwa ngalokufanako kulemiphumela yekubuyeketwa kwemsebenti njengoba inconywe ema-(PJEC).
Kungalinganisi kabusha tinchukaca temsebenti tetikhundla kodvwa kuhlola lemiphumela levela kwangatsi ayifani nalenchubo lefanako ngekuya kwemazinga lahlukile esikhundla (sigaba).
Kuncuma sizatfu sekungamukeli nobe sekumukela nobe kuntjintja kancane umphumela.
Kutfola imibiko yelucwaningo futsi babuye bamukele nobe batsatse tinyatselo tekulungisa.
kulungisa sisusa sekulinganisa emkhatsini wetigaba letihlukile tabomasipala mayelana nemiphumela yekubuyeketa.
Kubuketa kusebentiseka kwetheminoji lekhona netinchazelo bese lincoma tichibeyelo nobe kuntjintjwa kwekuhlelwa kwemagama kucinisekisa kusetjentiswa kwendlela lengantjintji futsi nalekahle.
Kuncuma tinkhombandlela temazinga esikhundla kuyo yonkhe lemikhakha yetigada tesikhundla nemazinga kulemboni.
nalemiphumela lemibi kuloko.
11.Kuniketa tincomo ngendlela lefanako ekuniketweni sikhundla?
ngabe nguyiphi imisebenti/imisebenti yaleliKomishana.
Kwenta nobe ngabe nguyiphi imisebenti lebhalwe kumtsetfo 5.2.2. kuya ku-5.2.8 lengakasombululwa ngalokufanelekile ngaphasi kwanobe ngabe nguwaphi emaphuzu langenhla.
1 The term District Area is as used in the Structures Act and means the Districts Council and all local Councils within its demarcated area?
2 Nelson Mandela and Ekurhuleni Metropolitan Councils only have Local Labour Forums the rest have Metropolitan Divisions.
3 There must be one Manager appointed to take overall responsibility. This person is referred to as the designated JE Manager. Other managers who may be part of the process may have a workplace job title of evaluation manager, but for the purposes of this agreement is not the designated JE Manager. They may be part of the Job Evaluation Unit and are referred to as job evaluation practitioners.
4 Note that the employer and unions are the defined parties. While alternates and replacement are allowed it is not encouraged. As far as possible all representatives must be withdrawn from other duties to work full time on Job Evaluation.
5 Annexure A is intended to set out obvious information on which there should be no dispute about disclosure and other matters where disclosure may be contested.
6 Confidentiality of scores and provisional grades is necessary to avoid misinformation and premature appeals. The process is not one of mandate bargaining. A lack of transparency on the other hand is counter-productive. Parties have a duty to keep their constituencies informed?
7 The more general ethos of confidentiality is dealt with in 3.3.4. This is for when specific undertakings are made.
8 This is not meant to imply a physical unit in one place it can be a network of staff from different departments or municipalities?
9 Moderating means to adjust imiphumela or results to achieve an equivalent norm or standard.
10 Auditing is used to refer to a technical exercise in identifying whether in the view of auditor the system is being correctly applied. Such report may be correct but could differ in its assessment from another audit. Or it may be in error. Moderating is the process of agreeing on adjustments which will either confirm the audit recommendation, or may correct it in one or another respect?
11 It is necessary to distinguish between tinchabano which arise as a failure to agree on a matter between the employer and unions which are external to the job evaluation process as such and disagreements which arise within the application of the system. Many of the later are likely to be evidently in contradiction with the basics of systems and will be moderated. The provision that it goes to arbitration if the Moderating Commission cannot resolve the matter must be seen as the exception. Most disagreements will be about misapplication of the rules. Hence the detail about likely terms of reference which clearly indicate high order issues of principle?
13 Equal value for equal work is not the same as the rate for the job. It is about ensuring that there are not hidden factors or traditions which have for example undervalues a particular occupation because it is normally or predominantly occupied by women or a particular race group?
15 Different levels of outcome are defined below?
16 Note that kwatiswa is used though rather than publishing?
17 The framework will look at a report that will identify actual wage gaps, issues such as different notch systems, the relationship to market data. The framework will then guide in more detail the principle on which new curves in each demarcation are constructed.
19 Advertising refers to a Municipality advertising a post before it know the grade of the post, and therefore its cost.
<fn>DAC-NLS. SibopheleloSemisebenSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
"Siphokophelele kuniketa ngemisebenti lesezingeni leliphakeme kakhulu kumhlabawonkhe!"
Kungani sibe neliSu leliHlanganisele lemiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu?
"Kwenetiseka ngemazinga esimo umuntfu lativa akuso ngemuva kwekucatsanisa kusebenta kwemikhicito macondzana naloko umuntfu lakulindzele."
Kuniketa ngemiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu kumhlabawonkhe.
Kunconota lizinga lekwetfulwa kwemisebenti leniketwa emakhasimende etfu ngekugucula kubuka kwebantfu betfu kusuke ekubeni ngulokumayelana nemali ngekwendalo kuye kuloko lokunakekela likhasimende ngekwenta njalo khona sitawuhlangabetana siphindze sengce loko lokulindzelwe ngemakhasimende eliBhangi kanye nemisebenti yalo?
"Umsebenti losezingeni leliphakeme kakhulu nguloko lesetama kukuniketa kona ngaso sonkhe sikhatsi, ngobe siyati kutsi umsebenti losezingeni nguloko lokulindzele kuBhangi leMhlaba. Uma ujabulile ngelusito lolutfole namuhla, sicela utjele umngani wakho. Uma kungenjalo, sicela watise umCondzisi weliGatja lakho. Ngakulolunye luhlangotsi ungachumana nelitiko letfu lemisebenti yemakhasimende ku: 0800 00 52 59."
Kuye kwabaluleka kakhulu kutsi sibukane nekugcina emakhasimende. Lendlela liBhangi leMhlaba litawugcina ngayo emakhasimende alo ngukutsi lente umsebenti loncono ekuhlangabeteni nasekwenetiseni tidzingo temakhasimende.
Esikhatsini lesengcile liBhangi leMhlaba belinesimo lesicishe sibe ngugodlelakusakhe, futsi akukho imitamo lekhetsekile lebeyentiwa kutsi kujatjuliswe emakhasimende. Namuhla, liBhangi leMhlaba lincintisana nemabhangi etekuhweba ngemakhasimende. Lamakhasimende aneluhla lolubanti lwemikhicito netinsita lapho anekutikhetsela khona. Emakhasimende anamuhla sekafundze kakhudlwana futsi anetimfuno letinyenti. Kulindzela kwawo emazinga kuye kwakhushulwa kuniketwa kwemikhicito netinsita letisezingeni.
Uma liBhangi leMhlaba litawugcina emakhasimende alo nesimo salo emkhakheni wetemnotfo, kudzingeka umcondvo lomusha wetekuphatsa, njengobe kutawuba tinkapani letinakekela emakhasimende kuphela letiphumelelako, leto letitawuniketa linani lelisezingeni kumakhasimende ato lahlosiwe. Kungetulu kwemsebenti weLitiko letekuKhangisa nekuTsengisa kugcina emakhasimende.
Litiko letekuKhangisa lingaphumelela kuphela etinkapanini letinematiko nebasebenti labacecesheke ngalokufanelekile ekwakheni nasekusebentiseni luhlelo loluncintisekako ngekwelizinga lekwetfula imisebenti yemakhasimende.
Loko lokungalinganiseki, akukhoneki kuphatseka. Khona sitawukwati kuklomelisa basebenti betfu ngekuniketa imisebenti ngekulandzela imikhakha yekusebenta lesembili, kumele sikwati kulinganisa kwetfulwa kwemisebenti nelizinga.
Sitsandza kumema bonkhe basebenti kutsi batimbandzakanye kuleSiBophelelo semiSebenti seliBhangi leMhlaba. Kutimbandzakanya kwakho kuloluCwebu lwekutiPhatsa kubalulekile kumphumelelo yeliBhangi leMhlaba.
Ngabe iyini imiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu?
Kusho kushiya konkhe kudzimate kusonjululwe inkinga yelikhasimende. Kufaka ekhatsi kwedlulela lapho kulindzeleke khona. Kwenta tintfo letincane letengetiwe letingekho kunchazelo yemsebenti wakho, lokwengetiwe labanye labangakwenti. Konkhe kumayelana NEMOYA WEKWENTA. Ube nekutimisela, ugcugcuteleke, ukhutsale futsi ube nemdlandla. Mayelana nekutsi njalo wente lokungetulu kwemandla akho. Kumayelana nekutsandza umsebenti wakho kanye nekutigcabha ngaloko lokwentako. Kumayelana nekutigcabha ngekusebentela liBhangi leMhlaba?
Ngabe siyini SiBophelelo semiSebenti selliBhangi leMhlaba?
SiBophelelo semiSebenti sicuketse njani na-kungani wekuniketwa kwemisebenti yemakhasimende lesezingeni leliphakeme. Ngekulandzela letinkhomba, utawukwakha sipiliyoni lesitsandzekako nalesijatjulelwako kubasebenti nakumakhasimende ngalokufanako?
SiBophelelo semiSebenti siyimanuwali yakho yekwetfula imisebenti yemakhasimende ngekuvela kwebuso bakho. Lomunye wemigomo yelisu yeliBhangi leMhlaba kwenta kube nekuchukumiseka ngalokufanelekile kweliZinga leMphilo lawonkhewonkhe. Wena, njengeliNcusa leliBhangi, unelitfuba lelivelele lekuba yincenye yekugucula lapho bantfu bayophelela khona! Uyincenye yekuphumelelisa emakhono ebantfu ngekuniketa kwesekela ngetimali lokufanele emaphusheni abo! Umgomo wetfu awusiko kuphela kunaka kutfutfuka kwangephandle kwemakhasimende etfu, kepha nekutfutfuka kwangekhatsi kwebasebenti betfu. LesiBophelelo sitakusita ekutfutfukeni ube ngumuntfu lonakekelako ngemakhasimende futsi lonakekelako ngemsebenti?
Sitsandza kugcugcutela bonkhe basebenti beliBhangi leMhlaba kutsi balandzele lamaphutu lahleliswe lapha ngentasi. Asikhutsatane futsi sigcugcutelane ngalelo nalelo langa, kungabi kuphela ekutseni sisebente ngetulu kwemandla etfu, kepha siphindze sisabalalise umdlandla wetfu loshisekelako ngendlela lesibukana ngayo nemphilo nemsebenti!
Yemukela onkhe emakhasimende ngekunonopha lokungaphumeleleka ngekuchumana ngemehlo bese umoyitela. Uma ungaphumeleli kusita lelikhasimende masinyane, yatisa kutsi utawubanaka ngekuphutfuma lokungaphumeleleka.
Bingelela onkhe emakhasimende lasendzaweni yekulindza, kungakhatsaleki kutsi nguwe lotawasita nobe kungasinguwe, ubute kutsi ngabe sekasitiwe nekutsi ngabe ikhona indlela longasita ngayo. Uma sewulungele kusita emakhasimende, moyitela, ubingelele ngekutsi sawubona, ucolise ngekubalindzisa bese uyatetfula ngekusho ligama lakho. Kwenta sibonelo, "Sawubona, ngiyacolisa ngekukulindzisa. NginguZandile (nobe Nkst Dlamini), ngabe ngingakusita ngani namuhla" Sebentisa lulwimi lwemtimba neliphimbo lelivi lelifanelekile?
Tfola ligama lelikhasimende futsi ulisebentise ngekuvama ekukhulumisaneni kwenu. Cinisekisa kutsi uliphimisela kahle.
Ngena eticatfulweni telikhasimende ngekucocisana nalo kafishane uma kuphumeleleka. Libalele kamnandzi namuhla lapha ngaphandle, ubona njani?
Yiba nebungani, ungabandlululi, yiba nekutimisela futsi ube nemoya lomuhle.
Bonisa sitfombe sebucwepheshe futsi ugcine simo lesinekutimisela ngaso sonkhe sikhatsi.
Ungavumeli kutsi emakhasimende eve tinkhulumo takho tangasese, kungakakhatsaleki kutsi ngabe kuselucingweni nobe emkhatsini kwemalunga ebasebenti. Sebentisa kutihlatiyela. Ungaphendvuli makhalekhikhini wakho ngaphandle kwekucela imvume yelikhasimende kucala bese uyacolisa emva kwaloko.
Niketa likhasimende sizatfu uma kungahle kudzingeke ushiye indzawo yakho yekusebentela.
Lalelisisa kahle futsi ucinisekise kutsi ubuta yonkhe imibuto lefanelekile lengaholela ekutfoleni imininingwano leshaya emhlolweni. Cinisekisa kutsi uyevisisa, nanobe kungasho kutsi ubite umhumushi atawusita. Cinisekisa kutsi uluvisisa kahle ludzaba labete ngalo ngembi kwekwetama kulusombulula.
Phatsa onkhe emakhasimende ngenhlonipho lephelele futsi ungehluleli emakhasimende ngekubukeka kwawo. Phatsa onkhe emakhasimende njengemakhasimende langahle aphetse liGolide.
Tsatsa sikhatsi sekuchazela likhasimende kutsi kungani sicelo salo sekubolekwa imali sencatjiwe.
Uma likhasimende lingafaneleki kutfola imali yekubolekwa kumkhakha weliTfusi, iSiliva nobe liGolide, mukisa lelikhasimende kumkhakha longenatihibe kakhulu longentasana (Litfusi kuya ekuCatfuleni). Tsatsa sikhatsi nemitamo kutsi usite lelikhasimende ngemkhicito longafaneleka kahle ngekuhambisana netihibe letitawuhlangabetana netidzingo telikhasimende kancono.
Nobe ngusiphi sikhalo kumele sicondziswe kumCondzisi weliGatja.
Ungabeki liphutsa kulolunye luhlangotsi lweliBhangi nobe eNhlokohhovisi. Yemukela kutiphendvulela ngenkinga bese uniketa sibonelelo sesikhashana kukhasimende uma ngabe simo sikuvuma loko.
Gcugcutela emakhasimende kutsi agcwalise luHlamibuto ngemiSebenti yemaKhasimende bese aligcumusela eBhokisini letiPhakamiso kulelo gatja.
Ungalingi utsikamete umlingani ngalesikhatsi asasebenta ngelikhasimende.
Gwema kwenta umsebenti longatsintsani nemakhasimende phambi kwemakhasimende lalindze emgceni.
Cedza loko naloko kucocisana nelikhasimende ngekulibonga lelikhasimende ngeligama kanye nangekuvala ngekutsi Ube nelusuku loluhle.?
Yatisa labemukela tincingo uma ungaphumeleli kuphendvula tincingo.
Ungakhiphi lucingo esigcotjeni nobe uluyekele lukhale lungaphendvulwa.
Colisa ngekubambisa likhasimende sikhatsi lesidze uma lucingo lukhale sikhatsi lesidze ngalokungenasidzingo.
Moyitela uma uphendvula lucingo.
"LiGatja laseNasipoti leliBhangi leMhlaba, Sawubona, Ngabe ngingakusita kanjani" Tilwimi letengetiwe tingasetjentiswa ngekutikhetsela?
Sawubona, 'NguZandile lokhulumako', Ngabe ngingakusita kanjani Tilwimi letengetiwe tingasetjentiswa ngekutikhetsela?
Buta likhasimende 'Ngikhuluma na ' khona utawutfola ligama lalo.
Tfola ligama lelikhasimende futsi ulisebentise ngekuvama ekukhulumisaneni kwenu. Cinisekisa kutsi uliphimisela kahle.
Ungabambisi likhasimende sikhatsi lesidze. Lokungenani buta kutsi ngabe kungalunga yini kutsi wena uphindze ulishaye lucingo nobe utsatse umlayeto.
Cinisekisa kutsi ubhala imininingwano yemlayeto kahle.
Dlulisa yonkhe imilayeto kungakapheli imizuzu lengu-30 ngemuva kwekuyitfola (loku kufaka ekhatsi kushiya umlayeto lobhaliwe edeskini lemuntfu).
Niketa kulindzeleka lokuphatsekako uma inkinga ingeke isombululeke masinyane. Sebentisa lwati lwakho lweluhlelo kutsi unikete tinsuku letisedvute. Etimeni letiphutfumako, nonophalisa loludzaba ngekusebentisana nemCondzisi weliGatja.
Yiba nekutiphendvulela kuyo yonkhe imibuto idzimate isonjululwe. Ungalingi wengcisele likhasimende kulelinye ligatja ngaphandle uma kudzingeke mbamba.
Sombulula imibuto ngekunonopha lokungaphumeleleka bese ushayela likhasimende ulatise ngesimo sesikhalo salo.
Yatisa emakhasimende njalo-nje ngesimo setikhalo tawo.
Ungalingi wengcisele likhasimende ehhovisi lemCondzisi loweNgamele. Njalo-nje licondzise kusiKhungo sekuNakekela emaKhasimende ku-0800 00 52 59.
Emva kwekucedza ngemidati yekuchumana ngekusonjululwa kwenkinga, ungabuta kutsi Ngabe kukhona lokunye lengingakusita ngako namuhla?
Colisa uma ngabe sicelo kungeke kuhlangatjetanwe naso futsi njalo-nje niketa lokunye esikhundleni. Kwenta sibonelo, kuya ekuCatfuleni (umkhakha wetihibe letincane).
Tfulula liBhokisi letiPhakamiso njalo ngeliviki.
UmCondzisi weliGatja kumele aticaphele tindzaba letitsite ngembi kwekwengcisela luhlamibuto eNhlokohhovisi kutsi luyohlatiywa.
Timisele kusebenta ngesikhatsi sekuvula.
Ungaphoceleli emakhasimende ngesikhatsi sekuvala futsi basebenti kumele batimisele kusita emakhasimende ngemuva kwesikhatsi sekuvala.
Emakhasimende kumele emukelwe futsi asitwe kungakapheli imizuzu lengu-15 ngemuva kwekungena egatjeni. Uma kwenteka likhasimende lilindze ngetulu kwaloko, uyacelwa kutsi ulatise ngesikhatsi sekulindza lesisasele futsi ucolise.
Tikhawu tamalanga onkhe tekuceceshwa nguboNtsanga kumele tifake ekhatsi kukhulumisana kwemizuzu lengu-10 ngeKwatisa ngemSebenti (kuniketwa ngumCondzisi weliGatja) lokwentiwa ngembi kwekuvulwa kweligatja.
Sikhatsi lesitsetfwe sekuphindzela kumakhasimende mayelana nemibuto/netikhalo.
Umoya wekusebenta nebungani.
Kunonopha nekushaya emhlolweni.
Imitamo leyengetiwe letsetfwe.
Gcina emakhasimende atisiwe ngenchubekelembili njalo ngelilanga kanye nanjalo ngeliviki.
Shayela emakhasimende lucingo kunekubhala tincwadzi.
Lulwimi nekupela kumele kuhlolwe futsi tonkhe tincwadzi kumele tingabi nemaphutsa.
Akukho tincwadzi letibhalwe ngesandla lokumele titfunyelwe kumakhasimende.
Sebentisa emaphepha ekubhala lanemininingwano lefanelekile yekuchumana neligatja phasi. Hlola kutsi lemininingwano lephasi nelikhasi ilungile futsi isesikhatsini.
Ungasebentisi emaphepha ekubhala lamadzala, emaphepha encwadzi, timvilophu njll.
Uyacelwa kutsi ufake ikhompuyutha yakho ku-English (South Africa) kuhlola kupela ku-Control Panel/ku-Regional Settings.
Uyacelwa kutsi ungatsikametani nemathempleyiti ebhizinisi (corporate templates) futsi sebentisa kubhala kweluhlobo lwe-Gill Sans kuto tonkhe tincwadzi.
Caphela kutsi emaMemorandamu ekusetjentiswa ngekhatsi kuphela.
Landzela konkhe kucishwa kwetimali tekubolekwa kanye nemakhasimende lakhokhe yonkhe imali lebolekiwe.
Lelilunga lebasebenti lebelitsintsana nelikhasimende mayelana nemali lebolekiwe (uma likhona) kumele livakashele nobe lishayele likhasimende lucingo kutsi litfole tizatfu tekutsi kungani lelikhasimende likhokhe yonkhe imali lebolekiwe nekugcugcutela ibhizinisi lechubekako.
Yonkhe imitamo kumele yentiwe kutsi kugcinwe emakhasimende etekuhweba.
Tfumela luhlamibuto lwekukhulumisana ekuphumeni kumakhasimende lacisha nobe lakhokha yonkhe imali lebolekiwe.
Lelo nalelo gatja kumele libonise imifaniswano leyemukelwe yenkapani ngekhatsi nangephandle.
Ema-awa ekusebenta kumele abhalwe ngalokucacile.
Yonkhe imifaniswano kumele ibe sesimeni lesishayemhlolweni. Timphawu tekhompuyutha netimphawu letibhalwe ngesandla ephepheni tananyatseliswa eminyango naselubondzeni kumele tisuswe bese kufakwa imifaniswano lengcivitiwe.
Akukho tinamatselisi lokumele tisetjentiselwe kulengisa timphawu nobe imifaniswano.
Yonkhe imifaniswano yangephandle kumele ihlanteke futsi ibe sesimeni lesisebentako uma ikhanyiswa.
Yonkhe imifaniswano yangekhatsi kumele ihlanteke futsi ibe sesimeni sekusebenta.
Timbeji temagama kumele tifakwe ngaso sonkhe sikhatsi.
Akukho kubhema, kudla nobe kunatsa lokumele kwentiwe ngembi kwemakhasimende kulo lonkhe ligatja.
Gcina tonkhe tindzawo letisemehlweni emakhasimende tihlantekile futsi tinebucwepheshe.
Uyacelwa kutsi ucinisekise kutsi sitfunti seligatja siyagcinwa kantsi uma kuphumeleleka lungisa tintfo tekusebenta/imphahla lephukile.
Lubondza lweligatja kumele luhlanteke futsi lungabi nemabala.
Emafasitelo kumele ahlanteke futsi angabi ngulaphukile.
Phasi kumele kungabi nemabala futsi kuhlanteke.
Emakhethini/tivalamafasitelo kumele tihlanteke, tingabi nguletiphukile, atibe ngebunono futsi tigcogceke.
Tibani kumele tibe sesimeni lesisebentako. Tindzawo tekusebentela kumele tibe nguletikhanya kahle.
Titjalo kumele tihlanteke. Akufuneki timbali tekwentiwa etindzaweni tekusebentela.
Kumele kube netitja temlotsa letenele etindzaweni tekusebentela.
Akufuneki tatiso tebasebenti tibekwe etindzaweni tekusebentela.
Tindzawo tebasebenti kumele tihlanteke futsi tibe tigcogcekile ngaso sonkhe sikhatsi.
Ngulowo nalowo mcashwa wasegatjeni kumele akwetayele kubukeka kweligatja futsi asite ekugcineni kubukeka kwebucwepheshe ngaso sonkhe sikhatsi. Bonkhe basebenti kumele bagcoke timphahla temsebenti/tasehhovisi letemukelekile.
Emabhrosha lanele kumele abekwe ngebunono etindzaweni tekusebentela.
Njengobe sikholelwa ekutseni kunakekelwa kwemakhasimende kubalulekile emphumelelweni yeliBhangi leMhlaba, lesiBophelelo semiSebenti lesingenhla sitawusetjentiswa ngaso sonkhe sikhatsi.
Bonkhe basebenti labaniketa lusito kumakhasimende kumele batfole loluhlelo lwekuceceshwa lwekuSebenta lokuseZingeni leliPhakeme kaKhulu loluniketwe baCeceshi labanguboNtsanga. Bompetsa belusito lwemakhasimende bendzawo batawuchuba loluhlelo. Loku kutawucinisekisa kutsi siyafinyelela kumigomo yetfu yemiSebenti.
Uma ungenasiciniseko ngekutsi ngabe Mpetsa wakho weluSito lwemaKhasimende egatjeni lakho ngubani uyacelwa kutsi utsintsane natsi.
Uyacelwa kutsi utive ukhululekile kutsi uchumane neLitiko letekuTsengisa nekuKhangisa uma ungaba nanobe ngumuphi umbuto ngaloku lokungenhla.
<fn>DAC-NLS. SifinyetoSetincomoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Imitsetfosimiso yekudla lifa imiswe ngendlela yekumelana nemphumela locanganisako wekufa kwesitfunti seluphiko lwemndeni. Umtsetfo ngaloko-ke ucondze kucinisekisa tidzingo letisembili talabo bebahlobene ngalokusondzelene nemufi. Ngekubuka tingucuko lesetiselubala letenteke emphakatsini nakumnotfo weNingizimu Afrika, injongo lesembili yaloMculu wekuCocisana kuchibiyela umtsetfo wesintfu wekudla lifa khona utawunakekela ngalokufanelekile esimeni sesimanje setinhlobo temndeni.
Nanobe uMtsetfosisekelo udzinga kuhlonishwa kwemafa lasemtsetfweni ase-Afrika, uphindze uniketele ngekutsi lilungelo lemasiko, ngalokunjalo nemtsetfo wesintfu, lingaphasi kwekuphatfwa ngekulingana. Ngetulu kwaloko, ngenca yekutsi lilungelo lekuphatfwa ngekulingana lisebenta kubudlelwano bebantfu ngamunye ngasese, nobe nguyiphi imitsetfosimiso yemtsetfo wesintfu yekudla lifa lebandlulula ngalokungenabulungiswa ngesizatfu sebulili, umnyaka nobe kutalwa kumele iguculwe.
Kungunyalo iNingizimu Afrika yemukela lokungenani tinhlobo letimbili letehlukene tekudla lifa: ngekwemtsetfo wendzabuko (common law) (kanye nemitsetfo leyehlukene leyiwuchibiyelako) kanye nemitsetfo yesintfu leyehlukahlukene lehlobene ngalokusedvute. Imitsetfosimiso leminyenti yesintfu lokungunyalo lesetjentiswa tinkantolo ayingcubutani kuphela nemgomosimiso wekuphatfwa ngekulingana kepha ibuye ingahambisani nenchubo yetenhlalakahle. Esikhundleni sekwetama kugucula umtsetfo wesintfu, umtsetfo wendzabuko kumele ukhishwe kufakwe lomunye. Nanobe lesisombululo singahle sibe nenzuzo yekuniketa umtsetfo munye wekudla lifa eveni lonkhe, akumelanga semukelwa ngaphandle kwekucabangisisa, ngobe emacembu lehlukene emasiko angahle angakufuni kwehlukana nemafa awo lasemtsetfweni. Kugcina inchubomgomo yemitsetfo lemibili kwemukela lokwehlukahlukana kwemitsetfo nemasiko aseNingizimu Afrika, lokuyintfo lekhona futsi uMtsetfosisekelo lofuna kutsi ihlonishwe.
Uma seloku kugcinwa imitsetfo yekudla lifa leyehlukene, kunemitsetfosimiso letawudzingeka kutsi iphawule kutsi ngabe ngumtsetfo wesintfu nobe ngumtsetfo wendzabuko lokumele usebente esimeni lesitsite setintfo. Kumklamo walo wekuTsandzaniswa kweMtsetfo weNdzabuko neMtsetfo weSintfu: kuNgcubutana kwemiTsetfo (Harmonisation of the Common Law and Indigenous Law: Conflicts of Law) (1999), liKhomishani leMtsetfo lente tiphakamiso tekuguculwa kwemitsetfosimiso lokungakhetfwa kuyo. LeliKhomishani litfole kutsi imane icangacangene ngaphandle kwesizatfu futsi yesekelwe kuleminye imisimeto lengasenako kubaluleka esikhatsini sanamuhla. Lomunye walemisimeto - luhlobo lwemshado lwemufi - ungagcinwa njengenkhomba-tsite kumtsetfo losebentako, ngobe ucacile futsi kulula kuwusebentisa, kepha luhlobo lwemshado alusiyo inkhomba lephelele naletsembekile yekutikhetsela kumasiko kwemuntfu; kantsi, ngalokunjalo, luhlobo lwemshado alusetjentiswa uma umuntfu bekangakashadi. Kuba nekugucugucuka kudzingekile khona kutawucinisekisa kutsi nanobe nguwuphi umtsetfo losetjentiswako utawubonisa kutikhetsela ngekwemasiko kwemuntfu loshonile.
3.3 Imitsetfosimiso yemtsetfo lokukhetfwa kuyo ngaphasi kwemitsetfo yaKaZulu naseNatali yencike eluhlotjeni lwemshado nobe ekutseni umufi akazange ashiye umuntfu lomdvuna lotawudla lifa. Lemitsetfosimiso nayo kumele ichitjiyelwe.
Umtsetfo wesintfu wekudla lifa, lokungenani eluhlotjeni lolusemtsetfweni, uyabandlulula macondzana nalabasikati kanye nalabadvuna labasebancane. Ngalokwemukelekile, lowo lodla lifa unemtfwalo wekondla bondliwa bemufi kulelifa, kantsi, ngekwemandla alomtfwalo, kuye kwancunywa kutsi umtsetfo wesintfu ngalokusemtsetfweni uhambisana neluCwebu lwemaLungelo. Nanobe kunjalo, lomtsetfo awusasebenti kuphumelelisa inhloso yawo lenkhulu kutenhlalakahle, lokukuniketa sisekelo lesisembili sekondliwa kwemlingani lophilako kanye nebondliwa labasondzelene bemufi. Ngaloko-ke sikhatsi sesifikile kutsi sichibiyele imitsetfosimiso yesintfu lebandlulula ngetizatfu tebulili, ngemnyaka nobe ngekutalwa futsi kuniketwe nemndeni losondzelene kakhulu wemufi emalungelo lacinisekiswe kancono.
Lona mgomo ungazuzwa ngekusebentisa uMtsetfo wekuDla lifa ngaphandle kweNcwadzilifa (81 wanga-1987) kuwo onkhe emafa, nanobe umufi bekangaphasi kwemtsetfo wesintfu. Uma sigaba 1(4)(b) saloMtsetfo sichitfwa, letigaba letilandzelako titawusebenta ekuncumeni luhla lwekudla lifa uma kwenteka kube nencenye lengenayo incwadzilifa nobe ingabi khona sanhlobo leyo ncwadzilifa: sigaba 1(1), lesicinisekisa kudla lifa kwemlingani lophilako kanye nebantfwana kanye, uma labo behluleka, nebatali, telamani kanye netihlobo letichele bucadlwana; sigaba 1(2), lesiniketela ngekutsi kutalelwa ngaphandle kwemshado akuvimbeli ligunya lesihlobo lesitsite sengati kutsi sidle lifa lalesinye sihlobo sengati; kanye nesigaba 1(4)(e)(i), lesiniketela ngekutsi umntfwana lowemukelwe emndenini utsatfwa njengentalelwane yebatali bakhe labamemukele.
Ngaphasi kwemtsetfo wesintfu, tikhundla tebuholi bendzabuko tiyashiyelwana ngekulandzela imitsetfosimiso yekuba litibulo ngaselusendvweni kulabadvuna. Lemitsetfosimiso etikhatsini letinyenti ivama kusolwa ngekutsi ingcubutana ngemgomosimiso wentsandvo yelinyenti ngaphasi kwemtsetfosisekelo, lotsi tikhundla tahulumende tivulekele wonkhe wonkhe ngekwesisekelo selukhetfo lolukhululekile, ngaphandle kwekubandlulula ngesizatfu sebulili. Akuhambisani-ke, nanobe kunjalo, kutsi kubukanwe naloludzaba kumtsetfo locondze kusombulula simo setemnotfo sebafelokati nebantfwana. Ngaloko-ke, uma kusetjentiswa kweMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa kutawelulwa, ngaloko kumele kwentiwe sibonelelo lesikhetsekile kukhiphela ngaphandle kungena etikhundleni tebuholi bendzabuko kusebenta kwaloMtsetfo.
Uma uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa wentiwa usebente jikelele, umtfwalo wetindlalifa ngekwesintfu wekuchubeka nekondla bondliwa bemufi kumele uchitfwe. Timiso letimbalwa temitsetfo yaseNatali naKaZulu kumele nayo tichitjiyelwe khona kutawucinisekiswa kutsi loMtsetfo usetjentiswa ngalokufanako kuyo yonkhe iNingizimu Afrika.
Ngekulandzela umtsetfo wesintfu, tindlalifa tinemtfwalo wekukhokhela tonkhe tikweledi temufi, nanobe lelifa linemphahla lencane kunetikweledi. Uma tidzingo letisembili temndeni lophilako wemufi tingacinisekiswa ngelilungelo lekudla lifa, bulungiswa busitjela kutsi imitfwalo yendlalifa ngekwemtsetfo wesintfu, ikakhulukati lowo mtfwalo wetikweledi temufi, kumele iphele. Ngenca yekutsi kusetjentiswa jikelele kweMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa angeke kube nalomphumela, kumele kube netimiso leticacile kutsi tindlalifa ngaphasi kwaloMtsetfo tingabi nako kutiphendvulela mayelana netikweledi temtsetfo wesintfu temufi.
Ngenca yekutsi ngekwemasiko labasikati abakavami kuba nemphahla nobe babe setikhundleni temagunya, kudla lifa kwalabasikati ngekwemtsetfo wesintfu bekungatsatfwa njengentfo lebalulekile. Ngalokulandzelako, imitsetfosimiso leyengamele kwabiwa kwelifa lalabasikati beyingesito-nje tincetwana kuphela kepha beyehlukile kumitsetfosimiso lebeyisetjentiswa elifeni lalabadvuna. Uma loMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ungasetjentiswa jikelele, nobe nguyiphi imitsetfosimiso ngekwemtsetfo wesintfu letsintsana nebulili lenekuphambana ngalokulandzelako itawuchitfwa, ngobe loMtsetfo usebenta ngaphandle kwekugagula bulili bemufi.
Njengobe uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ubhaliwe, balingani labaphilako bangadla lifa kuphela uma bangabonisa kutsi bebashade ngalokusemtsetfweni. Kusetjentiswa ngekucinisa sandla kwalemfuneko kungaholela ekubekelweni ngaphandle kwebantfu labangahle bazuze labanyenti, ikakhulukati labo labashade ngaphasi kwemtsetfo wesintfu, lovamise kushiya simo setemshado singakacaci kahle. UMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu (120 wanga-1998) utawuniketela ngelusito lolutsite kubalingani labanebumatima ekufakazeleni imishado yabo, ngakulolunye luhlangotsi ngenca yekutsi lomtsetfo utsatsa imishado lengakabhaliswa njengalesemtsetfweni kantsi ngakulolunye ngenca yekutsi wemukela ngalokgcwele yonkhe imishado lekhona. Nanobe kunjalo, kunekwenteka kutsi balingani labafanelekile labanyenti bangemukeleki 'njengebalingani'. Lomcondvo 'wemlingani lophilako' kumele uchazwe ngendlela yekutsi ufake ekhatsi balingani bebudlelwano bekukipita. Kumele kuchutjekelwe embili nemsebenti lowengetiwe, nanobe kunjalo, njengobe liKhomishani leMtsetfo selivele lineMklamo weBudlelwano bekuHlalisana (Project on Domestic Partnerships) lomayelana nekuchazwa kwebudlelwano bekukipita kanye nemiphumela yako ngekwemtsetfo.
Ngenca yekutsi uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ngalokucacile wemukela imishado yesitsembu, kumele kufakwe timiso kuMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa kutsi kube nekudla lifa kwebafati lababili nobe ngetulu bemufi. Ngulowo nalowo mfati kumele avunyelwe kutfola ngalokulinganako kulelifa.
Kungakakhatsaleki kutsi ngabe lingakanani lifa lelitfolwe ngaphasi kweMtsetfo wekuDlaliFa ngaphandle kweNcwadzilifa, umlingani lophilako kumele aniketwe lilungelo lelikhaya lasemshadweni kanye naloko lokunekhatsi. Kunetizatfu letimbili ngalesincomo. Kwekucala, loMtsetfo bewucatjangelwa kumshado lohlanganyele yonkhe imphahla (marriage in community of property), lapho umlingani lophilako atawuvele ngekutentakalela atsatse incenye yelifa lasemshadweni. Ngekulandzela imishado yesintfu, nanobe kunjalo, emadvodza avamise kuba banikati bayo yonkhe imphahla, lokuba nemphumela wekutsi bafati balahlekelwa ngunobe nguyiphi imphahla lebatitfolele yona matfupha. (Imishado yesintfu itawuba ngeyekuhlanganyela yonkhe imphahla kuphela uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta.) Kwesibili, uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ungahle udzinge kutsi lifa lehlukaniswe tincetwana, indlela yekwaba lecabanga ngelifa lelikhulu bese ngaloko kuba nelizinga lelisetulu lekucaba. Emafa lamancane kumele agcinwe ahlangene khona kutawucinisekiswa kwengciswa lokushelelako kwemnotfo. Lomphumela kungunyalo utfolwa kuloMtsetfo ngekulandzela lomtsetfosimiso wekutsi balingani banesicinisekiso selinanincane leliyimali lengu-R125 000. Kumlingani lophilako, nanobe kunjalo, tintfo letibaluleke kakhulu elifeni likhaya lasemshadweni kanye naloko lokungekhatsi. Khona kutawugwenywa kudzabula lemphahla ekhatsi, umlingani kumele abe nelilungelo lelicinisekisiwe lekudla lifa lelikhaya kanye naloko lokungekhatsi nanobe letintfo tingetulu kwa-R125 000 ngelinani.
Uma tindlalifa tisetincane kakhulu kutsi tingatsatsa imitfwalo lehambisana nesikhundla sato, kumele kukhetfwe umphatsi lotawubukana nelifa. Ngekwemtsetfo wesintfu, kokubili kuphatfwa kwelifa kanye nekuba ngumnakekeli wendlalifa bekubekwa etandleni temuntfu lomdvuna lomdzala elusendvweni. Nanobe tinkantolo betivamile kuyicinisekisa imitsetfosimiso, betinekungenelela ekuhlelenjisweni kwekukhishwa kwebanakekeli esikhundleni khona kutawuvunyelwa tisombululo tekuphatsa kabi nobe kusetjentiswa kwemagunya ngekuhlukumeta kanye nekucacisa labantfu labanelilungelo lekutsatsa letinyatselo. Nyalo kudzingeka umtsetfo lotawukhipha tigatjana tekubandlulula ngebulili ekukhetfweni kwebanakekeli kanye nekuniketela ngemitsetfosimiso leshayemhlolweni ngemisebenti yebanakekeli. Letindzaba tinganconotiswa ngaphasi kweMklamo weliKhomishani leMtsetfo wekuPhatfwa kwemaFa alabaShonile (Project on the Administration of Deceased Estates).
Uma imindeni ihlela imishado yekungena nobe yekutsatsa inhlanti, kunekwenteka njalo-nje kutsi lowo lomsikati lotsintsekako utawuphocelelwa kutsi emukele loko kuhlela ngaphandle kwentsandvo yakhe. Nanobe uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu umisa imvume yebalingani njengemfuneko lesisekelo kuyo yonkhe imishado yesintfu, imishado yekungena neyekutsatsa inhlanti kungenteka iwele ngaphandle kwemagunya alomtsetfo, ngobe kungesiyo imishado lemisha. Umtsetfo lokhetsekile wekuvikela balingani bemishado lefana nalena awukadzingeki, nanobe kunjalo, ngobe umlandvo ngekwemtsetfo vele sewumisiwe ngekutsi akukho imishado yekuphocelelwa letawemukelwa.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, wonkhe wonkhe unenkhululeko yekutikhetsela lowo lophiwa lifa. Bantfu lababopheleke kumtsetfo wesintfu ngaloko-ke batfola indlela yekugwema timfuno tetindlalifa tabo letidla lifa ngaphandle kwencwadzilifa. Nanobe lesimo singabukeka njengalesingenabo bulungiswa, ligunya lekubhala incwadzi yekwaba lifa belivele likhona eNingizimu Afrika kantsi kulihocisa nyalo kulabo bantfu labalandzela umtsetfo wesintfu kungafana nekubandlulula.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, lowo lowaba lifa akanako kutsi kulelifa lakhe encabe umtfwalo wekondla balingani nebantfwana labangebondliwa. Bantfwana banelilungelo ngekwemtsetfo wendzabuko kutsi bondliwe kantsi nebalingani labaphilako banelilungelo lelifanako ngaphasi kweMtsetfo weKondla baLingani labaPhilako (27 wanga-1990). LoMtsetfo utawusebenta kubalingani bemishado yesintfu uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta. Umbuto ube sewuyavela, nanobe kunjalo, kutsi ngabe kuvikeleka ngekwemtsetfo kwemlingani nebantfwana bemufi kumele kwelulwe khona kutawufaka ekhatsi labanye bondliwa, njengebatali kanye nabodzadze nebanaketfu, labebangahle balindzele kondliwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu.
Tigatjana 23(1) na (2) teMtsetfo wekuPhatfwa kwalabaMnyama (38 wanga-1927) tencabela bantfu labamnyama kutsi babe imphahla yabo yasendlini nobe umhlaba lophetfwe ngaphasi kwelilungelo lekukhoseliswa. Loluhlobo lwekucala kumele luhambe ngekulandzela umtsetfo wesintfu wekudla lifa ngaphandle kwencwadzilifa bese loluhlobo lolungasemuva luhambe ngekulandzela imitsetfosimiso yemtsetfo (leyesekelwe kumtsetfo wesintfu). Letigatjana kumele tichitfwe ngenca yetizatfu letehlukene, ikakhulukati ngobe atizuzi injongo lesembili yekuvimbela inkhululeko yekutikhetsela lowo lophiwa lifa: kuvikela kwebalingani labaphilako kanye nebantfwana.
Nanobe, ngekulandzela umtsetfo wesintfu, akukho umuntfu loyedvwa lonemalungelo laphelele ekuba ngumnikati emphahleni nemhlaba wemndeni, sigaba 23(3) seMtsetfo wekuPhatfwa kwalabaMnyama ngalokungangabateki sivumela tincwadzilifa letabela totimbili letinhlobo temphahla. Lesigaba sibanga bulukhuni lobungakahloswa kutemtsetfo kantsi-ke ngaloko kumele sichitfwe. Ngekubuka simo sekutsi kungenteka ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko wekwaba lifa lalomunye umuntfu, nobe ngumuphi umtamo wekuhlelembisa kwabiwa kwemphahla yemndeni ngencwadzilifa ibukeka ingakadzingeki. Kungavele kucatjangwe kutsi, uma lebaba emafa alaba ngalolo hlobo, bacondze kwaba kuphela leyo ncenye lekungeyabo. Umhlaba lophetfwe ngaphasi kwemtsetfo wesintfu ngulenye indzaba, nanobe kunjalo, ngobe lilungelo ngekwesintfu liniketa imindeni, baholi bendzabuko kanye nemphakatsi wonkhana lilungelo kumhlaba. Ngaphasi kwaletimo, labo lebaba emafa akumelanga ngekwemgomo babe nenkhululeko yekwaba emalungelo abo.
Ngaseluhlangotsini lwemtsetfo wesintfu, uma babe nobe make engcisa kunakekelwa kwemntfwana lomcane ngencwadzilifa, leso simiso angeke sibe semtsetfweni, ngobe kahle-hle lowo lowaba lifa akanalo lilungelo lekwengcisa. Umtsetfo awukadzingeki kutsi usombulule lenkinga, nanobe kunjalo, ngobe uMtsetfo webuNakekeli (192 wanga-1993) uniketela ngekutsi bobabili balingani banemalungelo nemagunya lalinganako ebantfwaneni labasebancane, kantsi-ke nanobe ngukuphi kungabata mayelana nelilungelo lamake lebunakekeli kuphendvulwa ngekwencatjelwa kwekubandlula ngebulili esigabeni 9 seMtsetfosisekelo.
1. Ngekwenhloso yekucinisisa kabanti loluhlaka lweMtsetfosivivinyo liKhomishani limema kuphawula lokucacile kulemibuto lelandzelako, linyenti layo lelivele ekucocisaneni netiNdlu tebaHoli beNdzabuko ngesimo setimphendvulo kuleSiphakamisomtsetfo sekucala kanye nangesikhatsi sekulalelwa kwetimvo ephalamende.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, lowo lowaba lifa akanako kutsi kulelifa lakhe encabe umtfwalo wekondla balingani nebantfwana labangebondliwa. Bantfwana banelilungelo ngekwemtsetfo wendzabuko kutsi bondliwe kantsi nebalingani labaphilako banelilungelo lelifanako ngaphasi kweMtsetfo weKondla baLingani labaPhilako (27 wanga-1990). LoMtsetfo utawusebenta kubalingani bemishado yesintfu uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta. Umbuto ube sewuyavela, nanobe kunjalo, kutsi ngabe kuvikeleka ngekwemtsetfo kwemlingani nebantfwana bemufi kumele kwelulwe khona kutawufaka ekhatsi labanye bondliwa, njengebatali kanye nabodzadze nebanaketfu, labebangahle balindzele kondliwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu.
Inhloko yemndeni kuyenteka ngalesinye sikhatsi, ngalesikhatsi isaphila, isho tifiso tayo mayelana nekwabiwa kwetimphahla letitsite ngemuva kwekushona kwayo. Loluhlelo lwekuticabela luyemukeleka etinhlelweni letinyenti temtsetfo wesintfu. Kuye kwaphakanyiswa kutsi ngenca yetizatfu tekucinisekiseka lokwabiwa ngaloluhlobo kumele kubhalwe phasi futsi kusayindwe bese kugcinwa lirekhodi ngumkhandlu wendzabuko kuniketwe emakhophi emndenini. Ngabe umtsetfosimiso lofana nalona kumele ufakwe kumtsetfo?
Umtsetfo wesintfu bewungenalo luhlelo lwekwabiwa kwelifa ngencwadzilifa, kepha bewuvumela tindlalifa kutsi temukwe kudla lifa kanye nekutsi imphahla iniketwe emalunga latsite emndeni. Lusendvo bekumele lutivume letinhlelo tekwaba ngaloluhlobo, lobekuvamise kuba sekufeni kwenhloko yemndeni. Ngekwenjwayelo yekwenta, tincwadzilifa tisetjentiswa kuphela ngulabo labanemali yekukhokhela bameli, kantsi letinchubo leticacile tesintfu tisebentela luchungechunge lolwenabile lwebantfu. Ngabe letinchubo, letihambisana netincwadzilifa telilungelomgomo lebetisetjentiswa ngekulandzela uMtsetfo weRoman-Dutch, kumele tifakwe kuMtsetfo wetiNcwadzilifa (7 wanga-1953) Ngakulolunye luhlangotsi, ngabe letinchubo tesintfu kumele tihlelenjiswe ngekwemtsetfo, kwenta sibonelo, ngekuniketa tindlalifa letemukwe kudla lifa lilungelo lekulalelwa ngubelusendvo kanye/nobe kuvunyelwe kwengciswa tikhalo ngesincumo selusendvo?
Yomibili imitsetfo yesintfu newendzabuko ivumela indlalifa kutsi incume ngendlela nendzawo lapho kutawungcwatjwa khona umufi. Kukhetsa indlalifa, ngekwemgomo, kumele kufake ekhatsi sincumo sekutsi ngabe ngumtsetfo wendzabuko nobe wesintfu lobewulandzelwa ngumufi, lokuluphenyo ngalokulandzelako loludzinga kucondzisa enchubeni yalowo muntfu yemasiko. Tinkantolo tiye talugwema loluphenyo ngekubhekisa eluhlobeni lwemshado lwemufi: uma bekashade ngesilungu nobe ngesiKristu, umfelokati unelilungelo lekukhetsa ngemngcwabo kantsi, uma bekashade ngemtsetfo wesintfu, yindvodzana lendzala yemufi lekhetsako. Inkhulumo lephikisako itsi uma-nje kuye kwaba nemalobolo, lesincumo sentiwa yindlalifa nobe lilunga lelidzala lemndeni kungakakhatsaleki kutsi ngabe luhlobo lwemshado nguluphi. Nanobe kungabonakala ngatsi kuhlelenjiswa ngekwemtsetfo akukadzingeki, kuphawula jikelele kuloludzaba kutawutfokotelwa.
Ngabe nguwaphi emagunya lokumele tinkantolo tendzabuko tibe nawo etindzabeni tekudla lifa lelilawulwa ngumtsetfo wesintfu, futsi ngubuphi budlelwano lokumele letinkantolo tibe nabo kanye nelihhovisi lamaBhalane weNkantolo kutemafa?
Ngabe ikhona leminye imigomo lesisekelo yemtsetfo wesintfu lokumele ifakwe kulomtsetfo?
<fn>DAC-NLS. SimemeteloSekukhetsaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngemuva kwa-1994, iPhalamende yetfu inemanani lasetulu impela abomake mhlabawonkhe bomake labanemandla, lababeka imibono yabo nalabasebenta ngekutimisela. Sasemukela neSivumelwane sekuCedza kuBandlululwa kwaboMake, (Convention to Eliminate Discrimination Against Women). SinaboNdvunankhulu lababomake, bomake labahola ematiko ahulumende laphakeme, bomake lababaholi kutemabhizinisi netekuhweba nabomake labahola imiphakatsi yabo. Futsi kuloluhlangotsi lwetemanti, temahlatsi netekuhlanteka sinalabanyenti, bomake labatakhele ligama lelihle?
Kuyintfo lenhle kuhlonipha nekuphakamisa lendzima labayidlalile bomake futsi labasachubeka bayidlala eluphikweni lwetemanti, kuhlanteka nekuphatfwa kwemahlatsi eNingizimu Afrika lapho khona Litiko leTemanti nemaHlatsi, iKhomishini yetekuCwaninga ngeteManti neSikhungo seteManti eNingizimu Afrika (Water Institute of South Africa), ngekusebenta ngekubambisana sebawutfutfukisile lomKlomelo waboMake kuTemanti, (Women in Water Awards), lemanje ubitwa ngekutsi yi-Women in Water, Sanitation and Forestry Awards.
nendzima lebaluleke kakhulu ledlalwa bomake macondzana netemanti, kuhlanteka, emahlatsi nekucedza buphuya, imfundvo nentfutfuko lechubekako emadolobheni nasemaphandleni.
Kwetfulwa kwemiklomelo i-Women in Water Awards ngeNdlovulenkhulu-2002 kwaba sicalo selisiko lelibalulekile eluhlangotsini lwetemanti nemahlatsi eNingizimu Afrika.
Lotawukhetfwa kulunye lwaletinhlangotsi kungaba ngumuntfu munye nobe licembu. Lemiklomelo itawunikwa bomake labavelele, bomake labasebente kahle kakhulu etikhundleni tabo, futsi lababe neligalelo lelibalulekile eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nemahlatsi eNingizimu Afrika.
Bukhoni lolucatsa bekucinisekisa kutsi temanti, kuhlanteka, nekuphatfwa kwemahlatsi eNingizimu Afrika tifaka ligalelo ekwakhiweni kweNingizimu Afrika lengeyawonkhe wonkhe ngekwempela.
Uyacelwa kutsi ugcwalise lelifomu leliniketiwe futsi ubhale kucace yonkhe imininingwane leceliwe. Emafomu labhalwe ngekhompuytha nobe latfunyelwe ngecwadzigezi avumelekile.
Lelifomu lekukhetsa lifanele lihambe nencwadzi lebhalwe ngesandla nobe ngekhompyutha lengaba ngemagama lasemkhatsini walangu-500 nobe-1 000,lekhutsatako. Ngekusebentisa lendlela lekhetsiwe ngentasi, incwadzi yakho yekukhutsata ifanele isho kutsi kungani lomuntfu/licembu lolikhetsile lifanele kuklonyeliswa. Leligama lelitsi umkhetfwa lisho Umuntfu, kungaba nguloyedvwa nobe licembu lelikhetsiwe?
Emafomu ekukhetsa afanele abe nemininingwane yekutsintsana yebantfu lababili labangafakaza ngalona lokhetsiwe kanye nemininingwane yemkhetsi (umuntfu lokhetse lona lokhetsiwe).
Khombisa ngalokucacile kutsi lomkhetfwa ukuluphi luhlangotsi kuleti (temanti, kuhlanteka nobe emahlatsi).
Loku kutawusetjentiswa njengemkhombandlela wekukhetsa (a) make/bomake, lababukene nemiklamo lehlelekile nalengakakleleki lehambisana netemanti, kuhlanteka nemahlatsi.
Lirekhodi Lelibonakalako/latiwako 
Ingabe lom/bakhetfwa kwamanje u/basebenta eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nobe?
Musebenti muni lowentiwe ngulom/labakhetfwa kuletinhlangotsi
Tingucuko neBuholi
Ingabe lomsebenti/umklamo ukhombisa kwentiwa ngelikhono lekuticabangela/kutakhela nekuticambela ngelizinga lelingakanani?
Ingabe um/bakhetfwa u/batikhombise kanjani tici tekuphatsa nekuhola 
Kuphatsa uMklamo nekuwuSebentisa
Chaza kutsi ingabe lom/bakhetfwa u/bawuphetse njani lomklamo a/basebentsia imitfombololusito lefanana netimali, bantfu nesikhatsi?
Chaza kutsi ingabe lo/bakhetfwa u/bayisebentise kanjani imitfombolusito kucedzela umsebenti/umklamo
Kufaka ligalelo kutingucuko tesimongcondvo nekutiphatsa 
Ingabe lomsebenti/umklamo ubasite kanjani labanye kugucula imicabango, simongcondvo nekwenta tintfo macondzana netemanti, kuhlanteka nobe emahlatsi
Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni nekusebentisa imiklamo lechubekako
Ingabe lomsebenti/umklamo uyidlale njani indzima ekukhuleni nekuzuza umklamo lotawuchubeka sikhatsi lesidze
Kufaka ligalelo esiveni/emphakatsini/ kulabatsintsekako labadlala incenye/kuhlanganyela kwalabadlala indzima
Chaza kutsi um/bakhetfwa u/basifake njani ekhatsi sive nobe emalunga emphakatsi kulomsebenti/umklamo nekutsi ingabe lomsebenti/umklamo ube nemtselela lomuhle nobe lomubi kanjani emphakatsi wonkhe.
Kubeketela neKubukana nesimo lesimatima 
Sitjele ngetinselele lekuhlangabetwene nato, ngesikhatsi kucalwa umsebenti/umklamo. 
Ligalelo etinchubeni tekutsatfwa kwetincumo 
Ingabe nguliphi ligalelo lelifakwe ngum/bakhetfwa etincumeni letitsetfwe tabanemtselela kulomsebenti/umklamo Ingabe ngutiphi tincumo letitsetfwe ngum/bakhetfwa ayendvwana/baliicembu letigucula simo kulomsebenti/umklamo
Kutiphendvulela
Ingabe lom/labakhetfwa u/bawagcina kanjani emarekhodi ako konkhe labakwentako kwalomsebenti/umklamo Ingabe futsi lamarekhodi angatfolakala yini abukwe uma acelwa Ingabe lom/labakhetfwa u/bayibika njani inchubo yakhe/yabo yalomsebenti/umklamo
Kukhutsata ngalokuvelele
Ingabe lom/labakhetfwa u/batikhutsata njani nalabanye kute bente kancono bazuze imigomo netinhloso?
Lusuku lwekuvala kufakwa kwemafomu elukhetfo ngumhlaka-30 Mabasa-2006, ngekwesincumo selijaji lesitawuba livi lekugcina.
Kutawemukelwa kuphela emafomu lagcaliswe ngalokuphelele futsi afanele ahambisane nencwadzi yekukhutsata lengemagama lengemagama langu- 5001000 lemacondzana neligalelo lelifakwa ngumkhetfwa eluhlangotsini lwetemanti, emahlatsi nekuhlanteka?
Bazuzi balemiklomelo batawumenyetelwa ngenyanga yabomake, i-National Womens Month nga-2006?
Emafomu laletfwe bantfu batfupha, latfunyelwe ngefeksi , ngencwadzigezi nobe latfunyelwe ngeliposi atawemukelwa.
Kungakhetwa ngetulu kwetinhlangotsi letimbili.
Kutawusetjentiswa yona imitsetfo netinchubo letifananako uma ngabe umuntfu atikhetsa yena.
Kuwebhusaythi yeLitiko leTemanti neMahlatsi: www.dwaf.gov.
tsintsana neSisebenti setekuchumana seliHhovisi lakho leSifundza , leLitiko leTemanti nemaHlatsi.
Gauteng
Stephen Ntsoeng
(012) 392-1322
(012) 392-1338
ntsoengs@dwaf.gov.
Limpopo
Leah Matlala
(015) 290-1456
(015) 290-1446
Matlalal@dwaf.gov.
Uma ufuna kufaka emafomu ebakhetfwa bakho, nobe ufuna lwati lolubanti , tsintsana: naPhindile Mzizi, Women in Water Awards, Likomidi leliChumanisako (Co-ordinating Committee), Litiko leTemanti nemaHlatsi, Sedibeng Building, Room 928, Private Bag x313, Pretoria 0001.
Lucingo: 012 336 6715, Ifeksi: 012 336 6559, incwadzigezi: mzizip@dwaf.gov.
Ukhetselwe luhlangotsi lwe: uyacelwa kutsi ufake loluphawu ?
Caphela: ungakhetsa ngetulu kweluhlangotsi lunye. Incwadzi lekhutsatako loyibhalile ifanele ichaze kahle luhlangotsi lolukhetsile.
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi umsebenti/um/imiklamo, lebukene nekucwaninga/kuphenya etinhlangotsini letehlukene (temanti, kuhlanteka nemahlatsi).
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi umsebenti/um/imiklamo, lebukene nekucwaninga / kuphenya etinhlangotsini letehlukene temanti, kuhlanteka nobe emahlatsi.
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi imisesebenti/um/imiklamo, lesita ekutfutfukiseni imiphakatsi etinhlangotsini letehlukene (temanti, kuhlanteka nemahlatsi).
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi imisebenti/um/imiklamo, lefundzisako futsi yente kube nelunako emiphakatsini ngetindzaba letimacondzana netemanti, kuhlanteka nobe emahlatsi.
KuPhatsa neKwakha Inchubomgomo 
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi kuphatsa nekwakhiwa kwenchubomgomo lokwentiwa ngum/bakhetfwa emsebentini/ em/emiklamiklameni.
Uyacelwa kutsi unikete imininingwane yetekutsintsana yebantfu lababili lababofakazi, labati kahle kakhulu luhlobo lwemsebenti/umklamo, lowentiwa ngum/bakhetfwa futsi loneligalelo eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nemahlatsi.
<fn>DAC-NLS. SiphakamisomtsetfoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kuyinhlonipho lenkhulu kimi kutsi ngetfulele umphakatsi waseNingizimu Afrika lesiPhakamisomtsetfo lesibuyeketiwe setemidlalo nekukhibika. LesiPhakamisomtsetfo simele kucinisekiseka kwetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngendlela imicimbi yetemidlalo nekukhibika ifaka ngayo ligalelo kutenhlalakahle jikelele yabo bonkhe baseNingizimu Afrika. Siyindlela lenhle yekumbandzakanya insha yetfu emicimbini lenemcondvo lokumele ifake ligalelo ekwakheni imiphakatsi yakitsi.
Eminyakeni lesihlanu leyengcile, inchubomgomo yekucala yetemidlalo nekukhibika yashicilelwa ngemshicilelo wekucala wesiPhakamisomtsetfo lapho kwendlalwa khona kahle tincabhayi, tinchubomgomo nabocalangaye. Kunyenti losekwentiwe kutsi kubukanwe naleto tincabhayi nabocalangaye, kepha ngenca yesikhatsi nemitfombolusito lelinganisiwe isaseyindze indlela lokusamele siyihambe. Ngekubukisisa tonkhe tinchubomgomo, bocalangaye nemasu lahlangene ahulumende wavelonkhe, kulandzelana kwabocalangaye betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kuye kwabuyeketwa kwase kuyaguculwa. Letingucuko tiletselwe kunonophisa kwetfulwa kwetinsita.
Kuze kuphunyeleliswe inchubomgomo yahulumende lephawuliwe yemphilo lencono kubo bonkhe kanye nekwenta sive kutsi sidlale, kusungulwa kweliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika kube sinyatselo lesifanelekile sekucinisekisa kutsi temidlalo tifinyelela kuwo onkhe emagumbi elive lakitsi. Kuniketwa kwesabelo lesivela kusibiyo semitfombolusito yekuHlangula ebuPhuyeni, kuTfutfukiswa kweSakhiwoncanti nemHlangano wekucocisana ngeTemisebenti netibonelelo letivela kulothari yavelonkhe ekutfutfukiseni tisetjentiswa tetemidlalo nekukhibika etindzaweni lebetincishwe ematfuba kutawuba yindlela lenekubonelela yekwenta temidlalo tifinyeleleke ebantfwini labanyenti labatakhamuti telive.
BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika batihlelele lemigomo lelandzelako, leholela esicubulweni sekwenta sive sakitsi kutsi sidlale?
Kwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
Kukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
Kwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
Kubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
Labocalangaye bahambisana nesikhatsi ngekwesimo futsi lomculu ubukana ngalokwenele nemsebenti lokumele wentiwe, ube uhlela imicimbi yetfu ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yonkhana yahulumende.
Ube nekufundza lokumnandzi.
Kwenta sive kutsi sidlale sicubulo lesicwacwadzako salesiPhakamisomtsetfo?
Kuzuzwa kwalomgomo kudzinga umtamo lobonakalako nekutibophelela lokucinile kuhulumende, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO), umkhakha lotimele nemphakatsi waseNingizimu Afrika jikelele. Ngaphasi kwalaba bobane, ngulowo nalowo mbambimsuka unendzima legcamile layidlalako ekusukumiseni sisekelo selisiko letemidlalo nekukhibika. Umtfwalo wonkhana wenchubomgomo, kuniketwa nekuhlelenjiswa kwekwetfulwa kwetemidlalo nekukhibika kusemahlombe etemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika (Sport and Recreation South Africa iSRSA) neliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika (South African Sports Commission iSASC)?
Kungalingani emkhatsini wemiphakatsi lenematfuba, lokuvamise kuba nguyasemadolobheni, kanye nemiphakatsi lencishwe ematfuba, ikakhulukati yasemaphandleni.
Umbono welisu lelisandza kusukunyiswa nenchubomgomo yekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Sidzingo seNingizimu Afrika sekutsatsa indzima yayo lefanelekile emphakatsini wetemidlalo kumhlabawonkhe.
Kulindzeleka kutsi iSRSA itawubonelela tidzingo tato tonkhe takhamuti, ngemcombelelotimali longagucuki kulowo lowawubonelela lidlantana lelingu-20% wetakhamuti ngaphasi kwencubo yahulumende wangaphambilini.
Inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika kumele itfutfukiswe ngaphasi kwalengcikitsi.
Nanobe indlela yetfu kutemidlalo nekukhibika kumele yesekelwe kumagugu netinkholelo taseNingizimu Afrika simo selive lakhona, imiphakatsi yalo, umlandvo nemafa, inchubomgomo yetfu kutemidlalo nekukhibika kuvelonkhe kumele ihambisane nekutsintsana nemhlabawonkhe?
Umgomo netinchubomgomo tamhlabawonkhe kutemidlalo nekukhibika, ngakulolunye luhlangotsi, titsintfwa tinhlangano tamhlabawonkhe netemavekati, njengeSupreme Council for Sports in Africa (SCSA), i-International Olympic Committee (IOC), netinyatselo tema-International Federation (IF). Kwengeta lapho, umphumela wemandla etepolitiki, tenhlalakahle netemnotfo, njengendzima nemphumela wetinhlangano letihlanganise emave lahlukahlukene, kuhweba ngetemidlalo nekusungulwa kwemadlelandzawonye emkhakheni wetekwatisa, ngeke kwabukelwa phasi.
Kunemitamo lembalwa leyentiwe kutsi kuchazwe temidlalo nekukhibika ngalokucacile. Akukho kuvumelana, nanobe kunjalo, losekuzuziwe kuloluhlangotsi. Ngekwenhloso yalesiPhakamisomtsetfo, letinchazelo letilandzelako titawenela.
TEMIDLALO tingachazwa njenganobe ngukuphi kutijabulisa lokudzinga lizinga lelitsite lekumbandzakanya umtimba nalapho labambandzakanyekako basebentisa mhlawumbe simondzawo lesihlelekile nobe lesingakahleleki, ngenjongo yekutomula umncobi, nanobe loko kungesiyo kuphela inhloso; nobe-nje kutingcebelekela, kutenetisa ngekwemuntfu, imphilo emtimbeni, kukhula nekutitfutfukisa ngekwesimoya.
KUKHIBIKA luhlelo lolucondzisiwe lwekutimbandzakanya ngekutitsandzela ekutijabuliseni lokuneligalelo ekwentiweni ncono kwemphilo jikelele, kusimama nemakhono emuntfu ngamunye kanye nemphakatsi.
Kunekuphawula lokwentiwe kwekutsi kunekungakhoni kufundza eveni mayelana nendzima ledlalwa temidlalo nekukhibika. I-Commonwealth Heads of Government Working Group eHarare (1995) yente lokuphawula lokulandzelako mayelana nemphumela wetemidlalo emphakatsini: Sekusikhatsi sekutsi indzima lehlanganisele ledlalwa ngutemidlalo eluhlelweni lwekwakha sive yemukelwe ngalokugcwele. Temidlalo tikutjala. Kwekucala tikutjala kutemphilo, kuba semdlandleni nekukhicita kwebantfu. Kwesibili tikutjala kulikusasa. Tinzuzo kutenhlalakahle tifaka ekhatsi kwentiwa ncono jikelele kwelizinga lemphilo nekusimama kwemphakatsi emtimbeni, emgcondvweni nasesimilweni. Kwengeta lapho, ema-athilethi lanemphumelelo aba tibonelo kulabasha eveni, njengebancobi, njengemancusa langakamiswa ngekwemtsetfo, kanye nanjengebantfu ngamunye labatibophelele ekulinganeni nasebulungisweni ekuncintisaneni. Ngenca yekubonakala kwato, temidlalo tingadlala indzima lenkhulu ekusombululeni kungalingani ngebulili kanye nekubandlululwa kwalabakhubatekile nalabalidlantana?
Kepha, mhlawumbe intfo lebaluleke kakhulu kunako konkhe yindzima yetemidlalo ekutfutfukiseni lubumbano lwavelonkhe.
Umphumela wetemidlalo nekukhibika wengca kwedlula imincele yekumbandzakanyeka. Uviwa nasemikhakheni leminye yetemphilo njengeteMphilo, teMfundvo, teMnotfo; kuPhatsa lokuMelene nalokweMukelekile; Kwakha sive nebuDlelwane baMhlabawonkhe.
TEMIDLALO NEKUKHIBIKA
UMPHUMELA
TEMPHILO
(i) Tifo letinyenti njengehayihayi tivamise kwesekeleka ekwelashweni kanye/nobe kuvocavoca umtimba kutsi tilawuleke.
Kunekukholelwa emaveni latfutfukako kutsi ngalelo nalelo randi lelicitfwa kutemidlalo nekukhibika, imali yetemphilo yehliswa ngemarandi lalikhulu
TEMFUNDVO
(i) Lucwaningo lubonisa kutsi temidlalo tiniketa umntfwana ngemakhono etemphilo ngendlela lengeke ilinganiseke nalokunye kwenta.
Kuphindze kube nebufakazi lobubonisa kutsi imfundvo yekutivocavoca leyengetiwe iholela ekuphumeleleni kancono esikolweni.
TEMNOTFO
(i) Ngenca yemphumela wako lomuhle kutemphilo, kuvocavoca umtimba kunemphumela lomuhle emazingeni ekukhicita.
Ligalelo letemidalo ku-GDP lilinganiselwa ku-1,7% (UK); 1,9% (RSA).
BUGEBENGU
(i) Lokumelana nekutsi sathane utfolela tandla letivilaphako umsebenti ngukutsi umntfwana longenela temidlalo ungumntfwana longayi enkantolo.
Kutiphatsa ngekuganga kuhambisana nekungatetsembi kahle, kantsi imphumelelo kutemidlalo nekukhibika isita ekugcugcuteleni kutetsemba.
KWAKHA SIVE
(i) Labo labatibonelo kutemidlalo bangulabo labaniketa imibono lesetulu emaveni lamanyenti.
Imphumelelo kutemidlalo njengeragbhi, ibhola nesibhakela iye yaholela ekwehleni kwetigameko tekunyembenyana ngekwebuhlanga kulelive.
BUDLELWANE BAMHLABAWONKHE
(i) Imphumelelo kutemidlalo ihambisana nekwemukelwa, ngisho nasemaveni lamancane.
Ngekwemukela umphumela logcamile wetemidlalo nekukhibika kuyo yonkhe imikhakha yemphakatsi, liHhovisi leNdvuna, temiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kanye neliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika bavumelene ngalabocalangaye labasiphohlongo, labasisekelo salesiPhakamisomtsetfo.
Kucinisekisa tindzima nekuhlelembisa imitfwalo yebabambimsuka labehlukahlukene kutemidlalo nekukhibika khona kutawucinisekiswa kutsi kuhlelenjiswa neminotfo yesikali kuyazuzwa.
Iphalamende, ikakhulukati ngekusebenta ngeNdvuna neliKomitincane, ngalokusempeleni inemtfwalo wekuchaza inchubomgomo yahulumende; umtsetfo kanye nekwabiwa kwemcombelelotimali kutemidlalo nekukhibika.
Nekwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
Nekukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
Nekwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
Nekubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
WekuTfutfukisa temiDlalo, ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
Wekutfutfukisa iNchubomgomo ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika, kube tinhlonhloloti kutinhlangano tetifundza nemitimba lemikhulu.
Wekusebentisa inchubomgomo yekukhibika, ngekulandzela imiKhandlu yetiFundza yekuKhibika (emaPROREC).
Wekwesekela lemitimba lengenhla ngetimali.
Wekutfutfukisa tisetjentiswa letisukunyiswe mikhandlu yasemakhaya, macondzana nemicimbi yavelonkhe neyesifundza.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo ezingeni lasemakhaya.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yetemidlalo nekukhibika.
Kwesekelwa kwemitimba yayo lesembili, lokusho emacembu nebantfu ngamunye.
Kusukumisa tisetjentiswa tekusetjentiswa ezingeni lasemakhaya nesifundza.
Hulumende uyaniketa, tinhlangano tetemidlalo tiyetfula?
Kuphatfwa kweliphakelo letemidlalo nekukhibika kuhulumende wavelonkhe.
Kwesekela iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika.
Kuniketa kwesekela, kusuka eluhlangotsini lwahulumende, kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
Kuhlelembisa nekufaka ligalelo ekudvwetjweni kwayo yonkhe imitsetfo yetemidlalo nekukhibika.
Kuhumusha inchubomgomo yahulumende ngebubanti, kutsatsa inchubomgomo yahulumende ibe yinchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika, kubuyeketa leto tinchubomgomo uma kunesidzingo, kanye nekulandzela kusetjentiswa kwetinchubomgomo.
Kulinganisa inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika netinchubomgomo talamanye ematiko ahulumende ngaphasi kwemoya wekuhlela nekwetfula.
Kuniketa seluleko setemtsetfo ngaseluhlangotsini lwahulumende kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
Kwesekela emakhasimende eSRSA ngekwetimali ngekulandzela umTsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi (Public Finance Management Act PFMA), imitsetfosimiso yawo, kanye nenchubomgomo yeSRSA yekwesekela ngetimali, kulandzela kusetjentiswa kwaleto timali, kanye nekweluleka emakhasimende ngekuphatfwa kwetimali tawo?
Kuphatfwa kwebudlelwano emkhatsini naphakatsi kwahulumende (lokusho budlelwane emkhatsini kwematiko ahulumende eNingizimu Afrika ngekuvundla nekuphakama kanye nabohulumende bangephandle lababambisene neNingizimu Afrika kutemidlalo nekukhibika).
Kwemukela ligalelo leligcamile lebantfu betemidlalo kumphakatsi waseNingizimu Afrika egameni laMengameli ngendlela yaminyaka yonkhe yetiMendlela taMengameli kutemiDlalo.
Kucinisekisa kutfolakala kwemitfombolusito kumshiyalowa kutemidlalo nekukhibika ngekulandzela takhiwo letifanelekile esiKhwameni saVelonkhe setiMali.
Kwatisa ngetindzaba letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaseluhlangotsini lwahulumende.
Kuphendvula nekuhlelembisa timphendvulo kumibuto yePhalamende mayelana netindzaba tetemidlalo nekukhibika.
Kugcugcutela, kuhlelembisa nekwenta nekutfutfukisa takhiwoncanti tetemidlalo nekukhibika ngekulandzela luhlelo lweKwakheka kwetemidlalo nekukhibika?
Kulandzela kuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ngekulandzela inchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
Kugcugcutela inhloso yetemidlalo nekukhibika ephalamende.
Kucocisana nekuphakamisa umtsetfo lohlomisako.
Kweluleka ngemikhuba yamhlabawonkhe etindzabeni tetemidlalo nekukhibika.
Takhiwo tetifundza tisinyatselo lesidvute kakhudlwana ekwetfulweni kwetemidlalo nekukhibika kunebalingani bato bakuvelonkhe.
Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu esifundzeni.
Kuniketa ngesakhiwoncanti lesidzingekile kutemidlalo nekukhibika, kanye nekugcinwa kwato.
Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika esifundzeni lokuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kwematiko lahlukahlukene ahulumende wesifundza kutsi kucinisekiswe kulumbana nenchubomgomo yesifundza kutemidlalo nekukhibika.
Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe njengobe tisayinwa betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Imikhandlu yasemakhaya inekuchumana-ngco netindzawo tekwetfulwa kwetemidlalo nekukhibika.
Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ezingeni lasemakhaya ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe neyesifundza yetemidlalo nekukhibika.
Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu ezingeni lasemakhaya.
Kusukumisa sakhiwoncanti lesidzingekile kutsi kwetfulwe temidlalo nekukhibika. Ngekubona kutsi licembu lisisekelo sekucala setemidlalo nekukhibika, imikhandlu yasemakhaya iyindlela lebalulekile lechumanisako kuloluketange lwemagugu.
d Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
e Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe, ngekuhambisana nemaTiko etiFundza lanemtfwalo wetemiDlalo nekuKhibika, njengobe tisayinwa beSRSA ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Nanobe iSASC inemtfwalo wonkhana wekuhlelembisa nekulandzela kuhamba kwebambandzakanyeki ngekwemgudvu wekutfutfukiswa kwetemidlalo, inendzima letsite ekugcugcuteleni labo labangambandzakanyeki, ngetinhlelo tekukhibika. Ngakuloluhlangotsi iSASC idlala indzima lebalulekile.
Kutfutfukisa nekusebentisa lisu lavelonkhe letemidlalo kanye nekucinisekisa kutsi tisetjentiswa letifinyelelekako, imincintiswano netakhiwoncanti temacembu tiyatfolakala futsi tiphatfwa ngebucwepheshe.
Kuphawula nekubutsela ndzawonye tidzingo tetisetjentiswa, temacembu netakhiwoncanti temincintiswano bese kutfutfukiswa lisu lekuniketela.
Kutfutfukisa nekuniketa emathuluzi nekucecesha khona kutawucinisekiswa kutsi tisetjentiswa, emacembu netakhiwo temincintiswano kulawulwa futsi kuphatfwa nebucwepheshe.
b Kwenta ncono lizinga lemicimbi yetemidlalo yamhlabawonkhe lebanjelwa eNingizimu Afrika.
Kutfutfukisa nekucinisekisa kusetjentiswa kwekubhidela nekutfwalwa kwemicimbi yamhlabawonkhe.
Kusita leto tinhlangano nemibutfo leniketwe imvume yekutfwala imicimbi yamhlabawonkhe.
c Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwetinhlangano talo tavelonkhe letemukelwe ngembi kwekulamula kwalo kanye nekungenelela lokulandzelako kweNdvuna.
Kuphawulwa kwema-athilethi lanelithalente khona kutawucinisekiswa kutsi emacembu aseNingizimu Afrika anekumelela lokuphelele.
Kusukumisa tindlela tekutibonakalisa, emathuluzi nemasu ekuphawulwa kwemathalente.
Kuphawula ema-athilethi lanelithalente bese uwafaka ngaphasi kweluhlelo lwekunonophisa kutfutfuka.
b Kuniketa kufinyeleleka kwekwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, imisebenti yekutfutfukisa emakhono emphilo, kucecesha kanye nekucinisekisa simondzawo setenhlalakahle lesinekwesekela khona kutawenyuswa linani lemamedali nemidlalo yekulinga lephunyelelwa yiNingizimu Afrika.
Kusungula emadlelandzawonye neluchungechunge nebabambimsuka labafanelekile kutsi kuphawulwe emathalente kuphindze kuniketwe kwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, kucecesha, kutfutfukiswa kwemakhono emphilo kanye nekwesekela kwetenhlalakahle.
Kusungula kuniketwa kwemitfombolusito kuma-akhademi etemidlalo khona atawetfula imisebenti.
Kuniketa imininingwane, imitfombolusito yetetimali netisetjentiswa khona kutawutfutfukiswa ema-athilethi.
Kuphawula imidlalo lengubocalangaye lapho imitfombolusito ingacondziswa khona, kulandzela inchubekelembili yayo kanye nekungenela lapho kunesidzingo.
Kutfola, kuphatsa kanye nekusabalalisa imininingwane mayelana netemidlalo nekukhibika khona kutawakhiwa sisekelo selwati.
Kusukumisa emadlelandzawonye nekuhlelembisa kutfolakala kwemitfombolusito yetetimali netisetjentiswa ngebanikelitimali, kuhulumende nelothari yavelonkhe.
Kuniketa kwesekela ngetimali ngaphasi kweluhlelo lwekusita ema-athilethi.
Kweluleka iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika mayelana netinchubomgomo letidzingekile kutemidlalo nekukhibika.
Kutfutfukisa nekusebentisa tinchubomgomo tekwesekela ngetimali kutemidlalo, kuguculwa kwetemidlalo, kuphatfwa kwetemidlalo ngekuya ngekwebulunga beSASC, kanye nemibala yavelonkhe.
Kutfutfukisa leto tinchubomgomo letingadzingeka khona kutawugcugcutelwa, kutfutfukiswe futsi kuhlelenjiswe temidlalo nekukhibika.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
Umsebenti longumnyombo weNOCSA, ngekulandzela luCwebu lwema-Olimpiki, kucinisekisa kumbandzakanyeka kwema-athilethi aseNingizimu Afrika emiDlalweni yema-Olimpiki, kanye nekuphunyeleliswa kweligunya layo lemidlalo lesezingeni leliphakeme. Loku kufaka ekhatsi kuphawulwa kwemathalente, kuhlomisana (umKhankaso wekuSebentela liZinga leliPhakeme Operation Excellence), kunonophisa kwetfulwa kwemiphumela nekusebenta njengeluphiko loluholako ku-Akhademi yaVelonkhe, kanye nekwengamela siKhungo sekuCeceshela ema-Olimpiki?
Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwemalunga ayo kuma-Olimpiki.
Kuchumana njalo neNhlangano yemaKomiti aVelonkhe ema-Olimpiki e-Afrika mayelana netindzima tawo ngekwehlukahlukana, ngekubambisana netinhlelo letihlanganyelwe, ngaphasi kwemagunya awo ngekwehlukahlukana.
Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
b Umsebenti longumnyombo weSACGA kuhlelembisa kumbandzakanyeka kwema-athilethi aseNingizimu Afrika emiDlalweni ye-Commonwealth.
c) Kumelela emalunga ayo etinkhundleni tamhlabawonkhe (sib. EmaKomiti etemiDlalo e-CHOGM ne-CFG).
d Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
ISACGA ilikomiti lelitimele lelikhetfwa tinhlangano talo tavelonkhe futsi ililunga leNhlangano yemiDlalo ye-Commonwealth (i-Commonwealth Games Federation i-CGF)?
TINHLANGANO TAVELONKHE Ema-NATIONAL FEDERATION?
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika emazingeni avelonkhe, esifundzeni nasemakhaya.
Umsebenti longumnyombo wetinhlangano tavelonkhe kuba ngemaphiko lasembili ekwetfula imiphumela ngaphasi kwemikhakha yato. Loku kwentiwa ngekufinyeleleka lokucinisekisiwe kwetinhlelo tato temidlalo, kuphawulwa kwemathalente, kusungulwa kwemavoluntiya nekumbandzakanyeka lokwenyusiwe.
Kuveta luvo, egameni lemidlalo yato, kumitimba lemikhulu kanye neliHhovisi leNdvuna/kuSRSA/kuSASC.
Kutfutfukisa tindlela tangekhatsi tekusombolula kungcubutana ngekhatsi kwemikhakha yato yetemidlalo bese kumenywa umtimba lomkhulu kutsi utawulamula uma kudzingekile.
Kugcugcutelwa lokusembili kwemidlalo yato khona kutawucinisekiswa kumbandzakanyeka lokusezingeni lelisetulu futsi lokunekumelela.
Kumelela umdlalo wato etinkhundleni temitimba lemikhulu, kuhulumende, kulivekati nakumhlabawonkhe.
Kucinisekisa kutsi emalunga ato etifundza ahambisana nemincele yetifundza leyemukelwe, njengekusho kwenchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
Tinhlangano tetiFundza tinendzima lefanako netinhlangano tavelonkhe, umehluko lobalulekile ube tindzawo tato ngekwehlukahlukana lapho tisebentela khona.
Uma wati, fundzisa; uma ungati, fundza?
Umtimba lowemukelwe wekuhlelembisa kuhleleka kwetemidlalo etikolweni yi-USSASA (United School Sports Association of South Africa).
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lasesikolweni.
kufaka ligalelo kukharikhulamu yetemfundvo yekutivocavoca.
Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo yasetikolweni.
Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo yalabancane nelusha ikakhulukati.
Kuchumana nemtimba lohambisanako wamhlabawonkhe, iNhlangano yamHlabawonkhe yetemiDlalo yesiKolo (i-International School Sport Federation i-ISSF)?
Kumbandzakanyeka kumhlabawonkhe kwemacembu aseNingizimu Afrika lanekumelela.
Umtimba lowemukelwe wekuhlelembisa kuhleleka kwetemidlalo ezingeni lemfundvo lephakeme yiSASSU (South African Students Sport Union).
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lemfundvo lephakeme.
Umsebenti longumnyombo wayo umayelana nekwabelana kwayo ngemitfombolusito yelikhetselo (kokubili eluhlangotsini lweluntfu nelwetakhisowncanti) nemphakatsi, kucinisekisa kumbandzakanyeka lokuvelele kanye nekuhlelembisa imincintiswano yangekhatsi nasemkhatsini kwetikhungo.
Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
Kuchumana nemtimba lohambisanako wamhlabawonkhe, iNhlangano yamHlabawonkhe yetemiDlalo yasemaNyuvesi (i-International University Sport Federation iFISU)?
Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kweNingizimu Afrika kumhlabawonkhe emicimbini yetemidlalo yetikhungo temfundvo lephakeme.
Licembu lisisekelo sekucala sekuniketwa kwetemidlalo nekukhibika.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lelicembu/lemuntfu ngamunye.
Umsebenti longumnyombo walo kwenyusa kumbandzakanyeka ngekulandzela tinhlelo tekusoma letitsatsela embili.
Kuveta luvo kutinhlangano tetifundza nakumikhandlu yasemakhaya kutsi kutfolakale imitfombolusito yekusebenta kwalo.
Liyincola lebalulekile yekuphawula, kutfutfukiswa nekunotsiswa kwemathalente.
Kuniketa sakhiwo lesitimele sekwesekela kutenhlalakahle.
Angeke kuphumeleleke kutsi hulumende ayedvwa ahlangabetane nato tonkhe tidzingo tetemidlalo nekukhibika. Ngalesi sizatfu, budlelandzawonye emkhatsini kwahulumende, takhiwo tema-NGO tetemidlalo nekukhibika, nebemabhizinisi bubalulekile kutsi kutfukululwe imitfombolusito yekutfutfuka kwesikhungo. LiHhovisi leNdvuna, iSRSA neSASC bayawubona umphumela wetemidlalo kutemnotfo kanye nekuya ngekuguculwa kuhwetjwa ngetemidlalo. Temidlalo, empeleni, setigucuke taba yimboni lesembili, futsi tifaka ligalelo lelibonakalako ku-GDP. Lomzila uye wachubekela kumnyakankhulungwane lomusha, lokwente ema-awa lambalwa ekusebenta aveta sikhatsi lesengetiwe sekungcebeleka, kwase kutsintsana nekukhula kwemkhakha welusito nekungcebeleka kumnotfo wemhlaba. ISRSA/SASC iloku ichubeka ifuna tindlela lengaheha ngato besekelitimali labasha emikhakheni yetemidlalo leyesekelwe kancane ngetimali. Lomdvwebo lolandzelako ubonisa incitfomali lelinganisiwe yahulumende nemkhakha wangasese kutemidlalo nekukhibika nga-1999.
Ligalelo lemKhakha wangaSese naHulumende esikhwameni setemiDlalo nekuKhibika njengekuniketwa yiBMI nga-1999.
Kuniketela ngekwesekelwa ngetimali tekusungulwa nobe tekwentiwa ncono kwetisetjentiswa letisisekelo temidlalo letinhlosonyenti etindzaweni lebetincishwe ematfuba.
Incabhayi ekuniketweni kwetisetjentiswa eNingizimu Afrika ayisiko kuphela kweswelakala kwetisetjentiswa, kepha lokusempeleni lapho kumiswe khona letisetjentiswa vele-nje atikamiswa lapho linyenti lebantfu likhona khona. Kwengeta lapho, kutsatfwa njengembono weliHhovisi leNdvuna/iSRSA/iSASC kutsi indlela leyesekeleke emphakatsini itawucinisekisa kutsi takhamuti tiba nebunikati betisetjentiswa, futsi tisite ekugcinweni nasekuphatfweni kwato. ISRSA, nemaphiko ayo, itawenta lokusemandleni kutsi isebentise imitfombolusito yasemakhaya ekusunguleni/ekwenteni ncono tisetjentiswa loku kutawufaka ligalelo ekusungulweni kwemisebenti. Tonkhe tisetjentiswa kumele tivumele kufinyeleleka lokulula kubasebentisi labakhubatekile?
Tisetjentiswa tiphumelelisa kufinyeleleka kwetemidlalo nekukhibika?
Kutfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu ledzingekile khona kutawuphatfwa temidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika ngalokufanelekile.
Indzawo yekungena esakhiweni yesiphatsimandla lesisha, umphatsi, umceceshi, umphatsi wetinsita kusesingeni lesisekelo. Njengobe kuchutjekwa nekutfolwa kwemakhono, laba labangenako batawetfwasa bakhuphukele etulu emazingeni lehlukahlukene kudzimate kufinyelelwe ezingeni leliphakeme?
Hulumende wangaphambilini bekangenato tinhlelo tekutfutfukisa imitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika. Imikhuba yamhlabawonkhe iphindze ibonise inhlekelele ekuvoluntiyeni emaveni lasatfutfuka?
Kuceceshwa nekuklonyeliswa kwemavoluntiya (lamasha nalavele akhona).
Kwemukelwa kwemisebenti yemavoluntiya.
Lesakhiwo sekutfutfukiswa kwetemidlalo siniketa ngeluhlakamsebenti lwekuphakelwa kwemitfombolusito leyenele kusukela ezingeni lemholi wetemidlalo emphakhatsini, kudlula kubaphatsi betinhlangano tetifundza, tavelonkhe netamhlabawonkhe.
Kumiswa kwetimfuneko tekuceceshwa.
Kutfutfukiswa kwetinhlelo tekucecesha.
Kusungulwa kwemasu ekusebentisa.
Letibuke-ngco temidlalo nobe temidlalo leminyenti.
Tesithekniki, sib. tekwelapha.
Imisebenti letimele-gece, sib. bashayeli, emamashali.
Imikhankaso letsite itawetfulwa kutsi kusonywe emavoluntiya etindzaweni letehlukahlukene temathagethi. Kutawusungulwa idathabhesi yawo onkhe emavoluntiya.
Luhlelo, loluhambisana nalolo lweTHETA/umTimba wetiCu weNingizimu Afrika, lutawutfutfukiswa kutsi kugcugcutelwe lizinga lelemukelekile lekwetfulwa kwetinsita, ngaloko-ke kuvikelwe bambandzakanyeki kuphindze kuhlelembise kungenelela kuleminye imikhakha yetimboni.
Luhlelo lwekuheha lutawusungulwa, ngalo lokutawubonelelwa emavoluntiya ngemiklomelo yelikhetselo ngenca yemsebenti kutemidlalo nekukhibika.
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme naletinemphilo kanye nekucondzisa labo labanemathalente etindzaweni temidlalo letinekuncintisana.
Kusoma nekugcugcutela insha nalabadzala kutsi batimbandzakanye ekutivocavoceni umtimba.
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme ngekwemtimba.
Kuheha labangambandzakanyeki kutsi babe bambandzakanyeki ekuvocavoceni umtimba.
Kunetinhlangotsi letimbili letisembili letibukelelwe kulocalangaye, lokunguleti kukhibika netemidlalo yekutfutfukisa.
Umsebenti wekukhibika ugcwalele ikakhulukati kusipiliyoni lesitfolakala ekwenteni kunekwenta ngekwako. ISRSA neSASC titibophelele kakhulu kumgomo wekuniketa ematfuba ekukhibika kahle kuwonkhewonkhe. Kukhibika kungentiwa ncono kutsi kugcugcutele kungabuki buhlanga, ematfuba ebuholi nekutfutfukiswa kwemphakatsi lonemphilo?
Temidlalo nekukhibika tihlangene ebudlelwaneni lobusanongwane. ISRSA/SASC iyakwemukela kutsi kukhibika kungetulu-nje kwekumbandzakanyeka emicimbini yekutivocavoca nekutilungiselela umtimba jikelele. Kufaka ligalelo lelibalulekile ekumbandzakanyekeni kutemidlalo. Loku kuvakaliswa ekubalulekeni ngekwelisu leliphelele lekwakheka kwetekutfutfukiswa kwemidlalo. Kuniketwa kwematfuba ekukhibika kusidzingo lesibalulekile etinhlelweni tekutfutfukisa temidlalo nekukhibika.
Kutfutfukiswa kwekukhibika kumele kuchutjwe yimfuno futsi kwesekeleke emphakatsini. Imiphakatsi kumele ihlonyiswe kutsi imbandzakanyeke ekuhleleni, ekusetjentisweni nasekucutjungulweni kwetinhlelo tekukhibika, khona tinchubomgomo titawutfutfukiswa ngekunaka luhlangotsi lwekubona kwebambandzakanyeki. Kwengeta lapho, imiphakatsi kumele ibe nemitfwalo nekutiphendvulela ngekutfutfuka kwayo.
Kumbandzakanyeka kutekukhibika kulilungelo lelisisekelo.
Kukhonakala nekufinyeleleka kwetinhlelo netisetjentiswa tekukhibika kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kungakhatsalekile bulili, umnyaka, buhlanga, lulwimi, lisiko, kukhetsa ngekwepolitiki, bulunga, kukhubateka nobe simo, kumele kucinisekiswe.
3. Kuniketwa kwemitfombolusito ngalokunebulungiswa.
Kutawubekwa njengacalangaye tindzawo lebetincishwe ematfuba ekuniketweni kwetinhlelo letinsha.
4. Imitamo lehlelenjisiwe nekutfutfukisa lokuhlanganisele.
Kubaluleke kakhulu kutsi kusungulwe kulumbana neminotfo yesikali ngekulandzela luchungechunge nato tonkhe tinhlangano tahulumende netemkhakha wangasese, kutsi kucinisekiswe kwetfulwa kwetinhlelo ngalokufanelekile nangalokongako.
Kulinganiswa kutsi bangu-10% kuphela bantfu balelive labatimbandzakanya emidlalweni lehlelekile, lehlelembisekile nalenekuncintisana. Loku kucatsaniseka kabi nalamanye emave, ikakhulukati emave latfutfukile, lapho silinganisonani lesengca-50% siyintfo leyetayelekile.
Ekusunguleni silulu semidlalo lesezingeni leliphakeme.
Lisu lekutfutfukisa temidlalo lesekeleke kumikhakha lemine lesembili: Imfundvo yekutivocavoca, imidlalo yalabasha nalabancane, imidlalo yetemfundvo lephakeme netinhlangano tavelonkhe.
Kuhlelembisa kutfutfkiswa nekwetfulwa kwemicimbi yekukhibika letawufaka ekhatsi, kulokunye, kudlala mbamba, kuvocavoca umtimba njalonjalo kanye neluchungechunge lolubanti lwetintfo tesikhatsi sekungcebeleka, kuphawula nekuchuba tinhlelo telucwaningo, kuphawula nekucinisekisa tinhlelo tekucecesha kanye nekutfwala/kuhambeka tinkhomfa nemihlanganosikolo kutekukhibika.
Kumelela iNingizimu Afrika etinkhundleni tavelonkhe, temavekati netamhlabawonkhe.
Kweluleka iNdvuna ngenchubomgomo yekuKhibika.
Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kutekukhibika, ngembi kwekungenelela kweSRSA/SASC.
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Lokumele kwentiwe
Imfundvo yekutivocavoca
Imfundvo yekutivocavoca ayikemukelwa ngalokufanelekile kukharikhulamu yesikolo.
Sungulani iNhlangano yeMfundvo yekutiVocavoca.
Ema-awa etemidlalo ngeliviki
Akukho nchubomgomo lokuvunyelenwe ngayo ngelinani leliphasi lema-awa lacitfwa emidlalweni nobe kukhibika ngesikhatsi sesikolo.
Sungulani emazinga lemukelekile neLitiko leTemfundvo.
Imidlalo yalabaSha nalabaNcane
Akunakubonelelwa kwebantfwana beminyaka yekuya esikolweni, labangekho esikolweni.
Kweswelakala kwesakhiwoncanti semidlalo yalabancane.
Sukumisani tinhlelo leticondzisiwe talencenye yebantfwana.
Tfutfukisani imidlalo yalabancane ngekuhambisana nemidlalo yasesikolweni.
Imidlalo kutemfundvo lephakeme
Ayikahlanganiswa kusakhiwoncanti setemidlalo.
Ishukunyiswa kuphela mincintiswano.
Khutsatani kuhlangana nema-NF.
Sukumisani tindzawo letinsha tekukhula.
TiNhlangano taVelonkhe
Tibukelele labasemgangatfweni. Mincane imitfombolusito yetinhlelo tekutfutfukisa.
Niketani imincintiswano yawo onkhe emacembu.
i-Akhademi yesiFundza
Kweswelakala kwekubukelela ekuphawulweni kwemathalente ekugcugcuteleni bambandzakanyeki emidlalweni yawonkhewonkhe kutsi bangenele imidlalo lenekuncintisana.
Sungulani i-akhademi kuleso naleso siFundza, kube nemagatja etigodzi?
ISRSA/SASC iyayemukela indzima lebalulekile lengadlalwa ngulabasikati nemantfombatane ekwenteni sive kutsi sidlale khona kutawukhutsatwa tindlela temphilo letifanelekile naletinemphilo. Kulingana ngebulili nelilungelo lalabasikati kutsi bambandzakanyeke libalulekile. TiNhlangano taVelonkhe titawukhutsatwa kutsi tisungule tinhlelo tekucecesha nekutfutfukisa kutsi kugcugcutelwe kumbandzakanyeka kwalabasikati, kanye nekukhipha tingibe letingavimbela labasikati kutsi balandzele imisebenti kutekucecesha, kuphatsa, kwengamela, nekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika. Imitfombolusito lecondzile itawuniketwa ekutfutfukisweni kwemakhono etemidlalo netisetjentiswa talabasikati nemantfombatane. Labatawungenela labafanelekile batawuphawulwa bese betfulwa kutekucecesha nekutfutfukisa buholi kutemidlalo nekukhibika. Labo labatibonelo kutemidlalo nekukhibika batawugcugcutela kumbandzakanyeka kwalabasikati nemantfombatane kutemidlalo nekukhibika?
Tinhlangano tavelonkhe titawukhutsatwa yiSRSA/SASC kutsi tisungule tinhlelo tetimphunga tahulumende. Kwengeta lapho, bomakadzebona batawuba mitfombolusito lebalulekile etinhlelweni temavoluntiya.
ISRSA/SASC iyakwemukela kubaluleka kwetemidlalo nekukhibika kunhlalakahle yebantfu labakhubatekile futsi itawukhutsata kuhlelenjiswa nekwetfulwa kwemicimbi yetemidlalo nekukhibika kwalencenye yemphakatsi kusuka ezingeni lemphakatsi kuya ezingeni leliphakeme kakhulu. Kungunyalo imikhakha yetemidlalo ibonelela tidzingo letitsite tebantfu labakhubatekile, emacenjini eminyaka letsite. Imitfombolusito leyengetiwe ingatfolakala ngekulandzela tinhlelo letihlelembisekile letifaka ekhatsi lamanye ematiko ahulumende latsintsekako, sib. Tenhlalakahle, Temphilo, Temfundvo, njll?
Temidlalo kumele titsakaselwe kutsi tifake lugcozi endzaweni yekusebenta, njengobe sigamu lesinyenti sesikhatsi setfu sisicitsa emsebentini. Temidlalo tingafaka ligalelo ekwehliseni kushuba kwesimo, kwetela nekulangatelela jikelele endzaweni yekusebenta, kanye nekwenyusa kukhicita. Kuphakanyiswa kutsi emacembu ebasebenti asungulwe kutsi kutawukhutsatwa kumbandzakanyeka. Tinhlelo temidlalo yebasebenti tingaphindze tisebente njengenkhundla yekuphawulwa kwemathalente, kanye nekutfutfukiswa tibe ngumdlalo wekuncintisana. Loku kungaholela ekusebentisaneni lokuncono netinhlangano tebasebenti.
Kutfutfukisa luhlelo lwekusebenta ezingeni leliphakeme kakhulu loluphokophelele ekulungiselweni kwema-athilethi lasemgangatfweni mayelana nemincintiswano lemikhulu.
Imphumelelo yeNingizimu Afrika emincintiswaneni yamhlabawonkhe, seloku ibuyile kusuka ekukhishweni inyumbatane, icoshwe kahle. Incabhayi yeSRSA/SASC, neluphiko lwayo loluholako, iNOCSA, kusimamisa nekwenta ncono kulemphumelelo ngelisu lelibukhali nalelihlelenjisiwe.
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Lokumele kwentiwe
i-Akhademi yaVelonkhe
Kweswelakala kweluhlelo kwekulungiselela ema-athilethi lasemgangatfweni.
Kusungulwa kwesikolo selizinga leliphakeme kakhulu, lapho emakhono aguculwa abe lithalente lelibonakalako.
ISISA
Sakhiwoncanti lesikahle etinhlelweni tesayensi nemininingwane sibonakala siyindlela yeligalelo lelikhulu ekusebenteni ezingeni leliphakeme kakhulu.
Kwentiwa ncono lokuchubekako kwekusebenta.
Kugcugcutelwa kwema-athilethi
Kweswelakala kwetindlela tekugcugcutela kusebenta lokusezingeni leliphakeme
Kutfutfukisa tinhlelo letihlelembisekile tekugcugcutela.
Kuncintisana
Kuhlobana lokucondzile emkhatsini wekusebenta lokwentiwe ncono nelizinga lekuncintisana.
Vetela ema-athilethi imincintiswano lesezingeni leliphakeme ngelisu lelihlelenjisiwe lemicimbi lemikhulu?
Intfo lebaluleke kakhulu ngemiDlalo yema-Olimpiki akusiko kuphumelela kepha kumbandzakanyeka. Njengobe kufana nasemphilweni, inhloso akusiko kuncoba kepha kuzabalaza kahle?
Kucinisekisa kutsi yonkhe imitimba yetemidlalo nekukhibika ihlangabetana nemigomo yato yesinyatselo sekuniketa ematfuba kulabo bebancishiwe.
Kungunyalo emacembu asemakhaya, etifundza newavelonkhe akabonisi kwakheka ngekwebuhlanga, nalapho kufanalekile, nekwebulili belinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika.
Ngalokucacile umcondvo wetemidlalo tawonkhewonkhe wesekelwe kumagugu ekulingana nekufinyeleleka, lokungazuzwa kuphela ngemizamo yekutikhandla yetinhlelo letihlanganisele letitawufaka bantfu labavela emiphakatsini lebeyincishwe ematfuba?
Temidlalo taseNingizimu Afrika angeke tikwati kuzuza likhono lato mbamba, ngaphandle uma tingafinyelela kubo bonkhe bantfu balo kubaluleke kakhulu kutsi kucinisekiswe imphumelelo lechubekako nalesimeme?
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Lokumele kwentiwe
Kulingana nekufinyelela
Umcondvo wekutsi imidlalo letsite igodlelwe emacembu etinhlanga letitsite
Kumisa tinhloso teluhlelo lwekuniketa ematfuba.
Tivumelwano tekusebenta nema-NF.
Tinhlelo tekutfutfukisa ema-athilethi netiphatsimandla
Tinhlelo tekutfutfukisa tibonwa njengentfo leseceleni hhayi leyincenye yeluhlelo lwetemidlalo yonkhana
Cinisekisa kutfutfuka kwetemidlalo lokusimeme nekwesikhatsi lesidze, ngetinhlelo letihlanganisele tema-athilethi lavela etindzaweni betincishwe ematfuba
Kuncintisana
Kweswelakala kwematfuba lafanelekile ekuncintisana
Kwetfula imincintiswano leyenele kuma-athilethi lasafufusa.
Luhlolo lwekubumbana
Nanobe kube nekuhlanganiswa kwetemidlalo, simo sangaphambilini sisachubeka mayelana nekumelela
Yenta kusebenta (kuzuzwa kwemgomo) kube sidzingo semitfombolusito njengekutfola kwesekelwa ngemali
Uma imphumelelo yanyalo isuselwa ekuniketeni 20% wetakhamuti, ngabe kuniketa 100% angeke kuholele emphumelelweni lenkhulu kakhulu?
Kunemkhuba wekubuka temidlalo njengemdlalo wetinganwa. ISRSA iye yacaphela, nanobe kunjalo, ingoti lengahle ibe khona ngekungatiphatsi kutemidlalo, sib. kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva, kuphukutwa, imikhuba yenkhohlakalo, ludlame, njll. ISRSA/SASC itawuniketa ngeluhlakamsebenti kwesimilo lolufaka ekhatsi kudlala lokunebulungiswa, umtsetfo lomelana nekusetjentiswa kwetidzakamiva, lucwebu lwekutiphatsa nekwesekelwa ngetimali ngubetjwala, simondzawo nemalungelo ebadlali.
Lokunakwako ngekwesimilo ngekudlala lokunebulungiswa kuhlangene kuyo yonkhe imitimba yetemidlalo, kube kunekubhekisiswa-ngco ekusetjentisweni kwetidzakamiva nekutiphatsa. BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika basungule siKhungo semiDlalo lengenatiDzamakiva, ngenhloso lephinyiselwe yekucedza kusetjentiswa kwetidzakamiva kutemidlalo. Kuvinjelwa kweludlame kutemidlalo yintfo lemisiwe yeSRSA/SASC.
ISRSA/SASC itawucinisekisa kutsi bonkhe babambindzima bayagcugcutelwa kutsi balawule ludlame nobe kungatiphatsi kwebadlali netibukeli. Kwengeta lapho, kusungulwa kwetinkhundla tebantfu labanenshisekelo njengetinhlangano tema-athilethi netinhlangano tebaceceshi kutawunonoshiswa.
Lucwebu lwekutiphatsa kwetiphatsimandla tetemidlalo, bakhangisi, ema-athilethi nalabanye lutawuba ligcatsi lelibalulekile. Kuyacaca kutsi nanobe umtfwalo wekutiphatsa ngesimilo ekugcineni usemahlombe emuntfu ngamunye, iSRSA/SASC itawuniketa luhlakamsebenti lwesimilo kutemidlalo.
Kufaka ligalelo ekwakheni umhlaba lonekuthula ngetemidlalo ledlalwa ngaphandle kwekubandlulula, lokudzinga kuvisisana kwemacembu nemoya webungani, kuvelana nekudlala lokunebulungiswa.?
Kutfutfukisa inchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yahulumende.
ISRSA, ngekubonisana edvute neLitiko leTangephandle, itawusayina tivumelwano tamave ngamabili nemave langebalingani. Kubuka kwetfu, ngekuhambisana neNew Partnership for Africas Development (iNEPAD) kutawubhekiswa evenikati lase-Afrika. Letivumelwano temave ngemave titawugcugcutela kwabelana ngetheknoloji nemakhono, kanye nekuhlanganisa ngatimbili tifundza nebalingani bato ngetemidlalo?
Kwengeta lapho, iSASC itawuba ngulabasayina tivumelwano tamhlabawonkhe letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaphandle kwekunyembenya kutimela kweNingizimu Afrika.
Kubalulekile kutsi tonkhe tinhlangano tavelonkhe, emaSRSA/SASC etifundza nemikhandlu yasemakhaya kutsi ilandzele luhlakamsebenti lwenchubomgomo, njengobe lumiswe yiSRSA/SASC.
akukho umuntfu losichingi?
Kwentiwa ncono emazingeni ekumbandzakanyeka ekuvocavoceni umtimba.
Kuniketa luhlelo lwekugcoba kusukela ekumbandzakanyekeni ngekutitsandzela kuye kutemidlalo letisezingeni lelisetulu kulabo labanemakhono.
Kusebenta kancono emigidzini lesembili kumhlabawonkhe.
Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni takhamuti letiphelele ngekwenhlalakahle, letinekutiphendvulela naletitiphatsa kahle nangalokunemphilo.
Lomculu kwetsenjwa kutsi utawugcugcutela kusungula eluhlangotsini lwemfundzi kutsi acambe tinhlelo letitsite letitawuniketa ngekuhlanganyela kulesisho sekwenta sive kutsi sidlale, bese, ngalokusempeleni, kuholela emphilweni lencono kubo bonkhe baseNingizimu Afrika?
Ngalokwengetiwe, lomculu uhlose kuniketela ngeluhlakamsebenti lwekuhlomisa umtsetfo lotawucinisekisa kutsi tinzuzo letentiwe atihlanganiswa tiphindze titfutfukiswe kuphela, kepha tibuye tente inchubekelembili lezuziwe ingasabuyeli emuva.
Kucutjungulwa kwalomculu kuphindze kubonise kutsi tiphakamiso tingafinyeleleka, kuphela-nje uma ematfuba emadlelandzawonye asetjentiswa.
KuCalangaye wekuCala, setsemba kutsi sitawuhlanganisa umphumela wekweswela kwekutiphendvulela: Kutawuba netindzima letichazwe ngalokucacile kuwo wonkhe umkhakha wetemidlalo.
Siphindze sikholelwe ekutseni ngaCalangaye wesiBili newesiTsatfu, sakhiwoncanti setemtimba kanye netidzingo temitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika angeke kuyekelelwe etinhlosweni letinhle tetinhlangano tavelonkhe, ikakhulukati ngekubona imitfombolusito lelinganisiwe yetetimali letinayo etikhwameni tato. KuCalangaye wesiNe sigcugcutela bantfu labasha kutsi badlale futsi batijabulise eluchungechungeni lolubanti lwekutijabulisa lokwentiwe ncono; siphawula bantfu labanemathalente kulelicembu bese sibaniketa ematfuba kutsi batfutfukise imisebenti yabo kutemidlalo. Ngesikhatsi lesifanako, sifisa kukhutsata labo labafike ekupheleni kwemisebenti yabo kutsi babelane nesipiliyoni sabo nalabo labasadzinga kucatfuliswa emikhakheni yekucecesha, kuba ngubonompempe kanye nekuphatsa.
Kunekwemukelwa lokuniketwako kuCalangaye wesiHlanu kulokutsi nanobe tindzaba temphumelelo tivamisile kwenteka nakube kwekwehluleka ekuhleleni, emamedali akakavamisi kuta ngengoti. Kutilungiselela kubaluleke kakhulu.
Calangaye wesiTfupha, nanobe angaphoceleli, wenyusa lizinga lekucaphela ngesidzingo setemidlalo kutsi tingabekelwa ecadzini ngekwekumelela tibe sikhundla lokumnadzi-nje kuba naso, kepha kutsi kubonakale kungena kwebu-Afrika njengendlela letawuholela ekusimameni kwesikhatsi lesidze kwemidlalo yabo?
KuCalangaye wesiKhombisa, sibukana netimisomgomo tebulungiswa kutemidlalo siphindze sinikete ngetinkhombandlela tekutiphatsa lokufanelekile mayelana nalelo nalelo cembu lelitsintsekako.
Ngekubona kutsi temidlalo tiyintfo yemhlabawonkhe, Calangaye wesiPhohlongo wendlala sidzingo sekuba nenchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, lapho simondzawo setemidlalo singafinyelela kutemnotfo letisezingeni lelisesilinganisweni.
Kwekugcina, kunekuba kubonwe lenchubomgomo njengendzawo lapho kuphikelelwe khona, empeleni isinyatselo sekucala seluhambo. Luhambo lapho bonkhe bantfu bakitsi bangaba nekufinyelela temidlalo nekukhibika ngalokulinganako, baphindze babe nematfuba lamanyenti ekutsi emathalente abo aphawuleke futsi emukeleke.
IFs: International Sport Federations TiNhlangano tamHlabawonkhe tetemiDlalo?
NFs: National Federations TiNHlangano taVelonkhe?
PFs: Provincial Federations TiNhlangano tetiFundza?
<fn>DAC-NLS. SiyiniSikhwamaSeSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kucinisa emandla etikhungo nemakhasimende.
Konga kwtimali etinhlanganweni letincane nakultinye takhiwo temdzabu njengabomasingcwabisane netitokifela.
Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni temnotfo nekulwa nebuphuya eNingizimu Afrika ngekuba yinkampani lenemndlandla ekubuketeni tinsita tetimali letincane.
Kwakha teluhwebo lwetinsita tetimali letincane lolunemfutfo eNingizimu Afrika.
Kucinisa emandla etikhungo etinhlangano letibambisene nayo nemakhasimende ato kute kubuketwe kubamba lichaza kwato emisebentini.
Sikhwama se-Apex sitawusebenta netinhlangano lesibambisene nato kute sente umsebenti waso wekufinyelela emgomeni wekutsintsa ngeligalelo lelinemfutfo bonkhe lesifanele kutsi sibasite.
Macondzana nekongiwa kwetimali, kute indlela letsite lemisiwe nobe-ke lenconotwako kutsi isetjentiswe, esikhundleni saloko kukhutsatwa tindlela letinsha letimiselwe kutipiliyoni.
I-Micro Credit Loan Fund: Loluhlelo lubolekisa ngetimali kufikela ku-R10 000 kubantfu nakubosomabhizinisi labancane labaphila ngalamabhizinisi abo lamancane.
Kubolekisa ngetimali letincane kubantfu nemabhizinisi, tekutfutfukisa emabhizinisi lamancane.
Sikhwama sekulwa nebuphuya semakhasimende lahola imali lengaphasi kwa-R1500. Lenhlangano lebambisene nalesikhwama itawuhlola lenchubo ngekungekusebentisa emathulusi lacondze buphuya.
Kucinisa emandla esikhungo: ngaphasi kwaloluhlelo timali tikhishelwa kucinisa sikhungo nekucinisekisa kuchubeka kwekusebenta kwaso sikhatsi lesidze.
Kukhutsata konga: Loku kuyaphakamisa kukhutsate kwakhiwa kwetinhlangano tetimali naletinye tindlela temdzabu letasungulwa tekonga imali letifanana netitokifela nabomasingcwabisane kubekhona umcebo wendzawo futsi lotjaliwe.
I-Apex isebenta ibambisane netinhlangano letehlukene , ngako-ke kukhetfwa kwato ngalokufanele kubalulekile futsi kuchubeka njalo.
Uma i-Apex iphakamisa lizinga lenhlangano isebentisa imikhombandlela lecacile lengahlukahlukaniswa ngekuya kwaletinhlangotsi letilandzelako: kuhlela, umhleli, kuphatsa, kuhola, imitfombolwati lebantfu, indzawo yekusebentela, imisebenti leyentiwako, kusebenta lokwendlulile, tindlela tekuphatsa lwati, tindlela tekubuketa kusebenta kwetimali.
<fn>DAC-NLS. SwDacInternationalTransl.2010-06-25.ss.txt</fn>
Luphiko Lwetilwimi Lwavelonkhe (NLS) lweLitiko Letebuciko Nemasiko, kanye neBhodi Yetilwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika (PanSALB), litsandza kukumema kutsi uhambele umgubho weLusuku Lwekuhumusha Lwemhlaba.
Lomsitfo utawubanjwa ngamhlaka 29 na-30 Imphala (Okthoba) 2007 e-State Theatre ePitoli. Ingcikitsi yalomnyaka itsi: "Sitfunywa Asinacala!" Luhlelo lolunekuguculwa lutsekeletiwe.
Kuyintfokoto kukwatisa kutsi sitawunakekela tindleko takho tekuhamba nendzawo yekulala. Ngako-ke sicela kutsi ugcwalise LELIFOMU LEKUPHENDVULA lelitsekeletiwe ngalokuphelele.
Sicela ucinisekise kuba khona kwakho (RSVP) kuNks Bongeka Hlengwa kulenombolo 012 441 3836, i-email Bongeka. Hlengwa@dac.gov.za nobe kulefeksi 086 659 4659 kungakefiki mhlaka 19 Imphala 2007 kute kwentiwe emalungiselelo ladzingekile.
Uma ungafuna lesimemo ngalolunye lulwimi lolusemtsetfweni, uyacelwa kwekutsi utsintse lomuntfu lophawulwe ngetulu.
<fn>DAC-NLS. SwDocAZCommunityRadioStD.2010-06-25.ss.txt</fn>
Lemanyuwali itfutfukiswe Litiko Letekuchumana njengelithulusi lwekusita imimango lefuna kusungula tinsita temsakato wemmango ngenhloso yekutfutfukisa imiphakatsi yayo.
NjengeLitiko leli umbono walo kukulungiselela kusetjentiswa kwematheknoloji etekuchumana ngemniningwane ngenhloso yekutfutfukisa tenhlalakahle kanye nemnotfo bese kutsi umgomo walo kube kukukhulisa timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba ngekwakhiwa kwesimondzawo seTheknoloji yetekuChumana ngeMniningwane. Kungako-ke kuyafuneka kwekutsi kube nelithulusi lelinjena imiphakatsi lengakhona kulifinyelela futsi ilisebentise kutfola ematfuba ekuniketwa ilayisensi yetinsita temsakato wemmango.
Kulesikhatsi sanyalo eNingizimu Afrika, tinsita temsakato wemmango tiniketwe emafrikhwensi emsakato langu-310 futsi kubalulekile kwekutsi kukhuliswe kusetjentiswa kwalamafrikhwensi laniketiwe.
Kusungulwa kwemsakato wemmango kuletfwe nguletinkholelo tekwehlukanisa tindlela tekufinyeleleka kumathulusi ekuchumana kwemimango lengamange seyibe nelitfuba lekusebentisa umsakato kulungisa tinkinga letitsikameta kukhula kwawo.
Kufaka sicelo selayisensi yemsakato yemphakatsi yintfo lekumele yentiwe emva kwekuncuma kusungula siteshi. Futsi kungemuva kwekutsi kwentiwe Lesincumo licembu lemalunga emphakatsi lonemdladla futsi labatibophelele kutfutfukisa lesiteshi lesiphakanyisiwe singasungulwa. Bantfu labenta lelicembu kumele babonakalise umphakatsi lotawumelwa. Loku kusho kutsi lokungenani incenye yelicembu kumele kube bantfu labasikati. Kutsi nilibita nitsini lelicembu kutawuya ngetindzima nangemisebenti lekuvunyelenwe ngayo. Licembu lingabitwa ngekutsi yi-Working group nobe yi-Steering Committee.
Kuhlanganisa umphakatsi kutsi uhlanganyele kulenchubo leya ngasekusungulweni kwesiteshi, kufakwa kwesicelo selayisensi.
Kuhlela imihlangano yesive, kwenta imikhankaso kanye nekuklaya.
Lelicembu litawudzilitwa uma ngabe ibhodi yetiteshi temsakato lemele umphakatsi kanye netinhlangano seyikhetsiwe kumhlangano jikelele wemnyaka wesiteshi.
Kumphakatsi lonelutsandvo Lwekusungula siteshi semsakato wemmango emmangweni wabo; sinyatselo sekucala kutsi wati tinhlobo nesibalo setinsita temsakato lokhona lofaka ummango wakho. Loku kutewuniketa umcondvo lomuhle wematfuba ekutfola ilayisensi, ikakhulukati indzawo lefaka titeshi temsakato wemmango. Uma ngabe sewutfolile kwekutsi ungakhulumisana ne-ICASA kutsi ikwatise ngemafrikhwensi emsakato wemmango lakhona laniketwe indzawo yakho kanye nebudze baleyo frikhwensi.
Lomniningwane utawusita ekuholeni ikomiti nobe licembu lelisebentako etindzaweni letidzinga kubukwa uma ngabe kwentiwa imikhankaso kanye nekuklaya ekutfutfukisweni kwemcondvo wesiteshi semsakato.
Kuhlanganisa ummango wendzawo kute kufakazelwe kwekutsi sidzingo semsakato wemmango sisetulu, sidzingo siliciniso futsi nelusekelo lunyenti kakhulu.
Kuhlanganisa umhlangano wemmango kubachazela kutsi lomsebenti lophakanyisiwe uhlosiswe kutsi ubahlomise njani kanye netindzima tabo emisebentini yesiteshi semsakato. Kulandzela lenchubo kutawuba ngumhlangano Jikelele weMnyaka wekukhetfwa kwebhodi lemelwe ngummango lotawusetjentelwa ngulesiteshi semsakato. Emaminithi eMhlangano Jikelele weMnyaka atawuhlanganiswa kulesicelo setinsita tekusakata temsakato wemmango.
Kufaka i-ICASA kulenchubo yekufaka sicelo nekutsi sicelo setinsita temsakato wemmango sitawufakwa nini. Licembu kutawudzingakala kwekutsi litfole ikhophi yesicelo ku-ICASA bese selicala kugcwalisa umniningwane lodzingekile.
Ekufakeni lifomu lesicelo umfakisicelo kumele anikete linani lemakhophi lelidzingwa ngumtimba wekuniketa ilayisensi (ICASA).
Kutfola inkampani yekucwaninga emabhuku letawuniketa tinsita tekucwaninga kuletiteshi kute kucinisekiswe tonkhe timali kanye nemalingena leyentiwe siteshi semsakato kutawuphendvulelwa.
Kulungiselela kulalelwa esahlakalweni lapho khona siteshi sakho lesiphakanyisiwe sibangisana nalomunye umklamo ngefrikhwensi yinye. Libandla lelimele siteshi kumele likhombisa kuhlanganyela kwaboMake, bantfu labakhubatekile kanye netinhlangano temphakatsi.
Kutfola ematfuba ekucecesha emavolontiya esiteshi kute balungiselelwe kwenta umsebenti wangemihla wekusakata wesiteshi semsakato. Uma ngabe sekutfolakele ilayisensi futsi yonkhe intfo seyime ngemumo kufaka ekhatsi kufakwa kwesitudiyo kanye netihambisamsindvo; ngako-siteshi sisuke sesikulungele Kuya Emoyeni.
Umsakato wemmango ngumtimba longasebenteli inzuzo. Ngako-ke kute emasheya longatsengiswa nobe longatsengwa. Nobe ngabe nguyiphi imali leyentiwe siteshi, kumele isetjentiswe kuso.
Kute ilayisensi yemsakato wemmango lenganiketwa nobe nguliphi licembu, inhlangano, umtimba nobe inhlanganisela loluhlobo lwelicembu letepolitiki. Futsi kute nemalunga etinhlangano letiluhlobo lwetepolitiki yemacembu langavunyelwa kuhlala kubhodi nobe kubaphatsi besiteshi semphakatsi.
Umsakato wemmango yilayisensi yesigaba lesivuselelwako lena sikhatsi sakhona singadluli kuminyaka lengu-10.
Kusebentisa umsikati wemmango, kudzingakala emalayisensi lamabili, lekulawa: ilayisensi ye-broadcasting service kanye nelayisensi ye-radio frequency spectrum. Uma siteshi singafuna kubonisa isiginali yaso, kutawudzingakala ilayisensi lenye ye-Electronic Communications Network Service.
Ilayisensi yemsakato wemmango angeke indluliselwe kunobe nguwuphi umtimba nobe bantfu ngaphandle kwemvumo ye-ICASA. Futsi netimo telayisensi tayo angeke tiguculwe ngaphandle kwaleyo mvumo.
Kusakatwa kwelukhetfo lwelicembu letepolitiki kanye nemikhangiso yetepolitiki akakuvunyelwe kwekutsi kwentiwe esiteshini semmango ngaphandle kwesikhatsi selukhetfo futsi loku kumele kuncunywe yi- ICASA.
Kuvuselelwa kwelayisensi yemsakato wemmango, sicelo lesibhaliwe kumele sentiwe ku-ICASA hhayi ngaphasi kwetinyanga letingu-6 ngaphambi kwesikhatsi sekuphela kwelayisensi.
I-ICASA ngumkhicito wemtsetfo, weMtsetfo loChitjiyelwe waseNingizimu Afrika weMtimba wetekuChumana lotimele wanga-2000, lochitjeyelwe kamuva nga-2005.
I-ICASA yasungulwa ngaJulayi 2000, ngekuhlanganiswa kwemlawuli wetekuchumana ngetinchingo (Telecommunications Regulators Association of Southern Africa) kanye nemlawuli wetekusakata (Independent Broadcasting Authority).
Umtimba ulawula timboni tekuchumana ngetinchingo kanye netimboni tekusakata ngetimfuno tesive.
Nekuvikela batsengi kumikhuba yebhizinisi lengakalungi, tinsita letisezingeni leliphasi kanye nemikhicito lelimatako kumbe leshibhile.
Emalayisensi ekusakata eminyaka lemitsatfu eTiteshi teMsakato weMmango.
Kumele sicinisekise kutsi lomsakato wemmango ulawulwa ngalokuphelele ngumtimba longafuni inzuzo futsi uchutjekiswe ngetinhloso tekungatfoli inzuzo.
Kumele sicinisekise siteshi semsakato wemmango sitawusebentela timfuno temphakatsi waso.
Sidzingeke kwekutsi sitfole kwesekelwa ngumphakatsi kute kumiswe semsakato wemmango.
Sidzingeke kwekutsi sigcugcutele emalunga emmango waso kutsi ahlanganyele ekukhetfweni nasekuniketweni kwetinhlelo ngesikhatsi semsebenti wekusakata.
Akhombise sidzingo, kufunwa ngemandla, likhono kanye nebungcwetu kutinsita letiphakanyisiwe.
Afake bufakazi betinsita tetimali kanye neluhlelo lwebhizinisi lwethemu yekucala yelayisensi yekusakata.
Emva kwekuhlanganisa letidzingo likhasimende litsintsa i-ICASA kutsi litfole emafomu esicelo.
Ligcwalisa emafomu futsi libuyisele emafomu ku-ICASA. Likhasimende lidzinga kubonisana nalabanye babambimsuka (njenge-MDDA, Sentech ne-DoC) kucinisekisa kutsi kuhlangabetwana nato tonkhe tidzingo letifanele.
I-Sentech icale kusebenta nga-1992 ngaphasi kwe-SABC, njengemniketi wesiginali kuwo wonkhe emathransmishini lahlobene ne-SABC. Leligunya lafaka tinsita letiniketwa i-M-Net, Radio 702, Radio Ciskei, Transkei ne- Bophuthatswana Broadcasting Corporation.
Kumbiko wayo we-Triple Inquiry lowashicelelwa ngenyanga yeNgci 1995, uMtimba wetekuSakata lotiMele (IBA) yanconota kwekutsi i-Sentech ihlukaniswe ku-SABC bese i-Sentech iba yinkapani yesive, nawo wonkhe emafasilithi ekuniketa emasiginali etabelo te-TBVC takudzala futsi sebasebenti bandluliselwe ku-Sentech. Umbiko we-IBA wamukelwa yiPhalamende ngeNdlovu-lenkhulu 1996 kantsi neMtsetfo we-Sentech wekuphumelelisa letinyatselo wamukelwa yiPhalamende ngaLweti 1996.
I-Sentech nyalo isebenta njengebhizinisi yembuso yetekuhweba nebacondzisi bebhodi yayo.
I-Sentech iniketwe ilayisensi yi-IBA njengemniketi wesiginali yekusakata kusigaba sekutfwala lokwetayelekile. I-Sentech ngumgogodla wekusakata eNingizimu Afrika, iphetse futsi ilawule cishe ema-terrestrial broadcasting transmitter sites langu-210 lapho khona kungeniswa emathransmitha i-short-wave, medium wave, FM, ithelevishini nema-MMDS transmitters (langetulu ku-1200) kuphakela besakati labehlukahlukene (kufaka ekhatsi Basakati beMsakato weMmango) eNingizimu Afrika.
Kuhlola ne-Sentech nobe i-ICASA ifrikhwensi lekhona endzaweni yekusakata lehleliwe.
Uma sewutfolwe ifrikhwensi cela i-Sentech kutsi unikete emabalave ekusakatelwa kanye nemaspesifikheshini ebuthekinikali ngemali letsite.
Gcwalisa lifomu lesicelo bese ulitfumela ku-ICASA kutfola ilayisensi. Lokuhlanganiswe kulikheli lesicelo kumele kube tincwadzi tekwesekela letiphuma ku-mdda ne-DoC kanye nesivumelwano se-Sentech sekuniketa isiginali.
I-MDDA yi-ejensi yekutfutfukisa lebekwe njengemlingani phakatsi kwahulumende waseNingizimu Afrika kanye netinkapani letinkhulu temaphephandzaba nekusakata kutsi isite ekutfutfukiseni umphakatsi kanye nemisakato yetekuhweba lemincane eNingizimu Afrika.
Inikete lusito lwetimali kumiklamo (lengasebenteli inzuzo) yekusakata ngekuhweba lemincane. (Kufaka ekhatsi kusakata kwemaphephandzaba, irediyo, ithelevishini, kwe-elektroniki/lokusha njll).
Imiklamo yemphakatsi: i-Section 21, Cooperative, NPO, NGO nobe i-CBO.
Kukhululeka kwemklamo kunobe nguwuphi umtimba wetekusakata (Caxton, Kagiso Media, SABC, Primedia, Johcom, ETV, M-net, Independent Newspapers, Media 24 njll.) leyesekela ngetimali i-MDDA; nobe nguliphi licembu letepolitiki nobe Hulumende.
Luhlatiyo lwemakethe, imikhicito netinsita, idatha yetetimali.
IBhodi ye-MDDA inemsebenti wekuncuma tonkhe ticelo letitfolwe yi-MDDA. IBhodi ihlangana kane ngemnyaka kutewubuyeketa ticelo. Jikelele, kutsatsa tinyanga letimbili kutsi uMphatsi weluhlelo ahlole sicelo futsi alungiselele kusetfula kuBhodi. Kuphelela kahle nemininingwane leyanele yesicelo, kwenta sicelo kutsi sisebenteke malula. Kwatiswa kwemphumela kungekhatsi kwemaviki lamabili emva kweMhlangano weBhodi.
Parktown, Johannesburg
Likheli leliposi:
PO Box 42846, Fordaburg, 2033
Lucingo:
011 726-3336
I-email
info@.mdda.org.
I-DoC litiko lahulumende lelibukene neMkhakha weTheknoloji yeMniningwane netekuChumana (ICT) eNingizimu Afrika. Umkhakha we-ICT ufaka ekhatsi tekuchumana, tekuchumana ngelucingo, teliposi nemagatja etheknoloji yetekuchumana.
Kumkhakha wetekuchumana i-DoC idlala indzima lebalulekile ekwesekeleni titeshi temisakato yemphakatsi.
Kubuyeketa tinchubomgomo letikhona kucinisekisa kwekutsi telekelela kusimama kanye nekukhula lokuchubekako kwemkhakha wemsakato wemmango.
Emva kwekutfola ilayisensi ku-ICASA siteshi semsakato wemmango senta sicelo lesisipesheli ku-DoC sesakhiwoncanti (titudiyo tekusakatela kanye neluchungechunge lwesathelayithi). Lokufakwe kusicelo kumele kube yincwadzi yelusito loluphuma kuSiphatsimandla Sendzawo nobe Hulumende Wasekhaya aniketa sakhiwo sekufakwa kwemishini.
Titfunywa te-DoC tiya endzaweni yekusakatela lehlosiwe yesiteshi semsakato wemmango bese sebenta luhlolo lwendzawo.
Emva kwaloko i-DoC ilungiselela imininingwane yethenda litawuniketwa yekuphakelwa ngetakhiwoncanti.
Ngalesikhatsi kulindvwe kwemukelwa kwethenda, i-DoC yenta umhlanganosikolo wenchubomgomo kanye nekulawula kute kulungiselelwa baphatsi besiteshi kusebentisa lesiteshi.
o Siteshi sicala kusakata.
012 427 8016 
Iwebhusayithi 
www.doc.gov.
Umgomo we-GCIS kutsi unikete Buholi kutekuchumana kuhulumende kanye nekucinisekisa kwekutsi sive siyatiswa ngekuphunyeleliswa kweligunya wahulumende.
I-GCIS ibhekene ngco nekuchumana phakatsi kwahulumende kanye nebantfu. Ligugu lelikhulu libekwe ekuchumaneni lokutfutfukisako lokugcizelela inkhulumiswano ngco, ikakhulukati etindzaweni letincishwe ematfuba. I-GCIS ibandzakanyeka ekubhalweni kwemasu ekuchumana kanye netinhlelo tahulumende wonkhe esigabeni savelonkhe, kanye nekuhlanganisa imisebenti yetekuchumana yawo wonkhe ematiko ahulumende.
I-NCRF yesekela imiphakatsi kutsi ikhulume ngayo ngekusebentisa yona.
I-NCRF yinhlangano yavelonkhe, lenemalunga etiteshi temsakato wemmango kanye netinhlangano tetinsita tekwesekela.
Umsebenti we-NCRF kutsi yakhe simondzawo lesesekelako kanye neligama lemkhakha lehlangene locinisekisa kukhula lokunemphilo kwemsakato wemmango eNingizimu Afrika.
011 - 403 4336
I-email:
info@ncrf.org.
I-National Electronic Media Institute of South Africa (NESUNGULA) icale kusebenta njengesikhungo setemfundvo nekufundza, lesibukene nekufundzisa emakhono ekukhicita newecwepheshe lobusebenta ku-TV, umsakato, kanye netimboni tekusakata. Lowentiwe njengencenye yemklamo wahulumende nga-1998, injongo yayo lesisekelo bekukucecesha bantfu lebebancishwe ematfuba ngaphambilini, ikakhulukati bomake, kanye nekubahlomisa ngemakhono lafunekako kudlala tindzima letibalulekile esimeni setekusakata.
Lesikhungo lesivuselelwe kabusha nyalo sisendleleni yekuphetsa umsebenti wemakhozi lovakalako, lonenhloso, lobalulekile lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangotsi temisebenti yekukhicita leyemukela letheknoloji lesondzelanako yekukhicita tinchukaca letisetjentiwa ngangcondvomshini. Iniketa lucecesho kuyo yonkhe imikhakha lesemcoka kulomhlaba lokhulako lapho ividiyo, umsindvo, emagrafiki, ema-animation, lucingo kanye nedatha kuhlangana ekuhlanganeni kwabongcondvomshini, emasathelayithi, ithelevishini ne-Inthanethi. Yinhlanganisela yetintfo tekuchumana lebitwa kabanti nge-"Convergence" (Kuhlangana), futsi lebambe sikhiya sencenye lenkhulu yelikusasa leNingizimu Afrika kanye nemhlaba.
Ifeksi:
011 484 0583
011 484 0615

I-email:
info@nesungula.co.
I-SAARF yinhlangano lengasebenteli inzuzo leyasungulwa nga-1974 yetilinganiso ngalokuchubekekako letiphelele, letingabandlululi, letilicinisa letetsembikile futsi letikholwekako tebalaleli betekusakata kanye nekusetjentiswa kwemkhicito, ikakhulukati i-Radio Measurement Surveys (RAMS), i-All Media Products Surveys (AMPS) kanye ne-Television Audience Measurement Surveys (TAMS). Yinhlangano ytinhlanganisela letintsatfu lefaka ekhatsi bamakethi, ema-ejensi etekukhangisa kanye nebaniyo betemisakato. Lemiklamo longenhla ibaluleke kakhulu ekuncumeni linani lekusebenta kwebhizinisi yetekusakata.
I-SAARF isekelwa ngetimali ngelinani lelibekiwe lebaniyo betekusakata ngemaphephandzaba futsi nangenhlawulo yemboni lekhishwa baniyo betekusakata (ithelevishini, imisakato, njll.) Inhlawulo kwanyalo ngu-1.0% wemali lengenako yekukhangisa kantsi incenye yakhona iphindze isetjentiswa kwesekela ngetimali i-Advertising Standards Authority (ASA).
Indzima lenkhulu ye-ejensi kutsi yenyuse umsebenti wawonkhe wonkhe nekufinyeleleka kumatheknoloji etekuchumana kanye netinsita kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Iphindze yelekelele futsi inikete yeluleke ekulinganiseni, kucaphela kanye nasekuphunyelelisweni kwetikimu letiphakamiso kwenta ncono kufinyeleleka kwawonke wonkhe nasetinsitweni. Ngetulu kwaloko, ibandzakanyeka ekusungulweni kwema-telecentres (tikhungo tetincingo), letiniketa tinsita te-ICT, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni, ngesisekelo sekubuyiswa kwetindleko. Le-ejensi igunyatwa yi-Electronic Communications Act, no: 36 (2005) kutsi ikhulise tinsita tekufinyeleleka kwawo wonkhe kuyo kumkhakha wemsakato wemmango.
<fn>DAC-NLS. SwHeaPmbRadioScriptKvrEd.2010-06-25.ss.txt</fn>
I-Prescribed Minimum Benefit (i-PMB) yiphakheji levikela timo tetekwelashwa letitsite. Lephakheji yangeniswa nguMtsetfo Wetikimu Tetekwelapha (i-Medical Schemes Act, 1998 (uMtsetfo 131 wanga-1998)), kucinisekisa kwekutsi tikimu tetekwelapha angeke tiphelelwe tinzuzo tetimo letitsite.
Iminyaka neminyaka dokotela waMnu X bekamuhlelela i-Coversyl Plus ngesimo sakho sedayibhethisi (i-PMB). Kusukela nga-2007 sikimu setekwelapha saMnu sancuma kungenisa luhlu lwemitsi (formulary list), lebelingayifaki i-Coversyl Plus. Mnu X utsi akamange sekatjelwe kusenesikhatsi kantsi watfola ngaloko ngekutsi kufunwe lenye imali ngakuye lengu-R100 ngalesikhatsi ayolandza imitsi yakhe ekupheleni kwaBhimbidvwane (Janawari) 2007. Imitamo yekutsi avunyelwe achubeke ngemitsi yakhe, futsi isekelwa nabufakazi badokotela, yajikiswa ngulesikimu, ngako-ke Mnu X wancuma kufaka sikhalo sakhe kuMkhandlu Wetikimu Tetekwalapha (i-Council for Medical Schemes).
Ngabe iPhakheji ye-PMB imayelana ngani?
Ngutiphi timo letivikelwa ngaphasi kwema-PMB?
Ngabe lokuvikelwa kuyehluka nge-option ngayinye?
Tikimu tetekwelapha tineluhlu lwetimo letifana nekuhlindvwa kwebuhle (i-cosmetic surgery) lebangeke batibhadale; ngabe letimo leti tiyasebenta kuma-PMB?
Kunetehlakalo lapho khona lilunga litjelwa kwekutsi libhadale incenye letsite yetindleko tetimo te-PMB, ngabe loku kuvunyelwe nguMtsetfo?
Ngabe yini Baphakeli Betinsita Labakhetsiwe (ema-DSP)?
Ngabe emalunga atfola njani kutsi ngubaphi baphakeli labangema-DSP etikimu tabo?
Nguwaphi emalungelo netibopho letihlobene netimo letivikelwa ngema-PMB?
Emalunga avame kuhlangana nemagama lamakhulu lafana nabo-protocols, bo-formalaries kanye nalamanye. Kubalulekile kwati tinchazelo talamagama?
Uma umutsi loseluhlwini lwemitsi (formulary list) yesikimu ungasebenti ngendlela lelindzelekile nobe ubangela kuphatseka kabi, ngabe ngutiphi letinye tintfo letingentiwa ngemalunga?
Uma ngabe timphendvulo tadokotela netetikimu ngema-PMB tinganetisi, ngabe ukhona lokungayiwa kuye kuyewutfola lusito?
Ngutiphi timo letivikelwa ngaphasi kwema-PMB?
Ngekuya ngekweMtsetfo Wetikimu Tetekwelapha, tikimu tetekwelapha kumele tifake tindleko letihlobene nekuphengulwa kwesifo, kwelashwa nekunakekelwa: kwanobe ngusiphi simo setekwelashwa sesimobucayi, timo licembu lelikhawulisiwe lwetimo tetelwelashwa letingetulu kuletingu-270 kanye netimo tetifo letingapheli letingu-25.
Letinzuzo tiniketwa kakhulu etibhedlela futsi lapho khona sikimu sakho setekwelashwa sikwentele emalungiselelo ekutsi uyewulashwa. Lamalungiselelo kumele akhonjiswe kumitsetfo yesikimu.
2. Ngabe lokuvikelwa (i-coverage) kuyehluka nge-option?
Cha. Ema-PMB tinzuzo letigunyatwe emalungelo ngaphandle kwe-option yesikimu setekwelapha labasikhetsile.
3. Tikimu tetekwelapha tivame kuba neluhlu lwetimo letifana nekuhlindzelwa buhle (i-cosmetic surgery) labangeke batibhadale; ngabe letimo letingakavikelwa tiyasebenta kuma-PMB?
Tinzuzo Letincane Letimisiwe (i-Prescribed Minimum Benefits) timayelana nekuhlolwa, hhayi kutsi lesimo lesifike njani. Sibonelo, uma lilunga lihlindvwela buhle bese kutsi emvakwaloko lingenwe yi-septicaemia. Nanobe uma ngabe sikimu singabhadali kuhlindzelwa buhle, kumele sibhadalele kwelashelwa i-septicaemia, ngobe simo lesivikelwa ngema-PMB.
4. Kunetehlakalo lapho lilunga litjelwa kwekutsi libhadale incenye letsite yetindleko tetimo te-PMB, ngabe loku kuvunyelwe nguMtsetfo?
Kutawuvunyelwa uma lilunga lincume kungasebentisi Umphakeli Wetinsita Lokhetfwe sikimu. Lemali lenye lekhishwako ibe ngumehluko phakatsi kwetindleko mbamba kanye nalena lekumele kwekutsi ngabe ibhadalwe sikimu uma ngabe lilunga belisebentise Umphakeli Wetinsita Lokhetfwe sikimu (i-DSP), nobe liphesenti lalenye imali lekhishwa njengobe kubekiwe kumitsetfo yesikimu.
5. Ngabe yini Baphakeli Betinsita Labakhetsiwe (ema-Designated Service Providers (ema-DSP))?
Ema-DSP baphakeli belusito lwetekwelapha nobe emacembu ebaphakeli (bodokotela, bosokhemisi, tibhedlela, emachungechunge futsi njalo njalo) laba labangakhetfwa sikimu kutsi baphakele emalunga aso ngetinsita letifana nekuhlolwa tifo, kwelashwa kanye nekunakekelelwa timo tema-PMB.
6. Ngabe emalunga atfola njani kutsi ngubaphi baphakeli betinsita labangema-DSP etikimu tabo?
Sikimu sinemsebenti wekwatisa emalunga aso ngemphakeli/baphakeli labakhetsiwe kantsi lomniningwane kumele uphindze kumitsetfo yesikimu. Umkhandlu Wetikimu Tetekwalapha beweluleka tikimu kwekutsi tente tinkontileka nganobe ngubaphi baphakeli betinsita labakhetsiwe lababakhetsako, ikakhulukati tibhedlela tembuso. Ngenca yaloko tibhedlela letinyenti tembuso tilungise emawadi lahlukile ekunakekela emalunga labo kulashwa kanye nekuhlala kwabo esibhedlela kukhokhelwa sikimu setekwelapha.
7. Nguwaphi emalungelo netibopho letihlobene netimo letivikelwa ngema- PMB?
Sibonelo sesibopho kutsi kumele utfole imvumo yangaphambilini nobe ujoyine luhlelo lwekuphatfwa kwetinzuzo ngaphambi kwekutsi kuvikelwa (i-cover) kwakho kucale kusebenta. Sikimu sakho sinelilungelo lekuncuma kwekutsi nguyiphi imitsi lesitayibhadala ngasinye simo lesingapheli, yingce nje uma ngabe sisemgceni munye nemazinga ekwelapha lashicelelwe. Futsi singabeka imikhawulo ngelinani lelivunyelwe lemitsi yetifo letingapheli. Kodvwa, nanobe uma ungacedza lelinani, uma ngabe unesimo se-PMB sikimu sakho kusafanele kwekutsi sibhadale imitsi yesifo lengapheli lefanele loyitfola kuma-DSP aso.
8. Emalunga avame kuhlangana nemagama lakhulu lafana nabo-'protocols', nabo-'formularies' kanye nalamanye.
Yebo, kubalulekile kwati tinchazelo talamagama. Emagama abo-protocols kanye nabo-Formularies asetjentiswa tikimu kuphatsa tinzuzo temalunga kanye nekunciphisa kulahlekelwa. Sibonelo nalelinye ligama lelikhulu ngu-'treatment algorithms'. Lawa ngemazinga lamancane ekulashwa kwawo wonkhe ema-PMB. Tikimu tetekwelapha tingaba nemitsetfo lephawula kwekutsi ngukuphi kwelashwa kanye nemitsi letitayifaka futsi nguyiphi letingeke tiyifake. Kodvwa angeke tigucule kwelashwa kutsi kube ngaphasi kwemazinga lashicelelwe kuGazethi Yahulumende.
9. Uma ngabe umutsi loseluhlwini lwemitsi (formulary list) yesikimu angasebenti ngendlela lelindzelekile nobe ubangela kuphatseka kabi, ngutiphi letinye tintfo letinyentiwa ngemalunga?
Emalunga angatfula indzaba yawo kusikimu futsi angabuta ngaleminye imitsi. Utawudzinga kwekutsi dokotela akunikete bufakazi lobudzingekile kwesekela sicelo sakho. Sikimu ngako-ke kutawudzingakala kwekutsi sibhadale ngalokugcwele lona lomunye umuntfu. Buka Imitsetfotimiso Jikelele, leshicelelwe ngaphasi kwe-GN R.
(c) umbandzela kumele wentiwe wekuvalwa lokufanele kwemitsi lapha umutsi loseluhlwimi (formulary) bewungasebenti kahle nobe ubangele nobe ungabangela kuphatseka kabi kumzuzi, ngaphandle kwekuhlawulisa lowo mzuzi.
10. Uma ngabe timphendvulo tadokotela kanye netesikimu ngema-PMB tinganetisi, ngabe ukhona lokungayiwa kuye kutfola lusito?
Yebo, ungaya kuMkhandlu Wetikimu Tetekwelapha kute utfole lusito. Umsebenti lophambili weMkhandlu kutsi uvikele emalungelo akho kanye nekucinisekisa kwekutsi uphatfwa ngendlela lekahle. Ungatsintsa uMkhandlu kulenombolo yelucingo 012 431 0500 nobe 0861 123 267, nobe inombolo yefeksi 012 430 7644. Ungaphindze utfumele i-email ku support@medicalschemes.com nobe uye kuwebhusayithi yeMkhandlu ku www.medicalschemes.com.
<fn>DAC-NLS. SwShrcExecutiveSummarySs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Inkomfa 'kuBugebengu neMtselela wakhona kumaLungelo eLuntfu: Iminyaka leLishumi yeMculu wemaLungelo' yabanjwa kusukela ngamhlaka 22 kuya ku-23 Indlovu-lenkhulu 2007, e-Southern Sun Intercontinental Hotel, Sandton, Johannesburg. Inkomfa bekukuphendvula sikhalo kulelizinga leliphakeme lebugebengu kanye nemtselela wabo lomubi kumalungelo eluntfu. Bugebengu bungena kuto tonkhe tigaba temphilo - kusukela ekukhuseleni kwemuntfu, ibhizinisi, budlelwano bemave, umtsetfo, kwengamela kuye eluhlelweni lwetebulungiswa bebugebengu. Ngaphandle kwalomonakalo lebonakalako lobangelwa bugebengu, bunemtselela wesikhatsi lesidze kubucotfo belive, futsi bube nemtselela lomubi kakhulu ngco nobe ngalenye indlela kubantfu labanyenti. Bugebengu buyinkinga ekuphepheni kwelive, ngako-ke buyinkinga kudimokrasi lencane yeNingizimu Afrika. Ngenca yekwandza kwabo, umtselela webugebengu uviwa kuto tonkhe tigaba tetenhlalo netetemnotfo, bese bubeka engcuphelweni kutitfokotisa ngetinzuzo teMculu weMalungelo. Lena yindzaba leyiyinhlupho kakhulu ikakhulukati ngobe iNingizimu igubha iminyaka lelishumi yekusetjentiswa kweMculu wemaLungelo.
Kungenca yalesizafu lesente kwekutsi iKhomishini yemaLungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika (SAHRC) ibambe iNkomfa yemalanga lamabili njengencenye yemigubho yayo yeLusuku lwemaLungelo eLuntfu ngeNdlovu-lenkhulu 21 2007. Lenkomfa yalandzelwa tinkhulunyiswano letisabalele livelonkhe tebugebengu nemaLungelo eLuntfu: Iminyaka leLishumi yemiCulu yemaLungelo lehlelenjiswe ngemaHhovisi eTifundza eSAHRC. Inhloso yaLetinkhulunyiswano temphakatsi bebekutsi kuhlanganiswa live lonkhe indlela uMculu weLungelo lohlushwe ngakhona bugebengu kanye nelikhono lebantfu kutsi bajabulele lamalungelo ngalokuphelele labekiwe, eminyakeni lelishumi ucale kusebenta.
iv. Kutfutfukisa tiphakamiso letigcile kumalungelo elutfu letisimeme ekuvimbeni kanye nasekuphatseni bugebengu.
Kute kuhlangabetwane naletinhloso letingenhla, leNkomfa yehlukaniswa ngetincenye letimbili letinkhulu. Incenye yekucala yenkomfa itsatse tetfulo letiphuma kubabambimsuka labehlukene ngalesihloko. Incenye yesibili beyibuke ekwentiweni kwetiphakamiso letigcile kumalungelo eluntfu kute kuvinjelwa futsi kuliwe nebugebengu eNingizimu Afrika. Lokwetfulwe ngaphasi sicephuno lesimfishane setinkhulumiswano tetincenye letimbili letehlukaniswe ngemikhakha yetindzikimba letibalulekile.
Iseshini yekucala icale ngekweNgeniswa kwenkomfa yiCEO yeSAHRC, uMmeli Tseliso Thipanyane, logcizelele inhloso yalenkomfa kanye netindzikimba lekutawukhulunyiswana ngato. Justice Albie Sachs, liJaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika, Nkhomishana Jody Kollapen wase uniketa emavi ekuvula ngekuphawula kwekutsi bugebengu busisekelo sekwaphulwa kwemalungelo eluntfu, futsi abusiyinkinga kuphela ekuphepheni kwemuntfu, kodvwa buyinkinga nasekuphepheni kwemphakatsi kanye nasekuphepheni kwembuso wonkhe. Ngenca yaloku, buyingoti kudimokrasi yeMtsetfosisekelo lomncane waseNingizimu Afrika. Letetfulo tiphawule ngalomcondvo wekutsi uMtsetfosisekelo, ikakhulukati uMculu wemaLungelo, ubonakala kwangatsi wesekela tigebengu kunebantfu labahlukunyetiwe. Kuboniwe kwekutsi uMculu wemaLungelo kumele ungabonwa njengesivumba sekushushiswa nobe kuvalelwa kwetigebengu lekumele timelane nemisebenti yato lemibi. Umculu wemaLungelo udzinga kwekutsi emalungelo emsolelwa kufanele kwekutsi achutjekwe avikelwe, nangesikhatsi sekushushiwa. Lokubalulekile kutsi kucinisekiswe kwekutsi kunekulingana lokufanele phakatsi kwemalungelo ebahlukunyetwa kanye nebasolelwa.
Iseshini yesibili beyifuna kuniketa Kuvisiswa kweBugebengu kanye neLudlame eNingizimu kakhulukhulu timbangela kanye nemitselela yakhona. Ekuvisiseni bugebengu netimbangela takhona, letetfulo tiphawule kwekutsi kungabaluleka kwekutsi kubukwe emaphuzu labangela bugebengu, kungafani ngetimbangela letisusa tebengebengu. Loku kungenca yekutsi kunetimbangela letahlukahlukene kantsi kute letiba ngetulu kwalenye. Imphela, kuyinhlanganisela nobe kuhlangana kwetimbangela letahlukahlukene letifaka sandla etikwebugebengu. Letinye tetimbangela letiphawuliwe, tifaka ekhatsi timbangela tetenhlalo netemnotfo, ikakhulukati kungalingani kanye nemtselela wetengcondvo wekungalingani, timbangela tetemlandvo lapho khona ludlame bekuyintfo leyentiwe nje malula; tinhlelo tekulawula letingenamandla kanye nesidzingo sekubekela edvute ekusebenteni kweluhlelo lwetebulungiswa bebugebengu. Kantsi futsi kunetimbangela temphakatsi njengekuhlakateka kwesive kanye naletinye timbangela tetemndeni njengekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. Letetfulo ngesikhatsi senkomfa tikhombise kwekutsi, tifundza letiphuye kakhulu eNingizimu Afrika kanye naleto letinelugebe lelikhulu phakatsi kwalabanjingile kanye nalabaphuyile akakabi nemazinga lasetulu ebugebengu. Kuboniwe kwekutsi, nanobe kunjalo tibalo telubalobalo tebugebengu atinamaciniso ngaso sonkhe sikhatsi futsi atifaki tonkhe tintfo.
Letinye tetiphakamiso kuleseshini tidzingo kwekutsi bahlanganyele bacabange ngekudvwetjwa kwe-Bill of Moral Ethics, kubuyeketwa kweLisu lwekuVimbela Bugebengu laVelonkhe kanye nekucinisa luhlelo lwetebulungiswa bebugebengu kute kukhonakale kubhekana naletincabhayi tebugebengu letikhona nyalo.
Iseshini yesitsatfu beyibhekise iNdzima yeLuhlelo lweBulungiswa beBugebengu kanye nekulwa neBugebengu eNingizimu Afrika. Kuletetfulo letentiwe kutfolwe kwekutsi luhlelo lwetebulungiswa bebugebengu eNingizimu Afrika busencindzetelweni lenkhulu ngenca yemazinga lasetulu ebugebengu. Sibonelo, Luphiko lwetemaPhoyisa kutsiwa alusebenti kahle ekulweni nebugebengu; tinkantolo tisalele emuva kakhulu kantsi leLitiko Letekulungiswa Kwesimilo kumele libukane nekugcwala kanye nelinani lelisetulu lekubuyela ebugebengwini. Letetfulo tiphindze takhombisa kungasebenti kanye kwetigaba tekuphenya temaphoyisa, kuphindvwe kwanconotwa kwekutsi kuphatfwa kwemaPhoyisa kumele kungatsatsi sikhundla semaPhoyisa angekhatsi. Umcondvo lomusha webuphoyisa bentsandvo yelinyenti lotsi buphoyisa abufaki ekhatsi imisebenti yebuphoyisa, kodvwa nendzawo yebuphoyisa macondzana nahulumende kanye netikhungo tahulumende bese kufakwa ekhatsi nesive jikelele. Kuphakanyiswe kwekutsi nanobe kutawuba metima kutfola timbangela letinkinga kakhulu kanye nemiphumela yebugebengu esiveni, kucondziwe kwekutsi kunekuchumana phakatsi kwebugebengu nebuphuya lokuhlanganiswe ngulamagebe ekungalingani lamakhulu kakhulu phakatsi kwalabanjingile nalabaphuyile. Kungaba ngalendlela lekungayo kodvwa kube khona sivumelwano kubahlanganyeli sekutsi kutawuba metima kulwa nebugebengu ngaphandle kwekutsi lamazinga elugebe lekungalingani ayalungiswa.
Inkomfa ikubonile kwekutsi kunemcondvo phakatsi kwemalanga emphakatsi wekutsi uMtsetfosisekelo wesekela kakhulu tigebengu kunebantfu labahlukunyetiwe. Loku kubangelwe kakhulu ngulolusito loluncane loluniketwa bantfu labahlukunyetwe bugebengu. Sibonelo, Luhlelo Lwekuvikela Bofakazi, lekumele kwekutsi lusekele bahlukunyetwa bebugebengu kutsi bangahlushwa nekusatjiswa lusebenta kuphela ngesikhatsi sekutsetfwa kwelicala. Emva kwaloko, bahlukunyetwa bebugebengu bashiywa bodvwa. Loku kungenteka ngulesinye setizatfu lesenta kwekutsi bantfu bangabiki bugebengu emaphoyiseni. Kuphindze kwavela kwekutsi emalunga emphakatsi alahle litsemba ekusebenteni kweluhlelo lwebulungiswa bebugebengu.
Bahlanganyeli bacele imitimba yembuso leyahlukene kutsi isebentisane kakhulu ekucinisekiseni ekusebenteni kahle kwemasu lahlanganisa imikhakha leminyenti lihlosiswe ekuvimbeleni nasekulweni nebugebengu. Kuhlanganyela kwemphakatsi kubonwe njengeliphuzu lelibalulekile ekulweni nebugebengu. Letinkhulumo-mphikiswano tiphakamiso sidzingo setemsakato kwekutsi wetame kubika ngendlela lenhle ngebugebengu kute kutsi kuntjintjwe tingcondvo temphakatsi ngebugebengu.
Emaseshini esine nesihlanu abuke 'Kundzima Yalabanye Babambimsuka Ngasetindleleni Letihlanganisiwe Ekuvimbeni Bugebengu eNingizimu Afrika'. Letetfulo tigcizelele kwekutsi nanobe umsebenti losisekelo wekuniketa kuphepha nekukhuseleka kwebahlali bakhe usetandleni tahulumende, kubambisana phakatsi kwahulumende, emabhizinisi kanye nesive bekudzingekile futsi kubalulekile emphini yekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, kusebentisana lokuchubekako kwetindvuna tekhabhinethi letahlukahlukene, bondvunankhulu betifundza, imitimba yamasipala kanye nemitimba yangasese bekusemcoka ekuvimbeni bugebengu. Futsi kwavunyelwana kwekutsi tinhlelo tekutfutfukisa bantfu labasha kumele tigcugcutelwe njengencenye yelisu lekuvimbela bugebengu. Kodvwa, letinhlelo kumele titfutfukiswe ngekuhlanganyela lokugcwele kwebantfu labasha. Loku kusho kutsi bantfu labasha akukafaneli kwekutsi babe bazuzi nje kuphela baletinhlelo, kodvwa kumele babandzakanywe njengetitfunywa taletinhlelo. Letinkhulumiswano tiphindze tabona kubaluleka kwemasu lahlelenjisiwe kanye netinkhulumo-mphikiswano phakatsi kwebalingani labehlukahlukene.
Hulumende, titfunywa tekuphocelelwa kwemtsetfo, tinhlangano temalungelo eluntfu kanye nebasebenti babitiwe kwekutsi batewucinisekisa kwekutsi 'emalungelo lamanyenti eluntfu' akasiyo inkinga. Lwati, kanye nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu lithuluzi lwekuphocelelwa kwemtsetfo futsi kuyintfo ledzingekile ekwakheni indlela lesebentako futsi yebucwepheshe yekulwa nebugebengu. Emalungelo emuntfu lohlukunyetiwe aphindze abekwa ngaphambili ngalesikhatsi betfuli labehlukahlukene baphawula kwekutsi kunesidzingo sekulinganiswa lokuncono phakatsi kwemalungelo ebasolelwa kanye nemalungelo ebantfu labahlukunyetiwe. Loku kungafaka ekhatsi tindlela tekuvikela bantfu labahlukunyetiwe kutsi bangaphindziselwa ngekubika bugebengu kanye nasekuhlelembiseni bufakazi enkantolo.
Indzima yebabambimsuka labehlukahlukene kukhulunyiswene ngayo, kwase kugcugcutelwa betemisakato kutsi balinganise kancono ngendlela lekubikwa ngayo tindzaba letihlobene nebugebengu. Ngetulu kwaloko, indlela legcile kumalungelo ekubikeni kumele igcugcutelwe. Indzima yemacembu etepolitiki nayo yabekwa sobala bahlanganyeli babagcugcutela kwekutsi bamemetele ngekubambisana kutsi bugebengu sikhalo savelonkhe. Emacembu etepolitiki kumele ahole emaswini ekuvimbela bugebengu njengesebentisa emachungechunge emacembu kanye nebuholi kute kusetjentiswe tivumelwano kubugebengu.
Lamanye emasu kanye netiphakamiso letentiwe kufaka ekhatsi kufakwa kabusha kwemsolelwa kanye nekubuyiswa kwesimilo ngekusebentisa indlela legcile kumalungelo eluntfu njengencenye lesebentako yelisu lekuvimbela bugebengu leligcwele lelinabile. Loku kungenteka kwekutsi kuzuzise umphakatsi ngekwehlisa kubuyela kubugebengu kanye nekuhlushwa. Futsi kwemukeliwe kwekutsi bekunesidzingo sengucuko yetitukulwane yesikhatsi lesidze ngekusebentisa ikharikhulamu yesikolo kanye netinhlelo letisipesheli letatisa bantfu labasha ngemakhono ekuphila ladzingekile, emagugu etenhlalo lamahle kanye nematfuba etekukhibika lanemphilo.
Incenye yesibili yenkomfa, beyibhekiswe kulengcikitsi 'Ngasemphakatsini Longenabugebengu: Kutfutfukisa Tiphakamiso Letihlanganisiwe tekuVimbela Bugebengu eNingizimu Afrika. Tetfulo tibeke sicalo setinkhulumiswano ekutfutfukisweni kwelisu lekutsi ngabe i-SAHRC ingangenela njani etindzabeni letihlobene nemphumela webugebengu kumalungelo eluntfu.
Kubuketa tinchubomgomo kanye nemtsetfo lowengamele luhlelo lwebulungiswa bebugebengu kanye nalamanye ema-ejensi kute kukhonjiswe indlela lehlanganisiwe futsi lefaka konkhe ngasekuvimbeleni kanye nasekulweni nebugebengu.
Sidzingo sekutfola timbangela kanye nemitselela yebugebengu ikakhulukati lobu lobuhlobene netjwala kanye nekuhlukunyetwa kwetidzakamiva. Kukhangiswa kwetjwala kanye nemagwayi kumele kube nemlayeto wekweluleka.
Kubuyeketwa kwe-Batho Pele White Paper kanye nekuhlola kulandzelwa kwetimvumelwano temazinga ekusebenta kumatiko ahulumende, kanye nekulinganiswa kwetinkhomba tekusebenta kute kuhlelenjiswe kahle emasu ekuvimbela bugebengu.
Kuvuselewa kwemaKomiti eLusha kute kuhlanganyele kakhulu bantfu labasha ekubimbeni bugebengu esigabeni sasemphakatsini.
Kutfutfukisa emashaneli ekuchumana ngekusebentisana nemsakato wemphakatsi lapho khona emasu ekuvimbela bugebengu angavetwa futsi kuphikiswane ngawo kumkhambatsi wemphakatsi.
Kubhala umbiko wetinchubo tenkomfa futsi utfunyelwe kubo bonkhe bahambeli benkomfa nge-via email.
Kukhipha sifinyeto lesikhulu ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni futsi nange-Braille.
Kwetfula tiphakamiso teNkomfa kuMengameli nakuSikhulu sePhalamende yaVelonkhe kanye nakulabanye babambimsuka lababalulekile.
Kumisa tikhala temsebenti letimbili lekunguleti, umhlelembisi webugebengu nemalungelo eluntfu, kanye nemhlelembisi webhizinisi nemalungelo eluntfu.
Kutsatsa lesiphiwo se-Group Chief Executive ye-SABC macondzana nekusetjentiswa kwemsakato njengelithulusi lekwatisa ngemitselela lemibi yebugebengu kumalungelo eluntfu.
Kumisa kanye nekuhlela umhlangano wekucala weforamu kute kubukwe etindzabeni tebugebengu kanye nemitselela yakhona kumalungelo eluntfu. Leforamu itawufaka ekhatsi titfunywa letiphuma kutikhungo letisemcoka kanye nemitimba lephuma esiveni nakumkhakha wangasese.
Lombiko ufaka sifinyeto setetfulo, tinkhulumiswano kanye netiphakamiso letiphume ngesikhatsi senkomfa.
<fn>DAC-NLS. SwSocAddressingThePlight.2010-06-25.ss.txt</fn>
Umtsetfosisekelo wetfu ukubeka sobala kutsi wonkhe umntfwana unelilungelo lekuba nemndeni nobe lokunye kunakekelwa lokufanele. Bantfwana labangekho kuletinye tindzawo tekunakekela letifanele basengotini yekusetjentiswa kabi, kuhlala etitaladini nobe kutsengiswa. Umbulalave we-HIV/AIDS uyachubeka ngekwentela phasi inchubekelaphambili leyentiwe kulelive yekunakekela kanye nekuvikela bantfwana nemindeni yabo. Kute kutsi Hulumende abe sesimeni sekuniketa ngemalungelo etintsandzane kanye nebantfwana labasengcuphelweni, sive sidzinga kuhlanganiswa kute kutsi bantfu kanye nemindeni labafisa kondla bantfwana belusiso baniketwe litfuba lekwenta njalo.
Ngabe yini Lunakekelo Lwelusiso?
Lunakekelo lwelusiso lusito lolusemcoka lwemndeni netenhlalakahle tebantfwana webantfwana kanye nebantfwana labatawehlukana sikhatsi lesincane nobe sikhatsi lesidze. Lusito lwebantfwana labangakhona kuhlala nemindeni yabo ngenca yekuhlukunyetwa, kunganakwa, kushona kwebatali kanye nekwehluleka kwesikhashana kwemndeni kunakekela bantfwana. Lomntfwana ubese sewuniketwa umuntfu lofanele longesuye umtali nobe umnakekeli wemntfwana. Injongo lenkhulu yelunakekelo lwelusiso kutsi kuvikelwe futsi kukhuliswe umntfwana; loku kwentiwa ngekuniketa simondzawo lesiphephile nalesinemphilo nelusito lolunhle loluhlangabetana netidzingo temntfwana. Kuhlelenjiswa kwebudlelwano phakatsi kwemntfwana, umndeni wakhe kanye nalamanye emalunga emndeni kugcugcutelwa kute kuciniswe futsi kulogcinwe nebudlelwano ngenhloso yekubuyesanisa lamcambu lotsintsekile futsi lapho kukhonakala kuhlanganiswa kabusha umntfwana kanye nemndeni wakhe.
Bantfwana batfolakala kwekutsi kunakekelwa yiNkantonolo yeBantfwana ngekulandzela uMtsetfo weKunakekelwa kweBantfwana 74 wanga-1983, njengobe uchitjiyelwe.
Umntfwana lonemtali nobe umeluleki longeke atfolakale; umntfwana lokhombisa kutiphatsa lokungete kwalawulwa ngebatali bakhe nobe umnakekeli wakhe.
Ngubani loba nguMtali weLusiso?
Nobe ngubani longesiye umtali wemntfwana angaba umtali welusiso.
Longetulu kweminyaka lengu-18.
Batali labangesibo bemntfwana bangafaka sicelo seselekelelo semntfwana welusiso lesikhokhelwa ngumbuso ngaphasi kweMtsetfo weLusito lweteNhlalakahle 59 wanga-1992 yekodla umntfwana. Batali bengati banemtfwalo wekufaka sandla ngasekondlweni kwemntfwana ngendlela yemyalo wekwelekelela lokhishwe yiNkantolo yeBantfwana.
Bonkhe bantfwana labadzinga kunakekelwa kumele baletfwe etandleni tinhlangano yetenhlalakahle yendzawo nobe ehhovisi. Sisebenti setenhlalakahle kumele siphenye kutsi ngabe umntfwana uyakudzinga kunakekelwa nekuvikelwa kanye nekuphenya timo temndeni longesiwo lophakanyisiswe kute kuncunywe kufaneleka kwawo. Luphenyo lweNkantolo yeBantfwana kute kuncunywe kufaneleka kwawo. Sisebenti setenhlalakahle, umntfwana kanye nebatali labangesibo bebantfwana labaphakanyisiwe bavela ngaphambi kwaNkomishana weteNhlalakahle yebantfwana kuncuma kufakwa kwemntfwana kulunakekelo lwelusiso lwebatali labangesibo bebantfwana labaphakanyisiwe. Nkomishana wenta umyalelo ngekulandzela uMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana. Uma ngabe sekwentwe lomyalelo, sisebenti setenhlalakahle sisita umndeni longesiwo wemntfwana kutsi ufake seselekelelo semntfwana welusiso. Sisebenti setenhlalakahle siyachubeka ngekuniketa tinsita kumndeni longesiwo wemntfwana nakumntfwana welusiso. Tinsita tiyaniketwa nakubatali bengati bemntfwana uma ngabe basaphila ekusebenteni ngasekuhlanganisweni kwemntfwana nemndeni wakhe.
Umntfwana utfolwa anesidzingo sekunakekelwa nekuvikelwa ngekulandzela uMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana ngesikhatsi lesitsite. Batali labangesibo bemntfwana basebenta njengebatali besikhashana kute banakekele umntfwana. Batali labangesibo bantfwana bete emalungelo emnakekeli, kuniketa sibonelo, kusayina emalungelo emshado. Umntfwana welusiso uhlala ngaphasi kwemtsetfo wembandzela wekuNakekelwa kweMntfwana aze afike eminyakeni lengu-18 nobe akhishwe kuleyo ndzawo ngetizatfu letahlukahlukene. Umyalelo weNkantolo wentiwa iminyaka lemibili bese kutsi ekugcineni sewuyabuyeketwa. Uma kunesidzingo wengetwa yiNkomishana njalo ngeminyaka lemibili.
<fn>DAC-NLS. SwSocDeclarationOnTheRig.2010-06-25.ss.txt</fn>
Bantfu labadzala kumele bakhone kulandzelela ematfuba ekutfutfukisa ngalokugcwele kwemakhono abo.
Bantfu labadzala kumele bafinyelele kumitfombolusito yetemfundvo, yemasiko, yetenkholo neyekukhibika yesive.
Bantfu labadzala kumele bakhone ngekuhlonishwa futsi baphephe futsi bakhululeke ekusetjentisweni kanye nasekuhlunyetweni ngekwemtimba nangengcondvo.
<fn>DAC-NLS. SwSocOlderPrsonsAndAbuse.2010-06-25.ss.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. TimoLetisisekeloTemSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Loku lokulandzelako sifinyeto semiyalo yetigaba letibaluleke kakhulu teTimo letiSisekelo teMtsetfo wekuCasha, 1997, njengobe uguculiwe.
LoMtsetfo usebenta kubo bonkhe basebenti nebacashi ngaphandle kwemalunga eMbufto weTekuvikela waVelonkhe, neLuphiko lweTemachinga lwaVelonkhe, Luphiko lweTemfihlo lweNingizimu Afrika, nemavolontiya langakhokholwa lasebentela tinhlangano letisitako.
Timo letisisekelo tekucasha leticuketfwe nguMtsetfo tenta incenye yenkontileka yekucashwa kwebasebenti lefakwe kuMtsetfo. Lokunye, kodvwa hhayi konkhe, timo tekucasha tingehlukana ngekwehlukana kwetivumelwano tebantfu nobe telicembu macondzana netimiso teMtsetfo. (buka sigaba 7 ngaphasi).
Lesahluko asisebenta kubasenti labasetikhundleni letisetulu, basebenti labatsengisako labahambako futsi labasebenta emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga.
emahora lasiphohlongo nobe ngaliphi lilanga uma ngabe sisebenti sisebenta emalanga lengca kulasihlanu ngeliviki.
emahora lalishumi esikhatsi lesengetiwe ngeliviki.
Sivumelwano angeke sidzinge nobe sivumele kutsi sisebenti sisebente emahora langetulu kwelishumi nakubili nanobe nguliphi lusuku.
Sivumelwano selinyenti ngesikhatsi sekusebenta sikhatsi lesingetiwe singangetelwa kumahora langu-15 ngeliviki kuye etinyangeni letimbili kunobe ngusiphi sikhatsi setinyanga letilishumi nakubili.
Sisebenti lesisebenta sikhatsi lesengetiwe kufanele siholelwe ngalokuphindvwe kayi-1.5 kubala kususelwa emuholweni wakhe nobe-ke sikhetse kutsatsa lilanga.
Sisebenti singavumelana nemcashi ngalokubhalwe phasi kwekutsi sitawusebenta emahora langu-12 ngelilanga nobe ngaphandle kwekutfola imali yesikhatsi lesengetiwe.
ngetulu kwemalanga lasihlanu nobe ngaliphi liviki.
Sivumelwano sebantfu labanyenti singavumela kwekutsi emahora abalwe ngemuva kwesikhatsi lesingange tinyanga letine.
emahora lengca kulasihlanu esikhatsini lesengetiwe ngeliviki; kute kuphele sikhatsi lekuvunyelwane ngaso.
Sisebenti kufanele sibe nesikhatsi sekudla imizuzu lengu-60 ngemva kwekusebenta emahora lasihlanu.
singenta kutsi kungabi khona sikhatsi sekudla kubasebenti labasebenta sikhatsi lesingaphasi kwemahora lasitfupha ngalilanga.
Sisebenti kufanele sitfole sikhatsi lesingangemahora langu-12 lalandzelanako ngelilanga nobe emahora langu-36 lalandzelanako ngeliviki, nasekubalwa neLisontfo, ngaphandle uma ngabe sisebenti sente sivumelwano lesitsite nemcashi.
Sisebenti lesisebenta ngasikhatsi ngeLisontfo kumele siholelwe imali lephindvwe kabili.
Sisebenti lesisebenta njalo ngeLisontfo kumele siholelwe imali lephindvwe kayi-15 emholweni waso.
Kungavunyelwana kutsi sisebenti sitsatse lilanga uma ngabe sisebente ngeLisontfo.
Basebenti labasebenta ebusuku emkhatsini kwa-18:00 na-06:00 kumele bancesheteliswe ngekukhokhelwa sibonelelo nobe ngekunciphisa emahora esikhatsi sekusebenta nekwekuhamba kumele kube khona.
nangelilungelo lekuhlolwa ngetemphilo.
Basebenti kumele bakhokhelwe liholo labo leletayelekile kunobe nguliphi liholide leliwela ngaphasi kwelilanga lekusebenta.
Kusebenta ngeholide lesive kungentiwa ngemuva kwekuvumelana nemcashi futsi liholo libe nguleliphindvwe kabili.
Liholide lesive langantjintjiswa ngalelinye lilanga ngakuvumelana.
Lesahluko lesikhuluma ngelifu asisebenti kumuntfu losebenta emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga futsi nelifu leniketwe ngekwecisa imvume yelifu ngaphasi kwasahluko.
Tisebenti kufanele tibe nelifu emalanga langu-21 lalandzelanako ngemnyaka, nobe ngesivumelwano, lilanga linye ngemuva kwemalanga langu-17 lasetjentiwe nobe lihora linye ngemuva kwemahora langu-17 lasetjentiwe.
Ilifu kufanele iniketwe kungakendluli tinyanga letisitfupha emva kwekuphela kwesikhatsi selifu yemnyaka.
Umcashi akakavumeleki kwekutsi aholele sisebenti entele kwekutsi sisebenti singangatsatsi ilifu, ngaphandle uma ngabe sisebenti sesiyayekeliswa kusebenta.
Sisebenti sinemalungelo elifu yekugula lengemaviki lasitfupha lakhokhelwako etinyangeni letingu-36.
Etinyangeni tekucala letisitfupha, sisebenti sivumelekile kwekutsi sitsatse lilanga linye lelifu yekugula lekhokhelwako ngemuva kwemalanga langu-26 lasetjentiwe.
Umcashi unelilungelo lekutsi acele incwadzi yadokotela lenebufakazi bekugula ngaphambi kwekuholela sisebenti uma ngabe silove emalanga lamabili lalandzelanako nobe-ke uma sisebenti sihlala silova njalo nje.
Sisebenti lesitetfwele sinelilungelo lekutfola emalanga ekuphumula langaba tinyanga letine letilandzelanako.
Sisebenti lesitetfwele nobe lesesikhulisa umntfwana asikavumeleki kusebenta umsebenti longabangela kwekutsi sibe sengotini umntfwana abe sengotini.
Tisebenti lesicashwe ngalokugcwele tinelilungelo lekutfola emalanga lamatsatfu ngemnyaka ekutsi tinakekele tinkinga temindeni tato, ngekucela, uma kubelekwe umntfwana wesisebenti nobe agula, nobe esahlakalweni sekushona kwemlingani wesisebenti, nobe umtali, umtali welusiso, mkhulu nobe gogo, umntfwana, umntfwana welusiso, umtukulu nobe umnakabo.
3.5.2 Umcashi angadzinga bufakazi lobuvakalako.
Lesahluko asisebenti kumuntfu losebenta emahora emahora langaphasi kwa-24 ngenyanga.
luhla lwanobe nguyiphi imiculu leyiyincenye yenkontileka, lubonise indzawo lapho kungatfolakala khona lemiculu.
Imininingwano kumele ibukeyetwe uma tivumelwano tekucasha tigucuka.
Sitatimende semalungelo esisebenti kufanele sikhonjiswe emsebentini ngetilimi letisemtsetfweni letisetjentiswako.
nalokunye lokungabonakala kusidzingo kwekutsi kubhalwe phasi.
uma sivumelwano sesikhatsi sekusebenta lesilingene siphetsiwe, sibalo lesiphelele semahora latayelekile newesikhatsi lesengetiwe lasetjentwe ngesikhatsi sekulinganiswa.
4.2 Kukhokhwa kwemali ngenca yetintfo letiphulwe nobe lukulahlwe sisebenti kungentiwa kuphela ngekuvumelana futsi emva kwekutsi umcashi alandzela letinchubo letikahle.
Bacashi kumele bakhokhele timali lebatikhokhile nemicombelelo yetikhwama tenzuzo esikhwameni kungakendluli tinsuku letisikhombisa.
Umholo wenyanga yinye kufanele ube ngulophindvwe kane nencenye yinye kuletintsatfu (41/3) emholweni weliviki.
Uma acashwe sikhatsi lesifishane, kusukela kuleso sikhatsi.
Bacashi netisebenti kumele batsintse ishejuli leshicelelwe kuGazethi yaHulumende kuncuma kutsi ngabe sigaba lesitsite semholo senta eincenye yeliholo lesisebenti ngenhloso yetibalo letentiwe kuloMtsetfo.
Lesahluko asisebenti kumuntfu losebentela umcashi wakhe emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga.
kwemaviki lamane, uma ngabe sisebenti sisebente umnyaka nobe ngetulu, nobe sisebenta lipulazi nobe sisebenti sasemakhishini lesisebente ngetulu kwetinyanga letisitfupha.
Sivumelwano selinyenti singafinyeta sikhatsi sesatiso semaviki lamane kumaviki langetulu kwalamabili.
5.2.3 Satiso kufanele siniketwe sisebenti ngalokubhalwe phasi ngaphandle uma ngabe sisebenti singakafundzi.
Satiso sekupheliswa kwemsebenti lokwentiwa ngumcashi ngekulandzela uMtsetfo akuvimbeli sisebenti kutsi sihlabe ngebulungiswa bekucoshwa ngekulandzela uMtsetfo webuDlelwano bemiTemisebenti, 1995 nobe ngumuphi umtsetfo.
Sisebenti lesicoshiwe ngetidzingo tekusebenta nobe inkontileka yakhe ipheliswa ngekwesigaba 38 seMtsetfo wekuPheliswa kwemsebenti, 1936 ufaneleke kutfola imali yeliviki linye kuyo yonkhe iminyaka layisebentile.
Uma ngabe sisebenti siyayekeliswa kusebenta kufanele siniketiwe sitifiketi semsebenti lesisho kutsi usebente sikhatsi lesingakanani.
6.1 Kulicala kucasha umntfwana longaphasi kweminyaka lengu-15 budzala.
6.2 Bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-18 akukavumeleki kutsi bacashelwe umsebenti longetulu kweminyaka yabo nobe longabafaka engotini.
6.3 Kubangela, kufuna ngenkani nobe kufuna kusebentisa ngenkani kulicala.
umsebenti wekuhlela sikhatsi sekusebenta mayelana nemphilo nekuphepha kwetisebenti kanye netikhatsi tekubukana netinkinga temndeni (Sigaba 7, 9 & 13).
nekungavumeleki kwekusebenta kwemtfwana nekusebentisa ngenkani (Sigaba 48).
7.2 Tivumelwano telinyenti netivumelwano tebantfu tingavala kuphela nobe tikhiphe timo letisisekelo sekucasha ngendlela levunyelwe nguMtsetfo nobe sincumo sesikhungo (S.49).
7.3 INdvuna yeliTiko leTemisebenti ingenta sincumo lesingehluka nobe singafaki simo lesisisekelo sekucasha.
7.4 Sincumo kungenteka singaniketwa ngaphandle kwekutsi inhlangano yetisebenti lemele tisebenti iyivumele ingucuko nobe itfole litfuba lekubonana neNdvuna. Ikhophi yanobe ngusiphi sincumo ikhonjiswe emsebentini futsi kumele kwentiwa siciniseko sekutsi tisebenti tiyayitfola (Sigaba 50).
Tincumo tesikhungo tingentiwa kutsi kubekwe timo letisisekelo tebasebenti esikhungweni nobe endzaweni.
9.1 Bahloli betemisebenti kungumsebenti wabo kutsi baluleke bacashi kanye netisebenti ngemalungelo kanye netibopho tabo ngekulandzela uMtsetfo wetekucasha. Benta luhlolo, baphenye ngetikhalo futsi bangabuta bantfu, bahlole, bente emakhophi baphindze batsatse imibhalo kanye naleminye imiculu (Sigaba 64-66).
9.2 Umhloli wetemisebenti anganika umcashi incwadzi yekutsi alandzele umtsetfo ngekulandzela uMtsetfo. Umcashi angasifaka sikhalo sakhe ngencwadzi kuMcondzisi Jikelele weliTiko leTemisebenti, lotawutsi natitfola tikhalo, bese wenta siciniseko, ngalokubhaliwe wenta lushintjo ngekulungisa tikhalo nobe abeke eceleni lomyalo. Umcashi unelilungelo lekudlulisela lekutsatsa tinyatselo licala liye eNkantolo yetekuCasha (Sigaba 68 - 81).
9.3 Tisebenti angeke tibandlululwe ngekwenta emalungelo ato ngekulandzela uMtsetfo (Sigaba 78 81)?
asebentela kuphela nobe entela umuntfu munye umsebenti.
kuphazamisa nobe kuvimbela umhloli wetemisebenti nobe lomunye umuntfu lowenta umsebenti ngekulandzela uMtsetfo (Sigaba -92).
<fn>DAC-NLS. TindlelaTekuphephaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Tsine njengebasebenti beLitiko laVelonkhe leTebuciko nemaSiko sitfweswe umsebenti wekuphatsa nekugcina imitfombolusito yahulumende leyahlukahlukene.
NgekwemTsetfo wekuPhatsa kwetiMali taHulumende imphahla yembuso kumele ilondvolotwe ngaso sonkhe sikhatsi ngako-ke kumele sisebentise tindlela tekuphatsa kanye nekutsatsa tindlela tekuvimbela kute kuvinjelwe kulahleka kwaleyo mphahla.
Yinye kuletindlela tekuphatsa ngulena yekusetjentiswa kwetindlela tekuphepha njengekusesha tonkhe tikhwama letibanjwa ngetandla tebantfu, timoti nobe imitfwalo.
Umtsetfo weControl of Access to Public Premises and Vehicles Act, 53 wanga-1985 ugunyata basebenti betekuphepha ngekwesigaba 2(2) semTsetfo No. 53 wanga-1985 (njengekucala kusesha, kwencabela kungena nobe kuphuma njll). [Buka tatiso letiboniswe etakhiweni tetfu].
Kute kuniketwe umniningwane lowengetiwe ngetidzingo tekuphepha, sitafu sonkhe sitawuceceshwa ngetekuphepha ngamhlaka 4 na-8 Okthoba 2004.
Kulicinisa kutsi wona lomsebenti wetekuphepha ungendlela lengajabulisi. Ngalesi sizatfu kubambisana kanye nekuvisisana kwabo bonkhe basebentti kutawuba yintfo lejabulisako. Khululeka kutsi utsintse Mnu Van Rooyen uma kungaba nalokutsite lokungacaci kahle ngetindlela tekuphepha kwetfu kanye netinchubo.
<fn>DAC-NLS. TinhlanganoTebasebenSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
I-WUA iyinhlangano yebasebentisi bemanti nalabanye labafisa kungenela imisebenti lemayelana netemanti letawubaletsela lusito nabo. I-WUA ngumkhandlu lobekwe ngekwembuso lomiswe yiNdvuna yeliTiko ngephansi kweMtsetfo Wavelonkhe Wemanti kantsi isebenta esigabeni semmango.
I-WUA lenemkhakha lowodvwa.
I-WUA lenemikhakha leminyenti.
I-WUA lenemkhakha lotsite wemanti isebenta ngekwetifiso kanye nangekwelivi lebasebentisi bemanti beluhlobo lolufanako. Sibonelo kungaba khona licembu lebalimi labasatfutfuka labakha i-WUA lenemkhakha lotsite, nobe licembu lelinenjongo yekulawula kusetjentiswa kwemanti ekucitseni situnge njll.
I-WUA lenemikhakha leminyenti isebenta ngekwetifiso kanye nangephansi kweligunya lebasebentisi bemanti labehlukahlukene lokungaba betekonga imvelo, betemahlatsi, betetimbiwa kanye nebetekulima ndzawonye.
Indvuna yeliTiko ingahlahla indlela yekutsi kusungulwe.
Basebentisi bemanti/labatsintseka kutemanti bangacala indzaba yekuyisungula.
Kwenta ngekwetifiso kanye nangekwentsandvo yelicembu lebasebentisi.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawuniketa lusito mayelana nelwati lwekubhala umbhalo-sincomo kubantfu, kanye nakumiphakatsi lwekuhlelisa nekuhlanganisa emalungiselelo kanye nekumisa i-WUA lehlongotwa kucanjwa.
Tizatfu tekubhala lombhalo-sincomo.
Ligama lelihlongotwako lalenhlangano.
Tintfo letihlongotwa kutsi titawentiwa ngulenhlangano.
Uma kudzingeka, inchazelo yemisebenti yetemanti lehlongotwako kulendzawo lokuhlongotwa kutsi itawusebenta khona lenhlangano.
Inchazelo yelayisensi nobe tincwadzi letigunyata kusetjentiswa kwemanti labanato labasebentisi bemanti labahlongotwako nobe labafuna kufaka ticelo tabo.
Umtsetfosisekelo lohlongotwako walenhlangano.
Inchazelo yekutsi utawehluka kanjani kusibonelo (lesiniketiwe) sikhona kuloMtsetfo.
Luhlu lwemalunga lahlongotwako nobe ticheme temalunga alenhlangano.
Inchazelo yekutsi kube nakuphi kutsatsisa kulabanye lokwentiwe uma kuhlanganiswa lombhalo-sincomo kanye nemphumela waloko kutsatsisa.
Incwadzi lehambisana nalombhalo-sincomo yekufaka sicelo semisebenti letawunikwa i-WUA.
Kuvikela, kusebentisa, kutfutfukisa, konga, kulawula kanye nekwelusa imitfombo yemanti esive.
Kuhlangabetana netidzingo temuntfu letisisekelo tanamuhla, kanye netetitukulwane letitako.
Nekonga tinhlelo tekuphilisana tasemantini.
Inhloso ye-WUA kutsi yente bantfu bendzawo letsite kutsi babuyise ndzawonye imitfombo yabo, lefana nemali, emakhono ebantfu nelwati lwabo, kuchuba tenteko letihambelana netemanti ngemphumelelo. Ngale-WUA, emalunga angasitakala ngekutsi abukane netidzingo kanye nalokuhamba embili kuwo.
Ema-WUA asebenta endzaweni letsite lendzawonye. Aletsa indlela lokungatsi ngayo lisu lekulawula emanti lavalelwe lingasetjentiswa esigabeni sendzawo ngayinye. Ema-WUA aphindze abe nendzima lemcoka layidlako ekulweni nebuphuya ngekutsi ente kube nesiciniseko sekutsi kudla kukhona.
Kuvimba kutsi emanti angete asetjentiswa budlabha.
Kuvikela imitfombo yemanti.
Kuvimba kutsi kungabi nekusetjentiswa kwemanti lokungekho emtsetfweni.
Kususa nobe kuhlelela kutsi kususwe nobe ngabe yini levimba kuhamba kwemanti lokubekwe ngalokungekho emtsetfweni.
Kuvimba nobe ngusiphi sento lesingekho emtsetfweni lokungenteka kutsi sehlise buhle bemanti kunobe nguwuphi umtfombo wemanti.
Kungamela nekwelusa imitfombo yemanti.
Kulawula indlela yekuhamba kwemanti.
Kucubungula nekulikhoda linani lemanti nemazinga ekuhamba kwemanti, netikhatsi netindzawo lapho emanti angasetjentiswa khona.
Kuhlanganisa nekwakha nobe kutsenga nekusebenta kwemisebenti yemanti.
Kwengamela nekulawula kusabalaliswa nekusebenta kwemanti lasuka kumtfombo wemanti kuye ngekwemalungelo ekusebentisa emanti.
Ema-WUA angaphindze aniketwe emandla langetiwe nemisebenti Yinhlangano Yekugcina Emanti (CMA) nobe yiNdvuna.
Basebentisi bakhona kulawula ndzawonye imisebenti yetemanti kutsi batfole kusitakala.
Basebentisi bakhona kubutsela ndzawonye imitfombo yabo kutsi batfole iminotfo lesezingeni. Kutfutfukiswa kwemisebenti lemincane yebalimi labasatfutfuka uma singabekisa ngalokwetayelekile akuvami kutsi kube ngimisebenti lebonakala itawakha imali.
kusimamisa tinjongo tebasebentisi labehlukene kute kugwemeke kungcundzana.
I-WUA iniketa sigaba sekusebenta ngekwekugunyatwa ngumbuso kanye nangekwebulungiswa kumacembu ebasebentisi, lokuyintfo lekhuphula lizinga lekutsi bakhone kweboleka imali, kutfola imali lekhishelwa kunikwa labatsite kanye nelusito-mali lwekubesekela ngekwemali.
Uma ngabe licembu lifuna kusungula i-WUA kwentela kusebentisa emanti ngendlela letsite, bafanele kutsi bacale ngekutfola kutsi le-WUA itawuletsa kusitakala lokwenele yini kumalunga. Kuba lilunga le-WUA yintfo umuntfu layenta ngekutitsandzela, ngako-ke, uma ngabe i-WUA ingasaletsi kusitakala labakufunako bantfu itawugcina ingenawo emalunga.
I-WUA itawutfola imali ngekutsi emalunga akhiphe imali yelevi. Lokubhadaliswa kwemalunga kubitwa ngekutsi inkhokhelo yekusebentisa emanti kantsi ifanele kutsi ibekwe ngekwelisu lekubhadalaisa kusebentisa emanti?
Imali letfolakala ngekusebenta kwaletinchubo tekusebentisa emanti.
Imali yekusita lengatfolakala ibuya ngco ku-DWAF nobe ku-CMA ngenhloso yekuhlangabetana netinjongo teMtsetfo Wavelonkhe Wetemanti.
I-DWAF ihlanganise inchubomgomo yekuniketa ngelusito lwemali kumacembu ebalimi lakhona nobe lafikako alabasebentisa emanti labatiwa ngekutsi bebangatfoli ematfuba phambilini labangemalunga e-WUA.
Ema-CMA abukene nekulawula imitfombo yemanti kwendzawo yonkhe lesebentisa emanti.
I-CMA iba neLibandla Lelilawulako lelisuke limele labatsintsekako kuyo yonkhe lendzawo lelawulwako yekusebentisa emanti.
I-CMA itawulungisa Lisu Lekulondvolota Emanti lelitawubukana nemitfombo yekutfolakala kwemanti kuyo yonkhe lendzawo lelawulwako yekusebentisa emanti.
Lisu leKulawula Kuvalelwa Kwemanti le-CMA litawuniketa iNdvuna Yelitiko kutsi afanele yini kutsi asungulwe ema-WUA nekutsi atawuba nayiphi imisebenti lekatabe agunyatwe kutsi ayente kuleyo ndzawo lelawulwako yemanti.
Ema-WUA ngalokwetayelekile atawuba netifiso tendzawo letsite.
I-WUA imele tinjongo letingesibanti kangako, empeleni luhlangotsi lwebasebentisi bemanti endzaweni letsite lesemangweni lotsite.
Ema-WUA angemelwa kuMkhandlu Lophetse ema-CMA kanye neMakomidi Laphetse Tekuvalelwa Kwemanti.
Ema-WUA enta kube khona umkhandlu wendzawo lokungatsi ngawo Lisu Lekuvalelwa Kwemanti Lingakhona kusetjentiswa esigabeni sendzawo.
Kwenta kutsi kube netinhlangano tekulawula emanti letiningi.
Kuveta emanani nekusabalala kwesive kuleyo ndzawo.
Kuvumela kutsi kube netindlela letinyenti tekungenisa lonkhe luntfu etindzabeni tekulawula emanti.
Kusungula intfutfuko kutenhlaliswano nakutemnotfo ngekuhlomisa imiphakatsi lebeyingatfoli ematfuba phambilini.
Ilawulwa kanjani lenchubo yengucuko.
Kwenta kube nesiciniseko sekutsi kwentiwe lokufanako kuto tonkhe tindlela tengucuko.
Kwelusa letinchubo tengucuko.
Kwenta kube nekungenela lokungalokulinganako, lokusimeme nalokunemphumelelo ekulawuleni imitfombo yemanti.
Kulawula kusebenta kwetinhlangano letilawula eamntui kute kutewutfolakala tinkinga kuncunywe ngetindlela tekuvimbela loko letitawube tifanele.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti.
Avikelekile, Asetjentiswe, Atfutfukiswe, Ongiwe, Alawulwe, Eluswe.
Kusimama, Kutfolakala ngekulingana, Imphumelelo.
LiTiko LeTemanti neTemahlatsi, Lisu Lavelonkhe Lemtfombo Longemanti.
Inhlangano Lelawula Kuvalelwa Kwemanti, Lisu Lekulawula Kuvalelwa Kwemanti.
Indzawo Yekulawula Emanti.
Inhlangano Lelawula Kuvalelwa Kwemanti.
Tinhlangano Temave Emhlaba Tekulawula Emanti.
Indzawo Yekulawula Emanti.
Silondvoloti; Silondvoloti Sekuphilisana Kwemvelo; Silondvoloti Setidzingo Temuntfu Letisisekelo; Imali Lengabekelwa umsebenti; Kusetjentiswa ngekwelisu; Kushiyelana Kwetindzawo Letivimbele Emanti; Tibopho Temave Emhlaba.
Emanti Ekucitsa Situnge.
Emanti Ladvonswa Ngephansi Kwemhlaba.
Tiphatsimandla Temisebenti Yemanti.
Kukhulula Emanti Lanekungcola.
Kusebentisa Emanti Lokwelusiwe.
Kushiyelana Kwetindzawo Letivalele Emanti.
Kwehlisa kugeleta kwemifudlana.
Kuntjintja indlela lehanjwa ngemanti.
Tinhlangano Tebasebentisi Bemanti.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti (Nombolo 36 wanga-1998) uniketa ngeluhlaka lwenchubo letawenta kucinisekise kutsi imitfombo yemanti iyavikelwa, iyasetjentiswa, iyatfutfukiswa, iyalawulwa iphindze yeluswe ngendlela lebumbene.
LoMtsetfo uyakwemukela kutsi emanti ngewesive sonkhe kutsi asite wonkhe umuntfu. Imigomo lehamba embili kuloMtsetfo: Kusimama, Kutfolakala ngekulingana kanye neMphumelelo.
Lisu LaVelonkhe Lemitfombo Yemanti lichaza kutsi kutawentiwa njani kutsi imitfombo yemanti etfu ivikeleke, isetjentiswe, itfutfukiswe, yongiwe, ilawulwe, iphindze yeluswe.
Libeka ebaleni emasu , tinjongo, emapulani, tinkhombandlela kanye netinchubo tekulawula jikelele imitfombo yemanti avelonkhe.
Litfole kutsi anganani emanti lokufanele alondvolotwe kute abukane netidzingo letisisekelo tebantfu kanye nemvelo yemmango latawubitwa ngekutsi Lalondvolotiwe?
Ente kukhonakale kutsi kulandzela tibopho temave emhlaba imitfombo yemanti kushiyelwane ngayo nemave labomakhelwane ngekwetivumelwano letentiwa nemave emhlaba.
Kwenta kube nekuhlangabetana netidzingo temanti esikhatsini lesitako.
Kwenta kutsi emanti asetjentiswe ngekwelisu (sibonelo kungaba kusetjentiselwa kuphehla umbani kuvelonkhe).
Kutfola kutsi anganani emanti lakhona kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti (emanti langabekelwa indzawo).
Kwenta kutsi kube nekugiyelana ngemanti kwetindzawo letivalele emanti kute tindzawo letishodelwa ngemanti titewuba nawo.
Litawuphindze litfole tindzawo tekulawula emanti; libeke imigomo yekonga nekusebentisa emanti; libeka emacophelo elizinga lebuhle bemanti kumitrfombo lehlukene yemanti; liphindze lente kube nekusungulwa kwetikhungo letilawula emanti.
Kubeka imigomo yekwaba emanti kubasebentisi bemanti labakhona nalabasha.
Kwenta kutsi imitfombo yemanti etindzaweni tekulawula emanti.
Kwenta siciniseko sekutsi imitfombo yemanti kutindzawo letilawula emanti tivikelekile, tiyasetjentiswa, tiyatfutfukiswa, tiyongiwa, tiyalawulwa kanye nekutsi teluswe.
Lisu Lekulawula Emanti lifanele lihambisane neLisu Lavelonkhe Lemitfombo Yemanti. Lifanele linake tidzingo teSilondvoloti, tibopho temave emhlaba emanti ekuchuba lisu, emanti ekusetjentiswa ngemuso newekushiyelana kwetindzawo letivalela emanti letibhalwe kuLisu Lavelonkhe Lemtfombo Wemanti. Kufanele libe neluhleliso lwekwabiwa kwemanti lolukhombisa kutsi emanti atawusabalaliswa njani kulendzawo yekulawula emanti.
Lisu Lekulawula Emanti Lavalelwe lifanele liphindze likhone kwenta sive sitibandzakanye ekulawuleni imitfombo yemanti kulendzawo yekulawula emanti.
Sikhungo Sekulawula Kuvalelwa Kwemanti silawula imitfombo yemanti endzaweni yekulawula emanti.
Injongo lenkhulu yekusungula i-CMA kungenisa imiphakatsi yandzawonye ekulawuleni umtfombo longemanti.
Kuhlanganisa Lisu Lekulawula Emanti Lavalelwe.
Kuchumanisa lokwentiwa basebentisi bemanti kanye natinhlangano tekulawula emanti.
kuchumanisa kusetjentiswa kwelisu lekulawula emanti lavalelwe kanye naletinye tinhleliso letiphatselene nemanti.
kukhutsata kutibandzakanya kwemphakatsi ekulawuleni imitfombo lengemanti.
Inhlangano Yebasebentisi Bemanti kutihlanganisa kwebasebentisi bemanti lababambiseneekwenteni tinchubo letihambisana nemanti ezingeni lendzawo kute basitakale bonkhe?
Inhlangano lenemkhakha lowodvwa iba nebasebentisi bemanti labawasebentisa ngalokufanako singabekisa ngebalimi labasatfutfuka, kanye netento letisita labo balimi. Inhlangano lemikhakha-minyenti yona iba nelicembu lebasebentisi labehlukene, singabekisa ngetikhiciti, kulima, tetimbiwa njalo njalo kantsi yona isebenta ngekwekufuna kwalabasebentisi labehlukene.
Kushoni kusebentisa emanti?
Kutsatsa emanti emtfonjeni wemanti kuphambukisa.
Tento letehlisa kugeleta kwemfula letingafana netemahlatsi lalinyelwa kutsengisa.
Kukhulula emanti langcolile nobe emanti lanekungcola aye kumtfombo wemanti.
Kusebentisa emanti ngendlela lelawulekako lokungafana nekunisela umhlaba ngemanti lanekungcola, nobe tento tekuphehla umbani letigucula kugeleta kwemtfombo wemanti.
Kupompa emanti ladvonswa phansi.
Kusebentisa emanti kucitsa situnge.
<fn>DAC-NLS. TinhlanganoYebasebenSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
iNdvuna ngaphansi kwemTsetfo waVelonkhe weManti. I-WUA yinhlangano yekubammbisana yebasebentisi bemanti labahlukene labafisa kwenta imisebenti lehlobene nemanti ngetindzuzo tabo bonkhe. Likomiti lekulawula libusa i-WUA.
Yini Injongo ye-WUA?
Injongo ye-WUA kuphumelelisa bantfu ekhatsi emiphakatsini yabo kutsi bahlanganise imitfombo yabo (imali, imitfombo yeluntfu nelwati) bakhone kwenta ngemphumelelo imisebenti lehlobene nemanti. Nge-WUA emalunga angazuza ngekubukana netidzingo netintfo letifuneka kakhulu emphakatsini.
Ema-WUA asebenta emazingeni lalinganiselwe esigodzi. Ema-WUA anganiketa tindlela lengato emasu ekulawula lokuhlanganisiwe angasetjentiswa ezingeni letigodzi. Ema-WUA abuye abe nendzima lebalulekile langayidlala mayelana nekucedvwa kwendlala nekuniketa kuvikeleka ngekwekudla.
I-WUA ngumtimba lobumbene futsi inemandla emuntfu lojwayelekile laphelele, ngaphandle kwekutsi lamandla, langafana kuphela newemuntfu lojwayelekile nobe awahambelani ne-mTsetfo waVelonkhe weManti. Loku kusho kutsi i-WUA ingenta konkhe lokungentiwa muntfu, njengekuvula i-akhawunti yasebhange, kungena kutinkhontileka tekusabalalisa imikhicito nekuboleka imali. I-WUA ingamangalela nobe ingamangalelwa ngunobe ngabe nguliphi licembu.
UmTsetfo waVelonkhe weManti nemtsetfosisekelo we-WUA ulawula kulawulwa nekusebenta lokusemtsetweni kwayo.
LomTsetfo uvumela kusungulwa kwema-WUA ekusetjentisweni kwanobe ngayiphi indlela kwemanti njengoba kuchazwe kulomTsetfo. Kodvwa, kunetinhlobo letimbili letihlukile tema-WUA letingasungulwa, lokutsiwa, yi-WUA yemkhakha ne-WUA yemikhakha leminyenti.
I-WUA lencike emkhakheni isebenta ngekuvikela futsi nasesikhundleni selicembu lebasebentisi bemanti labafanako. Sibonelo, licembu lebalimi bekunisela labasafufusa bangasungula i-WUA lencike emkhakheni, nobe licembu lelinenshisekelo ekulawulweni kwekusetjentiswa ngebulungiswa kwemanti, njalo njalo.
Umlimi losafufusa 5.
I-WUA lencike emikhakheni leminyenti ngekuvikela futsi nasesikhundleni senchubevane yebasebentisi bemanti labahlukene, njengebekongiwa kwemvelo, betemahlatsi, betalokumbiwa phansi, nebetekunisela ndzawonye.
BetalokuMbiwa Phansi 10.
Kulawulwa kwekusetjentiswa kwemanti ngetinjongo tebulungiswa nobe temvelo.
Isungulwa njani i-WUA?
I-WUA isungulwa yiNdvuna ngekulandzela tinchubo letibekwe kumTsetfo weManti waVelonkhe.
INdvuna nobe lalabatsintsekako bangacala lenchubo yekusungula i-WUA.
Kunini lapho iNdvuna ingahle icale lokusungulwa?
Tintfo letingenta kutsi iNdvuna ingacala kusungulwa kwe-WUA atikavetwa kulomTsetfo. Kodvwa, iNdvuna ingahle icale kusungulwa kwalenchubo lapho i-WUA itawuba luncedvo lolukhulu emphakatsini. Lelibhokisi lelingentasi libonisa tibonelo taloku lokungaba luncedvo emphakatsini.
INdvuna ingafisa kudlulisela lomsebenti, kugcinwa nekulawulwa kwesikimu sahulumende emphakatsini wesigodzi. Loku ikakhulukati kungenteka uma lesikimu sakhiwe ngetinjongo tencedza lomphakatsi lotsintsekako futsi kungalawulwa ngemphumelelo ngule-WUA lefanelekile.
INdvuna ingafisa kusekela imizamo yematiko ahulumende ngetinjongo tekwakhiwa kwebalimi labasafufusa nobe kusungulwa kwemiklamo yekulima kwekutiphilisa.
Lapho kusungulwa kwemtfombo lokungahleleki kwenteka khona, iNdvuna ingancuma kusungula i-WUA njengendlela yekuniketa lulawulo leluncono nekuvimbela inchabano lengahle ibe khona.
I-WUA isungulwa ngemuva kwekuba kuchumana nemphakatsi kwentekile.
I-WUA yenjongo letsite ivame kusungulwa ngemuva kwesicelo lesitfwe eNdvuneni ngulamacembu lanenshisekelo.
INdvuna ingahle icele kutsi lomuntfu nobe lamacembu laletsa lesicelo kutsi akhokhele letindleko tekuchumana nemphakatsi ngaphambilini.
Nobe ngabe nguwuphi umkhakha nobe licembu lebasebentisi bemanti bangaletsa sicelo eNdvuneni sekusungulwa kwe-WUA.
UmCondzisi Jikelele weliTiko leteManti nemaHlatsi angancedza basebentisi bemanti kutsi basungule sicelo.
Yini lokumele kufakwe kulesicelo sekusungulwa kwalenhlangano?
Ngukuphi kuchumana lokwentekile 12?
Yini imiphumela yakhona?
Imisebenti lohlongotwako 17.
kunini lapho indvuna itawuvumela kusungulwa kwe-WUA?
Yinye yetintfo lekufanele ifakwe kulesicelo ngulomtsetfosisekelo lohlogotwako we-WUA.
Tibukwe kulomtsetfosisekelo we-WUA. LomTsetfo (iShejuli 5) 21.
Njengesisekelo sekubhala umtsetfosisekelo.
Nanobe lombhalo wekucala wemtsetfosisekelo we-WUA ungafaka linani lelitsite lemisebenti ye-WUA, loku akusho kutsi i-WUA itawutfola yonkhe lemisebenti uma seyisunguliwe.
Laba labafaka sicelo sekusungula i-WUA kumele, njengencenye yenchubo yekusungula, bafake sicelo ngalokusemtsetfweni semisebenti letawuniketwa ku-WUA.
Incwadzi 23. Sicelo 24.
INdvuna ingahle icele kutsi imitsetfo leyengetiwe ifakwe kulomtsetfosisekelo we-WUA. Lemitsetfo kumele imukelwe ngulamalunga enhlangano ibuye imukelwe yiNdvuna ngaphambi kwekutsi i-WUA ingasebentisa nobe ngabe nguwaphi emandla nobe kwenta nobe ngabe nguwuphi umsebenti.
Nguluphi lusekelo iNdvuna letawuliniketa ekusunguleni i-WUA?
Imisebenti leswela lelikhono lekuhlanganisa nekusungula lamalungiselelo lasemtsetfweni ladzingekako. Ikakhulukati, luncedvo lungahle luniketwe lapho intfutfuko (njengekusungulwa kwebalimi labasafufusa) kudzinga kutfutfukiswa ngekusungulwa kwe-WUA.
Onkhe emabhodi ekunisela nemabhodi laphetselene nendzawo yekulawulwa kwemanti labekakhona ngaphambi kwekucala kwalomTsetfo kumele antjintje abe ma-WUA. Lamanye emabhodi emanti lasungulwe mayelana nalomTsetfo weManti wangaphambilini ngetinjongo tekunatsisa imfuyo nawo atawuguculwa abe ma-WUA.
INingizimu Afrika inemlandvo yekungafinyeleli ngalokulinganako kumitfombo yalelive. Luntjintjo lingulenye yetindlela tekuzuza kulingana. INdvuna ikhiphe tinkhombandlela letiphatselene nekwakheka kwelikomiti leluphetse lelibhodi lekunisela lelintjintjiwe.
Isekelwa kanjani ngetimali i-WUA?
Likhono le-WUA kutisekela ngetimali ngekwayo kubalulekile ekuphileni kwayo. Kusungulwa kwe-WUA kuphumelela kuphela uma emalunga akhona kukhokhela letindleko tekulawulwa kwe-WUA kanye netindleko tekusebenta nekulungiswa kwanobe ngabe nguyiphi imisebenti lehlanganiswa ne-WUA. I-WUA ngaloko ngalokujwayelekile isekelwa ngetimali ngemali letfolwa ngumalunga ayo lebitwa ngekutsi tindleko tekusetjentiswa kwemanti?
Leminye imitfombo lehlangabetana naletimfuneko talomTsetfo njengetinhlelo telusito nelusekelo timali lekuchaswa.
I-WUA njalo ngemnyaka ingabukisisa lemali lebitwa kumalunga awo uma umtsetfosisekelo wabo ukuvumela loku. Lemali kumele ihambelana nendlela yekubita kwekusebentisa emanti lebekwe yiNdvuna.
Sidzingo sekuvikelwa kwemitfombo yemanti.
Umtsetfosisekelo we-WUA kumele uvumele kukhetfwa kweliKomiti leliPhetse kanye naSihlalo neliSekela laSihlalo.
LiKomiti leliPhetse litiphendvulela ngco kumalunga e-WUA. I-WUA itiphendvulela ngalokubanti eNdvuneni. Uma iNdvuna indlulisela emandla ekuchuba lomsebenti we-WUA ku-CMA, i-WUA itawiphendvulela ku-CMA.
Yini tindzima nemitfwalo ye-WUA?
Imisebenti ye-WUA incike kulomtsetfosisekelo lomukelwe.
Kuvimbela emanti kunobe ngabe nguyiphi imitfombo yemanti kutsi ingamoshwa.
Kuvikela imitfombo yemanti.
Kuvimbela kusetjentiswa ngalokungekho emtsetfweni kwemanti.
Kukhipha nobe kwenta emalungiselelo ekuphipha nobe ngabe ngusiphi sivimbo lesibekwe ngalokungekho emtsetfweni endleleni yemanti.
Kusebentisa kucapha lokujwayelekile kumitfombo yemanti.
Nekuntintja indlela yemanti ibuyele endleleni yayo yangaphambilini lapho intjintjwe tehlakalo temvelo.
Tindzawo lapho emanti angasetjentiswa ngunobe ngumuphi umuntfu lonemvumo yekusebentisa emanti lasuka kumitfombo yemanti.
Kusabalalisa emanti kumhlaba ngetinjongo tekunisela naletinye.
Kulawula kuphambukiswa kwekugeleta kwemanti.
Ema-WUA anganiketwa emandla langetiwe 25. Indvuna yeteManti 26.
Nemisebenti yi-CMA nobe yiNdvuna.
Emandla nobe 28.
I WUA kumele ikhaliswe ngemali kutindleko letitfole ngemiphumela yekuniketwa emandla langetiwe nemisebenti?
Buhle kubasebentisi bemanti be-WUA butawuncika kulenjongo lena i-WUA isungulelwe yona.
Uma yakhelwe tikimu tekunisela kubalimi labatsengisako nobe labasafufusa, kusungula i-WUA kukwenta kukhonakale kusungula imisebenti ngekubambisana kusikeyili setemnotfo letivunywa malunga. Kusungulwa kwetikeyili letincane temuntfu ngamunye tivame kungalungi ngasetimalini.
Uma ema-WUA lasungulwe ngetinjongo tekulawulwa kwekusetjentiswa ngetinjongo tebulungisa, indzuzo kutsi umtimba munye utsatsa umtfwalo wekusetjentiswa kwemtfombo wemanti lotsite ngetinjongo tebulungiswa. Loku kuvumela i-WUA kutsi yente lokuhlelwa lokudzingekakonekulinganisa letinshisekelo tebasebentisi labahlukene kuvimbela inchabano. Uma licembu lifuna kusungula i-WUA ngenjongo letsite yekusebentisa emanti, kumele bacale batfole kutsi le-WUA itawuletsa lokuhle lokwanele kumalunga. Bulunga be-WUA buyintsandvo yemuntfu, ngaloko uma i-WUA inganiketi letindzuzo letifanelekile, angeke ikhone kugcina emalunga ayo (ngekunaka kutsi imibandzela ingasebenta).
INdvuna ingahle, ngemuva kwekuchumana nalenhlangano yebasebentisi bemanti, angayalela kutsi umuntfu amukelwe njengelilunga lalenhlangano ngemibandzela lekahle nalelinganako.
Kuletinye timo iNdvuna ingahle ingenelele ekusebenteni kwe-WUA. INdvuna ikwenta loku ngekuyalela i-WUA kutsi itsatse tinyatselo letitsite. Uma i-WUA ingawuhloniphi lomyalelo, luchaso lwetimali lebeliniketwe le-WUA lungabanjwa kuze kufike sikhatsi lapho kuhlonishwa lomyalelo.
INdvuna ingacedza sikhundla selilunga lelikomiti leliphetse ngekuniketa satiso kule-WUA nalelilunga lelitsintsekako. Kuloku iNdvuna ingaphindze ihlele kutsi lesikhundla kulelikomiti leliphetse sivalwe.
Uma i-WUA ihluleka kuhlonipha lomyalelo, iNdvuna ingatsatsa lemisebenti kuze kufike sikhatsi lapho i-WUA ilalela lomyalelo. INdvuna ingaphindza itfole tonkhe tindleko letikhokhelwe kulomsebenti walesikhatsi ku-WUA.
Uma lenhlangano ingasasebenti nobe seyinganamphumelelo.
Ngemuva kwekubuka yonkhe imibono letfoliwe.
Ema-CMA anemtfwalo wekulawula imitfombo yemanti yalendzawo yonkhe yekulawulwa kwemanti.
I-CMA ineliBhodi leliNgamele lelimele bonkhe labatsintsekako kuyo yonkhe indzawo yekulawulwa kwemanti.
I-CMA itawulungisa Lisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe kubukana netindzaba temitfombo yemanti kuyo yonkhe indzawo yekulawulwa kwemanti.
LeLisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe litawuniketa inkhombandlela eNdvuneni yekutsi ngabe ema-WUA latsite kumele asungulwe nekutsi nguyiphi imisebenti lekumele aniketwe yona kutsi ayente ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti.
I-WUA imele indzawo lencane kakhulu yenshisekelo, ngalokuvamile umkhakha webasebentisi bemanti labatfolakala endzaweni letsite.
Lamanye ema-WUA angahle amelwe kuliBhodi leliNgamele le-CMA kanye nemaKomiti ekuLawula lokubandzakanya wonkhe wonkhe.
Ema-WUA aniketa umtimba wesakhiwo sesigodzi lapho Lisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe lingasetjentiswa ezingeni lesigodzi.
<fn>DAC-NLS. TinhlosoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Nga1998 iKhabhinethi yemukele kutfutfukiswa kwemKlamo weMagugu wavelonkhe, kanye nemiKlamo yeMagugu yavelonkhe lesiphohlongo, futsi kungashiywa nemKlamo weKhoi-San. Emva kwesikhashana emva kwekugcotjwa kwaMengameli Mandela mhlaka 27 Apreli 1994, liTiko letebuCiko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji (DACST) kanye neliHhovisi laMengameli batfola ticelo letinyenti letiphuma kumitfombo leyehlukene yekwemukelwa ngalokusemtsetfweni kukhuliswa ematje etikhumbuto, imimyuziyemu, titfombe tematje, kukhunjulwa kwebaholi labakhulu netenhlakalo temlandvo.
Ticelo betisuka kumiphakatsi, kubaholi nakubantfu laba emagugu abo bekanganakwa ngalesikhatsi sepolitiki yakudzala kulelive. Ticelo letinyenti betiphuma kubantfu labasikati, etincenyeni temphakatsi webantfu labamnyama kanye netinhlangano letingabandlululi ngekwelibala eNingizimu Afrika.
Leticelo beticuketse luhlu lwetizatfu letehlukene. Letinye betinelukhono lwekuvusa tinkhulumo-mphikiswano letimatima futsi leticakile kulendzima, luhlobo, indlela nebuhle betakhiwo tenkhumbulo letiphakanyisiwe. IDACST ibonile kutsi luhlakamsebenti lwenchubomgomo levakalako buludzingekile kuphimisela wonkhe umbono nenjongo letawufaka ligalelo lolukhulu ekucolananeni nekwakha sive.
Bekunetindlela letibonakalako tekwecana, imifanekiso leyehlukene nemibono lephindzaphindzene yemafa etfu leyidzinga imigomo nendlela yekuhlanganisa lemiklamo leminyenti. Letindlela, naletinye tintfo, tifaka ekhatsi: kuciniswa kwehlukana kwemasiko, kulungiswa kwemonakalo wakudzala kulokwemukwela kweticelo, kuhlanganiswa kwemafa neRDP neGEAR, bunikati ngekubonisana, tihlangotsi tetinhlangano netetimali temKlamo weMagugu. Sidzingo sendlela lebumbene kulemiklamo leyehlukene yabekwa embili yiDACST njengenselele lephutfumako.
IFreedom Park yemukelwa njengalenye yemiKlamo yeMagugu lesiphohlongo. IFreedom Park Trust yamukelwa yiKhabhinethi ngaDisemba 1999 futsi yabamba umhlangano wayo wekucala ngaJuni 2000. IKhabhinethi yamukela indzawo yekutfutfukiswa kweFreedom Park eSalvakop ePitoli ngaJuni 2001. Nks L Gadd wakhetfwa njengeCEO lensha yeFreedom Park ngaMashi 2001.
Hulumende uncume kuchubeka ngemcondvo wekutfutfukiswa kweFreedom Park njengalenye yemiklamo yemagugu lesiphohlongo lephetfwe yiDACST.
Kuhlongotwe kutsi iFreedom Park itawumela ngendlela lebonakalako, lecotfo futsi kusebentisana nebantfu baseNingizimu Afrika, emagugu emlandvo, luvo lwavelonkhe kanye nebuve (kutsandza live letfu). Lendzawo futsi itawufinyeleleka kubantfu labanyenti, bavakashi basekhaya nakubavakashi basemhlabeni wonkhana. Kubalulekile kutsi iFreedom Park yakhiwe ngendlela yekutsi yibe ngumtfombe wetemfundvo lonotsile mayelana nemafa eNingizimu Afrika. Sizatfu saloku sikatsatfu.
IFreedom Park sikhumbuto savelonkhe lehlose kuniketa umboniso lojulile, logcwele wemagugu emlandvo weNingizimu Afrika ngaphasi kwetindzikimba letiphakanyisiwe. Ngako ke yehlukene kumamyuziyemu netintfo letisikhumbuto ngemtsamo njengeNelson Mandela, Samora Machel, Ncome, njll letibuke tehlakalo temlandvo letitsite nobe imifanekiso.
Kwesekela letindzawo temafa kusasesigabeni lesincane kubantfu labanyenti baseNingizimu Afrika ngenca yekweswela lwati ngaletindzawo lebetikhona ngaphambi kwembuso wentsandvo yelinyenti kanye nekucashatwa ngulaba bebanesibindzi sekuvashela letindzawo ngaleso sikhatsi.
Lendzawo kumele ikhone kwemukela imifanekiso netimphawu letehlukene kulesikhatsi sanyalo nakulesitako. Kumele ikhombise sitfombe lesihle sekwakha sive. Kumele ikhombise similo sembuso wentsandvo yelinyenti futsi yibe yindzawo lehwebako.
<fn>DAC-NLS. TinkhombandlelaTekupSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ikhuluma ngani i-CBNRM?
Ngunini lapho i-CBNRM ingasebenti khona?
Emandla asekhaya enta?
Ikhuluma ngani I-CBNRM?
Kuphatfwa Kwemitfombolusito Yemvelo (Community-Based Natural Resource Management (CBNRM)) kukhuluma ngebudlelwano emkhatsini webantfu, tikhungo tabo, tindlela tekutiphilisa nemitfombolusito yemvelo. I-CBNRM icinisekisa kusetjentiswa ngekuhlakanipha kwmitfombolusito yemvelo, ekwenteni kancono tindlela tebantfu tekutiphilisa. Iyindlela lenebuso lobunyenti yekubukana nekuphatfwa kwemitfombolusito yemvelo. Iyindlela lebanti lefinyelela ekutfutfukisweni kwetindzawo tasemaphandleni, lokufaka ekhatsi imitamo leminyenti ekuphatfweni nasekongeni imitfombolusito.
Kuphatfwa kwemitfombolusito yemphakatsi (Community-based natural resource management (CBNRM)) yindlela yekutfutfukisa lecinisekisa kusetjentiswa kwemimitfombolusito yemvelo ngekuhlakanipha. Kuphakamisa kutfutfuka kwetindzawo tasemaphandleni, ikakhulu imiphakatsi, ngekufaka sandla kwebantfu bendzawo. Kucondze kucedza buphuya etindzaweni tasemaphandleni, ngekuniketa bantfu tinhlobo letinyenti tetinzunzo tetenhlalo, temnotfo, tikhungo nekulingana emkhatsini webantfu, titjalo, tilwane kanye nesimondzawo. Konga imitfombolusito yemvelo ngekuhlomisa imiphakatsi kutsi ikwati kuphatsa imitfombolusito yayo.
Kwenta kancono tindlela tekutiphilisaa nesimo lesingusona sona setemphilo yebantfu bendzawo, futsi isite yehlise buphuya etindzaweni tasemaphandleni.
Kuhlomisa imiphakatsi yendzawo kutsi ititsatsele tayo tincumo macondzana nekusebentisa ngekuhlakanipha imitfombolusito yayo yemvelo.
Kuhlanganisa lwati lwetemnotfo, tenhlalo, nebudlelwano emkhatsini webantfu, tilwane, netitjalo.
Kuhlanganisa lwati lolingakahleleki, lwati lwendzawo kanye nelwati lwetesayensi?
Kusitwa kusebentisana emkhatsini webantfu bendzawo, hulumende, basiti bangaphandle, bachubi betinhlelo, futsi ngalesinye sikhatsi baphi.
kute itsatfwe njenge-CBNRM ?
Tikhungo letilawula indlela yekusetjentiswa kwemitfombolusito kumele kutsi lokungenani tibe sezingeni lelitsite letentsandvoyelinyenti. (Bell 1999)?
Ngunini lapho i-CBNRM ingasebenti khona?
Nobe-nje i-CBNRM isebenta futsi inebukhoni bangempela etimeni letinyenti, kunetimo lapho kunematfuba lamancane impela ekuphumelela, futsi lapho khona i- CBNRM ingasiso sisombululo.
Ematiko ahulumende ete bukhoni lobufanele nobe sifiso sekuyitfutfukisa, kute usite sikhatsi lesidze.
Ngubani umphakatsi ku-CBNRM?
ENingizimu Afrika, uma kukhulunywa ngemphakatsi?
Labaphatsa umhlaba nemitfombolusito yabo ngekubambisana, futsi labasungula tikhungo tekwelekelela lemitfombolusito.
Kuyabonakala kuloku kutsi lomcondvo wemphakatsi usho futsi imiphakatsi letsandza lokutsite (emacembu lanemigomo lefananako) futsi langahlali endzaweni yinye, njengayo yonkhe imiphakatsi yetigodzi lehlala ndzawonye?
Nanobenje i-CBNRM kumele ifake ekhatsi futsi ibe yinzunzo kuwonkhe muntfu emphakatsini lobanti lohlala futsi usebentise imitfombolusito yemvelo, liciniso kutsi kuvamise kuba linani lelincane kuphela lebantfu labanelutsandvo futsi labafisa kutibandzakanya ngalokunemdlandla ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo. Kuvamise kutsi uma imitamo seyitfutfuka futsi seyicala ikhicita tinzunzo, bantfu labanyenti bayacala babe nenshisekelo yekutibandzakanya.
Imiklamo lesita imiphakatsi yasemaphandleni kutsi yakhe letinye tindlela tekutiphilisa njekulima nekufuya, nome bacale emabhizini lamancane kute kwehliswe nome kucedvwe kuncika kwemiphakatsi kumitfombolusito letsite yemvelo (emadlelo, emahlatsi njll).
Imitamo lehlomisa imiphakatsi kutfola letinye tindlela letihlakaniphile njengekusungula emakota ekuvuna imitfombolusito ngco yemvelo tinhlanti, titselo njll.
Kusitwa ekutfutfukiseni emakhono emiphakatsi ekusebentisa ngalokungashabalalisi; imitfombolusito yemvelo (ngemabhizinisi etekuvakasha njll.)?
Tivumelwano tekuphatsa ngekubambisa, emapaki emakontileka netivumelwano tekwendlulisela umhlaba lapho khona imiphakatsi ibambisana ekongeni ngemuva kwekuphumelela ekubuyiselweni umhlaba logciniwe labesuswa kuwo phambilini.
Kutfutfukisa bukhoni bekuphatsa nebetikhungo bemiphakatsi kute iphatse kancono imitfombolusito yayo.
Nobe-nje letinkhombandlela tentelwe kusetjentiswa ikakhulu eNingizimu Afrika, i-CBNRM iyincenye yenhlangano lekhulako kulo lonkhe lentansi ne-Afrika nekwendlula. Emave lamanyenti labomakhelwane ahlele tawo tinhlelo, achumanisa kuvikelwa kwemitfombolusito yemvelo nekuphatsa, kanye netinzunzo nemiphakatsi yasemaphandleni. Letinhlelo tiphindze futsi tetame kwehlisa tinchubo temphahla letivamile letingakahleleki nenjwayelo yekusebentisa imitfombolusito yemvelo kute tibe tinchubo netikhungo letihleleke kancono.
Tinhlelo telubanjiswano tekuphatfwa kwetilwane netihlahla tasendle, sibonelo; i- Natural Resource Management Programme (NRMP) eBotswana nakuletinye tindzawo.
Imitamo leminyenti ye-CBNRM ichumene netivumelwano temave emhlaba letasayinwa nanguHulumende waseNingizimu Afrika. Tivumelwano letinkhulu letinemtselela kumisebenti ye-CBNRM lapha tivumelwano letimacondzana ne-Biological Diversity (Kwehlukahlukana ngentalo), Sivumelwano macondzana ne- International Trade in Endangered Species (CITES) (KuHwebelana kweMave emhlaba ngeTlwane/Tihlahla letisengotini yekushabalala kanye neConvention to Combat Desertification (CCD) (Sivumelwano seKulwa nendzawo kutsi ingabi lugwadvule. Luhla loluchaza kabanti ngemitsetfo nemigomo yaseNingizimu Afrika luniketiwe kuSeleko 1.
Ngaphansi kwaletivumelwano, naletinye, Hulumende waseNingizimu Afrika unemtfwalo wekuvikela kwehlukahlukana kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako jikelele, kanye nemacembu aloku lamanyenti latsatfwa ngumphakatsi wetekonga wemave emhlaba ngekutsi asengotini yekushabalala. Kwengeta kuletidzingo letihlelekile tekugcinwa kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako lokunyenti kwalencenye yelivekati, kunelunako lolukhulako kubo bonkhe bantfu basentansi ne-Afrika lwebumcoka nebugugu balokwehlukahlukana kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako. Lolunako alugcini-nje kuphela ngeligugu letemnotfo, kepha lwendlulela nakumagugu etemasiko nekubaluleka, kanye nekubaluleka emphilweni lenguyona yona yebantfu balesigodzi.
Cishe yonkhe imitamo ye-CBNRM ibandzakanya kubambisana emkhatsi webadlali bendzima labehlukene. Lokubambisana kungetindlela letinyenti futsi tivamise kubaluleka kakhulu ekuphumeleleni nobe ekukungaphumelelini kwemitamo.
Emkhatsini wemiphakatsi lehlangene lesebentisa minye imitfombolusito yemvelo emahlatsi, emanti, emadlelo, tjani bekufulela nobe bekwakha tilulu, emamethi asemnyango njll?
Emkhatsini wemiphakatsi yasemaphandleni nemabhizinisi angasese ikhakulu kutekuvakasha, letiphatselene netitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako endzaweni lokuhlala kuyo?
Emkhatsini wematiko ahulumende latsandzandza futsi lanemtfwalo wetinhlangotsi letehlukene temitfombolusito yemvelo yendzawo?
Emkhatsini wemiphakatsi, ema-NGO nematiko ahulumende lapho khona ema-NGO avamise kubitwa kutewuchuba lenchubo egameni lematiko ahulumende?
Tinhlelo letinyenti te-CBNRM tibandzakanya badlali bendzima labanyenti labehlukene, labasebenta ngekubambisana, futsi ngamunye wabo banemtfwalo kulenchubo (Umdvwebo1). Letinkhombandlela tentelwe kusita labadlali bendzima kufeza tindzima tabo futsi basebentise imitfwalo yabo ngalokufanele: Emacembu asemaphandleni amvamisa kumelelwa tikhungo netimiso temiphakatsi letikhona, nobe sinye lesentelwe kuchuba inchubo ye-CBNRM?
Baphatselii labachuba umsebenti kuvamise kuba ngema-NGO, babonisi(emakhonsalthenthi), nobe basebenti bahulumende emsebentini lotsite, sibonelo; ichubo yemphakatsi, kutfutfukiswa kwemphakatsi nobe tinsita tetenhlalakahle. Ngaletinye tikhatsi kuba ngematiko emanyuvesi nobe tikhungo letenta lucwaningo batitfola badlala lendzima. Basebenta ngekubambisana nalemiphakatsi, kuvamise kuba sikhatsi lesidze?
Lababamabnisana nemabhizinisi angasese?
Tiphatsimandla tabomasipala Basekhaya nebeTifundza?
Ematiko ahulumende etifundza newavelonkhe?
Baphatseli labaphako kuvamise kuba tinhlangano talamanye emave letinelutsandvo lolukhulu lwekutfutfikisa tindzawo tasemaphandleni nekonga imvelo?
Letinkhombandlela tigcile kumiphakatsi, labanye labasebenta nge-CBNRM, nalabakha tinchubomgomo. Umdvwebo 1 ukhombisa labadlali bendzima nemisebenti yabo ye-CBNRM.
I-CBNRM ayisiyo yalabonga imvelo nalababukene nesimondzawo(sizinda) kuphela, futsi lemigomo ye-CBNRM ingasetjentiswa emikhakheni leminyenti. Tibonelo letimbalwa tekutsi i-CBNRM ingachumana kanjani naletinye tifundvo tekufundza nemikhakha kuniketiwe ngaphansi. Linyenti laletibonelo lisesetigabeni lesiphansi sekutfutfuka futsi tinenendlela lendze lekumele tiyihambe ngaphambi kwekutsi tibe yimphumelelo.
I-CBNRM ihambisana kakhulu nekonga imvelo, ikakhulu etimeni lapho khona imiphakatsi ibeke eceleni umhlaba kutsi ube tindzawo letivikelekile. Umhlaba uvamise kucashwa kumiphakatsi baphatseli betekonga, kepha imiphakatsi leminyenti nayo iyasifka sandla ekuvikelweni kwetindzawo letinjalo, ngesivumelwano sekuphatsa ngekubambisana. Leminye imiphakatsi seyisembili ngesinyatselo sinye ngekutisungulela indzawo yekongiwa kwetilwane netitjalo tasendle eceleni kwaletindzawo letivikelekile. Kutemahlatsi, i-Participatory Forest Management nobe i-PFM (Kuphatsa Bantfu Lababamba Lichaza Kuko) lisu lapho khona kongiwa kwemahlatsi kuhlosa kuniketa bantfu bendzawo emandla ekuphatsa imitfombolusito yemahlatsi, futsi libanikete tinzuzo letiphatsekako. Bantfu bendzawo bangafaka ticelo tetimvumo tekuvuna imitfombolusito yemahlatsi letsite, futsi kukhona timali tekubasita bativulele abo emabhizinisi lamancane.
Kutekulima, emacembu ebantfu angakha ema-cooperatives lapho khona baphatsa baphindze batsengise tilimo nobe imfuyo ngekubambisana, ngelusito lwahulumende netinkampani letilawulwa nguhulumendes. Loku kuvamise kuhambisana tetinhlelo tekunakekelwa kwemhlaba njengekutsibela kugedvuka kwemhlaba nekwentiwa kancono kwemadlelo. Ekubuyiselweni kwemhlaba, imiphakatsi lefuna umhlaba ivamise kudzinga lusito kucinisekisa kutsi umhlaba lomusha loniketiwe usetjentiswa ngalokuchubekako futsi lokukahle. Lwati lwabo ludzinga kutfutfukiswa ngetifundvo tekuceceshwa, kanye nekuyichumanisa nebaluleki lababambisene nabo kutemabhizinisi. I-CBNRM ingaba lusito lwekugcina ngemuva kwekubuyiselwa umhlaba, kujulisa tinchubomgomo temitfombolusito lechubekako nekuphatfwa kwemahlaba, kuhlelwa kwekusetjentiswa kwemhlaba nekulandzelela, kanye nekutfutfukiswa kwetikhungo tendzawo letisebentako.
I-CBNRM iphindze ihambisane netekuvakasha nekutfutfukiswa kwetemnotfo wendzawo, lapho khona imiphakatsi leminyenti, sibonelo ihlanganyele emabhizinisi nobe kuletinye tinhlobo tekubambisana nalababukene netekuvakasha. imiphakatsi ivamise kucashisa bosomabhizinisi ngetimvumo tayo temhlaba letinikwe nguhulumende, ngubani lotawutsengisa, nobe batawenta sivumelwano sekwabelana ngenzuzo nenkampani yangasese letawuba nemtfwalo wekubuketa luhlangotsi lwebhizinisi yesivumelwano, umphakatsi wona ube unakekela imitfombolusito yemvelo nekuphatfwa kwemhlaba. Indlela yekubuka tintfo ngeliso le-CBNRM iphindze ihambisane nekuphatfwa kwemitfombolusito yemanti. Imiphakatsi ingaba yincenye ye-Catchment Management Agencies, yakhe i-Water Users Associations (Inhlangano Yalabasebentisa Emanti) nobe yakhe i-Catchment Management Forums. Loku kudzinga lusito lwebaphatseli bahulumende njenge-Dept of Water Affairs and Forestry (DWAF) (Litiko Letemanti Nemahlatsi) naBomasipalati Betifundza.
Ezingeni lahumende wasekhaya, kuphatfwa kwemitfombolusito yemvelo kuyincenye lebalulekile yenchubo ye-Integrated Development Planning (IDP) (Kuhlela Kutfutfukisa Lokuhlanganisako), legunyatwe yi-Municipal Systems Act (nguMtsetfo Wenchubo Yabomasipala), futsi naku-Integrated Sustainable Rural Development Strategies (nakuMasu Ekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni Ngalokuhlanganisako Nalokuchubekako). Emaseko lamatsatfu enchubo ye-IDP ngulankha: kunciphisa buphuya; kutfutfukiswa lokuchubekako kwabomasipala; nekuphatfwa kwesimondzawo lokukakahle. Loku kuchumana kahle kakhulu nemigomo ye-CBNRM: kunciphisa buphuya; kutfutfukisa tikhungo; nekusetjentiswa ngalokuchubekako imitfombolusito yemvelo. Ngako-ke imigomo ye-IDP neye-CNRM ihambisana ngelizinga lelisetulu. Luhlangotsi lwesibili lwenchubo ye-IDP loluchumana kahle kakhulu ne-CBNRM, kulandzelela nekuhlola njalo-nje lokwakhe ema-IDP. Indlela yekufundza nekusebentisa ledzingwa yinchubo ye-IDP iyafanana nendlela yekuphatsa lokusebentisekako lekukhulnywa ngayo ku-CBNRM. Ngako-ke i-IDP iveta litfuba lekuphakama ukhombise umdlandla ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo, ezingeni lendzawo, etindzaweni lapho khona imitfombolusito yemvelo beyinganakekelwa (sibonelo, tindzawo temiphakatsi emacentselweni elidolobha netabo/emalokishi, indzawo levulekile/lekungakakhiwa lutfo kuyo emadolobheni, kanye nendzawo yemphakatsi lengaphansi kwamasipala).
Kkuliciniso lelibuhlungu kutsi kungaadli kahle nekubhedvuka kwe-HIV/AIDS kutsintsa imphilo yayo yonkhe imiphakatsi yaseNngizimu Afrika. Tinkinga tetemphilo tintsintsa tonkhe tinhlangaotsi temphilo yemphakatsi, futsi nemiklamo ye-CBNRM ayisisali ngaphandle. Nobe-nje imitamo ye-CBNRM ivamise kukhinyabetwa kakhulu tinkinga tetemphilo emiphakatsini, i-CBRNM inemandla ekuniketa imiphakatsi lusito lwangempela. Tikhungo nekubambisana lokutfutfukiselwa kusita imisebenti tinganiketa sisekelo sekubukana naletinkinga tetemphilo. I-CBNRM ingaphindze futsi yente kancono sicinisekiso sekudla nekudla kahle kwemiphakatsi, sibonelo, kuphatsa tilwane netitjalo tasendle nemitfombolusito yekufuya tinhlanti kute kube khona kukhicitwa lokuchubekako kwema-protein (takhimtimba) nekuphatsa imitfombolusito yetitjalo njengetitselo nemibhidvo yesiganga nalelinywako. Kusebentisa nekuphatsa ngekuhlakanipha imitfombolusito yemvelo kungasita imiphakatsi ikwati kuphila nencindzetelo lekhulako lebangelwa kubhedvuka kwetinkinga tetemphilo njenge-HIV/AIDS letiyibeka etikwemitfombolusito yemvelo, ikakhulu etingodvweni letitsite tekwakha emabhokisi ebafi, tinkhuni letibaswa ngemingcwabo, kanye netitjalo letelapha tinkhomba talesifo. Kwekugcina imitamo lesebentako ye-CBNRM ingasusa incindzetelo yetetimali nalokunye kucindzeteleka emindenini. Kuhlomisa emalunga emiphakatsi ngemitamo ye-CBNRM ngulenye yetindlela tekusita imindeni ikwati kubukana netinkinga tetemphilo.
Kutemfundvo, i-CBNRM sicalo/imphendvulo lenhle kakhulu kutemfundvo lesisekelo yebantfu labadzala. Bantfu lababandzakanyeka kumitamo ye-CBNRM badzinga kuceceshwa kute bente kancono emakhono abo ekubala nekwati kufundza nekubhala. Ngisho nasezingeni lesikolwa i-CBNRM ingafakwa ngalokwakhako etinhlelweni tetifundvo temakhono ekuphila, imetamatiki, ibhayoloji nesayensi. Loku kungasebenta kakhulu etikolweni tasemaphandleni, lapho khona bafundzi ngemphumelelo lenkhulu babandzakanyeke etinhlelweni te-CBNRM tekulandzelela nekuphenya. Tikolwa tasemaphandleni nabothishela bangulababambisene kahle kakhulu ne-CBNRM ngekuniketa tindzawo temihlangano nemihlanganotikolwa, baniketa takhiwo netimiso tekuchumana, futsi bafaka neligalelo lemakhono lalivelakance njenge kubala nekufundza nekubhala lekumatima kukutfola etindzaweni tasemaphandleni.
I-CBNRM ingaphindze inikete litfuba labatsintsekako labasengcupheni, sibonelo bomake nalabaphuyile basemaphandleni, kutsi babeke imibono yabo futsi bavakalise naloko lokubakhatsatako. Loku kungenca yekutibandzakanya kwe-CBNRM, kepha futsi kungenca yekutsi tincenye letinyenti te-CBNRM tinguletivusa lunako kakhulu kutincenye temphakatsi letiphuye kakhulu naletisengcupheni.
Ematiko lamanyenti ahulumende anetinchubomigomo letenele tekubukana nebudlelwano emkhatsini yebantfu, buphuya nemitfombolusito yemvelo emiphakatsini (CBNRM). Nobe kunjalo, kunekusilela lokubonakalako kwekuchazwa kuphumelelisa lokuphatsekako kwetinhlelo te-CBNRM emkhatsini webaphatseli netinhlangano letibukene naletinchubo. Ngako-ke kuphindze futsi kubekhona, kungabambisani emkhatsini weMatiko nalabanye badlali bendzima emikhakheni leyehlukene, esikhatsini lesinyenti. Basebenti labatinyenti abavisisi kutsi i-CBNRM imacondzana nani nobe banemibono leyehlukene kutsi kumele iphunyeleliswe kanjani.
Kwengeta, kungenteka kutsi bantfu emikhakheni leminyenti leyehlukene abacapheli/ababoni kutsi umsebenti labawentako uyincenye yendlela lebanti yekutfutfukisa lengena ngaphansi kwaleligama-CBNRM. Letinkhombandlela ticondze kucacisa kutibandzakanya netindzima tebasebenti bahulumende nalabanye kutinchubo te- CBNRM.
Umbiko waphambilini lobhalweUmbiko losesikhatsini wemitsetfo netinchubomgomo leseka tinhlobo tetinhlelo tekuphatfwa kwemitfomblusito yemvelo lesemiphakatsini-(CBNRM) yaseNingizimu Afrika1 wakhombisa kutsi kunetinchubomgomo letenele tekukhomba i-CBNRM indlela, kepha wagcina ngekutsi: kunesidzingo sekwenta imikhombandlela lehlanganisa ematiko yekubukana nebantfu le ngekwemlandvo bebancishwe ematfuba labaphatsa imitfombolusito ngekubambisana, futsi labanelwati lwemasiko labangenta ngayo ligalelo enchubeni yekuhlela nekuphatsa (Likh. 28). Tinkinga ekuphumeleliseni i-CBNRM taholela ekubeni khona kwalomculu wetikhombandlela?
Kunika bonkhe labatsintsekako kuvisisa lokwabelwanako kwenchubo ye- CBNRM, loko kusho kutsi.
Tindzima letidlalwa ngulabatsintsekako nemitfwalo yabo ku-CBNRM.
Kulandzelwe indlela yekutiphatsa?
Kukhuliswe ematfuba emiphumela leyimphumelelo etinhlelweni te-CBNRM.
Nobe kunjalo, kute siciniseko sekutsi imiphumela yayo yonkhe imitamo ye-CBNRM lelandzela letinkhombandlela itawuba yimphumelelo. Inhloso lebalulekile kutsi letinkhombandlela, nekuvisisa kwetfu kancono i-CBNRM, kungaholela ekuphumeleleni futsi kunciphise ematfuba ekungaphumeleli kwemitamo.
Lwati lolunyenti selutfoliwe ku-CBNRM, kuvelonkhe, etifundzeni kuto tonkhe tifundza temave eSADC nakumhlaba wonkhe, kuleminyaka lengu-10 leyendlulile, futsi lokunyenti kwaloko kutsetfwe kwasetjentiswa ekushicileleni letinkhombandlela. Imininingwane lebanti macondzana netenchubo te-CBNRM ticokelelwe bacwaningi nalabanye, naloku futsi kufake ligalelo. Akukakhoneki kufaka yonkhe imininingwane lekhona. Lokugcizelelwako-ke kumacondzana nalesifuna kukwati ngempela, kanye futsi nalesikudzinga ngempela, kute sente i-CBNRM isebente kancono?
Umphumela lobaluleke kakhulu watinkhombandlela kutfola kubambisana lokukhulu emakhatsini webantfu bendzawo, indzawo, sifundza sendzawo, hulumende wesigodzi nesifundza, labasita nemikhakha yemabhizinisi angasese.
Letinkhombandlela tentelwe kukhomba indlea nekusita bonkhe lababandzakanyekako ekuphumeleliseni imitamo ye-CBNRM. Imikhakha leminyenti leyehlukene iyabandzakanyeka, nobe itsintfwa yimiklamo yeluhlobo lwe- CBNRM.
Kuloluhlobo kutawugcilwa kakhulu kulabo lababandzakanyekako labaphansi, sibonelo, njengemiphakatsi, lababachuba luhlelo, tikhulu/basebenti, nobe labasebentako, nakulabakha tinchubomgomo futsi. Labanye labatsintsekako njengebaphi nemikhakha yangasese itawutfola lomculu ulusito lolukhulu. Kucondvwe kucaciswa tindzima letidlalwa ngulabatsintsekako nemitfwalo yabo?
Tigaba letehlukene taletinkhombndlela tiniketa bantfu emikhakheni leyehlukene imininingwane lebalulekile letawubasita ekudlaleni kahle kakhulu tindzima tabo. Sigaba sekucala sikhuluma ngemigomo jikelele netinselele letihambisana nawonkhe muntfu losebenta ku-CBNRM. Esigabeni sesibili, kuchazwe tinchubomgomo talamacembu lamakhulu lamatsatfu ladlala indzima: imiphakatsi, labasebentako nalabancuma tinchubomgomo.
Letinkhombandlela kumele tinikte luhlaka loluhle lwako kokubili kuhlela nekulandzelela tinhlelo te-CBNRM. Loku kutawuba lusito kakhulu kusigaba sekucala sanobe ngumupgi umklamo, nakusentiwa kuhlela kwekucala. Njengobe umtamo ngamunye wehluke ngendlela lotfutfuka ngayo, kuyakhonakala kukhombisa indlela sinyatselo ngesinyatselo senchubo yonkhe. Nobe kunjalo, ngekusebentisa letinkhombandlela esigabeni sekuhlela, kanye futsi nekulandzela indlela yekuphatsa lokusebentisekako, lemininingwane lapha kumele ikhombise kufaneleka imphilo yonkhe yemklamo?
Umkhombandlela nganunye, lohambisana nesimo losebenta kuso, ungabuta lombuto: Ingabe silubuketa kahle ngalokufanele loluhlangotsi eluhlelweni lwetfu lwekuphumelilsa?
Uma ngabe usesigabeni lesisesephansi sekuphumelelisa umklamo we-CBNRM, ungatisebentisa letinkhombndlela ngekubuta utsi: Singalubuketa kanjani loluhlangotsi eluhlelweni lwetfu lolutsite?
Etigabeni takamuva, letinkhombandlela tingasetjentiselwa kusita kulandzelela nekuhlola ngekubona tici letifaka ligalelo ngalokwakhako nangalokungakhi kumiphumela yemklamo. Lapha ungabuta utsi: Ngutiphi tici letibanga tinkinga letinkhulu yini lesingayenta kute sente simo sibe ncono?
Nobe akusiyo yonkhe imininingwane lengahambisana nesimo sakho kutawusita kakhulu kufundza ngetindzima letidlalwako nemitfwalo yalabanye labatsintsekako lenisebentisana nabo.
Imigomo timiso letibalulekile lekumele tilandzelwe nakuphunyelelilswa i-CBNRM. Titikhombandlela leticondzisa kucabanga netento tetfu.
Bantfu bayachubeka basebentisa ematfuba lamanyenti lehlukene ekutiphilisa. Bayalima, bayafuya, batsengisa emacandza, benta imisebenti yetandla, basebentisa emandla abo/bayatisebentela, bakha titjalo temitsi yekwelapha, basika tjani bekufulela, bacokelela lokudliwako elwandle, baniketa tinsita tebavakashi, nalokunye lokunyenti.
Linani lemitfombolusito yemvelo ayihlali injalo kuphela, kepha iyangeteka, ngekuphatfwa kahle.
Kunetimiso tendzawo futsi tiyaphunyeleliswa. Inhlangano yekuphatsa yendzawo isebenta kahle futsi inaka umsebenti wayo. Isebentisana nemalunga emphakatsi nalesebentisana nebangaphandle kucinisekisa kutsi imitamo ye-CBNRM izuzisa bantfu nemitfombolusito yemvelo.
Bantfu baklonyeliswa kahle ngemitamo yabo yekunakekela imitfombolusito yabo. Bagcina lekota labavumelene ngayo kutsi batawuyisebentisa, batfola intsengo lenhle yasetimakethe ngemikhicito yabo, futsi matentela imali leyengetiwe ngekwenta imisebenti yabo kuletinye tindzawo. Tingadzi temphakatsi tigadza lihlatsi, siganga setjani nobe lidamu kute bavimbele bantfu bangaphandle kutsi bangatsatsi titjalo netilwane.
Lemitsetfo iyabuketwa futsi kwentiwe nesiciniseko sekutsi iyagcinwa, futsi bantfu baniketwa lilungelo nemtfwalo wekutitsatsela tabo tincumo ngekusetjentiswa kwemitfombolusito yabo. Tikhatsi tekuvuna nobe kusebentisa imitfombolusito incunywa ngumphakatsi ngekwelulekwa bocwepheshe.
Umphakatsi usebentisana ne-NGO yendzawo levisisa kahle simo setenhlalo nemasiko, futsi lenebukadzebona ekuphatfweni kwemitfombolusito kulendzawo. Indlela yabo yekubuka tintfo yekwabelana ngelwati lwabo nekukhutsata umphakatsi kufaka ligalelo lebukadzebona nekuvisisa kwawo.
Bantfu emphakatsini labanemtselela lobanti, buholi bendzabuko nemadvodza lamadzala, batinikele ngekweliciniso ekwenteni siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uzuza ngekulinga ngendlela lekungakhonakala ngayo. Basebenta kamatima ekwenteni siciniseko sekutsi emalunga lanemandla akengameli agodle lenchubo. Wonkhe muntfu uyabona kutsi bobani bantfu labanemtselela.
Kuphumelelisa i-CBNRM kuvamisa kuhlangabetana netinselele letinyenti. Letinye tato tetayelekile kumitamo ye-CBNRM.
Lindzela kwehlukana nemehluko kumunye.
Ungatisebentisi letikhombandlela njengobe tinjalo (sengatsi ngutona tona kute lokungengetwa). Bani ngulovumako kuhlola kutsi iyasebenta yini futsi ufake ligalelo ngekusebentisa lokusebentisekako. Kepha caphela kudlobhadlobha usanganise wonkhe muntfu.
Lidzela kungcubutana kwendzawo. I-CBNRM ngalesinye sihatsi ifana kancane netingucuko letingukhukhulelelengoco, ngako-ke ungamangaliswa kungcubutana. Kepha yetama kubonela embili ngekulandzelela kahle bese futsi wetama kukuvikela loko.
Nyatsela kancane macondzana nemandla endzawo. I-CBNRM iluhlelo lolusobala lwenkholelo yekutsi bonkhe bantfu bayalingana futsi kumele babe nemalungelo nematfuba lalinganako. Angeke ivikeleke ekubeni ingesabisi labanye. Ngaletinye tikhatsi loku akuvimbeleki kodvwa yetama kukuvikela uma ungakhona.
Kutawubakhona tinkinga letingeke tivikekeleke kutsi tingabikhona. Inselele kuchubeka ukhutsate bonkhe labadlala indzima kuletikhatsi letimatima.
Caphela emandla ekungahambi kahle. Nangabe kukhona lokungahambi kahle kuyinye incenye lalemitamo, kubakhona ingoti yekutsi onkhe emandla nemitamo kulomklamo ibhekiswe ekulungiseni leyo nkinga, kuvamise kutsi kungabe kusanakwa letinye tinhlangotsi talomklamo letichubekako futsi letiyimphumelelo?
Bantfu, ngekwemvelo batsandza kudla ngaloludzala, futsi kuvamise kwaliwa imibono lemisha, nobe ingabukeka imihle kulabo labete nayo. Ungamangali uma kutsatsa sikhatsi lesidze kutsi imibono lemisha yemukeleke, nobe ngabe loku akwenteki?
Lungela kwemukela kugcekwa nekubekwa licala ngalokungafanele. Bantfu emiphakatsini lebandzakanyekako kumiklamo ye-CBNRM bavamise kukhulunywa kabi futsi bagcekwe, imvamisa bagcekwa ngulabo labangekho kulomklamo. Kugcekwa lokunjena kungawacedza emandla, futsi sikhatsi nemandla lamanyenti ayamosheka, yetama kulwa nako. Yemukela liciniso lekutsi loku kutawenteka, futsi ungakuvumeli loku kwentele phansi lomsebenti lomuhle lowentiwe nguwe nalabanye.
Shiya sikhala setindlela tekutiphilisa letehlukahlukene. Bantfu basemaphandleni badzinga tindlela tekutiphila letehlukene, futsi emakhaya lamanyenti asemaphandleni asebentisa emachinga ekutiphilisa lamanyenti. Loku kubavikela ekubeni sengcupheni nekungabi nesiciniseko.
Yati kutsi bantfu bajabulela imitfombolusito yemvelo ngetindlela letehlukene. Labanye bacabanga ngemagugu etemnotfo, labanye ngemagugu etemasiko, kantsi njalo labanye ngemagugu ekonga. Ungatsatsi kalula ucabange kutsi bantfu bendzawo bahlala njalo banemachinga futsi bacabanga ngetebhizinisi ngakuvakalako. Futsi ungabalindzeli kutsi bahlale njalo bacabanga ngemagugu langasiwo emali ngendlela bahleli betekonga labawabeka kumacembu nobe kubudlelwano betilwane netitjalo.
Khutsata bantfu labanemakhono lehlukene bafake ligalelo. Hlanganisa tinhlobo letinyenti telwati nemakhono ngendlela lekungakhoneka ngayo. Yenta siciniseko sekutsi tinkho tinhlobo temacembu timelelwe emphakatsini. Bomake babasebentisi lababalulekile bemitfombolusito yemvelo, futsi banelwati lolunyenti nemakhono labangafaka ligalelo ngawo. Yenta siciniseko sekutsi kunesikhala sabo.
Phakamisa lwati lwemasiko futsi ukhutsate kwehluka hlukana ngekwemasiko. Kwehluka hlukana ngekwemasiko kuchumene ngco netinhcubo tekwehluka hlukana kwemikhicito, kutsatsa tincumo nekutfutfukiswa kwetikhungo, futsi kumele kukhutsatwe.
Gcina kuchumana emkhatsini wemalunga wasemaphandleni newasemadolobheni. Lokuchumana kubalulekile, kokubili ngetemnotfo nangetenhlalo.
Ngenisa emachinga ekuphatsa letentelwe kamhlophe kutsi tintfo tihambe kahle, kwehlisa ngenhloso bumatima.
Yenta siciniseko sekutsi imitfombolusito ingatsengiseka lengaguculwa yentiwe imali nobe tinzuzo letiphatsekako, nekutsi futsi bantfu bayevisisa bakubone loku(lamagugu).
Nakekela futsi uvikele imitfombolusito. Uma sekute i-CBNRM. Yenta kubekhona timiso letilawula kutsi ngubani losebentisa yiphi imitfombolusito, kuphi. Yenta siciniseko sekutsi bayahlawuliswa labo laphula letimiso. Gcila kutindlela tekutiphatsa letesekwa nguwonkhe muntfu.
Yenta lisu leliliciniso lekuphatsa imitfombolusito.
Landzelela kusetjentiswa netimo temitfombolusito. Labasebentisa imitfombolusito lucobo lwabo nelabanye emphakatsini kumele babandzakanyeke ekwenteni lichinga lekulandzelela kanye nekulandzelela.
Landzela indlela yekuphatsa lesebentisekako. Beka imigomo, landzelela simo semitfombolusito futsi uncume lokutawentiwa nakunetinkhomba tekucaphelisa.
Sisa incenye lebonakalako yanobe ngutiphi tintalo emuva ekuphatfweni kwemitfombolusito.
Tfutfukisa kuphatfwa kwemitfombolusito. Cecesha futsi ulandzelele bantfu labafanele, kubenta bakhone kutsatsa umtfwalo wekulawula kusetjentiswa kwemitfombolusito.
Cabaangi utsatse kalula kutsi tinzuzo temitfombolusiti yemvelo titawuvele-nje tiholele ekuphatseni lokunemndlandla nekulawulwa bantfu bendzawo.
Kholelwa ekutsini i-CBNRM isho kucekisa kwenta kutsi umtsetfo ugcinwe?
Sebentisi umgomo wekucaphela (kuncono kuphepha kunekuncesitelwa) njengesizatfu sekutsi ungenti lutfo.
Yenta siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uyati kutsi nguyiphi incenye lekumele ayidlale kulomtamo, futsi yini lokungumtfwalo wabo. Bambani imihlangano njalo-nje kuciniseka kutsi wonkhe muntfu uyati kutsi kumele afake ligalelo kanjani kulomtamo, futsi wenta loko lokuvunyelwene ngako. Sheshani nente umtsetfosisekelo.
Yakha tinhlangano tendzawo. Kucinisekisa buniyo bendzawo, libandla leliphetse kumele liphatse futsi litsatse tincumo. Lelibandla litawudzinga kusekwa nekuceceshwa futsi kute esikhatsini lesinyenti lente umsebenti walo. Titawudzinga kuhlale likhutsatwa njalo futsi tesekelwa. Ngaletinye tikhatsi uma ngabe kunetinkinga letimatima, kungadzingeka kubekwe letinye. Kuncono usebentise tinhlangano lesevele tikhona kune kutsi wakhe letinsha. Kepha tsatsa tincumo letiphilako ngaloku futsi ungabeki engcupheni imigomo ye-CBNRM nangabe tinhlangano letinsha tibalulekile.
Yenta siciniseko bameleli ngulabasemtsetfweni, futsi abakatibeki. Bameleli kumle babonisane futsi bunikete umbiko emacembu labawemelele, futsi kumele banikwe sikhatsi sekwenta njalo.
Yenta siciniseko sekutsi kunemholi nobe shampeni kanye nelicembu lelisebentako lemsebenti ngamunye lomkhulu lowentiwako nobe luhlangotsi lolungumtfwalo walo. Nakekela ukhulise boshampeni labasha nema-stewards (labakhulumela basebenti kumanyonane)futsi unakekele labavele bakhona?
Lungisa kubandlulula lokungafaneli emphakatsini. Yetama kuhlangabetana netidzingo nekuvikeleka kwesikhatsi lesidze kwalabo labaphuye kakhulu. Beka timiso leticacile kucinisekisa kutsi wonkhe muntfu uyahlanganyela. Yenta siciniseko sekutsi emavi alabaphuye kakhulu nalabo labangakwati kutikhulumela, ikakhulu bomake labaphuyile, bayalalelwa.
Hlosa kutsi ekugcineni unikete incenye nobe onkhe emandla, kulabasebentisa lemitfombolusito cobo lwabo, uma sebaceceshiwe batfola emakhono lafanele. Kepha ciniseka kutsi kute lodlala indzima wendzawo losele ngaphandle.
Beka timo leticacile lekumle bahlangabetane nato labadlala indzima ngaphambi kwekutfola emalungelo emhlaba nemitfombolusito. Loku kufake eluhlelweni nobe kumtsetfosisekelo. Tfola lusito lwangaphandle lwetebungcweti nelwemtsetfo uma ngabe kunetidzingo.
Nika bantfu kuvikeleka nemalungelo esikhatsi lesidze emitfombolusito nemhlaba. Bantfu badzinga kwati kutsi beme kuphi nekutsi futsi yini lengonakala ngaphambi kwekutsi basebentise sikhatsi nemali ekuphatseni imitfombolusito yabo.
Yenta siciniseko sekutsi bantfu bayati ngaletinye tikhungo letisebenta emazingeni lehlukene. Bantfu kumele bati ngetinchubomgomo tahulumende netivumelwano temhlaba letingabasita nobe tibe nemtselela kumitamo yabo. Kumele bavisise kutsi kufaka kwabo ligalelo kungena kanjani kulenhlangano lebanti ye-CBNRM kulelive, eNingizimu Afrika, nasemhlabeni wonkhe jikelele.
10 Buka kusimama nemtselela webaholi bendzabuko. Umphakatsi kumele uncume kutsi ngabe baholi bendzabuko bamelelwe nobe cha.
11 Cacisa emalungelo emphahla yendzawo. Cacisa kutsi ngubani lonemalungelo, ayiphi imitfombolusito netindzawo, nekutsi futsi ayini lawo malungelo nemitfwalo.
12 Faka akhatsi tikhungo tendzawo netemdzabu kanye netinchubo tendzawo kuyo yonkhe inchubo. Lwati lolungakahleleki, njengalolo loluhlelekile kumle luhlolwe ngaphambi kwekutsi lwemukelwe ngalokuphelele. Yetama uvisise imehluko emkhatsini wekukholwa netinchubo telwati talabadlala indzima.
13 Bona kukhona kutfutfuka kwetikhungo lokuhamba kancane futsi lokuyinchubo lelukhuni eminyakeni lengaba lishumi. Inchubo lenjalo idzinga kusekwa sikhatsi lesidze futsi lesichubekako. I-CBNRM ivamise kufaka ekhatsi tingucuko letinkhulu tetepolitiki netemasiko; loku kutsatsa sikhatsi.
14) Tiphatsimandla tendzawo kumele tisungule emacembu ekusebenat e-CBNRM, lamelelwe yimikhakha lehlukene (lokufaka ekhatsi nemkhakha longakahleleki), latawuba nemtfwalo wekuhlelela nekuphumelelisa imiklamo ye- CBNRM ezingeni labomasipala.
15 Sungula licembu le-CBNRM lavelonkhe lekusita. Lelicembu kumele limelele i-CBNRM etinchubeni tavelonkhe letibukana nemtsetfo wetesimondzawo nenchubomgomo, kanye nekuniketa lusito lwetebungcweti kubasebenti betifundza nalabasebentela ngaphandle.
16 Faka ekhatsi tifundvo tekucecesha te-CBNRM kutinhlelo tekucecesha tetiphatsimandla telitiko netendzawo.
Buki ubeke etulu bukhoni betinhlangano temphakatsi kwenetisa imisebenti yato yekuphatsa.
Bukeli phansi indzima lebalulekile yebuholi bendzabuko nekumelelwa.
Bukeli phansi sidzingo sekutfutfuka lokuchubekako kwenhlangano.
Caciseleka ngalokulindzelekile nalokudzingeka kulomtamo. Tfola umbononchanti ngalokulindzelwe bantfu, kepha ube neliciniso ngetinzuzo lekungenteka tibe khona.
Hlelela tinhlobo letehlukene tetinzuzo, sibonelo, tikhatsi lesifisha nalesidze, letiphatsekako naletingaphatseki.
Yenta siciniseko sekutsi tinzuzo ngco ticatsaniseka kahle netindleko kubantfu bendzawo labongako futsi baphatse imitfombolusito. Yenta siciniseko sekutsi kunembuyiselo kubo kunikela umhlaba, nesikhatsi sabo ku-CBNRM kunaletinye tintfo.
Kumele kube nemakathe yemkhicito walomklamo.
Yenta kubekhona emakhono ekuphatfwa kwendzawo, kuphatfwa kwetimali nemakhono etebhizinisi.
Bona kutsi tinzuzo letivela ku-CBNRM angeke tisombulule tonkhe tinkinga emphakatsini.
Yenta siciniseko sekutsi kunetinzuzo tesikhashana, kugcwalisa sikhala ngaphambi kwekutsi kucale kuvele tinzuzo letinkhulu. Kumiklamo ye-CBNRM, kuvamise kudzingeka umsebenti lomkhulu ngaphambi kwekutsi ucale kutfola tinzuzo. Khulumisana baphatseli laphako macondzana netindleko tekuchuba umsebenti kute kwentiwe kucedvwe sigaba sekucala semklamo?
Labo labatinikela kakhulu nobe labanikela kakhulu kumele bazuze kwendlula labanye.
10 Cinisekisa bantfu tinzuzo letitsite letingesito tetimali njengekusekwa nekuvikeleka ngetemtsetfo kwetindzawo ekusatjisweni kwangaphandle, kusekwa ngekwebungcweti, ngetimali, nangekwetipolitiki kwemisebenti yekuphatsa yebantfu bendzawo kwakha emakhono lokuchubekako kwemiphakatsi yendzawo, kubasita kuphatsa kahle tindzawo nemitfombolusito yabo; tinsita tekuchuba umsebenti; kufinyelela kutimalimboleko naletinye timali/imphahla yekucala ibhizinisi; kusitwa ekukhulumisaneni nemikhakha yangasese.
Cali i-BNRM lapho khona kute imakethe lechubekako yemitfombolusito lengenisa imali.
Tsembeli kubaphi besikhatsi lesidze kutsi bakulungisele emabhuku etimali.
Cabangi nge-CBNRM uma kucaca kutsi imibono netento tebaphatseli bahulumende abayeseki imigomo ye- CBNRM.
Cabangi-nje kutsi bantfu bendzawo bacabanga ngemagugu emali njengendlela bahleli bekonga labawabeka kumacembu nobe kubudlelwane emkhatsini wetilwane netitjalo.
Cali ungenise umtamo wesikhatsi lesifishane.
Kunetinchubomgomo nemitsetfo lesebentako, iyasetjentiswa futsi umtsetfo undluliselwa ezingeni leliphansi lapho kunebukhoni khona.
Yenta inchubo yenchubomgomo ifake ekhatsi, isebentiseke futsi ibe ngulengakhona kuguculwa. Bandzakanya imiphakatsi esigabeni esigabeni lesisesephansi nobe sekucala sekwakhiwa kwenchubomgomo. Kufanele kukhoneke kutsi tinchubomgomo tingasetjentiswa futsi tipolishwe uma tisetjentiswa.
Imiculu yenchubomgomo kumele kube lula kuyivisisa futsi kube lula kungena kuyo. Gcina tici letibalulekile tibe lula.
Ncuma tinchubomgomo tavelonkhe netifundza letibanti, letingakha sisekelo lekungakhelwa etikwaso timiso tendzawo.
Hlanganisa tinchubomgomo tendzawo netinchubo te-IDP futsi ufake ekhatsi tiphatsimandla tendzawo.
Sisa kuphunyeleliswa ezingeni leliphansi kakhulu, lahulumende lapho kunemakhono khona: tikhulu nobe basebenti belizinga leliphansi kumele baceceshelwe kuniketa lusito ekulungiselelweni kwetiphakamiso temklamo, ngumphakatsi.
LiTiko ngalinye kumele lilandzelele kuhambisana nemtsetfo, tinchubomgomo, netivumelwano tendzawo. Kufanele futsi balandzelele dvute umsebenti umsebenti webasebenti bematiko.
Tinchubomgomo kumele tibe nematinyo(tijezise). Tinhlawulo nalokunye kunklinywa kumele kuye ngekuya ekuciniseni sitilobho uma ngabe kuphulwa timiso. Vumela basebenti labaphansi basebentise kucabanga kwabo uma ngabe kusetjentiswa umtsetfo. Simo ngasinye sehlukile.
Beka timo leticacile tebantfu bendzawo ngaphambi kwekutsi emandla langamele imitfombolusito yemvelo aniketwe bona. Loku kufaka ekhatsi: kuba nesiphatsimandla sekuphatsa lesikhetsiwe lesisebentako; sungula intfo/inhlangano lesemtsetfweni njenge-Trust, i-Common Property Associate nobe i-Section 21 company (tinkampani letingaphansi kwa-section 21); khombisa bukhoni bekuphatsa lubusezingeni leliphansi; kuba nendlela yekulandzelela lesebentako. Bekela lusito lwangephandle lwetebungcweti kusita imiphakatsi isungule loku.
Sungula sikhwama se-CBNRM sekucecesha, kute kuhlale njalo kutfutfukiswa emakhono ebasebentisi bendzawo kute batiphatsele imitfombolusito yabo, nayalabanye badlali bendzima bendzawo, lokufaka ekhatsi tiphatsimandla tabomasipalati, kute bahlale bayincenye yalenchubo.
10 Susa imicabo emkhatsini webaphatseli, nobe yakha emachinga ekwephula lemicabo. Umphatseli ngamunye kumele icacise indzima layidlalako ekusetjentisweni kwemhlaba ngalokuhlanganisiwe, futsi acaciseleke kutsi utawuyidlala njani indzima yakhe. Baphatseli kumele basungule tikhala temsebenti telikhetselo te-CBNRM emazingeni lehlukene, futsi banikeke loku kuceceshwa nelusito lwetimali lolufanele. Kumele kusungulwe emacembu ekusebenta e- CBNRM ebaphatseli labehlukene emazingeni avelonkhe newetifundza.
11 Votela kusekwa kwe-CBNRM ezingeni lekuphatsa lelisetulu neletepolitiki emkhakheni wahulumende newangasese. Kubalulekile kuba nemachinga ekulwa nekuzabalaza kwalabanye basebenti labangafuni umbononchanti nemigomo yetinchubomgomo ye-CBNRM. Ngaphandle kwekusekwa ngulabakhulu, imicabo levimba tingucuko iba matima kakhulu kuyephula.
12 Tfola imininingwane lefanele ngaphambi kwekusayina tivumelwano letihlelekile. Tivumelwano tekwabelana ngemnotfo nekusebenta kwebudlelwano betilwane netitjalo, kuphatsa ngekubambisana, nekwendluliswa kwemhlaba nalenye imphahla kumele kungangabateki.
13 Tfola tinchubomgomo letitawenta imiphakatsi ikhone kukhulisa tinzuzo tetimali te-CBNRM. Yenta siciniseko sekutsi kunekuhambisana kuloku.
14 Niketa tinkhombandlela kutimboni kute titfole imikhicito yetilwane netitjalo leyehlukahlukene, ngekubambisana nemiphakatsi yendzawo. Sebentisana nemayunitsi lakhona labuketa kutfutfuka kwemabhizinisi emiphakatsi.
Gcili kakhulu ekuhleleni lokunemachinga lokusinyatselo nekuphatsa umklamo. Kudzingeka inchubo jikelele, lefaka ekhatsi titfo letinemandla lamakhulu.
Lweli kutsi kube nebunye: tinkhombandlela kumele titfole kusimamama emkhatsini wekuniketa sikhala sekugucuka futsi icinisekise kutsi kunekufanana, timiso letifananako, nematemu lafananako.
Boni imiklamo njengaletimele, njengaletiphetfo; ungamane uyibuke njengetitfo teluhlelo lwe-CBNRM lehlangene lechubekako kumazinga esigodzi, sifundza newavelonkhe.
Yenta siciniseko sekutsi kusebenta lokusezingeni lelisetulu, lokungadzingi kusebentisa emandla lamanyenti kutfolakala kalula. Loku akungabi kuphela emazingeni ekucala emitamo kepha naseluhlelweni lwesikhatsini lesidze. Kusebenta kungentiwa ngulekubanjiswene naye lotimisele (ngendlela ye-NGO, lekuboniswana naye nobe litiko lahulumende)?
Yakha umbononchati welikusasa. Bese nivumelana ngenchubo, leyesekelwa ngubo bonkhe labadlala indzima, kusebenta kucondvwe kulenchubomgomo.
Hlala uchumene njalo nalenchubo, futsi usebentise sitayela nemandla elusito lwayo njengobe imitamo iyagucuka.
Nakekela kutsi bantfu labangakafundzi bayincenye yalenchubo. Loku kungatfolakala ngetindlela letingadzingi kufundza nekubhala, njenge- Participatory Learning Action (Kufundza ngeKwenta) kanye futsi ne-Participatory Rural Appraisal.
Sebentisa tinsitakufundza letibukwako. Imidvwebomabalave, emavidyo, titfombe nekungenela luhambo lwetemfundvo kubalulekile kubo bonkhe badlali bendzima, hhayi-nje kuphela bantfu labangakafundzi.
Naka kakhulu imehluko yelulwimi nemasiko emkhatsini walabadlala indzima. Badlali bendzima labehlukene kumele batetfule ngekukhululeka basebentisa tinongo tenkhulumo, futsi esikhatsni lesinyenti loku kutawudzinga kuhunyushwa.
Gwema imilayeto lengavakalisa kutsi labanye bantfu nobe emacembu angetulu kwalamanye. Loku kufaka ekhatsi ligama lemtamo, emagama lanikwe boshampeni labatsite, netinkhomba tetimphawu sibonelo, indzawo yekuhlala, kudla nendlela yekuhlala, timphahla letigcokwa bachubi beluhlelo nebasebenti, lulwimi lwemtimba, nekwekutfutsa lokusetjentiswako?
Khutsata bachubi beluhlelo babe ngulabasemkhatsini nebaceceshi futsi.
10 Nika bantfu bendzawo litfuba lekuchuba luhlelo bachube tinchubo tendzawo njengemihlangano yemakomidi lamancane nemacembu ekusebenta.
11 Gcina luchumano nebachubi beluhlelo labasebenta kuletinye tindzawo. Kuvamise kuhlangabetwana netinkinga letifananako etindzaweni letehlukene.
12 Caphela kutsi kukhuluma-nje ngekutibandzakanya kutawenta bantfu balindzele lokutsite. Loku akugwemeki, kumele kulungiswe kusukela ekucaleni. Tifundvo tekuceceshwa tivamise kwenta bantfu balindzele kutfola umsebenti.
13 Lindzela kuhlala ubandzakanyeka ngaso sonkhe sikhatsi.
Hlanganisi imiphakatsi ndzawonye; loku kuholela ekucabaneni. Imiphakatsi iyatatisa iphindze ingatatisi ngaso sonkhe sikhatsi, futsi yonkhe imiphakatsi inemacembu lamancane lenetidzingo netifiso letehlukene?
Ndlulisi bachubi beluhlelo masinyane-nje uma bakhombisa imiphumela.
Ngabulali buholi bendzawo ngekuchuba luhlelo ngalokunemandla.
Lindzela loko kunobe ngukuphi kwendliswa kwemandla, kunengoti yekutsi kuvele emacembu lamasha etifundziswa, latawusebentisa lamandla kutsi kuzuze wona. Loku kungenteka kumakhansela ahulumende wasekhaya, nobe ezingeni lemphakatsi emakomidini lamakhulu etinhlangano temphakatsi.
Yenta tindlela tekulwa nekutitsatsela emandla kumtsetfosisekelo yemitimba leminyenti lephetse.
Tfola baholi labehlukene bemisebenti lehlukene. Loku kusabalalisa indzima yekuhola futsi kwente emandla alingane.
Yenta siciniseko sekutsi labamelele umphakatsi basemtsetfweni abakatibeki bona ngekwabo. Yakha emitimbeni lephetse umtsetfosisekelo wekutsi bameleli kumele babonisane nemacembu labawemelele. Bameleli kumele banikwe sikhatsi sekwenta njalo.
Tfutfukisa tinhlobo letibanti tebameleli. Tinhlangano tendzawo kumele timelele kwehlukahlukana kwebantfu bendzawo nemacembu, futsi kumele bacabange nangekwehlukana lokukhona emphakatsini lotsite kanye futsi nekwehlukana lokusemkhatsini wabo.
Bukana nekushayisana kwetintfo letitsandvwako phindze futsi ubukete timfuno netidzingo letehlukene emphakatsini. Yenta siciniseko sekutsi labadlala indzima bayayati i-ajenda nemigomo yabo kutsi yini.
Nika bantfu bendzawo emalungelo etemtsetfo lanemandla etikwemitfombolusito kute bakwati kusebentisa umtsetfo kuvikela imitfombolusito yabo kubantfu bangephandle.
Caphela bosomabhizinisi labangetsembeki. Lokungavumelani, kutinhlangotsi totimbili nangaphandle kwemphakatsi, kukhonjiswe njengalokubangela kusongelwa lokukhlu ekuphatfweni kahle kwemitfombolusito ezingeni lemphakatsi. Laba bantfu bavamise kuba nemandla, esikhatsini lesinyenti abanaki timiso nekulawula, futsi bangavamisa kutsatsela phansi kusebenta kahle kwetikhungo temphakatsi.
Tfola imininingwane yetemlandvo lebanti, kute uvisise imizabalazo yetepolitiki leyendlula neyamanje nemilandvo yetepolitiki nemasiko.
Lindzeli kutidzela nelubumbano lolukhulu emiphakatsini yasemaphandleni kunalamanye emacembu?
Tsatsi luhlangotsi ngalokusobala emizabalazweni yemandla; tinhlangano tendzawo tingagucuka-nje eteni/ebaleni.
Tsatseki ngekuphumelela kahle kakhulu esigabeni sekucala.
Hlosa kwabelana kulawula nemtfwalo. Kutsatsa sincumo ngekuhlanganyela, nekwendluliswa kwebuphatsimandla (tisekelo te-CBNRM) kusho kuyekela nekwendlulisa emandla. Loku kuvamise kuholela kumiphumela lengakacatjangwa nobe lebeyingakacondvwa. Lena ayisiyo lengaba ngulemibi kakhulu kunalena beyihloswe ekucaleni, kepha kungaletsa inselele kulabo labatayele kulawula timo?
Hlola futsi ulandzelele ngaso sonkhe sikhatsi. Kuhlola kumele kubukwe njengalokwenta yonkhe lenchubo iphelele. Kumele kwentiwe lucwaningo lolufanele ngaphambi kwekutsi kwetfulwe nobe ngumuphi umtamo, futsi kumele kufakwe ekhatsi tinchubo leticacile tekuhlola ekwakhiweni kwanobe ngumuphi umtamo we-CBNRM. Indlela lesetjentiswako kumele kube ngulefaka ekhatsi bonkhe bantfu, futsi kube ngulekumiselwe kuyo tingucuko kuloluhlelo.
Chumana ngalokusobala, ngalokucacile futsi etikhatsini letinyenti, futsi loku ukugcine ngalendlela kuyo yonkhe lenchubo. Tindlela tekuchumana letihlelekile kumele timiswe kusukela ekucaleni, futsi kumele kube nesikhala sekuchumana lokwengetiwe lokungakahleleki.
Lungela kuba ngulogucukako ufanele uhambisane netimo letigucukako. Lungela tigigaba lebetingakalindzelwa netimangaliso longaba nekutilawula lokuncane.
Sebenta ngebungcweti ngalokuphelele nangekutinikela ngato tonkhe tikhatsi. Loku kumele kwendlulele kuto tonkhe tinhlangotsi, lokufaka ekhatsi kuphelela emihlanganweni nekuhambisana nawo onkhe emakhodi lekuvunyelwane ngawo, kungeniswa kwemibiko, kubukelwa nekwesekwa lokuvunyelwene ngako, nekuhlolwa kwetindzima letidlalwa bantfu nemitfwalo yabo.
Cabanga ngema-ajenda akho. I-CBNRM imacondzana nebantfu nemitfombolusito yemvelo. Bonkhe bantfu kukhona lapho bacine khona nalapho babutsakatsaka khona, ematsemba nekutimisela, tidzingo netimfuno. Kuhlanganisa bantfu kutsi basebente ndzawonye basebentele umgomo munye kunetinselele kakhulu, futsi akulula. Yonkhe imitamo ikakhulu leyo lefaka ekhatsi kusitwa ngetimali, yenta bantfu bafune kutfutfukisa tabo tidzingo. I-CBNRM akukameli ibe lithulusi lekutfutfukisa tifiso tetepolitiki nobe telicembu kunobe ngumuphi umkhakha.
Kumele ubeketele kakhulu kunalokwetayelekile. Lindzela kutsi kuphatsa ngekuhlanganyela kungaba yinchubo lehamba kancane, ngalokwendlulele. Baphi nebahatseli bahulumende badzinga kubona kutsi lenchubo yekuchaza nekubhalisa tinhlangano temiphakatsi, nekutfutfukisa tikhungo letinemakhono kuyinchubo lehamba kancane futsi lelukhuni, lengatsatsa iminyaka lelishumi, ledzinga kutinikela kweluhlelo lwesikhatsi lesidze nekwesekwa lokuchubekako.
Hlonipha tinkholelo tendzawo. Naka, ucabangele temlandvo, tenkholo nekwehlukana kwemihambo nemasiko futsi ungalindzeli kutsi bantfu bendzawo ngaso sonkhe sikhatsi batawuhlala banemachinga futsi bacabanga ngalokunengcondvo ngendlela yesilumbi. Visisa indlela yekutiphatsa yendzawo, futsi ube neluvelo kutimiso tekuphatsa tendzawo netemasiko lapho loku kufanele khona. Hlonipha tinchubo tekuphatsa tendzawo netemasiko kepha yenta siciniseko sekutsi ngaso sonkhe sikhatsi tentiwa tibe nguletisebentako?
10 Khulisa kahle boshampeni, baholi, stewards nebanakekeli baletinchubo, tikhungo, nubudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo, kukhumbula nelwati lokubandzakanyekako ku-CBNRM. Sabalalisa kubanemtfwalo futsi ushiye sikhala sebaholi labetako/landzelako kutsi batakhele ligama.
Nakekela futsi uvikele imitfombolusito yemvelo. Ingate ishabalale angeke ibekhona i-CBNRM. Gcila kutindlela tekutiphatsa, nakuluhlelo lwekuphatsa loluvunywa nguwonkhe muntfu. Sebenta nalabanye bahlanganyeli kwakhiwe kutfutfukiswe luhlelo lwekuphatsa loluliciniso lwemitfombolusito yemvelo. Buyisa ndzawonye kuvisisa nelwati lwebantfu lwemitfombolusito nemininingwane yalenibambisene nabo kute kwakhiwe luhlelo lolucacile futsi lolusebentisekako. Faka ekhatsi kuloluhlelo imitsetfo lekuvunyelwene ngayo ngekusetjentiswa kwemitfombolusito. Phindze futsi ufake ekhatsi lisu lekulandzelela simo semitfombolusito. Kumele ubandzakanyeke kuyo yonkhe imikhakha yeluhlelo lwekutfutfukisa nekuphumelelisa, kanye nasekulandzeleleni.
Sebenta nebantfu labanyenti ngendlela lokungakhoneka ngayo. Kubalulekile kutsi onkhe emavi eviwe futsi ahlonishwe kuto tonkhe tigaba. Ikakhulu emacembu nebantfu labangacindzeteli kakhulu emandla kumele bakhutsatwe kutsi bafake ligalelo lemibono. Caphela ikakhulu emacembu nebantfu labanemandla labetama kusebentisa lomtamo kufeza tinhloso tabo. Kubaluleke kakhulu kutfola kutsi bobani labasebentisa imitfombolusito yemvelo. Ligalelo labo litawubaluleka, futsi timfuno tabo kumele timelelwe ngalokufanele.
Sebentisa inhlangano lenemandla futsi lemelelelana ngekwempela (njengelikomidi) itewumelela bantfu bendzawo. Nangabe sikhungo lesinemandla (njenge- Development Trust), lekhombisa kutsi yenta umsebenti lomuhle, seyivele ikhona, yisebentise. Nangabe kute, khetsa bantfu emkhakheni lehlukene yemphakatsi labatsembekile, labasebenta ngemdlandla nalabatimiselako, bahole letinchubo egameni lemphakatsi.
Caciseleka kutsi yini lelindzelekile futsi ledzingeka kulomtamo. Tfola umbononchanti walokulindzelekile, kepha bani neliciniso ngetinzuzo lekungenteka tibe khona. Yenta siciniseko sekutsi bonkhe laba labanye lekubanjiswene nabo bangaphandle bayevisisa futsi bayavumelana nalombononchanti. Caphela kutsi yakho imibono ayibekwa eceleni nobe yeciwe ngetulu ngulabanye lenibambisene nabo.
Caphela kutsi kunetinhlobo letimbili tetinzuzo, nekutsi futsi letinye teluhlelo lwesikhashana, letinye teluhlelo lwesikhatsi lesidze. Bantfu labanyenti ngalokwetayelekile bangatsandza tinzuzo ngco letiyimali, kusasukwa phansi. letinye tinzuzo kumatima kutibona, tingafaka ekhatsi; simondzawo sekuhlala lesincono, kutfutfukiswa kwemakhono (ekusebenta ngetandla newemfundvo), kuvana nekubambisana emphakatsini kanye futsi nalabanye, nematfuba etindlela tekutiphilisa letincono. Tinzuzo tekusita letingeta nahulumnde, baphi, nobe ema-NGO, tifaka ekhatsi: kuvikeleka kwesikhatsi lesidze nemalungela ekufinyelela kumitfombolusito nemhlaba, kuvikeleka ekusatjisweni lokuchamuka ngaphandle, kufinyelela kutimalimboleko, kusitwa ngekukhulumisana kuvikwe esivumelwaneni nemkhakha wangaphandle. Khulumisanani nivumelane ngaloku futsi wente siciniseko sekutsi kuchazwe ngalokucacile kuwonkhe muntfu kulomklamo.
Khumbula kutsi tinzuzo te-CBNRM angeke tisombulule tonkhe tinkinga temphakatsi. I-CBNRM inganiketa ematfuba lambalwa kuphela kusita bantfu bahlangabetane netidzingo tabo. Kumele kubonakale njengalokwengeta kuleletinye tindlela emalunga emphakatsi latiphilisa ngato. Bantfu kumele bakhutsatwe kuchubeka nemisebenti yabo leyehlukene nekutsi futsi bangatsembeli ngalokuphelele kutinzuzo te-CBNRM.
Labo labatinikela kakhulu nobe labafaka ligalelo kakhulu kumele bazuze kwendlula labanye. Labo labatawulahlekelwa kakhulu ngenca yendlela i-CBNRM legucula ngayo kuphatfwa kwemitfombolusito, kumele basitwe ngaleminye imisebenti lengangenisa imali. Bangaphindze futsi bancempheteliswe (encenye ngekucashwa kulomklamo). Uma ngabe wonkhe umphakatsi kumele ubandzakanyeke, wonkhe umphakatsi kumele uzuze. Labanye bantfu batawuhlala bazuza kakhulu kunalabanye, esihatsini lesinyenti, ngekucashwa ngalenye indlela. Emalunga emphakatsi lafaka ligalelo kakhulu kulenchubo kumele alindzele kuzuza kwendlula lamanye. Kumele kucociswane futsi kuvunyelwane ngaloku kusukela ekucaleni, ngobe kungabanga kucabana uma kungayekelwa kute kube kamuva.
Lindzela kubakhona kwesimo lesilusica nekucabana. Kunobe nguliphi licembu lebantfu, ikakhulu nangabe kunemali ekhatsi, nobe kunekulawula lokuhlelekile macondzana nekutsi bantfu bayisebentisa kanjani imitfombolusito, kuutawubakhona kungcubutana. Kulungele loku, futsi ulinge kukulungisa ngaphambi kwekutsi kube kubi kakhulu. Kuyasita kugcina luchumano loluhle futsi loluvulekile, kanye futsi nekuvumela bantfu bantfu bavakalise luvo lwabo netinkinga tabo. Kumele kukhulunyiswane ngaloku njalo-nje ngekukhululeka futsi kubukwane nako ngetindlela letifanele.
Yenta siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uyati kutsi kumele adlale yiphi indzima kulomtamo, futsi bati nemtfwalo wabo. Bamba umhlangano njalo kute wonkhe muntfu ati kutsi kumele balifake kanjani ligalelo kulomtamo, nekutsi futsi wenta lokuvunyelwene ngako. Yakhani umtsetfosisekelo nemibandzela lekutawutsatsiswa kuyo macondzana naletindzima letehlukene, ekucaleni.
10 Hlalani ngekuchumana emphakatsini kanye nalenibambisene nabo bangaphandle. Kumele kube neluchumano loluhle emkhatsi wabo bonkhe lababandzakanyekako, ngaso sonkhe sikhatsi. Kwengeta emihlanganweni leminyenti lehlelekile, bameleli bemphakatsi labakhulu kumele bahlale bakhona kuleminye imiphakatsi uma bafunwa ngulamanye emalunga emphakati nobe lekubanjiswane nabo. Loku kutawusita ekubukaneni netinkinga nobe tingucuko letinsha njengobe tenteka.
11 Caphela kutsi kutawutsatsa sikhatsi kutsi kubekhona tinzuzo letinkhulu. Kumiklamo ye-CBNRM, kuvamise kudzingeka kwentiwe umsebenti lomkhulu ngaphambi kwekutsi kufolwe tinzuzo. Indzima lebalulekile ledlalwa bameleli bemphakatsi kugcina umphakatsi ukhutsateka futsi ubandzakanyeka kube kute tinzuzo temali letikhicitwako. Kwamanje, cocisana nahulumende nalabanye lenibambisene nabo, macondzan netinzuzo letinyenti tamasinyane.
12 Yenta siciniseko sekutsi bantfu bayati kutsi umhlaba nemitfombolusito yabo ingena kanjani kunchubomgomo yavelonkhe neyemave emhlaba. Funa lusito kulenibambisene nabo netinhlangano letisitako. Bantfu bamele bati ngetinchubomgomo tahulumene macondzana nemitfombolusito yemvelo nekuphatfwa kwekusetjentiswa kwayo. Bantfu kumele bavisise kutsi kufaka kwabo ligalelo kungena kanjani ku-CBNRM lebanti kulelive, e-Afrika, emhlabeni wakho.
Gcina litfuba lekutikhetsela kwakho livulekile futsi unakekele ukhulise kwehlukahlukana kuto tonkhe tigaba. Tinhlobo letehlukene temitfombolusito lengasetjentiswa, tinhlobo letehlukene tebasebenti/tetemisebenti letifaka ligalelo ku-CBNRM, nemitfombo leminyenti emakhaya lengenisa imali, kusita imiphakatsi iphile. Letici titawubasita ekubuselweni esimeni lesifanele, sakucala ngemuva kwetingucuko lebetingakalindzelwa tetepolitiki, temnotfo netebudlelwane emkhatsini wetilwane netitjalo, ngobe ngobe batawube bangakabeki litsemba entfweni(umtfombolusito) yinye.
Phatsa futsi ulandzelele imitfombolusito ngekucaphela. Sisekelo semitfombolusito yemvelo siyinsika lebalulekile ye-CBNRM. Uma ngabe lesisekelo siyahhibika, kukhetsa kwenta i-CBNRM kuyashabalala. Tfola imininingwane leyetsembekile ngendlela yekusetjentiswa kwemitfombolusito (lokusho kutsi, yini lesetjentiswako, kusetjentiselwa ini, ngubani lokusebentisako, kungakanani futsi kumele kusetjentiswe kangakhi) kanye nemkhicito webudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo ngaphambi kwekwenta tivumelwano. Sisa incenye lebonakalako futsi lefanele yenzuzo ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo. Bukadzebona bukhombisa kutsi-10 kuya ku-20 % wenzuzo uvamise kufaneleka. Linani ngco litawuya ngetimo letikhona?
Yakha tinhlangano tendzawo. Kute ucinisekise buniyo bendzawo lobujulile, umtimba wendzawo lophetse kumele kube nguwo lophatsa inchubo futsi utsatse netincumo. Sebentisa tinhlangano letivele tikhona kunekutsi kwakhiwe letinsha. Kepha tsatsa tincumo letiphilile macondzana naloku futsi ungabeki engcupheni imigomo ye-CBNRM uma ngabe imitimba lemisha ibalulekile. Lomtimba utawudzinga kwesekwa kahle kanye nekuceceshwa lokufanele, esikhatsini lesinyenti kute kuchutjwe lemisebenti. utawudzinga kunakekelwa ukhuliswe njalo-nje. Caphela kutsi kutfutfukiswa kwemakhono nebukhoni kuyinchubo yesikhatsi lesidze njalo-nje.
Yenta siciniseko sekutsi i-CBNRM ikhicitela bantfu bendzawo tinzuzo tangempela, manje nakamuva. Yenta siciniseko sekutsi tinzuzo ngco tebantfu bendzawo tinhle uma ticatsaniswa netindleko tendzawo tekonga nekuphatsa imitfombolusito yemvelo. Bantfu bendzawo baphila timphilo letimatasatasa, kantsi futsi umhlaba mncane. Angeke bacitse sikhatsi, umhlaba naleminye imitfombolusito ku-CBNRM ngaphandle uma ngabe kunetinzuzo leticacile naleticondze ngco letifananako. Yenta siciniseko sekutsi ikhona imakethe yalemikhicito lekhicitwako nobe tinsita letiniketwa yi-CBNRM. Hlela luhlelo lwebhizinisi lwalomklamo lolucacile. Loluhlelo kumele lufake ekhatsi kubuketwa kwetindzaba letiphatselene nekulawulwa kwentiwa kahle kwemikhicito ngelizinga lelifanele, kanye nekusatjalaliswa lokuchubeka-njalo nobe ngalokufanele.
Lindzala kwehlukahlukana lokukhulu eluhlangotsini ngalunye, futsi uphatse luhlangotsi ngalunye ngendlela yalo. Tfola imitsetfo, tindlela tekutiphatsa kanye netindlela tekwenta, tendzawo ngekuhlala ufundza njalonje futsi ubuke kulokukhona wakhe kwakho. Kepha caphela tinchubomgomo nemasu avelonkhe, etifundza newendzawo uwasebentise. Kute tifundvo letimile te-CBNRM. Sebentisa tifundvo lotifundzile, futsi ulandzelele njalo-nje?
Hlanganisa uhlele luhlelo lwekuphatsa. Cala ngeluhlelo lolusisekelo, lolwentiwe endzaweni, timiso, nobe umtsetfosisekelo, bese wakhela etikwako. Tfola seluleke sasiyazi kepha wente siciniseko sekutsi loluhlelo luhlangabetana netidzingo tendzawo.
Sebentisa labachuba luhlelo labanelikhono nalabanye labasitako nebaluleki longabetsemba sinyatselo ngasinye senchubo. Inhloso yekugcina kutsi umtamo we-CBNRM uchubeke ngaphandle kwekusetjentwa lokuchamuka ngaphandle, kepha loku kungatsatsa sikhatsi lesidze kakhulu. Kuletinye tinhlangotsi, tinsita tabosiyati (njengekumaketha) kungahlala ngekwentiwa ngumuntfu lekubanjiswene naye wangaphandle. Loku kwenteka emabhizinisi lamanyenti.
Yenta siciniseko sekutsi bantfu labafanele bayabandzakanyeka ku-CBNRM. bandzakanya bantfu labanemakhono, umdlandla luvelo labajwayela basebentisane nalabanye kalula. Umdlali wendzima ngamunye (imiphakatsi, labahlanganyelako bahulumende, nalabalekelelako) kumele bakhetse shampeni wemsebenti ngamunye nobe sinyatselo ngasinye. Ndlondlobalisa sigugudla sebuholi ngekuniketa imitfwalo/imisebenti bantfu labete bukadzeboa/ikhono, futsi ubasite ngalokwanele futsi ubafundzise umsebenti?
Lindzela kungcubutana nekulwela emandla etepolitiki, futsi loku kuhlelele phambilini. Kulwela emandla kwendzawo kupakamisa tinhloko uma sekunetinzuzo letiphatsekako, futsi imiphakatsi ayikambumbani ngalokuphelele. Sebentana nekungcubutana kusenesikhatsi.
10) Yakha emacembu ebungani nalenihlanganyela nabo bangephandle futsi usebente kamatima kugcina lobudlelwano. Sebenta naletinye tinhlangano kuhulumende nemkhakha wangesese, futsi ubavulele sikhala. Yenta siciniseko sekutsi nabo bayazuza kulokusebenta nawe, kepha caphela kusti loku kungabanga tinkinga letimbalwa. Uma ngabe lenibambisene nabo bangaphandle (bantfu besitsatfu) bayabandzakanyeka eluhlangotsini lolubalulekile lweluhlelo, ngekuvunwa/kusetjentiswa kwemitfombolusito, sebentasa nabo dvute kute baphatse futsi balandzelele imisebenti yabo.
11 Bhajetha ngalokukhonekako. Imali leyengetiwe iyadzingeka ekwentini kuhlanganyela nekubambisana kusebente. Kuphatsa ngekuhlanganyela kubita kakhulu futsi kutsatsa sikhatsi lesidze kunekuphatsa lokwetayelekile, kepha kusebenta kahle kakhulu uma kuchubeka. Inzuzo lenkhulu kutsi kuphatsa ngekuhlanganyela kuniketa kubuka tintfo ngaletinye tindlela letehlukene futsi kusita ngekuhlanganisa kwetinhlangotsi letehlukile letinyenti te-CBNRM.
12 Bani ngumuntfu losobala futsi lowetsembekile. Citsa sikhatsi lesinyenti ekukhulumisaneni futsi wetame kutfola kwemukela lokwetsembekile. Kepha ucilikele emacembu lahlose lokutsite. Vakalisa lokucondzile, luhlelo nemachinga akho ngaso sonkhe sikhatsi, ngalokucacile futsi, kuwo wonkhe muntfu kusesesukwa phansi. Khutsata kuba sobala, kubuta imibuto nekubamba tinkhulumomphikiswano ngaso sonkhe sikhatsi. Yenta siciniseko sekutsi imibiko yawo onkhe emacembu iyahlanganiswa ifakwe ekuhleleleni kwesikhatsi lesitako.
Yenta inchubo yenchubomgomo ibe ngulefaka ekhatsi, lesebentisekako futsi lekhonako kuguculwa. Bandzakanya imiphakatsi etinyatselweni tekucala tekuncunywa kwenchubomgomo. Yenta umtamo welikhetselo wekufaka ekhatsi lwati lendzawo nemasiko lolusebentako kutinchubomgomo lapho kufanele khona. Kumele kukhoneke kutsi tinchubomgomo tisebentiseke futsi tilolongeke nakunguloku tisetjentiswa.
Emaphepha enchubomgomo kumele avisiseke kalula futsi atfolakale kalula. Lokubalulekile akubekwe ngelulwimi lolulula. Gwema imiyalelo lebhalwe ngemagama lalukhuni langavakali.
Yenta tinchubomgomo etibanti tavelonkhe netetifundza letakha siskelo lekutawakkhelwa kuso timiso tendzawo. Chumanisa tinchubomgomo tendzawo netinchubo te-IDP futsi ubandzakanye tiphatsimandla tendzawo. Tiphatsimandla tendzawo netinchubo te-IDP ikakhulu, kwenta sendlalelo sekuhlanganisa ezingeni lendzawo. Ngemuva kwaloku, shiya sikhala sebantfu bendzawo sekutsi batakhele yabo imitsetfo, basebentisa lwati nemihambo yendzawo.
Hlola kutsi ekugcineni utawuniketa emandla kulabo labasebentisa imitfombolusito bona ngekwabo, uma sebaceceshiwe futsi sebanemakhono ladzingekako. Nika bantfu kuvikeleka kwesikhatsi lesidze nemalungelo emtfombolusito nemhlaba. Bantfu badzinga kwati kutsi beme kuphi nekutsi futsi yini lengaba sesimeni lesibucayi ngaphambi kwekutsi bacitse sikhatsi sabo nemali ekuphatfweni kwemitfombolusito.
Faka ekhatsi bonkhe labadlala indzima bendzawo, nobe labatsintfwa ngulenchubo. Bona indzima ledlalwa buholi bendzabuko etindzaweni labenemtselela kuto.
Litiko ngalinye kumele lilandzelele kuhambisana nemitsetfo, tinchubomgomo, netivumelwano tendzawo. Kumele aphindze fuutsi alandzelele imisebenti yebasebenti bahulumende.
Tinchubomgomo kumele tijezise. Tinhlawulo nalokunye kunklinywa kumele kuciniswe uma ngabe imitsetfo iyephulwa. Vumela basebenti labasezingeni leliphansi basebentise umtsetfo ngendlela lababona ngayo. Bona kutsi simo ngasinye sehlukile.
Yakha timo leticacile tebantfu bendzawo ngaphambi kwekuniketwa emandla etikwemitfombolusito yemvelo. Loku kufaka ekhatsi: kumiswa kwesiphatsimandla lesiphetse; sungula simiso setemtsetfo lesimile njenge-Trust, i-Common Property Associate nobe inkampani leku-Section 2; lekhombisa lizinga lelincane lekuphatsa; lenendlela yekulandzelela lesebentako. Bukela lusito lwetingcweti lwangaphandle lolutawusita imiphakatsi isungule loku.
Kutfutfukisa bukhoni. Sungula sikhwama sekucecesha se-CBNRM, kute kuhlale kutfutfukiswa emakhono ebantfu bendzawo kusebentisa imitfombolusito yabo, futsi neyalabanye badlali bendzima bendzawo, lokufaka ekhatsi baphatsi babomasipala, kute bahlale bayincenye yalenchubo.
10 Susa imicabo emkhatsini webaphatseli, nobe wakhe emabhuluho ekwewela leyo micabo. Umphatseli ngamunye kumele achaze indzima layidlalako ekusetjentisweni kwemhlaba lokuhlanganisiwe, futsi ucaciseleke kutsi utawuyidla njani indzima yakhe. Baphatseli kumele basungule tikhala temsebenti we- CBNRM emazingeni lehlukene, futsi banikete kuceceshwa lokufanele kwaloku nelusito lwetimali. Kumele kusungulwe emazingeni avelonkhe newetifundza emacembu ekusebenta e-CBNRM lasebentisana neBaphatseli.
11 Tfola imininingwane leliciniso ngaphambi kwekusayina tivumelwano letihlelekile. Tivumelwano tekwabelana tinzuzo temnotfo nekusebenta kwebudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalalo, kuphatsa ngekubambisana, kanye nekwendluliswa kwemhlaba nalenye imphahla kumele kungangabateki.
12) Yenta kube lula kutsi imiphakatsi ikwati kutfola tinzuzo tetimali ku-CBNRM. Tibonelo tifaka ekhatsi: kuvumela ngemphahla lengatsengiseka emiphakatsini; kuvumela timvumo nemalayisensi atsengiselwe bantfu besitsatfu (njenga leningabambisana naye wemkhakha wangasese), ngaphansi kwetimo letitsite; kwenta timiso tetimali talamanye emacembu tibe ncono (ikakhulu lawo langasati kahle siNgisi).
13 Cinisekisa bantfu tinzuzo letitsite letingesito temali njenge: kusita nekuvikelekwa ngetemtsetfo kwetindzawo ekwesatjisweni kwangaphandle; kusitwa kwebantfu bendzawo ngetebungcweti, lusito lwetetimali netepolitiki lwemisebenti yebantfu bendzawo yekuphatsa; kutfutfukiswa lokuchubekako kwebukhoni kwemiphakatsi yendzawo, kubasita baphatse kahle tindzawo nemitfombolusito yabo; tinsita tekuchuba luhlelo; kufinyelela kutimalimboleko naletinye tinsita tekucala ibhizinisi; kusita ekukhulumisaneni ngekwentiwa kwetivumelwano nemikhakha yangasese.
Borrini-Feyerabend, G. (1997). Beyond Fences: Seeking Social Sustainability in Conservation. Volume one: a process companion.
Borrini-Feyerabend, G., Farvar, M., Nguinguiri, J., Ndangang, V. (2000). Co-Management of Natural Resources: Organising, Negotiating and Learning by Doing. GTZ & IUCN, Germany.
Campbell, B., Mandondo, A., Sithole, B., De Jong, W., Luckert, M. & Matose, F. (2001). Challenges to the Proponents of Common Property Resource Systems: Despairing Voices from the Social Forests of Zimbabwe. World Development 29(4): 589- 600.
Castro, A. P. & Nielson, E. (2001). Indigenous people and co-management: implications for conflict management. Environmental Science and Policy 4: 229-239.
Dept. of Environmental Affairs & Tourism (1999). Responsible tourism guidelines. Dept. of Environmental Affairs & Tourism, Pretoria.
Department of Water Affairs and Forestry (1996). South African Water Law Review Process: The Philosophy and Practice of Integrated Catchment Management: Implications for Water Resource Management in South Africa. WRC report No. TT 81/96.
Department of Water Affairs and Forestry (2002). Framework for the PFM programme of the Directorate: Indigenous Forest Management. Dept. of Water Affairs and Forestry, Pretoria.
Department of Water Affairs and Forestry and WRC (2002). Catchment Management in South Africa: Turning Policy into Practice. Report on the outcome of a symposium and workshops held on 15 an 16 February 2000. WISA, DWAF, WRC.
Fabricius, C. & Koch, E., with H. Magome & S. Turner (eds.) (2003). Rights, Resources and Rural Development: Community-Based Natural Resource Management in Southern Africa. Earthscan, London.
Fabricius, C. & De Wet C. (2002). The influence of forced removals and land restitution on conservation in South Africa. Pp. 149-165 in: Conservation and mobile indigenous peoples: displacement, forced resettlement and conservation, edited by D. Chatty and M. Colchester. Bergahn Books, Oxford.
Fabricius, C., Koch, E. and Magome, H. (2001). Community wildlife management in Southern Africa: Challenging the assumptions of Eden. Evaluating Eden Series No. 6. IIED, London.
Fabricius, C., Koch, E. and Magome, H. (2001). Towards strengthening Collaborative Ecosystems Management: Lessons From Environmental Conflict and Political Change in South Africa. Journal of the Royal Society of New Zealand 31: 831 844?
Fabricius C. (2002). A social Ecology Policy for South African National Parks. SANParks and DANCED, Pretoria.
Hobley, M., Sheilds, D. (2000). The Reality of Trying to Transform Structures and Processes: Forestry in Rural Livelihoods. ODI Working Paper 132. Chameleon Press, London.
Hulme, D. & Murphree M. (eds.) (2001). African Wildlife & Livelihoods. James Currey, Oxford.
IUCN World commission on Protected Areas, and World Wildlife Fund. Joint policy statement: Principles and guidelines on indigenous and traditional peoples and protected areas. Available on-line: http://www.iucn.
Jones, B. T. B. (1999). Community-based natural resource management in Botswana and Namibia: An inventory and preliminary analysis of progress. Evaluating Eden Discussion Paper No. 6. IIED, London.
Khare, A., Sarin, M., Saxena, N., Palit, S., Bathla, S., Vania, F., Satyanarayana, M. (2000). Joint Forest Management: Policy, Practice and Prospects. IIED, London.
Republic of South Africa, 2001. Integrated Sustainable Rural Development Strategy. Available online: www.gov.za/reports/2000/isrds.
Republic of South Africa, Department of Land Affairs, 2001. Guidelines for the integration of environmental planning into land reform and land development. Department of Land Affairs, Pretoria.
Republic of South Africa, Department of Land Affairs, 2001. Policy for the integration of environmental planning into the land reform process. Pretoria.
Republic of South Africa, Department of Provincial and Local Government. Integrated Development Planning Guide-pack. Available online: www.salga.org.za/idp/gd0.
Republic of South Africa, Department of Water Affairs and Forestry (2001). Generic Public Participation Guidelines, Pretoria.
Republic of South Africa (1998). The National Water Act, Act No 36 of 1998. Pretoria.
Rozemeijer, N., Gujadhur, T., Motshubi, C., Van den berg, E., Flyman, M. (2000) Community Based tourism in Botswana. SNV, Gaborone, Botswana. Available online: http://www.cbnrm.bw/CBTmain.
Sandwith, T. (1999). Community Conservation Programmes: Towards the development of a new policy and strategy. KwaZulu-Natal Nature Conservation Service.
Shackleton, S. (2000). Generic Criteria and Indicators for Assessing the Sustainability of Common Property/Community Based Natural Resource Management Systems. First iteration of a framework for researchers and practitioners. Division of Water, Environment and Forestry Technology, CSIR, Pretoria.
Shackleton, S., & Campbell, B. (2001). Devolution in Natural Resources Management: Institutional Arrangement and Power Shifts. A synthesis of case studies from Southern Africa. WWF-SARPO, CIFOR, CSIR, Bogor and Pretoria.
Shackleton, S., Campbell, B., Wollenberg, E., Edmunds, D. (2002). Devolution and Community-Based Natural Resource Management: Creating Space for Local people to Participate and Benefit ODI Natural Resource Perspectives, 76. Overseas Development Institute, London?
Turner S. & Meer S. (2001). Conservation by the people in South Africa: findings from TRANSFORM monitoring and evaluation, 1999. PLAAS Research Report No. 7, 83 pages. GTZ, Dept. of Environmental Affairs & Tourism and University of the Western Cape, Cape Town.
Turner, S., Collins S. & Baumgart J. (2002). Community based natural resource management: Experiences and lessons linking communities to sustainable resource use in different social, economic and ecological conditions in South Africa. PLAAS Research Report N 11, August 2002. University of the Western Cape, Cape Town?
Twyman, C. (2001). Natural resource use and livelihoods in Botswanas Wildlife Management Areas. Applied Geography 21(1): 45-68?
Seleko 1. Isebenta?
Indlela i-CBNRM lesebentangayo, kanye netitfo tayo letiyakhako, kungakhonjiswa kalula ngemdvwebo (Umdvwebo 1)?
Titfo letibalulekile letisisekelo tekwakha i-CBNRM budlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo nebantfu (Libhokisi I Kumdvwebo 1). Letinye titfo letakhako nguleti tikhungo tendzawo (lokusho, tindlela tekutiphatsa netimiso); emakhono nebukhoni jikelele babo bonkhe labadlala indzima kutsi kube yincenye ye-CBNRM; kanye nemathulusi labalulekile ekwenta umsebenti. Loku ngulokufakwa ku- CBNRM, lokuniketela inchubo ye-CBNRM?
Tinchubo te-CBNRM tifakwa umtselela tici letintsatfus: tigigaba tangaphandle (tintfo letentekla ngaphandle) njengetikhukhula, somiso, netimangaliso tetepolitiki (Libhkisi II Kumdvwebo1); kungena ekhatsi kwangaphandle njengetinchubomgomo, tipho, tingcoco tekuvumelana, kanye nekwentiwa kwemtsetfo kutsi usebente (Libhokisi IV Kumdvwebo 1); kanye nemisebenti nemachinga etekuphatsa endzawo tintfo letentiwa bantfu bendzawo ngemitfombolusito yemvelo (Libhokisi III Kumdvwebo 1)?
Imiphumela (tintfo letikhicitwako) ku-CBNRM, sibonelo, umcebo, kuvikeleka lokukhulu ngekwemitfombolusito, imfundvo lencono, kuhlonyiswa, tindlela letincono tekutiphilisa kanye nekutfutfikswa kwetinchubomgomo tebudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo (Libhiki V Kumdvwebo 1). Letitfo letehlukene tiyachumana ngasinye ngaso sonkhe sikhatsi. Emandla nebutsakatsaka bayo, nebunyenti nebungibo, kuyehlukana ngaso sonkhe sikhatsi. Ngenca yaloku, imikhicito nayo iyagucuka. Imphumelelo ye-CBNRM ayikemi ndzawonye futsi ayilandzeli indlela yinye?
Bachubi beluhlelo, baphi, bantfu bendzawo nebancumi betinchubomgomo, kufikela ezingeni lelitsite bangaba nemtselela kumikhicito ye-CBNRM ngekungena ekhatsi nekuphatsa nemachinga. Kepha lokunyenti lokwenteka ku-CBNRM kungetulu kwemandla ebadlali bendzima bendzawo (tigigaba tangephandle Ebhikisni II). Letinkhombandlela tihlose kusita badlali bendzima be-CBNRM (imiphakatsi, bachubi beluhlelo nebancumi betinchubomgomo) kwakha tinhlangotsi letinyenti te-CBNRM labangaba nemtselela kuto, nekutsi bakhone kuphila netigigaba tangaphandle labenemtselela lomncane kuto nobe labete cobo.
Njengobe kunetici letinyenti nalabadlala indzima lababandzakanyeka kutinchubo te-CBNRM, kunekwentako lokuphatsekako kutsi tintfo kungenteka tingahambi kahle. Yinye inhloso lebalulekile yesstinchubomgomo kusita labadlala indzima batfole imitfombo yetinkinga lengabakhona, hlela kugwema tinkinga futsi usombulule leto letentekako.
1 Fabricius C., Matsiliza B. & Sisitka L. 2002. An update of laws and policies that support community-based natural resource management (CBNRM) type programmes in South Africa. Dept. of Environmental Affairs and Tourism and GTZ, Pretoria, 28 pp.
Tinkhombandlela te-CBNRM Kholwane- 2003?
<fn>DAC-NLS. TsatsaInseleleSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Dlani emalesheni langu-5 etitselo netibhidvo onkhe malanga!
loku kulingana nelinani letingilazi temanti ngelilanga.
Ifayibha lecibilikako itsatsa sikhatsi kutsi sisu sibete lutfo(ulambe), ngako-ke yelula sikhatsi sekutsi umuntfu eve sengatsi wesutsi?
Ungatishiyi tibhidvo leticotjiwe emantini sikhatsi lesidze?
Uma upheka tibhidvo nome titselo, ungacali ufake imphushana leyisoda yekupheka ngobe loku kubulala emavithamini labalulekile.
Ungatipheki sikhatsi lesidze tibhidvo, tipheke ngelibhodo lelivaliwe tize titsambe.
Juba tibhidvo letitimphandze tibe tincetu letilinganako tivutfwa yonkhe indzawo masinyane futsi. Tibhidvo letinyenti letitimphandze tidzinga kuhwaywa nje kancane ngaphambi kwekutsi tidliwe nobe tiphekwe. Uma ngabe tifanele ticatwe, sebentisa umukhwa lokhaliphako ngobe kutawcateka sikhumba lesincane kuphela.
(sib: emazambane, litsanga, anyanisi, ematamatisi, emahhabhula nematsanga emabhathanathi). Emanti angamunya akhiphe emavithamini.
i-micro wave njengobe lendlela icinisekisa kugcinwa kwemsoco kuletibhidvo netitselo.
Faka tibhidvo letinyenti (lokufaka ekhatsi nalamacembe laluhlata eticadze nematheniphu), uma upheka sitjulo nemakhasaroli.
Gwema kucata nekucoba ngalokungadzingeki njengobe linyenti lemsoco lisedvute nesikhumba.
Sebentisa lamanti bewupheke ngawo letibhidvo uma sewenta lisobho lakho njengobe angaba nemsoco.
Yenta isaladi lejabulisako lenemibala leminyenti lefakwe titselo netibhidvo letinemibala lehlukene tengetwe kulesaladi.
Bewati nje kutsi kudla 5 wetitselo netibhidvo ngelilanga ngulesinye setincumo letibalulekile longasitsatsa kute ugcine imphilo yakho iyinhle.
Ngaso sonkhe sikhatsi khumbula imibala yemarobhothi!
Inhlangano yeteMphilo yeMhlaba incoma kutsi sidle emalesheni langu-5 ngelilanga nobe lamanyenti etitselo netibhidvo.
inkomishi yetibhidvo letiphekiwe?
Ema bakhandlekela lokusihlanu.
Titselo neticadze angemafutsa lasebenta kakhulu lowadzingako ngetikhatsi tekusebenta kakhulu.
Tikhatsi temincamula jucu, umsebenti wesikolwa, ema-awa lamanyenti usemsebentini kute lokungakwehlula uma ungadzabula intsambo yalokukungu-5- NGELILANGA onkhe malanga?
Natsa ingilasi yejusi lensha.
Hlakahla titselo letinsha nobe ucobele titselo letinsha emdokweni/endenganeni.
Jabulela lucetu lwesitselo.
Dlani isaladi nobe lisobho netibhidvo.
Ngeta esinkhweni sakho ilethisi, tinhlavu leseticala kumila, ematamatisi nobe lihhabhula lelihlakahliwe.
Faka emasaladini akho sipinashi netibhidvo letingakaphekwa.
Ngenta ticadze nobe tintsi te-celery esikafutinini sakho sekudla kwasemini.
Dlani emagilebisi, emaphizi, nobe emagilebisi lonyisiwe.
Tsatsa titselo letonyisiwe njengema-aphrikhothi, emapulamu lonyisiwe nobe emakhiwa. Gcina kusicandzisi sekudla sitja setitselo leticotjiwe longatidla nobe kunini.
Yetama ucabange ngetibhidvo njengencenye lenkhulu yekudla kwakho bese ungeta inyama nobe inhlanti.
Ngenta tibhidvo letendlulele ekudleni kwakho lokungukona kukunyenti, njengebhrokholi kuphasta none ikhasaroli yakho.
Yenta ema-kebabs lanetibhidvo letinyenti.
Sebentisa titselo kuhlobisa kudla kwakho.
Takhele luhlobo lwakho lwesaladi usebentisa titselo netibhidvo.
Faka titselo leticotjiwe ejusini utidle ngeyogathi nobe ngembijana yeluju lwetinyosi.
Yakha isaladi lenhle lemnandzi futsi lengakavami yetitselo.
Hlakahlela liphopho nobe phayinaphi etikwe-ayisikhrimu lenemafutsa lamancane.
Ngeta titselo leticotjiwe nobe titselo letitinhlavu (berries) kumamafini, emakhekheni nobe emicatsaneni.
Ema-enzayimu etitselweni nasetibhidvweni letiluhlata asita ekugayweni kwekudla esiswini, ngako-ke umtimba wakho utawuba nemandla lamanyenti, lokusho kutsi, DLANI TITSELO NETIBHIDVO LETINYENTI KUTE UBE NEMANDLA LAMANYENTI!
<fn>DAC-NLS. TurnAroundAgreement.2009-03.ss.txt</fn>
Emacembu angena kuSivumelwano seLuntjintjo ngesikhatsi emlandvweni welive lapho khona incabhayi yekuphatsa inchubo yengucuko ngekhatsi kweLitiko Letasekhaya isemandleni etfu. Sikhatsi lapho khona emacembu abukene nalencabhayi lenkhulu yekwakha kanye nekugucula le-DHA yamanje yentiwe Litiko Letasekhaya lelitawenta ncono kufinyelela, kujula, sakhiwoncanti, kusebenta kahle, likhono kanye nelizinga lekuphakelwa kwetinsita macondzana nemisebenti leyentiwa yi-DHA, bese ngaleso sikhatsi kukhuliswe kucasha futsi nekwenta ncono kusebenta, kucecesha kanye nekutfutfukisa likhono, lizinga kanye nekusimamiswa kwemisebenti yebasebenti be-DHA lokungulokubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwetingucuko te-DHA.
Emacembu ayavuma kwekutsi abelana ngesibopho sinye kutimfuno letibanti tekusebentela tidzingo tekutfutfukisa liVe kanye nesiVe saseNingizimu Afrika. Aphindze avume kwekutsi uMtsetfosisekelo uvikela emalungelo abo bonkhe bantfu kuRiphabhuliki futsi ucinisekisa nemagugu edimokrasi kusitfunti sebantfu, kulingana kanye nenkhululeko. Umtsetfosisekelo ubeka umsebenti kuMbuso kutsi uhloniphe, utfutfukise uphindze ugcwalise emalungelo njengobe evikelekile kuMculu wemaLungelo.
Ngalokunjalo emacembu arekhoda ngco kutibophelela kwawo ekuphakelweni kwetinsita ngekhatsi kwe-DHA, kucinisekisa kwekutsi tinsita letidzingekile tiyaphakelwa kumiphakatsi kanye nakubasebenti macondzana nemisebenti leyentiwa yi-DHA, kanye nekuphatfwa kwahulumende ngemphumelelo kanye nekusetjentiswa ngalokuphelele kwemitfombolusito. Aphangisisa kuphakelwa kwetinsita ngekulandzela imigomo yekuphatfwa kwahulumende leyesekelwe kuMtsetfosisekelo kanye nakuNchubomgomo ye-Batho Pele Policy. Ngetulu kwaloko, emacembu arekhoda kutibophelela kwawo kwakha lisiko lemsebenti wahulumende lelinenshisekelo ngekhatsi kwe-DHA letibophelele ekuphatfweni kwahulumende ngekulunga, kugcila ekubuseni kwemtsetfo kanye nakulucwebu lwekutiphatsa kanye nekwenyusa tindlela letisebentako tekubekela eceleni kanye nekuvimbela inkhohlakalo kanye nekuphatfwa ngendlela lengakemukeleki.
Emacembu kusivumelwano seluntjintjo ayafunga futsi ayatibophelela kuhloniphana ngemagama nangetento, kanye nekuphila ngemoya nangencwadzi yalesivumelwano lesitawengamela tinhloso, imigomo kanye netinchubo tekuphatfwa kwenchubo yengucuko kwakha Litiko Letasekhaya lelisha.
"Tikhundla telicembu A" nguletikhundla letikutigaba 9 kuya ku-12 kumtimba lomusha.
"Tikhundla telicembu B" nguletikhundla letikutigaba 8 nangaphasi kumtimba lomusha, kodvwa atifaki tikhundla letiwela ngekhatsi kwesigaba A.
"Likhono" kusho inhlanganisela yelwati, emakhono, kutiphatsa kanye nesiphiwo lesingasetjentiswa ngulomuntfu esimenindzawo sasemsebentini, lesikhombisa likhono lalomuntfu kuhlangabetana netidzingo leticondzene nesikhundla.
"UMtsetfosisekelo" kusho uMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika nombolo 108 wanga-1996, njengobe uchitjiyelwe.
"DG" kusho uMcondzisi-Jikelele we-DHA nobe sitfunywa sakhe.
"DHA" kusho Litiko Letasekhaya.
"Umcashi" kusho i-DHA.
"GPSSBC" kusho General Public Service Sector Bargaining Council (uMkhandlu wekuBonisana kuMkhakha wemiSebenti yaHulumende Jikelele).
"HR" kusho luphiko lolukhulu lwetiNsita tebaSebenti lwe-DHA.
"LRA" kusho uMtsetfo weBudlelwano betemiSebenti (Labour Relations Act) nombolo 66 wanga-1995, njengobe uchitjiyelwe.
"Kuyiswa kulenye indzawo" kusho inchubo yekufaka basebenti kusuka kulesinye sikhundla kumtimba wenhlangano wakudzala kuye kulesinye sikhundla kumtimba wenhlangano lomusha.
"NEHAWU" kusho i-National Education Health and Allied Workers Union, iNyonyana yetebasebenti lebhalisiwe.
"Kufakwa esikhaleni" kusho kufaka sisebenti esikhundleni kumtimba lomusha.
"PSA" kusho iNhlangano yemiSebenti yaHulumende, iNyonyana yetebasebenti lebhalisiwe.
"Sivumelwano Seluntjintjo" nobe "Sivumelwano" kusho sivumelwano semacembu letinyenti.
"TCF" kusho iForamu yekuBonisana ngeLuntjintjo (Turnaround Consultative Forum).
"Sisebenti lesingakafakwa esikhaleni" nobe "sisebenti lesitawufakwa esikhaleni" kusho sisebenti lesisengakafakwa kumtimba wenhlangano lomusha.
3.1 Hulumende waseNingizimu Afrika utibophelele ekuhlomiseni ebantfu bakhe kusukela elusukwini lwekucala kuye kulekugcina ngemiculu lefanele, kanye nekwesekela kukhula kanye nekutfutfuka ngekusita bantfu labanemakhono, tivakashi kanye nebasisi kutsi bafake ligalelo kumnotfo wetfu.
3.2 I-DHA iniketa tinsita letahlukahlukene kakhulu kulo lonkhe lelive. Sibonelo, ngekuniketwa kwetitifiketi tekutalwa kanye nemiculu yamatisi, litiko lisita bantfu kutsi bakhone kufinyeleleka kutinsita tahulumende letisisekelo. Liphindze linikete imiculu ledzingekile kubavakashi labafisa kwenta ibhizinisi kulelive liphindze lihlelembise kungena kwebantfu eveni labanemakhono laswelakalako kulelive. Kweswelakala kwalamakhono kubonakale njengesivimba lesikhulu sekukhulisa kukhicita kanye nekukhula kwemnotfo. Sekukonkhe, i-DHA idlala indzima lebalulekile ekuniketeni kufinyeleleka kuletinsita tahulumende kanye nekwesekela kukhula kwemnotfo kulelive. Loku kusho kutsi kumele ibe nelikhono lekuphakela letinsita ngendlela leyimphulelo futsi lesebentako, ekwesekeleni i-Accelerated and Shared Growth Initiative - South Africa (ASGI-SA) kanye ne-Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA).
3.3 Ngato tonkhe letinjongo engcondvweni, hulumende usise imitfombolusito leminyenti ekwakheni kabusha lokuphelele kwe-DHA Kwakha Litiko Letasekhaya Lelisha kute kucinisekiswe kutsi Litiko liphakela tinsita letinebungani nemphakatsi, letingenankhohlakalo futsi letanele kubo bonkhe basebentisi ngekulandzela emagugu lasisekelo kanye nemigomo lebekwe kusigaba 195 (1) seMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika.
3.4.3 kwenta ncono kanye nekutfutfukisa bucotfo babo bonkhe basebenti babo, kufaka ekhatsi basebenti labaphetse.
3.5.2 nekucinisekisa kutsi bantfu labanemakhono lakahle nobe likhono lekutfola emakhono lafanele kanye nelwati lwemsebenti bafakwa etikhundleni letifanele.
kucinisekisa kutsi bantfu labanelwati lwemsebenti nobe likhono lekutfola emakhono lafanele kanye nelwati lwemsebenti batawutfutfukiswa lapho labaswela khkona ngekhatsi kwesikhatsi lesitawuncunywa yi-DHA ngekubonisana nesisebenti kanye/ nobe inyonyana yakhe yebasebenti.
3.6.1 inchubo yekuyiswa kulenye indzawo kwebasebenti labacashwe kutigaba 12 nangaphasi kusuka kutikhundla kumtimba wenhlangano wakudzala kuye kutikhundla kumtimba wenhlangano wanyalo kute kuhlangabetwane netinjongo teNchubo yeLuntjintjo njengobe ticuketfwe kulesivumelwano.
3.6.2 tindlela, imihambo netinchubo letengamele imiphumela yenchubo yeLuntjintjo kubasebenti, kufaka ekhatsi tinhlelo tekucecesha kanye nekutfutfukisa kanye nekucinisekiseka kumsebenti kanye neticinisekiso tekuvikeleka kwemholo.
3.6.3 kucinisekisa kwekutsi kute umuntfu locashwe yi-DHA lotawudzilitwa ngenca yalenchubo yeluntjintjo.
4.1 Lesivumelwano sisebenta kubasebenti labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.
4.2.2 tinyonyana tebasebenti letisayine leSivumelwano kanye nabo bonkhe basebenti lababhaliswe ngaphasi kwe-GPSSBC labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.
4.2.3 ngekwesigaba 23 (1)(d) se-LRA, bonkhe labanye basebenti bemcashi labangesiwo emalunga enyonyana yetebasebenti lebhalisiwe leyiyincenye yaleSivumelwano futsi labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.
5.1 Emacembu kumele atfobele lamazinga ekutiphatsa kuyo yonkhe inchubo yeluntjintjo nekufakwa etikhaleni temsebenti.
5.2.1 Batfobele imigomo, tinkhombandlela kanye netinchubo leticuketfwe kuleSivumelwano.
5.2.2 Bakhiphe wonkhe umnininngwane losuselwa kumaciso hhayi kumzekelo.
5.2.3 Balelwe kufinyelela kusivumelwano lapho kudzingakala khona tincungo.
5.2.4 Batsatse tinyatselo ngendlela letawunetisa i-DHA, basebenti bayo kanye netibopho tekuphakela tinsita.
5.2.5 Basebente ngendlela lehloniphako futsi lenesizotsa phakatsi kwabo.
5.2.6 Ngekuya ngeSigaba 16 se-LRA, bangadzaluli umniningwane loyimfihlo.
5.2.7 Bakhombise sifiso sabo, kutibophelela kanye nekugcugcuteleka ekwakheni iDHA lensha.
5.2.8 Banikete satiso lesanele ngekwehluleka kwabo kuhambela umhlangano nobe kuhlangabetana nelusuku lwephetsa umsebenti, futsi batakuvimbela kwenta loko uma ngabe kukhonakala.
5.2.9 Badzalule kucala konkhe kungcubutana kwetimfuno lokungahle kube khona futsi batibeke ecadzini lapho kubonakala kwangatsi kutawuba nekungcubutana kwetimfuno.
Inchubo yeluntjintjo kanye nekuyiswa kulenye indzawo kumele yelulekwe, phakatsi kwaletinye, nguletinjongo kanye nemigomo lelandzelako.
6.1 Kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokungaphatanyiswa futsi lokuhlelekile ngesikhatsi seluntjintjo kanye nekuyiswa kulenye indzawo kanye nekwatisa basebenti ngemitimba yenhlangano lensha.
6.2 Kuhlelembisa kusetjentiswa ngalokuphelele kwebasebenti kanye nekwengeta emakhono abo ekutfutfuka.
6.3 Kusebenta ngebucotfo, kungagucuguku nangalokufanele.
6.4 Kuniketa inchubo lengakhetsi futsi leselubala lenciphisa timangalo kanye kanye nemibango futsi leniketa siciniseko kubasebenti masinyane kakhulu.
6.5 Kuchumana nebasebenti ngaso sonkhe sikhatsi kunciphisa kwesaba kanye nekungabi nesicinisekiso kanye nekugcugcutela jikelele kuhlanganyela lokwakhako kulenchubo.
6.6 Kuphumelelisa kutfutfukiswa kwemakhono e-DHA kanye netinjongo netinhlelo tebulungiswa kutekucasha, futsi nekutilinganisa lapho kudzingeke khona.
6.7 Kucala kanye nekuphatsa nekuntjintja basebenti labakhona ngendlela lenebulungiswa lengakhoanakala.
6.8 Kuniketa inchubo lapho i-DHA itawuba nenkhululeko yekubeka umuntfu nobe ngabe ngukuphi kuLitiko ngekubonisana nalowo muntfu nobe inyonyana yakhe yetemisebenti ngekuya ngetidzingo tekusebenta te-DHA.
6.9 Sisebenti angeke sifakwe esikhundleni lesiphasi kunalesi sisebenti seikuso kwanyalo.
6.10 Kutfutfwa kutawentiwa ngekulandzela tinchubomgomo tekutfutfwa letivamile kanye netinchubo kuMsebenti waHulumende.
6.11 Kuyiswa kulenye indzawo kutawentiwa ngekulandzela umlandvo wemakhono esisebenti kanye nekubukisisa kakhulu umgomo wekusondzelana kwemakhono.
6.12 Kuniketa inchazelo kumgomo wekwenyusa kusebentisana ngekhatsi kwe-DHA kanye nekwabelana lwati ngekutsi, kunaletinye tintfo, ngekuba lunama uma ngabe kuyiswa basebenti kuletinye tikhundla labangaba nemakhono kuto nobe labangatfola khona emakhono ngekhatsi kwesikhatsi lesitsite.
6.13 Kuphocelela umgomo wekutsi labaphetse tikhundla etikhundleni tekubamba kanye nasetikhundleni tekunconotwa bete emalungelo ekucashwa ngalokuphelele etikhundleni kumtimba lomusha.
6.14 Kucinisekisa kutsi imitfombolusito lekahle nalenele iyaniketwa kute kusetjentiswa kahle leSivumelwano.
6.15 Kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokwanele.
7.1 Bonkhe basebenti kutigaba temsebenti 12 kuya ku 9 kumtimba lomdzala kumele bahambele luhlolo lwelikhono lekusebenti lolutawentiwa ngumtimba logunyatiwe futsi kungenteka kudzingeke kwekutsi bahambele lucocomibuto lwelikhono lekusebenta.
7.2 Imiphumela yeluhlolo lwelikhono lekusebenta itawusetjentiswa njengelithulusi lekutfutfukisa tidzingo tekucecesha nekutfutfukiswa kwebasebenti.
7.3 Macondzana nalabafake ticelo kutikhala temsebenti nobe tikhala letinsha kuliCembu A letikhala, kusidzingo salofaka sicelo kwekutsi ahambele luhlolo lwelikhono lemsebenti lolwentiwa ngumtimba logunyatiwe kantsi lofaka sicelo kutawudzingaka kwekutsi ahambele lucocomibuto lwelikhono.
8.1 Esehlakalweni lapho khona ingcikitsi yemsebenti wesikhundla lokugucuke kakhulu, k.k 50% nobe ngetulu, sikhundla sitawutsatsa njengaleso sesikhundla lesisha kanye nemigomo ledzingekile yetikhundla letisha itawusebenta.
8.2 Esehlakalweni lapho khona umsebenti wekulinganisa umsebenti uncume sigaba sesikhundla ngalokuhlukile, imigomo levamile kanye netinchubo kuMsebenti wahulumende titawusebenta.
8.3 Umniyo wesikhundla lesigucukile futsi lobekangafaneleki kusikhundla lesisha utawufakwa kusikhundla kusigaba lesifanako ngekhatsi kweLitiko.
8.4 Kuyiswa kulenye kwabo bonkhe basebenti kusuka kusakhiwo lesidzala kuyiwe kulesisha kutawucinisekiswa ngekubhala yi-DHA.
8.5 Esahlakalweni lapho khona kunekuba netikhundla letincane kungafani nasesakhiweni sakudzala, luhlolo lwelikhono kanye nendlela letawuncunywa yi-DHA ngekubonisana netinyonyana itawusetjentiswa njengendlela yekukhetsa kuncuma kufaka etikhundleni letisha. I-DHA itawungena etingoceni kanye netinyonyana ku-TCF lapho khona lendlela leshiwo igucula timo tekusebenta kwebasebenti.
8.6 I-DHA itawuba nenkhululeko yekufaka sisebenti nobe ngukuphi eTikweni ngekuya ngetidzingo tekusebenta emva kwekubonisana nesisebenti ngasinye kanye/nobe inyonyana yaso. Uma ngabe kwala kwalowo muntfu kungavakali, ngako-ke i-DHA iingasebentisa emakhambi lafanele lakhona.
Macondzana netikhundla tesigaba B, imibandzela yemshwana 6 ngetulu itawusebenta ekuhlolweni kwelikhono lekusebenta, lekungeke kube khona.
10.1.2 I-DHA itawucinisekisa kwekutsi kunekuchumana lokuba khona kubasebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla macondzana nekunchubo yekuyiswa kulenye indzawo.
10.1.3 Ematsemba, tinkinga nobe ngabe ngutiphi letinye tindzaba letitsintsa basebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla kumele kumele tiphatfwe ngekwetsembeka, kuchumana ngaso sonkhe sikhatsi futsi lokuselubala.
11.1 Iphaneli yekufakwa kuletinye tikhundla itawusungula kubukana nekusetjentiswa kwalenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla.
11.2.1 I-DG itawukhetsa basebenti be-DHA labasihlanu, munye wabo lotawuba nguSihlalu wePhaneli wekuFaka baSebenti etiKhundleni. Ngetulu kwaloko i-TCF itawukhetsa llisekela lasihlalo.
11.3.1 Ngalinye kulamacembu etinyonyana tebasebenti kuleSivumelwano ataweukhetsa bacapheli lababili kuPhaneli.
11.4.1 Kubukisisa kanye nekuncuma kuto tonkhe tindzaba letiphatselene nekuyiswa kwebasebenti kuletinye tikhundla kusuka kusakhiwo sakudzala kuye kulesisha.
11.4.2 Kubita nobe ngumuphi umuntfu kuhambela imihlangano yePhaneli nobe kusita iPhaneli ekukhipheni tibopho tayo, tindlako takhona, uma ngabe tiba khona, titawukhokhelwa yi-DHA.
11.4.3 Kwatisa ngato tonkhe tincumo tePhaneli nobe ta-DG nobe tesitfunywa lesigunyatiwe kubasebenti labatsintsekile.
11.4.4 Kuphenya, kanye nekubika ku-DG nobe kusitfunywa lesigunyatiwe nganobe ngabe nguyiphi indzaba lephatselene nenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla.
11.4.5 Kucaphela kanye nekucinisekisa kusetjentiswa lokunebulungiswa kanye futsi lokufanako kwenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla njengobe kuphawuliwe kuleSivumelwano.
11.4.6 Kucinisekisa kwekutsi inchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla iyaphetfwa futsi iyasayinwa.
11.5.1 Iphaneli ihlangana uma ngabe kuvunyelwene, futsi ngetikhatsi lesi Sihlalo abona kwekutsi tifanele.
11.5.2 Tidzingo telinani lemalunga lekubamba umhlangano wePhaneli kumele libe ngu 50% kanye nalinye lilunga lemalunga ePhaneli.
11.6.1 Sihlalo wePhaneli utawubukana nekuhlanganisa imihlangano yePhaneli.
11.6.2 Ngaphandle uma ngabe kuvunyelweni, tatiso temhlangano ngamunye, lekumele tifake ekhatsi indzawo, sikhatsi, lusuku, i-ajenda, kanye nanobe nguwuphi umniningwane nobe imiculu leyesekelako, kumele indluliselwe kulilunga lePhaneli ngalinye futsi nakunobe ngumuphi umuntfu lekudzingeke kwekutsi ahambele umhlangano nobe logunyatiwe, hhayi ngaphasi kwemalanga lamabili ngaphambi kwelusuku loluhlongotelwe umhlangano.
11.7.1 Sihlalo wePhaneli kumele acinisekise kutsi emaminithi, emakhophi ayo yonkhe imibiko kanye nalenye idatha lebalulekile lesetjentiswa yiPhaneli ekufinyeleleni kutincumo tayo kanye nekwatisa ngetincumo tayo kugcinwa kahle.
11.7.2.2 emaminithi emihlangano yePhaneli ayasabalaliswa kuwo wonkhe emalunga kungakendluli emalanga ekusebenta lasihlanu emva kwemhlangano ngamunye wePhaneli, ngaphandle uma ngabe iPhaneli ivuma ngalenye indlela.
11.7.3 Sihlalo angakhetse mabhalane wemaminithi.
11.8.1.1 Ente imisebenti yelilunga lePhaneli ngekwetsembeka ngebucotfo nangekutikhatsata.
11.8.1.2 Asebente ngendlela letawusita i-DHA nebasebenti bayo.
11.8.1.3 Atiphatse ngekulandzela imitsetfo leyahlukahlukene, umtsetfo lowetayelekile kanye naletinye tidzingo letilawula kuphatsa ngebucotfo kwetisebenti tahulumende.
11.8.1.4 Avikele imfihlakalo yemniningwane lotfolakala kuye njengelilunga lePhaneli.
11.9.1.5 Ahambele umhlangano ngamunye wePhaneli, ngaphandle uma ngabe lidzingakala kwekutsi lingawuhambeli umhlangano, nobe angakakulungeli ngenca yekugula, kulimala nobe letinye tigameko letingatiwa letilicinisa.
11.8.2.1 Kumele bavikele imfihlakalo yemniningwane lotfolakala kuye yengemcapheli nobe kuPhaneli nakumihlangano yayo.
11.8.2.2 Angeke bahlanganyele nobe batsikamete imihlangano kanye netinchubo tePhaneli.
11.8.3.1 Badzalule nobe ngutiphi timfuno ngco nobe letingakacondzani nabo nobe tangasese leti lilunga nobe umcaphali nobe umlingani wakhe, lilunga lelisedvute lemndeni, umngani nobe umlingani webhizinisi langaba nato kunobe nguyiphi indzaba lehlangene nesisebenti lesibutwa imibuto yiPhaneli nobe sisebenti lesente tiphakamiso tekuyiswa kulesinye sikhundla.
11.8.3.2 Baphume kutinchubo tePhaneli lapho khona indzaba lencunywako leyo lilunga nobe umcapheli kucatjantwa kwekutsi unenshisakalo kuyo, ngpahandle uma iPhaneli incuma kwekutsi inshisakalo yelilunga nobe umcapheli yincane nobe ayikabalulekile.
11.8.4 Kute lilunga lePhaneli lelingasebentisa sikhundla salo, ematfuba nobe umniningwane loyimfihlo lotfolwe njengelilunga, kutsi litizuzise nobe kuzuzisa lomunye umuntfu ngendlela lengakafaneli.
12.1.1 Sisebenti nobe licembu lenyonyana yetebasebenti, lelisebenta egameni lemalunga alo, kuleSivumelwano lelingaphatseki kahle ngenca yesincumo mayelana nekufakwa kulesinye sikhundla kwesisebenti, nobe lolunye luhlangotsi loluhlangene nekuyiswa kwebasebenti kuletinye tikhundla jikelele, lingandlulisela kuphikisa kuPhaneli ngekulandzela tinchubo letibekwe ngaphansi.
Lesikhalo sekuphikisa kumele sibhalwe futsi sicukatse umniningwane lowanele kusita iPhaneli kutsi itsatse tincumo letifanele.
12.1.3 Lesikhalo sekuphikisa kumele sifakwe ngekhatsi kwemalanga lasihlanu lesisebenti lesikhalako lesitfolwe ngawo satiso lesiphuma ku-DHA sesincumo sekufakwa kulesinye sikhundla kwalesisebenti.
13.1 Kute tikhala temsebenti letitawukhangiswa kuze kuphetfwe inchubo yekumatanisa kanye nekufakwa kuletinye tikhundla.
13.2 Esahlakalweni sekuvalwa kwetikhundla lokuphutfumako, kukhangisa kwangekhatsi nangephandle kungentiwa ngekutsandza kwe-DHA lapho tidzingo temakhono emsebenti tingamatanani netebasebenti labayiswa kuletinye tikhundla.
14.1 Emacembu atawubonisana ngembono wekutfutfukisa luhlelo loluphelele lwekucecesha kanye nekutfutfukisa emakhono emsebenti nebungcwetu kubasebenti be-DHA.
14.2.1 Lucecesho lwekutfutfukisa baphatsi lwebaphatsi labangekhatsi kwetigaba 9 kuya ku 12 lolutawuhlelwa yi-DHA.
14.2.2 Lucecesho lwekunakekela emakhasimende lwabo bonkhe basebenti kutigaba 8 nangaphasi kanye nelucecesho lwekutfutfukisa tindvuna lwetindvuna kuletigaba.
Emacembu atawubonisana ngemcondvo wekutfutfukisa inchubomgomo yekuphatsa kusebenta lephelele kanye nenchubo yekuphatsa kusebenta kwebasebenti be-DHA labacashwe kulesakhiwo lesinsha. Inchubomgomo itawuhambisana neluhlakamsebenti lwekuphatsa kusebenta lweMsebenti waHulumende.
I-TCF itawuniketwa umsebenti wekubukana netekuchumana lokuhlobene nalesivumelwano.
Lesivumelwano sitawucala ngelusuku lwekusayinwa futsi sitawupheliswa ngelusuku lolutawuncunywa ngemacembu.
18.1 Uma ngabe umbango uphatselene nendzaba yekuyiswa kulesinye sikhundla, sisebenti nobe licembu lenyonyana yetebasebenti kuleSivumelwano kumele licale ngekundlulisela sikhalo ngekulandzela tinchubo letibekwe kupharagrafu 10.
18.2 Uma ngabe sikhalo asikacatululwa ngalokwenetisako, sisebenti kanye nelicembu lenyonyana yetebasebenti kuleSivumelwano bangayisa umbango phambili ngekuhunyushwa nobe kusetjentiswa kwaleSivumelwano ku-GPSSBC.
Uma ngabe umbango uhlobene kufakwa esikhundleni kwesisebenti, kantsi lowo mbango awuweli ngaphasi kwelulawulo lwekulawula umkhuba wetemisebenti longenabulungisa, emacembu ayavumelana kundlulisela umbango lonjalo kumlamuli wangasese.
Emacembu atawuncuma iPhaneli yebalamuli kulenhloso lena.
Sisayinwe futsi safakwa lusuku e ngalelilanga lamhlaka inyanga ya.
<fn>DAC-NLS. UmbhaloLomfishaneWeSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
INHLOSO
UMBUTO
Sigaba 1: Idimokrasi nekweNganyelwa kweteMbusave Kahle
Kuvimbela nekunciphisa kuphikisana phakatsi kwemibuso
1.1 Ngabe kulwa nebudlova kukutsikameta njani
Kutfutfukisa Idimokrasi yeMtsetfosisekelo, kufaka ekhatsi kuncintisana kutembusave kanye nelitfuba lekutikhetsela, kubusa kwemtsetfo, emalungelo ebahlali kanye nekubusa kweMtsetfosisekelo.
1.2 Yini lokukahle nalokungekho kahle ngeluhlelo lwetembusave lwetfu?
1.3 Ngabe imitimba lekhona kanye nemabandla lakhiwe nguHulumende kuyakuvumela kuhlanganyela ngentsandvo yelinyenti 
Kutfutfukisa nekuvikela umnotfo, emalungelo enhlalakahle nemasiko emalungelo ebuve newetembusave njengobe aphawuliwe kutisetjentiswa temalungelo eluntfu ase-Afrika newemave ngemave
1?
1.5 Ngabe bantfu baseNingizimu Afrika bawasebentisa njani lamalungelo
Kugcina kwehlukaniswa kwemandla, kufaka ekhatsi kuvikelwa kwetemtsetfo kanye nekusebenta kahle kwesishayamtsetfo
1.6 Ngabe benti bemtsetfo nemajaji bakuliphi licela?
1.7 Ngabe siyacinisekisa kutsi kunebulungiswa kubo bonkhe bantfu
Kucinisekisa baphatsi bemahhovisi esive kanye nebasebenti bahulumende labatiphendvulelako labanelikhono futsi labasebenta ngendlela lekahle
1.8 Ngabe hulumende usebenta kahle njani?
1.9 Kanye nebantfu labasebenta kuye
Kulwa nenkhohlakalo kumkhakha wetembusave
1.10 Ngabe sinjani simo senkhohlakalo kutembusave?
1.11 Yini lenye lengentiwa ngako
Kutfutfukisa nekuvikela emalungelo abomake
1.12 Ngabe bomake basekelwa ngendlela lekahle njani kute bakhululeke
Kutfutfukisa nekuvikela emalungelo ebantfwana nebantfu labancane
1.13 Ngabe bantfwana bavikeleke njani
Kutfutfukisa nekuvikela emalungelo emacembu langaba sengotini kufaka ekhatsi bafikinamtfwalo labakhubatekile.
1.14 Ngabe bafikinamtfwalo kanye nebantfu labakhubatekile baphatfwa njani?
1.15 Kanye nebantfu labakhubatekile?
Sigaba 2: Kwenganyelwa nekuPhatfwa kweMnotfo
Kutfutfukisa tinchubomgomo temnotfo jikelele letesekela kutfutfuka lokusimeme
2.1 Ngabe umnotfo uphatfwe kahle njani sewuwonkhe
Kusebentisa tinchubomgomo temnotfo letivakalako futsi leticambelekako.
2.2 Ngabe Hulumende uyenta kahle njani imisebenti yakhe
Kutfutfukisa kuphatfwa kahle kwetimali temphakatsi
2.3 Ngabe Hulumende uyiphatsa kahle njani imali yakhe
Kulwa nenkhohlakalo nekukhwabanisa imali
2.4 Ngabe utsikameteka ngakanani ngenkhohlakalo kuHulumende
Kuphangisisa kuhlanganiswa kwesigodzi ngekuhlanganyela ekuhlanganisweni kwetimali, tinchubomgomo tekuhweba nekusisa?
2.5 Ngabe senta intfo lekahle kuhwebelana nekusebenta kakhulu nalamanye emave ase-Afrika
INHLOSO
UMBUTO
Sigaba 3: Kwenganyelwa kweMsebenti wekweLekelela
Kutfutfukisa simondzawo lesivumelako kanye neLuhlaka lwekulawula lolusebenta kahle lwemisebenti yetemnotfo
3.1 Ngabe kumalula ngakanani kwenta ibhizinisi eNingizimu Afrika
Kucinisekisa kutsi baniyo betinkapani batiphatsa njengebahlali labalekelelako labakahle macondzana nemalungelo eluntfu, sibopho setenhlalakahle kanye nekusimama kwesimondzawo 
3.2 Ngabe tinkapani letikhulu tiyabahlonipha bantfu kanye nesive?
3.3 Ngabe bacashi babahlonipha ngakanani basebenti babo
Kutfutfukisa kwemukelwa kwetindlela tetimilo tebhizinisi lenhle ekuphumeleleni tinhloso tenkapani.
3.4 Ngabe tinkapani letikhulu titiphatsa ngekwetsembeka futsi kahle ngekhatsi kwato
Kuniketa kutiphendvulela kwetinkapani, bacondzisi kanye netiphatsimandla.
3.5 Ngabe imitsetfo lelawula ngendlela tinkapani titiphatsa ngakhona isebenta njani
Sigaba 4: Kutfutfukiswa kweNhlalakahle neMnotfo
Kutfutfukisa kwetsembela entfutfukeni yetfu kanye nekwakha likhono lwentfutfuko letisimamelako.
4.1 Ngabe siyitfola kuphi imicondvo yetfu ngelikusasa?
4.2 Ngubani lokhokhela intfutfuko yetfu
Kuphangisisa intfutfuko yeNhlakalakahle neMnotfo kute siphumelele entfutfukeni lesimeme kanye nekucedza buphuya.
4.3 Ngabe senta tintfo letikahle kucedza buphuya 
Kucinisa tindlela tekwetfulwa kwenchubomgomo kanye nemiphumela etindzaweni letibalulekile kufaka ekhatsi imfundvo kanye nekulwa ne-HIV/AIDS kanye naletinye tifo letitsatselanako. Kucinisekisa kufinyeleleka emantini, kulahlwa kwekungcola, igezi, timali, timakethe, ICT, tindlu, kanye nemhlaba kubo bonkhe bahlali ikakhulukati emaphandleni lahluphekile.
4.4 Ngabe Hulumende uphakela kahle njani tinsita, ikakhulukati tinsita letisisekelo njengemanti netindlu
Kugcugcutela kuhlanganyela lokwenabile entfutfukweni ngubo bonkhe babambimsuka kuto tonkhe tigaba.
4.5 Ngabe imibono yebahlali labafana nawe itsatfwa njani ngulabantfu labaphetse?
<fn>DAC-NLS. UmbhaloWemsakatoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Siyini uma sitimela sodvwa Singaba yini uma singahlangana nalabanye sivale letikhala letikhulu emkhatsini wetfu sonkhe. Ngulona mcabango lowente iTelkom yibe yinkampani lehamba embili ngekuchumana ngelucingo?
FUTSI kungalomoya lona kutsi Hulumende waseNingizimu Afrika utawumema bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe nemashezi abo eTelkom. Tfola lokunyenti kulelibhukwana Your Guide To Shares, litfolakala mahhala emaPosini nakuMagatja eStandard Bank lahlanganyelako?
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
ANN: Hulumende weNingizimu Afrika uhlela kutsengisa lamanye emashezi akhe kuTelkom futsi bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika batawuba nelitfuba lekuhlanganyela.
Ngemalayini lacishe afike kutigidzi letisihlanu iTelkom itimisele kwakha likusasa lelihle labo bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika.
Tfola lokunyenti kulelibhukwana Your Guide To Shares, litfolakala mahhala emaPosini nakuMagatja eStandard Bank lahlanganyelako?
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
ANN: Hulumende weNingizimu Afrika uhlela kutsengisa lamanye emashezi akhe kuTelkom futsi bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika batawuba nelitfuba lekuhlanganyela.
ITelkom inesikhawoncanti setheknoloji lesisesigabeni semhlaba futsi itimisele kwakha likusasa lelihle labo bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika.
Tfola lokunyenti kulelibhukwana Your Guide To Shares, litfolakala mahhala emaPosini nakuMagatja eStandard Bank lahlanganyelako?
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
<fn>DAC-NLS. UmbononcantiSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Umbononcanti weliTiko leTasekhaya kutsi lisebente ngelicophelo lemhlaba lelisetulu. Kuleminyaka, kuhlelela ngekusebentisa emasu sekucale kudlala indzima lebalulekile emitameni yaleliTiko ekusiteni kancono onkhe emakhasimende alo kuvelonkhe. Ngekukhumbula kutsi wonkhe muntfu eNingizimu Afrika sakhamuti, umhlali, umchamuki nobe sivakashi, silikhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga leslisetulu kulisu nobe indlela lebalulekile yekutfola loko lokuphokophelwe, kucondzisa tinhlelo nemisebenti yalelitiko. LeliTiko litibophelele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti takhiwo kanye netinchubo temsebenti letenta kube khona kuniketwa kwetinsita?
Umgomo waleliTiko kutfutfukisa nekuvikela bucotfo besive. Lomgomo: Kutfola Tikhiya tekuPhumelelisa Umsebenti.
Singeniso semTsetfosisekelo setfwesa hulumende ngesibopho sekwenta ncono lizinga lemphilo lato tonkhe takhamiti nekubonisa likhono lemuntfu ngamunye.
LiTiko leTasekhaya liniketa bantfu imibhalo(emadokhumenthi) lebenta babenelilungelo lekutfola tindlu, imfundvo, kwelashwa, imali yesondlo, umhlalaphasi, imisebenti, kusitwa ngemali kanye nekusebentisa lilungelo labo lelibaluleke kakhulu lekukhetsa hulumende labamtsandzako. Kwengeta, liTiko leTasekhaya libuka ngeliso lelijulile kuvikela bucotfo belive letfu ngekuncuma kutsi ngubani longavakashela eNingizimu Afrika, nekutsi ngubani longajabulela kanye natsi buhle nezunzo yembuso wetfu lomusha wentsandvo yelinyenti kanye nemnotfo wawo losatfutfuka?
Kute umbuso wentsandvo yelinyenti nemnotfo walomuhla usebente, matisi nemininingwane yabo bonkhe labahlala baphindze basebente kulelo live ifanele ibhaliswe kahle futsi ikhone kutfolakala uma ifuneka. Umsebenti lobaluleke kakhulu (longumgogodla/inkhaba) lowentiwa liTiko leTasekhaya: kubhalisa bomatisi nemininingwane yetakhamiti, bahlali, nebavakashi kubaluleke kakhulu ekuphatseni nasekulawuleni tenhlalo, umnotfo netembusave. Kwakha sisekelo sekubusa ngentsandvo yelinyenti nekutfutfuka?
LiTiko leTasekhaya lingafananiswa nelifasitelo laphp khona bantfu betfu nebavakashi babona ngalo hulumende nelive letfu. Bonkhe baseNingizimu Afrika nebavakashi bangaphandle kwelive letfu badzinga tinsita taleliTiko. Ngako-ke, babona kusebenta jikelele kwahulumende kumiselwe kulobukadzebona. Kwengeta kulokuphatfwa kwalamarekhodi, leliTiko linemsebenti wekulawula bantfu labangena baphindze baphume eNingimu Afrika.
LoMtsetfosichibelo lomusha (uMtsetfo nombolo 19 wanga -2004) lowashaywa mhlaka -18 Okthoba 2004 wakugucula impela kuphatfwa kwetekungena eveni letfu. Kwentiwa umsebenti lomkhulu manje wekucecesha basebenti baleliTiko lababukene netekungena ngekuya kwetidzingo tekushaywa kwalomtsetfo lomusha kanye nekulungiselela Timiso letivela kulomTsetfo. Lelitiko liphindze lisebentise futsi lente kutsi uMtsetfo wekuKhosela, (uMtsetfo No. 130 wanga-1998) uyasebenta, lofaka ekhatsi kuniketa emandla tinchubo letiphatselene nebakhoseliswa mhlabawonkhe?
Ngalokubanti, liTiko leTasekhaya lenta imisebenti lemibili lebaluleke kakhulu: ngulena, yekuhlalisana kwebantfu kanye neyekungena eveni.
Umsebenti wetekungena uphatselele nekulawula kungena, kuhlala nekuphuma eNingizimu Afrika kwebantfu labangasibo bakhona lekulawulwa yimiTsetfo yekungena newebaKhoseliswa. Ngisho nasetingcocweni temhlaba jikelele, sekuyacala kugcilwa kutekungena njengekutinikela etintfweni tesive letiphuma embili. NgekwaseNingizimu Afrika, imisebenti yetekungena iphindze yendlule imisebenti leyentiwa etinkhungweni nasematikweni lamanyenti lehlukene ahulumende.
Lemisebenti iphindze ifake ekhatsi kwakhiwa kweticondziso, kweluswa kwemisebenti yetekuphuma nekungena etiFundzeni nasemaHhovisini atangephandle, nekukhula kwelinani letimvume letikhishwa liTiko, kutfutseteleka lokuchubeke njalo kwebantfu labavela kulamanye emave labangena kuleli laseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo, ngekuya kwenhloso yalencwajana, lwati lolunyenti lutawucondzana neTakhamuti taseNingizimu Afrika. Kutawukhishwa lenye incwajana leyehlukile yemisebenti yetekungena eNingizimu Afrika. Itawabiwa kabanti uma imitsetfo yetekungena seyiphelelisiwe mhlawumbe ingashayisana nekwetfulwa kwembuso wetekungena wavelonkhe eNingizimu Afrika.
Kuke kwatsatsa sikhashana, kungabacaceli bantfu labanyenti kutsi yini lelindzeleke kumuntfu kute akhone kutfola tinsita teliTiko leTasekhaya. lencwajana, liTiko leTasekhaya liyakuSita, ifuna kuchaza ngendlela lelula nalevisisekako, kubaluleka kwekufaka sicelo semibhalo lekwenta ukhone kwenta lokutsite eTikweni leTasekhaya, lokufunekako uma ufaka sicelo setinsita ngayinye, tindleko letihambisana nako, kutsatsa sikhatsi lesingakanani kanye nelwati lolunyenti loluhambisana nemisebenti yeliTiko leTasekhaya. Njengobe wonkhe muntfu eNingizimu Afrika: sakhamuti, umhlali, umkhoseliswa nobe sivakashi likhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga lelisetulu kungumgomo welisu lobaluleke kakhulu locondzisa kuhlela nekushukuma kwalelitiko. LeliTiko litinikele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti liTiko lente kancono tinchubo nemigomo lenta kube khona litfuba lekusebenta ngelizinga lelisetulu kakhulu?
Lencwajana, itawuphindze inikete tinkhomba ekuphendvuleni imibuto leshubile: ngubani losakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ngubani lofanele kubasakhamuti saseNingizimu Afrika Kuyevisiseka kutsi, lubuyeketo yaloluhlobo angeke likubalekele kuvusa luvelomiva uma ubuka umlandvo walelive, lapho sibuya khona, lapho siyakhona, ngekwehluka nekwehlukahlukana kwetfu, singakhona kanjani, sibumbene nangamunye sinikete inshokutsi kulamagugu langcweliswe kuMtsetfosisekelo wetfu. Ngalokufanele, leliTiko leTasekhaya litawuchubeka likhonjwe indlela tibopho tenhlonipho yeMtsetfosisekelo tekutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, sihlangene ekwehlukahlukaneni kwetfu?
Lencwajana itawutfolakala ngesiVenda, siTsonga, siZulu, siSitfu nesiBhunu. Ngekwemoya weBatho Pele (kubeka Bantfu Embili), siyetsemba kutsi lencwajana itawuhlomisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika emakhasimende etfu labaluleke kakhulu, ngelwati loludzingekako ngalelitiko kulomoya weBatho Pele - sibenu, siyaninakekela futsi siyanisebentela?
UMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika ucinisekisa lilungelo lebuve/bakhamuti futsi utsi kute sakhamuti lesitawuncatjelwa lelilungelo. Ngekuya kweMtsetfo weBuve/Bakhamuti baseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 88 wanga-1995 neMtsetfo No. 17 wanga-2004 njengobe uchitjelwe), Buve (bakhamuti) baseNingizimu Afrika bungatfolakala ngekutalwa, ngekwentalelwane, ngekuhlala sikhatsi lesidze eNingizimu Afrika, ngekuphindza futsi ube sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ngekubhalisa.
Lomtsetfo lokukhulunywe ngawo phambilini ucale kusebenta mhlaka 6 Okthoba 1995. Utsi losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekutalwa ngunobe ngubani lotelwe kuleli lokungenani munye webatali bakhe abe sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe abe ngulobekahlala somphelane eNingizimu Afrika ngesikhatsi kutalwa lowo muntfu. Ikhona imibandzela lebeyisebenta phambilini kwaloMtsetfo. Nanobe ngumuphi umuntfu lotsintsekako kuloku lofuna buve bakhe buhlatiywe ufanele atsintsane neliTiko leTasekhaya lelisedvutane naye nobe imishini yaseNingizimu Afrika uma akulelinye live.
Umntfwana lotelwe eNingizimu Afrika kepha longasiso sakhamuti uyafanelwa kuba sakhamuti ngekutalwa uma ngabe angumntfwana welusiso kumuntfu losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kweMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana wanga-1983 (uMtsetfo 74 wanga-1983). Caphela kutsi kutalwa kwalomntfwana kufanele kube ngulokubhalisiwe ngekuya kweMtsetfo kwekubhalisa kweKutalwa neKufa wanga-1992.
Losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekwentalelwane ngunobe ngubani lotelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kodvwa watalwa ngumuntfu losakhamuti/takhamumuti saseNingizimu Afrika. Kutalwa kwakhe kufanele kubhaliswe ngekuya kweMtsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa longunombolo-51 wanga-1992.
Nanobe ngubani lonemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kufaka sicelo sekutsi abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kwekutsi sewuhleli sikhatsi lesidze kantsi futsi utiphetse kahle ngemuva kweminyaka lesihlanu angumhlali wasomphelane. Nanobe ngubani loshade nesakhamuti saseNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuhlala sikhatsi lesidze, ngemuva kweminyaka lemibili atfole imvume yekuba ngumhlali wasomphelane lekhishwe ngesikhatsi ashada nalesakhamuti saseNingizimu Afrika. Umntfwana longaphasi kweminyaka lengu-21 lonemvume yekuba ngumhlali wasomphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuya kwekutsi sewuhleti sikhatsi lesidzee masinyane nje ngemuva kwekukhishwa kwemvume.
Loku kwentelwe kuphela emaNgisi lefika eNingizimu Afrika ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949, futsi labahleti lapha lokungenani iminyaka lemibili ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949.
Lifomu lekubhalisa kutalwa lelihambisana neMtsetfo wekuBhalisa Kufa neKutalwa wanga-1992. Etimeni lapho khona umntfwana angumntfwana welusiso, kudzingeka sitifiketi sesivumelwano sekusisa lomntfwana.
Lifomu iBI-24 na-BI-529 ligcwaliswa ngulofaka sicelo.
Lifomu iBI-529 ligcwaliswa ngumtali losakhamuti saseNingizimu Afrika.
Sitifiketi sekutalwa selive lalona lofaka sicelo.
Uma ngabe lofaka sicelo watalwa ngaphandle kwemshado, bobabili batali bakhe bafanele basayine lifomu lekubhalisa kutalwa iBI-24.
Bufakazi bekutsi lomtali losakhamuti saseNingizimu Afrika watalelwa khona.
Sicelo singafakwa eHhovisi leliNcusa, ehhovisi leMishini nobe ehhovisi lendzawo leliTiko leTasekhaya.
Emafomu iBI-63 ne BI-757 agcwaliswe ngulofaka sicelo.
Bufakazi bemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika.
iSAP (91) lekhombisa singcivito sayo yonkhe imino yakho kute kutfolakale umbiko wemaphoyisa?
batali nobe labo labakunakekela njengebatali bakho bafanele basayine lamafomu uma ngabe lofuna kubasakhamuti ngemuva kwekuhlala sikhatsi lesidze anguntfwana longaphasi kweminyaka lengu-16.
Lamafomu lagcwalisiwe iBI-9 nato tonkhe tingcivito temino netitfombe letimbili letilingana naletifakwa kubhukwana lelingumati (45mm budze x 35 mm bubanti) tifanele kuletfwe uma bantfwana bangetulu kweminyaka lengu-15. Loku kwentelwa kutsi kutfolakale libhukwana lelingumatisi ngemuva kukhishwe imvume yekuhla sikhatsi lesidze.
sisebenta embutfweni wekuvikela walelinye live, lapho asakhamuti sakhona futsi, uma lelo live lisalwa imphi neNingizimu Afrika.
Nobe kunjalo, loku akwenteki uma ngabe loyo muntfu ufake sicelo endvuneni wacela kutsi angalahlekelwa buve bakhe baseNingizimu Afrika ngembikwekutfola buve balelelinye live, lakulo nobe asesebenta kulombutfo wetekuvikela walelenye live.
Kute umuntfu atfole kutsi ngabe sewuphelelwe kusakhamuti saseNingizimu Afrika, ufanele agcwalise lifomu iBI-529 bese uliyisa emahhovisi eliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika nobe ngaphandle.
sitifiketi sekuhlala sikhatsi lesidze satfolakala ngendlela lengekho emtsetfweni nobe waniketa imininingwane lengemanga ngaye.
unebuve balelinye live kantsi futsi sewuke watfola sigwebo sekuvalelwa ejele tinyanga letingu-12 kunobe nguliphi live ngekwenta intfo licala futsi lebeyingaba licala ngisho naseNingizimu Afrika.
Kuto totimbili letimo akufakwa sicelo. Lona lotsintsekako utfunyelelwa incwadzi yemtsetfo lefuna achaze imininingwane letsite. Lencwadzi inesigaba lapho khona ufanele abeke tizatfu achaze kutsi kungani afanele angalelwa kunikwa buve baseNingizimu Afrika. Loku kutawubukwa ngemuva kwekutsatsa sincumo sekugcina.
Nanobe ngubani lofuna kubasakhamuti salelinye live ngalokusemtsetfweni ufanele afake sicelo eNdvuneni yeliTiko leTasekhaya kute achubeke abesakhamuti saseNingingizimu Afrika ngembikwetfola bakhamuti balelelinye live.
Emafomu iBI-1664 neBI-529 agcwaliswe ngalokufanele, kukhokhwe imali lebekiwe lengu-R115.00.
Ngembikwekutsi kucale kusebenta umTsetfo lochitjelwe weBakhamuti (uMtsetfo 17 wanga-2004), sakhamuti saseNingizimu Afrika lesisebentise ipasipoti yalelinye live kungenteka kutsi bakhamuti baso balelewe yiNdvuna yeliTiko leTasekhaya. Lokufunekako kute acolelwe nobe tincwadzi temvume letibuya eNdvuneni kute kutsi umuntfu asebentise ipasipoti yangaphandle atisasebenti.
Ngekuya kwaloMtsetfo waseNingizimu Afrika weTakhamuti wanga-2004, locale kusebenta kusukela mhlaka 15 Septhemba 2004, sekulicala manje kutsi sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingetulu kweminyaka lengu-21 budzala siphume eNingizimu Afrika sisebentisa ipasipoti yalelinye live. Ngetulu kwaloko sekulicala manje, kutsi leso sakhamuti, uma siseseNingizimu Afrika, sisebentise bakhamuti baso nobe buve kute sizuze lokutsite nobe sibalekele tibopho letitsite.
angafaka sicelo sekubuyiselwa abe sakhamuti saseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo loyo muntfu ufanele abuye ahlale siphelane eNingizimu Afrika.
Lifomu iBI-9 netitfombe letimbili letincane letilingana naleti letifakwa kumatisi.
imali lencunyiwe lengu-R115.00 na-R15 yekukhokhela matisi.
UmTsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa (51 wanga-1992), uyachaza kutsi kutalwa kwemntfwana kufanele kubikwe futsi kubhaliswe angakapheli emalanga langu-30 atelwe. Loku kutawusita liTiko leTasekhaya likhone kugcina emarekhodi ahlale acuketse imininingane lemisha futsi kusisite ekwakheni iRejista yeliNanibantfu eveni letsembekile futsi leliciniso. Kutawuphindze futsi kusite leliTiko leTasekhaya lente ngekushesha leminye imisebenti lelifanele liyente uma lomntfwana asakhulile (sibonelo: kuniketa sitifiketi sekutalwa, liBhukwana lelingumatisi, sitifiketi sekufa). Kute kubhaliswe kutalwa, umuntfu ufanele agcwalise lifomu iBI-24 (Satiso sekuTalwa) bese ulimikisa emahhovisi eliTiko letasekhaya lasedvute. Uma ngabe loyo lofaka sicelo ukulamanye emave, ufanele ayise lesicelo eMishini yaseNingizimu Afrika lesedvute nobe eNdlini yeLisombuso.
Uma ngabe umntfwana utalelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kantsi futsi munye walabatali bakhe bekasakhamuti saseNingizimu Afrika ngesikhatsi atalwa, lokutalwa kwalomntfwana kungabikwa eHhovisi leliNcusa, eNdlinini yeLisombuso nobe ehhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika.
iii umfanekiso locinisekiswe emaphoyiseni wesitifiketi sekutalwa salelo live latalelwe kulo umntfwana lonayo yonkhe imininingwane yebatali balomntfwana.
Etimeni lapho umntfwana aneminyaka lengu-15 nangetulu budzala, kufanele kugcwaliswe lifomu iBI-9 lesicelo selibhukwana lelingumatisi.
Kubalulekile kutsi kutalwa kwemntfwana kubhaliswe ngumunye webatali nobe loyo longumtali losemtsetfweni.
labatali bayehluleka kwenta njalo, kufanele kubhaliswe ngumuntfu labamkhetsile kutsi ente njalo.
Umntfwana lotelwe emshadweni angabhaliswa ngesibongo seyise nobe unina nobe bobabili uma bavumelana.
Umntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado ubhaliswa ngesibongo senina. Lomntfwana angabhaliswa ngesibongo seyise lomtalako uma ngabe loyise avuma kutsi nguye uyise walomntfwana. Bobabili batali bafanele bavumelane embikwesisebenti seliTiko leTasekhaya ngekubhaliswa kwemntfwana ngesibongo seyise.
Nobe nje lomTsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa (uMtsetfo 51 wanga-1992) ufuna kutsi kutalwa kwemntfwana kubikwe ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe umntfwana, timo letitsite tingakwenta loku kungakhoneki. Tatiso tekuTalwa kwebantfwana letentiwa ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe tatiwa ngekutsi lubhalisomuva. Lokudzingekako lapha lifomu i(BI-24) leKwatisa kuTalwa lelisayinwe ngumunye webatali nobe munye webatali labasemtsetfweni.
iii nekubhaliswa lokwentiwe ngemuva kweminyaka lengu-15 budzala.
Uma kunjalo-ke, batali nobe batali labasemtsetfweni bemntfwana bafanele bagcwalise lifomu iBI-24. Labatali bafanele banikete tizatfu tekutsi kwentiwe yini lokutalwa kwemntfwana kungabhaliswanga ngemuva kwemalanga langu- 30 njengobe umtsetfo usho.
Uma ngabe labatali abakashadi kodwa bafuna kubhalisa umntfwana ngesibongo seyise, uyise wemntfwana ufanele acinisekise buyise esikhaleni lesiniketiwe kulelifomu iB1. Uyise wemntfwana ufanele abe khona uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana.
Uma ngabe batali bashadile, kutalwa kwemntfwana kutawubhaliswa ngesibongo seyise.
Tindleko: kubhaliswa mahhala.
Batali nobe batali labasemtsetfweni bafanele bagcwalise lifomu iBI-24/1. Bafanele baphindze banikete tizatfu kutsi kungani bangambhalisanga lomntfwana emalangeni langu-30 atelwe njengekuya kwemtsetfo. Timphepha leyesekelako lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3 ifanele nayo ifakwe kanye kanye nalelifomu.
Uma kubhaliswa lokutalwa, kusetjentiswa lifomu iBI-24/15. lelifomu lihambisana nalelinye iBI-9 (kufaka sicelo selibhukwana lelingumatisi) kanye naleminye timphepha lefanele lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3. batali nobe batali labasemtsetfweni nabo badzingeke banikete tizatfu kutsi kwentiwa yini kungabhaliswa lokutalwa kwalomntfwana ngemalanga langu-30 njengekuya kwemtsetfo.
Nemfanekiso wamatisi locinisekiswe ngemaphoyisa i uma ngabe labatali abakashadi kantsi futsi lobabe akafuni kucinisekisa buyise bemntfwana. Ngakulolunye luhlangotsi, uma ngabe babe wengati wemntfwana acinisekisa buyise, kufuneka imifanekiso yabomatisi lecinisekiswe ngemaphoyisa yabo bobabili batali.
Sitifiketi lesivela esibhedlela nobe indzawo labelekelwa kuyo lomntfwana.
Sicinisekiso semininingwane yemntfwana njengobe ibhaliwe kurejista yesikolwa nobe sitifiketi lesisayinwe nguThishelanhloko, wesikolwa lacale kufundza kuso lomntfwana.
Sitatimende lesivela kumuntfu lowati lona lofaka sicelo futsi longafakazela butali bemfakisicelo. Lomuntfu futsi ufanele aphekeletela umfakisicelo uma aya emahhovisi leliTiko leTasekhaya futsi utawubutwa imibuto ahlukanisiwe nemfakisicelo.
Uma kubhaliswa umntfwana lonebatali nobe tihlobo letingatfolakali, kugcwaliswa lifomu i(BI-24). Kudzingeka umbiko lovela kusonhlalakahle, njengobe kusuke kute imininingwane levela kubatali. Uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana, lokutsatsa lusuku lunye uma ngabe kwentiwa ngemalanga langu-30 njengobe kumisiwe, kukhishwa sitifiketi samahhala lesifinyetiwe.
Caphela, kubhalisa ngemuva kwesikhati lesibekiwe kungatsatsa sikhatsi lesidze ngekuya kweluphenyo loludzingeka kutsi lwentiwe kute kutfolalakale kutsi lomntfwana ungubani kute kubalekelwe kwephuta, kutalwa kwemntfwana kufanele kubhaliswe emalangeni langu-30 njengobe kumisiwe.
Sicelo sesitifiketi lesingakafinyetwa singafakwa kunobe nguliphi lihhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya, kukhishwa imali lengu-R45.00 kuphela sicelo ngasinye. Loku kutsatsa emkhatsini wemaviki langu-8 kuya ku-12.
Njengencenye yekutinikela ekutfutfukiseni lizinga lemphilo yetakhamuti, leliTiko leTasekhaya selicalise umKhankhaso wekuBhalisa Bantfwana ngeluCingo. Loku kucinisekisa kutsi liTiko leTasekhaya liyakhona kubhalisa futsi likhiphe titifiketi tekutalwa letifinyetiwe masinyane nje umntfwana atelwe etibhedlela letiwungenele lomkhankhaso. Lomsebenti utawendluliselwa etibhedlela letinyenti lekungafinyelelwa kuto.
4. Kubaluleke ngani kufaka sicelo sekutsi ube namatisi?
Matisi yincwajana lefakazela kutsi ungubani. Ngalamanye emagama, ukhombisa kutsi ungulona lotsi unguye. Tinyenti tikhatsi lapho ungadzinga kusebentisa Matisi. Ungasebentisa matisi wakho kute ukhone kutfola indlu, imfundo, kanye nemisebenti leniketwa betemphilo, uma ufaka sicelo selayisensi yekushayela imoto, kutfola ematfuba emisebenti, kubhalisela luhlolo lwetemfundvo, kwenta tivumelwano temabhizinisi nobe kuhlanganyela ibhizinisi nobe kubhalisela kutfola liphakalo kumShuwalensi weSikhwama sekuPhelelwa nguMsebenti. boMatisi baphindze basetjentiswe elukhetfweni lwavelonkhe, lwesifundza kanye nelwendzawo.
Bomatisi baniketwa ngekweSigaba 25 seMtsetfo wanga-1997, uMtsetfo wekwatisa. Lomtsetfo utsi uma ngabe usakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ungumhlalisiphelwane, futsi ungetulu kweminyaka lengu-16 budzala, ufanelekile kutsi ungaFaka Sicelo sekuba naMatisi. Nobe ngubani losebentela umbuso nobe lowenta umsebenti lophatselene nembuso kulamanye emave nobe lovume kusebentela hulumende walelinye live uyafaneleka kutfola matisi. Loku kufaka ekhatsi indvodza/umfati nobe bantfwana baloyo muntfu.
netingcivito teminwe letitawutsatselwa kubhalisa kuRegista yeliNani leBantfu belive efomini iBI-9 lekufaka sicelo. Loku kungentiwa kuphela sisebenti seliTiko leTasekhaya ehhovisini lesigodzi nobe lesifundza nobe eMishini yaseNingizimu Afrika lekulamanye eMave.
Uma ngabe make ufaka sicelo sekuba namatisi bese ucala kusebentisa nobe ngusiphi sibongo bekatiwa ngaso ekucaleni, ufanele aletse bufakazi baloko; sibonelo; ufanele aletse sitifiketi sekutalwa nobe semshado njengebufakazi bekutsi vele leso sibongo ngesakhe.
Sitifiketi sesehlukaniso semshado uma ngabe loyo muntfu sewaphelisa umshado.
sitifiketi sekushona kwendvodza nobe make uma ngabe loyo muntfu angumfelokati.
Esimeni sesakhamuti lesitfole kuba sakhamuti ngekuhlala eNingizimu Afrika sikhatsi lesidze nobe umhlali walomphelo, ufanele ahambise emafomu akhe kanye naleti titifiketi, sebakhumuti ngekuhlala sikhatsi lesidze nobe sekuba ngumhlali walomphelo nobe sekucolelwa.
esimemi lapho umntfwana abhaliswe ngemuva kwesikhatsi lesimisiwe, uyacelwa kutsi ufundze indzima 3.2.4 ngetulu.
Uma ufaka sicelo sekucala awukhokhi lutfo, usenta mahhala. Nobe kunjalo bafakiticelo bafanele bete netitfombe letimbili letincane taMatisi. Kukhokhwa imali lengu-R15 uma ngabe sewunikwa Matisi kwesibili.
4.5 Ungasifakaphi sicelo sekutfola Matisi?
Ungaya eHhovisi lelidvutane nawe leliTiko leTasekhaya. Imininingwane yelihhovisi lesifundza ibhaliwe ekugcineni kwalencwajana. Bantfu labaphuma kulamanye emave bangafaka ticelo tabo tekutfola bomatisi emaHhovisi eliNcusa lelive labo lasedvutane nobe emaHhovisi eliNcusa lelikhulu lembuso waseNingizimu Afrika.
Ngemuva kwekukhishwa kwamatisi, uyiswa eTikweni leTasekhaya lapho sicelo safakwa khona. Matisi utawutfunyelwa kumnikati uma ngabe acele kutsi kwentiwe njalo nafutsi likheli laliniketile lingilo.
LiTiko leTasekhaya likhicita boMatisi labasemkhatsini wesigidzi kuya kuletintsatfu ngemnyaka. Leticelo letinyenti kangaka tihambisana nekungagcwaliswa kahle kwemafomu ekufaka ticelo, lokuholela ekutsini bomatisi baphume banemaphutsa. Nobe kunjalo, emaphutsa lanjalo alungiswa mahhala. Kufanele kuletfwe eHhovisi leTasekhaya emafomu iBI-9 neBI-309, bufakazi bemininingwane lengiyo kanye netitfombe letimbili letincane tamatisi.
Ipasipoti libhukwana lelidzingeka uma uphuma eNingizimu Afrika uya kulamanye emave. Takhamiti taseNingizimu Afrika leticabanga kuhambela lamanye emave tifanele tifake ticelo tekutfola emapasipoti kusenesikhatsi lesanele.
Ipasipoti leyetayelekile inemakhasi langu-32 bese kutsi imaxi yona ina-64. Tonkhe letinhlobo temapasipoti tichazwe kabanti kulelibhukwana.
Tonkhe ticelo taletinhlobo letehlukene temapasipoti tifanele tentiwe ngekugcwalisa emafomu iBI-73 bese ayiswa ngulofake sicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovini leliNcusa leNingizimu Afrika nobe eMishini, uma ngabe umfakisicelo angesheya kulamanye emave. Umfakisicelo ufanele atise losebenta ngemapasipoti ngebunguye. Titfombe takhe titawuhlolwa kutsi ngempela losesitfombeni nguye lofaka sicelo yini. Bafakiticelo labaneminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala batawutsatfwa tingcivito teminwe kute bahlolwe kucinisekiswe incwadzi yekubhalisa linanibantfu eveni.
5.2 Ngubani lofanele kufaka sicelo sekutfola ipasipoti?
Takhamiti taseNingizimu Afrika kuphela letifanele kutfola ipasipoti yaseNingizimu Afrika. Etimeni lapho bantfu labanabomatisi labaluhlata kwesibhakabhaka nobe labadzala labakhishwe kungakafiki umhlaka 01 Julayi 1986, bafakiticelo balabo bamatisi bafanele bacale ngekufaka ticelo taboMatisi labasha, labanemagabelo. Labafaka faka ticelo kwekucala bangafaka ticelo taMatisi kanye nepasipoti ngasikhatsi sinye. Leticelo totimbili tingafakwa ngasikhatsi sinye, uma ngabe umfakisicelo akakhoni kumela matisi kutsi aphume kucala.
Lena yipasipoti leniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika letineminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yalabadzala yaseNingizimu Afrika kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 uphindze utfumele titfombe letimbili letincane tepasipoti letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umngcivito weminwe yakho awukafakwa eNcwadzini yekubhalisa liNanibantfu eVeni, sisebenti seliTiko leTasekhaya sifanele sitsatse tingcivito tayo yonkhe iminwe yentelwe efomini iBI-9. Kutawuphindze kulindzeleke kutsi uletse umfanekiso wamatisi wakho nobe wesitifiketi sakho sekutalwa locinisekiswe ngemaphoyisa.
Bafakiticelo bangatikhetsela kulandza emapasipoti abo emahhovisini lapho bafaka ticelo tabo khona nobe batfunyelelwe wona ngeliposi. Uma bakhetse kutsi batfunyelelwe wona ngeliposi, batawukhokha imali lengu-R21.
Lepasipoti isebenta iminyaka le-10.
Ipasipoti yemntfwana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingaphasi kweminyaka lengu16 budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yemntfwana ufanele ugcwalise lifomu iBI-73. Lelifomu lifanele lihambe nesitifiketi sekutalwa nobe imvume yebatali uma ngabe bashadile kanye netitfombe letimbili letincane letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umntfwana utelwe ngaphandle kwemshado, kudzingeka kuphela imvume yamake wemntfwana kute anikwe ipasipoti?
Ingalandvwa lapho kwafakwa khona sicelo nobe utfunyelelwe ngeliposi.
Lepasipoti isebenta iminyaka lesihlanu.
IPasipoti yeMaxi yincwajana lenemakhasi langu-64. Yacala kusebenta mhlaka 02 Disemba 2002 yentelwa kutsi labo labahamba kakhulu batfole ipasipoti lenemakhasi lamanyenti, langetulu kwalankha langu32 epasipoti yetivakashi. Lepasipoti iyafanana nalena yekuVakasha yehluke ngekutsi inemakhasi lengetiwe kunalankha kute ibe nemakhasi lamanyeti e-visa. Ikhokhelwa imali leyengetiwe kunalena leyetayekile yekuvakasha?
Sikhatsi sekukhishwa: Emaviki lasitfupha.
Lepasipoti iba semtsetfweni iminyaka lelishumi kuphela.
Ipasipoti yesikhashana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrka lesineluhambo loluphutfumako lekuya kulelinye live ngesizatfu lesitsite longeke akhone kumela kuphuma kwepasipoti yangempela. Umuntfu uniketwa ipasipoti yesikhashana uma ngabe kunebufakazi bekutsi sewusifakile sicelo sepasipoti yangempela. Bafakiticelo bepasipoti yesikhashana balindzeleke kutsi bagcwalise lifomu iBI-73.
Tindleko: R75. Kukhokhwa nemali leyengetiwe lengu-R12 yekutfumela tingcivito teminwe uma tidzingeka kuyohlolwa ngekushesha.
Lepasipoti ingasetjentiswa tinyanga letilishumi nakunye.
bantfu labafuna kuphutfuma kulamanye emave lasedvutane langadzingi kutsi umuntfu angene nge-visa?
labafuna kubuya eNingizimu Afrika ngekushesha.
Uma ufaka sicelo sekutfola ipasipoti lephutfumako, kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 ngalokuphelele. Kufanele kutfunyelwe incwadzi lechazako kutsi idzingeke ngani lepasipoti, ihambisane naMatisi waseNingizimu Afrika kanye nesitifiketi sekutalwa.
Ipasipoti lesemtsetfweni inikwa basebenti betikhungo tembuso labafanele batsatse luhambo lwemisebenti yembuso. Tonkhe ticelo timele tentiwe ngekugcwalisa lifomu iBI-73 futsi lifanele liyiswe ngumfakisicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovisi leliNcusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini uma akulelinye live. Lelifomu lesicelo lifanele lihambe kanye nencwadzi levela kuleso sikhungo lapho kusebenta khona umfakisicelo , ichaze kutsi kungani umfakisicelo adzinga ipasipoti yaloluhlobo.
Sikhatsi sekuyikhipha: Kusukela evikini linye kuya kulamabili ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Tindleko: itfolakala mahhala.
Lepasipoti isetjentiswa kuphela iminyaka lesihlanu.
Uma ngabe iPasipoti yakho yaseNingizimu Afrika iyalahleka nobe, imali yekutsi utfole lenye iphindvwe kabili kuna lena lowayikhokhela ekucaleni. Sicelo sakho sifanele sihambe netitfombe letimbili letincane letilingana netepasipoti letitsandza kutsatfwa.
Ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Ipasipoti lephutfumako/yesikhashana ifanele icelwe kute kutfolakale lena lenye.
IPasipoti leseyiphelelwe sikhatsi nguleseyiphelelwe sikhatsi sekutsi ingasetjentiswa. Uma seyiphelelwe sikhatsi angeke usakhona kuyisebentisa nobe ngabe isenemakhasi langakasebenti. Ufanele sale ufaka sicelo salensha. Uma ngabe emakhasi epasipoti yakho asagcotjwe onkhe isengakaphelelwa sikhatsi, ufanele ufake sicelo salenye.
Tindleko tiyangeluhlobo lwepasipoti lolufunako.
IPasipoti yalaBadzala R155.
IPasipoti yeMntfwana R115.
IPasipoti yekuhamba R 115.
IPasipoti lePhutfumako R 55.
IPasipiti yeSikhashana R75.
IPasipoti yeMaxi R310.
IPasipoti lenkhulu (lelahkekile) R620.
Yalomdzala (lelahlekile) R310.
Yemntfwana (lelahlekile) R230.
Ipasipoti yekuhamba (lelahlekile) R230.
LiTiko liyati kutsi kunetizatfu tangempela leticinile letenta batfu bafune kwenta (tichibelo) kumarekhodi abo. Kunetichibelo letehlukene letenta takamiti taseNingizimu Afrika tifune kuchibela emarekhodi ato.
Caphela: Sakhamuti saseNingizimu Afrika, lesineminyaka lengu-18 nobe ngetulu ngebudzala, sitsatfwa njengalesikhulile kutsi singenta tichibelo ngekuya kweMtsetfo wanga-1992, wekuBhalisa Kufa nekuTalwa.
Sigaba 11(1) seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa ivumela kuchitjelwa kwekubhaliswa kwemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado. Loku kwenteka uma ngabe batali bengati baloyo mntfwana bashada ngemuva kwekubhalisa kutalwa kwakhe, kube sengatsi bebashadile ngesikhatsi abhaliswa lomntfwana ekucaleni.
Tindleko:loku kwentiwa mahhala.
KuBhaliswa kwekutalwa kuvula sikhala sekutsi kutalwa kwemntfwana kungaphindze kubhaliswe futsi uma ngabe batali bengati bemntfwana bashade ngesintfu (kukhishwe emalobolo) ngemuva kwekuba umntfwana asabhalisiwe. Imininingwane lefunekako uma kuchitjelwa ngaloluhlobo ngulena: satiso sekubhalisa kabusha, sifungo lesibhalwe phasi batali bengati bemntfwana kanye nesitifiketi semshado.
Uma ngabe kuyenteka kufa munye umtali wengati nobe bafa bobabili, lilunga lemndeni waloshonile lifanele liletse titifiketi tebafi kanye nesifungo lesibhaliwe.
Umtsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa uvumela kwemukela kwebuyise bemntfwana nguyise wengati (longakashadi unina wengati) wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado futsi kutalwa kwakhe lesekubhalisiwe ngaphandle kwemininingwane yeyise.
Uma ngabe unina uyavumelana nalokwemukelwa kwebuyise bemntfwana, kufanele kutsi agcwalise kanye neyise wemntfwana lifomu lelisha i(BI-1682). Lapho kufanele kuntjintjwe nesibongo semntfwana abitwe ngeseyise, kufanele kugcwaliswe lelinye lifomu (iBI 193). Uma ngabe make wemntfwana ala kwemukela buyise bemntfwana, lobabe ufanele aye eNkantolo lePhakeme, atfole incwadzi lecitsa livi lalomake. Lencwdzi ifanele ihanjiswe nalelifomu leligcwalisiwe (iBI 1682).
Tindleko: Imali lekhishelwa kwenta loku ngu- R 48.
Uma ngabe emagama emuntfu akabhalwa onkhe esitifiketini sakhe, loyo muntfu angacela kwengetwe ligama nobe sibongo sakhe esitifiketini. Loku kubitwa ngekutsi kwengeta imininingwane yekubhalisa kutalwa. Lomtsetfo uyakuvumela loku uma ngabe loyo muntfu bekabhalisiwe ngembikwekutsi loMtsetfo ucale kusebenta. Sibonelo, Sigaba 23 seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa, wanga 1992 ucondziswe kakhulu emaNdiyeni langena eNingizimu Afrika ngembikwa-1966, umtsetfo bewungabadzingi kutsi babhalise emagama netibongo tabo. Ngaleso sizatfu-ke emarejista lamanyenti ekubhalisa kutalwa bekanemagama abo kuphela.
ii umfanekiso wesitifiketi semshado uma sikhona.
Tindleko: Loku kwentiwa mahhala.
Lomtsetfo uyabavumela bantfu kutsi bachibiyele emagama lababhalisa ngawo kutalwa kwabo.
ii nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako.
R80 wemfakisicelo longetulu kweminyaka lengu-18 budzala.
i uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado manje lomake sewushada nalenye indvodza lengasiye babe uyise wengati walomntfwana.
ii make wemntfwana ucala kusebentisa sibongo bekasisebentisa phambilini ngobe uyise wemntfwana sewushonile, nobe, sewuphindze washada ngemuva kwekuphelisa umshado wakhe neyise wemntfwana.
iii Uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado futsi wabhaliswa ngesibongo seyise. Sibongo saloyo mntfwana singantjintjwa abhaliswe ngesenina.
iv Uma ngabe umntfwana unakekelwa ngulabatsetse sikhala sebatali bakhe sibongo sakhe singantjintja abitwe ngaleso salababo bantfu.
Umtsetfo uyamvumela umuntfu kutsi asebetise lesinye sibongo lesehlukile kunalesi lesisencwadzini yekubhalisa linanibantfu eveni nobe leso latfola ngaso kuba ngumhlali walomphelo eNingizimu Afrika. Imali lefanele ikhokhelwe kwenta loku ngu-R260.
umfanekiso wesitifiketi sekutalwa, nenombolo lesabhaliswa ngayo uma ngabe kutalwa kwabhaliswa, nobe inombolo yebunguye.
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R260.
Uma ngabe bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-18 budzala bafanele bafakwe kulesicelo, kudzingeka imifanekiso yetitifiketi tabo tekutalwa nobe tinombolo lababhalisa ngato kanye nemvume lebhaliwe yenina.
bufakazi belusuku lwekutalwa lolungilo sibonelo; incwadzi levela esibhedlela, sitifiketi sekukhulelwa, likhadi lasemtfolamphilo, incwadzi levela esikolweni lacala kuso kufudza, sitifiketi sekubhabhatiswa uma ngabe wabhabhatiswa angakahlanganisi iminyaka lesihlanu budzala.
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50.
nebufakazi bekukhokhwa kwemali ledzingekako lengu-R50.
Nanobe ngubani lohlindziwe wantjintja bulili bakhe nobe lotfole kwelashwa lokwente kutsi kugucuke bulili bakhe angafaka sicelo kuMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya kute kuntjintjwe kuchazwa kwebulili bakhe.
umbiko lovela kudokotela lowelapha nobe wahlindza lomuntfu, nobe dokotela lonelwati lolubanti ngekwelashwa nobe lowahlindvwa kwalolo luhlobo.
nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
Uma untjintjwa bulili bemfakisicelo, inombolo yaMatisi ivele itigucukele nje. Kufanele kufakwe sicelo samatisi lomusha masinyane nje ngemuva kwekwemukelwa kwengucuko.
Uma ngabe lomuntfu lotsintsekako untjintja neligama lakhe, ufanele akhokhe imali lengu-R75 ngetulu.
Uma ngabe kutalwa kwemntfwana kubhaliswe batali lebangasibo bengati, kufanele kuletfwe tifungo letibhaliwe tebatali bengati nebatali mbumbulu bemntfwana kanye nesizatfu sekubhalisa lokungemanga. Uma ngabe kute nasinye saletitatimende kufanele kuletfwe incwadzi levela enkantolo. Imali lebekiwe ngu-R48.
Uma ngabe umntfwana usisiwe, labo batali belusiso bangatisa ngalokusemtsetfweni uMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya ngaloku.
Umfanekiso wesitifiketi selusiso lofakazelwe ngemaphoyisa.
bufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
Ticelo tekushadiswa ngekwemtsetfo tifanele tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelidvute nawe uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika naseMishini nobe ehhovisi laKhonsela uma ngabe ungaphandle kweNingizimu Afrika. Lifomu lelidzingekako uma ufaka lesicelo yiBI-130. Imali ledzingekako ngu-R45,00 yesitifiketi lesingakafinyetwa na-R10,00 walesifinyetiwe.
Kushadiswa nekunekubhaliswa kwemishado lesemtsetfweni kwenganyelwe nguMtsetfo yetemiShado (uMtsetfo No. 25 wanga-1961).
7.1.1 Ngubani longabhalisa umshado wakho?
7.1.2. Ungentelwa kuphi umshado?
Imishado ingentelwa esontfweni kuphela, sakhiwo lesisentjetiselwa tenkholo kuphela, lihhovisi lesive, nobe indlu letsite. Uma ngabe umuntfu losedvutane nekushada ulimele kabuhlungu/kabi nobe uyagula, umshado wakhe ungentelwa esibhedlela.
7.1.3. Ngubani lofanele abe khona emshadweni?
Bomatisi labakhishwe ngekuya kweMtsetfo wekuTatisa wanga 1998 nobe uma bangenabo bomatisi, baletse sifungo lesibhalwe efomini iBI-3. Betive labashada netakhamiti taseNingizimu Afrika balindzeleke baletse emapasipoti abo lasebentako kanye nelifomu leligcwalisiwe iBI-31 (Bufakazi bemshado).
Uma ngabe labashadako basesebancane kufuneka imvume yebatali bobabili nobe yebatali labasemtsetfweni, ibhalwe efomini iBI-32. Uma ngabe umtali lofanele anikete imvume lesemtsetfweni akatfolakali nobe akakwati kuniketa lemvume, loyo mntfwana loshadako ufanele afake sicelo semvume lefanele kuKhomishani wekuNakekelwa kweBantfwana. Uma ngabe batali balomntfwana nobe Khomishane uyala kuniketa imvume lefanele, lomntfwana ufanele afake sicelo eNkantolo lePhakeme endzaweni lahlala kuyo. Bafana labangaphasi kweminyaka lengu-18 nemantfombatana langaphasi kwa-15 yeminyaka budzala, badzinga ngetulu kwemvume yebatali nobe batali labasemtsetfweni imvume yeNdvuna yeliTiko leTasekhaya.
ngekuya kwemTsetfo wekuShadisa, umntfwana nguloyo longaphasi kweminyaka lengu-21 budzala longakate washada phambilini futsi umshado wakhe lopheliswe kufa nobe kwehlukana.
Uma ngabe behlukene, kufanele kukletfwe sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado. Uma ngabe kunesizatfu lesicile kutsi kungani loyo muntfu angaletsi sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado nobe nangabe uhlukanisa kulelinye live futsi akakhoni kutfola sitifiketi sekupheliswa kwemshado, kudzinga sifungo lesivela kuloyo muntfu. Sifanele sisho kutsi umshado wakhe wapheliswa ngalokusemtsetfweni futsi sifake ekhatsi ligama lenkantolo leyakhipha lesehlukaniso kanye nelusuku lesakhishwa ngalo.
Uma ngabe ungumfelakati, kudzingeka sitifiketi semufi. Uma ngabe kute sitifiketi sekufa, lona lotsintsekako ufanele aletse sifungo sakhe lesibhaliwe lesicisekisa kufa kwendvodza/kwamfati wakhe, sifake ekhatsi ligama lemufi nelusuka lashona ngalo.
Ngemuva kwekutsi umshado utsatfwe njengalosemtsetfweni, laba lababili labashadako, labofakazi lababili kanye naloshadisako bagcwalisa irejista yemshado. Sitifiketi lesibhalwe ngesandla siyakhishwa masinyanye ngemuva kwemshado. Loshadisako utawuyisa eTiko leTasekhaya lerejista yemshado kute kubhaliswe lomshado kuRejista yeSive yeliNanibantfu ehhovisi leliTiko lesiFundza ahlala khona.
Sikhatsi sekukhishwa kwesitifiketi: sitifiketi semshado lesifinyetiwe lesibhalwe ngesandla sikhishwa ngelilanga lemshado, mahhala. Sitifiketi lesingakancishiswa siphuma ngemuva kwemalanga langu-21.
Tindleko: yonkhe imibuto netinkinga letiphatselene nesitifiketi semshado tifanele tetfulwe ngekugcwalisa lifomu lekufaka sicelo iBI-130.
LiTiko leTasekhaya lacela iKhomishani yeteMtsetfo yeNingizimu Afrika nga-1996 kutsi yenta luphenyo lolubanti ngetindlela tekushada letikhona eNingizimu Afrika. Njengemphumelake waloluphenyo, kwabese kushaywa kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu (uMtsetfo No 120 wanga-1998) wacala kusebenta mhlaka 15 Novemba 2000?
Bewati nje kutsi imishado yetfu yesintfu iyalingana nalena yeSilumbi ngekuya kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu Umshado wesintfu ubhaliswa ngumuntfu lobekiwe. Kungaba ngushifu wemmango nobe lobhalisa imishado. Lomuntfu lobekiwe ufanele abe abhale siciniseko sekutsi uneligunya lekubhalisa umshado. Bantfu labashade ngesintfu bangawubhalisi umshado wabo kepha manje sebafuna kuwubhalisa bafanele bafake sicelo sabo ehhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute nabo. Labantfu bafanele baphekeletelwe bameleli lababili, kunconotwa kutsi babe ngulabavela kulemindeni yomibili. Bonkhe bantfu labashade ngezintfu bayakhutsatwa kutsi bavele batewubhalisa imishado yabo eTikweni leTasekhaya?
Uma umuntfu afa, Umtsetfo (uMtsetfo wekubhalisa kuTalwa neKufa, 1992) utsi kufa kwemuntfu akubikwe kumuntfu logunyatwe kutsi kubikwe kuye imibiko lenjalo.
Uma umuntfu losakhamuti nobe umhlali walomphelo afela ngaphandle kweNingizimu Afrika, kufa kwaloyo muntfu kufanele kubikwe eHhovisi leliNcusa nobe iMishini lesedvute yaseNingizimu Afrika. Umfanekiso wesitifiketi sekufa lofakazelwe ngemaphoyisa lokhishwe ngulelo live ufanele kutiwe nawo uma kutewubikwa lokufa. Uma ngabe umufi utawungcwatjwa eNingizimu Afrika, liHhovisi leliNcusa nobe iMishini itawelekelela ngekwekuhambisa sidvumbu siye eNingizimu.
Uma ubika kufa, ugcwalisa lifomu iBI-1663. lelifomu linetigaba letehlukene letigcwaliswa ngulabo labatsintsekako ekubikweni kwalokufa. Labo labatsintsekako ngulaba: loyo lobika lokufa, dokotela lofakazele kushona kwakhe lomuntfu naloyo logunyatwe kutsi kubikwe kuye kushona kwebantfu njengobe sishito ekucaleni.
Uma ngabe kute dokotela njengasetindzaweni tasemaphandleni, emakhaya, umholi wemmango utawubese utawubhala Umbiko weKufa (agcwalise lifomu iBI-1680). Lombiko wekufa ungagcwaliswa kuphela ngumuntfu logunyatwe liTiko kutsi ente njalo. Lomuntfu utawuletsa eTiko leTasekhaya lifomu iBI-1680. Lesisebenti seliTiko sitawugcwalisa lifomu iBI-1663.
Sinyatselo 1: Dokotela lohlole sidvumbu ufanele agcwalise lifomu (BI-1663) leKubika Kufa/Kutalwa kwemntfwana lashonile. Kukhona sigaba kulelifomu lesifanele sigcwaliswe ngudokotela bese usifaka emvilophini uyayivala. Incenye lesele yelifomu iyagcwaliswa ihanjiswe nalemvilopho levaliwe bese unika sihlobo lesisondzelene kakhulu nemufi nobe umngcwabi lotawungcwaba loyo muntfu. Lemvilopho itawuvulwa kuphela sisebenti lesifanele seliTiko leTasekhaya.
Sinyatselo 2: Losihlobo lesisondzele kakhulu nemufi-ke, ufanele atsetse lelifomu anikete umngcwabi lokungeyena atawungcwaba. Uma ngabe lomngcwabi unikwe ligunya lekubikelwa tatiso tekufa, utawugcwalisa tigaba letifanele bese uniketa sitifiketi sekungcwaba (iBI-14). Lomngcwabi utwaubese utsatsa lelifomu leligcwatjisiwe aliyise eTiko leTasekhaya lelidvutane. liTiko leTasekhaya litawubese linika sihlobo semufi sitifiketi sekufa.
Ticelo tetitifiketi tekufa tifale tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika. Uma ukulamanye emave, ticelo tifanele tifakwe eMishini nobe ehhovisi laKhonsela waseNingizimu Afrika.
Unikwa sitifiketi sekufa lesifinyetiwe ngalelo langa ucedza kubhalisa. Yonkhe imininingwane lelandzelako ibhalwa efomini lekufaka sicelo iBI-132 futsi kukhokhwa imali lengu-R10-00. sitifiketi lesiphelele (lesingakafinyetwa) sekufa sitfolakala ngekukhokha imali lengu-R45-00.
Kubalulekile kucaphela kutsi ngekuya kwaloMtsetfo (weKubhaliswa kwekuTalwa neKufa wanga-1992), kute umngcwabo lotawentiwa ungakagunyatwa. Leligunya liba yimvume yekungcwaba.
Umuntfu lobhaliswe ngeliphutsa kuRejista yeliNanibantfu eve kutsi ufile ufanele akubike loku eTiko leTasekhaya lelidvutane naye kute kutsi kuphenywe ngekuphutfuma kulungiswe, kubhalwe lokungemaciniso. Tingcivito tayo yonkhe imino netitfombe tifakwe kulelifomu iBI-9 tiyadzingeka kwenta loku.
siphumelele emitameni yetfu yekwenta tigidzigidzi tebantfu tibe nekwetsemba. Senta sivumelwano sekutsi sitawakha umphakatsi lapho khona bonkhe baseNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe batawati kushayela etulu, ngaphandle kwekuba neluvalo, babe nesiciniseko sesitfunti nemalungelo abe ebuntfu langeke bawatsatselwa ngumuntfu sive semushi wenkosazana lesinekuthula ngaso nemhlaba.?
Wembuso weNtsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika, e Union Buildings?
Lomlandvo waMatisi waseNingizimu Afrika usondzelene kakhulu nalowo wesive sonkhe. Beyichaza kutsi ngubani lona loyiphetse. Kulomunye umuntfu beyisisetjentiswa sekugcilata, kulomunye njalo yayiyindlela leya emnotfweni.
Ngaphambi kwa-1972, hulumende bekakhiphe matisi loluhlata satjani. Lonake wabese umelelwa nguloluhlata sasibhakbhaka lomncane, longangena ekhikhini ngaFebhuwari kulowo mnyaka. Ekhasini lekucala wawunemininingwane yebunguye bemnikati. Leminye-ke imininingwane njengelayisensi yekushayela, sitifiketi semshado nalokunye yayinanyatsiselwa kulomatisi.
Kusukela ngaMeyi 1980, kwabese kukhishwa matisi lomncane loluhlata satjani. Lona-ke bewubhalwe ngangcondvomshina futsi ufakwe nalokutsite kuvikelwe kutsi bantfu bangawukopi bente babo labangemanga.
UMtsetfo wekuTatisa lowacala kusebenta nga-1986 wefika nalomatisi loluhlata satjani njengobe sati. Phambilini kwaloku, uma ngabe umuntfu bekashadile, sitifiketi sakhe semshado sasifakwa kuye lomatisi. Loku kwayekelwa kwentiwa uma kungena uMtsetfo lomusha.
Ngesikhatsi kwakhiwa tabelo, iTBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei), tatikhipha bomatisi bato. Bebafanana nalabo labakhishwa nguhulumende waseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo luchungechunge lwetinombolo tabo betentiwa ngekwehluka. Kuphela kwelubandlululo-ke kwenta kutsi letabelo tibe yincenye yeNingizimu Afrika. Nanobe ngubani lobekanamatisi waletabelo, TBVC bekasanikwa matisi waseNingizimu Afrika.
Sihambe indlela lendze kusukela satfola umbuso wentsandvo yelinyenti nga-1994. Lomatisi bekasetjentiselwa kusehlukanisa kudzala lamuhla usihlanganisa sonkhe tsine baseNingizimu Afrika. Ukhombisa kwehlukahlukana kwetfu sisive, usikhumbuta kutsi umNingizimu Afrika wehluke ngendlela yakhe futsi wenta sitibone simunye.
Uma ngabe kukhona lofuna kukuphawula ngemisebenti loyentelwa liTiko leTasekhaya nobe ngabe unemibuto ukhululekile kutsi ungasitsintsa kuletinombilo tetincingo nemakheli laniketiwe.
Umuntfu longatsintfwa: N.G.
<fn>DAC-NLS. UmkhandluWemagamaEtSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Nine bekunene, ngabe niya kuphi?
E-Pietersburg! Nisendzaweni lekabi, kufanele niye esiKhumulweni seTindiza teMave ngeMave saseJozi. I-Pietersburg lekungiyo kuphela lesele lengiyatiko ise-Russia. Kodvwa mine ngiya ePolokwane!
HIKER 1 looks confused.
Chasing car.. The car stops and both hikers get in.
Hiker 1 in front, Hiker 2 in back.
Cha, mani kancane ..tsine siya ePolokwane!
Hhayi! Mani.. Lohulumende uloku achubeka antjintjana nemagama etindzawo ngaphandle kwetizatfu. Eshi! Ngicishe ngandlulwa yilifti ngenca yako konkhe loku! Angikutsandzi mine!
Lelive lidzinga imali yekwakha tindlu nekulwisa ingculaza kodwa esikhundleni saloko sicosha bavakashi kulelive ..ngisho natsi asati lapho siya khona!
Bobani labantfu labantjintja emagama elive letfu?
Hhayi mani ndvodza.. Lokuntjintjwa kwemagama akufani nekutfola ilifti endzaweni letsite. Kuyindlela yekutsengisa live letfu, umlandvo wetfu nemafa etfu.
Singalitsengisa njani live letfu emphakatsini wemave ngemave sisebentisa emagama lesiwatsatse kulamanye emave?
Sidzinga kuvusa kulangatelelwa lokusha eveni letfu.. sibonise imvelaphi yetfu yangemphela. Sidzinga kutjela umphakatsi wemave ngemave kutsi kahle kahle singubobani tsine!
Looks confused and lost and huffs in disgust!
Lokubekwa kwemagama etindzawo kuyindzaba lecedzana emandla kakhulu..akunjalo?
Buka lapha, fundza lelibhukwana, uma sewente loko, singacala kukhuluma ngalesihloko. Sineluhambo loludze lesibhekene nalo! Ngaloko kunesikhatsi lesenele kulifundza lonkhe.
Emagama etindzawo letisemhlabeni letiyimvelo, nobe letentiwe, nobe lamukelwe bantfu, futsi tingahlala bantfu nobe tingahlali bantfu.
I-SAGNC yasungulwa ngemTsetfo weMkhandlu wemaGama etiNdzawo waseNingizimu Afrika (nombolo 111 wanga-1998) njengemtimba lonalomtfalo wekubeka emagama etindzawo eNingizimu Afrika. Uhlanganiswe yiNdvuna yeTebuciko nemaSiko.
I-SAGNC ifaka bocwepheshe bemagama etindzawo, betilwimi letisemtsetfweni kanye nebemlandvo wemasiko, kanye namunye umuntfu lomele sifundza ngasinye kanye nalabamele lihhovisi lemCondzisi lomKhulu lekuKlaya nemaBalave, betemaPosi eNingizimu Afrika, kanye neliBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika kanye naletinye tikhungo letihlobene naloko.
Lihhovisi lebubhalane le-SAGNC lisebenta ngemaKomiti emaGama etiNdzawo etiFundza kantsi esigabe sabohulumende basemakhaya lisebenta ngemakomiti asemaKhaya newetigodzi.
Kumele ube sesimeni sekufinyelela kuletakhiwo endzaweni yakho.
Kukwenta kube lula, ngemagama etindzawo ato tonkhe tintfo kulelive.
Emagama langekho ngaphasi kwe-SAGNC ngekwemtsetfo.
Sibonelo, ligama lelive, emagama etifundza nemagama etindzawo tasemakhaya, kanye naletintfo letiwela ngaphasi kwelulawulo lwetiphatsimandla tabohulumende basemakhaya njengetitalada, tindlu tabomasipala, tikwayela, tindzawo tekuphumula, ematfuna.
Kanye netakhiwo letinebanikati bangasese kanye namapulazi.
Kanye nemagama etindzawo letisetjentiselwa kubhaliswa kwebuniyo bemhlaba, latiwa njengemagama eBuniyo.
Kodvwa emagama lasemtsetfweni kufanele ahambelane netinchubomgomo te-SAGNC tekwetsa emagama.
Bantfu bavame kuniketa ligama linye etindzaweni letahlukene, nobe emagama angabiteka ngalokufanako, nobe sipelingi sendzawo yinye singacishe sifanane naleso salenye indzawo.
Futsi nakanjani, eveni lelibulwiminyenti njengeNingizimu Afrika tindzawo tivame kuba nemagama langetulu kulinye.
Letimo tiholela ekungavisisaneni nasekudidekeni. Kute kuvinjelwe loku, emhlabeni jikelele emagama etindzawo ayabekwa tiphatsimandla.
Kubalulekile kubeka emagama ngenjongo yekucinisekisa umlandvo walelive kanye nemvelaphi yesive, nangenjongo yekuhwebelana netetimali, tetitfutsi, tekuchumana, kuhlela kwetigodzi nekwetemvelo, imisebenti yemphakatsi, tesayensi netheknoloji, lukhetfo netekubala sive, tekuvakasha, tekulawula tinhlekelele kanye nemisebenti yekuphenya kanye neyekuhlenga.
I-SAGNC itfola ticelo letifakiwe letifuna kwamukelwe emagama etindzawo langaphasi kwayo bese acinisekisa kutsi kubonisana lokufanele kuyenteka nekutsi leligama lihlangabetana netimfuneko temkhandlu kuto tonkhe tindzawo.
I-SAGNC itsatsa lesincumo sekugcina ngendlela nobe tindlela temagama bese iwadlulisela kuNdvuna.
Uma ligama selimukelwe yiNdvuna, lelo gama ngaleyo ndlela lisuke selibekiwe.
Libese likhishwe kuGazethi yaHulumende kutsi lentiwe libe semtsetfweni nekusatjalaliswa.
Kulungile ke, umkhandlu uhlangana emahlandla lamane ngemnyaka. Njengobe kubambeleleka kuvame kubangwa mininingwane lengakapheleli nobe lekungasiyo kulamafomu ekufaka ticelo, bafaki ticelo kufanele bati kutsi kubekwa kweligama kungaba yinchubo lendze.
Kuvunyelwa lokutsite kumele kwentiwe kulenchubo yekuhlela kwesikhatsi sekulindza lokungenani tinyanga letintsatfu nekunakekela kumele kwentiwe uma kugcwaliswa lifomu lekufaka sicelo kahle kuvimbela nobe ngabe ngukuphi kubambeleleka.
Nobe ngabe ngubani angatfola lifomu lekufaka sicelo (kuliTiko leTebuciko nemaSiko) kuwebhusayithi www.dac.gov.za., kumahhovisi avelonkhe, etifundza newetigodzi labukana nemagama etindzawo, nobe, ungafaka sicelo nge-Inthanethi ngekuvakashela ku- www.sagnc.gov.za?
Ngaphambi kwekutsi ugcwalise lelifomu lekufaka sicelo kumele ulibukisise futsi ungawatsintsi?
Emagama ebantfu labaphilako ngalokwetayelekile kumele agwenywe.
Takhiwo tetindzawo letibitwa ngebantfu kumele tihambelane nemumo waloyo muntfu. Sibonelo, kubita intfo lefihlakele ngemuntfu lobalulekile esiveni.
Futsi, nakanjani, imvumo lebhaliwe kumele, lapho kukhonakala khona, itfolwe kuloyo muntfu nobe umndeni waloyo muntfu nobe tindla lifa, ngaphambi kwekutsi lelo gama lemuntfu lisetjentiswe.
Car pulls away leaving hikers on the side with their sign to PIETERSBURG.?
They both smile and turn the board to reveal the name POLOKWANE, and put out their thumbs to hitch.
Kulungile, kulapho ngehla khona, iPolokwane seyisedvute ngemakhilomitha langu-15 uma uchubeka.
Nihambe kahle futsi nisale kamnandzi!
Hheyi .. Ngiyabonga loluhambo.
Yebo ! Ngiyabonga Uhambe kahle?
<fn>DAC-NLS. UmniningwanoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
nekufika ekhaya baphephile.
Lencwajana ingumholi wekukugcina usesimeni lesihle ngesikhatsi usemgwaceni.
Lencwajana ibhalwe yiNyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA) kanye nemklamo iGTZ/EU futsi lisuselwa kulemibuto lebutwe bashayeli bemaloli labangu-800 labasuka emaveni lehlukene e-Afrika leseNingizimu.
Lihhovisi letiGitjelwa letiNcamula imiNyele (C-BRTA) ngekubambisana nelitiko lavelonkhe letekutfutsa eNingizimu Afrika (SA), lesekela umklamo wekwatisa bashayeli bemaloli, bantfu labatsengisa ngemtimba kanye nebantfu labahlala emiphakatsini lesedvute neminyele ngemibuto lehlobene netemphilo.
Uyacelwa kutsi ukhulumise labaceceshi labanemusa!
Bayayemukela yonkhe imibuto lehlobene nemphilo takho.
Uyabalungisela lusito lwetemphilo (umshuwalensi wetemphilo nobe umshuwalensi wetekwelashwa)?
Uyayisebentisa inchubomgomo yetemphilo kubo bonkhe basebenti?
Uyaluniketa lwati lwetemphilo nemakhondomu?
Uyabavumela bashayeli bakho kutsi bahambe nebalingani babo eluhanjweni loludze?
Uyabahlomisa bashayeli bakho ngemaglavu labangawasebentisa uma basita umuntfu lolimele?
Phendvula lemibuto lelandzelako.
Ngabe nginato tilondza etitfweni tami tangasese?
Ngabe umlingani wami unato?
Ngabe ngikhipha bovu ngaphambili nobe ngichama umchamo loshisako?
Ngabe umlingani wami ukhipha bovu ngaphambili?
Uma kunjalo, kuyini lokwentako?
Uma kunjalo, wena nemlingani wakho (nobe balingani) kumele nitfole lusito letekwelashwa esibhedlela nobe emtfolamphilo nobe emtfolamphilo losecele kwemgwaco.
Ngobe kumelula kwelashwa tifo temacasi.
Ngobe uma ngabe une STD unematfuba lamanyenti ekutfola nekudlulisa iHIV.
Ngabe uyati ngetiNdzawo teteMphilo nemNiningwano letingaseMgwaceni?
Bashayeli bemaloli bemukelekile!
Ngingalashwa kuphi uma ngabe ngitiva ngingaphili kahle emgwaceni?
Ngingalutfola lwati lolubanti ngetifo temacasi , HIV/AIDS, malalaveva, kungaboni kahle kanye nalokunye?
Endleleni yakho ungangena kunobe ngusiphi sibhedlela sahulumende, emtfolamphilo nobe kudokotela wekwelapha. Kodvwa kulukhuni kushiya indlela. Futsi kulukhuni kumisa iloli yakho emini uyishiye sikhatsi lesidze.
Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni. Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo. Ungamisa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.
Ngabe yini leniketwa mitfolamphilo yangesemgwaceni?
Umniningwano kutsi ungaya kuphi uyowenta luhlolo lweHIV/AIDS.
Kwelashwa lokutfolakal emitfolamphilo lengasemgwaceni kuyimfihlo. Inkapani yakho nobe umcashi angeke ati kutsi uvakashele lemitfolamphilo.
Yonkhe lemitfolamphilo lengasemgwaceni iyavulwa ntsambama kute kube sebusuku kakhulu ekhatsi neliviki.
Letikhatsi leti tihle kakhulu kubashayeli bemaloli labamatasatasa kutsi bangamisa emaloli emini.
Tindlu / imiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni yakhiwe kuletindlela letikhonjiswe lapha kulelibalave.
Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni. Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo. Ungamjsa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.
ImiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni eNingizimu Afrika ingumklamo weRFA, NBC kanye neliTiko leTemphilo laVelonkhe.
Ngabe ikuphi lemitfolamphilo?
Lisayithi
Indzawo 
Moatize Tete
Mozambique, eTete Corridor 
Inchope
Mozambique, eBeira Corridor
Matola
Frigo, edvute neMaputo, kuMaputo Corridor
Harrismith
Ningizimu Afrika, eFuleyistata kuN3 kuHighway Junction Truck Stop
Beaufort West
Ningizimu Afrika, eNshonalanga Kapa kuN1 ngaseKapa
Messina Beitbridge
Ningizimu Afrika, kuN1 eSifundzeni saseNyakatfo Garaji iShell emNyeleni waseZimbabwe
Ventersburg
Ningizimu Afrkika, Fulestata, kuN1 ecele kweTotal Station, ngaseKapa
Port Elizabeth
Ningizimu Afrika, Mphumalanga Kapa.
Emini, mani endzaweni lekhanyako bese ubeka lelikhadi phambi kwakho efasiteleni langaphambili. Hlala esihlalweni sakho kudze ngelimitha kulelikhadi.
Ungafundza tingaki tihlamvu temagama ebudzeni belimitha linye?
Ngabe wenta njani?
Uma ngabe wehluleke kufundza tonkhe letihlamvu, kumele ubone dokotela wemehlo futsi uhlolwe ngebucwepheshe.
Uma ngabe unesitunge, ukhumbule ekhaya futsi ukhumbule lobatsandzako?
Ucitsa sikhatsi lesinyenti kudze nekhaya futsi tikhona tikhatsi lapho khona ukhumbule bunandzi basekhaya nalobatsandzako.
Titselo netibhidvo tikhutsata sincandzatifo sakho futsi tikuniketa umdladla. Zama kuvikela kudla lokunemafutsa.
Kulala elolini angeke kuhlale kumnandzi njalo KODVWA kulala kahle kuyakuncedza kutsi usebente ngemandla.
Kulula tinyawo takho kanye nekujima ngaso sonkhe sikhatsi kukwenta kutsi ucaphele. Kuphuma elolini nako kwenta kutsi ushayelwe ngumoya kuphumuta ingcondvo futsi uyaphumula.
Kuhloba kuvuka uhambe?
Nanobe kute titeshi temaloli letinetindlu tekugezela letikahle, zama kutsi ugeze onkhe malanga. Kuhloba kahle akukabalulekile kuphela emphilweni yakho, kodvwa kukwenta utiva umcemane.
Emgwaceni uhlangabetana netinkinga letinyenti. Bashayeli babanjwa inkunzi futsi batsatselwe nemaloli, njengobe wati.
Kanjalo-ke kumele utinakekele futsi ucaphele kute uvikele ihlekelele.
Futsi ngabe bewati?
I-HIV ngulenye yetinkinga letikhulu kubashayeli. I-HIV ligciwane lelibangele i-AIDS. Liyingoti kakhulu ngobe uma ngabe likungena, alilashwa futsi imphilo yakho iyancipha.
1. Cha Angeke utfole iHIV uma ngabe ushayela nemuntfu lonayo emtimbeni wakhe. Ungatfola kuphela i-AIDS uma ulala nemuntfu ngalokungakaphephi lone HIV nobe uma ingati yakho ingahlanga nengati lene HIV. Kungako-ke kumele usebentise ikhondomu njalo uma uya ecasini. Futsi kungako-ke kumele ugcoke emaglavu uma uncedza umuntfu lolimele.
2. Cha. I-AIDS ayilapheki. Dokotela angeke akulaphe. Dokotela wesintfu angeke akulaphe. Kute umuntfu langakulapha. Uma ngabe ungenwe ligciwane kumele utfole imitsi lesipesheli futsi welulekwe kahle ngetekulashwa.
3. Yebo Umuntfu lomsikati lokhulelwe lone HIV/AIDS angandlulisa leligciwane kumntfwana ngesikhatsi sekuteta futsi nangalesikhatsi amunyisa. Kubalulekile kutsi bantfu labasikati labakhulelwe bahlolwe i-AIDS. Batfola lusito esikalweni. Lolusito lutawuniketa umntfwana litfuba lelincono.
4. Yebo Emakhondomu angakuncedza kutsi ungangenwa yiHIV/AIDS uma uwasebentisa kahle futsi uwasebentisa njalo.
5. Cha Angeke ubone uma umuntfu ane HIV. Bantfu bangabonakala baphilile futsi bangenalutfo kodvwa bangaba neHIV. Ngalolunye, bantfu lababonakala bondzile futsi bagula kungenteka kutsi abakangenwa ligciwane. Luhlolo lwe-AIDS kuphela lolungakutjela kutsi utfwele leligciwane emtimbeni wakho, nobe umsulwa.
6. yebo Uma ngabe utfolakale unaleligciwane akusho kutsi imphilo seyiphelile. Ungaphila sikhatsi lesidze futsi ungachubeka ushayele. Kodvwa kutawudzingeka kutsi welulekwe ngetekulashwa njalo nje. Kutawudzingeka kutsi ufundze kudla kahle futsi ujime njalo nje, futsi kutawudzingeka kutsi uyekele kunatsa nekubhema.
Uma ngabe ungenwe ligciwane unemtfwalo wekutsi ungalendluliseli kumkakho nobe lomunye umuntfu lolala naye. Kumele-ke ukhumbule kusebentisa ikhondomu ngendlela lekahle uma ngabe uya ecasini.
7. Yebo Bantfu labanetifo etitfweni tabo tangasese bangangenwa yiHIV malula nje uma ngabe balala nemuntfu leseyimngenile. Balingani babo labalala nabo basengotini lenkhulu yekungenwa yiHIV/AIDS. Uma ngabe une STD tfola lusito lwetekulashwa masinyane. Ema STD angalashwa ngaphandle kwetindleko nobe buhlungu. Tivete kumlingani wakho (nobe balingani) ngenkinga yakho futsi ubagcugcutele kutsi bakhulume ngayo.
Ngabe utfole ngaki kuloluhlolo?
Lwati lwakho ngeHIV/AIDS luhle futsi uyati kutsi ungativikela njani kutsi ungahabuli.
Kodvwa, cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi.
Unemsebenti wekwatisa labanye bashayeli labangadzinga lusito lwakho.
Buka timphendvulo lohluleke kutiphendvula. Cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi. Kumele utinekekele kakhulu. Futsi, cinisekisa kutsi lokwentako, akukufaki engotini yekutsi ungenwe ligciwane. Kumele utfole lwati lolubanti. Imitfombo yelwati ngulena: bacashi, mitfolamphilo, tibhedlela, ngemaGumbi langasemGwaceni emNiningwano, AIDS Helplines..
Kumele wati umlingani wakho. Ingoti yekutfola iHIV yinkhulu kakhulu uma ungabati balingani bakho. Bantfu labanyenti labane HIV abati kutsi banayo.
Ungesabi kukhuluma nemlingani wakho ngetingoti te-AIDS. Ngaso sonkhe sikhatsi uma uya ecasini cinisekisa kutsi uphephile uma ungenaso siciniseko sekutsi umlingani akanayo iHIV.
Uma unatsa tjwala nobe ubhema isangu ungahluleka kutibamba. Ungavuma malula kuya ecasini futsi ungakhohlwa kusebentisa ikhondomu. Uyati nawe, kutsi angeke ushayele uma ngabe unatsa tjwala nobe ubhema isangu.
Hlala njalo uphetse emakhondomu. Angeke wati kutsi utawuhlangana nabani nobe utativa unjani. Awuhlali wati kutsi ungagcina wenteni.
Sebentisa emakhondomu ngaso sonkhe sikhatsi uma ungamati umlingani wakho nobe ungametsembi, futsi ungacali uye kumuntfu lotsengisa umtimba ngaphandle kwekhondomu.
Ungatsenga emakhondomu emakhemisi, etitolo tekudla etiteshini tepethroli. Ungawatfola emaGumbini eteMphilo angasemGwaceni newemNiningwano, emitfolamphilo nasetibhedlela. Sebentisa emakhondomu kahle. Buka kumiyalelelo.
Luhlolo lwaselabholathri kuphela lolungakhombisa kutsi une HIV nobe ute. Kuhle kwenta lohlolo kutsi utfole kutsi ngabe unayo nobe ute iHIV/AIDS. Kucedza kungatetsembi. Futsi kuyakuncedza kuhlela kahle ngelikusasa lakho. Ungenta luhlolo emtfolamphilo nobe esibhedlela nobe ungatfola dokotela wetemphilo wangesese kutekuhlolo.
Baluleki labasipesheli nalabanelwati batawukhulumisana nawe ngesingawe futsi ngasese ngaphambi kwekwenta luhlolo futsi nangemuva kwekutfola imiphumela. Imiphumela yeluhlolo itawuniketwa kuphela. Kute lomunye umuntfu lotawati lemiphumela. Luhlolo luvame kwentiwa mahhala.
Njengendvodza unemitfwalo leminyenti?
Unemtfwalo wemkakho, bantfwana bakho, bangani kanye nalamanye emalunga emndeni wakho.
Kubaluleke kakhulu kutsi unakekele imphilo yemndeni wakho futsi awundlulisi tifo letifana netifo temacasi nobe iHIV/AIDS kumkakho. Vikela imphilo yakhe! Khumbula kutsi uma angakhulelwa kantsi une HIV/AIDS, umntfwana wenu naye angayitfola. Vikela imphilo yemntfwana wakho!
Kwati kutsi wentani kusho kutsi uyamnakekela nalomuntfu lomsikati loya naye ecasini. Cinisekisa kutsi awubandluliseli ngetifo futsi ucinisekise kutsi awutitfoli kubo.
Hamba uyococa ngetemphilo nangekuphepha kubalingani emsebentini. Kungenteka nabo bayifundzile lencwajana futsi bafisa kukhuluma.
Cinisekisa kutsi iloli yakho ilungiswa kahle. Kuphepha kwakho kubalulekile, kantsi kuphepha kuya ngekulungela kweloli kuhamba emgwaceni.
<fn>DAC-NLS. UmtimbaWemuntfuLobhSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Njalo ngemizuzwana lesiphohlongo ukhona umuntfu lofako ngenca yekubhema, kusho iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba. Luphenyo lutsi bantfu labacala kubhema basesebasha (njengobe benta labandlula ngetulu kwemaphesenti langu-70) bese sebayachubeka iminyakalishumi lemibili nobe ngetulu batawufa masinyane ngeminyaka lengu-20 kuya kulengu-25 kundlula laba labangakaze babheme. Akusuwo umndlavuza wemaphaphu nobe sifo senhlitiyo lesibangele tinkinga letinkhulu tetemphilo kanye nekufa. Ngaphasi, nguletinye tetifo tekubhema letingakadvumi kusukela enhloko kuye eluntwaneni.
Kuphela kwetinwele Kubhema kwenta emasotja emtimba angabi namandla, bese umtimba ungenwa malula tifo letifana ne-lupus erythematosus, lesingabangela kuphela kwetinwele, tilonjana emlonyeni kanye nematfutfumba emehlweni, enhloko kanye nasetandleni.
Sifo semehlo (Cataracts) Kubhema kucatjangelwa kutsi kubangela nobe kungacindzetela tifo temehle letinyenti. Bantfu lababhemako banematfuba emaphesenti langu-40 ekugulwa sifo semehlo (I-cataracts), (kuba nenkhungu elensini yeliso levimbela lilanga futsi lengabangela kungaboni). Kubhema kubangela i-cataracts ngetindlela letimbili: ngekwenta liso libe buhlungu nangekukhipha butsi emaphashini bese sebuhamba ngengati buye emehlweni. Kubhema futsi kuhlobene nalesinye sifo seliso lesihlobene nebudzala, sifo seliso lesingalapheki lesibangelwa kulimala kwencenye lemaphakatsi kwerethina, lesibitwa ngekutsi (yi-macula). Umsebenti we-macula wekubuka umbono lophakatsi elisweni futsi yenta kutsi sikhone kufundza, sibone buso nobe imibala, futsi sibone netintfo letincane.
Kushwabana Kubhema kugugisa sikhumba sikhatsi singekefiki ngekucedza emaphrotheni lenta kutsi sikhumba sinwebeke, kuncishe sikhumba ivithamini A futsi kuvimbele kugijima kwengati. Sikhumba semuntfu lobhemako somile, ngatsi sikhumba lesishukiwe futsi siphuma imigca lengatsi tifologo, ikakhulukati ititfweni nasemehlweni.
Kuvaleka tindlebe Ngobe kubhema kwakha siphandla emabondzeni emitsambo yengati, kwehlise kugijima kwengati leya endlebeni lengaphakatsi, bantfu lababhemako bangavaleka tindlebe masinyane kunebantfu labangabhemi futsi bangavaleka tindlebe malula ngenca yekugula kwendlebe nobe umsindvo lomkhulu. Bantfu lababhemako banematfuba laphindzaphindzene katsatfu kwendlula bantfu labangabhemi kungenwa tifo tendlebe lekungaholela kuletinye tifo njengemenenja kanye nekuchwala kwasebusweni.
Umdlavuza wesikhumba Kubhema akusiyo imbangela ye-melanoma (ngalesinye sikhatsi iluhlobo loluyingoti lwemdlavuza wesikhumba), kodvwa kungeta ematfuba ekutsi ubulawe nguwo. Bantfu lababhemako basengotini lengeteke kabili yekungenwa ngumdlavuza lokutsiwa yi-cutaneus squamous cell cancer?
Kubola kwematinyo kubhema kukhinyabeta ikhemistri yemlomo, kwakhe kungcola lokudlulele, kwente ematinyo abe kheri futsi kufake sandla ekuboliseni ematinyo. Bantfu lababhemako banematfuba lalinganiselwa kukunye nesigamu kutsi balahlekelwe matinyo abo.
I-Emphysema (Umoya emaphashini) Ngetulu kwemdlavuza wemaphapho, kubhema kubanga i-emphysema, kuvuvuka nekuphuka kwemasaka emoya emaphapho lokunciphisa likhono lemaphapho lekudvonsa umoya lohlobile nekukhipha umoya longcolile. Kutehlakalo letikhulu, i-tracheostomy isetjentiselwa kuphefumulisa tigulane. Kuvulwa sikhala kuleliphayiphi lemoya nekuphocelela umoya kutsi uye emaphashini (buka sitfombe). Sifo sachochocho lesingapheli (I-Chronic bronchitis) (asikakhonjiswa) senta kwakheka kwemafinyila lagcwele bovu, lokuholela ekukhwehleleni lokubuhlungu nebulukhuni bekuphefumula.
I-Osteoporosis Khabhonimonoksayidi, lentfutfu lenebungoti kakhulu kuko konkhe kungcola lokukhishwa timoto kanye nentfutfu yeligwayi, inamatsela engatini kakhulu kundlula umoya lohlobile, kunciphisa emandla ekutfwala umoya lohlobile engati yebantfu lababhema kakhulu ngemaphesenti langu-15. Ngaloko ematsambo ebantfu lababhemako alahlekelwa sisindvo, aphuka lula futsi atsatsa sikhatsi lesinyenti ngemaphesenti langu-80 kutsi aphile. Bantfu lababhemako bangaphindze bangenwe kalula kugulwa licolo: lesinye sifundvo sibonisa kutsi tisebenti tasetimbonini letibhemako tinematfuba laphindzaphindvwe kasihlanu ekutsi tihlushwe licolo ngemuva kwekulimala.
Sifo senhlitiyo Munye umuntfu lofako kulabatsatfu emhlabeni kungenca yetifo tenhlitiyo (cardiovascular). Kubhema kunguletinye tintfo letibanga tifo tenhlitiyo (cardiovascular). Letifo tibulala ngetulu kwesigidzi sebantfu ngemnyaka emaveni lasatfutfuka. Tifo tenhlitiyo (cardiovascular) letihlobene nekubhema tibulala ngetulu kwa-600 000 yebantfu njalo ngemnyaka emaveni latfutfukile. Kubhema kwenta inhlitiyo ishaye masinyane, kukhuphukise lizinga lengati futsi kungeta ematfuba ehayiphatheshini nemitsambo levalekile bese ekugcineni kubange kuma kwenhlitiyo nestroku.
Tilondza tasesiswini Kubhema kunciphisa emandla ekulwa naleligciwane lelibanga tilondza tasesiswini. Kuphindze kunciphise emandla esisu ekucedza bungoti bema-esidi ngemuva kwekudla, lokushiya lama-esidi kutsi adle inyama yesisu. Tilondza tasesiswini tebantfu lababhemako atilapheki kalula futsi tivamile kubuya.
Iminwe lenemibala lemibi Lesikontiyela kulentfutfu yeligwayi sicoceka eminweni kanye netinzipho, sitingcolise tibe nsundvu lokusakheri.
Umdlavuza wesinye nekonakalelwa tisu Ngaphandle kwalokungeta ematfuba emdlavuza wesijingo kanye newesinye, kubhema kubanga tinkhinga tentalo kubomake kanye netinkhinga ngalesikhatsi bakhulelwe nangesikhatsi sekutala. Kubhema ngalesikhatsi ukhulelwe kungeta ematfuba ekutfola bantfwana labanesisindvo lesiphansi nemiphumela yekungaphili kahle esikhatsini lesitako. Konakalelwa sisu kuvame ngalokubili kulokutsatfu ngetulu kubantfu lababhemako, njengobe nebantfwana labavela bashonile bavamile ngenca yekuncishwa umoya lohlobile kanye nekuphatseka kabi kweplasenta lokufakwe yikhabhonimonoksayidi nenikhothini kulentfutfu yeligwayi. Sifo sekufa lokungacondzakali kwemaswane nako kuyanyaniswa nekubhema. Ngetulu kwaloko, kubhema kubanga kuya enyangeni ngaphambi kwesikhatsi.
Budvodza lobungakakheki kahle Kubhema kungonakalisa budvodza bese kona i-DNA, lokungabanga konakala kwetisu nobe inkhinga yentalo. Letinye tifundvo titfole kutsi emadvodza labhemako anematfuba lamanyenti ekutfola batfwana labangenwa ngumdlavuza. Kubhema kuphindze kunciphise bunyenti bebudvodza futsi kunciphisa kuhamba kwengati esitfweni sangasese, lokungabanga kungavukelwa. Bunyumba buvamile ebantfwini lababhemako.
Sifo sesikhumba (Psoriasis) Bantfu lababhemako bavame ngalokubili kulokutsatfu kutsi bangenwe sifo sesikhumba, simo lesinganambitseki lesishisako sesikhumba lesishiya tigwabugwabu letilumako, letiyimbicimbici kuwo wonkhe umtimba.
Sifo lekutsiwa yi-buerger Sifo lekutsiwa yi-buerger, lesiphindze satiwe ngekutsi yi-thromboangitis obliterans, kushisa kwemitsambo yasemaphashini, imitsambo nemiva emilenteni, ikakhulukati, lokuholela ekuncipheni kwekugeleta kwengati. Uma singalashwa, lesifo singaholela kutsi ube ne-gangrene (kufa kwemathishu emtimba) kanye nekuncanyulwa kwetitfo temtimba letitsintsekako.
Umdlavuza Ngetulu kwetitsako letingu-40 entfutfwini yeligwayi tibonise kutsi tibanga umdlavuza. Bantfu lababhemako banematfuba langu-22 ekungenwa ngumdlavuza wemaphaphu 16a kunebantfu labangabhemi. Futsi ngekusho kwetifundvo letinyenti, uma umuntfu abhema sikhatsi lesidze, ematfuba ekutsi angenwe nguletinye tinhlobo temdlavuza ayandza, kufaka ekhatsi umdlavuza wemphumulo (makhulu ngalokuphindvwe kabili) 16b; welulwimi 16 c; wemlomo, wemadlala ematse nachochocho (makhulu ngalokuphindvwe kayi-6 kuya ku-27): wemphimbo (ngalokuphindvwe kayi-12, we-oesophagus (ngalokuphindvwe kayi-8 kuya ku-10); wabhongwane (ngalokuphindvwe kayi-10 kuya ku-18); wesisu (ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-3); wetinso (ngalokuphindvwe kayi-5) 16d; wesinye (ngalokuphindvwe kayi-3); welipipi (ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-3) we-pancreas (ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-5) 16e, we-colon-rectus (ngalokuphindvwe kayi-3) kanye newemdzidzi (ngalokuphindvwe kayi-5 kuya ku-6). Letinye tifundvo tiphindze tatfola kuchumana emkhatsini wekubhema nemdlavuza wemabele 16f.
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoNo108WangSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Ngekuya ngekuya ngeMtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika, 1996 (uMtsetfo No. 108 wanga-1996), wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola telekelelo tesicinisekiso setenhlalakahle uma ngabe behluleka kutiphilisa.
Selekelelo yimali lengukheshi lesuka kuMbuso iyiswe ebantfwini labahluleka kutiphilisa. Ikhokhelwa bantfu labahluphekile kutsi batfole tintfo tekutiphilisa letisisekelo nekutsi bakhone kutfola loko kuncane kute baphile. Telekelelo tiniketelwa kwesekela umgomo weliTiko wekuhlomisa bantfu labaphuyile kanye nekucinisekisa imphilo lencono kulabo labangenalutfo.
Uma ngabe ufaka sicelo selusito lwetenhlalakahle, timali temuntfu lofaka sicelo naleti temlingani nobe nalabanye bantfu labatsintsekako tiyehlolwa kute kubonwe kutsi lomuntfu uyafaneleka yini kutfola selekelelo sahulumende. Loku kubitwa ngekutsi sivivinyo sekufaneleka. Inchubo yekutfola selekelelo kumele ingatsatsi tinsuku letindlula kuletimbili kusukela kufakwe sicelo?
Khumbula: Letekelelo banikati njalo ngenyanga.
Selekelelo semntfwana welusiso sikhokhelwa kubatali labasiselwe egameni lemntfwana welusiso labahlala naye ngekuya ngeMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana, 1983 (uMtsetfo No. 74 wanga-1983).
Umuntfu lofaka sicelo/umntfwana kumele abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngesikhatsi kufakwa sicelo.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 losebentako wemuntfu lofaka sicelo kumele uniketwe.
Incwadzi yasenkhantolo lekhombisa simo sekunakekela umntfwana welusiso kumele iniketwe.
Umntfwana welusiso kumele ahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R12 720 ngemnyaka.
Faka sicelo eHhovisini leteNhlalakanhle edvute nalapho kuhlala khona lofaka sicelo.
Uma ngabe labafaka sicelo babadzala kakhulu nobe bagula kutsi bangaya ehhovisi kuyofaka sicelo, lilunga lemndeni nobe umngani angafaka sicelo egameni labo.
Lifomu lekufaka sicelo litawugcwaliswa phambi kwesisebenti seliTiko.
Uma ngabe lifomu lesicelo seligcwalisiwe, umuntfu lofaka sicelo utawuniketwa siliphu.
Siliphu kumele sigcinwe sisebenta njengebufakazi bekufaka sicelo?
Kute imali lekhokhelwako uma kufakwa sicelo.
Uma ngabe sicelo singavunywa liHhovisi leTenhlalakahle, umuntfu lofaka sicelo kumele atiswe ngencwadzi kutsi kungani sicelo sicitsiwe.
Umuntfu lofaka sicelo unelilungelo lekufaka sikhalo ngencwadzi kuNdvuna yeTenhlalakahle esifundzeni sakhe, achaze kutsi kungani angavumelani nalesincumo. Lesikhalo kumele sifakwe kungakendluli tinsuku letingu-90 tekwatiswa kwemphumelo walesicelo.
Uma ngabe sicelo semukeliwe, umuntfu lofaka sicelo utawukhokhelwa kusukela ngelilanga lekufakwe ngalo sicelo.
Umuntfu lofaka sicelo kumele atiswe ngencwadzi ngetizatfu tekucitfwa kweselekelelo, futsi nangelilungelo lakhe lekufaka sikhalo kungakendluli tinsuku letingu-90 tekwatiswa.
Khumbula: Uma ngabe umuntfu lofake sicelo uyehluleka kulandza selekelelo, umbambeli angakhetfwa kutsi alandze selekelelo ngato tonkhe tikhatsi egameni lemuntfu lofaka sicelo.
Sicelo sekubuyiselwa kweselekelelo kumele sitfunyelwe kungakendluli tinsuku letingu-90 tekuhlehliswa.
Umuntfu lofaka sicelo kumele avete nobe nguyiphi imali layitfolako ngesikhatsi afaka sicelo. Loku kutawuba yincencenye yesisekelo lesi liTiko litawutsatsa ngaso sincumo sekutsi selekelelo sibuyeketwe. Umuntfu lofaka sicelo utawatiswa etinyangeni letintsatfu ngaphambi kwelusuku lwekubuyeketwa nobe uma sekusondzele lusuku lwesitifiketi sekuphila.
Selekelelo sekondla umntfwana sikhokhelwa umnakekeli wemntfwana egameni longaphasi kweminyaka lengu-11. Umnakekeli ngunobe ngumuphi umuntfu lonemtfwalo wekubuka tidzingo temntfwana onkhe malanga, futsi lokungenteka uhlobene nemtfwana nobe lokungenteka akakahlobani nemntfwana.
Umuntfu lofaka sicelo kanye nemlingani wakhe kumele bahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R9 600 ngemnyaka etindzaweni tasemadolobheni kantsi emaphandleni sibe ngu-R13 200.
Umntfwana kanye nemnakekeli kumele kumele babe takhamiti taseNingizimu Afrika futsi bahlala eNingizimu Afrika.
Umuntfu lofaka sicelo kumele kube nguye lonakekela lowo mntfwana.
Umntfwana kumele abe ngephasi kweminyaka lengu-11.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 wemuntfu lofaka sicelo kanye nesitifiketi sekutalwa lesinetinhlamvu letingu-13 semntfwana kumele kuniketwe.
Umnakekeli angeke afake sicelo sebantfwana labandlula kulabasitfupha labangesibo bakhe ngekwengati.
Umntfwana angeke atfole selekelelo uma ngabe?
sikhungo sitfola umholo wekunakekela umntfwana.
Leselekelelo sikhokhelwa batali, batali belusiso, beluleki nobe bagcini bemntfwana lophakatsi kwemnyaka munye kuya kulengu-18, lona lokungenca yekugula kwengcondvo kanye/nobe kukhubateka emtimbeni, adzinga kunakekelwa ngaso sonkhe sikhatsi.
Umuntfu lofaka sicelo kumele kube sakhamuti saseNingizimu Afrika, ngaphandle kwebatali belusiso.
Umuntfu lofaka sicelo kanye nemntfwana kumele bahlale eNingizimu Afrika.
Umntfwana kumele abe phakatsi kwemnyaka munye neminyaka lengu-18 budzala.
Umbiko weluhlolo lwetekwelashwa locinisekisa kukhubateka kumele uniketwe.
Umuntfu lofaka sicelo, unlingani kanye nemntfwana kumele bahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R48 000 ngemnyaka semtali kanye na-R17 760 wemntfwana.
Umntfwana lonakekelwako akukafaneli kutsi anakekelwe ngalokuphelele esikhungweni sembuso.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 wemuntfu lofaka sicelo kanye nesitifiketi sekutalwa lesinetinhlamvu letingu-13 semntfwana kumele kuniketwe.
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoNombolo19, Ss.2010-06-25.ss.txt</fn>
(Lihumusho lesiNgisi lisayinwe nguMengameli.) (Lemukelwe ngamhlaka 24 Julayi 2002.
nangekubonela tonkhe tindzaba letiphatselene naloku.
Sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo kusho sikhungo lesibhalwe kuShejuli 1 kuMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 uMtsetfo No?
Ikhomfa yavelonkhe yekubonisana?
loMtsetfo ufaka ekhatsi nobe ngumuphi umtsetfosimiso loshaywe ngekwesigaba 39?
c kumele lingakhetsi futsi lisebentise emagunya alo liphindze lente imisebenti yalo ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nobe kubandlulula.
a. kutfutfukisa kuhlonishwa kwemalungelo nekuchubekisa kuvikeleka kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi.
e. nekwenta tiphakamiso tekusungulwa nobe kwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi ngekulandzela sigaba 36 nobe 37.
k. nekuletsa nobe ngabe nguluphi ludzaba lolufanele kutsi lutfole kunakwa litiko lembuso nobe luhlangotsi lwembuso lolufanele lolo ludzaba, nekutsi uma kufaneleka lente tincomo letibhekise kulelo litiko nobe luhlangotsi lwembuso mayelana nekudzingidza lolo ludzaba.
c. lingatfola tinsita tanobe ngubani ngekuvumelana nobe ngemalungiselelo lafanelekile, kufaka ekhatsi tinsita tanobe nguliphi litiko nobe siphatsimandla nobe sikhungo kuvelonkhe nobe esifundzeni, kwenta nobe ngumuphi umsebenti ngco.
e. lingavula futsi lisebentise i-akhawunti yalo yasebhange, ngaphasi kwembandzela weMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 uMtsetfo No.
j. lingenta nanobe yini lehambisana nekwentiwa kwemisebenti yalo.
b. linganiketa ngemagunya alo kunobe ngusiphi sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe luhlangotsi lwembuso lelinemalungiselelo naso njengobe kungenteka adzingeke ekuniketeni lusito lekuvunyelwene ngalo.
LiKhomishane kufanele libambisane naletinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo kanye netinhlangotsi tembuso lapho imisebenti yeliKhomishane ingandlulela nakuleti letinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe tinhlangotsi tembuso.
3. LiKhomishane ngekulandzela sigaba 185(3) seMtsetfosisekelo lingabika nobe nguluphi ludzaba loluwela ngaphasi kwemisebenti nemagunya alo kuliKhomishane lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika kutsi luphenywe.
1. LiKhomishane lingachuba luphenyo ngekwesigaba 5(1)(e) ngekwalo nobe likhetse lilunga leliKhomishane libe linye nobe ngetulu nobe labanye bantfu labatawuba ngemalunga elikomiti leluphenyo labatawenta luphenyo egameni lalo.
a. lingatfumela umuntfu satiso lesibhaliwe sekumbita kutsi avele embi kweliKhomishane nobe likomiti uma ngabe kufanele?
ii. kutsi aletse umculu lophetfwe ngulowo muntfu futsi lophawuliwe elisamaneni lakhe.
e. lingagcina kwesikhashana lesifanelekile umculu lokhishwe ngekulandzela indzima (b)(ii).
3. Uma ngabe likomiti leluphenyo likhetselwe kwenta luphenyo egameni leliKhomishane, lelo likomiti kufanele libike liphindze lente tincomo kuleliKhomishane uma luphenyo seluphelile.
a. LiKhomishane kufanele letfule umbiko njalo ngemnyaka macondzana nekwenta kwalo imisebenti yalo esiGungwini saVelonkhe.
b. Emakhophi embiko lophawulwe endzimeni (a) kumele aphindze asatjalaliswe kubantfu netikhungo leticashunwe esigabeni 26(1).
b. nalamanye emalunga langekho ngaphasi kwa-11 kantsi futsi langekho ngetulu kwa-17 lakhetfwe nguMengameli ngekulandzela inchubo lengaphasi kwesigaba 11.
b. angagucula linani lelikhetfwe ngekulandzela indzima (a) ngekuhamba kwetikhatsi, kepha angehlisa lelinani kuphela uma akhetsa emalunga ethemu lensha yeliKhomishane.
c. livume kulandzela imigomo yeliKhomishane njengobe iphawulwe kusigaba 4.
d. Umuntfu loke walahlwa licala nobe sephulomtsetfo lapho inkantolo incume kutsi inzondo lesukela ekucwayaneni ngebuhlanga, buve, bulili, nobe inkholo idlale indzima.
d. ikhetse libandla lekuhlunga lelinebantfu labahlonishwako esiveni ngenca yemcondvo wabo lovulekile, ngekuhlakanipha nekuvisisa imininingwane lephatselene nemiphakatsi yaseNingizimu Afrika yemasiko, tenkholo netilwimi.
d. nanobe nguyiphi leminye imininingwane lengamiswa.
d. letfula luhlu lwalabahlungiwe kanye netizatfu letente kutsi bahlungwe kuMengameli.
b. alandzele sigaba 9(3) uma enta lukhetfo lwalabo bantfu.
1. UMengameli kufanele akhetse lilunga leliKhomishane nobe lomunye umuntfu lowenetisa timfanelo letiphawulwe kusigaba 10 njengaSihlalo.
2. Umuntfu lokhetfwe kuba nguSihlalo weliKhomishane kufanele abe ngulofanele nalolungele kubamba sikhundla saSihlalo.
3. UMengameli angakhetsa liSekela laSihlalo kumalunga lakhetsiwe eliKhomishane.
1. Ithemu yeliKhomishane minyaka lesihlanu.
2. Sihlalo kanye nalamanye emalunga eliKhomishane bakhetselwa ithemu yinye yeliKhomishane, kodvwa bangakhetfwa ekupheleni kwaleyo themu, bakhetselwe yinye leyengetiwe kuphela.
3. Uma ngabe linani lemalunga leliphawulwe kusigaba 5(i)(b) liyakhushulwa ngaleyothemu, lilunga nobe emalunga langetwako akhetselwa lencenye lesele yalethemu lechubekako.
1. Indvuna, ngekuvumelana neNdvuna yetetiMali, bancuma imibandzela yekukhetfwa kwaSihlalo, lisekela laSihlalo kanye nalamanye emalunga aleliKhomishane, kuphawulwa imibandzela yekukhetfwa kwemalunga aletinye tinhlangano teMtsetfosisekelo.
2. Emalunga eliKhomishane atawusebenta ngalokungaphelele etikhundleni tawo kodvwa Sihlalo nalamanye emalunga langengci kulamatsatfu bangakhetfwa ngalokuphelele.
d. angeke lisebente nganobe nguyiphi indlela licekela phasi kwetsembeka, kungakhetsi, kutimela nobe sitfunti seliKhomishane.
2. Nobe nguliphi lilunga leliKhomishane lelephula nobe lehluleke kuhambisana nesigatjana (1) linelicala lekungatiphatsi kahle.
c. akhishwa esikhundleni ngekulandzela sigaba 17.
2. Lilunga lingayekela ngemuva kwekuniketa uMengameli satiso lesibhaliwe lokungenani setinyanga letintsatfu, kepha uMengameli angasemukela satiso sesikhatsi lesifishane esahlakalweni lesitsite.
c. lisesikhundleni enhlanganweni yetepolitiki, lililunga lesiGungu saVelonkhe, lilincusa lesikhatsi lesiphelele leMkhandlu waVelonkhe wetiFundza, lililunga lesishayamtsetfo sesifundza nobe lililunga lemkhandlu wamasipala, bese lehluleka kushiya phasi leso sikhundla kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekukhetfwa njengelilunga leliKhomishane.
1. Lilunga leliKhomishane lingehliswa esikhundleni, kuphela nje uma ngabe likomiti lesiGungu saVelonkhe lonkhe litfola lelilunga linelicala lekutiphatsa kabi nobe litfola kutsi lelilunga liyehluleka kwenta umsebenti nobe lite lwati lolwanele lwekwenta umsebenti walo, futsi siGungu saVelonkhe, ngekulandzela sigaba 194(2) (b) seMtsetfosisekelo, litsatsa sincumo sekutsi lelo lilunga likhishwe esikhundleni.
b. kufanele akhiphe lelilunga esikhundleni uma siGungu saVelonkhe sesitsetse sincumo lesitsi lelo lilunga alikhishwe esikhundleni.
b. selilunga njengobe kumiswe ngekwesigaba 9(1)(b), lesikhala sigcwaliswa ngekulandzela inchubo lebekwe kusigaba 11.
2. Nobe ngumuphi umuntfu lokhetselwe kugcwalisa sikhala uba sesikhundleni kwaleyo ncenye yethemu lebeyisele yalelilunga lelikhishwe esikhundleni.
1. Sihlalo weliKhomishane nguye loncumako kutsi liKhomishane litawuhlangana nini, kuphi, kepha kufanele abite umhlangano kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekutfola sicelo lesesekelwa linyenti lemalunga kuts abite umhlangano weliKhomishane.
2. LiKhomishane kufanele lokungenani lihlangane njalo ngekota.
3. Sihlalo, nobe uma angekho, liSekela laSihlalo lengamela imihlangano yeliKhomishane, kepha uma ngabe bobabili bangekho emhlanganweni, lawo malunga lakhona kufanele akhetse lelinye lilunga kutsi lengamele umhlangano.
20. LiKhomishane lingatimisela talo tinchubo, ngekutsatsisela imigomosisekelo yekwenta tintfo elubala.
a. LiKhomishane kufanele litsatse tincumo ngendlela yekutsi kube nekuvumelana lokuphumelelisa umgomo wekubumbana ekwehlukahlukaneni njengekusho kweMtsetfosisekelo.
b. Uma ngabe liKhomishane liyehluleka kufika ekuvumelaneni ngeludzaba lolubekwe embi kweliKhomishane, sincumo ngalolo dzaba singagcina kuphela sitsetfwe ngalokusemtsetfweni ngekutsi kube nekuvota lokwesekela lombono kwemalunga lokungenani lalinyenti lelinani lemalunga eliKhomishane asaphelele.
b. lingacitsa likomiti nganobe ngusiphi sikhatsi.
d. lingancuma inchubo yelikomiti.
b. linganiketa kwentiwa kwanobe ngumuphi wemisebenti yeliKhomishane kulelo lunga nobe lilunga lebasebenti nobe likomiti.
b. angeke kwephuce liKhomishane umtfwalo wekusebentisa lawo magunya nobe kwenta lowo msebenti.
3. LiKhomishane lingacinisekisa, lintjintjantjintje, nobe licitse nobe ngusiphi sincumo lesitsetfwe ngekulandzela kuniketwa kweligunya nobe imisebenti, kodvwa kute kuntjintjantjintja nobe kucitfwa kwesincumo lokungephuca kunobe ngumaphi emalungelo lokungenteka kutsi azuzwe ngenca yalesincumo.
1. a. LiKhomishane kufanele libambe emakhomfa avelonkhe ekubonisana lamabili ngaleyo naleyo themu yaleliKhomishane, yekucala lokufanele ibanjwe kungakengci tinyanga letingu-12 ngemuva kwekucala kwethemu lensha yeliKhomishane.
b. LiKhomishane kumele libonisane neNdvuna uma ngabe lifuna kubamba emakhomfa avelonkhe ekubonisana langetulu kwalamabili ngesikhatsi lesitsite sethemu yeliKhomishane.
2. LiKhomishane lingatitfolela imali yekubukana netindleko tekhomfa yavelonkhe yekubonisana kwengeta emalini leliphakelo lePhalamende macondzana nalowo msebenti.
Inhloso yekhomfa yavelonkhe yekubonisana kuvula inkhundla?
e. nekugcugcutela kutsakasela kuba mihibahiba lokukhona ngekwemasiko, tenkholo, netilwimi.
g. netitfunywa letikhonjwe nguhulumende wendzawo lohlelekile.
b. litsatse letinye tinyatselo tekumema tinhlangano kanye nebantfu ngamunye kucinisekisa kutsi kunekumelwa ngalokubanti kwetitfunywa njengekuphawulwa esigatjaneni (1)(b).
b. lingancuma bunyenti belinani lelisetulu lemalunga langakhonjwa nobe langamenywa ngekwekulandzela sigatjana (1)(d), (e), (f) kanye na-(g).
4. Linani letitfunywa letikhonjiwe nobe letimenywe ngekulandzela sigatjana (1)(d), (e), (f) kanye na-(g) akumelanga libe ngetulu kwencenye yinye kulokutsatfu (1/3) yelinani lebunyenti lelisetulu letitfunywa kukhomfa yavelonkhe yekubonisana.
5. Nobe ngusiphi sikhungo nobe inhlangano letfumela titfunywa tekuyimela kukhomfa kumele icaphele kutsi kuba nekulinganisa ngekwebulili uma kuphakanyiswa titfunywa.
b. netinchubo lekufanele tilandzelwe kulekhomfa yavelonkhe yekubonisana, kepha umuntfu lowengamele luhlelo lwemhlangano angakhipha sincumo nganobe yini lengavela kulowo mhlangano.
28. Sihlalo weliKhomishane, nobe uma Sihlalo angekho, liSekela laSihlalo nobe lelinye lilunga leliKhomishane lelikhetfwe liKhomishane lingengamela umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana.
29. Lowo muntfu lowengamele umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana kufanele etfule nobe ngusiphi sincumo lesemukelwe ngulekhomfa kuliKhomishane kutsi lisicabange.
1. LiKhomishane kufanele likhetse umuntfu njengesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
c. nangekwetimiso nemibandzela lokwendlalwe esivumelwaneni sekucashwa lesibhaliwe lokufanele sifake ekhatsi timiso nemibandzela leyendlala lizinga lemsebenti lolindzelekile.
1. Siphatsimandla lesengamele seliKhomishane ngiso lesibukene nekutiphendvulela ngemabhuku etimali teliKhomishane.
d. nekuchutjwa kwetincumo teliKhomishane.
c. nangekulandzelwa uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (UMtsetfo No. 1 wanga-1999) ngendlela lefanele.
Umsebenti waleliKhomishane ucashwa ngaphasi kwemibandzela yekucashwa lemiswe liKhomishane.
2. Timiso nemibandzela kufanele kuhambisane nesisekelo semagugu nemitsetfomgomo lekusigaba 195 seMtsetfosisekelo.
3. Basebenti bahulumende nalamanye ematiko ahulumende labatfunyelwe kuliKhomishane kufanele bente umsebenti wabo ngaphasi kwesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
1. Nanobe ngubani locashwe njengemsebenti weliKhomishane angaba lilunga lesiKhwama setiMali semHlalaphasi sebaSebenti baHulumende lesiphawulwe kusigaba 2 seMtsetfo wemHlalaphasi webaSebenti baHulumende, 1996 (Simemetelo No. 21 sanga-1996).
2. Umsebenti weliKhomishane loba lilunga lesikhwama semhlalaphasi unelilungelo lekutfola tinzuzo tempesheni nemhlalaphasi sengatsi bekangumsebenti wahulumende.
1. LiKhomishane linelilungelo lekutfola imali leliphakelo lePhalamende njalo ngemnyaka letakwenta kutsi likwati kwenta umsebenti walo ngalokufanelekile.
b. lingetfula kuNdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi semnyaka wetimali tilinganiso tenzuzo yeliKhomishane nencitfomali lengetelwe kulena lephawulwe endzimeni (a).
3. LiKhomishane lingaphuma litifunele tipho, iminikelo, nobe lusito lwekwelekelelwa kute leliKhomishane likwati kuhlangabetana netinhloso talo, kepha-ke leto tipho, minikelo nobe lusito lwekwesekela kufanele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (uMtsetfo Nombolo 1 wanga-1999) kanye nanobe ngutiphi timisomtsetfo kanye nemiyalelo lemiswe yaphindze yasukunyiswa ngephasi kwaloMtsetfo.
4. LiKhomishane kufanele libuyisele imali lengamange isetjentiswe ekupheleni kwemnyaka wetimali esiKhwameni saVelonkhe saMalingena emalini lekhokhelwe liKhomishane ngekwesigatjana (1), ngaphandle kwekutsi iNdvuna yetiMali incume ngalenye indlela.
35. UmCwaningimaBhuku-Jikelele kufanele acwaninge ema-akhawunti kanye nekugcinwa kwemabhuku etimali teliKhomishane.
1. Bantfu labangemalunga emphakatsi wemasiko, tenkholo nelulwimi bangabumba, bangenele baphindze bachube tinhlangano temasiko, tenkholo netetilwimi kanye naletinye tikhungo temmango njengekusho kwesigaba 31 seMtsetfosisekelo.
b. nekukhutsata nekutfutfukisa kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana kanye nekubumbana kwesive kumphakatsi ngamunye kanye nakumiphakatsi lehlukene eNingizimu Afrika.
1. Umkhandlu wemphakatsi lobhekeke ngekwesigaba 36(1) nobe (2), ngekulandzela indlela lemisiwe, ungafaka sicelo kuleliKhomishane kutsi wemukelwe.
2. LiKhomishane lingemukela umkhandlu wemphakatsi ngalokubhaliwe ngekwenjongo yekumbandzakanyeka kukhomfa yavelonkhe yekubonisana kanye nesigaba 38.
3. Umkhandlu wemphakatsi lowemukelwe ngekulandzela sigatjana (2) ungafaka sicelo kuleliKhomishane nobe-ke kunobe nguluphi lolunye luhlangotsi lwembuso kutsi utfole lusito lwetetimali.
b. kweluleka liKhomishane, kanye nekusita liKhomishane etindzabeni letimayelana nekuphumelela etinjongweni teliKhomishane.
1. UMtsetfo wekutiPhendvulela kwaHulumende ngemaCala, 1957 (UMtsetfo No. 20 wanga-1957) usebenta ngetingucuko letifanelekile, kantsi nobe ngabe ngukuphi lapho usebenta khona lowoMtsetfo, lapho kukhulunywa khona ngeNdvuna yelitiko lelitsintsekako, loko kufanele kutsatfwe ngekutsi kukhulunywa ngaSihlalo weliKhomishane.
Akunamuntfu, kufaka ekhatsi neliKhomishane, longaba nelicala nganobe yini leyentiwe nobe lengamange yentiwe ngenhloso yebuhle nakwentiwa umsebenti weliKhomishane ngekuya kweligunya laloMtsetfo.
b. nalolo iNdvuna ibona kufanele ilulawule ngesidzingo nangekufaneleka kuze tinhloso teliKhomishane tiphumelele.
iii. kukhipha incwadzi lephawulwe kumasamanisi, nobe lenalomuntfu losemhlanganweni.
2. Nobe ngabe ngubani lotfolakala anelicala ngekwesigatjana (1) angahle ahlawule nobe aboshwe sikhatsi lesingengci umnyaka, nobe ahlawuliswe aphindze aboshwe njengobe sekuphawuliwe.
42. LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weliKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi, 2002, kantsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawuncunywa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi.
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
English text signed by the President.
Assented to 5 December 2000.
Kulawula lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, kuphatsa kanye nekwesekela ngetimali tikhungo tekufundzela talabadzala temphakatsi; kuphakela ngekubhaliswa kwetikhungo tekufundzela talabadzala tangasese; kuphakela ngekucinisekiswa kwelizinga kanye nekutfutfukiswa kwelizinga ekucecesheni nasemfundvweni yalabadzala lesisekelo; kuphakela ngemalungiselelo esikhashane; kanye nekuphakela ngetintfo letihlobene kanye naloko.
(ii) lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo?
etikwesigaba 1 seluhlakamsebenti lweticu lwavelonkhe njengobe kuchaziwe kuMtsetfo weSAQA, 1995 uMtsetfo No.
(iii) umcwaningi kushiwo nobe ngubani lobhaliswe ngekweMtsetfo wema-Akhawunti nebaCwaningi beSive, 1991(uMtsetfo No?
(v) umphatsi wesikhungo kushiwo inhloko yesikhungo semphakatsi lekhetfwe yiNhloko yeliTiko ngekweMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, 1998 (uMtsetfo No?
(vi) uMtsetfosisekelo kushiwo uMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika, 1996 (uMtsetfo No?
(vii) umKhandlu wetiNdvuna teTemfundvo kushiwo umKhandlu lomiswe ngaphasi kwesigaba seMtsetfo wemNchubomgomo yeTemfundvo yaVelonkhe, 1996 (uMtsetfo No?
uMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi kushiwo uMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, 1998 uMtsetfo No?
libanga kushiwo libanga njengobe lichaziwe kusigaba 1 seMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika, 1996 uMtsetfo No?
liLunga lesiGungu seMkhandlu?
NABABET kushiwo liBhodi laVelonkhe lekweLuleka ngelucecesho kanye neMfundvo yalaBadzala lesiSekelo, lelimiswe ngemitsetfosimiso ngekwesigaba 11 seMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No?
Ndvuna ngekweMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No.
loMtsetfo ufaka ekhatsi imitsetfosimiso leyentiwe ngaphasi kwaloMtsetfo?
LoMtsetfo usebenta kunobe nguluphi lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo leniketwa kunobe ngusiphi sikhungo kuRiphabliki yeNingizimu Afrika.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu neNhloko yeliTiko kumele basebentise nobe nguwaphi emandla labanikwe nguMtsetfo nobe langaphasi kwaloMtsetfo, emva kwekubukisisa kahle ngenchubomgomo lesetjentiswako lencunywe ngekweMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 (uMtsetfo No. 27 wanga-1996).
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, lingamisa sikhungo semphakatsi, ngesatiso kuGazethi yesiFundza futsi ngemali lebekelwe loko sishayamtsetfo saleso sifundza.
Leso naleso sikhungo semphakatsi lokucondziswe kuso kusigatjana (1) kumele sibe ngumuntfumtsetfweni.
Sikhungo semphakatsi lesinemphahla lengahambi yeMbuso, sinelilungelo, kuso sonkhe sikhatsi sekuba khona kwesikhungo, kuhlala nekusebentisa lemphahla lengahambi ngenhloso yekutfutfukisa sikhungo ngekwemfundvo.
Kulesigaba, imphahla lengahambi yeMbuso kufakwa ekhatsi imphahla lengahambi lebekelwe sive lesitsite kuthrasti leyentiwe ngemtsetfo.
Lilungelo lelishiwo kusigatjana (3) iNhloko yeliTiko ingalephuca uma imphahla lengahambi ingasetjentiswa ngenhloso yemfundvo.
ibukisise kahle letetfulo.
INhloko yeliTiko kumele inikete tinsita tekusetjentiswa sikhungo semphakatsi kwenta imisebenti yaso ngekwaloMtsetfo.
Uma kute tinsita letikhona tekusetjentiswa sikhungo semphakatsi, iNhloko yeliTiko kumele ngekwesigaba 20(1)(k) seMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika, 1996 (uMtsetfo No.84 wanga-1996), icele umtimba longamele wesikolo semphakatsi kutsi uvumele sikhungo semphakatsi kusebentisa tinsita tato.
nebudlelwano phakatsi kwemtimba longamele wesikolo nemtimba longamele wesikhungo semphakatsi.
INhloko yeliTiko kumele ibonisane nemtimba longamele waleso sikhungo semphakatsi ngaphambi kwekwenta sivumelwano lekucondziswe kuso kusigatjana (3).
Indvuna, emva kwekubonisana nemKhandlu wetiNdvuna teTemfundvo, ingenta imitsetfosimiso mayelana netidzingo letincane tesivumelwano lekucondziswe kuso kusigatjana (3).
Ngekuya ngesigatjana (2), liLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lingahlanganisa tikhungo temphakatsi letimbili nobe ngetulu esikhungweni sinye.
linetiseke kutsi bacashi besitafu kuleto tikhungo temphakatsi bavumelene netibopho tabo ngekwemtsetfo wetemisebenti losebentako.
Timphahla, tikweleti, emalungelo kanye netibopho tetikhungo letihlanganako tibekwa esandleni sesikhungo sinye lokucondziswe kusigatjana (1).
Imitimba lengamele yetikhungo letishiwo kusigatjana (1) kumele ihlangene ngaphambi kwekuhlanganiswa kwetikhungo kutsi kwentiwe umtimba longamele munye wesikhashana.
(5) Umtimba longamele kumele uncume ngebhajethi nangekwehlukana kwendlela yekutiphatsa netimali, kanye nanobe nguyiphi indzaba lebalulekile kulokuhlangana nobe lehleliwe, kute kufike sikhatsi lapho khona umtimba lomusha longamele sewuhlanganisiwe ngekwesigaba 8.
(6) Umtimba longamele wanobe ngusiphi sikhungo semphakatsi lekumele uhlanganiswe ngaphasi kwesigatjana (1), ungafaka sikhalo kuNdvuna ngekutsi ungahlanganiswa.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lingavala sikhungo semphakatsi.
libukisise kahle letetfulo.
Uma sikhungo semphakatsi sivalwa ngekwesigatjana (1) tonkhe timphahla netikweleti tesikhungo lesinjalo kumele tibukwe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngekulandzela umtsetfo ngekubonisana nemtimba longamele, futsi nobe ngutiphi timphahla emva kwekukhokhelwa kwato tonkhe tikweleti tiba ngaphasi kwesandla sembuso.
Sikhungo semphakatsi senganyelwe ngumtimba longamele.
Umtimba longamele kumele ube sesimeni sekwetsenjwa esikhungweni.
Kuphatfwa kwesikhungo semphakatsi kumele kwentiwe ngumphatsi wesikhungo ngaphasi kwemvumo yeNhloko yeliTiko.
(1) Leso naleso sikhungo semphakatsi kumele simise umtimba longamele ngaphandle kwesikhungo semphakatsi lokucondziswe kuso kusigaba 21(1)(d) seMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika 1996 (uMtsetfo No. 84 wanga-1996) nobe sigaba 9 seMtsetfo wemFundvo lePhakeme neluCecesho, 1998 (uMtsetfo No. 98 wanga-1998).
ummeleli wanobe nguyiphi imitimba leyesekelako.
nengcweti emkhakheni welucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, lapho kukhonakala khona.
kusigatjana (3)(c) kumele likhetfwe bafundzi esikhungweni.
Emalunga lekucondziswe kuwo kutigatjana (2)(a), (b), (d), (e) na (f) kumele enyule emalunga lekucondziswe kuwo kusigatjana (2)(c) kumphakatsi losetjentelwa ngulesikhungo kantsi emalunga angavota kunobe nguwuphi umhlangano wemtimba longamele.
inhloko yesikolo nobe ngumuphi umfundzisi lokhetfwe nguye, yesikolo lapho khona kusebentela lesikhungo.
Lilunga lekucondziswe kulo kumgamu (a) angeke livote emhlanganenweni wemtimba longamele.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi usebenta ngekweMtsetfosisekelo lekumele uvumelane netidzingo letincane letincunywe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso seGazethi yesiFundza.
nekwenta kutsi lamaminithi atfolakale kute ahlolwe yiNhloko yeliTiko.
Umtimba longamele kumele utfumele ikhophi yeMtsetfosisekelo wayo kuNhloko yeliTiko kungakendluli tinsuku letingu-90 sewukhetsiwe.
Uma sikhungo semphakatsi simiswa ngekwesigaba 3, kwenganyelwa kwaleso sikhungo kuba setandleni teNhloko yeliTiko kute kuhlanganiswe umtimba longamele ngekwaloMtsetfo.
naletinye tindzaba letidzingekile telukhetfo, kwenyula nobe kucala kusebenta kwemalunga emtimba longamele.
bekacelwe ngulemitimba lengamele yaleto tikhungo, uma lemitimba lengamele ikhona.
libukisise yonkhe lemibono.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lincume kuhlanganiswa kwemtimba munye longamele ngendlela lecinisekisa kutsi sikhungo ngasinye simelelwa ngalokulinganako.
Nobe nguwuphi umtimba longamele longaphasi kwesatiso ngekwesigatjana (2) uyachubeka kute kube khona umhlangano wekucala wemtimba longamele lohlanganiswe ngekwalesigaba.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele?
utfobele yonkhe imisebenti lelandzelana neMtsetfo njengekuncunywa kwayo nguNdvuna ngesatiso kuGazethi yaHulumende, nobe kube liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso kuGazethi yaHulumende.
nalabangafundzisi futsi bacashe nalesinye sitafu lesingafundzisi lesingetulu kulesi lesincunywe ngekweMtsetfo weMsebenti waHulumende, 1994 (Simemetelo No. 103 sanga-1994).
Sikhungo semphakatsi singacasha kuphela umfundzisi esikhundleni lesishiwo kusigatjana (2)(a) uma lomfundzisi abhalisile njengemfundzisi kumKhandlu webaFundzisi waseNingizimu Afrika.
Uma kwetfulwa ibhajethi yemnyaka lekucondziswe kuyo kusigaba 24 umtimba longamele wesikhungo semphakatsi unikete umniningwano lowanele wanobe ngutiphi tikhundla letihlongotiwe ngekwesigatjana (2), kufaka ekhatsi netindleko letihlobene nekucashwa kwesitafu kuleto tikhundla kanye nendlela lephakanyisiwe kutsi kuhlanganyetwa ngayo letikhundla.
Umbuso awunacala kunobe ngusiphi sento nobe liphutsa lelentiwe sikhungo semphakatsi macondzana nemtfwalo waso wesivumelwano njengemcashi ngesitafu lesicashwe ngekwesigatjana (2).
Emva kwekubonisana lekucondziswe kuko kusigaba 5 seMtsetfo yeNchubomgomo yeTemfundvo yaVelonkhe, 1996 (uMtsetfo No. 27 wanga-1996), iNdvuna ingancuma tinkhambiso kanye nemitsetfo ngesatiso kuGazethi yaHulumende mayelana netimali letisetjentiswe kucashwa kwesitafu letishiwo kutigatjana (2), kodvwa letinkambiso nalemitsetfo ingatsatfwa njengekutsi itawenta uMbuso kwangatsi ubambisene nalokucashwa kwesitafu.
(1) Kumiswa kwebafundzisi besikhungo semphakatsi kuncunywa kuhociswa kwetikhundla yiNhloko yeliTiko letisuka lapho khona kumiswa tikhundla tebafundzisi besifundza letakhiwe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngekwesigaba 5 seMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, kantsi bafundzisi labacashwe kuletikhundla bacashwa ngekweMtsetfo.
Kumiswa kwebasebenti labangafundzisi besikhungo kuncunywa ngekweMtsetfo weMsebenti waHulumende, 1994 Simemetelo No.
lucecesho kumitimba lengamele kutsi isebente ngendlela lekahle imisebenti yayo nobe ikhone kwenta leminye imisebenti.
INhloko yeliTiko kumele icinisekise kutsi umphatsi wesikhungo kanye naletinye tikhulu telitiko letemfundvo tiniketa lusito loludzingekile kumitimba lengamele ekwenteni imisebenti yayo ngekwaloMtsetfo.
(1) Uma umtimba longamele uyekele nobe wehluleke kwenta imisebenti yawo, iNhloko yeliTiko kumele icitse umtimba longamele bese ikhetsa munye umuntfu nobe bantfu labanyenti labatawenta lemisebenti sikhatsi lesingandluli tinyanga letintsatfu.
INhloko yeliTiko ingangeta sikhatsi lesishiwo kusigatjana (1), kuletinye tikhatsi kungandluli etinyangeni letintsatfu ngesikhatsi sinye, kodvwa lesikhatsi sesiphelele kumele singandluli umnyaka munye.
INhloko yeliTiko kumele icinisekise kutsi umtimba longamele ukhetfwa ngekwaloMtsetfo kungakendluli umnyaka emva kwekukhetfwa kwemuntfu nobe bantfu lekucondziswe kubo kusigatjana (1).
Lilunga lemtimba longamele kumele liphume emhlanganweni wemtimba longamele ngesikhatsi setinkhulumiswano nangalesikhatsi kutsatfwa sincumo nganobe nguyiphi indzaba lapho khona lelilunga linetimfuno talo.
(1) Imali lecitfwe lilunga lemtimba longamele ekwenteni imisebenti yalo umtimba longamele ungambuyisela yona.
Kute lilunga lemtimba longamele lelingaholelwa ngekwenta imisebenti yalo.
ukhetse bantfu labangesiwo emalunga emtimba longamele kulawo makomiti ngebungcweti babo, kodvwa lilunga lemtimba longamele kumele libe ngusihlalo ngemhlangano ngamunye.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi lesiniketa imfundvo kubafundzi labanetidzingo letisipesheli temfundvo kumele umise likomiti letidzingo temfundvo letisipesheli.
(1) Sikhungo semphakatsi kumele sibhalise bafundzi futsi sibanikete tidzingo tabo temfundvo ngaphandle kwekubandlulula nganobe nguyiphi indlela.
Sicelo sekubhaliswa kusikhungo semphakatsi kumele sitfunyelwe kuNhloko yeliTiko ngendlela lencunywe nguyo.
Uma sicelo lesishiwo kusigatjana 2 singavunywa, iNhloko yeliTiko kumele yatise umfundzi ngencwadzi ngaloko kwaliwa netizatfu takhona futsi.
Nobe nguwuphi umfundzi lowalelwe kubhalisa esikhungweni semphakatsi angafaka sikhalo ngesincumo seNhloko yeliTiko kuliLunga lesiGungu seMkhandlu.
Umkhandlu lomele bafundzi esikhungweni kumele umiswe kuleso naleso sikhungo semphakatsi.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesuFundza, lingabeka tinkhombandlela tekumiswa, telukhetfo kanye nemisebenti yemikhandlu lemele bafundzi.
Lowo nalowo mfundzi losesikhungweni semphakatsi ungaphasi kwaleyo ndlela yekutiphatsa, tindlela tekwelula tigwegwe kanye netinchubo njengobe tingancunywa ngumtimba longamele ngaphasi kwenchubomgomo yesifundza.
Lenchubomgomo lekucondziswe kuyo kusigatjana (1) kumele ibe nekubambisana lokutsite naletindlela kuvimbela kubandlulula ngebuhlanga, budlova bemacasi nekuhlukumeta ngemacasi.
Indlela yekutiphatsa kumele ifake imibandzela yenchubo lefanele yekulondvolota timfuno temfundzi etinchutjweni tekwelula tigwegwe.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele kutsi ngemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza ikhishelwa loku lisekele ngetimali lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kahle, ngalokulinganako futsi ngalokuselubala.
netimo letehlukile ngetikhungo letehlukene, tinhlelo letehlukene telucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, uma kunesisekelo lesifanelekile salokwehlukaniswa.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, njalo ngemnyaka, kumele sinikete umniningwano lowanele kutikhungo temphakatsi mayelana nekwesekela ngetimali lokushiwo kusigatjana (1) kuvumela sikhungo semphakatsi kutsi sitilungiselele ibhajethi yaso yemnyaka wetimali letako.
INdvuna kumele, ngekweMtsetfo yeNchubomgomo yemFundvo yaVelonkhe, 1996 (uMtsetfo No. 27 wanga-1996), incume tinkhambo nemibandzela yekwesekela ngetimali kwetikhungo temphakatsi, emva kwekubonisana nemkhandlu wetiNdvuna Temfundvo, iNdvuna yeTetimali kanye neNABABET.
angeke utifake etikweletini letindlula linani leliphelele lelivunywe ngekwetigamu (b) na (c).
Uma ngabe liLunga lesiGungu seMkhandlu lingasemukelo sitatimende semtimba longamele semali lengenako lelinganisiwe netindleko, liLunga lesiGungu seMkhandlu litawudzinga kutsi umtimba longamele utfumele sitatimende lesibuketiwe kulo ngesikhatsi lesibekiwe.
nebhalansishidi nesitatimende semali lengenile nalephumile.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele unikete liLunga lesiGungu seMkhandlu ngemniningwano longetiwe longacelwa liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesihle.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele ukhetse umuntfu lobhaliswe njenge-akhawuthenti njengemcwaningimabhuku ngekweMtsetfo wema-Akhawuthenti nebaCwaningimabhuku besiVe, 1991 (uMtsetfo 80 wanga-1991), kutsi acwaninge imiculu kanye netitatimende tetimali letishiwo kusigatjana (1).
wemukelwe liLunga lesiGungu seMkhandlu kwenta lomsebenti.
Kute umuntfu lonenshisekelo yemali etindzabeni tesikhungo semphakatsi longakhetfwa ngaphasi kwalesigaba.
Uma liLunga lesiGungu seMkhandlu libona kunesidzingo, lingacela umCwaningimabhuku-Jikelele kutsi ente umsebenti wekucwaninga imiculu netitatimende tetimali tesikhungo semphakatsi.
Uma umtimba longamele wesikhungo wehluleka kuvumelana nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo wemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza ikhokhelwa sikhungo semphakatsi, nobe nganobe ngusiphi ngekuya ngekutsi nguyiphi imali lekhokhelwe sikhungo semphakatsi, liLunga lesiGungu seMkhandlu lingacela umtimba longamele kutsi ulandzele umbandzela nobe simo ngesikhatsi lesibekiwe.
Uma umtimba longamele wehluleka kulandzela umbandzela nobe simo ngaso sonkhe sikhatsi, liLunga lesiGungu seMkhandlu lingagondla imbadalo yanobe nguyiphi incenye yemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza yaleso sikhungo semphakatsi.
Uma liLunga lesiGungu seMkhandlu litsatsa sinyatselo ngaphasi kwesigatjana (2), umbiko mayelana nalesinyatselo kumele liLunga lesiGungu liwetfule kusishayamtsetfo sesifundza nobe wetfulwe masinyane ngaphambi kwekutsatfwa kwesincumo.
Ngekuya ngesigaba 27, nobe ngubani, ngemali yakhe, angamisa futsi agcine sikhungo sangasese.
27. (1) Kute umuntfu longamisa nobe agcine sikhungo sangasese ngaphandle uma sibhaliswe yiNhloko yeliTiko.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele, ngesatiso kuGazethi yaHulumende, lincume tizatfu tekubhaliswa nobe kuhociswa kwesikhungo sangasese yiNhloko yeliTiko.
sikhungo sangasese silandzela tindlela tekubhalisa lekucondziswe kuto kusigatjana (2).
leto tetfulo letinjalo tibukisiswe kahle.
Umnikati wesikhungo sangasese angafaka sikhalo kuliLunga lesiGungu seMkhandlu ngekuhociswa kwekubhaliswa kwaleso sikhungo sangasese.
INdvuna, ngesatiso kuGazethi yaHulumende, ingancuma tinkhambo nemibandzela ngekuniketwa kwetelekelelo kutikhungo tangesese emva kwekubonisana nemKhandlu wetiNdvuna temFundvo kanye neteTimali neKhomishani yeMali yeMbuso ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, etimalini letikhishwe sishayamtsetfo sesifundza letikhishelwe leyo njongo, linganiketa imali yekwelekelela kusikhungo sangasese ngekuya ngesigatjana (1).
Uma timo lekucondziswe kuto kusigatjana (1) lekukhishwe imali yekwelekelela ngaphasi kwato atikalandzelwa, iNhloko yeliTiko ingaphelisa nobe yehlise imali yekwelekelela kusukela elusukwini lelincunywe ngiyo.
leto tetfulo letinjalo tibukisiwe kahle.
Umnikati wesikhungo sangasese angafaka sikhalo kuliLunga lesiGungu seMkhandlu ngekupheliswa kwehliswa kwemali yekwelekelela kwaleso sikhungo.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngekuvumelana neliLunga lesiGungu seMkhandlu lelibukene neTetimali kuleso sifundza, lingavumelana nemnikati wesikhungo sangasese ngekwekutsi leso sikhungo simenyetelwe kutsi sibe sikhungo semphakatsi.
Satiso sekuguculwa kwesikhungo lekucondziswe kuso kusigatjana (1) kumele sishicilelwe kuGazethi yesiFundza.
nobe nguyiphi indzaba lecondzene naleso sikhungo lengashicilelwa ngekwaloMtsetfo.
Tidzingo letehlukene tingentiwa ngaphasi kwesigatjana (1) ngekwehlukahlukana kwetikhungo.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele sinikete laba labatsintsekile sikhatsi lesenele sekubeka imibono kunobe ngusiphi sidzingo lelihlose kusincuma ngaphasi kwesigatjana (1).
Kucinisekiswa kwekhwalithi kanye nekwenyuswa eluceceshweni kanye nasemfundvweni yalabadzala lesisekelo kumele kwentiwe ngendlela leshiwo kuMtsetfo wemFundvo Jikelele nalePhakeme nekuCinisekiswa kweKhwalithi yeluCecesho, 2001 (uMtsetfo No. 58 wanga 2001).
I-NABABET kumele yeluleke iNdvuna ngekwenyuswa nangekucinisekiswa kwekhwalithi.
inikete iNABABET tizatfu letibhaliwe uma iNdvuna ingasemukeli leseluleko.
iNABABET yehluleke kuniketa seluleko kungakendluli tinsuku letingu-14 emva kwekutsi sekwentiwe leso sicelo.
inikete iNABABET tizatfu letibhaliwe taleso sento.
neliLunga lesiGungu seMkhandlu ngesifundza ngasinye.
Letikhungo kumele utsatse umniningwano lokhona kute uhlolwe ngunobe ngubani, kute kufike ekutseni lomniningwano udzingekile kusetjentiswa nekuvikelwa kwemalungelo aloyo muntfu.
Leso naleso sikhungo kumele sinikete imininingwano yaloluhlobo ngalesikhungo njengobe ifunwe ngalokuvakalako yiNhloko yeliTiko, nobe umCondzisi jikelele nekuchumana neNhloko yeliTiko.
INhloko yeliTiko, umCondzisi jikelela kanye nanobe ngusiphi sikhungo lesiniketa lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kumele sinikete leyo mininingwano ngalesikhungo nobe ikhwalithi yelucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo njengobe ifuneka ngalokuvakalako yiNABABET.
ancume tindlela letikahle tekulungisa letinkhinga.
LeLiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele ngalokuphutfumako lokungakhonakala lente umbiko lokucondziswe kuwo kulesigatjana (2) kulomtimba longamele lobutwako.
Lomtimba longamele wesikhungo semphakatsi, ngekuvunyelwa LiLunga lesiGungu seMkhandlu nangesatiso kuGazethi yaHulumende, ungantjintja ligama lesikhungo semphakatsi.
utfolakala anelicala futsi utawubukana nekugwetjwa nganobe ngabe ngusiphi sigwebo lesinganiketelwa kukhwabanisa.
Nobe ngabe ngubani lotentisa kwangatsi uniketwe sitifiketi ngulendzawo yelucecesho ekubeni empheleni akukho sitifiketi saloluhlobo lasiniketiwe, utfolakala anelicala futsi utawubukana nekugwetjwa nganobe ngabe ngusiphi sigwebo lesinganiketelwa kukhwabanisa.
Nobe ngabe ngubani lophambana nesigaba 27(1), utfolakala anelicala futsi utawubukana nesigwebo senhlawulo nobe kuyohlala ejele iminyaka lengadluli kulesihlanu nobe kokubili inhlawulo kanye nelijele.
Kute emkhatsini waHulumende, I-NABABET nanobe ngabe ngubani lokhetfwe mayelana naloMtsetfo lobophelelekile ekulahlekelweni nobe umonakalo lovelele umuntfu ngetizatfu tetento letentiwe nobe tikhohlwe ngeliphutsa ngalesikhatsi kwentiwa nobe ngabe nguwuphi umsebenti lowo muntfu lebekakhetfwele wona mayelana naloMtsetfo.
Kunobe ngabe ngusiphi sitfo seMbuso.
UmCondzisi jikelele, kuletimo letingaloluhlobo latibonako, anganiketa kusetjentiswa kwanobe ngabe nguwaphi emandla akhe ngaphasi kwaloMtsetfo nekwentiwa kwemisebenti yakhe mayelana nalomtsetfo kunobe ngabe ngusiphi sisebenti etikweliTiko.
INhloko yeliTiko, kuletimo letingaloluhlobo letibonako, inganiketa kusetjentiswa kwanobe ngabe nguwaphi emandla akhe ngaphasi kwaloMtsetfo nekwentiwa kwemisebenti yakhe mayelana nalomtsetfo kunobe ngabe ngusiphi sisebenti etikweliTiko letemfundvo lesifundza.
Kuniketelwa kwemandla mayelana naloMtsetfo akuvimbeli INdvuna, LiLunga lesiGungu seMkhandlu, umCondzisi jikelele nobe iNhloko yeliTiko, njengoba kungahle kwenteke, ekusebentiseni lamandla abo ekwenteni imisebenti yabo.
nanobe nguyiphi indzaba lephatselene nekutsi ngabe nguyiphi imitsetfo ledzingekile nobe lencomekako kute kuzuzwe lenjongo yaloMtsetfo.
Nobe ngabe ngutiphi tikhungo telucecesho lwemphakatsi kanye netemfundvo yalabadzala lesisekelo lebetikhona ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele titsatfwe njengaletisungulwe mayelana naloMtsetfo.
Nobe ngabe ngusiphi sakhiwo nobe umtimba lebewukhona kulesikhungo semphakatsi ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawuchubeka kuba khona kuze kufikwe lapho tivalwa khona ngetakhiwo lekucondziswe kulo in loMtsetfo.
Sigaba 38(3) asisebenti kumuntfu lobekaniketa tinhlelo telucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kulesikhungo sangasese ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kuze kufike elusukwini loluncunywe LiLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso kuGazethi yaHulumende.
LoMtsetfo uLucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo umTsetfo, 2000.
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoWekubiyaWanSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Kwengeta imitsetfo lehlobene netibiyo kanye nekubiya emapulasi kanye naletinye tindzawo netintfo letingahle tenteke ngengoti.
'sibiyo semncele' kushiwo nobe ngusiphi sibiyo (kufaka phakatsi, endzaweni lapho khona kwentiwe simemetelo ngaphasi kwesigaba sesitsatfu, i-jackal-proof fence), kanye nanobe nguliphi lisango lelidzingekile nobe lokunye kwekuvala lokwenta incenye nobe umsebenti walelo lisango, lelifakwe phakatsi nobe madvutane kakhulu nemncele wanobe nguyiphi indzawo futsi lelihlukanisa indzawo lenjalo kanye nanobe nguyiphi lenye indzawo?
Sicephu sembhalo. (a) lesikhishwe ngesigaba 1 (a) semTsetfo 4 wanga-1978.
Sicephu sembhalo. (bA) lesifakwe ngesigaba 1 (b) semTsetfo 4 wanga-1978.
Ticephu tembhalo. (c) na (d) leticinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Inchazelo 'yeNdvuna' ivalwe sigaba 1 (c) semTsetfo 4 wanga-1978.
(i) ngumhlaba loshiwo kusicephu sembhalo (b) senchazelo?
Siceshana sembhalo. (iA) lesifakwe ngesigaba 1 (d) semTsetfo 4 wanga-1978.
Siceshana sembhalo. (ii) lesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Siceshana sembhalo. (iii) lesikhishwe ngesigaba 1 (e) semTsetfo 4 wanga-1978 nalesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Siceshana sembhalo. (iv) lesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
'kulungisa', ngekuhlobana kunobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi, kufaka ekhatsi nekugcina ifenisi yaloluhlobo esimeni lesikahle ngekunciphisa, kujuba nobe ngukuphi lokunye kusho.
Sicephu sembhalo. (a) lesichitjiyelwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Sicephu sembhalo. (b) lesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
(b) ngekuya ngekuvunyelwa sigatjana (3), kuto tonkhe tigodzi lapho likhansela ledivishini lingenawo emandla, nobe kunobe ngabe nguliphi liwodi lwanobe ngabe ngusiphi sigodzi saloluhlobo nobe kunobe ngabe nguyiphi lenye indzawo lefakwe kunobe ngabe ngusiphi sigodzi saloluhlobo futsi sichazwe ngaloluhlobo lwesatiso.
Sicephu sembhalo. (b) lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Sigatjana. (1) lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na- 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
(d) sitatimende lesibonisa linani lebanikati bemapulasi labatfolakala kulendzawo yaloluhlobo labo, ngekhatsi kwesikhatsi lesibekwe likhansela, bavete luvo lwabo ngekuvuna kumenyetelwa kwekutsi kufaka sandla kuphocelelwe kulendzawo yaloluhlobo kanye nebukhulu lobuphelele bemapulasi abo, kanye nelinani lebanikati baloluhlobo lwemapulasi labo, ngekhatsi kwaleso sikhatsi, bavete luvo lwabo baphikisana nekumenyetelwa kwekuphocelelwe kwekufaka sandla kulendzawo yaloluhlobo kanye nebakhulu lobuphelele bemapulasi abo.
(ii) linani laloluhlobo lwebanikati labangakasekeli lesincomo, kanye nebukhulu lobuphelele bemapulasi abo.
Sigatjana. (3) lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
INdvuna ingahle, uma ikubona kufanelekile ngekunaka letimeko leyigcama kulendzawo letsintsekako, ngetikhatsi njalo njalo futsi nakuloluhlobo lwesikhatsi njengobe ikubona kufanelekile, ngesatiso kuGazethi imise kancane kusebenta kwanobe ngabe ngusiphi satiso lesikhishwe ngaphasi kwesigatjana (1), nobe kusebenta wesigatjana (3) kwesigaba 33 ngekuya mayelana kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho lesigatjana sangemuva sihlobene nayo.
Sigatjana. (4) lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na- 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Ngekuya ngekuvunyelwa sigatjana (2), INdvuna ingahle, uma ikubona kufanelekile, ngesatiso kuGazethi imemetele kufaka sandla kuletindleko te- jackal-proof fences kutsi kuphocelelwe kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho kufaka sandla kuletindleko tabofenisi bemincele kuphocelelwe.
Sigatjana. (1) lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Lokuvunyelwe ngusigaba sesibili kutawusebentisa ngetingucuko letifanelekile mayelana nalendzaba nekusebenta kwanobe ngabe ngusiphi satiso saloluhlobo.
Sigatjana. (2) lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Umnikati welipulasi lotfolakala endzaweni lapho kufaka sandla kuphocelelwe ngekuya mayelana nabofenisi bemincele ngaphandle kwe-jackal-proof fences, angasusa i-jackal-proof fence ngekuya mayelana nalelo lipulasi nobe kugucula nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi ngekuya mayelana nalelo lipulasi ube yi-jackal-proof fence, ngekuphikisana nemnikati welipulasi lelakhene longafisi ifenisi yaloluhlobo ibe yi-jackal-proof, utawukhikhela tonkhe tindleko letingetekile ledzingekile kuyenta ibe yi-jackal-proof.
Uma umnikati welipulasi lotfolakala endzaweni lapho kufaka sandla kungakaphocelelwa, umise ngalokusemtsetfweni umncele wefenisi ngekuya mayelana nalelo lipulasi, futsi nemnikati welipulasi lelakhene uyakumukela kutsi lefenisi lefakiwe utayisebentisa ngendzuzo kuye, nobe umnikati, ekuphambukeni esivumelwaneni, angasho kutsi lokubita kwalefenisi kuloyo naloyo mnikati (loku kusho lelizinga lapho loluhlobo lwekusetjentiswa nobe none sekwentiwe) incunywe ngekuhambelana kuvunyelwa yiShejuli yesiBili, futsi, uma lokubitwa sekuncunyiwe, kutawuphocelelwa kulomnikati lowente lokusebentisa ngendzuzo kwalefenisi kutsi afake sandla kuletindleko talefenisi ngekuhambelana nalokuncunywa.
Umnikati welipulasi lotfolakala ngaphandle kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho kufaka sandla kuphocelelwe, angeke abopheleleke kutsi afake sandla kuletindleko temncele wefenisi emkhatsini kwalelo lipulasi futsi nakunobe ngabe nguliphi lipulasi lelitfolakala kunobe ngabe nguyiphi indzawo yaloluhlobo, ngaphandle nangabe kutsi lefenisi ifakwe kutsi ayisebentise ngendzuzo ngekwakhe.
Umnikati welipulasi lelitfolakala endzaweni lapho kufaka sandla kuphocelelwe, lohlose kumisa umncele wefenisi emkhatsini walelo liphulazi kanye nanobe ngabe nguliphi lipulasi, uma afuna umnikati waloluhlobo walelinye lipulasi afake sandla kuletindleko talefenisi, utawuniketa umnikati satiso lesibhaliwe (madvutane ngendlela lekungakhonakala ngakhona ngendlela levetwe kuShejuli yekuCala) ngenhloso yakhe yekumisa lefenisi, lesitawufakwa lusuku futsi lesitawuveta tinchaciselo letinemininingwano kanye netindleko letilinganisiwe talefenisi kanye nencenye yaloluhlobo lwetindleko lafuna kutsi umnikati afake sandla.
(b) akafaki loluhlobo lwekuncatjelwa, lomnikati lofake lesatiso ngaloko angachubeka kumisa ifenisi.
Sigatjana. (2) lesichitjiyelwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Ngekuvunyelwa ngulesigaba ingucuko lefanelekile itawusebenta ngekuya mayelana nanobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi lotfolakala ngalolusuku lelo lapho kufaka sandla kwentiwa kutsi kuphocelelwe kulendzawo letsintsekako, uma loluhlobo lwefenisi lisesimeni lesikahle.
Uma umnikati amise umncele wefenisi ngaphandle kwekuhambisana nekuvunyelwa sigatjana (1) bese lomnikati welipulasi lelakhene avuma kutsi lefenisi yaloluhlobo lefakiwe utayisebentisa ngendzuzo kuye, ngekuvunyelwe ngusigaba 5 ingucuko lefanelekile itawusebenta.
(b) uma kute umuntfu waloluhlobo lowatiwako kumnikati loniketa lesatiso, lapho sesikhishwe kanye kuGazethi kanye nakatsatfu kuliphephandzaba lelitfolakala kulesigodzi lapho lipulasi litfolakala khona.
Letindleko tanobe ngabe ngukuphi kukhishwa kwaloluhlobo njengobe kushiwo kusicephu sembhalo (b) wesigatjana (1), titawungetwa kulokufaka sandla lokufuneka kulomnikati lona lesatiso lesitawutsatfwa njengalesiniketiwe.
Sigaba. 9 siguculwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Umnikati utawubopheleleka kuletindleko tekulungisa nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi ngekuya mayelana nelizinga lelipulasi ngaphasi kwalomTsetfo utawubopheleleke kutsi afake sandla kuletindleko tafenisi yaloluhlobo.
Umnikati anganiketa umnikati welipulasi lelakhene Sicephu sembhalo ngefenisi yaloluhlobo satiso ngalokubhaliwe kutsi ancedze, ngekhatsi kwesikhatsi seliviki linye, sekulungisa ifenisi yaloluhlobo futsi, uma umnikati welipulasi lelakhene ahluleka kuhambisana nalesatiso, angalungisa ifenisi yaloluhlobo bese atfola kuloyo mnikati incenye yaletindleko latikweletako.
Umnikati angahle kunobe ngabe ngusiphi sikhatsi antjintje nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi ngekuya mayelana nelipulasi lakhe kute ente lefenisi kutsi ibe ngulenemandla; Uma loyo mnikati welipulasi lelakhene ngeSicephu sembhalo ngalefenisi yaloluhlobo angeke abopheleleke kutsi afake sandla kulokuntjintja ngaphandle futsi nangalesikhatsi akhona kusebentisa ngendzuzo loluhlobo lwefenisi njengobe luntjintjiwe.
Nobe ngabe ngumuphi umnikati welipulasi (ngaphandle kwalophetse lifa lemhlaba kuloko) lofisa kumisa umncele wefenisi ngekuya mayelana nalelo lipulasi, futsi nobe ngabe ngumuphi umnikati welipulasi lona, ngekuhambelana ngekuvunyelwa kwalomTsetfo, lodzingwa ngumnikati welipulasi lelakhelene kutsi afake sandla kuletindleko kumncele wefenisi ngekuya mayelana nemapulasi esibili nobe letindleko tanobe ngabe ngukuphi kuntjintja kwaloluhlobo lwemncele wefenisi ngekuya mayelana nalawo mapulasi njengobe kushiwo kusigaba 11, uma letindleko tekumisa nobe lokufaka sandla, njengobe kungaba njalo, tidlula ku- R40, utawuvunyelwa kutsi atfole, ngekuya ngekuvunyelwa ngumTsetfo weliBhange leMhlaba, 1944 (UmTsetfo 13 wanga-1944), kulomhlaba kanye neliBhange leteKulima laseNingizimu Afrika imali ngaphambilini kute akhokhele loluhlobo lwetindleko nobe loluhlobo lwekufaka sandla, njengobe kungaba njalo.
Sigatjana. (2) siguculwe ngesigaba 14 (1) semTsetfo 5 wanga-1968.
(b) loluhlobo lwelinani lemali, uma likhona, ngekuya mayelana nekuguga kwalefenisi yaloluhlobo nobe, njengobe kungaba njalo, kwaleyo ncenye yaloluguculiwe nobe luntjintjiwe, ekuphambukeni esivumelwaneni emkhatsini wemphatsi welifa lemhlaba kulemphahla yakhe kanye nemnikati lomvalako, kutawuncunywa ngekuhambelana ne-mutatis mutandis, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Lapho kunobe ngabe nguliphi lipulasi lelifakwa ifenisi ngaphasi kwalomTsetfo libanjwe ngaphasi kwemvumo mboleko, umnikati ngalesikhatsi semvumo mboleko angafuna lemali yakhe kulona locashile, kusukela ngelusuku lapho loluhlobo lwelipulasi lafakwa ifenisi ngaleyo ndlela, lelinganiselwa ku-6% ngemnyaka kunobe ngabe ngusiphi samba lesibhadelwe ngekuya mayelana nalefenisi futsi, ngekuya mayelana nekutfolwa kwanobe ngabe nguyiphi inhlobo yenkhokhelalo, unemalungelo lafanako ngekwemtsetfo ekutfola irenti layikweletwako kulona locashile.
Ngekutfola satiso lesisuka kumnikati lofuna loluhlobo lwenkhokhelo kutsi lwentiwe, lona locashile angancuma lemvumo mboleko, ngaphandle nangabe kubopheleleka kwemnikati kutsi afake sandla kuletindleko talefenisi kuvuke kunobe ngabe nguwuphi umTsetfo walokucasha.
Uma nobe ngabe nguyiphi inchubeko yelicala letsetfwe ngaphasi kwalomTsetfo itsatselwa lona locashile lapho umnikati atawugcina atfole lokubopheleleka, lomnikati angangenelela bese uvimbela loluhlobo lwenchubeko yelicala, futsi nanobe ngabe ngusiphi sivikelo lesitfolakala kulona locashile sitawutfolakala nakulomnikati ngetulu kwanobe ngabe ngusiphi sivikelo lesikhona.
Umnikati angafaka ifenisi kulipulasi nobe afake sandla kuletindleko tekumisa umncele wefenisi ngekuya mayelana nelipulasi lakhe ngekungamelani nekutsi loluhlobo lelipulasi lisetjentiswa ngekuya ngeligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano semadlelo nobe ligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano sekunatsisa imfuyo ngaloko ngekuvuna kwanobe ngabe ngumuphi lomunye umuntfu, uma avumela tindlela letenele tekungena nekuphuma kulemfuyo ligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano sembambi ngemagede lafanele futsi lanele.
Umphatsi weligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano semadlelo njengobe sigatjana (1) sichazile, utawubopheleleka kubhadala umnikati welipulasi linani lelikahle letindleko tekumisa, kugcina nekulungisa lefenisi lelingene kulokusitakala kwakhe ngalamalungelo ekudla kwetilwane kulelipulasi.
Ekuphambukeni esivumelwaneni emkhatsini wemnikati nembambi weligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano ngekufaneleka nobe kwanela kwemagede lashiwo kusigatjana (1), nobe ngalelinani lemali yalelinani letindleko letishiwo kusigatjana (2), munye wabo angatsatsa lendzaba njengaletawuncunywa njengenchabano ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Lapho umugca lohlukanisako emkhatsini kwanobe ngabe nguwaphi emapulasi lamabili wakhiwa kugeleta kwemanti nobe ngumfula (kungabi nguloluhlobo lekutakwakha sivimbo lesiyimvelo etilwaneni letifuyiwe) nobe linani lemagcuma, timvitsi telitje lelicinile nobe tintsatjane, lapho kungeke kukhonakale nobe kungakafaneleki kumisa ifenisi, banikati labatsintsekako bangavumelana ngemugca lokahle wekuniketa nekutsatsa njengemugca lohlukanisako lotawufakwa ifenisi ngekuhambelana nalomtsetfo, futsi, ekuphambukeni esivumelwaneni, nobe ngabe ngumuphi umnikati waloluhlobo angatsatsa lendzaba njengaletawuncunywa njengenchabano ngekuhambelana ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Nobe ngabe ngumuphi umugca wekuniketa nekutsatsa lokuvunyelwane ngawo nobe loncunyiwe, utawutsatfwa kutsi ube mugca wemncele ngetinjongo talomTsetfo kodvwa angeke ukhinyabete lamaphepha ebuniyo aloluhlobo lwemapulasi.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lomisa umncele wefenisi angahlobisa nobe ngabe nguliphi lihlatsi lelihamba kulomugca walefenisi kuya ku-1.5 emamitha kulelo nalelo cele ngaloko futsi asuse nobe ngabe ngusiphi sihlahla madvutane nalefenisi.
Sigatjana. (1) lesikhishwe ngesigaba 1 semTsetfo 3 wanga-1971.
Letindleko taloluhlobo tekususwa titawutsatfwa njengencenye yaletindleko tekumisa lefenisi.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lomisa, logucula, lontjintja nobe lolungisa nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi, nobe ngaphasi kwalomTsetfo nobe ngalenye indlela, ngato tonkhe tikhatsi utawukhona kufinyelela kunobe ngabe nguwuphi umhlaba ngekwakhe kanye netisebenti takhe, tinsita, timphahla, tilwane kanye netitfutsi ngenjongo yekwenta lomsebenti lofuneka ngalokuvakalako ngaloko.
Akekho kusigatjana (1) locuketfwe lotawuvumela lokungena, ngaphandle kwekuvuma kwalona lohleti, kulomhlaba ngaphasi wekulima nobe nobe ngabe nguyiphi ingadze, indzawo lekuhlanyelwe kuyo, ingadze yetihlahla tetitselo nobe indzawo yekudlala, nobe kujuba, kuwisa nobe kona kwanobe ngabe ngusiphi sihlahla setitselo, i-orligamantal tree nobe sihlahlana.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu loniketwe emandla etiNsita tekuSebenta teliTiko leTekulima losebenta njengesisebenti lesitfunyelwe lapho yiNdvuna, futsi nobe ngabe ngumuphi umuntfu lokhetfwe nobe aphakanyiswe kutsi ancume inchabano ngekuhambelana ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili, angangena kunobe ngabe nguwuphi umhlaba alinganise, akale, ahlole, atsatse ema- grade kanye nemazinga, tihlahla letiwile, emafenisi lajutjiwe futsi ente tonkhe leletinye tintfo letifunekako ngalenjongo yaloluhlolo, kulinganisa nobe luhlolo nobe kwenta nobe ngabe ngukuphi lokuvunyelwa ngumtsetfo walomTsetfo: Uma kukhona nobe ngabe ngumuphi umonakalo lobangwe ngunobe ngabe ngusiphi sento salamandla laniketwe ngulesigaba utawulungiswa futsi, lapho kulungisa kungeke kukhonakale, lelinani lemali lalomonakalo (lapho ekuphambukeni esivumelwaneni, litawuncunywa ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili) litawukhokhelwa kulomnikati.
Umnikati wanobe ngabe ngumuphi wabojantji besitimela lababhukula kunobe ngabe nguliphi lipulasi, ngetindleko takhe, utawumisa abuye agcine kunobe ngabe nguluphi licele laloluhlobo lwemugca ifenisi leyenele ngetinsita letanele tekuwela kuyo yonkhe indzawo lapho umgwaco wemphakatsi ubhukula loluhlobo lwemugca futsi nakunobe nguyiphi lenye indzawo lapho loluhlobo lwetinsita tidzingeka ngalokuvakalako kute kuvumele imfuyo kutsi ibhukule loluhlobo lwemugca kusuka kuncenye yinye yaloluhlobo lwelipulasi kuya kulelinye: Uma kungukutsi incenye yaletindleko tanobe ngabe nguluphi loluhlobo lwetinsita tiyadzingeka kunobe ngabe nguluphi luhlobo lwalenye indzawo titawukhokhelwa ngulomnikati welipulasi lelitsintsekile.
Uma kwenteka, ngalesinye sikhatsi umgwaco wemphakatsi ubhukula umugca, ngekuvunyelwa ngumphatsi wemgwaco lotsintsekako, emagede alelinani lelifunekako nesakhiwo njengobe kungavunyelwana emkhatsini wemnikati waloluhlobo lwemugca nemnikati waloluhlobo lwelipulasi nobe, ekuphambukeni esivumelwaneni, kungancunywa ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili, ifenisi yaloluhlobo itawumiswa kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho loluhlobo lwetinsita tekubhukula tikhona uma.
INdvuna ingahle ngesatiso kuGazethi ikhiphele eceleni nobe ngabe nguyiphi indzawo kulokusebenta kwalesigaba.
Sigatjana. (3) lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na-47 semTsetfo 97 wanga-1986.
(a) Ngekuya ngekuvunyelwa ticephu tembhalo (b) na (c), umnikati wanobe ngabe nguyiphi ifenisi lebhukula umgwaco wemphakatsi utawuvumela imbobo lengekho ngaphasi kwa-4.5 emamitha kulomgwaco futsi utawumisa futsi agcine esimeni lesikahle ligede lelentiwe ngensimbi nobe sigodvo nobe lifuremu lelakhiwe ngesigodvo lafaswa ngeliwayela, labekwa edvute nemagumbi lakahle kulomgwaco futsi lalungiswa kahle ngemigibe nobe tintfo letitsite kulamapali timiswe ngenjongo, kute kuphunyeleliswe kuvulwa nekuvalwa kwaleligede nekucinisekisa kutsi litawujika lingatsintsi umhlaba.
Sicephu sembhalo. (a) lesikhishwe ngesigaba 2 semTsetfo 3 wanga-1971.
Lapho kunemphatsi wemgwaco, lomphatsi utawuncuma letinhlobo nebubanti bemagede langamiswa kulemigwaco kulendzawo indzawo yakhe.
Akukho kulesigatjana lokucuketfwe kutsi kutawusebenta kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho lokuvunyelwe sigaba 20 se-The Road Boards Act, 1901 (UmTsetfo 35 wanga-1901), wase-Natal, kutsi uyasebenta, nobe lapho umphatsi wemgwaco uvimbela ngalokusemtsetfweni lokumisa kwemagede kulemigwaco yemphakatsi.
Likhansela lesifundza lingenta timiso mayelana nemacebo ngetikhala kumafenisi ekubhukula nobe eceleni kwemigwaco yemphakatsi, letakhiwe kutsi tivumele indlela yetitfutsi kodvwa tivimbele indlela yemfuyo ngaloluhlobo lwemacebo.
ligede kunobe ngabe nguyiphi ifenisi utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu nobe, uma kwenteka agwetjwa kwesibili nobe kulandzelana, loluhlobo lwekuboshwa ngaphandle kwelitfuba lekukhipha inhlawulo lutawusebenta.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu logibela nobe afohle ngaphasi nobe ngetulu nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede ngaphandle kwemvumo yemnikati nobe locashile kulomhlaba lapho ifenisi yaloluhlobo nobe ligede litfolakala khona, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lowenta umonakalo ngenhloso nobe akhiphe nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede nobe ngabe nguliphi licebo lelakha incenye nobe ilekelela injongo yeligede, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R100 na-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letisitfupha, nobe loluhlobo lwekuboshwa ngaphandle kwelitfuba lekukhipha inhlawulo lutawusebenta.
(b) ngekhatsi kwemalanga langu7 ngemuva kwekutsi ifenisi yaloluhlobo nobe ligede loniwea ngalendlela nobe lisuswe, balibuyisele kulesimo leso labalitfole likuso ngaphambi kwekutsi loniwe ngalendlela nobe lisuswe, futsi, kuze kufike sikhatsi lapho lilungiswa khona, babeke nogada kuleyo mbobo kulefenisi yaloluhlobo nobe ligede lelibangwe nguloluhlobo lwemonakalo nobe kukhishwa futsi, uma kuyi-jackal-proof fence, babeke ifenisi yaloluhlobo, ngalolusuku lekoniwa ngalendlela nobe isuswe, ngaloluhlobo lesimo kutsi indlela yabojakalasi kulendzawo lapho yoniwe khona nobe isuswe khona, iyavinjelwa?
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lowona ngalokungakahlosi nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede lelitfolakala epulasini nobe kumgwaco wemphakatsi ngekhatsi kwelipulasi, khona lapho utawulungisa lomonakalo nobe, uma angakhoni kuwulungisa, utawubika lomonakalo kanye nalokuhluleka kwakhe kuwulungisa kumnikati nobe nobe ngabe ngubani locashile kulelipulasi bese wenta sibambiso nobe anikete lokumele lesamba salomonakalo njengobe singanela ngalokuvakalako kukhokhela letindleko talokulungisa, bese lomnikati nobe lona locashile ngesicelo lapho utawunika lomuntfu kuvuma ngalokubhaliwe lesamba semali lesibambiso nobe loku lokubanjisiwe.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lohluleka kuhambisana ngekuvunyelwa sigatjana (1) utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lona, logibele nobe uzube nobe afohle nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede ngaphandle kwemvumo, nobe ente umonakalo kunobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede, ahluleka kuniketa ligama kanye nelikheli lakhe lelikahle, ngesicelo semnikati nobe locashile kulomhlaba lapho ifenisi yaloluhlobo nobe ligede litfolakala khona nobe kumuntfu lotsite loniketwe emandla ngumnikati nobe locashile, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lophula nobe lohluleka ngenhloso kuhambisana nanobe ngabe ngukuphi kuvunyelwa ngumtsetfo lapho tinhlawulo tingakavetwa ngalokubhaliwe, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
ngekuvunyelwa lokuvetwe kuShejuli yesiBili itawusebenta.
Inkhantolo yemanjistreti yesigodzi lapho ummangalelwa kunobe ngabe nguyiphi inchubeko yelicala ngaphasi kwalomTsetfo ahlala khona, utawuba nemandla kubukana naloluhlobo lwenchubeko yelicala futsi ikhiphe sincumo selinani lemali lefunwako, ngekungavimbeli kutsi lenchubeko yelicala nobe lelinani lemali lefunwako ngaphasi kwemtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomanjistreti, ngaphandle kwemandla lajwayelekile enkhantolo.
Akukho umnikati nobe lona lohleti kulipulasi lotawutsatfwa njengalonalomtfalwo kumonakalo ngekuphatselana nekulimala nobe umonakalo lobangwe nobe ngabe ngumuphi umuntfu nobe imphahla yalomuntfu nobe imphahla letsintsa nobe ngabe nguyiphi ifenisi, ngaphandle nangabe lokulimala kubangwe kunganaki kwaloyo mnikati nobe lona lohleti kulokumisa, kuntjintja, kunakekela nobe kulungisa ifenisi yaloluhlobo.
Hulumende ngekuhlobana nanobe ngabe nguliphi lipulasi leli lapho angumnikati nobe acashile, noma ngekubhalisa nobe ngalenye indlela, unawo onkhe emalunge, imitfwalo kanye nemisebenti leniketwe nobe lebekelwe umnikati nobe locashile welipulasi ngulomTsetfo nobe ngaphasi kwalomTsetfo.
Ngekuya ngekuvunyelwa Tigatjane (2), (3) na (4), UmTsetfo weKubiya , 1912 (UmTsetfo 17 wanga-1912), UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya , 1922 (UmTsetfo 11 wanga-1922), UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1934 (UmTsetfo 24 wanga-1934), UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1940 (UmTsetfo 11 wanga-1940), kanye ne UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1962 (UmTsetfo 57 wanga-1962), nyalo lapha bayaguculwe.
Nobe ngabe ngusiphi Simemetelo, satiso, umyalelo nobe liphuzu lelikhishiwe, niketiwe nobe lentiwe, nobe ngabe ngusiphi lesinye sento lesitsetfwe nobe intfo lelungisiwe ngaphasi kwanobe ngabe ngukuphi kuvunyelwa ngumtsetfo wemtsetfo loguculwe ngesigatjana (1), kutawutsatfwa njengalokukhishiwe, niketiwe, yentiwe, tsetfwe nobe lungisiwe ngaphasi kwekuvunyelwa lokucondzene kwalomTsetfo.
Yonke indzawo lena ekucaleni kwalomTsetfo ngekuya kwesigatjana (5) wesigaba 5 salomTsetfo weKubiya loshiwoko, 1912, itawutsatfwa njengendzawo lemenyetelwe ngaphasi kwesigaba sesibili kutsi ikhishiwe.
Kuguculwa kwalomTsetfo weKubiya loshiwoko, 1912, angeke kukhinyabete nobe ngabe nguwuphi umTsetfo nobe lilungelo lelo ekucaleni kwalomTsetfo lelivunyelwe ngusigaba 41 saloyo mTsetfo liyasebenta.
LomTsetfo utawubitwa ngekutsi ngumTsetfo weKubiya , 1963.
IShejuli yekuCala lechitjiyelwe ngesigaba 3 semTsetfo 3 wanga-1971.
Iya ku Umnikati/i-Ejenti yemnikati welifamu nobe lipulasi............................
Uyatiswa ngekuya ngesigaba 7 salomTsetfo weKubiya , 1963, kutsi ngihlose kumisa ifenisi eceleni kwemncele emkhatsini welifamu/lipulasi lami Nombolo....................................... kanye nelifamu/lipulasi lakho.................................................... Nombolo.......................................
Lomsebenti utawucala ngelisuku lesi .lusuku lwa 19.... ngekuhambelana netinchaciselo letinemininingwano letivetwe lapha, futsi ngiyakucela kutsi ungitjele kutsi kuyinhloso yakho kutsi ufake sandla ngetisebenti nobe kokwakha, nobe kokubili, kuya kulokubiya?
Uma kungenamphendvulo nobe kuphikisa letinchaciselo letinemininingwano letinhlongotiwe lokufika kimi ngekhatsi kwesikhatsi lesibekwe ngulesigaba 7, lomsebenti utawuchubeka ngekhatsi kwendlela lejwayelekile.
Linani lemawayela: Lahlabako Langahlabi.............................
Budze emkhatsini kwemawayela ngemasentimitha kusuka phasi kuya etulu.
Luhlobo lwemapali ekudvonsa:.
i.e. incaba yematje, emazinga ensimbi- sisindvo, emapali etigodvo buncane bedayamitha ngemasentimitha, njalo njalo?
Linani lemagede: Linye mabili............................
13. Tindleko letilinganisiwe kufaka ekhatsi kumisa: R.
Umnikati loyincenye yenchabano anganiketa lolomunye umnikati satiso lesibhaliwe asho kutsi ufisa lendzaba ibe yinchabano incunywe libhodi lelikhetfwe ngekuhambelana nemtsetfo lelinemandla lavetwe kuleShejuli.
Libhodi litawakhiwa malunga lamatsatfu(lekutawubete kuwo lahlobene namunye walaba labacabanako) lakhetfwe njengobe leShejuli ivumelile, ngaphandle nangabe labanikati lababili bavumelana ngekutsandza kutsi umuntfu munye utawuncuma lendzaba, futsi babuye bavumelane kutsi loyo muntfu utawuba ngubani. Loluhlobo lwemuntfu utawuba nawo onkhe emandla laniketwe lelibhodi nguleShejuli.
Uma baphambuka kuloluhlobo lwesivumelwano loyo naloyo mnikati ngekhatsi kwemalanga langu-14 ngemuva kwelusuku lwesatiso, loloshiwo ngaphambilini utawukhetsa umuntfu munye njengelilunga lelibhodi, futsa utawutjela lolomunye umnikati ngaleligama nelikheli lalolomuntfu lolokhetsiwe.
Kukhetsa khona lapho lilunga lelibhodi kutsi lidlale indzima yalomuntfu lokumele ngabe ukhetsiwe ngulomnikati lophambukile, futsi nemanjistreti itawuba khona lapho ngekuhambisana nalesicelo.
Satiso sekukhetsa sitawuniketwa khona lapho kutsi siniketiwe ngeliphuzu kumnikati nobe lemantji lekhetsako, njengobe kungaba njalo, kulilunga lelikhetfwe njengaloloshiwo ngaphambilini, kanye nalamalunga lamabili lakhetfwe njalo ngekhatsi kwemalanga langu14 ngemuva kwekunika loluhlobo lwesatiso bakhetse umuntfu wesitsatfu kutsi abe lilunga lelibhodi?
Uma kudlula kwesikhatsi sekugcina lesishiwo semalanga langu14 lamalunga lamabili lashiwo ahluleka kuvumelana ngelilunga lesitsatfu, imantji leshiwo ngaphambilini, ngesicelo semnikati, itawukhetsa lilunga lesitsatfu. Satiso sekukhetfwa khona lapho sitawuniketwa kulilunga lesitsatfu ngulomunye walabanikati nobe ngulemantji lekhetsako, njengobe kungaba njalo?
Libhodi litawuchubeka kuncuma lendzaba yenchabano masinyane ngemuva kwekuba lilunga lesitsatfu selitfole satiso sakhe sekukhetfwa.
Lelilunga lesitsatfu litawuba ngusihlalo welibhodi futsi litawubita yonkhe imihlangano yelibhodi.
Ngetinjongo tekuncuma lendzaba lebange inchabano libhodi litawuba nemandla ekubita nekulalela bofakazi, kwentisa bofakazi tifungo, kubita kwentiwa kwemaphepha kanye nemiculu, nekungena kanye nekuhlola lamapulasi latsintsekako kanye nanobe nguliphi lipulasi lelakhelene.
Sincumo selinyenti lemalunga elibhodi sitawuba sincumo selibhodi futsi sitawubophelela banikati bobabili.
Libhodi litawuba nemandla ekuniketa kunobe ngumuphi umnikati tindleko talolomunye umnikati letivele ngekuncuma lendzaba yenchabano, kufaka ekhatsi imiholo, kanye nemali letfolwe ngaphambilini kukhokhela tindleko, temalunga elibhodi ngelizinga lelincunywe yiNdvuna ngekuchumana neNdvuna yeTetimali.
Sicephu sembhalo. 11 lesikhishwe ngesigaba 4 semTsetfo 3 wanga-1971.
Nobe ngabe ngusiphi sincumo selibhodi, kufaka ekhatsi nobe ngabe ngusiphi sincumo ngetindleko, singasetjentiswa ngendlela yinye futsi ngulabantfu banye njengesincumo nobe umyalelo wenkhantolo yemantji yaleso sigodzi.
Ngetinjongo tekwenta nobe ngabe nguwuphi umsebenti welibhodi nekukhokhelwa kwemali lesetjentiswe bofakazi, umtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomantji, utawusebenta njengobe uma uvunyelwe kuShejuli, ingucuko lefanelekile iyasebenta.
Nobe ngabe ngutiphi tindleko letiniketwe ngulelibhodi ngesicelo semnikati kulona lophumelele, itseliswe intsela ngumabhalane wenkhantolo yemantji yesigodzi ngekuhambelana nemtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomantji.
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoWekugcugcuteSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
UmTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, No.
nanobe nguwuphi umniningwane logcinwe ngulomunye umuntfu lodzingakalo wekusebentisa nobe wekuvikela nobe nguwaphi emalungelo.
nekwenyusa ngemandla sive lapho khona bantfu banekufinyelela lokusebentako kuwo wonkhe umniningwane lodzingekile wekusetjentiswa kwemalungelo ngalokuphelele nekuvikela emalungelo.
Lemanuwali ibeka tigaba temniningwane logcinwe yiBhodi yemaFilimu nekuShicelela, imininingwane yekuchumana kanye nelifomu lekucela kufinyelela kumarekhodi lagcinwe yiBhodi. Tinkhombandlela tekusebentisa iPAIA, itharifu yetinhlawulo letibitwako kanye naleminye imininingwane ingatfolakala kuKhomishini yemaLungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika kulelikheli lelibekwe kupharagrafu 3 kuManuwali.
IBhodi yemaFilimu nekuShicelela (iBhodi) yamiswa ngekulandzela sigaba 3(1)(a) semTsetfo wemaFilimu nekuShicelela, 1996, njengobe uchitjiyelwe, (umTsetfo?
.kulawula kwakhiwa, kushicelelwa, kuphatsa nekusabalalisa kwemishicelelo letsite kanye nemafilimi latsite ngendlela yekwehlukanisa, kubekwa kweminyka yekuvimbela kanye nekuniketa batsengi teluleko, ngenca yekuvikela bantfwana embukisweni yetemacasi, emafilimini naku-inthanethi, kanye..nekwenta kutsi kusetjentiswa kwebantfwana emishicelelweni yebantfu labangcunu, kumafilimi nobe ku-inthanethi, kujeziswe..?
yatisa umphakatsi ngenjongo nangekubaluleka kwetincumo tekwehlukanisa kanye nekweluleka batsengi.
IBhodi inesiPhatsimandla leseNgamele kanye netiPhatsimandla leteNgamele letiKhulu letimbili, lekwakha liKomiti lesiGungu, kanye nephaneli yebaHloli labaKhulu kanye nebaHloli labakhetfwe ngendlela yekuhlungwa ngumphakatsi. Siphatsimandla leseNgamele ngusiHlalo weBhodi kanye neliKomiti lesiGungu. Timphahla letitfunyelwa eBhodini tiyahlolwa bese tiyehlukaniswa ngemakomiti ekwehlukanisa, lacuketse umhloli lomkhulu kanye nalokungenani bahloli lababili, labakhetfwe kuphaneli yebahloli labakhulu kanye nebahloli. Sitafu sekuphatsa kanye nebacapheli besikhashana bagcwalisela basebenti beBhodi.
incwadzigezi : fpbmail@fpb.wcape.gov.
iwebhusayithi : www.fpb.gov.
Inkhomba lekucondziswe kusigaba 10 semTsetfo wekuGcugcutelwa kuFinyeleleka kwemNiningwane iyatfolakala kuKhomishini yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, kumbe kuwebhasayithi ku www.sahrc.org.
Isle of Houghton?
incwadzigezi : requestsPAIA@sahrc.org.
IBhodi igcina emarekhodi awo wonkhe emafilimu, imidlalo yangcondvomshini kanye nemishicelelo letfunyelwe kutewuhlukaniswa, kanye nemishicelelo yanobe nguyiphi imibuto leyentiwe ngekulandzela sigaba 24(2) semTsetfo.
Sicelo sekufinyelela lirekhodi leBhodi singentiwa ngekugcwalisa liFomu A, Sengeto B, umTsetfosimiso 6, lelikhishwe ekugcineni kwalemanuwali.
Lemishicelelo lelandzelako nemarekhodi itfolakala kuwebhusayithi yeBhodi ku www.fpb.gov.
(Idathabhesi yetincumo tekwehlukanisa kanye nebabonisi lababhalisiwe kanye/nobe baphakeli isalungiswa futsi itawutfolakala kuwebhusayithi uma ngabe kufakwa kwemniningwane sekuphetfwiwe).
Lofaka sicelo kumele atfobele tinchubo letibekwe kumTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, nobe nguyiphi imiTsetfosimiso leyentiwe ngekulandzela lomTsetfo futsi naseSigabeni 14 seManuwali lekhishwe liKhomishani lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika kanye nanobe ngutiphi timo lebekwe yiBhodi ngaphandle uma tingavumelani nemTsetfo, imiTsetfosimiso kanye neManuwali lekushiwo kuyo kulesigaba.
Ngetulu kwaletizatfu tekwencaba letibekwe kumTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, kute imphahla nobe emakhophi, nobe kufinyelela lokuvunyelwako, lokumayelana netimphahlala leticuketse bantfwana labangcunu ngaphandle uma lofaka sicelo alilunga lasemtsetfweni kantsi lirekhodi nobe kufinyelela kuloko kudzingekile ngesizatfu seluphenyo kanye/nobe kushishiswa.
Kucaphela kutfobela umTsetfo.
Kufinyelela kuleticelo letitfolakala kuleBhodi kungakhonakala ngekwenta sicelo, ngekubhalela, siPhatsimandla semNiningwane.
Umsebenti mbamba weBhodi kwehlukanisa emafilimu, imidlalo yangcondvomshini kanye nemishicelelo kuvikela bantfwana kutsi babone tintfo letingabalimata engcondveni kanye nekuniketa umniningwane webatsengi kwentela kutsi umphakatsi ubone tintfo letifanele kanye nekufundza labakufunako, tintfo tabo kanye netebantfwana lababanakekelako. UmTsetfo uniketela kuhlanganyela kwesive ekukhetfweni kwebahloli [sigaba 6(3)] kanye nekumisa tinkhombandlela letisetjentiswa kulenchubo yekwehlukanisa [sigaba 31(3)]. Timemo esiveni tekuhlanganyela kuletinchubo totimbili tentiwa ngemsakato.
Kwengeta, sive singahlanganyela ekwakhiweni kwetinkhombandlela tekwehlukanisa ngekutfumela tiphakamiso kanye/nobe kufaka tikhalo nobe kuhlaba tincumo teBhodi kusiPhatsimandla leseNgamele.
IBhodi itawutsi futsi, emva kwekutfola kwesicelo lesibhaliwe, ihlele kuhambele kwemalunga latsite emphakatsi kumihlangano yekwehlukanisa kubuka kanye nekufaka imibono kuletinchubo tekwehlukanisa.
IBhodi, jengemtimba wesive wavelonkhe lowenta tincumo letifana nekuphatsa, ungaphasi kwemTsetfo wekuGcugcutelwa kuPhatfwa kweBulungiswa kanye nemakhambi emisebenti yekuyekela nekwenta laniketwa kuloyo mTsetfo. Ngetulu kwaloko, umTsetfo weBhodi uvumela kufaka tikhalo kuBhodi yekuBuyeketa emaFilimu nemiShicelelo kanye neNkantolo lenKhulu.
Kute lomunye wekufakwa kulemanuwali lohleliwe kuze kube ngunyalo.
Emakhophi alemanuwali, ngesiNgisi, siChosa nobe siSuthu angatfolakala kuBhodi (buka pharagrafu 2 ngetulu kutfola imininingwane yekuchumana). Lemanuwali ingahlolwa futsi kuwebhusayithi yeBhodi ku www.fpb.gov.za.
The National Film, Video and Sound Archives, ePitoli.
Imali yesicelo (uma ikhona): R.
Sibambiso (uma sikhona): R.
Imali yekufinyelela: R.
(a) Imininingwane yemuntfu locela kufinyelela etikwelirekhodi kumele iniketwe ngaphasi.
(c) Bufakazi besikhundla lekwentiwa ngaso lesicelo, uma bukhona, kumele bufakwe.
Lesigaba kumele sentiwe KUPHELA uma sicelo semniningwane sentelwa lomunye umuntfu.
(a) Niketa imininingwane lephelele yelirekhodi lekufunwa kufinyelelwa kulo, kufaka ekhatsi inombolo yereferensi uma ngabe uyati, kwentela kutsi lirekhodi litfolakale malula.
(b) Uma ngabe sikhala lesiniketiwe sisincane, chubekela kulelinye likhasi bese ulihlanganisa kulelifomu. Lofaka sicelo kumele asayinde onkhe lamakhasi langetiwe.
Inchazelo yelirekhodi nobe incenye lebalulekile yelirekhodi.
Sicelo sekufinyelela etikwelirekhodi, ngaphandle kwelirekhodi lelicuketse umniningwane wakho, sitawubukwa emva kwekutsi sekukhokhwe imali yesicelo.
(b) Utawatiswa ngelinani lekudzingakale kutsi ulikhokhe njengemali yesicelo.
(c) Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi kuya ngendlela sicelo sicelo sidzingakala ngayo kanye nesikhatsi lesidzingakalako sekubuka nekulungiselela lirekhodi.
Uma ngabe ufaneleka kutsi ungakhokho lutfo, shano sizatfu sekungakhokhiswa.
Uma ngabe uvimbeleka ngekukhubateka kufundza, kubona nobe kulalela lirekhodi ngendlela yekufinyelela leniketiwe ku 1 kuya ku-4 ngaphasi, shano kukhubateka kwakho bese uyasho kutsi ulifuna ngayiphi indlela lirekhodi.
Kukhubateka: 
Indlela lodzinga lirekhodi ngayo: 
Makha libhokisi lelifanele nga-X.
(a) Kuvumela sicelo sakho sekufinyelela ngendlela lechaziwe kungaya ngendlela umniningwane lokhona ngayo.
Kufinyelela ngendlela leceliwe kungaliwa ngetimeko letitsite. Uma kunjalo utawatiswa uma kufinyelela kutawuniketwa ngalenye indlela.
Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi, uma ikhona, itawuncunywa ngehlanye ngendlela kufinyelela kucelwa ngayo.
1. Uma lirekhodi libhaliwe nobe liprintiwe:

Ikhophi yelirekhodi*

Kuhlolwa kwelirekhodi
2.
(loku kufaka ekhatsi titfombe, imifanekiso, kutfwetjuulwa kwevidiyo, titfombe letentiwe ngangcondvomshini, imidvwebo, njalonjalo):

kubukwa kwetitfombe

ikhophi yetitfombe*

kutsatsiselwa kwetitfombe*
3.
(i-stiffy nobe i-compact disc)
*Uma ucele ikhophi nobe kutsatsiselwa kwelirekhodi (lokungenhla), ngabe ufisa kutsi lekhophi nobe lokutsatsisiwe kuposelwe wena?
Imali yeliposi kumele ikhokhelwe
YEBO
CHA
Khumbula kutsi uma lirekhodi lingatfolakali ngelulwimi lolufunako, kufinyelela etikwelirekhodi kunganiketwa ngelulwimi lirekhodi lelitfolakala ngalo. 
Nguluphi lulwimi lofuna kutfola lirekhodi ngalo?
Utawatiswa ngencwadzi kutsi ngabe sicelo sakho samukelwe/sencatjelwe. Uma ngabe ufuna kwatiswa ngalenye indlela, uyacelwa kutsi uchaze leyo ndlela futsi unikete letinchukaca letidzingekile kuphumelelisa kuhambisana nesicelo sakho.
Ungatsandza kwatiswa njani ngesincumo lesimayelana nesicelo sakho sekufinyelela etikwelirekhodi?
<fn>DAC-NLS. UmtsetfoWemshuwalensSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Wekusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; lotawubukana nekukhokhelwa kwebasebenti labatsite esiKhwameni setinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti, futsi nekukhokhelwa kwetinzuzo tekugula, tekuyawubeleka, kwamukela umntfwana losisiwe netinzuzo temondliwa lokuhlobene nekuPhelelwa ngumsebenti kwalabo basebenti; kubukana nekusungulwa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, imisebenti yeliBhodi nesikhundla seliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; futsi nekubukana netindzaba letiphatselene nalo.
LOMISWE yiPhalamende yeRiphabliki yeNingizimu Afrika, ngalokuladzelako:?
Umnikeli longanalilungelo letinzuzo ngenca yetihibe letitsite?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekugula?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe?
Kufakwa kwesicelo setinzuzo temondliwa?
Sihloko lesifushane nesicalo?
KuloMtsetfo ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela sati kushiwo umuntfu locashwe ngekwesigaba 9(1); sitfunywa?
CCMA kushiwo iKhomishini yekuColelana nekuLamula (Commission for Conciliation, Mediation and Arbitration) lesungulwe sigaba 112 seMtsetfo weBudlelwano beteBasebenti, 1995 (uMtsetfo No?
sikhulu lesibukene neticelo?
umnikeli kushiwo umuntfu phaca?
longanetisa iKhomishani kutsi ukhiphile iminikelo ngetinjongo taloMtsetfo; uMcondzisi-Jikelele?
sisebenti sasekhaya kushiwo umcashwa lowenta umsebenti wasekhaya ekhaya lemacashi wakhe, futsi kufaka ekhatsi?
umuntfu lonakekela kulelo likhaya, kodvwa hhayi umuntfu losebenta emapulazini.
umhloli wetebasebenti kushiwo?
umhloli lokhetfwe ngaphasi kwesigaba 63 seTimo letiSisekelo seMtsetfo wekuCasha, 1997 uMtsetfo No.
loniketwe sikhundla nguNdvuna ngaphasi kwalesigaba kwenta nobe nguwuphi umsebenti webahloli betemisebenti; iNdvuna?
inyanga kushiwo sikhatsi lesisukela elangeni lekucala enyangeni yinye kuye kulelinga lelilandzelana nalelilanga lekucala kulenyanga lelandzelako, emalanga lamabili ayafakwa?
NEDLAC kushiwo uMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa newetemiSebenti losungulwe sigaba 2 weMtsetfo weMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa neweTemisebenti, 1994 uMtsetfo No?
sikhulu kushiwo sikhulu lesichazwe kusigaba 1 seMtsetfo weTemisebenti yeMphakatsi, 1994 Simemetelo No?
umsebentihulumende kushiwo umsebentihulumende njengobe umiswe kusigaba 197 seMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika, 1996 UMtsetfo No?
liholo kushiwo liholo?
losebenta ngetikhatsi temnyaka kushiwo nobe ngabe ngubani locashwe ngumcashi sikhatsi lesingaba tinyanga letintsatfu lokungenani etinyangeni letingu-12 nemcashi munye kantsi futsi umsebenti wakhe lotsikameteka lohlukana ngetikhatsi tekuba khona kwemsebenti,;loMtsetfo?
UMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti?
Injongo yaloMtsetfo kusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lapho khona ebacashi nebasebenti bakhokha futsi lapho khona uma ebasebenti labaphelelwa ngumsebenti nobe bondliwa, uma kungenteka, banelilungelo lekutfola tinzuzo ngaleyo ndlela batawukhona kulwa nehlupheko yekungasebenti.
LoMtsetfo usebenta kubo bonkhe bacashi nebasebenti, ngaphandle?
basebenti labatfola umholo ngaphasi kwesivumelwano sekufundza lesibhaliswe ngekweMtsetfo wekuTfutfukiswa kweMakhono, 1998 UMtsetfo No.
bantfu labangena kuRiphabliki ngenhloso yekwenta inkontileka yekusebenta, yekufundzela umsebenti (bu-aprentisi) nobe kufundza ngekhatsi kweRiphabliki uma ngabe sekuphele umsebenti kanjalo umcashi kudzingeke kutsi ngemtsetfo nobe ngenkontileka yekusebenta, yebu-aprentisi, yekufundza, uma kungaba njalo, nobe ngabe ngusiphi sivumelwano nobe ngesitsembiso, kubuyisela lowo muntfu emuva, nobe lomuntfu udzingekile kutsi ashiye iRiphabliki yeNingizimu Afrika, nebacashi babo.
Ngaphandle kwesigatjana (1), loMtsetfo utawusebenta kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka nebacashi emva kwetinyanga letingu-12 sekusebenta loMtsetfo.
(a) INdvuna kumele, ngalokukhulu kushesha emva kwekusebenta kwaloMtsetfo, ikhetse umtimba lotawuphenya futsi wente tincomo mayelana nekuphatfwa kwalomtsetfo kwaloMtsetfo kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka.
INdvuna kumele ichumane neliBhodi mayelana nemiphumela yeluphenyo.
SiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti siyasungulwa.
SiKhwama sicuketse naku?
nobe yimali lenjani lengaba yesiKhwama.
SiKhwama kumele sisetjentiswa kuloku?
nobe ngabe ngutiphi tindleko letisetjentiswe ngalokuvakalako ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo.
Kutfola timali tesikhwama, timalimboleko nekutfola imali leyecile ebhangi (overdraft).
Kutfola timali tesiKhwama ngekuboleka timalimboleko nobe ngekutfola imali leyecile ebhangi yesiKhwama kumele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999).
Imali yesiKhwama ngaphandle kwemali lengasetjentiswa masinyane ngetidzingo tesiKhwama kumele ifakwe ebhange lesiKhwama nguMcondzisi-Jikelele nemaKhomishane ekuSisa eSive isiswe ngekweMtsetfo wemaKhomishani ekuSisa kweMali yeSive, 1984 (uMtsetfo No. 45 wanga 1984).
inzuzo leyentiwe yesiKhwama futsi nekulahlekelwa kumele kutfwalwe siKhwama.
Nobe ngumuntfu, umtimba, inkapani, inhlangano nobe sikhungo setimali nobe ngasiphi sikhungo banganikela nobe bakhiphe lifa kulesiKhwama.
UMcondzisi-Jikelele angemukela iminikelo nobe emafa egameni lesiKhwama.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhetse umcubunguli wetimali lolilunga leMkhambatsi weBacungulu betimali baseNingizimu Afrika nobe lophetfwe lulinga lalowo Mkhambatsi kutsi ente imisebenti leniketwe bacubunguli betimali kuloMtsetfo.
Kungakendluli tinyanga letimbili emva kwekuphela kwemnyaka ngamunye, umcubunguli wetimali kumele abuyekete kusimama kwetimali tesiKhwama kulowo mnyaka wetetimali, futsi anikete nembiko wekulinganiswa kwetintfo kuMcondzisi-Jikelele.
Umbiko wekulinganiswa kwetintfo ucukatse loku?
tincomo tekulondvolotwa nekukwentiwa ncono kwesimo setimali tesiKhwama.
Ngekuya ngekwesigatjana (2), uMcondzisi-Jikelele kumele abike futsi ente tincomo kuNdvuna uma tincumo phakatsi kwemali lengenako nendleko yesiKhwama?
ayikeneli nobe ayikhuphuku ngelinani lelenele kuhlangebetana nekukhokhelwa kwetinzuzo letingalindzeleka.
UMcondzisi-Jikelele angahambisa umbiko kuphela lomiswe (1) emva kwekutsi sekachumene neliBhodi kanye netati tetibalo ngalokucuketfwe kulombiko.
nekusungula siKhwama sekugcina eceleni.
Ngekuya ngembiko lomiswe kusigatjana (1)(b), iNdvuna ingacela iNdvuna yeTetimali kutsi ilungise ibhajethi yaVelonkhe ngendlela lemiswe kutigaba 16 na 30 teMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (UMtsetfo No. 1 wanga 1999), kute kubuyiselwe imali lelahlekile yesiKhwama.
Ngetulu kwaloku kwesigaba 49(2) na (5) kweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999), uMcondzisi-Jikelele siphatsimandla lesilandzisako sesiKhwama.
(a) Ekucaleni kwemnyaka wetetimali ngamunye, iKhomishani kumele abeke phasi luhlelo lwebhizinisi neliTiko leTetimali laVelonkhe.
INdvuna kumele ihlanganise luhlelo lwebhizinisi ngekuvumelana neMcondzisi-Jikelele kanye neKhomishani, futsi kumele bancedziswe bacubungulu betimali kanye neliBhodi.
Letinye tintfo lekumele tingetwe kumbiko wemnyaka nakutitatimende tetetimali letishiwo kusigaba 55 seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 UMtsetfo No.
nobe yini lencunywe yiNdvuna.?
Sigaba A: Lilungelo letinzuzo?
tinzuzo temondliwa letimiswe kuNcenye F yaleSahluko.
(a) INdvuna ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali, ngesatiso kuGazethi futsi nangesigatjana (4), ingagucula silinganiso setinzuzo lesicuketfwe kuShejuli 3 ngekucondzana nelinani lenyanga lelisetulu lemholo wesisebenti lesinelukhono njengobe Sivumelwano sekuCinisekiswa kweteNhlalakahle (emaZinga laLingene), 1953 (Sivumelwano No. 102), seNhlangano yeTemisebenti yeMhlabawonkhe.
Silinganiso setinzuzo letimiswe kusigamu (a) tingehlukana phakatsi kwelinani leliphelele lelingu 60% lemholo webanikeli labatfola imali lencane kanye nelinani lelincane lemholo webanikeli labatfola imali lesetulu njengobe kutawencunywa ngematiko njengobe kubekiwe kuShejulu.
Ngekuvumelana nesigatjana (3), iNdvuna kumele?
ichumane neliBhodi futsi ihloniphe?
ivumelane nenchubo lebekwe kusigaba 55, ngetingucuko letidzingwa yingcikitsi.
Ngekuya ngekwesigatjana (2), ngetinjongo tekubala tinzuzo letikhokhelwa umnikeli, linani langelilanga lemholo wemnikeli, ngekuya ngelinani leliphelele lelihleliwe, kumele lincunywe ngalendlela?
uma akhokhelwa ngeliviki, ngekuphindzaphindza umholo weliviki kayi-52 bese udivayidwa nga-365.
Uma umholo wemnikeli untengantenga kakhulu njalo ngatikhatsi, kubalwa kumele ngemholo losemkhatsini wemnikeli wetinyanga letisitfupha letindlulile.
Ngekuya ngekwesigatjana (5), tinzuzo letigunyatwe umnikeli ngekwaleNcenye titala ngelinani inzuzo yelilanga linye emva kwawo wonkhe emalanga lasitfupha ekucashwa njengemnikeli ngaphasi kwemalanga langu- 238 ekucokelela enzuzo kuminyaka lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye, sekwehliswa nobe nguwaphi emalanga etinzuzo latfolwe ngumnikelo ngaleso sikhatsi.
Ngehloso yekuncuma emalanga lasetjentiwe njengobe kumiswe kusigatjana (3), sikhatsi sifaka?
sisebenti sasemkhunjini wetimphahla sitfole umholo ngekwesigaba 140 seMtsetfo weMikhumbi yekuTfwala tiMphahla, 1951 (UMtsetfo No. 57 wanga 1951).
Emalanga etinzuzo lagunyatwe umnikeli ngekwesigatjana (3) angeke ahliswe ngekukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka ngekweSigaba D saleNcenye.
Step 2 - Divayida linani leliphelele lemalanga nga- 52 umphindzaphindze kasikhombisa bese uyekela ingcosana lekhishwe ngulesibalo.
Step 3 Khipha kulelinani tinzuzo temalanga (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) letitfolwe eminyakeni lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye?
Step 4 Linani lelitfolakele lincuma tinzuzo letigunyatwe umnikeli?
Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo nganobe ngabe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli?
inzuzo yesiKhwama sesiNcepheteliso lesisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weTifo nekuLimala kwaseMsebentini, 1993 uMtsetfo No.
tinzuzo tesikhwama nobe sikimu lesisungulwe mgumkhandlu ngaphasi kwesigaba 28(g) nobe 43(1)(c) seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 (UMtsetfo No.
uyekelisiwe kutfola tinzuzo ngekwesigaba 36(1).
Ngekwemigomo yalesigaba, sikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti kumele sibalwe kusukela ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti.
Lusuku lolumiswe kusigatjana (1) lungayiswa elusukwini lolusondzelene nelusuku lwekufakwa kwesicelo uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senetisekile kutsi kubambeka lokube khona ekufakweni kwesicelo kubangelwe tigameko kwemandla emnikeli.
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lophelelwe ngumsebenti unelilungelo letinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti lesingetulu kwetinsuku letingu-14, uma?
sizatfu sekuphelelwa ngumsebenti?
kucoshwa kwemnikeli, njengobe kuchazwe sigaba 186 seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 uMtsetfo No.
kuwa kwelibhizinisi ngekwemibandzela yeMtsetfo yeKuwa kweliBhizinisi, 1936 uMtsetfo No.
umnikeli ubhalisiwe kutsi ufuna umsebenti nesikhungo setemisebenti lesisungulwe ngaphsi kweMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono, 1998 UMtsetfo No.
ngekuya sigatjana (3), umnikeli uyakhona futsi ukhona kutsi angasebenta.
Umnikeli lophelelwe ngumsebenti akakagunyatwa tinzuzo letishiwo kusigatjana (1) uma?
umnikeli wencaba ngaphandle kwesizatfu kuceceshwa nekwelulekwa lokuphatselene nemisebenti ngekucashwa ngaphasi kwesikimu lesivunyelwe nguMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo umtsetfo.
Nobe kunesigatjana (1)(d) nangekuya ngekwesigaba 20(1)(a), umnikeli lotfolwa kugula kantsi utfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti, ugunyatekile kutsi atfole tinzuzo takhe yingce-nje uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senelisekile kutsi lokugula angeke kuvimbele umnikeli ematfuba ekutfola umsebenti.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumele kwentiwe kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sifakwe kungekendluli tinyanga letisitfupha tekuphela kwenkontileka, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchebeka ngekungasebenti kwemfakisicelo.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
sikhombise kutsi umfakisicelo kumele afike nini ehhovisi lekucasha ngenhloso yekucinisekisa kutsi umnikeli?
ulungele futsi angakhona kusebenta.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Uma umnikeli atfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti futsi ngaphandle kwesizatfu wencaba kwemukela umsebenti lofanele, umsebenti lokhona, nobe kwelulekwa ngetelucecesho nobe ngekwemisebenti, sikhulu lesibukene neticelo singenta umnikeli kutsi umnikeli angakhokhelwa tinzuzo takhe sikhatsi lesingaba ngemaviki lalishumi nakutsatfu.
Sigaba C: Tinzuzo tekugula?
Ngekwemigomo yaleSigaba, sikhatsi sekugula kumele ngelusuku umnikeli layekela ngalo kusebenta ngenca yekugula.
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli unelilungelo letinzuzo tekugula letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekugula uma?
sicelo setinzuzo tekugula sentiwa ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye.
Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo tekugula?
kunobe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli?
Ngekuya ngekwesigatjana (2), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19, kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2).
Uma kubukisiswa ilifu yekugula lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yekugula angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma ngabe akamange agule.
(a) Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe ngumnikati matfupha kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
Uma umnikeli angeke akhone kutifakela sicelo ngekwakhe, sikhulu lesibukene neticelo singaniketa lomunye umuntfu imvumo yekugcwalisela umfakisicelo lifomu lekufaka sicelo.
Sicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha sekucale kugula, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchubeka ngekungasebenti kwemfakisicelo.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekugula?
kumnikeli nobe kulomunye umuntfu loniketwe ngumnikeli imvumo lomukelwe sikhulu lesibukene neticelo kutsi abe nemvumo.
Sigaba D: Tinzuzo tekuyawubeleka?
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lokhulelwe unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letimiswe kuleNcenye nganobe ngusiphi sikhatsi sekukhulelwa nobe kubeleka nangemvakwaloko, uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe nemibandzela yaleNcenye.
Ngekuya ngekwesigatjana (3), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19(2), kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2).
Uma kubukisiswa ilifu yekuyawubeleka lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yelifu yekuyawubeleka angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma bengakayi kulifu yekuyawubeleka.
Ngekwemigomo yalesigaba sikhatsi lesiphelele selifu yekuyawubeleka ngemaviki langu-17,32.
Umnikeli lophunyelwe sisu nobe lobeleke umntfwana loshonile unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letiphelele temaviki lasitfupha emva kwephunyelwa sisu nobe kwekubeleka umntfwana loshonile.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuyawubeleka kumele kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha lokungenani emavikini lasiphohlongo ngaphambi kwekubelekwa kwemntfwana.
IKhomishani ngetizatfu letivakalako.?
angachubekisa sikhatsi sekuletfwa kwesicelo sifike etinyangeni letisitfupha emva kwelusuku lwekubelekwa kwemntfwana.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakiseicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuyawubeleka kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba E: Tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe?
Ngekuya ngekwesigaba 14, munye kuphela umnikeli kubalingani logunyatwe the tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe lomiswe kuleNcenye ngemntfwana ngamunye losisiwe futsi uma kuphela?
umntfwana usiswe ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 uMtsetfo No.
sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye.
Lilungelolelimiswe kusigatjana (1) licala ngelusuku inkantolo lenikete ngalo imvumo yekwesiswa ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 (UMtsetfo No. 74 wanga 1983).
Ngekuya ngekwesigatjana (4), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko, uma ukhona, phakatsi kwenzuzo lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19(2) kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2).
Uma kubukisiswa ilifu lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo angeke yendlule umholo lona ngabe umcashi uwukhokhele umnikeli uma ngabe umnikeli bekasemsebentini.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumele kwentiwe ngelifomu leliniketwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lekukhishwa kwemvumo, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nesikhatsi lebekangasebenti ngaso umfakisicelo kute anakekele umntfwana losisiwe.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
sikhombise kutsi tinzuzo kumele tikhokhelwe njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi ngekutsi lesicelo asikaphelelil netizatfu kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba F: Tinzuzo temondliwa?
Umlingani lophilako wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye, uma sicelo sentiwe?
kungakendluli tinyanga letisitfupha sekushone umnikeli ngaphandle kwekutsi, kuniketwe tizatfu letivakalako, iKhomishani angasemukela sicelo emva kwetinyanga letisitfupha.
Nobe nguwuphi umntfwana wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela imibandzela yaleNcenye futsi?
umlingani lophilako akakafaki sicelo tinzuzo ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha tekufa kwemnikeli.
Inzuzo lekhokhelwa umondliwa inzuzo yekuphelelwa ngumsebenti lekushiwo kuyo kuNcenye B yaleSahluko lebeyingakhokhelwa umnikeli loshonile uma ngabe umnikeli bekaphila.?
Sicelo setinzuzo temondliwa kumele sentiwe ngelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sentiwe ngesikhatsi lesishiwo kusigaba 30(1)(b) kungakendluli malanga langu-14 emva kwesikhatsi lesishiwo kusigaba 30(2)(b), uma kungenteka.
Sikhulu lesibukene neticelo siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano locendzene nekusetjentwa kwalesicelo.
Uma ngabe sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo temondliwa kumondliwa elihhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba G: Imibandzela jikelele lehlobene nekufakwa kwesimangalo setinzuzo?
Ngekwemigomo yalesigatjana (1), sikweleti asifaki sikweleti lesisukela kuletinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo?
Tinzuzo letikhokhelwa banikeli nebondliwa ngekwaloMtsetfo atitseliswa ngekweMtsetfo weNtsela, 1962 (uMtsetfo No. 58 wanga 1962).
Banikeli nebondliwa labakhokhelwe tinzuzo labangakagunyatwa tona ngekwaloMtsetfo nobe labakhokhelwe tinzuzo lekungetabo kumele babuyisele tinzuzo emuva esiKhwameni.
Uma iKhomishani incuma kutsi umuntfu lomiswe kusigatjana (1) ukhokhelwe tinzuzo ngeliphutsa nobe ukhokhelwe tinzuzo letingetulu, iKhomishani kumele, kutsi kungekndluli tinyanga letilishumi nesiphohlong tekwentiwa kwesincumo, abhalele lomuntfu sicelo sekutsi abuyisele lemali.
Sicelo lesibhaliwe lesimiswe kusigatjana (2) kumele sifake loku?
bufakazi bekutsi lomuntfu lotfunyelwe incwadzi nguye mbamba lotfole letinzuzo.
labantfu labamiswe kusigatjana (1) kumele baphindzisele emuva lelinani kungekendluli malanga langu-90 sekwentiwe lesicelo lesibhaliwe.
Emva kwekuniketa umnikeli nobe umondliwa litfuba lwekuletsa tikhalo ngekubhala, iKhomishani ingamisa umnikeli nobe umondliwa ngesatiso lesibhaliwe lesinetizatfu sikhatsi lesingaba minyaka lesihlanu kutfola tinzuzo ngekwaloMtsetfo uma umnikeli nobe umondliwa?
ehluleke kuvumelana nesicelo lesibhaliwe lesikhishwe ngekwesigaba 35(2).
Sikhatsi sekumiswa kwetinzuzo singabekwa ngaphandle kwekutsi umnikeli nobe umondliwa sebakhokhelwe nobe basengakakhokhelwa.
Sincumo sekumisa umnikeli kutsi atfole tinkhokhelo asisho kutsi?
asinciphisi lilungelo lemcashi lekuphindziselwa umnikelo lawukhokhele umnikelo lomisiwe.
Umuntfu logunyatwe tinzuzo ngekwaloMtsetfo angafaka sikhalo ekomitini letikhalo leliBhodi uma ngabe angaphatfwa kahle ngulesincumo?
sikhulu lesibukene neticelo nekukhokhelwa nobe kungakhokhelwa kwetinzuzo.
Umuntfu longaneliswa sincumo selikomiti letikhalo angandlulisa lendzaba kuyewulanyulwa kuCCMA.
Umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobuvakalako kwetsemba kutsi umcashi akakavumelani nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe wente licala ngekwaloMtsetfo, kumele azame kutfola setsembiso lesibhaliwe kumcashi kutsi utawulandzela lombandzela lofanele.
Ngekuzama kutfola setsembiso, umhloli wetebasebenti?
kumele akhiphe risiphu yemali lekhishiwe.
Umhloli wetebasebenti angakhipha incwadzi yenkantolo yekutfobela uma umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobukalako kwetsemba kutsi umcashi akakatfobeli?
nguwuphi umbandzela waloMtsetfo.
incwadzi yenkantolo kumele ikhombise?
Inhlawulo lephelele lengahlawuliswa umcashi ngekwehluleka kutfobelo umbandzela waloMtsetfo.
Umhloli wetebasebenti kumele atfumele ikhophi yencwadzi yemyalo wenkantolo kumcashi.
Umcashi kumele atfobele sincumo senkantolo sekuphocelela ngesikhatsi lesibekiwe kulesigunyato senkantolo ngaphandle uma umcashi aphikisa ngekwesigaba 40.
Umcashi angaphikisa ngekundlulisela umbango kuMcondzisi-Jikelele ngendlela leniketiwe.
UMcondzisi-Jikelele angafaka sicelo eNkantolo yeTemisebenti kutsi sincumo senkantolo sekuphocelela sentiwe sincumo senkantolo eNkantolo yeTemisebenti uma ngabe umcashi angakatfobeli umyalo.
Umcashi kumele acinisekise kutsi tonkhe nobe leminye imininingwano legcinwako naletfunyelwako ngekwaloMtsetfo ilicinisa.
INdvuna kumele ikhetse sisebenti seliTiko leTemisebenti njengeliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
IKhomishani kumele inikete uMcondzisi-Jikelele umbiko ngemisebenti yesiKhwama ngemnyaka londvulela umnyaka wetetimali kungakendluli tinyaka letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetetimali ngamunye nobe sewucalile umnyaka lomusha.
IKhomishani angeke isebentise emandla nobe inikete umsebenti lotfwese iKhomishani ngekwaloMtsetfo, ngaphandle uma uMcondzisi-Jikelele avumelana naloko kukhetfwa nobe kuniketwa kwemsebenti.
Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentwe ngekutfunywa ngekuniketwa njengobe kumiswe kusigatjana (1) kumele kutsatfwe njengekutsi kwentiwe nguKhomishani.
Kutfuma nobe kuniketa umsebenti ngekwalesigaba akunciphisa emandla eKhomishani kutsi ente umsebenti laniketwe wona.
IKhomishani ingasho kutsi umuntfu abe ngumnikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo uma kubonakala kutsi lomuntfu bekumele kutsi atfole tinzuzo ngekwaloMtsetfo kodvwa, ngenca yetigameko letingetulu kwemandla akhe, akakagunyatwa tinzuzo.?
Ngekuya ngemitsetfo leyengamele Temsebenti wahulumende, uMcondzisi-Jikelele kumele akhetse tikhulu letibukene neticelo kuncedza iKhomishani ngekusebenta ngetimangalo teticelo letentiwe ngekwaloMtsetfo.
INdvuna kumele isungule liBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
lomunye umsebenti longahle ucelwe yiNdvuna ngekwemigomo yekusebentisa kahle loMtsetfo.
Emandla kanye nemisebenti yeliBhodi inngasetjentiswa futsi yentiwe ngekuya?
netinkhombandlela letincunywe nguMcondzisi-Jikelele.
LiBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti licuketse lamalunga lalandzelako?
Kulamalunga lashiwo kusigatjana (1)(b)?
emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yiNdvuna kutewumela timfuno teMbuso.
Lilunga leliBhodi lelimiswe?
kusigatjana (1)(c) lililunga lelikhona ngekwemtsetfo leliBhodi.
Lilunga lishiya sikhundla uma ngabe lelilunga?
lishiya sikhundla ngekubhalela iNdvuna satiso.
INdvuna ingakhipha lilunga leliBhodi?
ngekwenta tento nobe tintfo letingehlisa imisebenti yeliBhodi.
Uma ngabe lilunga leliBhodi lishiya sikhundla ngaphambi kwekuphela kwesikhatsi salo sasehhovisi, iNdvuna kumele igcwalise lesikhundla ngekulandzela tigatjana (1) na (2) lesikhatsi lesisele lesingakapheli.
LiBhodi kumele kutsi ngalokukhulu keshesha emva kwekukhetfwa kwemalunga , lilungise futsi lemukele uMtsetfosisekelo uma sewuvunywe yiNdvuna.
unganiketela (i) kuniketa liBhodi kanye nemalunga, emakomiti kanye nebasebenti, emandla kanye nemsebenti: Uma liBhodi?
lingehluka nobe libeke eceleni nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngaphasi nobe nguwuphi umsebenti loniketiwe , futsi (ii) nobe lesentiwe ngaphasi kwanobe nguwuphi umsebenti loniketiwe; futsi (ii) nalokunye lokudzingekile ekwenteni imisebenti yeliBhodi.
Lokungenani kumele kuniketwe tinsuku letingemashumi lamatsatfu ngaphambi kwemhlangano weliBhodi lapho kumele kubukisiswe kuguculwa kweMtsetfosisekelo lophakanyisiwe.
Livoti lelesekelako lokungenani linyenti letincenye timbili kuletintsatfu temalunga eliBhodi futsi nekuvunywa kweNdvuna kudzingekile ngekuguculwa kweMtsetfosisekelo.
IKhomishani ngiyo lebhekene netekuphatsa teliBhodi.
Kute kutsi liBhodi likhone kwenta kahle imisebenti yalo uMcondzisi-Jikelele kumele anikete liBhodi timali letidzingekile kanye nemitfombolusito futsi, ngekuya ngemitsetfo lengamele Temsebentihulumende, nangebasebenti labalingene.
Masinyane nje uma tintfo setihamba kahle emva kekuphela kwato tonkhe tinyanga, iKhomishana kumele, emva kwekubonisana neliBhodi?
nekukhokhela kusebentisa letinsita nemitfombolusito yesiKhwamaseMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Lilunga leliBhodi or nemakomiti alo langasebenti ngalokuphelele kuMbuso kumele bakhokhelwe luholo kanye netimali letincunywe yiNdvuna ngekweMiyalo yeTetimali lekhishwe liTiko leTetimali laVelonkhe.
Lilunga leliBhodi libuyiselwa kuto tonkhe tento, tindleko nendleko letentiwe ngulelo lilunga ngesikhatsi livikela nobe liphikisa tinchubo tasenkantolo letisukela etentweni letilungile talelo lilunga ngekwaloMtsetfo.
INdvuna, emva kwekubonisana neliBhodi, ingenta imitsetfosimiso lemayelana nanobe nguliphi ludzaba?
ledzingekile nobe ufanele kubhalwa kute kutsi umgomo nemibandzela yaloMtsetfo isebente kahle.
satiso kumele sisho kutsi?
imibono letfoliwe kanye nalokucuketfwe kutinkhulumiswano nekubonisana kumele kubukwe ngaphambi kwekukhipha nobe kugucula lomtsetfosimiso.
Sigatjana (1) asisebenti?
uma iNdvuna ikhipha umtsetfosimiso lotsite nobe satiso lesentiwe nobe lesikhishwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966), njengobe umiswe enhlamvini yesibili (2) yeShejuli 1.
Nobe nguwuphi umtsetfosimiso lotsintsa imali lengenako nobe imali lecitfwako ungakhishwa nobe uguculwe ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali.?
Wonkhe umcashi kumele, macedze uma kucala imisebenti njengemcashi, anikete umniningwano loshiwo kusigatjana (2) mayelana nebasebenti bakhe kuKhomishani, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti.
Umniningwano lomiswe kusigatjana (1) kumele?
ufake nemagama, tinombolo tabomatisi kanye nemholo wenyanga wesisebenti ngasinye semcashi, futsi kumele usho likheli lapho khona kucashwe sisebenti ngasinye.
IKhomishani ingacela umcashi kutsi anikete lemininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala kutsi yente umgomo waloMtsetfo usebente kahle kungandluli tinsuku letingu-30 sekufakwe sicelo, nobe ngaleso sikhatsi lesingetiwe iKhomishani lengasivumela.
IKhomishani kumele yakhe futsi igcine idathabhesi yebanikeli, yetindlalifa kanye neyebacashi.
Kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo kumele kususelwe kumniningwano locuketfwe kudathabhesi futsi loniketwe?
ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
(a) Kute kuncunywe kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo, iKhomishani ingatfola umniningwano lewufunako kudathabhesi yeMbuso lecuketse umniningwano mayelana nekucinisekiswa kwetenhlalakahle.
Ngekwemigomo yesigamu (a) iKhomishani kumele isebentisane naletinye tikhungo teMbuso kuhlanganisa emadathabhesi abo.
Emandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfweswe uMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo yandzisa kulamandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfwese uMcondzisi-Jikelele njengenhloko yeliTiko leTemisebenti.
UMcondzisi-Jikelele kumele ente imisebenti yesiKhwama ngekweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999).
Ngekuya ngetimo ngekuncuma kweMcondzisi-Jikelele, uMcondzisi-Jikelele angatfwesa emandla nobe anganiketa umsebenti loniketwe nobe lotfeswe yena ngekwaloMtsetfo kunobe ngusiphi sikhulu sesiKhwama.
Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentiwe ngekutfunyelwa nobe ngekuniketwa umsebenti ngekwalesigaba kumele utsatfwe njengemsebenti losetjentwe nobe lowentiwe nguMcondzisi-Jikelele.
Umsebenti loniketiwe ngekwalesigaba awunciphisi imvumo yeMcondzisi-Jikelele kutsi asebentise emandla laniketiwe nobe ente umsebenti loniketiwe.
UMcondzisi-Jikelele, emva kwekubonisana neliBhodi?
anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele.
UMcondzisi-Jikelele angatsenga nobe angatfola nobe nguyiphi imphahla lehambako ledzingakale ngekwemigomo yekusebenta kahle kweMtsetfo, futsi?
anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele.
Nanini lapho uMcondzisi-Jikelele anembono wekutsi wekutsi imali lekweletwa siKhwama, nobe imali lekhokhelwe siKhwama kufaka ekhatsi timali letitfolakale ngekukhwabanisa tesiKhwama, angeke nobe tingeke tifunwe, uMcondzisi-Jikelele angakhipha umyalelo wekutsi tesulwe.
angatfesa basebenti nobe tikhulu talawo mahhovisi imisebenti lenjalo njengobe kungadzingeka kute kuhlangabetwane nalomgomo.
Ingani kusigaba 10(1), uma uMcondzisi-Jikelele anemcondvo wekutsi imali lengenako yesiKhwama ayikaneli nobe ayikhuli ngelizinga lelidzingekile kuhlangabetana netindleko tesiKhwama kuhlangabetana nelikusasa lelindzelekile leticelo tetinzuzo, uMcondzisi-Jikelele kumele?
emva kwekubonisana neliBhodi bente tincomo ngalendzaba kuNdvuna.
UMcondzisi-Jikelele angaboleka imali egameni lesiKhwama ngekwesigaba 66(3)(b) seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999).
Ingani kusigaba 11, uMcondzisi-Jikelele kumele kutsi kungendluli tinyanga letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetimali ngamunye nobe macedze uma tintfo setihamba kahle, atfumele umbiko lobhaliwe kuNdvuna mayelana?
sibalo sebanikeli labashonile labo tinzuzo tabo tikhokhelwe bondliwa kanye nelinani leliphelele laleto letinzuzo.
Umbiko lomiswe kusigatjana (12) lohambisana nesitatimende semali lengenako netindleko kanye neluhlelo lemali lephumile nalengenile (ibhalansishidi) yesiKhwama, kumele kubekwe phasi eBandleni laVelonkhe kungakendluli tinsuki letingu-30 emva kwekutfolwa yiNdvuna uma iPhalamende ihlala phasi futsi, iPhalamende ingahlali phasi, kungakendluli tinsuku letilishumi nakunes tekucala kwekuhlala kwePhalamende lokutako.
Nobe ngabe yini lekhishwe ngekwaloMtsetfo ayitseliswa, uma ngabe lomsebenti ukhokhelwa siKhwama ngekwemtsetfo.
Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa kwetindleko tesiKhwama kufaka ekhatsi?
kwenta nobe kuniketa imvumo?
sento nobe liphutsa leliholela ekutseni kumangalelwe siKhwama.
Uma sisebenti sesiKhwama sibangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, uMcondzisi-Jikelele?
uma ngabe sisebenti sitfolakala sinelicala ngekulahlekelwa nobe ngekulimala, angancuma?
kutsi sisebenti sitayikhokhela njani lemali futsi nini?
abikele sisebenti ngekubhala ngesincumo lesitsetfwe ngekwalesigatjana.
Uma, ekuphelisweni kwemsebenti wesisebenti, uma ngabe kukhona imali lesele kulelinani lelincunyiwe ngekwesigatjana (2), lelinai lelisele lingakhishwa etimalini letitawuniketwa sisebenti.
Nobe ngabani longaphatseki ngesincumo lesentwe nguMcondzisi-Jikelele, angafaka sikhalo kungakendluli tinsuku letingu-30 kusukela ngelusuku latiswe ngalo ngekwesigatjana (2)(d), kuNdvuna macondzana nenchubo yetikhalo kubasebenti bembuso.
Kute kulesigaba lokuvimbela uMcondzisi-Jikelele?
kumisa tinchubo letimiswe kutigaba (a) na (b).
Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama kushiwo?
kwehluleka kutfobela umsebenti loniketwe mibandzela yaloMtsetfo lokuholela ekulahlekelweni nobe ekulimaleni kwesiKhwama.
Nobe ngubani labangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, unelicala lekwaphula umtsetfo.
Inkantolo, ngesikhatsi igweba umutfu ngekwenta licala lelimiswe kusigatjana (2), ingancuma linani lalokulahlekelwa nobe kulimala lokwentiwe kulesiKhwama.
Nobe ngubani lotfolakala anelicala njengobe kuphawuliwe kusigatjana (2) kumele aphindzisele loku lokulahlekile kwesiKhwama ngendlela uMcondzisi-Jikelele langancuma ngayo.
UMcondzisi-Jikelele angavumela kukhokhelwa kwemali ngesitolimendi.
Uma ngabe kulahlekelwa kwesiKhwama kungenca yenkhohlakalo yesimangalo setinzuzo, lokulahlekelwa kungaphindziselwa kuletinkhokhela lekumele tikhokhelwe umnikeli nobe mondliwa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo.
Kute kulesigaba lokungavimbela uMcondzisi-Jikelele kutsi afake simangalo enkantolo kute kuphindziselwe lokulahlekile nobe lokulimele lokwentiwe ngunobe ngubani kulesiKhwama.
kutsi nobe nguliphi linani lelishiwo kusigamu (b) nobe nguyiphi incenye yalo lekhokhelwe nobe lengakakhokhelwa ngelilanga lebalwe kusitatimende letifungelwe.
(a) Sikhulu lesengamele kuletinchubo bufakazi lapho khona sitatimende lesifungelwe lesishiwo kusigatjana (2) siletfwa njengebufakazi, ngentsandvo yakho, angacela lelinye licembu kuletinchubo, kutsi fakazi ngekubitelwa enkantolo aletse bufakazi, nobe aphendvule nobe nguwuphi umbuto lobhaliwe loniketwe sikhulu lesiphetse ngekufunga.
Nobe ngwuphi umbuto kanye nemphendvulo leniketwa ngufakazi kuvunyelwa njengebufakazi kuletinchubo.
Umnikeli utsatfwa njengemuntfu losasebentela umcashi wakhe kute kufike sikhatsi lapho umcashi atisa khona uMcondzisi-Jikelele kutsi phela lona wekunene akasasebenteli yena.
Kunobe ngabe tinchubo ngaphasi kwaloMtsetfo, nobe nguyiphi kulemiculu lelandzelako iyavunyelwa ngemcashi futsi ibeka emaphuzu latfolwe kulomculu ngaphandle uma kutfolakala kutsi sitatimende asikentiwa ngumcashi.
nobe nguyiphi ikhophi nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende lesinjalo nobe umbhalo, locinisekiswe iKhomishani yesifungo kuba ikhophi yelicinisa nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende selicinisa.
Kute imphendvulo kunobe nguwuphi umbuto lophendvulwe ngumuntfu ngesikhatsi seluphenyo ngekwesigaba 60(2)(a) nobe ngumhloli wetebasebenti ungasetjentiswa kulowo muntfu kunobe ngutiphi tinchubo tasenkontolo ngelicala lekwaphula sifungo sekukhuluma licinisa nobe kwenta sitatimende lesingemanga. Kudzalula umniningwano.
Ngekuya ngemibandzela yeMtsetfo wekweNyusa kwekuFinyelela kuMniningwano, 2000 (uMtsetfo No. 2 wanga 2000), kute umuntfu longadzalula umniningwano lotfolwe ngulomuntfu ngesikhatsi enta imisebenti yakhe lemiswe kuloMtsetfo, kuphela?
ngekucela kweNdvuna, kweMcondzisi-Jikelele nobe lomunye umuntfu loneligunya lekutfola umniningwano.
Nobe ngubani lophula sigatjana (1) unelicala lekwaphula umtsetfo.
kwaphula, nobe kwencaba nobe kwehluleka ngalokuphelele kutfobela nobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe umtsetfosimiso nobe satiso lekhishwe ngekwaloMtsetfo.
Nobe ngubani lophula sigatjana (1)(a), (b) nobe (c) unelicala lekwaphula umtsetfo.
Nobe ngubani lotfolakale anelicala ngekwaloMtsetfo kumele ahlawuliswe nobe avalelwe ejele, nobe kokubili.
Ngaphandle uma loMtsetfo ubonisa ngalenye indlela, iNkantolo yeTemisebenti unemandla kuto tonkhe tindzaba ngekwaloMtsetfo, kuphela nje uma kunelicala ngekwaloMtsetfo.
Uma ngabe kuba khona umbuto wemtsetfo mayelana nekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele ngekuticabangela, nobe ngesicelo licembu lelinenshisekelo leyanele ngalendzaba, abike licala kute kutfolakale sisombululo seNkantolo yeTemisebenti.
UMcondzisi-Jikelele kumele ahlele loku ecaleni lelibikiwe?
nembono wemtsetfo lowamukelwa ngekulandzela lawo maphuzu.
Uma uMcondzisi-Jikelele anekungabata ngekulunga kwesincumo lesikhishwe yiNkantolo yeTemisebenti mayelana nembuto wemtsetfo ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele angafaka sincumo lesinjalo eNkantolo yetiKhalo Temisebenti.
INdvuna ingakhetsa nobe inikete uMcondzisi-Jikelele umsebenti ngekubhala nobe sisebenti semsebentihulumende, nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti loniketwe nobe lotfeswe iNdvuna ngekwaloMtsetfo, ngaphandle kwemandla eNdvuna ngekwetigaba 43, 47, 48(2)(b), 50(1) na (4), 52, lesigaba, sigaba 69 kanye nemandla eNdvuna ekwenta imitsetfosimiso nobe kukhipha tatiso.
Kuniketwa emandla nobe kuniketwa umsebenti ngekwesigatjana (1) akunciphisi nobe akuvimbeli emandla eNdvuna kutsi isebentise emandla lenikete wona nobe umsebenti leniketwe wona.
Nobe ngubani loniketwe emandla nobe loniketwe umsebenti ngekwesigatjana (1) kumele asebentise lawo mandla nobe ente lowo msebenti ngekulandzela iNdvuna.
INdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi?
ingephuca nobe igucule nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngumuntfu losebentise emandla lowente umsebenti latfunywe wona nobe laniketwe wona ngekwesigatjana (1).
INdvuna, emva kwekutfola sicelo lesingelifomu leliniketiwe futsi nangekuvumelana neliBhodi, ngesatiso kuGazethi, ingamemetela kusukela ngelilanga lelishiwo kulesatiso nobe nguluphi luhlobo lwebantfu lolushiwo, nobe ngumuphi locashwe kunobe nguliphi libhizinisi nobe sigaba selibhizinisi nobe endzaweni letsite, kumele batsatfwe njengebanikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo.
Inchubo leshiwo kusigaba 55(1) isebenta ngetingucuko letifunekako letikhishwe ngaphasi kwesigatjana (1).
UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966), uyacitfwa kodvwa ngaphandle kwaShejuli1.
Imibandzela yeShejuli 1 isebenta ngekulandzela leminye imitsetfo yaloMtsetfo.
UMtsetfo ubopha uMbuso.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 2001, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawubekwa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi.
Tinsuku letehlukene tingabekwa ngaphasi kwesigatjana (1) ngenca yemibandzela leyehlukene yaloMtsetfo.
KuleShejuli uMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 kushiwo the UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966)?
Tonkhe timphahla, tikweleti, emalungelo netibopho tesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lesisungelwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, tindluliselwe kusiKhwama lesisungulwe sigaba 4.
Emalunga eliBhodi lakhetfwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, atawuhlala etikhundleni tawo kute kufike sikhatsi lapho khona iNdvuna seyikhetse emalunga eliBhodi ngekwesigaba 49.
Konkhe kumangalelwa kwesiKhwama ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, kutawulungiswa futsi kumele kuphetfwe ngekwalowo Mtsetfo.
Nobe ngusiphi sikhalo ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, ngetincumo tetikhulu letibukene neticelo sitawulungiswa futsi kumele siphetfwe ngekwalowo Mtsetfo.
Ngekwemigomo yeluhlamvana (1), liKomiti letiKhalo setiNzuzo lelisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lutawuchubeka luphetse tonkhe tikhalo.
Nobe nguluphi luphenyo lolwentiwe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lolungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele lucedvwe ngekwalowo Mtsetfo.
Nobe ngukuphi kushushiswa lokusukunyiswe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lokungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele kucedvwe ngekwalowo Mtsetfo.
Kumele kutsi kungakendluli tinsuku letisikhombisa ekucaleni kwaloluhlamvu, wonkhe umcashi kumele anikete iKhomishani umniningwano loshiwo kusigaba 56(2) wabo bonkhe basebenti labacashile, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti.
IKhomishani ingacela umcashi, kungakendluli tinsuku letungu-30 tesicelo, nobe ngesikhatsi lesingetiwe lesivunyelwe yiKhomishani kutsi anikete imininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala ngetizatfu letivakalako kwentela kutsi loMtsetfo usebente kahle.
Banikeli labebahola ngaphasi kwelinani lelitsite (lelatiwa ngekutsi linani lemholo wesimo senzuzo) bagunyatwe emaphesenti emholo wabo wangamuva?
Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingene, lelingana nelilungelo lemnikeli lobekakhokhelwa ngelinani lemholo wesimo senzuzo kamuva.
INgcungcutsela yetiNhlangano Temisebenti teMhlabawonkhe yanga-1953 (iNgcungcutsela No. 102) ivumela kutsi umholo wesisebenti lesinelukhono kumele uncume linani lelifanele lekubeka imali yebulunga besikimu setenhlalakahle. Kuyo yonkhe leminyaka, sikimu sekuPhelelwa ngumsebenti saseNingizimu Afrika besiphatamiseka ngekulandzela lenkhombandlela. Linani lemholo wesimo senzuzo kanjalo ke lihlanganiswa kulesibalo.
Umholo wanyalo losetulu ngu R8 099 ngenyanga. Loku kutawuba sicalo selinani lemholo wesimo senzuzo ngekwemigomo yaloMtsetfo. Kodvwa, ngekwesigaba 12(3)(a), iNdvuna ingagucula linani lemholo wesimo senzuzo njalo ngesikhatsi kukhombisa tingucuko letentekako emholweni.
Kubanikeli labahola ngaphasi kwelinani lemholo wesimo senzuzo, lilungelo letinzuzo libalwa ngemholo.
lapho i-IRR Linani leMbuyiselo yeMholo (Income Replacement Rate) lihambisana nemholo wemihla wemnikeli.
Uma ngabe umnikeli bekakhokhelwa ngenyanga, umholo wemihla linani lembadalo yenyanga liphindzaphindvwe nga-12, bese lidivayidiwa nga-365.
Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) lincuma emaphesenti emholo wemnikeli wangaphambilini lagunyatwe umnikeli njengetinzuzo. I-IRR iyaphendvuphendvuka, kanjalo ke ichaza silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe. Umnikeli lobekatfola umholo lomncane ugunyatwe tinzuzo letimele incenye lenkhulu yemholo wakhe wangaphambilini kundlula umnikeli lobekatfola umholo lomkhulu ngaphambilini.
I-IRR ifika ekugcineni uma umholo ulinganisa licandza (zero), futsi ifika ebuncaneni bayo lapho umholo ulingana nelinani lemholo wesimo senzuzo. I-IRR lesetulu igciniswe kumaphesenti langu-60 (60%). I-IRR lephasi kwanyalo ikumaphesenti langu-38 (38%). Kodvwa, iNdvuna ingagucula lelinani lelinani leliphasi le-IRR ngekwesigaba 12(3)(b).
lapho i-Yi imela linani lemholo wemnikelo wenyanga. Kuvumelana kwemayunithi kubalulekile. Uma ufuna kubala I-IRR kumanini embadalo yemihla nobe yeliviki, buka kulenchazelo lejulile yefomula ye-IRR kulamanotsi lanhlobonhloba ngentasi.
Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingena nelinani lemholo wesimo senzuzo leliphindzaphindvwe ngelinani leliphasi le-IRR.
Kulelinani lemholo wesimo senzuzo lanyalo wa R8 099 ngenyanga, loku kwenta R101.
Umholo wemihla = (8099 * 12) / 365) = 266.
IRR = 38% or 0.
Inzuzo = 266.2685 * 0.38 = 101.
Ngekwesigaba 13(3), umnikeli ulungele kutfola inzuzo yelilanga kuwo wonkhe malanga lasitfupha lasetjentiwe, kute kube ngemalanga langu-238 laphelele (34 emaviki). Kanjalo ke umnikeli utawukhona kufaka simangalo setinzuzo tesikhatsi lesiphelele emva kwekusebenta iminyaka lemine. Uma ngabe umnikeli sekakhiphile tinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo kuleminyaka lemine lendlulile, sibalo semalanga umnikeli lalungele ngaso kufaka simangalo setinzuzo sitawehliswa kanjalo.
Ncuma sibalo lesiphelele semalanga lasetjentwe ngumnikeli (futsi anikela) ngesikhatsi seminyaka lemine madvute uma kundlula lusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo.
Divayida sibalo lesiphelele semalanga nga 6, yekela lokusela nobe incenye lencane yemphumela.
Khipha linani lemalanga (uma akhona) umnikeli lafake ngawo simangalo setinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo ngesikhatsi seminyaka lelandzelanako.
Inkhokhelo yetinzuzo legunyatwe umnikeli kunobe ngusiphi sikhatsi kutawuba linani lelilungelo lenzuzo leliphindzaphindvwe ngesibalo semalanga umnikeli lalungele ngawo kutfola tinzuzo ngesikhatsi sekukhokhelwa.
Silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) limelwa yincenye yelikhevu (rectangular hyperbola) lekhishwa ngumdvwebo wesisebentisi y = 1/x, lapho i- y axis imela i- IRR bese kutsi i- x axis imela umholo. Kodvwa, kute kutsi uhlobanise lelikhevu nemanani lavakalako ngalenjongo, kubalulekile kusebentisa ifomulae yekulungisa?
Linani lemholo leguculelwa tikwelinani lelihambelanako ku x axis (xi)?
Yi = (xi x1) YLRR / (x2?
x1 na x2 bomahlalahleti labancuma incenye yelikhevu lelisetjentiselwa kubala i- IRR.
= 2 + Yi / 1619.
lapho Yi ushiwo njengelinani lenyanga lemholo. Kubalulekile kucinisekisa kutsi linani lemnikeli lemholo(Yi) kanye nelinani lemholo wesimo senzuzo (YLRR) kushiwo kumayunithi lafanakongenyanga, ngeliviki, nobe ngemihla?
Emanani lahambelana nemanani a x?
Linani le-yi liphendvulelwa ku-IRR lehambelana nalo.
IRR = LRR + (yi y2) (URR LRR) / (y1?
I-URR linani lembuyiselo yemholo lelisetulu (maximum).
IRR = 61.6yi + 29.
Lithebuli lekuCala silinganiso setinzuzo umnikeli langagunyatwa tona. Linani leluholo lwemnikeli lwenyanga lubekwe eluhlwini 1. Emaphesenti emholo wemnikelo wenyanga lotawukhokhelwa njengenzuzo ubekwe eluhlwini 2.
Tinzuzo letingaphasi kwelinani lesimo semholo tihlobene nemholo futsi futsi tiwela esabelweni semholo njengobe umholo ukhula.
Banikeli kanye nebacashi bebanikeli labahola ngetulu kwemholo longu R97 188 ngemnyaka batawunikela 1% wemali futsi banikeli lemholo lonjena batawutfola tinzuzo letikhokhelwako kulesigaba.
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI<LP;4Q
 
150.00
58.64
87.96
 
300.00
57.39
172.17
 
500.00
<3>55.88
279.41
 
700.00
54.53
381.69
 
1 000.00
52.74
527.35
 
1 500.00
50.25
753.79
 
2 000.00
48.24
964.87
 
3 000.00
45.19
1 355.74
 
3 075.57
45.00
1 384.01
 
4 000.00
42.98
1 719.30
 
5 000.00
41.31
2 065.49
 
6 000.00
40.00
2 399.95
 
7 410.00
38.57
2 857.99
 
8 099.00
38.00
3 077.62
 
10 000.00
30.78
3 077?
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI
 
34.62
58.64
20.30
 
69.23
57.39
39.73
 
115.38
55.88
64.48
 
161.54
54.53
88.08
 
230.77
52.74
121.70
 
346.15
50.25
173.95
 
461.54
48.24
222.66
 
692.31
45.19
312.86
 
709.75
45.00
319.39
 
923.08
42.98
396.76
 
1 153.85
41.31
476.65
 
1 384.62
40.00
553.83
 
1 710.00
38.57
659.54
 
1 869.00
38.00
710.22
 
2 307.69
30.78
710?
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI
 
4.93
58.64
2.89
 
9.86
57.39
5.66
 
16.44
55.88
9.19
 
23.01
54.53
12.55
 
32.88
52.74
17.34
 
49.32
50.25
24.78
 
65.75
48.24
31.72
 
98.63
45.19
44.57
 
101.11
45.00
45.50
 
131.51
42.98
56.52
 
164.38
41.31
67.91
 
197.26
40.00
78.90
 
243.62
38.57
93.96
 
266.27
38.00
101.18
 
328.77
30.78
101?
etinzuzo lasetjentwe ngumnikeli.
Sikhatsi lesincane nobe kuphumula sikhashana akusiko kuphelelwa ngumsebenti ngekwemigomo yekufaka simangalo setinzuzo.
<fn>DAC-NLS. UmutsiWekukusitaUmaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
kutsi usebenta njani nesizatfu sekubentisa i-nrt?
Kutsi ibasite bayekele kubhema. Intfo lebalulekile kutsi uyikhumbule uma ufuna kwehlula ligwayi kutsi usuke sewubanjwe yinikhothini lebutsi lobusegwayini hhayi ligwayi ngekwalo. Inikhothini ikwenta ubambeke kepha linyenti lemiphumela lemibi yekubhema ibuya kutinhlobonhlobo tebutsi lobusegwayini kanye naletinye tintfo letitfolakala kusikilidi: lokungaba yikhabhoni monoksayidi, itar, kanye naletinye tibulalamphilo letibanga umdlavuza, sifo senhlitiyo nesemaphaphu naletibanga tonkhe letinye tifo letimatima letehlukene.
I-nrt yehlisa letilimata-mtimba masinyane, ibe kepha yenetisa inkhanuko yeligwayi loba nayo ngekutsi ikunikete inikhothini lekhululwa ngetikhawu kancane kancane ute ufike ezingeni lekutsi sewulungele kuyekela kubhema. Kunjalo utawudzinga kutibamba lokungekukhulu kangako nawusebentisa i-nrt kunekutsi usukeleke nje ubukane nekuyekela kubhema wena ngekwakho.
Inikhorethi gamu (nicorette gum) ikuniketa emandla ekulawula inkhanuko yeligwayi kutsi ukhone kuyilawula ngendlela lengakuphoceleli.
Tichibi tenikhorethi (nicorette patch) tilawula inkhanuko yeligwayi ngekutsi tikunike litsamo lelilawukekako nemphumela lolawulekako kute kushone lilanga.
Sihogelwa senikhorethi (nicorette inhaler) sigcina tandla takho tiphishanekile kwentela kutsi uma ngabe kuba nesitunge salomkhuba wekuyisa sandla emlonyeni nangabe ubhema kube ngiso lesikulibatisako.
Meninjeli wenikhorethi kulenombolo yelucingo (011) 516 5500?
Ngabe Kubhema Kuhle Kangako?
Ngakhishwa indzawo lebitwa ngelibhokisi lelivi emphinjeni wami ngemuva kwekuba nemdlavuza lobangelwa kubhema. Nyalo sengiphefumula ngembobo emphinjeni wami?
Ngangicabanga kutsi angeke sekwenteke kimi. Angeke sengibanjwe ngumdlavuzakepha ngangitiyenga.?
Ngiyakucela kutsi uphume kulomkhuba usakwati kuphefumula, kukhuluma nekuhamba?
Kulukhuni kanganani kuyekela kubhema?
Letifo letibangwa kubhema atigcini nje ngekukubulala?
Kantsi yini lekuvimbako?
Uyakufuna yini kuyekela kubhema, kepha ungete wati kutsi ungaphuma kanjani kulenkinga Ngako-ke, lencwadzi icondzene nawe?
Sitakusita uphume siphelane ngekutsi sikuchazele kutsi kwentekani uma uyekela kubhema, kutsi kwentakalani nekutsi ungalwa kanjani netinkinga lokungenteka uhlangabetane nato?
Ngangineluvalo lolukhulu lwekuyekela kubhema. Bengiye ngititjele kutsi: Nginesithresi lesinyenti. Ngihlala ngiphaphulekile. Angikho esigabeni saloku. Bekuvele kubonakale kuyinkinga lenkhulu kimi. Ngase ngiyetama, ngatibona ngiphuma kwaba kutsi manje yini lena lebeyingesabisa. (Lobekabhema 30 ngelilanga iminyaka lengu-12)?
Labanye bantfu bakutfola kulula kakhulu kuyekela kubhema. Labambalwa bakutfola kulukhuni kakhulu kantsi kulabanyenti kuyekela kubhema kuyintfo lengasimelula kanjalo lengelukhuni.
Ngakhetsa lusuku ngase ngitimisela kutsi ngilugcine. Kwaba melula kunekucabanga kwami ngemuva kwekukhuluma kanyenti ngekuphuma egwayini.?
Ngetama emahlandla lamatsatfu . Ekugcineni ngahlala ngineliphakethe. Ngasebentisa kutimisela kwami ngacishe ngasangana kumaviki lamatsatfu.?
Mine nemngani wami sancuma kutsi setame kanyekanye. Sasitana kwaba melula kabi.?
Ngitiva ngikhululeke kahle futsi ngijabulile. Uma ngibuka emuva, akukabi yintfo lematima.?
Ngatsi kube ngititjele engcondvweni yami kutsi ngiyayekela kubhema ngavele ngakwenta.?
Bangetulu kwetigidzi letingemashumi lamane (40 million) bantfu be-America, batigidzi letilishumi nanye (11 million) beBriton kantsi batigidzi ngetigidzi bantfu beNingizimu Afrika labayekele kubhema siphelane. Babe bufakazi bekutsi uma ufuna kuphuma egwayini uyakhona.
Bukana ngco nentfo loyesabako, kanjalo uyakucedza kuyesaba.?
Tinyenti tizatfu tekuphuma egwayini. Cishe kuyatiwa kutsi utawuba nemphilo lendze nalengenato tinhlungu netifo. Kuncoba uphumelele emkhubeni lobambana njengalona wekubhema sikilidi kutawenta utive umkhulu kwawena.
Nati letinye tintfo lositakala ngato ngekuyekelwa ligwayi: Maka leto letibalulekile kuwe.
Angifuni kulawulwa ngusikilidi mine.
Angeke ngisangcolisa umoya labawuphefumulako labanye.
Buka ngemehlo engcondvo imphilo yakho seyingenantfutfu yeligwayi.
Nyalo cedzela lomusho ngekutsi ubhale phansi tizatfu takho letimcoka kakhulu kuwe tekuyekela kubhema.
Ngincume kuyekela kubhema ngobe.
Ngekusho kweNhlangano yeTemphilo yeMave eMhlaba kubhema kutawuba yimbangela yekufa lehamba embili emhlabeni wonkhe ngemnyaka wa-2030.
Emaveni lafana nabo United States, United Kingdom, naseCanada kubhema ligwayi sekuvele KUBULALA labanyenti bantfu kunalabo lababulawa tidzakamiva letifana naboheroyni, ikhokheyni, tjwala, i-AIDS, imililo, babulali balabanye, kutibulala kanye netingoti temgwaco kuhlanganiswe ndzawonye.
ENingizimu Afrika tifo letiphatselene neligwayi tibulala bantfu lababalelwa ku-25 000 ngemnyaka ngamunye. Loko kulingana nekutsi kube nendiza ijambo lephihlika itfwele bantfu bafe bonkhe njalo NGEMALANGA LASIHLANU.
Kwentiwa yini kepha kutsi kubhema kube yingoti kangaka?
Umdlavuza wemaphaphu, wemphimbo, wesigubhu selivi, wemlomo, welulwimi, wachochocho, wesinye semchamo, welubendze, wetinso wesisu newesinye.
Kusheshe kucale timphawu tekukhula esimeni sebufazane kanye nekutsamba kwematsambo.
Kwengeta kuloko, bantfwana labatalwa bomake lababhemako bavamisa kutsi batalwe babancane kakhulu kunesisindvo salabanye bantfwana, batalwe bafile, nome bafe ngaphambi kwekutsi bacedze umnyaka munye budzala.
Ngacabuza umfati wami wekucala ngaphindze ngabhema ligwayi lengacala ngalo ngelilanga linye; Angiphindzanga ngaba nesikhatsi seligwayi kusukela lapho.?
Imitsambo yengati levimbekile ingakubangela buhlungu emilenteni uma utivocavoca kantsi kungabangela nekutsi ugcine sewuncanyulwe sitfo semtimba.
Tinkinga tasesifubeni letifana nekueykela kusebenta kwemaphaphu (emphysema) tingakushiya uyintfo yekulala embhedeni kuphela iminyakanyaka, ube ulwa kamatima nemphefumulo ngamunye lowudvonsako.
Lababhemako bavama kutsi bacalwe tinkinga kuminyaka yabo-30 na-40, kantsi naloyo loneminyaka lengu-18 usuke angenawo emandla lakahle njengewebangani bakhe labangabhemi.
Umndeni wakho kanye nebangani bakho bangasitakala ngekutsi wena uyekele kubhema.
Bantfwana labancane emakhaya alababhemako kungenteka kutsi baphatfwe sifuba sekucinana (asthma) nome balaliswe esibhedlela ngekuba nenyumoniya nome ibhronkhayithisi.
Kusitakala kwakho, kwemndeni wakho nebangani bakho kucala mhla uyekela kubhema.
Intfutfu yeligwayi isuke iyinhlanganisela yemakhemikhali langu-4500.
Ngalesinye sikhatsi ngike ngihlale embikwesibuko ngitibuke ngihoshana nemoya longushevu kangaka. Kube bengisenkanjini yemasotja kungulabanye bantfu labangiphocelela kutsi ngente loku bengitawufuna kubabulala.?
Ngemuva kwesikhatsi lesingema-awa lamabili uyekele, ayisekho inikhothini engatini yakho. Noko-ke, kungenteka kutsatse emalanga lamabili kutsi butsi lobuhambelana nenikhothini bube buphume baphela emtimbeni wakho.
Ngesikhatsi lesingema-awa lasitfupha inhlitiyo yakho iyehla kushaya kwayo kantsi nekugijima kwengati kutsi kwehla kancane. Kungaba sikhatsi lesingemalanga lamatsatfu kuya emalangeni langemashumi lamatsatfu (30) kutsi ingati yakho ibuyele ihambe ngalokufanele.
Emkhatsini wema-awa langu-12 kuya kulangu-24, ikhabhoni monoksayidi isuke seyiphumile emtimbeni wakho. Kusebenta kwemaphaphu kuba ncono. Kutawehla kutsi utive uphelelwa ngumoya wekuphefumula uma kukhona lokwentako lokudzinga emandla, nekutsi utawuya ngekuba nemandla kancono.
Ngemuva kwemalanga lambalwa utawucala utive sewuva uphindze unukelela kahle. Imiva yekuva kudla itawubuye iphile kantsi nemiva yekunuka ngemphumulo itawubuyela isebente. Kungenteka uphindze uve injabulo ngemuva kwekuphumelela entfweni lebewucabanga kutsi ayinakwenteka.
Ngemuva kwemalanga ludzendza lwekucinana lebesekunamatsele emaphashini luyaphakama ulukhwehlele kumaviki lalandzelako lambalwa. Isiliya lokuyincenye yesihlanta-mtimba semvelo ibuyela ivuke isebente.
Kungatsatsa sikhatsi kuyofika etinyangeni letintsatfu kutsi isiliya ibuyele esimeni sayo ngalokuphelele kutsi ikhone kuhlanta emaphaphu ahlobe ngalokuphelele. Ngemuva kwemaviki lamatsatfu emaphaphu akho asebenta kancono, kushukumisa umtimba sekuba melula.
Kutinyanga letimbili ingati lentjuza iya kutitfo temtimba iba ncono. Utawuba nemandla lamanyenti (utive unekutichenya nekwenetiseka).
Ngemuva kwetinyanga letintsatfu indlela yekuhlanta emaphaphu akho itawube seyisebenta ngalokufanele. Uma ngabe uyindvodza ngisho nembewu yentalo yebudvodza itawubuyela ibe ngulefanele kwandze nesibalo sayo.
Ngekuya kwesikhatsi simo sengati neticubu letisemaphashini akho kubuyela kube sesimeni lesifanele. Kungenteka kutsatse sikhatsi lesidze.
Ngemuva kwetinyanga letilishumi nambili (12), ingoti yekutsi ungabanjwa sifo senhlitiyo iyehla cishe ihhafu yonkhe yematfuba alabo labasachubeka nekubhema. Ngemuva kweminyaka lesihlanu litfuba lekuba sengotini yekuphatfwa ngumdlavuza wemaphaphu liyancipha ngehhafu.
Ngemuva kweminyaka lelishumi nesihlanu ingoti yekutsi ungaphatfwa tifo tenhlitiyo seyilingana neyalabo labangabhemi.
Ngulenye yaletinjabulo letimbalwa lengitishiyile?
Asesibukisise edvute lenjabulo leshiwoko. Likwenta ukhwehlele, lintinyela umphimbo wakho, likushiye nemabala eminweni yakho, lenta tibi, lingcolisa umoya, liyingoti lengabanga umlilo, ngemuva kwalokulijabulela aweneli uze uphindze ubheme futsi?
Lingumngani wami loyedvwa?
Kubhema kukwetsembisa kutsi kungumngani wakho kepha kukugwaza ngemuva ungaboni. Kweba sikhatsi sakho, emandla akho nemali yakho. Lokukhulu kunako konkhe kungenteka litsatse ngisho nemphilo yakho. Ngumngani lonjani loyo?
Kubhema kutfoba imiva yami?
Liciniso kutsi kucinana lokuhhanyulwa ligwayi nguloko ngulokukhanuka ligwayi lelinye!
Sesengcile sikhatsi sekutsi ngingabe ngisayekela nyalo?
Akuzange sekube ngemuva kwesikhatsi kuyekela kubhema. Akunandzaba kutsi unganani budzala bakho, ingoti yekutsi uphatfwe tifo letihambelana neligwayi iyehla uma ngabe uyekela kubhema. Kunjalo, uma ngabe ucabanga kuyekela masinyane kuncono kakhulu loko. Akuzange sekube ngaphambi kwesikhatsi kakhulu kutsi uyekele kubhema.
Sengezame yonkhe intfo kute lokusebentako?
Loku kwanyalo kungaba nemehluko. Lusito lusedvute kabi nawe, lokwentako nje kutsi ushaye lucingo kuphela. Shayela kulenombolo (011) 720 3145. Seluleko lesikulencwajana sesisite ngemphumelelo tinkhulungwane tebantfu lesebangasabhemi nyalo. Fundza ngekubuka tiphosiso takho taphambilini khona utewuphumelela nyalo.
Ncuma lusuku lokhetsa kutsi utawuyekela ngalo (akungabi kutsi uncuma KWETAMA, kepha akube kutsi uncuma KUYEKELA). Yenta kube lusuku longeke ucindzetelwe sithresi lesinyenti kulo kepha ungabe nguloku utitsetselela ngekutsi awukhoni kutfola lilanga lelikahle lekuyekela kubhema. Khetsa lilanga lelingaba sesikhatsini lesiliviki kusuka nyalo bese utilungiselela ngekwengcondvo kutsi utawuyekela.
Umndeni, bangani kanye nalosebenta nabo bangaba lusito lolukhulu ekusiteni umuntfu lofuna kuyekela kubhema.
Ngicela kutsi ningibeketelele uma ngabe ngiphelelwa sineke nome ngicansulwa lite kumalanga ekucala lambalwa ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema. Kutawuphela masinyane.?
Ngicela ningangilingi. Kubona nekuhosha sikilidi kutawenta kube lukhuni kakhulu kutsi ngiyekele. Ngako-ke, ngicela ningangiphi sikilidi, uma futsi kungenteka ngicela kutsi ningabhemi embikwami.?
Ngicela ningisite kuloku. Ngicela nihlale ningitjela ngekutsi niyajabula ngikuyekele kubhema.?
Ngicela kutsi ningihlomelise ningidvumise. Ngicela nente lokutsite lokuncane kukhombisa kutsi niyatichenya ngami.?
Ngicela ningangitsetsisi. Ngicela ningivele.?
Ngicela ningiphe emavi ekungikhutsata uma ngabe ngiba nebulukhuni. Ngitjeleni kutsi ngichubeke ngibambelele.?
Yetama kutsi utfole umuntfu losayekele kubhema kutsi akusite ngekukwesekela ngalesikhatsi umuntfu loke wengca kuloku yena ngekwakhe. Tfola umuntfu longamshayela nome ngunini- umuntfu lotakulalela, angakwehluleli. Kungenteka nekutsi ufune kujoyina licembu lalabayekele kubhema uma ngabe likhona endzaweni yakini?
Utawudzinga tintfo tekutifaka esikhundleni salokubhema. Ungatfola intfokoto ngekutsi ube nalotawukudla njengesilibatisi lokungakhuluphalisi kepha, kungaba yishungamu nome kube tintsi tekuvungula ematinyo. Ungenta tandla takho tihlale tenta lokutsite lokungaba yimpenseli, buhlalu bekuncandza kucabanga, nome ibhola yesikwashi.
Ufanele kutsi uphindze uncume kutsi utawusebentisa kuphi lokunenikhothini emkhatsini weticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, ishungamu lotayihlafuna nome sifutfo semlomo. Letinsita tingaba ngulolukhulu lusito ekutsini tehlise timphawu tekuphuma egwayini letikhatsata kabi. Khulumisana nadokotela wakho nome nasokhemisi masinyane nje. Kepha-ke, ungakhona kahle kutiyekelela ligwayi wena ngaphandle kwekusebentisa letinsita.
Ngesizatfu sekutsi utsatsa sinyatselo sengucuko lesimatima emphilweni yakho kufanele kutsi utinikete lokutsite kwekukujabulisa. Hlela kutsi ube nemiklomelo lemincane lotipha yona nawusachubeka nalokushiya ligwayi.
Lemiklomelo lemincane akudzingi kutsi ize ibe nguledulako. Kantsi ungayibhadalela ngekusebentisa imali loyonga ngekungatsengi bosikilidi. Letinye tibonelo kungaba tincwadzi, timbali, kukushikisha welula imisipha emhlane nekutsi utinike sikhatsi lesengetiwe setintfo lotsandza kutenta njengetekutilibatisa. Faka lemali loyongako ngelilanga ngalinye ebhodleleni lelitsite uyibuke ikhula. Tsengela lotsetsene naye nebantfwana tipho tekubabonga kutsi bakwelekelele kulomshikashika.
Indlela lenhle kakhulu yekuphumelela kutsi uvele uyekele siwonkhe kubhema kunekutsi utsi utawehlisa kancane kancane. Uma utsi wetama kwehlisa linani sikilidi ngamunye uvele abe ngulobaluleke kabi kuwe, lokwenta kuvele kube lukhuni kuyekela labosikilidi bekugcina labambalwa.
Noko-ke, umuntfu ngamunye wehlukile, kungenteka kutsi wena ubona kuncono kwehlisa kancane kancane ngaphambi kwekutsi uyekele.
Cala wehlise linani lekudvonsa kwakho kusikilidi ngamunye. Cala ngekutsi udvwebe indingilizi lapho kungusemkhatsini walosikilidi wakho. Bhema ufike ume lapho. Ngelilanga ngalinye ungayehlisa lendingilizi yekumaka kutsi ugcinaphi kwentela kutsi ubheme kancane kancane egwayini ngalinye.
Indlela lenhle kakhulu yekuyekela kubhema kutsi uvele nje uyekele kungabi nakudzidzitela, kutitsetselela nganome ngani.?
Faka intsanjana yelasitiki kubopha liphakethe lakho leligwayi kwentela kutsi uma ulivula utawuphoceleleka kutsi ucale ngekususa yona. Loko kutakutsikameta kutsi kungabi ngulokutentakalela kalula nje kukhipha sikilidi lomunye, ingani kutawudzingeka kutsi ucale ucabange ngekutsi uncuma kubhema.
Ngako-ke, kusukela namuhla bhema labo bosikilidi lofuna kubabhema.
Vele nje utsi cha!?
Bhema wakho sikilidi kuphela ungabi nguloku wemukela lophiwa yena ngulabanye kusukela namuhla kuye embili.
Ligwayi NOME imphilo. Uyatikhetsela.
Lahla lonkhe ligwayi lonalo lebelikhona kuwe. Yenta siciniseko sekutsi awubi neligwayi lelisala kuwe ngisho nesincamu singasali.
Hambisa netilumeka-ligwayi takho kanye netindishi temlotsa weligwayi. Lokukhipha engcondvweni kufanele kungabonakali.?
Vala sikhala seligwayi ngekutsi ube neshungamu lengenashukela, tintsi letincane (straws), tintsi tekuvungula ematinyo nome buhlalu bekucedza kucabanga kwentela kutsi tandla nemlomo wakho kuhlale kunalokukwentako.
Yiba ngulongangabati. Kuyekela kubhema kungumcansa. Ungakhona kukwenta!
Uma ngabe usebentisa tinsita tekuyekela ligwayi tenikhothini, letifana neshungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nome sifutfo, yiba nesiciniseko sekutsi uyakwati kukusebentisa. Fundzisisa lipheshana lolitfola ngekhatsi kweliphakethe lako.
Bhema sikilidi wakho wekugcina bese utsi usale kahle sitsa sami seminyakanyaka.
Namuhla lusuku lolukhetsekile lilanga lekutsi USHIYE KUBHEMA. Lilanga lekutsi utentele umusa wena ngekwakho. Khululeka ulutsatse kalula nje ungaticindzeteli kakhulu?
Kuyekela kubhema siphelane kubukeka kusinyatselo lesikhulu. Ngako-ke, bukana nelusuku ngalunye. Ungacali ucabange ngekutsi angeke uphindze ubheme futsi. Cabanga ngekuyekela kubhema kwelusuku lunye ngesikhatsi ngasinye- titjele kutsi Angeke ngibheme namuhla bese awusabhemi. Yenta lilanga lekucala libe lusuku lolukhulu. Noma nje uvele ulale ungavuki ngesikhatsi lovame kuvuka ngaso ngalelilanga nome uvuke ekuseni kakhulu kabi ngalo kwentela kutsi lehluke kulamanye emalanga. Natsa ijusi yesitselo kusukusula. Lokuba yi-esidi kwayo kutawusita ekususeni inikhothini. Hlela kutsi kube nalotakwenta kukujabulise ekupheleni kwalolusuku njengemklomelo wekutsi awukabhemi. Tichenye utidvumise ngemuva kwelusuku ngalunye uma ngabe uphumelele. Injongo yakho kucedza lilanga ungakabhemi. Bukana nekulikhanuka ngakunye ulwe nako ukuncobe?
Takhele indzawo lehlobile, lensha lengenantfutfu yeligwayi lapho ukhona.
Becwaye lababhemako. Citsa sikhatsi sakho lesinyenti nalabangabhemi.
Tecwaye tindzawo lebewubhemela kuto kantsi ungahlali etindzaweni tekubhemela.
Evikini lekucala nome lamabili ekucala yetama kugwema tjwala, likhofi naletinye tinatfo letihambela nekubhema.
Tikhumbute ngetizatfu letikubangele kutsi uyekele kubhema. (buka likhasi 4).
Titjele kutsi Ngikhetsa kungabhemi?
Landzela lokushiwo ngulabo- D labasihlanu lokufanele ubente labahleliswe lapha ngentasi.
Sebentisa lokulandzelako kwenikhothini lokungaba yishungamu ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, nome sifutfo uma ngabe uncume kusebentisa letinsita.
Lena yindlela lemelula nalenemphumelelo yekubalekela kubhema. Empeleni kufanele kutsi unatse emanti lalinganiselwa kutingilazi letingu 8 -10 emanti nome ijusi yetitselo ngelilanga. Lamanti atakusita kugeza lenikhothini iphume emtimbeni wakho. Unganatsi emanti lamanyenti uma ngabe usebentisa letinsita tenikhothini, lokuticeshana tekunanyatseliswa, ishungamu nome sifutfo.
Uma singagucuki kusho kutsi asikhuli. Uma singakhuli kusho kutsi asiphili ngalokuphelele(kukhula) kungasho kuyekela emaphethini letayelekile kepha langasiyisi ndzawo?
Hlala ukhululekile ungetfukanga ngekutsi udvonse umoya ngalokujulile.
Kutenta uhlale uphisheke ngekwenta lokutsite kutawususa ingcondvo yakho ingete yacabanga ligwayi. Singabekisa , ngekutsi ngemuva kwekudla ungahlali etafuleni ungasenalutfo lolwentako, hamba uyogeza titja ugeze ematinyo akho, uye ngephandle uyohamba ngetinyawo, ungageza imoto nome ugeze inja.
Bhala luhlu lwemisebenti lemincane nalemelula kuyenta khona utowenta munye ngesikhatsi kufika kukhanuka ligwayi. Ungazama nekugcwalisa umdlalo wekuphambana kwemagama (crossword puzzle) . Ungafundza liphephabhuku. Ungalalela umculo. Ungahlafuna sicadze . Ungaya kuyogeza ungene ebhavini uphumule sikhatsi emantini.
Kucoca nebangani kungakusita kutsi utive uncono. Kucoca nalosewayekela kubhema kungaba lusito lolukhulu kuwe. Nome ushayele inombolo yeligwayi nome Yelwati Lwetemphilo letsi (011) 720 3145 kutsi utfole kwelulekwa ngulabanelwati.
Inkhanuko yekufuna kubhema itsatsa emaminitsi lambalwa bese iyanyamalala. Uma lenkhanuko ingasiyo lenkhulu kakhulu ungavele uyiyekele yengce. Bala ufike ku-100 nome uhaye inkondlo lemfishane nome umthandazo. Lenkhanuko ungayincoba.
Tinike imiyalo. Ungakwenti loku. Yekela, Kungaba lukhuni loku kepha ngingakwenta.?
Yenta emandla ekuticabangela akusebentele?
Uma ucala kucabanga kutsi kutawuba mnandzi kanganani kubhema, mane ucabange ngemaphaphu lasamnyama khwishi angcoliswe butsi beligwayi. Nome ucabange kutsi batawujabha kanganani bantfu uma uphindze ucala kubhema.
Tikhumbute tintfo letikwenta wenyanye ligwayi nome letenta ujabule kutsi ushiye ligwayi. Titjele kutsi Ngikhetsa kungabhemi?
Akutsi uma utiva umoya wakho uphansi tiphakamise ngekutsi utibone ngemehlo engcondvo sewunemphilo, uphefumula kancono ujabulela imphilo. Ngubani lodzinga kubuyela emuva?
Ungativeli buhlungu. Ube ngulohlukumetekako. Kepha nyalo sewulichawe. Ligwayi lingancotjwa.
Liviki lekucala uyekele kubhema utakutfola kulukhuni kakhulu. Ngemuva kwaloko tinkinga tiya ngekulawuleka kancono.
Labanye bantfu abahlangabetani nalutfo lolubahluphako nome lokubagulisa uma bayekela kubhema, kepha linyenti lebantfu liba nako kuhlukunyetwa ngulokutsite lokubaphazamisa emtimbeni. Loku kuvama kuphela ngemuva kwemaviki langabalelwa kulamabili kepha letinye taletiphazamisi njengenkhanuko yeligwayi nekulilambela kungaba khona sikhatsi lesidze.
Kutsatsa cishe tinyanga letintsatfu kutsi uphume gelekece utive sewukhululekile ngalemphilo lensha yekungabhemi.
Akukho bantfu lababili labake bafanana nawe wehlukile. Linyenti laletecwayiso tekumelana nekuyekela kubhema titawusebenta kuwe tibe letinye tingasebenti. Kukuwe-ke kutsi ukhetse leto letisebenta tikulungele wena?
Ngingamane ngibe ngulongabhemi lohle nje ahlaselwa kukhanuka ligwayi kunekutsi ngibe ngulobhemako lohlala njalo ahlushwa sifiso sekuyekela kubhema.?
Kungenteka ubone tingucuko letimbalwa emtimbeni kanye nasemoyeni ngemuva kwekuyekela kubhema. Letingucuko titawuba khona emalangana lambalwa ngemuva kwekushiya kubhema kantsi tisho kona kutsi uphile kahle.
Kutiva ulula enhloko & nekulahlekelwa kucabanga ujule.
Kucinana kwemisipha nekucansukela lite.
Kungenteka kubangwa kungatfoli inikhothini.
Emaphaphu akho akhipha kungcola kweligwayi kanye neludzendza lobelukhona kuwo.
Buncane benikhothini engatini yakho.
Indlela yekugaya kudla emtimbeni wakho ibuyela esimeni lesifanele.
Inkhanuko lematima yekubhema ivama kuhlala 1-5 wemaminitsi ngaphambi kwekutsi inyamalale. Yenta lokutsite kutigcina unalokwentako ize yendlule?
Tsatsa tintfo malula. Ungaticindzeteli kakhulu kulamalanga letako lambalwa. Tivocavoce. Sebenta tikhawu letimfishane ngesikhatsi ngasinye, utsatse sikhatsi sekuphumula emsebentini. Yenta siciniseko sekutsi udla ngalokwenele.
Natsa kancane emanti lafutfumele. Lokukhwehlela kutawutiphelela kona.
Phuma uhambe ngetinyawo, ngena uhlale ebhavini lelinemanti lashisako yetama tindlela tekuphumula. Coca nalotsite mayelana nalokuvako.
Tivocavoce ngalokulingene (kuhamba ngetinyawo emaminitsi lasihlanu kuya kulalishumi) kungasita kuphakamise lokudzangala lokuko. Tinkinga takho tingasonjululwa. Wena nje bukana nato ngayinye ngayinye nome kancane kancane?
Dlani iphophukhoni, ticadze, emaphruni, nalokunye kudla lokunemakhalori lamancane kwekulibatisa umlomo. Yetama kutsi udle tidlo letisitfupha letincane ngelilanga. Natsa emanti lamanyenti!
Ticwilise ebhavini lemanti unatse ingilazi yelubisi lolufutfumele ngaphambi kwekuyolala. Uma kungalaleki vuka ufundze nome ulalele umsakato?
Yenta umlomo wakho uhlale uhlobile ngekutsi uhlukuhle ematinyo ngalokuvamile usebentise nesiwasha-mlomo nome sifutfo sekunukisa kahle umlomo.
Koma kwemlomo, umphimbo lobuhlungu, kubulawa yinhloko, tinkinga tekugaywa kwekudla esiswini, kudzinwa lokungapheli, tikhatsi tekutiva ugcwala tinyembeti emehlweni kanye netilonjana temlomo.
Nayi indlela yekusita kutsi wehlise kudzinwa kwelusuku utive uphumulile. Cala ngekwehlisa umsindvo losedvute. Hlala ukhululeke, vala emehlo akho bese uphefumula ngalokuthulile. Beka ingcondvo yakho kulokuphefumula bese usho leligama ngipholile nome ngiphumulile ngesikhatsi ukhipha umoya. Ngemuva kwemaminitsi langu 5 kuya ku-10 utawutiva sewuphapheme?
Ngalokulingene bantfu lababhemako bakhuluphala cishe 2 kg ngemuva kwekuyekela kubhema. Ngalesinye sikhatsi loku kubangelwa kutsi umtimba wakho usebentisa emandla lamancane kunalawo lebewuwasebentisa phambilini.
Hlela tidlo lotatidla ngelusuku.
Hlala unguloshukumisa umtimba yenta ema-eksesayizi kakhudlwana sib?
Ungatfuki uma ngabe kuba nemtimba lowungetako. Sisindvo semtimba wakho sitawugcina sesitintile ngekuhamba kwesikhatsi utawehlisa lamanye alamakhilogremu lowangetile.
Kubhema akusiyo indlela yekulwa nekukhuluphala kwemtimba. Kukhona tindlela letincono tekwenta loko. Lusito lwekuyekela kubhema lukhulu kakhulu kunengoti loba kuyo uma ukhuluphele ngemakhilogremu lambalwa. Uma ufuna kutfola lwati lolwengetiwe mayelana nekudla ngalokunemphilo shayela bakaHeart Foundation of South Africa inombolo yabo itsi 0800 223 222.
Uma ngabe ubhema?
Kukhona lokungakahambi kahle! Ube neligwayi. Uyatisola kantsi usengotini yekutsi ubuyele ekubhemeni. Awudzingi kwenta loko!
Umehluko lokhona emkhatsini walokungeke kwenteke nalokungenteka kuya ngekutsi loyo muntfu utimisele kanganani.?
Fundza ngalokuke kwewnteka phapbilini. Yini levuse lenkhanuko yekubhema Ngabe kube kulibona nekulihosha ligwayi Ngabe kube senteko lesikubangela sithresi Yini lebewungayenta kuvimba kutsi ungabhemi Utawulwa kanjani nalenkhanuko yeligwayi esikhatsini lesitako?
Nyalo asewubuke tizatfu takho tekuyekela kubhema bese utitjela kutsi Angeke ngimoshe emandla ami langaka. Ngisenguye longabhemi!. Buyela ucale lapho ushiye khona?
Lilanga Linye Ngesikhatsi?
Linamuhla liyinkinga ngekwalo; ubangelwa yini ufune kungeta likusasa Sebentisa emathulusi akho ekulwa lafana Nemgodla Wekuphumelela. Umuntfu lokwesekelako, kuphefumula ngalokujulile ukhumbule ku-eksesayiza?
Cinisela! Lokumatima kakhulu kutawengca ngeliviki, kepha kungatsatsa tinyanga letintsatfu kutsi ukhululeke njengalongasabhemi.
Kusuka kumaviki lamabili kuya kulasitfupha?
Ngemuva kwekutsi lokumatima kakhulu kuphazamiseka ngekwemtimba sekwengcile, sewungadzinga kutsi usale ulwa nemphi yengcondvo. Ngako-ke, ciniseka kutsi uyatibonga kutsi ukhweshe egwayini. Uma kufika inkhanuko yekubhema titjele lokutakukhweshisa kulo: Ngikhetsa kungabhemi?
Tsani CHA namuhla kusasa nakumalanga lalandzelako ngemuva kwaloko?
Kucabanga kutsi sikilidi loyedvwa angeke akulimate utakulimata. Bancane kabi bantfu labakhona kubhema ngetikhatsi letitsite. Awusiye lobhemako nome unguye?
Sibhimbi. Kuba nalapho kunebantfu lababhemako khona kanye nekuba khona kwetjwala kuyinhlanganisela leyingoti- ngako caphela. Ungatiniki imvumo yekubhema; tinike imvumo yekuba nemphilo.
Sicakacaka. Tintfo tibonakala titimbi kakhulu kangangobe akunandzaba kutsi uyabhema nome awubhemi. Kepha tonkhe ticakacaka tiyengca. Uma sesengcile kutawufuneka ucalele phansi kuphuma futsi.
wente kahle. Uyekele kubhema. Kepha-ke kuyekela kubhema ngulenye intfo kantsi KUHLALA UKHULULEKE ENTFUTFWINI ngulenye intfo mbamba.
Kuze kube ngukulesigaba kufanele kutsi sewutfolile kutsi bantfu bayekele kucaphela kutsi wente kahle kanganani. Ngekubuka kwabo batsatsa ngekutsi sekwengcile. Kepha wena wati kancono. UNGENTI UMDLANDLA WAKHO UNCIPHE. Kuphumelela ekushiyeni ligwayi nako kungumkhuba ngesingako. Nangabe uhlala ngekungabhemi sikhatsi lesidze kutawuba ngulapho ukubona kufaneleke ngekwemvelo.
Kutawuba sikhatsi lesinganani ngaphambi kwekutsi iphele siphelane lenkhanuko yeligwayi?
Kulukhuni kusho ngalokucondzile. Kulabanye bantfu kutsatsa emalanga lambalwa. Kulabanye inkhanuko yekubhema itsatsa sikhatsi lesijana naloku kuyaye kuye ngekuba melula ngekuhamba kwesikhatsi?
Indlela lelula yekucedza lenkhanuko kutsi uyilambise ize ife. Uma ngabe uyondla ngekutsi ubheme itawuya ngekucina.
Kubangelwa yini kube lukhuni kangaka kukhweshelana neligwayi?
Yingci nje uma ubheke kutsi utawutijabulisa ngasikilidi nome ubheke kutsi utawuhhamula kungaphatseki kahle inkhabunkhabu yakho yekubhema itawuhlala iphila. Utawukhululeka egwayini uma ngabe kubhema kungasenawo umsebenti lokuwenta emphilweni yakho?
Impela sikilidi loyedvwa nje angete angilimata ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema.?
Sikilidi loyedvwa angaholela ekutsini lomunye vo kuphela ngaphambi kwekutsi wati lokwentekako utatikhandza sewubuyele shice lapho wacala khona?
Ngingete ngalibhema linye kute ngitewubona kutsi ngikhona kanganani kutibamba nome kubona kutsi kwakunjani kubhema?
Leti taba tekutitsetselela kutsi ubuyele ubheme. Uma ngabe sewukhohliwe kutsi sikilidi unjani jabula. Awudzingi kutsi utilinge wena ngekwakho ngekutsi ubheme lomunye sikilidi. Sewuphumelele eluhlolweni lolumcoka kabi. Uphumile egwayini?
Uma ngabe ngingaphindze ngicale-ke?
Ungesabi, akusho kutsi usehluleki. Akusiye wonkhe umuntfu lophumelela ekucaleni. Bantfu labanyenti betama emahlandla lamanyenti ngaphambi kwekutsi bagcine sebaphumile siphelane. Njalo nje uma wetama ungafundza lokutsite lokutawukusita kulokutako. Ngako-ke, naloku wena ucabanga kutsi wehluliwe kulemphi, usengaphindze uyiwine lemphi.
Tilungiselele, khetsa lilanga lekuyekela futsi uchubekele phambili UCALE KABUSHA futsi. Kuba ncono kona kutsi uvele uphume kwekucala. UHLALE UPHUMILE.
Tisita kanganani letinsita tenikhothini lokuyishungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nesifutfo?
Letinsita setitfole kucinisekiswa kutsi tiletsa lenkhulu imphumelelo. Ematfuba ekutsi uphumelele atawandza aphindzeke kabili uma utatisebentisa kanye naleti letinye tecwayiso letikulencwajana.
Ngitawati kanjani uma ngabe sengikhululekile?
Uma ngabe sewungacabangi ngasikilidi. Uma ungasabali emalanga. Uma ngabe sewuyekele kutikhukhumeta ngekuphuma kwakho ekubhemeni kepha ube ujabuliswa kutsi uphumile. Uma ngabe kungabi ngulobhemako sekungiko lokuyimvelo kuwe.
Wente sicalo lesisha angeke utisole?
Bonana nadokotela wakho kute utfole teluleko letinye nelwati.
Umfanekiso welingaphandle leliphaphu lemuntfu longabhemi loneminyaka lengu- 45 kuya ku-55. Lamabadlana lamancne lamnyama laseliphashini ngimisalela yekhabhoni lengeniswa kuphefumula umoya longcolile welidolobha.
Liphaphu lelimahwele ngemdlavuza libukeka lehluke kakhulu. Loku lokusimila lesimhlophe lapha ngetulu ngumdlavuza. Lokulimala lokumnyama kuleliphaphu kubbangelwa kugula kweliphaphu (emphysema).
Angeke kube nguwe nome-ke lokubalulekile encenye labo labakutsandzako kutsi batikhandze babukane nemphi lefana nalena. Kugcina kubonakala kutsi kuyekela kubhema akufani kakhulu nekungayekeli kubhema.?
Lohlukunyetwe ngumdlavuza weliphaphu Phil Walters Uneminyaka lengu 57 budzala.
<fn>DAC-NLS. VimbelaKukhwabanisaSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
LiTiko leTemanti neMahlatsi libeke lucingo lwelusito lwamahhala lwemahora langu-24 kubika nobe ngulokunjani ikukhwabanisa lokusolelwako netento letingakalungi.
Lucingo lwelusito lweDWAF 0800 200 821 luphetfwe licembu lesitsatfu lelitimele KPMG Forensic & Investigative Accounting Group?
Uma ucabanga kuniketa libito lakho, umniningwano nemabito akho kutawuba yimfihlo. Lolucingo lwelusito lutawusebenta emahora langu-24 ngelusuku, tinsuku letingu-365 ngemnyaka. Lucingo lushaywa mahhala futsi lungashaywa nasecingweni lwangasese nobe lwemphakatsi ngaphandle kwetindleko kuloshayako.
Lolucingo lwelusito lumiselwe kusingatsa indlela yekusebenta lelungile futsi ngasikhatsi-sinye lunikete ebasebenti indlela yekubika tento temisebenti letingakalungi kubaphatsi labakhulu.
Leli litfuba lakho kutsi usite ekuvimbeni kwako konkhe kukhwabanisa, tinkohlakalo, bugebengu netento letingakalungi, njengekucashatwa ngekwelicasi kuleliTiko.
Shaya 0800 200 821.
Ungashaya ungashiyi libito lakho kodvwa cinisekisa kutsi uniketa umniningwano lophelele (ngubani, kuyini, kuphi, nini, njani nekubaluleka kwalombiko) kumuntfu lophendvula lucingo.
Utawuniketwa inombolo yekutsatsisela. Kubeke kahle loko, njengobe utakudzinga uma utawufuna kushaya lucingo futsi unikete umniningwano lomunye.
<fn>DAC-NLS. YatiEmalungeloAkhoSs.2010-06-25.ss.txt</fn>
Siyini SIKHWAMA SEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI?
Sikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti sisungulelwe kusita basebenti kwesikhashana, labasetimeni letitsite, uma baphelelwa ngumsebenti, nobe bangakhoni kusebenta ngenca yekugula, uma bomake bayewuteta nobe bahlabe likhefu lelusiso kanye futsi nekusita bantfu labebondliwa ngemalunga lashonile labekhokhela lesikhwama.
Itfolakala kanjani lemali yalesikhwama futsi iphindze itikhokhele kanjani tinzuzo?
Lesikhwama sitfola imali ngekukhokhelwa bacashi nebasebenti njalo ngenyanga. Hulumende utibophelele ekukhokheleni leSikhwama futsi ulindzeleke kutsi asite ngetimali kute kuhlangabetane netikhebesi ngetikhatsi tekukhuphuka kakhulu kwelizinga lekungasebenti.
Ngabe bonkhe basebenti bafanele yini kukokhela leSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti?
langu-24 nobe ngetulu ngenyanya bafanele basikhokhele leSikhwama.
ekhatsi sibonelelo sekukhubateka nesondlo.
Basebenti labahola ngekutfola ikhomoshini kuphela.
Ngabe kufanele yini kutsi usikhokhele leSikhwama uma uhola kakhulu?
Yebo, bonkhe basebenti, ngaphandle kwalabo lababalwe ngaphasi kweliphuzu- 3.3 ngetulu bafanele basikhokhele leSikhwama. Ngemnyaka leSikhwama sibeka emazinga lasetulu ekukhokhelwa kweliholo lalabo labasikhokhelako. Bonkhe labo labahola ngetulu kwelizinga lelisetulu batawukhokha kufike kulelizinga bese kutsi uma sebaphelelwa ngumsebenti batawutfola tinzuzo tabo ngekuya kwelizinga bebahola ngalo. Loku kusho kutsi bonkhe basebenti kusukela ezingeni leliphasi bafanele bakhokhele leSikhwama.
Ngabe bonkhe bacashi bafanele bakhokhele leSikhwama?
5.1 Bonkhe bacashi labacasha umuntfu futsi bamholele, kungaba kumholela ngemali nobe ngalokunye lokutsite, bafanele babhalise kuleSikhwama masinyane nje uma bacala imisebenti yekubabacashi. Kungumsebenti wemcashi kubhalisa ibhizinisi yakhe futsi abambe leyo mali lefanele emholweni walabasebenti. Uma ngabe umcashi uyehluleka kwenta loku utawujeziswa kabuhlungu ngekuya kweMtsetfo wekuKhokhela Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa ngumSebenti wanga-2002. Uma ngabe umcashi akafuni kubhalisa kuleSikhwama kantsi futsi akafuni kubamba imali, basebenti bayelulekwa kutsi batsintsane nelihhovisi leliTiko leTemisebenti.
5.2 Bacashi bayacelwa kutsi bahambisane nemibandzele yaloMtsetfo, njengobe leSikhwama sisita labo bebabasebentela lasebasele netindlela letimkhawulo nobe abasenandlela yekutisita ngesizatfu sekuphelelwa ngumsebenti.
Ngabe yini letsatfwa njengemholo?
Tonkhe timali letitfolwa kumcashi, kungaba yimali nobe tintfo letitsite. Loku kufaka ekhatsi imali letfolwa uma ngabe usebente sikhatsi lesingetulu kunaleso lesibekiwe kanye nebhonasi, nekukhokhelwa kwesikhwama kufanele kumiselwe etikwaloku. Kwengeta, kuloku, tonkhe timali letitfolakalako letincunyiwe titsatfwa njengemholo. Tibonelo tetimali letincunyiwe, imali yekuhamba, timali tekutijabulisa kanye nekudla nendzawo yekulala/hlala. Lwati lolubanti macondzana nemholo lungatfolakala kulomculu i-EMP tinkhombandlela letilishumi tebacashi letitfolalakala kuluPhiko lweMalingena lwaseNingizimu Afrika (SARS).
Ngumalini lefanele ikhokhelwe leSikhwama?
Sisebenti sifanele sikhokhe -1% wemholo waso. Kwengeta kulo- 1% lokhokhwa sisebenti, umcashi naye ukhokha -1% sisebenti ngasinye lesimsebentelako. Imali lekhokhwako-ke seyiphelele ngu- 2%. Sibonelo, uma ngabe sisebenti sihola R1 000 ngenyanga, umcashi ufanele abambe -1% walo R1 000 longu-R10. kwengeta kuloko, umcashi ufanele akhokhele sisebenti sakhe R10. Lesamba semali-ke lengu-R20 ifanele yendluliselwe ku-UIF nobe ku-SARS nobe ngukuphi kwaloku lokufanele.
Kufanele kubanjwe imali lekhokhwako kuleyo nyanga futsi umcashi akavumeleki kubamba imali lengetulu kweyenyanga. Uma ngabe umcashi wehluleke kubamba imali yenyanga leyendlulile, ufale-ke akhokhe sikwelede sa-2%, ayikhishwa sisebenti.
Ngabe umcashi uyikhokha nini futsi kuphi imali yaleSikhwama?
8.1 Umcashi ukhokha lemali yaleSikhwama ungakashayi umhlaka-7 nyangatonkhe. Lapho khona lomhlaka 7 ashaya kungasilo lilanga lemsebenti, imali ifanele ikhokhwe ngelilanga lekugcina lemsebenti nobe lingakefiki lelo langa. "Lilanga lekusebenta " lisho nobe nguliphi lilanga lelingasiwo uMgcibelo, Lisontfo nobe liHolide leSive. Njengenjongo yekukhipha imali lekhokhwako, labo bacashi lababhalisele kukhokha umtselo/ uMtsedlwana wekuTfutfukisa emaKhono (Skills Development Levy (SDL)), bafanele bakhokhe imali yabo e-SARS. Laba labanye bacashi bafanele bakhokhe imali yabo ngco kuleSikhwama?
Tinyenti tindlela tekufaka lemali kulesikhwama. Kungaba kutsi ibanjwe ebhange (uma kunjalo-ke umcashi ulungisa nelibhange lakhe kutsi kwentiwe njalo), ingafakwa ngco ebhange, (bona imininingwane yasebhange yaleSikhwama ekugcineni kwalencwajana.), ngekubhanga ngekwe-elekhtroniki/ kuBhanga nge-Internet. Ungaphindze futsi ubuke lamakheli lasekugcineni kwalencwajana.
8.2 Bacashi bangakhokha sonkhe samba semali yemnyaka kuphela nje uma ngabe leyo mali ikhokhwa yonkhe embili.
8.3 Lesamba semali lekhokhwako sifanele sikhishwe ungakapheli umnyaka wetimali nobe sikhatsi lekufanele kukhokhwe ngaso futsi emalangeni lasikhombisa ucalile loyo mnyaka wetimali nobe sikhatsi sekukhokha lemali. "Umnyaka weTimali" nobe "sikhatsi sekukhokha" sisho lilanga lekucala laMashi kunobe ngumuphi umnyaka, nobe nguliphi lilanga lekucala lekukhokha uma ngabe lelo langa liwela ngaphasi kwemnyaka wetimali, nafutsi uma uphela elangeni lekugcina laFebhuwari emnyakeni lolandzelako. Umcashi angeke abambe sabelo sesisebenti sesamba semali lekhokhwa "phambilini". Kubanjwa kwemali kufanele kuhambisane netikhatsi tekukhokhwa kwemholo. Uma ngabe ekuhambeni kwesikhatsi umcashi utfola kutsi nobe nguyiphi imali lekhokhiwe beyingakafaneli ikhokhwe nobe ayikakhokhwa, nobe ikhokhwe yeca kuleyo beyifanele ikhokhwe, umcashi ufanele ayibuyisele esisebentini sakhe leyo mali, leyecile njengekuyibamba kwakhe nome kuyikhokha ngalokwecile, ngekungayingeni indzaba yekutsi leSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti asikambuyiseleli umcashi lemali. Kubuyiselelwa kwetimali taloluhlobo kufanele kufunwe kuleSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti ngemnyaka futsi nasekupheleni kwemnyaka wetimali, lofanele kukhokhwa kwetimali ngemnyaka kuphela.
8.4 Uma ngabe kukhushulwa imiholo, loku kufanele kulungiswe masinyane nje uma kukhushulwa umhlolo futsi umehluko lokhona emkhatsini walitimali lekumele tikhoshwe kantsi futsi setivele tikhokhiwe, tifanele tilungiswe.
ubhalisele kukhokha e-SARS.
8.6 Uma ngabe umcashi utfola lifomu (i-EMP201) lekubuyiselelwa timali, kusho kutsi bacelwa kutsi baletse e-SARS imali labayikhokhele i-UIF kusukela nga-Apreli- 002 kuya etulu. Nobe kunjalo, uma batfola emafomu ema-UI-7; kukhombisa kutsi ema-akhawunti abo aleSikhwama akachitjelwa kute kukhombise kutsi imali yabo ye-UIF bayikhokha e-SARS. Uma kunjena-ke leSikhwama sifanele selulekwe ngetinombolo letingu-10 Khokha Ngekuya Kwalokuholako (PAYE) tinombolo tekwatisa temabhinisi abo, kute kwentiwe tingucuko letifanele kute ngalokulandzelako bangasatfunyelelwa lamafomu ema- UI-7.
8.7 Bacashi bafanele bente siciniseko sekutsi imali labayikhokhela i-UIF iyakhonjiswa ku-EMP201 nekutsi futsi imali lekhokhiwe iyendluliselwa ku-SARS. LeSikhwama angeke sibe nemtfwalo, nobe sichumane ne-SARS nobe bacashi uma bahlawuliswa nobe kukhuliswa intalo uma ngabe imali ikhokhwa kuleSikhwama esikhundleni sase-SARS.
8.8 Kute kuvikelwe kukhokha tinhlawulo netintalo letingakafaneli, bacashi bafanele bente siciniseko sekutsi imali ifika eSikhwameni ngesikhatsi lesibekiwe, ngekungabi nendzaba kutsi emafomu ema-UI-7 ekubuyiselwa kwemali bawatfolile yini. Bacashi bafanele batsintsane neSikhwama uma ngabe abawatfoli njalo nje emafomu ema-UI-7 nobe abawatfoli emafomu ngalokufanele.
ema -UI-7, ngisho nobe ngabe bakhokha ngekwe-elektroniki nobe ngemnyaka?
9.1 Bonkhe bacashi labangaDzingi kukhokha e-SARS bafanele bagcwalise babuyise emafomu abo ema-UI-7 ngekunganaki indlela, tikhatsi nendzawo yekukhokha.
Sikhatsi lesikhokhelwako nemali lekhokhwako.
9.2 Kungumsebenti webacashi kubala imali lefanele ikhokhelwe Sikhwama. Bacashi angeke banikwe emafomu lakhombisa imali lekufanele bayikhokhe.
LeSikhwama sati kanjani kutsi imali lekhokhiwe ivela kubani?
10.1 LeSikhwama sisungule luhla lwemininingwane yebacashi/basebenti lolugcinwe kungcondvomshina. Kungumtfwalo wemcashi kutsi atfumele imininingwane yabo bonkhe basebenti bakhe kuleSikhwama kute kutsi kubuyeketwe kulungiswe loluhla lwemininingwane nyangatonkhe nobe ngabe sekunetingucuko kumininingwane yesisebenti. Lemininingwane yebacashi igcinwa kuloluhla lwemininingwane lolugcininwe bese kutsi uma ngabe sisebenti siphelelwa ngumsebenti, leSikhwama singachuba ticelo ngaphandle kwekucitsa sikhatsi. Ngako-ke kubalulekile kakhulu kwenta siciniseko sekutsi bacashi baletsa imininingwane yebasebenti babo kuleSikhwama, kute luhla lwemininingwane luhlale lunemininingwane yamanje lenguyonayona.
10.2 LeSikhwama sinetindlela letehlukene tekutsi bacashi baletse imininingwane yebasebenti babo kuso. Loku akufaki ekhatsi kutfumela ngetandla lelifomu (i-UI-19) kuleSikhwama bacashi labete tindlela tekukhokhela ngekwe-elektroniki. I-UI-19 lifomu lelifanele lisetjentiswe bacashi uma baletsa imininingwane yebasebenti babo eluhlwini lwemininingwane legciniwe yaleSikhwama. Lelifomu liyatfolakala kuwebusayithi kanye nasemahhovisini esifundza netikhungo tetemisebenti teliTiko leTemsebenti. Bacashi betekuhwebelana labanetindlela tekukhokha ngagezi bangatfumela ngagezi imininingwane yabo eluhlwini lwemininingwne legciniwe ngendlela lemisiwe kulelikheli, declarations@uif.gov.za. Kute utfole imininingwane macondzana nendlela lemisiwe, uyacelwa kutsi ubone umculu lonemininingwane lebekiwe kuwebusayithi ngaphandle kweluhla lweLwati lweBacashi i-Declaration Specification. Bacashi bebasebenti basetindlini bafanele bagcwalise lifomu i-UI 19, lebasebenti basetindlini lelitawutfunyelwa ngencwadzigezi kulelikheli; domestics@uif.gov.za?
Ngabe bonkhe bacashi bafanele batfumele ema-declaration ngenyanga?
Yebo bacashi bafanele, lokufaka ekhatsi labo labafanele bakhokhe ku-SARS. Bonkhe bacashi bafanele batise nobe ngutiphi tingucuko letingabakhona kumininingwane yebasebenti masinyane nje uma kwenteka leto tingucuko. Uma ngabe tingucuko tenteka njalo nje ngenyanga, tifanele-ke kutsi tatiswe ngenyanga.
Ngabe bacashi labakhokha ngemnyaka bafanele baletse ema-declaration?
Yebo, kanye ngemnyaka uma kubekhona tingucuko kumininingwane yesisebenti.
Ngabe leSikhwama sitawati kanjani kutsi ufanele kukhokhelwa malini uma uphelelwa ngumsebenti?
13.1 Linani lemali lekukhishwa ngalo letinzunzo lihambisana nesikalo lesigucukako emkhatsini wa- 38-58%.
13.2 Basebenti banikwa emaphuzu uma basasebenta bakhokhela leSikhwama. Lamaphuzu atfolakala kanjena: Kuwo onkhe emalanga lasitfupha lowasebentako njengemkhokhi (lokhokhela leSikhwama), utfola emaphuzu elilanga linye lemalanga langu-238 . kute ufanelwe kutfola onkhe emaphuzu emalanga langu-238, kufanele kutsi ube sewusebente iminyaka lekungenani lemine ukhokhela leSikhwama.
13.3 Sisebenti sitsatfwa sengatsi besikhokhela lesiSikhwama kusukela ngelilanga lekucala sicashiwe kufikela ngelilanga siphelelwa ngumsebenti. Sikhatsi lesatisiwe lesisetjentwe ungakapheli umsebenti naso sitsatfwa njengesikhatsi sekucashwa/sekusebenta. Nobe kunjalo, kufanele kucashelwe kutsi basebenti basetindlini, batsatfwa njengalabakhokhako kusukela mhlaka -1 Apreli- 2003.
13.4 UMtsetfosichibelo weMshuwalensi weSikhwama sekuPhelelwa nguMsebenti wanga-2003 nawo usakhuluma ngetimo lapho khona bacashi labangetulu kwamunye betisebenti tasemakhishini futsi kuletsa umcondvo wekucashwa ngalokuphelele kwalabo basebenti labanebacashi labangetulu kwamunye.
13.5 Lomtsetfo uniketa tinzuzo letikhokhwa uma ngabe umholo wesisebenti wehla ube ngaphasi kwelizinga lelibekiwe lemholo besiwutfola ekucaleni sisecashwe nguwo onkhe emakhaya sibonelo; uma ngabe sisebenti sasendlini sisebentela emakhaya lamatsatfu bese kutsi umholo waso sewuphelele uba ngu- 600,00 bese kutsi ulahlekelwa ngumholo walinye likhaya longu-200,00 uyafanelwa kutfola tinzuzo, ngobe phela manje sewuhola R400,00 kuphela njengobe asalahlekelwe ngumholo wa-R200,00.
13.6 Kuba kuphela ngumsebenti lophele etinyangeni letisitfupha letendlulile kusukela ngelilanga lelendvulela lekufaka sicelo lokutawusetjentelwa etikwawo uma kubuketwa kutsi lesisebenti asisebenti ngalokuphelele nobe cha. Macondzana nebasebenti basetindlini futsi, lusuku lwekushona kwemcashi wabo litawutsatfwa njengelusuku lwekuphela kwemsebenti. Linani lenzuzo lelitawukhishwa litawuya nge-declaration yekugcina yemcashi futsi uma ngabe ayikho le-declaration sisebenti lesibukene nekukhishwa kwetimali sitawuncuma letinzuzo ngekuya kwebufakazi lobubhaliwe lobukhona lobuletfwe kulelihhovisi lelikhipha tinzuzo.
14 Kwentekani uma ngabe umholo ugucugucuka?
Uma ngabe umholo uyagucugucuka ngenyanga nobe ngemaviki, bese kutsi umholo lolingene/losemkhatsini wetinyanga letisitfupha letendlulile ufanele usetjentiswe kute kubalwe tinzuzo lekumele tikhokhwe.
Ngutiphi tinzunzo letiniketwa nguleSikhwama?
Tinzuzo tekufelwa kwebondliwa (Sigaba 31).
wesisebenti lebesikhokhela leSikhwama.
Umkhokheli waleSikhwama ufanele abhalise emahhovisini ebasebenti ladvutane naye ngekuya kwemibandzela yeMtsetfo wekuTfutfukisa emaKhono,1998, kute atfole tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti. Umkhokheli weSikhwama ufanele akhone futsi atfolakale uma kufanele ayewusebenta.
Umkhokheli weSikhwama ufanele abike ngaletinye tikhatsi nakuletinye tindzawo letishiwo sisebenti selihhovisi lelikhokha tinzuzo ngenhloso yekusayina irejista yekuphelelwa ngumsebenti.
UmkhkheliweSikhwama ufanele aceceshwe aphindze alulekwe ngekwemsebenti uma atfunyelwe sisebenti selihhovisi lelikhokha tinzuzo.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhwa emalanga lancunyiwe laphelele langu- 238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Tinzuzo tikhokhwa kusukela ngelilanga sisebenti siyekela kusebenta ngenca yekugula.
Sisebenti sifanele siletse incwadzi yabodokotela lesifakazelako kutsi siyekele kusebenta ngenca yekugula.
Tinzuzo letikhokhwako ngumehluko lokhona emkhatsini walokukhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe leluhlelo lweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti. Uma ubuka lemali lekhokhwa ngumcashi nalelinani lelincunyiwe kuloluhlelo lwetinzuzo, samba lesiphelele semali lekhokhwako asikafaneli kuba ngetulu kwa-100% semholo lofanele lebewungatfolwa ngulesisebenti uma ngabe besisasebenta.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhelwa emalanga laphelele langu-238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Sicelo setinzuzo tekuyewubeleka tifanele tikhokhwe ngalokungenani ngemaviki lasiphohlongo umntfwana angakabelekwa nobe tinyanga letisitfupha asatelwe umntfwana.
Tinzuzo letikhokhwako ngulomehluko losemkhatsini wemali lekhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe eluhlelweni lweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokwa ngelizinga lelisetulu lemalanga langu-121. Kufaka sicelo setinzuzo tekuyewubeleka akukhinyabeti lilungelo lesisebenti lekutfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti. Loku kusho kutsi sisebenti sisengafanelwa kutfola tinzuzo tekungasebenti uma kungenteka lesisebenti siphelelwe ngumsebenti.
Uma sisebenti singonakalelwa sisu, siphume nobe sitfole umntfwana loshonile, tinzuzo-ke titawukhokhelwa emaviki lasitfupha ngemuva kwekonakalelwa sisu nobe kutalwa kwemntfwana asashonile.
Sicelo setinzuzo sifanele sifakwe tingakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwelusuku Inkantolo lefanele ikhiphe imvume yelusiso.
Tinzuzo letikhokhwako ngumehluko lokhona emkhatsini wemali lekhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe etinhlelweni lwetinzuzo. Ngekuphindza futsi, kutsatfwe lemali lekhokhwa ngumcashi nalena lencunywe eluhlelweni lwetinzuzo, lesamba semali asikafanele sendlule-100% umholo lowetayelekile lebekumele utfolwe ngulesisebenti uma ngabe besisasebenta.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhwelwa emalanga laphelele langu-238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Indvodza/umfati losele wemufi ufanele afake sicelo sekutfola tinzuzo tingakapheli tinyanga letisitfupha.
Sicelo sifanele sifakwe esikhungweni setemisebenti lesisedvutane ngelifomu lelikhetsiwe.
Tinzuzo letikhokhwako tilingana netinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti lebetingakhokhwa, uma ngabe lomkhokheliSikhwama bekasaphila.
Ngunini lapho umkhokheli weSikhwama ete lilungelo lekutfola tinzuzo?
Uma ngabe umkhokheli weSikhwama utfola ngenyanga imaIi yeMpesheni (kungafaki ekhatsi imali yesibonelelo sekukhubateka nobe sondlo).
Uma ngabe umkhkheliweSikhwama utfola letinye tinzuzo esikhwameni sekuphelelwa ngumsebenti nobe luhlelo lolusungulwe ngekuya kweMtsetfo weTemisebenti.
Uma umkhokheliSikhwma atiyekelele emsebentini.
22.1 Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti sisungule emaKomidi eTikhalo etiFundza labukene nekucatulula tinkinga kuto tonkhe tifundza. Uma ngabe umzuzi unetikhalo, angatifaka ngekugcwalisa atfumele ngesandla lifomu (i-UI 12) lelimiselwe nobe ngeliposi ngekuphambana kwesincumo saKhomishani nobe sisebenti lesibukene nekukhishwa kwetinzuzo ngekwemibandzela yesigaba 37(1)eKomidini leTikhalo lesiFundza etikhungweni temisebenti letifanele teliTiko leTemisebenti.
22.2 Umuntfu longenetiseki ngesincumo seliKomidi leTikhalo leSifundza angendlulisela sikhalo sakhe eKomidini leTikhalo laVelonkhe kute kutsatfwe sincumo sekugcina ngekuya kwesigaba 37(2) ngekutsi atihambisele matfupha lifomu i-UI 13 leligcwalisiwe aliyise e-94 Church Street, Pretoria, 0001, nobe ngelipolisi lelibhalisiwe litfunyelwe ku; Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, Pretoria, 0052 nobe ngefeksi ku: (012) 337-1893.
Yini umsebenti/sibopho semcashi ngemuva kwekuphela kwemsebenti wesisebenti?
kweluleka labebabasebenti babo kutsi baye emahhovisini ladvutane eliTiko leTemisebenti.
Umcashi ulesula kanjani ligama lakhe kuleSikhwama?
Bacashi bangatsintsana naleSikhwama nobe ngukumaphi emahhovisi eliTiko leTemisebenti alicele kutsi limesule emabhukini ekubhalisa. Ngaso sonkhe sikhatsi kufanele kufanele kwetfulwe inombolo lengumatisi ye-UIF. Lifomu i-UI-19 lelilungisiwe lifanele ligcwaliswe liletfwe kuleSikhwama uma sekuvalwa kusisebentisa.
Ngabe umcashi ubabhalisa kanjani kusebentisa lesebentisa leSikhwama kabusha?
Kubhaliswa kwebacashi nebasebenti kungentiwa nge-inthanethi kule-website; www.labour.gov.za bese ukhetsa likhasi le-"UIF ".
Emafomu lagcwalisiwe angatfunyelwa kulelikheli: UIF, Pretoria, 0052. Khumbula kutsi imali yekuposa iyakhokhwa uma uposela tintfo kuleSikhwama.
Ngabe inchubo yekubhalisa itsatsa sikhatsi lesingakanani?
Konkhe kubhalisa kutawupheleliswa angakapheli ema-awa langu-48 emukelwe emafomu ekubhalisa.
Ngabe utawati kanjani umcashi kutsi sisebenti sakhe sesibhalisiwe kuleSikhwama?
Uma ngabe lifomu i-UI-19 leseligcwalisiwe lebasebenti emsebentini wemcashi seliletsiwe, kutawubese kutfunyelwa bufakazi kumcashi.
Ngabe basebenti banikwa inombolo lengumatisi leyehlukile yini?
Yinye inombolo lengumatisi lenikwa umcashi bese kutsi bonkhe basebenti labamsebentelako bawela ngaphasi kwayo. Uma ngabe kukhona imibuto nobe kukhonona, kubalulekile kutsi kwetfulwe inombolo lengumatisi ye-UIF yemcashi kanye namatisi(ID) wesisebenti.
Uma ngabe ibhizinisi seyivele ibhalisiwe kuleSikhwama ngabe yona leyo nombolo lengumatisi ingasetjentiswa yini kutsi kubhaliswe ngayo basebenti basetindlini?
Cha. Sisebenti sasendlini sifanele sibhaliswe ngeyaso inombolo lengumatisi leyehlukile.
UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa ngumsebenti wanga-2002 (uMtsetfo no. 4 wanga- 2002) uchaza kutsi yini sisebenti sasendlini?
Ngekuya kwaloMtsetfo lesekukhulunywe ngawo, basebenti basetindlini nebacashi babo bacala kukhokhela I-UIF mhlaka- 1 Apreli 2003. Kubhalisa angeke kuyiswe elusukwini lolusemuva.
Uma ngabe sisebenti sasendlini sinebacashi labangetulu kwamunye, umcashi ngamunye ufanele abhalise ngekwehluka futsi abe nesiciniseko sekutsi lesisebenti sasendlini sibhalisiwe.
Kubhalisa ngekwehlukana kuyadzingeka futsi etimeni lapho khona umcashi lonemabhizinisi uphindze abe ngumcashi wesisebenti sasendlini. Kubhalisa nekukhokha imali yesikhwama yebasebenti basetindlini kungenteka kungafakwa ekukhokheleni emabhizinisi langenisa imali.
Bantfu labacashwe emabhizisini lentelwa emakhaya abatsatfwa njengetisebenti tasetindlini.
Bantfu labacashwe ngemakoporasi njengalabasebenta etingadzeni nalabahlanta tindlu nabo abatsatfwa njengalabatisebenti tasetindlini.
kutsatfwa njengekukhwabanisa uma ngabe bemukeli betinzuzo babuyela emsebentini kodvwa bangatisa leSikhwama kutsi sebabuyele emsebentini, bachubeke bemukele tinzuzo.
Tinzuzo letetayelekile
Tinzuzo tekubeleka
Tinzuzo tekugula
Tinzuzo telusiso
Tinzuzo tebondliwa
Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti
Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti 
Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti
Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti 
Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti yemfakisicelo 




Matisi waseNingizimu Afrika lonemagabadze netinombolo letingu-13 nobe ipasipoti yemufi
Imininingwane yekubhangaUI-2.
(UI-2.8)
Lifomu i-UI-19 leligcwalisiwe (uma kufanele)
Lifomu i-UI-2.7 leligcwalisiwe (uma kufanele)
Lifomu i-UI-19 (uma kufanele)
Lifomu i-UI-2.7 leligcwalisiwe uma lidzingeka
Lifomu i-UI-19 (uma kufanele)


Lifomu i-UI-2.7 leligcwalisiwe


Bufakazi bekubhalisela kufuna umsebenti
Lifomu i-UI-2.3 lekufaka sicelo
Incwadzi yadokotela
Lifomu i-UI-2.4 lekufaka sicelo
Sitifiketi semshado

Incwadzi yadokotela lekhombisa lusuku sisebenti lesifanele sibe ngalo ekhaya, uma ngabe umntfwana asabelekiwe kufuneka sitifiketi sekutalwa semntfwana.
Incwadzi yadokotela lechaza kabanti (uma kufanele)

Sitifiketi sekufa semufi (uma kufanele) umkhkheliweSikhwama: (sicelo angeke semukelwe uma kuletfwa sitifiketi sekufa salamnye emave.
Kungahlali nje banganaki imiyalo yesisebenti selihhovisi letimfuno.
Caphela: bonkhe bacashi labangadzingeki kutsi babhalise ku-SARS, babhalisele tinhloso te-PAYE nobe i-SDL, bafanele bakhokhe ngco kuleSikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
CAPHELA: Yiba nesiciniseko ngaso sonkhe sikhatsi kutsi inombolo yakho lengumatisi ye-UIF iyabhalwa kulesiliphi sekufaka imali uma kukhokhwa.
<fn>DOL. AgricultureAndForestryChecklist.2011-01-10.ss.txt</fn>
HCS 3 (j) Tisebenti ticeceshiwe yini ngetindlela tekuphepha kwamunye namunye umkhicito losetjentiswako?
HCS 3 (k) Tisebenti tiyati yini kutsi kufanele tenteni nakukhona lokuchitsekako?
HCS 9A (2) Imininingwane lecociwe yimkhicito lowelusiwe igcineke endzaweni lephephile yini?
HCS 11 (11) (a) Tikhona yini tindzawo tekugezela letikhona lapho tingaya khona tonkhe tisebenti letihlanganisa, tilayishe phindze futsi tisebentise imitsi yetinambutane?
GSR (9) Emashawa nobe ematfumbu ekugeza akhona yini lapho tisebenti tingaya khona ngekuphutfuma nakwenteke tasebenta ngemitsi lengalimata emehlo ato nobe sikhumba?
HCS 14 (c) Emakhubalo langaba nebungoti etisebentini anato yini timphawu letitsite letibekiwe tekucwayisa?
HCS 15 Engabe imitsi igcineka, iphatseke iphindze icitfwe ngendlela lefanele yini?
<fn>DOL. ExplosivesCheckList.2011-01-10.ss.txt</fn>
1.1 Ingabe kukhona bonogadza noma kwekulawla kungena lokutisebentelako kwekuvula lapho kungenwa khona ehhekeni?
1.2 Ingabe kukhona timphawu tekucwayisa letibonakalako?
1.3 Ingabe kukhona incwadzi yekubhala labangenako ehhekeni?
1.5 Ingabe budze balelitsango bungubudze lobukahle lobuvumelekile?
2.1 Ingabe likhula kanye netjani budze futsi indzawo ayikahlobi kahle?
2.2 Ingabe kuhlobile tintfo tibekwe etindzaweni tato endzaweni leyingoti?
2.3 Ingabe kukhona tincumbi temphahla yekusebenta noma ematfulusi?
3.1 Ingabe imishini yekukhiya iminyango iphukile?
3.2 Ingabe libhilidi linemvume lesemtsetfweni (ilayisensi)?
3.3 Ingabe tikhona tindlela tekusebenta letiphephile letibekiwe?
3.4 Ingabe tisebenti tiye taceceshwa ngato tonkhe tindlela letiphephile tekusebenta?
3.5 Ingabe imphahla yekuphepa ikhona (isib: kokucima umlilo)?
3.6 Ingabe indzawo icocekile / ihlobile?
4.1 Ingabe uye waniketwa imphahla yekugcoka yekutivikela?
4.3 Ingabe kukhona lokufuneke kutsi ukubhadalele kuloku lokubalwe ngetulu lapho ukuniketwa kokucala?
4.4 Ingabe tingoti letichumene nemsebenti tiyabikwa?
4.5 Ingabe kukhona ingoti loyatiko leyake yenteka lapho usebenta khona?
4.6 Ingabe kukhona lomelele temphilo nekuphepha lapho usebenta khona?
4.7 Ingabe niyanayo ikomidi lemelele temphilo nekuphepha lapho usebenta khona?
<fn>DOL. MyLifeMyWorkMySafeWork.2011-01-10.ss.txt</fn>
Inhlangano yetebasebenti emhlabeni wonkhe ichaza umsebenti lonetitselo letinhle ngekutsi kulapho kusetjentwa khona kunenkhululeko , kulingana, kuvikeleka, nenhlonipho leniketa sitfunti lapho emalungelo etisebenti avikelwa kanye nekubhadalwa lokusemgangatfweni nehlalakanhle letfolwa bantfu bonkhe.
Umsebenti lofanele ufaka kulangatelela emadvodzeni nakubantfu besimame kutsi batfole umsebenti lokahle. Lapho kunenkhululeko khona, kulingana, kuvikeleka kanye nekuhlonishwa kwebantfu lokunesitfunti, uchubekisea embili kuhlonishwa kwemalungelo lavamile, kukwati kutfola umsebenti, indzawo yekusebenta lephephile nalenemphilo kanye nenhlalakahle lephephile.
Kuko konkhe loku bantfu emhlabeni wonkhe bahlangabetana nalokuhlukile kuloku, emagebe kanye nekuvaleleka ngaphandle ngekungatfoli umsebenti kanye nematfua lamancane ekusebenta, kusbenta lokungasikahle kanye nemisebenti lengenatitselo, imisebenti lengaphephile, kubhaldalwa lokungacinisekisiwe lokungaphela noma nini, emalungelo lavinjelwako, kungalingani kwebulili, tisebenti letivela kulamanye emave letihlukunyetwako, kungabi khona kwebantfu laba khulumela phinde bamelele tisebenti, kuvikeleka lokungekho semgangatfweni nekusala wedvwa ubukene netifo letihlukahlukene kuchwala kanye nekuguga.
Umsebenti lohlonophekile uchutjekiselwa embili ngekucashwa kwetisebenti, kuvikela inhlalakahele yetisebenti, nekwentiwa ncono kwemigomo leyisisekelo kanye nemalungelo emsebentini nekukhuluma ngelivi lelilodvwa lenhlalakahle.
Umsebenti lohloniphekile awubambi lichaza nje kuphela ekutfutfukeni lokuhlala sikhatsi lesidze kodvwa uphindze usekele kwandzisa imphilo lencono.
Inkhululeko yekuhlangana kanye nekwamukelwa kwelilungelo lekubonisana ndzawonye nemcashi.
kulahlwa ngalokuphelele kwekusetjentiswa kwebentfwana.
Ngekutivumelanisa nemhlangano lowabanjwa yinhlangano yebasebenti emhlabeni wonkhe jikelele, umhlangano nombolo 182. Lelive latibophetela ngekutsatsa tinyatselo ngekushesha tekucedza noma ngutiphi tinhlobo tekukusetjentiswa kwebentfwana letingamukeleki.
Iningizimu Afrika ibukene nekushintja lokukhulu kwekusebenta kwetisebenti letivela kulamanye emave. Letisebenti letivela kulamanye emave tihlangabetana netindlela letihlukene tekucashatwa bantfu labatitfolela umsebenti kanye nasemsebentini imbala, kanye nekusebenta ngemphoco. Tindlu tekuhlala letingekho sesimweni lesikahle, atifakwa ekuvikeleni kwetenhlalakahle tiphindze talelwe nemalungelo ebantfu lavamile nje.
Sidzinga kwenta imigomo, kwenta nekucinisa imitsetfo lebekwe nguhulumende, imigomo yekuphatsa, kwakhiwa kwemitimba netindlela nekuphatsa ngendlela lephumelelako kwetisebenti letivela kuletinye tindzawo.
Loku kuhlanganisa tonkhe tinhlobo tekukubonisana, kuchumana noma kuniketana lwati noma phakatsi kwalabamele hulumende, bacashi kanye netisebenti etindzabeni letitsintsa wonkhe umuntfu letimayelana nemnotfo kanye nemigomo lebekiwe yenhlalakahle, loku kungaba khona lapho letincenye letintsatfu tibonisana khona bese hulumende abe khona njengalotobona kuchubeka kwaleto tingcoco noma futsi kusengaba tincenye letintsatfu lapho tibonisana ngebuhlobo bato phakatsi kwelitiko letebasebenti, baphatsi noma tinhlangano letimele basebenti kanye naleto letimele bacashi. Nekungenelela noma angekho hulumende. Kuchumana kungentiwa kube nemigomo letsile lokumelwe ilandzelwe lapho kwentiwa noma kwentiwe ngetinhlangano kodvwa ngalokuvamile kuye kube ngiko loku lokubili kuhlanganisiwe. Loku kungentiwa eveni lonkhe noma etifundzeni. Loku kungentiwa ngebungcweti noma ngesiyingi noma ngekuhlanganisa loku kokubili.
Umgomo losemcoka waloku kukhulumisana kwakha kuvana kanye nekutibandzakanya kwato tonkhe tinhlangotsi letitsatsa incenye emsebentini lowentiwako etindzaweni tonkhe. Kwakheka kwaletinkhulumo lokuphumelelako kunemandla ekulungisa tinkinga letibalulekile temnotfo naleto tenhlalakahle, nekugcugcutela kuphatsa lokuhle nekuchubekisa kutfula emisebentini, kucina kanye nekuniketa emandla kuchubeka kwemnotfo.
Imfundvo nekuceceshwa lilungelo lawo wonkhe umuntfu. Kuceceshelwa umsebenti litfulusi lemnotfo futsi kungumgomo wekucashwa nekukhicita lokunetitselo kanye nemigomo yekuncintisana yetinkampane. Ngaleyondlela kuceceshwa kubalulekile kuhulumende kanye nebacashi. Lilungelo lekuceceshelwa umsebenti alidlali incenye nje ekwentiweni kwemsebenti lokahle kodvwa kuniketa lwati phindze kwakhe nendlela yekuphila etimphilweni tebantfu, litfulusi lekutinotsisa nekutinetisa kanye nekutitfutfukisa kumuntfu ngamunye kanjalo nesive siyatfutfuka.
Akukho lula kufinyelela kukhicita linani lelisetulu lemikhicito, kuncintisana kanye nekuceceshwa lokuncane kakhulu kunemtselela. Kukwati kuncintisana kuchomeke kumtsamo welive ekukwatini kugcina labo bantfu lase bafundzele umsebenti ngekubaiketa umsebenti ngekutsi baniketwe umsebenti lofanele ekukhiciteni, uma kungentiwa loko yonkhe lemitamo iyofana nelite phindze kukhungatsekise.
Kubalulekile kutsi banfu bafundzele umsebenti kodvwa ke loko kufundzisa kumele kube nguloko lokutsela titselo emnotfweni noma enkampaneni, kumelwe kuniketelwe ngemisebenti lefanele. Kufudzela umsebenti kusita kufinyelela umgomo wekwenta imisebenti lefanele.
Umangabe nje sesihlanganisa konkhe loku, umgomo wemsebenti lofanele ubonakala emehlweni ebantfu, umayelana nemsebenti kanye nelikusasa lelihle, netimo tekusebenta, ngekusekela umsebenti kanye nemphilo yemindeni, kufaka bantfwana betfu esikoleni noma kubasusa ekusetjentisweni kwebantfwana. Kumayelana nekulingana ngebulili , kunakwa lokulinganako, nekwenta bantfu lababo make bakwati kukhetsa bese balawula timphilo tabo. Kungukukwati kwemuntfu ngamunye kuncintisana emsebentini, kuba nemakhono ebuchwepheshe banamuhla bese uhlala ungumcemane unemphilo.
Kumayelana nekutfutfukisa emakhono etfu ekuphatsa, kutfola incenye lefanele yengcebo loye wasita kuyakha, kungabandlululwa, kumayelana nekuba nelivi emsebentini kanye nasemiphakatsini yetfu. Ngalenye indlela kumayelana nekusuka ekungabeni khona kuya lapho sekukhona lokutsile, kubantfu labanyenti kuyindlela yekucala yekuphuma ekuhluphekeni, kodvwa kubantfu labanyenti kungufinyelela tifiso tabo tamalanga onkhe nekuvelana nalabanye bantfu. Kuyo yonkhe indzawo nakubo bonkhe bantfu umsebenti lofanele kungukutfola kuhlonipheka nesitfunti.
Umtsetfo wetempilo kanye nekuhepha emsebentini nombolo 85 wa 1993, ucinisekisa kutsi kusebenta lokuphephile kungafinyeleleka ngekulandzela imibandzela letsile lehlukahlukene.
Emphilweni yekusebenta sisebenti kumele singatitfoli sihlangabetana nengoti, kuloko lomtsetfo uchubeka utsi umcashi kumele ente konkhe kucinisekisa indzawo yekusebenta lephephile lengeke ifake engotini imphilo yetisebenti takhe.
kuniketa nekugcina kokusebenta imishini , uma kwenteka lephehile lekungeke kwenteke ifake timphilo engcupheni.
kutsatsa tinyatselo letifana nekukhipha noma kususa ngalokucondzile noma nguyiphi ingoti noma loko lokungaba yingoti ekuphepheni nasemphilweni yetisebenti.
Kuhlela nekucinisekisa kangangekunekwenteka kuphepha, nekungabi khona lokungasongela imphilo yetisebenti lokuchumene nekwentiwa kwemsebenti , lapho kuphakanyiswa lokutsile kupakishwa noma kuhanjiswa ngetekutfutsa noma yini lengumkhicito.
kubukisisa noma yini lengaba yingoti noma lengasongela kuphepha lapho kwentiwa khona umsebenti. Noma nabe ngumuphi ukhicito lokhicitwako , lopakishwako , lobekwako noma lotfutswako nanoma ngumuphi umshini losetjentiswako, kumele aphindze acinisekise ente nemigo lokumelwe icashelwe lapho kwentiwa khona umsebenti, umkhicito nekusebentisa imishini kute kuvikeleke imphilo nekuphepha kwebantfu, futsi kumele acinisekise kulandzelwa kwayo yonkhe lemigomo lebekiwe yekuphepha.
kuniketa ticondziso, kucecesha kanye nekugadza ngoba loku kungacinisekisa ngalokucondzile imphilo kanye nekuphepha kwetisebenti emsebentini.
acinisekise kangangokunekwenteka angavumeli sisebenti sente noma ngabe ngumuphi umsebenti, kusebentisa, kuphatsa noma kulayisha kulokutfutswa ngako nekusebentisa umshini ngaphambi kwekuba kulandzelwe imigomo lebekiwe yetekuphepha letfolakala kusigaba (b) kanye na (d) nanoma ngutiphi letinye tinyatselo lekumele titsatfwe.
tsatsa tonkhe tinyatselo kucinisekisa kutsi imigimo iyalandzelwa nekutsi timfuneko talemitsetfo tentiwa ngibo bonkhe basebenti nabo bonkhe bantfu labangena ngekhatsi endzaweni lelawulwa nguwe yekusebentela lapho kunemishini khona.
Cinisekisa kutsi konkhe loku kuyalandzelwa khona ngekusebentisa imphoco kute kutoba nemphilo kanye nekuphepha.
cinisekisa kutsi umsebenti uyentiwa nekutsi imishini lesetjentiswako ihlala njalo igadziwe ngumuntfu lokufundzele loku futsi lonelwati mayelana netingoti letingenteka futsi loneligunya lekucinisekisa kutsi tonkhe tinyatselo nemigomo lebekwe ngumcashi iyalandzelwa futsi iyentiwa.
loku kufuna tonkhe tisebenti titjelwe ngemalungelo ekwenta lokutsile kanye neligunya lekwenta loko njengoa nje kuchazwe kusigaba 37 (1) (b) wemtsetfo.
kunakekela imphilo yakho kanye nekuphepha ngekucophelela kanye neyalabo lokungenteka batsintfwe nguloko lotobe ukwenta.
ngekulandzela timfuneko letibekwe ngumcashi noma ngulomunye umuntfu nemtsetfo tekwenta umsebenti, kumele usebentisane naloyo muntfu kucinisekis kutsi timfuneko temsebenti tiyentiwa futsi tiyalandzelwa.
kulandzela tonkhe ticondziso letisemtsetfweni loniketwa tona nekuhlonipha umtsetfo wetemphilo nekuphepha, imitsetfo lebekwe ngumcashi nendlela lekumelwe ilandzelwe lapho kusetjentwa nanoma ngubani lomunye loneligunya lekwenta loko kuchubekisela embili imphilo kanye nekuphepha.
noma ngabe ngusiphi simo losibonako lesingakaphephi noma lesingasongela imphilo ngekushesha kumele watise umcashi kungakabiphi noma ubikele loyo lomelele temphilo nekuphepha emsebentini lokutofuneka bese atisa umcashi.
uma kwenteka ubandzakanyeka esentakalweni lesingatsintsa imphilo yakho noma sibangele kulimala kumele watise umcashi wakho noma kubani lomunye loniketwe lelo gunya noma kulomelele temphilo nekuhepha ngekushesha ngaphambi kwekutsi ushayise emsebentini ngalelo langa lekwenteke ngalo leso sentakalo.ngaphandle ke umangabe simo besingavumi kutsi watise umuntfu lotsile kodvwa kutobese kufuneka leso sentakalo sibikwe ngekushesha nje lapho simo sesivuma kutsi wente loko.
Letifo leti nguletinye letiyinselele kakhulu letibukene nalelive, sibeka engcupheni timphilo tetisebenti kanye nebecashi. Loku kubangela kushayeka kakhulu emsebentini lokukubese kuba nemtselela emnotfweni.
Imiphumela yaletifo ifaka ekhatsi kulahleka kwemkhicito, kukhula kwetindleko tetimfanelo tetisebenti, tindleko letisetulu tekukhicita kanye nekuphelelwa ngumndlandla kwetisebenti ngenca yekugula lokungapheli. Kulova emsebentini lokukhulu kanye nekufa kwetisebenti. Loku kubanemtselela longekho muhle emnotfweni welive njengoba loku kwenta umnotfo ukhule kancane ngenca yekutsi bancane kakhulu bantfu labatsatsa incenye emnotfweni.
Sihlamba lesikhona lesishiwo kubantfu labaphila nalesifo sibangela imiphumela lecindzetelako ngalokumangalisako, bantfu bayatibulala, labanye bayahlanya , labanye bafe ngenca yekucindzeteleka ngeca yekusaba kubukana naleligciwane. Lesihlamba anye nekubandlulula lokucondziswe etisebentini letinaleligciwane nalokukholakala kutsi tinaleligciwane ngalokuvamile kugcina ngekutsi ticoshwe emsebentini ngalokungekho emtsetfweni.
Umtsetfo wetekulinga emsebentini uvimbela kucoshwa emsebentini ngenca yekutsi tinalesifo. Futsi lomtsetfo uphindze uvimbele kuhlolelwa kwetisebenti lesi sifo ngakatfoli ligunya lekwenta njalo enkantolo yetebasebenti.
Hulumende uphindze wacinisa tinhlelo tekulwisana nalesifo abambisene nato tonkhe tinhlanano letikhona emphakatsini ngekuveta tindlela kanye nemigomo kunciphisa umtselela walomashayabhuce ngekwenta imigomo naloko lokumele kwentiwe kulwisana nalesifo emsebentini.
I (tag = technical assistance guideline) yentelwa tincenye letibalulekile talesifo bese kutsi emsebentini isetjentiswa ngalokucondzile emtsetfweni wetekulingana emsebentini.
Inselele lebekwe ngulombulalave yinkhulu ngako ifuna kutibophetela kulabo labatselelekile nalabo lesibatsintsile lesifo. Wonkhe umuntfu utselelekile noma utsintsekile ngulesifo ngetindlela letihlukene emphakatsini walelive nasemhlabeni wonkhe. Silahlekelwa bantfu labanetiphiwo letincomekako nesipiliyoni ngenca yekufa lokubangelwa ngulesifo. Ngako ke lemphi singayiphumelela umangabe wonkhe umuntfu ayenta inselele.
<fn>DOL. OhsAgriAndForestry.2010-12-07.ss.txt</fn>
Tingoti, kulimala kanye nekugula kungalimata timphilo nemabhizinisi. Tisombululo tivame kuba malula futsi tishiphile kantsi nebantfu labaphambili kutsi bente emapulazi aphephe balimi nebasebenti babo. Temphilo nekuphepha sidzingo lesisisekelo sebhizinisi yekulima lesimeme. Imitamo yahulumende kuphela angeke yente umkhakha wetekulima kutsi uphephe futsi ube nemphilo, kodvwa ngumsebenti wabo bonkhe kutekulima kanye neluchungechunge lwekudla ngebubanti balo kutsi badlale indzima yabo.
Kuyo yonkhe iminyaka bantfu bayashona ngenca yemisebenti yetekulima nemsebenti wetemahlatsi. Labanye balimala kakhulu baphindze bagule emsebentini wabo.
Tindleko tekuphatsa - kuphenya ingoti, kulungisa, njll.
Tindleko temshuwalensi, tindleko tetemtsetfo kanye nekwatiwa lokubi.
Tonkhe letindleko tingavinjelwa, ngako-ke kukhuliswe inzuzo ngenca yaloko. Lencwajana ngako-ke ihlose kuniketa umniningwane lotawusita bacashi nebasebenti kutekulima netemahlatsi kutfutfukisa temphilo nekuphepha netingoti tetemphilo letihlobene nemsebenti kulomkhakha. Lencwajana ayifaki ekhatsi tidzingo temtsetfo kulemboni. Lowo mniningwane ungatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letemisebenti: www.labour.gov.za.
Kuphatsa temphilo nekuphepha kwebaSebenti, kuyafaba nekuphatsa tinhlelo kucinisekisa kutsi titjalo netilwane kugcinwa kuphilile, kukhicite ngelizinga lelisetulu futsi ukhone kuhlala ukubhizinisi. Basebenti badzinga kutsi baphile kahle futsi bacinisekiswe kute basebenta ngekutimisela futsi bahlale basemsebentini.
Tonkhe tinhlangano tidzinga inchubomgomo kute tihlele luhlelo lwekusebenta ngetemphilo nangekuphepha, ngenhloso yekuholela kumazinga lancono endzaweni yekusebenta. Kumele tibe ngekubhalwa, tilungiselelwe kahle futsi tisuselwe ekutibopheleleni esigabeni sebaphatsi labakhulu.
Isho tinhloso jikelele takho temphilo kanye nekuphepha kwebasebenti bakho.
Ibuyeketwe ngetikhatsi letitsite futsi ihlolwe kabusha uma inhlangano yakho igucuka nobe kuvela tingoti letinsha.
Kubona tintfo letiyingoti kanye nekuhlola bungoti lobungentwa nguletintfo kubalulekile. Ngaphandle uma ngabe wati kutsi ngutiphi tintfo letiyingoti etakhiweni takho, kanye nebukhulu bebungoti lobunato, kungenteka ungakwati kutsi ngabe tidzinga kulawulwa nobe kwentiwa njani loko.
Luhlolo lwebungoti kubuka ngekunakekela kwekutsi, kubhizinisi yakho yini lengalimata bantfu, kute kutsi ukhone kulinganisa kutsi ngabe utsatse tinyatselo tekuvimbela letanele nobe kusamele wengete. Uma ngabe sewuncume ngelizinga lebungoti, utawudzinga kuba netindlela letidzingekile tekuvimbela kanye nekuvikela.
Kunemitfombo leminyenti yeteluleko ngemikhuba lemihle lemisiwe lengakusita uma ngabe wenta luhlolo lwebungoti lwakho, kodvwa ungasebentisa lenchubo yetinyatselo letisihlanu leticondzile kukusita.
Languta yonkhe indzawo emsebentini bese ubuka bantfu kutsi basebenta njani. Phindza uhlole emarekhodi etehlakalo takudzala, tingoti kanye netinkinga temphilo. Inhloso kutsi kutfolwe tintfo letiyingoti letingaholela ekulimaleni lokumatima nobe lokungatsintsa bantfu labanyenti.
Tfola labantfu labangalimala, futsi bangaki. Uma ngabe ubukisisa lokwekutsi batawulimala "njani", ungakhohlwa tintfo letifana nemsebenti wekulungisa, ngalesikhatsi kuvela tintfo letiyingoti.
Hlola kutsi ngabe lobungoti kuyinye intfo leyingoti kakhulu bungalawulwa njani. Letintfo tekulawula tingabe tiphelele ngalokwanele nobe kungaba khona indzawo yekwentiwa ncono. Basebenti bavame kuba nemibono lebalulekile, ngekuya ngemsebenti wabo wemihla ngemihla, futsi kumele ubafake ekutsatseni tincumo ngetintfo tekulawula.
Uma sewuncume kwekutsi yini lekumele yentiwe, udzinga kuhlela kutsi njani futsi utakwenta nini. Kurekhoda imiphumela yakho kutakusita kwenta loku.
Utawudzinga kubuyeta luhlolo lwakho uma ngabe kuba khona tingucuko letikhulu ngendlela ngendlela lenisebenta ngayo nobe unetizatfu letinye kucabanga kwekutsi alusasebenti.
Kuba sesimeni selitulu, umsindvo nobe kuchucha.
Kuphatsa imitfwalo lesindzako kungaholela ekulimaleni kwemtimba.
Kuphatsa tintfo letisindzako nobe kusebenta ngemimo lengakacondzi kungabangela kulimala kwemtimba. Loku buhlungu etadleni, emacakaleni nobe emgogodleni lokungabangela kwenyela nobe kudvonseka.
Yini lodzinga kuyenta?
Sebentisa emasu ekubamba lakahle - misa tinyawo takho ngendlela lefanele, misa umgogodla wakho ucondze bese ugcina intfo loyiphetse edvute nemtimba wakho.
Kuhanjiswa ngetandla kwetitjalo nobe tihlanyelo emabanga lamadze kumele kuvinjelwe, kute kuphephiswe timphilo tebasebenti.
Tingoti letimatima letinyenti emapulazini tifaka imishini. Letinye tenteka ngobe umshini usetjentiswe kumsebenti longakentelwa wona; letinye ngobe tintfo tekuvikela tingoti atikasetjentiswa nobe tiyekeliwe. Kumele kube khona indlela lekhona yekuhlola kutsi intfo yekusebenta, kufaka imishini, iphephile kuyisebentisa. Uma intfo yekusebenta isetjentiswa etimeni letingakafaneli, idzinga kuhlolwa ngaso sonkhe sikhatsi ngekonakala lekungaholela engotini, futsi nanobe ngutiphi tigameko letehlukile, lekungenta kwekutsi lentfo yekusebenta ingaphephi, tetentekile.
Yini lodzinga kuyenta?
Emathuluzi lasetjentiselwa kuhlanyela tihlahla kumele tihlelelwe lenhloso.
Inhloko yelithuluzi lekujubua kanye nekwehlukanisa kumele iciniswe esibambweni ngentfo lecinisa kahle, sibonelo, sihesho, sinkhonkwane nobe libhawothi.
Uma utsenga nobe ucasha Imishini umtsetfo udzinga kwekutsi umphakeli anikete tintfo tekuvikela letidzingekile.
Basebenti bayaceceshwa kutsi basebente ngekuphepha futsi baniketwe baphindze basebentise timphahla tekutivikela.
Tingoti letinyenti ngemishini tenteka ngesikhatsi sekulungisa nobe kuchukulula.
Imishini lephakanyiswa ngemahayidrooliki nobe emaphatsi ayavinjelwa kwekutsi angawi ngekusebentisa tintfo tekukhinika njengetitobhu nobe bojeke uma kusetjentwa ngaphasi kwayo.
Bagcoka timphahla tekutivukela letifanele netintfo tekusebenta.
Utsikamete bantfu labasebentisa imishini.
Lenye imbangela yekulimala kutekulima maganda lagicikako. Kulimala lokumatima nalokuyingoti kuvamile, futsi tingoti tifaka bashayeli, labanye basebenti nebantfu labahamba ngetinyawo. Letinye tingoti tenteka uma ngabe bantfu behla emotweni ngaphambi kwekucinisekisa kutsi angeke isahamba nobe ibangele ingoti.
Tikhiya tibekwa kahle uma ngabe timoti tingasetjentiswa.
Pulana futsi uhlele ngalokufanele intfo yekuphakamisa, ngekusebentisa umshini lofanele nebantfu lebati umsebenti, kunciphisa bungoti.
Imitfwalo yekusebenta lephephile iyamakwa kumshini wekutfwala.
Uma ushayela, tiphamakisi tangaphambili tiphakanyisiwe uma tingenalutfo futsi tehlisiwe uma ngabe tigcwele, ngaphandle lapho khona loku uma kungaba nebungoti, sibonelo kumigwaco yesive.
Kuba semsindvweni lomkhulu kungabangela kulimala kwetindlebe kwalomphelo, kuvame kutsi lomuntfu logulako angakuboni loko kuze kwandze futsi kungaholela ekuvalekeni tindlebe.
Lapho kuba semsindvweni kufika ku-90 dB nobe ngetulu, maka letindzawo ngetimphawu letitsi "tindzawo tekuvikela tindlebe" kukhombisa kutsi tintfo tekuvikela tindlebe kumele tigcokwe futsi cinisekisa kwekutsi wonkhe umuntfu longena kuletindzawo ugcoka tintfo tekuvikela tindlebe.
Kusetjentiswa lokuphindvwaphindvwako nobe kwesikhatsi lesidze njengemasaha emaketane, ema-brush cutters nobe emagrayinda kungaholela ekuveveteleni kwesandla nemkhkono - licembu letifo letifaka ekhatsi i-vibration white finger, kulimala kwemitsambo, tinyama kanye nemalunga. Timphawu tekwecwayisa tifaka ekhatsi kuhlohlotela nobe kudvumba etingalweni, tingalo tigucuka tibe mhlophe etimeni letibandzako nobe letiswakeme, kucacamba nekuba bovu.
Kushayela emaganda nobe leminye imishini letiphophelako kungenta kutsi umtimba uvevetele nobe ukhuhluteke lokuhlobene nebuhlungu belikhalo lobungapheli nobe buhlungu etsangeni nasedvolweni. Timphawu tekwecwayisa tifaka buhlungu kanye nekucina ngemuva emhlane, etsangeni nobe edvolweni ngemva kwemsebenti weganda.
Kushayela iganda kungenta kutsi umtimba uvevetele.
Hamba ngelitubane lelifanele ngetimo temhlaba, kuvimbela tigodzi, njll.
Fudvumeta tandla ngaphambi kwemsebenti futsi utigcine tifudvumele.
Kuba sesimeni selitulu, ikakhulukati kushisa kwelilanga nobe kubandza kakhulu kungaba yingoti.
Buka imikhangu, tinsumbe nobe kuphuma kwemmabala esikhunjeni.
Timphahla tekusebenta kumele tentiwe ngetintfo letenta umtimba webasebenti womile futsi usesimeni lesifanele sekushisa nobe kubandza.
Timphahla letanele tekutivikela kumele tiniketwe lapho kunebungoti bekushisa be-UV nobe bungoti bemtimba, njengetihlahla letinaphoyizeni, tilwane kanye netifo letitsatselanako.
Kutsintsana netilwane kungaholela esifweni lesibitwa nge-zoonoses tifo letisuka etilwaneni tiye ebantfwini. Tilwanyane letifana nemabhaktheriya, emavayirasi kanye netikhuntsa kungabangela kugula ngekutsela sifo emtimbeni uma ngabe kuphefumulwa, kugwinywa, nobe uma kungena esikhumbeni. Timphawu tisukela etinkingeni tesikhumba tifo leticala "njengemkhuhlane" lokungaholela ekuguleni lokudze ngaphandle uma kulashwa.
Yini longayenta kunciphisa bungoti?
Nciphisa bungoti bekutsatselana kwetifo ngekugcina imfuyo iphilile.
Cinisekisa kuhloba lokuhle.
Vala tonkhe tilondza nekusikeka ngetintfo letingangeni emanti.
Kuba semitsini leyingoti nobe letinye tintfo, sib, imitsi yekubulala tinambutane, imitsi yetilwane (kufaka emadiphu etimvu), litfuli, umusi nobe letinye tintfo njengemadzaka, ludzaka nobe umcuba weswireji; kuphefumula umusi lophuma kumaplastiki lashako, nobe lutfuli lolwentiwa tinhlamvu letihambako, imicuba, tintsi takolweni, lifolishi; kutsintsa emadzaka, manyolo njll; nobe kutselwa ngemitsi yetinambutane nobe idiphu yetimvu, konkhe loku kungabangela kugula.
Kugcinwa kwemitsi lengenalebuli kubanga ingoti kubasebenti.
Letimphawu tingaba tesikhashana ngesikhatsi semsebenti, nobe tingangeteka kakhulu futsi titsatse sikhatsi lesidze kuze kufike lapho ticishe tihlala tikhona. Futsi tingavuselelwa kuhlangana nanobe nguyiphi kulemitsi lengeke ikuphatse kahle, ube buntengentenge. Uma ubhema, utfolakala ukhona kuletintfo futsi ungaba nematfuba lamanyenti ekuba netinkinga letikhulu tesifuba.
Kubalulekile kutivikela ngekwakho kanye nekuvikela basebenti bakho.
Kuvakhuyuma tintfo letivitsekile kunekushayela - sebentisa emafiltha lasebenta ngelizinga lelisetulu.
Kugcoka tintfo tekuvikela umoya letisebentako. Cinisekisa kutsi usebentisa imaksi lefanele nobe irespiretha yelutfuli, imihwamuko nobe ema-ayerozoli.
Emamaksi nemarespiretha kumele ngaso sonkhe sikhatsi kugcinwe endzaweni leyomile lehlobile - ungakuhhaki kumahhuka nobe etipikileni letingcolile nobe etindzaweni letinetintfuli..
Geza emasaphatelo esikhunjeni nasetimphahleni masinyane, futsi ugeze ngaphambi kwekundla, kunatsa nobe kubhema.
Bika tonkhe tinsolo tephoyizeni kute kutsi tiphenywe ngalokuphelele.
Tihlahla letifakwe imitsi kumele tibanjwe ngekunbakekela kunciphisa kutifakela butsi.
Emaphepha ekuhlanyela nobe tintfo tekusimisa nobe letinye tintfo tekuphatsa tihlahla letifakwe umutsi endzaweni yekusebenta kumele tihlobe ngekutitfukulula nekutigeza onkhe malanga.
Kulimala lokunyenti kutekulima nemahlatsi kusukela ekusheleleni, ekukhutjweni nasekuweni. Hlola kutsi tindzawo tebenta tite tintfo letivimbako, njengemakhebuli, emasaka nobe emapheletsi nekutsi kunendzawo leyanele yekubeka emathulisi kanye netintfo. Gcina takhiwo tisesimeni lesinhle, cinisekisa kutsi phasi kute tintfo letinyenti, ikakhulukati etindzaweni tekubeka kudla nobe kutakhiwo takudzala.
Nciphisa bungoti bekuwa, kukhutjwa, nekushelela.
Timphawu tekuphepha kumele tifakwe lapho khona bungoti lobukhulu kutemphilo nekuphepha kuhlala kukhona emva kwekutsi utsatse letinye tindlela tekulawula letitfolwe luhlolo lwebungoti lwakho.
Njengobe kuvamile kwekutsi basebenti betemahlatsi netekulima basebente ngemacembu lamancane etindzaweni letahlukene, bonkhe basebenti kumele baceceshwe ngelusito lwekucala lolusisekelo. Lolucecesho kumele lufake kwelapha tilondza letivulekile kanye nekubuyisa umphefumulo.
Kwekuhamba nobe tindleka tekuchumana kumele kube khona endzaweni yekusebenta kutsintsa tinsita tekutakula esimeni lesibucayi.
Imithoyi lehlobile nalengena kahle umona isemcoka kubo bonkhe basebenti.
Kuhlanteka lokukahle kufaka ekhatsi kugezwa kwetandla.
Kunebungoti bekugula etintfweni letiyingoti futsi kumanyolo wasepulazini nobe kuleminye imikhicito letfwele tinshwana letincane letiyingoti.
Intfo leniketa emanti lahlobile ekunatsa (lemakwe ngekuyihlukanisa entfweni leniketa emanti langanatfwa).
Letinye tifo letibangelwa ngumsebenti kumele tibikwe kuLitiko Letemisebenti.
Imishini - kugula kwekuvevetela sandal ngekusebenta ngemasaha emaketane, ema-brush cutter nobe emasaha lasetjentiswa ngetandla.
<fn>DOL. OhsFoodbeverage.2010-12-07.ss.txt</fn>
_ Kuba sengotini yetemphilo - kuba sengotini yetintfo letitfwala emagciwane lakhinyabeta imphilo langena ngekuhogela nangekungena kwelutfuli kanye nekusebenta etindzaweni letinemazinga lasetulu emswakamo.
_ Kuba sebaleni lekutfola kushisa nemakhata. Lemboni ingabanga timo tekushisa nekubandza letigucugucukako ngemisebenti lenjengekulwa nekushisa, kubandza kanye nekubandza lokulichwa.
_ Kusebenta etindzaweni letiminyene. Letinye tibonelo kulemboni nguleti: kubeka emathangini nasemigconyeni, emapete nemasampu, emathangi etibasi, kucindzetelwa kwemagilebisi nekuchofota, emathangi netitja tekubilisa.
_ Khombisa emaphaseji ekuhamba kwetitfutsi kanye netindzawo tekusebentela.
_ Tisebenti kumele ticeceshelwe emasu ekuphakamisa tintfo ngalokufanele kantsi etindzaweni tekusebentela kumele kucinisekiswe kutsi tisebenti tinendzawo leyenele yekusebenta.
_ Leminye imisebenti lenjengekufaka emakanini, emabhodleleni, nekusetjentiswa kwetitfwali kungenta tisebenti tibe sezingeni lemsindo lomkhulu. Kumele kusetjentiswe tindlela tekulawula letinebunjiniyeli kute kuncishiswe emazinga emsindvo, kuphindze kugcizelelwe kuvikeleka kwemuntfu.
_ Niketela tisebenti ngetintfo tekwembatsa letifanele, imphahla kanye nekucinisekisa kuceceshwa lokusetjentiswa ngalokufanele.
Tisebenti kulemboni tisebaleni letimo letahlukahlukene letinebungoti letifaka ekhatsi kushayisana kwetitfutsi tangekhatsi letinjengemishini letfwala tintfo kanye netimumatsi.
Tfutfukisa kuphila kahle kwebantfu ubuye ucinisekise kwehlukaniswa kwemisebenti ledzinga emandla kanye netintfo letitsintsa tenhlalakahle.
Tisebenti kumele ticeceshelwe tindlela tekusebenta letiphephile emsebentini ngamunye letiwentako lokufaka ekhatsi tindlela telusito lwekucala.
Dokotela lobhaliswe ngalokusemtsetfweni nome nesi kumele kube nguye lofakatela kutsi tisebenti tiwulungele umsebenti.
Umcashi unesibopho sekutfola kutsi ingabe tikhona yini tindzawo tekusebentela letiminyene. uma ngabe tikhona, tonkhe tindzawo tekufinyelela lapho tiyabiyelwa kute kungangenwa kuto kulokunye kungasetjentiswa timphawu kukhombisa tindzawo letiminyene.
_ Tisebenti kumele tiniketelwe ngetintfo tekuphefumula letifanele ngembi kwekutsi tingene etindzaweni letiminyene futsi kumele ticeceshwe kute titfole lwati lwekutsi letintfo tisetjentiswa njani.
_ Cinisekisa kutsi tintfo letibekwa etindzaweni letiphakeme (sib. kumashelufu ekubeka tintfo) tisimeme futsi ngete tawa malula natingatsintseka.
_ Cinisekisa kutsi tintfo letitimele (sib. emasilinda egesi) nome tintfo leteyeme elubondzeni tisimeme futsi tibiyelwe.
_ Uma kusetjentiswa umukhwa wesandla esikhatsini lesinyenti, kumele kwembatfwe tembatfo letivimbela kujubeka njengobe kulawula luhlolo lwetimo letinebungoti sib.
_ Emathulusi lasetjentiswa ngetandla kumele ahlale asesimeni lesikahle kute timo letingakahloswa tingakhoni kuwasebentisa.
_ Timoti tekutfwala imphahla letilawulwa ngulabahamba ngetinyawo, emaraki, tincola, njll. kumele kusebentise tindzawo letakhelwe tona tibe khashane naletinye tisebenti uma kunekwenteka.
_ Luhlolo lwebungoti kumele luvete letinye tindzawo letitsite letiyingoti letingaba khona etisebentini (sib. imiphongolo nome imiphongolo lemincane legicikako, emahuku, tintfo letikhishwa yimishini).
Imboni yekudla netinatfo inetimboni letahlukahlukene letingetulu kwa 30. Letimboni tisukela kutilaha, tekugaywa kwashukela tekugaywa kwemmbila kuya etimbonini temitfombo netekuphekwa kwewiski. Lizinga lekulimala selihlangene etimbonini tekudla netinatfo lingulamanye lasetulu. Nanome kunjalo emazinga ekulimala aya ngekwehluka emkhatsini kwetimboni tekudla netinatfo.
_ kushaywa ngulokutsite sib.
Kuletintfo, timbangela tekulimala lokukhulu tiyachubeka nekuba titfutsi etindzaweni tekusebentela, kufaka ekhatsi kuwa kwetintfo letisetulu nemishini.
_ kucindzeteleka engcondvweni lokubangwa ngumsebenti.
Tisebenti kumele ticeceshwe ngetindlela letiphephile tekusebenta temsebenti ngamunye kufaka ekhatsi tindlela telusito lwekucala.
_ Tinatfo letinalokudzakisako netinatfo letite tjwala.
Kuhanjiswa kwemkhicito wekudla kunetigaba letintsatfu - kufuya, kukhicita nekutsengisa/kunikwa kudla. Kukhicitwa kwekudla netinatfo kwenteka etimbonini letishiyana ngebukhulu kusukela kuleto leticasha tisebenti letimbalwa kuye kuleto letichashe tisebenti letingemakhulu. Licinisa, linyenti letimboni tekudla netinatfo letinebukhulu lobusemkhatsini nalobukhulu tiyincenye yetinhlangano tavelonkhe, nome temave emhlaba, leticasha tisebenti letitinkhulungwane. Sibopho lesibalulekile senkhundla yeLitiko letemisebenti sifaka ekhatsi tigaba tekucala letimbili kuletitolo letinyenti - kufuya nekukhicita. Kutsengisa nekunika kudla kungena ngephasi kwesibopho selitiko letemvelo neletemphilo, nanome litiko letisebenti lisebentisana nalamatiko kute kucinisekiswe indlela lefanako yekusebenta etindzabeni letitsintsa temphilo netekuphepha.
Temphilo emsebentini tivame kuba yintfo lematima kuyilawula kunekuphepha. Timbangela nemiphumela yetekuphepha letingakelungi emsebentini tintfo letivame kuba malula kubukana nato. Timbangela tekugula lokuphatselene nemsebenti kungaba matima kutsi ukubone. Kungatsatsa sikhatsi lesidze ngembi kwekutsi kuvele timphawu, ngako kuchumana emkhatsini wembangela nemphumela kucaca kancane, kodvwa uma inkinga seyitfolakele futsi yavunywa, tisombululo tibhalwa phasi.
Tinkinga letinyeti tekuphepha letivamile emsebentini, njengetemhlane, kungenteka kube naletinye timbangela letingatsintsi umsebenti.
Tisebenti kungenteka atikatimiseli kuvuma kutsi tinetinkinga ngekwato letihambisana netemphilo emsebentini ngenca yekwesabela kulahlekelwa yimisebenti yato nome ngenca yendlela kugula lokutsite lokutsatfwa ngayo. Ngenca yaletizatfu kubalulekile kutsi kukhonjwe kubuye kuncishiswe timo letiyimbangela letivela emsebentini.
Ngaphandle kwekuba khona kwelwati ngetisombulula letitsintsa tinkinga temphilo letihambisana nemsebenti, lwati lolusedvute mayelana netisombulula letiyimphumelelo luncane kakhulu. Lamanye emabhizinisi lamakhulu kulemboni acasha tisebenti leticeceshelwe temphilo emisebentini, letivame kuba nelwati lwetekwelashwa. Nanobe kunjalo, kumabhizinisi lamanyenti, ikakhulukati emabhizinisi lamancane, kutfola teluleko lokwetsembekile ngetekwelashwa mayelana netemphilo emsebentini kuncane kakhulu. Uma ngabe bantfu labanyenti banenkinga kutemphilo bavakashela bodokotela babo, kodvwa bodokotela labanyenti abakaceceshwa ngalokwanele kutsi bangabukana netindzaba letitsintsa kugula emisebentini.
Emabhizinisi lamanyenti akudzingeki kutsi asungule ematiko abochwepheshe nome akhokhele beluleki kutekwelashwa kute balawule temphilo yemalanga onkhe emisebentini.
Linyenti lekugula emisebentini libangwa timbangela letincane letisisekelo, letingalawuleka tonkhe ngekusebentisana emkhatsini kwebaphatsi netisebenti ekukhombeni tindlela tekulawula letifanele indzawo yemsebenti. Nanobe kunjalo, kusetjentiswa kwabodokotela bematsambo emisebentini kanye nalabanye bochwepheshe kungoka kakhulu etimeni letifanele.
Lesigaba sichaza timbangela letivamile tetemphilo emisebentini etimbonini tekudla netinatfo sibuye sinikete teluleko tekutsi tingalawulwa njani.
_ kuluma kwesikhumba: lokubangwa kuwasha tintfo ngetandla, kutsintsana nekudla lokusemathinini, njll.
_ umsindvo lovala emadlebe: lapho emazinga emsindvo engca 85 dB(A).
(kungasebenti kahle kwematsambo emtimba kanye nekulimala kwemhlane) tintfo letivame esikhatsini lesinyenti. Nanobe kunjalo lokunye kutidzela kubalulekile kodvwa kusebenta uma timo tivuma.
_ Lena yimisebenti lebalulekile lokumele icashelwe kakhulu ngalesikhatsi kuhlolwa timo letinebungoti.
Sitawukwati njani uma ngabe sinenkinga?
_ kwentiwa ncono etindzaweni tekusebenta nakumathulusi ekutentela sib.
_ tisebenti letifake emabhandishi, emabhande, kwekuhlikihla, emabhengela ekhopha nome botibutse.
Nawunenkinga kutakubita imali lenyenti kulokubangwa kulova ngenca yekugula, kuba netisebenti letinyenti, kucecesha kwesibili, kulahlekelwa ngumkhicito, njll. Tigameko tekuncesheteliswa, tiyandza kantsi tinkinga tingaba nemtselela kutindleko takho temshwalense.
Imitfombo yedatha ikhombisa emazinga lasetulu esifuba embonini yekudla netinatfo. Imbangela lenkhulu yesifuba kuhogela lutfuli loluvela kulokusatinhlavu nafulawa, babhaki basezingeni lesibili lelisetulu kunome nguyiphi imboni.
Sifuba lesibangwa yindzawo lokusetjentelwa kuyo sinemtselela etisebentini letihogela lutfuli lokuyintfo letsikameta emalunga ekuphefumula kwemuntfu - njengelutfuli loluvela kulokusatinhlavu, fulawa, lokunema-enzayimu, emaphrotheyini latfolakala emacandzeni, emaphrotheyini latfolakala enhlantini, tinongo nelugodvo - ngako tisebenti letisebenta lapho kugaywa khona ummbila, emabele, lapho kubhakwa khona, ekuhanjisweni kwetigaba tenhlanti, njll. tisengotini. Sifuba kugula lokuyingoti kakhulu futsi lokunemtselela emphilweni.
Imitfombo yedatha ikhombisa emazinga laphakeme ekuluma kwesikhumba.
Kuluma kwesikhumba kunemtselela etisebentini letiphatsa inyama, inhlanti, tinkukhu, titselo netibhidvo, nakulababhakako, labaphekako, labenta kuhlobe kanye nakuletinye tisebenti letinyenti.
_ kuluma kwesikhumba kubangwa kutsintsana nemanti, insipho tibulali magciwane (tigameko letingu 55%) kanye nekutsintsana netinhlobo letahlukahlukene tekudla lokunjengashukela, fulawa/inhlama, titselo letinawolintji, tibhidvo, tinongo nemakhambi, inhlanti nekudla kwaselwandle, inyama nenkukhu (tigameko letingu 40%).
Kubaba kwetimphumulo (timphumulo letigeleta emanti nome letivimbene) tiholela ekubeni nemafinyila lashisako lokubangwa lutfuli loluphatamisako.
Lutfuli lwalokusatinhlavu, fulalwa, kwekutsela ekudleni nelwetigodvo lungabanga kubaba kwetimphumulo, sifo semehlo (mehlo lakhalako nome lanemanti) kanye naleminye imitselela.
Umsindvo lovala emadlebe.
Kuba sebaleni lemsindvo lomkhulu emsebentini kungabangela konakala kwemadlebe lokungasalapheki, njengobe kumatima kubona umtselela ngalesikhatsi wenyuka ekuhambeni kwesikhatsi. Emazinga emsindvo angaba setulu, etindzaweni letinkhulu (sib. emabhaleni) nome emsindvweni wetitfombo tendzawo nasemishinini (sib. umkhicito lonemtselela etintsetseni). Uma kuhlola kwakho endzaweni yemsebenti kukhomba lizinga lelisetulu lemsindvo lonebungoti, loku kuncono kulawulwe lapho kusuka khona.
Umcashi unesibopho lesisemtsetfweni kwenta lokusemandleni akhe kuvimbela kugula lokubangwa ngumsebenti.
Kute kuphephiswe imphilo yetisebenti, kumele kucale ngekwatiwa kwetintfo letinebungoti emsebentini. Etikhatsini letinyenti loku kutativeta kona ngekwako. Nasekutfolakele timo letinebungoti (lutfuli, umsindvo njll.), kungatsatfwa sinyatselo sekuhlola lobungoti kumuntfu ngamunye ngalokufanako njengetindzaba tekuphepha. Kubalulekile kutfola kungabi kumuntfu ngamunye losengotini kuphela (nome emacembu ebantfu labahamba ngamunye) kodvwa nelizinga labasengotini ngalo kanye nalokungaba ngumphumela waloko.
indzawo yemsebentii ayitsikameti timo letikhona tekwelapha.
Kulawulwa kwekuba khona emsebentini sekube ludzaba lolusetulu kubacashi labakhulu. lwati lolutfolakele ekuphatfweni kwekuba khona emsebentini lungasebenta ekutfoleni tinkinga letihambisana nekugula emsebentini. Uma kunetincenye letitsite temsebenti lapho lizinga lekulova lisetulu, loku kuyinkhomba yekutsi kunenkinga. Timphawu temazinga lasetulu emahlabi emhlane nome kuba buhlungu kwetingalo angayanyaniswa neluhlobo lolutsite lwemsebenti.
Kungatfolakala lwati lolunyenti etisebentini cobo lwato.
Tisebenti kungenteka tingavumi kubaphatsi kutsi tinetinkinga tetemphilo uma ticabanga kutsi loko kungonakalisa imisebenti yato nome uma lwati lunguloluneluvelo. Nanobe kunjalo, kunetindlela letinyenti tekutfola lwati nome tekugcogca imibono yato letingavikela imfihlo kubuye kucinisekise timphendvulo letetsembekile.
Njengobe kwenteka kunome nguyiphi inkinga yemphilo nekuphepha, kumele kulandzelwe umgudvu lolandzelwako wetindlela tekulawula. Uma kwenteka, kususa bungoti kuba kukhetsa lokuhle. kwetsembela ekutivikeleni kwemuntfu ngamunye ngemphahla yekutivikela kumele kube likhambi lekugcina. Esikhatsini lesinyenti kulawula kuphila emsebentini kudzinga kuphela nje kuchumana lokuhle emkhatsini webaphatsi netisebenti. Akukevami kutsi kube nesidzingo sekutfola bochwepheshe nome bongoti labasipesheli; nanobe kunjalo, kutibandzakanya kwalabasebenta ngematsambo nabochwepheshe kungaba yindlela leyongako etimeni letifanele. Uma kudzingeka teluleko tachwepheshe kungenteka kungabi tekwelashwa, sib. tinkinga letinyenti tekungasebenti kahle kwematsambo, kungadzinga chwepheshe kutematsambo, nome inkinga yesifuba idzinga losebenta ngetemphilo.
Nanobe kwentiwa konkhe lokusemandleni kuvikela bantfu kutsi bangaguli emsebentini, kutawuba khona tigameko lapho lomunye atawugula khona. Imbangela yekucala yenkinga yekugula kwabo kungenteka ingeyami emsebentini, kodvwa imiphumela yakhona kuyadzingeka kutsi ilungiswe. Kungenteka kutsi lomunye abe nenkinga yemhlane nome kugula kwekucindzeteleka engcondvweni lokubangwa tintfo letingatsintsi umsebenti, kodvwa uma basebenta emsebentini lofaka ekhatsi kuphakanyiswa kwetintfo letisindzako nome letiminyene kunematfuba lamanyenti ekutsi umsebenti wabo uchubekisele embili simo bese kuba yintfo lenkhulu kakhulu. kwehluleka kubukana nesimo sekugula kungaholela ekuguleni lokungasapheli nasekulahlekelweni sisebenti lesibalulekile.
Ingabe sewuhlolile wabuye wahlangabetana netidzingo tetemphilo emsebentini wakho?
Kuhlolwa kwebugoti kungakhomba imisebenti lebalulekile kanye netimo letingaba nebungoti emphilweni ngako ungatsatsa sincumo sekutsi ungahlangabetana njani netidzingo tetemphilo enkampanini yakho. Kuhlolwa kutemphilo kuyadzingeka ngenca yebungoti lokute emazinga ekwehlulela kutsi ingabe tindlela tekulawula tenele yini nome cha. Tibonelo tekutsi kunini lapho kuhlolwa kwetemphilo kungadzingeka khona tifaka ekhatsi lapho kunebungoti besifuba (sib. kuba sebaleni letintfo letigulisako njengelutfuli lwalokusanhlamvu, lutfuli lwafulawa, lutfuli lwekubhaka, inhlanti nome emaphrotheyini latfolakala emacandzeni nome tinongo), kungasebenti kahle kwematsambo (kufaka ekhatsi kungasebenti kahle kwetingalo) kwembuleleka ekwesulelekeni ngemagciwane (sib. etilaheni), bungoti bekungasebenti kahle kwemalunga emtimba nekusebentela etindzaweni letishisako nome letibandzako. Khumbula: tintfo tekudla tingaba nemtselela wekuvela nanome kuyindzawo lete bungoti.
Kudzingeka indlela lehlelekile kutemphilo emsebentini. Loku kungachunyaniswa kahle netidzingo tekudla/tetemphilo.
Ingabe unendlela lecwebe yekubukana nekuvimbela, kuphenya nekulawula kulimala kwemalunga emtimba, njengekudvoseka lokubangwa kuphakamisa tintfo letisindzako esikhatsini lesinyenti nome kungasebenti kahle kwetingalo lokubangwa imisebenti lephindvwako Tindlela tekuvimbela tiyonga kakhulu. Akusimalula kuvimbela tonkhe tigameko tekungasebenti kahle kwemalunga emtimba, ngako kubika ngekushesha ngetimphawu, kwelashwa lokufanele kanye nekulungisa tintfo letidzingekako?
Hlanganisa timo temsebenti ekwakhiweni kwemathulusi, imishini, tindzawo temsebenti kanye netindlela temsebenti. Bukisisa kuncishiswa kwekunyakata, emandla ladzingekako nasetingucukweni tesimo.
Buka umjikeleto wemsebenti, sivinini sekusebenta, kuphumula nekuniketelwa kwelusito.
Cikelela kakhulu tindlela tekupaka, tekuphatsa nekuhanjiswa kwemphahla kute kuvinjelwe kuwa kwetintfo.
sandziswa ngesikhatsi lesengetiwe nome sidzingo sekusebenta ngetikhatsi tekushayisa.
Cinisekisa kutsi ifutfumele nekutsi kunendzawo leyenele, yekuhlala kanye nekukhanya.
_ kuma ngalokungasikahle.
Nciphisa imisebenti lenebungoti bekulimala uma kwenteka ngekubukana ngco naloku lokulandzelako.
Loku kutawusita kucinisekisa kutsi bantfu abafakwa emisebentini letawubhebhetselisa simo lesikhona nome timo tekungasebenti kahle kwemalunga emtimba kwaphambilini nome letinye timo.
Cinisekisa kutsi imisebenti lengabanga kulimala ayinikwa bantfu labangakayilungeli nekutsi imisebenti lebanga kulimala ayinikwa lasebake balimala ngaphambilini.
Tisebenti kumele ticeceshwe tiphindze tibe nelwati lwebunjalo bekulimala kanye netimbangela tako, tindlela tekuphakamisa letiphephile (ikakhulukati tekuma kanye netindlela tekutfwala) kanye nesidzingo sekubika lokulimala.
Bheka tisebenti emisebentini lelimatako nome lebangela kulimala emsebentini lomusha, sib. ngemuva kwemaviki lamane, kucinisekisa kutsi akukho lokushayisana nekufakwa emsebentini lotsite.
Imisebenti leminyenti ikhonjisiwe ngenhla, kodvwa ungalungisa ubuye ugadze labahlukumetekile.
Bukisisa kubuyeketwa kwekwelashwa kwetisebenti, sib. kungabi semsebentini ngemuva kwemasontfo lamane; buya ubuke kufinyelela ekwelashweni ngudokotela wematsambo laphukile, sib. njengobe kudzingekile.
Kucinisekisa kutsi indlela yekulawula kungasebenti kahle kwetingalo kuyimphumelelo, kumele igadvwe ngaso sonkhe sikhatsi.
_ Khomba kutsi ngumiphi imisebenti lenebungoti lobukhulu bekulimala kamatima (sib. ekuphakamiseni) nome kulimala lokungasapholi (sib.
_ Yetfula tindlela lapho loku kunekwenteka khona, sib.
_ Uma kungekho indlela, yetfula tindlela tekuvimbela kulimala, sib.
_ Tsintsana nalomele inyonyane yetisebenti lobukene netekuphepha nome nalomunye lomele tisebenti kanye netisebenti kute ucinisekise kutsi kutfolakala tisombululo tetinkinga letinemphumelelo letisebentako.
Kuba sebaleni lekushisa nekubandza. Lemboni ibanga timo tekushisa nekubandza ngemisebenti lenjengekulwa nekushisa, kubandza netimo telichwa.
<fn>DOL. OhsInAgriandforest.2010-10-04.ss.txt</fn>
Tingoti, kulimala kanye nekugula kungalimata timphilo nemabhizinisi.
kutsi bente emapulazi aphephe balimi nebasebenti babo.
sidzingo lesisisekelo sebhizinisi yekulima lesimeme.
lwekudla ngebubanti balo kutsi badlale indzima yabo.
Tindleko temshuwalensi, tindleko tetemtsetfo kanye nekwatiwa lokubi.
Tonkhe letindleko tingavinjelwa, ngako-ke kukhuliswe inzuzo ngenca yaloko.
tetemphilo letihlobene nemsebenti kulomkhakha.
tidzingo temtsetfo kulemboni.
yeLitiko Letemisebenti: www.labour.gov.za.
lelisetulu futsi ukhone kuhlala ukubhizinisi.
tisuselwe ekutibopheleleni esigabeni sebaphatsi labakhulu.
Isho tinhloso jikelele takho temphilo kanye nekuphepha kwebasebenti bakho.
igucuka nobe kuvela tingoti letinsha.
kutsi ngabe tidzinga kulawulwa nobe kwentiwa njani loko.
tekuvimbela letanele nobe kusamele wengete.
yetinyatselo letisihlanu leticondzile kukusita.
Languta yonkhe indzawo emsebentini bese ubuka bantfu kutsi basebenta njani.
lokumatima nobe lokungatsintsa bantfu labanyenti.
Tfola labantfu labangalimala, futsi bangaki.
ngalesikhatsi kuvela tintfo letiyingoti.
Hlola kutsi ngabe lobungoti kuyinye intfo leyingoti kakhulu bungalawulwa njani.
indzawo yekwentiwa ncono.
ekutsatseni tincumo ngetintfo tekulawula.
futsi utakwenta nini. Kurekhoda imiphumela yakho kutakusita kwenta loku.
kucabanga kwekutsi alusasebenti.
Kuba sesimeni selitulu, umsindvo nobe kuchucha.
kungabangela kulimala kwemtimba.
emgogodleni lokungabangela kwenyela nobe kudvonseka.
Yini lodzinga kuyenta?
kuvinjelwe, kute kuphephiswe timphilo tebasebenti.
Tingoti letimatima letinyenti emapulazini tifaka imishini.
tekuvikela tingoti atikasetjentiswa nobe tiyekeliwe.
yekusebenta ingaphephi, tetentekile.
Yini lodzinga kuyenta?
Emathuluzi lasetjentiselwa kuhlanyela tihlahla kumele tihlelelwe lenhloso.
anikete tintfo tekuvikela letidzingekile.
baphindze basebentise timphahla tekutivikela.
Tingoti letinyenti ngemishini tenteka ngesikhatsi sekulungisa nobe kuchukulula.
uma kusetjentwa ngaphasi kwayo.
Bagcoka timphahla tekutivukela letifanele netintfo tekusebenta.
Utsikamete bantfu labasebentisa imishini.
Lenye imbangela yekulimala kutekulima maganda lagicikako.
basebenti nebantfu labahamba ngetinyawo.
Tikhiya tibekwa kahle uma ngabe timoti tingasetjentiswa.
lofanele nebantfu lebati umsebenti, kunciphisa bungoti.
Imitfwalo yekusebenta lephephile iyamakwa kumshini wekutfwala.
kungaba nebungoti, sibonelo kumigwaco yesive.
kungaholela ekuvalekeni tindlebe.
umuntfu longena kuletindzawo ugcoka tintfo tekuvikela tindlebe.
white finger, kulimala kwemitsambo, tinyama kanye nemalunga.
lobungapheli nobe buhlungu etsangeni nasedvolweni.
ngemva kwemsebenti weganda.
Hamba ngelitubane lelifanele ngetimo temhlaba, kuvimbela tigodzi, njll.
Fudvumeta tandla ngaphambi kwemsebenti futsi utigcine tifudvumele.
Buka imikhangu, tinsumbe nobe kuphuma kwemmabala esikhunjeni.
webasebenti womile futsi usesimeni lesifanele sekushisa nobe kubandza.
etilwaneni tiye ebantfwini.
kuphefumulwa, kugwinywa, nobe uma kungena esikhumbeni.
lokudze ngaphandle uma kulashwa.
Yini longayenta kunciphisa bungoti?
Nciphisa bungoti bekutsatselana kwetifo ngekugcina imfuyo iphilile.
Cinisekisa kuhloba lokuhle.
Vala tonkhe tilondza nekusikeka ngetintfo letingangeni emanti.
ngemitsi yetinambutane nobe idiphu yetimvu, konkhe loku kungabangela kugula.
kakhulu futsi titsatse sikhatsi lesidze kuze kufike lapho ticishe tihlala tikhona.
kahle, ube buntengentenge.
ungaba nematfuba lamanyenti ekuba netinkinga letikhulu tesifuba.
lasebenta ngelizinga lelisetulu.
Kugcoka tintfo tekuvikela umoya letisebentako.
imaksi lefanele nobe irespiretha yelutfuli, imihwamuko nobe ema-ayerozoli.
ngaphambi kwekundla, kunatsa nobe kubhema.
Bika tonkhe tinsolo tephoyizeni kute kutsi tiphenywe ngalokuphelele.
ngekutitfukulula nekutigeza onkhe malanga.
yekubeka emathulisi kanye netintfo.
Nciphisa bungoti bekuwa, kukhutjwa, nekushelela.
tindlela tekulawula letitfolwe luhlolo lwebungoti lwakho.
baceceshwe ngelusito lwekucala lolusisekelo.
kwelapha tilondza letivulekile kanye nekubuyisa umphefumulo.
yekusebenta kutsintsa tinsita tekutakula esimeni lesibucayi.
kuleminye imikhicito letfwele tinshwana letincane letiyingoti.
leniketa emanti langanatfwa.
Letinye tifo letibangelwa ngumsebenti kumele tibikwe kuLitiko Letemisebenti.
emaketane, ema-brush cutter nobe emasaha lasetjentiswa ngetandla.
Department of Labour. Website: www.labour.gov.za<fn>DOL. OhsInSmallBusinesses.2011-01-10.ss.
Imphilo kanye nekuphepha kumayelana nani?
Kumayela nekuvikela bantfu kutsi bangalimali noma bangaguli emsebentini ngekutsi bacaphele bente indzawo lephephile yekusebentela.
Ingabe imphilo nekuhepha kwebantfu kuvikelwa kanjani?
Kunemitsetfo lefuna tsina sonkhe singatifaki noma sifake labanye engotini. Lemitsetfo ikhona kute ivikele umphakatsi etingotini talapho kusetjentelwa khona.
Ingabe imitsetfo yetemphilo nekuphepha iyasebenta nasemahizinisini lamancane?
Yebo, imitsetfo yetemphilo nekuphepha isebenta kuwo wonkhe embhizinisi noma ngabe mancane kangakanani.
Ngumuphi umtsetfo losebentako?
Umtsetfo wetemphilo kanye nekuphepha emsebentini nombolo 85 wa 1993.
Ngubani lobukene nekwenta kanye nekucinisekisa kutsi iyalandzelwa imitsetfo yetemphilo kanye nekuphepha?
Litiko letebasebenti ngilo lelibukene nekwenta imitsetfo yetemphilo kanye nekuphepha lapha eveni lakitsi. kunebahloli lababekwa litiko letebasebenti kucinisekisa kugcinwa nekusetjentiswa kwemitsetfo yetemphilo nekuphepha.
Ingabe bahloli bentani?
Bavakashela tindzawo tekusebentela bahlole kutsi ingabe bantfu bayayilandzela yini lemitsetfo lebekiwe. Baphenya tentakalo letitsile kanye netikhalato.
Baphindze bakusite kutsi ucondze loko lokumele ukwente.
Yini lokumlwe yentiwe uma kulimala kwenteke emsebentini?
Umcashi noma umuntfu loticashe yena ngekwakhe kumele ayobika leyo ngoti elitikweni letebasebenti. Leyo ngoti kumelwe ibikwe ngekushesha ngaso leso sikhatsi icedza kwenteka ikakhulu umangabe ibucayi. Kungakapheli emalanga lasikhombisa.
Ingabe temphilo nekuphepha tiyalawuleka endzaweni yakho losebentela kuyo?
Kute ukwati kubeka imigomo khona utokwati kulawula ematuba etingoti letingenteka, kumele wente kuhlolela ematfuba ekubakhona kwetingoti, utfole lwati ngematfuba lakhona etingoti lokungenteka tibe khona letichumene nendzawo lokusetjentelwa kuyo. Tinyatselo letibalulekile kumele tibekwe kuvikela lamatfuba aletingoti uma atfolakele.
Kuyini kuhlola ematfuba etingoti letingenteka?
Kungukuhlola noma kucwaninga ngekucophelela kutsi yini lekhona endzaweni yekusebentela lengaba yingoti noma ilimate banftu.
Ngumaphi ematfuba etingoti kanye nekulimala lokungenteka emsebentini?
Umcashi noma umuntfu lotisebentako unemtfwalo wemfanelo kucinisekise kutsi akekho umuntfu lolimalako noma atsintfwe ngulokwentiwa emsebentini.
Basebenti nabo kumele bacinisekise kutsi akekho umuntfu lolimalako ngenca yekunganaki noma kungafununi kubambisana nemcashi.
<fn>DOL. Silicosis.2010-11-30.ss.txt</fn>
Wati kangakanani ngesilikhosisi?
Isilikhosisi iyingoti, iyachwalisa futsi ayibuyiseleki emuva futsi ngalesinye sikhatsi sifo semaphaphu lesibulalako. Ibangelwa kuhogela tintfuli letinetingcetu letincane letiphefumelekako letine silikha. Isilikha le iyincenye lenkhulu yemhlabatsi, ematje kanye naletinye timbiwa.
Kungani kuyingoti kuhogela tintfuli letine silikha?
Kuba setintfulini letinetingcetu letincane letingabonakali ngamehlo te silikha tingabangela tibati emaphashini, loku kubangela kuhluleka kwemaphaphu kudvonsa umoya lesiwuphefumulako, kuhlaseleka kwemaphaphu kungaholela ekufeni lokubangelwa kuhluleka kuphefumula, kuma kwehlitiyo kubantfu labanesilikhosisi lese inabe kakhulu emtimbeni. Bantfu labasebeta lapho kunaletintfuli khona noma labo labanesilikhosisi banematfuba lamanyenti ekuhlaselwa sifo sesifuba i (tb), Isilikhosisi noma sifo sesifuba lesibangelwa yi silikha, ngiso lesibangela kakhulu kufa kwebanftu labasebente sikhatsi lesidze etintfulini letinesilikha.
Kukuphi kutfolakala khona letintfuli letinesilikha?
Tintfuli letinesilikha tiba khona lapho kusetjentwa khona ngematje , noma kuphulwa umhlabatsi noma khonkolo wentiwa tincetu letincane. Lapho kusakatwa khona umhlabatsi ngulomunye umsebenti loyingoti, kulapho tintfuli letine silikha tiba khona semoyeni. Kushanyela endzaweni leyomile noma kususa umhlabatsi noma khonkholo nekusaha khonkholo noma kususa tibi endzaweni yekufoloma titini ngemoya lofutfwako kungenta lifu lelikhulu letintfuli.
Sisebenti singati kanjani uma sisematfubeni lamanyenti ekutfola i silikhosisi?
Tonkhe tisebenti letisebenta endzaweni lenetintfuli lapho kunetintfuli letinesilikha tisematfubeni lamanyenti ekutfola isilikhosisi. Isilikhosisi ingatfutfuka ngekushesha lapho usebenta endzaweni lene silikosisi lekhaliphile, lehamba ngekushesha noma lehamba kancane lebangela kugula ngaso sokhe sikhatsi kancane. Ingabese iba ngulendlulele kakhulu lapho sekunesifo sesifuba.
Kukutiphi tindzawo lokusetjentwa kuto lokungenteka noma kanjani kube netintfulini letine silikha?
â— Lapho kwentiwa khona tinsipho nemitsi lemakhekhemikhali lesetjentiselwa kuhlambulula.
Ngutiphi timphawu letingakhomba kutsi kungenteka une silikhosisi?
Isilikhosisi ingahlala ingabonakali iminyaka, lengafika naku 15 noma ngetulu umangabe ivele isifo lesitsatsa kancane lesinganiketi tinkinga. Sisebenti lesinesifo sesifuba i (tb) lesisebenta lapho kune silikha khona singaba nesilikhosisi.
â— kuba buhlungu esifubeni.
Ungati kanjani kutsi unesilikhosisi?
Umangabe uyati kutsi usebenta endzaweni lenetintfuli letinesilikha kumele uvakashele umtfolamphilo noma sibhedlela noma dokotela lonelwati kabanti ngetifo letitfolakala emisebentini.
Kuhlolelwa imphilo kumele kuhlanganise nemlandvo wetemphilo, i ieksireyi yesifuba kanye nekuhlola kusebenta kwemaphapu kute kubonwe kutsi ngabe unayo yini isilikhosisi.
Yini longangayenta kuvikelaisilikhosisi?
â— Hlanganyela njalo etinhlelweni tekuvikela nekufundzisa ngekuvikela isilikhosisi.
Kumele uyekuphi lapho unesilikhosisi, sifo sesifuba lesihlobene nesilikhosisi , umdlavuta wemaphaphu lohlobene nesilikha lebangelwe umsebenti?
Chumana nelihhovisi lelisedvute lelitiko letebasebenti lesifundza noma ke utfole kwatiswa ngekuvakashela umnyango wetebasebenti ku. www.labour.gov.
Isilikha ilayishwa ngetintfo tekuyiphatsa iyofakwa emathangeni lasetjentiselwa kukhicita.
To prevent silicosis, measures should be applied to reduce silica dust levels.
Kuvikela isilikhosisi , kumele kutsatfwe tinyatselo kunciphisa tintfuli letine silikha. Lenye yetindzawo letisematfubeni lamanyenti ekuba nesilikha kuse titinkontilakeni lapo kusakatwa khona umhlabatsi kugujwa tindlela letihamba ngephansi kwemhlabatsi kubola ematje ngemishini nekugedla ngematfulusi lanemandla etindzaweni letine silikha.
<fn>DOL. WhatEveryWorkerShouldKnow.2011-01-10.ss.txt</fn>
Lenkhombandlela yabhalwa ngenhloso yetemphilo nekuphepha kwebasebenti eNingizimu Afrika. Ihlosiswe kuchaza uMtsetfo ngemagama lamalula kubandlalindzima eNingizimu Afrika kumkhakha wetemphilo nekuphepha.
Indzima yebahloli betemphilo nekuphepha emsebentini (OHS) beLitiko Letemisebenti iyachazwa. Imisebenti nemalungelo ebasebenti, njengobe angetiwe kuMtsetfo ayachazwa. Tindzima kanye netibopho tebacashi, bakhi, bahleli, bangenisi betimphahla, baphakeli kanye nebatsengisi, ekucinisekisweni imphilo nekuphepha kwebasebenti tiyaphawulwa. Kantsi kwekugcina, imisebenti yebameli betemphilo nekuphepha kanye nemakomiti iyachazwa.
Tonkhe tiphatsimandla letengamele titawuzama ngendlela lefanele kucinisekisa kwekutsi imisebenti yemcashi wakhe njengobe ilindzelekile kuloMtsetfo, yentiwa ngendlela lekahle.
Umtsetfo Wemphilo Nekuphepha Emsebenti, 1993, udzinga kwekutsi umcashi aletse futsi agcine, ngendlela lekhonakalako, simondzawo lesiphephile futsi lesingenangoti emphilweni yebasebenti. Loku kusho kutsi umcashi kumele acinisekise kwekutsi indzawo yekusebenta ite tintfo letiyingoti, njengebhenzina, iklorayini kanye netilwanyane, tintfonyana, tintfo tekusebenta, tintfo tekulungisa, njl. letingabangela kulimala nobe tifo. Endzaweni lekungeke kukhonakale loku, umcashi kumele atise basebenti ngaletingoti, ngekutsi tingavikeleka njani, nekutsi bangasebenta njani baphephile, futsi anikete letinye tindlela tekuphepha tendzawo yekusebenta lephephile.
Nanobe kunjalo, akukalindzelekile kwekutsi kube ngumcashi kuphela lonemtfwalo wetemphilo kanye nekuphepha. LoMtsetfo ususelwa kumgomo wekutsi tingoti emsebentini kumele tilungiswe ngekuchumana nangekubambisana phakatsi kwebasebenti kanye nemcashi. Basebenti nemcashi kumele babelane ngesibopho semphilo nekuphepha emsebentini. Laba lababili kumele bakhone kubona kucala tingoti futsi bete netindlela tekulawula kute bente indzawo yekusebenta lephephile. Ngalendlela, umcashi kanye nalabanye lababandzakanywa kuluhlelo lapho khona bameli betemphilo nekuphepha tingahlola indzawo yekusebenta ngaso sonkhe sikhatsi futsi bese babika ekomitini letemphilo nekuphepha, bese bona batfula tincomo kumcashi.
Kucinisekisa kwekutsi loluhlelo luyasebenta, tonkhe tisebenti kumele tati emalungelo kanye nemisebenti yato njengobe kucuketfwe kuMtsetfo.
Umtsetfo, lowatiwa ngeMtsetfo weteMphilo nekuPhepha eMsebentini, 1993 (Umtsetfo 85, 1993) ucuketse tigaba letingu-50 letemukelwe yiPhalamende. Inhloso yeMtsetfo kuniketa imphilo kanye nekuphepha kwebantfu emsebentini nobe macondzana nekusetjentiswa kwepulanti kanye nemishini. Uphindze unikete kuvikeleka kwebantfu ngaphandle kwebantfu emsebentini etingotini letisukela nobe leticondzene nemisebenti yebantfu emsebentini.
Imitsetfotimiso leyahlukahlukene, ngetihloko letitsite, ishicelelwa Litiko Letemisebenti ngekulandzela uMtsetfo njalo ngetikhatsi takhona.
Umtsetfo kanye nemiTsetfotimiso kungatsengwa ku-Government Printer ngendlela yeGazethi nobe ngendlela lehlanganisiwe kubashiceleli labahlukahlukene.
Umtsetfo weteMphilo nekuPhepha eMsebeini uphatfwa Luphiko Lolukhulu lweteMphilo nekuPhepha eMsebentini lweLitiko Letemisebenti.
Kute kucinisekiswe imphilo kanye nekuphepha kwebasebenti, kumiswe emahhovisi etifundza kuto tonkhe tifundza. Kuze kube ngunyalo, bahloli betemphilo nekuphepha kuletifundza basebenta kuhlola futsi baphenye etindzaweni tekusebenta.
Umhloli weLitiko Letemisebenti ngesikhatsi sekuhlola utfola sigubhu segesi singaboshwa siphasi kunekutsi siboshelwe elubondzeni nobe ensikeni.
Kuhlola kuvame kuhlelwa ngekuya ngetibalo tetingoti, kuba kwemitsi leyingoti, njengekusetjentiswa kwebhenzina emalondri, nobe kusetjentiswa kwemishini leyingoti endzaweni yekusebenta. Kuhlola lokungakahlelwa, ngakulolunye luhlangotsi, kuvame kusukela kuticelo nobe tikhalo tebasebenti, bacashi, nobe emalunga emphakatsi. Letikhalo nobe ticelo tiphatfwa njengemfihlo.
Esahlakalweni sengoti leyinhlupho, umhloli angavimbela sento lesitsite, inchubo nobe kusetjentiswa kwemshini nobe intfo yekusebenta, ngendlela yesatiso sekuvimbela.
Kute umuntfu longadzelela lokubhalwe kulesatiso kantsi kutfotjelwa kumele kucale masinyane.
Uma umbandzela wemtsetfosimiso wephulwa, umhloli angaletsa satiso sekwephula kubasebenti nobe kumcashi. Kwephulwa kweMtsetfo kungaholela ekushushisweni, kodvwa esahlakalweni sekwaphulwa kwemtsetfosimiso, umcashi anganiketwa litfuba lekulungisa lokwephulwa ngekhatsi kwesikhatsi lesibekwe kusatiso lesivame kuba ngemalanga langu-60.
Lapho khona tindlela tetemphilo nekuphepha letimiswe ngumcashi, tingavikeli ngekwenetisa timphilo kanye nekuphepha kwebasebenti, umhloli angadzinga kwekutsi umcashi aletse tindlela letisebenta ncono kakhulu. Umcashi ubese uniketwa satiso sekwenta ncono lesichaza tindlela tekulungisa.
Bahloli beLitiko baphenye ngekudzilika kweLubhuloho lase-Coega lapho kushone khona bantfu labangu-2 kwase kulimala labangu-23.
Kusita umhloli kutsi ente imisebenti yakhe, angangena nobe nguyiphi indzawo yekusebenta nobe takhiwo lapho kusetjentiswa khona imishini nobe imitsi leyingoti futsi angabuta nobe atfumele emasamanisi ebantfwini kutsi bavele ngekuye. Umhloli angacela kutsi nobe nguyiphi imiculu itfunyelwe kuye, angaphenya futsi ente emakhophi emiculu, futsi afune nenchazelo kunobe yini lebhalwe kuleyo miculu.
Umhloli angaphindze ahlole nobe ngusiphi simo nobe intfo yekusebenta futsi atsatse nemasampuli, aphindze atsatse nobe nguyiphi i-athikili lengasebenta njengebufakazi.
Khumbula: Lamandla laphawulwe ngetulu ebahloli akakapheleli. Nobe ngumuphi umuntfu longavumelani nesincumo lesitsatfwe ngumhloli, angafaka sikhalo ngalesincumo ngekubhalela: Umhloli Lomkhulu, Temphilo Nekuphepha Emsebentini, Litiko Letemisebenti, Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Yini lekumele yentiwe ngumcashi kucinisekisa kwekutsi simondzawo sekusebenta siphephile futsi site bungoti emphilweni yebasebenti bakhe?
Umcashi kumele anikete aphindze agcine tonkhe tintfo letidzingekile ekwenteni umsebenti, kanye nato tonkhe tinhlelo lekumele kwentiwe ngato umsebenti, ngesimo lesingeke sitsikamete imphilo nekuphepha kwebasebenti. Ngaphambi kwekutsi kusetjentiswe tintfo tekutivikela, umcashi kumele acale ngekuzama kwehlisa nobe kunciphisa nobe nguyiphi ingoti emphilweni nasekuphepheni kwebasebenti bakhe. Kungasetjentiswa tintfo tekutivikela, uma ngabe loko-ke kungakhonakali.
Umcashi kumele atsatse tinyatselo tekuvikela timphilo nekuphepha kwebasebenti bakhe kutingoti letisukela ekukhiciteni, ekulungiseni, ekusebentiseni, ekuphatseni, ekugcineni nobe ekuhambiseni tintfo nobe imitsi, ngalamanye emagama, nobe ngabe yini basebenti labangahlangana nayo emsebentini.
anikete ngemniningwane lodzingekile, imiyalelo, kucecesha kanye nekubeka liso kodvwa agcine kusebenta kwebasebenti engcondvweni.
sisebenti lesinjalo kumele sicinisekise kwekutsi tindlela tekuphepha ngaphambilini tiyasetjentiswa futsi tiyagcinwa.
Timphahla tekuvikeleka tigcokwa bantfu lababili kantsi umuntfu wesitsatfu usebenta endzaweni yinye ngaphandle kwemaskhi etimphumulweni takhe.
Umcashi kumele acinisekise kwekutsi wonkhe umuntfu watisiwe futsi uvisisa kahle tingoti temphilo nekuphepha kwanobe nguwuphi umsebenti lowentiwako, nobe yini lekhicitwako, lelungiswako, lesetjentiswako, legcinwako, lephatfwako nobe lehanjiswako, futsi nobe yini intfo nobe umshini losetjentiswako. Umcashi kumele aphindze anikete umniningwane ngetindlela tekucaphela ngaphambili kuletingoti.
Umcashi kumele atise bameli betemphilo nekuphepha uma umhloli amatisa ngekuhlola nangekuphenya kwakhe, lokutawentiwa etakhiweni. Umcashi kumele aphindze bameli betemphilo nekuphepha nganobe ngusiphi sicelo sekuvunyelwa lesentiwako, nobe kuvunyelwa lokuniketwe ngekulandzela loMtsetfo. Kuvunyelwa kusho kuniketwa ligunya kumibandzela letsite yeMtsetfo, imitsetfotimiso, tatiso nobe imiyalelo lekhishwe ngekulandzela uMtsetfo.
Umcashi kumele, ngekuphutfuma, atise bameli betemphilo nekuphepha ngekwenteka kwengoti emsebentini. Ingoti sehlakalo lesenteka emsebentini lapho kushona khone umuntfu, alimale nobe agula. Kuphindze kube kucitseka kwemitsi leyingoti, sibonelo, uma ngabe lithangi livuta i-formaldehyde (umkhicito wekhemikhali losetjentiswa embonini) ngenca yevalufu levutako, uma umshini ungalawuleki, ngaphandle kwekubulala nobe kulimata umuntfu.
Vikela umtimba wakho ngekugcoka timphahla letibekiwe ngaso sonkhe sikhatsi, tenhloko, tetandla, temtimba netetinyawo, njl.
uma ngabe intfo letsite intfo yekusebenta ifakwa kunobe ngusiphi sakhiwo, kumele kwentiwe ngendlela lengakhi simo lesingakaphephi nobe lesiyingoti emphilweni.
Uma umuntfu lotsengiselwe nobe loniketwe ngentfo yekusebenta (i-athikili) nobe umutsi, afunga ngekubhala kwekutsi utawulandzela tinyatselo letichaziwe kucinisekisa kwekutsi intfo yekusebenta nobe umutsi utawuhlangabetana netidzingo letibhaliwe futsi utawuphepha ngaphandle kwebungoti emphilweni, imisebenti yemngenisi wemphahla, umdizayini, umtsengisi, umphakeli nobe umakhi itawundlulela kumuntfu lofundza kutsatsa tinyatselo letinyalo.
Sibonelo sekusebentisa sikafoldi ngendlela lengakafaneli futsi leyingoti.
anakekele imphilo nekuphepha kwakhe, kanye nalena yalabanye bantfu labangatsintseka ngenca yetento takhe nobe kunganaki kwakhe. Loku kufaka kudlala emsebentini.
uma aba sengotini lengaba nemtselela emphilweni yakhe nobe ibangele kulimala, bika lengoti kumcashi, kanye nasemuntfwini logunyatiwe nobe kummeli wetemphilo nekuphepha ngekuphutfuma, hhayi ngemuva kwekuphela kwesikhatsi sekusebenta.
mazinga etemphilo nekuphepha lawa umcashi kumele awagcine endzaweni yekusebenta.
tinchubo lekumele tilandzelwe uma ngabe sisebenti sitsintsane nemitsi leyingoti emphilweni.
Sisebenti singacela sisebenti setekwelashwa sangasese sakhe kutsi siphenye emarekhodi etekwelashwa newekutsintsana nemitsi.
Uma sisebenti kungummeli wetemphilo nekuphepha, angaphenya aphindze abeke imibono ngekubhala ngeluhlolo lwekutsintsana kanye nemibiko yekucaphela.
Uma sisebenti singummeli wetemphilo nekuphepha, angaphaleketela umhloli wetemphilo nekuphepha lophuma kuLitiko Letemisebenti ngesikhatsi sekuhlola indzawo yekusebentela futsi aphendvule nobe nguyiphi imibuto lengabutwa ngumhloli.
Sisebenti singafaka imibono nobe sente tetfulo ngunobe nguwuphi umtsetfosimiso nobe lizinga lekuphepha ngekulandzela uMtsetfo weteMphilo nekuPhepha eMsebentini.
sisebenti sibhale satiso lesisemtsetfweni, sib. satiso sekuvimbela, kwaphula, njl.
sisebenti bufakazi ngaphambi kweNkantolo yeTemisebenti nobe iNkantolo yeMtsetfo ngetindzaba letiphatse netemphilo nekuphepha.
Kwakha simo lesingaba nebungoti endzaweni yemapulagi lamabili hhayi lasihlanu njengobe asesitfombeni.
Sisebenti singafaka sikhalo ngesincumo semhloli. Tikhalo kumele tindluliselwe ngekubhalela: Umhloli Lomkhulu, Temphilo Nekuphepha Emsebentini, Litiko Letemisebenti Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Kute umuntfu longatsikameta nobe asebentise kabi nobe yini leniketwe ngetinhloso tetemphilo nekuphepha. Umuntfu, sibonelo, angakhipha intfo yekuphepha emshinini bese sekasebentisa umshini nobe avumele lomunye umuntfu kusebentisa lomshini ngaphandle kwentfo yekuphepha.
Ngabe yini bameli betemphilo nekuphepha?
Bantfu labasebenta ngalokuphelele labakhetselwe futsi babekwa ngekubhala ngumcashi emva kwekutsi umcashi nebasebenti babonisane futsi bafinyelele kusivumelwano ngekutsi kutawuba ngubobani bameli betemphilo nekuphepha. Kumele lokungenani batayele tigameko netimo kuleyo ncenye yendzawo yekusebenta labaniketwe yona.
Kumele futsi kuvunyelwane ngesikhatsi selihhovisi kanye nemisebenti yemmeli wetemphilo nekuphepha futsi kumele kuvunyelwane phakatsi kwemcashi nebasebenti.
Kunamatsiselwa kwetintfo kumele kwentiwe ngendlela lengeke yente nobe nguyiphi ingoti kubasebenti.
Kumele kubekwe bameli betemphilo nekuphepha labangaki?
Munye ummeli wetemphilo nekuphepha kumele abekwe kuyo yonkhe indzawo yekusebenta lenebantfu labangu-20 nobe ngetulu. Ngako-ke, lapho kucashwe bantfu labangu-19, asikho sidzingo sekubeka ummeli.
Esekalweni setitolo nemahhovisi, ummeli munye kumele abekwe kubasebenti labangu-100 nobe incenye yakhona.
Sibonelo, ummeli munye kumele akhetfwe uma kunebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-100. Kodvwa bameli lababili kumele bakhetfwe kubasebenti labangu-101 kuya kulabangu-200, njl.
Esakalweni saletinye tindzawo tekusebenta, ummeli munye kumele abekelwe basebenti labangu-50 nobe incenye yakhona. Sibonelo, ummeli munye kumele abekwe esahlakahlweni sebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-50. Kodvwa bameli lababili kumele babekwe lapho kunebasebenti labangu-51 kuya ku-100.
Ngekuya ngetigameko, umhloli angadzinga kubekwa kwebameli labanyenti, nasesehlakalweni lapho khona linani lebasebenti lingaphasi kulabangu-20. Sibonelo, kuma kwepulanti kungaba ngendlela yekutsi kubekwa kwemmeli munye kubantfu labangu-50 kungabi ngulokwanele. Umhloli angabese sekadzinga kwekutsi kubekwe bameli labanyenti. Kodvwa, uma umcashi nebasebenti bavumelana njalo, kungabekwa ngetulu kwelinani lelibekiwe lebameli.
Ngabe bameli betemphilo nekuphepha kumele babekwe nini?
Ngabe bewati kwekutsi kuphepha kwetindlela temakhebuli ngulomunye wemisebenti yemhloli wetemphilo nekuphepha emsebentini?
Ngekhatsi kwetinyanga letinye tekucala kwebhizinisi yemcashi. Umcashi lonebasebenti labangetulu kulabangu-20, lona ibhizinisi yakhe beyisebenta tinyanga letingaphasi kwaletine, akadzingi kutsi abeke bameli. Esehlakalweni lapho khona, sibonelo, kucashwa basebenti betikhatsi emapulazini, kubangele kutsi linani lebasebenti lindlule ku-20 sikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letine, kubekwa kwebameli akudzingeki nakhona.
Ngabe bameli betemphilo nekuphepha bayenta nini imisebenti yabo?
Yonkhe imisebenti macondza nekubekwa, umsebenti kanye nekuceceshwa kwebameli kumele yentiwe ngesikhatsi sema-awa ekusebenta latayelekile.
Yini lengentiwa bameli betemphilo nekuphepha?
Bameli bahlola kusebenta kwetindlela tetemphilo nekuphepha ngendlela yekucwaninga tetemphilo nekuphepha.
Bameli bangatfola tingoti letingaba khona endzaweni yekusebenta bese batibika kukomiti yetemphilo nekuphepha nobe kumcashi.
Bameli sikanye nemcashi bangaphenya tingo, nobe tikhalo kubasebenti macondzana netindzaba tetemphilo nekuphepha, futsi abike ngato ngekubhala.
Simo lesiyingoti. Sikafoldi asikaboshwa esakhiweni futsi kute timphahla tekutivikela atikagcokwa.
Bameli bangenta tetfulo macondzana nekuphepha kwendzawo yekusebenta kumcashi nobe kukomiti yetemphilo nekuphepha nobe, uma tetfulo tingaphuleli, bangenta tetfulo kumhloli.
ngemvumo yemcashi wakhe, angapheleketelwa kumeluleki wetebucwepheshe ngesikhatsi sekuhlola.
Bameli kumele bahambele imihlangano yekomiti yetemphilo nekuphepha.
Ngabe yini inhloso yekomiti yetemphilo nekuphepha?
Emalunga ahlangana kute asungule, atfutfukise, agcine futsi abuyekete tindlela tekucinisekisa imphilo nekuphepha kwebasebenti.
Ngabe emakomiti etemphilo nekuphepha kumele amiswe nini?
Lokungenani kumele kumiswe ikomiti uma kubekwa bameli lababili nobe ngetulu.
Ngabe ikomiti yetemphilo nekuphepha iba nemalunga lamangaki?
uma ngabe kumiswe emakomiti lamabili nobe ngetulu endzaweni yekusebenta, ummeli ngamunye kumele abe lilunga lokungenani lalinye lalawo makomiti.
Ngako-ke, bonkhe bameli kumele babe ngemalunga ekomiti. Umcashi angaphindze akhetse labanye bantfu kutsi bammele ekomitini kodvwa bantfu labakhetsiwe angeke babe ngetulu kwelinani lebameli labakhetfwe kuleyo komiti.
Nanobe, uma umhloli anembono wekutsi linani lemakomiti endzaweni yekusebenti alikaneli, angancuma kumiswa kwemakomiti lamanye.
Ngabe bameli betemphilo nekuphepha bahlangana kangakhi?
Bahlangana uma ngabe kunesidzingo, kodvwa lokungenani kanye njalo ngetinyanga letintsatfu. Ikomiti incuma sikhatsi kanye nendzawo. Kodvwa, uma basebenti langu-10% nobe ngetulu bafaka sicelo semhlangano kumhloli, umhloli angancuma kwekutsi umhlangano lonjalo ubanjwe ngesikhatsi nasendzaweni lengancunywa nguye.
Ngubani loncuma inchubo emhlanganweni?
Emalunga ekomiti akhetsa sihlalo futsi ancuma sikhatsi sakhe selihhovisi, tinchubo temhlangano, njl.
Ngabe emakomiti etemphilo nekuphepha angacela teluleko kubocwepheshe?
Yebo, emakomiti angakhetsa bantfu njengemalunga ekweluleka ngelwati nangebucwepheshe babo kutemphilo nekuphepha. Kodvwa, lilunga lekweluleka lite lilungelo lekuvota.
Yini leyentiwa ngemakomiti etemphilo nekuphepha?
Emakomiti asebenta kuphela ngetindzaba tetemphilo nekuphepha endzaweni yekusebenta nobe kutigaba takhona letentelwe lamakomiti.
Sivalo sekubaleka sesimobucayi kumele singabi yimfuhlumfuhlu futsi sikhiywe njengalesi.
Ikomiti kumele yente tincomo kumcashi ngetemphilo nangekuphepha kwebasebenti. Lapho khona letincomo tingaholeli ekucazululeni inkinga, ikomiti ingenta tincomo kumhloli.
Ikomiti kumele ibonisana nganobe nguyiphi ingoti leholela ekulimaleni, kugula, nobe kushona kwanobe ngusiphi sisebenti futsi ingabika ngako ngekubhala kumhloli.
Ikomiti kumele igcine emarekhodi ato tonkhe tincomo letentiwe kumcashi kanye nawo wonkhe umbiko lowentiwe kumhloli.
Emalunga emakomiti kumele ente nobe nguyiphi leminye imisebenti ledzingakala kubo ngekwemtsetfo.
Umcashi angeke akhiphe imali emholweni kwesisebenti macondzana nganobe yini lekumele ayente lephatselene netemphilo nekuphepha ngekulandzela uMtsetfo.
Uma ummeli wetemphilo sihlola nobe selapha umuntfu lonesifo lasolela kwekutsi sisukela kumsebenti walesisebenti, leummeli wetemphilo kumele sibike lendzaba kumcashi wesisebenti kanye nakuMhloli loMkhulu.
Indzawo lapho kushone khone bantfu labangu-11 ngemlilo ngenca yekungabi nendlela yekubaleka ngobe indzawo yekusebenta beyikhiyiwe ngaphandle.
Bacashi nebasebenti kumele batfobele tinkhombandlela, timemo, ticelo nobe imiyalelo yebahloli. Ngetulu kwaloko, kute longavimbela lomunye kutsi atfobele.
Imibuto yemhloli kumele iphendvulwe, kute lophocelekile kuphendvula umbuto longatibophisa ngawo. Kutibophisa kusho kutsi umuntfu ucabanga kwekutsi lomunye uphula umtsetfo.
Uma umhloli afuna, kumele aniketwe ngetintfo latidzingako futsi aniketwe lucito langaludzinga kwenta luphenyo. Umhloli angaphindze acele kwekutsi luphenyo luhanjelwe bantfu ngekwehlukana labangasita umhloli ngekuphenya. Kute umuntfu longatfuka umhloli nobe aphatamise luphenyo ngenhloso.
sisebenti asikasebenti ngendlela lekumele sisebente ngayo, ngalamanye emagama, sisebenti sente intfo lesatiko kutsi bekumele singayenti.
Loku losekundlulile kuphindze kusebente ngeligunya lemcashi, sibonelo, sonkontileka lomncane, ngaphandle uma emacembu avumelana ngaphambilini ngekubhala ngekutsi leligunya litawuhambisana nemibandzela yeMtsetfo.
<fn>DynamicAction.txt</fn>
Siyatfokota kuba nani kulobusuku belikhetselo.
Sikhetse lolusuku njengelusuku lekubita loMhlangano Weliphalamende Loyinhlanganisela kute Setfule Inkhulumo Yesive, ngenhloso yekubungata sehlukanisamanti lasagucula live letfu.
Phakatsi kwalokunye, bekalilunga lelitsimba lebammeli ecaleni laseRivonia. Sendlulisa kubonga kubangani kanye nakubembutfo wemmango wemhlaba, ngekulwa kanye natsi kute sitfole inkhululeko.
Babe luphawu lwekutinikela lwalabanyenti labatfole bumatima ngenca yelubandlululo. Sibingelela buholi belicembu lelibusako kanye nabelidlelandzawonye, lokungumcimbi wabo welikhetselo lona.
Bekubuholi bakhe lobuvelele, kubonela tintfo embili kanye nekucacisa kahle umbono lokwaholela ekutsaneni i-ANC icinise silandzelelo sayo sekusombulula tintfo ngekukhulumisana. Buhlakani bakhe baphindze babonakala Esivumelwaneni saseHarare, lokunguye lowasibhala waphindze wasichuba. Nguloku lokwabeka sisekelo setimemetelo letingumlandvo taMengameli FW de Klerk, eminyakeni lengema-20 leyengca.
Sendlulisa kubonga kwetfu kummango wemave emhlaba ngekwesekela umzabalazo wetfu ngendlela lengenakunyakatiswa. Letikhatsi emlandvweni wetfu tikhombisa likhono letfu lekuhlangana, ngisho nangaphansi kwetimo letimatima, kanye nekubeka tifiso telive ngetulu kwato tonkhe letinye.
Njengobe sitawube sicedza iminyaka lelikhulu ngasekupheleni kwalomnyaka, kumele sibuke kutsi sesihambe kanganani njengelive.
Kutinikela kwenu nalokunebuchawe ngiko lokwente kutsi ngikwati kuma embi kwenu lamuhla.
Ngaloko ngibeka iminyaka lesele yekuphila kwami etandleni tenu.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, asesitibophetele ekwakheni likusasa lelincono lato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, letimnyama naletimhlophe. Asesichubele embili lombono Madiba lawulwela imphilo yakhe yonkhe - umbono wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu bahlala ndzawonye ngekuthula futsi banematfuba lalinganako.
Sibite umhlangano loyinhlanganisela ebusuku kute labanyenti eliveni letfu, basebenti, bantfwana besikolo, batewuba yincenye yalomhlangano.
Sitsatsekile ngemdlandla welusha mayelana nalomhlangano. Bantfwana labangemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesitfupha labavela kuto tonkhe tifundza babambe lichaza kunkhulumomphikiswano leyandvulela Inkhulumo Leyetfulelwa Sive mayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya.
Sihalalisela lobahlule bonkhe, Charlotte Le Fleur Wesikole Lesiphakeme saseWorcester, kanye nabo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti lomatima.
Sihlangana ngemuva kwetiyaluyalu tetemnotfo emhlabeni wonkhe.
Kulomnyaka lowengcile, sihlangabetane nekufadalala kwemnotfo kwekucala eminyakeni leli-17. Lenkinga iholele ekutseni umnotfo wetfu ulahlekelwe imisebenti lengu-900 000. Linyenti lalabalahlekelwe yimisebenti yabo ngilabo labondla imindeni lephuyile.
Silandzele tincumo leticinile tekulwa nekufadalala kwemnotfo ngekucondzisa emalini lechitfwa nguhulumende, kakhulukati kusakhiwonchanti. Kucinisekisa kuphepha kwalabaphuyile, sichubekisele embili kwandziswa kwemali yetibonelelo, saphindze selula iminyaka yeLuhlelo Lwesondlo Sebantfwana yayewufika eminyakeni yebudzala lengu-14.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, labanye bantfwana labatigidzi letimbili labavela emindenini lephuyile, labaneminyaka lengu-15 kuya ku-18, batawuhlomula kuLoluhlelo Lwesondlo Sebantfwana. Inhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni ibekele eceleni imali lengemarandi langemabhiliyoni lasitfupha kute kusitwe tinkampani lesetidvonsa matima.
Hulumende wetfule "luhlelo lwekucecesha" lolutawuniketa tisebenti litfuba lekukhetsa kuceceshwa endzaweni yekudzilitwa emsebentini.
Lemitamo itfutfukiswe Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi.
Sive sitawukhumbula kutsi ngesikhatsi Senkhulumo Leyetfulelwa Sive nga-2009, ngimemetele kutsi Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi lutawusungula ematfuba emisebenti langu-500 000 ngeNgongoni 2009.
Lawa ngematfuba emisebenti lasungulwe kute anikete bantfu labangasebenti liholo, lwati lwemsebenti kanye nematfuba ekuceceshwa.
Kuyintfokoto kumemetela kutsi ekupheleni kweNgongoni, besesisungule ematfuba emisebenti yemmango lengu-480 00, lokungemaphesenti langema-97% elinani lesitibekele lona.
Lemisebenti isemikhakheni yekwakha, kunakekela bantfu emakhaya nasemmangweni, kanye nemiklamo yetemvelo. Sibone letinye tindzawo lesingenta ncono kuto, letitawukhomba kuchubekela embili, kufaka ekhatsi kucinisekisa imiklamo lebukene netisebenti. Siyati kutsi leti naletinye tindlela tanciphisa ngalokuphelele imitselela yekufadalala kwemnotfo.
Siyabonga ngemoya wekusebenta kwemndeni, kwemmango nekutitsandzela lokhutsata bantfu labanyenti kutsi basite labo labakhungetfwe nguletiyaluyalu tetemnotfo, ngaletikhatsi letimatima.
Tinkhomba tetemnotfo tikhomba kutsi sesigucule simo nyalo.
Umnyakato wetemnotfo uyenyuka eNingizimu Afrika, kantsi silindzele kukhula lokuya embili. Tibalo tetisebenti letikhishwe ngeLesibili, tikhombisa kutsi nyalo umnotfo sewusungule ematfuba emisebenti kunekutsi ilahleke. Nanobe kunjalo, kusesemasinya kakhulu kucinisekisa litubane lekubuyela esimeni sangembili. Ngako hulumende ngete atihocisa tindlela takhe tekwesekela. Nyalo sesikhatsi sekubeka sisekelo sekukhula lokucinile lokuya embili, kanye nekukhula lokuletsa imisebenti leminyenti.
Luhlelo lwetfu Lwenchubomgomo Lesebenta Kutetimboni nekugcila kwetfu lokusha emisebentini lephelele, kutakwakha timboni leticinile naletemukela tisebenti letinyenti. Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya titakwenta ngcono umkhicito wasemakhaya, kanye netemphilo tebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya. Lokwesekela lisu letfu lekubuyisela umnotfo esimeni lesetayelekile nasekukhuliseni, luhlelo lwetfu lwekusisa ngetimali.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawuchitsa imali lengemabhiliyoni emarandi langu-846 kusakhiwonchanti semmango. Kutekutfutsa, sitawugcina siphindze senabise umsebenti wetfu wekuchumanisa tindzawo ngemigwaco. Sitawucinisekisa kutsi kuchumanisa kwetfu kwetindzawo ngaloliwe kuyetsembeka, futsi kuhlanganiswe kancono nemachweba etfu. Kute kucinisekiswe kuniketwa kwemandla agezi, sisungule liKomiti letiNdvuna Lelibukene neteMandla, kute kwentiwe luhlelo loluhlanganisile lweminyaka lengama-20.
Phakatsi kwaletinye tintfo, loku kutawubuka ekutibandzakanyeni kwebakhiciti bemandla labatimele, nasekuvikeleni labaphuyile ekwenyukeni kwemanani agezi. Sitawusungula luhlelo lwekusebenta ngagezi lolutimele, lolwehlukile ku-Eskom Holdings. Eskom utawuchubeka nekwakha lamanye emandla ekukhicita emandla agezi aphindze ente ncono simo setiteshi takhe tagezi. Kucinisekisa kukhuliswa kwemnotfo lohlanganisako, kute sisite kukhula nentfutfuko, sisungule Umkhandlu Loweluleka Ngeluhlelo Lolwenabile Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo, loluholwa nguMengameli. Kugcila kwetfu lokukhulu ekuguculeni inchubomgomo kumele kube kungenela ekusunguleni imisebenti yebantfu labasha.
Emazinga ekungasebenti kwebantfu labasha angetulu kakhulu kunelizinga lelilingene. Tiphakamiso titawubekwa kute kusitwe ngetimali etindlekweni tekucasha tisebenti talabasha, kute kukhutsatwe emafemu kutsi atsatse tisebenti letite lwati lwemsebenti lolwenele. Lokunye kwelulwa kwetinhlelo temisebenti yemmango nako kuyachutjwa. Loku kufaka ekhatsi sakhiwonchanti ezingeni lasekhaya nemiklamo lemikhulu kanye nemiklamo yekukwati kufundza nekubhala, kunakekela kwasemakhaya, kugcinwa kwetikolo kanye nemitamo yekukhulisa bantfwana labasebancane.
Kulomnyaka lowengcile sisukumise Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe. Siyalele loluphiko kutsi lusungule imitimba yalo, eliveni lonkhe, kute lutewukwati kusita ekucondziseni tinhlelo tekutfutfukisa ngekhatsi kuhulumende.
Ngalesikhatsi baphatsi bacala kuphatsa emnyakeni lowengcile, sitsembise kusebenta ngemandla kute sakhe umbuso lotfutfuke ngemandla.
Sitsite kutakuba ngumbuso lophendvula etidzingweni nasetifisweni tebantfu, nalosebenta kancono nangekunonopha. Lomnyaka, wa-2010, kutakuba ngumnyaka wekwenta. Luphawu loluchaza lokuphatsa kutakuba ngulolo lwekutsi kuyati lapho bantfu bahlala khona, kuvisisa tidzingo tabo futsi kuphendvula ngekunonopha. Hulumende kumele asebente ngekunonopha, ngemandla nangekuhlakanipha.
Sitawulindzela Sigungu lesiphetse kanye Nemsebenti waHulumende kutsi bahambisane nalombono. Sakha umbuso logcile ekusebenteni, ngekwenta ncono kuhlela kanye netinhlelo tekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Kumele futsi sihlanganise tindlela tekulinganisa kutebulili Eluhlelweni lwaHulumende Lwekwenta. Loluhlelo lwekwenta lutawucinisekisa kutsi bomake, bantfwana nebantfu labakhubatekile bakwati kufinyelela kumatfuba ekutitfutfukisa.
Umsebenti wematiko utawukalwa ngemiphumela, letfutfukiswe ngeluhlelo lwetfu lwekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Tindvuna letibukene nemphumela lotsite, titawusayina naMengameli sivumelwano lesichaza ngalokubanti ngekusebenta kwato. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lokumele yentiwe, kanjani, ngubani, esikhatsini lesinganani nekutsi ngutiphi tindlela tekukala kanye netinsita letitawusetjentiswa.
Njengobe nati, sitibophetele etintfweni letisihlanu letisetulu eluhlwini: imfundvo, temphilo, kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, kusungula imisebenti lemihle kanye nekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, sitawusebentela kwenta ncono kusebenta kahle kwahulumende wasemakhaya, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlaliswa kwebantfu. Sitsembisa kwenta iminyakato leyinsika lelibangise ekutfolweni kwalemiphumela.
Sibeke imfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono enkhabeni yetinchubomgomo talohulumende. Eluhlelweni lwetfu lwa-2010, sifuna kwenta ncono likhono lebantfwana betfu lekukwati kufundza, kubhala nekubala eminyakeni lesisekelo. Ngaphandle kwekwenta loku, singete sakwati kwenta ncono lizinga lemfundvo. Tibalo temfundvo lesitibekele tona timalula kodvwa tinebungoti. Sifuna bafundzi nemathishela babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundza futsi bafundzisa ema-awa lasikhombisa ngelusuku.
Sitawusita bothishela ngekubanikela luhlelo lwetifundvo lwemalanga onkhe loluchaza kabanti. Kubafundzi, sitawuniketela ngetincwadzi temsebenti lokumalula kutisebentisa letibhalwe ngato tonkhe tilwimi letili-11. Kusukela kulomnyaka kuya embili, onkhe emabanga lesi-3, 6 nele-9 batawubhala tivivinyo tekukwati kubhala nekubala kanye netenyumeresi lokutivivinyo letitawenganyelwa ngalokutimele. Sihlose kwenyusa lizinga lekuphumelela laletivivinyo kwanyalo lelisemkhatsini kwama-35 na-40% kuyewufinyelela lokungenani kuma-60% nga-2014. Imiphumela itawutfunyelwa kubatali kute balandzelele inchubekelembili.
Ngetulu kwaloko, ngasinye setikolo tetfu letingu-27 000 sitawuhlolwa tikhulu Telitiko Lemfundvo Lesisekelo. Loku kutawurekhodwa embikweni lobhaliwe locwaningekako. Sihlose kwenyusa linani lebafundzi bamatikuletjeni labakhona kwemukelwa emanyuvesi kutsi lifinyelele ku-175 000 ngemnyaka nga-2014.
Sicela kutsi batali babambisane natsi ekwenteni loku kube yimphumelelo.
Kumele sisise kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi sinetisebenti letinemakhono naletikwatiko kusebenta kute kwesekelwe kukhula nekusungulwa kwemisebenti.
Ngaloko sihlela kwandzisa kuceceshwa kwalabaneminyaka yebudzala lengu-16-25 etikhungweni temfundvo nekucecesha. Loku kutasenta sikwati kuniketa imfundvo litfuba lesibili, kulabo labangakulungeli kuya emanyuvesi. Sisebentisana netikhungo temfundvo lephakeme kute kucinisekiswe kutsi bafundzi labakulungele batfola lusito lwetimali, ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetimali. Siphindze satibekela emanani ekutfutfukiswa kwemakhono, kute kukhicitwe labanye bonjiniyela nabochwepheshe, kuphindze kwenyuswe linani labothishela labakufanele kufundzisa Tibalo neSayensi.
Kumele futsi senyuse linani lalabasha labangenela tinhlelo tekufundza ngemisebenti emikhakheni letimele nasemkhakheni wahulumende.
Lomunye umphumela lobalulekile kucinisekisa imphilo lendze nalekahle yato tonkhe takhamiti teleNingizimu Afrika. Sitawuchubeka nekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemphilo. Loku kufaka ekhatsi kulungisa tibhedlela nemitfolamphilo, kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tetisebenti tetemphilo. Sibambisene neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetibhedlela temmango kanye nemahhovisi ato etifundza. Siphindze sisebentisane neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kanye neNhlangano Letfutfukisa Timboni, eluhlelweni lwebudlelwane kuhulumende nalabatimele kute kwentiwe ncono tibhedlela kanye nekusita imiklamo ngetimali.
Kumele sibukane nekutsi umjikeleto wemphilo kusukela esikhatsini sekutalwa, wehle kusukela eminyakeni lengama-60 nga-1994 kuye wufinyelela ngephansi kweminyaka lengama-50 lamuhla. Ngako siyangenelela ngenhloso yekunciphisa emazinga ekufa kwebantfwana lababelekwako, kute kuncishiswe kwesuleleka ngeSandvulelangculazi lokusha kanye nekwelashwa kweSandvulelangculazi nesifo sesifuba ngalokuyimphumelelo.
Sitakwenta tonkhe tetsembiso lesatenta Ngelusuku LweNgculazi LweMhlabawonkhe letimayelana netindlela letinsha tekuvikela nekwelapha Sandvulelangculazi. Umsebenti uyachubeka kute kucinisekiswe kutsi umsebenti uhambisana nesikhatsi lesibekiwe. Sitawuphindze sichubeke nemalungiselelo ekusungula luhlelo lwemshwalense wetemphilo velonkhe.
Sisebenta kamatima kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika utiva aphephile kanye nekutsi kuphephile. Sitawuchubekisela embili umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobukhulu nalobuneludlame, siphindze sicinisekise kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta kahle.
Setfula tinhlelo tekwenyusa linani lemaphoyisa ngemaphesenti lalishumi kuleminyaka lemitsatfu letako.
Sikhombe kulwa nekutsatselwa timoto, kwebelwa kwemabhizimisi netindlu, kanye nebugebengu lobenteka ngekutsintsana lobunjengekubulala, kuhlukumeta ngekwelucansi kanye nekushaya, njengetintfo letisetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile. Sonkhe sinendzima lokumele siyidlale.
Asitibandzakanye netinkhundla temmango letibukene nekuphepha. Asesiyekele kutsenga timphahla letintjontjiwe. Asilungele kuniketa emaphoyisa lwati lolumayelana netento tebugebengu.
Bohulumende basekhaya kumele basebente.
Bomasipala kumele bente ncono kuniketelwa kwetindlu, emanti, tekuhanjiswa kwemangcoliso, gezi, kutfutfwa kwetibi kanye nemigwaco. Sibambe umhlangano nabosodolobha kanye nebaphatsi babomasipala emnyakeni lowengcile.
Loku kunikete litfuba lekubona tintfo letingabonakali ngetincabhayi lebanato bohulumende basekhaya. Siphindze savakashela imimango nabomasipala labehlukehlukene, kufaka ekhatsi iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng. Ngemuva kwekuvakashela eBalfour, sitfumele litsimba lemalunga layimfica etindvuna kutsi avakashele lendzawo kute ayewubukana netindzaba letiphakanyiswe ngummango.
Ngiyalele tindvuna kutsi tibukane netindzaba letisasele.
Sisasho futsi kutsi atikho tikhalo letivumela ludlame nekucekelwa phansi kwemphahla. Siyalele tikhungo letibukene nekulandzelwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo leticinile kulabo labangahloniphi umtsetfo eBalfour nakuletinye tindzawo. NgeNgongoni 2009, ikhabinethi ivume lisu lekugucula kusebenta kwetintfo kubohulumende basekhaya. Loku kutawucinisekisa kutsi bohulumende basekhaya banebuphatsi lobufanele, nemakhono ekuphatsa kanye newebuchwepheshe.
Kulomnyaka wekwenta, asibambisaneni ekwenteni bohulumende basekhaya babe ngumsebenti wakhe wonkhe umuntfu. Sisebentela kwenta ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki kanye nekuniketela ngetinsita letifanele kanye nebunini bemhlaba lokungenani kumakhaya langu-500 000 nga-2014. Sihlela kubekela eceleni emahektha langetulu kwa-6 000 emhlaba losedvutane nemmango kute kwakhiwe kuwo tindlu talabahola kancane naletingabiti kakhulu.
Umtamo lomusha loyinsika kutawuba kucabangela bantfu labahola kakhulu kute batfole kusitwa ngetimali nguhulumende, kodvwa lokubonakala bahola kancane ngendlela yekutsi abakulungeli kusitwa ngemabhange kutsi batsenge tindlu. Sitawubeka sikhwama sesicinisekiso semali lengemarandi layibhiliyoni yinye kute sikhutsate bemabhange latimele kanye neluphiko lwetetindlu, kutsi basungule umkhicito lomusha lotawuhlangabetana netimfuno tetindlu.
Emnyakeni lowengcile sitsite, bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi, emanti, imithoyi lehanjiswa ngemanti kanye nemigwaco.
Satsi kumele babe netindzawo tetemidlalo kanye netindzawo letinetitolo tekutsenga letinkhulu letincono njengaleto tasemadolobheni.
Kuloku, sisukumise indzawo yekucala lokutawuhlolwa kuyo Luhlelo Loluphelele Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya eGiyani, eLimpopo, ngeNgci emnyakeni lowengcile. Kusukela ngaleso sikhatsi, sekwakhiwe tindlu letingama-231. Kuphindze kwaba nenchubekelembili ekuniketelweni kwesakhiwonchanti kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwetekulima, kanye nekuceceshwa kwemalunga emmango. Kufinyelela etikhungweni tetemphilo netemfundvo kwentiwe ncono.
Senta tinhlelo letinjengaleto etindzaweni letisikhombisa eliveni lonkhe, letizuzisa emawadi langu-21. Nga-2014, sihlose kuba netindzawo letinjalo kumawadi langu-160. Sifuna emakhaya langu-60% kuletindzawo kutsi ahlangabetane netidzingo tawo tekudla emkhicitweni wabo nga-2014.
Kancane kancane kutawulunga, njengobe kusho sisho, tintfo letinkhulu ticala ngaletincane.
Kumele futsi sihlanganise kancono tinhlelo teluhlelobusha lwemhlabatsi kanye netinhlelo letesekela tekulima. Imphumelelo yetfu kulomkhakha itawukalwa ngekwenyuka kwelinani lebalimi labalima etindzaweni letincane labagcina sebakwati kutimela kutemnotfo.
Asisilo live lelinemanti lamanyenti.
Kodvwa sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngemaphayiphi lavutako nangesakhiwonchanti lesingakalungi. Sitawube sibeka tindlela tekunciphisa kulahlekela kwetfu ngemanti ngelinani lelinguhhafu nga-2014.
Njengencenye yemitamo yetfu yekukhutsata kukhula kutemnotfo, sisebentela kunciphisa tindleko tekuchumana. Ummango weleNingizimu Afrika ungabuka embili kulokunye futsi kunciphisa ngalokubanti, emanani abomakhalekhikhini, lucingo lwasendlini kanye netincingo temmango. Sitawusebentela kwenyusa sivinini siphindze sicinisekise emazinga lasetulu etinhlelo te-intanethi, ngekuhambisana nenkhambiso yemave emhlaba.
Lohulumende utawucinisekisa kutsi imphahla yendalo netinsita letitfolakala endalweni tivikeleke kahle, nekutsi tiyachubeka nekukhuliswa.
Nanobe kungakefiki lapho kudzingeka khona, kodvwa kusinyatselo lesibalulekile njengobe onkhe emave aphendvula kulokugucuka kwesimo selitulu. Sitawusebenta ngemandla nebalingani betfu bemave emhlaba ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni lesibophako nalesisemtsefweni. njengeNingizimu Afrika, sitibophetele ngekutitsandzela emananini lesitibekele wona ekunciphisa kungcoliswa kwemoya, kantsi sitawuchubeka nekusebentela kuhlangabetana nendlelasu yetfu yesikhatsi lesidze yekunciphisa kugucuka kwesimo selitulu.
Umsebenti waHulumende kumele usabele elubitweni lwekwenta lesigamu sibe ngulesinye sekusebenta ngekunonopha kanye nekusebenta kwembuso lokwentiwe ncono. Sidzinga kusebenta ngalokuncomekako nangemandla. Sidzinga tisebenti tahulumende letitimisele, letinemakhono naletinakekela tidzingo tetakhamiti. Hulumende sewuvele usebentela ekutfutfukiseni nasekwetfuleni luhlelo lwekutfutfukisa umsebenti wahulumende, lolutawubeka inkhambiso necophelo etisebentini tahulumende kuyo yonkhe imikhakha.
Sichubekisa imitamo yetfu yekucedza inkhohlakalo nekweba eluhlelweni lwekuniketwa kwemisebenti nemathenda, naseticelweni tetincwadzi tekushayela, kutibonelelo tahulumende nakubomatisi, phakatsi kwalokunye. Siyajabula ngenchubekelembili hulumende lasayentile kuleminye imikhakha. Kuleliviki, sicedze kukhokhelwa kwetibonelelo tahulumende letinenkhohlakalo letingu-32 687, letibita imali lengemarandi latigidzi letingu-180. Likomiti letiNdvuna Lelibukene neNkhohlakalo lisabuka tindlela tekucedza nya inkhohlakalo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti.
Leti tindzaba letimbili nje kuphela temphumelelo emkhatsini kwaletinyenti. Kuleti naletinye tibonelo, sibona butsakatsaka lokumele bulungiswe tinhlaka tahulumende letahlukahlukene. NgaSomlomo, simeme titfunywa temacembu lahlukene ePhalamende kutsi avakashele sikhungo setincingo, kute Emalunga Ephalamende atotibonela umsebenti lowentiwako.
Ngichaze tincenye letimbalwa teluhlelo lwetfu lwa-2010, kutibophetela kwetfu sisonkhe njengahulumende kubantfu beleNingizimu. Inkhulumo Leyetfulelwa Sive iniketa sibutsetelo lesibanti seluhlelo lwetfu lwekwenta. Tindvuna titawuniketa umbiko lowenabile ngalesikhatsi tetfula tinkhulumo tawo Temcombelelotimali.
Mengameli Mandela bekasembili ekusiteni lelive kutsi litfole emalungelo ekubamba lomdlalo lomkhulu nakangaka. Ngako kumele sente leNdzebe Yemhlaba ibe yimphumelelo kute sihloniphe yena. Bakitsi, asesisekele licembu lesive i-Bafana Bafana. Ngingulomunye walabakholwelwa ekutseni i-Bafana Bafana itawugila timanga. Lokukhulu, tsenga lithikithi lakho!
Sonkhe asitsengeni emathikithi kusenesikhatsi kute sikwati kuhambela lemidlalo.
Imphilo yami yonkhe ngiyinikele kulomzabalazo webantfu base-Afrika.
Ngilwe nekubuswa ngulabamhlophe, ngalwa nekubuswa ngulabamnyama.
Ngilondvolote umcondvo wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu batewuhlala ndzawonye ngekuthula, futsi banematfuba lalinganako.
Lona ngumbono lengifuna kuwuphilela nekutsi ngiwubone.
Kodvwa nakunesidzingo, ngumbono lengitimisele kuwufela.
Asibambisane kute sente lomnyaka wekwenta ube nguloyimphumelelo eliveni letfu.
<fn>EDU. Grade11FalPilotpaper111.2010-04-23.ss.txt</fn>
Leliphepha linemakhasi lasihlanu.
SIGABA A: Indzaba (50).
SIGABA B: Ematheksthi emibhalombiko (30).
letehlukene tekuchumana (20).
munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akube khona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawufundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema-200 - 250.
Benibukele umcimbi wekukhetfwa kwalobuhle wemhlaba kumabonakudze.
Nangingaba ngusodolobha wangakitsi.
Sikhona yini sidzingo sekuntjintjwa kwemagama etindzawo kulelive?
indzaba leveta wakho umbono.
Kulamalanga sekwandze budlova kubafundzi etikolweni.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako kungengci emagameni lali-150.
U-ode timphahla ngeliposi enkampanini letsite.
solo tingafiki. Bhala incwadzi ubatise ngalenkinga yakho.
lwekutalwa lelitawucala ngensimbi yesiphohlongo kusihlwa.
bangafuni uhambe ebusuku. Mbhalele incwadzi ucolise.
sekungena, kuphuma nesekudla.
Esikolweni senu lizinga lekutiphatsa kwebafundzi selehle kakhulu.
nitewudzingidza loludzaba. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-100.
aphindze atsengise nemitsi yesintfu khona.
labo labaphetfwe yingculazi. Bhala sikhangisi saleli dzili.
<fn>EDU. Grade11PilotPaperLulwimiLwasekhaya.2010-04-23.ss.txt</fn>
Leliphepha linemakhasi lali - 12.
Phendvula yonkhe imibuto ngeSiswati.
Leli phepha lehlukaniswe tigaba letintsatfu.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
lingena esihlabatsini kubhunya lutfuli lubheka etulu nemishini idvuma.
Mphini wasondzela wamela edvutane.
wavele lomdzala wabika lemsebenti.
lemcashi. Wanikela khona, esandleni agoce lona ligwayi lakhe.
kancane kutsi aguce. Asangekhatsi wahlala ngetibunu phasi.
'Ukhala ngani jaha lakitsi?
lesisulukako. Mphini watsintsa sikhwehlela afuna kubeka ludzaba lete ngalo.
Ufuna umsebenti nje tiphi titifiketi tekufundza?
ebatali. Umbuto wetitifiketi wamtsela emahloni wate wahloma emehlo phasi.
titifiketi. Wasibuka lesandla ngemehlo lakhatsatekile.
'Cha anginato titifiketi mnumzane,' asho ngelivi lelikhatsatekile libuye livevetela.
Uwufuna kanjani umsebenti ungenamaphepha?
Cha babe angifuni wasemahhovisi.
Ufuna lonjani kantsi?
Wabutwa kutsi uyakwati kugwedla umshini wekubhuca ludzaka lwasemende.
emaphepha. Wabuka, wabuka waphakamisa emehlo.
Ungalihlaba lifosholo nobe uchube ingolovane?
angalihlaba lifosholo nobe libhala.
liphepha lekubhala phasi imininingwane ngalomuntfu lacoca naye.
Ubhema yiphi inhlobo yeligwayi?
'Ngibhema nansi inhlobo,' asho akhokha leya mboza layigoce naketa khona lapha.
Lomnumzane wambuka umfana amkhomba imboza kwaba ngatsi uyamdzabukela.
Bantfu lababhema leyo ntfo asibatsatsi kulomsebenti.
Hawu nebakitsi ngicela uma . ..
mahhala nje. Vele asisabacashi, sabona kabi.
Abecabanga kutsi lomuntfu umane uyamgalajela.
avulele labanye labafuna kungena.
ngaphandle. Wacala kutisola kutsi usholeni kutsi ubhema ligwayi lekugocwa.
Wancata ancatile aphikelela ngekutsi 'kube' kepha 'kube' angasasebenti.
beseyiphelile. Wathula angati kutsi utawubuyela ngani ekhaya.
emachinga kwaba ngatsi bucopho bakhe bukhohliwe kucabanga.
sishakutele kangangobe lilanga bese lilengela ngetulu kwetintsaba tenshonalanga.
kwetisebenti, kwaba ngukhona abona kuhamba kwesikhatsi.
kancane angena emgwacweni logijima timoto letichamuka eNasipoti.
ngalapho aya khona. Umcondvo waba ngatsi kukhona lapho uphambukele khona.
kulo. Inhlitiyo yaba buhlungu ngendlela laswela ngayo umsebenti.
Tacala tintsaba kuletsa ematfunti apheleketelwa ngumoya lobuta lijezi.
watsandza kumgedletelisa Mphini.
titfupha acela kugitjeliswa.
nakutihlupha kumbuka. Amange aphele emandla.
Kwacala kwahlwa seloku etama ngesitfupha sakhe.
yindlala, sekwendlula ngayinye ngemuva kwesikhatsi.
vele namuhla utawulala esikhotseni.
1.1 Phendvula yonkhe imibuto letawulandzela.
Kusho kutsini kutsi tincola letendlulako tacala kuba yindlala?
Abetalwa kuyiphi indzawo Mphini?
'Uwufuna njani umsebenti ungenamaphepha?
Abetibutani enhlitiyweni yakhe Mphini ngengolovane?
awaphenya lakhuluma ngaMphini?
Kungena kwaMphini akhokhoba bekukhombisani?
Wena ucabanga kutsi sifo sini lebesingahle sibambe Mphini?
Singani saNomusa, Lukhasi, sesiphumile ejele.
sewuphendvukile, ulahle konkhe lokubi labeboshelwe kona.
sona ngalesikhatsi Lukhasi asejele.
tetitfombe (Bhala inombolo yesitfombe nesigameko sayo).
Ucabanga kutsi loluzungu lwabosidlani beluhlelwe ngubani?
Uma ulalela emavi aNomusa, ngabe abekusiphi simo semphilo?
Wena kube nguwe Thabo bewutawusitsini lesicelo saNomusa?
Ucabanga kutsi besekakuphi Lukhasi nasekulimele Nomusa?
tigameko letinjengalesi lesisetitfombeni letingenhla?
Fundza lesicephu bese uyasifinyeta ngemagama langemashumi layimfica (90).
Bhala linani lemagama lowabhalile ekugcineni kwesifinyeto sakho.
tingena tiphuma emgodzini wato.
Wasakha bo umntfwanaMgilije lesitolo sakhe, sikhulu sibili.
kutsengwa khona nobe yini, bese futsi kuba nendzawo yekudlela.
lapho kubalelwa khona imali.
kwekunatsa kwakhe yedvwa umnumzane lo. Batsi awu itfwele lukhulu lefilijana.
kuchamuka kungemagama ekutjelwa nje.
eme eceleni angajaki kutsenga. 'Siyakusita Nkhosi?
lotsengisako etama kuphangisa umsebenti naye.
'Ungangipha libhodlela lanamnedi ungivulele, ngitayinatsela khona lapha.'
Nembala anatse lomuntfu. Anatse kancane sengatsi kuyamehlula loku lakunatsako.
Atsi nome asacedzile ajinge eme khona lapho.
indzawo lapha esitolo. Umuntfu wakhona unesitfunti lesimatima.
labovu nemajobo empunzi.
kancane ngaphsi kwelibhantji lelimphunga.
kulomunye umucu, bese kuba nguloluhlata kulomunye.
nemasokisi lancamulele umbala. Inhloko ayikakanywa kahle hle.
yindvuku nesikhwama lesicishe sibe bovu.
Bekunene lose atsengile akaphume ngobe lamuhla bantfu banyenti kakhulu.
wekunene, usatsenga nje' Kubuta umfanyana lotsengisako?
Atsi kubindzabindza lombhemi bese uyaphendvula.
ningicelele Nhleko uma akhona.
Umfana alayetele kulenye intfombatane kutsi iyocela umphatsi wabo.
ngulaba labacela kubhukiswa nobe-ke bekuboleka imali.
lesi lesimcelako agcine asukumile.
'Yebo wakitsi.' Kubingelela Nhleko sebemlayele lolomcelako.
ticelo lebaye bakhulume ngelekuhlupheka.
Kwentenjani ndvodza yakitsi, loku mine angikwati lapha?
'Kufanele Nhleko. Vele awungati. Bengicela kutsi sitsi kukhulumela eceleni.'
ticelo letivamile Nhleko.
Mine Nhleko ngiwakaMkhaliphi. Nami-ke ngangenwa ngulabaphasi.
lebonako nekubona. Ungibona nje kukhona lapho ngibitwe khona.
lesinye sitolo ngala ngakuMaliyadvuma. Kodvwa-ke lapha kuwe ngitfunywe lidloti.
Usuka kuphi nendzawo Mkhaliphi?
Lapha kaHlatsi Nhleko.
Hhawu, utsini Nhleko Kantsi kawuva yini loku ngichaza kutsi ngitfunywe lidloti?
Phela tsine sahlupheka ngobe sibona konkhe, besiyini sibongo sakho.
Kuyevakala ndvodza! Pho-ke likutfumeni lidloti?
Kukhona lokungihluphako lapha, ngibe batse ngiyatsalalisa kuyala.
ngikulume indlebe kutsi sengatsi uzulelwa ngemangce Nhl...
Utsini Kangiva mine Mkhaliphi?
Ngitsi uzulelwa ngemangce Mgilije. Kubi sibili.
nobe lihhovisi lakho Uma unalo besingete saya ngakhona yini ngobe kwenile lapha?
Kubonakale kutsi iyamtsatsa lendzaba Nhleko.
njengemalangeni onkhe, kwevakala umsindvo lofana newenganono.
kutsi cishi, nya, kwatsi khwishi. kwabhunya tintfuli. Nyandza leyo!
ngakhwehlela, ngeva bantfu kubumayemaye bakhala.
ngumtimba, nesisu sahlambuluka.
ngaphasi kwetinguzanguza tematje nemigubane.
Labanye sebaphole kudzala ngobe ematje afane nje atsi fihli baphola khona lapho.
ngabona libhudlo lengati ligeleta lita ngakimi.
lesincane yaba ngemahlwili. Ngaleso sikhatsi umsindvo besewuya ngekudzamba.
Lebewusasele nakhona besekungumsindvo wekulayela.
lapho bengingaphuma khona. Manje alimbiwa ligodzi umunfu asaphila.
lapho kutsi sengisele ebaleni.
esikolweni ngala. Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle.
uyalwati kutsi lushono.
3.3 Khokha umusho lokuletheksthi lengenhla lonesinongo sesifaniso.
saleligama lelidvwetjelwe bese uyalidwebela lelo bintana.
libhudlo lengati ligeleta.
lotakhele wona kute kuvele kutsi inchazelo yalo uyayati.
3.8 Leligama lelitsi 'sebapholile', lingumcondvojula.
Ngemcondvo losebaleni lisho kutsini?
Utsini wakho umbono ngalomusho lolandzelako lonenkholelolite.
'Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle.'
Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavusela injabulo lenkhulu.
lebesihamba ngayo yengca ematsafa, tjhani buluhlata klaba.
ngalo yonkhe indlela. Tjwala bona bebungakavunyelwa lapha ebhasini.
bebahamba basifundzisa ngekutiphatsa kahle nasihlangana nalabanye bafundzi.
Lapha bekunemadazini nemadazini etinatfo lesasinatsisana tona.
kwasho umholi wetfu.
lwandle, imikhumbi nemagagasi lamakhulu.
ubona bantfu bavete tintsamo ekhatsi emantini.
ngemagama latsi, 'UMbuso WaKaZulu Uyanemukela!
Nitiphatse Kahle, Ngcebelekani!
Lapha bekunemadazini etinatfo lesasinatsisana tona.
4.2 Kunelibito lelipelwe ngendlela lengakafaneli kuletheksthi lengenhla.
4.3 Kunelibito lelingumfakelangumentiwangco.
nangabe uwafuna encwadzini yesichazamagama.
ulisebentise emshweni bese uyalidvwebela.
4.5 Phindza ubhale lomusho lolandzelako kepha ube yinkhulumombiko.
'Nibokhumbula kungamane ningene elwandle kusasa.'
emshweni losesikhatsini lesitako.
Khetsa sinye siphawulo kuletheksthi wakhe ngaso umusho sichaze sobito.
Baholi betfu bebahamba basifundzisa kutiphatsa kahle.
Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavuselela injabulo lenkhulu.
4.12 Shano kutsi umusho ngamunye ucuketse yiphi indlela yesento.
Fundzani kuhlamba njengetinhlanti baketfu.
Umbuso waKaZulu uyanemukela.
Nitiphatse Kahle, Ngcebelekani!'.
<fn>EDU. Grade11hlPaper111Pilot.2010-04-23.ss.txt</fn>
Leliphepha linemakhasi lasitfupha.
SIGABA A: Indzaba (50).
SIGABA B: Ematheksthi emibhalombiko (30).
letehlukene tekuchumana (20).
munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akubekhona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawufundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema-350 - 400.
Khetsa munye umdlalo kulena levetwe kuletitfombe ubhale ngawo.
yakho yiphe nasi sihloko: 'Umdlalo lengiwutsandzako'.
Kutiphatsa kwelusha lwanamuhla.
labandzisa bugebengu kulelive Bhala umbono wakho?
Utsini ngalombono wekutsi bantfu bebulili bunye abavunyelwe kutsi bashade.
Buhle nebubi bethekhinoloji.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulangema-200.
esikolweni ute ucedze.
Awukaphumeleli eluhlolweni lwaphakatsi nemnyaka.
wehluleke solo wangena sikolo.
wakho nemtali wakho.
Umngani wakho sewucale kusebentisa tidzakamiva.
umeluleke ngengoti latifaka kuyo.
Esikolweni lapho ufundza khona ludlame lubhokile, bantfwana bayabulalana.
Umphatsisikolo ubite umhlangano webatali kutsi atewubonisana nabo.
i-ajenda nemaminithi alomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
lokuhambisana nako. Bhala sikhangiso sendali lohlela kuyenta kulesitolo.
Imikhukhu ihlale isha njalo emmangweni wakini.
kuvikela lomonakalo utitfumele ephephandzabeni lemmango. Ase utibhale.
Esontfweni lokhonta kulo kutawube kunemncintiswano wemculo.
Kulindzeleke kutsi kufike emagatja lachamuka etindzaweni letehlukene.
edolobheni langakini kuya lapho kuyobe kubanjelwe khona lomncintiswano.
Ase ubalayele sive.
<fn>EDU. ImemorandumDocFirstAddLangaugeP1.2010-04-23.ss.txt</fn>
Imemorandamu linemakhasi lasihlanu.
Wasuswa yinhlupheko, bantfwana bebadzinga kukhuliswa.
LaNkosi watfola umsebenti wekusebenta ekhishini kamlumbi.
Belilincane ngobe bekanebantfwana lekufanele bafundze, badle bagcoke.
uyabakhulumela kutsi batfole imali lebangakhona kutiphilisa ngayo.
LaNkosi ungumake longatsandzi lubandlululo.
kuphela ngobe mhlawumbe bomake bangeke bakhone.
bantfwana bemlumbi kute kuphumula.
basebenti banawo bakhulunyelwa tinhlangano tabo.
Labadvuna nalabasikati bahola ngokulingana.
Bengingamnika lutsandvo, ngimnakekele.
nalapho ashada khona.
I-Orlando Pirates ne Kaizer Chiefs.
Lakwati kudlala umdlalo lomuhle.
wango- 2010 nangabe emacembu angatiphatsa kahle.
I- Orlando Pirates . Legcoke lokumnyama nalokumhlophe.
Baphatsi bafuna imphumelelo neludvumo.
Kubeketela ngisho sekumatima.
"Emabhakabhaka/ Letimnyama ngenkhani."
Ngekutsengiswa kwetikibha tabo kubalandzeli.
Ngekutfola imali etibukeleni.
kukhona lokusilele kancane.
lonemagama langasiwo ema-90.
Inhloso yemhlangano. Kukhulunywa ngeligciwane lesandvulela ngculaza.
Imbangela yengculazi. Ingati lengahlangana nemuntfu lolimele kantsi unengculaza.
Umehluko lokhona emkhatsini weHIV ne-AIDS.
legciwane selingenile selidzinga kunakekelwa kakhulu.
Tindlela tekutivikela. Kusebentisa ikhondomu, kungayi sanhlobo emacansini.
Kuyohlolwa. Kuya emtfolamphilo kuyohlola ingati.
Kunakekela labagulako. Labagulwa ngulesifo kufanele banakekelwe, bangabandlululwa.
Kungabandlululani. Kufanele sidle nabo singabecwayi.
Kudla lokufanele kudliwe Kufanele kudliwe kahle.
Kunatsa emaphilisi ngendlela yakhona. Akunatfwe emaphilisi ngendlela lebekiwe.
lebahlala kuto tiyabita.
Emakhaya: Sipho uhlala emakhaya ngiko angetesabi tinkhomo.
Sonto wavula ingcondvo yakhe walalelisisa kahle esikolweni.
Kuvula umnyango utsi nge kungenisa umoya lobandzako.
Indlovu ayisindvwa ngumboko wayo.
Liphupho lelo angeke kuze kwenteke loko kimi, uyedzelela wena Sipho.
Naleminye imisho yamukelekile.
Imoto yaMake Mhlanga ayiphelelwa nguphethiloli.
Bafana labagijimako batsandvwa tintfombi tonkhe.
Imifula yagcwala ngalesikhatsi kuna imvula eWitbank.
Emafasitelo asekhaya makhulu, angenisa umoya kahle.
Bafana batsandza kukhahlela libhola.
Emawa lamakhulu ayesabeka.
Bafana babukela umdlalo welibhola.
Vusumuzi uyatsandzeka ngobe uyahlonipha.
Umshayeli ushayela ibhasi leya edolobheni.
Bafundzi baphuma ngemafasitelo ngobe bebabalekela ingoti.
Bafana batsandza kushayela timoto temahwayela.
Umcondvo losebaleni: Indlovu yasiphula tihlahla kaSikhukhuza.
LaGamedze yindlovu ukhuluphele uhluleka nekusukuma.
Ibhola yaThabiso yatsi bhamu ngalesikhatsi ihlatjwa sipikili.
Ibhola : ibhola yekudlala, ibhola yekugubha.
Lijalidi: Iyadi, libala lase khaya.
Kubo bonkhe bantfu labagcobisa ticedzamjuluko.
Inkhohliso, kuheha bantfu, tinyenti ticedzamjuluko leticedza umjuluko.
Cha akusilo liciniso.
Liselebhi libhalwe ngemagama lamakhulu lagcamile kuheha lofundzako.
Kubukeka ligama lelichaza ngulokwentiwa ngulesicedzamjuluko.
<fn>EDU. MemoFinal2007.2010-04-23.ss.txt</fn>
Kusho kutsi tincola besetingasekho/ besetingasekho kahle.
nemabhala/kuvakala lifosholo lingena esihlabatsini (kubili kuphela).
Abelicimile ligwayi lakhe.
Bekeva buhlungu ngobe ati kutsi titifiketi akanato.
Kufanele sifundze sitfole titifiketi kute kube lula kutfola imisebenti.
kwangatsi abekuvilaphela kuchuba ingolovane (imibono itawehluka).
kubhema akusiyo intfo lenhle.
(imibono itawehluka) njll.
Bekukhombisa inhlonipho/ kwesaba/ kutitfoba, njll.
Batali nebafundzisi bakhe.
Abengaphatfwa sifo semaphaphu/ umdlavuza/ sifo sendlala.
1.2.1.2 5 - Ungamyekela batasidubula.
1.2.1.4 2 -Nomusa!!!!! Nomusa!!!!
4 -Nomusa mntfwanaketfu!
1 - Ngi Ngi....site Thabo!
anesikhwele njengobe Nomusa asabuyele kuLukhasi.
LiTiko leTebulungiswa / leTekucondziswa kwetimilo/tigwegwe.
kukhona lokusilele kancane.
lonemagama langasiwo ema-90.
Indzawo lapho indzaba yenteka khona.
Simo lesilapho kulendzawo.
Indvodza leyafika iyingayinga esitolo saNhleko.
Kutiphatsa kwaNhleko njengesikhulu.
Kutatisa kwaMkhaliphi kutsi ufuna Nhleko, nekutsi ufunani.
Kuya kwaboNhleko naMkhaliphi ehhovisi laNhleko.
Sib. Nyandza leyo! Ngivuleleni ngiyasha, imbawula iyangishisa.
Kusho kubate umuntfu longakusita.
Lindza ungaphelelwa litsemba masinyane.
labantfu bahliphika ngayo kutsi bashaywe ngenganono.
labangakafundzi labaphila kahle kwendlula labo labafundzile.
Uyise utsenge ibhasi lenkhulu.
Lwandle lugubha emagagasi eThekwini. (Incenye yealfabhethi yekucala) Ngcingca lemphuphu, njll.
4.5 Umholi watsi babokhumbulangelilanga lelilandzelako.
4.6 Tigebengu titayintjontja yonkhe imali yami.
Inkhomo lenkhulu idla emadlelweni.
Emawa lamakhulu ayesabeka, njll.
4.9 Umholi wetfu bekahamba asifundzisa kutiphatsa kahle.
ngobe sasicala kulubona lwandle.
4.11 4.11.1 lesasinatsisana tona.
4.12 4.12.1 Indlela lephocako/lephocelelako.
<fn>EDU. SiswatHlP2Exemplar2009Memo.2010-04-23.ss.txt</fn>
Sonkondlo utsi bantfu bakhala sililo ngabosidlani labahluphako.
Tintfo betibahambela kahle bisidlani kodvwa basenkingeni.
Sonkondlo uyafunga utsi bosidlani batakubona lokukhulu.
tinswelaboya ngobe babulele bantfu lalanyenti.
nalobambe likhaya lonkhe.
Lenkondlo ikhuluma ngemnumzane welikhaya loshonile.
awukapheleleli uze uphelele emgceni wesitsatfu.
emgceni, loku kuletsa sigci enkondlweni.
uhlupheka nelikati lilale etiko ekhaya.
sekulondvolota emagugu nemasiko esive.
Sonkondlo ucondze kusitjela kutsi gogo akabandlululi.
gogo naye ungumtapo welwati emphilweni yetfu.
Nobe nguyiphi imphendvulo leshaya emhlolweni yemukelekile.
abahlukunyetwa baphatseka kahle.
Banikwa kudla. Njll.
Sonkondlo umangele ngaloku lokwentekile.
lakhulunywe ngumuntfu loshonile ngobe asuke amumetse lukhulu.
Sonkondlo ukhuluma ngekushona kwemuntfu lamtsandzako.
Sonkondlo bekasesimeni selusizi nekudzabuka.
Lomfanekisomcondvo longenhla sifaniso.
Nesitfunti sakho siyasindza.
Lomfanekisomcondvo longenhla sihabiso.
wasenta saba ngendlela lenkhulu nalesabekako.
Deda sahara uyonats' elwandle.
Lomfanekisomcondvo longenhla kwentasasilwane.
nesilwane lesinatsa emanti.
Liphango lakho lingumgodzi wemayini.
Lomfanekisomcondvo longenhla sifanisongco.
nemgodzi wemayini kepha akatisebentisi takhi tekufanisa.
Seloku wafika ugcishatela ngenkhani.
Lomfanekisomcondvo longenhla simuntfutiso.
nemuntfu lohamba ngetinyawo agcishatela.
Leyo naleyo ndzima inemigca lesihlanu.
Kusho kwekutsi igcina ingene elwandle.
Lomfula usita bonkhe bantfu lapho ufinyelela khona.
indzawo, sikhatsi, badlali nekholelo.
LaMagagula wendza, wagidza umtsimba kaKhumalo.
wafike wakha tindlu.
Lushawulo wabanjelwa kuhlanyela insangu namankantjane.
Umntfwana waLushawulo wafela enkelembeni elusa tinkhomo.
Lushawulo usebenta eMankayane, ushiselwa indlu.
Uyesuka uyewusebenta eJozi.
Tintfombi utfola umntfwana longasiye waLushawulo.
Konkhe loku kufakazela kutsi lendzaba yenteka esilumbini.
bakholelwa emasikweni, kantsi naleyo yebukrestu iyalandzelwa.
Utfukutseliswa kufika kwaLushawulo naTintfombi.
Kusemakhaya, tindlu tifulelwe ngetjani. Kunelidladla.
bese atsandzana nalabanye bafati, sibonelo: Tintfombi.
Bahlolwa banika imibono yabo.
yelikhaya, acoshwa yindvodzana yakhe.
funisisa emaciniso ngembi kwekutsatsa tinyatselo.
Akukukayicedzi ngobe bantfwabakhe bachubeka nekushona.
Bahlolwa batawuveta singeniso, umtimba nesiphetfo.
Umlingisi lohambisana nekumela emaciniso nguMphikeleli.
Mphikeleli wacala ngekuya ekudzingisweni ngoba alwela inkhululeko.
Mphikeleli wabuya eludzingisweni angakacedzi matikuletjeni.
Wacela indzawo yekufundza eKhayaletfu.
Wavunyelwa kepha Tsabetse wacelwa kutsi akhishwe ngobe amdzala.
Waphikelela wabeka tizatfu tekungafundzi kwakhe sikhatsi sisekhona.
Wavunyelwa wachubeka wacedza.
Waya eVaal wayochubeka netifundvo takhe.
Wavula emakomiti ekutfutfukisa ummango waseMbalenhle.
Wangena elukhetfweni waphumelela.
Mphikeleli naMsiti bafundza sikolo, kunetikolo.
sengubabe lonelucolo lofuna bakhulumisane kahle.
walwela emalungelo akhe ekufundza sikolo.
indzawo, imisebenti ngekwelibala.
Bunye, inhlalakahle, kusitana.
njengaMphikeleli, bantfu lebadzinga tindzawo tekuhlala. Njll.
Wakhombisa kutitfoba nenhlonipho akazange ahlutfuke.
Wakhombisa kutsi ungumntfwana lobatiko bantfu labadzala.
lomntfwana futsi wati netindzaba nemndeni wakaboMphikeleli.
Tsabetse atfukutsele acosha Mphikeleli kakhe.
kwakhe kwaba nemibuto engcondvweni yakhe.
yemuntfu ngembi kwekutsi umphendvule.
sicongo, lupholavutfondzaba nesiphetfo.
Sibekandzaba, umlingisi losemcoka, inkinga labukene nayo.
netinhlobo teludvweshu lolutfutfukisa umdlalo.
Tigameko letakha sicakacaka.
Lesi akube sicongo semdlalo netigameko leticuketfwe ngulesicongo.
sabangiswako njengemlingisi lomcoka.
nekuphawula imphumelelo yembhali ekwetfuleni sakhiwo semdlalo.
Mkhalelwa wasebentisa lisiko lekutsi umfati lotekwe sive nguye lotala inkhosi.
Kuhambisana kwebalingisi nemagama abo.
wakhetsa yena kutsi atsatse bukhosi.
Mkhalelwa ufanisa kukhuluma emaciniso njengenkhulumo yemuntfu lofako.
futsi kulandzelwe njengobe kunjalo.
enkholweni yesintfu/yemadloti/yalabaphasi njll.
Simonhlalo setepolitiki yaselusizini bekukubambelela ebukhosini.
abambe liphi lichaza emdlalweni.
Sib. Ngubangiswako, lohamba embili kuko konkhe, loncobako.
kulakwentako nobe kwehluleka kwakhe.
nobe wehlulekile kwetfula umlingisi lomcoka emdlalweni wakhe.
kwemdlalo uphumelela ngemalengiso.
Ingcikitsi yalomdlalo yimfundvo.
yebantfu icekelwe phasi- injobo itfungelwa ebandla.
imiphumela kutfolakele kutsi kusetjentiswe emabito ebantfu.
ikhomba kutsi yena uhambisana nalabo lababulala tifikanamtfwalo.
tiyakheka etimilweni tabo.
yabo yekucanjwa kweMkhuphukantsaba kuhambisane nemfundvo.
kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya.
lamahle lasekele sihloko.
kulesinye sikhatsi abenetisi.
ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
kuhambisana nenhlosongco yembhalo.
Indzaba yetfuleke kahle.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Kwetfulwa kwemibono kuyalandzeleka.
lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
lelandzelekako lebumbene kahle.
ithoni nesitayela kusebentiseke kahle.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
noma lencwadzi lefundvwako.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sihloko usivisisa kancane ngalokungenetisi.
kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Umbuto awukaphendvuleki ngendlela lefanele.
ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
Ithoni nesitayela akukasebentiseki kahle.
<fn>GCIS.10ReasonsToTestForHivAids.2010-10-19.ss.txt</fn>
INingizimu Afrika ititfwese umtfwalo.
Tizatfu letili-10 tekutsi kungani NYALO sekusikhatsi sekuhlola...
Sandvulelangculazi singanyangwa futsi singavikeleka. Tsatsa umtfwalo bese uyahlolwa lomuhla.
Kuhlolelwa nekunyangelwa sandvulelangculazi kumahhala KUYO YONKHE imitfolamphilo yahulumende.
Nangabe luhlolongati lwakho lubuya lunemiphumela yekutsi uneligciwane lengculazi, ungatigcina ngendlela lenhle yekuphila.
Nangabe luhlolongati lwakho lubuya lunemiphumela yekutsi awunagciwane lengculazi, ungativikela ekungenweni nguleligciwane.
Ungativikela wena nalabanye ekungenweni ligciwane lesandvulelangculazi - sebentisa ikhondomu njalo njalo bese wehlisa linani lalolalana nabo.
Kuhlolwa kanye kanye nemlingani wakho kwakha kwetsembana nekuhloniphana.
Yiba sibonelo kumndeni wakho nebangani. Hlola lomuhla bese ugcugcutela nalabanye kutsi bayohlola.
Alukho luswane lolufanele kutalwa nesandvulelangculazi. Kunemutsi longakuvikela loku, KODVWA kumele wati simo sakho ngeligciwane lengculazi sisasuka phasi sisu.
Uma unesifo seliphepha (TB), kungenteka kutsi unesandvulelangculazi. Cinisekisa kutsi uyahlolelwa sandvulelangculazi. Uma unesandvulelangculazi, cinisekisa kutsi uhlolelwa sifo seliphepha.
INingizimu Afrika itfwele umtfwalo ngekuphila kwakho. Utawutfwala nini lomtfwalo kutsi uhlole?
Nawungakangenwa nguleligciwane tivikele futsi ulivimbele - bese uhlala njalo.
<fn>GCIS.FIFA.2010-10-19.ss.txt</fn>
Silive lesibili emhlabeni leselibambe imichudzelwano yeNdzebe yeMhlaba yekhrikhethi, iragbhi kanye newelibhola letinyawo.
Tinkhundla letinsha tinguletinhle emhlabeni wonkhe kantsi setitonkhe titawutsatsa bantfu labangetulu kwa-570 000.
Inkhundla i-Moses Mabhida eThekwini inesigobela sesakhiwo sensimbi lesingemamitha langu-105 lesisemkhatsini nendzawo enkhundleni, kantsi ngekusebentisa imoto yekhebuli, babukeli batawutfokotela kubona lwandle i-Indian Ocean.
Inkhundla i-Soccer City eJozi ime njengengula, lokusitja sekunatsa sesintfu. Indzawo lesikhumba yangephandle yeluleke nga 43 000m2 futsi itakwakhiwa ngetintfo temvelo leticine ngalokunemandla. Yinkhundla lenkhulukati e-Afrika, lehlala bantfu labacishe babe ngu-95 000.
Inkhundla i-Mbombela eNaspoti yakhiwe esigodzini lesatiwako ngebuhle baso bemvelo nangetilwane, dvutane ne-Kruger National Park. Luphawu leyibonakala ngalo lenkhundla tintfo tekwesekela luphahla letingu-18 letimele indlulamitsi.
Tinkhundla emalokishini tiyalungiswa, letinye njengetindzawo tekutilolonga.
Inkhundla i-Olympia e-Rustenburg.
Tigidzi temarandi letingu-25 titawuyiswa ekutfutfukisweni kwemacembu kuto tonkhe tinhlobo temidlalo, ikakhulukati emimangweni lephuyile, kute kuvuswe futsi kukhuliswe ematalente etfu etemidlalo, kuphindze kwentiwe ncono kuchudzelana kutemidlalo.
Tigidzi temarandi letingu-212 tisiwe emidlalweni yetikolo nasemidlalweni yemimango kudzimate kube ngu-2010.
Luhlelo lwetikolo lutawuletsa umoya weNdzebe yeMhlaba ye-FIFA wekudlalisana kahle, kuphila lokukahle kanye nemasiko lahlukahlukene kubantfwana besikolo labatigidzi letingu-12 ngetemidlalo, tebuciko nemasiko.
Lamanye emabhiliyoni emarandi langu 11,7 asiswe eluhlelweni lwesakhiwonchanti setekutfutsa kute kucinisekiswe kuhamba kahle kwebalandzeli, kwemacembu nekwebetindzaba. Imiklamo yetekutfutsa yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 uyincenye lephelele yekusisa ngalokuphelele kwahulumende kutekutfutsa, lokuyintfo levuselela luhlelo lwetfu lwetekutfutsa lokutawuzisa bagibeli kanye nemnotfo sikhatsi lesidze.
Kulungiswa kwemigwaco yetfu, loliwe netindlela temabhasi kutawunikela luhlelo lwetekutfutsa loluhlangene. Loku kufaka ekhatsi kuta nalokusha njengeluhlelo lwaloliwe i-Rapid Rail kanye nelwemabhasi i-Bus Rapid Transit, lokufaka ekhatsi imigca lesipesheli emigwacweni lokutawuhamba kuto tintfo letitfutsa umphakatsi kanye netindzawo tekuntjintja tekutfutsa lapho bagibeli bayakuntjintja batsatse lokunye kwekutfutsa. INdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 itawucaba luhlelo loluhlanganisako lwamathikithi latfolakala nge-elekhtroniki, lokuyintfo letakwenta bagibeli basebentise linye lithikithi lekugibela nabagibela emabhasi, titimela nematekisi.
Sakhiwonchanti sesathelayithi yethelephothi nekuchumana yeNdzebe yeMhlaba itawesekela emandla ekusakata langu-40 gigabytes ngelisekhondi kantsi futsi sitawusetjentiswa nangemuva kwa-2010 kute sihlintekele ngetinhlelo tekusakata letibanti.
Sikhungo sekusakata kuvelonkhe lesiseJozi sitawuba sikhungo sekusakata, semukele kusakatwa lokuvela etinkhundleni bese sikwendlulisela kuwo onkhe emave emhlaba.
Sikhungo setekusakata sifaka ekhatsi tindishi letinyenti tesathelayithi letembonya indzawo lengu-5 000 m2. Babukeli bethelevishini ngemidlalo yanga-2010 batawufinyelela kumabhiliyoni langu-26,9.
Sicubulo setfu lesisemtsetfweni seNdzebe yeMhlaba yanga-2010 sitsi KE NAKO. Bungata buntfu be-Afrika "Ke Nako" ligama leSisuthu, iSisuthu se Leboa neSitswana lelisho kutsi "sekusikhatsi". Lubito lwekubungata i-Afrika njengesisusa sebuntfu nemfaki wesandla emitameni yebantfu.
Kwekucala emlandvweni i-FIFA iniketa inkontileka tindzawo letingasiwo emahhotela, letinjengemapaki, tindzawo tekulala nekudla, emaloji kanye netindlu letilalisa tihambi.
Sesivele sinawo emakamelo lahleliswe ngalokusezingeni langu-80 000 - langetulu ngalokwenele kubukana nalawo langu-55 000 ladzingwa yi-FIFA.
Lelive litawuba netinhlelo tekwelashwa letimahhala etindzaweni letisemtsetfweni, tinhlelo telusito loluphutfumako tema-awa langu-24 kanye netindlela tekuhlola kucubuka kwetifo emhlabeni wonkhe kanye nalapha ekhaya.
kutawutsengwa lamanye ema-ambulensi endzaweni yalawo lakhona kungunyalo langu-450.
Akukho lokutawuhlala kungabukwa ekuvikeleni imidlalo nasekuphephiseni live letfu.
tikhungo letine tebuchwepheshe lobusetulu letihambako titawutfola kusakatelwa bulanti atindizeni nakulamanye emakhamera.
Libutfo lemaphoyisa lelitimisele lelingu-41 000 litawusatjalaliswa ngeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010.
Engcungcutseleni yeMave eMhlaba emayelana neNtfutfuko leSimeme, iNingizimu Afrika yahlahla indlela yetekuphepha levunywe njengalensha nakubukwa letinye - kantsi kusukela ngaleso sikhatsi yemukelwa ngumhlabuhlangene njengendlela yawo yetehlakalo letinkhulu.
Kusiswe emabhiliyoni langu 1,5 ekwenteni ncono emachweba ekungena, kantsi nemalungiselelo eNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 enta ncono tinchubo tekwemukela tihambi kute kutewuhamba kahle kungena nekuphuma kwebantfu kulelive.
Sitawuba nema-visa lasipesheli labukene nalemidlalo latakwenta kutsi labanemathekithi bangene kulelive ngalokumalula.
Loku kufaka ekhatsi kunonophisa luhlelo lwalabafikako emachwebeni ekungena ngekusebentisa emalayini "laphutfumako" kanye neluhlelo lwebagibeli loluhamba embili lapho bagibeli baseshwa khona ngembi kwekuba bayewugibela indiza lelibangise lapho baya khona.
Kutawusunguleka imisebenti lemisha lecishe ibe ngu-415 000 ngekubamba imichudzelwano.
Leminye imisebenti lemisha lengu-80 000 seyivele isunguliwe embonini yetekuvakasha kantsi lengu-40 000 embonini yekwakha.
Cishe emabhiliyoni emarandi langu 55,7 atawengetwa ngemkhicito wasekhaya nga-2010.
Lenye imali lengemarandi langemabhiliyoni lamabili leseyichitfwe kutinkhundla letinsha itawuzuzisa emakhaya lahola kancane.
Tivakashi tangephandle titawuchitsa limali lecishe ibe emarandi langemabhiliyoni langu 8,5 eNingizimu Afrika nga-2010.
Emkhatsini kwa 2007 na 2015, iNingizimu Afrika itawemukela letinye tivakashi temave emhlaba letitigidzi letimbili ngenca yekubamba imichudzelwano.
Yatiwa njengemgidvo waboshampeni, lemidlalo ledvosako yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA idlalwa emkhatsini walabancobe kumichudzelwano yelubumbano yetigodzi ye-FIFA, labancobe ngaphambili kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA kanye nalabatawubamba umchudzelwano lolandzelako weNdzebe yeMhlaba ye-FIFA. Ngekuhlangana kwemacembu lasezingeni lelisetulu emhlabeni - kufaka ekhatsi lamatsatfu emacembu kulawo lamane lasetulu emhlabeni - kanye nemandla esive ngekutfokotela umoya welibhola letinyawo, umdlalo weNdzebe yeLubumbano yintfo lokungamele igejwe.
I-Egypt ingulelinye lamacembu lanemandla kakhulu ngalokungangete kwangabatwa elibholeni letinyawo lase-Afrika. Balicembu leliphumelele kakhulu emlandvweni we African Cup of Nations leseliyincobe kasitfupha. Umceceshi: nguHassan Shehat. Kukleliswa ku-FIFA: 22. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Hossam Hassan, Ahmed Hassan, Amr Zaky, Mohamed Zidan.
Sitayela sabo sekudlala ngekugadla kanye nelisu labo lelicinile sibenta bafaneleke kutibita boshampeni base-Asia. Umceceshi: nguJorvan Vieira. Kukleliswa ku-FIFA: 77. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Younis Mahmoud, Noor Sabri, Bassim Abbas, Nashat Akram.
I-Spain kwanyalo ngiyo lekleliwe yaba kunombolo yekucala ekuklelisweni yi-FIFA lokusemtsetfweni kwemave emhlaba. Umceceshi: nguVincente Del Bosque. Kukleliswa ku-FIFA: 1. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kwekucala. Badlali labasembili: Fernando Torres, Xabi Alonso, Iker Casillas, Sergio Ramos.
Njengobe bangenele imichudzelwano yekugcina lesihlanu yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA nangemuva kwekuvikela ngalokuyimphumelelo sicoco sabo se-CONCACAF nga-2007 ngekwehlula i-Mexico nga 2-1, i-USA ibonwa njengesichwaga lesinganakeki ebholeni letinyawo. Umceceshi: nguBob Bradley. Kukleliswa ku-FIFA: 21. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: katsatfu. Badlali labasembili: Damarcus Beasley, Landon Donovan, Clint Dempsey, Tim Howard.
Akukho licembu lesive emlandvweni leselizuze imphumelelo njenge-Brazil. Njengobe likhicite emagama ebadlali labatsite labanemagama lamakhulu labafana nabo Pele na Ronaldinho, ngilo kuphela licembu leselidlale kuyo yonkhe imidlalo yendzebe yemhlaba ye-FIFA. Umceceshi: nguDunga. Kukleliswa ku-FIFA: kwesine. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kasihlanu (bancobe kabili). Badlali labasembili: Ronaldinho, Adriano, Gilberto, Robinho.
Ema "All Whites" njengobe babitwa, sebabambe lichaza kuyo yonkhe imidlalo ye-OFC Nations Cup kusukela nga-1973, bancoba tikhatsi letine. Umceceshi: nguRicki Herbert. Kukleliswa ku-FIFA: 54. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kabili. Badlali labasembili: Simon Elliot, Ryan Nelson, Chris Killen, Shane Smeltz.
Ngesicoco sinye se-CAF African Cup of Nations naletimbili te COSAFA Cup egameni layo, i "Bafana Bafana" ikulungele kubeka luphawu lwayo njengesive lesitawubamba lomchudzelwano. Umceceshi: nguJoel Santana. Kukleliswa ku-FIFA: 85. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Benny Mcarthy, Aaron Mokoena, Steven Pienaar, Teko Modise.
Njengobe incobe tiNdzebe teMhlaba te-FIFA letine, i-Italy lingelinye lemave lanemandla emdlalweni welibhola letinyawo. Umceceshi: nguMarcello Lippi. Kukleliswa ku-FIFA: lesibili. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kwekucala. Badlali labasembili: Fabio Cannavaro, Andrea Pirlo, Luca Toni, Gianluigi Buffon.
Tfokotela umdlalo welibhola letinyawo losezingeni kusukela ku-R70 - Tfola indzawo emlandvweni ube yincenye yaBoshampeni baBoshampeni.
Yenta sicelo ngangcondvomshini ku www.FIFA.com nome kunome nguliphi ligala le-FNB eliveni lonkhe.
Livela egameni leSisuthu lelisho "hlanganisa ndzawonye", ligama lelibhola "Kopanya" limele umhlaba welibhola letinyawo kantsi ligcugcutelwe ngumsebenti wetandla lowentiwe bantfu labangemaNdebele.
<fn>GCIS. HangerText.2010-10-19.ss.txt</fn>
Hlanganyela elubanjiswaneni lolusemkhatsini kwahulumende nemphakatsi ngenhloso yekuveta kwesekela labo labahlukunyetiwe.
Gcoka iribhoni lemhlophe kukhombisa kutimisela kwakho.
Bamba lichaza etehlakalweni nasemisebentini leyehlukahlukene yemkhankhaso wemalanga lali-16 ekulwa nekuhlukunyetwa letenteka kusukela nga 25 Lweti - 10 INgongoni: Tfola lwati endzaweni yangakini nome ttfola lolunye lwati ku: www.womensnet.org.
Nikela sikhatsi sakho ekwesekeleni tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nasetinhlanganweni letesekela labasikati nebantfwana labahlukunyetiwe.
Unganikela ngemali etinhlanganweni letisebentela kucedza ludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana ngekufaka sandla ku Foundation for Human Rights. Kuze utfole lolunye lwati, yani ku: www.fhr.org.za nome ushayele 011 339 5560.
Khuluma ngekuhlukunyetwa lokubhekiswe kulabasikati nakubantfwana: Gcugcutela bahlukunyetwa labasikati lababindzile kutsi babhukule babukane nekuhlukunyetwa. Bika emaphoyiseni kuhlukunyetwa kwebantfwana.
Hlanganyela netinhlangano letigadza emmangweni kanye netinhlangano temmango letibukene nekuphepha ungasita ekulweni nebugebengu endzaweni yangakini. Kuze utfole lolunye lwati, tsintsana nesiteshi semaphoyisa angakini.
Uma ngabe uhlukunyetwe nganome nguyiphi indlela nome wati ngalotsite lohlukunyetwako, ungabuki eceleni - tfola lusito.
Kuze utfole lolunye lwati ngemisebenti kahulumende shayela ku 1020, inombolo lemahhala nawushaya ngelucingo lwasendlini.
Kuze utfole lolunye lwati ngemisebenti kahulumende shayela ku 1020, inombolo lemahhala nawushaya ngelucingo lwasendlini.
<fn>GCIS. HealthleafletSiswati.2010-10-19.ss.txt</fn>
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane i-A (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America ngaMabasa kulomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjangwa kwekutsi uphuma etingulubeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela yemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele ubitwa ngemkhuhlane longubhubhane nobe ngeligama lawo lelisemtsetfwenilelinconywako, i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngaMabasa kulomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, selendlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalombiko, eliveni lakitsi sinetehlakalo tekwesulekela letingetulu kwa-3 000.
Ngemuva kwemhlangano wesine weliKomiti leTimo letiPhutfumako ngamhlaka 11 Inhlaba 2009, iNhlangano yeTemphilo eMhlabeni (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe ezingeni labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, uwumemetele njengabhubhane (umgamu 6). Loku kusho kutsi lesifo sesendlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho nje kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Ngamhlaka 6 kuKholwane, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe kunebantfu labatsintsekile labangu-0,8% kantsi eNingizimu Afrika bangu-0,1%). Leligciwane lingena kakhulu bantfu labaneminyaka lesukela ku-10 kuya ku-29 - linyenti lalabantfu lisetikolweni nobe etikhungweni temfundvo lephakeme.
I-WHO yeluleke emave kutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu losulelekile akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uuhogela lomoya lokhwehleliwe nobe lotsimuliwe. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uhogela lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
kungativa kahle yonkhe emtimbeni.
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele linetimphawu letilingene kantsi alidzingi kwelashwa lokukhetsekile. Kantsi, bantfu labanetimphawu letilingene kumele balashelwe timphawu temkhuhlane lowetayelekile.
bantfu labanesifo sashukela.
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuba nesiyeti kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini nome letimatima kumele atfole kwelashwa masinyane.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa eSikhungweni saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesiseGauteng kamuva nje sayiswa naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunakekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele tingaticeleli luhlolo lwaselabholathri ngekwato - ngudokotela wato lokumele ente sincumo.
Siyati kutsi kunekuhlola lokunyenti lokwenteka eluhlelweni lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako ngekulandzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngenhla.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungasebenti nakulabo bantfu lekungenteka uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo temfundvo lephakeme, tindzawo letinetitolo letinyenti kanye netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, umfundzisi nobe sisebenti lesinetimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo, lokungilo ngekubambisana netikhulu tetemphilo lelitaweluleka ngekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letilingene, hlala ekhaya futsi ugweme kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukuniketa sicinisekiso sekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa.
Ngitsandza kunibonga ngekutiniketa sikhatsi sekutsi nifundze lomlayeto, ngiphindze futsi ngifise kunibonga ngekutibandzakanya kwenu lokukhutsele ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imitselela yalesifo.
<fn>GCIS. Inaugurationleaflet.2010-10-19.ss.txt</fn>
Asigubhe kwetfulwa kwaMengameli lomusha welive lakitsi!
Tigidzi tebahlali baseNingizimu Afrika tibambe lichaza elukhetfweni lwavelonkhe lwangamhlaka 22 Mabasa 2009. Ngekuvota, bantfu baseNingizimu Afrika batibandzakanye eluhlelweni lwentsandvo yelinyenti lwekukhetsa Mengameli lomusha welive. Nyalo sekusikhatsi sekuba kwetfulwe Mengameli waseNingizimu Afrika njengobe sesiyati imiphumela yelukhetfo.
Kwetfulwa kungumcimbi losemtsetfweni loba sicalo sahulumende lomusha kutsatsa tintsambo. Ngalolusuku, Mengameli lomusha ufungiswa liJaji lelikhulu laseNingizimu Afrika. Tinhloko temibuso netabohulumende kanye nalabamele bohulumende bakulamanye emave bahambela lomcimbi lobaluleke nakangaka. Kulomcimbi wekugubha lolusuku kuphindze kube nemculo, temasiko naletinye tinhlelo.
Utakwentiwa nini lomcimbi wekwetfulwa?
Kulomnyaka, kwetfula kutakwentiwa ngeMgcibelo ngamhlaka, 9 Inkhwenkhweti 2009, kusukela nga 11:00 e-Union Buildings ePitoli.
Kungani lolusuku lubalulekile?
Ngalolusuku, sigubha kutfolakala kwentsandvo yelinyenti kwelive lakitsi kanye nemalungelo nematfuba lesiwatfokotelako eNingizimu Afrika lebuswa ngentsandvo yelinyenti, lengenabo buhlanga nalengenabo bulili. Lolu lusuku lokumele sihlangane ngalo njengesive kute sichubekele embili nekwakha iNingizimu Afrika lesitawutigcabha ngayo sisonkhe.
Ungaba kanjani yincenye yalokwetfulwa?
Titeshi letahlukahlukene tethelevishini netemsakato titawube tisakata bulanti lokwetfulwa ngamhlaka 9 Inkhwenkhweti 2009 - vula siteshi sakho!
Kunaleminye imicimbi lehleliwe emimangweni lehlukahlukene kulo lonkhe lelive - bani yincenye yayo!
Kute utfole imininingwane ngemcimbi lotawube usendzaweni yangakini, shayela ku 1020 (inombolo lengakhokhelwa nawushaya ngelucingo lwasendlini).
Sibumbene kute sente ncono timphilo ngekubambisana!
<fn>GCIS. KeyMessagesPublicParticipationWeek.2010-10-19.ss.txt</fn>
Liviki Lekungenelela Kwemmango liyindzawo yekusimamisa tinkhulumo nekucocisana emkhatsini waHulumende nebantfu. Kuniketa Hulumende litfuba lekukhuluma ngeLuhlelo Lwekusebenta kanye nenchubekelembili leseyentekile. Kugcugcutela kungenelela kanye nekubambisana emkhatsini wemmango nahulumende.
Liviki Lekungenelela Kwemmango liniketa hulumende litfuba lekucocisana nemimango, kuphendvula ngekusetjentiswa kweLuhlelo Lwekusebenta.
Kucocisana ngco lokusemkhatsini wemikhakha lemitsatfu yahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza newasemakhaya) nemmango ucinisekisa hulumende lotsintsana nebantfu bakhe.
Kugcizelela kutawube kusekucinisekeni kwekutsi imimango ngiyo leyakha tisombululo ngekusekelwa ngalokugcwele nguhulumende.
Lolucingo LwaMengameli luphindze lwetfula tindlela letingetiwe tekusimamisa kuchumana emkhatsini wahulumende nebantfu, nekusheshisa ekwetfulweni kwetinsita.
Silungisa tinselele lesetivele tisebaleni ngetindlela letinyenti tekungenelela nalokunye lokufaka ekhatsi kufundza.
Sesente inchubekelembili lemangalisako kuleminyaka leli-15 yenkhululeko leyengcile, tinselele letinyenti tisabelesele.
Liphesenti letindlu letitfola emanti likhule kusuka ku 61.7% nga 1994 kuya ku 91.8% ngeNdlovulenkhulu 2009, kusekunyenti lokudzinga kwentiwa kuchubekisa lokuniketwa kwetinsita kulelinani lebantfu lelisasele.
Sesisedvute nekufinyelela kumgomo wetfu wekususa ngalokuphelele inchubo yemabhakede kuletindzawo leseticedziwe kwakhiwa, sikhatsi lesibekiwe sekutsi wonkhewonkhe akutfole ngu 2014.
Sihlala sikhatsatekile njalo ngelizinga lelisetulu lekuswelakala kwemisebenti, buphuya, temphilo letingekho ezingeni nekungakatfutfuki, ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya nasemikhukhwini.
Sikhatsatekile ngetinsita letisilele emuva letatsenjiswa imimango; siyati kwekutsi nasisebentisana sonkhe ngemasu ekubambisana singenta lokunyenti nangekusheshisa.
<fn>GCIS. LetterOnPandemic.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwemphakatsi wakho.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterOnTraditionalAffairs.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwenhlangano yakho kanye nakubasebenti.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterToBusinessLeaders.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwemphakatsi wakho.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterToEducators.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwesakhiwo sakho sekufundzisa.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterToNgos.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwemphakatsi lowusebentelako.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterToReligiousLeaders.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwesakhiwo sakho sekufundzisa.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. LetterToSportsOrganisation.2010-10-19.ss.txt</fn>
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwemphakatsi wakho.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457.
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile).
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile.
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
insheko kanye netimphawu tekoma.
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
KaZulu Natali munye.
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu.
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita - kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
<fn>GCIS. TowardsAFifteenYearReview.2010-10-19.ss.txt</fn>
Ngalesikhatsi kucalisa inkhululeko nga-1994, bantfu baseNingizimu Afrika batfuma hulumende wabo wekucala wentsandvo yelinyenti kutsi abukane nelubandlululo - ikakhulukati kungalingani, buphuya nekucwasana. Kwalindzeleka futsi kutsi hulumende abuyisele lelive emmangweni wemhlaba lobosowukhiphele eceleni live leNingizimu Afrika lenelubandlululo.
Nga-2004, ngemuva kweminyaka leli-10 yenkhululeko, kube nenchubekelembili lenyenti, kodvwa kunyenti lokunye lobekusamele kwentiwe. Nangalesikhatsi sisabukana nalokwashiywa lubandlululo, tingucuko emphakatsini wetfu taletsa tinchabhayi letinsha.
Ekucaleni kwemnyakalishumi wesibili wentsandvo yelinyenti, linyenti belisakhishelwe ngephandle emnotfweni welive kanye nasekutfoleni incenye lefanele esivunweni sentfutfuko. Nanome lokunyenti kwentiwe ncono lapho kulawula khona hulumende - njengetinhlelo tetenhlalakahle - tintfo betihamba ngelunyawo lwelunwabo etimeni lapho hulumende abeyeme khona kuloko lokwenta ngulabanye, njengekusungulwa kwemisebenti. Umbuso ngekwawo bekudzingeka kutsi usebente ngalokwenetisako futsi wetfule tinhlelo letincono.
Lukhetfo lwanga-2004 lwatfuma hulumende kutsi etfule tinhlelo tekusimamisa - anonophise - tintfutfuko letinhle aphindze abukane netinchabhayi. Kumemetela lubambiswano lwawo wonkhe umphakatsi, wabeka inhloso yekuhhafula buphuya nekuswelakala kwemisebenti nga-2014.
beNingizimu Afrika kanye nalamanye emave.
Nyalo-ke, ngemuva kweminyaka leli-15?
Sisekelo lesabekwa eminyakenilishumi wekucala wenkhululeko kanye netintfo letacalwa kusukela nga-2004 tibeke iNingizimu Afrika endleleni yekukhula lenonophako. Kusenjalo, letinye tinchabhayi betisolomane tichubeke njalo. Kwavela letinye ngekucala kwetingucuko emphakatsini wetfu nasemhlabeni tsine lesiyincenye yawo.
Njengobe siya embili, kumele sifundze sifundvo sesikhatsi lesengcile.
Cishe eminyakeni leli-15 yenkhululeko, yini lokube nemandla kutinchubomgomo tahulumende ekusiteni kutsi iNingizimu Afrika ibe ngumphakatsi lowesekelwe ekulinganeni, longabandlululi ngekwebuhlanga nalongabandlululi ngekwebulili Hulumende uphumelele kanganani ekwenteni loku bekatibekele kutsi utakwenta, kantsi futsi kungentiwa kanjani loko kutsi kube ncono?
Lena mibuto hulumende layibutile ngalesikhatsi enta Kubuyeketwa Kweminyaka Lelishumi Nesihlanu.
Kwentiwa luphenyo ngekhatsi kuhulumende lobelwentiwa bantfu bangephandle. Imiphumela ishicilelwe njengemculu lokungakhulunyisanwa ngawo.
Inhloso kugcugcutela wonkhe umuntfu kutsi akhulume ngaletindzaba njengobe live letfu lilibangise ekwakheni umphakatsi lomusha.
Tintfo tingentiwa ncono ngatiphi tindlela Ngutiphi tintfo letingakentiwa ncono?
Ngumuphi umehluko lowentiwe yimimango nalowentiwe bantfu?
ngekubambisana kuze sichubekisele tintfo embili?
Lomculu usifinyeto Sekubuyeketwa Kweminyaka Lelishumi Nesihlanu kwahulumende. Umbiko lowenabile uyatfolakala kuwebsayidi yahulumende (www.gov.za).
Kusukela nga-2004, bekugcilwe ekuhlanganiseni intsandvo yelinyenti kanye nasekwenteni ncono kusebenta kwembuso.
tisebenti letisebentela kutfutfukisa ummango - kuceceshwe letingetulu kwa 3 000.
bendzabuko indzima lobutayidlala eluhlelweni lwetfu lwentsandvo yelinyenti.
I-Batho Pele ibeka "Bantfu embili" njengemgomo lohola embili tisebenti tahulumende.
tingcungcutsela tekulwa nekukhohlakala letibanjwe emkhatsini kwa-2001 na-2008 telule kulwa nekukhohlakala kuyo yonkhe imiphakatsi.
ekuhlanganiseni tinhlelo temphakatsi letehlukene kutsi tibe luhlelo lwemphakatsi loluyintfo yinye.
lwemphakatsi nyalo selumele tonkhe tinhlaka temphakatsi letinyenti.
Imitsetfo lebukene nekuphatfwa kwetimali temphakatsi netimali tabomasipala i-Public Finance Management Act, 1999 ne-Municipal Finance Management Act, 2003 yenta ncono kuphatfwa kwetimali.
Kuhlela, kubheka nekuhlola kuyaciniswa. Kunetinhlelo tekwenta ncono kuphatsa kanye neluhlelo lunye lwemphakatsi.
Kwenyuswa kwekuceceshwa kwelinyenti lebantfu kwacala ngalesikhatsi kusungulwa sikhungo sekucecesha tisebenti temphakatsi ngenyanga yeNgci 2008.
Kusukela nga-2004, umklamo wekusita bomasipala labasalela emuva i-Project Consolidate lwahlomisa bantfu labanetinkinga letisipesheli kubomasipala labangema-136. Nga-2006, lendlela yekusebenta ngekubambisana yendluliselwa eluhlelweni lweminyaka lesihlanu lwabohulumende (Five-Year Local Government Strategic Agenda).
Kwandza kwekukhalata kukhombise sidzingo sekucinisa tindlela tekuchumana njalo emkhatsini kwalabamele bantfu kanye nebahlali.
Tinhlelo letibhekiswe emphakatsini tidzinga kwentiwa ncono emikhakheni leminyenti.
Butsakatsaka bekwetfulwa kwetinhlelo bunciphisa umtselela wemikhankhaso yekulwa nenkhohlakalo.
Hulumende, ikakhulukati bomasipala, banetinchabhayi ekuheheni nasekugcineni bantfu lababadzingako.
Tinhlelo tetenhlalakahle tente lokunyenti ekwenteni ncono timphilo tebantfu, kodvwa kusadzingeka tisombululo tesikhatsi lesidze.
Luhlelo lwetibonelelo tahulumende - loku kube yintfo lebalulekile ekunciphiseni linani lebantfu labatfola imali lencane. Kube nebantfu labazuzako kuloluhlelo labatigidzi letingu 2,5 nga-1999 - kantsi nyalo sebangetulu kwetigidzi letili-12.
Tinhlelonchanti - kwentiwa inchubekelembili ekucinisekiseni kutsi wonkhe ufinyelela emantini ekunatsa lahlobile, tinhlelo tekuhanjiswa kwemangcoliso nanye nakugezi.
Ikhwalithi yetinhlelo tetenhlalo idzinga kwentiwa ncono.
Ngale kweluhlelotimali lolukhulu lwetemfundvo, loluhlelo lukhicita umphumela jikelele longasimuhle.
Hulumende uhlose kwendlulisela emahektha emhlaba wekulima latigidzi letingu 24,9 kulabamnyama nga-2014 - kudzimate kube ngunyalo kwendluliselwe emahektha latigidzi letingu 4,8.
Ngale kwekwehla kwebuphuya nekukhula kwemnotfo lokunonophako, kungalingani eliholweni akukehli kantsi kuletinye tinhlaka kwenyukile.
Kwenyuka lokusheshako kwemakhaya kuholela esidzingweni lesisetulu setinhlelonchanti kanye nasekusitweni kutenhlalakahle.
Imfundvo - tindlela tekutfutfukisa imfundvo tenyuse linani lalabo labatingenele.
yalabadzala kanye nemfundvo lechubekako nekucecesha (FET).
750 000 nga-2005.
1998 kuya ku-2002.
Temphilo - tinhlelo tekwakha imitfolamphilo, tibhedlela netikhungo tetemphilo kusho kutsi ema-95% ebahlali baseNingizimu Afrika nyalo sebahlaba dvutane netikhungo tetemphilo ngemakhilomitha lasi-5.
Tehlakalo tamalaleveva tehlile kusukela ngetulu kwa 50 000 ngasekupheleni kweminyaka yabo-1990 kuyewufika ku 5 000 nga-2007.
Lizinga lemphumelelo ekwelashweni kwesifo sesifuba kufinyelela kuma-70%.
Ngeminyaka yabo-1990, kwesuleleka nge HIV kwenyuke ngekushesha kodvwa nyalo sekuyehla kancane. Emkhatsini walabasikati labangaphasi kweminyaka lengema-20 labahambela tifundvo talabakhulelwe, i-HIV yehle ngema-16% nga-2004 kuya kuma-13,5 nga-2006. Emkhatsini kwa-2008 bantfu labangu 480 000 bacalise kwelashwa ngemakhambi lalwa nengculazi.
Loku kwaletsa sibalo sebahlali labanetindlu etigidzini letingu 9,9.
Umhlaba - luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba lwendlulisele imphahla lebita emabhiliyoni langu R12,5 kubaniyo bemhlaba labatigidzi letingu 1,4 kanye netibonelelo tekwesekela ngetimali letibita emabhiliyoni langu R15,2.
Ngemuva kwekusimama kwemnotfo, lokubhekiswe kuko kwagucuka kwabhekiswa ekukhuleni lokunonophako nekwekwabelana.
Kusungulwa kwekukhula nemnotfo.
Luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA) - kwehlisa ngahhafu buphuya nekuswelakala kwemsebenti nga-2014, kukhula kwemnotfo kumele kube sezingeni la-4,5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kudzimate kube ngu-2009 nanga-6% kufikela nga-2014. I-AsgiSA ibhekise ekuncobeni tintfo letivimbela kutsi umnotfo ungakhuli ngekunonopha.
Kukhula - umnotfo bewukhula njalo ngemnyaka kusukela nga-1994, wakhula ngelitubane kusukela nga-2006. Ungetulu kwelinani lelihlosiwe langa-2004-2009.
Ukhule kwendlula bahlali, ngaloko liholo lemuntfu ngamunye lenyuke kusuka ku-1% kusukela nga-1994-2003 nanga-4% kusukela nga-2004-2007.
Umsebenti - kweswelakala kwemsebenti kwenyukile kusukela nga-1994, kwayewufika etulu ku-31% nga-2003. Ngemuva kwaloko kwehla, bekungu-23% nga-2007.
Sikweleti nemanani etintfo letisetjentiswako - hulumende unciphise sikweleti sakhe cishe ngahhafu wemkhicito wemphahla lekhicitwa ngulelive ngemnyaka nga-1994 kuyewufika ngaphasi kwa-20%.
Emanani etintfo letisetjentiswako bekangema-19% nga-1991. Kusukela nga-1994, ahlala ngaphasi kwema-10% kwadzimate kwafika 2008.
Kusisa kanye nekonga - kusisa kwenyukile kuleminyaka lembalwa leyengcile. Hulumende usisa kusakhiwonchanti ngemabhiliyoni langu R482 emkhatsini kwa-2008 na-2011. Kusisa kwetinkapani tasengwace kungetulu kwaloko bekungiko.
Inchubomgomo yetetimboni - luhlaka neluhlelo lwekusebenta kwetimboni i-National Industrial Policy Framework ne Industrial Action Plan yanga-2007 itawunonophisa ekwenteni ncono emandla emnotfo kuze kwetfulwe imphahla netinhlelo.
Umchudzelwano - kusukela nga-2003, likomishani lekuchudzelana litsetse sinyatselo lesicinile sekucinisekisa kuchudzelana lokukahle nekubitwa kwemanani lokwentiwa timboni letinkhulu lokungito letisaphetse umnotfo wetfu.
Kuhlonyiswa - umtsetfo lobukene nekuhlonyiswa kwalabamnyama i-Broad-Based Black Economic Empowerment Act wavunywa nga-2003 kanye nendlela yekutiphatsa kahle i-Codes of Good Practice nga-2007.
Kumelwa kwalabamnyama kwafinyelela kuma-22% kubaphatsi labakhulu nga-2006, nakuma-27% kubaphatsi labasezingeni lelisetulu.
Kutfutfukiswa kwemakhono - luhlaka lwetiphatsimandla kutemfundvo nekucecesha kanye nesikhwama semakhono kuvelonkhe bacalise ngetinhlelo tekungenelela ekutfutfukisweni kwemakhono ngenhloso yekusita labasha, labangasebenti nalabanemakhono lamancane.
Luhlelo lwekuhlintekelwa kwemakhono (Jipsa) luholele kubonjiniyela labaneticu labanyenti kanye nasekubhaliseni kwalabaceceshelelwe imisebenti kwafaka emisebentini labaneticu labangasebenti labangu 15 000.
Umnotfo wesibili - Luhlelo lwetemisebenti (EPWP) lusungule ematfuba emisebenti lasigidzi - umnyaka ngembi kwelinani lebelibekelwe sibalo lemnyaka wanga-2009.
Hulumende wandzise luhlelo lwekwesekela lokucondzile kwemabhizinisi lamancane.
ngenhloso yekukhuphula umkhicito walokulinywako likhombise kutfutfuka lokuhamba kahle.
letilinywako kutemahlatsi, shukela nasetintfweni letibaswako.
Iminyaka lesihlanu yekukhula lokunonophako idzalule butsakatsaka emnotfweni wetfu lokuvimbela kutsi umnotfo ungakhuli ngekushesha ngendlela lesiwudzinga ukhule ngayo. I-AsgiSA itivetile tinkinga kodvwa kunyenti lokusamele kwentiwe kuze kubukanwe nato.
Kungasebenti solomane kuyinchabhayi kantsi bancane bantfu labasemsebentini nome labafuna umsebenti nakucatsaniswa nalamanye emave latfutfukako.
Luhlaka lwetfu lwemabhizinisi lamancane lucatsaniswe nalamanye emave latfutfukako.
Kudzingeka kutsi sitfole tinhlelo temnotfo wesibili linemandla lanesisindvo kunekuba sitfole lawo elizinga lelincane.
Ngemuva kwekugucula tikhungo tebulungiswa netebugebengu, lokubhekiswe kuko kube kwenta letikhungo tisebente ngalokuphumelelako ekunciphiseni bugebengu.
Kugucula nekucinisa ematiko - umbutfo wemaphoyisa alelive (SAPS), tinkantolo nemajele kugucukile kuloku bekungiko ngetikhatsi telubandlululo kwaba tikhungo letiniketa kuphepha nekuvikeleka kwawo wonkhe umuntfu.
kutemabhizinisi kuholele kuletinye tinyatselo tekuciniswa kwaloluhlelo nga-2008.
Kuguculwa kwetinkantolo temajaji - emkhatsini kwa-2007, ema-52% emajaji nabomantji bekubantfu labamnyama kantsi ema-30% bekungulabasikati.
Ticumo tenkantolo yemtsetfosisekelo betilandzela umtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti. Kusungulwe tinkantolo letinsha kuze kwentiwe ncono luhlelo lwekufinyelela kutebulungiswa, njengetinkantolo tekulingana; tinkantolo letibukene netikweleti letincane; kanye netinkantolo letibukene netendzawo.
Kubuka jikelele - bugebengu lobunyenti buya ngekusimama nome behlile nakucatsaniswa nanga-1994. Kodvwa kube nekwandza kwetehlakalo tebugebengu lobuhambisana nebudlova.
Kubukana nekugcwala emajele, kwentiwe imitamo lenjengekwakhiwa kwemajele lamasha; kwentiwe letinye tindlela tekukhishwa kwetigwebo; kugadvwa emajele; umklamo lobukene nalabamele kutekwa kwemacala abo; kanye nekukhishwa ejele ngembi kwesikhatsi - kodvwa inkinga ichubekile nekukhula.
Kubambisana nahulumende njengetinhlaka letilwa nebugebengu emmangweni nekulwa nebugebengu kutemabhizinisi - kodvwa kunyenti lokusamele kwentiwe.
Bugebengu lobunebudlova lobubhekiswe kulabasikati nasebantfwaneni - kulwa nalobugebengu lobunjalo kube yintfo lesetulu eluhlwini lwetintfo lekubukenwe nato. Kusungulwe tinkantolo letingemashumi lasitfupha nakutsatfu kanye netikhungo tekunakekela (Thuthuzela Care Centres) ngenhloso yekwesekela labahlukunyetiwe.
Tigwebo letincane netichibiyelo takamuva emtsetfweni wemacala ekuhlukumeta ngekwemacansi newebantfwana i-Sexual Offences Act ne-Children's Act kucinise sandla sahulumende sekulwa nekuhlukunyetwa.
Umkhankhaso wemalanga lali-16 wekulwa neludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana usitile ekwenteni imimango ihlangane ekulweni nekuhlukunyetwa.
nga-2008, kwasungulwa umtsetfo lotawuhlanganisa i-DSO kanye neluphiko lwemaphoyisa lolubukene nemacala ebugebengu lobuhleliwe kube yincenye yinye ngaphasi kwemaphoyisa aseNingizimu Afrika.
Tikhali letingekho emtsetfweni - umbutfo wemaphoyisa ushabalalise tibhamu letingetulu kwa 500 000 kusukela nga-2000. Umtsetfo locinile lobukene nekukhishwa kwemalayisenisi etibhambu wente ncono kulawulwa kwetibhamu.
Budlova kutembangave - budlova kutembangave buncishisiwe eminyakeni yekucala yentsandvo yelinyenti. Ikomishani yemacinisa nekubuyisana isitile ekubukaneni nekuhlukunyetwa kwemalungelo esintfu ngaphasi kwelubandlululo.
Kulawulwa kwemnyele - likomiti lekusebentisana kwematiko kanye nethekinoloji lencono litfutfukise kulawula eminyeleni yelive.
Emaphoyisa, tinkantolo nemajele kusadzinga letinye tinsita, kusetjentiswa kahle kwato kanye nesinyatselo lesihlanganisako.
Budlova nebugebengu lobuhleliwe tinchabhayi letisipesheli.
Kungabikhona kwenchubomgomo yekungena eliveni kubukela phasi kusebenta kahle kwelubambiswano.
Kudzingeka kuhlanganiswa lokukhulu kwemphakatsi kuze ubambe lichaza ekulweni nebugebengu.
Kuba semtsetfweni kwaletinye tikhungo letibukene nemacala ebugebengu kuyahlolwa ngetitatimende letentiwa ngumphakatsi kanye netinyatselo tekuphikisana netikhulu letisetulu.
INingizimu Afrika ibe yincenye yemphakatsi wemhlaba, isebentela timfuno telive, te-Afrika temhlaba lotfutfukako.
Budlelwane kutemachinga - nga-1994, iNingizimu Afrika beyinalabayimele labangema-65 emaveni angephandle amshiya lowa - nga-2008 bekuneli-121. Labamele lelive emaveni ase-Afrika benyuke kusukela e-17 kuya ema-45.
Tehlakalo temhlaba - iNingizimu Afrika seyibambe imigidvo leminyenti lemikhulu kusukela nga-1994, njengendzebe yemhlaba yelibhola lembhoco (1995), Ingcungcutsela yemave langakachemi i-Non-Aligned Movement Summit (1998), Ingcungcutsela yekutfutfukisa kusimama i-World Summit on Sustainable Development (2002) kanye neNgcugcutsela yetiNhlangano teMave eMhlaba temaPhephandzaba (2007), futsi iphindze yazuza kubamba umchudzelwano weNdzebe yeMhlaba yeLibhola leTinyawo.
Tikhungo telivekati - iNingizimu Afrika ifake sandla ekugucukeni kwe-Organisation of African Unity ibe yi-African Union, ibambe liphalamende lemave ase-Afrika yaphindze yasita ekusebenteni kwemkhandlu wetekuphepha wemave ase-Afrika i-African Union (AU) Peace and Security Council.
Kusebentisana kwekutfutfukisa emave ase-Afrika (i-New Partnership for Africa's Development) - i-Nepad ibe luhlaka lwekutimbandzakanya ne-Afrika kwemhlaba wonkhe.
Kubuyeketwa kwemave lakhelene i-African Peer Review Mechanism (APRM) - iNingizimu Afrika ingulelinye lemave lasikhombisa landlule eluhlelweni lwekubuyeketwa kwemave lakhelene. Loluhlelo lwanconywa ngetindlela letinhle letili-18 laphindze lemukela luhlelo lwekwenta loluphelele i-APRM Programme of Action kuze lubukane nekwehluleka lokutfolakele eluhlelweni lwekubuyeketa.
Kuthula - iNingizimu Afrika idlale indzima ekugcinweni kwekuthula nasekusonjululweni kwetinkinga e Democratic Republic of Congo, e Burundi, e Sudan, e Ethiopia-Eritrea, e CÃ´te D'Ivoire, e Liberia, e Comoros nase Zimbabwe.
Kusisa nekuhwebelana nemave ase-Afrika - i-Africa nyalo seyilivekati lesine ngebukhulu lelitsengisa imphahla emaveni langephandle.
Kucinisa emave lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) - hulumende usebentisana nemave eSADC ekuhlanganyeleni lokukhulu. Kusungulwa kweluhlelo lwekuhwebelana lokukhululekile i-SADC Free Trade Area ngenyanga yeNgci 2008 kutawuholela ekubambisaneni kwekukhishwa kwemphahla kanye nasemakathe lephetse tintfo letifanako. Kubambisana kutekuvikeleka kwenyukile, ngaletinhlelo i-Organ on Peace and Security, i-Regional Early Warning System, i-Regional Peacekeeping Training Centre kanye ne-SADC Brigade.
Kwakha budlelwane bekutfutfukisa nekwenta ncono umhlaba - iNingizimu Afrika isebentile ekuciniseni kusebentisana emkhatsini wemave latfutfukako, kwakhiwa kwebudlelwane kutemachinga lamasha nemave lanjenge Brasil, India ne China.
Budlelwane nemave latfutfukako kuyaguculwa kuze kwente ncono iNingizimu Afrika ne-Afrika kanye nasekuchubekiseleni embili luhlelo lwemave emhlaba lolukahle.
INingizimu Afrika ibe lilunga lelingakapheleli lemkhandlu wetekuphepha wamhlabuhlangene i-United Nations (UN) Security Council iminyaka lemibili nga-2007. Isebentele kubheka ishatha yamhlabuhlangene, kusebentisana lokunemandla emkhatsini kwe UN ne AU.
Kukhangisa iNingizimu Afrika ne-Afrika - kube nemkhankhaso wekwatisa ngeNingizimu Afrika kusukela ngeminyaka yabo-1990. Tekuvakasha tikhule ngalokunonophako, kwasungulwa imisebenti lengu 400 000.
Kwetfulwa lokunonophako kwe Nepad kanye nesimo selitulu lesincono ngito tinchabhayi lokubukenwe nato.
Kunesidzingo sekwenta ncono kusebentisana kutepolitiki netemnotfo kanye nenchubomgomo lecinile yetangaphandle lesebenta ngekhatsi eNingizimu Afrika nasemaveni amshiya lowa.
Tindlela letisipesheli letibhekiswe kutinhlaka letisipesheli letikhinyabetwe kakhulu lubandlululo tisitile ekwenteni ncono timphilo tato.
Tinchubomgomo netinhlelo - kusungulwe umtsetfo, tinchubomgomo netinhlelo. Kunetinhlaka letisebentisanako ehhovisi lemengameli nelabondvunankhulu kuze kuchutjekiselwe embili letinhlelo. Imitimba lechubekisela embili timfuno temacembu lokubhekiswe kuwo ifaka ekhatsi ikomishane yekulingana ngekwebulili, umkhandlu loweluleka ngemalungelo ebantfwana nekomishane yelusha kuvelonkhe nasetifundzeni kanye ne-Umsobomvu Youth Fund.
Umsebenti nekutsatfwa kwetincumo - nga-2004, ikhabinethi beyinalabasikati lbaangema-40%. Kumelwa ngulabasikati kubohulumende betifundza nebasemakhaya kwenyukile. Ngetulu kwema-30% webaphatsi labasetulu kuhulumende ngulabasikati, kodvwa tinkapani tasengwace tisalele emuva kuloluhlelo.
Tinhlelonchanti - kubhekisa tinhlelonchanti kulabaphuyile kusho kutsi kuzuza labasikati nebantfwana labanyenti. Kufinyelela ekutfoleni emanti, gezi netekuchumana kwenta umehluko lomkhulu kulabasikati nakubantfu labasha.
Tibonelelo - kubantfu labangetulu kwetigidzi letili-12 labatfola tibonelelo tahulumende nga-2007, tigidzi letisiphohlongo tatfola tibonelelo tekondla bantfwana. Ema-53% eluchaso lwetindlu aya kulabasikati lokungibo lababuke emakhaya.
Temphilo - kufinyelela lokukhulu etinhlelweni tetemphilo kanye nekunakekelwa kutemphilo kwente emacembu lahlosiwe kube ngiwo lazuzako.
Kungadli kahle kubantfwana labangephasi kweminyaka lesihlanu kunciphile, kusukela etehlakalweni letingu 88 971 nga-2001 kuya ku 28 165 nga-2007. Linani lebantfwana labebalala bangakadli emnyakeni lowengcile lehla kusukela kuma-31% nga-2002 kuya kuma-16% nga-2006.
Temfundvo - imfundvo lephocelelwe yebantfwana labasemkhatsini kweminyaka lesikhombisa neminyaka leli-15 kwente bantfwana labanyenti baye esikolweni - lokungaba cishe kubhaliswa lokungema-100%.
Kwasungulwa tikhungo temfundvo lechubekako nekucecesha (FET) nga-1998, kusita bantfu labasha kutsi batfutfukise emakhono. Nga-2007, emabhiliyoni langu R1,3 aya ku National Student Financial Scheme.
Temnotfo - labasikati, lusha nebantfu labakhubatekile kube ngibo labazuza kakhulu etinhlelweni tekufundzisela imisebenti, nasetinhlelweni telusha, luhlelo lwahulumende lwetemisebenti, tinhlelo tabosomabhizinisi kanye nemabhizinisi lamancane.
Kungenelela njenge-AsgiSA ne Jipsa kwente kutsi kubhekiswe ekutfutfukisweni kwalabasikati nebantfu labasha.
Bugebengu lebunebudlova lobubhekiswe kulabasikati nasebantfwaneni kuseyinchabhayi lenkhulu.
Kuchashwa kwebantfu labakhubatekile etinhlakeni tahulumende netasengwace kungaphasi kwaloko lokumele kube ngiko.
Kungasebenti kusetulu ikakhulukati emkhatsini walabasikati nebantfu labasha.
Iminyaka lelishumi nesihlanu entsandvweni yetfu yelinyenti, kunyenti lokwentiwe ekucedzeni sihlava selubandlululo nasekwakheni umphakatsi lomusha nalowenta lokufanele. Phakatsi nendzawo yemnyakalishumi wesibili wenkhululeko, iNingizimu Afrika ifike ezingeni lelisetulu lekukhula nekutfutfuka.
Kodvwa loku kusengakanetisi.
Nguyiphi indlela lebanti letakwenta hulumende nelive kutsi balibangise futsi basimamise lizinga lelikhula nalelitfutfuka ngalokunonophako, kunekutsi livele lichubeke nalendlela lelihamba kuyo kungunyalo?
Ingabe kuhlangatjetanwe naletinchabhayi emitameni yavelonkhe leyesekelwe ekubambisaneni lokubanti emkhatsini kwahulumende nebantfu taphindze tabekwa etulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile?
Nome yini lokwentiwako, kuya embili kutawudzinga kumbandzakanya imibono lebalulekile, lenjengale: kukhuphula nekugucula umnotfo, kulwa nebuphuya, kwakha kusebentisana kutenhlalakahle, kubambisana nemhlaba wonkhe kanye nekwakha umbuso lotfutfuka ngalokuphumelelisako.
Umnotfo lokhulako ngekushesha ubalulekile ekunciphiseni kungasebenti nebuphuya. Ngakulolunye luhlangotsi, emandla ekukhicita alelive kudzingeka entiwe ncono kuze sikwati kukhula ngekushesha, kufaka bantfu labanyenti emisebentini, kufaka ekhatsi bantfu labanemakhono lamancane, kucinisekisa kuchudzelana, kwenyusa kutfumela imphahla emaveni langaphandle kanye nekucinisekisa timo letikahle temabhizinisi lamancane nalamakhulu. Kuphindze futsi kube nesidzingo sekutfutfukisa tinhlelo temnotfo wesibili letinemtselela lomkhulu ebantfwini.
Kutakuba khona sidzingo sekubheka lokundlulisela kwelinani lemandla kanye nekuvikela imvelo.
Tindlela tekulwa nebuphuya tinguletibalulekile kulelicebo leliphelele lekulwa nebuphuya lelisungulwa nguhulumende. Kunciphisa kuswelakala kwemisebenti kuyindlela lebalulekile ekulweni nebuphuya. Kudzinga kutsi kususwe tonkhe tintfo letivimbako letenta lelive libe ngulelinemabhizinisi lamancane labutsakatsaka nekutsi linyenti lebantfu labaphile kahle lingabi nekugcugcuteleka kufuna umsebenti.
Kulwa nebuphuya kudzinga imitamo lesipesheli ekwandziseni ematfuba ebantfu ekungena etimakethe nekutsi bacale emabhizinisi abo. Imfundvo inelitfuba lelikhulu lekuphula umjikeleto webuphuya.
Kucinisekisa umphakatsi lonekuthula kudzinga kuncishiswa kwekungalingani, ngetinhlelo tematfuba etemnotfo awo wonkhe umuntfu kanye nekusimamisa kuchitfwa kwetimali tahulumende etinhlelweni letilwa nebuphuya.
Lokubalulekile ekubambisaneni kutenhlalakahle tikhungo temphakatsi leticinile naletisemtsetfweni. Loko kudzinga tinhlelo tembuso, tindzawo letincono tekutimbandzakanya kwemphakatsi kanye nekunciphisa bugebengu nenkhohlakalo. Ngalokufanako, umphakatsi nawo unelijokwe lekuhlonipha nekuvikela kuba semtsetfweni kwetikhungo tembuso.
Kwakha umphakatsi lobambisene kuphindze kudzinge kutfutfukiswa kwelubumbano nekunakekelana emkhatsini kwabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kunekutsi umuntfu atibone ayedvwana. Umbuso nemphakatsi kudzinga basebentisane ekutfutfukiseni luhlelo lolwakhako.
Sekwentiwe umsebenti lomnyenti kucinisa budlelwane emhlabeni wonkhe, ikakhulukati e-Afrika naseNingizimu. Loku kumele kuchubeke, solomane kubekwa i-Afrika etulu kanye nemave laseNingizimu kuloku kugcinwa budlelwane nemave landze ngetimboni. Kucinisa budlelwane lobunemacebo kusita ekuchubekiseleni embili timfuno tetfu kuvelonkhe, kanye nekusatjalaliswa kwetinsita kuze tichubekisele embili kutfutfukiswa kwe-Afrika.
kuphindze kudzinge kuciniswa kwetinhlaka tekuchumana emkhatsini kwebahlali kanye nebameli labamele imiphakatsi yabo.
Ngutiphi tintfo letibaluleke kakhulu locabanga kutsi hulumende angatenta ngekubambisana nawe?
Kute utfole lolunye lwati ngetinhlelo nemisebenti letfulwa nguhulumende, tibandzakanye na: www.gcis.gov.
<fn>GCIS. Zfold16days.2010-10-19.ss.txt</fn>
Emalanga lali-16 ekulwa nekuhlukunyetwa: Kungabi neludlame lolubhekiswe kulabasikati ngumkhankhaso wemhlaba wonkhe lowenteka njalo ngemnyaka kusukela ngamhlaka 25 Novemba (Lusuku lwekulwa nekuhlukunyetwa kwalabasikati emhlabeni wonkhe) kufika ngamhlaka 10 Disemba (Lusuku lwemalungelo esintfu emhlabeni wonkhe).
Ngalesikhatsi, Hulumende waseNingizimu Afrika uchuba umkhankaso wemalanga lali-16 ekulwa nekuhlukunyetwa, lohlose ekwandziseni kwatisa ngemtselela lomubi weludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana. Hulumende uhlose futsi kusebentisa lomkhankhaso ekugcugcuteleni tonkhe tinhlaka temphakatsi kutsi tilwe nalokuhlukunyetwa.
Hulumende utibophetele ekwakheni umphakatsi lonakekelako nalokunelucolo, lophindze uvikele labasikati nebantfwana bawo kuto tonkhe tinhlobo tekuhlukunyetwa. Njengobe lomkhankhaso wemalanga lali-16 wekulwa nekuhlukunyetwa wentiwa njalo ngemnyaka kusukela ngamhlaka 25 Novemba - 10 Disemba, tinhloso tawo ticiniswe Luhlelo lwemalanga langema-365 kanye neluhlelo lwavelonkhe lokutinhlelo letitsatsa umnyaka wonkhe.
Njalo ngemnyaka, hulumende, ngekubambisana netinhlangano temphakatsi kanye netemabhizinisi, uchubeka nekusebenta ngekubambisana ngenhloso yekwandzisa umtselela walomkhankhaso. Ngekwesekela lomkhankhaso, tinkhulungwane tebahlali baseNingizimu Afrika nato tisitile ekwandziseni lwati lwekuhlukunyetwa nasekusunguleni kwesekelwa kwalabahlukunyetiwe kanye nalabo labasindze ekuhlukunyetweni.
Yesekela umkhankhaso ngekugcoka iribhoni lemhlophe ngesikhatsi semalanga leli-16: Iribhoni lemhlophe iluphawu lwelucolo iphindze ibe luphawu lwekutibophetela kwaloyo loyigcikile lwekutsi ngete enta nome avumele ludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana.
Hlanganyela netinkhulimiswano letibanjwa mhlaba wonkhe: Tinkhulumiswano letibanjwa mhlaba wonkhe ticaliswe ngenhloso yekuchuba tinkhulumiswano ngangcondvomshini letibanjwa emkhatsini kwebantfu kuze kudzingidvwe tindzaba letitsintsa kuhlukunyetwa lokubhekiswe kulabasikati nakubantfwana. Kutfola lolunye lwati, yani ku: http://www.genderlinks.org.za nome uvakashele i-Thusong Service Centre lesedvute nawe.
Bamba lichaza etehlakalweni nasemisebentini leyehlukahlukene yemkhankhaso wemalanga lali-16 ekulwa nekuhlukunyetwa: Kunekhalenda yetehlakalo letenteka eliveni lonkhe kusukela ngamhlaka 25 Novemba kudzimate kube ngumhlaka 10 Disemba. Nawufuna kwati ngato tonke tehlakalo letentekako, yani ku http://www.womensnet.org.za/calendar.shtml.
Tinikele ekwesekeleni tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nasetinhlanganweni letesekela labasikati nebantfwana labahlukunyetiwe: Tinhlangano letinyenti letisita labahlukunyetiwe nalabo labasindze ekuhlukunyetweni tidzinga lusito emphakatsini. Unganikela sikhatsi sakho ufake sandla emsebentini wekusita letikhungo. Funa inhlangano endzaweni yangakini longadlala indzima letsite kuyo. Encenye ungafinyelela ekutfoleni imininingwane yetinhlangano letisitako ku http://www.csvr.org.za/gender/directory/.
Iminikelo: Unganikela ngemali etinhlanganweni letisebentela kucedza ludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana ngekufaka sandla ku Foundation for Human Rights. Abukho buncane bekugcina nome bukhulu bekugcina lobubekelwe umnikelo wakho - kuphuma kuwe! Kuze utfole lolunye lwati, yani ku: http://www.fhr.org.za/ nome ushayele 012 440 1691.
Khuluma ngekuhlukunyetwa lokubhekiswe kulabasikati nakubantfwana: Gcugcutela bahlukunyetwa labasikati lababindzile kutsi babhukule babukane nekuhlukunyetwa. Bika emaphoyiseni kuhlukunyetwa kwebantfwana.
Hlanganyela netinhlangano letigadza emmangweni (CPFs) kanye netinhlangano temmango letibukene nekuphepha (CSFs): Ummango netiteshi temaphoyisa endzawo tibalingani labasebenta ngekukhutsala ekucinisekiseni kuphepha nekuvikeleka endzaweni yangakini. Ngekuhlanganyela ne CPF nome ne CSF, ungasita ekulweni nebugebengu endzaweni yangakini. Kuze utfole lolunye lwati, tsintsana nesiteshi semaphoyisa angakini.
Uma ngabe uhlukunyetwe nganome nguyiphi indlela nome wati ngalotsite lohlukunyetwako, sita - tfola lusito.
<fn>GOV-ZA.10111.2010-03-25.ss.txt</fn>
Khumbula: Shaya lenombolo kuphela etimeni letibucayi.
kutawuvimbela tinchingo tebantfu labasetimeni letifaka engcuphelweni timphilo tabo futsi labadzinga lusito lwemaphoyisa kukucitsa sikhatsi semaphoyisa njengobe emaphoyisa kutawudzingakala kwekutsi ashayele nobe andizele endzaweni yebugebengu kukusebentisa kabi imitfombolusito yemaphoyisa njengobe emaphoyisa atawutfunyelwa etindzaweni letingekho esimeni lesibucayi.
Ngetikhalo letingekho matima kakhulu kanye nemibuto jikelele, shayela siteshi semaphoyisa lesisedvute.
Shayela lenombolo yelucingo 10 111 nanobe kukuphi eNingizimu Afrika.
Sisebenti sesikhungo setinchingo siphendvula lucingo lwakho bese litsatsa wonkhe umniningwane lodzingekile.
Umniningwane ubhalwa phasi bese uniketwa inombolo yerefurensi njengebufakazi nekuyisebentisa esikhatsini lesitako.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA.2008DVIsiSwatiBrochure.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kungentekani uma ngabe i-Afidavithi Yekuvikeleka yephulwa?
Uma ngabe loMmangalelwa wephula le-Afidavithi Yeku-vikeleka ngekuphindza ahlukumete ngekwemtimba nobe ngekwemagama kuwe ngendlela lechaziwe ekucaleni kwalencwajana lechazako, ungafaka sikhalo esiteshini sema-phoyisa uphindze unikete i-Afidavithi Yekubopha ephoyiseni bese libopha uMmangalelwa.
Lesincumo sekusebentisa le-Afdavithi Yekubopha emva kweku-phulwa kwale-Afidavithi sakho ngalokuphelele. Uma sekuboshi-we, loMmangalelwa utawubukana nemacala ebugebengu aphindze ashushiswe eNkantolo Yebugebengu ngekwephula i-Afidavithi Yekuvikeleka.
Khumbula, kwekutsi, uma iNkantolo ingatfola kwekutsi le-Afidavithi Yekubopha isetjentiswe ngalokungekho kahle (kwenta kwekutsi uMmangalelwa aboshwe ngaphandle kwelicala), ngaloko ungashushiswa yekuya kwaloMtsetfo.
Lommangalelwa utawuvele eNkantolo yeBugebengu kutsi ashushiswa ngaphansi Kwemacala eBugebengu ngekwephula ngekuya kwemtsetfo we-Afdavithi yeku-Vikeleka laniketwe yona.
Angahociswa yini Lamacala Ebugebengu?
Lapho ummangalelwa sekaboshiwe ngekwephula Le-Afidavithi Yekuvikeleka, ummangali Angete akwati kutsatsa sincumo sekuhocisa lamacala. Umshushisi weMphakatsi Lomkhulu uneligunya lekuhlehlisa lamacala.
Ngingayibeka eceleni Le-Afidavithi?
Ungakhona, nobe ngusiphi sikhatsi, kufaka sicelo sekutsi Le-Afidavithi ibekwe eceleni. Kun-genteka ngeligunya laMantji kwekutsi ingabekwa eceleni Le-Afidavithi nobe cha. Loku kutawuchaza kwekutsi Le-Afidavithi Yekuvikeleka itakutsatfwa njengalengasebenti.
Kubalulekile kwekutsi wati kutsi eNkantolo yeMtsetfo, kutsi sincumo saMantji sekugcina sekutsi Le-Afidavithi Yekuvikeleka ingabekwa eceleni.
Lekufanele kutsi ukwati!
Kucedza Budlova Basemakhaya!
Loludzaba lungahlehliselwa kulelinye lilanga lekulalelwa enkantolo. Mabhalane weNkanto-lo utakuncedzisa nobe akutfumele kulomunye lotakusita ngekubhala imphendvulo yakho.
Ngelilanga lekulalela licala lakho iMantji itawuzama kutsatsa sincumo ngekuya ngema-Afidavithi lafakwe ngemacembu lamabili. Imantji itawubuta munye nobe nobabili kutsi nichaze ngetintfo letitsite. Imantji ingatsatsa sincumo sekucinisekisa i-Afidavithi, ibeke eceleni i-Afidavithi nobe incume kwekutsi bufakazi bukhulunywe ngemlomo.
Umtsetfo Webudlova Basemakhaya 116 wanga-1998 uvumela umuntfu lohlukunyetwe ekhaya nobe ngekwebudlova kwekutsi atfole iNcwadzi Yekuvikeleka eNkantolo ya-Mantji kumuntfu lomhlukumetile. Lenjongo yaleseluleko ibuke kwekutsi inikete lomuntfu lohlukunyetiwe lwati lwekutsi kudzingeke kutsi aniketa ngesicelo seAfidavithi yekuvikele-ka ngekuya ngekweMtsetfo Webudlova Basemakhaya. Bobabili labadvuna nalabasikati bangatfolakala banelicala weBudlova Basemakhaya, futsi bangaphindze babe bahlu-kunyetwa beBudlova Basemakhaya. Ngalenjongo yaleSeluleko ngaloko, sifanekise bud-lova kulabasikati njengentfo levame kwenteka.
Uma ngabe uMmangalelwa ehlule-ka kuvela ekulalelweni lokusemtsetf-weni futsi unebufakazi bekutsi i-Afida-vithi Yekuvikeleka wayitfola (Return of Service), iMantji itawucinisekisa le-Afidavithi.
umuntfu lohlala naye nobe locedza kuhlala naye endlini yinye.
Uma ngabe iMantji yenetisekile kwekutsi le-Afidavithi lebhalwe ngummangali ichaza ngalokugcwele kutsi kuhlukuny-etwa kwenteka, iMantji itawucinisekisa le-Afidavithi Yekuvikeleka.
Ngabe kutakuba khona kutsetfwa kwelicala?
Uma iMantji ingakhoni kutsatsa sincumo ngalesikhatsi kulalelwa licala ngenca yekutsi kukhona kuphambana kwemaciniso emkhatsini kwembono wakho kanye naweMman-galelwa, uma ngabe kunephikisana kulobufakazi lobuniketwa ngulamacembu lamabili, iMantji itawuhlehlisa loludzaba Lokutsetfwa kwelicala.
Ekutsetfweni kwalelicala, lamacembu lamabili atawudzingeka kwekutsi anikete bufakazi ngekufunga futsi bafakwa imibuto ngulelinye licembu. Lamacembu lamabili atawukho-na kubita bofakazi futsi baletse lobunye bufakazi lobutabenta kwekutsi bachaze licala labo, sibonelo, i-Afidavithi yetekulashwa, emarekhodi asesibhedlela, titfombe, ti-Afida-vithi nalokunye.
Khumbula kwekutsi ngekweMtsetfo, liphoyisa kumele kutsi likusite nganobe ngayiphi indle-la lebhalwe e-Afidavithi Yekuvikeleka, sibo-nelo ngekulandvwa kwetintfo letingetakho, matisi wakho, ti-Afidavithi tebantfwana nobe timphahla, nalokunye. Uma ngabe utfola kwe-kutsi leliphoyisa alikusiti nobe likwalela kukulalela ngekuya kwale-Afidavithi, ungafaka sikhalo ku-Luphiko Lwetikhalo Lolutimele.
Kumele wati kwekutsi akusiwo umsebenti weliphoyisa kutsi likusite ekutfutseni timphahla takho, ikhompyutha, lokubunjiwe, nalokunye.
Angaboshwa yini uMmangalelwa nge-Afidavithi Yekuvikeleka?
Angete waboshwa uMmangalelwa nge-Afidavithi Yekuvikeleka. Loko kungenteka uma ngabe uMmangalelwa aphula imiyalelo yale-Afidavithi.
Ngabe yini kwephulwa kwe-Afidavithi Yekuvikeleka?
Nguloko lokwenteka uma ngabe uMmangalelwa ahluleka kulandzela lemiyalelo ye-Afidavithi, ngalamanye emagama uphindza lokutiphatsa lokuhlukumetako loku, ngekuya ngekwe-Afidavithi Yekuvikeleka leniketiwe, walelwe kwekutsi angachubeki.
Ngabe yini kwedzelela iNkantolo?
Nguloko lokwenteka uma uMmangalelwa aphula le-Afidavithi, wehlulekile kuvela eNkantolo yeBugebengu kute aphendvule emacala labukene nawo.
Yini lekumele ngiyente nge-Return of Service?
Uyawudzingeke kwekutsi unikete Mabhalane weNkantolo i-return of service ye-Afidavithi yekuVikeleka ngekushesha. Lapho Mabhalane sekatfole le-Afidavithi, iNkantolo itawukhipha i-Afidavithi yekutsi kuboshwe uMmangalelwa. Le-Afidavithi yekubopha ingasetjentiswa kuphela kuMmangalelwa uma ngabe atawutfolakala aphula umtsetfo we-Afidavithi Yekuvikeleka esikhatsini lesitako.
Ngabe yini lilanga Lekubuyela enkhantolo?
Lilanga lekubuyela enkhantolo lilanga lelibekiwe leliniketa iNkantolo litfuba lekulalela uMmangalelwa ngaphambi kwekutsi i-Afidavithi Yekuvikeleka icinisekisiwe.
Ngabe yini leyentekako ngelilanga Lekubuyela enkantolo?
Ngaphambi kweMmangali, uMmangalelwa utfola litfuba lekutsi achaze indzaba yakhe ngaphambi kweMantji. Ummangalelwa uyawufaka i-Afidavithi lephikisako nobe acele litfuba lekufaka i-Afidavithi lephikisako. Lamaphepha ayawuniketwa wena. Uyawunikwa litfuba lekutsi ufake imphendvulo yakho.
Bobabili labadvuna nalabasikati bangatfolakala banelicala leBudlova Basemakhaya, futsi bangaphindze babe bahlukunyetwa beBudlova Basemakhaya.
Ngabe le-Afidavithi Yekuvikeleka Yesikhashana itawutsini?
Le-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana iyawucela ummangalelwa (lomuntfu lohluku-metile) kwekutsi angakuhlukumeti ngendlela letsite lese-Afidavithini yakho lefungelwe.
Ummangalelwa uyawuphocelelwa kwekutsi angakuhlukumeti ngekwemtimba nobe ngekwemagama nobe bantfwana.
Kumacala lamakhulu, iMantji ingabona kufanele kutsi ingatjela ummangalelwa kutsi aphume lapho nihlala naye khona nobe amtjele kwekutsi akumele atfolakale endza-weni letsite yalendzawo lenihlala naye khona.
Uma ngabe labantfwana kungibo labahlukunyetiwe, iNkantolo itawuphocelela kwe-kutsi lommangalelwa akabonani nobe ubonana ngalokukaliwe nalabantfwana.
Inkantolo ingafaka umyalelo wekutfola lusito lwetimali loluphutfumako. Loku kuchaza kwekutsi uma ufuna kufaka sicelo setekwelashwa nobe tindleko tekulala letivele ngco ngenca yekuhlukunyetwa, kumele uletse bufakazi baletindleko lohlangabetane nato futsi ucele iNkantolo kutsi ibuyekete lesicelo.
Inkantolo itawuphocelela amaphoyisa kutsi atsatse lesibhamu seMmangalelwa uma ngabe esabise ngemphilo yakho.
Kute yemukela ngalokugcwele loluhlobo lwekuhlukunyetwa lelitsite lohlangabetana nalo, iNkantolo yetsembele kule-Afidavithi leFungelwe loyibhale ngalesikhatsi ufaka ngaso sicelo. Kumele uphindze unikete iNkantolo ngelwati lonkhe lelifanele leliku-Afida-vithi, sibonelo, imininingwane yetehlakalo tekuhlukunyetwa, lilanga kanye nendzawo kanye neluhlobo lwesehlakalo sekugcina.
Angeke ukhone kufaka sicelo semali yesondlo eNkantolo Yebudlova Basemakhaya. Loku kumele kwentiwe kuNkantolo Yesondlo.
Ngabe kuyini lekumele kutsi ngikwente?
Uma ngabe utiva kutsi ungulomunye lohlukunyetiwe nobe ngabe nguluphi luhlobo lwebudlova basemakhaya lobuni-ketwe ngetulu, yani eNkantolo yaMantji yendzawo ucele luncedvo ekuniketeni i-Afidavithi Yekuvikeleka. Mabhalane Wenkantolo utakuncedza ekugcwaliseni emafomu lefanele-kile aphindze akuyise kuMantji lotawuncuma kwekutsi an-gakunika i-Afidavithi nobe cha. Imininingwane yalabo labaniketa ngelusito yalotakukululeka futsi akusite ngaloku-condzene naloku kuyatfolakala ekucaleni kwaleSeluleko.
Khumbula kwekutsi etimeni letibucayi, lolusito luyatfolakala ema-awa langu-24 ngelilanga.
Yini lengingayenta nge-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana?
I-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana kumele iniketwe ummangalelwa (lomuntfu lohlu-kumetile) ngekushesha. Angeke ukhone kwekutsi umnikete wena matfupha le-Afidavithi ummangalelwa njengobe loku kuyobukeka ngatsi akukho emtsetfweni. Ngalamanye magama, ekuniketeni kwale-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana kungumsebenti walomunye loselizingeni lasemtsetfweni njengeLiphoyisa.
Kumele utsatse le-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana eHhovisi laMabhalane weNkantolo yeMajaji nobe esiteshini semaphoyi-sa lesidvute nalapho ummangalelwa ahlala khona nobe lapho asebenta khona. Esiteshini semaphoyisa, ngicela ukhumbule kubhala phansi ligama nobe inombolo yembeji yaleliphoyisa lolinika le-Afidavithi. Loku kukwenta kutsi ukhone kulandzelela le-Afidavithi esikhatsini lesitako. Titeshi temaphoyiya letinyenti tinetiphatsimandla letikhetsiwe letisebenta ngemacala eBud-lova Basemakhaya.
Khulumisana neliphoyisa kute ulandze i-Return of Service (Bufakazi Bekutfola I-Afidavithi Yekuvikeleka). Loku kufakazela kutsi le-Afidavithi Yekuvikeleka yesikhashana uyitfolile loMmangalelwa kanye nekutsi bayitfolile nabo. Ungalungisi neliphoyisa kutsi lihambise nobe lipose le-Return of Service eNkantolo njengobe loku kuvame kuphuta futsi aku-kavami kwekutsi kufike eNkantolo ngaphambi kwelusuku lekubuyisa.
Mabhalane weNkantolo utakusita ekugcwaliseni emafomu lafanelekile aphindze akuyise kuMantji.
Nguyiphi iNkantolo lekumele ngiye kuyo?
Condza eNkantolo lesedvute nalapho uhlala nobe usebenta khona.
Ngabe iyini i-Afidavithi?
I-Afidavithi isitatimende lesentiwe ngekufunga. Loku kuchaza kwekutsi lomuntfu lo-wenta lesitatimende ufungile kute akhulume liciniso kantsi futsi uyati kwekutsi an-gashushiswa uma kungatfolakala kwekutsi loko lokusekhatsi (nobe incenye yako) kwale-Afidavithi Lefungelwe kungemanga. Kulicala eNkantolo yeMtsetfo kwenta sitatimende lesingemanga.
<fn>GOV-ZA.2008PolPardon_AppForm[AllegedPolitically]Siswati.2010-03-25.ss.txt</fn>
YONKHE IMIBUTO KUFANELE ICONDZISW KU: Mnu N.
3.3 (a) Ngabe wazuza ngekwakho nganobe ngabe nguyiphi indlela ngekwenta le(lama)licala?
Uma kunjalo, chaza indlela kanye nelizinga laleto tindzuzo.
ngabe ngutiphi tinjongo tepolitikiti, uma tikhona, lobewuhlose kutizuza ngekwenta le(lama)licala?
Ngabe inhlangano yakho, sakhiwo, umtimba nobe inhlangano yakho lelwela inkhululeko yazuza kulolokwentiwa kwale(lama)licala?
3.5 (a) Ngabe bewusisebenti/ubambe lihhovisi/lilunga lanobe ngabe nguyiphi inhlangano yetepolitiki/ sakhiwo/ umtimba/ umlandzeli wenhlangano lelwela inkhululeko ngalesikhatsi lapho le(lama)licala lentiwa, uma kunjalo, kusiphi sikhundla lobewukuso?
Beka tizatfu tekutsi kutawusita ngani umphakatsi uma Mongammeli angakuniketa shwele.
4.1 Ngabe wafaka yini sicelo sashwele ku-TRC?
Uma ngabe wakhishwa ngeparoli, ngabe yini imibandzela lebekiwe kulokuniketwa kwakho iparoli?
Isethi lekungiyo yekubhala kweminwe yakho.
Ikhophi lecinisekisiwe yelikhasi lekucala lamatisi wakho.
Sijobelelo A lesigcwaliswe yinhlangano yakho yetepolitiki/sakhiwo/umtimba nobe inhlangano lelwela inkhululeko uma basekela sicelo sakho.
Nobe ngabe nguyiphi imiculu lekhona mayelana nekucondziswa kwakho tigwegwe ejele kanye nekukhishwa kwakho ejele.
Mine Emagama laphelele nesibongo ngiyacinisekisa kutsi lomniningwane longenla uliciniso kantsi futsi ukahle.
Ngabe uyati futsi uyativisisa tinchukaca talobufakazi?
Ngabe unako kungahambisani mayelana nalesifungo lesibekiwe?
Ngabe usibona lesifungo lesibekiwe sibophelela kunembeza wakho?
A. Ngiyacinisekisa kutsi lemibuto lengenhla yaniketwa mine kanye nekutsi timphendvulo tami tingalendlela njengobe tivetwe ngenhla tabhalwa nami ngikhona.
B. Ngiyacinisekisa kutsi lona lofungisako uvumile kutsi uyati kantsi futsi uyavisisa tinchukaca talesimemetelo lesafungelwa ngaphambi kwami kantsi futsi nesayini yalona lofungisako yafakwa nami ngikhona.
Ngabe uyacinisekisa ngalokugcwele lolokucuketfwe kulesimemetelo?
A. Ngiyacinisekisa kutsi lombuto longenhla wafakwa phambi kwami nekutsi imphendvulo yami ngaloko injengobe ivetwe ngenhla futsi yabhalwa nami ngikhona.
B. Ngiyacinisekisa kutsi lona lofungisako uvumile kutsi uyati kantsi futsi uyavisisa tinchukaca talesimemetelo lesafungelwa ngaphambi kwami kantsi futsi nesayini yalona lofungisako yafakwa nami ngikhona.
<fn>GOV-ZA.2008PolPardon_AppForm[AllegedPolitically]Siswati_AnnexA.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngiyicinisekisile lemininingwane leshiwo ngenhla ngalokulandzelakosib.
Nginiketwe ligunya yinhlangano/sakhiwo/umtimba/inhlangano lelwela inkhululeko kwenta lesitatimende nekuniketa sinyatselo esikhundleni senhlangano yami.
Emagama laphelele nesibongo ngiyacinisekisa kutsi lomniningwane longenla uliciniso kantsi futsi ukahle.
Ngabe uyati futsi uyativisisa tinchukaca talobufakazi?
Ngabe unako kungahambisani mayelana nalesifungo lesibekiwe?
Ngabe usibona lesifungo lesibekiwe sibophelela kunembeza wakho?
A. Ngiyacinisekisa kutsi lemibuto lengenhla yaniketwa mine kanye nekutsi timphendvulo tami tingalendlela njengobe tivetwe ngenhla tabhalwa nami ngikhona.
B. Ngiyacinisekisa kutsi lona lofungisako uvumile kutsi uyati kantsi futsi uyavisisa tinchukaca talesimemetelo lesafungelwa ngaphambi kwami kantsi futsi nesayini yalona lofungisako yafakwa nami ngikhona.
Ngabe uyacinisekisa ngalokugcwele lolokucuketfwe kulesimemetelo?
A. Ngiyacinisekisa kutsi lombuto longenhla wafakwa phambi kwami nekutsi imphendvulo yami ngaloko injengobe ivetwe ngenhla futsi yabhalwa nami ngikhona.
B. Ngiyacinisekisa kutsi lona lofungisako uvumile kutsi uyati kantsi futsi uyavisisa tinchukaca talesimemetelo lesafungelwa ngaphambi kwami kantsi futsi nesayini yalona lofungisako yafakwa nami ngikhona.
<fn>GOV-ZA.2008PoliticalPardon_TOR_Siswati.2010-03-25.ss.txt</fn>
KANTSI NALAPHO kumacala angaphambi kwekucala kweKungena kwemtsetfosisekelo lomusha kwabese ngemuva kwaloko, shwele nemitsetfo yekuvikelwa ekuboshweni iyangeniswa yabese iyasetjentiswa kucima emacala ebugebengu (kulokunye emacala langasiwo ebugebengu) kanye nekucedza kugwetjelwa emacala kwebantfu labente emacala ngaphambi kwa-1994 lavela kutimphi tangaphambilini, [ngetinjongo tepolitiki] kumarekhodi abo ebugebengu, loluhlobo lwemitsetfo, lokutsiwa nguMtsetfo weKuvikelwa ekuBoshweni (uMtsetfo 35 wanga-1990), loMtsetfo Longetiwe weKuvikelwa ekuBoshweni (uMtsetfo 15 wanga-1992) neMtsetfo weKukhutsata Lubumbano neKubuyisana, 1995 (uMtsetfo 34 wanga-1995)("uMtsetfo we-TRC"), uphelelwe sikhatsi kantsi angeke isasetjentiswa kubukana naletindzaba letikhona.
KANTSI NALAPHO Sigaba 84(2)(j) seMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996 (UMtsetfo 108 wanga-1996) njengobe uchitjiyelwe utsi Mengammeli "unemtfwalo wekuniketa shwele nobe kucolela benti bemacala nekukhokhela tinhlawulo, tinkhokhelo kanye nekulahlekelwa".
kutsi benta emacala ngekulandzela tinjongo tepolitiki.
1.1 Licembu lelicondzene naloku lelakhiwe banntfu labamele tinhlangano tepolitiki liyasungulwa.
Kulokuhlala kwaleLicembu lelicondzene naloku kwekucala, emalunga kufanele lapha kuwo, akhetse Sihlalo lotawulawula yonkhe imihlangano yaleLicembu lelicondzene naloku.
2.2 Kucinisekisa kutsi leso naleso sicelo sashwele sifakwa ngendlela lebekiwe.
2.3 Kubuka leso naleso sicelo sashwele bese lente tincomo kuMengameli.
2.4 Licembu Lelicondzene naloko kufanele lisungule imitsetfo netinchubo tayo ekubukeni leso naleso sicelo sashwele ngetinjongo tekwenta tincomo kuMengammeli ngekuncika kuleso naleso sicelo.
Licembu Lelicondzene naloko kufanele latise litiko letebulungisa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo ngalemitsetfo netinchubo yalo ngekhatsi kwetinsuku letilishumi nakune (14) ngaphambi kwalokukuhlala kwalo.
3.1 Litiko letebulungisa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo litawuniketa lusekelo ngemisebenti yasehhovisini kanye neyebubhalane kuleLicembu Lelicondzene naloko.
Lokuhlala kwaleLicembu Lelicondzene naloko kutawuba seKapa kanye nanobe ngabe nguyiphi indzawo njengobe incunywe nguleLicembu Lelicondzene naloko ngekuchumana neLiko Letebulungisa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
5.1 Akukho lilunga lelitawuhola ngekwenta imisebenti yaleLicembu Lelicondzene naloko.
5.2 Litiko Letebulungisa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo litawutfwala yonkhe lemisebenti yekucondzisa kanye netindleko tekuhamba temalunga aleLicembu Lelicondzene naloko.
Onkhe emalungiselelo ekucondzisa lahlobene nalomsebenti waleLicembu Lelicondzene naloko atawentiwa sisebenti lesibekiwe seLitiko Letebulungisa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
Licembu Lelicondzene naloko litawuba khona kusukela ngalelilanga lemhlangano wekucala kuya kulelilanga uma selicedze umsebenti walo, omabili emalanga afakiwe, lusuku lwekugcina angeke lube ngetulu kwa-30 Septemba 2008.
7.2 bahambisana naletindlela tekukhetsa kanye netinchubo njengobetibekwe kulelifomu lekufaka lesicelo, bangafaka sicelo kuMengammeli sashwele ngalendlela lebekiwe.
sicelo sakhe sashwele sihambisana ne-afidavithi lebekiwe nobe nesicinisekiso nobe kucinisekiswe ngumuntfu loniketwe imvumo licembu lepolitiki nobe inhlangano, sakhiwo, inhlangano lelwela inkhululeko nobe umtimba, lapho kucinisekiswe khona kutsi uMtsetfo nobe inhloso leyakhe lelicala lelibukwako, lavela ngaphansi kwemiyalelo, nobe ekulandzeleni umyalelo, nobe kutfunywa, kuyalelwa, kutjela, umbono, lisu nobe, umklamo, nobe esikhundleni, nobe kuvunyelwa, nobe kuchuba, kukhutsata kuzuzwa kwetinchubomgomo, tinjongo, nobe tinshisekelo, talelo licembu, inhlangano, sakhiwo, inhlangano lelwela inkhululeko nobe umtimba lelo umfaki sicelo bekalilunga, i-ejenti nobe umlandzeli.
Yena AKAKAHAMBISANI nato tonkhe letimfuneko letibekiwe tangaphambilini ngaphambi nobe kutinyanga letintsatfu (3) "lekusikhatsi selitfuba" uphelelwe sikhatsi.
9.1 Kutawuba ticelo letifakiwe Kuphela letigcwaliswe kahle kanye futsi tingalendlela lebekiwe, kufaka ekhatsi lifomu lelibekiwe ikakhulukati leli lelentelwe lenjongo yalokumenyetelwa lokukhetsekile, ngekhatsi kwalesikhatsi selitfuba, titawubukwa.
9.2 Kutawuba sicelo lesifakiwe Kuphela lesifakwe ngumuntfu lotimele lesitawubukwa. Lesicelo lesifakiwe kufanele sentiwe ngumuntfu lotimele njengobe kubekiwe sabuye satfunjetwa kuLitiko Letebulungisa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
9.3 Licembu lepolitiki leli umfaki sicelo lavela kulo nalo lingatfumela lesicelo ku Litiko Letebulungisa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo esikhundleni sakhe.
Licinisekise ngaphansi kwesifungo lesisemtsetfweni kutsi letenteko ngaphansi kwalelicala lelentiwa tiliciniso futsi tihamisana netenteko tepolitiki/tigigaba leti lelicembu lepolitiki beliyincenye yato.
10.1 Tonkhe tincomo letentiwe mayelana neticelo letifakiwe tashwele kufanele titfunyelwe kuMengammeli.
10.2 Sincomo seLicembu Lelicondzene naLoko sitawentiwa mayelana naleso naleso sicelo sashwele.
10.3 Sincomo lesentiwe nguleLicembu Lelicondzene naloko mayelana naleso naleso sicelo sashwele kufanele sibonise imobono yelinyenti kanye naleyo yelidlandzana lemalunga, uma ikhona, mayelana naleso naleso sicelo.
Mengammeli unemandla ekucitsa tincomo letentiwe nguleLicembu Lelicondzene naloko.
11.1 Mengammeli ngemuva kwekubuka tincomo letentiwe nguleLicembu Lelicondzene naloko, unemandla ekuniketa nobe ancabele lesicelo lesifakiwe sashwele.
11.2 Akekho umuntfu lonelilungelo lekuniketwa shwele nguMengammeli.
11.3 Lokuniketwa kwashwele kwanobe ngabe ngumuphi umuntfu kutawuholela ekucimeni kwalesigwebo kanye nelirekhodi lebugebengu lalelicala mayelana nalelicala leli shwele laniketelwa lona.
<fn>GOV-ZA.419advancefeefraudandlotteryscam.2010-03-25.ss.txt</fn>
Loku lokubitwa ngekutsi yi-Nigerian Letter Scam yimali lekhokhelwa phambilini yekukhwabanisa. Lokukhwababisa kuphindze kubitwe nge"419 scam" futsi kwentiwa ngumkhwabanisi, esikhatsini lesinyenti kuba lilunga lesigungu setigebengu..
Lomkhonyovu bentiwa nemkhwabanisi lochumana nenkampani lecondziwe, ngefeksi, ngeliposi nobe ngencwadzigezi. Siphakamiso setebhizinisi sentiwa, esikhatsini lesinyenti sigungu lesitenta basebenti bahulumende. Labakhwabanisi batsi banensambansamba yemali leyece ibhajethi, kuvamise kuba ngemadola aseMelika. Lesiphakamiso sifaka ekhatsi kwekutsi lensambansamba yemali leyece ibhajethi kumele ifakwe ebhange lelikulelinye live, lapho lomkhonyovu uvela khona. Lomuntfu lekutsintswana naye uvamise kutsenjiswa emkhatsini wemaphesenthi langu-20 kuya ku-35 emali lefakiwe njengekhomishini yekusetjentiswa kwe-akhawunti yelibhange lakhe.
Umhlukubetwa ucelwa kutsi afake imali ku-akhawunti yasebhange letsite kute kwelekelela kukhokhelwa kwetindleko tekutsi kwentiwe ledili ifike ekugcineni.
Nangabe lemali lenguyona yona seyikhokhiwe, kungacala "tinkinga" letitwawenta kukhokhwe letinye timali letinyenti.
Kungahlelwa umhlangano emaveni latsite, futsi nangabe lomhlukubetwa sowukulelive lelifanele, ipasiphoti yakhe iyabanjwa naye futsi abanjwe kute kufikele lapho sebatfole imali lelingene.
Kungasetjentiswa emaphepha ekubhalela lanemininingwane yemtsetfo angasetjentiswa kukhipha imali ku-akhawunti yasebhange yemhlukubetwa yendluliselwe ku-akhawunti yaletigebengu.
umkhonyovu we-lotto wentiwa ngulabakhwabanisi ngekutsintsana nebantfu ngekucombelela-nje, kumvamise kuba ngencwadzigezi. Lomkhwabanisa utiveta sengatsi sisebenti seNkampani ye-Lotto bese satisa umuntfu kutsi uwine i-lotto lapho angakate asatsenge khona lithikithi. Tinombolo letiphumele-ke tiyashiwo khona lapho kukhulunywa futsi nobe-nje leNkampani yeLotto lena latsi lomkhwabanisi uvela kuyo, kuba yinkampani vele ikhona futsi naletinombolo latibitile kube nguleti letiphumile , Loku ngumkhonyovu. Kusetjentiswa tindlela letifananako nakulomkhonyovu wa- 419 kutfola timali kulabanye lababahlukubetwa labahlosiwe.
Iminingwane leyengetiwe lemacondzana nalobugebengu iyatfolakala ku-website yeLuphiko Lwemusebenti yeMaphoyisa, lapho khona kuchazwe kusebenta kwalesikimu, Tinkhomba tebugebengu lobungenteka, tindlela letinyenti lekutfolwa ngati imali kumhlukubetwa, kanye nalokungentiwa kuvikela lobugebengu.
Nangabe utfola incwadzi yemkhonyovu, tfumela yonkhe imiculu, imininingwane netindlela tekuchumana, ku-Interpol.
Niketa imininingwane netinombolo takho telucingo tekuchumana, nobe talabo labatsintsekile.
Niketa yonkhe imininingwane yasebhange.
Nangabe kukhona kwaseNingizimu Afrika lokuchumene nale-"419", cacisa yonkhe imininingwane lefanele.
Niketa imininingwane netinombolo takho telucingo tekuchumana, nobe talabo labatsintsekile.
Igazethi Yahulumende Nombolo.
Luphiko lweteMisebenti yeMaphoyisa eNingizimu Afrika luncuma sikhatsi sekukhipha imibiko yenchubekela phambili. Imibiko ivamise kukhishwa njalo ngemuva kwemaviki lamabili, ngekuya kwesimo senkinga.
Imibiko yenchubekela phambili angeke inikwe umuntfu ngamunye lapho kutawube kute kulahlekelwa timali. Nobe kunjalo, kubalulekile kutsi Luphiko lweteMisebenti yeMaphoyisa eNingizimu Afrika luniketwe emakhophi etincwadzi talobugebengu be-"419" kute kufakwe kudathabhesi.
Emancusa aseNingizimu Afrika ngaphesheya atawuniketwa imiculu etimeni lapho khona kube nekulahlekelwa yimali kuSAPS ngema-awa langu-48 ngemuva kwekutfola lemiculu.
Kute emafomu lekumele agcwaliswe, kepha kubalulekile kukhombisa kulemiculu nangabe kukhona kulahlekelwa yimali lokube khona.
<fn>GOV-ZA. Aboutus.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngabe udzinga lusito ngetinkinga lohlangabetane nato kulewebhusayithi?
Injongo yewebhusayithi yetiNsita taseNingizimu Afrika kutsi kuniketwa umtfombo munye wemniningwane wetinsita letiniketwa nguhulumende waseNingizimu Afrika. Inhloso kutsi kuncishiswe ligebe lelikhona phakatsi kwalabahlonyisiwe nalabangakahlonyiswa, iminotfo yekucala neyesibili. Lewebhusayithi ikungenelela lokubalulekile lokucondziswe ekucinisekiseni kutsi takhamiti tiyakhona kuchumana nahulumende.
Basebentisi labahlosiwe balewebhusayithi ngebantfu baseNingizimu Afrika kuto tonkhe tinceye telive, emabhizinisi aseNingizimu Afrika anyalo nobe latawuba khona nobe tinhlangano, kanye netakhamiti netinhlangano letiphuma kulamanye emave letifuna tinsita tahulumende waseNingizimu Afrika.
Lewebhusayithi icuketse umniningwane lomayelana netinsita tahulumende letiniketwa ezingeni lahulumende wavelonkhe.
Tinsita tebantfu bangaphandle: umniningwane wetakhamiti letiphuma kulamanye emave labadzinga tinsita letitsite kuhulumende waseNingizimu Afrika.
Letigaba ngasinye tihlelwe ngendlela lecondzane nekulandzelana kwetehlakalo temphilo . Letehlakalo temphilo tiphindze tihlelwe ngekulandzela tigaba temphilo.
Umniningwane welusito ngalunye uhlelwa ngekulandzela imikhakha lesemcoka lesikhombisa, inchazelo, tinyatselo lekumele tilandzelwe, imitsetfo lesebentako, emazinga ekusebenta nesikhatsi; tindleko, emafomu lagcwaliswako, kanye nemininingwane yekutsintsana.
Lesigaba sewebhusayithi, lesikhonjiswe ku-navigation bar lesesandleni sekudla, sicuketse emalinki emawebhusayithi lahlobene naleso sehlakalo semphilo.
Umniningwane welusito ucalwe wabhalwa ngesiNgisi, emva kwaloko sewuhunyushelwa kuletinye tilwimi. Umniningwane wetinsita kuletinye tilwimi ufakwa uma ngabe sewuhunyushiwe.
Sebentisa likhasi le-contact us kufaka umbono nobe kubuta ngewebhusayithi yetiNsita taHulumende.
Libalave lewebhusayithi liniketa ngetitfombe tesakhiwo sewebhusayithi. Lihleleke ngekulandzelana, kwehlukanisa umniningwane welisayithi ngemikhakha yetihloko letitsite. Loku kwenta kutsi ukhona kutatisa mayelana sakhiwo salokucuketfwe iwebhusayithi.
Likhasi lekhaya liniketa luhlu lwetinsita letifinyeleleka kakhulu. Letindzawo tekungena tiniketa kufinyeleleka kwetinsita tekucala letisihlanu letivakashelwa basebentisi. Loluhlu lubekwa ngekulandzela emanani emakhasi lavakashelwe.
Libhokisi lekusesha liyatfolakala kuwo wonkhe emakhasi kuwebhusayithi. Uma ufaka lithemu lekuseshwa, lewebhusayithi yonkhe itawuseshwa lamagama. Ungaphindze wente nelusesho loluphambili ngekukhetsa ilinki Yelusesho loluphambili.
Lewebhusayithi yengetwa ngemniningwane lomusha ngato tonkhe tikhatsi. Inchubomgomo yetfu kutsi sinikete umniningwane ngalesikhatsi utfolakala. Kodvwa, batfutfukisi bewebhusayithi yetiNsita taHulumende angeke bacinisekise kutsi umniningwane loshicelelwa kulamanye emawebhusayithi lesiwahlanganisako wesikhatsi sanyalo. Buka iMitsetfo neMibandzela, par. 4.3.
Ematiko ahulumende ngiwo ebanikati bemniningwane wabo kuwebhusayithi. Lomsebenti waniketwa baphatsi betekuchumana bematiko, lekungibo lababukane nemniningwane loshicelelwa kulewebhusayithi.
Luphiko lweTekuchumana lwaHulumende lubhekene nekuphatfwa konkhe kanye nekuhlelenjiswa kwetingcikitsi leticuketfwe kulewebhusayithi.
Kuhleleka lokukhulu kwemniningwane kulewebhusayithi kwentiwe i-HTML. Kodvwa-ke, imibhalo yemiculu ye-PDF iyaniketwa kute abe ngendlela lengiyo angaguculwa.
Nge-mouse yakho, chafata kwesekudla kumculu lofuna kuwukhipha.
Ngabe udzinga lusito ngetinkinga lohlangabetane nato kulewebhusayithi?
Sicela usitsintse uma uhlangabetana netinkinga ngalewebhusayithi.
<fn>GOV-ZA. Accesstoinformation.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inhloso yeMtsetfo Wekutfutfukiswa Kufinyeleleka Kumniningwane kwenta siciniseko sekutsi bantfu bayalisebentisa lilungelo labo letemtsetfosisekelo lekutfola imininingwane lephetfwe nguhulumende, kanye nemininingwane lephetfwe ngulomunye umuntfu, ledzingeka kusebentisa nobe kuvikela nobe nguliphi lilungelo. Sizatfu lesenta lilungelo lekufinyeleleka kwelwati lisebente kwenta kutsi kusetjentiswe lisiko lekubeka tintfo elubala nekutiphendvulela kukokubili imitimba yemiphakatsi neyangasese, nekuphakamisa umphakatsi lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika bafinyelela ngalokuyimphumelelo kumininingwane kute bakhone kusebentisa ngalokuphelele futsi bavikele emalungelo abo.
Nguyiphi imininingwane, lephetfwe Litiko Letebulungiswa Nekutfutfikswa Kwemtsetfosisekelo nobe ngumuphi wemphakatsi, lekungangafinyelelwa kuwo?
Ungafinyelela kuyo yonkhe imiculu nemarekhodi laphetfwe nguleLitiko, basebenti balo nemitimba yemiphakatsi. Akunandzaba kutsi leyo mininingwane icale nini kubakhona.
Imiculu lecondzene nemuntfu lephetfwe Litiko nobe ngumtimba wemphakatsi.
Imininingwane nobe emarekhodi emuntfu wesitsatfu: itfolakala kuphela ngemvumo yalomuntfu wesitsatfu lofanele, ikakhulu nangabe lemiculu icuketse imininingwane leyimfihlo nobe yangasese.
Nangabe sekucale licala lebugebengu nobe lelingesilo lebugebengu, lapho khona lomniningwane. angeke usetjentiswe enkantolo yemtsetfo, ikakhulu nangabe inkantolo icabanga kutsi itawumisa kabi kusebenta kwemtsetfo.
Emarekhodi ekhabhinethi nemakomidi alo.
Emarekhodi lahambisana nekusebenta ngekwemtsetfo kwenkantolo.
Imininingwane letfolwe libandla lekuteka emacala lelikhetselo lelasungulwa ngekwemibandzela yemtsetfo.
Imininingwane lephetfwe lijaji enkantolo yemtsetfo nobe lelibandla leliteka emacala.
Umniningwane lophetfwe lilunga lasephalamende nobe lesishayamtsetfo sesifundza.
Nobe kunjalo, i-Access to Information Act ungetulu kwanobe ngumuphi umtsetfo nobe kushaywa kwemtsetfo lokungavimbela nobe kukubekele umkhawulo ekufinyeleleni kunobe nguyiphi imininingwane.
Cela Lisekela Lesiphatsimandla Semininingwane selitiko lahulumnde lelifanele, likusite ufinyelele kulemininingwane nobe imiculu loyidzingako.
Nangabe lemininingwane loyifunako ayitfolakali mahhala, utawubhadala imali lebekiwe . Ungaphindze futsi ubhadale imali yekufinyelela nekuphenya.
Lisekela Lesikhulu Semininingwane kumele liphendvule emalangeni langu-30 litfole sicelo.
Nangabe Sikhulu Selwati siyakwalela ngekufinyeleleka kwelwati lolucelile, cela shwele kuNdvuna YeTebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
Nangabe solo awenetiseki ngalemiphumela, ingafaka shwele enkantolo yemtsetfo. Sikhulu Semininingwane nobe Lisekela Lesiphatsimandla Semininingwane sitakusita ngalenchubo.
Nangabe lemininingwane loyifunako ayikagcinwa litiko laHulumende, kepha igcinwe ngumtimba wemphakatsi, Lisekela Lesiphatsimandla Semininingwane sitawendlulisela sicelo sakho esikhulwini semtimba lofanele ngemalanga langu-14.
Umtimba lofanele kumele uphendvule sicelo sakho ngesikhatsi lesifanele. Utawatiswa nangabe kunjalo.
Tsintsa Iyunithi Yekufinyeleleka Kumniningwane Yelitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo ku: 012 315 1715 kutfola kutsi ngabe timali letibhadalwako tintjintjiwe yini.
<fn>GOV-ZA. Activitiesrelatingtogeneticallymodifiedorganisms.2010-03-25.ss.txt</fn>
kungeniswa kwekudla lokwengetwe titsako ngekwesayensi eNingizimu Afrika kutfumela ngaphandle kwema-GMOs aseNingizimu Afrika kusetjentiswa lokulawulwako kwema-GMOs ngekhatsi kwendlu yekucwaningela, indlu yekukhulisa nobe i-greenhouse kungenisa ngamabomu kwema-GMO kulesimo saseNingizimu Afrika lapho kubanjelwa khona kukhishwa kwelucwaningo kuchutjwa nobe kungetwa kwemisebenti legunyatwe ngaphambilini kuvunyelwe kwekudla kwema-GMOs kukhululwa jikelele kwekuhlanyelelwa kutsengiswa kanye nekusetjentiswa kwema-GMOs kubhaliswa kwetintfo tekusebentisa letisetjentiswa kuma-GMOs simo salokutfunyelwako sesitako se-GMO.
Kufanele uncume kutsi hlobo luni lekugunyatwa loludzingako bese ugcwalisa lelifomu lekufaka sicelo lelifanelekile.
ticelo te-General release kufanele tilandzele kugcwaliswa kwetenteko temisebenti ngekhatsi kweNingizimu Afrika ngetulu kwetikhatsi letintsatfu tekuhlanyela ticelo tekuchubeka nesenteko lesitsite titawumukelwa kuphela uma lesenteko leso sagunyatwa ngaphambilini.
Tfumela lesicelo kanye nelinani lelibekiwe lemakhophi ku-registrar yema-GMOs.
Tfumela ikhophi leyengetiwe yalesicelo, lengafaki imininingwane leyimfihlo yebhizinisi, ku-registrar yema-GMOs.
Khokhela lemali lebekiwe.
Tfumela umbiko ngemisebenti leyentiwe ngaphambilini.
Tfula bufakazi bekwatisa umphakatsi.
Likomiti Letekululeka lihlolisisa lomniningwane wetebusayensi lotfuliwe ngekusetjentiswa kwawo bese lenta tincomo ngekuphepha kwalomsebenti lohlongotwako kuMkhandlu Lophakeme.
I-Registrar itfola luvo lwemphakatsi ngekhatsi kwalobudze besikhatsi lesivumelekile.
UMkhandlu Lophakeme wenta sincumo ngalesicelo, ngekunaka sicelo kanye nesincomo seLikomiti Letekululeka, luvo lwemphakatsi kanye nemitselela lengahle ibe khona kumikhakha lefana netekulima, temphilo, tesimo sendzawo, temisebenti, teluhwebo nesayensi kanye netentfutfuko yetesayensi.
Uma sincumo seMkhandlu Lophakeme sivuma, i-Registrar iyagunyatwa kutsi ikhiphe imvumo.
Tonkhe timvumo tipheleketelwa mibandzela yekugwema timo letitsite.
Bahloli labasuka kuLitiko Letekulima bacaphela lokusetjentiswa kwalemibandzela yetimvumo.
<fn>GOV-ZA. Administrationandliquidation.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma inhlangano, inkhapani, i-close corporation ingaphumeleli kukhokhela tikweleti tayo nobe tibopho tayo , Umcondzisi Jikelele weLitiko Letekuhweba Netimboni angancuma kulawula nobe kuphelisa lomtimba webhizinisi.
Inhlangano nobe inhlangano yesikhashane, nobe ngabe nguliphi lilunga lenhlangano nanobe ngabe ngumuphi lomunye umuntfu lonenshisekelo angafaka sicelo etinkhantolo kutsi lenhlangano nobe inhlangano yesikhashane ilawulwe nguMcondzisi Jikelele nobe ipheliswe. Inkhantolo lelalela lesicelo kufanele ibe ligatja leNkhantolo leNkhulu nobe iNkhantolo yaMantji lenemandla yekulawula tetebulungiswa kulendzawo lapho inhlangano itfolakala khona nobe isebenta khona. Tinkhantolo nato tingancuma ngaloluhlobo uma kusincumo lesikahle nobe sifanelekile kulesimo.
Uma inkhantolo incuma kutsi Umcondzisi Jikelele kufanele alawule lenhlangano nobe inhlangano yesikhashane, utawuba neligunya lekulawula tindzaba talenhlangano nobe inhlangano yesikhashane ngekuhambelana neMtsetfo wetiNkhapani, 1973.
Tonkhe tindzaba letitsintsekako lekufanele ngalokuphatsekako lekufanele tibukwe ngaphambi kwekusulwa, kufaka ekhatsi indlela lena timphahla netikweleti tenhlangano nobe inhlangano yesikhashane lokutawubukwa ngayo, seyisonjululiwe.
Uma inkhantolo incuma kuphelisa inhlangano nobe inhlangano yesikhashane, itawuncuma kutsi timphahla tenhlangano nobe inhlangano yesikhashane atawuhlukaniswa njani ngalokulinganako futsi nangalokufanelekile. Inkhantolo itawubuka nobe ngabe ngutiphi tincomo teMcondzisi Jikelele langabe utentile mayelana nekwabiwa kwetimphahla.
Uma uMcondzisi Jikelele wenhlangano nobe inhlangano yesikhashane, nobe ngabe nguliphi lilunga lenhlangano kanye nanobe ngabe ngumuphi lomunye umuntfu lanenshisekelo afake sicelo sekutsi inhlangano nobe inhlangano yesikhashane ilawulwe nguMcondzisi Jikelele nobe ipheliswe, iNdvuna ingabeka indlela lena inhlangano nobe inhlangano yesikhashane itawulawulwa ngayo nguMcondzisi Jikelele nobe letawupheliswa ngayo. INdvuna ingaphindze ibeke ngalokucacako emandla nemisebenti yeMcondzisi Jikelele, liHhovisi lekuBhalisa, inhlangano, emalunga kanye nemacele lanenshisekelo kulesimo.
Lenkhapani, inhlangano nobe i-CC lebhalisiwe kufanele ibhale incwadzi lesemtsetfweni kute bacele kwesulwa.
Babeke tizatfu tekutsi kungani lenkhapani nobe i-CC icela kutsi yesulwe.
Lapho kukhonakala khona, bakhombise inombolo yentsela yenkhapani nobe ye-CC.
Bonkhe bacondzisi kanye nemalunga alenkhapani nobe i-CC kufanele basayine lencwadzi uma kukucinywa kwekutikhetsela ngulomcondzisi nobe emalunga.
Kwesulwa kutsatsa lokungenani tinyanga letisitfupha.
Kute emafomu lekufanele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. AdmissiontoapublicorindependentschoolgradeRto12.2010-03-25.ss.txt</fn>
Grade R ngumnyaka wekucala weliBanga laboKhewana lemfundvo lemiselwe kumakhono etikolweni temabanga laphansi. Wentelwe bantfwana labaneminyaka lemine nesigamu nalesihlanu nesigamu budzala. Batali nebanakekeli kumele babhalise bantfwababo ngembi kwelusuku lwekuvala kubhalisa, lolusemkhatsini weNgci neMphala lwemnyaka ngembi kwekutsi umntfwana acale kuya esikolweni.
Faka sicelo ngembi kwelusuku lwekutsatfwa kweticelo, lolubekwe tikolo emkhatsini weNgci neMphala.
Bhalisa esikolweni lesidvutane nawe.
Faka sitifiketi sekutalwa semntfwana nelikhadi lakhe lemgomo.
Nebufakazi bekutsi ufake sicelo sekuhlala eNingizimu Afrika.
Kusuka elangeni linye kuya emavikini lasitfupha.
Timali tesikolo tehlukana ngekuya kwetikolo.
Emafomu ekufaka sicelo ayatfolakala etikolweni.
<fn>GOV-ZA. Admissiontooldagehome.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lolu lwebadzala labadzinga lusito lwema-awa langu-24 ekhaya lebantfu labadzala.
Ngubani longafaka sicelo?
Bantfu labakhulile labadzinga kunganakekelwa ekhaya lebantfu labadzala.
Bantfu labatfola selekelelo sebantfu labadzala.
Labasikati lalabaneminyaka lengu-60 nangetulu, kantsi labadvuna labana-60 nangetulu.
Gcwalisa lifomu lesicelo ekhaya lebantfu labadzala lelisedvute.
Utawentiswa inchubo yekukhetsa kuncuma kutsi uyafaneleka kwemukelwa kanye nekusitwa ngetetimali.
Uma ngabe sicelo sakho siyimphumelelo utawucelwa kwekutsi usayine lifomu lesivumelwano nelikhaya lalabadzala ngalesikhatsi ubhaliswa.
Kungatsatsa tinsuku letingu-35 kwenta sicelo sakho. Luhlala lwesikhatsi luya ngelinani lebantfu labaseluhlwini.
Tindleko tincunywa likhaya lalabadzala.
<fn>GOV-ZA. Adoptingafosterchild.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kisiselwa umntfwana kusho kwemukela ube ngumnakekeli wentfwana ngalokusemtsetfweni ngaphandle kwekuba ngumtali ngentalo, ngekuhambisana netinchubo letihlelekile temtsetfo. Umntfwana lomnakekelako ngumntfwana lotsetfwe kubatali bakhe waniketwa kutsi anakekelwe batali nobe likhaya lelimnakekelako.
Etimeni lapho khona umntfwana atelwe sakhamuti saseNingizimu Afrika, lofaka sicelo kumele kutsi naye abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngale ndlela-ke abe ngumhlali waseRiphabhuliki.
Nangabe labafaka sicelo abasito takhamiti taseNingizimu Afrika, kumele bafaneleke kutfola buve nobe kumele kutsi babe ngulasevele sebafake sicelo sebuve.
Lusiso lwangasese, lapho khona batali bemntfwana bangakavumeleki kutsi bati batali labasiselwako, lapho umntfwana atewuhlala khona ngemuva kwekusiswa, lulawulwa sigaba-8 futsi kungenteka kuphela nangabe inkantolo yebantfwana iyenetiseka kutsi loku kutawuba yintfo lenhle kakhulu kulomntfwana.
Bantfwana banganiketwa nguMantji wenkantolo yebantfwana ekubeni banakekelwe banakekeli, likhaya lebantfwana, sikolwa setimboni nobe indzawo lephephile, nangabe bakhishwe yiNkantolo yeBantfwana njengebantfwana labadzinga kunakekelwa nekuvikelwa. Nobe kunjalo, lomntfwana nobe bantfwana bangabuyiselwa kumtali nobe batali babo, kulonakekelalo nobe umnakekeli lapho batawuhlolwa ngusonhlalakahle. Esimeni lesinjalo, Litiko Letenhlalakahle likhokha imali yeselekelelo likhokhele batali labanakekela umntfwana.
Lokusisa lokuhlongotiwe kumele kube yintfo letawuba yihle kakhulu kulomntfwana nekunakekelwa kwakhe.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe , yani ku-website yeLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Faka sicelo sekusiselwa umntfwana kumabhalane wenkantolo yebantfwana esifundzeni lapho lomntfwana ahlala khona.
Ikhomphi yamatisi logcotjwe sitembu semtsetfo, yalofaka sicelo ngamunye nesitifiketi sekutalwa nobe matisi lucobo lwakhe lwemntfwana ngamunye losiswako.
Nalomntfwana yena ngekwakhe kumele anikete imvumo yekusiswa nangabe ungetulu kweminyaka lengu-10 budzala, futsi nenkantolo kumele yenetiseke kutsi lomntfwana uyasivisisa yini simo nekubaluleka kwalemvumo.
Banakekeli balomntfwana ekhaya lekunakekelwa futsi nemtali longumnakekeli lapho khona umtali lonakekelako angakafaki sicelo sekusiselwa umntfwana. Imvumo yemtali lonakekelako ayidzingeki nangabe ala nobe ehluleka kukhombisa ngekubhala phansi, kutsi mhlawumbe uniketa imvumo ngenyanga yekucala acelwe kwenta njalo numsiti wenkantolo yebantfwana.
Logodle imvumo yakhe ngaphandle kwetizatfu letibonakalako.
Lenchubo yekusetjentwa kalesicelo ivamise kuba yindze futsi iya ngekuba lukhuni kwesicelo.
Nangabe kukhona lofuna kukubuta ungatsintsa bameleli betekusisa, Inkantolo yebantfwana neMahhovisi Ekutfutfukisa Kwetenhlalakahle.
<fn>GOV-ZA. AmalgamatedBargainCouncil.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umkhandlu webasebenti abukana netivumelwano ngekuhlanganyela, kusombulula tinkinga tetemisebenti, kusungula tikimu letahlukene kanye nekuveta luvo ngetinchubomgomo nemitsetfo yetemisebenti.
Tinhlangano tetinyonyane kanye nebacashi bangafaka ticelo tekwenta imikhandlu yebasebenti.
Nangabe ufuna , yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Kungatsatsa emalanga langafika ku-60 kucedza kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Amendcorporateinformation.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma ibhizinisi ifuna kuntjintja umniningwane wekubhaliswa kwebhizinisi, kudzingekile ngekwemtsetfo kutsi ugcwalise lelifomu lelifunekako. Ngumniningwane lomncane kuphela longaguculwa ngaphandle kwekuletsa lifomu.
Gucula umniningwane wenkapani ku-inthanethi.
Kugcwalisa lelifomu le-website lekubhalisa angeke kuvele kukwente ufaneleke kutsi ungene kuloluhlelo lelikuvumela kutsi wente tingucuko kulemininingwane yebhizinisi yakho. Kwemukeleka kwekubhaliswa kwakho kutsatsa lusuku lunye nobe lamabili kantsi futsi ungakhona kuphela kwenta tingucuko ngemuva kwekumukeleka kwekubhalisa kwakho.
Gucula umniningwane wenkapani ku-inthanethi.
<fn>GOV-ZA. Anonymousreporting.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lutfolakala emahora langu-24 ngelusuku kunobe ngabe ngubani lofuna kubika ngelucingo ngebugebengu nobe tenteko tebugebengu ngekuniketa umniningwane longancedza emaphoyisa ekuvimbeleni nobe kuphenya bugebengu. Lona loshaya lucingo ukhetsa kuhlala angatiwa.
Khumbula 08600 10111 yinombolo yeKwatisa ngeBugebengu.
Shayela 08600 10111 kute Kugwenywe Bugebengu 24/7.
Lona lobukene nekubikwa kwebugebengu utawuphendvula lolucingo bese ubhala phansi lomniningwane lokhona. Ungakhetsa kuhlala ungatiwa.
Lona lobukene nekubikwa kwebugebengu utakuniketa inombolo yekhodi leyimfihlo kute usebentise yona esikhatsini lesitako.
Tinchingo titawubitwa ngemanani esigodzi kanye nangemanani lajwayelekile uma kungumakhalekhikhini.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. AppPermImportFishRecreational.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kudvweba ngetinjongo tekutitsakatisa kutibandzakanya etikwetento tekudvweba njengekutsenga kulamanye emave angaphandle tinhlanti taselwandle ngetinjongo tekutitsakatisa. Kutsenga ngaphandle tinhlanti taselwandle nobe kudvweba ngetinjongo tekutitsakatisa, kufanele ufake sicelo semvumo yekudvweba kumave angaphandle ngenjongo yekutitsakatisa leniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla. Letinhlanti letitsengwe ngaphandle kufanele kutsi tingatsengiswa, kodvwa utidle ngekwakho nobe utisebentise. Akekho umuntfu lotawutsenga ngaphandle tinhlanti taselwandle ngaphandle kwemvumo yekudvweba kumave angaphandle ngenjongo yekutitsakatisa. Faka sicelo lesisha semvumo yekudvweba kumave angaphandle ngenjongo yekutitsakatisa uma lena lekhona iphelewa sikhatsi. Kuhluleka kwenta kulandzela lemibandzela yalemvumo kungaholela ekumisweni kwayo nobe ekucinyweni kwayo.
Lokubalulekile: Lemvumo yekudvweba kumave angaphandle ngenjongo yekutitsakatisa ibekela ngaphandle emanti lahlobile lapho tinhlanti takhona tilawulwa Litiko Letekulima . Ticelo letifakiwe temvumo yekutsenga ngaphandle tinhlanti letiphilako nobe talapho kushisa khona temanti lahlobile kufanele tentiwe futsi tivunyelwe Litiko Letekulima.
Timvumo tekutsenga ngaphandle letikhishelwe kutitsakatisa ngetinhlanti ngenjongo yekutisebentisa ngekwakho nobe kutidla titawusebenta ngalesikhatsi salolo luhambo kanye nekusuka kulelo live lapho uya khona.
Faka sicelo lokungenani emaviki lamabili ngaphambi kwekutsi uhambe kute kuvumele lesikhatsi sekulungiswa kwesicelo.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 7 nobe ngetulu ngekuya ngekufaka kahle kwakho lesicelo.
Imali yekufaka sicelo lengu-R120 ifakwa phakatsi.
Tindleko tiyabuyeketwa njalo ngemnyaka yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla, kanye neNdvuna yeteTimali.
<fn>GOV-ZA. AppPermitExportFishCommercial.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kutsengisa tinhlanti ngaphandle ngetinjongo tekutitsengisa kusho tento letifana nekutsenga tinhlanti taselwandle ngetinjongo tekuhwebelana. Kutsengisa ngaphandle tinhlanti taselwandle kufanele ufake sicelo semvumo sekutsengisa kumave angaphandle leniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla. Akekho umuntfu lotawutsengisa ngaphandle tinhlanti taselwandle ngaphandle kwemvumo yekutsengisa kumave angaphandle. Faka sicelo lesisha semvumo yekutsengisa kumave angaphandle uma lena lekhona iphelewa sikhatsi. Kuhluleka kwenta kulandzela lemibandzela yalemvumo kungaholela ekumisweni kwayo nobe ekucinyweni kwayo.
Lokubalulekile: Lemvumo yekutsengisa kumave angaphandle ngenjongo yekutsengisa ibekela ngaphandle emanti lahlobile lapho tinhlanti takhona tilawulwa Litiko Letekulima . Ticelo letifakiwe temvumo yekutsenga ngaphandle tinhlanti letiphilako nobe talapho kushisa khona temanti lahlobile kufanele tentiwe futsi tivunyelwe Litiko Letekulima.
Faka sicelo sekutsengisa ngaphandle.
ikhophi lecinisekisiwe yemvumo yekutsenga kulamanye emave lesebentako levela kuliTiko lekuHweba kanye neTimboni nobe tatiso tetimo ikhophi lecinisekisiwe yesiTifiketi seKucinisekisa ngeKwentsela njengobe samukelwe futsi sakhishwa nguBetinsita teMali yeNtsela eNingizimu Afrika.
Imali yekufaka sicelo lengu-R225.
Ticelo lekungasito emakhophi kufanele tiposwe, uma kuhlulekeka kuloko imvumo angeke ikhishwe.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 7 nobe ngetulu ngekuya ngekufaka kahle kwakho lesicelo.
Imali yekufaka sicelo lengu-R225 Tindleko tiyabuyeketwa njalo ngemnyaka yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla, kanye neNdvuna yeteTimali.
<fn>GOV-ZA. Appcitnat.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nanobe ngubani lonemvumo yekuhlala eNingizimu Afrika lomphelo uyafaneleka kufaka sicelo sekuba sakhamuti saseNingizimu Afrika salomphelo ngekusebentisa buve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo ngemuva kweminyaka lesihlanu ahlala seNingizimu Afrika lomphelo.
Nanobe ngubani loshade sakhamuti saseNingizimu Afrika uyafaneleka kuba sakhamutui saseNingizimu Afrika ngebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo, ngeminyaka lemibili atfole imvumo yakhe yekuhlala kwalomphelo ngesikhatsi ashada.
Umntfwana longaphansi kweminyaka lengu-21 lonemvumo yekuhlala lomphelo uyafaneleka kuba sakhamuti ngebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo masinyane-nje anikwe imvumo yakhe.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye Litiko leTasekhaya.
Yetfula imvumo yekuhlala lomphelo lesebentako nobe incwadzi yekucolelwa.
Ngenisa sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa.
Ngenisa form BI-9 legcwalisiwe nesethi lephelele yebumsulwa ngeminwe netitfombe letimbili tamatisi nangabe ungetulu kweminyaka lengu-15.
Umtali lonemtfwalo angafaka sicelo egameni lemntfwana losesemncane nanobe ngusiphi sikhatsi, kuphela-nje nangabo lomntfwana uhlala eNingizimu Afrika salomphelo ngalokusemtsetfweni.
Nangabe sicelo sakho semukelwe, utawucelwa kutsi usayine i-Declaration of Allegiance futsi utawunikwa sitifiketi sekuba sakhamuti saseNingizimu Afrika salomphelo ngekusebentisa buve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo lesinenombolo lengu-R.
Lofake sicelo utawunikwa matisi.
Labafake ticelo, letingakaphumeleli batawatiswa ngalokufanele.
Kungatsatsa tinyanga letimbili kuya kuletinye, kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Appealingagainsttherefusalofregistration.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tsintsa uMkhandlu ngemalanga langu-30 kusukela ngelilanga lekwalelwa, utawelulekwa ngekutsi kumele wenteni.
Ungaphindze futsi ungenise incwadzi yekufaka sikhalo kuloMkhandlu ngemalanga langu-30.
Lencwadzi kumele ihambisane nemali letawuncunywa ngumkhandlu.
UMkhandlu lokungenani emalangeni langu-60 kusukela ngelilanga utfole sikhalo, utawutsatsa sincumo ngalesikhalo bese ukuniketa tizatfu tesincumo sawo.
Nangabe sikhalo asihambisani nekwala kwelikomidi kutsi libhalise kabusha umuntfu lowabhaliswa, kubhaliswa kwakho angeke kucishwe kute kufikele lapho kutsatfwa sincumo ngalesikhalo.
Kubhanga nge-elekhthronikhi nekubhanga ngco: uyacelwa kutsi usebentise ticalo temagama akho nesibongo kute sitfola kukhokhela kwakho kusitatimende setfu sasebhange bese usitfumelela ngencwadzigezi bufakazi bekutsi ukhokhile kanye nelikhasi lekucala lelifomu lakho lekufaka sicelo ku: 841 1057.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforRegistrationofGroup1Fertilizer.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkhapani yangesheya kwetilwandle angeke ikwati kufaka sicelo sekubhalisa eNingizimu Afrika. Kuphela tinkhapani talapha ekhaya, sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umtimba losemtsetfweni lobhaliswe eNingizimu Afrika bangafaka sicelo sekubhalisa bomanyolo.
lokwakheka kwalomanyolo lotsintsekako angeke kuhluke kulokwakheka lokubhalisiwe tinchukaca kanye nemagama kulelebuli nobe lesiphatsi salomanyolo, angeke kuntjintjwe ngaphambi kwemvumo lebhaliwe lesuka ku-Registrar lemibandzela lebekiwe ngesikhatsi sekubhalisa iyalandzelwa kubhaliswa angeke kwadluliselwa phambili the bag or container sizes angeke kuntjintjwe ngaphambi kwemvumo lebhaliwe lesuka ku-Registrar.
Sicelo sekubhalisa kudla kwekondla tilwane kanye nabomanyolo sifaka ekhatsi loku incwadzi lesekelako kulona lofuna kubhalisa nobe lommele locokiwe.
ligama lemkhicito inombolo yekubhalisa uma lomkhicito sewuvele ubhalisiwe tizatfu tekufaka sicelo incwadzi yekuvuma uma imvumo lesuka kulona lofuna kubhalisa iyafuneka lemali yekufaka sicelo lefanelekile emasheke latfunyelwe ngalokuhlukene nalesicelo kufanele apheleketelwe yincwadzi lechazako i-formulation sheet.
Tfumela lifomu lekufaka sicelo kuticelo letisha kanye netichibiyela tekubhaliswa, kufaka ekhatsi luntjintjo lekwakheka. Tfumela emafomu ekufaka sicelo ngamabili u gcwalise lamafomu ngalokuphelele, ungabuki ticelo tangaphambilini, tinombolo temakhasi nobe leminye imikhicito.
Lomuntfu lokhetfwe ngalokusemtsetfweni, longaba ngalokuncomekako ngumuntfu walenkhapani lotawuchumana ne-Registrar, kufanele asayine lamafomu ekufaka sicelo.
Ligama nalenombolo yekubhalisa yalomkhicito kufanele kusetjentiswe njengobe kubekiwe kulesitifiketi sekubhalisa. Nobe ngabe nguluphi luntjintjo kuleligama, nobe ngabe luncane kangakanani, kutawutsatfwa njengesichibiyelo.
Tfumela emafomu ekufaka sicelo kulelihhovisi lekulawula. Kuniketa ticelo kuma-Technical Advisers kutawubambelela lenchubo.
tfumela ngalamabili tfumela ngeSingisi neSibhunu. Akukadzingeki kutsi emalebuli abhalwe ngato totimbili tilwimi kufanele abe semtsetfweni ngalokucacako; ngendlela lekahle angafaki tinombolo kutecwayiso kanye netinyatselo tekugwema bungoti tonkhe tinchukaca kulelebuli kufanele tihambisane ncamashi naleti letikulelifomu lekufaka sicelo.
Kubhalisa manyolo kungatsatsa tinyanga letintsatfu kuya kuletine.
<fn>GOV-ZA. Applicationforabusinesspermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yebhizinisi yimvumo leniketwa umuntfu longumchamuki lofuna kusungula nobe asise imimali ebhizinisini eNingizimu Afrika. Faka sicelo ehhovisi lelincusa, emishini nobe ehhovisi leLitiko leTasekhaya lelidvute nalapho ibhizinisi itawusungulwa khona.
nemali lencane letigidzi letingu-R2,5 letingukheshi nobe-ke lokungenani tigidzi letingu-R2 letingukheshi nemali loyifakako yekusungula ibhizinisi lokungenani letinkhulungwane letingu-R500 000. Lemali lengetulu kumele kube ngulephuma eveni langephandle futsi kumele ibe khona kutewusiswa njengencenye ye-book value yalebhizinisi nelisu lebhizinisi lelibeka emabalengwe ekusebenta kwebhizinisi, kuko kokubili, sikhatsi lesifishane nalesidze nebufakazi bekuvisisa kutsi lokungenani takhamiti nobe bahlali balomphelo labasihlanu batawucashwa ngalokuphelele nekuvisisa bekubhalisa ku-South African Revenue Service tfola sitifiketi semaphoyisa sebumsulwa ngeminwe kuwo onkhe emave le wena nobe umlingani wakho uke wahlala kuwo kusukela uneminyaka lengu-18 budzala, futsi nabo bonkhe bantfwana labancikile labaneminyaka lengu-18 budzala nobe ngetulu lotawube uhamba nabo nesitifiketi sekugonyelwa i-yellow fever nangabe uhambe nobe ucabanga kuhamba endzweni lehlaselwe yi-yellow fever nediphozithi yekubuyiselwa eveni lakini, lengalingana lithikithi lendiza lamunye leluhambo lunye lekubuyela eveni lendzabuko nobe kuhlala lomphelo: Kuphela-nje nangabe leyo diphozithi itawubuyiselwa kumnikati/loyifakile ngemuva lofake sicelo asahambile nobe ngemuva lofake sicelo asaniketwe imvumo. Ngetulu kwaloko, kukhokhwa kwalediphozithi kungentiwa ngelisheke lelicinisekisiwe lasebhange nobe ngekhredithi khadi etindzaweni lapho khona tikhona letinsita nembiko wekwelashwa newekuhlolwa titfo temtimba tangekhatsi walabafake sicelo ngamunye. Bantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 budzala nabomake labakhulelwe angeke badzingeke kuba nembiko wekuhlolwa titfo temtimba tangekhatsi.
Kute sikhatsi lesibekiwe saletinsita.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationforachildpassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphoti yemntfwana ngumculu lodzingeka nangabe umntfwana ahamba aya kulelinye live. Ipasiphoti yemntfwana iniketwa umntfwana waseNingizimu Afrka longaphansi kweminyaka lengu-16 budzala. Ivumeleke kutsi angahamba ngayo kuwo onkhe amave ngaphandle nangabe kubekwe ngalenye indlela. Isebenta iminyaka lengu-5 ngemuva kwelusuku lwekukhishwa.
Gcwalisa form BI-73 lekufaka sicelo futsi ulingenise ehhovisi lelisedvute leLitiko leTasekhaya. Ngenisa lelifomu ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Ngenisa sitifiketi sekutalwa semntfwana.
Ngenisa titfombe letimbili tepasiphoti tamanje.
Imvumo yebatali bobabili nebanakekeli iyadzingeka ngembi kwekutsi umntfwana aniketwe ipasiphoti.
Khombisa sitifiketi sekufa nangabe lomunye umtali sewashona.
Lapho khona imvumo iniketwa banakekeli, timo tekunakekelwa kwemntfwana kumele ticaciswe.
Ngaphansi kwetimo telikhetselo, nangabe akukhonakali kutsi umtali anganiketa imvumo efomini lekufaka sicelo, kumele kutfolwe imvumo leyincwadzi lebhaliwe kulomtali longekho.
Nangabe umtali uyala kuniketa imvumo, inkantolo lefanele kumele itsatse sincumo ngaloludzaba. Ikhophi yemyalelo wasenkantolo lefanele kumele uhambisane nelifomu lesicelo sepasiphoti.
Nangabe batali bente sehlukaniso semshado, kudzingeka imvumo yabo bobabili batali ngaphandle nangabe umyalelo wasenkantolo ubeka ngalenye indlela.
Lolusito lutsatsa emaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforacrewpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yelicembu losebenta nalo iniketwa umuntfu longumchamuki lolilunga lelicembu lemikhumbi. Sicelo singafakwa esangweni lelwandle lekungena eNingizimu Afrika.
Ngenisa ipasiphoti lesebentako.
Khipha incwadzi yesicelo lephuma kumnikati wemkhumbi, lokufaka ekhatsi kuba nesibopho sebantfu labanjalo kuhambisana Immigration Act, 2002.
Ngenisa bufakazi betindlela tekutfola timali letenele temnikati wemkhumbi kute tibukele tidzingo tamalangonkhe netindleko tetekwelashwa.
Khokha idiphozithi, nangabe Litiko leTasekhaya likubona kufanele loko, kute kucinisekiswe kuhambisana nemtsetfo netimo temvumo yelicembu losebenta nalo. Utawubuyiselwa lediphozithi ngemuva kwekuhamba kwakho kwekugcina nobe ngemuva sewunikwe imvumo. Idiphozithi ingakhokhwa ngelisheke lasebhange lelicinisekisiwe nobe ngekhredithi khadi etindzaweni letinato letinsita.
Ngenisa bufakazi bekukhokhela tinhlawulo betikweletwa letentiwe ngumtfutsi.
Ticelo titsatsa sikhatsi lesidze lesingaba ngemalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforageneralquotaworkpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekusebenta ngesincumo jikelele iniketwa umuntfu longumchamuki nangabe loyo muntfu uwela ngaphansi kwelicembu lelincunywe Litiko leTaseskhaya. Lelicembu lincunywa njalo ngemanyaka ngekwatiswa kuGazethi ngemuva kwekubonisana neNdvuna yeLitiko leTekuhweba neTimboni neleTemisebenti. Linani letimvumo letikhishelwa lelicembu lingeke lendlule ikota lencunywe satiso.
kutsi angeke ucashwe ngekwemitsetfo netimo letingaphansi kwaleto letiniketwa takhamimiti nebahlali umsebenti lotawenta kutsi lomsebenti uwela ngaphansi kwelicembu lelifanele lelincunywe yiNdvuna kutsi sikhala semsebenti sikhona futsi sitawutsatfwa nguwe kutsi uneticu letisemtsetfweni letidzingekako tekwenta lomsebenti lochaziwe.
Ngenisa kutinikela kwemcashi kukhokha emaphesenthi lamabili emali yekucecesha..
Khombisa bufakazi bekubhalisa nemtimba nobe ibhodi yetingcwet, nangabe ikhona.
Kungatsatsa emalanga langu-30 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamarriagecertificate.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sitifiketi semshado sisebenta njengebufakazi bekutsi ushadile. Umashado kumele wentiwe embi kwalabantfu labashadako, bofakazi lababili labaphetse bomatisi babo kanye nemshadisi.
Cinisekisa kushada kwakho ku-Inthanethi.
Gcwalisa form BI-130 lekufaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Umshado ungentiwa ngelusiko lolufanele ngumshadisi lokhetsiwe welicembu lelitsite letenkholo nobe inhlangano nobe lomelele Litiko leTasekhaya.
Umshado kumele wentiwe esontfweni, sakhiwo lesisetjentiselwa imisebenti yetenkholo kuphela, lihhovisi lesive nobe indlu yangasese. Nangabe umuntfu losadvute nekushada ulimele kabi/kabuhlungu nobe uyagula, umshado ungentelwa esibhedlela.
Laba lababili labashadako, bofakazi lababili nemshadisi kumele basayine ku-Marriage Register masinyane-nje ngemuva kwekutsi umshado wentiwe ngelusiko lwakhona.
Bantfu labasesebancane ngulabangaphansi kweminyaka lengu-21 budzala labangakate bashada phambilini. Ngekuya kwemtsetfo, labo labake bashada phambilini katsi kamuva umshado wabo wapheliswa ngenca yekufa nobe ngesehlukaniso semshado, abasesibo labasesebancane.
Bangenise imvumo yebatali bobabili futsi/nobe umtali losemtsetfweni ne-form, BI-32 lekufaka sicelo leligcwalisiwe. Bantfu labasesebancane bangafaka sicelo kuNkomishani weteNhlalakahle yeBantfwana nangabe batali abatfolakali nobe abakwati kutsi bangawuvumela njani umshado.
Umuntfu losesemncane angacela imvumo kulijaji laseNkantolo lePhakeme endzaweni lahlala kuyo nangabe batali nobe Nkomishani uyala kuniketea imvumo yekushada.
Bantfu labake bashada, behlukanisa imishado yabo, lasebafuna kushada futsi kumele bakhokhe umyalelo wabo wekuhlukanisa imishado yabo. Bangenise i-afidavithi nangabe kunesizatfu lesibonakalako sekutsi kungani kungakhishwa umyalelo wesehlukaniso semshado nobe bente sehlukaniso semshado eveni langaphandle labangakwati kuwutfola. Le-afidavithi kumele ichaze lofake sicelo sehlukanisa umshado ngalokusemtsetfweni, ligama lenkantolo nelusuku lekwentiwa ngalo luchekeko lwemshado.
Bantfu lababafelokati/bafelwa labafuna kushada kumele bakhokhe sitifiketi sekufa semufi . Ngenisa i-afidavithi nangabe sitifiketi asitfolakali. I-afidavithi kumele icinisekise ligama lemufi nelusuku lwekufa.
Sitifiketi semshado lesifinyetiwe: Sikhishwa ngaleso sikhatsi.
Sitifiketi semshado lesingakafinyetwa: Ticelo tingatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamaxipassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphoti yemakhasi lamanyeti ngumculu lonemakhasi langu-64 webantfu labavamise kuhamba njalo-nje. Ipasiphoti lenemakhasi lamanyenti iyafanana nepasiphoti yebavakashi ngaphandle kwekutsi inelinani lemakhasi laphindziwe kute kube namakhasi lamanyenti e-visa.
iniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika letineminyaka lengu-16 nangetulu budzala yekuhamba kuwo onkhe emave ngaphandle nangabe kugcotjwa kwayo kuchazwe ngalenye indlela ingasebenta iminyaka lengu-10 kusukela ngesikhatsi iniketwa.
Uma ufaka sicelo matisi wakho nobe sitifiketi sakho sekutalwa kumele kube kulungile.
Gcwalisa form BI-73 lekufaka sicelo futsi ulimikise ehhovisi lelidvute leLitiko leTasekhaya. Liyise ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe uklulelinye live.
Yenta kutsatfwe bumsulwa ngeminwe yakho kute kubhaliswe ku-Population Register.
Nangabe usete matisi futsi ushiywa sikhatsi, ungafaka sicelo sakho, kokubili, ipasiphoti namatisi wakho ngesikhatsi lesifananako.
Ticelo tingatsatsa emaviki langu-6.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamedicaltreatmentworkpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yetekwelashwa iniketwa umuntfu wekuchamuka lofuna kwelashwa eNingizimu Afrika. Imvumo yekwelashwa isebenta sikhatsi lesidze lesingaba tinyanga letisitfupha ngesikhatsi sinye. Ticelo tingafakwa ehhovisi lelincusa none emishini yaseNingizimu Afrika.
Khombisa ipasiphoti lesebentako hhayi ngaphansi kwemalanga langu-30 ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi se-visa lefunwako.
Ngenisa bufakazi betindlela tekutfola imali letawubukela tidzingo temalangonkhe tebantfu labatawuphekeletela umnikati wemvumo yekwelashwa, nangabe bukhona, lobutitatimende, tiliphi tekuhola nobe emasheke ebavakashi nangabe akhona.
Ngenisa incwadzi yadokotela nobe sikhungo sekwelashwa, lekhombisa sizatfu nobe sidzingo sekwelashwa, imininingwane neluhlelo lekwelashwa eNingizimu Afrka.
Niketa imininingwane yemuntfu nobe sikhungo lesinemtfwalo wekubukana netindleko tekwelashwa netimali tasesibhedlela, nangabe ukhona. Ngenisa bufakazi betindlela tekutfola imali nobe kubukelwa ngetekwelashwa nangabe i-medical scheme nobe umcashi angeke etfwale tindlekom letikutawungenwa kuto.
sitifiketi lesiphelele setekwelashwa sitifiketi lesingakafinyekwa sekutalwa sitifiketi semshado lesingakafinyetwa i-afidavithi BI-1712A nangabe kunebudlelwane bebulingani ngaphandle kwemshado kufanelekile nakunebufakazi bekuhlalisana ikontileka ye-notarial contract, etimeni tekuhlalisana bufakazi bekuhlanganiswa ngekwemshado wesintfu, nangabe bukhona sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado, nangabe sikhona bufakazi bemyalelo wasenkantolo loniketa kugcina umntfwana, nangabe ukhona sitifiketi sekufa, nangabe lomunye umlingani sewashona, nangabe sikhona imvumo lebhaliwe yebatali bobabili, nobe umtali loniketwe kugcina umntfwana yedvwana lapho kufanele khona nebufakazi bekuba ngumnakekeli wemtfwana wedvwana bufazi bekusisa umntfwana ngalokusemtsetfweni, lapho kufanele khona umyalelo losemtsetfweni wekwehlukana, lapho kufanele khona sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa nangabe uneminyaka lengu-21 nangetulu budzala, sawo onkhe emave loke wahlala kuwo umnyaka munye nobe ngetulu sitifiketi sekugonywa, nangabe sikhona.
Ticelo titsatsa sikhatsi lesidze lesingemalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanemergencypassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphothi yesimo lesiphutfumako inganiketelwa luhambo loluphutfumako lwekuya kumave labomakhelwane langadzingi ema-visa. Ipasiphothi yesimo lesiphutfumako ingaphindze isetjentiselwe kubuya ngekwesimo lesiphutfumako eNingizimu Afrika. Isebenta tinyanga letiyimfica kusukela ngesikhatsi ikhishwa kepha yeluhambo lunye, loluya kulelive lelifanele uphindze ubuye eNingizimu Afrika.
incwadzi lechazako kutsi kungani kudzingeka ipasiphoti yesimo lesiphutfumako matisi nobe sitifiketi sekutalwa i-afidavithi nangabe ipasiphoti yakho yaseNingizimu Afrika yalahleka titfombe letine tepasiphoti.
Ticelo tingatsatsa emalanga ekusebenta langu-5 kutsi kutfolakale ipasiphoti.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanexceptionalskillsworkpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yemakhono laswelekile iniketwa bantfu bangaphandle labanemakhono laswelekile nobe ticu leteswelekile. Futsi inganiketwa nelilunga lelidvute lemndeni waloyo muntfu. Ticelo tingafakwa ehhovisi lelincusa laseNingizimu Afrika nobe emishani.
Emapasiphothi kumele abe ngulasebentako hhayo lokungahansi kwemalanga langu-30 ngemuva kwekuvasha lokufuna kwentiwa sekuphelelwe sikhatsi.
Ngenisa luhlelo lwakho lwekutatisa lolubanti, lolupheleleve kanye nebufakazi bebacashi bobasebentela.
Bufakazi betindlela tekutfola imali lobetfulwe ngetitatimende tetimali tasebhabge, tiliphi tekuhola, timali lotiniketwa ngulabakugcinile eNingizimu Afrika, umfundzate, tekwelashwa, nobe imali lekhona, lokufaka ekhatsi emakhredithi khadi nobe nobe ema-traveller's cheques ekubonelea tindleko letingabakhona ngesikhatsi uhleti eNingizimu Afrika.
Sitifiketi sekuvakasha, nangabe sidzingeka.
Khokha incwadzi levela kumtimba wembuso wangaphandle nobe weNingizimu Afrika, nobe levela kumtimba lokhona wetemfundvo, temasiko nobe tebhizinisi, lecinisekisa emakhono neticu leteswelekile.
Khombisa lobunye bufakazi bekwesekela emakhono neticu leteswelekile, njengalokushicilelwe nebufakazi.
Kungatsatsi sikhatsi lesidze lesingemalanga langu-30 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanintracompanytransferworkpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekwengciselwa kulenye inkampani lehlobene iniketwa umuntfu wangaphandle lowendluliswa yinkampani yakhe kutsi atewusebentela inkampani lehlobene nayo eNingizimu Afrika. Sikhatsi lesidze semvumo yekwengciselwa kulenye inkampani lehlobene yiminyaka lemibili. Sicelo singafakwa esikhungweni selincusa laseNingizimu Afrika nobe emishani.
Yetfula incwadzi levela kulenkampani yangaphande lecinisekisa kutsi utawendluliselwa kuligatja eNingizimu Afrika nobe utawufakwa kunkampani lengaphansi kweningizimu Afrika.
Yetfula incwadzi lephuma kunkampani leseNingizimu Afrika lecinisekisa kwendluliselwa kwakho yinkampani lenkhulu lekulelinye live, futsi ichaze nemsebenti nesigaba lotawucashelwa sona.
Ngenisa sitifiketi semcwaningi mabhuku lofanelekile, lowenta lomsebenti egameni lemcashi, achaza sidzingo sekukucasha futsi avete nemabalengwe emsebenti wakho.
Ngenisa sitifiketi semcwangini mabhulu lofanelekile, lesichaza kutsi angeke ucashwe ngekwemibandzela netimo letibukeleka phansi kuleto leticondzene netakhamiti nebahlali nekutsi futsi uneticu letisemtsetfweni letidzingeka kwenta kulomsebenti.
Yetfula bufakazi bekubhalisa kumtimba nobe libhodi letingcweti, nangabe kufanele.
Kungatsatsa sikhatsi lesidze lesingemalanga langu-30 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanofficialpassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphothi yebasebenti bahulumende ngumculu loniketwa basebenti bahulumende labachumene netikhungo tahulumende nangabe bafuna kuhamba baye kulamanye emave ngeluhambo lwemsebenti. Ipasiphothi yebasebenti bahulumende isebenta iminyaka lesihlanu.
Kufaka sicelo, kumele ube namatisi nobe sitifiketi sekutalwa.
Gcwalisa form BI-73 futsi uliyise ehhovisi lelidvute leLitiko leTasekhaya. Liyise ehhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Yenta bumsulwa beminwe kute ubhalise kuRejista yeBantfu.
Ngenisa titfombe letimbili tepasiphoti.
Lofaka sicelo sako kokubili, ipasiphoti yebasebenti bahulumende namatisi bangentiwa ngaleso sikhatsi nangabe abakhoni kutsi bangema.
Ngenisa incwadzi levela kumcashi wakho lenetizatfu tekutsi kungani udzinga ipasiphoti yebasebenti bahulumende.
Kusetjentwa kwalesicelo kungatsatsa linye liviki kuya kulangu 6.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermanentresidencepermitspouses.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwentelwe bantfu lababachamuki labanebalingani balomphelo netakhamiti taseNingizimu Afrika nobe bahlali balomphelo.
Budlelwano balomphelo emkhatsini webantfu bebulili lobufanako nebebulili lobungafanani buvumelekile, kepha esikhundleni sesitifiketi semshado, bomata labanjalo kudzingeka bafakazele kuhlalisana kwabo nekwesekana ngekuvana nangetimali, ngekungenisa i-afidvithi.
Kute Litiko leTasekhaya likhiphe imvumo yekuhlala yalomphelo yemlingani wemuntfu longumchamuki wesakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo, kumele kwenetiseke kutsi kunemoya lomuhle wekuvana kwalabalingani.
Imvumo yekuhlala kwalomphelo inikwetwa ngekwemibandzela yekutsi kusebenta kwayo kutawuphela nangabe, eminyakeni lemibili kusukela ngelusuku imvumo iniketiwe, budlelwano bungasekho, ngaphandle kwetimo lapho lomunye asashonile.
Munye kuphela umlingani ngekwemshado, longumchamuki longafaka sicelo ngekwekutsi ushade nesakhamuti nobe umhlali walomphelo.
Kumele ube ushade nesakhamuti saseNingizimu Afrika nobe sakhamuti salomphelo macondzana nemtsetfo wemshado wesilumbi nobe umtsetfo wemshado wesintfu sikhatsi lesingaba yiminyaka lesihlanu.
Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya nobe lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitapplicantsover21.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umuntfu longumchamuki longumntfwana wetakhamiti taseNingizimu Afrika futsi longetulu kweminyaka lengu-21 angasifaka sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo.
Lolusito lwebantfwana ikakhulu bebatali labatfole buve baseNingizimu Afrika ngekwebuve kwalongakaktalelwa eveni ngemtsetfo. Bantfwana betakhamiti taseNingizimu Afrika ngekutalwa nangebuve ngekuba situkulwane bafanelekile kufaka ticelo bekuba bahlali kwalomphelo.
Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya nobe lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Ngenisa sitifiketi sekutalwa.
Ngekuya kwemitfombo yakho yetimali, batali bakho bangadzingeka kungenisa kutibophelela ngelusito lwetimali.
Kute sikhatsi lesibekelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitchildofcitizen.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lelicembu lentelwe umuntfu longumchamuki longaphansi kweminyaka lengu-21 budzala, longumntfwana wesakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo. Imvumo yekuhlala lomphelo iniketwa ngekwemibandzela yekutsi itawuphelelwa sikhatsi ngemuva kweminyaka lemibili kusukela ngelusuku lwakho lwekutalwa lwesi-21, ngaphandle nangabe siciniseko sekufaka sicelo sekuhlala sentiwe.
Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya nobe lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Batali bakho kudzingeka bangenise bufakazi bebuve babo nobe bekuba nebuve balomphelo eNingizimu Afrika ngemiculu yekutatisa nobe timvumo tekuhlala talomphelo.
Kute ucinisekise kuba ngumtali, kumele ungenise sitifiketi sakho sekutalwa.
Batali bakho kumele bangenise bufakazi besibopho sekutsi batakunakekela ngetimali.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitfamilyreunionscheme.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwemuntfu lotawuba ngumhlali walomphelo lofisa kufaka sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo esimeni sekuba lilunga lemndeni lelisakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo esigabeni sekucala sebuhlobo. Inhloso yekuhlala kwalomphelo, emalunga emndeni esigabeni sekucala sebuhlobo achazwa njengebantfwana bentalo nalabasiswe ngekwemtsetfo nobe batali belusiso nabogogo namkhulu.
Ticelo tingafakwa ehhovisi kunobe nguliphi lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo kumele akhombise kutinikela macondzana nemtfwalo wetimali, kwelashwa nangekwemtimba kwalofake sicelo. Nobe kunjalo, lapho sihlobo singumtali wemntfwana losesemncane, sibopho lesinjalo asidzingeki.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitownbusiness.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwebantfu bekuchamuka ngaphandle labafuna kuvula emabhizinisi eNingizimu Afrika; nobe lasevele banato timvumo tekuchuba emabhizinisi eNingizimu Afrika; nobe labacondze kusisa imali emabhizinisini lasavele akhona eNingizimu Afrika.
Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya kusifundza locabanga kuvula kuso ibhizinisi. Faka sicelo sakho kunobe nguliphi lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Umcwaningi mabhuku ema-akhawunti losebenta egameni lalona longaba ngumhlali walomphelo kumele angenise sitifiketi sekutsi imali lencunyiwe lekumele ifakwe ku-book value yalebhizinisi seyitjaliwe. Lemali lencunyiwe lekumele ifakwe letigidzi letingu-R2,5 futsi ingalengiswa nobe incishiswe nangabe kubonakala kuyintfo lefunwa nguvelonkhe nobe nangabe kucela Litiko leTekuhweba neTimboni.
Nasekutfolwe imvumo yekuhlala ylomphelo, umuntfu lotsintsekako kumele avusetele sitifiketi semcwaningi mabhuku ema-akhawunti eminyakeni lemibili ngemuva kwelusuku lwekukhishwa kwemvumo yekuhlala yalomphelo, phindze futsi iminyaka lemitsatfu ngemuva kwaloko. Kwehluleka kuhambisana nalesimo kutawuholela ekuphelelweni kusebenta kwemvumo yekuhlala yalomphelo.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitretiredpersons.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwebantfu lababachamuki labafuna kutsatsa umhlalaphansi eNingizimu Afrika. Kute umnyaka loncunyelwe umkhawulo. Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya nobe ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika.
Kumele wetfule bufakazi kuLitiko leTasekhaya lekutsi unelilungelo lempesheni, impesheni lengenakuncanyulwa, nobe i-akhawunti yemhlalaphansi, letakunika linani lelincane lemali lencunyiwe letinkhulungwane letingu-R20 000 ngenyanga.
Ngakulokunye, kumele wetfule bufakazi kuLitiko leTasekhaya kutsi unenhlanganisela yemphahla lengenisa imali yenyanga letinkhulungwane letingu-R20 000.
Kute sikhatsi lesincunyiwe salolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitworker.2010-03-25.ss.txt</fn>
Loku kwentelwe bantfu labachamuka kulamanye emave labafisa kufaka sicelo semvumo yekuhlala ngesizatfu sekutsi batfole umsebenti wekucashwa ngalokuphelele eNingizimu Afrika. Lesicelo kumele siwele ekhatsi kwemikhawulo yemnyaka lencunyiwe ngetikhatsi letehlukene.
Ticelo tingafakwa kunobe nguluphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya esiundzeni lofuna kusebenta kuso nobe kukuliphi lihhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Kutsi bekute bantfu baseNingizimu Afrika labebafanelwe ngulomsebenti.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforaretiredpersonpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekuhlala yemuntfu lotsetse umhlalaphansi inikwa umuntfu wangaphandle lofuna kuhlala eNingizimu Afrika nasatsetse umhlalaphansi.
Yetfula bufakazi bemalingena lencane lengangetinkhulungwane letingemashumi lamabili nesihlanu temaRandi ngenyanga, yempesheni nobe yempesheni lengenakuncanyulwa nobe ye-net lengekho ngaphansi kwetigidzi temaRandi letingu-15.
Nangabe lofake sicelo ufuna kusebenta, kumele etfule bufakazi bekutsi kute sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingenta lomsebenti locelwe ngulona lofake sicelo.
Yetfula ikontileka yekucashwa yenhlangano lotawuyisebentela, nayo yonkhe imininingwane ledzingekako macondzana naleyo nhlangano.
Yetfula sitifiketi sekugonyelwa i-yellow fever nangabe uke wahamba nobe ucabanga kuya endzaweni lene-yellow fever. Lesitifiketi angeke sidzingeke lapho uhambe khona nobe lapho ucabanga kuya khona wendlula endzaweni lenjalo nobe lapho sicelo sentiwa khona eNingizimu Afrika.
Khokha idiphozithi. Lediphozithi angeke ibuyiselwe kulona loyikhokhile ngemuva kwekumba nobe ngemuva sewunikwe imvumo. Kukhokhwa kwalediphozithi ingakhokhwa ngelisheke lelicinisekiswe libhange nobe ngekhredithi khadi etindzaweni letinato letinsita.
Yetfula sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa, umbiko wetekwelashwa nobe we-radiology . Akudzingeki kutsi bantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 nabomake labatetfwele babe nemibiko lenjalo.
Lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingaba ngemalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforastudentexchangepermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yeluhlelo lwekuntjintjiselana bafundzi iniketwa umfundzi wangaphandle lokumele abandzakanyeke kumklamo nobe luhlelo lolutsite kusikhungo semfundvo lephakeme eNingizimu Afrika.
Faka sicelo selihhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini.
lecinisekisa kutsi lesikhungo sinemtfwalo wekulungisa nobe kuniketa luhlelo lebeka emabalengwe emisebenti nesikhatsi seluhlelo lecinisekisa kutsi lesikhungo sitawutsatsa umtfwalo lophelele wekunakekela lomfundzi iseselapha eRiphabhliki nekutsi futsi lomfundzi semukelwe kutsi sibhaliswe.
lecinisekisa imininingwane yalomfundzi, lokufaka ekhatsi kubhaliswa kwemfundzi esikhungweni semfundvo lephakeme ngaphandle lecinisekisa lusuku luhlelo lolutawucala ngalo eNingizimu Afrika.
Sicelo singatsatsa emalanga langu 30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasubsidyofachildrenshome.2010-03-25.ss.txt</fn>
Likhaya lebantfwana yindzawo yekunakekelwa kwebantfwana lebhalisiwe. Emakhaya ebantfwana angacela kutfola imali kuhulumende yekwelekelelwa njalo ngenyanga kute akhone kuhlangabetana netindleko. Imali yekwelekelelwa leniketwako yehlukahlukene futsi imiselwe etindlekweni tekuphatsa lamakhaya kanye nelinani lebantfwana labahlala kuwo.
Ngubani longafaka sicelo salolusito lwemali?
Lifomu leligcwalisiwe lifanele lisayinwe nguSihlalo weliKomidi leliPhetse neMcondzisi weSigodzi weliKhaya lebaNtfwana lelifake sicelo. Faka eTikweni lifomu kanye nesitifiketi sekubhalisa se-NPO netitatimende tasebhange.
Lusito lwetimali luyatfolakala kutikhungo tabo bonkhe bazuzi bemakhaya labatfola tindlu kuso lesikhungo.
Lolusito lukhokhelwa kusikhungo hhayi kumzuzi.
Inchubo yekufakwa kwesicelo itawutsatsa ngetulu kwetinyanga letintsatfu kusti kusisetjentwe.
Uma sicelo sakho sesingenisiwe, sitawuhlolwa kutsi siyafaneleka yini.
Uma ngabe Litiko liyenetiseka ngalesicelo, utawuniketwa timali.
Sincumo simiselwe ekubeni khona kwemitfombotinsita nesidzingo saletinsita.
Litiko liniketa leselekelelo tinyanga letintsantfu, ngekumiselwa ekuhlolweni kwemisebenti yalamakhaya.
Lifomu liyatfolakala emaHhovisi eTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle lasedvutane nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasylum.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekukhuseliswa njengebabaleki sicelo lesentiwa ngulofake sicelo kutsi atsatfwe njengemkhoseliswa.
Umuntfu lofuna kukhuseliswa njengembaleki ngumuntfu lobaleke eveni lakhe lendzabuko ngekwesaba kuhlushwa , futsi lofuna kutsatfwa njengemkhoseliswa - kuloku, eNingizimu Afrika. Lofake sicelo uhlala angulofuna kukhuseliswa njengembaleki sibe sicelo sakhe sisabuketwa, sicatjangelwa.
Lofuna kukhuseliswa njengembaleki unikwa imvumo yekwendlula lengeke ivusetelwe, emasangweni ekungena eNingizimu Afrika . Lemvume isebenta emalanga langu-14 futsi inika umnikati wayo ligunya lekubika ku-Refugee Reception Office kute bacele kukhuseliswa njengebabaleki.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye Litiko leTasekhaya.
Sisebenti seSikhungo sebaKhoseli senta inkhulumo yekuhlola yekucala bese kugcwaliswa form BI-1590.
Kukhishwa imvumo yekukhuseliswa njengembaleki, isayinwe futsi igcotjwe sitembu.
Lemvumo lesebenta emalanga langu-30, itakubumela kuhlala eNingizimu Afrika kwesikhashana. Lemvumo ingavusetelwa yelulwe lamanye emalanga langu-30, tinyanga letintsatfu.
I-RSDO nekuncunywa kwesicelo futsi itsatse sincumo macondzana nesicelo sekukhuseliswa njengembaleki.
Nangabe uyakhuseliswa , kumele ufake sicele saMatisi semkhuseliswa, smart kunobe nguyiphi i-RRO ngemalanga langu-15.
Kuba ngulokhoseliswe njengembaleki kutsatsa tinyanga letimbili, kepha kumele ubhale incwadzi lecela kubuketwa nobe kuchutjekiswa kwekukhuseliswa kwakho njengembaleki tinyanga letintsatfu ngembi kwekutsi iphelelwe sikhatsi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasylumseekerspermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekukhuseliswa njengebabaleki sicelo lesentiwa ngulofake sicelo kutsi atsatfwe njengemkhoseliswa.
Umuntfu lofuna kukhuseliswa njengembaleki ngumuntfu lobaleke eveni lakhe lendzabuko ngekwesaba kuhlushwa , futsi lofuna kutsatfwa njengemkhoseliswa - kuloku, eNingizimu Afrika. Lofake sicelo uhlala angulofuna kukhuseliswa njengembaleki sibe sicelo sakhe sisabuketwa, sicatjangelwa.
Lofuna kukhuseliswa njengembaleki unikwa imvumo yekwendlula lengeke ivusetelwe, emasangweni ekungena eNingizimu Afrika . Lemvume isebenta emalanga langu-14 futsi inika umnikati wayo ligunya lekubika ku-Refugee Reception Office kute bacele kukhuseliswa njengebabaleki.
uyahlolisiswa kwekucala kutsatfwa bufakazi bebumsulwa ngwekweminwe kutfolwa umhumushi.
Sisebenti seSikhungo sebaKhoseli senta inkhulumo yekuhlola yekucala bese kugcwaliswa form BI-1590.
Kukhishwa imvumo yekukhuseliswa njengembaleki, isayinwe futsi igcotjwe sitembu.
Lemvumo lesebenta emalanga langu-30, itakubumela kuhlala eNingizimu Afrika kwesikhashana. Lemvumo ingavusetelwa yelulwe lamanye emalanga langu-30, tinyanga letintsatfu.
I-RSDO nekuncunywa kwesicelo futsi itsatse sincumo macondzana nesicelo sekukhuseliswa njengembaleki.
Nangabe uyakhuseliswa , kumele ufake sicele saMatisi semkhuseliswa, smart kunobe nguyiphi i-RRO ngemalanga langu-15.
Kuba ngulokhoseliswe njengembaleki kutsatsa tinyanga letimbili, kepha kumele ubhale incwadzi lecela kubuketwa nobe kuchutjekiswa kwekukhuseliswa kwakho njengembaleki tinyanga letintsatfu ngembi kwekutsi iphelelwe sikhatsi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforatemporarypassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphothi yesikhashana iniketwa bantfu baseNingizimu Afrika labaneluhambo loluphutfumako, labangeke bakhone kumela kutfola ipasiphothi letayelekile. Ipasiphothi yesikhashana, isebenta tinyanga letingu-12. Nawufaka sicelo sepasiphothi yesikhashana, umele uphindze ufake sicelo sepasiphothi yalomphelo.
incwadzi lechaza kutsi kungani udzinga ipasiphothi yesikhashana matisi nmobe sitifiketi sekutalwa titfombe letine tepasiphothi i-afidavithi nangabe ipasiphothi yakho yaseNingizimu Afrika ilahlekile nobe yebiwe.
Ticelo tingatsatsa kusukela emalangeni ekusebenta langu-5 kuya kulangu-10.
<fn>GOV-ZA. Applicationforatouristpassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ipasiphothi yebavakashi iyadzingeka nawuya kulelinye live nobe nawubuyela eNingizimu Afrika. Ipasiphothi yebavakashi iniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika letinemimyaka lengu-16 nangetulu budzala. Ingasetjentiwa kuya kuwo onkhe emave ngaphandle nangabe ayikagcotjwa kanjalo. Ingasebenta iminyaka lengu-10 ngemuva kwekukhishwa. Kumele ube namatisi lonemagabelo nobe sitifiketi sekutalwa kute ukwati kufaka sicelo. Ticelo tako kokubili ipasiphoti yebavakashi namatisi kungentiwa ngaleso sikhatsi nangabe awukwati kutsi ungalindza.
Gcwalisa form BI-73 lekufaka sicelo futsi uliyise wena matfupha ehhovisi leLitiko Letasekhaya lelidvutane. Liyise ehhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe imishini nangabe ukulelinye live.
Ngenisa titfombe takho letilingana netepasiphoti.
Kutsatsa emaviki langu-6 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforavisa.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-visa yimvumo lefakwa kupasiphothi lesebentako yemuntfu wangaphandle, legunyata lomuntfu wangaphandle imvumo yekungena eNingizimu Afrika.
itfolwe ngaphambi kwekutsi lofake sicelo alishiye live lakubo aye eNingizimu Afrika itfolwe phesheya futsi angeke itfolwe emasangweni ekungena eNingizimu Afrika icelwe esikhungweni sendzawo seliNcusa laseNingizimu Afrika nobe emishani emaveni lapho iNingizimu Afrika imelelwe khona icelwe ehhovisi lesidvute leLincusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini nangabe iNingizimu Afrika ayikamelelwa eveni lakho. Loku kufaka ekhatsi banikati bemapasiphothi abosomachinga/emancusa nemapasiphoti ebasebenti bahulumende labafuna timvumo temachinga.
Tinyatselo lekumele tilandzelwe gcwalisa form BI-84 yesicelo se-visa ipasiphothi yakho kumele ibe ngulesebentako hhayi ngaphansi kwemalanga langu-30 ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi kwemvumo lefunwako ipasiphothi yakho kumele kutsi lokungenani ibe nelikhasi linye lelingakasebenti nawuyiletsa kutsi igcotjwe kumele kukhokhwe imali lebekiwe, nakunesidzingo kumele kungeniswe sitifiketi sekugonywa, nangabe kufanele ngenisa sitatimende nobe imiculu lecinisekisa sizatfu nesikhatsi lesitawuhlalwa yetfula bufakazi betindlela tekutfola imali leyenele yetfula bufakazi belithikithi lendiza lekubuyela emuva, lelisebentako ungacelwa idiphozithi.
Kungatsatsa emalanga kufikela kulangu-10 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforchangeofgender.2010-03-25.ss.txt</fn>
Takhamuti taseNingizimu Afrika nobe labo labanemvumo yekuhlala lomphelo labebantjintja bulili ngembi kwe-Deaths Registration Act, 1992 , ucale kusebenta, bangafaka ticelo tekuntjintja bulili babo.
Gcwalisa form BI-526 lekufaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Etimeni lapho khona titfo tangasese temuntfu tintjintjwe ngekuhlindvwa nobe ngekwelashwa bodokotela , ngenisa umbiko lochaza luhlobo nemiphumela yanobe ngutiphi tinchubo letentiwe nekwelashwa lokwentiwe nobe lokulungiswe ngudokotela lowente letinchubo nobe lokwelaphile.
Kuto tonkhe timo, niketa umbiko lochaza bulili bamanje balofaka sicelo uhambisane nesicelo sakhe. Lombiko kumele ulungiswe ngudokotela lohlole lofake sicelo kute atfole kubukeka kwebulili bakhe.
Khipha umbiko wadokotela wetengcondvo loweluleke lofake sicelo, loniketa umniningwane lophelele ngaloludzaba, ikakhulu umlandvo walo nesimo setengcondvo sekukholelwa kulobulili lobuntjintjiwe.
Nangabe lofake sicelo uneminyaka lengu-16 nangetulu, kumele afake sicelo samatisi lomusha.
Kumele kutsatfwe bumsulwa ngeminwe ngetinhloso tekucinisekisa futsi nekugcina idathabhesi ye-HANIS isesikhatsini.
Gcwalisa form BI-526 lekufaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Etimeni lapho khona titfo tangasese temuntfu tintjintjwe ngekuhlindvwa nobe ngekwelashwa bodokotela , ngenisa umbiko lochaza luhlobo nemiphumela yanobe ngutiphi tinchubo letentiwe nekwelashwa lokwentiwe nobe lokulungiswe ngudokotela lowente letinchubo nobe lokwelaphile.
Kuto tonkhe timo, niketa umbiko lochaza bulili bamanje balofaka sicelo uhambisane nesicelo sakhe. Lombiko kumele ulungiswe ngudokotela lohlole lofake sicelo kute atfole kubukeka kwebulili bakhe.
Khipha umbiko wadokotela wetengcondvo loweluleke lofake sicelo, loniketa umniningwane lophelele ngaloludzaba, ikakhulu umlandvo walo nesimo setengcondvo sekukholelwa kulobulili lobuntjintjiwe.
Nangabe lofake sicelo uneminyaka lengu-16 nangetulu, kumele afake sicelo samatisi lomusha.
Kumele kutsatfwe bumsulwa ngeminwe ngetinhloso tekucinisekisa futsi nekugcina idathabhesi ye-HANIS isesikhatsini.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationforcitizenbydescent.2010-03-25.ss.txt</fn>
Etimeni tekusisa, ngenisa umyalelo wekusisa.
Ngenisa ikhophi yesitifiketi sekutalwa selive langaphandle.
Ngenisa emakhophi esitifiketi semshado salofaka sicelo nebatali bakhe.
Ngenisa bufakazi balabatali baseNingizimu Afrika bekutfola buve bangaphandle.
Ngenisa bufakazi bekubelekwa batali baseNingizimu Afrika.
Lolusito lungatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationfordualnationality.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sakhamuti saseNingizimu Afrika lesifuna kuba sakhamuti salelinye live kumele sifake sicelo kuLitiko Letasekhaya kute agcine buve bakhe baseNingizimu Afrika ngembi kwekutfola buve balelelinye live nobe buve bakhe baseNingizimu Afrika ngembi kwekutfola buve balelinye live. Buve bemave lamabili nobe kuba sakhamuti semave lababili kutsatfwa njengobe sakhamuti semave lamabili.
Buve bemave lamabili buniketwa bantfu labangetulu kweminyaka lengu-21.
Faka sicelo kusikhungo seLincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Faka matisi losebentako.
Kungatsatsa emaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforexemptionfromlossofcitizenship.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kutfola buve kabusha baseNingizimu Afrika kwenta takhamiti taseNingizimu Afrika tibe takhamiti talamanye emave ngaphandle kwekulahlekelwa buve bato baseNingizimu Afrika. Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo ehhovisi lelincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini nangabe ukulelinye live.
Takhamiti taseNingizimu Afrika ngemuva kwekutfola buve balelinye live bangasesibo labasesebancane futsi nangaphandle kwekufaka sicelo sekugcina buve baseNingizimu Afrika ngembi kwekutsi babe takhamiti talamanye emave bangafaka sicelo sekungaphelelwa.
Ngenisa ikhophi lenesitembu semtsetfo yesitifiketi sebuve bangaphandle.
Ngenisa ikhophi yamatisi waseNingizimu Afrika nobe sitifiketi sekutalwa saseNingizimu Afrika.
Kungatsatsa emalanga ekusebenta langu-5 kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforexemtionfromincometax.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kukhetsa macondzana netentsela kunganiketwa tinkampani letingatfoli inzuzo letisungulelwe kusita umphakatsi jikelele. Nobe kunjalo, lokukhetfwa kutawuniketwa kuphela tinkampani letihambisana nalokububukelwa yi-Non-profit Organisations Act, 1997 , naleminye imitsetfo lehambisanako.
Inhlangano yebantfu. Inhlangano yebantfu letikhetselako lephetfwe nguMtsetfosisekelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforextension.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umkhokhintsela angafaka sicelo sekwengetwa kwesikhatsi sekufakwa kwentsela yemholo.
Lirekhodi lemkhokhintsela alisebenti.
Umkhokhintsela uhlala kulelinye live.
Lirekhodi lemkhokhintsela libhalwe kutsi liyi-estate, sibonelo, kufa, kushona kwebhizinisi, kuba setikweletini letingakhokheleki.
Kwakhishwa satiso nobe lisamane lekugcina lekufuna imali ngemnyaka wentsela ngco.
Emafomu entsela yeMholo akakhokhelwa ngaphandle kwekuhlelelwa kukhokhela futsi nemalanga ekukhokhela lawo mafomu asendlulile.
Linani leNtsela yeMholo liyakweletwa ngaphandle kwekuhlehliselwa kukhokhelwa ngemuva kwesikhatsi.
Emafomu entsela alomnyaka akakhishwa.
Kwengetwa kwesikhatsi sekufakwa kwentsela kwendlula lizinga lelisetulu lesikhatsi lesivumelekile salelicembu lebakhokhintsela.
Lirekhodi lemkhokhintsela lisendleleni yekundluliselwa kulenye indzawo.
Emafomu nobe imali ye-VAT iyakweletwa ngaphandle kwekuhlelelwa likufanele - emalanga ekukhokhela leto timali asendlulile nobe kute kuhlelelwa lokucacile ekukhokha lemali ngemuva kwesikhatsi.
Titatimende tekubuka kuhambisana kwemabhukutimali te-PAYE nobe emafomu entsela nobe linani lemali liyakweletwa ngaphandle kwekuhlelelwa lokufanele - emalanga ekukhokhelwa letitatimende nobe emafomu entsela nobe asendlulile nobe akahlelewa kukhokhelwa ngemuva kwesikhatsi.
Cela kweNgetelwa lokuSipesheli ngekubhala incwadzi, ubhalele lihhovisi leligatja le-SARS lelidvutane.
Nangabe sicelo sesisetjentiwe, utawatiswa ngencwadzigezi kulelikheli lencwadzigezi lowaliniketa. Nangabe awuniketi likheli lencwadzigezi, ungatsintsana nelihhovisi lelidvutane leligatja le-SARS ngemuva kwelilanga linye lekusebenta.
<fn>GOV-ZA. Applicationforfamilyreunionscheme.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwemuntfu lotawuba ngumhlali walomphelo lofisa kufaka sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo esimeni sekuba lilunga lemndeni lelisakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo esigabeni sekucala sebuhlobo. Inhloso yekuhlala kwalomphelo, emalunga emndeni esigabeni sekucala sebuhlobo achazwa njengebantfwana bentalo nalabasiswe ngekwemtsetfo nobe batali belusiso nabogogo namkhulu.
Ticelo tingafakwa ehhovisi kunobe nguliphi lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
Gcwalisa emafomu ekufaka ticelo.
Sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umhlali walomphelo kumele akhombise kutinikela macondzana nemtfwalo wetimali, kwelashwa nangekwemtimba kwalofake sicelo. Nobe kunjalo, lapho sihlobo singumtali wemntfwana losesemncane, sibopho lesinjalo asidzingeki.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationformaintenanceorder.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kondla kucindzetelwa nobe ngumtfwalo wekuniketa lomunye umuntfu, sibonelo, umuntfu losesemncane, indlu, kudla, kwekwembatsa, imfundvo nekunakekelwa ngetekewelashwa, nobe ngetindlela tekuniketa loyo muntfu letintfo letibalulekile. Lomsebenti losemtsetfweni wekondla ubitwa ngekutsi 'ngumsebenti wekondla' nobe 'ngumsebenti wekunakekela'.
Ngubani lekumele akhiphe sondlo?
Umsebenti wekondla umiselwe ebuhlotjeni bengati, kusisa, nobe kona lokwekutsi laba lababili bashadene.
Bogogo namkhulu wakhe, nobe ngabe batali balomntfwana abazange bashadane. Nobe kunjalo, loku kuyehluka ngekuya kwenkinga ngayinye.
Umsebenti wekondla umndeni awugcini kuphela ngemntfwana kuphela.
Lelilunga lemndeni lekufunwa kulo sondlo liyakhona kukhokha sondlo lesifunekako.
Ngutiphi tindleko letingafunwa?
Ungafuna kunakekelwa lokukhonakalako lokudzingekako ekuniketeni umntfwana nobe lomunye umuntfu lonelilungelo lekunakekelwa ngekuphila kahle nangekukhuliswa kahle. Loku kufaka ekhatsi kuniketa tidzingo letifanana nekudla, kwekwembatsa nendlu yekuhlala, kanye nekukhokhela imfundvo yangempela. Inkantolo ingaphindze futsi iyalele babe wemntfwana kutsi afake sandla ekukhokheleni tindleko nesondlo kusukela ngelilanga labelekwa ngalo umntfwana kufikela ngelilanga kukhishwa umyalelo wesondlo. Inkantolo ingaphindze ikhiphe umyalelo wekukhokhelwa kwetindleko tekwelashwa temntfwana, nobe umyalelo wekutsi lomntfwana abhaliswe kusikimu sekwelashwa samunye webatali, njengalomunye loncikile. Kute inkantolo ikhone kukhipha umyalelo lokahle, batali bobabili kumele banike inkantolo bufakazi betindleko tabo.
Indlela lobona ngayo kutiphatsa kwalolomunye umtali ite umtselela kulilungelo lemntfwanakho lekondliwa.
Uba nalabanye bantfwana kamuva.
Lilungelo lakho lekondla umntfwana nelekutsi ufinyelele kumbona tintfo letimbili letehlukene kakhulu futsi kunye kute budlelwano nalolokunye. Ngetulu kwaloko, bantfwana bemtali ngamunye bete umtselela kumsee\benti wekunakekela. Nobe kunjalo, imali lekhokhwako yesondlo ingachubiyelwa yinkantolo nangabe munye webatali angaletsa sicelo lesinjalo.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe , yani ku-website yeLitiko Letebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Faka sicelo sesondlo enkantolo yamantji esigodzini lohla kuso.
Nangabe uyangabata, inkantolo yakho yendzawo itakutjela kutsi kumele uyekusifaka kuyiphi inkantolo sicelo sakho.
Kwengeta kulelifomu leligcwalisiwe, ngenisa bufakazi bemali yakho lenganako ngenyanga netindleko, njengemarisithi ekudla lokutsengiwe, ibhili yagesi futsi/nobe yerenti.
Inkantolo itawubeka lilanga lapho wena naloyo lofuna kutsi akhokhe sondlo nite ngalo enkantolo.
Sisebenti lesibukene netesondlo nemseshi batawuphenya ngeludzaba lwakho lwekufuna sondlo futsi babuke nesimo sakho.
Inkantolo itawukhipha lisamane lekwatisa lekumele akhokhe sondle kutsi avele enkantolo ngelilanga lelitsite ngco kutewucociswana ngaloludzaba.
Lobekwe umtfwalo wekukhokha sondlo angavuma kukhokhela lesondlo lekudzingeka asikhokhe, nobe emelane naloludzaba enkantolo.
Nangabe lotfweswe umtfwalo wekukhokha sondla uyavuma kukhokhela lesondlo, mantji utawubuketa imiculu lefanele. Utawukhipha umyalelo, futsi angancuma kwenta njalo ngaphandle kwekudzinga batali/emacembu kutsi avele enkantolo.
Nangabe umuntfu lekumele ikhakhe sondlo akakuvumi kuhokhwa kwemyalelo, kumele avele enkantolo, lapho khona kutawulalelwa bufakazi babofakazi bemacembu omabili.
Nangabe inkantolo itfola kutsi kumele kutsi lomuntfu akhokhe sondlo, itawukhipha umyalelo wemali lekumele ikhokhwe. Inkantolo itawuphindze incume kutsi sondlo sitawukhokhwa kanjani futsi kuphi.
Ehhovisi lendzawo lamantji nobe kukuliphi lelinye lihhovisi lahulumende lelimiselwe inhloso lenjena.
Ikhokhwe ngco kulomuntfu leya kuye lemali.
Ngendlela lapho khona umcashi walokhokha sondlo ayalelwa kutsi advonse imali yesondlo ngco emholweni walokhokhako, ngekuhambisa neMtsetfo lomusha weSondlo wanga-1998.
Utawuphatfwa ngalokulinganako, ngebuntfu nangesizotsa.
Tikhalo titawuphakanyelwa etulu ngekushesha futsi tiphatfwe kahle ngendlela lekungakhoneka ngayo.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito. Yonkhe lenchubo, kusukela ekungeniseni sicelo kute kufikele ekukhokhweni kwemali yesondlo yekucala, kungatsatsa emaviki, ngekuya kwekubambisana kwemacembu omabili.
Bofakazi labetako betawutsamela letinchubo, ilokufaka ekhatsi lomuntfu lofuna kukhokhelwa sondlo, kumele bakhokhelwe imbasha yekuhamba naletinye tindleko. Nobe kunjalo, inkantolo itawutincumela kutsi ngabe timbasha letinjalo kumele kutsi tikhokhelwe umuntfu lokhokhelwe umyalelo.
Umuntfu lofaka sicelo sesondlo kumele asifake sicelo esisebentini lesibukene netesondlo macondzana nekukhokhelwa kwetimali tafakazi.
Tsintsana Nelihhovisi leMantji, lakho lelidvute, Inkantolo yeTesondlo, Inkantolo Yemndeni Umshushisi Wenkantolo nobe sisebenti Lesiphenya Ngetesondlo.
<fn>GOV-ZA. Applicationfornaturalisation2.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nanobe ngubani lonemvumo yekuhlala eNingizimu Afrika lomphelo uyafaneleka kufaka sicelo sekuba sakhamuti saseNingizimu Afrika salomphelo ngekusebentisa buve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo ngemuva kweminyaka lesihlanu ahlala seNingizimu Afrika lomphelo.
Nanobe ngubani loshade sakhamuti saseNingizimu Afrika uyafaneleka kuba sakhamutui saseNingizimu Afrika ngebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo, ngeminyaka lemibili atfole imvumo yakhe yekuhlala kwalomphelo ngesikhatsi ashada.
Umntfwana longaphansi kweminyaka lengu-21 lonemvumo yekuhlala lomphelo uyafaneleka kuba sakhamuti ngebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo masinyane-nje anikwe imvumo yakhe.
Yetfula imvumo yekuhlala lomphelo lesebentako nobe incwadzi yekucolelwa.
Ngenisa sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa.
Ngenisa form BI-9 legcwalisiwe nesethi lephelele yebumsulwa ngeminwe netitfombe letimbili tamatisi nangabe ungetulu kweminyaka lengu-15. Loku kwekutsi utfole matisi ngemuva kwekwemukelwa kwebuve bakho kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo.
Umtali lonemtfwalo angafaka sicelo egameni lemntfwana losesemncane nanobe ngusiphi sikhatsi, kuphela-nje nangabo lomntfwana uhlala eNingizimu Afrika salomphelo ngalokusemtsetfweni.
Nangabe sicelo sakho semukelwe, utawucelwa kutsi usayine i-Declaration of Allegiance futsi utawunikwa sitifiketi sekuba sakhamuti saseNingizimu Afrika salomphelo ngekusebentisa buve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo lesinenombolo lengu-R.
Lofake sicelo utawunikwa matisi.
Labafake ticelo, letingakaphumeleli batawatiswa ngalokufanele.
Kungatsatsa tinyanga letimbili kuya kuletinye, kusebenta lesicelo.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationforpermanentresidenceextraordinaryskill.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwemuntfu lonemakhono/nobe ticu leteswelekako. Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya nobe ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika ngabe ukulelinye live. Kunikwa umsebenti eveni akusiso sidzingo.
Kute ukhombise emakhono/nobe ticu takho leteswelekako kuLitiko leTasekhaya, kudzingeka ungenise incwadzi levela kumtimba waHulumende wangaphandle nobe waseNingizimu Afrika, nobe umtimba weNingizimu Afrika losunguliwe wetemfundvo, temasiko nobe temabhizinisi, ucinisekisa emakhono/nobe ticu takho leteswelekile.
Ngenisa luhlelo lwakho lwekutatisa nanobe ngubuphi lobunye bufakazi bemakhono/nobe ticu takho leteswelekile.
Kute ucinise sicelo sakho, bantfu labangatfola imvumo yekuhlala kwalomphelo bangaphindze futsi bangenise bufakazi lobuvela kubacashi baphambilini.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lensita.
<fn>GOV-ZA. Applicationforpermitownbusiness.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwebantfu bekuchamuka ngaphandle labafuna kuvula emabhizinisi eNingizimu Afrika; nobe lasevele banato timvumo tekuchuba emabhizinisi eNingizimu Afrika; nobe labacondze kusisa imali emabhizinisini lasavele akhona eNingizimu Afrika.
Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya kusifundza locabanga kuvula kuso ibhizinisi. Faka sicelo sakho kunobe nguliphi lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Umcwaningi mabhuku ema-akhawunti losebenta egameni lalona longaba ngumhlali walomphelo kumele angenise sitifiketi sekutsi imali lencunyiwe lekumele ifakwe ku-book value yalebhizinisi seyitjaliwe. Lemali lencunyiwe lekumele ifakwe letigidzi letingu-R2,5 futsi ingalengiswa nobe incishiswe nangabe kubonakala kuyintfo lefunwa nguvelonkhe nobe nangabe kucela Litiko leTekuhweba neTimboni.
Nasekutfolwe imvumo yekuhlala ylomphelo, umuntfu lotsintsekako kumele avusetele sitifiketi semcwaningi mabhuku ema-akhawunti eminyakeni lemibili ngemuva kwelusuku lwekukhishwa kwemvumo yekuhlala yalomphelo, phindze futsi iminyaka lemitsatfu ngemuva kwaloko. Kwehluleka kuhambisana nalesimo kutawuholela ekuphelelweni kusebenta kwemvumo yekuhlala yalomphelo.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Applicationforrecognitionofavarietylisting.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngaphambi kwekusabalalisa titjalo kunobe ngabe nguliphi luhlobo lwetinhlobo tetitjalo letimenyetelwe mayelana ne-Plant Improvement Act, 1976 , linani laleto tinhlobo kufanele tifakwe kuluhla lwetinhlobo.
Litiko Letekulima ligcina loluhla lwetinhlobo lwetitjalo letibaluleke kakhulu kutekulima, tibhidvo kanye netitselo. Lokumenyetelwa kwetitjalo ngetinjongo talomtsetfo kanye nekufakwa kwato kuloluhla lwetinhlobo kwentiwa uma kunesicelo. Lendlela lencumako kuba ngulokubaluleka kwaloluhlobo lwesitjalo kumnotfo waseNingizimu Afrika.
Nobe ngabe ngubani nobe sakhiwo singafaka sicelo sekwamukelwa kweluhlobo loluhlukile. Luhlobo loluhlukile lwamukeleka kuluhla lwetinhloboing uma luhambisana netimfuneko te-DUS luhlukile kuletinye tinhlobo letisuka kulolo luhlobo lwesitjalo, U = uniform , lokusho kutsi, tonkhe letitjalo tibukeka ngalokufanako, atintjintjantjintji, lokusho kutsi, ngisho nobe setiphindzaphindwe kaningi letitjalo tiloku tibukeka njengaletitjalo tekucala kantsi futsi uma loluhlobo loluhlukile linelinani lelamukelekako.
lifomu lekufaka sicelo leligcwaliswe ngalokuphelele i-technical questionnaire letindleko letibekiwe kanye netindleko teluhlolo imbewu nobe letitjalo letisatjalaliswako ligunya ngembhalo lelivela kumnikati, uma ungakatjali, ungakakhetsi nobe ungakasunguli loluhlobo loluhlukile.
Bonisa ngalokucacako kulencwadzimibuto yebuthekhinikhali lena letinhlobo letatiwa eNingizimu Afrika, kutsi loluhlobo kufanele licatsaniswe naluphi, kute kukhone kubona lokuhluka.
Kunetinsuku letibekiwe leti imiculu kanye nalokusabalalisa titjalo lekufanele tiletfwe ku-Registrar. Letinsuku, linani lalokusabalalisa titjalo lelitawuletfwa kanye nalapho kufanele tiletfwe khona, kuyatfolakala ngekufaka sicelo ku-Registrar.
Uma kuvikelwa mayelana nemalungelo ebatjali tihlahla kudzingeka nako, bafaki ticelo bayalulekwa kutsi batfumele ticelo tabo ngesikhatsi sinye kute wonge sikhatsi kanye nemali.
Lenchubo yekwenta luhla lwetinhlobo kutawutsatsa sikhatsi sinye sekutjala.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationasamanufacturerunderagoa.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tfola lifomu lekufaka sicelo ku-website nobe ehhovisi lase-SARS lelidvute.
Lelifomu kumele ligcwaliswe ngulofaka sicelo hhayi umuntfu wesitsatfu, ngaphandle kwaloko lesicelo angeke semukelwe.
Ucelwa kutsi utsatsise kumkhombandlela kute usitakale ekugcwaliseni lelifomu.
Kusigaba seMininingwane yeMkhiciti we-AGO, khombisa ligama lekusebenta lebhizinisi yakho indzawo lapho ibhizinisi imise khona ligama lesitaladi nembolo yebhizinisi lidolobha lelincane lapho ibhizinisi imise khona lidolobha lelikhulu lapho ibhizinisi imise khona, futsi ikhodi yesitaladi selidolobha lelincane lapho ibhizinisi imise khona.
Akukamele kube ligama lalofake sicelo nobe lebhizinisi neligama lekusebenta lekumele libonakale kulendzima.
lapho kuvela lenkhanyenti (), susa nobe ngukuphi lokufanele.
tinhlavu tekucala temagama nesibongo semuntfu lofaka sicelo selayisensi sigaba semuntfu lofaka sicelo, sibonelo, Dokotela, Umphatsi, Umnikati umuntfu lofaka sicelo kumele asayine lifomu lekufaka sicelo lilanga lekwasayinwa ngalo sicelo indzawo lapho lesicelo sasayinelwa khona.
sitifiketi sekubhaliswa sebhizinisi njengobe sikhishwe nguMabhalane wetiNkampani weNkantolo Lephakeme nangabe yi-Trust.
i-Resolution nobe i-consent nobe ngusiphi lesinye sicinisekiso nangabe sikhona imvumo yeLitiko Letekuhweba Netimboni nangabe ikhona i-Formulae nangabe ufaka sicelo ngaphansi kwekubuyiselwa kwentsela: 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 na-607.04.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusentjetwa kwalesicelo.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforregistrationofGroup2fertilizer.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkapani yangaphesheya angeke ifake sicelo sekubhaliswa eNingizimu Afrika. Tinkapani letibhaliswe lapha eveni, sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umtimba losemtsetfweni lobhaliswe eNingizimu Afrika labangafaka sicelo sekubhalisa kudla kwemfuyo nobe bomanyolo.
Bukhulu betikhwama nobe tintfo tekuphatsa angeke buguculwe ngaphandle kwemvumo lebhaliwe yangaphambilini ye-Registrar.
Sicelo sekubhalisa kudla kwemfuyo kanye nabomanyolo sicuketse incwadzi lehambisana nesicelo lephuma kulobhalisile nobe ummeleli lokhetsiwe.
ligama lemkhicito inombolo yekubhalisa uma ngabe umkhicito ubhalisiwe sizatfu sekufaka sicelo tincwadzi tekuvuma uma ngabe imvumo yalowo lobhalisile iyadzingakala inhlawulo yesicelo lekungiyo emasheke latfunyelwa awodvwa langahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadzi lechazako sitifiketi seluhlatiyo nobe i-data sheet.
Emafomu eticelo kumele afakwe eticelweni letinsha kanye nasetingucukweni tekubhaliswa lokukhona, kufaka ekhatsi tingucuko tekwakheka afakwe ngamabili. Emafomu esicelo kumele agcwaliswe ngalokuphelele, ngaphandle kwekuchaza ngeticelo tangamuva, tinombolo temakhasi nobe lomunye umkhicito Lenye ingaba ikhophi.
Emafomu esicelo kumele asayinwe ngumuntfu lokhetfwe ngekwemtsetfo futsi kungaba ncono kutsi kube ngumuntfu wenkapani lotawuchumana ne-Registrar.
Ligama kanye nenombolo yekubhaliswa kwemkhicito kumele kusetjentiswe njengobe kuphawuliwe kusitifiketi sekubhaliswa. Uma kungaba netingucuko egameni, nobe kungaba kuncane, kutawutsatfwa njengengucuko.
Emafomu esicelo kumele atfunyelwe ehhovisini lekuphatsa. Kufaka ticelo kuma-Technical Adviser kutawuhambisa kancane inchubo.
kumele afakwe ngamabili kumele abe nge-English nange-Afrikaans . Asikho sidzingo sekuphurinta emalebuli ekusatjalaliswa nemkhicito kuto totimbili tilwimi kumele abhalwe ngalokucacile; ngefomathi lekungiyo ungafaki tinombolo eticwayiseni nakuteluleko tekuphepha yonkhe imininingwane kulebuli kumele icondzane ngco nalena lesefomini lekufaka sicelo.
Kubhaliswa kwamanyolo kungatsatsa tinyanga letintsatfu kuya kuletine.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofanexporter.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito luniketa lwati nemininingwane yekutsi kubhaliswa kanjani njengemuntfu lotfumela imphahla ngaphandle, KuLuphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika.
Lelifomu lekufaka sicelo kumele ligcwaliswe ngulofaka sicelo hhayi lomunye umuntfu wesitsatfu.
Ucelwa kutsi utsatsise kumkhombandlela wekufaka sicelo, kute usitakale kulenchubo yekutfola ilayisensi.
Kusigaba Tinhlobo teMakhasimende, hlola libhokisi lekuhlola laloTfumela imphahla, ngaphansi kwekubhalisa.
Kusigaba seMininingwane yaloTfumela imphahla ngaphandle, shano loku ligama lekusebenta lebhizinisi ligama nenombolo yesitaladi sebhizinisi ligama nenombolo yesitezi sesakhiwo/libhilidi lapho ibhizinisi yentelwa khona lidolobhana lapho ibhizinisi yakho imise khona lidolobha/lidolobha lelikhulu lapho ibhizinisi yakho imise khona ikhodi yeliphosi lelidolobha lelincane lapho ibhizinisi yakho imise khona ngubani lotawubhala aphindze angenise imiculu kuLuphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika kumbe nguwe lotawubhala futsi angenise lemiculu nobe kutawukhetfwa sitfunywa lesitawukwenta njalo, shano kutsi kumbe utawutfumela imphahla eMelika ngaphansi kwesivumelwano se-AGOA.
Sigaba seLigunya lekuFaka sicelo kumele sigcwaliswe ngumuntfu lofaka sicelo sekubhaliswa njengalotfumela imphahla ngaphandle futsi/nobe lotfumela imphahla ngaphandle we-AGOA.
ligama lalofaka sicelo nobe ligama lebhizinisi, futsi ligama lekusebenta, akumele livele kulendzima.
Lapho kubekwe khona inkhanyeti (), susa nobe ngukuphi lokungafaneli.
tinhlamvu tekucala temagama nesibongo saloyo lofaka sicelo selayisensi sigaba semuntfu lofaka sicelo, sibonelo, Umcondzisi, Umphatsi, Umnikati lomuntfu lofaka sicelo kumele asayine lilanga lekwasayinwa ngalo sicelo indzawo lapho sicelo sasayinwa khona.
sitifiketi sekubhalisa ibhizinisi njengobe sakhishwa nguMabhalane wetiNkampani nobe Master weNkantolo leNkhulu etimeni tema-Trust ema-Resolution nobe ema-consent nobe lobunye buphatsimandla nangabe kufanele imvumo yeLitiko Letekuhweba netiMboni nangabe kufanele i-Formulae nangabe ufaka sicelo ngaphansi kwetintfo tekubuyiselwa kwentsela 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 kanye na 607.04.
Bantfu lababambisene ku-close corporation nobe ku-trust - onkhe emalunga, babambisani nobe ema-trustees inkampani- bonkhe bacondzisi, lokufaka ekhatsi umcondzisi lophetse newetimali.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusetjentwa kwalesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofanimporter.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lifomu kumele ligcwaliswe ngulofaka sicelo hhayi lomunye umuntfu wesitsatfu - ngaphandle kwaloko sicelo angeke semukelwe.
Ucelwa kutsi utsatsise kumkhombandlela wekufaka sicelo lotakusita ngenchubo yekutfola ilayisensi.
Ngubani lotawubhala futsi angenise imiculu ku-South African Revenue Service Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika; futsi nobe utawubhala uphindze ungenise imiculu, nobe kutawukhetfwa sitfunywa sente njalo.
Sigaba seLigunya lekuFaka Sicelo kumele sigcwalise ngulomuntfu lofaka sicelo njengalongenisa imphahla ngekhatsi.
Ligama lalofake sicelo nobe ligama lekubhalisa ibhizinisi, futsi hhayi ligama lekusebenta, kumele likhonjiswe kulendzima.
lapho kubekwe khona lenkhanyeti (), susa nobe ngukuphi lokungadzingeki.
tinhlamvu tekucala temagama nesibongo saloyo lofaka sicelo selayisensi sigaba semuntfu lofaka sicelo, sibonelo, Umcondzisi, UMphatsi, Umnikati lomuntfu lofaka sicelo kumele asayine lilanga lekwasayinwa ngalo sicelo indzawo lapho sicelo sasayinwa khona.
sitifiketi sekubhalisa ibhizinisi njengobe sakhishwa nguMabhalane wetiNkampani nobe-Master weNkantolo leNkhulu etimeni tema-Trust ema-Resolution nobe ema-consent nobe lobunye buphatsimandla nangabe kufanele imvumo yeLitiko leTekuhweba netiMboni nangabe kufanele i-Formulae nangabe ufaka sicelo ngaphansi kwetintfo tekubuyiselwa kwentsela 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 kanye na 607.04.
Inkampani- bonkhe bacondzisi, lokufaka ekhatsi umcondzisi lophetse newetimali.
I-SARS yetfule ema- service standards latawucala kusebenta eminyakeni lemibili . Lenhlangano icondze kubukana na-80% wato tonkhe tindlela tekungenisa ticelo letfolwe emalangeni langu-21 ekusebenta.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofarebate.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito luniketa imininingwane yekutsi ungakubhalisela kanjani kubuyiselwa kwentsela Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika. Lokubuyiselwa intsela kusephulelo setimphahla letingena eNingizimu Afrika lekhokhwa nawungenisa timphahla.
Lofaka sicelo hhayi umuntfu wesitsatfu kumele agcwalise i-form , ngaphandle kwaloko lesicelo angeke semukelwe.
KuSigaba Tinhlobo Temakhasimende, hlola libhokisi lekubuyiselwa kwentsela, eluhlangotsini lwekubhalisa.
ligama lekusebenta lebhizinisi yakho ligama lesitaladi nenombolo lesitolo sekubuyiselwa intsela ligama nenombolo yesitezi sesakhiwo/libhilidi lapho kwentiwa khona ibhizinisi yakho lidolobhana lapho ibhizinisi yakho imise khona lidolobha/lidolobha lelikhulu lapho ibhizinisi yakho imise khona ikhodi yesitaladi selidolobha lelincane lapho ibhizinisi yakho imise khona.
Kusigaba seligunya lekufaka sicelo, kumele sigcwaliswe ngulofake sicelo nangabe ufaka sicelo sekubhaliswa kwekubuyiselwa kwentsela.
Ligama lalofake sicelo nobe lekubhaliswe ngalo ibhizinisi kumele livele kulendzima hhayi ligama lekusebenta lebhizinisi.
lapho kuvela khona lenkhanyeti () susa nobe ngukuphi lokufanele.
kuchazwa kwemikhicito nobe imphahla lengenisiwe.
tihloko temagama nesibongo semuntfu lofaka sicelo selayisensi sigaba semuntfu lofaka sicelo, sibonelo, Dokotela, Umphatsi, Umnikati lomuntfu lofaka sicelo kumele asayine lelifomu lekufaka sicelo lilanga lekusayinwa ngalo lesicelo indzawo lapho lelifomu lesicelo lasayinelwa khona.
tivumelwano nobe lokunye lokusemtsetfweni lokufanele.
imvumo yeLitiko Letekuhweba Netimboni nangabe kufanele.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforrenunciationofSAcitizenship.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bantfu baseNingizimu Afrika labafuna kufaka sicelo sebuve balelinye live lelingavumeli buve lobubili, kumele bafake sicelo sekulahla buve babo baseNingizimu Afrika. Loku kusho kutsi lofake sicelo utawuphelelwa kuba sakhamuti saseNingizimu Afrika kusukela ngesikhatsi sicelo sakhe semukelwa. Bantfu labasesebencane nabo batawuphelelwa kuba takhamiti taseNingizimu Afrika ngaphandle nangabe munye webatali usele asakhamuti saseNingizimu Afrika.
Ngenisa yonkhe imiculu yekutatisa yaseNingizimu Afrika ehhovisi leLitiko Letasekhaya, ehhovisi lelincusa nobe emishani.
Letsa timbili titfombe taMatisi.
Sicelo singatsatsa emaviki langu-8 kuya kulangu-12.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationforreplacementoflostorstolenpassport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekuvala ipasiphoti lelahlekile nobe lentjontjiwe.
khipha matisi nesitifiketi sekitalwa lesifinyetiwe kutee ufake sicelo gcwalisa form BI-73 ehhovisi leLitiko LeTasekhaya. Faka sicelo eHhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini nangabe ukulelinye live bumsulwa ngeminwe yakho butawutsatfwa kute kubhaliswe ku-Population Register niketa titfombe tibe timbili letilingana netepasiphoti.
gcwalisa form BI-73 lekufaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo eHhovisi leLincunsa nobe eMishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live batali nobe banakekeli labasemtsetfweni kumele bakhiphe ikhophi yesitifiketi lesingakafinyetwa semntfwana sekutalwa kanye nebabo bomatisi ngenisa titfombe letilingana netepasiphoti tibe timbili kute bumsulwa ngekweminwe lobudzingekako kubantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-16 budzala.
Ticelo tingatsatsa emaviki langu-6.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforresumptionofSAcitizenship.2010-03-25.ss.txt</fn>
Labebatakhamiti taseNingizimu Afrika ekucaleni ngekutalwa nobe ngekuba situkulwane, labayekela kuba takhamiti taseNingizimu Afrika nobe bavele-nje baphelelwa kuba takhamiti taseNingizimu Afrika, bangafaka ticelo tekubuyiselwa buve babo baseNingizimu Afrika. Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi Litiko leTasekhaya nobe ehhovisi lelincusa nobe imishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Timbili titfombe tamatisi.
Siciniseko lesibhalwe ngulofaka sicelo, sekutsi manje sewuhlala eNingizimu Afrika.
Ikhophi yamatisi wakho.
Ikhophi yesitifiketi sakho semshado nangabe ushadile nobe ngabe bewushadile phambilini.
Ticelo tingatsatsa emaviki langu-4 kuya kulangu-6.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationforstateagriculturalland.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umhlaba wetekulima wahulumende longasetjentiswa uyabolekiswa kutsi usetjentiselwe tinjongo tekulima ngaphandle kwekuba nelitfuba lekuwutsenga, ngekuya ngalesimo salomhlaba . Tivumelwano tekubolekisa letinelitfuba lekuwutsenga umhlaba tiyabuyeketwa njalo ngemuva kweminyaka lemitsatfu.
Litiko Letekulima lavelonkhe linalomtfwalo wekuchuba kuphatsa kahle kanye nekuhambisa kwemhlaba wetekulima wahulumende lowatfolwa nge-Agricultural Credit Board.
Uma umhlaba wetekulima wahulumende uba khona kutsi ubolekiswe, Litiko Letekulima liwukhangisa ngetindlela tetatiso etindzaweni letibalulekile kulesigodzi, njengemahhovisi abomantji, etikhungweni temaphoyisa kanye nemaphephandzaba.
Faka sicelo kulomutfu lovetwe kulesatiso.
Imenenja Lesetulu: ku-Farmer Settlement kuLitiko Letekulima lavelonkhe ilungisa lesicelo isilungisela i-FALA properties uma sesimukelwe yiNdvuna yeLitiko Letekulima kanye NeteMihlaba.
Imali yerenti incunywa ngendlela yalinani leliphelele lalomhlaba.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforthereissueofanID.2010-03-25.ss.txt</fn>
Matisi ngumculu lofakazela bunguye bemuntfu. Uniketwa takhamiti nebahlali balomphelo baseNingzimu Afrika labeneminyaka lengu-16 nangetulu.
Bantfu labalahlekelwe, labebelwe nobe labamoshakalelwe bomatisi babo.
Bantfu labafaka ticelo tekuntjintjwa kwemininingwane yabo.
Bantfu labantjintje buve babo.
Bomake labashadile nobe labafuna kusebentisa tibongo tabo labebatisebentisa phambilini.
Bantfu labahlala kulamanye emave kwesikhashana labebanabomatisi ekucaleni.
Bantfu bekuchamuka kulamanye emave labanemvumo lesemtsetfweni yekuhlala lomphelo.
Khipha sitifiketi sekutalwa nobe incwadzi lendzala yekwatisa leyakhishwa ngembi kwamhlaka-1 Kholwane-1986.
Khipha sitifiketi semshado nangabe ushadile.
Make lofuna kufaka sicelo samatisi futsi lofuna kubuyela asebentise nanobe ngusiphi sibongo sakhe sakucala kumele angenise bufakazi bekutsi vele leso sibongo ngesakhe.
Umuntfu longumchamuki lofaka sicelo sekunikwa matisi kumele ahambise sicelo sakhe kanye nemvumo yakhe yekuhlala lomphelo, sitifiketi sebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo nobe ngekwelilungelo.
Ticelo tingatsatsa emavuki langu-8.
Lamafomu ayatfolakala emahhovisi eLitiko leTasekhaya.
<fn>GOV-ZA. Applicationtochangesurnamesofminors.2010-03-25.ss.txt</fn>
umntfwana watalwa ngaphandle kwemshado futsi unina washada lomunye umuntfu hhayi uyise wemvelo walomntfwana umshado wendvodza yakhe uphelisiwe ngesehlukaniso semshado kantsi futsi lomake sewushadile sewuphindze washada futsi njengemfelokati nemfelwa, lomake wabuyela wasebentisa sibongo sakubo sekutalwa nobe semshado waphambilini umntfwana lowatalwa ngaphandle kwemshado ubhaliswe ngesibongo seyise wemvelo.
Yetfula imvumo yalendvodza lasatsatsa sibongo sayo lomntfwana.
Kudzingeka imvumo lebhalwe batali bobabili, kanye netizatfu letenele, letibhaliwe tekuntjintja sibongo.
Yetfula imvumo lebhaliwe yababe wemvelo ngaphandle nangabe kucinisekise inkantolo lefanele.
Ticelo tingatsatsa emaviki langu-4 kuya kulangu-6.
<fn>GOV-ZA. Applicationtogetmarriedundercustomarylaw.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umshado wesintfu wentiwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTasekhaya.
Umshado kumele kukhulunyiswane kuvunyelwane ngawo, ugujwe futsi wentiwe ngekuya kwemtsetfo wesintfu.
Labafake ticelo labahlala etindzaweni tasemaphandleni kumele betfule incwadzi lebhalwe ngumholi wendzabuko.
Labafake ticelo labahlala etindzaweni tasemadolobheni kumele betfule i-afidavithi.
Kute kushadwe, bobabili laba labashadako nabofakazi labavela kumndeni ngamunye kumele babekhona.
<fn>GOV-ZA. Applicationtogivenoticeofdeath.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTasekhaya.
Nangabe kute dokotela lokhona, sibonelo, etindzaweni tasemaphandeni, umholi wendzabuko utawugcwalisa i-Death Report.
Lesihlobo lesidvute semufi sitawutsatsa lomculu siwunike umngcwabi lotawubukana nemalungiselelo emngcwabo.
Ndlulisela sitifiketi sekufa esihlotjeni lesidvute semufi.
Sihlobe lesidvute semufinobe lomngcwabi kumele angenise lomculu kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya kute kuniketwe sitifiketi umyalelwe wekungcwaba nekuchubeka nekubhaliswa kwemculi.
Nangabe sakhamuti nobe umhlali walomphelo eNingizimu Afrika ushonela ngaphandle kweNingizimu Afrika, kushona kwaloyo muntfu kumele kubikwe ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika ledvutane. Kumele kungeniswe sitifiketi sekufa lesiniketwe ngulelo live langaphandle.
Kuniketwa sitifiketi sekufa lesifinyetiwe ngalelo langa kufakwa sicelo.
Lamafomu ayatfolakala ehhovisi leLitiko leTasekhaya.
<fn>GOV-ZA. Applicationtohavedetailsofyouraddresschanged.2010-03-25.ss.txt</fn>
Takhamiti nebahlali balomphelo baseNingizimu Afrika labafuna kuntjintja imininingwane yemakheli alapho bahlala khona bangafaka sicelo ehhovisi leLitiko leTasekhaya. Ticelo tingaphindze tifakwe ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live.
Bhala incwadzi uyifeksele kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya.
Nobe-ke, ugcwalise, form BI-4 lekufaka sicelo futsi ulihambise nekhophi yamatisi wakho.
Khombisa matisi losebentako waseNingizimu Afrika lonemagabelo nobe sitifiketi sakho sekutalwa nawufaka sicelo.
Ticelo tingatsatsa emaviki lamabili.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoincreasecustomsduty.2010-03-25.ss.txt</fn>
Intsela yemphahla yangaphandle iyintsela loyikhokha uma utsenga timphahla ngaphandle utingenisa eNingizimu Afrika. Intsela yemphahla yangaphandle ibekwa kute incedze timboni te-South African Customs Union kutsi tichudzelane nemikhicito letsengwe ngaphandle. Intsela yekuhwebelana nalamanye emave ikhutsata kutfutfuka ngekwetemnotfo lokusimeme ngekwenta ncono kuchudzelana kwemave ngemave kanye nekusebentisa ngalokugcwele imitfombo.
Indlela levamile esikhatsini lesidze isekwehliseni Intsela yekuhwebelana nalamanye emave, ngalesikhatsi kungetwa intsela lejwayelekile kumikhicito letsite ngaphansi kwetimo letitsite. Kungeteka kubukeka kukahle uma kufaka sandla ekutfutfukisa timboni mayelana netinjongo tavelonkhe tetemnotfo.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo. Ungalitfola kuphela lelifomu kuLitiko Letekuhweba Netimboni.
Lesicelo singatsatsa tinyanga letine kuya kuletilishumi.
Tindleko tincike kakhulu kulesimo semikhicito nobe timphahla letibandzakanyekako.
<fn>GOV-ZA. ApplicationtorectifyerroneousdetailsinyourID.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bantfu baseNingizimu Afrika labanabomatisi labanemininingwane lebhalwe kabi bangafaka ticelo tekulungiswa, ehhovisi leLitiko leTasekhaya. Ticelo tingaphindze tifakwe ehhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini nangabe ufaka sicelo ukulelinye live.
emagama netibongo letibhaleke kabi titfombe letingasito emakheli langasiwo emalanga ekutalwa langasiwo bulili lobungesibo.
Yetfula bufakazi bemininingwane lengiyo, sibonelo, sitifiketi sekutalwa, sitifiketi sekubhabhatiswa, incwadzi levela esikolweni, kukhulelwa/kubeleka.
Ngenisa timbili titfombe tamatisi.
Kutsatsa emaviki langu-4 kuya kulangu- 6 kusebenta lesicelo.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisteracustomarymarriage.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umshado wesintfu ungabhaliswa ngemibandzela ye-Recognition of Customary Marriages Act, 1998 . Akunandzaba kutsi washada nini. Etimeni lapho lona lomunye umlingani asashonile, umlingani losaphila usengawubhalisa lomshado. Kungabhaliswa nobe ngukuliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Kumele kubekhona bofakazi lababili.
Cinisekisa kushada kwakho ku-inthanethi.
Labashadako kanye nabofakazi babo kumele betfule bomatisi babo.
Ngenisa bufazi bekukhulumisana ngemshado.
Sisebenti lesibhalisako, sitawugcwalisa form BI-1699 lekufaka sicelo nangabe siyenetiseka kutsi lomshado wesintfu ukhona.
Etimeni lapho khona umlingani lomdvuna emshadweni wesintfu afuna kungena kulomunye umshado wesintfu, kumele abonane neNkantolo lePhakeme kute atfole umyalelo wekulawula inchubo yemphahla yakhe emshadweni.
Sitifiketi lesifinyetiwe siniketwa ngaleso sikhatsi.
Sitifiketi lesingakafinyetwa sitsatsa emaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisteranoldagehome.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwentelwe bantfu nobe tinhlangano letifisa kubhalisa likhaya labadzala.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo ehhovisi leTekutfutfukisa Kwetenhlalakahle lelisedvute nawe lapho uhlala khona.
Gcwalisa lelifomu embikwe siphatsimandla seLitiko.
Tfola irisithi yakho uma ufaka lelifomu futsi yigcine njengebufakazi bekufaka sicelo sakho.
Uma sicelo sakho singakavunywa, utawatiswa ngekubhala kutsi kungani sicelo sakho singakaphumeleli.
Uma ungavumelani nesicelo, faka sikhalo kuNdvuna Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle nobe kuMphatsiswa ngekubhala, uchaza kutsi kungani ungavumi.
Faka sikhalo ngekhatsi kwemalanga langu-90 ekutfola satiso ngemphumela wesicelo sakho.
Kungatsatsa emaviki lamane kusebenta ngesicelo sakho.
Sisebenti setenhlalakahle selihhovisi lendzawo leTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle simema labanye badlalindzima njengetikhulu tetemphilo netahulumende wasekhaya kute babukisise sicelo sakho.
Lemibiko iyiswa ehhovisi lendzawo leTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kute ivunywe kwekugcina.
Tindleko tekubhalisa tiya ngekubakhona kwemitfombolusito futsi tiyehlukahlukana ngekuya ngetifundza. Kuhlolwa kwelikhaya lelibhaliswako kwentiwa mahhala.
Emafomu ekufaka sicelo ayatfolakala ehhovisi Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle lelisedvute nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisterforemployeetax.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-SITE luhlobo lwentsela yesisebenti lekhokhwa kuphela nangabe umholo, kungakadvonswa lutfo loludvonswako ungu-R60 000. I-SITE incunywa ekupheleni kwemnyaka, kwesikhatsi sekukhokha intsela, futsi ingamelela incenye yentsela yesisebenti lekhokhwe ngemnyaka.
Imali lesalako yentsela yesisebenti ngemuva kwekukhipha i-SITE kanye nentsela yesisebenti yemholo lengakafakwa emholweni lophelele , imelela i-PAYE.
Gcwalisa lifomu lesicelo sekubhaliswa lelitfolakala ehhovisi lendzawo leligatja le-SARS.
Tinkampani nema-close corporations letingakabhalisi intsela yesisebenti e-SARS kwamanje kumele tihlale njalo-nje tibhaliswa kute titewukhokha intselo yebasebenti kubasebenti labafanelekako.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kubhaliswa.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisterpremisesasanagriculturalcentr.2010-03-25.ss.txt</fn>
letakhiwo letifunekako titfolakala kulawo mabala kusebenta kwebuthekinikhali kulawo mabala, lokutsiwa kunakekelwa kwetilwane letihlala lapho, kucocwa, kuhlolwa, kulungiswa, kupakwa, kulebula kanye nekubekwa kwetitsako leti-genetic material, kulawulwa ngumuntfu lohambisana naletimfuneko letibekiwe lamabala ahambisana netimfuneko letibekiwe.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo kantsi futsi akukho kucolisa kwekusetjentiswa kabi lokutawumukelwa.
emakhophi lamabili epulani yalendzawo letsintsekako kanye nemapulani lanetinchukaca emhlaba lemali lebekiwe yekufaka sicelo ngelisheke ayikhokhelwe ku: Director-General: Agriculture.
Asikho sikhatsi lesibekiwe kulomsebenti, njengobe kuletinye tindzawo kucala ngekumukelwa kwemapulani ngaphambi kwekutsi takhiwo timiswe.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoreportanoccupationaldiseasetothecompe.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngekuya ngeMtsetfo weSincepheteliso sekuLimala nekuGula kwaseMsebentini bacashi kumele babike konkhe kugula lokubangelwa ngumsebenti ku-Compensation Fund.
Bacashi kumele bagcwalise kuMbiko weMcashi wekuGula kwaseMsebentini ngekhatsi kwemalanga langu-14 emva kwekutsi sebatfole ngalesifo.
Kungatsatsa emalanga langu-60.
<fn>GOV-ZA. ApplyforImportCertificateforLiquor.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sitifiketi Sekungenisa eveni siyafuneka kutsenga imikhicito yetjwala ite eNingizimu Afrika. Lesitifiketi Sekungenisa eveni nobe ikhophi sitawufuneka ngaphambi kwekutsi umtfwalo ungakhululwa kulesikhungo sekungena.
Umtsengi ufaka sicelo sesitifiketi sekungenisa eveni kanye kuphela kulesikhatsi sekuhlala kwalomkhicito. Ngemuva kwaloko leyo nombolo yesitifiketi sekungenisa eveni ingasetjentiswa uma nje kuphela kwakhiwa, tinchukaca, bukhulu belibhodlela kanye nelebuli kwalowo mkhicito akungantjintji.
Kuhloswe kuphela kutsi itawunatfwa nguloyo muntfu, itawuhlala endlini yalowo muntfu futsi bunatfwe tivakashi tabo letingakhokheli.
Leso naleso sicelo sicelo kufanele sipheleketelwe yisampuli leyakhiwe ngulokungenani yi-750 ml yalomkhicito lokukhulunywa ngawo.
Uma ngabe ngulokungeniswa kusebhodleleni, tfumela isampuli kulelibhodlela leli lekutawutsengiswa ngalo.
Tfumela isampuli yetjwala lobutsengwe ngesheya ngebunyenti ngelibhodlela lelijwayelekile le-750.
Tfumela sitifiketi seluhlatiyo lolwamukelekako lesikhishwe yilabholathri lesemtsetfweni kulelive lapho busuka khona. Uma loku kungekho, le-Division Liquor Products itawenta luhlatiyo lwemakhemikhali kulesampuli.
Uma kutsengwe ngebunyenti letinchukaca titawuhlolisiswa. Ilebuli ibukwa nangabe ufaka sicelo semvumo yesitifiketi sekutsengisa.
Leligatja kufanele sitfole inkhokhelo ngaphambi kwekutsi sitifiketi sekungenisa eveni sikhishwe.
Sitifiketi sekungenisa eveni sitawukhishwa uma lolokucuketfwe kanye nelebuli, uma loku lokutsengwe ngesheya kusebhodleleni, kanye futsi nangabe loku lokutsengwe ngaphandle kukunyenti, kwalomkhicito kuhambisana naletimfuneko te-Liquor Products Act, 1989. Umtfwalo walomkhicito ungabese uyatsengwa ngesheya kwetilwandle.
Niketa lokungenani satiso semahora langu-48 ku-Division Quality Audit ngaso sonkhe sikhatsi uma umtfwalo wetjwala loyo lokhishelwe sitifiketi Sekungenisa eveni, utawungena lapha eNingizimu Afrika.
Uma umkhicito wetjwala ufika eNingizimu Afrika, lona longenise eveni atfole imvumo yekudlula ku-Division Quality Audit yekukhipha lotjwala kulendzawo yesikhungo nobe siteshi sesicukatsi bese ubuyisa lapho afuna khona.
Asikho sikhatsi lesibekiwe salomsebenti.
Uma lona longenisa eveni aniketa le-Division Liquor Products sitifiketi seluhlatiyo lesimukelekako lesikhishwa yilabholathri lesemtsetfweni kulelive lebusuka khona, utawubese akasawukhokheli lo-R290.
<fn>GOV-ZA. ApplyforRegistrationofFarmFeedsandPetFood.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkhapani yangesheya kwemave angeke ifake sicelo sekubhaliswa eNingizimu Afrika. Kuphela inkhapani lebhalisiwe lapha ekhaya, sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe umtimba losemtsetfweni lobhalisiwe eNingizimu Afrika bangafaka sicelo sekubhaliswa kwekudla kwemfuyo nabomanyolo.
Kudla kwemfuyo akufaki ekhatsi ema-straw, chaff, unground hay, silage, kanye nanobe ngabe ngiyiphi i-cereal kulokudla kwetinhlavu kanye nanobe ngabe ngukuphi kudla lokulungiswa ngumlimi kute atisebentisele.
Cela lamankhomandlela tetimfuneko letetayelekile tekudla kwemfuyo ku-Registrar, uMtsetfo 36 wanga-1947.
Incwadzi lesekelako lesuka kulomphatsi wekubhaliswa nobe lona locokwe kutsi ammele umnikati.
ligama lemkhicito inombolo yekubhaliswa uma lomkhicito sewuvele ubhalisiwe sizatfu sekufaka lesicelo incwadzi yekuvuma uma kufuneka imvumo kumphatsi we iemali yekufaka sicelo lefanelekile emasheke latfunyelwa ngalokuhlukile kulesicelo kufanele apheleketelwe yincwadzi lechazako. Emasheke kanye nema-postal orders kufanele akhokhelwe ku Director-General: Agriculture.
Tfumela emafomu ekufaka sicelo seticelo letisha kanye netichibiyelo kulokubhaliswa lesevele kukhona, kufaka ekhatsi luntjintjo ekwakhekeni.
Gcwalisa ngalokuphelele, ngaphandle kwekubuka ticelo letifakiwe tangaphambilini, tinombolo temakhasi nobe leminye imikhicito.
Emafomu ekufaka sicelo kufanele asayinwe ngulomuntfu locokwe ngalokusemtsetfweni kantsi futsi lomuntfu kufanele ngalokuncomekako abe ngumuntfu lotawuchumana ne-Registrar kulenkhapani.
Leligama kanye nenombolo yekubhaliswa yalomkhicito kufanele isetjentiswe njengobe kubekiwe kulesitifiketi sekubhaliswa. Nobe ngabe nguluphi luntjintjo kuleligama, nobe ngabe lincane kangakanani, lutawutsatfwa njengekuchibiyela.
Emafomu ekufaka sicelo kufanele aletfwe ehhovisi lekulawula. Kuniketa ticelo letifakiwe kuma-Technical Advisers kutawubambelela.
tfumela ngakubili tfumela ngeSingisi neSibhunu. Akukadzingeki kutsi lamalebuli uwabhale ngato totimbili letilwimi kufanele kube semtsetfweni ngalokucacako, kube ngendlela lefanelekile ungafaki tinombolo kutecwayiso netindlela tekuphepha tonkhe tinchukaca kulelebuli kufanele tihambisane ncamashi naleti letikulelifomu lekufaka sicelo.
Kungatsatsa tinyanga letintsatfu kuya kuletine kutsi kudla kwemfuyo nobe kwetilwane tasekhaya kubhalisiwe.
<fn>GOV-ZA. Applyforastudypermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yesicelo sekufundza ngumculu loniketa bantfu bangaphandle lilungelo lekufundza eNingizimu Afriaka. Kufaka ticelo kungentiwa matfupha ehhovisi lelincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini.
incwadzi yemtsetfo nobe bufakazi besikhungo semfundvo lephakeme eNingizimu Afrika imininingwane macondzana nendzawo yekuhlala lelungisiwe bufakazi betimali letenele kute kukhokhelwe imali yekufundza, yekukunakekela naletinye tindleko sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa semave lebewuhleti kuwo sikhatsi lesingaba ngetulu kwemnyaka munye. Sitifiketi kumele singeniswe ngetinyanga letilishumi nakubili talesicelo nangabe asitfolakali masinyane ikhophi yelithikithi lendiza lekubuya nobe siciseko sekubuya eveni lendzabuko ngesimo sediphozithi lelingana netindleko telithikithi nobe lekuhlala nangabe kunesidzingo incwadzi yadokotela lefakazela kutsi uphilile.
Angeke ungene eNingizimu Afrika sicelo sakho singakemukelwa.
Bafaki beticelo, ticelo tabo letemukelwe banikwa i-visa yekungena kanyenti, lokuphindzaphindziwe.
Labasesebancane kumele bangenise imininingwane yabo yemuntfu waseNingimu Afrika lotawusebenta njengemnakekeli wabo. Lemininingwane kumele ingeniswe nencwadzi, bufakazi bemvumo yekuhlala lokufunwako kubatali bobabili, nobe kumtali munye lonikwe kunakekela kanye nebufazi bekuba ngumnakekeli.
<fn>GOV-ZA. Applyforatreatypermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekusebenta ngesivumelwano ngumculu losemtsetfweni loniketa bangangaphandle imvumo yekungena eNingizimu Afrika kutewungenela tinhlelo lekuvunyelwene ngato yiNingizimu Afrika nemave abo. Ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi leLincusa laseNingizimu Afrika nobe imishini.
Incwadzi levela kumtimba wahulumende lobandzakanyekako kulesivumelwano kucinisekisa simo seluhlelo nesivumelwano lekutawusetjentiselwa etikwaso loluhlelo kanye netinhlobo temisebenti lolindzeleke kuyenta ngaphansi kwalesivumelwano.
Sitifiketi semaphoyisa sekubamsulwa semave loke wahlala kuwo newakakho kusukela uneminyaka lengu-18 nobe ngetulu budzala futsi bonkhe bantfwana labancikile labaneminyaka lengu-18 nangetulu budzala labatawuhamba nawe eNingizimu Afrika.
Imibiko yetekwelashwa newekuhlolwa kwematsambo emtimba netitfo tangekhatsi temtimba. Bantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 budzala nabomake labakhulelwe abadzingi kuba nalemibiko.
Incwadzi lebhalwe ngucashi emukela tindleko tekukuhambisa nemndeni wakho letidzingekako. Nangabe umcashi nguhulumende futsi ehluleka kungenisa incwadzi lefunekako, lelive lelitfumelako lingangenisa esikhundleni sakhe.
Imiculu lemacondzana nekushada, I-afidavithi yemlingani nabantfwana labancikile labasesebancane nangabe utawuhamba nemlingani/nobe bantfwana labancikile.
Bufakazi bepasiphothi lesebentako emalnga langu-30 ngemuva kwekufuna kuhlala eNingizimu Afrika.
Kute sikhatsi lesibekiwe salolusito.
<fn>GOV-ZA. Applyforplantbreedersrights.2010-03-25.ss.txt</fn>
Emalungelo ebatjali betihlahla aniketwa kuphela kutinhlobo tetihlahla letimenyetelwe mayelana neMtsetfo wemalungelo ebatjali betihlahla, 1976. tilinganiselwa ku-290 tinhlobo tetihlahla letifakiwe kuloluhla lwetihlahla leti emalungelo ebatjali betihlahla anganiketwa.
Loluphawu lolusatjalaliswako lwalolo hlobo alukatsengiswa eNingizimu Afrika ngetulu kwemnyaka munye.
Uma kuluhlobo lwesihlahla nobe i-vine, loluphawu lolusatjalaliswako belungekho kulelinye live, ekuhwebalaneni nobe kumphakatsi ngetulu kweminyaka lesitfupha, uma kungunobe ngabe nguluphi luhlobo lwesihlahla, kufanele kube ngetulu kweminyaka lemine.
kufanele luhlukaniseke ngalokucacako kunobe ngabe ngutiphi tinhlobo letikumphakatsi munye wetihlahla kufanele lufane, lokusho kutsi tonkhe tihlahla kulendzawo yekuhlanyela kufanele tibukeke ngalokufanako futsi tibe netakhiwo letifanako kufanele tingagucugucuki, lokusho kutsi tihlahla teluhlobo lolutsite kufanele, ngemuva kwekuhlanyelwa ngekuphindzelela, tihlale tibukeka njengaleti takucala kufanele tibe nelinani lelamukelekako.
Chumana Nelithebula 1 Lemtsetfo wemalungelo ebatjali betihlahla kucinisekisa kutsi ngabe letinhlobo tetihlahla taloluhlobo loludzinga kuvikelwa, alukamenyetelwa yini.
Uma loluhlobo lwesihlahla lungekho kulelithebula, tfumela sicelo sekumemetela kanye nencwadzi lesekelako ngembhalo ku-Registrar wemalungelo ebatjali betihlahla.
lifomu leligcwaliswe ngalokuphelele i-technical questionnaire tindleko tesicelo kanye netelucwaningo letibekiwe imbewu nobe loluphawu lolusatjalaliswako kugunyata lokungembhalo lokuvela kumnikati, uma ungakatjali, ungakakhetsi nobe ungakasunguli loluhlobo.
Bonisa ngalokucacako kulencwadzimibuto yebuthekhinikhali kutsi lungafananiswa natiphi tinhlobo letatiwako loluhlobo lolusha kute kubonakale lokuhluka kwalo.
Ungacela kuvikeleka kwesikhashane kuloluphawu. Loku kusho kutsi loluphawu luvikeleke kulesikhatsi selucwaningo kuphela. Kufanele unikete sifungo lesibhaliwe sekutsi kungatsengiswa loluphawu lolusatjalaliswako lwaloluhlobo lokubukwe lona kute kuphotfulwe lonkhe lucwaningo luphotfuliwe kantsi futsi nemalungelo ebatjali betihlahla sekaniketiwe. Lokuvikelwa kwesikhashane kuncomeka kutitjalo lapho lucwaningo lungahle lutsatse ngetulu kwemnyaka munye kutsi luphele.
Kunetinsuku letibekiwe lapho imiculu kanye naloluphawu lolusatjalaliswako lekufanele kuletfwe ngato ku-Registrar. Letinsuku, linani laloluphawu lolusatjalaliswako lekufanele luletfwe nalapho lekufanele litfulwe khona, kuyatfolakala ngesicelo ku-Registrar.
Uma luhla lwetinhlobo lukhona lwaloluhlobo lwesihlahla lesi sicelo semalungelo ebatjali betihlahla lesentelwa sona, tfumela leticelo sikhatsi sinye konga sikhatsi nemali.
Lenchubo yekuhlola kmalungelo ebatjali betihlahla kutsatsa lokungenani sinye sikhatsi sekutjala.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivedirectors.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-Income Tax Act, 1962, ibonelela timo lapho khona kungentiwa sicelo senkhomba yentsela bacondzisi.
Kunye kwaloku ngulapho kukhokhelwa kwemcondzisi kwemnyaka kungaphansi kwemnyaka lowendlulile futsi kutawuholela ekukhokhelweni ngalokwecile kwe-PAYE, lokutawuholela etimeni letimatima.
Lapho inkampani asengakancumi kukhokhelwa kwekuhlolwa kwemnyaka lolandzelako, kumele acele ligatja lelihhovisi le-South African Revenue Service incume linani lemholo lengabe litfolwe ngumcondzisi.
Nawufaka sicelo senkhomba yentsela bacondzisi, yenta siciniseko sekutsi tindzaba takho tetentsela time ngendlela lefanele - i-SARS angeke ikunike inkhomba yentsela bacondzisi nangabe kunentsela loyikweletako.
Imali yekugcina leyatiwako letfoliwe kufaka ekhatsi timbasha, sibonelo, 50% wembasha yekuhamba, kepha lokungafaki ekhatsi linani lelikhulu netinzuzo temacondzisi nobe basebenti macondzana nemalungelo ekutfola kuvikeleka lokufunekako.
Umnyaka wekuhlolwa, lemali leyakhokhelwa kona.
Linani letinyanga letacedzelwa lekwatfolwa ngato imali yekugcina yekugcina leyatiwako.
Kukhokhelwa lokufaniselwako nobe kwangempela kwalomnyaka.
Sicelo kumele sifake ekhatsi tizatfu tentsela bacondzisi. Sekela loku ngemiculu, sibonelo, titatimende tetimali tesikhashana nemaminitsi emhlangano lowabanjwa bacondzisi , lakhombisa kutsi imali letawukhokhelwa bacondzisi itawuba ngaphansi yekuhlolwa kwemnyaka lowendlulile.
Kute sikhatsi lesincunyiwe sekusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivefixedamount.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lenkhomba yentsela sicelo lesingeniswa ku-South African Revenue Service kucela kutsi linani lemali lelimisiwe yentsela lidvonswe emalini lengenako yemkhokhintsela lekhishwa njalo ngemnyaka.
Yenta siciniseko sekutsi tindzaba takho tetemtselo time ngendlela lefanele ngaphambi kwekutsi ufake sicelo senkhomba yentsela yelinani lelimisiwe. Ngalokwetayelekile, i-SARS angeke ikunike inkhomba yentsela nangabe kunentsela loyikweletako.
Sitatimande lesikhombisa kabanti imali lengenako nelucitfomali.
Indlela lesetjentiswako nobe kubalwa kwentsela.
Nangabe sesivunywe yi-SARS kutawukhishwa sicinisekiso emalangeni lambalwa kepha lenkhomba yentsela lesemtsetfweni ingatsatsa emaviki lamane.
Indlela lelula kakhulu yekufaka sicelo senkhomba yentsela yelinani lelimisiwe kusebentisa i- eFiling. Sicelo sakho nawusente ngalendlela sivamise kwemukelwa ngema-awa langu-48 nangabe lihhovisi alidzingi bufakazi belucitfomali.
Kutawutsatsa emaviki lamane kusetjentwa kwalesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivefixedpercentage.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lenkhomba ingeniswa nangabe kwentiwe sicelo sekutsi kukhokhwe linani lemali lelimisiwe emholweni wemkhokhi wentsela. Caphela, nobe kunjalo, umcashi kumele angenise lesicelo egameni lesisebenti.
Tikhomba atendluliselwa embili futsi nangabe sisebenti sesintjintje sikhundla semsebenti, kumele kwentiwe sicelo lesisha. Nangabe unebacashi labangetulu kwamunye, kumele kwentiwe ticelo tetinkhomba tebacashi ngamunye.
Emakhophi etincwadzi tekucashwa, emakontileka ekusebenta naleminye imiculu lefanele iyadzingeka kutewucinisekisa imibandzela netimo tekucashwa.
Emaphesenthi lemisiwe alenkhomba atawuniketwa sikhatsi lesidze lesingangetinyanga letingu-12 futsi kumele ivusetelwe ngemuva kwaloko.
Yenta siciniseko sekutsi tindzaba takho tetentsela time ngendlela lefanele ngaphambi kwekutsi ufake sicelo senkhomba yentsela. I-SARS ngalokwetayelekile angeke ikunike inkhomba yentsela nangabe kukhona intsela loyikweletako.
inombolo yakho yamatisi neyereferensi yentsela inombolo yemcashi wakho yereferensi ye-PAYE.
ikhophi yakho yekontileka yekusebenta incwadzi lechazako kutsi kungani ubete inombolo yamatisi nobe ireferensi ye-PAYE nangabe kute.
Ngenisa lifomu lakho lenkhomba yentsela yemaphesenti lemisiwe ngendlela leyetayelekile ehhovisi leligatja le-SARS, njengobe sisebenti kumele singenise sitatimende lesikhombisa timali letingenako nelucitfomali.
Naseyivunywe-SARS, sicinisekiso sitawukhiswa emalangeni lambalwa. Nobe kunjalo, lenkhomba yentsela lesemtsetfweni ingatsatsa emaviki lamane.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivegratitude.2010-03-25.ss.txt</fn>
Yenta siciniseko sekutsi tindzaba takho tetentsela time ngendlela lefanele ngaphambi kwekutsi ufake sicelo senkhomba yentsela yetimali tekubongwa. I-SARS ngalokwetayelekile angeke ikhiphe inkhomba yentsela yetimali tekubongwa nangabe kunentsela lekweletwako.
Nangabe sesemukelwe Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika, siciniseko sitawukhishwa ngemalanga lambalwa kepha lenkhomba yentselo yemali yekubongwa lesemtsetfweni ingatsatsa emaviki lamane.
Indlela lelula kakhulu yekufaka sicelo senkhomba yentselo yetimali tekubongwa kusebenti i-eFiling. nawusebentise lendlela, sicelo sakho sivamise kwemukelwa ngema-awa langu-48.
<fn>GOV-ZA. Applytoimportgoodsintothecountry.2010-03-25.ss.txt</fn>
Titawuletfwa eNingizimu Afrika ngaphandle kwekutsi tibe ngaphansi kwemtsetfo kanye nekuhambelana nemibandzela lebekwe kulemvumo lekhishwe nguye nobe umuntfu loniketwe ligunya nguye.
Tincwadzimvumo tekutsenga ngaphandle lekuhloswe ngato kutsenga timphahla letingaphansi kwemibandzela yekulawulwa kwekutsenga ngaphandle kufanele tifakelwe ticelo ngalelifomu lelibekiwe.
Lenjongo yalokuniketa kutsi kucinisekiswe kutsi timphahla letisebentile atiyibulali imboni ye-Southern African Customs Union . Lokuniketa kuphindze kukhulise kulawula ngetinjongo tetemphilo kusimo sendzawo kanye netizatfu tekuvikeleka nekuphepha, kanye nekuhambelana nekhwalithi. Kuphindze kukhulise kulawula ngetinjongo tekuhambelana netizatfu tesimo sendzawo.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Letekuhweba Netimboni.
Emafomu ekufaka ticelo kufanele agcwaliswe bese ayatfunyelwa.
Kungatsatsa tinsuku letintsatfu kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. ApplytoundertakeCommercialFishing.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kudvweba ngetinjongo tekutsengisa kuvame kuba kusebentisa lilungelo lekudvweba. Lelilungelo kufanele kufakwe sicelo bese uyaniketwa, kutsi ubuke, ubambe tinhlanti nobe ungenelele tento letiphetselene nekudvweba ngetinjongo tekuhweba. Loku kufaka ekhatsi lokuhlobene nekudvweba kanye nelokungadliwa. Kute usebentise lilungelo lekudvweba lapho, faka sicelo semvumo yekudvweba ngetinjongo tekutsengisa leniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo Department of Environmental Affairs and Tourism nobe sisebenti lesiniketwe emandla. Emalungelo ekudvweba ngetinjongo tekutsengisa lagcwele nobe lalinganisiwe aniketwa kumikhakha yekudvweba lekhetsekile yi-DEA&T lokuncike ku-Total Allowable Catch or Effort lokuncunywa ngemnyaka yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo.
Kwekucala faka sicelo selilungelo lekudvweba ngetinjongo tekutsengisa ngaphambi kwekutsi ufake sicelo semvumo yekudvweba ngetinjongo tekutsengisa. Lemvumo iyavuselelwa njalo ngemnyaka kantsi kuhluleka kwenta kulandzela lemibandzela yalemvumo kungaholela ekumisweni kwayo nobe ekucinyweni kwayo.
Ngetulu kwalemvumo yekudvweba ngetinjongo tekutsengisa, utawudzinga imvumo yekutfutsa kuhambisa tinhlanti.
Faka sicelo selilungelo lekudvweba kuphela uma kube nesimemo lesingakhishwa kuGazethi yaHulumende.
Fundza ngekucophelela, visisa bese uyacinisekisa kutsi uhlangabetana naletimfuneko kanye nemibandzela yalesicelo.
Gcwalisa, sayina bese utfumela lelifomu kanye nalemiculu yekusekela kanye nemali lebekiwe lengabuyeli emuva kulendzawo lebekwe litiko nobe lihhovisi lelisedvute le-DEA&T.
Lenchubo yekuhlola itawucala ngemuva kwalelilanga lekuvalela ticelo bese kutsi imiphumela imenyetelwe ngetincwadzi letivela ku-DEA&T.
Lenchubo yekufaka ticelo ingatsatsa 1 kuya ku-3 tinyanga nobe ngetulu ngekuya ngelinani leticelo kanye/nobe ngekuya ngesikhatsi semkhakha wekudvweba.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 7 nobe ngetulu ngekuya ngelinani leticelo kanye nesikhatsi semkhakha wekudvweba.
<fn>GOV-ZA. Apppermitoimportfishcommercialbasis.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inchazelo kutsenga tinhlanti ngaphandle ngetinjongo tekutitsengisa kusho tento letifana nekutsenga tinhlanti taselwandle ngetinjongo tekuhwebelana. Kutsenga ngaphandle tinhlanti taselwandle kufanele ufake sicelo semvumo yekudvweba kumave angaphandle leniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla. Akekho umuntfu lotawutsenga ngaphandle tinhlanti taselwandle ngaphandle kwemvumo yekudvweba kumave angaphandle. Faka sicelo lesisha semvumo yekudvweba kumave angaphandle uma lena lekhona iphelewa sikhatsi. Kuhluleka kwenta kulandzela lemibandzela yalemvumo kungaholela ekumisweni kwayo nobe ekucinyweni kwayo.
Lokubalulekile: Lemvumo yekudvweba kumave angaphandle ngenjongo yetsengisa ibekela ngaphandle emanti lahlobile lapho tinhlanti takhona tilawulwa Litiko Letekulima . Ticelo letifakiwe temvumo yekutsenga ngaphandle tinhlanti letiphilako nobe talapho kushisa khona temanti lahlobile kufanele tentiwe futsi tivunyelwe Litiko Letekulima.
Kuphela tinkhala letonyiswe ngemakhata lanesisindvo sa-600 g nobe ngetulu kwemathani langu-25 tingatsengwa ngaphandle.
Akukho tinkhala letiphilako letingatsengwa.
Fundza lelifomu lekufaka sicelo ngekucophelela bese ucinisekisa kutsi unetisa lolokufuneka kulesicelo kanye nemibandzela.
likheli lesitalada lalaba labakutsengisela letinhlanti kulelive lapho tisuka khona, ligama lelijwayelekile kanye nelesayensi aleto tinhlanti emanani aletinhlanti letitsengwako.
Ticelo lekungasito emakhophi kufanele tiposwe, uma kuhlulekeka kuloko imvumo angeke ikhishwe.
Imali yekufaka sicelo lengu-R225 iyafuneka.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 7 nobe ngetulu ngekuya ngekufaka kahle kwakho lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Approveanimalforcollectionofsemen.2010-03-25.ss.txt</fn>
simo lesetayelekile setemphilo kungabi khona kwesifo ikhwalithi yesidvodza letinye tintfo letingabekwa.
Lesicelo kufanele sentiwe ngeligama lalesikhungo lesibhalisiwe lapho silwane sitawuhlala khona.
Lesicelo kufanele sitfunyelwe kulomphakatsi wekutalisa.
DNA/Sitifiketi sekuBuka luhlobo lwengati emarekhodi ekusebenta kahle kwalesilwane lemali lebekiwe yekufaka sicelo.
Ticelo kufanele ticinisekiswe sisebenti setenyama sangasese bese samukelwa ngulesisebenti lesisemtsetfweni.
Uma i-registrar incaba kuvumela lesicelo, umfakisicelo utawatiswa ngembhalo ngalesincumo kanye ngesincumo kanye netizatfu lokusuka kuko.
Uma i-registrar ivumela lesicelo lesifakiwe imvumo kulesilwane lesitsintsekako kutsi sinikele, sitifiketi sekugunyatwa sitawukhishwa.
<fn>GOV-ZA. Appsetuplearnemp.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-learnership ngulenye indlela yekuceceshwa lebeka sisindvo lesikhulu kulwati loluphatsekako.
Ema-Learnerships afaka ekhatsi kufundza kwasekilasini kusikhungo selucecesho nobe likolishi kanye nelucecesho lwasemsebentini.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Bacashi kufanele bancume kutsi nguwaphi emakhono labawadzingako futsi bangakhetsa nobe ngabe nguyiphi i-learnership leniketwa nobe ngabe nguyiphi i-Sector Education Training Authority.
Bacashi bangafaka sicelo semali yekuchasa ku-SETA uma sebasayine sivumelwano se-learnership. Kodvwa, kubalulekile kutsi bacashi batsintsa i-SETA yabo ngaphambi kwekutsi basayine lesivumelwano se-learnership kucinisekisa kutsi i-SETA inemali leyanele lekhona. Chumana ne-SETA kutfola kutsi ufaka njani sicelo.
Tfola umuntfu kulenhlangano yakho kute aluleke bafundzi aphindze abancedze ngetinkhinga lebangahle babukane nato kulenhlangano yakho.
Tfola umuntfu kutsi ancedze lomfundzi ngalencenye yekufundza mabhuku kule-learnership ngekukhetsa umphakeli welucecesho. Umphakeli welucecesho kufanele abe abhalisile ne-SETA.
Bacashi bangakhetsa bafundzi kutisebenti tabo nobe bangakhetsa bantfu labangasebenti kutsi babafake ku-learnership. Uma bafuna bantfu labangasebenti kuma-learnerships, bangachumana nesikhungo setemisebenti lesisedvutane kute batfole luhla lwebantfu labakhona. Bacashi abakaphoceleleki kutsi banikete umsebenti kulabafundzi labangasebenti ngemuva kwekucedza le-learnerships.
Bacashi kufanele basayine inkhontileka nebafundzi labangakacashwa lehambisana neKuncunywa kweMkhakha wema-Learnerships. Akukadzingeki kutsi kusayinwe tinkhontileka letinsha netisebenti lesetivele tisebentela lomcashi.
Uma tonkhe letinyatselo letingenhla seticedziwe, bacashi bangangenisa i-learnership.
Kungatsatsa cishe emalanga langu-30 kucala i-learnership.
<fn>GOV-ZA. ArchivalRetrievalSystem.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-National Automated Archival Information Retrieval System yindlela lehlanganisiwe yekuphipha ngebuhlakani lwati Lolongiwe lenelikhono lekutfola imiculu leyongiwe ngesihloko lesiniketiwe kungayi ngekutsi yemphakatsi nobe akusiyo yemphakatsi, ibuye ingayi ngekutsi ikuphi nobe hlobo luni.
I-NAAIRS incedza basebentisi betilulu kutsi babone futsi batfole imiculu leyongiwe lehambisana naletimfuneko tabo.
I-NAAIRS icuketse kuphela lwati ngemiculu yeyongiwe, kantsi hhayi lemibhalo cobo yalemiculu.
linyenti letilulu liphetse emarekhodi emphakatsi laphetfwe yi-National Archives Repository kanye ne-provincial archives repositories. I-NAAIRS iphindze ifake emarejista avelonkhe yemarekhodi langasiwo emphakatsi lagcinwe kutilulu tangasese temiculu letingu-40. Nanome ngabe lokufinyelela kulemiculu leyongiwe kumahhala, umphakatsi uyakhokhela kulokuphindza bakhicite lemiculu kutsi bayisebentise kulokunye; nobe kulifilimu nobe liphepha. Emabhuku lakhishiwe ayatsengiswa nawo.
kuvakashela tilulu tekubeka imiculu kubhalela kutilulu tekubeka imiculu kufeksa nobe kutfumela incwadzigesi kusesha ku-Internet.
Kungatsatsa tinsuku letisikhombisa kutfola imiculu leyongiwe.
Emafomu ekucela atfolakala kulesilulu.
<fn>GOV-ZA. Arrangetopayoutstandingtaxesduetosars.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tintsela letikhokhwako tivamise kukhokhwa ngemalanga labekiwe kusatiso sekuhlolwa nobe kunobe ngusiphi satiso sekukhokha lesikhishwe yi-South African Revenue Service . Nangabe lemali ayikakhokhwa ngalelo langa, utawukhokhiswa intalo kanye netinhlawulo.
Nangabe awukhoni kukhokha lemali lefanele ngelilanga lelibekiwe, ungacela kuhlelelwa indlela yekukhokha lemali leseyiphutile kukhokhwa.
Kuhlelelwa kutikhokhela kamuva imali lekweletwako lesele kungacatjangelwa sikhatsi lesidze lesingangetinyanga letintsatfu, kuya ngesizatfu sesicelo.
I-SARS itawusibuketa sicelo sakho bese itsatsa sincumo sekugcina macondzana nalokukhokha lesekwephutile. Ucelwa ucaphele kutsi i-SARS ingakhetsa kusala sicelo sakho.
sicelo sekuhlelelwa kukhokhela muva singangeniswa matfupha ehhovisi leligatja le-SARS lelidvute ticelo tingangeniswa ngekushayela lucingo kuTikhungo tekuShayela Tincingo te-SARS letifanele ticelo letitfunyelwa ngefeksi, tingatfunyelwa kuSikhungo sekuShayea Tincingo se-SARS nobe ehhovisi leligatja le-SARS lelidvute.
Sayina sivumelwano sekukhokha imali kamuva ngaphambi kekutsi kuhlelelwa kwakho kwentiwe kumarekhodi akho ntsela.
Nangabe uyehluleka kulandzela imibandzela yekukhokha imali yentsela lekweletwako njengobe kubekiwe kusivumelwano lesisayinwe ne-SARS, kuhlelelwa lekuvunyelwane ngako kutawucitfwa bese futsi kucala tinchubo letetayelekile tekukulandzelela kute kutfolwe lemali loyikweletako.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
Kute emafomu lekumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Cancelvat.2010-03-25.ss.txt</fn>
nangabe linani letintfo takho letikhokhiswa intsela lingaphansi kwelinani lelincane lelimisiwe lelingu-R300 000 ngemnyaka nangabe sewuyayekela kuchuba onkhe emabhizinisi akho futsi kute ibhizinisi lotawuyichuba etinyangeni letingu-12 letilandzelako ngemuva kwelilanga lekuyekela nangabe ufake sicelo sekubhalisa, ucabanga kutsi utawucala ibhizinisi, futsi usengakayicali leyo bhizinisi.
Kumele watise i-SARS emalangeni langu-21 ekuvalwa kwemabhizinisi akho onkhe.
I-SARS angeke icishe kubhalisa kwemtsengisi nangabe kunetizatfu leticinile tekukholelwa ekutsini utawucala lenye ibhizinisi nanobe kunini etinyangeni ngemuva kwekuyekela emabhizinisi.
Tfumela lelifomu ehhovisi le-SARS lapho ubhalise khona.
I-SARS itawukunika satiso lesibhaliwe sekubhalisa nobe kwala kucisha lokubhalisa.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Ccmapicketingruls.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umtsetfo weBudlelwano betemiSebenti, , uvumela lilungelo lekuteleka. Inyonyane lebhalisiwe ingavumela siteleko semalunga ayo kanye nebachasi ngetinjongo tekuteleka ngekuthula.
Siteleko singabanjwa kunobe ngabe nguyiphi indzawo lena umphakatsi unekufinyelela khona, kodvwa ngaphandle kwelibala lemcashi nobe, ngemvumo yemcashi, ngekhatsi kwemabala emcashi.
Inyonyane lebhalisiwe nobe umcashi angacela iKhomishini yekuColelana nekuLamula kutsi itame kutfola sivumelwano emkhatsini wemacele lakulengcaki kulemitsetfo lekumele isebente kunobe ngabe kukuphi kuteleka kunobe ngabe ngusiphi siteleko nobe kukhiywa kwemagede. Uma kute sivumelwano lekufinyelelwe kuso, i-CCMA kumele isungule imitsetfo yekuteleka, ngekunaka letimo letitsite taleyo ndzawo nobe lamanye emabala ekuteleka nobe nobe ngabe nguyiphi indlela yekutiphatsa kahle.
Lemitsetfo ingavumela tisebenti kuteleka emabaleni emcashi uma i-CCMA ibona kutsi umcashi akakenti kahle ngekuncabela lesiteleka ngekhatsi kwemabala.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Inikete ikhophi yalelifomu kulelelinye licele.
Tfumela lifomu leligcwalisiwe ku-Registrar, liHhovisi leSifundza leKhomishini yekuColelana nekuLamula.
Uma kunemacele langetulu kwalinye labandzakanyekako kulengcaki, uma lengcaki ibukene nemacele langetulu kwalinye, bhala lamagama langetiwe nobe tinchukaca eceshaneni lelihlukile leliphepha bese ufaka kulelifomu.
Loku kuncike ekutseni kutsatsa sikhatsi lesidze kangakanani kusombulula letikhalo.
<fn>GOV-ZA. CertificateOfAccreditation.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kukhipha tincumo ngemibango lesala ingakasonjululwa ngemuva kwekucolelana.
Umtimba lowengamele ungadzinga umniningwane lowengetiwe kusekela lesicelo futsi, ngaleyo njongo ungadzinga lona lofake lesicelo kutsi aye kumunye nobe mibili imihlangano yalomtimba lophetse.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Faka sicelo kumtimba lophetse weiKhomishini yekuColelana nekuLamula kutsi wamukelwe.
Faka ikhophi yemculu wekutiphatsa we-ejensi kanye nencwadzi lesekela kutsi wamukelwe kulelifomu lekufaka sicelo.
Hambisa lelifomu kumtimba lophetse weCCMA.
Kute sikhatsi lesibekiwe.
<fn>GOV-ZA. Certificateofacceptabilityforhandlingandtransporti.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nanobe ngubani lofuna kusebenta ngetindzawo tekudla nobe ahambise kudla ufanele abe nesitifiketi sekuvunyelwa. Sitifiketi siniketwa emuva kwekutsi tiphatsimandla tendzawo setihlole lendzawo nobe imoto letawusetjentiswa.
Niketa imininingwane yalendzawo nobe lemoto letawusetjentiselwa kutfwala nekuphatsa kudla kuphela.
Ngaso sonkhe sikhatsi gcina imoto nendzawo ihlobile kute ube nesiciniseko sekutsi kudla lokutfutfwako nobe lokubanjwako akungcoliswa timphungane, kungcola nobe ngulokunye lokuyingoti.
Tinchubo tekufaka ticelo tehluka ngetiphatsimandla tendzawo.
<fn>GOV-ZA. Certificateofacceptabilityformilkhandlingnadtransp.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lishedze yindzawo lesetjentiselwa kusenga nekuphatfwa kwelibisi ngalokuhlobile. Nanobe ngubani lofisa kufaka sicelo sesitifiketi sekuvunyelwa kuba nelishedze lekusengela ufanele afake sicelo ngekubhala phansi futsi anikete lemininingwane lebaliwe ngentasi.
Linani lebasebenti labacashiwe nobe lofisa kubacasha, nelinani letinkhomo letitawusengwa.
Simo sesakhiwo, sikhombise iNyakatfo kanye netakhiwo letidvutane nemisebenti yato.
Umdvwebo wesilinganiso semdvwebo sa-1:100 wetindzawo telishede lekusengela lekukhulunywa ngawo kuTimiso - 9. Loku kufaka ekhatsi umdvwebo waphansi, kukhombisa umhlubulo nelingembili.
Siphatsimandla sendzawo singakucela imininingwane leyengetiwe nangabe kunesidzingo.
Umhloli wesiphatsimandla sendzawo utawuhlola lendzawo futsi atfumele umbiko netiphakamiso kusiphatsimandla sendzawo.
Sitifiketi sekwemukeleka sitawuniketwa nangabe lishedze lekusengela likahle ekukhicitweni nasekuphatfweni kwelibisi ngalokuhlobile.
Kwehlukana ngekuya kwesigodzi.
<fn>GOV-ZA. Certificatetoremoveimportedliquor.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lona lotsenga ngesheya udzinga sitifiketi sekususa unkhicito wetjwala losebhodleleni kusikhungo sekungena kute titsengiswe eNingizimu Afrika. Lona lotsenga ngesheya udzinga sitifiketi kulowo nalowo mtfwalo.
Tfula lomtfwalo wetjwala kulesikhungo sekungena ngalesikhatsi ubukwa ngumhloli lovela kuLitiko Letekulima.
Niketa lesicelo sesitifiketi sekususa kumhloli.
Gcwalisa lifomu lelihlukile kulowo nalowo mkhicito wetjwala lona sicukatsi, kwakheka, ilebuli, ligama lekutsengisa nobe bukhulu belibhodlela lihluka kuleleminye imikhicito kulomtfwalo.
isampuli ya-750 millilitre lena umhloli latawuyidvonsa kulomtfwalo sitifiketi selive lesisusa, umnyaka, kakheka ne-clutivar lokukhishwa ngumtimba losemtsetfweni walelive lapho usuka khona.
Asikho sikhatsi lesibekiwe kulomsebenti.
<fn>GOV-ZA. Changegeographicalnames.2010-03-25.ss.txt</fn>
Emagama eTindzawo etakhiwo emhlabeni layimvelo nobe entiwe ngumuntfu bese tiyamukelwa. Letakhiwo tingahlala bantfu nobe kungahlali bantfu.
Emagama eTindzawo lawela ngaphansi kwahulumende wasemakhaya kufaka ekhatsi titaladi, takhiwo tabomasipala, kanye tetikwayela, tindzawo tekuphumula tesigodzi kanye nemathuna, kanye netakhiwo letinebaniyo bangasese. Emagama eTindzawo lawela emandleni ahulumende wavelonkhe kufaka ekhatsi emadolobha, lapho kuhlala bantfu khona, emaposi, titeshi, tikhungo tetincolomoya, tikhungo temikhumbi kanye nemigwaco lengutsela wayeka, kanye nekwakheka kwemvelo kwemhlaba njengetintsaba, imitfombo, imifula, ematheku, tihlenge, titete kanye netindzawo tekuphumula tavelonkhe.
Ngubani longafaka sicelo kutsi samukelwe?
Onkhe ematiko ahulumende wavelonkhe, hulumende wetifundza, tiphatsimandla tesigodzi, Liposi LaseNingizimu Afrika , basunguli betakhiwo kanye nanobe ngabe nguwuphi umtimba nobe umuntfu.
Tfola lifomu lekufaka sicelo kuMkhandlu weMagama eTindzawo eNingizimu Afrikanobe uMkhandlu weMagama eTindzawo weSifundza sakho.
ulwimi leligama lelitsetfwe kulo imvelaphi nalokushiwo nguleligama uma ukwati sakhiwo lesinaleligama lelihlongotwako, sib. Liposi nobe siteshi setitimela sigodzi samantji nobe sifundza lapho indzawo itfolakala khona ikhashane kangakanani, nekutsi ibuke kuliphi licela, lendzawo kusuka kulelidolobha lelisedvute nobe mantji.
Veta ligama lalomuntfu loncome leligama lelisha.
Tfumela lelifomu lekufaka sicelo kuMkhandlu webaHoli Bendzabuko nobe Umtimba Wesigodzi kutsi usayine nobe ufake sitembu lesisemtsetfweni.
Tfumela lelifomu leligcwalisiwe kuMkhandlu weMagama eTindzawo eNingizimu Afrika, Litiko Letebuciko Nemasiko.
Kunesikhatsi sekulinga salokungenani tinyanga letine.
<fn>GOV-ZA. Changemaintenance.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ungacela kuntjintja linani lemali yesondlo loyikhokhako, nangabe ayisenetisi nobe awusakhoni kukhokha.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
Faka sicelo enkantolo yamantji lesesifundza lapho kuhlala khona umuntfu lokhokha imali yesondlo.
Gcwalisa lifomu lelifanele bese uyalingenisa, kanye nesitatimende semali lengenako nelucitfomali, kusesebenti lesisebenta ngetesondlo.
Faka sicelo sekuchibiyelwa kwemyalelo ehhovisi lamantji esigodzini lapho kuhlala khona lona lotfola lemali yesondlo.
Gcwalisa emafomu lafanele bese uwangenisa kusisebenti lesisebanta ngetesondlo.
Ngenisa sitatimende lesiphelele semali lengenako nelucitfomali, kanye nesitatimende lesichaza kutsi tizatfu tekufaka sicelo, kusisebenti lesisebenta ngetesondlo ngaphandle kwekunaka kutsi ungulotfola lemali yesondlo yini nobe loyo loyibhadalako. Kutawulandzelwa inchubo yinye nanobe kucala kufunwa imali yesondlo.
Utawuphatfwa ngekulingana, ngebuntfu nangesizotsa nekuhlonipheka.
Sicelo sakho sitawunakwa masinyane futsi ngemphumelelo.
Kutawuba netindleko letincane nobe kubete, ngaphandle nangabe liphoyisa lesifundza licela imali lekhokhwa phambilini kute akwati kukhipha umyalelo wesondlo.
<fn>GOV-ZA. Childadoption.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kusiselwa umntfwana kusho kwemukela kuba ngumnakekeli wentfwana losemtsetfweni, ngekuhambisana netinchubo letihlelekile temtsetfo, temntfwana walomunye umtali ngekwentalo.
Ngubani longafaka sicelo semyalelo wekusiselwa umntfwana?
Umyalelo wekusiselwa umntfwana kumele ukhishwe yinkantolo yebantfwana lesesifundzeni lapho lomntfwana ahlala khona.
Inkantolo yebantfwana ingakhipha umyalelo wekusiselwa umntfwana kuphela nangabe seyibukete yacabanga umbiko lochaziwe lovela kusonhlalakahle lofanelekile.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Letebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Faka sicelo semyalelo wekusiselwa umntfwana enkantolo yebantfwana lesesifundzini lapho kuhlala khona lomntfwana losiswako. Njengobe tonkhe tinkantolo tabomantji tisebenta njengetinkantolo tebantfwana, ungafaka sicelo sakho kumabhalane wenkantolo.
Umsiti wenkantolo kumele, nangabe loku kusengakentiwa, acele sonhlalakahle lofanelekile aphenye ngalesicelo.
Ekuphelweni kweluphenyo, losonhlalakahle utawungenisa umbiko enkantolo yebantfwana lapho lesicelo safakwa khona. Ngaphandle nangabe kucele inkantolo, lombiko awukameli ubeke sobala kutichaza nobe lapho bakhona khona labatali labasiselwako - nobe lomntfwana, nangabe sewuvele ugcinwe ngulabatali - ngaphandle kwemvumo yabo lebhaliwe phambilini.
Nangabe inkantolo yebantfwana iyenetiseka ngulombiko naleminye imininingwane kulosiselwa lokuhlongotwako, inga, ngekuticabangela icabangele lesicelo bese yenta umyalelo wekuvuma lokusiselwa ngaphandle kwekukhulumisana nanobe ngubani. Nobe kunjalo, ingenta njalo, kuphela nangabe kute lophikisa lesicelo.
Umtali/batali bemvelo balomntfwana akukameli babekhona kuletingcoco tasenkantolo macondzana nekusiswa kwemntfana wakhe/bo, ngaphandle nangabe inkantolo, ngekutincumela kwayo iyabavumela kutsi babekhona, nobe ibona kutsi kubakhona kwabo kutawuba yintfo lenhle kulomntfwana.
Inkantolo ingacela umtali nobe batali nobe umnakekeli wemntfwana anikete imvumo yakhe lebhaliwe macondzana nalokusisa. Itawuphindze ikucele loku kulomntfwana losiswako nangabe ungetulu kweminyaka lengu-10 budzala futsi nanobe inkantolo yenetiseka kutsi lomntfwana uyasivisisa simo nebumcoka balemvumo.
Umtali watiswa kahle futsi kute sizatfu sekutsi angehluleka kuta enkantolo, inkantolo ingashesha kubamba tingcoco bese ikhipha sijubo.
Satiso lesikahle asikaniketwa nobe akukhonakali kutsi singaniketwa umtali, inkantolo inga, ngeticabanganela, inikete lomtali satiso futsi uma ibona kufanele, nobe ibambe tingcoco masinyane ikhiphe sijubo.
Nangabe inkantolo yebantfwana ibuketa sicelo sekusiselwa, kungeniswa-nje kwembiko lobhaliwe, ngusonhlalakahle lofanelekile nobe ngumuphi lomunye umuntfu logunyatiwe kubufakazi lobenele lobusemtsetfweni bemaciniso labhalwe kulombiko.
Nanobe ngubani lotsintfwa ngco ngulombiko angacela kutsi lokucuketse kubekwe elubala. Loku kutawentiwa etingcogcweni letihlelekile.
Lona lotsintsekako utawunikwa litfuba lekuphindzilita ngemibuto lona lobhale lombiko mancondzana nalokuvuka kulombiko, futsi aphikise nobe ngusiphi sitatimende lesivela kulombiko.
Nkomishani lotsintsekako utawuchazela kahle lona lotsintsekako ngemiphumela yekwehluleka kuphikisa sitatimende lesivela kulombiko.
Etingcogcweni tekufaka sicelo, lofake sicelo nemtali lonikwe satiso banemalungelo nemandla lalinganako njengemuntfu lobandzakanyeka etentweni letingesito tebugebengu enkantolo yamantji ertimeni tekuhlola bofakazi, kuniketa bufakazi nekwetfula inkhulumo enkantolo.
Umyalelo wekusiselwa umntfwana utawuniketwa nga-Form 14.
Sikhatsi sekusetjentwa kwalesicelo siya ngekuba matima kwesicelo.
Satiso lesiniketwa umtali wemntfwana losiswako kumele sinikete imininingwane leyenele nobe tizatfu tekungaceli imvumo yabo yekusiselwa lomntfwana. Lesatiso sitawuniketwa ngemalanga langu-21 ngaphambi kwelusuku lwekuvela enkantolo.
Nangabe make wemntfwana wala imvumo, sicelo lesiya enkantolo yebantfwana sitawufakwa ngemalanga langu-14.
Babe wemvelo wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado kumele ente sicelo sekuntjintja imininingwane yakhe kumiculu yemntfwana yekubhaliswa kwekutalwa ngemalanga langu-14 yekuniketwa kwemininingwane.
Ngemuva kwekungenisa sicelo kutsi sichibiyelwe, babe wemvelo wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado kumele atise mabhalane wenkantolo yebantfwana lapho kwentiwa khona sicelo sekusiselwa umntfwana. Kumele loko akwente ngekubhala, abeke lusuku nendzawo lekwachibiyelwa khona sicelo sakhe.
<fn>GOV-ZA. Closecorporation.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-close corporation ngumtimba webhizinisi lophetfwe ngemalunga lasemkhatsini kwalinye nalangu-10. Emasheya e-corporation awanayo imakethe emphakatsini. Nanobe i-CC idzingeke kutsi ibe nesisebenti lesiphetse, titatimende leticwaningiwe atikadzingeki.
Nanobe uMtsetfo Wetinkapani, 1973, uphocelela imihlangano yatikhatsi tonkhe kutinkapani, ikakhulukati njengobe utsatsa imihlangano yemphakatsi, atikho tidzingo taloluhlobo kuma-CC. Ngalokuvamile imihlangano ivame kubanjwa emkhatsini wemalunga ngetikhatsi letingakahlelwa.
Emalunga ema-CC akudzingeki kutsi adlale indzima lephatsekako ekuchutjweni kwalebhizinisi. Kuma-CC lamanyenti, kodvwa, emalunga aphindze abe ngebaphatsi balebhizinisi.
Emanotsi labalulekile lahlobene nekugcwaliswa kwemafomu abhaliwe ngemuva kwelikhasi lekucala lelifomu i-CK1.
Bhala ngalokubonakalako lifomu i-CK1 nobe ugcwalise nge-inki lemnyama, usebentisa tinhlavu temagama letinkhulu.
Tfumela emakhophi lacinisekisiwe abomatisi bemalunga labambe lichaza.
Bambisa ligama le-corporation, CK7.
Tfola incwadzi yekuvuma levela kuSiphatsimandla.
Kungatsatsa emkhatsini kwalunye lusuku kuya kuletine kubhalisa i-CC.
<fn>GOV-ZA. Commercialbroadcastinglicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lifomu lekufaka sicelo netindzawo letiphakanyisiwe takha incenye yeGazethi yaHulumende lekhishelwa sizatfu ngco sekuphendvula timemo.
Gcwalisa lifomu ngekubhala ungahlanganisi, usebentisa tinhlamvu letinkhulu.
Ngenisa emakhophi angempela nemakhophi langu-16 lagcotjwe sitembu semtsetfo ekufaka sicelo nemali longeke ubuyiselwe yona yekukhokhela kufaka sicelo, ku-.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa emuva kulabafake leto ticelo futsi kute kukhatsatwa lokutawemukelwa.
Kunikwa ilayisensi kungatsatsa tinyanga letingu-6 kuya kuletingu-12.
R30 000, lokhokhelwa sicelo longabuyiselwa kulabafake ticelo.
R2 500 udzingeka ukhokhelwe kukhishwa kwelayisensi ngemuva seyiniketiwe.
Lifomu lekufaka sicelo litawuba yincenye yeGazethi yaHulumende.
<fn>GOV-ZA. Communitysoundbroadcasting.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ilayisensi yeMsakato wemsindvo weMphakatsi ihlangabetana netidzingo tekusakata temphakatsi sikhatsi lesidze lesingaba yiminyaka lemine. Iyavusetelwa, kuphela ngekwemibandzela yekufaka sicelo sekuvusetela hhayi ngaphambi kwetinyanga letisitfupha futsi hhayi ngemuva kwetinyanga letintsatfu ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi. Vusetelwa kuphela nangabe lelayisensi beyihambisana netimo letincunywe siphatsimandla lesiniketa emalayisensi. Ilayisensi iniketwa imiphakatsi letifaka ngaphansi kwetinkampani letiku-Section 2, i-Trust, tinhlangano letivolontiyako nanobe ngukuphi lokusemtsetfweni lokungenti inzuzo.
kutfutfukisa lilungelo lekuchumana nekutetfula ngenkhululeko kuvumela kwehlukahlukana kumboni yekusakata kubandzakanya umphakatsi ngalokunemdlandla njengebakhiciti, baphatsi kanye nebalaleli kulomsebenti wetekuchumana kuba livi lemphakatsi kuhlela lokukhombisa lokutsandvwa ngumphakatsi netidzingo tawo telikhetselo, lokufaka ekhatsi tidzingo temasiko, lulwimi, tenkholo netinhlanga.
Tinsita tekusakata tethelevishini.
Lelayisesi isebenta iminyaka lemine.
LiTiko Letekuchumana lesekela emalayisensi eminyaka lemine lenetintfo tekusakata nekukhicita, kuhela-nje nangabe tihlangabetana netidzingo teLitiko.
I-ICASA itawukhipha simemo sekufaka sicelo semsakato wemsindvo wemphakatsi iphindze inikete ema-frequencies lakhona tindzawo letehlukene.
Tfola licembu lelisebentako litwutsatsa umtfwalo wetinchubo futsi ube ngulofake sicelo egameni lemphakatsi.
Kucela tinsita tekusakata nekwabiwa kwemafomu ekucela i-signal.
Gcwalisa lelifomu ngekubhala ngekungahlanganisi, usebentisa tinhlamvu letinkhulu.
Ngenisa emakhophi emafomu angempela ekufaka sicelo kanye nemakhophi langu-16 lagcotjwe sitembu semtsetfo, ku-ICASA kanye nelifomu lekufaka sicelo.
Temafomu eticelo langakapheleli atawubuyiselwa kubanikati futsi kute kuphatseka kabi lokutawemukelwa.
Kutsatsa tinyanga letingu-3 kuya ku-4.
R250 wekukhishwa kwelayisensi ngemuva kwekutsi iniketwe.
Lifomu lekufaka sicelo litawuba yincenye yeGazethi yaHulumende.
<fn>GOV-ZA. Companysharecapital.2010-03-25.ss.txt</fn>
Njengobe lenchubo yekubhalisa imali yekucala libhizinisi ilukhuni, kuyancomeka kutsi usebentise ummeli.
I-Memorandamu kanye ne-Articles of a company kufanele kugcwaliswe bese kuyalungiswa kute kulingane imali yekucala libhizinisi futsi kufanele kucinisekiswe yi-notary public, lengucwepheshe kutemtsetfo. Inkapani yahulumende ingamukela liThebula A kulifomu lekufaka sicelo ngalokuphelele nobe ilente lihambisane nayo uma nje kuphela lihambisana neMtsetfo Wetinkapani, 1973. Inkapani yangasese ingamukela liThebula B on lifomu lekufaka sicelo ngalokuphelele nobe ilente lihambisane nayo uma nje kuphela lihambisana neMtsetfo Wetinkapani, 1973.
Faka sicelo sekubambisa ligama ngekutfumela i-CM5 - sicelo sekubambisa ligama. Lelifomu liyatfolakala kuLitiko Letekuhweba netimboni.
Gcwalilsa le-CM29 - Tinchukaca terejista lecuketse tinchukaca tebacondzisi kanye nebatisebenti. Lelifomu liyatfolakala kuLitiko Letekuhweba Netimboni.
Loyo naloyo mcondzisi wenkapani kufanele agcwalise lifomu CM47. Lelifomu liyatfolakala kuLitiko Letekuhweba Netimboni. Gcwalisa lelifomu le-CM31 kuvumela umuntfu kutsi asebente njengemcwaningimabhuku.
Kungatsatsa tinsuku letisihlanu kubhalisa inkapani lenemali yekucala libhizinisi.
Tindleko R350 kanye na R5 ku-1000 imali yekucala ibhizinisi legunyatiwe uma inzuzo yentiwa ngemasheya, nobe R5 ku-1000 uma emasheya ete inzuzo.
<fn>GOV-ZA. Consenttoadoption.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo, yimvumo lebhaliwe leniketwa umtali lofuna kusiselwa umntfwana. Imvumo inganiketwa batali, ngumanekekeli wemntfwana nobe umntfwan. Umntfwana anganiketa imvumo yeklusisa nangabe uneminyaka lengu-10 npobe ngetulu budzala. Ngekungemeli kubukelwa kwanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, umtali wemntfwana llonikete imvumo macondzana nekusiswa kwemntfwana wakhe unelilungelo lekuhocisa imvumo lenjanlo angakapheli emalanga langu-60 ngekuva kwekuniketa imvumo. Inkantolo yebantfwana angeke yente umyalelo wekusisa kungakapheli emalanga langu-60.
Batali bemntfwana bashonile futsi kute umnakekeli lokhetsiwe kutsi utawubona umntfwana.
Ngubabe wemntfwana lowatalwa ngaphandle kwemshado futsi umntfwana wakhulelwa ngebudlelwane lapho khona make walomntfwana naye ungumntfwana walobabe.
Wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado wehluleka kuphakama akapheli emalanga langu-14, macondzana nesatiso lanikwe sona ngalokumiswe ngaphansi.
Nangabe munye kuphela umtali lonikete imvumo, futsi lolomunye umtali akekho, ekubeni anganiketa imvumo nobe akudzingeki kutsi kutsi anikete imvumo, nkomishani utawucinisekisa imvumo lenjalo bese futsi uniketa lolomunye umtali satiso angakendluli emalanga langu-14.
Afake sicelo sekusisa lomntfwana nangabe angubabe wemvelo wemntfwana futsi lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado.
Nangabe make walomntfwana lowatalwa ngaphandle kwemshado unikete imvume ekuchibiyelweni kwemininingwane yekubhalisa kutalwa kwemntfwana wakhe, babe walomntfwana utawatiswa. Kumele kutsi ente tichibiyelo letifanele angakapheli emalanga langu-14 atfole lesatiso.
Nangabe make walomntfwana akaniketi imvumo yekuchibiyelwa kwemininingwane yekubhalisa kutalwa kwemntfwana, umuntfu lofuna kutatisa njengababe walomntfwana kumele afake sicelo enkantolo yebantfwana lefanele, atfole umyalelo wekufunga locinisekisa kutsi ungubabe walomntfwana nekutsi tidzingo temvumo talomake atidzingeki.
satise sababe wemvelo wemntfamna lotelwe ngaphandle kwemshado sidzingeka kuphela nangabe lobabe uvumile, wabhala phansi, kutsi ungubabe walomntfwana; kantsi futsi nanangabe ufake imininingwane yakhe ekubhalisweni kwekutalwa kwalomntfwana nekucinisekisa ngaso sonkhe sikhatsi kutsi lemininingwane iliciniso; nobe lomake walomntfwana ngesisikhatsi sekuniketa imvumo, wacinisekisa, ngekubhala phansi, lobabe walomntfwana uvumile kutsi ungubabe walomntfwana; futsi watisile ngekutatisa kwakhe nekutsi ukuphi; nobe sisebenti setenhlalakahle singenisa umbiko kunkhomishani locinisekise imvumo yamake wemntfwana, locinisekisa kutsi babe walomntfwana ungubani nekutsi ukuphi, nobe enkantolo yebantfwana lapho kufakwe khona sicelo sekusisa umntfwana. lombiko kumele ungeniswe angakapheli emalanga langu-60 ngemuva kwekutsi make anikete imvumo yakhe, nobe kuliphi lizinga ngaphambi kwekutsi umyalelo wekusisa uniketwe enkantolo yebantfwana.
Umtali lonikete imvumo futsi lofisa kucisha imvumo yalolomunye umtali kumele atise nkomishane ngemuva kwekutsi acinisekise imvumo yakhe.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website y eLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
Imvumo kumele iniketwe ngekubhala phansi. Nangabe iniketwa eNingizimu Afrika, lomumntfu nobe bantfu labaniketa imvumo kumele ebayisayine embikwa nkomishani wetenhlalakahle yemntfwana, lotawubese ucinisekisa lemvumo.
Imvumo leniketwa ngaphandle kweNingizimu Afrika kumele isayinwe futsi icinisekiswe sisebenti selihhovisi lelincusa laseNingizimu Afrika nobe imishini, nobe lijaji, mantji, sisebenti sekuthula nobe sisebenti semphakatsi lalelo live lelitsintsekako.
Nobe-nje imvumo kumele ibe nemagama alabatali labasiselwako, inkantolo yebantfwana ingayemukela imvumo yebatali bemntfwana nobe lonakekela umntfwana, lengenamagama nobe leminye imininingwane yalabatali labasiselwako nangabe iyenetiseka kutsi kutawubukelwa inhlalakale yalomntfwana.
Nangabe ungulomntfwana, gcwalisa-Form 13A ngaphambi kwanobe ngumuphi nkhomishani, ngaphambi kwekutsi umyalelo wekusisa ukhishwe enkantolo yebantfwana.
Nangabe sivumelwano silengiswa kulesinye sifundza ngaphandle kwaleso imvume leyentiwa kuso nobe lapho kutawulalelwa khona sicelo sekusisa, nkhomishane ngekushesha utawatisa inkantolo lefanele nasonhlalakahle kutsi sitawulalelwa kuphi sicelo sekusisa; nobe utawatisa nkhomishani lowacinisekisa imvumo kutsi nguyiphi inkantolo lekutawulalelwa kuyo sicelo sekusisa.
Ngekushesha nkhomishani utawukhomba inkantolo lapho kutawulalelwa khona lesicelo sekusisa futsi atise bobabili, inkantolo nasonhlalakhle ngalokulengiswa.
Sikhatsi sekusetjentwa kwalesicelo siya ngekubalukhuni kwaloludzaba.
kutsi, esimeni lapho khona kuyimvumo yemntfwana, lomntfwana lotsintsekako angayilengisa lemvumo ngekubhala phansi-Form 13A embikwa nkhomishani nobe nini ngaphambi kwekutsi umyalelo wekusisa ukhishwe yinkantolo yebantfwana; futsi nekutsi umuntfu lotsintsekako angaba khona nakubuketwa lesicelo sekusisa enkantolo, ngekuticabangela kwayo, ingamniketa imvumo yekutsi abekhona, ngekwembono wekutsi kubakhona kwakho kutawuba yintfo lenhle kulomntfwana.
Form 13A: Lifomu lekulengisa imvumo yekusisa alitfolakali ku-internet kepha litfolakala Enkantolo Yamantfi.
<fn>GOV-ZA. Consularandagencyservicesinsouthafricaandabroad.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kuchumana nemndeni waseNingizimu Afrika kanye/nobe bangani etinyatselweni teTakhamuti taseNingizimu Afrika kumave angaphandle uma kunesimo lesiphutfumako.
Kuniketwa kweluncedvo lekutfutswa ngaphandle kwekuniketwa imali Kanye neluncedvo loludzingeka ngalokuphutfumako lwetekulashwa nobe ngetelwati?
Kuchumana netiphatsimandla tesigodzi kubuka kanye nekutfola Takhamuti taseNingizimu Afrika kumave angaphandle, ngaphandle kwetakhamuti letifunwa bamangali kunchubo yetemtsetfo.
Luncedvo lwemindeni ngekuchuba kudluliselwa kwemali kumalunga emindeni lasenkhingeni.
Simo salesenteko kanye nekuphepha kwaletisebenti kutawuba nemtselela kulokukhona kwetfu kuphendvula.
Kuchumana nemndeni webantfu lababoshiwe nobe baseluvalelweni kumave angaphandle uma ticelwe ngulomuntfu loboshiwe nobe loseluvalelweni.
Kuchuba lokutfunyelwa kwemali levela kumndeni nobe bangani eNingizimu Afrika iya kulona loboshiwe ngekuhambisana nemtsetfo kanye netinchubomgomo yalelive lelibophe lesakhamuti kanye nemitsetfo yeliBhangengodla laseNingizimu Afrika mayelana nekudluliselwa kwemali kumave.
Kuchuba kutfunyelwa kwetincwadzi nemitsi kuTakhamuti taseNingizimu Afrika letiboshwe kumave angaphandle. Loluncedvo luhambisana nekuvunyelwa kanye netindleko letivelako kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle kanye nemitsetfo kanye netinchubomgomo kulelive lapho aboshwe khona. Letindleko tiyantjintja ngaso sonkhe sikhatsi.
Kuchuba kuniketwa kwemiculu yetemtsetfo kulabamangalelwe kumave angaphandle ngetindlela temtsetfo.
Kuniketwa luncedvo lolungasilo lwemali kulabahlukunyetwe bugebengu.
Kuniketa teluleko, tinkhombandlela kanye nelusekelo kumtali logcine umntfwana nobe umgadzi wemntfwana, ngekubambisana neMmeli weMndeni kutindzaba tekutfunjwa kwebantfwana baseNingizimu Afrika bayiswe kumave angaphandle. Lapho kunebufakazi bekutsi imphilo kanye nekuphepha kwemntfwana kusengcuphekweni, lendzaba ibukwa njengalephutfumako.
Kuncedza kuniketa lamasha emapasipoti lalahlekile, lantjontjiwe, lonakele nobe laphelelwe sikhatsi kumave angaphandle.
Kuniketa imalimboleko lephutfumako lebekiwe.
Kwatisa tihlobo uma kwenteka kushona, kugula lokutfusako nobe kulimala kwe Takhamuti taseNingizimu Afrika. Lusito lolungasilo lwemali nobe teluleko mayelana netidvumbu teBantfu baseNingizimu Afrika labashone kumave angaphandle nato titawuniketwa.
Kucela tiphatsimandla tesigodzi kuphenya kushona lokusolisako kanye nebugebengu lobenteke kuTakhamuti taseNingizimu Afrika.
Kuniketa tinkhombandlela kanye neteluleko nekufakwa kwebantfwana ngaphansi kwemtali ngeLitiko leteNtfutfuko yeteNhlalakahle.
Kuniketa luncedvo kanye netinkhombandlela kulabamele emave angaphandle mayelana netakhamuti tabo letiseNingizimu Afrika.
Kubukana neticelo temnininmgwane nobe kutama kudlulisa lona lofaka sicelo kulomtfombo lofanele.
Ngutiphi tinsita letinganiketwa Tisebenti tebuncusa?
kuhlela kukhishwa ejele kungenelela kunchubo yasenkhantolo kumave angaphandle kuniketa teluleko temtsetfo kungenelela kunchubo yasenkhantolo nobe kucala inchubo yasenkhantolo kucela tiphatsimandla tesigodzi kutsi tinikete kuphatfwa lokuncono ejele kuBantfu baseNingizimu Afrika kuphenya licala nobe kushona kutfola kuhlolwa kwemlandvo webugebengu tihlolela wena kubhadalela kushiswa, imingcwabo nobe kubuyiswa kwetidvumbu eNingizimu Afrika kutsatsa umntfwana lotfunjiwe timente wato kuphocelela sivumelwano sekuhlala nemntfwana saseNingizimu Afrika kumave angaphandle nobe kuphocelela live kutsi lincume ecaleni uma kubangwa umntfwana kukhokhela tindleko tasehhotela, temtsetfo, tekulashwa nobe naletinye tindleko kukhokhelwa kwetindleko tekukhenkhetsa kuchuba umsebenti lowentiwa ma-ejenti ekukhenkhetsa, tinkhapani tetindiza, emabhange, njalonjalo kukutfolela indzawo yekuhlala, umsebenti nobe imvumo yekusebenta kugcina tintfo takho nobe kukufunela tintfo letilahlekile kukutsatsela tincwadzi takho kukhipha timphesheni kanye netindzuzo tekuvikeleka ngekwenhlalakahle kuncedza ngalokusemtsetfweni bantfu labanebuve lobubili kulelive lebuve babo besibili.
Chumana naLomele iNingizimu Afrika losedvute nobe Ligatja leliPhakeme : IMisebenti yeBuncusa kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle ePitoli. Ngekuya ngaloluncedvo lolufunekako, indlela letsembekile yekutiveta kutsi ungubani ingahle ifuneke. Uma ungati kahle, cala ubute ngelucingo kucala.
IMisebenti yeBuncusa isebenta emahora langu-24 ngelusuku, emalanga lasikhombisa ngeliviki. Ekupheleni kweliviki kanye nangemuva kwemahora ekusebenta, luncedvo luniketwa ngekubambisana neNdlu yeNchubo yekusebenta ePitoli.
<fn>GOV-ZA. Convertaclosecorporation.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-close corporation ingakhula kakhulu futsi yeluleke ngalokwengetiwe, labaphetse emasheya bangahle badzingeke kutjala imali leyengetiwe kule-CC.
I-CC ingahle ibe icudzelane netinkapani letinkhulu bese ifuna kuba yinkapani kute yente kusebenta kwayo kube lula kakhulu futsi ikhone kuchudzelana.
Uma kukhona luntjintjo lolwentiwe, njengekuphuma kwelilunga, nobe kugucula kwekuphela kwemnyakatimali nobe kucashwa kwemuntfu lophetse lomusha, emafomu CK2 na-CK2A kufanele agcwaliswe ngaphambi nobe ngemuva kwekuguculwa. Emafomu ekuchibiyela i-Close corporation angagcwaliswa ku-internet.
Lona lophetse nobe umcwaningimabhuku wale-close corporation akukafaneli kutsi kube muntfu munye.
Uma kute imiculu lefakwe ngalokwehlukile kumiculu yenkapani, kutawutsatsa emalanga lamabili kuya kulasihlanu kugucula i-close corporation kutsi ibe yinkapani. Uma imiculu ye-CK ifakwe ngalokuhlukile, kutawutsatsa emaviki lamatsatfu kucedza lenchubo.
<fn>GOV-ZA. Convertacompany.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tidzingo tekuphatsa kanye nekulawulwa kwe-close corporation atinamibandzela kangako futsi atikho lukhuni kangako kunaleti tenkapani. Ngaloko, tikhulu letisetulu tenkapani tingancuma kugucula inkapani lebhalisiwe kutsi ibe yi- CC.
Uma ligama nalo litawuguculwa uma inkapani iguculwa iba yi-CC, ikhophi yelifomu CK7 lelamukelwe kufanele letfulwe kute liguculwe.
Tfula incwadzi levela kumcwaningimabhuku wenkapani mayelana nesigaba 27 semtsetfo wetinkapani letincane, 1984. lencwadzi kufanele isho kutsi ngubani lomcwaningimabhuku lomusha.
Tfula emakhophi abomatisi bawo onkhe emalunga ale-CC.
Kungatsatsa tinsuku letine kuya kuletisihlanu kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. CrimeStop0860010111.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-Crime Stop tikhungo tekushayela tincingo letinyenti letinemsebenti wekucokelela imininingwane emphakatsini macondzana nebugebengu nemisebenti yebugebengu. Emalunga emphakatsi asitwa basebenti besikhungo sekushayela tincingo, laceceshwe kahle kakhulu ekubambeni ingcocoluhlolo yekuphenya/sesha. Loku kukwenta ukhone kwatisa i-South African Police Services ngemisebenti yebugebengu endzaweni lephephile nakusimondzawo lesingasabisi/tfusani. Ungete watatisa kutsi ungubani uma utsandza. Ema-ejenti ekulandzelela nekwatisa loshaye lucingo akavumeleki ku-Crime Stop kucinisekisa kungatiwa kwalonikete imininingwane. Imininingwane leniketiwe itfunyelwa kubaseshi.
Tikhungo Tekushayela Tincingo Letikhetsiwe te-Crime Stop tichumanisa ngco labaniketa imininingwane nebaseshi ngetincingo lapho khona sisebenti sesikhungo lesishayelwe, loshaye lucingo kanye nebaseshi bayakhona kukhuluma elucingweni bevane ngesikhatsi sinye. Loku kwenta liphoyisa leliseshako likhone kubamba ingcocoluhlolo nalona lobikako.
Caphela: loku kwentiwa ngemvumo yakho kuphela.
I-ejenti yesikhungo sekushayela tincingo itakukhombindlela ngemibuto letsite futsi uma ngabe imininingwane loyiniketile ingasetjentiswa, utakuniketa inombolo yekhodi leyehlukile.
Uma umniningwane usengakakusiti i-ejenti itakuchazela kutsi kungani futsi ikweluleke ngekutsi ungawutfola umniningwane lowengetiwe.
Imininingwane lengasetjentiswa ichunyaniswa nalenombolo yekhodi lonikwe yona.
Utawucelwa kutsi ushayele i-Crime Stop kulenombolo 08600 10 111 ngesikhatsi lesiniketiwe kutfola kutsi ngabe lemininingwane beyingiyo yini nekutsi futsi uyafaneleka yini kutfola umklomelo.
Esikhatsini lesitako, i-ejenti itawucocisana nawe kuphela ngalelicala uma ngabe inombolo yekhodi loyiniketile ikahle nekutatisa kwakho kuyahambisana nephrofayili lekumarekhodi.
I-ejenti itawuncamula lucingo ngekushesha nangabe ayiciniseki kutsi lona loshaya lucingo ngulona lowashaya ekucaleni. Lena yindlela yekuvikela futsi kubonisana ngayo.
Nangabe ufanelwe futsi ucele umklomelo, liphoyisa leliseshako litawuncuma lomklomelo futsi lichube lesicelo semklomelo ngekulandzela ngekuya kwe-National Information 2/2001.
Nangabe umklomelo sewulungile, i-Crime Stop itakutsintsa kute ilungise indlela yekukukhokhela.
I-Crime Stop itawuniketa imininingwane lenikwe luphiko lebaseshi lolufanele, kutsi lulandzelele, ngesicelo sekuniketa imphendvulo yekucala ngema-awa langu-24 kanye nemphumela weluphenyo masinyane ngendlela lekungakhoneka ngayo.
Nangabe ufanelwe futsi ucele umklomelo, liphoyisa lelingumseshi litawuncuma lomklomelo futsi ichube lesicelo semklomelo ngekuya kwe-National Information 2/2001.
Kushaya lucingo ngamakhalekhikhini : kukhokhiswa ngendlela leyetayelekile yekukhokhisa emaselula.
<fn>GOV-ZA. Customarylawmarriages.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-Customary Marriages Act waba ngumtsetfo mhlaka-15 Lweti-2000. Nangabe bewusemshadweni wesintfu lowemukelekile ngaphambi kwalolusuku, umshado wakho wemukelwa ngaphansi kwalomtsetfo lomusha. Nangabe indvodza seyivele inebafati labangetulu kwamunye, yonkhe leyo mishado yemukelwa ngaphansi kwalomtsetfo lomusha. Lomtsetfo uphindze wemukele imishado yesintfu lekungenwe kuyo ngemuva kwalolusuku futsi ubeka imitsetfo yekutsi labantfu labashada ngesintfu kumele balandzelane ngalokufanele kute kutsi imishado yabo yemukeleke.
Bobabili laba labashadako kumele babe ngetulu kweminyaka lelishumi nesiphohlongo, budzala.
Bobabili laba labashadako kumele bavume kushada ngesintfu.
Kumele kucociswane, kuvunyelwane ngalomshado, ugujwe futsi wentiwe ngesintfu.
Kulobola akusiso sidzingo lesifanele kute kutsi umshado wesintfu wemukelwe.
Caphela kutsi lemishado beyiloku yemukelwa ngemtsetfo wesintfu.
Ngingawubhalisa nini umshado wami?
Nangabe bewushade ngaphansi kwemtsetfo wesintfu ngaphambi kwamhlaka-15 Lweti-2000, umshado wakho kumele ubhalise kuLitiko Letasekhaya. Nangabe washada ngemuva kwekushaywa kwalomtsetfo, kumele ubhalise umshado wakho kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekushada.
Yonkhe imishado lekungenwe kuyo ngemuva kwekucala kusebenta Kwalomtsetfo, yimishado yekuhlanganyela imphahla. Loku kusho kutsi indvodza nemfati banesabelo lesilinganako semphahla nemali futsi kusho kutsi babelana tonkhe tikweleti. Ngabe labashadako bafuna kutsi umshado wabo ungabi wekuhlanganyela imphahla batawenta ikontileka, i-ante-nuptial contract ngaphambi kwekutsi bashade. Nangabe bafuna kuntjintja ngemuva sebashadile, batawufaka sicele Enkantolo Lephakeme.
Ngaphansi- Customary Marriages Act umfati unelilungelo nesigaba lesilinganako nesendvodza, kuncuma kutsi kutawentiwani ngemphahla. Umfati loshadwe ngesintfu manje unawo emandla ekwenta ikontileka ngaphandle kwelusito lwendvodza yakhe.
Kutawentekani nangabe indvodza yami ifuna kushada lomunye umfati?
Indvodza kumele yente sivumelwano lesibhaliwe/ikontileka lechazako kutsi kutawentekani emphahleni futsi lendvodza kumele ifake sicelo enkantolo kutsi yemukele lekontileka lebhaliwe. Inkantolo kumele yente siciniseko sekutsi yonkhe imphahla yabo bonkhe labomake ivikelekile.
Kutawentekani nangabe sifuna kuphindze sishade ngesilumbi ngemuva sesishade ngaphansi kwemtsetfo wesintfu?
Nangabe indvodza yakho ite labanye bafati, ungashada ngaphansi kwemtsetfo wesilumbi newesintfu futsi. Nobe kunjalo, kute lomunye wenu lotawuphindze ashade ngaphansi kwemtsetfo wesilumbi nalomunye umuntfu uma niseseshadane ngaphansi kwemtsetfo Wesilumbi.
Indvodza nobe umfati angawubhalisa umshado kuLitiko Letasekhaya. Kwelulekwa kutsi bobabili, indvodza nemfati bete kanye kanye batewubhalisa lomshado kute kubhalisa kusheshe. Nobe kunjalo, nangabe lona lomunye umlingani uyala, ungabhalisa uwedvwana futsi ute nebufakazi lobudzingekako.
tinombolo tamatisi, emagama netinsuku tekutalwa tabobabili, indvodza nemfati emagama ebatali babobabili, indvodza nemfati kanye neligama lemholi nobe baholi bendzabuko imininingwane yesivumelwano selibolo, kanye nebantfu lababili labawubona lomshado incwadzi nobe i-afidavithi levela kumholi wendzabuko.
sisebenti lesibhalisako, nobe umuntfu lokhetsiwe, lokhetfwe, nguMcondzisi-Jikelele kwenta lomsebenti ngekulandzela lomtsetfo.
Sisebenti lesibhalisako nobe loyo muntfu lokhetsiwe utawendlulisela lelifomu ehhovisi Lelitiko lelidvute lesigodzi nobe sifundza kutsi lifakwe kurejista yebantfu.
Gcina lesitifiketi endzaweni lephephile ngobe sibalulekile.
Sitifiketi lesifinyetiwe sikhishwa masinyane.
Sitifiketi lesingakafinyetwa sitsatsa emaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo.
Sisebenti lesibhalisako sitawukwatisa nangabe siyala kubhalisa umshado wakho wsintfu njengobe kubekiwe, sitawubeka tizatfu tekwala.
Indvodza nemfati babhadala imali lenganga-R11 kumuntfu lokhetsiwe macondzana nesicelo sekubhalisa umshado wesintfu lesifakwe kumuntfu lokhetsiwe.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. DeathofsouthAfricancitizensabroad.2010-03-25.ss.txt</fn>
LiTiko leTindzaba taNgaphandle, ngekubambisana kanye nalona lolimele kulamanye emave angaphandle, liniketa lusito lekuhlela kanye neteluleko kulesihlobo seSakhamuti saseNingizimu Afrika lesishona ngesheya.
Lona lomele iNingizimu Afrika utawuncedza lesihlobo kutfola tilinganiso tetindleko kute ente sincumo lesivakalako.
Uma usebentisa masingcwabisane, kubalulekile kuveta kutsi imisebenti yabo kufanele ikhokhelwe.
Kwenta kuyahluka kusuka kulinye live kuya kulelinye, kantsi loku kutawuba nemtselela kulenchubo. Lona lomele iNingizimu Afrika nobe LiTiko leTindzaba taNgaphandle utawuniketa inkhombandlela.
Uma umtimba ubuyiswa lapha ekhaya, kunemibandzaela lecatsa yalokukutfutswa kwawo ledzingwa LiTiko leteMphilo. Kulungiswa kwalesidvumbu salona loshonile kanye netindleko tekutfutsa lomtimba kwenta kutsi lena kube yindlela lebita kakhulu.
Ngaphambi kwekutsi sente sincumo, lesihlobo kufanele sitfole tilinganiso tetindleko kubomasingcwabisane kulelive langaphandle, ngaphandle nangabe lona loshonile uvikelwe ngumshwalensi. Lona lomele iNingizimu Afrika angancedza.
Sihlobo singakhetsa kushiswa nekubuyiswa kwemilotsa.
Masingcwabisane kulelive langaphandle anganiketa lomsebenti. Lona lomele iNingizimu Afrika angahambela lokushiswa uma lesihlobo sifuna fakazi ngalomsebenti kantsi futsi singakhoni kuya ngekwaso.
Sihlobo singakhetsa umngcwabo kutsi wentiwe kule live langaphandle.
Masingcwabisane kulelive langaphandle anganiketa lomsebenti. Lona lomele iNingizimu Afrika angahambela lomngcwabo uma lesihlobo sifuna fakazi ngalomsebenti kantsi futsi singakhoni kuya ngekwaso.
Masingcwabisane uniketa lesihlobo ngalendzawo lekungiyo lapho litfuna litfolakala khona.
Uma lesihlobo singeke sitfolakale nobe singeke sikhone kukhokhela letindlela letingenhla, umngcwabo weluhlwemphu ungacelwa.
Tiphatsimandla tesigodzi tingcwaba lesidvumbu salona loshonile mahhala. Lona lomele iNingizimu Afrika angahambela lomngcwabo uma lesihlobo sifuna fakazi ngalomsebenti kantsi futsi singakhoni kuya ngekwaso.
Lesiphatsimandla sesigodzi siniketa lesihlobo ngalendzawo lekungiyo lapho lelitfuna likhona.
Chumana nemshwalensi walona loshonile uma ngabe bebavikelwe ngumshwalensi welukhenkhetfo. Uma kungekho njalo, khetsa yinye yaletindlela letivetwe ngenhla.
Tinchukaca tekuchumana letigcwele kufaka ekhatsi emakhodi endzawo.
Akukho incwadzi yemvumo lefunekako kungenisa imilotsa yemitimba leshisiwe lapha ekhaya.
Tinchukaca tekuchumana letigcwele kufaka ekhatsi emakhodi endzawo.
Uma ematfuna kungumhlaba lophetfwe ngasese, incwadzi yemvumo levela kumniyo wendzawo kuvumela lokungcwatjwa nobe kugutjwa kwesidvumbu idzingekile. Nobe imvumo kufanele iniketwe ivela kulesiphatsimandla lesifanelekile sib. umlawuli wematfuna, Masipala Wesigodzi weSifundza Setemphilo.
Incwadzi yemvumo levela kumniyo wendzawo levumela kugutjwa kwesidvumbu, uma lelitfuna likumhlaba lonebaniyo. Imvumo kufanele iphindze iniketwe levela kusiphatsimandla lesifanele, sib.
Tinchukaca tekuchumana letigcwele kufaka ekhatsi emakhodi endzawo.
LiTiko leTindzaba taNgaphandle litawuphendvula ngekhatsi kwemahora langu-24.
Luncedvo loluvela kulitiko kanye nalona lolimele kulelive langaphandle alukhokhelwa, kodvwa imisebenti leniketwa ngubomasingcwabisane kufanele ikhokhelwe.
Akukho emafomu lekumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Deathregister.2010-03-25.ss.txt</fn>
emalunga ngco eLitiko leTasekhaya emalunga e-SAPS, ikakhulu etindzaweni lapho khona kute emahhovisi eLitiko leTasekhaya bangcwabi lababekiwe futsi labemukelwa ngekwemibandzela yemtsetfo.
Nangabe kute dokotela lokhona, sibonelo, etindzaweni tasemaphandeni, umholi wendzabuko utawugcwalisa i-Death Report.
Lesihlobo lesidvute semufi sitawutsatsa lomculu siwunike umngcwabi lotawubukana nemalungiselelo emngcwabo.
Ndlulisela sitifiketi sekufa esihlotjeni lesidvute semufi.
Sihlobe lesidvute semufinobe lomngcwabi kumele angenise lomculu kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya kute kuniketwe sitifiketi umyalelwe wekungcwaba nekuchubeka nekubhaliswa kwemculi.
Nangabe sakhamuti nobe umhlali walomphelo eNingizimu Afrika ushonela ngaphandle kweNingizimu Afrika, kushona kwaloyo muntfu kumele kubikwe ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika ledvutane. Kumele kungeniswe sitifiketi sekufa lesiniketwe ngulelo live langaphandle.
Kuniketwa sitifiketi sekufa lesifinyetiwe ngalelo langa kufakwa sicelo.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Deregistermotorvehicle.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umnikati wemoti kumele esule kubhaliswa kwemoti nangabe lemoti ayisekho emgwaceni wesive nobe sekwatiswe kutsi ayikafaneli kuba semgwaceni, kwalomphelo.
Imoti lete ilayisensi iminyaka lemine itawuvela nje yesule kubhaliswa. Lihhovisi letemgwaco litawukhipha sitifiketi sekwesula kubhaliswa kayo.
Kugcwalisa lifomu lekufaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi letemgwaco.
ikhophi yaMatisi legcotjwe sitembu semtsetfo ikhophi legcotjwe sitembu semtsetfo lebufakazi bekutsi ungumnikati wemoti sitifiketi sekubhaliswa kwemoti.
Kungatsatsa emalanga lamabili kusebenta sicelo.
Lamafomu ayatfolakala kunobe nguliphi lihhovisi letemgwaco nobe kutiphatsimandla letibhalisa timoti.
<fn>GOV-ZA. Efilingoftaxreturnsandpayments.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kufaka emafomu entsela nge-elektroniki kunguleminye yemitamo leyenta incenye yeluhlelo lwe-SIYAKHA e-South African Revenue Service . Inhloso lenkhulu yekufaka emafomu entsela nge-elekthroniki kuchuba kungenisa emafomu nge-elektroniki nekukhokha kwebakhokhintsela nalabasebenta ngetentsela.
Bakhokhintsela baniketwa litfuba lekutfola, bagcwalise, bangenise futsi bakhokhele intsela ngetindlela letetsembekile futsi letiphephile, ema-awa langu-24 onkhe malanga.
Bakhokhintsela, nemafemu lacwaninga emabhuku etimali nalabasebenta ngetentsela labafuna kutigcwalisela abo emafomu entsela, nobe labagcwalisela emakhasimende abo, bayakhona kubhalisa ngalendlela ku-internet. Kute i-software lesiphesheli ledzingekako - kuchuma-nje kuwebsite nendlela yekusebenta kwe-Windows leyetayelekile.
Bakhokhintsela labafuna kugcwalisa emafomu abo bese babhadala nge-elektroniki kumele babhalise e-SARS babhalise kusebentisa i-elektroniki.
Khetsa inkinobho esandleni sangasencele bese ukhetsa luhlobo lwekubhalisa lotawulusebentisa.
Nangabe sewucedzile kubhalisa, utawutfola ikhodi ne-password yangasese letawukwenta ukhone kubona usebentise letinye tinsita letikhona.
Lekhodi ne-password yangasese itawuniketwa kuphela nangabe wena nebameleli bakho nicinisekisiwe ngekuhambisana netimiso tesayini ye-elektroniki.
Imininingwane yakho lefanele itawucinisekiswa ngaleyo yedathabhesi lenkhulu ye-SARS futsi utawentiwa njengalogcwalisa emafomu nge-elektroniki wemkhicito lofanele.
Nakuniketwa emafomu, i-SARS itawuniketa emafomu e-elekthroniki kulabawasebentisako. Sebangawagcwalisa-ke bese bawangenisa nge-elektroniki. I-SARS angeke isakhipha emafomu eliphepha inikete labawagcwalisa bawangenise nge-elektroniki.
Betinsita tekugcwalisa utfumele nge-elekthroniki batawukhipha sikhumbuto, kumbe nge-SMS nobe ngencwadzigezi, bakwatise ngemafomu lasalungele kugcwaliswa bese ayangeniswa.
Kumele usebentise ikhodi yakho ne-password yangasese kute ukwati kutfola lamafomu.
Kubhalisa kwe-website kutawuvele-nje kukhombise lelifomu njengobe likhonjiswa nabhalwe phansi ephepheni. Utawubese uyaligcwalisa-ke khona lapho ku-website.
Nasewugcwalisile-ke lelifomu, lemininingwane lebhalwe kulelifomu iyahlolisiswa icinisekiswe. Konkhe kubala lokwentiwako, kwentiwa ngulenchubo kute kucashelwe kungeniswa nekusebentiswa kwemininingwane lengasilo liciniso.
Ungatikhetsela kubhadala nawungenisa lifomu lakho nobe ungabhadala nobe kunini ngaphambi kwekushaya kwesikhatsi sekubhadala.
Nanobe-nje lenchubo ivakala sengatsi ilukhuni, naseyentiwa ngempela, itsambile futsi iyasheshisa. Ungalutfola lusito ngelucingo eSikhungweni sekuShayela tincingo lesinebasebenti labenele kanye -Support Desk ikukhombise kutsi isebenta njani lenchubo.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
Faka emafomu akho kanye netinkhokhelo ku-inthanethi.
<fn>GOV-ZA. Electronicinterface.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwenta umuntfu, sikhungo nobe inhlangano ikhone kusungula kusebentisana nge-elektroniki ne-South African Revenue Service ngekusebentisa tebucwepheshe. Lenchubo Lensha Yentsela Yemholo yentelwe kucedza kusetjentiswa kwemaphepha lapho kukhoneka khona, nekwenta emamanyuwali lamanyenti ngemshini kube kucinisekiswa kutsi bonkhe labakhokha intsela baphatfwa ngekulingana. Sekwentiwe kusebentisana ne-SARS nge-elektroniki lokunyenti.
I-SARS ingenise ema-service standards sitawusetjentiswa eminyakeni lemibili . Nawubhaliswa nobe ukhokha, i-SARS ihlosa kusebenta kubhaliswa kwakho kahle ngemalanga langu-10 ekusebenta.
<fn>GOV-ZA. EmployerCompensationFund.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umtsetfo weSincepheteliso sekuLimala nekuGula kwaseMsebentini udzinga kwekutsi bacashi babhalise futsi babhadale inhlawulo ku-Compensation Fund.
Kusukela nga-Apreli njalo ngemnyaka, i-Compensation Fund itfumela bacashi tatiso teluhlolo letibatisa kwekutsi kumele babhadale malini yemnyaka londlulile. Loku kwentiwa kuwo wonkhe umnyaka, futsi akukhonakali kucagela mbamba kwekutsi ngabe bacashi batatitfola nini tatiso tabo.
Uma bacashi bangalutfoli luhlolo kuwo wonkhe umnyaka, kumele batsintse i-Compensation Fund kutfola kutsi ngabe kunenkinga yini.
Lusuku lolu bacashi kumele babhadale ngalo liphurintwe kusatiso seluhlolo. Kuvame kuba ngekhatsi kwemalanga langu-30 lekutfunyelwe ngawo lesatiso. Kunetindlela letintsatfu bacashi langabhadala ngato.
Bacashi kumele baphindze tinombolo terefurensi tabo ngemuva kwelisheke.
Umcashi kumele abhadale ngekhatsi kwemalanga langu-30 elusuku lekutfunyelwa ngalo lesatiso.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Employmentinthepublicservice.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tikhala temisebenti kumatiko avelonkhe nobe etifundza tigcwaliswa ngekufuna basebenti labasebentako nobe ngekumema labo labangakacashwa Kumisebenti Yahulumende, kutsi bafake ticelo temsebenti. Tikhala temisebenti yetikhundla letisetulu, kk imisebenti lesezingeni lebaphatsi labasetulu, kumele ikhangiswe ngekhatsi kuvelonkhe kute kutfolwe basebenti labangekhatsi nobe ngaphandle Kwemisebenti Yahulumende.
Njengekwetimiso, tikhala temisebenti tikhangiswa Kusekhula Yetikhala Temisebenti Yahulumende, legcogciwe yahlanganiswa futsi ikhishwa njalo ngeliviki yi-Department of Public Service and Administration . Nangabe kufunwa kwebasebenti labangacashwa kwendluliselwa kubantfu Labangakacashwa Kumisebenti Yahulumende, Litiko lelifanele lavelonkhe nobe lesifundza litawukhangisa lesikhala semsebenti ngekubhala phansi.
Isekhula Yetikhala Temisebenti Yahulumende, yatisa basebenti bahulumende ngetikhala temsebenti letingekhatsi Kumisebenti Yahulumende. Bantfu labangasibo Basebenti Kumisebenti Yahulumende, kepha babe ngulafuna kungena kuletikhala temisebenti lekhangisiwe, kumele bacale ngekutfola kulelitiko lelikhangisako kutsi bangatifaka yini ticelo temsebenti. Imininingwane yekutsintsana nelitiko lelikhangisako iyaniketwa Kulesekhula.
Lamanye ematiko njengelitiko Letekuvikela lingakucela kutsi uhlolwe bodokotela ngaphambi kwekutsi bacabange ngesicelo sakho.
Hambisa lifomu lakho kanye neluhlelo lwakho lwekutatisa kanye nemakhophi etitifiketi teticu takho, lagcotjwe sitembu semtsetfo.
Kungenteka, ngekuya kwenchubo lelandzelwa ngulelo Litiko lelifanele, utfole incwadzi lekwatisa kutsi balitfolile lifomu lesicelo sakho semsebenti.
Inchubo yekufuna nekucasha basebenti iyehluka ngekuya kwematiko, futsi ingacedvwa ngesikhatsi lesincane lokungentiwa ngaso.
Lifomu lekufaka sicelo lotfolakala mahhala.
<fn>GOV-ZA. EssentialServices.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita kusho tinsita leti, uma tikhinyabetekile, kungafaka engotini nobe kuphatamise imphilo nobe kuphila emtimbeni kwebantfu.
Kutsi ngabe sisebenti nobe umcashi wenta umsebenti lotsatfwa njengetinsita.
Imisebenti yePhalamende, emaPhoyisa kanye neteMphilo titinsita.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Gcwalisa lelifomu lekufaka ticelo, LRA4.2, kudlulisela timphikiswano kutsi tincunywe njengetinsita.
Tfumela ikhophi yalelifomu kulalamanye emacele lakulemphikiswano.
Ikhophi yesiliphu sefeksi lesicinisekisako; kanye nanobe ngabe ngubuphi bufakazi lobunetisako bekutfumela lamafomu.
Kutawuncika kulamacele lancuma letinsita njengetinsita.
<fn>GOV-ZA. EssentialServicesCommittee.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umcashi angafaka sicelo ngencwadzi lebhaliwe kulelikomiti letinsita kubona kuncuma kutsi yonkhe, nobe incenye yebhizinisi nobe umsebenti wemcashi ngumsebenti wekulungisa.
Umsebenti wekulungisa uma uphazamisekisile kuloyo msebenti kuholela ekonakaleni lokubonakalako kwetindzawo tekusebentela, ifektri nobe imishini.
Nobe nguwaphi lamanye emacele lanenshisekelo, ngekhatsi kwetinsuku letingu-21 kwekutfola lesicelo, angatfumela imphendvulo kuleliKomiti letiNsita.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Ikhophi yalelifomu kufanele iniketwe kulelelinye licele.
Akukho sikhatsi lesibekiwe; kuncike kulelicela lelifake sicelo setinsita.
<fn>GOV-ZA. Exchangeofforeignlicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekuntjintja imvumo yekushayela yalelinye live kumele sihambisane nelayisensi yekushayela yemshayeli leniketwe ngulelive langephandle.
Ilayisensi yekushayela yangaphandle nobe imvumo intjintjwa ibe nguyaseNingizimu Afrika kuphela nangabe lofake sicelo usakhamuti saseNingizimu Afrika nobe sewutfole imvumo yekuhlala lomphelo.
Ilayisensi yakulelinye live kumele ibe ngulesebentako ngesikhatsi intjintjwa futsi kumele ibe ibhalwe ngalunye lwetilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni. Nangabe akunjalo, sicelo sifanele sihambisane nekuhunyushwa lokwentiwe siphatsimandla lesifanele.
Ilayisensi yekushayela yangaphandle itawuphelelwa sikhatsi sekusebenta nangabe umnikati atfola imvumo yekuhlala somphelo eNingizimu Afrika.
kutatisa lokwemukelekile ngekuya kwetidzingo tekushaywa kwemtsetfo waseNingizimu Afrika incwadzi levela kusiphatsimandla lesifanele lecinisekisa bungibo nekusebenta kwelayisensi yangaphandle. Lencwadzi kumele ichaze sigaba selayisensi.
ilayisensi yekushayela yangaphandle titfombe tamatisi letine, letimhlophe nalokumnyama.
Khokha imali lencunyiwe.
Utawuhlolwa emehlo khona lapho ngembi kwekucedzelwa kwekuntjintjwa kwelayisensi yekushayela.
Caphela: Angeke wente luhlolo lwekushayela. Ilayisensi yekushayela yesikhashana isebenta tinyanga letisitfupha futsi unikwa ngaleso sikhatsi, mahhala.
Sikhatsi sekuntjintjwa kwelayisensi siyehlukana, kusuka kusiteshi sinye kuya kulesinye ngenca yetinchubo tekucwaninga.
<fn>GOV-ZA. Exchangeprogrammepermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekuntjintjiselana iniketwa bantfu bangaphandle lababandzakanyeka kuluhlelo lwekuntjintjiselana ngetemasiko, temnotfo nobe tenhlalakhle, letihlelo ngumtimba wembuso, nobe sikhungo semfundvo lephakame sahulumende sibambisene nesitfo sahulumende. Faka sicelo kusikhungo seLincusa laseNingizimu Afrika nobe emishani.
Khipha incwadzi levela kuleyo ndzawo, inhlangano nobe umndeni eNingizimu Afrika lotawenta kuwo loluhlelo, icinisekise simo nekubakhona kwaloluhlelo lwekuntjintjiselana. Lencwadzi kumele ifakazelo kutsi ufanelekile kubhalisa nobe kubandzakanyeka futsi lendzawo, inhlangano nobe umndeni utawuba nemtfwalo wekunakekela usesekhona lapho.
Khipha incwadzi levela kusitfo sahulumende nobe kumtimba lositako waseveni lalofake sicelo, icinisekisa simo nobe luhlelo lwekuntjintjiselana, nekutsi futsi wemukelwe kubhalisela loluhlelo.
Lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingemalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Exportcertificateforliquor.2010-03-25.ss.txt</fn>
Laba labaphokophele kutsengisa ngesheya kufanele bavakashele le-website: www.dawineonline.co.za, lapho labatawutfola luhlelo lolusimeme ku-internet lwayo yonkhe lenchubo yekutsengisa kumave angesheya. Laba labatsengisa ngesheya kufanele babhalise ngaphambi kwekutsi basebentise loluhlelo.
Utawuniketwa ligama lekungena kanye neligama lekuvula kute uwasebentisa kuleluhlelo.
Faka tonkhe ticelo ku-inthanethi.
Tfumela sicelo lesihlukile kulowo nalowo mkhicito lohlukile kulemikhicito yetjwala kulomtfwalo, kwakheka, ilebuli kanye nenombolo yekubhalisa.
Lomtfwalo wetjwala kufanele ubekelwe eceleni kwaleminye imikhicito yetjwala. Isampuli yalokungenani 2,25 litres kufanele ikhishwe kulomtfwalo kutsi iyocwaningwa. Emasampuli kufanele afike kumahhovisi e-Liquor Products kubabi ngemuva kwa-16:00 ngalesibili kutsi ayocwanigwa ngalesine kantsi futsi angafiki ngemuva kwa-16:00 ngalesine kutsi ayohlolwa ngalolwesibili lolandzelako.
Uma ugcwalisa sicukatsi sebunyenti, isampuli yekulawula yaleso naleso sicukatsi kufanele ikhishwe. Uma kute umhloli kulendzawo ngalesikhatsi ulayisha, wean, lolotsengisa ngesheya, unemtfwalo wekukhipha lesampuli bese uyitfumela lamasampuli ekulawula ku-Division Liquor Products e-Stellenbosch.
Veta lokulayish kuleligatja ngekhatsi kwa-48 emahora.
<fn>GOV-ZA. Exportmarketing.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nekuheha kusisa kwangaphandle lokusha lokuta eNingizimu Afrika.
EIMA iniketa batsengisi ngaphandle lusito ngetimali kute babonise imikhicito kanye netinsita tabo kumave ngemave bese iyancedza kulenchubo yekucatsanisa kutfola imakethe kanye nekusisa kwangaphandle. Luphindze lusite kunciphisa tindleko tebatsengisi bangaphandle.
Tindlu tekuhwebelana ngekutsengisa ngaphandle taseNingizimu Afrika.
Imikhandlu Yekutsengisa Ngaphandle yaseNingizimu Afrika, Tinhlangano Tetimboni kanye Nemacembu Ekusebenta Labumbene.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Letekuhweba Netimboni.
Leyo naleyo nsita lefanelekile ye-EMIA inencwadzi yayo yetinkhombandlela, lecuketse imininingwane ngendlela, sikhatsi kanye netinzuzo letincike kulokuniketwa lokuhlukile.
Lamafomu ekufaka ticelo kanye naletincwadzi letifanelekile tetinkhombandlela kufanele tifundzeke ndzawonye.
Fundza lemiculu ngekucophelela kute wati kahle lemitsetfo kanye netinchubo.
Luhla lolubanti lwemiculu lekumele itfulwe kanye nalesicelo luniketiwe. Incwadzi yetinkhombandlela nayo itawuphindze ibonise nobe ngabe nguyiphi imiculu leyengetiwe lefunekako.
Uma uletsa umniningwane lokhohlisako nobe uphatsa budlapha nobe ngabe ngusiphi sikimu seluncedvo lwe-EMIA, ungahle ushiyelwe ngaphandle elusitweni lolunye ngaphansi kwesikimu se-EMIA ye-TISA.
Emabhizinisi angatfula ticelo letingadluli kuletisitfupha ngemnyaka, ngekulinganiselwa kuticelo letine ngesikimu ngasinye. Nobe ngabe ngukuphi kuhluka kuloku kufanele kugunyatwe yiMenenja lesetulu ye-EMIA.
Ticelo letifike emuva kwesikhatsi kanye naletingakapheleli angeke tibukwe.
I-EMIA itakutfumelela incwadzi yekuvuma kutfola sicelo ngekhatsi kwemahora ekusebenta langu-48 ngemuva kwekutfola lesicelo sakho. Lencwadzi yekuvuma kutfola sicelo kufanele ifakwe kuko konkhe kuchumana kwakho ne-EMIA.
Uma sicelo sakho siphelele kanye nayo yonkhe lemiculu yekusekela lefunekako futsi sibuye sihambelane nalendlela lebekiwe yekuphumelelisa, singabese siyabukwa kutsi singaphumeleliswa yini.
I-EMIA itakwatisa kutsi ngabe lesicelo samukelwe nobe sicitsiwe ngekhatsi kwemahora langu-48 ngemuva kwekuba sincumo sekugcina sesikhishiwe.
Ticelo angeke tiphunyeleliswe ngemlomo. Kufanele ucinisekise kutsi unencwadzi lesho loko ngaphambi kwekutsi uhambe.
Ikhophi leyatisa lokuphunyeleliswa kufanele ipheleketele konkhe kuchumana lokutako kanye nekutfulwa kwemiculu leyengetiwe ku-EMIA. Uma i-EMIA itfola kuchumana nobe imiculu lengafaki ekhatsi lesatiso sekuphunyeleliswa, i-EMIA angeke itfolwe inelicala uma lemiculu ilahleka nobe ibekwa kabi. Uma lemiculu ilahleka nobe ibekwa kabi kungahle kukhinyabete nobe kubambelele lenchubo yehlela.
Uma sicelo seluncedvo siphumelele, lifomu lekufaka simangalo le-EMIA, yonkhe imiculu yekusekela kanye naloluhlamibuto lofanele kufanele kugcwaliswe bese kutfunyelwa ku- EMIA ngekhatsi kwetinyanga letintsatfu lwalolusuku lokubuya kuloluhambo loluphunyelelisiwe lwebhizinisi.
Uma tintfo nobe imiculu lephatselene nalesimangalo kungakapheleli ngemuva kwetinyanga letintsatfu, lesimangalo sitawucitfwa.
Emazinga ekusebenta nesikhatsi kuyehluka ngekuya ngaleyo naleyo nsita.
Tinkhapani kanye nabosomabhizinisi labatimele kufanele baletse titifiketi tentsela letisebentako kute tizuze kulesikimu. Ngaloko, intsela yakho kufanele ibe sesimeni lesifanele.
Uyacelwa kutsi ubuke kule-website ye-dti. Leyo naleyo nsita inelifomu lekufaka sicelo yalo kanye netinkhombandlela. Emafomu esimangalo nawo ayatfolakala kutinsita letihlukene.
<fn>GOV-ZA. Exportpermits.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvume yekutsengisa ngaphandle iyadzingeka kucinisekisa kutsi umuntfu nobe inhlangano lehlose kutsengisa timphahla ngaphandle ihambisana nalemibandzela yekutsengisa ngaphandle kanye nekuhlonipha imitsetfo yetivumelwano temave ngemave. Timvume tekutsengisa ngaphandle tiphindze tincedze kulawula kuphuma kwetimphahla letibaluleke kakhulu nobe letishushumbiswako nobe letintjontjiwe.
Inchubomgomo lesebenta kulokutsenga nekutsengiswa ngaphandle kwetimphahla iyahluka ngekuya ngemkhakha munye waleyo mboni kuya kulomunye. Futsi, linyenti letimphahla letinsha alifakwa kuletindlela tekulawula kutsenga ngaphandle. Ngaloko, uma udzinga umniningwane ngenchubomgomo lephatselene nekutsenga nekutsengisa ngaphandle timphahla letitsite, kufanele unikete tinchukaca kulihhovisi lekulawula Kutsenga nekutsengisa ngaphandle lelitfolakala kuLitiko Letekuhweba netimboni taleto timphahla letitsite lekufanele titsengwe nobe titsengiswe ngaphandle.
Akusito tonkhe timphahla nobe imikhicito lekufanele idlule kutindlela tekulawula kutsenga nekutsengisa ngaphandle. Kodvwa, tonkhe timphahla letisetjentisiwe nobe lebetinemniyo ngaphambilini nobe letilahliwe nobe letonakele tidlula ngaphansi kwetindlela tekulawula kutsenga ngaphandle. Luhlu lwetimphahla letingaphasi kwetindlela tekulawula kutsenga ngaphandle and tindlela tekulawula kutsengisa ngaphandle lukhona. Uma utfumela imininingwane yekutsintsana tinchukaca, loluhla lutawutfunyelwa kuwe ngeliposi, ngefeksi, nobe nge-email.
Chumana neligatja lekuLawulwa keKutsenga nekutsengisa ngaphandle kuLitiko Letekuhweba netimboni.
Gcwalisa emafomu ekufaka sicelo longawatfola kuLitiko Letekuhweba netimboni.
Kungatsatsa kufinyelela kumalanga lamatsatfu kusebenta ngesicelo sakho kutfola imvume yekutsengisa ngaphandle.
<fn>GOV-ZA. Exportplantsandplantproducts.2010-03-25.ss.txt</fn>
Batfumeli betitjalo kanye nemikhicito yetitjalo ngaphandle kumele babe nemvumo yekutsi titjalo tabo atinatifo ngendlela yekutfola iphemithi yekungenisa eveni lekhishwa yiNhlangano yekuVikelwa kwetiTjalo yaVelonkhe selive lelingenisako kanye nesitifiketi se-phytosanitary lesitfolakala ku-NPPO yaseNingizimu Afrika.
Tfola lwati lapho utfumela khona kuye nobe i-ejenti eveni lelingenisa imphahla kutsi ngabe timo tekungenisa imphahla lehlolwa tifo tinjani kulelive lelibandzakanywako. I-NPPO yaseNingizimu nayo inganiketa umniningwane.
I-ejenti nobe lapho utfumela khona eveni lelingenisa imphahla kumele bafake sicelo semvumo njengephemithi yekungenisa imphahla ku-NPPO yelive lelingenisa imphahla. Timo tekungenisa imphahla tiphawuliwe kuphemithi yekungenisa imphahla.
Ngekubambisana ne-NPPO yaseNingizimu Afrika, tfola ngabe uyakhona kutfobela timo tekungenisa imphahla kulelo live nobe cha.
Uma timo tekungenisa imphahla tingalandzelwa, umtfumeli wemphahla ngaphandle angafaka sicelo sesitifiketi se-phytosanitary ku-NPPO yaseNingizimu Afrika.
Umtfumeli wemphahla ngaphandle kufanele atfule timphahla letitfunyelwa ngaphandle ku-NPPO yaseNingizimu Afrika kutsi tihlolwe futsi ticinisekiswe.
I-NPPO yaseNingizimi Afrika iniketa sitifiketi se-phytosanitary uma ngabe timphahla tivumelana netimo tekungenisa imphahla telive lelingenisako.
Timphahla tifanele titfunyelwe ngaphandle kungakapheli tinsuku letingu-14 emva kwekuhlolwa kwekugcina.
Sitifiketi se-phytosanitary sekucala sifanele sihambe netimphahla.
Uma titjalo nobe imikhicito yetitjalo ifika esikhumulweni sekungena selive lelingenisa imphahla, bahloli betitjalo be-NPPO belive lelingenisa imphahla batatigcina kutsi tihlolwe.
I-ejenti nobe labangenisa imphahla kumele balungise yonkhe imiculu kanye netiphatsimandla tekungeniswa kwetimphahla telive lelingenisa imphahla esikhumulweni sekungena.
<fn>GOV-ZA. Extendalterworkpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwebantfu labanemvumo labafuna kwengetelwa nobe kugucula timvumo tabo tekusebenta. Sicelo sekwengeta nobe kugucula kumele sentiwe ngemaviki lasiphohlongo ngembi kwekutsi imvumo iphelelwe sikhatsi. Timvumo lesetiphelelwe sikhatsi angeke tengetwe.
Tinyatselo lekumele tilandzelwe gcwalisa form BI-159: G kunobe ngulipgi lihhovisi leLitiko leTasekhaya. Faka sicelo eHhovisi leLincusa nobe emishini yaseNingizimu Afrika nangabe ukulelinye live bacashi kumele bagcwalise ema-fomu 6 na 6.
Ticelo tingatsatsa emalanga langu-30.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Fingerprintsclearance.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito luniketwa bantfu labadzinga kucinisekiswa simo sabo kutebugebengu ngetinjongo tekuya kumave angesheya nobe kuyosebenta ngesheya sikhatsi lesidze.
Sitifiketi sitawukhishwa sisho kutsi ngabe kukhona emacala labhaliwe ngaphansi kwemfaki sicelo.
Nanobe lokutsatfwa kwekubhala kweminwe kutawentiwa kusiteshi semaphoyisa sesigodzi lesisedvute, titawuhlatiywa bese sitifiketi sikhishwa nguleSikhungo Semarekhodi Ebugebengu kuLuphiko lweMisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika ePitoli.
Niketa isethi legcwele yekubhala kweminwe yakho, letsetfwe kusiteshi semaphoyisa sesigodzi lesisedvute, iye kuSikhungo Semarekhodi Ebugebengu se-SAPS. Cinisekisa kutsi ligama lakho leliphelele, sibongo, lusuku lekutalwa kanye nenombolo yamatisi kubhaliwe kulelifomu lekubhala kweminwe.
Uyacelwa kutsi wait kutsi letinye titeshi temaphoyisa letisedvute itawutsatsa leticelo ngesikhatsi sekusebenta semahhovisi.
Hamba namatisi wakho kulesiteshi semaphoyisa lesisedvute njengoba bufakazi bamatisi butawufuneka.
Takhamiti taseNingizimu Afrika letihlala ngaphandle kwalelive tingafaka sicelo kunobe ngabe ngusiphi siteshi semaphoyisa lesisedvute salelo live kanye natuKwendlu yemancusa aseNingizimu Afrika. Kubhala kweminwe kungatsatfwa kulelifomu lekubhala kweminwe lelisemtsetfweni lalelo live lelitsite. Lifomu lekubhala kweminwe kufanele lisayinwe ngulomuntfu lotsatsa lokubhala kweminwe. Isethi lephelele ekubhala kweminwe nekhophi yamatisi wemfaki sicelo nobe ipasipoti kufane ipheleketele sicelo lesifakiwe.
Siteshi semaphoyisa lesisedvute sitawutfumela sicelo lesifakiwe kuleSikhungo Semarekhodi Ebugebengu.
Inkhokhelo yalolusito ingentiwa ngelisheke lelicinisekiswe libhange nobe i-money order iye kuKhomishani Wavelonkhe Weluphiko lweMisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika.
Sitifiketi Sekuveta Bumsulwa Semaphoyisa sitawukhishwa kabusha mahhala uma sicelwe ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha kulesicelo sekucala. Njengoba titifiketi tigcinwa kumarekhodi tinyanga letisitfupha kuphela, ticelo letinsha kufanele tiletfwe ngemuva kwekutsi tinyanga letisitfupha setiphelile.
Kutsatsa emalanga langu-28 ekusebenta. Letitifiketi letifunekako titawutfunyelwa kumfaki sicelo ngeliposi leletayelekile, ngaphandle nangabe emalungiselelo entiwe ekulandza lemiculu ngekwakho nobe ngemisebenti yekukhoriya kuleSikhungo Semarekhodi Ebugebengu.
Kukhipha ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha kumahhala.
Lamafomu ekubhala kweminwe agcwaliswa liphoyisa.
<fn>GOV-ZA. Firearmlicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngaphambi kwekutsi ube nesibhamu, kufanele utfole ilayisensi yesibhamu kuLuphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika . Udzinga ilayisensi kuleso naleso sibhamu lonaso.
Laba labafuna kuba banikati betibhamu kufanele baphase kucala ngemphumelelo loluhlole lolubekiwe kumceceshi lowemukelekile bese utfola sitifiketi sekulungela. Luhla lwetakhiwo letivumelekile luyatfolakala ku-website ye-SAPS nobe ungashayela leSikhungo Setinchingo Savelonkhe Setibhamu SeMaphoyisa kulolucingo 012 353 6111 nobe ufekse: 012 353 6036.
Kufanele uphase ngemphumelelo loluhlole lolubekiwe kute ukhombise lwati lwakho ngaloMtsetfo weKulawulwa kweTibhamu, 2000, kulomceceshi lowemukelekile.
Ekutfoleni lesitifiketi semceceshi lowemukelekile nobe i-SASSETA , faka sicelo kuLuphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika kutsi utfole sitifiketi sekufaneleka kusebentisa sibhamu. Gcwalisa lifomu SAPS 517.
Uma sewutfole Sitifiketi sekufaneleka kusebentisa sibhamu, gcwalisa letigaba letifanele telifomu i-SAPS 271 . Tfumela lelifomu kuLiphoyisa Lelibukene Netibhamu lelifanelekile kulesiteshi semaphoyisa lesisedvute nalapho uhlala khona.
sitifiketi sekulungela lesingasiyo ikhophi incwadzi yekucokwa njengemsebentisi, uma lesibhamu silifa titfombe letine letinganabala letingesayizi yepasipoti letinembala, letingenato tinyanga letintsatfu.
Fakazela sicelo sakho ngalokuphelele bese utfumela imiculu kusekela sicelo sakho.
Sisebenti Lesibukene Netibhamu lesifanelekile sitawutsatsa isethi lephelele yekubhala kweminwe kulelifomu i- SAPS 91.
I-DFO itawukhipha satiso sekukhokhela bese ukukhombisa kulelihhovisi letemali kulesiteshi semaphoyisa kute ukhokhele lemali lefunekako. Lenkhokhelo kufanele yentiwe ngakheshi nobe emasheke lacinisekiswe ebhange. Utawuniketwa iresithi yekutsi ukhiphe imali njengebufakazi benkhokhelo. Letsa le-Z263 ku-DFO kute kuphotfulwe sicelo sakho.
Utawutfola kuvunywa kwekufika kwesicelo sakho lokusayiniwe njengebufakazi kutsi utfumele lamafomu lafanelekile kuleticelo ngekulandzelana kwato kulokuvuselelwa kwelayisensi yesibhamu sakho.
I-DFO itawutfumela lifomu lekufaka sicelo, kanye nemiculu lesekelako kuRejista Lenkhulukati Lesemkhatsini kutsi sibukwe. Ngemuva kwekubukwa ngemphumelelo kwesicelo sakho, I-DFO itakucela kutsi utfole bese ufaka sisefo sesibhamu, ngekhatsi kwa-14 tinsuku lesihlangabetana nemazinga labekwe yi-South African Bureau of Standards . I-DFO itawenta luhlolo loluphatsekako lapho uhlala khona kucinisekisa kutsi uhlangabetene naletimfuneko tesisefo. Uma kutfolakala uMbiko weKuhlola siSefo loyimphumelelo, ilayisensi yakho itawutfunyelwa kuwe.
<fn>GOV-ZA. Fireprotectionassociations.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tonkhe tiNhlangano tekuVikela uMlilo kumele tibhalise neLitiko leTemanti nemaHlatsi.
Bafaki ticelo labafisa kubhalisa bangadzingakala kutsi bagcwalise timo letitsite kungaba ngaphambi kwekutsi babhalise nobe emva kwekubhalisa. Loku futsi kufaka timo letiphawulwe ekuchitjiyelweni kwemtsetfosisekelo wetiNhlangano.
Kubhaliswa kuphela inhlangano yekuvikela umlilo yinye endzaweni letsite.
Gcwalise bese utfumela li-Form 2 ehhovisi leLitiko leTemanti nemaHlatsi lelisedvute nawe.
Sicelo sakho sitawuphindze sihlolwe kantsi futsi uma semukelwe, litiko litawukhipha sitifiketi sekubhaliswa.
imininingwane yekhendidethi yenhlangano yekuvikela umlilo imininingwane yemuntfu losungula kubhaliswa kwekhendidethi yenhlangano yekuvikela umlilo sifungo sekutsi kute umniyo loshiywe ngamabomu kumihlangano nobe tinkhulumiswano temininingwane yenhlangano yekuvikela umlilo imininingwane yendzawo lelawulwa yikhendidethi yenhlangano yekuvikela umlilo sifungo kutsi kute lenye inhlangano yekuvikela umlilo lehloswe kumiswa nobe lekhona ngekhatsi kwendzawo yekhendidethi yenhlangano yekuvikela umlilo sifungo semuntfu losungule kwakhiwa kwenhlangano yekuvikela umlilo sincomo semmeleli lofanele wahulumende wendzawo sincomo semmeleli wesigodzi weLitiko leTemanti nemaHlatsi sifungo semcondzisi lomkhulu weLitiko leTemanti nemaHlatsi.
Kutawutsatsa tinsuku letingu-30 tekusebenta kuhlola sicelo sakho kanye nekubhalisa inhlangano uma ngabe wonkhe umniningwane lodzingako uniketiwe.
<fn>GOV-ZA. ForfishVessel.2010-03-25.ss.txt</fn>
Akukho sikebhe sakumave angephandle lesitawuniketwa ilayisensi yekudvweba yaseNingizimu Afrika ngaphandle nangabe udvweba ngaphansi kwelubanjiswano neMbambi weLilungelo waseNingizimu Afrika. Ngaphambi kwekwenta tento tekudvweba, Litiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kufanele litsintfwe kute libone kutsi kuvunyelwa kwalesikebhe sakumave angephandle kutawuvunyelwa kumkhakha lotsite wekudvweba nekutsi nguyiphi imiculu lefunekako kulokuvunyelwa kwaloluhlobo lwesicelo.
Uma ngekwemgomo lusekelo luyaniketwa kusebentisa lesikebhe sakumave angephandle kusho kutsi lomfaki sicelo kufuneka atfole lifomu lekufaka sicelo selayisensi yesikebhe sakumave angephandle kuLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo lelisedvute nawe.
leligama lesikebhe sekudvweba leligama netinchukaca talomnikati walesikebhe emandla alesikebhe budze kanye nelikhono lalesikebhe inombolo lebhalisiwe yalesikebhe umjekwa walelive lapho lesikebhe sibhaliswe khona kwanyalo sitifiketi sekuphepha lesisebentako lesivela kuLelive lapho lesikebhe sivela khona.
Sikebhe sekudvweba sitawufakwa kunchubo yekuhlolwa kutsi sifanelekile kuhamba elwandle nguMtimba loPhetse teKuphepha eLwandle waseNingizimu Afrika.
Kulesicelo sako, veta lomkhakha wekudvweba lapho lesikebhe sitawusetjentiswa khona kanye nesikhatsi sekusebenta.
UMtimba loPhetse tekuDvweba eNingizimu Afrika utawutsatsa umtfwalo wekubika lokubanjwa kwetinhlanti kuTinhlangano teSigodzi teKulawulwa tekuDvweba uma kudzingekile mayelana ne-RFMOs lonkhe linani letinhlanti letibanjiwe, ngekhatsi kwema-EEZ aseNingizimu Afrika nobe Emalwandle laphakeme, titawubalwa eNingizimu Afrika ngalesikhatsi sesivumelwano sekusebenta, nekutsi lesikebhe sakumave angephandle sitawudvweba ngaphansi kwemigomo yaseNingizimu kanye nemibandzela yalemvumo.
Uma lesikebhe kungasiso lesikhetsiwe mayelana nalenchubo yekuniketwa kwemalungelo loko kusho kutsi lomfaki sicelo udzingeke kutsi agcwalise lelifomu lekudluliselwa kwesikebhe lekufaka sicelo.
Kute kutsi lesikebhe sivunyelwe kudvweba lomfaki sicelo kudzingeke kutsi agcwalise lelifomu lekufaka sicelo kutfola imvumo yekubamba tinhlanti mayelana nalomkhakha lona lesikebhe sitodvweba kuwo. Kwekugcina. uma lomfaki sicelo abona kutsi lesikebhe sitawuphindze sidvwebe kuMalwandle laphakeme ngesikhatsi salokuvunyelwa kutawubese kufuneka kugcwaliswe lifomu lekufaka sicelo sekudvweba kuMalwandle laphakeme.
Lesicelo sekusebentisa sikebhe lesinebuniyo bakulamanye emave kungatsatsa tinsuku tekusebenta letingu-14, uma nje leticelo letifakiwe tifakwe kahle.
<fn>GOV-ZA. GiveNoticeofabirth.2010-03-25.ss.txt</fn>
Satiso sekubelekwa kwemntfwana kumele siniketwe ngumunye webatali nobe umnakekeli losemtsetfweni kantsi futsi nangabe kute namunye walabatali nobe banakekeli labasemtsetfweni lokhona kwenta njalo, umuntfu locelwe batali nobe banakekeli labasemtsetfweni anganiketa satiso egameni labo. Lomuntfu kumele abe nemvumo yabo. Nangabe labatali bashadile, kubelekwa kwemntfwana kutawubhaliswa ngesibongo salobabe.
Umuntfu locelwe kutsi akhiphe satiso kumele abe neligunya lelibhaliwe lekwenta njalo lekumele liphindze lifake ekhatsi tizatfu tekutsi kungani labatali bangakhoni kutifakela satiso bona ngebubona.
Nangabe umntfwana ubelekwe eveni lelingaphandle kweNingizimu Afrika kantsi futsi munye webatali bakhe waseNingizimu Afrika ngesikhatsi atalwa, lubelekwa kungatiswa ehhovisi lelincusa laseNingizimu Afrika nobe emishini nobe ngukuliphi Litiko leTasekhaya eNingizimu Afrika.
Satiso sekubelekwa lesentiwe ngemuva kwemalanga langu-30 ngemuva kwekubelekwa nangemalanga langu-30 ungakapheli umnyaka, batali nobe banakekeli labasemtsetfweni kumele banike tizatfu tekutsi kungani lokubelekwa kungazange kubikwe ngemalanga langu-30 umntfwana abelekiwe njengobe kusho umtsetfo.
Nangabe batali abakashadi kantsi bafuna kubhalisa kubelekwa futsi bafisa kubhalisa lomntfwana ngesibongo seyise, lobabe kumele atsatse umtfwalo wekuba ngubabe, akhombise esikhaleni lesiniketiwe ku-form BI-24. Lobabe kumele abekhona nakubhaliswa kubelekwa kwemntfwana.
Ticelo tingatsatsa emaviki langu-8 kuya ku-12.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. GrantApplication.2010-03-25.ss.txt</fn>
Luhlelo lweKwabela kaBusha uMhlaba wekuTfutfukisa tekuLima lwentelwa kusita takhamiti, temiphakatsi yetakhamiti letingema-Afrika, emaKhaladzi nemaNdiya lebetincishwe ematfuba esikhatsini lesendlulile ekutsenga umhlaba nobe tintfo tekulima letentelwe ngco tinhloso tekulima.
Kute ufaneleke, kumele ube lilunga lelicembu lebelincishwe ematfuba phambilini ube neminyaka lengu-18 nobe ngetulu budzala ube ngulotawusebentisa lomhlaba ngetinhloso tetekulima/kufuya kuphela ube ngulotawulima/afuye ngaso sonkhe sikhatsi ungabi nesikhundla kutimiso tahulumende ulungele kubandzakanyeka eluhlelweni lwekucecesha ngemuva sewutfole lomhlaba ube sesimeni sekufaka ligalelo nibe yintfo lebumbene nangabe nifaka sicelo njengelicembu ube ne-akhawunti yasebhange.
Balimi/fuyi labafisa kukhulisa kusebenta kwabo bangafaka ticelo tetelekelelo kepha samba selinani letelekelelo te-LRAD talofake sicelo, ngamunye akukamele tendlule ku-R100 000. Lenye imali yekucala nobe kukhulisa umklamo wekulima/kufuya ifanele itfolwe ebhange.
Selekelelo se-LRAD asidzingi kubuyiselwa emuva njengemalimboleko. Kusetjentiswa indlela letsite kute kubonwe kutsi umuntfu amunye utawutfola malini. Kute utfole selekelelo sa-R20 000, kumele ufake sandla sa-R5 000. Kufakwa kwesandla akudzingi kutsi kube yimali lengukheshi - kungaba ngesimo setintfo tekulima/kufuya, imfuyo kanye nalenye imphahla yekulima/fuya. Basebenti lobasebentisako ekulimeni/fuyeni nabo babalwa njengalokufakiwe.
Tfola lomhlaba lofuna kuwutsenga. Nobe-ke, kungenteka kutsi sewuvele unako kufinyelela emhlabeni, njengemhlaba wemphakatsi.
Yani kuLitiko letemhlaba nobe sisebenti seluphiko lwakho lwetekulima/fuya lwetendzawo, kufaka sicelo seselekelelo.
siphakamiso sekusebentisa umhlaba nobe lisu lekulima/fuya kukhetsa kutsengisa ngentsengo lekuvunyelwene ngayo, nangabe urenta ngenhloso yekutsenga luhla lwemalunga elikhaya nobe emalunga elicembu, nangabe lesiphakamiso selicembu siciniseko sekutsi itayiteli yalomhlaba ihlobile, ikhululekile kumbango wemhlaba, ibhaliswe egameni lemtsengisi nekutsi futsi intsengo lekukhulunyiswene ngayo ayikho ngetulu kwentsengo yasemakethe lebekiwe bufakazi bekutsi kukhokhelwa kwemali lesilele kutawentiwa umbiko wekuhlolwa.
Lolusito lutawutsatsa sikhatsi lesincane lesitinyanga letine kepha nangabe imiklamo inetihibe kungatsatsa sikhatsi lesidze.
Imali lencane lengu-R20 000 ingadzinga imali lencane lefakwa nguwe kheshi longu-R5 000. Imali lenkhulu lengu-R100 000 itawudzinga kufakwa nguwe lengu-R400 000. Emkhatsini wemali lenkhulu nalencane, kunemali yetelekelelo, ngekuya kwalokufakwe ngulobandzakanyekako.
Utawunikwa lifomu kutsi uligcwalise ehhovisi lesifundza leLitiko leTemhlaba nobe ehhovisi lweluphiko lwetekulima/fuya.
<fn>GOV-ZA. Guidelines.2010-03-25.ss.txt</fn>
Municipalities are required to complete this return form to comply with S 71 and 72 of the MFMA.
To assess the level of depreciation versus replacement of assets, and assess the level of current year programmed maintenance against the total deferred maintenance.
To assists with reconciling the non-current asset section of the balance sheet.
The. xls template conforms to the following specification. Municipalities should not change the template.
The database is expecting specific data with specific attributes. If this is not found, problems will arise. For example, if a line item is added with a line code that the database does not recognise, that data will not be loaded. The database will provide an error message during the validation phase to show where the errors exist. The function codes, line item codes etc must not be changed. Functions, line items etc must not be added or deleted. The objective is to collect information from all municipalities in the same format for comparison, reliability and transparency purposes.
The form type is completed for four financial years. The following would apply for 2006 (Year ended 30 June 2006). The Estimated Year End is the year that you are currently in as you prepare for next years budget.
Replacement Capital These columns will NOT be uploaded to the database, as it is a repetition of the Capital Acquisition form and will be loaded from the CA template. The columns have been added to assist in the calculation for the Closing Value.
Closing Value will be automatically calculated as the sum of values completed for the year.
Due to the size of the template, the Summary sheet has been discarded.
Ensure the file is saved in the correct format (Muncde_AM_ccyy_Y.xls) by selecting the correct MunCode and Financial year from drop-down lists and using the inbuilt macro to automatically save using the correct file name. Simultaneously press Shift+Ctrl+S (with "Caps Lock" off) to invoke the macro.
This will save the file in your current working directory. The Muncode, Financial year and period MUST be completed / selected to save correctly.
Email the Excel (.xls) file to lgdatabase@treasury.gov.za with a subject heading of Financial Reporting Database Input.
The Return form is to be submitted after the budget has been draft and final budget been adopted.
<fn>GOV-ZA. Identitydocumentforthefirsttime.2010-03-25.ss.txt</fn>
Matisi ufakazela kutatisa kwemuntfu. Bomatisi baniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika nobe labanemvume yekuhlala eNingizimu Afrika umphelo labaneminyaka lengu-16 nalengetulu budzala. Angaphindze aniketwe nanobe ngubani losebentela hulumende nome umtimba wemtsetfo longaphandle kweNingizimu Afrika nobe lonconywe kusebentela hulumende kulelinye live. Loku kufaka ekhatsi umlingani waloyo muntfu nebantfwabakhe.
Faka sicelo ehhovisi Lelitiko Letasekhaya nobe emishini nangabe ukulelinye live.
Ngenisa sitifiketi sekutalwa nobe libhuku lekwatisa lelidzala lelaniketwa ngembi kwamhlaka 1 Kholwane-1986.
Nangabe kutalwa bekungakabhaliswa, kantsi futsi kute sitifiketi sekutalwa, gcwalisa form BI-24/15 ulihambise lokungenani namunye umculu lobufakazi, sibonelo, sitifiketi sekubhabhatiswa, incwadzi yesikolwa nobe sitifiketi sekukhulelwa.
Ngenisa titfombe letimbili tepasiphothi.
Labashadile labafake ticelo kumele bakhokhombise titifiketi tabo temshado.
Make lofaka sicelo samatisi futsi afise kusebentisa sinye setibongo bekatiwa ngaso ekucaleni, kumele angenise bufakazi bekutsi ngesakhe vele leso sibongo.
Umuntfu wangaphandle lofaka sicelo samatisi kumele ahambise sicelo sakhe kanye nemvumo yekuhlala lomphelo, buve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo nobe sitifiketi sekucolelwa, sitifiketi semshado, na-form BI-529.
Sicelo singatsatsa kufika emavikini langu-8.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Importanimalsandanimalproducts.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekutsenga inyama idzingeka kute ukhone kutsenga kumave angesheya tilwane nobe imikhicito yetilwane ite kuRiphabhuliki yeNingizimu Afrika.
Kune-import protocols endzaweni yetilwane nemikhicito yetilwane. Njengoba timfuneko tetemphilo tintjintja ngalokujwayelekile, uyacelwa kutsi uchumane neLigatja Letemphilo yeTilwane kutfola timfuneko tanyalo.
Gcwalisa lelifomu lekufaka sicelo.
Uyacelwa kutsi ucaphele: Lona lotsenga ngesheya unemtfwalo wetindleko tasebhange kanye netindleko telibhange langesheya, Litiko angeke likhiphe imvumo lephelele lengu-R110 ingakakhishwamo.
Lisheke lingakhokhelwa kuMcondzisi Jikele: Litiko Letekulima, linganamatsiselwa kulelifomu lekufaka sicelo bese liposelwa kulelikheli ngenhla.
Inkhokhela ingaphindze yentiwa emahhovisi eLitiko Letekulima lelibhalwe ngaphansi kwetekutsintsana kanye netindzawo.
Uma ufaka sicelo esikhundleni salomunye, uyacelwa kutsi ucinisekise kutsi ukhokhela ngaphansi kwaleligama lalomuntfu nobe ligama lenkhapani.
Akukho sicelo lesitawubukwa ngaphandle kwebufakazi benkhokhelo. Bufakazi besibambiso kufanele bufekiselwe ku: +27 12 329 8292 uyicondzise ku: Ina Labuschagne.
Uyacelwa kutsi uchaze kulelifomu lekufaka sicelo kutsi ngabe imvumo utayilandza nobe ufuna kuposelwa.
Sisebenti Setekugwema tifo sitawulungisa kubekwa kwendzawo yekuhlala kulesikhungo seKugwema tifo kantsi kufanele ugcwalise lendzawo letsintsekako yalelifomu lekufaka sicelo. Loku kutawubese kutfunyelwa nge-feksi kuleLihhovisi letiMvumo, bese lemvumo yekutsenga kumave angesheya lefanelekile itawukhishwa.
Kumenyetelwa kweKuvikeleka kufanele kugcwaliswe bese kunamatsiselwa kulelifomu lekufaka sicelo. Lelifomu leKumenyetelwa kweKuvikeleka lingaphindze litfolakale kuleLihhovisi letiMvumo.
Ngemuva kwekutfolakala kwelifomu lekufaka sicelo legcwalisiwe, Imvumo yekutsenga inyama neSitifiketi Setemphilo Yenyama itawukhishwa bese itfunyelwa kuwe.
Leli lidzinga kugcwaliswa, ngeSingisi, ngulesisebenti setenyama lesigunyatiwe kwenta njalo Lihhovisi Lekulawulwa inyama lalelive lekutsengwa kulo, ngekhatsi kwa-10 tinsuku tekuhamba.
Uma kunanobe nguwuphi umniningwano lodzingekako mayelana naletimfuneko lekungito ngco talesilwane lesitsite nobe umkhicito wetilwane, emakhopi latibonelo taleMvumo yekutsenga inyama neSitifiketi Setemphilo Yenyama kungatfolakala kuLihhovisi letiMvumo.
imvumo yekutsenga inyama lengasiyo ikhophi sitifiketi Setemphilo Yenyama lesingasiyo ikhophi nobe ngabe nguwuphi umculu lobekiwe, sibonelo, Kumenyetelwa kweKuvikeleka, Sitifiketi seKulashwa emaRabi, njalonjalo.
Uma utsenga kumave angesheya tikhumba letimanti nobe letomile kanye netindzebe, lelifomu lekufaka sicelo kufanele kucinisekiswe ngulesisebenti setenyama kulendzawo lapho lesakhiwo sakhiwe khona. The lifomu lekufaka sicelo kufanele sisayinwe sibuye sishaywe sitembu ngulesisebenti setenyama, lotawubese ukutfumelela ngefeksi nguleLihhovisi letiMvumo. Uma loku sekutfolakele, Lihhovisi letiMvumo litawubese likhipha imvumo yekutsenga kumave angesheya.
Uma utsenga kumave angesheya tilwane letiphilako tasemapulazini njengetinkhomo, timvu, timbuti, emahhashi kufanele utfole imvumo yekwenta ncono silwane ngaphambi kwekukhishwa kwemvumo yekutsenga inyama.
Totimbili letimvumo kufanele tikhishwe kuSisebenti Setenyama kulesikhungo sekungena, kanye neSitifiketi Setemphilo Yenyama lesikhishwe ngulelive lekutsengwa kulo.
Kutsatsa tinsuku letintsatfu kuya kuletine kuphotfula lemvumo uma sisebenti setenyama sahulumende sesisamukele.
R110 kute kutfolwe imvumo yekutsenga kumave angesheya letjwayelekile nobe R900 kute utfole imvumo yekutsenga kumave angesheya leNkhulu.
<fn>GOV-ZA. Importanimalsforspecificpurposes.2010-03-25.ss.txt</fn>
emashowu, imibukiso, imichudzelwano kusetjentiswa ngetinjongo tekwenta imali kwemadlelo kucedzelelwa ngekwetimali kwema-feedlots nobe kuhlaba ngco i-stud mating.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo kantsi futsi akukho umtfwalo wekubambelela lowo muntfu lotawumukelwa.
Khipha ku-Internet bese ugcwalisa lifomu lekufaka sicelo usebentisa tinhlavu temagama lamakhulu.
Lemali lefanelekile kufanele ipheleketele lesiceli. Emasheke kanye nema-postal orders kufanele akhokhelwe kuMcondzisi Jikelele: Litiko Letekulima.
Kumisebenti yetenyama nobe ema-stud mating esikhashane, imvumo kufanele itfolwe kulomkhandlu wekutalanisa lotsintsekako.
Lesicelo sitawumukeleka ngekhatsi kwa-30 tinsuku.
<fn>GOV-ZA. Importanimalvaccines.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kutsenga kumave angesheya umutsi lobhalisiwe kutsi usetjentiswe etikwemfuyo, kufanele utfole imvumo yekutsenga kumave angesheya ku-Directorate Animal Health. Lemvumo yekutsenga kumave angesheya isebenta sikhatsi lesibekiwe kantsi futsi nemtfwalo munye kuphela.
Uphindze udzinge, ku-Directorate Animal Health, imvumo yekutsenga kumave angesheya yekutsi lomutsi ungene kulelive. Babese bakhiphe imvumo yekutsenga kumave angesheya uma sewutfole kuphela imvumo ku-Medicines Control Council uphindze utfumele bufakazi kubo. Kuloku, lomutsi longakabhaliswa ungatsengiswa sikhatsi lesincane kute lokubhaliswa kutfolakale.
Uma lomutsi ungakabhaliswa kantsi futsi utosetjentiswa kulucwaningo, tfumela incwadzi lesayiniwe lesekelako lekunhlokoncwadzi yenkhapani yakho ku-Registrar of Act 36 of 1947 ucele imvumo yekutsenga kumave angesheya.
bunyenti ligama lemkhicito lesitsako lesisebentako, kufaka ekhatsi bunyenti live lapho usuka khona umkhicito inombolo ye-Batch letawutsengwa kumave angesheya i-technical data sheet nobe ilebuli lecuketse inombolo yekubhalisa yalomtimba lophetse kulelive lapho umkhicito ubhaliswe khona sikhungo sekungena lomkhicito ufuneka nini ukuvete kutsi loku kungetinjongo telucwaningo ekubhaliseni imitsi yemfuyo simo sekubhalisa salomkhicito kulenye indzawo i--Trial Protocol lenetinchukaca , kufaka ekhatsi tinsuku letilindzelekile tekucala kunaka lokukhetsekile kulelikusasa lekudla lokusuka kutilwane letikhicita kudla nekutsembeka kwemaphilisi.
Uma lomutsi sewuvele ubhalisiwe kutsi usetjentiswe eNingizimu Afrika mayelana neMtsetfo 36 wanga-1947, udzinga yinye kuphela imvumo yekutsenga kumave angesheya, lesuka ku-Directorate Animal Health. Tfumela ikhophi yalokubhalisiwe mayelana neMtsetfo 36 wanga-1947 kanye nesicelo sakho.
Uyacelwa kutsi ufake sicelo semvumo yekutsenga kumave angesheya lokungenani emaviki lasitfupha ngaphambi kwalokukutsenga kumave angesheya lokuhlosiwe. Uma sisebenti setenyama sahulumende sesamukele lesicelo, kutstsa emalanga ekusebenta lamabili kuya kulamatsatfu kutsi lihhovisi letimvumo tisebente bese tikhipha imvumo.
<fn>GOV-ZA. Importchemicals.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma ufuna kutsenga imitsi kulamanye emave uyiletse lapha eNingizimu Afrika, udzinga imvumo lekhetsekile kuLitiko Letekuhweba netimboni nobe ema-ejenti alo. Lelitiko litawuncuma kutsi ngabe kutawuncedza lelive kutsenga lemitsi.
Lendlela yekulawula kutsenga kulamanye emave leniketwe ngalendlela yemsebenti ikhulisa kulawula ngetinjongo tetemphilo kusimo sendzawo kanye netizatfu tekuvikeleka nekuphepha, kanye nekuhambelana nekhwalithi.
Gcwalisa emafomu ekufaka sicelo latfolakala kuLitiko Letekuhweba netimboni.
Kungatsatsa tinsuku letintsatfu kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Importofanimalsandgeneticmaterial.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma umfakisicelo angasayini lesicelo ngekwakhe, incwadzi levumela lona losayinako njenge-ejenti kutsi isayine lesicelo esikhundleni salomfakisicelo, kufanele ipheleketele lesicelo.
Uma umfakisicelo angene esivumelanweni kanye nemtsengisi wemave angesheya walesilwane nobe lomkhicito lotsengwa ngesheya mayelana netimali letitfolwa ngalesilwane, tindleko nobe kuvumelana iyakhokhelwa ngetulu kwemali yekutsenga, lesicelo lesifakiwe kufanele sipheleketelwe yincwadzi yekucinisekisa lesuka kuMcondzisi Jikelele weLitiko Letekuhweba neTimboni kutsi Litiko lisamukele leso sivumelwano.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kulomfakisicelo.
Tfumela leticelo kuLenhlangano letalisa tilwane nobe sigungu lesibhalisako kutsi sikhiphe tincomo.
Imvumo Yekwenta Ncono tilwane itawutfunyelwa ku-Directorate of Veterinary Services, letawukhipha Imvumo Yekutsenga kumave angesheya Inyama. Alikho lifomu lelingetiwe lelifunekako kute utfole Imvumo Yekutsenga kumave angesheya Inyama.
Imvumo Yekutsenga kumave angesheya inyama inetidzingo tetemphilo lakhetsekile lekufanele acinisekiswe Sisebenti Setenyama kulelive lelelitsengisa inyama ngaphambi kwekutsi lomtfwalo utfunyelwe. Letimfuneko tingatfolakala kuMenenja Lesetulu: Animal Health.
Lesicelo sitawemukelwa ngekhatsi kwetinsuku letingu-30.
<fn>GOV-ZA. Importormovedairyproducts.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekutsenga inyama idzingeka kute ukhone kutsenga kumave angesheya imikhicito yelubisi ite kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nobe kuyihambisa kulelive.
Timvumo tekutsenga kumave angesheya isebenta sikhatsi lesibekiwe kanye nemtfwalo munye kuphela.
Faka sicelo semvumo lokungenani kumaviki lasitfupha kodvwa kungedluli emaviki lasiphohlongo ngaphambi kwalokutsenga lokuhlosiwe.
Uma lemikhicito ihanjiswa lapha kuleRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, tfumela ikhophi yesitifiketi kungenisa inyama kulelive lapho iya khona kanye nalesicelo seMvumo yekuhambisa imikhicito eNingizimu Afrika.
Uyacelwa kutsi ucaphele: Lona lotsenga ngesheya unemtfwalo wetindleko tasebhange kanye netindleko telibhange langesheya, Litiko angeke likhiphe imvumo lephelele lengu-R110 ingakakhishwa.
Lisheke lingakhokhelwa ku: Director-General: Agriculture , linganamatsiselwa kulelifomu lekufaka sicelo bese liposelwa kulelikheli lelitawuniketwa ngemuva kwesikhatsi.
Inkhokhela ingaphindze yentiwa emahhovisi eLitiko Letekulima lelibhalwe ngaphansi kwetekutsintsana kanye netindzawo.
Uma ufaka sicelo esikhundleni salomunye, uyacelwa kutsi ucinisekise kutsi ukhokhela ngaphansi kwaleligama lalomuntfu nobe ligama lenkhapani.
Akukho sicelo lesitawubukwa ngaphandle kwebufakazi benkhokhelo. Bufakazi besibambiso kufanele bufekiselwe ku: +27 12 329 8292 uyicondzise ku: Ina Labuschagne.
Uyacelwa kutsi uchaze kulelifomu lekufaka sicelo kutsi ngabe imvumo utayilandza nobe ufuna kuposelwa. Cinisekisa kulelihhovisi letimvumo ngelucingo kutsi lemvumo ilungile ngaphambi kwekutsi uyilandze.
Ngemuva kwekutfolakala kwelifomu lekufaka sicelo legcwalisiwe, Imvumo yekutsenga inyama neSitifiketi Setemphilo Yenyama itawukhishwa bese itfunyelwa kuwe siboneli seSitifiketi Setemphilo Yenyama.
Leli lidzinga kugcwaliswa, ngeSingisi, ngulesisebenti setenyama lesigunyatiwe kwenta njalo Lihhovisi Lekulawulwa inyama lalelive lekutsengwa kulo, ngekhatsi kwa-10 tinsuku tekuhamba.
Uma kunanobe nguwuphi umniningwano lodzingekako mayelana naletimfuneko lekungito ngco talesilwane lesitsite nobe umkhicito wetilwane, emakhopi latibonelo taleMvumo yekutsenga inyama neSitifiketi Setemphilo Yenyama kungatfolakala kuLihhovisi letimvumo.
imvumo yekutsenga inyama lengasiyo ikhophi sitifiketi Setemphilo Yenyama lesingasiyo ikhophi lesikhishwe sisebenti setenyama kulelive lapho usuka khona lomkhicito.
Timfuneko tekutsenga ngesheya titfolakala kulihhovisi letimvumo nobe i-website ye LiTiko leTekulima.
Kutsatsa tinsuku letintsatfu kuphotfula lemvumo uma sisebenti setenyama sahulumende sesisamukele.
<fn>GOV-ZA. Importusedvehicle.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma ufuna kutsenga imoto kulamanye emave ite lapha eNingizimu Africa, utawudzinga imvumo lekhetsekile eHhovisini Letekuweba Netimboni nobe ema-ejensi alo. Lelihhovisi litawuncuma kutsi ngabe kutawubeka esimeni lesikahle lelive uma letimoti letisebentile titsengwa tibuya kulelive.
Kufanele uletse lelifomu lekufaka sicelo lelibekiwe kute utfole imvume yekutsenga kulamanye emave. Timvumo tekutsenga ngaphandle tiyadzingeka kuto tonkhe timphahla letifanele tidlule kutindlela tekulawula kutsenga ngaphandle.
Imvume yekutsenga kulamanye emave ifuneka kutsi icinisekise kutsi timphahla letisebentile atibulali imboni ye-South African Customs Union . Lomsebenti ukhulisa kulawulwa kwekuhambisana netizatfu tekuphepha kanye nekhwalithi.
Niketa Lelitiko ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho.
Niketa Lelitiko ikhophi lecinisekisiwe yesitifiketi sekubhaliswa kwalemoti.
Kungatsatsa kufinyelela kumalanga lamatsatfu kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Individualhousing.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bantfu labafuna kuba banikati betitandi letitfola tinsita. Sivumela umzuzi angenele ikontileka yekwakha indlu, nobe atsenge indlu yekuhlala lekhona, lengaiyo incenye yemklamo wekwelekelelwa ngendlu.
Lokwelekelelwa ngendlu kuphindze kusite bazuzi labafuna kukhulisa kwelekelelwa kwabo ngetindlu kute batfole sikweleti, kanye nebazuzi labangafaneleki kutfola sikweleti.
usakhamumuti saseNingizimu Afrika nobe unemvumo yekuhlala yalomphelo ushadile nobe uhlala nemlingani sikhatsi lesidze awukashadi, ungetulu kweminyaka lengu-21 futsi kukhona lobondlako imali lengenako wangenyanga welikhaya lonkhe ngu-R3 500 nobe ngaphansi awukate sewube nendzawo yewube nendlu phambilini ukhubatekile futsi ufaka sicelo sekwehluka kwelikhetselo.
Tsatsa lifomu uliyise kummeli aggcwalise Sigaba G.
Tsatsa lelifomu uliyise kumbolekisi nobe sikhungo setetimali, agcwalise sigaba H etimeni teticelo letichumene nesikweleti.
Tsatsa lifomu uliyise kumuntfu wekontileka agcwalise Sigaba I setindlu letisandza kwakhiwa.
matisi sitifiketi semshado sitifiketi sekutalwa bufakazi bemali lengenako litayiteli yendlu.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusetjentwa kwalesicelo.
<fn>GOV-ZA. Informationfromthedeedsregistry.2010-03-25.ss.txt</fn>
umnikati lobhalisiwe wemphahla timo letitsintsa imphahla yalolo luhlobo imiyalo kanye nemakontileka macondzana nalemphahla intsengo yekutsenga imphahla imitsetfo yesikimu setayiteli ikhophi yekontileka yangaphambilini , ematayitela ekusebentisa umhlaba, emabhondi, njll.
timo tekusungulwa kwetabelo imininingwane lephatselene nemphahla nobe itayiteli.
emagama laphelele futsi/nobe matisi wemnikati wemphahla, nobe-ke lokungenani lusuku lwakhe lwekutalwa.
inombolo yendzawo number nesabelo nobe ligama lelipulazi kanye futsi nenombolo, hhayi likheli lesitaladi.
uye kunobe nguliphi lihhovisi lematayiteli uye edeskini lekwatisa lapho khona sisebenti sitakusita ugcwalise lifomu lelimisiwe sikuchazele futsi ngetinchubo ucele mabhalane wedatha akufunele imphahla ukhokhe ehhovisi lekheshiya imali ledzingekako, futsi utsatse irisidi uyiyise edeskini lekwatisa. Inombolo yerisidi yakho itawufakwa kukhophi yetayiteli yakho.
Kuphenya/kufuna kungatsatsa emaminitsi langu-30 kuya kulangu-60. kulamanye emahhovisi lamakhulu, ikhophi yetayiteli iyaposwa nobe kumele ilandvwe ngemuva kwesikhatsi lesitsite.
Sisebenti ehhovisi lematayiteli sitakunika lifomu lotawuligcwalisa.
<fn>GOV-ZA. Internationalsocialservices.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita teTenhlalakahle teMave ngemave yinhlangano yalamanye emave, letimele lengakhetsi ngekwetepolitiki, tebuhlanga, tenkholo nobe tavelonkhe, lenaMabhalane Jikelele loseGeneva, Switzerland. Lensita inekuchumana kwabosonhlalakahle bemhlaba labaceceshiwe futsi labanelwati lolubanti ngemave abo.
I-ISS isita bantfu labangabodvwana nemindeni lenetinkinga letibukene nabo netetenhlalo letidzinga kubambisana kwemave. Ivulekele nobe ngubani ngekhatsi eNingizimu Afrika nangesheya.
Faka sicelo ehhovisi lakho lelidvutane labosonhlalakahle.
Hlanganisa sibutsetelo sesifinyeto senkinga ngekuya kwendlela lechazwe ku-ISS. Lesifinyeto senkinga sitawukhipha timo kanye neticelo tetinsita letidzingeka kulelive langaphandle.
Lommeleli wesifundza utawubese utfumela lesicelo kutiNsita teTenhlalakahle yeMave emhlaba teNingizimu Afrika lemise ngekhatsi kuLitiko leTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle laVelonkhe.
Faka sicelo ku-ISS eHhovisi laHulumende lelililunga lenhlangano nobe lelingumchumanisi eveni langephandle.
Tinsita tetenhlalakahle talamanye emave tetfulwa ngekwemibandzela yeKontileka yekuba Lilunga emkhatsini weLiTiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle ne-ISS: Lihhovisi lamabhalane Jikelele.
Lokutfunyelwe/ndluliselwe kusetjentwana nako uma kufika. Uma kufika lokwendluliselwe kusuka etitkweni lesifundza i-ISS SA itawendlulisela lesicelo setinsita ku-ISS Affiliated Bureau nobe ehhovisi lekuchumanisa eveni langaphandle. Imphendvulo yabo itawuya ngetimo tendzawo yabo.
Uma kufika lokwendliselwe lokuvela eveni langaphandle, i-ISS SA yendlulisela loludzaba kummeleli wendzawo wesifundza lotawuhlela nasonhlalakahle wendzawo kuphenya ngaloludzaba futsi atfule nembiko etikweni lesifundza. Uma ngabe sewufikile, lombiko utawutfunyelwa ku-ISS SA, letawuhlolisisa lombiko bese iwutfumela kulabo labatsintsekako, kanye netiphakamiso, imibuto kanye/nobe tinkinga.
Lizinga letinsita leticwengekile licinisekiswa ngusonhlalakahle wendzawo nesifundza kanye futsi nasonhlalakahle lobukene naloludzaba ehhovisi le-ISS SA. Basebenti bahulumende balandzela iphrothokholi lechazwe yi-ISS: Lihhovisi laMabhalane Jikelele.
Letinsita tamahhala eNingizimu Afrika kepha kulamanye emave, ungacelwa kutsi ukhokhele timali letitsite. Letimali tiyehlukana ngekuya kwemave.
Akudzingeki kutsi ugcwalise emafomu.
<fn>GOV-ZA. IssuanceofISTAcertificates.2010-03-25.ss.txt</fn>
Njengelilunga lelisemtsetfweni lelabhoratri ye-International Seed Testing Association , Sikhungo Sekucwaninga Imbewu Lesisemtsetfweni seLitiko Letekulima siniketwe ligunya lekukhipha Titifiketi Temave ngemave Tekucwaninga Imbewu. Letitifiketi tikhishwa ngetinjongo tekutfumela kumave angesheya.
Tinhlobo letintsatfu tetitifiketi tingakhishwa, lekuTitifiketi Teticumbi Tembewu Sitifiketi seSampuli Yembewu.
Sitifiketi lesiPhunti sikhishwa uma lesampuli ikhishwa ngalokusemtsetfweni kulesicumbi bese lucwaningo lentiwa ngaphansi kweligunya laleyo labholathri lesemtsetfweni lekhiphe lesampuli.
Sitifiketi Lesiluhlata kwetjani sikhishwa uma lesampuli ikhishwa ngalokusemtsetfweni ngaphansi kweligunya lelabholathri lesemtsetfweni kodvwa lucwaningo lwentiwa kulenye ilabholathri lesemtsetfweni kulive lelihlukile.
Sitifiketi Lesiluhlata Kwesibhakabhaka sikhishwa uma kucwaningwa kungekho kwemtfwalo welabholathri lesemtsetfweni kodvwa ilabholathri lesemtsetfweni ibukene kuphela nekwenta lucwaningo lesampuli.
Sitifiketi leSiphunti neSitifiketi Lesiluhlata kwetjani tisebenta kulesicumbi sembewu lena lebeyitsetfwe kuso, kantsi leSitifiketi Lesiluhlata Kwesibhakabhaka sisebenta kuphela lesampuli letfolelwe kwenta lucwaningo.
Cela kuniketwa kwetinombolo teticumbi tembewu letisemtsetfweni.
Tinombolo teticumbi tembewu titawuniketwa bese ticelo tifekselwa emuva kuwe. Titawuphindze tifekselwe kulesisebenti setekucwaninga lesisemtsetfweni lotawubese wenta emasampuli.
Lungisa lesicumbi sembewu kulona lowenta emasampuli. Loku kufaka ekhatsi kubhala sicumbi ngenombolo leniketiwe yalomkhicito. Leso naleso sicukatsi kufanele sibhalwe nobe siniketwe ilebuli leveta inombolo leniketiwe yalomkhicito.
Uma lesicumbi sembewu sesikulungele lokwenta emasampuli, shayela umcwaningi kutsi akhiphe emasampuli.
Lamasempuli atfunyelwa ku-OSTS kute ahlolelwe ikhwalithi bese sitifiketi lesifanelekile siyakhishwa.
Khokhela tindleko tekucwaninga imbewu. Uma kutfolwa lamasempuli, i-invoice iyakhishwa.
Inkhokhelo ingentiwa ngemishini nobe emahhovisi kodvwa kubalulekile kutsi i-inombolo ye-invoice iyaphindvwa kute kucondziswe lemali lengenile kanye nale-invoice lekhishiwe.
Faka sicelo seSitifiketi Lesiluhlata Kwesibhakabhaka kanye nencwadzi lekuncwadzinhloko yenhlangano yenu, njengobe lokubhalwa kwalesicumbi sembewu kantsi futsi kusempula lokusemtsetfweni akusebenti.
Sikhungo Sekucwaninga Imbewu Lesisemtsetfweni kubeka phambili kucwaningwa kwemasampuli embewu ngetinjongo tekutfumela kumave angesheya. Tinhlobo letihlukile tetitjalo tinemibandzela yelucwaningo lehlukile kanye nebudze baloluhlolo bungahluka kusuka kutinsuku letimbalwa kuya kumaviki lambalwa.
I-OSTS itama kusungula emasampuli embewu kumunye umtfwalo ngaphansi kwemibandzela yelucwaningo lefanako. Kantsi futsi tinhlobo telucwaningo letihlukile tingacelwa likhasimende. Akukho umniningwane emazinga ekusebenta nesikhatsi ngaloko lenganiketwa. Buta kulesakhiwo ngekwaso.
<fn>GOV-ZA. Landinvasions.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kokubili, umhlaba wembuso kanye nendzawo yebantfu bangasese, kungangenwa kuyo ngalokungekho emtsetfweni.
Hulumende unemsebenti wemtsetfosisekelo wekucinisekisa - lapho kudzingeka khona futsi ngekhatsi kwemitfombo lekhona -kutsi tonkhe takhamiti tingajabulela emalungelo lasisekelo ekutfola indzawo, futsi/nobe indlu. Etimeni telikhetselo lapho khona kungenwa emhlabeni lobanti ngaphandle kwemvumo kwenteka, hulumende unemsebenti lofananako wekusita banikati bemhlaba bangasese bavikele umhlaba wabo.
Bantfu labangakwati kufinyelela emhlabeni wekulima bangatsintsana neLitiko leTekulima kute basitwe ngemhlaba lofanele wekulima. Bantfu labatimele labadzinga tindlu bangatsintsana namasipalati wendzawo nobe, uma kunesidzingo, Litiko leTetindlu leSifundza nobe laVelonkhe kute batfole lusito.
tsintsana nenkantolo litfole umyalelo wekucosha labahleti emhlabeni wembuso ngaphandle kwemvumo ngaphansi kwekulawula kwakhe, kuphela nje nangabe emalungelo lasisekelo alabahlali labangekho emtsetfweni akangeni kuloludzaba sita bahlali labangene emhlabeni ngaphandle kwemvumo banobe ngumuphi umhlaba wahulumende nobe umhlaba wangasese labadzingako futsi labete umhlaba wekulima kute batfole kufinyelela emhlabeni lofanele wekulima sita letinye tiphatsimandla tahulumende kutfola lomunye umhlaba lofanele walabahlali labangekho emtsetfweni labadzinga tindlu lapho kudzingeke khona futsi lapho kunetidzingo telikhetselo, litawusita banikati betindzawo tekulima bangasese labo tindzawo tabo lekuhlalwa kuto ngaphandle kwemvumo, kususa babeke kulenye indzawo lekahle bahlali labadzinga indzawo yekulima.
Lapho khona kungenwe kwahlalwa emhlabeni wangasese ngaphandle kwemvumo futsi kube kute timo telikhetselo letikhona, umnikati wemhlaba angaya kuLitiko leTemhlaba kute atfole lusito nangabe lesidzingo lesimacondzana nekucosha labahlali sekufinyelela emhlabeni wekulima.
Lapho khona kungenwe kwahlalwa ngaphandle kwemvumo emhlabeni wangasese futsi kube kukhona timo telikhetselo, umnikati wemhlaba angaya kumasipalati wendzawo nobe, nangabe kunesidzingo, Litiko leTetindlu lesifundza nobe lavelonkhe kute atfole lusito nangabe lesidzingo setindlu.
Ekucaleni, kutawutsatsa Siphatsimandla Sekucondzisa: Public Land Support Services , ngalokungalinganiselwa emalangeni langu-14 kufuna nekutfola lomunye umhlaba lofanele. Nobe kunjalo, ngenca yekubonisana nalabatsintsekako nekuvuma kwelihhovisi lemhlaba, lenchubo ingatsatsa emkhatsini wetinyanga letimbili nobe letintsatfu kutsi icedzelwe.
Tindleko tekutfola lomunye umhlaba lokahle tiya ngetinhlobo tetinkinga. Kubuketwa tintfo letifana nebukhulu bemphakatsi lofunelwa umhlaba kanye futsi netindleko temhlaba endzaweni letsite.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Learnerslicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ilayisensi yekufundzela kushayela ilayisensi yesikhashana lecinisekisa kutsi unelwati lolusisekelo lwekushayela imoti. Emakhodi emalayisensi ekufundzela kushayela ehlukene ngemacembu lamatsattfu laniketwe iminyaka lehambelana neminyaka yebudzala lobuniketiwe.
Sidududu kufikela ku-25cc - 16 iminyaka budzala.
Sidududu lesingetulu kwa-125cc - 18 iminyaka budzala.
Imoti lencane - 17 iminyaka budzala.
Ikhodi 3: Nanobe nguluphi lolunye luhlobo lwemoti nobe inhlanganisela yemoti -18 iminyaka budzala.
Labafake ticelo angeke bahlolwe ngalelo langa futsi sikhatsi sekumela kuhlolwa siyehlukana ngekuya kwabomasipalati.
Ilayisensi yalofundzela kushayela itawusebenta tinyanga letingu-18 futsi angeke yengetelwe sikhatsi.
Kufaka sicelo selayisensi yekufundzela kushayela gcwalisa i-form esikhungweni sakho sendzawo sekufundzela kushayela.
Niketa titfombe taMatisi tibe timbili letinembala lomnyama nalomhlophe.
Utawudzingeka wente luhlolo lwemehlo kusikhungo sekufundzela kushayela.
Khokha imali lencunyiwe.
IIayisensi yekufundzela kushayela utfolakala ngalelo langa.
<fn>GOV-ZA. Legalisingofficialdocuments.2010-03-25.ss.txt</fn>
lenta imiculu yahulumende lesemtsetfweni kutsi ibe semtsetfweni uma yentiwe ngekhatsi kwaseNingizimu Afrika kutsi isetjentiswe ngaphandle kweRiphabliki yaseNingizimu Afrika ngendlela yeSitifiketi sebu-Apostille nobe Sitifiketi sekuCinisekisa bungiwo bemiculu luniketa emakhasimende ngetinkhombandlela tekutfola emasayini lekungiwo nobe imiculu luniketa emakhasimende imininingwane ngelucingo, liposi nobe i-email.
Laba labamele iNingizimu Afrika ngesheya kwetilwandle bangenta imiculu kutsi ibe semtsetfweni uma kuphela kwekucala yentiwe nguloMtimba lofanelekile welive langaphandle nobe Ligatja Lekwenta imiculu ibe semtsetfweni yeLiTiko leTindzaba taNgaphandle. Laba labamele iNingizimu Afrika angeke bakwati kukhipha titifiketi tebu-Apostille - bangakhipha kuphela Sitifiketi sekucinisekisa bungiwo bemiculu.
Kwekucala, buka kutsi nguwuphi umculu lofuna kutsi wentiwe ube semtsetfweni.
Lomculu awukho ngetulu kwemnyaka ngebudzala.
Kufanele watise leLigatja Lekwenta imiculu ibe semtsetfweni ngalelelive lapho lomculu uyosetjentiswa khona, kute ukhone kubona kutsi sitifiketi sebu-Apostille nobe Sitifiketi seKucinisekisa bungiwo bemiculu siyafuneka.
Ungayihambisa ngekwakho - Imiculu loyihambise ngekwakho ingalandvwa kuphela uma uvete bufakazi beresiti. Umbhalo wekuvuma kutsi ifikile utawuniketwa wona ngemuva kwekutsi ungenise lemiculu yakho.
NgaLeliposi lelibhalisiwe nobe leliphutfumako - kufaka phakatsi imvulophu ye-A4 lapho utifakele likheli lakho, lekhokhelwe ngaphambilini kuvumela Ligatja Lekwenta imiculu ibe semtsetfweni kubuyisa lemiculu. Incwadzi lechazako, lesho linani lemiculu lekufanele yentiwe ibe semtsetfweni, lelive lapho lokwenta kube semtsetfweni kufunakala khona, kanye netinchukaca takho letigcwele tekuchumana kufanele tipheleketele lemiculu.
Lesingakantjintjwa nobe lesigcwele sitifiketi sekutalwa, sitifiketi semshado kanye/nobe sekushona kanye netincwadzi letifakazela simo ngekuba sakhamuti kwalomuntfu, lokusayinwe kwabuye kwashaywa sitembu sisebenti seLitiko leTindzaba taseKhanya.
Emaphepha ekufaka umntfwana ngaphansi kwesandla sakho lasayinwe abuye ashaywa sitembu nguMabhalane weKutsatfwa kweBantfwana kuleLitiko Letebulungisa.
Titifiketi tetemfundvo letisayinwe tabuye tashaywa sitembu sisebenti lesinelugunya seLitiko Letemfundvo.
Incwadzi Yekungabi Netihibe lesayinwe yabuye yashaywa sitembu Sisebenti seLitiko leTindzaba taseKhanya lesineligunya.
Titifiketi letishaywe sitembu tabuye tasayinwa tisebenti letineligunya teMkhandlu weMakhono neBuciko kuTemphilo.
Imiculu lephatselene nekuhanjiswa kwemfuyo, kufaka ekhatsi tilwane letingebangani bebantfu, kufanele ishaywe sitembu ibuye isayinwe sisebenti lesineligunya Lesisebenta Ngetilwane saHulumende.
Ligatja Lekwenta imiculu ibe semtsetfweni litawuniketa satiso sekuvala semalanga lasikhombisa langasiwo liholide.
Akukho tindleko letifunwako uma kulungiswa lemiculu.
Akukho emafomu lekumele agcwaliswe, kodvwa veta ngaso sonkhe sikhatsi lelive lohlose kuyisebentisa khona lemiculu.
<fn>GOV-ZA. Letterofauthority.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kumele utfole incwadzi yemvumo nangabe ucabanga ukutsenga imoti lensha nobe leyisekeni kulelinye live, imphahla yemoti nobe incodlana ledvonswa ngemuva kwemoti nekwakha nobe kwenta kancono imoti.
Kumele ube nencwadzi yemvumo nobe ngabe lemoti yakhiwa eNingizimu Afrika nobe kulelinye live.
timoti, emabhasi netidududu imphahla letimoti tincodlana letidvonswa timoti timoti telikhetselo njengema-cranes lahambako, tigulumba, imishini yekuvuna.
Caphela: Lifomu kumele ligcwaliswe kuphela ngumuntfu letawubhaliswa ngaye lemoto.
ikhophi yaMatisi incwadzi yemandla ekubambela etimeni tetinkampani nobe tinhlangano i-afidavithi levela kuTemisebenti yeluPhiko lweMaphoyisa aseNingizimu Afrika yemoti leyakhiwe kabusha. Loku kumele kufake ekhatsi inombolo yenjini nemihlandla lemibili letfwala injini nalokunye kwayo, imininingwane lephelele yemsebenti lotawentiwa nemtfombo wetincenye letinkhulu talokukhulu sitifiketi sekuba msulwa seLuphiko lweteMisebenti yemaPhoyisa eNingizimu Afrika sitifiketi sekuba semgwacweni kwemoti sitifiketi se-Weigh bridge titfombe letimbili temoti.
Khokha imali lencunyiwe.
Incwadzi yemvumo itawulunga ngemaviki lamane kuya kulasitfupha.
<fn>GOV-ZA. LocFishVessel.2010-03-25.ss.txt</fn>
ngumuntfu munye nobe labangetulu baseNingizimu Afrika nanobe bobani labahlanganyele, inhlangano nanobe nguyiphi lenye inhlangano yebantfu lesungulwe ngekuya kwemitsetfo yeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika, futsi lapho khona emasheya lamanyenti nemalungelo ekuvota alawulwa bantfu baseNingizimu Afrika.
Lesikebhe sekudoba sivamise kubanetintfo letitawusetjentiselwa kudoba nome imisebenti lehambisanako. Sikebhe sifaka ekhatsi tonkhe, tintfo letisetjentiswako, tindzawo tekugcina tintfo, kwekutfutsa nemafutsa. Sikebhe sekudoba sasekhaya singaphindze futsi sifake ekhatsi nobe ngusiphi sikebhe lesisita sinye nobe tikebhe letingetulu elwandle ekwenteni nobe nguyiphi imisebenti lahambisana nekudoba.
kulungiselela kuniketa kulondvolota kucandzisa kutfutsa nekulungiselela kungenela ngco imisebenti yekudoba ngekhatsi ku-Exclusive Economic Zone nobe emantini emave emhlaba ngaphansi kwemjeka waseNingizimu Afrika.
Kute umuntfu lotawusebentisa sikebhe sekudoba nanobe ngusiphi lesinye sikebhe kusebentisa lilungelo lekufinyelela ngaphandle nangabe uniketwe imvumo, nemvumo lehambisanako nangabe umnikati walesikebhe unelilungelo lekudoba, futsi lapho khona umnikati wesikebhe ete lilungelo lekudoba kunkontileka yekusebentisa lesikebhe lesisebentako.
Hlelela kutsi sikebhe singenele i-SAMSA, inchubo yekuhlolwa kutsi silungele yini kuba selwandle, ngemuva kwaloko sitawukhishelwa Sitifiketi Sekuphepha.
Gcwalisa lelifomu ngekubhala ungahlanganisi, ubhala ngeluhlavu lolukhulu kuphela nencwadzi yekukhutsata lapho kufanele khona.
ligama lesikebhe ligama lemnikati wesikebhe luhlobo lwemandla, budze besikebhe emandla enjini nesisindvo lesingetfwalwa ngulesikebhe umkhakha wekudoba sikebhe lesentelwe wona umjeka Welive sikebhe lesibhaliswe ngaphansi kwawo.
Ngenisa sicelo Kulitiko Letesimondzawo Nekuvakasha kanye nemalungelo akho ekudoba nobe ikontileka letentiwe ngumnikati wesikebhe kusebentisa sikebhe lekukhulunywa ngaso, nangabe awusiye umnikati welilungelo lodobako.
Khombisa sikhatsi sekudoba nesicelo semkhakha wekudoba sikebhe lesentelwe kuyawusebenta khona.
Sicelo singatsatsa emalanga ekusebenta langu 3 nobe ngetulu, ngekuya kwekufakwa kahle kwesicelo.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonfailure.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kunika umbekwacala lisamane lekuvela enkantolo.
Ukuhlukubeta ngekwemtimba nobe ngekwelicansi, sibonelo, uyakulimata nobe uyakudlwengula.
Ukuhlukubeta ngenkhulumo, ngekwemiva, ngekwengcondvo, sibonelo; ukwetfuka ngemlomo, ukuphatsa ngekwemona, ngalokuchubekako.
Uyakuhhalatisa, sibonelo; ukushayela tincingo letenyanyisako ngalokuchubekako, ukutfumelela tincwadzi, tintfo futsi ugadza kuphuma nekungena kwakho.
Ungena emabaleni akho ngaphandle kwemvumo yakho.
Ukuhlukubeta ngekwemnotfo nobe ngetimali, sibonelo; lapho indvodza yakho nobe masihlalisane/umlingani wakho aphikelela ngekutsatsa tonkhe tincumo tetimali nobe ala kukhokhela kudla, imali yesikolwa, njll.
Akwesabisa, sibonelo, akwesabisa ngekutsi utakubulala nangabe ufuna kuya emaphoyiseni.
Akumoshela imphahla yakho, sibonelo, ashisa tembatfo, ephula ifenisha nobe asika emathayi emoto yakho.
Ephula Umyalelo Wekuvikeleka lokhona.
Nanobe ngukuphi kutiphatsa lokukuhlukubeta lokwesabisa kuphepha kwakho, temphilo nobe kuphila kwakho.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website Yeluphiko Lwetikhalo Lolutimele.
Sikhalo singabikwa ngumuntfu yena ngekwakhe, ngelucingo, ngencwadzi nobe ngencwadzigezi.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonmisconduct.2010-03-25.ss.txt</fn>
Faka sikhalo ku-Independent Complaints Directorate . Nangabe ufaka sikhalo sakho Ehhovisi Lavelonkhe, loludzaba lutawendluliselwa Ehhovisi Lesifundza lelifanele lesiphenywako.
Tikhalo letiku-class III: tikhalo setinsolo tekutsi liphoyisa lente licala lelibangele kulimala lokumatima emtimbeni, lokudzinge kutsi sigulane selashwe esibhedlela. Kutiphatsa kabi lokunjena kutawuba ngulokwenteke kumuntfu lobekagcinwe ngemaphoyisa.
Kusetjentiswa budlabha kwemandla lokushayisa kuvele emphakatsini ngekulimala lokube khona; linani lebantfu labatsintsekile; linani lemali lebandzakanyekako; nobe sikhatsi lesitsetfwe sehlakalo.
Tikhalo letiku-class IV: sikhalo setinsolo tekutsi lilunga lente licala ngaphandle kwalankha labhalwe ngetulu nobe kutiphatsa kabi lokungakaholeli ekufeni nobe ekulimaleni kakhulu umtimba wanobe ngubani.
Tikhalo tetehlakalo letenteke ngaphambi kwekusungulwa kwe-ICD. Loku kusho tonkhe tehlakalo letenteke ngaphambi kwaMabasa-1997 naleto lesekwengce ngetulu kwemnyaka tentekile ngaphambi kwekutsi tibikwe ku-ICD, ngaphandle nangabe kunetimo letilikhetselo.
Tikhalo macondzana Netisebenti Tasemajele, basebenti basenkantolo nemalunga Etembutfo Wekuvikela Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website Yeluphiko Lwetikhalo Lolutimele.
Sikhalo ungasifaka wena matfupha, ngelucingo, ngencwadzi nobe incwadzigezi ehhovisi lelidvute le- ICD. Tikhalo kumele tifakwe ngema-awa ekusebenta, emkhatsini wa-8h00 na-16h30.
I-ICD ingakucela unikete imininingwane leyengetiwe ngaphambi kwekutsi kuphenywe ngesikhalo sakho.
Nangabe ufaka sikhalo wena matfupha, utawubonisana nalosebenta ngelicala nobe umhlatiyi.
Kunaka likhasimende kungatsatsa emaminitsi lasihlanu.
Kumela ingcocoluhlolo nalosebenta ngelicala nobe umhlatiyi kungatsatsa emaminitsi langu- 30.
Kubhala bufakazi bekubikwa kwesikhalo kungatsatsa emalanga langu-30.
Umbiko wenchubekela phambili ungatsatsa emalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Lodgenotificationofdeaths.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ungafaka sikhalo ku-Independent Complaints Directorate Luphiko Lwetikhalo Lolutimele macondzana nekushona kwemuntfu esitokisini, njengemphumela wetento temaphoyisa, kulimata/kubulala ngesihluku nobe ngekubandlulula ngekwebuhlanga. Loku kuvamise ngekubitwa ngekutsi Sikhalo lesiku-class I.
Ligama nemininingwane yekutsintsana yemhlukubetwa futsi/nobe sikhalo.
Ligama nesigaba seliphoyisa lelingumsolwa.
Ligama lesiteshi semaphoyisa nobe ligama lamasipalati lapho leliphoyisa limise khona.
Inombolo yelicala yemaphoyisa, nangabe ikhona.
Lilanga, sikhatsi neluhlobo lwekwehluleka kusita umhlukubetwa.
Imininingwane yafakazi, nangabe ikhona.
I-ICD itawuphenya ngalelicala ngekuya endzaweni lekwenteke kuyo bugebengu futsi itfole netitatimende tabofakazi.
I-ICD itawutfumela umbiko netiphakamiso Kumcondzisi Wekushushisa Umphakatsi kanye futsi nekhophi Yeluphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika ekhasimendeni.
I-ICD itawutfumela likhasimende umbiko wekubekwa licala, imvumo yekukhululwa.
Luphenyo lungatsatsa emalanga langu-30 nobe ngetulu, kuya ngebumatima belicala.
Kukhishwa kwemibiko yesigaba sekucala yekugcina kungatsatsa emalanga langu-180.
Kungatsatsa ema-awa langu-48 kufaka yonkhe imibiko kudathabhesi.
Kukhishwa kwetiphakamiso tekubuka kwekugcina tingatsatsa emalanga langu-14 ngemuva kutfolwe umbiko.
<fn>GOV-ZA. Lowersoundbroadcastingservice.2010-03-25.ss.txt</fn>
kukhulisa lomcondvo 'wekufinyelela' kusuka kulilungelo lekutfola imininingwane kufaka ekhatsi kufinyelela lokubanti kutindlela tekukhicita ekusakateni lilungelo lekukhululeka kwemaphephandzaba nemsakato, naletinye tinhlobo tekusakata, kukhululeka kutfola imininingwane nekwendlulisela kulabanye lwati nemibono, inkhululeko yekuticambela ngekwebuciko; nenkhululeko yetemfundvo nenkhululeko yekucwaninga ngekwesayensi kusuka eluhlangotsini lwembono wekutfutfiukisa, lombono wekulingana ubalulekile nakuciniswa tinkhundla tekudlala kulemboni yetekusakata ngekukhutsata labasha kutsi bangene kulemakethe.
Tinsita temsindvo lomncane wekusakata - letisebenta etitolo tekutsenga, ema-mall etinkhundleni temidlalo, nasekungeneni kwetindzawo tekubukela emafilimu, nanobe ngutiphi letinye tinsita letinjalo tesiphatsimandla tingalunga.
Tinsita tebantfu temisindvo lemincane tekusakata - tinsita letisebenta emakhaya ebantfu labadzala, kuchumana emkhatsini wetindzawo tekukhonta Nkhulunkhulu nemakhaya alabadzala, nobe ngutiphi letinye tinsita Siphatsimandla lesingatibona tifanele.
Omabili emalayisensi emphakatsi ekusakata emsindvo lomncane atawusebenta iminyaka lemitsatfu.
Tfola i-frequency lefanele yekusetjentiswa kwemsindvo lomncane.
Tfola licembu lelitawusebenta lelitawuba nemtfwalo wenchubo yekufaka sicelo egameni lebahleleli bemcimbi.
cokelela emasayini emphakatsini bhala luhla lwebhizinisi chuba lukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwekukhetsa emalunga elibandla.
Cela ikhophi yetekusakata nemafomu ekufaka sicelo sekwabelwa i-signal.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo ngekungabhali uhlanganise, usebentise luhlavu lolukhulu.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kubanikati, angeke kwemukelwe kuphatseka kabi.
Kwemukelwa kwelayisensi kungatsatsa tinyanga letingu-2 kuya kuletingu-3.
Lifomu lekufaka sicelo litawuba yincenye yeGazethi yaHulumende.
<fn>GOV-ZA.MINSTANDSiswati.2010-03-25.ss.txt</fn>
5. Lilungelo lekusitwa 25 6.
Uma ubika bugebengu uphindze unike nebufakazi enkantolo, udlala indzima lebalulekile ekwenteni tebulungiswa bebugebengu kutsi bunake tidzingo temmango nekucinisekisa kutiphendvulela kwesigebengu. Imbuyiselo yaloko, tebulungiswa bebugebengu kufanele bukunakekele ngekushesha, ngesizotsa nangekuhlonipha sitfunti nelingasese lakho buphindze buhlangabetane netidzingo takho. Lamazingancane amitamo yekucinisekisa kutsi loku kuyenteka, ngekukuhlomisa ngelwati lolufanele kute ukwati kucindzetela kunakwa kwemalungelo akho.
Uma ngabe uke wahlukunyetwa bugebengu, ungalindzela kutsi basebenti betebulungiswa bebugebengu batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe ahleliwe kuShatha yeBahlukunyetwa, ayentiwa ngencindzetelo nemazingancane labekiwe kulomculu ayaphunyeleliswa.
Imibandzela lekuMazingancane yabo bonkhe bahlukunyetwa ngaphandle kwekubandlulula kwanobe nguluphi luhlobo, ngekwebuhlanga, bulili, kukhulelwa, umshado, lusendvo, nobe nguyiphi imvelaphi yetenhlalo, libala, budzala ngemnyaka, kukhubateka, inkholo, nembeza, kukholwa, emasiko, lulwimi nekutalwa, njengobe kubekiwe kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika(Umtsetfo 108 wanga-1996).
1 Uma kwentiwe bugebengu, kubika lobo bugebengu kubeLuphiko lwemiSebenti aseNingizimu Afrika kutawenta luhlelo lwebulungiswa bebugebengu lungene egiyeni, lucale lusebente. Luphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lunesibopho sekuphenyisisa ngebugebengu lufake tephulamtsetfo endleleni. Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyisa atawuvula idokhethi aphenye ngalobo bugebengu. Uma ngabe emaphoyisa ete siciniseko sekutsi kushushisa kungalandzela, kubekwa kwelicala angeke kulandzele masinyane. Nobe kunjalo emaphoyisa atawuchubeka aphenye ngelicala lelinjalo anikete umshushisi wesive idokhethi kute atsatse sincumo.
2 Kusukela ngesikhatsi kwenteka bugebengu futsi bubikwa, kubalulekile kutsi kugcogcwe bonkhe bufakazi lobukhona futsi bugcinwe kahle ngendlela yekwekutsi bube lusito uma kusaphenywa ngalelo cala nekutsetfwa kwalo lokungalandzela kamuva. Kulimala nemonakalo longenteka kuwe kungacinisa bufakazi lobumelane nembekwacala. Umbiko wadokotela ufanele upheleliswe uyiswe lapho kufanele khona.
3 Uma umuntfu asabekwe licala, lindluliselwa enkantolo lapho umshushisi atsatsa tibopho letifanele lelicala.
4 Umshushisi utawucabangisisa kahle abukete lokungemaciniso ngawo onkhe emacala.
Kuncuma kutsi bukhona bufakazi lobenele bekutsi angachubeka abeke licala, achubeke nemininingwane.
Kuncuma kutsi kusadzingeka bufakazi lobutsite kute akhone kutsatsa sincumo lesibhadlile bese utjela liphoyisa leliphenya ngalelicala lichubeke liphenye.
Ngetizatfu letehlukene, njengesifiso sesive, angancuma kulihocisa licala.
Umshushisi utawubuyeketa tifiso takho uma atsatsa letincumo futsi kungenteka agucule lelicala, ngekuya kwemaciniso lalifanele.
5 Ungalindzela tinchubo letiphutfumako naleticeceshekile, letitawucinisekisa kutsi lelicala lingena enkantolo ngekushesha lokungalindzeleka.
6 Ungalindzela kutsi umshushisi utawucela lonkhe lwati loluphatselene nebheyili ephoyiseni lebeliphenya ngelicala bese ulwetfula enkantolo, kucinisekisa sincumo sekuniketa nobe kwala kuniketa umbekwacala ibheyili kutsatfwa ngekuya tifiso nekuvikeleka kwakho.
7 Ngembikwekumukela sikhalo sekuba nelicala umshushisi utawucabangela tifiso takho netemndeni wakho.
8 Liphoyisa litakwatisa uma kufanele uvele enkantolo njengafakazi. Emacala lamanyenti atekwa enkantolo yamantji bese kutsi lawo lamabi kakhulu ayiswa enkatolo yesifundza nobe enkantolo lephakeme.
9 Kuyisa licala liyewutekwa enkantolo kungaba mankindonkindo, ikakhulu uma ngabe lelo cala litsintsa bantfu labanyenti. Labo labachuba lelo cala batawenta konkhe lokusemandleni abo kutsi lingene enkantolo ngekushesha.
10 Liphoyisa leliphenya ngalelicala, umshushisi wesive lophakeme nobe lomelele liHhovisi leMcondzisi weBashushisi utawucinisekisa kutsi ngemuva kweluhlolo lwekucala lolwentisisiwe nalapho kuhlangatjetwane netimfuno letitsite, utawufakwa ehlelweni lwekuvikelwa kwabofakazi uma ngabe kukhona labekwesabisako nobe labakusongelako.
11 Kuniketa bufakazi enkantolo kungaba yintfo lematima lecinanisako/ bandzetelanako. Labo lababandzekanyekako-emaphoyisa, umshushisi nebasebenti benkantolo -batakwesekela, bakulungiselele, bakunike lonkhe lwati lodzinga kuba nalo macondzana nalokutawenteka.
15 Uma kufanele wetfule bufakazi, ngaletinye tikhatsi, ungacela umngani nobe umsekeli akuphekeletele uye enkantolo. Ngemuva kwekuniketa bufakazi utawutjelwa kutsi ungahamba. Uma utsandza ungahlala ulalele imininingwane lechubekako.
ngaphasi kwetimo letitsite, ungabetfula bufakazi ngendlela yabomabonakudze, uhletiegunjinilakho.(Lokukushokutsiusukeungekho enkantolo embikwembekwacala, usuke ukulelinye ligumbi).
Ungaphindze futsi, usitwe nguloyo longumlamuli/umsekeli wakho uma uniketa bufakazi kumabonakudze losegunjini lohleti kulo uma ngabe ungaphasi kweminyaka lengu-18, nanobe imantji nobe lijaji libona kutsi kuma enkantolo wetfule bufakazi kungakubangela kubandzeteleka kwengcondvo nobe buhlungu lobungakafaneli.
17 Kudzingeka bufakazi lobucinile ngaphambi kwekutsi umuntfu abekwe licala. Ekutekweni kwelicala-ke kufanele kube nebufakazi lobumsulwa, lobungasoleki nakancane kutsi umsolwa akanacala. Loku kungasho kutsi umuntfu bewukadze ukholelwa kutsi unelicala, utfolalakala angenacala. Loku-ke akusiko kwehlulelwa kwakho, kodvwa kumiselwe esimeni lesicinile sekutekwa kwelicala ngalokuphelele.
18 Umshushisi utawubita bofakazi betfule bufakazi babo bemacala lafanele. Kutawubitwa nemtoliki uma adzingeka. Umbekwacala utawunikwa litfuba lekukujikijela ngemibuto, anike bufakazi, abite nabofakazi. Ngemuva kwekutsi inkantolo seyive bonkhe bufakazi nekutivikela, bonkhe labatsintsekako batawuvunyelwa betfule inkhulumo enkantolo ngaphambi kwekutsi kukhishwe sigwebo.
20 Ngembikwekukhipha sigwebo, sikhulu lesiphetse, umshushisi nobe umvikeli angacela kutsi sikhulu lesivivinyako nobe-ke nguyiphi lenye ingcweti ingahlela umbiko ngawe nobe umbekwacala. Lombiko ungafaka ekhatsi luhlolo lwebubanti bemonakalo lobentiwe bugebengu kuwe. Lolwati lungatsatfwa esitatimendeni lowasenta emaphoyiseni, nobe sikhulu lesivivinyako singabamba ingcocoluhlolo nawe matfupha nobe ungabitwa utewetfula bufakazi ngesikhatsi sekukhishwa kwesigwebo.
21 Uma ngabe ukholelwa ekutseni lesigwebo sinebubele kakhulu, ungacocisana ngaloko neMshushisi lomkhulu, longancuma kukubeka etandleni teMcondzisi weSive weTekushushisa lofanele. Umcondzisi weSive weTekushushisa angafaka sikhalo sekubukeyetwa kabusha kwelicala enkantolo lengalalela lesikhalo. Lesikhalo sifanele sinakwe ngesikhatsi lesitsite lesimisiwe.
22 Umbekwacala angafaka sikhalo ngekulahlwa licala nesigwebo lasinikwe yinkantolo. Uma sikhalo sesifakiwe, ungacela umshushisi welicala lekucala, nobe ummeli wesive welicala losebentana nalesikhalo, ahlale atiswa ngetingucuko letichubekako kulelicala, sibonelo, lusuku lolukhetsiwe lekuyewulalela sikhalo, nobe ngabe umbekwacala unikiwe ibheyili, nemiphumela yesikhalo.
23 Uma kunesidzingo nelunako ngekuphepha kwakho nobe kwafakazi, liphoyisa, umshushisi nobe ummelli weLuphiko lwekuVikela Bofakazi utawukhona kukwecwayisa ngalokumele ukwente kute uphephe. Batawukusita bagcine lapho bangefika khona.
24 LiTiko leTekucondzisa Similo litawucinisekisa kutsi sigwebo sekuboshwa sikhishwa ngekuya kwemtsetfo. Uma kucatjangelwa kukhululwa kwembekwacala, liTiko leTekucondzisa kweSimilo litawunakisisa kweluswa kwembekwacala lokhishwe ngemvume yekwetsembisa kutsi angeke abaleke (ngepharoli).
25 Ungacela kungenela tingcoco teLuphiko lweTekwelusa neBhodi yePharoli. Uma ufisa kungenela letingcoco utawatiswa ngelusuku lwato neBhodi itawunaka licabangele tifiso takho uma licabanga kukhulula umbekwacala ngepharoli.
26 Kuwo onkhe emacala lapho khona umbekwacala akhululwa ngepharoli, iBhodi yePharoli itawubeka timo letitsite macondzana nekukhululwa kwembekwacala, uma ibona kutsi loko kutawuba lusito kuwe.
29 Uma kukhona kusongelwa lokuchubekako ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, wena, umseshi nobe umshushisi kufanele aphutfume atsintsane nelihhovisi lweLuphikko lwekuVikela Bofakazi.
30 LiTiko leBasebenti beteNhlalakahle nalabanye labasebenta ngetenhlalakahle batawuniketa, uma kukhona lusito lwetemiva nalolu, lungafaka ekhatsi emalungiselelo etinhlelo tekuya enkantolo.
31 Basebenti betemphilo batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe abekiwe kuShata yeMalungelo eSigulane ayaphakanyiswa asetjentiswe.
32 LiTiko leTemfundvo litawucinisekisa kutsi tinhlelo tekusita njengekweluleka, kukwendlulisela netinchubo tekweseka, tisesimeni lesifanele kuletinhlelo tekufundzisa.
1.1 Ungalindzela kutsi bonkhe labadlala indzima eluhlelweni lwetebulungiswa batakuphatsa ngebucotfo nekuhlonipha kwesitfunti nelingasese lakho, nangebuvelomiva.
1.9 ungacela kucociswa liphoyisa lelibulili bunye nawe, uma likhona, sicelo sakho sitawemukelwa.
1.10 sitawucinisekisa kutsi kutekwa kwelicala kuchutjwa ngendlela yekwekutsi ayicekeli phasi emalungelo akho ekuphatfwa ngesizotsa nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho.
1.19 bakuvumele, ngekwesicelo futsi uma ngabe tinsita tikhona, ungalindza endzaweni lehlukene nembekwacala nobe bofakazi bakhe.
1.21 Angeke uyekelelwe utibonele kutsi wenta njani ngalelicala wena ngekwakho.
1.26 uma uhlukunyetwe ngekwelicansi, uma ucelile futsi kukhoneka, utawuhlolwa nobe welashwe ngudokotela lotisebentako webulili bunye nawe.
1.28 utawelashwa ngekushesha lokungalindzeleka kube kucatjangelwa emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMalungelo eTigulane.
uma ngabe umtoliki akhona kantsi futsi ufisa kutsi sitatimende sakho sifundvwe ngelulwimi loluvisisako ngaphambi kwekutsi usicinisekise ngekusayina nobe ngekugcivita ngesitfupha, umtoliki utawubese uyabitwa kutsi ente lomsebenti.
2.7 utawucelwa watise umphenyicala uma ngabe umbekwacala wetama kufaka lunyawo lwengulube ekuphenyweni kwelicala, uma ngabe angeke ete ecaleni nobe ngabe uyakwesabisa.
2.11 utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi wemukele sikhalolesimelula aphindze akucele uchaze kutsi lelicala likutsintse kanjani wena nemndeni wakho. Kulokuchumana-ke utawutfola litfuba lekuveta imininingwane yekulahlekelwa nobe yekulimala lokukuvelele njengemiphumela yalobugebengu. Umshushisi utawucabanga ngaloku ngaphambi kwekutsi atsatse sincumo macondzana nesikhalo sekwetfweswa licala lesimelula.
2.12 utawutsi ngesikhatsi kusatsintfwana nawe, akucele uvete leminye imininingwane lesengeto lebeyingakafakwa esitatimendeni sakho.
2.14 bacinisekise kutsi nobe ngabe kwentekani, uchubeke usebentisane nalowo losebentela tetenhlalakahle nobe loyo lolivolontiya locale kusebentisana naye kusukela ngesikhatsi kubikwa licala lebugebengu kute kufike ekuphetfweni kwelicala.
2.15 uma ngabe inkantolo (umshushisi nobe imantji) ibacela kutsi bente njalo, batawuniketa inkantolo emarekhodi akho adokotela naleminye imininingwane lobanike yona lephatselene nalelicala.
uma ngabe ungenele tingcoco teLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neBhodi yePharoli batawukuvumela kutsi nawe uphose litje esivivaneni ngekutsi ukhulume ngemlomo nobe ubhale phasi.
3.6 batawucinisekisa kutsi timphawu netinkhombandlela letiniketiwe enkantolo tiyacaca futsi titawukukhomba indlela leya egunjini lenkantolo. Lapho kukhona khona Lihhovisi Lekusita/ Kwatisa/Kweluleka utawatiswa ngekutsi nguliphi ligumbi lenkantolo lapho utawetfula khona bufakazi.
3.13 nekukwatisa ngemphumela wekutekwa kwelicala nekutsi kumbe kukhona kufaka sikhalo ngesigwebo lesikhishiwe.
3.17 bakwesekele futsi bakweluleke nobe bakwendlulisele etingcwetini tekweluleka netinsita tekweseka.
3.20 kwatisa ngetinsita letikhona tekwesekwa temmango netinombolo tetincingo talapho ungatfola khona lusito.
3.21 uma ucelile titakwatisa ngetinsita tebahlukunyetwa letikhona etikolweni tendzawo.
ngekwesicelo nangemvume yembekwacala, utawatiswa ngetinhlelo tekutfutfukisa lesetingenelwe ngumbekwacala kute atiphatse kancono.
4.1.3 Uma ungeniswa kuloluHlelo, kufanele uhambe ngayo yonkhe imitsetfo yakhona njengobe ibekiwe esivumelwaneni.
4.1.9 Ungatsintsana neliphoyisa lebeliphenya ngelicala lakho nobe umshushisi lomkhulu wesive macondzana nalolunye lwati ngeluHlelo lwekuVikelwa kwaBofakazi.
4.4.2 emaphoyisa atawuphutfuma abophe lombekwacala lowephule imitsetfo lagidlabetwe yona yinkantolo ngaphasi kweSigaba 7 semTsetfo weBudlova basemaKhaya, Nombolo. 116 wanga-1998.
4.7 lapho kufanele khona, utakwatisa ngemuntfu loshicilela ngalokungekho emtsetfweni lwati , aveta lokungatisa ngafakazi ngendlela lengekho emtsetfweni, unelicala futsi angatekiswa lelo cala.
4.8 tsatsa tinyatselo tekucinisekisa kutsi wena nemndeni wakho anikho yini engotini.
4.9 bika nobe bendlulisele emaphoyiseni uma kunekusoleka kwebugebengu.
5.7 Ngekumisa ludlame lapho kwenteka khona bugebengu.
5.13 Umshushisi nemaphoyisa atakwatisa kutsi, uma ngabe ungaphasi kweminyaka lelishumi nesiphohlongo kantsi futsi wetfula bufakazi kutakubangela buhlungu nekubandzeteleka kwengcondvo ngalokungafaneli, inkantolo-kengekuyakwesicelosemshushisi, ingakhetsa umuntfu longumlamuli (lotawuba semkhatsini wakho nenkantolo) akwente ukhone kuniketa bufakazi ngeluhlelo lwabomabonakudze egunjini lotawube uvalelwe kulo.
5.18 uma ngabe kufanele kusetjentiswe bomabonakudze labatiwa ngekutsi ngema-CCTV bachunyaniswe nenkantolo uma kusachutjekwa nelicala, umshushisi utawuchaza kutsi usebenta njani lomabonakudze, nobe lapho kukhoneka khona utawukuvumela wena nebatali bakho nobe labo labeme endzaweni yebatali kutsi nibone kutsi usebenta njani lomshini ngaphambi kwekutsi kungene licala.
iv. nekukulungiselela kwetfula bufakazi enkantolo nekutfutfukisa kuchumana nemshushisi.
5.26 lapho kufaneleke khona, utawuniketwa incwadzi yabodokotela yekulova esikolweni nobe emsebentini.
" sincephetelo" sisho imali lekhishwa yinkantolo lebukene netebugebengu, ikukhalele ngekulahlekelwa nobe konakalelwa yimphahla (kufaka ekhatsi imali) ngenca yemiphumela yebugebengu nekweciwa kwembekwacala logwetjiwe. Lesincephetelo sihlose kubuyisela simo salomoshakalelwe esimeni lebesingiso phambilini kwenteke umonakalo.
6.6 umshushisi nobe sikhulu lesiphetse luhlelo (imantji nobe lijaji) itakwatisa kutsi umvuzo lowentiwe yinkantolo unemtselela wekwahlulela ngekungalwi nekwekutsi ungasicindzetela lesincumo.
"Kubuyiselwa" kushiwo emacaleni lapho khona inkantolo, ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, itjela umbekwacala akubuyisele imphahla nobe timphahla lotsatselwe tona ngalokungekho emtsetfweni nobe letoniwe ngalokungekho emtsetfweni, kute kutsi ubuyele esimeni bewukuso ekucaleni ungakagetjengwa.
emacaleni lafanele utawuvunyelwa kufaka enkantolo sicelo sakho saloluhlobo.
1 ungafaka sikhalo sakho ngekubhalela Nkomisheni waleso siKhungo semaphoyisa lonenkinga naso macondzana neliphoyisa, kusebenta kwenchubomgomo yemaphoyisa, kwentiwa nobe tinchubo.
2 Uma ngabe sikhalo sakho simacondzana nekulahleka nobe konakala kwemphahla yakho ngesikhatsi isetandleni temaphoyisa, ungafanela kunceshetelwa. Konkhe lewufuna kukwati nemibuto longaba nayo ungayicondzisa kuNkomisheni wesiKhungo; nobe, uma ngabe awukenetiseki, ungaphindze ubonane naNKomisheni weNdzawo yesikhungo semaphoyisa lesitsintsekako, uye nemininingwane yesikhalo sakho sekunceshetelwa. Uma ngabe sikhalo sakho solo mane asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungasiyisa eHhovisi leMvikeli weSive.
4 Inkantolo lapho bekutekwa licala khona ingasombulula tonkhe tikhalo. Uma ngabe unesikhalo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMvikeli weSive Lomkhulu enkantolo lebeyiteka licala. Nobe kunjalo, uma ngabe liHhovisi lemShushisi wendzawo alisebentani nesikhalo sakho ngendlela lekwenetisako ungavakalisa kukhonona kwakho esiKhulwini sekuVikela sendzawo. Uma solo mane sikhalo sakho singasetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungakhonona kuMcondzisi weBashushisi wendzawo. Utawubese wenta lubuyeketo lolutimele. Uma ngabe futsi sikhalo sakho ngaloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungaya ubonane neMcondzisi weBashushisi waVelonkhe.
5 Uma ngabe futsi ngaloku sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi leliHhovisi leli kuyiwa kulo kuphela ngetinkinga letiphatselene nemsebenti wekuphatsa. Ngekwemtsetfo, liHhovisi lemVikeli weSive angeke liphenye ngetincumo tenkantolo.
6 Uma ngabe sikhalo sakho siphatselene nekungatiphatsi kahle kwesikhulu lesiphetse luhlelo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yeteBulungiswa yesifundza. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji.
7 Uma ngabe awenetiseki ngemphendvulo yeNhloko yeSifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yesiGungu seBulungiswa yesifundza lesitsintsekako.
8 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yesifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMengameli weNkantolo yeSifundza letsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji wendzawo.
9 Uma ngabe sikhalo sakho singeliJaji lenkantolo lephakeme, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana naMengameli weMajaji weLuphiko lolutsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo kumantji yenkantolo yendzawo nobe inkantolo lephakeme.
10 Uma ungenetiseki ngemphendvulo loyitfolako, ungabhalela iNkomisheni yaMantji uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yamantji nobe iNkhomisheni yeteBulungiswa, uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo lephakeme. Uma ngabe solomane sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lwekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive.
11 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa basebenti labatsite basenkantolo, sibonelo, bomabhalane nobe batoliki, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana nemphatsi wenkantolo. Uma ungenetiseki ngemphendvulo yemphatsi wenkantolo, ungabhalela umcondzisi lophetse basebenti benkantolo nobe umcondzisi jikelele.
12 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa Sisebenti seliTiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, ungabhalela inhloko yelihhovisi lelitsintsekako. Uma unganetiseki ngemphendvulo, ungatsintsa Inhloko yeSifundza nobe liHhovisi leSiFundza, neliHhovisi laVelonkhe.
13 Uma ngabe solo awenetiseki ngemphendvulo loyitfole esisebentini sahulumende, ungatsintsa uMkhandlu wemiSebenti yeTenhlakahle nobe liHhovisi leMvikeli weSive.
14 Uma ngabe awenetiseki ngekusebenta kwebasebenti betemphilo esiveni, ufanele ukhonone kucala kulomuntfu bekakusita. Nobe kunjalo, uma ngabe sikhalo sakho asikasetjentwa ngendlela lekwenetiseko, ungasendlulisela kunhloko nobe umphatsi wetemphilo tesive lapho bowucilongwa nobe welashwa khona.
15 Uma ngabe awutfoli imphendvulo nobe awenetiseki ngendlela umphatsi wetemphilo tesive lasebente ngayo sikhalo sakho, ungasendlulisela eTikweni leTemphilo lesiFundza. Uma ngabe awenetiseki ngendlela liTiko leTemphilo lesiFundza lisebente ngayo sikhalo sakho, ungacela Umkhandlu wemiSebenti yeTemphilo eNIngizimu Afrika kutsi uphenye ngaloludzaba.
16 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa umfundzisi nobe nguliphi lelinye lilunga lebafundzisi lesikolo lesitsite nobe sikhungo setemfundvo lephakeme, ungatsintsana nathishelanhloko waleso sikolo nobe leso sikhungo setemfundvo lephakeme. Uma ngabe sikhalo sitsintsa thishelanhloko, ungatsintsana neMphatsi weTemfundvo wesiGodzi nobe wesiFundza.
17 Uma ungenetiseki ngendlela lekusetjentwa ngayo sikhalo sakho, ungatsintsana neNhloko yeliTiko leTemfundvo kuleso siFundza.
18 Uma ngabe sikhalo sakho solo asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungatsintsana neNdvuna yeTemfudvo nobe liTiko leTemfundvo laVelonkhe.
19 Uma angabe sikhalo sakho sitsintsa sisebenti setekucondziswa kwesimilo, ungabhalela Nkhomisheni wetekuCondziswa kweSimilo nobe liJaji lelinguMhloli. Uma asemukele incwadzi yesikhalo sakho, Nkomisheni utayendlulisela ehhovisi lelifanele lapho sitawusetjentwa khona.
yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, luPhiko lwetiKhalo loluTimele, eMalunga aMantji naNkomisheni wemSebenti weBulungiswa kanye nemalunga emaPhoyisa eMetro aseTshwane.
321 6770 Iwebhusayithi: www.education.pwv.gov.
Inombolo yelucingo: (012) 312 0000 Inombolo yefeksi: (012) 325 5706 Iwebhusayithi: www.doh.gov.
Inombolo yelucingo : (012) 315 1732/33 Inombolo yefeksi : (012) 323 5434 Iwebhusayithi: www.npa.gov.za Inombolo yelucingo: (012) 320 2943/8 Inombolo yefeksi: (012) 320 2949 Iwebhusayithi: www.lhr.org.
Inombolo yelucingo: (012) 322 2916 Inombolo yefeksi: (012) 322 5093 Iwebhusayithi: www.polity.org.
421 0633 Iwebhusayithi: www.sunsite. wits.ac.
<fn>GOV-ZA. MaternityBenefitsUIF.2010-03-25.ss.txt</fn>
Injongo yetinzuzo tamathenithi kutsi kuncesheteliswe umnikeli lofanelekile ngesikhatsi sekukhulelwa futsi nesekuhlala ndzawonye.
Sicelo kumele sentiwe ekucaleni kwelivu yamathenithi nobe ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha tekubelekwa kwemntfwana.
Umnikeli kumele abe atfola ngaphasi kwemholo lowetayelekile ngalesikhatsi aselivini yamathenithi.
Ngekuya ngemalanga emakhredithi lesekahlanganisiwe, tinzuzo tingakhokhelwa kufika emalangeni langu-121 lasetulu.
Etahlakalweni tekuphuntelwa nobe kubelekwa kwemntfwana loshonile inkhokhelo yentiwa sikhatsi lesisetulu semaviki lasitfupha.
Sitifiketi setekwelashwa lesicinisekisa kukhulelwa kanye/nobe kubeleka kumele sigcwaliswe.
Tfola onkhe emafomu ladzingekile esikhungweni lesisedvute nawe.
Gcwalisa futsi ubuyisele emafomu ladzingekile kanye nesitifiketi setekwelashwa esikhungweni setemisebenti.
Letsa matisi lonemagabelo langu-13.
Khumbula kuniketa imininingwane yekubhanga lefanele njengobe icinisekiswe libhangi lakho.
Emva kwekutsi yonkhe imiculu ledzingekile i-UIF yetsembisa kusebenta nobe kuphetsa ticelo ngekhatsi kwemaviki lasitfupha.
<fn>GOV-ZA. MininPermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yetimbiwa ngumculu lokhishwa Litiko Letimbiwa Nemandla lokuvumela kutsi wente imisebenti yetimbiwa. Akekho umuntfu lovunyelwe kugubha timbiwa ngaphandle kwekutfola imvumo yetimbiwa.
Timvumo tetimbiwa atidluliseki phambili. Kuhloswe ngato kulawula kutsengiswa kanye nekugutjwa kwetimbiwa, ngekubuka ngekunakekela kulawulwa lokunemhilo nekuphepha kwesimo sendzawo kanye nekukhishwa ngalokukahle kwetimbiwa.
Imvumo yetimbiwa isebenta kulesikhatsi lesibekwe kulemvumo, kodvwa ayidluli iminyaka lemibili. Kodvwa ingavuselelwa kutikhatsi letintsatfu letingadluli kumnyaka munye ngasinye.
letimbiwa lekukhulunywa ngato tingambiwa ngalokugcwele iminyaka lemibili lendzawo yetimbiwa ayidluli kumamitha langu -1.
akekho lomunye umuntfu lanelilungelo lekubuka ematfuba etimbiwa, lilungelo letimbiwa, imvumo yetimbiwa nobe imvumo yekugcina lomhlaba kuletimbiwa kanye nemhlaba lohlongotwako.
Faka sicelo kulelihhovisi leMenenja Yesigodzi yeLitiko Letimbiwa Nemandla kulesigodzi lapho lomhlaba utfolakala khona.
Faka lifomu kanye nemali yekufaka sicelo lengabuyeli emuva lebekiwe kuMenenja Yesigodzi leyo lomhlaba usesigodzini sayo.
IMenenja Yesigodzi itawumekela lesicelo lesifakiwe simukelwe uma sicelo sakho sihambisene nato tonkhe timfuneko.
Uma sicelo sakho samukelekile, iMenenja Yesigodzi itakucela kutsi utfumela luhlelo lwekulawulwa kwesimo sendzawo, ubese utsintsane nemnikati wemhlaba, lona lohlele kulo kanye nawo onkhe emacele latsintsekile.
Tfumela imiphumela lebhaliwe yalokuchumana kuMenenja ngekhatsi kwa-30 tinsuku 30.
Indvuna itawukhipha imvumo yetimbiwa uma tonkhe timfuneko tihlangabetiwe.
IMenenja Yesigodzi utakwatisa ngembhalo uma lesicelo lesifakiwe simukelwe, loku kusho kutsi sicelo sakho sihambisene nato tonkhe timfuneko ngekhatsi kwa- 14 tinsuku tekutfolwa lesicelo lesifakiwe bese ikutjela kutsi utsintsane nemnikati wemhlaba, lona lohlele kulo kanye nawo onkhe emacele latsintsekile.
Uma lesicelo lesifakiwe singakaphumeleli leMenenja Yesigodzi itawubuyisela lesicelo lesifakiwe kuwe ngekhatsi kwa-14 tinsuku.
Tindleko titawuncunywa litiko kantsi futsi atibuyeli emuva.
Linani lemali litawuhluka ngekuya ngetimbiwa letitawumbiwa phansi.
<fn>GOV-ZA. MiningRight.2010-03-25.ss.txt</fn>
Emalungelo etimbiwa yimvumo leniketwa nguhulumende kuLitiko Letimbiwa Nemandla lelikuniketa emandla ekumba timbiwa kuletinye tindzawo.
Emalungelo etimbiwa angeke adlule sikhatsi seminyaka lengu-30.
Lelisu lekutfola timali kufanele lihambisane nalomsebenti wetimbiwa kanye nalesikhatsi kuloko.
Lomfaki sicelo wente emacebo etemali kanye nalamanye emacebo etenhlalakahle kanye netemsebenti.
Faka sicelo kulelihhovisi leMenenja Yesigodzi yeLitiko Letimbiwa Nemandla kulesigodzi lapho lomhlaba utfolakala khona.
Faka lifomu ngekwakho ngesandla nobe liposi lelibhaliswa kuMenenja Yesigodzi loyo lomhlaba usesigodzini sakhe.
Lelifomu kufanele lipheleketelwe yimali yekufaka sicelo lengabuyeli emuva njengoba ibekwe yiMenenja Yesigodzi.
Yatisa bese uchumana nawo onkhe emacela lansenshisekelo kanye nalakhinyabetekile ngekhatsi kwa-180 kusuka kulolusuku lwesatiso.
IMenenja Yesigodzi utakwatisa ngembhalo uma lesicelo lesifakiwe simukelwe, loku kusho kutsi sicelo sakho sihambisene nato tonkhe timfuneko ngekhatsi kwa- 14 tinsuku tekutfolwa lesicelo lesifakiwe bese ikutjela kutsi utsintsane nemnikati wemhlaba, lona lohlele kulo kanye nawo onkhe emacele latsintsekile.
Uma lesicelo lesifakiwe singakaphumeleli leMenenja Yesigodzi itawubuyisela lesicelo lesifakiwe kuwe ngekhatsi kwa-14 tinsuku.
Uma Indvuna yala kuniketa emalungelo etimbiwa, kufanele ikwatise ngembhalo ngekhatsi kwa-30 tinsuku asho letizatfu tekuncatjelwa kwesicelo.
Tindleko titawuncunywa litiko kantsi futsi atibuyeli emuva.
Linani lemali litawuhluka ngekuya ngetimbiwa letitawumbiwa phansi.
<fn>GOV-ZA. Missingpersons.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwenta kwekutsi emalunga emphakatsi akhone kubika umuntfu lolahlekile. Ungabika umuntfu lalahlekile masinyane uma ucabangela kwekutsi kukhona intfo lembi leyentekile kubo.
Uma usolela kwekutsi ukhona umuntfu lalahlekile, cala ngekutsi ubatsintse kucala.
Uma ngabe wehluleka kubatfola, yani kunobe ngusiphi siteshi semaphoyisa nobe sikhungo setinsita temakhasimende masinyane.
Niketa umniningwane losisekelo ngalomuntfu, lokuncono, sitfombe lesisha.
Uma ngabe umuntfu lalahlekile atfolakele, yani esiteshini semaphoyisa lapho lomuntfu abikwe khona kwekutsi ulahlekile kutowatisa emaphoyisa nobe liphoyisa leliphenya ngalelicala.
Ungabika umuntfu lalahlekile kunobe ngusiphi siteshi semaphoyisa, hhayi kutsi kumele kubikwe kulendzawo lapho kusolelwa kwekutsi lomuntfu ulahleke khona.
<fn>GOV-ZA. Motortradenumber.2010-03-25.ss.txt</fn>
Letinsita tentelwe bakhiciti, bakhi, bahwebi, bemakontileka etimoti nalabasebenta ngetimoti. Inombolo yemoti yekuhweba ivumela bakhiciti, bahwebi, bemakontileka etimoti nalabasebenta ngetimoti bashayele timoti letingakabhaliswa emigwacweni yesive.
bakhiciti bakwati kwetfula, kutsengisa, kuntjintjisa nekulungisa timoti bemakontileka etimoti tekutfutsa betfule timoti labasebenta ngetimoti betfule timoti, nobe bahwebi betfule timoti.
Chaza kutsi kungani ufuna tinombolo tekuhweba nelinani letinombolo tekuhweba.
ikhophi yamatisi wakho nobe incwadzi yeligunya lekubambela nangabe umelele inkampani sitifiketi sekubhalisa ibhizinisi.
Khokha imali yekufaka sicelo.
Sicelo sisetjentwa ngalelo langa.
<fn>GOV-ZA. Mzansiaccount.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kute timali letikhokhelwa ngenyanga, lokugcina ku-akhawunti yakho kutawuba nematfole. Kute timali letincunyiwe, khokhela kuphela loko lokusebentisako. Awudzingi kuba nesiliphi sekuhola kute uvule uMzansi Account. Nanobe ngubani angayivula i-akhawunti, njengobe kute emazinga ekufaneleka njengekudzingeka kwemali lencane yemholo. Ungakhipha nobe ufake imali yakho nobe ukhokhele tikweleti kumagatja eliposi langetulu kwa-1300 kantsi futsi nakuma-Saswitch Automated Teller Machines langetulu kwa-8000.
Yonkhe imali lefakwako kuma-akhawunti ifakwa mahhala.
Caphela: Bantfu labancane labafuna kuvula ema-akhawunti kumele baphekeletelwe banakekeli babo labasemtsetfweni nobe batali babo.
Yani ePosini lelidvute eNingizimu Afrika ucele teller akunikete lifomu lekufaka sicelo.
Khombisa matisi wakho.
Bantfu labasesebancane labafuna kuvula ema-akhawunti kumele babe nebanakekeli babo labasemtsetfweni nobe batali.
Faka imali yekucala lengu-R10.
Caphela: ungenta emathranzakshini emagatjeni eliPosi langetulu kwa-1300 futsi nangetulu kwa-8000 kwema-Saswitch ATM's.
Kungatsatsa emaminitsi langu-10 kuya kulangu-20, kuya ngekutsi liPosi limatasatasa kangakanani is.
Kudzingeka linani lemali lencane lengaka-R10.
Emafomu ekufaka sicelo ayatfolakala kuwo onkhe emaposi kuvelonkhe.
<fn>GOV-ZA. Notificationofamendments.2010-03-25.ss.txt</fn>
Injongo yalomsebenti kwatisa i-Registrar of Companies ngetingucuko kubhizinisi yakho lebhalisiwe. Letingucuko tingacala ekungetweni kwemalunga lamasha nobe kukhishwa, kuya kusisebenti lesiphetse, nobe likheli leliposi, njalonjalo.
Uma kukhona tingucuko letintiwako mayelana nale-close corporation lebhalisiwe- nobe ngabe kuhlobene nebulunga nobe tingucuko mayelana nesisebenti lesiphetse nobe likheli lale-CC - kudzingekile kutsi nibhalise tingucuko neliHhovisi lekuBhalisa ema-Close Corporation.
Tingucuko kufanele tibhaliswe kusiTatimende sekuSungula lesiChitjiyelwe lesingu-CK2. Emanotsi labalulekile lahlobene nekugcwaliswa kwalelifomu i-CK2 abhalwe ngemuva kwelikhasi 2 futsi kufanele afundvwe ngaphambi kwekugcwalisa lamafomu.
Tfola lifomu CK2 bese ugcwalisa letigaba letisebenta kulesimo sakho.
Gcwalisa Incenye A uma kunetingucuko kuleligama le-CC nobe simo sebhizinisi.
Gcwalisa lifomu i-CK2A mayelana netingucuko nesisebenti lesiphetse nobe likheli lebhizinisi. Gcwalisa Incenye B mayelana netingucuko kutinchukaca tebulunga.
Gcwalisa emafomu i-CK2 ne-CK2A nge-inki lemnyama, usebentisa emagama lamakhulu.
Tfumela lelifomu lekungilo i-CK2 nobe i- CK2A kuliHhovisi lekuBhalisa ema-Close Corporation.
Tfula ikhophi lecinisekisiwe yesitifiketi sekubhaliswa kwe-CC.
Tfumela bomatisi balamalunga labadzakanyekako kule-CC.
Khokhela lemali lebekiwe.
Akukho kucima lokwamukelekile kulelifomu. Uma letingucuko setentiwe, sitifiketi lesicinisekisa kubhaliswa kwaletingucuko sitawutfunyelwa kule-Close Corporation.
Kungatsatsa tinsuku letisiphohlongo kusebenta ngalesicelo.
<fn>GOV-ZA. NotifyNedlac.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sigaba 77 se-Labour Relations Act, 1995, siniketa tisebenti lilungelo lekubamba lichaza kusiteleka kukhutsata nobe kuvikela tinshisekelo tenhlalakahle yabo nalesibavikela ekucoshweni kanye naletinye tinyatselo tekucodziswa tigwegwe. Siphindze sinikete uMkhandlu waVelonkhe wekuTfutfukisa teMnotfo netemiSebenti - umtimba lowenta tinchubomgomo lowakhiwe bantfu labasuka kuhulumende, emabhizinisi, tisebenti, kanye nemphakatsi - umsebenti wekuhlanganisa lamacembu ndzawonye kutama kusombulula letizatfu tekuteleka.
I-Nedlac kufanele yatiswe ngalesiteleka ngelifomu lelibekiwe . Kulelifomu tizatfu kanye nesimo salesinyatselo lesihlosiwe kufanele kubekwe. Loku akufaki ekhatsi lusuku lwalesinyatselo lesihlosiwe, njengobe loku kungacekela phansi lenchubo yekufuna sivumelwano.
Uma imizamo yekutfola sisombululo ihluleka, inyonyane nobe inhlangano yetinyonyane kufanele inikete satiso sesibili ku-Nedlac kuyatisa ngenhloso yayo yekuchubeka ngalesinyatselo sekuteleka. Lesatiso sesibili kumele siniketwe i-Nedlac lokungenani nga-14 tinsuku ngaphambi kwesiteleka.
Kwatisa i-Nedlac ngenhloso yenyonyane yekuchubeka ngalesinyatselo sekuteleka.
Mabhalane wenyonyane nobe imbumbe yetinyonyane kumele agcwalise lelifomu lekufaka sicelo, LRA 4.5.
I-Nedlac kufanele itfole lelifomu lokungenani nga-14 tinsuku ngaphambi kwekucala kwalesiteleka.
<fn>GOV-ZA. Notifyownershipchange.2010-03-25.ss.txt</fn>
Loku kwekwatisa tiphatsimandla letibhalisa timoti kutsi buniyo nobe i-titleholder seyintjintjile. Satiso sifanele siletfwe kusiphatsimandla sekubhalisa ngemalanga langu-21 kusukela ngelusuka lekwentiwa ngalo luntjintjo.
I-titleholder nobe umnikati kumele asayine kucishwa kwesitifiketi sekubhalisa lesikhona bese usiniketa i-titleholder lensha nobe unikati.
Umnikati wemoti wangaleso sikhatsi kumele achumane nelihhovisi letemgwaco lelidvute.
sitifiketi sekubhalisa semoti idiski lelayisensi lesebentako matisi.
Sicelo sisetjentwa ngalelo langa.
Satiso sekuntjintjwa kwebuniyo nobe kutsengiswa kwemoti, liyatfolakala ehhovisi letemgwaco.
<fn>GOV-ZA. Occupationaccident.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umtsetfo weSincepheteliso sekuLimala kanye neTifo taseMsebentini , udzinga kwekutsi bacashi babike tonkhe tingoti letenteka umsebenti kusiKhwama sekuNcephetelisa.
Bacashi kumele bagcwalise Incenye A yelifomu W. Cl.2.
Bacashi kumele badzabule Incenye B yelifomu W. Cl.2 bese baliniketa dokotela nobe sibhedlela kutsi sigcwalise masinyane nje emva kwengoti.
Bacashi kumele batfumele Incenye A legcwalisiwe yelifomu kusiKhwama sekuNcephetelisa masinyane nje emva kwengoti.
Bacashi akukafaneli kutsi balindze Incenye B yelifomu kutsi igcwalise ngudokotela ngaphambi kwekutsi bafake lifomu. Uma bacashi sebatfole incenye yelifomu lephuma kudokotela, bangabese sebafaka lelifomu nabo.
Bacashi kumele bakhokhele sincepheteliso kusisebenti tinyanga letintsatfu tekucala tingoti. Sikhwama sesiNcepheteliso sitawukhokhela ngekwenta loko.
Bacashi kumele bafake umbiko wekucala masinyane nje uma bawutfola kudokotela.
Uma sisebenti singeke sikhone kubuyela emsebentini sikhatsi lesidze, bacashi kumele batfole imibiko yenchubekela phambili lephuma kudokotela bese bayifaka kusiKhwama sekuNcephetelisa kuto tonkhe tinyanga.
Uma sisebenti sicala futsi, bacashi kumele batfumele umbiko wekucala kusebenta kanye nembiko wekugcina kusikhwama sekuNcephetelisa.
Loku kutawuya ngekutsi ngabe umniningwane ugcwaliswe ngendlela lefanele.
<fn>GOV-ZA. OperFishProcEst.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-fish processing establishment yincola, sikebhe, libala nobe indzawo lapho kwentiwa khona umkhicito wetimfishi. Lomkhicito ungakhicitwa nganobe nguyiphi indlela njengekujuba, kuhlahlela, kwehlukanisa tincenye/titfo, kuhlanta, kubeka ngabolonina, kufakela nekwenta kungaboli. Lendzawo yekulungiselela timfishi ifaka ekhatsi indzawo lapho khona timfisha tifakwa etikolteleni, tipakishwa, tonyiswa, tifakwa luswayi , tifakwa emakhateni, tibandziswa, tonyiswa ngelichwa nobe tilungiselelwa kutsengiswa eRiphabhliki yaseNingizimu Afrika nobe ngaphandle.
Kute ungenele kulungiselelwa kwetimfishi, kumele ucale ngekufaka sicelo sekunikwa lilungelo le-Fish Processing Establishment nobe lilungelo lekubamba tinhlati. Kumele bese ufaka sicelo semvumo levusetelwa njalo ngemnyaka kuLitiko Letesimondzawo Netekuvakasha , lekuvumela usebentise lilungelo lakho lekubamba timfishi nobe ube ne-FPE. Umnikati wemvumo kumele ahambisane netimo letibekwe kulemvumo. Kwehlula kwenta njalo kungaholela ekuhocisweni nobe kucishwe lemvumo futsi/nobe lilungelo.
Faka kuphela sicelo selilungelo lekubamba timfishi nangabe sekushicilelwe kwakhishwa imemo kuGazethi Yahulumende.
Tfola emafomu ekufaka sicelo emahhovisi eLitiko Letesimondzawo Netekuvakasha , nobe sikhungo sekusabalalisa lesibekwe litiko.
Fundza ngekunakekela, kuvisisa futsi wente siciniseko sekutsi uyatenetisa tidzingo netimo tekufaka sicelo.
Gcwalisa, usayine lifomu kanye naleminye imiculu lefunekako lenesitembu semtsetfo leyesekelako kanye futsi nemali lebekiwe lengabuyiselwa emuva.
Tinchubo tekuhlola titawuniketwa ngemuva welusuku lekugcina lekwemukela ticelo futsi imiphumela itawatiswa ngekuchumana ne-DEA&T.
Nangabe kucolelwa kwe-FPE kuniketiwe, faka sicelo semvumo yekuvula indzawo yekulungiselelwa kwetimfishi.
Kufaka sicelo selilungelo le-FPE kungatsatsa kusukela ku-1 kuya ku-3 wetinyanga nobe ngetulu ngekluya kwelinani leticelo letitfoliwe.
Kufaka sicelo semvumo ye FPE kungatsatsa lilanga linye nobe emalanga langetulu, ngekuya kwekufakwa kahle kwesicelo.
R1 330 - Imvumo yekuba nendzawo yekulungiselela timfishi ne R125 - Sicelo semvumo.
Tindleko titawuya ngekubuyeketwa kwemnyaka nobe ngekuncuma kweNdvuna yeLitiko Letesimondzawo Netekuvakasha nobe labagunyatiwe kanye neNdvuna Yetetimali.
<fn>GOV-ZA. Operatereservedpostalservice.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita teliposi leligodliwe tifaka ekhatsi tonkhe tincwadzi, emakhadi eliposi, tintfo letiphurintiwe, emaphasela lamancane kanye nalamanye ema-athikili eliposi. Ilayisensi iniketa umphatsi welilungelo lekusebentisa tinsita teliposi leligodliwe futsi ibagunyate kutibopho letishiwo kusigaba 16 seMtsetfo wetiNsita temaPosi, 1998.
Khumbula: Kuniketwa kwemalayisensi kwetindzawo letigodliwe kutawenteka kuphela uma ngabe iNdvuna ishicelele simemo sekufakwa kweticelo. Kwanyalo, liPosi laseNingizimu Afrika nguwo kuphela umtimba loniketwe ilayisensi. Kute umuntfu longasebentisa tinsita teliposi leligodliwe ngaphandle uma banelayisensi yekwenta njalo.
Gcwalisa lifomu lesicelo ngekuphurinta usebentise tinhlamvu letikhulu.
Faka lifomu lesicelo kanye nenhlawulo yesicelo ku ICASA.
Ticelo letingakagcwaliswa ngalokuphelele titawubuyiselwa emuva kumuntfu lofake sicelo futsi kute umtfwalo wanobe ngukuphi kuphatamiseka lotawemukelwa.
Ilayisensi ingalunga emva kwemalanga langu-30.
Sicelo sekubhalisa kusebentisa tinsita teliposi lelingakagodlwa. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforfirstpaymentofprovisionaltax.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe umuntfu utfola imali lengenako lengafanela kukhokhiswa intsela lengasiyo ye-SITE nobe ye-PAYE , loyo muntfu kumele akhokhe intsela yesikhashana yalemali lengenako. Intsela yesikhashana ikhokhwa njalo ngetinyanga letisitfupha.
Intsela yesikhashana yentelwe bakhokhintsela bakwati kuhlangabetana nemacala abo etentsela ngalokuchubekako kunekutsi bakhokhe samba lesikhulu semali kanye ngemnyaka nakuhlolwa. Lentsela yesikhashana lekhokhwako itawulinganiswa nentsela yemholo yekugcina umuntfu lekumele ayikhokhele luhlolo lolufanele lwemnyaka lofanele weluhlolo.
Umuntfu lekumele akhokhe intsela yesikhashana kumele kutsi, ngemalanga langu-30 acale kuba ngulekumele akhokhe intsela yesikhashana, afake sicelo sekubhaliswa ngekubhala phansi, abhalele i- South African Revenue Service Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika. Kwehluleka kwenta njalo kutawuholela ekukhokhisweni intalo netinhlawulo nentsela leyengetiwe ngenca yekwephuta kungenisa emafomu entsela.
Lusuku lwekukhokha intsela yesikhashana kwekucala lungentiwa letisitfupha kusukela ekucaleni kwemnyaka wekuhlola. Kukhokhelwa kwentsela yesikhashana yekucala kumele kukhombe/kumele incenye yentsela lephelele lekhokhelwa ngemnyaka.
incenye yesamba sentsela yemnyaka wonkhe susa intsela yesisebenti ledvonsiwe kulesikhatsi susa nobe ngumaphi emakhredithi entsela yangaphandle yalesikhatsi.
Khokha intsela yakho usebentise emafomu e-IRP6 lemisiwe, ngemalanga lancunyiwe nobe angakendluli emalanga labekiwe ekukhokha. I-SARS itawutfumela bakhonkhintsela yesikhashana emafomu lafanele.
tinkhokhelo tesikhashane tingentiwa kunobe nguliphi lihhovisi leligatja le-SARS, ngeMisombuluko kuya kuLesihlanu, emkhatsini wa-08:00 na-15:30, kungafaki ekhatsi emaholide esive lapho khona tinkhokhelo tentiwa ngeliposi, ngelibhangi nobe nge-ATM, sikhatsi lesanele sekuposa kanye nesikhatsi sekusebenta kumele sikhunjulwe lapho khona tinkhokhelo tentiwa nge-lekthroniki, vumela tikhatsi tasebhange tekuvala nesikhatsi sekulungisa lokungatsatsa emkhatsini wemalanga lamabili kuya kulasihlanu.
Uma ngabe lusuku lwekugcina lwekubhadala luwela ngekhatsi kweholide yesive nobe ngemphelasontfo, inkhokhelo kumele yentiwe ngelusuku lwekugcina Lwekusebenta ngaphambi kweholide yesive nobe imphelasontfo.
Emafomu ema-IRP 6 ekucala kumele angeniswe ngisho nobe ngabe, ngekuya kwekubala kwakho, kute intsela yesikhashana lekumele ikhokhwe.
Nangabe intsela yesikhashana yekucala imiselwe emalini lengenako lengabanjelwa intsela lefaniselwe lencane kunalemali lesisekelo, kumele kufakwe sicelo nenchazelo yekutsi kungani kwentiwa njalo. I-IRP 6 yekucala manje inesikhala sekutsi ungachaza kutsi kungani unesicelo lesinjalo. Nangabe I-SARS ayenetiseki, kungadzingeka kufanisela lokubuyeketiwe.
Kute ubalekele tinhlawulo netimali letengetiwe, yenta siciniseko sekutsi emafomu e- IRP 6 angeniswa egatjeni lelihhovisi le-SARS lelifanele singakashayi sikhatsi sekukhokha. Loku kutawenta siciniseko sekutsi sicelo sakho siyefika sisetjentwe ngesikhatsi lesifanele.
Incenye yekuyala ngekukhokha ye-IRP 6 manje seyisekhasini lelinye. Ngako-ke lifomu lakho lingangeniswa ngekwehlukana nemali yekukhokha.
Sebenta-90% wawo onkhe emafomu langeniswe nge-elektroniki ekutfumela imphahla nekungenisa imphahla futsi ngema-awa langu 4 kutfolwe emamanyuwali.
Caphela: nangabe ummeleli ubukene netindzaba takho tetentsela, yenta siciniseko sekutsi i-SARS iyati ngaloko. Loku kwekukuvikela nekucinisekisa kutsi i-SARS ayibeki enkingeni lingasese nekutetsemba kwakho.
I-SARS itawutfumela emafomu bakhokhi bentsela yesikhashana lababhalisiwe. Siliphi sekukhokhela sihambisana nelifomu le-IRP 6.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforsecondprovisionaltaxpayment.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe umuntfu utfola imali lengenako lengafanela kukhokhiswa intsela lengasiyo ye-SITE nobe ye-PAYE , loyo muntfu kumele akhokhe intsela yesikhashana yalemali lengenako. Intsela yesikhashana ikhokhwa njalo ngetinyanga letisitfupha.
Intsela yesikhashana yentelwe kuhlangabetana nemacala ebakhokhintsela etentsela ngalokuchubekako kunekutsi bakhokhe samba lesikhulu semali kanye ngemnyaka nakuhlolwa. Lentsela yesikhashana lekhokhwako itawulinganiswa nentsela yemholo yekugcina umuntfu lekumele ayikhokhele luhlolo lolufanele lwemnyaka umnyaka lofanele weluhlolo.
Umuntfu lekumele akhokhe intsela yesikhashana kumele, kutsi ngemalanga langu-30 acale kuba ngulekumele akhokhe intsela yesikhashana, afake sicelo sekubhaliswa ngekubhala phansi, abhalele i- South African Revenue Service Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika. Kwehluleka kwenta njalo kutawuholela ekukhokhisweni intalo netinhlawulo nentsela leyengetiwe ngenca yekwephuta kufaka emafomu ekukhokha intsela.
Lusuku lwekukhokha intsela yesikhashana yesibili lungetinyanga letisitfupha kusukela ekucaleni kwemnyaka wekuhlola. Kukhokhelwa kwentsela yesikhashana yekucala kumele ikhombe/kumele inceye yentsela lephelele lekhokhelwa ngemnyaka nobe lusuku lwemnyaka wekugcina wetimali lelivunyiwe.
Nakuphela umnyaka wetimali wangeNdlovana kudaleka tinkinga tetimali futsi nesicinisekiso sitfolakele e-SARS sekungenisa titatimende tetetimali ngalelinye lilanga kunaleli leNdlovana, bantfu labanjalo bangaphindze bangenise emafomu entsela yesikhashana ngekuhambisana nekuphela kwemnyaka wetimali . Tonkhe timali letingenako nobe kunjalo tisala emnyakeni wekuhlola lophela mhlaka- 28/29 Indlovana.
samba sentsela yesikhashana yemnyaka wonkhe susa intsela yebasebenti yemnyaka wonkhe susa nanobe ngumaphi emakhrediti entsela yangephandle emnyaka wonkhe susa imali leyakhokhwa kuntsela yekucala.
Khokha intsela yakho usebentise emafomu e-IRP6 lemisiwe, ngemalanga lancunyiwe nobe angakendluli emalanga labekiwe ekukhokha. I-SARS itawutfumela bakhokhi bentsela yesikhashana emafomu lafanele.
Tinkhokhelo tesikhashane tingentiwa kunobe nguliphi lihhovisi leligatja le-SARS, ngeMisombuluko kuya kuLesihlanu, emkhatsini wa-08:00 na-15:30, kungafaki ekhatsi emaholide esive.
Lapho khona tinkhokhelo tentiwa ngeliposi, ngelibhangi nobe nge-ATM, sikhatsi lesanele sekuposa kanye nesikhatsi sekusebenta kumele sikhunjulwe.
Lapho khona tinkhokhelo tentiwa nge-lekthroniki, vumela tikhatsi tasebhange tekuvala nesikhatsi sekulungisa lokungatsatsa emkhatsini wemalanga lamabili kuya kulasihlanu.
Lemininingwane ikhonjiswa encwadzini yekukhokhela efomini letimbuyiselo le-IRP 6.
Uma ngabe lusuku lwekugcina lwekubhadala luwela ngekhatsi kweholide yesive nobe ngemphelasontfo, inkhokhelo kumele yentiwe ngelusuku lwekugcina Lwekusebenta ngaphambi kweholide yesive nobe imphelasontfo.
Emafomu ema-IRP 6 esibili kumele angeniswe ngisho nobe ngabe, ngekuya kwekubala kwakho, kute intsela yesikhashana lekumele ikhokhwe.
Intsela yesibili yesikhashana kumele imiselwe emalini lengenako lengabanjelwa intsela lelinganako nalena lesisekelo nobe linani lemali langengempela lemiselwe emalini lengenako lengakhokhelwa intsela yaloyo mnyaka.
Ungakhokhiswa intsela leyengetiwe nangabe imali yakho lenganako lengabanjelwa intsela lefaniselwe ingaphansi kwa-90% yemali lengenako yangempela lengabanjelwa intsela futsi lencane kunelali lesisekelo.
Yenta siciniseko sekutsi emafomu e- IRP 6 angeniswa lelihhovisi leligatja le-SARS lelifanele singakashayi sikhatsi sekukhokha. Loku kutawenta siciniseko sekutsi sicelo sakho siyefika sisetjentwe ngesikhatsi lesifanele futsi angeke ukhokhe tinhlawulo tekukhokhela nemali leyengetiwe.
Incenye yekwatisa ngekukhokha ye-IRP 6 manje seyisekhasini lelinye. Ngako-ke lifomu lakho lingangeniswa ngekwehlukana nemali yekukhokha.
Sebenta-90% wawo onkhe emafomu langeniswe nge-elektroniki ekutfumela imphahla nekungenisa imphahla futsi ngema-awa langu 4 kutfolwe emamanyuwali.
Caphela: nangabe ummeleli ubukene netindzaba takho tetentsela, yenta siciniseko sekutsi i-SARS iyati ngaloko. Loku kwekuvikela nekucinisekisa kutsi i-SARS ayibeki enkingeni lingasese nekutetsemba kwakho.
Siliphi sekuhola kumele sihambisane nelifomu i-IRP 6.
<fn>GOV-ZA. Policereservist.2010-03-25.ss.txt</fn>
Irizefu yemaphoyisa lilunga lemphakatsi lowenta ngalokungakagcwali imisebenti yebuphoyisa nobe yeLuphiko Lwemisebenti Yetemaphoyisa eNingizimu Afrika ngekuvolontiya ngaphandle kwekukhokhelwa ekwenteni leyo misebenti.
Angagcoka iyunifom utawuceceshwa kumikhakha lefanelekile yebuphoyisa bekusebenta.
wenta imisebenti letsite yekusebenta kulizinga lasehhovisi kuvelonkhe, lizinga lesifundza, indzawo nobe lizinga lasesiteshini kantsi futsi angeke enta imisebenti yebuphoyisa bekuphenya akagcoki iyunifomu lapho kudzingeke khona, kufanele baceceshwe kutincenye temtsetfo letifanelekile, tinchubomgomo nemiyalelo lesebentako kulemisebenti lekhetsekile.
kufanele abe nemakhono latsite nobe lwati lolujulile langasetjentiswa ngalokuphatsekako kuMisebenti Yemaphoya, sib. Bashayeli betincolomoya, bodokotela, bantjuzi, basebenti betenhlalakahle, nobe basebenti betengcondvo.
utawenta imisebenti lekhetsekiles kulomkhakha welwati lolujulile angahle, ngekuvunywa yikhomanda yakhe, angcoka iyunifomu kufanele baceceshwe kutincenye temtsetfo, tinchubongomo nemiyalelo lesebentako kulemisebenti lekhetsekile letsintsekako.
wenta imisebenti kumikhakha yekusebenta kwebuphoyisa lokuhlobene nebuphoyisa bemikhakha etindzaweni tasemaphandleni nasemadolobheni kumkhakha lotsite kulizinga lasesiteshini; nobe utawenta kuphela imisebenti etindzaweni letitsite kumkhakha lotsite njengobe kutawuncuma ikhomanda.
Kufanele aceceshwe kuimikhakha lefanelekile yebuphoyisa bemikhakha nebuphoyisa bekusebenta lokuhlobene nemisebenti yakhe. Lucecesho lolungetiwe lutawufuneka uma abandzakanyeka kubuphoyisa bemikhakha tindlela tekusebenta.
Irizefu lecokwe kusinye saletigaba ingadluliselwa kunobe ngabe ngusiphi lesinye sigaba uma ahambisana nato tonkhe letimfuneko taleso sigaba lesitsite futsi alwentile nobe anenshisekelo yekungelela lolucecesho lwaleso sigaba.
Vumela kutsi kutsatfwe kubhala kweminwe yakho futsi kufanele ube ungakate utfolakale unelicala nobe usesengaphansi kwekushushiselwa licala ukulungele kutsi uye kuyoceceshwa ukulungele kutsatsa sifunga sasehhovisi ute ema-tattoos labonakalako; futsi ngalokuncomekako ube nelayisensi yekushayela, nanobe kungasiyo imfuneko lehamba embili kumarizefu.
ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho ikhophi lecinisekisiwe yelayisensi yekushayela yakho, uma unayo emakhophi lacinisekisiwe yeticu tekufundza.
umuntfu lokhishwe njengemuntfu longakalungi ngekwengcondvo ngumcashi wangaphambilini lilunga langaphambilini leLuphiko lweMisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika lona sicelo sekubhaliswa futsi sicitsiwe umuntfu losebenta kunobe ngabe ngusiphi sikhundla nobe sikhundla kulicembu lepolitiki intsatseli ngalokuphelele kanye nesisebenti setemisakato umfundzi bonogadza lilunga leMisebenti Yemaphoyisa Amasipala.
Uma utfolakala kutsi ufanelekile, sicelo sakho sitawumukelwa nguNkhomishana weSigodzi bese utawufungiswa. Angeke uvunyelwe kutsi wente imisebenti yebuphoyisa ngaphambi kwekutsi ucedze ngemphumelelo lucecesho lwakho. Ngemuva kwaloko, utawuniketwe sitifiketi sekucashwa ngalokusemtsetfweni.
Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Professionaldriverspermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekushayela ngebucwepheshe yentelwe bantfu labadzingeka kutsi bashayele tinhlobo letitsite tetimoti. Lemvumo iniketwa ngetulu kwelayisensi yekushayela letayelekile.
imoti yekwetfwala timphahla, imoti yekudvonsa nobe kwetfwala timoti letephukile nobe ibhasi timoti letinesisindvo lesingetulu kwa-3 500 kg futsi letentelwe kwetfwala bantfu labangu-12 nobe ngetulu.
imoti yekwetfwala timphahla - umele ube neminyaka lengu-18 budzala imoti yekwetfwala bantfu- umele ube neminyaka lengu-21 budzala imoti leyetfwala imphahla leyingoti - umele ube neminyaka lengu-25 budzala.
unelayisensi yekushayela lesebentako yaloluhlobo lwemoti lekukhulunyelwa ngayo sewucinisekiswe kuba ngumuntfu lophilile, ngudokotela ucinisekiswe ngumtimba loceceshako awukate wabekwa licala lekutfolakala ushayela kantsi udzakiwe, kushayela kabi ngekunganaki, nobe kushayela ngebudlova nobe ungakate sewutsatselwe ilayisensi yakho yekushayela.
Kulahlwa licala lokutsite ngekhatsi kuleminyaka lesihlanu leyendlulile lokungakuvimbela utfole imvumo yekushayela ngebucwepheshe. Kulahlwa ngemacala lokungetulu kweminyaka lesihlanu angeke kubalwe.
Losebentisa imoti nobe umnikati wayo lefunelwa imvumo yekushayela ngebucwepheshe, angeke avumele lomunye umuntfu ashayele lemoti emgwaceni wesive, ngaphandle nangabe banemvumo yekushayela ngebucwepheshe belicembu lelifanele.
Utawenta luhlolo lwemehlo kusikhungo sekufundzela kushayela.
matisi , likhadi lelayisensi yekushayela, ipasipoti yaseNingizimu Afrika lesebentako titfombe letimbili taMatisi letinembala lomnyama nalomhlophe ilayisensi yekushayela lesebentako sitifiketi sekucecesha sitifiketi setekwelashwa lenye imvumo yekushayela ngebucwepheshe nobe imvumo yekushayelela sive lonayo.
Khokha imali lencunyiwe.
Ngemuva kwekukhokha, utawendluliselwa esiteshini semaphoyisa lesidvute ucele umbiko wekulahlwa licala.
Utawatiswa nangabe lelikhadi lemvumo yekushayela ngebucwepheshe selilungele kulandvwa. Kumele ukhone kutatisa nasewulandza lelikhadi. Nanobe nguliphi likhadi lelingakalandvwa emalangeni langu-120 litawulahlwa.
Imvumo ingalunga ngemaviki lasiphohlongo kuya kulalishumi nakubili.
<fn>GOV-ZA. ProspectingRight.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lilungelo lekubuka ematfuba etimbiwa yincwadzimvumo levumela inkhapani nobe umuntfu kutsi asaveye nobe aphenye indzawo yemhlaba ngetinjongo tekutfola umtfombo wetimbiwa lokhona nobe longahle ube khona. Nobe ngabe ngubani umuntfu lofuna kufaka sicelo selilungelo lekubuka ematfuba etimbiwa kufanele afake sicelo kuMenenja yeSigodzi lapho lomhlaba utfolakala khona.
Lilungelo lekubuka ematfuba etimbiwa lihlala iminyaka lesihlanu, kodvwa ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi, umfaki sicelo angacela kuvuselelwa kwalelilungelo lekubuka ematfuba etimbiwa sikhatsi lesingadluli kuminyaka lemitsatfu.
Lomfaki sicelo kufanele abe nemali kanye nelwati lekwenta umsebenti wekubuka ematfuba etimbiwa lohlongotwako ngalokugcwele.
Lelisu lekutfola timali kufanele lihambisane nalomsebenti wekubuka ematfuba etimbiwa lohlosiwe kanye nalesikhatsi kuloko.
Akukho kungcola nobe umonakalo etikwesimo sendzawo lokutawenteka ngenca yalomsebenti wekubuka ematfuba etimbiwa.
Lomfaki sicelo uyakhona kuhambisana neMtsetfo weTemphilo neKuphepha eTimayini.
Lomfaki sicelo akaphambani neMtsetfo weKutfutfukiswa weTimbiwa neMitfombo yeteMafutsa.
akekho lomunye umuntfu lanelilungelo lekutsengisa, lilungelo letimbiwa, incwadzimvumo yetimbiwa nobe incwadzimvumo yekugcina lomhlaba kuletimbiwa kanye nemhlaba lohlongotwako.
Faka sicelo kulelihhovisi leMenenja Yesigodzi yeLitiko Letimbiwa Nemandla kulesigodzi lapho lomhlaba utfolakala khona.
Lelifomu kufanele lipheleketelwe ngulemali yekufaka sicelo lefunekako lengabuyiselwa emuva.
Uma sicelo sakho samukelekile, iMenenja Yesigodzi itakucela kutsi utfumela luhlelo lwekulawulwa kwesimo sendzawo, ubese utsintsane nemnikati wemhlaba, lona lohlele kulo kanye nawo onkhe emacele latsintsekile.
Tfumela imiphumela lebhaliwe yalokuchumana kuMenenja ngekhatsi kwa-30 tinsuku 30.
Uma tonkhe letimfuneko kuhlangabetene nato, iMenenja Yesigodzi itawutfumela lesicelo kuNdvuna kute ilubuke.
Uma iMenenja Yesigodzi ingasimukeli sicelo sakho, kufanele akutjele ngembhalo ngekhatsi kwetinsuku letingu-14 bese ubuyisa lesicelo kuwe.
Uma sicelo sakho samukelekile, iMenenja Yesigodzi itakwatisa ngekhatsi kwetinsuku letingu-14 bese ikucela kutsi utfumela luhlelo lwekulawulwa kwesimo sendzawo, ubese utsintsane nemnikati wemhlaba, lona lohlele kulo kanye nawo onkhe emacele latsintsekile.
Tfumela imiphumela lebhaliwe yalokuchumana kuMenenja ngekhatsi kwa-30 tinsuku 30.
Uma tonkhe letimfuneko kuhlangabetene nato, iMenenja Yesigodzi kufanele atfumele lesicelo kuNdvuna kute ibuke lesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Protectionorder.2010-03-25.ss.txt</fn>
Yini budlova basekhaya?
Nanobe nguyiphi indlela yekutiphatsa lekuhlubetako nobe yekulawula lapho khona kwenta lokunjalo kungalimata imphilo, kuphepha, nobe kuphila kahle kwakho.
Nangabe letinhlobo tekuhlukubeteka tenteka kuwe nobe kubani lomatiko, ungafaka sicelo semyalelo wekuvikeleka.
Angenti lokunye njengobe kuchaziwe kulomyalelo wekuvikeleka.
Ngubani longafaka sicelo semyalelo wekuvikeleka?
Ngunobe ngubani lotsandza imphilo yemmangali.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
Faka sicelo semyalelo wekuvukeleka Enkantolo Yamantji ledvute nalapho uhlala futsi usebenta khona, nobe kunini, ngesikhatsi nobe ngaphandle kwesikhatsi senkantolo kanye nangemaholide esive nobe ngetimphelasontfo.
Ligama lesiteshi semaphoyisa lapho ummangali kungenteka abike khona nobe ngukuphi kwephulwa kwalomyalelo wekuvikeleka loceliwe.
Umuntfo inkantolo leyenetisekako kutsi akakhoni kuniketa lemvumo lefunekako.
Cinisekisa lamafomu namabhalane wasenkantolo bese uyawangenisa.
Mabhalane utakutfumelela emafomu ekufaka sicelo kumantji lotawubese ubeka lilanga lekutsi ubuyele enkantolo, kute kutsi sicelo sakho sicatjangelwe.
Imantji nayo itawulungisa satiso sekwatisa umhlukubeti ngalomyalelo wekuvikeleka nekutsi kumele ete nini enkantolo.
Ngemuva kwekuvela enkantolo, imantji ingakhipha umyalelo wekuvikeleka.
Umyalelo wekuvikeleka ungatfolakala ngalelo langa, kepha ngalokwetayelekile, loku kuya ngebumatima kwelicala.
Lomyalelo uyasebenta kufikela lapho umuntfu lohlukubetwako acisha.
Nangabe umhlukubeti ufaka shwele, lomyalelo uyachubeka usebente kute kufikele lapho Inkantolo Yekubuyeketa iwucisha.
<fn>GOV-ZA. Publiccompany.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkapani yemphakatsi yinkapani lephetfwe ngumphakatsi futsi ivumeleke kutsi ingabi nebaphatsi bemasheya labangaphansi kwabalasikhombisa. Leligama "Limited" litawuvela ekugcineni kwaleligama lenkapani.
Emasheya aniketwa umphakatsi.
Nanobe kungakabekelwa sivimbo kulelinani lebaphatsi bemasheya, linani lebaphatsi bemasheya akukafaneli libe ngaphansi kwalasikhombisa.
Akukabekelwa sivimbo kulokudluliselwa phambili kwemasheya.
Leligama "Limited" litawuvela ekugcineni kwaleligama lenkapani.
Lenkapani kufanele yente umniningwane lotsite watiwe ngumphakatsi.
Loluhlobo lwebhizinisi luvame kusebenta kakhulu ngemali.
Bacondzisi ababi ngaphansi kwalababili.
Tfola lamafomu ekufaka ticelo lafanele kuleLitiko.
Khokhela lemali lebekiwe.
Kungatsatsa tinsuku letisihlanu kubhalisa.
R5 - kulawo nalowo emasheya langu-1 000 lakhishwako.
<fn>GOV-ZA. Rebateonandrefundthedutyonexport.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inhloso yalomsebenti kutsi ufake sicelo sekwehliselwa kanye nekubuyiselwa kwalemali lefakwe kumikhicito letsengwe ngaphandle kute kukhicitwe, kulungiswe, kucedzelelwe, kuniketa tinsita nobe kupaka lemikhicito lehloswe kutfunyelwa ngaphandle.
Incwadzi yemvume iyadzingeka uma ufuna kutsenga imikhicito ngaphandle futsi kufanele ufake sicelo sayo ngekugcwalisa lifomu lekufaka sicelo lelitfolakala ku-International Trade Administration Commission.
Niketa ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho.
Niketa ikhophi lecinisekisiwe yencwadzi yemvumo yekuhweba.
Kungatsatsa emaviki lamabili nobe lamane kutfola imphendvulo lephatselene nekwehliselwa nobe kubuyiselwa kwalemali kuwe Litiko Letekuhweba netimboni.
<fn>GOV-ZA. Recognitionofcustomarymarriage.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kute kwemukelwe imishado yesintfu njengemishado yangempela, kufanele ibe yentiwe mhlaka-15 Lweti-2000.
Kumele kukhulumiswane ngalomshado, kushadwe futsi kwentiwe umcimbi wekuwugubha ngekuhambisana nemtsetfo wesintfu.
Laba labashadako kumele babe ngetulu kweminyaka lengu-18 budzala.
Bobabili laba labashadako kumele bavumelane ngalomshado.
Batali bamunye walaba labashadako losesemncane kumele banikete imvumo yekutsi ashade. Nangabe ute batali, umnakekeli wakho losemtsetfweni kumele anikete imvumo. Nangabe batali nobe banakekeli labasemtsetfweni abaniketi imvumo, kumele kubonanwe nankhomishani wetenhlalakhle yebantfwana kute anikete imvumo. Nangabe batali, banakekeli labasemtsetfweni nobe nkhomishani wetenhlalakahle yebantfwana bala kuniketa imvumo, kutawuba lijaji lenkantolo lephakeme kuphela lelitawuniketa imvumo.
Nangabe munye walaba labashadako ushade ngemshado wesilumbi, angeke akwati kushada ngemshado wesintfu uma lomshado wesilumbi usaphila. Nekubonelelwa lokunjalo kuyawutsintsa umshado wesintfu lowentiwe kusukela mhlaka 1 iNgongoni-1988.
Nobe-nje kute umkhawulo welinani lemishado yesintfu lengentiwa yindvodza, kute lomunye umshado wesintfu longashadwa ngaphandle nakutfolwe umyalelo wasenkantolo lolawula inchubo yemphahla yalena leminye imishado yakhe.
Cinisekisa kushada kwakho ku-Inthanethi.
Sitifiketi lesingakafinyetwa semshado nobe kuphindvwa kwerejista lehambisanako yemculu lofakazelako lohambisana nerejista lefanele siyaniketwa kanye nekucinisekiswa kwemininingwane levela kurejista yemishado.
Kuniketwa sitifiketi semshado lesifinyetiwe, kuphela nje nangabe kute timali letikhokhelwako kuniketa sitifiketi lesibekiwe ekubhalisweni kwalomshado.
Kuniketwa masinyane sitifiketi semshado lesifinyetiwe.
Sitifiketi semshado lesingakafinyetwa sitsatsa emaviki langu- 6 kuya ku-8.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. ReferDisputetoCCMA.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kulalelwa kwekubuyiselanisa yinchubo lapho nkhomishane uhlangana nemacela lanembango kubuka tindlela ekuyisombulula ngesivumelwano.
Lenchubo yekubuyiselanisa-kuniketa sahlulelo isombulula masinyane tento tetemisebenti letingakalungi ngekuhlukana kwato kanye nekucoshwa lokungakalungi ngekubuyiselanisa kanye nekukhipha tincumo. Lenchubo ivumela kubuyiselanisa kanye nekukhipha tincumo kutsi kwenteke njengenchubo lechubekako ngalelo langa, uma kudzingekile.
Kubuyiselana kusombulula tingcaki masinyane futsi nangendlela lengavuni muntfu. Lenchubo yekubuyiselana ayikacangani, futsi ayibiti, futsi ayivumeli kumelwa ngebammeli. Sincumo sekucedza lengcaki kusetandleni talamacele labandzakanyekako.
Kulomhlangano wekubuyiselana lomcashi angaya ngekwakhe nobe amelwe ngumcondzisi nobe lomunye umcashi nobe inhlangano yebacashi. Lomcashi angamelwa ngumuntfu wasehhovisini nobe sisebenti senyonyane lebhalisiwe.
Uma umfaki sicelo uhluleka kuya kulokulalelwa kwekubuyiselanisa ngalesikhatsi lesibekiwe, lendzaba itawucitfwa. Uma lomfaki sicelo afisa kuchubeka, sicelo sekubuyeketa lokucitfwa kwalelicala kumele sentiwe.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye Khomishini yekuColelana nekuLamula.
Gcwalisa lifomu le-LRA 7.11 bese ulihambisa kuKhomishini yekuColelana, kuLamula neKwahlulela kulesifundza lapho umbango wenteke khona.
Tfumela ikhophi yalelifomu kulelelinye licele.
ikhophi yesiliphu lesibhalisiwe lesisuka ePosini ikhophi yeresithi lesayiniwe uma lelifomu lihanjiswe ngesandla sitatimende lesisayiniwe lesisuka kulomuntfu lohambise lekhophi yalelifomu lecinisekisa lomsebenti ikhophi yesiliphu sefeksi lesicinisekisa kuhamba kwalencwadzi kanye nanobe ngabe ngubuphi bufakazi lobunelisako balokusebenta.
Kungatsatsa emalanga lafika ku-30 kucedza kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Refundlicencefees.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ungafaka sicelo sekubuyiselwa kwemali yelayisensi yemoti nangabe imoti yakho yebiwe, ayikalungeli kusetjentiswa kwalomphelo, nobe yesuliwe emabhukwini ekubhalisa.
Sicelo sekubuyiselwa kumele sentiwe ngetinyanga letintsatfu kusukela ngelusuku lwekwatisa kwebiwa, kungalungeli kusetjentiswa kwalomphelo, nobe kusukela ngelusuku lekwesulwa emabhukwini.
Caphela: Imali lenganga-R30 angeke ubuyiselwe.
matisi i-afidavithi lecinisekisa kutsi imoti yebiwe, ayikalungeli kusetjentiswa ngalokuphelele nobe sitifiketi sekwesulwa emabhukwini.
Sicelo sisetjentwa ngalelo langa, kepha imali lebuyiswako ikhokhwa ngemuva kwemalanga lambalwa ngenca yelucwaningo lwangekhatsi.
<fn>GOV-ZA. RegFishVessel.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sikebhe sekudvweba sikebhe lesisetjentiselwa, nobe silungiselwe kulawulwa, kubamba nobe kuhlola imitfombo lephilako yaselwandle, nobe kulekelela imisebenti lehlobene. Loku kufaka ekhatsi tikebhe tekuncedza nobe kuncedza munye nobe ngetulu kwamunye imikhumbi elwandle ekwenteni nobe ngabe nguwuphi umsebenti lohlobene nekudvweba kufaka ekhatsi - kodvwa kungakavinjelwa kuloku - kulungiswa, kusatjalaliswa, kugcinwa, kufakwa emakhateni, kuhanjiswa nobe kulungiswa. UMtimba loPhetse teKuphepha eLwandle waseNingizimu Afrika neLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo Department of Environmental Affairs and Tourism kufanele bamukele lesikebhe sekudvweba.
Akukho sikebhe sekudvweba lesitawubhaliswa ngaphandle kwemalungelo ekudvweba nemvumo yekwenta imisebenti yekudvweba.
Sikebhe sekudvweba sitawufakwa kunchubo yekuhlolwa kutsi sifanelekile kuhamba elwandle nguMtimba loPhetse teKuphepha eLwandle waseNingizimu Afrika lapho i-SAMSA ingakhipha Sitifiketi Sekuphepha. Lesitifiketi kufanele sipheleketele sicelo sakho uma uyobhalisa.
Gcwalisa lelifomu ngemagama lamakhulu kuphela kanye nesisekelo lesibhaliwe lapho kudzingeke khona.
Tfumela sicelo sakho kanye nemvumo yemalungelo ekudvweba nobe inkhontileka leyentiwe nemnikati walesikebhe kusebentisa lesikebhe lokukhulunywa ngaso uma ungasiye umnikati wemalungelo ekudvweba.
Veta lesikhatsi kanye nalomkhakha wekudvweba lapho lesikebhe sitawusebenta khona.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 3 nobe ngetulu ngekuya ngekufaka kahle kwakho lesicelo.
<fn>GOV-ZA. RegisterBargainCouncil.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinyonyane kanye netinhlangano tebacashi tingafaka ticelo tekwakha imikhandlu yebasebenti.
Nangabe ufuna , yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Kungatsatsa tinsuku letingafika ku-60 kucedza kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. RegisterTradeUnion.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inyonyane yinhlangano yebasebenti lekhutsata iphindze ivikele tinshisekelo temalunga ato kutindzaba letiphatselene nemaholo kanye netimo tekusebenta, ikakhulukati ngekucocisana nebacashi.
Leyo naleyo khophi yalomtsetfosisekelo kufanele isayinwe nguMabhalane nasiHlalo walenyonyane, njengemakhophi laliciniso.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Gcwalisa emakhophi lamabili emafomu ekufaka sicelo.
Faka emakhophi lamatsatfu emtsetfosisekelo wenyonyane kulelifomu lekufaka sicelo lelitawutfunyelwa ku-Registrar.
Leyo naleyo khophi yemtsetfosisekelo kufanele isayinwe nguMabhalane kanye naSihlalo wenyonyane, kutsi ngemakhopi eliciniso.
Kungatsatsa emalanga longafiki ku-30 kubhalisa inyonyane.
<fn>GOV-ZA. Registeracopyright.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-copyright lilungelo lekuvikela umsebenti wemuntfu, longaba ngendlela lebhaliwe nobe umsebenti locinisekisiwe, tinhlelo tangcondvomshini, umsebenti webuciko, umsebenti wekusakata, umculo, emafilimu nobe emavidiyo.
Vikela kusho kuvimbela labanye ekutseni bakope nobe bakhicite loluhlobo lwemsebenti nobe imphahla nobe kuyisebentisa kuchuba kuzuza kwabo ngekwetimali. Umtsetfo Welilungelombhalo, nguwo loncuma lilungelombhalo.
Uma unemcondvo lomuhle, angeke ube nelilungelombhalo kuwo. Kufanele ucale ufake umcondvo wakho esimeni lesiphatsekako, njengelibhuku, likhadi, sitfombe, umdlalo wemboniso bhanyabhanya nobe lifilimu.
Pheceleti, umuntfu lobhale, waphurinta, wakhicita, wadlala, wabata, wapenda, watfwebula ngevidiyo nobe warekhoda umsebenti, uvele abe ngumnikati we-copyright yalowo msebenti. Kodvwa ngaletinye tikhatsi, uma umuntfu abitiwe futsi akhokheliwe kutsi ente incenye letsite yemsebenti, le-copyright ibese iba yalomcashi.
Kuba ne-copyright kukuniketa "buniyo" balowo msebenti kanye nekulawulwa kwekusetjentiswa ngekwetimali kwayo. Luphawu lwe-copyright levame kubonwa nguleli Â©.
Chumana neLitiko Letekuhweba Netimboni.
Kulandzela sikhatsi setinyanga letisitfupha, lucwaningo lolusemtsetfweni luyentiwa futsi ngalokuvamile i-copyright ivame kuniketwa enyangeni yesikhombisa.
<fn>GOV-ZA. Registeradesign.2010-03-25.ss.txt</fn>
Empheleni "idizayini" iphatselene netimo kanye netakhiwo letiheha liso. Lamanye emadizayini afunekiswa ngumsebenti nobe buciko.
Idizayini ngaloko simo, indlela, kubonakala, yiphethini, kuhlobisa kanye nebudlelwane bemkhicito nobe intfo. Sibonelo, idizayini yendandatho ngalokwetayelekile ivame kugcugcutelwa buciko.
inebuhle kulesimo sayo, budlelwano kanye nekuhlobisa; futsi kufanele kutsi ikhiciteke kunchubo yemboni.
kufanele ibe nesimo nobe budlelwano lobudzingwe ngumsebenti, futsi kufanele kutsi ikhiciteke kunchubo yemboni.
Kuvikelwa kumadizayini kuniketwa sikhatsi lesiminyaka lengu- 15 kantsi kumadizayini emsebenti iminyaka lengu-10.
Nanobe kungakaphocelelwa kutsi wente luphenyo kuhlola bumvelaphi bedizayini nobe kucinisekisa kutsi idizayini yinye nobe lefanako ayikase ibhaliswe ngaphambilini, kuyancomeka kutsi ukwente loko ngaphambi kwekutsi ufake sicelo sekubhaliswa. Luphenyo lungentiwa ku-Designs Registry Office ePitoli. Kufanele utentele wean matfupha nobe i-ejenti, lefana ne-patent attorney.
Uma idizayini seyamukelwe njengalensha futsi yabhaliswa, itawuniketwa sitifiketi sedizayini.
Emadizayini ayavusetelwa njalo ngemuva kweminyaka lemitsatfu.
Chumana neLitiko Letekuhweba Netimboni.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo sedizayini lelitfolakala kuLitiko Letekuhweba Netimboni.
Tfumela ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho.
Ngemuva kwesikhatsi setinyanga letisitfupha, luhlolo lolusemtsetfweni luyentiwa futsi nekubhaliswa kwaledizayini kuvame kuniketwa kulenyanga yesikhombisa.
<fn>GOV-ZA. Registeralateregistrationsbirth.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kubhaliswa ngemuva kwesikhatsi kwekubelekwa kungesikhatsi kubelekwa kwemuntfu kubhaliswa ngemuva kwemnyaka abelekiwe. Kubhaliswa ngemuva kwesikhatsi kubelekwa kungatiswa ngemuva kwemnyaka kepha ngaphansi kweminyaka lengu-15 nobe ngetulu kweminyaka lengu-15.
ikhophi yamatisi yamake lenesitembu semtsetfo nangabe batali abakashadi futsi babe akafuni kutsatsa umtfwalo wekuba ngumtali. Nobe-ke, nangabe babe wentalo uyawemukela umtfwalo wekuba ngumtali, kudzingeka emakhophi abomatisi bebatali bobabili, lagcotjwe sitembu semtsetfo. Nangabe ushade make wentalo, kudzingeka emakhophi abomatisi labagcotjwe sitembu semtsetfo abo bobabili batali kanye nesitifiketi sabo semshado nobe sitiketi lesivela esibhedlela nobe likhaya lapho lomntfwana abelekelwa khona. Lesitifiketi kumele sisayinwe nguloyo lophetse futsi kumele ibe neligama lesikhungo lesisemtsetfweni nesitembu lesinelusuku.
iciniseko semininingwane yemntfwana njengobe ibekiwe kurejista yesikolo nobe sitifiketi sesikolo sekucala langena kuso, lesisayinwe nguthishelanhloko. Lesiciniseko kumele sibe nenombolo yathishelanhloko ibhalwe ephepheni lelisemtsetfweni lelinemininingwane yesikolo ligcotjwe sitembu sesikolo lesinelusuku.
sitifiketi semntfwana sekubhajatiswa, nangabe wanikwa eminyakeni lesihlanu yekubelekwa.
nangabe batali abekho, kufuneka i-afidavithi levela kulilunga lemndeni lelisondzelene naye lokungenani libe ngulomdzala kunalomntfwa ngeminyaka lengu-10 neminyaka, lowatiko ngekutalwa kwalomntfwana futsi acinisekise kutatisa kwalomntfwana nesimo sakhe.
sitatimende lesivela kumuntfu lowatiko ngebatali balona lofaka sicelo. Lomuntfu kumele aphindze aphekeletele lolofaka sicelo kunobe nguliphi lihhovisi leLitiko leTasekhaya lapho khona lofaka sicelo nemphekeleteli yakho batawungenela tingcocoluhlolo ngekwehlukana.
Ticelo tingatsatsa tinyanga letingu-3 kuya ku-6.
Caphela: Lamafomu akatfolakali ku-website. Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Registerandlicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imoti lenelayisensi levalwe kusebenta, lecishwe kubhaliswa, leyebiwe, nobe leyakhiwe kabusha nobe yaguculwa idzinga kwentelwa ilayisensi futsi. Loku futsi kuyenteka nangabe kuntjintja banikati nobe lemoto itfolwe emphahleni yemufi.
Ilayisensi yalemoti itawusebenta tinyanga letingu-12.
Chumana nelihhovisi letemgwaco lakho lelisedvute.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo ehhovisi lakho letimoti.
sitifiketi sekufa kwemufi.
Khokha imali lencunyiwe.
Caphela: Timali letikweletwako tifanele ikhokhelwe timoti temalayisensi laphelelwe sikhatsi futsi angavusetelwa.
Sicelo sisetjentwa ngalelo langa.
<fn>GOV-ZA. Registeranexternalcompany.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inhlangano yasemave langaphandle kweNingizimu Afrika lafuna kwenta ibhizinisi eNingizimu Afrika angafaka sicelo semvumo njengenkapani yangaphandle. Inkapani yangaphandle yinkapani lebhaliswe eveni langaphandle lefisa kusungula inkapani eNingizimu Afrika.
Ngenca yetinchubo letinyenti letenteka njengencenye yayo yonkhe lenchubo yekubhalisa, kuyancomeka kutsi usebentise tinsita tebameli baseNingizimu Afrika.
Kufanele ubonani nemmeli waseNingizimu Afrika, njengobe timfuneko letitsite teMtsetfo Wetinkapani, 1973 tingabukana kuphela nemalunga alobo bucwepheshe.
Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi yonkhe imiculu kufanele igcwaliswe nge-inki legcamile lemnyama lengacisheki.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo njengobe kubhaliwe ngaphansi kwalesihloko "emafomu lagcwaliswako" ngentansi.
Niketa bomatisi labacinisekisiwe nobe emapasipoti lasebentako abo bonkhe labantfu labatsintsekako kulenkapani lekufanele ibhaliswe.
Yonkhe imiculu kufanele ilandzelwe yiMemorandamu kanye nema-Athikili enhlangano, lekufanele kube ngesimo selibhuku futsi kufanele lelicinisekiswe njengesivumelwano kulelo nalelo khasi nguMphakatsi kulelive lapho ivela khona.
Kubhalisa kungatsatsa tinsuku letisihlanu.
<fn>GOV-ZA. Registeraprivatecompany.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkapani yangasese ngumtimba webhizinisi lophetfwe ngebaphatsi masheya kantsi futsi emasheya abo angeke atsengiselwe umphakatsi. Mayelana neMtsetfo wetiNkapani, 1973, inkapani yangasese kufanele lokungenani ebaphatsi bemasheya langu-50. Labaphetse emasheya bavame kubitwa ngekutsi bacondzisi benkapani.
Inchubo yekubhalisa yenkapani yahulumende nobe yangasese ifaka ekhatsi inchubo legcwele. Ngenca yalobulukhuni baletinchubo letibandzakanyekako, kusebentisa ummeli kufanele kwentiwe kulenchubo yekubhalisa.
Chumana neLitiko Letekuhweba netimboni.
Khokhela lemali lebekiwe.
Kungatsatsa tinsuku letisihlanu kubhalisa inkapani yangasese.
R5 - Kulawo nalowo emasheya langu-1 000 lakhishwako.
<fn>GOV-ZA. Registerasaciproagent.2010-03-25.ss.txt</fn>
Onkhe emacele lachumana nobe ladzinga kuchumana ne-Registrar of Companies kanye neyema-Close Corporations ngalokujwayelekile kufanele babhalise njengema-ejenti e-CIPRO. Uma ngabe sewubhalisile, asisekho sidzingo sekuphindze ubhalise futsi, utawuphindze uvuswe njenge-ejenti futsi ngaloko angeke ulahlekelwe yikhodi yakho yebu-ejenti.
Kubhalisa, utawudzingeka kutsi ukhokhele sibambiso longaphindze ubuyiselwe sona ku-akhawunti ye-CIPRO. Ngemuva kwekutsi kucinisekiswa kwekubhaliswa kwakho sekutfolakele, i-akhawunti itawuvuselelwa bese iyakulungela kutsi isetjentiswe. Tindleko tekubuka kanye nekuprinta iNkapani lebhalisiwe nobe sitifiketi se-Close Corporation Certificate ngu-R30 ngesitifiketi. Loku kutawuba ku-akhawunti yekufaka imali letawube incike kukhodi yakho yebu-ejenti, letawusetjentiswa ngemshini kutsi itsatse imali ekupheleni kwenyanga.
Tfumela ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho.
Awukho umtsetfo losebenta kuletinsita.
Sicelo kusetjentwa ngaso ngalelo langa.
<fn>GOV-ZA. Registerasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bantfu labangakabhaliswa angeke bawente umsebenti webantfu lababhalisile.
Kungani kumele ubhalise?
Ngutiphi tidzingeko tekubhalisa?
Lesicelo kumele sihambisane nemali yekubhalisa lebekiwe.
Kubhaliswa kungatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8 ngekuya kwekutsi yonkhe imiculu lefunekako ingenisiwe.
Imiphumela yaloluhlolo angeke yatiswe kute kube ngemuva kwemhlangano weMkhandlu.
Nangabe, ngemuva kwekucala kusebenta kweMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, 1993 , lofaka sicelo bekalahlwe licala, nobe kuseRiphabhuliki nobe kulenye indzawo, wanikwa sigwebo lesingetulu kwetinyanga letintsantfu, nobe wahlawuliswa lokulingana leto tinyanga.
Kuphela-nje nangabe kubhaliswa kwalofaka sicelo kulengisiwe njengemphumela wekujeziswa lanikwe kona, ngaphansi kwaloMtsetfo.
Nangabe lofaka sicelo ungumuntfu longakhoni kukhokhela netikweleti, lowangena etikweletini ngekunakekeli kwakhe nobe kungakhoni kwenta umsebenti longaphansi kwalelicembu lalifakela sicelo.
Ungafaka sikhalo kulomkhandlu ngesincumo sawo angakapheli emalanga langu-30.
Kumele ufake sicelo kuloMkhandlu sekuvusetelwa kubhaliswa kwakho, lokungenani tinyanga letintsatfu ngaphambi kwekutsi kubhaliswa kwakho kuphelele sikhatsi.
Kubhanga nge-elekhthronikhi nekubhanga ngco: uyacelwa kutsi usebentise ticalo temagama akho nesibongo kute sitfola kukhokhela kwakho kusitatimende setfu sasebhange bese usitfumelela ngencwadzigezi bufakazi bekutsi ukhokhile kanye nelikhasi LEKUCALA lelifomu lakho lekufaka sicelo ku:012 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registerasaprovincialtaxpayer.2010-03-25.ss.txt</fn>
nanobe ngubani umuntfu lotfola imali lengenako, ngaphandle kwemholo nanobe ngubani umcondzisi wenkampani, nangabe loyo mcondzisi waleyo nkampani ngumhlali waseNingizimu Afrika - ngaphandle nangabe Nkhomishani we-South African Revenue Service usho lokunye nanobe ngubani lilunga le-close corporation nangabe lelo lilunga lingumhlali waseNingizimu Afrika - ngaphandle nangabe Nkhomishani usho lokunye nanobe nguyiphi inkampani nanobe ngubani umuntfu loshiwo nguNkhomishani kutsi ungumkhokhi wentsela yesikhashana.
Lapho inkampani isengakatfoli intsela yebasebenti kumcondzisi, angeke asebentise intsela yaleso sisebenti nakabuketa kukhokhelwa kwentsela yesikhashana.
Umuntfu lekumele acale akhokhe intsela yesikhashana, kumele kutsi emalangeni langu-30 acale kuba ngulekumele akhokhe intsela yesikhashana, afake sicelo ngekubhala phansi, abhalele lihhovisi lendzawo leligatja le-SARS. Kwehluleka kwenta njalo kutawuholela ekukhokheni intalo netinhlawulo temali lephutile kukhokhelwa nentsela leyengetiwe ngenca yekwephuta kufaka emafomu entsela.
nanobe ngubani, ngaphandle kwemali lengenako layitfola emholweni, utfola imali lemisiwe lengendluli-R18 000 yebantfu labangaphansi kwalabangu-65 nobe-R26 000 webantfu labangetulu kwa-65.
imali lebanjelwa intsela yemnyaka wentsela ayendluli-R80 000 futsi ifaka ekhatsi umholo, imphesheni, intalo, inzuzo lehlukaniselwanako, imali yerenti futsi akasiye umcondzisi wenkampani yangasese nobe lilunga le-close corporation futsi kute lenye ibhizinisi layentako.
Ngenisa sicelo sekutsi ubhalise njengalokhokha intsela yesikhashana ehhovisi lakho lelidvute leligatja le-SARS, ngekubhala incwadzi. Lencwadzi kumele ikhombise lilanga lowacala ngalo kutsi ube ngulekumele akhokhe Intsela Yesikhashana.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusebenta lesicelo.
Sicelo kumele singeniswe sibhalwe njengencwadzi.
<fn>GOV-ZA. Registeratrademark.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-trade mark ligama le-brand, silogeni nobe i-logo. Ibonisa imisebenti nobe timphahla temuntfu tsite bese itenta tihluke kuletinye timphahla nobe tinsita yalomunye.
Ngaloko ligama le-brand kuba ligama linye nobe inhlanganisela yemagama . Silogeni tinhlavu temagama nobe umusho lomfisha bese kutsi ilogo kuba sitfombe nobe isimbuli lehlukile. Tiniketa kwatiwa ngalokuhlukile emakethe, futsi kungasebenta kuko kokubili imikhicito kanye netinsita.
Uma i-trade mark sekubhalisiwe, akekho lomunye lotawuphindze asebentise le-trade mark, nobe lenye lefana nayo. Uma loku kwenteka, bantfu bangatsatselwa tinyatselo temtsetfo. Kuke kwaba nemacala lamakhulu eNingizimu Afrika njengaleli le-Macdonalds yamangalela sitolo lesitsengisa kudla lokuphekiwe eNingizimu Afrika lebesisebentisa luphawu lolufanako ya- "M".
Tfola lifomu TM1 bese uligcwalisa ngakatsatfu. Emakhophi lamabili asehhovisi bese kutsi lena yesitsatfu igcinwa nguwe njengebufakazi besicelo sakho.
Bhadala lemali yekubhalisa kucala nobe ngalesikhatsi uhambisa lesicelo.
Caphela kakhulu ungafaki timphahla nobe tinsita letiwela kuletinye tinhlobo kulekusebenta kwale-trade mark. Uma wenta njani, utawelulekwa kutsi uchibiyele loko lokukhetsekile kufaka ekhatsi kuphela timphahla nobe tinsita talolo luhlobo lolukhetsekile. Kuloku lokunye, kutawufuneka ufake sicelo lesisha kabusha.
Indzawo 74 ya-TM1 "likheli letinsita " ngulelikheli lapho utawutfola khona konkhe kuchumana lokusuka kulihhovisi le-Trade Mark. Uma kuntjintja emakheli, kufanele watise leliTiko ngalokufanele ngekucela "tingucuko ekhelini letinsita" kulifomu TM2.
Uma sicelo sakho sesihambelana nalokufunekako lokusemtsetfweni, utawuniketwa lusuku lekufaka sicelo kanye nenombolo. Konkhe kuchumana lokulandzelako kutawutfwala leyo nombolo yekufaka sicelo. Nanobe kutsatsa tinyanga letingu-18 kubhalisa i-trade mark, ungacala kuyisebentisa masinyane uma ucedza kutfola inombolo yakho yekufaka sicelo.
Sive siniketwe sikhatsi lesitinyanga letintsatfu kutsi sifake kuphikisa.
Uma kute kuphikisa lokuvelile, sitifiketi sekubhaliswa kwe-Trade Mark siyakhishwa.
Khokhela ebhange usebentisa ikhodi yelikhasimende.
Kungahle kutsatse iminyaka lemibili kutsi kubhaliswa kwe-trade mark kuphotfulwe.
<fn>GOV-ZA. Registerdrivinglicencetestingcentre.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekubhalisa sikhungo selayisensi yekushayela kumele sentiwe elifomini lekufaka sicelo lelimisiwe. Njengencenye yenchubo yekufaka sicelo, utawucelwa kutsi ukhombe bameleli besigungu sebaphatsi nebahloli balamalayisensi ekushayela.
Nangabe MEC uyenetiseka ngaloluhlolo, ungasenta kancono lesikhungo semalayisensi ekushayela, arekhode imininingwane kurejista yetikhungo temalayisensi ekushayela futsi anikete lofake sicelo sitifiketi sekubhalisa.
Kuchumana neLitiko leTekutfutsa lesiFundza.
imiculu yekutatisa yebaphatsi yesikhungo semalayisensi ekushayela.
sitifiketi sekubhaliswa kwebhizinisi.
Kungatsatsa tinyanga letisitfupha kubhalisa sikhungo semalayisensi ekushayela.
<fn>GOV-ZA. Registerimportagentanimalgeneticmaterial.2010-03-25.ss.txt</fn>
lesakhiwo kufanele sibe nayo yonkhe imishini lefunekako kusebenta ngaletitsako tetilwane letifananisiwe lesakhiwo selabhoratri kanye nesentsela kufanele sihambisane nalamazinga labekiwe lafunekako bacashi kufanele bakwati kusebenta ngalesidvodza.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kulona lofake sicelo.
Lemali lefanele kufanele ipheleketele leso naleso sicelo. khokhela emasheke kanye nema-postal orders ku: Mcondzisi Jikelele: Litiko Letekulima.
Lesicelo singatsatsa tinsuku letingu-30 kutsi sentiwe.
<fn>GOV-ZA. Registeringanonprofit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinhlangano letingazuzi tinkapani letibhaliswe kuniketa tinsita nobe kutfutfukisa tinshisekelo temphakatsi. Atikahlosi kwenta inzuzo nobe tahlulelwe ngetinzuzo letiwentako. Linyenti letinhlangano letingazuzi tinhlangano tenkholo nobe tebubele.
Ngalokwetayelekile, tinhlangano letingazuzi tiniketa tinsita Kumiphakatsi lehlukene njengetikimu tekondla bantfwana, tinhlangano letinakekela tintsandzane te- AIDS, tinhlangano tenkholo, njalonjalo. Nobe ngabe ngutiphi tinzuzo labatentako ngemuva kwekukhokhela tindleko tekusebenta, tisetjentiselwa kukhulisa tinsita.
Tinhlangano letingazuzi tivame kutfola imali ngeminikelo kanye netimali temave angaphandle futsi tibhaliswe mayelana neSigaba 21 yeMtsetfo wetiNkapani, 1973. Inkapani yeSigaba 21 kufanele ibe nemalunga langekho ngaphansi kwalasikhombisa futsi nalokungenani ibe nebacondzisi lababili.
Njengobe lenchubo yekubhalisa inhlangano lengenti inzuzo iyahlupha, kuncedvwa ngummeli kuyancomeka. Imemorandamu kanye nema-Articles alenkapani kufanele agcwaliswe futsi aphindze alungiswe kufanela lenkapani ngaphandle kwemali yekwabelana futsi kufanele acinisekiswe yi-notary public longucwepheshe kutemtsetfo.
Chumana neLitiko Letekuhweba Netimboni.
Gcwalisa lamafomu lafanelekile latfolakala kuLitiko Letekuhweba netimboni..
Kungatsatsa tinsuku letisihlanu kusebenta ngesicelo sakho.
<fn>GOV-ZA. Registerlandforkeepingbuffalo.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nobe ngabe ngubani lofuna kugcina inyatsi kufanele acale ngekubhalisa lomhlaba neLitiko Letekulima.
Khipha ku-internet bese ugcwalisa lelifomu lekufaka sicelo katsatfu. Lelifomu lingaphindze licelwe kulihhovisi lesisebenti setenyama.
Cela sisebenti setenyama sesigodzi kutsi ahlole lomhlaba kanye nefenisi kanye nekucinisekisa simo setifo kulenyatsi.
Lona loyinhloko yetemisebenti yetenyama kulesifundza kufanele afakaze kutsi imitfombo leyanele ikhona kucaphela timo kulelipulasi ngetikhatsi tonkhe, kutsi konkhe kuzula kwalenyatsi kulelipulazi kungachutjwa ngendlela lekahle nekutsi kutawukhonakala kubona lokungahambi kahle ngsphsndle kwekubambeleleka.
sitifiketi lesisemtsetfweni sekuvaleleka lokwanele lesikhishwe tiphatsimandla tekongiwa kwemvelo ikhophi yelibalave lebonisa ncamashi lobukhulu balelive lekufakwe sicelo kulo.
Sikhatsi lesitsatfwako kutsi lesicelo samukelwe kuyahluka kusifundza ngesifundza. Uma sesamukelwe, sitfunyelwa kuLitiko Letekulima.
Tisebenti kulelitiko lavelonkhe tikhipha inombolo yekubhalisa lesemtsetfweni, bafake lomniningwano kurejista yetinyatsi yavelonkhe bese bakhipha lesitifiketi sekubhalisa basinikete lomnikati wemhlaba. Lenchubo ingatsatsa tinsuku letilishumi tekusebenta.
<fn>GOV-ZA. Registertovote.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kute ufaneleke kubhalisela kuvota elukhetfweni lwavelonkhe, lwesifundza nobe lwamasipala kutawudzingakala kwekutsi ubhalise esigodzini sekuvota lapho uhlala khona. Loku kubaluleke kakhulu ikakhulukati elukhetfweni lwabomasipala ngobe ungavota kuphela esigodzini sekuvota lapho ubhaliswe khona. Uma ngabe sewubhalisiwe kantsi nemininingwane yakho icinisekisiwe ne-Population Register, ligama lakho litawufakwa Eluhlwini Lwebavoti Lolwetayelekile Lwavelonkhe.
Luhlu Lwebavoti luvalelwa kuvota ngelilanga lapho khona lusuku lwekuvota lwelukhetfo lolutsite lumenyetelwa kuGazethi yaHulumende.
Bhalisa ngekwakho esiteshini sekuvota esigodzini sekuvota lapho uhlala khona ngesikhatsi sekubhalisela kuvota jikelele.
Bhalise nganobe ngusiphi sikhatsi nge-awa ekusebenta kuKhomishini Yelukhetfo Lolutimele.
Yani naMatisi wakho.
Gcwalisa lifomu lekufaka sicelo lelifanele.
Sikhulu sekubhalisa sitawunamatselisa sitika kuMatisi wakho lesinenombolo yesigodzi sekuvota kuso.
Sicelo sakho sekubhaliswa kutawusetjentwa ngaso ngaleso sikhatsi.
Emafomu ayatfolakala emahhovisi ekubhalisa.
<fn>GOV-ZA. Registerwateruse.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bonkhe basebentisi bemanti, labangatfoli emanti kumphakeli wetinsita, kusiphatsimandla sendzawo, kubhodi yemanti, kubhodi yekunisela, kusikimu sahulumende nobe kumphakeli wemanti ngebunyenti, kumele babhalise kusebentisa kwabo emanti neLitiko leTemanti netemaHlatsi.
kunisela tinjongo tasemayini kusebentisa etimbonini kunisela kudla kwetilwane lokunye kusetjentiswa lokukhonjiswe kuMvumo Jikelele ngekweSigaba 39 seMtsetfo weManti waVelonkhe wanga-1998.
kulahla tinsita nobe emanti lacuketse tinsila kuphambukiswa kwemifula nobe imisele nobe kuntjintjelwe nobe emibhedeni nobe emasentseni nobe tibonakaliso temzila wemanti.
Kugcinwa - Nobe ngumuphi umuntfu nobe umtimba logcina emanti nganobe ngayiphi inhloso kusuka kumanti lahamba ngetulu, emanti angaphasi kwemhlaba nobe kuhamba kwesiyalu kwemanti langaba ngu-10 00 cubic meters nobe indzawo yemanti lephakelwa ngalokugcwele yendlula 1 hektha ngelinani leliphelele emhlabeni lephetfwe futsi losetjentiswa ngulomuntfu nobe umtimba longakaphatsi imvumo nobe longenamvumo.
Imisebenti yekuncishiswa kuhamba kwemfundlana - Konkhe kuhlanyelwa kwetihlahla ngehloso yekutsengisa, kufaka ekhatsi emahlatsi ekuhlala ngehloso yekuzuza kutekutsengisa, lokwenteke ngaphambi kwa-1972, kumele kubhaliswe. Baniyo bemahlatsi labanetimvumo letikhishwe ngaphasi kweMtsetfo wemaHlatsi badzinga kubhalisa, njengobe sitabatfumele imiculu yekubhalisa legcwalisiwe, kutewuguculwa uma kunesidzingo, asayinwe futsi aphindziselwe kulitiko.
Kusetjentiswa tiphatsimandla tendzawo kanye nalabanye labaphakela ngebunyenti labanemitfombo yabo kanye nemisebenti yekuhlobisa.
Imisebenti lelawulwako, njengekunisela ngetinsita, kuphehla igezi ngemanti, kuguculwa kwemoya nobe kugcwalisa i-aquifer.
Ncuma kusetjentiswa kahle kwemanti.
Tsintsa lihhovisi lesifundza lesisedvute nawe leLitiko leTemanti nemaHlatsi.
Gcwalisa emafomu lafanele ngelusito lwesiphatsimandla sesigodzi.
imininingwane yalofaka sicelo indzawo lekusetjentiselwa kuyo lamanti imininingwane yemniyo wendzawo kufunga kwalofaka sicelo kufunga kwemniyo wendzawo imininingwane yekuniketwa ibhili ikhophi lecinisekisiwe yamatisi ikhophi lecinisekisiwe yetayiteli yamatisi ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwano sekucasha. Kulandzela tonkhe tidzingo tetinsita letahlukene lekufakwe sicelo tato.
Inchubo yekubhalisa itawutsatsa inyanga yinye.
Emafomu esicelo ayatfola kumahhovisi DWAF.
<fn>GOV-ZA. Registrationasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bantfu labangakabhaliswa angeke bawente umsebenti webantfu lababhalisile.
Kungani kumele ubhalise?
kute wente umsebenti wetingcweti/webungcweti kute usebentise ligama lesicu lelisemtsetfweni 'sosayensi yemvelo' nobe ufake sifinyeto seligama lesimisiwe ngemuva kweligama lakho kusebenta esimeni se-consultancy kujabulela sigaba sebungcweti nekutibandzakanya kutinzuzo letiniketwa tikhungo tetimali kujabulela kusekelwa ngulomkhandlu nekucinisekiswa lokungakhetsi kwelikhono lakho kuvikela nekucinisa umsebenti webungcweti.
sifundvwe ngebubanti nebudze lobujulile kuyo yonkhe leminyaka lemine, futsi kumele simiselwe kulokungenani emazingeni lamabili lafanele, lizinga 1-tifundvo letisisekelo tesayensi yemvelo I-physics, chemistry, imetamatiki futsi/nobe ibhayoloji.
lokungenani-50 % waletifundvo kuloluhlelo kumele tichazwe njengetifundvo yetesayensi yemvelo.
Kumele ukhone kuniketa bufakazi bekuceceshelwa iSayensi ye-forensic nobe kuPhenya sibonelo, Kuhlola iMiculu, kuPhenya ngeMlilo, luphenyo lwe-Tool Mark, kuPhenya ngekushushisa, tinchubo temtsetfo nenkantolo, bofakazi labatingcweti, nome letinye tifundvo letimfisha letigunyatiwe.
kuhlolwa kwetilimato netinhlavu nobe umsizi kubona kuchumana kwetilimato nebugebengu lobentiwe, kuya lapho kwentiwe khona bugebengu, kuhlola bufakazi be-forensic.
Kusitwa ngebucwepheshe ekuphenyeni ngetingoti temgwaco, kuhlanganisa tigigaba letiholele ekushayisaneni, kuhlolisisa lokubanti kwetincenye temoto, lwati lwebucwepheshe be- automotive.
Kufundza ngemiculu yemibuto - kubona indlela yekubhala kwesandla.
Kukhulisa indzawo nekutfola bufakazi.
Kukhulisa bumcoka bebufakazi.
Bukadzebona bekusebenta elabholathri.
Kuya lapho kwentiwe bugebengu khona, ngesigaba sembonisi.
Umsebenti wekuba ngumlandzeleli elabholathri, ahlola tintfo letitsintsekako ebugebengwini.
Bufakzi besayensi lobungakapheleli enkantolo yemtsetfo kwesekela kushushisa none kuvikela eluphenyweni lwebugebengu.
Umsebenti wekutsebula titfombe.
Lesicelo kumele sihambisane nemali yekubhalisa lencunyiwe.
Kubhaliswa kungatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8 ngekuya kwekutsi yonkhe imiculu lefunekako ingenisiwe.
Imiphumela yaloluhlolo angeke yatiswe kute kube ngemuva kwemhlangano weMkhandlu.
Ungacela shwele kulomkhandlu ngesincumo sawo angakapheli emalanga langu-30.
Kumele ufake sicelo kuloMkhandlu sekuvusetela kubhaliswa kwakho, lokungenani tinyanga letintsatfu ngaphambi kwekutsi kubhaliswa kwakho kuphelele sikhatsi.
Kubhanga nge-elekhthronikhi nekubhanga ngco: uyacelwa kutsi usebentise ticalo temagama akho nesibongo kute sitfola kukhokhela kwakho kusitatimende setfu sasebhange bese usitfumelela ngencwadzigezi bufakazi bekutsi ukhokhile kanye nelikhasi lekucala lelifomu lakho lekufaka sicelo ku: 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registrationasasubscribertodeedsweb.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lihhovisi lematayiteli livulekele nanobe ngubani lilunga lemphakatsi kutsi lifinyelele kumininingwane.
Kute ufinyelele kuloku, kumele ube ngulobhalisile losebentisa i-Deedsweb njengobe timali letibekiwe tiyantjintja. , uyatfolakala kuwebhusayithi.
Khetsa "i-Register njengemsebentisi lomusha" ngekucafata ku-option . Likhasi lelisha lelinelifomu lekubhalisa litawuvuleka kusikrini y/sakho.
Utawunikwa ligama lekusebentisa. Loku kutawuba yinombolo ye-akhawunti yakho kuto tonkhe tinhloso tetimali. Utawuphindze futsi uniketwe -password lekufanele uyintjintje-nje masinyane ngendlela longakhona ngayo ngemuva kwaloko.
Khokhela imali yekubhalisa. Imitsetfo yekubhanga nemininingwane levela kulewebhusayithi.
Nangabe sewuyifakile ku-akhawunti yasebhange imali yekubhalisa le-Chief Registrar of Deeds , lucingo lweliHhovisi lweSikhulu seTekubhalisa kubatisa kutsi ubhalisile. Inombolo yekuchumana iniketiwe kuwebhusayithi.
lihhovisi leSikhulu setekuBhalisa sitawenta le-akhawunti yakho futsi utawati kufinyelela kulwati kuwebhusayithi.
ekupheleni kwenyanga ngayinye utawutfola sitatimende. Lesitatimende siphindze sitfolakale kuwebhusayithi kute ukhone kubuketa tingucuko nobe ukhunjutwe kukhokhela le-akhawunti.
Uma ngabe sewubhalisiwe, imininingwane itfolakala ngaleso sikhatsi.
Lifomu lekubhalisa liyatfolakala ku- DeedsWeb.
<fn>GOV-ZA. Registrationasenvironmentalservices.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ticu letinyenti letehlukene tesayensi yetesimondzawo, letiniketwa ngemanyuvesi ikakhulu, tenta kucishe kube matima kuhlola sicu sinye kulesayensi leyehlukahlukene. Ngako-ke kubalulekile kutsi kucale utfole kutsi ngabe umuntfu utawufaneleka yini kuba ngusosayensi endzimeni le-generic yekusebenta. Loku kusho kutsi umuntfu angaceceshwa ngusokhemisi, yi-geologist, ne-botanist nanobe ngumuphi lomunye umkhakha wetesayensi yemvelo ngaphambi kwekutsi afaneleke kubhalisa njengasosayensi wetesimondzawo futsi anetise tonkhe tidzingo teticu ngembi kwekubhalisela kuba ngusosayensi emkhakheni weBusayensi beteSimondzawo. Loku akusho kubhalisa lokungumphacambili.
kumele tifundvwe ngalokubanti/julile iminyaka lemine, futsi kumele timiselwe lokungenani kulamabili emazinga lafanele, 1- tifundvo letisisekelo sesayensi yetemvelo te-physics, ikhemistri, imetamatiki kanye/nobe ibhayoloji.
Lokungenani, 50% wetifundvo kuloluhlelo kumele utsatfwe njengetifundvo tesayensi yemvelo.
Kwengeta kuloku lokungetulu nangabe umuntfu ufuna kubhaliswa emkhakheni weSayensi yeteSimondzawo, kumele akwati kuniketa bufakazi bekuceceshelwa tekuPhatsa teSimondzawo . Loku kungaba yincenye yeluhlelo lwedigri lweminyaka lemine nobe ngendlela letifundvo letimfisha leticinisekisiwe.
Kumele ube nelirekhodi lelicacile leluphenyo nemsebenti lohambisana nesayensi yetesimondzawo. Futsi ungenta ne-broad scope leyentiwa basebenti betesimondzawo. Labente teSimondzawo, bacedza tifundvo tekuphatsa tetesimondzawo, kepha abakaceceshwa kutesayensi yetesimondzawo lesidzingekako, sibonelo, labahlela kuma kwemadolobha, sosayensi waletiphatsene netekuhlalisana, lababuketa temnotfo, badvwebi, nalabente ijografi labane- B.A. degrees, angeke bafaneleke kubhaliswa njenge tingcweti tesayensi yetesimondzawo. Labasebenta ngeteSimondzawo kumele babe nebantfu labacecesha ngetesayensi yemvelo emacenjini abo. Labafake ticelo kumele bangenise bufakazi bekubandzakanyeka lokungenani emiklameni lemibili nobe lengetulu.
Lesicelo kumele sihambisane nemali yekubhalisa lencunyiwe.
Kubhaliswa kungatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8 ngekuya kwekutsi yonkhe imiculu lefunekako ingenisiwe.
Imiphumela yaloluhlolo angeke yatiswe kute kube ngemuva kwemhlangano weMkhandlu.
Nangabe, ngemuva kwekucala kusebenta kweMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, 1996 , lofaka sicelo bekalahlwe licala, nobe kuseRiphabhuliki nobe kulenye indzawo, wanikwa sigwebo lesingetulu kwetinyanga letintsantfu, nobe wahlawuliswa lokulingana leto tinyanga.
Kuphela-nje nangabe kubhaliswa kwalofaka sicelo kulengisiwe njengemphumela wekujeziswa lanikwe kona, ngaphansi kwaloMtsetfo.
Nangabe lofaka sicelo ungumuntfu longakhi kukhokhela netikweleti, labangena etikweledini ngekunakekela kwakhe nobe kungakhoni kwenta umsebenti longaphansi kwalelicembu lalifakela sicelo.
Ungacela shwele kulomkhandlu ngesincumo sawo angakapheli emalanga langu-30.
Kumele ufake sicelo kuloMkhandlu sekuvusetelwa kubhaliswa kwakho, lokungenani tinyanga letintsatfu ngaphambi kwekutsi kubhaliswa kwakho kuphelele sikhatsi.
Kubhanga nge-elekhthronikhi nekubhanga ngco: uyacelwa kutsi usebentise ticalo temagama akho nesibongo kute sitfola kukhokhela kwakho kusitatimende setfu sasebhange bese usitfumelela ngencwadzigezi bufakazi bekutsi ukhokhile kanye nelikhasi lekucala lelifomu lakho lekufaka sicelo ku: 012 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registrationastaxpayer.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nanobe ngubani lekumele abhaliswe njengemkhokhi wentsela ku-South African Revenue Service , kumele angenise lifomu lesicelo ehhovisi leligatja le-SARS lelidvute emalangeni langu-60 acale kuba ngulomele akhokhe intsela.
Nangabe likheli lemuntfu lintjintja ngemuva kwekubhaliswa njengemkhokhi wentsela, kumele anikete i-SARS imininingwane yalelikheli lelisha emalangeni langu-60 lintjintjile lelikheli.
Lifomu leNtsela yeMholo lelingeniswa e-SARS njalo ngemnyaka linayo indzawo yekubhala kuntjintja kwelikheli, kubhanga naleminye imininingwane lecondzene nebunguye. Tatiso letinyenti te-SARS nemafomu entsela anaso sikhala sekubhala imininingwane yekuntjintja kwelikheli. Tingucuko letinjalo titawubhalwa tibe sesikhatsini endzaweni lefane ku-SARS nakungeniswa satiso nobe emafomu kutsi asetjentwe.
Gcwalisa ubhale yonkhe imininingwane ledzingekako njengobe kuceliwe efomini lekufaka sicelo nawubhaliselwa kuba ngumkhokhi wentsela ku-SARS.
Yenta siciniseko sekutsi imininingwane ngebunguwe njengobe ibekiwe kutatiso nobe emafomu labuya e-SARS iliciniso. Nangabe imininingwane ibekeke ngalokunesilo liciniso, bhala imininingwane leliciniso kutatiso nobe emafomu ngaphambi kwekutsi uwangenise e-SARS.
tfumela sicelo saloko lokuntjintjile kuligatja lelihhovisi le-SARS lelidvute ungashaya lucingo wente sicelo sekuntjintja, kusiKhungo sekuShaya Tincingo se-SARS lesifanele tfumela ifeksi kuSikhungo sekuShaya Tincingo se-SARS lesifanele nobe ehhovisi leligatja le-SARS lelidvutane.
Kute sikhatsi lesincunyelwe kusebenta lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Registrationofagriculturalremedy.2010-03-25.ss.txt</fn>
Inkhapani yangesheya angeke ifake sicelo sekubhalisa eNingizimu Afrika. Kupehla tinkhapani talapha ekhaya, sakhamiti sakuleli, nobe umtimba losemtsetfweni lobhaliswe eNingizimu Afrika ungafaka sicelo sekubhalisa imitsi yetekulima.
I-Registrar Act 36 of 1947 kufanele atiswe ngembhalo ngaletinhloso tekwenta luhlolo loludzingeka kulokubhaliswa kwemitsi yetekulima kute ahlole kusebenta kwayo.
I-Registrar ingahle ifune umniningwano lowengetiwe kute uncume kutsi ngabe lomutsi uyamukeleka kulengcikitsi yekucabangela umphakatsi, kufaneleka kanye nekufanelekeka ngekwebhayoloji.
Khipha ku-Internet bese ugcwalisa lifomu lekufaka sicelo ngalokugcwe. Lapho kudzingeke khona, lomniningwano lofunekako ungatfunyelwa ngelinani lelihlukile lelinetinombolo tetinamatsiselo.
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo futsi kungabi nekucolisa kuloko.
Kubukisisa kwetitsako letisha letisebentako kungatsatsa kufinyelela kumnyaka munye. Ticelo tebasebentisi labasha nobe kwakheka kuvame kwentiwa ngekhatsi kwetinyanga letingu.
Lihhovisi le-Registrar minyakayonkhe litfumela tincwadzi ngalokuvuselelwa kanye nemafomu ekufaka ticelo kubo bonkhe labaphetse kubhaliswa.
<fn>GOV-ZA. Registrationofapatent.2010-03-25.ss.txt</fn>
I-patent lilungelo lelibekelwe ecadzini leliniketwe ekucambeni lokutsite. Lokucamba kumele kube kususa phansi umkhicito nobe inchubo leniketa indlela lensha yekwenta lokutsite, nobe leniketa sisombululo etikwenkhinga.
I-patent iniketa kuvikeleka kulokusunguliwe kwalomnikati wale-patent. Lokuvikeleka kuniketwa ngesikhatsi lesikhashane, ngalokujwayelekile iminyaka lengu-20. kuvikeleka kwe-Patent kusho kutsi lontfo lesunguliwe angenge yentelwe kutsengiswa, isetjentiswe, isatjalaliswe nobe itsengiswe ngaphandle kwemvumo yemnikati.
Tfola emafomu ekufaka sicelo ladzingekile kulihhovisi le-Registrar yema-Patents.
Letsa ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wakho.
Faka sicelo sesikhashane kulelifomu lelifanelekile - loku kungentiwa ngulomfaki sicelo ngeluncedvo nobe ngaphandle kweluncedvo lemmeli.
Faka sicelo lesiphelele - loku kufanele kwentiwe ngekusebentisa ummeli wema-patent.
I-patent yesikhashane itsatsa tinyanga letimbili kutsi ibhaliswe. Sicelo lesiphelele sitsatsa lokungenani tinyanga letisitfupha kutsi sicedvwe.
<fn>GOV-ZA. Registrationofvat.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kumele ubhalisele i-VAT nangabe imali loyitfole ngekutsengisa imphahla nobe ngekuniketa tinsita ingetulu kwa-R300 000 ngemnyaka, nobe kwetsenjwa kutsi kungenteka yendlule lemali.
Umuntfu angaphindze abhalise ngekutinikela nangabe imali layitfolako, yetinyanga letingu-12 yendlula-R20 000 nobe kungenteka kutsi yendlule-R20 000.
Ikhophi legcotjwe sitembu semtsetfo yamatisi walotsengisako kanye namatisi wemfati/indvodza nangabe bashade ngemshado wekuhlanganyela imphahla.
Etimeni temabhizinisi angaphandle, imininingwane yemmeleli lokhetsiwe waseNingizimu afrika.
Ikhophi yemculu wekusungula legcotjwe sitembu semtsetfo nangabe sikhona , nobe i-letterhead etimeni tesiphatsimandla sendzawo nobe sesive. Etimeni tekubambisana ibhizinisi kuvunyelwene ngemlomo, kumele ugcwalise i-form VAT 128. ema-Articles of Association enkampani akasadzingeki.
Sitatimende sasebhange sakamuva, emasheke lacishiwe nobe incwadzi levela ebhange lecinisekisa imininingwane yakhe yekubhanga eNingizimi Afrika. Nangabe i-akhawunti yasebhange ayikho egameni lalotsengisako, gcwalisa i-form VAT 119i.
Seyigcwalisiwe incwadzi yekucashwa njengemcwaningi mabhungu umbhali timali nobe umcwaningi mabhuku wangaphandle nangabe iNcenye 7 ye- VAT 101 seyigcwalisiwe.
Ikhophi yamanje ye-akhawunti yamasimasipala nobe yesivumelwano sekucasha, njengebufakazi belikheli.
Lisu lebhizinisi, kubuketwa kwekukhoneka kwekusebenta kwebhizinisi, emakontileka lasayiniwe, tivumelwano tema-franchise nobe ema-projections nobe bufakazi lobukhombisa kutsi linani yalokungakhokhiswa intsela kungenteka ibe ngetulu kwa-R300 000. loku akudzingeki nangabe sewuvele wendlule-R300 000. Etimeni tekubhalisa ngekutinikela, kumele kungeniswe bufakazi nangabe imali ngempela lengenile yendlula-R20 000.
Ilayisensi yekuhweba iyayifanela leyo bhizinisi, sibonelo, ilayisensi yetjwala nobe kudvweba tinhlanti.
Utawuphindze watiswe nangabe kubhaliswa kwakho akukaphumelei.
Unganiketa lihhovisi leligatja lendzawo emalanga langu-10 ekusebenta kute lisebente imiculu yakho. Sitifiketi sitawutfunyelwa kulelikheli leliniketwe efomini lesicelosakho sekubhalisa futsi kumele sifike emavikini lamabili ngemuva kwekusetjentwa kwesicelo sakho. Basebenti be-SARS abakavumeleki kukwatisa inombolo ye-VAT yakho ngemlomo.
<fn>GOV-ZA. Registrationofveterinaryexportfacilities.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tilwane kanye nemikhicito yetilwane kungatfunyelwa emaveni angaphandle uma ngabe kuphuma etakhiweni nobe etindzaweni letihambelana nemazinga emave ngemave nobe umtsetfo welive lelingenisako. Letakhiwo kungaba ngemadzelo lamukelwe, sikhungo sekufaka tilwane emacandza entalo , sikhungo sekulandza, lipulazi, indzawo yekundlisa imfuyo letawuhlatjwa, ifektri yekulungiselela kudla, takhiwo tekugcina kudla, njll.
Chumana neMnakekeli wemphilo yetilwane weMbuso esiFundzeni kute wente sicelo sekuhlola ngenhloso yekubhalisa kutfumela ngaphandle.
Umnakekeli wemphilo yetilwane weMbuso uhlola indzawo.
Umbiko wekuhlola utfunyelwa kuLitiko leTekulima kute wemukelwe kanye nesizatfu se-PSV kanye nesincomo sekugcina.
Uma wemukeliwe, indzawo iyabhaliswa bese sekukhishwa sitifiketi sekubhalisa kutfumela ngaphandle.
Sikhatsi lesitsatfwako sekuphetsa kubhalisa sehluka ngesifundza ngasinye.
Loku kuya ngesifundza.
Lamafomu akatfolakali ku-website. Chumana neMnakekeli wemphilo yetilwane weMbuso esiFundzeni noma LiTiko leTekulima.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationbyinsolvent.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umuntfu lohluleka kukhokha tikweleti ngumuntfu le imphahla yakhe kucashelwe . Nangabe ushade luhlobo lwemshado lapho kwabelwana khona imphahla ngekulingana futsi indvodza/umfati wakho ubabete imali/wehluleka kukhokhela tikweleti takhe, i-Insolvency Act, 1936 , bese nawe ukutsatsa njengemuntfu lowehluleka kukhokhela tikweleti.
Nangabe umuntfu lowehluleka kukhokhela tikweleti takhe, ufuna kutsatfwa njengemuntfu longehluleki kukhokhela tikweleti takhe eminyakeni lelishumi ancunywe njengemuntfu lowehluleka kukhokhela tikweleti, angafaka sicelo sekubuyiselwa esimeni sakucala lesifanele.
Ngubani longafaka sicelo sekubuyiselwa esimeni lesifanele saphambilini?
umuntfu lowehluleka khukhokhela tikweleti i-ejenti legunyatiwe, nangabe lona lowehluleka kukhokha tikweleti akahlali eNingizimu Afrika umfelokati nobe umfelwa wemuntfu lohluleka kubhadala tikweleti, nangabe bebashade umshado wekuhlanganyela imphahla indvodza/umfati wakucala wendvodza/umfati nangabe bebashade umshado wekuhlanganyela imphahla baphatsi bephahla yaloshonile yalobekehluleka kubhadala tikweleti.
Kungatsatsa sikhatsi lesingakanani ngemuva kwekutsatfwa kwemphahla kutsi umuntfu lowehluleka kubhadala tikweleti afake sicelo sekubuyiselwa esimeni lesifanele saphambilini?
Nnngabe lowehluleka kukhokha tikweleti wente sitsembiso lesemukelwa ngulokutsatfu kulokune bebantfu labakweletako ngelinani nangevelu, kantsi futsi nalona lowehluleka kukbhadala tikweleti sewubhadele nobe unikete sicinisekiso.
nangabe kuletinyanga letisitfupha, kute timfuno letitfolwe efeni lalomuntfu lowehluleka kubhadala tikweleti katsi futsi ngaphasi kwetimo tekutsi loku bekukwekucala kwalohluleka kubhadala tikweleti kutsi atsatselwe imphahla lolohluleka kubhadala tikweleti akate wabekwa licala lelinjena phambilini.
nakubili i-Master icinisekise i-akhawunti ye-trustee yekucala kulelifa kantsi futsi nangaphansi kwetimo tekutsi loku bekukwekucala kwalohluleka kubhadala tikweleti kutsi atsatselwe imphahla lolohluleka kubhadala tikweleti akate wabekwa licala lelinjena phambilini.
ngemuva kwekutsi i-Master icinisekise i-akhawunti yekucala ye-trustee kulelifa nangabe lowehluleka kubhadala tikweleti sewuke watsatselwa imphahla emahlandla langetulu kwalinye kepha ngaphansi kwesimo sekutsi lowehluleka kubhadala tikweleti akate walahlwa licala lelitsite.
esimeni salowehluleka kubhadala tikweleti lolahlwe macala latsite.
lowehluleka kubhadala tikweleti, kumele acatjangelwe kubuyiselwa esimeni letifanele - ngaphandle nangabe, ngemuva kweminyaka lelishumi inkantolo incumele umuntfu kutsi uyehluleka kubhadala tikweleti takhe, umuntfu lonesifiso ufaka sicelo enkantolo hhayi kutsi abuyiselwe esimeni lesifanele, futsi lesicelo siyaniketwa.
Angeke ufake sicelo sekubuyiselwa esimeni lesifanele, wena ngekwakho, kepha utawudzinga lusito lwetemtsetfo.
Tsintsana nemmeli nobe lihhovisi le-Master kute utfole imininingwane leyengetiwe nelusito.
Khulumisana nemmeli wakho macondzana nesikhatsi sekufaka sicelo.
Khulumisana nemmeli wakho macondzana netindleko.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationfordisabled.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita tekubuyiswa kwesimilo tiniketwa bantfu labakhubatekile kubasita kutsi bafinyelele nekutsi bagcine emazinga abo ekusebenta.
Tinsita tekubuyiswa kwesimilo letisisekelo tinsita letivimbelako letakha kutetsemba kanye nelikhono lelikhasimende. Loku kufaka ekhatsi kwelulekwa ngekwelashwa, tinsita letitfolakala emakhaya, emacembu ekwesekelana kanye nekutisita, nekwatisa kanye netinhlelo tekutimela.
Kubuyiswa kwesimilo lokusisegabeni lesesekelako tinsita kungenelela esigabeni sekucala lokufaka ekhatsi imihlanganosikolo yekutivikela, kunakekela emini kanye netinsita tekuvuselela emandla, kwenta imali kanye nemiklamo yekucedza buphuya, kutfutfukisa kwemntfwana ebuncaneni, kanye netinsita tekuphumula.
Kubuyiswa kwesimilo lokusesigabeni lesiphakeme tinsita letisemtsetfweni letifaka ekhatsi tindzawo tekunakekela, kunakekela kwekondla kanye netinsita tekusisa, kanye nekwakhiwa kabusha netinsita tekunakekelwa emva kwesikhatsi.
Kubuyiswa kwesimilo kwabocwepheshe kanye netati tinsita letifana nekweluleka kanye nekufundzisa, kuhlomisa, kutfutfukisa inchubomgomo kanye netinhlelo, kanye nekuklaya.
Vakashela sikhungo sekunakekela ngetekwalapha lokusisekelo nobe emtfolamphilo losedvute kuyewuhlolwa utawubese sewundluselwa kuyewubuyiselwa similo esibhedlela nobe kubocwepheshe esigabeni lesesekelako nobe lesiphakeme.
Kungatsatsa tinyanga letintsatfu kulungiselela sicelo sakho. Kuletinye tenhlakalo bantfu babekwa eluhlwini lekulindza tinyanga letisitfupha.
Kuletinye tikhatsi, 75% weselekelelo setenhlalakanhle uyatsatfwa njengencenye yetindleko. Letinye tindleko tincunywa tindzawo ngekwehlukana. Letinye tindzawo tikala tindleko ngaloku lekungakhonwa ngumndeni. Tonkhe letindleko tehluka ngetifundza.
Sikhungo sekubuyiswa kwesimilo nobe sikhungo sekunakekela ngetemphilo tincuma emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationofdisabledpersons.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita tekubuyiswa kwesimilo tiniketwa bantfu labakhubatekile kubasita kutsi bafinyelele nekutsi bagcine emazinga abo ekusebenta.
Tinsita tekubuyiswa kwesimilo letisisekelo tinsita letivimbelako letakha kutetsemba kanye nelikhono lelikhasimende. Loku kufaka ekhatsi kwelulekwa ngekwelashwa, tinsita letitfolakala emakhaya, emacembu ekwesekelana kanye nekutisita, nekwatisa kanye netinhlelo tekutimela.
Kubuyiswa kwesimilo lokusisegabeni lesesekelako tinsita kungenelela esigabeni sekucala lokufaka ekhatsi imihlanganosikolo yekutivikela, kunakekela emini kanye netinsita tekuvuselela emandla, kwenta imali kanye nemiklamo yekucedza buphuya, kutfutfukisa kwemntfwana ebuncaneni, kanye netinsita tekuphumula.
Kubuyiswa kwesimilo lokusesigabeni lesiphakeme tinsita letisemtsetfweni letifaka ekhatsi tindzawo tekunakekela, kunakekela kwekondla kanye netinsita tekusisa, kanye nekwakhiwa kabusha netinsita tekunakekelwa emva kwesikhatsi.
Kubuyiswa kwesimilo kwabocwepheshe kanye netati tinsita letifana nekweluleka kanye nekufundzisa, kuhlomisa, kutfutfukisa inchubomgomo kanye netinhlelo, kanye nekuklaya.
Vakashela sikhungo sekunakekela ngetekwalapha lokusisekelo nobe emtfolamphilo losedvute kuyewuhlolwa utawubese sewundluselwa kuyewubuyiselwa similo esibhedlela nobe kubocwepheshe esigabeni lesesekelako nobe lesiphakeme.
Kungatsatsa tinyanga letintsatfu kulungiselela sicelo sakho. Kuletinye tenhlakalo bantfu babekwa eluhlwini lekulindza tinyanga letisitfupha.
Kuletinye tikhatsi, 75% weselekelelo setenhlalakanhle uyatsatfwa njengencenye yetindleko. Letinye tindleko tincunywa tindzawo ngekwehlukana. Letinye tindzawo tikala tindleko ngaloku lekungakhonwa ngumndeni. Tonkhe letindleko tehluka ngetifundza.
Sikhungo sekubuyiswa kwesimilo nobe sikhungo sekunakekela ngetemphilo tincuma emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Relativespermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yesihlobo iniketwa umuntfu longumchamuki lolilunga lemndeni lodvute wesakhamuti nobe umhlali waseNingizimu Afrika. Sakhamuti nobe umhlali lonjalo kumele anikete kucinisekisa kwetimali lokubekiwe. Imvumo yesihlobo isebenta sikhatsi lesidze lesingangeminyaka lemibili.
Ngenisa sitifiketi semcwaningi mabhuku ema-akhawunti nobe bufakazi bemiculu lekubanjiswene kuyo lecinisekisa tindlela tekwelekelela talona lokunakekelako nobe tindlela letihlanganisiwe latakusita ngato lona lositako. Imali lotawusitwa ngayo akukameli ibe ngaphansi kwa-R5 000 ngenyanga, yemuntfu munye yesikhatsi lesivakashiwe.
Sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa nangabe ungaphansi kweminyaka lengu-21 nobe ngetulu budzala, bawo onkhe emave loke wahlala kuwo umnyaka munye nobe ngetulu, singeniswe ngetinyanga letingu-12 nangabe asitfolakali masinyane.
Umbiko wetekwelashwa nekuhlolwa kwetitfo temtimba tangekhatsi wangamunye walabafake ticelo. Imibiko yekuhlolwa kwetitfo temtimba tangekhatsi angeke ufunwe kubantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 nabomake labatetfwele.
Lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingemaviki langu-30.
<fn>GOV-ZA. Renewaloflicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ilayisensi yakho yekushayela leyikhredithi khadi isebenta iminyaka lesihlanu kusukela ngelilanga uniketwa futsi ifanele ivuselelwe ngemuva kwalesikhatsi. Nanobe lilanga lekuphelelwa sikhatsi libhaliwe kulayisensi yakho utawutfunyelwa satiso.
Ungayivuselela ilayisensi nganobe ngusiphi sikhatsi ngaphambi kwekutsi iphelelwe sikhatsi.
Ungayivuselela ilayisensi yakho kunobe ngusiphi sikhungo sekufundzela kushayela kulelive, kepha kumele uphindze ulandze likhadi lakho kuso sona leso sikhungo sekufundzela kushayela.
matisi, matisi wesikhashana, likhadi lelayisensi yekushayela lendzala nobe iPasipoti yaseNingizimu Afrika lesebentako timbili titfombe taMatisi, letinembala lomnyama nalomhlophe imali yekufaka sicelo.
Caphela: Angeke wente luhlolo lwekutfola ilayisensi yekushayela, kepha utawenta luhlolo lwemehlo. Nangabe lizinga lekubona kwemehlo akho lehlile kuna ngalesikhatsi unikwa ilayisensi yekushayela, ilayisensi yakho itawufakwa imibandzela lemisha.
Ilayisensi yakho yekushayela itawulunga ngemaviki lamane kuya kulasitfupha.
<fn>GOV-ZA. Renewalofvehiclelicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tonkhe timoti letihamba emigwaceni yesive kumele kuvusetelwe emalayisensi ato njalo ngemnyaka. Kungumsebenti wemnikati wemoti kwenta siciniseko sekutsi ilayisensi yemoti iyavusetelwa njalo ngemnyaka. Kwehluleka kuvusetela ilayisensi yemoti kutawuba nesijeziso.
Kunesikhatsi sebubele semalanga langu-21 sebanikati betimoti labangakavuseteli emalayisensi etimoti tabo lasaphelelwe sikhatsi. Sikhatsi sebubele sibalwa kusukela ekupheleni kwesikhatsi sediski yelayisensi lekhona. Kuvusetelwa kwelayisensi kumele kwentiwe kusiphatsimandla sekubhalisa lapho kubhaliswa khona ilayisensi yemoti.
Letsa matisi wakho nencwadzi yesatiso.
Khokha imali yekuhlolwa kwemoti lebekiwe kusatiso.
Sicelo sisetjentwa ngalelo langa.
<fn>GOV-ZA. ReneworCancelRegistrationofFertilizers.2010-03-25.ss.txt</fn>
lokwakheka kwalomanyolo lotsintsekako angeke kuhluke kulokwakheka lokubhalisiwe letinchukaca nobe emagama lamukelwe kulelebuli nobe sicukatsi angeke kuntjintjwe ngaphandle kwemvumo yangaphambilini lebhaliwe ye-Registrar lemibandzela lebekiwe ngesikhatsi sekubhalisa iyalandzelwa lokubhalisa lokutsintsekako angeke kudluliselwe phambili bukhulu balesikhwama nobe sicukatsi angeke kuntjintjwe ngaphandle kwemvumo yangaphambilini lebhaliwe ye-Registrar.
Lihhovisi le-Registrar minyaka yonkhe litfumela tincwadzi tekuvuselela kubo bonkhe labatsintsekako kanye nemafomu lafanelekile.
gcwalisa lelifomu B libe katsatfu bese uyagcwalisa usebentise tinhlavu temagama letinkhulu kuphela tfumela lesitifiketi sekubhalisa lesingasiyo ikhophi.
lifomu C kufanele ligcwaliswe bese litfunyelwa neLifomu A.
Kuvuselela kwentiwa uma sekutfolakele inkhokhelo.
<fn>GOV-ZA. Renewregistrationofagriculturalremedy.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lihhovisi le-Registrar minyakayonkhe litfumela tincwadzi ngalokuvuselelwa kanye nemafomu ekufaka ticelo kubo bonkhe labaphetse kubhaliswa.
gcwalisa lelifomu B libe katsatfu bese uyagcwalisa usebentise tinhlavu temagama letinkhulu kuphela tfumela lesitifiketi sekubhalisa lesingasiyo ikhophi.
gcwalisa lifomu C kute ulungise lirekhodi le-registrar ngaletinchukaca tekutsintsana, sibonelo likheli, inombolo yelucingo nemuntfu lokutsintsanwa naye.
Kuvuselela kwentiwa uma sekutfolakele inkhokhelo.
Lihhovisi le-Registrar minyakayonkhe litfumela tincwadzi ngalokuvuselelwa kanye nemafomu ekufaka ticelo kubo bonkhe labaphetse kubhaliswa.
<fn>GOV-ZA. Renewregistrationoffarmfeedorpetfood.2010-03-25.ss.txt</fn>
lokwakheka kwalokudla kwetilwane lokutsintsekako angeke kuhluke kulokwakheka lokubhalisiwe letinchukaca nobe emagama lamukelwe kulelebuli nobe sicukatsi angeke kuntjintjwe ngaphandle kwemvumo yangaphambilini lebhaliwe ye-Registrar lemibandzela lebekiwe ngesikhatsi sekubhalisa iyalandzelwa lokubhalisa lokutsintsekako angeke kudluliselwe phambili bukhulu balesikhwama nobe sicukatsi angeke kuntjintjwe ngaphandle kwemvumo yangaphambilini lebhaliwe ye-Registrar.
Lihhovisi le-Registrar minyaka yonkhe litfumela tincwadzi tekuvuselela kubo bonkhe lababhalisile kanye nemafomu ekufaka ticelo.
gcwalisa lelifomu B libe katsatfu bese uyagcwalisa usebentise tinhlavu temagama letinkhulu kuphela tfumela lesitifiketi sekubhalisa lesingasiyo ikhophi.
lifomu C kufanele ligcwaliswe bese litfunyelwa nelifomu A.
Kuvuselela kwentiwa uma sekutfolakele inkhokhelo.
<fn>GOV-ZA. Repayingsocialgrants.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe utfola selekelelo nobe imali longakafaneli kuyitfola, utawuba nemtfwalo wekuyibuyisela kuhulumende, ngaphandle nangabe I-Ejensi Yekucinisekiswa Kwetenhlalakahle yase Ningizimu Afrika lenetiseka kutsi bewungati kutsi bewungafaneli kuyitfola. Nangabe simo singulesizatfu sesibili selekelelo sitawuncanyulwa/pheliswa, njengobe kungatsatfwa njengekukhwabanisa.
Lolusito lubhekene nebantfu labebatfola selekelelo setenhlalakahle labebangafanele kusitfola.
Kufa. Nangabe leselekelelo besikhokhelwa umuntfu loshonile, lemali itawutfolwa efeni lakhe/emphahleni yakhe.
Kwemukelwa esikhungweni sembuso.
Kwehluleka kulandza selekelelo tinyanga letintsatfu letilalandzelanako.
Kubangekho eNingizimu Afrika sikhatsi lesingaba ngetulu kwetinyanga letisitfupha.
Nangabe utfola kutsi unikwa selekeleleo longakafaneli kusitfola, yatisa lihhovisi letekuCinisekiswa kweteNhlalakahle lelidvute nawe.
Litiko litawucisha lemali lekweletwako nangabe lenetiseka kutsi bewungati kutsi awukafaneli kuyitfola.
Umcondzisi-Jikelele weLitiko angayitfola lemali ngekuticabangela kwakhe ngekungenela tinchubo temtsetfo, atjele umuntfu lotfola imali yeselekelelo ngalokungafanele.
Umcondzisi-Jikelele weLitiko angavumela kukhokhelwa kuchubeke sikhatsi lesitsite, ngaphansi kwetimo letincunywe ngumuntfu lofuna kubuyisela lesibonelelo. Kumele kufakwe sicelo ngemalanga langu-90 kumiswe leselekelelo setenhlalakahle.
Nangabe lomuntfu ufuna kubuketa leselekelelo lesiphelisiwe, umele etfule nome nguyiphi imali lengenako ngesikhatsi sekufaka sicelo futsi. Loku kutawenta sisekelo Litiko lelitawuncumela etikwaso kubuketa leselekelelo nobe cha. Lofake sicelo utawatiswa ngemphumela walesicelo tinyanga letintsatfu ngembi kwelusuku lwalokubuyeketa.
<fn>GOV-ZA. Replacementoflost.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito lwebashayeli labafanelekile labalahlekelwe ngemalayisensi abo ekushayela. Kute utfole ilayisensi yekushayela letawumelela lelahlekile nobe lemoshekile yani ehhovisi letemgwaco lelisedvute.
Yani ehhovisi lakho letemgwaco lelisedvute.
matisi nobe iPasipoti titfombe letimbili taMatisa letimbili letinembala lomnyama nalomhlophe.
Khokha imali yekufaka sicelo.
Utawuhlolwa emehlo khona lapho, futsi utawutsatfwa nesigcivito seminwe.
Ungaphindze futsi ufake sicelo selayisensi yekushayela yesikhashana. Utawudzinga kukhokha imali leyengetiwe nalesinye sitfombe lesimhlophe nalokumnyama samatisi.
Ilayisensi yakho lensha yekushayela ingalunga ngemaviki lamane kuya kulasitfupha.
Ilayisensi yekushayela yesikhashana iniketwa ngaleso sikhatsi.
<fn>GOV-ZA. Reportabuseofelderly.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito luchaza kutsi ungatitsatsa njani tinyatselo nobe ucale inchubo yekuvimba nobe kuvikela kuhlukunyetwa kwebantfu labadzala. Kunetinhlobo letehlukene tekuhlukunyetwa, bantfu labadzala lababa bahlukunyetwa bato.
Kuhlukunyetwa ngekwemtimba: Nanobe ngukuphi kwenta lokuholela ekulimaleni nobe kufa kwemuntfu lomdzala ngekusetjentiswa kwetindlela letitsintsa ngekwemtimba. Sibonelo, kubashaya ngemphama, kubashaya, kubafuca, kubabamba kabuhlungu, kubasika, nekusebentisa kwananobe nguyiphi ikhemikhali nobe kubavimbela, kubanatsisa umuntsi longasiwo nobe ngalokwecile nobe ngukuphi kwenta lokubangela kulimala, kungaphatseki kahle emtimbeni, kusebentisa imitsi nobe tidzakamiva ngalokwecile nobe kufa.
Kuhlukunyetwa ngetemacansi: Nanobe ngukuphi kwenta lokuholela ekusebentiseni budlabha umuntfu lomdzala, ngetinhloso tekutijabulisa ngetemacansi ngaphandle kwelwati lwakhe loluphelele, kuvisisa nekuvuma.
Kuhlukubetwa ngekwengcondvo, emoyeni nangekukhulunyelwa emagama labuhlungu nekutsetsiswa kumuntfu lomdzala, lokuholela ekulimaleni nobe ekubeni butsakatsaka bekusebenta kwengcondvo/nobe kwemoya. Sibonelo, kungemukelwa, kushiywa yedvwana nobe kucindzeteleka, kunganikwa lutsandvo nekungakhutsatwa kukhula ngekwengcondvo.
Kuhlukunyetwa nobe kusetjentiswa budlabha kwetimali: Kusetjentiswa ngalokungekho emtsetfweni nobe kukhwabanisa timali tetibonelelo talabadzala, imphahla, emagugu, imphahla nobe imali, ngaphandle kwemvumo yabo nobe kuvisisa ngalokuphelele nobe ngekwati imiphumela yaloko, nobe ngekucindzetelwa.
Kunganakekeli: Kunganiketi nobe kugodla kunakekela netidzingo letisisekelo letidzingeka ekuphileni kahle ngekwemtimba nangekwengcondvo. Sibonelo, kweswela kudla, kufutfumala, indzawo yekufihla inhloko, kwekwembatsa, kwelashwa, kwelekelelwa ngekwemoya, kuphaphama nekungatinaki.
Kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu : Kuphika emalungelo labaluleke kakhulu, njengenhlonipho, sitfunti, bungasese bebunguwe, inkhululeko yemicabango, kukholwa, imibono, inkhulumo, kutetfula nekuhamba kwebantfu labadzala. Sibonelo, butsakatsi , lokungaholela ekutseni bakhonjwe ngetingalo, babekelwe eceleni, balinyatwe ngekwemtimba nobe babulawe.
Bika lokuhlukunyetwa nobe kuhlukunyetwa lokusolekako kusisebenti setenhlalakahle lesiPhetse emahhovisi eTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle nobe esiteshini semaphoyisa dvutane nalapho uhlala khona.
Bika lokuhlukunyetwa nobe kuhlukunyetwa lokusolekako kusisebenti setenhlalakahle lesiPhetse emahhovisi eTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle nobe esiteshini semaphoyisa dvutane nalapho uhlala khona.
Nobe-ke, bika lokuhlukunyetwa, ungatatisi kutsi ungubani ngekushayela lucingo ku-HEAL : 0800 003 081.
Ngekhatsi kwema-awa langu-48 kubikiwe, sisebenti setenhlalakahle sitawuphenya ngalesehlakalo abhale umbiko.
Nangabe lomuntfu lowatisako sisebenti setenhlalakahle lesingavele-nje sisebentane naloludzaba, ufanele achubeke naloluphenyo anikete lihhovisi leTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle umbiko logcwele ngemaviki lamane.
Nangabe lomuntfu lobikako akasiye sisebenti setenhlalakahle, kungumsebenti wesisebenti setenhlalakahle. lesikhulu welihhovisi leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle kwendlulisela kahle loludzaba futsi alindzele umbiko ngemaviki lamane.
Nangabe lokuhlukunyetwa kufaka ekhatsi Likhaya leBantfu labaDzala, intfo yekusebenta, inhlangano lengekho ngaphansi kwahulumende nobe inhlangano yemphakatsi, sisebenti setenhlalakahle selihhovisi saleyondzawo sifanele abukane naloludzaba.
Nangabe lomuntfu lohlukunyetiwe akafuni kususwa lapho, ufanele asayine i-afidavithi achaze kutsi imiphumela yekutsi uchazelwe ngemiphumela yekutsi angasuswa lapho.
Nangabe kute ngisho kunye kwaloku lokungetulu lokutsintsekako, tfola sifiso salomuntfu. INdvuna nobe-MEC ekugcineni atfole lotawungenela loludzaba.
<fn>GOV-ZA. Reportedlivestockdiseaseoutbreak.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nobe ngabe ngubani angatfola luhlatiyo lwetifo temfuyo letibikiwe letivela eNingizimu Afrika ku-website yeLitiko Letekulima.
Tinyanga tonkhe, tisebenti tetetilwane eNingizimu Afrika yonkhe batfula imibiko yetilwane kuBacondzisi beTifundza beTemisebenti yeTilwane. Lemibiko ibese iyahlolwa bese itfunyelwa kuliGatja lavelonkhe - Animal Health ePitoli, lapho ibese ifakwa ku-database. Monthly animal disease reports ayahlanganiswa kusetjentiswa lomniningwane. Lemibiko itfunyelwa kuvelonke nakumave angesheya kumacele lanenshisekelo kanye netinhlangano.
Umniningwane ungatfolwa ku-website yeLitiko Letekulima. Faka sicelo kuMenenja Lesetulu: Animal Health uma ufuna kufakwa kuloluhla lwekusabalalisa.
Lomniningwano utfolakala masinyane ku-website.
Kute emafomu lagcwaliswako.
<fn>GOV-ZA. Reportingacrime.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lolusito luniketwa kunobe ngabe ngubani lohlukumetwe bugebengu.
Luphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika itawuvula idokethi yelicala nekuphenya lobugebengu, ichube kuboshwa kwebasolwa nekutfula lelicala enkhantolo kutsi lishushiswe.
Uma umuntfu ahlukumetwe bugebengu, kumele achumane nemaphoyisa ngekushayela 10111 nobe aye kusiteshi semaphoyisa lesisedvute kuyobika lobugebengu.
Uma liphoyisa liya kulendzawo lokwenteke khona lobugebengu, litawutfola sitatimende kummangali nabofakazi uma kukhonakala.
Ummangali kufanele acinisekise kutsi ugcina leNombolo ye-CAS njengerefarensi letawusetjentiswa kumibuto esikhatsini lesitako mayelana nelicala lebugebengu.
Uma ummangali avakashela siteshi semaphoyisa sesigodzi kuyobika lobugebengu, nobe utawuncedvwa kuleSikhungo Sekuncedza Umphakatsi liphoyisa.
Liphoyisa litawucala litsele ngemibuto bese litsatsa sitatimende kulommangali bese libhalisa licala lelibikiwe ku-CAS.
Ummangali utawuniketwa inombolo ye-CAS letawusetjentiswa kuyo yonkhe imibuto mayelana nelicala lelibikiwe lebugebengu.
Umphenyi utawatisa ummangali kutsi kufanele aye nini kulokulalelwa kwemacala.
Leliphoyisa lelitsatsa sitatimende sitawugcwalisa lelifomu.
<fn>GOV-ZA. Reportingestateofdeceased.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lifa lemuntfu loshonile libakhona nangabe umuntfu ashona futsi ashiye lifa futsi/nobe umculu loyincwadzi yekwabiwa kwelifa nobe lecondze kutsi ibe yincwadzi yekwabiwa kwelifa. Lelifa-ke kumele liphatfwe nobe labiwe ngekuya kwalencwadzi yekwabiwa kwelifa nobe, nangabe umuntfu loshonile akashiyi incwadzi yekwabiwa kwelifa, mayelana nalokubukelwe ngumtsetfo. I-Administration of Estates Act, 1965, uchaza tinyatselo lekumele tilandzelwe uma kuphatfwa imphahla yemuntfu loshonile.
Lifa lemuntfu loshonile kumele libikwe ku-Master angakapheli emalanga langu-14 elilanga lekushona kwemuntfu. Kufa kungabikwa nanobe ngubani lolawulako nobe lonemphahla lelifa lemuntfu loshonile, leyincwdzi yekwabiwa kwelifa nobe lebekuhlose kuba yincwadzi yekwabiwa kwelifa.
Kufa kumele kubikwe nini ku-Master?
Nangabe lomuntfu loshonile ushonele ngaphandle kweNingizimu Afrika, kepha washiya eNingizimu Afrika lifa futsi/nobe ngabe ngumuphi umculu loyincwadzi yekwabiwa kwelifa nobe lobewucondvwe kuba yincwadzi yekwabiwa kwelifa.
Lifa lemuntfu loshonile kumele libikwe nini?
Nobe-nje emahhovisi amantji atikhungo tetinsita te-Master lapho kungabikwa khona lifa lemuntfu loshonile, emandla abo anemkhawulo futsi bangendlulisela ehhovisi lesifundza le-Master lonkhe lifa lemuntfu loshonile lelinencwadzi yekwabiwa kwelifa, kanye nelifa lelinelinani lelendlula-R50 000. nangabe ufisa kubika lifa lelinjalo, kuncono kwenta njalo, ngco ehhovisi le-Master.
Nangabe linani lelifa lingaphansi kwa-R50 000, bika lelifa ehhovisi lamantji. nangabe linani lendlula-R50 000, libike ngco ehhovisi le-Master.
Nangabe loshonile bekahlala eNingizimu Afrika ngesikhatsi ashona, bika lelifa-Master lowengamele indzawo lebekahlala kuyo loshonile ngesikhatsi ashona.
Nangabe loshonile bekangahlali eNingizimu Afrika ngesikhatsi ashona, ungabika lifa lakho kunobe nguyiphi i-Master.
Ungatfola Lesatiso Sekufa naleminye imiculu yekubika ehhovisi le-Master yenkantolo lephakeme nobe nguliphi lihhovisi lamantji.
Linani lelifa neluhlobo lwekukhulumisana loludzingekako lutawuncuma kutsi nguyiphi imiculu lekumele igcwalise bese iyangeniswa.
Nesiciniseko lesichaza kutsi lelifa alikabikwa lelinye lihhovisi le-Master nobe lesinye sikhungo setinsita te-Master.
Tonkhe tincwadzi tekwabiwa kwemafa netijobelelo nobe umculu locondze kwenta njalo- nangabe ukhona.
Tikhungo tetinsita anemandla kuphela nangabe loshonile akashiyi incwadzi lemukelekile yekwabiwa kwelifa kantsi i-gross value yelifa laloshonile ingaphansi kwa-R50 000. Incwadzi yekugunyata iniketa ummeleli lokhetsiwe emandla ekuphatsa lifa ngaphandle kwekulandzela tinchubo tonkhe letinchubo letichazwe ku-Administration of Estates Act, 1965.
Sikhatsi salolusito siya ngekuba lukhuni kwenkinga.
Tsintsa lihhovisi le-Master kute utfole imininingwane.
Lamafomu lalandzelako angatfolakala ku-website Yelitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfo sisekelo.
<fn>GOV-ZA. Requestfortaxdeductiondirectiveb.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lesicelo kumele singeniswe ku-South African Revenue Service Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika etimeni tekuphuma, kuyekela, kukhokhelwa kwe-apportionment, tinzuzo letingakatsatfwa, 'imali lengenako kusengakadvonswa lendvonswako ema-paragraph payments nobe kwendluliselwa kwetinzuzo telilunga tisuka kumphesheni nobe lidlelantfongeni, nobe etimeni lapho imphesheni yelilunga nobe lidlelantfongeni limisiwe.
Gcwalisa i-Form B ngalokuphelele bese ungenisa lifomu lakho ngaphambi kwekukhokha sizumbulu semali kulilunga lelisitako.
Niketa inombolo yamatisi nobe lokunye kutatisa yelilunga. Kunconotwa kusetjentiswa kwenombolo yamatisi.
Niketa likheli lendzawo neleliposi lelilunga.
Tfola imali lengiyo lengenako ngemnyaka yelilunga. Ingete yaba ngaphansi kwalesemkhatsini yemholo welilunga yalomnyaka londvulelako wekuhlola.
Indlela lelula kakhulu yekufaka sicelo senkhomba yekukhishwa kwentsela-mphesheni kusebentisa i-eFiling . Sicelo sakho senkhomba yekukhishwa kwentsela-mphesheni ngekusebentisa lendlela sivamise kwemukelwa ngema-awa langu-48.
Sicelo senkhomba yekukhishwa kwentsela ngekusebentisa i-eFiling sivamise kuvunywa semukelwe ngema-awa langu-48.
<fn>GOV-ZA. RequesttoattendaParoleBoardhearing.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ummangali nobe umhlukunyetwa webugebengu, njengobe kuchaziwe kusigaba 299A seMtsetfo weNchubo yemaCala angenta tetfulo nobe ahambele kulalelwa kweBhodi yePharoli lapho khona ummangalelwa afunwa kukhululwa ngepharoli nobe abekwa ngaphasi kwelihlo lekucondziswa kwesimilo.
Ummangali nobe umhlukunyetwa webugebengu kumele atise baHloli betekuCondziswa kweSimilo kanye neBhodi yePharoli lekunguyona ngekubhala uma afuna kwenta tetfulo nobe kuhambela kulalelwa kweBhodi yePharoli kwemmangalelwa.
Uma sicelo siyimphumelelo, iBhodi itawatisa ummangali nobe umhlukunyetwa ngekubhala, isho kwekutsi tetfulo titawentiwa kuphi futsi kubani. Lusuku kanye nendzawo yemhlangano weBhodi yePharoli lekunguyona nako kutawuphawulwa.
Kungumsebenti wemmangali nobe umhlukunyetwa kwatisa iKhomishani nobe iCSPB ngetingucuko telikheli.
<fn>GOV-ZA. Reregisterinyournewvotingdistrict.2010-03-25.ss.txt</fn>
Bavoti lababhalisile labangasahlali etindzaweni bebahlala kute kumle babhalise kabusha futsi etigodzini tabo letinsha tekuvota. Loku kutawukwenta ukhone kuvota esigodzini lohlala kuso. ungaphindze futsi ubhalise ehhovisi lendzawo le-Independent Electoral Commission nobe ngematfuba ekubhalisa bavoti njengobe kumenyetelwa yi- IEC.
Tinyatselo lekumele tilandzelwe tsintsa i-IEC enombolweni yamahhhala:0800 11 8000 bese ubanika likheli lakho lendzawo lelisha.
Khipha matisi wakho lonemagabelo ehhovisi lekubhalisa.
Gcwalisa lifomu lotawunikwa lona ehhovisi lekubhalisa.
Emafomu ayatfolakala ehhovisi lekubhalisa.
<fn>GOV-ZA. Restorationofcc.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma i-close corporation yesuliwe emabhukwini, sicelo singafakwa kutsi ibuyiselwe, uma kuphela nje tinyatselo letifanele tilandzelwa.
R150 kufanele ifakwe kulekhodi yelikhasimende futsi itawukhishwa kule-akhawunti yelikhasimende ngemuva kwekuletfwa kwalelifomu.
Uma i-close corporation beyinebuniyo bemphahla lenganyakati, kufanele utfole sicinisekiso lesibhaliwe kuLitiko leMisebenti yeMphakatsi kanye neLitiko Lemgcinimafa Wavelonkhe kutsi abaphikisani nekutsi i-close corporation ibuyiselwe.
Loluhlobo lwenhloso kutawufuneka likhangiswe kuliphephandzaba lesigodzi kutama kutfola inshisekelo yemphakatsi kulokubuyiselwa kwale-close corporation.
Uma kukhona kuphikiswa lokuvetwako, i-Registrar of Companies kutawuneka kutsi atiswe ngaloluhlobo lwekuphikiswa ngekhatsi kwetinsuku letigu-30 talokwesulwa futsi.
<fn>GOV-ZA. Returnforpaymentofprovisionaltaxthirdpayment.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe umuntfu utfola imali lengenako lengafanela kukhokhiswa intsela lengasiyo ye-SITE nobe ye-PAYE , loyo muntfu kumele akhokhe intsela yesikhashana yalemali lengenako. Intsela yesikhashane ikhokhwa njalo ngetinyanga letisitfupha.
Intsela yesikhashana yentelwe kuhlangabetana nemacala ebakhokhintsela etentsela ngalokuchubekako kunekutsi bakhokhe samba lesikhulu semali kanye ngemnyaka nakuhlolwa. Lentsela yesikhashana lekhokhwako itawulinganiswa nentsela yemholo yekugcina umuntfu lekumele ayikhokhele luhlolo lolufanele lwemnyaka.
Umuntfu lekumele akhokhe intsela yesikhashana kumele, kutsi ngemalanga langu-30 acale kuba ngulekumele akhokhe intsela yesikhashana, afake sicelo sekubhaliswa ngekubhala phansi, abhalele i- South African Revenue Service Luphiko Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika. Kwehluleka kwenta njalo kutawuholela ekukhokhisweni intalo netinhlawulo nentsela leyengetiwe ngenca yekungenisa muva emafomu.
Intsela yesikhashana yesitsatfu iphindze yatiwe ngekutsi yi"additional" nobe "topping-up" kukhokhela kwesikhashana. Nangabe kukhokhelwa imali lenjalo kumele ikhokhelwe lingakendluli 'lilanga lelifanele'.
nangabe umnyaka wekuhlola lophela mhlaka -28 nobe-29 Indlovana, tinyanga letingu-7 emva kwaloko umnyaka wetimali lovunyiwe lophela ngalelinye lilanga kunemhlaka-28 nobe-29 Indlovana, tinyanga letisitfupha ngemuva kwaloko.
Intsela yesikhashana yesitsatfu ikhokhelwa ngekutikhetsela, ikhokhwa nanobe ngubani umkhokhintsela. Bakhokhintsela labanemali lengenako lengabanjelwa intsela lengetulu kwa-R50 000 nobe tinkampani letinemali lengenako lengetulu kwa-R20 000 nobe ngetulu lengabanjelwa intsela tingakhokhela intsela yesitsatfu ngekutikhetsela kute tigweme kukhokhiswa imali leyengetiwe yekukhokhiswa intsela lencane nasekuhlolwa.
Inhloso yalokukhokha kwenta bakhokhintsela bakhokhele umehluko emkhatsini wentsela yebasebenti nentsela yesikhashana lesevele ikhokhelwe loyo mnyaka, kanye nemacala laphelele entsela yemnyaka wekuhlolwa.
Sikhatsi sesitsatfu sikhombisa intsela lephelele lekhokhelwa umnyaka wonkhe, kususwe intsela yebasebenti lekhokhelwe wonkhe umnyaka nanobe ngumaphi emakhredithi lavumelekile entsela yangaphandle emnyaka wonkhe timali letikhokhwe kwekucala kanye netikhatsi tentsela yesikhashana yesibili.
Kumkhokhintsela ngamunye kutibonela kutsi intsela yesikhashana yesitsatfu kumele ikhokhwe nini.
Tfola lifomu lelisha lekukhokha e- SARS nobe ku-website, ligcwalise bese ulingenisa kanye nemali yakho yekukhokhela.
Ngobe lelifomu liyafanana futsi lite imininingwane ngco lecondzene nemkhokhintsela lotsite, kubaluleke kakhulu kutsi bakhokhintsela yesikhashana bafake imininingwane ye-akhawunti leliciniso kulelifomu. Nangabe akukafakwa imininingwane leliciniso, imali lekhokhiwe angeke ifakwe kumkhokhintsela lofanele.
lokhombisa umnyaka wekuhlolwa.
Inombolo lucobo yereferensi itawuba ngu:1234567123P00032005.
Tinkhokhelo tesikhashane tingentiwa kunobe nguliphi lihhovisi leligatja le-SARS, ngeMisombuluko kuya kuLesihlanu, emkhatsini wa-08h00 na-15h30, kungafaki ekhatsi emaholide esive.
Lapho khona tinkhokhelo tentiwa ngeliposi, ngelibhangi nobe nge-ATM, sikhatsi lesanele sekuposa kanye nesikhatsi sekusebenta kumele sikhunjulwe.
Lapho khona tinkhokhelo tentiwa nge-lekthroniki, vumela tikhatsi tasebhange tekuvala nesikhatsi sekulungisa lokungatsatsa emkhatsini wemalanga lamabili kuya kulasihlanu.
Lemininingwane ikhonjiswa encwadzini yekukhokhela efomini letimbuyiselo le-IRP 6.
Uma ngabe lusuku lwekugcina lwekubhadala luwela ngekhatsi kweholide yesive nobe ngemphelasontfo, inkhokhelo kumele yentiwe ngelusuku lwekugcina Lwekusebenta ngaphambi kweholide yesive nobe imphelasontfo.
Kukhokhelwa kwesitsatfu kumele kube semalini lengenako yangempela lengabanjelwa intsela, njengobe inhloso yalokukhokhela kukwenta ukhona kukhokhela umehluko lokhona emkhatsini wentsela yebasebenti nentsela yesikhashana ivele ikhokhwelwe umnyaka nemacala entsela laphelele aloyo mnyaka wentsela.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA. Returnofgeneralinformation.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nangabe imali leholelwa sisebenti kusengakadvonswa ledvonswako nobe imali yemnyaka lelinganako ifikela kulokungenani-R2 000 futsi ayendluli emalini lebekiwe..
Sizumbulu semali lesingakabanjelwa intsela.
Nanobe ngumuphi umholo wemuntfu lonikete tinsita nobe losetawuniketa tinsita lokungakabanjelwa intsela.
Timali letikhokhelwe tinsita letiniketwe ngumuntfu ngekwemisebenti yeticu tabo leyetayelekile, sibonelo, bodokotela, bameli, babhalimabhuku etimali bebacwaningimabhuku.
Nanobe ngumuphi umholo letikhonjiswe ku-IRP5.
Umholo nobe imali yemnyaka lelinganako, lengandluli-R2 000 wemnyaka wentsela.
imali leyengetiwe yetimalimboleko netikweleti tetindlu imali leyengetiwe lesiswe kuwe imali leyengetiwe yetincwadzi tesivulwano tesikweleti imali lengetiwe kuma-akhawunti ekonga imali leyehlukaniselwako kumasheya imali yerenti loyikhokhile njengacashile none imali yerenti lebutfwe nguwe ngengsitfunywa.
imali lekhokhelwa lilungelo lekubanemphahla ema-Royalties nobe timali letikhokhelwa kusebentisa imvumo yekuba nebhizinisi wedvwana sikhatsi lesitsite, kudizayina, ligama lekusebenta lilungelo lekubhala kabusha nobe kwatisa ngelwati loluphatselene nemvumo yekuba nebhizinisi wedvwana eNingizimu Afrika.
ema-gross proceeds nakucitfwa imali letfolakalako nobe lelahlekako ngenca yekucitfwa.
Yonkhe imikhicito yasemapulazini, tingodvo, imfuyo, emalahle, timbiwa nematje emcebo latfolwe nguwe ngekuwatsenga , kutsengiselana ngekuntjintjisela imphahla ngemphala.
Yonkhe imikhicito yasemapulazini, tingodvo, imfuyo, emalahle, timbiwa nobe ematje emcebo letsingiswe nguwe njengesitfunywa semkhiciti.
Yonkhe imikhicito, emalahle nobe timbiwa loyitfumele ngemkhumbi njengesitfunywa semkhiciti lesitfumela, kutitfunywa letitsengisako ngaphandle kweRiphabhulikhi.
<fn>GOV-ZA. Returnofincomeforinvestment.2010-03-25.ss.txt</fn>
inzuzi netinzuzo tekwabelana kuma-Property Trust tiyatfolwa nobe tiyacongelelwa tinzuzo tekwabelana tangaphandle tiyatfolwa nobe tiyacongelelwa letinye tinzuzo tekwabelana tiyatfolwa nobe ticongelelwe i -gross rent lekhokhwa bacashi nobe letsatfwa ngengesitfunywa salomunye umuntfu macondzana nemphahla lechaziwe kunemali lekhokhelwa lilungelo lekusebentisa imphahla timali letitfolwa ngemnyaka nobe timali tekusebentisa bunikati bekucamba intfo, idizayini, bunikati beluphawu nobe lilungelo lembhalo nobe tekuniketa lwati loluphatselene nekusetjentiswa kwelilungelo lebunikati bekucamba intfo.
Ngenisa lelifomu eHhovisi lakho lendzawo le-SARS.
Kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito.
<fn>GOV-ZA.SAcitizensarrestedabroad.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ngaphansi kweSivumelwano saseViena ngeBudlelwane bebuNcusa - emazinga lamukelekile labekiwe kuwo onkhe emave, bantfu lababoshwe ngaphandle kwelive labo kufanele bakhone kufinyelela kulona lemele buncusa. Takhamuti taseNingizimu Afrika kulesimo kufanele ticele ngekuphutfuma kutiphatsimandla kutsi tibavumele kuchumana nalona Lomele iNingizimu Afrika kulelo live. Nobe lokungenani, lomunye umuntfu angachumana nalona Lomele iNingizimu Afrika kulelo live nobe ligatja lemisebenti yebuncusa kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle ePitoli, etinyatselweni tabo.
Nguyiphi imisebenti leniketwa Tisebenti tendlu yemancusa kuTakhamuti taseNingizimu Afrika letiboshwe kulamanye emave?
kusungula kuchumana nalona loboshiwe masinyane ngemuva kwekucinisekisa kutsi lomutfu usakhamuti saseNingizimu Afrika. Loku kwenta kutsi Takhamuti taseNingizimu Afrika letiboshiwe, letigcinwe nobe tihleli ejele ngaphansi kwemtsetfo welive langaphandle kutsi bayavisisa emalungelo abo kanye netinsita letiniketwa yiHulumende waseNingizimu Afrika. Ngekuya ngetimo letitsite, kuchumana kutawuba ngemlomo, ngembhalo, ngelucingo nobe ngetindlela letifanelekile.
kuniketa imininingwane lejwayelekile ngenchubo yetemtsetfo kulive lapho aboshwe khona. Imininingwane ingafaka phakatsi; tincukaca telibhodi leluncedvo ngetemtsetfo kanye nekuchutjwa kwelicala, luhlu lwebammeli , tinchubo tekugcinwa ejele, ibheyili kanye nekufaka sicelo sekubuyeketwa kwelicala kute lona loboshiwe kutsi avisise emalungelo abo kanye netinchubo letikhona.
kugcina kuchumana emkhatsini waleTakhamiti taseNingizimu Afrika letiboshwe kumave angaphandle ngalesikhatsi tihlonipha imitsetfo netinchubomgomo talelive lapho tiboshwe khona.
kuvakasha ejele. Lamahlandla ekuvakasha ejele kuncike kulenchubomgomo lekhona nyalo, indzawo, lisiko kanye nemitsetfo yalelive lelibophe lesakhamiti, kanye nesimo lesibonakalako sekuvikeleka kulelelive kanye nelijele.
kuchumana nemndeni nobe bangani - kuphela uma ticelwe ngulona loboshiwe ngencwadzi. Akukho kuchumana lokutawentiwa, nobe umniningwane lotawuniketwa nobe ngubani ngaphandle kwesivumelwano lesibhalwe phansi nguleSakhamiti saseNingizimu Afrika lobanjiwe nobe losejele.
kuchuba lokutfunyelwa kwemali levela kumndeni nobe bangani eNingizimu Afrika iya kulona loboshiwe - ngekuhambisana nemtsetfo kanye netinchubomgomo waHulumende waseNingizimu Afrika kanye nalelive lelibophe lesakhamuti. Kuvunyelwa lokujwayelekile kuveta kutsi imali letfunyelwako lesuka eNingizimu Afrika yetintfo tekugeza, kudla kanye netintfo temuntfu akukafanele tidlule ku-R2 000 ngenyanga. Lemali angeke ibalwe kulenyanga lelandzelakao. Chumana neligatja lemisebenti yebuncusa kute utfole luncedvo.
kucinisekisa kutsi tinkhinga ngetemphilo tiyavetwa kubaphatsi belijele.
kuchuba kutfunyelwa kanye nekutfulwa kwetincwadzi, imitsi netintfo tekufundza kusuka kumndeni kanye nebangani eNingizimu Afrika. Loluncedvo luhambisana nekuvunyelwa kanye netindleko letivelako kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle kanye nemitsetfo kanye netinchubomgomo kulelive lapho aboshwe khona. Letindleko tiyantjintja ngaso sonkhe sikhatsi.
LiTiko leTindzaba taNgaphandle naLaba labamele iNingizimu Afrika ngesheya benta yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi imali, tincwadzi, tintfo tekufundza nemitsi kuyatfunyelwa ngaphandle kwekubambeleleka. Kodvwa, tintfo letibalulekile tekusebenta kwalendlu yebuncusa, Khomishana Lomkhulu nobe buncusa kuhamba embili. Timo tendzawo kulelive nato tingadlala indzima.
kuphenya nobe kungenelela kunchubo yasenkhantolo nobe inchubo yetemtsetfo kutfola nobe kuniketa teluleko temtsetfo kuhlela kukhishwa ejele nobe ibheyili kuya etindzaweni letiyingoti nobe emajele layingoti kuphenya licala kutfola kuphatfwa lokuncono ejele kudlula loku lokuniketwa letiboshwa takulelo live - ngaphandle nangabe imitsetfo yamhlabuhlangene lebekiwe yekuphatfwa kwetiboshwa ingasetjentiswa kuyalela tihlobo nobe bangani kutsi batfumele imali tikhokhele tindleko telicala, tekulashwa nobe naletinye kutfola indzawo yekuhlala, umsebenti, ema-visa nobe timvumo tekuhlala kuchuba umsebenti lowentiwe ma-ejenti elukhenkhetfo, tinkhapani tasemoyeni, emabhange nobe tinkhapani tekubolekisa ngetitfutsi kuncedza ngalokusemtsetfweni takhamiti letinebuve lobubili kulelive lebuve babo besibili kukhokhela tindleko tekulungiswa, intalasipoti, umngcwabo nobe kushiswa kwesidvumbu salesakhamiti saseNingizimu Afrika lesishonile.
Emazinga ekusebenta nesikhatsi ancunya ngulelo nalelo cala ngekuhluka kwalo kantsi futsi kuncike kutimo kulelive lapho aboshwe khona.
LiTiko leTindzaba taNgaphandle lincuma tindleko lapho kufaneleke khona, ngekuya ngaletinsita letiniketwako.
<fn>GOV-ZA. ServiceCharterSiswati.2010-03-25.ss.txt</fn>
Ishatha yetinsita tebahlu-kunyetwa ebugebengwini baseNingizimu Afrika (Ishatha yebahlukunyetwa) ilithulusi leli-baluleke kakhulu lekutfutfukisa bulungiswa kuwo wonkhe umuntfu. Leshatha yebahluku-nyetwa ihambisana nemoya weMtsetfosisekelo waseNin-gizimu Afrika, wango 1996 (umtsetfo namba 108 wango 1996) neSimemetelosincumo saMhlabuhlangene semGo-mosisekelo weBulungiswa beBahlukunyetwa nekuHlu-kunyetwa kweMandla (GA/ RES/40/34).
Kusukela nga 1994, nasekugcineni kutfutfukiswa kwemasiko emuntfu, kunaka sekusuke kancane kumtsetfo webulungiswa wekuvimbela nekujezisa waya kubulungiswa bekubuyisela. Ekhatsi kulomcondvo webulungiswa bekubuyisela kunakwa kakhulu bugebengu kwendlula licala lelentiwe embusweni, nekulimala noma kwenta lokubi kulomunye umuntfu.
Loku kuhambisana neNdlela Jikelele yekuVikela Bugebengu yembono locabangela umhlukunyetwa kumtsetfo webulungiswa webugebengu. Inhloso lenkhulu yekuhlonyiswa kwemhlukunyetwa ngekuhlangabetena netidzingo takhe, kungaba nguletiphatsekako noma temoya.
Leshatha yebahlukunyetwa nalencwajana yemazingancane lefakiwe emathulusi labalulekile lachaza abuye ahlanganise emalungelo netibopho leticondziswe etinsiteni letisetjentiswa kubahlukunyetwa nalabasindze ebugebengwini baseNingizimu Afrika. Leshatha yebahlukunyetwa ihambisana nalokushiwo kusigaba 234 weMtsetfosisekelo.
Ngiyatsemba kutsi ngekutinikela nekutibophelela kwawo wonkhe lobalulekile kunchubo yebulungiswa bebugebengu, leShatha yebaHlukunyetwa itoncedza ekusetjentisweni kwemitetfo lesebentako ngendlela letofeza injongo yawo-kwente bulungiswa bube yintfo lekhona kubo bonkhe bantfu.
beBahlukunyetwa bebuGebengu nekuHlukunyetwa kweMandla wango (1985) nekuVinjelwa nekuCedvwa kwesihlanganiswa sebudlova kulabasikati nebantfwana kusimemetelo sanga 1997 se SADC ekutfutfukisweni kwebulili.
Kutsi kuyincenye yemsebenti wembuso kutfutfukisa kutsakaselela lokulinganako kwawo onkhe emalungelo nenkululeko lecinisekiswe kuMtsetfosisekelo nanguwo wonkhe umuntfu nekutsi umtsetfo webulungiswa bebugebengu locotfo ungatfolwa uma emalungelo ebahlukunyetwa bobabili nembekwacala ahlonishwa, avikelwe abuya alinganiswa.
Umphumela lomkhulu webugebengu kubahlukunyetwa, nemandla awo ekubukela phasi emalungelo eluntfu emhlukunyetwa.
Inchubekela embili lebonakalako leyentiwe kusukela kwacala inkululeko , ngekuguculwa kwemtsetfo webulungiswa bebugebengu kucinisekisa kutfolakala kwebulungiswa kwemiphumela yetinchubo kubo bonkhe bantfu, ngaphandle kwebuve, bulili, lisiko nelizinga. Kusetjentiswe tindlela letinyenti letihlukile njengencenye yekuguculwa kwemtsetfo webulungiswa, ngekucabangela kuciniseka kubaluleka kwebahlukunyetwa , ngekulinganisa emalungelo abo nalawa ebabekwacala nekuncishiswa kwekuhlukunyetwa lokukhulu etigabeni letehlukene tenchubo yebulungiswa bebugebengu.
Kwentiwe sibonelelo sekusitwa kwebahlukunyetwa uma emazinga angakaphumeleli.
Uma ube ngumhlukunyetwa webugebengu, lamalung-elo lalandzelako, njengoba acuketfwe kuMtsetfosisekelo nasemitseshwaneni lehambisana nayo, atociniswa ngesikhatsi sekuchumana nemtsetfo webulungiswa bebugebengu.
kubanjwa kwenkulumoluhlolo nawe ngelulwimi lolutsandzako nangasese, uma kunesidzingo.
Letindlela titovimbela kutsi usengotini yekuhlukunyetwa lokukhulu.
Liphoyisa, umshushisi nesikhulu sesikhungo sekulungiswa kwesimilo batowenta tindlela tekucinisekisa kutsi nanoma nguwuphi umbono longaba nawo eluphenyweni , ekushushisweni, nasekulalelweni kwepharoli ulalelwe futsi ucatjangelwe uma kuncunywa kutsi kuchutjekwe neluphenyo, noma ngesikhatsi kushushiswa noma ngesikhatsi sekulalelwa kweBhodi yepharoli.
kulalelwa kwebheyili, kutekwa kwelicala, inchubo yekukhishwa kwesigwebo ne/noma kulalelwa kweBhodi yePharoli.
Kusho kutsi unelitfuba lekwenta lesinye sitatimende ephoyiseni uma ubona kutsi sitatimende sakho asikapheleli. Ungenta sitatimende enkantolo noma unikete bufakazi ngesikhatsi senchubo yekugwetjwa kuletsa sisindvo salobugebengu kutsi inkantolo ibunake.
Kungeta, ungenta sicelo lesibhaliwe kuSihlalo weBhodi yePharoli kutsi uhambele kulalelwa kwepharoli ubuye uhambise umbono lobhaliwe.
Njegencenye yalomtsetfo, ungacela kuchazelwa ngelulwimi lwakho nanoma ngabe yini lenye longayivisisi.
tinsita letifanele longatitfola kubaphakelitinsita.
Utotjelwa ngendzima lotoyidlala ecaleni nesilinganiso sesikhatsi selicala. Ungacela imininingwane mayelana netinsuku tasenkantolo, tindleko tafakazi neluhlelo lwekuvikelwa kwafakazi.
Ungacela kwatiswa ngesimo selicala, kutsi ummangalelwa sewuboshiwe noma cha, ugwetjiwe, uniketwe ibheyili, utfweswe licala, utfolakele anelicala wavalelwa.
Ungacela tizatfu tesincumo lesitsetfwe ecaleni lakho sekushushisa noma sekungashushiswa.
Ufanele kutfola tincwajana leti umtsetfo uvumela kutsi ube nato.
Ungacela kutfola satiso ngetinchubo longafuna kutihambela.
Ungacela umshushisi kutsi atise umcashi wakho nganoma ngutiphi tinchubo letodzinga kutsi ulove emsebentini.
Unelilungelo lekukhululeka ekusatjisweni, ekuhlukunyetweni, ekusabeni, ekungeneleleni, ekudizeni, enkohlakalweni nasekuhlukunyetweni. Uma ungufakazi, kufanele ubike noma ngabe ngukuphi kusatjiswa emaphoyiseni noma kumshushisi wembuso lomkhulu.
Uma ulandzela letinye tidzingo, liphoyisa lingakufakela sicelo sekutsi ufakwe ehlelweni lekuvikela bofakazi.
Uma ufakwe ehlelweni lwekuvikela bofakazi, utovikelwa, kunanoma nguluphi luhlobo lwekufaka umoya, kuhlukunyetwa nekusatjiswa.
Loko kutocinisekisa kuphepha kwakho njengafakazi, nekubakhona kwebufakazi, nekuvimbela kutsi uhocise ekwetfuleni bufakazi ngenca yalokufakwa umoya.
noma ingayala kutsi lokutekwa kwelicala kubanjelwe engwace.
Ungacela sikhungo sekulungiswa kwesimilo kutsi sikwatise uma ummangalelwa abalekile noma ayiswe kulenye indzawo.
Liphoyisa litokusita ngekukuchazela inchubo yemaphoyisa, likwatise ngemalungelo akho nekukutfumela etindzaweni letifanele kubaphakelitinsita labafanele.
Umphatsi welihhovisi noma loyinhloko yelihhovisi lenkantolo utokusita ngetinsita temtoligi.
Umshushisi utowenta siciniseko sekutsi kutsatfwa tindlela letisipesheli ecaleni letemacansi, budlova basekhaya nesondlo semntfwana noma tindzaba letiphatselene nesondlo nekutsi, uma kwenteka, emacala lanjalo alalelwa etinkantolo letisipesheli.
Unelilungelo lekunceshetelwa ngekulahlekelwa noma kulimala kwemphahla lokubangelwe bugebengu lobentiwe kuwe.
"Sincephetelo" sichaza samba semali lesi inkantolo yebugebengu isiniketa umhlukunyetwa lolahlekelwe noma lolinyalelwe yimphahla, kufaka ekhatsi imali, lokubangelwe sento sebugebengu.noma kushiywa ngulomuntfu logwetjelwe kwenta lobugebengu.
Umshushisi utokwatisa uma sincephetelo sakho sesivunyiwe, akuchazele lesikucuketse nekutsi ugasisebentisa njani. Ungamangalela umbekwacala ebukhosini lapho inkantolo yebugebengu ingakakhiphi umyalo wesincephetelo. Loku kuvame kwenteka lapho umonakalo ungabaleki kalula ngekwemali, sibonelo, etikhatsini tekulimala kwengcondvo noma buhlungu nekuhlupheka.
Mabhalane wasenkantolo utokusita ngekusetjentiswa kwemyalo wesincephetelo losiniketwe yinkantolo.
Unelilungelo lekubuyiselwa etikhatsini lapho utsatselwe tintfo noma imphahla ngalokungekho emtsetfweni, noma lapho tintfo noma imphahla ilinyatwe ngalokungekho emtsetfweni.
ngembi kwekwentiwa kwalelicala.
Umshushisi utokwatisa kutsi kubuyiselwa kuphatselene nani namabhalane wasenkatolo utokusita ekusebentiseni lelilungelo.
Ngekucabanga kutsi unelilungelo lekufaka sikhalo, ungatsintsana nelitiko lahulumeni lelifanele noma umphakelitinsita uma unesikhalo macondzana netinsita lotitfolako, noma uma emalungelo akho anganakwa.
Uma ufuna imininingwane lengetiwe lephatselene neShatha yebaHlukunyetwa, uyacelwa kutsi uhlole emazingancane yemisebenti yebahlukunyetwa beBugebengu. Lencwajana iyatfolakala emahhovisini ematiko ahulumende ladlala indzima lenkhulu.
Uma udzinga imininingwane lengetiwe kunoma ngu-luphi ludzaba lolucuketfwe kulencwajana, ungachumana nelihhovisi leBuholi beBulili beliTiko leteBulungiswa nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo kuletinombolo leti-landzelako.
Inombolo yelucingo: (012) 315 1670 Inombolo yefeksi: (012) 315 1960 I-imeyili: VictimCharter@justice.gov.
Imisebenti yeShatha yebaHlukunyetwa yaseNingizimu Afrika yasungulwa lihhovisi lebuholi leBulili eTikweni leteBulungiswa nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekuhlanganyela neliTiko lekuTfutfukiswa kweMphakatsi, Tikhungo teKulungiswa kwetimilo, teMfundvo, neteMphilo, kanjalo neBuholi bekuShushisa Jikelele, uMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, Nkomisheni wekuGuculwa kweMtsetfo waseNingizimu Afrika, Ikhomishini yemalungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, Luphiko lwetikhalo lolutimele, emalunga ekhomishini yaboMantji nemalunga ekhomishini yekusebenta kwebulungiswa, nemalunga emaphoyisa aseTshwane iMetro.
<fn>GOV-ZA. SetupLearnership.2010-03-25.ss.txt</fn>
Baphakeli belucecesho kufanele bancume kutsi nguluphi luhlobo lwelucecesho labaluphakelako. Kufanele babe babhalisiwe ne-Sector Education and Training Authority ngaphambi kwekutsi bacale lucecesho. Baphakeli belucecesho kanye nebacashi bakha bungani kute bacale ema-learnerships.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Baphakeli belucecesho kufanele bancume kutsi nguwaphi ema-learnerships langaniketa lucecesho ngawo.
Baphakeli belucecesho badzinga kutsi babhaliswe yi-SETA. Laba labangakabhaliswa baphakeli belucecesho angeke bangenise ema-learnerships.
Abhalise njengeSisebenti seteMfundvo nekuTfutfukisa luCecesho.
Uma baphakeli belucecesho sebakhetse i-learnership, kufanele batfole bacashi labatawunika labafundzi lwati loluphatsekako.
Batabatfola njani bafundzi.
Bafundzi bangabe vele sebacashiwe ngulomcashi nobe babe bantfu labangakacashwa. Chumana nesikhungo setemisebenti lesisedvutana utfole kutsi Litiko leTemisebenti lingakuncedza njani utfole bafundzi labangasebenti.
Bacashi, baphakeli belucecesho nebafundzi kufanele basayine sivumelwano se-learnership.
Baphakeli belucecesho kufanele bacale kucecesha ngalolusuku lokuvunyelwane ngalo kulesivumelwano se-learnership.
Kungatsatsa cishe emalanga langu-30 kusungula i-learnership.
Faka sicelo kuLitiko leTemisebenti.
<fn>GOV-ZA. Socialrelief.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lusito letenhlalakahle lwalabasesimeni lesibucayi kuniketwa kwelusito lwesikhashana lwebantfu labanesidzingo loluhlose bantfu labanesidzingo lesikhulu ngendlela yekwekutsi bayehluleka kuhlangabetana netidzingo letisisekelo temindeni yabo.
Ngubani longatfola lusito lwekuba sesimeni lesibucayi?
Ungatfola lusito lwekuba sesimeni lesibucayi kuhulumende uma usesimeni lesibucayi.
Utsikametwe ngumonakalo, kepha indzawo lohlala kuyo isengakamenyetelwa njengaleyo levelelwe ngumonakalo.
Lusito Lwalabasesimeni Lesibucayi lungaba ngemaphasela ekudla nobe ivawucha yekutsenga kudla. Letinye tifundza tiniketa lolusito ngesimo semali. Lusito lwalabasesimeni Lesibucayi luniketwa kwesikhashana kuphela - kuvamise kuba tinyanga letintsatfu, ngalesinye sikhatsi tinyanga letisitfupha.
Faka sicelo selusito lwalabasesimeni lesibucayi ehhovi leTekutfutfukiswa kweteNhlalakahle lelisedvute nawe.
Matisi wakho lonetinombolo letingu-13 lonemagabelo netitifiketi tekutalwa tebantfwana bakho.
i-afidavithi lekhishwe yi-Justice of the Peace. I-afidavithi kumele icukatse umshwana lokhombisa kwekutsi kuniketwa kwemniningwane longesilo liciniso longakapheleli kutawuholela ekushushisweni ngekulandzelwa kweSigaba 21 seMtsetfo Welusito Lwetenhlalakahle isitatimende lesifungelwe ngumuntfu lohloniphekile lekati lomuntfu lofaka sicelo kanye nemntfwana wakho. Lesitatimende singaphuma kukhansela, kumholi wendzabuko, kusisebenti setenhlalakahle nobe kumfundisi wetenkholo bufakazi bekutsi sitifiketi sekutalwa nobe matisi siceliwe kuLitiko Letasekhaya lapho kufanele khona, matisi wesikhashane lokhishwe Litiko Letasekhaya sitifiketi sekubhabhatiswa likhadi lasemtfolamphilo iriphoti yasesikolweni.
Khumbula: Kute sicelo lesitawusetjentwa ngaphandle kwesitatimende lesifungelwe/i-afidavithi.
Nangabe ute matisi netitifiketi sekutalwa, i-afidavithi levela esiteshini semaphoyisa, esikhulwini, kukhansela nobe kumfundisi ingaba bufakazi lobenele.
ufake sicelo seselekelelo ube nesimo lesiphutfumako wetamile kutfola sondlo ute lolunye lusito ushadile, wente sehlukaniso semshado, nobe awukashadi ute imali lengenako ukhubateke kwesikhashana.
Sicelo sakho silungiswa ngekushesha.
Nangabe sewufake sicelo sakho, sitawuhlolwa kutsi siyafaneleka yini nesidzingo sakho sangempela selusito.
Nanobe ute yonkhe lemiculu, utawulitfola liphasela lakho lekudla, ivosha, yenyanga yekucala ngaphandle kwayo.
Khumbula kuyisa yonkhe imiculu esikhulwini ngenyanga yesibili uma ukhokhelwa. Uma ungenti njalo, kungenta ungalitfoli liphasela lakho lekudla, ivosha nome imali ngenyanga yesitsatfu.
Uma ngabe kute tingucuko kulesimo sakho ngemuva kwekutfola selekelelo tinyanga letintsatfu, ungafaka sicelo sekwelulelwa selekelelo sakho tinyanga letintsatfu futsi.
Ucelwa kutsi utsintse lihhovisi lakho lelitiko lelidvute.
<fn>GOV-ZA. Specialregistrationasaprofessionalscientist.2010-03-25.ss.txt</fn>
Umkhandlu waseNingizimu Afrika waBocwepheshe beSayensi yeMvelo yemukela leliphuzu lekutsi bantfu labatsite abazange babe nelitfuba lekutfola lizinga lemfundvo lephakeme ledzingwa nguMkhandlu kubhaliswa njengacwepheshe. Nanobe kunjalo, labantfu labo kungenteke bafake ligalelo lelikhulu kumphakatsi wetesayensi eminyakeni leminyenti futsi bangachubeka bakwente loko iminyaka leminyenti.
Umkhandlu uncume kuniketa labantfu labanjalo litfuba kekufaka sicelo sekubhaliswa njengaSosayensi weMvelo longuCwepheshe ngaphasi kwetimo letitsite.
Nobe ngumuphi umuntfu longenatico lowemukelwa nguMkhandlu angafaka sicelo.
bahlonishwe balingani babo ngebungcweti babo kumkhakha lokhetsiwe wekusebenta bafake ligalelo kumphakatsi wetesayensi babe neminyaka lengu-10 kuya etulu yelwati loluchubekako, lofanele masinyane ngaphambi kwekufaka sicelo kumkhakha wekusebenta lekufakwa kuwo sicelo.
Khumbula: Uma ngabe ushiye bucwepheshe bakho ngalesikhatsi seminyaka lelishumi, angeke uvunyelwe kubhalisa ngaphasi kwaloluhlelo.
Kuhlolwa kweticelo kutawentiwa yiKomiti yekweLuleka yaBocwepheshe, kwemukela kutawentiwa yiKomiti yekuBhalisa ye-SACNASP bese kutsi kugunyatwa kutawentiwa nguMkhandlu.
Gcwalisa lifomu lekucela sicelo lelisemtsetfweni lekubhaliswa.
Lokungenani imibiko lemitsatfu legcwalisiwe loyibhalile nobe lofake kakhulu ligalelo kuyo. Uma ungeke ufake lemibiko ngenca yemfihlo, ligalelo kumele icinisekiswe.
I-afidavithi lesho kutsi ngumsebenti wakho futsi lechaza indzima yakho kulemibiko lefakiwe.
Ema-afidavithi lentiwe ngebantfu lababili labangacinisekisa emakhono nebungcweti bakho kumkhakha wekusebenta.
Kubhalisa kungatsatsa emaviki langu-6 kuya kulangu-8 ngekuya ngekufakwa kwemiculu ledzingekile.
Umphumela weluhlolo utawatiswa ngemuva kwemhlangano weMkhandlu.
Kufaka nge-Inthanethi nekufaka ngco: Sebentisa ema-inishiyeli nesibongo kubonisa kubhadala kwakho kusitatimende sasebhangi setfu futsi ufekse bufakazi bekubhadala kanye nelikhasi lekucala lelifomu lesicelo sakho ku- 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Subsistenceandasmallscalefishingexemption.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kudvweba ngenjongo yekutiphilisa kusebenta kumiphakatsi lehlala ngaselusentseni laselwandle lesebentisa imitfombo lephila elwandle kutidlela ngekwabo, nanobe ingatsengisa nobe ihwebe esigodzini sayo. Kwanyalo badvwebi ngetinjongo tekutiphilisa balawulwa ngendlela yekungavinjelwa kute kufike sikhatsi lapho kunenchubomgomo lebekiwe. Kute kutsi ukhone kufinyelela kulemitfombo lephila elwandle njengemdvwebi wekutiphilisa kufanele ufake sicelo semvume yekungavinjelwa kucala bese uyavunyelwa kuchuba kubamba tinhlanti nobe kwenta imisebenti lehlobene nekudvweba ngetinjongo tekutiphilisa kanye nemazinga lamancane.
Kute usebentise lilungelo lekudvweba lakho lekudvweba, faka sicelo sekungavinjelwa lesiniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla ngaphansi kweigaba 81 seMtsetfo wemitfombo lephila elwandle , . Kute uniketwe lemvume yekungavinjelwa umuntfu kufanele asungule Emakomiti Esigodzi Ekulawula ngekubambisana kantsi futsi kufanele bahlangabetane nato tonkhe letimfuneko. Ngekwemtsetfo akukho longangenelela kubamba kudvweba ngetinjongo tekutiphilisa kanye nemazinga lamancane kudvweba ngaphandle kwemvumo.
Lokungavinjelwa kuyavuselelwa kanye ngemnyaka kantsi kuhluleka kuhambisana nalemibandzela yekungavinjelwa kungaholela ekumisweni kwako, kucinywa nobe kumukwa lelilungelo.
Faka sicelo sekungavinjelwa ngeMakomiti Esigodzi Ekulawula ngekubambisana uma lokungavinjelwa sekuphelelwe sikhatsi njalo ngemnyaka.
Laba labangena kwekucala kufanele bahlangabetane netimfuneko tetinjongo tekudvweba ngekutiphilisa kanye nemazinga lamancane ngaphambi kwekutsi baniketwe ngalemvumo yekungavinjelwa.
Lona lofake sicelo kufanele abonise kutsi nguwuphi umkhakha nobe luhlobo lekudvweba labatibandzakanya nalo.
Simo sebabambi bemvumo yekungavinjelwa sanyalo siyahlolwa ngaphambi kwekutsi baniketwe lemvumo yekungavinjelwa kulomnyaka lolandzelako, uma ngabe bangahlangabetani naletimfuneko letibekiwe bayakhishwa eluhlwini.
Tisbenti telitiko tibita umhlangano wemphakatsi kuniketela ngetimvumo tekungavinjelwa kubo bonkhe badvwebi lababhalisiwe.
Ngaphambi kwekukhipha letimvumo tekungavinjelwa tisebenti telitiko tichaza lemibandzela yekungavinjelwa kanye nesigaba lesibekiwe sebunyenti betinhlanti letingabanjwa.
Bonkhe labanetimvumo tekungavinjelwa balindzeleke kusayina leluhla loluvuma kutsi batitfolile timvumo tabo tekungavinjelwa.
Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa inyanga yinye kuya etulu ngekuya ngalobunyenti bebafaki ticelo.
Imvumo yeKungavinjelwa ikhishwa ngaphandle kwetindleko.
Kute emafomu lekumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA.TVlicence.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinhlangano tidzinga ilayisensi yeTV ngayinye labanayo.
Lotsengisa emaTV kumele atise likhasimende lelifuna kutsenga kutsi angeke likwati kutsenga ngaphandle kwekukhipha bufakazi belayisensi yeTV Labafuna kutsenga emalayisensi eTV kumele bafake ticelo temalayisensi eTV eposini lelidvute nobe bacele loyo lotsengisa emaTV atsenge ilayisensi egameni labo.
Ilayisensi iyavusetelwa njalo ngemnyaka.
Faka sicelo ePosini lelidvute nobe kulotsengisa emaTV loneligunya lekutsengisa emalayisensi eTV.
Bufakazi belikheli lendzawo nelikheli leliposi, nenombolo yelucingo.
Kungatsatsa ema-awa lambalwa.
<fn>GOV-ZA. Taxdirectiveretirementannuityrequest.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lesicelo kumele singeniswe nase umuntfu afike eminyakeni yekutsatsa umhlalaphansi futsi afisa kutfola tinzuzo letikunchubomgomo yemphesheni.
Lesicelo singaphindze sentiwe nangabe lilunga lifisa kutsatsa tinzuzo talo temphesheni kulesinye sikhwama litiyise kulesinye sikhwama semphesheni.
sibonga semkhokhintsela tinhlavu tekucala temagama emkhokhintsela lusuku lwekutalwa lwemkhokhintsela inombolo yamatisi wemkhokhintsela nobe lenye lengasetjentiswa sizatfu sesicelo senkhomba yekukhishwa kwentsela likheli lendzawo nekhodi yeliposi lemkhokhintsela likheli lekuposa nekhodi yeliposi lesikhungo nobe umcashi umholo wemnyaka wemkhokhintsela.
Nangabe bekusenganiketwa inombolo yereferensi yentsela, shano sizatfu sekungabhaliswa.
Indlela lelula kakhulu yekufaka sicelo kusebentisa i-e-Filing. nawusebentisa lendlela sicelo sakho sivamise kwemukelwa ngema-awa langu-48.
Sicelo senkhomba yekukhishwa kwentsela lesentiwa nge-e-Filing sivamise kwemukelwa ngema-awa langu-48.
<fn>GOV-ZA. TermsAndConditions.2010-03-25.ss.txt</fn>
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu losebentisa lewebhusayithi kumele alandzele futsi avume imitsetfo njengobe ibekiwe kulesatiso semtsetfo. Uma umsebentisi angafisi kuphocelelwa ngulemitsetfo naletimo, umsebentisi angeke asebentise lewebhusayithi, akhombise, asebentise nobe akhiphe kanye/nobe bente emakhophi nobe asabalalise tinchukaca latitfole kulewebhusayithi.
Basebentisi bangabuka, bente emakhophi, bakhiphele kumakhompyutha abo, baphurinte futsi basabalalise lokucukucetfwe kulewebhusayithi, nobe incenye yakhona ngetinhloso tekutfola umniningwane nobe kwenta emarefurensi kuphela futsi nangetinhloso tekungenteli kutfola inzuzo yemali.
Onkhe emalungelo ebucotfo kanye nanobe nguwaphi lamanye emalungelo eLuphiko lweTekuchumana kanye netiNhlelo teMniningwane lwaHulumende nobe lomunye umtimba wemtsetfo macondzana nekutsi nguyiphi ingcikitsi lecuketfwe kulewebhusayithi langakabekwa sobala kusho kutsi agodliwe.
Konkhe lokucuketfwe, idatha kanye nema-trademarks, kufaka ekhatsi, kodvwa kungapheleli, ku-software, itheknoloji, emadathabhesi, lwati lwendlela yekwenta , umbhalo, emagrafiki, ema-icon, ema-hyperlink, umniningwane wangesese, emadizayini, luhlelo , umshicelelo, inchubo, nobe umcondvo lochazwe kulewebhusayithi kungaba ngaphasi kwalamanye emalungelo, kufaka ekhatsi lamanye emalungelo emphahla yengcondvo, lekuyimphahla ye-GCIS nobe ilayisensi yakho iniketwe i-GCIS, nobe umtimba wemtsetfo, futsi-ke avikelwe kutsi angaphazanyiswa ngumtsetfo waseNingizimu Afrika kanye netivumelwane temave ngemave . Ngekulandzela emalungelo laniketwe umsebentisi lapha, onkhe lamanye emalungelo kuyo yonkhe imphahla yemcondvo kulewebhusayithi agodliwe ngalokucacile futsi ngekufinyelela kudatha kulewebhusayithi umsebenti akakaniketwa ilayisensi nobe akakavunyelwa.
Lomniningwane kulewebhusayithi uhlosiswe kuniketwa umniningwane jikelele esifundvweni nobe etifundvweni letitsite kantsi akusiko kujula konkhe kwetifundvo.
Kungumsebenti wemsebenti ngamunye kunetisa ngaphambi kwekungena kulewebhusayithi kutsi lewebhusayithi itawuhlangabetana netidzingo temuntfu kantsi nekutsi itawuhambisana ne-hardware kanye/nobe i-software yemsebentisi. Umniningwane, imibono kanye nemicondvo lephawulwe kulewebhusayithi akumelanga kutsatfwe njengeseluleko sebucwepheshe nobe umbono losemtsetfweni we-GCIS nobe umtimba losemtsetfweni macondzana nekutsi nguwuphi umniningwane, imibono kanye nemicondvo lephawulwe kulewebhusayithi. Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi batfole seluleko sebucwepheshwe ngaphambi kwekutsi batsatse nobe ngusiphi sinyatselo lesihlobene nemniningwane, imibono, nobe imicondvo lephawulwe kulewebhusayithi.
I-GCIS ayenti tetfulo nobe ticinisekiso, itsi nobe ngaletinye tindlela, lokucuketwe nobe itheknoloji lekhona kulewebhusayithi ayinawo emaphutsa nobe lokushiwe ngeliphutsa nobe kutsi tinsita atitsikameteki nga-100% futsi atinamaphutsa nobe titawuhlangabetana nanobe nguyiphi indlela yekulinganisa umsebenti nobe lizinga. Lewebhusayithi iniketwa njengobe injalo "as is". I-GCIS itsandza kutihlangula kuto tonkhe ticinisekiso, kufaka ekhatsi, ngaphandle kwemkhawulo, ticinisekiso tentsengiso , itayiteli , kucina ngenhloso letsite, kungaphazanyiswa, kuhambisana, kuvikeleka, kanye nekucondzana ngco futsi ayenti tetfulo nobe ticinisekiso mayelana nalokucuketfwe kulewebhusayithi kanye nekutsi lewebhusayithi ihlelelwe futsi yaphakelwa kutsi ihlangabetane netidzingo temsebentisi ngamunye. Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi babike nganobe nguwaphi emaphutsa lakhona, kungasebenti kahle nobe tintfo letitfukako ngekusebentisa ilinki yembono.
Kusetjentiswa kwetinchukaca talewebhusayithi kusebungotini bemsebentisi ngekwakhe. Umsebentisi utifaka engotini ngekwakhe. Umsebentisi ubeka wonkhe umtfwalo emahlombe akhe kanye nebungoti bekulahlekelwa ngekusetjentiswa kwetinchukaca talewebhusayithi. I-GCIS nobe leminye imitimba lesemtsetfweni macondzana nemininingwane yawo lecuketfwe kulewebhusayithi, nobe bacashwa be-GCIS nobe umtimba lonjalo, angeke bafakwe ecaleni ngekulinyalelwa lokusipesheli, lokungakacondzi ngco, kwemphumela, nobe kujeziswa nobe ngaletinye tindlela tekulinyalelwa, kungaba sento senkontileka, umtsetfo, kuphazamisa lilungelo , nobe ngalenye indlela, macondzana nekusetjentiswa kwalomculu nobe umniningwane. Uma konkhe lokwentakako kungasetjentiswa ngalokuphelele nganobe ngusiphi sizatfu, loku lokusele kuyochubeka ngekusebenta. Ngekuya ngetigaba 43 kanye na 43 temtsetfo we-Electronic Communications and Transactions Act nombolo 25 wanga-2002, i-GCIS angeke ibe nelicala lanobe ngukuphi kulinyalelwa, kulahleka nobe licala lwanobe nguliphi luhlobo lolusukela ekusetjentisweni nobe kwehluleka kusebentisa lewebhusayithi nobe tinsita nobe lokucuketfwe kulewebhusayithi.
Uma umsebentisi adzinga umniningwane lotsite ku-GCIS macondzana netinsita tayo nobe lokucuketwe kulewebhusayithi, ilinki yembono ingasetjentiswa.
I-GCIS banemazinga etekutsengisa lafanele etheknoloji kanye nekuphepha kwekusebenta kute kuvikelwe wonkhe umniningwane loniketwe basebentisi kutsi ungalahleki, ungasetjentiswa kabi, kuguculwa nobe ubhidlitwe. Tonkhe tinyatselo letinyatselo titawutsatfwa kute kugcinwe umniningwane wemsebentisi. Basebenti labaniketwe ligunya, labanemtfwalo wekuphatsa kwanobe nguyiphi idatha leyimfihlo, kumele bagcine imfihlo yaleyo datha. Lenchubomgomo isebenta kubo bonkhe basebenti be-GCIS nobe imitimba yemphakatsi lengatfola umniningwane lonjalo lophuma ku-GCIS. Kwencatjelwe nobe ngumuphi umuntfu, ibhizinisi, nobe umtimba kungena nobe kwetama kungena ngalokungekho emtsetfweni kunobe nguliphi likhasi lalewebhusayithi nobe kufaka nobe kwetama kufaka ikhodi lelimatako nobe leyingoti kulewebhusayithi. Uma umuntfu afaka nobe etama kufaka ikhodi lelikatako nobe leyingoti kulewebhusayithi nobe etama kungena ngalokungekho emtsetfweni kunobe nguliphi likhasi lalewebhusayithi, lomuntfu lowo utawubekwa licala, futsi, uma i-GCIS nobe ngumuphi umtimba wemphakatsi ungalinyalelwa nobe ulahlekelwe, kutawuvulwa licala lembuyiselo ngekulahlekelwa.
Siyawemukela emawebhusayithi emacembu esitsatfu kutsi achumanise umniningwane logcinwe kulikhasi. Kuncatjelwe ngunobe ngumuphi umuntfu, ibhizinisi, umtimba nobe iwebhusayithi kutsi ifuleme ngunobe nguliphi likhasi lalewebhusayithi, kufaka ekhatsi likhasi lekhaya , nganobe nguyiphi indlela, ngaphandle kwemvumo lebhaliwe ye-GCIS.
I-GCIS ingachumanisa lamanye emawebhusayithi kuphela njengentfo yekuphangisisa kantsi kufakwa kwalamanye emalinki akusho i-GCIS ivumelana nalamawebhusayithi. Emawebhusayithi lachunyanisiwe nobe emakhasi akekho ngaphasi kwelulawulo lwe-GCIS. I-GCIS ayinamtfwalo nobe licala, ngco nobe ngasiyo ngco, nganobe nguyiphi indlela ngalokucuketfwe, kusetjentiswa, nobe kwehluleka kusebentisa nobe kungena kunobe nguwaphi emawebhusayithi lachunyanisiwe nobe lamanye emalinki lacuketfwe kuwebhusayithi lechunyanisiwe.
Sitatimende semfihlo sisebenta ku-GCIS nakunobe nguwuphi umtimba losemtsetfweni, lolawula, locinisekisa nobe losebentisa umniningwane langacokelelwa ngekusebentisa lewebhusayithi.
Umsebentisi angavakashela lewebhusayithi ngaphandle kwekuniketa nobe nguwuphi umniningwane wakhe. Umsebentisi, nanobe kunjalo, uyavuma ngekusetjentiswa kwedatha lenjalo ngekulandzela lesitatimende semfihlo. Khumbula kutsi lewebhusayithi ingacukatsa emalinki alamanye emawebhusayithi langanganyelwa ngulesitatimende semfihlo.
Uma umsebentisi anemibuto nobe tinkinga mayelana nalesitatimende semfihlo nobe imfihlo yemsebentisi ngalesikhatsi asebentisa leWebhusayithi, ilinki yembono ingasetjentiswa.
I-GCIS ingasebentisa ema-cookies nobe ema-web beacon kucinisekisa kutsi lewebhusayithi iphatfwa kanye nekuhlelembisa kwentiwa ncono kwalewebhusayithi. I-GCIS nobe baphaphakeli bayo betinsita bangasebentisa ema-cookies kute bacokelele lwati lolulingene. I-GCIS ingasebentisa tintfo letifana naleti ngato tonkhe tikhatsi kulandzelela umniningwane kuma-system ayo futsi ibone tigaba tebasebentisi betintfo letifana njenge-IP address, i-domain, ibrowser type kanye nemakhasi lavakashelwe. Lomniningwane ubikwa ku-web administrator losebentisa lomniningwane kuhlatiya linani lebasebentisi etindzaweni letahlukene telisayithi kanye nekucinisekisa kutsi lelisayithi libalulekile, ngumtfombo wemniningwane losebentako.
Ema-cookies kanye nema-web beacons akacokeleli umniningwane webantfu njengeligama lemuntfu nobe likheli le-email. Umsebentisi angancaba ema-cookies njengobe ema-browser lamanyenti avumela bantfu kutsi bencabe ema-cookies. Ngaphasi kwetehlakalo letitsite basebentisi bangancatjelwa kungena kuletinye tincenye talewebhusayithi uma ngabe ema-browser abo ente kutsi ancabe ema-cookies.
Umniningwane wemuntfu usetjentiswa kuphela ngetinhloso letilinganisiwe kuphela sib uma ngabe umsebentisi abhalisa newebhusayithi kutsi acele kuchumana kwesikhatsi lesitako ngemikhakha ye-GCIS. I-GCIS ingasebentisa lomniningwane lofakwa ngumsebentisi kwakha iprofayili yemuntfu kute ihlele imphendvulo kuletinye ticelo nobe imibuto kanye nekwenta ncono iwebhusayithi. Uma umsebenti akhetse kubhalisa ku-online emcimbini longanyelwe yi-GCIS, i-GCIS itawusebentisa umniningwane lofakwe kumsebentisi kuphendvula kumsebentisi. Ngetulu kwaloko, umphatsi we-web, lapho kudzingeke khona, angasebentisa umniningwane wemsebentisi kumisebenti lehlobene newebhusayithi lehlukahlukene. I-GCIS itawucinisekisa kutsi nobe nguyiphi imisebenti yekumaketha ihambisana nemtsetfo nekutsi yentiwa ngetinchubo tekutfola imvumo ledzingekile ngaphambi kwekutfola umsebentisi i-email lecuketse umniningwane ngetinsita te-GCIS. Umsebentisi nganobe ngusiphi sikhatsi angacela kutsi i-GCIS iyekele kumetfumela tintfo letinjalo ngekusebentisa ilinki yembono nobe i-unsubscribe.
Nanobe i-GCIS inganiketa umniningwane webasebentisi kubaphakeli betinsita lebaphatsela umniningwane, esikhatsini lesinyenti angeke yabelane ngemniningwane kumacembu esitsatfu nobe leminye imitimba yemphakatsi ngetinhloso tekuwusebentisa ngaphandle uma ngabe udzalulwa ngalesikhatsi utfolwe.
Umniningwane wemuntfu ungatfunyelwa emaveni emhlaba yi-GCIS nobe emacembu esitsatfu ngetinhloso letingenhla. Loku angeke kufake kundluliselwa emaveni ngaphandle kwemitsetfo yekuvikela idatha kufana nalena lesebentako eveni lemsebentisi. Ngekuniketa umniningwane ku-GCIS ngalewebhusayithi, umsebentisi uvumela kundluliselwa lokunjalo.
Lapho kufanele khona, umniningwane wemuntfu ungadzalulwa kubantfu bemtsetfo, imitimba yekulawula nobe letinye tinhlangano tahulumende, nobe kumacembu esitsatfu uma kunesidzingo nobe kufanele kutfotjelwe umtsetfo nobe tibopho temtimba lolawulwako nobe ticelo nobe ngetinhloso letingehla.
Uma umniningwane wemuntfu ufakiwe kulewebhusayithi, basebentisi labafisa kubuyeketa umniningwane wabo bangenta njalo ngekucela basebentisi ilinki yembono . Basebentisi batawubese bayakhona kufinyelela kuprofayili yabo, balungise futsi nekwengeta imininingwane yabo, nobe baphume eluhlwini nobe kunini . Basebentisi labanenkinga ekufinyeleleni kumaprofayili abo, nobe labangatsandza kucela ikhophi yemniningwane wabo kumele batsintse umphatsi we-web ngekusebentisa ilinki yembono . Kuto tonkhe tehlakalo i-GCIS itawuphatsa tonkhe ticelo tekufinyelela kumniningwane nobe igucule umniningwane ngekulandzela tidzingo temtsetfo letikhona.
Kute lokulapha lokwakha nobe lokuhlose kwacha inkontileka nobe sivumelwano phakatsi kwe-GCIS kanye nemsebenti lovakashela lewebhusayithi.
I-GCIS yemukela kubaluleka kwekuvikelwa kwemfihlo yebantfwana kulomhlaba wekuchumana nge-inthanethi.
Lemitsetfo nemibandzela yekusetjentiswa ifaka ekhatsi bonkhe bucwepheshe nobe lobunye budlelwano phakatsi kwe-GCIS kanye nemsebentisi walewebhusayithi. Nobe ngukuphi kwehluleka kwe-GCIS kusebentisa nobe kuphocelela nobe nguliphi lilungelo nobe umbandzela walemitsetfo nemibandzela yekusetjentiswa angeke kukhiphe lelilungelo nobe umbandzela. Uma ngabe nobe nguwuphi umtsetfo nobe umbandzela wekusetjentiswa kwalewebhusayithi asisetjentiswa ngalokugcwele nobe singasebentiseki nganobe ngusiphi sizatfu, imtsetfo nobe imibandzela itawuncanyulwa kulemitsetfo nemibandzela lesele. Lemitsetfo nemibandzela lesele angeke itsintseke ngekusetjentiswa nobe kungasebentiseki futsi itawuhlala isebentiseka futsi isebenta.
I-GCIS inelilungelo lekugucula, kuntjintja ngalenye indlela, kwengeta nobe kukhipha etincenyeni nobe kuyo yonkhe lemitsetfo yekusetjentiswa ngato tonkhe tikhatsi. Tingucuko kulemitsetfo nemibandzela yekusetjentiswa titawucala kusebenta uma ngabe letingucuko setifakwe kulewebhusayithi. Kusibopho semsebentisi kuhlola ngato tonkhe tikhatsi lemitsetfo nemibandzela yekusetjentiswa kulewebhusayithi kubuka tingucuko kanye nekubuyeketwa. Kuchubeka kwemsebentisi kusebentisa lewebhusayithi kulandzela kufakwa kwetingucuko nobe kubuyeketwa kutatsatfwa njengesatiso sekwemukela kwemsebentisi kutfobela nekuphocelelwa ngulemitsetfo nemibandzela yekusetjentiswa, kufaka ekhatsi tingucuko nobe kubuyeketwa.
<fn>GOV-ZA. Testingofofficialseedsamples.2010-03-25.ss.txt</fn>
Litiko Letekulima lihlola emasempuli imbewu lesemtsetfweni kucinisekisa kuhloba kwayo ngekwemtimba, kusungulwa kanye nekulungeleka.
Nguletinhlobo tembewu kuphela letimenyetelwe mayelana ne-Plant Improvement Act, 1976, letisampulwa tibuye tihlolwe kubona ikhwalithi yato. Emasempuli lasemtsetfweni ayahlolwa kutama kucinisekisa kutsi ticumbi tembewu letihambisana nalokuvunyelwe ku-Plant Improvement Act, 1976 kuphela, futsi alebulwe kahle kanye nangalokuliciniso, abese ayetsengiswa.
Bacwaningi emahhovisi esigodzi eLitiko Letekulima bakhipha emasempuli ngekucagela lapho kulawulwa khona tekuhweba kanye nembewu letsengwe ngesheya kubantfu, lokusho kutsi, tinhlangano, takhiwo, makoporasi kanye nebalimi, labatsengisa imbewu.
Tonkhe ticumbi tembewu letikhona, lekuyimbewu letsengiswako nalecinisekisiwe, tiyabukwa.
kukhetsa ngekucagela kuticumbi tembewu ticumbi tembewu letisolisako tinhlobo tetitjalo letiyinkhinga.
Bacwaningi bayatiswa ngemiphumela.
Uma imiphumela ibonisa kutsi imbewu ayihambisani naloMtsetfo, ingakhishwa ingasatsengiswa nobe ilebulwe kabusha.
Njengobe lokucwaningwa kwembewu kwentiwa mayelana nemtsetfo wavelonkhe, ayikho imali yelusito lekhokhelwako. Kodvwa, uma lomuntfu letsetfwe kuye lesampuli acela imiphumela telucwaningo ngendlela yeMbiko weLuhlatiyo Lwembewu, imali yekucwaninga lebekwe ngu-treasury kufanele ikhokhelwe. i-invoyisi iyakhishwa.
Khumbula kufaka inombolo ye-invoice kute kucondziswe lemali lengenile kanye nale-invoyisi lekhishiwe.
Sikhungo Sekucwaninga Imbewu Lesisemtsetfweni kubeka phambili kucwaningwa kwemasampuli embewu ngetinjongo tekutfumela kumave angesheya. Tinhlobo letihlukile tetitjalo tinemibandzela yelucwaningo lehlukile kanye nebudze baloluhlolo bungahluka kusuka kutinsuku letimbalwa kuya kumaviki lambalwa. Buta kulesakhiwo ngekwaso.
Awekho emafomu lekumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Testingseedforcomplaintsanddisputes.2010-03-25.ss.txt</fn>
Uma ufuna kufaka sikhalo nobe umbango mayelana nekhwalithi yenhlanyelo, tfumela incwadzi kanye nemasampuli yenhlanyelo bese usho ngalokucacako yonkhe imininingwane lehlobene nesikhalo nobe inchabano. Faka ekhatsi tinchukaca telucwaningo lelentiwe kuletinye takhiwo tekucwaningwa kwenhlanyelo.
Ungakhipha isempuli ngekwakho, kodvwa kusampula lokusemtsetfweni ngumcwaningi welihhovisi lesigodzi weLigatja le-SAAFQIS kuyancomeka.
Tfumela emasampuli kutsi ahlolwe.
Inkhokhelo ingentiwa ngemishini nobe emahhovisi kodvwa kubalulekile kutsi i-inombolo ye-invoice iyaphindvwa kute kucondziswe lemali lengenile kanye nale-invoice lekhishiwe.
Kuphela uma kukhokhelwe le-invoyisi imiphumela yekuhlola lokungakahambi kahle kungavetwa.
I-OSTS ibeka phambili lokuhlolwa kwemasampuli enhlanyelo ngetinjongo tekusombulula inchabano nobe sikhalo. Lobukhulu lobukhulu balenchabano nobe sikhalo, lokungukutsi, linani lemasampuli, tinhlobo tetitjalo netinhlobo telucwaningo letitawubanjwa, kutawukhinyabeta lesikhatsi letsetfwe kutsi luphenyo lwentiwe. Akukho umniningwane wemazinga ekusebenta nesikhatsi lokunganikweta. Buta kulesakhiwo ngekwaso.
Lolusito lwamahhala uma sikhalo sifanelekile.
<fn>GOV-ZA. Traininginseedanalysismethodsandtechniques.2010-03-25.ss.txt</fn>
Lekhozi yaminyaka yonkhe lephatsekako yekubonisa kuhlatiywa kwembewu ivame kwenteka nga-Apreli.
Le-workshop yaminyakayonkhe yekukhutsata kufananisa kwalokuhlatiywa kwembewu yentiwa ngaNovemba kuloyo naloyo mnyaka. Lesihloko kanye nalelinani letinsuku tale-workshop kuyahluka kuloyo naloyo mnyaka ngekuya ngaletinkhinga taleso sikhatsi letitfolakala ekuhlolweni kwembewu kanye naletinye tindzawo tekufananisa lekufanele tibukwe.
Ekucaleni kwaloyo naloyo mnyaka satiso selucecesho, kufaka ekhatsi sihloko salomhlanganosikolo, itfunyelwe kuwo onkhe emacele lanenshisekelo kuloluhlu lweLitiko lekusabalalisa.
Laba lababamba lichaza bamukelwa ngekuya ngenombolo lengakhonwa kungeniswa. Kumukelwa kuphela 20 babambi lichaza kulekhozi yekuboniswa lokuphatsekako kwetindlela nemacebo ekuhlatiya imbewu. Linani lalaba lababamba lichaza litawuncunywa ngulesihloko. Kumukelwa 20 kuphela babambi lichaza kulomhlanganosikolo we-TZ.
Babambi lichaza batiswa ngefeksi, uma sekuvela lelitfuba lekutsi babambe lichaza.
Lababambi lichaza kufanele bacinisekise uma batawube bakhona.
I-OSTS iyatama kungenisa wonkhe umuntfu lofaka sicelo sekhozi nobe umhlanganosikolo. Kodvwa, ngenca yesikhala lesincane kulendzawo yekuceceshela, kulungisela umsebenti lophatsekako, njalonjalo, linani lelibekiwe lebantfu liyamukelwa. Kutawubukwa kucala bahlatiyi bembewu kulamalabholathri labhalisiwe ekuhlatiya imbewu, kanye nebantfu labaphokophele kuba bahlatiyi bembewu.
Kuko kokubili lekhozi lephatsekako yekubonisa tindlela nemacebo ekuhlatiya imbewu kanye nalomhlanganosikolo, incwadzi yekuba khona itawukhishwa. Lencwadzi icuketse imininingwane lemifishane ngalokucuketfwe yikhozi nobe ngumhlanganosikolo.
Lolusito alukhokhelwa. Imali lencane yelitiya, kudla kanye nemamanuwali iyakhokhwa futsi loku kungahluka ngekuya ngebukhulu balomhlanganosikolo, lokungukutsi, linani letinsuku, emamanuwali lakhishiwe, njalonjalo.
Kubhaliswa kwangaphambilini kwentiwa kusetjentiswa lelifomu lelitfunyelwa ekucaleni kwaloyo naloyo mnyaka.
Bonkhe bantfu labaphokophele kuba bahlatiyi bembewu kufanele babhalise njengebahlatiyi bembewu labasaceceshwa. Lelifomu nalo liyafakwa kuleliphakethe lelisatjalaliswa minyaka yonkhe.
<fn>GOV-ZA. Unreservedpostalservice.2010-03-25.ss.txt</fn>
Sicelo sekubhaliswa ku-Postal Services Regulator kute usebentise tinsita teliposi letingakagcinwa kumele kube ngendlela yakhona futsi kuhambisane nenchubo lencunywe yiNdvuna esiphakamisweni semlawuli.
Loku kwehlukile kunemabhizinisi lahambisa imikhicito awo, njengalabatsengisa timbali, bemasilaha nobe titolo temagilosa.
Nanobe ngubani lotimele nobe emabhizinisi akhululekile kutsi angafaka ticelo telayisensi yekusebentisa tinsita temaposi letingakagcinwa.
Imali yekufaka sicelo lengu-R500 lengabuyiselwa emuva kulofaka sicelo, lekhokhwa ingukheshi, ngelisheke lasebhange lelicinisekisiwe, nangekuhanjiswa nge-elekhthronikhi.
Kubhaliswa kusebenta umnyaka munye usukela ngelilanga kukhishwa sitifiketi sekubhaliswa.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye Litiko Letekuchumana.
Gcwalisa lifomu lelihamba ngemakhasi lamatsatfu.
Ngenisa lelifomu lekufaka sicelo kuLitiko leTekuchumana kanye nebufakazi bekukhokha.
Tfumela nge-email bufakazi bekukhokha imali, ku: 427 8536.
Kwehluleka kuhambisana kwanobe ngusiphi saletidzingo kungaholela ekutsini saliwe lesicelo.
Ilayisensi ingalunga ngemuva kwemalanga langu-30.
<fn>GOV-ZA. Victimempowermentprogramme.2010-03-25.ss.txt</fn>
Luhlelo lwekuHlonyiswa kwebaHlukunyetwa luhlelembisa kumiswa kanye nekuhlanganiswa kwetinhlelo tangekhatsi kwematiko nobe ngekhatsi kwemikhakha kanye netinchubomgomo yekwesekela, kuvikela kanye nekuhlomisa bahlukunyetwa bebugebengu kanye nebudlova.
Loluhlelo lobuke ngco bomake kanye nebantfwana. Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya labasesimeni lesibucayi bangahlala endzaweni yekufihla inhloko sikhatsi lesiphakatsi kwemaviki lamabili kanye netinyanga letisitfupha ngekuya ngetigameko.
Loluhlelo lutfolakala kuphela kubahlukunyetwa bebugebengu nebudlova.
Tsintsa nobe ngusiphi sikhungo sekwesekela bahlukunyetwa, indzawo yabomake labahlunyetiwe nebantfwana babo, umphakeli wetinsita tahulumende nobe inhlangano lengekho ngaphasi kwahulumende lehlanganyela ekunakekeleni bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya.
Umeluleki, umphakeli wetinsita tetemphilo, lilunga lemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe liphoyisa, sisebenti setenhlalakahle, thishela nobe lomunye umuntfu lonelutsandvo ngemphilo yemmangali angafaka sicelo semyalelo wekuvikeleka.
Cinisekisa kutsi uma ngabe lomunye umuntfu ngaphandle kwemmangali aletsa sicelo semyalelo wekuvikeleka, imvumo lebhaliwe yemmangali kumele ipheleketele sicelo.
Kute lifomu lelimisiwe lemvumo lebhaliwe - incwadzi lebhalwe ngummangali leniketa imvume yanele.
uma inkantolo yenetisekile kutsi ummangali uyehluleka kuniketa imvumo lebhaliwe nobe imvumo.
Sikhatsi lesidzingekile sekulungiselelwa kwemyalelo wekuvikeleka sehluka ngetinkantolo ngayinye futsi siya ngelusuku lwekubuyela lelibekwe ngumabhalane wenkantolo.
Luhlelo lwekuHlonyiswa kwebaHlukunyetwa luniketa ngaphasi kwetidzingo temaZinga lamaNcane ekuPhakela tiNsita ekuHlonyisweni kwebaHlukunyetwa..
basekela bahlukunyetwa esiteshini semaphoyisa, enkantolo kanye nasetibhedlela kanye nekuhlomisa ummangali uma ngabe adzinga lusito baniketa umniningwane ngetinchubo letitawulandzelwa, ngemalungelo emmangali, ngekutsi umyalelo wekuvikeleka ungatfolakala njani nobe letinye tindlela letikhona.
kulayela bahlukunyetwa kuleminye imitfombolusito yalokunye kungenelela, sibumyalelo wekuvikeleka, lusito lwetekulashwa, tinsita tekwelulekwa kanye nalenye indzawo yekufihla inhloko.
kuniketa bufakazi bebucwepheshe njengesisebenti selicala ngekwati bumetima phakatsi kwebudlelwano bemndeni.
kusebenta njengemeluleki enkantolo yemtsetfo lapho khona kutfola bufakazi bafakazi wemntfwana ngetinsita temlamuli.
kuniketa tinsita tekweluleka kumhlukunyeta nakuwo wonkhe emalunga emndeni.
kutfutfukisa luhlelo lwekuphepha lwemhlukunyetwa.
<fn>GOV-ZA. Warveteransgrant.2010-03-25.ss.txt</fn>
Makadzebona wetemphi ngumuntfu lolwe emphini yemhlaba yekucala nobe Imphi yesibili yemhlaba nobe imphi yaseKhoriya.
Bantfu labafake ticelo labangakhoni kutinakekela kantsi futsi badzinga kunakekelwa ngalokugcwele ngulomunye bangafaka sicelo sesibonelelo seluncedvo lolungetiwe ngetulu kwalesibonelelo setenhlalakahle.
ahlangabetane netimfuneko teluhlolo lwekutsi niphila njani.
Luhlolo lwekutsi baphila njani lusetjentiswa kulinganisa simo ngekwetimali salomndeni. Kute utfole lesibonelelo sakho, simo ngekwetimali sakho kufanele sibe ngaphansi kwemali letsite lebekiwe. In 2008, Luhlolo lwekutsi baphila njani kute batfole sibonelelo ngemali saMakadzebona wetemphi kumuntfu longashadile lutsi angeke utfole sibonelelo uma imphahla yakho ibita R451 200 uma ungakashadi, likhaya lakho lohleli kulouma uhlala kulo. Imali yakho lengenako kufanele kube ngu-R26 928 ngemnyaka uma ungakashadi.
Uma ushadile, angeke utfole lemaili uma timphahla takho nemfati wakho tihlanganisiwe tibita ngetulu kwa-R902 400 indlu yakho ayibalwa uma uhlala kuyo. Imali yakho kanye neyemlingani wakho kufanele ibe ngaphansi kwa- R53 856 ngemnyaka.
ube ungahlali eSakhiweni sahulumende ube ungatfoli lesinye sibonelelo setenhlalakahle mayelana nawe.
imali lengukheshi eNdzaweni yeKukhokhela letsite ngelilanga lelitsite imali lefakwe ngekwebuciko ku-akhawunti yakho yasebhange i-akhawunti yakho yelibhange laseposini sakhiwo Lesitsite.
Uma uguge kakhulu nobe ugula ungakhoni kuhamba uye ehhovisi kuyofaka sicelo, cela umuntfu kutsi akucelele kutsi bakuvakashele lapho ekhaya. Lomutfu kufanele aletse incwadzi levela kuwe nobe incwadzi yadokotela lechaza kutsi kungani ungeke ukhone kuvakashela lelihhovisi.
Gcwalisa lelifomu lekufaka sicelo uma kukhona sisebenti lesivela kulitiko.
matisi lonetinombolo letinekhodi waseNingizimu Afrika, uma unemlingani, kanye namatisi wemlingani wakho bufakazi bekusebenta kwakho, loku lokungaba sitifiketi sekusebenta emphini nobe emamedali akho asemphini uma ungaphansi kwa-60, lucwaningo nobe umbiko wakadokotela loveta kutsi angeke ukhone kusebenta.
uma ungakashadi, i-afidaviti leveta kutsi awukashadi uma ushadile, sitifiketi semshado uma udivosile, umyalelo wenkhantolo wekudivosa kwakho uma umlingani wakho ashonile, sitifiketi sakhe sekushona.
uma usebenta, sitifiketi sakho semholo uma ungasebenti, bhukwana wakho loluhlata we-Unemployment Insurance Fund nobe sitifiketi sekudzilitwa kumsebenti wakho wangaphambilini uma unemphesheni yangasese, bufakazi baleyo mphesheni yangasese uma une-akhawunti yasebhange, titatimende takho tasebhange tetinyanga letintsatfu letilandzelanako uma unemali loyitjalile, umniningwano ngentalo kanye nemali lowabelwa yona kuyo.
Utawuniketwa bufakazi bekutsi usiletsile lesicelo.
Gcina lobufakazi kute kwateke kutsi sicelo sakho lesifakiwe usiletsile.
Lihhovisi le-ejenti yetekuvikeleka ngekwetenhlalakahle litakwatisa ngencwadzi kutsi ngabe sicelo sakho siphumelele.
Uma sicelo sakho singakamukelwa, lihhovisi le-ejenti yetekuvikeleka ngekwenhlalakahle litakwatisa ngencwadzi letizatfu kutsi kungani sicelo sakho lesifakiwe singakaphumeleli.
Uma ungavumi mayelana nalesincumo, ungaphikisana nalesincumo kuleNdvuna yeLitiko leteNtfutfuko yeteNhlalakahle nobe kuLilunga Lemkhandlu Lophakeme ehhovisini lavelonkhe nobe lesifundza Litiko leteNtfutfuko yeteNhlalakahle ngencwadzi, uchaze kutsi kungani uphikisane nalesincumo.
Lokuphikisana nalesicelo kufanele kufakwe ngekhatsi kwetinsuku letingu-90 ngemuva kwekutfola lesatiso mayelana nalemiphumela yesicelo sakho lesifakiwe.
Kungatsatsa tinsuku letingu-21 kuphotfula lesicelo sakho lesifakiwe.
Uma sicelo sakho siphumelele, utawukhokhelwa kusukela ngalolusuku lowafaka ngalo sicelo.
<fn>GOV-ZA. Water.2010-03-25.ss.txt</fn>
Tinsita Tamahhala taMasipala tinsita letiniketwa mahhala nguHulumende emakhaya lahluphekile. Letinsita kufaka ekhatsi emanti, gezi, tekutfutswa kwemangcoliso nekususwa kwemangcoliso. Letinsita tiniketwa ngubomasipala futsi tifaka linani lelibekiwe lagezi, emanti netekutfutswa kwemangcoliso lokwanele kunakekela tidzingoncanti telikhaya lelihluphekile. Kodvwa, tinchubomgomo letilawula kuniketwa kwetekutfutswa kwemangcoliso kanye nekususwa kwadodi tisatawucedzelelwa ngulomkhakha wematiko latsintsekako kuLitiko Letemanti Nemahlatsi kanye neLitiko Letendzawo Netekuvakasha.
Emanti lolusisekelo amahhala afaka lokungenani linani lelibekiwe la-6kl lwemanti ngenyanga ngelikhaya. Lelinali lingahluka kubomasipala futsi kufanele uchumane namasipala wakho ngco kutfola kutsi ngutiphi tinsita temanti lalusitoncanti amahhala labawaniketako. Udzingekile kutsi ukhokhele emanti lowasebentisa ngekudlulela nangetulu kwalokuphakelwa kwamahhala.
Linani lagezi losisekelo wamahhala ngu-50kWh ngelikhaya ngenyanga kuluhlelo lwemandla agezi loyi-grid . Lelinali lagezi litakulungela kuniketa kukhanya, ligedlela lekupheka emanti, ku-ayina lokujwayelekile kanye nekufinyelela kumabonakudze lomncane longanambala kanye nemsakato wemoya.
Basebentisi labanemamitha agezi lakhokhelwa ngaphambilini batawukhona kubona uma gezi wamahhala uphela batawubese badzingeka kutsi batsenge gezi lomunye ngemali yabo. Basebentisi labanemamitha lajwayelekile nobe esikweleti angeke bakhone kubona kalula uma sebawasebentise onkhe emayunithi abo. Batawukhokhela imali yekusebentisa lokungetiwe ekupheleni kwaleyo naleyo nyanga.
Batsengi labangenakufinyelela kulokufakwa kwemandla agezi loyi-grid banganiketwa emandla agesi longasiyo i-grid ngubomasipala babo. Kufanele uchumane namasipala wakho kutfola loluhlobo lwemitfombo leminye yemandla letfolakalako.
Kute ufakelwe gezi nemanti ekhaya lapho nobe endzaweni yebhizinisi lakho, chumana namasipala walendzawo lapho unelikhaya lelisha nobe kubhizinisi.
Kuletinye tindzawo, umfaki wagezi velonkhe, i-Eskom, ufaka gezi ngekwakhe.
Hulumende usengakalungenisi loluhlelo letekutfutswa kwemangcoliso mahhala. Lelitiko Letemanti lisungula luhlakamsebenti lekuniketwa kwelusitoncanti letekutfutswa kwemangcoliso mahhala. Uma loluhlelo seliphotfuliwe, tiphatsimandla tesigodzi letiniketa tinsita tekutfutswa kwemangcoliso titawulingenisa.
Hulumende usengakalungenisi loluhlelo lekuhanjiswa kwemangcoliso mahhala. Lelitiko Letendzawo Netekuvakasha lisungula luhlakamsebenti lekuniketwa kwetinsita tekuhanjiswa kwemangcoliso mahhala. Uma loluhlelo seliphotfuliwe, tiphatsimandla tesigodzi letiniketa tinsita tekuhanjiswa kwemangcoliso titawulingenisa.
I-akhawunti lekhokhelwa ngaphambilini kusho kutsi utsenga emayunithi ngemali yakho futsi utawusebentisa lelinani lemayunithi lolitsengile. Uma sewuwacedzile onkhe emayunithi, ube usadzinga lamanye kufanele uphindze utsenge.
Ema-akhawunti labhadala emuva kwesikhatsi akuvumela kutsi usebentise nobe ngabe nguliphi linani lagezi nobe emanti. Masipala wakho utakutfumelela titatimende tenyanga letibonisa linani lagezi nobe emanti lasetjentisiwe kanye nelinani lemali lekufanele ulikhokhele.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko Latabohulumende Betifundza neBasemakhaya.
Khokhela imali lebekiwe.
Kusebenta ngesicelo sakho kucala ngalelilanga ufaka sicelo sakho lwelusekelo lwalabahluphekako . Sicelo sakho sitawuhlolwa bese sincumo siyentiwa kutsi ngabe ufanelekile kutfola tinsita letilusitoncanti nobe cha. Ngekuya ngetindlela tekusebenta tamasipala wakho, utawubhaliswa njengemuntfu lofanelekile kutfola lusekelo lweTinsita letisisekelo bese uniketwa sikweleti nobe lusito lolufanelekile, ngalokufanelekile.
Emanti : lamalitha langu- 6 000 ekucala ngelikhaya ngenyanga amahhala, emalitha langetiwe ayakhokhelwa ngekubita kwabomasipala.
Kufaka sicelo selusekelo lwalabahluphekako . Bomasipala labanyenti banelifomu lekufaka sicelo. Buta kumasipala wakho ngekufaka sicelo selusekelo lwalabahluphekako.
<fn>GOV-ZA. Workforum.2010-03-25.ss.txt</fn>
Kubandzakanya tisebenti ekwenteni tincumo ngekuhlanganyela kuletinye tindzaba.
Iforamu yasemsebentini ingasungulwa kunobe ngabe nguyiphi indzawo yekusebenta lenetisebenti letingetulu kwa-100. Lelinani alifaki ekhatsi tisebenti letisetikhundleni tekulawula letisetulu. Sicelo singafakwa kuphela uma iforamu yasemsebentini ingekho kuleyondzawo ngekusho kwe-Labour Relations Act, 1995.
Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yeLitiko leTemisebenti.
Inyonyane kufanele ifake ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwano sembumbe, lesisebenta njengebufakazi bekwatiwa ngulomcashi.
Lomele inyonyane nobe tinyonyane kufanele agcwalise lifomu i- LRA 5.1.
Kungatsatsa tinsuku letingu-30 kusungula iforamu.
<fn>GOV-ZA. Workpermit.2010-03-25.ss.txt</fn>
Imvumo yekusebenta ngumculu losemtsetfweni loniketa bantfu bakulamanye emave lilungelo lekucashwa nanobe nguyiphi inhlangano eNingizimu Afrika. Imvumo yekusebenta iniketwa bantfu balamanye emave kuphela.
Ticelo tato tonkhe tinhlobo teticelo kumele tifakwe ehhovisi lelidvute lebameleli bemachinga eveni lendzabuko nobe ehhovisi lendzabuko lelidvute Lelitiko lapho lofake sicelo atawucashwa khona.
ipasiphoti lesebentako lokungenani emalanga langu-30 ngemuva kwemalanga lafunwa kuhlalwa eRiphabhliki sitifiketi sekugonywa nangabe sidzingwa ngumtsetfo imibiko yetekwelashwa nekuhlolwa kwematsambo netitfo temtimba tangekhatsi. Loku kwekugcina akudzingeki kubantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 budzala nabomake labatetfwele sitifiketi semshado , I-afidavithi yemlingani wakho nangabe ibaliwe, sitifiketi sekufa nobe lizinga lesehlukaniso semshado titifiketi letiphelele tebantfwana labatawuphekeletela lofake sicelo sitifiketi semaphoyisa sekubamsulwa lesibuya kuwo onkhe emave loke wahlala kuwo nemlingani wakho kusukela uneminyaka lengu-18 nabo bonkhe bantfwana labancikile labaneminyaka lengu-18 budzala nobe ngetulu labatawuphekeletela lomntfwana loneminyaka lengu-18 labatawuphekeletela lofake sicelo nangabe kuRiphabhuliki yeNingizimu Afrika sitifiketi semgomo we-yellow fever nangabe uhamba nobe ucabanga kuhamba udzabule indzawo lendze.
Kute sikhatsi lesibekiwe sekusebenta kulesicelo.
<fn>Hansards.16DaysOfActivism.2009-11-11.ss.txt</fn>
Buyini Bushoshovu Betinsuku Letingu 16?
Kwatisa ngemiphumela LEMIBI LUDLAME NEKUHLUKUBETA lolunako KULABASIKATI NEBANTFWANA ne...
Yini lebanga ludlame lolwentiwa kulabasikati?
Loku kwenteka uma emadvodza asebentisa kabi EMANDLA nekuVUNYELWA NGUMTSETFO kute ALAWULE labasikati.
kutsi iPhalamende ishaye imitsetfo yekuvikela kuhlukunyetwa kwemalungelo ebantfu?
<fn>Hansards. AfricaDay.ss.txt</fn>
Kunemave lange- 54 e-Afrika kwatsi lange- 53 aba ngemave lamalunga e-AU. IMorokho ayisilo live lelililunga le-AU.
I-AU ihlanganise livekati i-Afrika kutsi libuke tinsayeya talo letinyenti letifana netimphi, tingucuko tesimo selitulu, kanye nebuphuya.
Iphindza futsi isukele kulesidzingo sekwakha kusebentisana emkhatsini wabohulumende kanye nato tonkhe tigaba temmango, ikakhulu bomake, lusha kanye nemkhakha webetemabhizinisi.
I-AU ihlose kugcina emalungelo entsandvo yelinyenti, emalungelo eluntfu nekusimamisa umnotfo e-Afrika, ikakhulu ngekucedza kungcubutana nekwakha imakethe lesebentako yawonkhewonkhe.
Umbononchanti Welubumbano Lwemave ase-Afrika utsi: "i-Afrika lehlangene, lephumelelako nalenekuthula, leyentiwa bahlali bayo nalemele imitimba lehlukahlukene emaveni emhlaba".
Kukhulisa kuvelana kulo lonkhe livekati bese kwakhiwa sive sebantfu be-Afrika labanenhloso lefananako.
Ekukhunjulweni kwelusuku lwe-Afrika, sinelitfuba lekutsi sitivuselele kutibophelela kwetfu, kwalelivekati i-Afrika kanye nekwabelana ngemagugu etfu naloko lesikuhlosile.
Ngekuhambisana nemgomo wetemave angaphandle walelive, Iphalamende yeRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ibukisisa kahle luhlaka lwenchubomgomo yetebudlelwane nekusebentisana kwamhlaba wonkhe. Loku kufaka ekhatsi kucocisana lokukhulu netindlu tetishayamtsetfo talamave lapho hulumende waseNingizimu Afrika bekafake khona sandla enta imitamo yekuletsa kuthula.
Lonyaka Iphalamende yeRhiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika itawuvakashelwa uma ibamba umcimbi lowatiwa ngekutsi yi-African Dialogue mhla tinge-23 Inkhwekhweti lotawulandzelwa yinkhulumomphikiswano mhla tinge-25 Inkhwekhweti lenendzikimba letsi " Kuvuselelwa kwe-Afrika, kutfutfuka nekukhula" lekuyawugujwa ngayo Lusuku lwe-Afrika.
Indzikimba: "Kusuka Kumbononchanti kuye Ekwenteni, Sahluko Lesilandzelako se-Afrika".
Lenkhundla Yamhlabawonkhe Yemnotfo iyinhlangano letimele yemave onkhe emhlaba letibophelele ekutfutfukiseni simo semhlaba ngekucocisana nebetemabhizinisi, betepolitiki, tifundziswa nalabanye baholi bemmango kute kuhlelwe kahle tinhlelo temave emhlaba, tetigodzi kanye netetimboni.
Umbukiso Wetemphilo e-Afrika neKhongolesi utawuhlangana kwekucala ngeNkhwekhweti 2011 Esikhungweni sembukiso saseJozi, eNasrec, eNingizimu Afrika. Temphilo e-Afrika titawuba nembukiso lomkhulu wemalanga lama-3 bese kutsi iKhongolesi yona itfule tihloko ngetifundvo letitsite letehlukahlukene letiphatselene nekunakwa kwetemphilo e-Afrika, futsi-ke itawuheha tinkhulungwane tetisebenti tekunakekelwa kwetemphilo letibuya kulesigodzi nakuwo wonkhe umhlaba.
Kugubha Lusuku Lwe-Afrika, kusuka mhla tinge-27-29, Ejozi batatitfokotisa ngefestivali yemphelasontfo yonkhe leyatiwa ngekutsi yi-Sanaa Africa, Lomoya Wekubungata utawamukela lutsandvo lwesigci se-Afrika kanye nemoya lonemfutfo ngekutsi ivakashelwe ngulabanye lababalulekile balelivekati betebuciko, betekucitsa situnge, betemculo nalabanye labaniengi.
<fn>Hansards. Announcements.ss.txt</fn>
Emalunga netivakashi acelwa kutsi ewele ikhaphethi lebovu ahlale etihlalweni tato eNdlini kanye naletinye tindzawo letifanele njengobe ikhaphethi lebovu seyitawuvala kumizuzu leli-15.
Emalunga netivakashi ticelwa kutsi tewele ikhaphethi lebovu ahlale etihlalweni tato eNdlini kanye naletinye tindzawo letifanele njengobe ikhaphethi lebovu seyitawuvala kumizuzu leli-10.
Emalunga netivakashi acelwa kutsi tewele ikhaphethi lebovu tihlale etihlalweni tato eNdlini kanye naletinye tindzawo letifanele njengobe ikhaphethi lebovu seyitawuvala kumizuzu le-4.
Nine bekunene manje ikhaphethi lebovu siyivale ngalokusemtsetfweni.
Nine bekunene manje ikhaphethi lebovu siyivale ngalokusemtsetfweni.
Nine bekunene manje ikhaphethi lebovu siyivale ngalokusemtsetfweni.
Emalunga Ephalamende netivakashi acelwa kutsi agibele emabhasi laya e-CTICC leme ku-Plein Street. Nicelwa nikhombise tisimemo tenu labo labatanemukela nanigibela.
e-CTICC. Nicelwa nikhombise tisimemo tenu labo labatanemukela nanigibela.
Emalunga Ephalamende netivakashi acelwa ahambe aye ku-Plein Street masinyane. Nicelwa nikhombise tisimemo tenu labo labatanemukela nanigibela.
<fn>Hansards. FlyerSiswatiEdDoc.2010-06-10.ss.txt</fn>
Sigungu Savelonkhe sisungule Likomidi Lesikhashana kutsi lichube umsebenti wekubukisa lohlangene kutekuniketwa kwetinsita ngaphasi kwalengcikitsi " Sisebentisana kanyekanye kucinisekisa kuniketwa kwetinsita sibili kumimango". Lokugunyatwa kwelikomidi kumayelana nekutfola ngenchubekelembili lemayelana nekuniketwa kwetinsita kanye nalapho kube khona kushuca nekutsi tinselele tibe yini kute letfule umbiko kuSigungu Savelonkhe locacile, lonetincomo letiphumelelako kanye neluhlelo lwekusebenta loluphakanyisiwe.
Kudzimate kube ngunyalo, LeliKomidi liye latsatsa luhambo loluhlanganyele kutindzawo tasemakhaya netasemadolobheni, laphindze labamba tinkhulumo nesive ePhalamende nasetifundzeni. Kubanjwa kwetinkhulumo tesive ePhalamende kwenteka mhlaka 2 - 4 Indlovana 2010.
Ngesikhatsi sekuvakashela tifundza, lelikomidi litawuhamba lihlola tindzawo libuye lihlangane nemalunga emimango, tisebenti tahulumende wendzawo, tisebenti telitiko lahulumende wesifundza, emakomidi emawodi, tinhlangano tendzawo, nemalunga emkhakha wetemabhizinisi. Letinkhulumo titawubanjwa mhlaka 17-21 Inkhwekhweti 2010 kuletifundza letintsatfu.
<fn>Hansards. Greenlight.ss.txt</fn>
Iphalamende yeRhiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika isungule Umgomo Wekulawula Lokungasenamsebenti, njengendlela yeluhlelo lolubumbene lwekulawula kuphepha nekwenta kahle umsebenti endzaweni yekusebenta.
Umtsetfosisekelo utsi batfu baseNingizimu Afrika banelilungelo lekuba sendzaweni lengenabungoti etimphilweni nasekuphileni kahle kwabo. Loku kufaka ekhatsi kuvikelwa kwendzawo ngekushaywa kwemtsetfo lovakalako naletinye tindlela tekuvikela kungcoliswa nekubukelwa phansi kwendalo, kugcugcutela kuvikelwa kwendalo, nekuvikela kusimama kwentfutfuko. Singabuyisela emuva lomunye walomonakalo lokhungetse lomhlaba wetfu uma senta taba tekwenta umehluko.
Iphalamende itibophelele ekucinisekeni temphilo netekuphepha kwawo onkhe Emalunga netisebenti tePhalamende nabobonkhe bantfu labasebenta noma labangena ngalokusemtsetfweni ngekhatsi emabaleni ePhalamende. LesiKhungo sitibophelele ekugcineni takhiwo tePhalamende tisesimeni lesikahle kute kube nekuphepha nesimo sekusebenta lesikahle, nekuhlala kubukwa tindzawo letingaba nebungoti emsebentini.
Umtsetfo, lofana Nemtsetfo Lobuke Temphilo Netekuphepha ubophelela iPhalamende kutsi yente iphindze igcine ngayo yonkhe indlela nangalokubonakalako, indzawo yekusebenta iphephile ingabi netihibe nebungoti etimphilweni tetisebenti tayo. Kulindzeleke kutsi tisebenti tibambisane nemcashi kute kucinisekiswe kutsi tidzingo taloMtsetfo tiyalandzelwa. Iphalamende inemsebenti wekwatisa tonkhe tisebenti tayo ngekubaluleka kwekongiwa kwendzawo nangetindzima nemisebenti lekufanele yentiwe.
Iphalamende isungule luhlelo lolubumbene lwekulawula tekuphepha nekwenta kahle umsebenti endzaweni yekusebenta, lekufaka ekhatsi kutfutfukiswa Kwemgomo Wekulawula Lokungasenamsebenti.
Inhloso yalomgomo kuniketa luhlaka ngalokulinganako, lolungabiti kanye nalolusimamisa kuniketwa kwetinsita etisebentini nasebantfwini bemango labangekhatsi kwemabala Ephalamende. Lomgomo uhlose kucinisekisa kutsi tintfo letingasenamsebenti tilahlwa ngendlela lephephile kute kuncishiswe kungcolisa, kukhulisa kujikeletisa, kukhicita lokusha nekucinisekisa kutsi lokungasenamsebenti lokusuka Ephalamende kuhanjiswa ngendlela yenchubomgomo lelandzelwa lapho.
Iphalamende igcugcutela kutsi kusetjentiswe emaglobhu langasebentisi gezi lomningi kute kuncishiswe kungcolisa, kongwe emandla netindleko. Emaglobhu langasebentisi gezi lomningi asetjentiswa kuto tonkhe tindzawo temmango nasemaphasejini ePhalamende.
"Lokungasenamsebenti" kushiwo kunoma ngabe yini, noma ngabe kusamoya, kulukentjeti noma kucinile noma inhlanganisela yaloku, lengaleso naleso sikhatsi kutawuchazwa Yindvuna Yetemvelo Netekuvasha ngekwenta satiso Emculwini Wahulumende.
Lokungasenamsebenti Lokomile kubutfwa onkhe malanga kufakwe etikhwameni teplastiki letibonakalisa lingekhatsi nasetimumatfweni letikuto tonkhe tindzawo bese kumikiswa kuletindzawo lapho kubekwa khona lokungasenamsebenti.
Imitsi Lengasenamsebenti ifakwa etikhwameni teplastiki (letimtfubi) bese itsatfwa ngumtfulitinsita locashelwe kwenta loko tikhatsi tonkhe, noma uma kunesidzingo.
Onkhe emalambu agezi langasenamsebenti ayatsatfwa ayophahlatwa ngendlela lephephile endzaweni lebekelwe loko.
Lokumanti lokungasenamsebenti kubekwa etimumatfweni/emigconyeni lemakhiwe lesezingeni bese kuyasuswa ngasosonkhe sikhatsi.
Emakhemikhali abekwa endzaweni yemakhemikhali lekhiywako kute kuvikelwe kusetjentiswa kwawo ngalokungekho emtsetfweni. Onkhe emakhemikhali kufanele afakwe etimumatfweni letikhetsiwe, bese kutsi lawo lamancane lanebungoti lobukhulu abhalwe ngalokucacile.
Loyo mtfulitinsita loniketwe lomsebenti kufanele asuse emasilinda emoya locindzetelekile emagcekeni lesosikhatsi bese uyacinisekisa kutsi ayalahlwa ngendlela lesemtsetfweni, kute kuvikelwe kutsi aphindze asetjentiswe ngeliphutsa.
Iphalamende isaphishekile ngekufuna kutsenga timumatsi letingajikeletisa emafutsa ekupheka lasetjentisiwe tiwente asetjentiswe kabusha abe yidizili. Lendlela yekucitsa emafutsa lasetjentisiwe emadreyinini emanti ayikhutsatwa.
Iphalamende isaphishekile ngekufuna umtfulitinsita lomusha lotawutsatsa emaphepha awajikeletise akhicite umkhicito lomusha. Onkhe emahhovisi Ephalamende atawuniketwa emabhokisi emakhadibhodi ekulahla emaphepha kute kugcogcwe emaphepha langenamsebenti. Lawa mabhokisi atawutfululwa njalo ngeliviki.
Wonkhe umsebenti wekuvikela indzawo yetfu, wekonga emandla nekunciphisa kungcola ubalulekile. Kungumsebenti wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, lokufaka ekhatsi onkhe Emalunga kanye netisebenti tasePhalamende kutsi tivikele indzawo yetfu kute titukulwane tetfu tiyisebentise nekugcugcutela lisiko entfutfuko lechubekela embili.
<fn>Hansards. HowTheBudgetWorksForUs.ss.txt</fn>
Ibhajethi luhlelo lolukhomba kutsi ingakanani imali lengenile nekutsi itawusetjentiswa njani ngesikhatsi lesibekiwe. Natsi ngamunye ngamunye sihlela kakhulu macondzana nemali yetfu lengenako netindleko.
ibalulekile ngobe nome ngabe singafuna kutsenga lokunyenti, site imali leyanele yaloko. Lokusho kutsi sinetintfo letingapheli lesitifunako kepha sinetinsita letinemkhawulo yekutfola loko lesikufunako. Ibhajethi imacondzana nekuhwebelana nekukhetsa kutsi siyisebentisa njani imali yetfu. Nangabe siyisebentise kukunye, kusho kutsi simele siphile ngaphandle kwalokunye.
Umbuso uyihlela njani Ibhajethi yawo?
Njengalokufanako, Umbuso ubukene nekukhetsa. Timiso tembuso tifanele tihlele tisimamise imitfombo lekhona netidzingo tebantfu. Kwabiwa kwebhajethi kwentiwa ngekubuka tidzingonchanti letincunyiwe temnyaka. Ibhajethi yavelonkhe inika silinganiso semali yeMbuso lelindzeleke kutsi ingene netindleko temnyakatimali, kusukela mhla-1 kuMabasa emnyakeni kuya kumhlaka-31 Indlovulenkhulu emnyakeni lolandzelako. Ibhajethi yavelonkhe ayifani nanome nguyiphi, ngekutsi ikhomba kutsi imali itawusetjentiswa njani, inike futsi nemininingwane kutsi timali titawucongelelwa njani kute kubukwane netindleko telive.
Umbuso uticongelela njani timali tawo?
Umtfombo lomcoka longenisa imali yeMbuso kutselisa. Imitselo ikhokhwa ngekuphocelelwa nguMcocintsela kumuntfu ngamunye, emabhizinisi kanye nalomunye nje umtimba lofanele kutsela. I-South African Revenue Services (SARS(Tinsita Tetmali Letingenako taseNingizimu Afrika) ngiyo lenesibopho sekugcogca umtselo. Kunetinhlobo letehlukene temtselo. Umbuso utfola luhlobo lolumcoka lwemtselo emalini lengenako yalowo nalowo. Ngulowo nalowo muntfu eveni lotfola ngetulu kwesamba lesitsite semali ufanele akhokhele umbuso umtselo . Loluhlobo lwemtselo lwatiwa ngekutsi ngumtselo wemali lengenile. Loluhlobo lwemitselo lufaka ekhatsi umtselontsengo(VAT) nemtselo wemphahla. Linyenti lebantfu selike leva nge-VAT, nekutsi letinye tintfo letisisekelo atidvonselwa umtselontsengo. Kulolunye luhlangotsi, umtselo longentiwe ngalesinye sikhatsi uyadvonswa etintfweni tekutamasa. Loluhlobo lwemtselo lubitwa ngekutsi "ngumtselo wesono." Umtsetfosisekelo utsi Mengameli nguye lolawula imali lengenako. Nome ngabe nguyiphi imali lengenako Umbuso loyitfolako ifakwa ku-Akhawunti yeMbuso lelawula umtselo. Kudzingeka Umtsetfo wasePhalamende nakukhokhwa nome ngutiphi timali kule-akhawunti. Nome nguyiphi ibhajethi kufanele ibe neluhlangotsi lwemali lengenako netindleko.
Isebenta njani Ibhajethi?
Ibhajethi yeMbuso yehlukaniswe yaba Yimali lengenako neTindleko, lmali leyengca ibhajethi(kusilela) ngembi kweMali lebolekiwe neTikwelede Tesive. Lemali lengenako netindleko kuphindze futsi kwatiwe ngekutsi Yi-akhawunti Yembuso Yetimali Letingenako. Ibhajethi yeMbuso icala ngetindleko kantsi lamanye lamanyenti acala ngemali lengenako. Umehluko emkhatsini wemali lengenako netindleko watiwa ngekutsi yimali leyengca ibhajethi nome imali ibhajethi lesilele ngayo. Imali leyengca ibhajethi yenteka ngesikhatsi Umbuso uhlela kusebentisa imali leyengca leyo loyitfola ngemtselo lowetayelekile. Tikwelede tesive tenteka ngesikhatsi Umbuso uboleka imali kuleli nangesheya kwetilwandle lowa kukhokhela tindleko tawo. Nangabe imali lengenako yengca tindleko, sibonelo nangabe kucongelelwe umtselo lomnyenti kulowo nalowo ngetulu kwaloko bekulindzelwe, kubakhona lokusalako.
Kutsatsa tinyanga le-14 kuyihlela. Lokusho kutsi ngesikhatsi Ibhajethi yalomnyaka yetfulwa ePhalamende, Ibhajethi yemnyaka lolandzelako seyivele inetinyanga letimbili ihlewa. Ematiko lehlukene afaka abamdzibi munye ekwenteni silinganiso sebhajethi. Atfumela tilingiso tawo letihamba netizatfu eNhlokohhovisi lefanele. Inhlokohhovisi itawuhlela sibutseketo bese iyiutfumela eTikweni Letimali. Litiko Letimali lidvweba sibutseketo lesikhomba tindleko temateko lahlukahlukene. Bacondzisi Bemali Yangekhatsi Kwelive Nentsela Yemphahla Lengenako Naletfunyelwako aphindze futsi ahlele tilinganiso tebhajethi latitfumela eTikweni Letimali. Timbangela tetetimali, temnotfo netembusave titawuba nemtselela nakucociswana ngayo. Umcondzisi Jikelele Wetetimali uhlela ibhajethi.
Imvamisa ngeNdlovana, ngemnyaka, Indvuna Yetimali yetfula ePhalamende Inkhulumo Yebhajethi. Ngemva kwaloko bese kucociswana ngalebhajethi ePhalamende. Sigungu Lesiphetse sidzinga kutsi asekele tindleko tematiko ato lehlukene. Lenkhulumo ivamisa kulandzela iphethini lengantjintji. Icala ngekutsi ibuyekete imiphumela yetimali yemnyaka lowengcile, inikete sibuyeketo jikelele sesimo setemnotfo selive, kanye nesibuyeketo semnyakatimali lolandzelako. Yetfula kutsi lemali lengenako lelinganiswe kanye netindleko kutawulinganiswa kusimame kanjani. Kungumtsetfomgomo kuMtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti kutsi Hulumende angasebentisa imali kuphela nangabe kuvunywe yiPhalamende. Ibhajethi itsatfwa njengalomunye umtsetfo lekumele uvunywe yiPhalamende ngembikwekutsi ube sibopho. Ngemuva kweNkhulumo Yendvuna, Emalunga ePhalamende acocisana ngalebhajethi ayivotele. Emva kwekutsi sekube nemphikiswano ngaleyo naleyo voti yebhajethi, totimbili Tindlu Tephalamende kumele tiyivotele. Nangabe leyo bhajethi ivunywa, lelo nalelo tiko liniketwa imvume yekuchubeka neluhlelo lwalo lwetetimali.
Ibhajethi Nemisebenti leyenganyelwe yiPhalamende?
Kugcogcwa kwemali netindleko kumele kulawulwe kute kube nesiciniseko kutsi imali isetjentiswe kahle njengaloku bekuhlose Iphalamende. Umhlolimabhuku Jikelele ubika ePhalamende kutsi ngabe imiyalo yekusebentisa imali ilandzelwe yini. Ibhajethi isikhali senchubomgomo lesibalulekile nelithulusi lelimcoka lekubuka kutsi hulumende atilandze ngekutsi imali isetjentiswa kanjani.
<fn>Hansards. LiftMessage.2009-11-11.ss.txt</fn>
Sakhiwo sangaphasi , iminyango iyavuleka Lower ground, doors opening.
Iminyango iyavaleka Doors closing.
Iyakhuphuka. / iyehla Going up.
Sakhiwo sangetulu, iminyango iyavuleka. Upper ground, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla. Going up.
Sitezi sekucala (1), iminyango iyavuleka. Floor 1, doors opening.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesibili (2), iminyango iyavuleka. Floor 2, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesitsatfu (3), iminyango iyavuleka. Floor 3, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesine (4) iminyango iyavuleka. Floor 4, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesihlanu (5) iminyango iyavuleka. Floor 5, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors opening.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesitfupha (6) iminyango iyavuleka. Floor 6, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesikhombisa (7) iminyango iyavuleka. Floor 7, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
Sitezi sesiphohlongo (8) iminyango iyavuleka. Floor 8, doors opening.
Iminyango iyavaleka. Doors closing.
Iyakhuphuka. / Iyehla Going up.
<fn>Hansards.NABrochure.2009-11-11.ss.txt</fn>
IPhalamende inemagatja lamabili, labitwa ngekutsi Sigungu Savelonkhe neMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza.
I-NA ikhetfwa njalo emva kweminyaka lesihlanu elukhetfweni lwavelonkhe.
Ngetikhatsi telukhetfo bavoti bakhetsa labamfuna abamelele, ngekuvotela licembu lepolitiki lebalitsandzako.
Lomunye wemisebenti lebalulekile ye-NA kushaya imitsetfo lebusa live.
I- NA itfumela Imitsetfosivivinyo Emakomitini kute yentiwe bese kuphikiswana Ngalemitsetfotivivinyo.
I-NA ingavuma, iphikise noma ibuyisele Imitsetfosivivinyo emuva Emakomitini kutsi kuphindvwe kucocwe ngayo kabanti.
I-Palamende inemsebenti wekucubungula, kugadza nekubuka tinyatselo tahulumende nanoma ngabe nguwuphi umtimba waHulumende, ngekubuka kusetjentiswa kwemitsetfo, kulandzela kusebenta kweluphakelo timali, nekutfobela Umtsetfosisekelo.
IPhalamende yenta Sigungu Lesiphetse sibe nekutiphendvulela ngekuphasisa luphakelo timali, ngendlela yekubuta imibuto yasePhalamende, kubamba inkhulumomphikiswano ngetintfo letibalulekile nangekuhlongota nekuvotela tiphakamiso letiphatselene nemsebenti wahulumende.
I-NA ineligunya lelisemtsetfweni lekukhetsa munye kuMalunga ayo kutsi abe nguMengameli waseNingizimu Afrika.
I-NA ineMalunga Ephalamende (MP) lakhetsiwe langu-400.
EMalunga e-NA akhetfwa ngenchubo lebitwa ngekutsi kumeleleka kwebunjalo bemavoti.
Ngembi kwelukhetfo, licembu ngalinye libhala luhlu lwemalunga alo, alandzelana ngekunconotwa kwawo. Lawa malunga abese ayakhetfwa kuye ngekumeleleka Kwebunjalo bemavoti latfolwe ngulelo licembu elukhetfweni. Sibonelo, uma licembu liphumelela ngemavoti languhhafu, litawutfola tihlalo letinguhhafu e-NA.
Emhlanganweni wekucala we-NA, eMalunga e-NA akhetsa Somlomo neliSekela laSomlomo lababitwa ngekutsi Bosihlalo baLendlu.
Laba Labasesihlalweni baniketwa umsebenti wekubuka kusebenta kwe- NA.
Somlomo neliSekela laSomlomo wePhalamende bangamela imihlangano ye-NA.
Bayacinisekisa kutsi eMalunga ePhalamende akhuluma ngekukhululeka, kodvwa abe alandzela imitsetfo yaLendlu.
Imitsetfo Yendlu iniketa Bosihlalo Bendlu ligunya lekusita Labasesihlalweni ekwenteni imisebenti yabo. Bosihlalo Bendlu kungaphindze kudzingeke kutsi bangamele imihlangano yaLendlu.
Kwesekela Labasesihlalweni ngetepolitiki nemasu.
Lelo nalelo licembu letepolitiki lelise-NA likhetsa Sosiswebhu Lomkhulu lotawubuka kusebenta kwalo.
Labososiswebhu banakekela eMalunga emacembu abo ngekwehlukahlukana.
Mengameli ukhetsa Umholi wemisebenti yaHulumende losebenta nalabo labasetikhundleni kuto totimbili Tindlu.
Lomholi Wemisebenti yaHulumende usebenta kubuka tidzingo teKhabhinethi nemisebenti yaHulumende ePhalamende.
Lomholi Wemisebenti yaHulumende ucinisekisa kutsi eMalunga eKhabhinethi enta imisebenti lebukene nawo ePhalamende.
Umsebenti lomningi weSigungu Savelonkhe wenteka emaKomitini.
EmaKomiti e-NA abitwa ngekutsi Makomiti Labukene Nemsebentitsite/Ekomidi e-NA.
Umsebenti weKomiti ngayinye ucondzene nalelo Litiko laHulumende. Sibonelo, Likomiti Lelibukene Nemsebentitsite Letekuhweba Netimboni lisebenta ngatotonkhe tintfo letitsintsa Litiko Letekuhweba Netimboni.
Lelo nalelo Komiti linaSihlalo locinisekisa kutsi liwenta kahle umsebenti walo.
EMakomiti labukene Nemsebentitsite asebenta kucocisana, kubamba inkhulumomphikiswano nekuntjintja Imitsetfosivivinyo.
EMakomiti angabamba Tinkhulumo Tekuva Luvo Lwesive ngekushaywa kwemtsetfo noma ngetintfo letiphatselene nekushaywa kwemtsetfo.
EMakomiti aphindze abe nemsebenti wekugadza nekubuka umsebenti wematiko ahulumende.
Ngekwemtsetfosisekelo, iPHalamende iphocelekile kumbhandzakanya ummango ekushayeni umtsetfo nasekwenteni leminye imisebenti yePhalamende.
EMakomiti Labukene Nemsebentitsite aphocelekile kutsi atsintsane nemalunga emmango kute atfole imibono ngeMtsetfosivivinyo noma atfole luvo lwabo etintfweni letibalulekile tavelonkhe.
Ummango ugcugcutelwa kutsi ubambe lichaza emisebentini yeMakomiti uma eMakomiti atimbandzakanye Nesive.
Umuntfu noma emacembu ayagcugcutelwa kutsi ente tetfulo letibhaliwe noma temlomo ngetintfo letibatsintsako.
Kuhambela imihlangano yeMakomiti Labukene Nemsebentitsite.
Endlini. Sibonelo, Umcombelelo Wetimali.
sesekelwe Lilunga lePhalamende.
Kindly take note of the corrections made.
Avoid using the concordial agreement "ngi-" if you are not referring to first person. See under title "Kwakheka Kwesigungu Savelonkhe", ngilelo cembu.
Disregarding the corrections mane, your translation is good; it meets the criteria of producing a translation that is a true reflection of the source text. Keep it up!
<fn>Hansards.NCOPContent.2009-11-11.ss.txt</fn>
Umtsetfosisekelo utsi Umkhandlu Wavelonkhe Wetifundza umele tifundza ekucinisekiseni kutsi tidzingo tetifundza titsatselwa etulu kulendlu yaHulumende Wavelonkhe.
Wenta loku ngekubamba lichaza kulenchubo yavelonkhe yekushaya umtsetfo, nangekuniketa sive litfuba lekubamba tinkhulumomphikiswano ngetintfo letibalulekile letitsintsa tifundza.
Lomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ubuye icinisekise kutsi tidzingo tabohulumende basemakhaya timelelwe ezingeni lelisetulu.
Lomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza wakhiwa malunga etifundza layi-9 lakhetfwe tishayamtsetfo tetifundza netitfunywa tenhlangano yabohulumende basekhaya baseNingizimu Afrika (SALGA).
Letitfunywa tiholwa ngundvunankhulu waleso sifundza, longulomunye waletitfunywa letikhetsekile.
Letitfunywa talenhlangano yabohulumende basekhaya baseNingizimu Afrika (SALGA) tikhetfwa likomiti lato lelisetulu lavelonkhe lelifaka ekhatsi tonkhe tifundza.
neMasekela aboSihlalo lamabili.
Lamalunga alawula kusebenta kweMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza nekuhola tinkhulumomphikiswano, acinisekise kutsi titfunywa tikhuluma ngekukhululeka tibe tihambisana nemitsetfo yaleNdlu.
Losekela Sihlalo losebenta ngalokuphelele ubamba lesikhundla iminyaka lesihlanu bese boNdvunankhulu banikane umnyaka babosekelaSihlalo ngekulandzelana kwabo.
LoMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza utsatfwa njengemtimba lekufanele uphumelelise kuphatsa kanye nekubamba lichaza kuntsandvo yelinyenti, ubuye ube yindzawo legcamile yekusho tidzingo tahulumende wesifundza kanye nabohulumende basekhaya kuHulumende Wavelonkhe.
LoMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ulivi lemibono yaletifundza letiyimfica taseNingizimu Afrika uphindze unikete bohulumende basemakhaya inkhundla yekubamba lichaza ekufakeni imibono nakushaywa imitsetfo yavelonkhe.
LoMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ubuka, ushaye, untjintje, uphakamise kuntjintjwa kwemtsetfo, noma kwala.
Ungabuye ucambe noma ulungise imitsetfo lengena ngaphansi kwaShejuli 4 yeMtsetfosisekelo (tindzaba lapho hulumende wavelonkhe netifundza bahlangana khona babe nemandla ekushaya umtsetfo) naleminye imitsetfo letsintsa tifundza.
Imitsetfo leminingi yentiwa kumakomiti, kodvwa yonkhe imitsetfo kufanele itfunyelwe nakuhlangene uMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kuze kuphikiswane ngawo uphindze uvotelwe kutsi uyatsatfwa noma uyacitfwa.
Imitsetfosivivinyo lengatsintsi tifundza nguleyo lemayelana nemisebenti yavelonkhe, njenge tekuvikela, tindzaba tangaphandle netebulungiswa.
Uma loMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ufuna kwenta tingucuko kulomtsetfosivivinyo, ubuyela emuva kuSigungu Savelonkhe, lesingavuma noma siphikise letingucuko.
Uma kuvotelwa lemitsetfosivivinyo kuMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza (NCOP), sifundza ngasinye sinelivoti linye.
Uma Umtsetfosivivinyo uchubela noma untjintja umtsetfosisekelo utsintsana ngco tifundza, lokungenani tifundza letisitfupha kuleti letiyimfica kuMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kumele tivumelane ngawo.
Lomkhandlu Wetifundza Wavelonkhe wengamela tinhlangotsi tavelonkhe Tabohulumende betifundza nebasemakhaya.
Umkhandlu Wavelonkhe Wetifundza noma emakomiti awo angatfola tincwadzisikhalo, kumelelwa noma tetfulo kunoma ngubaphi bantfu noma tikhungo letineshisekelo.
LoMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza uphindze wente umsebenti wekwengamela ngekuvakashela imimango kuze ucinisekise kutsi batfola lwatiso ngco ngetidzingo netinselele tebantfu.
Lamakomiti aloMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza abitwa ngekutsi Ngemakomiti Emkhandlu Wetifundza Wavelonkhe, sibonelo, Likomiti Lemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe Letindlu, Imisebenti Yesive neTukutfutsa.
Ikomiti ngayinye yenta umsebenti welitiko lahulumende lelitsite. Lelikomiti liphindze libambe tinkhulumomphikiswano libuye lichibele neMitsetfosivivinyo, libuye lihlele kubanjwa kwetinkhulumo tekutfola luvo lwemmango uma ngabe lundzaba lutsintsa imimango kakhulu.
Emalunga emmango angafaka sandla lesibalulekile ekwengameleni kucinisekisa kutsi hulumende uyatiphendvula ngetidzingo tebantfu.
Ngekwenta setfulo uba nelitfuba lekugcugcutela imibono yemalunga ekomiti lacoca abuye abambe tinkhulumomphikiswano ngesiceshana semtsetfo lotsite ngembikwekutsi ushaywe.
Emalunga emmango angatsintsa Emalunga ePhalamende (ema-MP) emahhovisini angakubo latfolakala eveni lonkhe noma ePhalamende uma ufuna kutfola kwesekelwa entfweni letsite lekutsintsa kakhulu noma udzinga lusito ngenkinga letsite.
<fn>Hansards. Oversight.2009-12-02.ss.txt</fn>
Kuhlola kahle kusebenta kwentsandvo yelinyenti kusezingeni iPhalamende lengacinisekisa ngalo kutsi hulumende uhlala aphendvula kubantfu. Loku kwenteka ngekuhlala ahlola (agadza) njalo kusebenta kwahulumende.
IPhalamende nemakomiti ayo inemandla ekubita noma ngabe ngubani kumbe ibite noma ngusiphi sikhungo sitoniketa bufakazi noma sitoveta imibhalo lenebufakazi, nekutfula umbiko kuyo.
UMtsetfosisekelo utsi iPhalamende inemandla ekwenta luhlolo lwetinhlaka tahulumende, lokufaka ekhatsi leto letisesifundzeni naletisezingeni labohulumende basekhaya.
Kuhlola kungumsebenti loniketwa iPhalamende nguMtsetfosisekelo wekubuka nekuhlola imisebenti yahulumende.
Kuhola kahle tikhungo tahulumende.
Ubaluleke ngani umsebenti wePhalamende wekuhlola?
Ngekuhlola kusebenta kwahulumende, iPhalamende iyakhona kucinisekisa kutsi kwetfulwa kwetinsita kuyenteka, kute tonkhe takhamuti tiphile imphilo lesezingeni lelisetulu.
Kuvikela kutiphatsa lokungekho emtsetfweni nalokungahambisani neMtsetfosisekelo eluhlangotsini lwahulumende.
Kwenta kusebenta kwahulumende kwatiwe nekungeta kutsembeka kwahulumende kubantfu.
Ngayinye inemsebenti tsite wekuhlola lekufanele iwente.
UMtsetfosisekelo utsi Sigungu Savelonkhe sikhetselwe kumela bantfu nekucinisekisa kutsi hulumende webantfu ulandzela uMtsetfosisekelo.
gcina kuhlola ekusebentiseni emandla kwahulumende lomkhulu, kanye nekusetjentiswa kwemitsetfo.
Umkhandlu Wetifundza Wavelonkhe umele kucinisekisa kutsi tidzingo tetifundza tiyatsatfwa kuloluhlaka lwahulumende welive lonkhe.
Umsebenti we-NCOP kusebentisa kuhlola etintfweni tavelonkhe letisesifundzeni nakubohulumende basemakhaya.
I-NCOP ingadzinga lilunga Lekhabinethi, sisebenti sahulumende wavelonkhe noma-MEC wahulumende wesifundza kutsi ahambele umhlangano weSigungu noma welikomiti.
NgekweMtsetfosisekelo emakomiti asePhalamende asungulwe njengetinsita Tendlu, asebenta kuhlola nekubuka hulumende.
Lamakomiti angumgogodla wemsebenti wePhalamende wekuhlola nekushaya umtsetfo.
Emakomiti ahlolisisa umtsetfo, abuke tinyatselo tahulumende, aphindze acocisane nemphakatsi.
Lokunye lokubaluleke kakhulu kwalomsebenti wekuhlola, emaKomiti abuka imibiko yemnyaka yetinhlaka taHulumende, nemibiko yeMhlolimabhuku Jikelele.
Ngekuya ngenhloso yaloko kuhlola, iKomiti ingacela kucocisana neluhlaka lwaHulumende noma iluvakashele kuee itfole emaciniso.
Indvuna Yetimali imemetela lwabiwo timali loluhlongotwako lwemnyaka lotako, kanye nelucombelelo lelitiko ngalinye.
IPhalamende kufanele iphasise Lomcombelelotimali.
Emva kwekutfulwa kwelucombelelotimali, likomiti ngalinye likhulumisana nemaTiko lahlukahlukene aHulumende mayelana naloko lelikuhlolako.
Loku kwentelwa kubona kutsi ingabe Litiko lisigcinile yini sitsembiso salomnyaka lowengcile, nekutsi lisebentise kahle yini imali yebakhokhi bentsela.
Kubuta imibuto kuhulumende ngulenye yetindlela iPhalamende leyenta hulumende kutsi achaze.
Imibuto lekufanele iphendvulwe ngemlomo noma ngekubhala ingabutwa kuMengameli noma kuSekela Lamengameli naseTindvuneni etintfweni letiphatselene nemsebenti wato.
Sikhatsi sekubuta imibuto siniketa eMalunga ePhalamende litfuba lekubuta emalunga aHulumende ngetintfo letiphatselene nekuniketwa kwetinsita, babe babutela emacembu abo epolitiki noma bavoti.
Kusebentisa lenchubo, eMalunga ePhalamende angenta titatimende Endlini, ngayo yonkhe intfo.
Ngekuniketa satiso sesiphakamiso, lilunga lanoma nguliphi licembu lepolitiki lingaletsa tintfo lekungacociswana ngato ePhalamende, ngaloko lincedza ekwenteni umsebenti wabo wekuhlola.
Imihlangano yendlu ingulenye yetindlela tekuletsa lwati lolubalulekile loluphatselene neluhlelo lolutsite lwahulumende noma umtsetfo lodzinga kutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita.
Umsebenti wasemiphakatsini uniketa eMalunga ePhalamende litfuba lelikhulu lekwenta luhlolo ngemuntfu.
Umsebenti wasemimangweni uniketa indlela lesondzele kakhulu yekuchumana emkhatsini kweMalunga ePhalamende nemphakatsi.
Emalunga anemsebenti wekwatisa iPhalamende ngayoyonkhe intfo lebonakele ngasikhatsi sekungenelela kuhlola.
Kwenta siphakamiso eKomitini lePhalamende ngulenye indlela yekwenta livi lakho livakale ePhalamende.
Ngekwenta siphakamiso, unelitfuba lekungeta sisindvo kumbono weMalunga eKomiti lasuke akhuluma ngesiceshana seMtsetfosivivinyo ngembi kwekuba ngumtsetfo.
Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekufaka sikhalonyandzaleyo ePhalamende, njengoba kushiwo kuMtsetfosisekelo.
Wonkhe umuntfu, licembu lebantfu noma inhlangano ingafaka sikhalo ePhalamende.
Sikhalonyandzaleyo sicelo lesisemtsetfweni lesicondziswe kulophetse kutsi ente lokutsite. Singatsatsa indlela yekuphoca, kucela umusa, noma kulungiselwa sikhalo.
<fn>Hansards. PetitionsPamphlet.2009-11-11.ss.txt</fn>
Kuhlanganyela kwemmango kungumgogodla wentsandvo yetfu yelinyenti lendlondlobalako, lekungulenye indlela yekucinisekisa kutsi Hulumende uyabachazela bantfu ngalakwentako. Iphalamende isungule tindlela letinyenti tekugcugcutela ummango kutsi uhlanganyele ekushayeni umtsetfo nasekwenteni kutsi iphalamende ifike ebantfwini. Kuhlanganyela emisebentini yePhalamende akusiyo intfo lelikhuni njengoba labanye bacabanga. Lenye indlela lengasetjentiswa ngummango kusebentisa lelilungelo lawo leMtsetfosisekelo kwenta sicelosikhalo.
Sicelosikhalo yindlela lesemtsetfweni yekucela baphatsi kutsi bente lokutsite. Kungatsatsa yindlela yekufuna ngenkhani lokutsite noma yekubuyeketwa kwesikhalo. Kute sicelosikhalo siphumelele, kumele sivete kutsi sicondziswe kubani, luhlobo lwesicelosikhalo lolwentiwako, nencazelo yaso futsi-ke kufanele sibe neligama nemininingwane yalabasibhalile.
Ticelotikhalo tehlukaniswe kabili, ticelotikhalo letikhetsekile kanye neticelotikhalo temmango noma tawonkhewonkhe. Lesi lesikhetsekile senteka uma umuntfu enta sicelosikhao lesitsite ngco, noma uma acela lusito kuMbuso, lolungagunyatwa ngumtsetfo njengekutfolakala kwemphesheni. Sicelosikhalo semmango senteka uma licembu lelitsite lemalunga emmango lelinetidzingo letifanako licela kusitwa entfweni letsite, lengafaka ekhatsi tonkhe tinhlobo teticelotikhalo.
Kulilungelo lemalunga emmango lelingeke latsatfwa ngumuntfu kutsi abhale abuye etfule tiicelotiikhalo uma kunetidzingo kulommango wentsandvo yelinyenti. Sigaba 17 seMtsetfosisekelo walapha eNingizimu Africa (umtsetfo 18 wanga-1996), kutsiwa nanoma nguliphi licembu lebahlali kanye nemuntfu nje ayedvwa unalo lilungelo lekubeka tikhalo ngekuthula futsi angakahlomi, lekuhlanganyela nalabanye, bakhombise, bashuce bandlulise sicelosikhalo. Noma kunjalo kunemigomo letsite lekumele ilandzelwe ngumuntfu noma licembu lebantfu uma betfula ticelotikhalo.
Lilunga lePhalamende (MP) kuphela lingetfula sicelosikhalo ePhalamende ngalokulelekile kutsi sibuketwe. Lilunga lemmango noma licembu lebantfu labatsite kufanele letfule sicelosikhalo salo emalungeni alo ePhalamende licele kutsi babetfulele sona ePhalamende.
Kufanele sikhombise luhlobo lwelusito lolucelwako ePhalamende kute iPhalamende ikhone kubaniketa ngendlela umtsetfo usho ngayo.
Ngenca yekutsi sicelosikhalo kufanele sitfunyelwe ePhalamende ngendlela lesemtsetfweni, labo labasitfumelako kufanele batfole kwesekelwa lilunga lePhalamende.
Kubalulekile kutsi ucale ukhulume nelilunga lePhalamende ngembi kwekusiniketa kute utfole kutsi lilunga lePhalamende liyasisekela yini noma cha, nekutsi libukisise kutsi sicelosikhalo senu sihlelekile futsi sibhaleke ngendlela lefanele nalekahle.
Uma kunemiculu lenebufakazi yeludzaba loluphakanyiswa ngulo (la) faka sicelosikhalo, ayihanjiswe naleso sicelosikhalo.
Lilunga lePhalamende litawungenisa kulobhala wePhalamende sicelosikhalo kute sibuyeketwe futsi semukelwe njengalesiliciniso ngendlela lesihleleke ngayo sabuye sacacisa lesikushoko , ngembi kwekutsi siniketwe Somlomo noma Sihlalo.
Sicelosikhalo sitawufundvwa ePhalamende bese sindluliselwa e (ema) Komitini leli (la) bukene naloko lokukhalwa ngako kulesicelosikhalo.
<fn>Hansards. ProvincialWeek.2009-11-11.ss.txt</fn>
Umtsetfosisekelo waseNingizumu Afrika unika Lomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza siciniseko sekutsi tindzingo tesifundza tinakwe kuloluhlangotsi lwahulumende wavelonkhe. Loku kwenteka ngekutsi utimbandzakanye kulenchubo yavelonkhe yekushaya umtsetfo nangekutsi kubenemhlangano wavelonkhe lobuka tindzaba letitsintsa tifundza.
Indzima lenkhulu yaLomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kubamba tinkhulumomphikiswano, kushaya umtsetfo nekugadza (kwelusa/kulandzelela) lokwentiwa nguhululmende.
Lomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza umele tifundza ekucinisekeni kutsi tidzingo tetifundza titsatselwa etulu luhlangotsi lwahulumende wavelonkhe.
Liyini Liviki Lemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza?
Kuleliviki tifunywa tetifundza letikuMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza nebalingani babo betifundza batawuhamba bavakashela imimango bahlole bacinisekise kutsi batfola lwatiso ngco ngetidzingo netinselele bantfu lababukene nato.
Liviki Letifundza lilandzela umgomo weMtsetfosisekelo, lophocelela Lomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ekucinisekiseni kutsi tindzingo tetifundza tiyanakwa kuloluhlangotsi lwahulumende wavelonkhe.
Linika titfunywa litfuba lekubonisana netifundza bese batfula umbiko ngalabakwentile kuMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ngenhloso yekutfola ligunya lelisha etindzabeni lokumele tingene eluhlwini lwetindzaba tavelonkhe.
Leliviki Letifundza lenta kube nekuhlangana kuboniswane kuniketwane imibono ngetindzaba letimayelana nekwetfulwa kwetinsita netinselele letibukene netifundza ekufezeni imisebenti yato.
Liphindze livule litfuba lekutsi iPhalamende netifundza basebentisane ekutfoleni tisombululo nasekuchamukeni netindlela letinsha tekusombulula tindzingo tebantfu baseNingizumu Afrika.
Kutawentekani ngaleLiviki Letifundza?
Sifundza sakho singahlomula njani-ke kuLeliviki Letifundza?
Kulemisebenti yekuvasha Yeliviki Letifundza , titfunywa tetifundza letikuLomkhandlu Wavelonkhe Wetifundza titawutfola lwatingco mayelana netidzingo tebantfu etifundzeni tato.
Leliviki Letifundza lenta Umkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ufake sandla ekubuseni kahle ngekucinisekisa kutsi sifundza nabohulumende basekhaya bayanakwa uma kushaywa umtsetfo wavelonkhe.
Libuye lente kutsi tifundza, bohulumende basekhaya nahulumende wavelonkhe basebente kahle ngalokufanele kuze bacinisekise kwetfulwa kwetinsita ngalokufanele.
<fn>Hansards. ServiceDelivery.2010-02-19.ss.txt</fn>
Sigungu Savelonkhe sasungula Likomidi Lesikhashana lekwenta umsebenti lohlanganyelwe wekubuka kwetfulwa kwetinsita ngaphasi kwendzikimba letsi "kusebenta ngekubambisana kute kucinisekiswe kwetfulwa kwetinsita lokusezingeni emimangweni".
Ligunya laleLikomidi litawuba kuhlola lesekwentiwe lokumayelana nekwetfulwa kwetinsita, nekuhlola lapho kwaba netibhelu khona, kubuka lapho kunetinselele khona bese kubhalwa umbiko loya kuSigungu Savelonkhe lonetincomo leticacako, naletingaphunyeleliswa kubuye kuhlongotwe indlela letingasebenta ngayo.
Kungunyalo, Lelikomidi litawutsatsa luhambo lwekuhlola etindzaweni letisemakhaya naletisemadolobheni bese lilalela luvo lwemmango ePhalamende naseTifundzeni. Letimvo temmango ePhalamende titawuviwa kusukela mhlaka 2 - 4 Indlovana 2010.
Lesikhatsi livakashele Tifundza, Lelikomidi litawuhamba liyohlola tindzawo bese lihlangana nemalunga emmango, baholi baboHulumende Basekhaya, baholi Bematiko Etifundza Ahulumende, emakomidi etigceme, tinhlangano temmango kanye nemalunga ebetemabhizinisi.
Vakashela Iwebsayidi yePhalamende:www.parliament.gov.
Lucingo:+2721 403 2911 ifeksi:+2721 403 3784, P.O.
<fn>Hansards. Sona.2009-04.ss.txt</fn>
EKapa, 6 Indlovana 2009.
Bondvunankhulu Betifundza; emalunga Ekhabinethi kanye naboSolomo Betishayamtsetfo Tetifundza; Lijaji Lelikhulu leselabeka phansi tintsambo lingasekho NaboTihlalo bePhalamende Lasebabeka phansi tintsambo; Bahlonishwa, Emancusa Bonkomishani Labakhulu nebahlonishwa labavakashele bemave angaphandle; malunganga lahloniphekile emacembu etembusave kanye Nemalunga ePhalamende, Baholi Bendzabuko; Betemtsetfo, Mphatsi Welidolobha LaseKapa; bafundisi kanye nebameleli bemmango; macabane nemabangani; tivakashi letihloniphekile, ngitiva ngihloniphekile kutsi bengingetfula lenkhulumo embutsanweni Wetindlu tePhalamende yaseNingizimu Afrika Tihlangene, ekucaleni kwemgamu WePhalamende Yesitsatfu Yentsandvo Yelinyenti.
Ngime ngembi kwesive saseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngalelitfuba lengilitfoliIe lekutsi ngibe sesikhundleni lesiphakeme kulelive ngenca yesimo lesiyincalisakuvela lesivetwe sincumo selicembu letembusave leliphetse sekutsi kwehliswe esihlalweni Mengameli lobekaphetse ematomu.
Umtfwalo lenginawo, kutsi etinyangeni letimbalwa, kufanele ngihole Sigungu Lesiphetse savelonkhe siphotfule umsebenti waso lesawanikwa yi-African National Congress elukhetfweni lwaanga-2004, kanye nekulungisa sendlalelo sebaphatsi nobe-ke balawulu labakhetfwe elukhetfweni lolwendlulile kutsi badle bagijima ngalokubusheleleti.
Sibonga kucocodzela kwenchubo yetfu yemtsetfosisekelo, leyente sakhona kubanenchubekela embili lenganitihibe, incenye yayo iphindze yabonakala ekusebentisaneni kweSigungu Lesiphetse, labasha nalabadzala, kanye nekuphatsa ngalokusimeme kwebaphatsi bemkhakha wesive.
Sisabuka emuva eminyakeni le-15 leyendlulile, ngitsandza kuphakamisa kutinikela nekusebenta kamatima kwaMengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nalabanye bomake nabobabe labanyenti endzimeni labayidlalile yekugwedla umkhumbi wembuso ngaphansi kwentsandvo yelinyenti: Esigungwini Lesiphetse nesekulawuleni, tishayamtsetfo kuyo yonkhe imilente lemitsatfu yahulumende nakutemajaji, bachutjwa yinshisekelo yekwenta kancono lizinga lemphilo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konkhe, ngime embi kwenu ngeligcabho nekutetsemba kutsi leNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla -ikhashane kabi nekwehlukahlukana , imibango nekungafakwa ekhatsi kweminyaka lengayiphi le-15 leyendlulile - ingumkhicito wekusebenta kamatima netitfukutfuku taboMake baseNingizimu Afrika kanye nabobabe labavela kuwo onkhe emakhangala emphilo. Labantfu baseNingizimu Afrika bamelela litsemba nekungaphelimandla lokungukona kutici tesive setfu.
Kulombutsano lesikuwo webantfu baseNingizimu Afrika labakhetsekile kunemalunga ePhalamende yentsandvo yelinyenti lekutsite kusukela ngenyanga yeNdlovana leyengcile saba nelishwa lekubavalelisa kwekugcina. Bafaka ekhatsi Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers and Jan van Eck.
Kuloluhlu ngitsandza futsi kwengeta, Ms Helen Suzman, lomunye waseNingizimu Afrika lophakeme kakhulu, lowamelela emagugu ePhalamende yetfu lensha emagumbini ePhalamende lendzala.
Ngulaba-ke kanye nalabanye labanenshisekelo nalelive labo lekufanele batfole linoni lelikhulu lalamavi lamnandzi ekudvumisa bukhulu nekubaluleka kwabo uma akhishwa, nonobe ngutiphi tivunguvungu letisivungutelako, nobe ngabe ngukuphi kungabata ngetepolitiki lokungafika kunwembeza wetfu lobumbene, lowendlulela embili, sive setfu sisesimeni lesihle.
Nanobe kunjalo, akukafanele kutsi sititsatsa kancane letinselele lesibukene nato. Kwehla kwenomnotfo emhlabeni wonkhe jikelele kuveta ingoti lembi kakhulu emnotfweni wetfu macondzana nekulahlekelwa yimisebenti kanye nelizinga lemphilo lelingulona lona lebantfu betfu.
Ngekwemvelo, kungabata ngetepolitiki kungaveta imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kwamanje.
Njengemphumela waloko, labanye bentfu bangamangaliswa kugucuka kwesivunguvungu bese sigongobalisa emahlombe etfu uma kuvunguta letivunguvungu tetemnotfo kanye netiphitsiphitsi tepolitiki.
Kwetfu nje luhambo lolulubangise etsembeni nasekumeni kahle kwetintfo.
Singaphindze futsi sisho, ekujikeni kwetintfo lokumangalisako, tinhlangotsi letinyenti teluhlelo lwetfu lwemtsetfosisekelo tivivinyiwe kuletikhatsi letisandza kwendlula, futsi tonkhe tiphumelele kulokuvivinywa, takhombisa intsandvo yelinyenti lecinisela ngalokwecile.
Intsandvo yelinyenti yetfu iyaphila. Iloku ishaye ngesivinini sinye iya ngekucina nobe kuba nemandla, yesekelwe nguMtsetfosisekelo longete walinganiswa nanobe ngumuphi emhlabeni wonkhe jikelele.
NembaIa, kushuba kwendlela yekubukana netepolitiki Kulesikhatsi, lapho khona sonkhe sivumelana ngavi linye, lekutsi kumele kube lukhetfo lolunesitfunti nekuthula, kusiciniseko sekuphila ngalokuchubekako kanye nekujulisa intsandvo yelinyenti yetfu.
Bantfu baseNingizimu labacinisekise inchubekela embili yayo, futsi ngabo labatawuvikela intsandvo yelinyenti yetfu eminyakeni letako.
Ngivumele, Make Sikhulumi nawe Sihlalo, sisekelo loludzaba, ngincenge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekile kutsi bayobhalisa baphindze bavote kulolukhetfo lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute kutse sihlele likusasa letfu tsine ngekwetfu.
Loku kumele sikwente onkhe malanga ekusebenta emahhovisi abomasipala ngembi kwekutsi kuvalwe kubhalisa. Kepha kufanele kutsi siphindze silisebentise lelitfuba lelihle lemphelansontfo yelikhetselo yekubhalisa lehlelwe Yikhomishini Yelukhetfo Letimele YaseNingizimu Afrika (Independent Electoral Commission of South Africa, i-IEC), kusasa nangeLisontfo, mhlaka 7 na 8 Indlovana ngalokufanako.
Ngingatsandza futsi kutsatsa lelitfuba ngisho kutsi, kulamalangana letako, ngitawuphetsa tingcoco neKhomishini Yelukhetfo Letimele kanye naboNdvunakhulu betifundza ngiphindze futsi ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Malunga lahloniphekile; sikweleta bantfu baseNingizimu Afrika buntsandvo yelinyenti betfu, lekwatsi mhlaka 27 Mabasa 1994, lekwatsi ngekubambisa, kwekucala ngca batilawulela likusasa labo.
Kuso leso sento lesibukeka simelula kepha sibe kujulile, sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu balelive, safuletsela limuva lebelisingcunula sonkhe.
Kufanelekile-ke kutsi Kulesikhatsi sigubhu umkhosi weminyaka le-20 kwemukelwa Sifungo Selikomidi Lesikhashana Lenhlangano Yebunye Be-Afrika YaseNingizimu Ne-Afrika mayelana nekwemukelwa kweNingizimu Afrika ngenyanga yengce, 1989 - lesatiwa ngalokwetayelekile njenge-Harare Declaration. Loyo mtamo wenta sisekelo sekuvumelana kwemave emhlaba, lokwaphuma Ngamhlabuhlangene, mayelana nendlela yebubukana netingcoco tekuncengana eNingizimu Afrika. Ngekhatsi eNingizimu Afrika, kwaphindze kwenta lokucuketfwe, i-1989 Conference for a Democratic Future, kwaletsa ndzawonye cishe bonkhe labanenshisekelo nalelive labo labavela kuoyo yonkhe imikhakha yemphilo.
Konkhe loku kwaholelwa etingcogcweni tekubonisana ngekuncengana letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Mayelana naloku, kumele setfulele sigcoke mengameli Wekhongolose Yavelonkhe Ye-Afrika, lengasekho emhlabeni, Oliver Reginald Tambo, ngemitamo nekuphumelelisa kumavekati nemitimba yemhlaba lokwaba yinkhombandlela yesisombululo lesinekuthula sekungevani lobekukhona eveni letfu.
Leso sinyatselo lesinesibindzi sekwakha luhlaka lolutawufuna kuthula nekubuyisana esikhundleni/endzaweni yemphi nekungevani, kwabuyisela emuva, ulomphelo bubi beminyaka lelikhulu leyendlulile - loko-ke, kwephetfwa kwanga-1909 kwe-National Convention, leyaba yinkhomba yekubunjwa kweBunye BeNingizimu Afrika.
Nobe-nje lesivumelwano sancuma saphelelisa imincele yeNingizimu Afrika njengobe siyati lamuhla, yamiselwa ekucindzetelaneni ngekwebuhlanga nangekukhetsa indlubu ushiye lintongomane.
Ngako-ke, kuleminyaka lengu-15 singenile kuntsandvo yelinyenti yetfu, singaciniseka kutsi kwesaba, kutiva singakaphephi nekwenyanya kwekutsi iminyaka le-100 leyendlulile yenta kwaba khona kuthula kwelikhetselo nalokungemanga kutikhulu letibomandlengwenya bekute emaciniso kepha bekungakamiswa endzaweni lefanele.
Loko kwesaba nekungaphephi kwenta kwaba khona emashumishumi eminyaka yemzabalaza lokuthulile. Mayelana naloku-ke, setfula sigcoko, sisetfulela indvodzana yebantfu betfu lelichazwe, Solomon Kalushi Mahlangu, lowagwetjwa intsambo, waya kagocanyawo ngalokukhulu kutigcabha eminyakaeni le-30 leyendlulile, ngeligcabho lekwati kutsi ingati yakhe itawunisela sihlahla senkhululeko. Ngivumeleni ngetfule, Lucas Mahlangu, lokanye natsi lapha, umnakaboKalushi, lomelele umndeni.
Solomon Mahlangu bekachubeka nelisiko lemabutfo eminyaka leyendlulile, kulesibala ku labangaphansi kweNkhosi Cetshwayo lowatsi nga-1879, walwa wehlula imphi yemaNgisi British e-Isandlwana, avikela inkhululeko yebantfu bemdzabu belive letfu kanye nekubaluleka kwemhlaba wabo.
Iminyaka lelikhulu nemashumi lamatsatfu kusukela lapho, singadvumisa litsemba nekungapheli mandla kwaleto tinhlitiyo letinkhulu.
Nasetikhungweni tetemfundvo, wona loyo mzabalazo wabhebhetsela umshikashika ngesikhatsi sebusika lobubandzako, ngemuva kwekuvalwa kwelicembu lelishucela inkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi balo labanyenti.
Licembu lebafundzi labanesibindzi bacembuka ku-Nusas, batisungulela labo licembu lelibitwa ngekutsi yi-South African Students' Organisation, Saso, eminyakeni le- 40 leyendlula.
Kulesitukulwane kunebaholi bekucala be-Saso, lebebafaka ekhatsi, kusho labambalwa nje, boStrini Moodley, Phrofesa Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel nathuli ka Shezi. Sibetfulela sigcoko ngekwenta kube khona litsemba ngesikhatsi sekuphelelwa litsemba. Mayelana naloku, sitsandza kwatisa kutsi emkhatsini wetfu lamuhla, kukhona Pat Tlhagwana, Onkgopotse umzala waTiro, umelele umndeni.
Sisekuyo yona lendzikimba sitsandza kuhlonipha Ephraim Mogale, lengasekho emhlabeni, longumengameli lowasungulwa i-Congress of South African Students, Cosas, kanye nebalingani bakhe eminyakeni le-30 leyendlulile.
Ekujuleni kwekukhumbula letitjudeni taleyo minyaka leyendlula kunemlayeto lesibopho lotsi, komela inkhululeko nelwati kushisekela ngemandla etifubeni telusha lwetfu.
Sikhumbula letikhungo nebaholi kugcizelela umoya welitsemba nekungapheli emandla lokwaletsa umzabalazo wentsandvo yelinyenti nanobe nje yonkhe intfo beyibonakala sengatsi angeke iphumelele; kugcizelela umtfwalo losemahlombe etfu kute kuphunyeleliswa imicondvo linyenti lelatinikelela yona, lala kwesatjiswa tinselele nebumatima.
Ngako-ke, Make Sikhulumi naSihlalo lohloniphekile, kumele sitibute lombuto: Tento tetfu tiyichaza kanjani indlela yebantfu baseNingizimu Afrika eminyakeni le- 15 solo kwaba khona intsandvo yelinyenti yetfu, nekutsi sesiyitfutfukisa kangakanani imbangela yekutfutfuka kwemuntfu nesitfunti semuntfu kusukela saniketwa ligunya lentsandvo yelinyenti nga- 2004?
Lamuhla sinentsandvo yelinyenti lesebenta kahle kakhulu, imiselwe kutinchubomgomo letibeka tintfo ebaleni, inetindlela letinyenti tekutsi bantfu bangahlanganyela futsi kukhona Netikhungo letitimele letigunyatiwe nguMtsetfosisekelo kutsi teseke intsandvo yelinyenti.
Kuleminyaka Lendlulile, kancane kancane sente kancono timiso tahulumende. Sakhe inchubo yebudlelwane lobuhle bangekhatsi kwahulumende kuyo yonkhe imikhakha nekuhlangana nobe-ke kuchumana lokuncono ngekhatsi kulemikhakha nasemkhatsini wayo.
Nembala, hulumende angatichenya ngekweliciniso ngekutsi sesiliguculile linani letinhlobo tebantfu eMisebentini yaHulumende, lokukhombisa ngato tonkhe tindlela kucishe kukhombisa simo semmango wetfu.
Nanobe kunjalo, nanobe-nje bomake labasetikhundleni letisetulu Emisebentini yaHulumende benta 34%, lelinani lincane kunelizinga lekulingana lebesitibekele lona.
Ezingeni lesishayamtsetfo savelonkhe netetifundza, kunetinkhomba tekutsi sive lonyaka sitawendlula lo 32% wabomake lowazuzwa nga-2004 futsi ngekwetsemba, ngisho na 40% lowatfolwa nga-2006 elukhetfweni lwabohulumende basekhaya. Setsemba kwekutsi onkhe emacembu etembusave, lapho asacedzela luhla lwawo lwelukhetfo, atawufaka sandla kulokutikhandla lokunesitfunti.
Nanobe-nje kukhona inchubekela embili, ya 0,2% simo sisengakajabulisi kahle macondzana nebantfu labakhubatekile labasebentela hulumende, uma bacatsaniswa na 2% lebesimhlosile, lesatibekela yena.
Kuko kokubili, umkhakha wangasense usasesalele emuva kakhulu.
Kune taba letentiwa tekwenta kancono likhono Letemisebenti yaHulumende, lokufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali, Tikhungo ema-Thusong Service Centres naletinye timiso letinsha tekwetfula tinsita, tizimbizo kanye nebuholi lobucinile, njengobe kunjalo kwamanje Etikweni Letasekhaya.
Nanobe kunjalo, kusesekunyenti lokumele kwentiwe kute kukhushulwe lisiko lekusebenta nekufundziswa kwalabanye basebenti bahulumende, ikakhulu labo labasemalahleni lashisako, labachumana ngco nesive.
Njengobe emalunga lahloniphekile atawucaphela, hulumende wetfu wente kulwa nenkhohlakalo kwaba ngulenye yetintfo lagcile kakhulu kuto. Loku Kuyabonakala, emkhatsini waletinye tintfo, kumitsetfo, timiso nemitsetfo leyengamele basebenti bahulumende kanye nalabaphetse emahhovisi, ngekulingana, lubanjiswano kumango yeluntfu kanye nemmango wemabhizinisi kanye netincingo letiphutfumako tekulwa nenkhohlakalo.
Nobe-nje tindlela tekuvimbela ngekujezisa labenta kukhohlakala tisengakeneli, kepha ngekuya kwetinchubo tahulumende, singatfola kudvudvuteka ecinisweni lekutsi 70% wemacala enkhohlakalo labikwa kubetindzaba, atiwa sive ngobe hulumende uwutfolile umonakalo futsi ubukene nawo.
Tinselele letifanana naleti tiwukhungetse nemkhakha wangasense. Ekugcineni letinselele tigcile kakhulu kumitsetfotimiso njengobe kunjalo nasekukucinisekiseni ngalokuchubekako kulungiswa kwato.
Malunga lahloniphekile, nginesiciniseki sekutsi siyavummelana ngekutsi inhlalonhle yemimamgo yetfu incike kakhulu, kunchubekele embili lesiyentako macondzana nekukhulisa umonotfo wesive setfu kanye nekucinisekisa kutsi bantfu babelana ngaletinzunzo tekukhula kwemnotfo, njengesitfo sinye.
Kwaba yimbangela ledvumile kutsi, ngemuva kwekushona phansi kwemnotfo ngeminyaka yabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nekutfutfuka kwemnotfo lokuchubeke njalo kusukela nakucoshwa lolubalobalo nga-1940.
Kumnyakalishumi wekucala wenkhululeko, umnotfo wakhula nobeke-ke kutfutfuka kwemnotfo ngalokulingene nga 3% ngemnyaka futsi loku kwaba ncono nga 5% ngalokulingene, ngemnyaka, nga-2004 kuya ku-2007.
Kutfutfuka kwetidzingo tebantfu, lokwabangelwa kutfutfuka kwelizinga letekucashwa, timali letingenako netintsengo letiphansi kanye While the consumer boom, impelled by rising employment and incomes and low inflation and interest rates, played its part in this regard, we are encouraged by the broad canvass of opportunities for further expansion going forward.
Lekubaluleke kakhulu ngumbuto lotsi: Yini mbamba mbamba lekumele kutsi kukhula kwemnotfo kugcile kuko Umnotfo wentelwa kutfutfukisa lizinga letemphilo yebantfu. Nga-ke, umbuto wekutsi ngabe kukhula kwemnotfo kwabelwana ngako ngalekulinganako yini kufuneka ube ngumgogodla wako konkhe kucutjungulwa kwetemnotfo?
Lokumcoka kutsi kwabelana ngenzuzo yekukhula kwemnotfo kufuneka kufake ekhatsi kuvela kwemisebenti futsi kucinisekise kutsi kukhona imisebenti lehloniphekile. Nembala kuloludzaba lesingatigcaja ngalo kutsi emkhatsini wemnyaka weti-1995 kanye nemnyaka weti-2003, umnotfo usungule imisebenti lemisha sha lelinganiselwa esigidzini lesisodwa kanye nesigamu kantsi lekuphindze kugcame kakhulu kutsi kube nemisebenti lelinganiselwa etigidzini letingema-500 000 ngemnyaka ngamunye emkhatsini wemnyaka weti-2004 kanye nemnyaka weti-2007.
Kamuva nje nanobe kukwekucala ngca solo mane satfola intsandvo yelinyenti, kusungulwe imisebenti leminingi kunesibalo sebantfu labasha labacashwako emakethe yemisebenti ngaloko kwancishishwa litinga lebantfu labeswele umsebenti kusukela kumaphesenti lange-31 ngemnyaka weti-2003 kuya kumaphesentini lange-23 ngemnyaka weti-2007.
Yebo ngiyavuma impela kutsi leku akukamele kusigudlute kulesibopho setfu sekuchubeka nekuphenyisisa ludzaba lwebucotfo balemisebenti, kuhlanganisa nemalungelo kanye nemivuzo basebentisi labayitfolile.
Kwabelana ngemivuzo yekukhula kwemnotfo kufuneka kuphindze kuhlanganise nekusetjentiswa lekusheshako kweluhlelo lwekunikwa ematfuba kwalabo labebacindzetelekile ngaphambilini kubandzakanya neluhlelo lolubanti lolugcile ekufukuleni umnotfo webantfu labamnyama ngokwehlukana kwabo, i-BBEE.
Loku akwentiwa ngoba kubhebhetsekiswa loko labanye labakubita ngekutsi luhlelo lwemisebenti leniketa ematfuba ngekwebuhlanga. Ecinisweni, live lelingakucinisekisi kukubandzakanywa kwabo bonkhe bantfu balo kuwo onkhe emazinga nemisebenti yetemnotfo, nakanjani ligcina selisebenta ngaphansi kwemandla lelinawo.
Ngenca yekutsi tikhungo letitimele tisasalele emuva nekugucula tinhlobo tebuhlanga bebantfu labaphetse emsebentini kanye nasemisebentini ledzinga bantfu labanemakhono latsite, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi kanye nalokunye, ngakulolunye luhlangotsi kwenta live letfu lisilele ngemuva emazingeni lasetulu ekukhula kwemnotfo.
Kwabelana ngemivuzo yekukhula kwemnotfo kuphindze kusho indzima leyenele nelelinganako yembuso ekusebentiseni Sikhwama semali yelive njengelithulusi lekwaba kabusha kanye nekwabelana ngemtfwalo wekusita ngemphahla yemmango.
Emalunga lahloniphekile atawulukhumbula cishe lonkhe ludzaba ngetindzaba letitsintsa emaholo enhlalakahle. Ngitawucaphuna tibonelo letimbalwa futsi kubeka ebaleni bunjalo benchubekela embili lesesiyentile kanye netinselelo lesibukene nato.
Hulumende ubona kabuhlungu kutsi buphuya busebhidlangile emimangweni yetfu, kanye nekutsi lizinga lekungalingani lisetulu kakhulu.
Eminyakeni lengu-15 leyendlulile sente konkhe lekusemandleni etfu kubukana nalekuhlupheka ngekuholela bantfu imali yenhlalakahle.
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temmmango kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti [B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
Ecinisweni kunjalo lemibono iye yacinisekiswa nalucwaningo lwetfu lolukhombisa kutsi buphuya bekungabi nemali loyiholako ikakhulukati emimangweni yabantfu labamnyema kanye nalabahlanganise buhlanga behlile kakhulu, nalekuyinenye yemphumela wemazinga lasetulu ematfuba emsebenti kanye nekukwati kufinyelela emalini yetibonelelo. Ngesikhatsi sibalo sebantfu labebatfola imali yetibonelelo sitigidzi leti-2,5 ngemnyaka weti-1999, kwatsi ngemnyaka weti-2008 lesi sibalo sabe sesikhuphukele etigidzini letiyi-12,4.
Loku kungumphumela wekukhuliswa ngemandla kwematfuba ekutfola sibonelelo Sekondla bantfwana, lesakhula kusukela kubantfu laba-34 000 ngemnyaka weti-1999 kuya kubantfu labatitigidi letiyi-8,1 ngemnyaka weti-2008.
Njengencenye yekufaka sandla emalini letfolwa bantfu labahluphekako umklamo wekuvula ematfuba emisebenti atigcini ngeTinhlelo Letingetiwe Temisebenti yemmango watfolwa ngemnyaka we-2008, nakumnyaka longembili kwaloyo lowawubhekiswe egunyeni lelukhetfo lwanga-2004. Leku sekudale ematfuba ekukhulisa loluhlelo kanye nekutfutfukisa lizingabunjalo lalo.
Mayelana nematfuba ekutsi onkhe emakhaya akwati kutfola tidzingonchanti, tibalo titisholo tona ngekwato. Sibonelo, ematfuba ekutfola emanti ekunatsa anyukile kusukela kumaphesenti langema-62 ngemnyaka we-1996 kuya kumaphesenti langema-88 ngemnyaka weti-2008.
Bufakazi bemali yenhlalakahle buphindze bubonakale ekutfutfukeni ngemandla kwematfuba ekutfola tindzawo telusito lwetemphilo. Emaphesenti langemashumi lasishiyagalolunye nesinhlanu manje ebantfu baseNingizimu Afrika labahlala etindzaweni letisedvute netikhungo tetemphilo ngemakhilomitha la-5 kantsi futsi satisiwe kutsi yonkhe imitfolamphilo manje seyinawo emanti ekunatsa. Kusingatfwa kweludzaba lekugonywa kwebantfwana kukhuphuke kancane kwate kwafika kumaphesenti latsi akabe ngema-85 kantsi netigameko tamalaleveva tehle ngemandla lamangalisako.
Siphindze sakhutsateka kuva kutsi lucwaningo lolumayelana nekwenyuka kweligciwane lesandvulela ngculazi lukhombisa kudzamba kanye nekwehla kwemazinga ekusuleleka kwebantfu.
Ngetulu kwaloko, luhlelo lwetfu lwekuniketa ngemishanguzo yekudzambisa sifo sengculazi akusilo kuphela lolukhulukati emhlabeni jikelele kodvwa luya ngekuya lukhula ngato tonkhe tikhatsi kantsi sekube nebantfu labagulako labangetulu kweti-690 000 lasebacale kuniketwa imishanguzo yekudzambisa isifo sengculazi solomane loluhlelo lwacalwa.
Yebo letinye tikhungo letinengi tetemphilo atikabi nayo njalo imitsi ledzingekako, emazinga lafanelekile kubasebenti, kanye nekutisita lokuphutfumako kwetidzingo nchanti letinjengemanti lahlantekile kanye nagesi. Kuletinye taletikhungo imphatfo yakhona isezingeni leliphansi kakhulu kantsi nemimoya yekusebenta kwebasebenti bakhona isadzinga kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla kakhulu esilinganisweni sathisela kanye nebafundzi labafundzisako cishe kube nematfuba lafanako eveni lonkhe jikelele mayelana nekwemukelwa kwabafundzi etikolweni temabanga laphansi kanye nekutfutfuka kwesibalo sebafundzi labaphasa sifundvo setibalo, kucaphuna nje lokumbalwa.
Ngesikhatsi lesifanako, imitamo leminingi yentiwe kutfutfukisa timiso/takhiwo etindzaweni tebantfu labaphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekuyekela kwebafundzi sikolwa ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu kanye nasemazingeni laphakeme emfundvo liphakeme ngendlela lengamukelekile kantsi luhlelo lwetemfundvo kusafanele lukhicite emakhono laswelekile naladzingwa kakhulu ngummango.
Ngetulu kwaloko, titinkinga emsebentini wekufundzisa kanye nekufundza tikhombisa kukhatsateka ngekungapheli kwekwehlukana kwaphambilini kwemmango.
Lokubuhlungu-ke kutsi kuyaye kutsi lapho imfundvo idzingeka khona kakhulu kulwa nebuphuya, kube ngulapho khona kanye timiso, indlela yekuphatsa kanye nekushoda kwabothishela akujabulisi.
Tinhlelo tahulumende letentelwe ummango nato tiwutfutfukisile umnotfo webabantfu laphuyile, letindlu phela, nalosekwakhiwe futsi kwasitakala bantfu ngetindlu temchaso letitigidzi leti-2,6.
Kufanele kona ngeliciniso sikuvume kutsi Luhlelo Lwekwabiwa Kabusha Kwemhlaba kanjalo nekwesekelwa kwekubuyiselwa kwebantfu etindzaweni tabo tekuhlala bekumele ngabe kuphetfwe ngendlela lesheshako nalencono kunalena.
Ngetulu kwako konkhe loku siyatichenya ngenchubekela embili lebe khona etinhlelweni tetfu temmango kodwa-ke asikwati kutishaya sifuba ngebukhulu belushintjo lolwentekile nje kuphela.
Noma ngabe kukwetemfundvo, kwetemphilo, kwetetindlu, kwetemanti noma kusekutfutfweni kwendle umbuto lomcoka lesibukana nawo onkhe malanga ngulotsi singabutfutfukisa kanjani bucotfo baletinsita. Luseludze lukhalo lekusafanele siluhambe kuloku.
Malunga lahloniphekile kubhidlanga kwebugebengu kuseseyimbangela yekuhlala kwebantfu baseNingiimu Afrika besengotini. Lokwenteka malanga onkhe etindzaweni letiphuyile kanye naleto letakhelene nato ngekufana kunguletinye tetintfo letifakela bantfu umkhoshokhosho lwekuhlaselwa ngebudlova.
Ngekhatsi etikhungweni temmango kanye naleto letitimele ematfuba ekuboshwa kwemachinga lamabi kanye nekusetjentiswa kwetinsita kusebenta ngenkhohlakalo kuhlala njalo kutintfo etikhatsata kakhulu.
weti-2002, libuye lehla ngendlela egculisako. Tonkhe itinhlobo tetibalo tingacashunwa ukufakatela leku.
Kodwa-ke futsi siyati ukutsi kuncishiswa kwebugebengu akukashi ngalokwanele hhayi ngisho nangesilinganiso semaphesenti lasi-7 kuya kulali-10 lebetibekele wona ngetinhlobo letahlukahlukene tebugebengu lobunendluzula. Kantsi futsi nje nekutsi tehlakalo tebugebengu bekubamba inkunzi imiti yebantfu kuhlonyiwe emakhaya kanye nemabhizinisi inkunzi betiloku tenyuke njalo kanye nekutsi bugebengu lobubhekiswe kubantfu lababomake kanye nebantfwana nabo abukehli ngendlela lebonakalako, loku kusitsinta kakhulu.
Loku kukhombisa butsakatsaka betindzawo lesakhelene nato ikakhulu ekwakheni lubumbano kanye nekuvelana emmangweni lokutosisita ekuvikeleni kanye nasekucedeni bugebengu. Kukhombisa butsakatsaka kutimiso tetfu tekulwa nebugebengu kusukela ekuphenyweni kwemacala kuya ekuhlunyelelisweni kwetimilo tetephulamtsetfo. Kukhombisa butsakatsaka ekusebenteni ngendlela legculisako kwetinhlelo tetinkantolo macondzana nako kokubili kwati umsebenti kanye naletinye timiso nekuphathwa kwato. Leti tinkinga luhlelo lolubanti lwekulungisa kabusha loselucalile kubukana nato.
Lite noma kusimo lesinelunya futsi lesibucayi, kodvwa akukafanele sikhohlwe liphuzu lekutsi loku lesikulungisako kuluhlelo loluhambisa ngendlela lefanele nalokuyindlela lengakate ibowe eveni letfu.
Loku kungenca yetingucuko letikhungo lesetitentile mayelana netimfundziso tato letigcile esikweni lemalungelo ebantfu, indlela letihlanganise ngato itinhlanga letahlukene kanye netinhlelo tato tekukwati kutiphendvulela.
Kodwa-ke asingatikhohlisi: Njengengcenye yemphilo yetfu konkhe, itingucuko letinjena tisesemazingeni laphansi kakhulu. Luseludze lukhalo lekusafanele siluhambe.
Ngicinisekile kutsi emalunga lahloniphekile atovumelana nami kutsi bubele bembuso wentsandvo yeliningi kufuneka bubonakale ngalendlela yekutsi tsine sigcile kakhulu kulabo bantfu lababutsakatsaka kakhulu emmangweni.
Macondzana naloku-ke sicinisekisile ngekushaya imitsetfo, tivumelwano temhlaba wonkhe, ngemitsetfo kanye nemikhankhaso kutsi imitamo yekucala iyentiwa kutfutfukisa timo tebantfwana, bantfu labomake, bantfu labakhubatekile kanye nebantfu labadzala.
Ngenca yemikhakhanso lesisekele kanjalo nangenca yemphumela webudlelwane lesibakhile netinhlangano letimele wona lamacembu ebantfu lababutsakatsaka sikwatile kwenyusa lizinga lekucaphelisa bantfu mayelana netintfo letitsinta bona lucobo futsi sachubekela embili ngekukhutsata kubukisiswa kwalekhalo.
Etintfweni lesitichenyako ngako kutsi, sibonelo, imiti lephetfwe bantfu lababomake itfole samba lesingetulu kwalelo nani lebelibekiwe lemali yenhlalakahle, kuhlanganisa tindlu kanye nelusito lwetemphilo kanye nekutsi emkhatsini wetinhlelo letibe yimphumelelo kakhulu kube yimikhankhaso yekugonywa kwebantfwana kanye nekudla kudla lokunemphilo.
Lite noma kunjalo, kepha ematfuba ekutfola umsebenti atsandza kwenyukela kubantfu lababomake labahlala etindzaweni tasemakhaya, lusha kanye nebantfu labakhubatekile. Ligciwane lesandvulela ngculazi nalo licedza kakhulu bantfu lababomake labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kubantfu lababomake kanye nebantfwana lusetulu kakhulu.
Konkhe loku kuyimisebenti lebukene nahulumende lotako.
Make Sikhulumi kanye naSihlalo lohloniphekile, leti-ke, letinye tetibonelo tenchubekela embili intsandvo yelinyenti lete nato kanye nendzima leseyihanjwe nguhulumende ekukwenetiseni ligunya lalinikwa bavoti. Intfo lengeke iphikiswe, nanganoma ngusiphi silinganiso, kutsi iyancomeka kakhulu inchubekela embili kusukela ngemnyaka weti-1994, kodwa akungabateki kutsi kusasesele inselele lenkhulu kakhulu.
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela manje, bantfu belive lakitsi batokhetsa buholi labafuna kutsi buchubele embili umsebenti lomuhle webuchawe basigayigayi sekulwela inkhululeko kanye nalamanye emavulandlela embuso wentsandvo yelinyenti wetfu.
Noma ngabe indlela yekwenta kwetfu tintfo ingahluka, loko lekumele siphokophele kukwenta kubekwe kwacaca nangalokusebaleni kuMtsetfosisekelo wetfu, lokukwakha ummango lobumbene, longeke ubandlululane ngekwebuhlanga, lote kubandlulula ngekwebulili, lobusa ngentsandvo yelinyenti nalotfutfukako lobambe lichaza lelihle ekwenteni umhlaba ube ncono.
Eminyakeni lesitfupha lendlulile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana kuMhlangano Wekukhula Kwemnotfo kanye Nentfutfuko lowatiwa ngekutsi pheceleti yi-Growth and Development Summit, bafika esivumelwaneni ngemsebenti lekumele sonkhe siwente kute sente ncono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungacashwa nebuphuya ngemnyaka weti-2014.
nalokutokwentiwa kuleli kanye nekucalwa kwentfutfuko, sekuhlanganiswa nekusitwa ngetimiso kanye nekufinyelela kwetinsitanchanti.
Nginesiciniseko sekutsi, njengencenye futsi kwengeta kuleti tinhloso, bantfu baseNingizimu Afrika angeke babe nekuhlukana kwemibono ngalokuphatselene nesidzingo sekutfutfukisa luhlelo lwetfu lwetemfundvo: kusita ngeluhlelo lwetemphilo lolusebentako, loluhloniphekile futsi lolufanele: kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemaphandleni kanye nekucinisekisa kutsi atidzingi kudla; kanye nekucinisa kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.
Angibali leti tinkinga nje ngoba tihlanganise konkhe futsi akusiko kutsi ngekutibala singalungisa loko lokungahambi kahle emimangweni yetfu. Kunaloko, ngikhetse kukwenta loku kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayikaphuyi ngekubeka umbono. Inselele yetfu kwenta lombono ube tinhlelo nemiklamo itocala kusebenta ngendlela lefanele.
Loku cishe kufiswa nguwo wonkhe muntfu, njengoba kuvetwe ku-United Nations Millenium Development Goals. Noma kunjalo, bantfu namuhla babukene nengoti yekutsi kuzuzwa kwetinhloso kungenteka kuhlehliswe ngeminyaka leminingi, noma kuhlehliswe emashumi ngemashumi eminyaka ngenca yetinkinga temnotfo letikhungetse umhlaba wonkhe.
Loku, uma ukubuka, kucale njengenkinga yetemnotfo etikhungweni letimbalwa letibolekisa ngemali manje sekusabalele njengenkinga yetemnotfo yemhlaba wonkhe, lenemphumela longemuhle ekukhiciteni kanye nasekuhwebeni.
Singagceka bugovu, kubonelela sikhatsi lesincane kanye nekunganaki kwebaphatsi betinkampani letinkhulu lokungukona kusibishise kuloludzaka. Singagceka imigomo yahulumende leyasusa emehlo ayo ebholeni nekwenta kutsi kube nelayisense ekuphanga etimakethe letingahambi ngekwemtsetfo letidale umonakalo etinhlelweni tetimali. Sonkhe singakwenta loku, futsi kube yintfo letsatfwa njengalefanele.
Noma lokungukona kungumsebenti wetfu lomcoka futsi kwamanje kukucondza ngalokuphelele loko losekwentekile kutemnotfo wetfu kanye nakusifundza setfu, bese sita nemasu latonciphisa kushayeka kwemnotfo, ikakhulukati etikhungweni letitsintseka kalula emmangweni wetfu.
Lesikwatiko kutsi kuhambisa ngemtsetfo tintfo eveni lakitsi kanye nemigomo yebhajethi lelwa nekutungeleta ndzawonye kwesiKhwama sekucinisa umnotfo lesincume kuyisebentisa kusisitile kutsi sikwati kugwema kushayeka kakhulu kwetemnotfo.
Kodwa-ke sonkhe siyati kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokuphelele nemnotfo wemave, lizinga nekudzingeka kwetimpahla lesitiyisa kulamanye emave lehlile; kutfola timali kanye nekungena kwemali ebhizinisini nakhona tintfo atisahambi kahle; kwehla kwelizinga lekudzingeka kwetintfo sekushonise phansi kukhicita; kube nemtselela longemuhle futsi ekudalweni kwematfuba emisebenti, kuleminye imikhakha basebenti sebavele badzilitwa.
Lobumantima buhlangane nesikhatsi lapho kwkunyuka kwemali yentsengo kanye nentalo yemalimboleko kusetulu kakhulu. Kodvwa, sibonga umphatsi weLibhange Ngodla, lokutse itolo wehlisa, ngalokungenani ngeliphesenti linye-1%.
Uma tonkhe letintfo setihlangene, tiveta simo lesingesihle emalini lebolekwako lekudzinga kutsi sandzise sinikete tinsita kanye nekucala timiso temiklamo. Njengoba tintfo time kanje, sesiphocelelekile kutsi sinciphise ematfuba emnotfo wetfu lebesiwabukile ngalokuphatselene nekunyuka kwemandla emali kanye nekudalwa kwematfuba emisebenti.
Siyati futsi kutsi, iNingizimu Afrika ayishayekanga kakhulu njengalamanye emave lamaningi. Kunjalo, esikhatsini lapho labanye bakhungetfwe noma babuke kutsi kungase kwehle linani letimphahla letikhicitwa live, iNingizimu Afrika kanye nelivekati lase-Afrika lonkhe lisesimeni lesihle sekukhula kwemnotfo, akunandzaba kutsi kuhamba kancane kangakanani.
Kuloku, Malunga Lahloniphekile, ngiyajabula kwetfula umbiko wekutsi etingcocweni letisemkhatsini kwelihhovisi laMengameli kanye nebaholi bemikhakha lesisebentisana nako, sivumelene ngekuhlanganyela kuta nemasu ekunciphisa emandla ekushayeka kwesive ngenca yalenkinga. Litsimba lelibekelwe kutsi libukane nalenkinga lisebenta kamatima, naleti timphendvulo letilandzelako letibanti kusacociswana ngato.
Kwekucala, hulumende utochubeka nekutjala timali kumiklamo emmangweni, imali yawo leseyikhushulwe yaba tigidzigidzi letingema-690 emarandi eminyakeni lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo, sitodala titindlela tekutfola timali.
Loku kutohlanganisa tikhungo tekusita ngemali yekuletsa intfutfuko kanye nekuboleka imali kutikhungo temave emhlaba, kanye nekuba nebudlelwano bekusebentisana nemabhizinisi latimele kanye nekusebentisa tinsita letilawulwa ngummango, letifana netiKhwama temali yemhlalaphansi.
Kwesibili, sitocinisa tinhlelo tekucasha kutikhungo temmango. Kulolunye luhlangotsi, kutochubeka tinhlelo tekwengeta kucasha kutikhungo letifana netetemphilo, etenhlalakahle, etemfundvo kanye netikhungo tekulwa nekwephulwa kwemtsetfo. Ngakolunye luhlangotsi, sitosheshisa kwetfula letinhlelo letilandzelako teTinhlelo Letengetiwe Tekusebentela Umphakatsi, lekuyi-Extended Public Works Programme.
Kwesitsatfu, kutokwentiwa imitamo yekunciphisa kwehla ngalokwecile kwemali letjaliwe etinkampanini letingekho kuhulumende kanye nekuvalwa lokungenasidzingo kwetindzawo tekwakha imikhicito.
Lapha, hulumende utosebentisa kunika timali timboni kanye netindlela tekuklomelisa kusita kubukana netinkinga kutikhungo letehlukene, kanye nekukhutsata tikhungo tekusita ngemali yekuletsa intfutfuko kutsi tisite titinkampani letisebumatimeni ngenca yalenkinga.
Kutobukwa letinye tindlela letingasetjentiswa kudzambisa timo, letihlanganisa kwandzisa emaholide, kwengetwa kwekuceceshwa, kuncishiswa kwetinsuku tekusebenta kanye nekwabelana ngemsebenti. Loku kutohlanganiswa nekukhutsata umkhankhaso wekutigcaja ngemikhicito leyentiwa kuleli, i-Proudly South African Campaign, kanye nekutsatsela tinyatselo leticatsa kuletfwa kuleli kwetimpahla tangaphandle ngetindlela letingekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utosekela aphindze andzise kusetjentiswa kwetimali tetenhlalakahle, kuhlanganisa kuchuba iminyaka yebantfwana labatotfola imali Yemchaso Wesondlo Sahulumende ite ifinyelele kuminyaka lengu-18 kanye nekwehlisa iminyaka yekwati kutfola imali yekutsatsa umhlalaphansi kubantfu labadvuna ibe yiminyaka lengema-60. Nami impela, njengoba ngitoba neminyaka lengema-60 kulo nyaka sengingatsatsa umhlalaphansi.
Kwengeta kuloku, sitosebentisa kakhulu siKhwama sisibonelelo setenhlalakahle sahulumende lesibitwa ngekutsi-Social Distress Relief Grant kanye netindlela tekuvimbela kungabi khona kwekudla ngco futsi kubonelela labo labangakavikelwa Sikhwama Semshuwalense Webantfu Labangasebenti noma labo lasebabentise konkhe labakutfolile.
Sitochubeka nekubuka ngalokukhetsekile inselele yekutiphatsa ngekuhambisani nekuncintisana kwaletinye tetinkampani tetfu. Lapha, sifisa kuncoma Ikhomishani Yekuncintisana ngekukhombisa kucinisa sandla nekwenta siciniseko sekutsi labo labephula umtsetfo babukana nesandla semtsetfo.
Siyetsemba kutsi emalunga emphakatsi atotfutfukisa emazinga awo ekuba nelitsemba lekutokwenta kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, uma intsengo yetimpahla yehla, kuzuze wonkhe muntfu.
Letindlela letisetjentiswa njengamanje titotsatselwa kumgomo wetimali tekucinisa umnotfo tesiKhwama sembuso. Kodwa, sitokwenta siciniseko sekutsi emazinga ekuboleka imali kahulumende anebuhlakani futsi anesisekelo. Loku kusho lizinga leliphindzaphindziwe lekwehlisa ngemandla emazinga etikwelede tahulumende noma njalo uma simo siba ncono.
Imitamo yetfu itotsatselwa futsi ekucondzeni kutsi tindlela tekuvikela indzawo lesiphila kuyo kanye nekunciphisa umtselela wetingucuko kusimo selitulu nekungaba nesandla ekudalweni kwematfuba emisebenti.
Kuko kokubili kuhlangana kwemave latiwa ngekutsi yi-G20 kanye nakutingcoco taletinye tikhungo tetinhlaka letehlukene, hulumende wetfu uye wakugcizelela kutsi kube netindlela tekungenelela letifanele naletiphutfumako, ikakhulukati emaveni lasatfutfukile nalapho lenkinga icale khona futsi nalapho ishaya khona ngemandla. Sikholwa kutsi sikhatsi sekucinisa imitsetfo kuleli kanye nekubheka tinhlelo tetetimali sesifikile; kodwa ngale kwaloko, kubukwa ngeliso lelibukhali kanye nekutsatsa tinyatselo esikalini semave emhlaba lokungeke kugwenywe futsi lokunesidzingo.
Kubalulekile futsi, kumele sicaphele bucotfo beluhlelo lwetekuhweba lwemhlaba, sicedzele tingcoco tase-Doha e-Qater, letatiwa ngekutsi yi-Doha Round, letimayelana nekuhwebelana kwemave letacala ngeLweti ngemnyaka weti-2001.
Sifundvo lesimcoka lesisifundze kulesehlakalo kutsi sidzinga kucinisa budlelwano bekusebentisana nalababambe lichaza kutemnotfo takuleli kanye nakutemhlaba, singenteli kuphela kubuka indlela lesishayeke ngayo ngenca yalenkinga, kodvwa kute sibe netindlela tekuvimbela kutsi loku kungaphindze kwenteke.
Eveni letfu, sitokwenta loku njengengcenye yekubeka sive endleleni yekukhula kwetemnotfo kanye nentfutfuko. Siphindze selulwa sikhatsi sekutfola lizinga lelisetulu lenkubekela embili, kodwa asingabati kutsi leso sikhatsi sitofika, madvutane nje.
Kuloku-ke, indlela lesibuka ngayo live letfu kute litfole lamatfuba layingcayizivele lesesiwatfolile kubaluleke kakhulu. Ngikhuluma lapha ikakhulukati ngemidlalo YeNdzebe Yemhlaba kanye nemidlalo ye-Confederations Cup letodlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela manje. Ecinisweni yonkhe imiklamo kanye netinhlelo setiphelile noma setiya ngasemaphetselweni- kusukela etinkundleni tetemidlalo, tintfo tekutfutsa ummango, tinhlelo tetekuphepha, tindzawo tekuhlala, kuya kwetempilo kanye netinhlelo tekuletsa tivakashi tangaphandle- lekufakazela kutsenjwa kwetfu bebhola lemhlaba ekutsini lemidlalo sitoyisingatsa ngemphumelelo.
Futsi siyetsemba kutsi, ngemuva kwekuphumelela imidlalo lemihlanu lelandzelanako licembu lesive lebhola liyatitsemba ngendlela lemangalisako ekwenteni emalungiselo!
Kodwa ngale kwaloku, kubeka kwetfu indvuku ebandla kuloku kuyoba kwati kwetfu kubonisa kwemukela kahle tihambi kanye nekukhombisa buntfu njengebantfu baseNingizimu Afrika kanye nabantfu base-Afrika - kutjinta kusukela manje, yonkhe imicabango yebantfu bemave emhlaba ngelive letfu kanye nangekwelivekati. Loku kuncike kitsi sonkhe, futsi akubiti mali!
Sisekulo loludzaba sifisa kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo, aphikelele endleleni yekuyiswa emphumelelweni kweNingizimu Afrika kulomnyaka londlulile. Kuncoma lokukhetsekile kuya ecenjini lakuleli lekhilikitsi, leselinyuke late layofika esicongweni sekuklonyeliswa kwemave emhlaba.
Singibo futsi bompetsa bemhlaba bebhola lembhoco; Giniel de Villiers kanye nelicembu lakhe bawine umjako wetimoto, iDakar Rally; licembu lesive lemidlalo leyehlukene laLabakhubatekile liyachubeka nekusenta kutsi sitichenye ngalo; licembu letfu lebhola likanobhujuzwayo lalabaneminyaka lengaphansi kwema-20 nalo lisebente kahle kakhulu endzaweni yekuncintisana lesezingeni.
Sikhulumi kanye nawe Sihlalo, emasontfweni lamabili nje landlulile, iNingizimu Afrika kanye neMali icedze incenye yekugcina tintfo letingemagugu kute kulondvolotwe imibhalo yasendvulo yaseTimbuktu. Leli lifa leliligugu likhomba kutsi i-Afrika njengesibane kwetesanyensi kanye nalokubhaliwe, lwati lwetimfihlo tekudzabuka kwetintfo tonkhe letikhona kanye nekhomesi, lokwaphatanyiswa kutsengiswa kwetigcila kanye nekuphangwa kwemnotfo wase-Afrika. Loku kumele kusichubele embili kutsi sisebente ngekubambisana nalamanye emave lakuvekati letfu kanye nalamanye lngaphandle kute sente ncono simo sebantfu.
Impela, eminyakeni leli-15 leyendlule, kute lesingamange sikwente kute sente siciniseko sekutsi i-Afrika itibonele kwentiwa kabusha kwako kuloko lekumele kutsatfwe njengesikhatsi se-Afrika, i-African Century. Kancane kancane kodwa kuyenteka, i-Afrika ichubekela embili ekutalweni kabusha kwayo, netinhloso tabantfu bayo letibekwe etulu eluhlweni lolutodzingidvwa baholi babo, kucinisa litsemba layo kanye nekuphokophelela kwayo ebaleni lemave emhlaba.
Nguloku-ke futsi nguko kuphela, lokusho kuphikelela ekulekeleleni bantfu baseZimbabwe kutfola sisombululo letingagucuki etinkingeni letikhungetse lela live. Sifisa kuloludzaba kuhalalisela onkhe emacembu etepolitiki eZimbabwe ngekuphetsa tingcoco, beta nawo umklomelo lebuwuhlale ufiswa bantfu bakulela live kanye nelivekati lonkhe: lokusho kutsi, hulumende lotintile nalosemtsetfweni lohlomele kubukana netinkinga bantfu lababukene nato. Siyajabula kutsi itolo iphalamende yaseZimbabwe iphasise sichibiyelo 19 seMtsetfosisekelo, kwendlalela sisekelo sekufaka hulumende lohlanganise emacembu lehlukene etembusave.
Sibala ngalokukhetsekile kuloludzaba umchumanisi we-SADC, loyo lobakanguMengameli, Thabo Mbeki kanye nelitsimba lelisebente ngekungakhatsali nangesineke kwenta siphetfo saloluhlelo sibe yimphumelelo.
Manje umsebenti wekwakha kabusha sewungacala ngekucophelela, futsi iNingizimu Afrika ikulungele kusita lapho ingakwati khona. Mayelana naloku, kunesidzingo esiphetfweni sekubukana netinkinga tebantfu bakuleliya live lababukene nato. Siyakholwa kutsi bantfu bemave emhlaba batobambisana nabantfu baseZimbabwe uma bavula likhasi lelisha ngoba bebanakekela.
Kuyasikhutsata futsi kutsi, loku lokufanele nalokucalako kungaba nemtselela kunchubekela embili yaseDemocratic Republic of Congo endleleni leya etintfweni kanye nenchubekela embili nekutsi inchubekela embili kumele ibe khona.
Kubambisana lokwakhiwe esikhatsini lesingesingakanani emkhatsini webuholi baseDRC naseRwanda kubonisa setsembiso sekuchubekela embili kwetindzaba letiphatselene nekuvikeleka kanye nekubuka tinkinga tebantfu lababukene nato, kodvwa siyetsemba kutsi nasetintfweni etiphathelene nengcocomphikiswano yetepolitiki. Ngendlela lefanako, sitochubeka nekusebenta nalamanye emave kanye neBunye Bemave ase-Afrika, i-African Union, kute sizuze letinhloso eBurundi, Sudan, eestern Sahara, eÃ´te d'Ivoire, Somalia nakuletinye tindzawo.
Njengoba kungabonakala uma kubukwa titnhlelo letinhle letiye taba khona etinyangeni letimbalwa letendlulile, iNingizimu Afrika itosebentisa lelitfuba lekuphatsa i-SADC kusimamisa lesikhungo lesibaluleke kangaka, ngekugcila kakhulu ekucaliseni tingcungcuthela kanye nekuhlanganisa ngekulandzela emacebo esifundza.
Ngesikhatsi lesifanako sitobe sitfutfukisa kusebentisana kwe-SADC nenhlangano i-Common Market of East and Southern Africa, i-Comesa ngematfuba, kanye nemmango waseMpumalanga Afrika (East African Community, EAC). Loku kutokwentiwa kute kukhuliswe kunekuba sitsambise budlelwane lesinabo neSouthern African Customs Union, i-Sacu.
Namhla sifisa kundlulisa kuhalalisela bantfu kanye nebuholi baseZambia, eGhana, kanye nebaseMelika ngelukhetfo lwabo, umfanekiso londlulisa umkhawulo longumongo wesimo sesive sabo. Sitochubeka, njengaloku sihlale senta, kucinisa kusebentisana nalawa mave kanye nalamanye kwenta loko lekufanele bantfu.
Sinenhlanhla kutsi kulomnyaka sitobe siphetsa imibungato yeminyaka lelishumi yekucala yebudlelwane betfu ne-People's Republic of China.
Sifisa futsi kucinisekisa kutibophela kwetfu ebudlelwaneni lobuhlangene lesibente neBrail kanye ne-India sibenta nge-Ibsa kanye nekuchumana lokucinile eveni letfu lesibente neRussia kanye nemave ase-Asia kanye neMiddle East kanye neLatin Melika.
Etikhatsini letiningi sike savakalisa lulaka lwetfu ngekuchubeka kwetincabano e-Middle East iphelele naka-Israyeli nasePalestine ikakhulukati.
lenyeti, ikakhulukati bantfu phaca - kubalwa bantfwana, bomake, kanye nalabadzala - akuchazeki ngempela.
Asikho sizatfu lesilungile salesi sento sekuphatamisa kanye nebulwane. Futsi siyetsemba kutsi kulesi sikhatsi, imitamo lemisha yemmango wemave lomhlaba yekutfola sisombululo lesingunaphakade kuleti tincabano itophumelela, kute bantfu base-Israel nebasePalestine batotfokotela kuthula kanye nekuphepha babe bomakhelwane etindzaweni tabo.
Sihalalisela ngalokukhetsekile Hulumende nebantfu baseCuba, njengoba bagubha iminyaka lengema-50 yekutfola bukhosi babo kanye nenkhululeko yekukhetsa indlela yabo yentfutfuko.
Ngemnyaka lowendlulile sikwatile kuphetsa tingcoco ne-European Union ngetinhlelo tekusebentisana, futsi setsemba kutsi umoya locale loko kuhlangana utoba khona uma sicedza tingcoco letihlanganisile tesivumelwano sebudlelwane betemnotfo netive esifundzeni setfu. Siphokophelele kucinisa lobudlelwane uma sesibamba ingcungcuthela i-South Africa-EU Summit ngekuhamba kwesikhatsi kulomnyaka.
Ngekubambisana nalamanye emave aseNingizimu, titochubeka sikhutsate kuhlelwa kabusha kwemave lahlangene, i-United Nations, i-International Monetary Fund kanye naletinye tikhungo letehlukene kute tivete simo esigucukile kanye nesimo lesigucukako kanye nekusebenta ngendlela yentsandvo yelinyenti, lelinganako, nalete timfihlo.
Siyatibophela futsi kuhlangabetana netinhloso tetivumelwano temave onkhe kubandzakanya iKyoto Protocol kanye naletinye tivumelwane umbutfo wemave lahlangene lobukene nekuhlela luhlaka lekugucuka kwesimo selitulu nabeta emva kwabo, sentele titukulwane letitako tebantfu betfu kanye nebantfu bemhlaba wonkhe.
ngemnyaka wa-2004, kanye nekubaluleka kekucinisekisa kutsi hulumende lotofika emva kwelukhetfo utotfola indzawo yekucalisa tinhlelo lengile ngaphandle kwekubambeleleka lokungenasidzingo.
Etinyangeni letimbalwa letitako sisalindze lukhetfo lwavelonkhe kanye nelwetifundza, sitoma kucedzela ligunya.
nekulekelela kuchubeka lokubheke kunika emandla tinhlaka letibhekene netindzaba tekulingana ngekwebulili njengekulingana lekungema-50/50 etinhlakeni letitsatsa tincumo, kutfutfukiswa kwelusha, emalungelo ebantfu labakhubatekile nemalungelo ebantfwana - kubandzakanya kucedza tingcoco Ngemgomo Welusha Lalelive, kulungiselwa kucala kusebentisa uMculu Welusha lase-Afrika uma iPhalamende seyicedzile kuwubuka, kanye nekusungula i-National Youth Development Agency; kuhambisa incwadzi yetiphakamiso ye-SADC lemayelana nebulili kanye nentfutfuko ePhalamende; kucinisa kumela emalungelo ebantfu labakhubatekile; kanye nekwenyusa sibalo samasipala lababukele emalungelo ebantfwana ngalokungetulu kwaloku kukhona lekungemaphesenti langema-60.
Leti naletinye tinhlelo kubalwa kuto tonkhe tinhlaka letivele enkhulumeni yesimo selive kuNdlovana nyakenye, tenta insika yemitamo yetfu yekucedza ligunya kanye nekwakha sisekelo sakusasa.
Sitokhulisa imitamo yetfu lekhutsata umdlandla, litsemba, kanye nekuphokophela kwebantfu baseNingizimu-Afrika kwenta lokuhle kubantfu betfu bonkhe. Loku, nanobe kungiko lokukhulu ngiko lokungumsuka wekutichenya kwetfu uma sitsi sive sisesimeni lesihle. Intsandvo yelinyenti yetfu inemphilo. Iya ngekucina kancane kancane.
<fn>Hansards. SonaContent.ss.txt</fn>
Inyanga yeNdlovana yinyanga lebalulekile leyincophamlandvo ePhalamende nakubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Sikhatsi sekubuka emuva kuko konkhe lesekwentiwe, kucabangela embili nekubeka embili tidzingo telive. Njalo ngemnyaka ngenyanga yeNdlovana kwetfulwa Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive, sikhatsi Mengameli etfula inkhulumo esiveni njengenhloko yembuso.
Iyini Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive?
Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive, nakunekuvulwa kwePhalamende kwePhalamende yaseNingizimu Afrika kwemnyaka. Lenkhulumo yetfulwa Nakuhlangene Tindlu tePhalamende Totimbili, Sigungu Savelonkhe (i-NA) Nemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (i-NCOP). Igcila esimeni selive setepolitiki nesetenhlalo kanye nemnotfo. Lomhlangano ubitwa nguMengameli futsi ungeniswa nguSomlomo we-NA kanye naSihlalo we- NCOP. Ingulesinye setehlakalo letingakavami lapho khona kuhlangana ndzawonye imikhakha lemitsatfu yembuso lebitwa ngekutsi Sigungu Lesiphetse, simelelwa nguMengameli, Lisekela LaMengameli kanye neTindvuna; Emajaji, amelelwa Lijaji Lelikhulu neBengameli Bemajaji; neSishayamtsetfo, simelelwa ngemaLunga Ephalamende (ema-MP). Emalunga emmango nawo ayemelelwa Enkhulumeni Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive kuhlanganyela kulomkhosi lodlala incenye lebalulekile ekwakheni live letfu.
Kungani Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive ibalulekile?
KuleNkhulumo, Mengameli ugcamisa lokuzuzwe emnyakeni lophelile kanye netinselele lekuhlangabetwene nato bese uveta kwemnyaka lotako. Lenkhulumo itsintsa tindzaba tetepolitiki, temnotfo kanye netenhlalo bese icabanga ngesimo jikelele seNingizimu Afrika. Ikhuluma ngetindzaba tangekhatsi eNingizimu Afrika kanye nebudlelwane ne-Afrika nangesheya kwetilwandle. Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive iyindlela lebalulekile yekubikela Iphalamende kanye nesive saseNingizimu Afrika ngalokwentiwe emnyakeni lophelile kanye nekubandzakanya sive ku-ajenda yetepolitiki yemnyaka lotako. Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive ibuye futsi ibe mayelana nekugubha umkhosi welive letfu kanye nekwalelive.
Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive ivamise kwetfulwa ngenyanga yeNdlovana. Nanobe kunjalo, nakunelukhetfo jikelele kwetfulwa tinkhulumo letimbili, yinye ikhombisa sigaba sekugcina sePhalamende lephumako bese kutsi lena lenye yetfulwa ngemuva kwelukhetfo, nakwemukelwa Mengameli nePhalamende lensha. Nakwehlukwa esikweni leletayelekile ngenyanga yeNdlovana 2010, Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive yetfulwa kusihlwa kwekucala ngca, kute kuniketwa batfu baseNingizimu Afrika labanyenti litfuba lekubona tinchubo nekulalela inkhulumo yaMengameli.
Umphumela waloko kwaba kukhula kwelinani lebantfu lelibukela ithelevishini, lesuka kutigidzigidzi letimbili laya kutigidzigidzi letine.
Kuhlanganyela kwemmango kuyincenye lenkhulu yalomkhosi. Emalunga emmango ayamenywa kutewuhlanganyela kulomkhosi njengetivakashi tePhalamende letimenyiwe. Takhamuti taseNingizimu Afrika letivela kuyo yonkhe iNingizimu Afrika nasetifundzeni ngasinye tenta incenye Yeluhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfwana Besikolwa kanye neLwebantfu Labadzala. Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfu Labadzala labemukela Mengameli ePhalamende, lufaka ekhatsi bantfu jikelele labetayelekile baseNingizimu Afrika. Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfwana Besikolwa lutsatfwa etikolweni takulo lonkhe lelive lakitsi futsi bemelela lusha, iNingizimu Afrika lebeka etandleni tabo likusasa lalelive. Bantfu baseNingizimu Afrika labamcoka nalabahloniphekile bavamise kumenywa kutsi babe yincenye yemisebenti leyentiwako.
Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive yenta incenye lebalulekile yemisebenti leyenganyelwe yiPhalamende kanye nekutiphendvulela ngayo. Sivivinyo mbamba sentsandvo yelinyenti libanga lelingafinyelelwa yiPhalamende ekucinisekiseni kutsi hulumende uhlala atiphendvulela kubantfu. Imisebenti leyenganyelwe yiPhalamende iniketwa Iphalamende nguMtsetfosisekelo kutsi yeluse ibuye yengamele tinyatselo tahulumende.
Kukhuliswe kwetsembeka kwemmango kuhulumende.
Ngabe ematiko ahulumende aphetfwe kahle ngalokuyimphumelelo yini.
Kwengamela umsebenti kufaka ekhatsi kuphatsa nobe-ke kulawula ngalokuyimphumelo ematiko ahulumende kute kwentiwe kancono kwetfulwa kwetinsita kanye nekutfola imphilo lencono yato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika.
Enkhulumeni Yamengameli lemayelana nekuma kwelive, Mengameli utsatsa kushaya kwenhlitiyo yesive bese wendlala tinjongo tetinchubomgomo kanye nalokumele kwentiweni emnyakeni lotako.
kanye nemisebenti lehlelelwe umnyaka lotako, loku kuvamise kwentiwa ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovana. Letinjongo tenchubomgomo nemisebenti lengumgogodla lefanele yentiwe yenta sisekelo salokufanele kwentiwe nguhulumende emnyakeni lotako. Silinganiso lesisezingeni lelisetulu lesisetjentiswa yiPhalamende ekwenteni hulumende atiphendvulele kubantfu, mayelana nalakwentako, nekutsi timali letabiwe tisetjentiswa kanjani.
Kwentekani ngemuva kwekwetfulwa Kwenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive?
Ngemuva kwekwetfulwa Kwenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive, Tindlu totimbili tePhalamende tibese tibamba inkhulumomphikiswano ngayo. Emacembu etepolitiki aba nelitfuba lekuniketa imibono yawo abuye futsi abute nemibuto mayelana netintfo letitsintfwe kulenkhulumo. Kuphakanyiswa tintfo letivusa lunako kubuye kugcanyiswa esiveni tintfo letibaluleke kakhulu. Ummango uyamenywa utewetsamela letinkhulumomphikiswano njengobe Njengayo yonkhe imihlangano yePhalamende. Ngemuva kwaloko, Mengameli ubese uphendvula emaphuzu laphakanyisiwe kanye nemibuto levela kulenkhulumomphikiswano.
Itsini ingcikitsi yePhalamende yalomnyaka?
Ingcikitsi yePhalamende yemnyaka wa-2011 itsi "Sigubha umkhosi wemshiyandvuku wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wePhalamende neBantfu". Ngemnyaka ngamunye iPhalamende ikhetsa ingcikitsi lemiselwe kumasu Iphalamende legcile kuwo. Umbuso wentsandvo yelinyenti mbamba ufuna kutfola ligunya lawo kubantfu, ngelukhetfo lolubanjwa njalo ngetikhatsi letifanele kanye nekuhlanganyela kwemmango lokuchubekako kuletinchubo tekwengamela. Lengcikitsi ikhutsata kuhlanganyela, kumelelwa nentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo, lapho khona takhamuti tibandzakanyeka ekushayeni imitsetfo nekwengamela imisebenti. Icinisa indzima ledlalwa yiPhalamende, lekukumelela bantfu futsi icinisekise hulumende webantfu ngaphasi kweMtsetfosisekelo. Umsebenti wePhalamende kanye neweMalunga ayo ufanele ugcile ekuciniseni kuchumana emkhatsini webantfu kanye nebameleli babo labakhetsiwe, kuphumelela kwePhalamende kuncike ekuhlanganyelweni ngalokunemdlandla kwato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kute kucondziswe imisebenti yeMalunga abo asePhalamende (ema-MP) nakuMtsetfosisekelo.
Ummango ungahlanganyela kanjani ePhalamende?
Kutibandzakanya kutinchubo temkhosi Wenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive kungulenye yetindlela ummango longatibandzakanya ngayo ePhalamende. Kunetindlela tekuhlanganyela ePhalamende futsi tifaka ekhatsi kuvota ngesikhatsi selukhetfo, kujoyina licembu letepolitiki, kufaka umtselela ecenjini letepolitiki nobe ekushayweni kwemtsetfo kanye nekujoyina inhlangano letinikelako nobe lengekho ngaphasi kwahulumende, kutsintsa ema-MP, kwenta tiphakamiso nobe kwetfula inkhulumo kanye nekutfumela tikhalosicelo ePhalamende.
Iphalamende itinikele ekutsini yente ummango waseNingizimu Afrika ukwati kuyifinyelela ngekutsi wente ematfuba labhadlile ekutibandzakanya nekuhlanganyela kwawonkhewonkhe: emadvodza nabomake, labafundzile nalabangakafundzi, labacashiwe nalabangakacashwa, labakhubatekile nalabangakakhubateki, labamphofu (ikakhulu labamphofu basemakhaya), nalamanye emacembu: bandzawonye bakhulume ngetintfo letiphatselene netidzingo tabo. Tindlela ngco letitsite ngePhalamende yebantfu, Kuyisa Iphalamende Kubantfu, Iphalamende yabomake nePhalamende Yelusha konkhe kutindlela leticondze kutsi kuhlanganyelwe nemmango kute kuviwe loko lokubantsintsa kakhulu. Iphalamende ifuna kwenabisa kuhlanganyela kwemmango ngekuhambisana negcikitsi yalomnyaka "Sigubha umkhosi wemshiyandvuku wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wePhalamende neBantfu".
Ungatsandza yini kuvakashela Iphalamende?
Lihhovisi Lekufundzisa Ummango lasePhalamende liniketa luhambo lwangekhatsi ePhalamende mahhala kanye nelitfuba lekutsi ummango ukwati kwetsamela tinkhulumomphikiswano uhleti kumagalali (tindzawo yekuhlala) tesigungu Savelonkhe neteMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe. Kungaphindze kwentiwe emalungiselelo ekutsi emalunga emmango ahlangane neMalunga ePhalamende futsi etsamele imihlangano lapho Ummango Uvela luvo lwawo khona kanye nemihlangano yeMakomidi. Nangabe awukhoni kuta ePhalamende, ungavakashela iwebhusayithi yetfu: www.parliament.gov.za futsi ubone luhambolifilimu lwePhalamende ukunobe nguyiphi incenye yemhlaba.
Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive (i-SONA) itawuphindze futsi yetfulwe kusihlwa, mhla ti-10 Indlovana 2011.
I-SONA yehlukaniswa ngemikhakha lemitsatfu. Wekucala kuhlanganyela kwemmango lapho khona Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwalabadzala lwemukela Mengameli kanye netivakashi takhe ePhalamende lapho bahamba kukhaphethi lebovu. Loku kulandzela ngumkhosi wembuso lofaka ekhatsi kudutjulwa kwembayimbayi yekuhlonipha emahlandla la-21 kanye nekundiza kwelinani lelitsite Letindiza Tembutfo Wetekuvikela bese kutsi ekugcineni sekuba kwetfulwa kwenkhulumo yaMengameli lesuke ilandzelwe ngalabovu.
Emalunga Embutfo Wetekuvikela Avelonkhe (i-SANDF) ashaya luhele endleleni litawuhamba ngayo Mengameli nakaya ePhalamende.
Luhele lwekuhlonipha Mengameli Lwembutfo Wetemphi nalo luyahlanganyela kulomkhosi futsi ibhendi yetemculo yalombutfo ihlabela ingoma yesive yaseNingizimu Afrika.
Imbayimbayi ledutjulwa emahlandla la-21 idutjulelwa kuhlonipha Inhloko Yembuso, umjeka wavelonkhe, Inhloko Yembuso wangaphandle, lilunga lembuso wasesigodlweni kanye neNhloko Yembuso yaphambilini.
Kwakha Iphalamende yebantfu lesebenta ngemphumelelo lephendvula tidzingo tebantfu nalechutjwa kwenta lizinga Lelincono lemphilo yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
<fn>Hansards. VirtualTour.2010-02-19.ss.txt</fn>
Wemukelekile ePhalamende yaseNingizimu Afrika, lekuyiPhalamende yemakhulumnyaka yema-21!
Konkhe kwalePhalamende kuphatselene nebantfu!
Umbononchanti wetfu kwakha iPhalamende yebantfu ngalokugcwele lebukene netidzingo tebantfu nalechubekisela embili tifiso tebantfu nalechutjwa tinhloso tekutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika baphile imphilo lencono.
Setama kwenta sicinisekiso ngetinhlelo tetfu kutsi imimango lebandlululiwe iyanakwa ngasosonkhe sikhatsi.
Umsebenti wePhalamende nemphumela wayo wekugcina kumelela bantfu nekucinisekisa kutsi hulumende webantfu ulandzela Umtsetfosisekelo.
Loku kwenteka ngekutsi kushaywe umtsetfo, kubukwe kusebenta kwahulumende, nekufaka ummango etinhlelweni tePhalamende.
Umtsetfosisekelo ungumtsetfo lomkhulu weRiphabhliki futsi ubeka sisekelo semphakatsi wentsandvo yelinyenti nalovulekile lekungulapho hulumende alandzela khona intsandvo yebantfu nalapho wonkhe muntfu avikelwa ngumtsetfo ngalokulinganako.
Ubeka kubaluleka netindlela tebuholi bentsandvo yelinyenti legcile kubantfu.
IPhalamende yakhiwe ngemalunga lakhetfwe bantfu ngekukhululeka langu 400 lakha Sigungu Savelonkhe.
Tifundza ePhalamende timelelwe Ngumkhandlu Wavelonkhe Wetifundza lowakhiwa titfunywa letilishumi tesifundza ngasinye.
IPhalamende yetfu yentsandvo yelinyenti inemlandvo letigcabha ngawo wekuba nabomake.
Bomake nyalo benta-43% weMalunga.
Kusuka nga-2009, nyalo singebesitsatfu emhlabeni ngekumelelwa bomake.
Lizinga lelihlosiwe lekumelelwa bomake ePhalamende ngu-50%.
Futsi sinePhalamende lesebenta ngekukhutsala lokukhulu!
IPhalamende yetfu yekucala yentsandvo yelinyenti yanga-1994, yakhetsa Mengameli Nelson Mandela njengenhloko yembuso.
Mhlaka- 24 Inkhwenkhweti-1994 Mengameli Mandela wetfula kwekucala Inkhulumo yaMengameli Lemayelana Nesimo Selive emhlanganweni weTindlu Totimbili tePhalamende yekucala lekhetfwe ngentsandvo yelinyenti.
Kusukela ngalesosikhatsi iPhalamende yemukela Umtsetfosisekelo weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika nga-1996 yabuye yashaya imitsetfo lemisha lengetulu kwenkhulungwane!
Sewukulungele kuhamba ubuka emaphaseji/emakhorido alePhalamende lenetingucuko?
Asichubeke neluhambo lwetfu lwekuvakashela iPhalamende yaseNingizimu Afrika!
Lolu luhambo lolugcile kakhulu etindzaweni letintsatfu tePhalamende, letibitwa ngekutsi, Sigungu Savelonkhe Lesidzala, Sigungu Savelonkhe Lesisha kanye neMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza.
Tsatsa sikhatsi sakho uhamba ubukisisa!...
Lena yiParliament Street. Tindlu totimbili, lebitwa ngekutsi Sigungu Savelonkhe, Umkhandlu Wavelonkhe Wetifundza, kanye neTuynhuys titfolakala kulomgwaco lapho kunemahhovisi ahulumende kanye neweMacembu Etepolitiki asePhalamende. Mengameli uhamba kulomgwaco, iParliament Street aye kulendlu yeSigungu Savelonkhe ayotfula Inkhulumo yaMengameli Lemayelana Nesimo Selive emhlanganweni weTindlu tePhalamende Totimbili. Ngalesikhatsi Mengameli atfula inkhulumo yakhe lemayelana neksimo selive, leyatiwa ngekutsi "kuvulwa kwePhalamende", omabili emacala eParliament Street aba netindvwendvwe tebantfu letikhombisa kuhlonipha Mengameli lebitwa ngekutsi Ludvwendvwe Lwemalunga Emmango.
ISlave Lodge yindzawo yesikhumbuto nekukhumbula. Yakhiwa yiDutch East India Company nga-1679. Beyisetjentiswa njengeligumbi leMkhandlu Weteluleko ngembi kwekwakhiwa kwePhalamende yaseKapa, yaphindze futsi yasetjentiswa njengelibhilidi lelihhovisi lahulumende, Inkantolo Lenkhulu, Liposi yagcina ngekuba Ngumsamo Wemlandvo Wetemasiko.
Ngesikhatsi Senkhulumo yeMengameli Lemayelana Nesimo SeliveMengameli neludvwendvwe bahamba kukhaphethi lebovu kusuka eSlave Lodge bayofika kuSigungu Savelonkhe lapho kunemhlangano weTindlu totimbili.
Lelibhilidi lelatiwa kakhulu ngekutsi yiMarks Building lakhiwe labukana nelibhilidi leMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kuParliament Street. Lelibhilidi iMarks lelakhiwa nga-1904, kungunyalo lisetjentiswa ngemacembu etepolitiki laphikisako, nebasebenti bawo. Phambilini belisetjentiswa Yindlu Yetitfunywa kuPhalamende Yemkhakha lemitsatfu, ngembi kwa-1987. LePhalamende Yemikhakha lemitsatfu (noma yemagumbi lamatsatfu) yanga-1985 beyinemagumbi alabamhlophe, emakhalatsi neMandiya kodvwa ingabafaki bantfu labamnyama.
I-Africa House yakhiwe ngebuciko lobukhulu emkhatsini wemabala ePhalamende, yabukana neSigungu Savelonkhe. Beyisetjentiswa njengelihhovisi Lemphatsi Lomkhulu WemaNgisi, nyalo-ke isetjentiswa Likomidi Letindlu Totimbili Letebunhloli ibuye isetjentiswe njengalamanye emahhovisi ePhalamende.
Ngekhatsi kwe Africa House kunalenye intfo yalapha ekhaya lendzala kunato tonkhe leyentiwe ngebuciko: libhokisana lelibatwe ngesihlahla iMimosa lesineminyaka lengu-350 lesapheshulwa sawiswa ngumoya lonemandla lochamuka eningizimu nemphumalanga nga-1892. Indvukubukhosi yePhalamende yaSomlomo beyibekwa kulelibhokisana iminyaka lemakhulu lamaningi.
"Stal" ngeSiswati usho indlu yemahhashi. Ligede mbamba lelikhulu lekungena eStalplein , lelacanjwa ngaletindlu temahhashi Temphatsi weKapa, belingakulelicala leTynhuys lelikuCompany Gardens, lelacala kusebenta njengeligushede lemathulusi e-VOC, lebuye yatiwe ngekutsi yiDutch East India Company, lelabuye lasetjentiswa kamuva Baphatsi bonkhe beKapa. Lamabhilidi ePhalamende ngekulandzelana kwawo asondzela dvutane ngalesikhatsi kwentiwa takhiwo letinsha, kwate kwaba ngu-988 ngelesikhatsi luphiko lolusha lolusetjentiswa Sigungu Savelonkhe lufika eTuynhuys. Uma kuhlangene iPhalamende, Mengameli usebentisa iTuynhuys njengelihhovisi lelisemtsetfweni. ITuynhuys ayikho ngaphasi kwebaphatsi bePhalamende, itimele.
Kusukela kudzala iPhalamende beyichaza tintfo letiningi kubantfu labahlukahlukene. Egedeni lekungena ePhalamende leliseRoeland Street, kunesitfombe saGenene Loius Botha agibele lihhashi lesihlala sichukuluta umbuto: Kutsiwani ngemachawe lamasha esive?
Kodvwa-ke, lesitfombe seMkhandlu Welidobha laseKapa. Imincele yePhalamende itjutjwe ngabofenisi ngasePlein Street, neCompany Gardens ngasecaleni lelingasenshonalanga. Ligede lekungena lelikuRoeland Street kungena kulo emalunga liphindze lingenise ema-MP nebasebenti bePhalamende etindzaweni tekupaka timoto letingaphasi kwemhlaba.
Ngesikhatsi semcimbi wekuvula naleminye imisimeto yaHulumende, Lilangabi Lesikhumbuto liyavutsa ePhalamende kuhlonipha bonkhe labo labafa etimphini letifaka ekhatsi iNingizimu Afrika. Mengameli waseNingizimu Afrika nguye Umlawuli Lomkhulu wemabutfo emphi.
Sikhungo sekwemukela tivakashi sakhiwe ePosini lelidzala lenyalo liyincenye yemabala ePhalamende. IPhalamende yemukela tivakashi letibuya dvutane nakhashane futsi bafundzi bona bamukeleke kakhulu. Tivakashi letingetulu kwa-25 000 tivakashela iPhalamende yonkhe minyaka. Tivakashi kudzingeka tivete matisi losemtsetfweni ngembi kwekutsi tiniketwe imvume yekungena ePhalamende. Kuba matasatasa kakhulu uma kuneNkhulumo Yemengameli Lemayelana Nesimo Selive (lebuye yatiwe ngekutsi kuvulwa kwemnyaka kwePhalamende) noma uma Indvuna Yetetimali itfula inkhulumo yelwabiwotimali.
IPoorthuis lephindze yatiwe ngekutsi Ligede Lendlu iligede lekungena esakhiweni i-Old Assembly. Lapha ngekhatsi kwaleligede kucala umfanekiso lolukiwe weKeiskamma longemamitha langu-30 (buka kuHotspot).
Emva kwekugibela titebhisi letiya kuleligede lebukhosi lekungena leliya ebhilidini leSigungu Savelonkhe, ufika esiyilweni lesinemathaylisi emabuli emhumeni loya egunjini leSigungu Savelonkhe. Leligede lekungena lelingumhume lokuholela phasi emnyango lapho kungena khona Emalunga. Kunatimbili titezi kulamacala omabili alomhume wekungena lokuyisa endzaweni yekuhlala ummango, yebetindzaba, indzwawo yebemave angaphandle nemahhovisi. Ngesikhatsi Senkhulumo Yemengameli Lemayelana Nesimo Selive nekuvakasha kwaboHulumende kundlalwa ikhaphethi lebovu kulomhume ihambe ite iyofika emnyango weMalunga.
Leligumbi lilikhaya lemihlangano yeSigungu Savelonkhe kanye nemihlangano yeTindlu totimbili. Kungunyalo, Emalunga Ephalamende langu-400 ahlangana lapha kutoshaya umtsetfo nekubuka umsebenti waHulumende. Mengameli uhlala esandleni sekudla saSomlomo, esihlalweni lesineluphawu. Licembu letepolitiki lelibusako lihlala esandleni sekudla saSomlomo bese kutsi emacembu laphikisako abe ngasesincele. Ngukuleligumbi lapho khona ngesikhatsi selubandlululo Mengameli wakudzala FW de Klerk wamemetela khona kukhululeka ekudzingisweni kwe-ANC naletinye tinhlangano tetepolitiki. Emva kwemalanga layimfica, mhlaka 11 Indlovana-1990, Nelson Mandela wakhululwa ejele emva kweminyaka lengetulu kwa-27. Ngemcimbi lomkhulu nga-1994, Mnu Mandela wamukelwa njengaMengameli wekucala waseNingizimu Afrika lokhetfwe ngentsandvo yelinyenti.
Lesicongo lesingembi kwaSomlomo sisetjentiswa uma kunetivakashi talamanye emave noma uma Mengameli noma Tindvuna tematiko tiphendvula imibuto. Uma kunemphikiswano, noma uma Emalunga enta titatimende avamise kusebentisa lesicongo, kodvwa bangenta tatiso tesiphakamiso noma babute imibuto bese bafaka ticondziso basetitulweni tabo, letifakwe imishini yekubamba umsindvo. Kuleso naleso situlo kuneluhlelo lwekuvota lwagezi lekucinisekisa kutsi kuvota kufihlakele, kodvwa licembu ngalinye liyakhona kubona kutsi mangaki emalunga alo lavotele umtsetfo noma laphikisene nawo.
Situlo saSihlalo sakhiwe endzaweni lephakanyisiwe ecaleni lelisekugcineni kweLigumbi leSigungu Savelonkhe. Kusukela lapha Somlomo wengamela tinchubo Tendlu.
Somlomo wekucala wePhalamende yentsandvo yelinyenti, Dkt Frene Ginwala, wahlela kutsi baholi bemacembu etepolitiki lamancane batfole indzawo etitulweni letisembili, kute bonkhe bavoti babone emacembu abo lebawakhetsile. Uma kunemhlangano weTindlu totimbili, sibonelo, uma Mengameli atfula Inkhulumo Lemayelana Nesimo Selive, titulo tiyangetwa kulendzawo lesemkhatsini kwetinhlangotsi totimbili kute kuhlaliswe emalunga Emkhandlu Wavelonkhe Wetifundza.
Leligumbi le-Old Assembly belisetjentiswa yiPhalamende kusukela kwasungulwa i-Union nga-1910, kwate kwakhetfwa hulumende wekucala wentsandvo yelinyenti nga-1994. Nga-1994 iPhalamende yakudzala yacitfwa kuleLigumbi: lekwabayintfo leluphawu lolukhombisa kuphela kweLubandlululo, nemitsetfo yalo. Nga-1961 iNingizimu Afrika yashiya iCommonwealth, yaba yiPhiphabhlikhi. Emva kwetinyanga letine iNingizimu Afrika ishiye Inhlangano Yetive Letinebudlelwane yaba yiRiphabhlikhi, Dimitri Tsafendas wagwaza wabulala Ndvunankhulu, Dkt Hendrik Verwoerd, lapho bekahleli khona.
Leligumbi nyalo lisetjentiswa nakulalelwa imibono yemmango, kushaya imitsetfo nekwenta umsebenti wePhalamende wekungamela. Ibuye isetjentiswe njengendzawo yekuhlangana kubanjwe tingcungcuthela, emacembu nemakomidi kanye nekubamba imihlangano yangasese ye-ANC neYemibono Yemmango.
Leligumbi lekudlela le-Old Assembly beliyincenye yesakhiwo lesingiso sanga-1885, lisebenta njengeNdlu Yesigungu Sesishayamtsetfo saseKapa. Emva kwekusungulwa kwe-Union nga-1910, Lendlu Yesigungu yangetwa. LeNdlu yaHulumende waseKapa yaba yindlu yekudlela yamalunga netivakashi. Ndvunankhulu wemaNgisi Harold McMillan watfula inkhulumo yakhe i "Wind of Change" kuleligumbi nga-1960, abona kucala kwendlela leya enkhululekweni yamave ase-Afrika langaphasi kwemaNgisi.
Leligumbi lekuhlala Lemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza belatiwa ngekutsi yiQueen's Hall icanjwe isuselwa kuNdlovukati Victoria, futsi leligama lagcinwa kwate kwaba ngu-1961. Yabitwa ngeGallery hall nga-1961 uma iNingizimu Afrika iba yiRiphabhlikhi.
Esiyilweni saleLigumbi lekuhlala kunephethini leyentiwe salubumba lebeyivamile ngesikhatsi saVictoria.
Lena Yindlu ye-NCOP, ngulenye yetakhiwo letibaluleke kakhulu emlandvweni weMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, loniketa takhamuti tetifundza tonkhe kumelelwa ePhalamende. Imitsetfo letsintsa tifundza kuphikiswana ngayo kubuye kuvunyelwane ngayo kulenandlu. I-NCOP inemalunga lalishumi labuya esifundzeni ngasinye - lasitfupha ngulahlala ngalokugcwele nemalunga lamane lasipeshali.
Kulendlu, emalunga ahlala ngetifundza labuya kuto abuye avote njengencenye yesifundza. Bavoti banelivoti leliseceleni lekukhetsa emalunga Etishayamtsetfo aleTifundza letiyimfica, njalo emva kweminyaka lesihlanu, ngalelolanga lelukhetfo lwavelonkhe. Sifundza ngasinye Sinesiphandla saso Selive lesibonakaliswe egunjini Lemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza.
Uma Mengameli amenyiwe kutsi ahambele umhlangano Emkhandlwini Wavelonkhe Wetifundza, uhlala emgceni wekucala esandleni sekudla saSihlalo, esitulweni lesineluphawo lwesiphandla selive.
Indzawo levulekile ye-NCOP isetjentiswa kuhlalisa tivakashi letibalulekile nemmango uma ute ePhalamende.
Siphandla/luphawu lwelive laseNingizimu Afrika siluphawu lolukhulu lolubonakalako lwaHulumende. Emkhatsini walomfanekiso kubonakala iPhrothiya lenkhulu, imbali yelive, lemele kuvana kwawo onkhe emasiko, nekugcama kwelive njengesive. Ngenhla kwephrothiya kunentinginono lephakamise timphiko, nelilanga lelisaphuma. Tindlebe takolweni timele kunotsa kwemhlaba, bese kutsi ematinyo endlovu amela kuhlakanipha, emandla nekubambelela.
Emkhatsini, lihawu limele kuvikeleka kwebantfu baseNingizimu Afrika, ngaphasi kunesikhali nesagila, lekubekelwe kucinisa kuvikela kuthula kunekuma tikhombise imphi. Emkhatsini walelihawu kunetitfombe tesive semaKhoisan, lekungibo labacala kuhlala kulelive. Lemifanekiso itsetfwe etitfombeni seLinton Stone, lekusibonelo lesidvume umhlaba wonkhe semsebenti webuciko wematje. Lesicubulo salesiphandla selive sitsi "hlanganani bantfu betinhlanga letihlukahlukene" noma "bantfu labahlukene abahlangane ndzawonye", ngelulwimi lwebantfu be/Xam: !
Umnyango weNdlovukati utfolakala ePhalamende yaseKapa yakucala leyasungulwa nga-1885. Bekungenwa kuyo uma uya Endlini, eceleni kwemnyango weCompany Gardens. Leligama lelitsi Company Gardens lisukela kuDutch East India Company leyatfumela Jan naMaria Van Riebeeck eKapa nga-1652. Takhiwo letinsha letiluchungechunge tangetwa kuletakhiwo tePhalamende emva kwekuba lamakholoni lamabili eBrithane (iKapa neNatal) nema Riphabhlikhi emaBhunu lamabili (iTransvaal ne-Orange Free State) ahlanganisiwe abe yi-Union of South Africa nga- 1910.
ilayibhrari itfolakala uma uphuma endzaweni yekuhlala esakhiweni se-NCOP. Nga-1857 sisusa selayibhrari sasungulwa ngekugcogca tincwadzi lebetisetjentiswa Sigungu Sesishayamtsetfo lesidzala kanye neMkhandlu Wesishayamtsetfo. Nga-1910, uma kusungulwa i-Union, leligcogco laba yiLayibhrari yePhalamende. Nga-1919, tincwadzi letingakavami, titfombe, emabalave nemidvwebo kwangetwa, lokwagcina kuba Ligcogco Lelisipeshali.
Eminyakeni lengu-150 leyengca kwaba khona kutfutfuka lokumangalisako kulesisusa Selayibhrari, lokufaka ekhatsi ligcogco la Sidney Mendelssohn. Nga-1917, wanikelela iPhalamende ngeligcogco lakhe le-Africana lelicuketse tintfo letingu-7 000. Kunetincwadzi letingu-200 000 elayibhari, lekufaka ekhatsi imibhalo yakudzala lebalulekile yeNingizimu Afrika ne-Afrika.
Leminye imisebenti yebuciko lekuboniswa ngayo elubondzeni lwemsamo yimisebenti yemdvwebi longucwepheshe, Francois Le valliant. Bekasivakashi saseFrance lesahamba kakhulu eMphumalanga naseNyakatfo yeKapa emkhatsini kwa1781 na 1784.
Lemidvwebo yemibalabala iveta letindzawo letihanjiwe.
Lemisebenti yebuciko, tintfo tebuciko nelgcogco lwetintfo letimagugu letisePhalamende tilondvolotiwe, tabhalwa phansi taphindza tanakekelwa, Lihhovisi Lemisebenti Yebuciko yasePhalamende futsi umphakatsi unelilungelo lekuwubona. Leligcogco lubaluleke kakhulu emlandvweni futsi liligugu, kodvwa alumelanga bonkhe bantfu nayo yonkhe imisebenti yebuciko yalelive. Iphalamende yetama kumelela bonkhe bantfu ngekukhombisa buciko lobumelele wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika. Imisebenti lemisha naletinhlobohlobo iyafunwa kute kubukiswe ngayo, kwentelwe kutsi imisebenti yebuciko yePhalamende ichubekele embili kunekutsi iphelele lapha.
Ikeiskamma thephesthri imele bocwepheshe labaningi bemidvwebo, kunekumela umdvwebi ngamunye. Lengucuko lebonakalako lesimanga eNingizimu Afrika ibonakaliswa yiKeiskamma Thephesthri emabondzeni etakhiwo te-Old Assembly. LeThephesthri lekhombisa umlandvo wemzabalazo waseNingizimu Afrika yentiwa bomake base-Mphumalanga Kapa, futsi ifaka imifanekiso lesukela kumabhrosha lanelwatiso ngelukhetfo, laniketwa bavoti baseNingizimu Afrika elukhetfweni lwekucala lwentsandvo yelinyenti.
Indvukubukhosi yeligolide leyaphiwa iPhalamende yiTransvaal and Orange Free State Chamber of Mines nga-1963, yatsatselwa sikhundla Yindvukubukhosi yebantfu. Lokufakwe ngetulu Kulendvukubukhosi yebantfu yincwadzi levulekile (lemelele Umtsetfosisekelo), lenesigubhu lesibita labamelele sive kutsi bahlangane emhlanganweni lotsite.
Tintfo letiningi nemabhokisi tibonisiwe ephaseji lehlangana nelibhilidi leMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza. Umtsetfo losayiniwe wekusungula i -Union of South Africa nga-910 ubonisiwe, lonesivalo sebukhosi, kanye nemtsetfo wanga-1961 wekusungula iRhiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika.
Indvukubukhosi lendzala lesebhokisini lembukiso ifana naleyo lebeyisetjentiswa yiHouse of Commons yaseNgilandi. Lendvuku beyivamise kubekwa kutreseli eTafuleni Lesigungu Lesikhulu.
Liculo lesive lelabhalwa ngu-CJ Langenhoven alibhalela i-Union of South Africa, "Die Stem" liboniswe lapha, eceleni kweluhlu lwekuhlonipha labo labashona etimphini temhlaba totimbili, lapho kunemagama emasotja ebantfu labamnyama labukelwe phasi abhalwa ngemuva Kwetincwadzi Esikhumbuto.
Sigcoko setinwele sabosihlalo nebasebenti labasemtsetfweni bematafula aseSigungwini Lesikhulu nalawo eSinethi, sagcina kusetjentiswa nga-Bhimbidvwane- 1987 emva kwemhlangano weTindlu totimbili weMakomidi Emitsetfo Netindlela Letimisiwe, nanoma-ke lesigcoko setinwele sagcina kugcokwa nga-1994.
Ticucwana letincane tematje latsatfwa enyangeni, taniketwa iNingizimu Afrika nguMengameli Richard Nixon, nato tiboniswe.
<fn>Hansards. WomenAndParliament.2009-11-11.ss.txt</fn>
Kungani kubalulekile kutsi bomake babambe lichaza ekushayweni kwemtsetfo?
Bomake bangetulu kwehhafu yemmango wonkhe waseNingizimu Afrika ngako-ke emavi abomake kufanele evakale uma kwentiwa tincumo nemitsetfo.
Kufakwa kwabomake ekutsatseni tincumo kusisekelo selilungelo lebuntfu. Bomake kufanele badlale indzima ekushayeni umtsetfo ngoba kusebenta kwemtsetfo nemigomo yahulumende kunemtselela etimphilweni tabo tangemihla. Lokubaluleke kakhulu, lucwaningo lukhombisile kutsi uma bomake badlala indzima ekutsatseni tincumo, kuholela ekungetekeni kwekubukisisa nasekwabiweni kwemitfombotinsita letitfutfukisa imphilo lencono kitsi sonkhe. 1 Kwandza kwekubamba lichaza kwabomake ekushayeni umtsetfo kungaholela ekutfutfukiseni kutfolakala kancono kwetinsita letisisekelo njengetindlu, imfundvo nenhlalakahle.
Bangalibamba njani bomake lichaza ekushayweni kwemtsetfo?
Umtsefosisekelo waseNingizimu Afrika utsi ummango kufanele ukhone kufika ubuye ubambe lichaza ePhalamende nasemisebentini wayo. Kunetindlela letehlukene lokungentiwa ngato loku.
Bomake bangadlala indzima ekushayeni umtsetfo ngekuvotela licembu lepolitiki lebacabanga kutsi lingayimelela kahle imibono yabo kanye nekutsintseka kwabo ePhalamende. Bangabuye babe yincenye ekuhleleni nasekusebenteleni licembu lebatikhetsele lona babuye bakhetfwe etimisweni talo. Bomake bakhuphukele etikhundleni letisetulu ngalendlela.
Sive sinelilungelo lekuya emihlanganweni yelikomiti nekufaka sandla eTinkhulumeni Tekutfola Luvo Lwesive. Uma intfo itsintsa kakhulu ummango, likomiti leSigungu Savelonkhe noma uMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza lingancuma kubamba tinkhulumo tekutfola luvo lwesive noma licele kutsi kwentiwe tiphakamiso. Sive singabikela Likomiti Lesigungu Savelonkhe noma Likomiti Lemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe ngalowo mbono noma intfo lekuphikiswana ngayo. Emalunga emmango angatsintsa Lilunga LePhalamende kuvakalisa umbono esigejaneni semtsetfo lotsite.
Ngutiphi tintfo letibekwe ngumtsetfosisekelo letenta bomake babambe lichaza?
Umtetfosisekelo waseNingizimu Afrika uniketa luhlakamsebenti lwekukhutsata kulingana ngekwebulili, ngako-ke nekufaka sandla kwabomake ekushayeni umtsetfo. Umtsetfosisekelo uniketa tindlela letiningi letitfutfukisa kulingana ngekwebulili. Umtsetfo Wemalungelo Ebuntfu ucinisekisa kuphatfwa ngekulingana kwabobonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Uvimba kubandlululana lokungasikahle ngekubuka buve, noma bulili. Umtsetfo Wemalungelo Ebuntfu ugcizelela kutsi kutsatfwe tinyatselo tekutfutfukisa kuphumelela kwekulingana kuto tonkhe tinhlanga.
Umtetfosisekelo ubonelela tikhungo letesekela intsandvo yeliningi, nekubamba lichaza kwabomake. Loku kufaka ekhatsi Likhomishane Lekulingana Ngekwebulili neKhomishane Yemalungelo Ebuntfu yaseNingizimu Afrika.
Kungeta kuloko lokubekwa nguMtsetfosisekelo, iNingizimu Afrika itibophelele ekulinganiseni bulili ngekuvumela tinkhofa temave ngemave njengeNkhofa Yekucedza Kubandlululwa Kwabomake (Elimination of Discrimination Against Women (CEDAW) nePlatifomu Yekushukuma, leyasungulwa Yinkhofa yaseBeijing yaBomake. INingizimu Afrika iyincenye yetinhlelo tekushukuma tase-Afrika nekutfutfukiswa kwabomake, sib. Iphrothokholi Yemmango Wekutfutfukisa Wasentasi Neningizimu Afrika (Southern African Development Community (SADC) kutebulili nekutfutfukisa.
Ngutiphi timiso tabomake letibamba lichaza Ekushayweni kwemtsetfo?
Indlela yekucala nalebaluleke kakhulu yabomake yekufaka sandla ePhalamende kungesikhatsi selukhetfo. Indlela bantfu lebavota ngayo ngesikhatsi selukhetfo ikhombisa indlela yekwakheka kweSigungu Savelonkhe kanye neMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza. Lukhetfo lwavelonkhe luniketa bonkhe bantfu labangetulu kweminyaka leli-18 lilungelo lekuvotela licembu labo lepolitiki. Bomake benta linani lelikhulu lebavoti ngako-ke bangasebentisa lilungelo labo lekuvota kute babenemtselela ekwakhekeni kwePhalamende, nendlela lesikhungo lekufanele sikuhambise ngayo embili kutfutfukiswa kwabomake.
Kusungulwe buholi lobusha baboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile kute kugcugcutelwe imisebenti yahulumende ekutfutfukiseni nasekuvikeleni bantfu lababutsakatsaka emmangweni wetfu.
Ngutiphi tinselele letibukene nabomake ekubambeni lichaza ekushayweni kwemtsetfo?
Nanoma-nje bomake balinani lelikhulu kummango wonkhe waseNingizimu Afrika, bomake baseloku balidlanzana uma kutsatfwa tincumo. Tiningi tinselele letivimbela bomake ekudlaleni indzima lebonakalako nalekugcwele, futsi lenkhulu yakhona yindlala. Indlala ingumshikashika lobukene naboMake labaningi baseNingizimu Afrika, ikakhulu bomake basemaphandleni.
Kutfolakala kwetidzingo letisisekelo njengemfundvo, emanti nenhlalakahle kugcugcutelwe kungalingani ngekwebulili, buve kanye nemazinga letenhlalo. Kute bomake babambe lichaza ngolokugcwele ekushayweni kwemtsetfo, kutfoloakala kwetidzingo letisisekelo tabomake kufanele kutfutfukiswe. Bomake labaphuyile banetindlela letincane tekufika etikhungweni letishaya imitsetfo.
Liningi labomake basilele emuva ekutfutfukeni ngemnotfo. Ngekwelisiko bomake balicembu leliphuye kakhulu eNingizimu Afrika futsi kubukeka kwangatsi ngibo labangeke bacasheke kahle noma labangeke basebente. Lokunye futsi, yi-HIV/AIDS itsintsa linyenti lebafati, ikakhulu labo labasebancane labaseminyakeni yekutala bantfwana.
Budlova lobentiwa kubomake busaseyinselele lebukene neNingizimu Afrika.
Intsandvo yelinyenti yetfu lesakhula itfutfukise bomake ekutfoleni emandla kutembusave nasekutsatseni tincumo. INingizimu Afrika futsi isungule umtsetfo lotawubukana ngco nekulingana ngekwebulili.
Inselele lekhona kwenta kutsi lamalungelo afike kubo bonkhe bomake.
Kungunyalo bamelelwe kahle yini bomake ePhalamende?
Kumelelwa kwabomake kuSigungu Savelonkhe kunyuke kwaya ku-45%. INingizimu Afrika iphuma ibe yesitsatfu emhlabeni wonkhe ekumelelweni kwabomake ePhalamende.
Nguliphi lichaza lelingabanjwa bobabe?
Bobabe bangabamba lichaza lelikhulu ekuphumeleliseni kulingana ngekwebulili emmangweni waseNingizimu Afrika. Baya ngekwandza bobabe labatsatsa sincumo lesivikela kusetjentiswa kwebudlova kubomake nebantfwana. Bobabe kumele bagcugcutelane kutsi bantjintje indlela yekucabanga, nekutsi bahloniphe bomake. Bobabe nabomake banelichaza lelilinganako lekufuneka balibambe ekuguculeni budlelwane bebulili emmangweni. Awukho ummango longakhululeka ngalokugcwele kute kufike lapho bomake nabobabe bakhululekile futsi balingana, futsi kute kufike lapho, bobabe nabomake banesibopho lesilinganako.
<fn>Hansards. Youth.2009-11-12.ss.txt</fn>
Nga-1974, Hulumende welubandlululo wancuma kuphindza aletse umtsetfo lowatanywa ngu-Dkt. HF Verwoerd kodvwa wahluleka kuwusebentisa nga-1953, ngalesikhatsi abambe sikhundla seteMfundvo. Hulumende wangaleso sikhatsi washaya ngenkhani umtsetfo wa-"50/50" lotsi Sibhunu kufanele kube lulwimi lwekufundzisa Imetametiki, Tifundvo Tetenhlalo bese kutsi Isayensi, Kubata kanye Nemisebenti Yetebuciko Neyetandla yona ifundziswe ngeSingisi. Labacala kuzabalaza kwaba bothishela nebatali.
Nga-1975, eMabhodi Etikolwa letisikhombisa atjela bothishela kutsi bangafundzisi ngeSibhunu, lokwabanga kutsi Bosihlalo beBhodi labasihlanu bacoshwe Litiko Letemfundvo Yalabamnyama.
Nga-1976, kwenyanywa kwaloluhlobo Lwemfundvo yeBantfu labamnyama kwakhula kakhulu. Kwatsi kusalungiselelwa tibhelu tanga-1976, bafundzi baseSoweto babhala sicubulo sabo lesitsi "Ngena Utofundza, Uphume Uyosebenta," esangweni lekungena lalesinye setikolwa semabanga lasetulu.
Ngendlovulenkhulu kulowo mnyaka Sibhunu sabekwa njengelulwimi lwekufundzisa kuletinye tikolwa taseSoweto, kwacala kundlondlobala kuzabalazela umtsetfo wa-50/50.
Mhlaka 17 Inkhwekhweti tikolwa tacala kuhlela imishuco yekudvuba kufundza, tifuna kutsi Sibhunu singasetjentiswa njengelulwimi lwekufundzisa.
NgeNhlaba, letinye tikolwa tala kubhala luhlolo lwato lweTifundvo Tetenhlalo ngeSibhunu tabuye tatsembisa kutsi titawudvuba lonkhe loluhlolo lwangeNhlaba.
Ngelisontfo mhlaka 13 Inhlaba kwabanjwa umhlangano, kwavunyelwana kutsi titawumasha eSoweto mhlaka 16 na 17 Inhlaba bese bagcina ngembutsano wawonkhewonkhe ngaLesihlanu, mhlaka 18 Inhlaba. Emhlanganweni wangeLisontfo kwasungulwa Likomiti lelibitwa ngekutsi yiSoweto Action Committee (SAC), belinemalunga lamabili aleso naleso sikolwa saseSoweto semabanga lasetulu. Lelikomiti lakhetselwa kuhlela lemashi yekuthula lebeyihleliwe.
I-SAC nabobonkhe labebakhona kulomhlangano bafungiswa kugcina imfihlo mhla tingu13 Inhlaba, kute emacebo abo angatsikametwa timpimpi. Etinsukwini letintsatfu letitako bayisakata indzaba bakhipha neticondziso letiphutfumako ngalabatakwenta ngalolosuku.
NgaLesitsatfu ekuseni,16 Inhlaba 1976, bantfwana besikolwa bayo yonkhe iSoweto bahlangana etindzaweni letingetulu kwale-12 batomasha.
Lelilanga leli ngulelibaluleke kakhulu emzabalazweni welusha lwaseNingizimu Afrika lowacala kudzala wachubeka kwate kwafika intsandvo yelinyenti nga- 1994. Tibhelu taseSoweto, lekuyintfo lebalulekile yemzabalazo welusha, tasusa luchungechunge lwemishuco lebeyicedvwa ngeludlame nguHulumende welubandlululo. Bantfu labaningi bafa, emakhulukhulu aboshwa kantsi labanye balishiya lelive bayojoyina emacembu etepolitiki lasekudzingisweni. Kubaluleka kwamhlaka 16 Inhlaba 1976 kusekutseni bekukhombisa kutidzela buntfu bakho, kutinikela enkhululekweni nasekukhutsateni sive sonkhe.
Kuphindze kuholele ekutfutfukiseni inchubo yemfundvo lehlonipha sitfunti semuntfu, kuhlukahlukana ngemasiko, inkhululeko yekukhetsa nekucinisekisa kwandza kwematfuba.
Tinyatselo netento telusha lwangabo-70 tafaka sandla kakhulu ekwakheni likusasa lelive letfu. Njengebaholi bakusasa bakhona kucacisa lapho baphikelele khona nekuvula indlela lebafuna kuyilandzela. Ngembononchanti wabo, kwenta nekutikhandla kwabo bakhutsata imphi yekulwa naHulumende locindzetelanako, lokwagcine kuletse intsandvo yelinyenti.
Bantfu labasha basachubeka ngekudlala indzima lebalulekile kakhulu emphakatsini kantsi naHulumende wentsandvo yelinyenti utinikele ekutfutfukiseni lusha lolubaholi bakusasa nebatfutfukisi benkhululeko yetfu lesiyitfole matima. Kunakwa kwelusha kuholele ekusungulweni kweYouth Development Agency (YDA)) letsetse sikhundla seKhomishini Yelusha Yavelonkhe (National Youth Commission nesikhwama seMsobomvu, njengesikhungo sahulumende lesibukene netintfo telusha.
Lusha lwanamuhla lubukene netinselele letifaka ekhatsi linani lelisetulu lekungasebenti, buphuya kanye nebugebengu. Kungasebenti kukhungetse tonkhe tinhlanga telusha, kusukela kulabanaMatikuletjeni kuya kulabaneticu tetikhungo temfundvo letisezingeni lelisetulu.
Lusha lwaseNingizimu Afrika luphindze lubukane nenselele lebangwa tifo temacasi naletitsatselwanako, kufaka ekhatsi i-HIV/Aids.
Emakhaya laholwa lusha noma bantfwana andze kakhulu ngenca yekufa kwebatali lokubangelwa tifo letitinchakela letihambelana ne-HIV/Aids, njenge-TB.
Inselele lenkhulu lebukene nalelive isekwenteni bantfu labasha bati imvelaphi yabo, bati umlandvo nekubakhutsata kutsi bahlale batsandza live labo. Uma sibuka lisasasa lelikhonjiswe bantfu labasha kulolukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwesine, kuba ngumzabalazo losewuncotjiwe.
Hulumende wentsandvo yelinyenti ute netinhlelo letifana Nenhlangano Yekutfutfukisa Lusha Yavelonkhe (National Youth Development Agency (NDA)) leniketwe ligunya lekubukana netindzaba telusha, kusuka kumigomo kuye entfutfukweni. Indvuna leseHhovisi leMengameli ngiyo lebukene naleNhlangano. I-NDA isikhungo lesisungulwe nguHulumende kute ibukane ngco netinselele bantfu labasha labahlangabetana nato, kantsi-ke njengeNhlangano lebukene nekusekela ngetimali intfutfuko, kuhloswe kuvetwa ematfuba emisebenti, nekutfutfukiswa kwemakhono, elusha lwaseNingizimu Afrika.
Inhloso lenkhulu kanye nekugcizelela kubaluleka kwemfundvo kubonakaliswa kahle ngekwehlukaniswa kwetiNdvuna Temfundvo Lesisekelo kanye neMfundvo Lechubekako Nekucecesha, kucinisekisa kutsi letikhungo tiyanakisiswa.
IPhalamende inemakomiti lafana neLikomiti Lesigungu Savelonkhe Lalabasikati, Bantfwana, neBantfu Labanekukhubateka, lelibukene netintfo letitsintsa lusha. Lawa Makomiti asebenta kugadza tindzaba telusha nekubuka imitsetfo letsintsa bantfu labasha.
IPhalamende ngaleligunya layo lekushaya imitsetfo, ishaye imitsetfo leminingi njengeMtsetfo Lomkhakhubanti Wekutfutfukiswa Kwemnotfo Walabamnyama (Broad-Based Black Economic Empowerment Act), 2003, Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono (Skills Development Act) wanga-1988, kanye Nemtsetfo Wekucashwa Ngekulingana (Employment Equity Act).
IPhalamende ngemsebenti wayo wekwengamela, yengamele kusetjentiswa kwemitsetfo leshayiwe lefaka ekhatsi leyo lebukene nelusha lwalelive.
Kwenta iPhalamende ifinyeleleke, kuneluhlelo lolubitwa ngekutsi "Kuhlangana Nelilunga" lapho bantfu labasha bangahlangana nalinye Lilunga Lephalamende etindzabeni letibukene nabo. Bangabuye bavakalise luvo lwabo ngekwenta tetfulo temlomo noma letibhaliwe.
Lusha luphindze lube yincenye yemmango longahambela Imihlangano yeMakomiti lapho umsebenti lomningi wasePhalamende wenteka khona, bangaphindze bahambele kuyobuka uma Indlu ihleli, bangete lwati nekukhalipha kwabo.
IPhalamende inetintfo letehlukahlukene letibukene netikhungo letihlukile, sibonelo, iPhalamende Yelusha (lebanjwa njalo Ngenyanga Yelusha) lapho kucocwa khona ngetintfo leticondzene nelusha nalapho kubamba khona lichaza bantfu labasha kuphela, kantsi nenchubo yonkhe ibhekiswe kubo.
Umtsetfosisekelo uphoca iPhalamende kutsi ifake ummango etintfweni nasenchubeni tayo, ngako-ke lusha njengencenye yemmango luyamenywa njalo kutsi lufake sandla etintfweni tePhalamende, njengeKulalela Luvo Lwemmango, Inkhulumo yekuvulwa kwePhalamende kanye naletinye tinhlelo tekusita netekubamba lichaza emimangweni.
Lephamfulethi iyatfolakala ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika.
<fn>Hansards. YouthDay.ss.txt</fn>
Ingcikitsi: "Iphalamende lenakekelako lechubekisela embili kutfutfuka kwelusha kute luzuze inkhululeko kutemnotfo."
"Umlandvo wetfu sonkhe sikhatsi uphocelele bantfu bakitsi labasha kutsi batfwale umtfwalo wekutibophelela basesebancane ngemnyaka. Babe balweli benkhululeko esikhundleni sekutsi ngabe bebadlala nome babe sesikolweni. Manje lusha lwaseNingizimu Afrika lubukene netinsayeya letinkhulu ngenca yeminyaka yekuncishwa ematfuba, ludlame nekutsikameteka kwemfundvo. Kutawudzinga kutinikela lokukhulu nesibindzi kute kuncotjwe letihibe nekutsi bantfu labasha batijabulele ngalokuphelele letinzuzo labaphatselwe tona yinkhululeko yetfu lesatfutfuka."
Mhlaka 16 Inhlaba yabekwa yaba liholidi lesive nguhulumende wentsandvo yelinyenti waseNingizimu Afrika emva kwa-1994. Loku kwentelwa kutsi kukhunjulwe tibhelu telusha letenteka ngeNhlaba ngemnyaka wa-1976. Lenyanga yonkhe yekugubha umzabalazo webantfu labasha eNingizimu Afrika balwa nembuso welubandlululo.
Ikhomba licophelo lelisetulo lekumelana nelubandlululo lwelusha lwaseNingizimu, lolwacala nga-1976 lolwachubeka kwadzimate kwaba sekungeneni kwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Lomzabalazo webantfu labasha waholela ekutfutfukeni kweluhlelo lwemfundvo loluhlonipha sitfunti seluntfu, kwehlukahlukana ngemasiko, kanye nenkhululeko yekutikhetsela, nalehlose kwenta siciniseko kutsi sinekufinyelela lokulinganako.
Lusha lweminyaka yabo-70 lwaba neligalelo lelikhulu ekwakheni likusasa lelive letfu. Lwachubeka lwadlala indzima lemcoka esiveni, kanjalo nembuso wentsandvo yelinyenti utinikele ekutfutfukiseni lusha, njengebaholi bakusasa kanye nebalondvoloti balenkhululeko yetfu lesayilwela kamatima.
Lifutse le-HIV/AIDS livakalele kakhulu kubantfu labasha. Emakhaya laphetfwe bantfwana nelusha ayandza ngenca yekushona kwebatali babulawa tifo letihambelana ne-HIV/AIDS naleto letinchakelako njengesifo sesifuba.
Enkhulumeni yakhe Yesive, Mengameli Jacob Zuma wabeka umnyaka wa-2011 kutsi ube ngumnyaka wekwakha umsebenti. Waphawula kutsi kusungulwa kwematfuba emsebenti kumele kucondziswe ekukhutsateni kutfutfukisa lusha.
Kusita ekulweni nekungasebenti, hulumende wesekela ngetimali tindleko tekucasha bantfu labasha kugcugcutela bacashi etimbonini tangasese kutsi ticashe bantfu labete sipiliyoni.
Tindzaba temfundvo, emakhono netekutfutfuku ngekuhweba lokuncane kwelusha, kuvele kakhulu enkhulumeni yebhajethi yeNdvuna Yetetimali Pravin Gordhan, yemnyakatimali wa-2011/2012.
Indvuna Yetetimali yaphawula kutsi lusito lwetetimali lwebafundzi lutakwenyuswa kute kuniketwe bantfu labasha labanyenti kufinyelela emakolishi emfundvo lechubekako nekucecesha, kute kutfutfukiswe emakhono. Imali lenyenti yafakwa eSikhwameni Semakhono Savelonkhe, lekhokhela kuceceshwa kwalabo labafuna umsebenti.
Luhlelo Lwavelonkhe Lwemisebenti Yetekuvikela Lusha Lwasemakhaya, lolwasungulwa litiko Letekutfutfuka Kwasemakhaya Nekulungiswa Kabusha Kwemhlaba kusita bantfu labasha kutsi batfutfukise emakhono lamasha latawubalusito emimangweni yabo.
Luhlelo Lwavelonkhe Lwelusha Lwekucecesha Bapheki, lolwasungulwa litiko Letekuvakasha, kuniketa emakhono, lwati nesipiliyoni kubantfu labasha kute batfole kucasheka lokusimeme embonini yetekuvakasha nekuphatsa tivakashi.
Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono, lolwasungulwa Litiko Lavelonkhe Letemisebenti yesive kutfutfukisa emakhono lamcoka kubantfu labasha kuleyo ndzawo.
Hulumende wentsandvo yelinyenti umise tikhungo letifana ne-National Youth Development Ageny (NYDA), legunyatwe ngumtsetfo kutsi ibuke tonkhe tindzaba letitsintsa lusha, kusukela kumtsetfomgomo kuya kuntfutfuko.
I-NYDA simiso lesasungulwa nguhulumende kute sibukane ngco netinsayeya temnontfo bantfu labasha lababukene nato, njenge-Agency lesekela ngetimali intfutfuko, nekundluliseleka kwemakhono kulusha lwaseNingizimu Afrika.
Kukhutsata ingcikitsi letsi: "Iphalamende lenakekelako lechubekisela embili kutfutfuka kwelusha kute luzuze inkhululeko kutemnotfo," Iphalamende yakhe tindlela letehlukahlukene kubukana netindzaba letitsintsa lusha.
Lamakomidi abukene nekwengamela tindzaba telusha futsi kumele adzingidze umtsetfo lotsintsa bantfu labasha.
Iphalamende inetinhlelo letehlukahlukene leticondziswe etigabeni letehlukene, sibonelo, Iphalamende Yelusha (lebakhona Ngenyanga Yalabasha) lapho kucocoswana khona ngeitindzaba letitsintsa lusha. Kuvunyelwa bantfu labasha kuphela kutsi bahlanganyele bese kutsi tonkhe tinchubo tasephalamende tinikwa bona.
Umtsetfosisekelo ubophelela Iphalamende ngekwemtsetfo kutsi imbandzakanye emalunga emmango kuleyikwentako, ngako-ke lusha njengencenye yesive lumenywa njalo njalo kutsi luhlanganyele kuloko lokusungulwe yiPhalamende, Luvo lwemmango, Inkhulumo Letfulelwa Sive kanye naletinye tinhlelo tekufinyelela esiveni nekutimbandzakanya kwaso.
Bangenta kutsi emavi abo alalelwe ngekutsi bente tetfulo temlomo nome letibhaliwe.
Lusha lwakha incenye yemalunga emmango lakangatsamela Imihlangano Yemakomidi lapho umsebenti lomkhulu wasephalamende wenteka khona, nekutsi bantfu labasha bangatsamela kuhlala kwephalamende kute bacaphele, batinotsise kanye nekutihlomisa bona.
"Iphalamende Yelusha: Silawula likusasa."
<fn>J Zuma State of the Nation Address (siSwati).txt</fn>
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, sanibonani nonkhe emakhaya!
Siyatfokota kuba nani kulobusuku belikhetselo.
Ngima embi kwenu kulobusuku balamuhla, iminyaka lengema-20 kusukela Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela akhululwa ejele.
Sikhetse lolusuku njengelusuku lekubita loMhlangano Weliphalamende Loyinhlanganisela kute Setfule Inkhulumo Yesive, ngenhloso yekubungata sehlukanisamanti lasagucula live letfu.
Kukhululwa kwaMadiba kwaba ngenca yemzabalazo locinile webantfu beleNingizimu Afrika. Tiboshwa tetembusave tangembili kanye netigagayi tetemphi letikanye natsi lamuhla takufakazela loko ngobe tatiyincenye yaloko lokwenteka.
Nitawukhumbula kutsi linyenti lebantfu bakulelive, ngekwehlukana kwabo, basabela ngekutimisela elubitweni lwekwenta lelive libe ngulelingabuseki nalekungasebenteki kahle kulo ngenca yelubandlululo. Sibungata lolusuku netiboshwa tangembili tetembusave lesitimeme ngalokulikhetselo kutsi tihlanganyele natsi. Semukela labo labavela emaveni langesheya, Helene Pastoors, Michael Dingake baleBotswana, Mnu Andimba Toivo ya Toivo weSwapo eNamibia.
Siyajabula kuhanjelwa ngemalunga elitsimba letemtsetfo elicaleni lekuvukela umbuso laseRivonia - Lord Joel Joffe, nyalo losahlala eLondon naJaji Arthur Chaskalson. Sikhumbula siphindze sihloniphe Mnu Harry Schwarz, losishiye ngekudzabuka lokukhulu elivikini lelengcile.
Phakatsi kwalokunye, bekalilunga lelitsimba lebammeli ecaleni laseRivonia. Sendlulisa kubonga kubangani kanye nakubembutfo wemmango wemhlaba, ngekulwa kanye natsi kute sitfole inkhululeko.
Semukela ngalokulikhetselo umndeni wakaMandela.
Babe luphawu lwekutinikela lwalabanyenti labatfole bumatima ngenca yelubandlululo. Sibingelela buholi belicembu lelibusako kanye nabelidlelandzawonye, lokungumcimbi wabo welikhetselo lona.
Ngalolusuku lwelikhetselo, kumele sikhumbule ligalelo lebuholi be-National Party, labagcine babonile kutsi lubandlululo alusanandzawo.
Ngivumeleni ngisho indzima leyadlalwa nguMengameli wangembili PW Botha.
Nguye lowacalisa tinkhulumiswano letimayelana nekukhululwa kwetiboshwa tetembusave. Mengameli Botha wasebentisana Nendvuna Yetebulungiswa yangembili, Mnu Kobie Coetzee, naye lowasitwa nguDkt. Neil Barnard kanye naMnu. Mike Louw. Badlala indzima lebalulekile eluhlelweni lolwaholela ekukhululweni kwaMadiba.
INingizimu Afrika kusalindzeleke ivume ngalokuphelele, indzima lebalulekile leyadlalwa nguMengameli wangembili we-ANC, Licabane Oliver Tambo, lowabeka sisekelo salelive kutsi libe sibonelo lesigcamile senkhululeko nentsandvo yelinyenti.
Bekubuholi bakhe lobuvelele, kubonela tintfo embili kanye nekucacisa kahle umbono lokwaholela ekutsaneni i-ANC icinise silandzelelo sayo sekusombulula tintfo ngekukhulumisana. Buhlakani bakhe baphindze babonakala Esivumelwaneni saseHarare, lokunguye lowasibhala waphindze wasichuba. Nguloku lokwabeka sisekelo setimemetelo letingumlandvo taMengameli FW de Klerk, eminyakeni lengema-20 leyengca.
Kuloku, Mengameli de Klerk wakhombisa sibindzi lesimangalisako kanye nebuholi lobucinile. Ngalolusuku lolukhulu kangaka, asengiphindze ngibonge indzima leyadlalwa ngulongasekho Nkt. Helen Suzman.
Sikhatsi lesidze, bekanelivi lemuntfu munye ePhalamende, afuna kube khona ingucuko. Siphindze sibonge indzima leyadlalwa ngumholi we-Inkatha Freedom Party, Inkhosi Mangosuthu Buthelezi, naye lobekafuna kukhululwe Madiba, kanye naletinye tiboshwa tetembusave nekubuya kwalabasekudzingisweni.
Sendlulisa kubonga kwetfu kummango wemave emhlaba ngekwesekela umzabalazo wetfu ngendlela lengenakunyakatiswa. Letikhatsi emlandvweni wetfu tikhombisa likhono letfu lekuhlangana, ngisho nangaphansi kwetimo letimatima, kanye nekubeka tifiso telive ngetulu kwato tonkhe letinye.
Kulomnyaka, sitawube sicedza iminyaka lelikhulu kwasungulwa Inhlangano yeleNingizimu Afrika, leyasungulwa nga-1910. Loku kwasungula umbuso lohlangene. Kakhulu, kukhishwa kwalabamnyama kuleNhlangano bekusizatfu lesikhulu sekusungulwa kwe-African National Congress nga-1912.
Njengobe sitawube sicedza iminyaka lelikhulu ngasekupheleni kwalomnyaka, kumele sibuke kutsi sesihambe kanganani njengelive.
Ngima embi kwenu, hhayi njengempholofethi kodvwa njengesisebenti senu lesititfobile.
Kutinikela kwenu nalokunebuchawe ngiko lokwente kutsi ngikwati kuma embi kwenu lamuhla.
Ngaloko ngibeka iminyaka lesele yekuphila kwami etandleni tenu.
Lamagama asikhutsata kutsi singaphumuli sidzimate sifinyelele embonweni wemmango longenabuphuya nalongasweli. Kuleminyakalishumi lemibili kwakhululwa Madiba, live letfu seligucuke kakhulu. Mengameli Mandela wahlanganisa lelive ngaphansi kwembono weNingizimu Afrika lengacwasi ngekwebulili, lengacwasi ngekwebuhlanga, yentsandvo yelinyenti nalenemphumelelo.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, asesitibophetele ekwakheni likusasa lelincono lato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, letimnyama naletimhlophe. Asesichubele embili lombono Madiba lawulwela imphilo yakhe yonkhe - umbono wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu bahlala ndzawonye ngekuthula futsi banematfuba lalinganako.
Sibite umhlangano loyinhlanganisela ebusuku kute labanyenti eliveni letfu, basebenti, bantfwana besikolo, batewuba yincenye yalomhlangano.
Sitsatsekile ngemdlandla welusha mayelana nalomhlangano. Bantfwana labangemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesitfupha labavela kuto tonkhe tifundza babambe lichaza kunkhulumomphikiswano leyandvulela Inkhulumo Leyetfulelwa Sive mayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya.
Sihalalisela lobahlule bonkhe, Charlotte Le Fleur Wesikole Lesiphakeme saseWorcester, kanye nabo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti lomatima.
Sihlangana ngemuva kwetiyaluyalu tetemnotfo emhlabeni wonkhe.
Kulomnyaka lowengcile, sihlangabetane nekufadalala kwemnotfo kwekucala eminyakeni leli-17. Lenkinga iholele ekutseni umnotfo wetfu ulahlekelwe imisebenti lengu-900 000. Linyenti lalabalahlekelwe yimisebenti yabo ngilabo labondla imindeni lephuyile.
NgeNdlovana kulomnyaka lowengcile, hulumende, emabhizimisi, tisebenti nalabamele ummango bavumelana ngetindlela letihlanganisile tekunciphisa umtselela waletiyaluyalu tetemnotfo. Sibeke linyenti laletindlela.
Silandzele tincumo leticinile tekulwa nekufadalala kwemnotfo ngekucondzisa emalini lechitfwa nguhulumende, kakhulukati kusakhiwonchanti. Kucinisekisa kuphepha kwalabaphuyile, sichubekisele embili kwandziswa kwemali yetibonelelo, saphindze selula iminyaka yeLuhlelo Lwesondlo Sebantfwana yayewufika eminyakeni yebudzala lengu-14.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, labanye bantfwana labatigidzi letimbili labavela emindenini lephuyile, labaneminyaka lengu-15 kuya ku-18, batawuhlomula kuLoluhlelo Lwesondlo Sebantfwana. Inhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni ibekele eceleni imali lengemarandi langemabhiliyoni lasitfupha kute kusitwe tinkampani lesetidvonsa matima.
Hulumende wetfule "luhlelo lwekucecesha" lolutawuniketa tisebenti litfuba lekukhetsa kuceceshwa endzaweni yekudzilitwa emsebentini.
Lemitamo itfutfukiswe Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi.
Sive sitawukhumbula kutsi ngesikhatsi Senkhulumo Leyetfulelwa Sive nga-2009, ngimemetele kutsi Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi lutawusungula ematfuba emisebenti langu-500 000 ngeNgongoni 2009.
Lawa ngematfuba emisebenti lasungulwe kute anikete bantfu labangasebenti liholo, lwati lwemsebenti kanye nematfuba ekuceceshwa.
Kuyintfokoto kumemetela kutsi ekupheleni kweNgongoni, besesisungule ematfuba emisebenti yemmango lengu-480 00, lokungemaphesenti langema-97% elinani lesitibekele lona.
Lemisebenti isemikhakheni yekwakha, kunakekela bantfu emakhaya nasemmangweni, kanye nemiklamo yetemvelo. Sibone letinye tindzawo lesingenta ncono kuto, letitawukhomba kuchubekela embili, kufaka ekhatsi kucinisekisa imiklamo lebukene netisebenti. Siyati kutsi leti naletinye tindlela tanciphisa ngalokuphelele imitselela yekufadalala kwemnotfo.
Siyabonga ngemoya wekusebenta kwemndeni, kwemmango nekutitsandzela lokhutsata bantfu labanyenti kutsi basite labo labakhungetfwe nguletiyaluyalu tetemnotfo, ngaletikhatsi letimatima.
Tinkhomba tetemnotfo tikhomba kutsi sesigucule simo nyalo.
Umnyakato wetemnotfo uyenyuka eNingizimu Afrika, kantsi silindzele kukhula lokuya embili. Tibalo tetisebenti letikhishwe ngeLesibili, tikhombisa kutsi nyalo umnotfo sewusungule ematfuba emisebenti kunekutsi ilahleke. Nanobe kunjalo, kusesemasinya kakhulu kucinisekisa litubane lekubuyela esimeni sangembili. Ngako hulumende ngete atihocisa tindlela takhe tekwesekela. Nyalo sesikhatsi sekubeka sisekelo sekukhula lokucinile lokuya embili, kanye nekukhula lokuletsa imisebenti leminyenti.
Tinhlelo tesakhiwonchanti setfu sesikhatsi lesidze titasisita kutsi sikhule ngekunonopha. Tinhlelo tetfu tetemfundvo netemakhono titakwandzisa kukhicita kanye nekuncintsisana kwetfu.
Luhlelo lwetfu Lwenchubomgomo Lesebenta Kutetimboni nekugcila kwetfu lokusha emisebentini lephelele, kutakwakha timboni leticinile naletemukela tisebenti letinyenti. Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya titakwenta ngcono umkhicito wasemakhaya, kanye netemphilo tebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya. Lokwesekela lisu letfu lekubuyisela umnotfo esimeni lesetayelekile nasekukhuliseni, luhlelo lwetfu lwekusisa ngetimali.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawuchitsa imali lengemabhiliyoni emarandi langu-846 kusakhiwonchanti semmango. Kutekutfutsa, sitawugcina siphindze senabise umsebenti wetfu wekuchumanisa tindzawo ngemigwaco. Sitawucinisekisa kutsi kuchumanisa kwetfu kwetindzawo ngaloliwe kuyetsembeka, futsi kuhlanganiswe kancono nemachweba etfu. Kute kucinisekiswe kuniketwa kwemandla agezi, sisungule liKomiti letiNdvuna Lelibukene neteMandla, kute kwentiwe luhlelo loluhlanganisile lweminyaka lengama-20.
Phakatsi kwaletinye tintfo, loku kutawubuka ekutibandzakanyeni kwebakhiciti bemandla labatimele, nasekuvikeleni labaphuyile ekwenyukeni kwemanani agezi. Sitawusungula luhlelo lwekusebenta ngagezi lolutimele, lolwehlukile ku-Eskom Holdings. Eskom utawuchubeka nekwakha lamanye emandla ekukhicita emandla agezi aphindze ente ncono simo setiteshi takhe tagezi. Kucinisekisa kukhuliswa kwemnotfo lohlanganisako, kute sisite kukhula nentfutfuko, sisungule Umkhandlu Loweluleka Ngeluhlelo Lolwenabile Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo, loluholwa nguMengameli. Kugcila kwetfu lokukhulu ekuguculeni inchubomgomo kumele kube kungenela ekusunguleni imisebenti yebantfu labasha.
Emazinga ekungasebenti kwebantfu labasha angetulu kakhulu kunelizinga lelilingene. Tiphakamiso titawubekwa kute kusitwe ngetimali etindlekweni tekucasha tisebenti talabasha, kute kukhutsatwe emafemu kutsi atsatse tisebenti letite lwati lwemsebenti lolwenele. Lokunye kwelulwa kwetinhlelo temisebenti yemmango nako kuyachutjwa. Loku kufaka ekhatsi sakhiwonchanti ezingeni lasekhaya nemiklamo lemikhulu kanye nemiklamo yekukwati kufundza nekubhala, kunakekela kwasemakhaya, kugcinwa kwetikolo kanye nemitamo yekukhulisa bantfwana labasebancane.
Kulomnyaka lowengcile sisukumise Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe. Siyalele loluphiko kutsi lusungule imitimba yalo, eliveni lonkhe, kute lutewukwati kusita ekucondziseni tinhlelo tekutfutfukisa ngekhatsi kuhulumende.
Ngalesikhatsi baphatsi bacala kuphatsa emnyakeni lowengcile, sitsembise kusebenta ngemandla kute sakhe umbuso lotfutfuke ngemandla.
Sitsite kutakuba ngumbuso lophendvula etidzingweni nasetifisweni tebantfu, nalosebenta kancono nangekunonopha. Lomnyaka, wa-2010, kutakuba ngumnyaka wekwenta. Luphawu loluchaza lokuphatsa kutakuba ngulolo lwekutsi kuyati lapho bantfu bahlala khona, kuvisisa tidzingo tabo futsi kuphendvula ngekunonopha. Hulumende kumele asebente ngekunonopha, ngemandla nangekuhlakanipha.
Sitawulindzela Sigungu lesiphetse kanye Nemsebenti waHulumende kutsi bahambisane nalombono. Sakha umbuso logcile ekusebenteni, ngekwenta ncono kuhlela kanye netinhlelo tekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Kumele futsi sihlanganise tindlela tekulinganisa kutebulili Eluhlelweni lwaHulumende Lwekwenta. Loluhlelo lwekwenta lutawucinisekisa kutsi bomake, bantfwana nebantfu labakhubatekile bakwati kufinyelela kumatfuba ekutitfutfukisa.
Sinentfokoto yekumemetela indlela lensha yekwenta tintfo kuhulumende.
Umsebenti wematiko utawukalwa ngemiphumela, letfutfukiswe ngeluhlelo lwetfu lwekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Tindvuna letibukene nemphumela lotsite, titawusayina naMengameli sivumelwano lesichaza ngalokubanti ngekusebenta kwato. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lokumele yentiwe, kanjani, ngubani, esikhatsini lesinganani nekutsi ngutiphi tindlela tekukala kanye netinsita letitawusetjentiswa.
Njengobe nati, sitibophetele etintfweni letisihlanu letisetulu eluhlwini: imfundvo, temphilo, kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, kusungula imisebenti lemihle kanye nekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, sitawusebentela kwenta ncono kusebenta kahle kwahulumende wasemakhaya, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlaliswa kwebantfu. Sitsembisa kwenta iminyakato leyinsika lelibangise ekutfolweni kwalemiphumela.
Sibeke imfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono enkhabeni yetinchubomgomo talohulumende. Eluhlelweni lwetfu lwa-2010, sifuna kwenta ncono likhono lebantfwana betfu lekukwati kufundza, kubhala nekubala eminyakeni lesisekelo. Ngaphandle kwekwenta loku, singete sakwati kwenta ncono lizinga lemfundvo. Tibalo temfundvo lesitibekele tona timalula kodvwa tinebungoti. Sifuna bafundzi nemathishela babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundza futsi bafundzisa ema-awa lasikhombisa ngelusuku.
Sitawusita bothishela ngekubanikela luhlelo lwetifundvo lwemalanga onkhe loluchaza kabanti. Kubafundzi, sitawuniketela ngetincwadzi temsebenti lokumalula kutisebentisa letibhalwe ngato tonkhe tilwimi letili-11. Kusukela kulomnyaka kuya embili, onkhe emabanga lesi-3, 6 nele-9 batawubhala tivivinyo tekukwati kubhala nekubala kanye netenyumeresi lokutivivinyo letitawenganyelwa ngalokutimele. Sihlose kwenyusa lizinga lekuphumelela laletivivinyo kwanyalo lelisemkhatsini kwama-35 na-40% kuyewufinyelela lokungenani kuma-60% nga-2014. Imiphumela itawutfunyelwa kubatali kute balandzelele inchubekelembili.
Ngetulu kwaloko, ngasinye setikolo tetfu letingu-27 000 sitawuhlolwa tikhulu Telitiko Lemfundvo Lesisekelo. Loku kutawurekhodwa embikweni lobhaliwe locwaningekako. Sihlose kwenyusa linani lebafundzi bamatikuletjeni labakhona kwemukelwa emanyuvesi kutsi lifinyelele ku-175 000 ngemnyaka nga-2014.
Sicela kutsi batali babambisane natsi ekwenteni loku kube yimphumelelo.
Semukela sitatimende semnyaka lowengcile lesakhishwa tinhlangano temathishela letintsatfu, NAPTOSA, SADTU ne-SAOU, sekucinisa futsi nekutibophetela kwabo Emkhankasweni Wekufundza Nekufundzisa Lokusezingeni Leliphakeme kusukela ekucaleni kwa-2010.
Kumele sisise kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi sinetisebenti letinemakhono naletikwatiko kusebenta kute kwesekelwe kukhula nekusungulwa kwemisebenti.
Ngaloko sihlela kwandzisa kuceceshwa kwalabaneminyaka yebudzala lengu-16-25 etikhungweni temfundvo nekucecesha. Loku kutasenta sikwati kuniketa imfundvo litfuba lesibili, kulabo labangakulungeli kuya emanyuvesi. Sisebentisana netikhungo temfundvo lephakeme kute kucinisekiswe kutsi bafundzi labakulungele batfola lusito lwetimali, ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetimali. Siphindze satibekela emanani ekutfutfukiswa kwemakhono, kute kukhicitwe labanye bonjiniyela nabochwepheshe, kuphindze kwenyuswe linani labothishela labakufanele kufundzisa Tibalo neSayensi.
Kumele futsi senyuse linani lalabasha labangenela tinhlelo tekufundza ngemisebenti emikhakheni letimele nasemkhakheni wahulumende.
Lomunye umphumela lobalulekile kucinisekisa imphilo lendze nalekahle yato tonkhe takhamiti teleNingizimu Afrika. Sitawuchubeka nekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemphilo. Loku kufaka ekhatsi kulungisa tibhedlela nemitfolamphilo, kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tetisebenti tetemphilo. Sibambisene neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetibhedlela temmango kanye nemahhovisi ato etifundza. Siphindze sisebentisane neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kanye neNhlangano Letfutfukisa Timboni, eluhlelweni lwebudlelwane kuhulumende nalabatimele kute kwentiwe ncono tibhedlela kanye nekusita imiklamo ngetimali.
Kumele sibukane nekutsi umjikeleto wemphilo kusukela esikhatsini sekutalwa, wehle kusukela eminyakeni lengama-60 nga-1994 kuye wufinyelela ngephansi kweminyaka lengama-50 lamuhla. Ngako siyangenelela ngenhloso yekunciphisa emazinga ekufa kwebantfwana lababelekwako, kute kuncishiswe kwesuleleka ngeSandvulelangculazi lokusha kanye nekwelashwa kweSandvulelangculazi nesifo sesifuba ngalokuyimphumelelo.
Sitawuphindze sinciphise kufa kwetinswane ngeluhlelo lwekugonywa kwetinswane letinyenti. Sitawubuyisela tinhlelo tetemphilo etikolweni.
Sitakwenta tonkhe tetsembiso lesatenta Ngelusuku LweNgculazi LweMhlabawonkhe letimayelana netindlela letinsha tekuvikela nekwelapha Sandvulelangculazi. Umsebenti uyachubeka kute kucinisekiswe kutsi umsebenti uhambisana nesikhatsi lesibekiwe. Sitawuphindze sichubeke nemalungiselelo ekusungula luhlelo lwemshwalense wetemphilo velonkhe.
Sisebenta kamatima kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika utiva aphephile kanye nekutsi kuphephile. Sitawuchubekisela embili umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobukhulu nalobuneludlame, siphindze sicinisekise kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta kahle.
Setfula tinhlelo tekwenyusa linani lemaphoyisa ngemaphesenti lalishumi kuleminyaka lemitsatfu letako.
Sikhombe kulwa nekutsatselwa timoto, kwebelwa kwemabhizimisi netindlu, kanye nebugebengu lobenteka ngekutsintsana lobunjengekubulala, kuhlukumeta ngekwelucansi kanye nekushaya, njengetintfo letisetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile. Sonkhe sinendzima lokumele siyidlale.
Asitibandzakanye netinkhundla temmango letibukene nekuphepha. Asesiyekele kutsenga timphahla letintjontjiwe. Asilungele kuniketa emaphoyisa lwati lolumayelana netento tebugebengu.
Ngekusebentisana sitabehlula bugebengu.
Bohulumende basekhaya kumele basebente.
Bomasipala kumele bente ncono kuniketelwa kwetindlu, emanti, tekuhanjiswa kwemangcoliso, gezi, kutfutfwa kwetibi kanye nemigwaco. Sibambe umhlangano nabosodolobha kanye nebaphatsi babomasipala emnyakeni lowengcile.
Loku kunikete litfuba lekubona tintfo letingabonakali ngetincabhayi lebanato bohulumende basekhaya. Siphindze savakashela imimango nabomasipala labehlukehlukene, kufaka ekhatsi iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng. Ngemuva kwekuvakashela eBalfour, sitfumele litsimba lemalunga layimfica etindvuna kutsi avakashele lendzawo kute ayewubukana netindzaba letiphakanyiswe ngummango.
Tindzaba letinyenti setivele tiyabukisiswa.
Ngiyalele tindvuna kutsi tibukane netindzaba letisasele.
Sisasho futsi kutsi atikho tikhalo letivumela ludlame nekucekelwa phansi kwemphahla. Siyalele tikhungo letibukene nekulandzelwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo leticinile kulabo labangahloniphi umtsetfo eBalfour nakuletinye tindzawo. NgeNgongoni 2009, ikhabinethi ivume lisu lekugucula kusebenta kwetintfo kubohulumende basekhaya. Loku kutawucinisekisa kutsi bohulumende basekhaya banebuphatsi lobufanele, nemakhono ekuphatsa kanye newebuchwepheshe.
Kulomnyaka wekwenta, asibambisaneni ekwenteni bohulumende basekhaya babe ngumsebenti wakhe wonkhe umuntfu. Sisebentela kwenta ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki kanye nekuniketela ngetinsita letifanele kanye nebunini bemhlaba lokungenani kumakhaya langu-500 000 nga-2014. Sihlela kubekela eceleni emahektha langetulu kwa-6 000 emhlaba losedvutane nemmango kute kwakhiwe kuwo tindlu talabahola kancane naletingabiti kakhulu.
Umtamo lomusha loyinsika kutawuba kucabangela bantfu labahola kakhulu kute batfole kusitwa ngetimali nguhulumende, kodvwa lokubonakala bahola kancane ngendlela yekutsi abakulungeli kusitwa ngemabhange kutsi batsenge tindlu. Sitawubeka sikhwama sesicinisekiso semali lengemarandi layibhiliyoni yinye kute sikhutsate bemabhange latimele kanye neluphiko lwetetindlu, kutsi basungule umkhicito lomusha lotawuhlangabetana netimfuno tetindlu.
Emnyakeni lowengcile sitsite, bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi, emanti, imithoyi lehanjiswa ngemanti kanye nemigwaco.
Satsi kumele babe netindzawo tetemidlalo kanye netindzawo letinetitolo tekutsenga letinkhulu letincono njengaleto tasemadolobheni.
Kuloku, sisukumise indzawo yekucala lokutawuhlolwa kuyo Luhlelo Loluphelele Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya eGiyani, eLimpopo, ngeNgci emnyakeni lowengcile. Kusukela ngaleso sikhatsi, sekwakhiwe tindlu letingama-231. Kuphindze kwaba nenchubekelembili ekuniketelweni kwesakhiwonchanti kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwetekulima, kanye nekuceceshwa kwemalunga emmango. Kufinyelela etikhungweni tetemphilo netemfundvo kwentiwe ncono.
Senta tinhlelo letinjengaleto etindzaweni letisikhombisa eliveni lonkhe, letizuzisa emawadi langu-21. Nga-2014, sihlose kuba netindzawo letinjalo kumawadi langu-160. Sifuna emakhaya langu-60% kuletindzawo kutsi ahlangabetane netidzingo tawo tekudla emkhicitweni wabo nga-2014.
Kancane kancane kutawulunga, njengobe kusho sisho, tintfo letinkhulu ticala ngaletincane.
Kumele futsi sihlanganise kancono tinhlelo teluhlelobusha lwemhlabatsi kanye netinhlelo letesekela tekulima. Imphumelelo yetfu kulomkhakha itawukalwa ngekwenyuka kwelinani lebalimi labalima etindzaweni letincane labagcina sebakwati kutimela kutemnotfo.
Asisilo live lelinemanti lamanyenti.
Kodvwa sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngemaphayiphi lavutako nangesakhiwonchanti lesingakalungi. Sitawube sibeka tindlela tekunciphisa kulahlekela kwetfu ngemanti ngelinani lelinguhhafu nga-2014.
Njengencenye yemitamo yetfu yekukhutsata kukhula kutemnotfo, sisebentela kunciphisa tindleko tekuchumana. Ummango weleNingizimu Afrika ungabuka embili kulokunye futsi kunciphisa ngalokubanti, emanani abomakhalekhikhini, lucingo lwasendlini kanye netincingo temmango. Sitawusebentela kwenyusa sivinini siphindze sicinisekise emazinga lasetulu etinhlelo te-intanethi, ngekuhambisana nenkhambiso yemave emhlaba.
Lohulumende utawucinisekisa kutsi imphahla yendalo netinsita letitfolakala endalweni tivikeleke kahle, nekutsi tiyachubeka nekukhuliswa.
Ngekubambisana neleBrazil, Indiya neChina, kuhlanganisa neleMelika, lemele emave latfutfukile, sifake ligalelo lelivakalako ekwemukelweni kwesivumelwano Emhlanganweni Wekugucuka Kwesimo Selitulu waseCopenhagen ngeNgongoni kulomyaka lowengcile.
Nanobe kungakefiki lapho kudzingeka khona, kodvwa kusinyatselo lesibalulekile njengobe onkhe emave aphendvula kulokugucuka kwesimo selitulu. Sitawusebenta ngemandla nebalingani betfu bemave emhlaba ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni lesibophako nalesisemtsefweni. njengeNingizimu Afrika, sitibophetele ngekutitsandzela emananini lesitibekele wona ekunciphisa kungcoliswa kwemoya, kantsi sitawuchubeka nekusebentela kuhlangabetana nendlelasu yetfu yesikhatsi lesidze yekunciphisa kugucuka kwesimo selitulu.
Sitawucinisa imitamo yetfu yekuchubekisela embili tinhloso teNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe. Sitawesekela imitamo yekunonophisa kuhlangana kutembusave nakutemnotfo kwesifundza se-SADC, kanye nekukhutsata kuhwebelana nekusisa emkhatsini kwemave akulesifundza. INingizimu Afrika iyachubeka nekudlala indzima lesembili emitameni yelivekati kute kuciniswe Lubumbano Lwe-Afrika netinhlaka talo, kanye nekusebentela bunye. Sitawugcila kutemandla ekuniketeni kabusha emandla Budlelwane Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika, njengendlelasu yekutfutfukisa temnotfo kulelivekati.
Umsebenti waHulumende kumele usabele elubitweni lwekwenta lesigamu sibe ngulesinye sekusebenta ngekunonopha kanye nekusebenta kwembuso lokwentiwe ncono. Sidzinga kusebenta ngalokuncomekako nangemandla. Sidzinga tisebenti tahulumende letitimisele, letinemakhono naletinakekela tidzingo tetakhamiti. Hulumende sewuvele usebentela ekutfutfukiseni nasekwetfuleni luhlelo lwekutfutfukisa umsebenti wahulumende, lolutawubeka inkhambiso necophelo etisebentini tahulumende kuyo yonkhe imikhakha.
Sichubekisa imitamo yetfu yekucedza inkhohlakalo nekweba eluhlelweni lwekuniketwa kwemisebenti nemathenda, naseticelweni tetincwadzi tekushayela, kutibonelelo tahulumende nakubomatisi, phakatsi kwalokunye. Siyajabula ngenchubekelembili hulumende lasayentile kuleminye imikhakha. Kuleliviki, sicedze kukhokhelwa kwetibonelelo tahulumende letinenkhohlakalo letingu-32 687, letibita imali lengemarandi latigidzi letingu-180. Likomiti letiNdvuna Lelibukene neNkhohlakalo lisabuka tindlela tekucedza nya inkhohlakalo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti.
Njengobe nati, setfule Inombolo Yekutsintana Nelihhovisi LaMengameli kute sente hulumende nelihhovisi laMengameli lifinyeleleke kummango, kanye nekusita kuvulela kweftulwa kwetinsita letivalelekile. Lenombolo yamengameli imele kutimisela kwetfu ekwenteni tintfo kuhulumende ngalokwehlukile.
Kwente umehluko etimphilweni tetakhamiti letinyenti teleNingizimu Afrika.
Singabala Nkt. Buziwe Ngaleka waseMount Frere, lowaba nesicelo sekucala lesasitsatsa lebesimayelana nemphesheni yemyeni wakhe longasekho, lolu kwaba lucingo lolwatsatfwa elusukwini lwekucala kwekusebenta kwalenombolo. Sinaye emkhatsini kwetfu lamuhla.
Emkhatsini kwetfu sinaMnu. Nkululeko Cele, lowasitwa kutfola tincwadzi tamatisi, lokwamenta wakwati kubhalisa eNyuvesi yeThekhinoloji yaseTshwane.
Leti tindzaba letimbili nje kuphela temphumelelo emkhatsini kwaletinyenti. Kuleti naletinye tibonelo, sibona butsakatsaka lokumele bulungiswe tinhlaka tahulumende letahlukahlukene. NgaSomlomo, simeme titfunywa temacembu lahlukene ePhalamende kutsi avakashele sikhungo setincingo, kute Emalunga Ephalamende atotibonela umsebenti lowentiwako.
Ngichaze tincenye letimbalwa teluhlelo lwetfu lwa-2010, kutibophetela kwetfu sisonkhe njengahulumende kubantfu beleNingizimu. Inkhulumo Leyetfulelwa Sive iniketa sibutsetelo lesibanti seluhlelo lwetfu lwekwenta. Tindvuna titawuniketa umbiko lowenabile ngalesikhatsi tetfula tinkhulumo tawo Temcombelelotimali.
NgeLweti kulomnyaka, sitawube sigubha umnyaka wa-150 wekufika kwemaNdiya eNingizimu Afrika. Kuniketa litfuba lekubona kubaluleka kwesandla lesifakwe ngummango wemaNdiya emikhakheni yetemisebenti, temabhizimisi, tesayensi, temidlalo, tenkholo, tebuciko, temasiko kanye nasekutfolweni nasekuhlanganisweni kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Asengitsatse lelitfuba ngiphindze ngendlulise emavi endvudvuto kuHulumende kanye nebantfu baseHaiti ngenhlekelele nekufa lokubuhlungu lokubavelele. Siyajabula kutsi litsimba lebasiti betfu likwatile kuyewusita. Ngitsandza kubonga sakhamuti seleNingizimu Afrika lesihlala singahluleki kusita njalo etikhatsini tetinhlekelele, siphindze sisite tsine ekukhuliseni umbono wekuba ngummango lonakekelako. Semukela Dkt. Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers lesinaye lapha lamuhla.
Kubanjwa kwemidlalo Yendzebe Yemhlaba ye-FIFA kwenta 2010 abe ngumnyaka wekwenta mbamba. Sichitse iminyaka leminyenti sihlelela leNdzebe Yemhlaba. Sisalelwe tinyanga letintsatfu kuphela. Kantsi sitimisele kwenta lemidlalo ibe yimphumelelo. Sakhiwonchanti, tekuvikeleka kanye naletinye tinhlelo setikhona kute kucinisekiswe umchudzelwano loyimphumelelo. Njengesive, kumele sibonge Likomiti Leligcugcutelela Imidlalo ya-2010 ngemtamo wabo lomuhle. Sifisela Sihlalo weLikomiti Leligcugcutelela Lemidlalo, Irvin Khoza, Sikhulu Lesisetulu Danny Jordaan kanye nemceceshi weBafana Bafana, Carlos Alberto Parreira, konkhe lokuhle kuletinyanga letilandzelako.
Mengameli Mandela bekasembili ekusiteni lelive kutsi litfole emalungelo ekubamba lomdlalo lomkhulu nakangaka. Ngako kumele sente leNdzebe Yemhlaba ibe yimphumelelo kute sihloniphe yena. Bakitsi, asesisekele licembu lesive i-Bafana Bafana. Ngingulomunye walabakholwelwa ekutseni i-Bafana Bafana itawugila timanga. Lokukhulu, tsenga lithikithi lakho!
Sonkhe asitsengeni emathikithi kusenesikhatsi kute sikwati kuhambela lemidlalo.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, siyaphindza futsi sitibophetela ekubuyisaneni, kulubumbano lwavelonkhe, eliveni lelite buhlanga kanye nasekwakheni likusasa lelincono sisonkhe njengetakhamiti teleNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe.
Imphilo yami yonkhe ngiyinikele kulomzabalazo webantfu base-Afrika.
Ngilwe nekubuswa ngulabamhlophe, ngalwa nekubuswa ngulabamnyama.
Ngilondvolote umcondvo wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu batewuhlala ndzawonye ngekuthula, futsi banematfuba lalinganako.
Lona ngumbono lengifuna kuwuphilela nekutsi ngiwubone.
Kodvwa nakunesidzingo, ngumbono lengitimisele kuwufela.
Ngikhutsatwa luphawu lwetfu Madiba, kuyinhlonipho kimi kuniketela Lenkhulumo Leyetfulelwa Sive yanga-2010 kuwo onkhe emachawe nemachawekati, ladvunyiswako nalangakadvunyiswa, latiwako nalangatiwa.
Asibambisane kute sente lomnyaka wekwenta ube nguloyimphumelelo eliveni letfu.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>K Motlanthe State of the Nation Address (siSwati).txt</fn>
Nginenhlanhla yekuba ngitowetfula inkhulumo kulokuhlala lokuphelele kweliPhalamende laseNingizimu Afrika ekucaleni kwemlente wekugcina weliPhalamende letfu lesiTsatfu leNtsandvo yeliNyenti.
Ngima embi kwebantfu baseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngelitfuba lenginiketwe lona lekubamba sikhundla lesisetulu nakangaka eliveni lokube yintfo lelandzele simo lesehlukile lesilandzele sincumo selicembu lelibusako kuhulumende sekushiyisa phasi sikhundla loyo lobekangumengameli welive.
Wami umsebenti, etinyangeni letimbalwa, kuhola sigungu lesisetulu kutsi siphotfule kutfunywa kwaso yi-African National Congress elukhetfweni lwanga-2004, kanye nekubeka sisekelo sekuphatsa ngemuva kwelukhetfo kute kube khona kusebenta ngalokushelelako.
Kutsi sikwatile etinyangeni letisihlanu letengcile kucinisekisa kwendluliselwa kwetintsambo lokungenatihibe nekuchubeka kwetinhlelo tahulumende, sibonga kukhula kweluhlelo lwemtsetfosisekelo, lokukhonjiswe ngalokuyincenye ekubambisaneni kwemalunga esigungu lesisetulu lamadzala nalamasha kanye nesandla sekuphatsa lesikahle sebaphatsi betikhungo temphakatsi.
Njengobe sibuka emuva eminyakeni lelishumi nesihlanu leyengcile, ngitsandza kubonga kutibophetela nekusebenta kamatima kwabomengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nelinyenti labomake nabobabe labadlale indzima yabo ekucondziseni lomkhumbi wembuso ngaphasi kwentsandvo yelinyenti: esigungwini lesiphakeme nasekuphatseni, tishayamtsetfo kuto totintsatfu tinhlaka tahulumende netebulungiswa; lobekuholwa yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konke, ngima embi kwenu ngekutigcabha nangekutetsemba kwekutsi iNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla imihlaba ngaphandle kwekwehlukana, kungevani nekukhishelwa ngaphandle kweminyaka lelishumi nesihlanu leyengcile ngumkhicito wemsebenti nemshikashika webahlali baseNingizimu Afrika bomake nabobabe kuto tonkhe tinkhalo temphilo.
Labahlali baseNingizimu Afrika bamele litsemba nekuma ucine lokuluphawu lwesive setfu.
Lapha ngekhatsi embutsanweni webahlali baseNingizimu Afrika labahle nakangaka kunemalunga eliphalamende entsandvo yelinyenti lesibe buhlungu kuwavalelisa kwekugcina kusukela ngeNdlovana yalomnyaka lowengcile. Bafaka ekhatsi Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers naJan van Eck.
Kulaba, ngitsandza kwengeta Nks Helen Suzman, umhlali waseNingizimu Afrika lohloniphekile, lowamela kubaluleka kweliphalamende letfu lelisha kuliphalamende lelidzala.
Ngulaba nalabanye emzabalazweni lokumele babelane ngetihalaliso letinkhulu ngalesikhatsi sikumemetela loku nome ngutiphi tivunguvungu tetemnotfo letihlaseIa leli lakitsi, nekungaciniseki kahle kutepolitiki lokuvakashela simo setfu sonkhe ngalesikhatsi sengucuko sive setfu sisesimeni lesikahle.
Nanobe kunjalo, kumele singatibukeli phasi tinchabhayi lesibukene nato. Kuwa kwemnotfo emhlabeni wonkhe kuletsa ingoti lenkhulu emnotfweni wetfu ngekulahleka kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo lebantfu bakitsi.
Kungabi nesiciniseko sengucuko leyenteka kutepolitiki kungaletsa imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kungunyalo.
Ngenca yaloko, labanye betfu bangatsatfwa ngulesimo sesikhashana lesimatima babeke emahlombe etfu ebusweni baletivunguvungu tetemnotfo lesibukene nato kanye nekungatinti kutepolitiki.
Kwetfu nje luhambo lolulubangise elitsembeni nasekumeni kahle kwetintfo.
Singasho nekusho kutsi, ekujikeni kwetintfo lokumangatako, tincenye letinyenti temtsetfosisekelo wetfu setike tavivinywa; tonkhe tiphumelele tivivinyo tekuveta intsandvo yelinyenti lenetitselo letinhle kakhulu.
Intsandvo yetfu yelinyenti ingulenhle. Iya ngekukhula njalo, yesekelwe ngaphasi kwemtsetfosisekelo lotsi awufane newemave emhlaba.
Nembala, kucina kwekutibandzakanya kwetfu kutepolitiki ngalesikhatsi sekukhankhasela lukhetfo lesivumelana sonkhe kutsi kumele kube ngulokunesitfunti nalokunekuthula siciniseko lesiphelele sekusebenta nekujula kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Bantfu baseNingizimu Afrika labacinisekise inchubekelembili yayo; kantsi futsi kuyindlela lesitawuvikela ngayo intsandvo yetfu yelinyenti eminyakeni letako.
Ngivumele, make sikhulumi nalokangusihlalo, kuloku kutsi ngicele bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labakulungele kuvota kutsi babhalise baphindze bavote elukhetfweni lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute sitewukwati kuticabela tsine indlela lesilibangise kuyo.
Loku kumele sikwente ngawo onkhe emalanga ekusebenta emahhovisi amasipala, ngembi kwekuvalwa kwemabhuku eluhlu lwebavoti. Kodvwa kumele futsi sisebentise lemphelasontfo lesipesheli yekubhalisela kuvota lehlelwe liKomishani lelukhetfo laseNingizimu Afrika (IEC) kusasa nangelisontfo, mhlaka 7 na 8 kuyo lenyanga yeNdlovana.
Ngitsatsa lelitfuba futsi ngisho kutsi kuletinsuku letimbalwa letitako ngitawube ngiphotfula tinkhulumiswano nelikomishani lelukhetfo kanye nabondvunankhulu betifundza kute ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Kumele sibhekise kubonga bukhona betfu njengentsandvo yelinyenti kubantfu baseNingizimu Afrika, labatsi ngamhlaka 27 Mabasa 1994, kwekucala emlandvweni batsatsa indlela lababhekise kuyo bayibeka etandleni tabo.
Ngalesento lesimalula kodvwa lesibaluleke nakangaka sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu belive lakitsi, sigucuka sibuke esikhatsini lesengcile lokusikhatsi lapho tsine sonkhe besingentiwa khona bantfu.
Ngaloko kufanele kutsi ngalesikhatsi sibungate iminyaka lengemashumi lamabili ekuvunywa kwesivumelwano selikomiti lesikhashana le-OAU e-Afrika leseNingizimu eludzabeni lweNingizimu Afrika lesavunywa ngeNgci, 1989 lesatiwa kakhulu nge-Harare Declaration.
Leso sinyatselo sekuhamba embili sakha sisekelo sekuvumelana ngalivi linye kwemave emhlaba, ngekuhlelwa ngumhlabuhlangene, ngendlela lokwachutjwa ngayo tinkhulumiswano eNingizimu Afrika.
ENingizimu Afrika, kuphindze kucinisekiswe lokwakucuketfwe yingcungcutsela yanga-1989 yelikusasa lentsandvo yelinyenti kuhlanganisa ndzawonye labanenshisekelo yelive labo labavela kuwo onkhe emagumbi emhlaba.
Konkhe loku kuholele eluhlelweni lwetinkhulumiswano letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Kuloku, kumele sibonge mengameli longasekho we-African National Congress, Oliver Reginald Tambo, ngekusungula luhlelo lwekutfola luvo lwebantfu kusetjentiswa imitimba yemavekati kanye nemitimba yemhlaba lokwaba yinkhomba yekusombulula kungevani eliveni lakitsi ngalokunekuthula.
Leso sento lesigcugcutelako sekwakha luhlaka lwelucolo nekubuyisana, esikhundleni sekulwa nekungevani, sabuyisela emuva unomphela bubi beminyaka lelikhulu leyengca: lokusiphetfo nga-1909 sembutsano wavelonkhe lesaholela ekwakhiweni kwelubumbano lwaseNingizimu Afrika.
Ngalesikhatsi loyo mbutsano ucacisa kuma kwesitfunti seNingizimu Afrika njengobe siyati lamuhla, bewesekelwe ekucindzeteleni ngekwebuhlanga kanye nasekukhipheleni labanye ngaphandle.
Ngako, eminyakeni lengu-15 yentsandvo yetfu yelinyenti, singacinisa kutsi loko kwesaba, kungavikeleki kanye nekwenyanya kwekutsi iminyaka leli-100 leyengca yaletsa kuthula lokukhohlisako nekwelikhetselo emkhatsini kwebaphatsi bekufika, bekungasiko loko kuphela, kodvwa bekubekwe endzaweni lengakafaneli.
Loko kwesaba nekungavikeleki kwenta kutsi kube neminyaka yekuphikisa. Kuloku, sibonga lichawe lakitsi lelaba nesibindzi, Solomon Kalushi Mahlangu lowatiphanyeka eminyakeni lengu-30 leyengca inhloko yakhe ibheke etulu, ngelwati lwekutigcabha kutsi ingati yakhe itawutselisa sihlahla senkhululeko.
Ngivumele ngibonge kuba khona kwa Lucas Mahlangu, mnakabo Kalushi, lomele umndeni wakaMahlangu.
Solomon Mahlangu bekachubekisela embili setayeti semachawe akutsanti, emkhatsini kwawo sibala lawo labeholwa yiNkosi uCetshwayo lowatsi ngemnyaka wa-1879 wancoba libutfo lebaseBrithani e-Isandlwana, ngekuvikela inkhululeko yebantfu bemdzabu belive lakitsi kanye nekutimela kwendzawo yabo.
Iminyaka lengemashumi lamatsatfu (130), singamangala ngelitsemba nasekutsambeni lokwahlanganisa leto tinhlitiyo leticinile.
Etikhungweni temfundvo, kuphikisa lokufanako kwacubuka kwandzisa kuphikisa kwesive ngesikhatsi sekubandza kwasebusika ngemuva nje kwekuvalwa umlomo kwetinhlangano tenkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi bato labasetulu.
Licembu lebafundzi labanesibindzi lahlukana ne-NUSAS layewukwakha inhlangano yebafundzi i-South African Students Organisation (SASO) eminyakeni lengu-40 leyengca.
Kulabafundzi singabala baholi bakucala be-SASO, labebafaka ekhatsi: Strini Moodley, Professor Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel na Mthuli ka Shezi. Siyababonga, ngelitsemba leligcugcutelako esikhatsini sekuphelelwa litsemba. Kuloku, sitsandza kubonga kuba khona kwemzala wa Onkgopotse Tiro, longuPat Tlhagwana.
Kuloku sitsandza futsi kubonga Ephraim Mogale longasekho, lobekangumengameli lowasungula inhlangano yebafundzi i-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni lengu-30 leyengca, abambisene nabontsanga yakhe.
Ekukhumbuleni labafundzi bakutsanti kuhleti umcabango longesuki, wekutsi koma kwenkhululeko nelwati kuvutsa nakakhulu phakatsi kwelusha lwakitsi.
Umlayeto wetento tabo tebuchawe uvakala uliciniso lamuhla njengobe wenta kuleyo minyaka leminyenti leyengca, wekutsi kumele sisonkhe sandzise ematfuba, loku kumele sikwente nakanjani, emagameni eshatha yenkhululeko, sivule kakhulu iminyango yemfundvo nemasiko!
Sikhumbula letinhlangano nebaholi sigcizelela umoya welitsemba nekwakheka kabusha lokwahlanganisa kulwela inkhululeko ngisho nangetikhatsi lapho konkhe bekubukeka kufiphele; kubukela phasi umsebenti losemahlombe etfu wekuchubekisela embili imibono leyalwela linyenti, yekwala kwetfuswa tinkinga nebumatima bangaleso sikhatsi.
Ngako, Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile, kumele sitibute tsine: kutsi tento tetfu tiyichaze kanjani indlela yengucuko emphakatsini waseNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi nesihlanu kusukela ekucalisweni kwentsandvo yelinyenti; nekutsi siyichubekisela kanjani embili inhloso yekutfutfukisa bantfu kanye nesitfunti sebantfu kusukela ekutfunyweni kwentsandvo yelinyenti kwanga-2004!
Lamuhla sinalo luhlelo lwentsandvo yelinyenti lolusebenta kahle, lolwesekelwe ngaphasi kwemigomo yekubeka tintfo ebaleni nekuvuleleka, netinhlelo letinyenti tekubamba lichaza kwemphakatsi kanye netikhungo letitimele letitfunywe ngumtsetfosisekelo kutsi tesekele intsandvo yelinyenti.
Eminyakeni leyengcile, sitame kwenta ncono tinhlaka tekuphatsa. Sakhe luhlelo lolukahle lwebudlelwane etinhlakeni tahulumende kuyo yonkhe imikhakha, sabuye senta ncono kuhlanganiswa phakatsi nasemkhatsini kwayo.
Nembala, hulumende angatigcabha ngekutsi sigucule kuma kwetinhlelo temphakatsi, lokuyintfo lekhombisa iphindze ivete ngato tonkhe tindlela bunjalo bemphakatsi wetfu.
Nanobe kunjalo, njengobe labasikati bahlanganisa 34% wato tonkhe tikhundla letisetulu emisebentini yahulumende, loku kusengaphasi kwesibalo lesitibekele sona.
Kuwo onkhe emazinga esishayamtsetfo savelonkhe newetishayamtsetfo tetifundza, tinkhomba titsi sive kulomnyaka sengca 32% welizinga lekumelwa ngulabasikati lokwatfolakala nga-2004 setsemba nekutsi futsi kwengce na 40% lowatfolwa elukhetfweni lwabohulumende basemakhaya lwanga-2006.
Setsemba kutsi tonkhe tinhlangano tetepolitiki, njengobe kuphotfulwa kwentiwa kweluhlu lwato lwelukhetfo, nato titawufaka sandla kulomtamo lomuhle nakangaka!
Nanobe kunenchubekelembili leseyentiwe, lokungaba ngu 0,2%, simo asenetisi kahle nakubukwa kucashwa kwebantfu labakhubatekile kuhulumende, nakucatsaniswa nesibalo lesitibekele sona sa 2%.
Kuloku kokubili, emabhizinisi angasese asalele emuva kakhulu.
Kwentiwe tinhlelo letinyenti tekwenta ncono kusebenta ngalokuphemelelisako kwemisebenti letfulelwa umphakatsi, kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali, tikhungo telusito (Thusong Service Centres) kanye naletinye tinhlelo tekwetfulela bantfu lusito, izimbizo, kanye nebuholi lobucinile njengobe kwenteka kungunyalo elitikweni letindzaba tasekhaya.
Nanobe kunjalo, kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinhlelo kanye nekufundziswa kwaletinye tisebenti tahulumende, ikakhulukati kuleto letibukene ngco nekusebentisana nemphakatsi.
Njengobe eMalunga laHloniphekile ati, hulumende wetfu sewususe imphi yekulwa nenkhohlakalo lokuyintfo lesemcoka lokubukenwe nayo.
Loku kukhonjiswe, phakatsi kwalokunye, kusishayamtsetfo, kumitsetfo nakumigomo lelawula tisebenti tahulumende kanye netikhulu tetepolitiki ngalokufanako, kubambisana netinhlangano temphakatsi nabetemabhizinisi, kanye netikhungo letilwa nenkhohlakalo.
Encenye kungaba ngukutsi tinhlelo tekuvimbela nekujezisela inkhohlakalo tisengakeneli kahle; kodvwa ngaseluhlangotsini lwetinhlelo tahulumende, singadvudvuta ngekutsi ngetulu kwa 70% wemacala enkhohlakalo labikwe betindzaba etfulelwa umphakatsi ngobe hulumende nguye lovumbululile lokungasebenti ngalokufanele kanye nekutsi uphikisana nayo.
Tinchabhayi letifanako tibukana nemabhizinisi angasese. Ekugcineni, kubukanwa nemtsetfo; njengobe wona umayelana nekucindzetelwa kwemtsetfo ngalokufanako.
Ngicinisekile kutsi sivumelana sonkhe kutsi kusebenta kahle kwemphakatsi wetfu kuncike, kakhulu, kunchubekembili lesiyentako ekwandziseni umnotfo wesive nasekucinisekiseni kutsi imbuyeketo yekukhula kwemnotfo kwabelanwa ngayo emkhatsini webantfu bonkhe.
Kuyintfo levamile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka yangabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nesikhatsi lesidze sekukhula kwemnotfo losimeme kusukela kwacala tibalo letinjalo nga-1940.
Emnyakenilishumi wekucala wenkhululeko, kukhula kwemnotfo bekume ku 3% ngemnyaka, loku kwenyuka kwayewufika ku 5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kuya ku-2007.
Njengobe kutsenga kwenyukile, lokudalwa kwenyuka kwemisebenti nemaholo nemandla emali lehlile kanye nentalo yemali lebolekiwe, kudlale indzima yako kuloku, sigcugcutelwa ngematfuba labanti lavulekile ekwandza nekuchubekela embili.
Loku kufaka ekhatsi, kwekucala, yintalo lesetulu yekusisa leletfwa tinhlaka tahulumende netangasese. Kuloku, eminyakeni lesihlanu leyengcile, besidlalela ku-16% welinani lelingagucuki njengeliphesenti lemkhicito wemphahla lekhicitwa lapha ekhaya - Gross Domestic Product (GDP). Lapho kube nekunonopha ekusiseni lokwenta kutsi lamuhla linani lime ku-22%, lokusondzele ku 25% lesabiketela kuwutfola nga-2014.
Loku kuyincenye yemphumela wetinhlelo letihloswe nguhulumende tekwandzisa sakhiwonchanti semphakatsi.
Kuphindze kube ngumphumela wetinchubomgomo tekwenta ncono simo sekusisa kwetinhlaka tangasese; kanye nekuhambisa inchubomgomo yetetimali ngendlela letakwandzisa kufinyelela etinhlelweni kanye nekunciphisa umtfwalo wekuwa kwemandla emali kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa kucina nekusimama kwemabhizinisi lamakhulu.
Kubhekisa ekwakhiweni kabusha kwemabhizinisi lamancane kumnyakalishumi lowengcile, nemitamo, ikakhulukati nga-2004 yekususa tintfo letahlukahlukene letivimbela kukhula kube nemtselela lomuhle.
Kungaleso sizatfu kwetfulwa luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA), kucinisekisa kutsi tonkhe tivimbela letimcoka letinjengekucineka kwesakhiwonchanti, inchubomgomo netinhlelo tetimboni letihlanganisako, tinchabhayi temakhono, lokuvimbele kusebenta kwetintfo leticondzisako kanye nekusebenta kahle kwetinhlelo tahulumende kubukanwa nako ngendlela lecondzile nalehlelekile.
Umnotfo wetfu ube ngulovulekile kakhulu, kantsi kusukela nga-1994 bewuya ngekuya uhlanganiswa neluhlelo lwemave emhlaba. Tikhungo tetfu tetetimali tisibonelo lesihle lesisivikele kuletivunguvungu letikhungetse umnotfo wemave emhlaba.
Kodvwa bubanti bawo emphakatsini wetfu solomane bungephasi kakhulu kuloko lesikulindzele. Umnotfo wetfu usancike kakhulu ekutsengiselweni kwemikhicito yetetimayini netekulima itsengiselwa emave angephandle. Ngaphandle kweluhlaka lwetinhlelo, sisengakaboni kwandza lokukhulu etinhlakeni letibalulekile, ikakhulukati ekwakhiweni kwetintfo letitsite.
Ngalokunjalo lizinga lekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave akukenyuki nakucatsaniswa nalamanye emave. Ngulobutsakatsaka lobenta kube nesikweleti lesikhulu setimali letibolekwako ikakhulukati nasingena etinhlelweni tekukhula letiphakeme.
Kantsi sinelizinga leliphasi lekonga, bekumele sitsembele ekusebenteni kwemali yesikhatsi lesifishane kute sikwati kukhokhela tikweleti kanye netinhlelo tetfu tekusisa.
Leti tinchabhayi live letfu lokumele nakanjani libukane nato libheke embili.
Lokubaluleke kakhulu ngumbuto: kukhula kwemnotfo kahle kahle kumele kube mayelana nani Kwakhiwa umnotfo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu?
Ngako, ludzaba lwekutsi ingabe umnotfo kwabelanwa ngawo ngalokulinganako yini lwakha sisekelo lesibalulekile sako konkhe kubhekelwa kwemnotfo.
Ngalokubalulekile, kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kumele kubonakale ngekuba khona kwemisebentini, lokucinisekisa kutsi kunemisebenti lemihle.
Nembala, ludzaba lwelirekhodi lekutigcabha ngekutsi emkhatsini kwa-1995 na-2003, umnotfo usungule ematfuba emisebenti lemisha lacishe abe sigidzi sinye nahhafu; nangetulu kwaloko lokuhle nakangaka, kwaba nemisebenti lecishe ibe ngu 500 000 ngemnyaka emkhatsini kwa-2004 na-2007.
Kulesikhatsi lesibalwe kamuva, kwekucala solomane kwatfolwa intsandvo yelinyenti, kwasungulwa imisebenti leminyenti nakucatsaniswa nelinani lalabo labangena etimakethe tetisebenti, lokungako kunciphe lizinga lekutfolakala kwemisebenti lisuka ku 31% nga-2003 layewufika ku 23% nga-2007.
Yebo, loku akukameli kusente sihoce emsebentini wetfu wekuchubeka nekubukana neludzaba lwelizinga lalemisebenti, kufaka ekhatsi emalungelo netimbuyeketo tisebenti letititfolako.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kwemnotfo kumele kufake ekhatsi kwetfulwa kwesinyatselo sekubonelela ngetikhundla labo bebancishwe ematfuba, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa lokubanti kwalabamnyama kutemnotfo (Broad-based Black Economic Empowerment).
Loku akusiko kuchubekisela embili luhlelo lwebuhlanga. Ngalokungiko, live lelingacinisekisi kubandzakanyeka kwabo bonkhe bahlali balo kuwo onkhe emazinga etemnotfo ngalokucinisekisekile litawuzuza ngephasi kwaloko lelinemandla ekukuzuza.
Licinisa lekutsi timboni tangasese tisalele emuva ekuguculeni simo setekuphatsa kanye nemisebenti yalabaceceshiwe, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi nalokunye kunaso sandla kancane lesenta live letfu lisalele emuva ekukhuleni lokusetulu.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kuphindze kusho indzima yembuso lephumelelisako nalelinganako ekusebentiseni sikhwama sembuso njengesikhali sekusabalalisa kabusha nekwabelana ngemtfwalo wekuhlintekela umphakatsi ngemphahla.
Malunga laHloniphekile asayetayele imininingwane yeludzaba lolutsintsa emaholo ebantfu. Nanobe kunjalo ngitawuphindze ngibale tehlakalo letimbalwa kukhombisa bunjalo benchubekelembili leseyiyentile kanye netinchabhayi lesisabukene nato.
Hulumende wati ngalokuneluvelo kutsi buphuya busasabalele emphakatsini wetfu, nekutsi emazinga ekungalingani asetulu kakhulu.
Kuleminyaka lengu-15 leyengcile setame ngalokusemandleni kubukana nalesihlava ngemaholo emphakatsi.
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temphakatsi kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti[B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.
Poverty since the transition: What we know, lik.
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
Poverty since the transition: What we know, lik.
Nembala, loku lokuboniwe kucinisekiswe lucwaningo lwetfu, lolukhombisa kutsi buphuya bemaholo ikakhulukati phakatsi kwemiphakatsi yalabamnyama nemakhaladi kwehlile, ngalokuyincenye ngenca yemphumela wemazinga emisebenti lasetulu kanye nasekufinyeleleni kutibonelelo tahulumende. Njengobe linani letibonelelo tahulumende belitigidzi letingu 2,5 nga-1999, nga-2008 lenyuke layewufika kutigidzi letingu 12,4.
Loku kubangelwe kwandza kwelinani lalabafinyelela etibonelelweni tebantfwana, lokwenyuke kusukela kulabatinkhulungwane letingu-34 nga-1999 kuya etigidzini letingu 8,1 nga-2008.
Njengencenye yekufaka sandla emalini yalabaphuyile, silinganiso lebesitibekele sona sematfuba emisebenti lasigidzi sinye ngeluhlelo lwahulumende lwemisebenti sizuziwe nga-2008, umnyaka munye ngembi kwaloyo bewuhlosiwe ekutfunyweni lukhetfo lwanga-2004. Loku kudale ematfuba lamanyenti ekwandzisa loluhlelo kanye nekulwenta libe ncono.
Mayelana nekufinyelela kwemakhaya etinhlelweninchanti, emanani ayatichaza wona ngekwawo. Sibonelo, kufinyelela emantini lakhiwako kwentiwe ncono kusuka ku-62% nga-1996 kuya ku-88% nga-2008; gezi (58% kuya ku-72%0; tinhlelo tekutfutsa emangcoliso (52% kuya ku-73%).
Bufakazi bemaholo ebantfu bubonakala ekwenteni ncono kufinyelela etikhungweni tetemphilo. Bahlali baseNingizimu Afrika labangu-95% nyalo sebahlala dvutane netikhungo tetemphilo ngelibanga lelingaphasi kwemakhilomitha lasihlanu; satiswe nekutsi yonkhe imitfolamphilo nyalo seyinemanti lakhiwako. Kugonywa kwebantfwana kwenyuke kahle kwayewufika ku-85%; kantsi netehlakalo tamalaleveva tehlile kakhulu.
Sikhutsatekile futsi kutsi lucwaningo lwetehlakalo te HIV tikhombisa kusimama kuphindze futsi kube nekwehla ezingeni lekwesuleleka.
Ngale kwaloko, tinhlelo tetfu temakhambi ekudzambisa ligciwane akusilo nje lelikhulu kuphela emhlabeni; kodvwa luyandza ngaso sonkhe sikhatsi, tiguli letingetulu kwa 690 000 selicalise kwelashwa ngaloluhlelo.
Kodvwa linyenti letikhungo tetemphilo atinayo imitsi lefanele ngaso sonkhe sikhatsi, tisebenti letinemazinga ekusebenta lafanele, kantsi futsi atetfulelwa njalo tidzingonchanti letinjengemanti nagezi. Kuletinye tikhungo, kuphatsa akuhambi kahle kantsi nendlela tisebenti letiphatsa ngayo bantfu tidzinga kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla elinanini lebafundzi kumfundzisi ngamunye; cishe kuyefana ekufinyeleleni lokumayelana nemazinga ekubhalisa etikolweni temabanga laphasi; nekwenta ncono elinanini lebafundzi labaphumelela imathematiki, kwenta nje tibonelo letimbalwa.
Ngalokunjalo, kwentiwe imitamo leminyenti yekwenta ncono sakhiwonchanti etindzaweni letiphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekungaphumeleli ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu nasetikhungweni temfundvo lephakeme lisetulu ngalokungamukeleki, kantsi luhlelo lwetemfundvo kusamele likhicite emakhono lanhlobonhlobo ladzingwa ngumphakatsi.
Ngetulu kwaloko, tindlela tekusebenta, ekufundziseni nasekufundzeni, tihombisa kukhatsateka lokuchubekako lokubangwa kwehlukana kwesikhatsi lesengcile kutenhlalo.
Ngalokulutsako, etindzaweni lapho imfundvo idzingeka khona kute isite ekucedzeni umjikeleto webuphuya, kulapho sakhiwonchanti, emandla ekuphatsa nekufundzisa kunganetisi khona.
Tinhlelo tahulumende tetenhlalo nato tente ncono simo salabaphuyile, ngekuniketela ngetindlu tindlu teluchaso letiniketiwe letitigidzi letingu 2,6.
Kumele sibonge kutsi luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba kanye nekwesekelwa kwalabo labatsintsekile ngemuva kwekususwa etindzaweni kwentiwe ngekushesha nangendlela lengcono.
Kuko konkhe, siyatigcabha ngalosesikwentile etinhlelweni tetfu tetenhlalakahle. Kodvwa ngete satenetisa tsine ngengucuko lengasho lutfo.
Kungaba kutemfundvo, kutemphilo, kutemanti nome kutekutfutfwa kwemangcoliso, umbuto lobalulekile lesibukene nawo onkhe emalanga ngukutsi siyenta njani ikhwalithi yaletinhlelo ibe ncono! Kuloku sisenalokukhulu lokusamele sikwente.
Sihlava sebugebengu solomane singumtfombo wekungavikeleki kwebahlali baseNingizimu Afrika. Tindleko temalanga onkhe, etindzaweni letiphuyile nakubomakhelwane labaphila kahle tiyefana, nguleto teluvalo lwekuhlaselwa lokuneludlame.
Etikhungweni temphakatsi netangasese, emacebo ekutsatfwa kwetinsita ngekweba ahlala aletsa kukhatsateka lokukhulu.
Yebo, lizinga selilonkhe lebugebengu, njengeobe belenyukile nga-2002, selehlile. Tonkhe tinhlobo tetibalo telucwaningo tingabalwa kute kufakazelwe loku.
Kodvwa siyati kutsi kwehla akukasheshi ngalokwenele, akubanga ngisho nangelizinga la 7-10% lesatibekela lona kutinhlobonhlobo tebugebengu bekutsintsana. Liciniso lekutsi tehlakalo tekubamba inkunzi ngalokuneludlame emakhaya nakumabhizinisi lenyukile; nekutsi bugebengu lobubhekiswe kulabasikati nebantfwana abukanciphi, yintfo lekhatsatako.
Loku kukhomba butsakatsaka kubomakhelwane betfu, ikakhulukati ekwakhiweni kwelubumbano lwemimango lolutawusisita ekuvimbeleni nasekucedzeni bugebengu. Kukhomba kubutsakatsaka beluhlelo lwetebulungiswa, kusukela ekuphenyweni kwemacala kuye ekuhlunyelelisweni kwetimilo tebabanjwa. Kukhomba kubutsakatsaka ekusebenteni lokuphumelelisako kweluhlelo lwetinkantolo, emisebentini leyentiwako nalesinye sakhiwonchanti kanye nekuphatsa.
Leti tindzaba loluhlelo lwetebulungiswa lolwakhiwe kabusha naloluphelele loselucalise kutilungisa.
Kodvwa, ngalesikhatsi sitihlatiya tsine ngekwetfu, kumele singakhohlwa kutsi sihlola luhlelo lwetemtsemtfo loluncono kakhulu kunalolo loseluke lwaba khona eliveni letfu.
Loku kwentiwa tingucuko letentiwe nguletikhungo, bantfu labehlukahlukene labasebenta kuto kanye netinhlelo tekutiphendvulela kwaletikhungo.
Kodvwa asingatikhohlisi: njengobe kwenteka emphilweni yetfu kutenhlalo, lengucuko isesetigabeni leticalisako. Luseludze luhambo lesisataluhamba.
Ngicinisekile kutsi eMalunga laHloniphekile atawuvuma kutsi buntfu besikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu kumele buvetwe ngendlela lesibhekela ngayo umphakatsi losengotini.
Kuloku, sicinisekise kutsi kwentiwa imitamo yekwenta ncono timo tebantfwana, labasikati, bantfu labakhubatekile nalabadzala ngekusebentisa imitsetfo leshaywako, tivumelwano temave emhlaba, imigomo nemikhankhaso.
Ngemikhankhaso wekukhulumela labanye nangemiphumela yebudlelwane sisungule tinhlangano letimele lamacembu lasengotini, sente ncono tinhlelo tekwatisa ngetindzaba letibatsintsako; sachubeka futsi kugcugcutela kutsi kubukanwe nalokukhatsateka lokukhona.
Ludzaba lwekutigcabha kutsi, ngekwesibonelo, emakhaya laphetfwe bomake atfole sabelo lesikhulu kunaleso lesivamile setibonelelo tahulumende kufaka ekhatsi tindlu kanye netinhlelo tetemphilo; nekutsi emkhatsini wetinhlelo letiyimphumelelo kube nemikhankhaso lemayelana nekugonywa kwebantfwana kanye nekudla ngalokufanele.
Kodvwa kutfola imisebenti kuba matima kulabasikati basemakhaya, kulabasha nakubantfu labakhubatekile. Ligciwane i-HIV linemtselela lomkhulu kulabasikati labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kulabasikati nebantfwana lusetulu kakhulu.
Konkhe lonkhe tinchabhayi lokubukenwe nato kulesikhatsi lesitako.
Leti nguletinye tintfo letiletfwe yintsandvo yelinyenti; kanye nenchubekelembili hulumende lasayentile ekufezeni kutfunywa kwakhe elukhetfweni.
Akunanzuzo letfokalako ngekusho kutsi, inchubekelembili leseyentiwe kusukela nga-1994 ibe ngulebabatekako. Kodvwa futsi ngete kwaba nekungabata kutsi tinchabhayi tisesetinkhulu.
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo bantfu belive lakitsi batawumemetela buholi lababufunako kute bachubekisele embili umsebenti webuntfu walesishikashiki lesalwela inkhululeko kanye nalabanye basunguli bentsandvo yetfu yelinyenti.
Nanobe tindlela tetfu tingafani, tinhloso lokumele siphokophele kuto tibekwe ngalokucacile nangalokungagucuki kumtsetfosisekelo wetfu: kwakha umphakatsi lobumbene, longenabuhlanga, longenabulili, wentsandvo yelinyenti nalonenchubekelembili lodlala indzima lenhle ekwakheni umhlaba loncono.
Eminyakeni lesitfupha leyengcile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana engungcutseleni yentfutfuko bafinyelela esivumelwaneni semisebenti sonkhe lokumele siyente kute sente ncono lizinga lemphilo yebahlali baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungasebenti nebuphuya ngahhafu nga-2014.
nesinyatselo sasekhaya sekwetfulwa kwentfutfuko, kufaka ekhatsi kuhlintekelwa kwesakhiwonchanti kanye nekufinyelela kutinhlelonchanti.
Ngicinisekile kutsi, njengencenye nangetulu, letinhloso bahlali baseNingizimu Afrika bangatitfola kumatima kuphikisana nato mayelana nesidzingo sekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo; kuhlintekela ngalokwenele, lokuhle nalokulinganako kutemphilo; kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemakhaya nekucinisekisa kuvikeleka ekudleni; kanye nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo.
Ngibala letintfo hhayi ngobe tonkhe tihlangene futsi kungabi ngoba kutakutsi ngemuva kwekuba tibalwe bese kulungiswa konkhe lokungakelungi emphakatsini wetfu. Ngikhetse kwenta njalo kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayititfoli seyisenkingeni yebuphuya. Inchabhayi lesibukene nayo kugucula lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute yetfulwe ngalokuphumelelisako.
Lemibono kwabelanwa ngayo ngibo bonkhe bantfu, njengobe ibekwe kutinhloso tamhlabuhlangene tekutfutfukisa bantfu (United Nations Millennium Development Goals).
Kodvwa lamuhla luntfu lusengotini yekutsi kufezeka kwaletinhloso kungephuta ngeminyaka leminyenti, uma kungephuti ngemashumiminyaka, ngenca yetinkinga tetemnotfo letikhungetse umhlaba wonkhe.
Loko ekucaleni lokucale njengetinkinga tetimali emkhatsini kwetikhungo letimbalwa tekubolekisa ngetimali sekwandze kwayewufika etikweleteni temhlaba, lokunemiphumela lemibi emkhicitweni nasekuhwebelaneni.
Singakhala ngemhobholo, sikhatsi lesifishane kanye nebudedengu bebaphatsi betinkapani letinkhulu lokungiko lokubangele letinkinga. Singasola tinchubomgomo tabohulumende labasuse emehlo abo kuloko lokumele babuke kuko baniketa imvume letihulako kutimakethe letingalandzeli imigomo kutsi tiletse tincushuncushu etinhlelweni tetimali. Singakwenta konkhe loku; futsi sitawube senta lokufanele.
Kodvwa umsebenti losemcoka nalosheshako ngulowo wekwatisa imiphumela yaletintfutfuko emnotfweni wetfu nasesifundzeni setfu, bese sita netimphendvulo letitawunciphisa umtselela wato ikakhulukati etincenyeni temphakatsi wetfu letisengotini.
Lesikwatiko ngukutsi simo lesisemukele lesilawulako eliveni letfu kanye netinchubomgomo letiphikisana nekusaphatwa kweluhlelotimali sisisitile kutsi sigweme umtselela lomkhulu waletinkinga.
Kodvwa sonkhe sati kahle kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokucinile emnotfweni wemhlaba, kufunwa kwemphahla letfunyelwa ngaphandle kwehlile; kufinyelela etimalini kanye nekungena nekuphuma kwetimali kube ngulokubi kakhulu; kwehla kwemphahla lefunwako kubangele kwehla kwemkhicito; kusungulwa kwemisebenti kuphatamiseke kakhulu kantsi kuletinye tincenye tetimboni kudzilitwa kwebantfu emisebentini kube yintfo bantfu lababukana nayo mbamba.
Lobumatima bucondzene nesikhatsi lapho kuwa kwemandla emali kanye nentalo yemali lebolekiwe kusesetulu kakhulu.
Kuhlangene, loku lokwentekako kuletsa tinkinga etimalini leticokelelwako ngako sidzinga kwelula kuhlintekelwa kwetinhlelo kanye nekwetfula imiklamo yetfu yesakhiwonchanti. Ngalokunjalo, siphocelelwe kutsi sehlise kubiketela kwetfu mayelana nekukhula kanye nekusungula imisebenti.
Siyati futsi kutsi iNingizimu Afrika iphatamiseke kancane nakucatsaniswa nalamanye emave. Nembala, esikhatsini lapho labanye batitfola nome babiketela tinkinga tekuhlehlela emuva kutemnotfo, iNingizimu Afrika nelivekati lonkhe tisabukene nekukhula, nanobe kuhamba ngelizinga lelincane.
Kuloku, Malunga laHloniphekile, ngiyajabula kubika kutsi ekukhulumisaneni emkhatsini kwebungameli kanye nebaholi betinhlangano letahlukahlukene tetenhlalo, sivumelene sonkhe ngekungenelela lokutawunciphisa umtselela waletinkinga emphakatsini wetfu.
Kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yekusisa emphakatsini, linani leselenyuke layewufika kumabhiliyoni emarandi langu-690 kuleminyaka lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo sitawutfola tindlela letinekucamba tekwenyusa timali.
Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfutfukiswa kwetfu kwetikhungo tetimali netimali letibolekwako etikhungweni temhlaba wonkhe, kanye nebudlelwane netinhlangano tangasese nekusetjentiswa kwetinsita letilawulwa tisebenti letinjengetikhwama temphesheni.
Kwesibili, sitawucinisa tinhlelo temisebenti yahulumende. Eluhlangotsini lunye, tinhlelo tekwandzisa timboni temisebenti njengetemphilo, tenhlalakahle, temfundvo kantsi netikhungo tekucindzetelwa kwemtsetfo titawuchubeka. Ngakulolunye luhlangotsi, sitawunonophisa kwetfulwa kwesigaba lesilandzelako seluhlelo lwemisebenti yahulumende (Expanded Public Works Programme).
Kwesitsatfu, kungatsatfwa tinyatselo letitsambisako etimbonini tangasese kute kuphikisanwe nekwehla lokukhulu ekusiseni kanye nekuvalwa lokungakadzingeki kwetindlela temikhicito nome tetitjalo.
Ngaseluhlangotsini lwakhe, hulumende utawemukela indlela yetimali lesetjentiswa timboni kanye netindlela tekuklomelisa letitawusita ekubukaneni naletinchabhayi etihlakeni letahlukahlukene, aphindze agcugcutele tikhungo tetimali kutsi tisite emafemu labukene nebumatima ngenca yaletinkinga.
Kutawubukwa telinye tindlela letingasetejentiswa, kufaka ekhatsi emaholideni lamadze, kuceceshwa lokwandzisiwe, sikhatsi lesifishane kanye nekwabelana ngemisebenti. Loku kutawuhlanganiswa nekutfutfukiswa kwemkhankhaso wekuba ngumhlali waseNingizimu Afrika lotigcabhako kanye netinyatselo leticinile ekungenisweni kwemphahla ngalokungekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utawusimamisa aphindze andzise etimalini letichitfwa kutenhlalakahle, kufaka ekhatsi kwelula sandla lokuchubekako ekufinyeleleni kutibonelelo tekwesekelwa kwebantfwana labaneminyaka lengu-18 kanye nekunciphisa iminyaka yebudzala yalabadzala labatfola imali yemhlalaphasi kuhulumende kutsi ifike eminyakeni lengu-60 kubobabe.
Kwengeta kuloku, sitawelula kakhulu ekusebentiseni imali yesibonelelo sekucosha likati etiko kanye netindlela tekuvikela kudla ikakhulukati siphindze sibuke leto letingakavikelwa sikhwama salabangasebenti (Unemployment Insurance Fund) nome labo lasebacedze timali tabo tetimbuyeketo.
Sitawuphindze sichubeke nekubhekisisa tinchabhayi tekungatiphatsi kahle ekuncintsisaneni lokwentiwa nguletinye tetimboni tetfu. Kuloku, sitsandza kuhalalisela likomishani lelibukene nekuncintsisana (Competition Commission) ngesandla salo lesicinile lelisikhombisako kucinisekisa kutsi benti balokubi bayajeziswa.
Setsemba kutsi umphakatsi wetfu utawenyusa lizinga lawo lekutibandzakanya kute ucinisekise kutsi, phakatsi kwalokunye, imbuyeketo itfolwa ngibo bonkhe bantfu ngalesikhatsi emanani etintfo letingena kulelive ehla.
Letindlela letiphutfumako titawulandzela umtsetfo wenchubomgomo yekuphikisana nemjikeleto wetimali. Nanobe kunjalo, sitawucinisekisa kutsi emazinga ekuboleka ahulumende asebaleni futsi asimeme. Loku kuphindze kusho kuncipha emazingeni etikweleti tahulumende ngalesikhatsi timo tigucuka tiba ncono.
Imitamo yetfu itawuya ngekutsakasela kutsi tindlela tekuvikela imvelo nekutsambisa umtselela wekugucuka kwesimo tingabuye tifake sandla ekusungulweni kwemisebenti.
Emhlanganweni we G20 nasekuhlanganeni naletinye tikhungo letahlukahlukene, hulumende wetfu ucele kutsi kube khona kungenelela lokufanele nalokusheshako ikakhulukati emaveni latfutfukile lapho letinkinga tivela khona nalapho titinkhulu khona. Sikholwa ngukutsi sikhatsi sesifikile sekucinisa umtsetfo walapha ekhaya kanye nekubhekwa kweluhlelo lwetetimali; kodvwa ngetulu kwaloku, kubheka ngeliso lelibukhali kanye netinyatselo esilinganisweni semhlaba wonkhe kube yintfo lengagwemeki futsi naledzingekako.
Ngeliso lelihlatiyako, kumele futsi silondvolote sitfunti seluhlelo lwekuhwebelana emhlabeni, siphotfule tinkhulumiswano letichubekako tekuhwebelana kwemhlaba i-Doha Round, siphindze sicinisekise kutsi lusito lwentfutfuko aludvoselwa phasi.
Sifundvo lesakhako kuloku lesesikufundzile ngukutsi sidzinga budlelwane lobucinile emkhatsini walabadlala indzima kutemnotfo ezingeni lasekhaya nelemhlaba, kungabi kugcizelela umtselela wetinkinga letikhona kuphela; kodvwa kube nangukubeka tindlela letitawuvimbela kuchubeka kwato.
Eliveni letfu, sitawucalisa ngalokutibophetela njengencenye yeluhlelo lwekubeka umphakatsi wetfu endleleni lekhula kakhulu naletfutfukako. Budze besikhatsi ekutfolweni kuhamba ngesivinini lesikhulu kweluliwe ngandlelatsite. Kodvwa asinako kungabata kutsi sikhatsi sitawufika madvute nje.
Kuloku, indlela lesibeka ngayo live lakitsi kutsi lisebentise ematfuba layimvelakancane lesebusweni betfu, kutawuba ngulebaluleke kakhulu. Ngibhekise lapha ikakhulukati kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe yelUbumbano letawudlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo. Ngalokungiko yonkhe imiklamo netinhlelo sekuphotfuliwe nome sekusedvute nekuphotfulwa kusukela etinkhundleni temidlalo, sakhiwonchanti setekutfutsa, tindlela tekuphepha, tindzaba tetindzawo tekuhlala, kuya kutemphilo netinhlelo tebantfu bakulamanye emave kucinisekisa kutetsemba kwencenye yemdlalo welibhola letinyawo emhlabeni wonkhe kutsi umchudzelwano wetfu utakuba ngulonemphumelelo.
Sikholwa futsi ngukutsi, ngemuva kwekuncoba imidlalo lesihlanu ngekulandzelana, licembu lesive nyalo selinekutetsemba lokukhulu litilungiselela kusebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile!
Kodvwa ngetulu kwaloko, lifa lelikhulu lalomchudzelwane litawuba selikhonweni letfu lekukhombisa umoya lomuhle nebuntfu beNingizimu Afrika kugucula unomphela yonkhe lemicabango lekhona ngelive lakitsi nangelivekati lakitsi kubo bonkhe bantfu bemhlaba. Loku kuncike kitsi sonkhe; loko akusiyo intfo ledzinga imali!
Kuloku futsi sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo labeke iNingizimu Afrika ekusebenteleni imphumelelo kulomnyaka lowengcile. Kuhalalisela lokukhulu kubhekiswe elicenjini letfu lekhilikithi lelenyuke intsaba yekukleliswa kwemave emhlaba.
Nembala siboshampeni bemhlaba kuteragbhi; Giniel de Villiers nelicembu lakhe bancobe i-Dakar Rally; licembu letfu lalabakhubatekile liyachubeka nekusenta sitigcabhe; kanye nelicembu letfu lelibhola letinyawo lalabangaphasi kweminyaka lengu-20 lisebente kahle kakhulu ekuchudzelaneni.
Emavikini nje lamabili lengcile, iNingizimu Afrika iphotfule incenye yemilandvo yesintfu ye-Mali kute kugcinwe emaphepha lamadzala lacuketse lwati lwe- Timbuktu.
Lamagugu esive akhomba e-Afrika njengayo indzawo yesayensi netemibhalo, tenjulalwati netemabhizinisi, leyaphatanyiswa kuhwebelana ngebugcili kanye nekuphangwa kwemnotfo wase-Afrika.
Loku lokucaliswako kumele kusihlahlele kutsi sihlangane nalamanye emave kulelivekati letfu kanye nemave amshiya lowa kute sente ncono timo tekuphila tebantfu.
Nembala, ngetulu kweminyaka lengu-15 sente yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi i-Afrika itfola kuvuselelwa kabusha kuloko lokumele ngalokungiko kube ngumnyakalikhulu we-Afrika. Kancane kancane, kodvwa ngalokucinisekile, live letfu lichubekelembili nekutalwa kabusha kwalo, ngenshisekelo yebantfu balo labenyukela etulu kweluhlelo lwebaholi balo, kucinisekisa litsemba lalo nekuvuseleleka kwalo emhlabeni.
Nguloku, futsi nguloku kuphela, lokwente kutsi sichubeke nekusita bantfu baseZimbabwe kutsi batfole sisombululo saphakade etinkingeni letikhungetse lela live. Kuloku sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu eZimbabwe ngekuphetsa tinkhulumiswano, kwetfula umklomelo wekugcina lobesolomane kuyinshisekelo yebantfu balela live kanye nayo yonkhe incenye yelivekati lelingaseNingizimu: lokunguhulumende losimeme losemtsetfweni lolungele kubukana netinchabhayi letibhekene nebantfu. Sikhutsatekile kutsi, itolo, liphalamende laseZimbabwe liphasise sichibiyelo 19 semtsetfosisekelo, lakha sisekelo sekubunjwa kwahulumende lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangano.
Kubonga kwelikhetselo kubhekiswe kumlamuli we-SADC, loyo lobekangumengameli walelive Thabo Mbeki nelitsimba labasebente ngaphandle kwekuphumula basita ngesineke ekuletseni luhlelo loluphetse ngalokuyimphumelelo.
Nyalo umsebenti wekuvuselela kabusha sewungacala ngekutimisela; kantsi neNingizimu Afrika seyime ngemumo kusita lapho ingakhona khona. Njenganyalo sekuvele kunesidzingo lesiphutfumako sekusita ekubukaneni netinkinga letikhungetse bantfu bakulela live. Sinelitsemba lekutsi, ngobe uyanakekela, umphakatsi wemave emhlaba utawubambisana nebantfu baseZimbabwe njengobe bacala bavutsa endleleni lensha.
Siphindze futsi sigcugcutelwe ngukutsi, konkhe lokulungile nalokucalako kungabukeka kukhombisa inchubekelembili yebantfu base-Democratic Republic of Congo eluhambeni lwabo loluya ekusimameni nasemphumelelweni, kwekutsi inchubekelembili ayincengeki.
Budlelwane lobakhiwe esikhatsini lesicedza kwendlula emkhatsini kwebuholi base-DRC nebase-Rwanda bucuketse setsembiso sekuchubekela embili etindzabeni tekuvikela nasekubukaneni netinkinga letitsintsa bantfu; kodvwa, ngalokwetsembisako, nangalokumayelana nekukhulumisana kutepolitiki. Ngalokunjalo sitawuchubeka nekusebentisana nalamanye emave kanye neLubumbano lwase-Afrika ekuchubekiseleni embili letinhloso e-Burundi, Sudan, Western Sahara, Cote Divoire, Somalia nakuletinye tindzawo.
Njengobe bekutawube kufakazelwe tintfutfuko letehlukahlukene etinyangeni letimbalwa letengcile, iNingizimu Afrika itawusebentisa litfuba lekuba ngusihlalo we-SADC kute icinise lesikhungo sesifundza lesibaluleke nakangaka, ngekugcizelela ikakhulukati kutincumo tengcungcutsela kanye nekucinisa kusebentisana kwesifundza eluhlangotsini letemasu.
Esikhatsini lesifanako sitakwenta ncono kukhulumisana kwe-SADC netimakethe taseMphumalanga nase-Afrika leseNingizimu (COMESA) kanye netimakethe letiseMphumalanga ne-Afrika (EAC). Letinkhulumiswano leticaliswako titawusungulwa kute kwandziswe kunekutsi kwentiwe butsakatsaka budlelwane lobungenelele lesibutfolako elubumbanweni lwemincele yase-Afrika leseNingizimu (SACU).
Ngalesikhatsi sitsandza kwendlulisa kuhalalisela kwetfu bantfu kanye nebuholi base-Zambia, Ghana ne-United States of America ngelukhetfo lokuluphawu lwekugucula imincele yemibuso yesive sabo.
Sitawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi sicinisa kusebentisana nalamave kanye nalamanye kute sichubekisele embili loko lokuhle kubantfu.
Sinenhlanhla yekutsi kulomnyaka sicedzela imibungato yemnyakalishumi yekucala yebudlelwane betfu babosomasu ne-Peoples Republic of China. Kuleminyaka leyengcile, kucace kahle futsi kukhona kuzuza lokukhulu lokutawutfolakala ngalobudlelwane betfu.
Sitsandza futsi kucinisa kutibophetela kwetfu kulobudlelwane lesibucale ne-Brazil ne-India nge-IBSA; kanye nekucinisa budlelwane live lakitsi lelinabo nemave ase-Asia, e-Middle East, kanye ne-Latin ne-North America.
Sivete kukhatsateka kwetfu etikhatsini letinyenti mayelana nekungevani lokuchubekako e-Middle East yonkhe ikakhulukati i-Israel ne-Palestine.
Kudana kwetfu lokujulile ekubhebhetsekeni kwekungevani kanye nekulahleka kwetimphilo, ikakhulukati tebahlali kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati nalabadzala akuchazeki nekuchazeka.
Ngete kwaba khona kufakazela letento tebubheva leticekela phasi kanye nelunya. Sitsemba kutsi ngalesikhatsi, imitamo leyentiwe kabusha yimiphakatsi yemave emhlaba yekuletsa tisombululo taphakade kulokungevani itawutsela tiselo, kute ema-Sirayeli nemaPhalestina atewuba nekuthula nekuvikeleka emaveni emibuso yawo.
Kuhalalisela kwelikhetselo kubhekiswe kuhulumende wase-Cuba ekubungateni iminyaka lengemashumi lasihlanu latfola kutimela, ngayo, inkhululeko yekukhetsa indlela leya entfutfukweni.
Emnyakeni lowengcile sikwatile kuphotfula letinye tinkhulumiswano nelubumbano lwaseYurophu ebudlelwaneni betfu kutemasu; sitsemba futsi kutsi umoya lokhonjiswe ngalesikhatsi setinkhulumiswano utawuba khona nangalesikhatsi siphotfula tinkhulumiswano letahlukahlukene etivumelwano tekwakha budlelwano kutemnotfo nalamanye emave esifundza sakitsi.
Sibheke ngemehlo labovu kucinisa lobudlelwano ngalesikhatsi sibamba ingcungcutsela nemave elubumbano lwaseYurophu i-South Africa-EU Summit ngasekupheleni kwalomnyaka losetulu.
Kanye nalamanye emave aseNingizimu sitawuchubeka nekuchubekisela embili tinhloso tekwakhiwa kabusha kwamhlabuhlangene, sikhwama semali yemave emhlaba kanye naletinye tikhungo letahlukahlukene kute tikhombise ingucuko nengucuko lengiyo yemhlaba wonkhe tibuye tisebente ngendlela yentsandvo yelinyenti, lefanako nalesebaleni.
Siphindze sitibophetele ekuhlangabetaneni netinhloso tetivumelwano temave emhlaba, lokufaka ekhatsi i-Kyoto Protocol kanye netangembili kwato kute kuzuze titukulu letitako phakatsi kwebantfu bakitsi kanye nebantfu bemave emhlaba.
Lokuchuba lemitamo yetfu yimigomonchanti lemibili: sidzingo setfu sekucedzela kutfunywa lokutfunywe lohulumende nga-2004; kanye nekubaluleka kwekucinisekisa kutsi hulumende lotawungena ngemuva kwelukhetfo utfola indzawo seyilungisiwe yekwetfula tinhlelo tawo ngaphandle kwekwephuta lokungadzingeki.
Etinyangeni letimbalwa letitako kuye ngelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza, sitawutama kuphotfula loko lesitfunywe kona.
nekuchuba luhlelo loluhlose ekuciniseni tinhlaka letibukene netindzaba tekulingana ngekwebulili njengekumelwa nga 50/50 etinhlakeni tekutsatfwa kwetincumo, kutfutfukiswa kwelusha, emalungelo ebantfu labakhubatekile kanye nemalungelo ebantfwana kufaka ekhatsi kuphotfulwa kwetinkhulumiswano tenchubomgomo yelusha (National Youth Policy), kulungiselelwa kwetfulwa kweshatha yelusha lwase-Afrika naseyivunywe yiphalamende, kanye nekucalisa sikhungo lesitawubukana nekutfutfukiswa kwelusha (National Youth Development Agency); kungenisa luhlelo lolubukene nebulili kanye nekutfutfukisa (SADC Protocol on Gender and Development) ephalamende; kucinisa kumelwa kumalungelo ebantfu labakhubatekile; kanye nekwenyusa linani labomasipala labacalise ngetinhlelo letibukene nemalungelo ebantfwana (Childrens Rights Focal Points) kutsi lengce kulo 60% lelime kulo kungunyalo.
Leti naletinye tinhlelo, kufaka ekhatsi i-Apex Priorities letikhonjwe ngumbuso enkhulumeni letfulwelwa sive yangenyanga yeNdlovana emnyakeni lowengcile, takha umsuka wemitamo yetfu yekuphotfula kutfunywa kwetfu lokwatiwako kanye nekubeka sisekelo sesikhatsi lesitako.
Sitawucinisa imitamo yetfu lekhutsatwa ngumdlandla, litsemba nekuvuseleleka kwebantfu baseNingizimu Afrika ekuphokopheleni kutfola loko lokusilungele tsine sonkhe. Loku, kantsi kungulokubalulekile, kungumtfombo wekutetsemba kwetfu nasitsi sive sisesimeni lesikahle. Intsandvo yetfu yelinyenti ingulekahle. Iya ngekukhula njalo icina.
Ngaloko, ngemavi emengameli wangaphambilini Mandela, [asi] katimiseli kulibala, ngobe luhambo [lwetfu] loludze alukafiki esiphelweni.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>List.DACB. ForTranslation.1.0.1.DPS.2011-04-20.ss.txt</fn>
Ngalesikhatsi ashona, besati kwekutsi Mame Adelaide Tambo bekasandza kukhishwa esibhedlela. Kodvwa ngobe besati kwekutsi bekanemoya wekuphikelela kanye nemandla ekuchubeka nemphilo, besihlose kumemukela kanye nalamanye emalunga emndeni wakho njengetivakashi tetfu kulomsitfo wa-Agasti. Kodvwa ngenhlanhla lembi akubanga njalo.
Kusasa sitawubeka simuvalelisa njengobe njengobe utawube abekwa. Ngako-ke utawuba natsi ngekwemoya nga-Okthoba kulomnyaka, ngalesikhatsi segubha iminyaka lengu-90 yekutalwa kwendvodza yakhe, babe webantfwana bakhe, umlingani wakhe, likhomredi lakhe, nelijaha lelihle lebantfu betfu, Oliver Reginald Tambo. Sitawuphindze, sindlulise kukhala kwetfu kumndeni wakaTambo.
Nanobe kunjalo, ngajabula kakhulu kolukusa kwanamuhla ngekuba khona kweMhloniphekati Albertina Luthuli, indvondzakati yememukelo wemklomelo we-Nobel Peace Laureate, Inkosi Albert Luthuli, lona lesikhumbula kufa kwakhe ngengoti eminyakeni lengu-40 lendlulile, kukhumbula lolusuku lwelifu lelimnyama ngalesikhatsi kubikwa kwekutsi ushayiswe sitimela lesigijimako etisimini temoba taKwaDukuza. Kufa kwakhe kwetfusa kakhuli futsi kwaba simanga ngobe imphilo yakhe beyiyinkanyeti lesikhombisa kunkhululeko lesiyijabulelako namuhla.
Ngiyatigcabha ngekutsi iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti ineluvo futsi iyakhumbula kutsi Albert Luthuli na-Oliver Tambo bayini eveni letfu ngekuniketa emagama aleTicu taVelonkhe ngemagama abo - i-Order of Luthuli kanye ne-Order of the Companions of O.R. Tambo Futsi ngiyati ngeligcabho lelikhuli leliviwe ngulabo labemukeliwe kumarenki etiCu taVelonkhe letiphakeme.
Ngiyajabula futsi ngekwemukela kulendlu tishikashika teMshuco waBomake wanga-1956 kanye neSoweto Uprising labahleti ebhokisini laMengameli, kanye netilwi letiphakeme letiphuma kuto tonkhe letifundza, letiphakanyiswe Tikhulumi Tetifundza kwekutsi bahlanganyele licembu letivakashi letibalulekile labahlanganyele natsi namuhla.
Hulumende webantfu baseNingizimu Afrika lengikhulumela bona namuhla, njengobe nginiketiwe litfuba lekwenta eminyakeni lendlulile, wakhiwa nga-1994, ngemuva kweLukhetfo Jikelele lalowo mnyaka.
KuLekgotla lawo nobe kuBosberaad yawo yangaJanawari minyaka yonkhe kulenyanga lephelile, iKhabhinethi yaVelonkhe leme esicongweni seluhlelo lwekubusa lesinenhlanhla yekuwengamela, ibonisile kwekutsi kuhlangana kwayo kusho sikhatsi lesisemkhatsini semphilo yahulumende lotalwe kulukhetfo lwetfu lwanga-2004 lolundlulile.
Ngekuvisisa loku, kube sidzingo kwekutsi sitibute lombuto - nguyiphi inchubekelaphambili lesiyentile kumsebenti wetfu wekutfola letinjongo lesitetsembise ngekwetsembeka kwekutsi sitatenta eveni, leti kungenca yato kutsi bantfu betfu basikete ligunya lekubusa lelive kusukela nga-2004 kute kuye kulukhetfo lolundzelako nga-2009!
Ngemvumo yenu, ngitsandza kutsi catfu kancane ngibuyele emuva, ngikhumbute loku lesikukhulumile, nga 2004, njengetitfunywa tebantfu betfu, emehlweni ebangani betfu labaphuma emhlabeni wonkhe, labahleti etihlalweni tetfu tahulumende e-Union Buildings eTshwane ngeLusuku Lwenkhululeko, umgubho wesi-10 wenkhululeko yetfu, futsi labahlanganyela ekuGcotjweni kwaMengameli weRphabhuliki, lokhetfwe yiPhalamende yetfu, ngekuhlonipha intsandvo yebantfu labayikhombise ngekwentsambo yelinyenti elukhetfweni lwanga-2004.
"Sekusikhatsi lesidze live letfu licuketse futsi limele lokunyenti lokubi futsi lokungafuneki kumphakatsi webantfu."
"Bekuyindzawo lapho khona uma utalwa umnyama bewutalelwa inhlupheko emphilweni yakho yonkhe. Bekuyindzawo lapho khona uma utalwa umhlophe utfwala umtfwalo wemphilo yonkhe wekwesaba nekwetfukutselo."
Bekuyindzawo legcwele kungcola, kungcola lokubangelwa buphuya, emaswireji lahleti ebaleni, kubola kwetibi, kugcwala kwemacembu alabahluphekako, imibonakaliso lengapheli yetibi letilahlwa nobe ngukuphi, bese kuba neluhlangotsi lolubonisa umhlaba lomuhle wetitaladi letihlobile, kanye nemigwaco lehlobile, kanye netimbali letikhombisa buluhlata kanye netjani lobuhlabelako, kanye netinyoni netindlu letifanele tinkhosi nemakhosatana, kanye nemculu lomnandzi, kanye nelutsandvo.
"Bekuyindzawo lowatiko kutsi uma uhlala kuyo umema labanye kutsi kutsi bamunye ingati yakho nobe bente lomunye kutsi aphile ngalabanye, bomakhelwane bakhe labaphila ngekunatsa tjwala kanye nebantfu labasebentisa tidzakamiva, labatiko kwekutsi timphilo tabo angete taba nguletetayelekile ngaphandle kwekubulala, kanye nekwendlungula kuphindze futsi kume netimphi letimatima phakatsi kwabo ngaphandle kwesizatfu."
"Bekuyindzawo lapho khona bekumele uhlale kuletinye tindzawo ujabulele kuphepha nekukhuseleka ngobe kute uphephe bekumele uvikelwe yimitsangala lephakeme, emafenisi agezi, tinja tekubhasobha, emaphoyisa kanye nemasotja alungele kuvikela labo bebatikhulu tetfu, ngetibhamu nangetimbayimbayi kanye netimfulayimashini letitawubulala laba lebatsikameta kuhlaliseka kwetikhulu."
Sihlangene lapha namuhla, ngeLusuku lweNkhululeko, ngobe ngesikhatsi, bantfu betfu, sikanye netigidzigidzi tebantfu emhlabeni jikelele, singemakhomredi labumbene futsi lamelwe tivakashi tetfu, sincume kutsi - kuphelisa konkhe loko!
Kute kuletinkinga tetenhlalakahle letikhulu lekumele siticatulule letingakhona kundlula lena yekwakha imisebenti kanye nekulwa nebuphuya futsi sibucedze nya. Loku-ke kuhlobene nako konkhe, kusukela ekwenteni ncono timphilo tebantfu betfu, kunciphisa emazinga ebugebengu, kuphakamisa emazinga ekukhona kubhala nekufundza kanye nekubala, kanye nekuvula emasango ekufundza nemasiko kuwonkhe wonkhe.
"Setsembiso onkhe emachawe nemachawekati labatinikelela inkhululeko yetfu, futsi nakuwe, bangani betfu emhlabeni wonkhe, kutsi angeke sephulo kusetsemba kwenu lenisinikete kona ngalesikhatsi nisisita kusiniketa litsemba lekugucula iNingizimu Afrika kutsi ibe live lembuso wentsandvo yelinyenti, lelinekuthula, lelingabandlululi ngekwelibala, lelingabandlululi ngekwebulili futsi live lelitfutfukako, lelitibophelele kumbono lowakhako wekumela bantfu."
"Umsebenti wekwakha leyo Ningizimu Afrika sewucalile." Lomsebenti utawuchubeka ngeMnyakalishumi weSibili wetfu weNkhululeko."
Eminyakeni lengemashumi lasihlanu lendlulile, ngalesikhatsi balungiselela kuhlangana ku-Congress of the People, lena yakha Lucwebu Lwenkhululeko (i-Freedom Charter), labahambeli belusuku batsi, "Asikhulumeni sonkhe, sonkhe ndzawonye - ema-Afrika nebantfu labaMhlophe, ema-Indiya nemaKhaladzi sonkhe bantfu baseNingizimu Afrika asikhulumeni sonkhe ngenkhululeko. Nangenjabulo lengeta emadvodzeni nakubomake uma bahlala emhlabeni lokhululekile".
Namuhla kumele sivuselele setsembiso setfu, sekukhuluma ngenkhululeko sisonkhe, kute sisebenta ngekubambisana kutfola injabulo yako konkhe lokuta nekukhululeka, sisebentisane ekwakheni eNingizimu Afrika leyakhiwe ngeliphupho lelifanako.
Kumele sichubeke sisebente ngaletintfo lesikhulume ngato njengobe lohulumende wanyalo acala sikhatsi sawo selihhovisi, ngekwati ngalokuphelele kwekutsi "Kute kuletinkinga tetenhlalakahle letikhulu lekumele siticatulule letingakhona kundlula lena yekwakha imisebenti kanye nekulwa nebuphuya futsi sibucedze nya", futsi-ke "lemphi yekulwa nebuphuya beyikhona futsi itawuchubeka ngekuba incenye lenkhulu yemtamo wavelonkhe wekwakha iNingizimu Afrika lensha".
nekufaka kakhulu ligalelo kulesisombululo semibuto lemikhulu lebukene nebantfu balomhlaba.
Ngijabulile kubika kwekutsi macondzana naletibopho ngasinye, hulumende usatimisele kusebenta ngekutimisela kucinisekisa kwekutsi tinhloso tiyaphumelela.
Ngekukhula kwesilinganisomkhatsini sa-4,5 kwemnotfo wetfu kuleminyaka lemibili nehhafu lendlulile kube ngulokusetulu kusukela sitfola idimokrasi yetfu nga-1994. Kusisa kumnotfo, lokwentiwa mikhakha yahulumende neyangasese kukhula cishe nga 11%, bese kutsi kusebentisa imali kusakhiwo semkhakha wahulumende kona kukhule ngesilinganisomkhatsini sa 15,8%. Namuhla, kusisa lokungagucuki njengeliphesenti le-Gross Domestic Product - cishe nga 18,4% lokusetulu kunako konkhe kusukela nga 1991.
Sibalo sebantfu labacashiwe besikhula sice ngencenye yesigidzi ngemnyaka kuleminyaka lemitsatfu lendlulile.
Sibone inchubekelaphambili ekutfutfukeni kwebantfu labaMnyama kumnotfo. Kusukela ekubeni na 3% wekusisa emakethe ye-JSE nga 2004, loku sekukhule kwa ku 5%; kantsi licembu lebantfu labaMnyama kubaphatsi labasetulu likhule kusukela ku 24% kuya ku ku 27%. Nanobe kunjalo kumele sikhumbule kutsi letibalo tisasephasi ngendlela lengatsandzeki.
Lokukhula kwemnotfo kuletse tincabhayi letinkhulu kitsi sonkhe. Lokukhula kakhulu futsi lokusimeme kwesidzingo sebatsengi kukhombisa kukhula lokunemphilo kumazinga ekutfutfuka kulo lonkhe linanibantfu; futsi lemiklamo yetakhiwoncanti lemikhulu lekumele siyente idzinga ligalelo lelikhulu letinsita nemishini.
Kodvwa ibhalansi yetfu yekuhweba nemave emhlaba ikhombisa kwekutsi asikaphumeleli ekhwakheni umtsamo wekukhicita timphahla tebatsengi netekwenta letidzingwa live letfu. Nanobe tikweleti tasemakhaya tikhule ngalokwanabile njengelinani linye nekukhula kwemalingena, lokwekutsi bantsi baseNingizimu Afrika bonga kancane kusho kwekutsi kumele setsembele ekongeni kwalamanye emave. Lokucina lokuchubekako kwemali yetfu akuhlali kahle etimbonini tetfu tekutfumela ngaphandle.
Kuleminyaka lemitsatfu lendlulile, umnotfo wakhe imisebenti lesigidzi nencenye. Kuyatfokotisa kwati kutsi ngemnyaka wa 2005 ngaMashi kuya kuMashi 2006, kulemisebenti lengu 300 000 leyakhiwe beyikumkhakha lohlelekile ngaphandle kukwetekulima, lokumele lizinga lekukhula cishe nga 4%.
Incenye lencane yalemisebenti ngulamatfuba emsebenti walomphela lowakhiwe ngaloLuhlelo lwemiSebenti yaHulumende loluKhulisiwe. Kodvwa akunakungabata kwekutsi loluhlelo lungakhuliswa luyiswe phambili kakhulu. Futsi kute kungabata kwekutsi singenta ncono lokunyenti kwenta kutsi bantfu batisebente ngekwenta emabhizinisi lamancane kakhulu nalamancane. Futsi ngekuya ngekutsi linani lelikhulu lebantfu lebangasebenti bantfu labasha, singenta lokuncono ngemangenelelo lafana ne-National Youth Service kanye nekutfutfukiswa kwabosomabhizinisi labancane.
Kuligcabho lelihambisana nesibopho setfu sekwakha umphakatsi lonakekelako, sente ncono kuphakelwa kwetinsita kanye naletinye tinhlangotsi temiholo yeluntfu kusukela nga 2004. Nanobe bazuzi betibonelelo tetenhlalakahle bebafika ku 8 tigidzi nga 2004, namuhla 11 tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika batfola letibonelelo. Kuyajabulisa kwati kwekutsi lamazinga ebantfu labatfola letibonelelo, kulesikhatsi sanyalo, sekangekhatsi kwemazinga laphatsekako, njengobe letinhlelo setifike esigabeni lesiphakeme. Loku kutawucinisekisa kusimama, kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito yahulumende leminyenti kuniketa tinsita tetemnotfo kwakha imisebenti leminyenti kanye nematfuba ebhizinisi.
Loluhlelo lwetindlu lwente kutsi kuniketwe tindlu letesekelwe letinsha letifika ku 300 000 kuleminyaka lemibili lendlulile. Kodvwa, njengobe sidzinga kwenta ncono ikhwalithi futsi nekutfutfukisa tinhlelo talabo labandlulwa nguletinhlelo temkhakha wangasese newahulumende letikhona nyalo, lomsebenti utotoba kwendlula indlela lebeyilindzelekile. Kumele sisukume kugucula lesimo.
Njengobe emalunga etfu lahloniphekile ati, kuleminyaka lembalwa lendlulile sitfutfukise futsi sacala kwenta tinhlelo latahlukene letihlose kwenta kutfutfwa kwebagibeli. Loku kufaka ekhatsi luhlelo lolusha lwematekisi kanye nemiklamo yetifundza lefana neMoloto Rail Corridor eMpumalanga futsi nemsebenti wekuhlola kufaneleka sewucalile, iKlipfontein Corridor eKhephithaweni kanye nemklamo weGautrain lohlanganisa tonkhe letinhlelo tekutfutfwa kwemphakatsi.
Lena kanye naleminye imiklamo yenta incenye yelisu lwetekutfutfwa kwebantfu loluphelele loluhlanganisa kokubili umgwaco kanye naloliwe. Sitawubuka kulokuphunyeleliswa lokuphutfumako kwaletinhlelo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo ikakhulukati kubantfu labasebentako.
Kufinyeleleka ku-elektrisithi, emantini nasekutfutfweni kwetinsila sekuncono. Nga 2005, iNingizimu Afrika beseyifike ku-Millennium Development Goal macondzana nekuphakelwa kwemanti lasisekelo, ngekwenta ncono kufinyeleleka kusuka ku 59 nga 1994 kuya ku 83 nga 2006. Ngekuya ngeLuhlelo Lwentfutfuko Lwamhlab'hlangene, iNingizimu Afrika ngulenye yemave lambalwa lesebentisa kancanye kubhajethi yetemphilo kundlula yemanti neyekuhanjiswa kwetinsila.
"INingizimu Afrika ikhombisile kwekutsi lilungelo lebantfu kumanti lingasebenta njani njengendlela yekuhlomisa futsi inkhombandlela kutingucuko tenchubomgomo yelilungelo lelisisekelo lemanti isite kukhulisa kufinyeleleka kanye nekuncoba lokulingalingani ngekwelibala lokutfolwe kulubandlululo, incenye yakhona yenteke ngemagunya lasisekelo selilungelo".
Kumele siyigubhe sikujabulele lokuphumelela lokungaka. Kodvwa kulicinisa kutsi bantfu labatigidzi letingu 4 bete emanti lafanele. Lbanyenti bakhona basete igezi futsi abatfutfwelwa netinsila.
Siyatigcabha kwekutsi ngekhatsi kwemnyaka munye, sikhonile kunciphisa lomtfwalo wekucedza lokusetjentiswa kwemabhakethi etindzaweni tekuhlala letihlelekile cishe ngehhafu. Sisendleleni yekucedza loluhlelo lolungabukeki kuletindzawo ngasekupheleni kwalomnyaka.
Sitawuchubeka sibukane naletincabhayi kute sicedze loku lokumbi futsi lokungabukeki eveni letfu kute sikwati kukhuluma ngenkhululeko nangekujabula lokuya ngekukhululeka.
Kuhlolwa kwemfundvo kanye nekutfolwa kwemakhono kukhombisa kutfutfuka lokusetulu nga 2004, nanobe nje kutotoba. Loku kusho kuto tonkhe tigaba tekufundza, kubhalisa etikolweni sekukonkhe kanye nemanani ekuhlanganyela etikolweni letiphakeme. Emanani ekuphasa kwaMatikuletjeni lantengantengako ayakhombisa kwekutsi kunyenti lokusamele kwentiwe kute kumamiswe loluhlelo futsi kucinisekiswe kwentiwa ncono lokungagucuki. Ngasikhatsi sinye, sibalo setitjudeni tamatikuletjeni letiphasa iMethamethiki ngegreyidi lesetulu incono kancane kundlula nga 1995. Futsi siyachubeka ngekukhombisa kungacini kahle ekuphumeleliseni luhlelo lweMfundvo leSisekelo yalaBadzala.
Nanobe luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba luholele etindzaweni tekuhlala letinyenti kulesikhatsi sanyalo, sisadzinga kufaka kakhulu umfutfo ekusebenteni ngalamacala lasele, lamanyenti akhona lacakako. Ngakulolunye luhlangotsi, kuncane lokwentiwe mayelana nekwabelwa kabusha kwemhlaba. Sitawubukisa kahle letivimba kute kuphangisiswe loluhlelo.
Tonkhe letinhlelo tetemnotfo netetenhlalakahle tenta incenye yemasu etfu ekunciphisa futsi nekucedza buphuya lobuchubekako ngekuhlasela bantfu betfu labanyenti. Umsebenti lowentiwe lomnyaka lophelile, lowentiwa ngubomake ngeluhlelo lwe-South African Women in Dialogue basebentisana nematiko ahulumende lahlukahlukene, kufaka ekhatsi kuvakasha emaveni lafana neTunisia kanye neChile lapho kwentiwe khona lokunyenti ekulweni nebuphuya, ukhombisa kuba khona lokushodako etinhlelweni tetfu.
Siphangisise kuceceshwa kwetiSebenti teteNhlalakahle temiNdeni kumazinga ebucwepheshe nakumazinga ekwelekelela kucinisekisa kwekutsi lamakhaya latfoliwe asekelwa ngendlela lefanele futsi ayacashelwa.
Loku kutawucinisekisa kutsi lokuhlanganiswa kweluhlelo lwebazuzi belusito lwetenhlalakahle kutinsita tamasipalati kanye nematfuba ekusebenta, kutawuchubeka kugcile kulomsebenti kucinisekisa kwekutsi bantfu labanyenti bayaphuma kulokwetsembela kutibonelelo tetenhlalakahle futsi bangena emakethe yekusebenta. Kwanyalo, sitawuchubeka ngekubuka imiklamo lemisha letawenta ncono imihola yebahlali.
Libanga lelibalulekile lalamangenelelo kumele kube kuciniswa kwalemitamo lehlanganyelwe kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kwenta ncono lubumbano lwetenhlalakahle.
Kulomnyaka wesikhumbuto sema-60 eSivumelwano saboDokotela sebabaholi base-Afrika kanye nemiphakatsi yemaNdiya, sikhumbuto seminyaka lenge-30 sekubulawa kwaSteve Biko kanye nesikhumbuto sema-20 sekuvaksha eDakar kwetinhlakaniphi temaBhunu kuyohlangana ne-ANC, lendzaba yekwahlukana kwetfu futsi nekutiva singebantfu baseNingizimu kumele kwentiwe kuto tonkhe tihlaka, ngendlela lecinisa kubumbana kwetfu njengesive. Lokunye futsi, kulesikhumbuto sema-30 sekuvalwa kwemaphephandzaba i-The World kanye ne-The Weekend World, siphocelekile kwekutsi sibute lombuto - kanye sesisayawati umsebenti umsebenti wekwakha kubumbana kwesive kanye nekwenyusa umcondvo lofanako wekutiva semukelekile, sicinisekisa le-glu lebambe sive setfu ndzawonye.
Ngalamanye emagama, tindlela letidzingekile tekwenta ncono kubumbana kwesive angeke tentiwe nguhulumende kuphela. Kumele sonkhe njengebantfu baseNingizimu Afrika sikhulume ngenkhululeko ngaloku lesikufunako futsi nasekuboleni kwebucotfo, futsi sisebentele kutfola lenjabulo leta nako.
Nginesiciniseko kutsi sonkhe sitawuvumelana ngekutsi ngekusebentisana kutfola injabulo leta nenkhululeko kuyafana nalencabhayi yekulwa nebugebengu.
Kwenyusa kuthula nekukhuseleka kutawufaka wonkhe umuntfu. Sitawakha futsi sengete kulomklamo wavelonkhe wekuthula kanye nekulwa nebudloba lobungaphaeli lobubhekene nemiphakatsi kuphindvwe kubukwe kakhulu tindlela letehlukene tebudlova lobentiwa kubomake.
"Kuthula nekusimama kwetepolitiki nako kuyincenye lesemcoka yemitamo yahulumende yekwakha simo lesihle sekugcugcutela kusisa. Kutawutsatfwa sinyatselo lesicinile kucedza kungabi nemtsetfo, kushushumbisa tidzakamiva, kutsengisa ngetibhamu, bugebengu futsi ikakhulukati kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana."
Kulicinisa, angeke sibucishe lobubi naletento letimbi bese sesitsi sijabulela inkhululeko uma imiphakatsi iphila ngekwesaba, itivalele ngemabondza lamadze lanemayela lahlabanako, labahlala baphakamise tibindzi, etitaladini nasemigwaceni yetfu, bangakhona kutijabulela ngekukhululeka tindzawo tetfu tasemiphakatsini. Kusobala, kumele sichubeke futsi sicinise imphi yetfu nebugebengu.
Nanobe sesindlule lesibalo lesebesihlosiwe semaphoyisa langu 152 000 lacashwe kuLuphiko Lwemisebenti YemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, futsi nanobe sesente ncono luhlelo lwekucecesha, siyavuma kwekutsi lomphumela waloko uwakabi sezingeni lelisetulu kubo bonkhe bantfu kutsi bative baphephile futsi bakhuselekile. Nanobe sesinciphise kuba khona kwebugebengu lobentiwa ngetandla, linani lekuncipha lemnyaka macondzana netigaba letifana nekubamba inkhunzi, kushaya nekubulala busangaphasi kwa 7-10 kuleli lesilihlosile. Futsi kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana kuchubeka ngemazinga langakemukeleki.
Kukhula ekwentekeni kwebugebengu lobehlukile ngalesikhatsi sesiteleka sabanogadza ngabe kusikhombisile kwekutsi lemboni yabonogadza angeke isetjentwe malula njengendzaba yangasese yemkhakha wangasese. Loluhlelo lwekulawula lesinalo lunemagebe. Loku kusho tintfo letifana nemazinga emiholo, tinhlelo tekuhlola kufaneleka kwetisebenti, kuphocelelwa kwetinkhombandlela etimotweni tekuhambisa imali, futsi njalo njalo.
Lena yindzaba lesitayebuyeketa ngekuhamba kwalomnyaka, kute kutsi, ngetulu kwekwenta ncono umsebenti wemaphoyisa, sonkhe semboni yangasese singakha simondzawo lapho khona kuhlangabetwana khona netidzingo tekuphepha kwesive, lapho kusetjentiswa khona imitfombolusito leminyenti.
Sitawuphindze sichubeke sifake umfutfo ekwenteni ncono kusebenta kwetinkantolo tetfu, kute sikhulise lelijubane lekunciphisa kusalela emuva kwemacala. Sitawucinisekisa kuphunyeleliswa kwetincumo tekukhulisa tidzingoncanti tetiNsita tetekuCondziswa kweSimilo, kwenta ncono kuphatfwa kwekuLawulwa kwemiNyele kanye nekungena kwebantfu eveni netinsita tekukhishwa kwemiculu.
Bonkhe butsakatsaka lesinabo ekwenteni ncono tinsita eveni bubangelwa kungabi nemtsamo lowanele kanye netinhlelo tekucaphela kuphunyeleliswa. Ngenca yaloko, kulesikhatsi lesiya ku 2009, indzaba yekuhlelwa kanye nemtsamo wembuso itawuhlala isetulu ku-ajenda yetfu.
Lokuphumele ngaphandle, kunaloku lokunye, njengemkhakha losemcoka wekungenelela nguloku lokucuketfwe ekuceceshweni kwetisebenti tahulumende kutikhungo letahlukahlukene kanye nendzima ye-SA Management Development Institute lekumele ibe ngumphakeli wetinsita tekucecesha lohamba phambili kutisebenti tahulumende.
Emazinga ekutfobela ngekhatsi kwematiko, macondzana nemsebenti wahulumende kanye nemtsetfo wekuphatsa timali, kuhlangahlangene. Loku angeke kuvunyelwe kutsi kuchubeke, nanobe singakhumbula kwekutsi kubuka lokufanele kwetidzingo etigabeni tavelonkhe netetifundza sekulawulwa kakhulu. Macondzana naloku, kusetjentiswa kweluhlelo lesivumelwano sekuhlola kubalulekile ikakhulukati kubaphatsi labasetulu.
Tinhlelo tekwenta ncono umtsamo wetinhlelo tahulumende wasemakhaya kugijima ngesivinini. Masinyane ngemuva kwelukhetfo lwabohulumende basemakhaya ngaMashi 2006, kwentiwa tinhlelo tekufundzisa, kukhumbula kwekutsi emameya langu 62 bekamasha.
Lokungatsi kubi, kutsi kubomasipalati labanyenti, kunetikhala letinyenti nobe tivele kubaphatsi labakhulu nakulobunye bucwepheshe. Sibonelo, kulomnyaka lophelile ngaSeptemba, bomasipalati labangu 27 bebangenabo baphatsi babomasipala; eSifundzeni saNyakatfo Nshonalanga, lizinga letikhala kusigaba sebaphatsi labakhulu besingetulu kwa 50; kantsi eMpumalanga munye nje kuphela umphatsi lomkhulu lobekacedze Tivumelwano Tekusebenta Letisemcoka.
Siyachubeka ngekuniketa timphendvulo kuletincabhayi futsi sitawenta yonkhe imisebenti ledzingekile, lelandzela i-Ajenda Yelisu Labohulumende Basemakhaya Lesiminyaka Lesihlanu, lelifaka ekhatsi lusito ngco kubomapasilati leliphuma kumitimba yavelonkhe neyetifundza, kanye nekuciniswa kwemaKomiti emaWadi - langu-80 akhona sekasunguliwe kulo lonkhe live.
Luhlelo lwekulinganisa ema-instrumenti ekuhlela kuyo yonkhe imikhakha yahulumende luyachubeka, kwentiwa imiklamo yekulinganisa lokuphelele kutigodzi nakumametro etfu langu 13. Lemiklamo yekulinga kumele iphetfwe ekupheleni kwalomnyaka.
Kulirekhodi lesingatigcabha ngalo kwekutsi ngetulu kwehhafu yetigodzi nemametro babambe Imihlangano Yekukhula Nentfutfuko, kanye letinyenti tihlose kucedza lenchubo ekupheleni kwaFebhuwari. Loku kutawenta sisekelo sekusebentisana kubo bonkhe balingani ekuphangisiseni kutfutfukiswa kwemnotfo wasemakhaya.
Ngitsandza kutsatsa lelitfuba lalomcimbi kubonga Lisekela laMengameli Phumzile Mlambo-Ngcuka ngebuholi lobunshisakalo labunikete ekuphunyelelisweni kwe-Accelerated and Shared Growth Initiative, ngekusebentisana netiNdvuna kanye naboNdvunankhulu labenta i-Task Team, lebukane phaca naletintfo letidzinga kwentiwa kucinisekisa emazinga lasetulu ekusisa kanye nekucasha, kanye netindzaba letifana nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nekusebenta kahle kweluhlelo lwembuso. Sibonga kakhulu ligalelo labo bonkhe baPhatsiswa kanye nabo bonkhe baphatsi labakhulu, kuto tonkhe tigaba tahulumende letintsatfu, ekuholeni lenchubo nasekuphumeleliseni tinhlelo tahulumende setiphelele. Loku kungumnyombo wemitamo yetfu yekutsi sicedze loku lokumbi futsi lokungabukeki emphakatsini wetfu kute sikwati kukhuluma ngenkhululeko nangekujabula lokuta ngekukhululeka.
tfutfukisa lisu leliluliwe kubeka phambili emangenelelo lasemcoka kubazuzi betimani netimbiwa, betekulima nekulungiselela tintfo letilinyiwe, umkhakha wetimphahla letimhlophe, timboni telikhono lekucamba, tinsita temphahla netemitsi. Loku kumele kufake umklamo locondzile wekukhulisa umtsamo wavelonkhe kukhicita timphahla tekutsengiswa. Sibonelo macondzana nekuzuzisa timbiwa, sitawusungula i-State Diamond Trader letawutsenga emadayimane langu 10 kumakhiciti balapha ekhaya bese sekatsengiswa kubajubi nebakhiciti balapha ekhaya.
tfutfukisa tinhlelo tekuhlelembisa kusisa kumikhakha ye-supply chain yetinhlelo tetidzingoncanti tetfu, kufaka ekhatsi ema-capital goods ku-ICT, tekutfutsa nembani: macondzana nembani, sitawuphindze siphangisise umsebenti wetfu wekucinisekis kwetsembela kakhulu kuphehla umbani we-nuclear, igesi yemvelo kanye naletinye tindlela temitfombo levuselelwako yembani. Macondzana netekuchumana. ngiyajabula kumemetela kwekutsi Litiko Letekuchumana sikanye naletinye tinkapani tabomakhalekhikhini ne-Telkom baphetsa tinhlelo tekwehlisa emanani etincingo kulomnyaka kute kuzuze onkhe emakhasimende. Ngetulu kwaloko, iTelkom itawucalisa kusebenta kwemanani laphasi e-bandwidth yemave emhlaba kutikhungo tekutfutfukisa letingu 10 ngasinye sicashe bantfu langu 1000, njengencenye yemtamo wekukhulisa umkhakha we-BPO. Letikhungo titawufakwa etindzaweni letfolwe nguhulumende. Lamanani lasipesheli atawucatsaniswa ngco netinsita nemtsamo lofanako ngenyanga letiniketwa kunobe nguwaphi emave lacananisekako.
Sitawuphindze sitsatse tinyatselo latahlukahlukene kwenta ncono kuncintisana kumnotfo, letinye takhona kwehlisa tindleko tekwenta ibhizinisi nekwenyusa kusisa, kufaka ekhatsi kungeniswa lokusebentako kweluhlelo lwe-Regulatory Impact Assessment, kutfutfukisa umtsamo welijubane leliphangisako le-broadband velonkhe nasemaveni emhlaba, kuphetsa loluhlelo lwekwenta ncono umtsamo webalawuli baloliwe nebematheku, nekucinisa kusebenta kahle kwemitimba yekuncintisana yetfu.
Inchubo lesiyentile macondzana nekuhlela kabusha kwemaKolishi Ekuchubeka Ngekufundza nekuCecesha isakhele ematfuba ekukhulisa kakhulu sibalo sema-artisan lakhona. Kucala kulomnyaka, imitfombolusito itawuniketelwa kuniketa lusiko lwetimali kubantfu labaceceshwako labaludzingako, labangena kuletikhungo. Ngasikhatsi sinye, sitawuphutfuma ngekucatulula imisebenti phakatsi kwemikhakha yavelonkhe neyetifundza ekuphatfweni kweluhlelo lwe-FET. Siyetsemba kwekutsi umtamo wetfu wekwenyusa lomkhakha wematfuba utawusita kutfumela umlayeto ikakhulukati kubantfu betfu labasha, kutsi emakhono ebu-artisan njengentfo lesemcoka yekukhula kwemnotfo njengaletinye tigaba teticu.
Ngemuva kwekubonisana lokujulile phakatsi kwahulumende nebaholi bemanyuvesi etfu, kufinyelelwe kusivumelwano futsi kwatsatfwa netincumo ngetinsitancane letidzingekile kucinisekisa kutsi lamakhono langatfolakali malula ayatfolakala.
Macondzana naloku, sitsandza kubonga indzima ledlalwe nguMklamo loHlanganyelwe wekuTfola emaKhono, loletsa ndzawonkhe hulumende, ibhizinisi, temisebenti, tikhungo tekucecesha kanye nalabanye.
Njengobe emaLunga laHloniphekile akwati, siphindze sakhulisa kakhulu sibalo setikolwa letingabhadalisi imali yesikolo.
Ekwenteni letidzingoncanti naletinye tinhlelo sitawatiswa sibopho setfu kucinisekisa kutsi i-2010 FIFA World Cup ihamba phambili kutindlula tonkhe. Sifisa macondzana naloku kuhalalisela i-Local Organising Committee kanye nalabanye balingani ngemsebenti lomuhle labawentako.
Kusobala, kute sicinisekise kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayakujabulela loku lokufika nekukhula kwemnotfo, loku naletinye tindlela kutawudzinga kupheleketelwa tinhlelo leticinisiwe kubukana naletinsayeya teMnotfo weSibili.
sicale kusebentisa uMtsetfo wemaLungelo eMhlaba wekuHlala kute kwentiwe kubentisela kuhweba kwemhlaba wekuhlala, kuphindze ngasikhatsi sinye kukhuliswe lusito lolufana nekunisela, timbewu kanye netintfo tekusebenta kubalimi labancane nalabakhulu.
Tinhlelo tetemnotfo lebesisho kuto tenta incenye yemklamo lohlanganisiwe lapho khona bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bafaka ligalelo kute kuncishiswe emazinga ebuphuya kanye nekungalingani emphakatsini wetfu. Kitsi akusuwo umzekelo kuvuma kwekutsi imphumelelo yedimokresi yetfu kumele futsi itawulinganiswa ngetinyatselo leticinile lesititsatsako kwenta ncono lizinga lemphilo lalabo labasengcuphelweni kakhulu emphakatsini wetfu.
Kute kwentiwe ncono letinhlelo tetenhlalakahle lesitifake kuleminyaka lendlulile, kulomnyaka sihlose kucedza lomsebenti lesewucalile wekuhlela kabusha luhlelo lwetfu lwekucinisekisa inhlalakahle kute kutsi kuphunyeleliswa lokuhlelwe ngetigaba kucale masinyane. Incenye lesemcoka yalengucuko kutawuba ngumsebenti wekulungisa leliphutsa lelibonwe kuMbiko wanga 2000 weKomiti yekuPhenya kuloLuhlelo loluPhelele lwekuCinisekisa iNhlalakahle eNingizimu Afrika. Loku kungenca yekutsi insika lehlobene nemiholo lefaka sandla kuluhlelo lwekucinisekiseka kwetenhlalakahle lwetfu ayikho nobe ayiketsembeki kusibalo lesikhulu sebantfu labasebentako. umgomo lohola lendlela kutsi, kulo lonkhe loluhlelo loluniketwa ngebhajethi yahulumend, sidzinga kubuka kungeniswa kweluhlelo lwekucinisekiseka kwetenhlalakahle loluhlobene nemiholo lolulawulwa ngumgomosisekelo wekumelana kutenhlalakahle.
Loku kusho kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batawujabulela bulunga lobufanako, beluhlelo lwemshuwalensi wetenhlalakahle loluphetfwe ngendlela lekahle, bese kutsi laba labahola imiholo lesetulu batawuchubeka ngekufaka sandla kutikimu temshuwalensi wangasese wemhlalaphasi.
nentsela yekucinisekiswa tetenhlakahle kwesekela kongela umhlalaphasi lokusisekelo, kufa, kukhubatela kanye netinzuzo tekungasebenti.
Indvuna Yetetimali itawuphindze igalele kabanti ngaletindzaba kuNkhulumo yeBhajethi. Lekumele sikukhumbule kutsi kucedza luhlelo lwekuphatsa lolusha lwekuinisekiseka kwetenhlalakahle, kutawudzingeka kwekutsi hulumende ente inchubo lephelele yekubonisana nabo bonkhe balingani betenhlalakahle bantfu ngekwabo kanye ne-NEDLAC.
Ngetulu kwaloko, siphindze sacala tindlela tekuhlola kutfola bantfwana labantulile labangetulu kweminyaka lengu 14.
kuphangisisa kwakhiwa kwetindlu letibita kancane lokutawudzinga kusungulwa kwe-Special Purpose Vehicle letawuphatsa timali, kulinga kusebenta kweSiphakamisomtsetfo Sekuphatsa Kusetjentiswa Kwemhlaba kanye nekucinisekisa letintfo letiselele tesivumelwano lesesisalele emuva semkhakha wangasese wetindlu letibita kancanye kuyaphetfwa.
nekuchubeka ngekubukisisa ikakhulukati timbangela tekufa lokungesiyo imvelo emphakatsini wetfu kanye netifo letiphatselene netindlela tekuphila, malaleveva, tihlobo letehlukene teTB, tingoti temgwaco kanye nebugebengu bebudlova.
Macondzana naloku, hulumende utibophelele kucinisa umkhankaso wekulwa neHIV ne-AIDS kanye nekwenta ncono kusebentisa kwawo kwato tonkhe tisetjentiswa talendlela lephelelele njengekuvimbela, kunakekela kwasekhaya nekwelashwa. Sitawucinisekisa kwekutsi lobudlelwano lobakhiwe kuyo yonkhe leminyaka buyaciniswa, kantsi nelisu leliphelele lavelonkhe lelentiwe ncono lekulwa ne-AIDS kanye netifo temacasi liyaphetfwa masinyane.
Kulomnyaka sitawuphetsa tinhlelo leticinile tesetjentiswa kwetigaba tekugcina tetinhlelo tetfu kute kuhlangabetwane nemathagethi ekutsi wonkhe umuntfu atfole emanti nga-2008, kutfutfwelwa kwetibi nga-2010 kanye nagezi nga-2012. Sitawuphetsa lelisu kanye netinhlelo tekulungisa letinkinga telubumbano lwetenhlalakahle, kufaka ekhatsi lisu leliphelele futsi lelihlanganisiwe lekulwa nebuphuya lesikhulume ngabo, kanye nekulungisa letindzaba letiphatselene nelubumbano lwavelonkhe, tinhlelo temagugu nebungibo bemuntfu.
Yonkhe lemitamo, Somlomo naSihlalo, kumele ihambisane nemklamo losimamisiwe wekwenta ncono kuphepha nekukhuseleka kwemphakatsi. Macondzana naloku, sitawucinisekisa kwekutsi letincumo letitsetfwe letimayelana nekucinisa imphi yetfu yekulwa nebugebengu tisetjentiswa ngendlela lekahle. Lencabhayi lesinayo yekubukana nalendzaba ayihlobana netinchubomgomo.
Kantsi, intfo kedzingako kuhlela lokufanele, kuhlelembisa kanye nebuholi balaba lababukene nekuphocelelwa kwemtsetfo, tinhloli kanye nemaphoyisa ekucondziswa kwesimilo, kanye nemisebenti yeluhlelo lwebulungisa. Linyenti laletisebenti tahulumende tikukhombisile kwekutsi ngekubonisa kwekutsi batimisele kubeka timphilo tabo engotini kanye nekudzela sikhatsi sekutsi babe neminideni yabo, ekuvikeleni inkhululeko yetfu nekukhuseleka kwetfu.
nekwenta ncono luhlatiyo lwetfu lwemikhuba yekwenta ncono mayelana nekuvimbela kanye nekulwa nebugebengu. Macondzana naloku, kumele siphendvulo kulelicinisa lesilatiko, njengobe kwenteka kulamanye emave, linani lelikhulu lebugebengu bebudlova lobentiwa benteka etindzaweni leticindzetelekile ngetemnotfo nangetenhlalakahle eveni letfu futsi budzinga kungenelela lokunemandla nalokusimeme kwemphakatsi lokubuke ngco ekuvimbeleni bugebengu.
Njengobe sesikhulumile, leti naletinye tindlela tingaphumelela kuphela uma singakha budlelwano ngekhatsi kwemiphakatsi yetfu futsi ngaphakatsi kwemiphakatsi kanye nemaphoyisa, kwenta imphilo ibe matima kakhulu kutigebengu.
Macondzana naloku, sikhutsatwe kutimisela kwebaholi bebhizinisi kanye nemiphakatsi yetenkholo kuphindze bacinise lobudlelwa lobuphasi, kanye nekuniketa sikhatsi sabo nemitfombolusito kucinisa lemphi yekulwa yekulwa nebugebengu. Hulumende utawudlala indzima yakhe kucinisekisa kutsi lobudlelwano buyasebenta, nekutsi sonkhe sisebenta ngekubambisana kwenta umsebenti wekuvikela takhamuti tetfu.
Kumele ngiphawule kwekutsi Lihovvisi Letekuphepha Nekukhuseleka kanye neLuphiko lwemaPhoyisa basebenta ngetiphakamisi tekuphidze bente ncono kusebenti kanye nekuphumelela kwalamaForamu emaPhoyisa eMmango labaluleleke kakhulu.
Kute aphindze ente ncono umsebenti wakhe ebantfwini, hulumende kumele akhulise umtsamo wawo kanye nekusebenta kahle kwakhe.
sicinise umtsamo wekucaphela nekuhlola kutonkhe tigaba, kufaka ekhatsi kuceceshwa kwebaphatsi lababukene nekusetjentiswa kwaloluhlelo.
siphindze sengete umtsamo futsi sinikete lolunye lusito kutikhungo tebuholi bendzabuko.
Kwenta ncono kwengamela kusho kuba nedathabhesi yelubalobalo lulocondzile lwekwahlukahlukana kwenhlalakahle ngekhatsi kwesive setfu. Macondzana naloku, kutawentiwa luklayo lolukhulu nga 2007. Emalangeni lamabili landlulile tisebenti letingu 6 000 te-Statistics South Africa tiye kulo lonkhe lelive letfu kuyewugcogca umniningwane kumakhaya langu 280 000 lakhetselwe kuhlanganyela kuLuklayo lweMphakatsi, letawuniketa hulumende sitfombe setimeko tetakhamuti kuto tonkhe tincenye telive.
Nga-Okthoba labanye bantfu labangu 30 000 kumakhaya langu 8 000 batawukhetfwa kuyewuhlanganyela kusifundvo sephaneli yavelonkhe sekucala eNingizimu Afrika, i-National Income Dynamics Study. Labantfu labangu 30 000 tawuhlala bahlolwa ngekuhamba kwesikhatsi, kute kuvisiswe tintfo letifana nekuyewuhlala kuletinye tindzawo, tingucuko kumakethe yemsebenti, kuhmaba phakatsi kwebantfu kanye nemniningwane wemakhaya kanye nekuhlakateka. Ngitsandza kutsatsa lelitfuba kucela bonkhe laba labakhetsiwe kwekutsi basebente ngalokuphelele kulemiklamo lebalulekile.
Kutimphumelelo letikhulu tebantfu base-Afrika kuleminyaka lemibili nehhafu lendlulile kube ngulobuyiselwa kwekuthula kuGreat Lakes Region. NjengeNingizimu Afrika, siyatigcabha, ngendzima ledlalwe ngebantfu betfu ekusiteni kuletsa lengucuko - kusuka kumadvodza nebomake labancane kuMbutfo weTekuvikela kuye kutikhungo tahulumende netangasese labanikete sikhatsi sabo kucinisekisa kwekutsi liphupho lase-Afrika liyafezeka emabaleni aPatrice Lumumba.
Sitawuchubeka ngekusebentisana nabosesi betfu eDRC, naseBurundi, kanye naseComoros naseSudan kucinisekisa kwekutsi timo tekuthula nekusimama tichubeka ngaphandle kwekuma tibe sente lekuvunyelwene ngaso sekwakhiwa kabusha kwemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalakahle.
Kodvwa, nanobe sineligunya leliphelele lekugubhela timphumelelo letentiwe yi-Afrika emtameni wayo wekutfola kuthula nentfutfuko, angeke sititsatsele phasi letinsayeya lesibukene ekubukeni letindzawo letisele letinembango, ikakhulukati lenchubo yekuthula jikelele eSudan, kufaka ekhatsi lesimo eDarfur, e-Ivory Coast naseSomalia.
Hulumende wetfu utawuphendvula ngendlela lefanele lelingene umtsamo wetfu, kusicelo se-African Union selusito ebantfwini kanye nakuhulumende waseSomalia. Kulosemcoka kuloku, ngulemiklamo lechubekako yekucinisekisa kutsi bameleli ngekhatsi kweSomalia bayakhulumisana kutfola sisombululo lesifaka konkhe futsi lesisebentako, ngekuya ngesidzingo sekutfola kucolelana kwavelonkhe.
Kulomnyaka i-African Perr Review Forum itawuphetsa kubuyeketa kwelive letfu. Ngitsantsandza kutsatsa lelitfuba kubonga tishayamtsetfo tetfu, tiNdvuna tahulumende kanye nematiko, tinhlangano tetfu tesive kanye nemphakatsi wonkhana ngeligalelo labalentile kulomsebenti lobewumetima njengobe bewumusha kudimokresi yetfu lencane. Sitawuphindze sitsatse tinyatselo letidzingekile kuphumelelisa tinhlelo letidzingekile tekusebenta letitawuphuma njengemphumela wenchubo yekubuyeketwa kwabontsanga.
Ngalokunjalo, sitawuchubeka ngekusebenta nalo lonkhe livekati letfu kanye nebalingani labasatfutfusa betfu kuphangisisa kusetjentiswa kwetinhlelo teNEPAD.
Nje kulenyanga lephelile, iNingizimu Afrika icale luhambo lwemsebenti njengelilunga lelingesilo lalomphelo lwe-United Nations Security Council. Sitsandza kwetsembisa, egameni lebantfu baseNingizimu Afrika, kutsi kulemitimba yemave ngemave, sitawenta konkhe lokusemandleni kuphindze sifake ligalelo ekuthuleni nasekukhuselekeni kwemave emhlaba.
Macondzana naloku sitawuphindze sichubeke nekubandzakanya baholi bebantfu basePalestine, ka-Israel, e-Iraq, e-Iran nakulamanye emavelo laseMiddle East kanye nasePersian Gulf.
Sitawuphindze sichubeke ngekucinisa budlelwano betfu nalamanye emave alelivekati, balingani betfu eNdiya, eBrazil kanye ne-People's Republic of China, kanye nalamanye emave eNingizimu, kanye naseJapan, eYurophu kanye naseMelika leseNyakatfo.
Munye wemibuto lematima lekumele kutsi siphendvule macondzana nekucala lokuphangisako kwe-Doha Development Round yetinkhulumomphikiswano te-WTO. Siyetsemba kwekutsi tisombululo titawutfolakala ngalokubambeleleka lokukhona, nekutsi kusifiso sesikhatsi lesidze semave latfutfukile kanye nalawa lasatfutfusa kutsi letinkhulumo tifike esiphetfweni lesitsandzekako.
Kusukela kuleligunya lelidvumile langa 2004, sente inchubekelaphambili letsandzekako ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe ngulencono. Akumelanga sitsatsele phasi bonkhe lobumetima lesisatawuhlangabetana nabo.
Kodvwa lomlayeto wekutsi lwati lwetfu loluhlangene lolusitjela kona kutsi, ngekusebenta ngekubambisana, singaphumelela ekuhlangabeteni umgomo lofanako lesitibekele wona njengelive - kwakha imphilo lencono yawonkhe wonkhe, eliveni lelingakacukatsi futsi lelingakameli loku lokumbi futsi lokungatsandzeki kumphakatsi weluntfu.
Kumele namuhla, futsi ngekutetsemba lokukhulu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko. Kumele singangabati kusebenta ngekuphangisa kutfola "injabulo leta emadvodzeni nakubomake uma bahlala emhlabeni lokhululekile".
Asikafiki lapho. Kodvwa kute lomunye, ngaphandle kwekutsi, lotawucinisekisa kwekutsi leliphupho liba yimphumelelo. Ngako-ke, asikhweceni emabhuluko etfu sisebente, kuvisisa ngalokuphelele kwekutsi lomsebenti wekwakhwa iNingizimu Afrika lesiyifisako ngumtfwalo lofanako lesabelana wona sonkhe.
Umtsetfo 63 wemiTsetfo yeNkantolo yemaJaji yaseNingizimu Afrika, njengobe ichitjiyelwe kuSatiso saHulumende R. 500 sangamhlaka 12 Mashi 1982 kanye na R .801 sangamhlaka 23 Apreli 1982.
Imitsetfo yeNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika njengobe ishiciyelwe kuSatiso saHulumende R .277 sangamhlaka 3 Mashi 1967.
Sivumelwano saseHague sangamhlaka 5 Okthoba 1961.
Tikhatsi tesive nguMsombuluko-Lesihlanu, 08:30-12:30 (kungafaki emaholide esive).
Luphiko Lwekwentasamtsetfo lutawuniketa satiso semalanga lasikhombisa ngekuvala ngelilanga lelingesilo liholide lesive.
Incwadzi yesimo sebusakhamuti.
Lucingo: 012 324 1860.
Likheli lendzawo: Litiko Letasekhaya, 173 Pretorius Street, Pretoria.
Likheli leliposi: Private X605. Pretoria, 0001.
Lucingo: 012 338 9300.
Ifeksi: 012 328 5120.
Likheli lendzawo: Health Professions Council at 553 Vermeulen Street, Arcadia, Pretoria.
Likheli leliposi: P.O Box 205, Pretoria, 0001.
Titifiketi letigcwele nobe letifinyetiwe tekutalwa, temshado netekufa.
Kuvula imiculu ye-PDF, udzinga kuba ne-Acrobat Reader 4 nobe ngetulu lefakwe kukhompyutha yakho.
Imali legodliwe letfolwe yinyuvesi ibe ncono kumnyakatimali wanga-2005 ngenca ye-nt surplus ya R64,3 tigidzi, lemele 5,7% wemalingena seyiphelele.
Imalingena seyiphelele yeNyuvesi ikhule nga 11,9% kuye kuthothali ya R1 134 tigidzi, bese kutsi inchitfomali seyiphelele ikhule nga 7,1% kuye kunchitfomali seyiphelele ya R1 070 tigidzi kumnyakatimali wa 2005.
Imalinsalela yemnyakatimali wa 2005 ibekelwe tinhloso letitsite.
Imalingena yeNyuvesi yeluchasomali lwembuso imele 44.0%.
Imalingena yeNyuvesi yeluchasomali lwembuso imele 44.0%. (2004: 45,1%) yemalingena lephelele.
Sibonelo saNjing. De Waal, ngalesikhatsi asebenta njengeMengameli we-SAELA, lebeyihlela umbhalo lokhetsekile we-Education Lawu yeJenali ye-Juridical Science (JSS-UOVS) yanga 2009.
Sivumelwano sekuphakelwa kwetinsita sasayindwa phakatsi kweLitiko Letemfundvo neleTemisebenti yaHulumende ngamhlaka 31/07/2005.
Uma ungabata nobe ufuna lolunye lwati lwanobe nguluphi luhlangotsi lwalomklamo, khululeka kutsintsa Phumzile Mmope, ku (018) 299-4391 nobe incwadzigezi: hcmppm@puknet.puk.ac.za.
Emabhasari eticu letisetulu e-NWU aniketwa bafundzi labafundza ngalokuphelele, lababhalisiwe labafaneleka kufaka sicelo ku-National Research Foundation (NRF) ku http://www.nrf.ac.za kanye naku-Medical Research Council (MRC) ku www.mrc.ac.za.
Bahlangabetana netidzingo letincane, kodvwa labangazange batfole ibhasari kuloMkhandlu lobaliwe.
Uma ngabe ufuna kwabelana ngemicabango yakho nge-NWU, sitfumele incwadzi ku nelia.engelbrecht@nwu.ac.za nobe HHRVLM@nwu.ac.za.
Sitsandza kucinisekisa kwekutsi Nks HM Vorster (lusuku lwekutalwa 1953-05-02), ngemuva kwekutsi i-Primary Education Diploma yeminyaka lemitsatfu, ucedze lenye i-one-year junior primary training course.
Sikhutsato selinanikhulu la R3 050 000 ngemnyaka, semabhizinisi lasise kutakhiwo, kufenisha, kumishini nasetimotweni.
Linanikhulu la R100 000 litawudzinga umnikelo wakho welinanikhulu la R400 000.
Incwadzigezi yemibuto yeluchasomali: info2@nefcorp.co.za.
Lewebhusathi inetinyatselo tenkhombandlela yenchubo yeluchasomali, yitfole lapha.
Sivakashele ku 6th Floor, Jorissen Place, 66 Jorissen Street, Braamfontein, 2001 nobe ku 5th Floor, Nedbank Building, St George's Mall, Cape Town.
Luhlelo lwe-Expanded Public Works Programme lutawuvulwa nguMengameli Mbheki ngamhlaka 4 Septemba.
Imiculu ingatfolwa ku http://www.nda.agric.za/docs/npposa/page_e.htm.
Uma ungafisa kwati Litiko ngemisebenti lemihle leyentiwa yi-ejensi yesiphoyisa, ungatfume incwadzegezi ku policingcomplaints@pgwc.gov.za.
Uma uphasa ihhafu yemakhozi, ufaneleka kutfola 20% webhasari.
Umhlata wemabele nguwo umhlata longesiwo wesikhumba lotfolwa kakhulu kubomake futsi kwanyalo uyimbangela lahamba yetingoti temhlata kubomake eNingizimu Afrika (16.6%).
Shaya 023 348 1401 nobe tfumela ifeksi ku 023 342 8501 kutfola lomunye umniningwane.
Ngubani langakhohlwa leligale la-Archbishop Desmond Tutu lona, ngabo 1970 nangabo 1980 futsi kuya le kubo 1990 wasuka wakhuluma ngebuhlungu besive setfu?
<fn>LulwimiLwasekhaya.txt</fn>
YesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo).
Litiko leTemfundvo liyatigcabha kwetfula lesiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) ngatotonkhe tilwimi letili-11 letisemtsetfweni eNingizimu Afrika.
Lomshikashika wekuveshina nekuhumusha umetima futsi unenchabhayi. Etikhatsini letinyenti itheminoloji nemishwana leyakhiwako yalekharikhulamu bekumele yakhiwe bantfu labasebentana nalemibhalo. Lemibhalo yayiswa etikolweni kanye nakubochwepheshe balendzima.
Litiko leTemfundvo libona lemibhalo njengesicalo semshikashika wekucinisa nekwandzisa tilwimi tetfu. Siyamukela futsi siyagcugcutela bantfu bakulendzima kusebentisa lemibhalo njengesisekelo sekutfutfukisela embili.
Kungeniswa kwesiTatimende seKharikhuramu saVelonkhe seHluko 1 - Loku kutawuniketa lwati ngeMfundvo leMiselwe emaKhono, siTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) kanye netiNkhundla tekuFundza.
Kungeniswa kweNkhundla yekuFundza seHluko 1 - Loku kutawuniketa singeniso kusiTatimendeseNkhundla yekuFundza lekufaka timphawu, lokufundvwako kanye nemiPhumela yekuFundza.
KuHlolwa kwemFundzi - Lesehluko siniketa imigomo yekwenta kuhlolwa kuMfundvo leMiselweemaKhono, kuchaze kuhlola lokuchubekako kuniketwe netibonelo tekugcinwa kwemalikodi.
Luhlu Lwekutsatsisela luniketa ikharikhulamu lesabalele kanye nemaGama lasetjentiswa ekuhloleni kanye nemagama lasetjentiswa etiNkhundleni tekuFundza.
Umtimba walencwadzi wehlukaniswe tehluko letehlukene. Kunesehluko ngasinye setiGaba semKhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele - siGaba saboKhewane, siGaba lesiseKhatsi, siGaba lesiPhakeme. Nguleso naleso sehluko sinencenye yesingeniso lesifishane lesilandzelwa ngemaCophelo ekuHlola etiGaba. Kunesehluko sekuHlolwa kweMfundzi.
EmaCophelo ekuHlola esiGaba ngasinye avetwe ngendlela leyente kube lula kubona inchubekela embili. Kusho kutsi emaCophelo ekuHlola lafanako elibanga nelibanga ayalandzelaniswa nalamanye kute thishela akwati kucatsanisa inchubekela embili ngekuhamba kweminyaka. Loku kwenta kube netikhala ngobe akusho kutsi onkhe emaCophelo ekuHlola analahambelana nawo kuto tonkhe tigaba.
Letinye timphawu tiyasetjentiswa kulo lonkhe lelibhuku kusita umfundzi ekutfoleni lwati lalufunako.
UMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 (UMtsetfo 108 wanga- 1996) uphawula ngesisekelo sengucuko nentfutfuko eNingizimu Afrika lesikuyo.
kwakha iNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti iphindze ibumbane, ikwati kutsatsa sigaba sayo lesifanele njengelive lelitimele emndenini wemave.
Imfundvo nekharikhulamu inelichaza lelibambako ekufezeni letinhloso. Lekharikhulamu ihlose kutfutfukisa emakhono emfundzi ngamunye ngalokugcwele.
IMfundvo leMiselwe emaKhono isisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Itama kwenta bonkhe bafundzi bazuze emakhono abo ngalokwanele. Loku kwenteka ngekubeka imiphumela lekumele izuzwe ekugcineni kwa-lenchubo. Lemiphumela igcugcutela imfundvo letinte kumfundzi nenchubo letinte emisebentini labayentako. SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiphumela yekufundza yemkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele emaBanga R-9 (Tikolo) kumiphumela jikelele naletfutfukisako leyasuselwa kuMtsetfisisekelo yabuye yatfutfukiswa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
kukhombisa kuvisisa kutsi umhlaba uligcogco letinhlelo letihlobene ngekubona kutsi timo tekusombulula tin-kinga atiphili titodvwa.
kubheka ematfuba emfundvo kanye newemsebenti; kanye nalokutfutfukisa ematfuba ebuhwebi.
Tindzaba letifana nebuphuya, kungalingani, buve, bulili, budzala nebuncane, kukhubateka kanye netinselele letifana neHIV/AIDS. Konkhe kunemtselela ezingeni nangendlela bafundzi lebakwati kutibandzakanya ngayo ekufundzeni.
SiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sisebentisa indlela yekubutsela ndzawonye ngekutsi sibeke kucace buncane lobusidzingo kubo bonkhe bafundzi. SiTatimende seNkhundla yekuFundza sitama nje kwakha kucaphelelisisa budlelwane emkhatsini webulungiswa betenhlalo, emalungelo eluntfu, indzawo lenemphilo kanye nekufaka wonkhe umuntfu. Bafundzi bayagcugcutelwa kutfutfukisa lwati lwekuvisisa kunotsa kwekwehlukana kwalelive, lekufaka emasiko, tenkholo tincenye tebuve kwalokuhlukana.
TeSayensi yeTemnotfo nekuPhatsa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sikhombisa imiPhumela yekuFundza lemcoka lekumele kutsi izuzwe ekupheleni kwelibanga lesi-9. Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sibuye futsi sibalule emaCophelo ekuHlola latawenta kutsi lemiPhumela yekuFundza izuzwe. EmaCophelo ekuHlola ayac-hazwa kulelo nalelo banga kubuywe kuchazwe bungako balokumele bafundzi bakwati futsi bakwati nekukwenta. Ngulawo nalawomaCophelo ekuHlola esiTatimende seNkhundla yekuFundza akhombisa kutsi umcondvo nemakhono kutfutfuka njani ngekuhamba kwesikhatsi. Kuzuzwa kwebudlelwane lobanele emkhatsini wetiNkhundla tekuFundza letehlukene (lakufanele khona nalapho kuvumelana nemfundvo khona), umcondvo nekuchubekela embili kulibanga ngelibanga kubalulekile kulekharikhulamu.
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose ekuphakamiseni kutimisela kanye nekwati kahle kubothishela lekutawuba ngibo lababandzakanyako ekutfutfukiseni tiNhlelo tekuFundza tabo. Kute kwesekwelwe lenchubo, Litiko LeTemfundvo litawuniketa inchubomgomo yekwenta lemiselwe kusiTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye. TiFundza titawakha leminye imigomo lakufanele khona kute kwenetiswe kwehlukana.
Imigomonchanti nemagugu kulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sesiTatimende setiNkhundla tekuFundza ngiko lokuphetse tiNhlelo tekuFundza. Nanobe tiNkhundla tekuFundza tibala imicondvo, emakhono nemagugu lekumele azuzwe ngekwelibanga ngelibanga, tiNhlelo tekuFundza tibalula bubanti bekufundza nemacophelo alokwentekako kulowo mkhakha. TiNhlelo tekuFundza tibuye ticukatse emashejula emsebenti loniketa sivinini nekulandzelana kwemisebenti ngalowo mnyaka kanye futsi netibonelo tetinhlelo tetifundvo lekumele tingeniswe nobe ngasiphi sikhatsi.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba saboKhewana tintsatfu nguleti: Kukwati kutibhalela nekufundza, Tibalo neMakhono ekuPhila. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesisemKhatsini: Tilwimi neTibalo titawuhlala titinhlelo letitimele. TiNhlelo tekuFundza kumele tente siciniseko sekutsi lemiphumela lebekiwe kuleyo nkhundla yekufundza yentiwa yacondza ngalokungiko. Tikolo tingakhetsa ngelinani kanye nebunjalo baletinye tiNhlelo tekuFundza bekweyamisa tikwekuhleleka kwesikolo, uma nje kubaluleka kwavelonkhe kanye nekutfutfukiswa kwetidzingo temfundzi kuleso sigaba kunakekelwa. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesiPhakeme tisiphohlongo letitsatselwe etiNkhundleni tekuFundza. Kwabelwa kwesikhatsi kuleyo naleyoNkhundla yekuFundza kuyabekwa kuwo onkhe emaBanga nemiKhakha.
Kwabelwa kwesikhatsi kungemaphesenti ema-awa latawuniketwa kufundzisa lokuhlelekile. Kulelo naleloviki lekufundza bothishela basesikolweni ema-awa langu-35; ema-awa ekuhlangana nebafundzi (kufundzisa lokuhlelekile) kutawuhluka emabangeni lahlukene. EsiGabeni saboKhewane, kumele kube nema-awa ekuh-langana nebafundzi langu-22 nemaminitsi langu-30 lekusikhatsi sekufundzisa emaBangeni 1 na 2, bese kuba nema-awa langu-25 ekufundzisa eBangeni 3. EsiGabeni lesiseKhatsi, kutawuba nema-awa langu-26 nemaminit-si langu-30 ekufundzisa. EsiGabeni lesiPhakeme, liBanga 7 litawuba nema-awa langu-25 nemaminitsi langu-30 bese emaBanga 8 na 9 abe nema-awa langu-30 ekufundzisa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sifaka incenye letse caca ngekuhlola. Luhlaka lwemfundvo lemiselwe emakhono lusebentisa tindlela temacophelo letikwati kwamukela timo tetingcikitsi letehlukene. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba talokuzuzwe ngumfundzi ngendlela lekahle naleyenteka ngendlela lengiyo kucinisekisa kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise emakhono. Kuhlola kumele kusite bafundzi kwen-ta tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo tekuchubekela embili nekutsintsa kufundza ngalokuchubekako.
Bonkhe bafundzisi nalabanye bothishela banelichaza lelibalulekile lekumele balibambe ekuguculeni imfundvo eNingizimu Afrika. SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sihlose bothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikele nalabanakekelako. Batakwati kwenelisa imisebenti kumiTsetfo nemaCophelo ebaFundzisi. Loku kubona bothishela njengebachumanisi bekufundza, bahumushi nebakhi betiNhlelo tekuFundza nalokufundvwako, baholi, baphatsi, tifundziswa, bacubunguli nalabafundzela imfundvo yemphilo yonkhe, emalunga emphakatsi, takhamiti, nebafundisi, bahloli kanye nabochwephesha betinkhundla/tigaba tekufundza.
Kugcugcutelwa kwemagugu emphilo kubaluleke kabi, hhayi nje ngobe kutawutfutfukisa buyena bakhe umuntfu kepha ngobe kutawuletsa siciniseko sekutsi kube khona kutati ngekwebuve beNingizimu Afrika, kantsi bususel-wa kumagugu lahluke kabi kulawo labekasekela imfundvo yelubandlululo. Luhlobo lwemfundzi lohlosiwe ngu-lolo lolutawube lufuntwe emagugu ekuphila angena emitsanjeni yakhe lotawenta tintfo ngalokutfokotisako emmangweni lokusekelwe kuhlonipha intsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu, imphilo kanye nebu-lungiswa bekuhlalisana.
Eveni lelibulwimilwimi lelifana neNingizimu Afrika kubalulekile kutsi umfundzi afinyelele emacophelweni lase-tulu lokungenani ngetilwimi letimbili futsi akwati kukhuluma ngalolunye lulwimi.
LeNkhundla yekuFundza tiLwimi ilandzela umgomo welulwimi nemfundvo yeLitiko LeTemfundvo. Lomgomo uniketa iMikhandlu Lelawulako etikolweni umsebenti wekukhetsa umgomo welulwimi esikolweni lowutawuhambelana netidzingo tabo kepha ube futsi uvumelana nemgomo longetiwe webulwimilwimi. Lesitatimende seNkhundla yekuFundza yeTilwimi iniketa ikharikhulamu lesekela nobe ngabe ngusiphi sincumo lesitsatfwe sikolo.
Bonkhe bafundzi batfola litfuba lekufundza tilwimi tabo tasekhaya nalokungenani lunye lolungetiwe lolusemtsetfweni.
Bafundzi batalwati kahle lulwimi lolunye kepha lube lulwimi lwasekhaya lugcinekile futsi lutfutfukiswa.
Bonkhe bafundzi batawufundza lulwimi lweMdzabu lokungenani iminyaka lesitfupha ekupheleni kwemkhakha weGET. Kuletinye timo, lungafundvwa njengelulwimi lesibili lolungetiwe.
EmaCophelo ekuFundza elulwimi lwasekhaya atsatsa ngekutsi umfundzi ufika esikolweni akwati kuva nekukhuluma lolulwimi. Asekela kutfutfukiswa kwalolwati, ikakhulu etinhlotjeni letehlukene tekwati kufundza, kubhala, lokubonwako kanye nekwati kabanti. Aniketa ikharikhulamu lecinile lesekela lulwimi lwekufundza nekufundzisa (LOLT).
Lulwimi lwekucala lolwengetiwe alutsatsi ngekutsi umfundzi usuke analo lwati lwalolulwimi nakafika esikolweni. Lekharikhulamu icala ngekutfutfukisa likhono lemfundzi lekuva nekukhuluma lolulwimi. Kulesisekelo, kwakhiwa kwati. Umfundzi uyakwati kudlulisela lolwati labalutfole elwimini lwasekhaya elwimini lwabo lwekucala lolwengetiwe. Ikharikhulamu iniketa kwesekela lokwenele kulabo bafundzi labatawusebentisa lulwimi lwekucala lolwengetiwe njengeLOLT nabasafundza emkhakheni weGET. Ekupheleni kweliBanga 9, labo bafundzi kumele bakwati kusebentisa lulwimi lwabo lwasekhaya kanye nalolu lwekucala lolwengetiwe ngalokungiko nangekutetsemba etinhlosweni letehlukene lekufaka nekufundza.
Lulwimi lwesibili lolwengetiwe lwentelwe bafundzi labafuna kufundza tilwimi letintsatfu. Lolulwimi lwesitsatfu lungaba lulwimi lolusemtsetfweni nobe lulwimi lwakulelinye live. Emacophelo ekufundza enta siciniseko sekutsi umfundzi uyakwati kusebentisa lulwimi etinhlosweni tekuchumaneni jikelele. Kutsatfwa ngekutsi sikhatsi lesincane lesitawuniketwa ekufundzeni lulwimi lwesibili lolwengetiwe kunelulwimi lwasekhaya nelulwimi lwekucala lolwengetiwe.
Njengetilwimi tesibili letengetiwe.
Kuphakanyiswa kutsi tilwimi tasekhaya kufanele kutanywe kufundvwe kuphindze kufundziswe ngato ngalokuse-mandleni. Loku kubaluleke kakhulukati esigabeni saboKhewane lapho bafundza khona kufundza nekubhala.
Lulwimi lolwengetiwe lufanele kutsi lusheshe lucalwe kufundziswa eBangeni 1.
Lulwimi lwasekhaya nalo lolu lolwengetiwe kufanele tichubeke tifundziswe.
Lapho bafundzi bangena khona esikoleni lapho lulwimi lwekufundza nekufundzisa lululwimi lolungasulo lwemfundzi, bothishela nesikolo kumele bente taba tekusita futsi bamfundzise lolo lwimi ngesikhatsi lesen-getiwe kudzimate kube nguleso sikhatsi lapho umfundzi akwati khona kufundza ngalokungiko kuLOLT.
Lulwimi likuphila kwetfu. Sichumana sati umhlaba wetfu ngelulwimi. Ngako-ke lulwimi lwakha butsine nel-wati lwetfu.
Lulwimi lwenta imisebenti leminingi lemumetfwe Sitatimende seNkhundla yekuFundza Tilwimi.
Lokucondzene nemfundzi ngco - kugcina budlelwane lobucinile emndenini nasemmangweni; kutati buyena, kutitfutfukisa nekutijabulisa.
Luchumano - kute akwati kuchumana ngalokufanele nangemphumelelo etimeni letehlukene tenhlalo.
Ngekwemfundvo - kutfutfukisa emakhono ekucabanga nekunoma, nekuvula ematfuba etindlela tekutfola lwati.
Ngebuhle - Kukhutsata kutsi umfundzi abe nelutsandvo lwekutakhela nekuticambela imisebenti yetemibhalo netemlomo.
Imisimeto - kujabulela tindlela emasiko lachutjwa ngayo nalafundziswa ngayo, ngekusebentisa lulwimi.
Tembangave - kufakazela nobe kubanga emandla; kudvonsa labanye ubadvonsele embonweni lotsite; kubeka labanye etikhundleni nekutfutfukisa ugcine bubona.
Kubuka ngco - kwati budlelwane emkhatsini welulwimi, emandla nebuwena nekuphikisa kusetjentiswa kwaloku lakufanele khona; kwati kugucugucuka kwemasiko; kuphikisana lakufanele khona nekudvonselwa embonweni lotsite nasekubekweni endzaweni letsite.
Inkhundla yekuFundza Tilwimi inaliphi ligalelo kukharikhulamu?
Kutfutfukisa lizinga lekufundza nekubhala, sisekelo lesimcoka selwati.
Lolulwimi lukwati kufundzisa letinye tifundvo letiseluhlelweni lwetifundvo, letifana netibalo nesayensi yete-live nendzawo.
Kugcugcutela lwati nekuvisisa ngemasiko, kuva leminye imibono nekwati kabanti ngemcondvo wemasiko.
Kugcugcutela kwemukela kusebentisana kwemasiko, kubamba lichaza kuleminye imibono yemhlaba jikelele nekuvisisa ngalokujulile umnyombo webunjalo bemasiko.
Kuvuselela kucabanga nekuticambela bese kutfutfukisa tinjongo letinyenti tebuciko nemasiko.
Kuniketa tindlela tekuhambisa lwati nekutfutfukisa tinjongo letinyenti tesayensi bucwepheshe kanye nem-fundvo yetemvelo.
Kutfutfukisa emakhono ladzingekile kute babe takhamuti letemukelekile emphakatsini wentsandvo yelinyenti.
Lemine yekucala iphatselene nemakhono lehlukene elulwimi.
Lowesihlanu uphatselene nekusetjentiswa kwetilwimi kufeza tinhloso tekucabanga nekunoma.
Umphumela wesitfupha utsintsa lwati lwelulwimi mbamba - imisindvo, emagama neluhlelo - emibhalweni. Lolwati lusetjentiswa emakhonweni elulwimi lachazwe kuleminye imiphumela.
Lemiphumela ibhalelwe kugcizelela tinhlobo letitsite telwati nemakhono, icace futsi kube lula kubona imphumelelo yayo. Uma kusetjentiswa lulwimi, lwati, emakhono nalokungemagugu kuyacubana kunikete umcondvo lovakalako. Ngako-ke umgomo losemcoka weSitatimende seNkhundla yekufundza kuhlanganiswa kwaletigaba telulwimi ngekutakhela nekuhumusha imibhalo.
Umfundzi utawulalela ngenjongo yekutfola lwati nekulutfokotela, akwati kuphawula ngalokujulile nangalokungiko etimeni letehlukene.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi lolukhulunywako ngekutetsemba nangemphumelelo etimeni letiningi.
Umfundzi utawufundza/abuke atfole lwati, aluhlatiye, atitfokotise, aphawule ngalokujulile.
Umfundzi utakwati kubhala tinhlobo letinyenti temibhalo leliciniso nalayisusela enhloko etizat-fwini letehlukahlukene.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Umfundzi uyakwati futsi uyakhona kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Kufundza nekubuka, kulalela nekukhuluma, kubhala, kucabanga nekunoma kanye nelwati lwemisindvo, emagama neluhlelo, nanobe kubekwe kwaba imiphumela lehlukene, kumele kuhlanganiswe nakufundziswa nekuhlola kutfolwa nelwati.
Kuhlela nekucamba umbhalo lomusha weluhlobo lolufanako.
Kute akwati kusungula nekuhumusha imibhalo, bafundzi badzinga lwati ngetilwimi, lwati ngemibhalo kanye nemakhono nemasu ngetilwimi.
Temisakato lehlukene, sib: kukhangisa ngethelevishini.
imifanekiso micondvo nesimo semibhalo lebukwako..
Imibhalo icukatsa emagugu lekungabangiwo layinhloso yemibhalo leminingi. Lamagugu akabonakali lula ngaso sonkhe sikhatsi. Bafundzi kumele bakwati futsi bahlatiye emagugu lakhona emibhalweni labayifundzako nalabayibukako nemibhalo labatentela yona bona.
batawufundza futsi basho lokuhle ngemagugu emibhalweni labatakhele yona ngekunonga ngemaphuzu lakhako njengekubeketelelana, luvelo, bumnandzi, kutitfokotisa, buhle bemahlaya kanye nekutfukutsela.
Kufundvwa kwelulwimi kungahlanganiswa ngetingcikitsi. Kusetjentiswa kwengcikitsi kunika umfundzi ematfuba ekwakha silulumagama lesihambisana nesihloko.
Uma ngabe ingcikitsi netihloko kukhetfwe ngekucophelela ivuselela lutsandvo lwemfundzi.
kukhetsa tihloko letifanele tihambisane nesimomphilo senhlalo yebafundzi kanye nalokungetulu kwaloko lesebavele bakwati ngaphambilini.
kukhetsa tingcikitsi netihloko letitawuhambelana nemiphumela jikelele. Sibonelo: umfundzi kufanele atimbandzakanye ngetindzaba letibalulekile temalungelo eluntfu netendzawo, lekufana nebuphuya, iHIV/AIDS, emalungelo emhlaba, nekusetjentiswa kwemanti.
Tilwimi ngemathuluzi labalulekile ekuphumeleliseni emalungelo eluntfu kanye nebulungiswa betemvelo. NgemaCophelo ekuHlola alo, sitatimende senkhundla yekufundza sifuna kutfutfukisa lelithuluzi ngalokwenele. Bafundzi kumele babe nekutetsemba ekubeni bakhulumi betilwimilwimi labanemathuluzi laneliso lelibukhali kufundza live labakulo nemibhalo lekhulunywa ibhalwe ngalo. Kumele bakwati kuhlatiya lemibhalo bayibhale kabusha ngetindlela letitawenta kwandze ematfuba lahlobene nemalungelo eluntfu kanye nebulungiswa betendzawo.
Bonkhe bafundzi bafika esikolweni banelwati lolubanti ngelulwimi lwabo lwasekhaya. Batfutfukisa loku ngekuhlangana nalabanye ngekwehlukana ekhaya engcikitsini yekunakekelwa, kukhuliswa nekudlala. Njengoba imphilo yasekhaya ihlukile nelwati bantfwana labefika nalo esikolweni lwehlukile. Nanobe kunjalo lwati labeta nalo emakhaya lungasetjentiswa ekutfutfukiseni lwati lwabo lwelulwimi. Loku kuphatselene nekut-futfukiswa kwebafundzi, kuhlangana nalabanye bafundzi, ematfuba ekufundza nemmango jikelele.
imigomo netindlela letesekele lekharikhulamu.
Bafundzi nabemukelwa ebangeni labokhewane basuke banelwati lolunengi labalutfole ngekulalela, kantsi futsi bayakwati kukhuluma kahle ngekutetsemba emazingeni lehlukene. Bakhuliswe ngemasiko nemihambo yase-makhaya akubo loku angeke kwehlukaniswa nelwati lwelulwimi lwabo. Endlini yekufundzela kufanele kube ngulapho bajabula (babungata) khona, bahloniphe baphindze bangete lwati lwaloko labachamuka nako emakhaya.
Umgomo lolawula kufundza nekufundzisa kwati kulekharikhulamu kutsi lulwimi luyinchubo lehamba kancane itfutfuka. Emaphutsa ayincenye yendzabuko kuleyo ndlela futsi lulwimi lwemfundzi nakalekelelwa lutawuba ncono kakhulu njengobe banawo onkhe ematfuba ekusebentisa batfutfukise emakhono abo elulwimi.
Kuloluhlelo lwetifundvo kusetjentiswa inchubo lesimeme kutfutfukisa kukwati kufundza nekubhala. Isimeme ngobe icala kuloku bafundzi labakwatiko kute bafundze imibhalo mbamba nekubabhalela tinhloso ngalokungiko futsi ibuye itsintse nemisindvo. Loku tinhlelo lekumele bafundzi batati batente kute bafundze kufundza nekub-hala ngalokuyimphumelelo. Ngenchubo yekufundza loku kusho kutsi tinhlelo tekufundza kufanele tingasuselwa eluhlelweni'lwekulungela kufundza' (reading readines approach) lolutsi bantfwana abakalungeli kucala tifundvo tekufundza nekubhala, bangakabi nawo emakhono lafana nekulalela ngalokuhlungako, kwehlukanisa lokubonwako, netitfo tekunyakata tisengakakhuli ngalokwenele.
kumele futsi kufanele titfutfukiswe ngesikhatsi umntfwana asafundza kwekucala.
Lendlela yekutfutfukisa lwatisisekelo iveta litfuba lekutsi bafundzi bacale kutfutfukisa lwati lwelulwimi lolub-halwe nabafundziswa kufundza nekubhala emakhaya, emimmangweni labahlala kuyo nakutinkhulisa. Lokulungiselelwe kufundza bokhewana kufanele kubhalwe ngalokugcamile futsi kubhalwe ngetintfo temmango wabo nalabatatiko. Loko kutawubakhutsata kutsi batibone babafundzi nebabhali labanemakhono lasetulu.
Kuhlanganiswa kwako ekwakheni emagama, kucagela, imidvwebondzaba.
Lemiphumela yekufundza lelandzelako ifanele kutsatfwa njengalesebenta ngalokubumbene ekutfutfukiseni lul-wimi lwemfundzi. Ekucaleni kwemacophelo ekufundza, siphakamisa tibonelo temibhalo (lebukwako, naletful-wako, lekhulunywako netemisakato lenhlobonhlobo) letawenta kutsi bafundzi nabothishela balwati loluhlobo lolu lwekuhlanganisa. Kubalulekile kutsi kukhunjulwe kutsi bafundzi ngete balindzelwa kutsi bakhulume lulwi-mi labangakaze baluve kumbe babhale imibhalo yaloluhlobo labangazange sebalubone.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati nekutitfokotisa abuye akwati kuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letehlukene.
Bafundzi bafika esikolweni banelwati lolubanti nemakhono ekulalela ladzinga kucoliswa kute abasite ekutfut-fukiseni emakhono abo ekukhuluma, kufundza, kubuketa nekubhala. Kulalela lokuphapheme kungumnyombo wekufundza nekwakha budlelwane lobuhloniphekile. Bafundzi bangalalela kwandzisa lwati lwemasiko netilwi-mi taletinye tive nebudlelwane bendlu yekufundzela nelikhaya lemfundzi.
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunetisako asebentisa lulwimi etimeni letehlukene.
Bafundzi balindzelwe kutsi basebentise emakhono abo etimeni letehlukene temincele yeTemasiko neTelulwimi; ngekukhombisa inhlonipho kulabanye nesimongcondvo lesakhako etindleleni letehlukene tekuchumana. Umfundzi ufanele aniketwe ematfuba lakhombisa kutsi bulwimilwimi buyasita ekutfutfukiseni budlelwane lobuhle nekutitfutfukisa yena lucobo lwakhe. Umfundzi ufanele akhombise kutsintseka nekucaphelisisa nangabe anetinkinga tekuchumana, bese achumana nebantfu labangaba lusito ekukhulumeni nekuva.
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu, laphatselene nemasikomphilo nemiva yakhe ngemibhalo.
Inhloso lesemcoka yalomphumela kufundza ngekuvisisa. Bucwephesha nemasu lasita umfundzi ekufundzeni ngaphandle kwemaphutsa asisekelo salenhloso. Kufundza kabanti (lokufaka ekhatsi imibhalo letinhlobonhlobo kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi lolusetjentiselwa kutitfokotisa nekutfola lwati ngemhlaba jikelele).
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Esigabeni sabokhewana umfundzi ufundza kubhala: ucala kuvisisa kutsi imicondvo icuketse imicondvo lev-akalako. Kulesigaba utfutfukisa likhono lakhe lekubhala ngesandla lesihle kute akwati kubhala imibono nemica-bango yakhe letawufundvwa nguye kanye nabontsanga yakhe. Kwengeta kuloko babhali labasacatfuta bafundza kusebentisa lulwimi nemigomo yekubhalwa kwalo njengekupelwa kwemagama nekusetjentiswa kwetimphawu tekufundza kute imibhalo yabo ikwati kufundvwa iphindze ivisiswe sive. Kuloluhlelo lwetifundvo indle-lanchubo yekubhala iyakhutsatwa. Loku kufaka ekhatsi tigaba tekubhala: emalungiselelo ekubhala, kuhlela luh-laka, kubuketa, kulungisa nekushicilela kanye nekulandzela yonkhe inchubo lesetjentiswa babhali labavutsiwe.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, laluseben-tise ekufundzeni.
Lamakhono nalamacophelo ekuhlola laphawulwe kulomphumela afakwe kuto tonkhe tincenye tekufundza neku-fundzisa kulenkhundla yekufundza. Sizatfu sekuyibandzakanya njengemphumela lotimele kutsi umfundzi nem-fundzisi bacaphele, bagcizelele leto timphawu telwati lwelulwimi netinsita tekutfutfukisa kucabanga nekunoma. Lamakhono, imicondvo nemasu kusetjentiswa kuto tonkhe tinhlelo tetifundvo, ngaloko-ke ngete tafundziswa ngekubandlululwa, kufanele tifundziswe esimeni lesisekelwe kumiphumela jikelele leli-12 nangekusekelwa ngito tonkhe tinkhundla tekufundza.
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Bafundzi batawucala kutfungatsa kutsi lulwimi lusebenta kanjani. Batawucala kutfutfukisa lulwimi lokwabel-wana ngalo lwekukhuluma (lulwimi lolusetjentiswako). Sibonelo, batawufundza kusebentisa emagama lafana nemisindvo, emalunga, ligama, umusho nangci. Loku kutabenta bachaze bacabange ngetintfo letifana tekutsi emagama apelwa njani nekutsi imisho lelula yakheke njani futsi tiphumuti tifakwa njani.
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa) ngeliban-ga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa eku-fundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Bothishela kumele bakhumbule kutsi akusibo bonkhe bantfwana labangene etinkhulisa, kumele emakhono netindlela tasenkhulisa afundziswe abuye ahlanganiswe lapha ebangeni 1.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati nekutiftokotisa aphawule ngalokufanele Kulalela imibuto, imilayeto netimemetelo nangalokujulile etimeni letehlukene. ngekucophelela bese aphawula ngalokufanele.
Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela ngaphandle kwekuphazamisa, bakhombisa kuhlonipha sikhulumi, banikane ematfuba ekukhuluma.
Kuhlela imifanekiso ngekulandzelana kwayo.
Kubona emagama lanesigci (lala lala, lala lala lala).
KUKHULUMA Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunetisako asebentisa lulwimi etimeni letehlukene. Si yakwati loku uma umfundzi akwati: Kucoca ngemndeni wakubo nebangani.
Kusebentisa lulwimi lalucabangako kutitfokotisa nekucabanga (sib: kwenta emagama lanesigci).
Kuveta imibono yakhe kanye nemibono yalabanye bantfu labaphilako kanye nebantfu labacabangako.
Kuhlabelela ahaye tingoma letilula netinkondlo.
Kubuta imibuto ngaloko labangakuvisisi, nobe badzin-ga lwati lolutsite, baphendvule kahle imibuto lababutwe yona.
Kwendlulisa imilayeto (sib: emkhatsini wabo nalabanye).
Kucoca indzaba yakhe abuye ateke tindzaba talabanye ngemagama akhe.
Kutimbandzakanya ngekutetsemba ngalokungiko ecenjini.
Kukhombisa inc elencele ekusebentiseni lulwimi nakakhuluma nebangane.
Kutibandzakanya etinhlotjeni letehlukene temidlalo netindlela letehlukene tekwetfula inkhulumo (sib: kushayelana lucingo).
Kubona emagama lanesigci fana nasetinkondlweni.
Kusebentisa tinsita kubhala njengemakhrayoni nemapenseli.
Kukhomba kutfutfuka kwelwati lwabo lwelulwimiekufundzeni.
Kusebentisa silulumagama lesifanele, sib: -khulu, -ncane, -mbalwa, -catsa.
Kubona incenye yalokuphelele.
Kucatulula nekucedzela tiphicaphicwano.
Kukhetsa lwati loludzingekile enchazelweni letsite.
Kukhomba ligama, luhlavu nesikhala kulokubhaliwe.
Kwedlulisela imicondvo asebentisa kuchaza netento.
Kukhuluma ngemibhalo (sib: tindzaba) asebentisa ematemu lafana nesicalo, umtimba nesiphetfo.
Kutfola inchazelo lebangelwa kuntjintjakwekuphimisa elivini.
Kusebentisa lulwimi (sib: umsindvo, ligama, luhlavu, sigci, sicalo, umtimba, siphetfo).
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Umfundzi utawulalela kutfola lwati nekutitfokotisa aphawule ngalokufanele Kulalelisisa imilayeto netimemetelo ngekucophelela nangalokujulile etimeni letehlukene. bese aphawule ngalokufanele.
Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamisa, akhombisa kuhlonipha sikhulumi, anikane ematfuba ekukhuluma, abute imibuto kute acaciseleke.
Kwendlulisela embili imibono ngendzaba labayivile.
Kulalela, atsakasele ngekuphendvula kahle tiphicwaphicwano nemahlaya atsandze.
Kuhlala balalele sikhatsi lesidze ngaphandle kwekutsikameteka (sib: Kwenta umsebenti wekubonisa (experiment), kwenta lucwaningo) baphendvule imiyalo lengetiwe.
Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamiseka, bakhombise kuhlonipha sikhulumi, banikane ematfuba ekukhuluma, babute imibuto kute bacaciseleke, bafinyete, nobe baphawule ngalabakuvile, nakufanele.
Kulandzisa ngembangela nemiphumela yetigigaba tendzaba/yemibiko/yemilayeto.
Kulalela atsandze tiphicaphicwano nemahlaya ngekuphendvula kahle.
Kulalela sikhatsi lesidze ngaphandle kwekutsikameteka aphendvule imiyaleto yetigiga-ba letengetiwe letisezingeni lelilingana naye.
Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamiseka, bakhombise kuhlonipha sikhulumi, banikane ematfuba ekukhuluma, babute imibuto kute bacaciseleke, bafinyete, nobe baphawule ngalabakuvile, nakufanele.
Kukwati abuye akhombise kuhlonipha tinhlobo letehlukene telulwimi.
Kudvweba titfombe kukhombisa kuvisisa indz-aba lacocelwa yona bese ayibhala ngemagama akhe.
Kulalela atsandze tiphicaphicwano nemahlaya ngekuphendvula kahle.
KULALELA Kulalela imibiko ayedlulise kahle. Umfundzi utawulalela kutfola lwatinekutitfokotisa aphawule ngalokufanelenangalokujulile etimeni letehlukene.
Kubona kwakheka kwebunyenti ekucaleni kwemagama.
Kulalela sikhulumi langasiboni (sib: emsakatweni, ku-intakhomu) aphendvule imibuto nemilayeto. Kulalela sikhulumi langasiboni (sib: emsakatweni, ku-intakhomu) aphendvule imibuto nemilayeto.
KUKHULUMA Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunetisako asebentisa lulwimi etimeni letehlukene. Si yakwati loku uma umfundzi akwati: Kukhuluma ngalokwamehlela, imiva netindzaba.
Kusebentisa lulwimi ngekwemcabango ekudlaleni nasekutakheleni titfombe temcondvo.
Kwendlulisa imibono asebentisa kuchaza lokujabu-lisako nemagama lasho tento.
Kuhlabela, kuhaya, kugidza, kulingisa emaculo tinkondlo nemilolotel.
Kubamba lichaza endlini yekufundzela, nasecenjini lakulo.
Ngekuniketana ematfuba, babute imibuto akhombisa kuvelana nemalungelo nemiva yalabanye.
Kucoca indzaba letayelekile lenesingeniso, umtimba nesiphetfo asebentisa titfombe uma kudzingekile.
Kucoca ngalahlangabetane nako kanye netindzaba nje letetayelekile.
Kutakhela nekucoca tindzaba letilula letibonisa singeniso, umtimba nesiphetfo, asebentisa lulwimi loluchazako, agwema kuphindzaphindza.
Kucoca ngalahlangabetene nako emphilweni netindzaba nje letetayelekile avakalise umbono nemiva yakhe.
Kusebentisa lulwimi ngekwemcabango, ekudlaleni nasekwakheni titfombe tengcondvo (kwakha emahlaya, imidlalomagama, tiphicaph-icwano, timvumelwano, tinkondlo latakhele tona, kwenta lwakhe lulwimi lwekukhuluma).
Kuticambela tindzaba letiveta singeniso, umtimba, nesiphetfo ngekusebentisa lululwimi loluchazako, kute agweme kuphindzaphindza. Ucala kucacel-wa ngesakhiwo nekwetfulwa kwebalingisi.
Kusebentisa lulwimi ngendlela lefanele etimeni nasekhatsini letehlukene, nasebantfwini labahlukene: Ku-intaviyuwa umuntfu lomdzala losivakashi ekilasini; umdlalo wekulingisa timo letitsite (sib: emadl-watana, kuvakashela libhange, kwenta bangani labasha); Kusebentisa liphimbo ngetindlela letihambisana netimo.
Kunika imibono yekusombulula tinkinga.
Kusebentisa lulwimi lolufanele kufeza tinhloso letehlukahlukene (sib: ticoliso, timemo) kanye futsi nebantfu labanye (ku-intaviyuwa bantfu kanye nekulingisa).
Kusebentisa liphimbo lelemukelekako esimeni lesifanele (sib: uma kudlalwa, nanobe kuco-ciswana emacenjini lamancane).
Kuphawula ngalokwakhako kulabanye.
Kubuta bantfu ngenhloso yekutfola lwati lolutsite.
Kusebentisa liphimbo ngalokwehluka hlukene.
Kungenela tinkhulumo mphendvulwano netingco-co njengelikhono letekuhlalisana.
Kuhumusha inshokutsi yeluhlu lwetitfombe bese ucoca indzaba.
Kuhumusha lwati lekufaka emathebula nemagrafu etitfombe latfolwe kumaphephandzaba, etincwadzi-ni, emisakatweni, ekukhangiseni (sib: emakhalenda, sikhatsi tinhlelo, emaphosta eHIV/AIDS).
Kusebentisa titfombe kwakha imibono.
Kufundza indzaba nathishela bese: Bacoce ngemcondvo lomkhulu, Kubona imininingwane sib: Umlingisi lomcoka, kulandzelana kwetigameko, sib: ekandzaba, Kusho kutsi bayitsandzile indzaba nekutsi yini indzaba.
Kubeka yakhe imibono ngalokubhaliwenalakuva kubetindzaba.
Kweneka imiva yakhe ngendzaba kutsi uyitsandzile nobe cha nekutsi yini indzaba asho njalo.
Uhlola sitfombe setimphawu teluhlakasimo nekusebenta kwato.
Tiphetfo sib: sifundvo sini lesisitfola enganekwaneni?
Kufundza imibhalo ayedvwa asebentisetindlela letinyenti kuniketa inchazelo.
Kusebentisa imisindvo nemakhono ekubona ligama kuchaza emagama lamasha lasetjentiswa etindza-weni letitsite (sib: umkhondvo wemumo lobonakalako wemaphethini etinhlavu, umkhondvo wesitfombe, umkhondvo wengcikitsi, nebudlelwane betinhlavu nemisindvo).
Kubeka emagama lahlobene abe mindeni (emagwa-ba, emantulu, ematfundvuluka, ematelemba).
Kufundza imibhalo leshubashubile (tincwadzi letingemaciniso naletingesiwo emaciniso, imiyalo lelula, timemo, emakhadi ekuvuselana, emaphazili emagama).
Kusebentisa indlela emasu ekutilungisa emaphutsa akhe (sib: kufundza futsi, kuma, kufundza ngekucala ngekufundza buthule).
Kusebentisa tinhlobo tetindlela letehlukene letitintjintjako tekugadza nekutilungisa nakafundza (sib: kufundza futsi, kufundza njalo, kuma, kutilungiselela ngembi kwekutsi uliphimise ligama umemeta).
Kufundza emabhuku ladvumile lafanele lizinga lakhe lekufundza.
Kucala kusebentisa sichazamagama kucinisek-isa kupelwa nenchazelo yemagama.
Kutitfokotisa ngekufundza imibhalo lehlukahlukene njengemaphephabhuku, bopopayi, tincwadzi letinetindzaba letingemaciniso.
Kucala kuhlatiya imibhalo lekhulunywako, lebhaliwe nalebonwako tikwemagugu emasiko nenhlalo, timongcondvo nemibono kucombela sib: kukhangisa ensipheni yemphuphu, kukhuluma kutsi kuyini kubika kulomunye, nemagalelo alabadvuna nalabasikati.
Kutetayeta emakhono ekwakha tinhlavu nekubhala ngesandla lesifundzekako (sib: emaphethini, kudvweba, kutsatsela emagama nemidvwebo).
Kucocisana nabontsanga ngemibhalo yabo (ngaba-bili nangemacembu) ngetihloko nemicondvo yemibhalo.
Kugcogca nekuhlela titfombe ngetigaba.
Kubhala ngekukhululeka, ngekunetseteka nangesivinini kungaba yimphumelelo nangabe bahlala bakwenta loko.
Kukhetsa sihloko lesibalulekile kuye nasemphilweni yakhe.
Kunika sihloko lesihambisana nalokusembhalweni.
Batfutfukisa likhono lekubhala bacedzengesikhatsi lababekelwe sona.
Kuhlela luhlaka lwemsebenti wekubhalangetinhloso letehlukene.
Kubhala sihloko lesifanele lesihambelana nalokucuketfwe.
Kubhala nekufundzela umfundzisi nabontsanga luhlaka lwembhalo bese ucala kuwubuketa.
Kutakhela sakhe silulumagama nesichazamagama.
kubuketa imibhalo yabo ngemuva kwekubon-isana nalabanye.
Kutakhela tabo tincwadzi nemacoco etinkondlo.
Kutakhela tincwadzi takhe noma lokubhalwe likilasi.
Kusebentisa lwati lwemisindvo nekupelwa kwemagama kubhala emagama langakatayeleki.
Kusebentisa timphawusisekelo tekubhala (sib: bofeleba, bongci, bokhefana).
Kusebentisa sichazamagama kutfola tinchazelo nendlela yekubhala emagama.
Kusebentisa lwati lolumisiwe lolungemaciniso (sib: tindlela tekubhaka/tekudla, emaeksperimenti).
Kusebentisa lwati jikelele netindlela tekwenta lokutsite (sib: emaresiphi, tindlela tekulinga kwenta lokutsite).
Kuvisisa nekusebentisa lulwimi lwemcondvo lwetinkhundla tekufundza letehlukene telibanga lakulo kulungiselela lasaya kulo.
Kukhomba lokufanako nalokwehlukene asebentisa lulwimi lolutayelekile (sib: Machawe ufana naSiboniso, Andile akafanani naNomvuzo).
Kusombulula ucedzele emaphazili.
Kuvisisa nekusebentisa lulwimi lolusetjentiswa etinkhundleni tekufundza letehlukene, kulungiselela libanga lelilandzelako.
Kusebentisa emasu lalula ekutfola nekucopha lwati (sib: Kuma-intaviyu, kumasaveyi, kutfungatsa elayibrari asitwa muntfu lomdzala).
Kuvisisa nekusebentisa lulwimi kwetfula imifanekisomcondvo yaletinye tinkhundla tekufundza kulelizinga kulungisela lizinga lelitako.
Kusebentisa kucabanga lokusezingeni lelisetu-lu nelulwimi loluhlobene nako, kuhlanganisa, kucombelela sib: Ngicabanga kungahle , Uma ngabe...
Kusebentisa lulwimi kuchaza umehluko nekufana, kuhlatiya nekucatsanisa lwati (sib: Siboniso ufana naMachawe, Buhle akafani naMinenhle).
Kubuta imibuto kutfola kuchazeleka, afune kucaciselwa, anikete letinye tindlela tekusombulula (sib: uma ngenta loku, ngaloku -ke Singatama)?
Kubuta imibuto letabasita ekuchazeni lokutsite, nekutfola lwati sib: sidzinga lwati luni Sidzingani Singalutfolaphi lwati?
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kuhlela lwati ngemagrafu lalula (sib: emashadi, kulandzelana kwetikhatsi).
Kufinyeta lwati nekulwetfula ngendlela leyemukelekile nalehehako.
sib: lishadi, igrafu.
Kusebentisa lulwimi kuchaza kufanana nemehluko, ahlatiye, acatsanise lwati.
Kusebentisa imisindvo kufundza nekupela emagama.
Kusebentisa bofeleba emagameni ebantfu (sib: Machawe).
Kubhala imisho lelula (sib: Nomfundo upheka ligusha).
Kusebentisa kahle tikhatsi tesento.
Kusebentisa imisindvo kupela emagama langakatayeleki.
Kukhomba emagama lamcondvofana nalaphikisanako.
Kusebentisa imisindvo kupela emagama lashubile.
Kukhomba nekusebentisa emagama lamcondvofana nalaphikisanako lamanyenti.
Kusebentisa timphawu ngalokungiko (sib: 'chwishi' njengaku , kanye nesibabato).
Kulandzelanisa umbhalo (sib: kusebentisa emaga-ma lafana na'futsi', 'kulandzela' nakateka indzaba).
Kukhuluma ngemibhalo (sib: tindzaba) asebentisa emagama lafana ne'sicalo', 'umtimba' ne'siphetfo'.
Kuntjintja livi nakuphinyiswa kuye ngenhloso.
Sib: Kukwati kubona umehluko welulwimi lolusetjentiswa ekilasini (sib: ngesikhatsi setindzaba) nangesikhatsi adlala nebangani bese atfola kutsi kungani lulwimi loluhlukile lusetjentiswa etingcikitsini letehlukene.
Sib: emagama lafana ne libito, bofeleba, ngci, sichazamagama.
Kubona timphawu tetinhlobo temibhalo lehlukene (sib: indzaba, umyalo, lokutekwa kabusha).
Kusebentisa lulwimi kukhombisa kuvelana emmangweni (sib: kucolisa).
Kuchaza umphumela walolokuchaziwe nekutsi umuntfu kumele alusebentise lolulwimi nobe cha.
Sib: libito, sicalo, siphawulo, sabito, sento, sandziso, likhefana, umbuti nendzima.
Kuhlanganisa imisho yente tindzima, abe abuke kusebentisa kahle tikhatsi tesento.
Kusebentisa lulwimi kukhombisa kuvelana emmangweni (sib: kucolisa).
Sib: Kutfola indlela likilasi lelisebentisa ngayo lulwimisigodzi, nekutsi balusebentisa njani nabani futsi.
Sib: Inhloko, sento sicalo, mentiwa, umbuti, sitatimende, umyalo, sihlanganiso, sifaniso, bomcondvofana, emagama laphikisanako, sibabati.
KulesiGaba lesisemKhatsini bafundzi basuke sebasondzele ekutfombeni. Ababambeki, banemdlandla bavame kutsi bangahlaliseki, bafakwa umoya bangani abatetsembi kahle. Batinaka bona futsi bafuna kwati kutsi babobani nekutsi bafuna kuba yini. Tindzaba letitsintsa bubona tiba nguletibaluleke kakhulu, futsi kubalulekile kwati budlelwane phakatsi kwelulwimi nebubona kulelive letfu lelibulwimilwimi nemasiko lamanyenti.
Bayavela kuloko labakwenta kulabanye.
Bacala kucabangela tidzingo, tifiso nemibono yalabanye.
Bacala kusebenta ngelubambiswano nangekukhululeka emisebentini yemacembu.
Bacala kutfokotela inselele yekutentela imisebenti ngaphandle kwelusito.
Baveta sifiso sekutilawulela kufundza kwabo.
Balandzela tindlela letisite netinchubo letihlelekile ekwenteni lokutsite.
Bayakwati kutfola, kucopha babuye balawule lwati.
Bayadlondlobala ngekukwati kuphenya, kucatsanisa nekuhlola ngeliso lelibanti.
Kulesigaba, bafundzi bayahlanganisa bachubele embili emakhono abo elwati, bakhe kutetsemba kwabo nekwati kahle basebentise lulwimi ngekukhuluma. Umsebenti wekharikhulamu lenebudlelwano (cross-curricular) utawuba nguwona ubaluleke kakhulu kumisebenti yekufundza.
Bafundzi batawusebenta ngemibhalo lefaka lokunyenti kwengca esiGabeni saboKhewane. Lulwimi nalokucuketfwe kutawuba kudze futsi kushube. Kutawungenisa bafundzi kutembhalo yemlomo nalebhaliwe nasetindzabeni tenhlalo netendzawo.
Kusita kucacisa emacophelo ekuhlola, umphumela ngamunye unelikhono noma emakhono lehlukile lokunguwo ubukene nawo ngco (kulalela, kukhuluma, kufundza, kuhlola, kubhala, kucabanga nekunoma). Nome kunjalo, etinhlelweni tekufundza loku kumele kuvele kuyincenye yetingcikitsi emisebentini yekufundzisa leyinhlanganisela kube kunenjongo lecacile kuphindze kunekuhambisana.
Lokucuketfwe kufanele kutsatfwe etinfweni letinyenti letehlukene, leteyeme etidzingweni temfundzi ngamunye kanye nasetindzabeni letehlukene tenhlalo. Kufanele kwente umtamo wekufaka tintfo letiyinkinga eveni lonkhe njengebuphuya, iHIV/AIDS nebugebengu. Akufanele kutsi kutsatfwe njengalokucuketfwe nje ngulemibhalo, kepha njengencenye lecashelwe ngalelibukhali kulomshikashika wekufundza.
kufuna kwati kusetjentiswa kwelulwimi.
batawuzuza imiphumela jikelele naletfutfukisako, babuye; babuye balungisele imisebenti leshubile nemacophelo ekuhlola lasebentisanako esigabeni. lesiphakeme.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa abe sewuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letinengi letehlukene.
Likhono lemfundzi lekulalela liyalolongwa kute akhone kulalela lokukhulunywako lokweluliwe, (lokuhleliwe nalokungakahleleki) ngetinhloso letehlukene.
Umfundzi utawuchumana ngemphumelelo nangekutetsemba nakufanele asebentise lulwimi etimeni letinengi letehlukene.
Simo setintfo siyagucugucuka njengobe tintfo tiya ngekuntjintja nangekushuba kutekutetsemba nakutinselele temphumelelo ekukhulumeni. Batawuchubeka nekutfutfukisa emakhono ekuchumana kute bafundzi babe nekusheshe bavele nakukhulunywa ngekwehlukahlukana kwemasiko batsatse njengeligugu indzaba yekuba bulwimilwimi.
Bafundzi batawufundza bahlole imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa bananele ngekucophelela buhle bemagugu emiva kanye newemasiko kulemibhalo.
Kufundza kabanti ngemibhalo lengemaciniso nalesuselwa enhloko yaseNingizimu Afrika neyemave emhlaba jikelele kubaluleke kabi ekutfutfukiseni imiva, bunguye bakhe umntfwana, lulwimi, lwati ekuvisiseni emagugu kanye nekutitfokotisa kwakhe umntfwana.
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe enhloko kufeza tinhloso letinengi naletehlukahlukene.
Bayachubeka batfutfukise emakhono abo ekubhalela tinhloso letinyenti kanye nebalaleli labafundza bemukele labakubhalile. Bacala kutfutfukisa baphindze bahlele imibono ngendlela lefanele ngekwemibhalo lengemaciniso kanye nalesuselwa enhloko ngekulandzela tinyatselo letingito kulenchubo yekubhala.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni ekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kuba nemakhono latfutfuke kancono lafaka ekhatsi 'kucabanga ngekutsi bacabanga njani' (metacognition) nelikhono lekwati lekunguto tintfo tibaluleke kabi ekwenteni umsebenti wekufundza ikharikhulamu lenetinhlelo letisebentisanako kanye nasemphumelelweni yemfundvo. Bafanele bafundziswe ngendlela leyinhlanganisela emisebentini lenetimo tekucatulula tinkinga kepha lenenjongo lecacile kanye nalenemsebenti. Kulesigaba lesi-landzelako sendlala emaCophelo ekuHlola emPhumela wekuFundza ngamunye ebangeni ngalinye. Sibuye sinikete tibonelo letingasetjentiswa ekufundzeni lulwimi ngekwenhlanganisela.
Umfundzi ukwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kutsi akhe aphindze ahumushe atfole lokushiwo mibhalo.
Bafundzi batawutfola kutsi lulwimi lusebenta njani baphindze batfutfukise lulwimi labalusebentisa nalabanye ekukhulumeni (a 'metalanguage') kute bakwati kuhlola ngeliso lelibukhali imibhalo yabo kanye naleminye babe babuka inchazelo, kuba nemsebenti kanye nekufaneleka kwayo. Batawuphindze bakwati kusebentisa lolwati kwetama kwenta tintfo letinsha ngelulwimi, kwakha umcondvo (kusuka esigabeni seligama nesemusho kuye kuleso sembhalo wonkhe) babone nekutsi umbhalo uhambelana kanjani nengcikitsi yawo. Batawubona kutsi lul-wimi lugucuka kanjani ngekuhamba kwesikhatsi nasemkhatsini wemasiko lahlukene nekutsi lugucuka kanjani etimeni letehlukene.
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa) ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
KULALELA Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa kuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letinengi letehlukene Si yakwati loku uma umfundzi akwati: Kujabulela kulalela tinhlobo letehlukene kutemibhalo yemlomo abuye ananele ngalokufanele (sib: tindzaba, tinganekosilwane, imibiko lemifishane).
Kucoca ngemnyombo wendzaba nemininingwane let-site yalombhalo bese utibuka ngekutichatsanisa neyakhe imphilo.
Kucoca ngendlela sikhulumi besisebentisa ngayo emagama nemabintana kanye nelulwimi lwetitfo temtimba nekutsi loko kube namiphi imiphumela kumlaleli. (sib: utive unjani ngemuva kwekulalela lesikhulumi Yini layishito nome layentile lekwente wativa ngaleyo ndlela)?
Kucoca ngekutsi liphimbo lesikhulumi kanye nekukhetsa emagama kwaso kugucuka kanjani ngekubuka tinhloso nebalaleli labahlosiwe ngalenkhulumo.
Kukhuluma ngemisindvo nangetitfombemagama telulwimi abuye aphawule ngemtselela lokunawo loku kubalaleli.
Kujabulela kulalela tinhlobo letehlukene kutemibhalo yemlomo abuye ananele ngalokufanele. Imibhalo lefana netindzaba, tinganekosilwane, tilandzelo letihutjwako emahlaya netiphicwaphicwano nemidlalo lemifishane.
Kutfola umlayeto netingcikitsi letimcoka kumib-halo yemlomo bese utibuka ngekutichatsanisa nemphilo yemihla.
Kutfola timphawu temibhalo yemlomo (sakhiwo, lulwimi, liphimbo, irijista njll.) lokwenta tifaneleke etinhlosweni nakubalaleli labahlosiwe.
Kucoca ngekutsi lulwimi lusetjentiswe kanjani kwakha simo lesitsite.
Kujabulela kulalela nekunanele ngalokujulile etinhlotjeni letehlukene temibhalo yemlomo (sib: tindzaba, ematekelo, tinkondlo, imidlalo, tinkhulumomphikiswano netinkhulumo).
Kutfola tingcikitsi abute imibuto abuye atibuke ngekutichatsanisa neyakhe imphilo.
Kutfola abuye acoce ngetimphawu letimcoka letifana nemnyombo wendzaba, kunyakata kwetitfo temtimba wesikhulumi, lokucuketfwe, irijista kanye nekukhetfwa kwemagama.
Kutfola nekucoca ngekutsi bantfu labanemcondvo munye wekubuka tintfo bakhi-wa kanjani kanye nemtselela wabo kumlaleli (sib: livetwa kanjani lichawe lendzaba Ngabe loko kukwenta ulivele kanjani lelichawe Ngabe bantfu bahlala banjena yini emphilweni cobo)?
Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene temibhalo lefana nemibiko sibiketelo selitulu, timemetelo tasesikolweni ema-intaviyu. Akhone kuco-ca ngemibono nome imininingwane letsite abuye enanele ngalokufanele.
Kwenta lalayelwe kona aphindze alandzele tinkhomba.
Kulalela ngemdlandla tingcoco kanye netincociswano kukhombisa kuhlonipha kanye nekuvelana neluvo lwalabanye aphindze akhombise kujabulela tindlela lababuka ngato tintfo talabanye.
Kucoca ngetindlela tekubuka inhlaliswano, tekutiphat-sa, temagugu emasiko emibhalweni yebuciko bemlomo (sib: ngabe imindeni yakhiwe ngekuba namake babe nebantfwana kuphela Tikhona yini letinye tinhlobo temindeni)?
Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene temibhalo yelwati (lefana netinkhomba, imiyalo, tinkhulumo, tinkhulumo temibukiso yemsakato, imicululwati yethelevishini) acaphele imibono lemcoka nemininingwane letsite abuye asebentise lwati ngalokufanele.
Kulalela ngemdlandla anake letinye tindlela tekubuka tintfo aphindze ananele ngekucophelela kumibono netincomo.
Kucoca ngetindlela tekubuka tenhlalo, tekutiphat-sa, temagugu emasiko, tindlela tekubuka imphilo kanye nekutsatsa ngekutsi kumibhalo yemlomo abuye aphamule ngalokufakiwe nalokungakafak-wa (sib: ngabe kutiphatsa lokukulendzaba kulicin-iso kuto tonkhe timo yini Ngutiphi timo tetintfo letingekho kulendzaba)?
Kuphawula ngemisindvo nangetitfombemagama telulwimi (letifana nesigci, imphindza, sifanamsindvo, sifanamcondvo, kuchatsanisa).
Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene temibhalo yemlomo (tinkhulumo-mphikiswano, tinchazelo, imibiko, imicululwati, abutsetela imibono lemcoka abuye acaphele imininingwane letsite).
Kulalela ngemdlandla nangekuncinela, emukele imibono lephikisana neyakhe abuye enanele ngalokufanele kulokukhulunywa ngako.
Kucoca ngendlela lekuvela ngayo tenhlaliswano, tekutiphatsa, temagugu emasiko emibhalweni leyehlukene (sib: ngabe kukhona kuveta kubuka tintfo ngelicala linye)?
KUKHULUMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Umfundzi utawuchumana ngemphumelelo nangekutetsemba Kuchumana ngalakubone emphilweni, imibono kanye asebentise ngemphumelelo lulwimi nelwati etimeni letehlukene ngetinhloso letehlukene lolukhulunywako etimeni letinengi kanye nebalaleli labehlukene: letehlukene.
Kucocisana achatsanise imibono yakhe neyalabanye.
Kuchumana ngalakubone emphilweni, ngemibono kanye nelwati etimeni letehlukene letinetinselele ngetinhloso letehlukene kanye nebalaleli labehlukene.
Kucoca akhone kuvikela imibono yakhengetizatfu letiphilako.
Kukwati kutfutfukisa emaciniso netizatfu letinetisako letitawukwati kuvikela imibono yakhe.
Kusebentisa iminyakato lefanele letfulwa ngetitfoletehlukene.
Kusebentisa livi leliphakeme ngalokufanele akhulume angasheshisi.
Kugagula ngeligama etame kugwema kusebentisa lulwimi budlabha nome ngalokubandlululako.
Kukhombisa kunaka emalungelo neluvo lwalabanye ngesikhatsi sekusebenta ecenjini.
Uhambe ema lapho kufanele khona antjintje sivinini senkhulumo ngekubuka tidzingo tebalaleli.
Kubona inkhulumo lebandlululako abukane nenselele yayo.
Kukhombisa kunaka emalungelo neluvo kumehluko lokhona emasikweni nakumiphakatsi lehlukene.
Kusebentisa lulwimi ngekukhetsa emagama etimeni letingagcina setiletse kungcundzana.
Kuhlolisisa emakhono akhe ekwetfula bese wetama kuwenta abe ncono ngekunaka tiyela letibonakele.
Kuveta tincomo letingasetjentiswa esikhundlenli selellwimi loluband lululako.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Bafundzi batawufundza bahlole imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa Kufundza iMibhalo leyehlukahlukene yeNingizimu bananele ngekucophelela buhle Afrika kanye neyemave ngemave lecanjwe ngenhloko bemagugu eluvo kanye newemasiko fiction naleyo lengasuselwa inhloko non-fiction kulemibhalo.
Kufundza aphimisele kucace kuphindze kwetfule luvo lolukhona endzabeni.
Kuhlola nekuphawula ngemibhalo lenhlobonhlobo lebonwako nalenhlobonhlobo tekusakata ngetinjongo letehlukene (sib: titfombe, emaphosta, emakhathuni uma kutfolakala kanye nema-CD roms.).
Kutfola acoce ngemasu ekudvweba lafana nem-bala, kukhetsa imidvwebo, luhlobo nebukhulu bet-inhlavu tekubhala, timphawu, kwendlalwa. Nekutsi awutsintsa kanjani umlayeto lowetfulwako.
Kufundza iMibhalo leyehlukahlukene yeNingizimu Afrika kanye neyemave ngemave lecanjwe ngenhloko (fiction) naleyo lengasuselwa inhloko (non-fiction) bafundzele tinjongo letehlukene (sib: tinkondlo, imibiko yeluhlatiyo, emanoveli lamafisha, emaphephakwatisa (newsletters) tincwadzi telwati njll.
Kufundza aphimisele ngalokucacile ahle alungisa sivinini sakhe sekufundza kuye ngen-jongo nangeluhlobo lwebalaleli.
Kufundza nekwenanela kuMibhalo leyehlukahlukene yeNingizimu Afrika kanye neyemave ngemave lecanjwe ngenhloko (fiction) naleyo lengasuselwa inhloko (non-fiction) bafundzele tinjongo letehlukene (sib. emajenali bunkondlo, emanoveli lamafisha, tindzaba letimfishane, liphephandzaba tincwadzi telwati njll.
Kusebentisa emasu lafanele ekufundza nekubutsa lwati (sib: kugijimisa emehlo, kuku-fundzela kutfola lokutsite embhalweni kucombelela, tinkhomba talokwentekako endz-abeni, kususela etizatfwini letitsite, kwelusa kungena kwelwati engcondvweni).
Kuhlola nekuphawula ngemibhalo lenhlobonhlobo lebonwako nalenhlobonhlobo yetekusakata ngetinjongo letehlukene titfombe, ithelevishini, imidlalo, imicululwati, i-intanethi kanye nema-CD roms uma atfolakala.
Bafundzi batawufundza bahlole imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa bananele ngekucophelela buhle bemagugu eluvo kanye newemasiko kulemibhalo.
Kuchaza luvo mayelana nembhalo (ingemaciniso nome kwakhiwe, lokubonwako nome tinhlobo letehlukene tekusakata) anikete tizatfu.
Kucoca ngekukhetfwa kwelulwimi kanye nekutsi ngabe timphawu temdvwebo timgucula njani umfundzi.
Kukhombisa kuvisisa acoce ngetinhlangotsi letitsite tembhalo, letifana nemcondvo longumgogodla, balingisi, sibekandzaba nesakhiwo emibhalweni lecanjiwe.
Ukhona kubona kwakha tizatfu talokwenteka kulendzaba.
Kuvisisa silulumagama kucoca ngekukhetfwa kwemagama, kwemifanekisomcondvo, kanye nemsebenti wemisindvo enkondlweni, emibhalweni lenhlobonhlobo yekusakata (sib: sigci, imvumelwano, sifanamsindvo, emagama titfombe, emahlaya).
Kutfola acoce ngemasu ekudvweba lafana nembala, kukhetsa imidvwebo, luhlobo nebukhulu betinhlavu tekubhala, timphawu, kwendlalwa.
Kuchaza ahlatiye luvo loluvuswa ngulombhalo.
Kucoca ngekutsi babhali nabosobuciko babuveta kanjani buhlobo nebafundzi labababhalelako ngetindlela letehlukene nekutsi bayiveta kanjani imibono leyehlukene yemhlaba ngekusebentisa lulwimi kanye netimphawu letibonwako.
Kucoca ngetingcikitsi kanye nangetindzaba bese uniketa nangemibono ngalokunetizatfu.
Kuvisisa silulumagama kucoca ngekutsi babhali balusebentise njani lulwimi kute baphumelele ekwakheni (tifaniso, sigci kanye nesifutamsindvo).
Kutfola acoce ngemasu lafana newekukhany-isa newekulawula imisindvo, kukhetfwa kwemifanekiso, licala lekuma kwekhamera, kubunjwa kanye nedizayini, temidvwebo lefanele kanye neligalelo lokuba nalo konkhe loku kubabukeli.
Kuchaza kuhlatiywa luvo jikelele loluvuswa ngulombhalo ngekunika tizatfu letisekelwe lwati lwasemphilweni.
Kucoca ngekutsi babhali, bosobuciko, bacambi bemidvwebo lefanele, batsebulititfombe batakha kanjani tindlela letitsite tekubuka temhlaba, babeke lowemukela buciko babo etindzaweni letehlukene.
Kucoca indlela umbhali labuka ngayo tintfo, kutsi wakhiwa njani umcondvo kanye nendlela lokubekwa ngayo umfundzi wembhalo (sib: ngabe umbhali uyiteka lendzaba njengemuntfu lobukele indzaba yenteka nome njengalongekhatsi kulokwenteka kulendzaba Unaluphi luvelo ngebalingisi labamcoka balendzaba Yini layentako umbhali kute ube neluvo lwaloluhlobo)?
Kubona tinhloso letehlukene temibhalo (sib:bemagugu eluvo kanye newemasiko tinkhulumo, tindzaba, tinkondlo tikhangiso);kulemibhalo.
Kukhomba lulwimi lolusetjentiswa emibhalweni lehlukene(sib: inkhulumo lecondzile etinganekwa-neni, kulandzelana kwemagama etinchubeni, inkhu-lumo lengacondzi ngco emibikweni njll).
Kubona nekucocisana ngemagugu emibhalweni ngekuhambelana nemasiko netenhlalakahle, temvelo kanye netekutiphatsa (sib: kutiphatsa lokusendzabeni nekufaneleka etimeni letehlukene temphilo, tindzaba tekwenta kahle kanye nekulinganisa etimeni letehlukene nakubalingisi njll).
Kulandzela imiyalo netinkhomba letifishane letibhalwe phasi.
Kutfola tinjongo letehlukene temibhalo abuye ahlolisise kutsi lulwimi nerijista (silinganiso sekuba semtsetfweni) kwehlukana kanjani kuye ngenjongo lehlosiwe kanye nalabo lokucondvwe bona.
Kukhomba lulwimi lolusetjentisiwa emibhalweni lehlukene (sib: inkhulumo lecondzile etinganekwaneni, kulandzelana kwemagama etinchubeni, inkhulumo lengacondzi ngco emibikweni njll).
Kutfola nekucwaninga timphawu tetinhlobo letinyenti temibhalo lebhalwako sib: kuhlelwa nekuhlanganiswa lokwetayelekile letisetjen-tiswa etinhlotjeni letinyenti tetinkondlo, temb-halo kutatisa tinhlobo letehlukene emaphep-handzaba, ema-atikili.
Kutfola tinhlangotsi letehlukene letivela kumbhalo loshubile aphindze anikete lwakhe luhlangotsi ngekwesekelwa bufakazi lobukulombhalo.
Kuhlatiya imiphumela yekungafuni kwe-mukela tingucuko (stereotyping), kubuka tintfo ngekutsatsa licala (bias) kanye nekubuka tintfo ngeliso lebugwebinchanti (prejudice) bese kuphindze kubukwa kutsi tingasukelwa njani letintfo letiyinkinga kute tiguculwe, anikete yakhe imibono lenetizatfu.
Bafundzi batawufundza bahlole imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa bananele ngekucophelela buhle bemagugu eluvo kanye newemasiko kulemibhalo.
Kuhlatiya imibhalo lemelula lebonwako (emathebuli emashadi, emaphosta, emagrafu, emabalave) aphindze akhona kugucula simo sembhalo sisuke kulesinye siye kulesinye (sib: Igrafu ibe yindzima lechaziwe).
Kukhetsa imibhalo lefanele yetidzingo tabo telwati lefana netichazamagama, ensayiklophida kanye netincwadzi tekutfola lwati.
Kucoca acatsanise indlela yekuphatfwa kwetindzaba tenhlaliswano netemasiko natisetjentwa bantfu labehlukene etihlokweni letehlukene.
Kufundza ente lokushiwo ngimilayeto letse kushuba abuye alandzele tinkhomba ngekusit-wa lokungenganani.
Kuhlatiya imibhalo letse kushuba lebonwako (sib: emathebuli emashadi, emaphosta, emabhagrafu, emabalave) aphindze akhona kugucula simo sembhalo sisuke kulesinye siye kulesinye (sib: Lithebuli lemininingwane libe yigrafu).
Kukhetsa imibhalo lefanele lehambelana netidzin-go tabo telwati asebentise emakhono ekuphenya kutfola lwati kutichazamagama, tincwadzi tekut-fola lwati nome kumitfombo yelwati lesemmang-weni nome tinsitakwatisa tembani wagezi (uma titfolakala).
Kulandzela imiyalo leshubile netinkhomba ngekutentela yena ngekwakhe.
Kucwaninga nekuhlatiya yena ngekwakhe imininingwane letfolakala kumibhalo lengimidvwebo (sib: emashadi, emabhagrafu, emabalave emagrafu emigca nemaphayishadi) akhona kucacamisa umbhalo usuke kulesinye simo uye kulesinye.
Kukhetsa imibhalo lefanele lehambelana netidzin-go tabo telwati atikhetse kumitfombo yelwati leyehlukene kabanti njengakumitfombo yelwati lesemmangweni nome tinsitakwatisa tembani wagezi (uma titfolakala).
KUBHALA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Umfundzi ubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso Kubhala imibhalo leyehlukene ngetinhloso nebanfu nalesuselwe engcondvweni kufeza labahlosiwe labehlukene: tinhloso letinengi.
Kubhala imibhalo yelwati leveta imibono ngalokucacile ebantfwini labehlukene labemukela lombhalo sib: imibiko lemifisha, imiyalo letsite njll.
Kubhala nekudizayina imibhalo yetekusakata letinhlobonhlobo kwentela tinhlobo ngetinhlobo tebantfu lokubhekiswe kubo.
Akhona kugucula lwati lusuke kulolunye luhlobo luye kulolunye (sib: umbhalo lobhaliwe ibe ngemathebuli njll.).
Kubhala nekudizayina imibhalo lebonwako leyetfula lwati ngalokucacile nangekucamba sib: tikhangisi, tincwadzilwati, libalave lelinemdvwebo nalelinemalebuli njll.
Kuhambisa lwati lusuke kulolunye luhlobo luye kulolunye (sib: lwati lolusuka kuthebuli lube yindzima lebhaliwe nome igrafu.).
Kukhombisa kuvisisa indlela yekubhala kanye nerejista (sib: kuhambisa lwati lusuke endzabeni luye ku-atikili yeliphephandzaba njll.).
Kubuketa balungise imibhalo bacaphele Umfundzi ubhala tinhlobo letehlukene kusetjentiswa kwelulwimi ngalokufanele, kuhlelwa temibhalo lengemaciniso ngendlela lenhle nangemibiko lebuya kubontsanga nalesuselwe engcondvweni kufeza nome/kanye nakumfundzisi; tinhloso letinengi.
Kushicilela'/kubhala luhlaka lwekugcina;lolutawuphotfulwa ngekubonisana nal-abo labahloswe njengebafundzi balombhalo kanye nemfundzisi.
Kwetfula umsebenti ngekusebentisa sandla lesihle nalesifundzekako nendlela lefanele lefana netihlok-wana, kwehlukanisa nakucalwa tindzima letinsha, kukhwesha emgceni lobovu nakacala indzima lensha njengobe kufanelekile. Kubhala ngebunaka ngaloku-cacile.
Kungenisa umbhalo loluhlaka lwekugcina bese aphawula ngekuhlolwa kwalendzima.
Kukhipha umsebenti lomuhle longenamaphutsa nalosemtsetfweni anake kwetfulwa kwawo (sib: likhasi lelingetulu kwalombhalo, sihloko, tihlokwana njll, kanye nemidvwebo lefanele).
Kusebentisa sichazamagama nomeithesawurasi kubona emagama.
Kubukisisa lombhalo abuye awucwaninge umbhalo wakhe wekugcina kanye nabontsanga kanye nemfundzisi.
Kusebentisa luhlelo nelupelo kanye netiphumuti tenkhulumo kwenta umbhalo, lophelele.
Kukhombisa tindlela letehlukene letichuman-isa tindzima netitfombe, Kusebentisa luhlelo, lupelo kanye netiphu-muti.
Kukhombisa tindlela letehlukene tekuchumanisa tindzima afake netitfombe letifanele kuwo wonkhe lombhalo.
Kucoca ngetimbangela nemiphumela emibhalweni ekufundzeni lebhaliwe kanye nelulwimi lolusetjentiswe ekwetfuleni loku sib: nini, uma ngabe... kwase...
Kuveta tinchazelo letingacaci, tesekelwe ngebu-fakazi lobusembhalweni.
Kukhetsa nekucwaninga kalula imitfombo leyehlukene lwemacala lahlukene esihloko.
Kukhetsa imibono/emaphuzu lahambelanako;.
Kubuta nekutfutfukisa imicondvo lehlukene ngetihloko latetayele.
Kwenta lucwaningo lolulula afune lwati kuleminye imitfombo lehambelana nayo.
Kucatsanisa kutsi tilwimi letehlukene tiwusebentisa njani umcondvo weNkundla yekuFundza.
Kutsatsa tincumo ngebuka lwati akhe tiphetfo.
Kutfola tindlela letehlukene kwetfula imibono ngekusebentisa ithesawurasi nemidanti yenchazelo.
Kuhlela luchungechunge lwetigameko, kubhalwe ngalo nobe kwentiwe umugca wesikhatsi setehlakalo nobe lishadi lesikhatsi.
Kulinga ngalokubonwako nemiphumela yemsindvo yelulwimi (sib: kucamba tingoma, tinganekwane nobe tinkondlo letingenangcondvo).
Kunika noma kubhala inchazelo yendle-lanchubo letsite ngemuva kwekubuka lokutsite, asebentisa emadayagramu lakufanele khona (sib: kwenta imvundvo yengadze yesikolo).
Kuniketa letinye tindlela tekusombulula inkinga.
Kusebentisa ticalo, ticu, netijobelelo kwakhakucamba nekuhlatiya imibhalo.
Kuhlola kupeleka kwemagama kusichazamagama.
Kusebentisa tihlanganiso kwakha imisho lemagatjagatja.
Kutfola nekusebentisa emabito, tabito, tento, tandziso, tichasiso, njll.
Kusebentisa timphawu tekubhala ngalokufanele.
Kusebentisa imitsetfo yemisindvo kanye neyelupelo kupela emagama ngalokufanele.
Kutfola nekusebentisa emabito, tabito, tandziso, linani, tihlanganiso njll.
Kukhona kusebentisa ngemphumelelo tim-phawu tekkubhala lesetifundziwe kkute kube ngumanje.
Kusebentisa imitsetfo yemisindvo kanye neyelupelo kupela emagama ngalokufanele.
Kutfola nekusebentisa emabito, tabito, takhi tesandziso, linani, tihlanganiso takhi tetindlela tesento njll.
Kusebentisa tikhatsi tesento ngendlela lefanele sib: Utawube sekacedzile nakushaya lesikhatsi.
Kuchumanisa imisho kutsi yakhe indzima lebum-kucamba nekuhlatiya imibhalo. bene kusebentisa sib: Emagama ekuchumanisa lafana nalawa 'kanye' 'kwase' 'kwagcina' kanye netabito.
Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo lefana nesifanniso (Mongi yingilozi yelikilasi).
Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile Sib: Kucwaninga tindlela letehlukene tekucela umuntfu kutsi ente lokutsite (kusebentisa unga , kufanele ... Njll) kutsi loku kuhambisana njani nebuhlobo lobusuke bukhona kulokhulumako nalecondziswe kuye lenkhulumo, imiphumela yako kanye nekutsi kufanele yini kucelwe inselele ngekutsi sekuhlolisiswe.
Kusebentisa lulwimi netinhlobo talo. (sib:'inkhulumo lecondzile nalengakacondzi' 'taga' 'tisho' 'inkhulumo lesemtsetfweni' 'sifaniso' 'tivalelankhulumo').
Kuchumanisa imisho kutsi yakhe indzima lebumbene kusebentisa sib: Emagama ekuchumanisa lafana nalawa 'ngako-ke' kanye netabito.
Kusebentiso sizotsa lesifanele senkhulumo kuye ngebalaleli nesimo senkhulumo sib:.
Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisom-condvo lefana nesentamuntfu (Lilangabi lakhotsa indlu kwasala umsiti wodvwa).
Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile Sib: Kucwaninga tinhlobo telulwimi nemifanekiso lehlukene yelulwimi lesetjentiswa ngekwebuh-langa, ngekwebulili kanye nekubuka bantfu ngeli-cala linye.
Kusebentisa lulwimi ngetinhlobo talo (sib: 'ticu tekubala' tihlanganiso' 'umusho losihloko' 'balaleli', sikhatsi sesento' 'sentamuntfu').
Kusebentisa ngemphumelelo tikhatsi tesento asuke kulesinye aye kulesinye ngaphandle kwenkinga nangalokungenatihibe.
Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile Sib: Kucwaninga indlela lulwimi lolusetjentiswa ngayo lugcina lusente satsenga ngisho netintfo lesingatidzingi, ngaleyo ndlela kubeka ummango engotini.
Kusebentisa lulwimi ngetinhlobo talo (sib: 'libintana lelimcoka' 'libintana lelesekele', tihlanganiso' kwetfula inkhulumo ngaloku-condzile nangemphambosi yekwentiwa, 'singat-sekiso').
Kulesigaba, bafundzi bahlanganisa loku labakufundze kulamanye emabanga babuye balungiselele imfundvo lechubekako nasemsebentini. Bafanele basebentise lulwimi emphakatsini, etindzaweni letisemtsetfweni nasemfundvweni.
ngemisebenti nematfuba lamanye ekufundza; futsi ngemalungelo nalokumele bakwente njengetakhamuti eveni lentsandvo yelinyenti. nemphakatsi lomasikosiko.
Lokugcilwe kuko kulesigaba kuhlanganisa nekwandzisa lulwimi nekufundza.
babe balaleli labakhutsele, lababuka ngeliso lelibanti futsi babe tikhulumi letitetsembako telulwimi babe nelu-velo kulababalalelako; babuye bakwati kuhlatiya lulwimi, bati kutsi lusebenta njani babuye futsi balusebentisele tidzingo tabo.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile etimeni letehlukene.
Bafundzi batawulalela ngekutimisela, ngekutimisela nangeliso lelibanti emibhalweni leminyenti lekhulunywako, bafinyete, bacophe babuye bayiphendvule.
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokuvakalako elulwimini lolukhulunywako etimeni letehlukene.
Bafundzi batawukhuluma ngekutetsemba emphakatsini, bakhulume ngalokuvakalako nalokushaya khona nala-banye. Loku kubalulekile emsebentini nasekuchubeni imfundvo.
Umfundzi utawufundza ahlwayele kutfola lwati, kutitfokotisa nekuphawula ngalokujulile ngebumnandzi/buhle bemasiko nemiva ngemagugu emibhalweni.
Kufundza kabanti kusisekelo sekubhala nendlela yekufundza imphilo yonkhe. Bafundzi kumele bafundze imib-halo yaseNingizimu Afrika nalamanye emave lenemaciniso nalengenawo emaciniso ledzingekile ekutfutfukiseni lulwimi nelwati jikelele nekutitfokotisa babuye bakhule.
Umfundzi utawubhala imibhalo lehlukene lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kute bafeze tinhloso letehlukene.
Kubhala kuyindlela yekutiveta nekfuundza futsi kulithuluzi lekuchumana. Esikhatsini lesinyenti kuba yindlela yekuhlola bafundzi futsi kubalulekile emfundvweni lechubekako nemsebentini.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfobeni nasekuhlelembiseni lwati labatalusebentisa ekufundzeni.
Kutfutfuka kakhulu kwemakhono nelwati lwekufundza kuyindlela lewetela ekufundzeni kwemphilo yonkhe nekuphumelelisa imiphumela jikelele naletfutfukisako.
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Umfundzi utawutfola kutsi lulwimi lusebenta njani bese atfutfukisa lolulwimi lwabo ngekukhuluma ngalo, kute ahlole umbhalo wakhe newalabanye ngeliso lelibanti mayelana nenchazelo, kusebenta kanye nekubhaleka kahle kwalo. Utawubuye asebentise lolwati kusebentise lulwimi kwenta inchazelo (kusukela ezingeni lemisho kuye emibhalweni) abone kutsi umbhalo nalokucuketfwe kuhlobene njani. Utakwati kutsi lulwimi luntjintja njani ngekuhamba kwesikhatsi nemasikweni lahlukene nekutsi luntjintja njani etimeni letehlukene.
Bafundzi emabangeni 7, 8 na 9 bamele bakwati kufundza nekuhlwaya imibhalo lenhlobonhlobo yaseNingizimu Afrika kufaka emabhuku lacokelwe kufundza (setworks). Litiko LeTemfundvo kumele linikete tihloko tetincwadzi leticokiwe.
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa) ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, emaphosta netinkhulumo temsakatweni.
Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, emaphosta, tincwa-jana, tinkhulumo, tinkhulumo temsakatweni, tinhlelo tamabonakudze kanye nemavidiyo emculo.
Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, tinkhulumo neku-fundzisa, imidlalo yemoya, imidlalo yamabonakudze, kanye nemavidiyo emculo.
kusetjentiswa kwelulwimi lekugucula, lulwimi lwebantfu labaneminyaka letsite, kuhlatiya kwelulwimi lwekubandlulula ngekwebuve nakwebulili, umtselela wetilwimi kulolunye.
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Umfundzi utawulalela kutfola lwati, nekutitfokotisa, kuphawula Kulalela, kuncoma, kudvumisa nekutfokotela kulalela ngalokufanele nangalokujulile kwetfulwa kwetinkhulumo leticatjangwako etimeni letinengi letehlukene naletitekwako sib: tinkondlomlandvo, tindzaba letimfishane, tinganekwane.
kuveta imibono yabo, kubuta imibuto lejulile, acele inselele lapho kudzingeka khona.
Kucocisana ngendlela imibhalo letayelekile ihlelwe ngayo, achaze timphawu tayo letigcamile, (sib: Sibiketelo selitulu, tinkhombandlela, emahlaya, tingoma). Loku kutawufaka ekhatsi emathuluzi lasetjentiselwa kujabulisa njengekubamba umoya nemisho lenemfutfo nekukhombisa kusetjentiswa kwemisindvo emibhalweni lelalelwako nalebukwako lehlukene.
Kukhombisa nekuhumusha ngalokungiko kusetjentiswa kwelulwimi lwemitimba (sib: kuchumana ngeliso, simo sebuso, kusetjentiswa kwetandla nekunyakata kwemsindvo).
Kulalela anenele imibhalo yemlomo lefundzisako lecatjangwako icele inselele, (sib: tinkondlo, tibongo, tigigaba tetindzaba letimbili nobe letintsatfu, tinkhulumo letimfishane, tikhangiso temsakato, tinkhulumo, kuphikisana).
kuhlolisisa imibono yabo labayetfulile, abute imibuto yelucwaningo, acele inselele.
Kuvisisa kuhleleka kwemibhalo lekhulunywako achaze netimphawu tayo letigcamile (sib: tindzaba letimfishane, tibongo, tinkhulumo letimfishane). Loku kutawufaka ekhatsi emathuluzi lasetjentisel-wa kujabulisa nemisho lenemfutfo, siphukuto kanye nekwandzisa indzaba nekukhomba, nekuh-latiya kusetjentiswa kwemisindvo emibhalweni lelalelwako nalebonwako lehlukene.
Kukhombisa nekucocisana kusetjentiswa kwelulwimi lwemtimba (sib: kuchumana ngemehlo, kunyakatisa tandla nekuma).
Kulalela anenele imibhalo yemlomo leshubile lefundzisako lecatjangwako, (sib: tinkondlo, tibongo, tigigaba tetindzaba letimbili nobe letintsatfu, tinkhulumo letimfishane, tikhangiso temsakato, tinkhulumo kuphikisana).
kuhlolisisa lwati nemibono, abute imibuto yelucwaningo, acele inselele lakufanele khona.
Kuvisisa kuhleleka kwemibhalo lekhulunywako achaze netimphawu tayo letigcamile (sib: tindzaba letimfishane, emabhaladi, tinkhulumo letimfishane, tinkhulumo mbukiso, imidlalo yemoya, kusakatwa kwetindzaba, tinkhulumo kuphikisana). Loku kutawufaka ekhatsi emathuluzi lasetjentiselwa kukhombisa kujabulisa, kuphukuta, nekukhuluma ngekudzelela kanye nekuhlatiya nekucatsaniswa kwemisindvo emibhalweni lelalelwako nalebonwako lehlukene.
Kukhombisa nekucocisana kusetjentiswa kwelulwimi lwemtimba kulolalele (sib: kuchumana ngemehlo, kunyakatisa tandla, kusetjentiswa kwesikhala).
KULALELA Kukhombisa emagama, tigatjana, tindzima nemisho Umfundzi utawulalela kutfola lwati, letsintsa lolalelako nekutsi kunamtselela muni, (sib: nekutitfokotisa, kuphawula luvelomagama, kuhlukanisa emkhatsini kweliciniso ngalokufanele nangalokujulile nembono, kubona kutsatsa licala nesigwebonchanti).
Kubona nekwamukela tinhlobo letehlukene telulwimi njengemehluko weliphimbo, lulwimitigodzi kanye nelulwimi bantfu beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo, temasiko netemlandvo emibhalweni lekhetsiwe.
Kubona inhloso yesikhulumi kukhetsa emagama latsite, tigaba nemisho kuntjintja lolalelako nekuchaza umtselela wako (sib: lulwimi loludvonsako, kwehlukanisa phakatsi kweliciniso nembono, kukhomba umbono wesikhulumi nekukhomba kutsatsa licala nesigwebonchanti).
Kubona nekwamukela tinhlobonhlobo letinyenti letehlukene telulwimi njengemehluko weliphimbo, lulwimitigodzi kanye nelulwimi lwebantfu beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo, temasiko netemlandvo emibhalweni lehlukene.
Kuchaza sizatfu sesikhulumi kukhetsa emagama latsite, tigaba nemisho nendlela lakhuluma ngayo kuntjintja lolalelako nekuchaza umtselela wako (sib: kukhuluma nangaboni intfo lenemicondvo lemibili, kwehlukanisa phakatsi kweliciniso nembono, kukhomba umbono wesikhulumi nekuchaza kutsatsa licala, sigwebonchanti nemfundziso lite).
Kubona nekwamukela tinhlobonhlobo letinyenti letehlukene telulwimi njengemehluko weliphimbo, lulwimitigodzi kanye nekubuka lulwimi lwebantfu beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo, temasiko netemlandvo emibhalweni lecubile.
KUKHULUMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokufanele Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe asebentisa lulwimi etimeni letinengi ngemdlandla nangekutetsemba nekusitwa asebentisa letehlukene tinhlobo temibhalo lekhulunywako lekhetsiwe (sib: tindzaba, emahlaya, imidlalo).
Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta kahle futsi ngekulandzelana asebentisa tinhlobo temibhalo letingemaciniso letikhulunywako letingemaciniso (sib: kukhulumisana, kuphikisana lokufishane).
ente ema-intaviyu nebangane asebentisa imibuto lelula, alalela atsatsa emanotsi ngekucophelela.
Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe ngemdlandla nangekutetsemba kakhulu asitwa kancane asebentisa tinhlobonhlobo temibhalo lekhulunywako lekhetsiwe (sib: imidlalo, kulingisa, tingoma).
Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta kahle kakhulu futsi ngekulandzelana kahle ngetihloko letihehako asebentisa tinhlobo temib-halo letingemaciniso letikhulunywako letingemaciniso (sib: kukhulumisana, tinkhulumo kuphikisana).
Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe ngemdlandla nangekucabanga nekutetsemba kakhulu atimele, asebentisa tinhlobonhlobo temibhalo lekhulunywako lekhetsiwe (sib: imidla-lo, tinkondlo).
Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta kahle kakhulu futsi ngekulandzelana kahle kakhu-lu ngetihloko letihehako asebentisa tinhlobo temibhalo letingemaciniso letikhulunywako letingemaciniso (sib: kuchaza kwetinchubo teth-ekinoloji njengekutsi nje isebenta njani ikhom-puyutha nobe sidlali mavidiyo).
kuvala emagebe ngekubuta imibuto, kuniketa Umfundzi utawuchumana lokungakhetfwa kuko, kuvumela timphendvulo ngekutetsemba nangalokufanele letivulekile, kukhombisa kutimisela kweliciniso; asebentisa lulwimi etimeni letinengi kuba neluvelo kumalungelo nemiva yalabanye; letehlukene kuphikisana nekusetjentiswa kwelulwimi kukhomba kungabi naluvelo nobe kubandlulula.
Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesihabiso nesifanisongco.
Kubona nekuchaza imphumelelo yakhe yekuchumana.
kuphikisana nekusetjentiswa kwelulwimi kukhomba kungabi naluvelo nobe kubandlulula.
Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesihabiso nesifanisongco.
Kubona nekuchaza timphawu letimsite ekuphumeleleni kwakhe ngekuchumana.
kwehlukanisa lakumele kukhonjiswe luvelo kumalungelo nasemiveni yalabanye nalapho kumele aphikisane khona kungabi naluvelo nobe kubandlulula.
Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesi-habiso, sifanisongco, kumuntfutisa, luphawu nemibuto letiphikisako.
Kuhlola imphumelelo yakhe kutekuchumana ente lokungakwenta kancono.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo Si yakwati loku uma umfundzi akwati: Kutifundzela ngekwakhe kutitfokotisa nelwati emibhalweni lehlukahlukene lefundziwe, achaze timphendvulo takhe abuye acoce ngetinhlobo temibha-lo latitsandzako.
Kufundzela etulu nobe buthule ngetinhloso letehlukahlukene asebentisa emasu ekufundza languwo (sib: kucwenga, kuhlanganisa iminingwane yelwati lolutsite, kuvisisa).
Kukhombisa inhloso, lekubhekiswe kubo kanye nengcikitsi yembhalo.
kukhombisa imicondvo lebalulekile yendzaba achaze kutsi imininingwane iyesekela njani lemicondvo lebalulekile.
Kukhombisa kuvisisa umbhalo, injongo yawo nebudlelwane nemphilo yakhe ngekuchaza sakhiwo, tingcikitsi, balingisi nesibekandzaba.
Kutifundzela ngekwakhe kutitfokotisa nelwati emibhalweni letinhlobonhlobo lefundziwe, acatsanise timphendvulo takhe bese ubuya wenta tincomo kulabanye.
Kufundzela etulu nabuthule ngetinhloso letehlukahlukene ahlanganisa emasu ekufundza lawafundze kulamanye emabanga.
Kuchaza nekucacisa inhloso, lekubhekiswe kubo kanye nengcikitsi yembhalo.
Kucocisana ngetindlela letehlukene lekubukwa umbhalo.
Kuchaza tinhlobo letehlukene temibhalo bese acacisa kutsi timphawu letibalulekile tihleleke njani nekutsi tinesandla siphi emsebentini wemb-halo (sib: tinkondlo, emanoveli lamafishane, ticas-hunwa, emadayari, emaletha, emabhaladi, kuhlwaya emabhuku, imidlalo lemifishane).
Kukhombisa kuvisisa umbhalo, injongo yawo nebudlelwane nemphilo yakhe ngekuhlatiya kukhula kwesakhiwo, tingcikitsi, kubaluleka, balingisi nesibekandzaba.
Kutifundzela ngekukhululeka nangekutitfokotisa nangelutsandvo lwetinhlobo letehlukene temibhalo.
Kufundza nekubika ngalakufundza onkhe malanga.
Kucocisana ngetinhlobo temibhalo labayitsandzako netizatfu tekuyitsandza.
Yini lelindzeleke kumfundzi emva kwekufundza?
Bekuyini tinhloso tembhali?
Yini lebekakulindzele kumfundzi?
Magugu mani lavetiwe embhalweni?
Tiphakamiso ngalokucuketfwe yindzaba: kusetjentiswa kwetibiti, emagama lemukelekile nalafanele.
Kubona umehluko wesakhiwo setinhlobo letehlukene temibhalo (sib: inkondlo nesikhangisi).
Kusebentisa ikhamera nelifilimu (kuvula, kukhulisa).
Kuveta tindlela umbhali alungisa kufundvwa kwencwadzi ngekukhetsa emagama latsite.
Kuhlola nekuvivinya emakhono akhe njengalofundzako.
Umtselela wetimphawu tesakhiwo (sib: kuma kwembhalo nebuciko) Umtselela wemasu ekhamera nelifilimu (sib: Lakubukwa khona, umbani, sivinini, kuhlanganisa titfombe, umsindvo nemfanekiso).
Kuchaza kutsi tingcikitsi tenhlalo netemasiko tinamtselela muni kumbiko lotfulwako.
Kutsatsa tincumo nekucoca ngetemasiko, tenhlalo, netendzawo leticuketfwe emibhalweni bese uchaza kutsintseka kwemfundzi netincenye temb-halo leticuketse loko (sib: lokucuketfwe, lulwimi, buciko bekubhala, liso lekubukwa ngalo nekuvet-wa kwebalingisi).
Kuhlela nekuhlola emakhono akhe njengalofundzako.
Kucocisana ngetimphawu talemibhalo (sib: tinkondlo, emanoveli, ticashunwa temaphephandzaba, emadayari, netincwadzi).
Kubonisa lwati lwemehluko emkhatsini waletinhlobo temibhalo (sib: tinhlobo tetincwadzi, tinkondlo, tikhangisi, tincwajana).
Kucatsanisa tinchubo letilandzelwe ekubhaleni lemibhalo.
Kuhluta nekucocisana ngesakhiwo, balingisi nesibekandzaba nemanoveli (sib: umbhali uyitfola kanjani imiphumela asebentisa lulwimi netitfombemagama) netindzaba?
Kutifundzela ngekwakhe, kutitfokotisa nekwenelisa lutsandvo lwakhe lwekufundza ngetinhlobo letibanti temibhalo.
Kufundza nekucopha onkhe malanga kutsi ngutiphi tinhlobo temibhalo latitsandza kakhulu nekutsi yini indzaba.
Kubona inhloso, ingcikitsi neluhlobo lwebantfu lekubhalelwe bona: (sib: inhloso yekubhalwa kwawo, wabhalwa nini Ubhalelwa bani Umbhali abecondzeni Magugu mani lacondziwe)?
Tiphakamiso ngekwemukeleka kwengcikitsi, liphimbo nekusetjentiswa kwetibiti.
Kubona sakhiwo nendlela yekubhala tinhlobo letehlukene temibhalo (sib: tinkondlo netikhangisi).
Kucocisana ngetimphawu temibhalo lehlukene yetincwadzi (sib: tinkondlo, emanoveli, ticashun-wa kumaphephandzaba, netincwadzi).
Kukhomba kubona umehluko emkhatsini waletinhlobo temibhalo yetincwadzi (sib: tinhlobo tetincwadzi - yekufuna umsebenti/yebungane; tinkondlo, kukhangisa) netindlelanchubo tekubhala.
Kuhlatiya nekucocisana ngetingcikitsi nemagugu letfulwe ngumbhalo.
Kuphawula ngetinkondlo bacocisane ngekusetjentiswa kwelulwimi, nemifanekisomcondvo kuveta bunkondlo.
Kuphawula ngalokujulile ngemibhalo (sib: Kukhona yini imilayeto lefihlekile Kukhona yini kutsatsa licala nesigwebonchanti)?
Kucocisana ngemibono yabo ngemibhalo acat-sanise indlela layibona ngayo nalabanye.
Kucocisana ngesakhiwo, balingisi nesimonhlalo etindzabeni nakumanoveli (sib: Umbhali uphumelela njani ngekusebentisa lulwimi nemifanekisomcondvo)?
Kuphawula ngetinkondlo nekucocisana ngekusetjentiswa kwelulwimi nemifanekisomcondvo kuveta bunkondlo.
Kuphawula ngalokujulile emibhalweni sib: ikhona imilayeto lebhacile Kukhona kutsatsa licala lokutsite kumbe sigwebonchanti tsite?
Kucocisana ngemibono laphawule ngayo embhalweni nekucatsanisa imiva yakhe ngembha-lo neyalabanye.
Kubona indlela lokubhaliwe, imisindvo, imifanekiso lenyakatako nalemile, kuhlangan-iswa ngayo kute kwakhe umcondvo.
Kuhambelana kwebabhali beludvumo netimo temilandvo yabo.
Kuhlatiya tinhlobo letehlukene temagugu emasiko emibhalweni.
Kucatsanisa tiphakamiso takhe ngembhalo nekuhlatiywa kwencwadzi, lifilimi, nemdlalo wamabonakudze.
Kuhlola imibhalo ngalokujulile bese ahlolisisa emakhono akhe njengemfundzi nembhali.
Kwehlwaya ngekufakwa kwetenhlalo, temlandvo netemasiko embhalweni.
Kucwaninga kutsi tenhlalo, temlandvo netemasiko tinaligalelo lini emibhalweni: Umlandvo welulwimi. Kuhambelana kwebabhali beludvumo nemlandvo wendzabuko yabo. Emagugu emasiko lanhlobonhlobo.
Kuhlola nekuveta emakhono akhe njengemfundzi.
Kuchitsisa umfundzi situnge ngemibhalo tinhloso letinengi yalokwakhiwe engcondvweni (sib: tindzaba letilandzisako naletichazako, emadayari, emajenali, tincwadzi tebungani, tinkhulumomphendvulwano, tinkondlo/emaculo).
Kubona sakhiwo sembhalo, kuvetwa kwebalingisi, ngekusebentisa, kunyakata nekuchaza latakusebentisa natibhalela yakhe imibhalo.
Kutibandzakanya ekuhlwayeni, ekudlaleni nasekutakheleni imibhalo leveta imibono nemiva lesengcondvweni yakhe nalabanye (sib: bopopayi, titfombe, tilandzelo, emakhathuni).
Kuchitsa umfundzi wembhalo situnge ngekub-hala lokususelwa engcondvweni nemibhalo leyenelisako (sib: umbhalo lolandzisako, nendzaba lechazako, inkhulumo mphendvul-wano, tinkondlo nemaculo netincwadzi).
Kusebentisa iminyakato nekuchaza, kwetfula balingisi, kuvisisa sakhiwo nekutfutfukisa umsebenti wekutibhalela indzaba.
Kubamba lichaza ekwehlwayeni nasekuticambe-leni imibhalo kuveta imibono lesengcondvweni, nemifanekisomcondvo kanye nekwetfula imiva labanayo neyalabanye (sib: kubhala ngemidlalo lemisha, tinkondlo telutsandvo).
Kuhlanganisa imicondvo leyehlukene ndzawonye ngekusebentisa lulwimi lolusemtsetfweni emibhalweni (sib: icashunwa temaphephabhuku kanye nendzaba lengakahleleki kahle).
Kutfokotisa umfundzi wembhalo ngemibhalo yemfanekisomcondvo nekutetfula, (sib: indza-ba lelandzisako, nalechazako, inkhulumomphendvulwano, tinkondlo, emacu-lo, tindzaba letimfisha letisafufusa netincwadzi tebuhlobo).
Kutfokotisa umfundzi wembhalo ngemibhalo lesuselwe engcondvweni noma ngemphatfo lengavamanga leniketwa intfo letsite ledvumile (sib: kubuyeketa tinganekwane tendzabuko, kuhlehliswa kwetinkhulumo letingenamaciniso).
Ngekusebentisa umnyakato, inkhulumo mphendvulwane, tinchazelo nalokuchaziwe, avete balingisi, akhe sibekandzaba atfutfukise indzaba ngekubhala asungula.
Kuhlanganisa ndzawonye imicondvo netindzaba letehlukene emibhalweni lekufaka ticashunwa temaphephabhuku netindzatjana netibiti/nemoya lokahle.
Kusebentisa lokubonwako nemadizayini (emagrafu nemathebula) lapho kufanele khona (sib: lucingoncwadzi, (ifeksi) i-imeyili, bofakazi lababone ngemehlo, tincwadzitikhalo). Kubhala imibhalo yemisakato lenhlobonhlobo (sib: tikhangisi, emaphosta). Kubhala imibiko lehlelekile nalemaciniso (sib: kuhlatiywa kwencwadzi, umbiko ngeluc waningo -tihloko kufanele tifake ekhatsi ummango netifundvo taletinye tinkundla tekufundza).
Kucokelela imibono ngekuvulelana tifuba kwetful-we imibono, ngekusebentisa emabalave engcondvo, emashadi netinhla. Kucokelela lwati lwaleminye imibhalo letawuba sisekelo sekubhala. Kutfutfukisa sihloko ngekukhetsa lwati loluhambisana nengcikitsi emitfombeni lefanele. Kwakha tinhlaka letinemininingwane lecubene.
Kusebentisa lokubonwako nemidvwebo (emagrafu nemathebula) lapho kufanele khona (sib: umbiko walotibonele ngamehlo, incwadzi yesikhalo, incwadzi leya kumaphephandzaba).
Kubhala imibiko lengenatikhawu, lephelele, futsi lengemaciniso lekufaka imibiko yeHIV/AIDS netendzawo (sib: kubika ngetenhlakalo, lucwaningo lwato tonkhe tinhlelo tekufundza).
Kubhala imibhalo yemisakato lenhlobonhlobo (sib: emaphamflethi, nemaphosta).
Kutfutfukisa imibono ngekubhunga, ngekusebentisa libalave lengcondvo, lishadi lemidvwebo yemnyakato netinhla.
Kuhlela nekucamba sihloko ngekukhetsa lwati lolunengcikitsi nekuhlela imibono emva kwekubonisana nekwehlwaya imitfombolwati lefanele.
Kusebentisa lwati lolusatfutfuka kuleminye imibhalo kute yakhe sisekelo salokutawubhalwa.
Kwakha tinhlaka letiya ngekubasezingeni leliphakeme.
Kusetjentiswa titfombe netimoluhlaka (sib: i-imeyili, emafeksi, tincwadzitikhalo imibiko yemaphephandzaba, i-ajenda nemaminitsi).
Kubhala imibiko lephelele levulelekile, tindzaba letiyinselele njenge HIV/AIDS netindzaba temvelo (sib: kuhlwaywa kwencwadzi/kwelifilimi, umbiko ngelucwaningo ngato tonkhe tinhlelo tekufundza).
Kugucula lwati lolubhaliwe lube ngendlela yemibhalo lebonwako njengetikhangisi nemaphos-ta (lekufaka ekhatsi emathebula nemaframu lapho kufanele khona).
Kwakha imibono ngekuhlanganisa imibono yalabanye ndzawonye (brainstorming) kusetjentiswe emabalave engcondvo, emafloshadi netinhla.
Kusebentisa lwati lolubanti lwaleminye imibhalo njengesibonelo sekubhala.
Kukhombisa bugabazi ngekubhala tinhlaka letiya ngekubasezingeni lelisetulu.
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene tembhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi UmPhumela WekuFundza 4 (Uyachubeka) EmaCophelo EkuHlola Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Kubuka umbhali, kubuyeketa indlela yekubhala, sakhiwo kanye nekubhala kahle. Kususa kutsatsa licala nenkholelo lengenamaciniso nakubuketwa. Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa imisebenti yabo neyalabanye. Kubonisa luvelo lwemalungelo nemiva yalabanye ngesikhatsi sekuhlatiya kute baciniseke ngemisebenti yabo. Kuticambela tindlela takhe tekubhala ngekulandzela tiphakamiso temisebenti yakhe neyalabanye. Kukhicita umbhalo lophelele nekuwuhlatiya.
emagama lasetjentiswa njalo (sib: kutakhela tinhla takhe, kusebentisa sichazamagama nesicocelandzawonye emagama). Kwandzisa lwati lwesakhiwo semagama (sib: ticalo netijobelelo). Kwakha luhla lwesilulumagama samalanga onkhe -kugcina sichazamagama salowo nalowo - kakhulukati letihambisana nekharikhulamu yonkhe.
Kwemukela lokufunwa ngumfundzi, bese kubuketwa indlela, sakhiwo nekwenta kahle.
Etilungisweni, kususwa kutsatsa licala nesigwebonchanti.
Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa umsebenti wakhe newalabanye.
Kukhombisa luvelo lwemalungelo nemiva yemalunga elicembu lakhe, acinisekise imitamo yabo.
Kuticambela tindlela takhe tekubhala ngekuhlatiya imisebenti yakhe neyalabanye ngalokujulile.
Kukhicita umbhalo wekugcina lophelele.
kutakhela tinhla temagama, kusebentisa sichazamagama, umdlalo wemagama, emagama lanabongwaca labhalwe ndzawonye.
Kwakha silulumagama samalanga onkhe kucinga tichazamagama tabo - kakhulukati emagama laphatselene nekharikhulamu yonkhe.
Ekubuketeni, kususwa kutsatsa licala netinkholelo letingenamaciniso.
Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa imibhalo yakhe neyalabanye, abe akhombisa luvelo lwemalungelo nemiva yalabanye, acinisekise imitamo yabo.
Kukhombisa kuba neluvelo kumalungelo nemiva yalabanye kulenchubo ancome nemitamo yabo.
Kutfutfukisa likhono lakhe ngekuhlatiya kabanti umsebenti wakhe newebangani.
Kukhicita umbhalo wekugcina ubuye uhlolisiswe.
Kuchubeka ngekufundza emagama lashubile latinhlavunengi.
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene tembhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi Umphumela Wekufundza 4 (Uyachubeka) EmaCophelo EkuHlola Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Emagama ngetinhlobo tawo - (sib: tiphawulo, tandziso). Kwakha emagama ngaletinye titfo tenkhulumo (sib: sento sibelibito dlala umdlalo, khuluma sikhulumi). Kwelula imisho ngekusebentisa emagama lafana netijobelelo letihlanganisa imisho netindzima (sib: tihlanganiso). Kubonisa kuvisisa kusetjentiswa kweluluwimi ngaphandle kwemaphutsa (sib: tivumelwano letingito, tikhatsi tesento). Kusebentisa tiphumuti kuveta inshokutsi yemisho (sib: khefana, bomakhuluma). Kusebentisa imisho leyamile - tindlela tesento. Kusebentisa tinhlobo letehlukile temisho lemidze nalemifisha. Kuchaza lapho kungevisiseki khona (sib: sentosiphawulo). Kusebentisa indlela lecondzile neyekubika ngekwetinhloso letitsite.
Kusebentisa emagama lachumanisa imicondvo yalamanye, nemisho kanye netindzima. (sib: tijobelelo).
Kubonisa lwati lolujulile lokusebentisa lulwimi (sib: emagama enhlonipho kuta, kushona).
Kusebentisa emasu labanti esakhiwo semagama (sib: tiphawulo netandziso).
Kusebentisa tinongo tenkhulumo emibhalweni yakhe.
Kusebentisa tiphumuti kuveta inchazelo yalokubhalwako (sib: likhefana, ngci, sibabato).
Kusebentisa imisho leyamile/lekhontile.
Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho njengebudze bayo, akwati lapho kudzingeke lemifisha noma lemidze khona.
Kwehlwaya tindlela letehlukene tekusebentisa sento lesitawunika ingcondvo lecacile emishweni (sib: kusebentisa indlela lebikako emibhalweni yetesayensi).
Kuchubeka nekufundza emagama labomalungamane.
Kubona tinshokutsi letichaza ngekwesimo nangalokucondzile, inchazelo lehlosiwe netinchazelo letiningi.
Kubonisa kuvisisa inshokutsi nemumo (style), ngekusebentisa tinongo telulwimi ngalokufanele.
Kusebentisa emagama ngendlela yemphumelelo, lokukhomba kwakheka kwemibono (sib: nobe kunjalo, lokungenani..., ngako-ke).
Kusebentisa tiphumuti ngalokuphelele, kucacisa inshokutsi/inchazelo (sib: ticaphuni, ema-ithaliksi).
Kuhlatiya inchazelo, kucacisa, kuhlelwa kwemishombici leshubile ngendlela yakhe yekubhala.
Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho ngekwebudze nenhlobo yayo.
Kwehlwaya tindlela letehlukene tekusebentisa sento kugcamisa inshokutsi (sib: imphambosi yekwentiwa/yekwentana).
Kusebentisa tikhatsi tesento kugucula lokugcilwe kuko (sib: sikhatsi sanyalo sinika kuphutfuma).
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene tembhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi Kusebentisa tikhatsi letehlukene tesento ngendlela lefanele. Kubona emagama lakha tingcikitsi tetindzima, ngaloko akwati kunyomula emaphuzu lamcoka. Kusebentisa tabito netihlanganisi kuchumanisa tindzima.
Kuhlunga luhlelo nesilulumagama ngendlela lefanele umbhalo (sib: eticondzisweni nasetinchubeni, kusebentisa kuphocelela nekuchumanisa emagama neluchungechunge lwelwati. Cala utsatse sitja uphakele bese uyadla).
Kusebentisa tindlela tesento kwetfula imibono lesatifiso (sib: kube ngiyatentela, ngabe ngiyahamba).
Kusebentisa tabito netihlanganiso kuchumanisa tindzima letedlulile.
Kuhlunga luhlelo lwesilulumagama ngendlela lefanele umbhalo (sib:eticondzisweni/etinchubeni, kusebentisa kuphocelela nekuchumanisa emagama laluchungechunge lwelwati: Cala utsatse sitja uphakele bese uyadla).
Kwehlwaya indlela tabito, bondzaweni netihlanganiso kungaveta kucinisekisa inshokutsi/inchazelo emkhatsini wetindzima emibhalweni lehlukahlukene.
Kukhetsa silulumagama neluhlelo lolufanele luhlobo lolutsite lwembhalo (sib: ekubhaleni tinkondlo tabo, kusebentisa tinongo telulwimi, imifanekisomcondvo emagama nemisho leyakha sigci).
KUCABANGA NEKUNOMA Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kusebentisa luhlelo lwelulwimi lolufanele kuveta umcondvo loshubile (sib: nangabe imicebo bekwabelwana ngayo, ngabe bugebengu bunciphile).
Kucacisa nekuchaza umphumela nembangela sib: Kungani loku kuyimbangela ye?
Kuniketa lomunye umbono unikete tizatfu sib: Angivumelani naloku ngobe futsi ngesekela umbono wami nge...
Kubuta nekuhlanganisa kute asombulule tin-kinga atfutfukise kucabanga tintfo letishubile, imibono kanye netimvo (sib: tindzaba temalun-gelo eluntfu, tindzaba talabahlala khona, tin-kinga takhe, tihloko tekharikhulamu ledle-lanako).
Kusebentisa lwati lwakhe alucatsanisenelwalabanye kucacisa liphuzu lembono.
Kusebentisa imibuto, kuhlanganisa nekuhlatiya kutfutfukisa kucabanga ngalokujulile kanye nekusombulula tinkinga.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kugucula sakhiwo/simo lwati (sib: kususa kubalave lengcondvo uyise elulwimini lolubhalwe ngemagama).
Kusebenta ngemiklamo ledidiyelwe ndzawonye kuto tonkhe tinkhundla tekufundza, kute kuphume umsebenti lohlangene.
Kusebentisa imitamo yekusebentisa tindlela letehlukene tekuhlela, kwaka luhlaka, lekuhlolisisa nekubuketa ngekwetidzingo temsebenti lowentiwako.
Kusebentisa lwati lwalenye inkhundla yekufundza ekutfutfukiseni umsebenti walenye kute kutfolakale umsebenti lobumbene.
Kunakisisa tindlela letehlukene tekuhlatiya imibhalo (sib: imibono yalabanye).
Kusebentisa lwati lolutfutfukile lolutsetfwe etinkundleni tekufundza kwakha lwati loluhlelekile.
Kucatsanisa indlela tilwimi letehlukene letisebenti-ekufundzeni. sa emagama ngayo etinkhundleni letehlukene kwakha luchumano kusita kuvisisa nekusombulula tinkinga.
Kuvisisa nekusebentisa emagama ekucatsanisa sib njenga Fana na/e; sa...; kwe...
Kwemukela imibono yalabanye, kwesekela imi-bono yakhe ayihlunge lapho kudzingeke khona.
Kulinga kusebentisa lokubonwako, imisindvo kute kubonwe ligalelo lako emibhalweni lehlukahlukene (sib: tikhangisi).
Kucatsanisa indlela tilwimi letehlukene tisebentisa ngayo emagama kuto tonkhe tinkhundla tekufundza, kwakhiwe kuchumana kute kusite ekuchazeni nasekusombululeni tinkinga.
Kwemukela imibono netiphakamiso talabanye ngetindzaba letibalulekile njengetebuhlanga, kubandlululwa ngekwebulili, tindzaba temmango, inhlonipho, nekubeketelelana.
Kubukisisa emaphuzu labe neligalelo emseben-tini wabo, babuye bafune lapho kudzinga ematfuba ekutfutfukiswa.
Kucatsanisa tindlela telwimi letehlukene letic-haza ngato emagama etinkhundleni tekufundza letehlukene, kwakha luchumano lwekusita kuvisisa nekusita ekusombululeni tinkinga.
Kuvivinya, kwetsembeka nekukholweka kwelwati lwalokubhaliwe naletinye tinhlobo tekusakata (sib: tindzaba letisematseni).
Kuhlolisisa indlela lafundza, abhala ngayo, emakhono ekulalela, imikhuba nendlela labona ngayo tintfo, acaphele lakukhonako naloko ladzinga kukutfutfukisa.
Kutifunisisa kute babute imibuto lehlutekile nekucela inselele ngemibono ngalokubonwako, lokulalelwako nalokufundvwako.
Kucinisekisa imibono yabo ngekwesekela bufakazi.
Kubuketa lapho kudzingeke khona emva kwekuva noma kufundza imibono yalabanye.
Umfundzi utawusebentisa imisindvo, emagama, neluhlelo lwelulwimi kucamba nekuhlatiya imibhalo.
Kuhlatiya kutsi tilwimi tiboleka njani emagama kuletinye, nekutsi emagama lamasha abunjwa kan-jani abuye asetjentiswe ngalokungiko.
Kukhombisa asebentise emabito.
Kuhlatiya kutsi tilwimi tiboleka njani emaga-ma kuletinye, nekutsi emagama lamasha abun-jwa kanjani abuye asetjentiswe ngalokungiko.
Kukhombisa asebentise emabito.
Kuchaza kutsi tilwimi tiboleka njani emagama kuletinye, nekutsi emagama lamasha abunjwa kanjani abuye asetjentiswe ngalokungiko.
Kukhombisa asebentise emabito.
SAKHIWO SELULWIMI NEKUSETJENTISWA Umfundzi utawusebentisa imisindvo, emagama, neluhlelo lwelulwimi kucamba nekuhlatiya imibhalo.
Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo kwenta imibhalo lemidze.
Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo lefana nesifaniso (Mongi yingilozi yelikilasi).
Kusebentisa luhla lwetimphawu ngendlela letfutfukile.
Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo kwenta imibhalo lemidze.
Kuusebentisa tisho ngalokungiko nalok wakhako.
Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo kwenta imibhalo lemidze.
Umfundzi utawusebentisa imisindvo, emagama, neluhlelo lwelulwimi kucamba nekuhlatiya imibhalo.
Kukhombisa abuye asebentise emagama lakhom-bisa luvelo kubulili, buve, indzawo labahlala kuyo, temphilo kanye naletinye tindzaba tenhlalo netemasiko.
Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib: Kukhuluma ngemisho lelula, lembici kanye naleshubile.
Kushwambakanya nekusebentisa emagama lakhombisa luvelo kubulili, buve, indzawo labahlala kuyo, temphilo kanye naletinye tindzaba tenhlalo netemasiko.
Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib: iterasi, i-akhronimi, tindlela tesento, umshwana wesibaluli.
Kukhombisa abuye asebentise emagama lakhombisa luvelo kubulili, buve, indzawo labahlala kuyo, temphilo kanye naletinye tindzaba tenhlalo netemasiko.
Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib: Kukhuluma ngemisho lelula, lembici kanye naleshubile.
Luhlaka lwekuhlola lwesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) sitinte kumigomo yemfundvo lemiselwe emakhono. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba tekusebenta kwemfundzi ngendlela lekahle nalecondzile bese kwenta siciniseko kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise lwati nemakhono. Luhlolo kumele lusite bafundzi kutsatsa tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo ngekuchubeka kwabo babuye bente kube nekufundza lokuchubekako.
sibeka emaCophelo ekuHlola embili kunemshishika wekuhlola kuwo onkhe emabanga. Sichaza lizinga lekumele bafundzi bakhombise labakuzuzile kumiphumela yekufundza kanye netindlela (kutinta nebubanti) tekukhombisa kuphumelela kwabo.
Kuhlola kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) kuyinchubo lechubekako, lehlelekile yekutfola lwati ngekusebenta kwemfundzi kulinganiswa kanye nemaCophelo ekuHlola emiPhumela yekuFundza. Idzinga indlela lechazwe kahle kanye netinhlobonhlobo temacebo lafanele kute kusite bothishela kuniketa bantfwana imiphumela yalabakwentile nekubika kubatali kanye nalabanye bantfu labafuna kwati.
Imfundvo lemiselwe emakhono iyindlela yekufundza nekufundzisa leyenta kucace bha lekumele bafundzi bakuzuze. Umgomo lapha kutsi thishela usho kucala kutsi yini bafundzi lekumele bakuzuze. Umsebenti wathishela kufundzisa kute bafundzi banelise tidzingo temacophelo ekuhlola kukharikhulamu; umsebenti wem-fundzi kufundza nobe kwenta loko lokulindzelwe ngemacophelo ekuhlola.
lubeneliciniso, lwetsembeke, lulinganiselwe umfundzi futsi lugucugucuke ngalokwanele kute luvumele emat-fuba langetiwe.
Injongo lebalulekile yekuhlola bafundzi kumele isite ekukhuliseni nasekutfutfukiseni umfundzi, lusetjentiswa kubuka inchubekela embili yebafundzi nekwenta kutsi bafundze kahle. Isihlanu imisebenti lecondzile yeluhlolo.
Luhlolo-sisekelo luhlolo lwekucala loluvamise kwenteka ekucaleni kwelibanga nobe sigaba kubona kutsi yini lesevele bayati bafundzi. Lusita bothishela kuhlela umsebenti lotawufundvwa kanye nemisebenti leyentiwako.
Luhlolo-kucilonga lusetjentiselwa kutfola bungibo netimbangela tebulukhuni letihlangabetana nebafundzi labatsite. Lulandzelwa kuhola, kusekela ngalokufanele kanye nemacebo.
luhlolo lolwakhako Luhlolo lolwakhako lulandzelela lwesekele inchubo yekufundza nekufundzisa futsi lwatisa bafundzisi neba-fundzi ngenchubo yemfundzi kute kutsi kutfutfukiswe/kwentiwe kancono kufundza. Kuniketa imiphumela leyakhako kute kwentiwe umfundzi akheke.
Loluhlolo luniketa sitfombe lesiphelele senchubo yonkhe yemfundzi ngaletinye tikhatsi, sibonelo njen gasekupheleni kwethemu noma umnyaka, noma lapho umfundzi ahamba aya kulesinye sikolo.
luhlolo Loluhleliwe Luhlolo loluhleliwe luyindlela yekubuka kusebenta kwenchubo yemfundvo. Lenye incenye yalokuhlolwa kwekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe netinkhomba tavelonkhe. Luhlolo loluhleliwe lwentiwa ekupheleni kwesigaba semkhakha kweMfundvo nekuCeceshwa Jikelele. Lisempula lelimele tikolo nebafundzi lukhetfwa etifundzeni nakuvelonkhe kwentela luhlolo loluhlelekile.
Luhlolo loluchubekako luyindlela yekuhlola lenkhulu leyenteka kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe.
kwentiwa ngemuva kwesikhatsi lesitsite futsi luchubeka njalo: Kufundza kuhlolwa njalo emalikhodi emfundzi ahlala afakwa lokusha njalo.
kusekela kukhula nekutfutfuka kwebafundzi: Bafundzi baba ngulabatsintsekako ekufundzeni nasekuhlolweni, bati tindlela letisetjentiswako emisentini yekuhlola, bayatibandzakanya ekutihloleni bona, batibekela lekumele bakuzuze ngamunye, bakhombisa kufundza kwabo bese-ke batfola kwenyusa kutetsemba kwabo.
lwetfula umbiko wenchubo yekufundzisa nekufundza: Umbiko ubaluleke kabi eluhlolweni loluhlelekile. Tindlela tekutfola labakwentile tifaka ekhatsi kubuta ngalokungiko, kugcila tikwalokuphawulwa nguthishela ngemlomo nalakubhalako ngalokumele kuzuzwe umsebenti wekuhlola nekugcugcuteleka kumfundzi.
kuvumela kuhlanganiswa kweluhlolo: Loku kungahle kufake kuhlola leminyenti imiphumela yekuhlola lehlobene emsebentini munye wekuhlola bese kuhlanganiswa inchumbi yetindlela tekuhlola, emacebo emath-uluzi kuhlola emacophelo ekuhlola. Kwati kahle imiphumela yekufundza kungakhonjiswa ngetindlela letinyenti kungako tindlela letinyenti tekuhlola nematfuba kumele kuniketwe lapho bafundzi batawukhombisa emakhono abo.
kusetjentiswa tindlela letikwati kwenelisa tidzingo letehlukene tebafundzi (lulwimi, temtimba, teluvelo netemasiko): Luhlolo loluchubekako luvumela thishela abe ncelencele kubafundzi labanetidzingo temfundvo letehlukile nekwetama kuncoba tihibe tekufundza ngetindlela letigobekako. Nobe nguliphi licembu leba-fundzi, kunetinhlobo temazinga netindlela letehlukene. Bafundzi abadzingi kuhlolwa ngesikhatsi sinye kanye nangendlela lefanako. Kuhlolwa Kwemfundzi kuvumela luhlolo sibutselo: Umphumela lobutselwe wemisebenti weluhlolo loluchubekako uniketa sitfombe lesinhle sekuchubeka kwemfundzi nangasiphi sikhatsi. Luhlolo sibutselo ludzinga kuhlelwa kahle ekucaleni kwemnyaka kufaka ekhatsi tinhlobonhlobo temasu ekuhlola - sibonelo, kutivocavoca, imisebenti, imiklamo, kulolongwa esikolweni nasemakilasini lekutawuniketa bafundzi ematfuba lahlukene kukhombisa loku labaku-fundzile.
Kukhetsa kutsi nguyiphi indlela yekuhlola latayisebentisa umuntfu kuyintfo latikhetsela yona, lehlukile kulowo thishela, libanga kanye nesikolo futsi kweyame endleleni lothishela lancuma ngayo ngekwemsebenti. Kuba khona kwesikhala netinsita kumsita ekutsatseni sincumo nobe kunjalo kuyafana, bothishela bayahlukana ngendlela labatsatsa ngayo tincumo.
Tindlela, emacebo nemathuluzi lakhetselwa imisebenti yekuhlola kumele ahambisane nemacophelo ekuhlola latawuhlolwa nenhloso yaloluhlolo kumele ivakale kahle kubo bonkhe bafundzi nabothishela labatsintsekako. Kwati kahle kungaboniswa ngetindlela letinyenti. Ngako-ke tindlela letehlukene tiyadzingeka kuniketa bafundzi ematfuba ekukhombisa emakhono abo ngalokuphelele.
Imisebenti lefanako yekuhlola ingentiwa kuvelonkhe, esifundzeni, esigodzini nobe lakuhlangenwe khona, bese ibhalelwa ezingeni lesikolo, bese icutjungulwa ngaphandle.
Sikolo kanye nabothishela ngubo lekumsebenti wabo kuhlolwa kwebafundzi. Bothishela kumele bente inchubo yekuhlola lecinisekile, letsembekile nalekholwekako. Inchubomigomo yetifundza kumele yente siciniseko sekutsi bantfwana, emacembu ekuhlola, emacembu lasitako etigodzini, tinsita tekwesekela kanye nebatali bayati-bandzakanya ngalokufanele.
Nguleso naleso sikolo kumele sitakhele luhlelo lwekuhlola lwaso lolususelwe kuteluleko tekuhlola tesifundza natavelonkhe. Sikolo sidzinga kuba neliTsimba lekuHlela kuHlola kute bakwati kwenta loluhlelo lusebente. Licembu kumele libe nalabalimele kuto tonkhe tigaba netinkhundla tekufundza.
kuceceshwa kwabothishela kuto tonkhe tincenye tekuhlola.
kwenta kube nekucondza ngalokufanako luhlelo lwekuhlola lwesikolo.
Kugcina kahle emabhuku ekucopha kubalulekile kulo lonkhe luhlolo, ikakhulu luhlolo loluchubekako. Libhuku lemalikhodi nobe ifayela kumele ihlale ilungile kulowo nalowo thishela.
Onkhe emalikhodi kumele atfolakale, ahumusheke lula, agcinwe aphephile, abe yimfihlo futsi asite ekufundziseni nasenchubeni yekubika.
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo lulawula kutsi emabhuku ekucophela kumele agcwaliswe njani. Emakhodi ekuhlola asetjentiswa kubona kutsi umfundzi uchuba njani kubukwe imiphumela yekufundza. Emakhodi laset-jentiswako kumele acace futsi avisiswe bafundzi nebatali.
Tinyenti tindlela lekungahanjiswa ngato umbiko wekuhlola kubafundzi ubuye ucoshwe bothishela.
nobe kusebenta kwemfundzi kumele kucatsaniswe nakwabontsanga, nobe nemsebenti lodlulile, nobe netidzingo temacophelo ekuhlola nemiphumela yekufundza.
Emakhodi ekuhlola lamanye ancono kunalamanye ngetinhloso letitsite. Sibonelo, kuphawula kungaba kudze, kube kwemfundzi anikete netincomo tekwenta ncono. Kuphawula kubalulekile kubika kusebenta kwemfundzi kubukwe emacophelo ekuhlola. Kepha-ke kuphawula kutsatsa sikhatsi lesidze kukubhala futsi akusilula kuku-copha. Emakhodi lafana nalawa 'Kuhle kakhulu', 'Kuhle', 'Kuncono', 'Akukapheleli' alula kuwabhala futsi avumela kuhlola kwekusebenta kubukwe umsebenti lodlulile kanye nemacophelo ekuhlola. Kepha-ke, awaniketi imininingwane lengentiwa kuphawula. Emamaki ngakulolunye luhlangotsi, alula kuwacopha futsi angahlangan-iswa ndzawonye, aphindvwaphindvwe abuye ahlukaniswe. Kuyasita kuhlola kusebenta kwemfundzi ukucat-sanisa nekwalabanye ekilasini, nakwalamanye emabanga nobe tikolo. Kepha-ke, kuniketa imininingwane lem-incane ngekusebenta kwemfundzi kubukwe nemacophelo ekuhlola.
emabintana (nobe lokubekiwe) lakhelwe kona kuhlola umsebenti nobe kubika.
Nobe nganguwaphi emakhodi ekuhlola lasetjentisiwe, umbiko uba kahle nawuhlanganiswe nekuphawula. Kunekwenteka kutsi kube nenchubekela embili ekusebenteni uma bafundzi baniketwa umbiko lobhaliwe kune-mamaki nje kuphela. Nanobe emamaki nemaphesenti abalulekile ekucopheni, njengobe kulula kubhala emamaki ebhukwini lemibiko, akakabaluleki ekuniketeni umbiko nasekukwetfuleni. -Letinye tinkinga letiletfwa ngema-maki kutsi angakhuliswa akhwabaniswe futsi afihla lokunyenti ngekusebenta nenchubekela embili yemfundzi. Uma bafundzi bacedze umsebenti longetulu kwalomunye wekuhlola kunekulingeka kutsi kusetjentiswe emamaki lafanako, kwengetwe kubuye kutsatfwe lokulinganako. Uma loku sekwentiwe, emamaki alahla kubaluleka kwawo njengelwati lwekubika. Limaki lelisemkhatsini lisita liphuzu lekutsi umfundzi kungenteka ukwatile kuzuza kufundza lokulindzelekile kahle kulokunye hhayi kulokunye.
Emamaki aniketa konkhe lokuzuzwe kepha kufihla tizatfu tekuhlola loku lokuzuziwe (nobe kungazuzi) kulo-munye umfundzi, bese kuvimba kugcila kufundza lokutsite eluhlolweni. Atichazi kahle kusebenta kwemfundzi kukharikhulamu. Esikhatsini lesinyenti kutfola emamaki lafanako (uma kungulamahle) kutsatfwa ngen-genkhomba yekuchuba kahle. Emamaki langu-70 eBangeni 5 kumacophelo ekuhlola nemamaki langu-70 eBangeni 6 kumacophelo ekuhlola kujika ngalokuphelele kuchuba kwemfundzi lengabe ukwentile emnyakeni lokuchazwa kahle kusitatimende, ikhodi nekuphawula.
= Kusebenta kwemfundzi kudlule kakhulu tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.2 = Kusebenta kwemfundzi kudlulile tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.3 = Kusebenta kwemfundzi kutenelisile kancane tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.4 = Kusebenta kwemfundzi akukanelisi kepha kusedvute kwekutenelisa tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
Ekupheleni kwalowo nalowo mnyaka, luhlelo lwenchubo yemsebenti kufanele lugcwaliswe, bese lusayinwa nguthishelanhloko nesikhulu setemfundvo. Loluhlelo lwemsebenti lusikhali sekucopha lwati lolufinyetiwe ngenchubo yabo bonkhe bafundzi belibanga kuleso sikolo.
lusuku nekusayina kwathishelanhloko, umfundzisi / thishela nesikhulu setemfundvo.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi simbiko welwati lochubekako loniketa yonkhe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi, kufaka ekhatsi kutfutfuka ngalokuphelele kwemagugu, timongcondvo nekutfutfuka kwakhe ngekwenhlalo. Loku kusita umfundzisi welibanga lelilandzelako kuvisisa umfundzi kancono, kute akwati kumsita ngalokufanele lapho kudzingeke khona. Sitfombe jikelele semsebenti walowo nalowo mfundzi (profile) kufanele sigcinwe ngalokuphephile, futsi kufanele sihambe nebafundzi emphilweni yabo yonkhe yesikolo.
Umbiko lofinyetiwe wekumininingwane yakhe yekufundza.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi sitsatsa indzawo yawo wonkhe umbiko lochubekako losemculwini londlulile lobewusetjentiswa etikolweni, njenge makhadimbiko, emakhadi ekufundzisa, nemakhadi eLabhorethri yeTemfundvo. Inhloso lenkhulu yesitfombe jikelele semsebenti wemfundzi kusita umfundzi kutsi atfole lwati lolunhlobonhlobo lolucuketfwe kuso.
Lwati loluphatselene nemfundzi lucobo lwakhe kulesitfombe jikelele akufanelanga lusetjentiswe ekubandlul-uleni nakumuphi umfundzi.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi akumelanga siphanjaniswe nephothifoliyo. Iphothifoliyo iyindlela yekuhlola leniketa umfundzi nemfundzisi bakanye litfuba lekubuka umsebenti lowentiwe emisebentini lemi-nengi yekuhlola. Lomsebenti ufakwa efayeleni nobe ebhokisini. Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi ngakulolunye luhlangaotsi, ililikhodi lelicuketse imininingwane ngemfundzi.
Bothishela kumele baphendvule kubafundzi, kubatali, eluhlelweni lwemfundvo kanye nemphakatsi wonkhe ekuhloleni bafundzi. Loku kwenteka ngekubika. Kwengeta imibiko lebhaliwe, kwetfula ngemlomo nobe ngek-wenteka, kukhangisa ngemsebenti webafundzi kungasetjentiswa.
umbiko lowakhako lekumele ucukatse kuphawula ngekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe nekwabontsanga nekusebenta kwakhe lokwedlulile kucatsaniswe netidzingo tetinkhundla tekufundza.
Kwetfula umbiko kubatali kufanele kwentiwe njalo nje, kubakhutsata ekufakeni sandla nekutibandzakanya emfundvweni yebantfwana babo. Bafundzisi kufanele babike kubatali njalo ekupheleni kwethemu, basebentise emakhadimbiko lahlelekile.
Esikhatsini lesinyenti akwenteki kutsi kuniketwe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi kumphumela weku-fundza ngamunye. Kepha-ke, imibiko kumele inikete imininingwane ngalokuzuzwe kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo (esiGabeni SaboKhewane).
Nika inchazelo yalabakukhonako, netidzingo labadzinga kutitfutfukisa nobe tinhlangotsi tekwesekela umfundzi kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwekufundza.
Sebentisa luhlelo lwemakhodi avelonkhe kulinganisa kusebenta kubukwe emaCophelo eKuhlola nemiphumela yekufundza kudzimate kube nguyalo - akukabaluleki kuniketa ikhodi kulowo nalowo mphumela wekufundza. Embikweni wekuphela kwemnyaka, kusebenta jikelele kwemfundzi kuto tonkhe tinkhundla tekufundza kumele kukhonjiswe.
Phawula ngato tonkhe tiNkhundla tekuFundza nobe tinhlelo, ngekugcila kakhulukati kubafundzi labaphumelele ngemalengiso nobe labafuna lusito lolwengetiwe. Phawula ngaloko labakhona kukwenta nge-malengiso netinhlangotsi tekwesekelwa leteyame kumaCophelo ekuHlolwa. Lokuphawula kutawenta batali, bafundzi nalabanye bafundzisi kutsi bavisise luhlobo lokwesekelwa loludzingwa ngumfundzi.
IKharikhulamu ya- 2005 -loku kusho kuhunyushwa kwekucala kwesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe lovele ngemuva kwekucitfwa kwembuso welubandlululo. Umculu wemgomo wemfundvo uniketa luhlaka lwekuKhula Kwemntfwana eBuncaneni, iMfundvo nekuCeceshwa Jikelele, iMfundvo nekuCeceshwa lokuChubekako, iMfundvo nekuCeceshwa kwalabaDzala lokusisekelo.
Emakhono ekutfutfukisa -nakahlanganiswe nemiPhumela Jikelele, imiphumela lengumgogodla wesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lakhutsatwa ngumTsetfosisekelo - afaka ekhatsi kwenta bafundzi bakwati kufundza ngemphumelelo, babe takhamiti letitibophako, letineluvelo letikwati nekukhicita.
Luhlolo lolwakhako - loluhlobo lwekuhlola luyahlola/lulandzelela inchubo yemfundzi ngetikhatsi tekufundza kute nabo batiswe ngenchubo yabo batfole umdlandla wenchubekela phambili.
Sitifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele.
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa Lulwimi loluvamise kusetjentiswa etindzaweni letitsite tekufundzisa nekufundza.
ImiPhumela -yimiphumela umfundzi layitfola ekugcineni kwemshikashika wekufundza emfundvweni lemiselwe imiphumela-lemiphumela isita kugucula nekulolonga lomphumela wekufundza ImFundvo leMiselwe emaKhono -inchubo yemfundvo letinte kumphumelelo, kulokwentiwako nalebukene nemfundzi ngco.
Kwengeta bulwimilwimi -kungesikhatsi umuntfu afundza lolunye lulwimi nobe tilwimi kwengeta lolwakhe lwasekhaya.
Sifanamsindvo -kuphindzeka kwemsindvo lefanako ekucaleni kwemagama (sib: Sahamba sangena saphuma sahlala).
Emacophelo ekuhlola -lwati lwelulwimi, emakhono nemagugu bafundzi lekumele bakwati kuwakhombisa kutsi bayawati ekupheleni kwelibanga lelitsite.
Kuntjintjela kulonye lulwimi -kusho kuntjintjela kulolunye lulwimi ngenhloso letsite (sib: Ngambona ajikela kaleft) Ingcikitsi -umbhalo ubhaleka ubuye ufundvwe engcikitsini. Ingcikitsi ifaka simo lesisabalele kanye nalesisedvute Lulwimi lweluvelomagama -kushiwo lulwimi loluvusa imiva Lwati lolukuye -kushiwo lwati lakhula nalo ngemagama labhaliwe. Bantfwana babona imibhalo endzaweni labahlala kuyo bese bacala kucondza inhloso yawo. Ngembi kwekuya esikolweni basuke sebati lokutsite. Bangatama kubhala emagama abo basebentisa imicondvo yabo ngemagama. Bangenta kwangatsi bafundza libhuku.
Kubhala ngekukhululeka -kulapho bafundzi baniketwa inkhululeko yekubhala ngaphandle kwekutihlupha ngemaphutsa. Bafundzi kumele bagcugcutelwe kubhala kakhulu Lulwimi lwasekhaya -lulwimi umntfwana lalumunya ebeleni lenina.
Siphukuto -intfo lephambene naloku lokulindzelwe kona, kusebentisa emagama kusho lokuphambene nalokulokulindzelweLwati (literacy)-likhono lekubhala nekufundza lwati nekubhalela tinhloso letehlukeneLulwimi lolusetjentiswako -lulwimi lolusetjentiswa kukhuluma ngelulwimi.
Umbhalo -kusho nobe ngabe yini lebhaliwe, lekhulunywako nobe lebonwako lekuyindlela yekuchumana lesebentisa lulwimi Silulumagama -loku kusho licocomagama lapha abekwa khona abe manyenti.
<fn>LulwimiLwekucalaLolwengetiwe.txt</fn>
YesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo).
Litiko leTemfundvo liyatigcabha kwetfula lesiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) ngatotonkhe tilwimi letili-11 letisemtsetfweni eNingizimu Afrika.
Lomshikashika wekuveshina nekuhumusha umetima futsi unenchabhayi. Etikhatsini letinyenti itheminoloji nemishwana leyakhiwako yalekharikhulamu bekumele yakhiwe bantfu labasebentana nalemibhalo. Lemibhalo yayiswa etikolweni kanye nakubochwepheshe balendzima.
Litiko leTemfundvo libona lemibhalo njengesicalo semshikashika wekucinisa nekwandzisa tilwimi tetfu. Siyamukela futsi siyagcugcutela bantfu balukendzima kusebentisa lemibhalo njengesisekelo sekutfutfukisela embili.
kanye netiNkhundla tekuFundza.
Kungeniswa kweNkhundla yekuFundza seHluko 1 - Loku kutawuniketa singeniso kusiTatimende seNkhundla yekuFundza lekufaka timphawu, lokufundvwako kanye nemiPhumela yekuFundza.
KuHlolwa kwemFundzi - Lesehluko siniketa imigomo yekwenta kuhlolwa kuMfundvo leMiselwe emaKhono, kuchaze kuhlola lokuchubekako kuniketwe netibonelo tekugcinwa kwemalikodi.
Luhlu Lwekutsatsisela luniketa ikharikhulamu lesabalele kanye nemaGama lasetjentiswa ekuhloleni kanye nemagama lasetjentiswa etiNkhundleni tekuFundza.
Umtimba walencwadzi wehlukaniswe tehluko letehlukene Kunesehluko nga sinye setiGaba semKhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele - siGaba saboKhewane, siGaba lesiseKhatsi, siGaba lesiPhakeme. Nguleso naleso sehluko sinencenye yesingeniso lesifishane lesilandzelwa ngemaCophelo ekuHlola etiGaba. Kunesehluko sekuhlolwa kweMfundzi.
EmaCophelo ekuHlola esiGaba ngasinye avetwe ngendlela leyente kube lula kubona inchubekela embili. Kusho kutsi emaCophelo ekuHlola lafanako elibanga nelibanga ayalandzelaniswa nalamanye kute thishela akwati kucatsanisa inchubekela embili ngekuhamba kweminyaka. Loku kwenta kube netikhala ngobe akusho kutsi onkhe emaCophelo ekuHlola analahambelana nawo kuto tonkhe tigaba.
Letinye timphawu tiyasetjentiswa kulo lonkhe lelibhuku kusita umfundzi ekutfoleni lwati lalufunako.
UMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 (UMtsetfo 108 wanga- 1996) uphawula ngesisekelo sengucuko nentfutfuko eNingizimu Afrika lesikuyo.
kwakha iNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti iphindze ibumbane, ikwati kutsatsa sigaba sayo lesifanele njengelive lelitimele emndenini wemave.
Imfundvo nekharikhulamu inelichaza lelibambako ekufezeni letinhloso. Lekharikhulamu ihlose kutfutfukisa emakhono emfundzi ngamunye ngalokugcwele.
IMfundvo leMiselwe emaKhono isisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Itama kwenta bonkhe bafundzi bazuze emakhono abo ngalokwanele. Loku kwenteka ngekubeka imiphumela lekumele izuzwe ekugcineni kwalenchubo. Lemiphumela igcugcutela imfundvo letinte kumfundzi nenchubo letinte emisebentini labayentako. SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiphumela yekufundza yemkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele emaBanga R-9 (Tikolo) kumiphumela jikelele naletfutfukisako leyasuselwa kuMtsetfisisekelo yabuye yatfutfukiswa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
kukhombisa kuvisisa kutsi umhlaba uligcogco letinhlelo letihlobene ngekubona kutsi timo tekusombulula tinkinga atiphili titodvwa.
kubheka ematfuba emfundvo kanye newemsebenti; kanye nalokutfutfukisa ematfuba ebuhwebi.
Tindzaba letifana nebuphuya, kungalingani, buve, bulili, budzala nebuncane, kukhubateka kanye netinselele letifana neHIV/AIDS. Konkhe kunemtselela ezingeni nangendlela bafundzi lebakwati kutibandzakanya ngayo ekufundzeni. SiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sisebentisa indlela yekubutsela ndzawonye ngekutsi sibeke kucace buncane lobusidzingo kubo bonkhe bafundzi. SiTatimende seNkhundla yekuFundza sitama nje kwakha kucaphelelisisa budlelwane emkhatsini webulungiswa betenhlalo, emalungelo eluntfu, indzawo lenemphilo kanye nekufaka wonkhe umuntfu. Bafundzi bayagcugcutelwa kutfutfukisa lwati lwekuvisisa kunotsa kwekwehlukana kwalelive, lekufaka emasiko, tenkholo tincenye tebuve kwalokuhlukana.
TeSayensi yeTemnotfo nekuPhatsa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sikhombisa imiPhumela yekuFundza lemcoka lekumele kutsi izuzwe ekupheleni kwelibanga lesi-9. Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sibuye futsi sibalule emaCophelo ekuHlola latawenta kutsi lemiPhumela yekuFundza izuzwe. EmaCophelo ekuHlola ayachazwa kulelo nalelo banga kubuywe kuchazwe bungako balokumele bafundzi bakwati futsi bakwati nekukwenta. Ngulawo nalawomaCophelo ekuHlola esiTatimende seNkhundla yekuFundza akhombisa kutsi umcondvo nemakhono kutfutfuka njani ngekuhamba kwesikhatsi. Kuzuzwa kwebudlelwane lobanele emkhatsini wetiNkhundla tekuFundza letehlukene (lakufanele khona nalapho kuvumelana nemfundvo khona), umcondvo nekuchubekela embili kulibanga ngelibanga kubalulekile kulekharikhulamu.
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose ekuphakamiseni kutimisela kanye nekwati kahle kubothishela lekutawuba ngibo lababandzakanyako ekutfutfukiseni tiNhlelo tekuFundza tabo. Kute kwesekwelwe lenchubo, Litiko LeTemfundvo litawuniketa inchubomgomo yekwenta lemiselwe kusiTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye. TiFundza titawakha leminye imigomo lakufanele khona kute kwenetiswe kwehlukana.
Imigomonchanti nemagugu kulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sesiTatimende setiNkhundla tekuFundza ngiko lokuphetse tiNhlelo tekuFundza. Nanobe tiNkhundla tekuFundza tibala imicondvo, emakhono nemagugu lekumele azuzwe ngekwelibanga ngelibanga, tiNhlelo tekuFundza tibalula bubanti bekufundza nemacophelo alokwentekako kulowo mkhakha. TiNhlelo tekuFundza tibuye ticukatse emashejula emsebenti loniketa sivinini nekulandzelana kwemisebenti ngalowo mnyaka kanye futsi netibonelo tetinhlelo tetifundvo lekumele tingeniswe nobe ngasiphi sikhatsi.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba saboKhewana tintsatfu nguleti: Kukwati kutibhalela nekufundza, Tibalo neMakhono ekuPhila. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesisemKhatsini: Tilwimi neTibalo titawuhlala titinhlelo letitimele. TiNhlelo tekuFundza kumele tente siciniseko sekutsi lemiphumela lebekiwe kuleyo nkhundla yekufundza yentiwa yacondza ngalokungiko. Tikolo tingakhetsa ngelinani kanye nebunjalo baletinye tiNhlelo tekuFundza bekweyamisa tikwekuhleleka kwesikolo, uma nje kubaluleka kwavelonkhe kanye nekutfutfukiswa kwetidzingo temfundzi kuleso sigaba kunakekelwa. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesiPhakeme tisiphohlongo letitsatselwe etiNkhundleni tekuFundza. Kwabelwa kwesikhatsi kuleyo naleyoNkhundla yekuFundza kuyabekwa kuwo onkhe emaBanga nemiKhakha.
Kwabelwa kwesikhatsi kungemaphesenti ema-awa latawuniketwa kufundzisa lokuhlelekile. Kulelo naleloviki lekufundza bothishela basesikolweni ema-awa langu-35; ema-awa ekuhlangana nebafundzi (kufundzisa lokuhlelekile) kutawuhluka emabangeni lahlukene. EsiGabeni saboKhewane, kumele kube nema-awa ekuhlangana nebafundzi langu-22 nemaminitsi langu-30 lekusikhatsi sekufundzisa emaBangeni 1 na 2, bese kuba nema-awa langu-25 ekufundzisa eBangeni 3. EsiGabeni lesiseKhatsi, kutawuba nema-awa langu-26 nemaminitsi langu-30 ekufundzisa. EsiGabeni lesiPhakeme, liBanga 7 litawuba nema-awa langu-25 nemaminitsi langu-30 bese emaBanga 8 na 9 abe nema-awa langu-30 ekufundzisa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sifaka incenye letse caca ngekuhlola. Luhlaka lwemfundvo lemiselwe emakhono lusebentisa tindlela temacophelo letikwati kwamukela timo tetingcikitsi letehlukene. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba talokuzuzwe ngumfundzi ngendlela lekahle naleyenteka ngendlela lengiyo kucinisekisa kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise emakhono. Kuhlola kumele kusite bafundzi kwenta tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo tekuchubekela embili nekutsintsa kufundza ngalokuchubekako.
Bonkhe bafundzisi nalabanye bothishela banelichaza lelibalulekile lekumele balibambe ekuguculeni imfundvo eNingizimu Afrika. SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sihlose bothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikele nalabanakekelako. Batakwati kwenelisa imisebenti kumiTsetfo nemaCophelo ebaFundzisi. Loku kubona bothishela njengebachumanisi bekufundza, bahumushi nebakhi betiNhlelo tekuFundza nalokufundvwako, baholi, baphatsi, tifundziswa, bacubunguli nalabafundzela imfundvo yemphilo yonkhe, emalunga emphakatsi, takhamiti, nebafundisi, bahloli kanye nabochwephesha betinkhundla/tigaba tekufundza.
Kugcugcutelwa kwemagugu emphilo kubaluleke kabi, hhayi nje ngobe kutawutfutfukisa buyena bakhe umuntfu kepha ngobe kutawuletsa siciniseko sekutsi kube khona kutati ngekwebuve beNingizimu Afrika, kantsi bususelwa kumagugu lahluke kabi kulawo labekasekela imfundvo yelubandlululo. Luhlobo lwemfundzi lohlosiwe ngulolo lolutawube lufuntwe emagugu ekuphila angena emitsanjeni yakhe lotawenta tintfo ngalokutfokotisako emmangweni lokusekelwe kuhlonipha intsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu, imphilo kanye nebulungiswa bekuhlalisana.
Eveni lelibulwimilwimi lelifana neNingizimu Afrika kubalulekile kutsi umfundzi afinyelele emacophelweni lasetulu lokungenani ngetilwimi letimbili futsi akwati kukhuluma ngalolunye lulwimi.
LeNkhundla yekuFundza tiLwimi ilandzela umgomo welulwimi nemfundvo yeLitiko LeTemfundvo. Lomgomo uniketa iMikhandlu Lelawulako etikolweni umsebenti wekukhetsa umgomo welulwimi esikolweni lowutawuhambelana netidzingo tabo kepha ube futsi uvumelana nemgomo longetiwe webulwimilwimi. Lesitatimende seNkhundla yekuFundza yeTilwimi iniketa ikharikhulamu lesekela nobe ngabe ngusiphi sincumo lesitsatfwe sikolo.
Bonkhe bafundzi batfola litfuba lekufundza tilwimi tabo tasekhaya nalokungenani lunye lolungetiwe lolusemtsetfweni.
Bafundzi batalwati kahle lulwimi lolunye kepha lube lulwimi lwasekhaya lugcinekile futsi lutfutfukiswa.
Bonkhe bafundzi batawufundza lulwimi lweMdzabu lokungenani iminyaka lesitfupha ekupheleni kwemkhakha weGET. Kuletinye timo, lungafundvwa njengelulwimi lesibili lolungetiwe.
EmaCophelo ekuFundza elulwimi lwasekhaya atsatsa ngekutsi umfundzi ufika esikolweni akwati kuva nekukhuluma lolulwimi. Asekela kutfutfukiswa kwalolwati, ikakhulu etinhlotjeni letehlukene tekwati (kufundza, kubhala, lokubonwako kanye nekwati kabanti). Aniketa ikharikhulamu lecinile lesekela lulwimi lwekufundza nekufundzisa (LOLT).
Lulwimi lwekucala lolwengetiwe alutsatsi ngekutsi umfundzi usuke analo lwati lwalolulwimi nakafika esikolweni. Lekharikhulamu icala ngekutfutfukisa likhono lemfundzi lekuva nekukhuluma lolulwimi. Kulesisekelo, kwakhiwa kwati. Umfundzi uyakwati kudlulisela lolwati labalutfole elwimini lwasekhaya elwimini lwabo lwekucala lolwengetiwe. Ikharikhulamu iniketa kwesekela lokwenele kulabo bafundzi labatawusebentisa lulwimi lwekucala lolwengetiwe njengeLOLT nabasafundza emkhakheni weGET. Ekupheleni kweliBanga 9, labo bafundzi kumele bakwati kusebentisa lulwimi lwabo lwasekhaya kanye nalolu lwekucala lolwengetiwe ngalokungiko nangekutetsemba etinhlosweni letehlukene lekufaka nekufundza.
Lulwimi lwesibili lolwengetiwe lwentelwe bafundzi labafuna kufundza tilwimi letintsatfu. Lolulwimi lwesitsatfu lungaba lulwimi lolusemtsetfweni nobe lulwimi lwakulelinye live. Emacophelo ekufundza enta siciniseko sekutsi umfundzi uyakwati kusebentisa lulwimi etinhlosweni tekuchumaneni jikelele. Kutsatfwa ngekutsi sikhatsi lesincane lesitawuniketwa ekufundzeni lulwimi lwesibili lolwengetiwe kunelulwimi lwasekhaya nelulwimi lwekucala lolwengetiwe.
Njengetilwimi tesibili letengetiwe.
Kuphakanyiswa kutsi tilwimi tasekhaya kufanele kutanywe kufundvwe kuphindze kufundziswe ngato ngalokusemandleni. Loku kubaluleke kakhulukati esigabeni saboKhewane lapho bafundza khona kufundza nekubhala.
Lulwimi lolwengetiwe lufanele kutsi lusheshe lucalwe kufundziswa eBangeni 1.
Lapho bafundzi bangena khona esikoleni lapho lulwimi lwekufundza nekufundzisa lululwimi lolungasulo lwemfundzi, bothishela nesikolo kumele bente taba tekusita futsi bamfundzise lolo lwimi ngesikhatsi lesengetiwe kudzimate kube nguleso sikhatsi lapho umfundzi akwati khona kufundza ngalokungiko kuLOLT.
Lulwimi likuphila kwetfu. Sichumana sati umhlaba wetfu ngelulwimi. Ngako-ke lulwimi lwakha butsine nelwati lwetfu.
Lulwimi lwenta imisebenti leminingi lemumetfwe Sitatimende seNkhundla yekuFundza Tilwimi.
Lokucondzene nemfundzi ngco - kugcina budlelwane lobucinile emndenini nasemmangweni; kutati buyena, kutitfutfukisa nekutijabulisa.
Luchumano - kute akwati kuchumana ngalokufanele nangemphumelelo etimeni letehlukene tenhlalo.
Ngekwemfundvo - kutfutfukisa emakhono ekucabanga nekunoma, nekuvula ematfuba etindlela tekutfola lwati.
Ngebuhle - Kukhutsata kutsi umfundzi abe nelutsandvo lwekutakhela nekuticambela imisebenti yetemibhalo netemlomo.
Imisimeto - kujabulela tindlela emasiko lachutjwa ngayo nalafundziswa ngayo, ngekusebentisa lulwimi.
Tembangave - kufakazela nobe kubanga emandla; kudvonsa labanye ubadvonsele embonweni lotsite; kubeka labanye etikhundleni nekutfutfukisa ugcine bubona.
Kubuka ngco - kwati budlelwane emkhatsini welulwimi, emandla nebuwena nekuphikisa kusetjentiswa kwaloku lakufanele khona; kwati kugucugucuka kwemasiko; kuphikisana lakufanele khona nekudvonselwa embonweni lotsite nasekubekweni endzaweni letsite.
INkhundla yekuFundza Tilwimi inaliphi ligalelo kukharikhulamu?
Kutfutfukisa lizinga lekufundza nekubhala, sisekelo lesimcoka selwati.
Lolulwimi lukwati kufundzisa letinye tifundvo letiseluhlelweni lwetifundvo, letifana netibalo nesayensi yetelive nendzawo.
Kugcugcutela lwati nekuvisisa ngemasiko, kuva leminye imibono nekwati kabanti ngemcondvo wemasiko.
Kugcugcutela kwemukela kusebentisana kwemasiko, kubamba lichaza kuleminye imibono yemhlaba jikelele nekuvisisa ngalokujulile umnyombo webunjalo bemasiko.
Kuvuselela kucabanga nekuticambela bese kutfutfukisa tinjongo letinyenti tebuciko nemasiko.
Kuniketa tindlela tekuhambisa lwati nekutfutfukisa tinjongo letinyenti tesayensi bucwepheshe kanye nemfundvo yetemvelo.
Kutfutfukisa emakhono ladzingekile kute babe takhamuti letemukelekile emphakatsini wentsandvo yelinyenti.
Lemine yekucala iphatselene nemakhono lehlukene elulwimi.
Lowesihlanu uphatselene nekusetjentiswa kwetilwimi kufeza tinhloso tekucabanga nekunoma.
Umphumela wesitfupha utsintsa lwati lwelulwimi mbamba - imisindvo, emagama neluhlelo - emibhalweni.
Lolwati lusetjentiswa emakhonweni elulwimi lachazwe kuleminye imiphumela.
Lemiphumela ibhalelwe kugcizelela tinhlobo letitsite telwati nemakhono, icace futsi kube lula kubona imphumelelo yayo. Uma kusetjentiswa lulwimi, lwati, emakhono nalokungemagugu kuyacubana kunikete umcondvo lovakalako. Ngako-ke umgomo losemcoka weSitatimende seNkhundla yekufundza kuhlanganiswa kwaletigaba telulwimi ngekutakhela nekuhumusha imibhalo.
Umfundzi utawulalela ngenjongo yekutfola lwati nekulutfokotela, akwati kuphawula ngalokujulile nangalokungiko etimeni letehlukene.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi lolukhulunywako ngekutetsemba nangemphumelelo etimeni letiningi.
Umfundzi utawufundza/abuke atfole lwati, aluhlatiye, atitfokotise, aphawule ngalokujulile.
Umfundzi utakwati kubhala tinhlobo letinyenti temibhalo leliciniso nalayisusela enhloko etizatfwini letehlukahlukene.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Umfundzi uyakwati futsi uyakhona kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Kufundza nekubuka, kulalela nekukhuluma, kubhala, kucabanga nekunoma kanye nelwati lwemisindvo, emagama neluhlelo, nanobe kubekwe kwaba imiphumela lehlukene, kumele kuhlanganiswe nakufundziswa nekuhlola kutfolwa nelwati.
Kuhlela nekucamba umbhalo lomusha weluhlobo lolufanako.
Kute akwati kusungula nekuhumusha imibhalo, bafundzi badzinga lwati ngetilwimi, lwati ngemibhalo kanye nemakhono nemasu ngetilwimi.
Temisakato lehlukene, sib: kukhangisa ngethelevishini.
imifanekiso micondvo nesimo semibhalo lebukwako.
Imibhalo icukatsa emagugu lekungabangiwo layinhloso yemibhalo leminingi. Lamagugu akabonakali lula ngaso sonkhe sikhatsi. Bafundzi kumele bakwati futsi bahlatiye emagugu lakhona emibhalweni labayifundzako nalabayibukako nemibhalo labatentela yona bona.
batawufundza futsi basho lokuhle ngemagugu emibhalweni labatakhele yona ngekunonga ngemaphuzu lakhako njengekubeketelelana, luvelo, bumnandzi, kutitfokotisa, buhle bemahlaya kanye nekutfukutsela.
Kufundvwa kwelulwimi kungahlanganiswa ngetingcikitsi. Kusetjentiswa kwengcikitsi kunika umfundzi ematfuba ekwakha silulumagama lesihambisana nesihloko.
Uma ngabe ingcikitsi netihloko kukhetfwe ngekucophelela ivuselela lutsandvo lwemfundzi.
Kukhetsa tihloko letifanele tihambisane nesimomphilo senhlalo yebafundzi kanye nalokungetulu kwaloko lesebavele bakwati ngaphambilini.
Kukhetsa tingcikitsi netihloko letitawuhambelana nemiphumela jikelele. Sibonelo: umfundzi kufanele atimbandzakanye ngetindzaba letibalulekile temalungelo eluntfu netendzawo, lekufana nebuphuya, iHIV/AIDS , emalungelo emhlaba, nekusetjentiswa kwemanti.
Tilwimi ngemathuluzi labalulekile ekuphumeleliseni emalungelo elunftu kanye nebulungiswa betemvelo.
NgemaCophelo ekuHlola alo, sitatimende senkhundla yekufundza sifuna kutfutfukisa lelithuluzi ngalokwenele. Bafundzi kumele babe nekutetsemba ekubeni bakhulumi betilwimilwimi labanemathuluzi laneliso lelibukhali kufundza live labakulo nemibhalo lekhulunywa ibhalwe ngalo. Kumele bakwati kuhlatiya lemibhalo bayibhale kabusha ngetindlela letitawenta kwandze ematfuba lahlobene nemalungelo eluntfu kanye nebulungiswa betendzawo.
Bantfwana labanengi batawenta letinye tinkhundla tabo tekufundza basebentisa lulwimi lolwengetiwe.
Kubalulekile kutsi bafundzi bakulungiselelwe loku etifundvweni tabo telulwimi lolwengetiwe. Sibonelo: bafanele bakwati kucabanga ngelulwimi lolwengetiwe, kubuta imibuto nekunika timphendvulo temibuto leshukumisa ingcondvo.
Tincwadzi telibanga lesine tidzinga silulumagama sekufundza semagama latinkhulungwane letinyentana. Lomunye wemisebenti lebalulekile yelikilasi lelulwimi lolwengetiwe kusita bafundzi kutsi bacoce lelinani lemagama. Bafundzisi bafanele baphokophelele kutfutfukisa silulumagama lesitawuba sesigabeni lekangakhona kufika kuso umfundzi ngesikhatsi ngasinye. Bafundzisi bafanele bahle bahlola silulumagama sebafundzi njalo ngemidlalo yelwatimagama netiphicaphicwano.
Uma bafundzi bacala kufundza lulwimi lolwengetiwe, balufundza kakhulu ngekululalela. Sibonelo: balalela tingcoco netindzaba letinekuphindvwaphindvwa kwetakhiwo nemagama lamasha. Umlandzi waletindzaba usebentisa iminyakato, titfombe, naletinye tintfo letiphatsekako kute kube nekuchazeleka ngalokucacile. Bafundzi bacala kutsiya tindlebe tabo kuloku labakuvako. Bacala kufundza emagama, sakhiwo, imisindvo netindlela tekuchumana. Kulesigaba likhono lekuluvisisa lingetulu kwelikhono lekulukhuluma lolulwimi. Njengobe kukhula kutetsemba nekuvisisa kulabafundzi, batawucala kukhuluma.
kusho tilandzelo letineminyakato.
Kungenteka kutsi bafundzi basebentise lulwimi lwabo lwasekhaya njengesikhatsi bacoca ngekutsi miva mini levuswa ngulendzaba ngekhatsi kubo. Kudzingekile-ke kutsi bafundzisi bahlale njalo babadvumisa baphindze babakhutsate kute batetsembe ekusebentiseni lolulwimi.
Kubalulekile kutsi kwakhiwe sisekelo lesinemandla sekuluvisisa nekulukhuluma lolulwimi lolwengetiwe. Lwati lwalolulwimi lufaka ekhatsi lwati lweluhlelo nesilulumagama labatasifundza njengobe balukhuluma, balulalela kulabanye. Lesisekelo sibaluleke kakhulu ekulubhaleni nasekulufundzeni lolulwimi lolwengetiwe. Kulalela ematekelo netindzaba nako kusisekelo sekulufundza nekulubhala. Bantfwana bafundza ngetakhiwo tetindzaba.
Lolwati lwatiwa ngekutsi lwati labanalo.
Kubona timphawu letibhaliwe emmangweni, nekwati inshokutsi yato.
Kulinga kulufundza nekulubhala nanobe sandla sabo sisabonakala kwangatsi ticoco ephepheni.
Bafundzisi bafanele babakhutsate kuloku labakwentako. Bafanele bente siciniseko sekutsi banikwa tincwadzi tetitfombe letinengi letinemilayeto lelula lesezingeni labo.
Uma bafundzi sebakwati kufundza nekubhala lulwimi lwasekhaya kuba lula kusebentisa lelo khono ekufundzeni lulwimi lolwengetiwe. Kute bakwente loku ngemphumelelo kutawufanela kutsi babenalo lwati lwelulwimi lolwengetiwe ikakhulukati babe nelwati lweluhlelo lwalo nesilulumagama lesenele.
Bangafundza imisho lelula njengalena: siSwati: Cebi ujuba lucingo. Lucingo ludze kakhulu.
Vele bantfwana sebavele bafundze ngelulwimi lwasekhaya kusebentisa lokuchazwa titfombe kubasita bati inchazelo yemagama. Ngako-ke, basebentisa lolulwimi lwasekhaya kwati timphawu telicophelo telulwimi lolungetiwe.
Bafundzi balindzelwe kutsi batfutfukise emakhono abo ekulalela nekukhuluma. Bafanele bakwati kulalela imibhalo lemidze letfulwa ngemlomo, banakisise inshokutsi yemagama kanye nekusetjentiswa kweluhlelo lokutse kwehluka. Bafundzi bafanele bagcugcutelwe kuhlala bakhuluma ngalo lolulwimi lolwengetiwe, babute nemibuto lapho badzinga inchazelo khona. Kungenteka bakudzinge kusebentisa tilwimi ngekutibhica lapha sib: uma baveta luvo lwabo mayelana nendzaba kepha bafanele bakhutsatwe kutsi basebentise siNgisi lebasatiko uma ngabe kwenteka kuba nesidzingo. Bafanele bakwati kungenela tingcoco netinkhulumiswano letiphatselene netihloko letilula, naletetayelekile.
Kute likhono labo lekufundza litfutfuke, bafundzi badzinga kufundza tincwadzi letinengi letisezingeni labo lelulwimi. Silulumagama lesibanti sisita kakhulu etifundvweni tekufundza, ngako-ke bafundzi bafanele babe netichazamagama labatakhela tona. Kufundza nekubhala kuyahambelana. Kute babhale kahle kufanele bafundze tincwadzi letinengi.
Kukopa nekubhala imisho.
Bafundzi kumele bacinisekise emakhono abo ekufundza nekubhala lulwimi lolwengetiwe. Bafanele babe sebatifundzela tindzaba letingemaciniso naletisuselwa engcondvweni letisezingeni labo, ngaphandle kwekusitwa.
Umfundzi ufanele achubeke nekwandzisa silulumagama sakhe ngekuba nesichazamagama njalo.
Bafundzi bafanele bagcugcutelwe kutsi babhale ngelulwimi lolwengetiwe lwabo. Utawucala ngekubhala emagama lahamba ngawodvwana, neticunjana temagama kulebula titfombe nome kucedzela imisho.
Takhiwo tekubhala imibhalo lelula (sib: umbiko ngelibhuku).
Uma ngabe bafundzi sebakhona kutentela ngekwabo lomsebenti setingesuswa letakhiwo bakhutsatwe kutsi batibhalele ngephandle kwekusitwa ngaletakhiwo. Bafundzi bafanele batiswe kutsi bangesabi kwenta tiphosiso. Ukhumbule kutsi inhloso yetfu kwakha kutetsemba nekukhuluma ngekukhululeka. Bafundzi bafanele bachubeke nekutfutfukisa emakhono abo ekulalela nekukhuluma, ngekubamba lichaza etingcocweni, ekulaleleni nasekukhiciteni imibhalo lemidze lehlukahlukene. Umfundzisi akaciniseke kutsi bafundzi bayalinikwa lelitfuba lekutfutfukisa lulwimi lwabo lolwengetiwe ngekubanika imisebenti lekhutsata loko.
Bafundzi akukafaneli kutsi banganikwa tinhla letindze temagama noma imitsetfo yeluhlelo, lekumele kufundvwe.
abhala emagama labangakawetayeli kutichazamagama tabo, bawafundze babuye bawasebentise.
Eminyakeni yekucala kufundza lulwimi lolwengetiwe, lokubalulekile kulukhuluma ngekutetsemba nangekukhululeka kunekugcila ekubalekeleni emaphutsa. Kuba nesilulumagama lesibanti kungumhlahlandlela wekulukhuluma ngekukhululeka. Umfundzisi kufanele anike bafundzi ematfuba nesimo lesihle sekufundza lulwimi baze babone kutsi sebayavisisa nakukhulunywa nabo. Emagama lamasha kufanele asetjentiswe njalo kucinisekiswe kutsi bafundzi bayawavisisa kute batewetayela.
kubona budlelwane bemagama lamasha nalabawatiko elulwimini lwasekhaya.
Bafundzi bangaze bakwati kufundza nekubhala batawube sebayakwati kutakhela silulumagama sabo, ngekufundza tincwadzi letinyenti nangekutsi basibhale kutichazamagama tabo bawafundze bawati.
Umfundzi utawukwati kulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, nekuphawula ngalokufanele nalokujulile, etimeni letehlukene.
Bafundzi batawulalela lulwimi lolwengetiwe ngesikhatsi lesifanele. Lesi sisekelo lesingiso, kwenta bafundzi bakhone kutfutfukisa onkhe lamanye emakhono.
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunelisako asebentisa lulwimi lolukhulunywako etimeni letehlukene.
Umfundzi utawucala kulusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngalokulula. Batawucala kuba nelikhono lekukhuluma ngetilwimi letehlukene bangabi namincele nangekwemasiko. Bafanele bafundze ngekuchubeka kwemphilo kutsi kuba tilwiminyenti kuyakunotsisa ngekwebunguwe kanye nangekwenhlalo.
Umfundzi utawufundza ahlwaye imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko neluvo lwabo ngemibhalo.
Kufundza kabanti kumcoka kabi ekutfutfukiseni lulwimi, kute bafundze kubhala, kwengeta intfokoto, nekuphindze bati kabanti ngelive. Kufundza imibhalo kuniketa sicalo sekufundza nekufundziswa emakhono alolunye lulwimi.
Umfundzi utawukwati kubhala tinhlobo letehlukene temibhalo, lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kubhala kuchumene nekufundza, lokutinsita tekufundza tonkhe tinhlelo tetifundvo. Kufundza kubhala kahle elulwimini lolungetiwe kumcoka kabi nangabe bafundzi batawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngalolulwimi.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, akwati kutfola nekuhlelembisa lwati, alusebentise ekufundzeni.
Umfundzi utawucala kuvisisa imifanekisomcondvo, utawufundza emakhono nemasu ekucabanga nekutfola lwati lwaletinye tinkhundla tekufundza. Kubalulekile kutsi bafundzi bakwente loku ngelulwimi lolungetiwe uma batalusebentisa lolulwimi kufundza letinye tinkhundla tekufundza.
Umfundzi utawukwati kusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe ekwakheni nasekuhlatiyeni imibhalo.
Luhlelo nesilulumagama kusisekelo selulwimi. Silulumagama singumsuka wekukhuluma ngenkhululeko. Uma bafundzi kufanele bafike ezingeni lekwati ngalokulinganako lulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe ekupheleni kwelibanga 9, kutfutfukiswa kwesilulumagama kumele kube ngulokuhamba embili kusukela ebangeni R kuye embili.
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela wekufundza atawuniketwa atawetfulwa ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Kuvisisa tindzaba letidlaliwe letimfisha, letilula:nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kukhomba inhlonipho kubontsanga yakhe ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, nangekulalela agcugcutele imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lwabo lolungetiwe.
Kuphendvula ngendlela uma abingelelwa, avalelisa, nangalokufanele etimeni letehlukahlukene. noma abonga nakufanele.
Kucula ngenhloko emaculo, afake neminyakato etingomeni nakumilolotelo lenyakatako nesigci lesifanele nangekuphimisa lokufanele.
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kuphimisa imisindvo yetinhlavu letisekucaleni kweligama lakhe (loku kube sinyatselo sekucala sekucaphelisisa imisindvo).
Kufundza tilandzelo tetingoma letigcamisa kucaphela imisindvo - kucalwe ngekufundza tilandzelo letitfutfukisa kucaphelisisa imisindvo (sib: Iyasho inhlitiyo itsi ncincibo, Yemfati longesheya utsi bhubhubhuni na Ngitsi bhubhu sidvwaba)?
Afundza tincwadzi tetitfombe.
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
yakwati loku uma umfundzi akwati: Kudvweba titfombe lokutsi kuto thishela alebule. Kuvisisa kutsi kudvweba nekubhala kuhlukene.
Kuvisisa inhloso yekubhala (kutsi kucuketse umcondvo).
Kutsatsela emagama lasakwati kuwaphimisa.
Kulinga kubhala lokuhambelana naye (sib: kubhala ligama lakhe).
Kutatisa (sib: ligama lami ngingu);ekufundzeni.
Umbala (sib: phuti, bovu, ntima).
Kubona lokufanako sib: beka lokukhulu kanye kanye.
Kuvisisa tindlela tekubuta emibhalweni yemlomo (sib: yini bani... kuphi... Kungaki... kudzala nganani)?
Kukhombisa kuvisisa sikhatsi sanyalo nesikhatsi sanyalo lesichubekako emibhalweni yemlomo (sib: uyahamba, usahamba).
Kuvisisa imisho lephocelelako emibhalweni yemlomo sib: sukuma, ungadli loko.
Kuvisisa timo letivetwa tento emibhalweni sib: uhamba adla, ugeza ahambe.
Kuvisisa kusebenta kwabondzaweni nesibanjalo emibhalweni yemlomo (sib: etikwe, uhamba naye).
kanye netandziso (sib: Ngekushesha).
Kuvisisa indlela lephikako emibhalweni sib: angidli, akavuki.
Kuvisisa bunengi bemabito (sib: liswidi/emaswidi lokufaka netakhiwo letingakatayeleki emahewu, emakhosi).
Kuvisisa tabito leticondzise kuye umuntfu emibhalweni yemlomo (sib: mine, wena).
kumibhalo yemlomo nasetingcikitsini tayo.
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela wekufundza atawuniketwa atawetfulwa ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Kuvisisa tindzaba letimfisha naletilula, ngekwentanangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kuphawula ngeluvo loluletfwa ngulendzaba (ngelulwimi lwasekhaya uma kunesidzingo).
Kuvisisa tinchazelo letimalula sib: ngekulalela tinchazelo talokutsite noma simo semuntfu lotsite, ngenhloso yekumatanisa nesitfombe lesitsite.
Kuphendvula imibuto lechumanisa lendzaba kanye neyakhe imphilo ngelulwimi lwasekhaya.
Kuvisisa tigameko tendzaba leke yenteka ngekutikhumbula ngendlela letilandvwe ngayo (sib: Kuleliviki leliphelile Mkhulu uye empeshenini. Utse nabuya wasitsengela tintfo lebesimcele kutsi asiphatsele tona. Ubuye asiphatsele emahewu).
Kuvisisa tinchazelo letilula ngekucaphelisisa loko lokuchazwako (sib: intfo iyindilinga. Ibuye ibe bovu. Ibuye ibe luhlata. Iyanongotela. Itsandvwa bantfwana, Ngabe yini)?
Kufinyeta indzaba ngekwesekelwa ngumfundzisi.
Kuvisisa tigameko letiphawuliwe ngekutilandzelisa ngendlela (sib: Licembu letfu liphumelele emdlalweni. Sikhotsa ufake emagoli lamabili).
Kuvisisa tinchazelo ngekucikelela emaphuzu lahambelana nendzaba (sib: kugcwalisa emashadi lalula).
Akhona kubona umehluko emkhatsini webunye nebunyenti ekucaleni kwemagama (sib: incwadzi yinye, tincwadzi timbili).
Kukhombisa inhlonipho yabontsanga ngekubanika litfuba lekukhuluma, lekulalela, nekubakhutsata kukhuluma lulwimi lolwengetiwe.
Kuvisisa luchungechunge lwemiyalo lolungeludze (sib: Dvweba indilinga. Yihlobise ngekuyilandzela ngendlela (sib: imitsetfo ngembala lobovu). yekudlala ibhola).
Akhona kubona umehluko wemcondvo lovumako nalophikako.
Kukhombisa inhlonipho kubontsanga ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, lekubalalela, ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, lekubalalela, nekubakhutsata emitameni yabo yekukhuluma nekubakhutsata emitameni yabo yekukhuluma lulwimi lwabo lolwengetiwe. lulwimi lwabo lolwengetiwe.
Umfundzi ukwati kusebentisa lulwimi kuchumana ngekutetsemba nangalokufanele etimeni letehlukahlukene.
Kuphendvula ngalokwemukelekile imibuto lelula noma ngelibintana lelingantjintji (sib: Ngiyaphila. Ligama lami ngingu).
Kwenta nekucula tingoma netilandzelo letinemnyakato ngesigci nangekuphimisa lokufanele, lokufaka loko lokucaphelisisa imisindvo (sib: Shosholoza, shosholoza uyeyeye kulezo ntaba).
Kusebentisa abuye ananele ngalokungiko ekubingeleleni nasekuvaleliseni lokulula abuye ente ticelo letilula abonge nebantfu.
Kubeka imibono yakhe ngetindlela letilula nakanikwe luhlaka ngemlomo (sib: ngitsandza, angikutsandzi ku...).
Kuphendvula imibuto lelula ngalokufanele.
Kuphendvula imibuto ngemagama nemabintana.
Kusho tilandzelo, kuhaya tinkondlo, nekucula netilandzelo letineminyakato kanye netinkondlo noma tingoma.
sib: ngisite tsine, angiphili kahle.
Kucoca ngemdvwebo noma ngemfanekiso.
ngicela uphindze futsi.
Kukhombisa kucaphelisisa tinhlobo tenkhulumo ngekusebentisa luvelomagama njengalawa. sita letemukeleka kumasiko lahlukene sib: kutitfobatsine,. ngicela lucolo nekwati kutsi emagama nemagama ekuhlonipha ahluka kanjani etilwiminiekuhlonipha ayehluka ngekwetilwimi sib: Make, letehlukene. Ntate, Malome.
Kunika imiyalo lelula.
Kucoca ngemidvwebo noma ngemifanekiso.
Kubamba lichaza engcocweni yetingcoco tesihloko lesetayelekile.
Kuphimisa emagama latayelekile ngalokucacile.
Umfundzi ukwati kusebentisa lulwimi kuchumana ngekutetsemba nangalokufanele etimeni letehlukahlukene.
Kuteka tigameko temphilo lake watibona nome tigameko lake watibona emphilweni. tenteko ngekulandzelana kwato.
Anake acaphelisise kwehla nekwenyuka lephakeme nalephinyiswa ibe phasi.
Asebentise sigci kanye nekugcizelela elulwimini lolwengetiwe.
nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kudvweba titfombe letikhombisa lokushiwo endzabeni.
Kucondzanisa titfombe nemagama ngekunamatselisa emalebuli etintfweni kucalwe ngalawo lafanako elulwimini lwasekhaya (sib: ruler/irula, flour/fulawa, stoel/situlo).
Sukuma; Zuba; Moyitela.
Kufundza tincwadzi tetitfombe letinengi letinemcondvo longabekwa ngeligama linye noma mabili.
Achaze luvelo lalutfola etitfombeni angasebentisa tilwimi ngekutibhica uma kudzingeka.
Ngekusitwa ngumfundzisi ayicoce futsi indzaba.
Kusebentisa titfombe njengetinkhomba tekuvisisa imibhalo (sib: umbala, bombunjwa, kuphimisa).
Kucatsanisa imifanekiso nobe titfombe kanye nalokwenteka emphilweni yabo kuphindze kucocwe ngayo kabanti (Yimphilo yabani lena letiyimele).
Kuvisisa indzaba yetitfombe nobe yabopopayi ngekutsi kufundvwe tihlokwana kanye netinkhulumo letikumabhamuta letihambelana nemifanekiso lebonwako.
Kuphendvula imibuto lebutiwe ngendzaba.
Kucocisana ngetenhlalo nekutiphatsa letisendzabeni ngelulwimi lwabo lolwengetiwe nelwasekhaya.
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute (sib: make. babe, lala).
atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Atfutfukise likhono lekuva kwehluka kweliphimbo nakushiwo emagama lahlukene (sib: libele/libele).
Kubita tinhlavu temagama letisebenta ngalokuvamile.
Kufundza imisindvo yabongwaca labahlalelene labagcina bakhipha umsindvo munye babe bangetulu kwamunye (sib: k + l = kl njengaku kleza esiSwatini).
Kusebentisa lwati lwemsindvo njengelikhono lekufundza nekubhala (kusho emagama uma afundza, kupela emagama uma abhala).
Kusebentisa emakhono ekubona emagama nekutfola lakushoko lafana nemisindvo, ingcikitsi yendzaba nekucombelela kwakha umcondvo loshiwo ngumbhalo.
Uya ngekufundza ngekushesha nangekukhululeka.
Ufundza ngelivi leliphakeme, asebentise indlela lengiyo yekuphimisa nekugcizelela lokufanele.
Kusebentisa emasu ekutilungisa bona ngekwabo lafana nekutsi aphindze afundze, kuma kwesikhashana, kutilolongela kusho ligama ngaphambi kwekufundza aphumisele.
Kubona umehluko lotsite emkhatsini webudlelwano bemisindvo nesipelingi elulwimini lwasekhaya kanye nalolwengetiwe.
Kubona tibaya temagama ngekwekushuba lokubangelwa kuba nesidlidla setinhlavu letibitwa njengeluhlavu lunye sib: umsindvo logcanyiswe kuleligama.
Kubona tijobelelo letishubile temagama.
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kufundza tincwadzi letinengi (letinemaciniso naletinetindzaba tekwakhiwa) nemilolotelo letayelekile ngelulwimi lolwetayelekile ezingeni lekufundza lelibalingene.
Kufundza tinkondlo netilandzelo letetayelekile.
Kuba nesilulumagama lesisemkhatsini wema- 250 nema-500 emagama latayelekile - umfundzi lotawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngelulwimi lolwengetiwe ufanele abe nesilulumagama lesingema- 500.
Kukhombisa silulumagama lesisemkhatsini wema-700 ne-1 500 langasisebentisa ekufundzeni. Umfundzi lotawufundza letinye tiNkhundla tekuFundza ngelulwimi lolwengetiwe ufanele abe nesilulumagama lesingema-1500.
Kukopa emagama latayelekile nemisho lemifisha engcondvweni kufeza tinhloso letinengi. (sib: emalebula, tihloko temidvwebo yakhe).
Kusebentisa emagama latayelekile kucedzelela takhiwo temisho (sib: ligama lami ngingu ; Ngitsandza ...; Angitsandzi ...).
Kubhala tinhla letinetihloko (sib: Bangani bami).
Kubhala emagama (sib: emalebula).
Kufaka emagama kusichazamagama sakhe.
Kubhala lokushiwo sitfombe ngesihloko.
Kucedzela imisho ngekugcwalisa emagama lasele. kwemaphutsa.
Kubhala imisho kusetjentiswa luhlaka sib: Mine sib: Ngitsandza nginga...
ngekulandzelana kwayo. ncedze, liphokotsi, lohheya, lingce.
Kusebentisa bofeleba nabongci.
Kubhala imisho ngaphandle kweluhlaka sib: kuvakalisa luvo nemibono yakhe.
Kusebentisa timphawu tekubhala - bofeleba, kahle emagama. bongci, nabokhefana.
Kupela kahle emagama letayelekile ngenhloko.
Kuhlelembisa nekukopa imisho, kwakha indzima.
Kubhala imibhalo lehlelekile sib: simemo, kabi. emakhadi etilokotfo.
Kubhala sibitelo semagama latayelekile.
Ngekwesekelwa, abhale inkhulumo mphendvulwano lemfisha.
Ngekusebentisa luhlaka abhale umbiko lolula sib: kusichazamagama sakhe sib: Itolo, ngi; ngabe sengi...
Kubhala tinhlu (sib: tinhlu talokuyotsenga).
likati, inja, inkhomo.
Likhono lekwenta (sib: Nginga).
Kuhlela tintfo (sib: kusuka kulokuncane kuya kulokukhulu).
Kubona tintfo natichazwa ngalokulula sib: Ngisilwane. Nginetinyawo letine. Nginentsamo lendze. Nginetimphonjwana letimbili. Ngiyini mine?
Kutetfula sib: Mine ngingu, ngikhuluma kanganani... Kusindza kanganani ... Kungaki... siSwati; Kusekudzeni kanganani...?
Kubona lokufanako nalokwehlukile nemagama laphatselene netinkhundla tekufundza (sib: kucatsanisa imfishi nemkhoma, inja letehlukahlukene (sib: kwenta luhlu najakalazi); lwekulandzelana kwetigameko temlandvo).
Kubuta imibuto kutfola inchazelo.
Kwenta lucwaningo lwasekilasini. sib: kudla lengikutsandzako emaphuzu abhalwe eshadini, noma kubhagrafu.
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimi sib: ngekufaka siphambano nome. yebo kanye na ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni. cha.
nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kuvisisa nekusebentisa lamanye emagama etibalo sib: hlanganisa, tfola samba, tfola umehluko, susa.
Kucatsanisa tintfo ngeliso lelijulile sib: yini netigameko letenteke emlandvweni wemphilo lenelitubane, libhayisikili nemoti Bobani yakhe umfundzi. labasebentisa libhayisikili netimoto Ngukuphi lokukahle emvelweni?
Kucopha lwati ngetindlela letehlukene sib: ngemathebula, ngemashadi, ngemidvwebo, ngegrafu yemabhulokhi.
Kulalela tinkhulumo letimfisha bese kubhalwa tetibalo letilula letibhalwe ngemagama sib: emaphuzu emashadini noma kulebulwe lokuncane kuna, lokukhulu kuna..., umehluko imidvwebo.
Kusebentisa lwati lolutfolwe ngekubonwa kuhhafula. lokusele) (Thandi unetimabuli nalolutfolwe ngekubhalwa, ekwakheni letilishumi, bamudla letisiphohlongo, usele emashadi, emagrafu, imidvwebo, emabalave natingaki?
Kusebentisa lwati lolutfolwe ngekubonwa nome lobelubhaliwe kutsi akhe emashadi, emabhagrafu, imidvwebo, emabalave emicondvo, noma kulebula umdvwebo.
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kugcina sichazamagama sakhe.
Kwendlulisa Kugcina sichazamagama latakhele sona, nekusebentisa sichazamagama lesisezingeni labo (nakwenteka, letilwimitimbili nalelulwimilunye).
yakwati loku uma umfundzi akhona kwenta loku: Kuvisisa tindlela tekubuta emibhalweni yemlomo sib: yini; ngubani... njani...; kungaki/ kunganani/kudzala kanganani njll...?
Kuvisisa imisho lelula emibhalweni yemlomo (sib: Ngifuna kuya ekhaya).
Kuvisisa imisho lephocako emibhalweni yemlomo (sib: Buya lapha, ungagangi).
Kuvisisa tindlela tesento emibhalweni yemlomo (sib: uhamba adla, ugeza ahambe).
Kuvisisa tiphawulo: -khulu; - ncane;- bi, (sib: -khulu, -ncane) kanye netandziso tendzawo (sib: phansi kwe, etukwe...eceleni kwe...).
Kuvisisa indlela lephikisako emibhalweni yemlomo (sib: Ungadli, ungagangi).
Kuvisisa tindlela tekubuta (sib: yini leyenteke itolo/kuleliviki leliphelile/namuhla ekuseni / itolo ebusuku Wake yini...)?
Kuvisisa nekusebentisa tikhatsi tesento - sikhatsi lesilula lesengcile (sib: Itolo ubukele mabonakudze, Uhambe kahle umtsimba wakaSigudla).
Kuvisisa kusebentisa tindlela tesento sib: uhamba adla, ngimvile ahonela etulu.
Kuvisisa nekusebentisa tichasiso netandziso sib: ingabisa lematima, uhamba kancane.
Kuchaza tiphawulo netandziso sib: lomkhulu kakhulu, mncane kakhulu.
Kuvisisa nekusebentisa tindlela letehlukene tekubuta (sib: kuphi; nini...; leni...)?
Kuvisisa nekusebentisa sikhatsi lesitako (sib: Litawuna kusasa, Ngitawubuya kuleliviki lelitako).
Kuvisisa nekwetfula inkhulumo leveta kwetsemba nekutsi intfo letsite ingahle yenteke (sib: Angahle efike kusasa).
Kuvisisa kwetfula inkhulumo lekhomba sidzingo sekwenteka kwalokutsite (sib: Ifanele ifike ibhasi nakanjani. Beyifanele kufika nakanjani ibhasi. Kufanele sisebentise tivikelitifo lapho kudzingeke khona).
Kusebentisa tiphawulo letitsite sib: umfana lomkhulu.
Kuvisisa kusebentisa lulwimi ekuhlelembiseni tintfo, ngekulandzelana kwato (sib: lolandzelako, lokutako).
kuhamba kahle kakhulu. Ufike itolo ekuseni.
Kuvisisa bunengi bemabito emibhalweni yemlomo sib: litje - ematje kufaka lawo langakatayeleki sib: emakhosi, emahewu.
Kuvisisa tabito tebuniyo emibhalweni yemlomo sib: kwami, sami.
Kuba nesilulumagama semagama latayelekile lesisemkhatsini wema- 500 kuya e-1 000 ekucedzeni libanga lekucala.
lasetjentiswa njalo nje. Uma ngabe ekugcineni kwelibanga lesitsatfu, akube utawusebentisa lulwimi lolwengetiwe ekufundzeni ngemagama letayelekile lasetjentiswako letinye tinkhundla tekufundza, ufanele emmangweni wabo. Uma ngabe umfundzi aphokophelele layi-1500 emagama. atawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngelulwimi lolwengetiwe, bafanele baphokophelele silulumagama lesiti-3 000.
Esigabeni saboKhewane, bafundzi batfole litfuba lelihle lekwati lulwimi lwabo lolwengetiwe. Batawucondza emagama lamanyenti netakhiwo, nobe batawube bangakafundziswa wona ngalokucondze ngco. Batawube batfutfukise lizinga lekutetsemba, kujabula nekuchumana kamalula basebentisa lulwimi lolwengetiwe.
Kucaphela banake emagama netakhiwo teluhlelo lasebatetayele eBangeni laboKhewane.
Kubona indlela lolusebenta ngayo lulwimi lolwengetiwe bacale kululawula.
Kusebentisa kutfutfukiswa kwelwati lwabo kuhlola kusetjentiswa kwalolulwimi, ikakhulu lapho babhala.
Kubalulekile kwati kutsi lulwimi lufundvwa kancane kancane. Nobe nje kunganakekelwa silulumagama, neluhlelo (igrama), kusetjentiswa kahle kwemagama netakhiwo kutawutsatsa sikhatsi lesidze. Akukalungi kutsi kucatjangwe kutsi umfundzi kumele afundze ati kahle sinye sakhiwo kube ngukhona andlulela kulesinye. Basatawuchubeka bente emaphutsa lamanyenti, lokuvele kuyimvelo yekufundza lulwimi lolwengetiwe. Nobe kunjalo, kufanele batfutfukise kuvisisa lokundlondlobele kutsi lulwimi lwabo lolwengetiwe lusebenta njani, kancane kancane basondzele ekulusebentiseni kahle, ngaphandle kwemaphutsa.
Esigabeni saboKhewane, bafundzi bafanele kube bebafundza ngekutetsemba ngelulwimi lwabo lwasekhaya netilwimi letengetiwe. Kufanele kube babenelitfuba kubona imibhalo leminyenti yebantfwana. Emabangeni 4 kuya ku 6 utawusebentisa lesisekelo kute babe babhali labatetsembako.
Kubhala kulelibanga kufanele kwesekelwa ngekunakekela.
ngetinhlaka netakhi letitibonelo temibhalo letsite (sib: tinkondlo letilula, imibiko). Lapho bafundzi bacala kwetayela lemibhalo (kutsi yakhiwe njani, kusetjentiswe lulwimi luni), umfundzisi utawucala kancane kancane agodle lusito lwakhe lwekusekela bafundzi. Bafundzi batawetama kubhala incenye yembhalo bodvwana.
Njengasekufundzeni lulwimi lolwengetiwe, inchubo yekufundza kufundza (reading) nekubhala nayo ihamba kancane kancane. Bafundzi bafundza ngekutsi betame kwenta lokutsite ngekutama, bente emaphutsa. Badzinga umbiko ngalabakwentile kute bakhone kufundza, bayakudzinga nekukhutsatwa lokukhulu. Kubalulekile kucondza kutsi nobe imiphumela yekufundza, ngamunye inelikhono lelehlukile njengaloko lokugcilwe kuko, loku kufanele kuhlanganiswe neluhlelo lwetifundvo.
Esigabeni saboKhewane bafundzi bafanele kutsi bakhutsatwe kutsi bachumane ngelulwimi lwabo lolwengetiwe njalo nje uma kudzingeka ngesikhatsi selikilasi lesibekelwe lesifundvo. Loku kubalulekile ngobe badzinga kutsi basondzetwe, bashukane baphindze babonisane ngenchazelo ngelulwimi lwabo lolwengetiwe kute balufundze. Noko, sitawuba khona sikhatsi lapho badzinga kutsi babuyele basebentise lulwimi lwabo lwasekhaya. Sib: Batawudzinga kutsi basebentise tilwimi ngekutibhica nabacoca ngetintfo letishubile njengetindzaba letitsintsa kutiphatsa nenhlaliswano, nome nabachatsanisa luhlelo lwelulwimi lwabo lwasekhaya nelwalolo lolwengetiwe sib: Kunemagama laba odvwa atimele ngalokwehlukile esiNgisini nasesiBhunwini kepha abe yincenye yesakhiwo seligama etilwimini te-Afrika: Sib: On the table/Etafuleni.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa kuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letinengi letehlukene.
Bafundzi kumele balalele lokunengi kwelulwimi lolwengetiwe lokuvetiwe esigabeni lesifanele. Loku kusisekelo sekutfutfukisa onkhe lamanye emakhono elulwimi.
Umfundzi utawuchumana ngalokuvakalako nangekutetsemba nangalokufanele asebentise lulwimi etimeni letinengi letehlukene.
Bafundzi batawutetfula ngekutetsemba basebentisa lulwimi lolwengetiwe ngetindlela letilula. Batawukhona kuchumana nebantfu bemasiko netilwimi letinyenti letehlukene bangavinjwa lutfo. Batawufundza ngekuhamba kwesikhatsi kutsi kuba bulwimilwimi kulusito kuye nasemphilweni nemmango.
Umfundzi utawufundza ahlole imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa, ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nebuhle nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kufundza kabanti kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi, ekutijabuliseni nangekufundza ngemhlaba. Kukulesigaba bafundzi batawufundzela kutitfutfukisa bona. Kutawuba ngiko kufundza lokwenta kutsi batfole lwati ngemibhalo lebhaliwe. Ngako-ke kufundza kusisekelo sekubhala.
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kubhala kuhlanganiswa kakhulu nekufundza kantsi futsi kuyindlela bafundzi labandlulela ngayo kuletinye tinkhundla tekufundza. Kubalulekile nasekutitfutfukiseni kwakhe umfundzi.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, balusebentise ekufundzeni.
Bafundzi batawuvisisa imibono lecangene bafundze emakhono nemasu ekucabangeni nasekutfoleni lwati kuletinye tinkhundla tekufundza.
Umfundzi utawukwati futsi akhone kusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Luhlelo kanye nesilulumagama kutitini tekwakha lulwimi. Lwati loluhle ngeluhlelo, nesilulumagama kubaluleke kakhulu ekufundzeni kalula. Kufanele tifundziswe esimeni selulwimi (context) tihlanganiswe nekufundza, kubhala, kulalela nekukhuluma.
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Kuvisisa tindzaba (laticocelwe nome latifundzelwe):nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kucocisana ngetimilo nalokunye lokuphatselene nesimonhlalo ngelulwimi lwabo lolubhicwe nelwasekhaya uma kudzingeka sib: Utawujikela kaleft nawufika lapho.
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi.
Kuvisisa tinkhombandlela temlomo ngekulandzela indlela lekuhanjwa ngayo nekutfola indzawo ebalaveni noma eplanini lelula.
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
Kubuka lendzaba ngekuyihlanganisa nemphilo lokukulendzaba kufanele kuto tonkhe timo?
Kuncoma siphetfo lesifanele indzaba; lichawe lalendzaba Wenta njani?
Kucoca kabusha indzaba ngekulandzelana uvetwe ngendlela lesimile yini nome uvetwe kwayo; ngendlela yelicala linye.
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi.
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi.
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
Umfundzi utawulalelela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kuphendvula imibuto ngekutsi kucale kwentekani, kwalandzelani njll.
Kukhutsata imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lolwengetiwe.
Kucaphela lwati loluhambelanako sib: eshadini.
Kuphendvula imibuto ngekutsi kucale kwentekani, kwalandzelani njll.
Kuteka tigameko yena ngekwakhe ngekwesitwa.
Kukhutsata lamanye emalunga elicembu kutsi esekele labanye bafundzi.
Kuteka tigameko yena ngekwakhe ngekwesitwa.
Kukhutsata lamanye emalunga elicembu kutsi esekele labanye bafundzi.
Kubuta imibuto lelula (sib: kufuna inchazelo);letehlukene.
Kutibandzakanya kutinkhulumiswano ngesihloko lesetayelekile.
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona (sib: kubingelela umuntfu longakhulumi lulwimi lwakho).
Kwetfula luvo lwakhe.
Kukhombisa kucaphelisisa umehluko wenchubo yemasiko netenhlalo sib.
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona (sib: kufaka umuntfu ecenjini longakhulumi lulwimi lwakho).
Kuchaza inhloso yentfo letsite (sib: lithuluzi leletayelekile - lisetjentiselwani).
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona sib: khombisa kuhlonipha lulwimi lwalabanye.
Kuchaza inhloso yentfo letsite (sib: lithuluzi leletayelekile - lisetjentiselwani).
Umfundzi utawuchumana ngalokuvakalako tindlela tekonga emanti.nangekutetsemba nangalokhufanelebasebentise lulwimi etimeni letinengiletehlukene.
Kudlala umdlalo lokhutsata kusetjentiswa kwelulwimi.
Kungavumeli kucaphatana noma ngayiphi indlela (sib: emagama latiswana, lanelubandlululo lakhombisa buve, emakwerekwere).
Kucoca ngesihloko lesetayelekile ngekulungiselela (sib: umdlali wami lengimtsandza kakhulu).
Kucoca ngesihloko lesetayelekile lesidzinga atilungiselele (sib: umdlali webhola lengimtsandzako).
Kuvisisa kutsi indlela lobita ngayo umuntfu ikuveta njani kutsi unabuhlobo buni naye (sib: umfundzi abita umfundzisi Memu; abita umfana lomkhulu Bhuti)Takhiwo letilimata sitfunti sebantfu Kubita umuntfu lomdzala ngentfombatanaNaleto letiletsa kuhlonipheka kubantfu.
Kwenta lucwaningo ekilasini (sib: intaviyuwa bontsanga ucophe timphendvulo tabo eshadini noma egrafini).
Kunoma nekuchaza lokungenteka.
Kucala kubuka ngeliso lelijulile indzaba yekwetsa emagama (kutsi tigcili netisebenti betetsiwa njani emabito banikati bato, bafati nabashada batsatse sibongo sendvodza, kulamanye emasiko utsi umfati nakendza ekhaya etsiwe libito ngumndeni lekendze kuwo; kubita bantfu ngemakwerekwere, emazizimbane njll).
Sihloko sib: kukhetsa lesishaya tonkhe aniketenemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Balingisi (sib: kucabanga emagama lafanele ebalingisi labangenawo emagama).
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka lwendzaba kwakhiwa njani kute kuvete indlela letsite yekubuka tintfo eveni (Misebenti mini leyentiwa bafana nematfombatana kulendzaba, ngabe baveta licala linye lakudzala lekubuka tintfo ngabe emantfombatana nebafana benta nome yini ngekufanana)?
Kucaphela umsebenti lowentiwa titfombe ekwakheni umcondvo (sib: Bavetwa kanjani bafana nematfombatana)?
Umehluko wekubhala lemisindvo etilwimini letehlukene (sib: cicici, pipipi).
Sifundvo sendzaba (lapho kufanele khona).
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka lwendzaba bakhiwa njani kute indlela letsite yekubuka tintfo (sib: Ngabe bantfu labadzala nalabasha bavetwe ngendlela yakudzala yekubuka tintfo nome bavetwe ngendlela labaphila ngayo emphilweni lekhombisa kwehlukahlukana).
Kucaphela umsebenti lowentiwa ngimifanekiso lebonwako titfombe/netitfombe imifodo ekwakheni umcondvo Bavetwe njani bantfu labadzala nalabasha kuletitfombe?
Kuchatsanisa Uhlabela njengenyoni.
Emagama lacala ngemsindvo lofanako sib: lala lapha lize lishone.
Kukhomba bacoce ngetimilo letifundziswa yindzaba lapho kufanele khona.
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka kwakhiwa njani kute kuvete indlela letsite yekubuka imphilo (Ngabe bantfu betinhlanga letitsite nome betive letitsite bavetwe ngekwendlela yakudzala yekubukwa kwabo nome kuvetwa kwemasiko ngabe kwentiwe ngaliphi liso nome-ke ngendlela lephilako batjengisa kwehlukana.).
Kucaphela umsebenti wetitfombe letibonwako ekwakheni umcondvo sib: Bavetwe njani bantfu betive nebetinhlanga letehlukene?
Kuveta letinye tindlela tekuveta balingisi netento tabo.
Kucoca ngalokutsite (sib: lilanga) kube ngatsi lingumuntfu (sib: Lilanga liyamoyitela).
Kufundzela kutfola lwati.
Kufundza ulandzele ticondziso, tetindlela nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kufundza imibhalo yato tonkhe tinkhundla tekufundza kulekharikhulamu.
Kuvisisa indlela lehlelwe ngayo/kucanjwa kwephosta nobe satiso semmango.
Kufundzela kutfola lwati.
emmangweni (sib: likhadi lesimemo).
Kubona lokuphatselene nemumo lofanele labafundzako sib: lokuhlelekile kumelene nalokungakahleleki.
Kukhomba kutsi tikhangiso tibadvonsa kanjani lweliphephabhuku sib: liphephabhuku lesikolo labafundzako, ngekusebentisa nome lebantfu labasha.
Isayensi nobe bantfu labadvumile kukhangisa umkhicito.
Kuvisisa kuhlelwa kweliphephabhuku bakhone kulehlukanisa neliphephandzaba.
Kufundza tincwadzi letinyenti letinemacinisokutfola lwati nekutitfokotisa, ananele naletingenawo ebangeni lelifanele nangelulwimingekucophelela emagugu laphatseleme lwalesisigaba;nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kusebentisa emabhukulwati kutfutfukisa silulumagama.
Kukhombisa silulumagama semagama langu-1000 na-2500 emagama latayelekile. Uma ngabe umfundzi utawufundza naletinye tinkhundla tekufundza kufanele aphokophele kwati emagama langu-2500.
Kukhombisa silulumagama semagama langu2000 na- 3500 emagama latayelekile. Umangabe umfundzi utawufundza naletinye tinkhunda tekufundza kufanele aphokophele kwati emagama langu-3500.
Kusombulula emaphazili emagama.
Kukhombisa silulumagama sekufundza lesisemkhatsini wemagama latayelekile langu- 3000 na-5000.
Kubhala kute andlulise lwati:engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kusebentisa luhlaka noma sakhiwo abhale luhlolo lwencwadzi.
Kubhala ephepheni lelincane nobe umyaleto lomelula.
Kubhala luhlolo lwencwadzi.
Kubhala umbiko wencwadzi lehloliwe.
Kusebentisa emasu latsite ekubhala; temibhalo lengemaciniso nalesuselwe Emagama lacala ngemsindvo lofanako, engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Ngekusitwa luhlaka abhale indzaba lelula.
Kubhala satiso nobe iphosta.
Sifaniso (sib: muhle njengelilanga liphuma). Tifanamsindvo (sib: cala, cala). Kumuntfutisa (sib: umfula ugola tintsetse).
Kubhala satiso nobe iphosta lelula.
Kubhala kabusha emva kwekutfola imibiko.
Kukhombisa kutfutfuka kwelikhono lekubhala tindzaba, imidlalo netinkhulumomphendvulwano (sib: ngekusebentisa buciko bebunkondlo kucamba tihloko letimnandzi, nekufaka inkhulumo-mphendvulwano endzabeni).
Kwakha iphosta, sikhangiso lesimelula neluhla lwemibuto lolulula (questionnaire); Kubhala umbiko wetindzaba lomelula.
Tinsita (sib: sichazamagama).
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kusebentisa timphawu tekubhala sib: bofeleba, bongci, bokhefana, kuhlela ngetigaba.
Kucala kubona kuvisisa umehluko endleleni yekubhala sib: lokukhulunywako noma indlela lengakahleleki lokubhalwako noma indlela lehlelekile.
Kusebentisa timphawu tekubhala sib: bofeleba, bongci, bokhefana, umbuti neluphawu lwekumangala, nachwishi.
Kuvisisa etfule imibhalo lesetjentiswe kuletinye tinkhundla tekufundza (sib: kusebenta kwesikhatsi).
Kuphendvula nekucala kubuta imibuto lematima sib: leni ucabanga kutsini...?
Kwetfula umbono uwusekele ngesizatfu.
Ngekusekwa utawubhala tinchazelo letimalula anikete tibonelo (sib: kumatanisa umbono nenchazelo anikete sibonelo).
Kufundza nekulandzela imiyalo ekwenteni imiyalo yekwenta i-eksperimenti lelula ieksperimenti lelula; ngekwesekwa abhale imiphumela.
Kuphendvula nekucala kubuta imibuto lematima sib: leni ucabanga kutsini...?
Kubhala tinchazelo anikete netibonelo.
Kubhala tinchazelo letilula anikete netibonelo.
Kwakha, advwebe alebule libalave lelimalula, ekufundzeni emaplani, emashadi emagrafu nema-dayagramu.
Kusebentisa lwati lolususelwa kushadi, igrafu noma idayagramu kubhala umbhalo lomfisha.
Kwenta lucwaningo lolumelula sib: kusaveya aphindze ayibhale phasi; kuhamba kwetimoto.
Kusebentisa lwati lolubonwako nome nobe ishadi nobe kulebula idayagramu.
noma idayagramu kubhala umbhalo lomfisha.
Kwenta sifinyeto selibalave-micondvo lembhalo lomfisha.
Kuvisisa asebentise letinye tinhlobo temibuto: akhone kusebentisa imisindvo, Kungani ungaka Uke wa... Ucabanga kutsi ... silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi?
Kuvisisa asebentisa tinhlobo temibuto: Kubangelwe yini Yini indzaba Kwentiwa yini ucabange... Usho kutsi ...?
Imphambosi yekwentiwa sikhatsi sanyalo sib: Ligolide limbiwa eNingizimu Afrika.
Imphambosi yekwentiwa sikhatsi lesisandza kwengca sib: Ibhola idlalwe itolo.
Kusebentisa tiphawulo lapho kucatsaniswa (sib: -khulu kuna , kudulile kuna...).
Kuvisisa asebentisa tinhlobo letitsite temibuto, sibonelo: Kungani ucabanga kutsi Yini unga...?
Kusebentisa tivumelwano letiphikisako sib: angina/akana...
Kubuyeketa kusetjentiswa kwetimphambosi.
Kuchumana asebentisa indlela leyeyamile ngemlomo nobe ngekubhala (sib: uvuka ageze agcoke ahambe).
Indlela lecondzile (sib: umfundisi uyashumayela);silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi.
Indlela yemandla (sib: Ningahamba uma nitsandza).
Sandziso sesikhatsi (sib: Ngitakuvusa ekuseni).
Emabito lanebuningi kuphela (sib: emanga, emahewu).
Kuhlanganisa umusho nga.
Kuhlatiya umusho (sib: Sinkenteza/uhlala/njalo/ adzakiwe).
Kuvisisa sakhiwo semusho lolula; (sib: labanye banjingile. Labanye cha).
Kucwiya imisho lelula sib: lendvuku/yami/ngayishiyelwa/ngubabe.
Kubona emagama laphikisanako sib: kakhulu, silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi.
Kusebentisa tichazamagama takhe.
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-2000 kuya ku-3500 latayelekile lakhulunywako ekupheleni kwelibanga. Uma bafundzi bangafundza lamanye etinkhundleni tekufundza ngelulwimi lwabo lolungetiwe kufanete balwele kufinyelela emagameni langu-3500.
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa- 3000 kuya ku-4500 latayelekile lakhulunywa esimeni lesitsite ekugcineni kweLibanga 5.
Kutfutfukisa silulumagama sabo.
Emagama lavamise kudidana i-dayari/ideri.
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-4000 na-5500 latayelekile lasetjentiswa esimeni lesitsite ekupheleni kwelibanga 6. Uma bafundza bafanele batimisele kwati emagama langu-5500.
Kulamabanga 7 - 9 bafundzi balungiselela imfundvo lechubekako nalececeshako (Further Education and Training) nemphilo yebudzala emsebentini. Ngako-ke bafanele basebentise emazingeni laphakeme emakhono ekulalela, kukhuluma, kufundza, kubhala nekucabanga. Imiphumela yelulwimi nemacophelo ekuhlola agcizelela emakhono emphilo newekufundza.
Batiswe ngemalungelo abo nalokulindzelwe kubo ngummango njengetakhamuti eveni lentsandvo yelinyenti nemphakatsi lomasikosiko.
Bafundzi batawufundza babhale imibhalo leminengi leshubile lesezingeni lelendlula lelo lemabanga laphansi ngaphandle kwelusito. Lemibhalo itawufaka ekhatsi leyo lehambelana neyaletinye tinkhundla (sib: Tibalo nesayensi yemnotfo nekuphatfwa).
Kusuka ekubhaleni indzaba kuya ekucoceni ngetimphilo tabo emakhasi lambalwa.
Bafundzi batawufundza babhale imibhalo lefaka titfombe, emagrafu netinombolo sib: titfombe, imidvwebo nemanani elucwaningo statistics. Batawutfutfukisa buchwepheshe ekuhleleni tinhlaka design and layout.
Bafundzi batawutfutfukisa emakhono abo ekufundza ladzingekile kutsi akwati kufundza imphilo yabo yonkhe (lifelong learning).
Kucwenga bafundze halamuzi umbhalo.
Kubuka ngendlela lejulile imibhalo nelwati.
Emabangeni 7, 8 na 9, bafundzi batawucala kufundza tincwadzi leticokiwe. Tifundza titawuniketa tihloko taletincwadzi leticokiwe.
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile etimeni letehlukene.
Elulwimini lolwengetiwe, kulalela kanye nekufundza kungumtfombo welwati lwelulwimi lolusha, sib: silulumagama, tisho, luhlelo, lwati lwemasiko netenhlalo ngako-ke loko kubaluleke kakhulu.
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangaloku vakalako elulwimini lolukhulunywako etimeni letehlukene.
Kufundza kukhuluma lulwimi lolwengetiwe ngekutetsemba nangalokuvakalako kuyinselele. Umfundzi udzinga ematfuba lamanengi ekwesekelwa nekugcugcutelwa kute azuze loku.
Umfundzi utawufundza ahlwayele kutfola lwati, kutitfokotisa nekuphawula ngalokujulile ngebumnandzi/buhle bemasiko nemiva ngemagugu emibhalweni.
Kufundza kabanti nangalokujulile, kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi, kutitfokotisa nekufundza ngemhlaba jikelele. Kufundza kusisekelo sekubhala.
Umfundzi utawubhala imibhalo lehlukene lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kute bafeze tinhloso letehlukene.
Kubhala kuchumene kakhulu nekufundza futsi kulithulusi lekucabanga nekufundza kuyo yonkhe ikharikhulamu.
Kubalulekile ekuchubeni imfundvo nekuba sakhamuti lesinemphumelelo.
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfobeni nasekuhlelembiseni lwati labatalusebentisa ekufundzeni.
Bafundzi batawuvisisa imicondvo leshubile, bacondzise indlela lehlelekile yekucabanga baphindze bafundze emasu latfutfukile ekutfola lwati kuletinye tinkhundla tekufundza. Loku kungumhlahlandlela wemfundvo yemphilo yonkhe (Lifelong learning).
Umfundzi utawuba nelwati lwekusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Lwati loluhle lweluhlelo nesilulumagama kubalulekile ekufundzeni ngekukhululeka, ekubhaleni nasekukhulumeni. Luhlelo nesilulumagama kufanele kusetjentiswe nesimo (context) kuhlanganiswe nekufundza, kubhala, kulalela nekukhuluma.
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Imibukiso nkhulumo yemisakato.
Emabhuku (langenamaciniso nalanemaciniso).
Kuvisisa nekutfokotela tindzaba, kufaka ekhatsi letonangalokujulile etimeni letinengi leticocwa bontsanga:letehlukene.
Kuhlola umsebenti anike tiphakamiso.
Kuhlanganisa nekufinyeta ngekwesekelwa.
Kuphikisa ngekutitfoba nekungaphazamisi labanye.
Kuhlola sihumusho/lokutolikiwe nemasu ekucoca indzaba banike tiphakamiso.
Kuchaza tinhlobo letehlukene tetimphawu temibhalo yetemlomo (sib: inkondlo icatsaniswe nembhalo losandzaba).
Kuvisisa ticondziso talabanye aphendvule ngekusebentisa titfo temtimba (sib: umfundzi akamkhombisi lomunye umfundzi sitfombe, kepha umnika ticondziso tekutsi sentiwa njani sitfombe).
Kuhlola kuhumusha nemasu ekucoca indzaba nekwetfula umbiko.
Kuvisisa imibhalo lekhulunywako (sib: tingoma; tinkondlo; imibhalo lengemaciniso, umbukisonkhulumo wemsakato; imibhalo lecuketse imiphumela yetibalo telucwaningo).
Kuhlatiya takhiwo temibhalo leyehluke kulekhulunywako.
Kwenta loko lokushiwoko (sib: umfundzi munye uphetse sitfombe, akamkhombisi lomunye kodvwa umnika umyalo wekutsi angatentela njani sakhe sitfombe lesifana naleso).
Kutsatsa emanotsi lalula sib.
Kusebentisa lwati kucedzela lithebula, kulebula letehlukene. imidwebo.
Kulalela luchungechunge lwemilayeto, bente loko lokushiwo ngiyo.
Kulalela kuchazwa kwentfo, umuntfu, indzawo, inchubotsite ngekuyibekisa.
Kubonisa lwati lolutsite ngelulwimi sib: kusetjentiswa kwebulili bebantfu netilwane.
Kusola imibono kungasolwa umuntfu.
Kukhombisa kwetayela emagama lagcizelelwako, bosankhamisa, buviyoviyo beliphimbo nesigci.
Kubonisa lwati lolujulile ngelulwimi (sib: tigaba letehlukene tekukhula kwemuntfu - kungabitwa intfombi ngemfati; lijaha - ngendvodza).
Kulandzisa tindzaba ngakulolunye luhlangotsi.
Kukhomba intfo, umuntfu, indzawo nobe inchubo.
Kubona nekungavumelani kutsatsa licala nesigwebonchanti ekukhulunyweni kwelulwimi.
Kukhombisa kwetayela kucindzetelwa kwemagama, bosankhamisa, kuviyota kweliphimbo, kucindzetelwa kwemisho nesigci.
Kuhumusha nekutolika lapho kudzingeke khona etingcocweni.
Kubamba lichaza etingcocweni telucingo (letihlelekile naletingakahleleki).
Kucala kuphikisana ngetenhlalo netesimilo ngendlela yemfutfo aphendvule ngalokujulile.
Kuhumusha inkhulumo lapho kufanele khona.
lakudzingeke khona etingcocweni.
Kwetfula imibono ngeluvelo ngekunika tizatfu.
tato sib: kwenta loko ngoba..
Kucela imvumo unikete tizatfu.
Kunikana imisebenti sib: kuba ngusihlalo, kuba nangalokufanele asebentisa lulwimi ngumgcini sikhatsi kuba ngulobhala.
Kungenisa bantfu etingocweni (sib: Wena ucabangani Ubona njani)?
Kwetfula imibono nekuyesekela ngetizatfu (sib: Ngitawutsandza kusho njalo ngoba ...).
Kuntjintjela kulolunye lulwimi nakunesidzingo.
Kukhombisa kucaphelisisa ngalokujulile indlela kusebentisa lulwimi lwakhe (sib: ngekusebentisa lulwimi ekumbandzakanyeni bantfu kunekubabandlulula).
Kunikana imisebenti sib: sihlalo, umgcinisikhatsi, lobhala.
Kungenisa bantfu engcocweni sib: wena ubona njani,. awusho?
Kwetfula imibono bayesekele ngetizatfu sib: ngitawutsandza nje kusho kutsi ngobe...
Kuguculela kulokunye lulwimi nakufanele.
Kukhulumisana angenele tinkhulumomphendvulwano ngalokubalulekile emacenjini.
Kuniketana imisebenti (sib: Umphatsisihlalo, umgcinisikhatsi, mabhalane).
Kwenta bantfu bangenele inkhulumiswano sib: nicabanga kutsini?
Kuntjintja lulwimi lapho kufanele khona.
Kuba nemasu ekwati tikhatsi tekusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe.
Kubonisa kuvisisa ngebalingisi, ngesakhiwo nesimonhlalo embhalweni longemaciniso.
Kuvisisa ngendlela lelula letinye tetimphawu tenkondlo (sib: imvumelwano, tifaniso, tifanisongco, sifutamsindvo, sigci).
Kufundza nekuphawula ngemibhalo yetenhlalo sib: timemo letilula tincwadzi ngekubekisa tincenye temumo style letihambelana nalekubhalelwe bona sib: lehlelekile neyebungane.
Kubonisa nekuvisisa ngembhalo losukela enhloko balingisi, sakhiwo nesibekandzaba.
Kuvisisa letinye timphawu tebunkondlo (sib: imvumelwano, sifaniso, sifanisongco, sifanamsindvo, sifutamsindvo, sigci).
Kufundza nekuphawula ngemibhalo yetenhlalo sib: timemo letilula, tincwadzi ngekubona tincenye temumo style walababhalelwe lombhalo sib: labahlelekile nebangane formal/informal.
Kutfola tibiti (letihleliwe naletingakahlelwa).
Kukhombisa kucondza umlingisi, simondzawo, sibekandzaba nemlandzi etindzabeni letinganamaciniso.
Imvumelwano, sifaniso, sifanisongco, sifanamsindvo, sifutamsindvo, nesigci.
Kubona tindlela tesimo leticondzene nebalaleli (sib: letihlelekile/letingakahleleki).
Kuhlola tinhla tesikhatsi netikezhuli telwatingcongekucophelela emagugu laphatselene lolutsite.
Kubekisa labo lekubhalelwe bona: Sibhalelwe bobani sikhangisi?
Kubona simo: Usibonephi sikhangisi lesifana nalesi?
Kusho kutsi kumenta ative anjani asekele.
Kulandzela ticondziso, emarisiphi, emabalave.
Kwehlulela kutsi lesitfombe siyakhumbuleka anike tizatfu.
Kuhlatiya umumo (style) weticashunwa temaphephandzaba (sib: tihloko, kusetjentiswa kwemisho lemifishane, inkhulumo letfuliwe, ungabahunga njani umfundzi, tichasiso letilula).
Kucala kutfutfukisa nekulinganisa lizinga lesivinini sekufundza.
Kusombulula emaphazili emagama.
Kusebentisa emasu ekutfola tinshokutsi temagama (sib: kufundza emagama alapho bakhona, babuka noma ngumuphi umdvwebo/sitfombe, bacocisane ngemagama ngelulwimi lwasekhaya).
Kufundza tincwadzi temaciniso netalokusekelwe engcondvweni ngelizinga lelifanele lelulwimi.
Kuhlola tincwadzi encwadzini yembiko.
Kutfutfukisa balinganise sivinini sekufundza.
Kusebentisa emasu kute kutfolakale tinchazelo temagama latsite (sib: kufundza emagama labasondzelene, nawo kubuka, imidvwebo, kucocisana ngemagama ngelulwimi lwasekhaya).
Kuhlola tincwadzi letisencwadzini yembiko.
Kusebentisa umdlalo lolula wekuhlela emagama ngekuhambelana kwawo (thesaurus).
Kubonisa silulumagama lesisemkhatsini wa-400 na wemagama letayelekile. Umangabe umfundzi utawusebentisa lulwimi lolwengetiwe nabafundza letinye tinkhundla tekufundza bafanele baphokophele emagama langu- 5500.
Kufundza ngalokujulile ngekubona lapho kunekutsatsa licala netinkhulumo letingenamaciniso bakucele inselele.
Kubonisa silulumagama lesisemkhatsini wa-4000 na-500 wemagama letayelekile. Uma ngabe umfundzi utawufundza letinye tinkhundla ngelulwimi lolwengetiwe ufanele aphokophelele kuba na 5500 wemagama.
Kusebentisa sichazamagama, tinhla temagama lalula nema-insayiklophidiya.
Kukhombisa silulumagama lesilinganiselwa ku-6000 - 7000 wemagama lavamile. Uma umfundzi angafundza letinye tinkhundla tekufundza asebentisa lulwimi lwabo lolwengetiwe kufanele batimisele kutfola emagama langu -7500 ekupheleni kwemnyaka.
Kubhalela kwendlulisa lwati:engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kusebentisa lwati lolutfolwe nge-intaviyu kubhala umbiko noma inchazelo.
Kubhala incwadzi lelula yebungani neyemsebenti sib: kuphawula ngesikhangisi.
Kubhala umlandvomphilo wembhali.
Kubonisa kutfutfuka kwelikhono lekubhala tindzaba, tinkondlo nemidlalo (sib: ngekufaka ekhatsi inkhulumomphendvulwano endzabeni).
Kubhala umbiko wekuhlatiywa kwencwadzi.
sihloko singeniso, indlela lucwaningo loluchutjwe ngayo, imiphumela, tincomo.
Kubhala imilayeto ye-imeyili.
Sibonelo, kubhala ngekulandzisa ngemlandvo.
Kubhala imilayeto lehlelekile nalengakahleleki nge i-imeyili.
Kubhala umlandvomphilo lolula.
kuletilwimi letimbili. ngetilwimi letehlukene letimbili.
Kubhala ingoma noma inkondlo.
Kusebentisa luhlaka kuhlela libhukwane lelilula. engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kwenta kutsi umbhalo uhambelane (sib: kusebentisa tihlanganiso).
Kubhala umbiko lolula wetindzaba.
Kusebentisa lwati lwelulwimi ekuhleleni.
Kusebentisa timomidvwebo nemidvwebo emibhalweni.
Kuhlela liphephabhuku, iCD nekhava yetincwadzi.
Kusebentisa lulwimi netemibhalo kuyo yonkhe nekuhlelembisa lwati, alusebentise ikharikhulamu.
Kubuta nekuphendvula imibuto lelukhuni sib: bekungentekani uma ?
Kuvisisa nekukhicita imibhalo lesetjentiswa kuletinye tiNkhundla tekuFundza.
Kuchaza luchungechunge lwetimbangela nemiphumela sib: emlandvweni.
Kuvisisa timphawu nekucondza indlela letisebenta ngayo (sib: imibala, timphawu, emafulegi).
Kubhala inchazelo yemsebenti walokutsite umbono noma imphikiswano (sib: sitfombe, (sib: kusebenta kwenso); tintfo tasemandvulo, Iintaviyu nafakazi).
Kubuta nekuphendvula imibuto leholela etimphendvulweni sib: ngabe loku kuyaguculwa yini lenye letawube seyiyagucuka?
Kutsatsa tincumo.emibhalweni lelula lehlukene lengesihlokolesifanako.
Kugucula simo selwati basiyise kulesinye sib: kusebentisa emabalave engcondvo.
Kwenta lucwaningo lolulula nekubhala umbikonekuhlelembisa lwati, alusebentise lohlanganisa sib.
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutfolwe emibhalweni lemibili lelula lenesihloko lesifanako.
Kusebentisa lwati loluseshadini, igrafu noma idayagramu.
Kusebentisa emabalave engcondvo.
Kugucula simo selwati basiyise kulesinye (sib: kusebentisa emabalave engcondvo).
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutsetfwe emibhalweni lelula lehlukene lengesihloko lesifanako.
Kusebentisa emabalave engcondvo.
Kusebentisa tihloko, tinombolo netifinyeto.
Kusebentisa simoluhlaka (layout) (sib: bofeleba, kudvwebela).
Kubukela luhlelo lolufundvwe emabangeni laphasi. silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Bangandzisa kusebentisa imibuto kufaka ekhatsi emathegi (tags) emibuti.
Kwandzisa lwati lwekusebentisa tivumelwano, tiphawulo netibalului.
Alinakuna (siciniseko lesiphikako).
Akufanelanga unganaki (kuvinjelwe).
Kuvisisa kusebenta kwesimiso sekucala, sib: uma kungenamafu litulu ngeke line.
Kuvisisa nekusebentisa tindlela letehlukene lesichubekako ngekusebentisa takhi akhuluma ngelikusasa (sib: ngitambona (sib: ngisahamba, ngisadla, basadlala). kusasa/sitawubonana kusasa/ngimbona kusasa).
Kuvisisa asebentise indlela yesento yesikhatsi tinsitasento (sib: uma ngicedza kufundza lesengcile, lesichubekako (sib: bekaseme li-awa ngitawusebenta). lonkhe ngesikhatsi ngifika).
Kuvisisa asebentise inkhulumo ngco nekhulumombiko.
Indlela lesabito sib: kudla kumnandzi; umfulakati.
Kusetjentiswa kwesabito sib: yena ahambe;uyahamba.
sib: ngiyacela tsine.
Indlela yemandla sib: ningahamba nanitsandza.
Kuvisisa asebentise simiso sesitsatfu (sib: kube (sib: uma bengingahlangana neMengameli bengingakavali emagede, lemoto ngabe bayebile). bengingamcela angakhele indlu).
Kusebentisa imphambosi yekwentiwa esikhatsini lesitako (sib: lukhetfo lutawubanjwa kulenyanga letako).
Kusebentisa imishombici sib: libintana lesibaluli.
Umfundzi unelwati lwemisindvo, sisebenti, basebenti.
silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Kubonisa kuvisisa emagama lasemkhatsini kwa-4000 na-6500, lakhulunywako esimeni lesifanele, ekugcineni kwelibanga lesi - 7. Uma umfundzi batawenta lokunye kufundza kwabo ngelulwimi lolwengetiwe, ufanele aphokophele linani lelingu 6500.
Kwandzisa silulumagama (sib: ngekudvweba libalave lengcondvo kufakwe emagama lanebudlelwane).
Kubonisa kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-5000 na-7500 latayelekile lakhulunywako ekugcineni kwelibanga le 8. Uma umfundzi atawenta letinye tifundvo ngelulwimi lolwengetiwe ufanele aphokophelele linani lelingu 7500.
Kukhulisa silulumagama (sib: kusebentisa tijobelelo kwakha emagama lamasha: siphamandla, Somandla, lidzelakufa, Lokufa).
Kukhombisa kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-6000 na-8000 latayelekile lasetjentiswa etimeni letifanele ekugcineni kwelibanga 9. Uma umfundzi atawufundza lokunye ngelulwimi lolwengetiwe, kufanele aphokophelele kwati linani lemagama langu 8000.
Luhlaka lwekuhlola lwesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) sitinte kumigomo yemfundvo lemiselwe emakhono. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba tekusebenta kwemfundzi ngendlela lekahle nalecondzile bese kwenta siciniseko kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise lwati nemakhono. Luhlolo kumele kusite bafundzi kutsatsa tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo ngekuchubeka kwabo babuye bente kube nekufundza lokuchubekako.
sibeka emaCophelo ekuHlola embili kunemshishika wekuhlola kuwo onkhe emabanga.
tekukhombisa kuphumelela kwabo.
Kuhlola kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) kuyinchubo lechubekako, lehlelekile yekutfola lwati ngekusebenta kwemfundzi kulinganiswa kanye nemaCophelo ekuHlola emiPhumela yekuFundza. Idzinga indlela lechazwe kahle kanye netinhlobonhlobo temacebo lafanele kute kusite bothishela kuniketa bantfwana imiphumela yalabakwentile nekubika kubatali kanye nalabanye bantfu labafuna kwati.
Imfundvo lemiselwe emakhono iyindlela yekufundza nekufundzisa leyenta kucace bha lekumele bafundzi bakuzuze. Umgomo lapha kutsi thishela usho kucala kutsi yini bafundzi lekumele bakuzuze. Umsebenti wathishela kufundzisa kute bafundzi banelise tidzingo temacophelo ekuhlola kukharikhulamu; umsebenti wemfundzi kufundza nobe kwenta loko lokulindzelwe ngemacophelo ekuhlola.
lubeneliciniso, lwetsembeke, lulinganiselwe umfundzi futsi lugucugucuke ngalokwanele kute luvumele ematfuba langetiwe.
Injongo lebalulekile yekuhlola bafundzi kumele isite ekukhuliseni nasekutfutfukiseni umfundzi, lusetjentiswa kubuka inchubekela embili yebafundzi nekwenta kutsi bafundze kahle. Isihlanu imisebenti lecondzile yeluhlolo.
Luhlolo-sisekelo luhlolo lwekucala loluvamise kwenteka ekucaleni kwelibanga nobe sigaba kubona kutsi yini lesevele bayati bafundzi. Lusita bothishela kuhlela umsebenti lotawufundvwa kanye nemisebenti leyentiwako.
Luhlolo-kucilonga lusetjentiselwa kutfola bungibo netimbangela tebulukhuni letihlangabetana nebafundzi labatsite. Lulandzelwa kuhola, kusekela ngalokufanele kanye nemacebo.
Luhlolo lolwakhako lulandzelela lwesekele inchubo yekufundza nekufundzisa futsi lwatisa bafundzisi nebafundzi ngenchubo yemfundzi kute kutsi kutfutfukiswe/kwentiwe kancono kufundza. Kuniketa imiphumela leyakhako kute kwentiwe umfundzi akheke.
Loluhlolo luniketa sitfombe lesiphelele senchubo yonkhe yemfundzi ngaletinye tikhatsi, sibonelo njengasekupheleni kwethemu noma umnyaka, noma lapho umfundzi ahamba aya kulesinye sikolo.
Luhlolo loluhleliwe luyindlela yekubuka kusebenta kwenchubo yemfundvo. Lenye incenye yalokuhlolwa kwekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe netinkhomba tavelonkhe. Luhlolo loluhleliwe lwentiwa ekupheleni kwesigaba semkhakha lweMfundvo nekuCeceshwa Jikelele. Lisempula lelimele tikolo nebafundzi lukhetfwa etifundzeni nakuvelonkhe kwentela luhlolo loluhlelekile.
Luhlolo loluchubekako luyindlela yekuhlola lenkhulu leyenteka kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe.
kwentiwa ngemuva kwesikhatsi lesitsite futsi luchubeka njalo: Kufundza kuhlolwa njalo emalikhodi emfundzi ahlala afakwa lokusha njalo.
kusekela kukhula nekutfutfuka kwebafundzi: Bafundzi baba ngulabatsintsekako ekufundzeni nasekuhlolweni, bati tindlela letisetjentiswako emisentini yekuhlola, bayatibandzakanya ekutihloleni bona, batibekela lekumele bakuzuze ngamunye, bakhombisa kufundza kwabo bese-ke batfola kwenyusa kutetsemba kwabo.
lwetfula umbiko wenchubo yekufundzisa nekufundza: Umbiko ubaluleke kabi eluhlolweni loluhlelekile. Tindlela tekutfola labakwentile tifaka ekhatsi kubuta ngalokungiko, kugcila tikwalokuphawulwa nguthishela ngemlomo nalakubhalako ngalokumele kuzuzwe umsebenti wekuhlola nekugcugcuteleka kumfundzi.
kuvumela kuhlanganiswa kweluhlolo: Loku kungahle kufake kuhlola leminyenti imiphumela yekuhlola lehlobene emsebentini munye wekuhlola bese kuhlanganiswa inchumbi yetindlela tekuhlola, emacebo emathuluzi kuhlola emacophelo ekuhlola. Kwati kahle imiphumela yekufundza kungakhonjiswa ngetindlela letinyenti kungako tindlela letinyenti tekuhlola nematfuba kumele kuniketwe lapho bafundzi batawukhombisa emakhono abo.
kusetjentiswa tindlela letikwati kwenelisa tidzingo letehlukene tebafundzi (lulwimi, temtimba, teluvelo netemasiko): Luhlolo loluchubekako luvumela thishela abe ncelencele kubafundzi labanetidzingo temfundvo letehlukile nekwetama kuncoba tihibe tekufundza ngetindlela letigobekako. Nobe nguliphi licembu lebafundzi, kunetinhlobo temazinga netindlela letehlukene. Bafundzi abadzingi kuhlolwa ngesikhatsi sinye kanye nangendlela lefanako. Kuhlolwa KweMfundzi kuvumela luhlolo sibutselo: Umphumela lobutselwe wemisebenti weluhlolo loluchubekako uniketa sitfombe lesinhle sekuchubeka kwemfundzi nangasiphi sikhatsi. Luhlolo sibutselo ludzinga kuhlelwa kahle ekucaleni kwemnyaka kufaka ekhatsi tinhlobonhlobo temasu ekuhlola - sibonelo, kutivocavoca, imisebenti, imiklamo, kulolongwa esikolweni nasemakilasini lekutawuniketa bafundzi ematfuba lahlukene kukhombisa loku labakufundzile.
Kukhetsa kutsi nguyiphi indlela yekuhlola latayisebentisa umuntfu kuyintfo latikhetsela yona, lehlukile kulowo thishela, libanga kanye nesikolo futsi kweyame endleleni lothishela lancuma ngayo ngekwemsebenti. Kuba khona kwesikhala netinsita kumsita ekutsatseni sincumo nobe kunjalo kuyafana, bothishela bayahlukana ngendlela labatsatsa ngayo tincumo.
Tindlela, emacebo nemathuluzi lakhetselwa imisebenti yekuhlola kumele ahambisane nemacophelo ekuhlola latawuhlolwa nenhloso yaloluhlolo kumele ivakale kahle kubo bonkhe bafundzi nabothishela labatsintsekako. Kwati kahle kungaboniswa ngetindlela letinyenti. Ngako-ke tindlela letehlukene tiyadzingeka kuniketa bafundzi ematfuba ekukhombisa emakhono abo ngalokuphelele.
Imisebenti lefanako yekuhlola ingentiwa kuvelonkhe, esifundzeni, esigodzini nobe lakuhlangenwe khona, bese ibhalelwa ezingeni lesikolo, bese icutjungulwa ngaphandle.
Sikolo kanye nabothishela ngubo lekumsebenti wabo kuhlolwa kwebafundzi. Bothishela kumele bente inchubo yekuhlola lecinisekile, letsembekile nalekholwekako. Inchubomigomo yetifundza kumele yente siciniseko sekutsi bantfwana, emacembu ekuhlola, emacembu lasitako etigodzini, tinsita tekwesekela kanye nebatali bayatibandzakanya ngalokufanele.
Nguleso naleso sikolo kumele sitakhele luhlelo lwekuhlola lwaso lolususelwe kuteluleko tekuhlola tesifundza natavelonkhe. Sikolo sidzinga kuba neliTsimba lekuHlela kuHlola kute bakwati kwenta loluhlelo lusebente. Licembu kumele libe nalabalimele kuto tonkhe tigaba netinkhundla tekufundza.
kuceceshwa kwabothishela kuto tonkhe tincenye tekuhlola.
kwenta kube nekucondza ngalokufanako luhlelo lwekuhlola lwesikolo.
Kugcina kahle emabhuku ekucopha kubalulekile kulo lonkhe luhlolo, ikakhulu luhlolo loluchubekako. Libhuku lemalikhodi nobe ifayela kumele ihlale ilungile kulowo nalowo thishela.
Onkhe emalikhodi kumele atfolakale, ahumusheke lula, agcinwe aphephile, abe yimfihlo futsi asite ekufundziseni nasenchubeni yekubika.
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo lulawula kutsi emabhuku ekucophela kumele agcwaliswe njani. Emakhodi ekuhlola asetjentiswa kubona kutsi umfundzi uchuba njani kubukwe imiphumela yekufundza. Emakhodi lasetjentiswako kumele acace futsi avisiswe bafundzi nebatali.
Tinyenti tindlela lekungahanjiswa ngato umbiko wekuhlola kubafundzi ubuye ucoshwe bothishela.
nobe kusebenta kwemfundzi kumele kucatsaniswe nakwabontsanga, nobe nemsebenti lodlulile, nobe netidzingo temacophelo ekuhlola nemiphumela yekufundza.
Emakhodi ekuhlola lamanye ancono kunalamanye ngetinhloso letitsite. Sibonelo, kuphawula kungaba kudze, kube kwemfundzi anikete netincomo tekwenta ncono. Kuphawula kubalulekile kubika kusebenta kwemfundzi kubukwe emacophelo ekuhlola. Kepha-ke kuphawula kutsatsa sikhatsi lesidze kukubhala futsi akusilula kukucopha. Emakhodi lafana nalawa . Kuhle kakhulu, . Kuhle, . Kuncono, . Akukapheleli alula kuwabhala futsi avumela kuhlola kwekusebenta kubukwe umsebenti lodlulile kanye nemacophelo ekuhlola. Kepha-ke, awaniketi iminingwane lengentiwa kuphawula. Emamaki ngakulolunye luhlangotsi, alula kuwacopha futsi angahlanganiswa ndzawonye, aphindvwaphindvwe abuye ahlukaniswe. Kuyasita kuhlola kusebenta kwemfundzi ukucatsanisa nekwalabanye ekilasini, nakwalamanye emabanga nobe tikolo. Kepha-ke, kuniketa imininingwane lemincane ngekusebenta kwemfundzi kubukwe nemacophelo ekuhlola.
emabintana (nobe lokubekiwe) lakhelwe kona kuhlola umsebenti nobe kubika.
Nobe nganguwaphi emakhodi ekuhlola lasetjentisiwe, umbiko uba kahle nawuhlanganiswe nekuphawula. Kunekwenteka kutsi kube nenchubekela embili ekusebenteni uma bafundzi baniketwa umbiko lobhaliwe kune-mamaki nje kuphela. Nanobe emamaki nemaphesenti abalulekile ekucopheni, njengobe kulula kubhala emamaki ebhukwini lemibiko, akakabaluleki ekuniketeni umbiko nasekukwetfuleni. -Letinye tinkinga letiletfwa ngema-maki kutsi angakhuliswa akhwabaniswe futsi afihla lokunyenti ngekusebenta nenchubekela embili yemfundzi. Uma bafundzi bacedze umsebenti longetulu kwalomunye wekuhlola kunekulingeka kutsi kusetjentiswe emamaki lafanako, kwengetwe kubuye kutsatfwe lokulinganako. Uma loku sekwentiwe, emamaki alahla kubaluleka kwawo njengelwati lwekubika. Limaki lelisemkhatsini lisita liphuzu lekutsi umfundzi kungenteka ukwatile kuzuza kufundza lokulindzelekile kahle kulokunye hhayi kulokunye.
Emamaki aniketa konkhe lokuzuzwe kepha kufihla tizatfu tekuhlola loku lokuzuziwe (nobe kungazuzi) kulomunye umfundzi, bese kuvimba kugcila kufundza lokutsite eluhlolweni. Atichazi kahle kusebenta kwemfundzi kukharikhulamu. Esikhatsini lesinyenti kutfola emamaki lafanako (uma kungulamahle) kutsatfwa ngengenkhomba yekuchuba kahle. Emamaki langu-70 eBangeni 5 kumacophelo ekuhlola nemamaki langu-70 eBangeni 6 kumacophelo ekuhlola kujika ngalokuphelele kuchuba kwemfundzi lengabe ukwentile emnyakeni lokuchazwa kahle kusitatimende, ikhodi nekuphawula.
= Kusebenta kwemfundzi kudlule kakhulu tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.2 = Kusebenta kwemfundzi kudlulile tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.3 = Kusebenta kwemfundzi kutenelisile kancane tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.4 = Kusebenta kwemfundzi akukanelisi kepha kusedvute kwekutenelisa tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
Ekupheleni kwalowo nalowo mnyaka, luhlelo lwenchubo yemsebenti kufanele lugcwaliswe, bese lusayinwa nguthishelanhloko nesikhulu setemfundvo. Loluhlelo lwemsebenti lusikhali sekucopha lwati lolufinyetiwe ngenchubo yabo bonkhe bafundzi belibanga kuleso sikolo.
lusuku nekusayina kwathishelanhloko, umfundzisi/thishela nesikhulu setemfundvo.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi simbiko welwati lochubekako loniketa yonkhe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi, kufaka ekhatsi kutfutfuka ngalokuphelele kwemagugu, timongcondvo nekutfutfuka kwakhe ngekwenhlalo. Loku kusita umfundzisi welibanga lelilandzelako kuvisisa umfundzi kancono, kute akwati kumsita ngalokufanele lapho kudzingeke khona. Sitfombe jikelele semsebenti walowo nalowo mfundzi profile kufanele sigcinwe ngalokuphephile, futsi kufanele sihambe nebafundzi emphilweni yabo yonkhe yesikolo.
umbiko weluhlolosibutselo sekuphela kwemnyaka; kanye ne umbiko lofinyetiwe wekumininingwane yakhe yekufundza.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi sitsatsa indzawo yawo wonkhe umbiko lochubekako losemculwini londlulile lobewusetjentiswa etikolweni, njenge makhadimbiko, emakhadi ekufundzisa, nemakhadi eLabhorethri yeTemfundvo. Inhloso lenkhulu yesitfombe jikelele semsebenti wemfundzi kusita umfundzi kutsi atfole lwati lolunhlobonhlobo lolucuketfwe kuso.
Lwati loluphatselene nemfundzi lucobo lwakhe kulesitfombe jikelele akufanelanga lusetjentiswe ekubandlululeni nakumuphi umfundzi.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi akumelanga siphanjaniswe nephothifoliyo. Iphothifoliyo iyindlela yekuhlola leniketa umfundzi nemfundzisi bakanye litfuba lekubuka umsebenti lowentiwe emisebentini leminengi yekuhlola. Lomsebenti ufakwa efayeleni nobe ebhokisini. Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi ngakulolunye luhlangaotsi, ililikhodi lelicuketse imininingwane ngemfundzi.
Bothishela kumele baphendvule kubafundzi, kubatali, eluhlelweni lwemfundvo kanye nemphakatsi wonkhe ekuhloleni bafundzi. Loku kwenteka ngekubika. Kwengeta imibiko lebhaliwe, kwetfula ngemlomo nobe ngekwenteka, kukhangisa ngemsebenti webafundzi kungasetjentiswa.
umbiko lowakhako lekumele ucukatse kuphawula ngekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe nekwabontsanga nekusebenta kwakhe lokwedlulile kucatsaniswe netidzingo tetinkhundla tekufundza.
Kwetfula umbiko kubatali kufanele kwentiwe njalo nje, kubakhutsata ekufakeni sandla nekutibandzakanya emfundvweni yebantfwana babo. Bafundzisi kufanele babike kubatali njalo ekupheleni kwethemu, basebentise emakhadimbiko lahlelekile.
Esikhatsini lesinyenti akwenteki kutsi kuniketwe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi kumphumela wekufundza ngamunye. Kepha-ke, imibiko kumele inikete imininingwane ngalokuzuzwe kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo (esiGabeni SaboKhewane).
Nika inchazelo yalabakukhonako, netidzingo labadzinga kutitfutfukisa nobe tinhlangotsi tekwesekela umfundzi kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwekufundza.
Sebentisa luhlelo lwemakhodi avelonkhe kulinganisa kusebenta kubukwe emaCophelo eKuhlola nemiphumela yekufundza kudzimate kube nguyalo - akukabaluleki kuniketa ikhodi kulowo nalowo mphumela wekufundza. Embikweni wekuphela kwemnyaka, kusebenta jikelele kwemfundzi kuto tonkhe tin-khundla tekufundza kumele kukhonjiswe.
Phawula ngato tonkhe tiNkhundla tekuFundza nobe tinhlelo, ngekugcila kakhulukati kubafundzi labaphumelele ngemalengiso nobe labafuna lusito lolwengetiwe. Phawula ngaloko labakhona kukwenta ngemalengiso netinhlangotsi tekwesekelwa leteyame kumaCophelo ekuHlolwa. Lokuphawula kutawenta batali, bafundzi nalabanye bafundzisi kutsi bavisise luhlobo lokwesekelwa loludzingwa ngumfundzi.
IKharikhulamu ya- 2005 -loku kusho kuhunyushwa kwekucala kwesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe lovele ngemuva kwekucitfwa kwembuso welubandlululo. Umculu wemgomo wemfundvo uniketa luhlaka lwekuKhula Kwemntfwana eBuncaneni, iMfundvo nekuCeceshwa Jikelele, iMfundvo nekuCeceshwa lokuChubekako, iMfundvo nekuCeceshwa kwalabaDzala lokusisekelo.
Emakhono ekutfutfukisa -nakahlanganiswe nemiPhumela Jikelele, imiphumela lengumgogodla wesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lakhutsatwa ngumTsetfosisekelo - afaka ekhatsi kwenta bafundzi bakwati kufundza ngemphumelelo, babe takhamiti letitibophako, letineluvelo letikwati nekukhicita.
Luhlolo lolwakhako -loluhlobo lwekuhlola luyahlola/lulandzelela inchubo yemfundzi ngetikhatsi tekufundza kute nabo batiswe ngenchubo yabo batfole umdlandlawenchubekela phambili.
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa - Lulwimi loluvamise kusetjentiswa etindzaweni letitsite tekufundzisa nekufundza.
ImiPhumela -yimiphumela umfundzi layitfola ekugcineni kwemshikashika wekufundza emfundvweni lemiselwe imiphumela-lemiphumela isita kugucula nekulolonga lomphumela wekufundza ImFundvo leMiselwe emaKhono -inchubo yemfundvo letinte kumphumelelo, kulokwentiwako nalebukene nemfundzi ngco.
Kwengeta bulwimilwimi -kungesikhatsi umuntfu afundza lolunye lulwimi nobe tilwimi kwengeta lolwakhe lwasekhaya.
Sifanamsindvo -kuphindzeka kwemsindvo lefanako ekucaleni kwemagama (sib: Sahamba sangena saphuma sahlala).
Emacophelo ekuhlola -lwati lwelulwimi, emakhono nemagugu bafundzi lekumele bakwati kuwakhombisa kutsi bayawati ekupheleni kwelibanga lelitsite.
Ingcikitsi -umbhalo ubhaleka ubuye ufundvwe engcikitsini.
Lwati lolukuye -kushiwo lwati lakhula nalo ngemagama labhaliwe. Bantfwana babona imibhalo endzaweni labahlala kuyo bese bacala kucondza inhloso yawo. Ngembi kwekuya esikolweni basuke sebati lokutsite. Bangatama kubhala emagama abo basebentisa imicondvo yabo ngemagama. Bangenta kwangatsi bafundza libhuku.
Luvelo -likhono lekwati kutifaka eticatfulweni talomunye umuntfu umvele lakuvako Kubhala ngekukhululeka -kulapho bafundzi baniketwa inkhululeko yekubhala ngaphandle kwekutihlupha ngemaphutsa.
Lulwimi lwasekhaya -lulwimi umntfwana lalumunya ebeleni lenina.
Lwati (literacy)-likhono lekubhala nekufundza lwati nekubhalela tinhloso letehlukeneLulwimi lolusetjentiswako -lulwimi lolusetjentiswa kukhuluma ngelulwimi.
Umbhalo -kusho nobe ngabe yini lebhaliwe, lekhulunywako nobe lebonwako lekuyindlela yekuchumana lesebentisa lulwimi Silulumagama -loku kusho licocomagama lapha abekwa khona abe manyenti.
<fn>ML. Ch5.2011-04-05.ss.txt</fn>
Lesehluko sitawuniketa luhlatiyo, lokutfolakele tincomo kanye nesiphetfo. Loku ngulokutfolwe ngulolucwaningo njengobe beluhlose kuba mhlahlandlela kulendzima yemasiko nemihambo yebantfu bendzabuko kubukwe kakhulu emaSwati.
Singeniso lapho bekungeniswa khona lonkhe lolucwaningo kubukwa imphilo yebantfu bemdzabu jikelele, tinhloso telucwaningo, tindlela telucwaningo, kubaluleka kwelucwaningo, umkhawulo welucwaningo, kuchazwa kwemagama lasetjentisiwe kanye nemlandvo lomfisha wemaSwati.
Kuganana, kulobola, kugidza umtsimba, kukhinyabeteka kwemendvo, umgcwabo, kuzila, kubuyisa umuntfu ekhaya, tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona, kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nemvunulo yemaSwati nekutfutfukiswa kwelulwimi.
Kubaluleka kwesibongo nekutsi siyini, umlandvo wetibongo letikhetsiwe kanye netinanatelo takhona bese kuba ngemagama asekhaya, kuvetwe kubaluleka kwawo nemonakalo lowentiwa ngulabamhlophe nebefundisi ekuhleliseni emagama ebantfu bemdzabu.
Bunjalo baMvelinchanti, bunjalo benkholo yesintfu, umtselela wenkholo yebuKhrestu enkholweni yesintfu.
Lolucwaningo luvule emehlo ngekubaluleka kwemasiko nemihambo yebantfu bendzabuko. Kubonakele kutsi kunyembenya nekungawati emasiko nemihambo yesive ngiko kanye lokubangela bantfu bendzabuko batitfole bakulesimo labakuso namuhla. Kutfolakele kutsi bantfu labamnyama sebalahla emasiko nemihambo yabo batsatsa emasiko nemihambo yebelumbi naletinye tive ngekuyengwa kutsi loku kuyimphucuko. Kutfolakele njenganyalo kutsi bantfu bendzabuko akusekho lapha babambelele khona ngobe nalamasiko aletinye tive lesebatsatseke kuwo abawati bafana nenkhomo lelahlekelwe mhlambi wakubo yayongena kulesinye sibaya. Loku kuyimphicabadzala ngobe utfola kutsi sebayantanta nje.
Sivumelana naNyoka nakhala endzabeni levele kuCity Press, 24 iNdlovana 2002 nakhala kutsi esikolweni abafuni umntfwanakhe afundze siChosa. Kwale ngisho satsi utawucasha thishela ambhadale ngeyakhe imali. Kudzimate kwasita inkantolo leyaphoca sikolo kutsi lomntfwana atfole thishela lotamfundzisa lulwimi lwakhe lwasekhaya atewutfola emasiko nemihambo yakubo. Kubuhlungu lokunjena nakwenteka emntfwaneni loneminyaka lesihlanu budzala. Kepha ligalelo laDokotela Nyoka liyakhombisa kutsi nasingatfola bantfu bakitsi labalwa ngalendlela lingabuya emasisweni. Kubuhlungu noko kutsi bantfu bakitsi ngibo kanye labasita belumbi kucindzetela tilwimi nemasiko ebantfu bendzabuko.
African parents were now carrying the sword and fighting their master's war. They were now the holders of the oppressor's interest. They had started to acquiesce to the lies they were being told, and had become the vanguard of a force that had fought so long and had to defeat.
Kuyakhombisa kutsi vele sesitsengise ngebutsine nasesisita bachamuki sibe sati kamhlophe kutsi emagugu etfu lesawashiyelwa bokhokho angitsi lucobo.
By submitting to a foreign culture through language, African sell their soul.
Infact, their African authenticity is dirtied and their characters emptied of genuine content.
Kuphakanyiswa kutsi bantfu bendzabuko babuyele emuva kuyewubuka kutsi bantfu labadzala bebaphila njani. Kuliciniso kutsi vele kutsatfwa ngekutsi imphilo yebantfu labadzala isidzala futsi ayikhombisi imphucuko kepha lelive bakwati kulibamba iminyakanyaka kudzimate kufike tsine. Kuyateka futsi kutsi ngesikhatsi sabo labantfu labadzala konkhe bekuhamba kahle eveni kunenhlonipho, bantfu basenabo buntfu kanye nanembeza. Kubuka indlela lebebaphila ngayo kutawusita ekutseni bantfu batati bubona babo. Loku akusho kutsi sekumele bantfu babuyele etikhumbeni, bavunule bayohlala kubogucasithandaze kepha kusho kubuka lapho sivela khona kutsatfwe lokuhle lokungasenta sibe bantfu lababatiko bubona babo.
Tindlela tekukhuliswa kwemntfwana ngendlela yakudzala tingenta kutsi bantfwana bakhule banenhlonipho futsi bati kutsi bavelaphi. Kungabenta bakwati nanabo kutitfola bahloniphekile nabanaletinye tive ngobe phela nanabo batawubambelela kuloku kwakabo bahlukane naloku labangakwati. Futsi bangakwati kuhlukanisa lokuhle nalokubi emasikweni etive labaphila nato imihla nemalanga. Kwanyalo sive sakitsi sidzinga kubuka kutsi nanobe emasiko ebantfu bendzabuko anyatselwa abukelwa phansi kusukela kwafika belumbi kepha ngenca yekubaluleka kwawo nanyalo asekhona lite asahlaneketelwa kepha bantfu labawatsandzako basaphila ngendlela yakhona. Kuphakanyiswa kutsi etikolweni nakubete kusakata ngetinhlobonhlobo takhona kushunyayelwe livangeli lemasiko nemihambo kute kuvuselelwe lelivekati le-Afrika. Kuphakanyiswa kutsi umuntfu atibuke yena kutsi yini langakwenta kutfutfukisa nekwandzisa lutsandvo lwemasiko emmangweni wangakubo ikakhulu kusukela emndenini wakubo. Njengobe kukhulunywa ngekutsi live lifile nje, lolucwaningo lutfole kutsi kungawati emasiko nemihambo yetfu ngiko kanye lokuyimbangela yalokufa kwelive.
Kutfolakele kutsi kubukela phansi labalapha ngemitsi yesintfu kwenta kutsi bantfu bafe busaphasapha ngobe letinye tifo tilapheka ngesintfu kuphele njengobe besekuvetiwe ngesifo setinsila. Kantsi futsi nalesifo lesingumbulalave nasona alitfolakali likhambi nje kutsi balaphi bendzabuko babukelwa phansi kantsi netihlahla labalapha ngato setavaleleka eticiwini nasemapulazini ebelumbi. Manje balaphi bendzabuko abakwati kuyitfola lemitsi balaphe sive. Kuphakanyiswa kutsi hulumende alungenele loludzaba nangabe balaphi bendzabuko banganiketwa imvume yekungena kuleto tindzawo lapho kukhona khona imitsi bayimbe baphilise sive. Futsi sitfunti nje semuntfu lolapha ngendlela yendzabuko sibukelwa phansi kube kuyateka kutsi bantfu labanyenti bendzabuko baphila ngayo imitsi yesintfu.
Kutfolakele kutsi indlela yekutekana ngesintfu ikuphila kwebantfu futsi buhlobo lobakheke lapho abupheli nani kantsi buhlobo bemshado wesilumbi buphela manje laba lababili labavanako bacansukelene. Kona baze batfola incwadzi yesehlukaniso kuba titsa letinkhulu ngobe ngisho kwasibongo salowo muti lolomsikati usintjintja ngalokukhulu kushesha. Ngesintfu labatekene nabanenkinga balanyulwa ngulemindeni lemibili ngekuhlangana itfole likhambi. Indlela yekutsatsana ngesilumbi yaletfwa kitsi kusebenta umtsetfo lowakhiwe emaphalamende angensheya, yafike yadzinyulwa natsi sayitsatsa ngobe naku singemahatsa. Kuphakanyiswa kutsi kutekana ngendlela yesintfu kugcugcutelwe kepha kwentiwe kuhambelane nesikhatsi sanyalo.
Kutfolakele kutsi imingcwabo seyentiwa emabhizinisi nemdlalo. Akusekho kuhlonipha kutsi kumele kuye bobani. Kudla lokutsengwa lapho ungamangala utsi kwentiwe lidzili laKhisimusi kantsi nani. Bantfu sebaba netinhlangano labaphekelako kute lizinga lekudla litewuba embili. Kantsi nemabhokisi akhona kuya ngekutsi utalwa ngubani. Emabhokisi aba bukhatikhati, umangale kutsi kantsi lomuntfu angeke yini abole nasafakwa entfweni lebita kangaka kube emuva kusele tintsandzane letidla imbuya ngelutsi. Kantsi futsi kuyateka kutsi emabhokisi afika nebachamuki labeta ngemkhumbi, manje kungenteka nje kutsi njengobe nawo lamabhokisi afana nemikhumbi, kwentelwa kutsi bakwati kuntanta balibangise lapho babekuvela khona. Kuphakanyiswa kutsi indzaba yekudla ayiphele emingcwabeni. Bantfu labeta emngcwabeni abete nekudla kwabo ngobe phela lelo khaya lebete kulo lisuke selife lwembita ngekulahlekelwa ngulesihlobo sabo. Kantsi nesifo setinsila singena lula ngekudla lakushonwe khona nangabe lona lophakela kudla ashisa. Nangabe siwatsandza emabhokisi singasafuni kubuyela kuloku kwakitsi, akube ngemabhokisi langembi ecolo, kungenjalo sitatibangela kuhlala silandzelelana nabomashonisa size siyofa. Bangcwabi sebacubuke njengemakhowa ngobe naku bayati kutsi singemahatsa botsatsekile labatsatfwa tintfo tekufika.
Kubuye kwabonakala kutsi bantfu abasalandvwa labashonele khona ngobe naku sitsi sesiphucukile. Loku ngiko kanye lokusibangela emabhadi ekufa lokungapheli emindenini bantfu bafa balandzelane cishe ngendlela lefanako. Lesinye sikhatsi utfola kutsi kuba netingoti emgwacweni tingapheli kantsi ngulabantfu labafa bangalandvwa. Kuphakanyiswa kutsi bantfu kumele balandze bantfu babo labashonela khashane nelikhaya ngobe naku kuyabonakala kutsi loku kuyingoti lenkhulu leseyicedze bantfu labanyenti bangayiboni kepha bona. Kantsi nekuvala emanceba akusatiwa kulabanye ikakhulu laba lesebayekela konkhe lokutsintsene nemasiko kanye nemihambo yesintfu bakhetsa kuphila imphilo yesilumbi.
Tibhimbi nemicimbi yesintfu kuvelile kutsi ibaluleke kabi esiveni ngobe nguyo lekuhlanganwa kuyo kukhonjiswe bunye eveni. Esikhatsini lesinyenti lemicimbi ibusiswa kuba khona kwenkhosi. Umkhosi wencwala kutfolakele kutsi ingumthandazo wesive semaSwati. Kulapho emaSwati akwati kutibongela khona kuMdali ngalabentela kona kanye nekuticelela inhlanhla emnyakeni lotako.
Incwala nguwona mkhosi umkhulu kunayo yonkhe imikhosi kulakaNgwane. Iyagidvwa ayibukelwa. Ngwane udzilika kuwo onkhe emagumbi elive nalabangaphandle. Ingani nangensheya kwetilwandle lapho emaSwati alidlanzana khona ayayigidza. Ngisho bobhekinyanga ubabona sebagabe emashoba bashona encwaleni.
(Dlamini naKhumalo, 1993:16).
Kunconywa kutsi lemikhosi ingayekelwa kepha ifundziswe kubaluleka kwayo ngisho nasetikolweni imbala.
Tingoma temicimbi nanato kutfolakele kutsi tinalomkhulu umsebenti esiveni semaSwati kantsi nemibiko lekuto ibalulekile. Kuphakanyiswa kutsi nanobe bantfu bakitsi sebatsatfwa ngumculo lomusha ikakhulu lona losanganisa insha lowatiwa ngekutsi yi'kwaito' kepha nalona wesintfu kuyadzingeka kutsi bantfwana bafundziswe wona kute babone kubaluleka kwawo. Phela tingoma tesintfu tihamba ekhatsi emitsanjeni yemuntfu.
Kubuye kwatfolakala futsi kutsi sibongo sibaluleke indlela lecakile emaSwatini. Ingani esikhatsini lesinyenti sibongo kusuke kuligama lemsunguli waleso sive. Kantsi kubukiwe futsi kutsi nawukhulekela ungena emtini wemnumzane, ubita tinsika talelo khaya ngekwelamana kwato. Nanobe kubuswa ekhaya lelitsite kubongwa tinsika talelo khaya. Loku kukhombisa kutsi emaSwati inhlonipho yintfo latalwa nayo lesengatini. Kutsi nyalo bantfu sebete inhlonipho empeleni kubonakala kwangatsi babangelwa ngulaba bekubulwa tinhlitiyo ngobe bona kubo inhlonipho ayatiwa nani. Kubita umuntfu lomdzala kutfolakele kutsi akwatiwa kubantfu bendzabuko njengobe kwenteka esilumbini. Phela khona likhehla lelingangamkhulu wakho, ungalibita utsi 'John'. Kuphakanyiswa kutsi bachubeke nekuhloniphana, babitane ngetibongo hhayi kubita lomdzala ngeligama.
Kubuye kwatfolakala kutsi tibongo tinemilandvo yato lebalulekile esiveni leso. Lemilandvo isita kuchaza lokunyenti lokungatiwa ngaleso sibongo ikakhulu kutsi sihlobene njani nalesinye nekutsi sasungulwa njani. Phela letinye tibongo tisebentisa tinanatelo letifanako manje ngemlandvo waleso sibongo kuphendvuleka umbuto wekutsi kungani loko kube njalo, njengekutsi nje kungani bakaDlamini nebakaMahlalela bananatelwa kutsiwe: 'Nine bekucedza Lubombo ngekuhlehletela'. Imilandvo yetibongo kudzingeka ifundvwe ngalokuphindvwaphindziwe ngobe lemilandvo iniketa lwati lolubalulekile ekwateni sibongo ngesibongo.
Emagama asekhaya kuye kwatfolakala kutsi abaluleke kabi kubantfu bendzabuko. Loku kubangelwa kutsi ligama lesintfu alimane licanjwe nje kepha liyacatjangisiswa kahle futsi lelogama litsintsa umndeni, bomakhelwane kanye nesigodzi sonkhe umntfwana latawukhula khona. Kuvelile kutsi bafundisi kanye nabothishela bebanelilungelo labatinika lona lekucamba bantfu bendzabuko emagama latfolakala eBhayibhelini. Ngalesinye sikhatsi bewutfola kutsi kwayena lowoMfundisi akayati inchazelo yalelogama laletsa lowo mntfwana. Ligama beletsiwa umntfwana kungabinandzaba kutsi litsini kepha nalisilumbi nje bekusuke sekwanele. Kuvakele Ntuli naNtuli, (1995) bakhala kutsi tingilosi ngabe titawuhluleka yini kubita emagama ebantfwababo esintfu bangeniswe ezulwini. Kantsi kuye kwabonakala kutsi emagama asekhaya kulabanyenti bantfu amagama esibili kubobhukwane babo.
Loku, Khumalo, (2000) ukhala lesimatfonsi kutsi kungeke nani utsi ungesuye umlumbi emagameni akho kucale lesilumbi. Loku kuyinhlamba futsi kwenta kutsi bantfu bagongonyeke imphilo yabo yonkhe. Kungako kunesiphakamiso kutsi hulumende akasite avumele bantfu balungise lamaphutsa lentiwa belumbi nebafundisi ngemabomu bafuna kwenta kutsi bantfu bendzabuko bangawatsandzi emagama abo. Bantfu nanabo kukhona lesebangenwa nguleligciwane lelifike nebelumbi lekutsi bangasawatsandzi emagama abo esintfu kepha bachakambise emagama esilumbi njengobe naku nje labanye ungeke ulokotse ubabite ngemagama asekhaya basesikolweni nobe esontfweni. Kutfolakele kutsi bewungeke nani wakwati kubhatjatiswa uma uneligama lesintfu kuphela. Lapho bekumele nakanjani wetsiwe ligama lesilumbi. Kantsi nemagama emakhosi akaZulu abukiwe. Kutfolakele kutsi anemlandvo lomudze. Nakubongelwa inkhosi yakaZulu, kubitwa emagama abomkhulu wayo ngekutalana kwabo. Kuphakanyiswa kutsi bantfu abetse bantfwababo emagama esintfu, kungaloku kutfutfukisa lulwimi lwetichamuki kucindzeteleke lololwendzabuko. Emagama emakhosi endzabuko adzingeka kufakelwa tibuko ngobe naku phela kubonakele kutsi kunemlandvo lobalulekile longatfolakala lapho. Kantsi nalongati kutsi bekwentekani esiveni ngesikhatsi saleyo nkhosi.
Inkholo nanayo ifakelwe tibuko kulolucwaningo. Kutfolakele kutsi bantfu bendzabuko bamati mbamba uMvelinchanti. Kungemanga laluhlata kutsi uMdali bantfu bendzabuko bacala kumati ngesikhatsi kufika belumbi. Bebangeke bantfu bendzabuko babe netibongo teMdali babe bangamati. Tinganekwane letitsintsa kudaleka kwelizulu nemhlaba kukhombisa kona kutsi bantfu bevele bamati uMdali wabo. Kubonakele kutsi belumbi beta lapha ngenjongo yekubhidlita basitile inkholo yemdzabu. Inkholo yemdzabu ibonakele kutsi umuntfu utalwa nayo isengatini yabo, akusiyo ledzinga kutsi baze bashunyayelwe kute baphendvuke babe bazalwane. Kantsi futsi kutfolakele kutsi nanyalo inkholo yesintfu isahlukunyetwa tinkholo tebachamuki. Emasontfo lamanyenti acitsa sikhatsi lesinengi asolomane ashumayela ngemadloti nekunatsa imitsi yesintfu, umangale kutsi loku kungakuphi evini leNkhosi ngobe kunyenti kabi lokungakhulunywa kulo kunekunyembenya lenye inkholo.
Bazalwane ikakhulu labangemaKhrestu babona inkholo yesintfu isitsa lesikhulu kubo ngobe kunyundzela ligama lenkholo yesintfu kuhlala kusematseni. Akunakungabata kutsi labazalwane labakhuluma kabi ngenkholo yesintfu onkhe emalanga kutsi bayayiva isengatini yabo kungako abadzinwa kukhuluma ngayo. Belumbi bona sebayekela kusolomane badzakata inkholo yesintfu kepha etimphondvweni temphi yabo babeke bantfu labamnyama kutsi kube ngibo labakhuluma kabi ngenkholo yesintfu. Kubuhlungu kunyembenya intfo lesengatini yakho. Kuncono laba labatsi abasondzelani nenkholo yesintfu bamane bampontjwe yonkhe lengati yabo bafakwe letawuhambelana naloku labatsi bangiko.
Kuphakanyiswa kutsi bantfu batiswe kahle kamhlophe kutsi inkholo isekhatsi kwemuntfu neMdali wakhe. Loku kusho kutsi nguMdali yedvwa longasho kutsi inkholo letsite ngiyo levumelekile. Kantsi nje nasekubekwa kahle, nguleso naleso sive uMdali wasidala kutsi simkhonte ngendlela yaso lehambelana naso. Akumange kube liphutsa kutsi bantfu bendzabuko uMdali bamkhonte ngendlela yalabaphansi. Kwaba luhlelo lwayo iNkhosi kutsi kutawuba njalo. Futsi akusilo liphutsa kutsi bantfu bakhetse inkholo yebuKhrestu ngobe phela inkholo yinkholo nangabe umuntfu ayitsandza ngenhlitiyo yakhe yonkhe, kuhle loko. Kepha lokubi kutsi umuntfu walenye inkholo agceke lenye kwangatsi leyakhe ngiyo yodvwa lekhona eveni. Kubuhlungu kakhulu futsi uma umuntfu akhuluma kabi ngenkholo langayiva engatini yakhe. Akusiko kufundzisa libandla kushumayela ngaletinye tinkholo utikhulume kabi. Kuphakanyiswa kutsi bantfu babukane netinkholo tabo, bakhohlwe nguleti labangahlangani nato. Uma ngabe leto tinkholo labangekho kuto bona titabayisa esihogweni bantfu labalandzela tona, yindzaba yabo, akufuni lomunye. Kantsi phela kudzimate kube ngunyalo akekho lowake wayohlola, wabuye wasitjela kutsi kunjani ngale emva kwekufa. Cishe sonkhe sikhuluma intfo lesikholelwa kuyo ngobe siyicabanga, hhayi lesesike sayibona ngemehlo. Tonkhe tinkholo tinetindlela tato letimkhonta ngayo uMdali lekuyintfo lenhle kabi. Kuphakanyiswa kutsi umuntfu anake kwakhe, akhohlwe nguloku langakwati. Ayikho inkholo lencane nobe lenkhulu kunalenye, tonkhe tiyalingana uma nje tikholelwa kuMdali.
Kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kwangatsi kutawusita kutsi bati kutsi nenkholo yesintfu iyinkholo leyadalwa nguye uMdali ayidalela bantfu bendzabuko. Kute nalesincane sono kukhuluma nalabaphansi ubacele bakukhulumele neMdali. Usuke umuntfu angakoni nahlabela labaphansi ngobe phela ngibo labadvute neMdali. Kube inkholo yesintfu ayidalwanga nguMdali ngabe sinabo boSanta Simelane, Santa Sigudla, Santa Matsebula, njalonjalo. Manje nyalo sisanaboSanta bebelumbi kuphela, kukhombisa kutsi nanayo lenkholo yesintfu inemsebenti wayo ngobe ayibafaki bakitsi lesebahamba kepha ifaka belibala lelimhlophe kukhombisa kutsi vele sikhona sidzingo senkholo yebantfu. Liciniso lelingeke laphikiswa kutsi kuletinye tinkholo bantfu bakhonta futsi balawulwa imitsetfo yemabandla abo kulelivi lenkholo. Kunjalo bahlukahlukene naleli liya lena nalelinye liya lena.
Kutfolakele nekutsi bantfu bendzabuko bayalunyembenya lulwimi lwabo lwasekhaya bachakambise lulwimi lwebachamuki. Loku kulimata sive sonkhe ngobe emasiko esive aselulwimini lwaso nangabe bantfu bangasalutsandzi lulwimi lwabo, loko kwenta kutsi nemasiko bangasawatsandzi kantsi kukhulunywa ngekuvuselelwa kabusha kwelivekati le-Afrika lekudzinga kutsi lulwimi lwemdzabu lufundziswe bachamuki. Kunyembenya lulwimi lwasekhaya kufana nekutitondza wena utihheletele. Akumange kube liphutsa kutsi kube nesive lesimnyama ngako-ke bantfu abatigcabhe ngelulwimi lwabo lwasekhaya. Kuphakanyiswa kutsi kube nemikhankhaso yekukhuluma tilwimi tebemdzabu etikhungweni temiphakatsi kute nebachamuki batewusibona sizatfu sekutsi bafundze tilwimi te-Afrika, bangaloku basolomane babhaca ngesitfupha.
Tilwimi tasekhaya atisetjentiswe kuwo onkhe emazinga emfundvo. Alikho live lelake latfutfuka lisebentisa lulwimi lwalelinye live. Lulwimi lwasekhaya ngulo kanye umntfwana lacabanga ngalo futsi labuye akhombise kujabula nekudvumala ngalo. Kumele kube ngulo lulwimi umntfwana lacala kufundza ngalo esikolweni ngobe ngulo laluva kancono futsi lati emagama etintfo letinyenti ngalo. Lolwati lalwatiko lomntfwana angeke nani lumsite nakangafundziswa ngalolunye lulwimi nakafika esikolweni. Kungako siphakamisa kutsi akube lulwimi lwasekhaya lolubusako etikolweni. Kuphakanyiswa kutsi bacwaningi balutsatse lolucwaningo, baluchubele embili ingani phela bekuchaziwe kutsi lungumhlahlandlela.
Kulolucwaningo kubonakele kutsi sive lesimnyama sisenkingeni mayelana nebusona. Kungawati emasiko nemihambo yesive kubonakele kutsi kufana nekutibatela tiphunti. Loku kutsi uyatsandza awutsandzi nawumuntfu lomnyama emasiko nemihambo kusuke kulapha engatini yakho. Tive ngetive tikholelwa tibuye tibambelele emasikweni ato. Kugabisa imali nemandla unganaki emasiko ekugcineni uhlangabetana nelitje lembetse ingubo. Tintfo tendzabuko tingetetfu. Kudla kwesintfu kanye nemvunulo yinsila yemuntfu lomnyama. Imphucuko ayingasenti sibe tilima. Asikutsatseni kwetive kepha singakulahli nalokwetfu ngobe kusasa siyokwemuka nemanti sihleka. Kumnandzi futsi nenhlitiyo itsi cosololo nangabe umuntfu enta lokungekwakhe hhayi lobuhhantanta bebelumbi.
Kutekana ngesintfu kubonakele kutsi kungaba sisombululo kulokwehlukanisa lokukhona lamalanga. Namuhla umfati uhlangana naye anguMake Zimpentjempentje, kusasa sewungulesinye sibongo. Umngcwabo kuvakele kutsi kumele uhlonishwe, kudla akuvele kuvalwe. Bantfu labasuka khashane kuphela labangentelwa kudla nako hhayi tibiliboco lesitibona lamalanga. Kutfutfukiswa kwelwati lwemikhosi nemicimbi yesintfu kungaba ligalelo lelikhulu esiveni sebantfu bemdzabu.
Kubaluleka kwesibongo akudzingi kubuye kuchazwe. Kantsi kuvakele nekutsi umlandvo wetibongo tebantfu ungulelikhulu ligalelo ekutfutfukiseni lwati lwebantfu ngetibongo tabo kanye nekutsi tihlobene natiphi. Emagama asekhaya avakala ngisho nasengatini yemuntfu. Angiboni kutsi umuntfu angabhudza ngesilumbi nobe abhudze umuntfu akhulume ligama lakhe lesilumbi. Ligama lasekhaya liyakhuluma futsi linesitfunti kunanankha esilumbi. Bantfwana abetsiwe emagama asekhaya. Akugcugcutelwe kusebentiswa kwemagama asekhaya nobe umuntfu ukuphi.
Inkholo ivetiwe kutsi ineligalelo ekulungiseni. Akusilo nani liphutsa kukholelwa enkholweni yesintfu futsi akumelanga umuntfu atikhobose ngayo. Kuhle nje kutsi hulumende kwangatsi usemkhankasweni wekwakha likomidi lelitawubukela kuvikelwa kwemalungelo enkholo kanye nalokunye lokufute loko. Kuphakanyisiwe kutsi umuntfu akanake lokushiwo yinkholo yakhe, angaloku aphikisa letinye tinkholo langekho kuto. Kwangatsi kucacile kutsi uMvelinchanti munye kepha ubitwa ngemagama lehlukahlukene tive letinyenti. Kuhluka kwetive ngetive kwadalwa nguMdali, manje kumele sikwamukele loko. Angeke nakanye bantfu betinhlanga letehlukene babe nenkholo lefananako kusukela emandvulo. Naleso naleso sive sinaloku lesibambelele kuko. Sive lesesilahle emasiko nemihambo yaso sibonakala ngebantfu bakhona benta lokuhlatimulisa umtimba. Asisaleni silungisela umnyaka lotako. Ucinisile Ntuli, (1999) nakatsi sive lesimnyama sesilahle busona, salandzela emasiko nemihambo yetive.
<fn>ML. Chapter1.2011-04-05.ss.txt</fn>
Labadzala batsi sihlahla lesingenatimphandze sisuke sifile. Kantsi ngakulolunye luhlangotsi kucina nekusimama kwetimphandze kusho kuphila nekusimama kwesihlahla leso. Buntfu abusekho ebantfwini. Bantfu sebaphendvuke tilwane futsi tincono netilwane ngobe vele titiphilela bulwane, amange tigucuke. Kugagadlelwa kwebantfwana bagagadlelwa boyise kuyintfo leshwacisa lugogo. Kubuhlungu kabi kutsi bantfwabetfu abasakwati kudlala emigwacweni ngobe naku emadvodza sagucuka aba titsa tebantfwana. Ingani abasatfunywa ngisho nasetitolo ngobe naku kwesatjwa bantfu labadvuna. Kantsi netalukati nanato atisaphephanga, setigagadlelwa nabatukulu imbala. Ingabe konakelephi?
Intfo lenilimatile lenitawuhamba niyowufundza kutsi sitawufike sente njani. Nilinyatwe kutsi nentiwe bugcili tive, nemukela bugcili nine, ningati kutsi senimukele bugcili nje ngulapho senilahla konkhe, konkhe, nabo bafisele kona loko. Imfundvo labasinike yona basinike imfundvo yebugcili. Kube nawungalingisa umlungu ubatjele kutsi asenibuke lentfo ibuyela intfo niyibuke bakutsele ngemanti. Ngebugcili kwabonakala kutsi nawe sewutawulingisa loku lokuvele kuvunywa nguyihlo. Ngula imfundvo yakitsi-ke yalimala khona itsetfwe bugcili, seniba tive tetigcili. Inkholo sayinikwa tive, tasinika inkholo yebugcili. Abone basinike inkholo yalapha e-Afrika lefanele tsine, (Simelana naBhembe, 1969:12).
Kwangatsi beliphengula LiBhuza lisemkhonweni lisetandleni. Loku lebeyikhuluma ngako nyalo vele sesiphila kuko. Ngenhlanhla asitolikwa. Lomsebenti ucwaninga ligalelo lemasiko nenkholo ekutalweni kabusha kwe-Afrika kubukwe ngco sive semaSwati. Kunelitsemba lekutsi lokutawutfolwa ngulolucwaningo kutawuba nesandla ekubuyiseni buve betfu nebutsine kanye nesitfunti semuntfu lomnyama. Lomuhla indzaba lesematseni kutalwa kabusha kwe-Afrika. Kulabaningi loku akusho lutfo ngobe kusete labakubonako kutitselo tencabhayi lababukene nayo. Ingani bantfu labamnyama badvunjwa abasatati kutsi bayini. Emalulwane ngiyacinisa kutsi atawutfola bangani labahlakaniphile kitsi. Vele sesingcunu sesalahla loku lokungekwetfu. Ekucocisaneni kwami naBabe Jim Gama[1] ngaLweti wa-2000 wabeka kutsi ngesingaye bekacabanga kutsi imfundvo itawenta bantfu batati lapho bavela khona futsi itabenta babuyele emasikweni abo. Lowekunene utsi bekatsatsa kutsi sikhungo semfundvo lephakeme njengenyuvesi itawusita ekucwaningeni imvelaphi nenkholo yebantfu kepha ngelishwa loku akwenteki nakancane kepha kwangatsi kwenta bantfu bafundze kuba belumbi kunekubuka lokwabo. Imfundvo kwangatsi imbonye bantfu ngebulwembu kutsi batibone sebafana nebelumbi bakhohlwe nya ngalokwendzabuko yabo. Loku kuyinkinga ngobe insha ikakhulu, ibuka labadzala kutsi bentani itsatsele kubo. Njenganyalo asinalo luphawu lwetfu. Butsine abusekho.
Isibaya esingenankunzi sibonakala ngombala ngoba sihloba ngalo lonke uhlobo lwezimvemvane zagcakagca emagcekeni: amafahlafahla, amakhifikhifi, amabhadubhadu, amabhanqubhanqu, amagqabhagqabha nayo yonke imikhubampofu ongayicabanga. Zixube ngokombala, ngokwenyama, ngokwengqondo, ngokomoya, ngokolimi, ngokwamasiko nani nani ngoba azizazi lapho zingezakhona. Leso sibaya sifana nse nse nse nesibaya esithi noma ikhona inkunzi kuso, kodwa kutholakale ukuthi ukhalo lomnumzane lulula. Eyasekhaya yenganywa ngezinye ngesithunzi igcine inkunzi ikhishwe esibayeni sayo. Kweminye imizi kudilika izibaya, kudilike imithangala, umalunda elandula, ethi: ngincamela ukufa nokufa kunokujivazwa nokuthunazwa ngenye inkunzi ezojakaja esigodlweni nasemathunjini ami. (Khumalo, 2000:1).
Khumalo uchubeka atsi lesimo lesingenhla asikwati kutsatfwa njengesimo lesetayelekile. Simo lesingekatayeleki futsi lesingemukeleki nangengoti. Sidzinga kutsi umnumzane nemndeni nobe sive lucobo sisukume sime ngato totimbili kusilungisa.
Intfo lengimangalisako kutsi nguliphi lisiko lenu njoba senilahlekelwa ngemasiko na Nguliphi lelisiko lenitakwakhela etikwalo njoba tonkhe letive bengitibala nje takhela etikwemasiko ato, nine ke Nitakwakhela kuliphi Mine nangibukako kungatsi nine beningasele nitifundzisa kutsi niyiMerika, ningachelisi kube solo nitehlukanisa kutsi nifuna kube nibe mnyama, ninjani njanyana, nisale nitakha kutsi nine niyiMerika, itsi iMerika lemhlophe yona ifundze lobu-Afrika. Ngikhandza kutsi ningahambelana ncono kunobe nitsi nitawudala intfo leseyafa. Ushoni-ke Usho emasiko. Nguko-ke lengikushoko kutsi umuntfu kute abe nekubonakala kutsiwe uwesive lesitsite lo, wesive lesitsite loyi, ubonakala ngemasiko akhe, (Simelane naBhembe, 2000:9)?
Sifuba sinengceke sinemanti kuyakhombisa lapha kutsi besesibona kutsi kwangatsi inkhunzi yekhaya seyilekwa nguleyekuhamba ngesitfunti. Beseyibona imbube kutsi emasiko nemihambo sekujikijelwe ngelifasitelo. Kusonga tandla esimeni lesifana nalesi kufana nekudlala ngemlilo emenweni. Empeleni uma singavuki emacandzeni sitawumuka nemanti sihleka. Kumele kusukume wonkhe umuntfu latigcabhako ngebuve bakhe kulungiswe lesimo lesesente bantfu badlulela etilwaneni. Amange nangeliphutsa umdlwane noma litfole kumitse kepha tinswane tetfu ticwebe emazezeni sikhuluma nje. Kute longatsi uke wabona lintjwele litalela. Tilwane atigadvwa kepha tiyakwati kulindza letincane tidzimate tikhule ngembikwekutsi tikhwelwe. Kudzela lowatiko kutsi kwakhala nyonini eluntfwini.
Inkholo yaba khona mzukwana kudalwa umuntfu. Lapha eNingizimu Afrika uma kukhulunywa ngenkholo, bantfu labanyenti bacabanga inkholo yebuKhrestu ngobe linengi labo likhuliswe ngaphansi kwalenkholo futsi akukho lenye inkholo labayatiko. Lokumangalisako kutsi labantfu babuye bachube inkholo yesintfu batsandza nobe bangatsandzi. Phela akekho longatsi uphume waphela enkholweni yesintfu abe asanesibongo sesintfu ngobe sibongo sesintfu sitsintsene kakhulu nalabaphansi. Phela sibongo ligama lakhokho walolo lusendvo. Empeleni lidloti lelikhulu lalolo lusendvo. Uma umuntfu asho tinanatelo takubo usuke ngalamanye emagama abita tonkhe tinyanya takubo ngekutalana kwato.
Kwakhuluma uMfundisi Broederick laphayi kuMatsapha, sinaboDumrell watsi ewu, 'uyati mine nginguMfundisi nje kukhona lapho ngifike ngiphambane nebelisontfo lami khona. Ngiphambana ngekutsi siyahlupha tsine siphuma phesheya, sinika bantfu Nkulunkulu wetfu waphesheya, asibaniki Nkulunkulu wabo'. Weva-ke kutsi indvodza-ke le. AnguMfundisi watsi sinika bantfu Nkulunkulu wetfu, asibaniki Nkulunkulu wabo, lokukhomba kutsi Nkulunkulu wetfu wehlukile, abe Nkulunkulu amunye. Ngitakufanisa ngekutsini Utsite uma utsatsa bukholwa kwafunyaniseka ngalolunye lusuku kutsi ungeke umteke lomfati agcotjiswe libovu athandazelwe nguMfundisi, akasayawukwendlula elokwaneni emibhalweni yebelumbi, leyakhiwe yiPhalamende yaphesheya, nguNkulunkulu waphesheya-ke lowo, ngobe nasuyawubhala lapha enkantolo kutsi-ke nasebakungena kutsiwe wase wateka lomunye sewenta loku labatsi yi-Bigamy, labakuhlohla ngisho ejele?
(Simelane naBhembe, 2000:12).
Imbube lapha yalihlaba esikhonkhosini ngekutsi vele emasiko nemihambo yemaSwati kwangatsi labefundisi bekucala bebetele kuteyinyembenya bayigcibedzele phansi. Kungako nje lokunyenti lokuhambelana nemasiko nemihambo sekwayekelwa ngobe kutsatfwa ngekutsi akukaphucuki kubucaba. Empeleni ngesikhatsi kufika labafundisi bekucala (emaMishinari) bantfu baphocelelwa kuntjintja emagama abo emdzabu, batsatse esilumbi kubhacwe ngelicembe lekutsi lamagama ebuKhrestu aluphawu lwekwemukela lenkholo lensha. Ingabe emagama esintfu angeke tingilozi tikhone kuwabita yini ezulwini kudzela lowatiko.
Lafa elihle kakhulu ngokufika kwabelungu nenkolo yobuKristu. Bathi uma siletha amadodakazi ethu esontweni masiwaqambe sithi ngoSibhili noBhithilizi, noMidilethi, noThilayizina. Yini yona uSibhili Yini uBhithilizi Yini uMidilethiUThilayizina yena yini Lixabana ngani nenkolo yobuKristu igama lendodakazi yami elithi Shongaziphi Uma uShongaziphi elanywa uNginikabani konakalani UNomkhosi uyinhlamba ngaphi Ngubani othi izingilozi ziyokwehluleka ukumbiza kahle uthunjana wami zimngenise ekuphileni okuphakade ngoba ngametha ngathi nguBagcinile?
Ngamagama aphilayo lana. Ngamagama akhulumayo. Mahle. Ayahlonipheka.
Ngisho nalabavunulile bebangavunyelwa kudibana nalaba lesebakhetse lenkholo lensha kusabela kutsi batabaphindzisela emuva, babafake umoya wemasiko lokuyintfo lembi. Emasiko nemihambo ngaleso sikhatsi bekutsatfwa njengentfo lembi sibili kepha lokubuhlungu nanyalo solomane bantfu bakitsi lenkhushe isagcwele emehlweni abo.
Whites decided what we must love, hate and believe in. As long as we remain steeped in what they designate, as right for us to believe in we will never be the proud people we were once were.
Bantfu bakitsi basangene nakukhulunywa ngendzaba letsintsa inkholo nemasiko. Bayayihlukanisa inkholo nemasiko. Kubo emasiko alaba labangakayikhetsi iNkhosi. Tinkholo tekuchamuka kulamanye emave tente umonakalo lomkhulu sibili esiveni lesimnyama ngekubenta balahle emasiko abo nabakhetsa letinkholo letinsha. Enkhulumeni yakhe eNyuvesi yaseTokyo eJapani tingu- 19 KuMabasa 1998, lobekalibamba leMengameli kepha nyalo longuMengameli weNingizimu Afrika, Thabo Mbeki, wakhalela lesimo njengalesiphikisa buntfu bema-Afrika, ngisho nebuve babo imbala.
The long-held dogma of African exceptionalism continues to wigh down the African mind and spirit, like the ton of lead the African slave carries on her shoulders, producing in her and the rest of the continent a condition which, in itself, contests any assertion that she is capable of initiative, creativity, individuality and interpreneurship.
Its weight dictates that she will never straighten her back and thus discover that she is as tall as the slave master who carries the whip. Neither will she have opportunity to question why master has legal title both to the commodity she transports on her back, and the labour she must make available to ensure the burden on her shoulders translates into dollars and yen.
An essential and necessary element of African Renaissance is that we must all make it as our task to encourage her, who carries this leaden weight, to rebel, to assert the principality of her humanity - that fact that she, in the first instance, is not a beast of burden, but a human and African being.
Kutitfola kutsi singubobani kubaluleke kakhulu ekutalweni kabusha kwelivekati le-Afrika. Labanyenti nanyalo basasangene kutsi yini mbamba mbamba lelindzelekile kulokutalwa kabusha kwe-Afrika nekutitfola bubona babo. Kuyinkinga lenkhulu kabi uma bantfu bahluleka kutitfola bubona babo ngoba loku kubenta bangatati kutsi bayaphi futsi bayini. Kutfunjwa kwelivekati le-Afrika kube neligalelo lelikhulu kulesimo sive sakitsi lesisitfola sikuso.
The awakening and rediscovery of the African soul was arrested by slave trade and centuries of colonialism.
Loku kubeka ngalokusebaleni kutsi kutfunjwa kwengcondvo yemuntfu lomnyama kwacala kadzeni futsi sekwamila kwaba netimphandze kangangekutsi imphilo seyibukwa ngeliso lesilumbi. Kungako akumangalisi kuva umuntfu atsi: 'lentfo ngiyenta silumbi' noma 'lentfombi yinhle ungatsi ngumesisi', kumbe 'Belumbu tintfo tabo batenta kahle asubuke lesinako nyalo'. Kuyadzabukisa noko kuva kutsi lapho tintfo tenteke kabi khona kuvamise kutsi kutsiwe lentfo yentiwe sintfu. Loku kukhombise ngalokusebaleni kutsi ligciwane lengcondvo selisilimatile. KwasasiNgisi nje nobe nguluphi lulwimi lwetifika namtfwalo, lutsatselwa etulu kudlula tilwimi tendzabuko. Empeleni bantfu bativa baphephile futsi bakhululekile nabakhuluma lulwimi lolungasilo lwabo. Lucwaningo lolwentiwe bakaMarkData nga-2001 bacelwe yiPANSALB lukhombisa kutsi bangu-22% kuphela bantfu labakwati kukhuluma kahle siNgisi bangabi nenkinga lapha eNingizimu Afrika, bonkhe lalabanye kudvuma tithuthuthu kepha siNgisi ngiso lesisetjentiswa yonkhe indzawo.
In my first opinion, there are three major reasons. First, the colonial period saw the imposition of a one-language model for administration. This language, whether English, French, Portuguese, or Spanish, became the dominant language in practically all aspects of the public domain. Second, although each colonial territory remained multilingual, attitudes to the one-language model came to supercede the acceptance of multilingualism. The elite, which had been spawned by the colonial language policy and which consequently became the main beneficiary of the policy, came to embrace the virtues of a dominant official language, particularly as such a language was, and is, also accepted as a language of wider communication. Third, on gaining independence, leaders of the emergent African countries became preoccupied with ensuring that the newly independent countries ceased to be a mere conglomeration of nationalities or a mere "geographical expression", forced into a union by the colonial power, but became a truly integrated nation.
Loku lokushiwo ngulowekunene kuyingcinamba sibili futsi kusatawutsatsa sikhatsi lesidze kutsi bantfu babone kubaluleke njani kusetjentiswa kwelulwimi lwendzabuko. Phela lulwimi nemasiko kungumjingi namkhotsane.
Culture, like language, involves an essentially arbitrary selection from a universe of possibilities; culture, like language, is patterned: individual traits are meaningless when considered in isolation; culture, like language, is ordered by a complex yet unconscious system of rules, "an elaborate and secret code that is written nowhere, known by none, and understood by all". (Sapir, 1927:556).
Nawubulala lulwimi usuke ubulala emasiko. Lulwimi nemasiko kuyintfo yinye lengeke ukwati kuyehlukanisa. Ngelishwa baholi bakitsi abakuboni loku, kubo lulwimi lwetifikanamtfwalo ngulo lolubalulekile.
First of all, to replace French as the official language and as a language of education is neither desirable nor possible. If, at least, we do not want to be late in arriving at the rendezvous of the year 2000. Indeed, we would require a period of two generations for us to be able to make one of our national languages an efficient tool for the teaching of the sciences and technology. And this would depend on the availability of financial and human resources that is, highly qualified scientists and technicians. However, in this second half of the twentieth century, forty to fifty years of backwardness cannot be wiped off.
Banyenti baholi labanaleligciwane lelifana nalowekunene labadzinga kwelashwa. Phela umbono lofana nalo longenhla ufana ncamashi nekubulala sive. Uma ngabe lolulwimi nobe tilwimi tendzabuko tingasasetjentiswa kusho kona kulahlekelwa bungitsi. Kona imphucuko siyayifuna kepha hhayi kutsi silahlekelwe bungitsi. Tilwimi tetfu tingumcebo lesashiyelwa wona bokhokho betfu labasigcinela lona kanye nemasiko lesikhuluma nyalo asebukelwa phansi. Baholi bakitsi babona lulwimi lwetifiki lungilo lolungashesha luphucule sive. Kungulo lolungaletsa simanjemanje.
Coupled with this is the quest for modernization. African leaders were in a hurry to develop their countries economically so as to approach, if not attain, the levels attained by the developed countries in a short time as possible. An effective instrument of achieving both integration and modernization was believed to be the erstwhile colonial language, which is already a formidable medium of science and technology as well as useful means of interethnic communication.
Umbono lonjena usho kona kutsi lomonakalo lomnyenti lesibukene nawo unetimphandze tawo ekufuneni intfutfuko. Uma ngabe intfutfuko isho kutsengisa ngebungitsi cha kwangatsi kumele sivule emehlo. Emavi lafana nalawaloMengameli waseSenegal asho kona kutsi shevu labasidlisa wona labamhlophe watfola inhlabatsi levundzile lakitsi. Kufundza sibuye sisebentise lulwimi lwetifiki sinyembenye lwetfu lwendzabuko kusho kona kunya ngenhla siyonatsa ngentansi. Kutalwa kabusha kwe-Afrika kumele kucubungule tinkinga letifana naleletingenhla uma ngabe ngempela kucondvwe kulungiswa lesimo lesabondvwa ngulabamhlophe basitwa futsi basasitwa nanyalo bantfu bakitsi ekucindzeteleni emasiko netilwimi tetfu.
Sive sakitsi sife imfakabili. Emasiko nelulwimi ngalapha kantsi ngakulolunye luhlangotsi inkholo. Lulwimi vele lunyembenywa lokwecile. Bantfu abalunaki nani lulwimi lwabo. Uma ngabe lulwimi lubukelwa phansi ngulaba labalukhulumako, kusuke kube matima kakhulu ngobe akekho umuntfu longatfutfukisa lulwimi langalukhulumi. Tifundziswa ngito kanye letibukela phansi lulwimi lwendzabuko. Umbhali losifundziswa lesihloniphekile lesesashona saseZimbabwe, Charles Dambudzo Marechera, acashunwa nguVikile Pokwana kuCity Press washaya phansi watsi angeke nani abhale ngesiShona lokululwimi lwakhe lalumunya ebeleni ngobe kuye lulwimi lwasekhaya lumele busathane.
Shona was part of the ghetto demon I was trying to escape. Shona has been placed with the context of a degraded, mind-wrenching experience for which apparently the only escape was into English language and education. I will question anyone calling me an African writer. Either you are a writer or you are not.
(City Press, 16 Mabasa 2000, p25).
Emavi lamabi kangaka akhomba kona kanye kutsi kucindzetelwa nekutfunjwa kwenta umonakalo lomkhulu kangakanani etingcondvweni tebantfu bakitsi. Uma sekufika lapho umuntfu atsi lulwimi lwakhe lubusathane, kusho kona kutsi lomonakalo ungetulu kwekwenta. Mkhulu kakhulu umsebenti lekumele wentiwe kulungisa lesimo. Kusho kutsi kube kuya ngemandla nangetifiso talelibandla laMurechera ngabe vele nembala bayantjintja babe mhlophe ngobe ngitsemba nesiNgisi vele sikhishwa ngetimphumulo. Kepha noma siNgisi umuntfu angasikhuluma aze afike eNgilandi kepha angeke aphendvuke umlumbi. Labaphansi ngiyetsemba lulaka lwabo ngulo lolusibangela emashwa lesibukene nawo kulesikhatsi lesiphila kuso nangabe sitawuba nesibindzi sekwentela phansi emagugu labasishiyela wona situkulwane ngesitukulwane. Phela nangabe siShona simele busathane kusho kona kutsi bonkhe labakhuluma lolulwimi babosathane, lokungasilo liciniso. Kusho kutsi nemasiko vele bantfu labanjena sebatsatsa ebelumbi. Emasiko abo amanyala kepha kuyamangalisa ngobe naku tibongo atintjintji ngobe phela tona tisamele bona kanye labobantfu belulwimi latsi lumele busathane. Yintfo lebuhlungu kakhulu kabi lena lengetsemba kutsi bantfu bakitsi angeke nakancane bayibhebhetsele kepha batayincandza ngesincandzangwababane. Nasingayekela lamanyala achubeke sitawube sitingenisela emanti ngemsele.
Dumisane Hlophe longumhlatiyi wepolitiki lotimele, enkhulumeni yakhe lecashunwe kuSowetan, utsi wamangala kabi namenywe kuba sikhulumi selusuku emcimbini wekubonga kutfola ticu kwalobekamfundzi wakhe. Lomcimbi bewentelwe eMtubatuba. Utsi njengenjwayelo labagcoke emajazi bebadekelwe ematafula labukhatikhati kubekwe nemajuzi nalokubhashwako kepha batali bona babe bahleli lekhashane kungekho lutfo labalibatisa ngako emlonyeni.
Despite the fact that Mtubatuba is a rural area of virtual 100 percent Zulu speakers, particularly at the party, all the speakers delivered their notes in English. The more each of them threw in big English terms, or had an accent that sounded English, the more whispers would fly around about how educated such a person was. For some, fluency in English reflected intellectual capacity.
The bottom line was clear: fluency in English is the symbol of the well learned and a high intellectual capacity. At some point the elders themselves would actually say that "our children are white".
(Sowetan, 10 Inkhwenkhweti 2000, p24).
Lombono ufakazelwa incwadzi leyakuMhleli leyashicilelwa kuSowetan ibhalwe nguP M Matsepe, akhala ngalabasola bantfu labamnyama labangaphimisi kahle emagama esiNgisi bona lulwimi lwaKhwini.
Molete accused Marawa of "bludgeoning of the queen's language".
The issue is that Molete deemed it fit to criticise Marawa's expression of English. Such criticism reflects a colonial mentality and all racial myths and distortions that go with it.
It suggests that English is a special language and deserves to be handled with care simply because it is the "queen's language".
This narrow-minded perception strengthens the fallacy that equates the knowledge of - and fluency in - English, with intelligence. In other words, it means that the more English you know, the more intelligent you are. That's a colonial myth we blacks need to eradicate.
To many of us English is a second language. Why must we be apologetic for incorrectly using it The vast majority of whites can hardly utter a single sentence in any indigenous languages, {kudvwebele mine}, (Sowetan, 26 Lweti 1999, p22)?
There are unpleasant connotations attached to the use of English. People of all races have come to associate English with status, wealth and superiority complex. It is the language of the successful, as the saying goes.
Strange colonial thought patterns have emerged around the issue. People have come to measure one's intelligence in terms of how one speaks English. The more articulate you are in English, the more intelligent. This is a sheer nonsense. (Sowetan, 28 Mabasa 1998, p13).
Lesikhalo lesingenhla sibuye sifakazelwe nguXala, (1998) lapha ayibeka kahle kucace kutsi nasingavuli emehlo sitawumuka nemanti sihleka.
We must beware of mental colonosation! Land is exhausted. Only the mind of the people that may, and is prone to colonisation. Never ever allow such a beastly and terrifying process lets you down in the process. This has, sadly, happened. That is why people are taking their own language to play a second iddle. No matter how good you may speak, write and communicate with other language, you will never be the member of the next language. You'll remain umZulu if you are umZulu and you must speak and communicate with isiZulu. (Xala, 1998:2).
Akekho longati kutsi bafundisi labanyenti labamhlophe batfuka inhlamba lenganani nabashumayela ngesintfu kepha kunekutsi sisole, sivele sitsi lomlumbi uyasikhuluma sintfu kepha uke wacala wona silumbi, kusuka bona labakitsi bakudle luhlata njengobe kuvakele ngetulu. Belumbi labanyenti labafundze bagogodza nalabatibita ngetingcweti kutetilwimi talabamnyama kuba matima nawutsi asebakhulume ngalololwimi labatsi bayalwati.
Ludzaba lolumatima kabi lolu ngobe nasikhala sitsi sicindzetelwa ngulabamhlophe kepha basuke bakuphi labamhlophe nasitentela imicimbi yetfu emakhaya lafana naboMtubatuba. Liciniso kutsi asitati butsine betfu siyantunta nje emoyeni. Kwangatsi kufanelele sihlukutise kucabanga kwetingcondvo tetfu sicabange ngalokuhlukile. Kumele sicabange kabusha uma ngabe imfundvo isente singene ehlatsini.
My conclusion at Mtubatuba was simple: treat education like an instrument to survive within certain environments. Take it as a necessary tool to earn a living in certain areas. If you make it part and parcel of your identity, it will definitely alienate you from your background.
Hence, your folks will say that you are now "white", meaning that you are not part of them anymore. However, the white will see as black. Hence, you will neither be black nor white, but an identity wavering maniac.
Ngivumelana nalombono longenhla ngekutsi vele emalulwane akanandzawo. Imfundvo akumelanga nakancane yente umuntfu akhohlwe yimvelaphi yakhe. Ngesingami nje ngitsi siNgisi asisetjentiswe njengesivikeli sesikhashane. Sisetjentiselwe simo lesitsite ngobe phela vele kufanele. Asingabi yintfo lesenta silahle butsine, silandzele intfo lesingati kutsi itasibekaphi futsi ibe inabo banikati bayo labangenandzaba nakancane nalokwetfu.
Lolulwelwesi lolusivalile tsine sive lesimnyama ludzinga kusukunyelwa lwengulwe ngobe sive sesifile ngulo. Nakungentiwa sibonelo nje kutfolakale liSwati likhuluma nemlumbi kepha bangavani kahle ngobe leliSwati amange liye esikolweni, lesiNgisana lelisikhulumako lasifundza etimayini noma emakhishini, bantfu labedlulako lapho angeke nakancane basole lomlumbi kutsi akasati kepha bangasola lowekunene kutsi akasati silumbi. Kuyamangalisa ngobe phela nalomlumbi akasati kepha lolosolwako uyatama kukhuluma kancane lesiNgisi.
Inkholo ngesintfu imasiko aleso sive leso. Bantfu labamnyama nchantilini bebangatani nentfo lekutsiwa lisontfo. Bebati kutsi kuneMvelinchanti lonemandla onkhe. Bergland (1976) acashunwa nguMathenjwa, (1999: 18) utsi emaZulu abati kutsi kunaMvelingqangi (lowavela kucala) lekwavela kuye konkhe lokukhona. Ngakulolunye luhlangotsi kunemoya walabaphansi longumchumanisi neLidloti lelikhulu nalabaphilako. Kubalulekile kukusho loku ngobe kunenkholelo yekutsi umuntfu longayi esontfweni vele, akatani neMdali. Kutsatseka kwangatsi bantfu labamnyama bebangakholwa, kwadzimate kwafika belumbi.
The African concept of God the Creator of all life, with mankind suspended between heaven and the underworld, controlling, yet dependant on an interwoven with things seen and unseen, has much in common with pagan Celtic beliefs.
Loku kusho kutsi kusekunyenti lekumele kwembulwe kukhombisa kutsi bantfu labamnyama bevele bakholwa solomane badalwa nguMdali wabo. Kantsi futsi akusibo bodvwa labakhonta uMvelinchanti ngendlela yabo njengobe Sullivan avetile ngenhla. Mnyenti kakhulu kabi umsebenti lekusamele wentiwe kute kwembuleke emaciniso. Bantfu kudzala bashaywa ngemfe iphindziwe. Ikomidi yeMaciniso neKucolelana kusamele yakhiwe kabusha ike ibuke ngco umonakalo loweta nemamishinari ngobe mukhulu uyesabeka.
Kuveta bunjalo bemasiko emaSwati nekubaluleka kwawo esikhatsini salomuhla.
Kuveta kutsi sibongo siyini, umlandvo wetibongo letitsite kanye netinanatelo takhona. Kubuywe kubukwe emagama esintfu ikakhulu kubaluleka kwawo.
Kuveta bunjalo benkholo yemaSwati kanye nekunyembenyeka kwayo nekutsi sitfunti sayo singabuyiswa njani.
Kuveta kutsi kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kungentiwa njani.
Kususa lulwelwesi nenkhushe levimbe labo labangaboni kutsi bavelaphi futsi bayaphi mayelana nenkholo nemasiko.
Lapha kufundvwe tincwadzi letinyenti letitsintsa emasiko kanye nenkholo. Kubuywe kwafundvwa nemaphepha kanye nje nako konkhe lokumibhalo letsintsa loku lekukhulunywa ngako. Kubonakele noko kutsi lokunyenti lokukhuluma ngemasiko nemihambo yebantfu kubhalwe belumbi kungako lokunyenti kwako nje kungashayi khona. Kuvele kwacaca nje kutsi kungemanga laluhlata ingani phela laba lebebabhala lemibhalo bebangalwati lulwimi lwalabantfu lababhala ngabo. Kantsi futsi nemphilo yabo nje labantfu lekubhalwa ngayo beyingatiwa, bekucatjangelwa nje kutsi baphila imphilo yebucaba, lengasiyo leyo labayetayele bona lababhali. Kepha-ke kutanyiwe lapha kutsi kulingiswe nakudliwa inhlanti ngekutsi ematsambo alahlwe lekhashane, kudliwe lenyama kulemibhalo lefundziwe. Lwati lolutfolakale kulemibhalo belucatsaniswa nelwati lolungilo ngemasiko nemphilo yemaSwati. Kwaba nayinhlanhla lenkhulu futsi lengakavami kutsi umcwaningi aniketwe umculu wetinkhulumo letikhetsiwe taShaka lomnyama longayembatsi ingubo, lekutinkhulumo letisite kakhulu emasikweni.
Lendlela yekubuta labadzala isetjentiswe ngendlela leyimphumelelo. Kubutwe iminsumpe leyati kabanti ngemasiko nemihambo ye. Bantfu labafana naBabe Jim Gama lonyalo akhetfwe Silosemhlaba kuba ngulophetse eLudzidzini.
The national cattle byre erupted in applause when His Majesty the king announced the appointment of traditional guru and radio personality Jim "Mbhokane" Gama as the new governor (Indvuna) of the Ludzidzini royal residence.
Loku kwenteka embikwesive, tindvuna tembuso ngisho neNdlovukati imbala. Manje kutfola litfuba lekukhulumisana nemuntfu lesekunguye lobuke tonkhe tintfo letiphatselene nemasiko ngikutsatse njengenhlanhla lengakavami. Ngisho kubonana neNkhosi imbala kudlulwa kuye lowekunene. Lwati lolwatfolakala kuGama lusite kakhulu kulolucwaningo. Kepha banyenti nalabanye bantfu labakhulunyisiwe kutfola lwati mayelana naloku lebekucwaningwa lapha. Lokujabulisako kutsi lwati lolutfolakele lapha kubutwa bantfu labadzala cishe luyahlangana ikakhulu nakukhulunywa ngenkholo. Bonkhe bakubeka kukhanye bha kutsi bantfu bevele bakholwa kungakafiki belumbi futsi bayavumelana kutsi inkhohlakalo nekungcola lesekukhona eveni kungacedvwa ngekutsi kubuyelwe emasikweni.
Lolunye lwati lutfolakale eNhlanganweni yeKusakata yeSwatini (Swaziland Broadcasting Co-oporation Services, SBS). Lapha bekulalelwa tinhlelo letitsintsa emasiko kanye nelulwimi. Kantsi neluhlelo lwetinkinga lolutsi Khala Mdumbadumbane lube lusito kakhulu kulolucwaningo. Luhlelo lwetinkinga lona kubuywe kwatfwetjulwa tinhlelo talo letindzala emsakatweni. Angisho noko kutsi loku kube matima ngobe bewutfola kutsi ulalela emathephu lasihlanu kepha ungatfoli nakunye lokufunako noko bengingapheli emandla ngobe ekugcineni ngaphumelela.
Lolucwaningo lubaluleke kakhulu esiveni semaSwati kanye nawowonkhe nje umuntfu longum'Afrika. Ingani phela lapha kuvetwe bunjalo bemasiko nemihambo kanye nenkholo yawo emaSwati. Loku akukabekwa kwatihlalela nje kubuywe kwabekwa tincomo tekutsi sitfunti semasiko etfu singabuyiswa kanjani nekutsi futsi lamasiko angasita kanjani ekutalweni kwelivekati le-Afrika. Kakhulukhulu kubuywe kwavetwa kutsi butsine nebuntfu betfu bungabuyiswa njani ngekusebentisa emasiko. Bafundzi kanye naye wonkhe nje umuntfu loyikhatsalele imphilo kanye nemvelaphi yakhe utawusitakala kulolucwaningo. Angingabati kutsi labanye bacwaningi batawutsatsa lolucwaningo njengesisekelo sekuchubela embili lolunye lucwaningo mayelana nalesihloko. Ingani phela bekusikwa lelijikako lapha kutsintfwa tihloko letinyenti letehlukene. Utawutfola lofundzako kutsi sihloko ngesihloko lesitsintsiwe belingakhanywa kuze kuphume nemnyuluka. Kutawuba yincabhayi kutsi balikhame baze balikhamisise esihlokweni ngasinye nasebatiphenyela ngekwabo. Kepha lona lulwelwesi loluyinkhushe kutanyiwe kutsi lususwe. Kunelitsemba lekutsi labo lebebangati mayelana nenkholo yebantfu batatitfola timphendvulo kulolucwaningo. Kuyatfokotisa kusho kutsi batawubhema bakholwe kuva ngekutsi lenkholo yebachamuki yafika inatiphi tinhloso kulelivekati letfu.
Lwati lolutfolakale kulolucwaningo lutawusatjalaliswa ngetindlela letinyenti. Ngaphandle kwalombukudvu lolutawubhalelwa kuwo kutawushicilelwa ema-atikili tikwemajenali. Kantsi futsi nasemihlanganweni sikolo, emankomfeni kanye nasenkhundleni nje lapho kukhulunywa khona tintfo letifute leti letikulolucwaningo, litawusetjentiswa lelotfuba kwetfula lwati lolutfolakele kulolucwaningo. Imitapo yelwati kanye netikhungo temfundvo lephakeme titakwati kutsi ngendlela yakhona, titfole lolucwaningo ngobe vele kudzingekile kutsi lusatjalwaliswe eveni lonkhe. NaseSwatini lutawusatjalaliswa ngalokwanele lolucwaningo kute lombele lophakatsele batiklezele bekunene. Nginelitsemba lekutsi lolucwaningo lutawuhunyushelwa nakuletinye tilwimi, kute wonkhe umuntfu lofuna lolwati akwati kulutfola. Kantsi nasemisakatweni kutawentiwa litfuba lekutsi sive sicatsatelwe ngalokutfolwe kulolucwaningo. Emaphephandzaba nawo atawusetjentiswa kutsi lombele lophakatsele nakangaka ukwati kumunyisa nalabakhashane.
Lolucwaningo lubukene ngco nemasiko nemihambo kanye nenkholo kutsi kunaligalelo lini ekubuyiseni sitfunti sebantfu lesebalahlekelwe bubona kanye nasekutalweni kabusha kwe-Afrika. Lokubalulekile kutsi lolucwaningo lungumhlahlandlela ngako-ke njengobe neligama lisho, lutawube luphemba tindlela letinyenti lekutawumele labanye bacwaningi batilandzele batiphenyisise ingani phela kulolucwaningo angeke kwakhonakala kutsi lelitfumba likhanywe kudzimate umnyuluka udicilelwe phansi dici. Kepha kutawutanywa kutsi loku lokubukiwe kubekwe tiphakamiso nanoma nje kungeke kwambululwa langena lashicela likhuba hleze lihlangane netiphunti.
Lolucwaningo lubuke kutsi naletinye tive letise-Afrika ikakhulu time njani mayelana nemasiko nemihambo. Kepha loku kwentelwe kucatsanisa. Inkholo ibukwe ngeliso lelibanti ikakhulu lena yebuKhrestu. Loku kwentelwe kubona umonakalo lowentiwa bavangeli (bonkhosazana nebefundisi) labeta banetinjongo letatiwa ngubo kuphela. Kubukwe nekutsi ingabe vele ikhona yini intfo lekutsiwa yinkholo ngesintfu. Kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kulolucwaningo kubukwe njengesisombululo kulenyakanyaka ematfumbu engulube lekhona eveni. Ibukwe kutsi ingaba likhambi lekwelapha sive lesesebulwe tinhlitiyo.
Bantfu labehlukene bachaza ngalokwehlukene kutsi emasiko ayini. Lapha kutawubukwa letinye tinchazelo temasiko.
Culture is understood not simple as custom or tradition, which can be said to be reductionist or liberal notions. Rather it is understood as a dynamic of societal progress that is borne out of the efforts of human beings to understand and interact with their environment and to create meaning and identity out of that interaction.
(City Press, 2 December 2001, P21).
The beliefs, customs, practices and social behavior of a particular nation or people.
A group of people whose shared beliefs and practices identify the particular place, class, or time to which they belong.
Letinchazelo titsi atifane naleti letiniketwa beThe World Book Encyclopedia, The Encyclopedia Americana kanye neGrolier Academic Encyclopedia.
Culture is a term used by social scientists for a people's whole way of life. In everyday conversation, the word culture may refer to activities in such fields as art, literature, and music. But to social scientists, a people's consists of all the ideas, objects, and ways of doing things created by the group. Culture includes arts, beliefs, customs, inventions, language, technology, and traditions, (The World Book Encyclopedia, 1992:490).
It is a much broader term than "society", for example, which is used technically to describe an organized group of people interacting in a structural system and carrying out activities necessary to produce and sustain life. Culture refers to the behavioral contents of this society, (The Encyclopedia Americana, 1986:315).
Each human society has a body of norms governing behavior and other knowlegde to which an individual is socialized, or enculturated, beginning at birth. Culture in this sense is different from the concept of culture used to describe a highly cultivated person who is versed in music, literature, philosophy, and other intellectual pursuits associated with civilized life. Human culture in the technical sense includes the insignificant and mundane behavior traits of everyday life, such as etiquette and food habits, as well as the refined arts of a socety, (Grolier Academic Encyclopedia, 1987:384).
Lokucacako lapha kutsi emasiko kuyintfo lekuvunyelwana ngayo kulesosive. Akusiyo intfo leyentiwa sibongo lesitsite. Lokwentiwa sibongo lesitsite sikubita ngekutsi ngumkhuba waleso sibongo. Kulolucwaningo emasiko atawusho loku sive lesivumelana ngako kutsi ngiko, lekumele kwentiwe kantsi futsi kudluliselwa kusitukulwane ngesitukulwane ngemlomo nangetento. Emasiko akagucuki kepha ahamba nesikhatsi kantsi futsi ayatsatselana. Emasiko atawehlukaniswa nemikhuba ngobe naku phela imikhuba leminyenti seyitsatfwa njengemasiko.
Kunika inchazelo yenkholo kungumcansa lomkhulu sibili. Loku kwentiwa ngobe babhali labanyenti kanye nebantfu nje labehlukene banemibono yabo mayelana nenkholo. Kunebabhali labanyenti labayichaza ngetindlela tabo inkholo. Lapha sitawubuka naba labalandzelako bese siniketa neyetfu inchazelo letawushwambakanya letinye taletinchazelo. Kepha kuhle sicale ngembono wa-Anon acashunwe ngu-Idowu (1973) lapho acwayisa khona ngebumatima bekuchaza inkholo.
The difficulty of framing a correct definition of religion is very great. Such a definition should apply to nothing but religion, and should differentiate religion from anything else - as for example, from imaginative idealization, art, morality, philosophy. It should apply to everything which is naturally and commonly called religion: to religion as a subjective spiritual state, and to all religion, high or low, true or false, which obtained objective historical realization.
Loku kuliciniso ngobe vele bantfu inkholo bayichaza ngalokuhambelana nabo.
People's beliefs and opinions concerning the existence, nature, and worship of deity or deities, and divine involvement in the universe and human life.
A particular institutionalized or personal system of beliefs and practices relating to devine.
A set of strongly-held beliefs, values, and attitudes that somebody lives.
Religion is the attitude of the self toward an object in which the self genuinely believes. Religion is the serious and social attitude of individuals or communities towards the power or powers which they conceive as having interest ultimate control over their interest and destinies The religious attitude towards the Determiner of Destiny must not be 'mechanical' ... nor coldly intellectual. It must have some faint touch of what social quality which we feel in our relations towards anything that can make response to us.
Religion results from man's spontaneous awareness of, and spontaneous reaction to, to his awareness of a Living Power, 'Wholly Other' and infinitely greater than himself; a Power mysterious because unseen, yet a present and urgent Reality, seeking to bring man into communion with Himself. This awareness includes that of something reaching out from the depths of man's being for close communion with, a vital relationship to, this power as a source of real life.
Kuliciniso kutsi inkholo ifaka ekhatsi uMdali.
Religion is the belief which sets what is essential in all adoration of God in human morality Religion is the law in us, in so far as it obtains emphasis from a law giver and judge over us. It is a morality, directed to the recognition of God, (Kant, 1945:12).
Kulolucwaningo kuyavetwa kutsi inkholo yebantfu ayifani ncamashi nalena lechazwa belumbi ngekwenchubo kepha ekugcineni totimbili letinkholo tiholela kuMdali.
For most Europeans, at any rate, 'religion' has come to mean a fixed relationship between the human self and some non-human entity, the Sacred, the Supernatural, the Self-existent, absolute, or simple, 'God'. From Suez eastward, however, such a relationship seems as often as not to be described or describable in terms of movement, as a 'Way'. Thus we have the hodos, or way, of the Pharisees. Early Christianity in he Book of Acts is called 'that way'; Buddhism is described as 'the noble eightfold Path'; and Japanese the religion is called Shinto, 'the way of the Gods' ... Confucius message is called by him 'The Way' ... Let us recall that a 'way' is not simply meandering, but implies direction, and therefore relation to a goal or purpose.
Ngesintfu kuhle kucaciswe kutsi inkholo nemasiko kuyintfo yinye. Inkholo yesive leso itfolakala emasikweni aso. Mbamba mbamba nakukhulunywa ngenkholo yebantfu kusuke kukhulunywa ngemasiko. Bantfu bevele banayo inkholo yabo ngobe phela badalwa nawo emasiko abo. Loku lokutsatfwa ngekutsi kuyinkholo yebantfu nyalo kubangelwe kufika kwebelumbi base babhebhetela inkholo lengafaki emasiko esive ekhatsi. Kulolucwaningo inkholo ichazwa ngekutsi nguloko umuntfu lakholelwa kuko angakuboni ngemehlo enyama. Kunguloku umuntfu lacabanga ngako kutsi kutawentekani emva kwekuphila kulomhlaba. Esikhatsini lesinyenti loku kutsintsene neMdali njengobe besebashilo labanye babhali. Lapha sikhuluma khona ngenkholo yebantfu kutawube kucondvwe inkholo leyame kakhulu emasikweni. Empeleni inkholo angeke yehlukaniswa nemasiko ngobe vele kuyahambisana.
Ngekutalwa kabusha kwe-Afrika kucondvwe kuvuselelwa kabusha kwe-Afrika. Loku kusho kubuka ngeliso lelibanti konkhe loku lokuhle lesive besiphila ngako kungakafiki laba lababulwe tinhlitiyo, tifikanamtfwalo. Lolu kuluhlelo lokucatjangwa kutsi ngalo livekati letfu lingavuseleleka kutemnotfo, emasiko nako konkhe nje lekwenta sive sibe sive lesiphilile nalesinenchubekela embili.
Singeniso salomsebenti. Kulesingeniso kuvetwe futsi tinhloso talomsebenti, tindlela telucwaningo, kubaluleka kwelucwaningo, umkhawulo welucwaningo, kuchazwa kwemagama lasetjentisiwe kanye nemlandvo lomfisha wemaSwati.
Emasiko emaSwati lahlukahlukene kanye nekubaluleka kwawo ekuvuseleleni i-Afrika. Lapha kutsintfwe naku lokulandzelako: kuganana, kulobola, kugidza umtsimba, kukhinyabeteka kwemendvo, umngcwabo, kuzila, kubuyisa umuntfu ekhaya, tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona, kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nemvunulo yemaSwati nekutfutfukiswa kwelulwimi.
Kulesehluko kucocwe kabanti ngesibongo kutsi siyini nemlandvo wetibongo letitsite. Kubuywe kwaniketwa netinanatelo taleto tibongo letikhetsiwe. Kubuywe kwasikwa lelijikako ngemagama esintfu nekubaluleka kwawo.
Inkholo ibukwe ngeliso lelibanti kulesehluko. Kuvetiwe kutsi ngempela iyini inkholo. Kubese kuyenekwa kutsi inkholo yebantfu mbamba mbamba iyini nekutsi yini umehluko emkhatsini wayo kanye nenkholo leyachamuka netifikanamtfwalo. Kubuye kwavetwa kutsi nabondlebe tikhanyalilanga nabefika nenkholo babesopheni futsi yini nemonakalo labawentile esiveni sakitsi ikakhulu emaSwatini.
Siphetfo, sifinyeto kanye netincomo. Lapha kusongwe wonkhe umsebenti walokutfolwe kulolucwaningo. Kubuywe kwaniketwa nesifinyeto salomsebenti. Tincomo kanye nencabhayi kuniketiwe nanako. Kukulofundzako kutsi atitsatsela takhe tincumo ngalomsebenti.
Sekunyenti kakhulu lokubhaliwe mayelana nemlandvo wemaSwati. Lokubuhlungu kutsi cishe lokunyenti lokubhaliwe ngemaSwati kubhalwe ngulabangasiwo emaSwati noma labangahlali lapho kunemaSwati khona. Lapha sibeka ngalamafisha umlandvo wemaSwati. EmaSwati asive lesiwatisako futsi siphila ngendlela yemasiko. Babantu labakhuluma sintfu kantsi ngekwemasiko nelulwimi babeNguni ikakhulu. Ngekulandzisa kwebakaMacmillan, (1993) bangebekudzabuka eMphumalanga nenkhaba ye-Afrika. Ngenca yekwandza nekukhula kwebeNguni ngaseNingizimu, emaSwati ewela umfula iLimpopo abesehlala eNingizimu neTongaland (lenamuhla yatiwa ngekutsi yiMocambique) ngasekupheleni kwemnyaka wabo-1400. Lapha kutawulandvwa kakhulu ngemakhosi ngoba ngibo bantfu labahola sive. Inkhosi iyinkhosi ngebantfu ngako-ke uma sikhuluma ngenkhosi leyo sisuke sikhuluma ngesive sonkhana. Umholi wawo emaSwati bekunguDlamini Wesibili. Ngemnyaka wabo-1700, lebebahamba embili esiveni semaSwati, baholwa yinkhosi Ngwane Wesitsatfu bawela umfula iLimpompo baya ngaseNingizimu. Kwatsi ngemnyaka wa-1750 babe sebatinte budze budvute nendzaweni lekutsiwa kuseHluti. Inkhosi Ngwane Wesitsatfu yaphumulela lapho, wabekwa emgedzeni entsabeni ledvute nalapho. Nalabanye labadvuna basebukhosini bafihlwa kulowo mgedze futsi nanyalo lendzawo isayindzawo lehanjelwa kakhulu ngetikhatsi letitsite.
Inkhosi Ngwane Wesitsatfu abengewekutalwa elusentfweni lakaNkhosi Dlamini lapho bukhosi bebushiyelwana ngekutalana. Umlandvo wemaSwati usitekela ngemakhosi langu-25 kepha-ke ngulaba bekugcina labangu-8 lekunesiciniseko ngabo kusukela ngasekupheleni kwemnyaka yabo-1500. Inkhosi Ngwane Wesitsatfu kanye nalowamlandzela, Ndvungunye bacinisa buholi babo ngekuhlanganisa ngekukhulumisana nangekuncoba tivana lebetibudze budvute nabo. Letivana betiteBenguni kanye nebeSutfu. Ngesikhatsi emaSwati atakha akhula, kukhula nekudlondlobala kwesive semaZulu ngaseningizimu, ikakhulu ngesikhatsi senkhosi Shaka, kwandza ngalesikhulu sivinini kwaya kwayofinyelela lapha sitsi khona namuhla kuseFree State kanye nasetincenyeni teGauteng neMpumalanga.
Inkhosi Sobhuza Wekucala lowalandzela Ndvunganye, wabese ngalokukhulu kushesha uya ngasenyakatfo enkhabeni yalapha namuhla sikubita ngekutsi kuyinhlitiyo yeSwatini. KaLobamba kulikhaya lendzabuko leNdlovukati, nalapho kulikomkhulu lesishayamtsetfo sakaNgwane. Tive tebeSutfu lebesevele tihlala lapho amange setitame kusimbatseka tifune kulwa naSobhuza Wekucala kwatsi ngekuhamba kwesikhatsi bavele bakhonta esiveni sakaNkhosi Dlamini, base batiwa ngekutsi ngemakhandzambili. Ngekusho kwaGinindza, (1992) lapha kufakwa tive letingetekuphuma kubaPedi, beSutfu kanye nakubaVenda. Kantsi letinye tifaka ekhatsi letafika tisuka kaTembe nebakaDlamini kepha ngemuva kwekugibela tintsaba teLubombo tase tiyahlukana nebakaDlamini tiyewuhlala ngasemphumalanga endzaweni yakaLomahasha. Leti bekutibongo takaMaziya kanye nalabatalana nabo bakaMahlalela.
Inkhosi Sobhuza Wekucala, ngekusho kwabakaMacmillan, (1993) abatiwa njengemuntfu lokwatiko kuhlela tintfo. Bekangalokotsi atimbandzakanye ekucabaneni labekangenasiciniseko sekutsi utawuphumelela. Abeteka ngebuhlakani. INdlunkhulu yakhe Thandile abeyindvodzakati yesitsa sakhe lesinemandla sibili, inkhosi Ndwandwe. Wabuye watfumela emadvodzakati akhe lamabili kutsi ayokwendza enkhosini yaKaZulu, Shaka.
Inkhosi Sobhuza Wekucala ngembi kwekutsi ikhotsame waba neliphupho lelisipholofido. Kudzimate kube nguleso sikhatsi abengemane ahlangane nalabamhlophe. Kepha kungenteka abeke weva ngabo ngandlela tsite. Ephusheni lakhe watjelwa ngekufika kwebantfu labanesikhumba lesitsi asibemtfubi banetinwele letinjengelishoba lenkhomo. Wayalwa kutsi angacali achitse ingati yalabantfu ngobe loko kungaba kubulala sive semaSwati. Lokubanga kutsi leliphupho libaluleke emlandvweni wemaSwati kungenca yebukhosi bemaSwati. Inkhosi ngiyo lephetse sive, imphilo yayo kanye nekutfola kwayo bantfwana kuhlobene ncamashi nekudlondlobala kwesive kanye nekunotsa kwemhlaba. Inkhosi iniketwe emandla langetulu kwekwenta lesingatsatsa ngekutsi asabuNkulunkulwane. Lakukhulumako kubaluleke ngalokuphindzaphindziwe. Emavi enkhosi Sobhuza Wesibili asite kwenta umgomo lomuhle nasekuhlanganwa nalabamhlophe. EmaSwati amange ahlulwe ngulabamhlophe ngobe abamange sebalwe nabo. Inkhosi Sobhuza Wesibili yakhotsama ngemnyaka wa-1836 emuva kancane nje kweliphupho lakhe, wase ushiya umsa wakhe, Mswati Wesibili lotalwa iNdlovukati Thandile asale abanguye inkhosi.
Tive betandza eNingizimu ne-Afrika, umhlaba lomnyenti bewutsatfwa belumbi. Lesimo senta kutsi bantfu balwa bodvwa kantsi nalesinye sikhatsi balwe nebelumbi. Inkhosi Mswati Wesibili waba nguye inkhosi leyalwa kakhulu emlandvweni wemakhosi aKaNgwane. Emabutfo akhe abewahlelisa fana nalawa aKaZulu ngekuwahlomisa ngetikhali letimfisha kanye netikhali letijikijelwako. Emabutfo akhe agasela adzimate efika nasenyakatfo yendzawo lesiyibita namuhla ngeZimbabwe. Inkhosi Mswati Wesibili wachubeka nemgomo wekutsi akhontise tive latehlulile uma nje tatisa futsi tihlonipha bukhosi bakhe. Sive semaSwati sakhula njalo ngekwengetwa nguletinye tive tebeNguni kanye nensayeyana yebeSutfu. Tive letinye betimatisa Mswati Wesibili futsi tita kuye titewukhosela ngaphansi kwelikhwapha lakhe nangabe tiva tingakaphephi latikhona nobe natihlaselwa ngulabanye.
Inkhosi Mswati Wesibili (1840-1865) yatsatsa bukhosi ineminyaka lelishumi nesitfupha ngemnyaka wa-1840. Emva kweminyaka lemine watfumela titfunywa kwekutsi tiyewubuka emamishinari kutsi ete eveni lakhe. Nako loku bekungenca yeliphupho lenkhosi Sobhuza Wekucala. Kuleliphupho belumbi bebatawuta baphetse emabhuku nemali. Inkhosi yayalwa kuleliphupho kutsi iwamukele lamabhuku ngako-ke yase icela bantfu bayo kutsi bakwamukele kufundzisa kweLibhayibheli. Kulandzela loko uMfundisi Robert Allison nebavangeli lababili beLusutfu beta eSwatini batfunywe baphatsi babo beWesleyan Mission lebeyikanise eGrahamstown. Cha kuvakala kutsi labekunene bemukelwa ngetandla letimhlophe futsi bebalalelwa sibili. Kwakhiwa sikolo lesincane eMahamba kulandzela kwekutsi sekwakhiwe indzawo yekusontsela endzaweni yaseDlovunga. Umsebenti wekuphendvula nekufundzisa emaSwati wacala lapho. UMfundisi Allison kwaba nguye lowaba wekucala kusebentisa njengelulwimi lolubhalwako. Kunyenti lokwenteka ngaleso sikhatsi ngobe belumbi besebeta ngebunyenti eSwatini lebesekufaka emaNgisi kanye nalabangebekudzabuka eDutch. Loko kwaletsa kudideka emaSwatini ngobe labelumbi bebeta ngetinhloso letehlukene.
Emva kwembuso wenkhosi Mswati Wesibili besekaphumelele kuhlanganisa sive semaSwati lebesitive letehlukene kutsi sibe sive sinye lesinemandla futsi lesihlonishwako. Ligama lelitsi emaSwati vele litsatfwa egameni layo lenkhosi lekuchaza kutsi bantfu baMswati. Inkhosi yakhotsamela ekhaya esigodlweni kaHhoho ngemnyaka wa-1868 enyangeni yaKholwane. Wafihlwa emalibeni asebukhosini kanye lapho kwabekwa uyise nenina khona, eMbilaneni. Kukhotsama kwenkhosi kwasho kuphela kwekuncoba nekukhula kwembuso wemaSwati.
Inkhosi Mswati Wesibili beyinemadvodzana lamanyenti lebekabuke kutsi ngiwo latawulandzela uyise ebukhosini kepha ekugcineni kwabekwa Mbandzeni lebekatiwa ngekutsi nguDlamini Wesine. Inkhosi Dlamini Wesine yabusa ngesikhatsi emaNgisi nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba. Kuyakhumbuleka kutsi emaSwati indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati.
The private ownership of land was unknown amongst them (the Swazis), and indeed throughout the Bantu world before the advent of the white man. The dominion in the land was vested in the whole nation and belonged also to the generations to follow; only the control of the use of it was in the hands of their ruler.
Such use might be given to anybody so long as the land was not needed by members of the tribe, and it was in the power of the ruler to vary his grants of land and even to cancel them for good cause arising from the behaviour of the grantees and from the needs of his people.
Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo leniketa bantfu kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993) uyakufakazela loku kutsi kwatsi ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa ngekubusa kwenkhosi Dlamini Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula, (1993), kutsi kwaba netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekutsi abemaningi emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EmaSwati alekelela emaNgisi nalwa nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria Convention kantsi futsi inkhosi yatfumela litsimba enkhosini yaKaZulu, Cetjwayo.
Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane amange ivume kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi emakhosi lafana naCetjwayo kanye naSekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe imifodo beyiphendvula itsi 'Yebo, kepha baphi nyalo'. Inkhosi yakhotsama tingu-7 enyangeni yeMphala nga-1889 ineminyaka lengu-34 budzala?
Lowalandzela inkhosi Dlamini Wesine kwabayindvodzana yakhe, Bhunu lobekaneminyaka lelishumi nane budzala ngesikhatsi kukhotsama uyise. Inkhosi Bhunu beyatiwa futsi ngemagama ayo languMahlokohla naHhili. Kepha waniketwa ligama lelisemtsetfweni lelitsi nguNgwane Wesihlanu.
Sivumelwano Sekucala seSwatini sanga-1890. Lesivumelwano besisekhatsi kwembuso wemaNgisi kanye nemaBhunu mayelana nekuhleshulwa kwelive leSwatini lelingale kweLuphongolo liniketwe emaBhunu kute bakwati kwakha umgwaco loya eKosi Bay. EmaBhunu wona bekumele avume kusuka endzaweni lebeyatiwa kutsi yiRhodesia kepha nyalo lesekuyiZimbabwe.
Emva kwekusayinwa kwaleSivumelwano Sekucala seSwatini, kwabese kubakhona hulumende lobambisene eSwatini. Lohulumende bewumelwe ngemaNgisi nemaBhunu watiwa ngekutsi yi Triumvirate Governement. Lohulumende watsenga lihhotela i-Albert Bremer balenta emahhovisi ekuphatsa ekucala eSwatini. Bremer labatsenga kuye lelihhotela watse lidolobha lelitawakhiwa kulendzawo kutawumele libitwe ngaye, kutsiwe yiBremersdorp. Nangempela, lidolobha lalapho belatiwa ngalelo gama kwadzimate kwaba ngu-1963 lapho emaSwati alilahla leli lesiBhunu ligama asebentisa leli leselidvume kakhulu lekuyiManzini.
Kubakhona kwelikhotho lelibukela tonkhe tivumelwano letikhona. Njengobe vele kulindzelekile, lelikhotho beliphetfwe futsi lilawulwa ngulabamhlophe.
Letinkinga letabangela kusungulwe lelikhotho tagcina setiholela eSivumelwaneni Sesibili seSwatini sanga-1893. Lesivumelwano besivumela kutsi emaBhunu abe nemandla ekuphatsa, avikeleke futsi ashaye umtsetfo eSwatini ngaphandle kwekutsi iSwatini ifakwe eNtilasifali.
Lesivumelwano amange samukeleke emaSwatini. Amangala nje emaSwati kutsi kungani iNdlovukati yemaNgisi seyifuna kutsi baphatfwe beSikhwahlande. Kwabese kutfunyelwa titfunywa temaSwati eNgilandi kutsi tiyovisisa lendzaba. Basuka tingu-10 ngeMphala 1894 bafika tingu-7 kuLweti 1894.
We have been afraid of the Boers. We have lived beside them ever since they came into Transvaal. The country they occupy was once ours, but all our people have been driven from the land by reason of unjust laws and cruel acts of their masters ... We see how happy the people are whom your Majesty has conquered in Natal, Zululand, Basotholand, Pondoland... They live peaceably with the English. Their property is secured to them. They are paid for their services. The Courts protect them against injustice. None of these are enjoyed by the natives in the Transvaal. We therefore pray and implore Your Majesty to save us from destruction, which handing of us over the Boers will certainly mean.
Kusayinwa kweSivumelwano Sesitsatfu seSwatini. Lesivumelwano besesiniketa inkhosi kutsi ichubeke kulawula ngendlela yesintfu kepha emaBhunu besolomane anawo emandla kepha lokunye kumele avunyelwe ngemaNgisi nafunwa kukwenta njengekwakha loliwe.
EmaBhunu angena eSwatini ngemnyaka wa-1895. EmaSwati amange alwe nakungena emaBhunu akhumbula emavi aSomhlolo ekutsi bangachitsi ingati yaletifikanamtfwalo.
Kucaciseleka kwendzawo yabakaNyawo, Mngomezulu naMatsenjwa. EmaKhomishini ekujuba iminyele anga-1866 na-1880 ayekela indzawo lapho bekuhlala khona letibongo letingenhla ingakatsintfwa. Lendzawo isemkhatsini kwemifula Luphongolo neNgwavuma. Emakhosi angaleso sikhatsi lebekahola letibongo bekunguMbikiza ahola bakaMngomezulu; bakaNyawo bona baholwa nguSambana kantsi bakaMatsenjwa bebaholwa nguMtjekelwane.
Kuvakasha kwenkhosi Ngwane Wesihlanu ePitoli ngaMabasa wa-1899 ibitwe nguMengameli Paul Kruger. Kruger abebite inkhosi kuteyicebisa ngekuphatsa nekulawula leSwatini. Bekumele kwakhiwe emahhovisi ekuphatsa kepha ngembi kwekutsi kwenteke loko kwasuka imphi lebeyatiwa ngekutsi yemaBhunu nemaNgisi (Anglo-Boer War) kepha nyalo lesekuvelile kutsi hhayi bo, lena bekuyimphi yaseSikhwahlande kungako seyatiwa nje ngekutsi yiMphi yaseNingizimu Afrika. Lamahhovisi bekumele akhiwe kaManzini endzaweni lapho kwakhiwe khona lihhotela iGeorge khona.
Indlunkhulu Lomawa yabeleka indvodzana tingu-22 kuKholwane nga-1899. Uyise inkhosi Ngwane Wesihlanu wametsa ligama lelitsi nguNkhotfotjeni kantsi gogo wakhe Labotsibeni wametsa lelitsi nguMona. Lamagama anetinchazelo letitsite. Lelitsi Nkhotfotjeni lisho umgololo ingani phela inkhosi beyisolomane ihlala etintsabeni teMdzimba lapho kugcwele khona tinkhotfotjeni. Kantsi lelitsi Mona lisho umona lebewukhona emkhatsini webelumbi babodvwa, belumbi nemaSwati kanye nasekhatsi kwemaSwati awodvwa. Inkhosi Ngwane Wesihlanu yakhotsama tingu-10 enyangeni yeNgongoni nga-1899 emcimbini wencwala. Besekutinyanga letimbili vo icalile imphi yemaBhunu nemaNgisi ngesikhatsi inkhosi ikhotsama. Inkhosi yakhotsama Nkhotfotjeni aseluswane ngako-ke wabanjelwa ngugogo wakhe Labotsibeni. Indlovukati Labotsibeni yabusa wadzimate Nkhotfotjeni wahlanganisa iminyaka lengu-22 lapho atsatsa khona bukhosi tingu-22 enyangeni yeNgongoni nga-1921. Nkhotfotjeni wabese wetsiwa ligama lekutsi nguSobhuza Wesibili.
Kunengi lekwenteka eSwatini ngembi kwekutsi inkhosi Sobhuza Wesibili atsatse bukhosi ngekusho kwaMatsebula, (1993), lokufaka ekhatsi kutsi kuphatfwa kwetemaposi kulawulwe eNtilasifali; leSwatini liphatfwe yiNtilasifali lekuMlayeto lewakhishwa ngulemaNgisi tingu-25 ngeNhlaba ngemnyaka wa-1903.
Umhlaba wesive :39.
Umhlaba wenkhosi :3.
Kantsi netitfunywa tesibili taphindzela eNgilandi kuyokhala ngendzaba yemhlaba lebelumbi besebatentele matsandza.
Imfundvo eSwatini. Ngembi kwekufika kwemfundvo yeNshonalanga, emaSwati bekanendlela yawo yekufundzisa bantfwana lebeyinetigaba letehlukene. Bantfwana bebafundziswa ngako konkhe lokutabenta babe bantfu labakwatiko kumelana nemphilo kanye netinkinga eveni. Bevele seyicalile imfundvo yeNshonalanga nakutalwa inkhosi Sobhuza Wesibili. Empeleni bekucala kufaka imfundvo yeNshonalanga kwaba ngemaWeseli kwase kulandzela beSheshi kanye nemaLuthera. Imbube amange ingene esikolweni semamishinari kepha yakhelwa sikolo lesaba sekucala kwakhiwa ngemaSwati alekelelwa nguhulumende. Lesikolo kwaba yiZombodze. Bekute sikolo sesekhondari eSwatini ngesikhatsi imbube icedza kaZombodze. Kwadzingeka kutsi iphume iyewufunelwa sikolwa ngaphandle kwelive. Loku kwaba netinkinga kepha ekugcineni ngenca yekuphikelela kwagogo wayo, Labotsibeni yayiswa eLovedale, eKoloni ineminyaka lengu-15 budzala. Kantsi neSwatini tikolwa tase tiyandza ngesikhatsi sayo inkhosi.
Kukhotsama kwaLabotsibeni nga-1925, lowaba nesandla lesikhulu ekwakheni sive semaSwati ngesikhatsi asabambele Ingwenyama.
Kukhotsama kweNdlovukati Lomawa nga-1938 lokwashiya sive simangele ngoba kwakhetfwa dzadzewakhe Nukwase kutsi atsatse sikhundla sakhe.
Kutfutfukiswa kwetemphilo. Bodokotela bebayindlala kakhulu kantsi netemphilo nje betingekho ecophelweni lelisetulu. Nga-1918 bekunesibhedlela sinye kuphela eMbabane. Kwabhedvuka tifo letinyenti eSwatini letifaka pokisi, malalaveva, bulephere. Loku kwenta kutsi temphilo titfutfuke ngekufika kwabodokotela labavela emaveni lehlukahlukene.
EmaSwati alekela emaNgisi emphini. Emphini yeKucala yeMhlaba emaSwati akhipha emabutfo langu-67 kanye nemali lengu-Â£3 000 aniketa emaNgisi. Leyo mali yatsenga tindiza letimbili. Emphini yeSibili yeMhlaba emaSwati atfumela emabutfo langu-3 836 kuyosita emaNgisi. Nga-1947 emva kwemphi Inkhosi George Wesine anemadvodzakati akhe lamabili (lomunye wabo kwaba yiNdlovukati Elizabeth) wavakashela emaSwati endzaweni leyatiwa ngekutsi yiGoedgegun ketewubonga emaSwati ngelusito lwawo emphini. Lendzawo yase icanjwa ligama lelisha lekutsi yiNhlangano ngoba phela kwahlanganwa khona nenkhosi yemaNgisi.
Kutfutfukiswa kwetimboni netekulima. Emva kwemphi yesibili leSwatini laba nenhlanhla kutfola kutfutfukiswa kutetimboni netekulima.
Tinhlelo tekubuyisela umhlaba. Inkhosi Sobhuza Wesibili yabona kutsi inkinga yekweswelakala kwemhlaba iyandza ngako-ke yase icela kuGeorge Wesine kutsi umhlaba loniketwe emaSwati wandziswe.
Kubekwa kweNdlovukati yemaNgisi. Inkhosi yaba nenhlanhla kutsi yetsamele kubekwa kweNdlovukati Elizabeth Wesibili nga-1953.
Kutfolakala kweNdiphethe. Ingwenyama Sobhuza Wesibili walwa imphi yekucocisana leyagcina iphumelele ngekutsi leSwatini liniketwe iNdiphethe tingu-6 ngeNyoni ngemnyaka wa-1968.
Kuvuselelwa ketiNkhundla. Imbube ngemva kweMphi yeSibili yeMhlaba yavuselela inchubo lendzala yetinkhundla.
Kuvuselelwa kwemasiko. Akungabateki kutsi Imbube ngiyo leyavuselela emasiko lebesekatsandza kwenganywa emasiko asenshonalanga.
Kukhotsama kweMbube yemhlaba. Ngemnyaka wa-1982 enyangeni yeNgci tingu-22 lifu lelimnyama lehlela emaSwati ngekutsi alahlekelwe yiMbube yemhlaba sikhatsi kungu-14h30. Njengelisiko lemaSwati INdlovukati Dzeliwe kwaba ngiyo lebamba bukhosi. Ingwenyama yakhotsama ineminyaka lengu-83 nenyanga yinye. Kutjalwa lokukhulu kwesive kwaba ngemhlaka 3 Imphala nga-1982. Ngalelolanga kwagcotjwa Indlovukati Dzeliwe njengelibamba lebukhosi.
Ingwenyama nga-1966 yateka Ntombi Tfwala. Ibutwa kutsi imtekelani yatsi ilayelwe ngulabaphansi kutsi loyi utewakha indlu yakhe. Nangempela nga-1968 tingu-19 enyangeni yeNyoni LaTfwala watala lijaha lelacanjwa nguLaMatsebula labengumfelokati weNkhosi Bhunu kutsi nguMakhosetive. Indlovukati Dzeliwe besolomane ibambe tintsambo ngesikhatsi Imbube lencane isafundza eNgilandi. Kepha kwahamba kwahamba INdlovukati Dzeliwe yehliswa esihlalweni, kwabekwa unina weSilo, LaTfwala kwaba nguye lobambela iMbube. Ngemnyaka wa-1984 kwakhiwa umuti webukhosi lomusha bawakhela iMbube lesesikolweni. Unina bekunguye lowenta yonkhe imisimeto esikhundleni sendvodzana yakhe. Lomuti watiwa ngekutsi kuseLudzidzini. Kantsi futsi kulapho iMbube bayiniketa ligama lelisha lekutsi nguMswati Wesitsatfu. Lapha kulesigodlo ngulapho iNgwenyama itawenta yonkhe imicimbi yesive lefaka sibhimbi, simemo, sibhimbi sekutfomba, kukhehla, kubala nje lembalwa.
Emabutfo eNgwenyama Mswati Wesitsatfu atiwa ngekutsi nguLindimpi. Kantsi phela Sobhuza Wekucala bekaneBalondolozi, Mswati wesibili aneNyatsi, Dlamini Wesine aneNdlavela, Ngwane Wesine aneNgulube kutsi Sobhuza Wesibili aneBalondolozi futsi. Lokubalulekile kutsi emabutfo eNgwenyama bekubontsanga yakhe, kungibo labamsingatsako nakunemicimbi yesive. Umntfwana Makhosetive wabekwa ngalokusemtsetfweni ebukhosini tingu-25 kuMabasa nga-1986.
The Coronation of the Crown Prince Makhosetive as King and Ngwenyama of Swaziland is hoped to end the internecine wars among members of our revered Royal family and others who get themselves involved in Royal affairs.
The entire nation has in fact calmed down from several shockwaves caused by political upheavals after hearing the announcement of the Coronation of Umntfwana Makhosetive.
Even those who had cause to dissent are now in doubt as to the worthiness of their intentions. For, Swaziland, 1985 has been a year of trauma and agony. Many political upheavals have been experienced including the downfall of political veterans.
(Times of Swaziland, 30.12.1985 p1).
Inkhosi Mswati Wesitsatfu lokubalulekile ngaye kutsi ilandzela etinyaweni teNgwenyama leyakhotsama ngekutsi emasiko iwagcine njengobe anjalo. Lokusandza kuvela nje kuvuselelwa kwelisiko lemcwasho ngasekupheleni kwemnyaka wa-2001. Loku kubaluleke kakhulu ngobe kutawusita ekuncandzeni kubhebhetseka kwesifo sembulalave, i-AIDS. Kantsi futsi Inkhosi seyibeke indvuna lensha eLudzidzini ngasekupheleni kwemnyaka wa2001, lowo-ke nguBabe Jim Gama lowatiwa ngekutsi nguMbhokane. Ngalamafisha umlandvo wemaSwati ubekwa lapha. Kubalulekile noko kugcizelela kutsi sive sisive ngeNkhosi yaso kungako esikhatsini lesinyenti lapha bekulandvwa ngemakhosi ngobe phela ngiwo lasive. Inkhosi iyinkhosi ngebantfu bayo. Nawati umlandvo wenkhosi usuke wati umlandvo wesive. Emasiko emaSwati lahlala eSwatini nalawa lahlala eSikhwahlande afana ncimishi ngaphandle nje kwekutsi lawa lahlala eSikhwahlande asangenwa ngumbuso manje tindzaba temasiko awasatihambeli etulu. Kepha lokujabulisako kutsi nasewasetinkingeni ayabuyela emasikweni.
<fn>ML. Chapter2.2011-04-05.ss.txt</fn>
Emasiko nemihambo yesive ngiko lokukhombisa kutsi leso sive siyini. Phela ana sive singenawo emasiko kanye nemihambo lapho sibambelele khona, kufana nekutsi sivele sifile leso sive. Esikhatsini lesiphila kuso lomuhla live selaba ngulelicakile ngobe emasiko nemihambo kwabhecwa kwaba yintfo yemacaba lengenamsebenti. Bantfu labanyenti bayacakeka nababona umuntfu avunulile. Empeleni kuvunula lamalanga sekutsatfwa njengentfo lemangalisako. Nangabe ulicobile uhamba edolobheni, ngicinisile kutsi bangajika nawe bantfu bamangele kutsi lowekunene uvelaphi. Angeke bawaswele emagama labangakucaphata ngawo, kukhombisa kutsi wena awuyati imphucuko.
Lokwadala loku kutsi nakufika labekubulwa tinhlitiyo, bafika batsi basiletsela imphucuko, batesikhipha ebumnyameni bekugcoka tikhumba. Loku kwaba liphutsa lelikhulu ngobe phela tonkhe tive letikhona emhlabeni kunalapho tasuka khona tatfutfuka-ke tadzimate tafika kuleli zinga lesetititfola tikulo kulamalanga. Kute sive lesadzabuka sigcoka emabhuluko. Kantsi futsi imvunulo ayisho kutsi sevele unguloko lokwembetse kepha kungekhatsi emntfwini. Kuya ngekutsi lowo muntfu uphila yiphi imphilo. Umonakalo lokhona eveni ikakhulu ngekulahleka nekubukelwa phansi kwemasiko, sekumele sisale silalisa tibutsa ngobe laba labangevani nemasiko banencokodvo.
Lapha sitawubuka emasiko nemihambo yemaSwati kutsi ingaba nasiphi sandla ekuvuseleleni buntfu bebantfu. Lamasiko nemihambo kutawubukwa kuchatsaniswa naloku kwesilumbi kubona kutsi ingabe konakelephi uma kukhona lakonakele khona. Kutawusikwa lelijikako kunaku lokulandzelako: kuganana, kulobola, kugidza umtsimba, kukhinyabeteka kwemendvo, umgcwabo, kuzila, kubuyisa umuntfu ekhaya, tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona, kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nemvunulo yemaSwati nekutfutfkiswa kwelulwimi.
Kuteka kungumhambo wato tonkhe tive letikhona kulomhlaba. Empeleni nguMvelinchanti lowabeka kutsi bantfu batawutekana batalane bandze (Genesisi 1:27). Nalapho kukhulunywa khona embhalweni longcwele kutsi bantfu bangatekani, kusuke kungumbono walowo muntfu futsi lawukhuluma sakulesinye simo, angasenayo inkhanuko yalapha emhlabeni. Phela evini leNkhosi, Pawula ubeka umbono wakhe kutsi kube kuya ngaye ngabe vele bantfu abatekani ikakhulu laba labasebentela iNkhosi. Ukusho loku nje ngobe abona kutsi nasebanemiti batawunaka kwemindeni yabo, bakhohlwe ngumsebenti weNkhosi (KubaseKhorinte Besibili 7:25-35). Loku wakusho emva kwekutsi sashaywe lunyati, angasasuye Sawula. Besekete lilukuluku nenkhanuko njengendvodza. Besekaphila imphilo lehlukile kulena letayelekile. Kepha ubuye asho vele atsi indvodza kumele ibe nemfati wayo kanjalo nemfati abe nendvodza yakhe.
Nawuteka umfati ngesiSwati usuke wakha buhlobo lobukhulu kuleyo mindeni yenu. Kubangumtfwalo wabo bonkhe labatsintsekako kuleyo mindeni kubona kutsi lobo buhlobo buyanakekelwa ngekusho kweLikomidi LeMtsetfo neMihambo yesiSwati, bacashunwe eTikhatsini TemaSwati 28 Indlovulenkhulu 2001. Loku kufakazelwa kutsi umfati akendzi endvodzeni yakhe kuphela kepha wendza ngisho nakubekhakhakhe. Kukhulumisana kwemindeni akwentiwa ngemaSwati kuphela kepha nebaTswana benta njalo. Kuba netinkhulumo tekuhlanganisa loku lesekucalwe ngulaba lababili.
"Bamalome" will then be asked by the parent of the young man to go to and ask for "sego sa metsi". Negotiations will then take place between the two families. This process of negotiations can take place a long time even more than a year before a settlement or agreement is reached.
(Makobane nalabanye, 1995:75).
Loku kuhluke kakhulu kunaku kwesilumbi ngobe khona umfati ushada nendvodza yakhe bemndeni abanalo lilungelo ngekwemtsetfo kutsi kube khona labakwentako kulowo mshado. NgesiSwati nakendzile umfati ngisho nanobe seyishonile indvodza yakhe, uyachubeka ahlale nabo bemndeni ate afele lapho nakatsandza. Ngesilumbi lingawa licoshwe tinkhukhu nangabe umshadikazi angavuma kuhlala nebemndeni indvodza yakhe seyishonile. Kutekana akukajutjelwa iminyaka kutsi nayintfombi seyinaleminyaka seyingahamba iyokwendza kepha kubukwa kutsi nje nase ikulelibutfo lelinje. Lapho isuke vele seyivutsiwe, seyiyingcuce icinile. Nakungenteka itekwe ingakafiki lapho lowo lowente loko uhlawuliswa inkhomo lekutsiwa yemabhaca ngekusho kwalabadzala. Phela ngesiSwati akumane kutekwane kepha intfombi nelijaha bacale bajumisane[1]. Kepha kujuma akusho kulala. Kujuma kusita kwetayelisa labantfu lababili labatsandzanako imphilo yemindeni yabo. Asitsi nawutsi uvakashela singani sakho, uve bantfu bakhuluma, bagidzagidza busuku bonkhe, utawubona kutsi hhayi lapha kwangatsi angeke kulunge nangiteka khona. Kanjalo nentfombi nayijumile, ingabona kutsi imphilo yalelikhaya ingayifanela nobe cha.
NgesiSwati kusonywa kabili. Intfombi uyayisoma kuba singani uphindze uyisome futsi kutsi ibe ngumfati wakho. Nangabe ivuma nasewuyisomela kuba ngumfati, kukhona imisimeto leyentako kukhombisa loko. Lokunye kwako kuba kuluma umgoco kulandzelwe kuphuma elawini ishaye umvalo ngesikhali. Kuvana kwalemindeni lemibili kubaluleke kakhulu. Nakungenteka kube khona kungevani ekhatsi kwemindeni, kuyema konkhe. Ngekwemshado wesilumbi, umuntfu nasekaneminyaka lengu-21 usuke sekakhululile kutsi angahamba aye enkantolo, afike acele incwadzi yemshado nalowo latsandzana naye. Fakazi angatsatsa nobe ngubani lahlangana naye emgwacweni akunankinga. Labo bantfu ngekwemtsetfo sekutawutsiwa bangumfati nendvodza.
NgesiSwati angeke nakancane intfo lenjengaleyo yenteke. Bekwenteka ngalesinye sikhatsi utfole kutsi intfombi iyendziswa. Betitincane tigameko lapho bewutfola khona kutsi intfombi iyala kwendziswa. Loku bekubangwa kutsi nakwentekile yacatjangelwa kwendziswa, kusuke kubukwe inhlalakahle nelikusasa lelihle layo. NgesiSwati bantfu lababili bahlanganiswa ngengati yesilwane. Kantsi futsi lokubalulekile kulendlela yekutekana kutsi umfati wendza kanye. Ngesilumbi ungashada kaningi ngendlela lefunwa nguwe ingce nje nawutakwati kuloku udzabula lesitifiketi. Nakayowendza umfati kutsiwa uyafa ngobe vele sewuyofela lapho. Phela lesilwane lesibulawako nangabe kuganwana, sisuke sihlanganisa emadloti alemindeni lemibili. Ingani phela umfati nakasuka kubo uyabikwa emadlotini akubo, kuhlatjwe kutsiwe nangu bani sewuyahamba, mvuleleni indlela. Kantsi nangesikhatsi afika lapha ekhakhakhe kuyabikwa emadlotini akubo kutsi nangu Labani sewufikile lapha, utewendza bese emadloti ayamemukela. Loku lokwentiwa ngemaSwati kucishe kufane naloku lokwentiwa sive semaZulu ngekusho kwaKhumalo (1997). Phela konkhe lokwentiwako ngesintfu kuyabikwa kubanikati belikhaya kutsi bakubusise.
Naso-ke isilwane enginibikela ngaso. Sengathi-ke ningakwemukela nonke ngezandla zombili nangezinhliziyo ezimhlophe. Sikhulekela okumhlophe kodwa okufana nezihlabathi zolwandle.
Loku lokungenhla kuyakhombisa kutsi banikati belikhaya baningi kungako nawukhuleka emtini wendvodza ubabita ugcine lawati khona banikati baleso sibongo. Ngesintfu banikati belikhaya ababonwa kepha bahlala njalo bakhona futsi ngibo labagcina baphephise lusapho lalowo muti. Letinyatselo letilandzelako ngito letilandzelwako ekutekaneni kwebantfu ngesiSwati. Lapha kufakwe netinhlobo tekuganana kusita laba bakitsi lesebakhohlwa nobe laba labangati sanhlobo kutsi ngesintfu sakubo kugananwa njani. Phela kubhalelana tincwadzi nekushayelana tincingo yintfo lensha emaSwatini, ngingatsi esintfwini nje vele ayatiwa.
Loku kuluhlobo lwebuhlalu lobugatjiswa lelo jaha leselibe nenhlanhla yekuganwa. Kuvamise kutsi intfombi iphatsise umngani wayo kutsi abunikete umngani wayo kutsi abunikete lelo jaha. Phela lapha ngulapho kuvela khona saga lesitsi: 'Lucu aluhlangani entsanyeni'. EmaZulu nanawo anako loku, ingani phela anaso lesaga lesinjalo. Kulesinye sikhatsi intfombi ingaluka luhlongwa esikhundleni sekwenta buhlalu. Emva kwaloko kulindzeleke kutsi lelo jaha leliganiwe libese liyoyicela ngalokusemtsetfweni intfombi leyo ekhaya kubo.
Lena yindlela yekugana leyentiwa yintfombi nangabe seyincumile kutsi ivele ivumelana nelijaha, iyalitsandza emva kwekutsintsana nabontsanga yakhe. Loku kwentiwa ngekutsi intfombi icele letinye tintfombi letibontsanga yayo endzaweni yakubo kutsi tivunule bese tiyahlehla, tifike bese tiyahlabela tigidze ngasemabaleni akhabo lijaha. Kuleyongoma letisuke tiyihlabela tiyaligagula libito lalelojaha, tiphindze timbite kutsi asondzele titomgana. Manje loku kukhombisa kutsi bekute lokufihlwako nakuganwana. Batawubese bayabindza laba labampheleketele bese iphuma yodvwa lentfombi letogana, iyahlabela, igidze kubone nanoma ngubani lokhona lapho ngiyo-ke letogana.
Kulendlela lena intfombi ivele ivumelane nelijaha ngaphandle kwekwatisa ngisho nebatali bayo. Nalapho iyabamema batali bayo kutsi bayogidza umtsimba lena ekhabo lijaha. Phela ngesiSwati tinkhomo temabheka tifunwa umfati sendzile, hhayi lokwesilumbi kwanyalo kwekutsi sekucala kulotjolwe kunguma umfati agidza umtsimba. Emva kwekugidza lowo mtsimba, bakabojaha bayaye bangabopheleki kutsi bayishaye inkhomo yekuyoyicela lentfombi.
Kucabangula ngulenye indlela yekugana lebeyisetjentiswa tintfombi natifuna kugana lijaha. Lelisu leli belisetjentiswa yintfombi ngekutsi ivele iye ekhabo jaha iyocela umbhidvo. Nayiya lapho ivame kupheleketelwa bontsanga yakhe kanye nagogo wakhe. Kutawutsi-ke nasebalapho kubonakale kutsi vele bete ngani. Lelijaha lelitewuganwa belibitwa, kukhulunywe nalo, ibe seyiphelile indzaba lapho.
Lena yindlela yekuvakashelana kwalaba lababili labatsandzanako emalangana, imvamisa akwengci kulamatsatfu. Kujuma akusiko nani loku lesekuvamise lamalanga kutsi intfombi ivakashele lijaha ebusuku bese kutsi ekuseni ngembulukusa iphindzele kubo lentfombi ingakabonwa. Futsi loko kufana nekudlala ngemlilo emenweni ngobe kutsiwa bayawetana nekuwetana lapho. Nangabe ngulentfombi levakashele lena ekhabo jaha abalali ndzawonye. Indzaba yekwewetana vele ayiphatfwa ngoba phela ngesiSwati kutsatfwa ngekutsi akumane nje kungenwe esibayeni semnumzane kungakentiwa imisimeto yakhona. Labanye bebatsi nakwentekile balala ndzawonye bate bafika esigabeni sekuhanjelwa yingati banatsana, lijaha belitihlonipha lingalingisi indvodza ilele nemfati wayo. Lelijaha belimane liphefumulele emvalweni. Kulesinye sikhatsi lentfombi nayifundzisekile kahle, beyivele yale itibutsise inyandza. Libabatse lijaha liyayinamatsela, yale kube ngumshikashika kute kube ngiko loko ibe solomane ilwela kugcina buntfombi bayo. Nayinemandla beyivele lokwelijaha nakuyinsutelansikeni kusacatwe lekhashane nasekutsi kufuna kutinamatsisela kulentfombi. Phela ngesiSwati kwewetana indvodza nemfati kuphela. Kulala kwelijaha nentfombi kufana nekudlala ngemlilo emenweni.
Kutsiwa lokwa ekuseni ngembulukusa bogogo bebayihlola kutsi isaphelele yini. Nakungenjalo bekungena uyise welijaha atoyibukisisa lentfombi. Uma abona tindlebe tiya lena nalena njengetembongolo, abevele atsi ngeke atikhiphe tinkhomo. Kusho lapha lomuntfu lomdzala abefuna kutenelisa kutsi lesingani selijaha lakakhe simuntfu sibili. Phela labadzala kubatsatsa sikhatsi lesincane kufundza umuntfu, ingani sebanemalanga baphila. Ngalesinye sikhatsi kuyenteka lobabe akhulumisane nemusa wakhe kuva kutsi kuhambe njani ebusuku. Nakatsi akayitfoli indlela abese uyajabula loyise atsembise kutishaya tiphelele. Kepha uma litsi lelijaha litfole indlela seyihambeka, uyadvumateka lomuntfu lomdzala, avele atsi angeke atishaye tiphelele njengoba loko kutawube kukhombisa kutsi nayo lentfombi ayikapheleli. Ngesilumbi-ke akukho konkhe loku ngobe ngisho nobe ichuta akunandzaba. Kutsi umshwedla sewunabangaki bantfwana, akuhluphi kuvelwe kuyobhaliswa sitifiketi batakhele indlu yabo bahlale.
Emashayangantfonga ngesiSwati kukukhipha tinkhomo tiyiswe ekhabo mfati wakho. Loku kwentiwa ngumndeni wekhabo ndvodza. Esikhatsini lesinyenti uyise welijaha nguye lolokhipha letinkhomo. Natikhishwa letinkhomo kubikelwa banikati belikhaya kutsi naku lokuphumako kuyaphi. Loku kwentelwa kutsi phela babavulele indlela kantsi nalaba labatawutekana babenenhlanhla. Umnumzane nobe likhehla lalapha ekhaya liyabika kulabadzala kutsi nayi imphahla seyiyaphuma iyofuna sihlobo lesihle.
Nina basekutheni! (Ebathakazela). Nina bakabani kabani kabani! (Ebathopha). Nazo-ke izinkomo zenu seziyaphuma esibayeni senu. Ziphuma nje ziyolanda umfazi ukuba azonizalela phakathi kwamagceke ukuze ulibo lwenu lume njalo! Sinxusa isibusiso senu ukuba siphume nazo nokukhanya okusimeme ekuphenjweni kwalo mlilo.
Kudzala-ke emalobolo bekakhishwa sekatekiwe umfati wagcotjiswa libovu wagidziswa. Kepha nyalo ngenca yekuntjintja kwetintfo lekubangelwa butulujane bebantfu tinkhomo sengito leticala embili. Nawungenato tinkhomo bekungasho kutsi awunawukumteka umfati. Umfati bewumteka kepha bekukhulunyiswana ekhatsi kwalemindeni letsintsekako. Lapha bekuvunyelwana kutsi letinkhomo utatikhipha ngesinye. Loku bekusho kutsi umntfwana wakho wekucala utawutsi nakalotjolwa bese leto tinkhomo tiyiswa lekhabo mfati wakho. Kepha-ke nobe ungenato tinkhomo temabheka, insulanyembeti yona bekungakhulunywa ngayo ngobe bekumele nakanjani uyikhiphe. Loko bekuyindlela lephilako futsi leyenta bantfu bahlale ngekuthula. Ngemshado wesilumbi-ke angeke sewucale utsi utawushada ungakaloboli wacedza. NgesiSwati bekubakhona ngisho emangcibo[1] lekuyintfo lengasatiwa nyalo kantsi kudzala bekuphilwa ihlonishwa futsi lenchubo lenjena.
Emashayangantfonga abengasiyo ibhizinisi njengoba sesibona namuhla kwenteka.
In its origin lobola was nothing but a token of appreciation presented by the fiance to the parents of his future wife, as a way of thanking them for bringing her up for his benefit. It was not even to compensate them for losing her since they believed that the future home of a girl is at her in-laws. Accordingly they would be very worried if she grew to be an old spinster.
Natifika tinkhomo kulomuti letiletfwe khona bekusuka gozolo amemete atsi: siyalobola gogo, atisho imibala yetinkhomo lebete nato nebulili bato ngelobukhulu bugagu lobu.
E! Nina basekutheni! (Ethaphuza izithakazelo). Sesingangani ngezinkomo zenu zesibopho sothando. ngifika nazo zonke ngothi lwazo ziholwa yinsingizi isuka (isithole sokumemeza). Ngiphethe amaqanda kawayiba (Esho ezibala zonke ngothi lwazo).
Tihanjiswa nje tinkhomo sekuke kwacociswana kwevakala kutsi lukhalo lwakulowo muti lungakanani. Nasetemukeliwe letinkhomo kunemsimeto lekumele wentiwe ngumnumzane welikhaya. Phela njengobe kushiwo ngetulu yonkhe intfo yesintfu iyabikwa.
USokhaya uma esezishunqisela, uyazethula koyise mkhulu ngokubabiza. Yindlela lena enganandlela yokuyigwema ukuze oyisemkhulu bangazibuzi ukuthi ezaphi lezi zinkomo ezigcwele isibaya. Uzibika nje ngoba bezibikiwe ziphuma, umahluko ukuthi unxusa okhokho bakhe ukuba bazemukele.
Emagama lababikela ngayo labantfu labadzala kuba ngemagama lachazako kutsi kwentekani futsi kuba nekucela kutsi labadzala bakhanyise indlela.
Nina basekutheni! (Ebathakazela). Nina bakabani kabani kabani ! (Ebathopha). Nazo-ke izinkomo zomntanenu sezingene phakathi kwamagceke omuzi. Zemukeleni nina basekutheni izinkomo zenu, nizigcobe isibunge salapha ekhaya ukuze ziwashaye alakanye kugcwale isibaya senu. Zaluseni nizivikele ezifeni zonke nina bosibanibani nithele inhlanhla kuzona. (Kokunye usuke esebasho ngezibongo zabo).
Tinkhomo atimane tishiywe nje kungakabuswa. Labakhongi bayabusiswa kulelo khaya, bahambe bamnandzi. Kantsi nalabadzala bahlatjelwa lokutsite babongwe phela njengelisiko. NemaZulu anawo lomsimeto ngekusho kwaNtombela (1996). Kantsi nasekuphele konkhe, bakhongi bahlatjiswa tingege babuse. Tingege tichaza kutsi konkhe sekuphelele. Nakungakahlatjwa tingege kusuke kungakapheleli kutekana ngesiSwati. Akucaciswe lapha kutsi nchantilini loku bekubanjalo ingani phela umtsimba bewugidvwa kungakalotjolwa, kusakhishwe inkhomo yekuyocela lukhalo kepha nyalo emaSwati sakucadzisa loku ngobe naku sekucalwa ngekulotjolwana kungagidvwa umtsimba. Tingege setikhombisa kona kutsi bakazibani sebatishaye taphelela kungako babongwa ngekuhlatjiswa kubuswe kulelo khaya.
EmaSwati emandvulo bekangayati intfo lekutsiwa ngumshado. Nanyalo nje basekhona labo lababambelele emasikweni bangeke nani bavumele bantfwababo bashade. Lokumangalisako nyalo kutsi bantfu ubatfola sebenta konkhe. Bayashada babuye bagidzise umtsimba ingani phela nobe angatsi umuntfu sewuphumile emasikweni ngobe abucaba kepha ngekhatsi kuye kukhona kutsi ungumuntfu futsi uyohlala angumuntfu kudzimate kufike ekugcineni kwemalanga ekuphila kwakhe. Lamalanga bantfu sebenta sijabane. Bashada bagidze ungati kutsi seyini lemboza labayentako.
The phenomenon of marriage for a modern African Christian is a confusing experience. For an average African Christian to get married they must go through a traditional African process, then a civil marriage and lastly some Church process of marriage.
(Makobane nalabanye, 1995:73-74).
Lapha kubekwe kwacaca kutsi vele bantfu badvungekile mayelana nekutekana. NgesiSwati kugidza umtsimba kungumsimeto wekumukelwa kwamakoti ngalokusemtsetfweni ekhakhakhe ngekubeka kweTikhatsi TemaSwati, 28 Indlovulenkhulu 2001. Ngekwemhambo makoti ucelwa asekubo kepha kulamalanga ugidza savele ahlala ekhakhakhe. Kugcotjiswa kwemfati ngelibovu ngusona sifungo lesisemtsetfweni sekumhlanganisa nebekhakhakhe lapho sebayawuhlukaniswa kufa kuphela. Indzawo lenakekelwa kakhulu nakugcotjiswa libovu buso. NgesiSwati umuntfu ubitwa ngekutsi ungumfati wabani nasagcotjiswe libovu ngulabo labafanele bekhakhakhe. Dlamini, (1995) ubika kutsi umuntfu lomsikati bekeva buhlungu lobuphindziwe nangabe angamtfoli lotamteka. Intfombatane beyikhula vele yati kutsi kumele iyokwendza naseyikhulile.
Ngekwemtsetfo nemhambo wesiSwati umfati ugcotjiswa libovu kanye. Lelo bovu aliphindzi nani ligezwe kepha ngekusho kwaBabe Jim Gama, babe wemfati angaligeza lelo bovu nangabe laba labamgcobisa lomntfwanakhe bakwenta loku ngendlela lengekho emtsetfweni. Laba labateka lomfati lonjalo bahlatjelwa inkhomo yekuvimba inhlamba kutsi bangamtfuki laba layowendza kubo. Umfati nasagcotjiswe libovu ngisho noma angaze ahlukane nendvodza yakhe ngekuvumelana kwemindeni angeke nani aphindze agcotjiswe libovu embili. Lokwentekako nangabe sayogana embili, umane agcotjiswe liphehlake lokungenani esikhundleni salelibovu. Phela nangabe makoti agidza umtsimba kunetingoma takhona letihambelana nalesimo. Ingoma letayelekile nalevame kakhulu kuba ngunayi lengentasi.
Yehha hhemhi, ahhe mhi, ahhe mhi.
Yehha hhemhi, ahhe mhi, ahhe mhi.
Umtsimba ungenisa ngaLesihlanu ebusuku, ufike uniketwe indlu lotawuhlala kuyo. Ekuseni ngembulukusa uya emfuleni lapho uhlaba imbuti khona kantsi phela vele nanawo usuke kukhona lote nako. Imisimeto leyentiwe ekhaya lakubo makoti ifaka nembuti imbala. Kulisiko lebantfu kutsi kwentiwe imisimeto lehambelana nemtsimba. Westermarck (1926) ukubeka kucace kutsi vele lemisimeto iyentiwa.
The various marriage rites are performed for many different purposes. Some of them have different reference to the separation of the bride from her old home.
Nasewukhuphuka umtsimba emini timphahla tamakoti titfwalwa ngudzadzewabo. Letimphahla tifaka ekhatsi licansi lamakoti phela ngulo latawulala ngalo lekhakhakhe. Nyalo ngesilumbi sekuba ngumbhede latsengelwa wona makoti. Kuyagidvwa-ke kube mnandzi emacembu lamabili achudzelene. Ekuseni ngembulukusa ngakusasa, ngeLisontfo phela makoti ungeniswa esibayeni ayomekeza. Lapha kuvamise kutsi kube nebemndeni kanye netihlobo letisedvute letetsamela lomcimbi lobaluleke kakhulu esiveni semaSwati. Dlamini (1995) ukuchaza kahle kumekeza ngobe phela vele loku kwatiwa futsi kubuye kwentiwe ngulabasikati.
This ceremony is part of the Swazi wedding, when the bride moves into the cattle kraal at the home of her in-laws with other women to sing and cry. The ceremony is held at the crack of dawn on the last day of her wedding. The songs that are sung evoke sorrow in the bride so that she cries. The women stand at the sides of the kraal. The bride is the one who makes some slow movements towards and from the kraal outlet. She stands holding a spear that is pointing down and wearing only the traditional skirt. She then cries in a controlled voice. The other women sing for her those songs that will make her cry very bitterly. They also take turns in crying in the same controlled voices.
Kunetingoma takhona letihlatjelwako lapha kumekezwa. Leto tingoma atimane nje tihlatjelwe noma nini kepha tihlatjelwa ngalelilanga kuphela. Levamile ingoma lapha ngulena lelandzelako.
Yelababe, ngitayifel' inkhonto.
Yelababe, ngitayifel' inkhonto.
Dlamini (1995) uchubeka atsi kumekeza kulicophelo lemtsimba. Ngulapho labadzala bajabula khona kutsi hhayi umtsimba uhambe kahle. Lokunye lokuvelako lapha kutsi ngeLisontfo gozolo uyaye ayewubikela laba bekhabo makoti kutsi kutfolweni kumakoti lowo. Uma ngabe kutfolakale kutsi indlela seyivutsiwe, gozolo abefika abonge kulaba bakabomakoti kutsi cha siyabonga makoti lenisiletsele yena kepha nali liselwa lelivulekile. Loku kuyinhlamba lembi kabi. Kantsi uma kutfolakale kutsi indlela ayitfolakali bekabonga angabaniki lesipho lesiliselwa.
Loku kwenteka ngekukhishwa kwenyongo yelugege bese ijojetelwa kumakoti kusashiwo leti tifungo tekutsatfwa kwakhe. Phela ngesiSwati makoti uyafunga nakatekwa. Letifungo utenta kuva wonkhe umuntfu kepha akafundzelwa tona bese ulandzela umfundisi njengobe kwenteka emshadweni wesilumbi. Kepha makoti usho lokuphuma ngekhatsi kuye abuye akhale futsi kufakazela loko. Emva kwaloko utawubese uyayifutsa gozolo kute atoyigaba makoti. Kutawubese kufuneka inhlanti yakhe makoti le nangabe ikhona, itayitsatsa kuye makoti nayo iyigabe esandleni sangasencele. Lolu phela luphawu lwekutsi umsebenti sewentiwe wadzimate wafika ekugcineni.
Umhlambiso ngesiSwati kuba tipho letiniketwa bekhakhabomakoti baniketwa ngumakoti wabo. Kuyaye kubone bekhabo mkhwenyane kutsi bobani lekumele bahlanjiswe. Kungumsebenti wabo-ke kutsi babatise bekhabomakoti kute nabo bakulungiselele kahle loko. Bantfu abafani kuyake kushiyashiyane kwenta kwabo mayelana nalomcimbi kepha labavamise kungasali nakuhlanjiswa bogogo, mkhulu, lusendvo, umntfwana welibovu, gozolo kanye nemkhwenyane lucobo lwakhe. Letipho lekuniketwana ngato tiyehlukahluka, kuye ngalowo mndeni kutsi ufuna kubaniketani laba bekhakhamntfwanabo. Kudzala bekwatiwa kutsi kuhlanjiswa ngemacasi, tinjujo, imishanyelo nalokunye nje lokwentiwe ngatandla. Lamalanga bantfu sebaniketana ngisho nemibhede imbala. Kutsiwa etinsukwini talomuhla bantfu bahlambisa ngekutsi bayakhona yini, kepha kuyelana kakhulu nemalobolo ngoba phela nguwo lasetjentiswako ekutsengeni umhlambiso. Besekushiwo kutsi bantfu banyalo sebabhica sintfu nesilumbi kangangekutsi ngisho kanye laba labashade silumbi sewubatfola nanabo bahlambisa. Kulukhuni-ke bantfu kubayekelisa intfo lesengatini yabo nanoma loku kwenta kutsi kube nesibhicongo lesingatiwa. Phela emshwadweni wesilumbi kukhona nakhona kuphana tipho kepha imvamisa kuba tipho letiniketwa emva nje kwemshado futsi tiphutselwe emaphepheni ebukhatikhati. Lapho-ke wonkhe umuntfu uyanikela ngesipho lanaso ngisho nangemali imbala. Kantsi umhlambiso wabo laba labashade ngesilumbi kuvamise kutsi laba labahlambiswako babhale luhla lwetintfo labatifunako balinikete bekhabomakoti. Lokunye lebesekushiwo ekucaleni kutsi nabo laba labashada umshado wesilumbi bayawafuna emalobolo lekuyintfo yesintfu. Phela ngesintfu emalobolo anika ligunya umkhwenyane kutsi atale labatawuba ngebakhe ngalokuphelele. Uma kungenjalo basenekudliwa bekhabomfati.
The Swazi say 'A child is one blood with its father and its mother', but if a man has refused to perform the recognized marriage ceremonony the children will belong to the mother's kin. The indisputable, but by no means sole, evidence of legal marriage is the acceptance of by the bride's people of a number of cattle known as emabheka under the custom of ukulobola.
(Radcliff-Brown naForde, 1975:88).
Kuyenteka umuntfu ateke kutsiwe utawulobola ngesinye noma kube naletinye tinkhulumo letitawenta kutsi lamashayangentfonga angalandzeli umtsimba njengalokwetayekile. Kepha lokubalulekile lapha kutsi konkhe loku bekuhlanganiswa ngulemindeni lemibili letsintsekako. Umhlambiso phela kusuke sekubongwa kutsi cha nine bakabani siyabonga lenisentele kona nemntfwanetfu setsemba utawuphatfwa kahle.
NgesiSwati bantfu lababili bangatsatsana ngekusho kweTikhatsi TemaSwati 28 Indlovulenkhulu 2001, kute kwehlukana kute kulamule kufa. Kepha nako kufa kwehlukanisa laba lababili hhayi lemindeni leyakhe bukhoti. Kufa kwemkhwenyane kusho kutsatsa lesinye sigaba lapha ekhakhakhe ngobe phela ngekwemhambo akahambi uchubeka ahlale khona lapha ekhakhakhe. Labekhakhakhe bachubeka bamnake njengobe beyenta indvodza yakhe isaphila. Kuyakhulunyiswana naye makoti nase bageze emanti asahlambulukile ngetindzaba tekungenwa nakufanele kube njalo. Makoti lapha unelilungelo lekuvuma noma angavumi kungenwa. Nakavuma kuvamiswe kutsi angenwe ngumnakabo mufi nobe umzala wakhe nakangekho lofanele kulabanakabo mufi. Kunetindlela letehlukahlukene labatisebentisako bantfu kubona kutsi makoti uyavuma yini kungenwa lapha ekhaya. Letindlela tifaka ekhatsi kutsi lomakoti aniketwe emanti kutsiwe akanikete umuntfu lapha endlini, nakangafuni kungenwa utawuvele awanike dzadzewabo mufi. Uma avumile kungenwa, labantfwana labatalwa lapho akusibo balona longenile kepha basolomane babemufi. Nasekulotjolwa labobantfwana lolongenile uniketwa inkhomo yelidvolo, kumbonga. Nangabe kwentekile kutsi kushone lomakoti kucala, bukhoti bujinge buchutjwe ngekutsi kusale kubuyiswa leyo nhlanti itewuhlala naleyo ndvodza ikhulise bantfwana badzadzewabo nobe bababekati. Loku yintfo lengatiwa emshadweni wesilumbi, ingani vele bashada sebanelikhaya labo futsi bemndeni abasatingeni tindzaba talaba lababili. Kwashona munye, kusuka lomkhulu umsindvo futsi nalobukhoti buvele bushabalale kuhle kwematolo abona lilanga.
NgesiSwati kulukhuni satje kuhlukanisa bantfu nabatekene. Kwala ngisho nobe bantfu bangasahlali kanye kepha lowo mfati usolomane angumfati waleyondvodza ingce nje nagcotjiswa libovu.
Divorce is practised by the Swazi, but is extremely very rare. A husband can 'return his wife' if she continually misbehaves, and he will receive back his cattle minus two for a daughter and one for a son. It is very much more difficult for a woman to refuse to return to her husband if he asks her people to send her back and is prepared to pay a fine for any wrong he admits to having committed.
(Radcliff-Brown naForde, 1975:92).
Silumbi siyavuma kutsi bantfu lababili nabangasavani bahlukanise, babuye bayocala phansi imphilo lensha ikakhulu lolomsikati ngobe untjintja kwasibongo lesi sekhakhakhe. Bukhoti lebesebukhona lapho nabo buyanyamalala. Manje kulukhuni satje kutsi wena utawati kutsi bani bekangumake zibanibani kusasa utsi umbita ngaleso sibongo akudvubulele umlomo. Ingani uma sebahlukanisile akasasinambitsi kahle leso sibongo sekhakhakhe. Ngesintfu lomfati usolomane afunga leso sibongo sekhakhakhe nanobe phela vele sibongo semfati asintjintji ngesiSwati uhlala angulazibani adzimate afe. Kepha sibongo sekhakhakhe usihlonipha ngisho sebehlukene nendvodza. Phela ngesintfu lemindeni lemibili nelusendvo imbala ihlala phansi kukhulunyiswane nangabe laba lababili banetinkinga. Ngisho kungatsiwa lomakoti abesebuyele kubo kepha kutsi kungafa lendvodza alandvwe kwentiwe imisimeto yakhona. Naye lomfati kwala noma angafela khashane etigangeni ngekucabana nendvodza yakhe, leso sidvumbu sakhe siyalandvwa sitewungcwatjwa ekhakhakhe. Uma kungulomfati longasafuni kuhlala nalendvodza, lemindeni lemibili iyakhulumisana ikakhulu phela ngobe naku lomendvo vele wahlanganiswa ngubo. Batsi labatiko lapha tinkhomo kuyenteka tiphindzele emuva kepha akucaci kahle kutsi tihamba tisaphelele noma kanjani. Kepha uma kungulendvodza lengasafuni kuhlala nalomfati, tinkhomo ayiphatfwa yato.
Lapho umfati ayiswe emkhayeni ngobe anukwa tafike tamshaya. Nangabe anukwa tifike timshaye lena kubompondovumani, uyabese vele uboshelwa umtfwalo kutsi sale abuyela kubo. Kepha nebakubo banalo lilungelo kutsi bandlulele kulesinye sangoma nabo sebayotivela kutsi kuliciniso nganani loku lokutfolwe ngelesangoma lesimshayile lomntfwanabo ikakhulu nanabo bati kutsi kulomuti wabo abatani nebutsakatsi. Nangabe naleso sangoma sivumelana nalesa sekucala kubete labangakwenta ngaphandle kwekutsi bamukele umntfwanabo ngobe phela umuntfu akalahlwa. Kepha-ke loku akusho kuphela kwebukhoti emkhatsini kwalemindeni lemibili. Ngalesinye sikhatsi kuyenteka kukhulunyiswane, bemtini bamcolele makoti wakabo. Loku kwenteka nangabe kutfolakele kutsi unukwa nje lomutsi labanjwe nawo kuyevakala kutsi bekatilapha lokutsite wase uba butsi lapha ekhaya sewutsatfwa njengemtsakatsi hhayi nakutfolakala kutsi vele ungumkhunkhulu. Nakwentekile makoti kwakhulunyiswana, wadzimate wacolelwa nasekabuya akabuyiselwa lapha ekhaya lacoshwe khona kepha uyaye bese ugotelwa lidlangala lakhe lapha khashanyana nelikhaya emagadzeni. Loku bekumsita nanaye kutsi angabesolomane ayinhlekisa kulalabanye bantfu bakulelo khaya kepha ashayelwe moya le khashane. Uma ngabe lowo mfati bekatala inkhosana ibese iyaphucwa bunkhosana, buniketwe lomunye umntfwana. NgesiSwati ngembi kwekutsi umfati atekwe, kuyaphengulwa kuhlola kutsi abatingeniseli yini emanti ngemsele. Phela kutsiwa umswane wembabala awungeniswa endlini. Loku kuyasita kutsi kungatfolakali sewutsatsa likhukhuva ulenta umfati kantsi selitawubhubhisa lonkhe likhaya.
Uma umfati abanjwe ashiyelana ligwayi nalenye indvodza, uboshelwa umtfwalo emabombo awabhekise kubo. Phela nendvodza nanayo nayibanjwe ilele nemfati walenye indvodza nanayo kutsiwa iphingile kepha ngetizatfu letitsite ayiboshelwa yona ingani phela ivele ikubo kute lelinye likubo ngaphandle kwalelo lekulo. Uma bufakazi benetisa kutsi vele umfati uphingile, ubuyiselwa kubo abongwe. Laba bakubo babhekekile kutsi bamletse ekhakhakhe batewuva kutsi empeleni yini sizatfu lesiphelele saleso sento. Indzaba lenjena igcine seyitekwa ngisho nasebandla, emcubeni phela. Lingamudla lowo logile lomhlolo nemfati wemuntfu uyahlawuliswa. Inhlawulo kuvamise kutsi kube tinkhomo letisihlanu. Bekhabomakoti logile lowo mhlolo nanabo bayahlawuliswa ngetinkhomo letimbili lekutsiwa tinkhomo tekugeza emacansi. Emshadweni wesilumbi indzaba lefana nalena ilungiswa ngesigila semagwala lapho indvodza ifike ibhubhise konkhe. Sekuvamise futsi kutsi naleyo ndvodza legilelwe imihlola igcine seyitibulele emva kwekubulala laba lababili.
Kuyimphilo nemhambo wemaSwati kutsi bantfu lababili labatekene bambatsisane ingubo. Nangabe lolomsikati sewuluphele kuyaye kufunelwe lendvodza lomunye umfati. Kudzala bekunguye lomake losomela lendvodza yakhe lomunye umfati. Kepha nyalo bafati sebayindlala labakwentako loko. Phela ngesiSwati akumelanga kubekhona lovakala avakala akhala ngemakhata. Uma ngabe kwentekile kwabakhona loko kukhala lokunjalo kutsi abasambatsisani ngubo, akujakelwa ekuhlukaneni. Nangabe indvodza ingasameweti umkayo isuke esikhatsini lesinyenti inekugula lokutsite lenabakubo babikelwe babese bayayelaphisa. Kubalulekile kutsi umfati abikele bekhakhakhe nangabe sekulichwa lapha ekhaya kute lababekhakhakhe batsatse tinyatselo belaphise umntfwanabo. Akukavunyelwa kutsi makoti aye enyangeni atsi uyolaphisa indvodza yakhe ngobe loko kufana nekutibatela tiphunti ngobe utawunukwa kutsiwe uyatsakatsa. Indvodza iyake ikhale ngelichwa uma ngabe umfati atetfwele kantsi sewubange kuyobeleka, nangabe usemfuleni, nangabe uzilile nanobe usengumtedlane. Njengobe sekushiwo, ngesiSwati akusilula kuhlukana kwebantfu lababili labatekene.
Umfati utiva alahliwe nangabe indvodza yakhe sekuphele sikhatsi lesidze yahamba yahamba ingasabuyi nekuhle itomvusela. Loko noko akusho kutsi usuke sekaliwe lowo mfati, loku kusuke kubunyefu nje bendvodza lenganaki. Leyo ndvodza ingabuya noma nini itemvusela lapha lomakoti kudzingeka akhombise bufati bakhe khona. Kuba ngulapho-ke lapho kwehlukaniseka khona umfati nemuntfu lomsikati. Umuntfu lomsikati ubamba emabhabha abe nebuhatsa ahambe kantsi umfati uyabeketela indzaba kwenteke ilunge kusasa loku.
Umngcwabo ngesintfu utsatfwa njengentfo lehlonishwa kakhulu kabi. Phela nakugubetele lifu lelimnyama kazibani ngekwemhambo wemaSwati bomakhelwane bebaletsa kudla kungaphekwa nani kulelo khaya lelihluphekile. Nyalo umngcwabo sewufana nemshado kulabantfu labaphucukile. Nawushonelwe usuke uvelelwe ngobe kumele upheke tibiliboco letidlula taKhisimusi. Ngesintfu-ke loku akwatiwa, phela khona nobe kuhlatjiwe, inyama yakhona iyadlwadliswa nje emantini kungafilijelwa. Bantfwana abasondzeli nani lakufiwe khona ingani kutsiwa umngcwabo unesinyama, manje akumelanga bantfwana batfole lesinyama. Umntfwana ute umtfole umngcwabo nangabe kushonwe kabo. Ngesilumbi bantfwana bema phambili emingcwabeni. Baze bahlole nelibhokisi imbala.
It is significant that children are not allowed at funerals in many African societies. They are not yet initiated to the life of the living and the dead. The graveyard is a sacred place, because the ancestors are "sleeping" there. For this reason, in many African societies, people take important oaths over the graves, in the presence of the ancestors.
(Makobane nalabanye, 1995:30).
Umngcwabo ngesintfu walabadzala kuphela. Umuntfu nakangcwatjwa ngesintfu kuba nesizotsa lesimangalisako. Phela uyahlonishwa umuntfu ngobe phela sekayoba lidloti lelihle. Angitsi ngesintfu na umuntfu ashonile kutsiwa sewuya kubakubo kantsi ngesilumbi nawushonile kutsiwa uyewulindzela kukhala kwelicilongo nalivusa labafile. Mbamba mbamba kunemisimeto leyentiwako nangabe umuntfu sasishiyile ngobe vele inkholo yebantfu kutsi umuntfu akafi kepha kufa umtimba kuphela kungako ahlonishwa kangaka.
Funeral rites and observances point to the belief that death is a transition into another world and another form of existence. Special care is, therefore, taken to ensure that the dead are given a descent burial, in accordance with the customary practices and observances. The worst punishment a person can have is to be denied a descent burial, because this is equal to refusing a dead person entry into the company of the departed relative. In that case, the spirit of the deceased could remain restles, dangerous and malevolent. To minimise such occurrences, proper rituals have to be performed during and after the burial.
Sitfunti lesiniketwa labangasekho asichazwa ebantfwini, ingani vele kuyinkholo yabo kutsi laba labangasekho sebadvute naMvelinchanti manje kumele bahlonishwe. Ngesintfu-ke umuntfu bekangcwatjwa ekuseni lisaphuma lilanga nobe naseliyotibeka kunina. Lokuhle lapha kutsi emaSwati asakuhlonipha kutsi umuntfu angafihlwa emini kalobha kepha bamfihle ekuseni. Lokubuhlungu futsi losekucedze labanyenti ngenca yekungawalandzeli nobe kungawati emasiko ngulokudla lokudliwako emingcwabeni lesekucedze sive kepha sona singaboni. Phela ngesintfu nakushoniwe akumelanga nangeliphutsa labashisako baphatse lokudliwako lapho kulelokhaya ngisho nemanti imbala. Manje-ke sesaphucuka saba nemasosayathi lasiphekelako, lapha kuba bantfu labalala emakhaya abo babuye ekuseni batewuphakela kudla kantsi loku navele umtimba wakho umelula utawuphatfwa sifo setinsila kube tiga umhlola. Lokubuhlungu lapha kutsi lesifo setinsila timphawu taso tifana nconono nalesifo sembulalave, i-AIDS phela. Manje nalolophetfwe ngulesifo acala kukhwehlela ayiswa kubodokotela batawufike babambe losa-TB kantsi ngulapho sebamcedzisa khona ngoba lesifo setinsila asivani nani nemitsi yesilumbi. Empeleni uma nifuna asheshe afe lophetfwe sifo setinsila, kumele nimyise kubodokotela. Utawondza aphele kungakapheli sikhatsi lesingakanani, agcine lishoba selilele ematolo. Manje labadzala bebakwati kubona lesifo ngekutsi lolophetfwe ngiso ukhwehlela nje eve atinwaya lapha etandleni kantsi futsi nalokukhwehlela kwakhe kuhlukile kancane kunalokwe-TB ngobe ukhwehlela kungaphumi lutfo kantsi futsi ukhwehlela tikhawu. Umuntfu losuke aphetfwe nguleso sifo kufuneka nakanjani alashwe ngesintfu kuphela. Angalokotsi ayiswe esilumbini ngobe kutawube kukumbulala loko.
Kubuhlungu kutsi sifo setinsila ungatitfola ngekutsi unatse emanti nje loniketwe ngumuntfu lobelele nendvodza ngayitolo. Manje-ke kuphakanyiswa kutsi kudla kuncishiswe emingcwabeni ngobe sive siphelile. Ngenhlanhla emaSwati sayacala kukubona loku ngobe kuletinye tindzawo sevele bayekelile kuphakana nekudla nakushoniwe. Sekuvele kuphekelwa bekuhamba kuphela lekuyintfo letawunciphisa lolubhubhane. Lokufike kube buhlungu kutsi nangelishwa lowo lophetfwe ngulesifo setinsila angumzalwane nobe kungabonakala kutsi uphetfwe ngiso, kulukhuni kutsi alashwe ngesintfu ingani phela emasontfweni bashunyayelwa imini nebusuku kutsi bangalubhadzi kulaba labelapha ngesintfu. Manje vele lowo utawugcina angcwatjiwe nanaye ngobe kute lokungamsita. Phela kugula unciphe kulamalanga kuvele kutsiwe unalesifo lesingumbulalave, bavele batsi angeke ulapheke, uyekelwe ubhubhe bakubukile. Kubalulekile kwati kutsi ngesintfu tinswane bevele tingalubhadzi emathuneni. Make nabuya emngcwabeni bekaphuca ngemlotsa ngembi kwekutsi atsatse luswane lwakhe. Nyalo sesijabane nje bantfwana bakhala bakhalile emathuneni. Kungenteka nalemihlolo nemabhadi lesesinawo sive sakitsi kwentiwa ngiko loku kwekutsi singasakuhloniphi loku laba lesitsi bebatilima bangakafundzi basigcinela kona sadzimate salitfola live lihlangene linotsile letsine sesilubhubhisa nje singenandzaba nalo.
Kulisiko nemhambo wemaSwati kutsi nakushoniwe kuzilwe. Empeleni cishe tive tonkhe tiyazila nakushoniwe kepha tizila ngetindlela letehlukene. Ncantilini bekatiwa kutsi bantfu bazila ngekuphotsa intsambo ngetjani noma ngesihlahla lesikhetsiwe basigabe. Manje lokubuhlungu kutsi bantfu sebatsatsa umkhuba wesilumbi, bawenta umhambo wabo. Phela emaNgisi afika lapha kitsi asitela nendlela lensha yekuzila, ugcoke timphahla letimnyama. Loku kwacala ngalaba lababazalwane kwacubukisa kwemlilo wesiganga. Bakutsandza bantfu bakitsi kangangekutsi kwatse nobe belumbi sebakuyekelile kuzila ngetembatfo letimnyama kepha laba bakitsi basolomane babambelele kuto.
Loku kucishe kufane nejoyina yasemasontfweni ngobe bantfu bakitsi bodvwa labasayigcokako esikhatsini lesinyenti, emasontfo ebelumbi ayabalwa lapho basagcoka ijoyina khona kepha lawakitsi kusefeshinini. Manje lokubuhlungu kutsi bantfu batfwala tincotfo babe bangayati imitsetfo nemisimeto yakhona. Loku kubayingoti ekutseni sifo setinsila singena kalula ngayo inzilo lena. Kungalandzeli nekungahloniphi tincotfo kuyingoti lenkhulu esiveni kantsi futsi phela kuyatiwa kutsi emadvodza bekangagabi inzilo. Lebekwenta kutsi emadvodza angagabi inzilo kutsi phela alibutfo lenkhosi, manje angabitwa nobe nini kutsi ayovela esigodlweni. Inkhosi nangeliphutsa ayibukani nemuntfu lozilile. Labasikati ngobe bona bahlala ekhaya kuba ngibo labazilako. Kepha nyalo utfola nemadvodza sekayayigaba inzilo. Kuzila kusenhlitiyweni yemuntfu, akukho etimphahleni latigcokile ngobe nangatihloniphi yena letimphahla atisho lutfo. Futsi lesekufike kube yimboza kutsi sekuzilwa ngemibalabala lehlukene. Bomake sebatfungelwa emasudu nabazilile.
Manje kube kuyangalolucwaningo ngabe vele indzaba yaletimphahla ifakelwa tibuko ngobe yehlisa sitfunti semuntfu lomnyama ngendlela bantfu bangahloniphi ngayo. Loshonelwe sewumtfola acwebetela ngendlela sebagcoka ngayo. Loku kulibulala live. Bantfu bayati kutsi bebagabani bangakefiki belumbi lapha. Yini nje ngempela lengasenta sihluleke kubuyela kulokwetfu Lokungenani-ke tsine lesisawatsandza emasiko etfu siyekele lamahhantanta. Njengobe kukhulunywa ngekutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika, kumele tintfo letifana nekuzila tibukwe kabusha, kute kuhlonipheke kuzila futsi ahlonishwe nalozilile. Nanobe sekugezwa emanti, utfola kutsi akusalandzelwa imisimeto yakhona sekuyadliwa nje kwentiwe lidzili?
EmaSwati fana naletinye tive letiMnyama umuntfu nakangakafeli ekhaya uyalandvwa. Lisiko lekulandza umuntfu libaluleke kakhulu ebantfwini labamnyama. Phela umuntfu ufuna kuhlanganiswa nebakubo. NeBhayibhelini kuyevakala kutsi lenye indvodza yacela kutsi nayifile ematsambo ayo ayewungcwatjwa dvute nebakubo.
It is also very significant that for Africans the land (home) of one's origin is not where one was born but where the ancestors are buried. The desire to die at one's own home in order to be buried together with the ancestors is a charecteristic of every African. If somebody dies far away it is necessary to find for him "ukubuyisa".
(Makobane nalabanye, 1995:30).
Kubuyisa yintfo leyentiwa bantfu labadzala ekhaya. Lokwentekako lapha kutsi kwentiwa umcimbi bese kuyiwa kuleyondzawo umufi umphefumulo wakhe lowaphumela khona. Nangabe ashonela esibhedlela, kufikwe ngakulowo mbhede lebekalele kuwo abitwe ngeligama lakhe kutsi sikulandzile bani. Umuntfu lomdzala ekhaya nguye lovamise kwenta loku aphetse lihlahla lemlahlabantfu, umphafa phela. Kusukela lapho, lowo lowente lowo mcimbi akabuki emuva futsi akacoci namuntfu. Nakudlulwa emfuleni uyakhuluma amtjele umufi kutsi sesindlula emfuleni lotsite nyalo baze bayofika ekhaya. Kungenwa emsamo lapho kufike kushiswe impepho khona nakukhona silwane lalandvwa ngaso fana nembuti nje, kuyabekwa dvute naleyo mpepho atjelwe kutsi naku kudla kwakhe. Emva kwaloko lelihlahla liphoswa etulu endlini bese bantfu bachubeka nekubusa ngaloku lokuphekiwe. Naso leso silwane siyabulawa sidliwe. Nangabe umuntfu ashone ngengoti yemoto nobe yekubulawa ngesikhali, nakhona uyalandvwa kepha ucale agezwe emanceba ngembi kwekutsi angeniswe ekhaya. Kulandza umuntfu loshone ngengoti nanaye ulandvwa fana nalona loshonele khashane. Umehluko kutsi ngembi kwekutsi bangene ekhaya kuhlatjwa imbuti egedeni ihlindvwe. Leyo mbuti ayidliwa ngulaba balapha ekhaya kepha inikwa bantfu bayidlele khona lapho egedeni bangangeni nayo kulelo khaya besekutsi umswane wayo usetjentiswa kuvala lamanceba. Lenye ibulawa ngekhatsi ekhaya emva kwemsimeto lotsite. Leyo mbuti idliwa iphelele khona lapho ekhaya ematsambo ayo akaphumi. Kantsi nayo leledliwa ngaphandle kwelikhaya ematsambo ayo akuhanjwa nawo.
Lokubalulekile kutsi kubuyisa umuntfu ekhaya kuyenteka alandvwe emathuneni kepha nakashonele ekhaya asikho sidzingo sekuyomlandza. Kantsi akukho mutsi lodzingekako nakulandvwa umuntfu. Empeleni asikho ngisho nesidzingo sekutsi uze uye enyangeni nawuyolandza umuntfu. Lihlahla lemlahlabantfu ngulo kuphela lelisebentako. Kungalandzi umuntfu loshone ngengoti yemoto ngiko kanye lekubangela tingoti temgwaco tandze ngendlela letingayo lamalanga ngobe labantfu bayapoka. Manje utfola kutsi bashayeli bayaphazamiseka badale tingoti kuleto tindzawo lekunebantfu labangamange balandvwe khona. Kungako nje kunetindzawo lapho kutsiwa khona tingoti akupheli inyanga tingakenteki ibe lendzawo ihlobile. Ngenca yekutsi sesatsatfwa tinkholo tekufika utfola kutsi labanyenti bakitsi abasanandzaba nekulandza umuntfu loshone ngengoti, kepha loku kunemphumela lomubi sibili. Kungagezi emanceba umuntfu loshone ngengoti kona angisakubali ngobe phela lowomshopi wehlela situkulwane ngesitukulwane kangangekutsi ningaze nitsi niloyiwe ngekutsi nifele emgwacweni nobe nicedvwe ngetikhali niphele nya. Kulisiko lesintfu kutsi umuntfu loshone ngengoti agezwe emanceba ngoba kungenti njalo nisuke nitingenisela emanti ngemsele. Kuyefana nekutsi nitibatela tiphunti. Nanobe ningeke nife nine kepha situkulwane senu nakanjani siyohlangabetana nelitje lembetse ingubo. Lokujabulisako lapha kutsi ngisho labamhlophe bayaligcina lisiko lekulandza umuntfu nanobe indlela yabo yehlukile kuleyetfu kepha nakungacashelwa lapho kwenteke khona ingoti bayeta netimbali. Futsi etindzaweni letinyenti beta njalo badzimate bakhe nelitje lesikhumbuto ibe lowo muntfu amange angcwatjelwa lapho.
EmaSwati sive lesiwatisako futsi sibuye siwagcine emasiko. Kunetibhimbi letisisekelo letitsintsa sive kanye nebukhosi. Letibhimbi tibalulekile esiveni semaSwati ngobe kulapho kuhlanganwa khona neNkhosi iphefumulele sive. Tibhimbi tifaka ekhatsi umkhosi wencwala, lusekwane kanye nemhlanga. Kantsi nemicimbi miningi sibili futsi ibalulekile ngobe phela ihlanganisa emaSwati, tihlobo nebangani. Ngenhlanhla beseyike yatsintfwa leminye yemicimbi lefaka umtsimba nekumekeza.
Lapha ngentasi kutawuchazwa tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona. Bantfu labamnyama bahlukile kubelumbi ngekutsi uma ungacala ingoma nobe lihubo ngisho nobe lowomuntfu angalwati lololwimi lekuhlatjelwa ngalo kepha angaze nje eve sigci, uyahlanganyela nalabo labahlabelako, angabi nankinga. Loku kuhlukile kulaba labamhlophe ngobe bona kulukhuni satje kwenta loko. Labatiko batsi imbangela yaloku kutsi tilwimi tetfu tisamculo, manje kuva sigci nje sivele nanatsi sihlanganyele, singabi nankinga lehlangabetana nebelumbi. Kungako tonkhe tibhimbi nemicimbi yemaSwati kuhambelana netingoma takhona leticanjelwe loko. Kantsi nemgcumo nekugiya kwakhona kukhombisa bugabazi kanye nesinwe sekwenta tintfo.
Incwala sibhimbi lesikhulu kunato tonkhe esiveni semaSwati. Matsebula (1993) usibikela kutsi nanobe incwala yacala kadzeni kepha yiNdlovukati LaZidze leyayenta yakhula yaba nguloku lenguko lamuhla. Empeleni incwala yona beyigidvwa beNguni kusengakadzabuki sive semaSwati. Kube nendvuna lewuvulako lomcimbi bese kutsi iMbube yona iyavala. Inkhosi ngiyo leyenta cishe konkhe kulomcimbi wekudla titselo kwekucala. Incwala inesizotsa futsi inguwo umkhuleko wemaSwati abonga kudla kutsi sekuvutsiwe. Empeleni lona kungumcimbi wekubonga kuphela kwemnyaka kanye nekucala kwemnyaka lomusha.
The Ncwala is a sacred period set apart from the profane and mundane outine of normal life.
Inkhosi ngiyo lesingatsa lomcimbi futsi watiwa ngekutsi ngumcimbi wenkhosi. Futsi kuyacaca kutsi lapha ngulapho sive sitsintsana khona neMvelinchanti.
The ncwala is more sacred and religious than merely a ceremony. It is not easy for the reader to understand what is meant by this. Only those who have attended the occasion with an inquisitive mind will understand this, particularly as regards the last six days of the ritual. It is a thanksgiving occasion for the ending of year and prayer for the new year. The king, as a unifying figure and a national symbol, is the foremost actor. Hence it is called the ceremony of the kingship. In a less seriuos interpretation it is known as the first fruit eating ceremony. Although participation is on voluntary basis, the atmosphere in the byre compels everybody to take part, as is the case in any religious meeting.
Kwasemandvulo emaSwati bekati kutsi kuneMvelinchanti lowavela kucala, lekunguye lowadala konkhe lokukhona emhlabeni. Kungako emaSwati atsembela enkhosini yawo kutsi nakwentiwa sibhimbi sencwala, kusuke kubongwa kuye Mvelinchanti. Phela vele bahlanganyela ethemphelini labo lekusibaya eLudzidzini, kubonga kuMvelinchanti minyaka yonkhe. Wonkhe wonkhe losuke alapho uyatsatseka ngendlela kunesizotsa ngayo. Empeleni kutsiwa vele incwala ayibukelwa, iyagidvwa. Incwala yenteka nangabe labadzala labati kuma kwenyanga sebabuke babona kutsi seyime njani ngaleso sikhatsi, kuvamise kutsi kube emkhatsini kwenyanga yeMphala naLweti bese-ke uyacala lomcimbi lotsatsa emaviki lamatsatfu. Kucala ngekuphuma kwalaba lekutsiwa bemanti, bahlukane emacembu lamabili. Lelinye licembu lilibhekisa eMozambiki elwandle i-Indian lapho yonkhe imifula lesuka eSwatini ingenisa khona tinsila takhona. Lelelinye libandla lona lilibangisa emifuleni iNkomazi kanye neMgwenya lapha seyitawungena ngaseMozambiki, khona inganiphela lemifula inetinsila tendzawo leyatiwa ngekutsi yiMphumalanga lebekuyindzawo yawo emaSwati kudzala emaBhunu asengakalisiki emalegeni. Lamanye emanti akhiwa emfuleni iMbuluzi. Lomcimbi wekutfuma laba bemanti wentiwa yiNkhosi neNdlovukati emnyango wendumba lapho iyala khona baholi balamacembu ngekutsi batiphetse kahle endleleni. Kantsi ngembi kwekutsi baphume kuyiwa esibayeni lapho batfola khona imiyalo yekugcina nekubafisela luhambo loluhle sebafiselwa ngiyo iNgwenyama kanye neNdlovukati. Kusukela nje nakuphuma bemanti iNkhosi iyahamba iyobhaca layingabonwa khona. Empeleni imicimbi yesive ayiyingeneli kudzimate kuphele incwala. Konkhe lakwentako kwesive ukwentela emahhovisi akhe. Lapha ngulapho kutsiwa iNkhosi isuke ihlabe likhefana.
Labemanti bahamba baphetse tindziwo lekutsiwa yinkhosatane. Nakwentekile wahlangana nabo, kutsiwa usuke sewuyinyatsele inkhosatana kube nenhlawulo loyikhokhako ngaloko. Ngalamanye emagama, kumele nawubabona, uvele utsi galo yephuka. Bake bakutfola, kudzala bewuhlawula ngebuhlalu nobe yini letentiwe ngetandla. Nyalo sewuhlawula ngemadlana nje lencane. Uhlawuliswa khona lapho, kungenjalo batakukhumula timphahla takho ngenkhani. Tonkhe timphahla letitsatfwe ebantfwini tiyashiswa ngelusuku lesitfupha lencwala eLudzidzini. Kuyatila kutsi bemanti bangene emtini wakaMatsebula nobe kaVilakati. Emanti akhiwa ekuphumeni kwelilanga uma inyanga seyigcwele. Uma kwenteka kutsi liphume lilanga ingakagcwali, emanti akhiwa ngelilanga lelilandzelako. Babese bacala umshikashika weluhambo lwekuphindzela emuva.
Licembu leliya elwandle liholwa umfundisi wesive sakaMkhatjwa losuka endzaweni yakaLwandle dvutane nakaManzini. Lelicembu nanalo lehlukana katsatfu. Licembu lelikhulu licondza ngco elwandle. Licembu lesibili lona lelatiwa kutsi Bemzaca lihamba ngemfuleni Lusutfu ngasenyakatfo nayo, bakhwele intsaba Lubombo, bafike esicongweni sayo, batsatse emakhatsakhatsane latsite alomcimbi. Lelesitsatfu lona liwela Lusutfu liye ngaseningizimu nayo baye enshonalanga nentsaba Lubombo lapho bafike batsatse khona emakhatsakhatsane ngasentsansi nayo. Lamacembu atsi nasekacedzile abuyele khona kaLwandle emva kwemalanga lalishumi. Lapho kutfunyelwa umbiko eLudzidzini kutsi sebabuyile. Ludzidzini-ke lona litawutfumela livi kutsi abete nini khona. Lelelinye licembu lebeliye ngasemifuleni iNkomazi neMgwenya lilindza ngasentsabeni uMdzimba bese lihlangana naleli lakaLwandle nasekuyiwa esibayeni. Emini yalelo langa inyanga kutsiwa iyafa ngembi kwekutsi lensha ivele ngebusuku lobulandzelako. Bemanti batfwele tindziwo letimbili (emakhosatana phela) kanye nemakhatsakhatsatane bangena esibayeni ngelisango lelikhulu lapho baphume khona. Umholi wabo uhaya tibongo teNkhosi atsi angacedza bese bonkhe basondzela ngasenhlambelo. Indvuna yelibutfo leyise weNgwenyama ingena nelibutfo layo kulelosango lelikhulu bahlabelele Inqaba kaNqotfula, beme ekhatsi nesibaya bese bacala lihubo lencwala lelatiwa ngekutsi sandla sesihayo. Lesigaba satiwa ngekutsi kuvulwa kwemahubo encwala. Lelihubo lihutjwa kusukela lapho kudzimate kufike sikhatsi lapho inkhosi ijikijela luselwa lwEmbo khona ngelilanga lesine lencwala. Leliselwa phela lingulokunye lokulandvwe ngulamacembu akaLwandle.
Emabutfo angena esibayeni ngekuhleleka kwetigaba tawo ahlanganyele nendvuna yeLudzidzini bese-ke kuyacalwa kugidvwa incwala. Nakushona lilanga iNgwenyama ihlafuna letinye timphandze. Loku ngiko lokucedza lusuku. Ngelilanga lelilandzelako emabutfo angena esibayeni ngembulukusa bachubeke nekugidza bese kutsi nalitsi phasha lilanga iNgwenyama iphindze ikhwife futsi ngaletimphandze. Ngelilanga lapho inyanga igcwele khona, imvamisa emva kwemaviki lamabili incwala yacala, emabutfo abutsana elawini lenkhosi. Kutsi nje emva kwemadina bese nayo inkhosi ihlanganyela nemabutfo ayo kuyagidvwa sikhashane. Nasekuphele lokugidza kubese kutsi bafana labancane labasengakamtsintsi umuntfu lomsikati, batfunywa kuyewukha lusekwane. Konkhe loku lebesolomane kwenteka kubitwa ngekutsi incwala lencane. Kuphuma kwalabafana labayokha lusekwane baholwa libutfo lelincane kusuke sekukucala kwelilanga lencwala lenkhulu. Ngembi kwekutsi basuke labafana bayayalwa kwekutsi batiphatse kahle endleleni. Loluhambo libanga lelingemakhilomitha langu-96 kuya nekubuya. Bafika lapho selishonile, balindze inyanga ize iphume. Babese bajuba emagala elusekwane. Bakwenta loku nje bayahlabelela lihubo lakhona labatalihlabela busuku bonkhe badzimate bayewutfula lolusekwane eLudzidzini.
Ngulowo nalowo unakekela emagala akhe, kutsi angatsintsani newalomunye kwenteke angenwe butsi. Bafika esigodlweni sendlovukati ngentsatsakusa. Lotawufika lwakhe lusekwane lubunile, utfola kujeziswa lokumetima kubontsanga yakhe. Bambavula kube matima. Kubuna kwelusekwane kukhombisa kutsi sewuke walala naloke watfola umntfwana. Ngetikhatsi tensimbi yesikhombisa ekuseni, bangeniswa ngelisango lelikhulu, bayobeka lolusekwane ngasenhlambelweni. Nasebabekile emabutfo lamadzala ngetigaba tawo, ayangena esibayeni achubeke nekugidza. Loku kusho lilanga lesibili lencwala lenkhulu. Ngelilanga lesitsatfu bafana labasengakatfombi bagcogca emagala esihlahla sembondvo lesimila ngaphandle kwelikhaya. Emacembe aso asetjentiswa nelusekwane kutfunga inhlambelo. Kutsi ntsambama ngalelo langa bese tinkhomo tingeniswa esibayeni nemabutfo bese ayangena. Inkhunzi lemnyama bhuce (umdvutjulwa) igalelwa iyiswe kulenhlambelo ilandzelwa yiNgwenyama. Bafana labancane basondzela dvute nemnyango wenhlambelo. INgwenyama ibese ishaya lenkhunzi ngelutsi lwelukhetselo lwalomsimeto. Lenkhomo iphuma lapho igijima ihlanya. Emajaha kumele ayibambe ngetandla, ayitinyatinye, ayidzimule phansi endzaweni lengcwele, ayibulalele khona. Ngalobo busuku iNgwenyama ibuye ilume futsi lekuluphawu lwekucala kwekudliwa kwetilimo letinsha.
Lusuku lwesine lusicongo sencwala. Ngembi kwekuphuma kwelilanga, inkhosi iphindza futsi ilume timphandze. Labamele emave abo bakhelwa lithende lekubahlalisa. Kutawutsi-ke emva kwemadina ngabo-2, emabutfo avunule aconsa ngekwetigaba tawo, angena esibayeni ahleleke kahle bese kugidza kucala ngabo-3. INgwenyama iphuma esigodlweni sayo kubuka umbutfo wetekuvikela lome ngendlela lehlelekile. Batsi ngesikhatsi sengwenyama Sobhuza Wesibili loku bekwenteka njalo nga-3 enhloko. Ibese iNgwenyama ingena esibayeni ngenshungunshwini, abuke emabutfo akhe, abese sewundlulela ethendeni kubingelela tivakashi nalabamele emave abo. Ibese seyiphindzela kumabutfo ayo iyewuchubeka nekugidza.
Naseliyotsambama kwenteka losekunesizotsa kakhulu ngobe bese kuthula ungatsi kufiwe. Inkhosi ibese iya ngasenhlambelweni isingatfwe bantfwabenkhosi mbamba nebakubo bengati. Loku ngekusho kwalabatiko batsi kukhombisa luphawu lwekutsi iyinkhosi nenhloko yebakaDlamini, ashiye live nalaba labangesibo bakaDlamini labamtondzako. Emabutfo alandzela laba labatihlobo tengati. Ekugcineni inkhosi iyanyamalala, ingene enhlambisweni lapho ifike ivunule ngekwemlandvo nangekwemsimeto wakhona, iphumele ngaphandle igiyagiye tiwombane letitsite. Emva kwesikhashane, kutawuvakala kumemeta kutsi: 'Awaphume ematfonga!'. Loku kusho kutsi baka Dlamini abaphume esibayeni. Kusukela lapho iNgwenyama iphosa liselwa lemsimeto lelatiwa kutsi liselwa lwEmbo esihlangwini lesimnyama lesibanjwe ngumfana lokulaba belikhetselo lebeme emkhatsini kwemnyango wemhlambelweni nemabutfo. Emva kwekuphosa leliselwa, iNgwenyama iphindzela emhlambelweni ilandzelwa ngulomfana lophetse leliselwa. Kuphoswa kwaleliselwa kusho kuphetfwa kwelusuku, kusukela lapho kuhlatjelwa kwemahubo encwala kuyema kudzimate kufike umnyaka lotako futsi. Wonkhe umuntfu uyaphuma esibayeni. Emabutfo ngekwehlukana kwawo aya emfuleni kuyewugeza. Emva kwekuba sekagezile emabutfo aphindze abuyele khona esibayeni ayoma etindzaweni tawo. Ingwenyama iyaphuma emhlambelweni ihlale dvute nesihlalo sendzabuko sebukhosi, lekuyinhloko yenyatsi. Lamanye emabutfo ayagiya, aphoseke akhombise injabulo. Ingwenyama ibese iyalela emabutfo kutsi abuyele etindzaweni tawo.
Lusuku lolulandzelako kuba lilanga lekuphumula, lelatiwa ngekutsi sitila. Ingwenyama ihlala ithulile emhlambelweni. Kute lokwentekako esibayeni. Bemanti bayazulazula, bahambe bahlawulisa labo labatfolakala balele, bagcoke bucwebe, bahleti emacansini, bahleka, bachebulana, nalokunye nje lokungakemukeleki emasikweni nasemihambeni yemaSwati. Lilanga lelilandzelako liba ngulesitfupha kwacala incwala lenkhulu. Ekuseni ngeluvivi emabutfo atfota tinkhuni latibeka esibayeni. Emadvodza lakhetsiwe abeka letinkhuni kulungisela kubasa lomkhulu umlilo. Konkhe lokusele kwalomdvutjulwa naletintfo lebetitsatfwa ngulabemanti ebantfwini nabasaya nalesikhatsi sebabuya elwandle kanye nemacansi kanye netingubo letindzala tenkhosi tifakwa kuletinkhuni letilungisele kubasa lomlilo. Umlilo wokhelwa ngeluvatsi. Inkhosi ibese igeza ngemanti aselwandle kanye nemafutsa. Naseyicedzile emabutfo, nasahlobe ngemvunulo lenhle, angena esibayeni kutewugidza emahubo latayelekile emigubho. Inkhosi iphuma enhlambelweni ihlanganyele nemabutfo . Umgidvo uphela ngengoma ledvumile iNqaba kaNqotfula.
Kusukela lapho indvuna itsatsa imiyalo eNgwenyameni, itjele emabutfo kutsi ayewuhlakula emasimu ebukhosini lekutawenteka ekuseni ngelilanga lelilandzelako. Kuhlakula kutsatsa emalanga lalishumi emva kwaloko bese emabutfo aphefumulelwa yinkhosi esibayeni lapho yetfula khona inkhulumo-mgomo bese iyawacitsa emabutfo. Kuhlatjwa incumbi yetinkhomo lapha kudliwe, kufinywe ngengcoza emabutfo atibusisa. Isuke seyiphelile-ke lapha incwala, emabutfo sakhululekile kubuyela emakhaya awo lehlukene.
Umhlanga ngumcimbi lowentelwa kukhombisa inhlonipho kuMhlekazi, iNdlovukati phela. Umkhosi wemhlanga ungumcimbi webeNguni. Umhlanga ugidvwa ekupheleni kweNgci nobe ekucaleni kweNyoni. Kungumcimbi lowetsanyelwa tingabisa letisuka kuto tonkhe tigodzi takaNgwane ngisho naseSikhwahlande imbala. Tingabisa tisuke lapha titewugawula umhlanga kuyowakha liguma leNdlovukati esigodlweni. Lona ngumcimbi lowetsanyelwa ikakhulu ngulabasikati, ingani tingabisa tisuke tivunule indlamu, tibunu titihlalele ebaleni. Kepha kubakhona nemajaha lagadza letingabisa. Akukho mnyaka lobekiwe kutsi kumele ingabisa ibe nganani kepha ngalokuvamile kuba ngemantfombatane lasukela eminyakeni lelishumi nakutsatfu kuye kulelishumi nesishiyagalolunye. Kepha kuyenteka nalabancane kunaloku nobe labadzadlane bangenele nabo umhlanga.
Lokubalulekile kutsi wonkhe longenele kumele abe intfombi ntfo. Ingani phela kuyatiwa kutsi nawungageca umhlanga kantsi sewuke wawetwa kuyonakala. Ngeliviki lekucala tingabisa tigeca umhlanga etindzaweni letikhonjiwe. Tingabisa letindzadlana tihamba libanga lelidze kuyogeca lomhlanga, kutsi leti letisenetimphumamlotsa tona tigece dvutane. Licophelo lalomcimbi liba lapho tingabisa setimikisa umhlanga esigodlweni seNdlovukati setihlobe tiphelele. Lapha-ke leti lesetetsenjisiwe tibonakala ngemibala letsite. Bantfwabenkhosi bona babonakala ngekufaka emagwalagwala etinhloko, bahola letingabisa kugidvwa kuyoniketwa iNdlovukati lomhlanga. Letingabisa tihlukana ngemacembu alapha tisuka khona, kantsi nekugiya kwato akufani. Nguleli naleli libutfo linetingoma talo kanye nendlela labagidza ngayo. Phela onkhe asuka afuna kugidza adlule lamanye. Tigidza tindlule tiyewungena ngemuva esibayeni lapho uyolahlwa khona lomcimbi. Kutsiwa nangabe kukhona lokushaya emanti lesekwentiwa nguleyo ngabisa, umhlanga wayo uyabuna. Loku kulihlazo lelimbi kabi lelikhombisa kungcola nekungatiphatsi kwaleyontfombatane. Emantfombatane lamaningi aphatsa emathoshi kukhombisa kutsi bebawugeca ebusuku lomhlanga. Ngelilanga lekugcina, tingabisa tigidzela iNdlovukati bese umcimbi uphela ngekutsi kudliwe kubuswe. Tibukeli tivumelekile kuyewubuka umhlanga kepha atilokotsi nangeliphutsa titsintse letingabisa. Kudzala bekuvamise kutsi iNkhosi ikhetse inkhosikati ngemcimbi wemhlanga kepha kulamalanga akukavami loku.
Vilakati naSibandze (1997) babika kutsi leti tingoma letihlatjelwa uma kujatjuliwe. Kungaba sekhaya nobe emicimbini letsite, emimemeni, emtsimbeni nobe kuphi lapho bantfu basuke batijabulele khona. Tingoma tekugidza tehlukahlukene kukhona temmiso, tekutsamba, tengadla, njalonjalo.
Ummiso ugidvwa tintfombi kanye nabomake belutsango. Tingoma tesiSwati ticanjwa tisuselwa etintfweni letentekako eveni. Akumane nje kucanjwe ingoma ngobe kumele kuhlatjelwe kepha tingoma titeka indzaba lotsi nawuyiva ubone kutsi loku kusikhalo setintfo letingahambi kahle. Lengoma lengentasi ikhonona ngesento lesimbi sebelumbi sekutsi bafike batsi batifikanamtfwalo basike live emapulazi intfo lebeyingatiwa esiveni semaSwati. Lokubi kutsi basika lelive nje ikhona inkhosi yemhlaba lekungiyo leyengamele lelive. Lapha kulengoma kukhutwa labamhlophe ngalesento sabo lesibi kangaka. Bomake bafuna kwati kutsi bakwentelani loku labelumbi bekuchamuka.
Ngabe bakwentela kwentani?
Tingoma tekutsamba tigidvwa bomake. Munye uyayicala lengoma bese labanye bayamvumela, bashaye tandla abese sewuyasukuma lomunye agidze, atsambe phela. Nalapho njengobe sekushiwo lengoma leniketwe njengesibonelo, ilandza indzaba lendze lebuhlungu. Lokumangalisako kube kujabulisa lapha kutsi labomake lenkhulumo lebuhlungu bayente yemukeleka kungako baze bagidze nje. Ngalokuvamisile bomake besilumbi angeke nani bavume kuva kutsi indvodza isemashendeni.
Iph' indvodza yami?
Kuhlehla kukugidza lokwentiwa ngulabadvuna nalabasikati. Kuhlehla ngulokutsi utsi uhlabela ube uhamba. Lapha bantfu bahlabela bahamba. Laba labahlabelako bayahamba kepha bahamba ngesigci sinye, abemi ndzawonye njengoba kwenteka uma kugidvwa letinye tingoma njengemmiso. Leti tivamise kuhlatjelwa ngemabutfo uma asebenta nobe atihambela nje kungakonakali lutfo. Kungenteka kube libutfo lemajaha nobe libutfo labomake letintfombi lelelihlehlako akubi nandzaba loko. Phela netingabisa natibuya kuyewugeca umhlanga tiyahlehla. Kantsi nelibutfo labomake, lutsango nanalo liyahlehla. Lengoma lengentasi iyakhombisa kutsi lomlamu lapha kukhona lakwentako ngekuphatsaphatsa lendvodza yadzadzewabo kuze kuse.
Ingadla ingumgidvo lovulekile. Wonkhe umuntfu lonelikhono nebugabazi bekugidza uyayigidza. Igidvwa bobabe, emajaha, bomake kanye netintfombi. Kudzingeka kutsi kube namunye lohlabela embili bese laba labanye bamvumele bashaye tandla, asukume aluvatfute lunyawo luye etulu. Kuyenteka babe baningi labashaya ingadla akunankinga. Lokubalulekile kutsi lunyawo lwakho uluphakamisa njani. Phela ingadla ikhombisa kutsi ukwati kanjani kushaya phansi ngelunyawo naselubuya etulu. Nanato letingoma tinemlayeto lobalulekile letisuke tiwutfula njengobe unjalo. Lapha ngentansi nje lolomsikati uyasho kutsi wagana khashane lekulandzela sona saga sesiSwati lesitsi indvuku lenhle ngulegawulwa etiveni.
Lapha sitawuphawula ngetingoma temtsimba netekumekeza njengetingoma temicimbi. Tingoma temicimbi cishe nato tiyefana naletinye tingoma temaSwati ngekutsi umbiko lokhona lapha uteka tindzaba. Empeleni umuntfu angayiteka ayicedze indzba asebentisa ingoma. Phela ingoma akekho loncatjelwe kukhuluma loku lokungekhatsi enhlitiyweni yakhe. Empeleni lapha utfola nekutsi lomake uyabalisa ngalatakutfola lapha ekhakhake. Loluhlobo lwetingoma vele licondzene nalabasikati. Bomake phela labagidza umtsimba babuye bamekeze. Tibukeli tiba tiningi nakugidvwa umtsimba kepha ngesikhatsi kumekeza kuvamisa kuba nebemndeni kanye nabomakhelwane imvamisa, ingani loku kwenteka ekuseni kantsi futsi kusuke kuzotse kakhulu kunetinkhulumo tekuyala. Imilayeto lekhona kuletingoma ikhombisa lusizi kanye nenhlupheko bomake labahlangabetana nayo emendvweni. Kepha akugcini lapho ngoba utfola letinetifundvo letinyenti mayelana nekutsi kumele makoti atiphatse njani. Phela labasikati bamagagu ekucambeni tingoma manje nalapha utfola tingoma letinemagama lahlaba umchwele sibili.
Tingoma temtsimba ticulwa futsi tihlatjelwa bomake imvamisa. Umtsimba asuke akhona emajaha lapheleketela labomake kepha akatsintseki ekucambeni tingoma wona, ayalandzela nakugidvwa ngobe phela vele emaSwati ayakwati kugidza nekuhlabela, manje akubinankinga uma ahlanganyela nabo bomake. Tingoma temtsimba tihamba nesikhatsi kucanjwa kwakhona, atihlali tinguleto takudzala kepha bomake bahlala njalo babuka imphilo eveni bese bacamba ingoma ngaloko. Ngalamanye emavi letingoma tinemlandvo walokwenteka emphilweni yemaSwati. Kusho kutsi nawulalela tingoma temtsimba, utfola nekutsi imphilo yemaSwati injani nobe kuphilwa njani ngobe phela teneka emaciniso ebaleni. Kulengoma lengentansi makoti uyayalwa kutsi kumele alalele bekhakhakhe. Lokuhle ngetingoma temaSwati kutsi loku makoti utjelwa emini kalobha futsi kunebantfu labanyenti labevako kutsi uyayalwa. Lengoma isitjela lokunyenti lekufaka ekhatsi nekudla emasi. Siyati kutsi labasikati nemasi ngesintfu akuhambelani kahle.
Ubolalela laph'ugane khona.
Dlala nsizwa dlala mkhwenyewetfu.
Ubohlonipha laph'ugane khona.
Dlala nsizwa dlala mkhwenyewetfu.
Udl' emasi laph'ugane khona.
Sewutabaloya laph'ugane khona.
Kumekeza kusicongo semtsimba. Ingani ngulapho kuvela khona emaciniso kutsi makoti ubatsandza nganani bekhakhakhe. Lapha makoti usuke enta sifungo sekugcina ngobe uhlaba phansi ngesikhali, akhombise kutinikela kwakhe kulelikhaya. Kutsiwa talukati timdzakata ngenhlamba adzimate akhale. Lokukhala kwangatsi ngiko lokukhombako kutsi utimisele nganani. Kepha konkhe lokwentako lapho esibayeni kusuke sekusho kona kutsi banikati bemuti basuke nanabo balapho, ingani sibaya silithempeli lemaSwati. Ngekumngenisa esibayeni umfati, kusho kona kutsi sevele ungewalelokhaya ngobe phela ngesintfu labasikati abalubhadzi esibayeni. Kute lomsikati angene esibayeni kunemisimeto lekumele yentiwe ngumnumzane welikhaya lelo.
Imibiko letfolakala kuletingoma tekumekeza uvele ulusizi ngobe phela makoti sekuvele kumkhanyele kutsi sewuhlukene nebakubo. Umendvo batsi ungumkhumulansika, manje intfo lenjengaleyo angeke nani utsi uya kuyo ujabule kuze kuvele lemhlatsi. Tingoma tekumekeza tisikhalo sabomakoti batikhalela kukhona nebakubo ngalemphilo lensha lesebatayitsatsa. Lilanga lekumekeza lililanga lekugcina lemtsimba manje, emehlo alabadzala asuke atse njo kulolomekezako. Bafuna kuva kahle konkhe lakukhulumako nalakuhlabelako kutsi kunekutimisela yini nobe nje uyanyembenya. Makoti nanaye utiva sangumakoti lophelele emuva kwekumekeza ngobe ngulapho afunga khona. Lengoma lengentansi ifakazela kona kutsi tingoma tekumekeza tiveta kukhala kwabomakoti. Lapha lomakoti ukubeka ngalokusebaleni kutsi ukhumbula bontsanga yakhe ingani phela sewukulesinye sigaba yena.
Ngandzidza nelive bontsanga yetfu.
Tingoma tekusebenta livese ligama liyatichaza kutsi nguloluhlobo lwetingoma letihlatjelwa uma kusetjentwa. Bacambi baletingoma baticamba tikhombe kubambisana nekukhutsatana. Awukho umsebenti lomelula kepha ngenca yekubambisa uba malula futsi uhambe ngemandla. Letingoma tigcugcutela kutsi bantfu basebente ngemandla lalinganako babe bajabulile futsi kunesigci lesibaniketa emandla. Bumatima balomsebenti ababuva nani ngenca yekubambisana. Sigci lesibakhona sekuphindzaphindza sekwenta kutsi labasebentako baye kanye kanye emsebentini kube mnandzi. Nato-ke tingoma tekusebenta kunemlayeto lotsite letiwetfulako esiveni. Lapha kutawubukwa tingoma telilima neticubulo.
Tingoma telilima tihlatjelwa lapho kwentiwa khona imisebenti letsite njengekuhlakula, kubhula kanye naleminye imisebenti leyentiwa bantfu labanyenti bawuhlanganyela. Labantfu basuke babambisene kutsi lomsebenti uhambe kahle. Letingoma tibenta babe nemdlandla. Kuhlabelela kuyamtfokotisa lodzabukile manje nabo laba labasebentako kutsi basebente ngemdlandla nangemfutfo. Umsebenti uyashesha kuphela uma bantfu babambisene futsi baya kanye kanye kulowo msebenti. Ngisho nobe ngabe sewuphelelwa ngemandla kepha nakuhlatjelwa uyagcugcuteleka. Nemavila akabonakali nakunelilima lihlabelela kanye emsebentini.
Ticubulo tisetjentiswa kakhulu emadvodza nabukene nemsebenti lomatima sibili. Nangabe kukhona umsebenti lomatima sibili lofana nekucukula tinsimbi letisindzako noma kumba imigodzi, ticubulo tenta kube lula kwenta lowo msebenti ngendlela lelula. Laba labahlabela ticubulo basuke bajuluke bamanti nte kepha batenelisa ngalokuhlabelela. Umlayeto awunamsebenti kangaka kulaba labasebentako kepha ngulesigci salengoma lesenta labantfu basente kanye kanye. Kumetima kuphakamisa noma kumba lilanga lishisa manje ticubulo tiba lusito ekwenteni lomsebenti ungavakali. Nasemidlalweni yekudvonsana ngentsambo kuyevakala bahlabela ticubula kubanika umdlandla ngisho nalabamhlophe imbala. Lokuvelako ngalombiko waletingoma kutsi tiyahlekisa kwentela labantfu bakhululeke. Kulena ngoma lengentasi nje kuyevakala kutsi batsi labantfu basebenta kamatima babe bacabange boswenka emadolobheni. Lengoma bayihlabela khona emadolobheni, lishisa bhe lilanga.
EmaSwati njengato tonkhe tive tebantfu atsembele kakhulu kulokulinywa emasimini kondla bantfwababo. Liphalishi kungashiwo kutsi ngiko kudla lokusisekelo emaSwatini kutsi lishitjwa ngani akunandzaba loko. Kukhombisa kutsi emasimini ngulapho emaSwati atsembele khona adzimate acamba nenyanga yaBhimbidvwane ngobe vele kusuke kubhidvwa lokudla lokulinyiwe. Tinyenti-ke tinhlobo tekudla kwemaSwati letikhona futsi letisisekelo semphilo. Labati kabanti ngetemphilo batsi kudla kwesintfu kunawo wonkhe umsoco nemavithamini ladzingeka emitimbeni yetfu. Ingani kudla kwesintfu kudliwa kusekusha, kuphuma emasimini. Ummbila nje ngesintfu awulali, uvele udliwe lelo langa. Kepha kuyateka kutsi wesilumbi siwutsenga etitolo singati kutsi wafulwa nini.
Lokwenta kutsi kukhulunywe ngekudla kwesintfu lapha kutsi kudla kwesintfu sekutsandza kubukelwa phansi. Ingani bantfu sebangenwe silumbi lesesibente bakhohlwa kudla kwabo kwendzabuko. Kudla kwesintfu akufakwa emafutsa njengobe kwenteka kulokwesilumbi futsi nobe kufuswa, kusuke kungalahleki lutfo kuko ngobe akufakwa tikweticandzisi kepha komiswa elangeni. Emasi esintfu nje anemsoco lomangalisako ngobe akangulwa, akhishwa lobunandzi bawo njengobe kwenteka kulawa esilumbi. Ngisho nelubisi lwakhona kunemehluko lomkhulu ngobe kuyevakala kutsi lesintfu linemsoco kantsi lelesilumbi lona ngisho nobe ungatsi uyalubeka, lugucuka lube manti, lungabi mangcanga. Kwangatsi futsi lungetwa ngemanti lolwesilumbi ngobe phela lubisi kumele nawulubeka, lucine lube masi kepha akwenteki kulolu lwesilumbi. Kunengi lokungashiwo ngekudla kwesintfu nekwesilumbi kepha lapha kutawuvetwa kudla kwesintfu nekubaluleka kwako ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati. Lokudla lokutawukhulunywa ngako nguloku lokutsatfwa kwangatsi sekubucaba kudla kona kulesikhatsi sanyalo. Lokudla kusekhona nanyalo kutsi nje bantfu sebatitsandzela silumbi. Inkhukhu yesintfu, nakubekiswa nje, bantfwana banyalo abayifuni nekuyibona inyama yakhona ngobe batsi icinile futsi ayisimnandzi kepha lokwabolamtutu bakudla baze babhashe nalamatsambo akhona laphushutelako. Lokudla kutawuhlukaniswa ngetinhlobo takhona. Kutawukhulunywa ngalokulinywako, ngalokudliwa kuluhlata, titselo kanye nekubaluleka kwako ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati.
EmaSwati anesisho lesitsi: 'Phezu kwemkhono'. Lekusho kutsi kuphila kusetandleni tabo bantfu kungako kulima nje kuyimphilo yemuntfu loliSwati.
Ummbila usisekelo sekudla emaSwatini. Besekuchaziwe kutsi liphalishi likudla lokusisekelo emaSwatini. Liphalishi lentiwa ngawo ummbila ngekutsi lommbila ugaywe wentiwe imphuphu nobe kusilwe. Ummbila kunengi kudla kwesintfu lokwentiwa ngawo kantsi nanawo uyadliwa nje, uphekwe, udliwe ulifutfo bashaye lesibovu. Kuyenteka nabafuna bapheke sentangabomu ngemmbila lomanti kepha lapha kusuke sekuhlanganiswe nalokunye. Ngalesinye sikhatsi ummbila nasewomile kwenyiwa ngawo tinkhobe nobe emancobo kantsi nembasha yemmbila imnandzi sibili kantsi futsi iyasita kucinisa ematinyo. Nyalo bantfu sebadla emakipikipi lekuyintfo lengumaphelela emlonyeni, ingawacinisi nakancane ematinyo. Lokutsandvwa kakhulu ngembila tinkhwa takhona, angeke usinike lesinelidvolo natiphekwe tavangelwa ngendlela yakhona. Futsi nobe utidla tinkhwa temmbila uyeva kutsi udla kudla lokunemsoco. Ummbila uyakwati kutsi ubekwe esilulwini nasewuvuniwe ubekelwe kudliwa ngalesinye sikhatsi nasekunendlala. Kantsi labadzala bayakwati nekuwumbela phansi engungwini kuyilwe. Lowo mmbila ubitwa ngekutsi sancote. Lommbila umbelwa esibayeni. Labatiko batsi ungahlala iminyaka leminengi solomane ungakonakali. Lokunye lokwentiwa ngemmbila yinembe, sijabane, inhluziba, emancobo, sishwala, incwancwa, lijingi, libhedla, lidzishela, lukhotsi kanye nalokunye lokunyenti.
Ematsanga nanawo akudla lokubalulekile emaSwatini. Ematsanga alinywa kanye nemmbila kantsi kuwo kubuye kutfolakale umbhidvo wetintsanga nasengakavutfwa. Ematsanga lamancane entiwa sicobetelo nakuphekwa umbhidvo wetintsanga. Ematsanga nasavutsiwe ayaphekwa, entiwe inceke bese kuyadliwa njalo. Emanti laphuma nakuphekwa inceke kutsiwa yinkhovu, ayanatfwa-ke wona. Ngematsanga kubuye kwentiwe sidvudvu.
Ematsanga latayelekile abitwa ngekutsi tikhutane kantsi lawa lamakhulu lanetingedla kutsiwa emaphuti. Ematsanga abuye abetinhlobonhlobo letehlukene, kukhona nje emajoti lenawo aluhlobo lwelitsanga kepha ahluke ngembala. Uma uke wadla sidvudvu selijoti kuvuleka inhlitiyo. Nanobe umuntfu bekangafuni kudla kepha ngekudla lesidvudvu, iyavuleka inhlitiyo. Lolunye luhlobo lwematsanga ngemahwabha nobe labanye bakubita ngekutsi ngemakhabe. Emahwabha adliwa aluhlata. Wona-ke atayelekile ngobe nasetitolo letinkhulu ayatsengiswa. Ngalesinye sikhatsi utfola bawacheketile bawenta tincetwana. Kepha nawutsandza ungalipheka nanobe loko labanyenti bantfu abakwenti loko ngobe batsi kugcwala emanti.
Emaselwa fana nematsanga alinywa kanye nemmbila. Nanawo emaselwa uma asemancane entiwa sicobetelo sembhidvo wetintsanga. Emaselwa adliwa asengakacini, aphekwe bese bantfu bayatibusisa. Emaselwa fana nemajoti ayativula tinhlitiyo talongakufuni kudla. Kunengi lokunye kudla kwesintfu lokwentiwa ngemaselwa fana nesentangabomu. Emaselwa angoma akasadliwa. Kepha minyenti leminye imisebenti leyentiwa liselwa emisimetweni yemaSwati. Emkhosini wencwala liselwa lenta umsebenti lomkhulu kabi nayinkhosi seyitawungena emhlambelweni ngelilanga lesitfupha. Kantsi futsi nanakugidvwa umtsimba, liselwa liyasetjentiswa ngugozolo kuniketa bekhabomakoti nangabe kutfolakale kutsi indlela beseyivutsiwe kuye.
Emabele alinywa kanye kanye naloku lesekubaliwe ngenhla. Wona akhula afane nemfe. Emabele asita kwenta liphalishi, luhhayi, sancapha, inembe kanye netjwala. EmaSwati asuke angakadli nangakehlisi ngetjwala manje emabele ngiwo lekuphiswa ngawo. Emabele ayavunwa omiswe bese abekwa lakuhlala khona kudla njengemmbila, ematsanga netindlubu. Emabele ayakwati kuhlala lesidze sikhatsi nangabe abekeke lapho angeke angenwa yingobolwane khona.
Tindlubu timila phansi fana nabhatata. Tindlubu atihlanyelwa ngesikhatsi sinye fana naloku lokungenhla lesekubaliwe. Tindlubu tihlanyelwa muva. Tivame kutsi tihlanyelwe ngenyanga yaBhimbidvwane. Tikhanyelwa emaganu kute timile kahle. Tindlubu tiyadliwa tisemanti tingakacini ngekutsi tiphekwe tidlwadlwise. Kantsi nalesikhatsi setomile tiyaphekwa tidliwe. Tindlubu letiphekiwe kutsiwa ngumbhonyo. Lokungemnandzi ngetindlubu kutsi tikhiphisana umoya. Tinkhobe nanato tiyentiwa ngetindlubu. Tindlubu tingulokunye kudla lokukwatiko kutsi kuhlale sikhatsi lesidze.
Emantongomane akudla lokulinywa kanye nemmbila. Kungulokudla lokumila phansi fana netindlubu. Emantongomane nanawo anemisebenti leminyenti ekudleni kwesiSwati. Imishibo leminyenti ivangelwa ngawo emantongomane lekufaka ngisho nenyama imbala, ikakhulu umcwayiba noma umcwebu. Tinkhwa temmbila nanato tiyanongwa ngemantongomane. Kantsi futsi emantongomane ayagayingwa entiwe imbasha awodvwa nobe ahlanganiswe nembila. Sentangabomu nanaso sisuke singakapheleli kunongwa nangekho emantongomane. Timbabe ngulokunye kudla lokumandzi futsi lokwentiwa ngako ingcamu, ingani tiyakwati kuhlala sikhatsi lesidze tingaboli. Emantongomane kwentiwa ngawo timbabe letikudla lokumnandzi sibili. Tinkhobe nanato tiyavangelwa ngemantongomane. Umuntfu uyakwati kwenta umshibo ngemantongomane awodvwane. Kunyenti kakhulu lokwentiwa ngemantongomane kungako nje uma akhona ekhaya indlala iyabaleka. Emantongomane ayakwati kubekwa ahlale sikhatsi lesidze angaboli.
Tinhlumayo tisamabhontjisi kepha tona tindze. Timbaweni ngulelinye ligama lelisasho tona tinhlumayo. Tinhlumayo timila tenabe njengetintsanga. Emacembe etinhlumayo entiwa umbhidvo. Ngesikhatsi tisesemanti tinhlumayo tiyaphekwa tidliwe. Lapho kuphekwe tona khona ubona ngebantfu basolomane bantfweshula baloshela. Uma setivutsiwe setomile tinhlumayo, tiyavunwa bese-ke kwentiwa ngato lokunyenti kudla. Kukhona nje umbhidvo wato tinhlumayo. Tinkhobe nanato tiyentiwa ngetinhlumayo. Nanato tinhlumayo tiyakwati kugcineka sikhatsi lesidze tingakonakali kepha vele konkhe kudla lokuvunwako komiswe akuvani nani nengobolwane.
Imfe itinhlanga letikhula tibe ngangemmbila nobe tibe tindze kunemmbila. Imfe yona izacile, isamoba. Naseyivutsiwe ibonakala ngaletishakato tayo. Ematsimba ayo enta inhlanyelo. Idliwa njengemoba imfe. Esikhatsini lesinyenti isita labasebenta emasimini kucosha indlala ngobe bavele batifobotele. Kantsi nebafana labelusako bayatisita ngemfe nobe loko esikhatsini lesinyenti bakwenta bangakatfoli imvumo kubanikati bensimu leyo.
Cishe konkhe kudla lokuphekwako kunguloku lokulinywako. Kepha bantfu bapheka ngetindlela letehlukahlukene. Lapha sitawuchaza ngalamafuphi kudla lokuphekwako esiveni semaSwati kute labangakwati batfole litfuba lekukufundza.
Sidvudvu kudla lokwentiwa ngematsanga, kungaba lijoti, liphuti, budzibi nobe sikhutane. Lesinye sikhatsi kuyenteka sidvudvu sifakwe lubisi. Leso sidvudvu lesifakwe lubisi sibitwa ngekutsi ludvwidvwi. Simnandzi tiga umhlola sidvudvu lesentiwe njalo. Ematsanga acale asikwe entiwe tinceke, atsi nasekavutsiwe bese kuyabondvwa kwentiwa sidvudvu. Sidvudvu siyatehlela nawudla. Asifani sidvudvu nemantongomane ngekutsi sifunisane emanti kunekutsi kube njalo sicedza koma. Sidvudvu bewutsi nawudle sona ube sewucedzile, ungasafuni lokunye kudla. Kwanyalo sidvudvu bantfu basuke basidlela kuvula tinhlitiyo ikakhulu.
Sishwala sikudla kwesintfu lokuphekwa kuhlanganiswe imphuphu netindlubu. Loku kuphekwa kubondvwe kwente lokumnandzi kudla loku. Sishwala sinemsoco futsi umuntfu usidla acedze indishi laphakelwe kuyo ngoba siyatehlela. Sishwala sidliwa nobe kunini ingce uma kukhona imphuphu netindlubu.
Lijingi likudla kwesintfu lokudliwa cishe bantfu yonkhe indzawo kulelivekati le-Afrika. Lijingi leli labanye balibita ngekutsi yincwancwa, liphekwa ngemphuphu nome emaphepha lentiwe libe manti. Kantsi nemabele ayalipheka lijingi kudliwe kusutfwe. Ngalesinye sikhatsi nakuphekwa liphalishi kutsi kusengakafakwa imphuphu yekucinisa kukhishwe lijingi. Kudla kwasekuseni kulabanyenti bantfu kuba ngilo lijingi. Kantsi nebantfwana bavele bakhuliswa ngalo lijingi. Kepha lelebantfwana libitwa ngekutsi yinembe.
Libhedla kushiwo ummbila lomusha losiliwe waba yinhlama wahlanganiswa nembhidvo wetintsanga kanye nelitsanga lelincane bese kuyabondvwa. Litsandvwa kakhulu libhedla nakuba litfolakala ngesikhatsi semmbila kuphela.
Lukhotsi ngummbila lokhantingiwe wabe sewuyasilwa. Lommbila uba yimphuphu bese kuyadliwa. Kutsiwa lukhotsi nje ngobe naku kuyakhotfwa nakudliwa. Lukhotsi lubitwa ngaloluhlobo nje yingoba nawudla lona uyalukhotsa nobe ulukhume. Lukhotsi ludliwa ngaso sikhatsi semnyaka, ingani ludzinga imphuphu nje lehlala vele ikhona.
Uma kungena lihlobo bafana labelusako basuke bati kutsi batawuhlala bashaye lesibovu njalo. Lapha emahlatsini kukhona titselo letitinhlobonhlobo. Lokubaluleke kakhulu kutsi letitselo letinyenti takhona tingumutsi emtimbeni wemuntfu. Kudla titselo bekwenta kutsi bantfu bangangenwa tifo kalula. Emahlatsini kugcwele titselo letenta kutsi bantfu bahlale basutsi ngaso sonkhe sikhatsi. Lapha kutawucocwa ngaletinye taletitselo.
Emaganu titselo letimnandzi kabi. Emaganu titselo letikhicitwa sihlahla semganu. Uma sekavutsiwe emaganu, uvele uwaputjute umunye lamanti ekhatsi. Ngisho netinyamatane kanye netilwane imbala, kuphila kahle ngesikhatsi semaganu. Emaganu avutfwa ehlobo lapho bantfu bacedza nje kujabulela Khisimusi. Labanyenti bantfu emaganu bawatsandzela kwenta buganu. Buganu tjwala bemaganu. Lamaganu ayabutfwa, abekwe inchumbi bese ayabhotjotwa, afakwa etindziweni aze alate. Nakasatsandza kufakwa eludziweni emaganu asengakalati kutsiwa ngemagobolo. Asuke asanongotela ngaleso sikhatsi. Lobo tjwala bunatfwa ngulabanganatsi tjwala. Kantsi nasekalatile aphuphuma ingwebu lekhishwa ngesikhetfo nasekubuswa. Nakuyonatfwa buganu kubitana bangani ngekuchwebana ngamunye baze baphelele bayewusitsela kulelo khaya leliphise lobo buganu. Imvamisa bukhishwa ngelidayizi ningaboni kutsi bunganani lapha bukhiwe khona. Loku kwenta kutsi emajaha atsatse umtsamo lomkhulu ingani acabanga kutsi butawuphela angakatenelisi. Lolobakhelelako umane asitsele abuye sikalo sesigcwele.
Umtsetfo wekunatfwa kwebuganu kutsi anibangi msindvo uma busebuningi. Kantsi bunemutsi wakhona buganu, nakuphuma loludziwo kuhlatjwa umukhwa nobe linyeva phansi. Loku kwentelwa kutsi kungasangeni muntfu kulelo khaya. Uke weva sebahlabelela ati kutsi ludziwo selomile ngaleso sikhatsi. Kantsi lokunye lokuphawulekako kutsi bantfu bacala ngekuthandaza ngembi kwekunatsa lobuganu. Uma lelikhaya labanatsa kulo lingelakaShongwe, batawukhuleka batsi: 'Shongwe, Mntimandze, Bhambolunye, Tingaba timbili tekhabo nyoko, njalonjalo'. Loku kusho kona kutsi babonga banikati belikhaya. Batakwenta loku futsi nasebacedzile. Ingoti ngebuganu kutsi budzakwana tiga umhlola. Kantsi bungumutsi buganu. Uma unatse bona, bukuhlambulula sisu sakho uma ngabe besesingcolile. Kantsi nemadvodza ayakhululeka ngebuganu ngobe imiti iyacina. Ingani bumutsi wawo emadvodza. Nalabanganatsi tjwala kepha nasekunemaganu bayanatsa buganu kutihlambulula. Ingoti ngebuganu kutsi behlela ngentansi. Kantsi tindvumbu temaganu tona tiyagcotjwa kuphume tinganu ekhatsi. Letinganu tiyadliwa noma kuvangelwe ngato njengemantongomane. Njengobe besekushiwo phambilini nakunatfwa buganu akubangwa umsindvo ikakhulu lobuganu bekucala kanye nalobu bekugcina nasesiphela sikhatsi sabo. Kantsi futsi bantfu banayo indlela yekutsi babumbele phansi babekele bantfu labasebentako labatawubuya sekukudzala baphela. Imvamisa kubekelwa banumzane. Nayi ingoma letayelekile nasebacedzile kunatsa buganu sebangenandzaba nobe bantfu labanye bayawuva lomsindvo.
Emagwaba titselo letitimilela emahlatsini ikakhulu eceleni nemifula. Titsela ehlobo. Emagwaba adliwa kuze kwentiwe ngisho najuzi ngawo. Sihlahla semgwaba singumutsi ngobe emacembe akhona naphekiwe amutsi locedza umkhuhlane. Emagwaba nawutawadla angakavutfwa kahle uba nenkinga nasewutitfuma. Akubamba ufune nekukhala. Kantsi ehlatsini wabona emagwaba avutfwe kakhulu endzaweni lobonako kutsi bantfu badlula ngakhona, kusuke kunengoti lapho, akumelanga usondzele. Lapho kusuke kunabomanyovu, kusondzela kwakho batakuntinyela, kudvume inhloko, ungatsi ulunywe yinyoka. Bafana banekuwafaka bilibili emagwaba.
Emantulu, ematelemba, emanumbela, ematfundvuluka, bhungela, sineyi, tincozi, emahlala nemakhwakhwa titselo letitimilela esigangeni. Tonkhe letitselo tikudla kwebantfu, tilwane kanye netinyoni. Letitselo tivutfwa ehlobo. Bantfu labakhula badla letitselo abamane baphatfwe kugula. Vele tingumutsi ngekwato. Emakhwakhwa wona abuye omiswe kwentiwe lokusalikhotse.
Lokudla kwesintfu kunesandla ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati, ingani kunetaga netisho letiphatselene nobe letisuselwa ekudleni kwesintfu. Lapha ngentansi kuniketwe taga netisho letiphatselene nobe letisuselwe ekudleni kwesintfu.
Tisho tingemaganyana lashubile. Tisebentisa emagama latayelekile nalesiwatiko kuveta incazelo lehlukile. Tibuciko benkhulumo lekhombisa kunotsa kwelulwimi lwesive lolunemlandvo lomudze nalojulile. Tisho atikwati kutimela emshweni. Emabito labomentiwa avamise kubhaca. Timfishane kunetaga.
Taga tibuciko bekusho intfo ngemavi lambalwa lashubile. Tibugabazi bekubeka emagama ngendlela letsite. Tingemavi lakhaliphile, lafinca luchungechunge lwenkhulumo ibe ngemagama lambalwa. Tingumusho lophelele. Tiyinkhulumo legigiyelako. Tingumnotfo welulwimi lwesive.
Ndzala katimili mbuya!
Kuhloba kwebantfu kubenta basheshe babonakale kutsi bangubasiphi sive. Phela nguleso naleso sive sinendlela lesivunula ngayo lekusenta sitigcabhe ngaloko. EmaSwati asive lesiyitsandzako imvunulo yaso. Uma lijaha lilicobile awubuti kutsi ngewaphi-ke lona. Imvunulo yesintfu inesitfunti nesizotsa. Yenta nalowo muntfu loyivunulile ative anebuyena angumuntfu mbamba. Phela kunetinkhulumo tekutsi labafundzile baphucukile manje abasakutsintsi lekuphatselene nemasiko fana nemvunulo nje. Kuyabonakala kutsi bantfu sebadvungekile abasati kutsi yini mbamba mbamba lekumele bayente ngobe sebaphila imphilo lehlangahlangene.
Ngekubonakala kutsi-ke tinyenti tintfo letitayidvunga i-Afrika ayisati lapha ikhona, nalapha iya khona. Kungaloko nje lomdlalo kwangatsi uyatfukelwa, kubonakale kutsi intfo lovele ibonakale kutsi nisive ngayo nitigabisa ngayo awusakwati kube nitigabise ngayo. Kube khona umoya wekutsi uma ufundzile ukhwesha kuloku kwakini ungabe usaba liSwati ube ngekufundzeni. Kubonakale kutsi sowusala emkhatsini ngobe nasesilungwini awusefiki awukwati kuba nguMlumbi, nakuloku kwakini sowuphumule awusakwati kuba liSwati, sowundzindza ekhatsi nje. Utsi ingema yini lenjalo na Kubonakale kutsi lomunye utawutsi cha, ngilikholwa mine ngingete kwemihambo yebuSwati. Umangale kutsi lemihambo nguSathane yini Kantsi tsine sibheke kutsi nawulikholwa woba likholwa leliliSwati litigabise ngebuSwati balo kutsi ngilikholwa, ngiliSwati?
(Simelane naBhembe 2000:26).
Nasesibuka emasontfweni vele lovunulile akamukeleki kahle singati nobe kukholwa umuntfu nobe imvunulo. Tekuvakasha kutsiwa ngito letingenisa imali emhlabeni wonkhe jikelele. Lapha kulelivekati le-Afrika sinenhlanhla ngobe sinaloku labangenako laba lababuya ngensheya kwetilwandle lokumasiko. Belumbi bayasangana nababona umuntfu alicobile phela bona yintfo lebangayati lena kulamave akubo labavela khona. Bagcina ngekufundza emaphepheni manje imvunulo ibalulekile ngoba iyakwati kuletsa tivakashi.
Imvunulo yesiSwati ngekusho kwaMahlalela, (1988) yenta umehluko emkhatsini wemadvodza nebafati futsi yente tigaba ekukhuleni kwemuntfu, njengebuntfwana, budzala kanye neguga. Lapha kulolucwaningo sitawusika lelijikako mayelana nemvunulo yemaSwati kutsi iyini nekutsi yentiwa ngani yehlukene kanjani. Sitawubuye sivete kutsi imvunulo ilunotsisa njani lulwimi lwesiSwati.
Imvunulo yalabadvuna yinyenti kabi lapha kutawubalwa nje lembalwa lekubonakala kutsi itayeleke kakhulu.
Emajobo entiwa ngetikhumba tetinyamatane letehlukene, njengemsumphe, imphunzi nensimango. Kantsi nengwe nayo iyasetjentiswa ekwenteni emajobo. Lokubalulekile ngemajobo engwe kutsi lawengwe akamane avunulwe nje nobe nini. Amajobo lavunulwa nakumkhosi wencwala, ingani phela ingwe yemakhosi. Bantfwabenkhosi kanye nayo imbube babonakala ngayo ingwe nakunemikhosi lemikhulu. Kuyashiwo kutsi umuntfu uvunule ingwe nafake emajobo lentiwe ngesikhumba sengwe. Emajobo ahlukaniswe tinhlobo letine, kunemabhebha, emangongo, timbece netintwayi.
Emabhebha ngemajobo lentiwa ngetikhumba letinkhulu. Avunulwa ngaphandle kwemahiya. Ngekuvumeleka kwemahiya kwenta kutsi emajobo abe mancanyane futsi sehluka nesimo sawo kute emahiya abonakale.
Emangongo aluhlobo lolutayeleke kakhulu kuletikhatsi talomuhla. Leligama lisukela kulendzawo lecumbile ngantansi kwawo omabili. Timbece ticishe tifanane nemangongo kepha tona tinemchewu emkhatsini. Tintwayi tingemabhebha nobe emangongo lasuswe boya emkhatsini. Leligama lelitsi tintwayi liyasetjentiswa futsi nakushiwo emajobo lasaguge ate acotfuka boya.
Emahiya ayasikwa esitolo. Kuvamise kutsi umuntfu afike atsenge indvuku nentjwana kuye ngelukhalo lwakhe. Indvuku phela kusukwe kucondvwe loku lesitsi namuhla yimitha ngesilumbi. Atinhlonhlobo kuye ngendvwangu yakhona. Kantsi nembala wakhona uya ngekutsi ufuna lonjani. Bakhona-ke lotfola kutsi bamatanisa emahiya lapho uyotfola nakulikamo kufane wonkhe umuntfu lolapho. Emahiya ayavunulwa elukhalo. Bafana bayawavunula awodvwana kantsi labadzala bafaka emajobo ngetulu. Kuvamise kutsi abe mabili emahiya kulabadzala. Lelesibili kutsiwa kuyasulwa ngalo. Emahiya avunulwa ngulabadvuna nalabasikati, akanabulili. Umehluko kuba yindlela laboshwa ngayo. Labadvuna bawabophela kusekudla kantsi labasikati bawabophela kusencele. Labasikati bawavunula odvwana emahiya kepha aba mabili kepha leli labasula ngalo liyake liboshelwa kusekudla nanalo kuye ngesandla salowo lolibophako.
Umhelwane uyindvwangu leyentiwe kahle yahlotjiswa. Esikhatsini lesinyenti kuba nejeko welive leSwatini nobe lihawu. Kepha kuvamisile kutsi kube nesitfombe senkhosi lebusako. Njenganyalo nje kuvamise kutsi kuhlotjiswe ngesitfombe senkhosi, Mswati Wesitsatfu. Umhelwane uvunulwa ngulabadvuna nalabasikati. Wentiwa ube yisayizi yinye. Umehluko loba khona kulowalabasikati nalabadvuna kutsi labadvuna bawubopha kusekudla kantsi labasikati bawubopha ngesencela. Nakushisa nje, umuntfu ushayelwa ngumoya nakabophe umhelwane. Kuyajabulisa kutsi nalabangasiwo emaSwati bayawutsandza umhelwane.
Inkhonyane yentiwa ngelugogo lwenkhonyane. Inkhonyane iyasontfwa bese boya balolugogo buyaphakama buba buhle. Inkhonyane igatjwa bafana nobe emajaha nakunemicimbi futsi bavunulile kute bahlobe.
Umbhenso wentiwa ngesikhumba senkhomo. Wentiwa ube libhandi. Imvamisa uboshwa ngemabutfo nakuyiwa emphini. Umbhenso uboshelwa kutsi emabutfo angasheshe abanjwe ngumalwabindzile.
Uyimvunulo yalabadvuna. Usigujane lesentiwa ngesihlahla semtfongwane. Lesigujane sentiwa imbobo ngetulu kute umnumzane akwati kusitselisa umuti wakhe khona. Imvamisa umuntfu ulinganisa ngesitfupha sakhe. Nangabe sitfupha singena kusho kutsi yisayizi yakho leyo. Umncadvu usita kakhulu kutsi emajaha akwati kutibamba, angamane abalekelwe yingati kungakafaneli. Phela ngesiSwati usuke uhamba ngcunu nawungakafaki umncadvu. Nyalo bantfu sebaba belumbi ngobe sebafaka bobhulukwane.
Siphandla ngesikhumba senkhomo nobe sembuti. Sisikwa kahle bese emajaha asigaba etihlakaleni uma bavunulile. Umsebenti wesiphandla kuhloba kungako sifakwa uma kunemicimbi fana nemtsimba nje.
Emagcebesha entiwa ngebuhlalu. Lobuhlalu buhlotjiswa kahle ngumuntfu lonesineke. Kutayelekile kutsi utfole kutsi emagcebesha ahlotjiswe enta lokutsite lokufana nelihawu nobe nje libalave. Kulesinye sikhatsi utfola kutsi kuhlotjiswa ngembhalo lotsi 'SD' lekumele kutsi Swaziland. Emagcebesha agacwa entsanyeni. Akanabo bulili ngobe labadvuna nalabasikati bayawagaca uma bahlobile.
Umbhodzi wentiwa ngemtfwebeba lokhiwa esihlahleni. Umbhodzi ukhombisa kutsi umuntfu sewuluphele njani ngobe phela usigcoko semakhehla. Umuntfu longakafiki esigabeni sekuba ngumkhulu akalokotsi afake umbhodzi.
Ligwalagwala lusiba lolutsatfwe kuyo lenyoni leyatiwa ngekutsi ligwalagwala. Nobe tingaba tingaki letinsiba kusolomane kutsiwe umuntfu wakhona ufake ligwalagwala. Ligwalagwala lifakwa yinkhosi nebantfwabenkhosi kuphela. Silo, Mswati Wesitsatfu sibutwa nguDali Tambo eluhlelweni lwamabonakudze lolwatiwa kutsi yi'People of the South' nyakenye (2001) kutsi yini ligwalagwala, saphendvula satsi ligwalagwala ngumchele wemakhosi. Sabuya sasho kutsi kungako nakunemkhosi wencwala sifaka tibe tinyenti letinsiba enhloko ngobe sisuke senta umthantazo wesive.
Lihawu lentiwa ngesikhumba senkhomo. Siyonyiswa lesikhumba emva kwekutsi sesisikwe kahle, salungiswa. Lihawu liphatfwa ngemajaha nahlobile nobe naya emikhosini letsite. Kepha liyabuye lisetjentiswe lihawu nanakuyiwa emphini. Lapho-ke lisebenta kuvika nangabe uhlaselwa sitsa, livimbe sikhali singangeni ngobe naku phela licinile lihawu. Lihawu lemaSwati likhulu kunelemaZulu.
LiSwati njengaletinye tive tebantfu bemdzabu, alihambi lilengisa tandla nje. Sagila sinetinhlobo letehlukene, kunelingedla, makhundu kanye nalelesibitwa ngekutsi sigila. Umehluko kutsi lingedla lentiwa laba lihle lahloba kahle lenta intfo lemavengevenge enhloko yakhona. Lingedla imvamisa liphatselwa kuhloba nje. Makhundu yena usigila lesinenhloko lenkhulu kantsi nemphini wakhona awumudze kakhulu. Makhundu-ke nanobe aphatselwa kuhloba kepha uyasita uma kukhona lokufuna kukhweshiswa endleleni njengenyoka nobe umuntfu lotfola kutsi unekudzelela lokutsite. Sagila kusuke kucondvwe kuloku lokutsi akube nenhloko lencane kunamakhundu. Kungenteka lesinye sikhatsi kube nesibambo lesifishane kakhulu. Phela kudzala indvodza beyihamba embili, umfati ete emuva kute kutsi nakuvela silwane nobe sitsa, indvodza isheshe isebente ngako kungaze kulimate lolomsikati. Futsi kungako emadvodza bekangatfwali umtfwalo entele kona kutsi uma kuvela inkinga abe ayilindzele asheshe acedze ngayo. Kepha ngesilumbi kutsiwa usuke ulicaba uma uhamba nalomsikati akulandzela ngemuva.
Lichuzu lentiwa ngebuhlalu lobufakwe entsanjeni. Lobuhlalu buhlotjiswa kahle ngendlela yekutsi bumataniseke. Lichuzu lentiwa tintfombi esikhatsini lesinyenti tentele tingani tato. Phela nangabe intfombi seyiwamumatsa emagama elijaha iye ite nalo lichuzu ifike imnike lona kukhombisa kutsi sekulungile. Inganwa ibonakala ngemachuzu lamanyenti kantsi vukavale uvamise kutsi nabe nenhlanhla walitfola libe linye vo. Lichuzu lifakwa nangabe kunemicimbi fana nemtsimba nje. Angitsi kwentelwa kuhloba ngalo kantsi nenganwa ibonakale kutsi yona inelulwimi lolutsambile kulabasikati.
Ingcibo icishe ifane nemagcebesha ngoba nayo yentiwa ngebuhlalu. Yona mbamba mbamba ifana nelibhandi. Ifakwa noma ngubani navunulile kuhloba.
Imvunulo yalabasikati fana neyalabadvuna yinyenti kakhulu. Lapha sitawusika lelijikako.
Umuntfu lomsikati ngesiSwati uphelela kuba mfati nasekafakwe sidvwaba. Sidvwaba sentiwa ngesikhumba sembuti. Kulisiko lesiSwati kutsi umfati ahlale agcoke sidvwaba kukhombisa inhlonipho ekhakhakhe. Kantsi nanobe kunemicimbi nje njengemitsimba, lutsango lubonakala ngetidvwaba. Sidvwaba siba sidze sibe ngentansi kwemadvolo. Kulamalanga sekunesidvwaba lesentiwa ngendvwangu ngobe phela naku imphahla seyaba yindlala. Umuntfu nakafuna kwenta umsebenti sewuze asitwe kuyotsenga emapulazini kantsi kudzala timbuti betitsechitsi saka nelive. Sidvwaba sigcokwa ngisho natalukati. Phela talukati ukhandza setichoba tintfwala emsendvweni.
Make ngesiSwati ubonakala ngesicholo. Vele usuke make angakavunuli waphelela nangakafaki sicholo. Kuyinhlamba ngesiSwati kutsi umfati ahambe ngenhloko. Labasikati banenhlanhla ngobe ngisho nasenkantolo bayangena nesigcoko. Sicholo sisigcoko sesintfu. Kulamalanga sekuneticholo letibitwa ngekutsi tipumpha ingani phela setentiwa ngetinwele tekutsengwa, leti longatsi ngemashoba hhayi ngeboya kepha nanato tisenta wona umsebenti wesicholo. Inhloko yabomake ihlonipheke kakhulu ngesiSwati. Angeke nani umfati ahhule tinwele indvodza isaphila. Ake wenta njalo ngabe uyayiphahla lendvodza.
Sidziya nanaso sakhiwa ngesikhumba sembuti. Siyashukwa silungiswe kahle bese siniketwa makoti. Sidziya senta make ahlonipheke futsi siluphawu lwekutsi lomuntfu sewudlulile esigabeni sekuba yintfombi. Umfati lofake sidziya kulicala lelibovu kumsoma. Kulamalanga sekunetidziya letentiwa ngetindvwangu ngenca yekusekela yekweswelakala kwetimbuti. Sidziya sigcokwa njengeliloko sehle sishayise esidvwabeni bese sidvwaba sona sishayisa ngale kwemadvolo.
Luvadla lwentiwa ngemantfweshu emacembe esihlahla selibendle nobe yinhlingizane. Lwakhiwa lube lufisha. Luvadla luvunulwa tidzandzane nangabe kunemicimbi lefana nemhlanga nje.
Indlamu yimfisha fana neluvadla. Yakhiwa ngebuhlalu. Indlamu ivunulwa tingabisa ngabe kunemikhosi lefana nemhlanga.
Emafahlawane akhiwa ngetikhashakhasha letisakhwane. Emafahlawane afakwa emacakaleni bomake. Asebenta kukhala nabomake badlalisela kugidvwa. Enta umsindvo lobukhashakhasha. Uma bobabe bafake siphandla kubomake kusuke kulenga emafahlawane. Leligama lelitsi 'emafahlawane' lisuselwa kulomsindvo webufahlafahla lowentiwa ngawo nangabe bomake sebadlalisela. Phela umlulungwane ushayeka kahle nagabe lona lowuhlayako adlalisela kukhala nebufahlafahla.
Siphuku sentiwa ngesikhumba sembuti. Siphuku siyingubo yakadzeni. Kudzala kusete emabhantji netingubo siphuku bekuba ngilo libhantji nengubo yakhona. Uma kumakhata bantfu bebativikela ngekwembatsa siphuku. Siphuku asinabulili, simbatfwa ngulabadvuna nalabasikati, labadzala nalabancane.
Insontfwane yentiwa ngentsambo lemhlophe. Insontfwane isebenta kwesekela sicholo. Nangabe kunemicimbi nje bomake bahlobile lokwentsambo lokumhlophe lekubonakala kutungelete inhloko kubomake ngiyo kanye insontfwane.
Sibutfo sentiwa ngebuhlalu. Sigatjwa bomake entsanyeni nakunemicimbi kwentela kuhloba. Sibutfo singahlotjiswa noma ngabuphi buhlalu lobumataniswe kahle kwentela kutsi kube kuhle. Umuntfu utilinganisa intsamo yakhe kute kutsi singaceki nobe sibe sincane kakhulu. Kuba kuhle kabi nawubona lutsango luhlobe ngesibutfo emicimbini.
Umshanyelo wentiwa ngetjani uboshwe kahle kusale loku lokufana nesishakato embili. Umsebenti wemshanelo kudlalisela ngawo bomake nabasemicimbini lefana nemitsimba naleminye. Make uwubamba lomshanyelo awumise bese unyakatisa tibunu ashaye umlulungwane kukhashatele emafahlawane kube mnandzi kujabule tibukeli.
Bujijimba bentiwa ngemashiya lamadze lalengiswa engculwini. Bujijimba bufakwa yintfombi lesengakagani uma kunemkhosi wemhlanga. Bujijimba buluphawu lolukhombisa kutsi leyo ntfombi iyintfombi ntfo. Manje kuligcabho kuleyontfombi kutitfola igabe umjijimba kantsi nebatali nabo bayatigabisa ngemntfwanabo nakwati kutiphatsa kahle ikakhulu kulamalanga lapho sifo sembulalave sesibhilide live lonkhe.
Umcwasho wentiwa ngensontfo utfwalwa tintfombi ntfo enhloko. Umcwasho ufakwa sikhatsi lesisuke sibekwe yinkhosi. Njenganyalo tintfombi ticelwe kutsi titfwale umcwasho iminyaka lesihlanu kusukela nga-2001. Intfombi letawutfolakala iya ecansini kantsi itfwele umcwasho ihlawuliswa inkhomo kantsi nalelijaha liyahlawuliswa. Loku kwenteka ngekutsi tintfombi tendzawo tifike tidzimule imicwasho yato ekhabontfombatane leyo legangile. Umcwasho unemibala lemibili. Umbala loluhlata usetjentiswa tidzandzane letisasetincane kantsi lobovu utfwalwa tintfombi lesetifutsiwe. Umcwasho awutfwalwa imishwedle. Uma lomsikati salibondzalisuta akalokotsi nangeliphutsa awutfwale. Kantsi nentfombi lekutse kushaywa umtsetfo wekutfwala umcwasho ibe yona seyivele ilungisela kuyowendza ayiwutfwali.
Sipashi sentiwa ngesikhumba, akukhatsaleki kutsi ngesasiphi silwane leso sikhumba. Sipashi sifakwa bomake nakunemikhosi lefana nemtsimba. Kuyaye kufakwe imali uma kukhona lowinisa lowo losuka agidza nobe ashaya ingadla letsakatisa tibukeli.
Imvunulo yesintfu fana nekudla kwesintfu inesandla lesikhulu ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati. Lapha sitawuniketa tisho netaga letiphatselene nemvunulo kanye nenchazelo yakhona.
Kubamba eshobeni Kuchamuka lapho kungenangoti ngakhona; kungasaleli emuva uchubekele embili.
Indvuku lenhle igawulwa etiveni Intfombatane lechamuka kulenye indzawo, ibonakala iyinhle futsi inesimilo.
<fn>ML. Chapter3.2011-04-05.ss.txt</fn>
Lapha sibuka inshokutsi yesibongo. Sitama kuveta kubaluleka kwesibongo esiveni seMaswati. Kutanyiwe kutsi kwetfulwe umlandvo wetibongo letitsite letikhetsiwe kanye netinanatelo tato. Loku kwentiwe ngendlela yekutsi kube luhlaka lwematsambo. Batawusita banikati baleto tibongo kutsi bafake inyama. Uma kwentekile kwatfolakala kutsi lomlandvo ukhe phansi wayishiya edziweni kutawube loko kwenteke ngeliphutsa nobe kusho lowo lebekangitekela wati lowo mlandvo. Loku lokutfolakele lapha akube sisekelo selucwaningo lolunzulu mayelana nalesihloko. Phela indvuku seyibekwe ebandla. Emagama ebantfu ngesiSwati abaluleke kakhulu kungako encenyeni yesibili yalesehluko kucwaningwe emagama esiSwati. Loku kwentiwe ngendlela yekutsi bantfu batigcabhe ngemagama abo bangatikhobosi ngoba phela emagama endzabuko sanganyelwa ngulawa etifikanamtfwalo. EmaSwati satsandza emagama etive kunalawa awo langemangcanga.
Sibongo sibaluleke kakhulu esiveni seMaswati.
The sibongo is a vital behavioural aspect of Swazi culture. It often strikes many foreigners who are sensitive to cultural behaviour.
During my first visit to the Queen Mother I noticed how all attendants punctuated her remarks with the words 'Nkhosi!' or 'Somuhle'. When the King spoke, everyone, including his mother echoed, 'Nkhosi!', 'Ngwenyama!', 'Silosikhulu!'. He then enquired of me 'What is your sibongo' and my interpreter answered for me, 'sakaBemeer'. When Prince Mkukwane spoke, my attendant interpolated after every pause, 'Dlamini!, Nkhosi! or Hlubi'?
(LaBemeer (Hilda Kuper) personal notes, 1934).
Kuyakhombisa lapha kutsi lowekunene wamangala kabi neva kuloku kuphatfwa indzaba yesibongo lekuyintfo labangayati beNshonalanga. Phela sive sisuke singakapheleli nabantfu bakhona bangenatibongo letiligcabho lesive leso. Ginindza, (1992) uchaza sibongo njengentfo lekhombisa sive nobe kutalana.
Every Swazi bears the sibongo (clan name) of his or her father for life and a married woman retains her natal sibongo. People who bear the same sibongo do not intermarry for they are regarded as related and descended from a common ancestor whether this ancestor can not be traced.
Lokuvelako lapha ngenhla kutsi ngesiSwati vele umfati akantjintji sibongo sakhe sekutalwa. Uhlala anguLazibani ingunaphakadze. Loku lesekwenteka lomuhla ngetibongo letintjintjwantjintjwako siyakweshwama. Kusho kona kutsi umoya weNshonalanga uwentile umonakalo esiveni lesimnyama. Umuntfu namuhla ungamati angumake zimpentjempentje kusasa sewungulokunye. Angiyiphatsi lena yetibongo letibhanciwe! Kantsi nebantfu besibongo sinye vele abatekani. Sibongo sisebenta indlela lecakile emaSwatini. Nome ngabe kwentiwani sibongo sikhona ekhatsi.
A striking feature of Swazi behaviour is the frequent use of sibongo. In situations of social interaction people of all ages and different rank show respect, courtesy, express gratitude and recognition by using sibongo. A stranger is not asked for his personal name but for the sibongo so that he or she can be appropriately addressed. In circumstances where a person's sibongo is not known, Nkhosi (ruler/lord) is used. Nkhosi is part of the title attached to the ruling Dlamini clan i.e. Nkhosi! Dlamini! Every person by virtue of being the king's subject is entitled to be addressed by this term of respect.
Kunelitsemba kutsi loku lokungenhla kutawuphendvula imibuto leminyenti bantfu labatibuta yona kutsi kungani wonkhe umuntfu longamati umbite ngesibongo sakaNkhosi. Kantsi futsi nako nje kungani sibongo sibalulekile nakuvuselwana. Phela kuyinhlamba kutsi ungatsi uhlangana nemuntfu umbute ligama lakhe njengobe kwenta bondlebe zikhanyilanga, tsine sibutana sibongo kute sikwati kubongana kahle. Usuke ngesintfu ungakabongi nangabe umuntfu akuphe noma akwentele lokutsite nawugcina ngekutsi nje ngiyabonga ungamhashi kancane.
Tinanatelo stamp the common speech acts of expresssing gratitude upon accepting or even refusing an offer or gift with poetic beauty. Plain or prosaic thank you in this context would only label one as disrespectful, lacking in cultural refinement and ungrateful. The family praises of the person offering the gift or the service are recited by the admiring beneficiary in a solemnly slow and drawn out manner to indicate respect.
Vele ngesintfu usuke ulidlabha nawugcina ngekutsi ngiyabonga kuphela kulokusitile. Phela belumbi bodvwa labagcina ngekusho njalo. Tsine sati kutsi nawubonga usebentisa lesibongo salowo muntfu lombongako kuveta bugabazi bekwati leso sibongo. Ingani sibongo nesibongo sinetinanatelo taso. Loko kwenta lowo muntfu eve kutsi cosololo enhlitiyweni kwangatsi udle emaselwa noma emakhabe. Yini lengavimba lowo muntfu kutsi akusite ngalokutako nangabe umhashe kahle Loku yindlela lebeyisetjentiswa bokhokho betfu futsi lebekwakha sive sibe sive sibili?
Kulukhuni satje kungena emtini wemnumzane ungasati sibongo sakhona. Phela ngesintfu ukhulekela usengekangeni emabaleni alelokhaya. Kulisiko kutsi lokhulekako asho tinanatelo taleso sibongo. Ngenhlanhla akudzingi aze ayositsela nato kutitsi fahla nje kancane ingani loko kuyakhombisa kutsi uwati mbamba lomuti. Nawutsi nje sikhulekile Msangambe, Mnjoma lomhlophe netinyawo takhe, usuke sewucedzile kubakaSigudla. Kuvele utitfutsele nje emtini wendvodza kusuke kukhona lotakutfola njengobe boPiet Retief bakutfola eMgungundlovana.
The sibongo is appended to formulae for greeting and is frequently interpolated in conversations by the listener and the speaker. Visitors to a homestead, particularly men, hail by the sibongo of the headman whilst still at the gate. Not to do so is not only impolite, but raises suspicion of nefarious intent and deeds for only witches and evildoers sneaks into peoples's homes to avoid being detected.
"Kwekhulekela" or recitation of family praises as one approaches a homestead acknowledges and validates the residents' right of occupancy and honours the founder of the clan. Furthermore by reciting the praises of the family one is seeking admission into, is an official greeting which announces a friendly visit.
Kamera uchaza kahle kutsi nawukhuleka usuke ubonga tinyanya talelo khaya ikakhulu umsunguli waleso sibongo. Loku kusho kutsi vele usuke ukhombisa inhlonipho nekuwatisa emasiko nemihambo yesive. Phela ngesilumbi uvele utfutseleke ekhaya lemnumzane unconcotse sewusekhatsi. Kuze kusite tinja nemitsangala lemikhulu leyenta kutsi ungatfutseleki. Kantsi vele nawukhuleka ubita sibongo leso kuba ngumnumzane lovamisa kutsi bantfwana ababuke lolokhulekako. Kepha kubalulekile kwati kutsi lolokhulekako akayitfoli ngekushesha imphendvulo yekutsi akangene ingani bantfu baganga ungatsi kukhuleka umuntfu kantsi sebakutsebulile. Jackie Mashiyane[1] utsi babe wakhe bekamtsembisa luswati losheshe avume nakukhulekwa. Empeleni utsi likhehla lithula ungatsi kufiwe nakunalokhulekako. Lifuna kucala libe nesiciniseko kutsi lolokhulekako ngempela ngumuntfu nobe livi nje.
Phela ngesiSwati kuthandazwa ngesibongo. Ingani kunenkholelo yekutsi tinyanya ngito letidvute naMvelinchanti manje nakukhulunywa nato tiwudlulisela lula umthandazo lowo. Sibongo sisetjentiswa kuto tonkhe timo letitsintsa kuphila kweMaswati.
When sitting down to a meal in a homestead, or drinking beer from the common pot, the sibongo is recited before and after eating or drinking to express gratitude. Feasts of any kind, ritual or secular, as well as council meetings at chief's place are formally closed by reciting the sibongo of the host and its praises. On such occasions, one person leads and the group follows in unison. A headman who speaks to his ancestral spirits concludes his performance with his sibongo.
Kuhle kwati kutsi kusetjentiswa kwesibongo emicimbini leyehlukene akugcini nje ngemaSwati kepha kuyintfo leyentiwa beNguni.
The frequent use of sibongo in social interaction is common not only among the Swazi, but also among other Nguni groups of Southern Africa.
Umuntfu angasifela sibongo sakhe. Ingani loku lesitsi sibongo nyalo kunemlandvo lomudze kulabo bantfu lababitwa ngaso leso sibongo. Sibongo sivela khashane kabi. Khumalo, (1995) encwadzini yakhe letsi: Uphoko utsi kukhona tibongo letavela ngemagama ebantfu, kubuye kubekhona leti letavela ngetigemegeme letavelela lesi sigejana lesitsite sebantfu kugcine letinye tibongo letavela ngetento letitsite tebantfu labatsite. Manje kungako nje bantfu baleso sibongo basifela sibongo sabo ngobe phela umsunguli waso noma basunguli baso balidloti laleso sibongo. Ngisho nobe kukhulunywa netinyanya kusetjentiswa sona sibongo. Angeke nakancane umuntfu longasiye waleso sibongo akwati kuphahlela banikati besibongo abe yena awaka zimpentjempentje. Ngisho nemntfwana natalwa ubikwa kulabaphansi kute bamemukele kungako kubalulekile kutsi entelwe imisimeto yaleso sibongo lekufaka ekhatsi tilwane lekumele abhunyiselwe tona. Phela tikhona tibongo letingevani netilwane letitsite. BakaMatsenjwa nje bayatiwa kutsi abayidli imbuti ngako-ke angeke nangeliphutsa umntfwana wakhona abhunyiselwe ngembuti ngobe kubo imbuti ngekusho kwaSolwati L F Mathenjwa[1] isetjentiselwa kulahla emakhosi akubo.
The family praises are the seedbed of the clan's religious, mythological and historical bases. The Matsenjwa clan for instance, "does not eat a goat because they are afraid of its tail because it faces up". A goat is the totem of the clan and a live goat is a revered animal for the clan and a live goat was always left to die near a Matsenjwa tomb. (Kamera, 1999:12).
NgesiSwati usuke utibatela tiphunti nawusebentisa sibongo lesingesiso sakenu. Ingani imphilo yakho yonkhe utawube usolomane uhlangana nelitje lembetse ingubo. Nawube nelishwa lekunikwa sibongo salomunye umuti kutawusho kona kutsi ingoto seyece umgwaco kuwe. Empeleni imphilo yakho yonkhe angeke nakancane ukutfole kuphumula ngobe phela emadloti akini angeke nani aba nawe. Kantsi nangesikhatsi make athulisa luswane nasolomane lingathuli labadzala bayake batsi loyo make akayoluthulisela ngaphandle, ingani lapho uyofika alubite ngesibongo salo mbamba.
Although this may be no longer be a common practice, at childbirth, it is obligatory for mothers to "praise" the newly born baby immediately after its first cry by the sibongo of its biological father whether or not the father admits paternity. This practice served as a check on adultery and on breach of clan exogamy. Breach of clan exogamy is taboo and person grow up under a clan name which is not that of their natural father, legally assume their natural father's clan name later in life.
Tibongo temaSwati ngekusho kwaGinindza, (1992) tingahlukaniswa katsatfu. Kwekucala, ngekulandzelana kwemlandvo wato wekwamukeleka embusweni weMaswati. Lapha singabala laba labatsi bangebendzabuko (emaSwati mbamba), bese kuba ngemakhandza mbili kugcine emafika muva. Kwanele kutsi kube khona bukhosi kwase kwengetwa lelinye licembu letibongo lelatiwa ngekutsi ngematala nkhosi lapho kutalwa khona tindlovukati. Kwesibili, tibongo tihlelwa ngekwemlandvo webuve bato, lekungaba beNguni, emaNtungwa kanye nebeSutfu lekugcama kahle loku etinanatelweni tato letibongo. Kwesitsatfu, tibongo tihleleka ngekubaluleka kwelichaza lelabanjwa bantfu baleso sibongo etindzabeni tendlunkhulu. Lapha kepha angeke kuchazwe konkhe loku kepha kutawuniketwa umlandvo wetibongo letitsite letikhetsiwe. Indzaba yekuhlelembisa tibongo iyincelencele. Idzinga kudzingidvwa yodvwa nje ingabhicaniswa nalokunye ngenca yebulutfunutfunu bayo. Lokunyenti kwalemilandvo kutfolakale ephephandzabeni lesiSwati Intsatseli kantsi Mandla Zulu lebekadze ayintsatseli kuleliphephandzaba nguye lobelihlahlandlela. Wandze njalo Mageba. Kantsi nemsebenti waDr T T Ginindza lotsi: Sibongo: Swazi Clan Names and Clan Praises ube lusito kakhulu. Lolwati lolutfolakale lapha lubese lungetwa nelwati lolutfolakale kubanikati betibongo leto ikakhulu labo lesebaluphele.
Kunyenti lokushiwoko mayelana nemvelaphi nobe umsuka webakaDlamini. Kubalulekile kuchaza kutsi imilandvo yetfu leminyenti seyitsandza kunyamalala ngobe labantfu labadzala labaphetse lomnotfo wemagugu esive abasanakwa ngenca yemphucuko yaseNshonalanga.
The origin of the name Dlamini is open to speculation. According to the most common version, eating at noon was prohibited on certain occasions. Dlamini, whose real name is no longer known but whose sibongo was Nkhosi broke the taboo and his brother, impressed, exclaimed, "Hawu! Udl'emini!" (Hawu! You eat at noon). The act of defiance went unpunished and Dlamini (Eat at noon) was the name given to the founder of the now royal family?
Njengobe kwatiwa beNguni babekudzabuka emphumalanga yenkhaba ye-Afrika. Kamera, (1999) utsi ngekulandzisa kwaLaNkhosi babekudzabuka eDalagubhe lapho umholi wabo Dlamini abahola khona bacedza Lubombo ngekuhlehletela. Kepha ngobe lesibongo sasebukhosini, kubalulekile kutsi sitsi fahlafahla ngekutalana kwawo emakhosi kudzimate kufike kulesikhatsi lesikuso (2001).
Ekucaleni ngekusho kwaMandla Zulu, sitfola Dlamini Wekucala lowalandzelwa nguMswati Wekucala. Kubese kulandzela Ngwane Wesibili, lowabuye welanywa nguDlamini Wesibili, kwase kuta Nkhosi Wesibili. Kubese kulandzela Mavuso Wekucala lowandzelwa nguMagudulela[1] Wekucala. Kwabese kuba nguLudvonga Wekucala lowalandzelwa nguDlamini Wesitsatfu. Lamakhosi lalandzelako kube yinhlanhla kutsi kutfolakale iminyaka leyabusa ngayo. Inkhosi Ngwane Wesitsatfu wabusa kusukela nga-1750-1780. Kwalandzela Ndvungunye lowabusa nga-1790-1815, kwase kulandzela Sobhuza Wekucala (Somhlolo, Ngwane Wesine) 1836-1839. Mswati Wesibili wabusa nga-1839-1865, walandzelwa nguLudvonga[2] Wesibili nga-1875-1889 lekwaba sikhatsi lesifanako neNkhosi Dlamini Wesine (Mbandzeni). Inkhosi Ngwane Wesihlanu (Mahlokohla, Bhunu) wabusa nga-1890-1899. Mahlokohla walandzelwa yinkhosi leyabusa sikhatsi lesidze kunawo onkhe emakhosi emhlabeni, lowo-ke nguSobhuza Wesibili (Nkhotfwetjeni, Mona) lowabusa kusukela nga-1921-1982. Kantsi lobusako njenganyalo nguMswati Wesitsatfu (Makhosetive) lowabekwa ngemnyaka wa-1986 kudzimate kube ngunyalo.
Cishe-ke ngaphandle kwalawa laphawuliwe onkhe lamakhosi alandzelana ngekutalana. Kuyaphawuleka futsi kutsi inkhosi ayikhotsami kepha iyavuswa njengobe lamagama awo achaza. Emagama etiNdlovukati nawo abalulekile kulomlandvo wesibongo sakaDlamini.
Ngekwemlandvo bakaDlamini bangebekuchamuka emaTfongeni. Kutsiwa njengobe vele bantfu bebahamba bangahlali ndzawonye nalaba-ke ngenca yetimphi babaleka basuka eMozambiki. Empeleni bekubangwa live ngobe phela nangu Ngungunyane abetsi lakhe live ulifuna lapha. Inkhosi Mswati Wekucala ngiyo lebeyihola laba bakaDlamini. Kubalulekile kusho kutsi lesibongo sakaNkhosi Dlamini basitfola seyikhotseme iNkhosi Mswati sebaholwa yiNkhosi Dlamini Wesibili. Lokubalulekile ngaMswati kutsi abelwa kakhulu, wahlula letive latitfola lapha kwaze kwatsi nalelive labitwa ngaye njengobe silati nje kutsi kuseSwatini. Tive letinyenti takhonta kuye kantsi ebeSutfu bona wabadvudvula abacosha waze wayobabeka endzaweni lapha kutsiwa kuseMhuluhulu, esifundzeni seMphumalanga. Kuletimphi Mswati abesitwa ngito letive latitfumbile letifana nebakaGama labangebeSutfu futsi labavela kakhulu emlandvweni wakhe. Phela labakaGama bebayati imitsi yekuvala imphi ngekulandzisa kwaMandla Zulu acashunwe kuNtsatseli yamhlaka 15 Imphala 1999. Tingwazi letibalwako tifaka boMshengu weMashobeni, boShongwe naboNdlela lebekutindvuna telibutfo lakhe. Letingwazi kwabonakala bugabazi bato ngesikhatsi ibambene nebeSutfu kaMhuluhulu. Shongwe wabekwa kutsi abe yindvuna bagadze bangangeni abambisene naMshengu weMashobeni.
Ndlela udvume ngekutsi tinkhomo lebetitfunjwe ebeSutfwini tihlala eDlangeni wakha lisu lekutsi tintjontjwe. Phela yena bekatsi akusiko kutsi bangasebentela lenye indvodza bangatfoli lutfo. Ndlela kutsiwa abengewakaMalinga sibongo sakhe, abeliKhandzambili. Banele kweba letinkhomo baphuma nato eLuphongolo bentela kutsi natsi Mswati uyefika abulawe ngemaZulu. Letinye timphi latilwa kwaba nguleto temaZulu lawashaya waze wawabeka eDlomodlomo nalapha kuboNgwavuma. BakaDlamini bona bavela ngayo iNkhosi Dlamini kepha-ke kunengi lokwenteka nalokukhona lokwenta kutsi kuvele bantfu bakaNkhosi kulawo makhosi akucala. Kwekucala nje bekungasiso sibongo sakhe Dlamini kepha bekuligama lakhe wabese utala sive lesibitwa ngeligama lakhe. Loku-ke akungasididi ngobe vele besesike sachaza kutsi tibongo tavela njani. BakaNkhosi badzabuka kanye naletinye tibongo letinyenti letifaka sakaMakhanya, Mavuso, Ludvonga, Lukhele, Mabuza, Mhlanga, Kunene, naletinye letinengi. Leti tibongo letadzabuka naye Dlamini ngesikhatsi efika eSwatini agudla Lubombo bahamba bayosima eShiselweni. Letibongo letibaliwe tingemaTfonga ngekudzabuka. Tonkhe letibongo letingenhla bekungemagama ebantfu lachubeka agcina satibongo. Kutsiwa bekubanenkinga nasekumele kutekwane ngoba bekumele uyewuteka kulesinye sive manje ngoba naku bekuliwa naletinye tive kungako kwagcina sekutsiwa lamagama atibongo kute kutsiwe uteke umntfwana wazibanibani kantsi akusinjalo. Lamagama alabantfu lababengebekutalana ngengati agcina saba tibongo letehlukene. Sekulukhuni satje nyalo kuchazela longati kutsi letibongo bekungemagama ebantfu labahlobene.
Inkhosi Mswati kutsiwa beyihlakaniphe sibili. Bekutsi ingakubona kutsi uyingwazi abese akuniketa indvodzakati yakhe njengoba enta kubakaMakhanya labanika indvodzakati yakhe Bandzile. Kantsi nebakaKunene kutsiwa wabanika LaDzindzibele. Loku iNkhosi beyikwentela kutsi ingwazi yaleso sibongo isite kakhulu emphini futsi yetsembeke. Khumalo, (1995) usitjela kutsi bakaDlamini bangebeNguni baseMbo situkulwane saMumbo indvodza lekutsiwa yasuka enhla nelive yalibangisa ngasendzaweni lesiyibita nyalo ngekutsi kuseMozambiki. Bantfu bakaNkhosi batila imvu lemnyama ngobe kunemsimeto lotsite labawentako ngayo. Kutsiwa nawuke wayidla imvu lemnyama uba nemafinyila lamanengi futsi usangane nengcondvo. Kantsi-ke bakaDlamini batiwa ngekutsi ngeMalangeni ngoba bavela emphumalanga.
The Dlamini are addressed as Mlangeni (You of the sun). The association with the sun refers to the origin of the name Dlamini; the settling of the Dlamini of Mozambican coast and their migration thence.
Loku futsi kuhambelana naloku lekuchazwe ekucaleni kutsi kwalona leligama lelitsi Dlamini lisuselwa esigamekweni sekutsi lowekunene watfolakala adla emini lebekuyintfo letilwako ngekwemhambo wabo.
Nati tinanatelo takaDlamini tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
Sibongo sakaMdluli sisuselwa egameni lemholi waso levele litichaza ngekwalo kutsi abengulondlulako. BakaMdluli ngekulandza kwaGinindza, (1992) bahlukene kabili, kunebaka Mdluli Sikhandzisa lakuphuma khona insila yenkhosi kanye naMdluli Bhekiswako lapho kutalwa khona iNdlovukati Labotsibeni. Kubaluleka kwalesibongo emlandvweni weMaswati awudzingi kuchazwa, ingani bangematala nkhosi. Indlovukati Labotsibeni indzima layidlala emlandvweni wekutfutfukisa sive seMaswati imenta eme yedvwa cekelele. Ingani ngiyo iNdlovukati leyakhulisa INkhweletjeni yaNgwane yaMahlokohla. BakaMdluli bakhonta kubakaDlamini ngesikhatsi basuka kaTembe. BakaMdluli batinta endzaweni lekutsiwa kukaMbikiza banebukhosi babo lobunemandla sibili. Inkhosi Dlamini Wesitsatfu wayitsandza futsi wayifisa indlela lenekuthula lesiphetse futsi nalesenta ngayo tintfo taso wabacela kutsi bakhonte kuye. Wabanika umsebenti wekutsi kube ngibo labasita endlunkhulu.
Kuhlukana ngemacembu kwesive sakaMdluli kwenteka ngesikhatsi iNkhosi Dlamini Wesitsatfu akhetsa licecebane lesive sakaMdluli kutsi bahambe embili babetinhloli kute babone kutsi live lime njani. Bafike batfola live linotsile futsi lilihle bangabe basabuya kutewubika kuDlamini bavele batinta lapho. Emva kwekulindza sikhatsi lesidze, iNkhosi yabese itfumela lelicembu lakaMdluli lelisele kutsi liyewubuka laba labahambe kucala. Nembala babakhandza laba labahambe kucala kepha babakhandza sebatihlalele kahle batintile, bakhomba ngalosekhatsi base batsi sinikhandzile!. Base bayobabika enkhosini. Lelicembu lekucala labitwa ngekutsi bakaMdluli Sikhandzisa, ingani phela naku babakhandza, kwatsi leli lebelibheka laba labanye kwatsiwa boMdluli Bhekiswako ngobe phela kungibo labakhombe inkhosi lapha kunalaba labanye khona.
Nakutsiwa kubakaMdluli: 'Wena lowabhekisa inkhosi elusaseni' kusukwe kucondvwe etigamekweni letimbili etikhatsini temlandvo lowehlukene. Kwekucala kulapho bakaMdluli bakhomba inkhosi lapha kuhlalwa khona eveni lelisha kantsi kwesibili, kushiwo ligalelo lelabanjwa yiNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi asabambe bukhosi abambele Sifuba sinengceke sinemanti aseluswane kudzimate kufike lapho inkhosi ibekwa khona esihlalweni aneminyaka lengu-21. Lusasa phela ngulapho kuhlala khona inkhosi ngembi kwekutsi ibekwe esikhundleni. Indlovukati Labotsibeni unconywa kakhulu ngekukhulisa futsi alungiselele iMbube Sobhuza Wesibili bukhosi. Tikwetinanatelo tabakaMdluli kuyaye kutsiwe 'Wena wabhekisa iNkhosi elusaseni luvuno'. Loku kubangelwa kutsi ncantilini lomunye longukhokho walesibongo bekabulala titsa kamatima emphini. Leligama lelitsi Luvuno lisuka egameni lelitsi 'kuvuna'. Kubulala kwakhe titsa emphini bekufananiswa nekuvuna emasimini kungako kutsiwa nje nguLuvuno.
Inyama yembuti kutsiwa iyatila kubakaMdluli. Kutsiwa badla inkonkoni noma lishongololo esikhundleni senyama sembuti. Ngekusho kwabo labakaMdluli kubulala imbuti akusiyo intfo lebuchawe kepha kubulala inkonkoni noma lishongololo lekusilwane sasesigangeni kukhombisa buchawe. Kutsiwa emandla abo asesandleni sekudla lekusandla semphi lesisetjentiswa ekugwazeni kungako nje kutsiwa labakaBhekiswako bayinsila yenkhosi. Kutsiwa iNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi itsatsa lesikhundla sekuba yiNdlovukati, tinini tayo teta kutewuhlala nayo. Kwatsite ngukutsi babe banengi labaMdluli base bafunelwa indzawo yabo, umphakatsi lapho batewuhlala khona. Lowo mphakatsi nobe indzawo iNdlovukati yawucamba ngekutsi kuseNgwazini, lekusho indzawo yemachawe nobe tingwazi. Umntfwanenkhosi lomele kutsatsa bukhosi ubitwa ngekutsi ungumlisa. BakaMdluli Bhekiswako-ke base batsatsa loku bakufaka etinanatelweni tabo ngobe phela iNdlovukati Labotsibeni ngiyo leyakhulisa yafundzisa yabuye yalungiselela Sobhuza Wesibili kutsatsa bukhosi. BakaMdluli Sikhandzisa nebakaMdluli Bhekiswako abatitsatsi ngekutsi batihlobo letikhashane kepha ngebukhulu bemaguma abo, liguma lelikhulu boSikhandzisa bese kutsi liguma lelincane boBhekiswako lababitwa ngekutsi emahambate enkhosi langamange atfole lutfo. Kamera, (1999) usitekela kutsi ncantilini laba bakaMdluli bebaniketwe umsebenti wekuniketa inkhosi luhlobo lwemutsi lotsite ngemicimbi wekuhlanta. Lomutsi bewugaywa ube yimphuphu bese inkhosi iyawusebentisa ekuciniseni sigodlo sayo. Cishe kunengi lokungashiwo ngalesibongo kepha lokhu ngiko lokubaluleke kakhulu lekwenta kutsi lesibongo singene emlandvweni weMaswati.
Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
BakaSimelane ngekulandzisa kwaGinindza, (1992), bangebeNguni labamaNtungwa kungako babitwa ngekutsi ngebakaMntungwa-Mnguni. Labanye bakaSimelane bakhontiswa esiveni seMaswati kudzala kusabusa iNkhosi Ndvungunye lobekaganwe nguSomnjalose Simelane make waSobhuza Wekucala. BakaSimelane bebadvume ngekuba tinyanga temphi. Bebasita kuniketa imitsi emabutfweni aSobhuza Wekucala. BakaSimelane bebatinte eNkalaneni ngaseveni laNdwandwe, KaZulu. Bebatiphetse banebukhosi babo ngembi kwekutsi iNkhosi Zwide ifune kushwaca tonkhe tivane lebetakhelane naye. Sibongo sakaSimelane sandze lonkhe live. Badzimate banendzawo yabo kuNtjingila , eShiselweni. Lendzawo yacanjwa ngelichawe laso Ntjingila ngekulandza kwaMilikha Simelane abutwa nguMandla Zulu eNtsatselini yamhlaka 3 kuNgongoni 1999. Kutsiwa lapha bekunaMaweni kanye naNtjingila longuye lomdzala. Baniketwa tindzawo letimbili kutsi babukele inkhosi khona bangetewubangisana esitulwini. Ntjingila waniketwa lela lakuNtjingila kwabesekutsi Maweni waniketwa leli laseNtjanini. Kutsiwa Maweni nguye lowahamba wayolandza Ntjingila lena emuva eNkaleni KaZulu kutsi atewubuka lomhlaba labawuniketwe yinkhosi. Bebakhuluma lulwimisigodzi lwesiZulu lesikhulunywa ngemaHlubi nemaMpembe lakhelene nemaMpondo. Lolulwimi lwabo belwatiwa ngekutsi siMpembe. Kungako nabahaywa kutsiwa 'nabompembe'. Kutsiwa belungafakwa kulesive lesi. Empeleni bewungeke ubalokotse ngendlela bebatfusa ngayo kungako etinanatelweni tabo kutsiwa boNabolokotfwako. Kutsiwa bebatisika kancane lapha etindlebeni kepha loluphawu beluba luncane kwangatsi badliwe ngemagundvwane kungako nje kutsiwa etinanatelweni tabo 'Ndlebe zimchewana, zachewulwa ngemagundvwane'.
Mbamba mbamba Simelane, Maseko, Gule naMtsimkhulu bekubanaka. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi base batiphembela tivana tabo njengoba nyalo sekutibongo letitimele. Bekungemagama lawa ebantfu labaphuma esendzeni linye. Lomunye khokho wabo bekunguNdlovu kungako bakaSimelane nebakaMaseko kutsiwa kubo 'Ndlovu zadl' ekhaya, ngekuswela belusi'. Kutsiwa Simelane lowo lesikhuluma ngaye lapha abetalwa nguMnguni bese yena Simelane atale Ntjingila lokunguye lowagcina abaleke wayongena eSwatini. Ntjingila ungukhokhomkhulu wesitsatfu kusukela kuMnguni. Mnguni kutsiwa wabulawa libutfo laShaka leLuphondvo lapha bekalibutfo khona. Tindvuku takhe tatsatfwa msa wakhe Simelane lowayibamba kushisa. Kwagcina kungasamhambeli kahle naye Simelane lapha ebutfweni laShaka. Ngaleso sikhatsi kwabese kufika libutfo laMswati Wekucala wabese Simelane uyambuluka uhamba naMswati. Mswati wamtsandza kuSimelane ngoba abati kutsi utamcatsatela ngemasu emabutfo aShaka kute bancobe uma balwa nabo. Kutsiwa tingwazi temabutfo bekungemelula kutsi atibulale Mswati natifikile ebutfweni lakhe. Kutsiwa emaZulu abatitsa letinkhulu nelibutfo laMswati ngenca yaSimelane.
BakaSimelane bangematala nkhosi ngobe naku Sonjalose atala Sobhuza Wekucala kungako nasetinanatelweni tabo kutsiwa 'Mazala nkosi'. Ngobe naku Sobhuza abetalwa nguLaSimelane bakaSimelane bayakufaka loku etinanatelweni tabo nabatsi 'nabosidlukula dlwedlwe sikaLobamba. Sibaphethe, sibadlukulisa'.
Kutsiwa kubakaSimelane emancobo ayatila ngoba ahambelana nendlela lebatfola ngayo kuba tikhulu KaNgwane. Bhozongo lobeyindlalifa[1] yakaSimelane lowahlaliswa kuSomnjalose aphuma eNkalaneni kute aphephe, wabese wentiwa sikhulu endzaweni yesikhulu lesehliswa esihlalweni lapha esigodzini sakaHlatsikhulu. Lesikhulu saketulwa ngobe besiphetse inhlanyelo yemmbila ngesandla. Watse natsi uvula sandla watfola lommbila sewumilile. Loku kuyabalwa etinanatelweni tabakaSimelane nakutsiwa 'Nabozinkobe zaphekw' emthini, zafik' emagaleni zanyanta. Kutsiwa futsi abayidli inyoni lekutsiwa yincwincwi. Lenyoni kutsiwa inemsebenti lomkhulu nakukhishwa umntfwana enyonini[2]. Kantsi nelidziya abalilokotsi nakancane labekunene. Nalo lidziya linemsimeto lotsite leliwentako kulesibongo. Kungako vele lidziya libitwa ngekutsi lakaSimelane. Kutsiwa akunkhani idlala bantfwana kubakaSimelane. Nasebatfukutsele ababuyeli emuva.
Nati tinanatelo takaSimelane tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
Wena waseGudu lowatala Somhlolo.
BakaShongwe babekudzabuka enhla nelive le-Afrika. Ngekulandza kwaMandla Zulu acashunwe eNtsatselini YemaSwati yamhlaka 23 Imphala 1998 njengobe bacishe batfolakala emaveni lafana neZambia neMalawi. Siyatfolakala kakhulu-ke lesibongo kulawo mave njengakhona lapha eSikhwahlande (eNingizimu Afrika) kanye naseSwatini. Shongwe bekuligama lelichawe lesekwagcina kwentiwa sibongo salaba labatalwa nguye nobe labasive sakhe. BakaShongwe bahamba bangena behla nalo le-Afrika nalapha entansi nalo. LabakaShongwe ngekulandzisa kwaBabe Manandi Shongwe[1] batse nabawela iLimpopo, bafike batinta kuleShowe, babuye batsi kuhlalahlala naseLuphongolo. Lapha kuyacaca kutsi besebaholwa lichawe Matsafeni. Noko abahlalanga sikhatsi lesinganani eLuphongolo badlulela eMahamba. Bafike bahlala nakaMatja. Batse basuka lapho balibangisa eBulunga lekungunyalo basebanengi bakaShongwe lapho.
Shongwe tamtfola timphi takucala tamdvumba njengoba live lalisayalutela kuhlaselwana, kubulawana, kufunwa live nemhlaba. Sebefikile-ke entansi neBulunga, bangena kuleto timphi, balwa nebeSutfu imphi lebeyishwacisa lugogo. Ngaleso sikhatsi Mswati Wekucala nanaye bekamatasatasa alwa nabo beSutfu. Manje Matsafeni, Shongwe phela bekaphetse sive lebesikwati kulwa nalabeSutfu. Ngulapho abonakala kakhulu Shongwe nebuchawe bakhe lewabese udvuma ngabo njengoba sekuvakala kutsi abese ayingwazi kulelive lebesebahlala kulo. Shongwe naye ugcame kakhulu njengelichawe kuleto timphi ngoba naye wayilwa leyamphi yekuhlasela beSutfu. Mswati Wekucala wagcina wabona kutsi kuncono endzisele Matsafeni umfati kute phela akhe sihlobo lesihle nesive seMantimandze. Nembala wendziselwa-ke Matsafeni umfati weMalangeni. Kutsiwa ngesikhatsi kuletfwa lomfati eMantimandze acabanga kutsi kuta imphi kulobo busuku ngobe abepheleketelwa bantfu labanyenti. Batse nabasukuma batsi bafuna kuyiphunga kwatfolakala kutsi ngumtsimba lotfunywe nguMswati Wekucala. Ngulapho-ke buhlobo bakheka khona bafakwa sikhonkwane. Sive sakaShongwe kutfolakala kutsi sacelwa kutsi sigadze lena ngakuboHhohho ikakhulu tindzawo letakhelene nato. Lapha bebagadze beSutfu kutsi bangangeni kuleli lemaSwati ngobe phela bebacoshwe khona labeSutfu. Vele kwatsiwa Shongwe akente umncele kute bangalokotsi beSutfu bengce lapho. Nemambala bakaShongwe bawenta ngekwetsembeka lowo msebenti kungako nanyalo basolomane bahleti kuleyo ndzawo lekuyindzawo yabo lebayilwela badvudvula beSutfu. Lokugcamako kutsi umbuso weMaswati kulela leSwatini bewukhula sibili kepha solomane kunebuhlobo lobukhulu nesive sakaShongwe lebesolo siholwa nguMatsafeni.
Lokunye lokuvelako ngekulandzisa kwakhe Mandla Zulu atekelwa ngumsumpe longuBabe Michael Shongwe weMpholonjeni, acashunwe ephephandzabeni iNtsatseli YemaSwati yamhlaka 23 kuMphala yanga-1998 kutsi Shongwe abenebanakabo lapha ebutfweni lakhe lebebakhaliphe kakhulu. Labanakabo bekunguKunene naNgwenya. Shongwe kutsiwa abenesitsembu lokwatsi nakafa kwadzingeka kutsi bangenwe[1]. Kufa kwaShongwe kwabonakala kutsi kusekhaya kwentiwe ngulomunye webanakabo lekutsiwa nguMcusi njengoba nyalo sekuvakala kwangatsi babantfu labangakahlobani kantsi belisendze linye. Lomuhla Mcusi akabatili yena bakaShongwe Mntimandze, utsi bafati bakhe etama kubehlisa sitfunti kutsi akatalwa nabo. Kutsiwa labafati baShongwe bashaya phansi ngendvuku batsi angeke bangenwe nguMcusi lowabulala indvodza yabo, batsi bangamane bangenwe nguKunene wendlu lencane lowavusa lendlu yaShongwe ngalokufanele. Kungako etinanatelweni takhe Kunene utsi ulivusamuti ngaleso sizatfu. Kulapho-ke bacabana behlukana khona labafati baShongwe naMcusi lowacoshwa lapha kaShongwe, kwatsiwa wendlu lembi. Shongwe uyatsintseka futsi nakukhulunywa ngemphi yekuhlaselwa kwemaBhunu KaZulu endzaweni leyatiwa ngekutsi kuseShowe[2] kutsiwa bekulichawe lelakhombisa bungwazi balo kuleyomphi. Kantsi nabo beSutfu balutfota lolumanti kulengwazi yeMantimandze. Kutsiwa Shongwe nelibutfo lakhe beSutfu babagicitela ematje labagcoba bafela khona lapho. Labanye bakaShongwe basala khona KaZulu bagcine sebakhonte etikhulwini talapho. Imphi lenkhulu ekhatsi kwesive sakaShongwe nebeSutfu yabaseMhuluhulu lena ngakubo-Acornhoek esifundzaveni saseLimpopo. Batsi kwasala emachawe lapho. Shongwe wagcina akhombise bugabazi bakhe kwaze kwacanjwa indzawo ngeligamalakhe. Matsafeni ngaleso sikhatsi imphi yakhe beseyiholwa lijaha lakhe lekucala lelinguLovunywa atalwa nguLaMahlalela. Kutsiwa Lovunywa abehamba adla tinkhomo etindzaweni letinyenti waze wayofika nakuboDalagubha. Kutsi letinkhomo betigcina tentiweni-ke sekuyindzaba yabo bakaShongwe. Nasekufunwa lotawutsatsa bukhosi alandzele Matsafeni Lovunywa batsi wavele watsi inkhosi isematfoleni, acondze kutsi akube nguMatsamo lotalwa nguLaDlamini lowendziswa achamuka ebukhosini bakaDlamini. Labanye bafati baMatsafeni bekuboLaMamba lomdzala nalomncane. Kutsiwa LaMamba lomncane amange atfole bantfwana kuMatsafeni kepha waze wabatfola sangenwe ngumnakabo Matsafeni longuMavubu. Umntfwana lamtfola lapho kwaba nguNkhuhlu kepha vele abetalela Matsafeni. Kantsi LaMamba lomdzala yena watala Hholo. Matsamo naye wahamba etinyaweni teyise, longulomunye losetjentiswako ekufungeni kwabo kukhombisa kutsi bayintalelwane yakhe Shongwe (Matsamo). Kutsiwa ngesikhatsi emaSwati ayidvudvula imphi besekaholwa nguLovunywa lobeyindvuna yemabutfo. Bekunalesinye sive lesasisikhulu sisakaKhumalo lesasiholwa nguMthaziya sihlala dvute nalapha kutsiwa khona kuseNala Farm nyalo. BakaKhumalo babaleka ngenca yemphi yebeSutfu bagcina sebetinte lena kuboGujwa njengobe nyalo sebatfolakala khona. Kantsi nebakaMdluli bebakhona kulendzawo lena. Phela bakaMdluli badvume kakhulu ngekufula tikhali. Bona bebahlala futsi banenkambu dvute nentsaba iDzindvwa leyakhelene neNcabambili. Nesive sakaMagagula sasikhona kuleyondzawo siholwa lichawe Khamukhamu Magcova. BakaMagagula bebadvume ngelwati lwabo lwemitsi. Lokunye lokubalulekile kutsi iNdlovukati leyatsatsa tintsambo ngesikhatsi kukhotsame iNgwenyama Sobhuza Wesibili italwa kaShongwe, lowo-ke nguDzeliwe. Kamera, (1999) ubika kutsi bakaShongwe badvume ngesikhumba sabo lesihle, kungako kutsiwa nje etinanatelweni tabo 'Mageza ngobisi amanz' ahlezi'. Lokunye lokubalulekile lokushiwo nguKamera, (1999) kutsi bakaShongwe bahlukene katsatfu kunaShongwe Mntimandze, Shongwe Mabhengeta kanye naKunene Mntimandze lohambelana naNgwenya. BakaShongwe Mntimandze abatekani nebakaKunene Mntimandze. Incabhayi itawuba kubanikati balesibongo kutsi batehlukanisele loMabhengeta naloMntimandze.
Nati tinanatelo takaShongwe tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
Mafunga Matsamo echibini.
Labanye bageza ngemanti.
Sibongo sakaTfwala singulesinye setibongo letatiwako emaSwatini. Sisibongo lesikhulu futsi lesitfolakala etindzaweni letehlukene. Lapha sitawuke sisike kulelijikako ngemlandvo walesibongo. Kwanyalo lesibongo sidvume ngekutsi iNdlovukati lephetse italwa khona kaTfwala. Lowo phela ngumake weMbube Ntfombi Tfwala unina waMswati Wesitsatfu. Sive sakaTfwala sitinte eBhadzeni lapho neNdlovukati italwa khona. BakaTfwala kutsiwa lesibongo basitfola ngemsebenti wabo lebebawentela bukhosi. Phela kutsiwa ngesikhatsi kusahanjwa kusukwa kulelive kuyiwe kuleli asengakatinti emaSwati, Tfwala nguye lebekatfwalela emalunga endlunkhulu timphahla. Indzawo yeBhadzeni idvume kakhulu ngelutsango lwabomake loludvume lonkhe live. Ingani kunemagabazi sibili laholwa ngubo bakaTfwala.
Mandla Zulu ephephandzabeni, Intsatseli YemaSwati yamhlaka 4 kuNdlovana 2000, wacocisana naBabe Mhlaseli Tfwala weSigangeni lowamtekela kutsi labanyenti batawumangala nabeva lomlandvo webaka Tfwala kutsi weyamene kakhulu nalawo webakaNkhosi Dlamini. Kuhlobana kwaletibongo kwacala ngesikhatsi setimphi. LabakaTfwala bebanesivane sabo lebesatiwa ngekutsi baTfwa. Phela baTfwa belungafakwa kubo ngenkhani futsi bebalwa kuphuke imikhono. Bebangahlehli naseyibambene ingani bebasebentisa nebutjokwana njengesikhali sabo kudubula titsa tisekhashane. Kutsiwa labantfu labebaTfwa bebasive sebaSutfu. Kutsiwa-ke bebatinte kulelive leSwatini lingakabi nguleSwatini lesilati namuhla. Lokutfolakalako kutsi laba besibongo sakaTfwala bebanebakaMotsa Mvulane nabatfolakala eSwatini kungako nje kutsi bangemakhandzambili. Phela emakhandzambili ngulaba labatfolwa bakaNkhosi ngesikhatsi befika eSwatini bachamuka kulelemaTfonga. Kutsiwa indlela labatfolakala ngayo yacaka sibili ngaleso sikhatsi. Kuvakala kutsi iNkhosi Mswati Wesibili kwenteka kutsi bekufuneka kutsi kutfolakale umuntfu lotawutfwala intfo yakhe letsite. Lentfo yakhe Mswati kutsiwa bekungeke kulunge batitfwalele yona labakaDlamini. BakaNkhosi kutsiwa banelutfo lwabo lebelusholwe emfuntini. Bantfu labanyenti bayatibuta kutsi yini lebeyifakwe emfuntini nekutsi umfunti uyini wona mbamba mbamba uyini. Phela ngesikhatsi emaSwati ahlehla neLubombo, lentfo yawo besolomane bahamba nayo laba besibongo sakaDlamini. Manje iNkhosi yandzindza kutsi itawuphatsisa bani. Kwabese kuvela labanye labatsi kukhona bafana lababili bendvodza yakaMotsa lekunconywa kutsi ngibo labangatfwala lomtfwalo lose ucake iNkhosi.
Inkhosi amange ipholise emaseko, yavele yatsi abalandvwe ngaleso sikhatsi itebabona kutsi banjani. Beyifuna kubona kutsi ngumuphi lengamniketa lomsebenti loyincelencele kangaka. Labafana lomunye abekhanya ngelibala kantsi lolomunye aluhlata. Inkhosi yavele yatsi angeke alunge lolokhanyako ngobe utawushesha abonakale futsi angadvonsa nembani welitulu. Bantfu bakudzala phela bebangayitsandzi intfo lemhlophe, batsi itabadvonsela umbane welitulu masinyane. Nangempela kwakhetfwa lololuhlata. Phela bakaMotsa bangebeSutfu labatfolwa eSwatini ngesikhatsi kufika bakaDlamini kungako kutsiwa ngemakhandzambili. Inkhosi yabese iyamnika lomfana lentfo lebeyisemfuntini kutsi ayetfwale. Phela sive nesive besinentfo nobe tintfo labangehlukani nato nobe sekwente njani. Labatiko batsi bakaNkhosi bebanelitulu labakwati kutiphehlela lona uma kunesomiso. Futsi lelitulu bebabuye balisebentise etimphini ngetindlela letitsite nabalwa netitsa kute bancobe. Lomfunti-ke[1] sewuhletjelwe kutsi kulokunye bewuphatsani.
Manje-ke lomfana lontima kwabese kuba ngumsebenti wakhe kutsi atfwale lomfunti weNkhosi. Kulapho-ke savela khona lesibongo sakaTfwala. Kwagucuka kutsi baMotsa kepha kwatsiwa baTfwala ngoba nangu lolomnyama atfwalele inkhosi lutfo lolutsite. Buciniso baloku bucinisekiswa ngibo mbamba bakaTfwala. Kuyacaca kutsi lesibongo sakaTfwala yintfo lebeyingekho ngisho nasemagameni ebantfu lebebakhona ngaleso sikhatsi. Kuvakala kahle lapha kutsi lesibongo sakaTfwala sacala ngesigameko lesitsite. Kuyacaca futsi kutsi laba bakaTfwala nebakaMotsa babantfu banye ngekudzabuka.
Kulomlandvo webakaTfwala kuyacaca futsi kutsi iNkhosi Mswati Wesibili nguye lowacala kutsi kube naleminye imikhosi lemikhulu leyatiwako nalehlonishwako ngemaSwati. Lomkhosi ngulona weNcwala. Lomkhosi kutsiwa wacala ngekutsi iNkhosi Mswati Wesibili ineNdlovukati yayo Tsandzile Ndwandwe akaphatsekanga kahle enhlitiyweni kangangekutsi wehluleka nekutibamba, wasidzindza sililo. Sive samangala ngobe besingamane sibone tinyembeti teNdlovukati. Kutsiwa lolosuku lwahlonishwa kakhulu langakhohlakali etingcondvweni tebantfu. Kutsiwa nelitulu lana tiga umhlola limangala lolokwentekako, kukhala make wesive. Phela ngaso leso sikhatsi umfunti besolomane utfwalwe nguTfwala.
BakaTfwala kutsiwa batalwa kute lokhanyako kubo. Umntfwana lotalwa anelibala lelikhanyako uba nebumatima kutsi amukeleke kahle kutsi walapho kulelo khaya. Batsi kuye kubonakale natsatse libala lenina lomntfwana kepha akusiyo intfo levamile leyo. Kutsiwa bakaTfwala abayidli inyama yenkhomo lengenatimphondvo, umshiva phela, kungako kutsiwa bangubo, 'nshivakati'.
Nati tinanatelo takaTfwala tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
Natala Mswati Wesitsatfu.
BakaMahlalela bachazeka kahle nawubamatanisa nemlandvo weNkhosi Mswati Wekucala kuhambe kudzimate kufike kuMswati Wesibili. Ngekusho kwaBabe Bonani Mahlalela abutwa nguMandla Zulu ephephandzabeni, Intsatseli YemaSwati 24 iNgongoni 1999. Umlandvo webakaMahlalela uhamba indzawo lendze lekwenta kutsi kugujwe, kufunwe, kuvisisa kahle kutsi baze babe bakaMahlalela nje bekwentenjani. BakaMahlalela basive semaTfonga ngekudzabuka. Noko kukhona lekungasiwo emaShangane ngobe vele batalelwa lapha KaNgwane.
Mahlalela akusiso sibongo sabo kepha kwaba nentfo letsite leyenta kuze kutsiwe bakaMahlalela. Leyontfo yentiwa ngibo kepha bangati kutsi itabadalela kutsi kube sibongo sabo njalo. Kutfolakala kutsi laba bakaMahlalela badzabuka kulaba bakaNkhosi Dlamini. Laba ngemalangeni mbamba. Bahlehla ngeLubombo ngaleta tikhatsi teNkhosi Mswati Wekucala. Kutsiwa laba bahamba badzimate bayofika naseZambiya lapho kutsiwa tikhonkwane takhe Mswati Wekucala tekugcina lelive betitfolakala khona. Kutsiwa kucala Mswati Wekucala abehamba ashayela tikhonkwane lebekabekisa ngato kutsi live lakhe ligcina kuphi. Abengenandzaba kutsi ukhona yini lomunye lotawubona kutsi lapha endzaweni letsite seyindzawo yalomunye umuntfu. Yena abetitjela kutsi kute lomunye lotawuhlala kuleyo ndzawo lasayibekisile. Kutsiwa letikhonkwane betihlala tihlolwa tinhloli takhe kutsi kute yini lesebafike bahlala kuleyo ndzawo.
Nakwentekile kwaba khona sive lesingenako lapho abekise khona besesisuke siyinyatsele emsileni kuMswati. Bekuba yimphi kuphela lencoba lombango. Letikhonkwane kutsiwa kukhona lebekufakwa kuto kute kutsi nawufika kuto uve kuceka emadvolo, ubone kutsi lapha kwangatsi sewutibatela tiphunti, uphele emandla. Kungenjalo vele bewuhlangana nelitje lembetse ingubo. Kutsiwa libutfo laMswati ladzimate lafika eZambiya nje belicosha beSutfu lebebanenkhani yesicoco baloku baphikelele kujika nalibutfo laMswati libayekela. Kulwa nebeSutfu kwabuye kwachubeka sekubusa Mswati Wesibili. Emabutfo enkhosi Mswati Wesibili kutsiwa ake atsi ayahamba alandzela bona beSutfu njalo, atitfola aphelelwa ngemandla sekuceka emadvolo. Nembala bahlala phansi kantsi sebabanjwe nguletikhonkwane letinemkhuba ekhatsi. Bona bebangati kutsi sebakuphi futsi kwentekeni. Lokusho kona kutsi kukhona umsimeto labangemange bawente. Ngaleso sikhatsi kutsiwa emabutfo bekahamba ticheme letinyenti letehlukene. Kwafika lelinye libutfo latfola laba labanye batse vitsi phansi latsi hlalani-ke nine bomahlalela. Lolobaholako lapho wabitwa ngekutsi nguMahlalela. Kwatsi nalelibutfo imbala latiwa kanjalo. Ngulapho kunenhlaseyana yekutsi savela njani lesibongo. LabakaMahlalela lomlandvo wabo vele uyakhombisa kutsi bebakanye nalaba bakaDlamini ngembi kwaleya ngoti.
Laba bakaMahlalela bahlobene mbamba nebakaMaziya. Kutsiwa lelinye lemabutfo aMswati lake latsi lihamba lihlola tikhonkwane lahlangana nenja ngenyenti. Phela lapha kutsiwa babona indlovu itala. Loku kwaba yintfo lemangalisako leyabacedza emandla. Bema khimilili lapho babukela kwaze kwafika lelinye libutfo labatfola baziyaziya. Lavele lelo butfo latsi kulaba labaziyaziyako abasale njalo baziyaziya. Kusukela lapho lelobutfo latiwa ngekutsi lakaMaziya lohlobene nalaba. Abese lamabutfo aboshwa ngabhande linye kutsiwa lakaMahlalela naMaziya. Kwasuka lapho kutsi bantfu babitwe ngekutsi boMahlalela Maziya. Kepha mbamba mbamba kuyakhombisa kutsi labakaMahlalela baphuma kulaba bakaDlamini ngobe naloku lokutilwa bakaDlamini njengemvu lemnyama nebakaMahlalela bayayitila. Lokunye lokwenta kubonakale kutsi bakaMahlalela vele baphuma kubo laba bakaDlamini kutsi netinanatelo tabo vele tiyafana. Ingani nabo boMahlalela batsi nabatinanatela batsi bacedza lubombo ngekuhlehletela. Kantsi nemfunti lowakaDlamini uyatsintseka etinanatelweni takaMahlalela lekungeke kube yintfo leyenteke ngeliphutsa lena ngoba vele bakaDlamini kuphela labadvume ngalomfunti wabo. Kubalulekile kutsi kuchazwe lapha kutsi tibongo letinyenti njengobe kuke kwachazwa phambilini, tavela ngetigigaba letitsite nobe tigameko letake tehlela bantfu labo. Manje nalapha kuyacaca kutsi bakaMahlalela nebakaMaziya tibongo tabo tavela ngaloku lokwenteka kulabasunguli bato letibongo. Imvu lemnyama kaMahlalela kutsiwa isetjentiswa kwenta imisemeto letsite lefaka ekhatsi kukhulisa umntfwana kanye nekubetsela[1] likhaya.
Nati tinanatelo tebakaMahlalela tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo.
Kwetsa emagama ebuKhrestu nobe esilumbi bekutsatfwa njengendlela yemphucuko nobe indlela lekhombisa kwamukela buKhrestu kubantfu labaMnyama. Bafundisi nabothishela bebanelilungelo lekwetsa emagama ebuKhrestu nobe esilumbi kubantfwana labanemagama esintfu kuphela. LobekenguMengameli wekucala weNingizimu Afrika lekhululekile Nelson Mandela usibonelo lesihle. Ligama lakhe lesintfu lelitsi Rolihlahla wafike thishela wangalitsandzi wametsa lelitsi Nelson ngaphandle kwekubuta batali bakhe. Kutsiwa make wakhe wadzimate washona angakwati kubita leligama laNelson. Kutsiwa yena bekacabanga kutsi basho "Nelisiwe".
Kwetsa umntwana ligama kuyintfo lebaluleke kakhulu kabi ebantfwini labama-Afrika. Batsatsa sikhatsi lesidze bacabanga ligama labangaletsa umntfwana. Phela ligama libaluleke kabi kubatali, tihlobo kanye nebantfu bakuleyo ndzawo. Ngivumelana naSuzman, (1994) nakatsi etiveni letinyenti tema-Afrika bantfwana banemagama lanenchazelo lekhulumako, lekungafani nebalingani babo bebeLumbi, le magama akhona amalebula nje. Ligama lesintfu libaluleke indlela lacakile. NgesiSwati kunesisho lesitsi: 'Ligama lemuntfu yinkhomo, sibongo yimbuti'. Loku kukhombisa ngalokusebaleni kutsi ligama lesintfu libaluleke kundlula sibongo. Ingani ngisho nebakhunkhulu umuntfu bambita ngeligama lakhe nabafuna kumgila imikhuba. Kungako nje kutsiwa ungabosabela nawuva umuntfu akumemeta ebusuku. Kantsi ngesintfu akwenteki kutsi umuntfu amemete lomunye ngeligama lakhe lesintfu. Kepha kulula kutsi ungeva kutsiwa John, Tim, Jeff, njill.
Kule minyaka edlule igama lomuntu belibiza ishumi lopondo. Kwakuyimali enkulu ishumi lopondo.
Yicala elikhulu elalimlahla umuntu qede ahlawuliswe ngeshumi lawopondo. Kwakunjalo ukungcofa igama lomuntu. Nanamuhla kuselicala elikhulu ukujivaza igama lomuntu ngokuhamba njengehansi utshela abantu ukuthi usobanibani ugile umkhuba omubi. Alisagezwa-ke ngeshumi lawopondo igama elinukubeziwe. Umninilo usekungenela kubammeli, akudle adle ngisho inkukhu ethi kwe egcekeni lakho.
(Ntuli naNtuli, 1995:106).
Nangabe ligama lesintfu libaluleke kangaka kuma-Afrika kumele kuke kuphenyisiswe kutsi kungani loku kunjena. Kumele kuke kubukwe kutsi yini leyentekako nakwetsiwa bantfwana emagama kute kutfolakale sitfombe lesiphelele. Kumele kubukwe kutsi yini ndzaba bantfu bakhetse ligama lelitsite nabetsa umntfwanabo. Kwetsa umntfwana yintfo lechubekako lengemi ndzawonye.
The naming process is a continuum that has never been interrupted since it first began.
of the human spirit, or, putting it in a proverbial nutshell, man always has been, and still is, a naming animal.
Ucinisile Nicolaisen kwetsa umntfwana ligama utawudzimate ahlukaniswe nalo kufa. Ubuye atsi eveni akekho lovunyelwe kungabi nalo ligama.
Names have to be strong, memorable and capable of standing the test of time. And they should not mean something rude in any language.
Kuyajabulisa lamalanga kubona kutsi bosopolitiki bakitsi kwangatsi sebayabona kutsi bona ngekutsi badvume futsi batiwe ngemagama abo esilumbi. Loku kwenta kutsi kube lula kutsi nesive silandzele nangabe baholi bakhomba indlela. Phela kwetsa emagama esilumbi ngiko lesekugcwele etingcondvweni tebantfu labamnyama. Ngengobe bekushiwo vele umuntfu abone kwangatsi uyaphoceka netsa umntfwana ligama lesintfu.
There are many good traditions and customs which the African ought to keep and be proud of. At present many African tribes are loosing much of this inheritance in an attempt to adopt Western culture wholesale In my opinion the use of African traditional names ought to be preserved....
LebekanguNobhala Jikelele wePan African Congress (PAC), uMnu. Benny Alexander waba ngulomunye wekucala kutsi antjintje ligama lakhe lesilumbi abuyele kulendzabuko laKhoisan X. Bantfu labafana naNdvunankhulu weMphumalanga Kapa, uMfundisi Arnold Stofile nanaye sewuntjintjele egameni lakhe lesintfu laMakhenkesi. Empeleni lowo akafuni nani kutsi abitwe nga-Arnold. Ndvunankhulu weGauteng, Sam Shilowa sewusebentisa ligama lakhe lasekhaya laMbazima akasabitwa ngalela Sam. Akugcini lapho, neNdvuna lephetse Litiko leTemsebenti, Sheperd Mdladlana, sewubuyele egameni lakhe lasekhaya laMembathisi. Lomunye lolandzele labaholi yiNdvuna yeTekuvikela, Patrick Lekota, sewuntjintjile nanaye sewusebentisa ligama lasekhaya laMosia. Banyenti kabi labalandzele labaholi, luhla ludze kakhulu. Bhengu, (1975) ubukeka ayitsandza kakhulu indzaba yekusebentisa emagama asekhaya futsi uyakhombisa kubaluleka kwalamagama.
Generally speaking Africans value their names. A traditional African name is a religious mark of personal and human identification. It is a symbol of honour and respect for the physical environment in which the human experience flourishes positively or negatively.
Kuntjintja kwemagama esilumbi kusetjentiswe esintfu kusinyatselo lesihle lesibheke embili. Kuluphawu lolu lolukhombisa kukhululeka kuntjintja emagama esilumbi ngobe phela kute langakhulula tingcondvo tetfu ebugcilini lekudvunjwa ngaphandle kwetfu.
African names are not haphazardly chosen. They are chosen within the existential reality of the family, the sibling or the larger community. They have contextual basis. Often the name is a record of the happenings about the time of the birth of the child; it may be a reminder of an important episode within the history of society which may both precede the birth of the child and/or survive it. The family history and the doings of the ancestors may be neatly woven into the child's name. The name given in this manner we have explained above is the official name of the child, giving him/her the sense of recognition, identity and sense of belongingness in society. The name often expresses one's social potential and expectations of him/her. The name given at birth is the true, great name the child will always be called by the parents and those of the parent's generation. This is superior to all other names he may receive later.
(Makobane nalabanye, 1995:149-150).
Loku kufike kuvise buhlungu ngobe belumbi kulelive letfu bafike bangakushayi mkhuba bakuhlaneketela njengoba Khumalo, (2000) achazile ngentansi.
Uma kukhulunywa ngemagama asesontfweni kusuke kucondvwe lamagama bantfu labaniketwa wona nababhatjatiswa. Lamagama asuke angeta kulamagama bantfwana labasuke babetse wona emakhaya. Njengobe bekuke kwaphawulwa ligama lasesontfweni nobe lesilumbi likhombisa kuyikhetsa iNkhosi nobe kuphucuka kubantfu labangakacacelwa kahle. Ingani phela bewusuke ungakayikhetsi iNkhosi nangabe usaneligama lesintfu kuphela lekuyintfo lengekho kubangekho. Bafundisi bebaneligunya lekwetsa umntfwana ligama lemehlo abo atawusheshe ahlangane nalo eBhayibhelini kunganakwa kutsi litsini bese lifakwa esitifiketini sekutalwa. Labanyenti bantfu emagama abo asekhaya asekugcineni, kucaliswe ngemagama esilumbi labangawati nekutsi atsini.
Akugcini lapho ngoba abaningi bethu baqanjwa amagama esiNgisi, esiFulentshi, esiPutukezi nokunye ngabefundisi abamhlophe. Babili bathathu abaziqondayo izincazelo zalawa magama abo. Lawo magama okuthunjwa kwethu nokuthenwa nokuphakulwa kwethu kokwakwethu, yiwona angongqa phambili komazisi bethu. Kuyiqiniso elithe qwa ukuthi ibizo lami lokuqala kwakungeke futhi akusoze kwaba ngelesiNgisi ngoba angisilona iNgisi. Ekujuleni kwenhliziyo yami kuyisilonda esophayo nozozo obhibhayo ukwazi ukuthi ibizo lami lakwethu lanqindwa amanqindi yimithetho yezwe ehambisana nokuthunjwa kwengqondo nobumina.
Yindzaba lebuhlungu kabi lena futsi ledzinga kufakelwa tibuko. Loku sekwenta bantfu bakitsi kutsi banyembenye emagama abo asekhaya batsandze lawa esilumbi. Khumalo, (2000) ulandzisa kutsi bantfu bebalwa babange kusetjentiswa kwemagama.
Emihleni yobuncane bethu, kwakuliwa kubangwa ukuthi untanga yakho ukubize ngebizo lasekhaya esikoleni noma esontweni. Isimanga ngesokuthi abantu bebangalwi uma untanga yakhe embize ngebizo lakhe lesilungu ekhaya noma ezinkomeni. Konke kwakwenziwa ukugxishwa imfucuza yemfundisoze yabathumbi bezingqondo zomuntu womdabu.
Ngubane, (1995) encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye, (1995) ubika kutsi asengumfundisi eMgungundlovu ngeminyaka yabo-1970 wake wafonelwa ngumzalwane wesilisa acela kubhatjatiselwa umntfwanakhe. Kulokubhatjatiswa kwalomntfwanakhe bekangafuni nangeliphutsa kutsi aniketwe lelinye ligama ngaphandle kwaleli lesintfu lametse lona yena. Wabuye wakubeka lomzalwane kutsi uma sifiso sakhe singentiwa, yena nemndeni wakhe batawuphuma baphele eRoma. Ngubane wayitsembisa lendvodza kutsi sicelo sayo utasindlulisela kuBhishopi Lomkhulu, Hurley. Ngenhlanhla saphumelela sicelo salendvodza kepha kwabekwa umbandzela wekutsi leligama kufanele libe nenchazelo lenhle futsi lamukeleke enkholweni.
At the time of the above event many priests thought it obligatory to have one name of a Saint in Baptism. The baptismal registers of that time provided two spaces for the first names. The first space was for the "Christian Name", the second for the "Heathen Name". Note the insult albeit not intended. We Africans never had "heathen names". We had African names for we are not "Godless or without religion", we have and had always our traditional religion. By "Christian Name" I think it was generally meant the name of a Saint chosen in baptism.
(Makobane nalabanye, 1995:145).
Akugcini ngaloku lesekubekiwe ngenhla, Ngubane uchubeka atsi kwatsi antjintjane nalomunye umfundisi wavumela bazalwane kutsi kubhatjatiswe bantfwanabo ngemagama asekhaya kuphela. Loku utsi kwenteka emva kwekukhulumisana naBhishopi lomkhulu njengobe besekubikiwe ngenhla. Utsi batali labanyenti bakujabulela kakhulu loku. Kepha tintfo tajika nakubuya lomfundisi lebekantjintjane naye.
However, when my confrere had returned from vacation he looked in the baptismal register and cancelled all the African names I had recorded as "Christian Names". He replaced them with names of two Saints only. He gave the name "Joseph" to all boys, and "Mary' to all the girls. This behaviuor was absurd because these "new" names were not known to the parents and sponsors of the baptized children. How he dealt with this new problem he has created I don't know. Perhaps he was convinced that in spite of the response of Archbishop Hurley and our discussion I had misled the people.
(Makobane nalabanye, 1995:146).
Emagama esintfu njengobe besekuchaziwe anenchazelo levakalako futsi acatjangiswa ngembi kwekutsi atsiwe umntfwana lowo.
A further very important part of the personality is the name.
No name is a mere name.
There are public and private names, and juniors in addressing them must often not use the names of seniors. This is because the name expresses the individual character of a man.
It is not a mere handle, but shares in the spiritual reality of man's being...
In baptisms and the use of Christian names, one finds the difference between a foreign, imposed name, and the one, which belongs to the person in his very self.
Kwetsa emagama esilumbi kubhacwe ngekutsi asesontfweni akugcini lapha eNingizimu Afrika kuphela.
Nowadays, most Banyoro are Christened at some time during infancy or childhood, and they then receive a second 'Christian ' name, usually a Bantuized form of the name of some Biblical character (e.g.)... Yeremya, Yosefu.. The modern practice is then to put the Christian name first, using the traditional Nyoro personal name rather like a surname.
Loku lokungenhla kuvakala kahle nakubekwa nguNtuli naNtuli, (1995) nabakhala sililo ngekwetsiwa kwemagama esilumbi.
Lafa elihle kakhulu ngokufika kwabelungu nenkolo yobuKristu. Bathi uma siletha amadodakazi ethu esontweni masiwaqambe sithi ngoSibhili noBhithilizi, noMidilethi, noThilayizina. Yini yona uSibhiliYini uBhithiliziYini uMidilethiUThilayizina yena yini Lixabana ngani nenkolo yobuKristu igama lendodakazi yami elithi Shongaziphi Uma uShongaziphi elanywa uNginikabani konakalani UNomkhosi uyinhlamba ngaphi Ngubani othi izingilozi ziyokwehluleka ukumbiza kahle uthunjana wami zimngenise ekuphileni okuphakade ngoba ngametha ngathi nguBagcinile?
Ngamagama aphilayo lana. Ngamagama akhulumayo. Mahle. Ayahlonipheka.
(Ntuli naNtuli, 1995:109).
Kepha kuyajabulisa kutsi bantfu labamnyama njengobe besekuke kwabekwa ngenhla sebayawatsandza emagama esintfu.
Amagama omdabu sekuyiwona asemqoka manje.
eMqulwini. Sibona umuntu oMnyama esebuyela kokwakhe.
Emagama esilumbi kwangatsi akasayitfoli kahle indzawo ebantfwini bemdzabu.
Armah with his biting contempt for the 'black imitators' shows to what ridiculous lengths colonial patterns of thought can go. These names have no positive thrust to the African culture. These names glorify European culture. What the editor of Afrika must Unite finds irritating is that even the names of some of Africa's greatest thinkers, writers, sportsmen and cultural heroes are caught up in this trap of post colonialism.
Loku kuyakhombisa kutsi bantfu kucanjwa kwabo emagama esilumbi kusuke nje kukhonjiswa kutsi emasiko ebelumbi nguwo lamakhulu lahloniphekile lekuyimfundziso lembi. Kumele bantfu bawatsandze emagama lahambisana nengati yabo.
Kuyinhlanhla kutsi emagama emakhosi eluhlanga asintfu. Loku kwenta kutsi kube lula kwati inchazelo yalo. Ingwenyama Sobhuza Wesibili beyinemagama lamabili leyetsiwa wona isatalwa futsi omabili anetinchazelo nemlandvo lobalulekile. Ingani uyise wametsa kutsi nguNkhotfwetjeni, lebekuchaza kutsi Bhunu bekahlala etintsabeni teMdzimba nakutalwa lomntfwana kantsi gogo wakhe wametsa watsi nguMona, lekuchaza umona lebewukhona ngaleso sikhatsi. Phela bekutondzana belumbi bodvwa kantsi nebantfu labamnyama bebatondzana bodvwa.
Lapha sitawusika lelijikako mayelana nemagama emakhosi aKaZulu. Uma ubuka emagama emakhosi aKaZulu uyatfola kutsi akachazi banikati bawo kuphela kepha aniketa umlandvo lomudze wesive semaZulu.
Mabitso a marena a ha Zulu ha a bolele ditaba tsa beng ba ona feela, empa a hlalosa histori kaofela ya setjhaba sa Mazulu. Ka mabitso a marena motho o tseba hantle hore ho ile ha etsahlala eng ka dinako tseo morena eo a neng a busa ka tsona. Ke taba e makatsang , empa ke nnete. Mabitso a ka hlalosa dintho tse kgolo ruri! Morena wa ha Zulu ha a bolelwa, ho hokelwa mabitso a bontatae moholo kaofela ho ya ka ho tswalana ha bona, a etse thapo etelelehadi.
Nasibuka emagama emakhosi aKaZulu kuyabonakala kutsi vele acoca tindzaba njengobe ashilo Ngcongwane ngenhla. Uma sibuka ligama leNkhosi Shaka, watalwa unina Nandi asengakendzi ngalokusemtsetfweni manje kwasekuhlonishwa unina kutsiwa uphetfwe sifo sesisu lekutsiwa ishaka kwentelwa kutsi kungatsiwa sewutetfwele asesekhaya. Lasuka lapho-ke leligama laShaka. Lokunye lokushiwoko ngaleligama asinabufakazi bako. Ligama leNkhosi Dingane liyatichaza ngekwalo ngekutsi wandzindza imphilo yakhe yonkhe. Kwaba yindida kutfolakala kwelithuna lakhe. Inkhosi Mpande lekusho imphandze vele wabayimphandze kulolusendvo lwebukhosi baKaZulu. Ingani phela banakabo boShaka naDingane lekumadvodzane eNkhosi Senzangakhona, amange batfole bantfwana labatawutsatsa bukhosi emva kwabo. Manje kulandzelana kwemakhosi aKaZulu besekusenkingeni yekutsi kuchekeke kepha Mpande wabubuyisa ngemadvodzana akhe lamabili, lekunguMbuyazi naCetshwayo. Besekukhoneka nyalo kutsi Cetshwayo kaMpande kaSenzangakhona, njalonjalo. Emagama aShaka naDingane akafakwa kulokutalana ngobe bona amange bahloniphe lokutalana kwaboyisemkhulu.
Uma sikhuluma ngeligama laMbuyaze lisho kubuya ungakatfoli lutfo. Vele wabuya nendvuku yembangandlala emphini yaseNdondakusuka. Ligama laCetshwayo linendzaba lemangalisako ngobe lichaza kucetjwa noma locetjwako. Vele kungatfobeli kwakhe umtsetfo wemaNgisi kanye nesento saSihayo kwabenta bamceba kumaNgisi lekwabangela kusuka kwemphi yaseSandlwane. Uma sitsatsa ligama leNkhosi Dinizulu, kuyabonakala kutsi sive semaZulu besesikhatsele timphi. Phela vele leligama lisukela esentweni lesisho kudzinwa. Indvodzana yakhe kwaba nguMaphumuzane. Ligama laMaphumuzane lisho kona kutsi besesidzinga kuphunyutwa sive semaZulu kuletimphi letaliwa bobabemkhulu waso. Ngesikhatsi sayo lenkhosi kwaba nekuthula esiveni semaZulu. Akumange kube liphutsa kutsi inkhosana yakhe kube nguBhekuzulu, lekusho kutsi kabuke emaZulu. Ngisho neSilo lesibusako nyalo naso asimange sihluke kulendlela yemagama abokhokho baso. Ingani kutsiwa nguZwelithini lekuchaza kutsi live litsini. Phela bacishe bacitseka bugayiwe emkhatsini webalandzeli be-Inkatha Freedom Party kanye ne-African National Congress ngeminyaka yabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990. Silo siluphawu lwekuhlanganisa bantfu bayo nakunekucabana lokufute loku.
Ngelishwa besisika lelijikako kulamagama emakhosi aKaZulu lekunelitsemba lekutsi kutawenteka luchutjelwe embili lucwaningo lwaloluhlobo. Phela emagama esintfu ayasita ekutalweni kabusha kwelivekati letfu le-Afrika ngobe enta bantfu bative banesitfunti futsi banebubona lobesebutsandza kufadalala ngenca yemfundziso lembi yebatfumbi betingcondvo tebantfu bemdzabu lesolomane bafakwa ehlatsini lelimnyama.
<fn>ML. Chapter4.2011-04-05.ss.txt</fn>
Nakukhulunywa ngenkholo yesintfu kulukhuluni kabi kukhuluma ngayo ungawatsintsi emasiko ingani phela inkholo yesintfu isemasikweni aleso sive. Lapha kepha kutawutanywa kutsi ichazwe lenkholo yesintfu kutsi iyini kubuywe kubukwe nenkholo yekuchamuka netifikanamtfwalo kutsi ibe nasiphi sandla etimphilweni tebantfu labamnyama. Kutawubuye kuvele kutsi inkholo yesintfu yona ingavuselelwa kanjani kute ihlonipheke ngobe naku labanyenti bayitsatsa njengentfo lengasho lutfo lebucaba. Kwenda nalabanye, (1997) bachaza inkholo yesintfu kutsi ayifani naleletinye tinkholo lekumele umuntfu ashunyayelwe khona aphendvuke kepha isengatini yakhe umuntfu lowo futsi inkholo yesintfu ihlangene nemasiko.
African Religion is not based on a body of beliefs that someone subscribes to or adopts, so that once you have agreed with those beliefs you then become a member of African religion. African Religion is based on belonging, on being born into a community, a group of people, a clan, a family. This is the basis of African Religion. The group of people we are considering includes those who are long gone, the ancestors, the Living Dead. It includes those who are living today, like us. It includes those who are yet unborn. Now, belonging to that wide community of people through your family group is the beginning of what it means to be in African Religion.
(Kwenda nalabanye, 1997:1-2).
Loku kuchaza kona kutsi inkholo yesintfu ikunobe ngubani umuntfu lomnyama ingani wonkhe umuntfu uphuma emndenini lotsite. Uma nje unesibongo usuke ukuyo inkholo yesintfu ngobe phela leso sibongo semuntfu longukhokho wamkhulu wakho lebatsi nabaphahla lapha ekhaya baphahle yena. Nabani nabani watsi nakatalwa wabikwa kulaba labaphetse lelokhaya lekutinsika talo lelolikhaya. Kubikwa kubo nje ngekutalana kwabo. Manje nobe wena uyatsandza nobe ungatsandzi kepha inkholo yesintfu isengatini yakho. Inkholo yesintfu yindzala cishe kunato tonkhe tinkholo letikhona emhlabeni ngobe phela vele wonkhe umuntfu kantsi futsi nanato tonkhe tive tinemasiko ato letiwalandzelako le inkholo yesintfu ilapho. Tinkholo leti letinsha tona tiyafundziswa futsi uyakwati nekutsi umuntfu umcele kutsi ayongena kuleyo nkholo kantsi nobe safuna kuphuma kuleyo nkholo. Inkholo yesintfu kuphuma kuyo kungakutsi kumpontjwa yonkhe lengati lekuwe, untjintje nesibongo ube ngumlumbi nobe lesinye sive kepha hhayi usolomane umuntfu lomnyama. Lapho-ke ngabe uyilwile, wayincoba. Kubalulekile kusho tisasuka nje kutsi inkholo yesintfu ifaka kutalwa, kukhuliswa kanye nekufa kantsi besekushiwo kutsi emasiko nenkholo akuhlukaniseki.
Culture involves many things: language, morality, art and generally material creations, including implements (whether used in agriculture, art, or generally for the purpose of ensuring life goes on). This means that the culture of a people embraces its economics, politics, legal systems, and all other societal systems and arrangements set up to ensure the welfare of the community. Moreover, in some societies all this is inseparable from religion; certainly in African society culture and religion are not easily separated. Religion is a regular accompaniment in a person's life; the chief's role, the relations between members of a society, morality, the stages in a person's life (birth, puberty and marriage, and death), the practice of medicine, architecture, warfare, traditional education, etc.: all these areas are not dissociated from religion in traditional African society.
Lapha kubekwe kwacaca kutsi inkholo ingiko konkhe lokukuphila kwemuntfu lomnyama. Inkholo ifaka konkhe lokwenteka emphilweni yemuntfu kusukela atalwa adzimate ayongcwatjwa kantsi nalesikhatsi salidloti isuke isachubeka. Manje kuyakhombisa kutsi nawunyembenya inkholo yesintfu, usuke unyembenya bubona babo.
Sive semaSwati lesikubuka njengalokubalulekile emphilweni yemuntfu, imphilo lenhle, kuhlalisana kwebantfu kanye nekuhlalisana nako konkhe lokukhona eveni lekufaka ekhatsi kutsembela kuMvelinchanti. EmaSwati ngekusho kwaKasenene, (1993) asive lesimesabako futsi sibe simhlonipha uMdali.
According to Swazi Traditional Religion, the existence of the universe, human beings, animals, plants, order in the universe and Mvelinchanti. He is the ultimate reality who was there from the beginning and will always be there. He was not created, since he was there before anyone else or anything else existed. He brought himself into existence after which he created the universe and everything in it. Although the Swazis do not know how Mvelinchanti created the universe, they believe that whatever exists derives its existence from him and everything is sustained by him. The beliefs about the Supreme Being and are clearly expressed through the attributes given to him.
The African concept of God the Creator of all the life, with the mankind suspended between heaven and the underworld, controlling, yet dependant on and interwoven with things seen and unseen, has much in common with pagan Celtic beliefs.
Kwangatsi nakubeTswana vele uMdali ungiko loku lokushiwo ngulaba labangenhla ngekusho kwaSetiloane, (1976).
Modimo is invisible, intangible. For this reason 'Modimo gaOitsiwe' (is unknown): the Supreme Being no man hath ever seen; He is remote, inscrutable.
All African peoples believe in God. They take this belief for granted. It is at the centre of African Religion and dominates all its other beliefs. But exactly how this belief in God originated, we do not know. We only know that it is a very ancient belief in African religious life.
Setiloane encwadzini lehlelwe nguSetiloane naPeden, (1988) ukubeka kucace kutsi emaZulu atsi uyini uMvelinchanti.
Amongst the Zulus, it was said: 'The first people who burst out of the bed of reeds' (Badabuka ohlangeni!). It was God, uMvelingqangi, who made the people came out of the bed of reeds.
(Setiloane naPeden, 1988:14).
Kuyakhombisa loku lokungenhla kutsi vele bantfu bayamati uMdali, abafuniseli ngaloko. Kantsi nenkholo yabo ihambelana nekucabanga kwabo. EmaChosa nanawo abe nendlela yawo labita ngayo uMdali kepha konkhe loko bekungavakali kulabekufika.
When the missionaries came they found that the Xhosas had a word for God: they had a concept of God which these missionaries had not expected. Van der Kamp did not think they had this concept of God. Therefore he took the word Thixo for God, which was the word the Xhosas were using. Actually they had a more profound word than that, Qamata. But let us stay with Thixo for the present.
(Setiloane naPeden, 1988:13).
All societies in black Africa have the notion of a Supreme Being who is responsible for the existence, workings and contiuation of all creation, no matter the different names used to address him.
Kepha nobe sekuvakele kutsi vele bantfu bayamhlonipha uMdali futsi bayati kutsi nguye yedvwa lowadala konkhe lokukhona emhlabeni kepha kukhona labacabanga kutsi bantfu labaMnyama abamati kahle uMdali. Loku kuvakala kahle emagameni lashiwo nguPere Noel Baudin nga-1885.
In these religious systems, the idea of a God is fundamental; they believe in the existence of a supreme, primordial being, the lord of the universe, which is his work and withstanding the abundant testimony of the existence of God, it is practically only a vast pantheism - a participation of all elements of the divine nature which as it were diffused throughout them all ... Although deeply imbued with polytheism, the blacks have not lost the idea of the true God: yet their idea of him is very confused and obscure ... God alone escapes both androgynism and conjugal association; nor have the blacks any statue or symbol to represent Him. He is considered the supreme primordial being, the author and the father of the gods and genii ... However, notwithstanding all these nations, the idea they have of God is most unworthy of His Divine Majesty. They represent that God, after having commenced the organization of the world, changed Obatala with the completion and government of it, retired and entered into an eternal rest, occupying Himself only with His own happiness: too great to interest Himself in the affairs of this world. He remains like a negro king, in a sleep of idleness...
Lamavi langenhla achaza ngalokusebaleni kutsi kulabaMhlophe inkholo yebantfu iyintfo lengenamsebenti futsi ngesingabo loMvelinchanti lesitsi siyamati sisuke sitibhedzela nje. Loku ngiko lokwenta kutsi nakufika laMishinari afike atsi atesigucula ngobe acabanga kutsi singemacaba. Lentfo leyo iyimbangela yalokunyenti lokumonakalo lokhona eveni lakhile. Kantsi empeleni lamacaba labatsi singuwo umlandvo ukubeka kucace kutsi nanayo iYurophu inguloku lesikubona inguko namuhla isuka khashane.
Kutsi i-Afrika iyawukhululeka ngetsembe nangifundza insimu netindzaba temhlaba letibitwa belumbi ngekutsi yi-History of the World, lapho ngabona tive letatikhona endvulo, kusenendvulo, kukhona iGibhitha lokwakubonakala kutsi yengamele umhlaba, kodvwa yawa netive letinye tawa kwate kwetewufika kulesinye sikhatsi lapho kwangena nakubomaNgisini, nabomaJalimane nabo bonkhe, kuye embusweni lomkhulu, lokwakutsiwa yiRoma. Lapho, tonkhe letive lesetitibeke embili lamuhla kutsi ngitona tive tatisalala emihomeni, tilobola bafati ngemilente yetimpunzi. Lamuhla sowungabe uyabetfuka nasebandiza bayawufika etinyangeni, bayawufika kuphi kuphi, kutsi ngubo labebanjengatsi.
(Simelane naBhembe, 2000:161).
Kuyamangalisa kutsi ngibo kanye labaMhlophe lebabona tsine singemacaba kwangatsi bona bavela banje ngobe phela umlandvo ukubeka kucace kahle kutsi nanabo bebanjengatsi njengoba iNgwenyama iphawulile ngenhla. Lokubuhlungu kutsi belumbi bebati kamhlophe kutsi bantfu banayo inkholo futsi bayamati uMdali kepha bona bafika nekwabo lebekunetinhloso letehlukile kunekuletsa livi leNkhosi nje.
While denying the Africans political rights, British government reports found that African religion provide building blocks for reconstructing a racial segregated and separated South Africa. Ironically, after a century of denial, the government found not only that African had a religion but that they had a useful religion to the extent that religious beliefs and practices kept the tribal system intact.
Kuyacaca nawufundza lamavi langenhla kutsi befika belumbi batfola sivele sinenkholo yetfo kepha nje kutsi bona bebanetinhloso tabo letenta kutsi bangavumi kutsi lokwetfu yinkholo kepha basihlindzabeta ngaleyabo. Loku kwenta kwangatsi bantfu abamati uMdali kube loko kungemanga laluhlata klaba. Kuyadzabukisa kuva umuntfu lomnyama aphika kutsi labaphansi bakhona futsi bayakhuluma ngetento nangemaphupho. Loku kubuhlungu ikakhulu uma kukhulunywa ngumuntfu loyena wabalimbuka wambuka kulenkholo yesintfu asakhetse inkholo yekuchamuka. Kubi loku ngobe amange nangeliphutsa umuntfu walenye inkholo wacelwa kutsi akhulume ngenkholo langayati yena.
Ancestor veneration is not against the first commandment. Before the advent of Christianity, the idea of God amongst African must have been very vague indeed if it existed at all. This is why some people speak of a "Deus otiosus" (an inactive God). But they also contend that Africans did believe in God. They cite various African names for God as proof.
I am of the opinion that Africans invariably communicated with their ancestors only. There is no oral tradition or evidence of prayers that demonstrates God as the ultimate object of worship.
Akagcini lapha lowekunene, uchubeka akhefute kuvakale kutsi akanalo naloluncane lwati mayelana nenkholo yesintfu. Lokugcamako lapha kutsi lowekunene sewaba lihhantanta manje kulukhuni kutsi ungayintjintja ingcondvo yakhe ngobe vele seyadvunjwa.
Christianity puts God on the centre stage. Now that through Jesus Christ, God the Father of all mercies has been revealed, the role of the ancestors is seen differently. They are the deceased members of one's family. They are not gods. They never were. Their role was however exaggerated. Christianity has helped to correct our understanding of the role of the ancestors, the role of Christ, the first ancestors to rise from the dead and of God. Loyalty to deceased relatives is not the same loyalty to God. The two are neither in competition nor in conflict with each other.
Kuyevakala nalapha kutsi Tlhagale ukhuluma ngentfo langayati, akukho lapha bantfu labamnyama bake bafananisa labaphansi naMvelinchanti. Leligama lelitsi nguMvelinchanti kusho kona kutsi wavela kucala. Kantsi futsi sibuye sitsi nguMdali lokusho kona kutsi nguye lowadala konkhe lokukhona eveni. Uma sitsi nguMninimandla onkhe, sisuke sicondze kona kutsi emandla onkhe lakhona avela kuye. Manje umuntfu lonjenga Tlhagale, sitsingitsingi nje lesingadzingi kutjelwa lutfo ngobe akayati lentfo lakhuluma ngayo.
Ancestors continue to be perceived as playing a vital role within the African culture. They are an essential part of the religious consciousness of the African people. They make faith in God a reasonable proposition. They are mediators and guardians. The removal of ancestors from the African belief system would be tantamount to the destruction of the African worldview.
Bantfu labasolomane bangatsembi kutsi inkholo yesintfu ibeka uMvelinchanti embili bandzinga kukhunjutwa naku lokwashiwo ngu-Ocaya, (1989) nakayala bona laba labanetinhloko letingavumi kwemukela kutsi ukhona uMdali enkholweni yebantfu.
The falsehood of the assertion that for African peoples God is remote is easily seen by anyone who is willing to stop a little and look around an African community. To do this a person, who is not indigenous to Africa, ought to suspend his preconceived ideas about African religions. If I am to advice such a researcher I would strongly urge him to acquire some knowledge of a couple of African languages. This would be an asset in finding out quickly how rich African religions are in reference to the notion of God. For the traditional African God is for ever near and influences the daily events of life.
Ngemavi lavakalako lawa futsi ayakhombisa kutsi lomuntfu lawashoko isengatini yakhe lentfo layishoko akafuniseli. Phela akekho longakwati kukhuluma kahle ngentfo langayati kutsi ivelaphi futsi layinyembenyako.
Among the African peoples, the significant phenomena of lfe are witnessed not merely by routine conventional gatherings, feasting and dancing, but by activities pregnant with religious persuasions. Birth, puberty, marriage, procreation, death and life-after-death are not just natural occurrences. They are moments with great supernatural meanings in the traditional African religions. All seasons of the year and natural happenings do not take place as a matter of course, empty of content. They are the expression of God's overall power and influence in the created order. The reason why these events are not ignored is that the Africans are aware that the neglect of their recognition will inevitably draw down the anger of God.
Kakadze bantfu labamnyama bebati kutsi uMvelinchanti umoya, akabonwa ngemehlo futsi ukhona yonkhe indzawo. Manje nemuntfu nakafa uba ngumoya abesedvute neMvelinchanti lekwenta kutsi kube lula kuchumana ngaleyo ndlela. Nangabe liSwati likhuluma nebakubo labangasekho, lisuke licela kutsi bona balikhulumele neMvelinchanti. Ngesintfu akubatwa titfombe kuthandazwe kuto kepha ngulowo nalowo ukhuluma nebakubo lekungubona bamatiko futsi bangamkhulumela neMvelinchanti kuloko lafuna kutsi entelwe kona. Kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kusho kulungisa lamaciniso lahlaneketelwa ngemaMishinari.
Belumbi labacacelwe bayavuma kutsi nanabo inkholo yabo beyifaka kukholelwa kulabangasekho kepha nje sebakuntjintja loko nyalo.
Let me make two preliminary remarks. Firstly ancestor veneration is not an issue which separates blacks from whites. It is found in many religions, including that of my Germanic forebearers. For Whites it is particularly important right now to assess their royalty to past traditions. Should they, for instance, uphold racial superiority, colonialism and profit maximation, all of which belong to the traditional package of convictions?
Lamavi langenhla akubeka kucace kutsi belumbi kanye naletinye tinkholo tinako kukholelwa emihambeni njengoba kwenta inkholo yesintfu kepha baphika bahlante kwayitolo utsi basatsintsene nemihambo. Loku kubanga kutsi kwangatsi bantfu labamnyama bakholwa emadimoni, ingani phela kwatsi nakufika eMishinari, afike ayinyembenya yonkhe intfo lephatselene nemasiko ebantfu labamnyama. Kwasuke kwavela kwangatsi bantfu bebacala kuva ngaMvelinchanti ngesikhatsi kufika belumbi kantsi liciniso linye kutsi bebati futsi bamhlonipha. Ingani konkhe lebebakucela bekubalungela ngendlela labafuna ngayo.
Mbiti, (1982) utsi live nelive e-Africa linemagama lelibita ngalo uMvelinchanti. Lamagama anetincazelo letikhombisa kona kutsi vele bantfu bendzabuko bati ncantilini ngekubakhona kweMvelinchanti futsi bayamhlonipha banjalo nje.
Nyasaye, Torirut, Wele (Were).
The beliefs and rites that make up a religion as a more or less coherent system are the expressions of those who have felt the problems most intensively, who have been most acutely sensitive to the tragedies of death, the burdens of frustration, the oppression of failure, the disruptive effects of hostility. Powered by strength of their feelings, such religious innovators have created 'solutions' appropriate to the enormity of the problem - solutions that frequently have burst the bonds of man's senses and of nature, but have brought their adherents some relief. Thus religions are built to carry the 'peak load' of human emotional needs.
Religion identifies the individual with his group, supports him in uncertainty, consoles him in disappointments, attaches him to society goals, enhances his morale, and provides him with elements of identity.
Kuliciniso loku lokungenhla ngobe inkholo yesintfu yenta umuntfu ative aphephile bone ahamba kuphi, ingani uyati kutsi kukhona lokumvikele. Kuyenteka kutsi ngalesinye sikhatsi umuntfu ative aphelelwa ngemandla kepha nakati kutsi ukholelwa kuphi, uba nemandla ekuhlangabetana netinkinga ngobe uyati kutsi bakubo banaye. Ngisho emigwaceni kuyenteka utfole umuntfu ahamba libanga lelidze kepha angati kutsi ufike njani kuleyo ndzawo. Labatiko lapha batsi bakini bahlala bakugadze ngaso sonkhe sikhatsi, ingani bamoya manje Mvelinchanti utfuma bona kutsi babe liso lakhe kuwe. Lokuhle ngenkholo kutsi isekhatsi kwemuntfu neMdali wakhe. Manje kuleyesintfu kumnandzi kakhulu ngobe nawubikele bakini usuka ubikela bantfu lewunengati yabo. Bantfu labangeke nanini bakulahle ikakhulu ngobe kwasasibongo sakho sikuhlonipha bona.
Nobe umuntfu angatsatsa lenye inkholo kepha lokujabulisako kutsi buyena abupheli. Loko kwenta kwekutsi nobe ngabe lowomuntfu sewungene kuyiphi inkholo kepha abe akwati kutsi leyakakhe inkholo lesengatini ayiphumi. Letinye tinkholo kuncono ngobe kusasa bangakucansula uyiyekele manje, lesesintfu isengatini angeke nani wakwati kuhlukana nayo.
I am essential African. My ethnic roots are in Tswanaland. That is where my life is. My mother's people come from Magaliesberg. Further, I have Methodist roots that go back longer than 167 years. Fully African, fully Methodist: that is who I am.
Kubuhlungu kutsi laba lanabo kulenkholo lakuyo Setiloane abanandzaba nani nebantfu bemdzabu, kubo bantfu bendzabuko kulelivekati le-Afrika bafana nemanyala, intfo yekulahlwa.
Philip, looking at him, thought that he was not looking very friendly, and that he was looking rather African, in fact rather savage. Savage was a word which might here, in fact, have a stronger meaning that it generally had. Inkamasi's head was thrust forward, his jaw was set; his hand moved, slowly and relentlessly, along as his leg to the knee, as if with purpose, and not a pleasant purpose.
Nawuva kwangatsi lona akawubeki kahle umbono wenshonalanga, lalela nangu lona lolibeka kahle lilaka lebelumbi.
My dear fellow, when you've been out here (in Africa) as long as I have you'll realize that there's no such thing as a civilized native. The dark centuries of savagery are too deeply rooted in the native character, and although a native may live peaceably and behave to all intent and purposes like a white man, you can never be sure that his heritage will not come out in him one day. And that goes for Africa North, South, East, and West.
Loku buhlungu lapha kutsi yonkhe intfo lebucaba ifananiswa nebantfu bemdzabu. Kulenoveli lecashunwe ngenhla, sitfola kutsi lomlingisi lotondza kubamnyama unengati yebantfu labamnyama naye. Kutsi kwakhala nyonini layinhloko yakhe kudzela lowatiko. Kuyakhombisa kutsi akamange abhunyiselwe asemncane. Lapha ngentansi uyachubeka nenkhulumo yakhe ukhombisa indlela latinyembenya ngayo futsi nalatisola ngayo kutsi kungani ingati yakhe iyebantfu bemdzabu.
'He (grandfather) was black,' she added tragically, 'I hate the very thought of that blood that runs in my veins, although my memories of him are of a noble and kingly person murdered by Englishmen more savage and cruel than any member of my unfortunate grandfather's tribe.
Kuyakhombisa ngempela kutsi intfo nawuyitondza udzimate utondze ngisho nengati yakho ngobe naku wafundziseka kabi, watjelwa kutsi bantfu bendzabuko bafana nemangcoliso lanetfwe litulu nasingayibeka ngemagama lacinile. Lapha empeleni sitama kukhombisa simo lesilukhuni inkholo yesintfu letitfola ikuso. Sikhombisa kutsi laba labafika nenkholo lensha nebelumbi nje bonkhe bamtsatsa njani umuntfu lomnyama.
Savagery is a thing of the unregenerate human nature and is committed to the degree in which the 'old Adam' hold sway or the instruments of man's inhumanity to man have been perfected or refined, with whatever weapon available to each people. Savagery is wicked and should be one of the elements to be exterminated in order that harmony may dwell in the world. No people should be called savages simply because they are technologically backward or because their own way of reverting to the raw 'natural' state have not yet acquired scientific justification and technological polish.
Manje uma nangabe belumbi beta banalomcondvo lochaziwe ngenhla, kusho kona kutsi vele konkhe loku bantfu bemdzabu bebanako bekungashaywa mkhuba ngulabondlebe zikhanyilanga. Kungako nanyalo nje nawukhuluma ngenkholo yesintfu kwangatsi uluhlanya, ukhuluma ngentfo lengatiwa ibe ikhona futsi iyindzala kunato tonkhe letinkholo letikhona eveni.
Mbiti, (1982) ukubeka kucace kutsi inkholo yesintfu ingemagugu elive.
African heritage is historical, cultural and religious. Therefore we can say that religion is part and parcel of the African heritage which goes back many hundreds and thousands of years. African Religion is the product of the thinking and experiences of our forefathers. They formed religious ideas, they formulated religious beliefs, they observed ceremonies and rituals, they told proverbs and myth which carried religious meanings, and they developed laws and customs which safeguarded the life of the individual and his community.
Loku kusho kona kutsi inkholo yesintfu bantfu bendzabuko bayishiyelwa bokhokho babo, manje intfo lenjengalena akusiyo nani yekumane ilahlwe nje ngobe phela inkholo fana nelulwimi kuyintfo umuntfu langayifela. Umuntfu unguloku languko ngenca yetintfo letinyenti letifaka ekhatsi emasiko nemihambo yaleso sive laphila kuso. Kulukhuni salitje kutsi ungahlukanisa inkholo nemasiko ngobe letintfo tihlangene nalokunye kuntjintja nalolokunye kuyalandzela. Angeke nani wakwati kuvisisa inkholo yebantfu nawungawati emasiko abo.
We cannot understand the African heritage without understanding its religious part. Religion is found in all African peoples. Their different cultures have been influenced very strongly by religion as it is found in each people. The earliest records of African history show that the African of ancient Egypt were very religious people. Up to this day, Africans who live according to their traditional ways also said to be very religious.
Nokuzola Mdende ehlelweni lweMsakato WeNingizimu Afrika (SAFM) lolwatiwa ngekutsi yi-Tim Modise Show lolwasakatwa tingu-11 enyangeni yeNgci nga-2000, wakubeka kwacaca kutsi inkholo yesintfu ayifani nani naleletinye tinkholo ngekutsi yona ayishunyayelwa kepha umuntfu utalwa, akhule, nayo kudzimate kufike lusuku lwakhe lwekugcina emhlabeni. Watse inkholo yesintfu inguko konkhe lokukumuntfu.
Because African Religion developed together with all the other aspects of the heritage, it belongs to each people within which it has evolved. It is not preached from one people to another. Therefore a person must be born in a particular African people in order to be able to follow African Religion in that group. It would be meaningless and useless to try and transplant it to an entirely different society outside of Africa, unless African peoples themselves go with it there. Even within Africa itself, religion takes on different forms according to different tribal settings. For that reason, a person from one setting cannot automatically and immediately adjust himself to or adopt the religious life of other African peoples in a different setting. The people of Europe, America or Asia cannot be converted to African Religion as it is so much removed from their geographical and cultural setting.
Loku kukubeka ngalokusebaleni kutsi inkholo yesintfu ingulabo bantfu, angeke nani wakwati kutsatsa umuntfu longasuye wemdzabu utsi utawuvisisa inkholo yesintfu. Kungako Achebe naMaja-Pearce, (1964) bagcizelela kutsi bantfu labamnyama abacalanga kuva ngemasiko ngekufika kwebelumbi njengobe sekubonakala kwangatsi belumbi ngibo labasifundzisa emasiko. Loku bakusho emhlanganweni webabhali lobewufundzisa ngebuve nesitfunti sebantfu bendzabuko. Lomhlangano bewutama kutsi bantfu babuyisele bubona babo.
African people did not hear of culture for the first time from Europeans; that their societies were not mindless but frequently had philosophy of great depth and beauty, that they had poetry, and above all, they had dignity. It is this dignity that many African peoples all but lost in the colonial period and it is this dignity that they must now regain the writer's duty is to help them regain it.
(Achebe naMaja-Pearce, 1964:157).
Vele sitfunti sebantfu bemdzabu salahleka kudzala abasativa bangibo, ingani belumbi bafike batentela matsandza, behlisa sitfunti semasiko abendzabuko. Loku bakwenta ngobe vele banetinhloso tabo labaticondzile. Bebati kutsi umuntfu ungamlahlisa loku labambelele kuko, utawuba sigcila sakho. Nangempela tinhlelo tabo taphumelela ngobe ekugcineni utfola kutsi sengibo bantfu bemdzabu labanyembenya loku kwabo lokungekwendzabuko. Imboza lenjengalena idzinga sive sisukume sime ngetinyawo. Kungako kushaywa inyandzaleyo kutsi bantfu bakitsi abavuke emacandzeni, babuke kutsi itolo sasiphila njani. Kunelitsemba kutsi ngekwente njalo, kukhona inhlaseyeyana lesingayitfola ibe likhambi lekulapha lelive letfu leseliphendvuke inkhundla yetigilamikhuba. Inkholo yesintfu ingulenye indlela yekubuyisa live letfu ngobe ifaka emasiko etfu ekhatsi.
Umuntfu akatikhobosi nakalandzela emasiko, ingani nguwo lamenta ative angumuntfu sibili. Alikho likhambi lelingabuyisela simo bantfu labatitfola bakuso kulamalanga ngaphandle kwekutsi babuke kutsi emuva labadzala bebaphila njani bese batsatsa loku lokuhle lokungabaphilisa baye nako embili. Phela konkhe loku lesikubona kwenteka lamalanga mayelana nekulahlekelwa sitfunti nebuntfu kwebantfu bendzabuko akwentekanga ngeliphutsa kepha kwahlelwa belumbi kute batotentela matsandza njengobe nyalo sesifuna kuphila njengabo. Kantsi phela belumbi besolomane baphika bahlanta labakudle ngayitolo kutsi ikhona intfo lekutsiwa yinkholo yesintfu kepha babe babona kutsi bantfu labakholelwa kuyo lenkholo bayaphila futsi akukho nkinga labahlangabetana nayo bantfu ngekukholelwa kulenkholo yabo. Phela belumbi kugcilata bantfu bendzabuko, ngiko lebebakuhambela embili. Manje bebabona kutsi inkholo yesintfu ibenta bahlangane kungabi lula kubagcilata. Kuliciniso kutsi naniyinkhatsa akekho longanicheketa kepha nalomunye atibambele kukwakhe kulula kuniketula.
While denying the African polical rights, British reports found that African religion might provide building blocks for reconstructing a racially segregated and separated South Africa. Ironically, after a century of denial, the government found not only that Africans had a religion but that they had a useful religion to the extent that the religious beliefs and practices kept the tribal system intact.
Bantfu labacacelwe benta tiphakamiso kutsi asenalabelumbi bafundziswe ngenkholo yesintfu kute nanabo babe nelwati kepha kwangatsi bahlangabetana netimbila titfutsa ngobe belumbi abayiva kahle lendzaba.
I have always believed that we Blacks who are in the study of these mysteries of African religious activity and life, have a duty to raise to the attention of our White Western fellow scholars, that there is much more to this than can be judged and assessed adequately I and by Western scholarship and know-how. Unfortunately Wester scholarship and know-how are arrogant and never want to declare themselves baffled, especially by phenomena "in pagan primitive cultures".
Lekumele bantfu bendzabuko bakwente kutsi bavele bachubeke ngemphilo yabo, bakhohlwe belumbi ngobe phela belumbi banako kwabo labangabangiswa ngumuntfu. Imphi yekubuyiselwa kwesintfu senkholo yesintfu idzinga kutsi bantfu bendzabuko labakholelwa kuyo lenkholo bachubeke nekutikholelwa kuyo, bayekele lamahhantanta lasabangemambuka. LobekanguMengameli walive leNinginzimu Afrika, Nelson Mandela asabanjelwe eRobben Island wakhombisa kutsi inkholo yesintfu imenta umuntfu akwati kubeketelela nobe yini lahlangabetana nayo nanobe iyimbi kanganani. Kwatsi nakufika emakhomu lasemancane akhandza labalabadzala lababoshwa kudzala acabanga kutsi hhayi lamakhehla akasasito tidlamlilo sekagotjiswe ngemaBhunu. Mandela kwamcasula loku kepha ngenca yenkholo yakhe wabeketela.
I could have reacted in one of two ways: I could scold them for their impertinence or I could listen to what they were saying. I choose the latter.
Ngesikhatsi kusalindzelwe kufika kwemnyaka nkhulungwane, umnyaka wa-2000 phela, bantfu labamnyama batitfola basenkingeni yekungati kutsi likusasa libaphatseleni. Loku bekwentiwa kutsi abatati lapha beme khona, bamakholwa ngalapha babe batsembele emasikweni abo lokunganambitseki kahle enkholweni yamaKhrestu. Kantsi naku nenkholo yemaKhrestu ikhuluma ngekutsi kungase kubhubhe live. Kwabalula kubantfu labakholelwa enkholweni yesintfu ngobe bona bebati tjani, tihlahla, tilwane, lilanga nako konkhe lokukhona emhlabeni angeke nani kuntjintje kutawusolomane kunjalo kepha tingcondvo tebantfu letitawuntjintja.
African societies and communities of African heritage people worldwide are rushing into the 21st century in a state of despair and even panic. By certain ironies of history, they were stamped into directions they did not intend to follow. And now, breathless and quite dazed, they have arrived at a point where they seem to have not only lost a sense of where they are or should be going, even a knowledge of they were before the stampede. They are trapped in a state of stasis, in what has been desrcibed as "a culture of survival - not one development".
Manje bantfu nabatitfola bakulesimo lekukhulunywa ngaso kusho kona kufa kwelive. Ingani bantfwana batfola bumetima bekutsi batawufundzani kubatali babo labantuntako. Phela bantfwana emasiko nenkholo bakufundza kubatali babo, manje uma batali bangasati lutfo kulukhuni kutsi bantfwana bangafundza intfo lenhle kuleso simo lesinjalo. Kungako King'ei, (1999) akhala lapha ngalesimo lesingatsandzeki. Ngesingaye ucabanga kutsi kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kungaba ngilo likhambi lelingalungisa lesimo.
Therefore, African Renaissance should also be understood as a call to redress this anomaly: It is a call to exploit and utilize African language and cultural resources, as they are vital in formulating development policies, and must be at the core of research and development discourse.
Lesiphakamiso salowekunene kumele sitsatselwe etulu ngulaba labanemandla ekwakheni imitsetfo yelive ngobe kwangatsi loku kungasita kulungisa live leselibolile ngenca yebuntfu losebungekho ebantfwini. Kantsi loku futsi kungasita kutsi insha nanayo kube khona lesala nako nangabe sebahambile laba labakhona nyalo. Kunelitsemba lekutsi nakungentiwa imitamo yekulungisa lesimo, situkulwane lesitako singaphila kancono, ingani natsi salitfola lelive bomkhulu baliphetse ngendlela lengiyo kepha tsine saba botsatsekile salahla konkhe loku labantfu labadzala bebaphila ngako. Tsine sabona kutsi sihlakaniphe kakhulu futsi sifundzile manje imphilo yebucaba asihlukane nayo sitsatse imphucuko.
Manje titselo temphucuko leti lesesitidlako namuhla. Inkholo akungangatjatwa kutsi ingaba neligalelo ekubuyiseni buntfu betfu lobatsatfwa simanjemanje. Ingani kudzala kukhetsa inkholo yebuKhrestu bekusho kulahla konkhe kwakho lokukuhlanganisa nemasiko. Kantsi nanyalo nangabe nje ukhetsa inkholo yemaSulumane bakuntjintja ngisho ligama nesibongo imbala kute vele uhlukane uphele nalokuphatselene nemasiko akho. Kuniketwa kwakho ligama lemaSulumane kusho kona kutsi sewuliSulumane leliphelele kepha ingati yakho ngelishwa angeke nani uyintjintje iyosolomane iyemuntfu wemdzabu. Kantsi nakhona lapha enkholweni yebuKhrestu kuyefana, akunamehluko longanani kutsi nje bantfu sitsandza kuhlukanisa tintfo letifanako.
The total rejection of the past especially our traditional religious life, was an essential prerequisite to accepting Christianity. The Western missionary movement invented a bad anthropology, which we converted into bad theology thereby transforming Jesus Christ into the prototype of their race, their values and their customs.
Kubuhlungu loku lokwenteka kubantfu bendzabuko ngobe ngibo kuphela labahlangabetana nalokugcilateka lokungaka. Nabo babotsatsekile bavele nangempela balahle loku lokungekwabo ngenca nje yekutsi lenkholo lenye bayibona inebelumbi ekhatsi.
People who have been converted to extended religions are required to abandon their traditional religious beliefs and to be faithfull only to the new faith. Often, however, converts do not find their new found faith satisfactory mainly because it does not cater for all aspects of life. As a result, many aspects of Swazi Traditional Religion are carried into the new faith and are reborn in a different form.
Kungako bantfu bakitsi ubatfola sebamalulwane nyalo. Emasontfweni bashumayela bajuluke banyembenye inkholo yesintfu kepha imphilo yabo yonkhe igcile kuyo lenkholo lebayibukela phansi kwangatsi amange sibeve ngayo nasendvulo. Kuyamangalisa ngobe yonkhe imisimeto yesintfu bayayilandzela bafuna bangafuni ngobe njengobe besekushiwo kwasibongo sabo nje vele sihambelana nenkholo yesintfu.
Vilakazi, (1999) ukhala ngekutsi tifundziswa takitsi ngito kanye letilahlekelwe ngemasiko atisati lutfo. Kantsi ngesingaye laba bekumele kube ngibo labamahlahlandlela. Kuyamangalisa noko kusho kutsi ngabo labasifaka ehlatsini. Ngabo labalwa imphi yebelumbi.
Most educated Africans are strangers to the principles and patterns of African civilization borne by the masses of ordinary African people. The tragedy of African civilization is that Western-educated Africans, in the main, lost their roots and become irrelevant as intellectuals who could develop African further. Histrically, intellectuals of any civilization are the voice of any civilization to the rest of the world; they are the instruments for the development of the higher culture of that civilization.
Kuliciniso loku lokungenhla. Babe Jim Gama loyindvuna eLudzidzini wakufakazela naye loku kutsi ngesingaye bekacabanga kutsi kufundza kutamenta afune kwati imvelaphi yakhe kepha kulaba bakitsi akunjalo. Nasebafundzile bantfu bendzabuko babakakhulu ngalapha ebelumbini. Abasayiteki nani yemasiko nemihambo yakubo. Loku kwenta kubonakale kwangatsi nawungakafundzi kusho kutsi ulicaba, usiduphunga nje lesingati lutfo. Lokusho kutsi kufundza kwenta umuntfu afane nebelumbi. Ingabe yini lena lesebelumbini leyenta sive sakitsi sinikele ngebuntfu baso kubadzeshi.
Umhlaba wonkhe jikelele tifundziswa talelo live ngito letiphemba indlela yekucwaninga ngemvelaphi yabo. Uma tifundziswa tiwanyembenya emasiko kanye nemihambo yato, loko kusuke sekusihlava lesimbi kabi ngobe bantfwana batawufundza lesilumbi lesiphilwa ngulaba lasebabhungukile nanabo bacabange kutsi ayikho imphilo lenhle lendlula lena lephilwa batali babo. Loku kwenta nekutsi inkholo yesintfu ibe yintfo lengatiwa futsi lebukelwa phansi tiga imihlola. Vilakati uchubeka akhale ngekutsi tifundziswa takitsi setalahlekelwa nguloku lekutenta tibe bantfu.
The tragedy of Africa, after the conquest by Europe, is that her intellectuals, by and large, absconded and abdicate as developers, minstrels and trumpeters of African civilization. African civilization then stagnated; what remained alive in the minds and languages of the overwhelming majority of Africans remained undeveloped. Uncertificated Africans are denied respect and opportunities for development; they could not sing out, articulate, and develop the unique patterns and principles of African civilization.
Loku kuyincabhayi tikwetifundziswa takitsi kutsi kumele kube ngito letihola indlela tikhombisa bantfu kutsi imihambo nemasiko kungumgogodla wentfutfuko eveni. Kutawumele hulumende ente tinhlelo letitawuya emakhaya lapho basekhona laba labatiko ngemasiko nemihambo yesive. Kungenjalo sitawumuka nemanti sihleka. Kumele kwengulwe lulwelwesi lapha ebusweni babo kute babone kutsi imphilo lebeyiphilwa ngulabadzala bebayiphila batsakasile futsi ite lobulwane lesebukhona kubantfu bendzabuko.
Mengameli weNingizimu Afrika, Thabo Mbeki, (1998) ukubeka kucace kutsi kwangatsi lobulwane lobukhona ebantwini sitentele bona.
As we decry violent crimes afflict our society and which take away innocent lives, impose the foulest of dehumanising crimes on women and children, signify a search for material gain which takes precedence over everything which entitles us to call ourselves human - so must we recognise that over the years, we created a society which removed the boundaries which demarcated what is human from what is merely and brutal animal.
Inkholo yesintfu yenta umuntfu akwati kutitsiba, angenti intfo lebulwane nalehlatimulisa umtimba. Kubalulekile kugcizelela kutsi inkholo yesintfu akusiyo lowungahamba ushumayela ufuna bantfu bagucukele kuyo kepha yintfo lengekhatsi emntfwini. Ingwenyama leseyakhotsama yemaSwati, Sobhuza Wesibili wakubeka kwacaca kutsi inkholo yesintfu imelula kabi, wabuye wachaza kutsi emaNgisi live alitsatsa ngekuhambisa liBhayibheli embili.
Liciniso linye lelingephutsi kutsi nakhona wentani, nakhona uganga, nakhona unjani, liciniso likuhala likutjela kutsi-ke sowuyona nyalo. Ngako-ke kukholwa asikadzingi kube sikufundziswe. Nemasontfo umsebenti wawo kusikhumbuta nje ngoba phela iyaye ibaselwe imbita ingapholi. Satalwa nako, siyawufa sinako. Akusiyo intfo kutsi yintfo lematima, kuyintfo lemalula kakhulu. Ngikhumbula esikolweni sibafana, angati kutsi nganginganani, kepha ngati kutsi ngangingumfana sivakashelwa boNkosazane lababephuma eMelika, nalababephuma le kuto tonkhe tindzawo. Kwafika lomunye wasishumayela asitjela ngekutsi lokukholwa kuyini nekutsi liBhayibheli liyini. Wasicocela kwefika lenye indvodza yaya ku-Queen Victoria. Yafika yabuta yatsi, 'Hawu, asungitjele njengoba live lenu lincane nibatwi, twi, twi, twi, kepha senabusa umhlaba wonkhe nje, kunani Ngumutsi muni lelenibusa ngawo na' Imphendvulo yakhe Queen Victoria watsatsa liBhayibheli wamkhombisa watsi 'Konkhe loku sikunikwe nganali liBhayibheli'. LeliBhayibheli nguloMculo latsi Somhlolo sibophila ngawo siyekele onkhe emayandlayandla emhlaba siphile nganaku?
(Simelane naBhembe, 2000:161).
IMbube yabuye yacwayisa emakholwa mayelana nebumatima balenkholo lensha. Imbube yayiphefumulela emakholwa kaLobamba, 2 Mabasa 1972.
Singahambi njalo sentiwa tiphitsiphitsi letavela emhlabeni. Nalamhla nje longikhulumako kusha sibhamu kubangwa lentfo. Losikhuluma nje kusuka emabhomu; nayitolo nangilalela kusihlwa bengiva kutsi lenye idzabukile, lenye yadzabuka, neNgilandi ne-Ireland loku sikhuluma. Kepha imbangela yako konkhe loku ngukona lokukholwa, kutsi yindzaba lesingati kutsi siyawuphumelela yini kuyo. Ngisho nale leyachamuka khona, solo iyavutsa nje. Ngaloko-ke umsebenti walowo nalowo kutsi alinge, afune licinisa kutsi nguliphi?
(Simelane naBhembe, 2000:162).
Kuyacaca kutsi iNgwenyama beyikhatsatekile ngalenkholo lensha lenetinkinga letinkhulu nakangaka lapha isuka khona. Manje beyibona kutsi loku kusho kutsi lenkholo kumele bayibukisise kahle mangamani nje bayitsatse ngobe kungenteka batibatela tiphunti. Uma banikati bayo lenkholo lensha balwa bodvwa kusho kutsi kukhona lokungahambi kahle ngalenkholo. Kantsi futsi kuyateka futsi sekuke kwashiwo ngenhla kutsi kutsatsa lenkholo lensha kusho kulahla emasiko nemihambo yakho ngobe phela kulenkholo lensha akufuneki umuntfu angene nawo onkhe lamayandlayandla lanawo. Ngalamanye emavi loku kukutigwaza ngesikhali ubukile ngobe phela emasiko akuphila kwemuntfu. Nasewulahle emasiko usuke sewulahle konkhe lokungiwo. Inkholo yesintfu ayihlukaniseki nemasiko. Manje kufuneka kutsi bantfu bavule emehlo bayibukisise lenkholo lensha kutsi yinhle yona kepha nawutsatsa yona ungalahli loku lokukwenta ube ngumuntfu wendzabuko.
Emavi lahlakaniphile lashiwo ngulobekaLisekela Mengameli, Thabo Mbeki awacondzise kumalunga ephalamende nakumiswa kwamukelwa kweMtsetfosisekelo welive leNingizimu nga-1996, akubeka kucace kutsi nawungumuntfu wendzabuko buwena butinte kuko konkhe lokukulelivekati le-Afrika.
On an occasion such as this we should, perhaps, start from beginning.
So let me begin.
I am an African.
I owe my being to the hills and valleys, the mountains and the glades, the rivers, the deserts, the trees, the flowers, the seas and the everchanging seasons that define the face of our native land.
My body has frozen in our frosts and in our latter-day snows. It has thawed in the warmth of our sunshine and melted in the heat of the mid-day sun.
The crack and the rumble of the summer thunders, lashed by startling lightning, have been causes both of trembling and of hope. The fangences of nature have seen a pleasant to us as the sight of the wild blooms of the citizens of the veld.
A human presence among these, a feature on the face of our native land thus defined, I know that none dare challenge me when I say: I am an African.
Ngemavi lawa lakhombisako kutsi nawungumuntfu wendzabuko buwena busengatini futsi nobe ungatsi wentani uyihlanganise nani angeke nakancane untjintje ube ngulokunye. Kwala nobe ungadzimate untjintje ligama nesibongo ngobe naku sewutfole inkholo lensha kepha ingati yakho iyosolomane ikwenta ube wendzabuko. Akekho futsi kulomhlaba lesiphila kuwo langakwenta ungasabi ngumuntfu wendzabuko. Inkholo yesintfu imumatseke kuletintfo Lisekela Mengameli lelikhuluma ngato. Kantsi futsi lokunye lokubalulekile kutsi bantfu labakholelwa kulenkholo yesintfu banekuvana lokumangalisako. Empeleni nawungum' Afrika usuke vele sewente kutsi ube mdzibi munye nalaba labakholelwa kulenkholo. Lokwenteka nobe ngabe kuphi nelivekati le-Afrika kuyamtsintsa umuntfu losabambelele emasikweni.
I am an African.
I am born of the peoples of the continent of Africa.
The pain of the violent conflict that the peoples of Liberia, Somalia, the Sudan, Burundu, and Algeria experience is a pain I also bear. The dismal shame of poverty, suffering and human degradation of my continet is a blight that we share. The blight on our happiness that derives from this and from our drift to the periphery of the ordering of human affairs leaves us in a persistent shadow of despair.
Ngemavi lawa lotsi nasewuwalalele kahle, uve kutsi cha kukhuluma umuntfu intfo lesengatini kuye. Umuntfu longeke nani wamhlukanisa naloku langiko. Yinkholo yesintfu-ke lekwati kwenta umuntfu akwati kuvelana nebantfu langamange ababone nasendvulo. Futsi loku kuphendvula umbuto lohlala uhlupha labanyenti kutsi kuyini kuba ngum' Afrika.
Injongo yebelumbi baphesheya bekukugcilata nekutfumba ingcondvo yemuntfu lomnyama. Loku bakwenta kwabalungela ngobe bafike bangenisa inkholo, bachuba liBhayibheli embili. Chinua Achebe, (1958) enovelini yakhe letsi 'Things Fall Apart' ukubeka kwacaca kutsi nakufika inkholo bantfu lebebaphikisana nayo lenkholo lensha bebavalelwa. Empeleni kutsiwa bekuba yindlu yekuthandazela bese kuba nelijele eceleni, ingani bebafuna kwenta siciniseko kutsi akukho muntfu lotawala kungena kulenkholo lensha. Phela umuntfu nawumgcilate ingcondvo usuke sewumcedzile. Kulimala kwemuntfu kulimala kwemndeni, kulimala kwemndeni kulimala kwesive. Mbeki, (1998) ukubeka kucace kutsi vele badzeshi bebacondze kutewutfumba ingcondvo yemuntfu lomnyama kute acabange fana nemuntfu longenatimphandze lekutamenta kubelula kudlala ngaye.
To perpetuate their imperial domination over the peoples of Africa, the colonisers sought to enslave the African mind and to destroy the African soul. They sought to oblidge us to accept that as Africans we had contributed nothing to human civilization except as beast of burden in much the same way as those who are opposed to the emancipation of women seek to convince them that they have a place in human society, but only as beast of burden and bearers of children.
In the end, they wanted us to despise ourselves, convinced that if we were subhuman we were, at least, not equal to the colonial master and mistress and were incapable of original thought and the African creativity which had endowed the world with an extraordinary treasure of masterpieces in architecture and the fine arts.
The beginning of our rebirth as a continent must be our own rediscovery of our soul, captured and made permanently available in the great works of creativity represented by the pyramids and sphinxes of Egypt, the stobe building of Axum and the ruins of Carthage and Zimbabwe, the rock paintings of the San, the Benin bronzes and the African masks, the carvings of the Makonde and the stone sculptures of the Shona.
Kuyacaca kutsi livekati le-Afrika lidzinga kutikhulula lona kulamaketane labalikhunge kuwo. Phela tingcondvo tebantfu bendzabuko tivele tihilelwe ensikeni yebugcili. Kungako umufi Bob Marley bekasolomane akhale njalo etingomeni takhe kutsi kumele sitikhulule tsine kulobugcili bekutfunjwa.
Inkholo yesintfu ingaba sisombululo sekutsi bantfu bendzabuko babuyele emasikweni abo. Phela ngesintfu awuphahli lidloti lalesinye sibongo kepha uphahla lakini lekungilo lekutsenjelwa kutsi likukhulumela kancono kuMvelinchanti. Loku akusho kutsi usuke uthandaza emadloti kepha ubika tinkinga takho kubakini labangasekho kute bakukhulumele naye.
Bantfu labanyenti bangakhuta umhlolo uma ungabatjela kutsi kunebudlelwane emkhatsini wenkholo yesintfu kanye neliBhayibheli. Vele kungabacaka kutsi lowekunene usanganiswe yini afuna kuhlanganisa emanti nemafutsa ingani kutsatfwa kwangatsi inkholo yesintfu iphikisana neliBhayibheli noma-ke inkholo yebuKhrestu. Loku kusukela ekutseni nakufika inkholo yebuKhrestu, bantfu batjelwa kutsi balahle konkhe lokuphatselene nemasiko ngoba naku phela kumadimoni akukabusiseki. Loku amange kugcine ngemasiko kuphela kepha ngisho kwamagama esintfu bewungeke nani ubhajatiswe ungatfoli ligama lesilumbi nobe lebuKhrestu lelitsatselwe eBhayibhelini. Kepha-ke uma sibuka kahle kutsi liBhayibheli litsini, kuyatfolakala kutsi inkholo yesintfu esikhatsini lesinyenti ihamba endleleni yeliBhayibheli. Kantsi phela kungavumeli kutsi bantfu bendzabuko bachube emasiko abo ngiko kanye lekwenta kwekutsi inkholo yabo ibonakale kwangatsi yemadimoni.
It is easy on hindsight, to speak of the African culture meeting with the Western and Christian cultures in an atmosphere of mutual tolerance and in search of those common elements than reinforce the values embedded in each culture. This has not always been the case. Colonialism did not create space for African culture. The dominant group did not recognise that the African culture has its own wisdom, insights and values that informed the lives of Africans. African culture appeared to have had an arrested growth. At any rate the aspiration of the dominant group was to civilize the Africans or to assimilate them into their culture. At times the intention was to keep them at bay. This was the case under the apartheid system. It was the refusal to recognize Africans as equals, the refusal to recognize their own worldview and its inherent values, that gave rise to the emergence of exlusively Africa churches. It was also this denial that compelled Africans to accept Christianity and yet cling to their own culture. The upshot was that the African culture in many ways remained closed and challenged in part by the new dominant culture or aspects of it withred away under pressure from both western and Christian cultures.
(Makobane nalabanye, 1995:169).
Nanobe sekuvakele kutsi inkholo yekuchamuka beyiyicindzetela kanjani inkholo yesintfu kepha nanyalo laba labayitsandzako inkholo yesintfu abamange baphele emandla, basayitsandza njengakucala. Kantsi futsi nalaba labatse balahla phansi konkhe lokuphatselene nemasiko baba bazalwane, kuyahlekisa kutsi ngisho umshado wabo wasesontfweni usakugcina lokunye lokumisimeto yesintfu njengekutsi nje inkhomo letawuhlatjwa ibonwe ngulabo labatsintsekako. Angeke nani ihlatjwe bangekho. Kantsi nemhlambiso nanawo basawenta kantsi phela kuyatiwa kutsi kuhlambiswa esintfwini hhayi esilumbini. Loku kukhombisa kona kutsi imfene ayilulahli lukhobo lwayo.
Bayatama bantfu kutsi banyembenye emasiko batsi angcolile kepha simo sekutsi babantfu bemdzabu siyabaphocelela kutsi bente imisimeto yesintfu. Umuntfu nakakhutjwa utsi 'maye gogo' ngisho lowogogo wakhe angamati ngemehlo kepha uyambita. Loku yintfo lengenteki esilumbini. Kuyamangalisa nanobe kungetfusi kuva laba labatsi vele bona sebatalwe kabusha, abasanandzaba netintfo temasiko bakwenta loko. Kepha phela vele letinkholo letimbili ngekweliBhayibheli tihlobene nakukhulunywa liciniso. Kubhunyisela umntfwana naseluswane, kusoka, kuteka sitsembu, kungenana, kwenta umhlabelo ngesilwane konkhe kukhona encwadzini leNgcwele, ngaphandle nakungabhalwa lensha. Kepha bakhona labatsi vele atikahlobani nanoma kunetinkhomba letinyenti kangaka letisho loko.
It was argued that the relationship Christianity and African culture has been construed in many ways. Some see Christianity and African culture as representing rival worldviews, resulting in an exclusivist affirming of one over the other. This means either that African traditions and culture are rejected as 'un-Christian' or Christianity is rejected as a 'foreign religion'. Others separate religion and culture - Christianity, as a 'religion' is set apart from African 'culture' and 'traditions'. Both are valid in their proper place, but should never be allowed to touch each other. Still others have tried to intergrate the two in configurations called 'African Christianity'.
Nanobe inkholo yesintfu icindzetelwa ngaloluhlobo kepha kunengi kabi lokufanako kutsi nje bantfu basuke bafundziswa kabi kutsi emasiko yintfo lengcolile ngobe naku belumbi bebafuna kufeza tinhloso tabo letitsite. Uma sibuka budlelwane kuhle sibuke umbono waTlhagale encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye, (1995) uma achaza kutsi nemaKhrestu ayakwenta loku kwesintfu.
Even among practicing Christians, the ritual of slaughtering a sacrificial animal for a specific occasion is a common occurrence. These rituals are always made by the family at home - after the Christian celebration of the Sacrament in many ways that Christian prctices go alongside African Religiuos practices. Some people see both practices as reinforcing one another.
(Makobane nalabanye, 1995:53).
EmaJuda asive lesiwalandzelako emasiko aso sibe sikholwa. Akumange kunebenkinga kungenisa inkholo lensha ngobe ifike yangeniswa emasikweni awo emaJuda. Ayiva kancono lenkholo ngobe ihambelana naloku lobekwentiwa bokhokho babo, akukho lokusha. Akekho lowake wawabita emaJuda ngekutsi angemacaba kepha nangabe emasiko nemihambo kwentiwa bantfu bendzabuko, kusuka lomkhulu umsindvo kutsiwe benta tintfo temadimoni. Nanobe kukhona budlelwane emkhatsini wenkholo yesintfu kanye neyemaKhrestu kukhona noko kukhala kutsi inkholo yesintfu inalokungakamukeleki.
Mention must be made of the fact that there are some concerns about the interpretation of sacrifices to ancestors within the context of inculturation. First it is pointed out that people tend to speak about clan ancestors and not about all the living-dead. Each descent group look to its own ancestors for favours or to appease and not to an undifferentiated collectivity. The suggestion that people communicate with the ancestors of their clan only is clearly influenced or determined by the social order in which they find themselves. Once that social order collapses, the perception also shifts in relation to the social order. Such a narrow and traditional perspective is also challenged by Christianity that advocates all-inclusive approach.
(Makobane nalabanye, 1995:53-54).
Kuyakhombisa kutsi emaKhrestu afuna kutsi inkholo yesintfu ilandzele loku lokufunwa ngubo hhayi loku lokungumsimeto webantfu bendzabuko. Futsi esikhatsini lesinyenti kulandzelwa imitsetfo yemasontfo hhayi lokushiwo liBhayibheli. Phela bantfu bendzabuko baphahla ngendlela yabo lebayishiyelwa bokhokho babo. Kepha kubo kukhutwa tiga nabenta loko kantsi letinye tive ngobe tona tingesimnyama kuyemukelwa lokwato. Nalamanye emasontfo angcwaba kushiswa imphepho kepha nawungatsi uyakwenta loko wena lokholelwa enkholweni yesintfu kungasuka sidvumo batsi uyatsakatsa. Bantfu bakitsi bebayishisa imphepho kusukela endvulo futsi bayakholelwa kuyo kutsi iyabasita. Manje nasekufika umuntfu nje atsi bantjintje kuba yinkinga kepha loku solomane kusakhombisa kona kutsi belumbi bafuna bantfu bendzabuko bente lokufunwa ngubo.
Kwenta umhlabelo ngengati yintfo lendzala lekhona ngisho naseBhayibhelini. Bantfu bendzabuko bebahlaba kusengafiki ngisho liBhayibheli kubo, kukhombisa kutsi nanabo uMdali wabambulela kutsi bamkhonte njani. Tlhagale encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye, (1995) uphawula ngebudlelwa ekusebentiseni ingati emkhatsini walabalandzela inkholo yesintfu kanye nalokushiwo liBhayibheli. Ingati yayisetjentiswa ngisho nasendvulo kepha bantfu bayamangala nakatsi umuntfu uhlabela labaphansi nyalo.
Communication with the ancestors is effected by means of blood. The blood of the sacrificial animal is offered to the ancestors because blood is the symbol of life, it represents the most precious gift one could offer. Blood symbolizes in fullest extent the life of the individual. The blood offered to the ancestors brings them back to life. We are not suggesting that we should go back to the Old Testament times when blood was sprinkled before the altar or poured at the base of the altar (Leviticus 4:6-7). We are merely saying that the custom of spilling blood is alive and cannot be ignored in the context of inculturation. It would be ideal to bring it into the funeral rites carried out at the home of the deceased - at the start of the night vigil or the evening before the marriage feast, etc.
(Makobane nalabanye, 1995:55).
Lokubuhlungu nakukhulunywa ngenkholo yesintfu kutsi konkhe lokubhaliwe ngayo kubhalwe belumbi nobe bantfu labamaKhrestu, manje-ke kutfolakala kutsi lokunyenti kuyavumelana. Kwasabona lobudlelwane lobukhona kulukhuni satje kubutfola kahle emibhalweni ngobe phela naku babhala labakutsandzako.
Rapid social change throws man back upon the traditional 'worldview' which the churches have often failed to understand. Meanwhile the old African and prophet religiona are adapting their teachings to meet modern situations and attract the Christian while fundamentally they continue to rely upon traditional culture. In this tradition and culture, the tribe was the family at large. Its members shared the same mythological past and received security within the community. Man is the tribe's subjective expression. When missionaries first appeared, action steps were taken by the tribe to discourage its members from accepting the new faith, as it meant in effect that they must forget their traditional life. It was thus seen as a threat, both destructive and dangerous, and consequently a reaction was bound to come. The reactionary movements which came into existence emphasize healing by magical means and witchcraft, and the indegenous aspects of worship and leadership. It is unfortunate but true that the discrepancies between Christian practice and teaching played a considerable part in this resistance to change. As soon as primitive man passed from the mythological stage to the functional stage and realised that he is in history and has a destiny, he immediately discovered the obstacles with which he must contend.
Nabani uyativela kutsi lolobhalile lapha akasuye nani umuntfu lophila imphilo yemasiko nemihambo ngobe inkholo yesintfu ayikahlangani nakancane nebutsakatsi. Kantsi futsi lokunye lokungashiwo kutsi bantfu labamaKhrestu babe babendzabuko kute nani labangakwenta kugucuka kutsi baphume wonkhe emasikweni ngobe besekushiwo kutsi tibongo tabo kanye nengati yabo kusintfu. Phela nanobe umuntfu angatsi sewusindisiwe yena sewunguloku, loku lokustintsa emasiko nemisimeto yesibongo sakhe kusuke kusasengatini yakhe. Asibekise nje nawakaMatsenjwa angeke nani alokotse adle imbuti. Ake walokotsa wayidla, utawuhlangana nelitje limbetse ingubo.
Sepota, (1998) ukubeka kucace kuhlukumeteka kwenkholo yesintfu.
From the one country to the other, Christianity and western culture have been eroding African culture to such an extent that most Africans today find themselves on the horn of dilemma. Ever since the arrival of the missionaries and their contact with black Africa, most blacks have tended to believe that everything said and practiced by Christians is perfect and unconditionally accepted. This maladjusted way of thinking has done and is still doing irreparable damage to African culture.
The colonizer (in this instance Christian culture) feels more comfortable with the colonized (in this instance African culture) beginning to adopt the metropolitan culture. To achieve this purpose he must evolves an ideology that denigrates the culture of the colonized. This is done with the sole aim of sterilizing the colonized of their beliefs in their cultures.
Bekungagcini ngaloku lokungenhla kunyembenya emsiko ebantfu bendzabuko kepha ngisho nemidlalo yesintfu lefaka ekhatsi kushaya tigubhu bekutsatfwa kwangatsi kubusathane. Ingani phela belumbi bamadliwa, manje bebangayiva lentfo leyentiwa bantfu yekushaya tigubhu, bagidze kube mnandzi. Manje bebatama kutsi bente bantfu bemdzabu bakutsatse kwangatsi akusiko nani lokuhambelana nekutsandza iNkhosi kushaya tigubhu kube kuyinsila yemuntfu wemdabu kwenta njalo.
Perhaps what was the deliberate attempt to iradicate or destroy our cultural heritage since drumming, for example, was considered by the church to be a heathen practice. African Christians were at once cut off from the well springs of their culture - the rhythms of African music and dance African medicine, too, was regarded as inferior, and if you were an African Christian you were expected to seek help from the doctor at the hospital, not from the African herbalist, who had come to be styled the witch-doctor or medicine man. And yet it was the herbalist who throughout the ages had cured our fevers and our deseases. His knowledge of local herbs could have been used in the development of curactive medicine in Africa, but instead he was condemned, and no distinction was made between him and a trickster or juju-man, who preyed on our superstitious beliefs.
Manje loku lokubalwe ngenhla ngiko kanye lokwenta kutsi bantfu bendzabuko batitfole bakulolubishi labakulo njenganyalo. Phela bantfu bendzabuko bebakwati kulapha kunetinyanga letembulelwe ngemitsi yesintfu. Bekungekho sifo lesibahlulako. Inyanga beyilala, ivuke seyitjeliwe kutsi sifo lesinjena umutsi wakhona iyowumba kuphi. Nyalo nje sihlushwa tifo letifana nalombulalave losocedze ingabe kudzala bantfu bakitsi balitfola likhambi kube abamange bayekeliswe lolwati lebalushiyelwa bokhokho. Sikhala njena nje nyalo kutsi tintanga setiyabalwa kantsi nemahlatsi sekwaba ticiwi tetinyamatane, abasavunyelwa bantfu kungena bembe imitsi. Kantsi nalamanga labatjelwa wona bantfu bakitsi kutsi tinyanga bosathane kunemtselela lomubi kabi ekwelapheni ngobe tinyanga sitfunti sato sesehlile. Lokumangalisako kutsi nalaba labatsi babazalwane ebusuku batfolakala khona etinyangeni kepha bashumayela kute kuphukuhle emagwebu banyembenya tinyanga batsi timadimoni. Loku ngiko lesekwente kutsi kube nebantfu labanengi labatsi bati imitsi babebangayati ingani bayati kutsi tinyanga yintfo lengahlonishwa. Kantsi kube tinyanga tiniketwa sitfunti sato bekungahleleka kahle laba labangasito tinyanga bangavunyelwa nani kutsi balaphe. Kuhle noko kusho kutsi umehluko lomkhulu ekhatsi kwenkholo yesintfu nenkholo yebuKhrestu, kutsi inkholo yesintfu ikholelwa kutsi nawukhuluma nebakini labangasekho, ngibo kanye labakuchumanisa neMvelinchanti kantsi ngakulolunye luhlangotsi, inkholo yebuKhrestu ikholelwa ekutseni Jesu nguye yedvwa lakuchumanisa neMdali futsi akekho lota kuMdali ngaphandle kwaJesu. Lokunye lokudzinga kushiwo lapha kutsi enkholweni yesintfu uMdali ubitwa ngemagama akhe lawatiko kantsi enkholweni yebuKhrestu belumbi kitsi bafika basebentisa ligama lelitsi Nkulunkulu lengempela lingasilo lakhe uMdali ngobe phela belumbi bebatama kutsi mkhulu mkhulu. Siyetsemba kungako imithandazo leminyenti ayisafinyeleli kuye uMdali ngobe phela naku sewubitwa ngeligama langalati, abe anawo emagama lamanyenti tsine bantfu bendzabuko lesinawo. Simo lesibuhlungu lesi futsi kudzingeka sifakelwe tibuko.
<fn>ML. Sehluko1,2,3.2011-04-05.ss.txt</fn>
Bantfu labamnyama badalwa nguMvelinchanti wababeka emvelweni. Lemvelo lesikhuluma ngayo titjalo, titfombo netilwane. Amange kube liphutsa kutsi bantfu batfolakale batungeletelwe yimvelo. Imvelo lena bantfu bayisebentisela tintfo letinyenti lekufaka ekhatsi kudla, kwembatsa, kwakha, kutiphilisa nalokunye. Bantfu baniketwa emandla ekutsi bakwati kusebentisa lemvelo lwati baludlulisele kusitukulwane ngesitukulwane. Akusilo nani liphutsa kwekutsi Emaswati nanawo atfolakale asebentisa imvelo kutiphilisa nanobe lolwati selutsandza kushabalala ngenca yekunyembenywa ngulaba labandlebe tikhanya lilanga, lababulwe tinhlitiyo phela.
Empeleni nine bekunene sitsandza kunikhumbuta kutsi sive seMaswati bekusive lebesitsembele emasikweni. Loku sikubona etintfweni letinyenti njengemihambo, emasiko kanye nakulokunye lokutsite. Sive seMaswati besinelwati lolunyenti mayelana nemitsi yesintfu kanye nekulapha tifo letinyenti lebetibahlasela endvulo. Sive seMaswati sati kamhlophe kutsi imitsi yesintfu isebenta kahle futsi ngaphambi kwekuba isetjentiswe kufanele ibikwe kucala.
Lapha kubikelwa labadzala lesebalala batjelwa ngalona logulako kutsi bamsite bamsindzise nalemitsi latayidla imsite. Emaswati ayati kutsi uma kungenteka kugule umuntfu emdenini kufanele ayobuka kutsi ngabe lesifo sibangwa yini futsi nekutsi singalashwa kanjani. Loku basuke bakwentela kutotfola kutsi lesifo sichamuka kuphi futsi ngubani lona lokufanele abikele labadzala lesebalala. Empeleni labaphilako kanye nalabo lesebalala kukhona budlelwane lobukhulu.
Kuyenteka umuntfu agule kantsi uguliswa ngulabo lesebalala. Kuyenteka labadzala bafuna etsiwe libito lakhokho noma lamkhulu wakhe kute aphile ngaphambi kwekusebentisa umutsi. Imitsi yesintfu ibalulekile impela futsi iyasikhipha sifo siphele nya emtimbeni wemuntfu. Bantfu bakitsi batsandza silumbi hhayi sintfu sakubo. Inkinga yemitsi yesilumbi ayisicedzi sifo siphele nya kepha iyasihhuhhwata. Imitsi yesintfu ibalulekile kodvwa ngaphambi kwekuba uyisebentise kufanele uyibike kulesebalala kutsi kunembita loyinatsako nekutsi unasifo sini.
Kuyenteka utfole kwekutsi kukhona wakini lowafa endvulo angenamfati wafa ayingwendze. Loku ukutfola sekulandzelela nesitukulwane ngesitukulwane. Kubalulekile kutsi nangabe emajaha angateki kantsi sekakhulile noma ayateka bafati bayahamba. Lokufanele kwentiwe kutsi labadzala kufanele batsatse tindvuku bayokuva kutsi kubangelwa yini lamajaha angateki noma ahanjelwe bafati. Empeleni batawutfola kwekutsi kunalowafa angakateki ayingwendze kodvwa bangamncenga bamcele kutsi angawaphazamisi lamajaha tonkhe tintfo tibese tihamba kahle. Lapha sitama kugcizelela kwekutsi umuntfu uyaphila ngaphandle kwekusebentisa umutsi.
Imitsi yesintfu ibalulekile kantsi vele beyibalulekile esiveni seMaswati kusukela endvulo. Loku bekwenteka imihla ngemihla uma ngabe kunesifo sematfumba labadzala bebati kutsi kunemitsi lekufanele yinanyekwe kulamatfumba. Lokunye uma babhobotene noma bagwazene bekunemitsi yekuwasha emanceba kanye nemitsi yekubhandisha lawo manceba. Sive seMaswati besihlakaniphile ngoba uma kukhona lophukile bebamnatsisa mahlanganisa lomunye amkhotse kute litsambo lihlangane. Lokunye bebakwati kubelekisa labo lebebakhulelwe nekutsi bangaphunyelwa tisu. Emaswati bekasebentisa imitsi yekutsi umfati abeleke kahle ngaphandle kwekutsi asikwe. Lokunye bekakhona kukhipha yonkhe lensila leba semlonyeni wemntfwana uma bacedza kumbelekisa. Loku lobekwentiwa Maswati bekusezingeni leliphakeme kwedlula silumbi. Intfo lengasitfokotisi kutsi belumbi banyembenya lemihambo yetfu kanye nemasiko etfu. Lentfo seyingene ngisho naso sive sakitsi imbala asisafuni kutsi sisebentise imitsi yesintfu.
Emaswati kudzala bekakhula acinile, anemandla futsi akhule adzimate akhokhotele. Linyenti leMaswati belikhula kakhulu lamanye uwatfole angaseva ngisho nasetindlebeni nekubona angasaboni kahle kodvwa ukhandze kutsi asaphila. Labanye ubatfole kutsi sebatfwala ngetikhumba bakhishelwe ngaphandle kute batsamele lilanga kodvwa solo basaphila. Emaswati bekaphila edlulele ekhulwini leminyaka ngoba bebadla lemitsi yesintfu. Lokubuhlungu kutsi sive sakitsi asisakhuli kwekuyaphi. Linyenti lingadlula eminyakeni lengemashumi lasitfupha sitsi labo bawadlile emabele. Sive seMaswati besiphila sikhatsi lesidze emhlabeni, loku sikusho ngoba bewutfola labanye baze babacelele kulabo lesebalala kwekutsi babalandze bayophumula ngoba kuyabonakala kwekutsi baphilile impela. Emaswati bekangehlukani nemitsi yesintfu ngoba ilwa netifo letinyenti. Imitsi yesintfu kukhona lelapha emadvolo, ematsambo, kucinana kwemisipha emaphashini, imikhuhlane ngekwehlukahlukana kwayo, emehlo, inhloko, tilondza tasesiswini, gagabukane, inchubulunjwane, kuvuvuka kwetinyawo kanye naletinye tifo letinyenti.
Imitsi leminye bebalapha ngayo emanceba lametima ngoba bekute tibhedlela. Empeleni siyati sonkhe malangeni kutsi kudzala bekunetimphi kuliwa kubulawana kungako bebasebentisa lemitsi yesintfu kubhandisha lawo manceba. Loku akusho kutsi lemitsi beyisetjentiswa kudzala nyalo ayisasebenti. Lemitsi solo iyasebenta futsi ungasebentisa yona linceba lihlangana ngekushesha. Imitsi leminye beyisetjentiswa uma kuyoliwa noma uma kunetimphi. Bekusetjentiswa imitsi yekutsi lenilwa nabo baphelelwe ngemandla, leminye ibente babe nesitfunti besabeke. Leminye imitsi beyisetjentiswa kucosha imimoya lemibi. Lemitsi nanyalo isatfolakala futsi isasita kucosha lemoya lemibi.
Intfo lesingayisho kutsi bantfu labadzala nalabo labati kabanti ngemitsi yesintfu sebaya ngekuphela. Lokunye futsi kutsi imitsi yesintfu seyiyaphela kantsi leminye seyiyakhohlwakala ngoba ayisasetjentiswa njalo-njalo. Imitsi wesintfu iyasita kucedza noma kwelapha umkhuhlane njengemphilane uyayidla lemphandze umkhuhlane usheshe uphele. Lomunye umutsi wemkhuhlane ngumsutane kanye nemhlonyane kanye naleminye leminyenti. Lemitsi inukelela kamnandzi kantsi ungayipheka ukhipha yonkhe lemikhuhlane emtimbeni ngekwehlukahlukana kwayo. Sitfola nemitsi lepholisa emanceba njengemnengwane, sinwathi, umhlonyane, lulwimi lwenkhomo, sicalaba, sitfwetfwe kanye naleminye imitsi leminyenti. Lemitsi lengenhla ungayigcobisa esilondzeni siphola ngekushesha. Kudzala sive seMaswati besisebentisa lemitsi lengenhla kulapha emanceba kanye naleminye imitsi.
Lokutsandza kushabala kwelwati lwemitsi yesintfu kanye nekunyembenywa kwayo ngiko lekwente kwekutsi kube nalolucwaningo. Kuyateka futsi ngekwenta lolucwaningo kutfutfukiswa nelulwimi lweSiswati. Phela bantfu labanelwati baya ngekushabalala ngobe umuntfu akaphili ingunaphakadze. Kungako tihlobo netinyanga ikakhulu lesebaluphele kuvele kwalalwa ngabo kutfola lwati.
Empeleni kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi imitsi yesintfu iyimphilo esiveni lesimnyama kulo lonkhe lase-afrika. Sive lesimnyama besiphila ngemitsi yesintfu kusukela endvulo. Sive sase-Afrika besihlakaniphile futsi besinelwati mayelana netifo kanye nemitsi lelapha letotifo. Inkinga leyaba khona kufika kwebadzeshi lebebalichamukisa emaveni angesheya. Belumbi batsi batseleka kuleli balahlisa bantfu labamnyama onkhe emagugu abo kanye nemasiko lebekalandzelwa ngaleso sikhatsi. Empeleni lokwasilimata kakhulu ngulendlela inkholo leyangena ngakhona kuleli. Bantfu labamnyama kulo lonkhe lase-Afrika batjelwa kwekutsi konkhe labakwentako kubusathane.
Lokunye emagama lebetsiwa wona boyisemkhulu kwatsiwa abangasabitwa ngawo baniketwa lamagama latfolakala eBhayibhelini. Lokuvisana buhlungu kulabelumbi labafika kuleli labanye babo bebabuta sive sakitsi imitsi lelusito. Inkinga bebati kutsi sive sase-Afrika sinelwati lolunyenti mayelana netifo kanye nangemitsi lelapha leto tifo. Lokunye lebebakwenta bebatsatsa lemitsi bayihlole kutsi iyasebenta noma iyatilapha letifo na. Labadzeshi babona kwekutsi kumele bahlanganise emakhambi abo kanye nalemitsi yesintfu sebenta imitsi yesilumbi kanye nemaphilisi. Empeleni kwacala lapho kulahlekelwa kwesive lesimphisholo. Sive sakitsi satjelwa kwekutsi imitsi yesintfu ayikalungi kufanele bantfu labamnyama banganatsi imitsi lephekwe ngibo.
Labelumbi bagcugcutela sive lesimphisholo kutsi kufanele silashwe bodokotela kungako sive sakitsi sesilahlekelwe ngaloluhlobo. Empeleni lokuvisana buhlungu kutsi labelumbi basebentisa lemitsi yetfu kulapha imikhuhlane njengemisutane kanye nemihlonyane. Loku kuyasikhombisa kutsi bona bebatsatsa lolwati kuphela futsi bebanebucili lobutsite bekutfola lolwati lwesive lesimnyama. Empeleni loku kuliciniso ngoba uma ungabuka kahle utawutfola kwekutsi letifo letihlupha tsine lamuhla njengesifo sashukela nekukhuphuka kwengati kanye naletinye, labelumbi basebentisa yona lemitsi yetfu njengenhlaba kanye naletinye letibabako. Sive seMaswati sona besingahlupheki kangako ngoba lokudla lebesikudla bekulwa nato letifo. Emaswati bekakhona kulapha nobe kuvala umsheko. Sive lesimnyama besihlushwa timbuzulwane kodvwa besisindza ngekusebentisa tihlahla njengemphathankhosi kanye naletinye.
Sive sakitsi sihlakaniphile kantsi nakudzala besinelwati. Imitsi besiyigandza emakhovini leminye bayisile ngematje. Sive sakitsi besisebentisa umhlanga kucatseka lokukhomba kona kutsi besinelwati. Imitsi leminye bebayihosha ngeluhlanga leminye bebayicapha etindzengelweni. Lokunye kutsi kudla kwesintfu lokunyenti kungumutsi kuyalapha lokunye kwenta sisu sihlale sihlambulukile. Singasho kutsi belumbi bafika kuleli bangati lutfo ngemitsi yesintfu. Loku sikubona lapho batfola khona Batfwa bafise kwati kudla labakudlako. Singasho kutsi Batfwa bebaphila ngetimphandze kanye nemacembe etihlahla latsambile. Lemitsi lebebayidla beyakha umtimba kute bahlale bacinile. Lokunye Batfwa bebadla tihlahlane letiftolakala emfuleni njenge feni. Lemitsi beyikudla futsi iphindze ibe mitsi lebebatilapha ngayo. Belumbi batsatsa lonkhe lolwati babese benta imitsi yabo sebayekelisa tsine imitsi yesintfu. Uma ungabuka sive seMaswati sititfola sesihlupheka ngobe sabese sesibambelela eBhayibhelini salahla emagugu aso. Loku sikusho ngoba tincane tincwadzi letibhalwe ngeMaswati letikhuluma ngemitsi yesintfu. Kungako nje sesifisa kwetimphungane asisati lutfo nekutsi singatisindzisa kanjani.
Kudzala uma bokhokho balwa nebelumbi bebacapha imitsi etindzengelweni bece emagumbi onkhe emhlaba. Lomutsi bewubaniketa sibindzi sekuncoba. Lokunye lokucedze sive likhubalo. Lesifo sifuna sintfu hhayi sibhedlela. Loku sikusho ngoba bangakuphutfumisa kadokodela bakujove uyafa. Empeleni tinyenti tifo letilashwa ngesintfu njengesifulane. Sifulane asifuni kutsi bakujove, kepha belumbi balahlise sive lesimnyama emagugu aso. Uma ungabuka bantfu labanyenti bashiye emasiko kanye nemihambo yabo ngoba kutsiwa kusono uma balandzela yona. Bantfu labanyenti inyanga sebayitsatsa njengasathane. Lokuvisana buhlungu baholi labanyenti belivangeli balashwa khashane emaveni langubomakhelwane futsi tinyanga bativakashela ebusuku.
Empeleni imitsi yesintfu imvelo lesayishiyelwa bokhokho betfu kutsi sitawuphila ngayo. Lokunye Mvelinchanti akazange ente liphutsa ngekudala letihlahla tonkhe letikhona lapha emhlabeni. Umdali wadala letihlahla kutsi sitiphilise ngato nangabe kunetifo letisihlaselako. Sibonga hulumende wentsandvo yelinyenti lobese ugcugcutela sive sakitsi kwekutsi asibuyeleni emuva sisebentise imitsi yesintfu. Lokunye hulumende udlale indzima lenkhulu kutsi tinyanga tisebentisane nabodokotela ekulapheni sive. Singasho kutsi loku kwenta netinyanga tibonakale tibantfu labanelusito hhayi bosathane. Tinyanga tiyalapha impela loku sikusho ngoba kunetifo lowungeke utilaphe ngesilumbi. Uma ulele nemuntfu lokhiphe sisu. Lesifo silashwa ngesintfu hhayi ngesilumbi. Uma singabuka netinsila nato atilashwa ngesilumbi tifuna sintfu kuphela. Lesinye sifo kudzingeka utfole imitsi lebatakucaphisa yona leminye bakugate ngayo emvakwaloko sewutfola imbita unatse yona. Hulumende waseNingizimu Afrika kanye newaKangwane eveni laseSwatini wakubona kubalulekile kutsi tinyanga nabodokotela basebente ngekubambisana.
Empeleni tinyanga tibalulekile ngoba tiyafundza kabanti ngetifo letinyenti kanye nangemitsi lelapha leto tifo. Bodokotela bona bafundzela kwelapha kodvwa ukhandze kwekutsi letihlahla letakha lamaphilisi abatati babona ngemutsi sewentiwe. Tinyanga tiyakwati kuyigucugucula imitsi nangabe lesigulane singasitakali kuleminye imitsi. Singasho kutsi lombono wahulumende wekutsi tinyanga netibhedlela kufanele tisebentisane sikubona kubalulekile kakhulu. Kuyenteka utfole kutsi lomuntfu sewugule sikhatsi lesidze kodvwa sewute ingati emtimbeni kanye nemanti sibhedlela siyakhona kumfaka ingati kanye nemanti. Lokunye bodokotela abakhoni kulapha tinsila kepha tinyanga titilapha kalula. Sintfu sibalulekile ngoba uma ugula uphetfwe yinhloko kuyenteka uye esibhedlela utfole bodokotela batsi ababoni lutfo kantsi vele bacinisile. Kunyenteka lenhloko lekuphetse yesipoliyane ihamba netilwane ekhatsi. Bodokotela abakwati kukhipha tilwane baticoshe. Lokunye uma umuntfu agulwa lufefenyane amemeta sekangasacedzi bodokotela abakhoni kumlapha kepha kudzingeka sintfu kute kucoshwe letilwane letilimata lomuntfu.
Imitsi yesintfu ibalulekile futsi bekungaba kuhle kutsi sonkhe sive lesimnyama sibuyele emuva. Uma singanakisisa kahle imitsi yesilumbi ayisilaphi sifo siphele nya emtimbeni kodvwa sintfu siyasicedza umuntfu aphile saka. Uma umuntfu agula anagcunsula kuyenteka bodokotela batsi angasadli bilibili ngoba lesifo sitawuvuka. Sintfu sona siyamlapha gcunsula aphele nya uphindze udle lobilibili singavuki lesifo. Uma singanakisisa bantfwana labatalwa kulesikhatsi salomuhla sitsi abasavisisi kahle. Loko kubangwa kulahla emasiko silandzele belumbi. Sikubona kwenteka kuso sonkhe sive lesimnyama. Bokhokho bebati kutsi umntfwana angatalwa kumele abhunyiselwe ngetinyamatane talelo khaya kute labantfwana bangahhunguki bente tintfo letingentiwa ngulowo mndeni. Lokunye bantfwana bebakhula ngekunatsa timbita. Letinye betikhipha yonkhe lensila leseswini uma bacedza kumbeleka. Imitsi leminye beyakha lomtimba walomntfwana kute akhule acinile. Uma singabuka kahle belumbi abakhoni kutfombisa labo labangatfoli bantfwana kantsi kudzala bekusetjentiswa letihlahla kutfombisa loyo longatali. Empeleni sintfu sakitsi sibalulekile ngoba bewukhona kubona kutsi longenantalo ngubani kulabantfu lababili. Lokunye bokhokho bebakwati kuvikela litulu kutsi lingangeni ekhaya. Sitsandza kukhutsata sive seMaswati kutsi asibuyele emuva sifundze tihlahla futsi sikulandzelele nekutsi ngutiphi tifo letilashwa nguleto tihlahla.
Lokunye nyalo sitfola sive sintjontjelana sodvwa kantsi kudzala bantfu bebasaba kweba ngoba bekunetihlati letisetjentiswako kutsi loyo lowebile akubiyise ngaphandle kwenkinga. Empeleni malangeni besingajabula uma besingabuyela emuva silandzele lapho salahleka khona. Lokunye kunibonisa nje kutsi nabokhokho betfu bebakholwa futsi bebamati Mvelincanti. Singasho nje kutsi uma usebentisa umutsi wesintfu akusho kutsi awukholwa ngoba kuyenteka nalabo labakholwako nabo bayafuna kuwunatsa kodvwa bayesaba besaba lite. Bokhokho bebatati futsi batisebentisa tihlahla tenhlanhla kanye netekukhipha umnyama emtimbeni wemuntfu. Lokumele sikwati litfunti angeke ulikhiphe kalula emtimbeni kodvwa kufuneka tihlati leticondzene nawo lowomnyama. Empeleni ngitsandza kubonga Dokotela PM Lubisi kanye namake BG Fakudze ngekugcugcutela sive seMaswati kutsi sibuyele emasikweni aso. Sibonga leluhlelo labo lolutsi "Sidla ngaloludzala" ngoba luyafundzisa ngemihambo, emasiko kanye nangeminantiso yeMaswati. Kuloluhlelo bantfu labanyenti sebayatati tibongo tabo kanye netinanatelo tabo nekutsi bavelaphi. Lokunye sebayakwati nalebakutilako ngekugcugcutelwa ngulabo labangenhla.
Kuveta kutsi umutsi wesintfu ubaluleke kangakanani esiveni lesimnyama.
Kuveta lwati mayelana nemitsi yesintfu lebeyisetjentiswa bokhokho emandvulo.
Kuveta kutsi sintfu setfu salahleka kanjani ngekufika kwebadzeshi.
Kuveta kutsi imitsi isetjentiswa kanjani ngetigodzi ngetigodzi noma ngetifundza.
Kugcugcutela sonkhe sive lesimnyama kutsi siwufundze umutsi wesintfu.
Kuveta kutsi kubalulekile kwati tihlahla tesintfu kute sikhone kutisita ngato.
Kuveta emasiko, imihambo kutsi kunabudlelwano buni kanye nemitsi yesintfu.
Kuveta kutsi badzeshi bona cobolwabo basebentisa letihlahla tetfu tesintfu ekulapheni.
Kuveta kutsi badzeshi batsatsa lwati lwetfu tsine sive lesimnyama bese balapha ngalo.
Kuveta kwekutsi umutsi uyawuhlukanisa ngemakhangala ungawucubanisi.
Kuveta kwekutsi sive seMaswati singatinyembenyi futsi singayikhobosi imitsi yesintfu.
Kuchazela sive seMaswati kutsi imitsi yesintfu isetjentiswa kanjani nekutsi nguyiphi lena lenebungoti.
ngaletinye tilwimi atihumushele eSiswatini.
Kuveta tifo letinyenti nekutsi tilashwa ngatiphi tihlahla.
Empeleni njengoba sati kutsi bacwaningi basebentisa tindlela letinyenti tekutfola lwati.
Lapha kubuta tinyanga letehlukahlukene macondzana nemitsi yesintfu. Tinyanga letinyenti tetfwasa futsi imitsi leminyenti tayikhonjwa ngulabaphansi. Lokunye kubuta tinyanga letehlukahlukene nekutsi tilapha kanjani nekutsi ngutiphi tihlahla letilapha leto tifo. Lapha kutfolakala lwati lolwahlukahlukene ngoba tinyanga letinyenti tiyahlangana uma tigandza imitsi kepha kukhona letingafuni kuhlangani naletinye. Lokunye kubuta bocwephesha betinyanga ngelwati lengilutfolile kuletinye tinyanga nekutsi bangete lapho kushoda khona.
Lapha kubutwa tingedla letehlukahlukene ngemitsi letiyatiko nekutsi ilapha tiphi tifo. Ngiyetsemba siyati kutsi tingedla atikatfwasi kodvwa nato tiyalapha impela. Kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi tingedla tiyatati tihlahla kanye netifo letinyenti. Lengingakusho kutsi lolwati lengilutfolile etingedleni nalo lindluliselwe kubocwephesha betingedla kute kubukisiswe kutsi lolucwaningo liliciniso kangakanani. Loku bengikwentela kwekutsi sive sakitsi sibe nelwati lolujulile futsi sikwati kusitakala uma sisebentisa leto tihlahla.
Lapha kulalela kwemisakato kusisita ekutfoleni tintfo lebetilusito endvulo lebetingentiwa. Empeleni umsakato ulusito ngoba linyenti lebantfu liyawulalela. Umsakato wetfu Ligwalagwala F.M. kunyenti losifundzisa ngako ngemihambo, emasiko kanye netintfo lebetihlonishwa kadzeni. Lokunye liyasikhumbuta nangetintfo lesititilako lebetingentiwa kantsi futsi nanyalo atentiwa. Ligwalagwala ligcizelela ikakhulu tikwemihambo kutsi wonkhe umuntfu akabuyele emasikweni akhe futsi atati kutsi ungubani uvelaphi. Loku kufakazelwa nguleluhlelo leluholwa ngumake B.G Fakudze kanye na Dokotela P.M Lubisi asitana na make LaZwane kanye nalabanye. Loluhlelo lolutsi sidla ngaloludzala loluholwa ngulaba lesengikhulume ngabo lapha ngenhla. Loluhlelo lulusito kakhulu esiveni lesimnyama ngoba sive sisive ngemihambo kanye nangemasiko.
Lokumele sikwati kutsi umuntfu uma agula akaphiliswa ngumutsi kuphela kepha kunetintfo letitsite letingasiwo umutsi kodvwa tiyamsita umuntfu kute aphile. Dokotela P.M Lubisi kanye na B.G Fakudze bayafundzisa ngetintfo letingentiwa. Ngingasho kutsi umgodzi awuhlali ukhamsile kodvwa kufanele umbonywe ngelithayela. Loku bayakuchaza kutsi kuyahlola ningahle nivelelwe yingoti noma ngakunini. Lokunye labakugcizelelako kusho kutsi umntfwana awumcabuzi emlonyeni kepha umcabuza esihlatsini bese umkhafunela kancane ngaphansi kwesilevu. Loku kufakazela kona kutsi umntfwana angakhula angenanhlanhla nangabe umcabuza emlonyeni. Loku kusho kwekutsi lomntfwana sekumele awashwe ngetihlati letitsite kute abe nenhlanhla futsi. Lokunye sitfola Dokotela P.M Lubisi agcizelela egwalagwaleni ngesifo selibhandi kutsi uma lisatsandza kukucala kumele ulishikishe ngemanti enhlaba liyaphela ngekushesha.
Loku kufakazela kona kwekutsi bayafundzisa kulomsakato lokunye sibatfola bachaza kwekutsi akuyiwa emacansini nemuntfu lomsikati asebuntfwini ngoba loko kubese kubanga sikhukhu. Sibatfola sebachazela sive kutsi sikhukhu silashwa ngeligala lelinesikhukhu nemanti bese upheka imbita sewuyanatsa. Empeleni kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi Dokotela P.M Lubisi udlale indzima lenkhulu esiveni seMaswati ngoba sonkhe sive sibuta yena kutsi savelaphi kanye nekuhlobana kwetibongo. Labanye bantfu bakhala ngetinanatelo tetibongo tabo bayasitakala. Labanye sebayatati kutsi bebangemakhosi intfo lebebangayati bati kutsi babantfukatane. Lokunye uyafundzisa waNgceshe kutsi nangabe unatsa timbita, ugula noma ulimele imbita iyatilelwa kuze uphile. Lokunye uyachaza kutsi umfana akadleli ebhodweni ngoba ubese ubanesifo sesigalane. Lokungijabulisako kutsi bayachaza kabanti kutsi tifo letinyenti tivela noma titfolakala kanjani baphindze bachaze nekutsi tingalashwa kanjani.
Lokunye sive seMaswati sikhala ngesifo setinyawo waNgceshe uyachaza kwekutsi emadliza noma emathuna akanyatselwa noma awuhambi etikwawo. Uphindze achaze kutsi letinyawo tingalapheka kanjani. Ngingasho kutsi sive seMaswati sinenhlanhla kutfola bantfu labanjengalaba ngobe bayasihluphekela sive sakubo basisite ngato tonkhe tindlela. Lokunye lokungichazako kutsi bantfu babatjela liciniso kepha sekukuye umuntfu kutsi yena ukhetsani. Malangeni ngiyakholwa kutsi sonkhe sive seMaswati siyakholwa kodvwa imihambo kanye nemasiko kuyahambisana nenkholo. Lokunye bayachaza kahle kamhlophe kutsi lesebalala bayabikelwa ngako konkhe lokwentiwako. Lokunye nangabe kukhona loshone ngengoti yemoto bayachaza kwe kutsi kumele bamlandze lapho afele khona ngoba lomuntfu ubese ulandza labanye. Sive seMaswati ngitsi asibambelele kuko konkhe loku lesikutjelwa ngu Ngceshe kanye naMphotholozi sitawuphila sikhatsi lesidze emhlabeni.
Babuye bachaze ngesifo lesesihluphe bantfu labanyenti, sifo sekukhukhumuka sente liguludla. Linyenti lebantfu baya kubodokotela kutsi bayosihlahla lesigadla kantsi kufanele baye kumtedlane asifafatele lesigadla siphele. Lengingakusho kutsi letintfo lebatsi singatenti asibalalele sente loku lokuvumelekile kutsi kwentiwe. Lokunye bayagcizelela kutsi lomdvuna nangabe asila etjeni kumele aguce ngalapho inhlama iwela ngakhona. Loku kusho kutsi yakhe inhlama ayiweli lapho kuwela khona yalabasikati ngoba utawuba nesigalane.
Uyasho na Dokotela P.M Lubisi kutsi nangabe ujutjwa sisu kumele ugandze emacembe emsilinga utamatise emantini lacandzako unatse. Uphindze aphawule ngemuntfu lonelinceba ngekhatsi kutsi kumele apheke lesigwabhugwabhu semdolofiya ente imbita, lelinceba liphola ngekushesha. Kuliciniso kutsi labantfu lengibabala lapha bayafundzisa egwalagwaleni futsi sebakhe imiti leminyenti. Loku ngikusho ngoba kuyenteka ugule kodvÂ³I kufuneke sibongo sakho kanye nesinanatelo ukwati kusisho kute labaphansi bajabule. Dokotela P.M Lubisi usite labanyenti kutsi titsini netinanatelo tabo futsi sewuhlanganise bantfu labanyenti lebebangati kutsi bahlobene.
Lomunye umsakati loyitsintsako imihambo nguShakes Nkuna asebentisana namake LaZwane. Kukhona lapho bebayala lusha kutsi uma usengakateki awuligubhi lithuna ngoba kungenteka ungasateki. Lokunye bebayala lusha kutsi nangabe selifuna indzawo yekwakha likhaya kumele labadzala bagale kucala kute wonkhe muntfu atongena kulomuti futsi angatobanjwa ngumuti. Lokunye bebafundzisa nekutsi umlilo aweciwa.
Empeleni singasho kutsi kunyenti lesifundziswe ngako angeke sikucedze. Lokunye ngitakuchaza kuletinye tigaba. Lokunye hulumende wakitsi uyikhulume kanyenti kuloluhlelo lolutsi "Asikhulume" achaza kwekutsi tinyanga kumele tisebentisane nabodokotela. Loku bekakusho ngobe bodokotela abakhoni kwelapha letifo tesintfu tikhonwa tinyanga. Lokunye hulumende waseNingizimu Afrika kanye newaseSwatini, bagcugcutela kwekutsi tinyanga kumele tatiwe nekutsi tilapha tiphi tifo. Hulumende wabuye wakukhuluma kumabonakudze kutsi sive lesimyama kumele sihambe sikhululekile uma siya etinyangeni singasayi ebusuku.
Empeleni siyatigcabha nga Dokotela P.M Lubisi, B.G Fakudze kanye na make LaZwane. Ngifisa sengatsi sive sonkhe seMaswati singayilandzela imihambo kanye nemasiko. Empeleni kumele kuphele lokutsi uma kukhulunywa ngemasiko labanye batsi yintfo yakudzala, abakwati kutsi sive, sive ngemihambo kanye nemasiko.
Sive seMaswati sive lesinemlandvo lomuhle kodvwa lokumatima kutsi lomlandvo bewungabhalwa phansi. Loku ngikusho ngobe kulukhuni kabi kutfola tincwadzi letibhalwe ngeMaswati letikhuluma ngemitsi yesintfu. Emaswati bekusive lesihlakaniphile lebesikwati kugcina lwati enhloko. Loku ngikusho ngobe imitsi leminyenti bayayati. Lokunye tihlahla bayatati kakhulu emagama ato nekutsi tilapha tiphi tifo. Ngiyetsemba kwekutsi nonkhe nitawuba nami kuloku lengikushoko.
Lapha sitalusebentisa lolwati lweMaswati akitsi kepha sitawubuka nakuletinye tive lebesetihambe luhambo loludze ngekubhala tihlahla tesintfu kanye netifo letilashwa nguleto tihlahla. Lapha kuletincwadzi kutawucashunwa lwati lolutsite lolutawuba lusito nekuncedza kwekutsi lomsebenti uhambe ngendlela lefanele. Tincwadzi titawutfolakala nasemitatjeni yelwati. Babhali lokutawucashunwa kubo ngunaba labalandzelako: C.J Manana (1968), Margaret Roberts (1990) kanye nalabanye.
Uma sikhuluma ngemitsi yesintfu sisuke sikhuluma ngemitsi leminyenti leyehlukahlukene. Lokunye sisuke sikhuluma ngetihlahla letinyenti letisetjentiswako ekwakheni lowo mutsi. Ngingasho nine bakalazidze kutsi ngitatitsintsa tihlahla letinyenti letitfolakala endzaweni yeMaswati, kaZulu nakuletinye tifundza. Letinye tihlahla tite lamagama esintfu sakitsi kepha tibitwa ngemagama esilumbi kungako ngisho kutsi asitameni Maswati kwetsa letihlahla naletimbali letibitwa ngemagama esilumbi sitihumushele eSiswatini. Lokunye ngitawuchaza itheminoloji lesetjentisiwe ngoba letinye tihlahla kudzingeka tichazwe kutsi tibonakala kanjani nekutsi titfolakalaphi. Lokunye sitawubona kwekutsi letihlahla lengikhuluma ngato tisita kangakanani ekulapheni leto tifo. Ngingasho kutsi tinyenti tifo letihlupha eMaswati futsi langati kutsi tingalashwa kanjani. Ngitawutama kuveta letinyenti tifo noma ngingeke ngiticedze njengoba sati kutsi tifo atipheli. Loku ngikusho ngoba utsi usabukile kuvele tifo letinsha lekumele tifundvwe njengengculazi neligciwane laso.
Empeleni lolucwaningo lutawusita wonkhe umuntfu lophilako ngekutsi atitfolele lwati lwemitsi. Lokunye lutawusita sive sakitsi kutsi sati emagama emitsi kanye nemagama etihlahla letikhona eveni labo. Loku kusho kona kutsi lulwimi lweSiswati luyatfutfuka. Empeleni akusiyo intfo lenhle kutsi sive sakitsi singawati emagama etihlahla lesiphila nato lapha eveni lakitsi. Lolucwaningo lutawusita bantfwana baseMakolishi, emaNyuvesi kanye nasetikolweni kutsi batitfolele lwati.
Lokunye kutsi lolucwaningo lutawulondvoloteka emitatjeni nasetikolweni kutsi lowo nalowo lonenshisekelo atifundzele. Lokunye sive sitawusitakala ngoba uma nangabe kunekugula lokutsite labo labanelwati batawusita labanye. Lolucwaningo lutawusita sive kutsi naso sitentele lwaso lucwaningo ngemitsi yesintfu. Bafundzi labanyenti njengebantfu labasha batatifundzela futsi ngibo labangenta kutsi sibuyele emasikweni kanye natikwemihambo yetfu. Lolucwaningo lutawugcugcutela nebantfwana labatalwa tinyanga kutsi bafundze kabanti ngekwelapha. Loku kutabenta bangayinyembenyi imitsi yesintfu.
Loku kutawenta bantfwana betangoma kutsi bavumele etulu uma batfunywa kuyogubha imitsi kute batobona kutsi ihlanganiswa kanjani nekutsi ilaphani. Lolucwaningo lutawudvonsa bantfu labanyenti kutsi batifunele lwati mayelana nemihambo nemasiko etfu. Lokunye lolucwaningo lusivetela kutsi akusi sono kusebentisa imitsi yesintfu kodvwa lokungafuneki noma lokungatsandzeki kuganga ngayo uloye bantfu.
Lokunye utawusita bantfu nebafundzi bamukele kutsi tihlahla tadalwa nguMdali njengoba liBhayibheli lichaza lapha ku Genesisi. Lokunyenti sakulahla kusho belumbi batsi lokwetfu kubusathane. Ngitsandza kukhutsata lusha kutsi kumele sibati buve betfu njengeMaswati. Lokunye tifo atipheli tihlala tikhona futsi kunaletinsha letivelako. Loku kufakazela kona kutsi uma singalahla sintfu sakitsi siyawufisa kwetinkhunkhu tiphetfwe ngumbhabhamane. Lokunye uma singabuka belumbi abafi ngoba bayayati imitsi futsi bayakhona nekutivikela. Lolucwaningo lutawusita kutsi umuntfu ati kutsi imitsi ihlanganiswa kanjani nekutsi nguyiphi lenebungoti. Lengigcina ngako, belumbi basebentisa lolwati labalutfola kubokhokho kutsi sihlahla ngasinye selaphani. Ngalamagama ngikhutsata lusha kutsi nalo alubuyele emuva lufune kwati kutsi bokhokho bebaphila kanjani baze bakhule bagcine sebakhokhotela.
Dlamini Jabulane watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1963 endzaweni yakaMdladla. Jabulane wetfwasa, ngekuhlala ukaMhlushwa esigodzini sakaShongwe.
Gumedze Logadaza watalwa mhlaka 9 iNgci 1957 eNdvwabangeni. Logadaza akazange etfwase naye kepha uyatati tihlahla. Sifuba naso usilapha lula.
Gumedze Matobhi watalwa mhlaka 12 iNdlovulenkulu 1943 endzaweni yaseMhlangatane. Matobhi ngekuhlala useLukwatini, watfwasiswa nguNsimbini Belina wase Boschfontein esigodzini sakaMkhatshwa. Unesikhatsi lesidze alapha.
Gumedze Million Majobha watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1957 endzaweni yaseNdvwabangeni. Majobha wafundziswa ngunina kulapha lowatiwa ngelibito laKhabonina. Majobha uyaboniswa ngetifo letehlukahlukene.
Gumedze Siphiwe Dudu watalwa mhlaka 18 iNhlaba 1949 eSwatini, Endvwabangeni. Dudu indvodzakati yaKhongwase Shongwe kanye naMashona Gumedze. Dudu wafundziswa yindvodza yakhe kulapha lebeyatiwa ngekutsi nguMzila Shabangu. Empeleni uyatati timbita letinyenti letilapha tifo letehlukahlukene.
Gumedze Siyaphi watalwa mhlaka 26 Lweti 1936 endzaweni yaseNdvwabangeni. Kulapha wafundziswa ngu-anti wakhe Geli Gumedze kodvwa sewashona. Naye akamange etfwase, ulapha luhlanga, sigwebo kanye naletinye tifo tebantfwana.
Mabuza Guduva watalwa mhlaka 17 iNgongoni 1938 endzaweni yaseMatibetibe. Guduva akamange etfwase kepha wafundziswa nguyise asesemncane. Uyise waGuduva nguSangu Mabuza. Umndeni wakaMabuza utfolakala eNtunta. Guduva uphetse tonkhe tinyanga esigodzini saseNkomazi letingaphansi kwaNhlavane.
Mabuza Majawonkhe watalwa mhlaka 25 iNhlaba 1970 eSchoemansdal. Majawonkhe akamange etfwase kepha uyaboniswa aphindze alaphe ngesikholwa. Kulapha wafundziswa nguDlamini Mandla kanye naMagagula Bongane.
Mabuza Mgwazeni watalwa mhlaka 2 kuMabasa 1937 endzaweni yaseMaputo. Ushaya tinhlola aphindze alaphe kantsi ungulomunye lofundzisanako kulapha.
Magagula Bongane watalwa mhlaka 25 iNhlaba 1979 endzaweni yaseSchoemansdal. Bongane wafundziswa nguMajahenkhaba Ndwandwe lohlala endzaweni yase Ndvwabangeni. Bongane ubukeka amncane kodvwa uyatati tihlahla.
Magagula Tonto [Mtondvo] watalwa mhlaka 7 iNhlaba 1916 endzaweni yaseMekemeke ngaseMalelane. Mtondvo wafundziswa nguMahhumakhulu Mamba kulapha. Empeleni ngelishwa lelibi sewasishiya emhlabeni kodvwa sikhwama sakhe wasishiya kuZenzile magagula. Mtondvo bekadvume kakhulu ngekulapha emakhubalo ngisho ungachami noma ungakaki. Mtondvo angafika akubhunyisele uphila leso sikhatsi. Lengikubongako lomutsi solo uyasebenta. Empeleni ngekuhlala useBhevula esigodzini sakaShongwe.
Magagula Zenzile Lilly watalwa mhlaka 21 iNgongoni 1971 endzaweni yaseBhevula. Zenzile wafundziswa nguMtondvo kulapha asesemncane. Sikhwama seyise sesisele naye ulapha ngaso.
Mahlalela Lizi watalwa mhlaka 17 iNhlaba 1957 endzaweni yaseMalelane. Mahlalela ngekuhlala utfolakala endzaweni yase Schoemansdal. Mahlalela watfwasiswa nguMakhubela Sabelo endzaweni yaseBhevula.
Makhubela Sabelo watalwa mhlaka 27 iNdlovane 1966 endzaweni yaseBhevula. Sabelo watfwasiswa nguLagwebu. Sabelo uyalapha impela ngisho luhlanya lungafika kuye kuhamba konkhe lokwetilwane.
Mamba Mandlenkosi watalwa mhlaka 1 iNhlaba 1947 endzaweni yaseMashobeni eSwatini. Lendzawo ingemakhilomitha lamabili uma usuka eMatsamo egedeni. Mandlenkosi utalwa nguLondlongo Mamba kanye naTondzekile Shongwe. Mandlenkosi watfwasa eMsapa eMandzaweni eMaputo, watfwasiswa nguDubulamanzi Mlilwane. Umsebenti wakhe kulapha kanye nekulima ondle tigulane takhe.
Manikela Steven Genesisi watalwa mhlaka 5 Kholwane 1963 ngekuhlala uhlala eSchoemansdal ngasesibhedlela. Steven Manikela akamange etfwase kantsi uyatilapha tifo letitsite njengashukela kantsi udvume ngelibito laMbutfo.
Matsaba F. Andries watalwa mhlaka 6 iNhlaba 1940 endzaweni yaseMekemeke ngaseMalelane. Matsaba watfwasiswa nguManzana Sambo nga1957 lobekadvume ngelibito langaSikhoma. Matsaba ngekuhlala use Driekoppies ngelishwa wasishiya emhlabeni nga2005. Matsaba bekaphetse tonkhe tinyanga teLwandle lubumbene.
Mavimbela Bheki watalwa mhlaka 15 iNkwekhweti 1982 eMagogeni, kantsi kulapha wafundziswa nguyise wakhe Mphunyuka Mavimbela.
Mavimbela Petros Mhlaba watalwa mhlaka 27 iNgci 1972 endzaweni yaseMagogeni, naye kulapha wafundziswa nguyise wakhe Mphunyuka Mavimbela kute bakhone kutiphilisa.
Mavimbela (Lambuso) Ntfombizokufa watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1932 endzaweni yaseMagogeni esigodzini sakaMkhatshwa. Ntfombizokufa waftwasiswa nguNkosi Lomasontfo. Empeleni ngulomunye lotatiko tihlahla kantsi futsi nendvodza yakhe Mavimbela beyitfwasile iyinyanga. Ngiyo leyamfundzisa kabanti ngekulapha.
Mavimbela Sibongile watalwa mhlaka 14 Lweti 1980 endzaweni yaseMagogeni esigodzini sakaMkhatshwa. Sibongile uyalapha watfwasiswa ngulaMndzawe waseSiteki endzaweni yase Swatini.
Mgoveni Rheyila watalwa mhlaka 1 iNgongoni 1948 eMakosha, eGiyani. Tinyenti tihlahla langifundzise tona, kantsi futsi wetfwasa.
Mkhatshwa Mkhethwa watalwa mhlaka 28 iMpala 1947 endzaweni yaseSikhwahlane. Mkhethwa akazange etfwase kepha wafundziswa nguyise kulapha ngobe bekalugedla. Mkhethwa utalwa nguKokwane Mkhatshwa kepha ngekuhlala utfolakala eSchoemansdal.
Mndawe Elimon watalwa mhlaka 14 iNhlaba 1950 endzaweni yaseDvwaleni. Elimon ngekuhlala kanye nebakubo baseSchoemansdal kantsi kulapha wafundziswa ngugogo wakhe.
Mongo Sarah watalwa mhlaka 3 Mabasa 1950 endazweni yeseSikiliga emkhatsini weMatsulu neBhabutini. Sarah watfwasiswa nguMatfukutsela kodvwa naye sewasishiya emhlabeni. Sarah ngekuhlala useSchoemansdal ngaseLugebhuta esikolweni.
Nkosi Evelinah watalwa mhlaka 1 iNhlaba 1949 endzaweni yaseSchoemansdal. Evelinah wafundziswa nguyise kulapha kodvwa akazange etfwase. Sifo lasilaphako sihambi kanye naletinye.
Nkosi Matfoti watalwa mhlaka 15 iNdlovane 1934 endzaweni yasePinali, eMpakeni. Matfoti ngekuhlala useDriekopies esigodzini sakaShongwe. Kulapha wafundziswa nguLovondvo Mahlalela, eMaputo. Imitsi leminyenti Matfoti ukhonjwa ngulabaphansi. Nkosi wati imitsi lematima kodvwa akusilula kutsi akukhombe nje. Matfoti ulapha nalesifo lesikhulu (sekuwa).
Nsimbini Belina Giyasana watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1943. Watfwasiswa nguNdingimuzi Sambo waseBoschfontein.
Nsingwane Gegedane watalwa mhlaka 13 Kholwane 1918 endzaweni yaseNdvwabangeni. Gegedane akazange etfwase naye washiyelwa ngulabadzala. Uyatilapha tifo letinyenti kantsi futsi uyakhona nekubiyela emasimu kungangeni muntfu atontjontja.
Nsingwane Msindvo watalwa mhlaka 12 Mabasa 1920 endzaweni yaseNdvwabangeni. Empeleni naye akazange etfwase kodvwa wafundziswa bokhokho. Empeleni Bayatati tihlahla kodvwa bayalisa akusilula kutsi bakutjele.
Ntuli Zamekile watalwa mhlaka 8 iNgongoni 1962 endzaweni yasePhongolo eNcotjane. Zamekile wafundziswa ngumkhulu wakhe kulapha lowatiwa nga Mandiki Ntuli, sikhwama samkhulu wakhe sasala naye ulapha ngaso.
Shabangu Geletfu watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1927 Embekelweni. Geletfu ngekuhlala useSwatini eMhlangatane ngasesitolo kaJuwela. Geletfu utsi uyaboniswa kantsi futsi uyayati imitsi leminyenti. Shabangu unelwati futsi mayelana nemhlabelo.
Shabangu Norman watalwa mhlaka 12 iNdlovulenkhulu 1941 endzaweni yaseBhevula kantsi ngekuhlala usesiSchoemansdal. Norman wafundziswa linyasa kulapha kantsi futsi uyaboniswa tihlahla ebusuku.
Shongwe (Sayi) Sizane watalwa mhlaka 2 iNhlaba 1964 eSchoemansdal. Sizane akamange etfwase kantsi kulapha wafundziswa nguGeletfu Shabangu.
Shongwe Florah watalwa mhlaka 20 iNyoni 1970 endzaweni yaseSchoemansdal, kantsi ulapha sigweba kanye naletinye tifo kepha akamange etfwase.
Shongwe Lomzwane watalwa mhlaka 9 iNhlaba emnyakeni wa 1929 endzaweni yaseJeppes esigodzini sakaShongwe. Lomzwane uyatati tihlahla tekulapha kodvwa naye ungulomunye longatsandzi kutsi lwati alindlulise kulabanye kalula. Lomzwane wafundziswa bomkhulu wakhe kulapha.
Sibiya Boy Moses watalwa mhlaka 29 Mabasa 1957 endzaweni yaseSchoemansdal, kantsi naye akamange etfwase kepha kulapha wafundziswa ngugogo wakhe.
Thwala James watalwa mhlaka 17 iNhlaba 1920 endzaweni yaseNyukhasela, eSimakadze. James akazange etfwase wafundziswa nguyise kulapha. James watalwa nguMafeni Thwala bekayinyanga manje ngekuhlala useLukwatini endzaweni yase Nhlazatje.
Tsabetse Siphephile Olive watalwa mhlaka 19 Bhimbidvwane 1934 eSchoemansdal. Siphephile akamange etfwasa kodvwa kulapha wafundziswa ngunina kanjalo nekwenta timbita. Unelwati lolunyenti Mayelana netimbita tebantfwana kanye netifo temancansi.
Lapha kuchazwa emagama lacondzene nalolucwaningo kute avakale kancono, emagama lachazwako ngulawa lalandzelako.
Umutsi sisuke sikhuluma ngemagcolo, timphandze, emacembe, ematsanga tigadla kanye nalokunye. Lokunye umutsi kungaba tinyamatane letehlukahlukene letisetjentiswako ekulapheni bantfu. Kungafaka ekhatsi tinyamatane, tinyoka kanye naletinye tilwane.
Ngumutsi lowakhiwe ngetihlahla letahlukahlukene wabese sewuyashiswa noma ngumutsi lowakhiwe ngetinyamatane wabese sewuyashiswa. Insiti singagata ngayo, singayikhotsa futsi singabuye siyivuvutele etilondzeni noma singayihlanganisa nemafutsa sigcobise etilondzeni. Insiti singayifaka etihlahleni tekutfoba.
Ngumutsi logatjeliwe wabese ufakwa emantini lacandzako noma lashisako.
Silobekelo ngumutsi logandvwako bese kutselwa emanti lacandzako nomalashisako awuphekwa. Lomutsi uwuyekela utiye lilanga noma sikhatsi lesitsite emvakwaloko sewuyawunatsa.
Ngumutsi logandziwe noma logatjeliwe wabese sewuyaphekwa.
Ngumutsi logandziwe waba yimphuphu kungaba timphandze noma emagcolo. Lomutsi uyawuhosha ngetimphumulo uma inhloko ibuhlungu. Uma unenhloko yesipoliyane uyawuhosha wentele kucosha tilwane.
Ngumutsi logandvwako ube yimphuphu ungawukhotsa uma kubuhlungu esiswini kantsi futsi bangakugata nangawo uma ufuna kuvikela tinyoka tingangeni ekhaya lakho noma tingakulumi tikubalekele. Lomutsi ungena kalula emtimbeni ngoba uhlangana nematse sewungena kalula engatini nase mitsanjeni.
Ngumutsi wekucosha tilwane lowakhiwa ngetinhlobonhlobo tetilwane kanye nangemafutsa etilwane kanye nalokunye njengesikhehle setinyosi. Kungasetjentiswa netikhumba tetilwane bese uyabhunyiselwa ngato.
Umtombela ngemanti lamunyu latfolakala tikwetinhlengezi. Lamanti ayasetjentiswa ekucapheni noma kumuntfu logulwa tinsila. Lamanti ahlanganiswa netinsiti letitsite bese utsela lomutsi eludzengelweni kungabila bese uyacapha.
Ludzengelo lucetu lweludziwo nobe sidikiselo lesentiwe ngelibumba noma simbonyo selibhodo lebacaphela kuso umutsi noma lebagayingela kuso kungaba ngumbila noma umutsi.
Kucatseka kufaka umutsi tikwesipedi bese uwuputjutela lapho uphumela khona. Kufanele ucaphelisise ngoba kucatseka kunebungoti lobutsite.
Kusho kubita umuntfu emtsebulweni ngekutsi usebentise imitsi yekumlandza lapho bamvalele khona.
Kusho kudla umutsi loseludzengelweni ngetandla. Lomutsi awuhlanganiswa nemanti lacandzako, utsatsa ludzengelo ulufake etiko, lutsi naselushisa bese utsela lomutsi, ubile, sewuyacapha. Loku kwenta kwekutsi ematse ahlangane kalula nalomutsi. Lokunye usheshe ungene emitsanjeni nasengatini.
lentfutfu iyabhunya bese tilwane tiyabaleka.
Kusho kusika umuntfu ngensingo bese umkhuhlela ngensiti lapho umsike khona.
Kusho kumgcobisa ngensiti lapho umgate khona.
Ngumutsi lophekiwe wabese ubekwa lapho kuvuvuke khona noma endzaweni lebuhlungu. Lapha kungasetjentiswa emacembe sibonelo emacembe emkhuhlu singatfoba ngawo. Kufanele sicaphelisise njengagibizisila uyanwayisa kakhulu.
Kufaka umutsi emlonyeni bese kuhlangana nematse. Loku kwenta kwekutsi lomutsi uhlangane kalula nengati futsi ungene nasemitsanjeni.
Kubulala umuntfu bese uyavuswa ngetindlela letitsite ayogcinwa endzaweni letsite kute asetjentiswe.
Kusho kunatsa umutsi ugcwale sisu sewuphindza uyawukhipha ngemlomo. Imvamisa sihlanta uma sikhipha inyongo, sidliso noma tindzendze.
Kusho kubilisa emanti ufake umutsi lohlukahlukene bese uyatimbonya. Ungabilisa emanti ufake umutsi ebhavini lensimbi bese utsela emanti sewufaka ematje lashisako kuba nesimoko sewuyajuluka. Lomutsi ukhipha kugula emtimbeni.
Labashonelwe ukhandza sebaniketa bantfu kudla kodvwa bati kahle kutsi akukafaneli bakwente loko. Labanye bakhumula tinzilo baye emacansini baphindze batigcoke letinzilo. Emvakwaloko babese bapheka kudla bahishise bantfu bagule. Lesifo siyakhwehlelisana kwangatsi unesifo sesifuba.
Likhubalo sifo labaganga ngaso bantfu labatsite. Likhubalo lakhiwa ngemitsi leyehlukahlukene kungaba tihlahla noma tinyamatane kanye nalokunye. Likhubalo kungaba ngumutsi labalapha ngawo futsi imvamisa lidvonsa titfo talomdvuna tibuyele ekhatsi. Lokunye umuntfu lobanjwe likhubalo usongeka inkaba ishwilane. Likhubalo lenta umuntfu angakhoni kuchama futsi angaphumeli.
Imfelwa sifo lesitfolakala kumuntfu lomdvuna kanye nakulomsikati. Lesifo imvamisa sitfolakala lapho kufihlakele khona. Singatfolakala etitfweni tangasese noma ngaphansi kwemakhwapha. Imfelwa ifana nensumphe kodvwa yona iyakhula ibeyindze iyanwayisa futsi. Labanye bayilapha ngetimbita labanye bayayijuba.
Lesi sifo lesibamba umuntfu lomdvuna uma asila tikwelitje bese uguca lapho kuguca lomsikati khona. Kufanele kwekutsi umuntfu lomdvuna aguce ngalapho kuwela khona ihlama hhayi lapho kuguca lomsikati khona. Lenhlama kumele iwele ngalapho kuguca lomsikati ngakhona. Lokunye singasho kutsi sifo lesibamba umuntfu lomdvuna lodlela ebhodweni.
Sifo lesitfolakala esilembeni semuntfu. Lesifo sivula sigodzi esilembeni kancane kancane sigcine sesisikhulu. Lesifo siyahwaya esilembeni.
Sifo lesibangwa kuvuvuka kwetikhwama temuntfu lomdvuna tiphindze tigcwale emanti. Lesifo sibangwa kotsa umlilo lobaswe ngetinkuni letingabaswa. Lokunye singabangwa kulala nemuntfu lomsikati uma asesikhatsini.
Lesi sifo lesibangwa kuvuvuka kwesitfo salomdvuna lachama ngaso. Lesitfo sivuvuka kusukela lapho sisukela khona.
Lesi sifo lesibonakala ngekucecebuka noma kugagabuka kwesikhumba emtimbeni.
Sifo lesibonakala ngekunwayisa kwemtimba bese kuba nematfutfumba esikhumbeni.
Sifo sekutsi ufe luhlangotsi lwangenhlanye.
Lesifo sitfolakala ngekweca umutsi loyingoti emgwacweni noma kuphi lapho bakudvwebele khona. Umklwebho kungaba likhubalo noma sifulane. Lomutsi wakhiwa ngemitsi kanye nangetinyamatane letehlukahlukene.
Tifo temacansi letihlangahlangene letitfolakala kubantfu labasikati.
Sifo lesidla imisipha yemuntfu, sigcugcise ingati ibemnyama. Siyabula nengati ishise kakhulu, kantsi futsi akufanele ujovwe.
Kusho kuchama endlini imihla ngemihla.
Ngemanti lamunyu lasuka esiswini aze ayofika emphinjeni noma ngemanti lamunyu lasuka esiswini aze ayofika emlonyeni. Kuyenteka kuhayite nemphimbo.
Ngumutsi losetjentiswa uma bafuna kucitsa umuntfu. Lapha kusho kutsi bangakucitsa emsebentini, ekhaya lakho ubhunguke ungatiwa. Sicitfo siyasetjentiswa kuhlukanisa bantfu.
Empeleni imitsi yesintfu isetjentiswa ngetindlela letahlukahlukene eveni lase Afrika. Loku ngikusho ngoba tive ngetive tiwusebentisa ngetindlela letehlukene futsi kuya ngekutsi leso sive siwusebentisa kanjani. Lengingakusho kutsi ayikho indlela lelandzelwako kutsi umutsi uwusebentisa kanjena. Loku sikubona ngekutsi sihlahla sinye singasetjentiswa tikwetifo letehlukahlukene futsi ngetindlela letehlukahlukene. Lokubalulekile kutsi tinyamatane tiyasetjentiswa todvwa ekwakheni imitsi kantsi tinyamatane tingahlanganiswa kanye netihlahla ekwakheni umutsi lotsite lokufakazela lokutsi sifo singalashwa ngemitsi leyehlukahlukene umuntfu aphile. Lokunye tinyanga utitfola tihlangene naletinye tigaya imitsi nguleyo ichamuke nelwati lwayo.
Uma ungasuka uye kulenye indzawo utawutfola kwekutsi nakhona basebentisa lomunye umutsi ekulapheni leso sifo. Intfo lekumele siyati kutsi ayikho intfo lephocelela umuntfu kutsi umutsi angawugaya kanjani. Lengingakusho kutsi sive seMaswati asinalolwati lolugciniwe mayelana nekusetjentiswa kwemitsi. Sive sakitsi besati kutsi lwati luhlala enhloko ungafa ufa nalo sekuphelile njalo. Imvamisa lwati belutfolwa ngulabo lebekuhanjwa nabo uma kuyogujwa leyo mitsi. Kungako ngigcugcutela eMaswati kutsi akatati tihlahla futsi afundze nekulapha, loku kutasenta siphile sikhatsi lesidze emhlabeni. Loku ngikusho ngoba kunemitsi lewasha ingati uma ingcolile emtimbeni. Leminye imitsi icedza emajacamba kanye nensindze. Leminye imitsi icedza kushisa emtimbeni njenge licimamlilo kanye nesibunu selilanga. Nankha emalungiselelo lentiwako mayelana nemitsi yesintfu.
Lapha ucupha kancane umutsi lotsite uwupheke nobe uwufake enkomishini bese utsela emanti lashisako sewuyanatsa. Lomutsi ungaba ngemacembe, timphandze nobe emagcolo. Ungawugandza ube yimphuphu sewucupha kancane uwupheke.
Imitsi leminyenti uyayibhema uma ubandvwa yinhloko, unetilwane nobe sipoliyane. Lomutsi uyagandvwa ube yimphuphu sewucupha kancane sewufaka etimphumulweni sewuyabhema. Lomutsi uyatsimulisana uvule lengcondvo tilwane tibaleke. Kuyenteka nawunengati lekuhluphako enhloko igcine iphumele ngaphandle.
Lomutsi uyawugandza ube yimphuphu lomunye ubeyinsiti uwukhotse. Lomutsi ungawukhotsa uma unetilondza esiswini, emahlaba, unesidliso. Uma unesidliso ukhotsa lensiti lecondzane nalesidliso isibambe isikhiphele ngaphandle singakukhami. Loku ukwentela kwekutsi uma sewunatsa lamanti sivele sitiphumele. Ungayikhotsa insiti uma ubanjwe likhubalo. Imitsi yekukhotsa singayakha ngetihlahla kanye nangetilwane.
Lomutsi ungawugandza ube yimphuphu bese uwuvuvutela esilondzeni. Lomunye ungawushisa ube yinsiti bese uhlanganisa nemafutsa sewugcobisa lesilondza.
Umutsi uyagandvwa ube yimphuphu bese uyifaka emabhodleleni ngekwehlukahlukana. Imitsi yekuhlanta ishiyashiyene ngoba kukhona imitsi yenhlanhla kanye nemitsi yekukhipha sidliso. Kuyenteka kutfolakale kutsi unemnyama wangekhatsi longaphuma ngekutsi uyohlanta. Uma bakudlise inzilo noma indvwangu lemnyama ebusuku kufanele utfole umuntfu lohlantisako longakukhipha lesidliso noma utfole imboziso usikhiphe ngaphansi. Empeleni ungahamba live ulicedze ngalendzaba yemnyama longekhatsi. Tinyanga letinyenti tingatama ngawo onkhe emandla tikugezise ngayoyonkhe imitsi yenhlanhla kodvwa tintfo takho tingalungi. Sive seMaswati siphila ngekuhlanta sikhiphe tonkhe letindzendze letiba sesifubeni. Kuhlanta kuyimvelo kantsi futsi siyakholelwa kukhipha inyongo ngetulu hhayi ngaphansi.
Sive seMaswati siyakutsandza kucatseka ngetihlati. Sikholelwa kwekutsi kucatseka kuwasha imitsambo kuphindze kukhiphe kungcola lokuba khona elukhalo nasesinyeni. Lapha kusetjentiswa tihlahla njengakhubakhulu, minya kanye naletinye. Ugandza lomutsi bese uyawulobeka ngemanti lashisako lomutsi ungatiya bese utsatsa sipedi sewuyacatseka. Lomutsi ukhipha onkhe lamatseketseke langasadzingeki emtimbeni. Sipedi senta nemitsambo yakho isebente kahle. Lokunye sipedi sikhipha nemanti atikoloshi latfolakala esinyeni.
Kuyenteka kusetjentiswe emacembe etihlahla ekutfobeni lapho uvuvuke khona. Empeleni singasebentisa emacembe, emagcolo etihlahla noma timphandze letitsite. Kuyenteka umtimba wakho uvuvuke uma bakushayile. Uma tinyawo takho tibuhlungu ungatfoba ngemacembe emhlafutfo noma emkhuhlu, lobuhlungu buyaphela. Uma uvuvuke emadvolo ungatfoba ngagibizisila kodvwa uyanwayisa kumele uwusebentise ngekucophelela.
Umutsi ungawugandza bese uyawucupha kancane sewuyawulobeka. Ungasebentisa emanti lacandzako noma lashisako. Umutsi lolobekiwe unemandla kakhulu ngoba usuke ungakaphumi lamandla.
Kugandvwa lomutsi ube yimphuphu bese uyawuhlukanisa lomunye ushiswe ube yinsiti lolomunye ungashiswa. Lokuwuhlukanisa usuke wentela kwekutsi kuyenteka umuntfu uma agula kudzingeke asetjentwe ngalona loshisiwe loyinsiti. Kuyenteka futsi kudzingeke asetjentwe ngalona longakashiswa. kuyenteka kwekutsi bakugate ngalona loshisiwe uhlanganiswe nalona longakashiswa. Kugata kusho kusika umuntfu ngensingo bese uyamkhuhlela ngalomutsi. Kuyenteka ugate umuntfu uma agula kantsi kuyenteka umgate ngoba afuna kucina.
Usuke uwasha likhaya lakho uma kunetilwane letitfunyelwa bantfu titokuhlupha. Uchela lelikhaya uma ufuna kukhipha lomnyama bese ugcina ngekuchela ngetihlati tenhlanhla imitsi yekuchela ishiyashiyene.
Lapha kuyenteka ube nematfunti lamabi ungamukeleki esiveni. Kufanele utfole umuntfu lotakuwasha lelitfunti asebentise tihlati letikhokha lomnyama sewugcina ngetihlati tenhlanhla. Kufana nemfati loshonelwe yindvodza uyazila leyominyaka labekelwe yona emvakwaloko kufanele agezwe lomnyama sewusetjentwa ngetihlati tenhlanhla letitawukhipha lelitfunti. Empeleni sive sase-Afrika imitsi siyisebentisa ngetindlela letinyenti letahlukahlukene.
Empeleni uma sicwaninga imitsi yesintfu kanye netifo kumele sitsintse tinyanga, tingedla, babholofithi netimphunga kanye netalukati. Lapha sisuke sibuka kwekutsi sive seMaswati besiphila ngani endvulo. Lokunye sibuka kwekutsi ngutiphi tihlahla, tinyamatane nalokunye lobekusetjentiswa njengoba sati kutsi bekute tibhedlela.
Lokunye sibuke kwekutsi inkholo ibe namtselela muni ekufikeni kwayo kuleli. Budlelwane lobukhona kulabaphilako kanye nalesebalala ekusebentiseni imitsi yesintfu. Uma sicwaninga imitsi kanye netifo kumele sitsintse tinhlobonhlobo temitsi, tindlela tekulapha kanye netinhlobo tetifo.
Kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi sive lesimnyama siyakholelwa esintfwini. Loku kuvela uma lomunye wemndeni tintfo takhe tingasamhambeli kahle. Sive sakitsi siyati kutsi umuntfu kumele ahlante kute akhiphe umnyama longekhatsi. Lokunye siyahlanta uma sifuna kukhipha inyongo. Empeleni loku siyakholelwa kuko nanoma belumbi bangakusekeli.
Lapha kucwaningwa ngemitsi lesetjentiswako nangabe ufuna kukhipha umnyama emtimbeni wakho. Lokunye sibuka netindlela lekumele tilandzelelwe uma ufuna kukhokha lowo mnyama. Kuliciniso kutsi kufanele sihlante sikhiphe umnyama wangekhatsi. Loku sikusho ngoba kuyenteka bantfu bakunyanye noma tintfo takho tingakuhambeli kahle.
Empeleni kumele ufutse ngetihlati letikhipha lowo mnyama emvakwaloko sewuyageza ngalowo mutsi. Uma sewucedzile kumele uhlante ngetihlati tenhlanhla letitakubuyisela esimeni sakho sewuphindze uyageza ngalomutsi wenhlanhla. Lokunye umutsi wesintfu uyakhulunyiswa kute wente loko lokufunako. Lokunye uyawubika ngaphambi kokuba uwusebentise uhlanganise emadloti akini kanye nalenyanga lekusebentako kute tintfo takho tikuhambele kahle.
Inyongo iyingoti ngoba akufuneki kutsi icitsekele ngekhatsi esiswini. Labamhlophe bona abakholelwa tikwekuhlanta. Sive lesimnyama sikholelwa kwekutsi inyongo iyahlantwa. Siyikhipha ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMagongo (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla awuyihlanganisi uma ufuna kuyisebentisa kepha uwusebentisa ngamunye ngamunye. Lemitsi lengenhla iyayikhipha inyongo kanye naleliphukuphuku lelivala esifubeni semuntfu.
Umuntfu lohlanyako umhlantisa ngalemitsi lelandzelako kute kuhambe lamabhungane lamhlanyisako.
Ngekusho kwaMavimbela L (2005), lapho achaza khona kutsi inkofe iyasetjentiswa kumuntfu lophambana ingcondvo. Lemitsi lengenhla uyahlanta ngayo kute uphile.
Uma isithombo salomuthi sigxotshiwe nje sangabiliswa siye sithelwe amanzi kube isichongco esiphalazela isiyezi nokuphambana kwengqondo.
Kuyenteka umnyama ube ngekhatsi emtimbeni ubese wenta loku kungalungi kantsi unesigcwagcwa. Kute tintfo takho tikuhambele kahle kumele uhlante ngalemitsi lelandzelako. Empeleni kubalulekile kutsi kuphume wonkhe lomnyama longekhatsi kubuye bunguwe bakho. Ligama lakho balikhulume kahle ngala nangala. Bantfu bonkhe bakujabulele uma bakubona. Kumele uhlante ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza ibe yimphuphu bese ucupha kancane ufaka ebhakedini utsele emanti agcwale sewuyawushaya kuphuphume ligwebu. Uma sewucedze kuwushaya ubese ufaka lilahle lelishisako sewuyahlanta kucimeka konkhe lokuhlupheka ube sekukhanyeni.
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguShabangu G (2006), uyasigandza lesigadla bese usifaka emantini lashisako sewuyahlanta ngawo lomutsi siyeti siyaphela kanye nekuphambana kwengcondvo.
Lapha kuyenteka ube nesiyeti ungakhoni kuma, kuvuka kanye nekuhamba. Kuyenteka utsi utama kuhamba sikubambe uze uhlale phansi. Siyeti silapheka ngalemitsi lelandzelako.
Siyeti siyaphela nya ungaphindzi ube nenkinga ngalemitsi lengenhla.
Uma unesifo senhlitiyo kumele utfole umutsi lotsite kute inhlitiyo yakho itosebenta ngendlela lefanele. Kuyenteka lomunye inhlitiyo yakhe ishayele phansi kantsi futsi kuyenteka ishayele etulu. Empeleni kufanele utfole lomutsi lolandzelako uhlante ngawo kute inhlitiyo yakho itoba sesimeni lesifanele.
Ngekusho kwaTsabedze N (2005) asekelwa nguGumedze D (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewutsela emanti lasivuvu bese uyahlanta. Emvakwaloko inhlitiyo yakho itawusebenta kahle.
Kuyenteka umuntfu angatsandzeki emangweni nalapho aphila khona kantsi futsi nalapho asebenta khona. Kungenteka lomuntfu unelitfunti lelibi ngilo lelenta angatsandzeki noma angamukeleki ebantfwini. Kuyenteka noma ufuna umsebenti noma ufuna umfati kube mnyama ngoba analamatfunti. Lomuntfu kute abuyele esimeni sakhe kumele ageze ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaDlamini M (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewutsela ebhavini uyageza. Uma sewucedzile kukwenta loko nebantfu sebatakwemukela bakutsandze ngoba inhlanhla yakho isuke seyikhona. Lokunye kuhamba nalamatfunti lamabi.
Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu acubuke wonkhe lomtimba ube netilondza letincane. Lesifo siyanwayisa naso sibuhlungu kabi. Kulapha lesifo kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguGumedze L (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza bese ucupha kancane sewufaka ebhavini bese uyageza. Lelibovu ulishikisha wonkhe lomtimba. Ungenta njalo ubese uyaphila.
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguMavimbela B (2005), kuyenteka ekhaya lakho ungahlali ngekuthula ebusuku uve kunetintfo letigijimako lapha endlini. Kuyenteka nibhudze kabi nifune nekushiya lelikhaya. Kuyenteka tinyoka tihlala tingena njalo ekhaya. Emakhaya lamanyenti utfola bantfu bakhala batsi baphupha balala nebantfu. Emakhaya imvamisa ahlushwa ngulamlambo kanye nalendvodza lemfishane. Batsakatsi batfumela tona letilwane kutsi tiyoganga emakhaya ebantfu. Kumele kutfolakale lemitsi lelandzelako kuwasha likhaya.
Lemitsi lengenhla uyayihlanganisa bese uyachela. Konkhe lokukuhluphako kuyahamba likhaya lakho lihlale lihlobile.
Imitsi leminye yenhlanhla neyekugeza.
Minyenti imitsi yenhlanhla kantsi futsi ihlukahlukene. Imitsi leminye yekuhlanta kute ube netinhlanhla ngulena lelandzelako.
Ngekusho kwaMakhubela (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lemitsi lengenhla ungageza ngayo, kukhona lokusukako siyahamba sinyama. Kumele uyigaye nobe uyigengedze ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewutsela ebhavini kanye nemanti sewuyageza, kusuka onkhe lamatfunti.
Kuyenteka bakuloye ngesicitfo. Sicitfo sishiyashiyene kuyenteka bakuloye ngesicitfo setintfwala, ufikelwe sicanucanu utitfuke sewushiya likhaya lakho uhambe undzindze nelive. Kuyenteka bakucitse emsebentini utitfuke sewuyekelile kungakafiki sikhatsi. Sicitfo singalashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), lobhoco uyawugandza uwuneke bese uyawugaya ube yimphuphu, ubese ucupha kancane utsele ebhavini sewuyageza. Lesicitfo siyaphela utibone sewukhulumisana kahle nebantfu kuhambe tonkhe letibibitfwane nekungavisisani kahle. Kungaba kusekhaya noma ngukuphi kuyafana.
Kuyenteka inhloko ingcole ibe nenkhwetfu kodvwa kufanele uyigeze kute iphele. Lenkhwetfu kumele uyigeze ngalomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaManana (1984:60) asekelwa nguMatsaba (2004), lomutsi ugeza ngawo lenkhwetfu iphele.
Kuyenteka umntfwana alambe ngoba unina anganalo lubisi lolwanele emabeleni. Kudzingeka atfole lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaGumedze L (2006) asekelwa nguMhlanga (2005), emacembe alomutsi ayabiliswa bese emakhosikati lete lubisi emabeleni sekageza ngalomutsi kute lubisi lube lunyenti kunina.
Ngekusho kwaMagagula B (2005) asekelwa nguRoberts (1994:111), lomutsi uyawugandza bese ugezisa bantfwana labancane kute sikhumba sibukeke kahle, ingati yabo itsandzeke nemtimba wabo ucine.
Kuyenteka umfati ashonelwe yindvodza, kufuneka angenwe ngulomunye kute akhulise bantfwana balomufi. Kufanele kube ngumuntfu welusendvo. Kumele ageze ngalomutsi lolandzelako lona lotawungena lomakoti.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguManana (1984:47), lomutsi ugeza ngawo uma ucalisa kungena umfati.
Kuyenteka kutsi ungamukeleki esiveni futsi lokukhulumako kungavakali. Labadzala baye batsi awunangati. Kufanele ugeze ngalomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaManana (1984:51) asekelwe nguShabangu G (2005), lomutsi uma ugeza ngawo ubukeka kahle futsi uyemukeleka esiveni. Lomutsi ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese ucupha kancane sewuyageza.
Kuyenteka emehlo ahlale abuhlungu angafuni nekubuka. Kuyenteka uve lamehlo ahhedla lapha ngekhatsi kwangatsi kunemhlaba noma ngemabhodlela. Ukhandza lamanye sekabovu asetju kwangatsi ubhema insangu. Emehlo alashwa ngekusebentisa lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaShabangu N (2006) asekelwa nguGumedze D (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ufutsa ngayo. Uyatigubetela utimbonye lenhloko lesimoko sicondze ngco emehlweni. Kumele uwahlahle kute lesimoko sitewungena emehlweni ungacimeti uma ufutsa.
Umnyama uhlukene kanyenti njengoba sati. Kukhona umnyama lokhishwa ngekutsi kudzingeka ungene ephungulweni. Kuyenteka kutsi ungageza kungahambi kahle nanoma bewugeza ngewenhlanhla. Kubalulekile kucala ngekufutsa bese wenta lolokunye. Umnyama uyaphela tinhlanhla takho tibuye tonkhe. Imitsi yekukhipha umnyama ngulena lelandzelako. Sifutsa ngaleti.
Ngekusho kwaNtini (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza bese uyihlanganisa nalomswane wembuti. Kufanele bakuhuce ngalomswane wonkhe lomtimba. Ubese ungena esifutfweni bakufutse, emvakwaloko sewuyageza.
Sifo lesibamba umuntfu ahlale phansi vitsi, elukhalo netinyawo angakhoni kuhamba. Lesi ngulesinye sifo lesikungena uma emasiko angakalandzelelwa kahle. Ngingasho kutsi uma ulijaha noma uyintfombi sewukhulile sewufuna kuba nelikhaya lakho kubalulekile kutsi babe wakho kube nguye lotawuhamba ayokujubela lihlahla kucala kuleyondzawo yakho. Uma uyihlo sekashonile kumele kube ngumake wakho loyokujubela lelihlahla. Uma bonkhe labo lababili sebashonile kumele kube ngulomdzala lokhona. Uma kungenteka labalababili bangakakujubeli lihlahla endzaweni lapho utawakha khona, kumele bangangeni ekhaya lakho ngoba batawubanjwa ngumuti. Uma kunjalo kufanele kwekutsi nangabe sebayongena kulelo khaya bese bavula ligede lelisha labatawungena ngalo futsi lelitawusetjentiswa nguwonkhe wonkhe. Umuti ulashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela P (2006) asekelwe nguZitha (2005), lemitsi lengenhla kumele uyigandze bese ufutsa ngayo.
Sicitfo njengoba ngike ngachaza kabanti ngaso kufanele unakisise kakhulu ngoba kuyenteka utinwaye umtimba wakho unwayise wonkhe kantsi bakutselele sicitfo. Sicitfo ngumutsi lokucitsa lapho ukhona khona nakuloko lokwentako. Sicitfo basuke bakukhweshisa kuleyondzawo. Umutsi wekufutsa uma ulapha sicitfo ngulona lolandzelako.
Ngekusho kwaThwala (2006) kanye naMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese ucupha kancane sewuyafutsa kutawuhamba konkhe lokukuhluphako.
Lapha kumele sati kutsi lemitsi isetjentiswa ngendlela yakhona. Kumele ucale ngekungena ephungulweni lapho kutawuphuma khona letilwane tibaleke. Lokunye kusetjentiswa imitsi letawukhokha lamatfwunti. Lokunye kumele uhlante ngalemitsi yenhlanhla sewuyageza emvakwaloko. Empeleni loku kumihambo yetfu tsine sive seMaswati akusiso sono. Kumele siwalandzelele emesiko etfu njengaletinye tive. Letintfo lengititsintse lapha ngenhla tiyahambisana. Kute longakwenta ushiye lokunye. Lokunye sidliso sigcina naso sesakha umdlopha kantsi naso siyawubanga umnyama. Siyenta nekutsi ungatsandzeki esiveni. Lemitsi ingasikhiphela ngaphandle ubese uba ngumuntfu lophile kahle futsi lowemukelwa bantfu bonkhe.
Empeleni lapha kucwaningwe kabanti ngemitsi yekwelapha ngekwehlukahlukana kwayo kanye nangendlela lesetjentiswa ngayo. Kudzala bekute tibhedlela kodvwa sive seMaswati besikhona kusebentisa tihlati ekulapheni tifo. Kubuka tifo letinyenti nekutsi tingalapheka kanjani. Sive seMaswati besikhona kulapha imikhuhlane ngekwehlukahlukana kwayo ngekusebentisa imitsi yesintfu. Lokunye tifo letiphatselene nemacansi nato nguletinye lebebatilapha kalula. Bebatati tihlati tekutfoba umuntfu uma enyele noma uma afe luhlangotsi. Lapha kuchazwa kabanti ngetifo letihlasela sikhumba, yekuhosha kanye neyekubhunyiselwa. Sive sakitsi sati kutsi umntfwana uma atalwa uyabhunyiselwa ngetinyamatane takubo. Kubukwe imitsi yemakhubalo kanye nemalumbo ngekwehlukahlukana kwawo nekutsi angalapheka kanjani. Kucwaningwe ngemitsi yetindlebe, emehlo, kanye neyekucatseka.
Lesifo imvamisa sibamba libele, sitfolakale etitfweni tangasese noma emtimbeni wonkhe jikelele. Lesifo sigubha sigodzi lesikhulu uma ungeke usheshise kuselapha ungagcina sewufile. Kumele utfole lemitsi lelandzelako uyigcobise lapho unemdlopha khona.
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguSingwane M (2005), lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti bese uyayifaka noma uyivuvutele lapho kunalamabhoboka khona. Umdlopha uphola kalula uma ungagcobisa lensiti njalo uma ucedza kusigeza lesilondza.
Emathansi libala noma ngemabala laba yindingilizi emtimbeni wemuntfu. Lesifo kute silapheke kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kusicedza emtimbeni wakho.
Umvangati {lengati yakhona}.
Lomutsi longenhla noma lengati yemvangati ugcobisa lamathansi. Emvakwe malangane ayaphela lamathansi.
Umkhiwa longatali {lubisi}.
Ngekusho kwaMhlanga (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), lapha uhamba nalomuntfu niye kulesihlahla. Nivuka ekuseni ningakakhulumisi muntfu niye kulesihlahla. Lokunye nine nobabili anikhulumisani nize niyofika kulesihlahla. Ugawula eceleni kwalesihlahla bese kuphuma lelubisi bese ugcobisa lamathansi, loku ukwenta emalanga lamabili alandzelana.
Tishwebeba ngemabala labakhona emtimbeni wemuntfu noma ebusweni amhloshana. Tishwebeba imvamisa tivela ungahleka imbongolo uma isuta. Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMhlanga (2005) asekelwa nguShongwe S (2006), lemitsi lengenhla uyishikisha lapha kuletishwebeba. Utsatsa ingati yemvangati uyishikishe kulomuntfu. Uphindze utsatse ingati yalomuntfu lapho umgate khona sewuyishikisha kulomvangati lapho uchekete khona. Loku ukwenta ekuseni uma kuphuma lilanga bese uya ekhaya awusabuki emuva.
Tintfwala tibangwa kungcola ungagezi. Tintfwala tilwanyana letitfolakala emtimbeni wemuntfu imvamisa lapho kunetinwele khona. Kuyenteka ube netintfwala uma bakufake sicitfo. Tintfwala tiyaluma awukhoni nekuti bamba utinwaya ungacedzi. Tintfwala tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaKunene (2005) asekelwa nguMavimbela B (2005), kumele uhhule letinwele bese ugcobisa lemitsi lengenhla tintfwala tiyaphela kodvwa kuyadzingeka kutsi uhlale uhlobile ngoba ungahlala ungagezi titawuhlala tikuhlupha njalo.
Lesifo imvamisa sikungena uma uke wancisha umuntfu lokutsite lakucelile wangamuphi noma uncishe umuntfu lotetfwele. Labanye batsi batawukhulumela ekhovini.
Ngekusho kwaShongwe L (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lomdvuna utfola lomzala wakhe lomsikati amshikishe ngalesitfo sakhe sangasese. Lomsikati utfola mzala wakhe lomdvuna amshikishe noma amshaye ngalesitfo sakhe kulenhlasela.
Tingwesese nato tilwanyane letitfolakala emtimbeni wemuntfu longagezi. Leti tilwanyane letincanyane letinamatsela emtimbeni wemuntfu letitsi atibe mhlophe ngelibala. Titfolakala etitfweni tangasese.
Ngekusho kwaNtini (2006) asekelwa nguMagagula B (2005), nalapha kumele ugunde letinta noma letinwele tangembili bese ugcobisa lemitsi lengenhla tiyaphela.
Tilondza tishiyashiyene njengoba kuchaziwe, telashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti bese uyihlanganisa nalovaselina sewuyamshikisha lapha enhloko. Tsatsa lencatsavane uyishise nayo ibe yinsiti uyihlanganise navaselina bese umshikisha lapha kuletilondza.
Kuyenteka umlomo ubebovu noma ungabhemi ligwayi kantsi futsi netjwala unganatsi.
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), kumele uyigandze lendvumbu iluhlata bese ushikisha lomlomo.
Lesifo usitfola nangabe uhlangene nemuntfu lomsikati lonalesifo. Uma ucedza kuhlangana naye ngakusasa kubese kumila sigadlana lapha kulendvuku yalomdvuna lefana neliklabishi. Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaZitha (2006) asekelwa nguKhoza (2005), loku lokungenhla kumele ukugcobise lapha ngaphambili uma sewukushisile kwaba yinsiti.
Imfelwa sifo lesibi kabi ngoba kuyenteka utale bantfwana emvakwaloko bafe kabuhlungu ngoba unemfelwa. Kunemfelwa lendvuna nalensikati. Imfelwa labanye bayilapha ngalomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaNtuli (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), lemfelwa iyajutjwa. Uma seyijutjiwe kushiswa lobhoco abe yinsiti bese igcotjiswa lapho kusikwe lemfelwa khona.
Labadzala uma babuya ekufeni kufanele bantfwana labancane babagcobise loku lokulandzelako ngaphambi kwekubabamba. Babaniketa lokutsite noma bababambe ngetandla.
Ngekusho kwaDokotela Lubisi P.M (2006) asekelwa nguNtini (2006), labadzala bahuca labantfwana ngalomlotsa bangatoba nenkinga. Uma kungenteka bangahucwa ngalomlotsa babese bayagula bashise wonkhe lomtimba.
Ngekusho kwaMabuza G (2004) asekelwa nguManana (1984:75), uyawagandza lamacembe bese unameka esilondzeni kuyaphola. Uyatigcoba letinkuhlu bese unameka etilondzeni tidvonsa lobutsi bese siyaphola.
Ngekusho kwaMagagula Z (2006), uyawagandza lamagcolo noma lamacembe bese unameka etilondzeni tibese tiyaphola. Lokunye lokumele ukwente kushisa lamagcolo bese lensiti uyifaka etilondzeni tangephandle letivulekile tibese tiyaphola.
Ngekusho kwaGumedze M (2004), uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa lamatfumba ayaphela kanye naletilondza. Uma unatsa lomutsi kumele ucikelele ngoba unebutsi. Ungawunatsa liviki ubone kutsi ukusita kangakanani.
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), uma bakushayile waba nelidvuma kumele ubilise emanti bese uyatfoba. Kumele utfobe ngalamacembe lapho kuvuvuke khona noma lapho ulimele khona kungenteka bakushaye kuvuvuke lomutsi uyasita uma utfoba ngawo.
Kuyenteka ube nelinceba lekutsi bakugwazile noma utilimalele nje ngaphandle kwekushaywa. Kuyenteka ube nesilondza lesitivelelako sigcine sesisikhulu sisabeka. Tishiyashiyene ungatitsatsela phansi bangagcine sebakujubile bodokotela.
Lemphandze uyayibata bese utsatsa lamagcolo uyawashisa sewuvuvutela noma ugcobisa lelinceba liyaphola.
Ngekusho kwaShongwe R (2006) asekelwa nguManana (1984:57), uyawugandza lomutsi bese uyawunameka etilondzeni tiyaphola.
Uyatigandza bese utinameka emancebeni nalapho kugegebuke khona sikhumba.
Ngekusho kwaShabangu G (2006) asekelwa nguManana (1984:81), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu. Imphuphu yalomutsi uyifaka etilondzeni nasemancebeni tiyaphola.
Lesi sifo lotsi uma uvuka ekuseni utikhandze kwangatsi ushile njenge nshabusuku. Kuyenteka likubambe liso, kantsi futsi kungenteka likubambe emtimbeni. Libhande uma likubambile awukhoni nekulala awubuhoshi nakancane butfongo. Libhandi liyayabula njengemanti labilako. Lesifo sibuhlungu kabi. Labanye batsi sifo lebasitsela phansi ungeca lapho basitsele khona siyakubamba.
Ngekusho kwaGumedze M (2006) asekelwa nguNkosi J (2005), kufanele ugabele noma ugengedze lemitsi lengenhla bese upheka imbita sewuyanatsa libhandi lisheshe liphele.
Lesi sifo lositfola nangabe ulele nentfombatane lekhiphe sisu. Lesifo simetima naso ngoba uma kungenteka kuphume lilanga ungakalashwa uyahamba emhlabeni. Kumele niphutfume nimsite lomuntfu konkhe nikwente lilanga lingakaphumi.
Lomutsi longenhla uyawugengedza bese upheka imbita leso sikhatsi bese uyanatsa.
Ngekusho kwaGumedze M. (2006) asekelwa nguThwala (2005), lemitsi lengenhla kumele uyigandze bese uyayisefa sewuyitsela entfweni letsite njengelibhakedi. Kumele utsele emanti lacandzako bese uyawushaya uma sekuphuphuma lengwebu ubese uyayidla.
Lesifo sitfolakala ngekungatihloniphi kwebantfu uma kushoniwe noma kuziliwe. Kuyenteka utfole kutsi ekhaya kushoniwe labanye bangatihloniphi utfole sebalalana. Labantfu labagile lemikhiba utfola sebaphakela kudla baniketa labantfu labete ekufeni. Kuyenteka utfole kutsi lapha ekhaya kuziliwe labanye abawagocoti emacansi bachubeke nekuganga bahishise lalabanye. Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu atinwaye lapha etingalweni, lokunye letingalo lapha phambili utfola setimhlophe ingati ingasabonakali. Lokunye utfola lomutfu sekakhwehlela ngatsi ubanjwe yi T.B.
Ngekusho kwaSimbini (2006) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita. Unatsa ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga. Lesifo silapheka kalula uma usati futsi akufuni sikudle sikhatsi lesidze.
Lapha kuyenteka umuntfu wesifazane abenemnyama. Lesifo sibonakala etitfweni kumuntfu wesifazane. Umtfola adzayeke imilayini lapha ngemuva ematsangeni nasemabeleni. Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako. Lesifo sitfolakala emtimbeni wonkhe.
Lobeka lamagcolo esivangatane bese uyanatsa. Lomutsi lolandzelako uyawupheka awuwulobeki.
Ngekusho kwaNsingwane G (2006) asekelwa nguMndawe (2005), lomutsi longenhla uyawugengedza bese upheka imbita. Uma uyinatsa lemitsi lengenhla umnyama uyaphela. Lesifo senta kwekutsi uma ucedza kubeleka umntfwana ubese uyafa. Lokunye kutsi sidla umntfwana abemncane angasaphili sikhatsi lesidze njengoba ngishito lapha ngenhla bese uyashona. Lesifo siyalapheka ngekunatsa imitsi yesintfu hhayi yesilumbi.
Lesi sifo lesitfolakala kumuntfu lomsikati nakulomdvuna. Lesifo imvamisa sibhaca lapho kusitsele khona njenga semakhwapheni, tikwetitfo tangasese kanye nalapho siphumela khona. Lesifo siyalashwa ngetimbita kuhhohloke loko lokumilile. Ngingasho kutsi imfelwa iyajubeka ngekunatsa lemitsi lelandzelako kantsi labanye bayayijuba ngelezane. Lesifo siyingoti ngoba utala bantfwana babese bayashona. Bantfwana bangashona babancane noma sebabadzala. Lesifo siyalashwa siphele nya ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMndawe (2006) asekelwa nguMgoveni (2005), ngalemitsi lengenhla upheka imbita bese uyanatsa lesifo siyaphela. Lemitsi uyayigengedza bese uyacupha kancane sewupheka imbita uyanatsa. Unatsa kuze kujubeke loku lokumilile.
Ngekusho kwaMaseko (2004), lapha ugandza lamacembe bese ubilisa lomutsi sewugeza lemfelwa ibese iyajubeka kancanekancane. Labanye bayayijuba lemfelwa bese bayishikisha ngensiti kutsi ingaphindzi imile. Lesifo sibi ngoba siyababulala bantfwana lobatele. Lokubalulekile kufanele ugeze ngalomutsi longenhla uma sewuyijubile.
Ngekusho kwaNtuli (2005), ugandza lamacembe kanye naletimphandze bese upheka imbita. Lomutsi ungawunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. Imfelwa iyingoti njengoba ngike ngachaza lapha ngenhla.
Kuyenteka ube nesifo sashukela.
Ngekusho kwaMabuza M (2004), uyawagandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa. Sifo sashukela siyaphela kancane kancane. Unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaMawelela (2004), uyawagandza lamacembe abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebungoti. Ungawunatsa liviki ungendlulisi ubone kwekutsi ukwentanjani.
Ngekusho kwaShongwe S (2005), uyatigandza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ungawunatsa kabili ngelilanga ekuseni nantsambama. Kumele unatse ihhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaDlamini M (2005), uyatigandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse kabili ngelilanga ihhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaMavimbela B (2004), uyawagandza lamagcolo bese upheka imbita uyancedza kakhulu lomutsi. Kumele uwunatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Kuyenteka umuntfu bamdlise shevu noma butsi lobutsite kepha kufanele bamsheshisele ngoba lobutsi bungaze bumjube lamatfumbu kusuke sekute kwakhe. Lomuntfu angafa noma kunini.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguSilombo (2006), lemitsi lengenhla unganatsa yona shevu ubabete emandla. Uma singabuka imbuti idla tihlahla letahlukahlukene uma ubhuca lobulongo buyawubamba loshevu ungabi nemandla. Lokunye kutsi letintfo ungatisebentisa ngekwehlukana noma utfola kunye kwaloku lokungenhla akunankinga. Loshevu ungamhlanta noma ungamsheka aphume ngaphansi.
Kuyenteka tinyawo tivuvuke kakhulu futsi letinye tize tiphathime noma ticwatimule. Loku kusuke kungumgadlo akukavami kutsi tinyawo titivuvukele tona kwangatsi ngumuntfu lotitfwele.
Ngekusho kwaMagagula M (2005), ugengedza letimphandze bese upheka imbita ikusita uma kunekuvuvuka lokutsite lokubangwa kubaleka kwemanti emisipheni lehambisa ingati.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lomutsi ulapha kuvuvuka kwetindvunjana letitungeletela emasendze. Lapha ugandza lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa letindvumbu letincane tiyaphela.
Upheka lamacembe bese uyatfoba acedza kuvuvuka emadvolweni nase macakaleni kanye nasemalungeni. Kumele uphindze unatse futsi kutophuma lamanti.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguMagongo (2005), lomutsi longenhla uyawubilisa bese utfoba ngawo lapho kuvuvuke khona kucedza buhlungu.
Ngekusho kwaGumedze D (2005), lomutsi uyawugandza bese uwufaka emantini labilako sewushikisha emehlweni lavuvukile.
Ngekusho kwaThwala (2005), uyawagandza lamacembe bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyasita uma uvuvuke umphimbo noma tinyawo.
Ngekusho kwaMkhatjwa (2005), uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka sewuyanatsa kuvuvuka kuyaphela.
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguMatsaba (2004), uma uvuvuke emadvolo emanti alomutsi ayanatfwa uma sewubilisiwe kwaba yimbita. Ucedza kuvuvuka kwemadvolo lokubangwa kubaleka kwemanti lanembulukako emitsanjeni.
Ngekusho kwaMamba (2005), uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyayinatsa kuyaphela lokuvuvuka noma lokudvumba lokukhona emtimbeni. Lomutsi ucedza nekuvuvuka etimbilasheni ungawupheka noma ungawulobeka emvakwaloko bese uyawunatsa.
Uyatfoba ngawo uma uvuvukile kuyetja.
Ngekusho kwaMakamo (2005), ugengedza letimphandze bese uyawupheka sewutfoba lamehlo lavuvukile abese ayaphola.
Ngekusho kwaThwala (2005), uyawugandza lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa emadlala ayaphela. Ubocaphela ungawunatsi sikhatsi lesidze unebutsi.
Kuyenteka wenyele noma ngukuphi emtimbeni. Kungenteka kube selunyaweni ulimale ebholeni noma wenyele usebenta kodvwa lapha sisho noma nganguyiphi indlela yekwenyela.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba (2006), lemitsi lengenhla ubilisa lamanti bese utfoba ngalamacembe aletihlahla letingenhla ubese uyaphola ngekushesha. Ungatfoba ngalemitsi lelandzelako kuyetja lapho kuvuvuke khona.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uyatigandza letimphandze bese utfoba ngato lapho wenyele khona. Kumele uwubilise lomutsi bese uyatfoba kuyetja kantsi futsi nalengati ibese iyasakaka.
Ngekusho kwaMavimbela L (2004), uyawabilisa lamacembe bese uyatfoba ngawo lamacembe lapho kuvuvuke khona kuyetja. Kumele utfobe kabili ngelilanga ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaShabangu G (2005), uyawapheka bese uyatfoba ngalomutsi kuyetja. Kumele nakhona utfobe kabili ngelilanga ekuseni nantsambama lengati iyasakaka.
Ngekusho kwaRoberts (1990:33), uma uphetfwe lukhalo kumele ubilise emanti bese uyatfoba ngalamacembe emphafa. Utfoba lapho kubuhlungu khona buyaphela lobuhlungu noma lokucacamba kancane kancane.
Kuyenteka utfole umuntfu avuvukile lamadvolo amakhulu kakhulu kwangatsi tigila. Lamadvolo kumele uwatfobe ngemitsi letsite kute etje.
Ngekusho kwaDlamini M (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lapha kumele ubilise emanti bese utfoba ngalemitsi lengenhla lamadvolo ayabotja uphile saka. Lokunye kumele utfobe ngalomutsi lolandzelako kodvwa kumele ucaphele ngoba uyanwayisa imphela.
Ngekusho kwaMatsaba (2005) asekelwa nguMasimula (2004), lomutsi uyawugabela ubese uyawupheka sewutfoba ngawo kepha kufanele unganyakati ngoba unganyakata utakunwayisa kakhulu.
Sifulane sifo lesibamba imisipha yemuntfu bese kuma ingati ingasakhoni kuhamba. Kumele utfobe ngalemitsi lela ndzelako.
Ngekusho kwaVilane (2005) asekelwa nguNyoni (2004), kumele ubilise emanti bese utfoba ngalemitsi lengenhla. Ubocaphela gibizisila uyaluma kodvwa kumele utfole insiti lecondzane nalesifo. Kumele utfobe ekuseni nantsambama.
Lapha kuyenteka umuntfu afe umhlubulo noma atjeke umlomo. Lesifo sesandzile. Lesifo bayakuloya ngaso kantsi lokunye kubangwa ngulokudla lesikudlako. Lokudla kugcwala emafutsa bese umuntfu uzimuka kakhulu. Loku kuyingoti ngoba kungenteka ungenwe ngulesifo. Lokunye kutsi akufuneki ucabange kakhulu. Uma sesikulahle phansi lesifo kumele utfobe ngalomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaZitha (2005) asekelwa nguSibiya M (2006), kumele utfobe ngalemitsi lengenhla lemisipha iyaluleka kancane kancane. Akufuneki ucale esibhedlela ngoba bangafike bakujove lesifo sikuhlasela ngemandla ungafa noma kunini.
Kuyenteka ingculu yakho ibe buhlungu uma uhamba utsi khenye, khenye. Lapha kumele utfole lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMasimula (2005) asekelwa nguDlamini M (2006), kumele ubilise emanti bese utfoba ngalengculu yemfene. Loku sikwenta uma lengculu itikhwebukele.
Uma uvuvukile utfoba ngalomutsi lolandzelako kuyetja.
Ngekusho kwaMakhubela (2005), uyatfoba ngaye lobhoco inyama ibuyele esimeni sayo.
Lapha kukhulunywa ngayo yonkhe imitsi lenatfwako uma ugula. Ngiyetsemba siyati kutsi miningi imitsi lesiyinatsako kodvwa nalowo nalowo ulapha sifo locondzene naso lapha ngitawukhuluma ngemitsi kanye netifo letinjengaleti. Lapha ngitawubuka sihambi, imitsi yemahlaba, kanye nalokunye.
Emahlaba ashiyashiyene kunelihlaba lelikuhlaba enhlitiyweni, kunelihlaba lelikuhlaba esilembeni kuphindze kube nelihlaba lelikuhlaba emhlane. Siphindze sitfole emahlaba asesiswini, esinyeni kanye nasemihlubulweni. Lamahlaba ahlukahlukene akafani. Intfo longayenta kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMakhubela (2004), lemitsi lengenhla kumele uyigandze bese uyayisefa sewuba yimphuphu bese ukha ngelukhezo sewupheka imbita uyanatsa. Kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga.
Ngekusho kwaMavimbela L kanye naMatsaba (2004), uma unemahlaba esiswini kumele ugandze lomutsi ubeyimphuphu bese upheka imbita bese uyanatsa ngehhafu yenkomishi ayaphela lamahlaba.
Ngekusho kwaMamba (2005 afakazelwa nguGumedze M (2006), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi lamahlaba abese ayaphela lalasesifubeni.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uma unemahlaba lavakala emhlane noma emahlaba lakhona emtimbeni. Uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamahlaba.
Ngekusho kwaShabangu G (2004) asekelwa nguManana (1984:62), uma unemahlaba lavakala esifubeni kumele ugengedze letimphandze bese ugandza lamagcolo sewupheka imbita uyanatsa ayaphela lamahlaba. Lokunye ungagandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaRoberts (1990:87) asekelwa nguMabuza G (2004), uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa lamahlaba ayaphela esiswini.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguMatsaba (2004), ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa emahlaba ayaphela.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguGumedze M (2004), lomutsi ulapha emahlaba latayelekile emtimbeni.
Ngekusho kwaThwala (2006) asekelwa nguMabuza G (2005), sitselo lesiluhlata salomutsi uyasisebentisa kanye nemacembe. Uyawagandza lamacembe bese ugandza nalesitselo sewupheka imbita uyanatsa lamahlaba ayaphela.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguMongo (2004), ugengedza letimphandze noma utigandze tibe yimphuphu bese upheka imbita uyanatsa lamahlaba ayaphela.
Ngekusho kwaRoberts (1990:6), kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita. Uma unemahlaba esifubeni lomutsi uyasita kakhulu. Kumele uwunatse ekuseni.
Ngekusho kwaDlamini J (2006), uma unemahlaba esiswini kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka. Lomutsi uyasita uma unemahlaba esiswini. Kumele uwunatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama emahlaba ayaphela.
Ngekusho kwaSibiya B (2006), uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi usita nangabe unemahlaba esifubeni. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi lamahlaba ehla kancane kancane agcine sekaphelile.
Ngekusho kwaThwala (2005), lapha ubilisa lamanti bese utfoba ngalamacembe alomutsi uma unemahlaba emhlane. Lamahlaba abangwa yingati lemako emhlane kodvwa ungatfoba ngalomutsi ekuseni nantsambama ayaphela lamahlaba.
Ngekusho kwaMamba (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ucedza emahlaba noma buhlungu lobubakhona emtimbeni kanye nemahlaba. Lomutsi uyawushikisha etinyaweni noma emibaleni usashisa noma lapho kubuhlungu kona emilenteni. Lomutsi ungawusebentisa lobuhlungu buyaphela imisipha ibuyele isebente ngendlela leyetayelekile noma ibe sesimeni lesikahle. Lomutsi uyatfoba ngawo etinyaweni nasemahlombe.
It takes away all the aches and pains.
Ngekusho kwaRoberts (1990:39), lomutsi uyawugandza ubeyimphuphu bese uyawupheka.
Ngekusho kwaDlamini M (2005), lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lembita akufuneki itiye kakhulu kodvwa kumele ibelulana. Lomutsi uyasita kucedza emahlaba labasemhlane noma usita kudzambisa emahlaba.
Ngekusho kwaMhlanga (2005), lomutsi uyawugandza ubeyimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka. Lomutsi ucedza emahlaba emtimbeni.
Ngekusho kwaMhlanga (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uyawupheka. Lomutsi uncedza kakhulu uma uphetfwe ngemahlaba kanye nemisipha lebuhlungu. Lokunye lomutsi ucedza nekukhatsala kwemtimba noma ingcodvo yakho ingasasebenti kahle.
Ngekusho kwaMaseko (2005), lomutsi kumele uwugandze ube yimphuphu emvakwaloko sewupheka imbita. Lomutsi ucedza emahlaba lakubamba esiswini.
Lapha nakhona sitfola imitsi yesihambi leyehlukahlukene futsi iyahlukaniswa ngekusebenta kwayo. Leminye iyahlanganiswa naleminye iphindze yehlukaniswe ifakwe kuleminye sihambi sishiyene kukhona sihambi lesibasebeleni, etitfweni talabadvuna tangasese nakulabasikati kanye nakuletinye tindzawo. Uma ufuna kucedza sihambi emtimbeni kumele utfole lemitsi lelandzelako. Lemitsi lengentansi itayikhipha kancane lengati lengcolile emtimbeni kanye nalobovu losebugcwele umtimba wonke.
Ngekusho kwaMamba (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), lemitsi lengetulu uyayigabela bese ucupha ngaloku linganako kubete lotawuba mningi kakhulu kunalomunye. Emvakwaloko kumele upheke imbita. Lomutsi uhamba wonkhe umtimba ukhiphe bonkhe lobovu, ingati lecinile kanye nematseketseke uphindze upholise letilondza lapho bekunalesifo khona. Lemitsi lengenhla ikulapha uphile bhoncu ungaphindze ube nenkinga. kumele unatse inkomishi legcwele ngelilanga.
Lomutsi uyawugandza ube yimpuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi usicedza kancane lesihambi sigcine sesiphelile. Kumele uwunatse lomutsi size siphele nconono lesihambi.
Lapha kuyenteka kwekutsi uve sinye sakho sibuhlungu ngendlela lecakile. Lokunye kuyenteka uhambele kubodokotela sikhatsi lesidze kodvwa ungasitakali ndzawo sinye seloku sichubeke njalo sibuhlungu. Sinye uma sibuhlungu kusuke kubangwa tilondza noma sifo lesitsite lesisuke sikhona.
Ngekusho kwaMagagula B (2006) asekelwa nguThwala (2005), lemitsi lengenhla kumele uyigabele yonkhe bese ucupha kancane noma ngesandla bese uyawupheka. Lomutsi utayikhipha kancane kancane lensila idzimate iphele.
Uma usebentisa sibhedlela sodvwa ungayisebentisi imitsi yesintfu lesinye sitawuhlala sibuhlungu njalo. Kumele kuphume lelicandza kancane kancane lize liphele. Lemitsi lengenhla ikulapha uphile saka. Uma seyivutsiwe lembita kumele uyinatse ngenkomishi size siphele lesifo. Caphela sibhaha usifaka kancane. Lokunye lemitsi lengenhla ungayigandza ibe yimphuphu, kumele lowo nalowo ube sebhodleleni lawo. Ucupha kancane kulelo nalelo bhodlela. Loku usuke wentela kwekutsi ingangamani noma kubete lotawufaka kakhulu kunalomunye.
Uma umntfwana angadli kudla angakufuni noma inhlitiyo yakhe imnyama kumele atfole imitsi letsite lengamsita kute akhone kudla. Empeleni akusikahle kutsi kudla ungadli ngoba ubese utfolwa noma ungenwa tifo letinyeti njenge sifo sendlala.
Ngekusho kwaShabangu G (2006) asekelwa nguMagagula M (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lokunye lembita ingakusita kulokunyenti ngoba kungenteka awukhoni kudla kantsi unetilondza esiswini. Lemitsi ingakusita kutsi tinhlitiyo takho tivuleke futsi netilondza tiphole uma tikhona.
Sifo senhlitiyo sibangwa kungaphatseki kahle emoyeni kantsi lokunye sibangwa tinkinga letihlala tikuvelela njalo letenta umphefumulo wakho ungaphatseki kahle. Lokunye kudla, kudla lokunemafutsa lamanyenti kakhulu kungasibanga lesifo. Sifo senhlitiyo asifuni uhlale utfukutsele kakhulu siyakungena.
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguMahlalela (2005), lemitsi lengenhla kufanele uyigabele bese upheka imbita. Ucupha kancane bese uyapheka. Unatsa ngenkomishi legcwele. Sifo senhlitiyo siyaphela ngalemitsi lengenhla.
Silume sifo lesiphatsa labasikati. Imvamisa batsi sivama kuhlupha labasikati labasengakatali. Silume sifo lesisika umuntfu wesifazane esinyeni kabuhlungu. Sivama kumcala uma sekatawugeza noma asetulu kodvwa kungaphela noma angacedza kugeza bese kuyamyekela lokumsika.
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese upheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi silume siyaphela asiphindzi sikuhluphe kuphela nje uma unganatsa lemitsi lengehla ngekutimisela.
Ngekusho kwaGumedze M (2004) kumele ugandze lomutsi longenhla ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi.
The Zulu and the Xhosa boil the flowers and seeds with the leaves in water as colic remedy.
Ngekusho kwaManana (1984:59), uma sinye sibuhlungu ugabela lomutsi longenhla upheke imbita bese uyanatsa. Lokunye ungamane uwuhhahlate ubetincetu letincane bese utsatsa kancane sewupheka imbita.
Ngekusho kwaRoberts (1990:3), uyawugandza lomutsi noma ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaMongo (2005) asekelwa nguMavimbela S (2004), ugandza lamacembe ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa silume siyaphela. Kumele uwunatse ngenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaShabangu G (2004), uyatigandza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa silume siyaphela, kumele uwunatse ngenkomishi ekuseni nantsambama.
The xhosa use the scraped root pounded and make into tea the relief of flatulence and colic.
Ngekusho kwaTsabetse N (2006) asekelwa nguMongo (2005), lapha sitfola umntfwana abhidlike noma anetilondza lapha enhloko tinwele seticotfuka. Uma kungenteka utfole imitsi yesintfu letilondza tiyakhwasha naletinwele tiphindze timile kuvaleke lamabala lebekakhona.
Lemitsi lengenhla uyayigabela bese ucupha kancane sewupheka imbita unatsa ngehhafu yenkomishi. Lomutsi udvonsa bonkhe lobovu bese ubukhipha ngaphansi emva kwaloko tibese tiyakhwasha letilondza. Tinwele bese tiyamila uma kuphela lobovu lapha enhloko.
Lapha siyatfola kutsi umuntfu kuyenteka atalwe aphilile sisu sakhe sikahle singenankinga kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi simbone lomuntfu seka khukhumuka sisu noma simgule. Kuyenteka sisu sikhukhumuke ngoba bakuloyile loku sikusho ngoba kuyintfo lengakavami. Kuyenteka utfole kutsi lomuntfu ukhukhumuka lesisu ngoba wadliswa lokutsite. Lesifo siyancotjwa ngekuhlanganisa letintfo letilandzelako. Lokunye kufanele kulandzelwe kutsi kuyini lokushodako nangabe ungaphili ngoba kungenteka kushode inyamatane letsite.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba (2005), letinyamatane letingenhla tiyashiswa bese kuyasilwa emvakwaloko ucupha kancane ngehhafu yelukhezo bese ufaka ebhodleleni lenamunedi sewuyanatsa ngelukhezo ekuseni, emini nantsambama. Uma inkhosi ivumile uyaphila nangabe kute inyamatane leshodako.
Sifo lesimetima impela uma uphetfwe ngiso. Labadzala nabo bayati kutsi uma ugula ungaze uphatfwe yintfwabi kungenteka ufe noma kunini. Ngisho nabodokotela labamhlophe bayatfuka uma ugula bese ushaywa yintfwabi. Lesi sifo lesisatjwa nguwonkhe wonkhe.
Ngekusho kwaNyoni (2005) asekelwa nguMabuza M (2004), loku lokungenhla kuyashiswa bese kuyasilwa emva kwaloko bese ukha ngehhafu yelukhezo. Kufanele utsele emanti lacandzako ebhodleleni lenamanedi bese utsela lehhafu yelukhezo ebhodleleni. Unatsa kancane emva kwesikhashane.
Lesifo sibonakala ngemabala lavela emtimbeni wemuntfu. Lamabala enta sikhumba semunftu singabukeki kahle. Emathansi kuba ngemabala lamhlophe.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese upheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi emathansi ayaphela.
Lesi sifo lotfola kutsi umuntfu lomdvuna nalomsikati uma achama sekugcina ingati ekugcineni. Ngekwenkholo yesintfu kutsiwa umlilo aweciwa utawuba nemtfundzangati.
Ngekusho kwaNtini (2005) asekelwa nguMatsaba (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese upheka imbita. Unatsa ngenkomishi emva kwaloko lesifo siyaphela bese umchamo wakho uphuma uhlobile sewungena ngati ekugcineni.
Lesifo lesi ngulesinye sifo lesimetima. Lapha utfola umuntfu ahlanta ingati ichamuka esiswini.
wonkhe umutfu kutsi ngabe lengati ibuyakuphi. Lesifo siyalashwa ngekunatsa timbita. Lesifo singalashwa ngekupheka imbita ngalemitsi lelandzelako. Lesifo singamubamba umuntfu ubese uphelelwa ngemandla kumele bamphutfumise esibhedlela.
Ngekusho kwaGumedze M.(2005) asekelwa nguMabuza G. (2005), kumele uyigabele noma uyigengedze bese upheka imbita. Lemitsi lengenhla iyasilapha lesifo futsi iyakhona kungeta ingati.
Ngekusho kwaRoberts (1990:263), uyawagandza lamacembe bese uyawalobeka sewuyanatsa, ingati iyahloba. Ingati kuyenteka ingcole ibemnyama khwishi kodvwa unganatsa lomutsi iyahloba.
Ngekusho kwaGumedze D (2005) kanye naGumedze M (2005), uyawagandza lamacembe kanye naletigadla upheke imbita yekunatsa. Ingati iyahloba, lokungcola kuyaphela. Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebungoti. Kumele uwunatse liviki emvakwaloko sewuyawuyekela.
Ngekusho kwaThwala (2004), lomutsi uwasha ingati lengcolile lenashevu ibe sesimeni lesikahle. Kumele upheke letimbali talensangu bese unatsa lomutsi ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaGumedze M (2004), uyawagandza lamagcolo abeyimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Ingati iyahloba kuphume bonkhe lobutsi. Uma lengati ingahlobi igcine seyakha nebovu sigcino sewuyafa.
Ngekusho kwaThwala (2005) kanye naMatsaba (2004), lamagcolo uyawagandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa, ingati iyahloba.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguDlamini M (2004), uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa emvakwaloko ingati iyahloba.
Ngekusho kwaRoberts (1988:3), uyawagandza lamacembe aze abe yimphuphu emvakwaloko bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uhlobisa ingati emtimbeni bese ukhipha wonkhe loshevu losengatini nobe lobutsi lobuhlangene nengati.
Ngekusho kwaThwala (2004), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Unatsa ngenkomishi ekuseni kuphela. Lomutsi uwasha ingati emtimbeni bese ukhipha loshevu losengatini kanye nalobutsi.
Kuyenteka utfole ingati yemuntfu imnyama isekhwishi ngatsi lilahle. Loku kubangwa kungcola kwengati. Uma ingati imnyama kusuke kukhombisa kwekutsi lomuntfu unesifo lesitsite emtimbeni. Lemitsi lelandzelako iyasita ekuwasheni ingati.
Ngekusho kwaMakhubela (2005) asekelwa nguMagagula M (2005), lemitsi lengenhla iwasha noma ihlanta ingati yemuntfu emtimbeni. Lemitsi uyayigengedza bese upheka imbita. Kumele unatse ngenkomishi. Lemitsi iyayihlanta ingati ihlobe ibe bovu tju.
Ngekusho kwaPujol (2001:40) kanye naScott (1996:21) basekelwa ngu Manana (1984:29), ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Uma kunemitsambo levalekile iyavuleka. Lomutsi wenta ingati igijime kahle emtimbeni.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguMavimbela L (2004), lomutsi usebenta uma ingati ingahambi kahle emtimbeni.
Siyati kutsi umuntfu wesifazane angaze akhulelwe kufanele anakekelwe kute lomntfwana akhule kahle. Simnakekela ngekutsi anatse timbita. Loku sikwenta ngoba sisuke sivikela lokunyenti. Sisuke sivikela emapuleti kanye nekuphunyelwa sisu nekutsi umntfwana ahlale kahle esiswini angaphatamiseki.
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane upheke imbita. Lembita uyinatsa sisu sisesincane uze uyobeleka. Iyasita impela lotitfwele akahlupheki kangako aphekugulela futsi.
Lemitsi yekubelekisa iyasita ngoba kuyenteka bakubophe ungakhoni kubeleka. Lomunye bagcina ngekumsika bodokotela kantsi loku akusikahle. Matfukulula uyasita ngoba ungaze uphatfwe ngumhelo uyabeleka ngekushesha uma uwunatsile. Ubeleka kahle ungabi netinkinga uma unatse lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguMabuza M (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese upheka imbita. Lomutsi unatsa inkomishi legcwele ukukhipha lamanti lagcwele esiswini kancane kancane.
Ngekusho kwaGumedze M (2004), uma ukhulelwe unenkinga yekubeleka kumele upheke lomutsi longenhla. Ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa ubeleka ngekushesha. Lomutsi uyasita uma unetinkinga letingacondzakali kahle leticondzene netifo tekutala.
It is further used to clean the fallopian tubes of women who have difficulty in conceiving.
Ngekusho kwaMamba (2005), lomutsi wenta kwekutsi usheshe ubeleke nekutsi ungonakalelwa. Uncedza nekukhipha inhlaphu uma lomake sekabelekile.
gobho is also used frequently to wash women after childbirth.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uma sewubelekile kumele unatse lomutsi kute kuphume yonkhe lensila lesele lengekhatsi. Lapha ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse inkomishi legcwele ekuseni nantsambama.
Lapha sitfola kwekutsi kuyenteka umuntfu angatfoli bantfwana hhayi ngoba kuhlelwe ngumdali kodvwa kusuke kubangwa kutsi akazange atfombe. Kulisiko letfu tsine sive lesimnyama kutsi uma ungakatfombi bese uyatfonjiswa kute utfole bantfwana. Lokunye siyakhona nekulandzelela kutsi ngumuphi lona longenantalo kulaba lababili indvodza nemfati. Umuntfu longakatfombi utfonjiswa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguMhlanga (2006), lomutsi uyawugengedza bese uyawupheka. Uyawunatsa uze ukutfombise, emvakwa loko ningabese nitfola bantfwana. Loku kumihambo yetfu tsine sive lesimnyama kutsi uma bantfu bangatfoli bantfwana kubese kuyabukwa kwekutsi konakelephi. Uma kudzingeka batfonjiswe kwentiwa njalo.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguThwala (2004), lomitsi uyabatfombisa bafati nemadvodza kanye nemajaha netintfombi.
Lapha sitfola kwekutsi umuntfu lomsikati noma umfati kuyenteka kutsi ahlale angasayi esikhatsini njengoba satikutsi njalo ngenyanga umuntfu lomsikati kumele aye esikhatsini nakanjani. Uma kungenteka iphele inyanga angayi esikhatsini usuke acabange kwekutsi ubambile. Lesifo sandzile kakhulu futsi labanye labasikati akubahluphi kutsi kungani bangagezi.
Ngekusho kwaMagagula M (2005) asekelwa nguMetiso (2006), kumele ugengedze lemitsi bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lapha noma besewungagezi uyageza. Iyasebenta lemitsi kodvwa kudzingeka ungapheli emandla unatse.
Lapha sitfola kutsi kuyenteka umuntfu wesifazane aye esikhatsini angasacedzi. Kuyenteka kwekutsi kuyaticalekela nje ngoba kusuke kusifo. Ngiyasho ngitsi kuyenteka kutsi aye esikhatsini angacedzi ngoba aloyiwe. Sive sakitsi siyakwenta loko kantsi akusiyo intfo leyemukelekako emphakatsini noma emangweni. Lesifo sibi kabi ngoba sicedza lengati agcine sekaphelelwa ngemandla. Loku kwenta kwekutsi atfolakale sekaya etibhedlela kodvwa angasitakali ngalutfo.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguDlamini M (2006), ngalemitsi lengenhla lesifo sekopha siyaphela. Lemitsi uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lokopha kuyaphela uma ulandzela lemigomo yakhona. Kumele ubhunyiselwe ngelibaso letilwane tekopha, Uma uya esikhatsini kaningi enyangeni. Kumele umuntfu wesifazane aye kanye ngenyanga esikhatsini. Ugandza lamacembe anomolwane bese uyawalobeka. Lomutsi wenta kwekutsi uyekanye enyangeni njenge bantfu bonkhe. Unatsa inkomishi ekuseni nantsambama.
Lapha sitfola kwekutsi uma umuntfu wesifazane atitfwele kufanele anatse timbita temapuleti. Loku ukwentela kwekutsi abeleke kahle. Uma kungenteka anganatsi timbita temapuleti kuvaleka lendlela yekubeleka labanye babese bayasikwa kute babeleke ngoba indlela isuke ivalekile. Lamapuleti abese andlulela kulomntfwana. Emapuleti alashwa ngalemitsi lelandzelako. Lokunye vele kumihambo yetfu tsine sive lesimnyama kutsi sinatse timbita.
Ngekusho kwaNgubane (2005) asekelwa nguMakamo (2006), lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese utsela emanti ebhodleleni emvakwaloko sewucupha kancane ngehhafu yelukhezo sewutsela ebhodleleni sewuyanatsa. Uma unatsa lemitsi lengenhla indlela iyavuleka ubeleke kalula.
Kuyenteka umuntfu wesifazane atitfwale sitsi sisajabulile sibone lomtfwalo sewonakele. Imphela kubalulekile kutsi uma utitfwele usinakekele lesosisu noma lowomtfwalo kuze ungonakalelwa. Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguNyoni (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese upheka imbita sewuyanatsa.
ekutseni lomtfwalo ungonakali kalula kuze kuyofika sikhatsi sakho sekubeleka.
Kuyenteka umuntfu abe nelinceba ngekhatsi esiswini. Kungenteka bodokodela babone lokutsite emtimbeni wakhe bese bayamhlindza. Lomuntfu kumele atfole mahlanganisa latawunatsa kute lelinceba liphole nya. Kuyenteka umuntfu wesifazane kube lukhuni kubeleka bodokodela babese bayamhlindza. Lelinceba libayinkinga uma kumakhata noma uma litawudvuma litulu libabuhlungu kakhulu. Uma ufuna kungabi nenkinga kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaDokotela P.
lengenhla bese uyayinatsa lelinceba litawuphola uphindze ukhohlwe kutsi wake wahlindvwa. Lomunye umutsi wamahlanganiso ngulona lolandzelako.
Ngekusho kwaDokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguDlamini M (2006), kumele ugabele lesigwabhugwabhu bese upheka imbita sewuyanatsa lelinceba liyaphola angeke liphindze likuhluphe.
Lesi sifo sesifuba futsi sibuhlungu uma sikuphetse. Utfola sifuba sishisa bhe utsi ungakhwehlela uve kwangatsi utawukhwehlela ingati. Lesifo silapheka kalula. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute umkhuhlane usheshe ubole emphinjeni noma esifubeni.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguMatsaba (2004), kumele upheke lemitsi lengenhla bese unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni, emini nantsambama. Kumele uwufutfumete ngaphambi kwekuba uwunatse. Lapha utfola kwekutsi ngelilanga lelilandzelako lomkhuhlane ubese uyabola. Umkhuhlane wekuchuchisana malalaveva lesi sifo lesibonakala ngaletimphawu letilandzelako. Uva umtimba ushisa kakhulu kantsi futsi uwuve sewuva emakhata. Umtimba uyashisa umbatse tingubo uve sewushisa kakhulu bese umbula tingubo. Ngingasho nje kutsi uva kushisa nekubandza kantsi nenhloko ibabuhlungu.
Umsuzwane lomuthi amakhasi awo aba isichongco esichathayo nesiphuzwayo esinqanda umkhuhlane odala ukuqhuqha nokujuluka.
Ngekusho kwaManana (1984:84) uchaza ngemsutane kanye naRoberts (1990:118), uyatipheka letimphandze nalamacembe noma uwugandze emvakwaloko sewupheka imbita sewuyanatsa. Timphandze uyatigengedza sewupheka imbita uyanatsa. Umsutane usheshe uwucedze umkhuhlane.
Ngekusho kwaMabuza M. (2005), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa. Timphandze tona uyatigengedza sewupheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaShabangu G (2005), uyawagandza lamagcolo abeyimphuphu noma letimphandze bese upheka imbita. Uma sewubilile ubese uyanatsa.
Ngekusho kwaManana (1984:73), ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa. Letimphandze kudzingeka utigengedze nato bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lapha ugandza lamagcolo noma letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaManana (1984:29), lapha ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa.
Lomuthi uqeda izilonda zomkhuhlane oba nokushisa komzimba nozwela amakhaza, nosi lokukhwehlela.
Ngekusho kwaMdaka (2005), asekelwe ngu Van Wyk E (2000 : 158), lapha ugandza letimbali talensangu bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), kumele ugandze lamagcolo abe yimphuphu. Kumele ucuphe kancane upheke imbita sewuyanatsa ngenkomishi. Lomutsi ukhipha bonkhe lobutsi lobusengatini. Lomutsi ubalulekile uma ulunywe timbuzulwane.
Uma unemkhuhlane umtimba wakho uphelelwa ngemandla. kumele ucatseke ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2006) kanye naMamba (2005) basekelwa ngu Roberts (1990:118), lapho atsi khona umsutane uyawucedza umkhuhlane. Lemitsi lengenhla uyayigcoba bese uyifaka ebhavini sewutsela emanti lashisako bese uyacatseka. Emvakwaloko ubese ushayelwa ngumoya. Umkhuhlane uyaphela.
Ngekusho kwaMatsaba (2004) asekelwa nguSibiya B (2005), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita. Kumele uwunatse nangabe ukhwehlela unemkhuhlane umkhuhlane wekuchuchisana noma wekutsi uve emakhata kakhulu. Lokunye uma unemkhuhlane wekutsi ngaphambi kwekuba ukhwehlele ucale udvonse umoya kakhulu lomutsi kumele uwubilise sewuyawunatsa. Umkhuhlane uyaphela kwala ngisho uphetfwe imbo lelicembe ungaligoca bese ulibeka etimphumulweni sewuyali hosha umkhuhlane uyaphela.
Ngekusho kwaThwala (2005), uyawugandza lomutsi ubeyimphuphu bese uyawupheka sewuyanatsa. Lomutsi uyawucedza umkhuhlane lovamisa kuhlupha bantfu labanyenti. Lomkhuhlane uvamisa kuba sesifubeni uyaphela uma unatsa lomutsi, lomutsi ubolisa letikhwehlela sewuphumela ngaphandle uma ukhwehlela.
Lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi kumele uvutfwe ube sitilongo kute umelane nalomkhuhlane. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama uyasita umkhuhlane usheshe uphele. Ngekusho kwaMgoveni (2005) asekelwe nguDlamini J (2005), lomutsi uyasita uma uphetfwe ngumkhuhlane lokukhwehlelisa ugcine sewukhipha bovu.
Ngekusho kwaMamba (2004) asekelwa nguVan Wyk (2000:180), lapha ugandza letimphandze. Lomutsi kumele uwugandze udzimate ube yimphuphu bese upheka imbita emvakwaloko. Lomutsi uyasita uma ukhwehlela noma uphetfwe ngumkhuhlane lochuchisanako. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaMamba (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uncedza kakhulu uma ukhwehlela. Lomutsi nawo uyawushaya umkhuhlane unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
The root shaved and added to hot water is excellent for coughs.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uyasita kakhulu uma ukhwehlela. Lomutsi unganatsa wona usheshe uphele umkhuhlane. Uwunatsa ekuseni nantsambama ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaMamba (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi usita kakhulu ngabe ukhwehlela noma uma timphumulo takho tivalekile.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lamacembe uyawahlafuna noma uwadla nangabe uphetfwe ngumkhuhlane lomubi. Lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uwufaka emantini labilako. Lomutsi ubese uyawunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaMavimbela L (2006), ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uyawunatsa ulapha umkhuhlane kanye nesifuba.
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi ulapha umkhuhlane wekuchuchisana kanye nekukhwehlela.
Ngekusho kwaMabuza (2005), lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi usita kakhulu uma uphetfwe ngumkhuhlane lokhipha emafinyila kanye nemkhuhlane lochuchisanako. Lomutsi uwufaka emantini lashisako bese uhogela lesimoko. Lomutsi usita nangabe timphumulo takho tivalekile kodvwa ungawusebentisa tiyavuleka.
Ngekusho kwaMabuza M (2006) asekelwa nguSibiya B (2005), lomutsi uyawugandza bese ucupha kancane sewuyawubilisa emantini. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ucedza umkhuhlane lochuchisanako kanye nekuwuvimbela kutsi ungakungeni.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka. Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ucedza kukhwehlela. Lokunye usita noma livi lihambile noma lishile libuyela esimeni.
Preparations made from leaves and roots are used as a remedy for influenza and the treatment of coughs.
Ngekusho kwaVan Wyk kanye nabanye (2000:148) asekelwa nguRoberts (1990:55), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita lelula. Kumele uwunatse ngenkomishi kantsi futsi wehlisa lizinga lemkhuhlane kutsi libe phansi.
Ngekusho kwaThwala (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka. Lomutsi uyasita nangabe uphetfwe ngumkhuhlane lochuchisanako kanye nemkhuhlane logedletelisa ematsambo.
Ngekusho kwaGumedze G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka. Lomutsi ucedza kukhwehlela, umkhuhlane wemakhata kanye nemkhuhlane lokhiphisana emafinyila.
Uma ukhwehlela kumele ukhotse lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaShongwe 2006) asekelwa nguSilombo (2005), Ungalukhotsa uyaphela umkhuhlane.
Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu aphelelwe ngumoya angasakhoni kuphefumula. Lomunye uye umtfole aphefemulela etulu avaleke umbone kwangatsi uyafa nyalo. Lesifo asikalungi kufanele umuntfu lesimphetse atfole timbita takhona letitawukhipha lonkhe leliphukuphuku lelilapha esifubeni.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguNyoni (2006), lemitsi lengenhla kumele uyigengedze bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi utayikhipha yonkhe lentfo lekuhluphako. Kubalulekile kutsi usebentise timbita kucala ungayi kubodokodela bakufutse ngoba kubese kubalikhuni kulapheka. Kuyenteka ube nesifuba semoya. Loku sikubona uma umuntfu afuna kuphefumula angakhoni kukhipha lomoya bese uyavaleka.
Ngekusho kwaMabuza M (2004), lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ukhipha lonkhe leliphukuphuku naletindzendze ngaphansi.
Ngekusho kwaMakhubela (2004), Utsatsa lamacembe uwafake edzengelweni sewuyabhema. Lomutsi ukhipha konkhe loku lokukuvala lapha esifubeni. Ukhipha onkhe lamagwebu lamhlophe sifuba sakho sishaywe ngumoya.
Ngekusho kwaMagagula B (2005), lapha utsatsa lamacembe uwafake edzengelweni sewuyahosha noma ubheme. Lomutsi ucedza konkhe lokuvaleka esifubeni. Kumele uhoshe kanye ngelilanga kuphuma tonkhe letindzendze letikuvala esifubeni.
Ngekusho kwaMdaka (2004), lapha upheka lomutsi longenhla sewunatsa ngekota yenkomishi siyaphela lesifuba.
Ngekusho kwaMamba (2004), lapha ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uwupheka kanye neluju lwetinyosi. Lesifo siyaphela ngekunatsa lembita. Unatsa ikota yenkomishi.
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), kumele ugandze lamacembe bese upheka imbita. Kumele uyinatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. Sifuba semoya siphela kancane kancane ugcine sewuphilile sekuphume yonkhe lensila levala lesifuba.
Ngekusho kwaMamba (2005), uma unesifuba semoya kumele ugandze lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lapha unatsa ngenkomishi njengelitiya. Lomutsi uyasivula sifuba ukhone kuphefemula ngendlela lefanele.
Lesifo sibangwa kutsi umuntfu lomdvuna ahlangane nalomsikati lonetifo letinyenti temacansi. Kuyenteka umuntfu lomsikati abe naletifo letilandzelako liklabishi, lidolopha kanye naletinye. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute utelaphe.
Ngekusho kwaMamba (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa tiyaphela letifo. Kumele unatse ngenkomishi kute kuphume lonkhe lelicandza noma litsanga esinyeni.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi.
This medicine is taken internally for the treatment of venereal diseases.
Ngekusho kwaMamba (2004), lapha kumele umgandze lobhoco abe yimphuphu. Emvakwaloko kumele ucuphe ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaThwala (2005) kanye naMatsaba, lomutsi uyawugandza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Sifo semacansi noma sinjani siyaphela ngekunatsa lembita.
Tribes use it with leaves and thorns to treat venereal diseases.
Ngekusho kwaManana (1984:84) asekelwa nguMgoveni (2005), gcunsula angalashwa ngalemitsi lelandzelako ngekutsi uyigaye bese uyayipheka emvakwaloko sewuyacatseka ngayo lelitsanga noma lamacandza alesifo ayaphuma aphele nya.
Timbilapho sifo lesitfolakala nangabe uhlangene newesifazane longcolile. Kuyenteka vele umuntfu wesifazane utsi ungahlangana naye uvele utfole letimbilapho. Timbilapho kufanele utilaphe ngekuphutfuma ngoba tiyabhamuka noma tiyadubuka. Timbilapho tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguSilombo (2006), kumele uyigengedze lemitsi lengenhla bese ucupha kancane upheka imbita. Kumele unatse kancane kancane utawugcina sewuphilile nato tibese tiyetja.
Uma ujutjwa sisu kubalulekile kutsi unatse imitsi yesintfu kute siphele nya. Sisu siyingoti ngoba sikusonga lamatfumbu kutsi yani endlini lencane kodvwa ungakhiphi lutfo. Kuncoba konkhe loku kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwa Dokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguGumedze D (2006), kumele uwugandze ngekuhlukahlukana bese utsatsa emanti lacandzako uwahlanganise nalomutsi sewuyatamatisa sewuyanatsa. Lesisu siyaphela nya kukushwila noma kukujuba kwani.
Kuyenteka uma utsi uyagobondzela uve lukhalo lwakho lubuhlungu kabi loku kubangwa kutsi lusuke lungcolile. Kuyenteka kunengati lemile lecinile noma kunematseketseke. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile uma uphetfwe lukhalo ngisho ungakhoni nekuma sikhatsi lesidze.
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguNsingwane M (2005), kumele uwugengedze lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita. Kumele unatse ngenkomishi lomutsi ukhipha yonkhe lengati lemile. Uma uphumela esigangeni uyacocoma awuhlali ndzawonye ngoba lentfo loyikhiphako iyanuka kakhulu.
Ngekusho kwaShongwe L (2004), kuyenteka uve lukhalo lwakho lubuhlungu. Kumele ugandze lamacembe alomutsi longenhla bese upheka imbita. Lukhalo lubancono nalengati lemile iyaphela. Unatsa inkomishi ekuseni na ntsambama.
Ngekusho kwaRoberts (1999:63), lapha ugandza lomutsi ube yimpuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uyasita uma unenkinga yelukhalo (lumbago), Unatsa ngenkomishi ekuseni njalo ngelilanga. Uma selincono uyayekela kunatsa lomutsi.
Kuyenteka uve ematsambo akho abuhlungu kantsi futsi kuyenteka uweve acacamba. Sifo sematsambo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza M (2005), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Sifo sematsambo siyaphela noma abuhlungu kanjani.
Ngekusho kwaThwala (2005), lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Unatsa ihhafu yenkomishi lobuhlungu buyaphela.
Ngekusho kwaMamba (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Letimphandze ungatigandza tibe yimphuphu uhlanganise upheke imbita unatse.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe kanye naletigadla sewupheka imbita sewuyanatsa. Sifo sematsambo siyaphela noma sikuhlupha kangakanani.
The roots is also used by the xhosa to treat sore joints.
Ngekusho kwaMavimbela S (2005), uyawagandza lamagcolo bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita. Lokunye ungawugandza wonkhe ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa sifo sematsambo siyaphela.
Ngekusho kwaNkosi J (2005), timphandze uyatigandza bese ugandza lamacembe sewupheka imbita. Unatsa ihhafu yenkomishi lobuhlungu buyaphela.
Ngekusho kwaMndawe (2005), uyawugandza lomutsi noma uyawugabela sewupheka imbita sewuyanatsa. Unatsa ihhafu yenkomishi yalomutsi uyasita imphela.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguRoberts (1988:70), lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Sifo sematsambo siyaphela kanye nalokucacamba lokuvakala ematsanjeni kuyaphela.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lapha ubilisa lamanti bese utsatsa lamacembe sewuyatfoba lapho kubuhlungu khona. Kucacamba nekunkhenkhetsa kwematsambo kuyaphela.
Gout and rheumatism suffers have found a leaf dressing warmed in hot water and used as a soothing poultice eases the pain.
Ngekusho kwaThwala (2006) asekelwa nguGumedze D (2005), uma ematsambo akho asentsanyeni abuhlungu kumele ugandze lomutsi upheke imbita bese uyanatsa. Lobuhlungu buyehla kancane kancane.
Ngekusho kwaGumedze M (2005), lomutsi uyawunamatsisela lapho kubuhlungu khona. Uma kubuhlungu emalungeni uyasetjentiswa kutsi uwunamatsisele lapho kubuhlungu khona. Lamacembe uyatfoba nangawo. Ucale ubilise emanti bese utfoba lapho kubuhlungu khona.
The burning sensation was and still is considered to be beneficial in the treatment of arthritis and rheumatism.
Uma uya endlini lencane usheke ingati kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMongo (2005), uyatigengedza letimphandze noma utigandze bese upheka imbita sewuyanatsa uyaphela umsheko. Lengati bese iyavaleka kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga lomsheko uze uvaleke.
An infusion of the roots is taken for dysentery.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguRoberts (1990:47), uyatigengedza noma utigandze letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa iyavaleka lengati.
Ngekusho kwaMamba (2005), uyawagandza lamagcolo kanye nalamacembe kube yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomsheko uyavaleka kodvwa kumele unatse katsatfu ngelilanga.
The cape colonists used the bark in the form of a tea for diarrhoea and dysentery.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguPujol (2001:38), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ingati iyavaleka. Lomunye uyawutsatsa sewucatseka ngawo lengati iyavaleka.
Ngekusho kwaShoba (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ingati iyavaleka ungasayisheki.
Ngekusho kwaThwala (2005),uma sisu sakho sichinsika ingati ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kuyaphela lokuchinsika kwengati esiswini ungasayisheki.
Ngekusho kwaGumedze M (2005), uyatigandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita lomsheko uyavaleka. Kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga.
The bitter roots are very popular medicines, taken as powered root or infusrons for dirrhoea and dysentery.
Ngekusho kwaMongo (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu emvakwaloko sewupheka imbita sewuhlanganisa nalamabele sekuba lijingi. Uma sekubhadlile ubese uyahuba lomsheko uyavaleka ungaphindzi uyisheke ingati.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguRoberts (1990:57), kumele lamagcolo uwagandze abe yimphuphu. Uma sewucedzile kumele upheke imbita. Lomutsi uyasita noma bangatsi ingati ayisavaleki kodvwa ngalomutsi iyavaleka. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguRoberts (1990:190), uma usheka ingati kumele ugandze lamacembe bese uhlanganisa nemanti. Emvakwaloko unatsa ngehhafu yenkomishi kabili ngelilanga. Lomutsi uyayivala lengati ungasasheki.
Inyoka silwane lesiyingoti kabi emphakatsini kodvwa asimane sikulume ungakasicali noma singakahlukunyetwa ngulabanye. Inyoka ingakuluma kufanele bakuphutfumise esibhedlela ngekushesha. Lokunye lokubalulekile kumele uhlale unemahlungu bese bakukhotsisa wona sewuyaphila. Endvulo bekusetjentiswa imitsi yesintfu njengalena lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguManana (1984:29), uyayigandza lemitsi ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele uwunatse ngenkomishi legcwele ekuseni, emini, nantsambama loku sentela lobutsi busheshe buphelelwe ngemandla.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele uwunatse ngekucophelela. Ungawunatsa liviki kodvwa uwunatse kancane ngoba unebungoti.
Ngekusho kwaMongo (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005), uyawagandza lamagcolo bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita. Ungawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Kumele uwunatse ngebunyenti inkomishi igcwale kute lobutsi butoshesha buphele engatini.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita sewuyanatsa. Uma ulunywe yinyoka timphandze kanye nemacembe kuyagandvwa kube yimphuphu bese kutselwa esilondzeni noma bakunamatsisele esilondzeni.
Kuyenteka sisu sikushekise singasavaleki. Loku kuye kubangwe kungcola kwesisu sikushekise singasavaleki. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute singasakuhambisi.
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguManana (1984:70), kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyashuba esiswini umsheko ubese uyavaleka.
Ngekusho kwaMagagula M (2005), kumele uwugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Uyavaleka lomsheko unatsa ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaShongwe (2005), ugandza lamacembe abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uyaphela noma uyavaleka.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uyavaleka.
Isichongco siyabiliswa noma sifakwe amanzi abilayo ukuqinisa umzimba siphalaze sichathele isisu esirhudisayo.
Ngekusho kwaMamba (2005), ugandza lomutsi ube yimphuphu bese uyawulobeka emantini lashisako. Ungaphola ubese unatsa ngehhafu yenkomishi uyavaleka lomsheko.
Ngekusho kwaNkosi J (2005) asekelwa nguRoberts (1990:49), ugandza lomutsi longenhla bese upheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi size sisongeke lesisu.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lapha kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi sisu sibese siyasongeka.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguGumedze M (2005). Kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewucupha kancane sewupheka imbita lesisu siyasongeka umsheko uphela nya.
Ngekusho kwaShabangu G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uyashuba kungako umsheko uwuvala kalula. Unatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uphela nya.
Ngekusho kwaMagagula M (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama lomutsi ulusito kakhulu.
Lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ubilisa emanti sewupheka liphalishi ngalomutsi sewuyadla. Umsheko uyavaleka ngekushesha.
Ngekusho kwaNsingwane M (2005), lomutsi uwuhlanganisa nemanti bese unatsa ngenkomishi legcwele umsheko uyavaleka ngekushesha.
Ngekusho kwaMakamo (2005) asekelwa nguvan Wyk (2000:148), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ekuseni nantsambama. Umsheko usheshe uncobeke awutsatsi sikhatsi lesidze.
Ngekusho kwaMagagula (2004), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyasita nawo, uwunatsa ngenkomishi legcwele ekuseni nomakabili ngelilanga. Ungavaleka lomsheko ubese uyawuyekela lokuwunatsa.
Ngekusho kwaThwala (2005), lomutsi nawo uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uvala sisu uma usheka, unatsa inkomishi legcwele lomsheko ubese uyavaleka.
Ngekusho kwaMamba (2005), asekelwa nguThwala (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama emvakwaloko umsheko uyavaleka.
Ngekusho kwaThwala (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uyawuvala umsheko ngisho ukuphetse kanjani. Uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheke imbita. Lomutsi uyasita kuvala umsheko nangabe usheka ungacedzi. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
The Tswana and the Zulu make a root decoction for stomach upsets and diarrhoea.
Ngekusho kwaManana (1984:48) asekelwa nguGericke nalabanye (2000:136), emuva kwekubeleka kuyenteka umuntfu wesifazane abe nemajacamba. Kumele ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela. Kuyenteka futsi ube nemajacamba esiswini langatsintsani nekubeleka. Kumele ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa.
Kumele ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamajacamba esiswini noma emtimbeni.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) kanye naThwala (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamajacamba esiswini. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi.
Uyawagandza lamacembe aze abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa uma unemajacamba esiswini. Lamajacamba ayaphela lemisipha isebente kahle ngendlela yakhona uma unatse lembita.
Ngekusho kwaMagagula M (2005) kanye naThwala (2005), uma sisu sakho sinemajacamba. Kumele ugandze lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa lensindze ibese iyaphela. Lokunye kumele ucaphele ngoba lomutsi unebutsi lobutsite ungawunatsa liviki.
Ngekusho kwaMaseko (2005) asekelwa nguManana (1984:73), kumele ugandze lamacembe kanye nalesicu sakhona. Uma sewucedzile kuwugandza ubese sewupheka imbita. Lomutsi uyawacedza emajacamba esiswini. Kumele unatse ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
kuyenteka uma usesikhatsini uve kukusika kamatima lapha esinyeni. Lomutsi longenhla ucedza lobuhlungu uma usesikhatsini. Lapha ugandza letimphandze tibe yimphuphu. Ucupha ngelukhezo bese upheka imbita sewuyanatsa buyaphela lobuhlungu.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi ucedza lobuhlungu uma usesikhatsini. Kufanele ugandze lomutsi longenhla ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaDlamini M (2005), uyawagandza lamagcolo noma letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lesifo sehla kancane kancane sigcine sesingasavakali.
Ngekusho kwaThwala (2005), ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa lamahlaba lamlimatako lowesifazane uma asesikhatsini ayaphela.
It remedies menstrual pains as well as the burning on urination in cystitis.
Ngekusho kwaMaseko (2005) asekelwa nguRoberts (1988:3), kumele ugandze lamacembe abe yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita. Unatsa ngenkomishi noma ngehhafu yenkomishi lobuhlungu lobusesinyeni buyaphela.
Ngekusho kwaGumedze L (2005) asekelwa nguRoberts (1990:30), kuyenteka udle kudla kuphume njengoba kunjalo uma uyangaphandle. Loku kusuke kubangwa kutsi lokudla akugayeki kahle kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele ucuphe ngelukhezo sewuyapheka emvakwaloko unatse ngehhafu yenkomishi.
Ngekusho kwaRoberts (1988:3), uma unenkinga yekutsi kudla akugayeki kahle kumele utfole lomutsi longenhla. Ugandza lamacembe kanye nalesicu bese upheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ekuseni nantsambama. Uma sewunatsile wenta kudla kugayeke ngendlela lefanele. Lokunye ucedza nekucumbelana lokuba khona esiswini.
Kuyenteka kutsi umuntfu abe netilondza tangekhatsi. Tilondza tangekhatsi tingabangwa kunatsa tjwala kanye nekubhema ligwayi. Lokunye kuyenteka uma udla kakhulu pelepele ubanetilondza. Lokunye kuyenteka ube nato tilondza noma ungatisebentisi letintfo letingenhla.
Ngekusho kwaMasuku (2005) asekelwa nguMdawe (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane uyapheka. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi. Letilondza tiyaphola uma uyisebentisa kahle.
Ngekusho kwaManana (1984:29), uyawagandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa uma unetilondza emlonyeni.
Ngekusho kwaRoberts (1990:30), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uvuvutela lemphuphu etilondzeni.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguManana (1984:48), uyatigandza letimphandze bese unameka etilondzeni.
Ngekusho kwaDlamini M. (2005), uyawahlafuna lamacembe sewunameka etilondzeni noma tikwematfumba.
Ngekusho kwaMongo (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005) uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ucedza tilondza emlonyeni nasesiswini.
Ngekusho kwaTsabetse E (2006), lomutsi ulapha ematfumba kanye netilondza. Kumele ugandze lamacembe abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewunatsa.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe bese unameka etilondzeni kuvikela kuvuvuka kwetilondza.
Ngekusho kwaMakamo (2006), uyawagandza lamagcolo noma lamacembe bese unameka kulelitfumba libese liyaphola.
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguMongo (2005), uma sisu sakho sinenkinga upheka lomutsi sewuyawunatsa uyasita kwekutsi sisu sibencono.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), upheka imbita unatse buyaphela lobuhlungu esiswini. Lapha kufanele ugandze lomutsi bese ucupha kancane sewuyapheka.
It can be made into a ligth infusron and taken in small quantities to treat stomach.
Ngekusho kwaDokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguThwala (2005), kucumbelana ukucedza ngekuhlafuna lamacembe. Lomutsi ucedza kucumbelana esiswini.
Ngekusho kwaMagagula M (2005), uma ucumbelana kufanele ugandze lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela kucumbelana ubuye uhlambulule nesisu. Lomutsi ulapha nabomahlalacela esiswini.
Uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela kucumbelana.
Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi. Usetjentiswa njengemutsi wekuhlambulula sisu uma sibuhlungu.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguScott nalabanye (1996:226), uma sisu sicumbelana noma sihlala sicumbelene kumele ugengedze lomutsi longehla bese upheka imbita noma ungawugandza ube yimphuphu upheke imbita unatse. Uma bantfwana bacumbelene noma uma kunekudla lokungagayeki eswini kuyaphela uma unatsa lomutsi longenhla.
Ngekusho kwaRoberts (1988:3) asekelwa nguMaseko (2005), lomutsi ulapha emanyokane. Uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa sisu sibancono.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguMongo (2005), uma sisu sakho sicumbelene kumele ugengedze noma uwugandze ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguManana (1984:54), uma sisu sakho singasebenti kahle kumele ugandze lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa kubancono.
Ngekusho kwaNyoni (2005), ugengedza letimphandze bese ugandza lamagcolo sewupheka imbita sewuyanatsa kuyaphela.
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyasicedza sikhukhu kodvwa kumele siwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi loku kusho kutsi ungawunatsa liviki bese uyawuyekela sewuyabuka kutsi siyetja yini lesikhukhu noma cha.
Ngekusho kwaNsingwane M (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu. Ucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Kumele unatse inkomishi ekuseni natsambama. Lomutsi ukhipha lamanti noma lesifo kancane kancane.
Ngekusho kwaShabangu G (2004), uyawagandza lamagcolo sewupheka imbita sewuyanatsa litsambo lisheshe lihlangane.
Ngekusho kwaThwala (2005), letimphandze uyatidla tisetinsha kuyaphela kuhayita.
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uyasigabela lesitselo bese upheka imbita emvakwaloko ubese uhahaza ngawo lomutsi uyaphola lomphimbo. Uma unemadlala uphindze uhahaze ngawo lomutsi longenhla ayaphola. Uma emalakanya akho abuhlungu uhahaza ngawo lomutsi longenhla ayaphola nawo.
Ngekusho kwaShabangu N (2004), uma umphimbo uhayita noma unetilondza kumele ugandze lamacembe bese ucupha kancane sewuyapheka. Lomutsi ucedza lokuhayita lokusemphinjeni kanye naletilondza noma lamatfutfumba langekhatsi emphinjeni. Kumele unatse ekuseni nantsambama.
Kuyenteka inkhaba yakho idvonsekele ekhatsi uyive ibuhlungu kakhulu. Empeleni uma ungakutsatsa kancane ungafa kufanele usheshise ubonane nabodokotela besintfu. Kukwelapha Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguMabuza G (2005), lapha kufanele ugengedze lemitsi lengenhla bese uyayishisa iba yinsiti. Kumele ugate lenkhaba uyitungeletele emvakwesikhashana kutabese kuyaphela.
Uma uphukile noma wenyele kumele utfole mahlanganisa kute lelinyawo noma lapho wephuke khona kutohlangana. Kumele uligate lelinyawo noma ugate lapho uphuke khona. Uma sewuligatile lelinyawo ungamunya lengati ngelibhodlela. Ushisa liphepha ulifake lapha kulelibhodlela bese unamatsisela lapha ugate khona lelibhodlela lidvonsa yonkhe lengati. Emvakwaloko kumele ugatwe ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2006) asekelwa nguMetiso (2005), kumele ukhuhlele lapho kuphuma lengati khona noma lapho ugatwe khona. Kuyaphela konkhe lokwenyela litsambo libuyele esimeni salo.
Intongolotela sifo lesibangwa kuhamba emantini langcolile. Intongolotela sifo lesinwayisako impela. Kungacala kunwayise unwaya kuze kuchinsike ingati. Kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kulapha lesifo.
Intfuma {lencane lebovu}.
Ngekusho kwaTsabedze S (2006)asekelwa nguMamba (2005), kumele ushise konkhe loku lokungenhla kube yinsiti emvakwaloko bese uyagatwa lapho igijima khona lentongolotela. Lesifo siyaphela uma uhlanganise konkhe loku lokungenhla.
Lapha kuyenteka uswayeke umlomo utjeke ubebuhlungu ngendlela lecakile. Kufuneka utfole lemitsi lelandzelako kute uphole nalomlomo ubuyele esimeni sawo.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguNyoni (2005), lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti emvakwaloko ubese uyayigaya bese ugatwa ngayo. Kumele ucale umgate ngalapha angakalimali ngakhona kucala bese ugcina ngalapho alimele ngakhona. Lomlomo uchuma kancane kancane ubuyele esimeni sawo.
Kuyenteka ulunywe yimamba kodvwa kumele bakusheshisele bakugate ngalomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), uma sewugatiwe ungabese sewuyaphila ngoba nasemandvulo bekute tibhedlela bantfu bebasebentisa emahlungu kakhulu.
Kuyenteka uve umgogodla ubuhlungu kwangatsi uphukile kantsi cha. Umgogodla nguwo lophetse imphilo yemuntfu. Kumele utfole lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguKhumalo (2005), kumele ushise lelitsambo lemgogodla wenhlatfu bese umgata lomgogodla ubese uyaphola.
Ngekusho kwaMamba (2006) asekelwa nguMabuza G (2006), kuyenteka bakuklwebhele phansi noma bakuloye ngelikhubalo. Kuyenteka kukhukhumuke letikhwama noma tifinyele tiye ekhatsi esiswini. Kuyenteka likubambe likuchamise ingati. Likhubalo lilapheka kalula ngalemitsi lelandzelako.
Lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese iyasilwa. Lapha ucupha kancane bese umgata umtimba wonkhe lomuntfu. Lemitsi iyasita emvakwaloko kutsi hhemu lapha emtimbeni.
Lesifo lesingenhla sibuhlungu naso ngoba sikudla lapha esilembeni. Uva kukuhwaya lapha esilembeni futsi usheshe ulambe. Lesifo siyondzisana. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile.
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguThwala (2006), lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese iyagaywa. Kumele bakugate esilembeni licabangu liyaphela umtimba wakho ubuyela ube sesimeni semuntfu lophilile.
Lesifo lesi naso sibuhlungu kabi nebutfongo abuti. Lesifo sifinyeta lemisipha ibe buhlungu ungakhoni nekuhamba. Labanye batsakatsa labanye noma baklwebhela labanye ngawo lomutsi. Lapha labanye basebentisa lemitsi batsiye ngayo tinyamatane bese batsiya ngawo bantfu lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguThwala (2005), lapha ushisa lemitsi lengenhla bese uhlanganisa nalamafutsa langenhla bese uyagata ngawo lomutsi. Sifulane siyaphela nanoma simetima kodvwa kufuneka uhlanganise letinyamatane takhona ngoba basakha ngetindlela letehlukahlukene.
Lapha umntfwana ungenwa ngulesifo ngoba unina angazange anatse timbita temapuleti uma atetfwele. Lomntfwana bese utalwa nalesifo angasaphili kahle. Kufanele atfole lemitsi lelandzelako kute aphile.
Ngekusho kwaMakhubela (2006) asekelwa nguNgubane (2006), loku lokungenhla kumele kushiswe bese uyakusila sekuba yinsiti lomntfwana ubese uyamgata wonkhe lomtimba ayaphela lamapuleti uma sekagcatjiwe.
Libala sifo lesiba khona enhloko yemntfwana. Kuyenteka ulitfole esiphundvu noma ngentasana nesiphundvu. Libala liyakhuphuka kancane kancane lingaze lifike lapha phakatsi naphakatsi nenhloko lomntfwana ubese uyafa. Kumele umsheshisele lomntfwana agatwe ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela B (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lomutsi longenhla uyashiswa ube yinsiti bese uyagatwa ngako lapha enhloko. Lelibala libese liyaphela umntfwana sewuyaphila ngaphandle kwenkinga. Loku bodokotela abakukhoni kufuna imitsi yesintfu.
Kuyenteka uchame endlini ebusuku kantsi futsi kuyenteka utichamele nasemini. Loku kubangwa kutsi sinye sakho siyayekela. Kufuneka ulashwe kute uphile noma kute sinye sakho sikhone kubamba lomchamo. Umuntfu lochama endlini angalashwa ngalemitsi lelandzelako.
Lintjwele ingati yalo.
Ngekusho kwaShongwe L (2006) asekelwa nguSimbini (2005), lemitsi lengenhla uyayishisa bese ugata lomuntfu lapha ematsangeni omabili. Umgata inhlanga yinye ngala na ngala. Lensiti uyihlanganisa nalengati yalelintjwele sewuyamkhuhlela.
Kuyenteka inso yakho ibe buhlungu.
ngendlela lefanele. Uma unatsa lamanti tiyaphola ngoba atomi tihlala tinemanti. Kuyenteka kwekutsi letinso tiyakugula tidzinga kwelashwa. Tinso tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba (2005), utsatsa tibungu letimbili letimhlophe letitfolakala emcubeni. Utsatsa sinye usishise sibe yinsiti emvakwaloko sewutsatsa lelesinye sewusijuba emkhatsini. Ugata lomuntfu ucala ngenso lephilile ugcine ngenso lebuhlungu. Ujuba lesibungu lesiphilako emkhatsini bese ushikisha kulensiti sewukhuhlela ngaso lapha etinsweni. Lomunye umutsi wetinso ngulona lolandzelako.
Timphandze letingadliwa lebacancatsa ngalo emantfombatane.
Ngekusho kwaShongwe L (2005) asekelwa nguMgoveni (2005), lapha sishisa lendlubu, buhlalu, litje, nalelidvonca kube yinsiti. Lelibovu ulifaka emantini bese wenta indingilizi etinsweni. Ugata lenso lengambulali kucala bese ugcina ngalena lembulalako. Lensiti lesele nalelibovu uyanatsa uminyele leso sikhatsi. Uma bacedza kukugata awuvalelisi awubuki emuva uze uyofika ekhaya.
Kuyenteka ematinyo abe buhlungu kantsi anesifo. Lomunye uva linye litinyo libuhlungu abese uyalikhipha kuphindze kube buhlungu lelinye. Labadzala batsi kusuke kunesibungu. Uma ukhipha linye lesibungu siyacocoma siye kulelinye. Ematinyo alashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguManana (1984:84), lemitsi lengenhla utsatsa ngamunye uwupheke bese uhlukuhla ngawo ukhafune. Kuyenteka ube nenhlanhla lesibungu usibone siphuma. Lemitsi iyakulapha ungaphindzi ube nenkinga yematinyo.
Ematinyo nakudzala bebawahlukuhla bantfu basendvulo bebasebentisa incithamuzi bayibate kancane phambili bese bayahlukuhla ngayo.
Ngekusho kwaShongwe S (2006) asekelwa nguMhlanga (2005), incithamuzi ungahlukuhla ngayo lamatinyo abamhlophe pa. Kuyenteka andlule lolowageze ngekholigethi.
Kuyenteka tinsini tibe buhlungu noma tivuvuke. Kufuneka uhlukuhle ngaletihlahla letilandzelako.
Ngekusho kwaMhlanga (2005) asekelwa nguShongwe L (2005), letihlahla noma lemitsi lengenhla uhlukuhla ngayo lomutsi usashisa letinsini tibese tiyetja kuphele konkhe lokuvuvuka.
Inyoni sifo lesimetima futsi umntfwana singambamba simubulala kabuhlungu ngoba simjuba lentsamo itidlalele ingasacini. Umtfwana uma analesifo kumele kutfolakale lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2006) asekelwa nguMakamo (2005) , letimvitsi tiyashiswa bese lomntfwana uyacatsekwa phansi kwaleso sihlahla lesishaywe litulu. Imvamisa ukhipha lokuluhlata klaba. Lapha bagubha sigojane bese babasa umlilo. Lomntfwana kumele akakele kulomlilo bese kusala lomdzala sewuyagcibela.
Inkunzi sifo lesikubamba lapha ecolo. Libabuhlungu lelicolo kantsi kusuke kunengati lemile noma leseyicinile. Inkunzi ilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2005) asekelwa nguManana (1984:70), lemitsi lengenhla uyayipheka bese uyacatseka ngayo. Kuyenteka bakugwebedle ngelugalo bahlanganise sibhaha nemlotsa kuphume lengati sewuyaphila.
Lesifo lesi imvamisa sibamba bantfwana. Ubatfola bakhala bangathuli kantsi baphetfwe sigweba. Kumele babasite ngalemitsi lelandzelako. Sigweba siyaluma ngiso lesimenta akhale angasabindzi.
Ngekusho kwaGumedze S (2005) asekelwa nguShongwe F (2005), inkunzane uyayigcoba bese uhlanganisa nemlotsa emvakwaloko sewuyamgwebedla. Uma ucedza kumgwebedla uyamcatseka. Ugcoba lemphandze yemhlafusho bese umcatseka ngayo. Lomntfwana uyamcatseka emalanga lasikhombisa alandzelane.
Kuyenteka bakugadle ngemakhubalo antjintje lengati ibe mnyama. Kufanele utfole imitsi yekucatseka kute ihlobe lengati. Kumele ucatseke ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMagagula K (2004) asekelwa nguMagagula Z (2004), lemitsi lengenhla awuyihlanganisi utsatsa ngamunye uwugandze bese uyawulobeka emantini lashisako. Emvakwesikhashane ubese uyacatseka. Kuphuma onkhe lamahlwili engati lakemile emtimbeni.
Kuyenteka usheke ingati ungati kutsi ichamuka kanjani.
uhanjiswe sisu usheke ingati.
Ngekusho kwaMatsaba (2004) afakazelwa ngu Roberts (1990:132), lapho atsi khona umsobo uyawuvala umsheko wengati. Lemitsi lengenhla uyisebentisa ngamunye ngamunye. Ugaya letimphandze tibe yimphuphu ulobeke ngemanti lashisako bese uyacatseka.
Kuyenteka imitsambo ibe buhlungu kakhulu. Loku kuye kubangwe kuvuvuka kwemitsambo noma ibe nebovu. Lokunye kuyenteka utfole kwekutsi lemitsambo inengati leyomile kungako ibe buhlungu. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute lemitsambo ikhululeke noma iphole.
Bayagaywa labantfwana bese uhlanganisa nemanti lashisako. Emvakwaloko ubese uyasefa sewuyacatseka lemitsambo iyakhululeka.
Ngekusho kwaMgoveni (2006) asekelwa nguThwala (2005), uyatigandza letimphandze bese uhlanganisa nemanti lashisako sewuyasefa. Emvakwaloko bese uyacatseka imitsambo yekutala ibese iyakhutsala kakhulu.
Kuyenteka ube netintfwala kantsi bakulumbile. Tintfwala batsi labadzala tisicitfo. Bangakulumba ngato kungenteka basuke bakucitsa endvodzeni yakho ikwenyanye igcine seyikulahlile seyitfola labanye. Kumele ucatseke ngalomutsi lolandzelako tiyaphela letintfwala.
Ngekusho kwaThwala (2006) asekelwa nguManana (1984:44), uyawugandza lomutsi bese uyawulobeka ngemanti lashisako uma sewusivuvu ubese uyacatseka tiyaphela letintfwala nibuye nitsandzane kahle ekhaya.
Kuyenteka uve inhloko imokola noma ikushaya kancane imvamisa kunenhloko yesipoliyane. Sipoliyane siyabulala kufanele utfole imitsi letsite kute usitakale, sipoliyane ungasincoba ngalemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigaya ibe yimphuphu. Uma inhloko ikubandza ucupha kancane ufake etimphumulweni bese uyatsimula lemitsambo iyavuleka. Tilwane tiyabaleka bese uyaphila.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), Kuyenteka utitfole uphelelwa ngemandla uve lomtimba wakho ushona phansi. Kufanele utfole imitsi letsite kute ubuyise emandla emtimbeni.
Lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane sewufaka edzengelweni uma sekubhunya utsatsa luhlanga sewuyawuhosha ngalo. Lapha emandla akho ayabuya utive sewungumuntfu mbamba.
Kuyenteka umuntfu ahheme ebusuku angakhoni nekulala. Kuyenteka abone netilwane timgijimisa nobe bantfu bafuna kumbulala. Kuyenteka bamtsebule bamtfumelele bantfu lesebafile batomlandza nimuve sekahhema atsi akafuni amemete kakhulu kumangale wonkhe umuntfu. Lapha kufanele bambhunyisele ngetilwane noma ngelibaso letilwane. Lelibaso licosha konkhe loku lokumhluphako. Kumele atfole lemitsi lelandzelako.
Libaso letilwane alibheme ngemlomo nangetimphumulo.
Emvakwaloko kumele atfole lemitsi lelandzelako atsimule kute abuye noma sebamtsebulile.
Ngekusho kwaMakhubela (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), lemitsi lengenhla uyayigaya ibe yimphuphu emvakwaloko bese uyifaka etimphumulweni iyatsimulisana. Kuyenteka utsatse sikhatsi kutsimula. Labadzala baye batsi besewukhashane utsetjuliwe kantsi ungawufaka bese uyatsimula batsi ubuyile.
Uma tintfo takho betingakuhambeli kahle ubetse wenta loku kuyabhedza. Kumele utfole libaso lenhlanhla bakubhunyisele ngalo ulihoshe lingene nangekhatsi esiswini ubuye ulidvonse nangetimphumulo. kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMabuza G (2006) asekelwa nguThwala (2005), lemitsi lengenhla iyahlanganiswa bese ubhunyiselwa ngayo. Emabhadi ayaphela usale unenhlanhla kuko konkhe lokwentako.
kuyenteka ube nesifo lesitsite emaphashini. kumele ubheme lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaNyoni (2005) asekelwa nguDlamini M (2005), lamacembe uyawomisa bese uyabhema. Uwafaka edzengelweni bese uhosha lentfutfu siyaphela lesifo.
Uma timphumulo tivimbene kumele ubheme lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2006) asekelwa nguMhlanga (2005), ungahosha lomutsi kuyaphela kuvimbana etimphumulweni.
Kuyenteka uve umtimba wakho ushona phansi utive uphelelwa ngemandla. Kufanele uhoshe lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguManana (1984:53), uyawugaya ube yimphuphu bese uwufaka etimphumulweni sewuyakutsimulisa.
Emehlo kuyenteka abebuhlungu ahlabe kwangatsi uhlatjwa tinyalitsi. Kuyenteka uweve ahhedla lekhatsi kwangatsi usikwa ngemabhodlela noma kwangatsi kunemhlabatsi. Emehlo abuhlungu ngoba sibuka ngawo ngaphandle kwawo akukho longakwenta. Kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kulapha emehlo.
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyisila icolisakale bese utsatsa emanti ngenkomishi sewutsatsa lomutsi uwubophela tikwesicephu lesihlobile sewunyeta emantini emvakwaloko sewukhamela emehlweni. Lomunye umutsi wemehlo ngulona.
Ngekusho kwaMabuza M (2006) asekelwa nguDlamini M (2005), lomutsi uyawupheka bese utsela emehlweni. Kukabili ungagcoba lamacembe bese uyawusefa sewufaka emehlweni.
Kuyenteka uve indlebe yakho ibuhlungu inkhenkhetse noma igawule. Lokunye kuyenteka kutsi lendlebe ingcolile lengekhatsi. Kuyenteka kutsi ikugula nje ngoba kutintfo letentiwe bantfu. Uma ugulwa yindlebe kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Lemitsi lengenhla uyisebentisa ngalokuhlukahlukene hhayi kanye kanye ngingasho ngitsi utsatsa ngamunye ngamunye. Emafutsa enhlatfu uyawancibilikisa utsele endlebeni, emanti aselwandle nawo uyawatsela endlebeni. Leleminye ufutfumeta lamacembe ukhamele etindlebeni. Lomunye umutsi wetindlebe ngulona lolandzelako.
Ngekusho kwaManana (1984:52) kanye naRoberts (1990:130) lapho achaza khona kutsi sikwengwe semabalabala siyatilapha tindlebe. Mamba yena ugcizelela ngemanti aselwandle kanye nangemafutsa enhlatfu (2005). Lomutsi longenhla uwusebentisa nangabe indlebe seyikhipha bovu.
Kuyenteka uvaleke etimphumulweni kantsi uvaleka ngoba unelishashati. Lishashati ingati lecinako legcina seyenta bovu lekhatsi etimphumulweni. Lishashati lingelashwa ngalemitsi lelandzelako.
Lamacembe uyawagcoba bese utsela emanti enkomishini utsatse lomutsi uwufake endvwangwini bese unyeta lapha emantini emvakwaloko untontisela etimphumulweni. Lomutsi uyakutsimulisa kuphume lobovu kanye nelengati. Umuntfu ungamnuka ekhatsi etimphumulweni uyeva ngekunuka kutsi ngilo lishashati. Lomunye umutsi welishashati ngulona lolandzelako.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lamacembe nawo uyawagcoba bese unyeta emantini sewuntontisela etimphumulweni sewuyatsimula seliyabhubuka.
Kuyenteka emehlo avuvuke ungakhoni nekubona. Lamehlo asuke aticalekela abe nemlanga noma avuvuke ungakhoni nekubona kahle. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute etje abuyele esimeni sawo.
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguManana (1984:26), uyawagandza lamacembe bese utsatsa emanti lacandzako sewuyahlanganisa sewuyasefa sewutsela emehlweni.
Tinsumphe sifo lesimila enyameni yemuntfu.
letincane emtimbeni wemuntfu lesifo silashwa kanjena.
Ngekusho kwaThwala (2005) asekelwa nguShongwe L (2005), lapha uma litulu lidvuma utsatsa umtsanyelo uphumele ngaphandle ulindzele kubanika kwelitulu. Kungavela lombani utsanyela letinsumpe ngalomtsanyelo masinyane letinsumpe tiyanyamalala.
Lapha sitfola kutsi uma umuntfu angativa kahle umtimba wakhe ubuhlungu futsi avuke adzinwe, kuyenteka utfole kwekutsi ucindzetelwa tilwane. Ngekusho kwa Makhubela (2005) asekelwa nguMamba (2005), kudzingeka uyofenjwa kute letilwane nalabantfu lesebafa labakutfwesa bona bahambe usale uphilile. Inyanga isebentisa loku lokulandzelako.
Kuyenteka uve esiswini kubuhlungu noma sikuluma. Lokunye kuyenteka ujutjwe sisu noma sibe nemahlaba. Kufanele ukhotse lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2006) asekelwa nguDlamini J (2005), lomutsi uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa uma ulunywa sisu sikujuba noma sinemahlaba. Ungakhotsa lemitsi lelandzelako buyaphela lobuhlungu lobuvakala esiswini.
Lomutsi uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa sisu sibancono nalobuhlungu buyaphela.
Ngekusho kwaMakhubela (2006) asekelwa nguMamba (2005), uma uya emtini ukhotsa lomutsi uvikele kudliswa. Uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa.
Tinyoka tinebutsi lobungakalungi kumele ukhotse lomutsi lolandzelako.
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), tinyoka tiyakubalekela uma ukhotse wona. Lamanye enta kwekutsi tinyoka utibone kakhulu kodvwa atikulumi.
Kuyenteka utfolakale utsetjuliwe kodvwa usaphila. Intfo lebayentako bacale batsatse lesitfunti sakho kucala wena ufa nje kantsi kudzala batsatsa sitfunti sakho bayosibeka noma bayosivalela lapho bafuna khona.
Lomutsi longenhla uyawugaya ube yimphuphu bese uyawushisa ube yinsiti. Emvakwaloko sewuyawukhotsa uyabuya emtsebulweni. Lomunye umutsi lokumele wukhotse ngulona lolandzelako.
Ngekusho kwaDlamini M (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), ungakhotsa lomutsi longenhla uyawuncoba umtsebulo.
Kuyenteka uve sisu sibuhlungu kakhulu kantsi unetilondza. Tilondza tangekhatsi imvamisa tincotjwa ngulemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMgoveni (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyayomisa bese uyayishisa seyiba yinsiti. Lensiti uyayikhotsa njalo emvakwesikhashane letilondza tiyaphola.
Ngekusho kwaThwala (2005), uyageza ngawo uphindze upheke imbita unatse.
It has strong antiseptic properties and is used to clean the skin.
Ngekusho kwaPujol (2001:67), lomutsi uyageza ngawo uphindze upheke imbita unatse. Kufuneka ugandze lamagcolo abe yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Ulapha nelukhwekhwe uyageza ngawo njalo lukhwekhwe luyaphela uphindze upheke imbita unatse kute lesifo siphume lengekhatsi.
Ngekusho kwaMongo (2005), uma ucubukile ugandza lamagcolo alomsutane bese uyageza ngawo. Ubese upheka imbita sewuyanatsa lesifo sitophumela ngaphandle sonkhe.
Ngekusho kwaMkhabela (2005) asekelwa nguNtini (2005), ugandza lamacembe kanye naletitselo bese wenta imbita. Lokunye utsatsa lomutsi lowugandzile bese ugeza ngawo sewuwushikisha emtimbeni.
Ngekusho kwaSibiya M (2005), lapha uyawugandza lomutsi bese uyawubilisa. Ucupha kancane sewuyageza ngawo kucubuka kuyaphela. Lomutsi uyasebenta uma sikhumba sakho sinenkinga.
Ngekusho kwaMkhabela (2005), uma sikhumba sakho sicubuka noma sinematfutfumba kumele utfole lolubisi lwalesihlahla bese ulugcobisa noma ulushikisha lapha etilondzeni noma esikhunjeni. Kuyenteka lesikhumba sihwebheke kumele ugcobise lolubisi lwalesihlahla lesifo siyaphela.
Ngekusho kwaMamba (2004) asekelwa nguRoberts (1990:193), lapha uma sikhumba sakho sinematfutfumba kumele utsatse lejuzi uyigcobise lapho kunematfutfumba khona. Lamatfutfumba ayaphela.
Ngekusho kwaMahlalela (2004) asekelwa nguRoberts (1988:54), uma sikhumba sakho sinenkinga letsite kumele ugandze lesitselo ugeze ngaso. Lesikhumba siyantjintja sibe sikhumba lesinhle noma lesibukekako. Lomutsi ungawupheka kufanele uwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi.
Ngekusho kwaMkhabela (2005) asekelwa nguRoberts (1988:12), uma ushiswe lilanga kumele uhlafune lamacembe bese ugcobisa lamanti ebusweni lesikhumba sibuyela esimeni saso. Lomutsi ulapha naletinye tifo tesikhumba.
Ngekusho kwaMahlalela (2004), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uwasha sikhumba sibukeke kahle. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.
Ngekusho kwaMkhabela (2004), emacembe uyawahlafuna. Kuyenteka sikhumba sakho sigegebuke, sisikeke noma ube nemhuzuko. Lamacembe uyawahlafuna bese uyawashikisha lapho ugegebuke khona kanye nalapho usikeke khona. Lomutsi uyasita uma ngabe sikhumba sakho sishiswe lilanga.
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) afakazelwe nguMahlalela (2005), uma unencubulunjwane kumele upheke lamacembe noma uwagandze kucala bese uyawupheka lomutsi. Lomutsi kumele ugeze ngawo lesifo siyaphela. Lokunye kumele uwupheke bese unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni, emini nantsambama.
Ngekusho kwaThwala (2004) asekelwa nguRoberts (1990:59), lamacembe uyawagandza bese lomutsi uwufaka emantini lashisako sewuyageza ngawo. Lomutsi usita uma ngabe sikhumba sakho sinenkinga letsite. Uyawugandza lomutsi bese uwubilisa emantini. Lomutsi ugeza ngawo noma uwugcobise njengemafutsa. Lokunye kuyenteka ube nematfutfumba kumele ugeze ngalomutsi siyaphela lesifo. Kuyenteka sikhumba sakho sishe noma simosheke ugeza ngalomutsi.
Ngekusho kwaThwala (2004) asekelwa nguRoberts (1990:52), lomutsi kufanele uwugandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi usita uma unesifo lesitsite noma ematfutfumba. Uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama lesifo siyaphela.
Lesi sifo lesibamba umntfwana kanye nemuntfu lomdzala, lapha sitfola kutsi umuntfu uvelwa tilondza wonkhe lomtimba. Kuyenteka tivele etibunu noma etitfweni tangasese. Lesifo sisuke singekhatsi emtimbeni kungako kufanele utfole imbita uyinatse kute luphele nya loluhlanga. Lungaphela uma usebentisa lemitsi lelandzelako.
Ngekusho kwaMetiso (2006) asekelwa nguMavimbela S (2005), kumele uwugengedze lomutsi bese upheka imbita. Lemitsi lengenhla iyalucedza luhlanga luphele nya. Lesifo siyanwayisa kakhulu kodvwa uma unatsa lemitsi lengenhla ngekunakekela siyaphela.
Empeleni sive seMaswati singaphila kahle uma singalandzela konkhe lokuchazwe lapha ngenhla. Kumele sibuyele emuva sinatse timbita kute imitimba yetfu itocina. Imitsi yesintfu ibalulekile loku ngikusho ngoba lemitsi yesilumbi bayakhe ngato letihlahla. Lokunye belumbi lelwati lekwelapha balutfole tikwetinyanga takitsi babase bona babhala emabhuku. Uma ungabuka tincwadzi letinyenti tinetitfombe tetangoma lokukhombisa kona kutsi bebatsatsa lelwati babatfwebule titfombe kuphela.
Kubalulekile kunatsa timbita ngoba ngito letikhona kukhipha sifo noma simatima kangakanani. Emaphilisi nemijovo ayasihhuhhwata singapheli kantsi umutsi wesintfu usicedza nya. Ngiyanikhutsata sive sakitsi kutsi asidle lemitsi ngoba tihlahla ngito letivusa emasotja emtimbeni. Ngingasho ngitsi uma sewubutsa emaphepha lesifo silapheka kalula. Ngekusho kwaMakhubela lesifo silapheka kalula angaze akutsele umutsi lotsite etimpumulweni. Ngikhutsata sive kutsi asingabi nemahloni kusebentisa imitsi yesintfu. Empeleni kunga phela konkhe lokufisa kwetinkhukhu uma tiphetfwe ngumbhabhamane.
<fn>ML. Sehluko5.2011-04-05.ss.txt</fn>
Empeleni njengoba sichazile ekucaleni kutsi ngitawuhambela tinyanga, tingedla, babholofithi kanye nebantfu labadzala njengetimphunga kute ngitfole lwati lolwahlukahlukene mayelana nemitsi yesintfu. Lenginga kusho kutsi linyenti letinyanga likutfokotele kakhulu loku lengikwentako. Loku ngikusho ngoba babe Matsaba ngulomunye longikhutsate kakhulu kutsi ngichubeke ngalolucwaningo mayelana nemitsi kanye nangetifo kodvwa wabese uyasishiya emhlabeni.
Empeleni ngabese ngicela babe Guduva Mabuza, Mandlenkosi Mamba kanye na James Thwala, kutsi kutawuba ngibo lebatawucwaningisisa lolwati lwami kutsi lungilo yini. Empeleni labobabe labangehla ngibo labangisekela ngetandla totimbili ekwenteni lolucwaningo. Lokungijabulisako kutsi labobabe labangenhla baphindze bangifundzisa imitsi leminyenti nekutsi isebenta kanjani. Lokunye bebangitjela tihlahla lokumele tihlanyelwe ekhaya njengetekuvikela batsakatsi, litulu, tenhlanhla kanye naletinye letinyenti. Lokunye kutsi akusito tinyanga todvwa letiwatiko umutsi kepha nebantfu labadzala labangakatfwasi njenga Lomzwane Shongwe kunyenti langitjele kona. Timphunga letinyenti titsi tafundziswa bokhokho tihlahla kepha kulukhuni kukhombisa labanye bantfu. Lokunye bakhona bomake labangakatfwasi labakholwako kodvwa bayayati imitsi yesintfu njengeyekulapha bantfwana.
Lokunye kutsi sive sakitsi siyatati tihlahla inkinga sitisebentisa ngekufihlelana. Loku ngikusho ngoba ngititfole emakholweni immbala angitjele ngetihlahla letilaphako, abuya angikhutsata kutsi angichubeke ngalolucwaningo. Ngingasho kutsi nanoma ngiphumelele kwenta lolucwaningo kodvwa kuletinye tinyanga bengihlangana nebumatima. Labanye bebangafuni kunginiketa lwati lebanalo bafune ngikhokhe imali. Lokunye lokungente ngaphumelela kutsi bengivele ngilukhokhele imali kulabanye.
Bekulukhuni kutsi bangangitjela emanga ngoba betikhona tinyanga netingedla lebetingisita ekucwaningeni lolwati. Lokunye bengikutfola etincwadzini lebengitisebentisa labanye ngibatfole banato leto tincwadzi. Lokunye lengikutfolile kutsi labanye bayalapha kodvwa abakatfwasi kepha batsi bayaboniswa uma balele. Lokunye lengikutfolile tihlahla letiyingoti lokumele tingasetjentiswa kakhulu etimbiteni ngoba tinebutsi lobutsite, kumele uma utisebentisa utifake kancane etimbiteni. Leminye imitsi kudzingeka uyisebentise liviki emvakwaloko ungasayisebentisi.
Lengingakusho kutsi eMaswati ayatati tihlahla letilaphako ngisho netinganekwane letilusito. Singatsandza kukhutsata sive seMaswati kutsi asiyilandzele imihambo yaso. Lokunye bengiwacela kutsi lwati lanalo mayelana nemitsi yesintfu asilundlulisele kulabanye singabi nemhobholo. Lokunye ngikhutsata sive sakitsi kutsi asibhale tincwadzi letinyenti letikhuluma ngemitsi kanye netifo letahlukahlukene. Loku kwenta kwekutsi lulwimi lwakitsi lutfutfuke luye embili.
Uma singakubhala phansi loku sitabe sisite titukulwane netitukulwane. Siyatigcabha ngababeMatsaba, babeMamba kanye nalabanye. Uma singenta njengalabantfu lengicwaninge kubo ngiyetsemba Siswati singatfutfuka ngekushesha.
Lokunye kutsi sive sakitsi tihlahla asisatati ngingasho kutsi kumele kubhalwe tincwadzi letitawufakwa netitfombe tetihlahla kanye nemagama ato.
Loku ngikusho ngoba sive seMaswati siphila ngetihlahla letinye tihlanyelwe emakhaya abo tentiwa imihlobiso abati kutsi bahlanyele imitsi lelaphako. Lokunye bekungaba kuhle kutsi kufanele kufundziswe nangato emisakatweni kanye nasetikolweni. Empeleni kuhle kutsi sibe nalo lwati mayelana netihlahla kepha akusho kutsi sesitawutsatsa umsebenti wetinyanga.
Lokunye ngitsandza kunicwayisa sive seMaswati kutsi akusikuhle kufa nelwati ungalushiyi kulabanye. Ngingasho kutsi nebantfwana betinyanga, betingedla kanye nebebabholofithi abangakubukeli phansi kulapha kepha abafundze kancane kancane batosala nalelwati.
Ngitsandza kukhutsata tinyanga, tingedla kanye nebabholofithi kutsi abachubeke ngekutfutfukisa lizinga lekwelapha. Loku ngikusho ngoba ngibonile kutsi sive seMaswati siyayati imitsi inkinga linyenti alifuni kusitana nalabanye. Lokunye tinyanga atingapheli mandla nanoma batigceka kutsi umsebenti wato awubonakali. Empeleni ngiyatihlonipha ngoba tiyakhona kupholisa emanceba lametima agcine sekahlangene. Lokunye tiyakhona kuhlanganisa litsambo leliphukile libuyele esimeni salo. Loku ngikusho ngoba bodokotela kuyenteka bafake umuntfu lophukile semende lelinyawo ligcine selibola liphuma bovu. Loku ngikukhuluma ngentfo lengike ngayibona ngemehlo kutsi umuntfu aphuke sibhedlela sihluleke agcine sekelashwa tinyanga.
Ngiyetsemba nekutsi lolubhubhane lolucedza eMaswati lutawugcine selulapheka. Ngitsandza kucwayisa bodokotela balomuhla kutsi kute balaphe letifo letihluphako kufanele basebentisane netinyanga. Loku ngikusho ngoba belumbi benta lucwaningo tikwetinyanga emvakwaloko babese basebentisa lelwati lwato ekulapheni. Loku ngakubona kudokotela Hoyilandi bekasebentisana netinyanga tesintfu. Lomunye wabo bekunguMolesi Tsabetse wase Schoemansdal. Dokotela Hoyilandi bekavakasha nebelumbi kaTsabetse abute imibuto mayelana netifo bese babhala phansi. Lokungitfokotisako ngaye kutsi sigulane angasibona kutsi kufanele silashwe ngesintfu bekasitfumela kaTsabetse. Ngitsandza kucwayisa nemakholwa kutsi angadukisi sive sakitsi silahle imitsi yesintfu. Ngitsi imitsi yadalwa nguMdali kutsi siyidle futsi sitiphilise ngayo.
Letinye tinyanga betingitjela tihlahla letimbalwa titsi letinye ngitatitfola kulabanye. Lokunye lengikutfolile kutsi kunaleminye imitsi letiyatiko letingatsandzi kutsi yatiwe nguletinye tinyanga ngoba titsi kungenteka batibulale ngemitsi yato. Lokunye kutsi tinyanga atitsandzi kuhlangana ndzawonye tisile imitsi, tikhala ngekutsi atitsembani. Empeleni lengikubonako kutsi tinyanga kufanele tihlangane ndzawonye kute tisitane tikwetifo letitsite.
Lokunye lengikutfolile kutsi imitsi iyehlukana ngetindzawo kanye nangemagama akhona. Lokunye kutsi kunemagama etihlahla latayelekile kanye nemagama etihlahla ebunyanga. Empeleni lokunye lokungitfokotisile kutsi letinye tinyanga tiwutsandzile lomsebenti lengiwentako futsi tifisa kwekutsi ngichubeke ngawo ngingawuyekeli. Tinyanga letinyenti tikhala ngemabhuku kutsi kufanele abhalwe kute titfole lwati lolunyenti lokwelapha.
Bromilow, C. (2001): Problem Plant.
Chevallier, A. (2001): Encyclopedia of medical Plants. Italy : Rex Printing CO. Ltd.
Clive, B (2001): Problem Plants of South Africa.
Dlamini, G.D. (1981): Lwati LweSiswati Dictionay. Pietermaritzburg: Shuter and Shooter (Pty) Ltd.
Doke, C.M. nalabanye (2005): Zulu English Dictionary. Johannesburg: Witwatersrand University Press.
George, D. Pamplona-Roger, M.D. (2001): Encyclopedia of Foods and their healing power. Vol 2, Spain: Marpa Artes Graficas.
Hutchings, A. nalabanye (1996): Zulu Medicinal Plants. Pietermaritzburg: University of KwaZulu Natal.
Isidro, A. na Herminia, G. (2000): Encyclopedia of Health and Education for the Family. Vol 1.
Mahlalela, S.S. nalabanye. (1988): Lidlelantfongeni. Pretoria: Via Africa (Pty) Ltd.
Manana, C.J. (1968): Umongo Wolwazi.
Mervyn, G. Hordinge, M.D. (1991): Family Medical Guide. Vol 1, Vol 3, USA: Pacific Press Publishing Association.
Neil, M. Orr (MA Research Psychology UCT): Impilo Eqhakambile. Creda Communication.
Pujol (2001): Natur Africa, The herbalist hand book.
Roberts, M. (1988): Book of Herbs.
Roberts, M. (1990): Indigenous Healing Plants. Bergslei: Southern Book Publishers Ltd (Pty).
Roycroft, D.K. (1981): Concise Siswati Dictionary.
Shongwe, M. (1992): Vutsela Umlilo. Cape Town: Maskwe Miller Longman (Pty) Ltd.
Simelane, S.Z. nalabanye (1992) Silondvolota SiSwati. Cape Town: Ndaben, The Rustica Press (Pty) Ltd.
Van Wyk, B. na Gereicke, N. (2000): People's Plants. Pretoria : Briza Publication.
Venter, J.A. na Fanie (1996): Indigenous Trees. Pretoria: Briza Publications.
<fn>ML. SetfuloSelucwaningo1.2011-04-05.ss.txt</fn>
letimfisha ta JJ Ncongwane.
likhono lembhali ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.
Tindzaba letimfishane takhiwe yimigomo leminyenti lenjengalena: balingisi, luvutfondzaba, sicakacaka naleminye.
Kuphumelela kwelikhono lekubhalwa kwendzaba lemfishane.
Uma kubukwa lucwaningo lolwentiwe kutemibhalo yeSiswati, kuyabonakala kutsi luncane kabi lucwaningo lolwentiwe kudzimate kube ngunyalo ikakhulu etindzabeni letimfishane. Noko kuyatiwa kutsi Siswati akusilo lulwimi lolutfutfuke fana neSizulu neSichosa kepha loko akusho kutsi kumele kugocwe tandla kungentiwa lutfo. Emaswati asenencabhayi lenkhulu yekwenta lucwaningo kutemibhalo kute kubonwe kutsi ngabe loku losekubhaliwe lizinga lakhona likuliphi licophelo.
Kubalulekile kusho kutsi ngaphandle kwelucwaningo akukho nani lesingabona ngako kutsi siya embili nobe nje sishaya situngeletane kulala kwenja kutembhalo. Kungumsebenti webacwaningi kusita kutfutfukisa temibhalo eSiswatini. Tindzaba letimfishane tibaluleke kakhulu emibhalweni yeSiswati futsi angeke nani tihlale time ezingeni lelilodvwa. Kumele kuhlale njalo kwentiwa lucwaningo lwekukhuphula lizinga laloluhlobo lwemibhalo. Kungako-ke lomsebenti uhlose kucwaninga ngekusetjentiswa kwesizindza etindzabeni ta J.J Ncongwane kubukwe ikakhulu ekuphumeleleni kwakhe kusebentisa sizindza.
Emahemuhemu naletsi Tikhatsi Letimatima. Tinyenti letinye tincwadzi letibhalwe ngumbhali J.J Ncongwane, kepha letingenakusentjetiswa kulolucwaningo. Ngaphansi kwesibekandzaba kutawubukwa Indzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Letinye tincwadzi titawutsintfwa nakucatsaniswa.
Lapha kusentjetiswe tindlela letimbili.
yemibuto nekufundvwa kwetincwadzi.
Lapha kubutwe bantfu labanelwati loludzingekako imibuto lephatselene nelucwaningo.
Sibekandzaba ngumgogodla wendzaba. Umgogodla-ke yintfo lebalulekile ngobe nangabe umuntfu aphuke nobe alimele umgogodla akakwati kuma nekuhamba. Sinjalo nesibekandzaba ngobe indzaba yonkhe yakhelwe etukwaso.
Sibekandzaba sibaluleke kakhulu ngobe simayelana nendzaba yonkhe. Kulapho kugcama khona indzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Tehlakalo tonkhe letenteka endzabeni kumele tihambisane nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo.
Sibekandzaba ngilokwentekako endzabeni kube kuhambisana kahle nesimo sendzawo nesikhatsi. Tento, indlela lekukhulunywa ngayo nendlela lekugcokwe ngayo kumele kuvumelane nendzawo nesikhatsi.
Lapha kufundvwe tincwadzi letinyenti letimayelana nekubhalwa kwetindzaba letimfisha. Loku bekwentelwa kutsi kubonakale kutsi mbamba mbamba batsini labatiko mayelana naloluhlobo lwemibhalo. Njengobe bese kushiwo ngembili, tincwadzi lekugcilwe kuto kulolucwaningo nguleti: Emahemuhemu kanye neTikhatsi Letimatima lekutindzaba letimfishane.
Kuletincwadzi kubukwa likhono laNcongwane ekubhalweni kwetindzaba letimfisha. Kubukwa kutsi usebentise tiphi tindlela ekuveteni sibekandzaba etindzabeni takhe, kuphindvwe kubukwe kutsi sinamsebenti muni sona sibekandzaba ekuveteni ingcikitsi nesifundvo.
Sikhatsi ngetigaba taso.
Siphetfo selucwaningo netincomo.
Bhiya, O.A nalabanye 1991 : Simnandzi Siswati.
Brumfit, C.J 1983 : Teaching Literature Overseas Language-Based Approaches.
New York: Pergamon Press Ltd.
Bernard Cohen, B 1973 : Writing About Literature.
Foreman and company.
naStrachan, A 1992 : Only Study Guide for MPROSE-9.
Pretoria: University of South Africa.
Poetry and Drama. New York : Holt, Rinehart and Winston.
Khumalo, J.A.M 1976: Swazi Customary Courts.
Maxwell-Mahon, W.D 1984 : Van Schaik's Creative Writing.
Pretoria : J.
Mazibuko, F 2002 : Training Manual: Research Methods.
Mtuze, P.T 1986 : Siwisa's Short Stories.
Appraisal. Unpublished MA Dissertation.
Ncongwane, J.J 1989 : Tikhatsi Letimatima.
Van Schaik Publishers.
Ncongwane, J.J 1987 : Emahemuhemu.
Shutert & Shooter.
naSwart, J.H.A 1982 : Teaching African Literature.
Pretoria: UNISA press.
Swaziland National Publishing Co.
Colliers Encyclopedia 1973: Macmillan Educational Coperation.
<fn>ML. SibekandzabaEtindzabeniLetimfishane.2011-04-05.ss.txt</fn>
letimfisha ta JJ Ncongwane.
likhono lembhali ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.
Tindzaba letimfishane takhiwe yimigomo leminyenti lenjengalena: balingisi, luvutfondzaba, sicakacaka naleminye.
Kuphumelela kwelikhono lekubhalwa kwendzaba lemfishane.
Uma kubukwa lucwaningo lolwentiwe kutemibhalo yeSiswati, kuyabonakala kutsi luncane kabi lucwaningo lolwentiwe kudzimate kube ngunyalo ikakhulu etindzabeni letimfishane. Noko kuyatiwa kutsi Siswati akusilo lulwimi lolutfutfuke fana neSizulu neSichosa kepha loko akusho kutsi kumele kugocwe tandla kungentiwa lutfo. Emaswati asenencabhayi lenkhulu yekwenta lucwaningo kutemibhalo kute kubonwe kutsi ngabe loku losekubhaliwe lizinga lakhona likuliphi licophelo.
Kubalulekile kusho kutsi ngaphandle kwelucwaningo akukho nani lesingabona ngako kutsi siya embili nobe nje sishaya situngeletane kulala kwenja kutembhalo. Kungumsebenti webacwaningi kusita kutfutfukisa temibhalo eSiswatini. Tindzaba letimfishane tibaluleke kakhulu emibhalweni yeSiswati futsi angeke nani tihlale time ezingeni lelilodvwa. Kumele kuhlale njalo kwentiwa lucwaningo lwekukhuphula lizinga laloluhlobo lwemibhalo. Kungako-ke lomsebenti uhlose kucwaninga ngekusetjentiswa kwesizindza etindzabeni ta J.J Ncongwane kubukwe ikakhulu ekuphumeleleni kwakhe kusebentisa sizindza.
Tinyenti letinye tincwadzi letibhalwe ngumbhali J.J Ncongwane, kepha letingenakusentjetiswa kulolucwaningo.
Lapha kusentjetiswe tindlela letimbili.
yemibuto nekufundvwa kwetincwadzi.
Lapha kubutwe bantfu labanelwati loludzingekako imibuto lephatselene nelucwaningo.
Sibekandzaba ngumgogodla wendzaba. Umgogodla-ke yintfo lebalulekile ngobe nangabe umuntfu aphuke nobe alimele umgogodla akakwati kuma nekuhamba. Sinjalo nesibekandzaba ngobe indzaba yonkhe yakhelwe etukwaso.
Sibekandzaba sibaluleke kakhulu ngobe simayelana nendzaba yonkhe. Kulapho kugcama khona indzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Tehlakalo tonkhe letenteka endzabeni kumele tihambisane nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo.
Sibekandzaba ngilokwentekako endzabeni kube kuhambisana kahle nesimo sendzawo nesikhatsi. Tento, indlela lekukhulunywa ngayo nendlela lekugcokwe ngayo kumele kuvumelane nendzawo nesikhatsi.
Lapha kufundvwe tincwadzi letinyenti letimayelana nekubhalwa kwetindzaba letimfisha. Loku bekwentelwa kutsi kubonakale kutsi mbamba mbamba batsini labatiko mayelana naloluhlobo lwemibhalo. Njengobe bese kushiwo ngembili, tincwadzi lekugcilwe kuto kulolucwaningo nguleti: Emahemuhemu kanye neTikhatsi Letimatima lekutindzaba letimfishane.
Kuletincwadzi kubukwa likhono laNcongwane ekubhalweni kwetindzaba letimfisha. Kubukwa kutsi usebentise tiphi tindlela ekuveteni sibekandzaba etindzabeni takhe, kuphindvwe kubukwe kutsi sinamsebenti muni sona sibekandzaba ekuveteni ingcikitsi nesifundvo.
Itiyori ingumcondvo nobe indlela ekuchazeni intfo letsite.
A theory is simply a framework or system of ideas which serves as an explanatory base for the suppositions, hypotheses, methods so formulated that results could either be proved correct by supplimentary research, or otherwise be falsified.
The value of a theory is to ensure that we know what we are doing at any particular point, and can defend it.
Kubaluleka kwetiyori ngilokucinisekisa kutsi sati kutsi sentani ngesikhatsi lesitsite futsi sikuvikela njani loko.
Itiyori legcile kumbhali.
Lena tiyori igcizelela kakhulu ligalelo lembhali kulowo mbhalo, ivete netinhloso tembhali ngalowo mbhalo wakhe.
Itiyori legcile embhalweni.
Kuletiyori umbhalo utsatfwa njengentfo letimele lengakanciki ndzawo. Lena tiyori yadala kutsi kube khona lamanye ematiyori lamanyenti lokubalwa kuwo leyo yenhlangano yeMarashiya "Russian Formalism" lekuyinhlangano lephikisa kutsi umsebenti wetembhalo utimele.
Letiyori ibuke kakhulu umfundzi nendlela lakawemukela ngayo umbhalo.
Uma sibuka indlela layisebentisile Ncongwane kuveta sibekandzaba kubonakala asebentisa indlela lesamlandvo loku lokutsiwa pheceleti 'historical-biographical' approach.
This approach saw the literary work, if not exclusively, then for the greater part, as a reflection of the author's life and times, of the life and times of the characters.
Lendlela ibona umsebenti wetemibhalo kuyindlela yekuveta imphilo nesikhatsi sembhali nemphilo nesikhatsi sebalingisi.
A.M Sekese's Southern Sotho Play Pitso yadinonyana , (Gathering of the birds) reflects the malpractices of the feudal system in Lesotho During the last decade of the 19th century and the 1st decade of this century.
Umdlalo weSisutfu wa A.M Sekese lotsi Pitso yadinonyana (umhlangano wetinyoni) uveta indlela lembi yekuphatsa ELesotho ngasekupheleni kwelikhulu leminyaka ya 19 nasekucaleni kwelikhulu leminyaka lesikuyo.
Lendlela siyibona etindzabeni takhe Ncongwane letifana nalena letsi Kulukhuni emhlabeni. Kulendzaba Ncongwane uveta imphilo lematima lebeyi philwa bantfu labamnyama uma bayofuna umsebenti emadolobheni. Kulendzaba umuntfu lochamuka emakhaya kufute abe nemvumo yekutfolakala edolobheni. Lenye indzaba lefana nayo ngulena letsi Cabanga, Cabanga lapho sitfola Titosi Mgabhi ayindvuna lenkhulu epulazini. Kulelipulazi bekakhahlelwa ngisho nangumntfwana wemlumbi abe angenakwenta lutfo ngoba angumuntfu lomnyama.
Lenye indlela layisebentisile Ncongwane ngulena yelisikomphilo nekutiphatsa.
To the exponets of this approach the most important function of literature is to emphasise moralism and utilitarianism.
Kulabavumelana nalendlela, umsebenti lomkhulu wetemibhalo kugcizelela buntfu nekutiphatsa.
Loku siyabona etindzabeni takhe Ncongwane njengalena letsi: Indandatho. Kulendzaba Mabel Masango labebafundza ekolishi abe angumfati waMhlupheki, usonywa lijaha lelingu Victor lafundza nalo. Nobe linyenti ekolishi belicabanga kutsi boMabel naVictor bayatsandzana kodvwa Mabel akazange avume kutsandzana naVictor ngobe anebuntfu. Phela kubuntfu lokutsi umfati abe nendvodza yinye hhayi lakengca lapho.
Ncongwane uyayiveta futsi indlela yebuntfu endzabeni letsi: Gumedze Loyo. Kulendzaba Mnjawule Sibeko usontse umntfwana waDube wase uyofuna lusito enyangeni lenguGumedze kuze angatoboshwa. Kunekutsi Gumedze atsatse imali yaSibeko wavele wamlutsa, wabita emaphoyisa waboshwa Sibeko ngalesento sakhe lesibi. Umuntfu akasiso silwane kutsi angabulawa nje kungabi ndzaba yalutfo, kantsi kwatona tilwane labo lababukene nekuphatseka kahle kwato bayawalwela emalungelo ato.
Sibekandzaba, indzawo, sikhatsi nesimonhlalo.
Sibekandzaba siphatselene nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Indzaba yonkhe yakhelwe kuso sibekandzaba. Lokwentekako kumele kuhambisane nendzawo lokwenteka kuyo, sikhatsi lokwenteka ngaso nesimo senhlalo yebantfu labaphila kuleso sikhatsi nakuleyo ndzawo. Indzawo ingaveta emasiko, kugcoka, kukhuluma, inkholo nalokunye.
This is the physical background against which the story takes place. The story can unfold against an idyllic background that is where mountains, Rivers, Trees, etc are mentioned. The story can also be set on an island, on a ship in the desert or in a city.
Tintsaba, imifula, tihlahla, nalokunye.
emkhunjini elugwadvule nobe edolobheni.
Ngekusho kwaMsimango (1986:87) Sibekandzaba sibalulekile kakhulu endzabeni njengoba indzaba yonkhe yakhelwe kuso.
Setting is one of the most important aspects of a narrative. Its importance lies not only in the fact that it gives us the locale, time and social circumstances of the narrative but also because of its relevance to the other aspects of the narrative, especially style, characterisation, theme and plot.
Sibekandzaba ngulenye yetincenye letibalulekile tetindzaba letibhalwako. Kubaluleka kwaso akuyi ngalokutsi Sivetela indzawo, Sikhatsi neSimonhlalo kuphela kodvwa sibalulekile nakuletinye tinhlangotsi tetindzaba letibhalwako, Kakhulu nje indlela yekubhala, Balingisi, Indzikimba nekuhleleka kwetigameko.
The setting of a narrative or dramatic work is the general locale and the historical time in which its action occurs; The setting of an episode or scene within a work is the particular physical location in which it takes place.
Sibekandzaba sendzaba lebhalwako noma semdlalo senteka endzaweni nasesikhatsini lesihambisana naso; Kuhleleka kwesicephu noma sigcawu endzabeni kuya ngaleyo ndzawo lekwenteka kuyo.
Sibekandzaba sihlolisisa ngendzaba lapho indzaba yenteka khona nekutsi yenteka nini. Sibuye sibeke ebaleni simo jikelele sendzawo, sikhatsi nekuchubeka kwaso, kanye nesimo saloko lokwentekako endzabeni letekwako. Tonke letimo tibalulekile endzabeni ngoba tigcamisa bunjalo bebalingisi, tite tiphumelelise nengcikitsi.
Indzawo ibalulekile kakhulu endzabeni ngoba ngilapho kwenteka khona tintfo. Tigameko atenteki nje ngesikhatsi lesitsite, kodvwa tenteka endzaweni letsite.
The space in a literary work stands in a certain relation to the events, characters and time. Declaration of love, e.g., often takes place in the moonlight on a balcony while ghost are often associated with ruins.
Indzawo emsebentini wembhalo iba nebudlelwane netigameko, balingisi netikhatsi. Sibonelo salokukhombisa lutsandvo kuba lapho kukhanya khona inyeti kantsi tipoko tihambisana nekwehluleka.
Indzawo levetwe kahle yenta kutsi loyifundzako ayilandzele kalula leyo ndzaba. Uma indzaba ikhuluma ngendzawo yasemakhaya, lofundzako uvele atibonele ngemehlo engcondvo luhlobo lwebantfu loluphila kuleyondzawo. Iyasita-ke indzawo ekuchazeni luhlobo lwendzaba nobe lwembhalo. Etindzabeni letimfishane indzawo isheshe yetfulwe futsi ikholweke.
Umbhali usuke ayibhale kahle indzaba yakhe uma itakwenteka ngesikhatsi sinye. Kuyenteka kutsi kube sehlobo, ebusika, emini, ebusuku, njalonjalo.
Time in general maybe viewed in three respects order duration and frequencyStatement about order would answer the question 'When' in terms like: first, second, last, before, after, etc. Statements about duration, would answer the question ' how long' in terms like an hour, a year long, short, from X till Y, etc. Statements about frequency would answer the question 'how often' in terms like: X times a minute, a month, a page?
(Sikhatsi singabukwa nhlangotsi letintsatfu. Kuhleleka, budze nekwenteka. Kuhleleka kwesikhatsi kungaphendula umbuto lotsi nini Njengekutsi, kwekucala, kwesibili, kwekugcina, ngembi, ngemuva, njalonjalo. Budze besikhatsi buphendula umbuto lotsi kanganani njengekutsi li-awa, ngumnyaka lomudze, mfisha kusukela ku X kuya ku-Y, njalonjalo. Lokuphatselene nekwenteka kutsi kwenteka kanjani Njengekutsi kangaka ngemzuzu, inyanga, likhasi)?
Ngalesinye sikhatsi tigameko atilandzelani njengoba tenteka empilweni cobo lwayo. Kuyenteka kucalwe ngesigameko sekugcina bese kugcinwa ngesekucala. Lapha kusuke kukhomba kutsi tigameko atikabaluleki, lokubalulekile kugcamisa imphilo yangekhatsi yemlingisi. Sikhatsi endzabeni akusiso leso semphilo mbamba, kodvwa sekwakha indzaba. Sisita ekutseni ingcikitsi yeyame esikhatsini lesitsite.
Simosenhlalo sisikhombisa kutsi itsini ingcikitsi yendzaba futsi kufanele sikholeke. Simo selitulu ebusika singamela lusizi netinhlupheko. Kusibekela kwemafu kungasho futsi simo selusizi emndenini lotsite noma esiveni.
Kusetjentiswa kwendzawo yasemakhaya endzabeni kungakhombisa kutfokomala, lutsandvo lwebatali, budlelwane, inhlonipho nebuntfu. Lidolobha lona lingakhombisa simonhlalo lesishakutelako nebuphitsiphitsi bemphilo yanamuhla.
Simonhlalo sichaza neluvo lwemlingisi ngekhatsi kuye. Singasho kutsi siyindlela yekuchaza balingisi. Etindzabeni letimfisha , simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambawa nalacondzile kutsi sivakale kahle.
Uma umlobi afuna kucoca ngemlingiswa lominta emfuleni, kumele umfula awuchaze ngendlela yekutsi umfundzi atibone tingoti talomfula.
This aspect of the setting involves the society's way of life at the time and place in which the story takes place. It embraces the society's customs and traditions as well as their beliefs.
Simonhlalo sifaka ekhatsi indlela yekuphila yalowo mango ngesikhatsi nendzawo lapho kwenteka khona leyo ndzaba. Ifaka ekhatsi emasiko nemihambo kanjalo nenkolelo yalowo mango.
Tindzaba letimfishane tindzaba letindzala kakhulu. Leti tindzaba lebetikhona nasendvulo.
LiBhayibheli, lokuLitestamende lelidzala nalelisha lakhiwe tindzaba letimfisha letikhetsekile tasendvulo. Letinye tindzaba letingalibaleki eBhayibhelini nguleti, "Davide na Goliyadi", "Indzaba yaJobe", "indzaba yaEsteri", "Tintfombi letilishumi" nalena letsi "Indvodzana leyalahleka".
Indzaba lemfishane yindzaba legcogcekile. Umbhali wendzaba lemfisha akaloku agega kuhle kwelilanga lasebusika kodvwa uvele ahlale endzabeni.
Eminyakeni leyengcile betiyindlala kakhulu tindzaba letimfisha letibhalwe ngelulwimi lweSiswati. Noko kuya ngekubancono kulesikhatsi ngoba setiya ngekuba khona letincwadzi.
Ngekusho kwa Bhiya (1991) incwadzi yekucala yetindzaba letimfisha teSiswati yaphuma nga 1986 letsi Kuhamba Kubona lebhalwe ngu Mahlalela S.S.M. Lenancwadzi yatsi kuhlalahlala etikolweni letiphakeme ngenca yekweswelakala kwetindzaba letimfisha. Lencwadzi ibhalwa nje sekudlule iminyaka lengalinganiselwa eminyakeni lengemashumi lamane kuye kulasihlanu ngemuva kweSiXhosa neSiZulu. Ngemyaka wa 1935 Bennie W. wabhala incwadzi letsi 'Imibengo' kantsi Made E.H yena wabhala yeSizulu ngemnyaka wa 1940 letsi 'Ubuwula Bexoxo'.
Babekhona-ke babhali labafana nabo Ncongwane J.J, Khanyile B.S, Magagula M.S, Malindzisa G.A nalabanye labatse nebabona kutsi lulwimi lweSiswati lusalela emuva basukuma babhala.
E.T Mthembu na D.B.
S.J Ncongwane naM.J.
Lokuphawulekako lapha kutsi noma babhali beSiSwati bachamuke muva noko ligalelo labo liyabonakala. Babhalinchanti labafana naNcongwane J.J baniketa labanye inselelo ngekutimisela kwabo ekubhaleni nasekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati. Singasho singangabati kutsi waNcongwane uyibekile indvuku ebandla.
Jabulani Johan Ncongwane wefika emhlabeni, efikela lapha epulazini kaMagwamazi esifundzeni saseGalina tinge-30 enyangeni yeNyoni nge-1961. Wakhulela esifundzeni sakhona eGalina lapho elusa khona tinkhomo takubo kwesikhashana ngembi kwekutsi acale sikolo.
J. J. wacala kungena sikolo ngemyaka wa-1971 lapha eZithandani Bantu School eBadplaas. Njengaloku lesikolo sasigcina ebangeni lesine, kwadzingeka kutsi nakacedza lelo banga, uyise wamtfumela eBhabutini, esikolweni saseMoodies ngemnyaka wa-1977. J.J Ncongwane ungulomunye webafundzi bekucala kufundziswa tonkhe tifundvo ngelulwimi lweSingisi, emva kwetibhelu temnyaka wa-1976. Nakhona eMoodies wafundza iminyaka lemibili kwadzingeka kutsi achubekele embili eKulindeni eKromdraai ngemyaka wa-1981. Wafundza eKulindeni waze waphotfula incwadzi yelishumi ngemyaka wa-1982. Inshisekelo yekubhala yacala lapho noko bekabhala ngeSizulu kepha kute umsebenti lawubhala ngeSizulu lowaphumelela. Emabhuku lamfaka umdlandla wekubhala ngemabhuku abo Msimang C.T, Ntuli D.B.Z kanye nabo Charles Dickens.
Emva kwekuphotfula incwadzi yamateleka waya ekolishi lemfundvo lephakeme eMgwenya lapho afundzela khona ticu tebuthishela (STD).. Likhono lakhe lekubhala lagcama kakhulu ngesikatsi asesekolishi afundzela buthishela. Bekabhala tinkondlo netindzaba letimfishane.
Nakacedza ekolishi wacala kufundzisa lapha esikolweni eHlabangemehlo eNhlazatje ngemnyaka wa 1986. Ngalowo mnyaka wakhipha libhuku letinkondlo lalibhala alihlanganyela nemnakabo Ncongwane S.J lelisihloko lesitsi: Kuyophela Situnge. Njengemuntfu loyitsandzako imfundvo, wachubeka afundza ngelikhandlela enyunivesi yase-UNISA waze watfweswa ticu te B A. Wangagcini lapho wachubeka wafundza enyuvesi yasePitoli lapho azuza khona ticu te BA(Hons). Ngemnyaka wa 2004 wabhalilsela ticu te M.A neNyunivesi yaKazulu.
Ekusebenteni kwakhe esikolweni eHlabangemehlo ube yi-HOD yetifundvo tesayensi, waba lisekela lemphatsisikolo kwaze kwaba sekushiyeni kwakhe ngemnyaka wa-2003. Washiya phasi ekufundziseni wayokuba ngumhleli lomkhulu(Editor-in-chief) wesikhungo savelonke sekubhalwa kwenshokutsi yemagama eSiSwati (National Lexicography Unit). Lesikhungo silapha elichakeleni lenyunivesi yebuchwepheshe iTshwane Universiy of Technology lelilapha eNasipoti.
Nakusungulwa emabhodi etilwimi avelonkhe (National Language Boards), naye Ncongwane wakhetfwa kutsi asebente ebhodini yelulwimi lelitfutfukisa lulwimi lweSiSwati.
Kwanyalo ulilunga lenhlangano yebabhali leyatiwa ngekutsi Umhlahlandlela aphindze futsi abe ngumabhalane wayo. Ulilunga futsi lenhlangano yetichazamagama, tinshokutsi iAfrilex.
Leminye imisebenti yaNcongwane seyike yacokelwa kutsi ifundvwe etikolweni nasemanyunivesi.
Ngemnyaka wa-2003 wacala kubhala sichazamagama kumbe inshokutsi yemagama eSiSwati. Lona ngumsebenti lacale kuwenta emva kwekubeka phansi emajoka ebuthisheleni. Noko utsi angeke aze akuyekele kubhala ngelulwimi lweSiSwati ngobe nasibuta ngencwadzi layibhalako njenganyalo, usitjele kutsi uphishekile ufunana netindlela tekubhala umdlalo wamabonakudze wesiSwati. Macondzana netingucuko kutepolitiki, utsi J J tibe nemtselela lomubi ekutfutfukeni kwetilwimi teMdzabu. Kusukela ngemnyaka wa-1994, tinkampani letinyenti letishicilela emabhuku tawa futsi tikutjela kutsi tite imali yekushicilela emabhuku labhalwe ngelulwimi lweMdzabu. Ngekubona kwakhe, esikhundleni sekutsi sigubhe iminyaka lelishumi yenkhululeko, tsine babhali betilwimi teMdzabu kumele sigubhe iminyaka lelishumi yekufa kwetilwimi tetfu.
Lapha kuvetwe tinhloso, umkhawulo, tindlela, kuchazwa kwemagama, kutfutfuka kwetindzaba letimfisha teSiswati kanye nemlandvo ngemphilo yembhali.
Lapha kubukwe indzawo yasemaphandleni, indzawo yasemadolobheni, indzawo levetwe esingenisweni, indzawo lesuselwa enhloko nendzawo levetwe esihlokweni.
Lapha kuphawulwe ngetikhatsi temnyaka, tikhatsi telusuku nemalanga eliviki.
Siphetfo selucwaningo netincomo.
Ekuphetseni lesehluko ngitsandza kuveta kutsi tindzaba letimfisha tativele tikhona eSiswatini kuphela nje kutsi bekungekho umuntfu locabanga kutibhala phansi. Ngekusukumela etulu kwebantfu labafana naboNcongwane namuhla Emaswati sekayatigcabha ngelulwimi lwawo loselutfutfukile.
Imphilo lephilwako yenteka endzaweni letsite futsi lekholwekako. Kufanelekile kutsi umuntfu lofundza indzaba ati kutsi indzaba leyo layifundzako yenteka kuyiphi indzawo futsi leyo ndzawo iyindzawo lekholwekako kutsi indzaba ingenteka kuyo.
The short story as a literary genre is intended for adults and, therefore, must (of necessity) be related to actual and real-life situations: The characters around whom the short story is constructed, are people like ourselves.
Indzaba lemfisha njengendzaba lebhalwako icondzene nebantfu labakhulile ngakoke ifanele iphatselane nemphilo lesiyiphilako.
Kubalulekile kutsi umbhali nanoma ayati kahle indzawo layikhetsele kwenteka kwendzaba yakhe, akhetse kuphela loko lakubona kufanele kuhambisana nendzaba yakhe.
As a very nature of the short story is restricted the development of the plot and the reaching of a climax is very rapid. This necessitates the elimination of everything that is of minor importance to the course of narration.
Indzaba lemfisha ngekwemgomo wayo iyindzaba lecocekile. Konkhe kwayo kwenteka masinyane.
Loku kwenta kutsi tonkhe tintfo letingakabaluleki tishiywe ngaphandle uma ibhalwa.
Etindzabeni letimfisha indzawo kufanele kube yindzawo lecocekile. Kulesahluko kutawubukwa indlela waNcongwane layivete ngayo indzawo etindzabeni takhe. Tindzawo letitawubukwa nguleti: Indzawo yasemakhaya, indzawo yasemadolobheni, indzawo lesuselwa enhloko, indzawo levetwe esihlokweni nendzawo levetwe esingenisweni.
Indzawo yasemakhaya singatsi yindzawo lapho kusadliwa khona ngaloludzala. Imphilo lephilwa khona akusiyo lena leshakutelako. Lite-ke namuhla nobe umoya wasemadolobheni sewungenile kodvwa inhlasana isalotita lekhombisa kona kutsi kusemakhaya lapha. Bantfu basemakhaya bayalima kantsi futsi bafuyile.
Ncongwane usivetela kahle indzawo yasemakhaya encwadzini yakhe letsi: Emahemuhemu nalena letsi Tikhatsi Letimatima.
Ngaphasi kwentsaba uMkhingoma, kunemuti wesiSwati lomkhulu. Kunetindlu letimbili letifulelwe ngemathayela, letinye-ke bogucasithandaze. Ngentansana kwawo kukhona tibaya letimbili. Kukhona setinkhomo kanye nesetimbuti. Lona ngumuti waGubevu Mlotjwa. Ngesheya kwemfula uMkhomazana kukhona emasimu emmbila kanye newemantongomane.
Lapha Ncongwane ukhombise lutsandvo labanalo bantfu ngemfuyo yabo kanye nendlela labakhonte ngayo tekulima. Kusemakhaya lapho kusalinywa khona ummbila nemantongomane. Imiti yebanumzane iba nemihhalo yemasimu kute indlala ingangeni ekhaya. Phela kubantfu bendlu lemnyama indvodza ibayindvodza ngemfuyo lenayo. Imfuyo yenta kutsi umuntfu ahlonipheke. Indvodza lefuyile noma ikhuluma ebandla iyalalelwa kantsi lengenalutfo iyadzeleleka. Labatatiko batsi ebandla uye uve labanye sebatsi: "hlala phasi wena kukhulume emadvodza," uma ngabe lowo lokhulumako kungumumntfu longenasibaya.
Bogucasithandaze tindlu tesintfu lekutsi uma kungenwa kuto kugucwe ngobe iminyango yakhona imifishane. Kungako letindlu tibitwa ngabogucasithandaze. Tindlu letinjengaleti utibona emakhaya lapho kusagcinwa khona kakhulu emasiko nemagugu esintfu. Kulesicashunwa lesingenhla Ncongwane ukuvete ngalokusobala kutsi yindzawo yasemakhaya lena ngekusivetela imphilo lephilwa khona emakhaya.
Emafusini phela bekuyindzawo nje yase makhaya, kwakhe nje imiti lapha nalaphaya. Lendlela lena-nje labeme kuyo boDzeliwe naSulumlomo, ngulehamba timoto tabomnumzane labakhe eMafusini.
Lapha sitjelwa ngalokucacile kutsi kusemakhaya lapha. Kutsiwa lemiti yakhona beyilapha nalaphaya. Imiti yasemakhaya yakheke kanjalo nobe nje namuhla tindzawo letinyenti tasemakhaya setisondzelene ngenca yekuhleliswa kwebantfu. Loku kwenta kubelula uma bantfu sebafakelwa tinsita letinjengemanti nagezi.
Sibuye sibone kutsi Sulumlomo watsi nekabona imoto wabhaca emeneni, phela imeno ivamisile emakhaya kantsi akusilula kutsi utfole umeno edolobheni. Ngemehlo engcondvo sivele siyibone lendzawo lakuyo Sulumlomo kutsi yindzawo yasemakhaya ngenca yemeno lenawo. Lokubhaca kwakhe kukhombisa inhlonipho lanayo ngobe angafuni kutsi uyise ambone eme emgwaceni kantsi kunemsebenti langakawenti ekhaya.
Bantfu labanyenti basemakhaya basenayo inhlonipho futsi isafundziswa nakubantfwana. Bantfwana bafundza lokunyenti ngekukubona kwenteka. Uma umdzala-ke uyafundzisa nangetento.
Kutsite kusenjalo wabona kuvuleka umnyango wasekhishini kuphuma umuntfu aphetse indishi lenkhulu: "Lokuncono angibhace emuva kwanati tihlahla anganakungibona". Watsi angakateleli lutfo Sulumlomo weva nje ngemanti asamtsela. Amtsela emanti langcolile lanemakeleva ematabhane kanye nemaphalishi.
Indzawo yasemakhaya ayinawo emasinki ekugezela titja lapho emanti ehla khona ngemaphayiphi bese kutsi tibi tilahlwe emigconyeni yato. Lapha kulendzatjana kuyabonakala kutsi kusemakhaya ngoba lowo lochitsa lamanti uwachitsa nje ebaleni kube anjalo futsi anetibi lebetingalahlwa emgconyeni uma ngabe bekuyindzawo yasemadolobheni. Kona nje lokutsi Sulumlomo abhace etihlahleni teheshi kukhomba kutsi lendzawo yindzawo lebeyingenawo gezi, lekubhaceka kalula kuyo. Namuhla-ke tintfo setiya ngekuba ncono ngoba nato tindzawo tasemakhaya seticale kukhanyisa bogezi lokukhomba intfutfuko lenkhulu etindzaweni letinyenti.
Kubhaca kwaSulumlomo kukhombisa inhlonipho lebasenayo bantfu basemakhaya. Uganiwe kulomuti Sulumlomo kodvwa angeke-nje amane angene afike abite singani sakhe ahambe naso. Bekunjalo-ke etikhatsini letisembili, bantfu labasha bebahlonipha. Bekungelula kutsi utfole umfana nentfombatane bagonene nje emgwaceni embi kwebantfu labadzala.
Namuhla sengatsi seyicala kulahleka lenhlonipho ngoba sewukhandza kugonenwe nje emigwaceni nawe umdzala uze udliwe tinhloni. Kuye kube kubi kakhulu-ke uma ubakhandza banjalo bafake nenyunifomu yesikolo. Emakhaya kulindvwe kutsi bantfwana bayabuya kantsi bona basaticeketsela tindzaba tabo emigwaceni.
Kuyo futsi incwadzi yaNcongwane Emahemuhemu sitfola indzatjana letsi: Sengibuyela Ekhaya.
Phela lelijaha lelinguMashica belingesabi kweba sibaya sonkhe semnumzane, atishishimbise tinkhomo emini kalobha ayotidlisa indali. Bekungumkhuba wakhe vele kweba tinkhomo tebantfu.
Lapha Ncongwane uyayiveta kahle futsi indzawo yasemakhaya ngemfuyo yetinkhomo. Kulesicashunwa sitfola lijaha lelinguMashica leleba tinkhomo tebantfu liyotitsengisa. Kutsiwa bantfu bebahlalela eluvalweni basaba kwebelwa imfuyo yabo. Phela emakhaya imfuyo yintfo lenkhulu. Imfuyo ilibhange lesitfu. Usuke umbulele kumbulala umuntfu uma umebele tinkhomo takhe. Ligama lakhe nje lolowebako lekutsiwa nguMashica liyatisho kutsi ngumuntfu wasemakhaya.
Phela imvamisa emakhaya ngiko lapho sitfola emagama esintfu asasetjentiswa kakhulu khona. Bantfu labatibona baphucukile basemadolobheni abawatsandzisisi kahle lamagama lasintfu kakhulu. Ncono nakasintfu mane kube bo Sipho, Thulani, Themba nalamanye lafana nawo hhayi boMashica, Fakesakeni, Bhodlemswaneni nalamanye lafana nawo.
Emashica ngemovovo lakhanywa uma kuhlutwa tjwala besintfu. Tjwala besintfu yintfo letfolakala kalula emakhaya. Ingani vele bona abubiti kakhulu. Kungenteka-ke kutsi unina bekatsandza emashica ngesikhatsi atetfwele lona lelijaha kuze kutsiwe nguMashica nje. Bantfu phela bavamisile kwetsa emagama ebantfwana ngetento noma tehlo letitsite letenteke esikhatsini sekutalwa kwalowo lowetsiwako.
Kwetayelekile futsi emakhaya kutsi tinkhomo titihlalele esigangeni tingabuyi ekhaya. Labatelusako baze batilandze ngelilanga lelendvulela lekuyotidibhisa edibhini lapho hulumende asita khona ngekunciphisa emakhatane lekabanga tifo etinkhomeni. Lokutiyekela esigangeni kweta kube lula kubantfu labafana naMashica kutsi batintjontje.
Encwadzini yakhe Ncongwane letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola lapho asivetela khona indzawo yasemakhaya endzabeni letsi: Caphela Lulwimi Lwakho.
"Babe ngibone umhlolo lamuhla entsambama kusihlwa nangiyokukha emanti emtfonjeni".
Umtfombo yindzawo legujiwe lapho kunyelela khona emanti laphuma phansi. Lawa kuba ngemanti lahlantekile, lapholile nalamnandzi. Akapheli kalula emanti asemtfonjeni. Kusemakhaya-ke lapho usatfola khona bantfu bahamba bayokukha emanti emtfonjeni. Ingani etindzaweni tasemadolobheni emanti akhiwa etimpompini. Sekucalile kukhanya nakuto letinye tindzawo tasemakhaya ngoba sewuyatitfola nakhona timpompi temanti.
Lendzawo levetwe lapha ikhombisa bulukhuni bemphilo yasemakhaya ikakhulu kumuntfu longakayitayeli. Emanti akhiwa ekuseni lokwa noma entsambama. Kuyenteka kutsi lawo manti lakhiwa ngemnyama atfolakale bawangcolisile labanye labanemona. Labanye uye uve kutsi baya bayohlantela khona kuze babe nenhlanhla ikakhulu labadvuna labavame kungabi nenhlanhla yekuganwa.
Labo labatsandza kakhulu kukhuluma tindzaba, ubatfola bahleti emtfonjeni ngoba ngiko lapho baticeketsa khona. Labanye uva sekutsiwa bebashayana khona lena emtfonjeni kubangwa tona tindzaba.
Ngalelinye lilanga LaMasina nemyeni wakhe Siphundvu baphelelwa yimphuphu. Imphuphu bebangayitsengi etitolo talapha esabelweni kodvwa bebatsatsa ligogogo lemmbila bayoyigayisa esigayweni kaMbokodvo, kwadzingeka kutsi kuhambe yena laMasina. Wahamba-ke LaMasina ibhasi wayigibela ekhatsi esabelweni iNkhulungwane.
Lapha sibona ngalokucacile kutsi LaMasina nendvodza yakhe Siphundvu bebahlala esabelweni iNkhulungwane. Sabelo yindzawo yasemakhaya lapho kusabusa khona buholi bendzabuko. Simtfola lapha laMasina atsatsa ligogogo lemmbila ayogayisa lommbila asigayweni.
Bantfu basemakhaya bayalima batfole ummbila. Labanye bayawugandza emakhovini. Uma ummbila ugandvwe ekhovini uyaphephetfwa ngeluhlelo kukhishwe umhhungu kusale ummbila. Ngenca yemphucuko, linyenti selitsi lingavuna ummbila bese liwuyisa esigayweni kute uyogaywa kutfolakale imphuphu. Letinye tigayo tigaya konkhe tihlanganise imphuphu nemhhungu kantsi leti letinkhulu tiyakwati kuhlukanisa umhhungu nemphuphu.
Bantfu basemakhaya bayatigcabha ngemvelaphi yabo, abanamahloni ngebuve babo. LaMasina uvetwa agibela ibhasi neligogogo lemmbila aya nalo esigayweni. Akumenti abe nemahloni loku LaMasina ngoba ummbila lekayowugayisa kudla kwakhe lekumele adle kona.
Wathandaza-ke laMasina inhloko asayifake ematsangeni adzindza sililo. Bekalindzele kutsi inkemba ayive ikhala entsanyeni nome kunini. Dvukudvuku weva imoto ima waphakamisa inhloko. Esikhundleni sekutsi abone lihlatsi lelimnyama wabona sicheme semuti. Lowo-ke bekungumuti wendvuna yesigodzi lephetse kulowo mango, Manyeva Magagula. LaMasina bammangalela endvuneni ngekuhlambalata ligama lemuntfu. "Wena make ubuye kusasa ekuseni nenkhomo yekugeza Mbeshe ngekumbita ngelijabhane angasilo," kusho Manyeva.
Lapha Ncongwane usivetela indlela lekuphilwa ngayo emakhaya ngaphansi kwemakhosi netindvuna. Kulendzaba Mbeshe umangalele laMasina endvuneni ngekutsi amhlambalate atsi ujuba tinhloko abe asho intfo lengekho. Emakhosini-ke uma umuntfu akonile uyammangalela, uma atfolakele anelicala uyahlawuliswa, imvamisa kuhlawulwa ngetinkhomo.
Umfati wasemakhaya uma atfweswe licala, lelocala lakhe kusobala kutsi lisuke lilendvodza yakhe. Ingani phela umfati akanasibaya, sibaya sendvodza. Labadzala batsi licala lembula ingubo lingene, nakuyo lendzaba yaLaMasina kuyasho kutsi Siphundvu besekumele alitfwale licala lemfati wakhe lite bekamkhuta njalo ngalokutsandza kukhuluma tindzaba langanasiciniseko nato.
Umuti wenkhosi noma wendvuna awubutwa uwubona ngebukhulu bawo. Nawo-ke lona walendvuna yaka Magagula kutsiwa bekusicheme semuti lokusho kutsi bekungumuti lomkhulu. Ebudvuneni kubekwa indvodza lehlakaniphile, lekwatiko kukhuluma futsi lehlonishwako emangweni. Ababekwa bondlunganye labangabonakali kutsi batikhulu ngakuphi nje. Indvodza kubayindvodza ngemuti wayo nangemfuyo yayo. Indvodza lenjalo iba nesibindzi sekukhuluma emkhatsini webantfu ingabi naluvalo.
Lapha esabelweni bantfu netakhamuti takhona bebatilimela tivandze tabo. Labanye bebatilimela imihhalo yemasimu.
Imihhalo phela ngemasimu lamakhulu labanti. Kulendzaba sitfola indvodza lenguMagilogilo lekutsiwa ilime umhhalo wensimu. Bantfu basemakhaya bakukhontile kulima. Lena yindlela yabo yekutiphilisa ngoba phela imisebenti iyimvelakancane emakhaya.
Lapha Magilogilo uvela anemhhalo wensimu nje kuze kubonakale kahle kutsi akayisebenti yedvwa lensimu kodvwa bakhona labamlekelelako. Kulendzaba kutsiwa abesebentisa imikhovu. Bantfu basemakhaya phela basakholelwa kakhulu ebutsakatsini. Uye uve ngisho bantfwana labancane bakhuluma ngebutsakatsi utibonele nawe kutsi bentiwa yindzawo nendlela labakhuliseke ngayo.
Kuvamisile-ke emakhaya kutsi uve sekutsiwa bakhona labanukene ngako-ke kumele kuyiwe emkhayeni kuze kutfolakale umtsakatsi lokunguye lotsakatsako. Bukhosi bukhipha emancusa layobuka konkhe lokwentekako bese abuya atokwetfulela inkhosi noma indvuna leyo lebavumele kutsi baye emkhayeni.
Lamuhla tinkhomo tilandvwe nguNgula. Watsi nakabuya umfana, uyise lomncane wabe asashayisile emsebentini aseme asibayeni banaMkhatjwa. Watibuka tinkhomo temnakabo Masotja tita laphaya tingumhlambi.
Njengoba sibona kukhona sibaya sentinkhomo kulendzaba, kuvele kusikhanyele kutsi yindzawo yasemakhaya. Masotja ume esibayeni ubuka tinkhomo temnakabo. Kusemakhaya lapho ungatfola khona belusendvo banakekela imfuyo yemnakabo longasekho. Emadolobheni phela inkhomo yimali, sibaya sakhona libhange. Umfati utibonela yena imali yakhe uma indvodza yakhe seyifile akadzingi muntfu welusendvo kutombonisa kutsi wenta njani ngayo.
"Ucinisile babe ngumona lona. Babona ngobe utifuyele awuhlushwa lutfo." Kusho LaMkhonta aguce ngemadvolo embi kwemyeni wakhe.
Njengobe bekumenyetelwe kutsi imfuyo incishiswe, Mlotjwa njengemuntfu wasemakhaya bekangakutfokoteli loko. Bekakubona kuyintfo letakwenta bantfu bambukele phasi. Indvodza yasemakhaya itibona ihloniphekile ngekuba nemfuyo lenyenti. LaMkhonta yena kutsiwa ugucile embi kwemyeni wakhe. Kuguca kukhombisa kumhlonipha nekumtfobela lowo losuke uguce embi kwakhe. Loku-ke yintfo leyenteka kakhulu emakhaya.
Kunemehluko lomkhulu emkhatsini wamake wasemakhaya newasedolobheni. Bomake basemakhaya imvamisa yabo basagcwele kakhulu buntfu nenhlonipho, kantsi ngalesinye sikhatsi kwentiwa nangiko kutsi emadvodza asemakhaya atibona abaluleke kakhulu kunebafati bese adzinga leyonhlonipho ngenkhani.
Bakhona bafati lebangawahloniphi emadvodza abo kodvwa bayawesaba. Umfati lonjalo uma angeke agucele indvodza yakhe angahle ashaywe nome kambe atfunyelwe kubo kutsi ayoyalwa.
Kuyo lendzaba LaMkhonta akayitsandzisisi indzaba yekutsi imoto lefuna kutsengwa nguMlotjwa ayitsenge kumuntfu nje wasesabelweni. Uze uyakuveta kutsi bantfu basetabelweni abakatsembeki. Kodvwa ngoba Mlotjwa yindvodza uyachubeka nekuyitsenga leyomoto kuDlangamane.
Lapha sivetelwa kutsi kunemehluko lomkhulu emkhatsini wendvodza nemfati etindzaweni lapho indvodza iyinhloko khona ngekwemandla nekwemagunya.
Lokutsi Mlotjwa ayitsenge imoto layifunako yena noma umkakhe ambonisa ngengoti lengahle ibe khona ekutsengweni kwayo, ngiko kutsi yena yindvodza unemandla nemagunya langetulu kunemkakhe. Akaboni kutsi yini lengamvimbela kutsi atsenge imoto lefunwa nguye ngoba ukwenta loku ngemali yakhe akwentela likhaya lakhe. Umfati phela ucishe alingane nebantfwana. Ncongwane uyasivetela-ke lapha kulendzaba imphilo lephilwa bantfu basemakhaya.
Indzawo yasemadolobheni yindzawo lenebantfu labatsandza tintfo letisezingeni lelisetulu. Loku kubangwa nakutsi bantfu bakhona linyenti labo liya sebenta. Bantfu basemadolobheni ubabona ngisho nangendlela lebagcoka ngayo kutsi ngebantfu balemphilo nesikhatsi sanamuhla. Kungenteka kutsi umuntfu wasedolobheni angasati ngisho nesibongo samakhelwane wakhe ngoba ngulowo nalowo uvuka ajakele lapho atisebentela khona, kute sikhatsi salomunye umuntfu.
Lamuhla ngu Mgcibelo emini nenyanga iphelile. Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina. Kukhona labamhlophe nalabamnyama. Kukhona labagodle timphahla letiphutselwe ngemapheshana, kukhona nalabagace tikhwanyana letincane tekufaka imali nalokunye nje.
Kulendzatjana Ncongwane ukubeka ngalokugcwele kutsi lapha kusedolobheni eGalina. Uma kuphela inyanga phela kuyaphitsitela edolobheni. Bantfu ubatfola bangangetimphetfu tendlovu njengoba basuke batotitsengela loko lokutidzingo tabo. Ncongwane ubuye atsi kulelidolobha kunalabamhlophe nalabamnyama. Kunjalo phela edolobheni kutfolakala tinhlanga letehlukene.
Linyenti lalabo labamnyama labaphitsitela edolobheni alihlali khona kodvwa litsenga khona lelikudzingako. Kulula kutfola lokudzingako edolobheni kantsi futsi kuyatsengeka. Leti tasemakhaya titolo imvamisa yato timba ecolo.
Kuyo futsi indzatjana letsi: Leso Sikhwama sibuye sibone indzawo yasedolobheni ngekutsi ibe nemarobothi.
Kutsite lapho bo Tom na Mandisa beca "kurobothi", kwachamuka iveni yemaphoyisa. Lapho-ke Mandisa wetfuka waphela.
Emarobothi siwabona khona emadolobheni ngoba kutindzawo letiphitsitelako, ingani emarobothi alawula kahle kuhamba kwebantfu kanye netimoto emigwaceni. Nabo boTom naMandisa beca lelilobothi ngoba babalekela lijaha lelebe sikhwama semlumbi lasijiba ephephabhekeni yabo.
Lokutfusa Mandisa ngilolwati lwekutsi ephephabhekeni yabo kunalesikhwama semlumbi. Uma abona iveni yemaphoyisa ucabanga kutsi kungenteka afuna bona. Unjalo umuntfu lohlushwa satelo utfuswa nayintfo lencane.
Bahamba njalo-ke boTom sebajakele esikhumulweni sematekisi. Kutsite basahamba njalo sebajakele kutsi lokungenani abaphumele ngaphandle kwelidolobha kute bakwati kuvula lesikhwama babone kutsi ngabe sinani lena lengaka, Tom watsi ubuka emuva wabona lelinye lijaha libalandzela libabuka ngemehlo labuhlungu.
Lapha-ke Ncongwane uyasivetela kutsi bantfu labenta bugebengu basebentisa tindlela letinyenti kuze kuphumelele timfuno tabo. Lelijaha lilandzela boTom nje ngoba lifuna lesikhwama lelisijibe ephephabhekini yabo. BoTom nabo batibona banenhlanhla yekutfola sikhwama lebacabanga kutsi sinemali ekhatsi ngoba phela bebambonile nemlumbi longumnikati waso. Injalo imphilo yasedolobheni, ngilowo nalowo uticabangela yena. Bekungasilula-ke nakubo boTom naMandisa kutsi bangatsatsa lifa lesebalitfolile balinikete lomunye umuntfu.
Kuyo incwadzi Tikhatsi Letimatima Ncongwane usivetela indzawo yasedolobheni endzabeni letsi: Indvodza Yensudu. Kulendzaba uveta kahle kutsi lelidolobha lakhuluma ngalo likuphi.
Lomuhla nguLesihlanu nenyanga iphelile. Bantfu bayanyatselana lapha edolobheni eMlomo. Linyenti lebantfu libuya emsebentini lijakele emakhaya. Labanye bete kutotsenga kudla kwangemphelasontfo, ingani phela kuta bayeni babo.
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela sitfombe lesigcwele ngelidolobha. Ingani vele uma kuphele inyanga edolobheni kuyaphitsitela, bantfu bayanyatselana. Nakulo lelidolobha laseMlomo sitfola bantfu bayanyatselana ngoba bekuphele inyanga. Bantfu basemakhaya nabo ubatfola khona edolobheni uma kuphele inyanga ngoba phela atikho titolo letinyenti naletinkhulu lena emakhaya.
Bosidlani nabo ngilesikhatsi umsebenti wabo uhamba kahle khona uma bantfu baphitsitela kantsi futsi banemali. Ngalesinye sikhatsi uva umuntfu sekayatsa nje akhala ngemali yakhe leseyilahlekile itsetfwe bosidlani angakaboni nekutsi bayitsetse nini, kanjani futsi.
Kuyo lendzaba letsi: Indvodza Yensudu sibona lapho bugebengu lokungiyona ngcikitsi yalendzaba.
"Kulungile-ke madvodza sengitanisita ngoba nihluphekile nijahele emakhaya futsi inyanga iphelile botsotsi banganenta kabi. Sengiyanisita nje futsi ngobe nibantfu bakitsi labamnyama" kusho Gabheni akhokha liduku atesula umlomo njengaloku bekasacedzile kunatsa sinatfo sakhe.
Lapha sibona ngalokusobala kutsi bunyenti bugebengu emadolobheni. Akusilula futsi kutsi tigebengu usheshe utibone ikakhulu nawungumuntfu wasemakhaya. Kulendzaba sibona lamadvodza latsi ajakele emakhaya agibela imoto yemlumngu wona acabanga kutsi yalendvodza yensudu lengu Gabheni. Gabheni bekawagebenga nje lamadvodza, awatsatsela imali yowo. Njengoba agcoke nensudu-nje, labantfu bambona imfanele lemoto kutsi ingaba yakhe kantsi kulele kunye ngabe kubili ngabe kuyavusana.
Labadzala batsi ayihlabi ngakumisa. Loku kusho kutsi umuntfu ngeke utsi uyamati ngekubuka nje sakhiwo semtimba wakhe. Kungenteka wena umbone angumuntfu locotfo kantsi akasinjalo, njengoba nalamadvodza labekafuna lusito lwemoto abuka Gabheni ametsemba kantsi usigebengu.
Endzabeni letsi Lizizi Ncongwane uyasikhombisa futsi indzawo yasedolobheni lapho sitfola khona boSibhono Simelane na Sithole labasebenta emadzeleni babuya khona emsebentini wabo. Batfolwa ngumlumbi wabo endleleni ahamba ngeveni wase uyabagibelisa washo kutsi kodvwa usatawucala adlule nabo edolobheni.
timphungane kumbungela Sibhono.
Lapha Ncongwane usivetela kungetsembeki kwebantfu ikakhulu bona laba labasebenta emadolobheni. Sibhono lapha besekantjontje ematfumbu lena emadzeleni lapho asebenta khona wawagigela elukhalo. Ngiko atfolakala alandzelwa timphungane.
Kubi kakhulu kungetsembeki ngoba kukulahlekisela lokukhona ngalokungekho. Kukufaka ehlazweni. Kuledzaba Sibhono ugcina atfolakele kutsi bekantjontje ematfumbu wawagigela elukhalo. Loku kwambangela emahloni lamakhulu.
Encwadzini letsi: Emahemuhemu waNcongwane uyasivetela futsi indzawo yasedolobheni endzabeni letsi: Lelo Liloko lapho Katrina acoca khona naNora.
Bekukadze kungumkhuba wakhe Madonela kutsi njalo nje angaholela sikwati sakhe asitfwale asise edolobheni ekupheleni kwenyanga. Nembala-ke naKatrina wefika edolobheni walitsenga lelo liloko lakhe lakanokusho.
Lapha sibona indlela lebaphila ngayo bantfu labaphuma emakhaya uma bafika emadolobheni. Sibona umlumbi longu Madonela abatfwala bantfu bakhe labamsebentelako abayisa edolobheni uma baholile. Katrina besekatjele nemngani wakhe kutsi uyotsenga liloko lakanokusho lekutatsi nekaligcokile kubonakale kutsi cha yintfombi tiphelele.
Ncongwane uchubeka asivetele lidolobha kuyo indzaba letsi: Lelo Liloko lapho Katrina sekaligcokile liloko lakhe agibela ibhasi leya edolobheni. Bekashayela etulu waze weva bantfu sebakhuluma ngaye basho kutsi liloko lakhe liloko lekulala kantsi yena bekatsi uswenkile. Sitfola lapho ibhasi lahamba ngayo seyifika edolobheni.
Yefika edolobheni ibhasi yema behla bantfu. Katrina wasaba nekusukuma ehle. Kwatsi ekugcinenui wehla. Wema phasi wativala ngesambulelo leso. Bamhleka bantfu bakhombana ngaye.
Akekho umuntfu lebekangachubeka neluhambo edolobheni nekwenta sekeve kahle kutsi imphahla layigcokile yekulala. Naye Katrina watitfola asehlazweni ngenca yekungati. Labadzala batsi kungati kufana nekungaboni.
Ncongwane usikhombisa umehluko lokhona kubantfu basemakhaya nebasedolobheni. Katrina ngobe besekevile kutsi ugcoke liloko lekulala kungako besekesaba nekuhamba. Wate wasitwa lijaha tsite lelafike lamtsatsa layomtsengela liloko lelifanele kugcokwa emini. Loku kuyakhomba kutsi kunetintfo letinyenti tasemadolobheni lotfola kutsi banfu basemakhaya abatati labanye. Namuhla-ke sekuya ngekuba ncono ngoba bantfu labanyenti sebayayitayela imphilo yasemadolobheni lite bahlala emakhaya.
Bugebengu yintfo levamisile emadolobheni. Ncongwane uyasivetela bugebengu lobuvame emadolobheni endzabeni yakhe letsi: Likhadi LaPiet. Lapha sitfola Piet enta lichinga lekuntjontja timpahla esitolo saka Pick'n Pay.
"Uyabona, lomuhla angiphumi lapha kaPick 'n Pay. Ngifuna kutsi badzimate bavale bangivalele lapha ngekhatsi".
Lapha siyabona kutsi lobu bugebengu lobuhlelwe kahle engcondveni. Piet lona ubhaca lapha ngekhatsi esitolo kuze kutsi uma tisebenti setiphumile asale yena antjontja loko lakufunako. Titolo taka Pick 'n Pay titolo letinkhulu tasemadolobheni. Kulula-ke kutsi tigebengu tente bugebengu bato ngoba phela indzawo ibanti ngekhatsi esitolo. Kungako nje namuhla uye utfole sekufakwe titsatsa titfombe, emakhamera phela kuze kuvikeleke bugebengu lobufana nebaPiet.
Endzabeni letsi Kulukhuni Emhlabeni, sitfola futsi Ngcongwane asitfulela indzawo yasemadolobheni. Lapha kuvela sikhatsi seminyaka leyadlula lapho bantfu labasuka emakhaya bekudzingeka kutsi babe nencwadzi yemvumo uma batawutfolakala edolobheni lebekuyindzawo yalabamhlophe.
ababambela I (section 10).
kodvwa hhayi ebusuku.
Lapha bantfu bafika kulendzawo yaseHobogwana ngasePitoli kutofuna umsebenti kodvwa imitsetfo yasemadolobheni beyingamvumeli umuntfu wasemakhaya kutsi amane atseleke nje edolobheni. Uma kwentekile watfolakala edolobheni angenamvumo bekaboshwa avalelwe ejele noma abuyiselwe emuva ekhaya. Namuhla-ke seyachitfwa leyo mitsetfo, bantfu sebakhululekile kutsi bangahamba noma kuphi lapho batsandza khona eveni labo. Ncongwane usivetela lendzawo yalelidolobha ngenhloso yekuveta leyonhlulo lebebahlangabetana nayo bantfu labamnyama ngetikhatsi telubandlululo.
Ncongwane uyasivetela futsi indzawo yasedolobheni endzabeni yakhe letsi: Indandatho. Kulendzaba sitfola Mabel alahlekelwe yindandatho yakhe yemshado base bavumelana naVictor lijaha lelimsomako kantsi futsi ufundza nalo ekolishi kutsi bayofuna lenye lefana nayo edolobheni.
Nembala-ke bavuka ngakusasa baphutfuma edolobheni bobabili. Bangena kulesinye sitolo semigeco, batfola kutsi alukho loluhlobo labalufunako. Baphuma-ke bangena etitolo kodvwa lutfo kuyitfola indandatho.
Kusedolobheni lapho utfola khona titolo letinyenti futsi utfole titolo letiphatsa luhlobo lwaloko losuke ukufuna. Nakuyo lendzaba sitfola boMabel na Victor baphuma bayangena etitolo tebucwebe ngoba bafuna kutsenga indandatho lebayifunako.
Ncongwane ukhombisile kutsi uma umuntfu abeketelela simo lesitsite, ekugcineni uyaphumelela. Bekulukhuni kundzindza edolobheni njengoba siva nekutsi Victor besekacale nekucasuka bangasahambi balinganisile njengalesikhatsi basafika edolobheni. Kodvwa ngoba Mabel bekayifuna mbamba lendandatho wagcina ayitfolile.
Indzawo lesuselwa enhloko yindzawo lasuke atakhele yona umbhali. Lena sitsi yindzawo yemcabango ngoba phela uyisusela emcabangweni wakhe.
The characters in a literary work find themselves somewhere.
Balingisi emibhalweni batitfola basendzaweni letsite. Uma indzawo ingakavetwa kahle, lofundza leyo ndzaba utifakela yena indzawo ngekwakhe.
Loku kufakazela kutsi yonkhe intfo leyentekako endzabeni yenteka endzaweni letsite. Ncongwane-ke uyayiveta indzawo etindzabeni takhe ngobevele ibalulekile. Endzabeni letsi: Luhambo, Ncongwane usivetela lwandle endzaweni yaseSwatini.
Tonkhe tivakashi tabamba letichamuke ngayo. Babodvwa labagibela etimotweni, labanye njalo bagibela emabhasi labete ngawo. Neyise waThimothi naye, King Dlamini wabita lahamba nabo bagibela emkhunjini wadvonsa walibangisa ekhaya eMadagascar.
Indzawo yaselwandle lapha yindzawo layisusela enhloko Ncongwane. Uma ubuka live leSwatini alinalo lwandle, kodvwa sitfola lapha kutsiwa King Dlamini wangena emkhunjini nalahamba nabo balibangisa ekhaya. Lwandle lungaphandle kwelive laseSwatini.
Ekugcineni kwalendzaba kuyabonakala kutsi King Dlamini abephupha. Loku kusikhombisa indlela batali lebabatsandza ngayo bantfwana babo. Ngisho balele bacabanga ngabo baze babaphuphe. Wonkhe umtali ufisa kubona umntfwananakhe aphumelela, njengoba sibona King Dlamini angatsandzi kubona Thimothi afela elwandle ngemuva kwekuphofula tifundvo takhe. Ulindzele kumbona enta umsebenti lafundzele wona.
Kulendzaba letsi: Babe Ungehlulile, sitfola Busisiwe Hlatjwako asesikolweni lafundza kuso.
Nalo liphasela lakho lesikutfumelela lona. Siyetsemba kutsi litakusita ngetindlela letinyenti. Nangabe ungenayo imali ubofundza libhayibheli lakho uthandaze. Nangabe ulambile ubofundza libhayibheli lakho ucele eNkhosini. Nangabe uva ugula ungaphili kahle, ufundze libhayibheli lakho ngekukholwa nangekutsembela eNkhosini utawusindza.
Kulendzaba Busisiwe usesikolweni kodvwa asivetwa lesikolo kutsi sikuphi nendzawo. Kuyabonakala kona kutsi sikhashane nasekhaya ngoba naku utfole liphasela eposini lalitfunyelelwe nguyise. Lapha kulesicashuwana Ncongwane usivetela kutsi batali batsandza kubona bantfwana babo babalalela. Kulendzaba, Hlatjwako bekafuna kutsi Busisiwe ente njengoba ashito yena kuze tidzingo takhe tiphumelele.
Busisiwe wabona kungumhlolo kutsi kufundza libhayibheli kungakwentela tonkhe letintfo letishiwo nguyise. Waze wacamba nemanga nakefika ekhaya watsi ulifundzile libhayibheli lakhe. Uyise phela bekamtfumelele imali lelikhulu lemarandi labekayifake khona ebhayibhelini.
Kulendzaba yakhe Ncongwane usivetela sifundvo sekutsi kuhle kulalela batali ngoba ekugcineni kuba nemvuzo. Kube ngabe Busisiwe walalela uma kutsiwa akafundze libhayibheli lakhe, ngabe wayitfola imali lebekatfunyelelwe yona nguyise kuze enetise tidzingo takhe.
Indzawo ingavetwa esihlokweni sendzaba. Ncongwane uyisebentisile lendlela yekuveta indzawo esihlokweni etindzabeni lasibhalele tona. Lendlela yenta kutsi lofundzako advonseke afise kwati kutsi ingabe kwentekani kuleyondzawo.
Emhlabeni kusendzaweni lapho bonkhe bantfu baphila khona. Ncongwane usivetela indzawo yasemhlabeni kulendzaba letsi: Kulukhuni Emhlabeni letfolakala encwadzini yakhe letsi: Emahemuhemu. Uma umuntfu afundza lesihloko ufisa kwati kutsi pho yini lengaka leleyenteka khona.
Bulukhuni bemphilo phela yintfo lesihlangabetana nayo lusuku nelusuku. Kulendzaba yakhe Ncongwane usivetela Magwayigwayi, Makhuhlumbane na Mnjololo emva kwetinyanga letitsite solo bafolele kutfola umsebenti kodvwa bangawutfoli. Uveta bulukhuni labanye bantfu lebahlangabetana nabo lapha emhlabeni. Sitfola Magwayigwayi ahlephula sinkhwa adla ashiba ngemanti laluhlata langakafakwa shukela. Emhlabeni-ke imphilo yakhona ayifani. Bakhona lewungasho kutsi batalelwe kutohlala kahle kodvwa bakhona nalabo longaze utsi batalelwa inhlulo.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Emahemuhemu sitfola indzawo esihlokweni sendzaba letsi: Sengibuyela Ekhaya. Ekhaya phela kusendzaweni yalowo nalowo muntfu. Likhaya noma lingaze lingabi lihle noma ngabe sitsabatsaba nobe ngundlunganye lokusalako nje kusekhaya. Umuntfu nasekakhumbule ekhaya, noma ngabe kunjani kulelokhaya akekho longamvimba kutsi aye khona. Ekhaya kulapho umuntfu afike ativele khona kuphumula nekutfokomala.
Nakuyo lendzaba yaNcongwane siyatfola kutsi kukhulunywa ngekubuyela ekhaya. Lofundzako ucabanga masinyane kutsi ingabe lona lobuyela ekhaya ubuyela khona nje ngoba asukaphi, yini yona lementa abuyele ekhaya. Ekugcineni siyaphendvuleka kutsi lijaha lelinguMashica lijaha lebelivame kuboshwa lihlale ejele. Lijele lase lifana nelikhaya kulo. Kutse-ke selikhululiwe ejele nenina ajabulele kukhululwa kwemtfwanakhe laseliboshwa futsi ngobe lintjontje ticatfulo labuyiselwa emuva ejele lokulikhaya lalo.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzatjana letsi: Lokwabonwa Ngimi. Lite-ke kubukeka sengatsi indzawo ayikavetwa esihlokweni kodvwa uma unakisisa uyeva kutsi ikhona indzawo kulesihloko mane ibhacile.
Uma umuntfu afundza lesihloko lesitsi Lokwabonwa Ngimi, utibuta lombuto: akubona kuphi Phela yonkhe intfo lebonwako ibonwa ngoba isendzaweni letsite. Uma-ke sicala sifundza lendzaba, indzawo ivela masinyane kutsi umcoci wayo lakubona wakubona etimayini teligolide eJozi. Kulemayini kwafa bantfu babulawa kudzilika kwemgodzi?
Babhali betindzaba letimfishane abajikajiki uma babhala indzaba yabo bavele bahlale endzabeni. Indzawo lekwenteka kuyo indzaba iphangise yetfulwe. Ncongwane uyasetfulela indzawo esingenisweni saletinye tetindzaba takhe.
Encwadzini yakhe Ncongwane letsi: Emahemuhemu sitfola lapho setfulelwa khona indzawo endzabeni letsi: Cabanga, Cabanga.
Titosi Mgabhi bekayindvuna lenkhulu lapha epulasini kaMdosombane. Bekashayela sigulumba sekulima. Bantfwabakhe Mgabhi bebafundza khona lapha eMtfonjeni.
Lapha Ncongwane usivetele lendzawo yasepulasini kaMdosombane lapho indzaba yenteka khona. Sibona lapha imphilo yasepulasini kutsi ilukhuni kangakanani ebantfwini banamuhla. Labadzala bona ngoba bakhulele ngaphansi kwalemphilo ababoni lutfo loluyinkinga, lite utfola indvodza lendzala igijinyiswa ngumfana wemlumbi cedze kungabi ndzaba talutfo.
"Impela kulukhuni emhlabeni madvodza, lomhlaba lona uyahlaba ngempela." Kusho Makhuhlumbane Lukhele kubangani bakhe lababili ngesikhatsi bahlala ngephasi kwesihlahla semlahlabantfu.
Kulendzaba Ncongwane usetfulela indzawo esingenisweni ngehloso yekugcamisa ingcikitsi yalendzaba lekuhlupheka kwebantfu labafuna umsebenti. Kuhlala kwabo boMakhuhlumbane ngaphasi kwesihlahla semlahlabantfu kukhombisa kukhatsateka nekuphelelwa litsemba. Kubo phela kungawutfoli umsebenti kufana nekufa. Umlahlabantfu phela sihlahla lekulekwa ligala laso ngetulu kwelidliza nangabe kukhona longcwatjiwe.
Ncongwane uyasivetela futsi indzawo esingenisweni sendzaba letsi: Sinyefu.
Sikobhosiyathesha mngani wami ungalilahli litsemba. Beketela ucinisele, sengumnyaka wekugcina lona silapha eMtfonjeni. Ngeke phela kwasisita kuyekela sikolo sesifike kulelibanga.
Nakuyo lendzaba siyayibona ingcikitsi yayo kutsi kubeketela. Labafana labacocako kudzinga kutsi babeketele kuze baphumelele kulelibanga lesebakulo kulesikolo saseMtfonjeni. Kulesikolo kunathishela loshayanako sibili, kodvwa uma basibeketelela lesimo bagcina sebaphumelele. Sibuye sisitfole nesifundvo sekutsi kubeketela kuyamphumelelisa umuntfu.
Endzabeni letsi: Ayikho Imphunga Yelihlatsi Ncongwane uyasetfulela futsi indzawo esingenisweni.
Utsite umlumbi lomkhulu nginiyale nginiyalisise ngobe kuloyo lotawutfolakala antjontja, utatikhipha tonkhe letimphahla letisolomane tilahleka lapha emayela.
Indzawo lesetfulelwe yona kusemayela. Kuyabonakala kutsi kukhona kungetsembeki kuletinye tisebenti kantsi kubalulekile kutsembeka emsebentini wakho lowentako. Sitfola lapha kutsi ingcikitsi yalendzaba kutsembeka. Umuntfu ugcina alahlekelwe nangumsebenti ngekutsi angatsembeki kulowo msebenti wakhe njengoba kwentekile nakulendzaba kutsi Madlala agcine aboshiwe ngekungatsembeki kwakhe emsebentini antjontja.
Lenye futsi indzaba lesitfola kuyo indzawo esingenisweni ngulena letsi: Vuka Ngemuntfu. Ncongwane uyingenisa ngalendlela indzaba yakhe.
Ngaphasi kwentsaba uMkhingoma, kunemuti weSiSwati lomkhulu. Kunetindlu letimbili letifulelwe ngemathayela, letinye-ke bogucasithandaze. Ngentasana kwawo kukhona tibaya letimbili.
Lapha siyatfola kutsi lomuti wakhiwe ngaphassi kwentsaba. Kubuye kuvetwe kutsi ngentasana kwawo kunetibaya letimbili. Lendzawo isivetela kahle luhlobo lwebantfu loluphila kulendzawo. Bantfu labaphila lapha ngilabo labakhonte kakhulu imfuyo. Kulula phela nekwelusa imfuyo yakho uma wakhe ngasentsabeni ngoba imfuyo itelukela kalula entsabeni.
Endzabeni letsi: Lelo liloko siyayitfola indzawo esingenisweni.
"Awati dzadze kukhona liloko lengilibone kaFoschini kulenyanga lefile lingelihle nakadzeni. Ngaswela imali ngabe ngalitsenga" kusho Katrina Mgoduso kumngani wakhe Nora Khumalo. Bacoca nje boKatrina bahleti ngaphasi kwesihlahla semgilebisi badla kudla kwasemini.
Lapha sitfola lendzawo lebahleti kuyo kuyindzawo lepholile. Baphumulile bayadla ngemuva kwekusebenta kumlumbi wabo lebamsebentelako. Lapha Ncongwane usikhombisa imphilo yebantfu labasebentela belumbi babo kutsi akwenteki bahlale nabo ematafuleni badle nabo. Lite noma loko kudla kuphekwa ngibo kodvwa uma sekudliwa bahlala lena khashane nabo. Lomkhuba sewedlulele nakulabanye bendlu lemnyama labanalababasebentelako emakhaya. Ubatfola nabo sebaphila lemphilo yekubabandlulula ngoba babatsatsa njengetimphuya labo lababasebentelako.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima siyayitfola futsi indzawo esingenisweni sendzaba letsi: Leso Sikhwama.
Lomuhla nguMgcibelo emini nenyanga iphelile. Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina. Kukhona labamhlophe nalabamnyama.
Kulendzaba indzawo lapho kwenteka khona lendzaba isheshe yetfulwa. Kutsiwa kusedolobheni eMlomo. Edolobheni yindzawo lephitsitelako. Njengoba Ncongwane acondze kuveta bugebengu lobenteka emadolobheni, ivele kahle-ke lendzawo ngoba inebantfu labaphitsitelako. Kulesiphitsiphitsi lijaha tsite likhonile kutsatsela umlumbi sikhwama sakhe cedze wangaboni nekutsi liphelelephi ngoba kuphitsitela.
Endzabeni letsi: Indvodza Yensudu, Ncongwane usebentise indzawo esingenisweni salendzaba kukhombisa bugebengu lobenteka etiphitsiphitsini imvamisa tase madolobheni.
Lamuhla nguLesiHlanu nenyanga iphelile. Bantfu bayanyatselana lapha edolobheni eMlomo. Linyenti lebantfu libuya emisebentini lijakele emakhaya.
Indzawo lesivetelwa yona kulendzaba lidolobha laseMlomo. Kulendzaba Ncongwane uvete Gabheni njenge sigebengu lesibuke lesiphitsiphitsi lesenteka lapha edolobheni kuze sitakhele imali. Bantfu uma baphitsitela kungatsi naletingcondvo nato tiyaphitsitela bese bawela kalula elugibeni lwetigebengu, kungaloko-ke naboSilwanesembazo bagetjengwa kalula nguGabheni.
Endzabeni letsi: Indandatho Ncongwane uyayiveta futsi indzawo esingenisweni lapho kucoca khona lijaha lelingu Victor nentfombi lengu Mabel.
Mabel mntfwaketfu, kodvwa ufuna ngikhulume ngitsini, nome ngikhombise ngani kutsi ngiyakutsandza Sesidze lesikhatsi solo mane ngikutjela intfo yinye. Kubeketela kwami nekubeka kwami siye lokungaka, kukhombisa kona kutsi ngiyakutsandza angikacondzi kudlala ngawe Mabel mbali lenhle. Lamavi akhulunywa ngu Victor Mthimkhulu ku Mabel Masango ngesikhatsi bahleti ngaphansi kwesihlahla semnyezane eceleni kwemfula. Tjani bekuhlala kuluhlata klaba ngaphansi kwalesihlahla?
Indzawo lebahleti kuyo bo Victor na Mabel yindzawo lengaphansi kwesihlahla semnyezane eceleni kwemfula. Ncongwane usivetele lendzawo esingenisweni kuze sibone kutsi lendzaba iphatselene netelutsandvo. Umtfunti wesihlahla semnyezane ngumtfunti lopholile lomnandzi futsi nje usedvute nemfula. Bantfu labatsandzanako nobe labakhuluma tindzaba telutsandvo batsandza tindzawo letipholile kuze bacoce kamnandzi kungabikhona lokubaphazamisako.
Noma-ke lendzawo iphatselene netelutsandvo kodvwa Ncongwane usishiya nesifundvo lesihle sekutsi kuhle kwetsembeka. Njengoba Mabel bekatsandzana naMhlupheki labekamfake nendandatho wakwati kwetsembeka noma Victor azama kumehlukanisa naye ngekutsi atsi yena umtsandza kakhulu.
Esingenisweni sendzaba letsi: Lokwabonwa ngimi siyayitfola futsi indzawo asetfulela yona Ncongwane.
Angitsandzi kuyicoca lendzaba ngobe nangikhumbula leto tinsuku ngiva ngifikelwa tinyembeti nekudzabuka lokukhulu. Kulomnyaka lofile ngahamba ngayofuna umsebenti le etimayini teligolide eJozi. Besekusele emaviki lamabili kushaye khisimusi. Sangena-ke emgodzini njengenhlala yenta.
Lapha-ke Ncongwane usetfulela lendzawo kutsi kuse mayini yeligolide eJozi. Tinyenti kakhulu tingoti letenteka emigodzini yase timayini. Uma setfulelwa lendzawo, masinyane sicabanga nangato tingoti letihambisana nalendzawo. Nakuyo lendzaba yavela ingoti ngesikhatsi labasemgodzini sebalindze kushayisa kwafa lapho bantfu labanyenti.
Kuphetsa lesahluko ngitsandza kugcizelela kutsi yonkhe intfo leyentekako yenteka endzaweni letsite.
yasemcabangweni. Indzawo-ke ibalulekile kakhulu ngoba kufanele kutsi lofundza indzaba acondze kahle kutsi leyondzaba yenteka kuphi futsi kungani kucokwe leyondzawo. Ncongwane usivetele tindzawo letahlukahlukene etindzabeni takhe kute kugcame kahle ingcikitsi yendzaba.
Sikhatsi sahlukaniseka kwasekucaleni ekudalweni kwemhlaba ngesikhatsi Mvelinchanti ahlukanisa kukhanya nebumnyama.
"Busuku," kwahlwa, kwasa: Kwaba lilanga lekucala.
Wonkhe umuntfu uyakholelwa ekutseni konkhe lokudaliwe lesikubonako kwadalwa nguMvelinchanti. Tinkholo tonkhe letikhona tiyakholwa kutsi ukhona Mvelinchanti futsi konkhe kudalwe nguye. Lelivesi lelikuGenesisi lisivetela kahle kutsi lokutsi kube nemini nebusuku kwentiwa nguMvelinchanti ngekweluhlelo lwakhe.
Indzaba lebhalwako ingumfanekiso wemphilo lesiyiphilako. Kungako-ke kufanele isivetele sikhatsi leyenteka ngaso indzaba leyo. Lite-ke noma singachazwa kabanti sikhatsi kodvwa kumele sati kutsi lendzaba icondzaniswe nasiphi sikhatsi. Kungenteka kutsi kusekuseni, emini, ntsambama noma ebusuku. Indzaba kungenteka icondzaniswe netilimela temnyaka njengekutsi kusentfwasahlobo, ehlobo, ekwindla noma ebusika.
Kungenteka futsi kutsi belisibekele, belina noma belibalele. Umbhali utikhetsela nobe ngusiphi sikhatsi asicondzanise nendzaba yakhe leyo lasuke asibhalela yona.
Sibuye sitfole futsi nemalanga. Loku kufaka ekhatsi tinyanga, emaviki ngekwehlukaniseka kwawo njengekutsi nguMsombuluko, nguMgcibelo, Lisontfo, njalonjalo.
Umnyaka wehlukaniseke tigaba letine, iNtfwasahlobo, Lihlobo, Likwindla neBusika. Tikhatsi temnyaka singatifanisa nemphilo lesiyiphilako ngoba nayo iyagucugucuka ayimi ndzawonye. Ngalesinye sikhatsi kuba mnandzi emphilweni kodvwa ngalesinye sikhatsi kuba munyu imphilo ingabi mnandzi.
Lihlobo sikhatsi lesimnandzi nalesihle eveni. Umhlaba uwubona umuhle uluhlata klaba ngobe kusuke kuna netimvula ngalesikhatsi semnyaka. Ngalesinye sikhatsi bona lobumnandzi bugucuka busiletsele lusizi ngobe uma imvula seyina ngemandla kuye kube netikhukhula kudzilike tindlu konakale nemigwaco yetfu.
Kuntjintja kwesimo selitulu kuvame kuhambisana nesenteko lesitsite sebalingiswa. Kungahhusha umoya, liphendvule uma kutokwenteka sigameko lesibi, noma licwatse uma kutokwenteka sigameko lesihle.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasehlobo endzabeni yakhe letsi: Makoti Uphi. Kulendzaba sitfola Jabulani naYolanda bacoca, balungiselela umshado wabo.
Njengaloku kusehlobo nje nyalo, ngifuna kutsi nakucala likwindla kulomnyaka lotako sishade. Ngifuna kutsi sishade ngendlela lengakatayeleki. Ngifuna kutsi sishadele etulu emoyeni ngendiza.
Uma sibuka kulendzaba yabo Jabulani naYolanda siyabona kutsi kusehlobo. Bacoca njengalesikhatsi balungisela umshado wabo lokumele ube khona nakucala likwindla lapho batawuhlala khona kamnandzi bobabili batitfokotise ngelutsandvo lwabo.
Ehlobo kuyalinywa, kuhlakulwe emasimini. Ngalokulima ehlobo, bantfu basuke balungiselela kutsi uma kufika likwindla badle kamnandzi kudla lokusha kwasemasimini. Uma kufika busika bangabulawa yindlala. Ingani ngisho lona Libhayibheli Lelingcwele liyamyala umuntfu kutsi akaye ayobuka kutsi intfutfwane yenta njani kuze ingahlupheki ebusika.
Kulendzaba Ncongwane uyasifundzisa kutsi nangembala tikhatsi tiyagucugucuka kube khona lokumnandzi naloko lokungemnandzi. Njengalo nje lihlobo ngoba kulesikhatsi kuba khona buhle beluhlata eveni kodvwa uma sekunetikhukhula kuba nelusizi lokukhulu. Kulendzaba boJabulani naYolanda batfolakala sebahlukumeteka emoyeni ngenca yetigebengu letantjontja Yolanda sekusondzele lilanga labo lenjabulo lokulilanga lemshado wabo. Injabulo lebebanayo ngalelilanga labo yaphendvuka lusizi ngoba kungacondzakali kutsi ingabe Yolanda ndzini utawutfolakala aphila yini nobe utawutfolakala afile.
Busika sikhatsi semakhata. Bantfu lebabondzingasitsebeni babonakala kahle ngelesikhatsi. Ingani basuke bangenako lokufutfumalako kokwembatsa. Kulabo lebafundzako kuba sikhatsi lesimnandzi ngoba kuba nemaholide bahlale emakhaya batfokomale.
Live lona libonakala lingasilihle kahle ngoba tihlahla letinyenti tisuke tingenawo emacembe, netjani nabo bushile bumhlophe bushiswe makhata. Ngalesikhatsi nemfuyo iyondza ngoba bungekho kahle tjani lengabudla, ngisho nemanti imbala aye aswelakale.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasebusika endzabeni yakhe letsi Lunjalo-ke lutsandvo. Kulendzaba sitfola lapho asilandzisa khona ngemlingisi longuLomcolisi Mashele lobekafundza libanga lelishumi eThembeka. Namuhla lelibanga lelo sitsi lelishumi nakubili.
Kwatsi ngenyanga yaJuni, tavalwa tikolo. Kuvamisile-ke kutsi nakuvalwa tikolo eThembeka kube khona tifundvo tebusika(ema-Winter Schools) Ngako-ke bafundzi labavela etikolweni letehlukene takaNgwane, bavamisile kutihambela letifundvo.
Lapha sitfola kutsi lendzaba yaboLomcolisi icala ebusika. Lomcolisi uyekela kubukana netifundvo takhe kodvwa uchuba indzaba yelutsandvo embili. Lutsandvo lunetitselo. Naye Lomcolisi watitfola titselo telutsandvo lwakhe naMdumiseni ngoba wagcina sekakhulelwe.
Sikhatsi sasebusika uyasiveta futsi Ncongwane encwadzini Emahemuhemu endzabeni letsi Incwadzi yayicedza indzaba. Kulendzaba sitfola Sithulile afika ekhaya ngenyanga yeNhlaba kuvalwe tikolo. Batali bakhe bayamsola ngoba naku bambona ondzile angajabulisi.
"Hawu Sithulile! Wondza kangaka ikuphatsa kabi yini leya ndzawo" Kubuta unina ngesikhatsi afika ekhaya?
Ngesikhatsi afika ekhaya kuvalwe tikolo Sithulile bambuta kutsi uhlushwa yini kodvwa yena akamange asisho sizatfu lesimbangela kutsi ondze. Ngemuva kwetinyangana wabonakala umphumela wekondza kwakhe. Ingani besekatetfwele akhuleliswe nguFather Miya welibandla lemaRoma.
Ncongwane kuletindzaba takhe usivetela kutsi tikhona tintfo letiye tibukeke titinhle ekucaleni kantsi ekugcineni tintinyela kuhle kwafecela. Lomcolisi bekativela injabulo ekucaleni kodvwa leyo njabulo yamehlukanisa nesikolo. Sithulile bekatibona ahleti kahle kaFather Miya umphatsisikolo lophindze abe ngumfundisi kantsi uhleti nemphisi lembetse sikhumba semvu. Loku kusecwayiso kuwo emantfombatane kutsi aboticaphela tintfo letingabalahlekisela ngelikusasa labo lelihle.
Lusuku lwehlukaniseke ngetikhatsi letitsite. Elusukwini lulunye sitfola kukhona sikhatsi sasekuseni, sasemini, santsambama nesasebusuku. Etindzabeni takhe Ncongwane uyativeta letikhatsi ngekwehlukahlukana kwato.
Ecwadzini yaNcongwane letsi Emahemuhemu sitfola indzaba lesivetela sikhatsi sasekuseni letsi Likhadi LaPiet. Piet lona bekangene ngayitolo ntsambama esitolo wabhaca kuze atontjontja kahle ebusuku kulesitolo saka-Pick 'n Pay. Ngelishwa-ke wanatsa kakhulu wase uyalala uyaselwa. Ngesikhatsi aphaphama wacala wanoma, ingcondvo itsatsa ibeka.
"Hebegu! Ngacishe ngatifaka emanyaleni kantsi sengilidlale kanjena likhadi lami. Awutsi ngiphutfume lapho bengibhace khona itolo. Batawutsi bangavula nyalo ngensimbi yesikhombisa, ngiphume nje ngemutfu longene nyalo ekuseni atewutsenga."
Lapha Ncongwane uveta lokutsi imisebenti yebumnyama ayihlangani neyekukhanya. Piet bekahlele kwenta bugebengu ebusuku kuze kutsi uma sekusile kuvulwa esitolo naye abonakale njengemuntfu lebekatotsenga. Noma nje angazange aphumelele kuntjontja nobe kwenta lomsebenti wakhe lebekangenele wona esitolo kodvwa waphumelela kutsi angabanjwa. Lokwamehlulekisa ngiko kutsi besekusile sekangabonwa kalula uma aganga lapha esitolo.
Kuyo futsi incwadzi Emahemuhemu sitfola indzaba letsi Gumedze Loyo. Nakuyo lendzaba Ncongwane uyasiveta sikhatsi sasekuseni. Sitfola lapha Mnjawule Sibeko asontse umntfwana wakaDvube wase ugijima uya enyangeni lenguGumedze kutsi itomsita imkhiphe kulenkinga lasabukene nayo ngoba emaphoyisa bekamfuna. Gumedze wamnika imphandze yaphunyuka kutsi aboyicucudza kuze amaphoyisa angambambi. Bavumelana ngekutsi batawubonana entsambama ngakusasa.
Gumedze wavuka ekuseni ngelilanga lelilandzelako wacondza ekamantji yesigodzi e-Eerstehoek, Wefika lapho wakhuluma nebemtsetfo macedze wabuyela emuva kakhe.
Kulendzaba Ncongwane usivetela kwetsembeka lokukhulu emmangweni. Kunesisho lesitsi, nawe uliphoyisa. Loku kusho kutsi bubi nobe bugebengu lobukhona emmangweni noma ngubani angaba nayo indlela yekubukhalima. Lapha kulendzaba Gumedze uvuka ekuseni nje ujake kuyobikela emaphoyisa kutsi bangasitfola njani lesigebengu lesinguSibeko lebasifunako. Gumedze njengoba bekayinyanga bekangayitsatsa nje imali yaSibeko ativalele umlomo wakhe, kodvwa yena wakhombisa kwetsembeka. Loku kusifundzisa nekutsi tinyanga lekutinyanga mbamba tetsembekile emsebentini wato. Emaphoyisa akwati kumbopha Sibeko ngelicala lakhe lekubulala umntfwana waDvube.
Encwadzini letsi Tikhatsi Letimatima Ncongwane uveta sikhatsi sasekuseni endzabeni letsi: Kantsi Bantfu Banje.
Kwatsi nakudzabuka kusa, wafika Magilogilo kutewuhlola kutsi ngabe tisebenti takhe setikhuphi nemsebenti latinikete wona, Hawu madvodza! Solomane anikenti lutfo nanyalo Nilele nje?
Lesikhatsi lafika ngaso Magilogilo kusekuseni kakhulu. Ingani sewutokhulula lemikhovu yakhe kuze labanye bantfu banganoyibona. Labadzala batsi kungahlwa kwenile. Loku kuchaza kutsi ebusuku kunyenti lokwentekako ngoba kungeke kwabonwa ngumuntfu.
Tinyenti tintfo letenteka ebumnyameni. Uma nje bekungenteka kutsi uMdali avete kukhanya ngesikhatsi sasebusuku, linyenti belingeke liwakholwe emehlo alo ngaloko lelingakubona. Kunebantfu labahloniphekile emini newubabuka kantsi lingashona bayajika babe tigilamkhuba.
Ncongwane uyasikhombisa-ke kutsi ngileso naleso sikhatsi sinemsebenti waso, nekutsi futsi akusiko konkhe lokuhle lokubonako lokwenteka ngendlela lenhle nalongayijabulela. Phela Magilogilo kutsiwa bekanemhhalo wensimu lenhle lejabulisako kodvwa-ke ekugcineni kutfolakala kutsi kulensimu yakhe usebentisa imikhovu. Loku akekho longakujabulela futsi akekho longaba nemdlandla wekutsenga kudla lakati kahle kutsi kusetjentwe bantfu lekwatiwa kutsi bafa.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasemini encwadzini letsi: Emahemuhemu lapho sitfola khona indzaba yakhe letsi: Kulukhuni Emhlabeni.
Yonkhe imini yangalelo langa boMagwayigwayi naMakhuhlumbane bayicitsa kuleso sikejana sabo. Indlala yabe seyibabulele kodvwa kungekho lutfo labangaludla.
Kulendzaba Ncongwane usivetela lamadvodza lamabili abukene nenkinga yekulahlwa elwandle ngesikejane abe angati nekutsi akuphi nelive. Uma umuntfu asenhluphekweni akalilahli litsemba. Njengoba bekusemini nje bekulula kutsi babone kahle netingoti lebabukene nato njengoba siva kutsi bebahlaselwa naboshaka lapha elwandle. Njegoba bekusikhatsi sasemini baphumelela kutsi sikejana sabo basigwedle size sifike enhlabatsini lapho bakwati kuhlamba khona baphumela ngaphandle basindza ekufeni.
Kuyo lencwadzi siphidze sivetelwe sikhatsi sasemini endzabeni letsi: Ayikho Imphunga Yelihlatsi. Lendzaba yenteka emayela lapho sitfola kulahleka timphahla letinyenti temayela lokusolakala kutsi kukhona lotintjontjako.
"YeMntfombeni, usho kutsi kute umuntfu lomsolelako lapha emayela kutsi ngabe nguye lontjontjako?
Ncongwane uveta lesikhatsi sasemini lekusikhatsi sekuphumula emsebentini kudliwe nekudla. Ngalesikhatsi bantfu batfola nesikhatsi sekuticocela netindzaba. Kungaloko-ke nendvuna itfolakala seyibuta kuMtfombeni kutsi akekho yini lamsolako, kodvwa Mtfombeni uyatilandvulela ngoba angafuni kutsi kutsiwe uyimpimpi.
Noma Mtfombeni angazange asho kutsi usola bani ngalesento kodvwa kubukeka sengatsi ukhona lebekamsola. Loku kungoba ekugcineni kuboshwa Madlala ngelicala lekuntjontja aboshiswe nguye Mtfombeni ngekutsi amhlwitsele sinkwa sakhe angakateleli kantsi untjontje imali yemlumbi wayifihla khona kulesinkwa.
Labadzala batsi sichelo siyayeyisa ingcondvo. Loku kusho kutsi kulukhuni kuhlukana nentfo losewetayele kuyenta. Madlala uze aboshwe afihle imali yemlumbi esinkhweni nje ngoba akwetayele kweba. Ingani ngalelinye lilanga waphuma nelidada alifake esakeni emaphoyisa asesangweni acabanga kutsi likati lebakanemvumo yekuphuma nalo.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima, sikhatsi sasemini sisitfola endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo. Kulendzaba boLomcolisi naMdu abasaphatsani kahle njengasekucaleni kwemphilo yabo.
Kwatsi emini, Mdu ngalelolanga watfola lucingoncwadzi luvela ekhaya lubhalwe nje kutsi: "SESIYOBONANA KULELITAKO". Watfuka kabi Mdu wacasha imoto yamphutfumisa ekhaya ngaleso sikhatsi.
Kulendzaba kuyabonakala kutsi uma ubukene nenkinga ikuhlupha ngisho nasemini ingakuniki kuthula. Lomcolisi ubhala lolucingoncwadzi lolukhomba kutsi ufuna kutibulala ngoba sekadzinwe ngulemphilo layiphilako lapha kulomuti wakhe naMdumiseni.
Mdu wakwati kutfola imoto letamphutfumisa ekhaya masinyane ngoba bekusemini. Noma Mdu ndzini bekangasenandzaba naLomcolisi kodwa ngoba Lomcolisi bekakhuluma ngendzaba yekutibulala, kwametfusa loko Mdu. Phela kufa kwemuntfu akusiyo intfo yekudlala.
Ncongwane usikhombisa kutsi simo lesilukhuni emphilweni sikuhlupha ngasosonkhe sikhatsi. Uma ungeke ukwati kusilawula lesosimo ungagcina sewutibulele njengaLomcolisi kantsi kutibulala akusiso sisombululo senkinga leso.
Ncongwane uyasiveta sikhatsi santsambama endzabeni letsi: Gumedze Loyo. Kulendzaba sitfola Gugu Dube umntfwana waLaKhumalo angabonakali kubuya ekhaya abuya esikolweni kantsi sekuntsambama. Kuyabonakala kulendzaba kutsi Gugu bekabuya ngesikhatsi lesifanele njalo ekhaya. Lokutsi kuze kube ntsambama angakabuyi kwamkhatsata unina.
Lesikhatsi santsambama siveta kukhatsateka nje ngoba akucondzakali kutsi kantsi Gugu ndzini uphi Njengoba angumntfwana wentfombatane tinyenti tintfo letifika engcondvweni ngekunyamalala kwakhe. Kungenteka udlwenguliwe ngoba bantfu abasatsembekanga lapha ngaphandle. Kungenteka futsi kutsi usontsiwe. Uhlupheka kangaka nje emoyeni LaKhumalo vele Gugu usontsiwe?
Kwatsi entsambama wefika Mnjawule njengekutsembisana kwabo bana Gumedze. "Mnumzane Sibeko ngifuna kutsi ungitjele lonkhe licisiso ungangifihleli lutfo". Kusho Gumedze. "Gumedze ngamntjontja umntfwana aphuma esikolweni ngayomcwiya".
Sikhatsi santsambama usisebentise lapha Ncongwane kusivetela lendzaba yekubulawa kwaGugu. NaMnjawule naye ufike entsambama atsi utolandza umutsi kantsi sewutawufike aboshwe ngemaphoyisa.
Ncongwane ubuye asivetele futsi sikhatsi santsambama endzabeni yakhe letsi Lizizi. Kulendzaba Sibhono naSimelane basebenta emadzeleni kantsi futsi bayaliwe kutsi akungabi namuntfu lophuma nematfumbu ngaphandle kwemvumo.
Kwatsi entsambama nasishayisako sikwati Sibhono njengemuntfu losala emuva akhiye, watsi uyakhiya kulenye indlu, wabona kulenga ematfumbu. Wacalata wabona kutsi akekho lombonako, kantsi nemlumbi Madoda usaye ngasendlini.
Sibhono wabese uyawantjontja lamatfumbu. Uwantjontja nje ngoba sekuntsambama sebashayisile emsebentini ngako-ke utawuphumelela kuhamba nawo ekhaya. Ncongwane usebentise lesikhatsi santsambama ngoba siyavuma kuloko lokwentiwa nguSibhono.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasebusuku etindzabeni takhe ekugcamiseni ingcikitsi nesifundvo sayo indzaba. Encwadzini yakhe letsi: Emahemuhemu sitfola indzaba yakhe letsi: Sengibuyela Ekhaya.
Angikhohlwa ngalelinye lilanga atsi utitfole kahle tinkhomo talomunye umuntfu ebusuku kantsi sewutawugalela umhlambi longanani wetimbongolo alibangise nato endalini. Nebasendalini nabo bebangasahlupheki ngekuhamba bafunana netinkhomo lebangatihlaba ngobe bati kutsi uyeta Mashica, netinkhomo lebatakutitsenga shibhi.
Mashica uvetwa antjontja timbongolo nje abe atsi yena untjontja tinkhomo ngobe vele kungusebusuku. Busuku bunemisebenti yakhona leminye umuntfu langeke atsandza uma ingavetwa ngobe iyasemnyameni. Imvamisa yebantfu labantjontjako vele bantjontja ebusuku lapho kungeke kube lula kutsi babonakale. Saga seSiSwati sitsi alikho licili lelatikhotsa emhlane. Noma ungayenta intfo letsite ngobe utsi uhlakaniphile kodvwa ngalelinye lilanga utawuvela ebaleni. Mashica naye wagcina aboshiwe ngetento takhe tekuntjontja.
Ncongwane ubuye asivetele futsi sikhatsi sasebusuku endzabeni letsi: Kantsi Bantfu Banje. Kulendzaba sitfola emaphoyisa akaLaMagagula abhacele Magilogilo lokuvakala kutsi ufuye imikhovu layisebentisa ensimini yakhe ebusuku.
Kwatsi ebusuku phakatsi kwalamabili avuka emaphoyisa avula kancane lifasitelo ahlola esivandzeni kaMagilogilo. Eva Magilogilo akhuluma esivandzeni sakhe: E, madvodza mine ngisayotsatsa sitfongwana.
Nakuyo lendzaba Ncongwane uyasivetela kutsi ebusuku tinyenti tintfo letenteka khona bantfu labanye bangatiboni. Magilogilo uchuba umsebenti wakhe webutsakatsi nje ngoba kusebusuku, uyati kutsi bantfu balele ngalesikhatsi. Ukhululekile ukhuluma intsandvo nemikhovu yakhe kantsi emaphoyisa abuke yena. Waboshwa-ke Magilogilo nemikhovu yakhe ngoba phela yonkhe intfo loyenta ekusitsekeni ngalelinye lilanga iyawuvela ebaleni.
Ncongwane uwasebentisile emalanga latsite etindzabeni takhe ikakhulu Lesihlanu neMgcibelo.
Lilanga langaLesihlanu siyalitfola aliveta Ncongwane endzabeni letsi: Gumedze Loyo. Kulendzaba LaKhumalo ucabanga ngemntfwanakhe Gugu kutsi ingabe ukuphi.
"Ngabe Gugu sewungenwe ngulomkhuba wabo Thandi wekutsi nabaphuma esikolweni bacale bajikajike etindzaweni tabo ngembikwekutsi bete ekhaya" Kucabanga LaKhumalo unina waGugu Dvube ngesikhatsi abona kushaya lihola lesine entsambama ngaLesihlanu kodvwa indvodzakati yakhe yekucala nekugcina ingafiki ekhaya"?
Kulendzaba kuyabonakala kutsi LaKhumalo ukhatsateka nje ngoba vele lilanga langaLesihlanu livame kuphitsitela ngako-ke kunyenti lokungahle kuvelele umntfwanakhe. Angahle antjontjwe lokuyintfo levamile kuvelela bantfwana. Lokunye lokumkhatsatako kutsi uyati kutsi ngalelilanga uyise waGugu uta ekhaya njengoba asebenta e-SASOL. Uma afika ekhaya utawufuna kumbona umntfwanakhe.
Siyalitfola futsi lilanga Lesihlanu endzabeni letsi Indvodza Yensudu. Utsi angena nje kulendzaba abe aliveta lelilanga. Lapha usibekela kanje.
Lomuhla nguLesihlanu nenyanga iphelile. Bantfu bayanyatselana lapha eMlomo. Linyenti lebantfu libuya emsebentini lijakele emakhaya.
Lelilanga langaLesihlanu Ncongwane usivetela lona njengelilanga leliphitsitelako. Bantfu behla benyuka baya etindzaweni letehlukene. Njengoba lilanga liphitsitela nje nabosidlani batibona bawenta kahle umsebenti wabo, njengoba sibona kulendzaba kutsi kwabalula kuGabheni kutsi atsatsele lamadvodza labekaya emakhaya imali yawo.
Lilanga langeMgcibelo uyasivetela lona Ncongwane endzabeni letsi: Leso Sikhwama.
Lomuhla nguMgcibelo emini nenyanga iphelile. Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina.
uMgcibelo lilanga leliphitsitelako ikakhulu emadolobheni. Ingani phela bantfu basuke batotsenga ngoba linyenti liyasebenta ekhatsi neliviki. Labanye kusuke kufike bobabe lebasebenta khashane nemakhaya abo manje ngalelilanga njengoba basuke bafikile basemakhaya kubese kuyahanjwa-ke kuyiwa edolobheni kuyotsengwa lokudzingekako emakhaya.
Kulendzaba Ncongwane usivetela bugebengu lobentekako lapho kuphitsitela khona ngoba uma simo sinjalo akekho losuke anake lomunye. Wonkhe umuntfu usuke ajake kwenta loko lokucondzene naye kantsi futsi ngeMgcibelo titolo letinyenti tiphangise tivalwe.
Ncongwane uyaliveta futsi lelilanga langeMgcibelo endzabeni letsi: Lelo Liloko. Kulendzaba Katrina losebenta kaMadonela uya edolobheni kuyotivakashela nje ngobe agcoke liloko lelisha.
Nembala wafika loyo Mgcibelo Katrina wageza watimonyonga wangena engutjeni yakhe yakanokusho lebovu. Wadlubha neticatfulo takhe letibovu letiphuma ligundvwane ngaphasi.
Kulendzaba Ncongwane usebentise lelilanga langeMgcibelo ngoba ngalelilanga bantfu labanyenti abasebenti basuke batfole sikhatsi lesikahle sekuvashela edolobheni. Kungalelilanga-ke lapho naKatrina waya ngalo edolobheni agcoke liloko lakhe lekulala yena angenalwati lwaloko, bekatibona nje agcoke liloko lelihle.
Ncongwane utivetile tikhatsi letehlukahlukene etindzabeni takhe. Tonkhe letikhatsi ngekwahlukahlukana kwato tisikhombisa kukhula kwendzaba ize ifike esicongweni.
Letikhatsi tiyasisita ekutfoleni tingcikitsi tetindzaba takhe. Uma sibuka sikhatsi sasebusuku siyabona kutsi imvamisa yetintfo letenteka ngalesosikhatsi tintfo leti umuntfu angeke wakujabulela kutsi labanye bantfu bambone atenta. Tonkhe tindzaba takhe tisinika sifundvo lesitsite emphilweni.
Simosenhlalo sisivetela ingcikitsi yendzaba kungaloko kufanele sikholeke. Tigigaba netehlakalo letenteka kubantfu atenteki nje emoyeni kodvwa tenteka endzaweni letsite nasesikhatsini lesitsite. Simonhlalo kufanele kutsi sihlangane sivumelane nebantfu nanesikhatsi sekwenteka kwetintfo. Kuhlwa noma kushona kwelilanga kungasho simo lesibuhlungu emndenini nje ngekufelwa. Etindzabeni letimfisha simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambalwa nalacondzile kutsi sivakale kahle.
Umuntfu ungumfanekiso wendzawo nesikhatsi laphila kuso. Balingisi kumele bavumelane nesimo senhlalo nesikhatsi. Umlingisi lohlala esabelweni namuhla kumele ahluke kulowo lobekaphila kulesosabelo eminyakeni leyendlulile. Umuntfu lophila edolobheni unemehluko lomkhulu kulowo lotiphilela emakhaya. Tehlakalo nato kumele tihambisane nenhlalo nesikhatsi indzaba leyenteka ngaso.
Akwemukeleki kutsi umbhali atsi akhuluma ngetintfo tasendvulo abe asebentisa tintfo tanamuhla. Asitsi nje umbhali akhulume ngaSoshangane lebekabhala ngekhompuyutha. Kubalulekile kutsi sikhatsi, indzawo, balingisi kanye netingameko kubumbane kusukela ekucaleni kwendzaba ize iyofika ekugcineni. Etindzabeni takhe Ncongwane uyasivetela simonhlalo. Siyamtfola aveta timo letehlukahlukene njenge njabulo, lusizi, buchawe, bucili, kuvana, butsa, kucasuka nalokunye.
Injabulo yintfo lengafihleki. Uma umuntfu ajabulile ubonwa ngibo bonkhe labasedvute. Labanye-ke batsi bangajabula ubatfole sebakhala bakhaliswa ngiyo phela injabulo. Emagama lawakhulumako umuntfu ayevakala kutsi wenganywe yinjabulo. Lomunye njalo uze ephane ngisho nangemali lanayo uma ajubulile kuze wonkhe umuntfu losedvute naye agcine ativela leyo njabulo.
Endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo kulencwadzi letsi: Tikhatsi Letimatima, sitfola Mdumiseni Maduna naLomcolisi Mashele bacoca kamnandzi benganywe lutsandvo.
"Lomcolisi ngilosi yami, lonamnyaka wekugcina ngisekolishi. Sengisalelwe nje tinyanga letine ngiyokudla imali yami".
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela simo lebakuso labantfu lababili labajabulele lutsandvo lwabo. Mdumiseni ubita Lomcolisi ngengilosi yakhe. Phela bantfu uma bajabulile babitana ngawo onkhe emagama lawa lamahle. Njengoba naye Lomcolisi abitwa ngengilosi nje lite angayati nangilosi leyo kodvwa inhlitiyo ivele itsakase ibe mhlophe bha.
Kulendzaba Ncongwane unika sifundvo ikakhulu kubantfu labasha kutsi uma babukene netifundvo tabo akube ngiloko bangatihlanganisi netelutsandvo. Ngekutsandzana kwakhe Lomcolisi naMdumiseni watfolakala sekatetfwele. Ngaleso sizatfu bagcina sebatekene naMdumiseni. Batekana nje Lomcolisi yena akasacedzelanga tifundvo takhe. Mdumiseni ngoba yena ufundzile watitsandzanela na Maryrose Malinga lithishelakati lokwadala kutsi Lomcolisi angasahlali kahle emtini wakhe, wagcina sekatibulele.
Lunjalo-ke lutsandvo, lunesikhwele. Umuntfu lomtsandzako unesikhwele ngaye. Lomcolisi utibulala nje ngoba usola kutsi kusho kutsi yena akasatsandvwa. Kuliciniso kutsi lutsandvo aluboni. Umuntfu awumtsandzi ngoba afundzile noma anjingile kodvwa utsandza yena sicu sakhe. Noma kunjalo-ke kodvwa ngeke sakuphika kutsi imfundvo ibalulekile ngobe yenta imphilo ihambe kalula ekhaya.
Lesikhatsi lesiphila kuso siyabita. Lizinga lemphilo lisetulu. Kudzingeka bantfu babe ngulabo lebafundzile batokwati kutfola nemisebenti leholela kancono. Loku kutawusita ekutseni nalolutsandvo lugcame kahle. Ingani neLibhayibheli liyakufakaza kutsi imali iyimphendvulo yako konkhe.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima, sitfola indzaba letsi: Indandatho. Kulendzaba sitfola Victor na Mabel batsenga indandatho lebeyibita emakhulu lasiphohlongo emarandi. Victor lijaha lebelifuna lentfombi lenguMabel kantsi Mabel kahlehle akasasiyo intfombi ngumfati. Phela umuntfu lomtsandzako umentela konkhe lokuhle lokutamjabulisa.
Mabel wajabula wafa. Wagcumagcuma njengemntfwana. Wakhala tinyembeti ngenca yenjabulo. Bahamba-ke babuyela ekolishi.
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela injabulo labanayo umuntfu uma atfole intfo layifunako. Mabel wajabula ngalendlela ngobe phela bekaphumelele kutsenga indandatho ngemva kwekutsi alahlekelwe yindandatho yakhe layifakwa yindvodza yakhe Mhlupheki. Uze avetwe akhala tinyembeti ngenca yenjabulo. Banjalo phela labanye nabajabule kakhulu bayakhala.
Mabel bekajabule kufanele. Phela kuye bekubuhlungu kakhulu kulahleka kwendandatho yakhe ngobe bekutamcabanisa naMhlupheki indvodza yakhe. Ekugcineni kwalendzaba siyatfola kutsi Victor bekungasiko kutsi utsandza Mabel kodvwa bekamvivinya kutsi ngabe uyitsandza ngempela yini indvodza yakhe lenguMhlupheki umngani wakhe lomdzala.
Siyafundza lapha kulendzaba yaNcongwane kutsi akusibo bonkhe bantfu labatsi bayakutsandza lebasuke bakutsandza mbamba. Labanye basuke bachutjwa yinkhanuko nje. Uma-ke umuntfu angacapheli angatetfuka sekangene elugibeni lokungeke kube lula kuphunyuka kulo.
Ncongwane ubuye asivetele injabulo endzabeni letsi: Luhambo. Kulendzaba sitfola King Dlamini waseMadagascar netihlobo takhe bete kutolandza indvodzana yakhe Thimothi enyuvesi yeseSwatini lapho beyiyotfweswa khona ticu tebudokotela.
Bonkhe bantfu bebafile yinjabulo emkhunjini bahalalisela Thimothi ekuphumeleleni kwakhe. Naye Thimothi bekahleti kulelinye ligumbi lemkhumbi ativa alichawe lelincobile.
Ncongwane uveta kutsi lebebatolandza Thimothi bebafile yinjabulo. Loku kusho kutsi bebajabule kakhulu. Bantfu uma bajabulile ubeva ngendlela lebahlabelela ngayo nangemsindvo nje lebawentako uvele utibonele kutsi cha bajabulile labantfu.
Injabulo ke ayihlali ikhona ngaso sonkhe sikhatsi. Labatiko baye batsi injabulo yendvulela lusizi. Lenjabulo lebebanayo yaphendvuka lusizi ngoba Thimothi kwadzingeka kutsi atinikele ngekutiphosa elwandle afe kuze ahlenge labantfu lebekanabo emkhunjini.
Lusizi nalo yintfo lengafihleki kalula. Uma umuntfu aphetfwe lusizi uyabonakala. Uze uve labanye sebatsi lusizi lubhalwe ebusweni banangu umuntfu. Lomunye lutsi uma lumphetse lusizi umtfole sekakhuluma yedvwa. Labanye-ke baze babone kuncono kutibulala kunekumelana nelusizi lebasuke babukene nalo. Baye banatse butsi, batitsele ngaphalafini batishise, batikhunge nobe batidubule ngetibhamu.
Indzaba letsi: Makoti Uphi, letfolakala encwadzini letsi: Emahemuhemu isivetela lusizi loluba khona kumuntfu uma abukane nesimo lesilukhuni emphilweni. Kulendzaba Jabulani ulahlekelwe yintfombi yakhe layitsandzako. Ukhatsateke kakhulu ngalendzaba.
"Make mine anginandzaba nemali kodvwa ngikhatsatekile ngekulahleka kwalomntfwanebantfu ngobe bakubo sebacalile batsi umntfwanabo ngimsontsile." Lashona-ke langalelo langa. boJabulani nenina balala tinhlitiyo tabo tibuhlungu. Inhlitiyo yaJabu beyigaya tiboti ngalendzaba lebavelele.
Kulendzaba Ncongwane usitfulela simo lakuso Jabulani ngekulahlekelwa kwakhe yintfombi yakhe Yolanda sekusele emalanga lamatsatfu kutsi bashade. Uze asho Ncongwane kutsi inhlitiyo yaJabu beyigaya tiboti. Uma inhlitiyo yemuntfu sekutsiwa igaya tiboti, usuke lomuntfu acabanga lokubi kodvwa ngobe aphatseke kabi. Bekunjalo-ke nakuJabulani ngobe loko bekumvelele bekungetulu kwemandla futsi kuyintfo lebuhlungu. Lebekwenta kube buhlungu kakhulu ngiko kutsi Yolanda akakalahleki kodvwa utsetfwe bantfu labatsite ngobe bafuna imali. Jabulani ubukene netindleko temshado kodvwa tigebengu atikushayi mkhuba loko, tona nje tifuna imali.
Jabulani ngudokodela futsi imali unayo. Tigebengu letitsetse Yolanda singani sakhe betifuna yona lemali kuze timbuyisele yena. Kungako simuva atsi kunina akanandzaba nemali kodvwa ukhatsateke ngekunyamalala kwaYolanda. Imphilo yaYolanda ibaluleke kakhulu kunemali. Bekungamane kume nalowo mshado uma nje Yolanda angatfolakala aphila. Injalo ke imphilo yasemhlabeni, ayihlali imnandzi ngasosonkhe sikhatsi. Tibakhona tikhatsi letimatima kodvwa noma kunjalo akudzingeki kutsi sitsatse tincumo letingakalungi. Sifanele kulwa nalesosimo size siphumelele.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzaba letsi: Kantsi Bantfu Banje. Kulendzaba sitfola LaMhlanga akhulisa bantfwabakhe kabuhlungu ngoba angumfelokati. Bantfwana bakhe LaMhlanga besebake bamtjela kutsi baye bambone uyise ngetikhatsi tantsambama abacele kudla. Kwamphatsa kabi loko LaMhlanga wadzimate wondza.
"Yemake, yemake babe utsi ucela kudla." Bamangala kakhulu kuva umntfwana akhuluma kanje. LaMhlanga wadliwa tinhloni watiyela kutsi utawutsini. Watsatsa luswati wafuna kumshaya. Kodvwa LaMagagula wamkhuta watsi akangamshayi kodvwa akatfole kahle licinisa.
Intfo lemphatsa kabi umuntfu imhlupha ngisho alele ebusuku, nimbone aya ngekuphela njalo kodvwa kungekho kugula latibika kona. Ngiloko kanye lebekwenteka nakuLaMhlanga. Indzaba yekutsi indvodza yakhe kunalabayibonako kwamkhatsata kakhulu ngobe besekuphele umnyaka nesigamu yashona. Nobe kungatsiwa umuntfu utsandvwa kangakanani kodvwa angaze afe akekho namunye lobuye afise kuhlangana naye nobe kumbona nje. Naloku kulisiko letfu bantfu kutsi alandvwe umuntfu lofile kutsiwe ubuyiswa ekhaya kodvwa nakungenteka avele yena sicu sakhe akekho longakumela loko ngobe kusuke kungakalandvwa lesidvumbu sakhe.
Simo lesifana nalesi lesehlela LaMhlanga simo lesivame kuvakala ebantfwini bakitsi. Bantfu labaningi labasuke bashonile kuye kungatsenjwa kahle kutsi batifele nje kodvwa kuye kube sengatsi babulewe batsakatsi labafana naboMagilogilo. Loku kwentiwa ngilolwati lwekutsi umuntfu angafa akaphindzi abonakale ebantfwini. Kubonakala kwakhe akumukeleki nakubani nje.
Kuba ngumfelokati kukodvwa nje kuyinkinga ngobe usuke ungasenaye umuntfu losedvute kakhulu nawe lotawubonisana naye etintfweni letinyenti. Lesimo lesinjena siyamhlupha umuntfu lobukene naso. Ncongwane uyasivetela-ke lusizi lolubukana nemfelokati ngobe sekufanele abukane nekondleka nekukhuliseka kwebantfwabakhe ayedvwa. Ngalesinye sikhatsi uye utfole kutsi lowo mfelokati akasebenti nendvodza kute lokuphatsekako lekushiyile. Simo lesinjengalesi siletsa lusizi lolukhulu ekhaya. Uma-ke lolusizi lwekushonelwa yindvodza seluhlangene nalesigameko lesivelela LaMhlanga kwenta lusizi lwedlulele.
Encwadzini Emahemuhemu, sibuye sitfole indzaba letsi: Sengibuyela Ekhaya. Kulendzaba sibona LaSukati acabanga ngelusizi labukene nalo njengobe ahlala nemtukulu wakhe Vusi lowashonelwa ngunina amncane kantsi uyise waVusi yena longuMashica lekungiyo yodvwa indvodzana yakhe LaSukati ukudla kwelijele.
Kwaba buhlungu kwasika. Wabindza LaSukati acabanga. Tehla tinyembeti ! Wasidzindza sililo umuntfu lomdzala.
Lapha Ncongwane usivetela lisizi lolubukana nebantfu labadzala lababukene nekondla batukulu babo ngobe batali babo bangasekho noma babashiyile nje, bona batiyela lapho kusho tinhlitiyo tabo khona.
Lusizi luyamenta umuntfu abukeke sengatsi sewulahlekelwe nayingcondvo. Ngalesinye sikhatsi uma umuntfu acabanga kakhulu ngelusizi lwakhe umelwa yinhlitiyo afe. Loku siyakubona nakuyo lendzaba ngobe LaSukati wamelwa yinhlitiyo wafa ngenca yelusizi labekanalo ngekubona indvodzana yakhe Mashica ibuyela ejele kantsi yena bekabona seyitakuba ncono imphilo uma Mashica asekhaya.
Ncongwane ubuye asivetele lusizi encwadzini Tikhatsi Letimatima endzabeni letsi: Lokwabonwa Ngimi. Kulendzaba bantfu labasebenta emayini badzilikelwa ngumgodzi.
Ngatsi ngibuka ngenhla kwami ngabona libhudlo lengati ligeleta lita ngakimi. Yafike yajama kulesinye sigodzi lesincane yabamahlwili. Ngafisa kutsi nami kube ngifile ngobe beyingekho imbobo lapho bengingaphuma khona.
Lapha sibona lusizi labelubukene nalendvodza ibona lesebenta nabo bacindzetelwe ngemadvwala. Ingati lebeyigeleta bekungasiyo yetilwane kodvwa bekungeyebantfu. Loku kwakubuhlungu kakhulu ngobe beyingekho nentfo langayenta njengobe bebavaleleke emgodzini. Simuva afisa nekufa imbala ngoba ahluleka kumelana nalolusizi labukene nalo.
Buchawe bungehlukahlukana ngetindlela letinyenti. Umuntfu lophumelele kuhlula intfo letsite lesatjwako njengesilwane nje kuye kutsiwe ulichawe. Ngalesinye sikhatsi uma ehlule lomunye nekuliwa kutsiwa lichawe. Tento letitsite nato letikhomba sibindzi sekumelana netimo letitsite emphilweni tiye tifaniswe nabo buchawe. Endvulo ngesikhatsi timphi tisaliwa ngetikhali kutsiwa lichawe bewulibona ngemanceba embili hhayi ngemuva. Loku kukhomba kutsi lemphi bekayidvudvula aya embili angabaleki.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzaba letsi: Indandatho. Kulendzaba Victor usha emashushu ngentfombi lengu Mabel. Kulelikolishi lebafundza kulo bo Victor na Mabel batsatfwa njengebantfu labatsandzanako ngendlela lebavama kubonakala ngayo, nangendlela labatiphatsa ngayo.
"Lenandandatho lengikufaka yona Mabel yindandatho yesetsembiso kutsi uyoshada nami. Kudzala vele solomane ngilifisa lelitfuba lelinje." Wamangala Mabel kutsi Victor sewutsini manje. Watigicita phansi wakhala wayobayoba.
Ncongwane usikhombisa sibindzi labanaso umuntfu ekutsatseni tincumo ngemphilo yakhe. Kulendzaba Ncongwane uvete buchawe bekuncoba tilingo tenkanuko. Phela Mabel bekashadile naMhlupheki, kodvwa Victor wetama ngayoyonkhe indlela kutsi Mabel ahlukane nendvodza yakhe kuze atsandzane naye. Victor ufaka Mabel indandatho lebayitsengile, Mabel yena akakunaki kutsi Victor ucondze lokunye lokungakacatjangwa nguMabel ngalesosikhatsi. Mabel waba lichawe ngobe wamehlula Victor wangavumelani naloko lakushoko. Ekugcineni Victor nguye kanye lowagcina sekatjela Mhlupheki indvondza yaMabel kutsi cha, wateka umfati sibili.
Endzabeni letsi: Makoti Uphi, sitfola Jabulani acakekile njengobe besekusondzele lilanga lekutsi ashade na Yolanda intfombi layitsandzako. Tigebengu tintjontje Yolanda ngenhloso yekutitfolela imali ku Jabulani ngobe bekangudokotela. Letigebengu tamyala Jabulani kutsi utamtfola makoti wakhe uma nje atatinika imali letinkhulungwane letimashumi lamabili emarandi.
Lokunye futsi lengitsandza kukucwayisa kuko, lokungaba yingoti emphilweni yakho nemphilweni yamakoti wakho nguloku: nakwenteka ngibona lomunye umuntfu kusasa ngelihora lelishumi nakubili kuleyondzawo lesivumelene ngayo, loko kungafaka imphilo yakho neyamakoti wakho engotini lenkhulu kakhulu.
Ekugcineni letigebengu letantjontja Yolanda tiyabanjwa ngobe Jabulani wenta buchawe ngekutsi lite betimyalile kutsi lendzaba angayitsi vu kumuntfu kodvwa yena watjela laba labantjintja tincingo eposini kutsi tonkhe tincingo letiya kakhe batilandzele kutsi tisukaphi bese batjela emaphoyisa. Kwenteka njengesifiso saJabulani kutsi tincingo letiya kakhe tilandzelwe.
Lesento sikhomba buchawe ngobe phela besihambisana nekufa ekhatsi. Lichawe phela ngumuntfu lonesibindzi longasabi lutfo njengobe naJabulani wenta. Ngalesibindzi sakhe tabanjwa tigebengu watfolakala naYolanda. Kube waba ligwala Jabulani ngabe walahlekelwa yimali yakhe mhlawumbe aphindze alahlekelwe nanguYolanda.
Kulendzaba Ncongwane usikhombisa sibindzi labanaso umuntfu uma kunentfo yakhe layifunako. Phela umuntfu lolichawe unesibindzi, ngeke sekwenteke nje kutsiwe sibani bani loligwala lelatiwako lichawe. Lichawe ngumuntfu loncobile njengobe sibona Jabulani abe nesibindzi wancoba tigebengu lebetihlukumeta imphilo yakhe.
Bucili kutenta ube sesimeni lesitsite ube wena ungekho kulesosimo. Licili livame kutenta umuntfu lolungile kantsi litakuvukela ekhatsi njengetjwala. Ngalesinye sikhatsi ungakhandza umuntfu atenta inyanga leyelaphako kantsi ulicili nje ufuna imali yebantfu akuna mutsi lawatiko.
Lesinye sikhatsi ukhandza umuntfu atenta umfundisi wena uze umetsembe kantsi licili lelisigebengu lesitakushiya ukhala. Bantfu lababukeka batsembekile lesiphila nabo emangweni baye bangakatsembeki bona batfolakale sebente bucili lobutsite.
Licili ngumuntfu lonetento letimbi. Noma lomuntfu angavela sengatsi ngumuntfu lotsembekile kodvwa tento takhe atimveti anjalo. Bucili-ke ngulesento lesentiwa licili.
Endzabeni letsi: Indvodza Yensudu, sitfola Gabheni enta bucili ngekutsi afune imali kubantfu lebebafuna imoto letabamikisa eTjakastad. Labantfu bebasedolobheni eMlomo bachamuke ngebhasi tsite bavela emsebentini. Gabheni watibonela litfuba lelihle lekutentela imali. Wabatsembisa Gabheni kutsi utabamikisa abe angenayo imoto, abayenga ngemoto yemlumbi leyikhumbi enta sengatsi yakhe. Ngemuva kwekugcogca imali kulamadvodza wahamba atsi usayofuna intjintji kantsi sekubaleka kwakhe nemali yalamadvodza.
Umlumbi longumnikati wemoto nekafika emotweni uyamangala kuyikhandza igcwele mfi bantfu ekhatsi.
Wat doen julle in my kar Kwabindza kwatsi dvu emotwemi. Emadvodza abukana odvwa emehlweni. Lamanye etfuka kwawa emagwayi phansi?
Kulendzaba Ncongwane usivetela bucili lobentiwa bantfu labatibona bahlakaniphile kunalabanye. Lapha Gabheni wayitsatsa lula nje imali yalamadvodza ngobe wona abecabanga kutsi leyokhumbi beyiyakhe Gabheni. Loku kuyabafundzisa bantfu kutsi babocaphela kakhulu ngobe manyenti emacili lapha ngaphandle. Phela kutsiwa tjani lobulele buvuswa ngemlilo, nemuntfu longacapheli uphaphama sekabukene ngco nenkinga.
Bucili sibuye sibubone endzabeni letsi: Liphutsa Letfu. Kulendzaba sitfola indvodza lekutsiwa nguNgwili isebenta kwelusa tinkhomo emtini wakaGinindza. Ngwili wabe sewucela kutsi bamtsengisele titfokati letimbili. LaJele naMasotja umkhula wakhe bavuma kumtsengisela linye litfokati kodvwa hhayi letimbili. Bamnika nencwadzi lefakaza ngesivumelwano sekutsengiselana kwabo lelitfokati. Ngemuva kweliviki ngwili wabuya sekatsi incwadzi yakhe lebambhalele yona ilahlekile ngako bekacela kutsi abhalelwe lenye. Kwaba lula kutsi bambhalele lenye incwadzi lefana naleyo lelahlekile ngobe bebasenayo incwadzi leyasala ngakubo.
Indzaba seyonakala lapho Masotja nala Jele sebafunwa enkantolo babe bangati kutsi cala lini lebanalo. Phela besebamangalelwe nguye Ngwili.
Nkhosi yenkantolo umnumzane Masotja Ginindza kanye nankhosikati Rosilina Ginindza, bangitsengisela titfokati letimbili letibhidzi. Ngabakhokhela emashumi lamahlanu emarandi esitfokatini sinye, banginiketa nayi incwadzi lefakazela loko. (asho vele ayikhipha). Ngaphindza futsi ngatsenga lesinye sitfokati kubo ngakhokha emashumi lamahlanu emarandi, banginiketa nasi lesinye siliphi (asho vele asikhipha sesibili). Lengibamangalela ngako kutsi abafuni kunginiketa lesisesibili sitfokati.
Ncongwane usivetela bucili lobukhona ebantfwini. Ngwili wenta bucili ngekutsi afune lenye incwadzi yesivumelwana entela kutsi atokutsi utsenge titfokati letimbili ngobe netincwadzi letifakazela loko timbili. Umtsetfo wagunyata kutsi Masotja nalaJele banikete Ngwili lelilelinye litfokati nembala kwaba njalo.
Nakuyo lendzaba Ncongwane usivetela sifundvo sekutsi kuhle kucaphele tintfo lotentako ngobe liphutsa lelincane nje lingenta kutsi utfolakale sewusenkingeni. BoMasotja nalaJele uma ngabe bacaphela ngesikhatsi babhala incwadzi yesibili ngabe abazange batfolakale sebanika Ngwili litfokati lesibili mahhala ngobe lencwadzi yesibili beyitawuveta kutsi ingumsalela wencwadzi yekucala pheceleti (duplicate).
Labadzala batsi alikho licili lelatikhotsa emhlane. Loku kusho kutsi noma ungabenta bucili kodvwa ngeke sewuphumelele. Naye Ngwili wabenta bucili bakhe kodvwa akuzange kumsite ngalutfo ngobe lesitfokati sebucili sahlala liviki linye kakhe sanyamalala. Wasitfola emuva kwesikhatsi asitfola sesafa kudzala wabona ngetimphondvo nje kutsi ngiso.
Endzabeni letsi: Vuka Ngemuntfu, sitfola Dlangamane atsengisele Gubevu imoto langakayicedzi naye kuyibhadala. Belumbi lekubanikati bemoto bafika kuGubevu bafuna imoto yabo ngobe ikweleda. Basho nekutsi uma ayifuna kumele akhokhe sikweledi lesisele. Dlangamane wabalekela eSwatini esaba kubukana naGubevu ngobe ati kutsi loku lakwentile kubucili futsi kutabacabanisa.
Ncongwane uyasivetela-ke kutsi ngalelinye lilanga boGubevu naDlangamane batfolana enyangeni yaseMawelawela lapho Gubevu bekayotifunela khona emakhatsakhatsane kantsi naye Dlangamane uye lapho. Dlangamane watsi nakabona Gubevu waculeka wafa khona lapho.
Utawuhlale usindza Dlangamane. Utawusindzela kona kufa. Bengifuna kukubulala lamuhla.
Gubevu bekamtfukutselele kakhulu Dlangamane. Bekangambulala mbamba njengekusho kwakhe. Dlangamane wasindziswa ngibo bucili bakhe kutsi atente umutfu lofile nakabona sitsa sakhe lesingu Gubevu. Kutsi lokufa kwakhe bekubucili kubonakala ngobe emva kwekuhamba kwaGubevu wasale waphaphama.
Ncongwane uyasivetela lapha, kutsi bakhona bantfu labaphila ngebucili. Kona lokutsi Dlangamane atsengisele Gubevu imoto lekati kahle kutsi iyakweleda kubucili loko. Ingani vele watsi acedza kumtsengisela yona wabalekela eSwatini kuze Gubevu angakwati kumtfola.
Ncongwane uyasivetela futsi bucili endzabeni letsi Incwadzi Yayicedza Indzaba. Kulendzaba Sithulile Mbingo uyofundza libanga lemfica esikolweni semaRoma iSt. John Mission. Lesikolo besiphetfwe licili lemfundisi longu Father Miya. Njengobe Sithulile bekahambisana nemngani wakhe longu Thabisile, Father Miya wenta lisu lekubahlukanisa ngekutsi atsi utabatsatsa esikolweni kodvwa angeke bayitfole indzawo ehostela.
Kodvwa yabuye yatsi lendvodza kulungile munye angangena ehostela ahlale khona kodvwa lomunye utawuhlala kayo, loyo-ke kwaba nguSithulile.
Lokutsi ahlukanise labantfwana Father Miya bekentela kutsi atokwati kumhlukumeta kahle ngekwemacansi lowo loyohlala kakhe ngobe abona kutsi lobucili bakhe ngeke bulunge uma Sithulile na Thabisile bangahlala ndzawonye.
Ncongwane uyasivetela bucili lobentiwa bantfu lababukeka batsembekile. Father Miya phela bekamgumfundisi, umfundisi ngumuntfu lotsembekile lohlonishwako futsi emmangweni, kodvwa nangu yena sekatfolakala akhulelise Sithulile umntfwana wesikolo aphindze futsi amnike nemali yekutsi ayosikhipha lesisu lesekanaso. Loku ngiko kanye lokwadala kugula kwaSithulile waze wagcina afile.
Kuvana yintfo lenhle letfokotelwa ngiwowonkhe umuntfu. Bantfu labevanako ubeva nangetinkhulumo tabo kutsi kunekuvana emkhatsini wabo. Kuvana kwebantfu kudala buhlobo emkhatsini wabo noma ngabe bebangakahlobani ngekwengati. Umuntfu angeke ayingene indzaba yebantfu labahlobene ngobe angayingena ivama kusala ngaye. Ncongwane naye uyasivetela buhlobo nekuvana etindzabeni takhe.
Encwadzini letsi: Emahemuhemu, sitfola indzaba letsi: Liphutsa Letfu. Kulendzaba Ncongwane usivetela indlela lebaphilisana ngayo bantfu labahlobene nobe labevanako. Sitfola lapha Masotja Ginindza acoca nemlobokati wemnakabo longuLaJele ngesimanga setinkhomo letibuya njalo emadlelweni tilimele kantsi ukhona umuntfu lotelusako. Lesento sekulimala kwetinkhomo besibamangalisa kakhulu. Kwafika kuMasotja kutsi ncono akhulume naMkhatshwa longumelusi wemfuyo yalapha kulomuti wemnakabo.
Cha mlamu wami, kulala kwemnaketfu akumgunyati kutsi ente matsandza lapha emtini wabo Ngovane naboSukubesi. Yena phela usisebenti lapha. Nakatosenga letinkhomo kusasa ekuseni, umtjele kutsi entsambama nasacedzile kuvalela angahambi, ngifuna kukhuluma naye.
Kulendzaba Ncongwane usikhombisa kutsi bantfu labahlobene bayasitana. Masotja ubita LaJele ngekutsi mlamu wami. Loku kukhombisa kutsi bahlobene. Ubuye futsi afune kukhulumisana naMkhatjwa umelusi wetinkhomo taLaJele ngobe naku indvodza yaLaJele lebekungumnakabo Masotja seyashona. Phela bantfu baye bawudzelele umuti longenandvodza bafune kutentela matsandza kulomakoti.
Uma-ke tikhona tihlobo takulowomuti, tisukuma time ngetinyawo tikhute lapho kufanele tikhute khona njengobe nangu naMasotja ufuna kubonana naMkhatjwa atomekhuta ngendlela laphetse ngayo imfuyo yemnakabo. Uma ngabe LaJele nemkhula wakhe Masotja bebangevani, kungekho bunye kulolusendvo ngabe naye Masotja watibindzela wabukela lomonakalo lowentekako.
Buhlobo sibuye sibubone endzabeni letsi: Babe Ungehlulile letfolakala encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima. Lapha sitfola LaMtsetfwa akhuluma nendvodzakati yakhe Busi ngesikhatsi ifika ekhaya iphuma esikoleni lapho ifundza khona.
Hawu! Busi ndvodzakati yetfu letsandzekako, kube uyati kutsi sikutsandza kangakanani ngabe lentfo loyishoko awukalokotsi nakancane wayisho.
Lapha kulendzaba Busi utfukutsele ngobe atsi batali bakhe abakamtfumeleli imali. Unina yena umbita kahle utsi ndvodzakati yetfu. Akasho kutsi ndvodzakati yami. Lokutsi atsi yetfu kukhomba kuvana lokukhona kulomndeni. Bantfu bavama kutsi intfo letsite yami. Uma ekhaya kunetinkhomo uye uve indvodza seyitsi tinkhomo tami, imoto yami, bantfwana bami, njalonjalo. Ncongwane-ke uveta lokuvana lokukhona kutsi bantfu labatekene tintfo lebanato tabo atisito temuntfu munye. Uma ekhaya babona tintfo ngalendlela loko kukhombisa kuvana nebunye.
Butsa kungevani lokubakhona emkhatsini webantfu labatsite kangangekutsi bangaze bafiselane lokubi kodvwa. Tinyenti tintfo letingadala butsa emkhatsini wabo. Kubukela labanye phansi nekubaphatsa ngesihluku bantfu lobaphetse emsebentini kungabudala butsa.
Butsa giloko lokuviwa ngumuntfu ngekhatsi lokumenta abe nenzondvo. Loku kuveta kutsi butsa yintfo leyenteka ngekhatsi kwemuntfu, yintfo loyivako longeke wayikhomba watsi nansi. Lemiva ngiyo leholela esentweni lesibi.
Encwadzini letsi Emahemuhemu sitfola indzaba letsi: Sinyefu. Kulendzaba sitfola bafundzi besikolo baseMtfonjeni bakhala ngendlela thishela wabo lebambita ngaSinyefu nobe Mafonkholo labaphatsa ngayo. Ncongwane usetfulela bafundzi lababili lekungu Mphikeleli naSikobhosiyathesha babonisana ngayo indlela labaphetse ngayo Mafonkholo.
"Ngiyakuva mngani wami uyakhuluma, kodvwa nome ngingacedza lapha esikolweni, "Mafonkholo" yena kodvwa sitawudibana ngicinisile ngingafunga babe phasi. Nangicedza kubhala kuhlolwa kwami ngifuna kuvala ngaye. Ungihluphile lomuntfu emhlabeni." Kusho Sikobho atsatsa incwadzi yakhe bekandze ayijike phansi.
Lapha Ncongwane usivetela butsa lobudaleka kubantfu uma lomunye umuntfu enta tintfo letimkhatsatako lolomunye. Kulendzaba thishela Msibi lona lobitwa ngaMafonkholo akabaphatsi kahle bafundzi labafundzisako. Ubashaya ngemvubu yakhe layibita ngaShine on, abuye ababite nangetinyefu. Sento saMafonkholo size sadala butsa emkhatsini wakhe nebafundzi. Bafundzi abasamfuni lothishela wabo ngalesihluku labaphetse ngaso. Loku kuvela kahle lapho bafundzi bakhe sebamakhela lisu lekumbulala kute batophumula kulenhlulo labaphatsa ngayo.
Ncongwane uvete lesimo kukhombisa kutsi butsa bungakwenta kutsi bantfu bagcine sebabulelene lekuyintfo lengasiyinhle. Bafundzi bahlangana bafuna umutsi enyangeni, waweca emnyango Mafonkolo wase ushayeka phansi. Ngenhlanhla akamange afe kodvwa nguye lowagcina abonakala asinyefu ngobe watonela. Bajabula bafundzi ngalesento sabo kwaba kuhamba kwakhe Mafonkholo kulesikole.
Encwandzini letsi: Tikhatsi Letimatima, sibuye sitfole indzaba letsi: Liphutsa Letfu. Lapha kulendzaba Ncongwane uyasibonisa kutsi kwati timfihlo tebantfu kungakudaleli butsa lobungagcina bukubulalisile.
Kulendzaba sitfola Zulu atfola imfihlo yemfati wakhe Jeaneth kutsi uma asuka ekhaya atsi uya emsebentini usuke angayi khona kuletinye tinsuku kodvwa usuke atiyela lapho kufuna inhlitiyo yakhe khona. Jeaneth unendvodza lenye lenguSam latsandzana nayo.
"Kahle Jeaneth mntfwanaketfu ungakhali, lalela lapha: mine ngitsi asimcishe, kuphela nje wena nawungaveta onkhe ematfuba nesikhatsi mine ngitawenta wonkhe umsebenti wekumsusa," kusho Sam. " Sam mine ngitsi asikwente lomuhla ebusuku."
Siyabona-ke lapha kutsi nembala butsa bungakuholela ekufeni. Jeaneth naSam bavumelana ngekubulala Zulu nje ngob sewunelwati lwekutsi Jeaneth akatiphatsi kahle. Lemfihlo ya Jeaneth seyidale butsa emkhatsini wakhe nendvodza yakhe Zulu. Jeaneth uvuma lula nje kutsi Zulu abulawe futsi nguye lotsi lomsebenti wekubulala Zulu awenteke masinyane ngabo bona lobo busuku ngobe besekudaleke butsa emkhatsini wabo. Kute lokuhle lebekangasakufisela Zulu.
Kubeketela kukumelana nesimo lesingetulu kwemandla akho kodvwa wena uphumelele kusimela lesimo leso. Kucinisela nobe kulukhuni kanganani enhluphekweni losuke ubukene nayo. Ekugcineni kwekubeketela kuvamise kutsi kube nephumelelo.
Kulendzaba letsi Cabanga, Cabanga sitfola Titosi Mgabhi lebekayindvuna lenkhulu epulasini kaMdosombane asebenta engadzini asusa lukhula. Masayidi umfana wakhe Titosi ufika lapha engadzini utfola uyise ukhahlelwa ngumfanyane wemlumbi loneminyaka lelishumi. Lesimo lasibona senteka kuyise Masayidi siyamtfukutselisa. Ubona uyise adzelelwa ngendlela lengakaze ibonwe.
Hawu! Babe uvumela lomntfwana akukhahlele etibunu ngesicatfulo usebenta?
Mgabhi yena bekaloku atihlekela nje angayingeni lite nobe naye bekangakutsandzi loko lokwentiwa ngulomntfwana wemlumbi wakhe.
"He! He! Kahle "kleyibasi."
Kulendzaba siyambona Mgabhi abeketelela lesimo lesikudzelelwa ngumntfwana lomncane amkhahlela kodvwa angeke ente lutfo ngobe akhontile kulelipulasi. Bekati kahle Mgabhi kutsi uma angamtsetsisa nobe amshaye lomtfwana kungenteka kutsi aphelelwe ngumsebenti. Imphilo lebeyiphilwa nguMgabhi bekakwati yena kuyimela kodvwa umfana wakhe Masayidi uyevakala kutsi ngeke nje sekayimele yena. Nasemakhaya sibakhona simo losibona kulabanye uze usho kutsi lesinje ngeke usibeketelele kodvwa lababukene naso noma basibona bayakwati kusibeketelela.
Kubeketela kwaMgabhi kuto tonkhe timo tasepulasini kwamsita ngandlela tsite ngobe ekugcineni Mdosombane wamupha timvu letisihlanu netinkhomo letimbili ambonga ngekubeketela nekutsembeka kwakhe. Umngani waMdosombane naye wamupha timvu letimbili ambonga. Lapha Ncongwane usivetele kutsi umuntfu lobeketelako utfola sibongo lesihle ekugcineni.
Endzabeni letsi: Kulukhuni Emhlabeni sitfola bangani labatsatfu lekungu Magwayigwayi, Makhuhlumbane naMnjololo sebandzindze sikhatsi lesidze bafuna umsebenti bangawutfoli. Bagcina ngekutidzela bayongena babhaca emkhunjini lebebeve kutsi uya emaveni aseMpumalanga lapho bebatsemba kutsi umsebenti batawutfola khona. Babanjwa emkhunjini, Mnjololo waphoswa elwandle aboshiwe kantsi Makhuhlumbane naMagwayigwayi baphoswa nesikejane lebekumele batibonele kutsi benta njani ngaso. Ekhatsi elwandle bahlaselwa boshaka kodvwa basindza.
Lomunye wafika wasidvushuta ngengcova sikejana kwaba kabili katsatfu base bayajika babuyela emuva. Yonkhe imini yangalelolanga boMagwiyigwayi naMakhuhlumbane bayicitsa kuleso sikejana sabo. Indlala yabe seyibabulele kodvwa kungekho lutfo labangaludla.
Lapha sibona lamadvodza lamabili abeketelela simo lebesingetulu kwemandla. Bahlushwa boshaka, emagagasi kanye nendlala, kodvwa babeketela baze baphumela ngaphandle lapho batfola khona lusito. Ncongwane uyasivetela-ke kutsi simo nobe ngabe silukhuni kangakanani kodvwa uma ukwati kubeketela uyaphumelela ekugcineni. Asikho simo lesihlala sinjalo kodvwa siyagucuka njengobe sibona nesimo selitulu kutsi siyagucugucuka, injalo-ke nemphilo.
Kucasuka yintfo leyenteka ngobe kukhona lokusuke kungakuphatsi kahle. Umuntfu lomunye uyacasuka acasulwe yindlela lomunye umuntfu lasuke atiphetse ngayo, njengemntfwana nje lotsi nawumekhuta uzama kumkhomba indlela lefanele yekuphila yena angakhombisi kukulalela. Kucasuka ngalesinye sikhatsi kuba sisusa sangcabano. Ngekucasuka lomunye utitfola sekente sento lebekangeke asente uma ngabe bekasengcondvweni kahle. Imvamisa yemadvodza laye abulale imindeni yawo aphindze atibulale nawo asuke acasuke kakhulu bese enta lesento lesingamukeleki emangweni.
Kuyabonakala kutsi kucasuka kubangwa tento letitsite letingenta kutsi umuntfu agcine sekatfukutsele mbamba kangangekutsi angatibona sekente nalokungakafaneli kutsi akwente.
Encwadzini letsi: Emahemuhemu sitfola indzaba letsi: Gumedze Loyo, lapho Dube nemfati wakhe laKhumalo balahlekelwe ngumntfwana wabo lolitinyo lekubulala, longu Gugu libito lakhe. Litinyo lekubulala phela kushiwo umntfwana lotelwe waba yedvwa kubo.
"Nkhosikati uyaganga wena, uyamati lomntfwanami, mkhiphe!"
Emavi aDube abekhombisa kucasuka lokukhulu. Phela LaKhumalo naye bekubuhlungu kuye kunyamalala kwaGugu kodvwa Dube utsi akamkhiphe lomntfwana ngobe uyamati. Kunjalo-ke kucasuka kwenta umuntfu abe sengatsi ulahlekelwa nayingcondvo. Umuntfu uma acasukile uye akhulume nemavi laye atisole ngawo nasekwengcile loko lokumcasulile. Sibuye simuve futsi Dube aphendvula umkakhe lapho umkakhe asho khona kutsi Nkulunkulu uphile Nkulunkulu utsatsile.
"Nkhosikati ungasho kutsi Nkulunkulu uphile Nkulunkulu utsatsile kodvwa yitsi Nkulunkulu uphile kodvwa umuntfu utsatsile ngobe ngumuntfu lowente lentfo. Nkhosikati, angimange ngikhiphe sidvumbu kodvwa lomuhla ngiyosikhipha!"
Nalapho Ncongwane uyasikhombisa kutsi umuntfu angacasuka wemta netintfo langatati, langamange sekatente emphilweni yakhe. Dube lapha uyasonga kutsi uyobulala lowo mutfu losontse umuntfwanakhe. Uze uyasho kutsi yena akakaze abulale muntfu kodvwa lomuhla utambulala umuntfu. Konkhe loku kwentiwa yindlela lasacasuke ngayo. Kubuhlungu phela kubulawelwa umntfwanakho nje ubulawelwa ngumuntfu lophile saka kodvwa ente sento lesikhomba kungatsi ugulwa yingcondvo. Lesimo lesinje siyacasula sibili.
Ncongwane ubuye akuvete futsi kucasuka endzabeni letsi: Leso Sikhwama. Kulendzaba sitfola Tom naMandisa basedolobheni, lijaha tsite lintjontja sikhwama semlumbi lisiphosa ephephabhekeni yabo. Mandisa utjela Tom kutsi akakhiphe lesikhwama ngoba sitababophisa ngemaphoyisa.
"Hheyi wena bamba ubekelani phansi! Ngitakudzabula ngemphama khona nyalo."
Tom simuva asho lamavi lanjena kuMandisa longudzadzewabo ngobe besekacasukile ngalokutsi aloku atsi akukhishwe lesikhwama semlumbi ephephabhekini yabo. Phela yena bekanelitsemba lekutsi kukhona imali kulesikhwama semlumbi. Tom bekangamdzabula vele ngemphama ngoba besekacasukile. Kutsi lapho bakhona kusedolobheni kuphitsitela bantfu bekungeke kumhluphe loko ngobe vele umuntfu angacasuka wenta netintfo letimletsela emahloni kusasa.
Ngesikhatsi umuntfu asacasukile uyatikhohlwa kutsi ungubani futsi kunabobani edvute naye. BoTom naMandisa bebatihambela kahle batijabulele kodvwa kungena kwesikhwama ephephabhekeni yabo kugucule lesimo saba munyu. Ncongwane usivetela lesimo kukhombisa kutsi umuntfu lophile kahle tibakhona tikhatsi lapho acasuka khona, akahlali nje asesimeni sinye.
Kuphetsa lesahluko ngitsandza kuveta kutsi Ngcogwane usivetela kahle simonhlalo etincwadzini takhe Emahemuhemu neTikhatsi Letimatima. Injabulo, lusizi, buchawe, butsa, kubeketela, njalonjalo uyasivetela kona lokungikona cobo kwenteka etimphilweni tebantfu.
Uma umuntfu enta intfo letsite njengagogo nje uma eluka licansi, uye uve sekatsi sengiyaliphetsa. Loku kusho kutsi intfo inesicalo futsi inesiphetfo. Ngisho uMdali lesikholelwa kutsi nguye lowadala konkhe lesikubonako kutsiwa usicalo futsi usiphetfo.
Esahlukweni sekucala kutfolakele kutsi kunematiyori lahlukahlukene lasetjentiswako kuleti temibhalo. Ngako-ke ngilowo nalowo mbhali utikhetsela itiyori levumelana nalowo mbhalo lasuke awubhalile. Lokunye lokutfolakele kulesahluko kutsi Siswati singuletinye tetilwimi letitfutfukako njengoba sibona yandza imibhalo lebhalwe ngalo lolulwimi.
Esahlukweni sesibili kuvelile kutsi imphilo lesiyiphilako yenteka endzaweni letsite futsi lekholwekako. Umuntfu uba ngumfanekiso wendzawo laphila kuyo. Tindzawo letahlukahlukene tiluveta kahle neluhlobo lwebantfu loluphila kuleyo naleyo ndzawo.
Esahlukweni sesitsatfu kutfolakele kutsi indzaba kufanele isivetele sikhatsi leyenteka ngaso. Tikhatsi ngekwehlukahlukana kwato tisikhombisa kukhula kwendzaba ize ifinyelele eicongweni. Sikhatsi siyasita nasekutfoleni ingcikitsi yendzaba.
Esahlukweni sesine sitfola kutsi simonhlalo sisivetela ingcikitsi yendzaba kungaloko sifanele sikholeke. Siyatfola nekutsi simosenhlalo sichaza neluvo lwemlingisi nemiva yakhe. Simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambalwa nalacondzile kutsi sivakale kahle.
Ncongwane uphumelele kuveta likhono lakhe etindzabeni takhe lasibhalele tona.
Etindzabeni takhe indzawo isivetela kahle kukhula kwendzaba ite ifinyelele esicongweni sayo. Indzawo yasemakhaya ivela kahle ngetintfo letenteka khona emakhaya. Loku kufaka ekhatsi tinhlobo tetindlu letakhiwe khona, kulinywa kwemasimu, imitfombo yemanti, imfuyo, nalokunye.
Indzawo yasedolobheni njengendzawo lephitsitelako nayo Ncongwane ukwatile kusivetela yona kahle. Imphilo lephilwa khona edolobheni yehlukile kuleyo lephilwa emakhaya. Uma sibuka bugebengu lobukhulu sibutfola benteka kakhulu emadolobheni kunalobo lobenteka emakhaya.
tikhatsi letitsite ikakhulu tekuphela kwenyanga lapho bantfu bagcwala kakhulu khona emadolobheni. Etindzabeni takhe sibona nebugebengu lobenteka khona emadolobheni uma kuphitsitela ngato letikhatsi tekuphela kwenyanga. Loku kusita ekutsini uma umuntfu ahamba edolobheni aphetse imali angajatjuliswa ngiloko kuphela kodvwa acaphele ngobe kuleso siphitsiphitsi bakhona bosidlani labayifunako nabo, lebangazama kuyitsatsa nobe ngayiphi indlela.
Sikhatsi sibalulekile ekubhalweni kwetindzaba.
Time is one of the basic categories of human experience.
time and to regulate their lives by it.
ngiso lesilawula imphilo yebantfu.
Njengobe indzawo lebhalwako ingumfanekiso wemphilo lesiyiphilako kungako-ke sikhatsi sibalulekile ngoba siphila esikhatsini lesitsite.
Ncongwane usivetele tikhatsi letehlukahlukene lekwenteka ngato tindzaba lasibhalele tona. Tikhatsi temnyaka letinjengelihlobo nebusika utiveta kahle njengobe kunemehluko lomkhulu emkhatsini wato letikhatsi.
Tikhatsi telusuku tiyavela etindzabeni taNcongwane. Sikhatsi sasekuseni, sasemini, santsambama nesasebusuku. Kuto tonkhe letikhatsi siyayibona imisebenti leyenteka ngaleto tikhatsi. Uma sibuka sikhatsi sasebusuku siyabona kutsi Ncongwane usisebentise ngenjongo yekugcamisa imisebenti leyenteka khona. Kulesikhatsi sasebusuku sitfola Magilogilo enta imisebenti yakhe yebutsakatsi kantsi Mashica untjontja tinkhomo tabantfu khona ebusuku. Letento lebatentako tiyabavumela kutenta ngalesikhatsi kodvwa ekugcineni bayabanjwa lokukhombisa kona kutsi konkhe umuntfu lakwenta ekusitsekeni ngalelinye lilanga kutawuvela ebaleni ngobe labadzala batsi ayikho imphunga yelihlatsi.
Emalanga lakhona evikini uwasebentisile Ncongwane ikakhulu leSihlanu neMgcibelo lapho bekazama kuveta kahle imphilo yasemadolobheni lehambisana nebugebengu ngalokuphitsitela lokwenteka khona kakhulu ngawo lamalanga.
Ncongwane usibekele kahle simo senhlalo etindzabeni takhe lasibhalele tona. Njengobe imphilo yemuntfu kuyimphilo legucugucukako njengesimo selitulu, loku siyakubona etindzabeni takhe Ncongwane. Injabulo, lusizi, buchawe, bucili, buhlobo, butsa, kubeketela nekucasuka ukuvetile njengetimo lesibukana nato imihla yonkhe.
Umuntfu lophetfwe yinjabulo siyambona njengobe sibona endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo, lapho boLomcolisi naMdumiseni benganywe yinjabulo njengobe Mdumiseni uze abite loMcolisi ngengilosi. Injabulo ubuye ayivete Ncongwane endzabeni letsi: Indandatho.
Lusizi nalo luyavela endzabeni letsi: Makoti uphi, lapho sibona khona kutsi bugebengu lose bandzile eveni bungakuletsela lusizi lolumangalisako emphilweni.
Buchawe lokungulesinye simo umuntfu latitfola akuso, Ncongwane usivetela bona endzabeni yakhe letsi Indandatho. Sitfola lapho Mabel alwa nesimo sekuhhungeka kutsi avane nalenye indvodza abe anayo yakhe. Kuncoba kwakhe lesimo kwamenta waba lichawe.
Ncongwane ubuvetile nebucili endzabeni yakhe letsi: Indvodza Yensudu naleyo letsi: Liphutsa Letfu. Kuletindzaba sibona bucili lobentiwa bantfu bacabanga kutsi butabasita baphumelele etinhlosweni tabo tebugebengu. Ekugcineni siyabona kutsi bucili abusiti ngoba noma ungaphumelela, kuba kwesikhashana bese uyavela ebaleni nalobucili bakho.
Loku kuyawufundzisa futsi umango kutsi ubocaphela lapho wenta tintfo ngobe manyenti emacili lapha ngaphandle lazama kutiphilisa ngengati yalabanye bantfu nje ngetimbungulu.
Kubeketela Ncongwane usivetele kona endzabeni letsi: Cabanga Cabanga, lapho Mgabhi abeketelela simo sasepulazini lesingasimnandzi. Simbona akhahlelwa etibunu ngumntfwana wemlumbi lamsebentelako kodvwa yena angasho lutfo. Kubeketela kwakhe kwamniketa umvuzo ekugcineni. Tinyenti-ke netimo lesibukana nato sibantfu letidzinga kutsi sitibeketelele kuze ekugcineni sitibone sesiphumele. Ingani kutsiwa, inja iyawacedza emanti ngelulwimi.
Kucasuka nako siyakubona akuveta Ncongwane njengesimo lesikhona kubantfu bonkhe. Etindzabeni takhe kuyavela kutsi nobe ngabe bantfu batsandzana kanganani kodvwa kuyenteka bacasuke uma kuba khona lokubacasulako.
Etindzabeni takhe letimfisha Ncongwane ukhombisile kutsi ungumuntfu lonalo likhono ekubhalweni kwetindzaba letimfishane. Labadzala noko baye batsi akusoka lingenasici. Loku sikusho ngekutsi uma sibuka emalanga lawasebentisako etindzabeni takhe usebentisa kakhulu Lesihlanu neMgcibelo. Lamalanga lamanye uwasebentisa ngendlela lebhacile njengekutsi ngalelinye lilanga nobe elangeni lelilandzelako njengobe sibona endzabeni letsi "Liphutsa lakho". Siva nje kutsi besekuphele iminyaka lemibili bashada boJeaneth Mwelase naMandlenkosi Zulu.
Kwatsi ngalobunye busuku laMwelase asemsebentini, Zulu asele ekhaya nendvodzakati yabo lencane leliphahla, yahlatjwa kugula kwaba ngulesimnyama.
Besekusele emaviki lamabili kushaye khisimusi. Sangena-ke ngaphansi emgodzini njengenhlalayenta.
Ngalelinye lilanga LaMasina nemyeni wakhe Siphundvu baphelelwa yimphuphu.
Uma siphila-ke siphila kuwo wonkhe emalanga lakhona evikini. Tintfo letenteka emphilweni kufanele kube tintfo letenteka malanga onkhe.
Simo senhlalo usetfulele sona ngalokugculisako ngobe cishe tonkhe timo umuntfu lophilako latfolakala angaphansi kwato tivetwe kahle. Ngako sitsi akakhule adlondlobale waMvila. Sikholwa kutsi minyenti imisebenti lemihle letako lasatayetfulela sive.
Bhiya, O.A nalabanye 1991 : Simnandzi Siswati.
Brumfit, C.J 1983 : Teaching Literature Overseas Language-Based Approaches.
New York: Pergamon Press Ltd.
Bernard Cohen, B 1973 : Writing About Literature.
Foreman and company.
naStrachan, A 1992 : Only Study Guide for MPROSE-9.
Pretoria: University of South Africa.
Poetry and Drama. New York : Holt, Rinehart and Winston.
Khumalo, J.A.M 1976: Swazi Customary Courts.
Maxwell-Mahon, W.D 1984 : Van Schaik's Creative Writing.
Pretoria : J.
Mazibuko, F 2002 : Training Manual: Research Methods.
Mtuze, P.T 1986 : Siwisa's Short Stories.
Appraisal. Unpublished MA Dissertation.
Ncongwane, J.J 1989 : Tikhatsi Letimatima.
Van Schaik Publishers.
Ncongwane, J.J 1987 : Emahemuhemu.
Shutert & Shooter.
naSwart, J.H.A 1982 : Teaching African Literature.
Pretoria: UNISA press.
Swaziland National Publishing Co.
Colliers Encyclopedia 1973: Macmillan Educational Coperation.
Bukiwe ungulomunye webabhali bemibha yeSiSwati. Ukhulunyiswe lapha emtini wakhe losendzaweni yakaMhlushwa.
Semion ungulomunye webabhali bemibhalo yeSiSwati. Ukhulunyiswe lapha endzaweni yaseNasipoti lapho atinte khona.
Ntuli Bonisiwe Dorrence 2006.
Bonisiwe ungumdlali losembili emidlalweni yemsakato weSiSwati. Ubuye abe ngumholi weklatsa yebafundzisi beSiSwati belisekethi iMalelane. Ukhulunyiswe lapha emtini wakhe lose Driekoppies esigodzini sakaMatsamo.
<fn>ML. Sifungo.2011-04-05.ss.txt</fn>
Ngiyafunga ngiyagomela kutsi umsebenti lonesihloko "Lucwaningo ngemitsi yesinftu netifo kanye nekutfutfukisa SiSwati" ngewami kantsi futsi tonkhe tincwadzi naleminye imitfombo lesetjentisiwe ikhonjiswe kahle kakhulu.
Empeleni ngibonga kakhulu Inyuvesi yaKazulu leyente kwekutsi ngibhale ngemitsi yesintfu kanye netifo letehlukahlukene ngelulwimi lwami lweSiswati. Loku kubaluleke kakhulu ngobe kwenta kwekutsi wonkhe umuntfu loliSwati lofisa kwati kabanti ngemitsi yesintfu afundze kalula.
Ngiphakamisa emagama ekubonga kuboMnumzane Geletfu Shabangu, James Thwala, Mandlenkhosi Mamba kanye nalabanye labangikhutsatile ekubhaleni lomsebenti lomuhle nakangaka. Ngiphindze ngiphakamise emagama ekubonga kuMnumzane Guduva Mabuza kanye nalabanye labangisitile kutsi lomsebenti ube yimphumelelo.
Empeleni ngibo lebente kwekutsi ngatimbamba lwati lebengiluhlwaya kulabatsite lungilo na. Ngibonga kakhulu naDokotela Andries Matsaba lose wasishiya emhlabeni ngekudlala indzima lebalulekile yekungifundzisa imtsi yesintfu.
Empeleni ngitawube ngenta umona ngingashiya tonkhe tinhlanga letingisitile kutfola lolwati lwemitsi. Ngingasho kutsi uMnumzane James Thwala nguye lebekangisita kakhulu ngetihlahla letisetjentiswa ngeMazulu aphindze acwaninge nelwati lengilutfole kulabo labangeMazulu.
Ngitawube ngiyaphosisa uma ngingashiya Dokotela PM Lubisi kanye nalabanye. Lubisi nguye lebekangikhutsata kakhulu kutfola lolwati lwemitsi. Empeleni udlale indzima lebalulekile lengingeke ngiyikhohlwe ngekungichumanisa netinyanga letitsite.
Lucwaningo loluhlelwe ngetehluko letisihlanu letilandzelako. Lapha kubukwe kakhulu imitsi yesintfu lelaphako, tinyamatane letisetjentiswako kanye netitjalo letelaphako noma letilusito esiveni. Lapha kubukwe likhono letinyanga ekwelapheni tifo letehlukahlukene. Lucwaningo lutsintsa tinyanga, tingedla, babholofithi kanye netimphunga letiyatiko imitsi.
SEHLUKO 1, Lapha sendlalelo selucwaningo sichaza kabanti ngesetfulo, inhloso yelucwaningo sibuye setfule tindlela tekucwaninga. Lokunye sichaza emagama lamayelana nelucwaningo siphindze sichaze tindlela imitsi yesintfu lesetjentiswa ngayo.
SEHLUKO 2, Sibuka noma siveta imitsi yenhlanhla neyekugeza sibuye sigcamise indlela lesentjetiswa ngayo.
SEHLUKO 3, Siveta kusetjentiswa kwemitsi lelaphako ngekwehlukahlukana kwayo. Siphindze sigcamise tifo ngekwehlukahlukana kwato.
SEHLUKO 4, Sibuka kusetjentiswa kwetitjalo, netilwane ekwelapheni kanye netitfombe tetitjalo letelaphako.
SEHLUKO 5, Siveta lokutfolakele ngalesikhatsi kwentiwa lolucwaningo. Sibuye sigcamise tincomo mayelana nemitsi siphindze sivete nesiphetfo selucwaningo.
Imitsi yekutsela etindlebeni etimphumulweni kanye nasemehlweni 143 3.13. Imitsi yekutsanyela 145 3.14.
<fn>ML. TindzabaLetimfishaTaJJ.2011-04-05.ss.txt</fn>
Ngitsandza kubonga kakhulu kumyeni wami uMfundisi M.E Mahlalela ngekungisekela kwakhe ngisashikashikeka ngalombhalo. Ngibonge nebafana bami boMbuso naManqoba lekungibo lebangisite kakhulu ekubhaleni lombhalo. Ngitsi ngiyabonga boMaziya boMcanco, bengingaba yini ngaphandle kwenu.
Ngiphindze ngibonge nakumcatfulisi wami longuDokotela P.M Lubisi ngesineke lasikhombisile kimi.
Lolu lucwaningo loluphatselene nekuvetwa kwesibekandzaba etindzabeni Ta - J.J Ncongwane.
Kulesehluko setfulelwa indzawo yasemakhaya, yasemadolobheni, lesuselwa enhloko, levetwe esihlokweni nalevetwe esingenisweni.
tikhatsi telusuku nemalanga eliviki.
butsa, kubeketela nekucasuka.
ngesikhatsi, ngesimonhlalo kanye netincomo.
1.7 Umlandvo nga J.
<fn>P Mlambo-Ngcuka to attend Smart Partnership International Dialogue meeting in Lesotho, 9 Ã¢__ 11 Nov.ss.txt</fn>
Deputy President Phumzile Mlambo-Ngcuka will today, 9 November 2005, depart for Lesotho, Maseru, to attend the annual Smart Partnership International Dialogue 2005 meeting. The Deputy President will be in Lesotho from today until Friday, 11 November 2005.
The meeting is organised by the Commonwealth Partnership for Technology Management, a network organisation set up to provide advisory services to commonwealth countries, institutions and organisations in the commonwealth and beyond, with particular reference to technology and environmental assessment and management.
This year's theme is "Towards a Smart Globe - Resourcing for Growth through Smart Partnership".
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>Random.9780636085954TA.WP.txt</fn>
6. Chaza ngekuhleleka kwemagama emigceni yalenkondlo.
3. Sinongo sini senkhulumo lesisetjentiswe ngusonkondlo kulemigca: "Libibi letikotela nemabhodlela. Intsabakati levimba ungaboni ngale."
6. Niketa lokushiwo inkondlo.
8. Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca lengandluli kulelishumi.
8. Veta umcondvo lojulile walenkondlo.
Sonkondlo ukhumbuta bantfu bakaNgwane ngesive nangebuve babo. Utsi live ngelabo ngako-ke abangavumeli bantfu betive babadvunge umoya eveni labo. Ubakhumbuta ngemphi yemaNgisi naleyabakhona bokhokho betfu bayincoba ngoba bavikela maMelika live lemaSwati. Ukhutsata bantfu kutsi asebabe nalomoya wekuvikela buve babo njengelifa labo lebalishiyelwa bokhokho babo. Uyacwayisa sonkondlo kubantfu bakaNgwane kutsi uma bangakacapheli buve babo butawuphela nya basale betikhotsa titfupha.
Umugca 18 unesidvonsamoya. Ase uchaze umsebenti waso enkondlweni.
Sesidziniwe ngini, Kodwva nicabanga kutsi niyini vele?
5. Lenkondlo iluhlobo luni Chaza kuvakale?
Sonkondlo usitjela ngesikhatsi lesilindzelwe lesifikela noma ngubani losaphila kulomhlaba; sikhatsi sekufa. Lesikhatsi uyasibona kutsi sesifikile. Umuntfu uma sesimfikele lesikhatsi uyavalelisa tihlobo, nebangane ngobe angeke wahamba nabo, kungako sonkondlo simuva avalelisa neliGugu lakhe. Ngekwasonkondlo umuntfu uma sekufike sikhatsi sekundlula emhlabeni uyabona ngaleyondlela kumele avalelise kute labo labasondzelene naye bangalimali kakhulu.
Umhlaba bewuhleti ungcunu, Ingubo yawo leluhlata wemukiwe, Wemukwe busika sikwadzi semvelo, Ngemoya siyiphephetsa siyivitsita, Siyimbonya ngelichwa siyiwombisa, Yahhumbuka njengelumamadvu Lwemfat' afelwe yindvodza.
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle luhlongw' emakhondvosini Umuhle likhiwan' etihlanjeni, Umuhle nsikan' etigangeni, Umuhle lutindz' etintsabeni, Umuhle mhlang' emacentselweni.
6. Uchazani sonkondlo nakatsi ungatikhipheli likhadi lelibovu?
5.3 Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala endzimeni yekucala Yibhale?
Batsi batikha ngesipunu, Wen'utikhe ngelifosholo, Batsi bativuvubula ngemapiki, Wen'utikhiphe ngemakatapula, Batsi batamnyenyeta, Wen'utish'umentsabeni, Batsi bem'emifuleni, Wen'umephandleUdzilite tintsaba, Uwele tilwandle, Utisho utishilo ndzabandzaba.
3. Phawula ngemoya wenkondlo.
Uma ufundza inkondlo, kubalulekile kutsi wati kutsi leyo nkondlo loyifundzako iluhlobo luni. Tinkondlo tehlukaniswe ngetinhlobo letinyenti.
Yebo-ke, awehl' umoya Insika lebeyimise lelikhaya Kusukela kwatsi nhlo, Idliwe ngumuhlwa yawa, Kayiphindz' ivuke nanini. Kuyobuye kulunge, cola... Nob' emanceb' opha, Nobe tilondza tibhibha, Nom' iminjunju ifutsa, Kulukhuni kulitje kuwe, Cola... cola... cola...
2.3 Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomugca Kutsembeka kwaTsembeka'?
Besengitsi nginelitsemba mntfwanaketfu, Besengitsi nginelutfo mntfwanaketfu, Lutfo lolo luphunyukile lwanyamalala, Lunyamalele njengemant' esihlabatsini, Pho, ngingabuye ngitsini Bengiphetseni kona kungasimanti Bengingati kutsi ngiphetse lite: Lite lona lelijinge laba ngumoya, Laba ngumafel' emlonyeni sibili, Pho, ngingabuye ngitsini?
7. Nhloboni yesinongo senkhulumo lesikumugca 23.?
4. Kungani sonkondlo atsi "Ngiyihamb' indlela yami ngedvwa"?
Talukat' atililiteli; Emajah' awaphoseki, Tintfomb' atigidz' indlamu, Bantfwana bamel' ekudzeni, Bamunya titfuph' emlonyeni, Kungabe bayawulala badleni Iwil' insika yelikhaya?
1.2.1 i Imphilo iyagucugucuka namuhla inguloku kantsi kusasa ingulokunye.
Imvelo nengodvwane sekwabate. Naku kuhlwa kukusondzelela, Nali lisela likunyonyobela, Nangu Monase akucatsamela Kulesosicel'uphunga timphungane; Maye ngamkhulu wami ! Lafiphala lilanga lami, Lala komnene mkhulu wami!
Kwacisha Bukhatikhati beKhabhorabhasa Kwaba mnyama khwishi eveni lonkhe Ungenile Mangena Kwatsakasa boGogomkhulu Batibona sebakhululekil'esandleni saFaro Kwadvuma timbayimbayi Kwakhwehlela tinganono.
4. Phawula ngemoya walenkondlo.
Bukhulu bakho buyamangalisa, Kukhanya kwakho kuyajabulisa, Tandla takho tifana nebutjoki, Tandla takho tibutjok'emehlweni, Mani njalo sibani semvelo Khanyisa njalo liso Iendalo!
2.4 Ngulonjani umuntfu lotfole inkhululeko yengcondvo?
Wangena Mafufunyana; Angasaceli tinkhobe temfokati, Waphefumula kaningi, Intfutfu yaphuma njalo.
Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: i Emugceni wesitsatfu newesine. ii Emugceni wesiphohlongo.
Inkondlo: Iwil' insika: Thwala J.J.
Sonkondlo uphetse tonkhe tindzima talenkondlo ngekutsi kants' uphumula nini?
3. Bunkondlo buni lobusendzimeni yesibili umugca 2?
Awusiso sambane lesimb' umgodzi singawulali!
Lenkinga loyenweba ibe ngubhazabhaza.
Inkondlo: Waze wabagwinya sitimela!
4. Usho kutsini sonkondlo nakatsi 'ingcondvo isikhali lesinemandla?
DBJ Masilela ungumbhali weSiswati lofakile sandla ekubhalweni kwalolulwimi. Empeleni lowaVungandze likhono lakhe ulikhombise kakhulu ekubhalweni kwetinkondlo takhe letimihibahiba. Ingani phela tifaka leto letitsintsa imvelo nalokunye.
1. Endzimeni yesine kunemugca lonesidvonsa moya, wucaphune bese uchaza kafisha loko lokugcizelelwa ngusonkondlo ngawo.
1. Phawula ngekujula kwenkondlo.
3. Shano ngemavi akho kutsi iyini imphindvwa.
Sonkondlo ukhuluma ngemhlabatsi lesonkhe siphila kuwo. Utsi umhlabatsi ute umona ngobe wonkhe umuntfu nobe ngabe unjani umhlabatsi usisekelo sakhe ngobe umuntfu umnakekela aphila ngisho sekafile. Njengoba bantfu bavela emhlabatsini utsi wona lowo mhlabatsi uphindze utfumele.
Â· Bhala ngesandla lesifundzekako.
7. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Chaza?
4. Phawula ngemphindwa kulenkondlo.
7. Yini lebangela sonkondlo akhetse lomusho lolandzelako enkondlweni yakhe. Phaphama! Phepha elugibeni!
Noko-ke, kukuWE KUTIKHETSELA! Njengoba senginivulele sifuba sami nje, Vulani tingcondvo nintjintje kwenta kwenu. Ningandzi ngemlomo! Ntjintjani similo nintjintje lunyawo: Kwakho akube kwakho KUPHELA MHLONIPHENI umzala wami Ntsandvo!
Mhlabatsi Mondli wetfu sonkhe, Kuyakho inhlitiyo awukho umhobholo, Lomhlophe nalomnyama, lomphofu nalocebile.
Lesinye sikhatsi umuntfu uvelelwa yinkinga lenkhulu layibona ungatsi seyendlula tonkhe tintfo ngebukhulu, kodvwa utsi kusuke kugacali ngaye futsi kungagcini ngaye.
2. Kubangelwa yini sonkondlo akhetse kubuta mkhulu nagogo imibuto leminyenti?
Mnukubeti, Mnukubeti, Cabanga, ucabangisise, Zindla uzindlisise Tinsuku takho setibaliwe, Sala kutjelwa sibona ngemopho.
Kwemhlaba ngikucedzile, Kwami sekuhlangene, Sala wena losalako, Sitawubonana kulelitako.
2. Bunkondlo buni lesibutfola kulemigca lelandzelako: Imfihlo letfukusw' ekungatini. Kwekungati kwalabatiko nalabangati.
1. Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi "Tintsandz' atibonakal' ehlobo"?
Ngangingati kutsi ngalelinye lilanga Anginakuvakashelwa nabengati yami Ngob' endlini yami sekunendlondloLegijimis' emehlo ilungele kugadla, Ungidvumatile ntfombi lenhle kangaka.
Kulenkondlo lengenhla, nyomula umusho lochaza kutsi "umuntfu walelive untekateka" uwubhale phansi.
Bakini bats'unguSibongile, Babanga kuvela kwentfombi lenhle; Pho! Ngeke mine ngibonge lokuhle! Kunekube ngilicalekise Lilanga lesatana ngalo sisobabili?
Tinjulamcondvo nabosiyati bemhlaba Abakwati mfihlo yetimfihlo; Luntfu luyafisa kukubalekela, Kodvwa ngob' awubhacelwa Uyabatsatsa bayewufihlwa Emfihlweni yemhlaba.
Imfihlo yetimfihlo yimfihlo Lengenakwembulwa nome nini, Futsi lenganekelwa labaphilako, Iyindumba lengadzalulwa, Imfihlo letfukusw' ekungatini Kwekungati kwalabatiko nalabangati; Ibhacele nebavumbululi betimfihlo.
1. Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Akucali futsi akugcini ngawe?
Inkondlo: Mvunulo Yemhlaba. Sonkondlo ubhale inkondlo yakhe yaba netigaba letine, sigaba ngasinye sinemigca lengu-6.
Jozi Joseph "JJ" Thwala utalwa boSamuel naChristinah Thwala lasebawufulatsela lomhlaba lomagadze lahlabako, batjalwe eBhilidi (Breyten). Watalwa ngemhlaka 22 kuMabasa 1959. Wafundza imfundvo yekucecesha jikelele nalokuchubekako kuletikolo letilandzelako: Siyacatfula, Mkhomazi nase-Thembeka. Buthishela wabutfwasela ekolishi iMgwenya. Wafundza watfola ticu letilandzelako: BA (Hons), MA (UNISA), MA (UZ) kanye nePhD (UZ).
Uma ngicabanga ngendvumalo Kuma konkhe lokubalulekile, Ngilahlekelwa ematfuba, Ngihlitfwa lokukhona ngalokungekho, Kufa kungicindzetele.
Lolucontsako lolucokotsile. Nyambisa imitsambo yami ngeneliswe Ngome njengemlilo longesutsi ubaselwa, Ngophele ngekhatsi kwemagagasi entfokoto Ngoba ngifa lutsandvo.
Khipha imigca lenemvumelwano uyibhale bese usho kutsi iluhlobo luni lwemvumelwano.
Inkondlo: Ngingabuye Ngitsini?
1. Ngemigca lemine chaza ngesakhiwo sangekhatsi kulenkondlo lengenhla.
4. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Chaza kuvakale?
5. Sihloko salenkondlo sibumbene kanganani nayo?
Ngabe yintsandvo yakho Kutsi ngiphile lemphilo Lehlobe ngeluhlambalato, Legcwebe butsa nemavundvo Yagaba sikhwele ne mona Kuba ngimi kusho tinyembeti Letigeletako takh' emachibikati, Tigelete takh' imifulakati, Tigelete takhe lwandlekati Lapho ng ubhadze khona ilBangitfwalis' emajoke lesindzako, Banginameka ngalenkhulu' inhlamba Ngobe babona mabonw' abulawe Longafanele kuphil' ekhatsi kwetive?
Uma ngicabanga ngendvumalo Kuma konkhe lokubalulekile, Ngilahlekelwa ematfuba, Ngihlutfwa lokukhona ngalokungekho, Kufa kungicindzetele.
Ngingamane ngidle ngedvwaNjengenkhom'ingenandzaba, Ngitibophe ngelibhande laPawula Langahlulwanga inyama, Wakhandleka ngelutsandvo lwalababili.
Ngiyabonga Nina! Ngiyabonga Ntombemhlophe!
Inkondlo: Waze wabagwinya sitimela.
Ngivumeleni ngiye, Kutawusa ngikudze Emakhangala ngiwajubile, Ngingasabonwa nangelukhalo.
Lelikhetselo laletinkondlo letisembili titawusita bafundzisi belibanga lelishumi nakubili kutsi bakwati kuhlangabetana netidzingo tebafundzi ngekwetimiso teSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe.
Endzimeni yekugcina kukhona luchumano. Phawula ngalo uchaze kutsi lunhloboni.
5. Bhala luchumanomkhatsini lolukulenkondlo.
5. Bhala umusho lokhona enkondlweni lapho sonkondlo asebentisa khona sifanamsindvo.
Tibuko lemphilo yemuntfu, Welisa labafuna kuwela Bafinyelele mshiyalowa, Bayogidza batibetsele, Bahlomele likusasa Lelingatiwa ngumuntfu.
6. Veta imigca leneluchumano kulenkondlo.
Mine ngibuta kutsi kungani ungangiva Iminyaka lengaka uhlala namiMine ngilufundze njani lulwimi lwakho Yingoba ngihlakaniphe kakhulu kunawe?
3. Bhala imvumelwanosicalo lekhona kulenkondlo.
Uma sewungumazitapele, Uyobe sewehlulwe kutitsiba nekutati, Uyobe wehlulwe kutati kutsi ungubani. Tati kutsi ungubani ngoba Batakufundza bese bakukhetsela buwena. Ukuze ungalahlekelwa kutsi ungubani, Tifunisise uze utati kutsi ungubani, Ngoba uma ungatati kutsi ungubani, Batawukhwela batehlele.
Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu.
5. Chaza lomugca "Sala kutjelwa sibona ngemopho".
3. Niketa ingcikitsi yalenkondlo (kujula) ngemigca lengandluli kulelishumi.
Ngifikelwa butfongo lobubi ngilale, Bubuye bungibalekele ngicabange ngawe, Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama; Anginalo likhambi lekulisusa, Ngabe belilekuphoca lolutsandvo?
Ngingematse nelulwimi nebuphuya nenkengane, Ngingena ngelinceba, ngidla ngesutse, Ngibasoma basemahostela ngibange basemahhotela. Tintjwebe letingondli imindeni nabodali emakhaya Tingisita kushiyelana ligwayi nebesifazane Labachwandzela emachwane abo kulelive. Ngitfumbeleta nabo njalo mine Magaya...
7. Luhlobo luni lwebunkondlo lobukulomugca "Tonkhe timbali tiyachakata tibune"?
3. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Usho ngani?
Kutsiwa ngisemncane, Kutsiwa ngisemncane ngingafungi, Ngincumile ngincumileMine emuva angibuyeli, Sengiyesaba angisenakuteka.
Lena yincwadzi leyingcayizivele emibhalweni yetinkondlo letifundvwa etikolweni. Ilicoco lelakhiwe ngekuhlanganisa tinkondlo letitsetfwe emacocweni lehlukene lamanyenti nalasezingeni lelisetulu. Empheleni lencwadzi ingumphumela wemshikashika lomkhulu lababenawo bacubunguli bemibhalo labacacelwe kabanti ngeSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe. Ngulabosolwati labahleti phasi bacubungula letinkondlo bagcina baphume nalelicoco lelinetinkondlo lebatibone kutsi titawukwati kuhlangabetana netidzingo tebafundzi belibanga lelishumi nakubili.
7. Isho kutsini lenkhulumo:"Sigwaca lesihle ngulesishoshako".
Lapho tinyembeti ticwab' emehlo, Tingabi yimvula levimbela Kukhuphuka kwami ngibitiwe, Esangweni laSomandla, ngincusele.
1.3 Kwehlula/ kuhamba embili wehlule nalabo labatetsembako ngekuhamba embili.
1. Ase uphawule ngebunkondlo lobusetjentiswe endzimeni yesitsatfu, umugca 2 na-3. Usho kutsi sonkondlo uwakhetse kahle yini lamagama 'emahlombe', 'emehlo'.
Kulenkondlo sonkondlo usitjela ngetigebengu leticedze bantfu."Ngani boSathanendzini".
Sonkondlo ukhutsata bantfu kutsi banakekele imvelo ngekutsi bangalahli tikotela yonkhe indzawo. Utsi tincono tibi letingemaphepha nobe tjani ngobe tona tiyasha ngemlilo tiphele kepha tikotela nobe tingasha atipheli. Utsi libibi letikotela nobe emabhodlela ibulala tjani lobusuke bungephasi kwalo ngobe tjani lobungalitfoli lilanga bubese bugucuka bubamhlophe futsi bube butsakatsaka bugcine sebufile.
3. Kungani sonkondlo abite lilanga ngekutsi "Nkhosi Yemkhatsi".
Sibonelo: Inkondlo: Ngabe intsandvo yakho: Thwala J.J. Inkondlo: Khula phela: Magagula M.S.
Lesi sinongo senkhulumo lapho intfo lengaphili inikwa timphawu nesimo nome tento tesilwane.
Tinkondlo yimibhalo lapho babhali nobe bosonkondlo baveta khona imibono yabo ngetihloko letitsite. Bafundzisi kanye nebafundzi, bakhululekile kuhumusha tinkondlo ngendlela labayiva ngayo. Phela umbono wembhali akusiwo umncamlajucu, kodvwa utsi lapho abhala abeke umbono wakhe kute lofundzako atohumusha nobe abeke yakakhe inchazelo ngaleyo nkondlo. Phela tinkondlo tivula emehlo nome imicondvo kulabatifundzako tibente bacale kubona tintfo ngalamanye emehlo ngemuva kwekujula nabacabanga ngato. Loku babhali bakwati kukwenta ngekusebentisa lulwimi lwabo lolushubile.
7. Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 2 umugca 1 na-2?
Tati kutsi ungubani. Uma ungayati indlela Utawubutfwa ngito tonkhe tibi leti, Ugucuke umzali ungakacini lkukhakhayi, Ugucuke likhehla nesalukati lesincane. lngani uyobe sewutse cwili etjwaleni, Sewusigcili sayo yonkhe imiva. Tati kutsi ufunani. Tati kutsi ungubani! Tati kutsi ushopheni ngoba Uma ungalati likusasa lakho Utawufana nesih ahla esomile emgwacweni, Ugucuke Mazitapele.
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Kwetimbuti ngiyawutondla nami ngeluhlata, Kwetindlulamitsi ngidle nam' emacabunga, Kwabhejane ngidle timphandze tabhoco.
Niyawute niwukhombe umuti lonetjwala! LaboNdzingasitsebeni labo! Niyawuyihlanta yonkhe lengatiYebantfu labangenalicala, letimbungulu leti, Tinswelab ya leti!
Inkondlo: Kants' uphumula Nini?
Lapha imbongi ikhuluma yandzise loko lekhuluma ngako.
Imbongi kulesinongo isebentisa ligama lelitsambile, lelimnandzi lelikhombisa inhlonipho endzaweni yenkhulumo lehlabako.
Ngenhlitiyo nangemphefumulo wami, Ngemandl' ami ngikutjele, Ngitayiluka sengingumdodovu, Ngiyiluke kuhlwile kumnyama.
4. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Chaza kucace?
Majaha ngelethu lelive, Live labogogomkhulu leli majaha, Sibunuzelenititfo tibhedza, Sithuleleni live libhubha, Sivalelen'imilomo kudlalwa ngatsi.
Sikhatsi lesinyenti usichitse lapho eMango College of Higher Education acecesha tincuncudvu tabothishela besiSwati. Kumanje-nje usita bothishela besiSwati etikolweni taseHlanzeni.
Emehlwen' akho kuyakwakheka Emachaphoti lachucha tinyembeti, Buso bakho lobubusheleleti Buvele tisihla letingahhudluleki, Boph' inhlitiyo ngemabopha.
Labakwatiko batsi: Ulisango lemphilo, Usihlutfulelo semphilo, Ulitibuko lemphilo, Ungumhlahlandlela wemphilo.
Sonkondlo ubongela umholi walela la Soshangane, iMozambiki, umnumzane Moses Samora Machel lowalwa impi nemaPutukezi wate wawancoba. Samora Moses Machel wate wafa afela live labo, live laseMozambiki, afela inkhululeko yebantfu baseMozambiki. Sonkondlo umbita ngelivulandlela ngoba vele wayivula indlela yenkhululeko nekuthula kulelalaBoshane. Aphuma abaleka eMaPutukezi angenile Samora nelibutfo lakhe leFRELIMO. Yebo inkhululeko indlalelwa ingati yemadvodza, nakulela leMozambiki kwaba njalo; kwafa bantfu labanengi kusalelwa yona inkhululeko. Uyadvumisa sonkondlo ngemsebenti lomuhle lowentiwa ngulelichawe, namuhla titselo tenkhululeko tiyabonakala.
1. Ngabe sonkondlo leligama lelitsi 'Nyosi' ulisebentise kahle yini kulenkondlo Sekela umbono wakho?
Sonkondlo ufuna kwati kutsi imali ivelaphi ngobe ayihlali kubantfu "Ushabalalisa kwemanti". Utsi umuntfu lonemali uyatatatela achuche yedvwa. Noma ingaba yinyenti imali umuntfu akaneliswa. Imali inetimanga ngobe yenta bantfu batsandzane noma batondzane. Imali iyabulalisana ifakane nasemajele.
3. Lenkondlo ibukeka inemoya wekudvumisa. Utsini wena Sekela imphendvulo yakho?
5. Bhala timvumelwano letisendzimeni yesibili.
6. Esikhatsini lesinyenti kuba ngusiphi silwane lesingumabonw'abulawe Sekela imphendvulo yakho?
Lesitimela sitsi singumngani wetinganwa letikwati kubeka lulwimi tibe tigobe nge Z3, tize tingasebentisi nelijazi lekutivikela, kube kulapho sibhebhetseka ngemandla ngetindlela taso.
Sonkondlo uchubeka atsi lentfombi icedza situnge kulabaningi ngoba ayiteki tindzaba kuphela, kepha kuyo kukhona imidlalo, imiculo kanye nebakhangisi labatsengisa imikhikito yabo.
8. Bunkondlo buni lesibutfola kulomugca walenkondlo "Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama"?
Sonkondlo ubuta umnakabo kutsi kuya ngani kutsi konkhe lokubi kwenteka kuye. Utsi ukwentile konkhe "ngitakhile tincabakati ngetemsimbitsi". Ngatisimbitsela etulu naphasi "Konkhe lakwentako kulite,"titfukutfuku tenja tiphelela eboyeni". Ufuna kwati kumkhulu wakhe kutsi kutawuze kube nini?
5. Sihloko salenkondlo sibumbene kanganani nalenkondlo Chaza kuvakale?
Indzima yenkondlo linani lemigca lelilandzelanako libumbe umcondvo munye wendzima. Tindzima tenkondlo tiyindlela yekuhlukanisa imicondvo kodvwa lenekuchumana.
Ngayichuba ngiyiluka futsi, Ngayiluka ngiyenyusa nelihlandze, Ngaze ngayenya kuw' uMgwenya, Ngayenta yaphindzana kwemamba.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yekudvumisa Buhle bemvelo yemhlaba, Lobugcamis' imphilo yemhlaba, Ledzinga kukhutsala kwaSikhutsali, Kutsembeka kwaTsembeka, Kulunga kwaLunga.
2. Caphuna imigca leneluchumamcondvo uyibhale phansi, unike sizatfu sakho sekukhetsa leyo migca loyikhetsile.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngemuntfu lamtsandzako loshone basengakatekani."luphunyukile lwanyamalala" [umugca 3: kushona kwemuntfu ungakalindzeli.]"Monase wakaKufa" [umugca 14: bubi bekufa, kufa kunemona akufuni kubona bantfu baphila kamnandzi.]Sandla semvelo asiphikiswa [umugca 46: yonkhe intfo inesikhatsi sayo. NguMvelinchanti loncuma sikhatsi semuntfu emhlabeni.
KaDvokolwako idayiman' itfolakeleBalel' etikwayo beMatfombeni bayilondzile. Wo sesuka sililo sendvulo! Emanceba laphola, kuvuswa kabusha, Bagujwa bakhweshiswa bangcwatjwa Imfakabili nembala nay' ikhona, Tingedzama tawubuk' umnotf' usitsela, Tindvundvuma telite taphakama tahawukisa.
Kuma-eseyi uphose litje esivivaneni ngekubhala ema-eseyi ecocweni letindzaba letimfishane nema-eseyi letitsi, Izihlenga Zempilo (Umhleli L.F. Mathenjwa). Danisile abambisene naSisana Mdluli, wabhala tincwadzi taka-ABET letilandzelako: Ugogo ushintsha umqondo, Imfundo, Imfundo Ephakeme, Epulazini, Imihlangano. Kutemfundvo ushicilele emaphepha lambalwa. Lapho acwaninga khona ngetincwadzi tesiZulu. Ungumhumushi losahumushe imibhalo leminengi netincwadzi tebantfwana, njengaleti: Ingubo kaJameli, uJameli uphi?
2. Khipha munye umugca lonesidvonsamoya endzimeni yesitfupha.
Uma unguDidizela unguCakekile, Uma unguNontsandzakubukwa, UnguSimukanandwendwe, UnguMapheshulwa ngumoya, UnguSundvutwako ngacikilicane, Caphela! Kukhona lokugidza kukujeceta.
6. Ikhuluma ngani lenkondlo Chaza?
Ngayiphotsa yafohl' emahlatsini, Umntongontongo loweca tiganga, Ngayiphotsa yashay' eMangweni, Yagocana yamgiga Mtshali.
2. Endzimeni yekucala asukhiphe imvumelwano sigcino.
7. Uchazani sonkondlo ngemugca 1 endzimeni 3?
5. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Sekela imphendvulo yakho?
Batali bayatfukutsela bamcoshe umntfwana, Kodwva uhlala, ahlale akhumbule, Ekhaya kutsi kungakuphi?
3. Sonkondlo ubhale lenkondlo yakhe akusiphi simo Sekela imphendvulo yakho?
4. Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Lolu hlobo lwenkondlo lolunemigca lelishumi nakune. Loluhlobo lwenkondlo ludzabuka nome lutsatselwe ngesheya kwetilwandle kwelase Ntaliyane nakumaNgisi.
Ngichubelen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukhotsa nemhlambi wenyonikayiphumuli, Ngilalele timfihlo tayo ngendl' ivaliwe, Ngibuye ngitokhuluma konkhe lengikwetsekele.
Sisana sewuke wasebenta emsakatweni i-Mopani iminyaka lesitfupha lapho abehumusha aphindze etfule tindzaba tesiSwati. Ulilungu etinhlanganweni letinyenti letifaka ekhatsi inhlangano yebabhali Umdlandla lapho ake waba ngumabhalane jikelele wagcina asangumengameli wayo lenhlangano. Uphindza abe ngulomunye webasunguli balenhlangano yebabhali besiSwati.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto ngalenkondlo lengakafundwa.
1. Phawula ngemoya wenkondlo.
Nhloboni yenkondlo lena Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
3. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza kuvakale?
Endzimeni yesibili ase ukhiphe imphindvwa.
8. Usho kutsini sonkondlo nakatsi "Nkhosi yemukela umoya wami"?
Nako-ke sewubahlangabetile, Utsi utowubuye ubagwinye Ekupheleni kwenyanga, Uyobuy'uyobahlantel'eMphumalanga.
Luchumano lisu lekuphindvwa kweligama leliphelele emigceni lemibili nome ngetulu endzaweni lelandzelanako. Lokuphindvwa kweligama leliphelele kungaba sekucaleni emkhatsini nome ekugcineni kwemigca lemibili yenkondlo.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yekudvumisa Buhle bemvelo yemhlaba, Lobugcamis' imphilo yemhlaba, Ledzinga kukhutsala kwaSikhutsali, Kutsembeka kwaTsembeka, Kulunga kwaLunga. Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yetinzululwati Leveta imikhakha yebunzululwati. Funa ngibe ngumuntfu ebantfwini, ngitfol' inkhululeko yengcondvo, Umhlaba ngiwubuke ngalamany' emehlo.
Locondze kwakha likhaya.
Lolu luhlobo lwenkondlo lesola nome lehlaba ligceke lokubi, emaphutsa lakenteka emmangweni. Loluhlobo lwenkondlo luvele lusole lokubi lokwentiwa bantfu.
1. Sonkondlo ucondzeni nakatsi "Ungumonisi futs' ungumlungisi". Chaza wesekele.
Sonkondlo ucela kutsi nasalele umlalela wafutsi loyo lotawube atsintsekile amncusele kuSomandla ucela labeva buhlungu bangamvimbeli nasikhati sifikile kutsi ahambe emhlabeni. Ucela kungabi netinsolo ngobe nobe uhamba kanjani emhlabeni akunandzaba "Ndlelaphi lengitisa kuy' ayinendzaba". Uma kuchazwa ngaye, akuchazwe ngendlela lecosha buhlungu inikete litsemba.
Bhalasha nkhosi yendalo yonkhe!Bhalasha mbusi wemkhatsi wonkhe, Bhalash'etul'emafin'esibhakabhakeni, Indalo yonkh'isuk'ebumnyameni, Umhlaba wonkh'utfakat'ekukhanyeni, Bhalasha sibani semhlaba!
Emaphepha, emaphepha emabaleni etfu.
Â· Yonkhe imibuto ayiphendvulwe ngesiSwati.
Letfu phela leli, Kute umuntfu lotasitjela umbhedvo wakhe, Nasingatisukumeli kute lotasisukumela, Buve nendabuko yetfu-kuyalotsa, Emasiko nemihambo yetfu iyalotsa, Singamane sife siphelele nya, Singamane sibhujiswe njengeGomora neSodoma, Kungamane kwenteke lokwentekako. Lapha kukitsi lapha, Inkhaba yetfu ilapha, Futsi siyofela lapha, Futsi singcwatjwe lapha.
Sango lemphilo yemuntfu, Vulela lusapho lwakaNtfu Lwendlule luphangelane kuwe, Lugijime ngematubane lamakhulu Luyofinyelel' esicongweni sakaMfundvo Kulelibuswa nguNgcondvonkhulu.
Sonkondlo ucabanga ngelusuku lolukhulu lapho wonkhe umuntfu atotilandza ngemisebenti yakhe embi kweMdali. Utsi utawuphendvula atsini nakabutwa ngemisebenti yakhe layentile asaphila kanye naloko lakwentele batali bakhe, bangani kanye nemmango wakubo. Imphendvulo uyayitfola kutsi utawuphendvula ngekuhlakanipha atjele uMehluleli kutsi ukhandlekile asebenta ngaphasi kwetimo tonkhe, kodvwa kwafana nekusebentela lite ngobe kute labanake lakwentako ngisho naloko lakushoko kute lofune kukulalela.
1.2 Sinongo sini lesisetjentiswe ngusonkondlo kulenkondlo yakhe yonkhe?
7. Phawula ngeluchumano lolusendzimeni yesitsatfu.
Emagama lakha inkondlo abalulekile ngobe akhombisa kutsi imbongi phumelele kangakanani kuveta umcondvo wayo ngemagama lambalwa. Linani lelincane lemagama liletsa bunkondlo.
Siyakukhumbula kumenta kwakho Ulibita kuts'alite kuwe Siyakudvumisa kungapholisi Kwakh'emaseko Wanyatsela kanye, Wanyatsela kabili, Wayidvonsa leya ntsambo, Ladvuma litul'enkhundleni, Ladvuma litul'eNingizimu Afrika Ladvuma layitsats'inyamatane, Bewela Bafana bayeFulansi, Yewel'iNingizimu Afrika, Behla butfong'emadvodzeni, Mani njalo ntsambo yetfu. Uyibek'ilindvuk'ebandla Mfana, Uyibeke kwabona nalesingaboni, Uyibeke kwangcingcitel'umhlaba, Mani njalo Masinga.
Lomsindvo uvela ngekuphindzaphindza nkhamisa lofanako emgceni munye.
8. Umuntfu lofundzile akahlupheki. Caphuna umugca lofakazela lenkhulumo lengenhla.
Phawula ngetinhlobo tetimvumelwano letikulenkondlo, unike netibonelo.
Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 5, umugca 1 na-2.
Ngisinge netinyamatane temanti.
4. Caphuna imigca leneluchumomcondvo kulenkondlo uyichaze kutsi ishoni.
Wo! Letfwese manje lihlobo! Ngiphakamis'emehlo ngabonaOnkh' emakhangala savunulaLetiluhlata tembatfo temvelo, Ngabona kuchakaz' imbal' etsafeni, Ngeva kuyiyitel' inyos' itsatsela, Ngeva kuntjilota tinyon' etulu.
Ungangigayeli mphako, Ungangiphatsisi mavi, Nginik' imvumo kuphela Ngiyihamb' indlela yami ngedvwa.
Labangakwat' abakushayimkhuba: Bakubuka baval' emehlo, Batjelwe ngawe bavale tindlebe, Bahogeliswe wena baval' emakhala, Banambitsiswe wena'ocudvul' umlomo.
7. Nhloboni yenkondlo lena Sekela?
Ngitawuhlal' endlini Yakhe, Ngihub' emahub' enjabulo, Ngidl' umoya loyiNgcwele. Ngiyekeleni ngihambe, Kwemhlab' akupheli, Kwemhlaba kuyahlupha, Ungigugisile ngingumdodovu; Ngiphen' imvume ngihambe.
4. Hluta lenkondlo uvete loku lokulandzelako. (imphendvulo yakho ingengci likhasi linye).
5. Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomugca: "Sengikhayite ngidziniwe ngikhatsele".
1. Bunkondlo buni imbongi lebusebentisile kusigaba 2 umugca 3 kulenkondlo?
7. Phawula ngemvumelwano lekhona enkondlweni.
4. Hloboluni lwenkondlo lolu Usho ngani?
Lenkondlo ikhuluma ngebantfu labahlukubeta imvelo. Utsi kunukubeteka nobe kungcola kwemvelo kusho kona kuhlukubeteka kwebantfu ngobe nangabe emanti, umoya nemigwaco lokuhanjwa kuyo ingcolile bantfu bayalimala nobe bafe. Kugcwale sililo eveni lonkhe ngenca yebudlabha balabantfu. Utsi noko sikhatsi salabanukubeti sesiphelile, utsi nabangayekeli kunukubeta imvelo batatisola.
Ngangingati Lomanti kuts' unje, Utakugcina sewungipoyile kangaka. Ngalutfwa buhle bakho nekutfobeka, Kants' akunakutfobeka bujila Lobutishaya santfobeko.
1.4 Netidalwa letifana netinyoni tiyabubona tivumelane nasonkondlo ngebuhle balemvunulo yemhlaba.
Libibi letibi ngiletayele, Libibi limbonya umhlaba libe yintsaba Libibi limbonya tjani libe yindvundvuma Kepha ngekuhamba kwesikhatsi litawehla Ngakhula ngilibona libola embikwami Ngilibona lehla liphele etaleni Ngiyati libibi liyabola liphele Ngiyati libibi liyasha liphele Kepha leli angilati liyangicaka.
Sibonelo: Inkondlo: Kants' uphumula Nini?
4. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Chaza kucace?
Lamuhla ingumjikeni kimi, Lamuhla iyincatfu kimi, Lamuhla ngiwela ngayo, Lamuhla ngitibopha ngayo. Sayiluka yelukeka, Umtsambo wetitukulwane, Umvila wakusasa, Intsambo yami naye.
Amemet'insindziso, Wen'umemetel'inkululeko, Uyisho uyishilo.
Ngabe kujikeleta kwemhlaba Ngabe imphil'ilukhun'inemanyeva Bengits'injabul'iyophindzeka, Kantsi kutondza nemsindvo wodvwa, Ngabe kudzelela loku?
1. Bunkondlo buni lobusemgceni wesibili newesitsatfu?
7. Uchazani sonkondlo nakatsi "Umcali wayo ngubabe"?
Tinhlobonhlobo tindlela lengibhebhetseka ngato: Bashayeli bemaloli ngitfumbeleta naboBangena baphume ngenca yesitunge, Bacedze situnge ngaSondzela-ngange, Ekugangeni ngibagone ngemfutfumalo. Timphandla letiphazanyiswa kuguga, Tiphandlwa busha tishe emashushu, Tigol' ematjitji ngemali lengalutfoti lolumanti, Imali lengaludli lolubabako iwente umsebenti, Batetemuke bamincilite luju batikholise, Ngakha bungani nemasok' emanyala Alalisa lulwimi asike likhasi nge-Z3, Ayilime insimu angakalifaki lijazi lemkhwenyana, Ngife luhleko ngibona tilima titilimata. Ngibatsi laphalati ngitsi ati ime tiy' etjeni!
2.6 Imvise/umletsele butfongo lobumnandzi.
4. Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 1 umugca 1na-3?
5. Phawula ngekujula kwenkondlo.
3. Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi?
Lenkondlo yecwayisa bantfu kutsi kungatsi ngobe kuvele inkinga emphilweni umuntfu bese utsi imphilo iyagcina nobe sekuphelile ngaye avele atibulale. Utsi imphilo vele igcwele tikhilikitsi namuhla uyitfola yehlela, kusasa iyenyukela, kodvwa loko akusho kugcina kwemphilo kumuntfu.
Inkondlo: Kuhle ketfu!
5. Ungatsini ngekuhluleka kwetindzima kanye nemigca yalenkondlo.
Iyan' imvula yetinsizi; 30Umtsimba wonkh' uhlukene, Umlobokati usele weneme. Insimu bayifulatsela ngenjabulo, Tinini tichawulana ngenjabulo; Tibukeli titfwayitela ngenjabulo. Sebayawusala bamkhumbula; Sebayawusala betintsandzane Batsandzane ngebuntsandzane.
Sekwasal' iMphaka yemigodzi yemalahle, Lolumnya ma lutftuli lubhunya luy' etulu, Lumbony emaSwati' atfungats' umnotfo, Insimbi bayimbil' eNgwenya bayivukuta, Kwatsiw' akayigobi Ngwan' igotjw' eJalimane, ENgwenya yasal' imigodz' ikhamisile. EBulembu bulembu batsandzel' imigodzi, Litjeboya balivukute balicedza, Lihlehletela ngeluthaka liy' eBhabtini.
"Kants' ugwaza labanjani?
Gogo ngungu yesive, Uyincwadzi lehamba ngetinyawo Ungumtapo wetincwadzi emphilweni yetfu, Emaphiko akho asifukamela sonkhe. Kuwe angisiye u mntfwana wesihlahla, Angisiwo umlanjwana, ngingumntfwana wagogo. Ngiyingati yakho ngingumntfwanakho gogo. Uyadvondvolotela kepha uludvondvolo lwetfu Uyinsimu lesiyivuna sonkhe ngekukhululeka Ulibhange letfu kantsi uyinkomazi yetfu Unjengesikolo kitsi, ungucedzasitunge. Ungunesi, uyinyanga yetfu, usibhedlela setfu. Naloku ematsambo sekaphikisana nenhlitiyo, Kepha inhlitiyo yakho inguphethiloli Lokuvuselelako, unyatsele ngemandla Siyabonga gogo, loligugu Ungumtapo loligugu etitukulwaneni!
Kutawutsi entsatsakusa Nami ngitawube ngitseleka, Ngingakalambi futsi ngingakomi, Khon' ekhaya laBabe.
Tinikele nawe, Ungatinikeleli tinsuku, Letingu- 16 Kodvwa tinikelel'imphilo Imphilo yakho yaphakadze. Uphilele lutsandvo nelucolo. Uphilele luhleko nemusa Uphilele kuba lusawoti, Uyivangele kahl'impilo, Leso akube setsembiso, Leso akube sifungo, Lesiyawuma phakadze, Amen.
Ungubuhlungu futsi uyintfokoto. Unjengemakha lengititsela ngawo. Unjengato tonkhe tinongo tekudla: Ungusawoti, ungushukela, ungupelepele Umnandzi mnandzi!
6. Sonkondlo usitjelani ngaloku lokulandzelako:"Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku".?
Lapho sengim' embikwaKhe Ngelusuku lwekwehlulelwa, Ngibutwa loluchungechunge Ngemabanga emphilo yami 10 Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
7. Libhange yindzawo lenjani Leligama lelidvwetjelwe kulomugca longenhla lihambisana kangakanani nalenkondlo?
Lapho ngibutwa ngemisebenti, Ngiyawutsini ngalengakwentela batali Ngiyawutsini ngalengakwentela bangani Ngiyawutsini ngalengakwentela ummango Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
Ngiva livi litsi angihaye, Ngihaye ngigiye ngicephuke Ngeliphimbo lelulwimi lwakitsi. Ungangibuti kutsi njengoba Ungangiva nje angikwititi ngani.
Hheyi nine lapho Mina sengikhatsele kunyinyitseka nginichitsa. Ngiyekeleni lamadlabha lawa!
Salayedvwa ngulomunye webabhali beSiswati labangemahlahlandlela. Empeleni liyabonakala ligalelo lalifakile lowaMtfombeni ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati, ikakhulu imibhalo. Ubhale tinhlobo letehlukene temibhalo lefundvwa etikolweni. Letinye tato "Bungani Bebangani", "Tentile" naletinye. Tinkondlo latibhalako tifaka imvelo, kufa, lutsandvo naletinye.
6. Caphuna imigca lenemvumelwano, usho nekutsi luhlobo luni.
Kuyoba kuhle kuwe Ngwane, Sitivukuta tibilini temhlaba, Siwakhiph' emagugu siwasakata, Lapho bakusasa sebasibut' emagugu, Sibanik' imphendvulo yetibiyo telive, Timile titinsika temaSwati, Tingemagugu laphum' etibilini Temhlaba siwuvukuta sifun' ingcebo.
Hlobo luni lwekuchumana lokutfolakala kusigaba sekugcina?
Sekungakuwe-ke mfundzi kutsi utitike nganankha emanoni etinkondlo telikhetselo, utifundze utivisise kute ube nemphumelelo eluhlolweni lwakho lwekuphela kwemnyaka. Lokuncane lokubhaliwe ngenkondlo kwekukuvula emehlo, kodvwa khumbula kutsi ngumbono, nawe ukhululekile kuveta umbono wakho njengobe uyiva inkondlo. Yetama kuphendvula imibuto lesekugcineni kwenkondlo ngayinye, loko kutakusita kukulolongela luhlolo lwakho.
Imphilo inguphansi-phezulu, Wena lowabona kunatsa kwenkhukhu. Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu, Noma ingakhuluphala igcwale indlu, Ungatikhipheli likhadi lelibovu! Akucali futsi akugcini ngawe phakama uye phambili! Lenkingana loyenweba ibe ngubhazabhaza, Kulomunye ingangentfutfwane, kulomunye iyinselele. Tibale tibusiso takho ucaphele. Ingcondvo isikhali lesinemandla khetsa imphilo! Vula emehlo, manengi ematfuba lapha ngephandle, Tsani ntinini ngelitubane utsatse litfuba lakho. Sigwaca lesihle ngulesishoshako. Ungacali nje, utinikete likhadi lelibovu!
Sibonelo: Inkondlo: Intsambo Sonkondlo usebentise emagama lamatsatfu kuloyo naloyo mugca.
Ngente ngiphile njengentfutfwane, Lenelikhaya lekuphephela nasekubhoke Emakhata nemimoya yebusika, Netimvula letinhl'ehlobo.
2.5 Lapha kunemcondvo longakapheleli (Injambamenti) kubuye kube nesisho "kungakawi indvuku yembangandlela" lokusho kungenti tintfo letingenamphumelelo.
Lapha sonkondlo ucela kuhayelwa inkondlo lemnandzi. Utsi akube yinkondlo yemhlaba wonkhe jikelele. Ufuna kuhayelwa ingoma letomenta acabange ngalokujulile, inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, inkondlo ledvumisa buhle bemvelo nome inkondlo yelwati lolujulile. Utsi sonkondlo ingoma yaletimphawu letingenhla itamenta atfokote kakhulu.
3. Khipha umugca lochaza kwekutsi sonkondlo umbatsa ingubo leyentiwe ngesikhumba.
Wacala kufundzisa eShongwe Secondary School nga1973-1975. Wafundzisa eMshadza nga1976 kwase kutsi nga1977 kwavulwa i Sidlamafa High School, wafundzisa khona kusukela 1977-1982. Kutse mhla lulunye kuMabasa waba ngulomunye webasakati bekucala emsakatweni i Radio Swazi lekunyalo yatiwa nge Ligwalagwala FM. Wabuyela ebuthisheleni eSidlamafa nga 1994-1992. Waya eUniversity of the Westem Cape nga1992-1994 waphotfula ticu te BA etifundvweni te English ne Linguistics. Wakhushulelwa esikhundleni sekuba ngu Sosekhethi wetikolwa kudzimate kube ngunyalo njengobe atinte lapha eNkomazi West Circuit. Ungumbhali wemabhuku esiSwati lokufaka ekhatsi nawa: Atsekeletene, Cosi-Cosi Iyaphela, Impalampala 1, 2, 3; Simnandzi siSwati Libanga 7, 8, 9, 10, 12.
Labakwatiko batsi: Uyinsimu lemakhabakhaba, Usiyalu lesigobhot' umlibe, Uyimbita lebil' umlibe, Ulifa lelim' umlibe.
Ngangingati Lomanti kuts' unje, Ngangingati kuts' usidvwaladvwala, Bujila bakubopha bakwehlula. Buyakubusa buyakukhomuza, Awunakukhululeka licubo naphakadze.
Labanye bakuv'emini basebenta, Kantsi wen' usebusuku balele, Batsi bakuv'ebusuku balele, Kantsi wen' usemini basebenta, Shaya lapho-ke ndzabandzaba, Shay'ubaphice baphiceke, Baphiceke sebaphumil'emaphusheni, Uloko utisho utishilo nkunzimalwanga.
Umugca lotsi "Lendzawo ingephul' inhlitiyo" imumetse bunkondlo buni?
Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngigambute ngelulwimi lengiphupha ngalo, Ngelulwimi lwelugcozi loluta kimiKwemagagasi elwandle, Ngivuke ngitsi gelekece ebusuku Ngive labatele bangilalelisa endlebeni. Ngive ingoma levusa lusinga ingifundekela.
1. Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni yesitsatfu umugca 1 na-2.
2. Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni 3?
Ngabe kujikeleta kwemhlaba Ngabe imphil' ilukhun'inemanyeva Bengits'injabul' iyophindzeka, Kantsi kutondza nemsindvo wodvwa, Ngabe kudzelela loku?
Sonkondlo usitjela ngesitimela lesitfwala bantfu eMpumalanga sikhuphuke nabo siyobadzimula etimayini taseJozi. Labantfu bahamba bajabulile kutsi bayokumba imali babuyele emakhaya sebanemali lenyenti. Labantfu ekupheleni kwenyanga nome emuva kwesikhatsi lesitsite baphindzela emuva emakhaya eMpumalanga. Sekuyenteka-ke ngalelinye lilanga satsi sisabatfwele njalo sibaphindzisela emakhaya, satsi nje uma sifika eBhova sawa kwafa banumzane labanyenti. Emakhaya basala batigone tandla emndenini leminyenti bakhala sililo lesingenamkhawulo ngekulahlekelwa bobabe bemakhaya.
4. Phawula ngephethini yalenkondlo ubhekise emagameni.
4. Iluhlobo luni lenkondlo Chaza kucace?
7. Chaza kutsi lenkondlo iluhlobo luni.
Sihloko salenkondlo sibumbene kahle yini nayo Chaza?
Kutsiwa ngisemncane, Kutsiwa ngisemncane ngingafungi, Ngincumile ngincumileMine emuva angibuyeli, Sengiyesaba angisenakuteka.
2. Nhloboni yesinongo lesimumetfwe ngulomugca lotsi "Usilwane lucobo wena".
Sihloko salenkondlo sibumbene kangakanani ngengcikitsi yalenkondlo?
Bengingentani kona ngite lutfo, Bengiyini kona ngingenalisondvo Labancono kunami bafikile, Lwahhungeka lona lwavuma Wamgana Monase wakakufa, Pho, ngingabuye ngitsini Bengitamile kukukhomba lingekhatsi lami, Besengisidzabulile sifuba sami, Bese ububonile bukhulu balo, Kepha lwagcina ngekuba ngumoya; Bengitsi siyohlukaniswa ngukufa, Kufa usehlukanisile singakashadi, Pho, ngingabuye ngitsini?
"Ngisebente sikhatsi sisekhona". "Ngicabangele sikhatsi lesitako".
Tonkhe timbali tiyachakata tibune, Kukhanya kwakh'akufiphali kubune, Umbala wakh'awugucuki ubune, Buso bakh'abushwaphani bubune, Bukhulu bakh'abunciphi bubune, Mani njalo nkhosi yemvelo!
Emagama latsi "tinswelaboya, timbungulu" akhetseke kahle yini?
2. Bunkondlo buni lobutfolakala kulemigca 64 na-65 Chaza ubuye ubhale?
1. Hloboluni lwesakhiwo sangaphandle lesitfolakala kusigaba 2 mugca 1 na-3. Niketa sibonelo.
Sonkondlo ucela umhlaba kutsi umcolele. Utsi akasati kutsi kumele enteni "sekuhlwile manje kimi". Bakubo bamfulatsele. Mihla yonkhe yemalanga uyalila. Ucela umhlaba umvele ngobe inhlitiyo yakhe seyitikhala khala "inhlitiyo seyimbobombobo".
Kadze laniphumela lilanga, Besenicabanga kutsi ete lanishonela, Linishonele-ke lamuhla: Niyowute nibone kahle; LaboSathane laba.
3. Kusho kutsini kutsi "Usalibele kukhasel" etiko"?
i Kuhlabelela ikakhulukati ngesintfu.
Ngabe yintsandvo yakho?
Luhlobu luni luchumano lolutfolakala endzimeni yesitsatfu?
2. Bunkondlo buni lobutfolaka kusigaba 2 umugca 2 Chaza?
Unjani umoya walenkondlo Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
6. Veta luhlobo lwemvumelwano lekhona enkondlweni.
Watalelwa eNasipoti khona lapha eMpumalanga. Wafundza etikolweni takhona waze waphotfula libanga lemfica (JC) eThembeka Secondary School. Waphasa Matikuletjeni khona lapha eThembeka wase uyewufundzela temphilo eMedunsa. Sibongile njengobe atiwa kanjalo ungumbhali lomkhulu wesiSwati. Nguye lona lowakhicita emanoveli ekucala esiSwati ngaleta tikhatsi tendlala yetincwadzi. Kubhala wakucala asemncane kakhulu, afundza leliya banga bekutsiwa ngu-Std 6. Sikhuluma nje Sibongile utinte lapha esibhedlela iThemba lesilapha emtini waKaBhokweni.
Sonkondlo usebentise imifanekisomcondvo, uchaza kudlala kwaMasinga ibhola. "Uyintsambo, etintsanjeni" [umugca 7: kudlala nekushaya] "Ugijima kwenge" umbani" [umugca 11: akadzinwa] "Wayidvonsa leyo ntsambo" [umugca 42: washaya ligoli].
Lesi sinongo senkhulumo lesibeka emagama abukane kute kuvele umehluko emkhatsini wawo.
Lomshad' uyangimangalisa!Umlobokati wembets' iveyili yelipulango, Umyeni wembetse letimnyama, Bahlabeleli bambetse inyufomu lemnyama; Buso babo buphaphatsekile, Imiphefumulo yab' ikhatsatekile.
5. Lenkondlo inamuphi umlayelo?
Uchazani sonkondlo nakatsi,"Khweshani kuhlobe nasenidzakwe ngumbuso"?
JJ Ncongwane ngumbhali losagiye waphindzelela enkhundleni yetekubhala kantsi cishe ubhala nome ngabe nguluphi luhlobo lwembhalo. Kamuva ubhale inoveli yakhe lenesihloko lesitsi Loyishayile sewuyosile leyadla umhlanganiso emncintiswaneni wemabhuku waka M-Net Book Prize ngemnyaka wa-2000.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yemanon' emicabango, Lelets' intfokoto lemangalisako, Iletse kukhanyiselwa kabusha Emcondvweni nemphefumulweni, Ngiphil' imphilo lensha, Ngincob' imphi letfunatako.
2. Umugca lotsi "Tsani, ntinini ngelitubane" umumetse sinongo sini senkhulumo?
3. Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: Endzimeni yesibili umugca wemfica. Endzimeni yesibili umugca welishumi.
4. Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni 7 umugca 1 na-2 Chaza kutsi busetjentiswe kahle yini?
Inkondlo: Kants' Uphumula Nini?
Sisana uyimbongi leseke yetfula tibongo emicibini leminyenti. Njengembhali sewuke washicilela tinkondlo, imidlalo, tindzaba letimfisha kanye netemdzabu ngesiSwati nangesiZulu. Uphindze wabhala tincwadzi tekufundza temfundvo yalabadzala (ABET). Ungumcubunguli wetinhlobo letenhlukene temibhalo yesiSwati.
Â· Wonkhe umhlolwa uphocelekile kutsi aphendvule umbuto 5, inkondlo l lengakaze ifundvwe ekilasini.
8. Sonkondlo bekakusiphi simo nakabhala lenkondlo yonkhe, usho ngani?
Ngisitimela lesihamba ngemalahle, Jantji lengihamba kuye unemswakama, Ngiphila ngitjakadvule kuletifutfumele. Ngihamba kuto tonkhe tinkhalo, Ngishosholota kuwo onkhe emave.
Sesiy' emakhay'eMphumalanga, Utsi lamuhl'uyasifikisa Mafufunyana Nangu asontsana bo! Nangu ashelela bo?
Sonkondlo lapha ukhuluma ngemfundvo utsi ufundze bantfu bambukile "Ngayiluka emajaha abukile" ubala tikolwa lafundze kuto. Uphumelela nje ngenca yebatali bakhe "umcali wayo ngubabe" kwajabula nenina. Utsi utawuchubeka nekufundza nome samdzala nome kumatima."Ngitayiluka sengimdodovu". Ngiyiluke kuhlwile kumnyama".
Absalom Tolo Fakude watalelwa endzawenl yaseKaapschehoop edvute naseNasipoti. Batali bakhe nguThimothy Fakude naFelani Ngwenya. Wacala kufundza khona kulendzawo.
6. Sihloko salenkondlo sibumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo?
Kuphakama nekwehla kwemanti elwandle.
Ngayilula ngigigelelela temaXhosa, Akhamisa koma imilomo, Ingasiyo yekuboph' iminyaba, Kepha yelikusasa lami.
Ngulonjani umuntfu longumakhonza ngolimi?
Lapha sonkondlo uchaza kutsi imali ayihlali inyamalala njengemanti emhlabatsini.
Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Kub' uyatiwa mfihlo yetimfihlo Ngabe sekuneticu takho Letetfweswa lebakwatiko Njengabe batfweswa lebati Tinsuku tekuteta kwalotetfwele; Kodvwa wen' awatiwa mfihlo yetimfihlo.
i Luchumano sicalo lolucondzile.
1. Sonkondlo ucondzeni nakatsi "Iyindumba lengadzalulwa".?
Lena imvumelwano letfolakala ekucaleni kwemugca. Loluhlobo lwemvumelwano lungaba lilunga, ngwaca nome nkhamisa.
Bhek'eMphumalang'usinge mkhulu, KweMphumalanga kudliwe kweNshonalanga, Ubonan'emshini wenkhosatana Kungan'ubalis'ungacedzi mkhulu: Utakuphiselwa ngubani lamuhl'ingodvwane?
Lena yinkondlo lengumlandvo welive leNingizimu Afrika. Sonkondlo lapha ukhuluma ngalokwenteka ngalelilanga lapho bantfwana bacala khona ludlame balwela emalungelo eluntfu. Loku nguko lokwenta kutsi bantfu baftole emalungelo abo njengoba nje bonkhe bantfu sebanemalungelo. Bantfwana nabomake sebanawo nabo akusafani nayitolo lapho babe abebentela matsandza ekhaya njengemnikati welikhaya. Utsi nyalo sekute ludlame belukhona phambilini, kuvakala sekushunyayelwa livangeli. Utsi-ke ungatsi bantfu bangalamukela lelivangeli lelucolo, baphile leyo mphilo yekucolelana baze bendlule emhlabeni.
Bakini bats' unguSibongile, Babanga kuvela kwentfombi lenhle; Pho! Ngeke mine ngibonge lokuhle! Kunekube ngilicalekise Lilanga lesatana ngalo sisobabili?
4. Lenkondlo iluhlobo luni Chaza kuvakale?
Ngitsi ibuyile i-Afrika Sukuma mntfwanemlungu ufundze lulwimi lwami, Lulwimi lwami nesisekelo lesingemasiko. Lungisa tintfo sikhatsi sisekhona Kute ukwati kugucula bantfwana bakho Uma bakubuta kutsi Kwa Kwente... Njani?
2. Ngaba sitsini lesinongo lesisetjentiswe kulomugca longentasi Chaza nekubumbana kwaso nalenkondlo. Yahhumbuka njengelumamadvu.?
2. Icondzeni imbongi nayitsi "umlobokati wembets' iveyile yelipulango".
Ngiva livi litsi angihaye, Ngihaye ngigiye ngicephuke Ngeliphimbo lelulwimi lwakitsi. Ungangibuti kutsi njengoba Ungangiva nje angikwititi ngani.
Lalela ngikutekele phela, Ngayigodza yehla neLukhahlamba, Phasi phasi... ngiyiphetse, Budze bayiwela iNciba.
7. Usho kutsini sonkondlo ngalomugca?
8. Sibumbene kanganani sihloko salenkondlo nayo?
8. Indzima yekucala imigca 7 na-8 inaluhlobo luni lwesinongo Isho kutsini?
Bhala luchumomcondvo (i-enjambamenti) lolukhona kulenkondlo.
Ngihayel' inkondlo Yemhlaba wonkhe jikelele, Nakale ngesigci lesihehako, Itsints' imizwa nemitsambo, Itsints' imicabango lejulile, Ikhutsat' emandla nesineke Sekulwa nenjabho nendzangalo.
3.1 Bhala umoya wenkondlo ungengci emigceni lemine.
Wafundza watfola leticu temfundvo letilandzelako: BA (UNISA), BA Hons (UP). Ulilunga leSASWA, ALASA, AFRILEX kanye neMhlahlandlela Writer's Guild.
4. Ucondze kutsini sonkondlo uma atsi "ungangilileli ngoba funa siphindze siboane"?
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle bewuyovunulani Kube bewungekho mvunulo Uyihlobisile imvelo Ngebuhle bakho lobubabatekako, Nangekuheha kwakho lokumangalisako?
Libibi letikotela nemabhodlela Intsabakati levimba ungaboni ngale Ikhukhumuka imihla nemalanga Tjani lobungephansi kwayo sebobuvana Tjani buyabonakala budla lite Tjani lobungephansi kwayo abusalati lilanga Impela bukhala abucedzi ngekucindzetelwa Kantsi uyenyanyani umuntfu imvelo?
Lentfo utsi ifike imvule umcondvo eve ingcondvo yakhe kungatsi seyigcwala tonkhe tiganga. Noko utsi akakhoni kuchaza lobumnandzi balentfo, kungako nje akubita ngapelepele, shukela, sawoti nalokunye.
7. Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi "Libibi letikotela nemabhodlela".
Khewane ucoca nawe ahlekelele Likhehla uliphulula imphandla likhumbule Likhumbula ebusheni kucine libunti Litikhumbule lisayikhahlela yetinyawo Somidlalodlalo ntfombi yesive.
Kawulondvoloteki malindzini! Ufak'ebantf'ematilongweni, Udzimat'ubakhiph'ematilongweni. Ungumonisi futs'ungumlungisi-Pha uyalondvoloteka yini wena Mahamb'angancotjelwa!
5.3 * Yimvumelwano sicalo bu emgceni wesitfatfu newesine.
1. Yinhloboni yenkondlo lena Sekela imphendvulo yakho?
7. Lenkondlo iluhlobo luni?
Usichamkele kuphi Masinga, Usiletselwe ngubani?
8. Phawula ngetindzima talenkondlo.
Bunkondlo buni lobutfolakala emugceni wesitfupha nemugca Wesiphohlongo?
8. Lamagama latsi" "Sandla semvelo asiphikiswa" amele bani Usho ngani?
6. Sihloko salenkondlo ngabe siyahambisana yini nengcikitsi?
Sigaba 5 Umugca 4 "Ungumonisi futhi ungumlungisi."
Sicumbi setivakashi siyashuca, Libandla lebafundisi liyahuba; Bayolim' ensimini lengafulwa. Likhaba lalensimu liyabola; Likhaba lalensimu alibonwa.
Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngigambute ngelulwimi lengiphupha ngalo, Ngelulwimi lwelugcozi loluta kimiKwemagagasi elwandle, Ngivuke ngitsi gelekece ebusuku Ngive labatele bangilalelisa endlebeni. Ngive ingoma levusa lusinga ingifundzekela.
Lolu luhlobo lwenkondlo lolulandzisako nome lolucoca indzaba. Kuloluhlobo lwenkondlo, imbongi isebentisa lulwimi lwebumbongi kute umbiko wakhe uvakale kahle. Imbongi icoca ngesehlakalo lesike senteka.
Kulo kuncono kufundvwa lokukhulu, Pho ngibuye ngitibopheleniSani setsembiso lengingasenta nemuntfu Esitibeni setingwenya ngitiphoseleni Ngitishelelis' esiweni ngibuka?
7. Chaza lenkhulumo:"Batsi kuncono kwetsemba litje kunemuntfu".
Utsini ngalamoya lowunukubeta nsuku tonkhe Utsini ngalamani lowakhipa sitfuntiUtsini ngalomhlaba'lowukhipha buwona Utsini ngalolwandle loluncisha inhlonipho Vele sonkhe sesihlukubetekile, Vele sonkhe-sesihiuphekile, Sekwanele Mhlukubeti ndzini. Salusikhawula ngekushesha?
Sonkondlo lapha kulenkondlo ukhuta labantfu labaphetse kuhulumende, labangaphatsi ngendlela lefanele."Khweshani" [umugca 20: kumele bashiye letikhundla kungene labanye labatawuphatsa ncono]. Letikhulu letiphetse utsi sonkondlo tintjontja imali yahumende: umugca 32:"imikhaba yekweba". Labantfu bayalwa abavani: umugca 42:"Ngemavundvo nekucwayana". Bantfu bonkhe sebadziniwe ngalokungavisisani kwaletikhulu tahulumende.
yemhlaba ngoba wonkhe umuntfu ufuna imfundvo futsi kufanele afundze.
Kusemtsimbeni lomangalisako, Kusemgidvweni lowesabekako; Bapheleketeli bamakoti banyukubele, Buso betibukeli buncumile; Bahlabelela kungatsi bakhatsele, Makoti ucambalele tfwi!
2. Ngabe lenkondlo imumetse moya muni Sekela imphendvulo yakho ngalokusenkondlweni?
4. Bhala imvumelwanosigcino letfolakala endzimeni yesitsatfu.
8. Lesihloko 'Ndzabandzaba' siyayifanela yini lenkondlo?
i Ucondze kutsi lesento siyinhlalayenteka. Ii Kucabanga kakhulu kungamenta umuntfu kutsi agcine setibulele.
Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi?
1.1 Uyisebentise kahle kakhulu sonkondlo ngoba ingcamisa ingcikitsi yenkondlo, lapho atsi:"umuhlemvunuloyemhlaba". Lemphindvwa ingcamisa lobuhle umuntfu abubone ngemehlo engcondvo.
Umhlab' emhlabatsini, Umlots' emlotseni, Ningakhali tihlobo tami, Imvumo yekuhamba senginayo.
5. Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi "Sonkhe sidalwe nguMdali futsi Sibantfu".
Uchelela umantise yonkhe imiva yami. Unjengemlilo lofutfumeta ingati yami, Ungilola ingcondvo, ungivulele umhlaba.
1. Phawula ngemphindvwa kulenkondlo.
Awubandlululi, Awikhetsi phel'emasini, Uphakel'Ngilandi, Utitfulul' eRashiya, Utitfului' eNdiya, Awuyesab' iBosima, Ungena ngish'eBanjalika, Ubavete babhanjululwa, Wengce uyet'ish'eShayina, Ugcine khon'eNingizimu Afrika Utisho utishilo.
Uma agezile wapolishwa kudzela botsotsi Umkhandza asakhukhumukise emahlombe acunusile Ubone ngemehlo kutsi simele kutsintfwa silwane Uyalalela akasiye sonkhanise Ncamula Ubhukula imincele aye kuleSwatini ngekwetsembeka Akakhononi ngisho akhonjwa leya eKZN indlela Sifungo sekutsi siyofa silahlane sisecinile Sinini sami lesibambe naye namuhla Sibika baphetsene kalale eluhambeni.
8. Phawula ngemvumelwanosigcino lekhona enkondlweni.
8. Umugca lotsi "Umphefumulo ucwebe iminkenke" umumetse sinongo Sini?
Emabhodlela, emabhodlela emigwacweni yetfu Asihlaba sihlabeke enyameni yettu Emaphepha, emaphepha emahaleni etfu Aphephuka sihlabeke etindleleni tetfu Tincamu, tincamu etindleleni tetfu Tincamul'imphilo, yetfu eveni ngekushesha Kantsi yini ngawe Mnukubeti Kantsi kwakhala nyonini kuwe Kantsi wabhunyiselwa ngatiphi wena Usilwane cobo lwaso wena Sekwanele Mnumzane-COLA?
6. Umugca 1 na-2 umumetse bunkondlo buni?
1.5 Phawula ngemigca yalenkondlo.
2. Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni yesibili?
5. Bhala imvumelanomkhatsini letfolakala kulenkondlo.
Khula phela Umdzal' asutibuke, Livi liyabhobhodla, silevu sifomile, Sifomel' umuti netawo kufamisana, Wen' usalibele kudlal' emadlwane, Utiyenga ngelite njengesinkhitsi, Utifak' engcakin' ukhalele kusitwa, Yelele! Sewumdzal' utativela?
3.2 Lenkondlo ikhuluma ngekungatsembeki elutsandvweni. Sonkondlo usivetela simo semuntfu lodvunyatwe yintfombi yakhe lengakatsembeki. Ute uyafunga kutsi ngeke waphindza watsandza umuntfu emphilweni yakhe yonkhe. Loko ute akubite ngekutiphonsa esitibeni setingwenya ubuka noma kutishelelisela eweni ubukile.
Ngilinike ingeje yelutsandvo sengihehekile Ngihehwa ngemandla atibutse wakho.
1. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza kuvakale?
Niketa lokushiwo inkondlo.
Inkondlo: Kuhle ketfu!
Khipha imvumelwano sicalo endzimeni yekugcina.
Silala kuwe sivuke kuwe. Ulutfuli lolungesiso silima, Ulutfuli lolungesiso silima ngekubatfutsa: "Umhlabatsi emhlabatsini lutfuli elutfulini." Konkhe kucala kubuye kuphelele kuwe.
7. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
Niketa inchazelo yalesisho lesitsi:"Kuba liphela emasini".
Sonkondlo usitjela ngemfati loshonelwe indvodza."Bekukuhl' usime ngensika" (umugca 8: kunakekelwa wondliwe indvodza)."Idliwe ngumuhlwa yawa" [umugca 15: kushona kwalendvodza] "Bamb' inhlitiyo uyibambisise" [umugca 33: kucinisela wehlise umoya] "Lokwentekile kuyafana nalokwadalwa" [umugca 37: kwamukela simo njengoba sinjalo].
3. Bhala umoya walenkondlo, uphindze wesekele.
5. Kwenta njani loku: Kungahleki futsi ungashushi Kushiya inyosi ngemagonso. Kwashaya umoya esiveni seShangane.
Phawula ngekuhleleka kwetindzima talenkondlo.
9. Phawula ngalokushiwo yinkondlo umcondvo lojulile.
Yingoba kakhulu kunawe?
2. Bunkhondlo buni lobukulemigca: Indzima yesibili umugca wesiphohlonga. Indzima yesitsatfu umugca wemfica.
6. Khipha imigca lenesidvonsamoya uyibhale phasi.
Ase ubhale luchumano lolutfolakala endzimeni yesibili ubuye uchaze kutsi luhlobo luni lweluchumano.
6. Veta luhlobo lwemvumelwano lekhona enkondlweni.
Mina ngise nguye wa-Eva, Yam'ingcondv'iphelele, Yam'imiva injengeyaJobe, Ngitakwenta kunye vo, Ngitakwenta kudzele tibukeli, Ngitawuphapha.
Bala umugca munye lonesidvonsamoya ubuye uchaze kutsi sisetjentiswa nakwentenjani.
Kulesinongo senkhulumo kufaniswa tintfo letimbili letehlukene nome letingafani kodvwa tibe tinebudlelwane lobutsite emkhatsini wato.
7. Ngumuphi umugca lonedvonsamoya kulenkondlo?
4. Khipha umugca loneluchumomcondvo uwubhale phasi.
Sonkondlo utsi sikhatsi sisekhona abalungise kuze batokwati nekusita bantfwababo uma babuta tintfo babe netimphendvulo.
2. Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 2 umugca 2 na-3.
Tiphi tinja tona mkhulu Sengikhayite ngidzinwe ngikhatsale. Tiphi tidzandzane mkhulu Sengifune kufiphal'emehlo. Tiphi tingabiso mkhulu Ngicalata ngibon'imishwedla kuphela. Kungabe kwashonaphi mkhulu?
3. Icondzeni imbongi nayitsi:"Ngiyitfukuse kuph' inhloko kute kube nini"?
Sigaba 3 umugca 3.
Inkondlo ibhalwe yahluka kuleminye imibhalo. Iba nemigca lehlelwe ngendlela lehlukile kunaleminye imibhalo. Inkondlo yakhiwe imigca leyakha indzima.
Ngilala ngikushiy' unoma, Ngitumeka solo wen' udidiyela, Uhamb' ungishiy' ube ngumcubashi Emaven' enjabulo netinsizi, Lapho tifiso tikutfwala tikubeke khona, Ungishiye ngisiphalat' emaphusheni; Ungishiye ngilele ngentfokomalo; Kants' uphumula nini?
Lenkhulumo letsi kwehla ngesiphundvu ichazani?
Ngichubelen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukhotsa nemhlambi wenyonikayiphumuli, Ngilalele timfihlo tayo ngendl' ivaliwe, Ngibuye ngitokhuluma konkhe lengikwetsekele.
1. Bhala ngemoya wenkondlo.
5. Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni 6.
Ngitawuphicaphi ensitini Nembeza wami ungilahlile, Bakitsi bangifulatsele, Kuhlwe libalele kimi?
2. Ngabe leligama lelitsi "ngingumdodovu" likhetseke kahle yini kulenkondlo?
Ngiyishaye ngayiphendvulela, Kwawela Thabo wahlekelela, Kwawela Nobenguni wamamatseka, Kwawela Zamangwane watsakasa.
Uhlakaniphe njengachakijane! Ungijova ngitive sengidideka imiva.
Basho nalabadzal' emandvuloBatsi kuncono kwetsemba litje kunemuntfu, Kepha akusiwe longiphocile, NguSomhawu Monase wakakufa. Luvutse lwavutsa njengemalangabi Lwagcina ngemangaba sibili, Pho, ngingabuye ngitsini?
Labakwati ncono bats' ulibhikawozi, Kuwe kuhlum' ematsemba netifiso, Kuphekwe nelutsandvo luphuphume; Nalokubi batsi kuvela kuwe, Nentondvo nemavundvo kukuwe, Kungak' usigayo lesingaphumuli, Nasidziniwe ngulokuhle sigcakaza lokubi; Kantsi nasewuphemba kuthula nelucolo Utsats' ubeke taba tekudvudvuta Kungats' ulitiko lemhlatjelo wekuthula; Nome kunjalo kants' phumula nini?
Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
4. Ngabe indzima yesibili yeyeme kangakanani ekujuleni kwalenkondlo Phawula.
3. Phawula ngebukondlo lobutfolakala endzimeni yesitsatfu umugca welishumi nakunye.
Mine ngibuta kutsi kungani ungangiva Iminyaka lengaka uhlala namiMine ngilufundze njani lulwimi lwakho Yingoba ngihlakaniphe kakhulu kunawe Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
Inhlitiyo lengalali namuntfu Ibubula ingacedzi namuhla Ngitiva tehla nesibibitfwane singasiti Idzabuka ingeke iletse mehluko Timsitsile tintsaba letikudze Ncamul' emave Namuhla ngikudla kwemizindlo nemicabango Ingabe uyawubuya aphila nje nebakitsi?
4. Hlobo luni lwekuchumana lolutfolakala kusigaba 1 umugca 1 na-3?
1. Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Indzima yesibili umugca welishumi nesiphohlongo. Indzima yesibili umugca wemashumi lamabili nakubili newemashumi lamabili nakutsatfu.
3. Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 3, umugca 1 na-5 na 7 na-8?
3. Nhloboni yenkondlo le Usho ngani?
Sisana Rachel Mdluli ungumfundzisi wesiSwati lapha eluphikweni lwetilwimi tesintfu e-UNISA. Uneticu te MA latitfola kuyo lenyuvesi. Wacala kusebenta lomsebenti wakhe webuthishela nga-1979. Ufundzise etikolweni letinyenti letehlukene angakayi kuyawutinta lapha e-UNISA. Utinaka kakhulu tindzaba letiphatselene nebulili, ikakhulu bafati bakuleli le-Afrika.
6. Uchazani sonkondlo nakatsi "Mine ngisenguye wa-Adam"?
1. Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
9. Leligama lelitsi "kunoma" lichazani?
Nisebentile majaha, Nate natibamba letinswelaboya. Kutsi kangitifikele kubo matfupha! Njengabe bacumbile nje Bacumbe ingati yebantfwabami.
3. Ihleleke kanjani iphethini yalenkondlo Sekela imphendvulo yakho?
6. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
2. Ucondzeni sonkondlo nagatsi "ngayenta yaphindzana kwemamba".
7. Sibumbene kanganani sihloko salenkondlo nayo?
7. Ngumaphi lamagugu lakhuluma ngawo sonkondlo?
Ngihayel' inkondlo Yemhlaba wonkhe jikelele, Nakale ngesigci lesihehako, Itsints' imizwa nemitsambo, Itsints' imicabango lejulile, Ikhutsat' emandla nesineke Sekulwa nenjabho nendzangalo.
Hhawu sesifikil'eBhova! Mafufunyana nang'asontsana bo! Aw'umkami nebantfwabami! Ngafel'esigangeni ngingumnumzane Waze wasigwinya sitimela?
8. Usho kutsini sonkondlo uma atsi "Akakhononi ngisho akhonjwa leya eKZN indlela".
Inkondlo: Kuya Ngani?
Ngubani longakhohlwa ngulesa simomondiya Sikhikhikhi sikhutsali semihla ngemihla Ngisho Lomagadvula sishingishane selucobo Uma sekajika ekoneni kudzela sibukeli Abelesele asho ngaleliphansi livi Ngimoyitele kancane ngisho ngekutichenya Ncamul' emave tintsaba tivamdedela!
Lolu luhlobo lwenkondlo lapho imbongi iveta imiva yayo ngesimo lesitsite. Imiva yayo ingakhomba kufa, lutsandvo inkholo, tembangave njalo nje.
Sewubagwinye ngetinkhulungwane; Uphum'unyelela kants'ubebile, Pho awubahlebeli ngani batise tihlobo! Ufuna kubagwinya siphetfo?
Konkhe lokuphilako kusingatfwe nguwe, Konkhe lokufako kuboliswa nguwe, Bukhulu bakho buyesabeka ngemandl'akho, Emandl'akho ayesabeka ngebukhulu bawo, Kuyini lokungamelana naw'emhlabeni Hlala njal'ubus'emhlabeni! Somandla wakugcob'etikwayo yonkh'indalo, Bantfu netilwane kukhotsamela wena, Inyanga netinkhanyeti kubuswa nguwe, Laph'uvela kunyamalala konkhe, Laph'ulele kuyakhululek'emkhatsini, Bhalasha nkhosi yemkhatsi?
1. Sonkondlo ucondze kusitjelani ngalemigca lengentasi: Tiphi tingabisa mkhulu Tiphi tidvwaba kubalobokati?
1.5 Sonkondlo usebentise linani lemigca lesitfupha etindzimeni. Tindzima letine, emagama lamabili noma lamatsatfu emigceni.
2.1 Nguyiphi lengoma yemhlaba lakhuluma ngayo sonkondlo Sekela imphendvulo yakho?
Bukhulu nebucotfo bakho, Umusa nesimilo sakho, Kuyawukufakw' emehlo tedzeleli, Tikuchukulute nom' usemantini Ngob' ungasenansika lekusimisile.
1. Endzimeni yesitsatfu caphuna umugca lonemvumelwano uchaze kutsi luhlobo luni lwemvumelwano.
Kulenkondlo sonkondlo ubabata buhle nemsebenti lomangalisako lowentiwa lilanga."Tonkhe timbali tiyachakata tibune" [umugca 13: lilanga nalishisa timbali tiba tinhle kodvwa emini tiyabuna ngalokushisa kwelilanga]."Kutfukutsela kwakho kutala Somisa" [umugca 31: lilanga lingashisa kakhulu imvula ingani kuba nesomiso.
8. Umugca wesitsatfu umumetse sinongo sini?
Jabulane Johan "JJ" Ncongwane, wakhulela epulazini kaMagwamazi endzaweni yaseGalina, eCarolina. Uyindvodzana yesine ebantfwaneni bakubo labayimfica.
Sonkondlo ukhuluma nemuntfu losakhulile kodvwa abe angatiboni yena kutsi sewukhulile. Ube seloku atikhobosa atibone amncane alibale kwenta tintfo tebuntfwana. Utsi ase abuke letimphawu letikhomba kukhula letikuye, esuke ebantfwaneni angene esigabeni lesimfanele salabakhulu, angaloku atitsatsela phasi kantsi mkhulu.
Hlobuluni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 2, umugca 5 na-6?
Kants' uhlaba labanjani Kants' ugwaza labanjani Luphondv' ulufaka kulonjani Kantsi mhlaba wabanjani?
1. Endzimeni yesibili kunemigca lemumetse imphindzamcondvo. Yicaphune bese uyachaza kusekela imphendvulo yakho.
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle kuleto tindzawo Lewuhlobise kuto ngentfobeko, Buhle bakho buyababateka, Buhle bakho buyamangalisa, Mvunulo yetimangaliso.
"Babe wetfu losezulwini, Alingcweliswe ligama lakhe, Ayentiwe intsandvo yakhe"; Nkhosi mukela umoya wami...
Inkondlo: Mhlaba Ngicolele.
Vunulani makhangala nengcayele, Ngekufika kwelihlob' umyeni, Liniletsela lensha ingubo, Lendzala yavitsika yaphela, Ngengcilato yesigwadzi busika, Sinihlubula makhangala siningcunula, Nasala ningenangubo nihawukisa.
Kwakhala bumayemaye, Inhlavu ihlala enyameni.
Itfolakala emgceni munye lapho emagama acala ngemalunga lafanako.
4. Inkhondvesi luhlobo lwemhlabatsi lonjani Chaza?
Ngangingati Lomanti nangikukha Kutsi ngitibitela kuhlupheka. Ngakha liphovela lentfombi, Watilalisa phasi walunga, Kants' utawuvus' umdlwenga wakho.
5. Hluta lenkondlo ngaphansi kwaletihloko letilandzelako.
5. Chaza ngekujula kwalenkondlo nobe umcondvo lofihlakele.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, Uyihaye busuku nemini, Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku, Ingikhutsat' emsebentin' emini, Ngijabule ngigidze ngedvwana Ngabe ngingakagawuli yembangandlala.
Ngentenjani manjeNekukhunjulwa kwakho sekukhohlwakele Akusanandzaba!Ngiyawusala ngiwacocanisa Lowawasho usawadl' emabele?
Lapha sonkondlo ukhuluma ngentfombi letsandvwa ngabo bonkhe bantfu, labadzala nalabancane. Utsi kute namunye umuntfu longafuni kubona buso balentfombi, utsi futsi akekho umuntfu longatsi nakalelala afulatsele lentfombi yetimanga. Bantfwana labancane bahleka bodvwa nababuke lentfombi, kantsi emakhehla akhumbula lokwa kusengawo asadlala ibhola nawo.
5. Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 1,umugca 1na-2?
3. Sakhiwo sini sangekhatsi lesitfolakala kusigaba 13 umugca 2.
4. Phawula ngemoya walenkondlo.
1. Ase uchaze kutsi sonkondlo ulikhetse kahle yini ligama lelitsi 'ngungu' kulenkondlo. Nika tizatfu temphendvulo yakho.
Â· Hlonipha yonkhe imiyalo lonikwe yona kuleso naleso sigaba kute ungalahlekelwa ngemamaki.
Sonkondlo usitjela ngemuntfu losekufike sikhatsi sakhe sekufa."Ngingakalambi futsi ngingakomi" [umugca 19: umuntfu loshonile angeke aphindze alambe nobe ome: akasalambi] "Ningakhali tihlobo tami" [umugca 35: umuntfu uma ashonile umndeni uyakhala ngebuhlungu bekwehlukana] "Sitawubonana kulelitako [umugca 44: ngemavi ekuvalelisa nakungcwatjwa].
5. Phawula ngemoya lokhona kulenkondlo.
Lapha kulenkondlo ucelwa kudluliselwa emadlelweni laluhlata lapho ayawufika adle nemhlambi wetinkhomo abuye andlulele nasemacentselweni emfula lapho atawufika anatse emanti lapholile ehlise luhlata. Ucela kudluliswe endzaweni lenemphumelelo. Mfundzi akangete.
Bamb' inhlitiyo uyibambisise, Landzel' umgudvu lofanele, Tifanise nalabanye bantfu. Kwemhlaba kuyendlula Mntfwanebantfu, Lokwentekile kuyafana nalokwadalwa.
Ngiyabesaba lobutfongo lobukunyonyobelako! Ungalal'ungakangihlatiyeli lenkhinankhina: Uph'umhelwane kumasungukatiTiphi tidvwaba kubalobokati Aph'emajob'emajaheni Aph'emagcebesh'emajaheni Tiphi tingej'etintfombini Ngitjele mkhulu nawe gogo?
Sengivela bona bantfwana benuKanjalo nalababhocwa ngebubendze bangakayidli inyama!Oh! Konje nitsi tifa ngamvu yinyeHhawu nebakitsi kulele kunye..?
2. Khipha imvumelwanosicalo letfolakala endzimeni yesibili.
Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesibili.
Akusingimi lengodolo lutsandvo, Akusingimi lengatsi lababil'abahlangane; NguSimakadze e-Edeni mandvulo, Ngitibone ngikulensimu yasendvulo; Ngehluleka kuyilima.
1. Niketa tinhlobo letintsatfu tetilwane letijatjuliswa lihlobo, ubuye uchaze kutsi kubangelwa yini loko.
7. Ucondzeni Sonkondlo makatsi "Khewane ucoca nawe ahlekelele".
Tsemba lami usale kahle utinte Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi, sesifikile, Ungangilileli ngoba funa siphinde sibonane, Munye kuphela lowatiko, Ngobe sami sikhatsi sesifikile.
1. Sonkondlo ucondzeni nakatsi "Ngilala ngikushiy' unoma".?
1. Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni yesine.
4. Chaza letinhlobo tetimvumelwano letitfolekala endzimeni yesine.
Iii Bukhulu nebulukhuni benkinga empilweni.
7. Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi: "Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje".
Bengingatsini wena nawutseni Bengingatsi yini kona nakwentenjani Kona nakube yini yani Kona kube bekuyini yani Pho, ngingabuye ngitsini Bengitsi kuncane kantsi kukhulu, Bengitsi ngushukela kantsi yinshubaba; Kube kantsi kona bekutawushubelani Kube kukwani kona sibili Pho, ngingabuye ngitsini?
5.4 Khipha luchumano lolutfolakala kulenkondlo.
Sonkondlo usebentise sifaniso ngco lapho atsetse umbulalave watsi usitimela. Manje kulenkondlo sekukhuluma sona matfupha lesitimela siyaticasa sona sinetindlela letinengi lesibhebhetseka ngato njengoba sihamba lonkhe live nje. Sitsi bantfu sibatfola ngetindlela letehlukene. Bashayeli bemaloli bona sibatfola ngesitunge njengoba bahamba indzawo lendze bashiye imindeni yabo. Labadzala bona batsatseka ngekubona ematjitji latifunela imali kubo.
3. Sonkondlo usebentise ligama "imicenge". Kubangelwa yini kwekutsi akhetse leligama uma ubuka kutfwasa kwelihlobo.
Ngangingati kutsi bacinisile Kutsi likhiwa lelihle ligcwala tibungu. Wangilaya ntfombi yaseMaNgcamaneni, Indlela lebuyela kini ewuyicentsile, Kumbe utawugoba, asengibeketele.
1. Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi yenkondlo Sekela?
6. Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni 4 umugca 4 na-5.
Caphuna umugca loneluchumomcondvo.
Sandla semvelo asiphikiswa, Intsandvo yaMvelinchanti ayiphikiswa, Uyakwati lakubalekisele kon' emhlabeni, Lala ngekuthula mntfwanaketfu, Kulelitako siyobuye sibonane futsi, Lapho kufa kungenamandl' ekusehlukanisa khona.
Inkondlo: Letfwese. Kulenkondlo sonkondlo ubhale inkondlo yakhe yaba netindzima letine.
Tati kutsi ungubani, Yati kutsi uvelaphi, Yati kutsi uyaphi. Uma ungatati utawufana natibutse Lobutsa tonkhe tibi nemikhuba, Tibutse lohhungulwa tigemegeme tetigebengu. Utawudvonswa liphunga leligwayi neletidzakamiva. Uma ungatati kutsi ungubani Utawuba nguSiyamlandzela. Tati kutsi ungubani.
4. Sonkondlo ubhale lenkondlo yakhe akusiphi simo Sekela kuvakale?
7. Ase aphawule ngetindzima talenkondlo.
Umil'emini babadze, Umil'ebusuku balele, Awuphum'ulemini badla, Awulal'ebusuku babhadla, Umele kona kwecwayisa, Umele kona kunandzisa, Ulindzele tona letimnandzi, Ulindzele tona letimbi, Utisho ngemumo wato, Utisho utishilo.
Litawutsi lina ngiyiluke, Ngiyiluke kumnyama kumhlophe, Ngiyiluke ngisho ngigula, Intsambo umtsambo wemphilo.
7. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Sekela imphendvulo yakho?
3. Sonkondlo uchazani nakatsi "Wadla mhlabatsi lowakha ngetinhloko temadvdva"?
3. Phawula ngemoya wenkondlo.
8. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza kuvakale?
Sonkondlo ukhuluma ngemadlelo laluhlata klaba. Uyacela kutsi naye adluliselwe kulawo madlelo lapho ayewufike adzelise emehlo akho ngebuhle bemvelo. Utawufika abone umhlambi wetinkhomo letimibalabala tidla, abone netilwane tasendle kanye netitselo takhona. Utsi ucela kutsi uma safikile kulawo madlelo bese udluliselwa emacentselweni emfula lapho ayawufike anatse etjise phela loku kwasemadlelweni abuye abone netilwane tasemfuleni.
Kants' uphumula nini?
Kulencwadzi-ke kukhona netindlela tekuhluta tinkondlo letitawukhanyisela bafundzi kanye nebafundzisi indlela yekutsi tinkondlo tihlatiywa kanjani. Tonkhe timphawu tenkondlo tendlalwa kahle kanye netibonelo leticacile. Noko kubalulekile kutsi umfundzi ati kutsi inkondlo ngumbhalo lovulekile, lokusho kutsi umfundzi uyihumusha ngendlela layiva ngayo, kuphela nje nangabe atakwati kusekela umbono wakhe kucace. Phela lokwenta inkondlo ibe nemicondvo lehlukene kulabo labayifundzako nobe labayihumushako, kunotsa kwelulwimi lwakhe lalusebentisako lokuba ngulona lolwakha titfombe etingcondvweni tebafundzi kuye ngekutsi lowo mfundzi ubonani yena.
2.4 Ngumuntfu lofundze ngalokwanele.
Uyahumusha aphindze ahlelele tinkampani letehlukene kanye nematiko ahulumende imbala. Phela Sisana usekhatsi nasekuhunyushweni kweSitatimende leSibuketiwe seKharikhulamu ya-2005.
Lapho sewubachazela ngam' ufakaza, Emagam' akho akangibiti tinyembeti, Akacoshe buhlung' anike litsemba, Lekungen' enjabulweni nonkhe, ningincusele.
1.1 Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letolandzela.
Ngitakhile tincabakati ngetemsimbitsi, Ngatisimbitsela etulu naphasi, Ngatingwalima etinwongeni ngetesitsatsatsa, Konkhe ngikwembele kulelikhulukati lidvwala; Pho kimi-ke kuya ngani?
Sengifundze sifundvo lesilukhuni: Banyenti labafaka tidvwaba Bangenabo nalobu twi bufati, Ngemuso sengiyawufun' umfati.
Cynthia Danisile Ntuli (LaMasilela) watalelwa ePitoli. Uneticu te-Masters etifundvweni tetilwimi temdzabu. Ufundzisa siZulu eNyuvesi yaseNingizimu Afrika. LaMasilela ungumhleli welicoco laletincwadzi tetinkondlo: Induku Ebandla, Inkundla, Zibuyil' Emasisweni, iNkunola, Nkondlo Emnandi, Senz'Okwethu kanye naPhezu Komkhono!. Letimbili tetinkondlo takhe betiseluhlwini lwetinkondlo letatikhetselwe kuhaywa eluhlelweni lwaka-SABC, i-Voice of Africa, nga 2007.
Lapha sonkondlo ufuna inkhululeko elulwimini lwakhe lwendabuko.
7. Sonkondlo ulisebentise kahle yini ligama lelitsi kaDukathole?
Lapha sonkondlo uyabalisa, ubalisa ngemphilo yakhe legcwele lusizi nenhlupheko. Uyabuta kutsi ngabe lemphilo lemunyu nobe lebuhlungu layiphilako ngabe wadalelwa yona yini. Ingani utsi yonkhe indzawo lapho ahamba khona akemukeleki, bantfu nababona yena ungatsi babona silwane lokufanele sibulawe. Utsi uphatseka kabi kungatsi kukhona lakonile. Utsi yena utilalela kukhihla sililo onkhe lalatala bantfu.
4. Kungani sonkondlo atsi imfundvo ilifa lelime njalo Sekela imphendvulo yakho?
Ungumalaleli ntsambo, Usilamlele siseIutakwini, Usidvonse wasitakul'emaweni, Wasifak'endleleni lenhle, Wawehlis' emaphaphu kumaAfrika, Sacala Sabula behla.
4.1 Phawula ngebunkondlo balenkondlo.
ii Labanye bantfu nabavelelwa tinkinga batibona tingasiyintfo Kepha bayifanise nesivivinyo lokumele basibhale basiphase futsi.
Kuba kuvuka nje, embikwakho kuyahlalwa Utikhinike ungakhatsali ungahhani Temhlaba netemmango utikhipha ngeliphimbokati Sotilwimilwimi ntsandvose wababe.
Phendvula umbuto 1.1 nobe umbuto 1.
Kants'uvela kuliphi Ngob'awuhlal'emakhikhini, Ushabalalisa kwemanti Angen'emhlabatsi ni, kusas'ungewalomurnye?
5. Nhloboni yesinongo senkhulumo lesivetwe kumugca 15 endzimeni yesibili.?
Khipha imvumelwanosicalo yabonkhamisa leyecako endzimeni yesitsatfu.
1. Phawula ngeluchumano lolukulemigca lelandzelako: Kukhalwa ngesamboko kubantfwana.
6. Uchazani sonkondlo nakatsi:"Balel' etikwayo beMatfombeni bayilondzile"?
3. Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesihlanu umugca wekucala.
7. Caphuna imigca leneluchumano uyichaze kutsi iluhlobo luni.
Kutsatsa sincumo sekutibulala ngenca yetinkinga lobukene nato.
Ngentenjani manjeIndlela seyishaye goboluphonjwana Nalowo mtfombo ngangisengakawuboni Akusanandzaba! Ngabe ngiyabhema manje Ngiyatsimula ngiciphita tinyembetana?
Wash'umphompholot'ushaya kancane, Wanyelel'uphum'emgodzini wemayini; Sewutfunywe sinini sakhoKutakubalandza uyobasebentisa kamatima.
Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca welishumi nakutsatfu?
Sesiyawubuye sibonane Ngaphasi ematfunjini emhlaba. Lala uphumule kamnandzi, Siyakukhumbula imihla ngemihla. Lala uphumule kamnandzi Lala uphumule Msime.
Ngiye ngijabule ngitsi Shona langa ngitewuphumula Uma ngidvonsa siphuku Ucala phansi ngemibala yakho, Ucale kancan' ungikhumbute Lobekwentek' emini yalamuhla, Wendlul' ungicabangise tayitolo, Utsatseke ngematsemba netifiso takusasa; Kants' uphumula nini?
Utsi nome alele iba khona imicabango. Kumcabango kubakhona lokunyenti, inzondo, lutsandvo "kungak' usigogo lesingaphumuli".
6. Ngabe sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
3. Bunkondlo buni lobukhona kulomugca Imisebe yelilanga ayiwucabuli umtimba wami?
1. Nhloboni yenkondlo le Sekela imphendvulo yakho?
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, Uyihaye busuku nemini, Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku, Ingikhutsat' emsebentin' emini, Ngijabule ngigidze ngedvwana Ngabe ngingakagawuli yembangandlala.
6. Nhloboni yenkondlo lena Sekela umbono wakho?
5. Chaza kutsi sonkondlo usho kutsini nakatsi 'Lutfuli' elutfulini' umphefumulo kuMnikati'.
4. Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 1, umugca 3.
Phawula ngekujula kwenkondlo, usekele ngaloko lokusenkondlweni.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngebuhle bendalo, tjani lobuhlobise live "mvunulo yemhlaba".
Ngentenjani manje Lendzawo ingephul' inhlitiyo, Ngiyayibuka ngimbony' emehlo, Ngibe lusizi ngidzabuke, Ngingabe ngisakubonaphi Wawungadzangali kubeketela?
5. Lamavi lalandzelako achazani:"Kepha inhlitiyo yakho inguphethiloli" (umugca 14).
8. Phawula ngetindzima talenkondlo, uchaze ngekuhleleka kwato.
Wangishiya ngiciphita tinyembeti, Ungishiye ngilila sililo, Itolo bekunjalo ngesililo, Kants' awusangiveli ngani Inhlitiyo seyimbobombobo, Umphefumul' ucwebe iminkenke, Umtimb' inkhundla yelusizi, Mhlaba NGICOLELE?
6. Uchazani sonkondlo nakatsi "Emasiko nemihambo yetfu iyalotsa"?
Ngiklabisen' emadlelweni laluhlata, Ningindlulisele nasemacentselwen' emfula, Ngiyawukhotsama nginats' emanti, Ngisinge netinyamatane temanti.
Lalela kulaya kwami msowami, Uya kulabanye bantfu Kutiphatsa kahle kunyeKufana netindlebe temgwaja, Uhlalisane nalabanye bantfu; Ungabi nguwe nguwe kubantfu, Ungabukeli labanye phasi. Ngulomubi umkhuba lo Lokhuba bantfu Kube awusincono kunabo.
8. Phawula ngemcondvo lofihlakile nobe kujula kwalenkondlo.
N jweza, untjweze nami sitsandvo tNjengemjiva wengubo yakho, Ngidvonse njalo emvakwakho Sengindiza ngenamile, Ngite ngingene emasangweni akenu, Sengihlobile ngihlome emagwalagwala akho.
Hambani nabo bangasabuyi: Ete sakhona kuhlala netinswelaboya. Nifike kahle boSathane ndzini, Lite lanishonela lamuhla: BoSathane laba!
Ngabe ngubani lomcoboshisisi wemtsakatsi Lonyikinye letibhonga talesiphephelo Kute sitfukutfuku senja siphelel' eboyeni, Netinhlanga nato tiphephuk' emoyeni Ecinisweni lonkhe, kuya ngani Kuya ngani phela mkhulu Lukhulu lengilubona lapha, Ngiyawuhamba ngite ngibe kuphi Ngiyitfukuse kuph' inhloko kute kube nini Nebakitsi, kuya ngani?
7. Usho kutsini sonkondlo nakatsi "Ndlelaphi lengitisa kuy" ayinendzaba'?
Sonkondlo usitjela ngentfutfwane leyati sikhatsi sekwenta tintfo. Utsi intfutfwane iyati kutsi kumele isebente sikhatsi sisekhona ngobe kukhona sikhatsi lapho kutawuba nenswelakalo nome inhlupheko.
Imphilo inguphansi-phezulu, Wena lowabona kunatsa kwenkhukhu. Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu, Noma ingakhuluphala igcwale indlu, Ungatikhipheli likhadi lelibovu! Akucali futsi alcugcini ngawe phakama uye phambili! Lenkingana loyenweba ibe ngubhazabhaza, Kulomunye ingangentfutfwane, kulomunye iyinselele. Tibale tibusiso takho ucaphele: Ingcondvo isikhali lesinemandla khetsa imphilo! Vula emehlo, manengi ematfuba lapha ngephandle, Tsani ntinini ngelitubane utsatse litfuba lakho. Sigwaca Iesihle ngulesishoshako. Ungacali nje, utinikete likhadi lelibovu!
Luteku: kubeka inkhulumo ivete kuteketisa nobe lomunye umcondvo.
Kutfukutsela kwakho kutala Somiso, Kutfokota kwakho kulamisa ngeMvula, Tintsandzane tiyatfokomal'ebusika, Tintsandzan'atibonakal'ehlobo.
Leli lengiya kulo, noma usibheva, usilima, Uyaswela, acebile, kodvwa ekhaya uyadzingeka 15Sengiphindzela ekhaya lami, Sengiya ekhaya.
8. Niketa lokushiwo inkondlo.
8. Nguwuphi umugca lochaza kunakekela Bhala phansi lowomugca?
5. Phawula ngekusetjentiswa kwemphindvwa kulenkondlo.
6. Umugca wesibili ucuketse nhloboni yesinongo senkhulumo?
Ngitawutfubeleta emafu, Ngiphambane netimvula, Ngiyibuk' imisebe yelilanga, Ngincamul' imimoya ngihamba.
Luhlobo luni lwenkondlo lolu Sekela kuvakale. Lenkondlo ibumbene kangakanani nesihloko sayo?
Lapha sonkondlo ukhatsatekile ngetimbiwa letingutona mcebo waleli leMaswati lesetingasembiwa. Utsintsa insimbi lebeyimbiwa eNgwenya, emalahle, litjeboya konkhe lokungasembiwa. Utsi sekwasala imigodzi lekhamisile lokusho kwehla kwemnotfo. Uva buhlungu kakhulu ngemigodzi lekaDvokolwako lokwadzingeka kutsi kugujwe bantfu emathuneni kuze kutotfolakala ledayimani labebalele etikwayo. Kodvwa namuhla konkhe sekuliphupho, sekwasala tindvundvuma nje. Utsi live lakaNgwane selasimamiswa tibiyo talo. Lesekungito emagugu elive.
1. Shano umoya lokulenkondlo.
2. Ucondze kutsini sonkondlo uma atsi:"Ticeketse CNN".
6. Bunkondlo buni lesibutfola kusigaba 1 umugca 1 na-2?
5. Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 5 umugca 5?
2. Lenkondlo ngabe sonkondlo uyibhale akusiphi simo Sekela kuvakale?
Phela sekuyakhanya iyatondvwa imvelo Impela akwatiwa yona ngaliphi imvelo Emabibi etibi emataleni nasemigwacweni Intfutfu ibhunya emishinini nasemafemini lyodvwa lebhunya ilandzele timoto netitimela lmifula iluhlata butsi lobubuya emishinini Kunatsa emanti alemifula kutiloya emitimbeni Kulavuka emalangabi etikhotseni nasemah atsini lKutse vekelele emabhodlela netikotela eveni Kundiza emapulasitiki lamibalabalaba eveni Kuphephetela emaphepha emibala yonkhana Tihlahla tishe tangcongca kwaphela emahlatsi Kantsi kwentekani ngemuntfu eveni nemvelo?
Khanyile longasekho abenelikhono lekubhala tinhlobo letehlukene temibhalo. Ngaphandle kwetinkondlo tinyenti tindzaba letimfishane latibhalile lesetike tafundvwa etikolweni temabanga laphakeme. Tinkondlo takhe titsintsa kakhulu tenkholo, kufa kanye nemfundvo.
Tihlahla betime tishikilile, Kushikila kwentfombi ingatsandzi, Emacemb' ahhohlok' aphela, Asal' ebalen' emagala tinsaba, Kwangatsi ngimisipha yalesishwaphene, Lesimichilibana salukati sakhona, Ngetiga taso sigwadzi semvelo.
2. Khipha imvumelwanosigcino lesendzimeni yesibili.
Kants' uphumula nini?
5. Ungatsini ngekuhluleka kwetindzima kanye nemigca yalenkondlo.
6. Sinongo sini lesisetjentiswe kusigaba 2 umugca 1.
Utsi yena ulufundzile lulwimi lwasemtini, ngabe ulufundze njani yena nangabe kukhona lotsi akamuva, kungani yena angafundzi lolwakhe lulwimi kute atokwati nekufundzisa bantfwabakhe. Yena-ke utsi angeke atihluphe ngekubhala ngelulwimi lwebantfu, kodvwa utawubhala ngalolu lalumunya ebeleni futsi labhudza ngalo nobe alele. Ugcina ngekutsi badzeshi abasutitsambisa abafundze lulwimi kanye nemasiko esintfu ngobe ngiko lokusisekelo.
Sonkondlo lapha ukhuluma ngaSibongile sitsandvwa sakhe labesitsandza ngendlela lemangalisako. Kodvwa kulolo lutsandvo labenalo seluhlangene nenjabho lenkhulu ngobe Sibongile labetimisele kutsi batawuhlala naye imphilo yakhe yonkhe sewumshiyile.
8. Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesine.
Yati kutsi sikhatsi siyahamba, Lokuhle kulandzele lokubi Nalokubi kulandzele lokuhle, Konkhe kuhamba njengesikhatsi.
Uyasindza neb'uliphepha, Nawufakw'emakhikhini Lonaw'ungenwa ngemant'emadvolweni, Naye-ke wabonaka!'ekufaka Liyamshonela njalo kuboSidlani, Utsatfwe ngenkhani yodvwa. Usimanga ngempela mali, Nob'ungagcwal'uchichime Kuhle kwemant'esigcingini, Inhlitiyo ayeneliswa nguwe, Ilubalubela kukulandzisa Kepha yehluleke yehluleke ... Mali nelakho, uyatenta timanga, Went'ebantfu batsandvwe Ngobe kufunwa wena. Went'ebantfu batondvwe Ngobe kungakhishwa wena.
2. Bekakusiphi simo sonkondlo uma abhala lenkondlo Chaza ngemaphuzu lamabili?
2. Icondzeni imbongi nayitsi "Kulelibuswa ngungcondvomshini". Sekela?
Lokufa kutsi abalandze babuyele kuwo sebafile. Akekho umuntfu lotalwa nobe avele kuphela, kungako sonkondlo atsi 'konkhe kucala kubuya kuphelele kuwe'. Ingani vele umuntfu wonkhe losafile ungcwatjwa khona emhlabatsini lapho avela khona.
2. Khipha luchumano sonkondlo lalusebentise kusigaba 2 umugca 4 na-5 bese uchaza luhlobo lwalo.
1. Bunkondlo buni sonkondlo labusebentise kusigaba 1 umugca 2 Chaza kabanti?
Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Sekela ngalokusenkondlweni?
Litawutsambama nginyatsela, Kubhunye lutfuli ngihamba, Ngihambe ngingabuki nasemuva, Ngihambe ngingashiyi tinsiti.
Akusingimi lengodolo lutsandvo, Akusingimi lengatsi lababil'abahlangane; NguSimakadze e-Edeni mandvulo, Ngitibone ngikulensimu yasendvulo; Ngehluleka kuyilima.
5. Caphuna imigca neleluchumomcondvo uyibhale.
"Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngiyambute ngelulwimi lengiphupha ngalo".
7. Caphuna imigca leneluchumanomcondvo uyibhale phansi.
2. Bhala luhlobo lumvumelwano lolutfolakala kusigaba 3 umugca 3.
7. Umugca 5 umumetse bunkondlo buni Chaza?
Uma sikhuluma ngalokushiwo inkondlo sisuke sibuka umcondvo losebaleni wenkondlo. Uma sifundza inkondlo, kumele sati kutsi itsini nekutsi ikhuluma ngani.
3. Leli lelitsi 'mafufunyane' libumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo.
4. Bunkondlo buni lesibutfola kusigaba 6 umugca 1 na-2?
4. Uchazani sonkondlo nakatsi,"Ngatsimbitsela etulu naphasi"?
4. Phawula ngemigca lesetjentiswe ngusonkondlo.
8. Phawula ngekusetjentiswa kwesentakutsi 'tfwi' kulenkondlo, uvete kubumbana kwaso nenkondlo yonkhe.
ii Ingcondvo isikhali lesinemandla.
Uma sikhuluma ngekujula kwenkondlo, sikhuluma ngemcondvo lojulile nalofihlakele wenkondlo.
8. Nhloboni yeluchumano lolukhona endzimeni yelishumi?
Liphovela > intfombi lenhle (leligama livama kusentjetiswa kubita umdlunkhulu wenkhosi).
Seniphendvuke Jona, Lowatfunywa eNiniva wacondza eThalashishi, Nani senikhohliwe lenitfunywe khona, Nichuba imikhata yekweba, Bantfu benkhasi bamunya titfupha, Imini yonkhe badla titfupha bantfwana baNchanti, Bantfwana baSomadzili baticucudze tingalo busuku bonkhe, Mlentemunye akaninyomule kusasekuhle, Singabhubhi saphela sive sakhe.
Ngembono wakho, kungani batsi indvodza iyinsika yelikhaya Chaza?
5. Sonkondlo usebentise luhlobo luni lwesinongo kulenkondlo yakhe yonkhe?
6. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza kuvakale?
Sonkondlo lapha ukhuluma ngentfo lemnandzi ngendlela lecakile. Utsi nayifika emtimbeni wakhe kula sengatsi ungenwa ngumjovo, imiva yakhe uva seyididekile. Uyifanisa nelisoka lelihhungula intfombi ngemavi lamnandzi itfuke nayo seyitsatseke ilivuma.
1. Chaza lomugca kutsi usho kutsini:"Tehle ngigubhetelwe ngulelimnyama".
3. Ucondze kusitjelani sonkondlo ngaloku:"Ugucuke Mazitapele".
2. Usho kutsini sonkondlo nakatsi "Ngitibophe ngelibhande laPawula longahlulwanga yinyama"?
Sidvwaladvwala > Ngumuntfu lodvwale kakhulu. Longabati bantfu.
Yingoba kukhulu kunawe?
Ngilukisen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukuv' emagugu emvelo ahlabela, Ananela buhle betjani bemadlelo Lobuheha tinkhomo ngembala logcamile.
1. Sonkondlo ubukeka akhatsatekile emoyeni. Ngabe yini lena lekhatsata sonkondlo kangaka?
Ngifuna kuyewukhonta kulelinye, Ngifuna kuyewuhlehla kulelinye, Ngishinge nalamany' emadvodza, Ngiphumut' umphefumulo wami.
Sonkondlo lapha usitjela ngelisango lemphilo. Lelisango imfundvo "sigogodza inhlakanipho yeleNshonalanga" "Sinotse emphefumulweni nengcondvweni". Utsi nawuwele lelitibuko wafinyelela ngesheya uyajabula "Bagidze batibetsele". Utsi imfundvo ayipheli "usiyalu lesigobhot'umlibe". Utsi labangakwati kubaluleka kwemfundvo abanandzaba nayo.
Watalelwa esifundzeni saKaShongwe khona lapha eMpumalanga. Wafundza etikolweni takhona waze waphotfula libanga lesiphohlongo (JC) eShongwe Secondary School. Waphasa Matikuletjeni khona lapha eShongwe Secondary School, wase uceceshelwa kwekuba liphoyisa (SAPS). Wasebenta kakhulu esifundzeni seHlanzeni aliphoyisa. Wabe sewuya enyuvesi lapho aphasa khona ticu tebuDokotela agcile kakhulu kutekuphepha nebulungiswa. Bengumbhali lodvumile wesiSwati. Ngelishwa-ke yena wabe sewuyashona.
3. Bunkondlo buni lobukulomugca Busetjentiswe kahle yini?
2. Sonkondlo ngekubona kwakho abekusiphi simo nakabhala lenkondlo yakhe. Sekela imphendvulo yakho.
4. Caphuna umugca lonesidvonsamoya uwubhale phasi.
2. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza?
2. Ase ulandze kafisha ngalokushiwo yinkondlo umcondvo losebaleni.
6. Bhala tinhlobo teluchumano letikhona kulenkondlo, unike netibonelo.
Inkondlo: Mnukubeti Wemvelo.
Lena imvumelwano letfolakala ekugcineni kwemugca. Nayo ngalokunjalo iba lilunga.
Nwele tinyampunyampu tibusheleleti Nyanyavu umenyetelisa inyakatfo neningizimu Unyatsela basulute tintsamo, Ukhanyis' umnyama unyamalale, Unye nyeta bunye, unyenyeta bunandzi Bunandzi lobunanatela lutsandvo.
5. Ngemugca munye chaza lokushiwo yinkondlo kulendzima yekugcina nalenkondlo.
2. Phawula ngeluchumano lolutfolakala kulenkondlo.
1. Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi: "Lokugcokel' emafahlawan' uyamhlaba".
Kusobala kutsi ninemahloni ngami. Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi Angitentanga kutsi ngibe sidalwa. Ingabe nine anikadalwa yini seningibita ngentfo nje. Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu?
Uma ngihamb' uyagcumagcuma Utfutsel' utsats' ubeke, Ufise lok' ufise lokwa, Wale lok' ufune lokwa; Ngikuyise ngasemitfonjeni lepholile, Ngihlale kulepholil' imitfunti Ngiphumulewen' ushaye njalo, Ubelesele ngesivinini sakho semihla; Kants' uphumula nini?
Khipha bunkondlo lobutfolakala endzimeni yesine umugca welishumi nesiphohlongo nemugca welishumi nemfica.
2.6 Uchazani sonkondlo nakatsi:"Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku"?
5. Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca leli-10.
O! Nkhosikati yelikhaya, Bekukuhl' usime ngensika, Bekukuhl' unemtfunti wekukhosela, Kubuhlungu kuyashacisa lamuhla, Sililo setinyembeti sodvwana.
6. Phawula ngalokushiwo ngusonkondlo umcondvo losebaleni.
Sonkondlo usivetela umuntfu lotsatselwa phansi ubuye uyahlupheka."Lemicatsane yetinwele tam' iyakusitsa". [umugca 5: simo sekweswela] "Mine ngisenguye wa-Adam"?
2. Leligama "unyelela" libumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo?
Sinongo senkhulumo lapho kufaniswa khona tintfo letimbili letingafani, kodvwa letifaniswa ngetento tato. Intfo lekufaniswa nayo ivele ibitwe ngeligama laleyo lecatsaniswa nayo.
Luchumano sicalo lolwecako.
Ingasha ingcongce, Kuphele imphilo yalabaphilako, Kusal'umlotsa eNingizimu Afrika, Etinsukwini letingu-16, Lalela, uve, uphile kahle. Ningizimu Afrika lenhle, Ngiphe umlomo nelivi, Lekumemeta kudvum 'iNingizimu-Afrika, Ngoba kukhon'umlayeto lomkhulu, Lotawumnik'indlela lenkhulu Lotawunik'emandla netikhwepha, Kute ime itsi mpo, Kute isime itsi nsi, Kute ummango nelive, Kulive lelivi lelikhulu, Lelimele lincencetse kuwowonkhe, Ngipheni-ke kuva.
Unjani umoya walenkondlo Chaza?
Umcali wayo ngubabe, Umtukutu wamaBalengwe Umsa waSijoli, Wayishiy' etandleni tami.
Ababangaki labafihla buso bakho NtfombiAbabonwa labatsi uma bahlala bakufulatsele Ntfombi Ngikhuluma ngawe ntsandvokati yaketfu.
Kutsanti bekukhuluma wen'eMgwenya Itolo bekwelulekwa wen'evenini yakho yentfutfu. Namuhla kusaithayutiva wena ngemfuhlumfuhlu yetibi takho Tehle letingeyusulwa-ngumuntfu, Akhale Noyana, Tikukhale takaSigonyela.
7. Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi:"Inhlitiyo lengalali namuntfu ibubula ingacedzi namuhla".
4. Lenkondlo ibukeka iyisonethi. Utsini wena Chaza?
Sonkondlo ukhuluma ngagogo wakhe lambona angiko konkhe kuye. Umfanisa nengungu yesive ngobe kuye ulondvolote lwati lolutinhlobonhlobo labanika lona. Utsi noma labanye batsi ungumlanjwane kepha gogo wakhe umtsatsa njengalabanye bantfwana lababatukulu bakhe. Gogo wakhe akabandlululi, bonkhe uyabanakekela ngalokufanako. Sonkondlo umbona angiko konkhe etimphilweni tabo, utsi ufana nesikolo, abe ngunesi, cedza situnge nako konkhe nje lokwenta imphilo ichubeke ngalokufanele. Noma asakhulile gogo wakhe kodvwa utsi kepha inhlitiyo yakhe ayikagugi ngiyo lemnika emandla ekuchubeka asilulu nobe umtapo etimphilweni tabo.
Mhlahlandlela wemphilo yemuntfu, Yihlahle kumnyama kubovu, Kubhukul' emajaha embutfo, Kubhukule tintfombi telibutfo, Kuphumelele banumzane labatimisele, Kuphumelele bomake labatimisele.
Watiwa kakhulu ngetindzaba letimfishane kantsi letincwadzi takhe letilandzelako setike tazuza imiklomelo: Tikhatsi tiyagucuka, Mncwi! Ngitake Ngibone, Intsatsakusa. Letinye tincwadzi takhe tifaka ekhatsi nati: Emahemuhemu, Tikhatsi Letimatima, Loyishayile Sewuyosile kanye naletinye. Tinyenti tincwadzi takhe lesetike tafundvwa etikolweni. Cishe ubhala lonkhe luhlobo lwemibhalo, emanoveli, imidlalo kanye nato tinkondlo.
Igadze idziniwe!Kumnyam' eZembeni Makhasane! Ngubani loyakungiphendvulela Nangabe imphendvulo kayikho kantsi Pho, kuya ngani?
3. Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Indzima yesibili umugca 5 na-6.
Umyeni wembetse letimnyama.
1. Nhloboni yenkondlo lena Sekela imphendvulo yakho?
Labanye babenato tinkinga letinkhulu tendlula, bachubeka nemphilo, nalabanye tike tabavelela, kodvwa loko akusiko kugcina kwemphilo. Ugcina ngekutsi umuntfu akabaleke nakabona ingati asebentise ematfuba lavelako.
3. Lenkondlo ibukeka iyinkondlo yetenkholo Utsini wena Sekela imphendvulo Yakho?
Lenkondlo ikhuluma ngemuntfu losidalwa longaphatfwa kahle bakubo. Uyatibutela kutsi kungani bamfihle, bangafuni kutsi abonwe ngumhlaba. Sewubonile kutsi bakubo banemahloni ngaye ungatsi yena watidala kantsi cha; munye uMdali lowadala bonkhe bantfu. Utsi uphatseka kabi kakhulu lapho kunetivakashi ngobe abafuni nekutsi aphume ekamelweni.
1. Hlobo luni lwenkondlo lolu?
Umnumzane Bhiya unaleticu letilandzelako: BA (University of the Westem Cape), HED (RAU) BED (Potchefstroom University). Usachubeka nekufundza kantsi uyabhala nemidlalo yemisakato. Indvodza leyakhutsata kufundziswa kwelulwimi IwesiSwati etikolweni ngaphasi kweMbuso weSabelo sakaNgwane.
5. Sinongo sini lesimumetfwe ngulomugca:"ENgwenya yasal' imigodzi Ikhamisile"?
3. Ingabe ligama "kugwaza" kulomusho "Kants' ugwaza labanjani" likhetseke kahle yini kulenkondlo Sekela?
2. Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni yesine emgceni wesibili newesitsatfu?
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yemanon' emicabango, Lelets' intfokoto lemangalisako, Iletse kukhanyiselwa kabusha Emcondvweni nemphefumulweni, Ngiphil' imphilo lensha, Ngincob' imphi letfunatako.
Ngililuke ngilitsatsa kubabe, Lowaliluka ngale! Lugojagoja lolweca luthaka, Lwefika emincozini yaMatsambo.
Uma unguMfaniseni, unguFananatsi, Uma utitsambisa kwabhanana, Ungujabulisa Tihlwele, Ungutsatsekile, Utenta limpentjisi lelilindzele kukhiwa, Phaphama! Phepha elugibeni! Litje lime ngelutsi Ntfombi yababe!
2. Indzima yesitsatfu umugca 4 na-5 kukhona luchumano lolukhona lapho. Chaza kutsi luhlobo luni lwekuchumana lolu.
1. Luhlobo luni lwemvumelwano lolusendzimeni yesibili?
Musani kubanga lelive letfu, Yekelani kukhombana ngetingala, Phela nine nabekwa lapho, Amange natalelwa kuba khona lapho lenikhonakhona, Lapho lenikhonakhona njengemakhosi, Sanibekela kutsi nibe bafana betfu.
5. Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lesisitfola kusigaba 1 umugca 3 na-5?
Kulesinongo senkhulumo intfo lengaphili yentiwa intfo lephilako kube shangatsi ngumuntfu.
Indlala nebuphuya ngulokunye lesingena ngako kulabaningi, umuntfu atitfole asagile tiga kantsi ekhaya ushiye umndeni logcina sewutfole emasaphatela. Ugcina ngekutsi umuntfu ngemuntfu kuhle atikhetsele njengobe asaweve onkhe emaciniso.
Bhala sifanankhamisa lesikhona kulendzima yekugcina.
2. Phawula ngephethini/sakhiwo salenkondlo.
Lena yindlela nome lisu lekuphumula uhlabe likhefu phakatsi emigceni yenkondlo. Lendlela yekuphumula iletsa sigci enkondlweni.
8. Phawula ngelinani lemagama emigceni yalenkondlo.
6. Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi yalenkondlo?
Sonkondlo kulenkondlo ukhuluma ngemcabango. Utsi umcabango uhlala njalo ukhona nanome angatsi ufuna kuphumula yena Ngihlale kulepholil' imitfunti.
Lapho uva ngelubito lwami, Ungibona sengilel' umlalela wafutsi, Kulowo muzwa wakh' utsintsekile, Khumbula kungincusela kuSomandla.
Utsi kutsandza kubukwa bantfu nekujabulisa bantfu, nguko kanye lokwenta kutsi umuntfu agcine sekalahlekelwe similo, atikhandze angene shice etjwaleni nasetidzakamiveni tintfo letitamgucula likhehla nobe salukati lucobo. Sonkondlo ugcizelela kutsi kuhle kutsi umuntfu abe nenjongo ngemphilo yakhe, akwati lakufunako emphilweni. Konkhe loku utsi kwenteka nangabe umuntfu uyatati kutsi yena ungubani, ubuyaphi futsi uyaphi. Kodvwa lowo longatati kahle ugcina asayintfo yekudlala bonkhe bantfu bamentise tintfo langatifuni.
Imphilo inguphansi phezulu.
Siyawudla kudla kwehle, Silale butfongo behle, Sive nekuhlala kahle, Emitini yetfu lemihle, Lesanikwa yona ngesihle.
7. Ase uvete imvumelwano letfolakala endzimeni yesitsatfu, usho kutsi iluhlobo luni.
Ngiyakhala nangicabang' emaguguEmagugu emvelo phas' etibilini temhlabaTemhlaba welive laMswati. Iph' igolide nesiliva kaNgwane Sekwasal' imigedze lengemakhay' etimamba, Kwasala tindvundvum' emanyela engcebo, Lebayigubha baphangelana baphangi, Yetfwalwa tinkayiman' idzabula tilwandle?
2.2 Bhala umugca loyimphindvwa kulenkondlo.
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Lahacwe iminga nemicozi, 20 Yahacwa imisimbitsi nemincayi; Ngiyawudzelis' inhlitiyo nemphefumulo.
Ngiyawukusho ngebuntsengu ngitsi. Emandl' ami agucuk' esambane, Inkhulumo yami yagucuk' umculo, Ngafana nesimungulu nemphumphutse Kuleli lelimagadze lahlabako.
Ii Kukhuluma lulwimi lwaJoji lokusiNgisi noma-ke siBhunu.
1. Ingabe sihloko salenkondlo "intsambo" siyahambelana yini nengcikitsi yenkondlo?
Umholi kufanel'abe sibonelo, Kubete lokubi lokukhonjwa kuye; Abe lifolosi letinye tilandzele yena, Atfole lokuhle kufabafundzisako Abuye nako akutfulule; Akwendlal'esiveni sakubo.
Mfihlo yetimfihlo kungakalindzelwa Uyembulek' utume kube lusizi Kulabasetikolweni baphuphum' ematsemba Ekujubalala ngalokwa nalokwa, Batali basafisa lokuhle kodvwa, Etifungweni tetidzandzan' ukhona, Mfihl' ungukuphela kwetintfo tonkhe.
Umdlwenga > kuba nelulaka lolukhulu njengenja ngabe ifuna kuluma umuntfu ivusa umdlwenga kuphakame etulu emhlane kanye nemsila.
3. Sihloko salenkondlo ingabe siyahambisana yini nengcikitsi yenkondlo?
lUngicobelela lwati. Uhlakata umcondvo uklaye netiganga, Uphindze uwubutse ujule.
8. Nguliphi lelikhaya lakhuluma ngalo sonkondlo?
Sonkondlo utsi kutati kubalulekile kuye wonkhe umuntfu ngoba nangabe umuntfu angatati kahle kutsi ungubani utikhandza asatsetfwe ngumoya ngobe vele ulula, akanamgogodla wekutimela yena acine, emele bunguye.
5. Ase uchaze kutsi sonkondlo ulisebentise kahle yini ligama lelitsi "bhalasha" kulenkondlo.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngekungena kwelihlobo lapho busika bucedze khona yonkhe intfo lemilako. 'Ingubo yawo leluhlata wemukiwe' [umugca 9: ebusika konkhe lokumilako kuyasha kuphele, kucedvwa ngulamakhata.] 'Ngativa ticoc' emifuleni' [umugca 34: ehlobo kunemphilo, yonkhe indalo iyatfokota].
4. Ngesigamu selikhasi, bhala ingcikitsi yalenkondlo.
Sibonelo: Inkondlo: Ngincusele: Magagula M.S. Inkondlo: Ngivumeleni Ngihambe: Khanyile B.S.
Ngangingati kutsi ngalelinye lilanga Utakuncadvulisana nami ngalendlela, Ngilibeke uwabek' alandzelane, Konkhe lengikushok' ukuphikise, Uchwepheshe netintfo lengikutsengela tona.
3. Esakhiweni sangekhatsi bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 3 umugca 1?
6. Phawula ngephethini lesetjentiswe ngusonkondlo.
Sonkondlo ukhuluma ngengoma layiva yedvwa etindlebeni takhe lengiyona imtjela kutsi akahaye inkondlo yakhe ngelulwimi lwakhe angete anaka kutsi ukhona umuntfu longaluva lulwimi lwakhe. Uchubeka atsi uyamangala yena kutsi kungaba khona longatsi akamuva ekubeni ahleti iminyaka lengaka naye.
Inkondlo ikhuluma ngemtsimba. Lomtsimba lekhuluma ngawo ngumtsimba wemgcwabo. Imbongi itsi labantfu labete kulomtsimba abakajabuli "banyukubele", Bantfwana bamele ekudzeni lokusho kutsi abasondzeli. Utsi lensimu lokuhlanyelwa kuyo "lithuma" ayifulwa kantsi nelikhaba alibonwa liyabola. Bantfu bayakhala "iyana imvula yelusizi".
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle bewuyovunulani Kube bewungekho mvunulo Uyihlobisile imvelo Ngebuhle bakho lobubabatekako, Nangekuheha kwakho lokumangalisako?
Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni yesibili.
Vulandlela lase Mozambiki Vulandlela Lase-Afrika Wayivula lendlela kuvaliwe Kwasa ebusweni beMozambiki Tadzilika tintfongo emehlweni Tashabalala tincwencwe lebetilel'ebusweni Laphuma lilanga ka Gasa Lashona lilanga ePutukezi.
Inkondlo: Mnukubeti wemvelo.
3. Kuya ngani inkhululeko yesive indlalelwe yingati?
3. Kulenkondlo imfundvo bayibita ngemagama lamanyenti, ase ubhale phansi lamatsatfu kuphela.
3.2 Bhala lokushiwo yinkondlo ngemigca lengedluli kulesitfupha.
Lolu luhlobo lwenkondlo lolucoca indzaba letsite leyake yenteka. Loluhlobo lwenkondlo luba ludze, iba nesingeniso, nekhatsi kanye nesiphetfo.
3. Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomungca "Lotawunik" emandla netikhwepha"?
Besitsi nasihamba nobe sihleti Basho batsi: "Bate bafanelana labantfwana!" Lwakhohlisana lona lulodvwa Lwagcina lungikhiphel' emangaba wodvwa; Pho, ngingabuye ngitsini?
Ngitsi ibuyile i-Afrika Sukuma mntfwanemlungu ufundze lulwimi lwami, Lulwimi lwami nesisekelo lesingemasiko. Lungisa tintfo sikhatsi sisekhona Kute ukwati kugucula bantfwana bakho Uma bakubuta kutsi Kwa Kwente ... Njani?
Ugcizelele kutsi bantfu abayitsandze imvelo, tihlahla, emanti emifuleni, tjani nalokunye. Futsi bayinakekele njengoba isipho sawonkhe umuntfu lesivela kuMdali.
1. Lenkondlo iluhlobo luni Sekela imphendvulo yakho kuvakale?
1.4 Sonkondlo usho kutsini nakatsi: "Buhle bakho benanelwa Tinyoni ngemaphimbophimbo!"
2. Hloboluni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 1 umugca 2 na-3?
Phawula ngeluchumano lolukulemigca.
6. Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala kusigaba 3,umugca 2 na-3?
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle kuleto tindzawo Lewuhlobise kuto ngentfobeko, Buhle bakho buyababateka, Buhle bakho buyamangalisa, Mvunulo yetimangaliso.
Ngaphandle kwaletindlela tekuhluta tinkondlo, kukhona futsi nemagama labhaliwe kanye netinchazelo tawo. Lamagama ngawo kanye labawafunako bafundzi ekuvisiseni tinkondlo letehlukene ngobe bulukhuni bemagama enkondlweni benta lofundzako alahlekelwe yinshokutsi nome ngumlayeto lokhona enkondlweni. Lamanye emagama atsetfwe etinkondlweni letitsite kantsi lamanye ngulawo magama lavamise kusetjentiswa ekuhlutweni kwetinkondlo, aftolakala ikakhulukati esakhiweni sangekhatsi lesingisona sibeka ebaleni likhono lembhali lekusebentisa lulwimi lolushubile lolungulona lwakha titfombe engcondvweni yalofundzako. Ngilo lolulwimi lolushubile lolwenta kutsiwe umbhalo uyinkondlo.
Ngifikelwa butfongo lobubi ngilale, Bubuye bungibalekele ngicabange ngawe, Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama; Anginalo likhambi lekulisusa, Ngabe belilekuphoca lolutsandvo?
Maye mhlab' uyahlaba, Lokugcokel' emafahlawan' uyamhlaba, Lokuchwensako nay' uyamhlaba, Mhlaba wen' uyahlaba.
7. Lamagama:"nemavundvo, sikhwele netinyembeti" abumbene ngakanani nengcikitsi yalenkondlo Chaza?
6. Nika sibonelo semvumelwano sicalo leyecako.
4.2 Bhala umoya wenkondlo ngemaphuzu langendluli kulamane.
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Kwetimbuti ngiyawutondla nami ngeluhlata, Kwetindlulamitsi ngidle nam' emacabunga, Kwabhejane ngidle timphandze tabhoco.
9. Usho kutsini sonkondlo nakatsi, Ushiya inyosi ngemagonso.
2. Coca kabanti ngeluchumano lolukhona enkondlweni, usho kutsi sonkondlo ngabe uphumelele kanganani ekulusebentiseni.
5. Phawula ngeluchumano lalusebentisile sonkondlo.
Konkhe kunesikatsi-sakho, Isho njalo-incwadzi yeNkhosi, Wonkhe umuntfu-kumtele atilungiselele, Ngobe loluhambo aludzingi mphako. Nakimi sikhatsi sesifikile, Sekutsi ngibuyele lapho ngavela khona. Kodvwa tinini tona cha, angihambi nato, Ngisho nelitsemba lami imbala.
Sigaba 5 Umugca 2 "Yihlahle kumnyama kubovu."
Ii Lapha ucondzise tikwebukhulu benkinga umuntfu langahlangabetana nabo.
Kuleso naleso sigaba imbongi iphetsa ngemugca lotsi:kuya ngani?
Lomsindvo udalwa kuphindzeka kwabongwaca labafanako emgceni munye.
Lesi sinongo senkhulumo lapho kweciwa khona ligama ngemabomu ngenhloso yekuveta bunkondlo.
Uma sihluta inkondlo sibuka sakhiwo sangaphandle sibhekisa kuletihlokwana letilandzelako.
Ningizimu Afrika lenhle, Minyentana leminyaka, Liloku limile lelivi, Siloku simile lesimemetelo, Ngoba sifikile sikhatsi, Sekutsi wesifazane aphelele, Bufazane bakhe bufakazeke Bufakazelwe kuhlala kahle Bufakazelwe yinkhululeko lenhle. Ningizimu Afrika lenhle, Sidze lesikhatsi kukhalwa, Kukhalwa ngesamboko kubantfwana, Kukhalwa ngemphilo kubantfwana, Lokushisa buhanguhangu. Lokushisa kushe nalobekusamila, Kusale tincisi letome nkhwa, Letingay'usumila nanini, Ngako-ke Ningizimu Afrika lenhle, Hamba nesikhatsi. Phila nesikhatsi Ngalenyatfulo lenje INingizimu Afrika itawuphila.
Ngemigca lesitfupha bhala umcondvo losebaleni walenkondlo.
Ase uchaze lenkhulumo:"Bopha inhlitiyo ngemabopha".
Kutsanti nami bengilila, Itolo kwamine bengilila, 15 Lamuhla kunjalo futsi, Mhlaba kants' ungentani?
Ngente ngibe njengentfutfwane Leyati sikhats'ingenaliwashi, Leyati teliv'ingenalibalave, Leyat'imphil'ingafundziswanga. Ngente ngibe njengentfutfwane, Ngisebente sikhatsi sisekhona, Ngicabangele sikhatsi lesitako Lesimatim'emphilweni yami.
Bunkondlo buni lobusendzimeni yekucala umugca 3 na-4?
Umusa makh'uyababateka Noma umkhulu kangaka Langa Wayikhotsamel'iNkhos'esiphambanweni!
M.S. Magagula. Tekufa njengalena letsi 'Ngentenjani Manje' leyabhalwa ngu Lillian Xolile Nkambule. Telutsandvo, tekukholwa kanye naletinye letibhicene tiyatfolakala kulelicoco.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto.
Sekuhlwile manje kimi, Sekuyi' shonalanga kusile, Kumnyama kimi kusile, Kantsi kwentekani?
Wate wabelesela kutsi baphume Basayovalelise'etininini tabo, Ngabe sebahamb'emalombo, Emalangalanga bayolala kulesisukati sakho.
Waze wabagwinya sitimela!
Inkondlo: Nkhosi yemkhatsi: Bhiya OAInkondlo: Ngingenise: Nkambule L.
Ngalendlela labetimisele ngayo ngaSibongile, utsi loku lokumehlele sekumente wancuma kutihlalela yedvwa njengaPawula lowakhona kuhlala yedvwa ngobe inyama ayincobile, waphila imphilo lephephile angenako kutikhatsata ngalomunye umuntfu kutsi angahlala naye.
"JJ" sewuke waba nguthishela etikolweni letahlukene waphindza futsi waba nguthishelanhloko. Usishikashiki lesatiwako selulwimi nembhali longalubeki phasi lusiba lwakhe. Ungumcwaningi, umhumushi, umhluti kanye nemeluleki wetilwimi nalokunye.
8. Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala endzimeni yekucala?
Uma sikhuluma ngemoya wenkondlo sikhuluma ngesimo imbongi beyikuso ngalesikhatsi ibhala inkondlo. Lomoya nobe lesimo siyavela enkondlweni nangabe uyifundza. Lomoya kungaba wenjabulo, welutsandvo, wekudvumala, wekukhatsateka njll.
Sonkondlo ukhuluma ngekufa kulenkondlo kutsi kuyimfihlo."lengenakwembulwa nobe nini". Utsi lemfihlo yekufa yehlula netati letati tinsuku tekuteta kwalotetfwele. Utsi kufa kukhona nakubantfu labente tifungo kutsi ngeke bahlukane, kungafika kuba nelusizi "uyabatsatsa bayewufihlwa" "Emfihlweni yemhlaba".
Lapho buhlungu bufik' enhlitiyweni, Bungabi bensolo yeluntsandvo yemuntfu, Ngentsandvo yaSomandla nasangibitile Ndlelaphi lengitisa kuy' ayinendzaba.
7. Bunkondlo buni lobuvetwa imigca 16 na-17 Sekela imphendvulo yakho?
Kutiniketa likhadi letibovu.
Umlingo wemlilo ucedze imvelo netibi Kepha tikotela netinsimbi akushi kuphele Kuphela umlilo kujame libibi letibi Hhawu yini bo yimvelo yakho lena! Lena yimvelo yakho nami. Lena yimvelo yesitukulwane sakho nesami. 40 Yinakekele! Yonge!
Mnisi ungulomunye webabhali beSiswati labatse bafaka ligalelo ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati, ikakhulukati ngasemibhalweni yetinkondlo. Tinkondlo taMnisi titsintsa imvelo, lutandvo kanye naletinye tingcikitsi.
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle luhlongw' emakhondvosini Umuhle likhiwan' etihlanjeni, Umuhle nsikan' etigangeni, Umuhle lutindz' etintsabeni, Umuhle mhlang' emacentselweni.
Waze wabagwinya sitimela!
Uyintsambo etitsanjeni, Uyingcwenga kuto tonkhe tintsambo, Utishiya ngetinkhulungwane, Temakhilomitha letinye, Temakhilomitha letinye, Ugijima kwenge'umbani, Ngawe sagijima sangen'eFrance, Ngawe sayibon'indzebe yemhlaba, Cina njalo ntsambo yetfu.
6. Kusho kutsini kutsi atilime tiy' etjeni?
Yati tilimela temnyaka Njengentfutfwane letatiko, Leyati kutsi kunebusika nelihlobo, Nekutsi kunelikwindla nentfwasahlobo.
Uyidvonsil'intsambo Mfana, Uyidvonse kwandiza bafana, Uyidvonse kwandiza tihlwele, Sinjenje nguwe Mfana wetfu.
1. Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi: Angipheleli khona laph' etaleni.
2. Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Umugca 1 na-2 endzimeni yekucala. Umugca 7 na-8 endzimeni yesibili.
3. Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yetinzululwati Leveta imikhakha yebunzululwati. Funa ngibe ngumuntf ebantfwini, Ngitfol' inkhululeko yengcondvo, Umhlaba ngiwubuke ngalamany' emehlo.
UOubaas Amos Bhiya (Mfanuyashayela) watalwa mhla-ka 23 Imphala 1950 eMgobodzi kaMawewe.
Ase uchaze lemisho lelandzelako njengoba isetjentisiwe enkondlweni.
Niye lapho emadvolo etfu angafinyeleli, Angafinyeleli kufika khona.
1. Ase uphawule ngekujula kwalenkondlo. Sekela imphendvulo yakho kuvakale.
Yalilitel' intfombi yaSibiya, Ihleka tikhatsa tetjani, Lobakhelw' emagodz' aNgwane, Tintsambo temphilo yaphakadze.
2.3 Kutsembeka kwemuntfu lotsembekile.
4. Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 5?
Ngayiluk' intsambo yelukeka, Ngayiluk' emajah' abukile, Ngaliluka ligodza lucobo, Ngaliluka ngingenawutfwala ngalo.
7. Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi "Ngome njengemlilo longesutsi ubaselwa"?
Lapha sikhuluma ngemsindvo lowentiwa tinhlavu temagama emigceni leyenta sigci lesimnandzi. Lomsindvo udalwa bongwaca nabonkhamisa.
4. Hloboluni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 3,umugca 3 na-4?
Sakhiwo sangekhatsi senkondlo siveta likhono lembongi ekusebentiseni lulwimi imifanekisomcondvo netinongo ekuveteni loko lakhuluma ngako.
Sengibute kanyentinyenti mnaketfu, Kodvwa imphendvulo kayitfolakali. Sengitibut' inhlok' ayisatsatsi kahle mnaketfu, Ngitibuta umbuto lemphendvulo kayitfolakali; Kuya ngani?
Bakubekile nje elugangadvwini, Akuhhushi moya, akukhali nyoni, Ngibona nje ngesangcotfo Naso sitigandvula phasi Akusanatje lelinemlandvo; Sigatjana, ngaso, ngitidvudvule.
Ngisingisen' emadlelweni laluhlata, Dvutane neteminyezane tihlahla, Ngiyawubona tikhehle temahlokohloko tinyakata Shengatsi timbita tiyekelelwe ngemantfombatane.
4. Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni yekucala emugca wesikhombisa nesiphohlongo.
3. Nhloboni yeluchumano lolutfolakala endzimeni yekucala?
Lapha imbongi ibhala imigca lemibili nome ngetulu esigabeni senkondlo-ngaphandle kwekutsi isebentise tiphumuti.
Kulenkondlo sonkondlo umuntfutisile lapho akhuluma ngaNcamul' emave wakhe lamhambisa nobe kukuphi lapho afuna kuya khona. Ubhala lenkondlo nje ukhatsatekile ngaye ngobe aboleke sihlobo sakhe langati nobe siyawubuya naye yini. Uchaza ncamul' emave njengesikhutsali lesihamba indawo lendze singakhononi nobe ngabe ufuna kuyaphi. Sonkondlo uchubeka ayichaze lemoti yakhe kutsi yinhle sibili, utsi naseyigeziwe iba yinhle kakhulu ize ihawukeleke nakubotsatsi.
Akekho umuntfu longenalo likhaya Ngisho nentfutfwane inalo, Noma sewuhlupheke kangakanani, Uyati kutsi, kukhona likhaya.
Sonkondlo weluleka umntfwanakhe lohambako kuyawuhlala nalabanye bantfu langabati. Umyala ngekutsi kubi kufika kubantfu utiphakamise, utibone uncono kubo bonkhe bantfu lohleti nabo. uchubeka atsi angababukeli phasi labanye bantfu ngobe loko kungumkhuba lomubi. Utsi kutiphakamisa kucedza buntfu uphendvuke umlotsa nje nobe ngabe ungumholi. Utsi umholi longuye ngulotigcabhako ngebuve bakhe, awagcine emasiko akhe, loyo ubonakala ngekutsi angalulahli lulwimi lwakhe atsatseke ngelwasemtini. Sonkondlo ugcina ngekutsi umholi longuye nguloba sibonelo lesihle, kubete nakunye lokubi lokukhonjwa kuye. Afundze lokuhle kulabanye kute kutositakala sive sakhe.
Â· Loku kusho kutsi tintsatfu tinkondlo lekufanele kuphendvulwe ngato. -Yekucala emibutweni lemifisha. -Yesibili ibe emibutweni lemidze.
2. Ngabe sonkondlo ucondze kutsini uma atsi: Inkhaba yetfu ilapha Emacadzini asibuki sifak' emahhanisi Kute ngisho namunye longasuye walelive, longasitjela emamenemene.
Nani bafanyana bami, Vukani niteluke, Nitelukisise tenu tintsambo, Tikhaliphe tikhaliphisise, Nitotidvonsa nitidvonsisise, Natsi sitewubalwa, Nato tihlabani temhlaba.
Ngingamane ngidle ngedvwaNjengenkhom' ingenandzaba, Ngitibophe ngelibhande laPawula Langahlulwanga inyama, Wakhandleka ngelutsandvo lwalababili.
Buthishela bakhe ubutfole eUniversity of Zululand Kantsi ticu takhe ta BA utigcokele eUniversity of South Afrika. I B. Ed yona uyitfole eRandse Afrikaanse Universiteit.
Kadze kwasa kukhalwa, Kukhalwa lesingapheli sililo, Sililo lesikhalwa ngabo bonkhe bantfu; Bantfu bonkhe bangati siyocedvwa ngani; Ngani boSathane ndzini.
Sithunywa, Magqilatwa angakhokhelwa, Munye kuphela lomtfuma atfumeke, Utfuma Nokufa atatamise asindvwa Atewugolela wena, sintfu sibuyele kamhlaba. Wadla mhlabatsi lowakha ngetinhloko temadvodza!
Xolile ngulomunye webabhali beSiswati labanelikhono ekubhaleni imibhalo letinkondlo. Tinkondlo takhe letikulelicoco titsintsa kakhulu kufa, imvelo kanye nenkholo. Nkambule uphindze wabhala tibongo kanye naletinye nje tinkondlo letimhibahiba.
5. Unjani umoya walenkondlo?
Sive siphakamisa tandla totimbili, Siyanihhayita ngemoya lomuhle lophasi, Siyanekhuta ngenhlitiyo yelutsandvo, Yekelani lomoya longakalungi, Shiyani lemitfwalo lenisindzako, Siyalila sive ngenhlupheko, Sebentani, nisebentel'ema-Afrika.
Ngiyawukusho ngebuntsengu ngitsi. Ngisebentile kulula kulukhuni, Ngisebentile kukubi kukuhle, Kute ngidle lifa Laphakadze Lapho sengiphila yangesheya kwelidliza.
Chaza kutsi asho kutsini lamagama njengoba asetjentisiwe enkondlweni.
Hamba minyaka guga sitsebe, Kukadze wawuwadla emabele, Ngicatsatele mphunga lebhadlile Kute ngibhadle ngibe ngungcondvonkhulu, Ngitekel'imihamba yasendvulo mkhulu, Kushabalaliswa yini nibukile mkhulu?
2. Nguyiphi lemvunulo lekukhulunywa ngayo kulenkondlo Chaza ngemaphuzu lamabili?
2. Phawula ngemoya wenkondlo.
Kuya ngani kantsi mnaketfu Tincabakati tetincabakati tiyabhidlika, Emadvwalakati nemawakati nako kuyahhihlika! Konkhe lokukhona nako kugcina kuphela; Pho mine-ke, kuya ngani?
Ngemigca lelishumi niketa lokushiwo ngulenkondlo.
Labacubunguli labasembili kutemibhalo bakhonile kuhlanganisa tinkondlo letibhalwe babhali labanemakhono lasezingeni lelincomekako imphela. Babhali bato bamihibahiba njengobe besuke edvute nakhashane futsi babuya kuyo yonkhe imikhakha yemphilo. Loku kuvela etinkondlweni tabo letinhlobonhlobo letehlukene, ekhatsi kwato kukhona leto letiphatselene nemfundvo njengalena ya J.J.
Tihlatsi timsheleleti njengeteluswane, Tihlatsi kwetintsambo tebuhlalu, tigcwele, Titsambile tigicik' umusa. Ematinyo akho amhlophe njengesitfwatfwa, Sitfwatfwa sembetfwe nguMdzimba, Akuphunga uphetfuka bunandzi.
1.1 Phawula ngemphindvwa lesenkondlweni usho kutsi sonkondlo uyisebentise kahle yini.
Nangu achamuka egedeni sebamletsile Nangu amandzatela ngebusokati Waba lilanga lucobo namuhla! Ncamul' emave tintsaba tiyamdedela!
Nkhanyeti yekusa, Ngimeme kuleto timphiko, Njengeluvivane etimbalini, Ngifike, ngihlale, ngihlabelele Ngishone, ngivoshoke ngivumbuke Ngebunandzi senginamatsele Ngicamele nginambitsisisa tutsandvo.
Lolu luhlobo lwenkondlo lolutsintsa tinkholo ngekwehlukana kwato. Kungaba inkholo yebuKrestu, yaMohamed, Umuntfu nenkholo yakhe njalo nje.
Kulenkondlo sonkondlo usitjela ngekushabalala kwemasiko endzabuko nekungena kwemphucuko."Sengifune kufiphal' emehlo" [umugca 10: bonkhe bantfu sebalahle emasiko abo] "Ngiyabesaba lobutfongo lobakunyonyobelako" [umugca 21: kuvetwa lemphucuko lengenako netimanga tayo] "Lafiphala lilanga lami" [umugca 42: kuphelelwa litsemba nekunyamalala kwemasiko endzabuko.
Sihlutfulelo semphilo yemuntfu, Vuleka singene ngekhatsi Kuletindvongakati letinkhulu, Siyotsekela lwati lolujulile Sigogcote inhlakanipho yeleNshonalanga, Sinots' emphefumulweni nengcondvweni.
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Lahacwe iminga nemicozi, Yahacwa imisimbitsi nemincayi; Ngiyawudzelis' inhlitiyo nemphefumulo.
balufundze lulwimi lwebantfu labamnyama.
3.1 Ngumoya wekukhatsateka ngekudvunyatwa yintfombi labeyitsandza kakhulu. Sonkondlo bekayitsandza ngalokuphelele lentfombi abeke litsemba lakhe lonkhe kuyo kepha yamdvumata. Uyafunga uyagomela utsi ngeke yena aphindze atibophele elutsandvweni.
6. Bunkondlo buni lobukulemigca "Wangishiya ngiciphita tinyembeti Ungishiye ngilila sililo"?
3. Umugca 12 kulenkondlo, umumetse sinongo sini Ngabe sonkondlo ukwatile yini kukhetsa emagama?
Jabulani Luphoko, longuthishelanhloko wesikolo iMadazanga Primary esifundzeni saseGert Sibande. Watiwa kakhulu ngaJB. Watalelwa laphayi eMbuzini esigodzini sakaLomahasha. Wacala kufundza eMbuzini Primary wadzimate waphotfula matekuletjeni nga1992 laphayi eMkomazi High School, kulapho likhono lakhe lekubhala laloleka khona. Libhuku lakhe letinkondlo,"Asikhutulisane" lashicilelwa nga 1980 baka De Jager Haum. Sewuke wafaka ligalelo ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati, njengobe nje ake wabhala leminye imibhalo njengalomdlalo lotsi "Ufunani" telulwimi "Emasisweni" kanye naletinye. Akakayekeli-ke kubhala, usashikashikana nekubhala ikhakhulu tinkondlo ngobe kulapho licine khona likhono lakhe.
5.2 Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca:"Buyakubusa buyakukhombisa."?
Letimnyama = tingubo. Lapha kwengciwe ligama tingubo.
Tinganani tintsandzane letikhona ngani Banganani bafelokati namuhla nganiBanganani labangenabantfwana namuhla ngani Nifike kahle-ke kona, niyawutibonela, BoSathane ndzini?
4. Nhloboni yenkondlo le Sekela imphendvulo yakho?
3. Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni 3 na-4?
Loku kuchumana lokutfolakala ekucaleni kwemigca.
3. Hlobo luni lwesinongo sonkondlo lasisebentise kumugca 14 Usisebentise kahle yini lesinongo kulenkondlo?
2. Ucondzeni sonkondlo nakatsi "ufak' ebantf'ematilongweni, Udzimat' ubakhiph' ematilongweni". Chaza.
Ngisingisen' emadlelweni laluhlata, Dvutane neteminyezane tihlahla, 15 Ngiyawubona tikhehle temahlokohloko tinyakata Shengatsi timbita tiyekelelwe ngemantfombatane.
6. Caphuna imigca lecuketse luchumanomcondvo (i-enjambamenti) kulenkondlo.
Esakhiweni sangekhatsi bunkondlo buni lobutfolakala emgceni wema-21.
5.2 Uphilela bona. Akanamandla etukwako. Bujila buyambusa.
8. Ngabe umlolotelo ushiwo bobani Chaza?
Kunye lokummangalisako, kwekutsi noma yena banemahloni ngaye, kodvwa imali yakhe bayayifuna. Bamshiya ekhatsi endlini bahambe bayohola imali yakhe batijabulise ngayo yena bamnike imisalela. Utsi vele kuyofana nekutsi lemali yakhe seyoba yabo, kodvwa banemahloni ngaye nakuba atalwa nabo. Yena bamenta intfo yekubasita nabaya emphumelelweni.
Imvumelwano lisu nome buciko bembongi bekuphindzaphindza bongwaca nabonkhamisa ekucaleni, emkhatsini nasekugcineni kwemigca yenkondlo ngenhloso yekugcizelela nekukhombisa sigci.
Kahleni bo! Kahleni bo!
Lapho imihla yami seyiphelile Umhlaba sengiwufulatselele futsi, Buhle nebubi bemphilo yelive Ngingasenakukhuluma ngabo nanini Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
Lelifusi lelibhalash'enhloko liyakhuluma, Liyongichweba kutewutsekela lwati; Letihlatsi letimashwayi tiyachasisa, Loludvondvolo lokhokhotela ngalo Lungubufakazi betilimela lotiphilile, Ngifikelwa ngumhawu nangikubuka, Ngifikelwa ngumunyu nangikubuka.
Hloboluni lwemvumelwano lokutfolakala kusigaba sekucala, umugca 5 na-6?
5. Bhala sakhiwo sangekhatsi ulandzele lemigca ledvwetjelwe.
Ngabe yintsandvo yakho?
Endzimeni yesine umugca wemashumi lamabili nemugca wemashumi lamabili nakunye.
8. Sonkondlo ubhale lenkondlo achutjwa ngumoya lonjani?
2.5 Chaza lemigca lelandzelako: "Ngijabule ngigidze ngedvwana. Ngobe ngingakagawuli yembangandlala."
Nika tibonelo letimbili temonakalo lowadalwa nguletigebengu.
Kulo kuncono kufundvwa lokukhulu, Pho ngibuye ngitibopheleniSani setsembiso lengingasenta nemuntfu Esitibeni setingwenya ngitiphoseleni Ngitishelelis'esiweni ngibuka?
5. Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Inkondlo: Kuya Ngani?
6. Nika tibonelo temigca leneluchumano tibe timbili.
7. Uchazani sonkondlo nakatsi "Tilevu letinyenti tibheka etulu"?
Kutenyanya kwenta bonke Bakubukele phansi nabo, Kuphele bonke bujaha bakenu, Kugandzageke nakoloko Lobewungaba sibonelo kuko, Sinyamalale sifiso sakho; Lapho kuhlala khona tingwazi, Umholi longuye ngufotigcabhako Ngemasiko nelulwimi lwakubo; Alele avuka ahambo.
Ngoba senihambela etulu niyoyidvonsa ebhange. Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje. Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje. Empeleni imali yami seyaba ngeyenu. Nentiwa yini nibe nemahloni ngami ngiyingati yenu Nami ngiwenu, angisiso sitebhisi semphumelelo?
4. Luhlobo luni lwenkondlo lolu Chaza kucace?
Yeka leto tikhatsiLetendlula letingenawuphindze tibuye: Tendlulise kwemanti lageletako Tendlulise kwemphilo yesotsamlilo Lenemabanga amafisha njalo l Lendlul' ingab' isakhonjwa ndzawo.
1. Phawula ngemoya lokhona enkondlweni, usekele kuvakalale.
Ngiklomelise ngenkhutsalo yentfutfwane, Ngisebente kamatima ngikhohlwe Telive letihlatimulis'umtimba, Tingente ngiphefumule kamatima.
4. Ase uphawule ngekujula kwalenkondlo.
Â· Khetsa inkondlo yinye emibutweni lemifisha ubhale ngayo uphindze ukhetse yinye emibutweni lemidze ubhale ngayo.
8. Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca leli-10.
Sonkondlo usebentise imifanekisomcondvo kuchaza lomuntfu lamtsandzako.
Bhala umugca munye lonesifaniso.
Caphela: Tinkondlo letine asteriki* ngetabafundzi beLulwimi lolungetiwe wekucala.
8. Phawula ngekunjula kwalenkondlo.
8. Uchazani sonkondlo nakatsi "Somandla wakugcob' etikwayo yonkh" indalo"?
Noma ulekaDukathole, kuhlwa kuyacocana.
Man' echibini njengatsekwane, Sulusuluk' utibuke ndzawonkhe, Emabel' agcwele sifub' ayaguca, Agucela luswane, selungakwenela, Wen' usalibele kukhasel' etiko, Wetsembe kwekhutwa njengemntfwana, Kants' uyatiyeng' umdzal' utatiyela!
Inkondlo: Kants' Uphumula Nini?
Kubhala tincwadzi tesiSwati, uyakutsandza ngobe ubhale tincwadzi letinyenti telulwimi lwesiSwati, tinkondlo, tindzaba letimfishane, ema-eseyi (essays) kanye nencwadzi yemidlalo (drama).
6. Nguyiphi lencwadzi yenkhosi lakhuluma ngayo sonkondlo?
Buka sebakubonile bodokodela Kutsi laph' ukhuphuk' imicansa Wetfwel' imicabango netifiso, Udvons' elubikibikini lwendvumalo, Ugabadvul' imimango yetinsizi, Kuvakale nemoya sewushona phansi; Uva sebatsi kufanel' uphumule, Kants' uphumula nini?
Inkondlo ikhuluma ngemfundvo.
Ngilukisen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukuv' emagugu emvelo ahlabela, Ananela buhle betjani bemadlelo Lobuheha tinkhomo ngembala logcamile.
Sicatsaniso: emagama laphikisanako ngenhloso yekugcizelela lokutsite.
4. Asuphawule ngephethini yalenkondlo.
Hlobo luni lwenkondlo lolu Sekela?
Angabi ngumakhonta ngelulwimi nangemasiko, Langagcini alilulwane; Emcabangweni nasekwenteni'aphambuke Angakamudli naphambukane. Mhlawumbe aphambuke unomphefa Emanon'elifa lendzabuko yakubo, Angawabhashi nakahl'ematsambo Lashiywe nguletotive Lambukele kuto; Andzindze nelive.
Njengoba ayetsembile ngekwetsembeka kwayo, nesihlobo sakhe, sabika kutsi abesiphetse kahle ncamul'emave eluhambeni lwaso. Sonkondlo umbona kwangatsi semuhle kakhulu namuhla loku sebamletsile.
Uma sikhuluma ngengcikitsi sisuke sikhuluma ngemnyombo losuse imbongi phasi yaze yabhala lenkondlo. Imbongi ibanesizatfu nome lokumhluphile emoyeni kuze abhale lenkondlo.
1. Endzimeni yesitsatfu khipha luchumano lolukhona ulubhale phansi, ubuye uluchaze.
5. Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi.
Bunkondlo buni lobukumugca 1 na-2?
Lenkondlo imayelana nesihlobo sasonkondlo lesingasekho. Utsi sonkondlo uva buhlungu ngobe bekusekunyenti labesalindzele kukufundza kulesihlobo sakhe. Buhlungu buyadlanga lapho efika ethuneni lakhe abona kutsi akazange angcwatjwe kahle. Utsi kute ngisho litje ethuneni lelikhomba umlandvo ngaye, lelingulona litakuba sikhumbuto. Noko unelitsemba lekutsi sebayobonana nesihlobo sakhe naye nasendlulile emhlabeni.
Sonkondlo usitjela ngekubaluleka kwelikhaya. Utsi yena uyahamba uya ekhaya lakhe. Utsi wonkhe umuntfu unalo likhaya ngisho nebantfwana imbala. Kuyenteka kutsi batali bamcoshe umntfwana ekhaya kepha ajike abuye ngobe ingekho lenye indzawo lefana nelikhaya. Ekhaya kutfokomele ngaso sonkhe sikhatsi umuntfu utivela akhululekile lapho asekhaya.
3. Lemvula lenako lokukhulunywa ngayo kulenkondlo yini?
Lapho uhlabelela tingom' ujulile, Tingoma tingakucwilis' echibini lwelusizi, Tikunike timphiko temoya undize, Ufik' emaZulwini, ungincusele.
Uyintsengo yetintsengo, Ngawe sayitseng'iFrance, Satsenga saphelela, Tikweledi tasal'emuva, Saphuma msulwa, Sawela sindiza, Sangena kwabonakala, Sitsengise njalo ntsambo.
<fn>Random.9780636091115TA.WP.txt</fn>
Bantfu labangesiwo emaSwati mbamba.
"Lalela lapha mntfwanami. Bekusifiso sami kukubona ugcoke liloko lelo belitawube lilelikhetselo langalelo langa. Ubuye utfole nemali yekukhokhela sitfutsi lenitawube nikhetse kuhamba ngaso. Kodvwa ngiyadzabuka mntfwanami ngobe konkhe loko angeke kusenteka njengobe bengihlelile," abindze ambambe ngesandla Lonhlanhla umntfwanakhe lobesekabonakala afuna kuphelelwa litsemba besekanalo.
Watsi ubuka emuva, wabona kulala tjani emva kwakhe. Wabona naye kutsisekukhona futsi kwafeleba. Walukhumbula lubhoko lwakhe walubamba walucinisa. Yefika ingwenya wayisho futsi kangako ekhaleni ngemshiza. Esikhundleni sekutsiyente leso phela, ijike, yema nje ingwenya yambuka yakhamisa umlomo waba ngaka. Wayiphindza futsi wayishaya waze wayigcuzula. Hhayi, yeva buhlungu kakhulu yakhumbula futsi emuva emfuleni ngematubane. Ngiyo leya ilalisa tjani iyawushonaentasi.
"Yingwenya bo! Ngafa!" Kusho Matfundvuluka aphendvula labafana labambutako.
"Fuseki! Fuseki! Fuseki!" Kumemeta Boy atiphunga ngetandla tinjatimdzabula ngala nangala. Utekhuta-nje letinja Boy solo uhlehla nyovane. Uhlehla nyovane nje akaboni lapha emva kwakhe kutsi kunematje lamiswe kahle ashaya ludvongwana. Watsi angaketeleli, weva lololudvongwana lwematje selumgila. Wawa wabheka etulu tabe setikhona tinja kuye. Tamluma tinyawo netandla taba bovu tju ingati. Kwatsi ngelikadze, wakhona kukhipha linye litje kulawa lembelwe. Watsi ngekuva kutsi sewulibambile ligcwele sandla, waliyekela lahlala enhlafunweni kulenye inja yaye yafumbeka phasi. Yakhala buklewu klewu seyichwisha lapha. Lena lenye yona yatsi kuma kancane kumluma nayiva lena lenye seyikhala kabuhlungwana. Kulapho-ke Boy atfola khona litfuba lekutsi avuke afune lelinye futsi litje. Watsi nakatsi ufuna kushaya lelenye futsi inja, babe sebachamukile banikati bato. Bamtsetsisa kabuhlungu ngesiBhunu basho kumshaya nekumbophisa. Wabindza-nje Boy asaphefumulela etulu solo aphetse umgubane wakhe ngesandla. Lapha enhloko kugcwele tjani nemhlabatsi.
Irejista ibalulekile kakhulu kumele ihambisane nalomuntfu lokutsiwa khuluma ngaye.
Bafundza kutsi ungabotsandza kuphindzisela lokubi, beketela kute utophumelela. Indlela leya emphumelelweni imatima, ngako-ke ungalahli litsemba. Chubeka uphikelele kuze kulunge. Nasekutawuphuma lilanga kubandza kakhulu.
Wathandaza ngenhlitiyo Gubevu kutsi bamtfume ayowenta lokutsite khashanengikhona batomkhandza angekho lalabasikati. Ngalesinye sikhatsi kuyaye kuhambenjengetifiso temuntfu kepha ngalesinye sikhatsi tintfo tiyabhedza. Phela umaumhlatsi ugaya ngalokunye kuye kube mnyama emini.
Wahlala lapho ngaphandle Lonhlanhla ngenhloso yekulindza Vusi kube afike. Kutsite ngelikadze wavela Vusi ahamba nalenye intfombatana lesiphashaphasha lucobo lwaso. Bewungadzingi kubuta, bewutibonela kutsi bayatsandzana. Bahambakancane, babambene ngesandla, kukuhle kudzelile. Lonhlanhla nakababona beta nganeno wehluleka kutibamba. Wacondza kubo baseta esitaladini, wafike wangena emkhatsini wabo wafike wabuta kuVusi kutsi ingubani lentfombatana lahamba nayo akhona yena umfati wakhe?
Umsebenti wemanti emvubelo. Kudzakwa tjwala.
"Ngikubeka kuwe-ke loko mnumzane Ndzinisa kutsi wayitsengelaniinjini lensha wangasayisi emtsetfweni kutsi bantjintje letinombolo talelendzala leseyingekho kulemoto bafake leti talensha lotsi uyitsengile. Lokunye-ke futsi, tinombolo temtimba wemoto yakho tifana netinombolo temtimba wemoto yamnumzane Vekufa Nhlabatsi leyalahleka mhla tingemashumi lamabili enyangeni yeNgongoni ngemnyaka wa-1988."
ii. Umuntfu lomuhle uvamise kuba nesimilo lesibi.
Kusekuseni kakhulu sikhatsi sitsi yinsimbi yesihlanu. Kulapho sitfola Lonhlanhla Tfwala usekamelweni lakhe, lapho atfolakala khona alungisela kutsatsa luhambo loluya esinganini sakhe lesinguVusi. Ngaphandle kusemnyama kwatise phela ngoba kusebusika kukhanya akusheshisi kufika. Bantfu basalele njengoba kunguMgcibelo umlingisi lomkhulu longuLonhlanhla ulele angakalali ngoba lelilanga lanamuhla besevele alihlelele kuhamba ngalo, atfutse aye lapho inhlitiyo yakhe imholela khona esinganini sakhe lesihlala eMlomo e-Ermelo phela. Uhlele kutsi uhamba uyotendzisa kute atewuphila imphilo layitsandzako hhayi kulawulwa batali. Ngaphambi kwekutsi ahambe untjontje imali lenyenti yenina wakhe. Lonhlanhla entela kugibela nekufike ajabulise Vusi sincandzamatse sakhe phela.
i. Atfukutsele agane lunwabu.
Kulomphumela kuchazwa kuhlahlela, kutfutfuka kwesakhiwo, sakhiwana, ludvweshu, umlingisi nendzima yemlandzi.
Achubeke unina waLaHlubi ambonise umntfwanakhe kutsi uma atawencabela Solani kugana kaLwandle njengobe atikhetsele, umphumela ungaba yini. Bantfu bacala kungena etindlini-nje lapha kaboSolani, ekamelweni lagogo wakhe unina kanye nagogo Chamkile sebakhulume kwasha ematse emlonyeni. Litje seligaya ngalomunye umhlatsi.
"Ewu mnumzane vele bengitsi ngifuna nekucitsa emanti ngobe sengiphatsekile." Kusho Boy. "Ungene kuphi Endlini yami lencane Hhayi, hamba uyewugeza lapha empompini kunasiya sitaladi nobe ujikele ngale ngemuva kwendlu.?
Bekangati kutsi uphuma uyaphi nelive nakasuka kaVusi. Asendleleni wacabanga kuyocela imali yekugibela neyekushayela unina lucingo kulomunye ntfombatana lobekangumakhelwane wakhe lapha kaVusi futsi lobesekametayele. Phela bekasacabanga kushayela unina lucingo ngobe sekabona kutsi akukho lapho angaya khona ngaphandle kwasekhaya kubo. Wafisa kutsi acolise kunina, acele nekubuyela ekhaya. Nembala lodzadze waba nesihawu wamupha imali yekuyoshaya lucingo neyekugibela. Wabonga kakhulu Lonhlanhla kuye, waphuma waya lapho kunelucingo lemphakatsi khona. Wafike washayela unina lucingo. Ngenhlanhla wamtfola unina Lonhlanhla, wambekela ngelusizi lwakhe lonkhe. Wabuye wacela lucolo kunina. Wacela kutsi bamvumele abuyele ekhaya atewubuyela esikolweni kute alungiselele kubhala kwekuphela kwemnyaka lobesekudvutane. Watsembisa unina nekutsi angeke aphindze alente liphutsa lelinje ngobe utfole sifundvo lesikhulu kuloku.
Wafika ekhaya wacondza ngco kunina kute ayotikhalela kuye. Wasetfula sicelo sakhe kunina, sevakala. Kwabonakala kutsi utimisele-nje kakhulu kutsi naye aye lapho kuya khona bontsanga yakhe kuyotijabulisa.
Buhlebenkhosi abazange bamnake nakabatjela kutsi utawulandza isudu yakhe yekuntjintja. Bekufanele bangamvumeli ahambe, bekumele bamlandzele yona, hhayi kuhambe umnikati wemsebenti.
Bafundza kutsi bangagijimeli kutfola bantfwana bangakashadi ngoba emajaha akavamisi kubondla bantfwana lababatfole ngaphandle kwemshado. Emajaha akakastembeki- enta ngatsi ayanitsandza kantsi ayatidlalela ngani.
ii. Makati Simelane.
Washayeka phansi luvalo. Kwabuya kwathula kwatsi dvu. Kwavakala livi leliyimbodlonga libuye lihoshotela litsi; "Mnumzane Mhlolo Sigudla, lalela kahle wakitsi, sikhatsi sakho sesisondzele. Tilungisele jaha lembutfo. Tsatsa takho utewutiphendvulela".
Bekubonakala ematinyo ayo tingebhulakati.
Ekugcineni yaphumelela ingwenya kutsi ilandzele Mabovu lohambe nenyamatane yayo. Yamlandzela njalo ingasavinjwa ngumuntfu. Mabovu watsilapha nasakhuphukela ekhaya, wabuka emuva, wakubona kutile kwaheceba emvakwakhe.
Kungawa lilanga licoshwe tinkhukhu. Ngeke kwenteke loko.
"Hawu imphela ugone umuntfu, uyaphila." Kuphahluka lesinye salukati lebesiloku sime sisime ngelubhoko lwaso eceleni kwendlu. Bonkhe bantfu batsi fu sebafuna kubona kutsi nangemphela uphetse umntfwana njengobe linengi live kutsi kutawubuya silwane. Sangoma sakhwica umsila sangete savalelisa muntfu nasiva kutsi kubuya umntfwana lophilako.
ii. Kutfolakala kwesitfombe saVekufa Nhlabatsi emotweni.
Nguliphi litiko lelisita bantfwana labangondliwa boyise?
Zitha bekakholelwa etinyangeni.
iv. Labahluleka kutibamba abativikele ngekusebentisa lijazi lemkhwenyana.
Indlela lusha lolutiphatsa ngakhona, ingculazi ibhebhetseka lula. Kulendzaba Umtsala ngubani longayibhebhetsekisa Chaza?
Kutsi emva kwesikhashana aphume Solani acondze emotweni. Ehliseemaphephabheki lamabili. Agcwele ayaphuphuma! Lokunye khona laphoemaphephabhekini kusongwe ngemaplastiki. Lokuvele kutsatse emehlo ngobe kuselubala ngilo libhokisana leChicken Licken yaSidumo weludvumo.
Wativa sabamncane kakhulu kunakucala. Wativa salula njengeliphepha.
"Hhawu! Seyingibambile vele Nkhosi yami! Ngelekeleleni bo!" KushoMatfundvuluka ngelivi lekulayela.
Likhetseke kahle. Siboti kushiwo intfo lebolile. Sento sakhe sekusaha libhuloho latebetetebe sikhombisa kubola.
Wacunga sibindzi wafaka sandla sakhe ekhatsi emlonyeni weNgwenya. Watsi nakasasifakile, wabamba lilakanya layo walidvonsa ngawo onkhe emandla akhe bekanawo.
Amutsi laphalati LaHlubi bese ahleka kancane.
Siboti unenhlitiyo lembi, ufisela bantfwana baSimelane lokubi bangakamenti lutfo lokubi kantsi Ndevukazibalwa unenhlitiyo lenhle, akaphindziseli lokubi ngalokubi. Wamsita umsa waSiboti ngekubulala ingwenya nanoma uyise bekanemona nje futsi aphila yedvwa.
Wahamba libanganyana nakasuka ekhaya kubo, wema wabuka emuva. Watfola kutsi indlu yakubo isasemnyama, lokusho kutsi akekho lombonile kubatali bakhe. Futsi bekaneliciniso lekutsi nasemtini ledvutane bekungekho umuntfu lombonako. Phela kungobe bonkhe bantfu bebalele ngaleto tikhatsi. Wenta sicinisekiso sekutsi kungabikhona umuntfu lombonako. Uhamba-nje ukhuluma yedvwana. Inhlitiyo yakhe iyagidza ngenca yenjabulo. Utsakase ufile lonkhabi lona.
"Matfundvuluka! Matfundvuluka! Inyandza leyo bo!! Nayi ingwenya ibambaMatfundvuluka!" Kumemeta bantfwana ngaphandle sebadzindza sililo bonkhe, betfwele imikhono enhloko.
"Lokungenami kwakho ngesibongo sakaLwandle akuphele. Khona umkhwen-yane wakho uyomvusela njani ekuseni ugcwele emavundvo ngalendlela?
"Nkhosi yenkantolo, lekhumbi ngeyami ngicinisile. Asambeni njenganyalo ngiyewukunikhomba tiga letilapha kulekhumbi." Kusho Vekufa.
"Ewu, nembala beseyihambile babe imoto yakho. Vele kuyingoti kushiya imoto ngaphandle ungayilalisi egalaji. Nemuntfu londlula ngemgwaco nakayibona ime ngaphandle ebusuku, uyalingeka." Kusho liphoyisa.
aVeta umlingisi lomkhulu nenkinga labukene nayo kulendzaba letsi Kunjalo-ke batukulu.
Unina ngisho nekutsi vu. Ubambe sihlatsi ngesandla sesancele. Ubukephasi. Ukhashane ngengcondvo. "Ngitakuchazela uve kahle mtukulu wami. Angikadzakwa phela. Kufika kwaLwandle kusho kuhlatjwa kwembuti lemhlophe, kucelwe kulabaphasi kwekutsi batsalalise bese nichubeka ke nelutsandvo lwenu,"abindze sikhashana.
"Manje ngenta njani"Kusho Matfundvuluka emcabangweni wakhe ngesikhatsi ayibona ilele lapha edvute kwakhe iphefumulela etulu nemlomo iwuvule ungaka?
i. Ungacali wetsembe umuntfu ngobe angakwenta kabi ngalelinye lilanga.
Umangele Solani kutsi ligula lani lesekufanele libulawe. Ichubeke intfombi lengukadzebona, "Loko kulisiko. Lokubi ngiko kutsi sekutawufuneka kungenwe etindlekweni lebetingakalindzelwa. Nalapho mtukulu sesiyawulala ngelinceba. Kuyincenye yemphilo kwehlelwa tintfo lebetingakalindzelwa."
"Hhayi yona beyisancenga babe." Kusho umshayeli ngalokukhulu kunganaki.
Nembala-ke sahamba sikhatsi sefika sekutsi Boy asale ashiya laphakaMashayinombolo ayewufuna umsebenti etimbonini.
Hhayi, nembala-ke alicishe Vekufa ligwayi. Ngesikhatsi seyihamba ikhumbi, Vekufa acalate njalo lapha ngekhatsi ekhumbini. Uyibuka yonkhe indzawo, phasi nasetulu kanye nasemaceleni.
ii. Bosivile/ bantfu labatatiko tindzaba.
Tibambe ticine wetfu!
Nalaba lababili babindze balindzele yena kutsi achubeke. Achubeke-ke atsi: "Loku kufanele kwentiwe ngembi kwekutsi bavele bakaLwandle futsi usengakapheleketelwa emtini. Nguloko-ke mtukulu. Nangabe ungevisisi kahle seniyokuva kahle kusile kanye naye umkhwenyane."
"Ungakusho na Bekangaloyi bekabuya kusile Jalimane. Angiyikhohlwa indzaba yakhe yekuyosigidzisa esibibini netitajani takhe. Ha! Ungayiteki yaleyo Nzula. Ngiyabona nguloko lebamcoshela kona kulakubo.?
Khetsa imphendvulo lekungiyo kubakaki.
"Ya, ngimlayile make ngamtsatsela lokwemali bekangafuni kungipha ngisho lilandi lodvwa leli nangitsi ngicela imali yekutijabulisa nami esikolweni. Bekacabanga kutsi uhlakaniphile kantsi ukhe phasi washiya eludziweni. Nami ngihlakaniphe kwendlula yena. Ucabanga make kutsi bengingaboni kwekutsi nakahleti nalendvodza yakhe kuhlalwa ngeligama lami Nakafika kimi atente umuntfu longitsandza ngaleyo ndlela. Kantsi uyangiyenga. Futsi sekumahlandla lamanyeti phela lobabe alinga kungicosha lapha emtini wakhe, lamuhla-ke ngitihambele mine ngingakacoshwa nguye. Ngitawubona kutsi batewusala baphila siphi kulomuti wabo ngobe bebaphila ngami. Bebangisebentisa kube sengatsi ngisiboshwa. Ngitawubona kutsi nyalo batawubangela bani umsindvo ngobe angisekho emtini wabo. Phela kube ngichubekile nekuhlala kulomuti wabo, angingabati kutsi bengitawuchwala ngisasemncane ngendlela bebanginika imisebenti leminyenti ngakhona. Ya, nyalo balayeke-nje mbamba. Mine ngitawube sengitihlalele endlini letsi mine lamuhla lesikhatsi bona bakhungatsekile, bangati kutsi benteni nasekunje," ahleke yedvwana aze atishaye sifuba?
Phunyuka bamp hetse etandleni. Ngumutsi lowenta kutsi umuntfu aphunyuke nakonile (Bayamkhohlwa).
Hhawu yafa njalo ingwenya ibulawa nguNdevukazibalwa umsa waMsutelambeleko. NaMatfundvuluka wasindza njalo emlonyeni wengwenya. Ingabe Siboti wayiteka watsini kumntfwanakhe Matfundvuluka lendzaba?
Kutentisa utsi ulikholwa kantsi unemanga, kungaba namtselela muni ebandleni Chaza?
Kungena emshadweni utigcinile uyintfombi-ntfo, nelijaha libe lingakatsintsi lutfo kukusita ngani loko?
Sifundvo sini lesisifundzako ngaBoy sibafundzi?
"Nawungasho kanjalo utsini?
aPhawula ngekuhambelana kwesihloko nesiphetfo kulendzaba letsi Yinja-ke le?
Kufakela tibuko. Kwetfuka.
Kulendzaba kuvetwe Siboti Shongwe anenhlitiyo lembi. Ngubabe longasebenti lohlalele kucabanga lokubi. Siyambona ahlela kumukisa bantfwana bakaSimelane ngemfula lobe ugcwele ugola tintsetse. Bantfwana baSimelane kute lebakwentile lokubi. Sono ngulokuphasa kwabo bashiye laba bakhe emabangeni laphansi. Bantfwana baSimelane sebafundza eSekhondali ngiko-nje sekufanele babe kudla kwetingwenya.
Ugcwele ugola tintsetse. Ugcwele kakhulu.
"Singati make. Sitawutsi liphume nebovu kantsi emanti sekatawuphindze eme lapho ake ema khona. Mine-nje nasengikhuluma liciniso, ngiva umoya wami wehla ngalomkhwenyane," kusho unina waSolani. Loku lakushoko akudzingi kulandzelelwa ngemibuto. Kusebaleni-nje. Kubhaliwe ebusweni bakhe. Buso bunyukubele. Abukehluki ebusweni bemuntfu logongonyekako.
i. Yintfo latentele yena ngemabomu.
Lendzaba yenteka ekhaya kaMashayinombolo. Kuntsambama Boy uyatadisha ngalesikhatsi Mashayinombolo angena ekamelweni lakhe lekulala. Singaphindze sitsi sikhatsi lapho sekutawucala khona lihlobo ngobe naku Boy ufundzela kuyobhala luhlolo lwakhe lwekugcina lwemnyaka.
Kuvamile kutsi lococa lendzaba kube ngulomunye webalingisi noma icocwe nguye umbhali cobo lwakhe.
"Cha, angikwati vele kukuvumela kutsi ungene ubhale ungakaliphatsi likhadi lelisho kutsi ungumfundzi wase-UNISA. Impela ngabe ngenta liphutsa lelikhulu kakhulu."Kusho lomlumbi Boy lekumele abhalele endlini yakhe.
Nembala uyahhema Boy, uyayati igezi kutsi iyimalini kuyikhokhelangenyanga?
"Angitsi solo nimile niyambukela umntfwanami labatsakatsi laba!" Kubhavumula Siboti.
"Hawu, awumati Ingani yena uyakwati?
Ake athule sikhashana kungatsi ingcondvo imlahlekele umphatsi tintsambo, bantfu bacakekile kutsi kwentenjani. Advonse umoya bese utsi, "Bandla lenkhosi, sekonakele. Umshado awusachubeki." Akhiphe liduku lakhe esule tinyembeti intfo lengakavami emadvodzeni. Kucace nakubani kutsi kumatima."Niyacelwa bazalwane kutsi kubete lohamba angakadli. Umkhwenyane kutsiwa uhlangene nengoti nasabuya." Kwesuka lomkhulu umsindvo ehholeni bantfu bekhuta lomhlolo labawuvako. Baphuma noko sebajakele ekudleni njengekusho kwemphatsi tintsambo.
Ya, lamuhla ngikhulile. Bengitsi ngimdzala ngiyati, kantsi ngiyatiyenga. Bekutsi batali bami nabangikhuta ngitsi bayangihlukumeta. Ngihambile ngaya kanhlitiyo ngiyise, ngifike ngagabeka. Satelo siyangidla ngobe ngabaleka nemali yamake etikwekutsi vele bese ngibahluphe kakhulu ngekuba lihlongandlebe lobese bugcwele enhloko yami.
"Uyativa kahle kutsi utsini nobe usephusheni, usho kutsi mine ngihambe indlela lengayishiya Musa kuphosisa nkhosikati, mine sengishumayela livangeli lelisindzisa umuntfu ehlukane nemikhuba yakhe yebumnyama. Ungatentisilima umdzala uphukutwe nguSibongile atetfwele kubonakala. Ngekebamane bamcoshe esikolweni ngobe bamenyanya." Kusho Zitha ungatsi kuyeakubuhlungu kantsi uyopha ngekhatsi?
ii. Kwabamnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba.
Sewumgucukele esiswini njengetjwala. Kujikela umuntfu.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
Bosidlani baphila imphilo lengemukeleki futsi lesengotini. Umphakatsi wangakini ungawusita njani kute kunciphe lizinga lebugebengu.
g"Kutsengwa kwetintfo letintjontjiwe" ngemacembu etfu asicoce siphawule ngebubi bekutsengwa kwetintfo letintjontjiwe.
"Nami sengididekile babe, kona bantfu batawutsini-nje singemakholwa lahlonishwa ngalendlela, bese kuyogcwala emadimoni ekhaya letfu." Sekuphendvulaumkamfundisi ngalokukhulu kutentisa abe ati kahle kutsi nguye kanye lolandze lenyanga yakhe.
"Kuyamangalisa ngobe nakhona ekufeni lapho nine balomuhla aninakani. Nje utsi ngingachamuka nebatukulu bami neyihlo achamuke nebakhe, banga-butana kutsi batalwa bobani, kuphi kuze batfole kutsi bahlobana njani" kubuta Chamkile?
Sihonga. Ngumuntfu lotsandza kulwa.
Kwanyalo unguthishela weSiswati neSayensi eMbuyane Senior Secondary School eClau-Clau. Ligama laMbuyane liyavela etincwadzini letinyenti tetikondlo letifaka ekhatsi letilandzelako: Inhlokomo, Emagalelo, Inhlabamkhosi 2. Uphindze futsi avele kakhulu etindzabeni letimfishane lesingabala kuto Magayiwe, Umhidvo, Lukhotse, Umshikashika.
Latsi kuthula kancane livi. Kukhanya Mhlolo bese kumgabhile. Bewungatsi ungenwa tinhlase temlilo emehlweni.
Lendzaba iyaheha, yenta umfundzi afise kwati kutsi kwentekani emkhatsini waGubevu naDanisile. Kushaya kwelucingo nguDanisile nekuphendvula kwaGubevu kunemibuto lenganatimphendvulo njengalapha kodvwa yini ngematje sitsandvwa sami.?
Ngesheya kwemfula iNkomazi kunendzawo leyatiwa ngekutsi kuseMbhejeka. Linyenti lebantfu lelakhe kulendzawo ngemaSwati endzabuko hhayi elukhuhlelo. Bantfwababo bafundza esikolweni eMbhejeka lesinganeno kweNkomazi esabelwenieTjakastad. Labanye njalo bafundza kuboMaqhawuzela bese kutsi labatse tfutfungemfundvo bafundze esikolweni lesikhulu Insika.
Phawula ngesingeniso salendzaba, usho kutsi sibhaleke kahle yini.
aKunenkhulumo letsi "tandla tiyagezana". Siboti Shongwe ubonakala angayivisisi lenkhulumo. Fakazela loko ngetento letimbili letentiwe nguSiboti.
"Asewutsi sengibone lamabhuku akho." Kusho umlumbi elula sandla.
Kugcolotela. ematinyo lamhlophe.
Sekela Kunembono lonikiwe. Wena beka emavi lakhombisa kuvumelana nalowo mbono.
Kusho kutsi wena ndvodzana bekungusebusuku lina. Lemoto yami bengiyibeke-nje ngaphandle kodvwa ngekhatsi ejalidini kami. Kwefika-ke kwesigebengu kwabulala lifasitelo langakumshayeli kwase kuvula sivalo kuyangena. Nasekungenile, kudzabula tintsambo tesikhiya kwase kutihlanganisa ngekwati kwako, kwayitsintsa yadvuma. Kwayishayela njalo-ke kwesigebengu kwayikhipha nyovane ajalidini. Indzaba beseyifika icaka ngesikhatsi kutsi kuyayijikisa kutsi iphume esangweni. Yala yaphetsa imoto yangajiki, sitelingi sabindza nje satsi dvu. Kwabatse kuyayitamatama yala imoto.
ii. Wasaha sihlahla lekushayelwe kuso tingodvo nemaphulango atebetebe losita kuwelisa bantfwana nababuya esikholweni. Esikhundleni sekusita labanye yena uyabalaya.
Nembala wehla lapho Lonhlanhla wacondza lapho kuhlala khona Vusi. Phela bekungesiko khashane nawusuka lapho ehle khona. Bekasajahe kutsi sengatsi ngabe sewufikile kuVusi wakhe kute abone kutsi utawujabula njani nakambona. Wafike wacondza emnyango wendlu yaVusi, wafike wanconcotsa. Wavulelwa nguVusi lobekamangele kutsi Lonhlanhla ubekwa yini lapha, futsi ekuseni kangaka nekwenta. Kodvwa yabuye yendlula leyo emvakwekutsi Lonhlanhla sekamchazele ngalo lonkhe luhambo lwakhe, nekutsi sewutohlala naye unomphela. Wabuye Lonhlanhla wacela Vusi kutsi baye edolobheni ngobe ufuna kutsenga kudla lokunyenti lokutawubachuba aze ahole Vusi njengaloku yena afike angakamlindzeli.
"Ewu! Ngaze ngavelelwa-ke nebakitsi! Mashayinombolo utsi utangidvonsela imali lengaka emholweni wami Kusho kona vele angisanawuhola lutfo. Sengitawuhola emarandi lasihlanu kuphela, cishe umnyaka wonkhe vele. Hhayi, kodvwa anginandzaba ngobe kulomnyaka vele sengiyacedza kufundza. Mashayinombolo ngiyambona, uhlushwa ngulobuchaka bakhe nalokungafundzi kwakhe. Ngiyeva batsi yena wagcina kufundza ebangeni lesitfupha. Nalena emsebentini lapho asebenta khona, wawutfola lomsebenti ngobe angumlumbi, kube bekungasinjalo ngabe naye uhlupheka njengami. Hhayi, angiyekele kubalisa ngilale. Kusasa kutawumele kutsi ngiyewutsenga emakhandlela ngobe naku kuhlolwa sekusondzele." Kucabanga Boy Mavuso ngesikhatsi angena engutjeni alala?
Batali baLonhlanhla bakhuluma naye ekufikeni kwakhe. Bamtjela kutsi bona sebamcolele kulentfo lembi labente yona. Unina watama kumakha futsi kute abuyisele similo sakhe endleleni lengiyo nalefunekako. Lonhlanhla wabuyela esikolweni ngeMsombuluko lolandzelako. Nakhona wafike wamukelwa ngaletimhlophe tandla bafundzisi bakhe nebangani bakhe. Watimisela ngekutsi acale likhasi lelisha lemphilo Lonhlanhla.
Imali akusiyo intfo yekusetjentiswa budlabha. Ngekulandzela lenkhulumo catsanisa Lonhlanhla namake wakhe.
iii. Watiwa ngani kulendzaba?
Kufika kwemoto yemaphoyisa ngiko lokwakhanyisela noma ngubani lobekasemshadweni kutsi umshado ngete usachubeka. Siphetfo sisombulula lelifindvo lebeselikhona lokunyamalala kwemkhwenyana.
Kanhlitiyo ngiyise. Lapho ngitsandza khona.
ii. Besekahola R5.00.
Ngabe umbhali uyilandzele yini imigomo yendzaba lemfishane nawubuka luhlangotsi lwebalingisi Chaza ubhekise endzabeni yonkhe?
Afike Solani. Kukhona kweciwa injabulo kepha hhayi loku kwaSolani. Pho yini lebeyingamncumisa umkhwenyane sekafikile kutewubonwa ngulabadzala Yini lebeyingenyelisa umoya wakhe umkhwenyane lotimisele ngemoya wakhe wonkhe kumteka sekashilo kutsi nakanjani evikini lesibili lenyanga yakhisimusi njengobe sekusele tinyanga letintsatfu-nje bayofika bakhongi kutovela, bacele intfombi Hhawu wekunene nawe bewungajabula emva kwekube setehle ngemphimbo letinye tetiyoliyoli lebetiphuphuma emaphephabhekeni. Inyanisi, tibiliboco setibhekene nelutsandvo tihlanyisa titsandzani. Ubitwa-nje Solani bekasatincokolela newakakhe wakusasa kumnandzi kunjeya. NakuTiga umsa waLwandle bekativa imgabhile injabulo?
Inkhulumo lenjalo bekayijikisa masinyane bese iyekelwa kutekwe letinye. Lokunye lobekwenta Solani angete wabona kungenami kahle kwenina ngukutsi unina bekungumuntfu locitsa sikhatsi lesinyenti asesilungwini. Bekutsi nome abuyile emakhishini lapho asheshe abuyele emuva. Imbangela yaloko yindlela belumbi bakhe lebesebametsembe ngayo. Kusuka kwakhe bese kusho situnge kubo. Solani bekungamkhatsati loko ngobe ati kutsi kusebenta kwenina ngeMigcibelo nangemaSontfo bekusho kungena kwemholo lotse gcagca.
iii. Kugana kwemtukult wakhe Solani lokungasikhahle ngoba ugane lapho atalwa khona, nako kuyamkhatsata bese utinikela etjwalaleni.
Gubevu afika watitsela etikweluswane. Washawya luvalo. Umntfwana abetidlalelaangati lutfo.
"Litsatse ulivule Simelane khona sitewubona lesigilamkhuba nesihlophoyisemuntfu kutsi ngubani." Kusasho yena njalo Ndevukazibalwa.
Wetfuka satumekile wavuswa lucingo lolwakhala kanye wazubela kulo.
Watsi ubuka emuva wabona-nje kulala tjani kutsi sekukhona kwafeleba futsi. Bekuhamba kutamula lite kuphakamise inhloko yako kumhlola kutsi ukuphi.
Nawugubha umgodzi utsi ugubhela lomunye umuntfu, kuvamisile kutsi kwenteke ingwijikhwebu bese kugcumukela wena. Ngemavi langema-90 futsi angabi ngetulu kwalali-140, bhala indzabambhalo uhumushe lenkhulumo lengenhla.
Inyumba. Ngumfati longabatfoli bantfwana.
"Ngalapha elunyaweni lwangesancele babe." Kusho Matfundvuluka.
Yasindziswa kutsi sitelingi sayo siyakhiya nakukhokhwe sikhiya.
Asewubuke-nje mnumzane labanye sebacalile kubhala mine solo angikacali.""Akusiyo indzaba yami leyo, angitsi nguwe""Ewu phela mnumzane angitsi nami ngiyachaza kutsi ngivelelwe lishwa lekulunywa tinja, kwabese kulahleka likhadi lami. Futsi kantsi mnumzane, lena e-UNISA abakakutfumeleli yini emabito etfu kanye netifundvo lekumele kutsi sitibhale" Kubuta Boy ngalokukhulu kutitfoba?
"Cha, tintfo letincane-nje mnaketfu. Awati ngingajabula ngife na Gabisile angehluleka kufika, tintfo atihambi kahle. Kubi.""Ungatsi imbuti igudla emva kweliguma. Ase ugonyuluke wakitsi ungatsi kunengi longifihlela kona. Kantsi ngempela kwentekani kangaka?
Akamange asaliminta nekuliminta. Angakacedzi kukhuluma.
Waba ngumfundzisinchanti welulwimi lweSiswati eYunivesithi yakaZulu. Ungumeluleki wetilwimi, ungumcubunguli nemhloli wemaphepha elibanga lelishumi nakubili, weticu te BA, BA Hons, MA ne PhD emayunivesithi lehlukene; Ungumhumushi wetincwadzi nemibhalo yeminyango yembuso lehlukene yakuleli neyemave angesheya; ungumhluti wetincwadzi, emaphephabhuku nemaphephandzaba lehlukene; ungumcwaningi lotimele.
Phawula ngalesimo selitulu lebesikhuluma ngaso.
Etikwako konkhe loku babuye bangicolela, banginika litfuba lekubuyela esikolweni ngiyokwakha likusasa lami. Indzaba yekutsandzana ngisemncane kangaka vele beyingalunganga. Asewubuke-nje nyalo kutsi sengihleti kamnandzi njani nebatali bami njengobe sengilungise kutiphatsa kwami. Bacinisile nabatsi ayikho indzawo leyendlula likhaya.
Kubeka sibunu. Kuphila kahle.
Mhlupheki watsi akangene. Nangena watfola Bhalashile alele Mhlupheki wamkhomba yena. Wamangala Tibindzele kutfola kutsi loBhalashile lekukhulunywa ngaye nguLotifiso intfombi yakhe. Mhlupheki wamcosha.
Chamkile bekawati kahle kamhlophe emasiko esintfu. Nakube kunjalowalephula lisiko Chamkile wacela umtukulu wakhe Solani kutsi acele umkhwenyane kutsi afike ufuna kumbona. Wakucela loko ngobe avela engatini kutsi kungenteka batsi befika ngembi kwakhisimusi lo bakaLwandle batfole kutsi kudzala yena asawashiya emabele wayewulusa emadada kamnyamungasi, kuletilima. Kwaya ngawo emavi enkhehli.
Indlela yekubachaza: Umbhali angabachaza yena ngekwakhe balingisi bakhe.
Sibongo saSolani sangemphela sakaHlubi.
Kulendzaba nakhona umbhali uphumelele kucoka balingisi bakhe. Balingisi labachuba lendzaba bane (4) nguSolani longumlingisi lomcoka, Lijaha lakaMahlalela, gogo Chamkile, Tiga, Lwandle namake waSolani LaHlubi. Labanye bakhona kodvwa kukhulunywa ngabo-nje alikho lichaza lebalidlalako kulendzaba.
Atidvonsa. Aphelelwa mandla.
"Kuhle kakhulu loko Tibindzele. Kuyabonakala kutsi senibantfu labatana kancono futsi labangetuhlukaniswa tintfo letincane. Loko kufakazelwa sikhatsi lesenisicedzile nibambisene kutelutsandvo. Shano-ke ntsanga kutsi uyilobola nini lentfombi?
"Angitsi solo nimile niyambukela umntfwanami labatsakatsi laba!"
Phendvula lemibuto nga'Yebo" noma "Cha".
Cha basi ngeke ngihambe lapha kuwe.
"Nami sengikhulekela loko wakitsi. Sala ungibambela lapha ngisayobukatimphahla nekudla kwemntfwana etitolo. Inkinga sengakhohlwa kutsi udla lokunjani. Noko batangisita embili." Akuphelanga sikhatsi lesingakanani wabe sabuyile Gubevu. Ingani phela kusemkhatsini weliviki kantsi nenyanga ime kabi manje titolo titse cwe.
Kusho kutsi intfombi ichamuka kabojaha ingumuntfu lotewuvakasha, nayisuka lapho uyibona seyitendzisile sewubona ngumfati angakalotjolwa. Loko kusho kona kutsi uhambe ngaphandle kwemvume yebatali.
"Babe phoyisa, ngicela kutsi kube nguwe lotakwenta wonkhe umsebenti. Mine ngitakukhomba-nje kuphela kutsi sika la nalapha." Kusho Vekufa ngesikhatsi sebangene ngekhatsi ekhumbini.
Ngimatima. Angeke kwenteke loko.
Bantfwana batfunyelwa etikolweni kutsi bayewufundza bese bafika benta lokunye lokubheke eceleni. Wena njengemfundzi locacelwe ungabayala utsini Nika imiyalo ibe mibili?
Kulesikhatsi lesiphila kuso yini lengentiwa ngemajaha netintfombi kute bativikele kulesifo semacansi ingculazi Kubhale kube kutsatfu?
Humusha Beka lenkhulumo ngemavi lamalula lasheshe avakale kunoma ngangubani.
"Mnumzane Simkha Ndzinisa, asewulandzise inkantolo kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lemoto."
Litfumba selibhobokile. Liciniso seliphumile ebaleni.
"Asiyekeleni!" Kumemeta livi lendvodza ekhatsi esicukwini sebantfu.
Kubuka ngeliso lengulube. Kulalela nekufuna.
Phendvula lemisho nga"yebo" noma "cha".
Indzaba lemfishane yehlukile yona ngoba icoca ngesehlakalo sinye emphilweni yemlingisi. Loko-ke kukhombisa kona kutsi indzaba lemfishane ayisiyo inoveli lefinyetiwe, futsi kufanele ivakale iphelele iphindze itimele yona ngekwayo. Umbhali kufanele agcile ngalokuphelele kuleso sigameko lekacoca ngaso.
Kukha phasi ushiye eludziweni. Awukaphumeleli.
Kungapheli. Kukhuluma loko.
aEndzabeni Kanhlitiyo ngiyise, Lonhlanhla ukhala ngekutsi batali bakhe banyatsela emalungelo akhe. Nguwaphi lawo malungelo?
Kucatulula uchaze imibono yembhali.
i. Lonhlanhla wabaleka (ebusuku, ekuseni) ekhaya kubo.
Lusha lufundzani ngesiphetfo salendzaba Veta emaphuzu lamabili?
V. O. Literature of Africa Awards ngemnyaka wa-1996.
Kunemigomo lelandzelwako uma kubhalwa indzaba lemfishane. Lemigomo ilandzelwa ngaphansi kwaletihlokwana. Asibuke letindzatjana letimfisha letilandzelako kutsi tona tibhaleke kanjani nasilandzela lemigomo.
Wayisho ngemzaca yaze yatsimula yanikina inhloko yajika yakhumbulaemfuleni. Ngesikhatsi ijika, Matfundvuluka naye wakhasa ngemandla solo amemetenjalo nelivi selishile.
Yachamuka ingwenya seyitfukutsele ifile ihamba itamula lite kubonakale tingebhula tematinyo ayo.
Angibhenywa ngingesiyo insango. Akudlalelwa kimi.
"Ucinisile lapho. Kugcina tsine labadzala lesisatana. Kepha nibokucaphela loko. Kutawuhamba kuhambe kudale inhlamba nalokunyenti lokutawuba yimphicabadzala." Batihlekele-nje kunganakeki lutfo.
Ndevukazibalw' ungatibal' uyasangana!
Iluhlata ndvodzana njengesibhakabhaka kantsi nguloluhlobo lwetimoto labatsi ngemaDatsun E20. Yinsha mfana wami lemoto yami, ayikacedzi ngisho nenyanga yinye nginayo. Lelisela liyitsatsa-nje ngibuya lapha kaWesbank kuyewukhokha sikwelede.
"Wena umtsetfo wakho unengcondvo lelukhuni ngiyakubona. Uyakhohlwa mfana wami kutsi ngingumlumbi, kutawugcina mine.""Ngiyakwati loko mnumzane kodwva ngentiwa nguwe ngize ngikhulume ngalendlela. Ngiyacolisa kakhulu futsi kuloko.""Kulungile-ke ngena ubhale kodvwa ungacabangi kutsi ngitakunika sikhatsi lesengetiwe. Nasiphela- nje sikhatsi lesibekiwe, nawe ube sewucedzile.""Hhayi, kulungile mnumzane. Bengicela kutsi ngingene endlini lencane sengigeze tandla ngobe naku tigcwele ingati." Kusho Boy atibuka."Ungene kuphi Endlini yami lencane Hhayi, hamba uyewugeza lapha empompini kunasiya sitaladi nobe ujikele ngale ngemuva kwendlu.""Ewu mnumzane vele bengitsi ngifuna nekuchitsa emanti ngobe sengiphatsekile." Kusho Boy?
Yini lebekufanele Boy ayente ngemuva kwekulunywa nguletinja?
"Wabamatima-ke lowombuto wakho.""Kusho sikhatsi nje utsi ngeliviki lelitako nobe ngenyanga letako kumatima?
ii. Singani sakhe besihlala (e-Ermelo, eMakoko).
Bakhona bantfwana labafana naLonhlanhla emmangweni lesiphila kuwo labagijimela tintfo talabadzala. Ungabayala utsini wena b Nawubuka wena ingculazi beyingamngena yini Lonhlanhla Chaza. c Hlola similo saVusi kutsi sinjani. d Chaza lenkulumo:-i Walalabenyoni butfongo ngalobo busuku Lonhlanhla. ii Utsi inkhomo ingatala umuntfu. iii Kukuphi kanhlitiyo ngiyise?
Boy Mavuso ulungile futsi uyabeketela. Wabeketela kaMashayinombolo noma ahola imali lencane kodvwa wabeketela. Bambhadalisa gezi ngoba afundza, kodvwa wabeketela kunjalo.
"Hawu! Vele nasi sitfombe siphuma!" Kusho lelinye liphoyisa.
"Ini Ngiphumeleni" Kuphendvula lendvodza leshayelako ngesikhatsi ime erobothini, ilindze kutsi lirobothi livule bese iyahamba?
Tibambe ticine wetfu!
Mhlupheki usebenta kulungisa timoto. Tibindzele ungumlimisi. b Akasatfoli sikhatsi sekuvakashela intfombi yakhe lenguLotifiso. Ngalesinye sikhatsi bekuphela tinyanga letisitfupha bangabonani. c i. Lotifiso uyingwadla ubhanca emajaha. Utsandzana naboTibindzele naMhlupheki kube babangani.
Humusha simo semoya esiphetfweni.
Wavuka ekuseni-ke Boy wagibela ibhasi leya khona eGalina.
Kulendzaba lemfisha ingwijikhwebu siyitfola lapho Majalimane atfola khona ikhumbi yakhe. Phela kusukela akhulumisana naSimkha Ndzinisa umfundzi bekanesiciniseko sekutsi Majalimane umane uyamsukela-nje Simkha. Indlela Simkha bekakhuluma ngayo umfundzi bekanesiciniseko sekutsi vele lekhumbi yakhe. Ekugcineni kuyatfolakala kutsi vele ya Majalimane Vekufa Nhlabatsi ngekutsi avete bufakazi.
"Nangabe-ke kunjalo pho kepha wehlulwa yini kuyakulifuna lapho liwe khona?
Sacala phasi futsi sililo emfuleni sekuhambe naye kwafeleba kantsi bese banelitsemba lekutsi sewuphunyulile emlonyeni wengwenya.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Umuntfu logeza elwandle. Ngumuntfu lomuhle kakhulu.
Bengingambonisa kubaluleka kwemfundvo bese ngiyamtjela kutsi akacale ngekufundza, asebente lapho sekakhulile angendza. Akayekele kuyotendzisa ngoba lijaha livamise kudlala ngentfombi letendzisile.
Sibongile abehlakaniphile kutotonkhe tifundvo. Bekayitfola nethothali nakubhalwa tivivinyo. Bebamtsandza bonkhe bafundzi ngobe abebasita ngekubachushisa kulokuningi labangakukhoni. Kukhulelwa kwakhe kwamphambukisa endleleni. Lonhlanhla abengafani naSibongile ngoba yena abengalaleli ekhaya anatsa tjwala, nasesikolweni bekangakatimiseli amane aya nje ngesidvumbu. Intfo lebekayitsandza kuya emaphathini bese uyonatsa angatati nelibito lakhe. Bafana abazange bamphazamise, nguye lohamba ayobafuna yena ngekwakhe.
Hlola similo saSigudla ephusheni.
Wahlamba ngemandla Matfundvuluka asaphike elusentseni lwemfula. Banganibakhe bonkhe bese baphumele ngaphandle sekusele yena yedvwa emfuleni. Yahambanelihembe libangana lelincane kodvwa yatsi kube ive kutsi lentfo leyibambile ilula, yajika yaphindzela kuye. Lapho-ke bamemeta kakhulu boJuluka batsi akahlambe masinyane aphume.
Sandla semtsetfo kugcina sona. Ngutiphi tintfo letimbili letabophisa Simkha Ndzinisa njengobe watfolakala anelicala lokweba imoto?
"Loko akusiyo imfihlo, phela lentfombi ilotjoliwe ishada- nje. Indlebe phela ayincishwa, futsi yaba nguleyontfo-nje lehlala ivulekile lokusho kona kutsi iva naloko lesuke ingakacondzi kukuva." Bachubeke baticocele letinye tabo tekuchuba sikhatsi njengabo bonkhe bantfu.
Lamavi "Yinja-ke le", asho kutsini nawubuka esiphetfweni salendzaba?
i. Lotfuke abeka sibunu endzaweni yabo ususwa ngekushesha.
"Yinja-ke le" Kusho Vekufa atsi kumamatseka kancane?
Lomtfwalo Solani yintfo lachamuka nayo eMapulaneng College njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Sebamsolile ekhaya kutsi akasiyedvwa, akazange abike imbiba abike libuti. Wavele walimisa ngesihloko washo kutsi lomtfwalo uwetfweswe ngulelinye lijaha lakaLwandle leselaphotfula ekholishi lapho.
Kubhunga indzaba. Kubone wonkhe umuntfu.
"Hawu, ngaze ngadvumala ngingakalindzeli yenebakitsi! Kodvwa ngabe uyephi Vusi lilanga selijike kangaka Ngobe sengati kahle kutsi lamuhla akayanga emsebentini Sengitawuze ngibonwe bantfu labanyenti kutsi ngikhiyelwe ngephandle njengemuntfu lowaliwe. Phela bantfu baselokishini bayatitsandza tindzaba tebantfu.?
"Cha ndvodzana ngiyabuta nje, asingacatjaniswa yintfo lencane. Solo ngisalindzele imphendvulo ndvodzana kutsi ngeyakho yini lekhumbi nobe mhlawumbe akusiyo yakho, nawe uchashiwe. Uhlulwa yini kuphendvula umbuto lolula nakangaka ndvodzana Umbuto utsi ngeyakho yini lekhumbi nobeuyasebenta uchashiwe?
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Kumele ingcikitsi lococa ngayo ihambisane nesihloko loniketwe sona.
Lotifiso ungumlingisi longatiphatsi kahle lobhanca emajaha. Umbhali umvete ngemabomu anesimiilo lesibi. Nawucabanga wena ukwenteleni loko umbhali Chaza?
Emanti emvubelo. Tjwala.
Wadzabuka kakhulu emoyeni Lonhlanhla, watisola kakhulu ngesento sakhe nangekutiphatsa kwakhe. Weva sengatsi umhlaba ujikeleta naye. Ngalelo langa lekuya eBhadini bekungayiwa esikolweni. Wawabona emakhumbi lebekatfwele bangani bakhe lesikhatsi yena eme esangweni lakubo endlula nabo ngesitaladini sakubo bajabulile. Yena wabonakala ahlengetela tinyembeti njengobe bekawabukele aze ayositsela etulu elukhalweni injabulo ivakala ichuma etulu. Wabuka elukhalweni lapho kusitsele khona lamakhumbi, tinyembetitacatsaka talandzelana emehlweni akhe. Bekungatsi asitsele nematsembaakhe elikusasa lelisha nalelichakatile lebesekuliphupho laLonhlanhla kulawo malanga kulolukhalo bekalubukile. Inhlitiyo yaLonhlanhla yaphambana imibane lehambisana nekudvuma lokutsintfwa ngumoya lohhushela ekhatsi.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto.
Chaza lenkhulumo njengobe isetjentiswe etheksthini.
Kwehluleka kukhulisa bantfwana ngendlela lefanele kungaba namtselela muni esiveni Veta kube kubili?
Kwatsi lapho sekuvalwe titolo letinyenti lapha edolobheni njengaloku kunguMgcibelo-nje, naye Lonhlanhla wabona kukuhle kutsi abuyele endlini ayolungisela Vusi kudla njengobe sekusondzela sikhatsi sekutsi ayongena ebusuku emsebentini.
"Utsi sesidze sikhatsi nitsandzana nje, nacala nini sewungate ucevute lento ngatsi nacala nyase" Kuphendvula Mhlupheki ababata lesikhatsi lesesigucuke sihabiso.
"Hhayi dzadze, ungakhali ngobe utamentela ematfunti umkhwenyana lapho akhona." Kusho dzadzewabo amcinisa ngobe abona kutsi sewukhale kakhulu kube kute lokuphatsekako lakuvile. Naye ukhuluma-nje kodvwa sekukhonakusola ngalokunyamalala kwemkhwenyana.
Nguwaphi emalungelo aBoy lahlukumetwako kulendzaba?
Lomntfwana ingcamu yakho. Kuhle ngobe utse utawutsenga nekudla kwakhe. Mine kuyokutsatsa lesidze sikhatsi kungibona. Umgcine kahle lomntfwanetfu. Ukhumbule kutsi sekusele tinyanga letimbili kutsi ahlanganise umnyaka nga-30 Mashi.
Umbhali kulendzaba usetfulela umlingisi lomcoka longuTibindzele acoca nemngani wakhe Mhlupheki. Umbhali uyasetfulela nenkinga lanayo yekutsi Tibindzele utsandzana naLotifiso. Uma kuphela sikhatsi lesidze angamboni uyafa. Kungamboni kwakhe njalo naLotifiso kubangwa kusebenta nekuchelelana kwetindzawo labahlala kuto.
"Boy, ungaphiki ngobe sengikubambile. Uyati ayikho intfo lengidzinanjengekuva umuntfu akhuluma emanga! Wena Boy kusho kutsi uyinyoka umtsetfo wakho. Tintfo takho utenta ngebunyenye. Kodvwa Boy ufihlelani ngobe mine anginandzaba nekufundza kwakho."
"Bengingekho kodvwa kusho kona kutsi wavuma kutsi tonkhe tinkinga tetfu lesihlangabetana nato utatisombulula. Ngetulu kwako konkhe loko, uyakhokhelwa kutsi sitewubhalela lapha emtini wakho."
Ngekubona kwakho kwabangelwa yini kutsi Sigudla aphuphe kabuhlungu kangaka Chaza?
Nababuya esibhedlela umkamfundisi bekagoce (luswane, silwane) ngengubo.
'Butulujane abufundzelwa' Kuliciniso loku noma kungumbono Chaza?
Vele yena wagcina basamkhungile, kwaphela lapho nekuba sihonga kwakhe. Ngibo labekunene labamsita waze waba lapha akhona nyalo ngekutsi bamotse.
"Hhayi, lokuncono angiyewubika kubemtsetfo! Mhlawumbe bangenta lichinga balinge kuyilandzela babambe lomuntfu!" Kusho lendvodza isuka ngematubane ibuyela emuva ekhatsi edolobheni; seyiyawumangala emaphoyiseni. Yakhala tinyembeti tehla indvodza lendzala madvodza. Yagijima njalo ngematubane seyijakele emaphoyiseni. Lapha etitaladini edolobheni beseyihamba ihashatela nje ingasabuki netimoto. Timoto betiyishayela emahutha ngala nangala. Kwaphela umnyaka wonkhe gonco solo inyamelele. Wabatse uya nasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka. Nesikwelede sayo bekaloku asishaye njalo kodvwa ikhumbi asete. Ingani phela watsi ngesikhatsi ayitsenga wangayifaki ngaphasi kwemshwalense.
"Department of Psychology. 'Ya, wenta lesifundvo lesinje Ufuna kwentani ngalesifundvo" Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi?
Kuvula indlebe nemehlo. Kubuka kabi.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
jKuyala bantfwana babo ngelikhaya lakaZitha kwaba namtselela muni kulabanye bantfu nje kanye nebantfwana babo nawubuka siphetfo saSibongile Veta umbono wakho ngemaphuzu lamabili?
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
Gubevu bekalijaha lelitsembekile.b Bekakwati kondla umntfwana wakhe.c Danisile uyatifela nge-Chicken Licken neperi peri chips.d Besekatfole singani lesisha Gubevu.e Bekasebenta umsebenti webuhlengikati Danisile.f Danisile wabhalela Gubevu i-email.
Waphumelela Lonhlanhla kuyitsatsa yonkhe imali lebeyifihlwe ngunina kusenelilanga lelandvulela leli lekubaleka kwakhe. Watsi kutsalalisa afuna kubona kutsi unina unakile yini kutsi imali yakhe layifihlile ayisekho. Watfola kutsi hhayi unina akanakanga nekunaka. Wabuya ngaLesihlanu ntsambama Lonhlanhla esikolweni watfola kutsi tintfo tisahamba kahle lapha kubo. Unina wakhe akakaboni lutfo ngalomonakalo lasawentile Lonhlanhla esilulwinilatfukusa kuso. Lelo langa wabonisa inhlonipho lenkhulu kubatali bakhe, bekabaphekela abaletsele kudla lokumnandzi embikwekutsi bayolala ngalobo busuku lebesekuyintfo lekukadze agcina kuyenta. Kantsi ngenhlitiyo utsi lala lulata sikwengule. Batali bakhe basheshe bahamba bayolala.
Kusho kutsini loku lokulandzelako?
iv. Kungenteka bekabutsandza tjwala gogo Chamikile.
"Inyandza leyo bo! Inyandza leyo bo! Hawu! Ngafa mine Nkhosi yami!" Kumemeta Matfundvuluka solo akhase njalo ngemadvolo acondze kulesinye setihlahla lapho bekushayelwe khona lotebetebe.
Kudla kusale. Kuhlala.
Lonhlanhla imali akayinakekeli. Ngemaviki lamabili wayimosa yonkhe imali layintjontjele unina kantsi unina wakhe uyakwati kuyonga imali. Uyakhona kuyigcina ayimlumi ngoba endzabeni kutsiwa bekayisebentisa nakunesidzingo lesikhulu.
"Ngiyakuva mntfwanami kutsi nawe ufuna kuya kulelidzili. Ngiyati kutsi wena sonkhe lesikhatsi bewungenandzaba nalelilanga. Mine ngakhumbula usasuka lomnyaka kutsi konje nawe kufanele uye lapho kutawube kuya labanye bontsanga yakho niyewutijabulisa khona. Ngicale kukufihlela imali lengihle ngiyiphiwa nguyihlo umnyaka usasuka. Besengiyihlanganisile imali yekutsenga liloko lakalokusho lotawuligcoka ngalelo langa. Nemali yekukhokhela titfutsi lenitawuhamba ngato lelo langa," atsi kubindza kancane unina asondzele kuye njengaloku bahleti emasofeni endlini yekuphumula.
aSihloko sendzaba Yangena intfombi lemhlophe sikhetseke kahle yini Usho ngani?
Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga.
"Hhayi, mine bengi"Abone kutsi umngani wakhe uyakhweshisisa kuye, atfubelete naye asaphetfwe ngemahloni. Lentfombi lokutsiwa inesibindzi nguye Nokuthula Mkhize siphashaphasha saseThekwini. Muhle umntfwana webantfu, uyabonakala-nje kutsi ugeza elwandle. Labambone ngayitolo ekhabo makoti abawuvali umlomo, bamangaliswe kutsi emajaha akulela live alibaliswe yini kutsi angaze emukwe intfombi lenhle kangaka futsi lebonakalako kutsi ibuya emafutseni hhayi kudlala. Labatatiko noko batsi laba lababili bacala kubonana ekhempini yalabasha basafundza sikolo. Bobabili bebasemakomidini alabasha etifundzeni tabo, loko kwenta kutsi basondzelane phela ngobe ekhempini kubanesikhatsi lapho kubukwa khona bonkhe labasemakomidini bese kukhetfwa likomidi lelikhulu lelengamela onkhe emakomidi lamancane. Buhlebenkhosi naNokuthula batfolakala bangemalunga alelikomidi lelikhulu, lokulikomidi laVelonkhe ebandleni labo. Wokheleka kanjalo-ke umlilo kulaba lababili. Bachubeka batsintsana ngetincwadzi taze talunga tintfo.
"Angitikholwa tindlebe tami kutsi nguwe lona Vusi lokhuluma nami emagama lasindza njengalawa etikwesikhatsi lesingaka sitsandzana futsi etikwemali yami lengaka lengakupha yona nangifika lapha kakho" Kubuta Lonhlanhla njalo kuVusi ngalokukhulu kukhatsateka?
Sibongile ngumntfwana wesibili kabo, welama emaphahla lasenta umnyaka wawo wekugcina enyuvesi. Lowelama yena nalowekugcina, ufundza libangalesihlanu. Sibongile yena wenta libanga lelishumi nakubili, naye sewutitjelakutsi ngemnyaka lolandzeleko sewulandzela bomnakabo. Sikolo sonkhe sibuke yena kutsi utasakhela ligama lelihle ngenca yekuhlakanipha kwakhe. Kuto tonkhe tifundvo abetihambela kamalula-nje Sibongile, kungamehluli kutfola ithothali nakubhalwa tivivinyo. Bafundzi bonkhe bebamtsandza ngobe abebasita kubachushisa kulokunengi labangakukhoni bona. Ngelibala abengamunwe kantsi usekhatsi nendzawo ngebudze. Noko umtimba wakhe bewuchaza kona kutsi ungumntfwana lowondlekile. Abesho ngemashoba etinwele letimnyama khwishi, emehlo akhe lamakhulu amhlophe bha, afana nematinyo akhe. Nakahleka kutsi faca tigodzi etihlatsini takhe letibusheleleti ungatsi kukhona lohlalela kutigudla ngembokodvo. Phela Sibongile abemuhle, umuntfu abengambuki kanye. Bewutsi umbukile kutsi phindza futsi uphe emehlo kudla kwawo.
Sihloko asingaveti loku lokucuketfwe ngulendzaba. Umfundzi kufuneka atfole inchazelo uma sekayifundzile yonkhe indzaba.
Kulala ngelinceba. Kusale ucola.
ii. Solani - uchaza kutsi bakubo bayamsola kutsi ngewabo. Kungenteka uyise bekangetsembi kutsi lomtfwalo bewutfwelwe nguLonhlupheko wakhe sibhaca Lwandle.
Indlela lokusetjentiswa ngayo lulwimi ngiyo leveta likhono noma sitayela sembhali. Kubalulekile kutsi umbhali asebentise lulwimi loluhle futsi lolumnandzi kute kubonakale kutsi uyalwati lulwimi lekabhala ngalo. Angasebentisa taga, tisho, tentakutsi, tinongo tenkhulumo nalokunye-nje lokunonga lulwimi.
Bewungumphatsi luhlelo emshadweni waNokuthula, yetfula inkhulumo loyilungiselele kutjela libandla ngekungachubeki kwemshado.
"Hhayi! Kahle mnaketfu ungangidubuli sengiyaphuma-ke."Kusho lendvodza lengumshayeli.
BA (UNISA), BA Hons. (UP). Ulilunga le-SASWA, ALASA, AFRILEX kanye neMhlanhlandlela Writers' Guild.
Kwacala manje kopha kwafuna kumcedza emandla. Nematsemba ekutsi angahleasindze acala kumphelela umsa waSiboti. Imphela bese limshonela ngobe vele watsiubuka lilanga etikhaleni tetjani, walibona selibovu etintsabeni seliyawushona.
Amoyitele Chamkile. Akhokhe indlelo yeligwayi letimphumulo. Ayivule. Abheme. Atsatse atsi: Hhawu! Ngisho mani kutsi nome bantfu bafana kepha hhayi ngalendlela. Ngikubuta ngemabomu. Nkhosi yekuthula! Wamfuta wamcedza unyoko. Uphi yena LaMalinga?
Condzanisa letisho letiku- A netinchazelo letiku- B.
Kuvula indlebe nemehlo. Kulalela nekufuna.
Sebentani ngemacembu nidvwebe iphosta lapho utoba watisa labasikati ngekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana, bese ubhala umlayeto lochaza lephosta yakho.
Kwenta indumezulu yemshado kubonakala kukudlala ngemali kulesikhatsi salomuhla. Utsini umbono wakho njengemuntfu lomusha Veta tizatfu leticinile?
Lusha ungalucwayisa utsini ngalesento saSibongile Ngemaphuzu lamane ase ucwayise?
"Uyati nami ngiyawatsandza emaDatsun, tinjini tawo tiyabeketelaemkanaweni. Tinjalo nje futsi atiphukeli futsi." Kusho Vekufa solo ayibuke njalo lekhumbi yalelijaha lapha ngekhatsi etulu.
Lachubeka livi latsi: "Kusukela lamuhla utawuba kudla kwemlilo kuze kube ngunaphakadze."
"Njengobe bewumvakashele kulenyanga lephelile, bewugcine nini kuya kuye?
Hhayi-ke nembala bahamba boVekufa naSimkha Ndzinisa umnikati waleyokhumbi. Wayishiya ikhumbi yakhe Simkha kodvwa tikhiya tayo wahamba nato emva kwekuba asayikhiyile.
Bantfu babulala inyoka. Bantfu bebabanyenti.
i. Lufu lwekutenta lolu.
Bhala emalungelo ebantfwana lowatiko abe mane.
"Nangabe ngehluleka kuniketa emaphoyisa bufakazi lobungangabateki kutsi lekhumbi ngeyami, ngitakukhokhela imali yakho yonkhe longabe uyitfolile. Kodvwa nangabe ngiveta bufakazi lobungangabateki kutsi vele lekhumbi ngeyami, kutawusho kutsi wena kumele ungikhokhele njengaloku vele nanyalo usatangikhokhela." Kusho Vekufa.
"Besekuphele tinyanga letisitfupha ngagcina kulubeka kwami eMatsulu."
Umbhali ungenise ngekusendlalela ngesimo salapha emshadweni; kugcwala kwebantfu, simo selitulu kanye nekusetfulela labashadako. Uphindze asicocele ngebatali bemkhwenyana, kutiphatsa kwabo njll. Loku kwenta umfundzi afise kwati kutsi lendumezulu yemshadvo itawuhamba njani. Indzima yemlandzi iyatfolakala lapha esingenisweni. Lisu lekubuyela emuva (flash back) lisetjentiswe ngumlandzi ngekusicocela lokunyenti lokuphatselene nemlingisi lomcoka. Asetfule umlingisi lomcoka longuBuhlebenkhosi nenkinga lanayo yekutsi tonkhe tintfombi talesigodzi tifisa sengatsi angatisoma.
ii. Bammangalela / Bamceba.
ii. Lowente lentfo akatetfwese atetfule.
Chaza Kulindzelwe kutsi umfundzi acacise, enabe kuloko labutwe kona.
Litfumba selibhobokile. Kukhuluma loku ukhulume lokuya.
Kulihlabisa ngesihloko. Kukhuluma ucondze ungagegi.
cCatsanisa similo saSiboti naNdevukazibalwa nawuhlolisisa siphetfo salendzaba.
Hawu, kantsi nguwe mntfwanaketfu. Ushaya njena nami bengitsi uma ngiphumalapha emsebentini ngitake ngitsi kunivakashela sesidze sikhatsi nganigcina nebakitsi.
"Ya, kantsi wena bewufuna ngikudvonsele tinyanga letingaki?
Umlayeto netifundvo letehlukene umfundzi utawutitfola nasekatifundzile letindzaba letimfishane njengoba umbhali ngamunye uvete likhono lakhe ekuyaleni nasekufundziseni ummango ngetigigaba lesihlangabetana nato esikhatsini salomuhla.
Lendzaba iyaheha ngobe yenta umfundzi ahlalele etulu afune kwati kutsi kuyogcina ngani ngaLonhlanhla. Nakatsi Lonhlanhla batali bakhe bahlukumeta emalungelo akhe ingabe lapho "kanhlitiyo ngiyise" batawahlonipha yini emalungelo akhe na?
Emaphupho aSibongile, namake wakhe kanye nalabantfu babahlala bakhuluma ngaye. Loku kuchaza kutsi "namuhla liciniso litawuphumela ebaleni" Sibongile abephika kutsi ukhulelewe, atsi sisu samane saticalekela kukhukhumuka angakenti lutfo. Namake wakhe bekametsemba kuloko lakushoko waze wafuna inyanga letamsita ngekuhlola kutsi lesisu saSibongile sinani. Inyanga yamtjela kutsi kunesilwane esiswini saSibongile. Ngiso lesilwane lesikhukhumukisa lesisu.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Sihloko lesincomekako nguleso lesihambisana nengcikitsi yendzaba.
iii. Bafundzi babocaphela kunesifo sembulalave ingculazi, abangayi emacasini sikhatsi sisengakafiki.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Beyimtjela kutsi angabotenta ngatsi uyakholwa ngoba naku sewusebunzimeni, akayekele kuphukuta Nkulunkulu ngoba lokuthandaza kwakhe ngeke kumsite, utakutfola sijeziso lesimfanele njengoba asoni futsi angumbulali.
Atiphunga ngetandla. Aticosha ngetandla.
"Cha, aangati lutfo ngabo." Kuphendvula Sibongile kubonakala-nje kutsi ikhona intfo lemudlako ngalemibuto yeyise.
"Nali basi libuke." Kusho Boy amniketa linye.
Labatatiko batsi laba lababili bacala kubonana ekhemphini yalabasha basafundza sikolo. Bobabili bebasemakomidini alabasha etifundzeni tabo, loko kwenta kutsi basondzelane phela ngobe ekhempini kubanesikhatsi lapho kubitwa khona bonkhe labasemakomidini bese kukhetfwa likomidi lelikhulu lelengamela onkhe emakhomidi lamancane. Buhlebenkosi naNokuthula batfolakala bangemalungu alelikomidi lelikhulu lokulikomidi laVelonkhe ebandleni labo. Wokhela kanjalo-ke umlilo kulaba lababili.
Kuphendvula imibuto lemidze endzabeni lemfishane lenemibuto lefuna imphendvulo.
Asikakhetseki kahle ngoba sicondze ngco. Uvele ubone kutsi kukhulunywa ngemshado endzabeni. Kuhle kutsi sihloko sisifihlele kute umfundzi atewuba nenshisekelo yekufisa kwati kabanti ngalokusendzabeni. Labanye bafundzi bangasibona sikhetseke kahle ngoba endzabeni silindzele umshado, kwaba simangaliso ngobe umshado awuzange ube khona ngoba umkhwenyane washona engotini yemoto asaya khona ehholweni lapho umshado bewutawuba khona.
Unina sekeva umntfwanakhe atikhalela kanje, kwavele kwaphela kumtfukutselela kwakhe. Wamvumela Lonhlanhla kutsi abuye ekhaya batewukhuluma. Wajabula kakhulu Lonhlanhla nakeva emagama lanjalo aphuma emlonyeni wenina. Waphuma lapho Lonhlanhla sekanelitsemba wabamba lebheke kubo. Ngale Vusi nentfombi yakhe lensha basala batibusela. Phela Vusi bekayinganwa.
"Asewutsi sengibone lamabhuku akho." Kusho umlumbi elula sandla.
Kutsite basahamba, beva kuhaza tjani emva kwabo. Batsite basamangaliswenguloko, babona-nje ngekulala kwetjani kutsi kukhona kwafeleba lokubalandzelako.
Akuphihlitwe ligula. Akukhulunywe liciniso.
Catsanisa similo saBoy Mavuso kanye nemlungu wakhe longuMashayinombolo bese wesekela ngalokusencwadzini.
"Inyandza leyo bo! Awu! Ngafa ngibukile nebakitsi! Inyandza leyo bo!" Kumemeta Matfundvuluka ngelivi lekulayela.
ii. Kanye nemalungelo lanyatselwako.
Ahleke Tiga bese atsi: Awu! Sesiyakholwa tsine gogo utsi bafundisi batayi-vuma indzaba yemadloti?
Kutsite-nje angakahlali sikhatsi lesidze, babe sebachamkile bantfwabesikolobadlubhe injinifomu yabo. Bebangasasibahle-nje bantfwana bebantfu bacitsa sikhatsi.
Hlola Bukisisa. Kungaba similo semlingisi njll. Umfundzi akabukisise bese uyasho kutsi sinjani.
Indzaba isuke seyikhuphuke yafinyelela esicongweni. Kulapho sekusombululeka lifindvo, noma sekubhoboka imfihlo noma sekuvela ebaleni kutsi ngubani lophumelelako noma longaphumeleli. Loku lokuvela kulolu vutfondzaba kufanele kube yintfo lekholwekako.
Ungenta njani wena kugwema lesimo lesimbi lesenteka kulendzaba?
ii. Lenetisho ibe mibili.
Lamuhla kulamuhla, ngifuna kukukhomba kutsi nami bantfu ngiyabati kantsi nebutulijane abufundzelwa. Kudzala ukwenta kukulungela. Njenganyalo ufundza sengitfubeletela khashane kabi. Buka ngobe ngize ngacasha imoto kuta lapho.
i. Wabulala bantfu labangema-25.
Nembala wayibamba itekisi lebheke edolobheni eMlomo Lonhlanhla. Kwatsi nakushaya insimbi yemfica ekuseni, yabe imbeka itekisi edolobheni eMlomo. Wehla lapho esikhumulweni sematekisi wabamba itekisi lecondze elokishini lapho kulele khona ematsemba akhe. Phela basangumuntfu lokhululekile Lonhlanhla ngaleso sikhatsi. Bekatibona sekangumuntfu losekaphumile enhluphekweni.
iv. Bantfu labatsandza tindzaba tebantfu bakhona esiveni lesiphila kuso. Bahlalele kubuka emaphutsa alabanye njengoba kwenteka endzabeni Kwaphela Emaphupho.
"Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa, sentiwa ngumngani wami."Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane.
"Hhayi, kuncono ngilahle lomuntfu phasi ngibaleke! Lengwenya ingaze ibambemine!" Kusho Mabovu vele amlahla phasi.
ii. Kulihlabisa ngesihloko. i Ngekulandzela indzaba, hlola.
Kodwva Nabonkhosi uwuphulelani umphefumulo wami kanjena Yini indzaba ungente imata yekusula tinyawo?
Condzanisa emagama laku-A nalawa laku-B.
"Asewutsi ngisukume khona ngitewubona kahle." Kusho Siboti vele asukumaema ngetinyawo abuka khona phasi emfuleni. Nembala-ke bacala bantfwana bagibela kutebetebe. Ngekulinganisa-nje kwasengatsi bebasihlanu."Hawu! Lolomunye wesihlanu umntfwana ngubani ngobe bakaSimelane banekuphela" Kubuta Siboti emcabangweni wakhe. Hhayi-ke bangena bantfwana baze baba sekhatsi impela kodvwa solo nanikwephuka tihlahla."Hawu! Tangephuki letihlahla kusho kutsi ngitisahe kancane kakhulu yini?
Hlola kutsi ngubani lonelutsandvo mbamba kulabalingisi labalandzelako: Chaza ngamunye.
"Nkhosi yenkantolo, lekhumbi ngeyami nobe ngabe kungayiwaphi. Lomuntfu wantjontja lemoto yami wabese uyifaka titulo kanye nemafasitela, wayentaikhumbi yekulayisha bantfu. Mine phela bengilayisha tjwala ngalekhumbingesikhatsi iseyiPanel Van. Nkhosi yenkantolo, intfo lenginganasiciniseko ngayo kutsi ngabe ngiyo, yinjini. Kodvwa umtimba wona nguwo nobe ngabe singayaphi ngicinisile." Kusho Vekufa afunga acinisa.
"NguSayitjeni Simelane, lolokhulumako, ngingakusita," asho ahlaliseka esitulweni sakhe ingani ulubambe sekaphuma.
Bhala idayari yaLonhlanhla lapho uveta tintfo latentako.
Ngenhlanhla bebafake inombolo lengasiyo. Watsi uyahlola ngaphandle wabona imoto ingasekho. Kwamkhanyela kutsi bekungasuye lomunye webantfu bakhe.
Luswane alondliwa kahle nguyise longuGubevu, nenina walo uyalutsatsa uyolulahla kuyise emsebentini. Emalungelo alo ayanyatselwa ngobe kulilungelo lemntfwana kondliwa, kunakekelwa kahle batali bobabili kodvwa lapha akweteki loko. Batali ngibo kanye labanyatsela emalungelo eluswane.
iii. Unelilungelo lekuyiswa esikholweni afundziswe.
Kwakhala lucingo lwabanjwa nguMthokozisi ngobe Gubevu asaba. Emphelenibekungukapteni wakhe lombitako. Watsatsela khona waSimelane atfukile. NgemuvaMthokozisi wetfuka kabi kutseleka Danisile agone luswane abukeka atfukutseleagane lunwvabu. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe kutsi koti kwente njani. Wefike wabingelela ngemoya lohlobile, wahlala phasi. Sebacocile naMthokozisiwabeka luswane esihlalweni watsi usayocitsa emanti.
Bukhulu bemsebenti buyambamba Tibindzele angalitfoli litfuba lekubonana naLotifiso wakhe. Lokubambeka kukhinyabeta imphilo yakhe yangasese. Chaza kutsi imphilo yakhe ikhinyabeteka njani.
Condzanisa lamaphuzu ahambelane.
Mnumzane Nhlabatsi, wena wefika enkantolo mhla tingemashumi lamabili enyangeni yeNgongoni, emnyakeni lofile watewumangala kutsi untjontjelwe imoto leyikhumbi leluhlata leyiDatsun E20 kantsi futsi iyiPanel Van. Lokusho kutsi iyikhumbi yona kodvwa ite titulo kanye nemafasitelo njengawo onkhe emakhumbi letfwala bantfu.
"Likhiwane lelihle ligcwala tibungu" Humusha lesaga usibhekise kuLotifiso.
Imoti yaZitha yatsi uma ima, bonkhe bantfu bese beme ngetinyawo, ngulowo afuna kubona kutsi Sibongile uyabuya, ubuya unjani. Zitha wehla kucala njengobe yena abehleti embili nemshayeli. Kwake kwatsi nya ungatsi akusenabantfu labatokwehla. Ngelikadze wehla umkamfundisi aphetse umfuntana lokubonakala kamhlophe kutsi ngumntfwana ngobe naku usongwe ngemabhayi. Linengi lebantfu labamba longentasi. Empheleni kwaphela emagama ngalesimanga, kwaba sengatsi liphupho kantsi nani, yintfo leyentekako ngemphela.
"Ungatsi ngobe wena mntfwanami kwakuhambela kabi kaLwandle bese utsi nakumtukulu wami kuyoba nguleso. Kantsi futsi ubokwati kutsi bantfu kabefani. Lokubi lokwentiwa ngulomunye welusendvo ungakulindzeli kulabanye."
Kuvulelana tifuba kwaba yintfo lejabulisako kubo bobabili. Wajabulakakhulu Mhlupheki nakeva tifiso taTibindzele ngaLotifiso. Wajabula kuvasinyatselo lesihle lesitawutsatfwa nguTibindzele ngalentfombi lengumlimisikati lehlala eMatsulu. Lokwamenta wajabula wehluleka nekutibamba kutsi nayeabetsandzana nemlimisikati weMatsulu.
i. Kusho kutsini loko?
"Kodvwa kunini ngikutjela kutsi lolokwentako kuDanisile akukho emtsetfweni Uyati kube bewumane umkhohlise uphatsise kudla kwemntfwana ngabe akakasho kutsi uyeta.?
"Sitawutsini Wambonaphi wena umuntfu wekwehlukana nebakubo ayotiphosa eweni langalati Nekwenta angabhudzi nekubhudza kubuyela nome kuyewuhlola tihlobo takhe kulakubo?
Kulapho umbhali angenisa indzaba yakhe ngekuniketa imininingwane ledzingekile njengesendlalelo, lesibitwa ngekutsi sibekandzaba kanye nemlingisi logcamile. Setfulo singaba sigaba sinye noma letimbili.
Sihloko sisibikela ngemshado kantsi esiphetfweni umshado awuzange uphumelele. Kwenteke lokungakalindzelwa (ingwijikhwebu). Lesiphetfo sihle ngobe vele siphetfo lesihle nguleso lesikushiya nembuto.
Lenkhulumo ingumbono noma emaciniso Chaza. i "Kufika kwaLonhlanhla nemali levakalako kuVusi kutawuba yintfo letawenta kutsi lelijaha limtsandze kakhulu." ii "Phela kulamalanga emalobolo akusasiyo intfo lesalandzelwa njengalokwa kadzeni." g Bafundzi labanyenti batsi Lonhlanhla ulihatsa. Utsini wena Chaza?
Ngekushesha lokukhulu babe sebakhona bafana. Bakhandza Matfundvulukaabhuca nje phasi angasakhoni nekukhasa ngenca yekopha kakhulu.
Siyahambelana ngoba endzabeni yonkhe kukhulunywa ngekutsatselwa imoto kwase kudzingeka bufakazi bekutsi vele Vekufa yakhe lemoto. Sitfombe lesaphuma emotweni ngiso lesakhonjwa nguVekufa watsi "Yinja-ke le"?
"Awuva-ke loku sengisahe lesihlahla lapho kushayelwe khona lokwetigodvo nemapulango, sengicedzile ngingasilo litfole. Kutawulayeka lokwebantfwana kwaSimelane. Angitsi sekudvwalile ngobe sekufundza esekondali. Bantfwana bami bona solo bagidza libanga linye kube nabo bangena esikolweni ngemnyaka munye nabo. Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi."
Hlola kutsi sihloko sendzaba Kwaphela emaphupho, kutsi siyahambelana nendzaba yonkhe na Chaza?
Indlela yekucoca: Ngalesinye sikhatsi umfundzi angeva labanye balingisi bakhuluma ngalomunye umlingisi, bese bayamati ngaleyo ndlela bunjalo bakhe.
Letindzaba letimfishane titsintsa loko lokwenteka emmangweni lesiphila kuwo kulamalanga. Tiphindze tisecwayise ngaloko lesikwentako sibe singati kutsi kunamphumela muni ekugcineni. Tiyasecwayisa, tisifundzise lokumele sikwente naloko lokungakafaneli nebungoti bako.
Bamfuna Matfundvuluka baze badzela baphuma nabo sebesaba kutsikutawudzimate kuchamuke lenye futsi ibambe nabo.
Sifuba sakhe. Kuphengula.
Kwaphela umnyaka wonkhe gonco solo inyamalele. Wabatse uyanasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka. Nesikwelede sayo bekaloku asishaye njalo kodvwa ikhumbi asete. Ingani phela watsi ngesikhatsi ayitsenga wangayifaki ngaphasi kwemshwalense.
Lapha kulencwadzi kunetindzaba letimfishane letibhalwe babhali labehlukahlukene belulwimi lweSiswati. Letindzaba letimfishane tikhetfwe bacubunguli labasembili emibhalweni lehlukene lesecophelweni lelisetulu. Umbhali ngamunye uphosile litje esivivaneni kute lusha lutewuhlomula, lwakheke luphindze lutfutfukiswe ekufundzisweni lulwimi lwasekhaya nelwekwengetwa ngekweSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe.
Akuphihlitwe ligula. Akukhulunywe emaciniso.
Yachamuka enhla nemfula ingwenya ibonakala shengatsi kwelilongwana-nje. Yeta njalo-nje ingwenya icondze ngco kuMatfundvuluka umsa waSiboti Shongweumtsakatsi wendzaba. Njengaloku beyichamuka enhla nemfula, yatsi nayifikakuye yamendlula yayawujika njengalapha. Ngumkhuba wayo phela lowo. Kwetakwafeleba sekungadli nkhobe tamuntfu. Matfundvuluka wakhumula lihembe lakhengekushesha. Yatsi nayifika kuye, wayinika lona yakhala yemuka nalo.
i. Lonhlanhla besekadziniwe kuhlonipha batali bakhe.
"Sesidze sikhatsi sitsandzana naLotifiso, ngiko-nje nangingamboni ngiyafayinkhumbulo," kusho Tibindzele atjela Mhlupheki.
Yabe seyikhona kuye ingwenya. Wakhipha onkhe emandla lanawo wayishayakakhulu lapha emphumulweni. Yanikina inhloko ingwenya iva buhlungu yabuyelaemuva emfuleni futsi.
Hhayi-ke, wahamba njalo Vekufa emuva kwekumangala kwakhe. Nguye loya ayawumela ematekisi labheka eBhabtini. Uhamba-nje inhlitiyo yakhe ibuhlungu ngekhumbi yakhe lensha labamtsatsele yona.
iv. Unelilungelo lekusho lekangakutsandzi. (Nalamanye emalungelo langakabalwa lapha) i) Wadliwa ngemahloni ngaloku lekumehlele - kulahlekelwa ngeluswane ngenca yekwehluleka kulondla.
iv. Lemali layeba make wakhe bekayibekele (kutsenga imoto, Lonhlanhla).
"Letimoti tiyasho nje kutsi lomndeni udla kusale." Kusho lelinye lijaha nabengca bajakele kuyawungena ehholeni lapho bekungasangeneki khona."Phela basiki belibundza batsi uyise walentfombi nguSodolobha wendzawo yakubo."Kuphendvula lelinye likhulumela phasi ngobe libona kutsi kunebantfu ngekhatsi kuletimoti.
Njengaloku sati kutsi ingcikitsi ngumlayeto umbhali lafuna kuwendlulisa kumfundzi, kulendzatjana lemfishane sitfola kutsi kubalulekile kutsi umuntfu kumele atiphatse kahle. Lusha kumele lwetsembeke lutiphatse kahle kungabi khona kuganga nangabe batsandzana. Kute babe nelikusasa lelichakatile nekuvikela tifo letifana nengculazi naletinye.
"Ngelekeleleni bo!" Kumemeta Matfundvuluka kuze kuhaze tihlanja.
Buhlebenkhosi bekangumntfwana wekugcina kabo.
Motor Dealers eJozi, ngabe kukhona yini lewayenta kona emva kwekuba sewuyitsengile Kubuta umshushisi?
Wayicedza Gubevu sajuluke waba manti nte. NaMthokozisi waswela kutsiutawudvudvuta atsini uma sekunje.
vi. Wayinyatsela emsileni.
Petros Themba Jele lijaha lelitalelwe ngephasi kwamasipala we-Albert Luthuli epulazini i-Hereford endzaweni yaseMayflower, esifundzeni seMphumalanga. Imfundvo yakhe yemabanga laphasi uyitfole eNtababomvu (Redhill) nase-Ekuphakameni (Dundonald). Imfundvo yemabanga laphakeme nekucecesha lokuchubekako uyicedzele esikolweni iLindile (Ermelo).
Watsi-nje nakamlahla phasi, babe sebakhona labadzala. Kwachamuka emadvodza, boMakati kanye naboNdevukazibalwa. Lenye indvodza yamcubulangekushesha yabaleka naye.
iii. Sibongile bekangakahlakaniphi esikolweni.
"Liciniso sibili lelo ntsanga. Besisatincokolela-nje sonkhe lesikhatsi liciniso leliphelele nguleli: kuleliviki lelitocala ngitfumela bakhongi ekhabo Lotifiso eMatsulu."
iii. Kushayeka phasi.
Lusha lufundzani ngekujahela emacansini indzaba yekutsandzana isengakabikwa kulabadzala?
Bhala idayari yaBoy, bese uyicatsanisa neyemngani wakho nicocisane ngaloko lenitobe nikubhalile. Bese nibhala yinye idayari nobabili ngetintfo lenivumelene ngato.
Umtfwalo waSolani wawutfola eMapulaneng.
Ingalo yemtsetfo ibanti. Nawubuka wena Gubevu ungamenta njani umtsetfo nawungeva lendzaba yakhe naDanisile Chaza?
Imphilo lemunywana. Imphilo lengasimn andzi/ kungaphilisani kahle.
"Imphela ngingabonga kakhulu ndvodzana naningangibambela lesigebengu. Uyati setibhokile tigebengu tetimoto kulamalanga. Kulomnyaka lophelile bacishe bangintjontjela lena lengiyitsengisile ngase ngitsenga lena."
iii. Bekenta libanga (lemfica, lelishumi) esikolweni.
"E! Utsi tsine sisatana gogo. Kwagcina ngani kuvakashelana nekwatana nangabe nitihlobo. Tsine sesigcina ngekwati bemndeni wasekhaya kuphela. Singatsi siyenaba ngebuhlobo, sivame kwati ikakhulukati leto tihlobo letise-ndzaweni yakitsi. Sihlobo singaze sakhe lena khashane hhawu, sekonakele. Nangabe kukuhlangana sekuyawuhlanganwa ngetifo kuphela," kuphendvulaTiga.
Njengaloku kulilanga langeMgcibelo-nje entsatsakusa, Lonhlanhla yena utihlele tema ngabolonina tintfo takhe. Inhlitiyo yakhe ibuhlungu sengatsiitawuphuma ngemlomo. Butfongo azange behle. Njengaloku labanye bebalele kamnandzi, kuLonhlanhla bekungesinjalo. Yena bekasabuke ngewayitolo, butfongo akabati. Ngengcondvo bekapheka atfulula. Angati kutsi atsatse iniayihlanganise nani nangabe umhlaba sewume ngeludzengelo kanje emphilweni yakhe?
Sengatsi sincumo lesihle lesi lengisitsetse sekutsi ngiyohlala naVusilena khashane nasekhaya, eMlomo. Vusi ngiyamtsandza, angitentisi. Futsi lokusolomane ngishayelwa batali bami umtsetfo, kuphelile lamuhla. Mine sengiya kanhlitiyo ngiyise. Sekuyokhala sicatfulo sami kuleyandlu. Ngifuna kutsi ngimjabulise Vusi ngekutsi angibone sengingena nemitfwalo. Phela kadze angicela Vusi kutsi ngitewuhlala naye, kube ngimi lowalako. Lamuhla utawungibona sengitseleka, ngimtjele kutsi sengite kutewuhlala naye unomphela. Ngineliciniso lekutsi utawujabula Vusi nakeva leyo. Inkinga bekatewuba nayo Lonhlanhla bekutawuba imali yekugibela. Wafikelwa ngumcondvo wekutsi antjontje imali yenina lebekavame kutitfukusela yona esutukesini lelisekamelweni lakhe. Nembala wakhona kuntjontja sikhiya senina sekuvula lisutukesi lebekalondvolota kulo imali layinikwa nguyise waLonhlanhla kutsi atitsengele naye tintfwanyana letincane latidzingako. Yena make waLonhlanhla bekangatsengi lutfo, bekayilondvolota lemali. Bekaze ayolivula lelisutukesi nangabe kunenkinga lenkhulu lefuna imali. Unina phela bekungasuye umuntfu lotsandza kusebentisa imali budlabha, nangaphandle kwesidzingo. Bekakwati kulondvolota imali.
i. Endzabeni kukhulunywa ngelucingo unina wakhe na Vusi bebanato.
"Yebo, ngayitsenga ngayigibela ngatfutsa bantfu labesuka eNasipoti baya eBhabutini." Kuphendvula Simkha."Cha, ngisho kutsi ngabe wake wayintjintja yini injini yayo nobe wayipenda lomunye umbala?
"Namuhla ngelemancamu, imibuto leminyenti itawuphendvuleka kulabanyenti. Babodvwa labatsi Sibongile utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo njengobe bekenta libanga lekugcina nje laphayi esikolweni lesikhulu eBuhlebuyeza."
Lenkulumo lekubaseGalathiya 6 livesi 7 beyicondze kumtjelani Mhlolo Sigudla?
Ndevu! Ndevu' Ndevu!
Ngaso sonkhe sikhatsi batali betfu bayasicabangela baphindze basifisele lokuhle kodvwa. Ngutiphi tintfo letimibili (2) lebekafiselwe tona Lonhlanhla ngaphandle kwekumupha imfundvo.
Watsi uyabuka khona lapho edvute, wabona lubhoko lulahlwe phasi. Wakhasangemandla wefika walutsatsa walubamba walucinisa.
"Ngiyakuva ndvodza kutsi utsi imoto ngeyakho. Kodvwa-ke, bengicela kutsi usale uyishiya lapha enkanjini lemoto yakho niphindze nibuye futsi mhla welicala. Kute intfo lengingayisho kwanyalo, nine nobabili kumele nivele embikwemantji niyichazele kutsi nisho ngani kutsi lemoto ngeyenu. Ngitawucela kutsi nanita lapha, loyo naloyo aphatse tonkhe tincwadzi letimfakazela kutsi ngeyakhe lemoto." Kusho liphoyisa Ginindza.
Matfundvuluka umemeta nje kantsi kwebafana lokugalela tinkhomo kutisaemakhaya kuyamuva. Kwanikela ngesidvumo lesikhulu ngalapho kumuva akhalangakhona.
"Empheleni kulimala kwakhe bekusho kulimala kwemiphefumulo leminengi lebuke yena njengesibonelo ekukholweni. Labanye bantfu bebangakhatsateka, kodvwa akekho labekhatsateka njengeyise lamtalako. Lilanga lekucala abehlanga butfongo kuyise."
Hhawu besuka bonkhe bantfu bahlakateka. Nguloyo nalowo waticondzela kakhe. Bekhuta umhlolo bafati ngalesento saSiboti. Wasala yedvwa solo emile Siboti abheke phasi. Kwatsi ngelikadze naye wabalandzela ngemuva wakhuphukela kakhe.
Aphindze futsi achubeke Vekufa atsi: "Uyabona babe phoyisa, lapha etulu kunesitfombe sami lengasifaka mzukwana ngiyitsenga lemoto. Ngasika kahle ngasifaka, ngatfunga ngabuyisela kahle kwangabonakali kutsi kwake kwachachwa yini." Kusho Vekufa akhomba ngemuno lapha ngekhatsi ekhumbini etulu lapho kunembutjabutja khona kwase kuvalwa ngeliseyila.
Mpumelelo Nozi Mkhatshwa ungulomunye webabhali beSiswati labancane labasafufusa. Watalwa tingemashumi lamabili nakune enyangeni yeNyoni ngemnyaka wa-1984. Imfundvo yakhe yemabanga laphasi uyicale esikolweni eMatsafeni Primary, wachubekela eLuvolwetfu waze waphotfula eWem Primary School nga-1998. Imfundvo yemabanga laphakeme uyicale eMahhushe Agricultural High lapho aphotfule khona tifundvo tamatikuletjeni nga-2002.
Atsi nakabuta Solani kutsi usho kutsini ngelutsandvo lwekudlala kubhacelana bese aphendvula gogo wakhe atsi usho lutsandvo lolugcina ngekungatsatsani kwaleto titsandzani njengendvodza nemfati.
Ematinyo lasitfwatfwa. Kubuka.
Lisiko lekulobola libalulekile ngoba likhombisa kutsi ekhaya uphume ngemvume, awukatendzisi njengaLonhlanhla. Lijaha likuphatsa kahle nasenihlala nobabili ngobe liyatigcabha ngawe njengoba lisuke likujulukele ngekusebentela kukulobola. Kantsi vele kulobola lisiko letfu sive lesimnyama lekufanele singalilahli ngoba lichaza imvelaphi yetfu. h Cha, akusimnandzi kanhlitiyo ngiyise ngobe uma sewuhlangabetana netinkinga, uvamisa kuba senkingeni yekutfola lusito. Akekho lotambikela ngobe kanhlitiyo ngiyise kulapho uya khona ngekutsandza kwakho, hhayi ngemvume yebatali bakho. Kuvamisile kutsi kukuhlule njengoba naLonhlanhla kwamhlula.
ii. Lizinga lebugebengu lingakhuphuka kakhulu. h i. Umntfwana unelilungelo lekunakekelwa ahlale endzaweni lephephile.
"Sekuphele iminyaka lesihlanu sitsandzana naLotifiso. Sacala sesiphotfula eKwaluseni, kute kube kunyalo lutsandvo lwetfu lusachakatile." "Kuhle kakhulu loko Tibindzele. Kuyabonakala kutsi senibantfu labatana kancono futsi labangetuhlukaniswa titfo letincane."
i. Kuyaphila ngoba tintfo letenteka kulendzaba tiyenteka emmangweni lesiphila kuwo.
Balilitela bayifumba ngebunyonyo!
"Hawu! Hawu! NguSiboti phela lo! Hawu! Shongwe kantsi nguwelesigilamkhuba" Kubuta Ndevukazibalwa ambuka ngemehlo lavutsa lulaka?
Indzaba lemfishane ingabhalwa noma ngayiphi ingcikitsi. Indzaba ingaba nalokutsite lokungakatayeleki kuyo, kepha akube yintfo lengenteka emphilweni. Kuyajabulisa kubona umbhali abhala ngengcikitsi lengakavami etindzabeni letimfishane, avete imicondvo lemisha lekholwekako. Injongo yembhali akube ngukutsi uhlose kuveta sifundvo lesitsite, kumbe emaciniso latsite ngemphilo nangebunjalo besintfu.
Emalungiselelo emshado ahambe kahle. Indzaba yonakele ekugcineni ngendzaba yekulandvwa kwesudu yekuntjintja. Umshado nawusachubeka esontfweni kutfolakala kutsi umkhwenyana akabonakali ngoba avukele kuyolandza isudu yakhe. Nanoma timpheleketeli bese ticalile kujayiva, kwadzingeka kutsi tisale tiyekela kuyobukwa umkhwenyana longamange aphindze abonwe.
i. Lilanga lekuvetwa kwemaciniso.
eCatsanisa lendzaba letsi Kuve Kancane nalena letsi Tiyenteka tintfo.
Vusi lona ungumantjingelane kulesinye sitolo lesikhulu lapha edolobheni i-Ermelo. Lokuhlanyise Lonhlanhla ngaVusi ngulefenisha lelapha endlini ye-RDPlapha elokishini eMlomo. Utibona sekangumfati waVusi, sekangumake walendlu. Lena yekutsi atewuhlalisana naVusi akanandzaba nekutsi bontsanga yakhe batawutsini. Loku kwekulobolana ukubona sekulisiko leseliphelelwe sikhatsi ngobe lamuhla sekuphilwa ngephasi kwetikhatsi temphucuko. Phela kulamalanga emalobolo akusasiyo intfo lesalandzelwa njengalokwa kadzeni. Wabona kahle Lonhlanhla kutsi nakangaphotisa emaseko ngaVusi, bakhona labatewumtsatsela yena. Lena yesikolo, wayibona kuyintfo letokwenta kutsi aphunyukwe litfuba.
Watsi kusiva sikhalo saMhlupheki, wavele watibindzela Tibindzele, njengalokwetayelekile.
ii. Babe waSolani wakhulelisa make wakhe. e Solani kulesingani sakhe utsi babe loncane ngobe uyise wakhe ngumnakabo singani sakhe lomkhulu.
Njengobe i-ambulesi ivakele ngekuhlaba umkhosi nayilandze Sibongile, wonkhe umuntfu abesavule tindlebe afuna kwati kutsi ingabe kuchubekeni kuSibongile. Lashona lilanga solo Sibongile kungakevakali lutfo ngaye futsi solo angakabuyi. Batali bakhe batsi bashaya lucingo baphendvulwa sidvwaladvwala semuntfu lesavele sabatjela kutsi abalandze lomuntfu wabo ngobe uvimbele labanye indzawo.
Nawubuka kuMtsetfosisekelo, utsini ngaloku lokwenteka kulendzaba?
"Hhawu, sikhatsi lesidze kangaka?
Indzaba lemfishane kufanele ibe nesigameko sinye. Leso sigameko asitfolakale senteka ngelilanga linye noma lokungenani senteke esikhatsini lesingalingana neliviki. Kuye kube ncono kakhulu uma sigameko singenteka esikhatsini lesicocekile lesingaba lilanga linye noma emalanga lamabili.
Shongwe wasaha tihlahla telibhuloho walishiya libambeke kancane kute titoncamuka sebasekhatsi nalo uma bawela. Siboti wenta konkhe loku ngoba wetsembe kutsi bantfwabakhe sebawelile ngoba basheshe baphume kunalaba base Sekhondali.
"Hawu make, kungatsi sengetsembe kangaka Yini nyalo inkinga?
Lesihloko siyaheha futsi sihambisana nengcikitsi yalendzaba. Umfundzi nakasifundza utibuta umbuto wekutsi yini loko lokukhulunywa ngako kuze kutsiwe "kunjalo-ke batukulu". Ingcikitsi yalendzaba iyahambelana nesihloko. Kuliciniso kutsi Solani ugane sihlobo sakhe. "Solani lona nakabuka wena utsi babe lomncane".
iv. Kwaba nhlanga timuka nemoya.
"Sengiyasho-nje ngobe lijaha lelingaka liyasolisa ku" Atsi angakacedzeli inkhulumo yakhe amhabule umngani wakhe ngelulaka manje.
Asisite kakhulu. Boy bekulilungelo lakhe lekunikwa emalanga ekutilungisela uma sekusikhatsi sekubhala luhlolo kwekupela kwemnyaka. Unelilungelo lekukhululeka ahambe aphephile. Kunikelwa ngetinja angenti lutfo kukhomsiba kunyatselwa kwemalungelo aBoy. Ngekwemalungelo bekufanele awamangalele lamaBhunu ladzabule tincwadzi takhe aphindze amlumisa ngetinja.
Ukhuluma nje solo ume emnyango welikamelo lekubhalela. Lapha etandleni uyopha nje ingati lapho alunywe khona tinja.
"Awuva-ke, loku sengisahe lesihlahla lapho kushayelwe khona lokwetingodvonemapulango, sengicedzile ngingasilo litfole. Ngifuna kuyawuhlala laphaetulu entsabeni ngibukele nasebagcumkela. Kutawulayeka lokwebantfwanakwakaSimelane. Angitsi sekudvwalile ngobe sekufundza esekondali. Bantfwabami bona solo bagidza libanga linye kube nabo bangena esikolweni ngemnyakamunye nabo. Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi. Lamuhla-nje batakubakudla kwetingwenya. Solo tagcina nyase kudla inyama tingwenya teNkhosi. He!He! Shengatsi sengiyababona-nje batfwashata bagodle umtfwalo wetincwadzibaze batjekele eceleni kantsi balibuka bayaligcina lamuhla. NeNkomazi lamuhlaigcwele igola tintsetse, kusho kona kutsi netingwenya tifike ngebunyenti."Kucabanga Siganandza Siboti Shongwe ngesikhatsi asaha tihlahla telibhuloholatebetebe leliwela bantfwana labafundza mshiya lowa kweNkomazi.
i. Unenkinga yekuhlala yedvwa njengobe umntfwanwakhe uhlala emsebentini. Unesitunge.
Vele yaphuma-ke emotini yayo lensha lenemaviki lamabili-nje kuphelaitsengiwe. Labe lisho etulu lijaha letibuko letimnyama, lasho livula nelirobothi, layitsintsa imoto lakhala emaphepha.
"Kulungile, mine ngeke ngikhulume nani kakhulu. Umuntfu lenitawukhuluma naye ngummeli wami. Imali yami lengingabe ngiyayibhalangalekhumbi nitanginika. Anikwati kubamba ikhumbi yami ngesizatfu-njesekutsi niyayisola. Ngicinisile imphela nitangikhokhela lemali yami! Kudzalakwasa nikwenta kunilungela!"
Sibongile uvetwe kulendzaba ngetento nangekuchazwa. Ase umchaze ngemigca lesihlanu.
"Hheyi wena, ngavuma, bewukhona wena mzukwana ngivuma?
"Ukhumbule kutsi ngakusoma ngidzakiwe, nawe ngalokunjalo. Angeke mine ngize ngishade intfombi lengiyati kahle kutsi inatsa tjwala ize ingalati nelibito layo njengawe Lonhlanhla! Mine sengititfolele intfombi letiphetse kahle lengibona kahle kutsi ilubambo lwami. Ngicela ungidedele muntfu webantfu. Ngifuna kukhululeka lapha endlini yami futsi lemali lokhuluma ngayo azange ngikucele yona, nguwe lowangisukela watewungipha yona ngitihlalele lapha kami. Angati kutsi weva kutsi ngeswele imali yini Lena lapho ubuya khona abekho yini bafana labatfwabalele njengawe bewungabapha lemali lokubonakala kutsi iyakusindza"Kuchuba Vusi njalo ngekumedzelela lokukhulu?
"Kusolisani Uyati uyangicasula wena ngaletinkhulumo takho letibheke eceleni. Ncono sehlukane ngobe wena ungatsi awuketi kutobukela umshado kodvwa ute ngaletinye. Ngicela sehlukane ngobe utangonela lusuku lwami."Asho akhwesha kancane kuye angasafuni nekuva lakushoko?
Akhuluma-nje lamadvodza Siboti Shongwe uyaweva. Bekawabuka kabilamadvodza lakhuluma njalo.
i. Bekahola R35.00.
Tema emtfumeni. Wacakeka.
Ngekhatsi ehholeni sekute ngisho yekufaka lunyawo indzawo ngencayekugcwala. Bokhewana bona sebavele batihlalele phasi. Labanye labadzalasebeme ngetinyawo. Bantfu lababekelwe indzawo ngulabo balemindeni lemibili, bakabo makoti nebakabo mkhwenyane. Lotfuke abeka sibunu endzaweni yabo ususwa ngekushesha ngulabo labakhetselwe kuhlalisa bantfu, bo-asha phela. Pho bakabo makoti bagcwele ibhasi kanye nekhumbi, akusakhulunywa ngetimoti letincane.
Kwatsi akafe luvalo. Lomuntfu lokhulumako akamange abonakale, kepha bekakhuluma ngesankahlu ungatsi ume khona lapha edvute naye. Wamangala ngemphela kutsi lelivindzini lishoni-nje inyanisi. Lesikhatsi lekukhulunywa ngaso savele samcaka wangati kutsi utawutsatsani ayihlanganise nani. Wativa saba mncane kakhulu kunakucala. Wativa salula njengeliphepha. Watama kutivala buso lobebungekho.
Kwatsi lapho sekanetisekile Lonhlanhla kutsi sewulungise konkhelobekufanele akwente, azange asaphotisa emaseko. Watsatsa imitfwalo yakhe wacondza emnyango. Phela likamelo lakhe vele belingasekuphumeni kwalendlu yakubo. Wanyenya ngebunono belikati kute bangeva boyise nenina kutsi ukhona umuntfu lophumako lapha endlini. Waphumelela kuvula ngesikhiya kungevakali lapha ekamelweni lekuphumula, waphuma kahle kanye nemitfwalo yakhe. Wabuye wawubuyisela kahle umnyango sekangephandle. Laphumelela lisu lakhe Lonhlanhla ngobe kubo bobabili batali bakhe akekho lowamuva nakaphuma.
Ngitombona ngiyamati yini?
i. Kungahambelani kwetinombolo: inombolo yemtimba wemoto. beyingahambelani nenombolo yenjini.
hBafana nabo bayaphambukisana endleleni. Intfombatane nayiyinhle futsi itimisele etifundvweni tayo bavamisile kuyiphazamisa. Ngekulandzelela lenkhulumo catsanisa umlingisi Sibongile Zitha nemlingisi longuLonhlanhla Tfwala endzabeni letsi Kanhlitiyo ngiyise.
Ngakusasa ntsambama Lonhlanhla wabuya nendzaba yekutsi esikolweni bontsanga yakhe bahlele lidzili lekuyovalelisana njengobe benta libanga lelishumi nakubili. Lelidzili kuhlelelwe kutsi libeseBhadini ehhotela lakhona labatibhukele bona ngekusitwa bothishela babo. Bonkhe bangani bakhe besebatitsengile timphahla takalokusho labayotigcoka ngalelo langa. Bese kusele-nje kutsi lifike. Lonhlanhla yena bekangakalungisi lutfo njengaloku besekangasayingeni yesikolo. Wacabanga kutsi utawulungisa liloko lakhe lalitsengelwa ngunina ngaKhisimusi lowendlulile. Amane aye ngalo kulelidzili lelingaka. Intfo basayifisa kutsi amane atfole imali yekuya-nje lapho eBhadini kube kuphela. Bekangafuni kubuye ahluphe batali bakhe njengaloku nelilanga lekuhamba besekulilanga lakusasa. Wafikelwa lutsandvo lwekuya naye njengobe phela bekenta libanga lelishumi nakubili.
Bekamangaliswe kuva gogo Chamkile nakabachazela kutsi bekungakafaneli kutsi Solani atsandzane naLwandle ngobe ngubabe lomncane wakhe.
Umshado wabo awumange uchubeke ngoba Buhlebenkhosi watfola ingoti yemoto.
Lendzaba imayelana naSolani Hlubi losaphotfulile kufundzela umsebenti. Ubuya ekolishi njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Uphotfule-nje sekatetfwele umtfwalo wakaLwandle. Sevele kuvakele kutsi utawulotjolwa masinyane ngembi kwakhisimusi. Gogo waSolani ucele kubona umkhwenyane kusengakatfunyelwa bakhongi. Unina waSolani akamange ayijabulele indzaba yekutsi umntfwanakhe kufanele ayokwendza kaLwandle. Wanele kufika umkhwenyana kaHlubi gogo Chamkile waveta emaciniso kutsi bakaLwandle ngibo lababelekisa intfombi yakhe unina waSolani babe sebayamyekela bangamteki. Kwabekwa ebaleni kutsi ngembi kwekutsi kulotjolwe kudzingeke kutsi bashwelete kulabaphansi ngekuhlaba imbuti lemhlophe. Solani kumkhwenyane kufanele atsi babe lomncane njengoba uyise wakhe ngubhudi lomkhulu waLwandle. Kuyabonakala kutsi Solani akazange anake kutsi kuya ngani yena abe nesibongo lesifana nesenina.
Letifundvo lebetentiwa nguBoy betitawumenta asebente kuliphi lelinye litiko ngaphandle kwaleli lelisetimbonini?
Kulahla luswane ululahlele kuyise kungaba namtselela muni emphilweni yakhe Veta kubili?
Singambamba ngoba singani sakhe "Lotifiso" akatiphatsi kahle, uyaemacasini nemajaha lamanyenti. Kusobala kutsi bakhona labanye lekatsandzana nabo ngaphandle kwaMhlupheki.
"Sewusho kutsi labantfwabakho bangalamba-nje ngelusuku lunye imile"Kubuta Ginindza?
Umfanekisomcondvo wenta kutsi umfundzi ayivisise kahle indzaba.
Bantfwana bawela umfula iNkomazi ekuseni nantsambama ebhulohweni latebetebe. Lotebetebe wakhiwa takhamiti takhona eMbhejeka ngobe tingwenyabese tibacedzile bantfwana.
"Yona lentfombi lenesibindzi kangaka yakuphi" kubuta lenye kumngani wayo ngekunyembenya?
Make waLonhlanhla akazange akhatsateke kakhulu ngemntfwanakhe ngobe vele besekabahluphe kakhulu angalaleli fitsi anatsa tjwala, intfo lebatimisele ngayo ngemntfwanakhe, kumakha kabusha ngoba akholelwa kutsi besekawubonile umhlaba ngekucoshwa nguVusi. Kamfundisi Zitha bekwehluke kakhulu ngobe Sibongile abengumntfwana lotiphetse kahle futsi asibonelo esontfweni nasesikolweni imbala. Loku lakwentile (Kukhulelwa) bekungakalindzelwa kuye. Kuyabonakala kutsi kwaba liphutsa. Ekhayakubo umoya nesimo besishubile ngoba babe wakhe wehluleka nekulala ngelilanga lewabuya ngalo. Abekhatsatekile impela uyise, kantsi unina waLonhlanhla abengakakhatsateki ngemntfwanakhe, bekajabulile kutsi Lonhlanhla sewutibonile tigigaba temhlaba kungako atawugucuka alungise emaphutsa akhe.
"Cha, ujabulile mtukulu," kusho Chamkile atimoyitelisa.
Chaza lini lelingabanjwa bomake lebafana namake waSolani kute kuvikelwe kutsandzana kubelusendvo?
"Nawuyibuka ikwenta ucabange kutsi bantfu badzabuke etimfeneni."
Tibambe ticine wetfu!
Ucasulwa nakutsi labantfu lababuye banyatsele emalungelo akhe batali bakhe labamtalako. Ubona loku kukuhlukumeta lilungelo lakhe njengaloku yena sekaneminyaka lelishumi nesikhombisa budzala. Utibona anelilungelo lekutikhetsela kutsi ufunani emphilweni yakhe, nekutsi yini layifunako. Lena yekutsi afundzekelwe batali bakhe, ayehli kahle lapha kuLonhlanhla. Utsi angeke aze akuvumele loko. Ufunga uyagomela utsi inkhomo ingatala umuntfu. Njengaloku alapha ekamelweni lakhe, sewubutse tonkhe timphahla takhe latewutidzinga embili, watifaka esikwameni lesikhulu latimisele kweca atifakhe kuso.
Balingisi bangavetwa ngetindlela letehlukene emibhalweni yeSiswati. Hlola kutsi umbhali usebentise tiphi tindlela. Veta tibe tintsatfu.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Hlola kutsi injani ingalo yemtsetfo kulamalanga. Sekela imphendvulo yakho ngalokwenteka lamalanga.
Ngagcina kulubeka lwami. Kufika lapho.
ii. Labamnyama bebabukelwa phansi ngulabamhlophe kutsi angeke bafundze kwendlula bona.
Siphetfo siyahambelana nesihloko sendzaba "Yinja-ke le" ngoba esiphetfweni kulapho kuvela khona bufakazi besitfombe savekufa lesiphuma ekhatsi ekhumbini, lesifakazela kutsi ikhumbi ngeyakhe. Siphetfo siphendvula umbuto lotsi nguyiphi lenja lekukhulunywa ngayo kulesihloko?
Imidlalo layibhalile M.S. ngulena lemitsatfu: Ungatihluphi, Yenebakitsi kanye nalona lotsi Emaguma. Letinye tetincwadzi lavela kuto Mbabane tisengaphasi kwesandla sebashicileli betincwadzi.
"Ngabe Lotifiso ukuphi Ngeke behle butfongo ngingati kutsi ukuphi. Asengiye kuMhlupheki mhlawumbe Bhalashile angamati kutsi ukuphi. Bayawutsini nabangibona ngifika ebusuku kangaka NaBhalashile lengingamati uyosho atsi angicabangi ngekubanconcotsela ebusuku balele. Akusenani angamane asho. Ngete ngilale ngingamati Lotifiso kutsi ukuphi,"kusho Tibindzele inhlitiyo yakhe ibuhlungu. Nakabuka etulu eMphumalanga abebona umtsala ugcame etulu shangatsi umcocela tindzaba. Wahamba wacondza ekhabo Mhlupheki atidvonsa. Wafike wanconcontsa emnyango welikamelo laMhlupheki, cedze watisho kutsi ungubani. Waphaphama Mhlupheki yedvwa watewuvula emnyango. Watsiakangene angesabi lutfo. Emehlo aTibindzele atsi njo kulentfombatane lelele embhedzeni. Esikhundleni sekutsi abute loku lete ngako, wavakala atsi: "Lotifiso! Lotifiso, ufunani lapha" Yaphaphama intfombatane yahlahla emehlo kwaba shangatsi sicoco sishayiswe yimoto?
"Ungakhali gogo. Lomuhla akusilo lilanga letinyembeti. Lilanga lenjabulo yodvwa. Lilanga lelisendvulelo senjabulo yakusasa, yangemhlomunye neyapha-kadze. Kona ucinisile gogo nawutsi ngibonge imfundvo make lekawe avuka kuze lamuhla ngibe ngumuntfu ebantfwini. Lengikubongako ngawe gogo lamuhla kunye kuphela. Indlela lotiphetse ngayo kusukela kusile. Akamange wabutsi mbibi tjwala emlonyeni."
Vusi Imali layintjontja.
Lendzaba ikhuluma ngaBoy losebenta kumlumbi wakhe Mashayinombolo. Ngalelinye lilanga Mashayinombolo utfola Boy uyafundza emabhuku akhe aseUNISA. Uyambuta kutsi wentani Boy uyaphika kutsi uyafundza. Mashayinombolo utjela Boy kutsi unemanga. Angabokhuluma emanga ngobe sekukanyenti abona kukhanya gezi. Kumele amdvonsele imali yagezi. Lusuku lekuhlolwa lwefika Boy wacamba emanga kutsi uyagula kantsi uyawubhala luhlolo eGalina. Asaya khona wahlangabetana netinja letamluma walimala kwachamuka banikati bato bamtsetsisa badzabula netincwadzi takhe. Waphumelela kodvwa kuyofika lapho abhalela khona. Ekufikeni kwakhe wahlangabetana nalenye inkinga futsi yekutsi bangamvumeli abhale ngobe anganalo likhadi. Likhadi lakhe beliwe lapho tinja betimbhucabhuca khona. Ekugcineni bamvumela nanoma sikhatsi sekubhala besesicalile, wabhala wacedza. Imiphumela yefika kwatfolakala kutsi uphumelele. Ubese wenta lisu lekutsi kushone make wakhe ekhaya kantsi sewufuna kuyekela kaMashayinombolo. Nafika ekhaya watfola incwadzi letsi akafike eBelfast emsebentini. Wafika bamenta indvuna yetindvuna. Lenye yaletindvuna bekatotiphatsa bekunguMashayinombolo. Mashayinombolo wanyanya kuphatfwa nguBoy wancuma kuyekela.
Inkhulumo lefana nalena lengenhla ingaba namtselela muni kuloyikhipha ngemlomo wakhe uma sibuka umtsetfosisekelo walapha eMzansi Chaza?
Lapha bekulindzelwe kutsi umshado uchubeke kodvwa kwenteke lokungakalindzelwa. Bonkhe ehholweni balindzele kungena kwamakoti nemkhwenyana njengoba titilomisi beseticalile kungena, kunyamalele umkhwenyana. Kushona kwaBuhlebenkhosi besingakakucabangi. Kudla tiphihli, kugcwele njengoba bekuhlatjwe tinkhomo letimbili.
"Department of psychology. Ya, wenta sifundvo lesinje Ufuna kwentani ngalesifundvo" Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi. "Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa sentiwa ngumngani wami." Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane?
"Utfukutseliswa yini umuntfu lomdzala kantsi umtsetfo uyawati. Natsi sisheshe sefika. Bekufanele sifike sekubuya tiganga. Kantsi lokunye lokusibambelele kwengca edolobheni sitsenge lesitawuhlangabetwa sikwetfwele. Kungaba kutikhipha sitfunti kutsi sifike sitobona umuntfu lomdzala silengisa tandla," kubeka Tiga.
Inkinga kutsi wena wantjontja leyo mali lebengikulondvolotele yona tonkhe letinyanga. Kodvwa wena uyitsetse ngemzuzwana-nje kuphela. Ngiko-ke ngingeke mine neyihlo sisakhona kukukhokhela ngobe imali uyitsetse waya ngayo kanhlitiyo ngiyise mntfwanami. Wayidla wayicedza nawufika lapho, wabuya ungaphatsanga ngisho sheleni wodvwa lona.
Labanyenti bantfu batsi Siboti Shongwe akayivisisi lenkhulumo letsi "Umuntfu ngumuntfu ngebantfu" Utsini wena?
Lihle ngani lelisiko lesintfu lekutsi lijaha ngilo lelinemvume yekutibika entfombini hhayi intfombi?
Tibambe ticine wetfu!
E, hhayi basi angenti lutfo mine.
Sengatsi ngiyabhudza, ngilele ngicinisile. Sengimi lona losekayohlala naVusi imphilo yami yonkhe Hheyi, sengiyabona sesihleti kahle sinaVusi, sibuke bantfwana betfu kutsi bakhula njani! Nakimi sekufike sikhatsi sekutsi nyalo ngicale umndeni wami?
aLendzaba Ngingamane ngiyekele imayelana nelubandlululo. Ngutiphi tintfo letintatfu letifakazela buhlanga nelubandlululo Tibhale phasi?
"Ngiyacolisa ndvodzana nebakitsi, bangintjontjele imoto manje inhloko yami ayisatfoli kahle. Ungibona-nje ngijakele emaphoyiseni kuyawumangala." Kusho lobabe.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
Kodvwa nebakitsi ungentani-nje wena Uyati uyangicasula. Yini ngemphelalocondze kuyenta ngami?
Wathula sikhatsi lesidze umsa waNjonjela sajuluke amanti nte kwavele kwabamnyama emini. Lokwacanganisa tintfo kutsi bekangati kutsi angamtsintsa njaniDanisile. Phela abefona aseposini manje kulukhuni kutsi ungabuye umfonelengobe labanye basuke balisebentisa. Kodvwa watidvudvuta Gubevu ngekutsiDanisile uyatidlalela angeke aze ete lapha. Phela abelindzele singani sakhe lesishasaseMjindini. Kufika kwaDanisile bekungenta kutsi kufe gula linemasi. Leyondvudvuto yabuya yashabalala nakakhumbula kutsi Danisile lucingo uluvale bangakacedzi ngisho nekukhuluma futsi ngesankahlu.
ii. Kukhatsateka kwemuntfu lomdzala kungaba namtselela muni emphilweni yakhe c Veta tinkinga letikhungatsa bafundzi ngekukhulelwa basafundza. Veta timbili.
Kumele nawubhala uloku ucaphuna encwadzini wente sibonelo kute wesekele loku lokhuluma ngako.
"Kunekutsi ngiphatfwe nguBoy, impela ngingamane ngishiye laphaemsebentini. Ngeke mine ngivume kuphatfwa ngulomuntfu bekasebentaekhishini kami. Sekufanele kutsi mime ngimshayele indesheni Imphela kungawa lilanga licobongwe tinkhukhu. Mine ngeke ngikwente loko. Naye futsi Boy uyakwati loko." Kusho Mashayinombolo ngesikhatsi umlumbi lomkhulu amatisa kutsi sebatawuphatfwa nguBoy, lijaha lelineticu kanye netifundvo tekuphatsa tisebenti?
"Isaye emfuleni iyabuya futsi!" Kusho Matfundvuluka.
"Cha, loko-ke angikwati nkhosi yenkantolo. Ngiyabona kutsi kumane kwaba kucondzana-nje kwetintfo. Mayelana nekuntjintja tinombolo tenjini ngekwemtsetfo, bekungukhani ngitsi ngisatantjintja kantsi naku-ke sekutawuvela loku. Phela lekufa alitjeli nkhosi yenkantolo."
"Hawu basi nebakitsi yinyenti kakhulu lemali lotangidvonsela yona. Kusho kona vele kutsi ngeke ngisahola lutfo."
i. Uyise sibili.
Lisiko lekulobola alisabalulekanga ngobe sesiphila ngephasi kwetikhatsi temphucuko. Utsini umbono wakho?
Kube sikhashana tifikile timoti tamakoti bese tiyatseleka letitfweletimpheleketeli temkhwenyane. Uphindze uvakale futsi lowo mlulungwane, kubacacele labangekhatsi kutsi sewutawucala umsebenti.
iii. Lotifiso e Khetsa timphendvulo letiliciniso kulemisho.
"Cha, loko-ke ngeke ukubone. Hamba uyewuchitsa emanti le ekuphumeni kwelidolobha. Nakhona lapho futsi ucaphele emaphoyisa angakubambingiyakutjela."
lNawubuka lesihloko Kwaphela emaphupho, abobani lamaphupho laphelako futsi aphela ngayiphi indlela Chaza?
Sebentani ngababili nente inkhulumo letotfulwa kubafundzi ibafundzisa ngekutiphatsa kwemantfombatane, ngekubhekisa ekutiphatseni kwaLonhlanhla.
"Kusho kutsi nawe bekufanele kutsi ube ngumlimisi. Bonkhe bantfulabasondzelene nawe ngebalimisi. Kuyabonakala kutsi uyogcina unguye njengatsi. Ngitawubuta Lotifiso kutsi ngubani Bhalashile, utongitjela. Kungenteka sihambe naye ayongikhombisa kuze ngimbone lona lotawuphumuta wena ekugcokeni ema-ovaloli lanindvwe ngawoyela."
v. Bekuyintfombatane lenatsa tjwala. b Khetsa ligama lekungilo kulawa lamabili.
Hhayi-ke, behla labo bantfu bebagibele basala boVekufa nalelijaha. Bahamba-ke bacondza khona enkanjini yemaphoyisa eNaspoti. Ngesikhatsi bahambabesekungekho lokhulumisa lomunye.
Ufundzani kuMajalimani Nhlabatsi Veta sifundvo lositfolile kuye?
"Inyandza leyo bo!!" Kumemeta bafana betinkhomo kanye kanye.
Kulihlabisa ngesihloko. Liciniso seliphumele ebaleni.
Besuka-ke bantfu bawutfungatsa umhume wayo bahamba bahlaba phasi. Kwadzimate kwalala umhlanga solo bafuna, kodvwa akekho namunye kubolowetfuka ahofokela kuwo.
Watsi angakateleli Matfundvuluka, weva-nje ngekukhala kwetjani kutsisekukhona futsi kwafeleba. Wema kukhasa Matfundvuluka waguca ngemadvolowayilindzela kutsi ifike. Yefika vele ingwenya, wayiphindza kakhulu futsi laphaekhaleni ngemshiza wembondvo.
"Hawu! Hawu! Asenibuke naku vele lapho bekuguce khona ngemadvololokwemtsakatsi ngesikhatsi kusaha lesihlahla!" Kusho Ndevukazibalwa.
Sikhuni sibuye nemkhweteli. Lokwentako kuyaku jikela.
Yetfuka ingwenya yaye yamkhafula wacondza etulu wabuya watsi saca ekhatsiemantini futsi. Ngesikhatsi aphakama aya etulu, yavela nayo yakhamisa umlomowaba ngaka ifuna kumkhangetela nakabuya phasi. Bekhuta kakhulu bomakengaphandle.
Walala benyoni butfongo. Kucubasha ungalali.
Bekulilanga lemshado wakhe naNomusa.
Kuba matasatasa. Kuphisheka.
iii. Ucela lusito kutsi bamlekelele. g Bekangeke. Vele bekafuna kutsi ingwenya idle kulaba bakaSimelane ngoba atsi badvwalile ngalokufundza esekhondali.
Gabisile. Wati kutsi bese ngikhohliwe. Cha, mfana wasekhaya ungahlupheki, sisekhona sikhatsi utawutseleka, kusho Mthokozisi.
Inkhosikati yaZitha (beyicinile, beyingakacini) ekukholweni.
Unina waLonhlanhla nawucabanga wena wayibekelani ekamelweni laLonhlanhla lemali lebekatongela yona ekubeni bekambona umntfwanakhe kutsi ulihlongandlebe. Chaza kabanti.
"Awu! Kodvwa Nkulunkulu wami ngivelelwa yini nje nebakitsi Hhawu! Imoto yami lensha nakangaka! Maye! Ngafa-ke mine nebakitsi!!" Kusho lendvodza itikhalela kabuhlungu?
"Bona Matfundvuluka nayo ingwenya!" Kumemeta Juluka Simelane labe asemeelusentseni lwemfula.
"Sibona kutsi kuncono siyofika edolobheni lapho atsite uya khona siyotsatsisa sibalekisa umkhondvo." Kusho lijaha selibancisha emehlo labasemotini ngobe libona simo kutsi akusesiso lesimnandzi. Angete alindza nemphendvulo emajaha, ayishaya yazula sekajakele edolobheni.
"Uyati, nangingamtfola lomuntfu losahe letihlahla imphela ngingamhlabangesikhali ngimbulale. Umuntfu lonjena akafanele kuphila nesive. Lotebetebe usita sive yena uyesuka uyawusaha. Uyati labanye bantfu mine bayangehlula kutsibacabanga njani." Kusho lelinye likhehla lakaDlamini labatsi nguNdevukazibalwa.
Ngusiphi saga longasisebentisa kuchaza siphetfo salendzaba Yangena intfombi lemhlophe.
Ngalokunjalo naso siphetfo salendzaba sifishane. Sisekela kona loko lokusho kutsi ayikho indzawo lefana nasekhaya. Phela Lonhlanhla bekatitjela kutsi kanhlitiyo ngiyise kutawuba mnandzi atfole konkhe lakufunako. Kodvwa konkhe lakufunako, lakudzingako nelutsandvo lusekhaya kubo.
"Mine umnikati wagezi angikhanyisi busuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. Uyabona Boy, kusukela lamuhla nje sengitawudvonsa imali emholweni wakho ngobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli."
Kwatsi ngelikadze kwavumbuka munye. Kwalandzela wesibili baze bavumbukabonkhe. Ngenhlanhla lenkhulu bebatinhlambi bonkhe ngobe bebawati emanti. Bahlamba-ke bacondza elusentseni lwemfula kodvwa emanti solo abadvudvule njalobaze baphumela entasi nawo.
Bebanyatsela emalungelo akhe ngoba bebamlawula kantsi yena loko ukubona kukunyatselwa kwemalungelo akhe. Yena utibona sekakhulile njengoba aneminya leli-17, sewukholelwa ekutseni angenta nobe yini layitsandzako.
Kubone netinkhukhu. Kukhuluma.
Ungumbhali wetincwadzi letilandzelako: Kwasibekela emafu (inoveli), Lami lingumncamulajucu (umdlalo). Umtsimba (umdlalo), Umkhunsu naletsi Tinkhobe (buciko bemlomo), naletinye letinyenti. Emagalelo akhe abonakele nasetinkondlweni, etindzabeni letimfishane naselucwaningweni.
Mhlolo Sigudla kuyabonakala kutsi bekangatiphatsi kahle emmangweni. Ngutiphi tintfo letibaliwe endzabeni letikhombisa kuba nesimilo lesibi?
i. Bekatfukusele kakhulu.
"Yebabe, wena utangigeza nakutfolakala kutsi lekhumbi ngeyami, ngicinisile impela. Uyati wena babe ungenta lisela! Uyangihlazisa emkhatsini webantfu Imphela utangigeza babe. Uwakabani-nje wena?
ii. Kungendzi kwentfwanakhe kuyamudla ngekhatsi ngoba waliwa ngaphandle kwesizatfu.
Sihloko "Yinja-ke le" sihambisana njani nendzaba yonkhe Landzisa?
i. Kuboshwa uye enkantolo uyogwetjwa.
gKuliciniso kangakanani kutsi Bogogo ngibo lokufanele badlale indzima yabo ekufundziseni lusha lwalomuhla njengoba batali labanyenti sebahlala baphishekile ngemsebenti. Veta umbono wakho ngekubhekisa endzabeni Kunjalo-ke batukulu.
iii. Bayambabata. c Beslisibekele, kuheleta umoya lobandzako. d Besibabikela kutsi kukhona lokungahambi kahle, abazange basachubeka nemshado ngobe umkhwenyane akasekho emhlabeni.
Wenta kutsi umuntfu lowonile anganakwa futsi angentiwa lutfo ngoba ligama lakhe liyaphunyuka bese abasakhulumi ngaye bamkhohlwe nekutsi unelicala.
Phela walala benyoni butfongo ngalobo busuku Lonhlanhla. Bekajahe kutsi kuse kute atewubamba leya lapho kutsandza inhlitiyo yakhe khona njengobe bekahlelile. Kwatsi nakukhala makhalekhikhini lebekawente kutsi umvuse lokwa ekuseni ngembulukusa, wavuka wageza Lonhlanhla intfombi yakaMnyamandze.
Kuva kutsi batsini bemanga. Imfihlo.
"Sewungamane ukhulume-nje make. Mine ngiyakwati lengikushoko," abindze sikhashana bese kuchuba unina.
Kuliciniso loko. Lonhlanhla wantjontja imali yenina ngoba afuna kujabulisa Vusi ngekumtsengela timphahla netjwala kantsi lemali beyibekelwe yena kute atotsenga timphahla temcimbi wekuvalalisana ebangeni leli-12(Matric Farewell). Bekangati kutsi utilaya yena ngekwakhe ngoba loko kwahluphekisa yena ngekutsi angaSakhoni kuyohlanganyela nalabanye kuvaleliswana.
Emajaha alomuhla afundzani kulesento lesentiwe nguDanisile kuSayitjeni Gubevu Simelane Chaza?
"Unemanga Boy mani! Yini ndzaba lapha kubhalwe libito lakho Kushokutsi nawe ungumfundzi wase-UNISA. Wenta i-Indusitrial Psychology. Ufuna kuyawuphatsa bantfu etimbonini Nembala bekacinisile mesisi nakatsiwena usikelemu lesidzala. Asewungitjele, sewenta umnyaka wakho wesingakikulesifundvo lesi?
Wayingayinga. Wacalata. Wahlala phasi. Bekungekho sihlahla natjani laphabekahleti khona. Wasuka watfomeka. Waba sitsingitsingi ligwayi leliswelainhlaba. Kuba yinakatja kwakhe bese kungumlandvo. Bekungekho muntfu ngisho nesilwane imbala edvute kwakhe. Besekumnyama embili kumnyama emuvakumsa waMsangambe. Bekungatsi uyabhudza. Watsi uyatinwaya weva ungatsi akanamtimba. Wabona kukhanya langamange akubone phambilini. Bekake eve etinganekwaneni kucocwa ngemave lacakile kepha leli lakulo lamenta wavala emehlo wetama kulala. Simanga emehlo akamange afune kuvaleka ngencayekukhanya. Kwavele kwahlwa emini.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
"Mhlolo Sigudla, wabulala bantfu labangu-25 ngesihluku lesikhulu. Waniketwa litfuba lelinyenti lekugucuka kulemphilo yebulwane kepha wahluleka kuphendvuka. Labantfu labadzala logcine ngabo bente licala lakho laba libi kakhulu. Nanyalo angati kutsi besebaphelile yini bekubulawa. Manje-ke uyinyatsele emsileni. Phela bewutenta ligabazi utsi nami imbala angilutfo. Futsi kukanyenti utsi mine angisilutfo."
Kunesaga lesitsi "Sitja lesihle asidleli". Nawubuka lendzaba ungasichaza utsini ngekubhekisa endzabeni Yangena intfombi lemhlophe.
Lendzaba "Tiyenteka tintfo" imayelana nekunyatselwa kwemalungelo alabanye bantfu. Nguwaphi lawo malungelo lanyatselwako Chaza?
"Namanje ngiyakubonga mntfwanami. Wayibonela entsini. Nakube samsola Sibhaca ngekukwetfwesa umtfwalo angasayingeni ngitsi wenta kona. Lomuhla loku ngabe sesiyakuphahla. Naloko besikusola ngobe vele kubuhlungu kutsi umuntfu atsi uyakutsandza bese kutsi uma sekakubona kutsi umatima bese acala butulujane."
"Khuluma nkhosikati ngilalele, sive kutsi usho maphi emehlo." KushoZitha abuke umkakhe etinhlavini temehlo. Abuke phasi umkakhe atsi kusuka atsi, "Ngisho sesiyewukuva kutsi batsini bemanga ngobe phela labamhlophe batsi kunemuntfu esiswini kodvwa lomntfwana nangimbutisisa uphika alale ngentsaba."
jKunesaga lesitsi "indvuku lenhle ngulegawula etiveni". Chaza kutsi kulesikhatsi lesiphila kuso kungaphumelela kangakanani loko Sekela ngemigca lemi-2?
Wakha phasi. Wangaphumeleli.
Mcoshwa Samson Mbuyane utalwe mhla ka-15 Inhlaba nga-1957. Ufundze eMhwayi Primary School naseKhumbula Secondary School. Ufundzele buthishela eMgwenya College of Education.
fCatsanisa sitayela sesingeniso nesiphetfo kulendzaba letsi Umtsala.
Ludvweshu loluvetwe kulesisusa kumele lubonakale lubhebhetseka ludzimate lufike esicongweni sendzaba. Indzaba kufanele ivakale kutsi iyachubeka.
Kungawa lilanga licoshwe tinkhukhu. Ngihlakaniphile.
Bantfu babulala inyoka ehholweni lemphakatsi waseDlangaleni. Naloku lisibekele nje lisho ngemoya lohlabako, kodvwa indlela bantfu batimisele ngayo ungafunga utsi libalele nasebukhweni betinja. Kute lofuna kuva ngematekelo, bonkhe bafuna kuyawutibonela ngemehlo lendumezulu yemshado waBuhlebenkhosi Shabangu kanye naNokuthula Mkhize.
Kuba yinyoka. Sigebengu.
Kwatsi nakucala kuhlwa lelo langa itekisi yambeka esitaladini sakubo Lonhlanhla nemitfwalo yakhe. Watsi nakasondzela ngasendlini yakubo weva ashaywa luvalo ngalentfo lembi lashiya ayentile. Kodvwa watinika sibindzi sekutsi abukane buso nebuso nebatali bakhe lashiye abente intfo lenje. Ngemaviki lamabili-nje ahambile ekhaya kubo Lonhlanhla besekungatsi kadze ahamba. Bekabonakala nasemtimbeni kutsi lapho bekahleti khona bekangakahlali kahle. Lusizi belubhalwe emehlweni wakhe.
Akamange asalimita. Uyakwati kuhlamba.
Watama kutivala buso lobebungekho. Kwavakala kudvuma lokungamange kuviwe. Kwabamnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba.
Sinjani similo saLonhlanhla nawusicatsanisa nesaVusi losingani sakhe?
"Uyakuphi babe" Kubuta umshayeli wetekisi letfutsa bantfu labesukaeBhabtini baye eNasipoti?
"Madvodza, sentanjani-ke nasekunje Siyachubeka nekufuna nome siyayekelasiya emakhaya" Kubuta Makati Simelane?
Wacabanga ngebantfwabakubo boLomakhimbili, bangani bakhe lafundza nabosikolo. Wababona bantfwabesikolo sebafike ekhaya kubo batewulila. Wababonanalapho sebatfwele sidvumbu sakhe kuyiwa emathuneni nangabe batasitfola. Wababona nalapho sebagcoke injinifomu yesikolo sebahlabela liculo lekumvalelisa. Wakhumbula bonkhe bothishela bakhe bebamfundzisa. Wakhumbula nemavi athishela Masina labebafundzisa sifundvo semlandvo latsi: ligwala lifa kabilingembikwekutsi life mbamba. Lawo mavi amnika sibindzi lesikhulu kabi.
Lesi siphetfo sendzaba futsi umbhali angaveta emaphuzu latsite lekukhanyiselwa ngawo umfundzi endzabeni. Lubohlo yincenye lokumele ibe yimfishane. Labanye babhali bavamile kungalufaki lubohlo uma baneliswa kutsi umfundzi utawuticabangela atitfolele yena ngekwakhe siphetfo.
Kulendzaba kwaphela emaphupho, sihloko naso siyahamabisana nengcikitsi. Konkhe loko bekukhulunywa nguSibongile kwaphuma kwaba ngemaciniso. Imibuto bantfu bebanayo yaphendvuleka ngobe vele Sibongile bekatetfwele wavela umntfwana. Sihloko siyaheha umfundzi nakasifundza uba nelilukuluku lekufisa kwati kutsi kuphela emaphupho-nje kwentenjani.
Bekuyini inkinga yaLonhlanhla Yasombuleka ngendlela lekahle yini Chaza?
Bhala luhlelo lwemhlangano lapho sigungu sebafundzi besinemhlangano lapho bekudzingidvwa lizinga lekukhulelwa kwemantfombatane.
Sibekandzaba noma simonhlalo sisho lendzawo lapho indzaba yenteka khona, nesikhatsi leyenteka ngaso. Indzawo siyayibuka kutsi kusemakhaya noma kusedolobheni na Sikhatsi kushiwo kutsi kunini Kusehlobo noma kusebusika na Kumbe sikhatsi sanyalo noma sakudzala na?
"Hhayi, iyahamba lekhumbi yakho ndvodzana. Asewubuke-nje ayitiva nekutiva letintsaba." Kusho Vekufa ngesikhatsi sebakhuphuka Mancencetsa, intsaba yemawa nemahlatsi.
iii. Nome tintfombi letinyenti betizama kutidlisa satjanyana kuBuhle.
Lentfombi lekutsiwa nguLotifiso kubangelwa yini kutsi Mlupheki umati ngaBhalashile kantsi Tibindzele akalati lelo gama l Labalingisi bahlala kutiphi tindzawo?
UYAKUVUNA LOKO LAKUHLANYELAKO. Wawafundza kwaze kwaba ngemahlandla lamane. Watsi asatibuta kutsi kantsi kwentekani, kwavele kwatsi bha kukhanya.
Jozi Joseph Thwala utalwa boSamuel naChristinah Twala lasebawufulatsela lomhlaba lomagadze lahlabako, batjalwe eBhilidi (Breyton) eMsukaligwa. Watalwa ngamhlaka-22 kuMabasa 1959. Wafundza imfundvo yekucecesha jikelele nalokuchubekako kuletikolo letilandzelako: Siyacatfula, Mkomazi naseThembeka. Buthishela wabutfwasela ekholishi iMgwenya. Wachubeka wafundza wazuza ticu letilandzelako: BA (UZ), BA Hons (UZ), MA (UNISA) kanye ne-Ph.D (UZ).
"Sibongo semkakho, ngesenina. Naye uyakwati kutsi bomalume wakhebakaHlubi. Uyise sibili yena unina lo wangasafuni kuva lutfo ngaye ngaphandle kwesizatfu."
Sitayela lekangenise ngaso umbhali sihle kakhulu ngoba siletsa likuluku kumfundzi. Kungeniswe ngenkhulumiswano. Balingisi bayacoca bese umfundzi uyeva kutsi kunenkinga indzaba isasuka phansi. Loko kumenta angayibeki phasi incwadzi, afise kufundza ati kabanti ngaleyondzaba. Siphefo naso siletsa imphendvulo kulombuto wekuhluleka kubona kwetitsandzani, Tibindzele "naLotifiso". Kwenteka loku bekungaka lindzelwa (ingwijikhwebu) lokutsi batsandzana nentfombi yinye babe babangani.
Kubika imbiba ubike libuti. Kukhuluma loko ukhulume lokwa ungalikhiphi liciniso.
Kucatulula uchaze imvelaphi yetemasikonhlalo netepolitiki kumatheksthi.
"Jalimane yena lona lomatiko. Yena cobo lwakhe lona bekakhe lena etulu eMalekutu ngale kwaboMcabeko.""Naye adzimate acine sibindzi asho nekutsi uyise ngubani. Mine ngingaba nemahloni, ngibale lomunye umuntfu."
Nakapheliisa emaseko. Kungacitsi sikhatsi.
Phela Lonhlanhla ungumfundzi esikolweni semabanga lasetului-Hlabangemehlo lesilapha Elukwatini, lokuyindzawo lengephasi kwamasipala i-Albert Luthuli nemaphetselo. Njengaloku kunguMgcibelo-nje, akayanga esikolweni lamuhla. Kepha seligama-nje nanekutsi uyafundza Lonhlanhla lapha esikolweni. Uba khona-nje ngesidvumbu, umoya wakhe awubi khona lapha esikolweni. Yena utitfola asemaphathini ahleti naVusi lisoka lakhe lelimvale tindlebe kulamalanga.
v. Wayibingelela inkhosi yenkantolo.
Yetfuka kakhulu ingwenya yametfwala ngengcova yamshayisisa etulu emhumeni.
Watsi angakateleli Vusi wabe atseleka Lonhlanhla nemitfwalo yakhe. Akakhombisanga kumtsakasela wamane waba lusica-nje Vusi. Ngemuva kwemaviki lamabili Vusi wajikela Lonhlanhla wakhombisa kumala. Njengoba imali lafike nayoLonhlanhla bese iphelile, wacakeka kutsi nakabuyela ekhaya utawuhamba ngani. Noko-ke waba nenhlanhla walutfola lusito kubomakhelwane wabuyela ekhaya kanye nasesikolweni.
Nembala-ke wawacamba emanga Boy kubelumbi bakhe wahamba wayawubhala kuhlolwa kwakhe. Loko kuhlolwa bekafanele kuyawukubhalela edolobheni eGalina endlini yalomunye umlumbi. Yonkhe leminyaka lengcile bekabhalela endlini yelisontfo lemaBhunu khona eGalina kodvwa kulomnyaka bekufanele ayewubhalela endlini yalomlumbi longumfundisi walo lelisontfo laseNG Kerk.
Phendvula lemibuto nga "yebo" noma "cha".
"Uyakwati loku" Kusho lendvodza yetibuko letimnyama imkhomba nge-mlente wenkhukhu?
"Wena Mabovu kuncono umeme Matfundvuluka njalo ucondze naye ekhayatsine sitawubukana nayo." Kusho Sigayoyo.
Njengaloku naku Boy bekabafihlela belumbi bakhe kutsi uchuba tifundvo takhe ngasese, ngesikhatsi sekufike lusuku lwekubhala kuhlolwa, kwadzingeka kutsi acambe emanga atsi uyagula.
ii. Phela basiki belibundza batsi uyise walentfombi ngusodolobha wendzawo yakubo.
ii. Bekungadzingi kutsi ubute ngobe bekubonakala noma kubani.
"Matfundvuluka! Matfundvuluka! Hlamba masinyane uphume! HlambaMatfundvuluka nebakitsi! Maye! Umntfwanebantfu yehheni!"Kumemeta bantfwanangaphandle.
E, hhayi basi angenti lutfo mine.
Butsakatsaka kwabomake kuyabonakala kumake mfundisi ngobe ubonakala etsemba konke lakutjelwa nguSibongile. Wadzimate waya enyangeni ngasese kuyowuva kutsi lesisu saSibongile sibangelwa yini kutsi sikhukhumuke. Emanga wawatfola enyangeni njengoba vele kwatiwa kutsi nawuya kuyophengula usuke uyekuyova laba bemanga. Watjelwa kutsi umntfwanakhe unesilwane lesikhukhumukisa sisu lokufanele sicashelwe mhla sivela ngoba siyingoti. Ngako kufanele sibulawe.
Umuntfu lobukene nebumatima uyayikhumbula iNkhosi nanome angakholwa. Ngekubona kwakho kubangelwa yini loko Chaza?
Ngelishwa ngitawube ngikudze nani.
Babutsa ematje bafana bayigangadza kodvwa kwafana nekusutela emanti-nje. Kulapho-ke lapho babona khona kutsi lentfo labayentako iyingoti sibili. Ekucalenibebakutsatsa njengemdlalo loku kepha ngekuhamba kwesikhatsi kwabakhanyela kutsi akudlalwa lapha kuyafiwa. Babatse bayatati ngematje hhawu bahhana, ingwenya solo itsi embiIi khona ngiyaya niyatsandza anitsandzi. Lenyamatane yami leningemuke yona ngiyayifuna. Ngifuna kuyawushangula ngayo lamuhla ntsambama. Badzinwa bafana baba tinkhananandza. Bacala nyalo kukhumbula bantfu labadzala.
"Ngiyakuva babe Nhlabatsi. Kenje lemoto yakho utsi injani ngembala?
iii. Kuvikela ngelijazi lemkwenyane akwentiwe kute ligciwane lengculazi lingatobangena.
Lilanga liphuma. Kuphelelwa ngemandla.
Ngekubona kwakho yini lebeyibangela Siboti kutsi abe nemona Nika tizatfu letimbili?
"Maye ngiyabonga make wami ngentfo longentele yona. Usho kutsi-nje nami ngitawuhamba ngiye kulelidzili lekuvalelisana lebafundzi belibanga lelishumi nakubili yemake" Asho asondzela kunina sakumbeka esifubeni sakhe?
Banengi bafundzi labafana naSibongile emmangweni lesiphila kuwo. Wena njengemfundzi, ungabayala utsini?
"Uhambe njani dzadze" Kubuta yena Nokuthula aticinisa?
Bacwaningi labanyenti batsi linyenti lemajaha langakafundzi nalanatsako nasekufanele ateke, akabafuni bafati labangakafundzi nalabanatsako. Hlola kutsi kubangelwa yini loko.
Sachubeka sikhatsi, ahamba emalanga, endlula emaviki, emaviki akha tinyanga. Kuhamba kwesikhatsi bekusho kusondzela kwesikhatsi besibukeka sikhashane kuSibongile. Akusenganani babonakale bemanga nebemaciniso. Bodokotela bebasolo bemile ekutseni Sibongile utetfwele, labanye baze basho nekutsi umntfwana yintfombatane. Akukho dokotela labangazange befike kuye batali baSibongile. Ngiko loku lokwenta Zitha etsembe kutsi umntfwanakhe vele umatima nobe bekulukhuni-nje kusemukela lesimo ngenca yemsebenti wakhe webufundisi. Lesimo bese simcedza emandla ngobe abengasati kutsi utawushumayela atsini umntfwana wakhe amtsele ngelihlazo-nje.
Nembala-ke wabutsa tincwajana takhe Boy wahamba. Ngesikhatsi ahamba, besesisondzele sikhatsi sekutsi acale kubhala. Watsi asabukabuka, wayibona inombolo yalendlu layifunako. Wangena ejalidini wabona umnyango uvuleka kuphuma umfati wemlumbi. Wambuta kutsi ngabe utele kutewubhala yini, wavuma Boy wase uyamngenisa. Asangenile, wakhandza kunguye kuphela umuntfu lomnyama lotewubhala. Bonkhe laba labanye bekubelumbi. Ngesikhatsi atsi ucala kubhala, watfola kutsi likhadi lakhe lase-UNISA lokungilona lelisho kutsi ungumfundzi wase-UNISA alikho.
Yemntfwanebantfu, phela angibhenywa mine ngingesiyo insangu.
Ekuseni kwavuselwana ngayo lekulelwe kubhungwa yona. Bonkhe batse voshololo ekamelweni lekuphumula. LaHlubi unele kubabingelela wavelewatihlalela esihlantsini wabakhomba luhlangotsi, wabuka le. Icalwe nguye gogo Chamkile atsi: "Itolo kusihlwa sibonise umkakho Lwandle ngalokufanele kwentiwe nisengakatsatsani. Lomuhla ngitsi anginitjele nihlangene nonkhe,"abindze sikhashana bese achubeka atsi: "Loku kutawufuna kubuye labadzala bakaLwandle kutawulungiswa masinyane. Bekungaba kuhle kutsi bafike um-kakho lona asengakatikhululi. Kepha anginanifihlela bogogo akusiyo ingoma lesitakukhuluma nalabadzala ningasekho. Kufanele kugcinwe lisiko. Kufute kwentiwe umcimbi lofanele. Kujabuliswe labaphasi bangakutfukutseleli kutsatsa-na kwenu. Ngaloko siyobe sibalekela kutsi umntfwana lotawuvela angabi silima kanye nabo bonkhe labatamulandzela."
Kwatsi emva kwemaviki lamabili bahlalisene, imphilo yaVusi naLonhlanhla yacala kubanetinkinga. Kutsite ngalelinye lilanga Lonhlanhla akubona kuchubeka lokucasukelwa kwakhe nguVusi njalo nakabuya emsebentini ekuseni, wacabanga kutsi lenkinga ayisombulule ngekutsi alishiye lisoka lakhe leli kancane aye edolobheni alishayise ngemoya ngaleyo mini yasekuseni. Bekanelitsemba lekutsi mhlawumbe utawubuya simo sesincono lapha endlini. Washiya Vusi asatsetfwe sitfongwana njengobe bekabuya emsebentini ngaloko kusa. Lonhlanhla wancuma kutsi ayotizulela edolobheni, abuye nase lehlile ligwebu lekutfukutsela kuVusi. Ngobe nakangavuka aseselapho, kutawuphindze kusuke futsi loko lokubacabanisako. Intfo lebeseyidida Lonhlanhla inhloko kutsi Vusilona sewuvele amcasukele esitfubeni. Avele akhwele adzilike kuye ngemagama lasindzako kungakonakali lutfo. Lokubi kunako konkhe kutsi nalemali layintjontja kubo seyaphela njengobe bekayidla naVusi-nje, amtsengela timphahla tekugcoka.
"Ewu, bengicela mnumzane umane ungivumele ngibhale ngobe inombolo yami ngiyayati ngenhloko. Hhayi kutsi kukhona bugebengu lengibentako."Kusho Boy ngekuncenga lokukhulu.
Noko-ke kodvwa wabhala. Kwatsi nakushaya sikhatsi lesincunyiwe naye wasukuma kanye nalabanye wamikisa liphepha lakhe. Wahamba-ke wabuyela emuva emsebentini wayewulindza kukhishwa kwemiphumela. Sahamba-ke sikhatsi yaze yakhishwa imiphumela.
J.J. Ncongwane ngumbhali lowatiwa kakhulu ngetindzaba letimfishane kantsi letincwadzi takhe letilandzelako setike tazuza imiklomelo: Tikhatsi tiyagucuka, Mncwi! Ngitake ngibone, Intsatsakusa.
"Yebabe, lemali yami letangilahlekela ngesikhatsi ngiya le emaphoyiseni utanginika yini?
ii. Kukhuluma liciniso lodvwa njengoba linjalo.
Nembala-ke walitfaka kancane lubhoko Siboti lwehla njalo ngemlente. Watsingekuva kutsi sewufikile nyalo emlonyeni wayo, wacinisa tandla wayitsi dlo kakhuluekhatsi emlonyeni.
Uyatiwa kuso sonkhe lesigodzi saseMashonamini gogo Chamkile. Udvume kakhulu ngekudzakwa bese acaphata inhlamba lengashiwo. Utsi nasekacale kuyibhibita inhlamba bomakhelwane bafise kuvala tindlebe. Akatfukani uyangcunulana Chamkile lona. Solani umbonga-nje ngobe bekangakalindzeli kutsi sicelo sakhe sekutsi angabutsintsi gogo wakhe tjwala bekasemukele ngemphela lomdzala. Ubuzile- nje tjwala ulindzele kufika kwesingani semtukulu wakhe Solani. Bese kusikhatsi lesidze aloku akhala ngekubona umkhwenyane ngobe atsi sikhatsi sakhe sekwedlula emhlabeni sesifikile. Lokwabanga kutsi alangatelele kubona umkhwenyane ngalabovu kutetfwala kwaSolani.
ii. Nasekadvonselwe imali yagezi ugcine sekahola malini d Emalungelo asisite kangakanani kutsi siwati nawubuka loku lokwenteka kuBoy Mavuso Chaza. e Belungu baBoy bebangakalungi, ngiko-nje abebafihlela nakayobhala luhlolo lwakhe lwangasese. Utsini wena?
Hlukanisanani nibe ngemacembu lamane bese nenta inkhulumomphikiswano ngalesihloko: Sigwebo sentsambo asibuyiswe.
Chaza lenkhulumo: "Umuntfu ulala ayintfombi, ngakusasa sewumbona utjekise lidukwana nesidziya sakanhlaka longati nekutsi usinikwe ngubani, wakabani, abe amkhandza kuphi."
"BakaLwandle laba bebakhe lapha mshiyalowa kweliGujwa uyabati?
Asho kutsi: "Aphi emanga ami", nginitjelile kutsi ngeyami lekhumbi?
Lilanga liphuma. Kuba muhle.
Bhala siceshana lotositfumela ephephendzabeni lapho utovakalisa sikhalo ngendlela bantfu labamnyama labahlukumeteka ngayo.
Yini leyabangela Boy angakhulumi emaciniso nakabutwa?
BoTibindzele naMhlupheki bakhuluma baseMzinti lapho bahlala khona.
Vusi uphuma ekhaya lelibhadlile futsi lelinemfundziso. Ngutiphi tizatfu letifakazela lenkhulumo Bhala tibe timbili?
"Konkhe loko ndvodzana sewutakukhuluma emaphoyiseni." Kusho Vekufa.
"Nami vele ngibona kuncono siyekele madvodza ngobe lufu lwekutenta lolu. Lesingakwenta kutsi kuhanjwe kuyewubikelwa bemtsetfo ngobe nalomfana lesitsisiyamfuna, ngiyakholwa kutsi ingwenya vele seyicedzile ngaye. Asisafuni kusindzisaumphefumulo wakhe kepha sesifuna litsambo lakhe." Kusho Makati Simelane.
Makoti akasemnandzi emotweni. Lucingo seluhleti endlebeni, kodvwa nome kunjalo, kute imphendvulo layitfolako. Livi laletayele akasaliva kulolucingo, sekusele lona leli lemfati wemlumbi lelibelesele ngekutsi lenombolo layishayelako ayitfolakali kwanyalo, aketame futsi emva kwesikhatsi. Ngalesikhatsi tihlatsi lebetifana nelimpentjisi setigucukile, atisabukeki ngenca yetinyembeti lesetigeleta kuto tingasancamuki. Imicabango lephambana enhloko yakhe lehushula letinyembeti.
Bafundzi bafundziswani ngekuhlupheka kwaBoy Mavuso ahlushwa ngemabhunu lamyekele walunywa tinja, aphindze adzabula tincwadzi takhe ngemabomu?
"Mnumzane Nhlabatsi, niketa inkantolo bufakazi lobungangabateki kutsi vele lemoto nobe lomtimba walekhumbi wekhumbi yakho leyalahleka. Yebosiyakuva kutsi utsi nobe singayaphi lekhumbi ngeyakho kodvwa usho ngani?
"Usho kutsi bonkhe lobewunabo basemakhaya njengawe nabo?
Nembala-ke lwabekwa lugodvo lwagabanca endleleni lapho itawundlula khonasolo ilandzela Matfundvuluka. Yatsi lapho itsi iphakamisa lunyawo ifuna kwecalolugodvo, wabe asakhona ngesikhali Ndevukazibalwa ungatibala uyasangana. Wasifaka ngaphasi kwelikhwapha saphelela sonkhe sikhali. Yakhamisa kakhulu. Wasibamba njalo sikhali sakhe Ndevukazibalwa wangasikhiphi. Bekave asidlalisalapha ekhatsi encebeni.
i. Matfundvuluka bekayintfombi lencane yaSiboti.
"Cha, besingahlangani ngobe sisebenta etindzaweni letehlukene. Wena-ke bewungamboni yini ngobe uvamile kuya eMatsulu?
Nasicatsanisa siphetfo sendzaba kanye netinkhulumo taMhlupheki, kuyabonakala kutsi kukhona lokunuka santungwana. Kuyini lafihlelwa kona Beka umbono wakho?
"Hhayi, lokuncono angiyewubika kubemtsetfo! Mhlawumbe bangenta lichingabalinge kuyilandzela bambambe lomuntfu!" Kusho lendvodza isuka ngematubane ibuyela emuva ekhatsi edolobheni; seyiyawumangala emaphoyiseni.
i. Wativa salula njengeliphepha.
Sikhuni sibuya nemkhweteli. Akazange acedze kukhuluma.
"Uyabona, kumele kutsi ngingatisahi jucu letihlahla kepha ngitisahengucuphise, ngentele kutsi nabatsi bayagibela, nase basekhatsi nalo, lutsi vodlo bagcumkele ekhatsi emfuleni kanye nalomtfwalo wetincwadzi tabo letibadvwalisako." Kusacabanga yena Siboti Shongwe.
Umoya wetitilomisi namakoti bewungasasimnandzi ngekunyamalala kwemkhwenyana.
ii. Lowente lentfo akatibonele yena ngekwakhe kutsi uyilungisa njani.
"Hhayi basi, e ngimane-nje ngichitsa situnge nganati tincwadzi lengitibolekwe ngumngani wami." Kuphendvula Boy atsi kutivala kancane.
Wamangala umlumbi lomkhulu kodvwa bekungekho kwenta ngalokunye. Mashayinombolo vele washiya phasi emsebentini.
Nembala-ke wahamba Boy waya ekhaya. Nakefika ekhaya, watfola incwadzi letsi akafike ngekushesha eBelfast ngobe kunesikhala semsebenti njengaloku bekafake sicelo sakhe. Nembalake wahamba ngekushesha wanikela khona. Nakefika lapho, wabekwa waba yindvuna lenkhulu lephetse tisebenti.
"Mine ngisengakabi nemfati lokufanele angibute kutsi ngubani lengihamba naye. Futsi kunjalo-nje azange ngikubite kutsi ute lapha utewugadzana nami. Angati kutsi ufunani lapha ngobe uyangitsikameta,"kuchuba Vusi njalo, abhekise kuLonhlanhla.
Uma sikhuluma ngemakhomu endzawo bantfu lababaluleke ngani Veta tibonelo letimbili?
"Hhayi kahle wena ndvodza, ngiphume ngiyephi ngobe yami lemoto"Kuphendvula lendvodza lengumshayeli solo ingafuni kuphuma emotini yayo?
Abengapheli. Afika njalo nje / ahlala khona.
Umlingisi lomcoka kulendzaba uvetwe atsembele enkhosini nasetinyangeni. Caphuna imigca endzabeni lefakazela letinkholo letimbiIi bese uyibhala phasi.
Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga.
Njengaloku nakuBoy bekabafihlela belumbi bakhe kutsi uchuba tifundvo takhe ngasese, ngesikhatsi sekufike lusuku lwekubhala kuhlolwa, kwadzingeka kutsi acambe emanga atsi uyagula.
Ekhaya kamfundisi Zitha kulapho kunenkinga khona. Intfombatana yakhona lenguSibongile itfwelwe yi-ambulesi yamphutfumisa esibhedlela. Ihanjiswa esibhedlela-nje akwatiwa kutsi itawubuya nani ngoba naku kunekudideka ngalokukhukhumuka sisu. Sibongile wacoshwa esikolweni ngemuva kwekuyiswa esibhedlela ayohlolwa. Yena uphika uma entsabeni utsi sisu saticalekela sakhukhumuka angakenti lutfo. Batali bakhe nelibandla lonkhe belikhatsatekile ngalesenteko. Nabomakhelwane lebebayala bantfwana babo ngaSibongile bacakeka ngaloku lebakubonako ngobe bekungumntfwana lotiphatsa kahle futsi abesetikhundleni letiphambili kulabasha lapha esontfweni nakusifundza sonkhe. Batali bakhe bebakhatsateka kakhulu uyise njengoba angumfundisi angati nekutsi utawushumayela atsini uma emndenini wakhe sekunelihlazo lelinje.
"Hawu! Hawu! Hawu! Kantsi lomuntfu losihluphekisa kangaka ngitsi"Akamange asalimita nekulimita lelo Makati Simelane ngobe wesuka wabuka Sibotilabesabheke phasi shengatsi lukhulu lalubona lapha phasi.
"Ya basi." Kuphendvula Boy asachachatela ngenca yeluvalo nekwetfuka.
"Unemanga Boy mani! Ubuka titfombe letikuphi ngobe letincwadziatinatitfombe Kantsi ngiye ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelwenilakho, kusho kutsi kantsi usuke ufundza Mine umnikati wagezi angikhanyisibusuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. UyabonaBoy, kusukela lamuhla-nje sengitawudvonsa imali letsite emholweni wakhongobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli. Cishalogezi ulale njenganyalo! Angifuni kuphindze futsi ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, uyeva?
Kuyekela kwaMashayinombolo emsebentini kukhombisani?
"Wentani Boy" Kukhuta umlumbi waBoy ngalelinye lilanga ngesikhatsiakhandza Boy amatasatasa abhalana nemisebenti yakhe yetifundvo takhetangasese taseYunivesi yaseNingizumu Afrika?
"Yebabe, phela mine ngisemsebentini. Indzaba yekutsi ngijike ngaleemaphoyiseni angisebenti ngayo. Lekhumbi le ngeyami ngayitsenga."
Kungatani nitihlobo kunamtselela muni Chaza?
"Sekuphele iminyaka lesihlanu sitsandzana naLotifiso. Sacala sesitophotfula eKwaluseni, kute kube kunyalo lutsandvo lwetfu lusachakatile."
Akachitsanga sikhatsi, wavele wakhumbula lamavesi lebebawenta silandzelo ngaleya minyaka asafundza sikolo.
ii. Emachinga akasikahle. Noma ungacamba emanga liciniso ligcina liphumele ebaleni.
Itsini ingicikitsi yalendzaba?
"Ungabongi mine mtukulu wami. Bonga imfundvo umntfwanami Lonhlupheko lakuphe yona. Bonga ungacedzi nakuMvelinchanti longamange wavumela unyoko wafa nembeza njengalabanye lebaye batitfole esimeni latitfola akuso Lonhlupheko. Hhayi! Asiyiyekele leyondzaba. Nangikhumbula indlela lahlupheka ngayo, nendlela laphela ngayo sitfunti, ngiva ngifikelwa kwesaba,"asho ahlengetele tinyembeti gogo waSolani Hlubi.
Bafundzi bafundziswa kabanti ngesifo lesingumbulalave ingculazi, kodvwa abalaleli. Ngusiphi sinyatselo lebekufanele sitsatfwe nguLonhlanhla nasekahlukene naVusi?
iii. Balingisi abasibanyenti. Endzabeni Kuve kancane sinemlandzi longumbhali. Nguye losilandzisako ngalokwenta kumlingisi lomcoka longuMhlolo Sigudla kantsi kulena letsi Tiyenteka tintfo balingisi batsatfu; nguGubevu Simelane, Danisile na Mthokozisi. Umlingisi lobukene nenkinga nguGubevu. Lababhali babhala ngesitayela lesingafani.
Kanhlitiyo ngiyise. Acabanga angacedzi.
"Angisafuni-ke kuva lokunye. Ngitawudvonsa leyo mali-ke emholweniwakho kuze kube tinyanga letilishumi."
"Kodvwa kunini ngikutjela kutsi lolokwenta kuDanisile akukho emtsetfweniUyati kube bewumane umkhohlise uphatsise kudla kwemntfwana ngabe akakashokutsi uyeta. Noko, mnaketfu asetsembe kutsi angeke nangeliphutsa afike. Phelakungenteka inyakanyaka ematfumbu ehhontji.?
Ingcikitsi yalendzaba iyahambisana yini nesihloko, sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lavakalako.
Wevakala umlulungwane kulabasemabhodweni sebaphambana ekhatsi badlalisela ngetingcwembe netikhuni. Ingani phela sebabona kuchamuka imoti letfwele makoti iholwa nguleyo letfwele timpheleketeli takhe. Kantsi kuhlotjiswa yini loku kwaletimoti ngobe ungafunga utsi tihlahla takhisimusi. "Li! Li! Li! Li!!! Yangena intfombi lemhlophe, ingabe uyotsi wabonani wena longekhatsi" Kusho luhlanya lwemfati seluhhushatela netidziya talo. Bonkhe labangekhatsi sebafisa kuphumela ngaphandle, linengi selisukumile etitulweni selihlola ngaphandle. Emabhodweni sekusele labambalwa, liningi seliyontjintja ligcoke tintfo letinganuki intfutfu. Phela bapheke busuku bonkhe, emabhodo bawashiya-nje sevele avutsiwe. Kona kudla yini loku tiphihli, ingani phela kuwe timbili letitsi mo, akukhulunywa-ke ngetinkhukhu. Liphunga lelimnandzi likubita utengcela ngemgwaco, phela kulandvwe bapheki bemahhotela lamakhulu batewukhipha lunyawo?
"Ngiyabona mtukulu," ukhuluma ngekukhululeka lokukhulu umuntfu lomdzala.
ii. Uyise wona unina.
i. Siboti Shongwe.
Asikalindzeli kutsi umbhali kube nguye lositjelako kutsi nguwuphi umlayeto lawuletsa kumfundzi waleyo ndzaba. Lokubalulekile kutsi umfundzi atitfolele yena ngekwakhe lowo mlayeto.
"Batsi bamcosha yini make?
iii. Ayikho indvodza lefuna umfati longatiphatsi kahle, losidzakwa futsi longalaleli batali bakhe.
Kunembono lotsi kuphakama kwelizinga lekukhulelwa kwemantfombatane lasemancane nalasafundza kubhebhetseliswa sondlo sebantfwana. Ngemacembu enu hlelani inkhulumomphikiswano ngalombono.
"Awu! Kodvwa Nkhulunkhulu wami ngivelelwa yini-nje nebakitsi Hhawu! Imoto yami lensha nakangaka! Maye! Ngafa-ke mine nebakitsi!!"Kusho lendvodza itikhalela kabuhlungu?
"Asambe emaphoyiseni wena, utawuva khona kutsi ngiwakabani sibongo."
Bekuyindlela yekumfundzisa konga imali. Wonkhe umuntfu kufanele afundze kongela likusasa.
"Awuve ukwati kulalisa lulwimi Bholoja, vele longakwati angeke abone kutsiutsi lala lulata sikwengule. Angibonge Nabonkhosi tintfo lofuna kungitsengela tona. Bayimvelakancane labafana nawe ngemusa longaka. Kodvwa ungatsi sewukhulumengemuva kwesikhatsi. Angeke usafika nekufika lapha, sengimi lotawufika laphoeMalelane kucala. Umusa wakho ngiyawubonga, sewutawugcinela bozakwetfu," wacedza walubeka phasi lucingo ngesankahlu. Wachubeka nekumunyisa luswanelebesolo alubambele libhodlela lalo.
"Kulungile-ke babe awutsi sengehlise naba bantfu bese siya khona nyalo. Ngiyakubona ucabanga kutsi ngiyadlala. Uyati nanyalo ngumhlolo wami sibili phela lona. Lekhumbi nginetincwadzi tayo letikhomba kutsi ngeyami."
Bekapheka atfulula. Angeke kwenteke loko.
Mhlupheki abengakabambeki emsebentini wakhe wekulungisa timoto. Abengakaphatsi kulomsebenti ngobe akasitfolanga sitifiketi lesimgunyataekuphatseni. Phela akaphumelelanga lesikhatsi aceceshwa, kepha wakha phasi. Kwakhe-nje kulekelela labaphotfula. Akahambi Mhlupheki, yinja yemoya. Yena-ke abengapheli eMatsulu, ekamelweni laBhalashile.
Indlela lesamdlalo: Kulapho umlingisi ativeta yena ngekwakhe ngekukhuluma, ngetento takhe, ngemicabango yakhe, bese umfundzi uyatibonela yena kutsi lomlingisi ngumuntfu lonjani.
Hebegu! Labantfu ngabe kusho kutsi vele bayaloya"Kutsite khona lapho, hhawu wabona-nje tjeku sitse bantfwana ekhatsi emantini."Washa khekhe! Nako-ke bengikufuna! Dlanini tingwenya nayo inyama yenu nginibambele!" Kusho Siboti ngenhlitiyo emehlo asawakhiphe angaka. Bashona bantfwana batsi njo. Kwabonakala kuphela tincwadzi tintanta ngetulu. Kwaphela lesidze sikhatsi solo kungaveli ngisho namunye?
"Hhayi babe Shongwe kusuke kwe" Akamange asalimita nekulimita leloJuluka, Siboti wamfumba ngalenkhulu imphama wabona tinkhanyeti emini.
"Loko basi ngeke ngize ngikwente. Mine ngitawusebenta-nje lapha kuwe. Phela wena basi wangitfola ngihlupheke kabi. Ngeke-ke ngikulahle nje-ngelite."
Sakhiwo sendzaba lemfishane siluhlaka lolukhombisa kulandzelana kwetehlakalo.
"Hhayi kona vele kuyahamba lokwemaDatsun babe. Ungeta neZola Budd yakho kodvwa ngitakuhlolela ngalena.""Kunjalo ndvodzana. Kodvwa ngabe wayitsengaphi lekhumbi yakho ndvodzana" Kubuta Vekufa. Lelijaha lelishayelako lambuka nje kanye ngeliso lengulube lase litsi: "Wo, usho le Hhayi ngayitsenga eJozi babe.""Ngabe yakubitani" Kubuta Vekufa."Hhayi babe yangibita tinkhulungwane letingemashumi lamabili nesikhombisa." Kuphendvula lelijaha."Sewayicedza kuyikhokhela" Kubuta Vekufa."Yebabe, yini shengatsi sewubuta kakhulu Ngendlela lesewungibuta ngayo ngiyasola shengatsi utawuze ungibute nekutsi ngitfola malini ngelusuku," Kusho lelijaha selifuna kuphelelwa sineke kancane."Hhayi, ungatfukutseli ndvodzana ngimane ngiyabuta-nje. Ungumshayeli lochashiwe yini nobe mhlawumbe ngeyakho lekhumbi""Hhayi yebabe, kahle kungigweba bo. Kantsi ugibelele loko yini lapha Nangu umuntfu lomdzala afuna kuba liphela endlebeni bo!?
Kulendzaba umbhali uphumelele ekucokeni balingisi bakhe. Khumbula sitsi umbhali wendzaba lemfisha uphumelele ekukhetseni balingisi nangabe bangengci kulabasihlanu. Kulendzaba lemfishane balingisi bakhe labachuba indzaba nguSibongile umlingisi lomcoka, make wakhe (umkamfundisi) nababe wakhe umfundisi Zitha. Umlingisi lomcoka Sibongile usheshe wetfulwa esingenisweni nenkinga labukene nayo yekukhulelwa asesikolweni. Anjalo-nje ngumntfwana wemfundisi.
"Hawu! Sijutjwe ngubani lesihlahla Nkhosi yami Buka nyalo ngabe ngiyagibela!"Kukhala Matfundvuluka ngesikhatsi akhandza sihlahla bekatsi ukhasa nje ucondzakuso khona atewufika agibele sisahiwe?
Lisutukesi lekutfukuswa kulo imali belibekwa ekamelweni laLonhlanhla. Ngekubona kwakho unina waLonlhanhla bekakwentelani loko?
i. Lusha lufundza kutsi aluyekele kujakela tintfo tebantfu labadzala, lufundze kucala kute lutoba nelikusasa lelihle.
Bahlukunyetwa ngayiphi indlela Chaza?
ii. Imininingwane yekutalwa kwakhe (umnyaka, utalwe ngubani, kuphi, bekafundza kusiphi sikolo).
iv. Indvodza noma ingakafundzi, ifuna kuteka umfati lofundzile.
i. Lusha lufundza kutsi kubalulekile kulalela batali ngoba angeke bakwentise tintfo letiphambene nekulunga.
"Besesingatsembi kutsi nitawufika. Kunini kusile silindzile Nakungugogo yena bese atfukutsele abila atsi ngimyekelise imisebenti yakhe, ngamzilisa nemabele ngelite. Siyabonga noko kutsi senifikile" kubonga Solani?
"Yehheni bo! Nangu umuntfu angitsatsela imoto yami emini kalabha! Inyandza leyo bo!" Kumemeta lendvodza iyilandzela ngemuva ngematubane. Kodvwa-ke yabe seyisitsele kudzala imoto esigodzini. Ingani phela lelijaha letibuko letimnyama lamtsatsela yona ngesikhatsi eme kumarobothi lasekuphumeni kwelidolobha laseNasipoti, nawutsatsa umgwaco lobheka eBhabutini.
Kubika imbiba ubike libuti. Kukhuluma ucondze.
Njenganyalo Simkha sewubindze dvu. Lacala-ke liphoyisa lasika njengekusho kwaVekufa.
Kutfolisa tintfombi letehlukene bantfwana uphindze ungabanakekeli, kungaba namtselela muni kulabantfwana?
i. Kubika imbiba ubike libuti.
Kodvwa-ke lokumangalisako kutsi lamuhla sewuta nemnumzane Simkha Ndzinisa utsi imoto yakho uyibambe kuye. Ungake sewutjele lenkantolo kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lekhumbi ngobe yakho lowatsi yakulahlekela, yiPanel Van kodvwa lengiyo iDatsun E20 kantsi umbala wayo watsi iluhlata. Kusho umshushisi.
"Unemanga Boy mani! Ubuka titfombe letikuphi ngobe letincwadzi atinatitfombe Kantsi ngiye ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, kusho kutsi kantsi usuke ufundza Mine umnikati wagezi angikhanyisi busuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. Uyabona Boy, kusukela lamuhla nje sengitawudvonsa imali letsite emholweni wakho ngobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli. Cisha logezi ulale njenganyalo! Angifuni kuphindze futsi ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, uyeva?
"Eshi! Angiseva kutsi uphetse yiphi gogo."
Siphetfo lesibhaleke kahle sikushiya nemibuto. Nguyiphi imibuto lemibili losele nayo Yibhale?
Boy wachubeka nekusebenta.
Bagijima nje bafana tagila tabo sebatiphakamisile beca lite.
Gugu lami laphakadze, Buya sitovusa wababe, Siwusekele ngetisekelo tebutsine, Ume kute kube phakadze.
Tibambe ticine wetfu!
Lulwimi lolusetjentiswe endzabeni, tisho, taga netinongo tenkhulumo tiphakamisa indzaba kute ibe sezingeni lelisetulu futsi ibe mnandzi.
i. Kubingelela inkhosi yenkantolo.
Tibambe ticine wetfu!
i. Emantfombatane abobacaphela bafana ngoba bayonisana, bakukhulelisa bese bayakushiya.
Ifika-nje inyumbula yemkhwenyane lilanga seliyotilahla kunina. Njengobe umuti wakaboSolani wakhiwe endzaweni lesetulu kangaka, timoto letita khona lapha ekhaya betingabutwa. Betibonakala kahle ngisho tilahla leminye imigwaco tibamba lona locondze lapha kaboSolani. Nayo lena yemkhwenyane kwavele kwacaca kutsi sekunguye lobekadze alindzelwe ngalabovu. Ita-nje iyanyonyoba. Nakudvuma loko ungatsi ayidvumi. Tinjalo-ke timoto temajaha sibili. Hhayi leti lekutsi nayichamuka kube shengatsi kuchamuka ihelikhoptha. Umsindvo uvimbanise yonkhe indzawo, kuphume bonkhe bantfu babukele. Itsi nayitsi ebaleni, aphume Solani. Kungasapholiswa maseko. Ngekucwabita kweliso ehle umkhwenyane kanye naloyo lampheleketelako. Bangeniswe endlini.
"Hhawu gogo! kumangala Solani asukuma akhala. Tandla sewutitfwele enhloko. Ahlabe umnyango. Chamkile agcine ngekutsi: "Kunjalo-ke batukulu."
Bhala incwadzi ubhalele umlobi walendzaba umtjele ngendlela loyibona ngayo indzaba yakhe.
"Buyani nesikhali ningisite nebakitsi ngafa!" Kukhala Matfundvuluka.
Baphindzaphindza libanga linye, abaphasi esikholweni.
wayitsenga lekhumbi angati kutsi intjontjiwe. Utsini wena?
Lelijaha lasukuma latfuka kabi kubona kutsi lihembe lakhe selimanti ntengemjuluko. Nasebusweni abetiphulula atiphululile.
Ungatsi lokukhanya kwayibuyisa kancane ingcondvo kuMsangambe, uMsutfu Mswati. Wakhumbula kancane kutsi abebunganyelwe sive sonkhe seMgobodzi. Phela ejele bese ake wayibingelela inkhosi yenkantolo emahlandla lamanyenti kepha angaphunyuka kucala. Bekatiwa kutsi wakhendla kaMhlabuyalingana angaphunyuka bamphetse etandleni letimatima kabi. Bekangumbulali losatjwa yonkhe ikaNgwane. Wasuke wayinyatsela emsileni ngekubulala likhehla nesalukatilabatala sihlalo wemakhomu endzawo.
i. Kubuya kwaSibongile kwamkhatsata kakhulu uyise. Nawubuka wena yini lementa akhatsateke kangaka?
Siboti Shongwe nakasaha lesihlahla lokubetselwe kuso lotebetebe bekacabange kutsi bantfwana baSimelane ngibo labatawuba kudla kwetingwenya ngalelo langa. Bekacabanga kutsi laba bakakhe sebawelile ngoba basheshe baphume abafani nalaba labaseSekhondali ngoba bona bayephuta kuphuma. Akuzange kubenjalo ngobe ingwenya yabamba wakhe umntfwana.
ii. Abayekele kujakela kuya emacasini netintfombi lebangatati kutsi simo sabo sinjani. Luhlolo lwengati aluhambe embili.
"Cha, angisho kanjalo."
Lendzaba ikhuluma ngeliphupho lelibi. Umbhali ucoca ngetintfo letivelele Mhlolo Sigudla, letinye tato atikholweki. Sibonelo kungabi namtimba, kwehluleka kutinwaya, kwehluleka kunyakatisa umtimba njll. Sigudla kutsiwa wabulala bantfu labangema-25 ngesihluku. Akagucuki nanobe aniketwe litfuba lekuphendvuka. Inhlitiyo yakhe ilukhuni ngoba usachubeka nekubulala. Ngalobu busuku besekabulele bantfu labadzala. Kuyabonakala kutsi lokubi ukwenta, ukwente ugcine utfolakele. Uma wonile, litfuba lekuntjintja uyaniketwa kodvwa udlale ngalo bese uyalila ekugcineni. Asasephusheni njalo kunconcotse unina wakhe Mhlolo wavuka.
Bekuswelakala umuntfu wekumkhumbuta kutsi basho kutsini uma batsi, umvundla tiyawuncandza embili. Lavakala futsi livi lelisabisako. Likhuluma shangatsi licondze kumdzabula tindlebe nyalo. Lelivi leli bese lilikhulu kakhulu ngalokucakile. Bekungekho muntfu lobonakalako kepha bucwaticwati kuphela.
Uyise wamakoti kutsiwa bekanguthishela.
Kutetfwala. Kungaphatsi lutfo.
"E! Ngeke ngitsi bangabutana gogo."
"Yemadvodza, nayi ihhontji inginonela bo! Kantsi umtsetfo wakho wena babe ufunani kimi" Kubuta lelijaha litsi kuswaca kancane."Ndvodzana, njengaloku wehluleka kuwuphendvula umbuto wami, kusho kona-ke kutsi sewutawuphendvula enkantolo. Lemoto le ngeyami nome ngabe kungatsiwani, njenganyalo-nje angisehli lapha kuyo, sesiya nawe emaphoyiseni."Kusho Vekufa ajika nasebusweni. Bamangala bonkhe bantfu bebagibele kutsi sekwentenjani nyalo?
Impela ngisite ndvodzana ningibambele lesigebengu. Buka nyalo sekumele ngishaye sikwelede samahhala imoto ingasekho.""Hhayi, ungesabi babe sitawufaka tingcova phasi sisitfungatse lesigebengu size sisitfole." Kuphendvula liphoyisa libhala phasi konkhe lokushiwo nguVekufa.
Loku-ke, bekusho kutsi nguye lotawuphatsa tindvuna letincane. Kantsi-ke, lapho awutfole khona umsebenti, kulapho kusebenta khona Mashayinombolo. Naye phela bekayindvuna lencane.
Umbhali usivetela imphilo lephilwa kuletinsuku yekutsatselwa timoto emini kalobha. Lesento sivamile kwenteka naphakatsi edolobheni. Kulendzaba "Yinja-ke le" ingeniswe ngenkhulumomphendvulwano lapho sigebengu sihilitisana nemnikati wemoto simtsatsela yona ngenkhani. Wakhonjwa ngesibhamu Majalimane Nhlabatsi, kwabete masita wayikhulula kanjalo imoto leyikhumbi yatsatfwa sigebengu?
Umshwalensi ukusita uma imoto intjontjiwe noma ishayiswe kumbe ishile. Umshwalensi ukunika lenye imoto uma sekutfolakele siciniseko sekutsi tigebengu tiyitsetse njengoba nayo lena yaVekufa yatsatfwa sigebengu.
Kulesikhatsi lesiphila kuso banyenti bantfwana labalahlekelwa likusasa labo ngendzaba yekugijimela ekwendzeni basesebancane. Emantfombatane ungawayala utsini kute angafani naLonhlanhla?
"Inyandza leyo bo!"Sekumemeta yena njalo Mabovu ngabe Matfundvuluka velebekasafana nemuntfu lofile ngenca yekudzinwa sekuhlangene nekopha kakhulu.
i. Ahlala phasi.
ii. Kute lofuna kuva ngematekelo.
Mahlalela ubukeka angumasheshisa ekucabangeni. Lapha kuletheksthi ubambe umlomo ngesandla sesancele. Bekawubambelani Chaza?
Lokwentiwa nguLotifiso kuyaphila. Fakazela lombono ngekubhekisa emmangweni lesiphila kuwo.
"Nali lipasi lalomuntfu losahe letihlahla lapho limwele khona angaliboni."Kusho Makati alikhomba phasi.
"Solani lona nakabuke wena utsi babe lomncane. Hhayi ngekuhlonipha kepha ngobe wena nangilandzelisa njengobe ngikubutile itolo, welanywa sigcinatfumbu saLaMalinga. Uyise waSolani nguSibhaca, umnakenu lomkhulu." Loyo naloyo besekatse ndvumbe emehlo phasi. Naye Chamkile achubeke akhulume ngobe vele udliwe yinkhatsa.
Kubona kukhula kwesakhiwo, sakhiwana sendzaba lemfishane nendzima ledlalwa ngumlandzi lapho kufanele khona.
"Uyabona-ke ndvodza bengingafuni kutsi uphume kabuhlungu kulemoto yakho;kodvwa wena sewufuna kutsi ngikukhiphe ngenkhani nyalo. Angisakuceli-ke nyalo sengiyakutjela ngitsi phuma lapha emotini. Phuma mnumzane lirobothi lingaze livule!" Kusho lendvodza leme phasi eceleni kwelifasitela lemoto.
Gogo waSolani bekanganatsi tjwala.
Ngaphandle kuke kube nesidididi kancane ngobe naku imoti letfweleumkhwenyane ingabonakali nangelukhalo. Noko ticale kungena timpheleketeli letincane njengemkhuba wakhona. Kantsi tiyajayiva yini loku ungatsibanetinyanga bayifundzela lentfo kantsi busuku bunye vo.
Nika Shano loko lokufunekako.
Cha basi wami angifundzi ngebunyenye, kuphela-nje mine ngitibukela nati titfombe.
"Hhayi, angikushiye ndvodzana. Ngisafuna kutsi ngiyewubamba ematekisi labheka le kitsi. Uyati kubuhlungu kabi kungabi nemoto kantsi bewungumuntfu lowetayele kutsi awuhambi ngetinyawo." Kusho Vekufa asaphuma emnyango.
"Bantfwabami bona solo bagidza libanga linye."i Ngulanjani emaSwati elukhuhleloj Hlola libito "Siboti" kutsi likhetseke kahle yini Chaza?
Kusasemnyama njalo wabona emagama lamakhulu lakhanya bha bucadlwana.
"Usho ngani kutsi inesibindzi Kantsi lomntfwana waShabangu silwane yini" Sekuphendvula umngani wayo ngekucasuka lokukhulu ngobe amati kutsi ungulomunye lababesolo batigudla lapha kuBuhle?
Nawulijaha ungakugwema njani lokuvelele Lwandle, kute kungakuveleli wena?
"Yebo, kutawuphuma sitfombe sami lengasitsatsa ngihleti esofeni kami. Lapha ngemuva ngasibhala inombolo yenjini yalemoto kanye nenomboloyemtimba wayo, ngaphindze futsi ngasayina ngaphasi." Kusho Vekufa.
"Hhayi, kulungile Boy ungahamba." Kusho Mashayinombolo.
i. Kwadida libandla nemmango wonkhe. Lusha lwalimala kakhulu lwahlukana ekhatsi.
Wakhala kwaba nhlanga timuka nemoya. Kusasemnyama njalo wabona emagama lamakhulu lakhanya bha bucadlwana. Abefundzeka kanjena: KubaseGalathiya 6 livesi 7 NINGAYENGWA, NKULUNKULU AKAPHUKUTWA, NGOBE UMUNTFU UYAKUVUNA LOKO LAKUHLANYELAKO. Wawafundza kwaze kwaba ngemahlandla lamane. Phela ejele bese ake wayibingelela inkhosi yenkantolo emahlandla lamanyenti kepha angabekwa cala. Bekatiwa kutsi wakhendla kaMhlabuyalingana anaphunyuka bamphetsetandleni lomatima kabi. Bekambulali losatjwa yonkhe iKaNgwane. Wasuke wayinyatsela emsileni ngekubulala likhehla nesalukati labatala sihlalo wemakhomu endzawo. Vele yena wagcina basamkhungile, kwaphela lapho nekuba sihonga kwakhe. Ngibo labekunene labamsita waze waba lapho akhona nyalo ngekutsi bamotse. Lavakala futsi livi lelisabisako. "Mhlolo Sigudla, wabulala bantfu labangu-25 ngesahluku lesikhulu. Waniketwa litfuba lelinyenti lekugucuka kulemphilo yebulwane kepha wahluleka kuphendvuka". a Bukisisa kusetjentiswa kwelulwimi nesitayela sembhali bese ukhokha loku lokulandzelako ukubhale phansi.
"Ngubani kantsi" Kubuta Ndevukazibalwa asondzela kuMakati atsatsa lelopasi afuna kutibonela ngewakhe lomuntfu?
Abengumphatsi wetikolo letilandzelako: Litjelembube, Simtfolile neMzinoni.
"Utsi sesidze sikhatsi nitsandzana-nje, nacala nini sewungate ucevute leto shengatsi nacala nyase," kuphendvula Mhlupheki ababata lesikhatsi lesesigucuke sihabiso. BoTibindzele naMhlupheki bangani labangehlukani nome kunini. Bahlukana-nje ngemuva kwekucedza libanga lelishumi, ngobe Tibindzelewacondza etikweni letemfundvo lephakeme eKwaluseni kuleSwatini, Mhlupheki etikweni labochwepheshe kwetekulungisa timoto kaNongoma kulakaZulu. Noko-ke Mhlupheki akaphotfulanga ngetizatfu letitsite.
"Yelekelelani bo!" Kumemeta bona njalo bantfwana. Yamdvonsa njalo ingwenyaMatfundvuluka naye asayitsambele vele entela kutsi itawucabanga kutsi ibambe intfolengaphili ngobe naku ayilwi. Beyimdvonsa ive imshonisa phasi imutsi njo iphindzefutsi imkhiphe atsi kudvonsa umoya kanye. Yamenta loko emahlandla aze abamatsatfu. Kwatsi loku kwesine nayi mvumbula, wabamba umhlanga Matfundvulukawabindzisa watsi dvu. Yabindza nayo yangasamdvonsi kodvwa solo imbambilengetingebhula tematinyokati ayo.
Lobekumbangela sibibitfwane kutsi abengafikelwa butfongo. Kwaba ngemahlandla lamanyenti atama kutsi woko kwaba tinhlanga timuka nemoya. Wabona kutsi uhlangene netimbila tifutsa tiholwa ngulemhlophe embili. Weva buhlungu kutsi buhonga bakhe akakwati kubusebentisa. Phela abetitjela kutsi lokutawuvela-nje ufuna kumtjela kahle kutsi ubekwe yini lapha sagucuke silima khona. Ngoba vele abengakaphatsi silimato, watsembela esiphiweni sakhe sekarati. Waze walinganisa kutsi nakungavela umuntfu utamkarata njani. Simanga kutsi wehluleka kunyakatisa ngisho nesandla imbala. Waba nesibibitfwane langasati naye. Wabona kutsi kute langalwenta ngaphandle kwekutsi asale atsi akwenteke lokwentekako. Naso leso sibinjana sahwamuka ungatsi ngematolo abona lilanga.
Bewungulomunye lobewumenywe kulomshado waNokuthula, bhalela umngani wakho incwadzi umtjele ngalokwentekile ngelilanga lemshado.
Imoto yaVekufa bayitsatsa erobothini laseNasipoti.b Imoto yakhe bekuyiveni lemhlophe.c Lelijaha latsi lemoto liyitsenge eJozi.d Vekufa bekayibekise ngentsambo imoto yakhe.e Vele lemoto beyiyaNdzinisa.
"Department of Psychology. 'Ya, wenta lesifundvo lesinje Ufuna kwentani ngalesifundvo" Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi?
"Naloya lebengikhuluma naye ungitjela kona loku, lokusho kutsi nabosebabatse bayamtsintsa akatfolakali emoyeni. Utsi ugcine kukhuluma nayengesikhatsi amtjela kutsi sewuyaphuma edolobheni, washo nekutsi utabesekafikile ingakapheli imizuzu lengemashumi lamatsatfu."
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
vii. Kwabuya kwathula kwatsi dvu.
Litiko leTenhlalakahle.g i. Kungandza bantfwana labahlala emgwacweni.
"Anisahlangani-nje nemsebentini wenu webulimisi?
"Wo, kuyintjintja injini vele ngayintjintja ngobe lena lengayitsenga nayo bese ikhatsele. Nekuyipenda futsi ngayipenda yabamhlophe. Kuyitsenga kwami mine beyibovu."
"Hhayi madvodza, e, nami" Kusho Siboti Shongwe alinga kutivikela ngelite.
Bekangamfuni umfati lotendzisako futsi abe asidzakwa. Nalokuntjontja nako akwemukeleki.
Hhawu wahhobhoka umgodzi Matfundvuluka watitfuka asangaphandle angati naye kutsi uphume njani.
Nanoma waSigudla abengemuhle kahle enkholweni yebuKhrestu kephalapha tiyabona kutsi ncono ashaye umkhuleko lomncane. Wacabanga livesi lelingahle limsite kulobumatima nelusizi lakulo. Alikho lalikhumbula ngaphandle kwesiHlabelelo saDavide.
Ungumntfwana longakafundziseki, akeva futsi lutsandvo lwaVusi uyalutsenga njengoba simtfola antjontja imali yenina kute atojabulisa Vusi. Usidzakwa lesihamba emashibhini busuku bonkhe. Akalicabangeli likusasa lakhe. Vusi ubhadlile enhloko. Noma angakafundzi kodvwa uhlelekile futsi uyayati intfo layifunako. Umfati losidzakwa akamfuni.
Nembala-ke bagijima bonkhe baya ngalapho Makati angakhona. Makati phelabekeme eceleni kwalesinye sihlahla lesijutjiwe kuze kwephuke lotebetebe.
"Hhayi, asambe emaphoyiseni ndvodzana siyewukhuluma khona."
"Ngiya eNasipoti ndvodzana." Kusho Vekufa ngalelinye lilanga ngesikhatsi agibela kulenye itekisi lemhlophe leyiDatsun E20, lebhalwe emagama lamakhulu lapha ngemuva kutsi: LILIZELA MLILIZELI."Hhayi kulungile babe gibela. Intfo-nje ungisite ngekutsi ungicishele leligwayi lakho." Kusho umshayeli ngesikhatsi ayisusa ihamba.
Tibambe ticine wetfu!
Dluku, dluku. Nayi. Pamu Pamu. Yimoto lemhlophe egedeni. Wahlolakubuka labehlako. Hawu intfombatana lebhobhile ingehli, ikhuluma nemshayeli. Ungatsi kukhona labangavani ngako. Gubevu kutsi akafe luvalo. Wavele wakhetsakungasabuki lokwenteka ngaphandle. Yena-nje abelindzele kuva lonconcotsakonobe nini.
"Yebo mnumzane ngitawubhaca angangiboni." Kusho Boy asuka velengematubane.
Emaphaphu asetulu. Kubukisisa intfo.
"Unemanga Boy mani! Yini ndzaba lapha kubhalwe libito lakho Kusho kutsi nawe ungumfundzi wase-UNISA. Wenta i-Indusitrial Psychology. Ufuna kuyawuphatsa bantfu etimbonini Nembala bekacinisile mesisi nakatsi wena usikelemu lesidzala. Asewungitjele, sewenta umnyaka wakho wesingaki kulesifundvo lesi?
"Hhawu, gogo utsi ukhona longahlala angajabuli nasekabonene naloyo lahlekisana naye Ngi ""Angikubambe lulwimi mtukulu."Babindze bonkhe sikhashana. "Ewu! itsi ingaba inkhulu ingabe isatekeka mntfwanemntfwanami. Kafishane-nje angitsi kufanele kuphihlitwe ligula.?
Ngemacembu enu akube nenkhulumomphikiswano ngalesihloko "buhle nebubi bemasiko."
Kuyabonakala kutsi lentfo layentile Lonhlanhla uyibona iyinhle kakhulu. Loko kufakaziswa yindlela lajabule ngayo. Wasuka lapho wachubeka neluhambo lwakhe loluya esikhumulweni sematekisi. Ngenhlitiyo bekatsi tinyawo tami ngitfwale ungiyise eveni lenkhululeko, kanhlitiyo ngiyise.
"Njenganyalo-ke sesitawucela umnumzane Majalimane Vekufa. Nhlabatsi kutsi agibele ebhokisini, alandzise inkantolo." Kusho umshushisi. Nembala agibele Vekufa afunge acedze.
"Sebakuva ngabani-ke konkhe loku Hhayi nebantfu labanye vele bafana netintsatseli mane-nje abaholi.?
Kunetintfo letitfolakala tenteka lapha ephusheni laMhlolo Sigudla letingakholweki. Tibhale phansi tibe sihlanu.
Kulendzaba sitfola Gubevu akhatsatekile uze ubanjwa butfongo. Kufika Mthokozisi uyambuta kutsi kwente njani Gubevu utsi usheshe wafika ngobe bekugcwele emacala emakhomu. Utsi Gubevu uyajabula uma Gabisile angehluleka kufika ngobe tintfo atihambi kahle. Danisile bekamatise kutsi utawufika. Mthokozisi umtjela kutsi loko lakwenta kuDanisile akusikahle. Gubevu waya esitolo washesha wabuya. Basahleti kwakhala lucingo wesaba kulubamba lwabanjwa nguMthokozisi. Lucingo belushaywa nguKapteni abita Gubevu. Watsi nakabuya watfola Danisile ashiye umntfwana nencwadzi lematisa kutsi angeke asambona sekukadze adlala ngaye kakhulu. Nacedza kuyifundza kwachamuka Gabisile aswenke kwekufa?
Bantfu labasikati bafundzani kulesento saGubevu netintfombi takhe letinguDanisile naGabisile?
"YeSomandla kantsi kwentekani kunankhu umuti waZitha" Kusho Zitha ngekumangala lemihlolo layibonako?
"Sibongile, kwentenjani mntfwanami" Kubuta uyise ngekukhatsateka?
Kudzela lowatiko kutsi emagagasi ebuhlungu lebekagubha ngekhatsikwenhlitiyo yaLonhlanhla asibekelana kwaze kwaphetsa ngekutsini.
Umbhali kulendzaba usetfulele umlingisi lomcoka longuMajalimane Vekufa Nhlabatsi. Kulendzaba umbhali usebentise lisu lekutsi balingisi abavete ngekutsi sibatfole batikhulumela bona. Ingcikitsi lanayo umlingisi lomcoka kutsi lendvodza langayati ifuna kumtsatsela imotela yakhe. Singeniso siyaheha ngobe umfundzi ufuna kwati kutsi kuyophetsa ngani ngobe naku sekuphuma umlente wenkhukhu.
Kuchaza imvelaphi, simonhlalo nendlela lehambisana ngayo nemlingisi.
Hhayi-ke nembala wahamba njalo lobabe wayawungena emaphoyiseni."Ngiyakuva-ke babe. Kenje utsi libito lakho ungubani" Kubuta liphoyisa ngesikhatsi imangala."Mine ndvodzana nginguMajalimane Vekufa Nhlabatsi." Kuphendvula yena Majalimane, aphefumulela etulu."Ngekuhlala ukuphi nendzawo babe" Kubuta liphoyisa solo libhala phasi konkhe loko. "Ngekuhlala ngiseTjakastad mntfwanami. Nginesitolo lesikhulu lesitsengisa emaphafane khona eTjakastad.""Ngiyakuva-ke babe Nhlabatsi. Manje-ke ase ungitjele, lemoto yakhobayintjontje nini?
"Bangintjontjele yona-nje nyalo mfana wami nangitsi ngiyema lapha erobothini lelimacondzana nesibhedlela. Kufike-nje lijaha langikhombangelivolovolo, langitjela kutsi ngehle. Ngehla-ke nami ngobe ngiphephisaimphilo yami. Hheyi mfana wami ngisindze kulelidvumako. Ngicishengalibuka ngaligcina lamuhla." Kusho Majalimane.
eNawugubhela lomunye umgodzi kuvamisile kutsi kugcumkele wena. Ngemigca lesihlanu landzisa lokwenteke kulendzaba Umona waSiboti.
Kubona abuye achaze imilayeto netingcikitsi aticatsanise neticashunwa, bese uyayihumusha.
"Kusho kutsi yinhle lentfombatane yakaMhlanga. Ngilangatela kuyibonakute ngiphawule nami kutsi yimbali ngemphela. Ngitawujabula kakhulu uma emehlo etfu atawubona ngalokufanako. Lokutawutfokotisa umphefumulo wami kutsi Lotifiso utawukwenta ncono-nje, kantsi unjani?
Kubalulekile kutsi sati umehluko emkhatsini wenoveli nendzaba lemfishane. Indzaba lemfishane akusiyo inoveli lefinyetiwe kantsi futsi kufanele sikhumbule kutsi nanoma iyimfishane-nje, kufanele ivakale ingulephelele futsi itimele yona ngekwayo.
Ngekubona kwakho umkhwenyana wayitfola njani ingoti yemoto Chaza?
Balingisi kulendzaba abengci kulabasihlanu. Umlingisi lomcoka nguBuhlebenkhosi Shabangu (umkhwenyana). Akukho lapho simtfola khona enta lokutsite, ngaphandle-nje kwekutsi kukhulunywa ngaye. Kuyabonakala kutsi indzaba imayelana naye. Kuchazwe kabanti ngekutalwa kwakhe. Kunyamalala kwakhe kwenta umshado ungachubeki, lokuholela ekupheleni kwendzaba.
iii. Labamhlophe bebangafuni kuphatfwa ngulabamnyanma.
i. Tandla tiyagezana, kusho kutsi nanibantfu niyasitana. Siboti akakwati loko ngoba ngalesikhatsi umntfwanakhe abanjwe yingwenya, akazange acele lusito kulamadvodza bekakhona lapho ngasemfuleni wavele watentela taba tekusindzisa indvodzana yakhe kantsi uyichilitela emlonyeni wengwenya.
"Uyati kutsi ngibhala malini ngelilanga ngalekhumbi Nitanginika lemali lengiyibhala ngelilanga njengaloku itawube imile lapha""Cha, imali ngeke sikunike. Phela lekhumbi ngiyibamba ngaphasi kwemtsetfo wekusolela lowashicilelwa kuSomculu waHulumende." Kusho Ginindza?
Angitsi ngibona kutsi sikhatsi sekutsi ngicale kubhala sesishayile.
"Babe Nhlabatsi usho kutsi ngisike lapha-nje sitawuphuma lesitfombesakho" Kubuta liphoyisa vele lilungisela kusika?
"Manje mnumzane ngikuchitsela sikhatsi sakho lesikuphi ngobe wavuma lena e-UNISA kutsi sitewubhalela lapha emtini wakho Kantsi futsi angitsi uyabhadalwa ngalokutsi site sitewubhalela emtini wakho?
Lwandle waphotfula emnyakeni lowandvulela lona Solani laphotfula ngawo. Asho nekusho kutsi lona wakaLwandle sewumtsembise lizulu nemhlaba. Nakunguye gogo wakhe besekati nekutsi batewuta batawuvela bakaLwandle labo ngembikwaKhisimusi. Akukho lebekungabatisa kuloko ngobe umsa waLwandle lona Solani bekamati angumuntfu lophila imphilo lecondze tfwi.
"Hawu! Kantsi bakutsatsele nje khona lapha babe Ewu, imphela kusho kutsi sekubi-ke nalapha kitsi. Uyati bebatintjontja timoto lapha eNasipoti kodvwa hhayi ngekutsi behlise umnikati ekhatsi sebamkhombe ngelivolovolo. Kodvwa babe ungakhona kumkhomba lomuntfu nawungambona njenganyalo" Kubuta liphoyisa solo libhala phasi?
Ummango ufundzani kulesehlakalo lesivelele umndeni wakaZitha e Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga?
Simo selitulu, kusibekela kusho lokutsite lokungachazwa ngetindlela letehlukene kuya ngenkholelo yalesive.
Kukhala wemuke. Kuhamba.
Bantfu babulala inyoka ehholeni lemphakatsi waseDlangaleni. Naloku lisibekele- nje lisho ngemoya lohlabako, kodvwa indlela bantfu labatimisele ngayo ungafunga utsi libalele nasebukhweni betinja. Kute lofuna kuva ngematekelo, bonkhe bafuna kuyawutibonela ngemehlo lendzaba yemshado waBuhlebenkhosi Shabangu kanye naNokuthula. Buhlebenkhosi lolitinyo lekubulala kubatali bakhe labamtfola emva kwelishumi leminyaka bashadile. Empheleni bese lingekho litsemba lekutsi bangatfola umntfwana. Bemndeni bese balibona- nje lishwa lemntfwana wabo kushada nenyumba. Bese basho nekusho kutsi kufuneka ifakelwe tibuko lendzaba yalomfati loweta kutawudla imali yemntfwanabo mahhala. Noko kukholwa lokujulile kwaShabangu kwasita ngobe yena emehlo akhe abewabhekise kuSimakadze njenga-Abrahamu wasendvulo lokutsiwa watfola umntfwana asaneminyaka leyitsi ayibe likhulu budzala, litsi liBhayibheli abesafana nalofile.
"Lidvuna lelo Simelane." Kusho lenye indvodza.
Esiphetfweni kutsiwa "Gubevu weswela umgodzi". Kusho kutsini loko Chaza?
Kwetincwajana kwakhe kwasakateka lapha ngesikhatsi awa. Amtsetsisa-ke Boy lawo maBhunu ase abuka letincwadzi takhe lesetisakateke phasi, abese asayesuka lapho atinyatsela asima etikwato tangcola letinye njalo tadzabuka. Atikhahlela amtjela kutsi akasuke lapha ngekushesha.
"Batali labaningi bebatsi nabayala bantfwana babo bente sibonelo ngalelikhaya lakaZitha lelinemfundziso lenhle."
ii. Unelilungelo lekondliwa agcokiswe timphahla letifanele.
Condzanisa luhlu lwaka-A nelwaka-B.
Bafundzi sebavumelekile kufundza bakhulelwe. Utsini umbono wakho mayelana nelamalungelo ekukhulelwa usafundza.
i. Bantfu babulala inyoka.
iv. Kudla yini loku tiphihli.
TaseMbhejeka letingawat' emakheyiza!
Yentela kutsi lamajaha angasheshi atfole kutsi atsandzana nemuntfu munye. Uma bacoco abacabangi nakancane kutsi munye lomuntfu lebacoca ngaye.
i. Kungani make waSolani etsiwe libito lelitsi "Lonhlupheko"?
"Ngeke ngikunike imphendvulo lapha kodvwa bengicela kutsi sendlule ngale emaphoyiseni, imphendvulo letakwenelisa utayitfola khona." Kusho Vekufa aze ajuluke nyalo, umjuluko ugelete ebuntini.
Yakhala tinyembeti tehla indvodza lendzala madvodza. Yagijima njalo nge-matubane seyijakele emaphoyiseni. Lapha etitaladini edolobheni beseyihamba ihashatela-nje ingasabuki netimoto. Timoto betiyishayela emahutha ngalanangala."Hheyi wena babe wentani kodvwa" Kusho lomunye umshayeli wemoto lowaphose wamshayisa?
iv. Ubafundzisani bontsanga yakhe?
Kuyo yonkhe lenjabulo yenhlanhla yekukhomba kwaSolani kaLwandle, yinye intfo langemange wayicaphela Solani kunina wakhe. Njalo-nje nakuphatfwa sibongo sakaLwandle bekashesha aphuke umoya unina. Loko bekungabonwa ngulabahlikihlile engcondvweni nalabakwati kuyifundza ivaliwe. Tingcocoletiphatselene nebakaLwandle bekalinga ngawo wonkhe emandla kutigwema unina. Bekangafuni kutsi nakucocwa kutsintfwe leso sibongo.
"Yini" Kubuta bafana bagijima baya kuye?
Siphetfo salendzaba sifisha. Sitfolakala lapho imoto yaZulu itsi vumbu bantfu bese beme ngetinyawo bafuna kubona kahle kutsi Sibongile uta nani. Inkinga yasombululeka ngekutsi bekagone luswane nakehla njengaloku labanye bebasho kutsi vele utetfwele.
iii. Labambone ngayitolo abawuvali umlomo. c Simo selitulu sangalelolanga lemshado besinjani d Lesimo selitulu besibika lokutsite. Ngekubona kwakho besisho kutsini?
"E! Kona kunjalo. Kepha imphendvulo lecinile angeke wayitfola gogo. Tizatfu takhona nome ngingatsi ngiyatibeka angeke tihlamuse kahle."
Buhlebenkhosi bekaye kuyolandza isudu yakhe yekuntjintja edolobheni.
Kuyakuphephisa kutsi ungangenwa tifo temacasi letifana nengculazi naletinye nje tifo. Noma kukuvikela kulokutsi utale umntfwana nelijaha lelingeke likushade.
Tibambe ticine wetfu!
aCatsanisa similo saGubevu Simelane naMthokozisi njengobe bavetwe endzabeni Tiyenteka Tintfo.
"Hheyi wena babe! Ungangiphapheli wena. Usho ngani kutsi ngeyakholekhumbi yami?
Phawula ngekuphumelela kwembhali ekutfuleni singeniso nesiphetfo salendzaba.
"Nehlulwa kuvakashelana nitihlobo ngobe phela senaba belumbi, nihamba nihleti."
Sibongile abemuhle ngobe umuntfu abengambuki kanye. Bewutsi nawumbukile kutsi phindza futsi umbuke. Nakahleka bekutsi faca tigodzi etihlatsini letibusheleleti. Abesho ngemashoba etinwele letimnyama khwishi, nemehlo abemakhulu aphindze amhlophe bha afana nematinyo akhe. Ngelibala abengamunwe.
Inhloso yekubhala uyitfola kumbuto lobutwe wona.
"Inyandza leyo bo! Inyandza leyo!!" Kumemeta yena njalo Mabovu kodvwakungachamuki umuntfu lomdzala.
"Babe, mine ngibona sale sibona ngalamanye emehlo." Kusho umkamfundisi kuvakala- nje kutsi lamagama aphuma kabuhlungu.
Njengaloku sengiyohlala naVusi, kwekucala ngifuna kuyekela kunatsa tjwala nekutsandza kuya emashibhini ebusuku. Phela sengingumfati nasekunje! Lesincumo lengisitsatsile sifuna kutsi umuntfu atiphatse kahle. Hhayi lentfo bengiyitjelwa batali bami batsi ngitigcine kahle. Ngitigcinele umuntfu lengingamati kutsi uyochamuka nini futsi nakwentenjani Hheyi, kodvwa utsi bona angeke basole nje kutsi ngimi lona lontjontje imali yabo Kodvwa angiboni kutsi bangayicabanga intfo lenje ngobe angicali kungalali ekhaya. Bengihlala ngeca, ngiyonatsa emashibhini busuku bonkhe. Ngize ngibuye ekuseni. Kodvwa angikaze ngente intfo lenje?
Kusho kutsi ngimatima. Ngihlakaniphile.
Hhayi-ke, kwesuka lomunye umfana wamcubula nalabanye bambambisa wamhloma emhlane wahamba naye.
Wavuka ekuseni-ke Boy wagibela ibhasi leya khona eGalina. Kutsite khona lapho asahamba ngesitaladi Boy, kwachamuka tinja letimbili letinkhulu letinemilomo lelengako kantsi emehlo ato abovu tju shengatsi tibhema insangu. Tamsukela tinja Boy kwancipha indzawo. Kwetincwajana kwakhe kwasakateka lapha ngesikhatsi awa. "Wena umtsetfo wakho unengcondvo lelikhuni ngiyakubona. Uyakhohlwa mfana wami kutsi ngingumlumbi, kutawugcina mine."
i. Bekangasebenti ahlalele kubuka inchubekelembili yebantfu lembangela umona.
Wayibuka ingwenya wayikhandza solo ikhamsile iphefumulela etulu. Watsinakabukisisa ekhatsi emlonyeni wayo, wabona lilakanya layo. Wabuka etulu emhumeniacabanga kutsi mhlawumbe utawubona sikhadlana lapho kukhanya khona lilangakodvwa wangasiboni.
Bacale kubukana bonkhe. Abambe umlomo awuvale ngesandla sesanceleumfo kaMahlalela.
Hlola siphetfo salendzaba letsi Yinja-ke le kutsi siyahambisana yini nesihloko sayo. Beka tizatfu leticinile?
Mhlolo Sigudla bekakuphupha loko lokwenteka kuye.b Livesi lalibona beliphuma encwadzini yetiHlabelelo.c Kutsiwa wabulala bantfu labalikhulu.d Ekugcineni waphendvuka.
"Ngimi loneliphutsa ngobe angimtjelanga kutsi ngiyeta. Wo, hhe kuhamba libanga lelidze kangaka ngihambela mahhalal" Wakhombisa kutisola Tibindzele, kepha watsi ngete aphindze ente liphutsa lelifana naleli. Wayishayela waphindzela emuva eMzinti inhlitiyo yakhe ibuhlungu. Wafika kubo ebusuku kakhulu watfola kutsi akefikanga. Wacabanga kulala, kepha kwala kutsi alale.
Indzaba lemfishane yehlukile endzabeni lendze (inoveli). Inoveli ingacoca ngetigameko letinengi letitselelana emanti, tenteke sikhatsi lesidze lesitsatsa tinyanga letinengi noma iminyaka. Inoveli ingacoca ngemlingisi kusukela atalwa, akhule adzimate aguge solo icoca ngaye.
Yatsi nayifika emhumeni wayo, yambeka.
"Phindze ntsanga yetfu, ngisho nalaba labaye batsi bayashada sebagugile ngobe bangangenanga kahle emshadweni, kuvele kubandze-nje ngobe akusiyo indlela yakhona leyo." Achubeka acoca-nje lamadvodza, tiyaphelela timpheleketelikungena, nyalo sekusele leti tekugcina, tona-ke ngete tingene angakefikiumkhwenyana.
ii. Lilanga/ lusuku. b Bachaza kutsi njengobe bekafundza, esikhundleni sekutfola sitifiketi selibanga leli-12, utawutfola umntfwana.
Kutsite ngelikadze, kwachamuka emadvodza kanye nabomake labebasika incoboza khona lapha eceleni kwemfula. Siboti Shongwe wehla naye entsabeningobe weva shengatsi kubitwa ligama lendvodzana yakhe, Matfundvuluka.
Nawucabanga wena loluswane lwaDanisile belutawuphila imphilo lenjani nangabe uyise bekunguMthokozisi Sekela umbono wakho?
ii. Bantfwana bakaSimelane bese bafundza eSekhondali bakhe basele emuva kantsi bangena kanye esikholweni.
Labasemabhodweni sebabonile kutsi kukhona lokungahambi kahle, sebahle batodvudvuta bomakoti emotini. Bantfu sebeme ticunjana yonkhe indzawo, ngulabo batikhulumela labakucabangako ngemkhwenyane longabonakali. Labadzala basekhabo makoti bacala baphuma ngamunye ngamunye kuyawuvisisa kutsi sekwentenjani. Kute imphendvulo labayitfola ngaphandle kwetinyembeti letabahlangabeta emotini. Noko kute lowatiko kutsi kwentekeni, bantfu bakhaliswa yimizindlo netindzaba labahlale bativa ngaleminye imishado letishacisako.
Wafika lapha kwabamnyama, wahluleka kutsi utawuchubeka atsini. Noko lebekakufuna kakhulu ngiko kutsi nobe ahamba esigodzini selitfunti lekufa akesabi lutfo lolubi ngobe unaye. Waliphindza lelovesi emahlandla lamatsatfu afuna kutsi lobubi lakubo bubone kutsi akesabi lutfo.
Yini lengentiwa bangani kute bangavelelwa ngulenkinga yekutsandzana nemuntfu munye kanye kanye babe bangati?
Solani bekangakafaneli kugana kaLwandle. Ngekubona kwakho liphutsa likubani Chaza?
gCatsanisa sihloko salendzaba letsi Yangena intfombi lemhlophe usicatsanise nesiphetfo sayo.
hSihloko salendzaba sitsi Kanhlitiyo ngiyise. Kuliciniso kangakanani kutsi kanhlitiyo ngiyise kumnandzi?
Ekhatsi emantini Matfundvuluka yambamba ingwenya yamdvonsela emhumeni wayo. Ngenca yekutsi bekasahishwe ngemanti, waculeka. Nemanti phela ayadzakana.
Beyitiliswe tjwala intfombi lendzala ngobe kulindzelwe kufika kwemkhwe-nyane, Tiga Lwandle. Unina waSolani LaHlubi naye bekakhonangalempelasontfo. Bomalume waSolani bebangakabitwa njengobe phela bekungalotjolwa. Bekukuvakasha-nje kwemkhwenyane njengobe acelwe ngumuntfu lomdzala kutsi ucela kwenelisa inhlitiyo. Atsi ucela kumbona khona kutawutsi kufika lilanga lekushaya kwensimbi abesekambonile loyo loyosala ahlala nemtukulu wakhe Solani Hlubi.
Catsanisa similo sagogo Chamkile nesentfombi yakakhe Lonhlupheko. Veta kubili lebehluke ngako uphindze wesekele.
Ngumkamfundisi / Make waSibongile. Bekamvuna ngobe wema naye lesikhatsi akhulelwe, asho nekusho kutsi lesisu sikhukhumuka ngobe kunesilwane lesifakwe timfamona kantsi bekubonakala kutsi ngemanga laluhlata lawo ngoba Sibongile bekakhulelwe.
iii. Bahlala iminyaka leminyenti bandzawonye.
Labadzala bavamisile kutsi kugcwala kakhulu kwebantfu kunemphumela lomubi. Nguyiphi leyo nkholelo letfolakala kulendzaba?
Kufakwa kwemakhamera labhacile kuyasita.
ii. Wonkhe umuntfu ufuna kuyotibonela angeva batsi.
Kungabi mnandzi. Kungajabuli.
"Lucolo bazalwane, kucelwa bonkhe balemindeni lemibili baphumele ngaphandle, kukhona labasayokulungisa. Libandla lonkhe lisale ngekhatsi." Kusho umphatsi luhlelo ngesizotsa lesimangalisako. Nembala baphume belakanyana balemindeni yomibili. Kulabadzala emadvolo asayaceka-nje kantsi labanye sebacalwa natisu labangati kutsi setingenwe yini. Baphuma-nje vele setiyadvuma tonkhe timoti tabo sekucondvwe ekhaya.
Kulapho kucala khona ludvweshu lolutawuchubeka njalo kudzimate kube sesicongweni. Kuye kube kuhle kutsi sisusa sisheshe singene kute indzaba icale masinyane. Indzaba lecala ngesisusa ivamile kuba mnandzi. Kuvamisile kutsi indzaba ibe mnandzi uma icala kuso sisusa bese setfulo silandzele kamuva.
"Yebo-ke mhlaba netakho!"Kusho lomunye umfati ashikitela ajakele edilesini lekudla lelaselilidze imphela ngenca yalaba bebavele bangephandle.
ii. Siphetfo salendzaba letsi Kuve kancane siyingwijikhwebu ngobe kuyacaca kutsi Mhlolo abephupha liphupho lelibi kantsi endzabeni letsi Tiyenteka tintfo iphetsa ngekutsi Gubevu asamangaliswe kuphoswa ngeluswane nguDanisile kuphindze kuvela lenye inkinga yekufika kwesingani sakhe lesingu Gabisile. Imibuto leminyenti iyavela kulesiphetfo: Ingabe Gubevu walwenta njani loluswane Gabisile ndzini wanakwa yini uma tintfo setime ngalendlela Ingabe Danisile wanyamalala kokuphela yini?
"Kahle phoyisa ungadlali ngami wena. Lekhumbi phela ngisebenta ngayo, ngondla bantfwabami. Manje-ke nayiyawuhlala lapha utsi bantfwabami badleni"Kubuta lelijaha?
Jabulani Johan "J.J." Ncongwane watalelwa wakhulela epulazini kaMgwamazi, endzaweni yaseCarolina. Uyindvodzana ebantfwaneni bakubo labayimfica.
Budze bayo lemphendvulo kufanele ibe ngemaphepha lamabili kuya kulamabili nesigamu kumele ubhale imphendvulo yakho ibe ngemagama langu-240 - 290 ebangeni lelishumi, 290 - 340 ebangeni lelishumi nakunye bese libanga lelishumi nakubili ibe ngu-340 - 390.
"Ngiyaweva Mhlupheki. Ngiyabona kutsi kungakwatisi sitsandwva sami kukuphatse kabi, kodvwa uke watihlupha ngekutsi ungatise sakho?
Akusalungi kahle. Ayabalwa emantfombatane lekatiphatsa kahle kulamalanga. Lijaha lingabomjabulela umfati wakhashane ngoba angeke umati kutsi sewugijime nganani. Netifo temacasi awutati kutsi setimngenile noma cha.
"Sikhuni sibuye nemkhweteli".
i. Sibongile waletfwa ngemoto yasesikolweni ngoba ehlulwe ngumtsetfo wesikolo.
Nika tifundvo letimbili lotitfolile kulendzaba.
Kwatsi ngelikadze weva kuhhumutela. Wacala wetfuka, wabuva futsi hhayi kuncono labantfu batamsita bamtekele kutsi ubekwe yini lapha. Labalabahhumutelako, bebahhumutela bucalu. Watama kutsi eve kutsi batsini kepha kwaba lukhuni. Kona tinhlavana letimbalwa bekativa kodvwa angeva kutsi utsini. Kwamjabulisa kona kutsi eve emavi nanoma abengati kutsi avelaphi lawo mavi. Inhlitiyo yatsi cosololo kwesikhashane.
Intfombi lefana naLotifiso ungayichaza utsini mayelana nesimilo sayo Veta emaphuzu lamatsatfu?
Umlente wenkhukhu. Kuhlawula.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Simakadze ngumelusi wami, angeke ngeswele lutfo. Ungilalisa emadlelweni laluhlata, angiholele nasemantini ekuphumula. Uhlumelelisa umphefumulo wami, angiholele nasetindleleni tekulunga, kuze kudvunyiswe ligama lakhe. Nobe ngihamba esigodzini lesinelitfunti lekufa, angesabi lutfo lolubi, ngobe wena unami;intfonga yakho neludvondvolo lwakho kuyangivikela.
Endzabeni lemfishane balingisi baba mbalwa, abandluli kulabasihlanu.
Bhala idayari yaMajalimane kusukela lelilanga lekuhamba kwemoto yakhe.
Kwandza kwetibhamu ngiko lokubhebhetselisa ludlame esiveni. Beka umbono wakho ngaloludzaba.
Ingcikisti singasho kutsi kunganaki noma kutsatsela tintfo phansi.
"Ngibuta-nje ngobe ngifuna kukukhombisa sitsandvwa sami ngaLesihlanu."
"Ngikubeka kuwe-ke futsi loko kutsi wena awunamoto. Intfo lowayenta-nje wantjontja lenjini encenye waphindze wayifaka emtimbeni wemoto yamnumzane Vekufa Nhlabatsi lowamtsatsela yona umkhombe ngesibhamukumarobothi khona lapha edolobheni eNaspoti. Ngiyabonga nkhosi yenkantolo angisenamibuto." Kusho umshushisi.
Kutidlisa satjanyana. Ngumntfwana loyedvwa kabo.
"Hheyi wena, ungafuni kungichitsela sikhatsi sami ngelite. Usho kutsimine ngibone ngani kutsi awenti bugebengu kuloko lokwentako Mhlawumbe utfunyelwe ngulomunye-nje umuntfu kutsi utembhalela ngobe wena sewaphasa kadzeni e-UNISA.?
Naye Tiga amebe ngeliso bese uphindza ubuka phasi.
Tibindzele abeyibona imphilo yemhlaba iphelele futsi iyinhle ngalokumangalisako lapho acabanga Lotifiso. Inkinga yakhe ngukutsiabehlala sikhatsi lesidze angayi kuyomhlola ngenca yebukhulu bemsebentilobumbamba angalitfoli litfuba. Kungabi khona kwakhe lusuku lunye kwakufana nenyanga yonkhe. Umsebenti bewuma, ungachubeki ngendlela lefanele. Intfo leyayibachumanisa njalo lucingo. Lalishaywa tinsuku tonkhe kubutwana imphilo, kuchubeka kwemsebenti nesimo selitulu.
Bantfwana bavamisile kucabanisa batali babo ngetintfo tabo tekungeva. Bomake bavamisile kutsi babavune. Veta kutsi kuvuna umntfwana kuvetwe ngayiphi indlela kulendzaba letsi Kwaphela emaphupho.
Lamuhla ngelemancamu, imibuto leminyenti itawuphendvuleka kulabanyenti. Bonkhe bantfu bakulendzawo babuke elukhalweni lapho kushobele khona i-ambulesi lebeyikadze yetfwele Sibongile Zitha longumntfwana wemfundisi lodvumile wakulendzawo. Bantfu bakhuluma kunyenti ngaSibongile labangati nekutsi lalabakukhulumako bakutsatsaphi ngobe naSibongile lowo abasondzeli kuye. Babodvwa labatsi Sibongile utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo njengobe bekenta libanga lekugcina nje laphayi esikolweni lesikhulu eBuhlebuyeza. Bakhona labo bebatsi utawubuya alengise tandla ngobe sebevile kutsi sisu saSibongile sikhukhumuka-nje kukhona silwane lesikhula ngekhatsi kwakhe lesafakwa timfamona. Lokwenta bantfu bahlephukane ekhatsi ngiko kudideka ngobe Sibongile nakabutwa utsi sisu sakhe saticalekela lokukhukhumuka kungekho lutfo labelwentile. Itsite sitse ishobela i-ambulesi, kwabe kuchamuka iveni yaGudluthukela sangoma lesidvumile kulendzawo yekhabo Sibongile.
Nembala-ke wenta njalo vele Mabovu. Yeta-ke ingwenya bacala bafana kuyishayangematje nangetagila. Bekuyishaya kwebafana kuze kushaye netinkhwela. Lokunyebekuyishaya kuze kuzube kuye etulu kubuye ngetinyawo kutsi hhinkli lapha ngemuvakwayo emhlane. Buta phela kutsi iyeva yini ingwenya kutsi kukhona labakwentekoBayishaya bafana kwaze kwephuka tagila nabomabhelengwane kodvwa nani ingwenya kuhlehlela emuva. Yona beyisolo ifuna lomuntfu wayo layibalekele. Beyingenandzaba nalaba labayishayako ngobe bekufana nekutsi bayatidlalela-nje?
"Hheyi nine bafana nimbambiselani lomntfwanami ngengwenya Batsakatsindzini nitangifundza ningicondze kahle lamuhla!" Kusho Siboti?
"Esibhedlela Niyokwentani Nine nitsite niyagula yini"Iphuma ilandzelana imibuto kuZitha angasalindzi nemphendvulo?
Hhayi-ke nembala wawacitsa emanti Boy wabese ugeza netandla. Watsi ngekwenta njalo, waphindzela emuva futsi ngematubane. Wefika wangena wabhala kuhlolwa kwakhe kodvwa watfola labanye sebabhale sikhatsi lesingemaminithi langemashumi lamatsatfu nesihlanu.
i)Chatsanisa simo (umoya) samake waLonhlanhla endzabeni letsi Kanhlitiyo ngiyise, nesababe waSibongile uma la bantfwababo babuya ekhaya ngoba sekubahlulile. Uchaze nemiva yabo.
Utibuta atiphendvule Lonhlanhla kutsi kantsi wadlani yena lena lengaka nangabe atewuhlupheka kangaka etikwelive lokutsiwa likhululekile Ucasulwa nakutsi labantfu lababuye banyatsele emalungelo akhe batali bakhe labamtalako. Ubona loku kukuhlukumeta lilungelo lakhe njengaloku yena sekaneminyaka lelishumi nesikhombisa budzala. Utibona anelilungelo lekutikhetsela kutsi ufunani emphilweni yakhe, nekutsi yini langayifuni. Lena yekutsi afundzekelwe batali bakhe, ayehli kahle lapha kuLonhlanhla. Utsi angeke aze akuvumele loko. Ufunga uyagomela, utsi inkhomo ingatala umuntfu. Njengaloku alapha ekamelweni lakhe, sewubutse tonkhe timphahla takhe latawutidzinga embili, watifaka esikhwameni lesikhulu latimisele kweca atifake kuso?
"Kuthula emshadweni!" Kusho umphatsi luhlelo ajikitisa tandla totimbili kubingelela libandla. "Sitawucela baculi betfu basishayele munye umucu sike sitsi kusukuma sitelule sonkhe ungakacali umsebenti." Atsi angakaligwinyi abe asayikhwebulile i-ogani, kwasuluka tintwane kulabasha. Aphindze abahlalise phasi masinyane ngenca yesikhatsi.
ii. Ngelemancamu, ini Veta ligama leleciwe. b) Basho kutsini nabakhuluma ngaSibongile batsi "utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo" Chaza. c) Ase uvete umehluko wetimilo emkhatsini kwemfundisi Zitha nemkakhe uphindze wesekele. (ngemigca lemi-3 kuya kulesi-5) d) Lokwenteka kulendzaba Kwaphela emaphupho kuyaphila. Veta emaphuzu lamane lafakazela loko?
ii. Lusha alutsatse imfundvo kucala, bese nalucedzile lungagana-ke.
"Inyandza leyo bo!" Kuhlaba yena njalo umkhosi asakhasa ngemadvolo abaleka.
Ngesikhatsi ibuyela emuva, yena-ke walinga kukhasa ngemandla ave ahlabaumkhosi. Phela, ibuyela emuva emfuleni-nje lengwenya iyawukwenya ingcuvaemantini iphotise buhlungu. Yefika vele yenta leso yajika yakhumbula inyamatane yayo.
Gubevu Simelane utsandza tintfombi, unjalo nje udlala ngebantfwana bebantfu ngoba angakutfolisa umntfwana akasakunaki, nalomntfwana akamondli. Mthokozisi wehlukile akafani naGubevu. Akatsandzi tintfombi futsi simtfola amkhuta kuGubevu ngendzaba yekungondli umntfwana. Umehluko uyawubona nakungahambi kahle akafani naGubevu.
Yini lena beyikhatsata Mashayinombolo kangaka ngekufundza kwaBoy?
BoSolani nesingani sakhe bahlobene. Ngekusho kwagogo Chamkile bahlobene njani Lomtfwalo Solani yintfo lachamuka nayo eMapulaneng Collage njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Sebamsolile ekhaya kutsi akasiyedvwa, akazange abike imbiba abike libuti. Wavele walihlabisa ngesihloko washo kutsi lomtfwalo uwetfweswe ngulelinye lijaha lakaLwandle leselaphotfula ekholishi lapho?
Sihloko lesihle nguleso lesihehako futsi sente umfundzi kutsi abe nemibuto letawuletsa inshisekelo nelilukuluku, abe sewulangatelela kwati ngaleyo ndzaba bese uyayifundza. Imibuto ayiphendvuleke uma umfundzi sekayifundzile leyo ndzaba lemfishane.
Akuzange kuhambe njengoba ahlelile. Umntfwana wakhe ngalelolanga bekahambisana nebantfwana baSimelane. Tebetebe wakhwebuka wawela emfuleni iNkomazi, nebantfwana bawela ekhatsi emfuleni. Ingwenya yabamba umsa waSiboti.
i. Labamhlope bebangafuni kuhlanganyela nalabamnyama, etintfweni letinyenti nase endlini lencane.
Lamajaha Mhlupheki naTibindzele asebenta msebenti muni Chaza ngamunye umlingisi?
Kuletinkhulumo tetibukeli temshado kunemavi latiswana lebekakhombisa kutsi kunalokungahambi kahle. Bhala kube kubili.
Bekapheka atfulula. Acabanga angacedzi.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Kwavele kwamkhanyela Lonhlanhla kutsi Vusi sewuyamala. Wavele wangati kutsi ente njani nangabe tintfo setinje. Phela watsi nome akhala ngekutsi akanamali Lonhlanhla yekubuyela ekhaya, Vusi wangamniki imali yekutsi abuyele ekhaya. Bekungekho kwenta ngalenye indlela. Lonhlanhla kwadzingeka abambe lete ngayo.
Umkamfundisi akaphindzanga wayitsi vu lendzaba lebucayi kangaka. Wabindza-nje walindza lifutjana lelincane lalitfolako. Lentfo yalomntfwanabeyimhlupha busuku nemini. Kungendlela labemetsembe ngayo Sibongilelebeyenta kutsi angakukholwa kubona kwalabamhlophe, asho nekutsi tinengikabi tifo letikhukhumukisa sisu letakhiwa bantfu ngemalumbo lamakhululabawahlanganisa nemanti aselwandle. Watsi kube atfole litfutjana watsi shelele waya esangomeni sakhe ngobe naku umfundisi abesemvuselelweni. Wabuya tibindzi tiphakeme ngobe inyanga yamtjela kutsi umntfwana akanamuntfu esiswini, kodvwa kugcwele silwane lesibi lokumelwe sicashelwe nasiphuma sivele sigangadvwe ngobe siyingoti. Lendzaba yamlimata kakhulu ngobe kute labetamtjela, abengeke ayicale kumfundisi ngobe uvele walimisa ngesihloko kutsi yena akasahambisani nalemikhuba yetinyanga nemanga ato. Abengeke futsi amtjele naSibongile kutsi uveni ngaye ngobe abesolo emile ekutseni ngeke kwenteke kutsi yena atfolakale atetfwele. Indzaba-ke yaba sifuba sakhe yedvwa.
Kuphela emaphupho ebantfu labanyenti.
"Kubindza kwakho akukhombisi kutsi uyaweva emavi ami," kuchaza Mhlupheki.
Bamangala bonkhe bantftu nabakhandza kunguye vele Siboti Shongwe logileletiga. Balitsatsa balibuka lelipasi bese babuka Siboti Shongwe, banikine tinhlokobalijike phasi bancaphe bafulatsele.
"Ngimgcine kulenyanga lephelile."
iv. Lonhlanhla wantjontja timphahla tamake wakhe wayotitsengisa.
Umtsakatsi nguye Siboti ngoba unenhlitiyo lembi, ufuna kubulalisa bantfwana bakaSimelane ngekudliwa tingwenya.
Caphuna Khipha lokubutiwe. Lapha ulindzeleke kutsi ukhokhe loko lokufunekako endzabeni njll.
"Ewu, angati nobe ngitawubona yini lapho kumele ngiyewubhalela khona. Kodvwa hhayi ngeke ngilahleke ngobe batsite baka-UNISA yindlu lekunembe 987, esitaladini i-Sitrauss. Uyati umuntfu" Kutsite khona lapho asahamba ngesitaladi Boy; kwachamuka tinja letimbili letinkhulu letinemilomo lelengako kantsi emehlo ato abovu tju shengatsi tibhema insangu. Tamsukela tinja Boy kwancipha indzawo.
"Hheyi wena, ungichitsela sikhatsi sami mahhala. Wena hamba uyewufuna likhadi lakho lase-UNISA lapho ulilahle khona. Ungaloku ungibelesela ngentfo lengekho."
"Utsi siyakumkhohlwa Buhlebenkhosi atewusivisa umshado wangemphela hhayi lomsangano losewandza live lonkhe." Kuphahluka lelinye lijaha lelidzala lebelitsi likhuluma ngenhlitiyo kantsi seliyaphumisela ngenca yaloku lelikubonako kulelihholo.
Sifundvo: Ungambukeli phansi lomunye umuntfu ngobe kungenteka abe ngumphatsi wakho ngalelinye lilanga. Ungacali ucindzetele labanye bantfu ngobe loko kutakuhlupha kusasa.
Batawumuva kuphi-ke bantfu ngobe bese bakhuphukela emakhaya futsisebatfukutseliswe sento saSiboti.
Ingcikitsi ngumongo indzaba leyakhelwe etukwayo, noma singatsi ngumcondvo lekazama kuwuveta umbhali ngendzaba lekayicocako. Ingcikitsi singayichaza sitsi iyinhlitiyo noma ingumukantja wendzaba. Nguloku lokususe umbhali kutsi abhale. Ingcikitsi ingumlayeto lobalulekile wendzaba.
Labangekhatsi ehholeni sekufutsa tintsamo ngobe onkhe emehlo asabuke emnyango kutsi kusale kungena bona phela banikati bemsebenti. Sekubuhlungu etihlotjeni nasekunje. Kute lowatiko ngempela kutsi sekubambephi. Kulabadzala emndenini sewuhle ubona basula tinyembeti lebesetigcwele emehlo. Tinyembeti-ke atibitwa, tiyatitela-nje nome sewutsi wetama kutincandza. Umculo sewukhalela phasi sibili, sewulungela kona kungena kwebanikati bemcimbi. Kusenjalo kusukume linye lijaha kuletimpheleketeli, lifike litsi kugobondzela kuyise waBuhlebenkhosi sikhashana kubonakala kutsi kukhona labakuhlebako. Lisuke liphume nalomunye eceleni kwalo, bafike batsi kukhuluma bobabili, laphindze labuya selilandze umshayeli wemoti yabo. Befike bagobondzele emotini lenamakoti.
Kulindzeleke kutsi itsatse emakhasi lasi-8 kuya kulali-15 uma seyishicilelwe. Nanoma kunjalo kepha tikhona tindzaba letimfishane letiba ngaphasi noma ngetudlwana kwalamakhasi labhalwe lapha ngenhla. Nato tiyemukeleka uma tiheha futsi tibhaleke kahle. Indzaba lemfishane kufanele umfundzi akwati kuyifundza ayicedze ngesikhashana lesingendluli lihora. Letinye tivamise kuba ngaphasana noma ngetudlwana kwelihora. Nato temukelekile.
Lokwamcedza emandla kutsi bekangemange alibone lilanga. Bekangati kutsi liyaphuma nobe seliyomema kunina. Lokukhanya lokukhulu kwacala kwamdida watsi kusemini kepha phela bekumele alibone lilanga uma kunjalo. Wacalata etulu, do lilanga. Wavele watsi hhayi kusebusuku nobe kungatsiwani bogesi laba. Kodvwa lokwaba yimphicabadzala kutsi abengaboni kutsi bakhanyaphi labogesi bakhona uma ngemphela kungubogesi. Phela kwakhanya yonkhe indzawo kepha wagcina sacabanga kutsi ubona umlingo. Kepha nobe kungumlingo awusapheli yini ngobe bekangeva ngisho nalomncane umsindvo.
i)Vusi ulufundzisani lusha uma sibuka siphetfo salendzaba Kanhlitiyo ngiyise (length?
Ngesikhatsi awela emantini Matfundvuluka, yabe seyikhona futsi ingwenyaimhudvula ihamba naye. Yamveta-nje kanye kutsi avalelise yashona naye nomphela.
Wetfuka Lonhlanhla lapho itekisi seyicishe yendlula naye kulesitaladilokufanele ehle kuso. Phela bekakhashane ngemcabango Lonhlanhla lona. Ingcondvo yakhe beyicabanga ngaVusi lasayohlala naye. Bekabonakala amoyitela yedvwana kubonakala kutsi utsatsekile ngalentfo layicabangako.
Umuntfu lowake wayitsintsa yebantfu bakaLwandle nguye gogo wakhe Chamkile. Wake waphawula emva kwekube Solani sekayibikile yekuhlekisana kwakhe naTiga Lwandle. Ekuphawuleni kwakhe bekusakuncokola futsi iphawula itihlekela-nje intfombi lengukadzabona itsi: "Loyo lowaniloya, waniloyela kutsandzana nebantfu bakaLwandle. Ngisho nenyoko impela wawiswa ngabo emabele. Lokwaba kubana ngabo ngukutsi lolwabo lutsandvo bekungulolulwekudlala kubhacelana."
"Kodvwa yena lolonenhlitiyo lembi kangaka lojube letihlahla ngubaniUyati uloya sibili-ke nangu umuntfu." Kusho Simelane ngesikhatsi sekuphunyweumkhankhaso kufunwa umhume wayo lapha eceleni kwemfula?
Wafika Lesihlanu ntsambama. Tfushu sitsandvwa saMhlupheki sigcoke siyaconsa sihambela etulu. Pho, nebudze bayo lentfombi buyayifanela! Bahleti ekamelweni laMhlupheki batipholele. Pho, yimphelasontfo! Tibindzele watsi abephume emsebentini wayishaya yazula imoto yakhe wacondza kuboLotifiso. Watsi nefika wahlangatjetwa ngumbiko lotsi uhambe ngebhasi yantsambama watsi uya eMzinti.
Lotifiso utsengisa umtimba. Akube nenkhulumomphikiswano ngalombono emacenjini enu.
Labadzala batsi umsebenti lofana nemshado nalokunye-nje uyacelwa kusanesikhatsi lesinyenti ngembi kwekutsi ube khona. Kuliciniso kangakanani loku Chaza?
i. Kuncono kutsemba litje kunekutsemba umuntfu.
Nawucabanga Lotifiso wagcina njani?
Simo semoya kulendzaba besingasimnandzi. Phela loku bekubangelwa kutsi bantfwana sebangafa ngenca yemona wemuntfu. Phela sebatfolile kutsi nguSiboti lona lodale wonkhe lomkhuba njengaloku sekutfolakele matisi wakhe lapho kusahwe khona letihlahla. Labanyenti sebadvubulile njengalapha "Pho nakungasuwe lipasi lakho lifike njani lapha" "Asiyekeleni"! kumemeta livi lendvodza ekhatsi esicukwini sebantfu?
Umfula ugcwele ugola tintsetse. Lokwentako kuyakujikela.
v. (Watilengisa, watfolwa aculekile) Tibindzele.
Likhaya laVusi lahlonipheka ekufikeni kwaLonhlanhla ngobe phela bekuyintfombi lekhutsele kakhulu. Bomakhelwane baVusi bebakudvumisa kusebenta nekukhutsala kwaLonhlanhla.
i. Imphilo yakhe.
Kutsi umkhuleko wakhe wasebenta nobe cha kudzela lowatiko kepha simo kunekutsi sidzambe sachubekela embili. Empheleni weva ungatsi ulunywa ngematekenya kepha natsi uyatinwaya eve kute umtimba. Wasidzindza sililo. Manje lokubuhlungu kutsi bekatawutsi yebani asabele kuphi Lebekumhlupha kakhulu kutsi akati kutsi ufunani, futsi ubekwe yini, kanjani, nini?
Lendzaba ifaka kuhlukunyetwa kwalabanye bantfu. Bobani labahlukunyetwako?
Phela, kutsiwa ingwenya igubha umgodzi wayo ngaphasi emantini uyewuphumela ngaphandle dvute nemfula. Lomgodzi awushoni phasi ngobe ifuna kutsi ufutfumale khona itekwati kutsamela kahle sicelu nayilapha emhumeni wayo.
Bakufanele ayokwenta luhlolo lwengati kute atewubona kutsi akanalo yini ligciwane lengculazi. Uma angenalo akayekele kuhamba alala nje, akatjintje indlela yekutiphatsa acikelele kutivikela nakaya emacasini ngaso sonkhe sikhatsi. Uma kwentekile ngelishwa sekatfolakala analo leligciane. Nalapho akantjintje indlela lebekaphila ngayo. Akahlale ativikele alandzele tindlela tekutinakekela lekunikwa bodokotela nabonesi kute aphile sikhatsi lesidze emhlabeni.
Yentani inkhulumiswano nemngani wakho lapho nicocisana khona ngekuhlukunyetwa kwebantfu labamnyama.
"Hhayi, ayendlule leyo mngani wami. Ngiyatincokolela-nje."
Nawucabanga wena ngabe ingwenya yabamba umntfwana waSimelane, Siboti Shongwe bekatamsita yini Sekela imphendvulo yakho?
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
v. Sibongile wabeleka silwane lebasibulala ngekushesha.
Ehholeni lusukile lutfuli, sebafome bamanti nte bantfwana bebafati. Sekumnandzi kakhulu nyalo ngobe sekungena leseticocodzele. Labangaphandle bayachilitana emafasitelweni kute lonake lomunye. BoZakewu sekufutsa ticadzala ngekuntontomela. Bafati bekudlalisa baphambana ekhatsi kucephuka tidvwaba, pho bobabili labafati bakhetfwe ngebuchalachala babo futsi abanikani emanti nhlangotsi totimbili. Labahleti phasi ubona ngetinhloko kulekuta-nje kutsi konakele. Labanye sebakhamise imilomo abasacwabiti nekucwabita. Ungete ubasole, lentfo labayibonako ilivelakancane kulendzawo. Linengi letintfombi takhona tiyatendzisa-nje, umuntfu ulala ayintfombi ngakusasa sewumbona utjekise lidukwana nesidziya sakanhlaka longati nekutsi usinikwe ngubani, wakabani, abe amkhandza kuphi.
Kuba yinyoka. Kuyekela.
"Sewubuyile wakitsi eBabtini. Nashesha bo lamuhla emacala abe mancanekusho. Ase ubuke-nje kusasengu-3 kantsi nivamise kubuya emva kwa-4."
Emajaha afundzani kulesento lesentiwa nguLotifiso Sekela imphendvulo yakho?
Sichomoketi sakits' eMbhejeka lobhej' ingati!
Kusindza emlonyeni wengwenya. Ugcwele kakhulu.
"Hawu! Konje ngigcine ngibanjwe yingwenya" Kusho Matfundvulukangesikhatsi aphaphama asasekhatsi emhumeni wengwenya nayo ihleti lapha ecelenikwakhe ikhamise umlomo ungaka. Kusho kona kutsi nayo beyisamphumulela ifunakumudla kahle?
ei. Esingenisweni salendzaba letsi Kuve kancane umbhali nguye lococa lendzaba abe yena angakatsintseki ngaloko lokwentekako kantsi kulena letsi Tiyenteka tintfo ingeniswe ngenkhulumiswano. Umfundzi uyabeva balingisi bakhuluma bese kuletikulumo tabo uyatitfolela bunjalo bemlingisi ngamunye.
Cha basi mine angisiyo inyoka futsi angisiso sikelemu.
Lena yincenye lebaluleke kakhulu endzabeni lemfishane. Singeniso singahlukaniswa kabili, setfulo kanye nesisusa.
dNawubuka wena Sifo sengculazi singambamba yini Tibindzele Ase usekele ngalokwenteka kulendzaba Umtsala?
"Pho nakungasuwe lipasi lakho lifike njani lapha?
Lesento saMashayinombolo sikhombisani nawusibuka?
"Inhlitiyo yaLonhlanhla beyisila tiboti nakacabanga ngalemphatfo labamphetse ngayo batali bakhe." Kahle kahle batali bakhe bebamphetse njani Chaza?
Bengitawubika emtsetfweni kutsi uyise wemntfwana akamondli, kute aboshwe kutsi nakanjani amondle umntfwanakhe. Lokunye lokungentiwa kungaba kuvakashela emahhovisi eTenhlalakahle kute kubhaliswe imali yesondlo sebantfwana.
Coca, uchaze wesekele lokhuluma ngako ngekucaphuna encwadzini. -Nawubhala, bhala sengatsi kukhona umuntfu lokuphikisako ngalombono wakho noma ngatsi kukhona umuntfu longayati lentfo lobhala ngayo, kute umchazele. Khumbula kubhala ligama lebalingisi ngalokuphelele.
i. Gogo Chamkile uyetfukana akalesabi lihlazo kantsi Lonhlupheko ubindzile akakutsandzi kukhuluma futsi utiphetse kahle.
Linyenti lebantfu labasha likubona kungakabaluleki kugcina lisiko lekulobola. Likubona kukudlala ngesikhatsi ngoba litsi bantfu labasha abasabambeleli emtini. Utsini umbono wakho Chaza?
"Hawu, yasindza njani babe?
Hlola budze balendzaba lemfishane "Kanhlitiyo ngiyise" kutsi imigomo yendzaba lemfishane ilandzelwa na?
kLendzaba Kanhlitiyo ngiyise, kuyabonakala kutsi yenteka kulesikhatsi sanyalo. Nika tizatfu letifakazela loko tibe timbili.
"Mnumzane bengicela kutsi uphume lapha emotini ushiye tikhiya kuphela."Kusho indvodza leluhlata ngelibala legcoke tibuko letimnyama telilanga.
Nguliphi litiko lebelingasita Danisile kulenkinga yekondla umntfwana?
Ubhala ngesikhatsi sanyalo.
"Hhayi, kulungile babe wena fika-nje mhla welicala. Futsi ngitanibhalela tincwadzi tekunibita enkantolo. Umuntfu lotawucedza indzaba ngumantji hhayi mine."
Kwabatse kulinga kutsi kuyigugumadza kute utewukhona kuphumaesangweni, hhawu yala imoto. Kwatsi nakusa, ngatsi nangivuka ngakhandza imoto ishayise esigodvweni selisango ishiyiwe. Ngabona-ke nami kutsi hhayi imphela imoto yami isindze seyihambile. Kusho Vekufa.
Hhayi-ke nembala watsi ngekushayisa emsebentini ngakusasa Boy, waphutfuma esitolo lesikhona lapha epulasini wayawutsenga emakhandlelaekufundza ebusuku. Njengaloku nasi sikhatsi sekuhlolwa besesisondzele imphela, Boy wafundza ngalokukhulu kutimisela. Bekatsi nakavuka ekuseniaya emsebentini, avuke emehlo abovu tju ngenca yebutfongo.
Umfundisi Zitha ungubabe locotfo, lomela emaciniso. Uyakholwa akafani nemkakhe logcwele kutentisa kantsi futsi uyamvuna umntfwanakhe longuSibongile. Siyambona utsatsa konkhe lakutjelwa ngulomntfwana noma sekungemanga. Utsi sisu saticalela kukhukhumuka kantsi unemanga.
Ingati yemadvodza netingwazi taseMawelawela!
Lelijaha lakaMahlalela lebelihamba naTiga layilalelisisa layisola lendzaba lefike naSolani. Latsi kumbonibonisa Tiga bashesha batsatsa letinye ngobe ikhashane kakhulu naloku lokushiwo ngulomfo wakaMahlalela. Ikakhulukati ngobe Tiga bekawakaLwandle kantsi Solani yena angewakaHlubi.
"Kahle dzadzewetfu, yini indzaba ungatsi ukhuluma nemuntfu longasiye. Konjevele ungubani wena libito lakho," usho sacala kuntjintja ebusweni Simelane.
Besewutawuta lamuhla ngobe uva naku ngikufonela sewutenta lebevele utewuta. Letinyanga letintsatfu letiphelile bewusolo ubanjwe yini Udlani umntfwana sonkhelesikhatsi Wena ngitakukhomba bantfu lamuhla, ngiyabona utayele labelumbilosebenta nabo. Ngifuna kukukhipha lensangu legcwele lenhloko yakho. Ngifunakukuvula ingobhiya. Sengidziniwe nguwe mine Bholoja, livi beselichachatela kuLaMhayise?
ii. Wanatse uya nasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka.
iii. Inyandza leyo bo!
Umkhwenyana waLaHlubi bekawakaLwandle. e Chamkile ngumake waSolani.
iii. Usihonga lesatiwako.
Ase ugonyuluke. Khipha lokungekhatsi.
Nakacabanga Bhalashile umcondvo wakhe bewuphitsana kube shengatsiuyaphungela. Abesho atsi loku acala kuba lijaha uyacala kuhlangana nentfombatane lenhle kangaka.
"Njengekutsandza kwenkantolo, uyavunyelwa mnumzane Nhlabatsi kutsi uhambe nemaphoyisa lamabili kanye naye umnumzane Ndzinisa uyewubakhomba kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lekhumbi." Kusho umshushisi.
"Gogo Chamkile utsandza tjwala, aketfukani nje uyangcunulana kodvwa uyamtsandza umtukulu wakhe longuSolani ngobe uzile kunatsa afuna kujabulisa umtukulu wakhe kulesicelo lasentile."
Njengaloku kulilanga langeMgcibelo nje entsatsakusa, Lonhlanhla yena utihlele tema ngabolonina tintfo takhe. Inhlitiyo yakhe ibuhlungu sengatsi itawuphuma ngemlomo. Butfongo azange behle. Yena bekasabuke ngewayitolo. Butfongo akabati. Ngengcondvo bekapheka atfulula. Angati kutsi atsatse ini ayihlanganise nani nangabe umhlaba sewume ngeludzengelo kanje empilweni yakhe.
Bangani kubalulekile kutsi bangafihlelani tingani tabo. Bangatikhipha kanye kanye kute batowatana.
Labanye batsi kuncono loku lokwentiwe nguSibongile, kwekumbeleka umntfwana kunekukhipha sisu. Wena njengemfundzi lonelwati ngeMtsetfosisekelo walapha eMzansi utsini ngalomtsetfo logunyata emantfombatana laneminyaka lelishumi nakubili kuya ngetulu ekuhushuleni tisu.
Ngendlela emanti bekasawanatse ngayo, weva umtimba wakhe sewuphelelwangemandla sekuba mnyama emehlweni. Wawunkonkoshela njalo umhlanga nayosolo imbambile.
"Ngulabantfu labangasebenti labahlala lapha emakhaya bahlalele kugilaimikhuba. Uyati nawuyindvodza uhlala ekhaya imini yonkhe ungasebenti beseucabangana nekwenta tintfo letimbi." Kusho lenye indvodza.
"Hhayi basi, he! he! Angati lutfo, ngimane-nje ngitibukela titfombe ngobe naku ngiphetfwe situnge." Kuphendvula Boy atsi yena uyahleka kantsi akaboni sewuyasineka-nje.
Ngekubona kwakho ngutiphi tizatfu letimenta atsandze tjwala Veta emaphuzu lamatsatfu. "Sibongo semkakho, ngesenina. Naye uyakwati kutsi bomalume wakhe bakaHlubi. Uyise sibili wona unina lo wangasafuni kuva lutfo ngaye ngaphandle kwesizatfu." Bacale kubukana bonkhe. Abambe umlomo awuvale ngesandla sesancele umfo kaMahlalela?
"Kantsi umkhwenyana uvukele kuphi" Sekubuta dzadzewabo makotilomkhulu labenguyena ashayela lemoti letfwele makoti?
Singeniso sicala ngekutsi Namuhla ngelemancamu.
Tibindzele abeyibona imphilo yemhlaba iphelele futsi iyinhle ngalokumangalisako lapho acabanga Lotifiso. Inkinga yakhe ngukutsi abehlala sikhatsi lesidze angayi kuyomhlola ngenca yebukhulu bemsebenti lobumbamba angalitfoli litfuba. Mhlupheki abengabambeki emsebentini wakhe wekulungisa timoto. Abengakaphatsi kulomsebenti ngobe akasitfoli sitifiketi lesimgunyata ekuphatseni. Phela akaphumelelanga lesikhatsi aceceshwa kepha wakha phasi.
dKonkhe lokwentiwa ngunoma ngubani lapha emhlabeni usuke atentela yena ngekwakhe. Fakazela lenkhulumo ngekuhlolisisa Lonhlanhla endzabeni Kanhlitiyo ngiyise.
"Mine gogo ngingumsa waJalimane kuLaMalinga. Nabasho labadzala batsi kudzala babe asaphila bekwakhiwe lena ngekuya eNumbe. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi bagcina sebatfutsile bayowakha eMalekutu."
Siganandza wenta konkhe loku-nje bantfwana bamshiya lowa kwemfulaetikolweni. Lentfo layentako, uyenta emini sekusondzele sikhatsi sekuphumakwesikolo sebantfwana labafundza lapha e-Insika. Ingani phela sewubonilelomdzala kutsi sikhatsi sekuphuma bantfwabakhe labafundza laphaesikolweni lesiphasi sesishayile. Ngaloko-ke bantfwabakhe boMatfundvulukanaboLomakhimbili sebawelile.
Beyisila tiboti. Atfukutsele.
Kucaphuna tibonelo endzabeni lemfishane kuba luphawu lolukhombisa kuyati kahle lentfo lokhuluma ngayo.
"Angitsi imoto yakho inetinombolo letitsi: KB 113311 njenganyalo""Yebo.""Kubangelwa yini-ke kutsi inombolo yemtimba wemoto yakho ingahambelani netinombolo tenjini yayo Ngisho ngobe lapha etincwadzini kubhalwe kutsiumtimba wayo unetinombolo letitsi 654-756 kantsi tinombolo tenjini tisi:1329-876?
Sinjani sikhatsi nendzawo kulendzaba lemfishane. Khumbula imigomo yendzaba lemfishane ngaphambi kwekuphendvula lombuto.
iii. Banyenti bomake bemthandazo labatenta emakholwa kantsi abakapheleli ekukholweni, basakholelwa etinyangeni njengemkamfundisi.
"Cha, akusinjalo mnumzane. Likhadi lami nginalo, intfo nje kutsi ngisuke ngalunywa tinja lapha kwase kuwa tonkhe tincwadzi tami tasakateka phasi. Manje-ke ngiyakholwa kutsi nalo lelikhadi lami liwe lapho ngaleso sikhatsi."
Ngekwemigomo yendzaba lemfishane kutsiwa singeniso lesihle ngulesihehako. Phawula ngalesi salendzaba lemfishane sichaze uma siheha kutsi sibangelwa yini?
i. Lenetifaniso ibe mibili.
Nangabe bewungumngani waLonhlanhla, bewungameluleka utsini kulesincumo sekushiya batali bakhe ayotendzisa?
Khombisa Lapha umfundzi kumele avete kutsi intfo uyayati ngekusebentisa tibonelo lekatatiko.
"Bekunene, ngibona kutsi kuncono sonkhe siphatse imigcala sihambe sihlabaphasi mhlawumbe singetfuka sicondzana nemhume wayo, siwuhofote." Kusho Makati Simelane kubantfu labanyenti bebakhona lapho.
"Ungumlimisikati naye futsi uhlala khona eMatsulu. Ngiyo-ke intfombatane lokulindzeleke kutsi icedze tinhlupheko tami. Ngiyo leyokwenta bantfu bangibite batsi Mnumzane Mncina."
Esingenisweni noma kusetfulo kulapho sivamise kuchazelwa ngesimo setintfo ngalesikhatsi tisengakaphazanyiswa. Kungaze kube nekuphazamiseka kwalesimo lesetayelekile, kusuke sekuludvweshu-ke lolo. Kungaba kushayisana kwemicondvo emkhatsini webalingisi. Ngalesinye sikhatsi umlingisi yena ngekwakhe angashayisana nesimo lesitsite sib. emasiko, inkholo njll. Kulokunye kungaba kuphikisana kwemicabango engcondvweni yemlingisi. Ngiko siye sitfole ludvweshu lwangaphandle neludvweshu lwangekhatsi. Indzaba angeke iphile ngaphandle kweludvweshu. Kubalulekile kutsi imbangela yeludvweshu ikholweke.
Kwavakala Mhlupheki atsi, "Phuma lapha ekamelweni lami!" Wamchilitela ngaphandle wavala umnyango. Bewungafunga utsi umsebenti wemanti emvubelo lona lowentekako. Intfombatane yahlahla emehlo njalo inhlitiyo yayo yabhakuta. Tibindzele wakhala tinyembeti tehla mihli. Watsi ubuka etulu eMphumalanga wangaboni lutfo. Emehlo wawaphonsa eNshonalanga, wawubona umtsalaubutsene. Wasuka lapho wacondza entasi lapho kugeleta khona umfula. Wema, watsatsa wabeka ngemcodvo. Watfolakala ekuseni awele emtsaleni aculekile.
Kwabuye futsi kwathula kwatsi cwaka. Lwabuya luvalo lwashaya kakhulukunakucala. Watfomeka shangatsi ubanjwe ngugezi. Kuwo lowo mnyama kwevakalakudvuma lokufana nesibhamu. Washayeka phasi luvalo. Kwabuya kwathula kwatsi dvu. Kwavakala livi leliyimbodlonga libuye lihoshotele litsi: "Mnumzane Mhlolo Sigudla, lalela kahle wakitsi, sikhatsi sakho sesisondzele. Tilungisele jaha lembutfo. Tsatsa takho utewutiphendvulela."
"Nali basi libuke." Kusho Boy amniketa linye.
Kwaba bubhudvubhudvu babangana ngaye labebangatiwa nekutsi bachamukaphi. Walwa tiga umhlolo. Kutsi emandla bekachamukaphi kudzela lowatiko. Wajuluka waba manti nte. "Mhlolo vuka tinkhomo tidla emabele,"ngumake wakhe lowo anconcotsa efasiteleni.
Lotifiso bekunguBhalashile. b Bekasebenta esibhedlela angumhlengikati. c Lotifiso bekahlala Kanyamazane. d Tibindzele bekayindvodza lengakatsembeki. e Mhlupheki bekangumngani waTibindzele. f Lotifiso besekatolotjolwa nguTibindzele.
"Ewu ndvodzana, ngingalinga-nje kumkhomba kodvwa angikamboni kahle emehlweni ngobe bekafake tibuko telilanga letimnyama. Lengikubonile nje kahle kuye kutsi unemlomo lobovu locecebuka tilondza."
Kucela tinyawo. Kucela incola.
ii. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe.
Lesihlanu loyo utawufika sewumbonile Lotifiso, imbali yami.
Kutsi bahlukumeta emalungelo ebantfwana. Kodvwa bayati kutsi bacondzephi ekukulungiseleleni likusasa lakho. Phela kutsiwa indlela ibutwa kulabasembili. Bona bayati kutsi nabenta loku balaphaphi kumntfwana kute abe nelikusasa lelichakatile. Hlonipha batali bakho. Ngekungati kwaLonhlanhla wenta konkhe loku atsi utawukhululeka nakhashane nebatali bakhe kodvwa akuphelanga lemalanga mangaki wabona kutsi bekuncono ekhaya kunakanhlitiyo ngiyise batali bakhe bamukela noma abonile. Asifundze kucolelana.
"Nali mkhulu Ndevu, tibonele." Kusho Makati Simelane amniketa.
Emalungelo eluswane ayanyatselwa endzabeni. Landzisa kutsi batali beluswane bawanyatsela njani emalungelo emntfwanabo.
Ubonakala aphishanekile ekamelweni lakhe. Lapha ngaphandlekusasemnyama njengaloku kuselihora lesihlanu ekuseni. Phela sikhatsi sebusika emnyakeni. Emakhata lapha ngaphandle abelesele kakhulu kunakucala. Wonkhe umuntfu ungephasi kwetingubo njengaloku kuyimphelasontfo. Bantfu labanyenti abasebenti phela nakuyimphelasontfo. Kusuke kube malanga ekuphumulanakungulamalanga. Kantsi kulabanye kuba sikhatsi sekutsi batilalele kuzekuphume lilanga ngobe kungekho lapho baya khona. Kantsi kulabanye lawa ngemalanga ekutsi bavakashele tinini letikhashane nome baye emishadweni nome emingcwabeni yebantfu labasondzelene nabo.
Bebatinhlambi. Bakwati kuhlamba.
"Ya basi." Kuphendvula Boy asachachatela ngenca yeluvalo nekwetfuka.
Kulengisa tandla. Kuticinisa.
Luphawu:- Mayelana nekugcwala kakhulu emshadweni, kusibekela nekuba nemoya lohlabako.
"Mine vele kube ngisemusha ngabe ngikopa lunyawo kulomshado. Pho lendlela ifana nekufa, ungaze ungene kuyo kute kubuyela emuva nome sewuyatsandza."
ii. Lustandvo alutsengwa ngemali. Ungantjontji imali ngoba ufuna kujabulisa singani sakho.
Batali bebamphetse kahle. Inkinga yaLonhlanhla bekangafuni kubuswa ngumtsetfo webatali bakhe. Bekatilawula, anatsa futsi angafuni kutfunywa. Uma bamsebentisa angaboni kutsi bayamfundzisa, kepha yena bekabona ngatsi bamenta sigcila.
Ihleke icetfuke intfombi lendzala nakasho njalo Solani.
"Unemanga Boy, kulomnyaka lophelile-nje wasitjela tsine kutsi bewubhala incwadzi yelishumi Tsine sati kutsi wena unencwadzi yesitfupha kantsi wena umatasatasa ufundza ngebunyenye.?
Walungisa tintfo takhe ngekushesha Lonhlanhla afuna kutsi nakutsi kucala kuyasa, kube sewukhashane neluhambo lwakhe. Bekahlele kubamba itekisi yekucala lapha esikhumulweni sematekisi leya eMlomo. Inhlitiyo yakhe beyisila tiboti nakacabanga ngalemphatfo labamphetse ngayo batali bakhe. Kodvwa iyazubazuba inhlitiyo yaLonhlanhla nakacabanga ngelutsandvo lwakhe naVusi. Utibona agonwe nguVusi ngemehlo engcondvo. Eve nemoya wakhe udvudvuteka. Atitfole akulaluhlata emadlelo nakacabanga ngelikusasa labo banaVusi sitsandvwa sakhe. Ubona konkhe kulungile, kuphela-nje nakatihlalele naVusi.
ii. Abatange batfole kutsi ngubani losahe tingodvo tatebetebe.
Kulendzaba sitfola Tibindzele acoca nemngani wakhe Mhlupheki. Tibindzele utjela Mhlupheki kutsi sesidze sikhatsi atsandzana naLotifiso. Akabi nesikhatsi sekubonana naye ngenca yemsebenti. Tibindzele ungumlimisi wabonana naLotifiso eKwaluseni kantsi Mhlupheki yena ulungisa timoto. Tibindzele ubala buhle baLotifiso lasafuna kumlobola. Kuvulelana kwabo tifuba kwenta kutsi naMhlupheki amtjele ngebuhle bentfombi yakhe Bhalashile lohlala naye eMatsulu. Labangani bobabili babengatelani tingani tabo. Bebatawukhombana tona ngalesihlanu. Bhalashile wafika atewuvakashela Mhlupheki ngalowo Lwesihlanu. Tibindzele washayisa emsebentini wacondza kaboLotifiso wamtfola angekho waphatseka kabi. Waya kuMhlupheki ngenhloso yekuyobuta Bhalashile.
Kufaka imoto ngaphasi kwemshwalensi nawuyitsenga kukusita kuphi Chaza?
Ingwijikhwebu itfolakala lapho sekulimala umntfwana waSiboti abanjwa ingwenya. Phela Siboti yena bekatsi kutawufa labantfwana labangasibo bakhe. Ummango besewati kutsi Matfundvuluka umntfwana waSiboti sewubulewe yingwenya. Akusale kuchitfwa lamanti. Ekugcineni lapho sekungasatsembi muntfu Matfundvuluka waphunyuka engwenyeni waphumela ngaphandle watfola lusito waphila.
"Phela akudlalwa Lwandle. Nabatsi labadzala kucitseke luphoko basho nasekunje. Kufanele kuhlatjwe imbuti lemhlophe, kucelwe emadlotini kutsalalisa bese nichubeka nendlela leseniyingenele. Loko kufanele kwentiwe ngobe lomkakho njengobe umbona unina ngulo," akhombe LaHlubi.
"Angisati nami dzadze ngobe itolo utsite utawuhamba ayolandza isudu yakhe yekuntjintja ngobe naku kwephutekile kufikwa itolo." Kusho Nokuthula asacala kwecwaya ngobe sewubatse umshayela lucingo phindze kutfola imphendvulo.
Nembala tifiso takhe betikhombisa kuphumelela ngobe insimbi yesine beseyishayeyedlula ngemizuzu lelishumi. Kusho kutsi besekusele ngaphasi kweli-awa kutsi akhaleemuke. Abeloku abonakala shangatsi udlalisela incabakancofula nobe sishiyawohhokuhle kwemajaha embutfo.
Akusilo liciniso. Uma atfunywa usuke afundziswa umsebenti kute atokwati kutimela kusasa nasekakhulile, angahlupheki nanome batali sebashonile.
Phendvula lombuto nga "Yebo" noma "Cha".
"YeTibindzele, uyamati Bhalashile Hlubi" kubuta Mhlupheki agcolotele Tibindzele alindzele imphendvulo khona atewuchubeka ngenkhulumo?
Inkhomo ingatala umuntfu. Angeke kwenteke l oko.
ii. Nemntfwanakhe kutsiwe nguSolani?
Sala ngekuthula. Kwangatsi iNkhosi ingaba nawe.
Bobabili laba bebalapha kulelikamelo sebamelwe tinhloko. Ingani phela litfumba phela selibhobokile. Akusimanga sendzaba leseyivelile inkhebelele Yonkhe indzaba ichazwe nguye LaHlubi cobo lwakhe. Umuntfu lomdzalanaye walibona liciniso. Sekuvunyelenwe ngelekutsi ncono abuye naye umnikati wendzaba, Solani atawubeka wakhe umbono ngembi kwekutsi kuse unina abonane nemkhwenyane.
"Universiteit van Suid Afrika Watini ngaloku wena"Kubuta umlumbi atsi kuswaca kancane ebusweni?
Nembala-ke kwaphunyelwa ngaphandle enkantolo kwacondvwa khona ekhumbini njengaloku beyibekwe khona lapha dvute nenkambu yemaphoyisa.
Phawula ngendzawo yalendzaba lemfishane.
"Hheyi wena phoyisa ndzini, utewungibuta ligama usangene yini Hebegu! Bholoja kodvwa ungentani nebakitsi. Mihlola phela lena," ushouphefumulela etulu lomuntfu lomsikati. Utfukutsele sewutselwe ngemanti?
Kulahla luswane akusiso sinyatselo lesikahle. Nangabe bekunguwe Danisile, ngusiphi sinyatselo lebewungasitsatsa mayelana neyise weluswane ekondleni umntfwana?
Abayekele kujakela ekutendziseni, abanake tincwadzi tabo kucala kute babe nelikusasa lelihle. Emantfombatane akafundze kutimela kucala angatsembeli emadvodzeni.
i. Awu! Kodvwa Nkulunkulu wami ngivelelwa yini nje nebakitsi?
Lendzaba yenteka kabo Buhlebenkhosi (umkhwenyana) ehholweni lapho bashada khona. Indzawo ibukeka ingeyasedolobheni ngoba ayikachelelali kangako nelidolobha. Loko sikutfola lapho umkhwenyane achazela lomunye nasekabuya kuyolandza isudu yakhe, asho nekusho kutsi utawube sekafikile ingakapheli imizuzu lengemashumi lamatsatfu.
Ucevute leto. Ukhulume leto.
Uya kuyawuphumuta umtimba Solani uyabalisa ngemasiko lekusafanele alandzelwe basengakatsatsani. Kulalwa-nje besekambonisile kancane Tiga lebekabitelwe kona salukati. Ngekungati Tiga wavele watsi: "Lokunje kufanele ukulindzele lapho kusasenebantfu labadzala khona sekumane kwala kwenta-nje. Ngekwabo ngabe sisomana, sitsatsane ngendlela nabo lebenta ngayo."
ii. Likhiwa lelihle ligcwala tibungu.
Kuliciniso kangakanani kutsi umntfwana nakatfunywa futsi aniketwa umsebenti kutsi awente usuke asiboshwa Sekela?
"Yebo kunjalo babe. Uhambe kahle-ke babe. Sewutawuva ngatsi kutsisiyasitfola yini lesigebengu. Kodvwa-ke nawe nangabe kukhona umuntfu losolela kuye usitsintse ngekushesha lokukhulu. Natsi futsi sitawuhlala sivule tindlebe nemehlo. Nakukhona imoto lesiyisolelako, sitakubita ngekushesha."
"Yebo, ntsanga. Ayikho intfo lebengingayenta ngobe tichelelene letindzawo."
Kubuka ngeliso lengulube. Kubuka kabi.
ii. Make Zitha bekakholelwa kutsi umntfwanakhe bamtsakatsile.
"Yebo ndvodzana, ngingabonga kakhulu." Kusho Vekufa vele asaphuma emnyango.
Bekubangelwa yini kutsi lamanye emajaha angametsembi Buhlebenkhosi edvute netintfombi tawo?
"Make, kube ngatile kutsi ungibitela intfo lenje ngabe ngihleti emsebentini ngatisebentela imali. Nyalo lithikithi lami liphukele lite," anikine inhloko LaHlubi.
Likhono lekufundza nelekulalela.
Wafundzisa emabanga emfundvo nekucecesha lokuchubekako (FCC) etikolweni letilandzelako: iShongwe, Ekulindeni nase-Amangwe.
Watsengela Vusi kudla ngayo. Bekangumantjingelane.
Lamuhla-ke sengilo lilanga lekugwetjwa kwelicala lekhumbi.
Lendzaba nayo iyaheha ngoba umfundzi iyamdvonsa afune kwati kutsi lomona waSiboti usukelaphi aze ente intfo lembi lefana nekusaha letihlahla tatebetebe. Ingabe kuyogcina ngani uma tifiso takhe tingafezeki tekutsi labantfwana bawele emantini badliwe tingwenya letigcwele kulomfula. Takhamiti taseMbhejeka letakhe lotebetebe tingeva noma titfole kutsi nguSiboti lowente konkhe loku titawumentani.
"Boy, ukhuluma njena-nje ngobe usengakaboni lutfo. Nine bantfu ningafundza nidvwala kabi, bese nitibona bobasi nani njengatsi. Angikhulumi-ke ningabekwa etikhundleni letisetulu kutsi niphatse bantfu kanye natsi tsine belumbi. Nibona shengatsi seniphetse umhlaba nelizulu. Futsi angifuni-nje ngiloku ngikhulumana nalendzaba. Cisha logezi wami ulale." Kusho Mashayinombolo umlumbi waBoy ahlaba umnyango aphuma.
Labanye bantfu bebangakhatsateka, kodvwa akekho labekhatsateke njengeyise lamtalako. Lilanga lekucala abehlanga butfongo kuyise, akakhonanga nekuvula umlomo akhulume naye ngenca yekudzabuka. Phela ngalelo langawalala angakadli ngisho nekudla. Uyise waze wamkhulumisa ngakusasa.
"Unemanga Boy, ucabanga kutsi wena ungasebenta lapha ekhishini nasewuneticu takho temfundvo?
Buhlebenkhosi lijaha leliwushiyile umhlaba, ungamunwe ngelibala kantsi ngemtimba ulingene. Utsi nakahleka kuvele lamhlophe nke ematinyo lokungatsi bekafoliswa ngulelikhulu linono emlonyeni wakhe. Ebusweni unelihwanca lelihlanyisa tintfombi takulendzawo ngenca yekutsi liyanakekelwa, akahlali angemahlikilili-nje esilevu kube sengatsi sikhehle sabomanyovu. Nome tintfombi letinyenti betetama kutidlisa satjanyana lapha kuBuhle, kodvwa abengatishayi mkhuba, tonkhe abetitsatsa njengabodzadzewabo. Letinye betize timsole kutsi encenye akaphili kahle kantsi nani, utse saka. Emajaha lamanye nawo abengametsembi etintfombini tawo ngobe angeva lutfo ngaye. Namuhla ngito letintfombi nemajaha letigcwele libala kutewubona futsi tibe bofakazi baBuhlebenkhosi nasaphuma ebumphohlweni.
"Ye bekunene! Asenibuye ngalapha nitengibonisa naku!" Kumemeta MakatiSimelane.
ii. Akatsembeki, utibita ngemagama lamanyenti kute emajaha angetumbona kutsi uyingwadla.
"Pho bekudzingeke ngani kutsi kuze kuhambe yena matfupha ngobe ngawutfumele lomunye umuntfu. Phela yena akumelanga anyakate kudzimate kwendlule lomsebenti." Atsi nakatsi utsatsa emehlo ubuka dzadzewabo, amtfole kutsi akusesuye lametayele. Ehle emotini acondze kulena yetimpheleketeli temkhwenyana, nakhona kwehle munye, batsi kukhulukhuluma bese ubuyela emuva. Efike angene abindze, kutsi cwaka sikhashana kube sengatsi labasemotini abasaphefumuli.
Phendvula nga "Yebo" noma "Cha".
ii. Sitfunti saZitha sawa, bantfu bangasayi kahle esontfweni ngenca yekukhulelwa kwaSibongile.
iii. Labantfwana bebawela umfula uMgwenya nabaya esikolweni.
Mashayinombolo bekasifundziswa.b Boy bekafundza tifundvo te-Psychology.c Bekafundza e-UNIVEN.d Mashayinombolo wadvonsa likhulu lemarandi yagezi.e Boy wafundza wacedza waba ngetulu kwemlumbi wakhe.
Kulendzaba simo semoya besingasimnandzi. Indlela Tibindzele bekamtsandza ngayo Lotifiso bekangati kutsi utamenta loku lamente kona ngekumkhohlisa aphindze atsandzane nemngani wakhe Mhlupheki. Loku lokwentiwe nguLotifiso kushacise Tibindzele naMhlupheki bekangakalindzeli.
Watsi nakafika endlini watfola kukhala libhungane. Vusi bekakhiye indlu yakhe washaya tjani. Bekangati Lonhlanhla kutsi Vusi uyephi. Wacabanga kutsi mhlawumbe sewuye emsebentini. Wancuma kumshayela kumakhalekhikhini wakhe, kodvwa watfola kutsi Vusi akatfolakali. Wabuye wacabanga kumshayela emsebentini. Watfola kutsi kutsiwa Vusi lamuhla akangeni emsebentini. Tema emtfumeni nyalo kuLonhlanhla. Lokubi kunako konkhe kutsi bekangati kutsi Vusi lona utsandza kuba kuphi nakutsiwa utiphumulele kulelilokishi njengobe yena bekatifikela-nje lapha. Wagcina ancume kubuyela endlini ngenhloso yekutsi amlindze ngaphandle Vusi lona lasambona sengatsi sewumgucukele esiswini njengetjwala.
Watsi angenta njalo-ke Siboti wesuka wanyonyoba wayawuchwakela etulu entsabeni kuze abone kahle. Unyonyoba-nje ingani phela akafuni kutsi kube khonalambonako. Nguye loya akhuphuka intsaba netinja takhe letimbili. Lenye iyindlobhokantsi nasiva kutsiwa yashiswa ngumhidvo.
Nawucabanga lendzaba yenteke ngasiphi sikhatsi Usho ngani?
"Kodvwa Shongwe wentani ungasilindzi size sifike kahle Bekumele kutsingesikhatsi uyihlaba wena tsine sidvonse lomfana." Kusho Makati Simelane uyisewaJuluka ngesikhatsi sebangenile nalamanye emadvodza batsi batewulekelela phelanabo?
Sekahleti nemntfwanemntfwanakhe unina waSolani Chamkile wayitsi fahla fahla yemsa waJalimane nemngani wakhe. "Utsi ungumsa waJalimane muphi make" kubuta LaHlubi kunina?
"Sikhulile nasingaka ntsanga, ngako-ke sekufanele kutsi sitibophe."
Esiphetfweni sitfola ingwijikhwebu kunina waLonhlanhla naye futsi Lonhlanhla. Yibeke ebaleni.
Kwatsi kuloyo mnyama kwatseleka Gabisile aswenkele kufa nekuphila. Bewungafunga kutsi uyongenela umncintiswane wekugcoka kahle. Gubevu waswelaumgodzi. Wevakala akhulumela ngekhatsi atsi: "Tiyenteka tintfo."
Inhlambi. Kusindza engotini.
Ingalo yemtsetfo iyaludzinga lusito lwemphakatsi ekuphenyeni emacala kute kutewuncipha ludlame. Lusito luni lolwasita umtsetfo kulelicala lekwebiwa kwekhumbi?
"Lisiko kubuta intfombi ungakayisomi. Uyabuta ufuna kwati kutsi iboniwe yini nome cha. Nakubutwana akudlalwa. Kwentelwa kutsi umuntfu angasomi intfombi leseyigane kubo nome lonesibongo lesifana nesakhe. Kubaluleke kakhulu ngobe kulesinye sikhatsi bantfu bangatetfuka sebaganene kantsi batihlobo tengati njengobe sekwentekile nje."
Lendzaba ikhombisa bubi bekuvuna umntfwana. Emkhatsini kwemfundisi Zitha nemkakhe ngubani lovuna Sibongile Sekela imphendvulo yakho?
i. Bantfu banyenti kakhulu.
iii. Lenetentakutsi ibe mibili.
Chaza lenkhulumo: "Pho bekudzingeke ngani kutsi kuhambe yena matfupha ngabatfumele lomunye umuntfu. Phela yena akumelanga anyakate kudzimate kwendlule lomsebenti." Labadzala bakusho ngani loku Chaza?
Likhono lakhe lekubhala licale kubonakala asafundza, lapho bekabhala tindzaba letisezingeni lelisetulu talo lonkhe luhlobo. Lokwakumenta akhone kubhala tindzaba letimnandzi kutsi abetsandza kakhulu kufundza imibhalo yalo lonkhe luhlobo, futsi ayivisisa. Kwamanje uchuba tifundvo takhe tebudokotela eNyuvesi yaseNshonalanga Kapa. Nakhona kulesikolo semfundvo lephakeme, lowaMkhatshwa akakayekeli kuhle abhalabhala tindzatjana ngesikhatsi lesincane lasitfolako kute angalahlekelwa ngulelithalente lakhe.
Babhali betindzaba letimfishane baveta imibono yabo lemayelana nemphilo nesimo lesiphila kuso. Bafundzisi nebafundzi nabo bakhululekile kuhumusha nekuveta luvo lwabo. Imilayeto netifundvo kutawuvula emehlo nemicondvo yebafundzi batfutfuke babone ngalamanye emehlo baphindze bakhone kuphila imphilo leyemukelekile kulesikhatsi salomuhla.
Lemali bekayintjontje kunina Lonhlanhla ngesingaye bekayifunela nekutsi afike aphe lesingani sakhe kute sitewumtsandza kakhulu. Phela Vusi lonaakaholi mali lenyenti kulomsebenti lawentako. Kufika kwakhe nemali levakalako Lonhlanhla kuVusi wakubona kutawubayintfo letawenta kutsi lelijaha limtsandze kakhulu kunakucala.
"Uyabona, kulomnyaka lotako ngifuna kushiya phasi lapha kaMashayinombolo. Ngifuna kuyawutifunela umsebenti le etimbonini. Likusasa lami nyalo sengiyalibona kutsi seliyetsembisa." Kusho Boy emcabangweni wakhe.
Umuntfu loyinyoka. Ngumuntfu lolicili.
"Ngelekeleni bo! Awu! Ngafa Veli" Kumemeta Matfundvuluka asabovu tjuingati.
"Kuyenteka phela labanye bantfu bakwati wena ungabati. Wakuphi Utsi sasinaye eminyakeni leyedlulile eKwaluseni Mhlawumbe wafika sengicedzile eKwaluseni, ngako-ke angimati.?
"Ngubani loyo Mhlupheki?
Sifundvo sini lesitfolakala kulendzaba?
"Umgcine nini Lotifiso?
Akaphume ngemvume ekhaya kute tintfo takhe titomhambela kahle.
Umuntfu lonenhlitiyo lembi akatiboni. Fakazela loku ngekuhlolisisa inkhulumo yaSiboti letsi: "Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi."
fTintfombi letitfole bantfwana tangatekwa bese tibhalisa bantfwabato ngetibongo tabo, tifundzani kulendzaba letsi Kunjalo-ke batukulu g Phutsa lini lelentiwe ngunina waSolani ekukhuliseni umntfwanawakhe aze atfolakale sekakhulelwe umtfwalo wakaLwandle?
"Ewu, awuva-ke. Uyabona nangihleti lapha etikwelitje ngitawubona konkhelokutakwenteka lapha entasi emfuleni." Kusho Siboti emcabangweni wakhe ngesikhatsi afika ahlala phasi etulu entsabeni.
Uma sibuka imihambo yemaSwati sibongo semntfwana sibalulekile emphilweni yakhe yonkhe. Kunini lapho sidzingeke khona Veta kube ku-2?
Kutfukutsela ugane lunwabu. Kutfukutsele kakhulu.
"Ukhona, usekhaya.""Basatiphilele kodvwa""Bona basaphila gogo. Yemikhuhlane angeke sisayiphatsa ngobe vele ngema- hlalakhona." "Ngiyabona gogo. Sebamlungisela yini indzaba yemholo""Yebo, sebamlungisela gogo.""Vele bebatihlanyela nabamyekelisa umholo. Kweyana kabi lokwebafana kwekuholela." Bahleke bese umkhwenyane atsi: "Phela nalona lengihamba naye ungulomu-nye walabo labaholelako."Ahleke futsi Chamkile agcine ngekutsi: "Awu! Gogo loko akufihlwa akusiyo ingoma.?
"Hawu! Basi wami nebakitsi nkhosi yami! Pho kepha sewungaze ungidvonseletinyanga letinyenti kangaka?
Kushiya phasi. Sigebengu.
Inkhomo ingatala umuntfu. Lapho ngitsandza khona.
Umuntfu longumtsakatsi ngulonenhlitiyo lembi. Kuliciniso yini loku noma kungumbono?
Ufundzani kumfundisi Shabangu lokumayelana nekubeketela?
"Utambona ngeLesihlanu lapha ekhaya. Nitakuya naLotifiso kuyombona sewuvele umati. Pho, utsi muhle yini Bhalashile," kukhuluma Mhlupheki.
"Ngawo ematinyo lekumele adle mine lawa Ewu ngafa ngibuka Nkhosi yami!ngibuka! Nalokopha lapha encebeni shengatsi kungopha kakhulu khona ngitekufa, ingidle sengifile ngingeva." Kusho Matfundvuluka avala emehlo akhe acabangengelive lakubo nelikhaya lakubo, tintfo langasayuphindze atibone?
"Cha nkhosi yenkantolo, angitsi ngishito kutsi lenjini akusiyo lena lengayitsenganayo, ngulenye lena. Nesilibhi sayo sekutsi angimange ngiyintjontje nasi."Asho vele asikhokha. Aphindze futsi achubeke atsi: "Liphutsa-nje lengilentile kutsi bengisengakayi kuyakuyibhalisa ngekwemtsetfo, ngibatjele kutsi basale bantjintja letinombolo talenjini ngobe akusasiyo lena lengayitsenga nayo lemoto."
Belutawuphila kahle. Uyise bekatalucabangela kutsi luyadla, luyagcoka futsi nenina walo bekangeke acabange kuyolilahlela kuyise.
Nguye loya ahlambisa kwenhlanti acondze kuMatfundvuluka. Uhlamba-njelomdzala ngalesinye sandla uphetse lubhoko lwekuyidlokolota emlonyeni.
Kufika kwaSibongile-ke kwabadida batali bakhe, kwalidida libandla kanye nemmango uphela. Labasha bona angisakhulumi, bekungatsi bayasangana, ikakhulukati belibandla lakhe ngobe phela abesetikhundleni letiphambili kulabasha besifundza sonkhe. Empheleni kulimala kwakhe bekusho kulimala kwemiphefumulo leminengi lebuke yena njengesibonelo ekukholweni. Yonkhe indzawo wawukhandza bantfu beme ticunjana, ngabatsatfu ngabane, kubhungwa indzaba yinye, indzaba yekubuya kwaSibongile sikolo singakavalwa.
Tingena njani tindzaba letimfishane ekufundzeni Siswati njengelulwimi lwasekhaya?
iii. Kulula kutsi andzise tifo temacasi ngoba ulala nemajaha lahlukahlukene.
Ematinyo sitfwatfwa. Ematinyo lamhlophe.
Ngekubona kwakho mitamo mini lengentiwa eNingizimu Afrika kute kwehle lizinga lekwebiwa kwetimoto?
Sikhatsi seyinsimbi yemfica etimphondvweni, wonkhe umuntfu sewulwela kutsi amane angene ngekhatsi nobe sewutakuma ngetinyawo ngobe naku sikhatsi lesibekelwe kucala kwemsebenti sesisondzele. Ingani phela kuhlelwe kutsi nakugabanca insimbi yemfica tibe ticala kungena ehholeni timpheleketeli kute kutsi ngensimbi yelishumi enhloko kungene makoti kucale umsebenti lomkhulu wekubahlanganisa. Phela nome sekungulesikhatsi emaphaphu aba setulu ate acedze kubahlanganisa umfundisi laba labashadako kungakaveli lotawumisa umshado kutsi ungachubeki ngetizatfu letitsite. Umshayi we-ogani sewuhleayitsintsa kancane-nje naye alekutisa inhloko. Ikhalela phasi seyilungela kona kungenisa timpheleketeli.
Indzaba kumele ikholweke, balingisi netintfo letentekako, kumele kuphile. Indzaba kufanele ihehe kute umfundzi abe nemdlandla wekuyifundza ayicedze. Kuhle kutsi indzaba icocwe ngendlela lemnandzi. Umbhali akakaphoceleki kutsi alandzele konkhe lokungenhla ngoba kuteluleko-nje. Lokubalulekile kutfutfukisa lulwimi nelikhono lakhe.
"Kute babe lokwentekile, nami ngibone sebatsi asihambe siye esibhedlela nalabanye."
Ngabe wenelisekile ngendlela umbhali laphetse indzaba yakhe, yibhale kabusha untjintje lapho ubona kufanele khona, noma ibe nesiphetfo lesingafani nalesi.
Mashayinombolo unenhlitiyo lembi. Wanele kubona kutsi Boy uyafundza, wabe sewumbhadalisa gezi.
"Inyandza leyo bo! Inyandza leyo bo! Ngelekeleleni bo!" Kumemeta Matfundvuluka solo akhase njalo ngemadvolo. Bekamemeta ave abuka emuva kutsiayimlandzeli yini.
Gudluthukela (ngumpholofidi, inyanga) ledvumileb) Sibongile bekungamehluli kuthola (ithothali, licandza) etifundvweni takhe.
Lulwimi lolunotsile lushiya umfundzi anemifanekiso letsite engcondvweni; Sibonelo: "Utsi nakahleka kuvele lamhlophe nke ematinyo lokungatsi bekafoliswa ngulelikhulu linono emlonyeni wakhe."
i. Boy bekahola malini kaMashayinombolo?
Bafana bakhule badlala ndzawonye. Bafundze kanye kusukela ebangeni lelincane baze bayofinyelela kulelikhulu esikolweni lesiseMangweni, iNkomazi.
"Kusho kutibopha kwendvodza ntsanga. Akusilula kutsi umane ubeke lusuku, liviki nobe inyanga ngobe kutsatsa kusho kutibopha nekwenta sifungo lowungete usihlanekele."
Kutidvonsa. Kuba muhle.
Siboti weswela umgodzi wekungena abhace ngesikhatsi Ndevukazibalwa ashonjalo. Wawachunsula emehlo akhe aba ngangetinganu shengatsi ngemehlo enkhala.
"Phela bekugcwele emacala emakhomu, manje labo uyati kutsi bangena ebhokisini balibulo futsi cishe onkhe emacala abo ahlehlisiwe. Manje uMgwenya wacwaba-nje esitfubeni?
Kubita umntfwana wentfombatana ngesibongo sakhe kumsita kuphi njengoba nakendzile uyasintjitja Chaza?
Wabika emaphoyiseni kodvwa emaphoyisa ehluleka kumtfolela imoto yakhe. Ngemuva kwesikhatsi lesidze watitfolela yena lekhumbi. Kungulapho umtsetfo wamelekelela khona kutfola imoto yakhe.
Yakabani lentfombi Ishada kubani Kuyiphi indzawo Ngaleyo ndlela umfundzi uba nelilukuluku lekufisa kufundza eve ngalentfombi lemhlophe. Sihloko siyahambisana nengcikitsi yalendzaba?
"Kodvwa yini ngematje sitsandvwa sami Ingani bese ngishilo kutsinangiphuma lapha emsebentini, fikiyani lapho mine. Konkhe-ke sesiyokucoca sesisobabili Danisile wami. EMatsulu ngulapho ngiyolala khona lamuhla. Njengobasekudlule nemadina-nje kusho vele sekusele ema-awa lambalwa kutsi ishaye. Wenakwakho kungitjela kutsi yini lemnandzi lofuna ngikutele nayo kodvwa ngiyati kutsii-Chicken Licken nema Piri-piri chips vele uyatifela ngako," besekanelitsembaumsa waNjojela kutsi lulaka lwaDanisile sewulehlisile?
"Ya, sengiwubophe wacina umtfwalo wami nyalo. Akusasalanga sikhatsilesingakanani kutsi ngiwashiye lamabala akaTfwala. Sengiya lapho ngiyokwenta tintfo tami ngendlela letsandvwa ngimi khona. Ngingaloku ngifundzekelwa ngumake nababe ngekutsi ungakwenti loku, kodvwa yenta loku," kuchuba Lonhlanhla njalo intfombi yakaTfwala.
"Bindza lesidvwaladvwala semntfwanemtsakatsi lesi!" Kusho Siboti atiphosaekhatsi emfuleni.
"Bekunene, sikhuni sibuye nemkhweteli. Lentfo yentiwe nguwe Shongwe. Ulayekile-ke ngobe kubanjwe umntfwanakho kantsi wena mhlawumbe bewutsikutawugcumkela bantfwana balabanye. Bekunguwe, mine ngibona kuncono sihambesiyeni emakhaya simshiye atibonele yedvwa ngobe yingwe yakhe le. Kantsi nguweSiboti lowente lomhlolo lonje" Kusho Ndevukazibalwa atsatsa tinyawo akhweshakancane esicukwini sebantfu?
Litinyo lekubulala. Kutisondzeta.
Tibambe ticine wetfu!
iii. Washayeka phasi luvalo.
Zitha wagcina ngako kutibindzela ngobe abona kutsi kute intfo leliciniso langayitjelwa nguSibongile. Lapha ekhaya imphilo beseyimunywana nobe betama kutentisa-nje ngobe bangafuni kute kubone netinkhukhu kutsi simo ngulesinye kulelikhaya lemfundisi. Ngendlela labesabindza ngayo Zitha, bese kulukhuni kumkakhe kumane amsukele-nje amkhulumise nakukhona lafuna babonisane ngako. Kodvwa lesinye sikhatsi bekudzingeka acunge sibindzi.
Kwakhala lucingo lwabanjwa nguMthokozisi ngobe Gubevu asaba. Empeleni bekungukapteni wakhe lombitako. Watsatsela khona waSimelane atfukile. Ngemuva Mthokozisi wetfuka kabi kutseleka Danisile agone luswane abukeka atfukutsele agane lunwabu. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe kutsi kwente njani.
Indzaba icala khona emshadweni lapho umbhali asichazela khona ngekugcwala kwebantfu ehholweni lemphakatsi. Nanoma simo selitulu besingavumi kahle kodvwa bantfu abayingeni leyo, baphangelana ehholweni ngoba wonkhe umuntfu ufuna kuyotibonela lendumezulu yemshado. Kusenjalo umbhali uphindze asebentise lisu lekubuyela emuva (flashback) kusichazela kabanti kutsi bashada-nje basukaphi. Ugcile kakhulu emndenini wakabomkhwenyana lapho achaze khona kabanti ngetinkinga lebahlangabetana nato ngembi kwekutalwa kwemkhwenyana. Emandla netibonakaliso tekukholelwa kuSimakadze lophilako, kuphumelelise umndeni wakaShabangu wabusiswa ngendvodzana. Kuphila imphilo lecotfo kwelusha nekungena emshadweni utigcinile.
"Ikubambe kumuphi umlente mfana wami"Kubuta Siboti ngesikhatsi asafikilekuye?
"Nkhosikati, ngisayawucela tinyawo lapha kaZulu amane asipheleketele lena esibhedlela." Kusho Zitha kumkakhe labeloku abheke phasi. Ubheke phasi-nje kunengi lokuphambana engcondvweni yakhe, upheka uyatfulula. Kulokunye ubindze-nje udliwa yindzaba yanasi sangoma sakhe lasibutele kutsi sitobulala silwane lokutsiwa sigcwele esiswini saSibongile. Naso sesiloku sibubula ungatsi kukhona lesikuvako. Emakholwa nabomakhelwane bebakhona kutosingatsabakaZitha kulomhlolo lobehlele. Linengi liletfwe kutsandza tindzaba ngobe kunengi lokukhulunyiwe ngekugula kwaSibongile. Phela unjalo umuntfu, uyatikhutsalela tindzaba talabanye bantfu. Bonkhe-ke labagcwele libala lakaZitha bafuna kutibonela ngemehlo, bangeva ngetindzaba.
Hawu, jaha lembutfo wabukeka utfukutsele kwentenjani?
"Boy, angifuni kukhuluma nawe ngentfo lesebaleni. Wena ufuna kufundza mahhala ungakhokhi lutfo Kantsi nawufundza ufundzela mine Angitsi futsi nawucedza lokufundza kwakho utawuhamba lapha kimi uyewusebenta le lapho utsandza khona utidlele timali takho?
Ngiyavuma kutsi babangakalungi. Kube Boy wabatjela kutsi uya kuyobhala, bebangeke bamvumele. Lokufakazela loko ngulesento sekudvonselwa imali yagezi kute atoyekela angasafundzi.
i. Lonhlupheko - kungabi nalutfo. Umbhali umetse kahle lelibito ngobe vele uyahlupheka utihlalela emsebentini, nendvodza yamlahla ngaphandle kwesizatfu.
Kucevuta loko. Kuta onkhe emalanga.
"Kahleni bekunene! Kuncono sibekeni lugodvo embikwayo!" Kusho Ndevukazibalwa.
"Ngemavi endvodza lawa lowakhulumako. Batali sebangaze bafe-nje bangakaphekelwa bomakoti" kwenanela Mhlupheki akhombisa kweseka emavi emngani wakhe?
Wenta liphutsa lekungamtjeli dibongo sakhe. Akazange amchazele kutsi uyise wakhe ngubani, wakabani futsi washonaphi. h i. Kukhuluma tintfo letinyenti ungakhulumi liciniso.
Kwevakala kudvuma lokungamange sekuviwe nanini. Kwaba mnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba. Wakhala. Wakhala kwaba nhlanga timuka nemoya. Wavele watsi ngenhlitiyo asifike leso sikhatsi atewuva kutsi kutsiwani.
"Bindza Boy utawudzimate ungenyanyise kantsi vele sewungenyanyisile. Uyabona-ke njengaloku solo uyaphika, kusukela kulenyanga letako ngifunakukudvonsela emashumi lamatsatfu emarandi emholweni wakho ngalokusebentisa gezi wami busuku bonkhe ufundza ngaphandle kwemvume yami. Uyeva?
Siyaheha, senta kutsi umfundzi alangetele kuva ngalomshado.
Bhalela umbhali walendzaba incwadzi umtjele ngendlela lova ngayo ngalendzaba yakhe, uma kukhona lapho ufuna kuphawula ngako uvumelekile.
"Basi, ngisacela kuya ekhaya. Kufike ligama lelitsi make akasekho emhlabeni, manje kumele kutsi ngiyekwenta emalungiselelo emngcwabo." Kusho Boy.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
ii. Banyenti bantfwana labatfunyelwa etikolweni kutsi bayofundza, kodvwa bafike bente lokungasiko, batfolakale sebakhulelwa, balahlekelwe likusasa labo.
Ekufikeni kwakhe kwesibili waphindze wanconcotsa Lonhlanhla lapha endlini yaVusi. Ekunconcotseni kwakhe azange kube nemphendvulo.
Wahlamba ngemandla Matfundvuluka. Kwatsi asabange-nje kuyewuphuma, wahlatjwa liphika. Yabe seyikhona ingwenya seyitfukutsele ifile. Watsi nakatsi ubamba umhlanga, nayo yabe imhlala ngemlente imdvonsela ekhatsi emfuleni.
"Sitakwewela ngani kuyawubikela emaphoyisa ngesheya ngobe tebetebe usahiwe Ngubani umuntfu lofuna kudliwa tingwenya ngenca yentfo-nje leyentiwengemabomu Lowente lentfo akatetfwese atetfule. Mine angisangeni lapho, ngiphume ngiphelile njengenhlanyelo yematabhane."Kusho Ndevukazibalwa atsatsatinyawo afulatsela ahamba?
"Cha babe, asikaze sibike kugula."
Emkhatsini walamajaha lamabili, wena ucabanga kutsi nguliphi lelateka Lotifiso Veta umbono wakho?
Kubona, ahumushe simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu nesiphetfo.
Sibongile bekangumholi esikolweni, asita bafundzi labanyenti ngekubachushisa lapho behluleka khona. Bekahlakaniphile avamise kutfola ithothali esikolweni. Konkhe loko kwashabalala ngenca yekukhulelwa kwakhe. Enkhonzweni bekahola lusha aphindze asibonelo lesihle kuleyo ndzawo. Siyeva kutsiwa bekuyalwa ngaye bantfwana labangeva. Kukhulelwa kwakhe kwawashabalalisa emaphupho lamahle labekalindzelwe ngaye.
Manje seyinsimbi yelishumi nakubili, baculi solomane babelesele ngemculo wabo loshayela phasi. Timpheleketeli letincane setibanjwe butfongo kwatise phela kutsi kwephutiwe kulalwa ngendzaba yekulungisela lelilanga. Emehlo onkhe abuke emnyango, ingani nekhaphethi lebovu seyendlaliwe lapho atawunyatsela khona makoti. Bafati bekudlalisa sebahle bayitsintsatsintsa kancane ngemtsanyelo baphindze baphose emehlo emnyango. Ngaphandle kuvakale kudvuma kwemoti, kutsi nya, kuphindze kuvakale yesibili. Leyesibili ngeyemaphoyisa ilandzela lena yetimpheleketeli lesandza kusuka. Behla bonkhe batsi kuhlanganisa tinhloko nalabanye labadzala lebese baphumile, kwagcina kungene munye ngekhatsiehholeni wefika wacondza kumphatsi luhlelo watsi kumhlebela lokutsite waphindze waphuma.
Ungumbhali losagiye waphindzelela enkhundleni yetekubhala kantsi ubhala nome ngabe nguluphi luhlobo lwembhalo. Kamuva nje ubhale inoveli letsi Loyishayile sewuyosile, leyadla umhlanganiso emncintisweni wemabhuku waka M-Net Book Prize ngemnyaka wa-2000. Letinye tincwadzi takhe tifaka ekhatsi nati: Emahemuhemu, Tikhatsi letimatima.
iv. Kudla bekukunyenti kakhulu.
Linceba lopha kakhulu kunakucala ngobe phela bekephuke lapha etsangeni kantsi futsi beyimkhiphe lesikhulu sigadla lapha etsangeni. Nalapha etibunu, sibunu lesinye besesingekho sekusele-nje litsambo lodvwa.
cUmutsi "Phunyuka bamphetsetandleni" nawubuka wena usebentani Chaza?
Kushiya phansi. Kuyekela.
"Pho sewudliwe yini loku sikhatsi sekucala kwemsebenti usati kahle kamhlophe. Asetsembe uphephile lapho akhona waShabangu." Sekuphendvula impheleketeli lenkhulu yamakoti.
Umbhali wntele kucwayisa emajaha kutsi aboaona langaphandle kunebantfu labangatiphatsi kahle, lababhebhetselisa tifo temacasi njengoba setandze nakangaka tibe tingalapheki.
Lesikhatsi lombhali asebenta etimayini eBreyten wehlelwa siphiwo sekubhala. Ubhale etimayini, wabhala inoveli leyafundvwa etikolweni letsi: Umfula Wenhlakanipho. Wabuye wahlela tinkondlo letiselibutselweni lelitsi: "Imvubelo" nalo lisetikolweni. Lombhali tinyenti tincwadzi latibhalile nalatibhala ngekuhlanganyela njengaleti: Inkhokhelo, Letfwese Lihlobo, Ematfunti Etikhatsi, Emadvwala Empuluzi, Lilima, Kusibekelana Kwemagagasi, njll. Kutelulwimi ubhale Umcebo Welulwimi libanga 9, nalena letsi Umnotfo Welulwimi emabanga 9 - 12 lesetikolweni. Emidlalweni yemsakato weSiswati ubhale lena lelandzelako: Lami Lingumncamulajucu, Imali, Mhlaba Sengiyakwati, Imfihlakalo, Tikhetsele, njll.
Ase uhlatiye similo senina waSibongile (umkamfundisi), uphindze usisekele.
Seyesitsatfu lenyanga kusukela Sibongile abuya lapha ekhaya. PhelaSibongile ulapha ekhaya kubo-nje waletfwa yimoti yesikolo lebesebayati labanye kutsi umntfwana wakho angaze agibele yona kusho kutsi wehlulwe ngumtsetfo walesa sikolo locinile. Kodvwa kufika kwaSibongile kwaba yimphicabadzala kuye wonkhe umuntfu ngobe bekwatiwa-nje kuleya ndzawo kutsi bantfwana bemfundisi Zitha basibonelo lesihle emmangweni. Batali labanengi bebatsinabayala bantfwana babo bente sibonelo ngalelikhaya lakaZitha lelinemfundziso lenhle.
Condzanisa lamagama laku-A nalaku-B.
Umlingisi lomcoka (logcamile) ubitwa ngekutsi lichawe lendzaba. Endzabeni lemfishane kugcilwa kakhulu kumlingisi lomcoka lobitwa ngekutsi ngummeleli. Lophikisana naye kutsiwa yimbangi. Uma umlingisi agucuka ngesimilo ubitwa ngekutsi uyindilinga, kantsi uma angagucuki ubitwa ngekutsi usicaba.
Kulendzaba setfulelwa Lonhlanhla uphishekile utsatsa konkhe lokungekwakhe latakusebentisa lapho ayakhona kanhlitiyo ngiyise. Sikhatsi kusekuseni ngeluvivi, kusemnyama futsi nguMgcibelo. Kusebusika, kuyabandza. Ukwenta konkhe loku batiphumulele ngobe abayi emsebentini futsi akekho latawumbona nakahamba.
ii. Gogo Chamkile utsandza emaciniso nanoma asidzakwa, Lonhlupheko uyehluleka kubeka emaciniso ebaleni kungako umntfwanakhe Solani sekagane lapho atalwa khona ngoba unina wamfihlela sibongo sakhe.
ii. Singani sakhe bekunguVusi.
Phawula ngekunotsa kwelulwimi lolusetjentiswe kulendzaba lemfishane. Niketa tibonelo tibe timbili.
Shano kutsi lemisho "iliciniso" noma "imanga".
"Ewu! Ngiphumelele Nkhosi yami! Imphela kusho kutsi ngimatima!Ngiphumelele kahle kangaka khatsaloku ngabhala kabuhlungu nakangaka! Imphela ngibonga bakitsi lababe nami." Kusho Boy ngesikhatsi kubuyaimiphumela yekutsi uphumelele ekuhlolweni kwakhe.
ii. Wabuya wabulala likhehla nesalukati.
Tibambe ticine wetfu!
i. Emajaha akehlukane nekutsandzana netintfombi takhashane ngobe uma bangabonani kunyenti lokonakalako ngenca yekuchelelana kwetindzawo.
"Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa, sentiwa ngumngani wami." Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane.
Dvuku dvuku dvuku kungene gogo waSolani endlini lapho kuhleti khona bakhwenyane. Ungena-nje sekukhanyiswe nelikhandlela njengobe nelilangaselishone kwekushona. Yalile intfombi lendzala kuhlala ilindzele kusa bese iyobavusela. Ngunina waSolani lowatsi yena sewutababona sekusile.
bEndzabeni Kwaphela emaphupho umbhali uvete kutentisa lokwentiwa ngemakholwa. Landzisa indlela lakuvete ngakhona lokutentisa. Gcwalisa sigamu selikhasi.
<fn>Random.9780798674232T.WP.txt</fn>
Langa limbe batsi bahleti neninatala babona loku lokunguNtfombitodvwa kulala libutse.
Tintfo tase ticala kuba lukhuni lapha emtini waLushawulo. Kwakungasekho kahle kubhobokelana ebafatini baLushawulo. Nome kunjalo kodvwa LaMagagula wajinge wakhombisa inhlitiyo lenhle. Letinye tintfo abetsi nome ativa kubantfu bangaphandle angete atinaka. Abengafuni futsi kutsi lemphehla yendlulele nakubantfwana.
"Pho labadzala balapha ekhaya bayephi" sekubuta lendvodza leyayiloku ibindzile. Kuphendvule munye kulabo labakhudlwana asho kutsi bonina basemasimini babashiye basageza?
Lelijaha lakaLaHlophe kwakunguLushawulo libito lalo. Bekalijaha emajaheni Lushawulo. Ngelibala abengamunwe. Abengamudze kantsi nakulabafisha abengabalelwa. Abesho ngelihwancakati lakhe lokwakubonakala nje kutsi uma angete ashefa kungaba ngumahlekehlatsini lucobo. Titfo takhe tatisho ngemaphama, kutenina. Umuntfu loke wabona unina, abengeke afunisele kutsi Lushawulo utalwa ngubani, yayimangalisa indlela labefute ngayo unina amdvuna.
"Awu, ingabe sisabonana nani Mntungwa ngalemihlola yalapha ekhaya kakho. Imphela sesesaba nekukubuka tsine bantfu bakulendzawo," kusho yena Nyoni.
"Ugabatisa emagonso ngobe mine ngite. Asati ngobe ulala ungatsi ufile." Usho nje phela abengabesukeli emini ngenca yematubane, abesavele alindze kona kuhlwa kubabutse. Futsi abebatfola kahle batsite cu ngeyekutalwa isudu, avele naye atikholise agcine lapho afuna khona.
"Nasi sigici babe," kusho LaMagagula aphuma edladleni aphetse sigodvo lesase sashona tintfuli nje ngenca yekutsi sase singasahlali muntfu. Empeleni kwase kuyintfo yekudlala bantfwana ngobe bona bangati kutsi sigici semnumzane yintfo lehloniphekile. Wagoba sidziya sakhe watsi kusesulasula emva kwekutsi asacale wesula lutfuli ngemshanyelo.
"Sekukatsatfu ngiphupha ngibona Lushawulo eta ahamba nemuntfu wesifazane lomeme umntfwana." Ative setigcwele emehlo njalo abheke phasi atesule. "Lokuyaye kungivise buhlungu kakhulu kutsi ngiye ngitsi ngisabuke bona bese ngibona wena sewungifulatsela sewuhlangabeta bona, ngisale ngimile ngisonge tandla, ngikhala. Lapho-ke ngiye ngiphaphame sengikhala ngemphela." Asho abibitseka, titsi hushu tinyembeti manje.
"Sesitawubonana ntsambama nangibuya." Washo ahlaba umnyango asaphuma agijima amlole abuka sikhatsi. Tintfombi wavuma ngalelincane ngobe abengakawalindzeli nani emagama lanjena. Yena nje kwakumenele kutsi avuke abambe lete ngayo. Enhlitiyweni yakhe lacala kubuya kancane litsemba lebeselikadze limphelele. Abesatibona nje asayinhlekisa esigodzini sakubo. Abetsi nakacabanga batali bakhe ngelihlazo labafake kulo, afise kungatsi anganyamalala angatiwa nekutsi washonaphi. Lowo mcabango wawufika uciniswe ngulabekubone ngayitolo kusihlwa. Intfukutselo yaLushawulo yamenta watibona asayincunjana lapha ngaphandle asabindze kokuphela. Abebuya atidvudvute ngekutsi kuncono kona kufela etiveni kunekubuyela ekhaya kubontsanga yakhe nalelihlazo labesangilo.
Intfombi yaHlophe yaphuma kanjalo icoshwa ngematfumb' ayo. Yayingati lapho iyawulala khona kodvwa yase iphumile ekhaya layo. Noko yasale yatitjela kutsi lisu lelitawutidala lona.
"Yebo Mntungwa, sibona nine nebakitsi kadze sanigcina bo," sekuphendvula Tintfombi adliwa ngemahlonyana.
Kuhamba kwakhe aya eJozi kuyawufuna umsebenti.
"Ndvodzana yami, asale siya endlini Mntungwa. Khohlwa ngiko konkhe losekwentekile usale sewubuka likusasa netalo."
"Sanibona bantfu beJozi," kubingelela LaMagagula ngalelibandzako naleligcwele lunya nenzondo.
"Natsi sikhona lokunani Mntungwa, imikhuhlane leseyabangemahlalakhona singete sayitsini." Naloku bakhuluma nje solo akahlaliseki Lushawulo. Ingani phela naleso sigicana labamnike sona nakangena ubeke sibunu sinye nakuso.
"Nine bafati nihlushwa sikhwele nje kuphela," kusho Lushawulo etama kutiba lendzaba.
Malangwane akagcinanga ngekubhala tincwadzi temibhalo kuphela, kodvwa wachubeka watimbandzakanya nasekubhaleni tincwadzi telulwimi lwesiSwati letifundvwako etikolweni. Njengalena letsi Letfwese. Waphindze waba ngulomunye walabebahumusha emagama eSayensi, iTheknoloji nalokunye ayiswe esiSwatini.
Sibekandzaba Loku kusho sikhatsi nendzawo lekhetfwe ngumbhali kutsi indzaba yenteke khona. Nangabe indzaba ibhaleke kahle, kufanele tigameko tibumbane nendzawo kanye nesikhatsi letenteka kuso. Kulenoveli nje imikhuba leyentiwa nguLushawulo eJozi ngiyo kanye levame kwenteka kuleya ndzawo lapho indvodza ikhohlwa umkayo ngobe seyinalomunye esilungwini. Naloku lokwenteka emakhaya kubumbene kahle nalendzawo nesikhatsi lapho simo senhlalo sibita kutsi emadvodza ayosebenta ekudzeni.
Ekubuyeni kwaTintfombi ekhaya kubo wakhandza kutsi Lushawulo sevele uyibophile imitfwalo. Phela abebophe konkhe kwaTintfombi kanye nebantfwana. Balala laba linye kwasa wamtjela kutsi indlela ibovu kuyiwa ekhaya kanye nebantfwana. Tintfombi akabanga nawo nemlomo ngendlela abetfuke ngayo. Noma abengakhulumi kodvwa munye umbuzo lawubuta kwekutsi utawuhlalaphi yena nebantfwabakhe ngobe angenandlu nje. Imphendvulo layitfola khona lapho yamenta wangafuna kuphindza abute lutfo ize ibhodle kuLushawulo. Yebo, abebonile kutsi LaMagagula akazange akujabulele kufika kwakhe, kodvwa wanconota kuyawuhlala naye kunekutsi angachubeka ahlale naLushawule lapha eJozi. Intfo latidvudvuta ngayo kwekutsi uninatala abekhombise kumtsandza ngesikhatsi efika.
1.5 Kuliciniso ngobe LaHlophe wamtsandza angamati Tintfombi kantsi uva kutsi bobabili banemikhuba lemibi. Phela LaHlophe kulendzawo weta ngobe waganga watala ligoya emtini waKhumalo wase uyakhishwa ekhaya. Naye tintfombi abehleti esilungwini naLushawulo, kodvwa ngenca yekutsi abese utala ligoya emkhatsini webantfwana baLushawulo, kungako watikhandza asasemakhaya intfo labengayiphuphi.
Sajika manje salukati nasesiva lekutsi uyaboniswa LaMagagula. Satisola kanyenti ngebunyoka lesabenta kufihlela umuntfu lesihlala naye abone tintfo emaphusheni. Saphelelwa ngemagama kwaze kwabuye kwachuba yena LaMagagula.
LaMagagula abesahlala asebuhlungwini njalo nje ngendvodza yakhe leyase idliwe tindvundvuma. Elukhalweni wabuka wate wadzinwa. Phela intfo leyayimonile nguko kutsi Lushawulo abengaphutsi kuya ekhaya nakuphele inyanga. Manje kwakungasenjalo. Ingani ngisho nencwadzi nje kwase kungesiyo imvama kuyitfola.
LaHlophe lo bekuyinkunzi yelinyondvobela. Ngako-ke wavele wakha indlwana yaba yinye vo. Naleyo ndlwana yayihlekisa ngobe umuntfu labengati abengafunga agomele atsi yakhiwe bantfwana badlala emadlwane. Tjani leyayifulelwe ngabo kwakungemafukululu nje wena lowabona indlu yatsekwane. Injalo nje yayimahhalahhala tinkhanyeti tibonakala tonkhe ebusuku. Nalike latsi liyana kona kwakuze kuse hlutfu bacacama. Ingani phela neludvonga lwakhona alumange lubhadvwa, kwakumane kwahhodlelwa tigodvo nelucungwa nje kuphela.
"Utsi kukhona lapho kungebuhlungu khona lapha kimi Yini nje lengaba mnandzi emtimbeni nangabe bantfwana balambile, babe balambe nje kungekho lapho batakutfola khona kudla. Nanyalo ngiyakwesaba lokwangiletsa kunali likhaya." Usho nje setiyachuluka manje akasanendzaba nekutesula?
Abekhatsatekile Khetsile, noko kwakufanele abuyele emsebentini emva kwekucedza loko labekuyele kaManzini. Watsi nakefika emsebentini wetama kushaya tincingo tekuva kutsi unina sewunjani. Yayiyinye imphendvulo labeyitfola yekutsi tincingo takaManzini atisebenti. Wacakwa nje kutsi lelisitsa lelingaka lani. Wasale watidvudvuta ngeku-tsi kutakutsi angatfola sikhatsi ayewuhlola ekhaya. Lelo viki walichuba ngemadvolo. Waya ekhaya tibindzi tisetulu. Watsi kona nakatsi uyachamuka abone salukati siyawungena endlini yenina, lwamshaya lwamphindza. Weva sekuceka emadvolo, wake wema kancane ngobe watsi nakatsi uphakamisa lunyawo kwala. Wagcina eme sibindzi wahamba ngobe vele abesefikile. Kujika kwakungeke kumsite ngobe bekungeke kugucule simo setintfo. Kwatsi gidzi sibindzi kwekuba akhandze kutsi ngunina loyi abembona. Bantfu bebaphuma bangena batewulilela LaMagagula.
"Wasihlasela ekuseni kangaka Gagula ngabe soneni nebakitsi" kusho indvundvuma yemfati leyayitse bihli esitulweni lesasesifile nakusindvwa ngulomtfwalo. Sasitikhalela kabuhlungu lapho anyakata. Naloku ayinya-ndza lomuntfu kodvwa LaMagagula wamkhandza avimbetele sigamu semkhama wesinkhwa. Phela inkomishi yakhe nayo yayilinganiselwe sisu sakhe. Ngumkamfundisi Mahlalela-ke lowo. Nguyena mkhokheli waboLaMagagula?
1.2 LaMagagula utsi uyaboniswa nakalele, ase uchaze kutsi kuyini loku laboniswa kona.
"Ngisho sibili phela ngobe uyajabula nje lamuhla lozakwabo ngaloku lokwentekile." Lamagama efika ahlaba njengetinyalitsi etindlebeni tebangani baTintfombi. Ingani phela bebakwati konkhe lokwakukhulunywa nguTintfombi ngalona lofelwe.
Ngebudzala, wahamba LaMagagula wefike wachaza kahle simo setintfo kulendvodza leyayichube lesalukati. Lendvodza kwakungumgijimi walapho bekwendze Intfombi yakaso lencane lena leyase imgcinile. Lomuntfu lomdzala uchutjwe nje ngobe sekulukhuni emtini ngobe naku abesagula. Uma agula nje sekwenta kutsi lentfombi yakakhe isale seyi-nakekela yena kakhulu kunalabo basemtini lokungibona balobola. Lapha nje abesaletfwe ngumtsetfo kwekutsi akahambe ayewufela kandvondzana yakhe hhayi emtini webantfu. LaMagagula washo nekusho kutsi yena ute emandla ekumemukela lomuntfu lomdzala ngobe kungenteka naye aphelelwe yindzawo. Watsi kuhle babuye ngelilanga leMgcibelo ngobe uvamise kufika njalo nje ngaboleSihlanu.
Lelo viki walichuba ngemadvolo Lushawulo. Lwesihlanu wefika asavele amjake ngalamnyama. Wefika ekhaya ngesikhatsi lesetayelekile. Kwatsi sekusikhashana nje efikile kwatseleka bomnakaboTintfombi lababili lokwakhanya kutsi babehla ebhasini 'Inyoka Beyihlohla' lesuka khona kaManzini. Tintfombi wajabula kakhulu nakabona labagcina kadzeni. Phela yena abecabanga kutsi bamane bamkhumbulile nje, kantsi akati kutsi bahamba ngendzaba lelukhuni.
Asefikile lamakhosikati emthandazo bavele bacala ngemthandazo bangakangeni enkhulumeni yabo.
"Kute lokunye ngitawutsi ngiyayitsintsa avele adzindze sililo nje make. Ingani nanyalo akakhululeki loku bewulena eMdvutjane, abetsi nakhona kukhashane."
Balingisi Kubukwa kutsi timilo tebalingisi tibumbene nganani netigameko letenteka endzabeni. Kubukwe kutsi bayaphila yini nekutsi lobunjalo babo buyichuba kanjani indzaba, ngobe phela kuchubekela embili kwendzaba kweyeme etimilweni tabo balingisi. Kuyabukwa nekutsi baluhlobo luni njengekutsi uyindilinga, losicaba, ulichawe njengaLaMagagula nobe uyimbangi.
"Singati yini Khumalo loku bantfu bonkhe sebayaganga nyalo. Lokubi nje kutsi nalendlu yakho isitsele emehlweni ebantfu," kuphendvula sigijimi lesafika nalombiko.
"Lona nguyena mfati le ngitakulobolela yena. Angifuni ukhiphe ngisho indibilishi, uyangiva kambe Usuke uyagcwala nje lapha emphefumlweni wami kungatsi ngabe sengitsi wekugcina. Kodvwa njengobe asanemntfwana nje sewuke wavela yini ngasekhaya kubo" Abheke phasi Lushawulo abhalabhala lite angete aphendvula?
Malangwane watsi nakaphotfula etifundvweni takhe nga 1981, wacala kubhala tindzaba letimfishane. Watetayeta umkhuba wekuhamba aphetse ipeniseli nemaphepha nobe kuphi lapho aya khona. Wacala kuhamba avule emehlo, bekutsi lapho eva kutsi kunemncintiswano wekubhala awungenele. Indzaba yakhe leyaphuma embili emncintiswaneni lebewukhona wakaMacmillan beyinesihloko lesitsi tsemba Litje lesencwadzini yetindzaba letimfisha letsi Indlela Ilukhuni.
Isagudvuta ibhasi bantfu bonkhe baticocela leta naleta tindzaba. Lushawulo yena abelwa nemicabanga leyayiphikisana engcondvweni yakhe. Kwakume tindzawo letimbili embikwakhe, lenye itsi akaye eThekwini lenye itsi akaye eJozi. Kwakutsi lapho achatsanisa letindzawo letimbili kanye netindzaba lahlale ativa ngato, wagcina ancume kubamba lebheke enhla kaNdongaziyaduma, eJozi. Nakuba abengazange alubhadze eJozi, kodvwa watitjela nje kutsi ngeke alahleke emini libalele ngobe bantfu bakhona latawubuta kubo.
1.3 Kungani Lahlophe angabe asahlambuluka nakeva kutsi LaMagagula uyaboniswa nakalele?
"Angifuni mlonyana wakho wena," sekusho LaMagagula amjaka angakasho naloko labefuna kukusho. Lushawulo abone ingoti lengahle yenteke nangase ahambe kancane. Avele amlandzele umjako LaMagagula. Batsite bangena edladleni babe sebakanyekanye. Bangena kwathula kwatsi dvu. Inhlitiyo yase ifuna kubhobosa timbambo kuTintfombi ngenca yeluvalo lolwase lumphetse.
"Imphela bengingati kutsi ungicabangela kangaka futsi ungikhatsalela ngalendlela. Cha namanje sisekhona sikhatsi akukonakali lutfo. Intfo nje kufuneka ngiyekuva kutsi kuleminyaka lenginikwe yona kufuneka imali lenganani."
Sibindzi -Tintfombi abenesibindzi lesimangalisako. Ubulala bantfwana bakhe labatalako kuze kutocoshwa uninatala ngekutsi nguye umtsakatsi. Loku kuyayichuba lendzaba ngobe nembala Lushawulo wamcosha unina. Simanga kwaba kutsi asacoshiwe unina bantfwana bachubeka bafa babulawa nguye Tintfombi, kantsi sewufuna kutsi kucoshwe LaMagagula. Kube akazange achubeka nalokubulala, ngabe akacoshwa aze ashiselwe netindlu takhe.
"Kube mane uyabhala ngabe akunani. Manje lokubindza kwakhe sekwente nelitsemba laphela nya, kutsi khona washiyani lapha ekhaya usakhumbula yini" Washo LaMagagula noko angatsandzi kwandza kakhulu nemagama ngobe uninatala abesakhombise kamhlophe kutsi usa-lukati lesinganamgogodla. Bantfwana bamkhanuka baze bamkhohlwa uyise. Empheleni abesavele aphumile etingcondvweni tabo?
"Ye ye ... bo make kuliciniso." Lamavi aphuma kalukhuni kuSibolile ngobe ati kutsi emva kwawo sekungenteka noma yini.
Ulimala nje lomntfwana, Lushawulo sewutsenge imoto. Kwase kulula kuye kuya ekhaya uma angasebenti. Umbiko wawutfola ngalelo langa atfolakala umntfwana. Kwakufanele atsi angawutfola atise bantfwana labebasetikolweni khona kaManzini, kodvwa nani akabonange atihluphe. Lowetama kumshayela lucingo munye, yintfombatana yekucala yaLaMagagula-Khetsile, naye akazange akhuluma naye walayetela nje kulabasebenta ehhovisi. Khetsile lombiko lonjena wawutfola asekhatsi endlini yekufundzela. Uwutfola lombiko lonjena sewuta nentfombatana leyayisebenta elucingweni leyefika yamcela waphumela ngaphandle yase iyamtjela. Abukho buhlungu lobedlula lobaviwa nguKhetsile. Wetama kubuyela ayewufundza kepha tinyembeti wativa setimshisa etihlatsini. Umfundzisi washeshe wabona kutsi sekonakele wabese utsi akaphumele ngaphandle. Ukhala kangaka nje ngobe Lushawulo abemenyanya ungatsi akusiye wakhe. Phela umenyanya kangaka nje ngobe abenyanywa nguTintfombi ngenca yekutsi abefundza achubeka kantsi bakhe bantfwana bogandz'etjeni nje.
Kusehlobo, lilanga libalele ngisho nasebukhweni betinja. Njengobe sekusemini lenkhulu nje lase likhipha inhlanti emantini. Lapha ekhaya kaLushawulo kunesalukati lesingunina kanye nebatukulu baso bahleti phasi kwesihlahla semganu ngenca yalo lilanga. Lesihlahla sasiseceleni kwendlu yaTintfombi.
"Pho make utsi labantfwana angibalahle ngobe babasikati. Licinisa linye nje kutsi bantfwana basiphiwo lesivela kuNkulunkulu. Kukhona labafisa kuba nebantfwana kepha bete. Labanye baze bangene esilingweni sekubantjontja ngobe bangaphiwanga," kusho LaMagagula asativa tihlengetela emehlweni.
Ngemnyaka wakhe wekugcina asekolishi Lushawulo abekhulekela imphumelelo. Ngalesikhatsi abesacalile abhalela etindzaweni letehlukene acela tikhala temsebenti. Tatibuya timphendvulo letehlukene. Tatikhona letilandvulako naleto letetsembisako. Ekugcineni noko wasitfola sikhala eMdvutjane.
"Utsini malukatana Lushawulo angatsi abona kutsi nawe sewunje ahambe aye ekudzeni kangaka Utsi mine ngitakutsini lapha ekhaya" Lomdzala wakhuta kuba khashane kwendzawo nje akati nekutsi kwakhiwa kwabhekiswaphi?
"Ngiyeva Khumalo. Intfo nje kusho kutsi nami ngaphambanisa emalanga. Ngangitsi licala lingena lamuhla. Ngiko nje bengitsi ngifuna kutsi ngikubone kungakayiwa enkantolo ngobe bese ngizame kutsengisa litfodlana ngase ngengeta ngalemali yakho beyisekhaya kutsi ngitekuhlenga. Imphilo yakho yinkhulu kunemali, imali ungabuye uyitfole lenye, kodvwa wena uma ungafa kute lomunye longavala sikhundla sakho."
Tintfombi wavele wacondza ekhaya kubo ngobe unina abesaphila, wefika wabeka khona loluswane lwakhe. Akahlalanga, washeshe wajika njengobe abeshiye Lushawulo atfukutsele abila. Empheleni indlela labetfukutsele ngayo yenta kutsi aze angabate emandla emutsi wakhe. Noko watitjela kutsi utawubuyela enyangeni yakhe ayowuvuselela. Sikhatsi-ke sayo yonkhe lemisebenti yakhe yebumnyama abesitfola nakasemsebentini Lushawulo.
Emkhatsini webantfu lababelekelela kwakha indlu yenina waLushawulo, kwakukhona LaMagagula. Yena abedzabuke ngalokwengcile ngendzaba yaloninatala labesahleti naye sikhatsi lesidze kangaka. Abesametayele, nemaphutsa akhe asawetayele asakwati nekuwabeketelela. Wakhumbula ngesikhatsi efika kulomuti akhandza indlwana iyinye vo. Abenalomuntfu lomdzala kunguyena amlibatisa njengobe Lushawulo abesebenta nje. Sikhala sakhe saba sikhulu enhlitiyweni yakhe.
"Utsini Lushawulo Utsi mine nyoko ngingumtsakatsi?
Nakubani kuyatikhanyela loko, kutsi lukhulu lolwentiwa labantfwana. Kute bantfwabemfati labangafa ngandlela yinye, cha lapho ngiyala.
Umuti waLushawulo wase usitjekelwe lifu lelimnyama sibili. Tigigaba tatilandzelana dvute ungatsi bantfu labanye sekute emhlabeni. Imphilo yase imunyu manje kuLaMagagula. Loku kwase kubonwa ngisho nabantfwana. Bantfwana bacala manje kwecwayana. Inkhululeko yekutsi lolambile angene nome kukuliphi lidladla afune kudla, yashabalala. Bantfwana baLaMagagula bafa baze baba batsatfu balandzelana. Lona wesitsatfu abehlose vele kutsi ahambe naye LaMagagula. Kugula kwamcala asetetfwele, empheleni wawa emphundvwini, angena nemgcoma wemanti abuya emfuleni. Kwase kuba ngumutsi kutala silima. Wakhasa ngemadvolo kwaphela inyanga. Watsi nalapho acala kucacametela wadvondvolotela. Kute intfo labeyidla. Konkhe kudla abetsi uyakufaka, kubuye. Nome emtfolamphilo abeya njalo, kodvwa umehluko awuzange ubekhona kutjengisa buncono. Ngenca yekutsi abebutsakatsaka, umongi wancoma kutsi ahambe ayewulindzela esibhedlela lesikhulu. Wavele watilungisela wacondza eSipiki kaHulumende.
Empheleni lokwenta kuvana kakhulu nguye LaMagagula lowetama kwakha lozakwabo nakuba abeta nebulwane. Kuvana kwalabafati kwenta kutsi nalabantfwana bevane, futsi bangabe basakhetsa nalapha kubonina. Nawungati wawungatsi batalwa ngumfati munye. Yonkhe leyo kwaba ngiyo phela imitamo yaLaMagagula ngekutsi atibeke phasi.
"Intfo lengiyibonako mine kutsi sitsatse tonkhe letinkukhu tetfu lesetisele siyotisisa emtini, kusale letakhe naLushawulo lapha ekhaya," sekuphendvula Lomavundvo.
Lolucingo lwefikela ehhovisi lemphatsisikolo, ngakoke watsatsa Khetsile ekuphumeni kwesikolo waya naye kuLushawulo kutsi phela ahambe naye uma aya emngcwabeni, kodvwa wajabha kabi umuntfu webantfu nakatsi ufika kuLushawulo amtjele kutsi yena akahambi namuntfu ekhaya futsi nje akati kutsi bantfwana bayaphi emngcwabeni. Empheleni nalomntfwana lakhuluma ngaye abesakhulile asafanele imphela kuya emngcwabeni ngobe abesanelishumi nesiphohlongo leminyaka budzala. Wabuyela emuva wayawudzindza sililo umntfwana waLaMagagula. Kungulapho nemali ete kutsi angamane atigibelele ibhasi ahambe. Kantsi abekhala yini loku bokungumtimba lobuhlungu. Bekuba ncono emini bangani bebamkhulumisa naye etfuke asalibele ngalokwentekile. Kepha ebusuku abengalali. Umcamelo wase uhlala umanti nte tinyembeti.
LaMagagula njengemuntfu labekholwa, wetama kungakhombisi kutsi uyalubona lolubandlululo lolwentiwa nguninatala kanye naLushawulo. Kwatsi lapho acabanga kutsi lomuti wawukhandza unjani, weva buhlungu nakatibona angasesilo lutfo kuwo. Bantfu lababefike bamdvudvute ngulabakhula bakhe. Lapha ekhaya libhodo lalilinye, kuphekwa ndzawonye, loko kwenta kutsi nalabafati bagcine sebevana.
"Ucaphele bomkhula wakho. Noma sebatsini kodvwa utibambe ungemelani nabo. Lokukhulu, yati kutsi bayadla bekhakhakho. Ungakhetsi indvodza yakho kuphela."
"Ucinisile mntfwanami nami ungatsi ngiyaphupha ngako konkhe lokwentekile," kusho uyise waLushawulo balandzelana bayawungena endlini yaLaMagagula.
Ekuhambeni kwaLushawulo, washeshe wabuya watebahlola ekhaya. Emahlandla aze aba manyentana nje naLaMagagula waze wancibilika enhlitiyweni yakhe. Utsite kusuka lapho Lushawulo wangena phasi. LaMagagula wakhala toma. Intfo leyase imphilisa nje kutsi abengumuntfu welisontfo, ngako-ke labanye bazalwane babemdvudvuta njalo ngelivi nangemkhuleko.
Imoto yaLushawulo nayitsi sitse nje elukhalweni Tintfombi wabe angena emabaleni. Kwaba sengatsi abemele kutsi kuhambe Lushawulo. Loku kwakusesekuseni, wakhandza LaMagagula asengakaphumi endlini njengemuntfu labevele asebutsakatsaka. Watsi anconcotsa, wabe atishaya ngekhatsi. Wefika watsi vitsi eceleni kwemnyango.
"Ye .., hhe myeni! Hhi ... hhi ... ingabe wawungishiyelani, ungishiyela kuhlupheka nje." Akhale kakhulu manje unina waLushawulo. Kwaze kwaphuma LaMagagula naye asatidzikela nje.
Similo - bunjalo bemuntfu lokubonakala etentweni takhe nobe lakushoko.
"Usho kutsi labantfwana kukhona lokubadlako?
"Utsini, utsi ngingaze ngenteni Loko lengikushoko uyokukhumbula ngingasekho kulomhlaba. Lelo licinisa lelimsulwa futsi angati kutsi bese kuphele bafana yini kulesigodzi noma nje ufuna kugana umuntfu lobuya emaveni. Ingabe limuva lakhe uyalati yini ngobe muva nje sewuvuke ingwe lucobo. Awusafuni muntfu nje aphatse libito lalomfana noma umuve akhuluma ngandlunganye. Kodvwa Sibolile mntfwanami ngiyaphindza ngitsi uyongikhumbula.?
Mhlazana baphuma nemicicimba yabo wonkhe muntfu watibonela nje kutsi labantfu bahamba wonkhe kulendzawo. Nalapho befika ekhaya akekho lowabuta kutsi babuyela nini emuva. Kwavele kwaba sebaleni kutsi Tintfombi sewubuye wonkhe lapha ekhaya. Wangeniswa endlini yeninatala ngobe kwakusasele kutsi kuyilwe lapha endlini yakhe. Indzaba yekutsi kukhona umntfwana lowalahlwa abazange bayitsi vu boLushawulo. Kwaba sifuba sabo!' Babetsi noma babuta bantfwana kutsi uphi nana avele atsalalise nje Tintfombi. Nabo-ke baze bakhohlwa ngekuhamba kwesikhatsi. Indzaba yavele yashabalala kanjalo-ke. Ligugu ladlanga esalukatini lesinguNaboLushawulo. LaMagagula wacale watsi madlalane, wabona indzaba ikhula. Bantfwana baLaMagagula babengasasondzeli kugogo wabo ngobe asahlala njalo agone laba baTintfombi. Nakubani kwakutikhanyela kutsi lesalukati sinelubandlululo lolubi. Sehlukanisa bantfwana bemntfwanaso ekhatsi. Nome kunjalo kodvwa Tintfombi abehle ashwabulela LaMagagula ngekutsi yena utsandvwa nguninatala ngobe ayintfombi yesigodzi angafani naye loyimphumakudze. Loku akakugcinanga kuLaMagagula, kepha wate wakuveta nakuLushawulo lapha asabona kutsi lwandle selubotjile. Lushawulo naye wavela watikhandza afanele kutsi amtsandze kakhulu Tintfombi njengobe awakhashane nje futsi angenato netihlobo letisedvute njengaLaMagagula.
"Awu waze wangijabhisa Tintfombi, impela basuke bacinisile nabatsi kuncono kwetsemba litje kunekutsi wetsembe umuntfu." Ngalesikhatsi sewuyaluka wehla uyenyuka ngenca yekutfukutsela. "Intfo yinye vo lengingakutjela yona, butsa konkhe kwalentfo yakho uhambe uyimikise lapho iyakhona. Mine ngifuna wena nje kuphela, lokunye cha ngiyacolisa." Kuthule umoya endlini, ngisho nalokwebantfwanyana kwakhe kwase kubona kutsi kukhona lokungahambi kahle lapha kubonina neyise.
Watsi lapho abhangatela ayawubona kutsi umonakalo unganani, wakhangwa yindvundvuma yemlotsa lowawusabhunya intfutfu lapha nalapha. Bantfu behluleka ngobe nalaba lababetsi bayaphalala bakhandza umlilo sevele umkhulu kakhulu. Kute-ke ngisho lokuncane lokwakhi-shwa. Bantfu labakhandza lapho behluleka kutsi bangambuka batsini ngenca yekumangala nekumvela buhlungu umntfwanaKhumalo. Naye wefika wema wabuka lowo mlotsa lowawungeke uphindze ube timphahla.
Kwenteka konkhe loku nje LaMagagula akati lutfo. Salukati lesinguninatala solo sahlala etikwayo indzaba. Noma sasingadzakwa ngulobunjani, asizange sesike sihhemele kuleyo ndzaba. LaMagagula abesake asive sikhonona ngalokutsi aphike kutala amantfombatana odvwa ngobe loko kusuke kusho kubhubha kwelikhaya.
"Angatsini nje atigugele lowo, loku sihlupheka naye." Akatsandzanga LaMagagula kukhiphela tibi tendlini ngaphandle.
Senguwena utakuhle uyewuhlola bantfwana ekhaya. Ngilahlile nje. Ngisale ngetsemba kutsi ukhona longabonwa losinakekela ngemusa wakhe.
"Cha, kusete umehluko, kodvwa sitawuva kutsi dokotela utsini nakefika lamuhla. Nangabe kunjani vele utakugcina ahlintiwe." Lelo lametfusa Khetsile. Noko umongi wachubeka wamlayela ligumbi lalele kulo unina. Watsi angena nje wehluleka nekutsi sawubona kunina. Ingani phela tinyembeti tase tichuluka nje ngenca yekubona unina asamnyama ungatsi akasesuye lophilako. Nenina naye wadzabuka wakhala. Kwaba sikhashana bobabili bakhala kungekho lokhulumako, kwate kwatsatsa yena LaMagagula watsi: "Ubothantaza mntfwanami. INkhosi nayivuma ngitawuphila. Kodvwa nome ngingaphila mine ngiyawubuyela ekhaya ngigone tandla. Loku lokusesiswini kadze kwafa, ngisuka eSipiki nje sevele kufile." Ehluleke manje kukhuluma ngenca yesibibitfwane. Atsi ngekuthulela abuye achube njalo.
Sagudvuta busuku bonkhe sesibheke kulela lasenhla. Bonke bantfu batisonga balala. NaLushawulo naye watsi tjeke wetama kulala. Noma kuleligumbi abekulo kwakuthulile, kepha kuletinye tindzawo wawuvakala umsindvo. Kucimeta-ke akusho kutsi umuntfu usuke alele, kwaba njalo kuLushawulo. Kwaze kwasa hlutfu anguloku akha imifanekiso aphindze ayidzilite ngendzawo laya kuyo labengayati. Kwakutsi lapho kufika tindzaba labeke ative ngeliJozi afikelwe kwesaba aze afise kuncandzeka. Imicabango ngeliJozi yayitsi lapho ikhwesha kubuye weli-khaya lakubo. Abetsi asabalisa ngelikhaya kufike indzawo yaseMankayane netigigaba tayo. Lusizi lucalele phasi manje kube sengatsi uyayibona indlu yakhe leshe yaba ngumlotsa.
"Yebo-ke Khumalo nebantfu bakho," kusho Tintfombi ashaya tandla ahamba abuyela kakhe. Enhlitiyweni yakhe abetibuta atiphendvule kutsi ngabe kwentenjani. Phela kwase kungelula kumane ehlele Lushawulo ngobe naye akazange nje abanike ngisho nalelincane litfuba bafati bakhe kutsi bakhone kumbuta ngalabantfu labachamuka ngato tonkhe tindlela. Batsi basebuke loko babona kutseleka indvuna ihamba naKunene nalenye indvodza.
Kuze sihloko sendzaba sigcame kahle umbhali ubuye wamkhweshisa Lushawulo ngekutsi amsuse endzaweni yaseMdvutjane kutsi asale ayosebenta eMankayane, wendlula wayewusebenta eJozi lapho kwefika kwenteka khona timanga, wateka waba nemuti wesibili longatiwa emuva ekhaya lapho esuka khona. LiJozi yindzawo layikhetsile umbhali kuphumelelisa lesihloko sakhe ngobe lena yindzawo lenkhulu kakhulu. Bantfu banaka tabo, kute lonake lomunye kutsi wentani. Kuye Lushawulo wakwati kuhlala naTintfombi, ahambe ayomteka ngasese umkakhe angeva nekuva, abone ngemaphupho nje kutsi kukhona lokushaya emanti kumyeni wakhe, kungulapho neninatala labeyivile indzaba amfihlela. Phela liJozi yindzawo yetigemegeme, manyenti kabi emadvodza lafika khona ateke kantsi ashiye bafati emakhaya.
Bachubeke bakhulume leta naleta seloku Tintfombi akhophokhophota. NaLushawulo waze wakuphawula loku kodvwa wangete washo lutfo.
Uyise waSibolile lomncane wahlaba inkhomo nembuti kukhipha lomntfwanemnakabo. Phela imbuti babengeke beve nekutsi badlani ngenca yebunyenti bemtsimba. Loko-ke kusho kutsi Sibolile wahamba netinyongo letimbili nakaphuma, yembuti isenhloko, yenkhomo esandleni. Sekudliwe kwacedvwa, nemitfwalo sevele igigiwe, tacala talukati kuyala Sibolile lapho babutsene khona endlunkhulu. Lapha ngekhatsi endlini akukho namunye loveta litinyo, tinyembeti todvwa. Nalongakhali kodvwa emehlo akhe agcwele lusizi. Banjalo-ke labadzala. Labasha bona kusha ingoma ngaphandle. Injabulo phela yinkhulu kutsi ntsanga yabo sewutfole inhlanhla. Bona abafikelwa lusizi ngobe abati lutfo ngemphilo yasekwendzeni. Tonkhe tinkinga takhona basengakatati.
"Kunjani mngani, sewute kumake" kusho umongi lowo. Lamagama alomongi aphendvula yonkhe imibuto leyayiloku iphambana enhloko yaKhetsile?
Nangakusasa wavuka wabaphekela angakahambi. Ekufikeni kwakhe kaManzini wacondza lapho kuhlala khona uyise kutsi amane acelele kufihla inhloko lenemehlo. Watsi nakangena wetfuka wacishe wawa lapho abona sikhwama senina kanye nalawo mabhodo labepheka ngawo. Kwahlwa manje kutsi utakutsi unina wentenjani. Pho ngabe abengabuta bani, Lushawulo phela abengasiyo nsangu. Abe ngabe ufuna amcoshe khona lapha endlini yakhe. Akazange ake alale ngalobo busuku, kwaze kwasa iloku ibala ibeka. Abetsi lapho acabanga kutsi kungenteka kutsi unina ufile, titsi hushu. Nekusa kuyephuta nangabe kukhona lapho ujake khona. Kwasa abuka ngewayitolo.
Njengobe kwakusesekusenyana, wavele wabona kuncono kutsi angabe atibambelela. Waluphutsela luswane lwakhe waphuma asalengise nesikhwanyana lesasiphetse timphahla talowo mntfwana. Wayingena leyo ndlela leyayatiwa nguye kuphela kutsi iyawuphelelaphi.
Kubeketela kwaLaMagagula kwamenta wakhona kuhlala neninatala labegcwele indzelelo ngenca yekutsi sewuve kutsi Lushawulo sewunemfati lomusha wasedolobheni. Lokubeketela kwakhe kuyayichuba indzaba ngobe kube abengabeketeli ngabe washaya ngendvuku phasi ngesikhatsi Lushawulo atsi akakhe indlu yaTintfombi, wakhetsa kona kubamba indlela. Kodvwa ngenca yalokubeketela kwakhe uyakhile indlu yazakwabo Tintfombi lowefika macedze wamphilisa kabuhlungu Lushawulo angasenandzaba naye. Kubeketela kwakhe nguko lokwente kutsi kuyiwe emkhayeni Lushawulo agcine acoshe Tintfombi ngobe setimnukile emkhayeni kutsi umtsakatsi nguye lucobo lwakhe, ubulala bantfwabakhe khona kutocoshwa labanye kusale yena abusa. Ngiko kubeketela kwakhe lokwente kutsi ekugcineni asale naLushawulo angasekho Tintfombi.
"Kodvwa Khetsile ubakhaliselani bantfwana?
"Lobelungu! Kantsi angikakutfumi yini, uhambe wephula tinhleko nje Wedzelela kabi wena mntfwana, unaloku sewagcina kadzeni kutfola indvuku.?
"Nanyalo ngitsi kwenteke kahle kutsi ngingamkhandzi lomtsakatsi lapha ekhaya lami, bengitambulala ngetandla kuhle kwentfwala." Ukhuluma nje Lushawulo sekuhlwile kuNyoni kutsi ngabe sewukhuluma ngani manje. Noko utsite kube ayitfole kahle indzaba, naye wayifaka umlomo njengendvodza.
Ngalomunye uMgcibelo batsi balindzele kufika kweyise webantfwana, betfuka kuchamuka ijibhi yemaphoyisa ita icondze ngco lapha kaLushawulo. Bonkhe bayibuka ngetikhala temaguma yate yema ngco lapha kaLushawulo. Bebamangele kutsi ingabe ita nambiko muni. Tivalo tavuleka kanye kanye, behla bajikeka bakasidlodlo.
Phela ukhuluma kanjena nje Lushawulo ngisho nebantfwana baLaMagagula besebabonile kutsi ungatsi abanambitseki lapha kuyise. Laba labakhudlwana nababodvwana bebaze batsi pho uma bangesibo bakhe yini angavele abacoshe kukhanye kunalokubaphatsa ngalendlela abebaphatsa ngayo.
Imphilo yase icale kuba lukhuni manje kuLaMagagula. Bantfu besigodzi behlukana ekhatsi, labanye bebangakuTintfombi labanye bavela LaMagagula. Labebatihlobo takhe betama kumluma indlebe ngetintfo letimbi letatikhulunywa nguTintfombi ngaye. Phela sikaTintfombi sasikhuluma nakubantfu labayingati yaLaMagagula. Labanye bebamvela buhlungu kodvwa babete sibindzi sekumtjela besaba kumvisa buhlungu.
Injabulo leyaba lapho kwakungatsi bayacala kubonana laba lababili. Emkhatsini waleyo njabulo, enhlitiyweni yaTintfombi kwakuhle kufika loluncane luvadlwana lolwalumshaya agucuke nasebusweni. Etindzabeni labebaticoca, Lushawulo weva kutsi lomtsakatsi lowashisa indlu yakhe ngulenye intfombatana labevana nayo. Nayo-ke yayingatenti kodvwa yayishiswa sikhwele lesasiyihlanyisa imphela. Konkhe loku lentfombatana yakuchaza emaphoyiseni seyibanjiwe. Uyadlala udlalela bakasidlodlo.
"Cha, mntfwanami, kunendzaba lengiphetse kabi sibili ngawe. Sengiyive emahlandla asaze matsi," asho aphakamisa iminwe lemitsatfu. "Futsi ngiva ngebantfu labehlukene. Ungive kahle Sibolile, angisho kuva bantfu batikhulumela, kodvwa ngisho labangicondza ngco ngalendzaba." Ayibuke etinhlavini temehlo intfombi yakhe kube sengatsi kukho-na lafuna kukufundza kulawo mehlo labesahlengetela tinyembeti. Abuye achube noko ngobe naSibolile abesolo alalele kutsi unina uta natiphi tindzaba. "Sewungishaye kanyenti umoya wekutsi wena uvama kubonakala njalo ukhulumisana nalomfana wakaKhumalo. Ngifuna kuva nga-we-ke kutsi loko ngabe kuliciniso yini." Sibolile wabindza kwangatsi akasaphefumuli.
"Awu tsine boSibolile siyakufa singakefiki lapho. Pho sesibuye sitigugele nje." Phela kuhamba indzawo lendze kwase kuyingoti kuye njengobe abesatetfwele nje.
"Sivusela nine phela Khumalo," kusho LaMagagula advonsa libhayana embatsisa umntfwanakhe labesetela.
"Wota lapha Mtfombeni sitewukhuluma," kusho Lushawulo amdvonsela eceleni. "Kunjani siye endlini ngobe naku ungatsi lomoyana uyahlaba, kumntfwana nje awulungi nani."
2.1 Indlela umbhali lasebentisa ngayo emagama ebalingisi bakhe isho lokutsite ngetimilo tabo. Fakazela lombono ubhekise kuTintfombi naLaMagagula.
Ngekuhamba kwesikhatsi Lushawulo watfola umsebenti edvute nasekhaya lakhe, noko ngakhona ngale eSikhwahlande. Lapha-ke abesangamele lesikhulukati sitolo. Njengobe-ke abesasedvute nekhaya abesavamise kwehla njalo nje ngaboMgcibelo aze abuyele ngeMsombuluko ekuseni. Nangabe angetukwehla, kwakukhuphuka lomunye webafati bakhe kuyomgezela timphahla takhe. Nebantfwana babehle batfunywa nangabe kukhona lokutsite lokudzingeke ekhaya. Bona-ke bebajabula bafe nangabe kutfunywe bona ngobe bebati nje kutsi batawufike batikholise ngembhujungo. Sinkhwa phela asibadzini bantfwana, nome bangasidla ekuseni nantsambama.
"Mine ngisuke ngimelwe yingcondvo imphela. Phela lomuntfu utawufela ejele. Uyabona nje intfo letamcindzetela nya nguwo lomtfunti wetinkhukhu. Leliphoyisa nje belicinisile."
Usebenta kangaka nje umntfwanaMagagula bomkhula wakhe abamsiti ngisho nakancane. Wacala watsi bayamfikisa, wagcina abonile kutsi labantfu ngemavila ekutalwa futsi abatentisi. Kwakungabahluphi nje kuhlala phasi bamcocise abe asebenta yena. Bekwala noma Lushawulo akhona, atsi lapho abekhuta batitsele ngalabandzako nje, bamane bahlushwe ngiyo indlebe levako.
Wabuyela emuva asajabulile ngobe asati kahle kutsi kwakhiwa indlu nja sekwenteke tiga lena eJozi kulabomjingi namkhotsane. Phela Lushawulo sewujikela Tintfombi nje kungenca yemisebenti yakhe yebumnyama. Tintfo tase tibhedza sibili lapha eJozi. Kwatsi balindzele kutsi Tintfombi atfole umntfwana wesitsatfu wesuka wagila tiga wachamuka agone liphumalimile. Inhloko kwakuyimphuculuti nje kute ngisho lunye lunwele. Umbombo umile utsite mpo ungatsi wawuhlalelwe ngumuntfu awucondzisa. Emehlo wona abetsatsa inkomishi, aluhlata atse klaba sincane samangobe. Noma ngelibala lwalungakhanyi kakhulu, kodvwa nabani abetibonela nje kutsi ngulesinye silwane lesi, ebantfwini nje asisondzeli nakancane.
"Pho ungete wabeketela ngobe mhlawumbe utawubuye atisole akhumbule ekhaya." Ngumkhokheli loyo asetama kwehlisa liphukuphuku kuLaMagagula.
Sibolile-ke abenadzadzewabo munye vo, bete bomnakabo. Kufundza bacala esikolweni lesincane saseWeseli eSidvwashini. Unina walamantfombatana abesebenta busuku nemini etama imali yesikolo. Abeluka emacansi, tihlantsi, titsebe, aphotsele nemigaco nalokunye lokwakhiwa ngebuhlalu. Konkhe loku abekwetfwala ayokutsengisa eSipiki noma eBulembu nakuphela inyanga. Yayikhutsele sibili lenkhosikati futsi nalabantfwabayo ibafundzisa kutsi basebentise tandla bangetayeli kuhlala ngetandla njengetimphungane.
"Njengobe babe namake sebabindza kadzeni nje, akusekho muntfu losanesikhatsi sekulalela tinkinga tami ekhaya kitsi. Yebo tinkhomo tami batidla labo labafanele, kodvwa kute nakuncane labangangisita ngako. Nami sengitibona ngingumtfwalo ngisho nasetihlotjeni tami. Loku kubangwa nakutsi kute nemasimi lesiwalimako lapha ekhaya. Kuphila ngekwendzela sekungidzinile. Khumalo phela akasati nekutsi siyadla yini lapha ekhaya. Ingani nangu umntfwana lengimmemile wamshiya anetinyanga letine esiswini."
"Musani kukhalisana boKhumalo, hlephulelanani."
Mzukwana LaMagagula kutakusa ahambe ayewuhlola Lushawulo esitokisini atawufika eve nekutsi lilanga lekutekwa kwalelicala linini, betfuka seyifika futsi imoto yemaphoyisa. Kwase kungulamanye manje. Nawo efika atenetisa ekuphenyeni kwawo. Wona-ke abete naye Lushawulo. Atsi nasahamba amehlisa lapho abevalelwe khona ngemuva eji-bhini. Atsi akavalelise bantfwabakhe. Bantfwana beta bonkhe batawuchawula kuyise, labanye babo bebacala ngca kutsi abachawule. Ngakoke bavele batibonela nje kutsi kusho kutsi uyise abaseyuphindze bambone lapha ekhaya. Batsi kube babatjele lilanga lekungena kwelicala bangena emotweni bahamba. Lushawulo uhamba nje akakaphumi ecinisweni macondzana nekutsi kutsatfwe imali yakhe ayewuhlawulelwa. Noko loko kwaba yintfo lencane kuLaMagagula ngobe amati kutsi imali uyitsandza kangangobe angeke avume kwehlukana nalemali yakhe le ngaka.
Nitsi nihleti nibe nibukana bukluluklulu.
Laphayi endleleni lecondze kaKhumalo, Lushawulo uhalakashela embili, ulandzelwa ngumkakhe kanye nalabo lavele wabahlenga nabasuka etangomeni. Bonkhe bebadledletela emva kwakhe ngobe yena abengasahambi kwakungatsi sewundiza emoyeni. Uhamba ajeqeta emuva ungatsi ufuna kutsetsisa laba labamlandzelako ngobe bahamba kancane.
"Kantsi wena kute nakuncane nje lakutjela kona umkhwenyewetfu kutsi usibitelani?
"Kungabuye kube yini kantsi phela kungasabi lijaha."
Lemphendvulo yaTintfombi yayicedza yonkhe indzaba. Kwakhanya manje kuLushawulo kutsi bantfwana bakhe babulawa ngunina. Kute lomunye lapha ekhaya abengatsi uyesaba kusho libito lakhe.
Walala afutselana Tintfombi kungekho lapho angaphefumula khona ngobe nadzadzewabo nangu abesavuke indlobane.
"Nato-ke tiga tekutala nebakitsi. Umntfwana ungamtala, uhlupheke umkhulisa, umfundzisa, bese ugucuka uyamloya Nanyalo yimihlolo lena lebonwa ngimi." Asho asukuma atsatsa libhayana lakhe atsi hi, aphumela ngaphandle kuyakuva kutsi loku lokushiwo ngumntfwanakhe ucinisile yini?
Kwetsembeka -LaMagagula uvetwa angumfati locotfo futsi lotsembekile endvodzeni yakhe. Kuhamba kwendvodza yakhe sikhatsi lesidze ingaseti ekhaya akumange kumente wacabanga kuyawugana lenye indvodza. Wahlala wakhulisa lowo mntfwana labemshiye esiswini Lushawulo. Loko kuyayichuba lendzaba ngobe kube wavele wahamba weduka nelive ngabe Lushawulo watihlalela khona lena esilungwini kuye ngekutsi utsini Tintfombi. LaMagagula ubonakala ehla enyuka ngesikhatsi Lushawulo aboshiwe etama kutfola imali yekumkhipha ejele. Kube akusiye lowatsembeka endvodzeni yakhe nobe iboshiwe, ngabe yafela ejele indzaba yangabe yachubeka.
"Phela nangabe umfati angatali kuyaye kutsatfwe lomunye lotawufike atale." Limetfuse lelo uninatala, kodvwa angete atsandza kukhombisa kutsi kukhona lakwatiko.
Basakhuluma beve kukhulekela umnumzane Nyoni longulomunye wabomakhelwane baLushawulo.
Tinkhomo tase tibulala inyoka lapha kaLushawulo. Tatimunyisa busika nehlobo. Kodvwa abengafuni nekuva Lushawulo kutsi ukhona lotisengako. Loko kwenta kutsi kulabantfwana kwakufana nje nekutsi belusa timbongolo. Nangabe base baganga labafana batisengasengela, bebawotsa ubovu kuyise mhla efika. Ingani phela Tintfombi abefike ayitsi qu kutsi bafana baLaMagagula basenga badle lubisi bodvwa beme bantfwabakhe. Naye-ke Lushawulo abetsi angeva lowo mbiko angabe asabuta, abangenele ngendvuku bantfwana. Pho abeshaya yini loku abebulala. Uma ashaywe nguye umntfwana kwakuphela emalanga alele phasi, atfotjwa ekuseni nentsambama. Longati abengatsi bone lukhulu kantsi bafela inkomishi nje yelubisi.
"Kodvwa noma ungaze ungete wakukholwa loku lengikushoko, Lushawulo yena uganiwe futsi lowo muntfu sevele bahlala kanye njengendvodza nemfati lena eJozi. Phela kuseJozi lena banengi bolova labandzindza imisebenti bese bayatendzisa khona batewutfola kondliwa." Watsi acedza kukhuluma wabe asanesibibitfwane. Phela tase tehla ngatimbili ngatintsatfu tinyembeti.
2.7 Siphetfo salendzaba sibumbene kangakanani nesihloko salendzaba Chaza kucace?
Batsi nabacedza kudla kwakusihlwa beva livi likhulekela ngaphandle.
"Ungahlupheki wena make, mine ematata lawa yintfo lengatalwa nayo. Ematfumbu wona awuwafuni yini?
"Usho kutsini nawusho njalo" abuta ngekwetfuka?
Akamange asaphendvula LaMagagula ngobe enhlitiyweni yakhe abesancume kutsi vele utawuvuka ahambe acondze kamfundisi kuloko labe asakucabangile. Lomuti abetsi nakawubuka ngalesinye sikhatsi eve efikelwa kutsi akalumeke tonkhe letindlu letakhiwa nguye kusale leyo yinye layikhandza. Lomcabango bese uvamile kumfikela noko etame kuwuchitsa.
"Sikhona natsi Mtfombeni singajabula uma nani nisaphila."
"Nguko kaLushawulo Khumalo lapha" kubuta lelinye liphoyisa ngelulaka?
"Akusimi make ngunangu Todvwa udlela umntfwana sikhokho sakhe."
Ngekuhamba kwesikhatsi Lushawulo wacala kutsi bafati bakhe bahle bamvakashela lapha ahlala khona. Kwakutsi lapho lomunye angekho, lona lomunye asale nebantfwana. Labantfwana-ke bebabaphatsa ngalokufanako labonina. Abetsi nalowo lohanjelwe ngunina angete aba naso sikhala sakhe enhlitiyweni. Umntfwana-ke kulula kuhlala naye ngobe yinkhani nawati nje kutsi uyadla kuphelile kuye.
"Nanyalo wakubona wakubeleka mntfwanababe, kutsi live lingaka nje ngase ngakubonaphi kutsi ungatsi ungumfati wendzile wakhelwe nguzakwenu indlu," kusho lesinye silomo sakaMagagula. Loku bakhuluma nje bayabhadza.
"Ingabe sewunjani Tsandzekile bukhulu loku abevele asidudla nje lokwa asemncane." NguLaMagagula loyo asetama kufihla intfukutselo leyayigcwele enhlitiyweni yakhe. Phasi ekujuleni kwenhlitiyo yakhe abengafisi nekubabona labo bantfwana bemuntfu lowacedza kuthula emphefumulweni wakhe.
"Hawu! Mine ngemntfwanami longaka nebakitsi. Kodvwa ngoneni Nkulunkulu ngize ngishaywe kangaka," kusho LaMagagula asahamba aya ngakaTintfombi ayakumtjela ngalenkinga lefika nalomtfwana.
Kusenjalo kwachamuka LaHIophe naye atibuyela emashingweni. Wamangala nje LaMagagula kutsi uninatala bamcoshile yini lapho abenatsa khona ngobe yena abebuya kusihlwa njalo nje. Utsite nakasondzela watsi khwimilili abukisisa lona lohleti nemalukatana wakakhe. Ngenca yekutsi emehlo akhe abesalutfuli wabona asahlala phasi kutsi ngematfumbu akhe lawa langasawaboni kahle.
Sewuphele wonkhe umsebenti, bantfu bachitseka, yachamuka insensa kumfo kaKhumalo igcwele itse ma bhanana. Lesento sabashacisa bantfu, bamangala kutsi umuntfu angagijima ayewutsengana nabhanana ashiye kungcwaba umntfwanakhe.
Sitimela sangena eJozi nakuphuma lilanga. Batsi bagwacatela bantfu bajake kwehla washaya kancane nje umfokaKhumalo afuna kubalandzela kahle labo lekabevile kwekutsi baya khona etimayini. Njengobe kwakusekuseni nje, wavele wacondza emahhovisi lapho kucashwa khona.
"Ngiyakwesaba nekufa kwababe ngobe nami ngabe ngafundza ngitewukhona kutiphilisa. Lamuhla nje ngifana nelizini lenyoni lelihlala likhamisile kutsi unina efike afake lokutsite emlonyeni." Ukhala nje sesivutsa bhe sikhwele ungatsi sewumbona ngemehlo lozakwabo.
Tishanshu - ngemagama lamabi ekweyana langacondziswa kutsi asho kubani kodvwa abe aweva lomuntfu.
LaMagagula ametfusa lamagama, wacala kubona kutsi kusho kutsi lukhulu beluhlosiwe ngaye. Watitjela kutsi inkhulumo lenjena uyiphendvula utsini LaMagagula ngaphandle kwako kukhala.
Kuthule kutsi cwaka kuvakale kuphefumula kutsi konakele. Bonkhe labantfu bagaya tiboti ngemphela. Sibolile yena ute nemlomo ngobe akasati kutsi kufanele acale atsini nakakhuluma ngobe unina seyimamba lucobo. Yakhe imphendvulo bekutinyembeti kuphela.
Lelo lekugcina laphuma setigeleta tinyembeti asakhumbula kutsi ukhalelwa bantfwana nje Lushawulo sewatfola labancono kunaye labashayela etulu banganuki imijuluko njengaye. Aselapho kulowo mcabango eve efikelwa ngulomunye nje umcondvo.
"Lamuhla uyaphuma Sibolile uya kamfati longesinyoko," kusho lesinye salukati sichiphita sagcina ngako kufinyela elutsandzane bese sishikisha ngemunwe. Sabuye sachuba futsi. "Utiphatse kahle ntfombi njengobe bewutiphetse lapha ekhaya."
Akuphelanga sikhatsi lesidze kwaphindze kwashona lomunye umntfwana waTintfombi. Ekushoneni kwakhe, wagula wabangwa netibi Tintfombi noko wabuye welulama. Loku kwachubisela lutsi ekhatsi lapha kuLaMagagula. Ingani phela lokwakufike kube yinkinga kutsi bonkhe labantfwana baTintfombi labafako ngulabo labebabafana. Kantsi ngakulolunye luhlangotsi LaMagagula yena utala bafana bodvwa.
"Ungiva kahle imphela. Kwangatsi nje ngabe awusekho kulamabala lonyatsela kuwo."
"Sibona nine Mabhengu, tsine sisaphila esilungwini, imikhuhlane yemalanga singete sayitsini." Noma akhuluma nje Lushawulo kodvwa abonakala nje kutsi ikhona intfo lemphetse kabi. LaMagagula washeshe wakuphawula loko.
Kusa kwatiwa nguye. Wake wema noko entela kutsi uyise aphume ahambe aye emsebentini. Watsi kube ayibone imoto ishona elukhalweni washaya sikhiya emnyango. Wayingenela indlela asacondze esibhedlela kaHayindi. Uhamba nje nendlela akayiboni kahle ngenca yetinyembeti letatigcwele emehlweni akhe. Abetsi lapho ahlangana nebantfu avele abancishe emehlo. Engcondvweni yakhe kwakume umbuzo munye kutsi uma unina asafile yena angabatsini labantfwana. Watsi nakefika esibhedlela kwaba lula kungena kuye ngobe nemaphoyisa acabanga kutsi uyagula kantsi uphetfwe tinhlupheko takhe. Phela tivakashi atikavunyelwa kungena ekuseni. Watsi angena nje watitsela etikwalomunye umongi labebafundza naye.
Watsi lapho esuka ekhaya wapheleketelwa bodzadzewabo lokungibo bebametfwalele lemitfwadlwana yakhe. Unina yena washesha wajika wabuyela ekhaya. Watsi nakefika ekhaya wema emacentselweni elibala wabuka emuva. Wabapheleketela ngemehlo baze bayewusitsela elukhalweni. Batsi lapho nabatsi shobe, tatsi hhohlo tinyembeti labengati kutsi tisho kutsini ngobe phela indvodzana yakakhe seyiyewusebenta ngabe uyajabula. Phela kucedza kwemntfwana esikolweni kuletsa litsemba kubatali ngobe bati kutsi kusho kuphuma enhluphekweni.
Batsi bacedza kumyala kwabe sekukhala wonkhe lobekalapho endlini ngisho nalabo bebangakhali.
Salukati asibange sisahlambuluka emva kwaloko. Sasitsi noma sidlalisa bantfwana kusuke kubandze nje.
"Lami lekugcina," kutsatsa babekati wakhe labeloku abindzile. "Ungatinaki tintfo letishiwo bantfu ngalomuti. Wati kutsi lokuhle lokwentekako kutawuphakamisa ligama lemuti wakini. Kanjalo nalokubi lokwentako kwehlisa likhaya lakini."
Kuye phela kwakukhanya nje kutsi nakabuya LaMagagula utawuvika ticwayi yena. Kumale Lushawulo, aphume asayawubuka kutsi LaMagagula ushonephi. Uvani loku kumnyama, advumelise ayewushona endlini kantsi LaMagagula ume khona lapha emva kwendlu ukhihla sililo. Ume laphayi nje enhlitiyweni yakhe ugaya tiboti. Utsite kube abone Lushawulo aphuma watsi "Madloti". Umntfwana wambopha wacina wanikela khona edladleni nesicwayi sakhe labesitfukuse esidziyeni. Utsite nakatsi uyangena wabe asakhona Lushawulo ngemjako ngobe asabonile kutsi konakele.
Lushawulo lwalumphetse. LaMagagula yena ubuke Tintfombi ungatsi utamsukela amhlafune luhlata. Wadvonsa sikhuni etiko, kwatsi lapho kutsi akasiphelelisele ebusweni kuTintfombi wabuye watekhuta asakhumbule emavi labamyala ngawo mhlazana aphuma ekhaya kubo. Wo-nkhe umuntfu wasibona lesikhuni, kodvwa kwabete lowaba nesibindzi sekwekhuta LaMagagula ngobe besasilwane lucobo.
"Hawu! meho madzala ndvodzana!" kusho likhehla lelinguyise waLushawulo ngenca yenjabulo kubona umntfwanakhe emva kwesikhatsi lesidze kangaka. Kube lalisenemandla ngabe lesuka emagonso laphoseka. Pho kuguga nako kwakungakalibeki phasi.
"Mine ngiyala nebakitsi, lomfati akayedvwa lona." Tinkhulumo letinjena tachubeka baze bawucedza umsebenti. Bonkhe babefisa kubona lenyoka lembelwa umgodzi.
Ngenca yekwesweleka kwemisebenti kulendzawo, emadvodza akhona akakhandvwa emakhaya. Linyenti lemadvodza akulendzawo aya etimayini ayophandzela bantfwana. Phela mincane imisebenti labangayitfola emadolobheni akulelivana lelincane leSwatini. Imisetjentana lengatsi incono itfolwa ngulabo lebayile enyonini njengaye nje Lushawulo lowatsi nakacedza esikolweni wacashwa eMdvutjane. Washiya umkakhe nenina kanye nabodzadzewabo lababili. Lena yimphilo leyetayekile kuleyandzawo. Makoti wendza kubekhakhakhe, akalandzelani nendvodza lapho iyosebenta khona.
Lushawulo-ke abengulomunye umuntfu, kubindza kwakhe abebindza nalukhulu. Tintfo letinyenti abetenta ngaphandle kwekufuna teluleko kulabanye bantfu. Ngisho bafati bakhe lucobo bebangakhoni kumncandza nasatsi uhlose kwenta intfo letsite. Kwaba njalo-ke nakulendzaba yenina. Wacabanga wacedza kutsi indlela lencono nguko kutsi avele acoshe unina. Phela uze ufika kulesincumo lesinjena nje kutsi bekangafuni kulahlekelwa ligugu lakhe lelinguTintfombi. Ingani phela Tintfombi abesatsi nangabe kungahambi uninatala ncono kuhambe yena. Nome Lushawulo abete sibindzi sekwenta lomsebenti labesatitjele ngawo, kodvwa kwakufanele awente.
"Usho kutsini Magagula nawusho njalo" Sitibutisa ungatsi asikeva lesinguLaHlophe?
Lushawulo abelatisa likhaya lakubo. Abeya ayile kuyawuvusela umkakhe nenina. Noma abefika lapha ekhaya, abengayitsi vu kuLaMagagula yekutsi sewukhona umuntfu lasahlala naye emsebentini. Umuntfu lake wamluma indlebe nguye unina noko naye wamdvonsa ngendlebe kutsi angacali ayitekele emlilweni ngobe ati kahle kutsi bungacitseka bugayiwe lapha kuLaMagagula.
"Kahle bo malukatana kukhuluma liphutsa. Kute lapha umlilo Iongatichamukela nje ungakashiswa ngumuntfu. Wena phela ngiyakwati wentiwa ngulenkholo yenu."
Kwaphela inyanga LaMagagula abuyile esibhedlela. Tintfombi abeloku akhukhubele etigangeni kungatiwa kutsi ufunani. Bantfu abebatjela kutsi ugulelwa ngumntfwanakhe. Kwesuke kwaba simanga nje kutsi intfombi lendzala iyagadvwa yini. Abesangumtfwalo sibili kulabantfu labehleti kubo.
Batsi basakhuluma babona kuchamuka bekhaboLaMagagula balandzelana nabodzadzewabo Lushawulo.
"Ngiphendvule ngibuta kuwe, sewake wavela yini ekhabolomntfwana kuyewuhlanganisa emehlo nebakubo?
"Pho Khumalo bewubona khambi lini wena lekubhula lomlilo lose wokhele lapha emtini wakho?
Liyasha litje kuLaMagagula edladleni, sewusilela tilalelo. Usila nje akakabindzi ngenhlitiyo uyabalisa. "Kuyini kwendza Kuyini kantsi kuphila Kodvwa mine sengiphilelani nje nempela ngobe ngisha busuku nemini Kodvwa batali bami abasangihawukeli ngani bangiphumute kulesihogo lengikuso Maye make abengitjela bo, kutsi imphumakudze ngiyifunani, lesichwichwichwi nekwenta." Ative setigcwala emehlo, kuye kanye etfuke setishisa etihlatsini. Ayekele kusila, agobe sidziyana sakhe lesesacedvwa ngemanti, atesule kanye nemafinyila labetipheleketela. Noma etama kutesula tinyembeti temihla, letinye noko tativele ticatsakele emphushini. Ukhala nje uyati nekutsi nalowo mmbidlana labewusila wawuwekugcina. Nawo phela abekhangetwe ngudzadzewabo naye angulomunye lotidlembelako. Kati abesalala etiko cobo lapha kaLushawulo. Ingani phela naye abengasati nekutsi kodvwa kukhonani layishiya ekhaya. Utsite asasila LaMagagula weva lokwebantfwanyana kwakhe sekukhalisana kubanga sikhokhwana sencwancwa labasukusule ngayo?
"Kodvwa libito lalomntfwana ngubani-ke yena?
Indlu yekucala yasheshe yaphela. Noko yaphela sevele balala ekhatsi ngobe banele kubhadza kabili nje bangabe basachitsa sikhatsi bangena balala. Ingani phela lulala kungumtilo kutsi lusale lodvwa. Seyiphelile leyo ndlu, Lushawulo bametfuka aseta nalenkhulu igayigayi atekutfutsa timphahla kutsi tisale tiya elulaleni. Tonkhe timphahla kanye neba-ntfwana kwahamba kwasala Tintfombi kanye nemfana wetinkhomo ngobe tinkhomo tatisengakesulwa edamu. Kufika kwalabantfwana kwenta kutsi umsebenti usale uba lula kuLaMagagula.
"Angisafuni mlonyana wakho wena ngiyekele ngitibeke phasi khona ngitewusheshe ngivuke."
"Baze baba nesibulawela labantfu baseMankayane bo, futsi nanyalo labaphasi basebenta ngobe kwacishe kwafa nanaye."
"Pho kantsi ngubani?
Sakhiwo senoveli Lapha kubukwa luhlaka lwendzaba kutsi letigameko letikhona endzabeni ngabe tihleleke kahle yini kusuka ekucaleni kuyewufika esiphetfweni, kungabikho sigameko lesingahambisani nalengcikitsi yembhali. Inoveli lesuke ibhaleke kahle itsi ingefika esicongweni bese isheshe iyaphela ingaze ibandze. Kulenoveli Liphume Nebovu ngemuva kwekushisa tindlu taTintfombi indzaba ibese iyaphela, umbhali wangete wachubeka kuchaza lokwenteka emvakwaloko.
"Heyi laze lagezeka ligama lamake naloku asatifela kadzeni nje," kusho Lobelungu.
Bantfu bakulesigodzi sabamangalisa kakhulu sento saLushawulo. Bonkhe bamvela lomuntfu lomdzala. Loku bakutjengisa ngekutsi atsi lapho asanikwe indzawo yekwakha bamlekelela ekwakheni indlu yakhe. Tintfombi takakhe nato tase tikhona nakwakhiwa lendlu yenina. Sento semnakabo sabevisa buhlungu kakhulu. Batsi lapha nabacabanga kutsi unina abehlupheka njani etama kufundzisa Lushawulo, bafikelwa kumenyanya ungatsi kungatsiwa akasiye wakabo.
"Cha babe, ngisho ngobe lendzaba ngase ngayitsi hloko, nakucala kodvwa wena wayitsela ngemanti nje."
Lushawulo akazange atihluphe nje nekucela emsebentini. Ekhaya bantfu bebaloku babuke elukhalweni kutsi phela batambona achamuka, phindze kwaze kwefika lona lilanga lekutsi asale asafihlwa seloku angabonakali. Noma libhokisi kwakute, kodvwa bantfu benkhosi bavuka balimba lithuna. Bebati kutsi libhokisi utakuta nalo Lushawulo ngobe ba-bembonile ebantfwaneni lababili baTintfombi eta nalo khona lena edolobheni. Ngekubona kuhamba kwelilanga, LaMagagula watsi bantfwana kuhle bahambe bayewumela ibhasi lebuya kaManzini ngobe incenye kungaba khona lakuphatsisile Lushawulo.
"NaboKhetsile, phela kufa loku langene kuko uyise webantfwana," kusho Tintfombi emva kwaloko kuthula lokwakwetfusa. LaMagagula watsi shiphi tinyembeti letase tigcwele emehlo andvuba aphendvule.
LaMagagula abesabona nje kutsi sekubuye kumphindzile. Manje-ke buhlungu base bukakhulu ngobe abesamati nalomfati longuyena abambe Lushawulo angaseti ekhaya. Linengi letesheli takhe tase timhleka ngekugijimela umuntfu langamati ayekele tona.
"Nansi lentfo bengisolo ngiyiphupha," asho ngenhlitiyo. Batsi bangena waphambana nabo waphumela ngaphandle. Kwahlwa manje kutsi LaMagagula ndzini uphuma ebusuku nje uyaphi. Kwatsi lapho kutsi kulandzela unina loku lokuKhetsile wakubamba wakuhlalisa phansi uyise. Umntfwana wakhala ungatsi untinyelwa bomanyovu lapho abanjwa ngumuntfu langamati.
"Wente kahle ndvodzana, batsi phela indvuku lenhle ngulegawulwa etiveni. Kodvwa njengobe seyinemntfwana nje ngabe kungumntfwana muni?
"Sengicedzile kuyihlutsa sale sewujabula-ke Mabhengu lomuhle ngobe sewutakuncadza letidlabako ngengingila nesibindzi."
Asukume LaMagagula aphose umntfwana emhlane ngobe abesamehlisile. Acakeke Lushawulo kutsi sekwentenjani. Esabe nekubuta.
Kukhala libhungane ekhaya kaKhumalo. Kwangatsi tinkhukhu nemakati nako kuyabona kutsi tintfo atihambi kahle lapha ekhaya. Lilanga lase libantfu bahle, sevele kusempheka bafati lucobo. Imisebe yelilanga leyayingena efasiteleni lelilawu laLushawulo yayikhanyise yonkhe indlu. Ngasemphumalanga kwakukhona lifu lelimnyama lelalifucuka lijake kusibekela inyeti leyaseyilindzele kushona kwelilanga nayo itewucala wayo umsebenti wekukhanyisa ebusuku.
Kwatsi nakusuka umnyaka lolandzelako wavele waphuma ekhaya asaya emsebentini. Noma unina abengayitsandzi lendzawo ngobe isekudzeni nekhaya, kepha kute labengakwenta ngobe waliwa etamile waKhumalo. Pho loku atiphumela kandlunganye, abelengise lelo bhokisana letimphahla ngenhlanye agodle licansana lelalinengubo yekulala. Esandleni alengise lipheshana lelinsundvu lelalinengcanyana yakhe.
Ekugcineni Lushawulo asasangulukile, wabona imikhuba lemibi yaTintfombi. Wamcosha ekhaya lakhe ngemuva kwekutsi asanukwe tinyanga emkhayeni kwekutsi nguye umtsakatsi labebulala bantfwana ngenhloso yekutsi naLaMagagula acoshwe njenganinatala kuze atosala yedvwa kuLushawulo. Kuhamba kwaTintfombi ashiselwe ngisho netindlu takhe, umbhali ukufanise nekuphuma kwelinyeva lebeselinebovu, lelitsi naliphuma nobe liputjutwa liphume nebovu balo. Litsi naseliphumile kuphele buhlungu lobebukhona kulowo muntfu, ative akhululekile ngobe sekute lokumgongonyako nakahamba. Kubabuhlungu kuphuma kwalo njengobe nje kwaba buhlungu kuhamba kwaTintfombi, kodvwa kwaba yinjabulo kuLaMagagula. Kungako umbhali ayinike lesihloko lesitsi Liphume Nebovu, lenoveli yakhe.
"Kunagogo kanye nalomunye umuntfu lafike naye," kuphendvula lomunye webantfwana. Lawo mavi amenta Tintfombi wagweja waba bovu hhwe.
"Hawu, LaMagagula wakhulumisa kwemfundisi nje lamavi lanje uwatsatsaphi loku ngatsi bewuvele uwalungisele mine," kusho Lushawulo emamatseka.
"Thula! mgodvoyindzini, angifuni mlonyana wakho lapha. Uma ungeva utawuphuma ngesicwayi lapha endlini. Ukhumbule ngikufuna la lingakashoni." Watisola kanyenti Tintfombi ngalesento sakhe kepha kwase kute emasito.
"Cha, kulungile yemake ngitakwengca khona nje ngeMgcibelo ngobe ngicelile kulothishela kukhona tifundvo lengifuna kuyakutibhala ngobe ngingazange ngitiphasa kahle esikolweni."
"Make, banfwabami baphelile ngenca yakho lapha ekhaya."
"Uyangigalajela ngobe ngigulelwa ngumntfwanami, utsi bengitamshiya nabani nangita lapha kuwe" Yachubeka lenkhulumo yaze yashisa sibili. Tintfombi abesahhema nje sincane semuntfu bamfake luhhemane. Baze balanyulwa kunconcota lokwevakala emnyango lokungukona kwacosha Tintfombi. LaMagagula wasala amangele. Noko kute naye labengakwenta wasale walindza kubuya kwemyeni wakhe?
"Cha, bengingeke ngilokotse ngingamtjeli ngobe ngumuti wakhe lona lesikuwo. Utsite utawuletfwa ngumnaketfu lomkhulu," atsi nahlala phasi kuphendvule Kunene lowakhuluma ahleti phasi.
"Kulokunye singatsi bantfu kantsi kwatishela nje ngobe umlilo waba nelisitsa lelikhulu."
"Nanyalo ngiyakwesaba kufa kwababe, ngabe angikho kulendzawo yebugcili." Ukhuluma nje uyasikhihla silolo. Lushawulo naye uyatibonela nje kutsi konakele, kungulapho sekukudze kubuyela emuva.
"Musa kungiyabula wena Mfarisi ndzini, kodvwa ngabe unandzabani, nemntfwana wena. Yena lona longamati nekutsi unemehlo lamangaki ukuhluphe ngani nje ngobe noma angalala khona lapha ngaphandle nawe ungafika umgaluje ngetulu."
Ngekuhamba kwesikhatsi laya ngekwandza linani lebantfwana. Lushawulo-ke wabe sewubona kuncono kutsi basale behlukana labafati ekuphekeni kube nguloyo apheke edladleni lakhe. Loko kwehlukana akuzange kwente kutsi bangabe basadla ndzawonye, bajinge badla ndzawo-nye nje. Nangabe kutsengwe lisaka lemphuphu, bebavele balihlanganyele. Kudla-ke abekwatisa Lushawulo, abengafuni bantfwana bakhe balambe. Kodvwa-ke nome besutsa, abengati kutsi bavunula emacembe asiphi sihlahla. Bantfu labebanaka ekwembatseni ngabo bafati bakhe. Abebatsengela ngalokufanako, ngisho nemibala yayifana ngobe nangabe ake wenta liphutsa yangate yafana Tintfombi abeyaye akhombise liso lengulube. Abevele avakale asakhonona kwekutsi yena unikwa lokubi LaMagagula atsengelwe lokuhle. Bekwala ngisho imali yentsengo ifana, kodvwa nani abengeneliswa Tintfombi. Loko kwenta kutsi timphahla tabo tifanane kusuka edukwini kuya esicatfulweni. Uma kwentekile mhlawumbe ngaKhisimisi atfuke akhumbula bantfwana, abetsengela lamantfombatana. Loku lokubafana kona abenganendzaba nako. Empeleni kuye kwakungakehluki etikwemihegane. Uma akutfolele ematjotjana, yayibe iphelile indzaba.
"Encenye abenkunhlana namankantjane kantsi yintfo langakayetayeli, nguko asahhema nje," kubuyisa Tintfombi aticinisa.
Ngilo-ke lelo phoyisa lelamboleka timphahla tekugcoka. Lesimo setintfo lapha emsebentini samenta asale asacabanga kuhamba kuleyo ndzawo yaseMankayane noma abengati kutsi utawuphuma abhekephi. Kute namunye lamluma indlebe ngalendzaba ngaphandle kwalelo phoyisa labekhosele kalo. Nalo walidvonsa ngendlebe kutsi kube sifuba salo. Lilanga lekuhola lefika asalibuke ngalamnyama.
"Sivusela nine phela babe. Ingabe ninjani lapha ekhaya loku nami ngita nje ngitsi ngitawukhandza tindzala ngobe natsi kadze sahamba kuleli."
"Yaze yaba nenhlitiyo lembi intfombatana nebakitsi. Akusenani nje ngobe yangishiya ngiphila," kusho Lushawulo abukisisa Tintfombi ungatsi ufuna amnanatele naye. Kodvwa esikhundleni sekutsi Tintfombi asho lutfo wasuke wakhophota njengobe abesolo enta seloku efikile. Kwacala manje kumetfusa loku Lushawulo kodvwa wajinge wangete washo lutfo ngobe emehlo aTintfombi abengatsandzi nani kuhlangana nalawa akhe.
Ngalelo langa unina akazange aye emashingweni ngobe watsi nakavuka weva umtimba wakhe ushona phasi samuntfu lotakungenwa ngumkhuhlane. Phela labadzala basuke bacinisile nabatsi letawuhlatjwa kusheshe kuyibikele. Naye wate wavuka wagcoba sigibanyongo wakhaphata ngekusola kutsi encenye uphetfwe yinyongo.
"Nami ngiyawusekela lomcondvo wakho Khumalo ngobe lokutsi afunwe kuyingoti, singahle simetfuse ahambisise singaphindzi simtfole," sekwenanela Kunene.
"Musa kukhala kangaka malukatana utawuze ungenwe sifo senhlitiyo. Asetsembe kutsi inkhosi itawutfuke isiphendvulela imtsintse lapho akhona akhumbule ekhaya."
"Hawu! Ungihlolelani na wena Ungatsi usengakangibingeleli nakungibingelela uve nekutsi ngihambe njani bese utengicela tincotfo, lona lolucotfo lolucelako lwani Utalwentani" NguLaMagagula loyo asaphendvula ngekucasuka?
"Batsi angitekusho kutzi Zembe akabonakali." Atsi angakaligwinyi amjube unina.
"Khona bese kuphele bafana yini kutsi bewungaze usukele umfana wakulowa muti Umuti lonendlu yinye vo shengatsi ngumuti welizimu. Awunamahloni kutsi ungashiya likhaya lakini linjengobe linje uhambe uyotitfukusa efukwini nje. Angati-ke ngobe wena esikolweni waphuma ngalusese kutsi lesasichwichwichwi utasitsini. Kodvwa-ke ngive kahle mntfwanami. Noma singakutsatsa manje, sitabe sifuna umuntfu lotasakhela likhaya. Kodvwa-ke wati kahle kutsi lena esilungwini kuyakuba khona umfati wakhona, lofundze fana naye nalowati tintfo tesilumbi. Umuntfu lofana nawe lowati kupheka emagusha netijabane, ati kusindza nekweluka emacasi, ayikho indzawo yakhe esilungwini. Uyakusho kutsi ngakutjela.?
Lahlaba laphukela kuLushawulo lelo, watsi kantsi abembambile weva kutsi akamyekele kodvwa wabuye wacabanga ingoti langahle ayente nakangafika kuTintfombi asatfukutsele ngaloluhlobo. Wachubeka wamncenga waze wavuma kutsi baye endlini.
"Sinibona nani Mntungwa ngalelifu lelimnyama lelisibekele umuti wakho."
Batsi lapho bacedza livesi lekugcina bawa ngemadvolo bakhuleka. Sililo lesasilapho sasimangalisa. Bakhuleka kungatsi sebambona ngemehlo loyo labebakhuluma naye. Bakhuleka banelitsemba lelikhulu nekukholwa kutsi iNkhosi itabaphendvula. Ngeke yehluleka kuyawutsintsa Lushawulo lapho abekhona. Nabavua lapho emkhulekweni munye wabo wafundza livi IeNkhosi. Emavi lafundvwa atfolakala encwadzini yaJobe. Ngawo lamavi labatsi nabamyala, bamyalela etikwawo.
"Kunjalo mntfwanami, imphilo yasemendvweni inetikhilikitsi tayo letifuna kwetayelwa. Intfo lengiyona imise yonkhe lemiti njengobe uyibona nje, ngiko kubeketela. Akukho lokwendlula kona mntfwanami. Ngiyetsemba emavi ebatali bakho labakuyala ngawo mzukwana uphuma ekhaya usawakhumbula. Emiyalweni yabo akusalanga kubeketela ngobe kona kunawo umvuzo ekugcineni." Ngumkamfundisi loyo naye asananatela emavi aLaVilakati.
Bamangala bantfwana nababona uyise achamuka asanjena. Labancane bona abakholwanga kutsi nguye lona labebambona. Labadzadlana bona bamuva ngalo livi kutsi nembala nguyise lona labebambona. Noko watfola kunakekelwa lapha ekhaya waze washeshe wabuyela emtimbeni wakhe. Kantsi kwakukukhutsala yini loku abevuka lokwa abone kutsi yini langayenta ekhaya. Ngalowo mnyaka nje umcuba esibayeni bafana bebawumba naye.
1.6 Sabanjani siphetfo seligugu laLaHlophe ngamakoti wakhe lomusha Tintfombi?
"Usho kulala ebaleni, wena awusho yona indlala lengambulala. Phela lapho ubona ngisho wendlula ngendlela kwekutsi indlala yintfo yakhona. Akusiyo indlala, iyanuka. Sengiyabona nje uphuma ekhaya lelesutsako uyotitsi dlwa endlaleni. Naloku batsi lutsandvo aluboni nje kodvwa ngeke."
1.5 Bantfu betimilo letifanako bayevana ngisho bangatani. Sekela lombono ngekubhekisa kuboTintfombi naLaHlophe.
1.4 Lushawulo utsandza kukhohlwa ngelikhaya lakhe nje usanganiswe lutsandvo lwaTintfombi lasahlala naye. Lokunye lokumenta asale abonakala kwangatsi sewukhohliwe likhaya, ngiko kutsi Tintfombi utibule ngendvodzana kantsi LaMagagula yena watibula ngentfombi wabuye waphindza yesibili. Phela emadvodza atsandza bafana ngobe batawuchuba sibongo sabo hhayi intfombatana lehamba iyokwendza yandzise sibongo semtini.
"Ngicinisile, yini nje lengahle ijabulise mine nawucabanga Umuntfu lokunguyena ngeta kuye lapha ekhaya sewangifulatsela. Naba bantfwana batawufa ngibabuka ngendzaba yendlala. Nebantfu sebadziniwe ngimi kwasa nje, ngiyokwendzela. Intfo lengiyibona incono, ngiko kungena indlela ngimane ngidliwe tintsaba lokungenani.?
Nome lendlu yayiyinye kepha timphahla tangena tonkhe ngenca yekutsi kwakunenyango lenkhulukati lapha ngekhatsi. Tonkhe-ke tintfo labebangatisebentisi onkhe emalanga tatihlala lapha enyangweni.
"Dzadze, ngavuma ngatsi ngiyakuyibamba ishisa. Ngavuma nekutsi ngiyawuphekela ngisho timphaka takhona. Ngito-ke timphaka takhona leti." Kwatsi ngcobo luhleko.
Lushawulo abehamba, kodvwa abengati kutsi utakutsi nakefika lena emabhasini agibele leyaphi. Lapho nakefika esiteshini semabhasi awakhandza advunuselene, ingcondvo yakhe yasebentisa kwesambane. Wavele watitjela kutsi akabambe leya kaloliwe ibhasi. Kutsi-ke utakutsi nakefika ePitelitifu abambe siphi sitimela kwakuyawukhanya khona asefikile.
"Mhlawumbe ngikhuluma nje sevele ukhona, kwati bani. Yini nje lembambe kutsi angaseti lapha ekhaya njengakucala." Athule atsatse umoya samuntfu lofuna kucala kuhlabelela. "Uyati make, kukhona intfo lengiphetse kabi emoyeni wami. Ngetame kanyenti kuyinyatsela kodvwa iloku ibelesele." Athule abheke phasi ancandze tinyembeti lesetigcwele emehlo. Abuye achube. "Kukhona liphupho lelingiphetse kabi leliphike kubuya nje." Sihlahle emehlo salukati naso sesicala kwetfuka.
"Yonkhe leyo mibuto ayingeni kuleti tami tindlebe. Lami linye, ngitsi phuma uphele nje kulamabala."
2.5 Umuntfu akavuswa. Chaza ubhekise kunina waLushawulo LaHlophe.
Mine sengilihambe ngalicedza Kunene futsi nanyalo ngisetalihamba ngifuna bona bogobela labangahle banginike likhambi.
"Wena Lobelungu sowangenta lizizi nje. Uphi Lomavundvo atekubambela."
a lwangekhatsi, lapho umlingisi ashikashikana yedvwa nenkinga labukene nayo, njengaLaMagagula labesacabanga nekuhamba ngenca yaLushawulo labesaganiwe.
Lushawulo wavuka wagwacatela alungisela kuya emsebentini. Angakahambi kodvwa wacale walayela Tintfombi latawusale akupheka wabuye wamlayela netitodlwana lababevamise kutsenga kuto tintfo letincane letingadzingi kuya edolobheni.
"Ingabe ulahlwe yini umuntfu wenkhosi kulomuti wendlala loku tsine sahlalela kona kugolela timphungane emlonyeni lapha ekhaya. Vuka wena, usihlolelani nje," asho asukuma akudvonsa ngemkhono. "Yekela umntfwana malukatana uyatidlalela bo." Engcondvweni yaLaMagagula kwefika umcabango wadzadzewabo kutsi mhlawumbe nguye longahle afike ngobe kwase kusikhashana bagcina kubonana.
"Indzaba yinkhulu mane ayatiwa ngitsi nje boTintfombi, naku phela sekufika bomkhula bami lengabagcina ngaNowa. Ase ngiyekuva kuLaMagagula mhlawumbe yena ukhona umoyana lomshayile," asho asukuma acondze kaLaMagagula naloku bese bakhulumisana lokungayindzawo nje.
"Hawu! Khumalo kepha ungasamane ubayekele bacale bakhiphe timphahla tabo nebakitsi," kusho LaMagagula etama kukhipha lokuncane lanemandla ekukukhipha. Atsi uyakukhipha, Lushawulo akujike emlilweni.
Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako.
Ukhuluma nje LaHlophe akati kutsi LaMagagula sekukhona intfo lemphetse kabi emphefumulweni wakhe. Kukhona liphupho lelase limfikele emahlandla lamatsatfu. Njalo nje lalitsi lingefika aphelelwe nabutfongo kuze kuse acwashile. Intfo leyayenta kutsi leliphupho limudle kangaka kwekutsi akazange ake alitjele muntfu leliphupho. Bekaloku aligucugucula nje engcondvweni yakhe etama kutfola kutsi ngabe lisho kutsini.
"Phindze Mtungwa sesingatfutsa siyephi nje tsine sesitigugele. Sesimele kona kufa kutsi kusimikise kubobabemkhulu siyotiphumulela. Hawu! sewumangele nalomntfwana lohamba naye kutsi sesibhunye sodvwa asisamnaki. Sibona wena phela mntfwanami," sekusho lona likhehla libhekise kuTintfombi.
"Balekile! awuvele ngalapha." Kute kufike kutsi tfolo embikwamkhulu wako lokwentfombatanyana.
"Sibolile mntfwanami, ngicela ungikhiphele sonkhe sifuba sakho, ungesabi lutfo kungitjela loko lengikubuta kona ngobe kuwe nginguko konkhe." Etfuke Sibolile nakeva unina akhuluma kanjena angati kutsi ngabe ukususelaphi.
"Baketfu nami ngitsandza kudvumisa lelijaha kulendlela lelihambe ngayo. Futsi ngiyamsekela kakhulu ngobe nakunentfo lenje ekhaya kungete kwaba khona kuthula kungakevakali kahle kutsi lomuntfu lomubi ngubani." Kuthule kutsi cwaka, kuvakale kuphefumula kuphela. Lushawulo atsi uphakamisa emehlo ahlangane newaTintfombi lowavele wawehlisa masinyane akhe. Ngaleso sikhatsi nguloyo abelwa nemicabango ngalokutakwenteka ngelilanga lelilandzelako. Tintfombi yena kwakutsi akabhamuke nje kutfukutsela noko watibamba ngobe esaba umyeni wakhe futsi angafuni kutsela bakubo ngelihlazo.
"Uyaliva libito lakho mfana wami" kubuta LaMagagula kuloyomntfwana labesabhudza belungu?
Lwati lwakhe lwekubhala imibhalo leyehlukene lwengeteka ngekungenela umfundzasikolo lobewuhlelwe yinkapani yakaMacmillan, lapho beyicele khona babhali labakhulu belulwimi lwesiZulu labafaka ekhatsi bo DBZ Ntuli, Sibusiso Nyembezi nalabanye. Labomakadzebona bashiya bavutsa umlilo boMalangwane nebalingani bakhe. Tindzaba takhe letimfisha letangena kulelicoco labo lekucala Ingcamu nguletitsi Ludzebe kanye nalena letsi tandla tiyagezana.
"Basengakamboni naye." Adliwe ngemahloni manje.
"Ho! Kusho kutsi abefuna kucoshwe lolomdzala umfati khona atewusala yedvwa."
"Uyanginuka NaboKhetsile, usho kutsini nawutsi lucotfo ngitalwentani?
Loko kwase kwenta kutsi naye atisole kanyenti ngaleso sincumo lasenta. Noma atisola kodvwa abebuye atidvudvute ngekutsi loko lokwenteka kuye nguloko ladalelwa kona futsi akukho nalesincane nje siphosiso kuko.
Lushawulo wema wangete wanyakata sikhatsi lesidze. Indlela labeme ngayo kwakungatsi akasaphefumuli. Aseme lapho wakhumbula ekhaya. Wakhumbula umkakhe nenina. Khetsile labengakaze ambone ngemehlo, wambona ngemehlo engcondvo. Watsi nakacabanga kutsi loko labekwembetse kwakukuphela kwako, wativa anemahloni kungatsi angesuka kuleyo ndzawo aye lapho bangamati khona. Waya ngekucina lomcondvo wekuduka kuleya ndzawo yaseMankayane ngobe abesacabanga nekutsi bantfu labamatiko batakube bambona agcoke timphahla tekubolekwa.
"Kulungile babe sitakwetama mane intfo letasihlupha nje ngibo tjani ngobe abusatfolakali kalula."
"Kepha utsini yena unyokotala?
Batsi nabefika ekhaya bakhandza kutsi uyise sewubangwa netibi. Kwaba sengatsi abevele emele kuvalelisa bona ngobe kwaphela liviki linye befikile kwabe kuyamenela njalo. Kufa kweyise waSibolile kwaletsa ingucuko emphilweni yakhe. Tifiso takhe tonkhe ngelikusasa lakhe tagucuka. Loku babefundziswa ngunina nje, leyo mali labebakhokhela ngayo esikolweni kwase kufanele ihleshulwe ekhatsi lenye iyewutsenga inzilo ngobe yena bamkhululile kutsi azile ngenzilo yesilumbi njengobe abesakholiwe. Loko umndeni wakaMagagula wakwenta ngeligunya lelikhulu ngobe umufi nguye lowabakhulula bafati bakhe kutsi lofuna ku-kholwa ahambe ayokholwa. Leyo nhlupheko yenta kutsi kube ngudzadzewaboSibolile yedvwa lobuyela esikolweni. Sibolile yena wavela watibonela nje kutsi ubukwe sambane, nako bekungaba kubi kuphume lomdzala. Wafa imfakabili-ke Sibolile ngaleyo ndlela.
1.4 Ngale emsebentini Lushawulo sewutsandza kukhohlwa ngelikhaya lakhe. Ase uchaze kuvakale kutsi ngabe abentiwa yini lelengaka.
Ekufikeni kwendvuna Lushawulo watfuma umntfwana kutsi abatjele basondzele bonkhe lapho bekuhleti khona indvuna kanye naboKunene. Ekugcineni kwabitwa bona bafati bakhe naloku bebasecabene nemabhodo. Sebaphelele kwacala yena Lushawulo kukhuluma ngaloko labebabitele kona.
"Kodvwa sasisolo sisho ngalendzaba yalesihlahla kodvwa yena avale tindlebe ngobe abona lemali layitfolako angabe asacabanga ngengoti lekhona," kusho Tintfombi ngekunengwa.
Kwatsi ngalelinye lilanga bangasacabangi nekucabanga kutsi Lushawulo angaphindze alubhadze lapha ekhaya, bambona atsi chamu.
"Ase ungiphe umetjiso LaMagagula, sheshisa!"
Leyo nyanga wayichuba ngemadvolo ngobe nasemsebentini wahlangana nebulukhuni lapho acela kuntjintjwa. Kwatsi esikhundleni sekutsi antjintjwe besuka bambuka ngemehlo lalukhuni laba lababengetulu kwakhe. Naye abesativa alahlekile ngobe abebatse ubuka lowo emehlo ashelele nje. Lapho abeze akhululeke khona kukalelinye liphoyisa lokungilo labecele kufihla inhloko kalo.
Nembala wahamba-ke Lushawulo solo angakase wayitsi vu kunina lendzaba. Utsite asahambile kwangukhatsi LaMagagula amtjela. Imetfuse kabi LaHlophe.
"Kantsi-ke alikho licinisa lapho Khumalo, nawe uyati nje kutsi semadvodza sikhwele sehlula senja. Ungeke nje uvume kutsi lomunye webafati bakho abe nalenye indvodza ecadzini. Ngisho noma ngabe unabo balikhulu." Lihlabe lephukele lelo kuLushawulo aze ajike nasebusweni ngobe asakhumbule Tintfombi wakhe labengati kutsi uphi nje loku bakhuluma.
"Besingalwati nani, tsine setfuke kutseleka umkhwenyewetfu ngetinkhani. Nguye lofike wasitjela kutsi kufanele site lapha lamuhla nakanjani," kuchuba yena umnakaboTintfombi lomncane.
Tintfombi wajinge wabuyela khona eJozi kuLushawulo. Watsi asengakalamisi laMagagula waphindza wesibili Tintfombi, khona eJozi. Lona wesibili kwaba yintfombatana libito layo watsi nguTsandzekile. Lutsandvo lwalaba lababili kwaba sengatsi lukhula ngemandla. Lushawulo naye abesatsandza kusangana imphela ngalesitsandvwa sakhe. Lolutsandvo lwabo lwenta kutsi Lushawulo asale avilapha manje ngisho nekuya ekhaya kuyewuhlola umkakhe. Naye lapho akhona waMagagula abesabona nje kutsi kwaphindze kwamphindza. Nalowo mntfwana wesibili watsi noma amtfola, uyise wefika watsi ute libito langametsa lona ngobe yena abelindzele indvodzana. Ingani phela abesetse waTintfombi labeshiyana ngetinyanga letisitfupha nalona waLaMagagula. Yena-ke wetsiwa ngugogo wakhe watsi nguNtfombitodvwa.
1.6 Sababuhlungu siphetfo seligugu laLaHlophe ngaTintfombi ngobe Tintfombi wajika watsi uninatala nguye kanye umtsakatsi locedza bantfwana bakhe. Ngobe Lushawulo amtsandza Tintfombi, akabutanga, wavele wacosha unina, waphuma angati nalapho aya khona. Wafa wadliwa tinja wangete wawatfola emalungelo akhe ekungcwatjwa.
Kufa nekungcwatjwa kwemntfwana waLaMagagula lowangena enkelebheni.
Emva kwaloko kufa kwalomntfwana LaMagagula naye wacishe wamlandzela. Wate wakhumula naleyo nzilo sikhatsi singakefiki. Kwala nome asancono, kwake kwaphela emalanga ahamba ngeludvondvolo. Ekwelulameni kwakhe sikhatsi saleto tibi sase siphelile ngako-ke akabange asaphindze kuyibuyisela emtimbeni leyo nzilo.
Kuba ligugu entfombini kutsi iyahamba iyokwendza, kepha lapho sekufike lilanga lekuphuma ekhaya iye emtini, kube sengatsi emalanga angabuyiselwa emuva noma kutsiwe akusale kuhamba lomunye. Kwaba njalo-ke nakuSibolile. Kusondzela kwelilanga lelalindziwe kwacedza injabulo. Leyo njabulo leyayiphuphuma enhlitiyweni yakhe yavalwa lusizi nekwesaba. Abesatsi uma ayedvwa atibone asakhala nakabona emabala emuti wakubo labesatawushiya siphelane. Talukati tase ticalile kuhle tiphosa imiyalo kuSibolile noma lusuka lungakefiki nje lwekuphuma.
ekucaleni kute kuyofika esiphetfweni sendzaba.
"Sikhulekile ekhaya, sisu semhambi asinganani singangenso yenyoni." Kutsi nya edladleni, kuze kuphindze lokhulekelako. "Akunabantfu yini lapha ekhaya" Alive livi lemntfwanakhe laHlophe. "Ngena mntfwanami, siyeva yini loku kutse mpu lokwebantfwana lapha.?
1.2 LaMagagulwa abeboniswa ngaTintfombi, zakwabo losahlala naLushawulo emsebentini.
"Ayibe yincane phela Mtfombeni nebakitsi. Ingani ngishito ngatsi lidlojwa libukile."
"Ninjani-ke khona lena emaJozi enu ngasemphilweni?
"Cha, kodvwa akusiko ekudzeni kakhulu sekungahlupha nabangaphindze bangisuse bangichubele embili ngobe lapha kaHulumende umuntfu uhlala umntfwalo uselubhokweni. Intfo nje angati kutsi make utawutsini ngobe kube kuya ngaye nje ngabe vele ngilapha eSipiki."
Ekuhambeni Lushawulo, akamange akhohlwe ngulentfombatana yakaMagagula. Abetsi njalo naketfuke wavela ngasekhaya etame kutsi noma kanjani ayibone atewuvusetela emagama akhe, phela imbita ivutfwa ngekukhwetelwa. Uma ehluleke kuyibona abebhala incwadzi ayinike bodzadzewabo kutsi bamnikele Sibolile. Sibolile lona bese bambonile labanye bodzadzewabo kwekutsi ukhulunyiswa nguLushawulo. Empheleni bodzadzewabo bakuletinye tindlu babehlekisa ngayo lendzaba yakhe. Ingani phela kuhlekwa kutsi usonywa lijaha lakandlunganye emtini wemavila. Babemangala kutsi lona lelijaha lisitsatsaphi sibindzi sekusukela intfombi yemphakatsi litalwa kandlunganye nje.
"Wo, usho ngobe ungati lutfo wena make. Mine kunengi lengiboniswa kona nangilele futsi kube kuliciniso. Intfo nje angitsandzi kube ngandza ngemlomo njengelibhakede."
Umuti wakaKhumalo washeshe wavutfwa sibili. Lushawulo naye abesete nemahloni ekulayela bangani bakhe ekhaya. Phela kwakuba ngulomkhulu umuncwa kuya ekhaya lapha abefike alale emafuhlufuhlwini khona. Ingani phela etikwalobo buncane belilawu lakhe, Sibolile abefike netimphahlana takhe naye. Indzawo yekulala yase ivele ingekho sanhlobo. Umuntfu kwakufana nekutsi ume ngetinyawo nakalele khona. Ngaleso sizatfu, kwase kunguLaMagagula lobekavame kuvakashela umyeni wakhe lapho abesebenta khona. Lokuphela kwendlu yakakhe kwayinciphisa indlela leya eMdvutjane. Kwase kunguLushawulo labesavama kuya ekhaya, futsi angasesabi ngisho nekuvakasha nebangani bakhe lababenesifiso sekubona ekhaya kubo. Wavele watibonela nje kutsi utsetse silwane semfati. Sento saSibolile sajuba labanyenti imilomo, samenta naye wahlonipheka. Kubomkhula wakhe abengatfontsi phasi. LaMagagula kwakuba nguLaMagagula lapho bakhona. Ayitekwa phela yeninatala, yena abetimangala nje kutsi emadloti akubo ambone ngani amletsele malukatana lokhutsele kangaka.
Ngesikhatsi lamaphoyisa lamabili asaphenya etindlini, kukhona lelinye lelasala lime nalomunye umfanyana. Lamtsela ngemvula yemibuto umfana naye waze wamangala kutsi kantsi kwentenjani kangaka. Phela solo letama kutfola loko lelikufunako lelibona kutsi mhlawumbe labadzala bangakufihla.
"Konkhe loko lokushoko ngiyakuva, kodvwa nje lami linye, ngitsi lendlu yona itakwakhiwa. Futsi akukho lokukhulu lotakwenta wena kuphela nje kutsi ucele bantfu labatakwenta lomsebenti. Nayi imali, uma iyincane usho ngitayengeta," asho akhipha emakhulu lamabili emalangeni awabeka embikwakhe.
"Abengakabafihli, empheleni bekungiko nje kwesweleka kwetimali." Asacala manje nekuncibilika ngobe abona kutsi LaMagagula ukhuluma ngemusa, kantsi wentiwa kukhohlwa kutsi ematinyo lawa liguma. NaLamagagula abevala intfukutselo leyayingekhatsi kuye ngalamatinyo labehle awaveta.
"Cha, akusuye Khumalo." Livi selineluvalo manje kuTintfombi.
Lushawulo ushiselwa indlu lahlala kuyo ngenca yekuba yinganwa kwakhe.
UMdvutjane yindzawana lencane kakhulu, akusilula-ke kutsi indvodza seyingadliwa tintsaba khona. Kungako kwatsi lapho sekunetindlu kaKhumalo Lushawulo kwase kuba nguye lohle avakashela ekhaya. Phela emadvodza alendzawo lamanye abuya kanye ngemnyaka lamanye kabili kuye ngekutsi ujoyinele tinyanga letigaki.
Akuphelanga sikhatsi efikile Sibolile kaKhumalo, wabe sewukhona umehluko. Tindlu letimbili tesuka sinye sikhatsi. Kwakuyindlu yakakhe yekulala kanye nelidladla. Kwakumenyanyisa kakhulu kupheka lapha kulalwa khona. Phela loko nguko nalokwenta kutsi asheshe akhe. Lalitsi nalibalele-ke abase egumeni, abe uhluphekile mzukwana li-na ngobe abevele abase khona endlini yeninatala. Inkinga yekwakha akamange abe nayo Sibolile ngobe Lushawulo abemnika imali leyenele yekutsi acele bantfu bekumsita. Labanye noko babemsita ngaphandle kwekufuna liholo. Noko loko kwakuvame kakhulu etihlotjeni takhe.
"Kantsi make akekho yini lapha ekhaya Ngafa kuma emakhateni nebakitsi." Betfuke bonkhe manje kuva lesibindzi lesingaka sekutsi angaze agagule unina ngelibito kwekutsi uyatsakatsa?
Uhamba nje Lushawulo sekukhona intfombatana labesacale kutibika kuyo. Lentfombatana nguSibolile Magagula lobekatalwa emphakatsini wakuleso sigodzi. Sibolile abekhulile sibili, aluhlata ngelibala asho ngesikhumba sakhe lesasibusheleleti ungatsi kukhona losihlalela ngembokodvo asigudle. Abesho ngemehlo lamakhulu labengetwa nabudze betinkhophe takhe lowawungaze utsi utengetile. Tinwele kwakungemashoba nje kantsi titse tsu. Kube abemdvuna ngabe abelihwancakati. Titfo leti abegcishata nje kantsi tinyawana tincane ungatsi temntfwana. Noko tatingasindvwa kakhulu letinyawo ngobe umtimba wawulingene kahle nje. Livi lakhe kodvwa lalilikhulu kangangobe nangabe ungamboni akhuluma ungatsi utawuhlangana nendvodza. Ngalelivi lakhe kwenta kutsi ngesikhatsi asafundza avele ahlabele indlela yesine. Kwakutsi lapho kulikwaya lemantfombatana, bothishela baletinye tikolo baze basole kutsi kukhona umfana logcokiswe emalokwe, kantsi phindze nguSibolile. Lokwakufike kukhaphise kutsi naye abesatsandza kuhhula njengebafana lapha ngemuva esiphundvu.
Akabange asandza nemagama Lushawulo, wavele wavalelisa wagcwala indlela. Kute lowampheleketela ngalelo langa ngobe kute lutfo labeluphetse ngaphandle kwesikhwanyana sakhe lesincane.
Sebavuselene boLaMagagula neninatala, bavele bavalelisa boLaHIophe nalowo mgijimi labehamba naye. Lilanga laliloku libile njalo. Kulelo langa lebelibaba, bonkhe bantfu batiphumulele phasi kwemitfunti, unina waLushawulo kwadzingeka kutsi aphume kunjalo. Titfukutfuku tase tibhicene netinyembeti kuNaboLushawulo ngobe abati kutsi lapho aya khona sewusicako lucobo. Lesinye sikhatsi abeke afise nekufa kunekutsi ahlalise kabi umntfwanakhe lapho naye atendzele khona. Pho, kufa lokungabitwa, ngabe wakubita kwamphumuta ngalelo langa. La-Magagula wamane wabakhipha nje ekhaya wase usheshe uyancandzeka. Naye ujika nje setigcwele emehlo, abe angeke ente lutfo.
"Buyanini phela bomalukatane, ingabe nihambe njani nebakitsi?
Indzaba yekutsi Sibolile sevele uyahamba uyokwendza kuLushawulo yasheshe yadvuma. Phela lokwenta isheshe idvume kutseleka kwetinkhomo tekumcela. Kwatsi kantsi bekuyindzaba yekuhlekisa, kwangabe kusaba njalo kulabanyenti. Kufika kwetinkhomo kwabajuba imilomo netinhleko tancipha lapho kukhulunywa ngandlunganye. Labo bebahlala banyembenya Lushawulo beswela nemgodzi wekubhaca. Tonkhe tishanshi tashabalala kubodzadzewabo. Tintfombi letatintsanganye naSibolile tacala kuswaba. Angiphatsi phela leto letatingetulu kwakhe, kwavele kwatikhanyela nje kutsi selitishonele. Pho, konkhe kusiphiwo noma yinhlanhla laphiwe nguMdali umuntfu. Ngenca yebuhlungu betinhlitiyo, kulabanye kwakulukhuni ngisho kudla leyo nkhomo leyayihlatjelwe kutijubela. Pho, ngubani longayekela inyama ilivela kancane nje.
"Ningamangali nanisibona sesifika lapha ekhaya ngalendlela. Lapho kusebenta khona umnumzane walapha ekhaya, kuse kugcekezwe kwebiwe yonkhe intfo ekhatsi," kuchaza lelinye lalawo maphoyisa lelabuye lachuba latsi; "Intfo lengahle yente bulukhuni kumnumzane walapha ekhaya kutsi ngesikhatsi kuphenywa endlini lahlala kuyo kutfolakale emagogogo lamabili ensangu kanye nesigamu selibhodlela lamankantjane. Leto-ke tintfo letiphambene nemtsetfo." Likhuluma nje emehlo alo lavutsa umlilo agijima kwembane ungatsi kukhona lakusolako lokungalungi. Litsite kube licedze langena emotweni masinyane lingafuni phela kubona tinyembeti tebantfu labadzala.
Lushawulo watibuta nekutsi umbuka njani Tintfombi kuletiga labementele tona ngetulu kwalokumetsemba kangaka. Abengamcabangeli ngisho nakancane kutsi angase amjabhise kanjena.
Nalapha eMankayane tatikhona tintfombi. Nato-ke tatitinhle ngekwato. Kuvamile-ke kutsi kufika kwelijaha lekuhamba endzaweni kusanganise tintfombi, ikakhulu leto letisakhululekile. Kwaba njalo nekufika kwaLushawulo kuleyo ndzawo yaseMankayane. Emantfombatana ashayana ngetinhloko kunguleyo ifuna kutsi kube ngiyo lekhulunyiswa ngulesifundziswa sakhashane. Lushawulo abengesiye umuntfu lokhulumela futsi, kodvwa abekwati kubeka lulwimi. Intfombi abeyitjela onkhe emagama lamnandzi nayo itibone seyikuvumile loko lakushoko. Tintfombi tawa budlantjadlantja lapha kumfokaKhumalo. Pho tintfombi tandzawonye, akubanga sikhatsi lesidze tabe setatana leto letatitsandzana naLushawulo. Letinye tato tavukwa sikhwele lesimangalisako. Phela sikhwele sivela lapho kunelutsandvo khona. Bantfu besifazane-ke baba yincaba ngobe baye bakhohlwe kwekutsi ngulowo nalowo wasonywa ngulelijaha. Umuntfu abese ufuna kutsi kukhulunyiswe yena yedvwa.
Lushawulo waphumula lilanga laba linye kwasa wabuyela emsebentini. Angakahambi noko wakhuluma nemkakhe banenina ngendlu labefuna yakhiwe lapha ekhaya. Noma angazange alihlabisa ngesihloko kutsi lendlu yayiyani, kodvwa kwavele kwakhanya nje kutsi yaTintfombi phela lendlu. Noko LaMagagula watibutisa nje watenta silima.
"Ungangitsatsi kabi mntfwanami. Angisho mine kutsi awumtsandzi, kepha bengikuhlolisa nje njengenyoko. Loku lengikushoko kulicinisa leliphelele futsi lelingagucuki. Mine uyangibona kutsi emalanga ami asafinyele. Sekusedvute lapho ngiya khona. Angifuni-ke ungisole utsi angizange ngikweluleke ngendlela lekufanele uyitsatse njengemntfwana losakhanyiselwe nasenkholweni."
"Ngitsi gijima bo, LaMagagula, kantsi lometjiso awuwuboni yini" Washo vele asamhlangabeta ngobe abona kutsi uyamephutisela. Kwetinja lokwatsi kujikitisa imisidlana kuyamjabulela, wavele wakukhukhula ngesicatfulo kwakhalela etulu kungati kutsi kwentenjani. Washo walumeka indlu yekulala wengca wayawulumeka emadladla nelilawu lendvodzana yakhe lenkhulu?
Angifuni lutfo lusale lapha lolutsi mtsakatsi ngobe kungaze kusale naletimphandze takhe. Loko langeke akhone kuhamba nako kutawulala lapha phasi kwesihlahla. Hhayi kutsi kungabuye kungene endlini. Utsite kube abone kutsi unina uyasimbatseka kuphuma, wavele wangena wamhlala ngemkhono wamdvonsela ngaphandle. Lapho abengasakhali kwase kungumtimba lobuhlungu umuntfu lomdzala.
"Uma ubuka kahle imphilo yaJobe, utawubona kutsi indlela lahlupheka ngayo yaba matima kangangobe abengekho umuntfu labengayimela. Lomunye umuntfu abengagcina asakhweshile kuNkulunkulu wakhe. Kodvwa kuJobe akuzange kube njalo, esikhundleni sekutsi akhweshe ngenca yetinhlupheko, tesuke tamsondzeta kakhulu kuMenti wakhe." Sekutsatsa LaVilakati lowabuya wachuba watsi, "Kwatsi ngesikhatsi sebafe bonkhe bantfwabakhe naye asamilwe ngematfumba, umkakhe wamgucukela washo nekusho kutsi akakhohlwe ngaloNkulunkulu wakhe. Kodvwa konkhe loko akuzange kuyigucule inhlitiyo yaJobe, wabambelela njalo ekukholweni kwakhe."
Lushawulo lona abelitibulo kunina, elanywa ngemantfombatana lamabili, boLomavundvo kanye naLobelungu. Ngawo-ke lamantfombatana languwona abehlala nenina lapha ekhaya. Lushawulo yena abesafundzela umsebenti ekoloshi lekulima. LaHIophe akamange atihluphe kufundzisa lamantfombatana ngobe atsi kufundzisa intfombatana kudlala ngemali ngobe isuke ifundzela emabhodo noma kwendza. Ngako-ke wawa avuka afundzisa lendvodzana yakhe kute ibe nelikusasa lelikhanyako futsi ibe lusito nakuye lapho asaluphele. Njalo-ke nakuvala tikolo Lushawulo naye abebuya ekhaya noma ahambe ayewubamba ematoho njengekwenta kwabo bonke bantfwana besikolo. Nakefikile Lushawulo abevele atisonge kuleso sikotela selilawu. Emnyakeni wekucala befikile kuleya ndzawo bantfu bacala batsi kumbe bafane bagoba-gobela kutsi bafihle tinhloko ngesikhatsi basakha. Baze babona sekuphela umnyaka wesibili solo kungekho umehluko kutsi kungatsi ngumuti wemavila Iowa. Intfo leyayisifuyo kwakuyihhontji nje kuphela. Tinkukhu ngabe tatikhona kube tatingacedvwa nguye LaHlophe nasashangukile. Ingani abetsi angashanguka angasakhetsi kutsi ubamba yiphi. Kuye kwakufana noma iyatalela noma iyafukamela, nasafuna inyama.
Watsi lapho efika eJozi wavele wakhipha incwadzi leyo wasebentisa likheli kutsi ahambe abuta lapho abeya khona. Ngenhlanhla yakhe washeshe watfola angakayaluki kakhulu. Phela liJozi akusiyo nani indzawo lencane, umuntfu ulahleka kala bha! Intfo leyaye isite-ke ngiko kubuta nangabe ungati lapho uya khona. Ufika nje Tintfombi ukhandza Lushawulo usacambalele emva kwekuba asashayisile.
"Utsini Utsi klebo Ungatsi nadzadzewenu asengakacali kukhulumisana nebantfu wena ube sewunesibindzi sekutsi intfo lenjalo uyayenta. Phela kuphuma kwakho esikolweni akushongo-ke kwekutsi sewukhulile. Uyangiva yini kutsi ngitsini Sibolile" Asho amhlukumeta amphose la etiko. "Ungatsi ngawuwile ushe kumbe nalabantfu bangeke beta la. Futsi nanyalo ngitsi kukhona longihlolela kona.?
Undlondlobale umlilo manje ube nemandla sibili, naLaMagagula umehlule. Ayabatseke lonkhe libala ahlaba inyandzaleyo kutsi kumbe kungatfuka kuba khona umuntfu lobanesibindzi sekutawukhulumisa Lushawulo kulentfo labesangiyo.
"Hawu, bomnaketfu ningasangeni nimane ningikhiphele lengitawumane ngifihle ngako umtimba," kusho Tintfombi akhihla sililo.
1.1 Bunyoka buni lobentiwa nguLaHlophe kulendzaba Chaza kuvakale?
Phela Lushawulo kwase kuyimamba lucobo, asancadvuta nje. Nome kunjalo kodvwa LaMagagula wajinge wacela kuLushawulo kutsi angenise letintfo teninatala endlini kuze tinganetfwa uma kwenteka lina ebusuku. Waze wavuma-ke Lushawulo kutsi tingeniswe kodvwa watsi kutawufuneka atilandze ngelilanga lelilandzelako.
"Ngi ngingatsini, kodvwa kunjalo bonkhe bemanga lengise ngafika kubo basho njalo. Nami ngitse ncono ngikulume indlebe ungaze ukhandze sesife sonkhe lapha ekhaya." Washo ngesibindzi langatanga naye kutsi usitsatsaphi. Kwadvuma inhloko kuLushawulo. Imicabango yayi-phambanisa imibane yasehlobo. Kuye kwakuke kufike uLaMagagula ngobe ekufikeni kwaTintfombi wakhombisa kungajabuli. Kodvwa lowo mcondvo abebuye awuchitse ngobe asabone kuvana kwalabafati. Kusho kutsi ngabe labafati bahlangene ngetulu njengeluhlindzafuku Lowo ngumbuto labetibuta atiphendvule wona enhlitiyweni?
"Hawu! ngiyabhudza yini boKhumalo" kusho Lushawulo avuka embhedzeni ahlala ngetibunu. Wabuye wachuba futsi solo Tintfombi angakaphendvuli?
Natsi sikhona lokungasho lutfo mane siphetfwe ngawo nje emahlalakhona kugula kwetalukati. Pho singatsini-ke ngobe emsebentini yimphilo.
Bukiwe Bella Malangwane ungulomunye webabhali betincwadzi tesiSwati labadvumile. Empheleni ufakile sandla ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati. Nome asake walubhala lonkhe luhlobo lwemibhalo yesiSswati, kodvwa udvume kakhulu ngemibhalo yephrozi lekungiyona lanelikhono lekuyibhala kwedlula letinye tinhlobo temibhalo.
Lichawe - ngumlingisi lomcoka endzabeni, indzaba iphatselene naye.
Lesicuku besita kancane satsi lapho sibona kusuka intfutfu inconga iya etulu kwaba ngikhona batsatsa tinyawo. Kutse sebasedvute kwangikhona babona kahle kutsi kusha tindlu taTintfombi. Batsi befika bakhandza Lushawulo asajame egedeni netikhali takhe. Abephiphitsa vele atsi emtini wakhe akafuni muntfu.
"Make ngihleli nje angikahlali. Ngishiye bantfu lapha ngaphandle." Usho nje naye sekuvakala umsindvo wemntfwana labekhwehlela. "Pho ungashiya bantfu ngaphandle kumakhata kangaka wentelani Lushawulo." LaMagagula ngalesikhatsi sekutsi akabhamuke yintfukutselo.
"Ungasasho dzadze, make waze wadliwa tinja ngenca yanangu umfati, imphela nanyalo kube umuntfu uyavuswa ngabe ngiyamvusa atewubona nati tiga lesitibonako," sekuphendvula dzadzewabo.
"Kantsi akuvakali yini kutsi ngitsini Ngitsi umtsakatsi akatsatse konkhe lokungekwakhe angene indlela. Akaphume aphele nje nyalo loku ngiseme lapha ngaphandle ngobe angifuni kumkhandza aselapho edladleni." Ukhuluma nje ume emacentselweni elibala akatamatami?
"Tintfombi, uyati kutsi inhlanhla yakho idla emakhiwa Phela ucishe wangikhandza ngingeko. Ngifike itolo nje bengisayekubahlola ngasekhaya." Lumshaye lumphindze Tintfombi luvalo amangale kutsi ingabe abeyawulala kabani kube uke wamkhandza angekho. Phela Lushawulo abeye ekhaya nje abeyohlola lomntfwanakhe labengazange ambone seloku atalwa?
"Usho kutsi make angitala angenta imikhuba lenjalo abulale ematfumbu akhe?
"Wentani LaMagagula Ukhipha letintfo talomtsakatsi Lapho ngifuna kushe tonkhe timphaka lamuhla. Wena ngiyabona sewakudlisa kadzeni lomuntfu.?
Noma bakhuluma njena laba lababili, kodvwa kwakungekho kubhobokelana emkhatsini wabo. Lapha kuLaMagagula kwakugcwele kwesaba labengakwati naye kutsi angakucedza njani ngobe abengati nekutsi yini leyente indvodza yakhe ikhumbule ekhaya. Kulokunye abecabanga kutsi encenye seyitemcosha khona itewuletsa kahle lomkayo lomusha. Abekunconota loko kunekutsi ambulale. Phela abesake weva tindzatjana letinyentana ngemadvodza latsi angatfola bafati labasha bese abulala labo labadzala.
Yonkhe lemibuto yefika yaba ngemanyeva enhlitiyweni yaLushawulo ngobe yayimkhumbuta simo setintfo emuva eJozi. Wetama noko kuticinisa njengendvodza.
"Cha, Mtfombeni lendlu itakuba ngeyetihambi ngobe akukuhle kutsi nitsi nifikelwe bantfu nibalalise lapho nani nilele khona."
"Mine ngisuke ngifikelwe kwesaba-ke Khumalo ngalendzaba," sekuphendvula Kunene.
Utsite asengakatinti nekutinta lapha kaManzini watfola umbiko wekutsi umntfwana waTintfombi lomncane sewushonile. Naye ufa nje sewuyakhasa. Loku kwamangalisa ke kutsi ngabe umntfwana sewudliwa yini ngobe phela umtsakatsi sewacoshwa. Tindlebe tema enhloko manje kuLushawulo. Libhokisi wavele wehla asalitsengile. Watsi nefika ekhaya weva kutsi Tintfombi ungatsi unenkhulumo lecondze lokutsite, kepha watishaya longayiva.
"Hawu, malukatana, yini kube sengatsi awukajabuli nje lamuhla futsi nemehlo akho abukeka kungatsi bewukhala. Ngabe kubuhlungu kuphi nebakitsi?
Butsakatsi - ngemutsi wakhe ubulele Lushawulo inhlitiyo, wamenta wangasaboni nome asamedukisa, yena asolo acabanga kutsi uchutjwa lutsandvo kantsi timphandze. LaMagagula ugucuke saliwakati nesigcili, indvodza yaze yangabi nandzaba naye ngisho sekafelwe, yabona kuncono kuyotsenga emabhanana kunekutsi iyongcwaba umntfwana wayo. Ngibo lobutsakatsi lobente indzaba yachubeka Tintfombi waze waphuma waphela ekhaya lakhe ngobe sekanukwe emkhayeni.
Ngikweleka ngalesikhuni khona manje. Asho atsatsa lesikhulukati sikhuni amsikita ngaso. Wesuka lelidze linkayi Lobelungu wahlala lapha ekudzeni.
Sihloko Sihloko senoveli kufanele sibumbane nendzaba yonkhe kusukela ekucaleni kuze kuyofika ekugcineni kwayo. Asingabi libutsa ngobe loko kuyamvilaphisa umfundzi. Asibe ngulesihehako, sente umfundzi abe nenshisekelo yekuyifundza indzaba ayewufika ekugcineni.
Umona - ngulomona wakhe lowenta angafuni kuhlala nalabanye bantfu kube ubakhandze bakhile. Indzaba iyachubeka ngalomona wakhe ngobe nguwo lomenta aze atsakatse agcine sekabulele nebantfwana bakhe lucobo. Kube Tintfombi bekete lenhlitiyo yemona, ngabe lendzaba ayizange ichubeke ngalendlela ichubeke ngayo.
Tintfombi utfola umntfwana longasiye waLushawulo lokuveta kungetsembeki kwakhe nakasemsebentini Lushawulo. Ngiso lesento lesaholela ekutseni aze abuyele ekhaya.
Bangena indlela sebabhekise emabombo ekhaya. Bahamba sebaticuku letimbili. Sekucala sasinaboLushawulo, lesi lesinye sinaboTintfombi nebakubo kanye naboKunene. Phela boKunene nendvuna bese bamane batimatise bakaMaseko ngobe bese bafana netinhlwa nje. Bahamba kodvwa kube ngatsi bagidza ndzawonye ngenca yekutsi emadvolo abesindza kungahambeki cobo.
Ligoya - ngumntfwana lotalwa ngumfati lowendzile, amtale ngaphandle.
Kantsi vele loluhambo beningakalulindzeli yini kubuta Tintfombi angakanaki lutfo?
"Cha, make ungahlupheki ngobe imali uyishiyile kutsi nangabe sengihlangana netinkinga sikwati kutfola tinyawo tekutsi sisheshe sifike esibhedlela." NguLaMagagula lowo asetama kumisa uninatala sibindzi. Pho bani, abuye atse hasha kudla kwakaNgwane, abesabalisa njengemntfwana loyedvwa lotawufela etiveni lapho angeyufika nakhona kuyomngcwaba. Tahamba kahle imphela tintfo lapha ekhaya ngobe naLaHIophe abemtsandza lomalukatana wakakhe. Kwatsi lapho kufika sikhatsi sakhe, waphumelela kahle imphela. Watibula ngentfombi. Lushawulo watsi nakatfola ligama lekutsi sewungubabe, wajabula wafa. Libito le-mntfwana watsi nguKhetsile. Noko walitfumela ngencwadzi watsi yena utawufika ekupheleni kwenyanga.
"Waze wabuta umbuto lobengiloku ngifuna kuwubuta kuwe, nami ngifana nawe nje Tintfombi yaMaseko. Sengicala kwetfuka loku sengibona bakitsi nabomkhula bami," kuphendvula LaMagagula achubeka nemsebenti wakhe.
1.7 Lesento saLushawulo sekucosha unina ngesizatfu sekutsi uyaloya, asemukeleki nakancane emmangweni lesihlala kuwo. Umtali wemuntfu ubangumtali walowo muntfu nobe ngabe unasiphi sici.
"Sondzela lapha kimi ngikubambele. Ungesabi ngitawubamba nje noma ngicambalele." Phela abetsi angabuhloma LaHIophe agucuke lena lehamba ngesisu. Empheleni nalabantfwana babengakalahleki ngalobuvila, ludziwo lwalufute imbita. Nawungatsi ukhona labencono ngabe uyamtsandza ngobe naLushawulo naye kwakute lapha emikhonweni. Yena-ke waba nenhlanhla ngekutsi afundze, loko kwabufihla sibili buvila bakhe. Kutsi uyavilapha abebonakala nakuvalwe sikolo ngobe wawungeke umbone adlala ngelikhuba. Kwakwala ngisho bodzadzewabo se-bakhonona lapho kunina kutsi yini bona bahlakule bodvwa kantsi naLushawulo uyadla. Imphendwlo labeyitfola yekutsi akayekelwe Lushawulo ngobe udziniwe ubuya ekolishi.
"Sibona wena mntfwanami ingabe ninjani lapho nihlala khona bo."
"Utsini namaphela Khumalo, kantsi silwane lesi?
Kute lusizi lolwendlula lolwalulapho, kwekutsi umuntfu lomdzala angcwatjwe tiboshwa kodvwa abe anendvodzana yakhe ledla emabele. Leyo ndzaba kwaba yindlabeyiteka kuleso siganga. Kube ngunyalo tintsatseli setagcwala lonkhe lelive, lendzaba ngabe yaphuma emisakatweni nasemaphephandzabeni.
"Uyati sewuze uncono naLushawulo ngobe yena tikhona takhe letasala lena kaMazeze. Ungatsi angadzimate angatilandzi."
"Njengobe ngikutjelile kutsi uyise webantfwana imali uyitsandza kangangobe angacolela kudvonsa ejele kunekutsi atsatse imali ahlawulele licala lakhe uma litfuba anikwa njengobe acala kuboshwa nje. Mine-ke ngibona kuncono vele kutsi angete abutwa kutsi uyafuna yini nome akafuni. Ngitawuvele ngente njengobe ngibona ngobe imali angafa ayishiye, akudlalwa lena ejele." LaMagagula abasatinikele kutsi nome kungentekani emva kwaloko akanendzaba, yena nje ufuna kubona uyise webantfwabakhe akhululekile.
"Ingabe Lushawulo unatse Iobunjani-ke namuhla" kusho unina ngekunganaki nje?
2.3 Kuyiwa emkhayeni nje sekuphele bantfwana baLushawulo. Bacale bafa kwacoshwa unina LaHlophe ngobe atsi Tintfombi nguye umtsakatsi. Nyalo sekufanele kuhambe LaMagagula ngobe senguye umtsakatsi ngekusho kwakhe Tintfombi. Ngulapho-ke Lushawulo asanguluka khona wacala kuyophengula yena matfupha. Ngekubona kutsi tinyanga tisho loku nalokwa, wabona kutsi kuyiwe etangomeni letishaya umhlahlo.
"NaboKhetsile, mine angisayi phela lapha ekhaya. Angifuni nje nekumbona loyo mtsakatsi." Washo wancandzeka vele wayawuhlala phasi kwesihlahla semncozi lesasiseceleni kwendlela. LaMagagula weswela umgodzi uma eva Tintfombi akhipha emagama lanjena embikwebantfwana. Wamvela lomuntfu lomdzala kepha-ke kwakufuneka amtjele ahambe njengobe asashilo Tintfombi ngobe uma angatsi kahlale kute kufike Lushawulo, loko kwakungasho lokunye emphilweni yakhe.
Ludvweshu - kwehlukana kwemibono, kulwa lokubakhona enovelini.
"Yise waMuzi, ungatsi kudzingeka usale uyifakela tibuko lendzaba yalokufa kwalabantfwana ngobe nawungakaboni kahle ngitawuhlanganisa lishumi lonkhe phasi." Lamavi aTintfombi ametfusa kakhulu Lushawulo kutsi kantsi abesamangaliswe kutsi bantfwabakhe bacedvwa yini.
2.6 "BoKhumalo nani boMagagula, asambeni" Lawa ngemavi lashiwo nguLushawulo, asivetela muphi umcondvo ngaye nebekhaboTintfombi?
Utsite asatibona kutsi cha, senguLushawulo labamatiko, wacala kukhuluma indzaba yekuyawufuna umsebenti. Noko akabange asacabanga kuphindze abuyele kuleya ndzawo leyayimbonise kabi. Wasale wabhekisa emabombo lena kuboMhlume naboManzini. Abebhalela lena nalena, wagcina asawutfole kaManzini lapha kaLoliwe. Lapha-ke wefike watfola sikhundlana sekuba ngumabhalane.
Setiwucedzile umsebenti wato tangoma Lushawulo wevakala asabita lahamba nabo.
"Imphela bayajabula belumbi bona banetisebenti, nami ngentiwa libala lami ngabe angikuboni konkhe loku."
"Kantsi umuntfu akatati yini Ufuna kuze advonswe ngemkhono. Longime lapha nje ngifuna kusuka nase ngimbona aphuma naye.?
2.2 Tintfombi kungani kutsiwe lapha yena walala afutselana Chaza (2)?
Bachubeka bacoca naLushawulo abuta leta naleta njengemuntfu labesanesikhatsi lesidze ahamba ekhaya. Abekhuta ababate lapho bamtjela ngalabanye labangasekho emhlabeni. Labanye bakhona babebancane kakhulu.
1. Kuchubekela embili kwalendzaba kweyeme kubalingisi labakhona endzabeni.
"Cha malukatana, ungangitsatsi kabi, mine angisho kutsi kukhona lokunjani, kutsi nje nawe njengobe wati umntfwana wentfombatana ukhula aye emitini yalabanye bantfu ayokwandzisa leso sibongo, kodvwa wemfana nguyena andzisa sibongo sakubo ngekutsatsa umfati ambuyise ekhaya atewutala bantfwana balapha ekhaya."
"Kodvwa indzaba lenjena iyaye yentiwe njani Khumalo Bona bemanga batsini?
Lapha eSipiki kwaba yinhlanhla kutsi atsi nefika akhandze kutsi Intfombi yakakhe seyitfole umsetjentana khona kalomunye wabothishela bakulesikodlwana sakhona lesincane.
"Utsi batewushweleta bani Usho Tintfombi Phela lomuntfu angagcina angitsengele bantfu kutsi bangibulale. Kungatsi sesiphume emlonyeni wengwenya nebantfwabami ngiphindze ngivumele lomuntfu kutsi alubeke lapha kulomuti wami. Cha imphela uyawubuya ngifile." Washo kwathula kwatsi cwaka. Wonkhe lowabelapho wabamba lete ngayo. Lushawulo wasala emile ungatsi akasaphefumuli?
"Ermelo, Breyten, Bethal hamba muva. Springs, Johannesburg hamba phambili." Lapho-ke kwase kubugudlugudlu ngulowo acondze lapho aya khona. NaLushawulo wangena emdvumeni.
"Wo, Khumalo, gogo wakhe watsi nguMasaletindzaleni singati-ke wena kutsi kube wawukhona wawuyakutsi ngubani." Lelibito lamdzabukisa kakhulu Lushawulo ngobe laliyicedza yonkhe indzaba. Kube abengasiyo indvodza ngabe tehla. Wasale wacucudza imihlatsi kube kute langakusho. Noko, waticinisa wangakhombisi kutsintseka Iokutsiteni.
"NgeyakaMaseko babe kulela laseMankayane."
LaMagagula akachitsanga sikhatsi, wavele wangenela indlela asacondze ekhaya lapho efika wangete wahlala phasi asehla enyuka atsengisa inkhomo yekwengeta lemali yekuhlenga Lushawulo ejele. Kutsengisa inkhomo-ke akusiyo intfo lencane emakhaya, ikakhulu nawufuna ikho-khelwe ngalokuphelele. Wayaluka kwate kwaphela inyanga. Ekugcineni waba nenhlanhla kwefika umlungu lonelisilaha wavele wayitsenga ngaphandle kwesikweleti. Akabange asachitsa sikhatsi LaMagagula, wavele wayibamba lebheke khona eBhabhutini wefike wamhlawulela umyeni wakhe. Kuleyo nyanga yinye nje asebenta kamatima ejele, kwase ku-ngatsi udvonse iminyaka lemibili. Kwase kusipoko lucobo lwaso. Kudla wawukubona kwehla emphinjeni ngenca yekutsi kwase kungematsambo nesikhumba nje kuphela. Umuntfu abembuka kanye angete afisa kuphindza ambuke. Intfo leyisasele kwakungilo livi kuphela. Emabhuluko akhe, linye abengalijuba likhiphe lamanye lamane langalingana yena. Kwasale kwasebenta wona emaklilesibhande nje kuphela. Empheleni naye abesesaba ngisho nekuhamba emkhatsini webantfu.
"Cha babe, angizange. Ngiyesaba."
Umuti waLushawulo wasala sewulula kakhulu. Kuba khona kwemuntfu lomdzala phela kuyawutimatisa umuti. Bantfwana bamkhanuka baze bakholwa gogo wabo. Tintfombi wabese utfola babili bantfwana, bobabili bekungemantfombatana. Kwatsi ngesikhatsi acala kucatfuta lona lomncane betfuka kufika Lushawulo asabatjela kutsi kufanele munye wabo ahambe ayogobagoba umkhukhwana lapho abesakhonte khona kulela leNdlalambi. Njengobe-ke umntfwana waLaMagagula abesakhulile yena, kwavele kwaba nguye lokufuneka ahambe embili kanye nemfana labebamcele kutsi abasite. Tintfombi yena wasala ngemuva, futsi abetakwephuta kulandzela ngobe abetakulindzela kutsi kuze kuphele sibaya ngobe bebangeke bahambe bashiye tinkhomo ngemuva.
"Ngubabe lona," sekusho LaMagagula naye adliwa ngemahloni ngobe lomntfwana ngulona labekangamati sanhlobo nje uyise. Laba labadzala nabo bese bamkhohlwa uyise. Loko kwenta kutsi atsi noma asabapha emaswijana uyise besabe kuwatsatsa kulomuntfu labangamati noma nguye yini lona lahlala abetfusa ngaye kunina kutsi bantfwana labakhalako ubafaka esakeni ahambe nabo. Baphetsa ngako kunamatsela kunina nje lowaze naye waphatseka kabi ngalesento sabo, kodvwa kube kufanele.
"Pho bantfwana labahle kangaka abesolo abafihleleni Khumalo Kantsi-ke cha, noma ngimubi nje ngisengakacali kudla bantfwana," asho amoyitela ungatsi akubuhlungu kantsi ngekhatsi uyasha?
"Cha, bayaphila make kute lokubi lesikubonile," kuphendvula Lushawulo ngekunganaki nje.
LaMagagula abetsi noma avukwa yinhloko bese kubuya emagama labamyala ngawo mhlazana esuka ekhaya. Ekwendzeni kukagobagagu sibili ngobe nangu naye sihonga sekutalwa kodvwa abesagucuke imvu nje.
Idubukele, Umntjingo, Sicamelo, Indlela Ilukhuni, Umcebo, Siyaticeketsa kanye naletinye. Incwadzi letsi Ingungumbane licoco lakhe yedvwa. Munye umdlalo lonkhundlanye waMalangwane lowashicilelwa losihloko sitsi Indzangala losencwadzini letsi Inkhundla. Lokubhala lemidlalo lemifisha nako kwaba ngumphumela wemfundzasikolo lowawuholwa ngibo labomnkantjubovu besiZulu. Lena yincwadzi leseyifundvwe sikhashana ikakhulukati emaveni labomakhelwane.
"Lami lengimetsa lona nguColani."
"Musa ubeloku ukhuluma lite wena. Kube ukhuluma nje sewuyatisimela ngabe ngiyeva."
"Uphi nje Zakwenu Ungambona" Ukhuluma nje sevele uyaphuma. LaMagagula wasala watibuta watiphendvula kutsi Tintfombindzini abekuphi?
Lushawulo watsi kube abone kutsi LaMagagula uyadlondlobala wavuka lulaka naye.
Esikolweni akazange ake atihluphe kutsi afundzise bantfwabakhe. Bonina abevele abatjele kutsi naye wafundziswa ngunina. Loko kwenta kutsi labafati badlubulundzele behle benyuka babhizimisa batewutfola imali yesikolo. Bafana baLaMagagula bona babanjwa tinkhomo. Phela lapha kaKhumalo kwakungafani nakuleminye imiti lapho bafana netidzandzane telusa ngalokufanako. Emantfombatana akaLushawulo abengayitsintsi inkhomo, kwakwala ngisho bayibona isemabeleni, bebahamba bayewubita labafana bateyikhipha. Lona lomdzala nje yena wephuta kakhulu kungena esikolweni ngobe wephuta kwelanywa. Ingani phela Lushawulo abesatsatseke ngaTintfombi eJozi. Nome labafana bebaphuta kungena esikolweni kodvwa tingcondvo tabo tatikhaliphile bonkhe. Kulaba bakaTintfombi kwaba ngulona lomdzala kuphela labenconywana ngobe yena wayiciciyela waze wefika ngisho ebangeni lesihlanu. Kodvwa nome kunjalo, Lushawulo watsi angafa nekufa uma Tintfombi atsi kuncono kweluse lamantfombatana anike labafana bakaLaMagagula litfuba lekutsi mane nabo babone emagama abo. Empheleni naye Tintfombi akusiko kutsi abecinisile, abefuna kuva Lushawulo sifuba.
"Tintfombi wate wangijabhisa-ke khona Maseko, kube mane kuligoya lelimnyama ngabe akunani." Amutsi laphalati Tintfombi labesasefofololo lapha eceleni kwembhedze.
Bamane bamangala nje kutsi ngabe yini lelengaka leyentekile. Kwaba ncono ngobe vele bebamsulwa, ingani namankanjane base bayekela kumphisela ekhaya. Bese batsi nabampheka bavele baye ehlatsini lapho kwakuhlala khona tonkhe tintfo talowo msebenti. Sebaphenye tonkhe tindlu, baphumela ngaphandle bayawuphenya emakhabeni batungeleta wonkhe umuti. Bagcina ngekungena esibayeni lapho bebahlaba ngelubhoko lwabo kuva kutsi kute yini lokufihliwe khona.
"Yebo babe sibona nine," kuvuma Tintfombi ngemahlonyana angafuni nekumbuka uyisetala.
"Pho make sengitawutsini njengaloku sengize ngayijuba indzaba yetfu nalomfana." Buhonga baphela manje kuSibolile, tinyembeti tase titehlela nje ngileyo ifuna indlela lengayitsatsa.
Bachubeka bamyala waze watsamba, wagcina asagucule umcondvo kantsi wacale wabalitje nje. Phela uta lapha kamfundisi sevele ubophe konkhe lacabanga kuhamba nako. Ngako-ke ngiko kwacale kwaba lukhuni kutsi ancenge inhlitiyo. Noko wagcina ahleti ngalelo tsemba lemkhuleko. Emakholwa achubeka amkhulekela kulenkinga labebhekene nayo. Kwakutsi njalo nje ngaboLwesine nakuhlangene lumanyano, bangaphumi bangakamenteli siguco LaMagagula.
"Mine sengibona kuncono asale atjelwa nguwe utakuze angibangele emashwa ngetinyembeti."
"Muzi, hambani naKhetsile niyewubikela bakaMfundisi kutsi lomntfwana bekagula sewendlulile," kusho LaMagagula. Batsi bafulatsela bantfwana babe bacala kwekhweta boLaMagagula bentela kutsi batsi befika bantfu batfole indzawo seyikhona endlini. Emakhosikati lefika nemkamfundisi akhandza kutsi lokunengi sevele kukhwetiwe. Njengobe Lushawulo abesemsebentini nje benta imizamo yekutsi lombiko usheshe ufinyelele kuye. Noko ngenca yekuba khashane wefika asafihliwe lowo mntfwana.
"Utsi lomtsakatsi waze wabanjwa kanjani kutsi nguye logile lemikhuba?
"Sesibonga longetulu mntfwana lowaMagagula kutsi siphindze sikubone," kusho lomunye makhelwane lowachubeka watsi, "Kube bantfu bayafundza ngabe bafundzile ngawe kutsi umuntfu ngewaSimakadze, futsi angeke afe ngekutsandza kwalomunye umuntfu nome ngesiphosiso. Phela wena ngabe sihamba etikwakho," asho aphindze lihiya lakhe esula tinyembeti.
"Cha make sihambe kahle ngobe sibakhandzile lapho besiye khona. Lokubuhlungu kwekutsi kufa ungatsi kuya embili solo akubenti nani buncono," kuphendvula LaMagagula aniketa Tintfombi lomntfwana. "Ase wetame kummunyisa ngobe lapha khona nendlala seyikhona ngobe ugcine kadzeni kumunya. Noma bantfwana bebangati kutsi kwentenjani lapha ekhaya kepha simo salabadzala savele sayichaza yonkhe indzaba kutsi kukhona intfo lembi lapha ekhaya.
Sibekandzaba - yindzawo nesikhatsi lapho indzaba yenteka khona.
Tehla talandzelana kuLaMagagula. Buntsandzane bavuka bema ngetinyawo. Kwaphela kumetsemba Lushawulo ngalelo langa.
Njengobe unina waLushawulo abesakhulile, kantsi naye futsi ukhatsatekile emoyeni, lowo mnyaka waphela naye. Nakhona asagula kwaba yintamane yentfombi yakakhe. Nayo yagcine ibone kuncono kutsi asale asayawugulela esibhedlela ngobe kwase kuyintfo yelicansi nje. Abenga-kwati ngisho nekugucuka loku. Uma ake wahamba sikhatsi lesidze abemkhandza asolo alele ngalolo luhlangotsi. Abesatonela nje, vele asagucuke umntfwana sibili. Esibhedlela lapha abehlolwa boLaMagagula naye dzadze waboLushawulo. Abetsi nakayile LaMagagula akhale ngeba-ntfwana boKhetsile, Todvwa kanye naMasaletindzaleni. Naye-ke waMagagula akhale ngekutsi akakwati kuta nebantfwana ngaphandle kwemvume yaLushawulo. Ngisho noma asashonile, Lushawulo wala kuyembona unina. Watsi akuvele kuhambe sona lesaliwakati lesinguLaMagagula kube nguye lobona kutsi ungcwatjwa njani unina.
Watsi angena nje Lushawulo emabaleni wabe aphutsata umetjiso emakhukhwini asafuna kulumeka tona phela tindlu takaTintfombi.
Akazange akwetfwale enhloko kutsi ufundzile Lushawulo nakefika eJozi. Naye nje wangena edelezini lalabo labafuna umsebenti. Waba nehlanhla kutsi bantfu labanyenti bebaye emakhaya kuyewulima njengobe kwakusehlobo nje. Loko kwenta kutsi asheshe awutfole umsebenti ngaphandle kwenkinga. Noma abengaketayeli kusebenta kalukhuni, kodvwa watimisela kutsi utawulibamba lifosholo acinise emandla angaze aphelelwe ngumsebenti. Etimayini-ke tisebenti takhona letingazange titfole litfuba lekufundza nekubhala, tiyaye tifundziswe kusihlwa nasetishayisile. Ngulapho-ke kwefika kwabonakala khona kutsi Lushawulo ungumuntfu lowafundza. Loko kwamenta wakhishwa emgodzini watfola sikhundla sekuba ngulomunye wabomabhalane. Naye-ke abesahle asita ekufundziseni labo labebafundza.
"Ngiphendvule Sibolile, ngikhuluma nawe. Yini wente sengatsi sewuphendvuke sihhulu nje wena Khuluma! ngingaze ngikubhamule ngemphama khona nyalo." Sewutfukutsele ngempela manje umuntfu lomdzala ngobe uyabona kutsi Sibolile umenta luhlanya kukhuluma yedvwa?
Lesihloko salencwadzi, Liphume Nebovu, sichaza kuphela kwenhlupheko nobe buhlungu beminyaka lobusuke bukhungetse imphilo yemuntfu. Umbhali ukuvete loku ngekusebentisa LaMagagula longuyena mlingiswa lomcoka kulendzaba. Nakendza kuLushawulo, abegcwele lutsandvo anganendzaba nalokushiwo bantfu ngelikhaya lakaKhumalo lelalingakemi kahle. Wasebenta ngekutikhandla akha likhaya lebelingekho sanhlobo, kunguye futsi lobona kutsi sandla siyaya ngaphasi kwemphumulo. Empheleni abesebenta njengesigcili.
Kusa kwatiwa ngabo bantfu bemmango. Kwatsi kuphuma lilanga kwabe sekumnyama siganga. Bonkhe bebafuna lowo mfanyana. Bebaphetse letindze naletimfisha tintfungo beva ngato lapha ekhatsi emantini. Labanye labebatihlambi, bebangena bacwile bayovumbuka kuletinye tindzawo. Kodvwa nalabo, bebavumbuka lite.
"Zonke lohamba Johannesburg woza lapha!" Sasho sihulubela sakabo singakhatsali ngobe lomsebenti lesiwentako sesawetayela, Uvani ngebantfu batsi bendlula lapha eceleni kwaso sibakwabale labanye. Lapha emnyango wesitimela ukhona nalome khona, naye akakabindzi.
Lulwimi Lapha kubukwa kutsi lunotse kanganani lulwimi lwembhali nekutsi ulusebentise ngandlela lefanele yini ekugcamiseni ingcikitsi yakhe.
"Hawu! Lushawulo, kantsi vele uyangicosha sibili mntfwanami" Pho ukhuluma nabani loku Lushawulo akasamniki mlomo, yena nje sewenta umsebenti wakhe labewungenele lapha endlini. Bantfwana baphuma bema ngaphandle naloku kwakumakhata. Bonkhe bebamangaliswe nguloku lokwakwentiwa nguyise?
Lutsandvo-ke lwaba simanga. Bacinisile labatsi luphendvulana imphumphutse, kantsi nalabo labatsi lungumasibekela basuke bacinisile. Lushawulo akatange awangabate emagama lakhulunywa nguTintfombi ngenina. Watsi noma asamtjela kutsi abahambe naye ayotivela, watsi asikho nalesincane sidzingo sekutsi kungaze kuhambe yena ngobe lokushiwo ngulabo laye kubo, nembili kutakushiwo kona. Wakukholwa lokushiwo ngumkakhe ngenina. Waze wahamba-ke solo alifu nje angangeneki nakancane. Umuntfu labemkhona nguye Tintfombi.
"Tiphi tinkhomo wena Tona letimbuti lamuhla utishiyephi selishonile nje.?
"Kulungile-ke sengiyawubingelela lesitsandvwa sakho njengobe usho," asho ahlaba umnyango.
Lushawulo abegcine kuvakashela ekhaya ngesikhatsi amatima LaMagagula. Lokufika kwencwadzi levela kuLushawulo kwabakhulula sibili bonina nemkakhe ngobe besebamangele ngemphela kwekutsi wadliwa yini.
"Nitsi kunabani" kubuta Tintfombi ngekucasuka?
"Ingabe sengitawuphuma ngibhekephi loku ngavilapha nekutala nje." Usho nje kuhlwile kumuntfu lomdzala kutsi utawuphuma abhekephi live lingaka nje.
"Yebo Magagula," kuvuma Tintfombi ngelivi lelichachatelako."
Linengi lebantfu laselati kutsi LaMagagula ngulongafelwa. Bantfu-ke abayi nganhlanye bangesiwo emanti. Nome labanye bebakholwa konkhe lokwakushiwo nguTintfombi ngaLaMagagula, kodvwa kukhona lababona kutsi umane umbhoca ngenhlamba nje.
"Umuntfu umane uyahleka ngobe ngisho noma kufiwe kuyaye kuhlekwe," kuchuba yena Lobelungu. Utsite asengakaligwinyi weva unina asammemeta ngalesikhulu sikhahlo.
"Uyati tintfo letentiwa nguSimakadze tiyamangalisa, mine nje ngitsi undzindza lena kuboManzini ufunana nemsebenti," kusho LaMagagula.
"Usite ubeketele Sibolile. Batakutsi ulisela, udla emacandza, uyatsakatsa, kodvwa wena ungemelani nabo. Noma sewuva uvukwa lulaka, kodvwa uyincenge inhlitiyo yakho. Ubindze sengatsi sewusihhulu. Nawenta njalo uyawube uyawakha lomuti, natsi usakhele ligama lelihle kubemtini," sekwenanela lomunye kulababelapho endlini.
Tintfombi abenamunye kuphela umfana ngako-ke wawulula kuye umtfwalo. Umuntfu labedvonsa matima nguye LaMagagula ngobe emva kwalamantfombatana lamabili ekucala, wabese uchulula bafana bodvwa nje. Bantfwabakhe wawukhandza batse dlu. Lonenhlanhla atfole sidziyana, liduku nome libhayi lemntfwana. Lichwa lalibadla busuku nemini. Ebusuku khona abeze ahlanganise emasaka kutsi bafane beleke etikwalemigacambongolo labebalala ngayo.
"Phela Mntungwa tindzaba letinyenti ngititfola encwadzini lengcwele yaSimakadze, liBhayibheli."
"Phela kuwe bekufanele kubuye libhokisi. Kwakuvele kulungiswe kutsi ufe nalowo mntfwana." Wacalela phasi manje kukhala LaMagagula nakeva letiga.
Mzukwana Lushawulo afika akhandza kutsi Tintfombi abengekho ekhaya, watfukutsela watselwa ngemanti. Watsi kube avusele LaMagagula wangena elawini lakhe lapho abevamise kutihlalela khona nangafuni kube abangelwe umsindvo. Akahlalanga sikhatsi lesidze weva sekukhuleka lichegu lakaKunene lelalimetayele kakhulu. Empeleni nalo latsi kube libone imoto ingena ekhaya lase liyeta kutekwekhuta lomhlolo.
Ekucedzeni kwabo libanga lesine kwadzingeka kutsi bahambe baye esikolweni lesikhulu saseNdzingeni.
"Ngaba nenhlanhla ngahlangana nawe, ingabe yena make unjani?
Ngakusasa batsi bavuka balungisela kuya emsebentini, naLushawulo wavuka walungisa. Kodvwa yena abengayi emsebentini, yakhe indlela yayicondze emabhasini.
Uhamba nje Tintfombi uyati kutsi angatfuke ahlangana nalenkhulu injabhiso ngobe angati kutsi khona leJozibele Lushawulo atikho yini khona lasatibonile tintfombi. Noma lowo mcabango umfikela abesheshe awuchitse ngobe nganhlanye abesabalekela nelihlazo lapha ekhaya. Wasale watidzikela nje watitjela kutsi kuncono kona kuyondzindza emaveni langawati kunekutsi ahlalele kuba yinhlekisa emangweni kanye nakubontsanga yakhe.
Ekuhambeni kwakhe walandzelwa yincwadzi lebhalwe nguye Tintfombi. Lencwadzi yayisolo igcizelela yona lendzaba yalencitsamuti lenguninatala. Abesho nekusho kutsi kuhle abonelwe lisu lomuntfu lomdzala. Pho lisu lini lelalingabonwa nguLushawulo ngenina amtala. Empheleni akatanga kutsi utawucala atsini nakakhuluma indzaba lenjalo ngobe intfo lephatselene nebutsakatsi iyaye ihlanjululwe emkhayeni.
Bonkhe bebahambela etulu bajake kuyakuva kutsi umtsakatsi ngubani. Ngulowo abetisolela lamsolako nome lowo lake weva kutsi akalungi kahle. Imphela basuka bacinisile nabatsi inhlitiyo ayilali namuntfu. Iba iloku ibalisa nje nanome kungasasiti lutfo. Kwakunjalo-ke nakulabo labebashuca kuleyo ndlela babange kaMagwazimbuti labenguyena aphe-tse tangoma letishaya umhlahlo. Phela tatatiwa vele kutsi atishayi nani phasi. Nabo-ke batsi befike tavele takhwela etikwabo tabagudzagudza tagcina tiphume ngaye Tintfombi letamnuka tamhhula tamfaka sikontiyela enhloko. Phela nase wentiwe njalo ubonwa nangubani kutsi tikushaye emkhayeni.
"Sibuye sisatile yini loku lentfo layishoko ungatsi naye akativa kutsi utsini. Ukhona umtsakatsi lokhonjwa ngelugalo kungakayiwa emhlahlweni" kusho LaMagagula ngekumangala?
"Uyadlala wena udlalela indvodza. Lapho khona nje seyibone labanye labete lamatilokisi." Baphindze balwephule futsi. Umuntfu lositsele abengatsi bahleka nje bajabulile kantsi beva buhlungu lobuphindziwe ngaletiga letentiwa nguLaMagagula.
Emkhatsini waletintfombi taLushawulo bekukhona lenye yakaMaseko. Libito lalentfombi kwakunguTintfombi. Tintfombi lo abesatsandza kudla lubhedvu lapha kuLushawulo, loko kwase kuwakhanyela onkhe lalamanye emantfombatana. NaLushawulo naye abengatenti nebakitsi ngobe buhle baTintfombi babusanganisa wonkhe umuntfu. Libala lakhe lalenta kutsi ungakhanyisi siphefana sakho nawunaye. Buso bakhe babusho ngetihlatsi tigumejana letatifacaka tigojana lapho atsi utsatsa kuhleka.
Lushawulo abesazulazula ebaleni manje kubonakala nje kutsi sewucasuke ngemphela. Lapha edladleni LaMagagula yena abehlala asukuma ngenca yebuhlungu lobabusenhlitiyweni yakhe macondzana nalesento saLushawulo kunina. Tintfombi yena abehlushwa yindlebe levako. Umuntfu abengala nekutsi uninatala nguyena abemtsandza kunaLaMagagula.
"Sikhona make mane nguwo umsebenti nje longapheli sewala nekutsi sivele emakhaya." Uphendvula nje bugigigi emahhashi lapha esifubeni. Kube kwakukhanya ngabe babembona nje kutsi emehlo ayashelela.
Kucala kwakhe kubhala abesafundza, nga 1980, abetsi umane utibhalela indzatjana nje lemfisha yemsebenti wesikolo, kodvwa ngelikhono lakhe labengalati naye watikhandza asabhala indzaba lendze. Indzaba yakhe lemfisha yagucuka yaba yinoveli. Umuntfu languyena amgcugcutela kutsi ayichube lendzaba yakhe ngobe ivakala isecophelweni lelisetulu, nguDokotela Tsabedze labenguyena meluleki wakhe. Asayicedzile wayinika sihloko lesitsi Kusasa Kuyitolo. Lena yinoveli leyaba nelisasasa lelikhulu kubafundzi besiSwati.
"Loko nguko lokungiletse lapha babe ngobe ngingeke ngisitwe ngumuntfu kuleya ndzawo lesihlala kuyo kantsi futsi nemkami naye usengakayati lendzaba."
"Awu, angati kutsi ngingabonga ngitsini Mntungwa kulokungephula kulengoti. Senitawusale nenta konkhe sengihambile ngobe ngifuneka kamlumbi ngemhlomunye. Kuphuta emsebentini angikutsandzi ngobe kwentelana ligama lelibi kubelumbi."
"Yebo nkhosi ngukhona," kuphendvula LaMagagula naye asamane aveva nje.
Lesi lesinye sicuku sibonakala sichamuka elukhalweni. Sona sihamba kancane. Kuhle kumiwa kukhulunywa noko akucondzakali kutsi kukhulunywa ngani. Kuyakhanya kutsi basindvwa tinyawo, kepha nome kunjalo bayasondzela kancane, kancane. Lushawulo wefika ekhaya asakhefutela afome amanti nte. Emehlo abesavutsa umlilo ngenca yekutfukutsela. Nalabo labebahamba naye base badzinwe batinkhukhu. Imijuluko yayingasesulwa ngumuntfu, ngulowo watibonela nje kutsi uphuma ngayiphi indlela. Lohambe kahle wawungena emehlweni nome emlonyeni, kodvwa nakungenjalo uwele emtimbeni nome phasi.
Atsi asacabanga loko abone lokwemntfwanyana kwekugcina kuta kukhasa. Lucalele phasi manje lusizi nakacabanga kutsi lomntfwana uyise akamati nangeliso. Empheleni wamshiya anetinyanga letine esiswini. Asikhihle manje sililo sakhe semihla ngemihla lesasingasiti lutfo noko. Phela emehlo akhe abesahlala abovu ungatsi ngumuntfu lodla kakhulu umtfunti wetinkukhu. Utsite lapho acedza kukhotfuluta imphuphu etjeni, kwangena uninatala atiphumela emashingweni. Noma abehlabela, kodvwa abengakadzakwa.
"Kantsi kwentenjani ye mzala, nonkhe nangililela ngasinye nje?
"Cha lutsandvo lwakho lukhulu-ke kulomfati wakho. Sewungaze udzele nebantfwabakho."
Cha dzadze, ungangitsatsi kabi, mine kutsi nje lentfo angiyitsandzi ngobe iletsa emagcubu nekucabana ekhaya.
Bakhiphe kudla babanike bese babatselela nemahewu. Batsi basengakatsitnsi naloko kudla kwevakala emavi ngasendleleni. Kwase kungabo bonina. Kwabe abakabeva, baphuma kulelo langa babahlangabeta. Pho, bantfwana, tabo tindzaba titekwa bume. Bavele babatjela bonina kutsi kufike gogo wabo ahamba nalomunye umuntfu.
"Yekanini emandla esambane. Encenye kube make wafundzisa lomunye wetfu ngabe kwaba ncono." Kwase kukubhodlela emswaneni nje ngobe kwase kute lokungentiwa kuze kukhishwe imfundvo kuLushawulo.
"Nami ngaba nenhlanhla nje make ngitsi lelilanga ngihamba ngikhandzane nalomunye wabothishela bakulesikolo. Ngekukhulumisana wabe sewuyatfola kutsi ngihamba nje ngiyawufuna umsebenti. Watsi sewunenhlanhla ngobe uhanjelwe sidzandzane sakhe," sekulandza Khetsile.
Lapha eMankayane Lushawulo abenikwe lilonto labekahlala kulo. Ngalelinye lilanga watsi asemsebentini watfola umbiko lotsi indlu yakhe iyasha. Tindlebe tema enhloko kuLushawulo nakeva lombiko ngobe abati kahle kutsi kusha kwalendlu kwakutamshiya naloko labekwembetse.
"Live linye ngetjani Mbandzeni," kusho lesinye salukati sishaya tandla sisukuma sihamba.
Kwaba sengatsi kufiwe lapha ekhaya. Bonkhe bema bamangaliswe ngulesidvumo lesabafikela njengesivunguvungu. Kute lowakhulumisa lomunye. Onkhe emehlo abeloku abuke leyo moti leyayifike netindzaba letibuhlungu. KuLaMagagula tase tigcwele emehlo. Abesambona nje umyeni wakhe asagcoke leto tikhindi telusizi, tikhindi letingenasayizi, tingenakinobho, nakhukhu.
Noma Sibolile abetalwa emphakatsi lapho linengi lebantfu bakhona lingenandzaba nemfundvo, kepha yena waba nenhlanhla yekutalwa ngumfati lokholwako. Inkholo-ke iyahambisana nemfundvo. lngani phela esontfweni kunemaculo nemaBhayibheli ladzinga kutsi umuntfu akwati kufundza. Unina waSibolile waba nesifiso sekutsi bantfwabakhe bafundze bangete babatimphumphutse njengaye. Futsi wafisa nekutsi bafundzele nemisebenti Ietsite batewukhona kutiphilisa ncono.
"NguMuziwandile babe, lengametsa lona mine."
Abehamba nje angati nekutsi lapho aya khona tintfo titawuba njani. Kodvwa noma kunjalo kwakufanele ahambe kuze abuye lingakashoni njengobe umyeni wakhe ashito. Indlela abesayibona kalufifi ngenca yetinyembeti letatiloku tichuluke njalo.
"Cha, ndvodzana wakhetsa," lisho lilekutisa inhloko likhehla. "Ungikhumbuta lokwa nami kusengimi. Yinhle bo lentfombi, kodvwa sibongo yakabani?
"Kambe ngabe senguye malukatana lona?
Lipholandzaba - sigaba lesisuka ecophelweni siya esiphetfweni, lapho tonkhe tigigaba tiyasongwa umbhali bese uphetsa indzaba yakhe.
2.7 Yebo sibumbene ngobe ekugcineni Tintfombi labenta imphilo ibemunyu ekhaya kaKhumalo, ikakhulukati kuLaMagagula, sewubonakala aphuma aphela lomphela. Phela umuntfu lofana naTintfombi unjengelinyeva lelisenyameni ikakhulukati kuzakwabo. Kuhamba kwakhe vele kwafana nelinyeva leliputjutiwe laphuma nebovu balo.
"Mzala ungamangali kutsi sekwentenjani. Ngitsi angikudvonse ngendlebe. Ungacali udle kudla lokushiyelwa nguzakwenu. Sonkhe sikhatsi udle naye. Uma adle wakushiyela ukuchitse, ungakuniki ngisho bantfwana." Ahlahle emehlo manje LaMagagula ngobe asabona kutsi indzaba uyitsatsa kancane nje yinkhulu.
"Tsatsani lapha bafana ninike unyoko." Washo ashaya sivalo ayishaya izula seyicondze eNgonini lapho abeyawucupha khona bhanana wakhe. Bantfu sabamangalisa lesento saLushawulo kutsi kungatsi kufe umntfwanakhe longaka angete afuna nekumbona nje. Linengi lasale livela LaMagagula buhlungu lokwasekubona nome ngumntfwanakhe kutsi cha usaliwakati. Lelo bhokisi balishayela umjako ngobe vele nelila-nga lase lihambile. Umsebenti wonkhe wekufihla wentiwa waphela solo Lushawulo angakafiki.
"Asati, batsi lidliwa yinhlitiyo."
Konkhe lokwakukhulunywa ngunina waSibolile kwase kufana nekutsela emanti edadeni nje. Ingani phela indlela labetsandza ngayo Lushawulo yayingeke ichazwe ngumuntfu. Abetimisele kutsi umuti wakaKhumalo lona loyinhlekisa kubo bonkhe bantfu, yena utawuvusa ufane nayo yonkhe imiti yebantfu.
Emkhatsini waleto tihlatsi kunemphumulwana lencane lokungatsi yayibunjwa ngumuntfu. Uma utsi wehlisa emehlo kancane kunemlonyana lotsi nawuvuleka kuvele latsite nke! ematinyo lasho ngesisango sawo lesinganakeki. Elukhalo kwakungumnyovu lonzenge lucobo. Empheleni bekakhekile Tintfombi kusuka phasi kuya etulu. Intfo leyayitsandza kumona ngito tibunu letacishe taba yinshwebhe. Kodvwa noko kwakungasiyo lenakekako. Umuntfu abeze ayinake nangabe agcoke imphahla lembambako.
2.5 Lamagama aliciniso nasiwabhekisa kuLaHlophe labesafile wafela esigangeni ngenca yekutsi Tintfombi atsite ubulala bantfwana bakhe. Kube abengavuswa, abetawumangala kutsi kantsi umtsakatsi nguye lomhlobo wakhe Tintfombi kanye nabo bonkhe bakubo. Bantfu lasakhuluma ngabo bekhabo LaMagagula kanye nebakaKhumalo kuphela.
Ngenca yekwakheka kwayo lendlu, yase inemaganyana lamanyenti. Labanye babetsi kukaNdlunganye, babodvwa labatsi kukaziloko ngenca yemlidlwana wakhona lowawubonakala ulokota ndzawana tonkhana ebusuku. Lendlu yayinguko konkhe ngobe yayilidladla, iyindlu yeku-lala, iyinyango kanye nalokunye. Eceleni kwalendlwana kwakunalenye intfo leyayingachazeki. Uma uyibuka usekudzeni, wawungacabanga kutsi sibaya setimbuti lesifulelwako. Indlela yayiyincane ngayo leyandlwa-na, umuntfu abengeke acabange kutsi kukhona umuntfu lolala khona. Kantsi lelo kwakungulona lawu lelijaha lakaLaHIophe. Akwateki-ke noko kutsi lelo jaha lalenaba njani kuleso sikotela selilawu.
2.4 Ngubani letamnuka emkhayeni Sabanjani siphetfo sakhe?
Watsi nefika ngalenye imphelasontfo Lushawulo wakhandza kutsi seyiya ngasekupheleni. Yase iphindziwe kubhadvwa nasetulu sekusele kufakwe sidlidla nje bese kuyilwa phasi. Watitjela nje kutsi seyiphelile ngobe ngeke anetfwe nalitulu.
"Singayitsini Kunene imisebenti yebatsakatsi, loku nabo basebentela uyise Sathane."
"Usho kutsini malukatana nawusho njalo Inkhulumo lenjena uyisuselaphi.?
"Ule ngaphandle usaphindza inhlama yekutiyisa lapha etiko."
"Kusho kutsi vele bengitakuba kudla kwabotsotsi ngobe bantfu sebagucuka tinswelaboya."
Kufika kwendvuna, sikhulu kanye nemindeni yebafati lababili baLushawulo ngenhloso yekutsi kutoyiwa emkhayeni ngobe kukhona umtsakatsi locedza bantfwana baLushawulo.
Lutsandvo lwalentfombi lwatsandza kumgabha Lushawulo. Tikhatsi letinyenti abesatikhandza anayo nje. Loko kwenta silondza etinhlitiyweni taletinengi letatifa nato ngalelijaha. Kuganwa kwaLushawulo nguTintfombi kwamenta wadzimate wakhohlwa nelikhaya kantsi abengumuntfu labekhutsele sibili kuya ekhaya. Ekhaya abesaya ngazo, atsi noma efika khona abike buningi bemsebenti.
1.7 Sento saLushawulo sekucosha unina semukeleka kanganani emmangweni lesiphila kuwo?
"Cha, mine ngisukumela kubonga nje kulona waKhumalo ngalomcondvo lomuhle kangaka latse wawucabanga. Lendlela ngiyo kanye lokwakuhanjwa ngayo ngisho kubokhokho betfu. Njengobe ubeka nje, sengivile mine, ngimdzala nangingaka. Mane kuncane nje lengifuna kukubuta Mntungwa, uyihlo yena bese umatisile yini ngalendzaba?
"Cha, sisaphila lokuncane singacela kini?
"Uyakwati kambe kutsi umtsakatsi uyaye afukame nangabe kukhona lamlindzele kutsi afe Nguko-ke loku lokwentiwa ngulomfati lomncane. Uphi nje, ungambona Ungati kutsi LaMagagula solo abuya esibhedlela akazange alugcobe lapha ekhaya. Kusebaleni-ke kutsi abengakamlindzeli kutsi abuye aphila." Eve efikelwa kumenyanya kungatsi akatange amtsandze Tintfombi?
"Asambe phela uyobabingelela bangaze bacabange kutsi befike ebantfwini bambe."
"Kodvwa ngihlaleleni ngingahambi Yebo, bantfwana basebancane, kodvwa longetulu yena akehlulwa lutfo. Sengiyatisola. Kube ngavele ngahamba lokwa umntfwana asemunye.?
"Asati, nakamkhoti kuyakuba kuphela nje." Lawa ngemavi labevamise kukhulunywa ngunina waSibolile uma ambona ajinjibele angasafuni ngisho nekugeza titja leti. Kantsi umuntfu lomdzala akati kutsi ukhuluma kanjena Sibolile sewuncumeni enhlitiyweni yakhe. Phela abesatitjele kutsi Lushawulo nakefika, sewufuna kusale ajuba lendzaba yabo. Nembala kwaba njalo.
Umlingisi - ngumuntfu lotfolakala enovelini alingisa imphilo nobe tento talowo lokukhulunywa ngaye kuleyo noveli.
"Awukeva nekutsi ngihambe njani kodvwa sevele ungehla ngetinkhulumo letinje." Ehlise tinyawo embhedeni bese utsi bhu litjalo emadvolweni ngobe kwakusenemoyana lombana, abuye achube futsi, "Sekuphele inyanga ngabuya esibhedlela, wena solo ujame lapha ngesheya kalomkhoti wakho. Kube wawufuna lucotfo ngabe wefika kadzeni. Nyalo nje semane utewuhlekisa ngami ngobe sikhatsi sekutsi ngabe kubekwa tincotfo. Futsi nanyalo ngiyasola kukhona longiphahla kona Dvokolwako avuke."
LaMagagula wendza ngekuyawugidza umtsimba kaKhumalo. Ufike wakha tindlu ngemjako, lidladla nendlu yekulala njengobe wendza wakhandza indlwana yeninatala lewako. Imitsimba tintfo letivamile emaphandleni lapho kusaphilwa sintfu khona, loku kubonakala ngaletindlu letehlukene kungafani nasesilungwini lapho likhaya liba nendlu yinye lenkhulu.
Lokwakufike kumdzine nya kutsi uninatala abehlala njalo akhuluma ngalabantfwana baTintfombi. Emabito abo vele abengaphumi emlonyeni wakhe, loku kwenta kutsi lutsandvo lwakhe lusale lunciphe nhlobo ngakubantfwana baLaMagagula. Bantfwana-ke bantfu labahlakanipha kakhulu, basheshe babone lapho banganambitseki khona. Noma lesalu-kati bese sineligugwana kodvwa kunyamalala kwaLushawulo kwatsandza kulicedza leligugu. Sacale satsi kumbe kumbe, nani sabona kuphela tinyanga, tinyanga tahlanganisa umnyaka. Seloku Lushawulo angalubhadzi ekhaya.
"Kukhala ngeke sekuze kukusite nakancane. Wena ngena endlini yakho ubutse konkhe lokungekwakho ubone kutsi uphuma ngayiphi nyalo kusakhanya."
Tintfombi yena akazange alubhadze ngisho linye lilanga kuyawusita uninatala. Abesho nekusho kutsi ngeke yena aye emtini wemtsakatsi.
"Asebabuke, uyaphi-ke wena Ngabe senguwe kantsi lomtsakatsi noma utfunywe nguye kutsi wota utomvela emanti Ungatsi ngabe sewubuyela edladleni wena ungaze utfolwe ngemasaphatela.?
"Nx!" asho ngekucasuka nakakhandza kutsi kute umetjiso emakhukhwini akhe.
"Wentani nje LaMagagula usuke wente sengatsi nguwe wedvwa lophatseka kabi ngalendzaba yekunyamalala kwaLushawulo. Awu! Maye mine ngemntfwanami akuphela kwakhe." Sente kungatsi siyakhala, asibuke nje LaMagagula ungatsi akasiboni kutsi sesula lite akunanyembeti iphuma.
Kwengca liviki laba linye waphindze wabuya futsi Lushawulo. Ufika nje ukhandza naTintfombi sewukhona, watibamba noko noma abeloku agcwele intfukutselo. Wetama kukhuluma kahle angete akhombisa kutsi kukhona lokutako. Indzaba yaLaMagagula akazange ayitsi vu, kwala nome seyitsintfwa nguye Tintfombi, kodvwa wajinge wayitiba kwangatsi ayimtsintsi nakancane, Tintfombi waze wefikelwa yinjabulo khatsaloku zakwabo wamkhulumela kabi.
Angene acoshame eceleni kwemnyango Lushawulo. Avele ababingelele yena kucala samuntfu lojakile.
Kuganwa kwaLushawulo nguTintfombi kwafana nekuhlatjwa ngulelikhulu linyeva kuLaMagagula. Lushawulo waba yindlala ekhaya emva kwekutsi asesukile eMankayane waya eJozi. Uninatala asahletjelwe yindvodzana yakhe ngamakoti lomusha lowatekwa ngasese, wajika wangasabi nguye lona abembutsa phasi LaMagagula. Wacala kungasamnambitsi LaMagagula, asamkhulumela netinshanshu. Phela lesalukati besesineligugu lamakoti wasesilungwini lofundzile longafani naLaMagagula.
Unina waSibolile wase umshayile umoya wekutsi Sibolile sewubonakele emahlandla lamanyentana akhuluma naLushawulo. Lendzaba ayimphatsanga kahle lomuntfu lomdzala. Wetama naye kutsi ayihlolise indvodzakati yakhe ngalendzaba nangengoti labelengela kuyo. Nome abebona kutsi kulukhuni, kepha watinika sikhatsi nalomntfwanakhe kute abe nanembeza lokhululekile.
"Utsini LaSukati, yini loloyikhulumako" sekusho umkhoti wakhe amdvonsa ngetidvwaba. Bantfu labebasedvute bayiva lenkhulumo bamutsi klabe, babheka phasi ngenca yemahloni?
"Sikhona lokungasho lutfo singeva nine."
Mzukwana eva letindzaba letimnandzi kangaka Lushawulo akabonange alale ngenca yenjabulo. Akuvumanga kutsi abindze nalendzaba angabahlebeli bodzadzewabo ngobe phela bebamvimbisa. Ngalobo busuku kwaze kwasa anguloku angakalali acabanga latakwenta macondzana naSibolile. Ingani phela abesajake kutsi isale ibuya itewubasela unina umlilo ivuse nemuti wakubo lowawufana netindzala. Tinkhomo temalobolo abevele asebentela tona. Ngako-ke akubanga lukhuni nasaganiwe, wavele wenta emalungiselelo ekutsi asale amtsatsa Sibolile.
Noma salukati lesinguninatala setfuka, kodvwa asitsandzanga kubonakalisa kutsi kukhona lokushaya emanti lapha kuso. Saticinisa noko. Pho malukatana sewungaze uphatseke kabi kangako ngendzaba yeliphupho nje?
Sebadlile kudla kwakusihlwa bake bahlalahlala nje bangakayi kuyakutibeka phasi. Ngulapho-ke Tintfombi atfola litfuba lekuveta loku lokwakuloku kumudla enhlitiyweni. Wevakala asatsi, "Phela ungibona ngilapha nje sengi" Wangete wayicedza inkhulumo yakhe. Abebindze nje kwase kuse ngci sigadla lapha emphinjeni.
"Ngabe liphupho lini pho malukatana?
Ingcikitsi - umongo longumgogodla wendzaba.
LaMagagula acondze endlini atidvonsa nje ngobe kute langakusho nasakulesimo Lushawulo. Atsi asawubuka eve Lushawulo asashito ngelivi lelikhulu.
"Uyabona, sewukhohliwe kutsi mine ngagana wena nje kuphela. Angati-ke kutsi lomunye ngabe uhlushwa yini ngami, mine kona ngihlushwe yini ngaye. Futsi nanyalo kutsi ngitsatse umlilo ngilumeke lokwetindlu lose udvwale ngako. Lapho-ke ngingase ngibone kutsi lomtsimba wakho ungawulalisaphi."
Kufika kwaLushawulo naTintfombi umfati lomusha, lokwacishe kwabophisa LaMagagula.
Ngetikhatsi temisebenti lefana nekuhlakula nekuvuna, bebadlanga kuvakasha, bangasibeki nani sibunu phasi. Noko akusiyo intfo leyayimphatsa kabi kakhulu Sibolile leyo ngobe insinyana yakhona yayiyinye vo, futsi iyincane. Abetsi angacedza kuhlakula yona bese uhamba uhlakulisa bantfu lapha emitini. Linengi labo lalimupha ummbila ngobe vele wawusheshe uphele lowakakhe. Lowo mmbila wawelekelela umyeni wakhe labetsenga imphuphu njalo nje nangabe sebaphelelwe nguloko babekulimile. Kulesinye sikhatsi abetsi angaya kubo noma kuletinye tihlobo takhe, abuye nalobulala intfwala umtfwalo. Noma-ke abephuma emtini lowesutsako, washeshe wayetayela lendlala yakakhe. Kwatsi asaphetse umnyaka wesitsatfu asebenta lapha eMdvutjane Lushawulo, watfola incwadzi leyaseyimtjintjela eMankayane. Nakhona abeyawuchuba wona phela umsebenti wakhe wetekulima. Lendzaba yamphatsa kabi ngobe abesatawuba khashane nelikhaya kungulapho naLaMagagula asamatima. Watsi noma efika ekhaya wefika wetitjela kutsi indzaba lenjena utayicala ngakuphi. Phela umuntfu labengafuni nekuyiva nje indzaba yekuba sekudzeni kakhulu nelikhaya ngunina. Wetama kutjela umkakhe kube nguyena asala atjela unina ngobe angafuni kubona tinyembeti tenina.
Sajika manje salukati nasesiva lekutsi uyaboniswa LaMagagula. Satisola kanyenti ngebunyoka lesabenta kufihlela umuntfu lesihlala naye aze abone tintfo emaphusheni. Saphelelwa ngemagama kwaze kwabuye kwachuba yena LaMagagula.
Ngalelo langa lelimatima kunina waLushawulo, kwasa lisibekele. Laliletsa umoyana lohamba nemkhemetelo lowawutsi lapho ufika kumuntfu ubute kutsi ingabe tingubo tingaki. Linengi lebantfu lalisetindlini lotsana netimbutfuma. Labo labebasematjwaleni bebakhumbule titjalagwayi tabo. Bafati bona bebambetse ematjalo nemigacambongolo. Nome Lushawulo abengatsandzi kushinga tjwala, kodvwa ngalelilanga naye watsatsa sitjalagwayi sakhe wayewutfola sibindzi salomsebenti labebhekene nawo.
"Kantsi, lapha ekhaya indvodza sengubani ngobe naku sengitsetsiswa emacala nje lapho ngitsi ngiyalawula."
"Nine bekunene, ngiyetsemba kutsi nonkhe niyatibuta kutsi kwentenjani ngize nginihlanganise ngalendlela. Sekuphele iminyaka lengemashumi lamabili nemfica ngihleti nanaba bafati bami. Kuyo yonkhe leminyaka lesengiyishito bekadze ngihlalisene ngekuthula nabo futsi kute nensolo nakubo. Noma bekukhona kuhishana lapha nalapha, kepha be-ngingakushayi mkhuba loko ngobe yonkhe lemiti yakhiwe nje inetibi tayo. Intfo lengente nganibutsa yindzaba yekufa kwebantfwana lapha ekhaya. Emuva lena etindzaleni sesuka sihlanyele babili banangu LaMaseko. Sitsite nasifika lapha saphindze sacala ngababili labalandzelana umjako bakhe futsi LaMaseko. Kutsite emva kwesikhashana lesingenganani kwagamuka lijaha laLaMagagula. Loko-ke kwaba kungena kwekufa endlini kaLaMagagula kuze kube ngulamuhla nje sekufuneka kutsi kusale sekufa yena. Njengobe nimbona nje ucishe wasishiya, ngingati-ke nekutsi bengitambika ngitsini kubakubo," atsi kubindzabindza kungatsi ufuna bawanambitse kahle emavi akhe, abuye atsatse atsi, "Ngitsite angichube imvelo kwekutsi ngibite imindeni yalabafati kanye nanaba bakitsi kuze kutsi sivuke ekuseni silibhekise emkhayeni. Sengitihambe cishe tonkhana tinyanga. Indzaba yato ungete wasebentela etikwayo. Ngakho-ke ngibone kuncono kona kuya etangomeni letishaya umhlahlo kute sitfole kahle lonkhe licinisa ngobe indzaba ungatsi ikhona lapha ekhaya." Ahlale phasi. Kusukume indvuna leyayisolo imbuke etinhlavini temehlo ngesikhatsi akhuluma.
"Simane siyahleka-ke nebakitsi ngobe nome kufiwe kuyahlekwa, phela lendzaba yinkhulu le. Khona lena esilungwini sebadzakene ngani loku asafuna kumbuyisa ekhaya njena," kuphendvula lomunye walabo babelapho.
"Hheyi wena, angifuni mlonyana wemuntfu la. Phela mine ngingahle nginicoshe nobabili khona nyalo uma umvela buhlungu kumbe nitsakatsa naye yini." Eve kwenyela umtimba LaMagagula ngalesento saLushawulo. Amdzabukele uninatala, naye agcine asakhala ngobe kute labengahle amsite ngako kukhomba kumvela. Lapho salukati sase sikhihla sematsambo.
Kunukwa emkhayeni kanye nekucoshwa kwaTintfombi ekhaya kaLushawulo.
Umoya wekuvana wachubeka lapha ekhaya noma base behlukene ngekupheka nje. Tintfo letinyenti batenta ngekuhlanganyela, kuhlakula, kuvuna naleminye nje imisebenti yasekhaya. Kwakutsi lapho Lushawulo efika, tintfo latiphetse tehlukaniswe ngalokufanako. Pho abetsenga yini loku kwakungatsi ufuna kubacedza umona. Phela ayiphatfwa yaKhisimisi, lapho abeze ahlabe ngisho inkhomo. Yebo, abeta nato tonkhe tijolojolo ekhaya, kepha ngenca yelulaka lwakhe bantfwana bebangakujabuleli kufika kwakhe ekhaya. Loku lokubafana kwakufisa unga-tsi kungavele kuhlale khona lena entsabeni kungasabuyi ekhaya. Tidzandzane tona tatiheleza, ingani phela kudla abekufuna ngesikhatsi. Uma kukhona kudla lokungakavutfwa ngesikhatsi, loyo abevele atatele nje kutsi limshonele.
Umuti waGebhu Khumalo wawakhe kulela lakaMshwalubunjwinkunzi edvute nemfudlana uMlambotjwala. Khumalo lo abengahlali kulomuti wakhe. Empheleni wagcina ngako nje kuwucaba ngemva kwekuba asakhontile. Akamange agawule ngisho lunye nje lugodvo lwekucaba. Konkhe wavele wakushiya etandleni temkakhe LaHIophe. Phela Gebhundzini ushiya yonkhe intfo etandleni temkakhe nje ngoba umuti wakhe lomkhulu wawusesigodzini sakaDvokolwako lapho kwakunemkakhe lomdzala khona. Lokwenta kutsi kute kuphume LaHlophe kantsi ngumfati lomncane kwaba ngukutsi wagila tiga watala ligoya emkhatsini webantfwana baKhumalo. Loko kwenta kutsi Gebhu ehluleke kuhlala naye emtini wakhe ngobe asamkhombise bulwane.
"BoKhumalo nani boMagagula, asambeni. Akusekho lesisakulindzele." Washo kwakhanya nakunoma ngubani kutsi akasenamsebenti nentfo letsi Maseko.
"Naye akasale acedza atewutsatsa umfati kumbe natsi singake siphumule." NguLobelungu lowo akhulumela phasi entela khona unina angetukuva.
"Utsi Zembe ushonephi Ngiphangise wena bo.?
"Hheyi, khulumela phasi nangu eta ngalapha. Ungambuki utakuze abone kutsi sikhuluma ngaye," kusho lenye yalamantfombatana ngekwetfuka ngobe abengamboni kantsi nangu naye Sibolile atawuchamuka ahambe akha ligusha kuleyo nsimi. Phela akekho labengamesabi Sibolile ngenca yelulaka labenalo. Indlela labebhodla ngayo ngisho umuntfu lomdvuna abengamesabi Sibolile futsi angakhatsali kutsi unganani. Unina yena abesafa kulamula sebalwa nalodzadzewabo labemelama. Abenelulaka nje kantsi futsi kukhona nebuvila benkhani. Nase kumsukile abengafuni ngisho inkhukhu ijube embikwakhe. Timphungane nato tatisindza ngako kutindizela. Bokati netinja bekukhala kukhalile.
uyinganwa- kuba yinganwa kwakhe kuyayichuba lendzaba ngobe kube akazange efike abe nguloganwa kakhulu lena eMankayane, ngabe akazange aye eJozi indzawo lesiguculako similo semuntfu akhohlwe nangemvelaphi yakhe. Loku kuyayichuba lendzaba ngobe kulapho kuvela khona nebutsakatsaka baTintfombi logcina atele ligoya lelingulona limbuyisa ekhaya.
"Uyati nakimi sekukhona kusa njengobe ukhuluma nje. Bengisolo ngingayinaki lentfo loyishoko. Kodvwa nalowa wakucala wafa kanjena futsi naye abesakhasa" Wativa asefikelwa yintfukutselo manje Lushawulo. Kwaba ngulapho atfola linceba lekungenisa indzaba yakhe-ke Tintfombi?
Lushawulo watsi nakabuya etjwaleni wangete wangena ngisho endlini. Batsi bangakateleli beva nje asatsi, "Ngitsi umtsakatsi akaphume aphele lapha emtini wami." Babindza bonkhe edladleni bafuna kuva kutsi loku labakuvako kungiko yini loku lokushiwo ngulomuntfu. Utsite aphindza wabe asasho ngelulaka.
"Ngilalele phela Khubonye, utsi sewunjani" kusho Lushawulo naye asacala kwecwaya manje?
"Kantsi utsi ngikhuluma imvabetsi yini Mine sengiticedze tonkhe tinyanga kanye nebapholofithi ngaletigigaba letivela kulomuti wami. Tonkhe tingitjela intfo yinye. Taze tangitjela nekutsi lomtsakatsi wacala ngekungibulala inhlitiyo. Ngato letidliso takhe ngagcina sengehlukene namake longitalako ngaphandle kwesizatfu. Uze ubone kutsi vele ngangifile, kwatsi noma asatele liphumalimile ngamcolela. Lendzaba yaba sifuba setfu sobabili ngobe yenteka ngesikhatsi sihlala naye eJozi." Asukume avele emnyango antsake. "Nguloko lokwangikhumbuta nangu LaMagagula labesolo angibeketelele.?
"Sesiphelile sikhatsi sakho ndvodza," kusho liphoyisa lelaliloku lime eceleni kwaLushawulo. Behlukana-ke sekutinyembeti nje kubo bobabili.
Tonkhe tintfo tentiwa umjaho kwatsi netinkhomo temalobolo tachutjwa tihamba ngemasondvo lishumi nesihlanu sekulugege nensulamnyembeti.
1.8 Lutsandvo lwasesitsenjini luhambisana nenzondo lengayiwa. Fakazela loku ubhekise emphilweni yakhetsile.
"Ungene enkelebheni abambe umsila wenkhomo, wangabe asaphuma."
Ekubuyeni kwaLushawulo yase ibhodlile sibili naTintfombi naye wabona nje kutsi besuke bacinisile nabatsi emajaha ngemakhosi. Tintfombi naye wacala kuncibilika. Lushawulo phela abesamtjele kutsi akhululeke ngalendzaba, watsi ekhaya kubo utawuhamba naye ayewubhula lomlilo. Kwatsi gidzi kuTintfombi nakeva loko ngobe abengasati kutsi nangabe afulatselwa ngulomuntfu labemtsembile utawutsi maye babe bani. Abefanele-ke kutsi anceneke ngobe bantfu besilisa balala bagucuka. Umuntfu loyinganwa fana naLushawulo nje kuba lula kulandvula nje, abalekele kuhlawula nekondla.
2. Sibekandzaba yindzawo nesikhatsi umbhali latikhetsela kona kutsi indzaba yakhe yenteke khona. Sibekandzaba siphindze sifake ekhatsi simonhlalo. Konkhe loku kumele kubumbane netigameko letenteka endzabeni. Umbhali walendzaba ukhetse tindzawo letimbili, esilungwini nasemaphandleni lapho tenteka khona tigameko kulendzaba.
Imbangi - umlingisi lomelana nelichawe endzabeni.
"Make angikuva kahle kutsi ucondzeni nawusho njalo. Ngicela umane ungikhanyisele kancane kumbe ngitawutfuke ngiva bese ngiyakuphendvula."
Watsi kube akhulume lamavi watsi lotfu waphumela ngaphandle kuyawushaywa ngumoya. Wahambahamba angati nekutsi uyaphi. Lowambona lapho akamfunanga umuntfu lokhatsatekile. Lapha endlini Tintfombi usele uyasikhihla ngobe abona vele kutsi uhlangene netimbila titfutsa. Ekubuyeni kwaLushawulo wakhandza Tintfombi asolo ahleti abambe sihlatsi ngalesinye sandla.
Ngekuhamba kwesikhatsi Tintfombi watibula ngelijaha. Indlela lajabula ngayo Lushawulo ngeke ichazwe. Phela abesati manje kutsi umuti weyise sewuwandzisile. Wavele wametsa ngekutsi nguMuziwandile. Lomntfwana kwatsi nasakhasa, Lushawulo wahamba naTintfombi baya ekhaya lakubo lelikhulu Iapho badzabuka khona.
Lushawulo yena akatsandzanga nekumbona kutsi uphuma ubhekaphi Tintfombi. Intfo labeyifuna kutsi kususwe lesilingo endlini yakhe. Intfo lenjena abengafuni ifike etindlebeni tebatali bakhe, kantsi naLaMagagula abengahleka kuva intfo lenjena. Noma kunjalo, enhlitiyweni yakhe kwakumile kutsi bantfu lahleti nabo lapha batakutsi umntfwana ushonephi loku bambona Tintfombi atetfwele, baphindze bambona futsi asabuya esibhedlela asaphumelele.
"Asambe babe siye ekhaya, angifuni mine la," kusho kwemfanyana kuhlikihla emehlo kubonakala nje kutsi kukhaliswa yintfutfu. Babatse bayayitiba indzaba kwabelesela kwemntfwana. LaMagagula wayifundza ivaliwe kodvwa washaya ungatsi akaboni.
Ngalowo Mgcibelo Khetsile wehla wabheka ekhaya entela kuvuka ngeliSontfo abheke kaManzini lapho abeyawubhala khona tifundvo takhe. Tinyembeti tagcwala emehlo nakefika ekhaya akhandza kukhala libhungane. Watsi nome angena edladleni kwaba sengatsi akuhlali bantfu kulelidladla. Ngale kaTintfombi nakhona kwakutse nya futsi kubonakala kutsi sengemalanga bahamba bantfu. Akabange asachitsa sikhatsi, wavele wesusa emabhodo. Bomnakabo bamkhandza asaphekile ngalelo langa.
"Kunjalo Mntungwa nami ngitsite angite naye atewutfola kukhotfwa ngemadloti."
"Kungabe sewufuna kunitjela tiphi-ke Khumalo" kusho Tintfombi ngekunceneka?
Watsi esuka lapha wabe atsi bantfwana babulawa ngumake njengobe ngagcina sengimcoshile nje ekhaya." Eve efikelwa kudzabuka lapho akhumbula kutsi unina wadliwa tinja kodvwa akhona yena, anako konkhe. Kube abengesiyo indvodza ngabe abesadzindza sililo. "Sitsite nasifika kulendzawo waphindza babili futsi bakhe. Kwatsi nki-ke manje kimi ngobe phela umtsakatsi abengasekho. Nalapho kwaphindze kwacala yena watsi nguLaMagagula ngobe yena angafelwa."
"Kodvwa make uyangehlula mine," kusho Lobelungu agodle sikhukhukati sakhe lesasisandza kulahla emantjwele. Phela naye abesatsemba kutsi sesingatalela futsi.
1.8 Kuliciniso loku ngobe lapha Khetsile utondvwa nguyise ngendlela lecakile, waze wala kutsi ayongcwaba umnakabo. Lenzondo isuka kuTintfombi intsandvokati yaLushawulo. Tintfombi umtondzela kutsi yena ukhaliphile esikolweni kantsi bakhe bantfwana kuvalwe ngelihlahla.
"Nangu make nee, nee, nee," kusho lomunye umntfwana lowababona kucala bonina. Kwatsi mpu umsindvo sebahlangabeta bonina. Gogo wabo lobekasatumekile naye wavuswa ngumsindvo. Wavuka wahlala ngetibunu asalindzele kuva kutsi bahambe njani bomalukatana bakakhe. Asababuka bangena ebaleni walubona lusizi lolwalubhalwe ebusweni babo. Umcumo wase umunye kumntfwana lowabesagonwe nguLaMagagula. Befika bahlala phansi ngekuphelelwa ngemandla bangasenandzaba netihlantsi.
"Tsine sinjengobe nisibona nje lapha kantfutfu." Atsatse emehlo abuke Lushawulo, abuke labantfwana baTintfombi, kuvele kumkhanyele kutsi lomuntfu kudzala ahlala naLushawulo ngobe labantfwana badzala bayalingana nalaba bakhe, nabashiyana bangamane bashiyane ngetinyanga letimbalwa.
"Utsini kantsi naphela lo indzaba phela ilapho. Vani lelengikutjela kona Kunene, LaMagagula kube akusiko kutsi ngumuntfu locotfo, ngabe kadze ahamba. Empheleni ngabe wahamba ngiseseJozi ngendlela lengangimphatsa ngayo. Nanyalo ngiyabona abesahlalele kutsi kuze kube ngimi lombophela umtfwalo.?
Emalanga emtsimba acala kusondzela. Kwacalwa kufundzelwa nalamanye emalungiselelo lafana nemihlambiso. Emajaha netintfombi kwakutsi njalo entsambama kubutsane ndzawonye kutewufundzela tona phela tingoma temtsimba kanye nengadla. Lapha ekhaya bonina waSibolile babengasalali belukana nemacasi, tihlantsi, titsebe kanye nemishanyelo. Phela nome Lushawulo abephuma kandlunganye nje, lalikhona likhaya labadzabuka kulo. Loko kwabonakala emagameni lachamuka khona kubakaKhumalo ebantfu lokufanele bahlanjiswe. Ngaphandle kwemacasi bonina betintfombi babephishekile ngemvunulo yemtsimba. Tindlamu tindiloko nalokunye kwekugaba. Emajaha nawo abesacacile kulungisa tinkhonyane, tincincane imigaco kanye nalokunye lokunyenti kwekuhloba ngemtsimba.
Salukati lesinguninatala naso sase senta ligugu ngalomfati lomusha. Sase singasafuni nekugona bantfwana baLaMagagula. Loku lokuncane kona kwakubatse kuya ngematayelo, sivele sikubukele kukwati nje. Njengobe Lushawulo abecele emaviki lamabili emsebentini, loku kwenta kutsi naye LaMagagula ayibone yonkhe lemikhuba yalesalukati. Noko akazange ambambele inhlitiyo ngobe wabona kutsi naye wentiwa kungati. Loku kwenta kutsi nalapho sebahambile wajinge waba nguLaMagagula nje wangete wajikisa buso.
Cha Khumalo, ungatsi sewufuna kona lendzaba. Musa kuvumela inhlitiyo ndvodza yelibandla. Mine bengibona kutsi ncono lomfati afunwe atfolwe bese kuyiwa emkhayeni kute kuphumele ebaleni lomuntfu logangako lapha emtini wakho ngobe letangoma tabosiyavuma, manengi emanga lapha kuto.
Watsi lutfo Lushawulo waphumela ngaphandle. Utsite abuya wabe asalandzelwa nguTintfombi kanye nebantfwabakhe. Kwacishe kwema inhlitiyo kuLaMagagula asabona liphupho lakhe selifezeka-ke manje. Kube buhlungu buyambulala umuntfu ngabe wafa LaMagagula.
"Ngiyafisa kutsi imphela unatse lobunjani lobu lobukuhhemisa kangaka," asho unina waLushawulo setihlengetela emehlweni ngobe indvodzana yakhe seyimbuka ngemehlo esilwane lucobo. Naloku abetsi ku-khuluma tjwala, kodvwa kwatsi lapho afika ngaphandle kwangukhona kumkhanyela kutsi lomuntfu uphile use saka, akakadzakwa nakancane.
LaMagagula yena ubitwa ngesibongo lokukhomba inhlonipho leniketwa umfati lowendzile. Loku kumfanele ngobe naye uyahlonipha, utsembekile, uyabeketela unelutsandvo lwangempela hhayi kutentisa. Ngako kumbita ngeligama nome ngabe lakhe lekutalwa ngabe kumehlisa sibili kantsi yena uhloniphekile.
"Kepha Khumalo sewungete wavuma nekutsi letintfo letinye tisale lapha endlini abuye atilandze ngobe naku lifuna kuna nje tingahle tonakale," sekusho LaMagagula ancenekile naye kutsi angahle atfole timbayimbayi.
"Kantsi unatse tjwala buni wena Yini ukhulume ungatsi kukhona lokwatiko ngalokufa kwalabantfwana Nangabe sewatsenga butsi utatibonela.?
"Cha, make basaphila bonke, mane nje nguloku lokunguTsandzekile kuke kwaphatfwa ngumkhuhlanyana lombana sibili. Kube bekungasiko kutsi belungu sebaticilikele tifana tebantfwana, ngabe lamhla nje kukhulunywa letinye. Noko kwabuye kwaba ngoti makhata ngoba intfo leyayimcedza nya lishashati."
"Akunjalo Khumalo, umuntfu ufa ngobe emalanga akhe asaphelile ekuphila emhlabeni. Akekho namunye lofa ngesiphosiso. Emalanga emuntfu abaliwe."
"Futsi nanyalo ngiyafisa kutsi ngubani lolongaze angilaye ngaloluhlobo. Cha, yena ungilayile-ke lomuntfu." Phela ukhuluma nje Lushawulo ngekwati kutsi uwonkhe, kusha kwalendlu nje kusho kufa kwakhe ngobe nasekhaya abesete lutfo lolutsiteni njengemuntfu labesandza kucala kusebenta.
"Ungatsi lapha ekhaya bantfu basheshe bafe nje yini ndzaba Kusho kutsi nami kube ngihlala lapha ekhaya ngabe sengaya kubokhokho.?
"BoMuzi banjani nebakitsi, sesafa kubakhanuka bo, ungaseti nabo," kusho salukati lesinguLaHIophe. Lowo mbuto wefika watsi chifi enhlitiyweni yaLaMagagula, weva kungatsi angasuka ahambe abashiye bodvwa batikhulumela ngaleligugu labo. Noko wanyametela kwaba sengatsi akeva buhlungu.
"Ucinisile dzadze safa kuhlakula sodvwa ngobe tsine singafundzanga. Singabe sife Iwembita nangatsatsa lafundza nabo lekolishi ngobe phela kusho kutsi kungajinge kube ngitsi tigulumba talapha ekhaya." Sebagobondzele sabantfu labazephuna lokutsite.
Suka! Yini lamanga loku solo nine naLomavundvo nihefuta emanga lapha phasi kwesihlahla.
"Kuyaye kube ncono nangabe luhambo lukutfole unemali."
"Ungisite ungibonele bantfwana bami. Nangabe sikhatsi siyachubeka solo ngilapha, ubotsatsa Bafana ummikise kadzadzewetfu," kuchamuke dokotela ahamba nemongi. "Phuma nangu dokotela asakhona utawubuye ubuye."
Ngakusasa ekuseni LaMagagula wavuka wavele wayawucela kubona Lushawulo kuze amtjele loko labesakucabangile lingakangeni licala. Wadzabuka lapho abona umyeni wakhe achamuka ahamba neliphoyisa. Phela intfo leyamdzabula nguko kutsi Lushawulo kwase kusipoko nje kuletinyanga letimbili atokile. Lokwametfusa kakhulu kutsi achamuke asavele agcokile kantsi phela abetsi licala ngukhona litakungena. Kubingelelana kwaba tinyembeti todvwa nje kuLaMagagula.
Tintfombi angabe asachitsa sikhatsi, avele atsintse bakubo nebekhaboLaMagagula ngaloluhambo bese babhekene nalo. Nembala Lushawulo waze wabuyela emsebentini solo Tintfombi angakabuyi ekhaya.
Ludvweshu Ludvweshu kushayisana kwemibono nobe kungaboni ngaso linye kwebalingisi. Kubakhona kweludvweshu endzabeni ngiko lokwenta indzaba ichubeke ite iyofika esicongweni. Lapho kute khona ludvweshu, indzaba isheshe iphele.
"Tsatsa nangu unyoko lomncane umngenise lapha elawini." Sebahambile boTintfombi, basala sebaticocela boLushawulo neyise.
"Hawu! BoKhubonye waNgwane, naze nangikhumbula linye lilanga ingabe ngigezephi lamuhla." Abaniketa litiya. "Mane nisuse lesemehlweni phela bomnaketfu."
Indvuna yatsi kube ibone kutsi sekubi, futsi seyibona nengoti lengahle yenteke, yevakala seyitsi, "Nine bekunene, kuncono sisale sesibuyela emakhaya. NaniboMaseko nitawubuya ngalelinye lilanga kutewushweletela lodzadzewenu," atsi angakalimiti amncage Lushawulo.
Sebabingelelene babutana nemphilo, kwake kwaba khona kuthula lokwesabekayo. Loko kuthula kwaze kwatsikametwa ngumntfwana lowevakala asatsi "Make ngubani lomuntfu" asho akhomba uyise ngelugadlwana lolwalumnyama lutsite khwishi umhlabatsi. Emahloni lefikela Lushawulo amangalisa. Wadzinga umgodzi wekubhaca kulelihlazo lelingaka kwekutsi akasatiwa nabantfwana?
2.1 Kuliciniso, tintfombi ubitwa ngeligama loku sati kutsi umfati lowendzile ubitwa ngesibongo sakhe njengobe kunjalo kuLaMagagula. Indlela labitwa ngayo ayimhloniphi njengobe tento takhe tingesito letinhle letingamenta ahlonishwe. Waphinga, uyaloya, unemanga ugcina ucoshwe ekhaya ngobe anukiwe. Konkhe loku kumenta angahlonipheki.
"LaMagagula, kambe ngabe labadzala bese uke wabatisa nje ngalesinyatselo lose ufuna kusitsatsa Sengisho phela nalabo basekhaya kini.?
"Tintfombi! nguwe sibili lona Uyati bese vele ngititjele kutsi umuntfu lofana nawe ngeke ngiphindze ngimbone emphilweni yami. Nalencwadzi bese ngimane ngilahlisela njena. Sibona wena phela Khubonye.?
"Hawu, angisete ngafa ngingabona babe. Kantsi ngibatse ngihleti kutsi angihambe nje ngibitwa nguwe mntfwanami. Maye kutala," sisho sidzabuka sikhala lesinguLaHIophe. Akwatiwa-ke kutsi sikhala nje sikhalelani esikhundleni sekujabula ngekubona indvodzana yaso. Sikhala nje bonkhe sebathulile.
Kulamalanga Lushawulo ahleti lapha ekhaya abengacacisi kahle kutsi Tintfombi lo uhlala naye eJozi. Kuye abekubeka ungatsi usahlala ekhaya lakubo. Indzaba seyize ibhoboka ngemntfwana ngalelinye lilanga bangakanaki. Ngalelolanga babebonkhe nje edladleni botsa umlilo ngobe ngaphandle lalikhema.
"Akusasiti kubhodlela emswaneni Maseko. Uma sekunje sekufuneka sibhukule setame kutsi ahlengwe etandleni temaphoyisa. Nome kulukhuni nje kodvwa mhlawumbe bangatfuke bavuma kutsi alihlawule licala lakhe ngobe uyacala kuboshwa." NguLaMagagula loyo asacabange wacedza kutsi utawutsengisa inkhomo yinye bese wengeta ngemali yakhe Lushawulo labeyibeka lapha ekhaya ahambe ayomkhokhela kuze akhululeke.
"Utsini lomkhunkhulu Utsi kukhona longangena kuleligede wakaMaseko Imphela ngingavuka ngifile." Ngaleso sikhatsi abesajangaza ehla enyuka egedeni?
Ngakusasa bavuswa nguyise waLushawulo asefika ngemoto yendvodzana yakhe njengekusho kwakhe. Noma bebangakalali bonkhe, kodvwa bavuka bonkhe. Kwaba kwesula emehlo nje bavele bagcwala indlela.
Ngalenye intsambama, batsi balindzele kubuya kwetinkhomo, babona kuchamuka umfanyana lomncane labelusa timbuti. Ngalelo langa abengachubi mbuti, angachubi nkhomo, kepha ahamba nje jambajamba angakaphatsi nemzaca wodvwa lo. Utsite aseta nje lapha ekudzeni LaMagagula wabe asammemetile ngalesikhulu sikhahlo. Phela kwakulibhunu sibi salo.
Watfukutsela wabila Lushawulo nakefika ngemphelasontfo bamtjela kutsi unina abefikile. Kwatsi nome asefika umgijimi, wavele wala wephetsa Lushawulo kutsi angaphindze emukele lomuntfu lamcosha ekhaya lakhe ngetizatfu letitsite.
"Wasilamulela dzadze ungatsi uyati kwekutsi lanhlavana solo siwagcine itolo," kuphendvula umnakabo lomkhulu.
Babindza manje edladleni sebabona kutsi indzaba yinkhulu ita naLushawulo ngobe akusiko nekutsi udzakiwe. LaMagagula watiphumisa samuntfu loyawutsatsa tinkhuni afuna kuva kutsi lelibhubesi lelase lijame ngaphandle litawutsini.
"Kulungile Gagula, sewungakhululeka uyokwenta imisebenti yakho." Waphuma lapho Sibolile inhloko ihhuma. Kwakungatsi abeshaywa ngetimphama kantsi cha, abedzakwe lutsandvo labenalo ngalelijaha lakaKhumalo. Engcondvweni yakhe kwakuhlwile kutsi intfo lefana nalena iyaye yentiwe njani. Abengakutsandzi kuphuma angena njengentfombi lengenasimilo.
"Kwaba lula kakhulu njengobe emaphoyisa avele ayifundze ivaliwe indzaba. Atfola onkhe emagama etintfombi takho. Emva kwaloko-ke abehle abita ngayinye ayeyiphenya. Kwaze kwatfolakala lokunguyena adala lomonakalo."
"Emphilweni ninjani kodvwa ngasekhaya?
Kungacoleli- Ngekuhlutfuka wacosha unina ekhaya ngobe eve ngaTintfombi kutsi uyaloya. Setimnukile emkhayeni Tintfombi wamcosha waze washisa nendlu yakhe kuze kutokusha bonkhe butsi labenabo. Kwala nobe sekafuna kutsatsa latawufihla ngako umtimba kodvwa wala waphetsa. Loku kuyayichuba lendzaba ngobe kuyenta ifike esiphetfweni lapho lelinyeva lebeloku lifufutsa liphuma khona kanye nebovu balo.
Batsi basalindzele ibhasi bantfwana, babona imoto yeyise ichamuka. Nabatsi batayibona ijika phindze bayibona ima eceleni yehlisa lisaka letinkhwa kanye nenyandza yemapulangwe.
"Kulungile-ke Ntungwa sesitawubonana emva kwenkonzo, asiphakamise tinyawo naba sebangena sitawuze sidzinge indzawo," kusho LaMagagula atsintsitsa lihiya labekadze ahleti etikwalo.
"Usho kutsi unjani Uyati angikuva kahle kutsi utsini mine." Sewuphefumulela etulu manje Lushawulo. Titsi hhohlo kuTintfombi nasabona singani sakhe sesigucuke ngesikhashana nje. Watsi asangakaphendvuli Tintfombi kwabuye kwachuba yena Lushawulo. "Tintfombi! Kodvwa ungihlolelani mntfwana Maseko Ungatsi ubona ngicakeke kangaka nasekhaya angikacedzi nekulobola, sewutongitjela lamanye emacala. Cha, kulukhuni kuba yindvodza nebakitsi.?
"Lentfo leyentiwe nguKhumalo angizange ngiyibone seloku ngataIwa," kusho lenye inkhosikati ngesikhatsi batfutsa ematje. "Kunjalo phela esitsenjini. Indvodza uma seyitsite iyakwenyanya, ungadzimate utsi awubonange usonywe kantsi nawe yakutsatsa ikutsandza."
"Se se... ngimatima ungibona nje." Lamavi wawakhipha kalukhuni Tintfombi asafome amanti nte. Kwatsi emva kwawo kwaba khona kubindza lokwesabekako. Kwaba sikhatsi lesidze sibili, solo kunguloyo angakhulumi. Bobabili babelwa nemicabango yabo. Lushawulo wevakala nje asaphefumula kakhulu samuntfu lobekadze akhuphuka umuncwa.
Usho lite wena, nakefika ekhaya wajuba bantfwabakhe lababili.
Kwatsi ngensimbi yemfica kwefika lenye indvodza leyatsi ifika nayo yakhumula yatiphonsa ekhatsi njengalamanye. Itsite ingena nje yatsi cwili sikhashana, kuvumbuka kwayo yabe seyivumbuka nemfana leyamkhandza acosheme khona lapho bebasolo bafuna khona. Abeloku avunule lawo majotjana akhe ngetulu agcoke lijezana lelinsundvu labelitsengelwe ngunina kubantfu betinshiphi.
Kuphuma kwaLaMagagula akekho lokungazange kumshayise luvalo. Phela kute lobekati kutsi uma abuya utawubuya aphetseni, efike enteni, kubani. Tintfombi phela yena kwase kucaphatela ematfumbu. Liso lalingasasuki emnyango.
"Akusenani, sekutakwenteka lokwentekako ngobe empheleni lokwentekile kufana nalokudaliwe." lakhe lekutidvudvuta lelo emva kwalamatje abephuma kunina. Ngalelo langa washeshe walala angakakhiphi ngisho linye libanga ngenca yekukhatsateka emoyeni. Kantsi nako kulala kwakuligama nje ngobe butfongo abuyitsandzi ingcondvo lekhatsatekile.
Indlu yakhiwa umjako kuLaMagagula. Bantfu babemsita ngato tonkhe tindlela ikakhukati labo lababetihlobo takhe nalabo labehlanganyela nabo enkonzweni.
"Bodzadzewetfu, ngicela niyibindze indzaba yamake, futsi nani ningicolele kakhulu ngamake. Ngangingati ngobe nami ngangibulewe njengobe sengike nganichazela," kukhuluma Lushawulo ngalokukhulu kufutseka. Phela abengasafuni nekumbuka Tintfombi.
"Make, lomfana wakaKhumalo ngiyamtsandza. Mine ngitsandza yena sicu sakhe. Lowa umuti, webatali bakhe ngako-ke ngeke ngimsole kutsi ngabe kukhona lakwenta." Limcedze lelo unina kantsi abesatsi utfole linceba lekungena nakeva inkhulumo yaSibolile yekucala.
Lena yindzaba lekhuluma ngemendvo esitsenjini, lapho kunelutsandvo loluhambisana nemona, umbango, inzondo, emagcubu, kutsakatsa, kucabana kufa kunukana kugcine sekuhliphike likhaya. Iphindze ivete kuhlukumeteka kwebafati kanye nebantfwana lapho sekukhona kungetsembeki endvodzeni lesuke ekhaya itsi iyosebentela umuti wayo kodvwa igcine seyiteke lomunye umfati ngasese. Igcina ngekuveta kutsi kubeketela kunemvzo lomuhle ekugcineni. Umbhali walenoveli ukhetse indzawo lesemaphandleni laphayi kaHhohho eSwatini, lokuyindzawo lephasi kakhulu kutemnotfo. Bantfu bakhona baphila ngekudla labatilimela kona emasimini. Linyenti lebantfu balendzawo lisakhungetfwe buphuya, loku ngiko kanye lokubakhinyabeta kutsi linyenti labo litfolakale lingakayi. Phela kulinywa imihhalo lemikhulu kwentelwa nekutsi kutsengiswe lokunye kuze kutotfolakala imali yekutsenga tintfo letincane letinjengetinsipho, sawoti, phalafini, shukela kanye nako konkhe lokuhambisana naloko.
"Bayajabula labo labacatjangelwako, hhayi tsine lesasilala phasi kwemabhodo kuze kuse nje sigalujwa ngemagundvwane nemaphela afuna langakudla. Futsi namanje angikuva kahle kutsi utsi lendlu yani." Abesahlaphanekile LaMagagula asehluleka nekutibamba.
"Futsi mine nje angiboni kutsi Khumalo angabuya lapha ekhaya nje washiyani ngobe umuti wakhe wahamba nawo wonkhe." Tichuluke manje asakhumbula emavi enina nabodzadzewabo. Ngalelilanga akati naye kutsi lolusizi lolungaka lwalubangwa yini, ngobe ungatsi lwalwedlula onkhe emalanga.
Bonkhe labehla emabhasini nasetitimeleni bavama kuba nemicicimba nje sonkhe sikhatsi. Noma-ke kungasesiwo lomkhulu lowo mtfwalo kodvwa aphatse sikhwama lokungenani. Umuntfu lohamba jamba jamba akavami ngaphandle kwalabo labaphila njengetimbungulu. Ingani phela bagibela sitimela sihamba futsi behle sihamba nasebawentile lowo msebenti wabo webumnyama. Lushawulo abefana nalabo bantfu ngobe kute lutfo labeluphetse. Nasekulaleni nje wasale wetsemba kutsi kusehlobo ingubo vele ayinawo nalomncane umsebenti. Kwatsi lapho kwehliwa ePitelitifu Lushawulo naye walandzela labo lababeyawutsenga emathikithi esitimela. Linengi lalabo lababeya emsebentini abatihluphanga ngemathikithi ngobe vele bebanawo. Akubanga sikhatsi lesidze befikile sachamuka sitimela lesibange eJozi. Akabanga nayo inkinga lapho ngobe gadi abemile, amemeta akhweba nangetandla.
Kwatsi mhlazana kufika Lushawulo sililo sacalela phasi kuTintfombi. Kwaba sengatsi indvodza yakhe itamtsetsisa kutsi umntfwana umshonisephi. Sebamlilele bonina naLaMagagula bahamba bamshiya naTintfombi.
"Cha make, sesidze sikhatsi ngiphila lemphilo. Emasimini ayo yonkhe lemiti ahlakulwa avunwe ngunati tami tandla," asho elula leyo mikhonywana lokwasekungematsambo nesikhumba nje. Imitsambo yonke yayisevekelele ebaleni. Umuntfu lohluphekile abengafunwa. Phela wondze kangaka nje, abetsi angacedza kuhlakula kakhe bese uhamba uhlakulisa bantfu kuze bamuphe kudla.
"Ngatsi nangiva kwekucala ngangete ngakholwa. Kodvwa kutsite nasengiva kwesibili kwangukhona kusanguluka engcondvweni yami."
Kulo lelo langa lelalibila, bafati baLushawulo lalibabhadlisa esigangeni. Phela bebavuke ngeluvivi bayowufuna emakhatsakhatsa ngenca yemntfwana waTintfombi labesabangwa netibi. Lomntfwana abesawesibili agula ngalendlela. Lona lowelanywa ngulona naye wagcina asashonile. Intfo leyayitsandza kuba yimphicabadzala ngulokutsi labantfwana baphatfwa sifo sinye futsi sibacala nasebakhasa bonkhe. Nalapho bebavukele khona kute litsemba lebabanika lona. Tavele talandvula tinhlola. Babuyela ekhaya bajabhile impela.
1.1 LaHlophe unebunyoka ngobe kuLaMagagula utishaya kungatsi nguye kuphela umfati waLushawulo lamatiko kantsi sewuyati kutsi sekukhona umfati wesibili lasamtekile Lushawulo lahlala naye esilungwini.
"Kwenteke kahle phela kufelwe lolongafelwa," kusho lomunye wemakhosikati labekuleso sicuku lesasifika sivela enkelebheni.
Lamakhosikati lamabili atsi nasaphuma ahamba, yinye yawo yasimbatseka. Yabuya yaguca futsi.
"Yebo indzaba seniyiphetsile nine nobabili, kodvwa loko kuyintfo lencane nje lesenekuguculwa noma nini ngobe kusete lutfo lolukubophile kutsi ungabe usagucula umcondvo."
"Sanibonani phela bogogo, sondzelani nange nebakitsi." Basondzela bantfwana belula tandla ngekusimbatseka ngobe bangasati lesalukati. Nome laba labakhudlwana bebasifanisa, kepha bebete licinisa ngobe bona nje sebatati bete gogo.
"Uyekele buhonga mntfwanami," kucala unina labesolo asikhihle njalo. Libhayi lakhe lase limanti nte ngenca yetinyembeti. "Lapha kulowa muti utawufike ube sibonelo salokuhle kodvwa. Njengobe lapha ekhaya ushiya tindlu takhona tibhadvwe tonkhe, nawe ufike wente sona leso emtini." Watsi acedza kukhuluma unina wabe asanesibibitfwane Sibolile. Buhonga babuphele swe ngalelilanga.
Kufika kwemaphoyisa aphindzelela ekhaya kaLushawulo ngobe yena abanjelwe kutsengisa insangu namankantjane.
Sililo lesesuka lapho sasidzabukisa ngisho emadvodza imbala. Lapho kufikwa ekhaya nesidvumbu sacalela phasi sililo sekukhala ngisho nebantfwana lebese babona kutsi kwentekani.
"Hawu mine ngemntfwanami akuphela kwakhe. LaMagagula, utsi ngisayawuphindze ngimbone nje?
1.3 LaHlophe akasahlambuluki nje ngobe LaMagagula ushaya emhlolweni, vele Lushawulo sewuhlala nemfati lena emsebentini. Indzaba uyayati yena ngobe lushawulo wamhlebela, silima senguye LaMagagula lofihlelwako.
Noma kunjalo kodvwa LaMagagula wajinge waya yena. Kwatsi lapha iphela lendlu balandza timphahla letatiloku tibhadla emtini lapha taticelelwe khona. Emabhodo naletinye tintfo tasendlini wasitwa nguleTintfombi takakhe. Lena bese yendzile yabese iletsa bantfwanyana lababili kutsi batewulibatisa lonina bamnatsise nemanti. Imali yekudla kanye nalokunye abesitwa ngulena leyayisebenta.
Kwaphela tinyanga letintsatfu angatiwa kutsi ukuphi Lushawulo. Ekhaya noko babecabanga kutsi usemsebentini, kodvwa lokwakufike kubaphice kwekutsi angasabhali ngisho nesidleshana nje. Mzukwana acala kubhala wabhala tincwadzi letimbili. Yinye yayiya ekhaya kumkakhe, lenye yaya eMankayane kuTintfombi. Unina waLushawulo wadzindza sililo nakeva kutsi umntfwanakhe sewaba seJozi.
Konkhe loku nalokunye kutinto letentekako esilungwini. Lokusho kona kutsi lendzawo ibumbene naletigameko.
Walala afutselana tintfombi kungekho lapho angaphefumula khona ngobe nadzadzewabo nangu asavuke indlwabane. Ngakusasa bavuswa nguyise waLushawulo asefika ngemoto yendvodzana yakhe njengekusho kwakhe. Nome bebangakalali bonkhe, kodvwa bavuka bonkhe. Kwaba kwesula emehlo nje bavele bagcwala indlela. Bonkhe bebahambela etulu bajake kuyakuva kutsi umtsakatsi ngubani. Ngulowo abetisolela lamsolako nome lowo lake weva kutsi akalungi kahle.
"Sevele konakele ndvodzana, kodvwa-ke konje kuyaye kube ncono kona kusale senimteka amikiswe ngumuntfu lasayawubika kutsi sevele wentiwe umfati. Utsini lapho?
"Maye nesisu sinemacebo kantsi sengitawuphendvuka umtsakatsi ekugcineni." Esule tinyembeti nyalo unina waLushawulo, ative asefikelwa sibindzi, esuke acondze ngco kuLushawulo nyalo.
Kutidzela - kutinikela ekwenteni lokutsite kufundza indzaba adzimate afike ecophelweni lapho kuphendvuleka khona yonkhe imibuto.
Luvutfondzaba - sicongo sendzaba lapho kuphendvuleka khona imibuto.
"Kunjalo Kunene, netinyanga tisho njalo. Ingani nalokutsi ngitamkhandza angekho ngite vele sengikwati."
"Ugcebile-ke kufika ndvodzana. Sekutawufuneka asale angena esibayeni khona kusasa loku ngobe naku ungumuntfu wemsebenti."
"Kodvwa intfo lenje iye itsiweni, wona lomlilo bewuchamukaphi kungusehlobo nje" kubuta Lushawulo ngekusangana?
"Usho kutsi lesigangi ngabe ngubani NguLaMagagula" kubuta Lushawulo ngesikhahlo?
Kuphaphuleka - Kuba nesifiso sekwati lokutakwenteka, kulangatelela kubona kutsi indzaba itawuphetsa njani.
Umtsakatsi ngidla naye liphalishi, akekho Khashane. Naloku ngikhuluma nje kuhhuma inhloko. Atsi kutsatsa litsamo lemahewu kucedza koma, wabuye waniketa Kunene kutsi anatse.
"Ngiyetsemba awukabhalisi sibongo sakitsi lena esibhedlela ngobe uyise walomntfwana uyamati wena kutsi ngubani wakabani. Kungasuke kumangalise nje kutsi loKhumalo lonjena wakuliphi live. Ngisho bangavuka bonkhe bakitsi kute namunye lowase wayibona lemikhuba lebonwa ngimi." Asukume antsake lamadze ematse akhombisa kutsi ucasuke ufile.
"Utsini Utsi kusukume mine lo," asho atishaya sifuba, "ngiyewufuna umuntfu, kambe ngabe ngihlushwe yini ngaye. Uyakwati yena loko lokumsuse lapha ekhaya, utakutsi angadzinwa abuye. Ngulapho-ke kutakuhanjwa kuyiwe emkhayeni.?
"Cha, ungatsi sekutsandza kungehlula-ke manje loku losekwenteka ngobe kungatsi mine lapha ekhaya ngeta kutakwakha tindlu angitanga khona kutokwendza." Watsi kuphakamisa emehlo abuka leto tindlu letatakhiwe nguletakhe tandla. Nayo leyo yinye layikhandza yayilungiswe nguye kuze ibukeke iyindlu. Tatsi hhohlo.
"Sengitekuvalelisa make. Sengivele ngiyahamba," asho setigcwele emehlo umntfwana waMagagula. Abone umkamfundisi kutsi kukhona lokungahambi kahle lapha kuLaMagagula. Akabange asacedza naleyo ndvundvuma yesinkhwa leyayisembikwakhe. Wasukuma wabita boLa-Dludlu naLaVilakati lokwakungiwona emakhosikati emthandazo labesedvute.
"Lushawulo, mntfwanami, angati kutsi uyativa yini kutsi utsini. Usho kutsi mine ngangingakutala ngehle ngenyuka nawe, ngiwa ngivuka ngetama kukufundzisa, bese ngigcina ngekukubulala lapho sewumdzala Bona lobutsi bami ubutfole kumuphi umkhaya njengobe uhlala esilungwini nje.?
"LaMagagula, ngenani endlini kanye nalabantfwana angaze anifumbe ngemayeza akhe lomtsakatsi." Nembala LaMagagula avele atsi shobe ngekhatsi endlini ngaphandle kwekutsi vu. Kusenjalo kuvakale livi livela kuleso sicuku lesasivinjwe nguLushawulo egedeni.
"Imphela umthandazo unemandla!" kusho LaMagagula ngenhlitiyo. Wafisa sengatsi ngabe lamakhosikati lathandaza nawo ayambonisa lemihlolo. Kuye kwafana neliphupho kuchamuka kwemyeni wakhe emva kwesikhatsi lesidze kangaka.
"Angiboni kutsi ungaphatseka kabi njengami make ngobe wakho umntfwana usetandleni letintofontofo. Uyaphekelwa, uyadla, uyesutsa. Nalapho akhona nje uyamangala kutsi lesilima lesingimi asiyiboni yini indlela leseta ngayo khona atewubuya nalomkakhe lapha ekhaya. Umuti ngiwakhile, kodvwa manje awusangifaneli. Sekukhona labancono kunami." Lihlabe lephukele lelo esalukatini ngobe vele sasimentele ligugu umfati lomusha. Tjwala baphela batsi swe nasiva lamagama aLaMagagula. Noko saticinisa samphendvula.
"Phela bantfwana bafa lapha ekhaya." Lawo mavi wawakhipha Tintfombi kwaba sengatsi ubika umbiko wekufa kuLushawulo. Kwathula kwatsi cwaka. Umuntfu abengeva ngisho kuwa inyalitsi. Kwakungatsi ngisho nekuphefumula abasaphefumuli. Kwabuye kwachuba yena futsi Tintfombi.
Angene endlini manje unina waLushawulo ngekubona kutsi indvodzana yakhe ayikatimiseli kumlalela. Ake eme sikhashana kube sengatsi nencondvo seyihambile. Watsi asemile wambona asaphoseka ngekhatsi. Wetfuka kabi asacabanga nekutsi encenye sewuyahlanya. Akazange atsi vu. Wacondza emgibeni wetfula leyo migacambongolwana wayijika ngaphandle, wabe alandzelisa ngalokunye futsi masinyane.
"Ingabe bakubhekisaphi pho Mntungwa" kubuta LaMagagula etfukile kodvwa etama kukufihla kwetfuka kwakhe?
"Nako-ke kusebenta ndvodzana, uvuse indlu yakenu njengobe wena uwedvwa nje kenu. Kodvwa libito lakhe ngubani-ke?
Ingcikitsi Lona ngumgogodla nobe ngumongo wendzaba lokutsiwa ngumlayeto umbhali lafuna kuwendlulisela kubafundzi. Umfundzi uyatitfolela lomlayeto ngemuva kwekuba asayifundze yonkhe indzaba. Kuyenteka noko kutsi kube netingcikitsana eceleni ngaphandle kwalena lenkhulu, kuye ngekutsi umfundzi uyiva njani indzaba, njengakulenoveli nje lapho kuvela butsakatsi, sitsembu nalokunye.
Umlilo wase ulotsile, sekubhunya tintfushwana nje lapha nalapha emabibini. Kwase kusele tindlu taLaMagagula. Lushawulo wetfuka asabanjwa nguyise ngesandla.
2. Chaza kuvakale ngekusetjentiswa kwesibekandzaba ekuchubeni ingcikitsi yalendzaba. Uvete kubumbana kwaso netigameko letenteka endzabeni.
"Phindze mnaketfu ngabe ngicala emanga laluhlata."
b. lwangephandle, lapho balingisi lababili basuke bangaboni ngasolinye. Ngiko lokungevani kwabo lokwenta indzaba ichubekele esicongweni nobe kuvutfondzaba.netigameko letenteka endzabeni. Kubukwe kutsi bayaphila yini nekutsi lobunjalo babo buyichuba kanjani indzaba, ngobe phela kuchubekela embili kwendzaba kweyeme etimilweni tabo balingisi. Kuyabukwa nekutsi baluhlobo luni njengekutsi uyindilinga, losicaba, ulichawe njengaLaMagagula nobe uyimbangi.
"Labantfwana bakabani-ke bona" asho atibutisa nje LaMagagula. "BakaKhumalo," kuphendvula Tintfombi ngalelincane?
Batsi sebasendlini nadzadzewabo wavele walimisa ngesihloko kwekutsi yena akalubhadzi lapho kutsiwa kuyiwa khona. Hawu! Tintfombi manyala mani lawa lowakhulumako Sewusho kutsi wena noma ungahambisani nalomcondvo sewungehluka wedvwa ungatsi nguwe lomtsakatsi, kahle wena kutenta luhlanya.?
"Waze wakhohlakala umfati nebakitsi. Kusho kutsi njengaloku ehluleka kumcosha sewubona kuncono amjube?
2.3 Chaza ngaloko lobekwentekile kuze kutfolakale bantfu bendzawo sebaya emkhayeni.
Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako.
"Dzadze kute lesingabe sisakwenta, lomtfwalo sewungangatsi, kumele siwetfwale, futsi ngeke make asehlule kutsi angaze adliwe tinja sisaphila," kusho Lobelungu ngenhlitiyo ledzabukile.
"Kube kuke kwacala yesibili inyanga solo ngisejele, bengitawuphambana nemvula." Usho nje nekuhamba akasakwati. Abesabayita nje ngenca yetilondza letativetwe kuhamba ngetinyawo. Pho umuntfu angatani naleyo ntfo kwakugagabuka tilondza cobo. LaMagagula yena abetivela nekutsi umyeni wakhe umphendvula utsini. Bahamba baze bayawungena ekhaya solo babeke kancane nje naku phela Lushawulo abetfunukala lapha etinyaweni.
Watsi ngekusho loko wavele wacela ephoyiseni kutsi lihambe liyombutela kulabaphetse. Imphendvulo yatsi kusele imali lengangemalangeni lalikhulu kute yenele leyo mali leyayiphetfwe nguLaMagagula. Nome tinyembeti tendvodza kulukhuni kutibona, kodvwa tagcwala emehlo manje nakuLushawulo nasacabanga kutsi usetawuchubeka ahlale kuleya ndzawo aze abuye nemali leyenele LaMagagula.
Lenoveli yakhe Liphume nebovu, ngeyesibili, nayo yahlabana nga 1989 emncintiswaneni waka De Jagar Haum lapho yaphuma yaba ngeyesibili. Lomklomelo wamnika umndlandla wachubeka wabhala imini nebusuku, ikakhulukati tindzaba letimfishane. Latibhalile tinyenti ngendlela lemangalisako nobe letinye tisengakashicilelwa nje. Lugcozi lwekubhala tinkondlo luvuke nga 2005 ngemuva kwekushona kwenina. Tinyenti tinkondlo lasatibhalile tona-ke tisengakashicilelwa njengobe kungumkhakha lasandza kuwucala. Noko tikhona letikubashicileli.
"Vulani tonkhe tindlu bese niphumela ngaphandle. Wena sayitjeni Shabalala hamba uyewucala ngale sitawuhlangana ekhatsi."
Tintfombi kwaba sengatsi utselwe ngemlotsa. Waphaphatseka waba mhlophe watsi hhu. Phela watsi wetama kuvula umlomo, asengakakhiphi ngisho linye ligama wamncandza Lushawulo.
"Wentani nje malukatana usuke ufuna kungivisa buhlungu lobuphindziwe. Kutsi kungatsi ngingalali nje ngenca yemntfwanami lengingati nekutsi ngisayawuphindze ngimbone, nawe ubese ufuna kuchubisela lutsi esilondzeni. Lushawulo wavundla kunasi, buhlungu lobuviwa nguwe nje bungeke bufane nalobuviwa ngimi." Sitsi sisafuna kuchubeka asitsatse etulu manje LaMagagula.
"Tiga tebafati-ke leto dzadze. Kodvwa mine ngavele ngamsola lomfati kutsi akakahlobi. Yini kunele kufike yena lapha ekhaya bese kucoshwa make. Imiti ingaka nje kucala ngaye yini kufelwa bantfwana Nanyalo kukhulu lokuseta ngibafunge bonkhe bakitsi.?
Kuyengeka nobe kutsatseka lula - Lushawulo bekati kahle kutsi ushiye LaMagagula ekhaya kodvwa watsi nakefika eMankayane watsatfwa buhle betintfombi takhona letamgana butsaphutsaphu taze tamshisela nendlu ngenca yesikhwele kuletinye, wahamba angati nekutsi kukhona nalesetikhulelwe. Kungenteka tikhona letinye lebetikhulelwe ngaphandle kwaTintfombi ngobe naye ufika ejozi ngobe ambhalele Lushawulo. Kube wabindza wangete wambhalela naye, encenye ngabe abazange baphindze babonane, beyingeke ichubeke lendzaba njengobe ichubekile. Uphindze uyengwa nguTintfombi naye uyavuma kucosha unina lamtalako ngobe atsi nguye lobulala bantfwana. Kube waya kuyophengula njengendvodza ngabe walitfola liciniso kwasekucaleni, ngabe akazange amcosha unina.
"Wo usho ngobe ungati lutfo wena make. Mine kunengi lengiboniswa kona nangilele futsi kube kuliciniso. Intfo nje angitsandzi kube solo ngandza ngemlomo njengelibhakede."
Ngalesikhatsi tase tichuluka nje tinyembeti kuLaMagagula. Phela nesikhatsi sekutesula kwase kute ngobe kwayena abengasatati nekutsi ungubani.
"Sengiyabona nje lomntfwanababe asaya lapha kulela dlokolo, ayawulala ebaleni."
"Kodvwa lentfo nayentiwe ngumuntfu ngabe unesibulawela lesibi ngingafunga eMantimandze."
"Cha, Khumalo ngiyawutsatsa tinkhuni." Ukhuluma nje vele sewuhlaphuta tinkhuni letatibekwe ekhumbini khona lapha ngaphandle kwelidladla ngobe litulu laletsembisa kuna noma nini. Abuyele edladleni, efike abeke tinkhuni leto lapha elutsandzane ngobe umlilo wawusemkhulu sibili.
Sibolile yena wabuyela siphelane. Bobabili babephase kahle impela nenina asabona nje kutsi bantfwabakhe sebadvute nekutsi baphumelele kantsi abakwati lokubemele.
"Hawu, Khumalo njengobe ngitsi tindlu tenele lapha ekhaya, ngeyanike lena los' utsi ayakhiwe" Kwatsi nki kutsi utawutsini Lushawulo kodvwa labuya lavela masinyane lisu?
"Cha, lihle sibili ndvodzana. Mine-ke ngitsi nguVusumuzi," sekusho lona likhehla likhipha indlelo yalo lipilomba.
Phela tinyembeti bese tichuluka. Engcondvweni yakhe kwefika lokunengi ngalokuphuma kwaLushawulo. Phela tindzaba letenteka esilungwini tatihlasimulisa umtimba. Nakuye kwefika kutsi angahle alahlekelwe yimphilo yakhe ngobe angati kutsi Lushawulondzini uphume nje uyephi. Kwaba lukhuni wagcina acunge sibindzi. Lapha ekulaleni akekho lowakhulumisa lomunye. Ngulowo abedla ematsambo engcondvo. Kwase kukunengi kutisola, kodvwa kube sekute indlela yekubuyela emuva. Butfongo befika nje ngobe abunandzaba, noko batsatsa saba sinye kwaba sekusile.
Kwesuka lesikhulu sidvumo lapha ekhaya. Bakhipha bantfwana kwatsi chitsi saka sebayawubikela bomakhelwane. Umkhosi nase uhlatjiwe-ke bonkhe bantfu basukumela etulu. Kwaba njalo namuhla umntfwana waLaMagagula labesaneminyaka lesiphohlongo kuvakala kutsi ungene ekhatsi enkelebheni abambe umsila wenkhomo wangaphindza waphuma. LaMagagula naye wahamba nabo labo labaya kuyawufuna. Pho kwakuhambeka yini loku abewa nje. Bantfu bayaluka kwaze kwaba kusihlwa imphela, kodvwa abazange bamtfole lowo mntfwana. Umuntfu nasafile uyantanta emantini, kodvwa bababatse batambona phindze. Basuke bacakwa nje kutsi ngabe kepha udliwe silwane sini. Babuyela emakhaya bamangele, noko batsemba kutsi batawuvukela khona ekuseni kumbe bambone.
Tonkhe letigameko letenteka lapha tibumbene nendzawo letenteka kuyo.
Lushawulo yena abedliwa tintfo letimbili emoyeni wakhe. Kwekucala kwakukutsi sidze kakhulu sikhatsi labenyamalele ngaso lapha ekhaya angabhali nekubhala. Kwesibili adliwa nguwo umcabango waTintfombi netiga takhe tekumtsela ngelihlazo. Nasebusuku butfongo bephuta nekufiika aloku alwa nalemicabango. Watsatsa saba sinye kwasa.
Kufika kwaTintfombi kwafana nekuchubekisela linyeva ekhatsi esilondzeni emphilweni yaLaMagagula. Kwaba kubi kakhulu lapho Lushawulo atsi akakhele Tintfombi indlu labetawufika ahlale kuyo. Kwakungasimnandzi nakakha leyondlu yazakwabo labehleti esilungwini. Kwaba buhlungu kakhulu nasabuya wonkhe Tintfombi ngobe kuba yintsandvokati kwakhe kwakuvisa LaMagagula buhlungu lowabesajikelwe nanguninatala. Imphilo bese imunyu ngalokwedlulele kuLaMagagula ngobe ngisho naLushawulo abengasenandzaba naye, asazonda ngisho bantfwabakhe.
"Ungasasho muntfu wakaNyoni, mine nje sengibonga kutsi kuphile lomntfwanebantfu ngobe angati kutsi bengitawubika ngitsini kubakubo."
"LaMagagula, licala lami lingene itolo loku. Ngigwetjwe iminyaka lesihlanu." Atsi dvu. Kube sengatsi kukhona sigadla lesasitse ngci emphinjeni wakhe. Abuye achube, "Njengobe ungibona nje sengivele ngigcokele yona inhlupheko."
"Utsini naphela lo, usho kutsi abakwati nje Yena lomntfwana bayamati yini.?
Indzaba yekuya emkhayeni akazange ayitsi vu Lushawulo kubafati bakhe. Wavele wangena emotweni wahamba wayawutjela bodzadzewabo kanye nebekhaboLaMagagula kutsi bafike ekhaya kakhe ngaLwesihlanu lolandzelako. Nabo njalo akazange abatjele kwekutsi ngabe ubabitelani. Bakhabo Tintfombi abetabatsintsa nakefika emsebentini. Labanye labatiswa ngalendzaba nguKunene naNyoni kanye nendvuna yesigodzi.
"Hawu, naboKhetsile ase umane ungilume indlebe kumbe wena kukhona lokuvile ngalabantfu labatfutsekela lapha ekhaya."
"Ngibona wena mntfwanami ingabe ninjani lapho nihlala khona bo" sisho selula sandla sichawula?
"Kepha sewungete wangimela ngitsatse nayi imigacambongolo yami nebakitsi Ingabe ngiyolala kalabani yelowa babe." Washo aphuma agace tingutjana takhe agodle nelicasana ekhwapheni. Sililo lesasilapho sasimangalisa, umuntfu abengadzine atsi kukhona lofile. LaMagagula yena abesayabatseka nje. Bantfwana nabo base bahawulisa ngobe babona gogo wabo aphuma akhala nemitfwadlwana yakhe?
"Umuntfu sewudzinga nekutsi tihlobo takhe utiphani natifikile. Futsi nanyalo ngiyabesaba tjwala ngobe make sebumgucule waba silwane lesidla tinkukhu." Batsi ngcobo luhleko. Kodvwa noma bahleka nje lesento senina sasibaphetse kabi sibili.
Ngesikhatsi sekutekwa kwelicala kwavele kwakhuphuka yena LaMagagula naleso sishumpha semali. Noma abenemntfwana lomncane nje kodvwa akatsandzanga kutsi abe atihlupha acele Tintfombi kutsi ahambe ngobe abembona lokutsi lendzaba ungatsi uyitsatsa lula. Njengobe abengenasihlobo lapho abetawufihla khona inhloko, wavele walala khona esitokisini. Pho kulalwa ebumnyameni ngobe phela tibane atikhanyiswa sanhlobo. Kukhanya batfola kwelilanga kuphela. Loko kwenta kutsi umntfwanaLaMagagula alale etindvwangwini letimanti kuze kuse. Libele abevele avisele ngemlomo atfole ingono.
"Utsi ngiyati mine Nyoni loku inhloko iyahhuma nje naloku ngikhuluma. Mine nje kube nginemandla ngabe ngifuna lomfati ngize ngimtfole kute ngimfundzise bantfu," asho antsaka ematse kwangatsi sevele umbona ngemehlo Tintfombi.
2.4 Tanuka Tintfombi. Siphetfo sakhe saba buhlungu ngobe nabesuka emkhayeni akabange asakwati nekungena etindlini takhe ngobe Lushawulo wavele watsi nakefika watilumeka ngemlilo kutsi kushe yonkhe intfo letsi Tintfombi.
2.2 Tintfombi ukwate uyabila uva kutsiwa wonkhe umuntfu uya emkhayeni kantsi yena uyatati kutsi akalungi.
"Kukhona lotako malukatana, bukela." LaMagagula aphendvule ngekunganaki nje.
Naleyo ncwadzi leyaya eMankayane kuTintfombi, nayo yefika yaphendvula imibuto leminyenti kuTintfombi. Kunyamalala kwaLushawulo kwamsanganisa imphela Tintfombi. Abengati kutsi nakatsi uyakumfuna angaphuma abhekephi live lingaka nje. Intfo leyenta Tintfombi kutsi akhatsateke kwendlula onkhe emantfombatana labevana naLushawulo kutsi ekuhambeni kwaLushawulo wasala asamatima. Kodvwa-ke ngesikhatsi ahamba Lushawulo abesengakatiboni. Watsi lapho abona kutsi tintfo setingulesimo, kwasa ngalokunye manje entfombini yaMaseko. Watibuta watiphendvula kwekutsi utakutsi nakabutwa ngulabadzala atsini njengobe umnikati walomkhukhumba angasabonwa nangeliso nje. Kufika kwalencwadzi kwaba ngulelikhulu likhambi. Watsi kube ayitfole wangabe asachitsa sikhatsi Tintfombi. Wavele wabatjela kutsi ubitwe singani sakhe kantsi wati kamhlophe kutsi ucala lengca inyongo yembuti.
Inhlonipho - LaMagagula abenenhlonipho lemangalisako, wakwati kuhlonipha uninatala labekhombisa kwedzelela. Ngiko lokuhlonipha lokwente kutsi ahlale kaLushawulo. Abebahlonipha nebakubo angafuni kubatsela ngelihlazo kutsiwe wehlulwe ngumendvo, loko kwamenta wahlala kaKhumalo. Uwahloniphile nemakhosikati emthantazo lapho amyala kutsi acinisele angahambi ngobe indvodza seyiganiwe. Konkhe loku kwente indzaba yachubeka ngobe kubakhona kwakhe kwenta kugcame Tintfombi nemikhuba yakhe lemibi.
"NaboKhetsile! boKhumalo, kodvwa soneni kutsi singaze semukwe lijaha lelihle kangaka." Watsi asambukile wavala emehlo kwaba kuphela kwakhe. Lapho kwesuka lesikhulu sidvumo. Tintfombi abekhala ate atigicite.
"Ngicela lucotfo NaboKhetsile."
Kuwona lowo mnyaka ngalelinye lilanga, likhipha inhlanti emantini, bantfwana batsi bahleti lapha kaLushawulo babona kuchamuka salukati sihamba nendvodza nje lese icatsatela. Sebakhulekele, bantfwana babanika kwekuhlala bahlala endlini kagogo ngobe naku kwakungusemini lenkhulu manje nemitfunti yetindlu kusete lapho baye bakhosele khona.
"Utambona make, ingani naku uyasho kutsi usaphila futsi utawufika lapha ekhaya." Naye ukhuluma nje uyaticinisa. Inhlitiyo yayifutsa ngekhatsi ngobe kwase kumkhanyela kutsi kusho kona kutsi sewaganwa Lushawulo.
LaMagagula abekhuluma ungatsi akubuhlungu kantsi naye abesha ngekhatsi. Futsi yena abesha kwendlula bonkhe bantfu ngesimo labesakuso. Bantfu phela besebacalile kumlilela ngekutsi watilahla ehuzwini.
Tinkhulumo letinjena tatitinyenti ngobe bebabonile kutsi kubantfwana baTintfombi labafa, Lushawulo abekhona futsi nemabhokisi abeta nawo asawatsengile nakuba bona bebasebancane nje. Kodvwa lona lomdzala yena akasafuni ngisho nekumbona nje angakangeni phasi.
"Ucinisile dzadze, buka ngobe Sibolile vele akatsandzi nani nje kuva umuntfu akhulumuna ngandlunganye. Noma angaphumiseli kodvwa uyambona kutsi ayimphatsi kahle lendzaba."
"Heyi babe, imphela ungatsi ngiyabhudza kutsi lomfati uhambile. Namanje ngiva ngimalula sibili, ungatsi kukhona litje lelikhulu lelisuswe lapha emahlombe ami." Atsatse emehlo abuke uyise. "Uyati babe lentfo le, beyifana nelinyeva lebeliloku lingihlaba kodvwa lingaphumi. Lamuhla litse putju, laphuma kanye nebovu balo."
"Emsebentini sebangintjintjile phela."
<fn>Random.DPS_Emcwagos postscript.txt</fn>
"Usa khombula kutsi kwacishe konakala ngalelilanga simkhuta ngendlela lasebentisa ngayo imali" Kubuta Mageza. "Mine angifuni kushaywa nguMafutsa. Ngitawubindza uma senicala leto." Kusho Mageza aphepa. "Musa kuba ligcwala wena. Khona noma kungatsiwa uyashaya, sekangasishaya sobatsatfu" Ngu Skhotsa loyo. Cha kona kwaba kubi ngempela ngalelo langa batsi bamyala ngendlela asebentisa ngayo imali. "Yeyi nine, phela mine angiholi emantfongomane njengani. Mine ngiyibutsa ngesiqcoko. Kani bengifundzelani yonke leminyaka uma ngitawu gcina sengingakwati kwenta lengikutsandzako ngemali yami" Kusho Mafutsa ababuka sengatsi bayanuka. Cha, yena umsawa Lubisi kumhambela kahle impela lapha efemini. Buka ngoba utse angakacedzi ngisho umnyaka alapha kule femu wakhushulwa wentiwa lisekela lendvuna kulomkhakha wabo webu njiniyela. Babili kuphela ebantfu labamnyama kulelishumi lema jaha lelisebenta kulomkhakha mebunjiniyela. Nguye Mafutsa nemfana memVenda longakwati kukhuluna lolunye lulwini ngaphandle kwaso lesi Venda sakubo nesi Ngisi. Loko wenta Mafutsa kutsi ahlale akhuluma siNgisi sikhatsi lesinyenti. Ngale-ke kwaloko, ubuye abe nesitfunti sekutalwa. Lokunye futsi ngiko kutsi uma kufe lomunye wale mishinikati lesetjentiswa lapha efemini, kubitwa litsimba labonjiniyela. Kutayeleke kutsi kube litsimba lalabamhlophe kuphela. Kepha uma kunalomunye lomnyama kulelotsimba, basebenti bacala kumbuka ngeliso lokumhlonipha. Kusho kutsi uhlakaniphe kakhulu ngoba wenta umsebenti walabamhlophe. Futsi-ke, bona batfola imali lenyenti kunaletinye tisebenti. Loko kubeka Mafutsa esimeni lesisetulu nalesihloniswako. Ngubomkhaya bakhe kuphela labakhuluma naye nganoma nguyi phi indlela. Nabo sebatsandza kumcwaya. Ingani akavilaphi kuba khumbuta kutsi yena ungubani?
Sekuphele tinyanga letisiphohlongo emetfwele umntfwana Njebs Uhlala ehhotela lelisedolobheni e Pitoli, kwatise phela kutsi kufanele abonane nadokotela katsafu elivikini. Dokotela wacela kutsi alaliswe dvutane naye. Tintfo emtini wa Mafutsa atisafani nakucala. Petunia sewucale kuba netinsolo tekutsi indvodza yakhe ayisatiphatsi kahle. Seyinemkhuba wekubuya ekhatsi nebusuku nome ibuye ngakusasa. Nokho uyatibindzela nje Petunia. Ngaletinye timpelasontfo Mafutsa uke ahambe ngalesi hlanu ate abuye ngelisontfo. Inhloko ya Petunia phitsene. Akati kutsi ingenwe yini indvodza yakhe ngoba uma atsi uyayibuta, ivele iphole, ibeke phanse umoya, icolise ife yetsembise kutsi angeke iphindze. Lokunye lokumphetse kabi Petunia kugula kwenina. Sewondze ngendlela letfusako sis Dolly. Tonthe leto tinhlupheke titakelene engcondvweni yakhe Petunia. "Kunjalo-ke Njebs, Moffat bekangakate angihluphe kusukela saShada. Uyangi mangalisa nje ngalentfo leyicalile kutsi ungenwe yini." Kusho Petunia ngalelinye lilanga bayobona Njebs banendvodza yakhe. Yona isatse shelele ibanika litfuba lekusale bacoca talabasikati. Kungulomunye umgomo wesivumelweno lesasayinwa kutsi uma kunesidzingo sekuyobona Njebs, bahambe bobabili. Kute lonelilungelo lokuyobana Njebs angekho lomunye Kucocwe-ke kube mnandzi.
"Kuyangidzabukisa Petunia kuva kutsi kantsi Moffat ubukeka angumuntfu locotfo kongaka nje, ngcoke sikhumba semvu. Ayimfaneli lentfo layenteko." Atsi kngwinya ematse. Aphindze acaphune kulamantongomane langayingiwe labawadla na Petunia. Achubeke. "Nanoma kunjalo Petunia, mine ngikululeka ngekutsi ubeketele. Ungamlwisi. Ayikho intfo lencoba indvodza lenemikhuba lebhedzako ngaphandle kwekutibindzela. Ungayibuti nekutsi ichampukaphi uma ifika sekudlule sikhatsi. Uyati, kulesinye sikhatsi, ingate icabange kutsi nawe uyaganga njengayo, lutsandvo nesikhwele kuvuke kume ngetinyamo." Ngu Njebs. Bahleke. "Cha, ngiyajabula ngeteluleko takho Njebs. Akukatenyeleki kutsi umuntfu lomusha njengawe abe netiyalo leticotfo kangaka. Ngiyabonga njebs." Asho kubonakale kutsi lentfo layishoko iphuma ekujuleni kwenhlitiyo yakhe Petunia. "Nami ngiyabonga kutsi angisilo lusito ngekwemtimbakuphela kuwe, kepha ngilusito nangekwemoya. Nami ngalolwa yinhlupheko." Ngu Njebs loyo. Bacoce naletinye. Abuye Mafutsa.
Sekwacedvwa kubhalela kuhlolwa kwelibanga leshumi. Nakube Mafutsa angakutsandzi kulusa letinkhomo takubo kepha ubone kukuhle kutsi njengoba sebacedzile kubhala ngalamaholide kakhisimusi, atiluse kwekungcina ngoba ngemnyaka lotako utawutishiya ahambe ayosebenta eJozi. Futsi ke kulusa loku kumchitsisa situnge njengoba bangasafundzi nje. Lokunye lakutsandza ngalokulusa kutsi kumniketa ematfuba lamanyenti wekubonana nesitsandvwa senhlitiyo yakhe, Hluphekile. Futsi-ke ubone kuncono abonge uyise ngekutsi ngcine amkhululile ekweluseni. Nakube kungacashwanga muntfu lobekatotilusa letinkhomo kepha yena Mafutsa besekakhululekile. "Ngiyeva Mafutsa, kepha mine ngineluvalo. Ngibona shangatsi utawufika lena e Pitoli ubone labancono kunami uvele ukhohlwe ngami." Kusho Hluphekile abeke inhloko yakhe esifubeni selitsemba lematsemba wenhlitiye yakhe, Mafutsa. Beme ngaphansi kwe sihlahla lesikhulukati lesimile eceleni kwemfudlana, uMgobodzi lomncane. Entasana kwabo kungeleta emanti alomfula. Kutishaya kwawo emadvwaleni kukhipha lomnandzi umsindvo. Loyo msindvo upheleketelwa ngulomunye umsindvo lomnandzi lobangwa tinyoni teli Zulu etukwesihlahla labeme ngaphansi kwaso. Noko-ke leyo misindvo lemnandzi yemvelo ibuye iphatanyiswe umsindvo wetimoto letidlula ngesheya kwalomfudlana tiphikele eMagogeni, letinye tingena khona eMgobodzi, emalayinini. Titsi lapho tidlula timoto kusukume tintfuli letingangemafu. Kuyasho kutsi selineliviki ligcinile kuna. Sekucala koma futsi. Noko, emaphaphu sekehlile ebantfwini labafana nabo Ndvukuyemphi.
Udvunyelwa yinhloko Mafutsa. Ashayele khona lena e Thekwini ku njebs. Akaluphamisi Njebs. Agcine ayekile Mafutsa kutama kushayela Njebs lucingo. Ahambe ayolala emini kunguMgcibelo, intfo labekangasayati kusesekhona Njebs.
Sewumakhiphele ngaphandle onkhe emehlo Njebs. "Pho-ke" Kubuta Mafutsa. "Utsi pho-ke, phela lomuntfu ubalekile ejele. Beka fonile esikhatsini lesingangemizugu lelishuni nesiklanu atsi uyeta lapha, utsi uvile kuti ngisaphata imali yakhe nemadvodza. Sewuvile futsi nekutsi waboshiswa ngimi. Wena nje bengitsi unguye." Wasikhihla sa Nandi Njebs. "Ngicela uhambe lapha. Mhlawumbe ngingasindza uma angitfola ngingedvwa. Uma akutfola lapha nawe itakudla inhlamvu." Kusancenga Njebs. "Phela mine ngisakutsandza, angeke ngikuyekelele eludzakeni lolungaka. Uma sifa, asifi sobabili. Mine angisenalutfo ngaphandle kwakho. Nyalo ngihlala nawe lapha silindzela kufa." Asho akhipha sikhiya ekhikhini. Asefake emnyango macedze asiphendvule. Kuhlale kungakakhiywa. Kuwo loyomzuzu, beve tigi enmnyango. "Vula vula wena mfati. Sengikhona. Vula!" "Hhawu kwaphela ngatsi. Mayenteke intsandvo yakho Nkosi." Angene aphonseka Jeke. Sibhamu sisesandleni. "Ya, nguwe lona lotenta mine lapha." Usho usikhombe ku Mafutsa sibhamu. "Udla imali longa kayijulukeli, kuyaphela lomuhla ngawe. Wena sewumitsi Umitse umntfwana noma umitse imali yami Ayihlale lapha nyalo." Asho akhipha sandla akhangeta. Ngalesinye sandla uphetse sibhamu. "Uyinja kabi wena. Uyangibophisa Bewucabanga kutsi ngitawugugela ejele. Ngicela imali yami bese ngiyaniphumuta kulaomhlaba.?
"Ungabi-ke neliphutsa Mafutsa, mine asikho sikhatsi lapho ngingeke ngakutsandza khona. Imihla yonkhe yekuphila kwami ngiyohlala ngikutsandza ngite ngife ngiye eligodzimi." Asho Hluphekile macedze kukhale inyoni lengakatayeleki. Baphakamise tinhloko, bayibone etukwesihlahla lesisedvutane nalesi labemi ngaphansi kwaso. Yinhle lenyoni lenembala lobovu nalomnyama. Inesisila lesidze. Bayibukisise. Iphindze futsi ikhale macedze isuke iphaphe. Ikhale shangatsi itsi "Siyanihalalisela nine lenisakwati kutsanza nekutsandvwa." Ngiyo leyo iyoshona emahlatsini. Babuye bakhumbule kutsi bebasacoca. Naku sekufika lenyoni ibahlabisa likhefu. "Mafutsa, bengisafuna kukutjela kutsi mine angisote nanini ngiyekele kukutsandza. Nanoma kungenteka kutsi wena ubone lomunye bese ushada naye, nami ngishade nalomunye, loyo lengiyoshada naye kuyobe sekukwenta nje." Mine lutsandvo lwami luyobe luhambe nawe." Kucale kungcwale tinyembeti emehlweni a Hluphekile. Achubeke akhulume. "Ukhumbule Mafutsa kutsi lutsandvo lwekucala ngilo loluhlala sikhatsi lesidze. Wena ulisoka lekucala empilweni yami. Bonkhe buntfombi bami ngabunika wena, inhlitiyo yami nematsemba kanye netifiso tami ngakunika wena. Ngalamafishane, ngiyiphilela wena yonkhe impilo yami." Kuphetsa Hluphekile. "Amnandzi lamagama lowashoko Hluphi. Nami ngalokunjalo ngiphilela wena. Uyakwati nawe loko. Eminyakeni lesihlanu sacala kutsanzana, awukate utfole lutfo lolungcolisa lutsandvo lwetfu. Loku lenginguko nyalo, nguloku lebenginguko sisacala kutsandzana, futsi-ke, ngiloku lengitoba nguko esikhatsini sempilo yami sonkhe lesitako." NguMafutsa loyo.
Uhleti nje lapha esitimeleni imicabango yakhe yonkhe ayikho kumkakhe losale abalisa angafuni kutsi indvodza yakhe ihambe iye emaveni langawati. Ucabanga embili lapho aya khona. Nalesitimela lesibanga lomnandzi umsindvo uma tishayisana tinsimbi taso ekasiva. "Gudlu gudla ... gudlo ... gudlu ... zudlu ... zadla ... zudlu." Kusho sitimela sitfubeleta emawa netintsabakati tase Bhona. Akasina nekusina. Nebutfonyo lutfo kufika. Buka ngobe sebuyancamuka busuke kepha butfango do! Bazibele e Malelane ngemsimbi yesitfupha litsambama. "Eyi, nako lokwesitimela kuhamba kancane." Uyacabanga. Abuke sikhatsi, sitihambela njengaloku tayelekile nje. Ufisa sengatsi ngabe sewufikile e Pitoli. Inhlitiyo yakhe ibuhlungu ngemtfwanemnakabo lotsandza kuba lihlongandlebe. Sitimela silindzeleke kutseleka e Pitoli kusasa ngensimbi yesipho hlongo ekuseni. Batsi uma bafika e Pitoli abone kutsi tintfo setantjintja. Akusasiyo le Pitoli lebekayi hamba neliwele lakhe Nguboyempi. Emabhilide sekakhule ngalokucakile nyalo. Imigwaco seyiphambanisa kwe tintsambo teticatfulo. Timoto nato atikatibeki phansi. Ungafunga utsi ubona tincangozi titfutsela shukela. Behle-ke macedze babambe letibheke khona e hositela lapho kulala khona bo Skhotsa. "Kona sekwagucuka impela. Kepha ngisabonabona. Phela lehositela lavulwa ngitsi." Kusho yena atjela lomfana lahamba naye. Bangene lapha emtini wemajaha. Bamangale bo Mzwemipi kubona babe waMafutsa, nokho-ke abalandzise yonkhe indzaba ngelutsi wayo. Bamtsatse bamuse lapho ahlala khona Mafutsa njengoba kungu Mgcibelo nje. Acishe ashayeke phansi Mafutsa kubona uyise. Bo Skhotsa basheshe bacele indlela, sebentela kubanika sikhatsi lesihle sekucoca ngetinkinga tabo.
"Hhayi sis Dolly, ungabova umuntfu atsi indzawo letsite idvutane bese nawe uyayengeka. Moffat watsi sitawulala esitimeleni bese kutsi nakusa ngabo sikisi sifike." Ngu Pentunia loyo. "Kantsi kuhanjwa kanjani" Kubuta sis Dolly. "Yebo, sehle esitimaleni ngaye sikisi. Nami ngicabange kutsi sesifikile, kantsi angibutanga elangeni. Sehle macedze sagibela ibhesi letfubelete letinyenti tindzawo natsi. Sise sayofika emtini wakubo Moffat sekuca le kuhwalala. Utsi besitawufika ngabo thwelufu emini ukube ayiphukanga ibhasi kulendzawo labatsi kuse kuse ... hhayi, sengikhohlime." Kuphetsa Petunia. "Nehle ngabo sikisi esitimeleni bese nifika ngabo sikisi entsambama lapho beniya khona! Akusiyo indzawo phela leyo. Kusekupheleni kwelive." Ngu sis Dolly loyo. "Akushimo nekutsi kusekupheleni kweline!" Asho eshaya tandla Petunia. "Angati nekutsi ngingatsi kukuphi." "Kunjani kubo. kungahlaleka" Kubuto sis Dolly. "We! Bani yena Mine Ngihlale kuleya ndzawo Lingawa libutswe tinkukhu. Uma afuna kutsi ngiyohlala kubo, kungamane kuphele lokusi hlanganisile. Angeke ngiye mine lapho." "Pho utokwentani ngoba utsandze umumtfu wakhona Kubo bakhe kanjani" kubuta sis Dolly. "Cha bona bakhile. Kunendlu lenkulu yesitini. Likhishi layo abalisebentisi ngoba batsi make wakhona akakalitayeli. Kunanetindlu letakhiwe tafulelwa ngetjani. Noko, nato takhiwe nge sitini. Atifani netabomakhelwane se." Atsi kugwinya ematse. Akhumbute nemina kufaka sawoti enhlameni yemagwinya lawabhakela bantfwa besikolo labatsenga khona lapha nabo ngesikhatsi sekuhlaba likhefu?
"Akulalwe manje, sekuhlwile." Kusho Ndvukuyemphi. Nemambala kuvaleliswane. Kulalwe. Abahlalanga sikhatsi lesidze bo Mafutsa lapha ekhaya. Bancangzeka ngelililanga lesitsatfu bafikile.
"Ngoba ngiyakwati kutsi unenkani wena Mafutsa, ngibona kuncono kutsi ngikuyekele utentele matsandza. Ingani vele kudzala wacala. Ngatsi lapho ngitsi yeka sikolo, macinisa inhloko. Ngatsi ungayi ePitoli, waya ngenkani yakho lefana neyesicoco. Yinike lengingatsi ngi yayisho nyalo uyilalele" Ukhuluma nje Ndvukuyempi uneke tandla. Utineke njengemuntfu locela intsetselelo. Emehlo atsandza kucweba tinyembeti. Kulukhuni endvodzeni. Achubeke. "Ungihlule singakalwi mfanawami. Nabodzadzewenu bakhute bababata umhlolo ngalentfombi yakho. Umuntfu loqcoka siketi lesishaya ematsangeni, asivetele sisu lesishwabene ebaleni! Kona kuwasha uyakwati anetinzipho letipendvwe taba ngaka ngebudze. Nali lami lekngcina kuwe, umvundla titawuncandza embili" "Hhayi, sesitawuyicela ivutsine ndvodzana." Kusho LaZitha acala kukhweta endlini. Kumkhanyele Ndvukuyempi kutsi kute la ngabe esakwenta nyalo. Avele agwinye litje. Angabe asayitsi vu yetelutsandvo lwakhe Mafutsa. Lifike lisontfo bancandzeke boMafutsa?
"Uyati Petunia, angati kutsi ngitsini. Ngavele ngasola ngicala kukubona. Uyati, lo Carol Mooi lokholuma ngaye yimi." "Hhayi wena!" Ngu Petunia atfuka. "Impela. Babe wafa angineminyaka lesikhombisa, ngahlala na malume Smith. Lesibongo lengisisebentisako sakubo make. Mine ngingu Carol Njabulo Mooi. Ligama lelitsi Njabulo ngaletsiwa bantfu belisontfo lemalume. Ungumfundzisi malume. Ngiyo lendzaba ngati tindzawo leyinyenti kangaka. Sikhule sehla senyuka nemasontfo." Sewukhale kakhulu-ke nyalo Njebs. Na Petunia sewuyakhala. Bakhale-ke, babindzisane. "Sate satfolana kabuhlungu mntfwanababe." Ngu Njebs loyo. "Lokwentekile bekulu hlelo Iwa Jehova. Asikubeke emuva konkhe lokwentekile, sicale phansi ngempilo. Kute lesinye sihlobo sengati lengisatiko ngaphandle kwakho Njebs. Asibambane, sikhohlwe yilomkhohlisi longu Moffat, sikhulise ebantfwana betfu kahle, akucali ngatsi kuba bomake labakhulisa ebantfwana ngaphandle kwaboyise." Ngu Petunia. "Ucinisile sesi." Ngu Njebs loyo. "Ngitiva ngiphelele njengoba ngitfolane nawe. Sisele sobabili kulomhlaba." "Wota lapha kimi sicale impilo phansi. Khohlwa ngu Moffat. Manyenti emajaha nalapha eKapa. Yena ngimfundzise sifundvo. Uyabati ebantfu lapha akhona. Noma umtsandza kangakanani, khohlwa nguye. Akakasifaneli sobabili." Ngu Petunia.
Smanga ukhula kahle kakhulu. Ukhombisa impilo lejabulisako. Wondlekile. Usibutu butwana semfana. Unina ucedza kumgezisa, usamgcokisa timphahla takhe letifutfumalako ngoba litsandza kuba nemoya lohlabako. Sekuyahwala la ngaphandle. Kungene Mafutsa ashaya inkhwele. Adlalise umntfwana. Atsi manca esihlatsini semkakhe macedze ahlale embhedeni. Ababuke. Ubindzile ngalesosikhatsi Petunia. Wenta sengatsi akaboni kutsi kwentakalani. "Ngatsi ngikujabulele nje mkami wadzimate waphola nje yini" NguMafutsa loyo. "Ngimangele. Wagcina nini kwenta lentfo loyentako Phela mine ngilindzele kutsetsiswa nekushaywa. Kucatjulwa yintfo lengayigcina singakabi nemntfwana. Futsi nkhosi yami! Ukube umuntfu bekati kutsi lomntfwana lebesimhluphekela kangaka utawuletsa kuhlupheka lapha ekhaya, ngabe akatange atihluphe." Akayibuki nekuyibuka indvodza yakhe njengoba akhuluma nje. "Ngalamanye magama usho kutsi simbulale-ke Smanga ngoba ucabanga kutsi ukuletsele inhlupheko" NguMafutsa loyo. "Bengivele ngati kutsi utawubhoka ngelulaka." Ngu Petunia loyo. "Lulaka lulaka lwani. Nine bafati nikhohlakele kabi. Ate afe nje lomntfwanami, utongitfola kahle." Atsi kubindza kancane. Uphefumulela etulu. Achubeke. "Ngitoyogibela indiza yango leveni lomuhla kusihlwa. Ngilungisele timphahla temaviki lamabili. Labelungu batsi angiyosebenta eKapa. Ngitawubuya emva kwemaviki lamabili.?
"Ngitoni bona emsebentini. Niyibukisise le T.V. ngoba kusasa ngiyazilandza. Siyoyibuka ekameleni lami ne Salukati sami. Salani kahle." Aphume ashaye umnyango kakhulu. Basale babukana bodvwana lapha endlini. Kute lokhulumisa lomunye. "Hhayi, sitoyicela ivutsiwe ave!" Ngu Mageza atigubetela.
Kusukela ngalelo langa, Mageza sewumsabisa kwesitimela Mafutsa. Wesaba kutsi Mafutsa uyasheshisa kufumba tibhakela. Ubuye asabe kutsi utigcabha kakhulu ngekutsi yena udla lizambane lapondo. Pho yena Mageza angatsi nanoma afuna kutigcabha atigcabhe ngani ngoda Mafutsa umedlula kuko konkhe. "Cha, bomnaketfu mine ngicela ningicolele bo Ngwane. Kute lengito kusho kulomuntfu longafuni kuva. Kulamalanga khona! Ungatsi wentiwe. Akululaka kufa. Ngiye ngimuve emsebentini aphendvulana nalamanye emajaha kubindze umoya. Hhayi, angiyati intfo lenje." Ngu Mageza loyo. Bahlale kute kuhwalale kakhulu. Balindzele Mafutsa. Phela yena akasa condzakali kutsi ulalaphi ngoba tikhatsi letinyenti akasalali lapha e hostela. Bamgcina uma kushayiswa sekato shintja timphahla. Agcoke tanokusho macedze aphume Mafutsa webantfwana." Basho njalo uma sebombongela bontsangayakhe. Uyatiwa kutsi ubaba bhe ngasetintfombini. Nemambala, kutsi lapho kucedza kudlala tindzaba tensimbi yenkhotsa kumabonwekudzeni, atseleke Mafutsa. "Ya, wangena Mafutsa webantfwana madvodza. Ase nibuke, ebantfu labadzala bagcolotele i-TV, bafundzelwa tindzaba ngesi Zulu. Yini ningatsengi emaphephandzaba nifundze tesilungu. Hhayi loku fundzelwa, niloku nitiva ngemuntfu tindzaba." Asho agiyitseke. Bavuke bahlale ngetibunu emibhedzeni yabo bo Mzwempi. "Yindlela losi bingelela ngayo leyo wena Mafutsa emva kwemalanga langaka usigcinile" Nguye Mzwempi. "Khona noma sifundzelwa tindzaba wena uhlushwe yini ngoba phela wena utifundza ephepheni lesilungu titibhale tona, tingabhalwanga ngulomunye umuntfu!?
Ayahamba emalanga. Asondzeta lilanya lemshado wa Mafutsa na Petunia. Iyadvuma inhloko yaMafutsa. Timbili tintfo letitsandza kumkhuba moya njengoba sekusondzele lilanga lemshado nje. Yekucala kutsi lipasi lakhe lelisha leline ligama lakhe lesilungu lelitsi "Moffat" alibonakali. Sewuhlala aya eposini njalo nje ayolihlola kutsi abakaliposi yini. "Kuphuta kufika kwalelipasi kutakwenta kutsi ngishade ngeligama lelinje. Eyi, bayangicasula mine ngalentfo labayentako. Sitifiketi sona singabukeka kanjani sineligama lelibi kangaka Tincono leti temfundvo ngoba uma sekulungelipasi, nato kulula kutsi tilunge." Atsi kumoyitela kancane. "Sengatsi ngiyabona, tonkhe tintfo tami tineligama lesilungu. Moffat Lubisi. Hhayi bo Mafutsa, singati nekutsi Mafutsa wani wona lawo. Heyi, bobabe nabo bangakucaka." Uyacabanga. Kuko loko kucabanga, sibuye sikhubekiso sesibili engconopweni yakhe. Bo makhelwane ba sis Dolly. Phela bambelesele ngekutsi angateki umntfwanemtsakatsi. "Bangaki ebantfu labangcwatjiwe ngoba babulawe ngu sis Dolly.?
Nemambala lishone lilanga. Sekwentiwe konkhe. Titfuba tensimbi yesiphohlongo. Kubindzekile lapha endlini yebatali bakhe. Na La Zitha ukhona. Inhlitiyo nakuye ishayela etulu. Nguye kuphela lowati tindzaba labafuna kutjelana tona boMafutsa neyise. Phela kutse ekuseni lapho atsi ulungiselela kuvuka, indvodza yakhe yamtjela konkhe lehlose kukubitela Mafutsa ntsambama. Unele weva kushayisana kwemicondvo kuletintfo latitjelwa yindvodzana yakhe nendvodza yakhe, wavele watibindzela. Akabange asasho kutsi naMafutsa bekamtfumile nakube bekangase asho. "Manje ndvodzana ngikubitele kutsi sibonisane njengemadvodza akulomuti wabobabamkhulu. Phela fana kute labanye lokufanele bakhulume temafa alapha kaLubisi ngaphandle kwetfu sobabili. Bodzadzewenu laba batewuhamba bayokwendza khona madvutane nje." Atsi kukhwehlela umuntfu lomdzala. "Ngiyetsemba uyakubona loko." "Yebo babe ngiyakubona." Kuphendvula Mafutsa. Nkhulunkhulu akamuphi konkhe umuntfu. Ndvukuyemphi nanoma anemfuyo lenyenti kangaka kepha unelishwa lekungabatfoli bantfwana. Nawo lamantfambatone lamatsatfu atfolakala sekuhanjiwe. Mafutsa yena washiywa batali asesemncane. Ebatali bakhe bafa engotini yebhasi eWitbank lapho bebasebenta khona. Babe waMafutsa naNdvukuyemphi bebangemawele. Kwaba yinhlanhla kutsi bafe asesemncane kakhulu Mafutsa kantsi Ndvukuyemphi usasandza kushada futsi unenkinga ngekutfola ebantfwana. Na La Zitha wakutsatsa njengesibusiso kuba khona kwaMafutsa. Wamtsatsa njengemntfwana lotalwa nguye kusukela ngelilanga aletfwa kuye kute kube lomuhla. Njengobe sekakhule kangaka nyalo Mafutsa, uvele afute uyise, Nguboyemphi. Abawati loyo mlandvo bantfwabakulomuti. Nabomakhelwane abayati lenzaba ngoba abasibo bekutalwa lapha eMgobodzi boNdvukuyemphi Lubisi. Basuka eBhova ngoba babalekela kona kuhlupha kwabomamakhelwane lebebatawusuke badvumise lendzaba ite ifinyelele etindlebeni tebantfwana bese kudvungeka impilo lapha ekhaya.
"Ubowabala emagama akho." Asho nekudla emlonyeni. Achubeke Petunia nekupakishela indvodza yakhe. Inhlitiyo igaya tiboti. Ukhumbula ngesikhatsi asakukholwa konkhe labekakutjelwa ngu Mafutsa. Ukhumbula tikhatsi letinyenti lese tadlula apakisha emasutukesi, awapakisha ngenhlitiyo lemhlope, kantsi ushaywa ngemfe lephindziwe. "Kudzala wacala kungikholilisa loSathane." Asho kngcwale tinyembeti emehlweni. Achubeke nekupakisha. Sifike sikhatsi sekuhamba kwa Mafutsa. Kuvakale imoto seyimbita ngaphandle. Avalelise ngeli khisi kumkakhe. Asule sihlatsi sakhe khona lapho Petunia, ambuka Maputsa. Aphindze futsi Mafutsa atsi. Manca esihlatsini semkakhe, asule futsi Petunia. "Yini wena" NguMafutsa ngekucasuka. "Iphi lemali lotse utosishiya nayo" Ngu Petunia ngiba indzaba yakhisi. Eme kancane Mafutsa atiseshe. Acondze ekameleni ayikhiphe ku wodilophu amnikete. Ambuke kabi, agcine seka khulumile sekangasemnyango. Nemoto seyibelesele ngaphandle. "Wena wati kanjani kutsi kufanele nginishiye nemali Uyangilalela uma ngifona. Ngiyabuya. Utongifundza ungicondze. Ukube angihloniphi laba labasemotweni, bentitokucala khona manje." Aphume angene emotweni lelindzele kumphutfumisa esikhumlweni setindiza. Asale Petunia inhlitiyo yopha. Avuke ngakusasa acondze ebhange. "Yebo mnumzane ngiyayitsengisa. Ngifuna kuyocala lenye impilo kulenye indzamo. Angeke ngikwati kuhlala kuleyandlu. Ingitfunuka emanceba. Kunyenti lokungikhumbuta indvodza yami kuyo." Kusho Petunia achiphita. Aphenyaphenye emaphepha umsiti wasebange. Abuke ngakuye lomfelokati lophambi kwakhe. "Kutawutfunyelwa umuntfu ayoyibuka lendlu yakho kanye netimphahla letise khatsi. Angeke sitsenge likati lisesakeni.?
tebashicileli lokufaka ekhatsi nalebhalwe ngesi Zulu.
"Usafuna siciniseko sekwentani babe. Ingani kusho wena kutsi bewumtjela Mafutsa eva lontfombatane kutsi asimfuni. Angakuyeka kanjani-ke umuntfu sekucacile kutsi awumfuni" Ngu LaZitha loyo. "Cha, senguyasho nje." Ngu Ndvukuyemphi abambelele ngato totimbili tandla endvukwini yakhe. Ubeke silevu sakhe etukwato leto tandla. Kubhalwe lusiti lodvwa ebusweni bakhe. "Bonkhe baka Lubisi, labaphilako nalabangasekho, bayi bonile yonke imitamo yami. Bayabubona buhlongandlebe balomfana. Batomkhombisa kutsi tsine sibantfu. Asisibo belungu. Batomfundzisa sifundvo lesibuhlungu." Kusese nguye Ndvukuyempi akhulima sengatsi uyababoma labantfu labaphansi lakhuluma nabo. "Kunjalo babe." Ngu LaZitha ahlale ngesineke, naku sekungena Hluphekile. Babingelelane. Ayilandze yonkhe indzaba Ndvukuyemphi. Kukhulunywa nje kunatfwa sinatfo lesibandzako. Phela LaZitha uyatifela nga Hluphekile. Uvele watfumela ebantfwana kutsi bayotsenga ikhodilinki lebandzako. Naye Hluphekile ubakhontile batali besingani sakhe. Nangalesikhatsi asafundzela buthishela bekatsi uma afikile ate atobabingelela, abaphatsele titselo. Kutsi nalapho sekatewuphindzela khona esikoleni, ete atobavalelisa, bese bamupha nemasentjana. Buhle impela budlelwano babo. "Maye sate sahlupheka njengaligama lakho nga Mafutsa ntfombatane yami." Ngu LaZitha loyo. Atsi kutsintsa sikhwehlela Ndvukuyemphi, achubeke. "Manje mntfwanami, ngisola sengatsi Mafutsa bamshaye nga mandzangekhatsi. Lincane litsemba lekutsi singaphindze simibone nitsandzana naye futsi. Mhlawumbe ngcine sewungumalokatane wetfu losemtsetfweni. Akeva lutfo ngalentfombi yakhe. Bayashada khona madvute nje." Atsi kubindza futsi, achubeke sekalehlisile livi, seligcwele lenkhulu indvumalo. Kuyacaca kutsi akakhali nje, ngoba uyindvodza. Ukube bekangasiyo, ngabe ulekelela LaZitha locale kukhala kusangena Hluphekile?
Afike esikhunwlweni setindiza. Ngenhlanhla yakhe ikhona indzamo endizeni lefika e Thekwini ngensimbi yesiphohlongo. Atsenge lithikithi. Alindze. Sifike sikhatsi sekuhamba. Agibele. Kudzekudze e Thekwini. "Nconco...nco...nco..." Kunconcotsa Mafutsa. "Ungubani Ngu Njebs atfukile. "Ngu Moffat, vula stsandvwa." Kuphendvula Mafutsa. Uvuleke umnyango. Uyamangala Mafutsa kubona tintfo tibuke etulu. Kumahliphihliphi nje lapha efulethini la Njebs. Njebs yena ujuluke umanti te! Kuyabonakala kutsi umatasatasa. Ubukeka etfukile. "Moffat ufunani lapha wena Hawu Nkosi yami! Uyati usilingo wena. Ufunani ngoba ngitsi uhambile nje" Uyakhala. Utfwele tendla enhloko. "Usho kutsini Kwentenjani" NguMafutsa ngemoya lophansi. "Lalela Moffat, ngiyakucela. Phuma uhambe njenga manje. Ngisemkhatsini wekufa nekuphila. Angifuni kufa nawe, unemndeni lokudzinzako. Hamba-ke." Usho njalo uyamchilita Mafutsa, umchilitela ngaphandle. Avele aphole Mafutsa. Ehlise umoya. Angene, avale umnyango, akhiye macedze asifake ekhikhini sikhiya. "Utsi angihambe Kute lapho ngingaya khona. Ngilapha nje lingishonele. Umkami utsengise indlu nemoto yami, angati kutsi ukuphi. Kuyangi bhedzela nami. Wena kwentenjani ngawe" Ubuta uneke tandla. "Usabuta, konakele. Kunesigebengu lebengitsandzana naso ngembi kwekubonana nawe. Usigebengu lesiyingoti kabi ... kabi. Sagwetjwa iminyaka lengemashumi lasihlanu ejele. Awukapheli ngisho wekucala kodvwa sewubalekile ejele. Babulala belungu lababili babamuka imali leshisiwe. Weta watobhaca lapha kimi. Yena kwase kukudzala ngifuna kumala kepha angitsembise kungibulala. Besekafunwa maphoyisa, aphila noma afile. Ngawancinta indlebe, tamshela njalo. Imali yakhe, ngiyo lena lesiyidlako.?
"Bomnaketfu, nitsi niyayibona kodvwa landzaba ya Mafutsa Kutsi umuntfu seka ngate asanganiswe yintfombi yasesipotini kangaka ate alahle intfombi yakhe sibili lese makhaya Ngeke majaha, kukhona lokukhana." Kuphawula Skhotsa kubomkhaya wakhe Mageza Tfwala na Mwempi Nkosi. Phela bavela bonke khona lena e Mgobodzi. Ngibo labeta na Mafutsa lapha e Pitoli. Ngibo futsi la bamfundizisa liPitoli. "Yeyi wena, bekangitjela lomuhla kutsi lentfonjana yakhe sewubuya nayo ekhaya." Kusho Mageza, "Hhawu! Sewubuya ekhaya. Bekangasitjeli ngani simphatsise. Phela tsine sisatitsandza tintfombi tetfu letisema khaya. Sike sayombuka kwate kwaba katsatfu nge Mgcibelo sina Skhotsa, sifuna kuya naye e Stediyamu, lutfo kumtfola kantsi usekhaya. Wate mayenta intfo lembi Mafutsa." Kusho Mziwempi ngalokukhulu kukhatsateka. Phela ukube bekati kutsi Mafutsa utawehla, ngabe umphatsise entfombini yakhe. Nokho lokwentekile kufana nalokudaliwe. "Bomnaketfu, kufanele siyisukumele etulu lendzaba. Utawngcina abhungukile phela Mafutsa. Lomake wakukela khaya akakalungi. Singambona sekageza tingilanzi naye Mafutsa njengaye lo Khumuso makhona." Kusho Skhotsa nge kufutselena. "Ungamcala ngakuphi Mafutsa Sengatsi sebacedzile ngaye. Sesiphutile tsine." Ngu Mzwempi ashaya tandla ngalokukhulu kudzangala. "Hhayi, kufanele sikhulime naye nakanjani. Kukahle ngoba kudzala wagcina kuta lapha. Kungenteka lomuhla avele. Ngimuve akhuluma ngekutsi sewuphelelwe nguleya mbita yekuchatsa. Utsite a ngase ete sito mupha. Utawube utitselile. Kufanele simente agucule ingcondvo ngalo Petunia wakhe." Ngu Skhotsa futsi?
"Nibokhuluma nikhumbule phela kutsi nikhuluma nabani. Wacoceni emagama enu madvodza anikhulumi nesilambi phela." Asho aphulula umkhatjana wakhe. "Noma ungasiso silambi, kepha imali iyabekwa. Nalabayihola ngemasaka bayayibeka lenye, noma bente lutfo lolubonakalayo. Hhayi lentfo loyentako wena. Utsi ungahola uvele uyibhubhudle neti intfombi imali. Iphele nya! Awutfumeli ngisho lencane ekhaya." Kutsetsa Skhotsa. "Lalela lapha wena. Ekhaya abayidzingi imali yami. Make na bake bafuyile. Ekhaya akulanjwa." Asho agcoka libantji lakhe alungela kuhamba. Batame kumvimba kutsi angehambi. Mamo! Bayinyatsele emsileni. "Kantsi lemali lenitsi ngiyayisaphata isetjentwa ngubani. Yani lemali. Ngiyekeleni ngiyoyidla nalabo lengitsandza kuyidla nabo. Ebentfwa babelungu labangangatsi abashayelwa umtsetfo. Mine ngishayelwa umtsetfo, ngiwushayelwa bontsanga yami, akusibo nebatali bami." Afumbatse tibhakela. Kuyacaca kutsi uma bangasuki endleleni yakhe, siyasha sibhakela. "Ngiyekeleni ngihambe. Ngiyekeleni ngingakalimati umuntfu." Asho asondzela. Nemambala bamyekele. Aphume. Atsi angaphuma, abuye ame. Akhulume, ubakhomba emehlweni. "Wuyekeni lomkhuba wenu wekufuna kushayela umuntfu lomdzala umtsetfo. Utonibulalisa ngalelinye lilanga. Sengiyahamba, ngisayodla imali yami." Utishaya sifuba ate afune kuwa. "Hamba uyoyidla Mafutsa. Ungasikhaleli tsine ngeliviki lekugcina enyangeni uma sewu shayekile." Ngu Mzwempi loyo.
"Ini Angiva kahle. Ngiyaphupha ngilele yini Bona labaphansi bangatsini kuva loyomhlolo Indvodzana yabo ayifuni kunakekela imphahla labayibusise ngayo ngoba itsi yona isifundziswa! Libanga lelishumi lekwentani Angitsi wena uyakwati kubhala Ufuna libanga lelishumi lani-ke" Kuphetsa yena Ndvukuyemphi. "Cha babe. Akusiko kutsi angifuni kunakekela imphahla yabobabamkhulu. Uma ngiyinakekela mine ngibona kuncono siyente imali, ihlale ebhangi. Mine ngifuna kutsi uma ngicedza libanga lelishumi ngiyosebenta eJozi, ngibe ngichubeka memfundvo. Angikatimiseli nje, ngekuphila impilo yalapha emakhaya." NguMafutsa loyo lulimi seluchacheke impela. "Ngivani ngetindlebe tami Uyangivisa yini wena LaZitha mkami" Kubabata Ndvukuyemphi, "Kunjalo babe. Uma lemfuyo iswela umuntfu wekuyibhasobha kuncono siyitsengise sitsatse imali siyivalele ebhangi. Impela babe ngiyakhala kakhulu ngesikhatsi lesichitseka ngisesigangeni ngeluse letinkhomo. Njengoba kungu Ogosti nje, nga Octoba siyabhala. Sengidzinga lesinyenti sikhatsi setincwadzi. Vele babe umcebo wanyalo sewusilungu. Ulondvolotwa silungu emabhangi. Leyo ngulenye indlela yekuvika somiso. Titawufa phela letinkhomo kungashaya Octoba lingakani." Kuphetsa Mafutsa. "Uyabona wena Mafutsa lemfunjwana yakho iyakuhlanyisa. Utsi angitsatse lifa laboLubisi ngiyolinika belungu Uyalwati lulaka lwala baphansi wena Ufuna kutsi ngibone ini Uyabona, akunamfana lengitomcasha, akunatinkhomo lengitotitsengisa ngenhloso yekusa imali ebelungwini, emabhangi. Lokungenani, ngingamane ngife ngishona khona. Ngitotilusela letinkhomo. Agwinye ematsi umuntfu lomdzala kwatise nengati seyitsandza kufudvumala. Achubeke?
"Ngibonga kakhulu ku Njebs, lona lengingumake wa Smanga naye Akhale Petunia. Asondzele ngaku Njebs. Na Njebs wasukuma. Bagonana. "Ngiyabonga." Agcine aphumile emagama emlonyeni wa Petunia. Bayekelane. "Ku Njebs ngibonga lusandvo nesibindzi sakhe ngekutsi avume kutfwalela, lomunye umuntfu lomsikati umntfwana. Ngiyabona." Kudvume futsi lihlombe lapho sekashiya siteji Petunia ayohlala eceleni kwendvodza yakhe lebeseyigone Smanga. Tikhulume naletinye titatanyiswa. Kutse lapho seliya kutilahla kunina, kwaletfwa tibiliboco, basina batibetsela lebebahambele lomcimbi. Wonkhe umuntfu washaya sentfwala. Ema phephandzaba nemaphepha bheku agcwala indzaba yesimanga semfana lonabomake lababili. Kutse lapho sekucala kuhwalala, kwachitsekwa. Wagibela indiza Njebs ngabo lobo busuku waya e Thekwini, kwelakubo. Emakhukhu agcwele imali. Inhlitiyo ihleka yodvwa. Mafutsa, umkakhe, batali bakhe nebatali ba Petunia baya ka Mafutsa. Lacala phansi lidili. Kosiwa inyama, labanatsako batitika ngetjwala. Kwaba mnandzi kwaba njeya. "Ya, tintfo tiyenteka kulomhlaba waSimakadze." Ngu Ndvukuyempi emva kwesikhatsi lesidze abindzile. "Cha tiyenteka babe. Ngivumelana nawe." Ngu LaZitha loyo. "Hawu, ye LaZitha mkami. Utsi uyabona kutsi kukhona lokushaya emanti Ngitse nagibuta kutsi uphi umlingani wami, babe wa makofi, batsi usele nebhizinisi. Ngitsi lapho sengibuta kutsi bangangipheleketela yini ngiyewumbona, satane phela njengebalingani , gwicici, sebayajika batsi nyagula." Anikine in Moko. "Uma ngitsi vele umuntfu logulayo uyavuselwa, bayangitiba. Cha, lukhulu lolufihlwe ngulomake wamakoti. Yena utsi uyambona kutsi umatsambo Inyanisi Lukhulu." Ukhuluma nje emehlo uwatse njo kunaba bantfwana labadlala emgwacweni. Bamkhumbuta kantfwabemadvodzakati akhe. Bahlala liviki lonkhe emtini wendvodzana yabo. Bajabula Kutibona emaphephandzabeni nasemaphepha khukwini. Bawatsenga aba manyenti khona batobonisa nebangami babo ekhaya. Kwafika lusuku lekutsi bahambe. Bahamba. Kwasala mnumzane Mafutsa Lubisi nemfati wakhe, namntfwamabo. Kwabuye injabulo nentfokomalo ekhaya. Tindlela letingacondzakali ta mafutsa tancamuka. Kwaba mnandzi futsi ekhaya?
"Lomuhla khona babe kufanele alale ayivile lendzaba. Kute phela lapho umuntfu angagcina afike khona uma angachubeka kanjena." NguMafutsa loyo. Uhamba akhuluma yedvwa kuhle kweluhlanya. Emabombo uwachamukisa esikoleni iManzolwandle. Udziniwe, ulambile futsi inhlitiyo igaya tiboti ngenca yalenkinga labukene nayo. "Bekutawuba ncono ukube ngifuna kubonisana nalomunye umuntfu, hhayi babe. Pho ngitoyitsini lendzaba ngoba namake uvele watikhipha kuyo Phela babe akasiye umuntfu wekubonisana naye. Lakushilo, ufuna kngcine kwentekile futsi angaphikiswa kuko. Hawu! Kantsi sengimile nekuma, ebantfu labangibukako batsini nje" Asho achubeka neluhambo lwakhe. Likhipha inhlanti emantini lomuhla. Kwetfwasa lihlobo. Kufanele ngabe selike layitsela kepha akubonakali lutfo lolukhomba kutsi lingase line. Linjalo-ke lilanga lalapha eMgobodzi. Uma litsi liyabalela, ungate ufunge utsi liphikisiwe. "Ingabe utawutsini babe ngalendzaba. Bayajabula labatalwa bobabe labasicondzako simo sempilo yanyalo. Babe phela ubuye ahlushwe kuphila sidzala." Ucabanga nje, sewuyawubona umuti weyise. Wakhiwe yini pho! Kunendlu lenkhulu yesitini lenemakamelo lesihlanu ekulala. Nakube likhishi likhona kuyo lendlu leyakhiwe simanjemanje kepha abalise bentisi lapha ekhaya. Basaphekela edladleni. Kuyo lendlu kukhona likamelo lekudlela neleku phumulela. Bucamamana nayo, kunetindlu tetjani lesetigaggile. Ngito phela lokwacalwa ngato takhiwa. Ndvukuyemphi Lubisi, babe wakulomuti, utikhetsela kulala kulenye yaletindlu tetjani. Akafuni nekuyiva indzaba yekulala kulena lenkulu lefulelwe ngathayela?
Mafutsa atselele uyise emanti ekususa kudzinwa nebutfongo besifimela. Ageze, adle bese acela kubeka umtimba phansi. Atsi bamvuse seliyakutilahla kunina. Alale. Kuphele sikhatsi lesidze bungafiki butfongo. Udla ematsambo enhloko. Umangele kubona lona lokutsiwa ngu malokatana wakhe alele emini ka bha! Konkhe ukwentelwa ngu Mafutsa. "Vele akasuye umalokatena wami lo. Uyatisisa nje ku Mafutsa. Vele angiketi kuye mine." Usho ngenhlitiyo. Cishe uyadvudvuteka uma acabanga kanjalo. Kutsi lapho selimatfunti, avuke. Bahlale endline yekudlela bana Mafutsa. Petunia yena uyapheka ekhishini. "Mntfwanami, ungamangali sengitseleka lapha. Siyitfole ngeku mangala incwadzi levela kuwe. Sengitsi angitifikele matfupha ngitotibonela lomhlolo lowushoko." Kusho Ndvukuyemphi ashaya sikhwe hlela. Ubonakala ebusweni kutsi ujulile kuloku lakushoko. Futsi kuyaticacela kutsi ukhatsatekile. Na Mafutsa uyakubona loko. Achubeke. "Nokho-ke mntfwanami, ngiyadzabuka kukwatisa kutsi mine nenyoko kanye netidzalwa tonkhe taka Lubisi, asisishayeli tandla lesento sakho. Ucale ngalokngcinwa ngako, tsine sati kutsi indlalifa ayiwushiyi umuti weyise. Wena wota ekhaya ngiyokulobolela umfati sibili uhlale phansi ube ngu mnumzene, usibhasobhe ngoba tsine sesingubo ngubotiya eweni. Hhayi indzaba yekuto kwakha lapha esilungwini, singabe sisababona Batukulu." Kubindze endlini. Mafutsa usacabanga kutsi utamutsini kuyise. Kutsi emva kwalesidze sikhatsi, avakale Mafutsa, akhetsa ngalobu khulu bunono emagama langawasebentisa. "Babe, ngalenkhulu inhlonipho nekutitfoba, ngibona kuncono kakhulu kutsi nginatise liciniso nanoma kutsiwa libaba kangakahani." Atsi kugwinya ematse. Ahlanganise tandla lapha embi kwakhe. Achubeke.
"Sitoyicela ivutsiwe. Mine ngiyasola. Kukhona lokushaya emanti lapha: Ngu La Majola. "Nemoto uyitsengise. Sigubhukane La Gomotso. Nyalo seyindlu!" "Hhayi, asilindze sibuke. Uma batfutsa ngempela, ngiyabavela bomakhelwane babo ngoba batawuhlala balomula njalo." Ngu La Mhlongo. "Uyabona, lototsenga lendlu, utawucashisa kuyo. Inefenisha nemakamelo lamanyenti ngalo kwanele. Tindlu tangasese tintsatfu dzadze. Cha, bebakhile bona. Mhlawumbe bayongena kuledlula lena nje lena eNatali. Phela usikhulu Mafutsa amsebentini." Ngu La Mhlongo seba hlukana. "Kodvwa ngisasho. Sitoyicela ivutsiwe" Ngu La Majola ayositsela ngendlu. Sewutikhulumela yedvwa.
"Futsi nje indlela lokwenteke ngayo itolo, hhayi nabani nabani bekangalingeka. INkhosi seyi tongicolela." Ayacabanga. "Uyati Moff, bengitsi ngitobuta kutsi uyimenejali lenjani wena lete imoto Kantsi ifemu yenu injani" Ngu Njebs loyo. "Oh, empeleni ngabe nginayo imoto. Yeluhlobo olusetulu futsi. Intfo nje ngabacela efemini kutsi lemali labebatongi hlalongabeta ngayo emotweni, bangilekelele ngikhulise ngayo indlu, njengoba uyibona nje. Ngitoyicedza ngaKhisimusi bese-ke ngitsenga imoto. Ifemu yetfu ayilekelelani etindlini. Ilekelelana etimotweni kuphela." Kuchaze Mafutsa. Bahamba bacoca bate bafike esibhedlela. Bangene lapho kulele khona Pentunia. Kuhlalwe phansi kusayinwe emaphepha esivumelweno. Kucocwe-ke. "Pho wasati kongaka siSwati" Ngu Petunia abuta ku Njebs. "Kuhlupheka mntfwanebantfu. Ngake ngahlala e Likazi, nase Mdantsane eXhoseni njengobe sengihlala e Durban nje." Ngu Njebs. "Cha live uyalati" Ngu Pentunia. Bacoce kube mnandzi. Atibongele na Petunia. Dokotela atsi Njebs utawulala khona lapho esibhedlela kwentelwe kutsi adliswe emaphilisi nemijovo lehambelana naloko lebakatokwentiwa. Limphatse kabi Mafutsa lelo. Kutsi lapho sekahamba Mafutsa, avakale Njebs atsi. "Babe Lubisi, ngicela kutsi uyongicimela likemelo lebengilibhukile lapha ehhotela ngobe angeke ngisaya. Nali likhadi labo." alinikete Mafutsa. "Ngiyajabula kuva kutsi bewutolala ehhotela. Kute umentfu lomsikati longavuma indvodza yakhe ilale endlini yinye nemuntfu lomuhle njengawe. Ngabe uyayilinga nje indvodza." Ngu Petunia. Kuhlekwe?
"Hawu, ngiyacolisa ngekuphuta kubuya. Besengilibale ngulamanye emajaha ngaphandle." Asho ahlala phansi Mafutsa. Kudliwe ingevu kute kuhwalale. Bese-ke bayavalelisa, bahambe. "Kulele kunye lapha ku Petunia. Utongitjela kutsi Mafutsa uyamhlupha Utsi angenteni ngaloko mine Ucabanga kutsi indvodza ingaba yakhe yedvwa Ucabanga kutsi ukhona umfati longa tfwalela lomunye umfati umntfwana wendvodza lefana na Moffat, angalingeki Futsi Moffat ubulawa kulunga, ayikho indvodza lengaphatsa kahle kangaka umfati longatali.?
"Tintfo timane kwenteka." Lesi sisho lesitayelike etindzaweni letinyenti. Ubeva bantfu basho njalo uma kube khona ingucuko yesimo lebesesitayelekile, sigucuke sibe ngulenye intfo labayicabukako. Njenge simo senhlalo lapha emtini wa Mafutsa, sesigucuke ngendlela yekutsi longat angacabanga kutsi kudzala bacala kuhlala impilo yekucabana, kubambelana emagcubu, kungakhulumisani, kulwa kanye neku dvubana. "Moffat, lemali utsi uyiletseleni Njebs" Ngu Petunia nyemoya laphansi. "Uhlanganiswe yini wena nayo. Ngikutjelile kutsi sengatsisewutsandza kuba ngu Ndzabatebantfu. Angitsi ibhalwe ngami lemali Vala sitodlwana sakho-ke." NguMafutsa loyo. Sekuphilwa yona lempilo laphe ekhaya. "Mafutsa, phela ngingumkakho losemtsetfweni. Nginelilungelo lekwati noma ngabe yini letsintsa wena." "Utsini Ngubani lombita nga Mafutsa Sewucala kusa hhe" Asho asondzela ngakuPetunia. "Labacala kusa ngulaba labegucula emagama abo labawaphiwa batali babo bawente abe ngulamanye. Wena uNguMafutsa, nasepasini kunjalo. Ngishaye-ke ungishayele kukubita ngeligama lakho lekutalwa. Leli lilitsi Moffat waletsiwa ngimi. Ngitokubita ngalo uma ngitsandza." Asho asondzeta Smanga nga se hlombe. Ayibuke kancane indvodza yakhe leseyigane lunwabu?
Sekuphele emaviki lasihlanu Mafutsa alele esibhedlela e King Edward. Nokho tinhlungu atisekho, letikhona tinhlungu temphefumulo. "Njebs akaseti ngani kutongibona Mhlawumbe sewitfole labancono kunami." Atfuke ate acishe nekusukuma esitulweni uma acabanga ngekutsi kungenteka kutsi Njebs utfole labancono. "Angakwenta kanjani loko abe angilahlise Petunia. Sengilahle kelwe nangumuti wami, ngumsebenti kanye na Smanga, mfana wami madvodza." Atsi kuvala emehlo kancane, amafifiyelise. "Madvodza, kantsi umhlaba unjani Ngimi lona lohleti kulesitulo semasondvo Batsi ngingase ngikwati kubuye ngihambe emva kwetinyanga letiyinkotsa, yintfo yanini leyo. Batsi futsi kusasa ngiyaphuma, anginamali, angikwati kuhamba, angati kutsi wasala kwentekani nga Njebs, angimati nekutsi uphi umkami nemntfwana." Tiyehla tiyageleta tinyemeti endvodzeni iyindzala?
Asukume. Angambuki nekumbuka Petunia. Afike ekhishini atsatse kudla adle. "Hehe...he... EKapa." Ngu Petunia loyo emva kwemaminishana. "Yini-ke wena manje Loluhleko lakho lumitsi." Kubhavumvla Mafutsa. "Bakutfuma nini labelungu bakho eMelika khona utohamba ucedze inyanga" Usho sewuphumile ekameleni. Sewu beleke Smanga. Ungena uyaphuma emakameleni, ukhweta labekakusebentisa ekngezeni Simanga. "Utsini, ufuna kusale kahle netinyatsi takho" KuseNguMafutsa futsi. "Ngiyamangala mine kutsi labe lungu bakho labakutfuma njalo etindzaweni letikhashane yini lebenta bagcine seba fonela lapha ekhaya babuta kutsi awuti ngani emsebentini." "He! Utsini Bake bafona Bewungangitjeli ngani" Ngu Mafutso ahlahle emehlo. Abuye aticinise. Atame kukuphebeta lokutfuka lakubonisile ngekutsi abhace ngemphatsi lumusha. "Sengingate ngiticakekise nje ngihlushwe yini. Lomphatsi lomusha ukhohlwa kakhulu." "He! Mphatsi lumusha!" Ngu Petunia loyo ngeluhleko lasemfuleni. "Bewungasho ngani kusese nesikhatsi kutsi utawuhamba, mnumzane Lubisi." "Yeyi wena. Ufuna kubonani" Asukume ete kuye. "Sengenteni ke nyalo" Ngu Petunia avika nge lisutukesi laliphetse, latofaka kulo timphahla ta Mafutsa. Ambuke kabi umkakhe Mafutsa macedze ancaphe. Ancandzeke ayochubeka nekudla?
Lomuhla ngulesi Hlanu. Seliyawutilahla kunina. Tinkukhu seticala kugibela etihlahleni. Netinyoni setibanga lomkhulu umsindvo kule sihlahlakati semkhuhlu lesilapha ekhaya. Ndvukuyempi umile esibayeni sakhe lesikhulu ubuka umhlambi wakhe wetinkhomo. Uyabalisa ngenhlitiyo. Usola uMdali nalabaphansi ngemfuyo lengaka labomnikete yona abe angabatfoli ebantfwana bebafana. "Kusho kutsi nicondze kutsi ngife ngiva buhlungu bekutsi lifa lami lelingaka angilishiyi kumuntfu. Nawe Nguboyempi uyabindza Mafutsa adlala ngami. Inyanisi kubu hlungu kuba ngimi."" Ukhuluma shangatsi uyababona labantfu lakhuluma nabo. Ubuye akhuleke shangatsi Uyambona Nkuhunkulu. Cha, seyihambile iminyaka. Kuguga kutinika emandla. Mhlawumbe nako kuhlala abalisa kuyangeta. Alisekho litsemba lekutsi a ngatfola umntfwana wemfana. Futsi-ke nanoma bekagatfola kala, angafa Ndvukuyempi loyo mfana angakalusi ngisho tinkhomo. Nokho ubuye atidvudvute ngekutsi kuhlwa kutamcoca Mafutsa abuye agijima ekhaya. Batsi bangacedza kuvalela tinkhomo bafanyona labamlusela tona, abeleke fandla emhlane ashaye kancane sekebuyela endlini. "Ngitawutsi ngingalobolela Mafutsa, bese ngiyalaba lelifa lami, ngilabele lamantfombatane ami lamatsatfu. Angifuni kutsi uma ngifa basale babanga lifa lami." Uhamba ema acabenga. Abuke sitsabatsaba semuti wakhe. Afikelwe micabango yekutsi ukube bekati kutsi angeke abe nebantfwana labanyenti ngabe akakhanga umuti longaka. "Awu, batawusala babona ebatukulu bami." Akubuke lokungebantfwabebantfwabakhe kutigijimela lonkhe libala. Atsi khimilili. Abuke imphahla yabo makhelwane bakhe, enikine inhloko.
"Angitsi nginitjelile kutsi indzawo yekucala latoya kuyo Jeke kusentfombini yakhe Kukahle ngoba sengatsi akasibonanga. Heyi, lomuntfu longene kucala laphaya bengitsi nguye Jeke. Ngicishe ngambambisa sibhakabhaka." Ngu Sayitjeni wemaphoyisa laphume umkhankaso wekutfungatsa Jeke. Akukapheli ngisho ema-awa lasihlanu abalekile ejele Jeke kepha sekuhlatjwe umkhosi kuyoyonkhe indzawo. Emaphoyisa avimbe tonkhe tindlela letiphuma lapha eThekwini. Afuna kumbamba kungakasingoba mkhulu umonakalo longawenta uma angaba ngaphandle sikhashana. "Ngibona kutsi sewuhleti ukhululekile nyalo. Asiphutfume khona madvodza." Basukume lapho bebatitfukuse khona. Bacondze lapho kungene Jeke Khona, endlini ya Njebs. "Sengatsi kunensimdvo. Mhlawumbe bacabana nalomuntfu longene kucala. Lungisani tibhamu madvodza. Nine nitoma la, mine, ngala tsine siyangena. Uyingoti kabi lomuntfu. Kunyakata lakwentako nje, niyibeke enyameni inhlamvu." Sewuyiphakile imphi sayitjeni. Bafike beme emnyango. Balalela lokwentakalako ekhatsi endlini. "Imali yatsatfwa ngu Spesheli watsi uyokubekela yona. Ngatsi ngiyala wafuna kungibulala. Nkhosi yami, Jeke ungasibulali. Ngiyacela Ungasibulali." Kuncenja Njebs. "Yeyi wena, Speshali wafa ngesikhatsi siboshwa. Letinja lowasisatela ngato tamdvbula wafa khona lapho. Nami ngasindza ngekulambisa, bebafuna kungibulala. Letsa imali wena ngihambe ngiyoyifihla. Bengitsi isetandleni letiphephile lapha kuwe kantsi ngiyabhedza. Ngifuna kuyotifihlela yona khona uma ngiphuma ejele ngitocala ngayo impilo lensha. Sidze lesikhatsi lengitosiboshwa. Ngitophuma sengigngile. Letsa man!" Ubamba uyayeka Njebs akati kutsi enteni. "Wo, ucabanga kutsi ngiyadlala wena." Kwatla kwatla. Kukhala sibhamu sikhokhwa. "Sengiyani bulala njalo. Ngitosala ngitfungatsa lapha endlini nine senikuboyihlomkhulu.?
Washo kanjalo ngalelinye lilanga sis Dolly. Bekasho ku Petunia ngoba babanga kona kutsi sis Dolly akanayo inhlonipho yendvodza yakhe. Uvele ayitsetsise nasembikwebantfu. Ingani nekuyishaya uyavishaya. Ngalamanye emalanga uke ayiweshise timpahla macedze atsi ayiyotineka ngaphandle emini live libuka. "Hawu sis Dolly, ingani sengikuwashele, sawu funa lonkhe live libone manje kutsi beku washa mine" Kukhononda Kgomotso ngalelinye lilanga. "Uma live libonile kunani. Angitsi litawubona kutsi ukahle ngoba uyindvodza letsandza umkayo Likuphi licala lapho" Ngu sis Dolly ephukuta. "Wo kantsi uma ebantfu batawucabanga kanjalo, ngingaya kuyo neka." Ngu Kgomotso loyo. "Hehe...he... he asenive indvodza yami lengitsandzako. Maye wena Kgomotso wami ngakuphiwa yinkhosi impela." Bekasho njalo amphulula inhloko lo Kgomotso wakhe. Itawujabula-ke imambana lena yente konkhe lokushiwoko ngaphandle kwekukhononda. Itsi uma icedza kuneka isale seyikolobha naphansi. Yimpilo ya Kqomotsho-ke leyo. Aphume endlini lencane. Asondzele ngaku Petunia. "Utigezile tandla nje wena" Ngu sis Dolly loyo. Akhumbule kutsi akakatigezi tandla. Ancandzeke ayotigeza. Abuye ahlale esitulweni. Amnike kudla Petunia. "Ngiyabonga Petunia ndvodzakati. Phela uma nginga sabonwanga nguwe, akekho lomunye mntfwanami." Kusho Kgomotso atsatsa kudla adla. "Nco...nco...nco...nco...nco." Kunconcotsa emnyongo. "Heyi, kungenteka ngu Moffat loyo wena Petunia. Ngiyakwati kunconcotsa kwakhe. Wena Kgomotso, hemba uyolala ekameleni. Ungate ubonwe bakhwenyana." Kusho sis Dolly atatatela?
"Wacina kangaka wena sikubonisa utsi ase bacedzile ngawe" Nako loko wamane wakuhleka nje Mafutsa. Emsebentini bo Mzwempi bese bakhulume bate babona kutsi kuncono babindze, bakwamukele loko lokwentekako. Lokunye lokwenta kutsi bangasayingeni ya Mafutsa, ngukutsi basaba kutsi Mafutsa utawutjela Petunia konkhe labakushoko. Bayamati-ke Petunia kutsi uma atsi wenta intfo, uyayenta. Babona kutsi angabatsengela labo skhotseni labagcwala lapha ekhaya kubo kutsi babente silo sengubo uma sebadle lamponjwana. Ingami nabo uma kungulesihlanu basicitsa khona situnge. Bakhetsa kubindza. Nokho, nakuba angawuniki litfuba lonembeza lanawo Mafutsa, kepha wona uyawenta umsebenti. Uhlala ahlale eve luvadlwana lekutsi ebatali bakhe abahambisani nayo lentfo lasetukwayo. Uyabahlonipha ebatali bakhe. Kepha uhlulwa lutsandvo lwa Petunia, futsi-ke Hluphekile akasamtsandzi. Tonkhe tintfombi tangakubo setiyati kutsi udlale nga Hluphekile. Nguyiphi-ke lengamcoma ngaphandle kweluvalo Khona noma angalahla Petunia, afune lenye, nayo batotsi abayifuni kubo ngoba ingeyasesilungwini. Kulahla Petunia kusho kulahlekelwa yindlu kanye neku phila kabuhlungu. Phela make wa Petunia angabatsenga ebantfu kutsi bamhlukumete nge kulahla indvodzakati yakhe ayihlekise ngelive. Ngaphandle kwaloko, uyamtsandza lo Petunia wakhe. Uyondza Mafutsa. Emabhulu ko akhe lamanyenti sekayatiwela nje. "Wondza nje, stsandvwa kwente njani!" Kubuta Petunia ngalelinye lilanga. "Wonkhe umuntfu utsi uma atsatsa sincumo lesikhulu njengalesi, acale acabange. Ngiyabona nami ngondziswa kucabanga.?
"Nami-ke ndvodzana emandla sekayangiphelela. Umtimba sewutsandza kukhatsala. Yingako ngibona kufanele kutsi ngikunikete lemfuyo yami yonkhe kutsi ibe setandleni takho. Kube nguwe lobonako kutsi labafana lababili lesibacashile bayahola uma kuphela inyanga futsi nempahla iyasimama. Ngalamafishane nje, ngicondze kutsi kusale sekuba nguwe loyimeneja yalemfuyo yami. "Atsi kungwinya ematse babe Lubisi ngekutsi abetsele kulomancishane wakhe loselukhambeni. La Zitha naMafutsa betfole litfuba lekuntjontjana ngemehlo. "Manje mfana wami, kute ube ngumeneja longatsikanyetwa lutfo kulempahla yabobabamkhulu, kufanele uyekele sikolo." Kwabe akashongo Ndvukuyemphi. Mafutsa avele abambe inhloko, abuye abambe buso. Kuyabonakala kutsi bamtsintse lapho angatsintfwa khona. Akubone loko uyise. Achubeke. "Kahle ngemawala ndvodzana. Kantsi vele wena ufundzelani sibe siganyile. Imfundvo mfamawami yintfo yetimphuya. Hhayi nine lenitalwa ngitsi bo Ndvukuyemphi. Noma ungakafundzi wena yonke lemfuyo lenginayo ingakuphilisa. Futsi-ke, basatawu lotjolwa nabodzadzewenu."
"Ngiko-ke ekhaya lapha stsandvwa. Sewubabonile ebantfu lengitalwa nabo nalabangitalako. Khululeka nje utive usekhaya." Kusho Mafutsa abuke intfombi yakhe ngemehlo lagcwele lutsandvo. Najo imutsi phayi, bese imoyitela. "Ngiyabonga Moffat stsandvwa. Loku naku sewute wangiletsa kini, kusho kona kutsi indlela iya khanya. Ngiyakutsandza Moffat." Asondzele ambambe amcabute. "Batawumangala kuliva leligama la Moffat lapha ekhaya. Bati la Mafutsa. Ngalintjintja ngesikhatsi ngiyotsatsa lipasi. Angibatjelenga. Ngabona kutsi batawuleve balwe nami batsi ngitotfukutselisa emadloti. Kusho Mafutsa entfombini yakhe. "Sebatolati bese basala sebalemukela." Kuchuba Yena Mafutsa. Kunconcotse umshana wakhe atewubika hutsi mkhulu ucela kumbona endlini yakhe. Nembala atjele intfombi yakhe kutsi usaya khona. Aphume. "Ingabe batofika bamtjeleni Mafutsa ngami nkosi yami. Maye kubuhlungu kuba ngumuntfu lomsikati. Angilindzele. Ngitova ngaye uma sekabuya." Kucabanga intfombi ya Mafutsa. "Indlela lebebangibuka ngayo! Cha, angiyitsandzanga impela. Kukhona lokubi labatokusho ngicinisile." Isho idvonsa libhuku layo ifundza. Afike Mafutsa endlini yebatali bakhe. "Njengoba sekashilo uyihlo mntfwanami, sibaya sigcwele, kufanele siphunguke, kulandvwe makoti atokwandzisa sibongo sakaLubisi. Uyabona nawe kutsi kute lomunye umfana lapha ekhaya. Sibongo sakaLubisi silengela esiweni." Kusho LaZitha. Advonse moya. Abuye achubeke. "Lesingakuva kahle ngulomhlolo lotsi ngumakoti wetfu. Siyamangala-ke tsine ngoba sati kutsi watsembisana nalentfombatane yaka Ngcane, Hluphekile. Sesibuke yena tsine. Usalibambe ngekwetsembeka lelitje lowambambisa lona. Utiphetse kahle kakhulu."
Namambala, ngelilanga lesitsatfu Petunia abuye e bhange, titseleke titfunywa telibhange. Tiyitungelete yonkhe indlu macedze tihambe. Ngelilanga lelilandzelako, kufike incwadzi ngesigijimi selibhange letsi libhange liyayitsenga lendlu netimphahla takhona, ifenisha. Avukele khona ngelilanga lelilandzelako Petunia ayobatisa kutsi utawu phuma emva kwemalanga lematsatfu kulendlu. Nemambala, emva kwawo lawo malanga lamatsatfu, atseleke Petunia ebhange. Abanike sikhiya sendlu. Bamfake emotweni sekuyo bukisiswa kutsi isese ngiko yini loku labayigcine ingiko. Baneliseke. Bancandzeke naye bafike bamnike tizumbulu tetinkhulungwane takhe. Ashaye a chitse nemntfwana emhlane, nesikhwanyana lesincane lesinetimphahla. "La Mhlongo, utsi uyayibona lentfo leyenteka lapha ka Lubisi Mine ngivele ngikhulelwe yinhloko uma sekunje." Kusho La Majola eme eceleni kwendlu yakakhe akhuluma na La Mhlongo lome eceleni kwendlu yakhe ngale kwelutsango lolubahlukanisile. "Nami bengisatsi ngitobuta kuwe kutsi kantsi kwentekani lapha ku La Gomotso." Ngu La Mhlongo loyo. Achubeke La Majola sekasondzele elutsangweni alutsintsa ngesisu. Sewukhulumela phansi. "Itolo ebusuku ungibitile watsi angikhetse lengikutsandzako lapha endlini yakhe. Utse kimi bayatfutsa ngoba indvodza yathe intjntjelwe e Natali. Sebayohlala Khona. Ngitsatse wena pulamasitofu, indishi yekngezela, titja, ngingabala ngitsini." "Nami dzadze ungibitile. Kusho kutsi besewuphuma khona wena. Nami ngibutse lebengingakutfola. Kusale ifenisha kuphela." Ngu La Mhlongo loyo atineke etukwesifubakati sakhe tandla?
Liyayitsela ngaphandle. Babindzile endlini. Babindze sengatsi balalele umculo lowentiva ngematfonsi emvula emathayeleni. Kutsi lapha silicala kusa, avakale Ndvukuyempi. "Siyabonga mfana ma Dlayibambe. Sewusisitile impela. Kufundza ngiko loku mfanawami, kutsi nine lenifundzile nisite tsine lesingakafundzi." Atsi kucalacalata ngaphandle. Abuye akhiphe indvuku, aphindze ayidvonse ayifake endlini. Ayibukabuke. Inematfonsi lambalwa. "Cha, selisile nyalo msa maDlayibambe. Sewunga gijima uye ekhaya. Ufike usibongele kuntsangayetfu loyo bo! Umtjele kutsi sesitawubonana e mpeshenini." Nemambala, atsi lacu Thokozani macedze a shiye sitfunti. Asale Ndvukuyempi nemkakhe LaZitha. "LaZitha mkami, utsi uyayiva lencwadzi lasibhalele yona Mafutsa" Usho ubeke tandla etihlatsini. Tindvololwane tisemadvolweni. Ubukeka akhatsateke kakhulu. Lendzaba lete nencwadzi ayimphatsi kahle. Na LaZitha uswele emavi. "Angiyiva babe. Ngiva ngishiywa yingati. Angikholwa kutsi lentfo lengiyivako ngempela. Mhlawumbe ngilele ngiyaphupha. Ngisatawuphaphama." Ngu LaZitha loyo asula tinyembeti?
Ifike indiza. Babonane. Amtsatse ngemoto seba wabhekise kakhe Mafutsa emabombo. Ihamba nje imoto, uyacbanga Mafutsa. "Kulamanye emave kuyatalwa inyamisi. Intfombi lenhle kangaka! Pho ihlushiwe yini kangaka ngobe sengatsi ikhomba ngalosekhatsi Timpahla letigcokile! Ngitoke ngive kahle. Angiyati intfo lenje!" Atsi kuyintjontja kancane ngelihlo, kantsi nayo itawutsi iyameba kuvele kuhlangane emehlo. Imoyitele intfombi yaka Smith kuvele tifaca etihlatsini. Kuvele kube sengatsi ubilelwa yingati Mafutsa. Ajuluke lubala. "Hawu, ngisatsi ngibuta kutsi wabindza kangaka kwentenyani. Awungitjeli ngani ngalendzawo yakini" Ngu Njebs loyo. "Ngiyacabanga nkhosatane. Futsi-ke ngibona kutsi sitawufike sicoce takhle ngalendzaba ekhaya." NguMafutsa engativa kutsi utsini. "Angisho kutsi ngitjele ngalendzaba yakho. Kusho kutsi ingcondvo yakho ayikho lapha emotweni. Mine ngitsi ngitjele ngaletindzawo lesidlula kuto." Washo Njebs ambuka kancane Mafutsa. Umbuka ngemehlo labonakala sengatsi agcwele kuthatsala kodvwa kube kungasiko kukhatsala. "Nkulunkulu akakuniki konkhe. Lijaha lelihle kengaka libe nelishwa lenkinga lenje. Impela bomacondzane ebahlangani. Liyaha sibili phela leli. Bancane ebantfu labasikati labangatsi "cha" kulo. Impela asati." Yimi cabanga ya Njebs leyo. Naye ingcondvo iya mzulela. "Ku Mafutsa sekuvuke busoka bakhe bakadzeni. Naye utsatsekile ngalentfombi. Sewuyatisola kutsi bekentani ate angene esilingweni lesinjena. Lolu valo lolumshayako ngilo kanye lolwamshaya mhla acala kubona Petunia. Akasati manje kutsi kantsi loluvalo luyi simakanjani?
Atsi angena loko emaphoyisa angenise kwetinhlamvu lapha endlini. "Singemaphoyisa lahla sibhamu phansi!" Kwabe sekonakele. Atsi usikhomba kuwo emaphoyisa Jeke sibhamu, avike, inhlamvu imbe ludvonga. aphindzisele. Naye uyavika. Sekuchuma umsindvo wetibhamu lapha endlini. Yagcina yinye seyimsakate buchopho bagcwala indlu. Nali nalelinye liphoyisa lendzele kuboyisemkhulu. Mafutsa naye utfolwe yinhlamuu esibunwini yambeka phansi.
"Ngiyeva Hluphi mntfwanaketfu, futsi ngiyakucondza kwesaba kwakho. Cishe wonkhe umuntfu lomsikati angaphatseka kabi njengawe nje uma atohlukana nesitsandvwa sakhe sikhatsi langasati." NguMafutsa loyo. Ukhuluma nje sandla sakhe sekudla siphulula tinwele tesitsandvwa sakhe sasebuncaneni. Babukene ngco etinhlamvini temehlo. Kute lokunye labakunakako nalabakubonako ngaphandle kwabo lucobo. Kubo, shangatsi baphila bodvwa kulomhlaba. "Kepha Hluphi wami, mine nawe sisuka khashane kakhulu nelutsandvo lwetfu. Inhlitiyo yami, ingcondvo nako konkhe lengingiko, noma angitsi, mine wonkhe, ngatinika wena mhla sicala kutsandzana." Atsi kungwinya. Abuye achubeke. "Ngalamafishane kute lomunye umuntfu lengiphilela yena ngaphandle kwakho. Wena uhlala ukhona ngatotonke tikhatsi engcondvweni yami. Kute sikhatsi lengingakucabangi ngaso. Ulitsemba lematsemba ekuphila kwami. Ngitokutsandza ngaphansi kwanome ngabe ngusiphi simo sempilo. Ngitokutsandza ngikubona, ngikutsandze ngingakuboni, ngibuye ngikutsandze futsi nalapho wena ungasangitsandzi. "Asho macedze asibuke sitsandvwa sakhe shangatsi utsi" "wena ke?
"Uphile silungu ungumuntfu Utsi utiva kahle wena Kantsi lemfunjwana yakho ikutjela kutsi sewungumlungu yini Ye La Zitha, ase utongivisa nawu umhlolo." Kusho Ndvukuyephi. "Ngihleti nje nami ngiyaniva babe. Iyangimangalisa mine lentfo leshiwo ngulomfana. Angikate ngiyive nase Juleni." Kusho Le Zitha asendlini. Phela bakhulumela eceleni kwelidladla lapho La Zitha apheka emadvombolo khona. Umnyango uvulekile. "Mine angati noma bo Lubusi bayengijezisa yini. Angiyati intfo lenjena mine." Kusho Ndvukuyemphi. Abuye achubeke ngemuva kwekunikinikina inhloko. Atsatse indvuku yakhe ayishayashaye phansi. "Ngibute kutsi ufuna kuyo sebenta ePitoli nje wesweleni Uyakweti khona lapho Ubobuta kitsi bo Ndvukuyemphi. Ebantfu labatsandza tintfo tesi manje manje njengane bavamise kedliwa lijele noma babhunguke bangabe basabuya e makubo." Kuchuba lona likhehla. "Angisweli lutfo babe ngaphandle kweku tsi ngifuna kufundzela umsebenti lotsile. Le lifa lotsi nginalo, angikalisebenteli, titfukutfuku talo angitati. Kulula-ke kulisaphata. ngifuna lifa lengitolijulukela. Ngilisebentele ka matima. Loku longipha kona kutawengeta kulokulengi funa kuba nako. Ingani nababe besekasebentile ngesikhatsi mkhulu amshiya nelifa. Nami-ke ngifuna loko." Kusho Mafutsa. Kucocwa kwabo kutsikanyetwe kubone imoto ima ngasesibayeni. "Hawu, ngu thishanhloko wefu babe. Ngiyabona uletse imiphumela yekuhlolwa." Kusho Mafutsa asukuma. "Kantsi ushabasheka nge Pitoli nje awatinoma ufeyilile yini. nayi imihlolo. Shangatsi angatsi ufeyilele lothishanhloko wena." Kusho Ndvukuyemphi?
"Ucinisile impela. Ngiyamatisa umkami. Kepha loko akungenti kutsi ngehluke kulamanye emadvodza. Angi hambe ngiyokundlalela lapho utolala khona." Kusho Mafutsa asukuma acondza ekameleni letivakashi. Nemambala akhiphe emashidi labekakuloyo mbhede afake lemanye. Acedze lapho abonise Njebs lapho kngezwa khona. Phela Njebs uvele wacela kugeza khona atocedza kukhatsala. Mafutsa angene ekameleni lakhe alale. "Moffat Moffat ..." kumemeta Njebs. "Sewulele ngekuphangisa lokungaka Sekucishile ngale kulelikamelo lengitolala kulo. Ngiyabona sekuphele i qlobhu." Usho ume ngasemnyango walo lelikamelo lelimnyama. Kepha yena usekuthanyeni ngoba ume endlini yekuphumulela. Aphume Mafutsa ekameleni lakhe. Uphetse i globhe lensha. Emehlo akhe ahlale kulelimpentjisi lelime eceleni kwemnyango walelikamela layoli khanyisa. Phela Njebs utisonge gelithawula. Ligcina ngetudlwona kwemadvolo. Lapha enhla lihamba etu kwemabele. Utiphafe wacedza. Ulimpentjisi lucobo. Ente sengatsi akanaki Mafutsa. Angene kulelikemelo lelimnyama. Alandzele ngaloku khulu kuphangisa Njebs. Atsi angangena, avale umnyanyo. Akhiye. Acindzetele inkinobho elubondzeni. Kukhanye, bese atsi kwehlisa lithawula kancane kancane lidzimate liwelephansi. Akabange asaphuna Mafutsa. Avuke kusempondvotankhomo. Ashayele emsebentini Mafutsa abatise ngekumpintjeka khakhe. Acele emalanga lemabili ekulungisa lendzaba yakhe. Akhulume na Styles, amncenga kutsi alule emalanga lamboleke ngawo imoto, yena Styles asebentise iveni yasemsebentini. Namambala tikhanye tonkhe tindlela. Bahamba nje balibangise ka dokotela nembeza wenta umsebenti nawo ku Mafutsa. Utidvudvuta ngekutsi atsi kute umuntfu lomdvuna lobekangeke alingeke kulentfombi lenhle kangaka, futsi lemkhombise kumvela buhlungu ngekutsi itinikele itfwale umntfwonayo?
"Bengicabanga kutsi bayadlala ekhaya uma batsi angeke bete emshadweni wami. Naku selishonile akubonakali ngisho likhadi-ke belingifisela inhlamhla kuko lokunhlanhlatsa kwami." NguMafutsa loyo ngemoya lophansi. "Manje uyatisola-ke kutsi eshadeleni. Singahlukana phela. Kuncono kuba nesitsandvwa lesijabulile kunekuba nendvodza lesemtsetfweni lengakajabuli." Ngu Petunia loyo. "Uyativa ubhedza" NguMafutsa atsandza kucasuka. "Ngiyadlala ndvodzayami. Kepha ngicela loku lokucabanyayo kungaloni lilanga leku cala le mshado wetfu." Ngu Petunia atsi manca esihlatsini sendvodza yakhe. "Ngiyeva stsandvwa, asilale. Ngiyacolisa ngekona injabulo yetfu kwesikhashana." Asho ahlekahleka Mafutsa. Naye atsi manca kumkakhe. Icale phansi injabulo. Banciphise kukhanya kwagesi. Bangene embhedeni?
Ngemnyaka wecucala Mafutsa aye ePitoli tincwadzi letiphambana butsaphutsaphu eposini. Bekabahalela bakubo aphindze abhalele Hluphekile. Bekabachazela ngenhlalo layihlalako khona lena e silungwini. Bekancoma ngasosonkhe sikhatsi indlela ebelumbi labenta ngayo tontfo. "Utsini lomuhla Nobelungu" Ngu Ndvukuyempi ngelelinye lilanga kufike incwadzi levela kuMafutsa. "Hhayi babe ngekudlala ngemntfwana." Kusho laZitha. "Utsi angitsini mine. Utawubona, angeke afike ekugcineni lomntfwana ligama labelungu lingekho kulencwadzi. Uphi, mbite ayifundze. Ngingakupha Bhantomi uma anga cedza lencwadzi lomntfwana singakeva ngesi lungu. Nyanisi buka!" Usuke sekafunge wagomela uma ate matsembisa kuphana nga Bhantomu, inkunzi yalapha ekhaya lehalelwa nguwe wonkhe omuntfu. Nemambala, yatsi lapho ifundvwa incwadzi, wakusho Mafutsa kutsi imtsatsile indzawo yasesi lungwini. Sewu cabanga nekutsi umuti wakhe ube khona lapha e Pitoli. Bekasho nanekutsi nesi. Sutfu sewuyasati. Ngiyo leyo ncwadzi leyaba yekugcina leyabhalwa ngu Mafutsa. Besekatsatse wesibili umnyaka wekusebenta lapha e Pitoli, a sese kucaleni kwawo. Emva kwaloko, abaphindzanga beva ngaye. Nabo Mzwempi besebacale kushalaza, kubonakala kutsi lukhulu labalufihlako. Bekangosambhaleli ngisho na Hluphekile. Munye nje umlayeto labebavame kuwutfola, wekutsi nje: "Utse sinitjele kutsi usaphila." Uma libutisisa likhehla, basho kutsi usanganiswa tintfombi. Sekwaphela iminyaka lemitsatfu qolokoco, baloke batfola umlayeto wekutsi, usaphila?
"Cha mngani, bakucamba kahle labatsi ungu Nobelungu. Sengatsi tintfo tesilungu utati kudlula bona belungu." Ngu Styles loyo. "Musa kudlala wena. Ngiyaphutfuma. Vuka sihambe." NguMafutsa loyo. "Cha cha ... cha ... mngani. Angiyi lapha" Utsi voshosho umtimba ku Mafutsa. Achubeke Styles. "Ngitokunika imoto uhambe wedvwa. Wasita ngekutsatsa tincwadzi tekushayela. Buka nyalo ngabe ngihambe ngisho ngingatsandzi." Asho akhipha tikhiya atiphonsela Mafutsa. "Ngicela ungigcwalisele phethilomu nje kuphela. Angeke ngikubhadalise ngoba mine ngiyasala," Ngu Styles loyo. "Hhayi, ngitokngcwalisela. Ngiko nje kutsi lincane lelithaye lemoto yakho. Bengitofaka lomninge kakhulu phethilonu." Kuncokola Mafutsa ayophuma emnyango. "Ungayiletsi ebusuku lemoto. Ute ngayo kusasa utongitsatsa siye emsebentini bo!" Kumemeta Styles. Nokho, akuve loko Mafutsa. "Ngate ngaba nenhlanhla. Lapho sengicale kulahla litsemba, chamukiyoni lomuntfu lomsikati lonamusa. Kambe utse ungubani Oh, ngu Njebs Smith. Kusho kutsi ulikhaladi." Ucabanga nje Mafutsa imoto ayikelami. Idla emagalani. Unele wayitsatsa nje, wacondza kakhe ayotsatsa livolovolo nelikhadi lasebhange. Ubese ushayela esibhedlela abatisa kutsi sewumtfolile umuntfu lamfunako. Wabacela nekutsi batise umkathe letindzaba letimnandzi. Utsembise kuta naye ngakusasa, ngale Sine. Seyicondze khona esikhumulweni sema bhanoyi njengobe idla emagalani nje. "Itawutsi ifika nje, ngibe kudzala ngihleti mine ngiyilindzile lendiza leta nalomsindizisi wetfu." Uyacabonga. Unatsa likhofi lalitsenge khona lapha alindze khona?
Ukhala nje LaZitha na Hluphekile uyakhala. Ubona lutsandvo labamtsandza ngalo. Kutsi emva kwesikhashana, aphawule naye. "Babe nawe make, ngiyabona kutsi lisemba senililahlile. Mine angikalilahli. Lutsandvo lengimtsandza ngalo Mafutsa alungivumeli kutsi ngimkhohlwe. Ngitawuhlala ngimlindzile. Nginalo litsemba lekutsi utawakhumbula ngalelinye lilanga emagama lebekawasho kimi. Ngitomlindza Mafutsa. Akatenti kuloku lakwentako. Utawubuya. Nkulunkulu akahlulwa lutfo." Ngu Hluphekile loyo. Bakhulume-ke bate bagcine sebacoca ngetakhona lapha eMgobodzi. Lafika lelingaliyo. Nokho- bambalwa kakhulu ebantfu labakulomshado. Bo Skhotsa nalabanye bomkhaya bakhe Mafutsa bakhona. Batse kuncono bete batombona Mafutsa atifaka embiteni lenemanti lashisako. Nabo bese bakhulume bate bagcina sebamdvubile Mafutsa, basho nekusho kutsi batoyicela ivutsiwe. Kwaphela konkhe lapho selitsambana. Bachitseka ebantfu. Kwasala uMnumzane na Nkhosikati Lubisi. Basala babukene emehlo nemehlo netidzingo tekuba ngu babe na make. Kwaba sengatsi bayaphupha. "Yini ubukeke ungajabulanga stsandvwa kantsi bewu sebenta kematima kangake ulungiselela lelilanga" Ngu Petunia abeke inhloko ehlombe la Mafutsa. Bahleti atukwembhede. Bagcolotele Sibuko lesikhulu lesilapha ekemeleni labo?
Sekuphele tinyanga letintsatfu babuyile ekhaya e Mgobodzi bo Mafutsa nemkakhe. Sebayikhuluma yelisu la Mafutsa lekutfola longabatfwalela umntfwanabo. Petunia wacala wangayi nambitsisisi kahle lendzaba, kepha wagcina sekabona kutsi kute lokungamsita, kuhle ente konkhe lokungaba lusito. Bacele na sis Dolly, make wa Petunia kutsi abalekelele ngemali yekufaka timemetelo emaphepheni. Konkhe sekume ngemumo. Petunia sewubikele Mafutsa kutsi akativa kahle. Sengatsi sewubambile. Mafutsa alikho liphepha langalifundzi futsi uhlala agcoletele liposi ngelitsemba lekutsi kukhona longase asheshe aphendvule kungakadluli sikhatsi lesidze. Labanye bafati babafati ngekugcoka tiketi nyanisi." Ahlalisise. Aligcolotele leliphepha. "Ase nibuke, tinkhulungwane letihishumi ngeku tfwala umntfwana tinyanga letiyimfica nje Hawu! Ngiyiyekelani lemali Ngingayiyeka uma ngisiphukuphuku. Kantsi ngiphilelani ngaphandle kwemali Ngingu Njebs Smith phela mine." Isho kanjalo lentfombi seyiya zulazula lapha ekameleni layo lelinhle. Linetimpalila taka nokusho futsi temali leshisiwe. Emafasitela akhona awavuleki?
"Solo mane silungu sonkhe leso Wake wakuvaphi kutsi umuntfu atfwalele lomunye umntfwana Yimihlolo phela leyo!" Kubabata LaZitha. Atsi kubindza Mafutsa basababata lomhlolo lawushoko. Ndvukuyemphi yena usoloku anikine inhloko njengeluhlanga. Kungacacela noma ngabe ngubani longangena kulendlu kutsi akuvanwa. Nokho, akapheli mandla Mafutsa. Achubeke. "Ngitawutsi uma ngifika ePitoli nyalo ngikhiphe simemetelo emaphepeni ngifune umuntfu longasiftwalela umntfwanetfu, bese ngiyambhadala. Kutawube seninemtukulu njalo." NguMafutsa loyo. "Uyambona lomfati wakho wemali nesilungu Mfati lolotjolwe ngetinkhomo macadze wameketa akabi nje, uyabona wena " Asho omkhomba ngendvuku emehlweni. "Lentfo yakho ayikho. Angeke yenteke. Kusho mine Ndvukuyemphi yemachawe empi yema Ngisi" Atsi kushaya sikhwehlela. Abuye achubeke. "Wena nje ushaywa ngulabaphansi ngalokuba lihlongandlebe kwakho. Awulaleli. Kudzala ngisho ngitsi akusiye umfati sibili lomuntfu wakho. Akusi muntfu futshi lentfo. Kusemkhatsini melikhaladi neliNdiya. Lokwati kahle kutsi kuyini ngunina." Avule emehlo awabhekise ku Mafutsa sengatsi utsi "phendvula phela sive." "Labaphansi kabamati lomuntfu wakho. Kute inkhomo lehlintiwe kwabike lwa bana bogogo. Naye loyo mntfwana wemilingo utawuba lihlongandlebe kumbe abe sichwala uma atawuba khona. Awulwati lulaka lwalaba phansi wena. Utolufundza-ke ngiyakutjela." Ngu Ndvukuyemphi futsi. Kubindze endlini. Kunatfwa litiya leliletfwe ngu LaZitha. Balisheba ngemakhekhe laletfwe ngu dzadzewabo Mafutsa. Avakale Ndvukuyemphi futsi?
Ngalomunye u Mgcibelo emini, Petunia alele ngoba bekahlushwa ngumntfwana ebusuku, kwangena lucingo. "Ngu Moffat lo ngingakusita" "Washo ngakhumbula lilanga lengacala kuva lini lakho njalo. Kunjani stsandvwa Wabindza nje, ngisho nekushaya lucingo nje uvusele sekungumsebenti lapha kuwe." Ngu Njebs. "Cha, phela loko kungasho kutsi lokuganga kwetfu sesikwenta intfo lechubekako, kantsi savumelana ngekutsi kutawuphela mhla ulifulatsela leli lakitsi, sewulibhekise lapho e thekwini." NguMafutsa loyo. "Ini" Kubabata Njebs. "Ucole stsandvwa, angikusho kuwe loko. Ngikhulima nanasi sidzindzi lesilapha endlini. Uyati nine madvodza niyacake ngaletinye tikhatsi. Awusho-ke mnunzane Lubisi, ufuna ngite ngenteni kute ubone kutsi ngiyakudzinga empilweni yami" "Atso uyaphendvula Mafutsa, eve umkakhe akhwishita embhedeni bese ukhumbula kutsi akakawuvali umnyango lophumela lapha endlini yekuphumula, lapho kune lucingo khona. Acele lucolo kancane ku Njebs, avale umnyango, abuye achubeke?
Kusho Mafutsa abuka lelimpentjisi lakhe. Umbona sengatsi muhle kakhulu kunakucala. Naye Petunia sewutimonyongela umshado. Sewuvele waba lilambelidlile, usho ngelibala lakhe lelimpofu. Tinwele utilule tashaya emahlombe. Impumulo seyikugcamise kakhulu kutsi ifana neyelingisi lucobo. Emashiye amnyama hhu! Buso buphephetela boyana lobumpofana. Tinkophe ungate ufunge kutsi tekufakelwa. Cha, usangana kufanele Mafutsa. Kusaphele sikhashana Ndvukuyempi abuyile e Pitoli. Umangele kabi umkathe LaZitha kumbona ashesha abuya kantsi yena bekacabanga kutsi utawuhlala emalanga kandvodzana. Ayi landze yonkhe indzaba Ndvukuyempi ku La Bitha lolalele ngalesikhulu sineke. Atsi uma acedza kucoca ngeluhambo lwakhe Ndvukuyemphi, asidzindze sililo LaZitha. "Utsi angibindzeleni uma ngibona tintfo titimbi ngaloluhlobo Phela kitsi labasikati kuyasika uma sibona intfo lenje." Ngu LaZitha loyo ngemuva kwekubindziswa ngu Ndvukuyemphi. "Ngibona kutsi mkami kuncono sitfumele umtukulu eyosibitele Hluphekile. Ngifuna kumtjela kutsi asale sekakhohlwa, ayikho lentfo, lomfana sewubanjiwe nga sochaka." Kusho Ndvukuyemphi acala kucweba tinyembeti emehlweni. "Ngiyakuva babe. Sewukhulumile Lubisi." Kusho LaZitha asukuma. Atfunyelwe umntfwana bona basale bacoca. "Wente kahle kungawudli loyo mphako. Mhlawumbe nje ngabe ufele khona esitimeleni." Ngu LaZitha loyo. "Ngiyatisola kutsi ngikulahleleni lokwa kudla. Ngabe ngibuye nako, ngafike ngakupha lenja legngile. Idle, itifele, bese ngiba nesiciniseko sekutsi bengifakelwe umutsi ekudleni.?
"Ngiyakuva Mafutsa. Ucinisile sitsandvwa angikate ngikhale ngalutfo. Kepha manje inkinga yami kutsi angikwati kutsi ucine kangakanani uma ngingekho eceleni kwakho. Mhlawumbe na Mamsy ngabe wakutsatsa ukube ngabe bengingafundzi nawe lapha eManzolwandle." Bahleke. "Cha phela Mamsy nanoma ngabe bengite intfombi besingeke sitsandzane naye. Kwangetfusa kabi kubona umuntfu lomsikati ashela umfana." Kusho Mafutsa. "Ngoba naku awufuni kuyofundzela buthishela e Mgwenya, kusho kutsi ufuna kona kuya kule Pitoli yakho uyotsatfwa tintfombi tebeSutfu." NguHluphekile loyo. Phela besekamncenge wate wakhatsala Mafutsa kutsi angayi ePitoli. Ingani Mafutsa besekabhalelene nebangani bakhe labasebenta khona lena ePitoli bamtsembisa kutsi batawuncandzeka naye ngemuva kwa Khisimusi uma sebaya ePitoli lapho basebenta khona. Besekanaso siciniseko sekutsi utawuhamba lite uyise, Ndvukuyemphi angafuni nekuyiva leyo. Bodzadzewabo nabo bahluleka. Bona besebatfunyelwe ngunina, LaZitha kutsi batjele Hluphekile kutsi naye atame ngalokusemandleni akhe kuvimba oMafutsa kutsi angayi ePitoli. Nayo leyo mitamo ibonakala iphelela eboyeni njengetitfukutfuku tenja. "Cha, phela Hluphi, nguwe lotawuyofundzela buthishela eMgwenya. Mine ngifuna kuyofundzela buchwepheshe ePitoli. Batsite boMziwempi lefemu labatongitamela kuyo umsebenti ifuna kakhulu ebantfu labafana natsi, ebantfu labente tifundvo tesayensi. Batsi unele ucashwe, bese usebenta sigamu semnyaka, lesinye bakutfumele esikoleni sebuchwepheshe. Batsi ukwenta loko iminyaka lemitsafu, emva kwayo, sewungusomachugu wachwepheshe. Uhole imali lenyeti, ifemu ikwakhele umuti iphindze futsi ikunike imoto. Lapho, wena utawube sewucedzile kufundza eMgwenya, bese-ke siyashada bese siyahamba siyohlale esilungwini ePitoli." Kuphetsa Mafutsa.
Washo wasukuma Njebs waya efasiteleni. Wafike wema wabuka ngaphandle. Wabuka ebantfu netimoto. Tonkhe letintfo tibonakala titincane kakhulu, kwatise phela kutsi likamelo lakhe lisesitezi lesisetulu kakhulu, sitezi selishwumi nesitfupha. "Moffat utawubhadala ate adzele, abuyisela imali layibolekwe yinkapani yakhe nzekuhlala kwami lapha ehhotela. Usatawubhadala sigamu setinkhulungwane letilishuni uma lomntfwana atalwe ngempumelelo. Konkhe loko ukwentela lomfati longatali. Ngeke phela. Kufanele Petunia akhetse emkhatsini wekutsi Moffat abe wetfu sobabili noma abe wami ngedvwa. Futsi nako nje kutsi abe wetfu sobabili sengingakwentiswa kumvela puhlengu nje Petunia. Uma ngifuna ngingamtsatsa angabe asaphindze ambone. Ngisatoyicabangisisa lendzaba." Uyacabanga Njebs. Tiyahamba tinsuku. Tisondzeta lusuku lolukhulu kakhulu. Lusuku lwekutalwa kwemntfwana wetimanga. Nemambala lwafika. Watalwa umntfwana. Wacanjwa ligama kwaksiwa ngu Simanga. Bekusidlakela semfanyana. Kwa hlelwa lusuku lekuniketela kwemntfwana kubatali bakhe nekubhadalwa kwa Njebs. Lwafika nalo lolo suku, bekulusuku lweshumi umntfwana atelwe. Mphatsihlelo walomcibi nguye kanye dokotela wetimanga. Kwehle yena matfapha Mafutsa kuyolandza ebatali bakhe e Mgobodzi. Kugcwele lapha kulomcimbi. Wonkhe umuntfu ufuna kutibonela matfupha kuphumelela kwalelisu lelisha eNingizimu Afrika. Mafutsa uvele wabona lisu lelihle lekwenta imali yekubhadala Njebs, wekubhadala tindleko lekuhlala kwakhe ehhotela tinyanga letisiphohlongo. Wonkhe umuntfu lolapha kulomcimbi ubhadale imali lenkhulu, akhokhela situlo etafuleni, akhokhela kubabona ngemehlo enyama bonkhe labantfu labatsintsene nalendzaba. Petunia, Njebs, Simanga, Mafutsa na dokotela. Kutsatsa sitfombe nabo ngulenye imali. Wonkhe umuntfu, bemaphephandzaba nemaphephabhuku, babhadalile ngekungena lapha kulomcimbi. Inlilitiyo yakhe Mafutsa ijabulile.
"Ngingabe ngisafunani kuye Phela usesibhedlela sikhuluma nje. Ubangwa netibi. Utfole linceba ngesikhatsi itfolene etulu yemaphoyisa nalelinye lihumusha lengike ngatsandzana nalo." Ngu Njebs loyo. "Kwate kwaba kubi-ke loko. Kodvwa akuyiguculi inhlitiyo yami ngaye. Angifuni nekumbona. Ngimfisela inhlanhla yekululama bese ucala lenye impilo nabo kleva labafana naye." Kuphendvula Petunia. Tishe tindzaba efonini. Kugcine kuvunyelwana ngekutsi Njebs agibele indiza ngakusasa aye khona eKapa. Nemambala, Avuke apakishe imali ebhokisini afike alipose eposini ngelikheli laliniketwe ngu Petunia. Lapho seliyakutilahla kunina, alifulatsele lase Natali?
Lombuto usandza kuwubuta lomunye make lobekambelesele ngekutsi angashadi na Petunia ngoba utalwa ngu mtsakatsi. "Utsini lomfana we maSwati madvodza Akusiko yini kutsakatsa kudla timali temadvodza etfu Angitsi linyenti lemiti liyabhidlika ngenca yako njalo kutsi bobabe bacala lapha ekhweni lakho nemiholo nga bolesi Hlanu! Ebantfwana abasadli. Likati lilala etiko emakhaya!" Akhulume ate akhiphe liduku asule tinyembeti leseticale kwehla ebusweni. "Mfanebantfu, banyenti ebantfu labafa lapha elokishini, bafa baphila. Imimoya yabo ekhubatekile litsemba lempilo abasenalo ngenca yemisebenti ya sisDolly netjwala nefidzakamiva. Abasuye-ke umbulali loyo" Kuphetsa lomake. Mafutsa kulamalanga uphila ngawo emagama lefana nalawa ashiwo ngu lomake. Kusukela akhiphe timemetelo temshado wakhe, banyenti ebantfu labamtjela leto tintfo. Labanye bacala bete sengatsi bayambonisa bagcine sebamtjele emehlweni kutsi akahlukane na Petunia. Basho nekusho kutsi naye Mafutsa utawungcina sekafana na Kgomotso, agcine seka sembamgodzi. Babodvwa labamvimba uma abuya emsebentini, babodvwa lebamshayela ifoni, babodvwa nalaba tfumela emadvodza abo kutsi aluleke lomfana lofuna kutipheka aphila. Nakuba kunjalo, Mafutsa uvele abalalele baticeketse macedze abatjele kutsi konkhe lakwentako ukwenta aphile saka. Akentiswa ngumuntfu. Ngako-ke uyatibonga teluleku tabo. Abamnyeke achubeke naloko lokufunwa yinhlitiyo yakhe khona anga-tosola muntfu uma sekonakele. Asho nekusho kutsi indlela lamtsandza nzayo Petunia imenta angakuboni konkhe loku labakusho ngaye nonina. Futsi nje, akaticabangi aphila ngaphandle kwa Petunia. Batsi bangeva loko bedvumale, baphume sebanemahloni, wena lowabona umntfwena atingcolisele. Lomunye babe wavele wacasuka esikhundleni sekutsi advumale noma abe nemahloni?
"Musa phela babe kucalekisa umntfwana." Kukhuta LaZitha. "Angimcalekisi, ngiyamyala." Kusho Ndvukuyemphi achubeka ahamba acondza lapho bekahleli khona. Atsi angahlala, achubeke futsi akhulume. "Manje ngoba naku unenkani Mafutsa, ufuna kuhamba, kufanele sihlabe imbuti sibike kulaba phansi khona batewukugcina ute ufike khona lena etiveni. Kufanele futsi ngikufunele inyanga letokucinisa ngoba emkhatsini wetive letinyenti kufanele umuntfu acine. Yebo, acine impela." "Babe, tikhatsi setagucuka nyalo. Akusadzingeki konkhe loko lokushoyo. Sesiphila kuletinye tikhatsi nyalo. Tintfo setentiwa ngesilungu." NguMafutsa loyo. "Naso-ke futsi leso silungu sakho. Kantsi nje wena ungenwe yini ngempela Ye LaZitha, utsi uyangivisa-ke Bese utsi mine ngiyamcalekisa lomntfwana uma angafuni kuva. Hhayi, angi sayingeni-ke mine. Hamba, sitoyicela ivutwiwe." Lasho Lisukuma likhehla liyongena endliniyalo yekulala Lilayetele. "Ase ubike kutsi iphelele yini imphahla lapho." Cha, uphatseke kabi Ndvukuyemphi. Akukatayeleki kutsi alale kungakahlwi kakhulu. "Hawe Mafutsa, ake wentele uyihlo. Vuma akuhlabele. Angeke bakubone lapho uya khona kutsi uhlatjelwe." Ngu La Zitha loyo. "Make, mine angivani netintfo letingeke tacinisekiswa ngebuchwepheshe banyalo. Mine-ke ngitohamba tingakentiwa leto tinkholelo. Ngifuna nibone kutsi nisabambelele ebumnyameni. Ngitawuhamba, ngiphephe, bafike bangicashe futsi nase Pitoli. Ngibuye ngisaphephile. Nginitfumelele imali, niyidle ningakayiphahleli kudzimate ku ngenteki kutfo lolubi.?
"Cha imatima lentfo loyishoko ndvodzakati. Imatima impela. "Anwaye impandla, aphindze akhotse tindzebe. "Singasho kanjani kutsi umumtfu ufile abe aphila Kona singaphuma sitifiketi sekutsi ufile, kepha uma sekasibona Uyangibona sengicondze ejele Uyawubona umsebenti ungiphelela. Uyayibona indlala emtini wami Cha udvodzakati. Khona ngito kwati kanjani kutsi awutfunywanga Maphoyisa" Abambelele emadvolweni a khiphe emehlo sengatsi utsi "Phendvula Phela, nato-ke." Atsi kusondzela kancane Petunia. Akhulumele phansi. "Wasuka le kwelakini, ka Zulu, weta lapha esilungwini Musa kutitsambisa wena. Sibindzi uyabulala, sibindzi uyaphilisa. Ngiyayingeta-ke lemali. Emashumi lamabili etinkhulungwane. Utsini-ke kuloko" Asho atibeka embi kwa Mvubu. Kngcwale emaphepha labovu klebhu etafuleni. Atfuke. Mvubu kubona imali lengaka embi kwakhe. "Hawu ukhosatene wate wangilinga. Ungifaka esilingweni lesingadala kuhlupheka emndenini wami. Uyangiphelela umsebenti uma seku nje." Asho ayimola ayifake esitjeni. Alandze sikhwama sakhe. Ayibale. Ayifake esikhwameni. "Usilandze emva kwaliviki. Ungisite, akube sifuba sami nawe. Ukhumbule kutsi uma ngiboshwa, nawe uya ekhatsi. Ngitokuveta. Futsi wena ungase ugwetjwe kakhulu ngobe ngucwe umminindzaba." "Suka wena babe Mvubu, khohlwa ngekuboshwa, yenta umsebenti wena. Leso sitifiketi ngisifuna ngekushesha." Asho evalelisa ahamba?
"Ngishiye emadloti lapha kulendlu yami ngiyolala kulena langayati Ngitawuvikelwa ngubani kubatsakatsi" Uvamise kusho njalo uma ebatukulu bakhe bambelesela ngakutsi ahambe ayolala kulendlu ya thayela. "Futsi lendlu ibanga umsindvo uma lina litulu." Usuke sekacedzile uma sekasho njalo. Kusuke kute lomunye umuntfu longa mgucula umcondvo kuloko. Sebamncenge bate bakhatsala ebatukulu bakhe. Na La Zitha, salukati sakhe sesahlukela. "Wena weta ngekutogana lapha emtini wababe. Awuketi ngekutoshintja tindlu." Uvele avale umlomo LaZitha uma Ndvukuyephi sekasho njalo. Ifuyile le nvodza. Sibaya sigcwele siyachichima tinkhomo. Kuya sengwa kudliwe emasi. Timbuti nato timvumile lomfo waLubisi. Tinyenti ngalokucakile. Tinkukhu tona atisanakwa ngendlela titinyenti ngayo. Kuyaphitsitela nje elibaleni shangatsi timphungane tiphitsitela ekhishini. Atsi uvusa inhloko Mafutsa, ambone uyise eme ngasesibayeni setimbuti. Abukisise Mafutsa. Wo, kukhona imbuti labayihlinzako ebafana labalusako. Asondzele ngakhona. Usaphetse tincwadzi. "Hawu, sewufikibe mfanawami Wasita bo! Phela labafana abayati intfo labayentako. Lembuti ngilena labayigawule itolo. Ngibone kuncono ngiyiphumute." Lisho libambelela esigodvweni sesibaya likhehla lelinguNdvukuyemphi. Usabindzile Mafutsa. Inhlitiyo igaya tiboti uma abuka tibaya temphahla yakubo. Cishe uyivela khashane lentfo leshiwo nguyise. Noko umcondvo ngcine ubuyile. "Cha, yona beyilimele impela babe. Uyisitile." "Ngiyeva ndvodzana. Akutsi uma ucedza kuvalela tinkhomo uvele ngasendlini yami, kukhona lengifuna sibonisane ngako.?
"Lokusho kutsi lomfana sewufuna kubhungika angabe asabuya ekhaya. Angakwenta kanjani kutsi atsenge indlu ngaphandle kwevuceme yetfu" Kucedzela LaZitha. Abuke indvodza yakhe emehlweni sengatsi ufuna kuva kutsi yona itawutsini ngalo mhlolo labawuletseleve yincwadzi leve la ku Mafutsa. Acale Ndvukuyempi akhulume. Ukhuluma sengatsi akayidzingi emphendvulo. Ukhuluma sengatsi lomuntfu lakhuluma naye umbonela khashane. "Utsi sewutawulobola khona madvutane. Lokusho kutsi angase ashade futsikhona madvutane. Cha ngeke! Ngifunga La Mkhatshwa alele emalibeni, ngiyakhona. Ngifuna kuyiva kahle lendzaba. Tfumela umntfwana leka Nkosi ayosho kutsi lomfana wakhe latsite umtfuma kumnakabo le e Pitoli, angabe asangishiya. Singadlelwa umntfwana siphila phela. Yena Nguboyemphi, mnaketfu angatsini lapho alele khona." Kusho Ndvukuyemphi asondzeta ludziwo la khe lelinamancishana. LaZitha atsi utama kumkhuta kutsi angatsatsi ngemawala, kufane nekutsela emanti elidadeni. Awente wonkhe emalungiselelo nebaka Nkosi lite lifike lilanja lekuhamba kwabo. "Akusiti kuvumela kngnga LaZitha mkami. Kufanele lomfana abone kutsi lentfo layentako ayisiphatsi kahle ngoba ite isisukumise phansi sitiguyele. Ungaphatseki kabi mkani." Asho abopha lama kilesibhandi wakhe labovu klebhu. "Ungaphatseki kabi, tsine i Pitoli yakhiwa ngitsi. Hgiyati kusuka nekuhlala. Khululeka wena. Futsi-ke nanoma bekutsiwa angiyati, lomfana waka Nkosi lengito hamba naye uyayati indlela. Uhlala aya." Kuphetsa Ndvukuyemphi. Alifulatsele lakubo sekali bangise khona ePitoli?
"Nx! Wena utitjela kutsi uhlakaniphile." Asho amjoja ngemuno esiphongweni. "Lentfo lengatali netutala." "Mine ngititjele kutsi ngihlakaniphile, wena utitjela kutsini Tonkhe tishimani tenta njengawe uma seticonyinwe. Leyontfonjana yakho letalako awuyitsatsi ngani, mine ungi divose Usalindzeni" Kunjalo-ke emtini wa Petunia. Uma kukhulunyiswana, kuyakhahlanyetwana, kuncashelwane kube njeya. Ayahamba emalanga. Inhlupheko ya. Petunia ichubeka sengatsi ichutjwa ngiko kuhamba kwemalanga. Nelutsandvo lwa Mafutsa na Njebs luchubeka sengatsi luchuyjwa ngiwo malanga. Mafutsa sewukwati kuhamba liviki lonkhe angatiwa kutsi uyephi. Emsebentini sewutakhele lelibi ligama. Bomkhaya bakhe, Mageza, Skhotsa na Mzwempi sebageze tandla. Sebayabuka nje, ngoba kukhuluma kwabo kufana nekutsela emanti emhlane welidada. Petunia akasapheli ekhaya kubo ngoba unina uyagula. Sebancume kutsi kuncono ayogulela e sibhedlela eKalatona. Inhloko ya Petunia ihlangene. Ugulelwa ngunina, uyise ufana nemuntfu longekho, uhlushwa NguMafutsa lobe kacabanga kutsi angaphephela kuye. Kute sihlobo sakubo lasatiko. Nguye yedvwa. "Angati kutsi ngatalelwani uma ngihlupheka kangaka." Usho uyakhala. Kutsi lapho imicabango seyimhlasele, lusizi lakhe lonkhe sekalubona embi kwakhe, avele akhale. Tehle tinyembeti ngisho noma akuphi. Tivele titehlele nje tinyembeti. Ngalelinye lilanga kuyimpelesontfo latihlalele nje bana Mafutsa, intfo lebesekukudzala wayigcina Petunia, beva kunconcotsa emnyango. Uvuleke, kungene Njebs. Ajabule Petunia kubona umuntfu lamtsatsa njengemsindzisi wakhe. Kusukela bacala kwatana, utiva amtsandza lomuntfu lowamtfwalela umntfwana?
"Kodvwa nawe Mafutsa awuva. Lesi sishayo salaba phansi." "Bengati kutsi babe utawusho njalo." NguMafutsa loyo. "Utsi agitsini Ngingababati umhlolo uma kufa umuti wabo Lubisi Phela sengetsembele kuwe ndvodzana. Uma kungukutsi imitamo iyehluleka, lokuncono tsatsa lomunye umfati lotokutalela. Sitsembu sinhle ngaloko mfanawami." Ushaya ngelidvondvolo lakhe phansi Ndvukuyemphi kugcizelela loku lakushoko. "Impela mfana wami ucinisile uyihlo. Sesifile kucela bantfwababoma khelwane noma sifuna kutfuma umntfwana. Phela labomshana bakho babuye katsatfwe boyise uma bafikile, kusale kukhala libhungezi lapha endlini." Ngu LaZitha loyo. "Ngiyeva impela babe namake. Kepha ngicela nikhumbule kutsi mine ngishade silungu. Asingivumeli kutsi ngitsatse sitsembu. Futsi-ke nami angisitsandzi, asisiyo intfo yesimanje. Bangangihleka nekungihleka. Sitsembu yintfo yebantfu bakucala." NguMafutsa amoyitela. Akhute ababate Ndvukuyemphi. Avakale sekatsi. "Wena lesilungu sakho siyakona. Sitsi sikutjela sibadzala nawe ube usitjela ngesilungu sakho sekonakala. Yili yona leyo Tsine sifuna umtukulu la emtini wa Lubisi. Lesilungu sakho asimbeke la umntfwana. Abe wemfana futsi." "Umntfwana sitoba naye. Intfo nje kusata wutsatsa sikhashana. Phela akusi ko kutsi Petunia akabambi, uyabamba yena intfo nje kubese kuyonakala ngobe batsi sibeletfo sakhe asikwati kukhulisa umntfwana." Ngu Mafutsa loyo. "Pho utawuvelaphi-ke loyo mtukulu uma kunjalo" Kubhavumula Ndvukuyemphi. "Phela belungu bayakwati kutsi atsi angabamba, bamkhiphe loyo mntfwana bese bamfaka kulomunye umuntfu lomsikati kute akhulele kuye. Kusho kutsi loyo muntfu ufana nendlu yemntfwana, akasuye unina wemntfwana?
"Bafati banetinhlitiyo letilukhuni. Akasashiyi ngisho lishumi nje Njebs nabakitsi!" NguMafutsa sekatohamba. Bamkhulekele. Avalelise. Sihamba nje sitimela sigudla emawa netintsaba, asati kutsi silayishe tinhlobo netinhlobo tebantfu. Labajabulile, labakhatsatekile, labatimphuya nala batinjinga. Mafutsa Lubisi ungulomunye wabo. "Kuhambe kanjalo-ke, ningibona senginje, sengilapha ekhaya. Anginalutfo ngaphandle kwaletimphahla lengalimala ngitigcokile. Ngifana nendvodzana yelulahleko. Ngicela ningamukele batali bami." Asho Mafutso macedze kugcwale lusizi emtini wa Lubisi kube sengatsi kufiwe. Kukhala wonkhe umuntfu. Atsatse Ndvukuyemphi! "Mfana wami, wamukeleka ngaletimhlophe tandla lapha ekhaya. Njengoba ungibona nje, impilo ayisekho, ngabe kudzala ngitifele. Manje ngiyabona kutsi emadloti bekasangigcinele kutsi ngilishiye kuwe lelifa labo khokho. Nyalo noma sengingafa, ngitawulala ngekuphumula ngoba ngiyati kutsi ngishiye wena lapha ekhaya." "Ucinisile uyihlo mfanawami. Wamukelekile lapha ekhaya. Kudzala sisilangatelela simo lesinje, lapho sitoba khona ngumndeni, siphelele. Na Hluphekile usesekhona, akaka tetwa. Kusho kutsi bekabikelwa kutsi utobuya ekhaya." Ngu LaZitha. "Nginemahloni wekubukana naloyo muntfu. Angifisi kumbona. Ngitombukelwa ngu bani" NguMafutsa. Litse liphakama, wabe sekakhona Hluphekile, atobingelela invodzana yelulahleko. "Wani, thu wani, thu ... wani, thu ..." Ngu Hluphekile afundzisa Mafutsa kuhamba emva kwetinyanga letiyinkhotsa abuyile. "Kuyetameka impela ... yes ... wani ... thu ... wani ...thu. Kutawuphela lenyanga sewuhamba." Bahleke. Babambane. Bacabulane. Balibone litsi memfu lilanga etintsabeni telubombo. Libaletsela ematsemba epilo lensha?
"Ngibona kutsi sale uliyekela lelitje lolibambile. Khululeka mntfwanami. Manyenti emajaha lakushelako, bukabuka nje. Ngikufisela inhlanhla. Besesijabulile sitsi sitawutfola makoti. Futsi emhlabeni!" Washo umuntfu lomdzala wakhipha liduku wesula emehlo. Nemambala, tendvodza katigeleti. Kwabindza endlini. Kubindze kubindza lokukhulumako. Inkhulumo yako ibhalwe emehlweni wabo. Lusiti kuphela. "Hhawu! Litsemba kalibulali. Makoti lomuhle nalo hlonipha kangaka! Yeka kukhutsala kwakho lokunyaka! Mntfwanami, tinhlitiyo tetfu tibuhlungu." Kuphelsa LaZitha akhala. Ukhala kufanele. UMgobodzi wonkhe, emasontfweni nasetikolweni uma kwentiwa sibonelo sekutiphatsa kahle, nebucotfo emuntfwini, kwentiwa nga Hluphekile. Akudlali kutsi intfombatane ishiywe ngunina iseseyincane. Hluphekile wajika waba ngu make welikhaya lakubo ngesikhatsi adlula emhlabeni unina. Bekasenta libanga lesitsatfu, aneminyaka lelishumi nantsatfu. Bomnakabo lababili labamlomako wabanakekela, waba khulisa ngesandla lesicotfo. Neyise akabange asibone sizatfu sekuphindze eshade ngobe abona kutsi layo makoti bomusha utawutsikameta kuvana nenhlalakahle yebentfwabakhe. Kwatsi noma atsandzana na Mafutsa, wabugcina butfombi bakhe sikhatsi lesidze kunalesasitayelwe bontsangayakhe. Kwatsi nenoma sekufike sikhatsi sekutsi amnikete buntfombi bakhe Mafutsa, aka fananga nelingyenti lemantfombatana lebeli khulelwa sengatsi liphikisiwe. Nasesikoleni bekachuka kahle kakhulu. Nyalo ngoba sekacedzile fundza, uyakha kubo, ufundzisa nabomnakabo. Kwatsi ngemholo wakhe wekucala wa tsengela La Zitha sipho seliphinifa. Ngubani-ke umuntfu langavuma kulahlekelwa ngumakoti lonje.
"Cha phela babe musa kufisela umntfwana intfo lembi." Ngu LaZitha loyo. "Cha make uyatisholo babe. Uyati naye kutsi utele sosayensi lapha kimi. Kute futsi sidomu lapha ekhaya. Ngabe kuyacala ngomi kutsi kube khona umuntfu lofeyilako." Kusho Mafutsa aticinisa. Inhlitiyo seyicala kushaya ngemandla. Akhuleke thishonhloko Sibanyoni. Abanjelwe tinja. Alandzeliwe sithulo ahlale. Kubingelelwane-ke kube mnandzi. Ikhohlweke kwesikhashana indzaba yesilungu sa Mafutsa nePitoli yakhe futsi. Alanze-ke Sibanyoni lete ngako. "Cha, nine baka Lubisi angihambi ngebubi. Ngihamba ngaletimnandzi impela. Ngicishe ngifane nengelosi Gabriel yona leyaphatsiswa umlayeto lomnandzi wekutalwa kwenkosi Jesu." "Ewu, wena wekunene tindzaba letimnandzi asisatati tsine lapha ekhaya. Sesiphila ngato leti tesilingu ne Pitoli la Mafutsa. Usichamu kela kuphi nelive mntfwanebanfu wena losi phatsele tindzaba letimnadi Ase sive ke thishela." Ngu Ndvukuyemphi loyo. "Ngiphetse imiphumela yebantfwana lebeba hlolwa ekupheleni kwenmyaka, wona kanye lona lesesi wugojela. Cha, kusebentekile impela kulonyaka. Buka ngoba baphase bonkhe labebabhala futsi baphase kahle kakhulu. Kute nomunye lophase ngemcacametelo." Ngu Sibanyoni. "Hawu makabongwe Somandla. Kusho kutsi nemfanawami Mafutsa uphasile" Kusho La Zitha. "Yebo, ubacwacwadze etinhloko bonke lafundza nabo. Uvelele kakhulu etifundweni te sayensi. Kusho kutsi kufanele ayofundzela buchwepheshe." "Yekikikikiki kikikiki ... kutala kutelula ematsambo. Kwatsi engigiye kwatsi engisine bo! Maye! Maye!" Ngu'La Zitha loyo aphuma endlini asikata kugidza?
"Longafuni lubambo lami, nami akangifuni, nami-ke angimfuni." Uwasho lamagama uvula umgcomo wetibi lolapha erenke yematekisi. Akubuke lokudla lakuphetse. Akukhalakatsisele.
"Batsi bafuyile uma batjela ebantfu. Yini yona le Tinkhomo letingeke tilobole ngisho munye umfati! Baboyibuta kitsi bo Ndvukuyempi imfuyo." Asho atilungisa libhuluko. Uyali bophisisa. Aphindze atibone futsi letitfunti letimbili seti sondzela ngase qedeni lakhe. Adzimate amangale kutsi ngabe ngubobani, batofuneni ebusuku emtini wakhe. Live phela selonakala. Nemambala ababone kahle nyalo ngoba sebangenile. Ngu muntfu lomdvuna nalomsikati. Basondzele. "Ekhaya kaLubisi." Kusho sibambi sebasedvute. "Ningubobani, niyaphi sekuhlwile" Kubuta Ndvukuyenpi. "Ngimi Mafutsa babe, ningetfuki bo!" Kusho Sihambi sitibika. "Hawu mababongwe labengasabonwa. Kantsi awucatjangwa Ubekwa yini lapha. Sesifunga wena inyanisi. Besesicabanga kutsi udliwe nguleli Goli labalishoko khona lena e silungwini." Asho umuntfu lomdzala asondzela achawula indodzana yakhe. Babutane impilo bese likhehla libayalela lapho kufanele bangene khona. Lichubeke, selisheshisa liyobikela salukati salo, LaZitha. Kutsi kungakapheli sikhatsi lesidze ko Mafutsa baletselwe emanti ekugeza. Alandzelwe kudla kwa ntsambama. Kudliwe macedze kulalwe. Badziniwe bo Mafutsa. Besuka khashane. Kusa kwatiwe nguye LaZitha. Avuke ahle nte likhaya, abeke emanti wekugeza bese ayovusa indvodzana yakhe. Nemambala ayitfole icedza kuvuka. Ayiyalele emanti lashisako ekugeza. Kugezwa bese kuletfwa kudla kwasekuseni. Nebatukulu sebatfunyelwe kutsi bayobita bo nina khona batobona umnakabo lesebamgcina kudzala. Batseleke. Kucale bona kuyobingelela umnakabo, babone nentfombi yakhe. Kulandzele unina, naye alandzelwe nguyise. Intfombi ya Mafutsa ihlale kulendlu labafikele kuyo kute kuyoshona lilanga?
Kuphindze futsi emnyango. Abuke sikhatsi Petunia, yinsimbi yesitfupha ntsambana . Ngito tikhatsi ta Moffat. Asukume alekelele unina ngeku hlelahlela lapha ekhishini. "Kantsi mine akufunakali yini kutsi angibone lomkhwenyana Ngingumkhovu yini mine Ngu Kgomotso loyo. "Hheyi wena sheshisa awuboni kutsi sekonakele. Hamba uyocedzela kudla ekameleni." Kusho sis Dolly sekayi khiphele emehlo indvodza yakhe. Ibone nayo ingasiyo imphumphutse kutsi konakele sibili - lvele itsi sitse ekameleni. Kuvulwe umnyango. Angene Moffat. "Hawu kantsi nguwe Moff mkhwenyana." Ngu Sis Dolly loyo. Abingelele Mafutsa. Ahlaliswe esitulweni lesikhona lapha e khishini. Nemngenandlini labekawu phetse Mafutsa ubekwe nguye sis Dolly efilijini. Akasafani nemuntfu losihambi lapha ekhaya Mafutsa. Ubitwa ngemkhwenyane nje akaka khiphi ngosho isenti lemnyama yemalobolo. Lasaku khiphile ngito letidvumbu tetinkukhu lahlala afika nato lapha ekhaya. "Ungamangali mkhwenyane, ngineligama nawe lengifuna kutsi silindzingidze. Ngibona kuncono sisheshe sicale bangakagcwali ebantfu. Leli bhasi la seveni ngilo lelita ne bantfu labanyenti. Angifuni kutsi basitsikamete." Kusho sis Dolly sebahleti boba tsatfu etafuleni. Kubhakuta sifuba ku Petunia. Akati kutsi utawukwentani uma Mafutsa ayikhahlela yonkhe lentfo labafuna kumtjela yona. "Khululeka make ukhulume. Kute lokubi." Kusho Mafutsa, atsi komoyitela kancane. "Manje mkhwengane ngive Petunia atsi umtsembise kumtsatsa umente umfati watho.?
"Ngiyati kutsi uyangitsandza, kepha mine angikate ngicabenga kutsi sesingatsandzana ngekutimisela. Phela mine ngishadile, ngingubabe wemuti. Ngafunga enhlitiyweni yani naku mfundzise kutsi angeke ngente kungatsembeki kumkami. Ngakoke nkhosatane, ngicela kutsi ukwemukele kutsi kwaphela, bekukutishushela nje. Ngiyajabula ngoba asikho madvutane nalomunye, loko kwenta kutsi kube lula kukhohlwa." NguMafutsa loyo. "Uyangichaza wena ngoba wetsembekile. Mhlawumke lokwetsembeka ne bucotfo bakho nguletinye tetintfo letenta lutsandvo lenginalo ngawe lunga yingeni yelibanga lelisihlukanisile. Moff, uyati kutsini, bekungatsi ngiyacela kuba nemuntfu lomdvuna ngawe empilweni yami nasenhlitiyweni yami. Ngingadzela noma ngabe yini, ingce nje uma ngingagcina ngitsandvwa nguwe." Sewehlise livi nyalo Njebs. "Moff stsandvwa, ngiyahluleka kukhohlwa tikhatsi letimnandzi lesibe nato ngesikhatsi ngilapho. Ngilapha nje, inhlitiyo yami yasala lapho. Ngiyakutsandza Moffat." Kubindzeke sikhashana. Kute lokhulumako. Bobabili baphefumulela etulu. Iyadvuma inhloko ya Mafutsa. Ahlale phansi abuke sitfombe semshado wabo lesiseceleni kwelitafulana lelibeke lucingo. Achubeke. "Kantsi wena wavuma kutfwala umntfwana ngoba ufuna kutsi nami ngente kungatsembeki emndenini wami" Alindzele impanvulo. "Cha, bengingakwati phela wena ngesikhatsi ngivuma. Futsi mine ngevumiswa yimali, nelutsandvo lwekuva kutsi kunjani kukhulelwa." Ngu Njebs loyo. "Live lingatsini sesidvume kangaka Labasitondzako bangavele batfole sikhala sekungena, ivele igcwale emaphepha indzaba yetfu. Cha, angivumi nkhosatene, nami ngiyakutsandza kepha angiphumeleli ngenca yekuvikela sitfunti semndeni wami.?
"Uyangitsandza kantsi Pho ucakwa yini Ubulawa kulunga wena. Lomfati wakho lomvikelako yini lamuhle ngayo Akehlulekanga kukutalela Pok " Atsi usafuna kuchubeka Njebs, amngene elulwimini Mafutsa. "Uyaboneke, sesitocabana-ke nyalo ngemfati wami. Mine ngimtsandza anjalo, futsi ngimhlonipha anjalo, akusiko kwakho-ke konkhe loku lokusho yo. Utitjela kutsi uhlakaniphile wena. Mine ngingalahlekelwa ngumshado wami ngalendzaba yakho, wena yini lengakula lilekela ngobe awushadoanga." "Moff ngiyacolisa ngeku khuluma kabi ngemkakho kuwe. Ngicela bandla ukucondze kutsi ngingumfati lotsandza indvodza yemuntfu. Kute-ke nemuntfu lomsikati longakhuluma kahle ngembangi yakhe." "Kuhle-ke, ngiyakucolela. Kepha ngicela ungaphindzi ungifonele. Kudzala futsi sikhuluma lapha efonini, umkami utote asole. Ungaphindzi ufone. Bye." Gakla lucingo phansi. Asukume. Krr...krr...krr liyakhala futsi. Aluphenvule. "Akwentiwa kanjalo mnumzane Lubisi, ikakhulukati uma umuntfu aselizingeni lakho lempilo. Ngiyeva, kepha ungakhohlwa Moff kutsi nami ngililunga laloyomndeni wakho lotigcabha ngawo. Mhlawumbe ukube angitange ngivele, ngabe sewabhuidlika. Ngabe kute umuntfu lotsi babe kuwe. Ngiku tfwalele ngaku talela umntfwana, intfo lemhlulako lomfati wakho lomenta licandza. Konkhe loko akusho lutfo kuwe" Sewucale kukhala Njebs. Uyakuva Mafutsa loko. "Angikacondzi kubhidlita umshado wakho. Kufanele naye umkakho ati kutsi akanako konkhe lokufunwa yindvodza emuntfwini lomsikati. Uma kubitwa labanye bafati ekutfwaleni umntfwana, ababitwe phela nasekuyitsandzeni indvodza. Ngelisiko, lenu kufanele ngibe ngumfati wesibili lomtekele kutala ebantfwana. Sitsembu asisiso sono." Atsi kudvonsa moya. Mafutsa atfole litfuba leku khuluma naye?
Acedze kukhuluma LaZitha angcolotele indvodzana yakhe. Kubindze kutsi cwaka endlini. Advonse moya kakhulu Mafutsa macedze akhulume. "Nakuke kute lokungagucuka nyalo, kepha nginyabona kutsi cha, akemukeleki Petunia lapha ekhaya. Yini sono sakhe Ngabe kutsi ubukeka amdzala kunami Noma mhlawume kutsi u silungu kakhulu" "Ingani timphendvulo unato. Usabutani-ke" Kubhavumula Ndvukuyemphali. Atsi akale tseleve sewutfukatsele kakhulu uyise. Phela asabhema, bekutsi uma kukobi yengalomuhla, alayithe ligwayi ngalelinye. Achubeke umuntfu lomdzala. "Utse ngu Petunia wakaboni sibongo" kubuta yena. "Waka Khomotso babe. Akusuye Petunia, ngu Petunia." NguMafutsa layo. "Amuve nje, Khumusu, sibongo lesiyani sona lesi. Tsine asiyato nekutsi imhlobo musi lentfo yakho. Ngu LaZitha layo asho ngekucasuka. "Cha phela make Hluphekile sengibone kahle kutsi angisamtsandzi ngalendlela lebengicabanga kutsi ngimtsandza ngayo. Naye ngitaya ngiyontjela kutsi sengilale ngagucuka." Kusho Mafutsa. "Maye! Simakedze sema Zulu. Kwate kwacalekiswa kuba ngumuntfu lomsikati. Sewutawusala phansi Hluphekile. Yekanini kukhutsala kwakhe. Kuhlonipha kwakhe nebucotfo bakhe engisakhulumi ngabo. Cha, ndvodzana, tsami uyedlala." Asho tehle LaZitha. Tehle tigelete tite tiyoconsela phansi. Angatisuli nekutisula. Tite tomele ebusweni. "Cha, ndvodzana, asikwati kulahlekelwa ngu makoti lonje. Mine matfupha, ngitawuhamba ngiyoti shaya ka Ngcane, silandze makoti abuyekhaya. Ungamane uteke sitsembu ndvodzana, umuti mkhulu kakhulu, ngakhile." Kusho Ndvukuyempi?
"Hhayi, Njebs uphila kamnandzi, unemali, unakokonkhe. Kufanele ngicele i divosi ku Petunia. Uma ngingashada na Njebs, singaba makhosi. Kumnandzi kuhlala e fulethini, edolobheni ngempela, esilungwini ngempela. Hhayi lentfo yalapha elokishini. Yini kona loku Ebantfu labasemakhaya bati kutsi sihlala esilungweni, basho lapha elokishini. Kute namunye umlungu lolala lapha elokishini." Ahleke kancane. Uyayivisisa lentfo layi cabangayo. Uyiva kahle impela. "Kuncono batsi sihlala edvutane nasesilungwini. Uyabona, khona madvutane nje, ngifuna kutsiwe ngihlala esilungwini, kube kushiwo esilongwini ngempela. Efulethini lelisedolobheni e Thekwini. Ngihlale ne litsemba lematsemba ami. Muhle yini pho umntfwanebatfu. Kutawuncanywe wonkhe umuntfu, kuhlabeke botsotsana bakona le Thekwini. Alibambisise lisutukesi lakhe ngoba ubona inja ita kuye. Yiya yamakhelwane. Bekanganaki kutsi sewufikile kakhe. Avule ligede angene. "Wafika umuntfu kulesihogo madvodza. Cha, lomuhla nje kufanele silala ati Petunia kutsi sekuphelile." Ucabanga nje uyanconcotsa. "Akavuli ngani lomfati, unabani lapha e " Akawucedzelanga loyomcabango. Vulekiyani umnyango. "Yes, ndvodza ngingakusita ngani" Kusho sikhondlakhondla sendvodza lesime emnyayo. Ngenhla asikagcoki, sivete tibelekati kanye nemikhonokati. Kuyabo nakala kutsi uSiguga tinsimbi lesidlakela. "Hheyi wena yini ngawe Ungangisita ngani Ungubani wena Kukami lapha. Awushaye sengatsi uyasuka lapha emnyango ngingene." Usho ayichilita ngesutukesi lendvodza levimbe emnyango?
"Ngiyahamba impela. Lengikubitele kona kutsi uma nicedza kungingcwaba uhambe uye kummeli Khumalo. Utokutjela konkhe. Mkhwenyama, ngiyadzabuka kutsi ngisho kutsi umoya nami awukhululeki ngawe. Petunia sengatsi ngimshiya endle lite wena ukhona. Ngicela kutsi umane utentise-ke ngemngcwabo wami. Ulekelele Petunia ngemalungiselelo. Inkhomo letohlatjiwva sengayitsenga, ilapha kulelapulazi lelitsengisa tinkhomo. Tilipu tayo utati tfola lapho kuhlala khona emaphepha labalulekile, Petunia." Itsi kubuya kancane ingcondco ku Mafutsa lobesekaticabangela Njebs. Akhwehlele sis Dolly, bese uyachubeka. "Lengicela kutsi ungicolele kuko mntfwanami ngunaku, wena amusuye maka Gomotso sibongo. Wena ungewaka Smith." Kwabe akashongo. Sacala phansi sililo. Na Mafutsa kiyametfusa kuva loko kepha uyacinisela njengendvodza. Achubeke sis Dolly uma sekacedza kukhala Petunia. "Sacabana neyihlo, likhaladi lakaMooi. Sasibanga kutsi atsi ngimphetse kabi umntfwanakhe lobeka shonelwe ngunina. Wahamba naye umntfwanakhe baya e Natali." Acele emanti. Anatse kamatima. Achubeke. "Kwaba kumgcina kwami loko. Ngasala mine ngingaboni kutsi ngikhulelwe mena. Ngatfolana na Gomotso, lobeka sebenta etikontilakini naye, sachuba kwate kwaba kunyalo." Sewucala kujuluka manje sis Dolly. Sewutsikametwa kukhwehlela enkulumeni yakhe. Noho, achubeke. "Uma uya kummeli Khumalo, uhambe na Gomotso. Ngicela kutsi umhloniphe Gomotso, ukuphatsise kuwe mntfwanakhe kusuka ebuncaneni bakho. Kwatsi nanoma sekatfolile kutsi awusuye umntfwanakhe, wachubeka wakutsandza njengemntfwana khe." Akhwehlele kakhulu. Imishini labamfake kuyo ibanga umsinvo nyalo. Bonesi sebayasondzela.
"Kulungile babe ngitofika." NguMafutsa loyo. Kuyametfusa loko lokushiwo nguyise. Udlulela endlini nje uyacabanga. Nendlala seyibuya ngemandla. Kusho kutsi lendlala ivuswe luvalo. "Ingabe make umtjelile yini babe. Kodvwa angitsi utse angititjelele yena mine yena angeke amlokotse. Hhayi asati. Sesitawubona khona." Uyakhumula Mafutsa. Ubuye atsikanyetwe kuma acabange. Kusho kutsi mankhabi lona ungulenhlobo yebantfu labemako uma bacabanga. Akhumule timphahla tesikolo macedze agcoke tasekhaya. Adlulele edladleni ayofuna lokungena ngentasi kwemphumulo. "Uyihlo utse ufuna kukubona Mafutsa ngembikwekutsi ulale. Ngiyabona kukhona lafuna nibonisane ngako. Sewutawusale umtjela ngalentfo lobewutsi ungitfuma yona babe." NguLa Zitha loyo. Amangale manje Mafutsa. Bushintje buso bngcwale umbuto. "Umangaliswa yini manje Mafutsa" NguLa Zitha loyo. "Cha, besekangitjelile babe. Ngimangaliswa kutsi bengicabanga kutsi make umtjelile babe, kungako angibita nje." NguMafutsa. "Cha mfanawami, kucondzene nje. Angitsi ngikutjelile kutsi angeke mine ngiyente lentfo lobewutse ungitfuma yona." kusho La Zitha. "Yini-ke lena lengaka babe lafuna kuyicoca nami" NguMafutsa loyo. "Angati." Kuphendvula La Zitha. "Utawuva khona mfanawami." Atsi angadla Mafutsa aphumele ngaphandle. Emehlo awaphonse ngeshaya lapho kudlela khona tinkhomo takubo. Atibukisise. "Nx! Lentinkhomo tisikhubekiso emphilweni yami" Asho atsatsa mizaca yakhe. Nguye loya ayoshona ngesheya. Sewuyolandza tona letinkhomo teyise ngemuva kwekutilusalusa ngalesikhashana lesisele. Uluse nje, ucabanga ngalentfo uyise ambitele yona. Utama futsi nekwakha emagama latawufike awasho kuyise kute avakale kancono. Cha, iyamudla lendzaba lokufanele ayitjele babe wakhe. Buka ngoba sewuyikhohliwe neyekucagela kutsi uyise ngabe umbitelani. Kuye kudvuma lentfo lokumele ayitjele babe wakhe. Ingcondvo itsatsa ibeka. Kulukhuni. Uyayati inhlitiyo yeyise kutsi icinile. Uyacabanga kutsi kungenteka aphume endlini yeyise agasavalelisanga, sekaphuma ngalokukhulu kushesha?
"Yinye intfo lengicaka nga Njebs. Yini leyenta kutsi avume kutfwala umntfwana malomunye umfati uma kungukutsi uphila kahle, ukhomba ngalosekhatsi Ngabe lutsandvo lwemali noma mhlawumbe titflunyelelwe ngu Nkulukulu Heyi, ilukthuni lendzaba. Kutsandza imali!" Ucabanga nje Mafutsa sebayafika emtini wakhe. Ayigobe imoto ingene. "Timoto tilala ngaphandle lapha e Pitoli. Kantsi letigebengi labatibabata lapha titsatsa tiphi timoto" Ngu Petunia behla emotweni. Ubuta nje kufenele ingani ligalaji alikho lapha ekhaya. vele imoto ayisi yakhona. "Hhayi nkhosatane, lemoto ngiyibaleke ke ngoba bekufanele ngikulandze. Ngiyiboleke kumngani wami, Styles, utomati ngeku hamba kwesikhatsi." NguMafutsa loyo. "Iphi yakho." Ngu Njebs. "Anginayo." NguMafutsa enemahlonyana. "Unemuti lomkhulu kongaka. Futsi muhle kabi lomuti kutsi ebantfu bakhona bangahamba ngetinyawo. Kantsi niphila kanjani Nitondla ngani" Ngu Njebs sebangenile endlini. Bahleti etafuleni baphunga litiya. Bakhipha emakhata. "Mine ngisebenta efemini leyakha imishini lesetjentiswa etimayini. Ngiyi Engineering Division Manager. Kusho kutsi ngiphetse luhlangotsi labo njiniyela. Umkami yena, asikho sidzingo sekutsi asebente. Ngiyakwati kumelana netindleko temuti wetfu." Ngu Mafutsa loyo. "Akasebenti Kulesikhatsi sanyalo Labanye ebantfu banenhlenhla. Nkulunkulu akakuphi konkhe nyanisi." Ngu Njebs abuka Mafutsa ngemelilo lalele. "Ucinisile kuloko. Nami kuyangimangalisa kutsi umuntfu lomuhle njengawe futsi nalobonakalayo kutsi utidlela lizambane lapondo, yini lementa akhetse kwenta lomsebenti." NguMafutsa ahlalisisa kute eve kahle?
Lasho limbuke ngco emehlweni Mafutsa. Atsi kukhophotela kancane Mafutsa, wena lowabona intfombi ishelwa. Atsatse lutsi phansi aluphule libe ticucu macedze atijikijele phansi. Atsi lapho afuna kucala kukhuluma, amngene emlonyeni uyisa. "Uyabona Mafutsa ndvodzana, leticucu talo lutsi loluphulile tinginiketa sitfombe selikusasa lakho. Uyalitsatsa likusasa lakho uyaliphula macedze ulilahla phansi. Njengoba wenta nje, impela utimbela litfuna uphila. Kute indvondza leyindvodza ngemali lesebhange. Indvodza yindvodza ngemfuyo yayo. Buka nje, bo Mhlongo lona wesitolo, lite anemali kepha ufuyile, ulandzela emesiko. Wena-ke Ufuna kufundza, kuba nemali bese ulahla imfuyo nenasiko esintfu Angiyiva mine lentfo yakho" Aphetse umuntfu lomdzala. "Babe ngiyeva uyabeka impela. Ubeka kuvakale njengeligagu. Ngiyabona kutsi namake bekangeke adzabule lapha kuwe ngisho noma bekatsandza. Lobu gagu bakho babe badlala lenkhulu indzima kunasisidvudvula saka Zitha." Asho macedze bahleke bagegetseke bobabili. A buye achubeka Mafutsa ubuso beyise busa swabulukile. "Kodvwa babe, ngiyadzabuka kukwatisa kutsi mine lengcebo lokhuluma ngayo angiyitsandzi. Mine ngifuna kutiphilela silungu. Angi " "Nabo belungu banato tinkhomo wena mfana. Awati kutsi nabo bafuyile emapulazini wabo" Ngu Ndvukuyemphi angena Mafutsa emlonyeni. Achubeke Mafutsa achaze. "Ngiyati babe. Kodvwa mine angifuna kuba mgumlimi. Ngifuna kuba ngu chwepheshe weku lungisa imishini lemikhulu yase femini. Futsi-ke angikutsandzi kwakha lapha emakhaya. Ngifuna kuyokwakha e silungwini. Ngiphile silungu!?
"Angitsi ngakubhadala nje Ufunani lenye manje Uma ubona kutsi lemali lengakunika yona incane, Shono phelangiyengete." alindzele impendvulo. "Moff, angiyifuni imali, ngifuna wena. Uma ungatsandzi kungiteka ngibe ngumfati wakho wesibili, ngente intfombi yakho lesemtsetfweni, angati Petunia. Nami ngifuna sikhatsi lesitsite lengitosichitsa nawe. Yemali yona, ingenta ngitibute kutsi ngihluke ngani kulabantfu labatsengisa ngemtimba yabo. So, ngicela singayiphatsi yemali ngoba ingehlisa sitfunti. Angibuva bunandzi baleyomali yakho. Uma ungatsi uyayifuna nginyakunika." "Njebs, ngiyeva sesi, kephe kute lenginyakwenta. Sala kahle." Gakla phansi lucingo. Asukume. Atsele sinatfo lesibandzako anatse. Atsi lapho sekaya ekameleni lukhale futsi. Angabate kulubamba, abuye akhumbule kutsi akusuye yedvwa Njebs langaba shayela lucingo. Alubambe. "OK Moff, nali lami lekugcina. Ngibona sengatsi akusiyo indlela lebengifanele kubomgwa ngayo lena layentako. Ngikhuluma nawe nje, lishumi letinkhulungwane ngiyoliposa uma ngicedza. Yinye kuphela indlela lengingabhadalwa ngayo, kutsandvwa ngume." "Sewucedzile Ngifuna kuyibeka lefoni. Ngikhatsele livangeli lakho." NguMafutsa loyo. "Nali-ke lekngcina ngci. Awusho, mine ungivala ngani kutsi ngingakuveti kumkakho kutsi satsandzana ngelilanga lesacala kubonana njalo Kutsi sikhatsi lobewungekho ngaso ekhaya umntfwana angakatalwa bewusichitsa kimi Ngimnekele jonkhe indzaba njengobe injanlo Ngingagcini lapho, ngiye nakuwo lamaphephandzaba lowasaba sakufa. Kunjani loko Sala Kahle." Alutsi Jakla phansi lucingo Njebs?
"Mine licala angilibeki kuwe. Ngilibeka endvodzeni yami. Wena nje jabula ngoba ngikuphatsele tindzaba letimnandzi." Ngu Petunia loyo. "Angikatifaneli tindzaba letimnandzi letivela kuwe. Kuwe ngilindzele ticalekiso kuphela." Ngu Njebs loyo. "Angisamfuni Moffat. Ungamtsatsa, ngikupha yena. Kepha-ke, njengemuntfu lomsikati avusa lumunye, kuhle kutsi ngikutjele kutsi uyingoti kabi Moffat. Ungulenhlobo yendvodza letsatfwa simo. Ujika nemoya. Uma uhhusha uya le, uyalandzela. Uma kufika lomunye uya ngala, uyalandzela futsi. Kulindzele kutsi atsatfwe ngulomunye kuwe ngendlela lefanayo nalena lomtsatse ngayo kimi." Ngu Petunia akhuluma ngaloku khulu kugotsa nekujula lokuvakala ngisho efonini. "Ngiyeva Petunia. Angati kutsi ngitsini. Wena, njengoba sewutihlukanisa na Moff, ukuphi nyalo, wentani" "Ngihleti eKapa. Ngitama kufuna babe. Ngembi kwekutsi make adlule kulomhlaba, wangitjela kutsi ngingewaka Mooi sibongo. Kutse emva kwemngcwabo, sengi khweta ekameleni lamake, ngatfola sitfombe semuntfu lomdvuna loli khaladi. Emva kwaso, kubhalwe lutsi Albert Rony Mooi kanye nelikheli lekuhlala. Ngifike lapha ekapa ngeliviki leliphelile. Ngisahlala e hhotela kwanyalo kepha ngitotsenga lifulethi uma sengijwayele lapha." Atsi kugwinya ematse. Uyakhala Njebs. "Ungakhali Njebs, angihlupheki. Ngiphila kahle kakhulu. Nginemali lengatsenga noma ngabe yini. engisakuchazela ngalomuntfu lengicabanga kutsi ngubabe. Emahhovisi etangekhatsi atamile kuchofota emakhompuyutha, kwatfolakala kutsi sewafa babe. Lokubacakako, kutsi wafa washiya imali lenyenti egameni lendvokzakati yakhe, Carol Mooi. Kuyacaca-ke kutsi bekangati kutsi behlukana na make, make seka khulelwe. Namake wangitjela loko. Sengiyati kutsi babe washona, angisenandzaba. Sengicala impilo lensha nyalo. Kungalo-ke. Hawu Njebs usekhona elucingweni" Kubindze. Kepha kuyavakala kuphefumula. Advonse umoya kakhulu Njebs ngembi kwekukhuluma?
Lisho likhehla limbuke emehlweni umfana. Ligucukele ngakunina. "Khuluma phela nawe nkhosikati ucacisele umntfwana" Kusho Ndvukuyemphi. "Cha, livi lelo babe. Kodvwa phela kuhle kutsi sinikele nemntfwana litfuba lekutsi abeke naye sive kutsi utsini." Ngu La Zithaloyo. Agucukele ngakuMafutsa Ndvukuyemphi. Kuchacheke lulwimi kuMafutsa lebesekukudzala lubophekile. "Babe, ngibona kutsi ngembikwekutsi ngiphendvule kuloku babe lakushoyo, kuncono ngicale gimatise babe kutsi nami lomuhla engcondvweni yami bengitsi ngitocela kubonana naye ngentfo letsite lebalulekile." Kusho Mafutsa. "Hawu isho phela mfana sewuwadlephi emacandza sihambe siyohlawula silandze umntfwana abuye ekhaya. "Kusho Ndvukuyemphi asula emagwebu etjwala emlonyeni. "Cha babe, asusiko kutsi sengikhulelisile, nami bengitsi ngitoticelela lokutsite kubabe. Manje ngiva inhlitiyo yami yenyela kakhulu ngekuva loku babe lakushoko." NguMafutsa loyo. "Isho phela mfana yini kangaka" Kubuta Ndvukuyemphi. "Phela babe, nami lomuhla eh! Tiyashayisana tintfo. Nami babe phela bengitsi ngitocela kuwe kutsi ucashe umfana wesitsatfu lotse kukhulakhula lototsatsa umsebenti wami lapha ekhaya ngoba naku sekusondzele kuhlola kwekuphela kwemnyaka. Ngidzinga sikhatsi lesinyenti sekubukana nemsebenti wesikolo. Libanga lelishumi alidlali." Kuphetsa Mafutsa. Voshosho umtimba waNdvukuyemphi. Nelukhamba labekaluphakamisile atsi uyonatsa avele aluphindzisele phansi?
"Hawu, nali nelilanga seliyoshona. Angihambe ngiyotjela labafana bagalele timuke tinkhomo." NguMafutsa layo. Nembala atsi sitse etihlahleni. Asale emile Hluphekile. Naye bekangakali kutsi sikhatsi sesi hambe kangaka. Nendlala akayiva nekuyiva ukube bekaloyiva ukube ngabe bekasesikoleni. Ngubani longwa indlaila uma amaloyo lotsandvwa yinhlitiyo yakhe Kusutsa kwemphefumulo usutfwa lutsandvo kumente wasutsa nemtimba. Abuye ngekuphangisa Mafutsa. Babambane seba hamba. Batsatsa indlela lephutako nyalo ngoba bachuba sikhatsi sekuba ndzawonye. Bakhuphuka nje, kute lokunye lokucocekako ngaphandle kwato telusandvo lwabo. Bakhumbutana ngetinsuku tekucla basashelana. Babuye bakhumbutane ngetinsuku tekucala basasandza kutsandzana. "Ukube make usaphila, ngifisa kwati kutsi ngabe utsini uma asibona sitsandzana ngempela kantsi yena wayicala sakudlala lentfo." Ngu Hluphekile loyo. "Ebantfu labadzala bayacaka. Mhlawumbe nje ngabe akakutsakaseli kutsandzana kwetfu." NguMafutsa loyo ahlekahleka. "Hhayi ngiyala, kona bekengeke asibonise kutsi uyajabula, kepha ngekhatsi bekatobe ajabula. Bekakutsandza phela make." Ngu Hluphekile. Ingani make wa Hluphekile wadlula amhlabeni eminyakeni lesiphohlongo ledlulile, abulawa sifo sashukela. Kwatsi lapho basasandza kufika bo Ndvukuyempi lapha Mgobodzi make wa Hluphekile wabonana namake wa Mafutsa e sontfweni ahamba naye Mafutsa. Wakucala sakudlala make wa Hluphekile kubita Mafutsa ngemkhwenyana wakhe. Bekasesmncane ngalesosikwatsi Mafutsa. Asanamatsele tindvwaba tenina. Bekutsi uma kuvunwa, atfumle fivuno letitsite kubo Mafutsa make we Hluphekile atsi akuphekelwe umkhwenyana wakhe. Na LaZitha naye bekuba khona lakutfumelako kubo Hluphekile atsi akuphekelwe makoti wakhe. Bebasese boncane ngaleso sikhatsi bo Hluphekile na Mafutsa?
"Sacala kutsandzena na Moffat mhla angilandza e ndizemi, wena usesibhedlela. Ngeba ngumake wakulendlu nga lobo busuku. Sachubeka kwate kwaba kunyalo njengoba sekuvele umonakalo." Advonse umoya kakhulu. Na Petunia ente njalo sengatsi bayachudzelana, kantsi bavala sibibi tfwane. Achubeke Njebs. "Uma kungukutsi Moffat besekaku hlukumeta, bekentiwe kutsi uconywe ngimi. Tonkhe tikhatsi labekangekho ngato lapha ekhaya, bekalena e Thekwini, kimi. Ngiyacolisa kakhulu ngebuhlungu lengikuvise bona." Kuphetsa Njebs. Nkulunkulu wamdala ngendlele lecakile umuntfu. Kutsi nakeva intfo lemetfusako, atfuke kakhulu, emva kwaloko, atsambe, akwamukele. Kungako na Petunia akwati kwemukela lentfo lebekayitjelwa ngu Njebs nakube imetfuse kangaka. Uvele wabona kutsi lokwentekile kufana nalokudaliwe, kute langa kngucula, wakwemukela. Nyalo ngcwele inzondo lemangaliseko ya Mafutsa. "Nakule kubonakala sengatsi sisusa sayo yonkhe lemhlupheko yami nguwe Smanga mfana wami " Ambuka ngalolukhulu lutsanvo. Achubeke amishintje timpahla. Ukhuluma naye sengatsi utomphendvula ..." kodvwa lutsandvo lami ngawe luyoma ingunaphakedze. Awatani nayo yonkhe lentfo uyihlo angiyo. Ungumbulali wemphefumulo, ungumkholilisi lonelunya, ungumhlukumeti. Wena mfana wami angeke umfute." Tehle tinyembeti emehlweni. Akatisuli. Emalangeni lamabili lalandzela leli lobekufike ngalo Njebs, kungene lucingo lolutsi make wa Petunia ucela kubabona ngekuphangisa esibhedlela. Baphutfume khona. Kuncono ngoba sebaba nemoto. Bakhandze kutsi sewulaliswe embhedeni walabagula kakhulu. "Mntfwanami, sekuyangicacela kutsi impilo ayisekho lapha kimi. Sengiyahamba ngiya kulelingatiwa." Asho sis Dolly kugcwale umunyu lapha endlini lalaliswe kayo.
"Mnumzane Lubisi, ngiyasibona simolesibuhlungu lokuso, futsi ngiyavelena nawe. Uyabona nyalo njenqoba kungu-8; ngingagibela indiza lesuka nga 10 e Durban, ifike nga 11 lapho eJozi. Inkinga kungaba kutsi utawukwati yini kungiladza esikhumulweni. "Ngingahlulwa yini Phela ngifuna lusito. Manje tindleko tendiza" NguMafutsa loyo. "Wena nami sihlanganiswe tinkhulungwane letilishumi. Sigamu saleyomali ngisitfola ngembi kwemsebenti, lesinye, uma sengimbelekile. Angitsi ngiko lokubhakve lapha ephepheni loko" Ngu Njebs. AvumeMafutsa. Achubeke Njebs. "Dokotela naye utawubhadalwa nguwe. Indzaba yekutsi mine ngifika kanjani lapho, yiyekele kimi. Ngimi lengifuna imali. Wena vuma kutsi ungilindze lomuhla ngensimbi yelishumi nakunye esikhumulweni setindiza. Lokunyenti sito kukhuluma sengi lapho. Njengekutsi kutokwentekeni uma umntfwana atalwa sekashonile noma atalwe singakafiki sikhatsi." Kuphetsa Njebs. "Kulungile, konkhe loku lokhuluma ngako kukhona kuletincwadzi letitosayinwa. Indzaba yase sikhumulweni semabhanoyi, mh awutsi ngibone ... kuncono ngitsi ngitogcoka lijazi lelibovu ngikulindzele lapho kufikela khona ebantfu labosuka emadolopheni alapha e Ningizimu Afrika." Kuphetsa Mafutsa. Na Njebs asho-ke kutsi yena utawube agcokeni. Alubeke phansi Mafutsa macedze aphonseke ngaphandle sekayovusa umngani wakhe lonemoto afuna kumcela kutsi amphutfumise esikhumulweni samabhanoyi. Amangale Styles kutsi yini lengaka Mafutsa amvusela yona ebusuku kungulwesi Tsatfu. Ayilandze Mafutsa indzabe kusuka nekuhlala. Amangale Styles kuva lomhlolo lokhulunywa NguMafutsa?
"Ungico le ... le ... Pe ... Pe ... tunia." Kumlingane. Wonkhe umsebenti wekufihla sis Dolly uhambe kahle kakhulu. Na Mafutsa bekangumuntfu kulawo malanga. Babambisane kwate kwaba sekngcineni bana Petunia. Kgomotso wavele wavalelisa ngemuva kwekutsatsa lokungokwakhe kummeli Khumalo. "Ngiyabonga konkhe loku lofuna kungentela kona Petunia mntfwanami. Mine vele sengilindzele kulandzela sis Dolly. Ngitawuhamba ngiyofela khashane. Sidvumbu sami sitawungwatjwa nguhulumende. Kukubonisa lutsandvo lebengikutsandza ngalo ndvodzakati yami, ngikushiyele sigamu selifa lami lengilishiyelwe ngu sis Dolly. Uboyosilandza kummeli Khumalo. Mine, ngidvuka nelive nyalo." Kwabe ngemavi ekugcina ma Kgomotso lawo. Emva welilanga awashilo, wavele wanyamalala. Lomuhla Petunia umatasatasa wetama kukhweta emtini wakubo kute ubukeke kahle njengoba sekacabanga kuwutsengoisa nje. Nemambala, aba tfole ebantfu labatowupenda babuye balungise lebese konakele. Emva kwemalanga lamabili, uvele emaphepheni kutsi uyatsengiswa. Nelayisensi yesipoti iyatsengiswa. Ngenhlanhla lenkhulu utsengwe ngumuntfu lofuna kuvula sipoti, asale sekatsenga nelayisensi yaso. Yonkhe imali ita ku Petunia. Atitsate leto tinkhulungwane letinyenti temasandi ativalele ebhange. Kwenteka konkhe loku Mafutsa akakawuyekeli lomkhuba wakhe labekawucalile. Lokubi kakhulu ngiko kutsi sewuyamshaya umkakhe. Kucacela noma ngabe ngubani kutsi simo sumuncu lapha ka Lubisi. Bo makhelwane sebafana nabo nondvweba emdlalweni wesibhakela. Lokwenta Mafutsa ashaye Petunia kutsi Petunia ukhombisa kungasabi nandzeba naye. Noma abuya ebusuku, noma angalali ekhaya, Petunia uvele ambuke nje, angambuti nekutsi uvelaphi.
Ahleke Njebs. Atsi habu, litiya. Alungele kukhuluma. Kuyabonakala kutsi uyayicabangisisa lentfo latoyisho. "Wo cha mntfwanebantfu, kukhuluma liciniso, mine ngihehwe yimali. Lishumi letinkhulungwane! Yimali phela leyo. Kwesibili-ke, ngifuna kuva kutsi kunjani kukhulelwa." Ngu Njebs abuke Mafutsa emehlweni. Mafutsa ambuke ngemehlo lanembuto. "Ngiyati kutsi kutokumangalisa loko. Kepha kuliciniso. Nakube nginaye umuntfu lengitsandzana naye, kepha angekengimtalele untfwana ngoba angeke ngishade naye. Futsi likusasa lemi naye alicaci. Nami-ke angimfuni umtfwana lengitoba ngumtali wakhe ngingedvwa ... kodvwa ngiyafuna kukuva kukhulelwa njenyala banye abafati. Manje lentfo lengitoyenta lapha, itonginika litfuba lekukhulelwa macedze ngingasali nemtfwalo nekukhulisana nemntfwana." Kuphawula Njebs abuke Mafutsa. "Ufuna kungitjela kutsi kulobudlelwano bakho naloyomuntfu, uma bekungennteka kutsi ukhulelwe, loyo mntfwana bewutophisana ngaye" Kubuta Mafutsa abeke tendla ethihlatsini ngalokukhulu kumangala. "Ucinisile impela. Bengitomusa kulaba betenhlalakahle bamfunele batali. Bekuyoba buhlungu kona. Manje lapha, ngiyati kutsi loyo mntfwana ekasuye wami. Mine ngimtfwele nje. Abukho buhlungu lengitobuva bekuhlukana kwenina ne mntfwana." Ngu Njebs aphendvula. "Hayi! Ngiyeva Njebs. Kusasa kusile nkhosatana. Kufanele sivuke embulukusa sinikele khona ka dokotela. Angitsi nje, lomuhla. Phela sekusile vele. Buka nje sekuyinsimbi yekucala ekuseni." Kusho Mafutsa abuke Sikhatsi. Ahlikihle emehlo. "Kusho kutsi unesandla Mafutsa. Umkakho uhamba bodokotela lababita kangaka! Cha uyindvodza sibili. Umphatsisa kwelicandza umfati." Kuphawula Njebs futsi?
"Ngasemfuyweni khona bahamba bodvwa. Kute namunye umuti losondzelako kubo ngemfuyo. Banetinkhomo, timbuti, tinkukhu, emahansi kanye netinja. Beme kahle impela. Kokwa lokubi ngiko kutsi babe wa Moffat akafuni kufaka imali ebhange. Utsi Moffat uma emtjela uyise uvele atsi yena imali yakhe tinkhomo, angeke atsatse imali ayoyinika ebelungu." Ahleke sis Dolly kuva lelo. "Ngiyayiva yeluhambo lwenu sisi, ngicabonga kutsi kufanele sikhulume na Moffat sive kutsi yena utsini. Uma angafuni kuva, sitomtsambisa." Kusho sis Dolly ancinta liso uma akhuluma lamagama latsi "Sitomtshombisa." "Uyati sis Dolly, akufanelanga siyiyeke kakhulu lendzaba. Lomuhla uma afika kufanele sihlale kuyo. Hhe! Ngicishe ngakhohlwa. Kubo bombita ngekutsi ngu Mafutsa ngobe bahlukela kutsi Moffat." Kuchume luhleko uma asho njalo Petunia. Bahleke kute kuvuke na Kgomotso. Ulala emini nje ngoba entela kutsi angahlushwa butfongo ebusuku uma sekatsengisa tjwala Phela usuke sekamatasatasa nkhabi lona uma sekusebusuku ngoba uyatsengisa, aphindze awashe tingilazi labanatsa ngato ebantfu. Nekubu hambisa ematafuleni kubuke yena njalo. Ulala ebusuku kakhulu uma abe nenhlanhla emakhasimende abo asheshe ahamba. Kula manye emalanga, uhlala kute kuse hlutfu! "Yeyi wena, uvukeleni Hamba uyolala! Ufuna kusi hlupha ebusuku uma sekufanele usebente!" Kubhavumula sis Dolly. Ubhavumulela indvodza yathe yemshado?
Mafutsa yena kutsi akaphaphe ngencayeku jabula. Ndvukuyemphi yena akati kutsi enteni. Kutsi akavele ababindzise ngalendvuku layiphetse. Kubuye kutsi akamane atentise ente shangatsi naye ujabulile, entele phela emehlo anasi sifundziswa lesise celeni kwakhe. Bete nabo dzadzewabo Mafutsa batewu ba mdzibumunye enjabulweni yemnakabo. Phela ngemnyaka lotako kutawube kungibo lababhala libanga leshumi. "Hhayi, sitibongile kakhulu tindzaba letimnindzi losiletsele tona Sibanyoni. Kuyasho kutsi umuntfu akabolanga ematfumbu. Nginenhlanhla ngoba labantfwabami bonkhe bayaphasa esikolweni." Akushiwo nekutsi unenhlanhla, Ubusisiwe phela Lubisi. Uyabona lemiphumela yalomfana wakho ingamvulela ematfuba wekutsi ayofundzela buchwephese nebunjiniyela noma budokotela. Cha, usebentile umfana wakho." Asukume Sibanyoni acondze ku Mafutsa. "Chawula ndvodzana. Uliphakamisile ligana lesikolo sami. Ubacwacwadze bonkhe lapha kaNgwane etifundvweni tesayensi, tibalo kanye nesiNgisi. Ume njalo Lubisi." Acedze lapho adlulele kuNdvukuyephi naku LaZitha. Avalelise lapho sekabanikete liphepha lelinemiphumela ya Mafutsa. "Ngiyetsemba ke babe Lubisi angeke ukutfole kumatima kwehlukana nesihlanu setinkho utfumele umfana esikoleni." Kuphetsa Sibanyoni lapho adlula esibayeni abona umhlambi lomkhulu wetinkhono letingeniswa bafana esibayeni. Angawuphendvuli loyo mbuto Ndvuyemphi. Atibe ngaletinye nje tinzaba ate agibele imoto Sibanyoni ahambe. "Hhayi siyakubongela ndvodzana. Kepha ngisasho nanyalo. Lukhulu losataluboniswa ngulesilungu sakho inyanisi. Ngoba ngiyabona kutsi kute loku ngabe kusema endleni yakho, hamba ndvodzana. Hhamba impela. Asetsembe kutsi umvundla angeke uncandzeke embili." Kusho Ndvukeyemphi eme abambelele elukhalweni ngato totimbili tandla.
"Nami ngisho njengoba basho bo Mzwempi." Ngu Mageza ngelivi lelichacha telako. Abindze Mafutsa sengatsi uyayiva lentfo labayishoko bo mkhaya wakhe. "Madvodza lalelani lapha. Umuntfu nemuntfu akati philele impilo yakhe, angabangelwa umsindvo. Wena Mzwempi, utsi ngisanganiswa tintfombi, angiku lungise-ke kuloko. Angisangaviswa tintfombi, ngi sanganiswa yintfombi. Ngu Petunia ligama layo, uyayati nawe. Sengibuya nayo ekhaya." Atsi kugwinya ematsi. Abuye achubeke. "Lo Hluphekile longitjela ngaye angisamtsandzi. Yini lengingayenta ngentfombi yasemakhaya Phela mine sengiwalapha eSilungwini. Ngivana netintfombi takhona lapha esilungwini. Tintfombi letati impilo. Wena!" A khombe Skhotsa. "Ngi kupha yena Hluphekile. Uyindlalifa yami wena. Ingani vele netimphahla letingasangilingani ngitinika wena. Mtsatse-ke na Hluphekile." Abindze sengatsi uyacabonga. "Sengishilo-ke madvodza. Hluphekile, phansi, Petunia, etulu. Petunia yena, ngitomteka. Sengitilahle tonkhe tintfombi tami talapha Pitoli. Sengisele naye kuphela. Kute lenye. Hhayi futsi Petunia, angimtsandzi ngiyafa. Utsi akuve sekangifake mandzangekhatsi nje Hhayi uhamba yedvwa phela Petunia. Kute lomunge." Kusho Mafutsa. "Kubuhlungu kuba nguwe. Lihlanya lelitibonako kutsi liyahlanya. Ukahle ngoba uyabona kutsi kukhona labakufake kona." Ngu Mzwempi afutselene. "Yeyi wena Mzwempi, sewungibangisa Petunia nyalo. Nganitfola lapha ninatsa khona kabo Petunia. Animshelanga ngingakafiki. Ngafika mine, hlwi! Intfombi. Seniyangibangisa nyalo." Ngu Mafutsa loyo?
"Babe, mine ngifuna kushada silungu. Ngishade ngiqcoke isudu. Umfati wami aphume ngeliloko lelimhlophe. Angikwati-ke kuba nebafati lababili ngesi lungu. Futsi-ke, ngingabe ngifute bani ngoba wena babe ute sitsembu Lokunye-ke, Hluphekile angisamtsandzi." "Hhawu!" kubabata LaZitha. "Kantsi sewungu mlungu yini wena Ufuna kushada silungu, loku landzela lapho utawufuna kuyohlala esilungwini njengoba vele besewushilo. Beseke ukotita nini lomlungu wakho lomnyama Batukulu bona-ke Sifuna kubabona lapha emtini waLubisi bagcwele libala bagijmisa tinkukhu nemadada ami. Utsini lo!" Asho kubonakale kutsi sewu tsandza kufutselana. "Wena akusilo liciniso kutsi awusamtsandzi Hluphekile. Kungenteka kutsi usamtsandza, intfo nje usasanganiswe ngulom Sutfu wakho. Mine ngivele ngabona ngekutsi uhlale sikhatsi lesidze ungabuyi ekhaya kutsi sekonakele. Utsi asebaku shaye nga mandzangekhatsi nje Ungabati yini be Sutfu. Kumusu, yini yona leyo Pheshuni, kusho kutsini kona loko" Kubuta Ndvukuyemphi ngalokukhulu kunyanya. Utsi noma abita leligama nalesibongo, kubonakale kutsi unyanyile. Uvele atjekise umlomo kube shangatsi ubona emangcoliso emntfwana. "Unesikhatsi lesingakanani utsandzana nalontsangayetfu longumlungu lomnyama" Ngu La Zitha aphukuta. "Yena mdzala kimi make kepha hhayi kakhulu kangangokutsi make angambita nga ntsangayabo. Futsi-ke ungumuntfu, akasuye umlungu." NguMafutsa ngeku casuka. "Phela tsine asikabatayeli ebantfu labagcoka letihlala enhla kangaka nemandvolo nanoma bavakashe kubo soka labo. Tindzipho tona! Hheyi, angimati mina umuntfu lonje. Lami lekugcina, angimamukeli lomuntfu wakho longumlungu." Kuphetsa LaZitha?
"We! Salukati lesi!" Ngu Mageza aphahluka. "Yini-ke ngawe wena. Sewucala kuhlakanipha nawe" Ngu Mafutsa acondzise ku Mageza. "Usalukati sami lengisitsandzako. Wena-ke, iphi intfombi yakho layitsandzako nalekutsandzako lenhle kudlula Petunia Lesishimane lesi!" Kucedzela Mafutsa kuye Mageza. Ahleke Mageza. "Noma ungatsini Mafutsa mnaketfu, liciniso uyalati. Uyati kutsi unentfombi lengu Hluphekile live lonkhe Lelati kutsi uyintfombi yakho. Lesalukati sakho lesingu Petunia siyakusanganisa ngoba nje naku ungu tsatsekile wena." Ngu Skhotsa loyo. "Itosicabanisa indzaba yekutsi nifanise umfati wami nesalukati. Futsi " "Simfanisa nesalukati Singamfanisa kanjani umuntfu nentfo langiyo" Ngu Mageza aphahluka futsi. "Wena bindza!" NguMafutsa akhomba Mageza ngemuno emkhatsini wemehlo. "Bengisatsi futsi ngitomshada khona madvutane nje. Nitosinabela lapho sesihlala endlini lengu fo-lumu wetfu wamaspalati. Nitawujike nicele indzawo kuye lomuntfu lenimbita nge salukati uma nivakashelwe ngulabo makhayeni betintfombi tenu tasemakhaya." Asho aSukuma a chobeka nekupakisha timpahla takhe e pulastikini. Abuye eme. Ababuke. "Futsi mine uma ngitsandza ngingontjela Petunia yonkhe lentfo leniyishoyo. Ngingake ngibone kutsi ninganatsaphi tjwala. Lemilonyana yenu yonela lemiphinjana yenu. Niyaphulelwa nine tjwala ngobe ningabomkhaya bami, kodvwa konkhe loko anikuboni, anikubongi futshi. Nitenta bo Ngcwele Ngcwele. Abotsi uma aniniketa tjwala ngelinani leliphansi Petunia ningabutsatsi ngoba nibunikwa Salukati. Kwekugcina naku. Ningaphindzi nitikhatsate ngami. Ngimdzala uma ngingaka. Nami angeke ngitikhatsate ngani." Asho agoca lipulastiki lakhe alifaka ekhwapheni?
"Sincumo lesengi sitsetse ngempilo yami singumncamulajucu. Kute umuntfu longangenta ngigucuke kuso. Bengitsi uma kuphela lenyanga ngitokwehla ngitokulandza uma sengiyolobola Petunia." "Ushone phansi umtimba wa Ndvukuyemphi. Angabe asati kutsi utawutsini. "Ninesikhatsi lesingakanani nitsandzana nalo muntfu makho" Kubuta Ndvukuyemphi. "Tisiphohlongo tinyanga babe." NguMafutsa loyo. "Hawu! hawu! hawu! Hhayi iminyaka Tinyanga Ungashiya intfombi lesenitsandzane nayo sikhatsi lesidze kangaka, iminyaka lemi hlanu, uteke umuntfu leningakahlanganisi ngisho umnyaka nitsandzana naye Utsi uwedvwa nje wena Mafutsa" Kubuta Ndvukuyempi. "Kahle phela ngekumemeta babe. Utawuseke akuve Petunia." NguMafutsa akhatsatekile. "Khona angangiva kutoba nani Angina ndzaba naye mine." Asho akhuluma kakhulu kunakucala. "Nine bantfu labadzala aniyi condzi insha. Uma umuntfu ngingamtsandzi, ete nga hlala naye. Saphela kudzala sikhatsi se kwendziselana. Mine ngitikhetsele umuntfu lengitohlala naye impilo yami yonkhe. Uma sekangicaka, kute umuntfu lengi tomsola. Ngitikhetsele mine lucobo lami. Sewutongi colisela ku Ngcane, babe wa Hluphekile uma kungukutsi besekatitsembisile ngetinkhomo. Akatame kulenye indzawo. Angitsi futsi Hluphekile sewuyafundzisa Angeke emeswele-ke unkhwenyana." "Kuphetsa Mafutsa. Sekuyamcacela manje Ndvukiyempi kutsi iyamhlula lempi. Abindze lesidze sikhatsi. Abuke umfanawakhe, emehlo avele agcwale tinyembeti. Atehli. Ukhalela ngekhatsi?
"Oh! Cha ngiyabona mnumzane wami. Wagcina kukukakho lapha. Singene ngalesiTsatfu kulendlu. Uma unemibuto, bonana nabase bhange, ngibo lesitsenge kubo lendlu." Sasho sawutsi gakla embi kwebuso bakhe Mafutsa umnyanyo. Kwahlwa emini ku Mafutsa. Sewujeluke umanti. Udla ematsambo enhloko. Uhamba kancane, aphuma emtini lobekungowakhe. "Kulindza kute kube kusasa kese ngiyobuta ebhange kutsi kwentenjani kusho kutsi ngitfole indzawo yekulala lomuhla. Loko kusho kutsi ngiyolala e hostela, maye, bani yena Mine Itolo bengilele emashidini lomhlophe, ehhotela, lomuhla kumele ngiyolala etingutjeni letinukato tase hostela. Hhayi mine." Utsi uma abita emagama ihhotela ne hostela agcizelele sengatsi ulwa nawo lamagama. "Ngitoba bukelwa ngubani bo Mzwempi. Lokubi kutsi nelikhadi lemali belisele kuyo lendlu labangimuka yona." Asho ayibuka. "Futsi ebafati! Kute umfati longenta intfo lenje ayedvwa. Kukhona lakhohlisana naye. Uma acabanga kutsi ngitihlupha ngaye, ushaye phansi. Ngiyancandzeka mine nyalo ngiya ku Njebs wami." Atsi kuma. Abuye asuke. Akati kutsi uyaphi. Uvilapha kuma ngoba utwubonakala kutsi kuyambhedzela. "Angiye ku Styles ngivoboleka imali hhawu imoto yami" Ancandzeke ngaso leso sikhatsi acondze emtini lobe kungowakhe. Uyesabakunconcotsa futsi. Acondze egalaji. Ahlole. Ayikho. Ancandzeke. "Ngimi lo logijima nemasutukesi etitaladini njengemhambuma." Usho usendleleni lecondze ka Styles. Nemambala alutfole busito lwemali ku Styles. "Ungamangali mngani ngitokuchazela efonini noma uma ngibuya." Asho aphuma. Uphutfuma ematekisi laya e dolobheni. "Uma ngifika edolobheni, ngicasha imoto ingisa esikhumulweni setindiza. Emsebentini ngitobafonela khona kusasa.?
Asikho sidzingo ngoba kunesicandzisi (Air Conditioner) lapha ekemelweni. Umsebenti walamafasitela kungenisa lilanga nekulunguta. Kunetibuko letinkulu kuto totine tindvonga. Ime lentfokati itibuke esibukweni. Ilungisa emashiya ayo lamakhulu, lamnyama sengatsi ayapholishwa. Afaniselene Netinwele. Ibambe sisu ilinganisa kukhulelwa. Imoyitele. Kuvele lamhlophe ematinyo. Alingana onkhe sengatsi ngulawa wekutifakela, kantsi nani. Itsi lapho imoyitela kuvele tifaca etihlatsini. Muhle umntfwanebantfu bo! "Labanye bantfu basindzwa yimali. Sitawubadlela yona tsine sibafundizise kudla imali." Kusho Njebs achubeka nekutibuka sengatsi ngu tsekwane. "Angihlale efonini" Asho ayitsatsa. Atsatse neliphephalelinenombolo. "Halo, ngu Moffat Lubisi lona lokhulumayo, ngi ngakusita" Kusho liyi efonini. "Halo, nguwe lofuna umuntfu lomsikati lofaku tfwalela umntfwana wemkakho" Kubuta Njebs. "Yebo." NguMafutsa loyo. "Jabula-ke ngoba sewumtfolile. Ligama lami ngingu Njabulo Smith. Ngihlala lapha e Durban lapho ngiyishaya ngikhona ifoni. Ngingafika nini kuphi, kanjani" Isho ngelivi leliphansi, lelipholile nelimnandzi. "Nkhosatana, ngiyajabula futsi nginyabonga ngekutsi ufone ngoba ukube ubhale incwadzi ngabe iphutile. Phela sekuphutfuma kakhulu. Ukube kuyenteka ngabe sikhuluma indzaba yekutsi sewulapha." Atsi kugwinya emats eMafutsa. Abuye achubeke. "Ngicedza kuphutfumisa unkami nyalo ka dokotela. Sewubambeke kakhulu. Batsi bodokotela uma kungekho muntfu lesimtfola ko emahoneni langaba ngemashumi lamane nesiphohlongo, utosishiya emhlabeni loyo mntfwana." Kuyevakala kutsi ukhatsate kile Mafutsa. Na Njebs ekamdzingi umuntfu lotomtolikela. Utivela ngelivi kutsi konakele?
Atsi lapho alitsatsa Mafutsa likhadi, acinteliso ngendlela leyimfihlo Njebs. Aphume Mafutsa. Atsi kulibukabuka lelipheshana lelibhalwe ngu Njebs, atfole kutsi libhalwe ngesilungu. "UYINDVODZA LESIMANGALISO. NGIYAKUTSANDAZA." Alibuke Mafutsa lelikhajana. Eve kutsi "casololo" enhliyiyweni. Angene emotweni, tiye kakhulu.
NguMafutsa loyo. Batsi kucocacoca banenina ngaloluhambo lwakhe Mafutsa. Abatjele kutsi utawuhamba nabobani. Tikhonjwe wetinkukhu letitawubanjwa kusasa tibulawe tentiwe umphako. Na LaZitha avele awengete ema dnombolo labekasekawacalile kuwapheka. Inhlintiyo ya Mafutsa itsakasile. Utiva sekase Pitoli asebentela ifemu lesembili. Utibona sekayi mfolomane yekulungisa imishini lemikhulu. Nabo labafana latawuhamba nabo, akabasabi kakhulu ngoba yena ufundzile kunabo. Lokunyenti batobe sebakubuta lapha kuye esikhatsini lesingasisidze. Agcoke libhantji lakhe macadze aphume ngelisango. Kudze kudze kubo ka Hluphekile. Angatsini kungasasi coceli sitsandvwa sakhe tindzaba letimnadzi tekuphasa ngema lengiso kwakhe. Nenambala afike acele umfanyana lahlangene naye khona lapho kutsi akayombifela Hluphi. Vele naHluphi uhlala sekalindzile uma seku nguletikhatsi. Uyise ulala netinkukhu. "Siyakubongela Mafutsa stsandvwa. Nami ngiphasile. Ngitoya khona eMgwenya. Cha, u toba sezingeni lelisetulu loyomuti wetfu. Sosayensi na thishela. Shangatsi netinsuku tihamba kancane." Kusho Hluphekile. Bacoce-ke batsembisana lizulu nemhlaba. "Angeke ngime nawe sikhatsi lesidze Mafutsa. Babe akativa kahle lomuhla. Kufanele ngibe sendlini khona ngitomuva uma amemeta." Ngu Hluphekile loyo. Bahlukane. Ngakusasa baphinze babonane kwekngcina. Ngelilanga lesibili amnyakeni lomusha, awafulatsele Mafutsa emabala akubo. Kudze kudze ePitoli.
Sekuphele umnyaka nesigamu ashadile Mafutsa. Bahlalisene kahle banemkakhe. Kute lokubahluphako ngaphandle kwekutsi umntfwana akabonakali. Bodokotela sewubahambe wate wadzela. Litsemba alisekho. "Kudzala ngikutjela kutsi angivani netinyanga mine. Ucabanga kutsi kungahluleka ebelungu bese ucabanga kutsi tinyanga, ebantfu labangakafundzi, kukhona labangakwenta" Ngu Mafutsa abhekise ku Petunia. Phela Petunia akakatitsambisi. Uloku abelesele yekutsi akuyiwe enyangeni ngoba bodokotela sebahlulekile. Nokho-ngcine sekayincobile leyompi ngoba bagcine sebayile etinyangeni. Bebangena baphuma etinyangeni leta hlukene, batama kuhlanganisa labakuva ngaleyo naleyo nyanga. Lenye beyifike itsi baphila bobabili, loku lokwentekako sishayo salaba phansi ngoba Mafutsa ubafulatsele. Lenye itsi bo makhelwane labanemona. Lenye itsi bakubo Mafutsa labetsakatse Petunia ngoba bafuna kutsi Mafutsa amlahle. "Uyabona Moffat, lobabe lotsi lesi sishayo salabaphansi kutsi angimkholwe." Ngu Petunia ngalelinye lilanga babuyeketa luhambo lwabo lasetinyangeni. "Uyabhedza-ke nyalo." NguMafutsa ngentfukutselo. "Unemaciniso lomuntfu webantfu. Ingani ute wasitjela nekutsi lipasi lakho lelineligama lelinsha angeke libuye. Cha, singomane singamkholwa nje kodvwa yena usitjelile tindzaba tetfu." Kuphetsa Petunia. Angayingeni yonkhe leyo Mafutsa. Achubeke neku buka libhuku lebhola lebe kaliphetse. Nakube banalenkinga, kepha basabambene ngato totimbili. Avakale Mafutsa ngemuva kwekubindza sikhatsi lesidze. "Uyati Petunia, Kunalelinye lisi lekutfola bantfwana lelisha lapha e Ningizinu Afrika. Lona kudzala lentiwa e Melika. Liyafika lapha kwelaki tsi. Ngifundze ngalo ephepheni itolo. Futsi kuhle ngoba, lentelwa lapha e Pitoli." Asho advonsa liphepha ngaphansi kwasofa labahleti kuwo. Alinikete Petunia. Alitsatse alifundze Petunia. "Cha, awubatsandzi mahhala Belungu Moffat. Inhlakenipho lengaka!" Kusho Petunia amoyitela, aniketa Mafutsa liphepha. Bachubeke batiphumulele, batidlela ingevu babukele nebhola ku mabonwekudzeni. Ngalelinye lilanga Mafutsa wativa akhumbule ekhaya kubo. Watjela umkakhe. Babeka lusuku labebatawe uhamba ngalo. Nemambala lwafika. Sitimela siqudla emawa nje Mafutsa uyacabanga. Ucabanga kutsi utawifika bambingelele ngamuphi umsindvo. Phela akuhlu kanwanga kahle ngelilanga lokwagcinanwa ngalo. Uhlelembisa timpendvulo temibuto lacabanga kutsi bangase bambute yona. Njengekutsi nje, badliwa yini, bana makoti bondza kangaka. Phela bondziswa tinkinga. Abondziswa kutsi bayalamba. Mafutsa sewaba yindvuna emsebentini, akasasilo lisekela lendvuna. Kepha akatsandzi kutsi bambite ngekutsi "ndvuna" emsebentini, ufuna kutsi batsi uyi "supervisor." Petunia yena kufanele ngabe ungange ngulube ngekukhuluphala ngoba phela uvuka ahlale. Ute yena umsebenti lawu fundzele futsi-ke Mafutsa utsi bekangeke avume kutsi umkakhe asebante?
"Lekngcina-ke mfana wami " Ngu Ndvukuyemphi amcenga. "Ngembi kwekutsi umteke lomuntfu wakho, kuhle kutsi kesiyo hlola kulababonako kutsi uteka umuntfu lanjani. Asibafuni tsine bantfwabebatsakatsi. Emva kwaloko, kumele sitfole inyanga letokufutsa, ikngcabe, ikucinise kute kutsi nanoma batsi bayakutama, bahluleke. Libi live lapha ngaphandle." Kuphetsa Ndvukuyemphi. "Ngiyayiva yonkhe lentfo loyishoyo babe. Kepha ngiyadzabuka kutsi ngikwatise kutsi asikho sidzingo sayo. Nokho-ke, kute ngingabonakali njengeli hlongandlebe, ngibona kufanele kutsi ngite. Kepha, noma ngabe yini letawusho nguleyo nyange, engeke isigucule sincumo sami." NguMafutsa loyo. "Ini Pho utobe utokwentani-ke Wena ucabanga kutsi kuyadlalwa lapha emhlabeni." Ngu Ndvukuyemphi abonakalisa timpawu lekutfuktsela. Kubindze cwaka endlini. Kuko loko kubindza lokukhulumako, kungene Petunia sekaletse kudla kwa ntsambama. Ngcoke libhuluko lelifisha impela nesikipa lesite imikhono kantsi futsi sihamba efu kwenkhaba. Afike abeke kudla etafuleni. Ndvukuyempi akubuke lokudla, abuke na Petunia, atjekise umlomo shengatsi ubona emangcoliso emntfwana. Ahambe ayo landza liwayini netingilazi Petunia afike akubeke nako etafuleni. Athandaze. Advonse situlo ahlale naye etafuleni abalingele kudla. "Hawu! Yimihlolo yami yini le Kwake kwemteka kuphi loku Mine, ngidlele etafulenilinye nawe Ngingakwati nekutsi ngingakubita ngitsini Awusuye makoti wami, awusuye nemntfwanani, angati kutsi ngingatsini. Angeke! Alivumi lisiko letfu." Kubhansemula Ndvukuyemphi. "Cha, khe luleka nje babe, siphila yona lempilo lapha esilungwini." Ngu Petunia ahleka sakuphukuta. "Ini Kantsi nguwe lona lofaka umfana wami lomoya wesi lungu Angisuye-ke umlungu mine. Ngilambile impela, kepha ngingamane ngibulawe yindlala kunekutsi egidle nawe." Ngu Ndvukuyemphi. Sewujuluke nekujuluka?
"Loku lokushayo kuhle impela. Kodvwa phela akukatayeleki kutsi kwenteke njangoba umuntfu asuke akhuluma. Mine nje luvalo lwekutsi batokutsatsa uvele ukhohlwe ngami ngisenalo. Uma singaya sobabili Mgwenya, sifundze sicedze bese-sisebenta munye umnyaka bese siyashada, macedze sihambe siyofuna indzawo esilungwini njengase Nasipoti nase Babtini, nomake kuyo leyo Pitoli yakho Kungaba njani loko" Ngu Hluphekile loyo. "Nalo lelo ngulelinge lisu lebesingalisebentisa Manje inkinga ngiko kutsi mine nebuthishela siyi Mpumalanga ne Ntjonalanga." Kusho Mafutsa. "Mafutsa, mine ngingenta noma yini kute siphilisane kahle nawe. Ngisho nalengingakutsandzi. Njengoba utsi awubutsandzi buthishela, sitawutsi singafika ePitoli, bese uyayeka, uyojoyina leyo femu yakho. Ngitobe ngikhona nami. Akufani nanyalo. Utobe uwedvwa lena ePitoli." Kuchaza Hluphekile. "Angikuboni kukuhlakanipha kutsi ngicale intfo lengitobuye ngiyiyeke emkhatsini. Wena yinye intfo lekuhluphako, sikhwele. Lalela-ke, angitsandzi kutsi ngikhombisa kungangetsembi kwakho. Ngishito, nanyalo ngisasho, ngisata wusho futsi, mine ngikutsandza ukwona nonama ungekho. Kute umuntfu longatsatsa indzawo yakho enhlitiyweni yami. Futsi-ke, musa kukhukuma shangatsi akwenteki kutsi bantfu batsandzane landvuna abe esebenta khashane. Buka nje bo Skhotsa sebatoshada na Celiwe. Skhotsa usebenta khona ePitoli. Basatsandzana nanyalo." NguMafutsa loyo. Cha, ishubile inkulumo. Noko-agcine ayi winile Mafutsa impi. Uyiwine kamatima. Hluphekile akakakhululeki emoyeni wakhe. Pho, yini langabuye ayisho Mafutsa utsi makakhuluma ngesilungu nePitoli, abone Hluphekile kutsi kute longamgucula umcondvo Mafutsa. Futsi-ke uyesaba Hluphekile ku phikisana kakhulu na Mafutsa funa Mafutsa ate acabange kutsi utawuba ngumfati lophikisana nendvodza. Lokunye futsi lokumcanta ehlele ungentasi kutsi unemcabayo wekutsi Mafutsa utacusuko abe nemcabango wekutsi akametsembi?
Kute kulamule Mafutsa ngekutsi acele Petunia kutsi ayodlela ekhishini kute babe atokwati kudla. "Angeke ngiyimele mine indzabe yekutoshayelwa umtsetfo makhehla emtini wami." Ngu Petunia asukuma. Abatsi nyonko ngeliso lengulube. Atfukutsele ugane lunwabu Ndvukuyemphi. Uloku uyibamba ayiyeka indvuku yakhe. "Sengimane ngiyadla ngoba ngikambile. Angiyitsembi lentfo yakho." Ngu Ndvukuyemphi advonsa sitja lesinekundla. Kudliwe macedze kulalwe. Ngeli Sontfo kuvukwe. Ndvukuyemphi yena avuke seliphakeme lilanga. Kuyasho kutsi akalalanga. Beka cabanga lendzaba ya Mafutsa. "Mafutsa mfana wami, ungihlule singakalwi. Sengitomcocela nenyoko. Ngicela kutsi ungatihluphi ngekungilandza uma sewuyolobola. Angifuni kuba mdzibinunye nalabo labayo kubetsela mine. Lomakotjana wakho lo, sitoyicela ivutsiwe." Kusho Ndvukuyempi Ku Mafutsa efasiteleni lesitimela sesifuna kusuka. Sasuka sitimela. Wasala Mafutsa eme sengatsi akaboni kutsi sesisukile sitimela. Ucabanga emagama eyise. Avuse inhloko, asibuke sihamba kancane sengatsi siyatigcaba. Avele Ndvukuyemphi efasiteleni. Akhiphe liphaselona lelisongwe nge pulasitiki ngefasitela liphonseke phansi. "Yini lena lelahlwa ngu babe" Asho acondza khona Mafutsa. Nasiya sitimela sesicala kusitsela. Sesiya gijima. Aliphakanise Mafutsa leliphasela. "Hawu! Bekangasho ngani kutsi akawefuni umphako babe. Yeka emandla langaka ka Petunia wami. Kufanele ngiwulahle. Angaphatseka kebi kakhulu uma abona kutsi babe uwulahlile. Angeke ngimtjele lentfo lembi kangaka leyentiwe ngu babe." Abeletse tandla emhlane njengelikhehla. Ahambe kancane seka phindzela ematekisini?
"Wena uma ufuna kubona lulaka lwalabaphansi, chubeka nekubadzelela ngenca yalemfunjwana yakho. Mine, lutfo! Kepha sitoyicela ivutsiwe ngaleso silungu sakho." Lasho lasukuma likhehla latsatsa indvuku yalo. Wabona naMafutsa kutsi seyiphelile inkhulumo yabo. "Asihambe mkami siyolala sihlukane nalabelungu labamnyama." Kucedzela yena Ndvukuyemphi. Atsi lacu Mafutsa avalelise macedze abone lete ngayo.
"Hawu, mehlo madzala." Amnikete sihlalo. Amcabule. "Phela nemuntfu wakho sewafundza kuhamba." Kubingelelwane kube kuhle. Kujatjulwe. NguMafutsa kuphela umuntfu longakajabuli. Buso bakhe bubonakala sengatsi bunembuto. Sewujuluke nekujuluka. "Petunia, ngite ngendzaba lebuhlungu lapha kuwe." Kucale kugotse endlini, naku sivakashi sabo siphatsa letibuhlungu. Utfikile Mafutsa. Lumshaye na Petunia luvalo, ikakhulukati uma akhumbula kutsi Njebs usandza kutfumela imali. Achubeke Njebs. "Angati kutsi lidloti lakho noma ngu Nkhulunkhulu lona lokuvikelako, kepha nje wena uvikeleke ngendlela lecakile. Loku lokungiletse lapha kuwe lomuhla akukate kungehlale empilweni yami. Ngalokukhulu kudzabuka, nekutisola, ngitsi angikwatise kutsi ngite lapha kakho ngetutobika sisu." Acale kuba nemahloni. Ashikishe tandla. Sewumangele Petunia kutsi kwentakalani. Mafutsa yena usatibindzele nje, sengatsi akekho nekuba khona lapha endlini. "Ngikhulelwe Petunia. Ngikhuleliswe nguMoffat." Acale akhale Njebs. Atfuke Petunia kuva loko. Avele ayekele konkhe lakuphetse, lokugumkilosho, kuwe lephansi. Abuke Mafutsa lobekasekayihlome phansi inhloko. Acale naye Petunia akhale. Akhale ate be nesibibitfwane. Nokho agcine sekabindzile. "Manje Petunia, ngilahlwa ngu nembeza mntfwanaketfu. Ngitsi angihlambuluke kuwe. Yebo, ngavela njengemsindzisi empilweni yakho kepha angisasuye. Sengifana nembulali. Ngifana nempisi legcoke sikhumba semvu, umninitimvu ayivalele esibayeni netimvu kantsi uyatibulala." Abasakhali nyalo. Mafutsa utse uyaphuma, bamalela, batsi kuhle kutsi abe khona.
LiSontfo lomuhla. Mafutsa usendleleni leya emtini wakhe. Sewehlile endizeni, usetekinSini leli bangise elokishini. Sekuphele emaviki lamabili wayigcina lendzawo yaselokishini. "Lilokishi livele libe umhlolo nje uma umuntfu aligcine kudzala. Buka nje titaladi takhona, kugcwele nanentfutfu yonkhe lendzawo. Ngulabantfu lababasa titofu labangani kuncola kwemoya." Uhamba uyacabanga. A kakunaki nekukunaka loku kwebantfwama lokudlala emgwacweni. Lokunye kuyambingelela kepha akakunaki. Ucabanga ngesikhatsi lesimnandzi labe naso eKapa. Phela bekangamkhohlisi Petunia uma atsi uya eKapa, lobeku manga ngekuya kwakhe eKapa kutsi utfunyene belungu befemu. Yena bekayotipholela nesitsandvwa sakhe, Njebs.
"Sekudlule liviki Jeke afile, kepha kuphumula akukho emoyeni wami. Lelifulethi liyangi sindza. Ngiva sengatsi kunalomunye umuntfu endlini. Mhlawumbe sitfunti sa Jeke, nome micabango nje. Sengilindzele Mafutsa aphume esibhedlela bese siyahamba. Kufanele sifune inyanga isigeze sinyama." Agucuke alale ngeluhlangotsi. Alibone lelisutukesi leligcwele imali. "Imali lengaka sitoyitfwala ngani Angeke phela siyifake ebhange ngoba botosibuta kutsi siyitsatsephi. Ucale kisiwe umuntfu lowadala imali." Ucabanga nje, uphulula sisu sakhe. "Sicishe safa Lubisi." Krrkrr...krr... Kukhala lucingo. Aluphakamise. "Halo ngu Njebs lona lokhulumako. Ngingakusita" "Halo, ngu Petunia lona. Kunjani Njebs "Mntfwanebantfu, kulu khuni kuphila." Usho emva kweku dvonsa moya kakhulu. "Angati kutsi uma ngingakubona ngemehlo ngingakubukelwa ngubani. Ubutfwalile bumatima ngenca yami. Ngiyatisola, kepha angisakwati kubuyela emuva. Sengitoba ngu mfati wesibili wa Moffat." Sewuyakhala Njebs?
"Wena sewuyajola. Angisakutfoli kahle. Yinindzaba ngihambe emalanga lamabili ngibuye ungawubangi lomsindvo lotayele kuwubanga." NguMafutsa ngalelinye lilanya. "Kantsi wena uhamba ngoba ucabanga kutsi ngiva buhlungu Ngivele ngitsi liphume nebovu uma uhamba." Uyagigitseka njengoba asho njalo Petunia. Ujatjuliswe kubona Mafutsa afutselana, acabanga kutsi ucinisile ngaloku lakushoko. Ngalobunye busuku kukhale lucingo njengenjwayelo kantsi Petunia uncume kuva konkhe latokukhuluma Mafutsa. Atsi lapho aphuma etingutjeni. Mafutsa ayobamba, lucingo, na Petunia aphume ayoma ngasemnyango alalele. "Yebo stsandvwa, sitawucedze emaviki lamabili. Kulula loko, phela nasefemini baye bangitfume liviki noma kwengce. Wo, kulungile swidi lami Kuphuma wonkhe lamagama labekabitwa ngawo Petunia bangakashadi. Lomuhla aphuma acondziswe kulomunye umuntfu lomsikati. Kumvisa buhlunge loko Petunia. Sewuyatisola kutsi bekalalelelani. Nokho abeketele. "Angeke asole ngoba phela ngitomnika lonkhe liholo lami," Ahleke. "Eh, litoba yimvalamlomo. Angeke asole nakancane." Tishe tindzaba. Abuyele alale Petunia. Ulele nje akakalali luhlitiyo ipheka itfulula. "Moffat ngifuna kumfundzisa lidolobha. Akalati. Ulijwayela kabi. Ngitombonisa kutsi nami ngihlakaniphile Ucabanga lisu latofundzusa ngalo mafutsa lidolobha. "Uyabona nyalo, uma angeculekanga unomphela, utawuphaphama afise kubhaca, abhacele live." Sewulicabangisise kahle lelisu lakhe. Alale. Ekuseni ngeluvivi anikele khona ka babe Mvubu losebenta ka Ndzabatebantfu. Ungu mabhalane locondzene netitifiketi lekutelwa, tekufa netemishado. Ubuye futsi aphatse Netincwadzi letifakatela kutsi umuntfu lotsite usakhamuti sendzawo futsi unempahla (indlu) endzaweni. Ngenhlanhla yakhe Petunia, babe Mvubu akakayi esontfweni. Ayilandze indzaba yakhe Petunia ate acedze?
"Nyalo sekufanele ngingasayi nekuyochama sis Dolly" Kubuta Kgomotso ngemoya lodzabukisako. Ngcoke lihenjana lebelimhlophe ngetikhatsi talo. Uhamba ngetinyawo lokuvakala ngeliphunga lato kutsi tiyawa hlonipha kakhulu emanti. Umlomo sewaba bovu klebhu njengesitembu sekucosha ebantfu lapha esilungwini. Imambana le seyihamba igobagobile kuhle kwemuntfu logibele libhayisikili. "Eyi, sengatsi insika seyitsandza kuwa nyalo Petunia. Awuzame phela sdzandzane sami." Kusho Kgomotso ku Petunia. Usho njalo nje ubambe sisu, utjekise intsamo. Nemuntfu longamuva kutsi utsini angatibonela ahamba khashone kutsi ulambile lona wekunene. Indlela leme ngayo, kondza kwakhe nendlela labambe ngayo sisu, konkhe loko kwanele kutsi umuntfu abone kutsi indlala seyi sine yatibetsela kulomuntfu. "Yeyi wena, angitsi utse uya endlini lencane" Abhavumule futsi sis Dolly. "Ungemnaki lo wena Petunia. Akakate angitsandze. Loku lakwentako akakwenti ngoba sengaba nje kuphela. Vela nje usichwanguchwangu semuntfu kusukela ebuncaneni bakhe. Wena, yentela uyihlo lokuya ngase tfunjini mntfwanami." Asho Kgomotso macedze achugele khona endlini lencane. Uphetfwe nayi ntfwabe mankhabi lona. Uhamba abhodla lubala. "Ingabe ungatelaphi ngimcane." Kusho sis Dolly ngaloku khulu kuphikuta. Petunia avele asukume entele uyise kudla. Sewakhuta wate wayeka. Kudzala atama kubonisana nenina ngendlela uyise aphila ngayo. Unina uvele avuke ngelulaka uma atsi uyambonisa Petunia. "Watini wena ngekuphatfwa kwendvodza Unayo yini yona Noma ubona lokwesishimane sakho sale emakhaya bese ecabenga kutsi une ndvodza. Yini yona leyo Lentfo lengu Vumatonkhe sengatsi yabulawa nga mendzangekhatsi. Khona noma ungatsi uyazidlisa ungabe udlala nge mutsi wakho.?
"Lami lekugcina ndvodzana nali. Tsatsa teluleko tetfu. Tsatsa umfati wesibili lotokutalela ebantfwana. Hlukana nale nganekwane lositjela yona. Itokubonisa intfu kutsele yemadlo ti kabuhlungu kabi. Ngiyema lapho. Khuluma nawe mikami." "Ngingabuye ngitsini bake. Sewu cedzile Lubisi. Tsine sesilindzele wena udvodzana kutsi usho kutsi sibatfumele nini ebantfu lena ka Ngcane bayolandza Hluphekile." Ngu LaZitha aseka indvoza yakhe. "Ngicela ningivisise kahle. Hluphekile engisamtsadzi. Ukube intfombi iyaliwa, ngabe sengamtjela. Manje ngisaba kumtsela ngemashwa. Naye ukube uhlakaniphile ngabe kudzala atibonele kutsi angisanyingeni yakhi." NguMafutsa loyo. "Akusho wena mfanawami, kusho loyo longekhatsi kuwe." Ngu Ndvukuyemphi asukuma. "Ngu Petunia loye babe. Empeleni lutsandvo lenginalo ngaye." Kusho Mafutsa. "Ini angisho loyo mbedvo mine. Ngisho lomandzangekhatsi labakufake mona." Ngu Ndvukuyemphi sekeme ngasemnyango. Awuvule. "Sengatsi mdali angayiva imithandazo yami. Nje uma ngingafa nyalo, ngubani lonyasala abuke lemfuyo yami lengaka" Usho kanjena nje uyayibona imfuyo yakhe ikhanyiswe yinyanga. Ilibhola lelikhulu esibhakabhakani. Kukhanya bha! "Bayajabula labanekukhanya lokufona naloku kwalenyanga etinhlitiyweni ta bo. Noma bafa, abaveti muno ngaphandle." NguNdvukuyemphi akhuluma yedvuwa kodvwa babe bamuva nabo Mafutsa. Bonke sebaticocela letinye takhona lapha e Mgobodzi. Bakhumbule kutsi kusebusuku?
"Kusebenta bafati betilambi. Wake wambonaphi umfati we"Supervisor" asebenta Yinyenti kabi Emali lengiyiholako." Utayele kutsi asho njalo Mafutsa uma Petunia atsi ufuna kuyo sebenta ngoba ubulawa situngu emini. Nemambala bafike batfole kusaphilwa ekhaya. Kujatjulwe lapho kubonwa indvodzana yelulahleko. Nabodzadzewabo bete nabo kutobona umnakabo labamgcina bangakendzi. Ngelilanga lesibili bafikile, Ndvukuyemphi na LaZitha batfumele umtukulu elawini la Mafutsa kutsi ayombita batococa naye. "Ndvodzana, besitsi nitota nitosibona senibatsatfu. Seva phela ngabo Mzwempi kutsi nashada kahle." Kusho LaZitha. "Hhawu ucinisile unyoko fana, phela ngilindzele umtukulu lotongelusela tinkhomo tami ndvodzana." Ngu Ndvukuyemphi loyo. "Ngiyeva babe. Nami benginelitsemba lekutsi kutawu shaya letikhatsi sesibatsatfu. Kodvwa sesibacedze bonkhe bo dokotela netinyanga kepha solo mane kumnyama." Kusho Mafutsa ngemoya lophansi. "Hhawu ndodzana!" Kubabata Ndvukuyemphi "Yimihlolo yini lena lengiyivako." Anikinikine inhloko?
"Ngitoyifaka sisi, ngitongeta nga fifti landi ngetulu." "Sitobona ngayo-ke mnaketfu." Asho asuka ahamba nesi. Asale Mafutsa acabanga. "Sitimela sihamba nga sikisi ntsambana. Nyalo ngu Nayini ekuseni. Kuncono ngiyohlola lapho kuhlala khona Njebs. Ingabe utosini kungibona." Ahambe agibela ematekisi ate afike khona lapho bekuhlala khona Njebs. Anconcotse. Bamvulele. Kunalabanye ebantfu. Ayilandze yonkhe indzaba yakhe. "Ibuhlungu indzaba yakho. Njebs utse sikunike nayi imvilophu." Kusho lomake lamtfole lapha. Ayitsatse. Ayivule khona lapho. "Moffat Ngiyadzabuka kutsi ngikwatise kutsi indlela lebesi hamba ngayo beyingakasifaneli. Kungako iphetsa kabuhlungu kangaka. Tsatsa ngekutsi bewunga ka dalelwa mine, nami ngalokunjalo ngingakadalelwa wena. Sekuphelile. Ngiyohlala na Petunia lapho akhona. Sitfole kutsi sitalwa ngu babe munye. Uhambe kahle kwelakini. Njebs." Tehtle tigeleta tinyembeti uma acedza kufundza lencwadzi Mafutsa. Emva kwesikhatsi lesidze avakale sekakhuluma. "Cha, bona bayafana angetfuki kakhulu. Nebantfu labanyenti beba loku basho." Ibuye ingcondvo. "Ngicela kudla yemake webantfu. Uma ungaba nako, ngicela nemphako. Yindze indlela lengitoyihamba." "Mntfwanabantfu, kudla nyalo utokutfola. Sitawuhlephulelana loko lokucane lesinako. Siyahlupheka tsine. Yonkhe imali yababe itsatfwa ngulelifulethi." Kutilandvulela lomake. Nemambala kuphakwe. Kudliwe. Abone kuncono kutsi kutfunyelwe umntfwana ayotsenga inyama nesinkwa Mafutsa. Bamphekele yona. Nabo batfolatfole. Bamsongele kona kahle ngemfaduku bese bakufaka kupulastiki.
"Uvakashe kanjani kubo Moffat, Petunia" Kubuta unina. "Awu sis Dolly, awati. Kusemakhaya kha!" Kusho Petunia. Ayekele lakwentako abuke unina. Nebantfwabakhe sebembita ngekutsi sis Dolly ngoba beva labantfu labasuke bato tsenga emaphilisi etidzakamiva nemtfunti wetinkukhu kanye netjwala. Yena ligama lakhe ngu Dories Zulu. Ungowekutalwa lena eMalasbhokwe kwelakwa Zulu. Weta lapha eNtilasifali ngekutogana ka Kgomotso, laba bonana naye emathendeni asasebentela ikontilagi leyakha imigwaco. Lwakhula lutsandvo lwabo bate bagcina ngekwakha umuti wabo khona lapha eSoshanguve, e Pitoli. Kgomotso yena sewayekela kusebenta?
"Cha, ngitoyibulala imali. Injabulo lebhancene. Kutalwa kwa Simanga, ebantfu labanyenti bebacabanga kutsi ngiyaphupha nje. Lokunye, imali lengitoyenta ngalomsebenti, yanele kutsi ngibhadale tonkhe tikweleti tami, ngiphindze ngibe nediphozi yemoto." Usho njalo nje ubabuka bonkhe labantfu labete kulomcimbi. Ubabuka sengatsi bete kuye yedvwa bonkhe. "Lami nine bekunene njengababe wemntfwana, kutsi ngiyabonga. Ngiyabonga kutsi kubantfu laba nyenti, bengibukeka njengesilima umunfu abuyele kwa sifuba kulabenyenti. Loku lebengibatjela ngako, batsi ngisangene, sebayakubona. Ngiyabonga. Buchwepheshe sebuselizingeni lelikhulu kakhulu nine bekunene. Kuncane lokungeke kwentiwe bechwepheshe. Ngisasho futsi, bantfu bakitsi, Ngiyabonga." Kukhale lihlombe. Bamhalalisela ngenkhulumo yakhe lenotsile. Ahlale phansi. Kusukume Petunia. Atsatse luculo lelitsi "Akehlulwa lutfo uMdali." Bamvumele. Sewu yakhala. Batsi lapho bacedza kucula, akhulume. "Angati kutsi ngingacala kuphi. Lomuhla lusuku kwenjabulo lengachazeki kimi. Ngibonga Nkulunkulu longiphe kubeketela kubo bonkhe bumatima lengidlule kubo. Ngibonga umyeni wami, Moffat, ngekuba nami kute kube sekuphumeleleni kwalelisu lakhe." Kushaywe lihlome. Acondze endvodzeni yakhe Petunia, ayitsi manca, esihlatsini. Kudvume lelikhulu lihlombe. "Kuye ngitsi, lutsandvo lenginalo ngaye lutawuhlula kufa, ngoba ngiyomsandza nangale kwelitfuna." Kudvume futsi lihlombe. Achubeke.
Ngu Skhotsa loyo. Ancaphe Mafutsa uma eva loko kuphukutwa. Acondze kuyo le T.V. afike acindzetele inkinobho yekuyicisha. "Anikubongi nekukubonga kutsi ngifike nginiphucule nginitsengele i T.V. kunini nacala kusebenta kodwa aninayo i T.V. Nibuka lena yalomuntfu lenihlala nimbangela umsindvo nitsi akatati tintfo latenta nge mali." Asho Mafutso akhipha emabhuluku awafaka eplastikini. "Wenta kahle impela kuyicisha le T.V. Vele kufanele sibonisane nawe ngendzaba lebaluleke kabi." Kusho Mzwempi a hlala kahle embhedzeni. Na Skhotsa naye ahlale kahle. Mageza yena avele abe ngumuntfu lophetfwe butfongo. Angene etingutjeni kepha angalali. Avete inhloko shangatsi ulindzele kuyiqubetela ngaloku khulu kusheshisa uma Mafutsa sekavuke inja lebovu. "Ya, khulumani ngive. Ngutiphi-ke lelosematseni ngami kulamalanga. Nifuna kubuta kutsi ngilalaphi, ngiwashelwaphi timphahla Nginato timpendvulo taloko." Asho ahlala phansi ababuka emehlweni. "Cha, Mafutsa sikhatsatekile ngendlela tintfo tenteka ngayo. Asinandzaba kakhuli nekutsi ulalaphi, uwashelwaphi. Lesinendzaba nako kutsi letintfombi takho tiyakusanganisa bese ukhohlwa ngu Hluphekile ekhaya. Uma lomunye wetfu atfuke aye ekhaya, kuba lukhuni kutsi abukane na Hluphekile. Cha, mnaketfu akwentiwa njalo. Futsi-ke, kuletikhatsi tanyalo sekunabo Aids labangacondzakali. Asisho kutsi ungaconywa, kodvwa sitsi ungabobese ukhohlwa yintfombi letoba ngumkakho kusasa. Sonkhe siconyiwe lapha esilungwini, kepha asenti njengawe." Ngu Mgwempi loyo. "Ucinisile Mzwempi, nami ngivumelana nawe." Ngu Skhotsa loyo. Kubindzeke endlini. "Wena ubindzeleni Awujoyini ngani kulamavi lavulwe bo Mzwempi" Kubhavumula Mafutsa abuke Mageza. Atfuke Mageza kube sengatsi ukhulunyiswa liphoyis lelingase limtsele ngemphama levutsako?
"Babe, ngitsi angitobika kutsi njengoba Ncibijane sekasedvute nje, madvutane emva kwawo ngitawuhamba." NguMafutsa loyo akhuluma neyise. Abindze nje Ndvukuyempi Shangatsi akeva kutsi kukhulunywa naye. Abuke tinkhalo. Afifiyelise emehlo. Nemehlo atsi kucweba tinyembeti. Abambe inhloko ngato totimbili tandla, tindvolowane utihlome emadvolweni. Lomuhla ungu Ngwane sibili. Uvunulile. Phela utsi ufuna kuwuncamula kahle umnyako afake temdzabu. Nge mhlomunye Mafutsa utsi uyawafulatsela emabala akubo. "Mfanawami, ungaboni loku ngibindzile ucabange kutsi ngiyayiva lentflo loyishoyo. Noma mhlawumbe ucabange kutsi kute lengingakusho." Atsikuhlalilisa kahle kulesigciki lahleti kuso umuntfu lomdzala macedze echubeke. "Kantsi wena Mafutsa ulunywa yini lapha ekhaya Ungate uncamule emave langaka uye lena khashame kangaka usweleni Yini longeke ube nayo uma ulapha ekhaya Ase ungitjele kahle. Ufuna kuyosebentela emabolo yini Phela lesibaya sigcwele nje, sigcwele tinkhomo takho. Mine sengitawadlula kulomhlaba. Noma ungatsi ufuna kubateka babe lishumi titawenela letinkhomo. Yini ukhatsate umoya wami kangaka sengitigugele?
"Ngitawuphuma ngiyephi Ekhaya kukhashane Madvodza!" Uyatiyekela tinyembeti titigeletele nje etihlatsini. Nalabambonako bayatibonela kutsi konakele. "Nesi hawu ngifuna kutsi Sister. Mane ungisite nkhosiyami. Ngilimalele lapha emaveni, angati muntfu, anginamali yekuya ekhaya. Nakhona ekhaya kukhashane." "Manje usho ukuthi ngenzeni ngaloko mina Ngikucoshe ngikwenze ingane yami. We! muntu wenkosi, nazo lezi enginazo ziyangehlula. Uphi losisi oweza wazokubona usese nezinsukwana ulapha esibhedlela" Kusho lomunye umhlengikati lobekacelwe NguMafutsa kukhuluma naye ngesese. "Angimati. Ngamgcina ngalo lelo langa laweta ngalo. Ngimangele nje ngingasamboni." "Ubovuka kuse Thekwini lapha. Lo muntu wakho ukushayisa ngamasoka akhe maqede anyamalale. Akukho engingakusiza ngako mutu wenkosi." Asho ahamba nesi. Wambuka Mafutsa wate wayositsela. "Muhle losesi kepha inhlitiyo yakhe, angambulala umuntfu." Kusasitani Sewusitsele ngale kulenye indlu lonesi. "Imenenja, ihamba icela timali kuletihlupheki leti. Kuyini kona loku. Utsi kuyati kutsi ngiyini mine efemini Kwasona lesibhedlele asingifaneli mine. Mine nginemakhadi ami ekulaliswa etibhedlele letisembili kabi, hhayi lomkhukhu wesibhedlele." Ukhuluma yedvwa. "Hawu nangu lonesi lenenhlitiyo lenhle, angicele kuye." Nemambala invele intfombi yaka Luyengo. "Angikuphi bhuti, ngiyakuboleka. Ubotsi uma ufika ekhaya, uma sewuyitfolile, ucondze ebhange ufike uyifake kunayi inombolo." Asho amnika. "Uma ungayifaki, ute wati kutsi wonela labanye laba ngase batifole bakulesimo lokuso.?
Ngatalwa mhla ka 16 August 1968 eWitbank. Tikolo lengafundza kuto kusukela ePrimary kuye e high school ngunati: Schoongesight Primary, Mgobodzi Primary, Manzolwandle Secondary nase Sidlamafa High School lokungulapho nga cedza khona libanga leshumi nga 1987. Ngemnyaka ka 1989 ngabhalisela ticu te B.PAED eYunivesithi yaka Zulu lengaticedza nga 1992. Ngemnyaka ka 1993 ngacala kufundzisa ka Nomathiya High School e Mtubatuba, lokungu msebenti lengiwentako.
"Kunjalo impela make. Bangate bangihlutse bafana labasheshisako lapha ngaphandle." Bahleke kuva lawo magama. Achukeke sis Dolly. "Ngenhlanhla-ke mkhwenyane kuconzene nekutsi lomunye umngani wami wase ma G, khona lapha eSoshanguve atsi utsengisa indlu. Ilingana nalena yami futsi ishibhe kabi. Ngibone kutsi ngembi kwekutsi itsatiwe ngulabanye angicale ngive kutsi wena umephi ngendzawo yekuhlala. Phela tindlu setimba elicolo mkhwenyana. Seloku kwangena letintfo tabo tema subsidy, atisa tfolakali tindlu. Usuke unenhlanhla uma utfole lefana nalena." Kuphetsa sis Dolly abuke umkhwenyana wakakhe etinhlamvini temehlo. "Ngiyeva make. Cha kube yinhlanhla lena ngoba nami bengisacabanga kutsi umuntfu engayitfolaphi indlu, tindlu setibita kangaka." Atsi kugwinya ematsi. Abuke etulu acabanga. Babukane bo sis Dolly na Petunia. "Hhawu kantsi-ke sewuyitfolile mkhwenyana." Ngu sis Dolly loyo. "Angeke ngiyi yeke. Ibita kangakanani yona" Ngu Mafutso loyo. "Ngiyabonga Moffat stsandvwa. Bengitfukile ngitsi utawotsi wena ufuna kuyokwakha emakhaya." Kusho Petunia atsi manca esihlatsini selisoka lakhe. "Mine Emakhaya Awati mine wena. Nga khulela emakhaya. Ufuna ngigngele khona futsi Lutfo-ke stsandvwa. Sitoyitsenga lendlu lakhuluma ngayo make." NguMafutsa loyo?
<fn>SAPS. Framework.2009-02-26.ss.txt</fn>
Lulwumi lwemuntfu ngetindlela letinyenti "luyincenye yesibili yemuntfu", intfo leyimvelo yaloyo naloyo muntfu lophile kahle, lesiveta ngayo ematsemba etfu kanye netinjogo, sicacisa imicabango kanye nalokubalulekile kitsi, sifundza lesihlangabetana nako kanye nemasiko, nekwakha umphakatsi wetfu kanye nalemitsetfo lewubusako. Kungenca yelulwimi kutsi siphila njengebantfu kulomhlaba lontjintjantjintja njalo. Lilungelo lekusebentisa tilwimi letisemtsetfweni letitsandvwa ngitsi lemukelwe etikwemGomosisekelo wetfu nemTsetfosisekelo wetfu uyakuvuma kutsi tilwimi tebantfu bakitsi tingumtfombo lekumele uciniswe.
Ngiyatigcabha ngekutsi, ngemuva kwenchubo lejulile yekutsintsana, ekugcineni sesisesimeni sekumemetela luhlaka lwenchubomgomo yelulwimi eNingizimu Afrika. Loku kupheleliswa kwenchubo leyacalwa nga-1995, ngalesikhatsi ngicoka liCembu leliseBenta ngekuHlelwa kweluLwimi (LANGTAG) kutongiluleka ngeluhlaka loluvisisekako lwenchubomgomo yelulwimi kanye nelicebo. Lesinyatselo besidzingeke kakhulu uma kubukwa (a) lokweswelakala kwekubeketelelana ngekwehlukahlukana kwetilwimi nekutsi "lobulwiminyenti lobuvela lapho buyindlela leyiyinkinga lebita kakhulu" lebonakala kuletinye tincenye temphakatsi wetfu, futsi (b) nalokusolwa lokungapheli kwebantfu labaphetse tetilwimi ngalemvamisa yekusetjentiswa kwelulwimi lunye (bulwiminye) eNingizimu Afrika.
Loluhlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe luncike kulemiphumela yetinchubo tekutsintsana, ne- LANGTAG kanjalo nangemitamo yeliTiko lami ngekubambisana nesiGungu lesingiBonisako ngenChubomgomo yeluLwimi. Loluhlaka lwenchubomgomo lubaluleke kakhulu ekuphatfweni kahle kwemitfombo lehlangahlangene yetilwimi tetfu kanye nekuphunyeleliswa kwenjongo yahulumende yekutfutfukisa intsandvo yelinyenti, bulungiswa, kulingana kanye nelubumbano lwavelonkhe. Kungalomoya kutsi kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11 telive letfu njengoba tinendzawo kumTsetfosisekelo wetfu titsatsa indzawo lesemkhatsini kulenchubomgomo.
LoluHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake leliphuzu lekutsi lizinga letilwimi tetfu lincunywa ngalokukhulu kusetjentiswa kwato kutemnotfo, nakucociswana kanye netepolitiki. Uma lulwimi lulahlekelwa kubaluleka kwalo kulomkhakha lizinga lalolulwimi liyehla. LuHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake kutsi sibukene nensalele yekuhlangana kwemhlaba nekutsi tilwimi tetfu tendzabuko kumele tibe yincenye yalendzawo lekhula ngekushesha yetheknoloji. Ngaloko-ke, luhlose kubuyisa simo kanye nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Ngiyetsemba kutsi tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika titawumukela loluHlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe njengelwabo. Ngiyetsemba kutsi ngekubambisana kumele sicinisekise kutsi inchubomgomo iba liciniso etimphilweni tetfu, iyasicinisekisa futsi isenta sitigcabhe ngesimilo setfu lesihlukile saseNingizimu Afrika yetfu.
Cishe tilwimi letingu-25 letahlukene tiyakhulunywa eNingizimu Afrika, letingu- 11 tato tiniketwe lizinga lekuba semtsetfweni ngekusho kweSigaba 6 semTsetfosisekelo, 1996 (umTsetfo Nombolo. 108 wanga-1996), ngetizatfu tekutsi kusetjentiswa kwato kufaka 98% welinani bantfu leliphelele.
Letilwimi letingu 11 letisemtsetfweni siNdebele, siChosa, siZulu kanye nesiSwati (lekutsiwa licembu letilwimi tesiNguni); Sisutfu, Sipedi kanye neSitswana (lekutsiwa licembu letilwimi tesiSitfu); siVenda, siTsonga, siNgisi kanye nesiBhunu.
INingizimu Afrika ilive letilwiminyenti. Inkhomba lehlabako ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika nguleliphuzu lekutsi tilwimi tendzabuko letimbalwa tikhulunywa ngesheya kwemincele yetifundza, tisetjentiswa yimiphakatsi lekhulumako yetifundza letihlukile.
Kwanyalo kunekubonakala lokukhulu kwesidzingo sekucinisa imizamo yekutfutfukisa tilwimi tendzabuko lebetinganakwa ngaphambilini futsi nekutfutukisa bulwiminyenti uma ngabe bantfu baseNingizimu Afrika batawukhululwa kulokwetsembela lokwadlulele ekusebentiseni tilwimi letingasito tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni letibusako tahulumende.
Kuphatfwa kwekwehlukahlukana ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika lengasasiyo yelibandlululo kube yinkhinga ngekuswelakala kwenchubomgomo yelulwimi lechazwe ngalokucacako, lokuholela ekusetjentisweni kwesiNgisi kanye nesiBhunu njengetilwimi letibusako kulemikhakha yetenhlalakahle kanye nepolitiki emphakatsini wetfu.
Emuva kweminyaka lesiphohlongo yentsandvo yelinyenti, iNingizimu Afrika nyalo seyifike ephuzwini lelibalulekile emlandvweni wayo bantfu baseNingizimu Afrika kumele baphendvule ngekwehlukahlukana kwetilwimi kanye nekwemasiko kanye netinsalela letikumTsetfosisekelo tebulwiminyenti, njengekungeniswa kwaloluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
LuHlaka lweNchubomgomo alusunguli kuphela indlela lensha yebulwiminyenti eNingizimu Afrika, kodvwa igcugcutela ngemandla kusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni kute kutsi kuphocelelwe futsi kutfutfukiswe lubumbano lwavelonkhe. Iyakunaka nalokumukeleka lokubanti kwekwehlukahlukana ngebulwiminyenti, bulungiswa bemiphakatsi, lomgomo wekufinyelela ngekulingana kutemisebenti yemphakatsi kanye netinhlelo, kanye nekuhlonipha emalungelo elulwimi.
Lomculu ubeka sobala luhlaka loluvumako ekwabeni kwetilwiminyenti ngalokulula ngekhatsi kwemincele yemTsetfosisekelo.
Kusukelwa ekuhlaleni kwemaDashi eNingizimu Afrika nga-1652, ngekulandzelana kwetikhatsi tekubusa kwemaNgisi, iNyonyana yaseNingizimu Afrika, kanye nekusungulwa kwembuso welubandlululo kanye neRiphabliki yaseNingizimu Afrika, futsi nentsandvo yelinyenti nga-1994 kanye nalokugunyatwa ngumTsetfosisekelo kwebulwiminyenti lobusemtsetfweni, inchubomgomo yelulwimi yahulumende kanye netiphatsimandla tahluleka kunaka kwehlukahlukana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika.
Loku kwaholela ekutseni tilwimi tingalingani nekubuswa lapho kubusa kwesiNgisi kanye nesiBhunu kwakha budlelwane lobungalingani emkhatsini waleti tilwimi kanye netilwimi talabamnyama.
Ngaloko, inchubomgomo yelulwimi yemakholoni kanye neyelubandlululo, ndzawonye netinchubomgomo tetepolitiki netinchubomgomo tenhlalakahle, ngako-ke taniketa kukhula kuloluhla lwetilwimi, lokungalingani lapho khana takhiwo tebuhlaka nekungalingani ngesigaba lokukhombisa umphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tonkhe leti tento tehlisa lizinga lelisetulu letilwimi tendzabuko kanye netinhlobo titilwimi tebantfu base-Afrika nalamanye emacembu labekabadlululwa kufaka ekhatsi labaNgeva etiNdlebeni nalabangaBoni - kufaka buntsamo lukhuni lobubi ngetilwimi talabamnyama, lobungakabanjwa tikhulumi tesiNgisi kanye nesiBhunu kuphela, kodvwa naletinyenti tikhulumi tetilwimi talabamnyama ngekwato.
Lesimo siciniswa kutsi tinhlangano tahulumende netangasese tivame kutsatsa tincumo tekusetjentiswa kwelulwimi lokuphikisana nekwentelelwa lokumTsetfosisekelo kanye netidzingo leticondzene netilwimi ngenca yetizatfu tekungacacelwa kahle kanye netekufuna emandla letilwa nekufakwa kwebulwiminyenti.
Sigaba 6 semTsetfosisekelo sentela luhlaka loluphakeme lolusemtsetfweni lwebulwiminyenti, kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kanye nekukhutsatwa kwenhlonipho nekubeketelelana kulokwehlukahlukana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika. Sincuma emalungelo elulwimi lwetakhamiti, lekumele ahlonishwe kunchubomgomo yelulwimi yavelonkhe.
UmTsetfosisekelo uvumela luntjintjo kulesimo selulwimi kulo lonkhe lelive, uniketa kunakwa kutenhlalakahle kanye netepolitiki kulamacembu etilwimi lebekancishwe ematfuba ngaphambilini ngetizatfu "tetidzingo letivakalisiwe temiphakatsi kanye nemacembu lanenshisekelo".
Sigaba 6(2) semTsetfosisekelo udzinga tindlela tekwenta tilungiswe kutewutfutfukisa letilwimi tendzabuko.
Sigaba 6(3) na (4) ticuketse kuniketelwa lokuhlobene netilwimi kwahulumende wavelonkhe nabohulumende betifundza, lapho khona emaTiko ahulumende kumele asebentise lokungenani letimbili tilwimi letisemtsetfweni.
Kutfutfukisa kwehlukahlukana ngebulwiminyenti ngalokwendlulele, Sigaba 6(5) sivumele kusungulwa kweliBhodi letiLwimi laseNingizimu Afrika (PanSALB) kutewutfutfukisa bulwiminyenti futsi libone kutfutfukiswa kungasetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuphela, kodvwa netilwimi tema- Khoyi, maNama kanye nemaSani, kanye neluLwimi lwemaSayini lwaseNingizimu Afrika. I-PanSALB itawuphindze itjale inhlonipho yetilwimi temlandvo letikhulunywa tincenye temphakatsi wetfu, kanye naletilwimi letisetjentiselwa tinjongo tetenkholo.
Lokunye kuvunyelwa lokuphatselene netindzaba telulwimi kwentiwa kulenye indzawo yemTsetfosisekelo. Sigaba 9(3) uvikela kubandlululwa ngetizatfu telulwimi, ngalesikhatsi tigaba 30 na 31 (1) tikhuluma ngemalungelo ebantfu mayelana nemasiko, inkholo, kanye nekutibandzakanya ngekwelulwimi kanye nekutitsakatisa. Sigaba 35(3) na (4) ukhuluma ngemalungelo elulwimi lwebantfu lababoshiwe, labagciniwe nalabasolwa ngalokutsite, ngekugcizelela ikakhulukati ngelilungelo lekugwetjwa ngalokungabandlululi nenchubo lechutjwa nobe itoligwe ngelulwimi lolutsadvwa nguloyo muntfu.
LiTiko leTemfundvo (DoE) langenisa "luLwimi etikweNchubomgomo yemFundvo" (LiEP), legcizelela bulwiminyenti njengekululwa kwekwehlukahlukana ngemasiko futsi nencenye leyinkhaba yekwakha iNingizimu Afrika lengabandlululi ngelibala. Ngalesikhatsi umgomo lokuncikwe kuwo kugcina lulwimi lwebafundzi lwasekhaya etikwekufundza nekufundzisa, kodvwa kukhutsata kutsi bafundze tilwimi letingetiwe futsi. I-LiEP ibukana naletindzaba njengetilwimi tekufundza nekufundzisa etikolweni tahulumende, luhlelotifundvo lwasesikolweni, kanye nemisebenti lehlobene netilwimi temaTiko eTemfundvo etifundza kanye nemitimba lephetse etikolweni.
UmTsetfosisekelo naletinye tishayamtsetfo letihlobene kuyabonakala kutsi tisekela kutfutfukiswa kwebulwiminyenti eNingizimu Afrika. Loluhlaka lwenchubomgomo limele livumele ngalokwanele kwekuhlanganiswa kwenchubomgomo yelulwimi kuto totintsatfu tigaba tahulumende futsi luvete ngalokucacile kutsi tinchubomgomo timephi ngelizinga nangekusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuto tonkhe letifundza letiyimfica taseNingizimu Afrika.
kutfutfukisa kuphatfwa kahle kwelulwimi kute kube nekuphatfwa kahle kwetemisebenti yesive kuhlangabetana nalokulindvwe likhasimende kanye netidzingo.
nekukhulisa kucatjangwa kwebantfu uma kwentiwa tintfo letitsandvwa bantfu, tidzingo kanye netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekukhulumisana kanye netinkhulumo-mphikiswano letichubekako.
Kutfutfukisa bulwiminyenti eNingizimu Afrika kudzinga imizamo lenganciphisi lwati losevele lukhona emiphakatsini lapho tilwimi letisemtsetfweni tendzabuko tibaluleke kakhulu. Loku kutawentiwa ngekusetjentiswa nangekubandzakanywa kwemiphakatsi njengebabambi belichaza etinchubeni tekutfutfukiswa kwetilwimi.
Kubandzakanya bocwepheshe kutsi bancedze kulenchubo yekusungula tinhlelo letisebentako tebulwimin ngekwenta luhlolo kanye nekusakatwa kwalokutfoliwe.
Kwenta lubanjiswano kanye nekwabelana ngemitfwalo emkhatsini wabohulumende labangemalunga e-SADC kutawuphutfumisa kutfutfukiswa kwelulwimi.
Kubamba, emikhatsini levakalako, kubuyeketwa kwenchubomgomo kubuka inchubekela phambili ekubeni uphakatsi wetilwiminyenti waseNingizimu Afrika.
Indlela lencike emiphakatsini ekutfutfukiseni bulwiminyenti ngiye lengaba nemiphumela lemihle, ngenca yebunyenti lobukhulu bemphakatsi waseNingizimu Afrika. Kumele kube khona indlela lendlalekile futsi lebandzakanya wonkhe wonkhe ekuhlelweni kwelulwimi nasekusetjentisweni kwenchubomgomo lecinisa bucwepheshe bebuciko ekundluliseni lwati kanye nemakhono.
Tonkhe takhiwo tahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza, kanye newasemakhaya), kanye netinhlangano letisebentisa emandla ahulumende nobe tenta umsebenti wahulumende ngekusho kwemtsetfo, aphocelelwe luHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi.
Ekutfutfukiseni bulwiminyenti tifundza titawakha tinchubomgomo tato ngekuhambisa naletinkhomba leticukatfwe kuloluhlaka lwenchubomgomo, banaka tenteko tetigodzi tabo, kanye netidzingo nalokunconywa ngumphakatsi njengoba kushiwo kumTsetfosisekelo.
yelulwimi lwetifundza. Ngetulu kwekuncuma kusetjentiswa kwelulwimi kanye nalokufunwa miphakatsi yabo, bohulumende basemakhaya ngekuchumana lokubanti nemiphakatsi yabo kumele, basungule, bakhiphe futsi basebentise inchubomgomo yebulwiminyenti.
Tilwimi letisemtsetfweni njengobe titawusetjentiswa kumisebenti yetishayamtstfo, kufaka ekhatsi imikhicito ye-Hansard, njengendzaba yelilungelo; njengobe kudzingekile uma kungenteka kube netindzaba tesishayamtsetfo tesifundza, tenteko tesifundza titawuncuma tilwimi lekumele tisetjentiswe.
Hulumende utawugcugcutela, lapho kudzingeke khona asekele, emabhizinisi angasese kusungula nekusebentisa inchubomgomo yelulwimi yabo ngekuvumelana neluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
Tilwimi letisebentako/tilwimi tekubhala: Ngekuvumelana, leso naleso sakhiwo sahulumende kumele sivumelana ngetilwimi letisebentako (ngetinjongo tekuchumana ngaphakatsi kwematiko kanye nekuchumana nalanye ematiko); uma kuya ngekutsi lapho kungakhonakala khona, kute umuntfu lotawuvinjelwa kusebentisa lulwimi lolufunwa nguye. Ngetinjongo tekubamba imihlangano nobe kwenta imisebenti lekhetsekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekuhusha nobe kutoliga (ngekulandzelana nangesikhatsi sinye, sikhatsi sinye, nobe kutoliga ngekuhleba) lapho kungakhonakala ngalokubonakalako.
Kuchumana nemalunga emphakatsi: ngetinjongo tekubhalelana ngalokusemtsetfweni, lulwimi lelitsandvwa sakhamiti kumele lisetjentiswe. Konkhe kuchumana ngemlomo kumele kuchubeke ngelulwimi kwenteke ngelulwimi lolitsandvwa ngulabantfu lelicondziswe kubo.
kudzingekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekutoliga (ngekulandzelana, ngasikhatsi sinye, lucingo nobe kutoliga lokuhletjiwe) lapho kungakhonakala khona.
Imibhalo yahulumende: Luhlelo lwemibhalo lwebulwiminyenti lolusebentako kumele lilandzelwe ematiko ahulumende wavelonkhe kulemibhalo lengadzingi kutsi ikhishwe kuto tonkhe tilwimi letingu-11 letisemtsetfweni.
Lapho kusebenta lokunemiphumela nalokusimeme kwahulumende kunobe ngabe ngusiphi sigaba kudzinga kuchumana lokuvisisekako kwemniningwano, kumele kukhishwe ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11 futsi, etifundzeni, ngetilwimi letisemtsetfweni letiniketiwe esifundzeni.
Lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwa kutsi itfolakale kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11, ematiko ahulumende avelonkhe kumele ashicelele imiculu sikhatsi sinye lokungenani ngetilwimi letisitfupha.
Umgomo wekujikeleta kumele usetjentiswe uma kukhetfwa tilwimi tekukhipha imiculu yahulumende kuletilwimi tebeNguni kanye netebeSutfu.
jikelele kutawuvama kuba siNgisi nobe ngalokungakavami kwentiwe ngelulwimi lolukhetfwe ngulelive lekuchunywana nalo.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yelulwimi kutawungeta kufuneka kwekuhumusha nekuhlela umsebenti kanye nemisebenti yekutoliga, ikakhulukati tukwe tilwimi tendzabuko. Indzikimba yelwati lwekuhumusha kuletilwimi kutawufuneka ilulelwe ematikweni ahulumende futsi nakumkhakha wangasese, njengebasebenti belulwimi labatimele, bahumushi, bahleli kanye nebatoligi kumele batfutfukiswe. Lesidzingo lesingetiwe semisebenti yetisebenti telulwimi letingubocwepheshe kutawudzinga kuceceshwa kwemakhono lokungetiwe.
Kusungulwa kwemagumbi elulwimi kulelo nalelo litiko lahulumende wavelonkhe kanye nakuleso naleso sifundza kutawuba nemtselela etintfweni letentiwa luPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS). I-NLS itawudzingeka kutsi ichumanise kuphatfwa kwekusetjentiswa kwenchubomgomo ngekwenta lula kuceceshwa kwelicembu lesitafu selulwimi emisebentini yekuhlelwa kwelulwimi nekwesekela tinhlelo temisebenti talamacembu. I-NLS itawuphindza ibe nemtfwalo wekuchumanisa kusungula tinhlelo tekuceceshwa kwebahumushi, bahleli kanye nebatoligi, kanye nekusungula tinkhomba letisebentako etindzabeni tekhwalithi.
Tindzawo tekubhalwa kwetheminoloji nato kanjalo titawutsintseka. Lomsebenti longetiwe wekuhumusha utawudzinga kusungulwa lokuphutfumako kwetheminoloji kuletilwimi letisemtsetfweni kanye netelibhange-lemathemu laVelonkhe lelitfolwa kalula kuhulumende nakubasebenti betilwimi labatimele.
kutfolakala kwekusetjentiswa kwetheknoloji yelulwimi lwebantfu (HLT) (sibonelo. Kuhumusha lokuncedvwa ngemshini, tinkhumbulo tekuhumusha, tihloli tipelingi) kuletilwimi tendzabuko kutawudlala indzima lenkhulu emisebentini yekwentiwa lula kwelulwimi.
Bukhulu lobukhetsiwe bemagumbi etilwimi butawuncunywa nekuceceshelwa emakhono kulendzawo kutawubekwa phambili emva kwesibalo setilwimi letisemtsetfweni lekumele tisetjentiswe setincunyiwe. Emagumbi lacuketse sitafu sabochwepheshe labane nobe ngetulu atawudzingo bomabhalane.
Kwakhiwa kwemakhono etindzaweni letiboniwe tekwentiwa lula kwelulwimi kutawenteka ngekubambisana lokunamatselene nebaniketi balomsebenti njengetakhiwo temfundvo lephakeme letiniketa tinhlelo letamukelwa yi-SAQA kanye nemakhozi ekusebenta ngelulwimi, kuhumusha, kuhlela, kutoliga, kuhlela lulwimi, kubhalwa kwetheminoloji kanye nekubhalwa kwetichazamagama.
Sigaba lesichubekako ekusebentiseni lenchubomgomo esikhatsini lesifishane, lesilingene kanye nasesikhatsini lesidze ngendlela lencomekako kuto tonkhe tigaba.
Mayelana nemibhalo yahulumende, kwentiwa kwayo kutawubekwa ngendlela lentjintjeka kalula kanye nalephatsekako imitimba yahulumende esikhatsini lesingaba lokungenani iminyaka lemitsatfu. Lokuhle ngalokwentiwa kancane kancane kwalomtimba wemisebenti kutsi ematiko angakhona kutfutfukisa lwati ngalokwengetiwe futsi aphatse lendlela yekwenta ngemphumelelo lenkhulu.
Imitimba yahulumende itawuba nesikhatsi sekuhlela tinhlelomali ngekungeta kancane kancane kuniketwa kwemali esikhatsini se-MTEF nemisebenti yekuhlela ngekuhambisana netinsita letidzingekako ekusebentiseni ngemphumelelo kwenchubomgomo.
Tindlela tekugadza kucinisekisa lizinga lekuhumusha kanye nemisebenti yekuhlela titawusungulwa.
Ngekubambisana ne-PanSALB, liTiko leTebuciko nemaSiko litawugadza inchubekela phambili bese liyabika emikhatsini lebekiwe kuto tonkhe tigungu letitsintsekile.
Kubuyeketwa kwenchubomgomo kutawentiwa ngenjwayelo futsi nalokunconywako kutawushiwo kute kuchitjiyelwe lapho kudzingeke khona kute tinhlelo mali tilungiswe ngalokufanele.
Takhiwonchanti letidzingekako kusebentisa lenchubomgomo titawakhiwa.
Letinye tindlela tekusebentisa inchubomgomo letitawusetjentiswa kutawuba yiNdlela yekutiPhatsa yeluLwimi yebaSebenti baHulumende, kusungulwa kwemKhandlu webaSebenti beluLwimi waseNingizimu Afrika, tetemiSebenti yekuToliga ngeluCingo eNingizimu Afrika (TISSA), licebo lekutfutfukiswa kwetilwimi lebetibandlululiwe ngaphambilini kanye neHLT.
kwesekela kutfutfukiswa kwemitfombolusito yeluntfu ekusetjentisweni ngemphumelelo kwebulwiminyenti.
kuphatsa lomsebenti wekwentiwa lula kwelulwimi, lokukuhumusha, kutoliga kanye nekusungulwa kwetheminoloji, ngentfutfuko kanye netishayamtsetfo letifanelekile.
nekwesekela kufundvwa nekufundziswa kwato tonkhe Tilwimi talabamnyama letisemtsetfweni eNingizimu kuwo onkhe emazinga esikolo.
jikelele bubanti bekushicelelwa kwemsebenti wemibhalo kulelo lulwimi.
Tilwimi letingesito tendzabuko yelive kodvwa tilwimi letiletfwe bahambi.
kwesikolo semfundvo lephasi, nobe esiveni nobe emnotfweni.
kanye nelulwimi lwemasayini.
letenta kutsi kukhonakale kutsi bantfu basebentisane nangcondvomshini.
Indzabuko yelulwini lwelive.
Sento sekundlulisa inkhulumo kulelinye lulwimi iyiswe kulolunye lulwimi.
njani ngehlomisa nobe ekwehliseni luntfu.
NgekwemTsetfosisekelo, tonkhe tilwimi kumele tihlonishwe ngalokufanako.
kanye nekucondziswa kwemphakatsi.
letimbili nobe ngetulu.
khona lulwimi lolutsite. Lokusetjentiswa angeke kulingane.
letisemtsetfweni, nobe tilwimi letitsite, ngandlela tsite (Turi, 1993:14 - 15).
ngekutfola letinye tindlela kanye nemiphumela.
tekucondzisa kanye nekwenta kancono tilwimi ngekutfutfukisa tilwimi.
Imitsetfo lencuma timo lapho takhamiti tingatikhetsela khona tilwimi.
yaVelonkhe futsi titsintsane nematiko ngaletiphatselene netilwimi.
Umsebenti wekubhalwa kwetichazamagama.
elulwimini kuye kulolunye.
lolucekelwako ekusetjentisweni etindzaweni letisetulu sib.
phasi kwelulwimi futsi kungenteka nebantfu bakhona.
bangafundza lolunye lulwimi ngaphandle kwelulwimi lolusemtsetfweni.
licembu lebantfu njengebantfu besigodzi lesitsite nobe sive.
kutemabhizinisi, kutemfundvo nakumsakato.
Sento sekuguculela umculu kulolunye lulwimi ubhalwe ngalolunye.
Kwemukelwa kwemathemu lathekhnikhali lamiselwe sifundvo lesitsite.
<fn>SAVI. Bulletin012011.2011-03-28.ss.txt</fn>
Siyakwemukela! Setsemba kutsi onkhe emalungu asijabulele sikhatsi semaholidi futsi abuyele emsebentini acabulekile futsi anemfutfo. Kunetinhlelo letinyenti talokutakwenteka kulomnyaka eSATI futsi setsemba utotitfola tibalulekile futsi utijabulele.
Sitokwenta tivivinyo tekucinisekiselwa umsebenti wekutolika (simultaneous) ePotchefstroom naseGoli futsi sitophindze sihlele tivivinyo teLulwimi Lwetandla lwaseNingizimu Afrika ekucaleni kwemnyaka (tinsuku tisatokhishwa). Nobe ngubani longatsandza kuhlanganyela angatsintsana naMarion ehhovisini le-SATI ngekushesha (office@translators.org.za nobe 011 803 2681).
Nyalo kufanele kutsi onke emalungu asawatfolile ema-inivoysi ebulungu banga-2011. Nangabe ungayitfolanga i-email nobe sewulahlekelwe yi-inivoysi yakho, sicela utsintse lihhovisi le-SATI (office@translators.org.za) nobe umbhalisi (registrar@translators.org.za) Khumbula kuvuselela bulungu ngaphambi kwekuphela kwaMashi!
Nangabe uncume kungabuvuseleli bulungu bakho, sicela usatise ngesizatfu saloko.
NgaJanawari, iSATI yahlangana neProfessional Editors' Group, neSouthern African Freelancers Association kanye neWriters' Guild of South Africa basayina sivumelwano sekusebentisana kute bente iLAMP. Lomfelandzawonye utakwenta kutsi tonkhe tinhlangano tizuze ngekucobelelana lwati nemicondvo, kanye nekutsi kube nesitsangami lesihlangene lesimele lomkhakha. Lomfelandzawonye ngeke uphatamise kutimela kwetinhlangano letehlukene, letitochubeka tenta umsebenti wato. I-LAMP seyiniketwe sihlalo kuMkhandlu losandza kwakhiwa weCape Town Book Fair futsi yetsemba kutsi madvutane itotfola lesinye ku-SA Book Development Council. Tinzuzo kumalungu titohlanganisa kukwati kwetsamela imibutsano yaletinye tinhlangano nekuceceshwa futsi lomfelandzawonye usatohlola idzaba yetimali.
Yani kuma-Announcements ekhasini leSATI kuwebsayithi (www.translators.org.za) kute ubone satiso lesakhishwa ngaJanawari 31, 2011.
I-AGM 2011Sicela ubhale kuncwadzimalanga Lesihlanu Mayi 13 lokulusuku lwe-AGM yanga-2011 lweNhlangano, letobe ibanjelwe eGoli.
Kumalungu lokungenteka ayatibuta kutsi uMkhandlu wentani ngeminikelo lefakwa eSikhwameni Sekutfutfukisa atokujabulela kufundza lomlayeto longentansi lesawutfola uvela kulilungu. Sicela ukucabangele kunikela kuleSikhwama (imininingwane ikhona kuyi-inivoysi yakho yanga-2011).
"Utocaphela kutsi iSATI yangibhadalela imali yebulungu ngemnyaka lophelile, ngobe bengibhekene netimo letimatima ngaleso sikhatsi. Ngiyajabula kutsi kulonyaka ngikwatile kutibhadala ngaloko lengikutfole ngemsebenti wekuhumusha. Noma nginemagama lamanyenti lenginawo enhloko yami, kodvwa anginawo emavi lenele ekubonga ngalokwenele ngeluchaso lengalutfola nelitfuba lekutsi ngingaphindze ngitimele. Ngicela wedlulisele kubonga kwami lokukhulu kuMkhandlu weSATI ngekupha kwawo kwekucabangela kwangemnyaka lophelile. Emphilweni, kukhona tintfo umuntfu langeke atikhohlwe. Kimi, loku ngulokunye kwako. Ngiye ngatfola kutsi kuba kwami ngumhumushi kugcile kwendlula loko labengikucabanga. Kungabi ngumhumushi - nekungabi ngulocinisekiselwe lomsebenti - bekuyoba yinhlekelele kwedlula kufa! Ngekwatisa loku, ngiye ngenta umnikelo eSikhwameni Sekutfutfukisa seSATI kute kusitwe lamanye emalungu lanesidzingo, ngekwemoya wekutsi 'hamba sandla.' Ngifisela iNhlangano nemalungu imphumelelo nekweneliseka nga-2011."
"Siyabonga ngekutsi nikhiphe lesimemo - ngiyile, futsi bekunemdlandla, kukhutsata, kunemfundvo lemangalisako, ngako konkhe bekungubutsano lobekufanele kuba kuwo. Sibonga kubahleli bawo nakuSATI ngekusitfumelela lesimemo."
"ISATI ingulenye yetindzikimba letinyenti tebuchwepheshe lengike ngaba ngaphansi kwato kuleminyaka leyengcile futsi ingulenye yaletimbalwa letiniketa inkonzo lenhle ngalokumangalisako kumalungu ayo."
Nga-2010 lihhovisi leSATI nembhalisi batfola ticelo tetinkonzo telulwimi letingu-343 lebetivela emphakatsini. Phakatsi kwato, leticishe tibe ngu-40% betifuna bahumushi betifungo, 15% tabotolika kantsi letinye bekungetekuhumusha lokuvamile nekuhlela. Ticelo letinyenti letatfolakala ngenyanga leyodvwa bekungaJulayi (ticelo letingu-39) kantsi letincane letatfolakala tanga-Aprili (betingu-12). Kuleticelo, letinyenti tato betivela kubantfu ngabanye labebafuna bahumushi ngekwetidzingo temuntfu sicu. Letinye betivela kubakhangisi, kubahleli bemibutsano, kubemkhakha wetimoto, kubetetimali/balondvolotimali nasetinkampaneni tekuchumana, kubetekwakha, kubetetimayini, kubetemafilimu nasemikhakheni yetekuvakasha, kubameli nasetinkampaneni temtsetfo, kuhulumende, kumahhovisi elulwimi/kulabasebenta ngalo, kumaNGO/tinhlangano letingentinzuzo, tinkampane tekwelapha, tikolwa tekucecesha, tinkampane letingaphansi kwahulumende, kanye nakubanyatselisi.
Ticelo letinyenti bekungetesiJalimane (59), siPutukezi (49), siFulentji (29) netesiSpanishi (29). Naletinye tilwimi letinyenti tacelwa (ngekulandzelana kwemanani eticelo letatfolwa): siShayina, siPolishi, siRussia, siKorea, siDutch, si-Ukrainia, siSerbia, siLatin, siLithuania, siJapane, siTaliyane, siTurkey, siGreek, siSwahili, siHebheru, siHungaria, si-Arab nesiHindi.
Kwatfolwa neticela tato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika, letinyenti bekungetekuhumusha uyisa nobe ususa kuSibhunu, siZulu, siXhosa, nakusiSotho.
Sicelo ngasinye labesitfolwa lihhovisi beliye lisilayele lokungenani emalungu lamatsatfu. Kuniketwa ngalokukhetsekile emalungu lacinisekiselwe umsebenti bese kugcinwa umbhalo wawo kute emalungu lehlukile nawo akwati kuniketwa litfuba.
Magazini losandza kuphuma loyincwadzindzaba yeFIT, iTranslatio, sewuyatfolakala ku http://www.fit-ift.org./download/translatio2010_n4.pdf.
I-FIT World Congress lelandzelako itoba seSan Francisco, USA, ngaJulayi/Agasti 2011. I-SATI itohlanganyela kuyi-Statutory Congress ngaJulayi 30 na-31. I-FIT Open Congress itocala phakatsi kwa-1 na-4 Agasti 2011. Sihloko sayo sitobe sitsi "Bridging Cultures." Lwati lolwengetiwe nekubhalisela kubakhona: www.fit2011.
I-The Power of the Pen: Translation and censorship in 19th Century Europe, lehlelwe nguDenise Merkle, Carol O'Sullivan, Luc van Doorslaer, Michaela Wolf. ISBN 978-3-643-50176-9. Lelicoco lekucondzisa tigwegwe lokwehlukene lihlola budlelwane phakatsi kwekuhumusha netindlela letehlukene netinhlelo labetisetjetiswa tikhulu eYurophu ngelikhulu le-19 kutsi tisuse lwati. Lwati lolwengetiwe: http://www.lit-verlag.
I-Freelance Mag lengumagazini we-internet loniketelwe kumphakatsi webahumushi labatisebentako nasetinkampaneni tekuhumusha. Magazini wekucala (Disemba 2010, Issue #0) nyalo sewuyatfolakala mahhala ku http://www.freelancemag.net.
Ema-PanSALB Multilingualism Awards: I-Pan South African Language Board (PanSALB) icela labatokhetselwa emaPanSALB Multilingual Awards anga-2010/11, laklomeliswa bantfu ngabanye netinhlangano letisebenta kutfutfukisa kanye nekulondvolota tilwimi letingu-11 letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika, kuhlanganise nesiKhoi, San, Nama kanye neLulwimi Lwetandla lwaseNingizimu Afrika. Kunetigaba letisishiyagalombili, letihlanganisa Lulwimi neTincwadzi, Imfundvo, nekuTolika kanye neKuhumusha. Emafomu ekungenela ayatfolakala ku-www.pansalb.org.za futsi kufanele abuyiselwe ngaMashi 1, 2011.
I-International Writers' Group, LLC, ikhiphe inguculo yaka-9 ye-The Translator's Tool Box: A Computer Primer for Translators yaJost Zetzsche. Lencwadzi iniketa umbono wonkhe wetindzaba letimcoka bahumushi labahlangabetana nato njalo. Icalisa ngemisebenti lesisekelo yeWindows, bese ichubekele phambili ebucakacakeni bekubhala usebentisa ngcondvomshini kanye netindzaba tekukhulumisana. Lwati lolwengetiwe: http://www.internationalwriters.
I-Tool Kit incwadzindzaba lephuma kabili ngeliviki ngalokukhetsekile lecondzene nemathulusi e-software emkhakha wekuhumusha. Itfolakala ngetinguculo letimbili: iPremium edition, letfolakala ngekutsi uyikhokhele, kanye neBasic edition, letfolakala mahhala kodvwa lehlanganisa tihloko letimbalwa netindzaba. Lwati lolwengetiwe: http://www.internationalwriters.
I-English Academy icela labangangenela ema-Awards ayo anga-2011, kuhlanganise neSol Plaatje Prize, leklomeliswa labo labente kahle ekuhumusheni indzaba lokungenani lenemagama langu-1 000 uwasusela kulolunye lwetilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika uwayise eSingisini. Kuhumusha kufanele kube ngulokunyatseliswe nga-2009 nobe nga-2010. Inhloso yalomklomelo kutsi ukhutsate kuvana lokukahle kwetilwimi letehlukene telive lakitsi. Umncamulajucu wekungenela nguMeyi 31, 2011. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana na Naomi Nkealah ku-011 717 9339 nobe ku- englishacademy@societies.wits.ac.za.
I-English Academy isandza kumemetela labawine i-Percy Fitzpatrick Prize for Youth Literature angu-2010. Lenye yetincwadzi lebeyifakwe eluhlwini lwemiklomelo bekuyi-Dance of the Freaky Green Gold (Tafelberg, 2008), leyabhalwa lilungu leSATI lelahlonishwa lelinguJohn Coetzee. Lencwadzi futsi yawina iSilver Award kuyiTafelberg-Sanlam competition eYouth Literature anga-2008.
I-My Glossary iyintfo lensha yeTermWiki.com levumela bahumushi labatisebentako, babhali labachwepheshile kanye nebanikati bemtapo wemagama kutsi balondvolote, bahumushe, batfutfukise, bahlanganyele futsi baphelelise umtapo wemagama abo kuyi-internet, onke ngesikhatsi lesifishane, ahlanganiswe ndzawonye. Loku kuniketwa mahhala kubasebentisi beTermWiki lababhalisile. Lwati lolwengetiwe: www.termwiki.
I-Translator T.O. iyingosi lensha yelicembu lebahumushi beProz.com. Tatiso takamuva tihlanganisa indlela longativikela ngayo ekuhumusheni kwebugebengu nekutsi ungatisebentisa njani kahle tindzaba tenhlalakahle yemphakatsi ebhizinisini lakho. Letingosi tihlanganisa tindlela letitsakatelisako naletilusito tekuya kulamanye emawebsayithi kanye netingosi tetihloko letibalulekile. Vakashela http://blogproz.wordpress.com/.
I-Translation Research Summer School (UK) scholarship: I-TRSS (UK) itoba seManchester kusukela ngaJuni 27 kuze kube nguJulayi 8 futsi itoniketa kucecesha lokusezingeni lelisetulu ngetekucwaninga kulabo labafuna kwenta kucwaninga endzimeni yekuhumusha, kutolika kanye netifundvo temasiko lehlukene. I-TRSS itosita bafundzi lababili kutsi baye kuyiSummer School yanga-2011. Umfundzate utohlanganisa imali yekufundza kuhlanganise neyekugibela kanye/nobe tindleko tekuhlala, letingaze tifinyelele kuÂ£1 000. Labangabhalisa kufanele kube ngulabafundzela iPhD nobe kube ngulabatfole kwemukelwa lokungenamibandzela kwendzawo yekufundzela iPhD, lokutocala ngaphambi kwekuphela kwa-2011. Labatotfola kucatjangelwa kakhulu ngulabo labavela emaveni langaphansi kwaloko lokubitwa yi-UN ngekutsi Ngemave Lasengakatfutfuki Kangako kuhlanganise nebafundzi labavela emaveni laneGDP lephansi ngekwemuntfu ngamunye. Buka ku- www.researchschool.org kute utfole imininingwane lengetiwe kanye nelifomu lekwenta sicelo.
I-Third Advanced Research Seminar on Audio Description (ARSAD): eBarcelona, Spain, ngaMashi 24-25, 2011. Lombutsano wentelwe kuhlanganisa ndzawonye labatisebentako kanye nebacwaningi kute bakhulume ngesimo lesikhona nyalo kubuchwepheshe be-Audio Description nasekucwaningeni. Lwati lolwengetiwe: http://grupsderecerca.uab.
I-Tenth International Forum on Ethics and Good Practices: eParis, France, ngaMeyi 19-21, 2011. Ihlelwe ngaphansi kwekucondziswa yi- International Federation of Translators (FIT) yi-FIT Committee for Legal Translation and Court Interpreting ngekubambisana ne-French Interpreters' and Translators Association. Lwati lolwengetiwe: http://www.unetica.
I-Localization World: eBarcelona, Spain, ngaJuni 14-16, 2011. Sihloko salombutsano sitsi "Know-how for Global Success" futsi loluhlelo luhlanganisa tifundvo kanye netinkhulumo tekuchuba kahle libhizinisi emhlabeni wonkhe, kuphatsa emawebsayithi emhlabeni wonkhe kanye netimo tendzawo letisisekelo semphumelelo. Lwati lolwengetiwe: info@localizationworld.com nobe ku-http://www.localizationworld.
I-Translation Research Summer School UK 2011: e-University of Manchester, ngaJuni 27-July 8, 2011. Sihloko lesibalulekile saleTRSS UK 2011 sitsi 'Agency in Translation and Interpreting.' Labafuna kungenela leSummer School kufanele babe neticu teMaster of Arts nobe tifundvo letifana naleto, futsi basati kahle siNgisi futsi babe ngulabahileleke ekucwaningeni kuhumusha kanye/nobe etifundvweni temasiko lehlukene. Lwati lolwengetiwe: http://www.researchschool.
I-Wordfest: Grahamstown Festival, ngaJulayi 2-8, 2011. I-Wordfest, lomnyaka kungumnyaka wayo wemfica, inemgidvo yavelonke yetilwimi kanye nekutfutfukisa kubaluleka kwetilwimi netincwadzi. Inhloso yayo kutsi icokomisa babhali baseNingizimu Afrika, kusita ekutfutfukiseni lisiko lekufundza nekubhala eNingizimu Afrika nekuniketa ematfuba lakhetsekile tincwadzi labetincishwe ematfuba taseNingizimu Afrika. Lwati lolwengetiwe: c.mann@ru.ac.
I-Translation Forum Russia 2011: eSaint Petersburg, Russia, ngaSeptemba 23-25, 2011. Lona ngumbutsano lobaluleke kakhulu welibhizinisi lekuhumusha eRussia kanye ne-CIS. Labatobe bakhona bahlanganisa timenenja tetinkampane tekuhumusha, batfutfukisi bemasoftware etilwimi, labatisebentako kanye nebahumushi labacashiwe nabotolika, bosolwati bemayunivesithi kanye nebeluleki. Lwati lolwengetiwe: http://tconf.
I-Third International Symposium on Live Subtitling with Speech Recognition: e-Artesis University College, Antwerp, Netherlands, nga-Okthoba 21, 2011. Sihloko sitsi 'Exploring new avenues and new contexts: Live subtitling and other respeaking applications for (media) accessibility.' Loluchungechunge lutokhulisa kubaluleka kwekusebentisa buciko bekukhuluma kanye nekukhuluma emibutsanweni yetemasiko, etinkantolo, etikolweni, ekufundzeni ngeliposi, ngetinkhulumo letirekhodiwe kanye nekukhuluma kuthelevishini. Tiphakamiso temagama langu-500 (kuhlanganise nekutichaza) kufanele titfunyelwe ku-livesubtitling.symposium@gmail.com nga Mayi 30, 2011.
Longabatsintsa e-SATI: Marion Boers. Lucingo: 011 803-2681. Fax: 0866 199 133. E-mail: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Lucingo: 079 492 9359. Fax: 086 511 4971. E-mail: registrar@translators.org.
<fn>SAVI. Bulletin052010.2010-07-27.ss.txt</fn>
NgaJulayi 3, 2010, sihlalo we-Professional Editor's Group (PEG), John Linnegar, utobe akhuluma nelicembu laseBoland ngencwadzi lasandza kuyikhulula, lokuyi-Engleish, our Engleish, futsi kunetifundvo yena kanye nazakwabo, Ken McGillivray, labatotetfula. Emakhophi alencwadzi ayotfolakalela kutsengiswa ngalelolanga. Umhlangano utobe use-Cognito Restaurant e-Stellenbosch. Lilanga lekugcina lekubhalisela kuba khona nguJuni 21, 2010. Sicela utsintse Wilna Liebenberg (wilna@lieben.co.za) kute utfole lwati lolwengetiwe ngalombutsano nobe nangabe ufuna kujoyina lelicembu.
NgaMayi 14, Manzo Khulu lolilungu leMkhandlu we-SATI wasingatsa umhlangano labewuseGoli wekuchumanisa emalungu lasebenta ngetilimi tesiNgumi. Labebakhona bavumelana ngekusungulwa kwelicembu lesiNguni, lelitokwenta emalungu akwati kuchubeka nekucoca ngetinselele tekuhumusha nangabe uyisa nobe usuka kuletilimi. Kunetindzinganiso temtsetfo-sisekelo tekumiswa kwelicembu, nome kunjalo, licembu lingacala ngekutihlanganela ngalokungahleliwe. Emalungu lanesitsakatelo sekujoyina licembu kufanele atsintsane naManzo ku-manzo@translators.org.za.
Emalungu akhunjutwa kutsi uMkhandlu we-SATI uvulelekile kutsi wemukele kusikisela kwekumiswa kwalamanye emacembu. Lokukuphela kwentfo lesiyidzingako kutsi kube nemalungu latimisele nalanemdlandla wekuchuba lolohlelo, Ucelwa kutsi utsintse nobe nguliphi lilungu leMkhandlu ngekusebentisa lihhovisi le-SATI (office@translators.org.za).
I-CTBF itobe ingaJulayi 30 kuya ku-Agasti 2, 2010 futsi i-SATI itophindze ihlanganyele sitandi ne-PEG kanye ne- McGillivrayLinnegarAssociates. Singatsandza kutsi sibe nemavolontiya e-SATI lamanyenti ngangekunekwenteka langaba sesitandini setfu emahora lambalwa nanganobe nguluphi lusuku. Lesimemo sicondziswe kumalungu etfu ase-Western Cape kanye nanobe ngumaphi lavela kuletinye tindzawo talelive lahlela kuya kulombukiso. Sicela utsintse Marion ku-office@translators.org.za nawungatsandza kuba yincenye yalombukiso. Kuvolontiya kukunika ematfuba lamahle kakhulu ekuchumana nalamanye emalungu e-SATI kanye nawe-PEG, nekutsi ukhulume nemalungu emphakatsi nge-SATI, umsebenti wakho kanye netinkonzo lotentako.
Imiphumela yekuhlola emanani a-2010 kumalungu etfu sesinayo futsi itokhishwa ngekushesha kuyi-website yetfu. Kuhlola bekutfunyelelwe emalungu langu-820, 21,6% walabagcwalisa (ngu-177 walabaphendvula ngalokugcwele). Ngelishwa, kusabela lesakutfola kumalungu etfu lasebenta ngaletinye tilimi letisemtsetfweni letingesiso siNgisi nesiBhunu kwaba kuncane kakhulu, lokutokwenta kubematima kunyatselisa imiphumela lecondzile ngaletilimi. Sicela uhlale ulindzele kwatiswa kuyi-SATI Shorts kanye naku-website (www.translators.org.za).
I-Wold Congress yesi-XIX itobe inga-Agasti 2011 e-San Francisco. Kute utfole kwatiswa lokwengetiwe buka ku-www.fit2011.org. Kute utfole letinye tindzaba netinsuku tetehlakalo vakashela i-website ye-FIT (http://www.fit-ift.org/en/home.php).
Yonkhe iminikelo leyatfolakala kumalungu kute kube sekupheleni kwaMashi Yesikhwama Sekutfutfukisa se-SATI yaba ngu-R8 610. Siyabonga kulabanikela kulesikhwama ngesikhatsi bavuselela bulungu babo, kanye nalabo labebamaka ticinisekiselo temsebenti (labamagama abo singeke siwasho ngekwetizatfu letisobala) labanikela ngemali yabo yekumaka kulesikhwama.
UMkhandlu we-SATI wajabula kutfola umlayeto lovela kuyinhlangano lelilungu letfu, labewusibonga ngekutsi satjela umphakatsi ngalo kanye nekusekela lokuchubekako lesikuniketako.
I-Chichewa Dictionary Project yanyatselisa sichazamagama sekucala ngesiChichewa/English-English/Chichewa nga-2009, futsi nyalo sesiyatfolakala kuyi-internet. Kuyikhophi ngayinye yalesichazamagama lesitsengiswako, kutsengelwa bantfu baseMalawi nobe baseZambia labangeke bakhone kutitsengela bona incwadzi leyodvwa yamahhala. Kute utfole lwati lolwengetiwe buka ku-www.chichewadictionary.
Bantfu bemhlaba wonkhe bangabhalisela tifundvo te-Certified Localisation Professional (CLP) Level 1 courses nga-2010, letitokwetfulwa yi-Institute of Localisation Professionals (TILP). Letifundvo tihlanganisa tihloko letilishumi tekutifundzela nge-internet nemalanga lamane ekuceceshwa lokukhetsekile nekuhlolwa. Bonkhe labaphumelele bayoniketwa i-TILP Level 1 CLP Certification. Tsintsana naleNhlangano ku-info@tilponline.org nobe uvakashele http://www.tilponline.org kute utfole lwati lolwengetiwe.
I-Riga Graduate School of Law yente luhlelo lwekuniketa lwati ngekuphatsa tindzaba temtsetfo wetilimi loluhlanganisa kokubili bameli nebahumushi lolutotsatsa umnyaka lowodvwa. Lulwimi lokufundziswa ngalo siNgisi. Emalungu enhlangano ye-FIT atotfola sephulelo sa-10% emalini yetifundvo. Kwatiswa kutfolakala ku-http://www.rgsl.edu.lv/index.php?
I-Around the WorldFast: Vakashela http://www.wordfast.fr kute ufundze kabanti nge-Proz.com nangeluhambo lwa-John Di Rico lolilungu lelicecesha bahumushi nge-Wordfast software, licoce netimali tekutsenga emanetha emibhedze lavikela kwandza kwamalaleveva. Nga-Agasti kutobe kunetigcawu letimbili eGoli (futsi buka http://www.proz.com/training/3340 ne-http://www.proz.com/training/3343). Noko i-SATI ayikaniketwa lwati lolwengetiwe ngalemibutsano futsi ayinawo umtfwalo wemfanelo ngekuceceshwa lokutoniketwa lapho.
Liphephabhuku lakamuva le-Diologos, lokuyincwadzindzaba ye-Stellenbosch University Language Centre, seliyatfolakala kuyi-website yabo ku-http://www0.sun.ac.za/taalsentrum/405.html.
I-New Voices in Translation Studies 6 (2010), ingumagazini longumlamula we-eletronic losekelwa ngekubambisana yi-International Association for Translation ne-Intercultural Studies ne-Centre for Translation kanye ne-Textual Studies yase-Dublin City University, lonetihloko letintsatfu letibhalwe bacwaningi labasebasha kanye nemibono leyimfica lesandza kwetfulwa ye-PhD lemayelana nekuhumusha tincwadzi. Uyatfolakala ku-http://www.iatis.org/newvoices/contents2010.php.
I-Journal of Specialised Translation (JoSTrans) itoshicilela magazini lokhetsekile wekucecesha nekuhumusha nga-2011 futsi icela kunikelelwa nganobe ngusiphi sihloko. Tindzaba letinikelwe tingaba likhasi leligcwele nobe ngaphansi kwalo, letingaba lusito kuyi-Translator's Corner eluhlwini lwalomagazini. Tonkhe tindzaba (4 000-7 000 wemagama), imibono (500-800 wemagama) kanye nekwatiswa lokufushane kungatfunyelwa kumhleli losivakashi, Michail Sachinis, ku-michail.sachinis05@imperial.ac.uk nobe michail.sachinis@hotmail.com.
I-PowerPoint: Managing your content for an effective presentation: Lona ngumbutsano lotobe use-Stellenbosch University Language Centre, ngaJulayi 27, 2010. Lilanga lekugcina lekubhalisela kubakhona nguJulayi 16, 2010. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsa Audrey Poole ku-021 808 2167 nobe ku-taalsentrum@sun.ac.za nome uvakashele www.sun.ac.za/taalsentrum.
I-Summer School for Translation Studies in Africa: E-University of Stellenbosch ngaNovemba 29-Decemba 4, 2010. Itokwetfulwa yi-Department of Afroasiatic Studies, Sign Language ne-Language Practice yase-University of the Free State ne-Department of Afrikaans and Dutch yase-University of Stellenbosch, le-Summer School ngiyetitjudeni letineticu kanye/nobe bafundzisi betifundvo tekuhumusha kanye nekuchumana kwemasiko lehlukene ngenjongo yekutsi kwentiwe i-African agenda yetifundvo tekuhumusha. Tfola lwati lolwengetiwe: http://www.ufs.ac.
I-Hong Kong Translation Research Summer School: E-Hong Kong Baptist University, ngaJulayi 12-23, 2010. I-TRSS (HK) iniketa luhlelo lwekufundza lolufanako nalolu lolwatiwako lwe-UK TRSS futsi luvuleleke kutitjudeni letifanelekako letivela emhlabeni wonkhe letineticu te-MA naleseticalile nobe letisacabangela kwenta lucwaningo lwekuhumusha kanye/nobe tifundvo temasiko lehlukene.
I-Second Writers' and Literary Translators' International Congress (WALTIC): E-Bilgi University, Istanbul, Turkey, ngaSeptemba 2-5, 2010. Lombutsano utococa ngetinselele letikhona ekufundzeni, kuyinkhululeko yekukhuluma, kumalungelo ebabhali kanye newetitatanyiswa. Tikhulumi letimcoka bo Ranata Saleci (Slovenia) kanye na-Ko Un (Korea). Lwati lolwengetiwe: http://www.waltic.
I-XII Simposio Iberoamericano de TerminologÃ­a (RITerm 2010): E-Universidad del Museo Social Argentino, Buenos Aires, Argentina, ngaSeptemba 14-17, 2010. Lwati lolwengetiwe: www.traductores.org.ar nobe riterm_2010@traductores.org.ar (lutfolakala kuphela ngeSpanishi).
I-16th International Congress of the Names Society of Southern Africa (NSA): Homo Nominans - Mankind, the namer: E-Club Mykonos, e-Western Cape, nga-Okthoba 26-28, 2010. Lombutsano utohlola umkhakha wekwetsa emagama nelilukuluku lelingeke lavinjwa lebantfu lwekwetsa tintfo emagama. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana na-Bertie Neethling ku-bneethling@uwc.ac.za.
I-Translating Multimodalities: E-University of Portsmouth, UK, ngaNovemba 6, 2010. Kuhumusha ngalokuvamile kungeligama lelibhaliwe, kodvwa lamuhla kunetindlela letinyenti bahumushi lokufanele bacabange ngato taletinye tetimphawu tetintfo (titfombe letinganyakati naletinyakatako, imidvwebo, umculo, indlela yekubhala nobe kuma kweliphepha). Kucelwa kusikisela kwetinselele bahumushi lababhekana nato ngaletindlela letinyenti. Imibuto kanye/nobe imibono lengemagama langu 300 kufanele itfunyelwe ku-Carol O'Sullivan ku-carol.osullivan@port.ac.uk ngaJune 30, 2010. Lwati lolwengetiwe: www.port.ac.
I-TKE (Terminology and Knowledge Engineering) Conference 2010: E-Dublin University, Ireland, nga-Agasti 12-13, 2010. Lomhlangano umayelana nekutfutfukisa lwati nekwendlulisela buchwepheshe bekuchumana lokukhetsekile ngetilwimi ngekwesisekelo setinhlelo temagama kanye nelwati. Utokhuluma kakhulu ngesihloko sekwetfulwa kwetinsita-kusebenta temagama kanye nelwati lwebunjinyela kuyi-internet. Lwati lolwengetiwe: http://www.dcu.ie/fiontar/conference/home_baile.
Longabatsintsa e-SATI: Marion Boers. Lucingo: 011 803-2681. Fax: 0866 199 133. E-mail: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Lucingo: 079 492 9359. Fax: 086 511 4971. E-mail: registrar@translators.org.
<fn>SAVI. Bulletin06.2010-08-20.ss.txt</fn>
Michelle Rabie lolilungu leMkhandlu we-SATI utochuba lishabhu e-Cape Town nga-Agasti 5, 2010. Sihloko salo sitotsi: "How to Market Yourself as a Freelance Language Practitioner," lombutsano utoniketa litfuba lelikahle lekuchumana nalamanye emalungu alomkhakha ngaphansi kwetimo letikahle. Tsintsana naMichelle ku-michelle@translators.org.za. Kubhalisela kubakhona kuwo kuvalwa ngaJulayi 28, 2010, ungasapholisi maseko - bhuka nyalo indzawo!
Lelishabhu liyafana nalelo labe lisePitoli nga-Aprili, futsi kunetinhlelo tekuphindze libe seThekwini naseBloemfontein.
Sicela watise lihhovisi le-SATI ngaletinye tinhlobo tekuceceshwa longatsandza kutsi sitihlele.
I-CTIBF itocala ngaJulayi 30 kute kube nga-Agasti 2, 2010 futsi i-SATI itobe ibambisene nePEG kanye neMcGillivray Linnegar Asssociates kulombukiso. Nangabe utokuya kuloMbukiso, vakashela sitandi setfu futsi usekele labo labavolontiyele kusimelela lapho.
I-SATI itokwetfula inkhulumo kulombukiso - lilanga linye kuphela (Lesihlanu, July 30): "What Publishers Should Know about Translation." Emalungu emukelekile kutsi abekhona futsi angakhutsata nemakhasimende awo kutsi abekhona. Lenkhulumo itocala nga-15:00 e-Room 1.62 e-Cape Town Internation Convention Centre.
Sitobe futsi siniketa tikhwanyana kutivakashi letikhetsiwe letitovakashela sitandi se-SATI futsi emalungu angaletsa emakhadi awo ebhizinisi nobe emapheshana (langekho ngetulu kwe-A5) kute sitowafaka kuletikhwama - litfuba leliyingcayizivele lekuchumana! Tsintsana naMarion kute utfole lwati lolwengetiwe (office@translators.org.za).
Ingabe bewukhona yini Nangabe bewuhileleke kunobe ngumuphi umsebenti wekuhumusha/kutolika lophatselene nalombutsano (ngaphambi, phakatsi nobe ngemuva), sicela usatise ngaloko. Sifuna kubhala umbiko lomfishane ngeluhlobo lwemsebenti welulwimi lovetwe Yindzebe Yemhlaba kubantfu baseNingizimu Afrika. Tfumela kwatiswa kuMarion ku-(office@translators.org.za)?
I-FIT ikhiphe umbiko webetindzaba lonesihloko labesikhetfwe kuyi-Internationa Translation Day 2010: "Translation Quality for a Variety of Voices." Hlola http://www.fit-ift.org./download/en/pr-itd-2010.pdf.
Magazini losandza kuphuma kuncwadzindzaba ye-FIT, i-Translatio, sewuyatfolakala ku-http://www.fit-ift.org./en/translatio-e.php futsi uniketa nembiko ngemibutsano ye-SATI 2009 ITD.
Imiphumela yekuhlolwa kwemanani kwa-2010 ibonisa kutsi emanani akakashintji kakhulu kulawo lesagcina siwente nga-2008 (mhlawumbe loku kubangelwe simo lesikhona semnotfo), ngako umbiko ngeke siwukhiphe kulomnyaka. I-SATI itophindze yenta kuhlola ekucaleni kwa-2011 kute ibone lokutobe sekwentekile. Sicela onkhe emalungu ahlanganyele kulesivivinyo sekuhlola: kumatima kakhulu kutfola kwatiswa longetsembela kuko nangabe sitfole kusabela lokuncane.
NgaJuni 27, 2010 Olivier FlÃ©chais lolilungu le-SATI wakhuluma eluhlelweni lwe-"Word of Mouth" ngemsebenti wekuba ngutolika kumsakato i-SAfm. Emazubela alenkhulumo ayatfolakala ku-www.safm.co.za.
i-Proz.com itobamba umbutsano wayo wesibili ekupheleni kwalomnyaka. Sihloko sawo sitsi Translation3 futsi imibutsano lemitsatfu leyehlukene itoba ngaSeptemba 30, 2010 (labatisebentako) Okthoba 13, 2010 (tinkampane tekuhumusha) nangaNovemba 10, 2010 (kusondzeta/ umkhakha we-GILT).
Buka i-http://www.proz.com/translation3 kute utfole lwati lolwengetiwe.
Sesiyatfolakala nyalo kuyi-internet sichazamagama selibhola lesihumusha emagama lavame kusentjetiswa ebholeni ngesiNgisi, siJalimane, siFulentji, siTaliyane kanye ne-Spanish ku-http://football.cls.ch/dict/appl.doa=home?
I-HSRC Press inyatselise i-African Languages in a Digital Age: Challenges and opportunities for indigenous language computing, nga-Don Osborn (ISBN 978-07969-2249-6). Lencwadzi icoca ngetindzaba, kukhatsateka, tintfo letibaluleke kakhulu lokufanele tinakwe kucala netindlela tekucwaninga letandzako e-Afrika nekutsi ekugcineni kubaluleke ngani kutfutfukisa nekufundzisa.
I-A Handle on Plain Language Issues and Practice: e-Cape Town International Convention Centre, ngaJulayi 30, 2010. Lelishabhu litochutjwa yinhlangano lenguzakwabo we-SATI, i-Professional Editors' Group (PEG), litohambisana ne-Cape Town Book Fair's Professional Development Programme, kutokhulunywa ngendzaba lebaluleke kakhulu yekuchumana ngelulwimi lolulula. Kubhalisela kuba khona kuvalwa ngaJulayi 23, 2010 futsi indzawo ilinganiselwe kubantfu labangu-100 kuphela. Tsintsa ellynbarry@telkomsa.net kute utfole lwati lolwengetiwe.
I-Tips for Corporate Writers: Lishabhu lelilanga linye lelitoba se-Stellenbosch University Language Centre, nga-Agasti 3, 2010. Kubhalisela kubakhona kuvalwa ngaJulayi 23, 2010. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana na-Audrey Poole ku- 021 808 2167 nobe ku- taalsentrum@sun.ac.
I-2010 Biennial National AUSIT Conference for Translators and Interpreters: e-Fremantle, Australia, ngaNovemba 5-6, 2010. Sephulelo lesitfolwa ngubekucala labatobhalisa sitophela ngaJulayi 31, 2010. Lwati lolwengetiwe: http://www.ausitconference.
I-2010 International Medical Interpreters Conference: Ensuring Patient Safety for Language Minority Patients: e-Harvard Medical School, Boston, USA, ngaSeptemba 3-5, 2010. Lwati lolwengentiwe: http://www.imiaweb.org/conferences/2010conference.
I-IALB-Tradulex Conference - Languages and Business Today and Solutions for Tomorrow: e-Lisbon, Portugal, nga-Okthoba 1-2, 2010. Lomhlangano uhlelwe yi-International Association Language and Business (IALB) kanye ne-international network Tradulex, utobheka lushintjo loselwentekile kumkhakha welulwimi lolubangelwe kuwa kwemnotfo wemhlaba wonkhe. Lwati lolwengetiwe: http://www.ialb-tradulex.
I-Eighth International Conference and Exhibition on Language Transfer in Audiovisual Media: The Digital Revolution in the Field of Audiovisual Media - Boon or Bane e-Berlin, Germany, nga-Okthoba 6-8, 2010. Labatobe bakhona batococa ngelushintjo neluhlelo lolusha lwemhlaba wonkhe lwebetindzaba lolucondziswe ekusebentelaneni kwetilwimi. Lwati lolwengetiwe: http://www.languages-media.com/index?
I-LISA Forum Europe: e-Budapest, Hungary, nga-Okthoba 11-14, 2010. I-Forum of the Localisation Industry Standards Association (LISA) itoniketa labakhona lwati lolusha ngelizinga: kutsi licondvwa futsi lilinganiswa kanjani nekutsi likutsintsa kanjani kusebenta kwelibhizinisi.
I-Second International Conference on Interpreting Quality: e-AlmuÃ±Ã©car, Spain, ngaMashi 24-26, 2011. Lomhlangano ukhuluma kakhulu ngekutolika lulwimi kuwo onkhe emazinga (emhlanganweni, emsebentini wemphakatsi, elulwimini lwetandla, njalo njalo). Imibono (300-350 wemagama) kufanele itfunyelwe ku-ecis.granada@gmail.com nga-Okthoba 20, 2010. Lwati lolwengetiwe: http://ecis.ugr.es/2011.
I-16th International Congress of the Names Society of Southern Africa (NSA): Homo Nominans - Mankind, the namer: e-Club Mykonos, Western Cape, nga-Okthoba 26-28, 2010. Lombutsano utohlola umkhakha wekwetsa emagama nelilukuluku lelingeke lavinjwa lebantfu lwekwetsa tintfo emagama. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsa Bertie Neethling ku-bneethling@uwc.ac.za.
I-International Postgraduate Conference in Translation and Interpreting (IPCITI) 2010: From Reflection to Refraction - New perspectives, new settings and new impacts: e-University of Manchester, UK, nga-Okthoba 29-31, 2010. Lona ngumbutsano wesitfupha kuloluhlelo, loluhloselwe kunika bacwaningi labasebasha litfuba lekuhlanganyela nalabanye lucwaningo lwabo nekutsi bahlanganyele kakhulu esehlakalweni sekuchumana kwemhlaba wonkhe. Imibuto kufanele icondziswe ku-ipciti2010@manchester.ac.uk. Lwati lolwengetiwe: http://www.ipciti.org.
I-Summer School for Translation Studies in Africa: e-University of Stellenbosch, ngaNovemba 29 - Disemba 4, 2010. Itokwetfulwa yi-Department of Afroasiatic Studies, Sign Language ne-Language Practice yase-University of the Free State ne-Department of Afrikaans and Dutch yase-University of Stellenbosch, le-Summer School nguyetitjudeni letineticu kanye/nobe bafundzisi betifundvo tekuhumusha kanye nekuchumana kwemasiko lehlukene ngenjongo yekutsi kwentiwe i-African agenda yetifundvo tekuhumusha.
Lwati lolwengetiwe: http://www.ufs.ac.
I-International Conference on Translation and Accessibility in Video Games and Virtual Worlds: e-Universitat AutÃ³noma de Barcelona, Spain, ngaDisemba 2-3, 2010. Lombutsano uhlosele kuhlanganisa ndzawonye bonkhe labanesitsakatelo kumikhakha yekwenta lula imidlalo nekutsi itfolakale kanye nendzima yekuhumusha emagama emidlalo.
I-FIT XIX World Congress: e-San Francisco, USA, nga-Agasti 1-4, 2011. Sihloko salombutsano sitsi "Bridging Cultures." Tiphakamiso talokutococwa ngako tingafakwa kute kube nguDisemba 10, 2010. Lwati lolwengetiwe: www.fit2011.
Dikgokagano tÅ¡e Sehlongwa Marion Boers. Tel: 011 803-2681. Fax 0866 199 133. E-mail: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Tel: 079 492 9359. Fax : 086 511 4971. E-mail: registrar@translators.org.
<fn>SAVI. Bulletin07.2010-08-20.ss.txt</fn>
Sewentiwe uMtsetfo Weluphawu lolusemtsetfweni lwe-SATI. Loluphawu lutokwenta kutsi njengelilungu le-SATI ubonise kusebentelana kwakho ne-SATI nekutinikela kwakho kulomsebenti. Ungasebentisa loluphawu emakhadini ebhizinisi, etincwadzini lotibhalako, etiliphini tekubonga, nawenta emakhotheshini, nasetincwadzini tekubhadala, etincwanjaneni, kumapheshana, ku-website yakho, ekusayineni i-email, kanye nalapho wenta tintfo tekutitsengisa. Bhalela Marion Boers ku-office@translators.org.za kute utfole lwati lolugcwele ngeMtsetfo Weluphawu lwe-SATI futsi utfole nekhophi yakho lesemtsetfweni yeluphawu.
Michelle Rabie lolilungu leMkhandlu le-SATI utokwenta leloshabhu lakhe lelivamile le-"How to Market Yourself as a Freelance Language Practitioner" eThekwini ngaSeptemba 17, 2010 naseBloemfontein nga-Okthoba 22, 2010. Esikhatsini lesisedvute lesitako lihhovisi le-SATI litotfumela emafomu ekubhalisela kuba khona. Ungalahlekelwa ngulelitfuba lekufundza lokutsite lokusha, nelekuhlangana nalabanye bantfu labafana nawe futsi nijabulele nekudla lokulula ndzawonye.
NgaMeyi Manzo Khulu lolilungu leMkhandlu wabamba umhlangano lowaba nemphumelelo eGoli kute ahlole kutsi kungenteka yini kusungulwe licembu lwelulwimi lelitosekela emalungu lasebenta ngetilwimi temdzabu. Umhlangano lolandzelako utoba nga-Agasti, khona eGoli. Imininingwane yendzawo nelusuku kutokhishwa esikhatsini lesisedvute lesitako.
Umgubho we-SATI we-International Translation Day 2010 utoba ngaLesine, Septemba 30 e-University of Johannesburg. Sihloko selusuku sitobe sikucinisekisa lizinga futsi lombutsano utohlanganisa nekwetfulwa kwencwadzi yematemu ekuhumusha tilwimi letehlukene lokutokwentiwa ngu-Anne-Marie Beukes longusihlalo we-SATI kanye na-MarnÃ© Pienaar lolilungu le-SATI.
Kulomnyaka i-SATI Boland itogubha umnyaka waka-20 ikhona, ngekuba netifundvo kanye nemsebenti wetenhlalo lotobanjwa ngempelaviki yangaSeptemba 18/19. Imininingwane isatolandzela.
Sicela utsintse lihhovisi le-SATI nangabe ungakwati kwetfula tifundvo nobe unemibono nome ticelo ngemibutsano longatsandza kutsi iNhlangano iyihlele.
Ingabe bewukhona yini Nangabe bewuhileleke kunobe ngumuphi umsebenti wekuhumusha/kutolika lophatselene nalombutsano (ngaphambi, phakatsi nobe ngemuva), sicela usatise ngaloko. Sifuna kubhala umbiko lomfishane ngeluhlobo lwemsebenti welulwimi lovetwe Yindzebe Yemhlaba kubantfu baseNingizimu Afrika. Sicela utfumelele Marion umbiko ku-office@translators.org.za?
NgaJulayi 4, 2010 Olivier FlÃ©chais lolilungu le-SATI wakhuluma eluhlelweni lwe-"Word of Mouth" ngemsebenti wekuba ngutolika nemhumushi kumsakato i-SAfm. Imininingwane leyengetiwe yalenkhulumo iyatfolakala ku-www.safm.co.za.
Kute Litiko Lebuciko neMasiko lente futsi lengamele ematemu lakhetsekile awo onkhe emacembu etilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika, lisungule i-National Register for Terminology Projects. Bonkhe labahileleke emsebentini wekwenta ematemu bakhutsatwa kutsi babhalise imisebenti yabo kuyi-National Language Service, lokutokwenta kugwemeke kuphindzeka kwemsebenti wekwenta ematemu kumacembu lehlukene lasebenta ngelulwimi lolufanako. Injongo yale-Register kucinisekisa kutsi kunemtfombo lobhalisiwe wematemu emagama, longafinyelelwa ngibo bonkhe labafuna kuwusebentisa. Le-Register iyatfolakala kuyi-website yeLitiko: www.dac.gov.za/http://terminology.dac.gov.za/. Imibuto ingabhekiswa ku-Ms Alet Oelofse (012 441 3827), Mr Lutamo Ramuedzisi (012 441 3844) nobe ku-Mr Solly Mnisi (012 441 3851).
I-Infoterm Newsletter lesandza kuphuma seyiyatfolakala ku: http://infoterm.info/pdf/activities/INL/INL_136.pdf. Lena yincwadzindzaba lesemtsetfweni lephuma kanye ngemuva kwetinyanga letintsatfu ye- International Centre for Terminology (Infoterm), leyatisa bafundzi bayo ngetintfo letisandza kwenteka emkhakheni wetematemu. Iphindze inikete emalungu kanye nalebambisene nabo lwati ngemisebenti lesandza kwenteka nalesatokwenteka ye-Infoterm.
Nyalo setingafakwa ticelo tetifundvo teticu te-Wits BA Publishing Studies Honours tanga-2011. Letifundvo tilungiselelwe labo labanesitsakatelo emsebentini wekubhala, nobe labo labacashwe babhali, nobe labo labafuna kutisebenta kulomkhakha. Ticelo tanga-2011 tiyoze tivalwe ngaNovemba 30, 2010 Nawufuna kwati kabanti ngalokucuketfwe nguletifundvo, tsintsana na-Colleen Dawson ku- colleen.dawson@wits.ac.za nobe 011 615 2335. Kute utfole lwati ngeluhlelo lwekufaka ticelo, tsintsana na-Merle Govind ku- merle.govind@wits.ac.za nobe 011 717 4140. Lwati lolwengetiwe: http://web.wits.ac.
I-WikIdioms, sichazamagama setilwimi letehlukene, lese singetilwimi letingetulu kwa-30, babhali labangu-100 kanye netinchazelo temagama letingu-30 000. Vakashela http://www.wikidioms.com.
I-Wordfast LLC, leniketa lwati lwekuhumusha lwe-software, ivete i-Wordfast Anywhere, lokulithulusi lelwati lwekuhumusha lolunge-internet lolwentelwe bahumushi kanye netinkampane tabo kutsi bakwati kungena ngekulondzeka etindzaweni te-TM, kute bahumushe nge-internet. Lwati lolwengetiwe: http://www.wordfast.
I-Synthesis Vol. 4 (2011): Translation and Authenticity in a Global Setting. Lomagazini uhlose kubonisa tinselele tekuhumusha letitsintsa imbulunga yonkhe, ukhuluma kakhulukati ngetinkinga letibonakala tikhona endzaweni/embulungeni yonkhe. Tihloko takhelwe emibutweni lehilela tindzaba tekuhumusha, indzawo yekuhumusha, tindlela tekuhumusha, kuhumusha nembulunga yonkhe, kuhumusha nekweca-imincele, kanye (nekungahumusheki) nekuhumusheka. Imininingwane yetiphakamiso tetihloko (800-1000 wemagama) kantsi nobe ngimiphi imibuto kufanele itfunyelwe kubo bobabili Bahleli Balomagazini: Dionysios Kapsaskis (d.kapsaskis@roehampton.ac.uk) na-Lucile Desblache (l.desblache@roehampton.ac.uk). Lusuku lwekugcina lwekufaka imibono nguNovemba 30, 2010 kantsi lusuku lwekufaka tihloko nguSeptemba 30, 2011. Lwati lolwengetiwe: http://www.enl.uoa.gr/synthesis/about.
I-Communication, Culture and the Image of your Organisation: Lishabhu leliyincenye-yelusuku lelitoba se-Stellenbosch University Language Centre, nga-Agasti 26, 2010. Lusuku lwekugcina lwekubhalisela kuba khona ngu-Agasti 17, 2010. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana na-Audrey Poole ku-021 808 2167 nobe ku-taalsentrum@sun.ac.za.
I-TM-Europe 2010 International Translation Management Conference: e-Krakow, Poland, ngaSeptemba 30 - Okthoba 1, 2010. Sihloko: Project and Technology Management, and Business Optimisation for the Translation and Localisation Industry. Umhlangano losendlalelo salamashabhu utoba ngaSeptemba 29, 2010. Sekuvuliwe kubhalisela kuba khona. Lwati lolwengetiwe:http://www.tm-europe.
I-International Conference: Role of Translation in Nation Building, Nationalism and Supra-nationalism: e-New Delhi, India, ngaDisemba 16-19, 2010. Lomhlangano uhlelwe ngekubambisana yi-Indian Translators Association kanye ne-Linguaindia Foundation, utokhuluma ngendzima yekuhumusha letsintsa siNdiya. Yani ku-http://www.itaindia.org/itaindia2010.php kute utfole lwati lolwengetiwe ngetintfo lokutobe kukhulunywa ngato kanye netihloko. Imibono lebhaliwe kufanele itfunyelwe nga-Agasti 30, 2010 ku- ITAINDIA Secretariat ku- info@itaindia.org.
I-IALB-Tradulex Conference - Languages and Business Today and Solutions for Tomorrow: e-Lisbon, Portugal, nga-Okthoba 1-2, 2010. Lomhlangano uhlelwe yi-International Association Language and Business (IALB) kanye ne-international network Tradulex, utokhuluma ngelushintjo lolwentekile kumkhakha welulwimi lolubangelwe yinhlekelele yekuwa kwemnotfo kwemhlaba wonkhe. Lwati lolwengetiwe: http://www.ialb-tradulex.
I-Eighth International Conference and Exhibition on Language Transfer in Audiovisual Media: The Digital Revolution in the Field of Audiovisual Media - Boon or Bane e-Berlin, Germany, nga-Okthoba 6-8, 2010. Labatobe bakhona batococa ngelushintjo kanye neluhlelo lwemhlaba wonkhe lwebetindzaba lolucondziswe ekusebentelaneni kwetilwimi. Lwati lolwengetiwe: http://www.languages-media.com/index?
I-16th International Congress of the Names Society of Southern Africa (NSA): Homo Nominans - Mankind, the namer: e-Club Mykonos, Western Cape, nga-Okthoba 26-28, 2010. Lomhlangano utohlola umkhakha wekwetsa emagama nelilukuluku lelingeke lavinjwa lebantfu lekwetsa tintfo emagama. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsa Bertie Neethling ku-bneethling@uwc.ac.za.
I-International Postgraduate Conference in Translation and Interpreting (IPCITI) 2010: From Reflection to Refraction - New perspectives, new settings and new impacts: e-University of Manchester, UK, nga-Okthoba 29-31, 2010. Lona ngumhlangano wesitfupha kuloluhlelo, lohloselwe kuniketa bacwaningi labasebasha litfuba lekuhlanganyela nalabanye lucwaningo lwabo nekuhlanganyela kakhulu ekuchumaneni nemhlaba wonkhe. Imibuto kufanele itfunyelwe ku-ipciti2010@manchester.ac.uk. Lwati lolwengetiwe: http://www.ipciti.org.
I-Summer School for Translation Studies in Africa: e-University of Stellenbosch, ngaNovemba 29 - Disemba 4, 2010. Itokwetfulwa yi-Department of Afroasiatic Studies, Sign Language ne-Language Practice yase-University of the Free State ne-Department of Afrikaans and Dutch yase-University of Stellenbosch, le-Summer School ngiyetitjudeni letineticu kanye/nobe bafundzisi betifundvo tekuhumusha kanye nekuchumana kwemasiko lehlukene ngenjongo yekutsi kwentiwe luhlelo lwase-Afrika lwetifundvo tekuhumusha. Lwati lolwengetiwe: http://www.ufs.ac.
I-FIT XIX World Congress: e-San Francisco, USA, nga-Agasti 1-4, 2011. Sihloko salombutsano sitsi "Bridging Cultures". Tiphakamiso talokutococwa ngako tingafakwa kute kube nguDisemba 10, 2010. Lwati lolwengetiwe: www.fit2011.
Longabatsintsa e-SATI: Marion Boers. Lucingo: 011 803-2681. Fax: 0866 199 133. E-mail: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Lucingo: 079 492 9359. Fax: 086 511 4971. E-mail:registrar@translators.org.
<fn>SAVI. Bulletin112010.2011-03-28.ss.txt</fn>
Njengobe umnyaka sewutophela sitsandza kubonga emalungu ngekusisekela kulomnyaka lophelako futsi nonkhe sinifisela sikhatsi semaholidi lesinekuthula nekucabuleka. Sibonga kakhulu timphendvulo nemilayeto yenu nonkhe, lesisita kutsi sakhe budlelwane lobusondzelene bemuntfu ngamunye. Ikakhulu sibonga onkhe lawo malungu laye enta umnikelo lokhetsekile wekugcina iNhlangano ichubeka, ngemibono, ngekuhumusha, ngemsebenti wemakomidi, ngekwenta emashabhu netifundvo tekucecesha, kanye naleminye imisebenti yekutitsandzela-nente kwaba nekwenteka ngatsi kutsi sinikete onkhe emalungu inkonzo lenhle.
Sibonga futsi nakumalungu eMkhandlu weSATI- Anne-Marie Beukes, Johan Blaauw, Beverley Boland, Manzo Khulu naMichelle Rabie - ngemahora lamanyenti labawentele iNhlangano emsebenti wekutitsandzela, futsi sibonga nakumcondisi wetfu, Marion Boers.
Ema-inivoysi anga-2011 atotfunyelwa ngemeyili ekucaleni kwaJanawari. Nangabe ungayitfoli yakho, sicela utsintsane nelihhovisi. Sibheke phambili emnyakeni lonempumelelo wanga-2011 futsi sihlala siyemukela imibono ngetinkonzo nemisebenti leningatsandza kutsi nibone iNhlangano itenta.
Sicela nibhale phansi lusuku lwe-AGM yeNhlangano lolutobe lungaLesihlanu waMeyi 13, 2011, lokungenteka kutsi ibanjelwe eMidrand.
I-SATI eBoland yaphetsa imisebenti yanga-2010 ngelidzili labe liseCape Town Club eGardens ngeMgcibelo wangaDisemba 4. Kukakwa tindlu temlandvo, simo selitulu lesikahle, nebuhle lobusangadze konkhe loku kwanetela kulolusuku lwasekuseni labelujabulisa. Ngelishwa emalungu lamanyenti akakwatanga kubakhona, ngobe bekasebenta lamanye abanjwa ngulokunye kucaceka kantsi labanye kwadzingeka kutsi bahocise kubakhona kwabo ngesikhatsi lesifishane. Nobe kunjalo, labatsembekile labambalwa bajabulela kudla kwasekuseni lokumnandzi, indathane yemakhofi nalokunatfwako labekwengeta umuva wenjabulo. Siyabonga kulabo labaphumelela kubakhona, besuka etindzaweni letisekudzeni njengaseConstantia, Vermont naseWellington, nangetulu kwetimoto letinyenti labetikhona emgcwacweni naletinye tinselele.
Inkhulumo letsakatelisako yebuchwepheshe leyabakhona, beyimayelana nesicelo lesisandza kwendluliselwa kumalungu sekutsi ahumushe ngemali lephansi kakhulu, nekutsi buchwepheshe bekuhumusha sebubukelwa phansi yini ngulabahumushi labemukela leyo nkhokhelo lephansi. Lesihloko kwasikiselwa kutsi sifakwe eluhlelweni lwekutiphatsa eshabhini lemnyaka lotako. Kwacocwa nangebuhle bekuhumusha ngetinhlelo teWordfast, kwaphindze kwatsinfwa netindzaba letingahlobene ngekusebenta ngelulwimi, njengetipoko netinsipho tebaculi.
Emalungu labengekho alahlekelwa, kodvwa lawo labekhona ajabulela sikhatsi lesimnadzi sasekuseni ndzawonye!
Kute utfole lwati lolwengetiwe ngekujoyini iSATI yelicembu laseWesten Cape, sicela utsintse Gretha Aalbers ku-aalbers@iafrica.com nobe Wilna Liebenberg ku-wilna@lieben.co.
How to Market Yourself as a Freelance Language Practitioner: Lilungu leMkhandlu weSATI, Michelle Rabie, utokwetfula lishabhu eBloemfontein ekucaleni kwa-2011. Imininingwane itolandzela masinyane.
Sicela utsintse lihhovisi leSATI (office@translators.org.za nobe 011 783 7594) nangabe ungakwati kwetfula tifundvo letitsite nome unembono nobe sicelo sembutsano longatsandza kutsi iNhlangano iyibambe.
I-FIT imeme amalungu etinhlangano kutsi aphakamise labangangenela i-2011 FIT Translation Prizes and Awards. Emalungu acelwa kutsi atfumele kusikisela kwawo ehhovisi (office@translators.org.za). Sicela uvakashele ingosi yeSATI kute utfole lwati lolufanele: www.translators.org.za > Members only: FIT (ekhasini lelikhulu leFIT; kufanele ungene lapho kute utfole lelokhasi). Tigaba tihlanganisa kuhumusha tincwadzi tebantfwana, tincwadzi tetindzaba tekutakhela, tincwadzi tetindzaba mbamba netindzaba letifundzisako letibhalwe ngetilwimi letingakandzi kangako. Sicela ukhumbule kutsi labakhetfwako kufanele babe ngemalungu eSATI, futsi iSATI ngiyo leyokwenta tincomo tekugcina eFIT.
I-FIT World Congress lelandzelako itoba seSan Francisco, eUSA, ngaJulayi/Agasti 2011. I-SATI itohlanganyela kuyi-Statutory Congress ngaJulayi 30 na-31. I-FIT Open Congress itocala phakatsi kwa-1 na-4 Agasti 2011. Sihloko sayo sitobe sitsi "Bridging Cultures." Lwati lolwengetiwe nekubhalisela kubakhona: www.fit2011.
I-Translation/Interpreting and Social Activism, ihlelwe nguJulie BoÃ©ri naCarol Maier. ISBN 84-613-1759-9. Lomculu uhlanganisa inkhulumo lesihlutfulelo netiphakamiso letikhetsiwe letentiwa kuyi-1st International Forum on Translation/Interpreting and Social Activism nga-Aprili 2007, labeyihlelwe yi-ECOS. Lwati lolwengetiwe: http://www.stjerome.co.
I-Infoterm Newsletter yakamuva seyiyatfolakala kuyi-Internet ku-http://infoterm.info/pdf/activities/INL/INL_137.pdf. Lena yicwadzindzaba lesemtsetfweni lephuma kanye ngemuva kwetinyanga letintsatfu ye-International Centre for Terminology (Infoterm), leyatisa bafundzi bayo ngetakamuva endzimeni yematemu. Iphindze inikete emalungu nalebambisene nabo lwati lwakamuva ngemisebenti ye-Infoterm nangemibutsano yayo letako.
Sichazamagama lesilungisiwe setilwimi letimbili i-Woordeboek vir die Gesondheidswetenskappe/Dictionary for the Health Sciences nyalo sesiyatfolakala ku-Internet ku-www.pharos.co.za kulabenta tikhokhelo tePharos tetichazamagama letingu-Internet. Inguculo leyincwadzi lebhaliwe yalesichazamagama neCD-ROM ye-eletronikhi titotfolakala etitolo tetincwadzi kusukela ngaMashi 2011. Lwati lolwengetiwe: http://www.pharos.co.
Imiphumela yakamuva yekuhlola kwemhlaba wonkhe lokwentiwe yiCommon Sense Advisory ngetincephetelo/emaholo emkhakheni wekuhumusha seyiyatfolakala ku-http://www.commonsenseadvisory.com/Research/Report_Abstracts/100930_R_Compensation/tabid/2092/Default.aspx.
I-Common Sense Advisory yahlola tilwimi letingu-21 temikhakha leniketela ngetinkonzo tebuchwepheshe eNingizimu Afrika. Silinganiso setincephetelo tato nga-2008 besingu-US$17 499,53, kwase kutsi nga2009 takhuphuka kancane tabangu-US$19 849,53. Nga-2010, silinganiso semholo sehla saba ngu-US$17 047,14 ngekwesilinganiso saminyaka yonkhe selizinga lekukhula lelingu -2,59%, lokwenta iNingizimu Afrika ibe kuphela kwelive lapho tincephetelo tehle khona kulesikhatsi seminyaka lemitsatfu.
INingizumu Afrika yaphindze yaba ngulelinye lemave lambalwa lapho bomake bahola kakhulu khona kwendlula emadvodza kumnyaka ngamunye kuleminyaka lemitsatfu lehloliwe. Nga-2010 bomake baseNingizimu Afrika bahola US$18 566,17 kantsi emadvodza ahola US$13 249,58.
I-Byte Level Research, lehlatiya bebuciko nesayensi lehlanganisa umhlaba wonkhe, inyatselise inguculo yesine ye-The Savvy Client's Guide to Translation Agencies. Ineticondziso letihlelelwe kusita tinkampane ticondzise imikhakha yekuhumusha, futsi ihlelelwe kokubili kufundzisa nekutsi ibe netikhombo. Lwati lolwengetiwe: info@bytelevel.com nobe http://www.bytelevel.
Incenye yetifundvo (tifundvo teliposi) ngePractical Translation titokwetfulwa yiProgramme in Translation, Department of Afrikaans and Dutch, eStellenbosch University nga-2011. Budze baletifundvo butoba ngemaviki langu-12 (Febhuwari kuye kuMayi nobe Julayi kuye ku-Okthoba). Tilwimi letihlanganisiwe siBhunu-siNgisi, siNgisi-siBhunu nesiNgisi-siXhosa. Kutoba netigcwawu letimbili lokutodzingeka kutsi nakanjani nitente nihlangane bese niniketwa titifiketi tekuphumelela. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana naDr Amanda Lourens ku alourens@sun.ac.za nobe 084 514 8111.
Incenye yetifundvo (tifundvo teliposi) ngeIntroductory Translation Theory titokwetfulwa yiProgramme in Translation, Department of Afrikaans and Dutch, eStellenbosch University nga-2011. Budze baletifundvo butoba ngemaviki langu-12 (Febhuwari kuye kuMayi nobe Julayi kuye ku-Okthoba). Kutoba netigcwawu letimbili lokutodzingeka kutsi nakanjani nitente nihlangane bese niniketwa titifiketi tekuphumelela. Kute utfole lwati lolwengetiwe tsintsana naDr Amanda Lourens ku alourens@sun.ac.za nobe 084 514 8111.
I-Wordfast iniketa sephulelo kute kube nguDisemba 31, 2010: Tsenga iWordfast Classic neWordfast Pro kokubili nga-â‚¬330 bese wonga â‚¬170. Lwati lolwengetiwe: www.wordfast.
Inhlangano lelilungu leSATI iWeb-lingo ikhulule inguculo letfolakala mahhala yesichazamagama seluhlelo lwekucala ngetilwini taseNingizim, u Afrika nangesiSwahili lokunyalo seyitfolakala kuyi-Internet ku-www.web-lingo.com. Onkhe emagama lafakwe kulechazamagama ahunyushiwe, acinisekiswa futsi ahlelwa bahumushi beWeb-lingo, lokungumsebenti lobe ngumchaso wemhlabawonke. Lesichazamagama sisatotfutfukiswa futsi incenye 2 yaso itokhululwa ngaMashi 2012. Lesichazamagama sitfolakala mahhala kutsi sisentjetiswe.
I-Tenth International Forum on Ethics and Good Practices: eParis, France, ngaMeyi 19-21, 2011. Ihlelwe ngaphansi kwekucondiswa yi-International Federation of Translators (FIT) yi-FIT Committee for Legal Translation and Court Interpreting ngekubambisana neFrech Interpreters' and Translators Association. Babhali kufanele batfumele tiphakamiso tabo (tingendluli emagameni langu-500) kuMonique Rouzet Lelievre ku Nickyrouz@aol.com ngaJanawari 15, 2011. Lwati lolwengetiwe: http://www.fit-ift.org/cms/uploads/file/Comites/FIT-PARIS_Call_for_Papers_EN.
I-Translation Research Summer School UK 2011: eUniversity of Manchester, ngaJuni 27-Julayi 8, 2011. Sihloko lesikhatsekile saleTRSS UK 2011 sitsi 'Agency in Translation and Interpreting.' Labafuna kungenela leSummer School kufanele babe neticu teMaster of Arts nobe tifundvo letifana naleto, futsi basati kahle siNgisi futsi babe ngulabahileleke ekucwaningeni kuhumusha kanye/nobe etifundvweni temasiko lehlukene. Kuvalwa kwekufaka ticelo tekucala: Janawari 15, 2011. Lwati lolwengetiwe: http://www.researchschool.
I-1st Theories and Realities in Translation and Writing Forum: eUniversity of Western Brittany, France, ngaDisemba 16-17, 2011. Kucelwa tiphakamiso letibhaliwe ngesihloko lesitsi 'Common Sense in Translation and Technical Writing'. Injongo yaleSitsangami kuniketa bafundzi netisebenti takulomkhakha wekuhumusha ematfuba nebuciko bekubhala kute bacobelelane ngemibono nangalokuhlangenwenako. Lwati lolwengetiwe tsintsa jean-yves.ledisez@univ-brest.fr.
Longabatsintsa e-SATI: Marion Boers. Lucingo: 011 803-2681. Fax: 0866 199 133. E-mail: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Lucingo: 079 492 9359. Fax: 086 511 4971. E-mail: registrar@translators.org.
<fn>SISWATI FAL RUBRIC-SECTION A.txt</fn>
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. --Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. -Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela -Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa futsi iyakholweka. -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Imibono: iyajabulisa, inekuticambelalokwenetisako.-kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.-Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphumeesihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala-akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
<fn>SISWATI FIRST ADD P1.txt</fn>
Leliphepha linemakhasi lalishumi nakunye.
Phendvula YONKHE imibuto ngeSiswati.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
LaNkhosi ucocela batukulu bakhe ngesikhatsi sekukhula kwakhe.
Indvodza yakhe beyisebenta eThekwini, esikhumulweni setikebhe.
Beyihlala elokishini laseMlazi.
LaNkhosi wahamba waya eThekwini.
wasendlini yemlumbi. Bekalala khona lapho emsebentini wakhe.
bangakadli. Bekangevani nelubandlululo.
sinengati yinye, Nkhulunkhulu usidale sonkhe ngemfanekiso wakhe.
Bekahlala Kamashu uma angekho emsebentini.
Watjela batukulu bakhe kutsi uyawutsandza umtsetfo kakhulu.
ke kube yena watalwa angumfana ngabe waba liphoyisa.
tekuphila kwabo, bekute emaphoyisa alabasikati.
ngesikhatsi lesifanele, kodvwa ngaleso sikhatsi bese agulela futsi.
LaNkhosi wasuswa yini eMphumalanga?
Shano umsebenti bekawusebenta uma afika eThekwini.
Liholo lakhe bekalihola belimlingene yini?
yakho ngemaphuzu lamabili.
Ngemusho lophelele chaza kutsi yini umhlalaphasi.
Ungaphawula utsini ngenkholelo yaLaNkhosi Chaza?
webuphoyisa Phendvula ngemusho lophele?
Ngemusho lophelele yini leyabangela kutsi LaNkhosi agulele futsi?
namuhla ubuka letheksthi lengenhla.
Kusho kutsini kushona?
Bewungamphatsa njani LaNkhosi kube bewumtukulu wakhe?
Ijabulisa ngani indzaba yaLaNkhosi?
Khetsa yinye imphendvulo kuyo yonkhe lemibuto.
Lamadvodza labukene, ngabe amele waphi emacembu?
Buso babo busicocela yiphi indzaba?
udzinga emacembu lanjani eNingizimulesitfombe lesingenhla?
Latsandza kulwa ngaso sonkhe sikhatsi.
Lakwati kuphatsa tivakashi kahle.
Lakwati kudlala umdlalo lomuhle.
kwemdlalo wanga-2010 eNingizimu Afrika.
Nguleli leligcoke lokumnyama nalokumhlophe.
Nguleli leligcoke lokuliphuti nalokumnyama.
Asungulwa kanye kanye omabili.
Baceceshi balamacembu bantjintjelwani kangaka?
Baphatsi bafuna imphumelelo neludvumo.
Baceceshi abatiphatsi kahle.
Baphatsi balamacembuAfrika labanabo bona.
Kubeketelelana ngisho sekumatima.
Sitsini sicubulo se-Orlando Pirates?
Bafana bekuthula nelucolo.
Lamacembu lakulesibonwa asekelwa nguyiphi inkampani?
Afrika ibete tingoti. Bhala kube kubili.
Fundza letheksthi bese uyayifinyeta ngemagama langema-60 kuya ku-70.
lebangwa sifo sengculazi i-AIDS phela.
angeke sikwati kutsi selapheke etifweni lebesingalapheki kuto.
lelite emasotja ekulivikela etitseni live lelinjani?
nemuntfu lonaso lesifo.
sinye naye nome kumbatsa ngubo yinye nemuntfu lonaso lesifo sengculazi.
kumele batinakekele badle kudla lokunemphilo njengetibhidvo.
imitimba kuze bahlale baphilile.
ingati mahhala. Kubalulekile kutati simo sakho kusenesikhatsi.
Loko kusita uhlale wati kutsi ungumuntfu lonjani kute ucale kutinakekela.
yimphumelelo uma utimisele.
lowekutalwa eMganduzweni edvute neWhite River.
kuvula libhizimisi leBed and Breakfast khona eMganduzweni.
Utsi linengi laloluhlobo lwemabhizimisi luba setindzaweni letisemadolobheni.
akule ndzawo atekwati kutfola indzawo yekulala.
kuvulwa kwayo basho batsi 'Hholohholo yaphela indlala'.
kuphela' kusho Make Mhlanga.
kuphekwa ngemafutsa e-Olive Oil.
Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni.
Kudla lizambane lapondo.
Umuntfu lokuhwalale akulendzawo.
Bhala ligama libe linye kulawa ladvwetjelwe.
'lidolobha' bese ulisebentisa emshweni.
baseMganduzweni bajabulela kwakhiwa kweBed and Breakfast.
Cedzela lesaga lesikhombisa kutsi Makenguloko lakucalile eMganduzweni.
Bhala umusho lonesifanisongco, usebentise leligama 'liphupho'.
Khokha ligama lemdzabu kulomusho ulisebentise emshweni.
Kunetingabisa letijabulisa tivakashi ngemgidvo.
Nika umcondvo lonikwa nguleligama 'emafutsa' kulenkhulumo.
yagcwala ngekushesha yasho iwubamba locondze kaMakepisi.
mshayeli wacala kushayela ngalokukhulu kunakekela.
phasi edvwaleni, aticedzisa.
Sebentisa leligama 'labagijimako' emshweni.
Sebentisa sento lesidvwetjelwe kuletheksthi emshweni.
Sebentisa libito lelingumfakela kuletheksthi emshweni.
Kuneligama leliphikisana naleli lelitsi 'emantfombatana'.
Sebentisa siphawulo, 'lamakhulu' emshweni.
Sebentisa libito 'bafundzi' emshweni libe yinhloko yemusho.
Khokha ligama lelilibitombici etheksthini ulisebentise emshweni.
Tsatsa libito 'ibhasi' ulisebentise emshweni libe ngumentiwa.
Bafundzi baphuma ngemafasitelo. Bafundzi bebabalekela ingoti.
Shano kutsi lomusho ukuyiphikuletimphendvulo letingentasi.
Vusumuzi wacunga sibindzi.
Khetsa imphambosi lesetjentiswe kuleti letingentasi.
'Bafundzi labasindzile batfwalela bantfwana labalimele.'
Sebentisa lesentakutsi 'bhamu' emshweni.
Silondza: linceba, kulimala, kuva buhlungu ngalokwengcile.
Sandla: sitfo semtimba, umusa, kuntjontja.
Lesikhangiso sicondziswe kubobani?
sikwenta ube liselebhi. Sekela imphendvulo yakho.
kubonakala tintfombi tikhangekile ngulelijaha.
Ngabe kulicinisotintfombi takho?
<fn>STATS. MultilingualWordList.2010-11-09.ss.txt</fn>
<fn>Seswati.txt</fn>
Kusukela nga-2004, bekugcilwe ekuhlanganiseni intsandvo yelinyenti kanye nasekwenteni ncono kusebenta kwembuso.
Kugucuka ngekwentsandvo yelinyenti kusungulwe tikhungo leticinile letimele bonkhe kanye nebulungiswa lobutimele.
Tinhlelo temphakatsi kanye nemandla abohulumende basemakhaya langaniseni tinhlelo temphakatsi letehlukene kutsi tibe phakatsi nyalo selumele tonkhe tinhlaka temphakatsi letinyenti.
Kubuyeketwa Kweminyaka Lelishumi Nesihlanu.
inhlelo tekwenta ncono kuphatsa kanye neluhlelo lunye lwemphakatsi.
sekucecesha tisebenti temphakatsi ngenyanga yeNgci 2008.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa tiwa ncono emikhakheni leminyenti.
umtselela wemikhankhaso yekulwa nenkhohlakalo.
Nyalo-ke, ngemuva kweminyaka leli-15?
Kwandzisa kufinyelela etinhlelweni nyalo sekuyehla kancane.
inyaka lembalwa leyengcile.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa kungalingani eliholweni akukehli kantsi kuletinye tinhlaka kwenyukile.
kubaphatsi labakhulu nga-2006, nakuma wama semakhono kuvelonkhe bacalise ngetinhlelo hloso yekusita labasha, labangasebenti nalabanemakhono lamancane.
ngembi kwelinani lebelibekelwe sibalo lemnyaka wanga-2009.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa kubukanwe nato.
Ngemuva kwekugucula tikhungo tebulungiswa netebugebengu, lokubhekiswe kuko kube kwenta letikhungo tisebente ngalokuphumelelako ekunciphiseni bugebengu.
Kunciphisa bugebengu kanye nekukhulisa kuphepha hambisana nebudlova.
kwemacala maphoyisa lolubukene nemacala ebugebengu lobuhleliwe kube yincenye yinye kwemalayisenisi etibhamu wente ncono kulawulwa kwetibhamu.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa kahle kwato kanye nesinyatselo lesihlanganisako.
kuyahlolwa ngetitatimende letentiwa ngumphakatsi kanye netinyatselo tekuphikisana netikhulu letisetulu.
bukhulu lelitsengisa imphahla emaveni langephandle.
Kubamba lichaza etindzabeni temave emhlaba lolukahle.
lokunonophako, kwasungulwa imisebenti lengu 400 000.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa tinchabhayi lokubukenwe nato.
Kubhekisa kulabasikati, bantfwana, insha nakubantfu labakhubatekile tinchubomgomo netinhlelo.
Umtselela wetinhlelo netinchubomgomo ikhabinethi beyinalabasikati labangema-40%.
basikati lokungibo lababuke emakhaya.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa lenkhulu.
phasi kwaloko lokumele kube ngiko.
Nguyiphi indlela lebanti letakwenta hulumende nelive chubeke nalendlela lelihamba kuyo kungunyalo?
yavelonkhe leyesekelwe ekubambisaneni lokubanti kwakha kusebentisana kutenhlalakahle, kubambisana ngalokuphumelelisako.
Kunonophisa kukhula kanye nekugucula umnotfo phiseni kungasebenti nebuphuya.
kwelinani lemandla kanye nekuvikela imvelo.
Kulwa nebuphuya licebo leliphelele lekulwa nebuphuya lelisungulwa nguhulumende.
lakahle nekusebenta ngemtsetfo kwembuso nebuphuya.
bavoti kutsi tibe tinhlelo nemiklamo lebonakalako chumana emkhatsini kwebahlali kanye nebameli labamele imiphakatsi yabo.
Ngutiphi tintfo letibaluleke kakhulu locabanga kutsi hulumende angatenta ngekubambisana nawe?
<fn>Siswat HL P2 Exemplar 2009 Memo.txt</fn>
Sonkondlo utsi bantfu bakhala sililo ngabosidlani labahluphako.
Tintfo betibahambela kahle bisidlani kodvwa basenkingeni.
Sonkondlo uyafunga utsi bosidlani batakubona lokukhulu.
Sonkondlo ulikhetse kahle ligama lelitsi insika ngobe insika lugodvo lolusimisa indlu yonkhe lolutfolakala ekhatsi nendlu, umnumzane welikhaya uyinsika yelikhaya ngobe nguye loyinhloko nalobambe likhaya lonkhe.
Lenkondlo ikhuluma ngemnumzane welikhaya loshonile.
Lesiphumuti isizuri sikhombisa kudvonsa umoya nekuphumula emgceni, loku kuletsa sigci enkondlweni.
Kuwa kwensika emmangweni kwenta kutsi umndeni usale uhlupheka nelikati lilale etiko ekhaya.
Sonkondlo usebentise luphawu lolusibabato kugcizelela kubaluleka.
Sonkondlo ufuna kusitjela kutsi gogo usilulu selwati, sekulondvolota emagugu nemasiko esive.
Sonkondlo ucondze kusitjela kutsi gogo akabandlululi.
Sihloko lesitsi umtapo siyahambisana naloko lokushiwo yinkondlo ngobe umtapo kulapho kugcinwa khona tincwadzi telwati, kantsi gogo naye ungumtapo welwati emphilweni yetfu.
Ucondze kutsi titukulwane tiyasitakala ngobe titfola lwati nemagugu kulomtapo longugogo.
Nobe nguyiphi imphendvulo leshaya emhlolweni yemukelekile.
Ummango kumele wakhele lasebagugile indzawo lephephile.
Ummango kumele kumele uciniseke kutsi bogogo banikwa tinsita.
Ummango kumele uciniseke kutsi bantfu labadzala abahlukunyetwa baphatseka kahle.
Banikwa kudla. Njll.
Sonkondlo umangele ngaloku lokwentekile.
Yinkondlosililo: lenkondlo ikhuluma ngekushona kwalowo sonkondlo lamtsandzako.
Tetsamelilwati tifundza kutsi umuntfu kumele awagcine emavi lakhulunywe ngumuntfu loshonile ngobe asuke amumetse lukhulu.
Sonkondlo ukhuluma ngekushona kwemuntfu lamtsandzako.
Nesitfunti sakho siyasindza.
Lomfanekisomcondvo longenhla sihabiso. Sonkondlo wandzise sitfunti wasenta saba ngendlela lenkhulu nalesabekako.
Liphango lakho lingumgodzi wemayini.
Lomfanekisomcondvo longenhla sifanisongco. Sonkondlo ufanise liphango nemgodzi wemayini kepha akatisebentisi takhi tekufanisa.
Seloku wafika ugcishatela ngenkhani.
Lomfanekisomcondvo longenhla simuntfutiso. Sonkondlo ufanisa iSahara nemuntfu lohamba ngetinyawo agcishatela.
Leyo naleyo ndzima inemigca lesihlanu.
Kusho kwekutsi igcina ingene elwandle. 6.3.
Lomfula usita bonkhe bantfu lapho ufinyelela khona.
Bahlolwa batawuveta sibekandzaba (simonhlalo) salenoveli ngekuveta indzawo, sikhatsi, badlali nekholelo.
Indzawo nesikhatsi: lendzaba yenteka etindzaweni letimbili: emaphandleni nasedolobheni.
Lushawulo wabanjelwa kuhlanyela insangu namankantjane.
Konkhe loku kufakazela kutsi lendzaba yenteka emaphandleni esikhatsini semasiko.
Tintfombi utfola umntfwana longasiye waLushawulo.
Konkhe loku kufakazela kutsi lendzaba yenteka esilumbini.
Lenkhulumo iveta kukhatsateka ngendlela LaMagagula laphuma ngayo.
Kusemakhaya, tindlu tifulelwe ngetjani. Kunelidladla.
Kuliciniso, akhona emadvodza latsi angaya kuyosebenta ekudzeni bese atsandzana nalabanye bafati, sibonelo: Tintfombi.
Bahlolwa banika imibono yabo. Sibonelo: indzaba iphetseke kahle ngobe yonkhe imibuto iphendvulekile ngenkinga yaLaMagagula, njalo njalo.
Ungumlingisi lonesimilo lesihle ngobe naku ukhombisa luvelo kuninatala.
Tintfombi yena abengenandzaba naloko lokwentekako ngobe angumsunguli walendzaba.
Ushubile umoya ngobe kucoshwa umuntfu lomdzala, insika yelikhaya, acoshwa yindvodzana yakhe.
Ummango ufundza kutsi nangabe uyindvodza ungayengeki kalula, funisisa emaciniso ngembi kwekutsatsa tinyatselo.
Akukukayicedzi ngobe bantfwabakhe bachubeka nekushona.
Bahlolwa batawuveta singeniso, umtimba nesiphetfo.
Umlingisi lohambisana nekumela emaciniso nguMphikeleli.
Mphikeleli wacala ngekuya ekudzingisweni ngoba alwela inkhululeko.
Wazama kufundza khona lena ekudzingisweni kute atawuba nelwati lwekuphatsa.
Wavunyelwa kepha Tsabetse wacelwa kutsi akhishwe ngobe amdzala.
Waphikelela wabeka tizatfu tekungafundzi kwakhe sikhatsi sisekhona.
Wavunyelwa wachubeka wacedza.
Waya eVaal wayochubeka netifundvo takhe.
Wavula emakomiti ekutfutfukisa ummango waseMbalenhle.
Kwatsi nobe boMagumeni bangavumelani naye wachubeka ngekutitfoba lokukhulu.
Wangena elukhetfweni waphumelela.
Sihloko siyahambisana naloko lekukhulunywa ngako ngobe Mphikeleli ucale asesemncane alwela inkhululeko, wabuye walwela emalungelo akhe ekufundza sikolo. Wafundza wacedza, walwela tingucuko tendzawo yaseMbalenhle, kunetihibe kepha wagcina aphumelele.
Kubalela kusho kuphuma kahle kwelilanga; Mphikeleli ucondze kubona wonkhe umuntfu aphila kahle, kungekho nekukhetselwa indzawo, imisebenti ngekwelibala.
Bunye, inhlalakahle, kusitana.
Wakhombisa kutitfoba nenhlonipho akazange ahlutfuke. Wakhombisa kutsi ungumntfwana lobatiko bantfu labadzala.
Uma sewubuka siphetfo salendzaba Tsabetse vele uyamati lomntfwana futsi wati netindzaba nemndeni wakaboMphikeleli.
Ummango ufundza kuba neluvelo, nekulalelisa kahle inkhulumo yemuntfu ngembi kwekutsi umphendvule.
Uma sibuka simo sesikhatsi kuyabonakala kutsi sikhatsi sanyalo ngobe kukhulunywa ngekucashiswa kwemakamelo, kukhulunywa ngelubandlululo.
Kubalwa tincenye tesakhiwo semdlalo: Setfulo, ludvweshu, sicakacaka, sicongo, lupholavutfondzaba nesiphetfo.
Sibekandzaba, umlingisi losemcoka, inkinga labukene nayo.
Sigameko lesicuketse kuphambana kwemibono kubangiswako nembangi netinhlobo teludvweshu lolutfutfukisa umdlalo.
Tigameko letakha sicakacaka.
Lesi akube sicongo semdlalo netigameko leticuketfwe ngulesicongo.
Umdlalo lobhalwe ngemphumelelo kumele ube nemnyakato lohambisana nenkhulumiswano. Kulesicashunwa lesingenhla kuyacocwa nje akukho lokwentekako.
Kuhambisana kwebalingisi nemagama abo.
Makhosi- naye wetsiwe walilandzela ligama lakhe ngobe uyise wakhetsa yena kutsi atsatse bukhosi.
Mkhalelwa ufanisa kukhuluma emaciniso njengenkhulumo yemuntfu lofako. Kuvamile kutsi lokukhulunywa ngumuntfu lofako kutsatfwe njengemaciniso futsi kulandzelwe njengobe kunjalo.
Simonhlalo setepolitiki yaselusizini bekukubambelela ebukhosini. Konkhe kuncunywa bukhosi hhayi inhlangano letsite njengobe kunjalo kuleminye imimango.
Kuchazwa kutsi umlingisi lomcoka emdlalweni ngulonjanifutsi silindzele kutsi abambe liphi lichaza emdlalweni.
Sib. Ngubangiswako, lohamba embili kuko konkhe, loncobako.
Ligama labangiswako, lkwentako emdlalweni , imphumelelo yakhe kulakwentako nobe kwehluleka kwakhe.
Sib. Kulomdlalo umlingisi lomcoka nguBatjele- konkhe lokwentiwa esikolweni kuholwa nguye, ulilunga lesigungu sebafundzi, etifundvweni takhe uhamba ngemalengisiso kantsi ugcina ancobile ngekuphumelela ngemalengiso njll.
Kusongwa loko lebekucocwa ngako bese kushiwo kutsi umbhali uphumelele nobe wehlulekile kwetfula umlingisi lomcoka emdlalweni wakhe.
Sib. Nobe kungekho lokungaka lakwentako Batjele kodvwa ugcamile etinkhulumiswaneni ngobe tonkhe tingcoco tiholwa nguye kantsi ekugcineni kwemdlalo uphumelela ngemalengiso.
Ingcikitsi yalomdlalo yimfundvo.
Kuletheksthi lengenhla kuboniswana ngekucanjwa kwemagama etikhungo- kucamba ngemagama ebantfu, bantfu abatsatselwa tincumo kumbe imibono yebantfu icekelwe phasi- injobo itfungelwa ebandla.
Umbono waMaphahla awuzange uphumelele ngobe nasekumenyetelwa imiphumela kutfolakele kutsi kusetjentiswe emabito ebantfu.
Loku lokwentiwa kuletheksthi kwentiwa licembu letembangave, njll.
Imibono yaMaphahla yekutsi kungetsiwa ngemagama etifikanamtfwalo ikhomba kutsi yena uhambisana nalabo lababulala tifikanamtfwalo.
Ingcikitsi yalomdlalo yimfundvo - Bahlolwa kumele banike inchazelo yabo yekucanjwa kweMkhuphukantsaba kuhambisane nemfundvo.
LULWIMI Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya.
Emalengiso Kunekubumbana kwesakhiwo - Singeniso nesiphetfo kungemalengiso. -Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso. -Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Licophelo lelisetulu -Itheksti yakheke ngelicophelo lelisetulu. - Singeniso nesiphetfo kusecophelweni lelisetulu. - Imibono ilandzeleka kalula. -Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo. - Umbhalo wetfulwe kahle.
Lokuncomekako -Sakhiwo lesicacile nemibono levakalako. - Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene. - Imibono iyevakala Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile.
Lokwenetisako - Kunebufakazi lobutsite besakhiwo. - Umbhalo awuvisiseki futsi awukabumbani. - kunemaphutsa lambalwa elulwimi, -liphimbo nesitayela lokufanene. -Tindzima tikahle.
Lokulingene - Sakhiwo siveta emaphutsa ekuhlela. - Imibono ihlangahlangene. - Kunemaphutsa elulwimi. -liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo. -Tindzima tinemaphutsa.
Lokuyincenye - Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali. - Emaphutsa elulwimi. nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo. - Tindzima tinemaphutsa.
LOKUCUKETFWE Kuvisisa sihloko.
Kuvisisa sihloko ngalokujulile, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi.
Timphendvulo letingemalengiso: 90%+. Timphendvulo letisecophelweni lelisetulu: 80 - 89%.
Tinhlobo letehlukile temibono lebanti lehehako tesekelwe ngemalengiso ngekucaphuna enkondlweni.
Kuvisisa luhlobo lwembhalo kanye nenkondlo ngemalengiso.
Kuvisisa sihloko ngelicophelo lelisetulu, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi ngalokwenetisako.
Timphendvulo letinemininingwane lephelele.
Kunikwe tinhlobo letehlukene temibono levakalako, yesekelwe kahle ngekucaphuna enkondlweni.
Kuvisiswa kweluhlobo lwembhalo nenkondlo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni.
Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi , ithoni nesitayela kusebentiseke kahle.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
<fn>Siswati 1st Add Language.txt</fn>
Lencwadzi iyinchubomgomo leyehlukaniswe ngetehluko letine. Kubalulekile kuloyifundzako kutsi ayifundze abuye ahlanganise lwati lolusetigabeni letehlukene talencwadzi.
Lesehluko sichaza imigomosisekelo netimphawu teluhlakasimo lweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza jikelele). Setfulela umfundzi singeniso sekharikhulamu.
Lesehluko setfula inchazelo, inhloso, lujulolwati, budlelwane betemisebenti kanye nemiPhumela yekuFundza yeNdzima yekuFundza Tilwimi. Sikhombisa indlela lekulandzelwa ngayo iNdzima yekuFundza tiLwimi.
Lesehluko sicuketse emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mPhumela wekuFundza, lokucuketfwe kanye nesimongcondvo. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngendlela yekusita lofundzako kutsi abone lokuhlosiwe ngenchubekelembili lekhona kusuka ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12. EmaCophelo ekuHlola ahleleke ngendlela leyendlalekile emakhasini lahamba ngamabili. Ekugcineni kwalesehluko kunetiphakamiso talokucuketfwe netimongcondvo letingasetjentiswa ekufundzeni, ekufundziseni nasekuzuzeni emacophelo ekuhlola.
Lesehluko siphatselene nenchubomgomo levamile yekuhlola lephakanyiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe. Ekugcineni kwalesehluko kunelithebula netiNchazelo temaKhono. Emazinga, tilinganiso netinchazelo temakhono tetfulwe ngelibanga ngalinye. Letinchazelo temakhono tihleleke ngendlela lekhombisa inchubekelembili kusukela ebangeni ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12.
Letimphawu letilandzelako tisetjentiswa kubona imiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, emaBanga, tilinganiso, tiNchazelo temaKhono; emazinga, kanye nalokucuketfwe netimongeondvo.
Kwemukelwa kweMtsetfosisekelo weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika (Act 108 ye- 1996) kwanika sisekelo sekuguculwa nekutfutfukiswa kwekharikhulamu eNingizimu Afrika.
kubeka sisekelo sentsandvo yelinyenti nemmango lokhululekile lokuyinjongo yahulumende kutsi tonkhe takhamuti tivikelwe ngumtsetfo ngalokufanako; kanye nekwakha iNingizimu Afrika lebumbene neyentsandvo yelinyenti kute itsatse indzawo yayo njengelive lelinesimo sekutiphatsa etiveni tonkhe.
UMtsetfosisekelo uchubeka ngekutsi "wonkhe wonkhe unemalungelo ekuchubeka nekutfola imfundvo lemiswe silinganiso lesifanele yabuye yagunyatwa ngumbuso".
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semabanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sakha sisekelo semphumelelo yaletinhloso ngekumisa imiphumela yekufundza nemacophelo ekuhlola, nekwendlala imigomo letinkhomba nemagugu lesekela ikharikhulamu.
kuhlonipha tindlelanchubo telwati lwendzabuko; kanye nekwetsembeka, lizinga lelifanele, nelikhono lekwenta.
UMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wakha sisekelo sengucuko yetenhlalo emmangweni losewengca elubandlululweni. Kuphoceleleka kwekuletsa ingucuko emmangweni waseNingizimu Afrika ngetindlela letinyenti tengucuko kusukela esidzingweni sekutsi kulungiswe umonakalo lowentiwa lubandlululo kuto tonkhe tinhlangotsi temihambo yebantfu, kakhulukati kutemfundvo. Ingucuko yetenhlalo kutemfundvo ihlose kucinisekisa kutsi kungalingani kwetemfundvo kwasesikhatsini lesengcile kuyanakekelwa, nekutsi bonkhe bantfu batfole ematfuba lalinganako etemfundvo kuto tonkhe tinhlangotsi tesive. Uma ingucuko itawuba yimphumelelo, bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufanele bafundze ngekwemakhono abo nangekususa tonkhe tihibe letingabavimbela kutsi batfole ticu letibafanele.
Imfundvo lemiselwe imiphumela yakha sisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Ngekumisa imiphumela lekufanele izuzwe ekugcineni kwenchubo yemfundvo. Imfundvo Lemiselwe imiphumela ilwela kutsi bonkhe bafundzi bafinyelele ecophelweni lelisetulu lemakhono abo ekufundza. Imfundvo Lemiselwe Imiphumela ikhutsata kufundzisa lokugcile kumfundzi kutsi afundze ngekutentela. LeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiPhumela yekufundza yemaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) ngemiphumelamcoka nemiphumela letfutfukisako legcugcutelwe nguMtsetfosisekelo yakhiwa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
sebentisa isayensi nebucwepheshe ngemphumelelo nangalokujulile bakhombise kutibophelela kutendzawo netemphilo yalabanye; kanye ne khombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge lwetehlakalo ngekubona kutsi simongcondvo sekusonjululwa kwetinkinga asihambi sodvwa.
nakekela emasiko, emagugu ngekwetimongcondvo letehlukene nalatinhlobonhlobo; nebuhle betimo letehlukahlukene hlwaya ngemfundvo nematfuba emisebenti; kanye ne tfutfukisa ematfuba emabhizinisi.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sihlose kutfutfukisa lizinga lelisetulu lelwati nemakhono lasetulu ebafundzi. Sibeka ematsemba lasetulu langazuzwa ngibo bonkhe bafundzi baseNingizimu Afrika. Bulungiswa betenhlalo bufuna kutsi labo bantfu labamukwa emandla ngaphambilini ngenca yekungabi nelwati nemakhono lenele babuyiselwe emandla abo. Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu sibeka emazingancane elwati nemakhono lafanele azuzwe ebangeni ngalinye, siphindze simise emacophelo lasetulu lekufanele azuzwe kuto tonkhe tifundvo.
Kuhlanganisa kutfolakala ngekhatsi nangale kwetifundvo netindzima tekufundza. Kuhlanganiswa kwelwati nemakhono kuto tonkhe tifundvo nasetincenyeni temsebenti lowentiwa ngetandla kubalulekile ekuzuzeni likhono lekwenta njengoba kuchazwe eluHlakeni lwetiCu lwaVelonkhe. Likhono lekwenta lihlose kuhlanganisa emakhono lamatsatfu lehlukene - lekwenta, lelisisekelo, nelekucabangisisa. Ekwemukeleni kuhlanganisa nelikhono lekwenta, Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sifuna kutfutfukisa umcondvo wekuhlanganisa ithiyori, kwenta nekucabangisisa.
Inchubekelembili isho inchubomgomo yekutfutfukisa lwati nemakhono lasembili nelwati lolushubile. Titatimemde tesifundvo tikhombisa inchubekelembili kulelo nakulelo libanga. Lowo nalowo mPhumela wekuFundza ulandzelwa sitatimende lesicacile lesisho kutsi liyini lizinga lekwenta lelilindzelwe kulowo mphumela. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngesakhiwo lesikhomba lizinga lelitfutfukile laloko lokulindzelwe ebangeni ngalinye. Lokucuketfwe nesimongcondvo kulelo nalelo libanga kutawukhombisa inchubekelembili kusuka kulokumalula kuye kulokushubile.
Kuhambisana kusho budlelwane lobukhona emkhatsini weticu teluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe emazingeni nobe emikhakheni lehlukene ngetindlela letikhutsata kutfolakala kusuka kulesinye sicu uye kulesinye. Loku kubaluleke kakhulu eticwini letitfolakala emgudvwini lofanako wemfundvo. Njengobe umkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako usemkhatsini wemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele nemkhakha weMfundvo lePhakeme, kubalulekile kutsi siTifiketi semFundvo nekuCecesha lokuChubekako setikolo sihambisane nesiTifiketi semFundvo nekuCecesha Jikelele kanye neticu letifanako letisemgudvwini lofanako wemFundvo lePhakeme. Kuze kuzuzwe lokuhambisana, kutfutfuka kwesitatimende kwaleso naleso sifundvo kuphenyisiswe kwanakwa emabanga aloko lokulindzelekile ekupheleni kwetifundvo temFundvo nekuCecesha Jikelele naleto tifundvo letiluhlobo lunye letitsatfwa ngekutsi tilisango lekwemukelwa emfundvweni lephakeme.
Kwetfwaleka kusho indlela tincenye teticu (tifundvo nobe tincenye tesifundvo) letingayiswa ngayo kuletinye tinhlobo teticu ngendlela yekufundza lehlukile emkhakheni lofanako weLuhlaka lwetiCu lwaVelonkhe. Ngesizatfu sekugcugcutela lokwetfwaleka kwaletifundvo letizuzwe emaBangeni 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imizamo lehlukene yentiwe lefana nekutsatsa sifundvo njengemklomelo longemaphuzu langema-20 emacophelo etincenye tesifundvo. Tifundvo letinyenti letimumetfwe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) ticatsaniswe nemacophelo etincenye tetifundvo letifanele letibhaliswe ngaphansi kweluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe kute kwesekelwe kabanti kwetfwaleka kwetifundvo emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicondze kutfutfukisa emalungelo ebuntfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo. Tonkhe tiTatimende tetifundvo letisandza kwakhiwa tihlanganiswe nemitsetfomgomo nalokwentiwa ngebulungiswa betenhlalo nebetendzawo kanye nemalugelo ebuntfu njengobe kuchazwe eMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika. Ikakhulukati Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sineluvelo etindzabeni letiphatselene nekwehlukana njengebuphuya, kungalingani kwematfuba, buve, bulili, lulwimi, budzala, kukhubateka nalokunye.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) semukela inchubo yakhukhulelangoco ngekumisa silinganisoncane setidzingo tabo bonkhe bafundzi. Satisa kutsi bonkhe bafundzi bafanele batfutfuke ngalokusemandleni abo kuphela nangabe banikwa lonkhe lusito labaludzingako. Buhlakaniphi, tenhlalo, luvelo, temoya, netidzingo temtimba wemfundzi titawunakekelwa ngekwakhiwa kweluhlaka lwetinHlelo tekuFundza letifanele nangekusebentisa tinsita letifanele tekuhlola.
Ngeminyaka ye -1960 ithiyori yetinhlobonhlobo tebuhlakani yacindzetela tifundziswa kutsi ticikelele kutsi kunetindlela letinyenti tekutfola lwati lwekuvisisa umhlaba, nekutsi uma bekungachazwa buhlakani kabusha, bekungacikelelwa kutsi letindlelanchubo tiyalandzelwa. Kute kube ngaleso sikhatsi emave aseNshonalanga ahlonipha kuhleleka, tekubala nemakhono latsite esayensi yelulwimi, bekutsatfwa ngekutsi bantfu bahlakaniphile kuphela uma basebentisa letindlelanchubo letingenhla. Manje bantfu bemukela tindlelanchubo letehlukene telwati leto labangatisebentisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo. Tindlelanchubo telwati lwendzabuko ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika tisho silulu selwati lesingumtfombo wendlela yekucabanga netenhlalo yase-Afrika leyavela eminyakeni lengemakhulukhulu leyengca. Sitatimende sase Kharikhulamu Velonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sifakhe ekhatsi lomcondvo wetindlelanchubo telwati lwendzabuko etitatimendeni tesifundvo. Senta kwatiwe kunotsa kwemlandvo nemihambo yalelive njengalokube neligalelo lekutfutfukisa emagugu lacuketfwe nguMtsetfosisekelo. Tinhlobo letinyenti letehlukene tekubona tintfo tifakiwe kusisita kusombulula tinkinga letikuyo yonkhe imikhakha yemphilo.
Luhlobo lwemfundzi lolulindzelekile ngulolo lolufanele lwati emagugu lahambisana netimiso temmango loholwa yinhlonipho yentsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu nebulungiswa betenhlalo njengobe kugcugcutelwe eMtsetfwenisisekelo.
Umfundzi lophuma emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako kufanele akhombise imphumelelo yekuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako lephawulwe ngaphambilini kulomculu. Tifundvo letifundvwa emkhakheni wetifundvo letingumgogodla nato ngekuhlanganyela tigcugcutela imphumelelo yemiPhumelamcoka naleTfutfukisako, kantsi tifundvosisekelo naleto tekwengeta ngasinye sigcugcutela kuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako letsite.
akhombise likhono lekucabanga ngalokuhlelekile, ngalokuhlutekile nangalokuphelele kuto tonkhe tinhlangotsi; kanye nekwati kwendlulisela emakhono etimeni letetayelekile naletingaketayeleki.
Bonkhe bothishela nabo bonkhe labaneligalelo ekufundziseni banemsebenti lomcoka ekuletseni ingucuko kutemfundvo eNingizimu Afrika. Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sinenhloso yekuba nabothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikelako nalabanakekelako. Batawuphumelela kuphumelelisa imisebenti letsite njengobe imiswe emitsetfweni nesemacophelweni ebafundzisi. Loku kufaka ekhatsi kuba bachumanisi betemfundvo, bahumushi, nebadvwebi beluhlakasimo netinsita, baholi, baphatsi nebalawuli, bafundzi, bacwaningi nebafundzi bemphilo yonkhe, emalunga emmango, takhamuti nebeluleki, bahloli, nabocwepheshe betifundvo.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicuketse umculu wesiButseketo, luHlakasimo lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola kanye netitatimende tesiFundvo.
Tifundvo letimiswe eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) tehlukaniswe ngetindzima tekufundza.
Indzima yekufundza sigaba lesifana nelikhaya letifundvo letihambelanako letigcogcwe ndzawonye, letakha imitsetfo yekukhetfwa kwetifundvo tesiTifiketi semfundvo nekucecesha lokuchubekako (Umgudvu Wekufundza Jikelele). Kwehlukaniswa kwetiNdzima tekuFundza emabanga 10 - 12 kucikelele kutsi kuhambisane nemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele, nemkhakha wemFundvo lePhakeme, kanye nekwehlukaniswa kwetinhlelo talamanye emave.
Nobe kwakhiwa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) kutsetse indlela yekuhlelwa kwetindzima letili-12 teluhlakasimo lweticu lwaVelonkhe njengesisusa, kufanele kugcizelelwe kutsi letinhlelo tetindzima akusito tindzima tekufundza nobe telwati nje kodvwa tichumene netinhlelo tetemisebenti.
NeSayensi yeTemvelo, yeTibalo, yeKhompuyutha, yeTemphilo kanye neyeTekulima.
Ngekwemlandvo sifundvo sichazwe njengelwati lolusetulu lwetifundziswa. Lenchazelo yesifundvo yasuke yagcizelela lwati endzaweni yemakhono, emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo. Labanye bebatsatsa tifundvo njengentfo lengagucuki nalenemincele lengagudluki. Esikhatsini lesinyenti tifundvo betigcizelela ligalelo lelwati lwaseNshonalanga.
Kukharikhulamu yemfundvo lemiselwe imiphumela njengeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imincele yetifundvo ifiphele. Lwati luhlanganisa ithiyori, emakhono nemagugu. Tifundvo titsatfwa njengaletigucugucukako tihlala njalo tihambisana nelwati lolusha lolunhlobonhlobo, kufaka ekhatsi lwati lobelushiwe ngaphandle ngekwendzabuko kulelo lwekharikhulamu lehlelekile.
Sifundvo emfundweni lemiselwe imiphumela sichazwa kabanti imiPhumela yekufundza, kungasiko kuphela umtsamo waloko lokucuketfwe. Ngesimongcondvo saseNingizimu Afrika imiPhumela yekuFundza kufanele ngekweluhlakasimo, ifinyelele ekuphumeleleni kwemiPhumelamcoka nemiPhumela leTfutfukisako. ImiPhumela yekuFundza ichazwa kabanti ibuye igucugucuke, ivumele kufaka ekhatsi emagalelo alowo mmango.
Uyini UmPhumela WekuFundza?
UmPhumela wekuFundza usitatimende semphumela waloko lokuhloswe ekufundzeni nasekufundziseni. Uchaza lwati, emakhono, nemagugu lafanele kutsi umfundzi abe nawo ekugcineni kwemkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
Liyini LiCophelo LekuHlola?
EmaCophelo ekuHlola timiso letitsi ngekuhlanganyela tinike inchazelo kuloko lokufanele umfundzi akwati abuye akubonise ebangeni lelitsite. Acuketse lwati, emakhono nemagugu ladzingekako ekuPhumeleliseni imiphumela yekuFundza. Emacophelo ekuhlola kulowo nalowo mPhumela wekuFundza uma ahlangene akhombisa kutsi kufundza kutfutfuka kanjani kusuka kulelo nakulelo libanga.
Sehluko 1, Kungeniswa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe: Lesehluko lesicuketse lokuvamile setfula Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga eli- 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele).
Sehluko 2, Kwetfulwa kweNdzima yekuFundza yetiLwimi: Lesehluko singenisa timphawu letimcoka teNdzima yekuFundza tiLwimi. Sicuketse inchazelo yesifundvo, inhloso, lujulolwati, kuchumana kwetemfundvo netemisebenti, kanye nemiphumela yekufundza.
Sehluko 3, ImiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, Lokucuketfwe Nesimongcondvo: Lesehluko sicuketse imiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuHlola lahambelana nayo; kanye nalokucuketfwe kanye netimongcondvo tekuzuza emaCophelo ekuHlola.
Sehluko 4, Kuhlola: Lesehluko sendlala imigomo yekuhlola sibuye sinike tiphakamiso tekucopha nekubika ngekuhlola. Sibuye sinike tinchazelo temakhono.
Luhlu Lwemagama Lachazwako: Kuba neluhlu lwemagama lavamile nalawo lacondzene nesifundvo lachazwe ngalokufishane lapho kufanele khona.
Luhlelo lwetifundvo lubeka sobala lujulolwati lwekufundza nekuhlola lwalamabanga lamatsatfu emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako. Kuluhlelo lolunika siciniseko sekutsi bafundzi bayayizuza imphumela yekufundza njengobe imiswe emacophelweni ekuhlola ebangeni lelitsite. TiCondziso teluhlelo lwekuFundza tisita bafundzisi nalabo labakha luhlelo lwekufundza ekuhleleni nasekwakheni luhlakasimo lwekufundza, kufundzisa netinhlelo tekuhlola letiselizingeni lelifanele.
Lulwimi lusikhali sekucabanga nekuchumana. Tinhlobonhlobo temasiko nebudlelwano betenhlalo kuvetwa kubuye kwakhiwe ngelulwimi. Kufundza kusebentisa lulwimi ngemphumelelo kwenta bafundzi bakwati kucabanga babuye batfole lwati, bakwati kutetfula, kwetfula imiva yabo nemicabango yabo, ekuchumaneni nalabanye kanye nekulawula live labahlala kulo.
Uma kubukwa kwehlukahlukana kwetilwimi nemasiko aseNingizimu Afrika, takhamuti takhona kufanele tikwati kuchumana ngaphandle kwetihibe tibuye tikwati kubeketelelana ngekwemasiko ngekuhloniphana nangekuvisisana ngekwetilwimi. Kwehlukana kwetilwimi talelive kwatisiwe kwabuye kwahlonishwa kumtsetfosisekelo ngekumiswa kwetilwimi letilishumi nakunye naseMtsetfwenimgomo weLulwimi kuTemfundvo lophatselene nekwengeta lwati lwebulwimilwimi lobengetiwe kulolu lwasekhaya. Bafundzi baphocelelekile kufundza lokungenani tilwimi letimbili njengetifundvosisekelo, kantsi naletinye tilwimi tingafundvwa njengaletengetiwe kuleto letikhetfwako letingumgogodla.
Emkhakheni wekuFundza nekuCecesha Jikelele, lwati loluphelele lwelulwimi lwasekhaya lutfutfukisiwe ekwakheni sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi letengetiwe. Ngalesikhatsi bafundzi bafika ebangeni leli - 10 batawube sebanelwati babuye behlwaye ngelulwimi lwekwengetwa babuye basebentisa lulwimi lokwengetwa ekufundzeni. IKharikhulamu yemKhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako inika bafundzi litfuba lekutfutfukisa emakhono abo ebulwimilwimi. Njengobe bafundzi bachubeka netifundvo tabo ngekwemabanga, balindzelwe kutsi basebentise lulwimi ngekukhululeka lokutfutfukako nalokungenamaphutsa etimeni letinyenti letehlukene. Batibophelela emfundvweni yabo basebentise emakhono abo elulwimi ngetindlela letinyenti letiyinselele naletilukhuni.
Tindlela letinyenti tekwati kufundza nekubhala lokunhlobonhlobo letidzingekako ekubambeni lichaza emmangweni nasetindzaweni temisebenti kutemnotfo wemhlaba wonkhe ekhulwini leminyaka lengema- 21, tandze ngetulu kwekulalela, kukhuluma, kufundza, kubhala nebuciko bemlomo kufaka ekhatsi letinye tindlela letinjengetemaphephandzaba, temidvwebo, lwati, ikhomphuyutha, temasiko, nekuhlatiya imibhalo. Ikharikhulamu yetilwimi ilungiselela bafundzi inselele labatawubukana nayo njengetakhamuti taseNingizimu Afrika nemalunga emhlaba wonkhe jikelele.
Kwandzisa nekukhulisa emakhono elulwimi lolwakhiwe emkhakheni wemFundvo nekuCecesha Jikelele, kufaka ekhatsi emakhono ekusebentisa lulwimi ngekwengcondvo ladzingeke ekufundzeni tonkhe tifundvo, nekubona buhle kanye nekutfokotela ematheksthi, kute bafundzi bakwati kulalela, kukhuluma, kufundza kwehlwaya, kubhala nekwetfula ngekutetsemba. Lamakhono nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kwakha sisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
Kusebentisa lulwimi ngalokwemukelekile ngetimongcondvo letingito temphilo mbamba, ngekucikelela tetsamelilwati, injongo nesimongcondvo.
Kwetfula nekwesekela imibono, tiphakamiso nemiva yabo ngekutetsemba, kute batimele babuye bacabange ngalokujulile.
Kusebentisa lulwimi nalabakucabangako kute bakwati kwetfula nekwehlwaya lwati lwangaphambilini. Ngekuchumana ngematheksthi lehlukahlukene, bafundzi bayakhona kuhlola timphilo tabo nalabakwatiko nekubona letinye tindlela temphilo yemhlaba.
Kusebentisa lulwimi ekutfoleni nasekulawuleni lwati lwekufundza ikharikhulamu yetifundvo tonkhe nasetimeningcondvo letinyenti letehlukene. Kuba nelwati kulikhono lelimcoka kulesikhatsi seminyaka yelwati kantsi futsi kusisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
Kusebentisa lulwimi njengesikhali sekucabanga ngalokujulile nangalokwakhako. Lenhlosongco iveta kutsi lwati lwakhiwa ngendlela lekuhlaliswana ngayo emmangweni ngekusebentisana emkhatsini welulwimi nekucabanga.
Kwetfula imibono lecatjangisisiwe ngekutiphatsa nemagugu. Kute batfutfukise inchubo yemagugu, bafundzi batibandzakanya nematheksthi mayelana nemalungelo ebuntfu netibopho tabo njengekunakekela emalungelo ebantfwana, alabasikati, alabanetidzingo telikhetselo, labadzala netindzaba letiphatselene nebuve, emasiko, tinkholelo, lizinga lekuphila netinchubo tetenkholo, bulili, i-Nz neSNZ (ingculaza), kukhuluma ngekukhululeka, emalungelo ekucwaninga netendzawo.
Kuhlangana ngalokujulile ngetinhlobonhlobo letinyenti tematheksthi. Bafundzi batawubona babuye bakwati kufaka inselele ngemibono, emagugu nebudlelwano bemandla lacuketfwe ngematheksthi.
Kubona kungalingani kwetilwimi letehlukene netinhlobo tato. Bafundzi batawufaka inselele kuleto tilwimi letibukela letinye phansi baphakamise emalungelo ato emmangweni lotilwimilwimi.
Kufundzisa nekuhlola tilwimi kufanele kunike ematfuba kubo bonkhe bafundzi kantsi futsi kufanele kube khona emasu ekubasita kutsi bakhicite ematheksthi elulwimi. Labanye bafundzi labanetihibe tekufundza ngeke baphumelele kufeza tidzingo temacophelo ekuhlola njengobe emiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe.
Emagama 'chaza', 'landza', 'tjela', phindza ucoce', 'kubhala indzaba ngemagama akho', khuluma', 'shano', 'coca', 'buta', 'nekucocisana' kufanele avisiswe njengaloku afaka ekhatsi tonkhe tinhlobo tekuchumana ngemphimiso nangalokungaphinyiswa, kufaka ekhatsi kuchumana ngetimphawu kanye netinsita tekuchumana. Ngalokufanako leligama lelitsi temlomo, lifaka ekhatsi lulwimi lwetimphawu naletinye tindlela tekuchumana letingahle tisetjentiswe.
Lamagama, 'lalela', 'buka', 'fundza', na'bukela' afaka ekhatsi tinhlobo tekuchumana njengekufundza kunyakata kwetindzebe nekubuka lulwimi lwetimphawu.
Bafundzi labangaboni bangadzinga tinsita netincwadzi letifana neBreyili, sicophamavi sekulalela, emagama labhaleke ngetinhlavu letinkhulu, tinsita tekufundza letihhedlako kanye nemidvwebo. Lomcondvo 'wekubonakalisa' kufanele ukhonjwe ngalokuphatsekako. Tinsita 'tekufundza' tifaka ekhatsi imitfombolwati lenjengeBreyili netincwadzimsindvo.
Lulwimi LwaseKhaya: Lulwimi lwasekhaya lwemfundzi ludzinga kutfutfukiswa lubuye lunikwe emandla ekubeka sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi tekwengeta. Emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni tinemiphumela yekufundza yelulwimi lwasekhaya lesezingeni lelisetulu, lelicatsaniseka emhlabeni wonkhe jikelele. Loku kuhambisana netimiso temtsetfosisekelo tekulingana kwesitfunti setilwimi letisemtsetfweni. Lizinga lekufundza luLwimi lwaseKhaya kufanele lube ngulolungasetjentiswa njengelulwimi lwekufundza nekufundzisa. Emakhono ekulalela nekukhuluma atawutfutfukiswa abuye entiwe ncono kodvwa kugcizelela kulelizinga kutawuba sekutfutfukiseni emakhono emfundzi ekufundza nekubhala.
Lulwimi LwekuCala LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwekuCala lwekweNgeta kutfutfukisa bulwimilwimi kanye nekuchumana ngekwetinhlobonhlobo temasiko. Imiphumela yekuFundza yetiLwimi tekuCala tekweNgeta inika sisekelo sekusebentisa lulwimi ngemphumelelo lehlangabetana nelizinga lemigomo ledzingekako yekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu ngemphumelelo, njengobe bafundzi bangafundza ngeluLwimi lwekuCala lwekweNgeta ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika. Loku kufaka ekhatsi emakhono ekufundza lulwimi ngengcondvo ledzingeka ekucabangeni nasekufundzeni. Loku kwenteka kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Kutawuba khona kugcizelela lokulinganako emakhonweni ekulalela, ekukhuluma, ekufundza nekubhala.
LuLwimi LwesiBili LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwesiBili lwekweNgeta kuchubekisela embili bulwimilwimi nekuchumana ngetinhlobonhlobo temasiko. Nanobe emakhono ekufundza nekubhala atawutfutfukiswa, kulelizinga kutawugcizelelwa emakhono ekulalela nekukhuluma. Lizinga leluLwimi lwesiBili lwekweNgeta kufanele luhlose kutfutfukisa kuchumana emkhatsini webantfu.
Etifundvwenisisekelo temkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako, bonkhe bafundzi kufanele bafundze tilwimi letimbili letisemtsetfweni, lunye lube sezingeni leluLwimi lwaseKhaya, lolunye lube sezingeni leluLwimi lwekuCala lwekweNgeta nobe ezingeni leluLwimi lwaseKhaya. Lunye lwaletilwimi letisetifundvweni letisisekelo kufanele kube luLwimi lwekuFundza nekuFundzisa. Etifundvweni letingumgogodla naleto umfundzi latikhetsela tona, tilwimi letisemtsetfweni tingatsatfwa ngemazinga eluLwimi lwaseKhaya, luLwimi lwekuCala lwekweNgeta, ne/nobe luLwimi lwesiBili lwekweNgeta, kakhulukati bafundzi labanelutsandvo lwetilwimi nalabafuna kutfutfukisa lwati lwabo lwebulwimilwimi.
emakhono ekulalela, ekucoca, ekufundza nekubhala asisekelo sekutfutfukisa imiphumela yekufundza; kanye nekusebentisa ematheksthi lehlukahlukene kunika bafundzi litfuba lekwehlwaya tintfo letiphatselene nabo, tindzaba tesive netemhlaba wonkhe.
Kufundvwa kwetilwimi kungaba lusito emisebentini ledzinga lwati lwetilwimi njengebuntsatseli, kuhumusha, kufundziswa kwetilwimi, kukhankhasa nekukhangisa, buchumanisi, njll. Nobe kunjalo kuyakhanya kutsi tilwimi tisisekelo sako konkhe kufundza, kungasiko etimphilweni temihla ngemihla kodvwa nasetindzaweni tetemisebenti. Kutfutfuka kwelwati lwemfundzi kutemabhizinisi kwesekelwe yindlela lasebentisa ngayo lulwimi. Lapho kunemphikiswano lesezingeni lelisetulu letebucwepheshe, umfundzi utfola lwati ngendlela yetekuchumana ngemphumelelo. Lulwimi lusifundvo lesilisango lekuphumela ngaphandle kodvwa singafundziswa kabi singavimbela bafundzi ematfuba etemisebenti.
Lwati lwekufundza nekubhala lokunhlobonhlobo lusisekelo sekucedzelela imisebenti yemalanga onkhe luphindze lwengete emakhonweni emphilo ladzingwa ngumfundzi kumelana nesimo semphilo. Lulwimi lusikhali sekuchumanisa budlelwano lobuhle emkhatsini webantfu emmangweni wemfundzi kanye nebuncelencele bendlela lulwimi lolutsatfwa ngayo bungenta budlelwano bube bubi nobe bube buhle emkhatsini webantfu.
Lujulolwati nenhloso letfulwe ngenhla kucinisekiswe ngemiPhumela yekuFundza lemine. Nanobe lemiphumela ihlelwe ngekwehlukana nje, kodvwa kufanele ihlanganiswe uma ifundziswa nobe ihlolwa.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
Bafundzi bayavisisa kutsi kukhuluma nekulalela kwentiwa emmangweni ngekulandzela timongcondvo letitsite ngekwetinhloso netetsamelilwati letehlukene, nekutsi tinhlobo tetinkhulumo nemagama lakhetsekile lasetjentiswako kuyehluka ngekwetimo lekukhulunywa kuto. Bayakhona kubona babuye basebentise tinhlobo letehlukene tenkhulumo nemagama lakhetsekile etimeningcondvo letihlelekile naletingakahleleki.
Kulalela nekucoca kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe tifundvo. Ngekusebentisa emasu ekulalela nekukhuluma ngemphumelelo, bafundzi bagcogca, bahlelembise babuye bakhe lwati, basombulule tinkinga, betfule imicabango nemibono yabo. Emakhono ekulalelisisa ngalokujulile enta bafundzi babone emagugu nesimo setintfo letitfolakala kumatheksthi babuye bakhone kubona, baphose inselelo ngelulwimi lolutsatsa tinhlangotsi naloluhhungako.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
Emakhono latfutfukiswe kahle ekufundza nekwehlwaya angumgogodla wekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu ngemphumelelo nekuba neligalelo ngalokugcwele emmangweni nasetindzaweni temisebenti. Bafundzi batfutfukisa likhono labo lekufundza nekwehlwaya tinhlobo lelehlukene tematheksthi labhaliwe nalangakabhalwa, kufaka ekhatsi tibonwa, ekutfoleni lwati. Bafundzi bayayibona indlela, tinhlobo temibhalo nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi.
Bafundzi basebentisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza nekwehlwaya ngekwetinhloso tabo tekufundza nekwetinhlobo tematheksthi. Banika inshokutsi yematheksthi bayente ivakale babone emagugu naloko lokutsatfwa njengemaciniso baphawule ngalokujulile. Ngekufundza nekuhlwaya bafundzi baphindze bacwaninge babuye batifune ngebudlelwano babo nebalabanye. Kufundza ematheksthi langumbhalo kusita bafundzi ngetibonelo tekubhala imibhalo yabo.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
Kubhala kusikhali lesinemandla sekuchumana lesinika bafundzi litfuba lekwakha nekwendlulisela imicabango nemibono yabo ngalokubumbene. Kuhlala njalo batilolonga ngekubhala ngetinhlobo letehlukene tetimongcondvo, imisetjentana yesifundvo netindzima, kunika bafundzi litfuba lekuchumana ngekusebentisa lulwimi nangekuticambela.
Ngekusebentisa tinhlobonhlobo tematheksthi, bafundzi bandzisa indlela yabo yekusebentisa silulumagama, nekusebentisa kuvisisa kwabo takhiwo telulwimi ngaphandle kwemaphutsa. Batfutfukisa kuvisisa kwabo ngalokujulile indlela emagugu nemandla ekuphatsa lekusetjentiswa ngayo elulwimini nendlela lulwimi lolubahhunga ngayo labanye.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
chuba tinkhulumoluhlolo letilula abuye abike ngaloko lakutfolile lapho kufanele khona.
sebentisa emakhono enkhulumoluhlolo abuye abike ngalakutfolile lapho kufanele khona.
sebentisa emakhono enkhulumoluhlolo abuye abike ngalakutfolile lapho kufanele khona.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
bona abuye akhetse takhiwo, silulumagama, takhi telulwimi, netimiso ngalokufanele.
bona abuye akhetse takhiwo, silulumagama, takhi telulwimi, netimiso ngalokufanele.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
lalela ngalokujulile abuye anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
lalela ngalokujulile abuye anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
lalela ngalokujulile abuye anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
hlukanisa emkhatsini wemaciniso nemibono, bese unika nebufakazi.
Umfundzi uyakwati kufundza, nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
fundzisisa, ehlwaye abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
fundzisisa, ehlwayisise abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
fundzisisa, ehlwayisise abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
nika abuye esekele timphendvulo takhe ematheksthini.
nika abuye esekele timphendvulo takhe ngematheksthi.
nika abuye esekele timphendvulo takhe ngematheksthi ngalokwenelisako.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
bona luhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kwehlulela ngaphambilini nelubandlululo.
bona abuye achaze luhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kwehlulela ngaphambilini nelubandlululo.
bona abuye achaze luhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kwehlulela ngaphambilini nelubandlululo.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
bona abuye achaze ligalelo lemasu lanjegetinhlobo tekubhala nebukhulu bemagama tihloko netihlokwana, abe asitwa.
cacisa simo semoya, sikhatsi netiphetfo.
bona abuye achaze ligalelo lemasu lanjegetinhlobo tekubhala nebukhulu bemagama, tihloko netihlokwana.
chaza simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu netiphetfo.
bona abuye achaze ligalelo lemasu lanjegetinhlobo tekubhala nebukhulu bemagama, tihloko netihlokwana.
humusha simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu netiphetfo.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
bona kutsi kwakheka kwemigca netindzima, imvumelwano, sigci, nalamanye emasu ekuphindzaphindza netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi.
bona indlela sakhiwo semdlalo nekuhleleka kwesiteji lekusebenta ngayo.
bona kutsi imigca nekwakheka kwetindzima, imvumelwano, sigci, nalamanye emasu ekuphindzaphindza netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi.
chaza sakhiwo, sakhiwana, kuvetwa kwebalingisi, ludvweshu, inhloso yemnyakato kanye nemdlalosiphukuto chaza sakhiwo semdlalo nekudlaleka kwawo esiteji.
chaza kutsi imigca nekwakheka kwetindzima, imvumelwano, sigci, nalamanye emasu ekuphindzaphindza netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi.
chaza abuye ahumushe sakhiwo semdlalo nekudlaleka kwawo esiteji.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
sebentisa tibonwa letitsite nemigomo yeluhlakasimo ngalokufanele.
sebentisa tinhlobo letehlukene tetibonwa nemigomo yeluhlakasimo ngalokufanele.
sebentisa tinhlobo letibanti letehlukene tetibonwa letinhlobonhlobo nemigomo yeluhlakasimo ngalokufanele.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
sebentisa tihlanganisamcondvo letifanele njengetihlanganiso, tabito, tandziso, tivumelwano kucinisekisa kuhlangana.
sebentisa tihlanganisamcondvo letifanele njengetihlanganiso, tabito, tandziso, tivumelwano kucinisekisa kubumbana.
sebentisa tihlanganisamcondvo letifanele njengetihlanganiso, tabito, tandziso, tivumelwano kucinisekisa kubumbana.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele sekwetfula njengetheksthi letfulwe lengenabudlabha, nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele sekwetfula njengetheksthi letfulwe ngebunono, nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele sekwetfula njengetheksthi letfulwe ngebunono, nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso nobe libintana, netinhlobo letehlukene telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. tabomcondvofana, bomcondvophika, emagama lalula endzabuko, emagama lanenshokutsi lensha, emagama lamasha lahambisana nesikhatsi lakhetseke ngalokulungile.
sebentisa ligama linye endzaweni yemusho nobe libintana, netinhlobo letehlukene tabomcondvofana, bomcondvophika, emagama lalula endzabuko, emagama lanenshokutsi lensha, emagama lamasha lahambisana nesikhatsi lakhetseke ngalokulungile.
sebentisa ligama linye endzaweni yemusho nobe libintana, netinhlobo letehlukene tabomcondvofana, bomcondvophika, emagama lalula endzabuko, emagama lanenshokutsi lensha, emagama lamasha lahambisana nesikhatsi lakhetseke ngalokulungile.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
Umphumela Wekufundza 4 (Uyachubeka) Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
bona abuye afake inselele enkhulumeni letsatsa luhlangotsi, inkhulumo letsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama naleyo leyinkhohliso na lehlungako.
bona abuye afake inselele enkhulumeni letsatsa luhlangotsi, inkhulumo letsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama naleyo leyinkhohliso nalehhungako abuye acwaninge netindlela letincono tekubeka inkhulumo.
bona abuye afake inselele enkhulumeni lebhacile letsatsa luhlangotsi, inkhulumo letsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama naleyo leyinkhohliso nalehhungako abuye akhicite netindlela letincono tekubeka inkhulumo.
Kulesigaba kwetfulwa lokucuketfwe nesimongcondvo kwesekela kuzuzwa kwemaCophelo ekuHlola. Lokucuketfwe losekuphawuliwe kudzinga kutsi kunakekelwe ngendlela yekutsi kusitwe bafundzi ekuchubekeleni embili kute bazuze imiPhumela yekuFundza. Lokucuketfwe kufanele kuhambisane nemiPhumela yekuFundza kungabukwa kona nje kuphela. Timongcondvo letiphakanyisiwe titawusita kutsi lokucuketfwe kugcile etimeni letinengcondvo kubafundzi ngako-ke kusita kufundza nekufundzisa. Thishela kufanele acikelele kusebentisa timongcondvo letetayelekile emmangweni, kungasito letiphawulwe lapha ngenhla nje kuphela kodvwa letingaba nguletifanele bafundzi. Lokucuketfwe nesimongco uma kucatsaniswe nekuzuza emaCophelo ekuHlola kunika luhlakasimo ekwakheni tiNhlelo tekuFundza. Ticondziso tetiNhlelo tekuFundza tinika imininingwane leminyenti ngaloku.
Kuko konkhe kufundziswa kwelulwimi, ematheksthi angasetjentiswa njengesisekelo, kantsi futsi tinhlobo letitsite tematheksthi tingakhicitwa njengemkhicito walencenye yalomshikashika. Ngekukhicita ematheksthi laya ngekujula kusuka eBangeni leli-10 kuya eBangeni leli-12, emaCophelo ekuHlola lafanele akhombisa kutfutfuka. Ematheksthi lalula nalawo lalukkhuni asisekelo sekutfutfuka kuto tonkhe tilwimi.
Ngako-ke ematheksthi angumtfombo 'walokucuketfwe nesimongcondvo' ekuchumaneni, ekufundzeni nasekufundziseni tilwimi ngalokuhlanganisiwe.
tinhlobo letehlukene temasu ekusetjentiswa kwelulwimi, njengetinhlobo letibanti letehlukene telulwimi lolunongiwe nalolwakhako njengetinongo tenkhulumo kanye nelulwimi lwebuciko.
Indlelanchubo leyeme emitfonjeni yematheksthi yehlwaya kutsi ematheksthi tisebenta njani. Inhloso yenchubomgomo yekufundza lulwimi lesebentisa imitfombo yematheksthi inika bafundzi litfuba lekutsi babe bomphetsa, batetsembe, bafundze ngalokujulile, babhali, bahlatiyi, nebahleli bematheksthi. Ifaka ekhatsi kulalela, kufundza, kuhlatiya nekuhlahlela ematheksthi ngenjongo yekuvisisa indlela letikhicitwa ngayo nemiphumela yato. Ngalokuhlanganisa tinchubo ngalokujulile, bafundzi bafundza kuba nelikhono lekuhlola ematheksthi. Indlelanchubo yekusebentisa ematheksthi iphindze ifake ekhatsi kukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi kwentela tinhloso tetsamelilwati letitsite. Lendlelanchubo yakhiwe kuvisisa indlela ematheksthi lakhiwe ngayo.
Indlelanchubo yekufundza lulwimi ngekulusebentisa isho kutsi uma kufundvwa lulwimi, umfundzi kumele etfulwe ngalokusobala abe sesimeni sekulukhuluma abuye anikwe ematfuba lamanyenti ekulusebentisa kumbe kulukhicita ngekuchumana ngetindzaba tetinhloso tetimonhlalo. Kufundza lulwimi kufanele kube kwemvelo, kube yindlelanchubo lengakahleleki lechubekela eklasini lapho emakhono ekwati kufundza/kwehlwaya/-kubhala/ kwetfula afundvwa khona ngendlela yemvelo - bafundzi bafundza ngekuhlala bafundza njalo bafundza kubhala ngekuhlala babhala njalo.
Ematheksthi akhicitwa ngekwesimongcondvo lesitsite ngekuba nenhloso letsite netetsamelilwati letisengcondvweni. Tigaba letehlukene tematheksthi tinemisebenti lehlukene kantsi futsi tibuye tilandzele imitsetfo letsite mayelana netakhiwo, sitayela, luhlelo, silulumagama nalokucuketfwe. Loku kubitwa ngekutsi tinhlobo tematheksthi. Bafundzi badzinga kuvisisa nekukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi.
Ematheksthi abuye avete timongcondvo temasiko netepolitiki letakhelwe kuto. Lulwimi lolusetjentiswe ematheksthini lwendlulisa imilayeto lephatselene nemagugu emasiko nesimo setepolitiki sebantfu lababhalile nobe bahleli. Ngako-ke atsatsa juhlangotsi. Bafundzi kufanele bakwati kuhumusha nekuphawula ngemagugu nangendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kutekuchumana.
Ematheksthi angehlukaniswa ngetigaba letimbili: lasetjentiswako nalakhicitwako. Imininingwane yato ifakwe kuletinhla letilandzelako. Letinhla ngeke tifake ekhatsi tonkhe tinhlobo tematheksthi letikhona - thishela ukhululekile kutsi engete ematheksthi langasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela yekuhlanganisa. Inhloso yaletinhla kunika thishela ligunya lekukhetsa kabanti loko lokungasetjentiswa kumbe kukhicitwe. Imininingwane yaloko lokudzingekako ngekwekujiya kwematheksthi nekukhetseka kwemagama ngalokuhlelekile kufakwe etiCondzisweni tekuHlela tiNhlelo tekuFundza.
Letinye tinhlobo temibhalo lekufanele tifundvwe eBangeni 10 - 12 tifaka ekhatsi: Imibhalombiko, imitfombolwati, tekuticambela, tibonwa, timviwa, timviwabukelwa netekuchumana lenhlobonhlobo. Kufanele kukhetfwe tinhlobo letibanti letikhetsiwe tematheksthi letisetjentiswa ekufundziseni ngendlela yekuhlanganisa eminyakeni lemitsatfu.
Ematheksthi latinotsisalwati letingakaphocelelwa: Kwenta samdlalo, kucocwa kwetindzaba, tindzaba temsakato/tamabonakudze, imidlalo yemsakato/yamabonakudze, kucoca ngemabandla, tindzaba tabo letimfisha/tinkondlo/imidlalo, emakhathuni, tibonwasenamisi, emahlaya, timphawu, njll.
Kuhlola kuyintfo lebucayi eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele). Kuhlola kuyinchubomgomo yekugcogca nekuhumusha bufakazi kute kwentiwe sincumo ngemiphumela yemfundzi. Bufakazi bungagcogcwa ngetikhatsi nasetindzaweni letehlukene, ngekusetjentiswa kwetindlelanchubo, tinsita, tinkhambiso kanye netinhlobo letehlukene tekuchumana.
Kucinisekisa kutsi imiphumela yekuhlola ingatfolakala iphindze isetjentiselwe tinhloso letinyenti esikhatsini lesitako, kufanele icoshwe. Kunetindlela letinyenti tekucopha imiphumela yebafundzi. Letinye taletindlela titawuchazwa kabanti kulesehluko. Letinye ticondzana ngco netifundvo etiCondziswenimgomo tetinHlelo tetiFundvo.
Kunebantfu labanyenti lababambe lichaza kutemfundvo labanelutsandvo lwekutsi bafundzi bachuba kanjani emaBangeni 10 - 12. Loku kufaka ekhatsi bona bafundzi cobo lwabo, batali, bondli, bachasitimali, ematiko etemfundvo esifundza, Litiko leTemfundvo, Lihhovisi Langcongcoshe Wetemfundvo, bacashi, netikhungo temfundvo lephakeme nekucecesha. Kute kutfolakale umphumela lophelele webafundzi netincumo ngemphumelelo yemfundzi, imiphumela yekuhlolwa kufanele ibikwe. Kunetindlela letinyenti tekubika. TiCondziso teluHlelo lwekuFundza, neticondziso tekuhlola tichaza tindlela tekucopha nekubika ngeluhlolo lolwentiwa esikolweni nelwangaphandle kanye nekunika ticondziso ngemininingwane lecondzene ngco nekuhlolwa kwesifundvo.
Ngembi kwekutsi thishela ahlole bafundzi, kubalulekile kutsi inhloso yekuhlola ibekwe sobala ngalokuvakalako. Kuvisisa tinhloso tekuhlola kucinisekisa kutsi kunebudlelwane lobukahle emkhatsini wetinhloso netindlela tekuhlola. Loku ngalokunjalo kusita kucinisekisa kutsi tincumo netiphakamiso teluhlolo nguletenelisako naletemukelekako ngekwenhloso nome tinhloso letitsite.
Kunetizatfu letinyenti letibangela kutsi umsebenti webafundzi uhlolwe. Loku kufaka ekhatsi kulandzelela inchubo yemfundzi, nekunika umbiko, kuhlola nobe kulungisa tihibe tekufundza, kukhetsa, kukhokhela, kusekela kufundza, kutfolwa kwetitifiketi kanye nekwendluliselwa ebangeni lelilandzelako.
Kulekharikhulamu kufundza nekuhlola kutintfo letingete tehlukaniswa. Kuhlola kusita bafundzi ekutilinganiseni kubaluleka kwekufundza kwabo. Kunika bafundzi lwati ngenchubekelembili yetifundvo tabo kuphindze kubasite kutsi balawule imfundvo kanye nekutsatsa tincumo ngekufunda kwabo. Ngaloko-ke luhlolo lunika lwati ngekutsi kufundza nekufundzisa kunayo yini imphumelelo yekufinyelela emiPhumeleni yekuFundza lemisiwe. Uma luhlolo lungakhombi inchubekelembili, emasu ekufundza nekufundzisa kufanele antjintjwe ngalokufanele.
Luhlolonchanti lubaluleke ekucaleni kwelibanga, kantsi lungasetjentiswa ekucaleni kwanobe ngutiphi tikhatsi tekufundza. Lusetjentiswa kutfola loko bafundzi lasevele bakwati nalabangakhona kukwenta. Luyasita ekuhleleni imisebenti nasekutfutfukiseni luHlelo lwekuFundza. Kucopha luhlolonchanti akukahleleki.
Kungasetjentiswa nobe nguluphi luhlobo lweluhlolokucilonga ngetinhloso tekutfola imbangela nobe timbangela tetihibe tekufundza. Luhlolokucilonga lusita ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa. Lusebenta njengelizinga lekusita ekuchazisiseni tinjongo teluHlelo lwetiFundvo nobe kutfola lapho kufundza kungakaphumeleli khona kute kumiswe emasu ekusita.
Nanobe nguluphi luhlobo lweluhlolo lolusetjentiswa ekunikeni umfundzi umbiko lusuke lugcwalisa tinhloso teluhlololuphenyo. Luhlololuphenyo luyintfo lebalulekile ekufundziseni nasekufundzeni. Lulawula lubuye lwesekele inchubo yekufundzisa. Bonkhe labatsintsekako bayalusebentisa loluhlobo lwekuhlola kutfola lwati ngenchubekelembili yebafundzi. Umbiko lowakhako uyincenye lebalulekile yeluhlolo ngetinhloso tekuphenya.
Uma luhlolo lusetjentiselwa kucopha tincumo ngendlela umfundzi lasebenta ngayo kanye nemphumelelo yemsebenti wemfundzi, lusebenta ngekwenhloso yesibutselo /yekugcogca. Luhlolosibutselo lunika sitfombe semphumelelo yemsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso. Luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwemsebenti lowodvwa, sigamu semsebenti, tikhatsi tekufundza, lithemu, sigamu semnyaka nobe umnyaka. Luhlolosibutselo lufanele lulungiselelwe kantsi tinsita nemasu ekuhlola kufanele kusetjentiswe kuze bafundzi bakwati kukhombisa kahle emakhono abo.
lusebentise tinsita letehlukene tekuhlola; kanye nekusebentisa tinhlobo letinyenti tetindlela tekuhlola.
Kuhlolwa kwebafundzi nguthishela kufanele kube nekwetsembeka lokukhulu. Loko kusho kutsi kwehlulela kwathishela kufanele kube liciniso ngato tonkhe tikhatsi, lokuhlolwako, nalabo labamakako. Tincumo letentiwa ekuhlolweni kufanele tikhombe kwemukeleka - loko kusho kutsi tincumo kufanele titsatfwe ngaleto tifundvo lebetihlolwa.
Njengobe luhlolo ngalunye lungete lwaba nekwetsembeka nekwemukeleka lokuphelele, tincumo ngenchubo yemfundzi kufanele titsatfwe ngetinhlobo letingetulu kwalunye luhlobo lwekuhlola. Loku kuyinchubomgomo yeLuhlolo loluchubekako. Luhlolo loluchubekako lisu lekutsatsa tincumo ngemisebenti leminyenti yemfundzi netehlakalo letenteka ngetikhatsi letehlukene ekufundzeni kwakhe. Lufaka ekhatsi imisebenti yekuhlola leyentiwa umnyaka wonkhe, kusetjentiswa tindlela letehlukene tekuhlola njengetivivinyo, luhlolo lwekuphela kwemnyaka, imiklamo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti), temlomo, lokubhalwako nemsebenti wetandla nawo uyahlolwa. Bufakazi bemsebenti lowentiwa bafundzi njengencenye yeLuhlolo loluchubekako bugcinwa kuphothifoliyo. Tifundvo letehlukene tinemigomo yato ngendlela lekufanele tifakwe ngayo kuphothifoliyo. TiCondzisomgomo teluHlelo lwekuFundza tikubeka sobala loku.
Luhlolo loluchubekako lwentiwa emaklasini etikolo kantsi futsi lubhekene ngco nendlela luhlolo loluhlanganiswe ngayo enchubeni yekufundza nekufundzisa nasekufundziseni. Bothishela bakhona kwati bafundzi babo ngekubafundzisa malanga onkhe, ngekubuta imibuto, ngekubacaphela, nangekuchumana nebafundzi nekubabona uma bachumana nalabanye.
Luhlolo loluchubekako lufanele lusetjentiswe kuto tonkhe tigaba tekharikhulamu letihlolisiswe ngekubhala tivivinyo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti) naleyo lehlolisiswe ngaletinye tindlela, njengekwenta, kusebentisa bufakazi bekufundza ngekukhuluma nangekwenta.
Yonkhe imiPhumela nemaCophelo ekuHlola asobala. Bafundzi bayakwati loko labafanele bakwente. Bangabamba lichaza lelimcoka ekutihloleni, ngekuwubuketa umsebenti ngembi kwekutsi umfundzisi ente luhlolo lwekugcina. Kutihlola indlela yabo yekufundza kuyincenye lemcoka ekufundzeni.
Kuhlolana bodvwa njengabontsanga, basebentisa tinhla tekutikhumbuta nobe imitsetfo lemiselwe kuklomelisa (emarubhriki) kusita bonkhe bafundzi labahlolwako nalabo labahlolako. Kwabelana ngemigomo yekuhlola kunika bafundzi emandla ekuhlola umsebenti wabo newalabanye.
Kusebenta emacenjini ngemphumelelo kungulomunye weMiphumelamcoka. Kuhlola umsebenti wemacembu kufaka ekhatsi kutfola bufakazi bekubambisana kwebafundzi emacenjini, kusitana, behlukaniselana imisebenti, nekuhlanganisa tiphakamiso tabo kute takhe umkhicito lobumbene nalophatsekako. Kuhlola ngemacembu kubuka inchubomgomo kanye nemkhicito. Kufaka ekhatsi kuhlola emakhono etenhlalo, kusetjentiswa kwesikhatsi, kusetjentiswa kwetinsita nekusebentisana kwemacembu kanye nemikhicito yawo.
Kunetindlela letehlukene tekugcogca bufakazi. Letinye tato tichazwe lapha ngentansi.
Loluhlobo lwekuhlola alukahleleki luvumela kucopha tinhlobo letinyenti tebufakazi bebafundzi labehlukene nangetikhatsi letehlukene. Loluhlobo lwekuhlola luphatselene nemisebenti lefuna kutsi bafundzi bachumane kute bakwati kutfola sisombululo nobe umkhicito lofanako. Kucaphelisisa kufanele kuhlelwe kantsi futsi kufanele kusetjentiswe tinsita letifanele tekucaphelisisa.
Luhlolosivivinyo luhlelekile kwentela kutfola imiphumela lefanako kubo bonkhe bafundzi ngendlela nangesikhatsi lesifanako. Loluhlobo lwekuhlola lunika bufakazi lobucinisekiswe ngemamaki latsite latfolwe ngulowo nalowo mfundzi. Nangabe tivivinyo neluhlolo kusetjentiswe kahle kuhlala kungulokubalulekile kukharikhulamu ngobe kunika bufakazi lobugcwele baloko lokufundziwe.
Kuhlola ngekunika imisetjentana yindlela lekuhloswe ngayo kukhombisa emakhono ebafundzi ekusebentisa lwati labalutfolile etimeningcondvo letingaketayeleki nangaphandle kweliklasi. Kuhlola imphumelelo yalokwentiwako kufaka ekhatsi leto tincenye temsebenti lowentiwa etifundvweni, kutfolwa kutsi bafundzi bakhona kangakanani kuhlanganisa ithiyori nekwenta. Imigomo, emacophelo nobe imitsetfo leyengamele kuhlolwa kwemsebenti, ichazwe kumarubhiriki noma etinhleni tekutikhumbuta temsebenti, nekusita umfundzisi kusebentisa kuncuma lokuceceshiwe ekuhloleni umsebenti walowo nalowo mfundzi.
Kurekhoda nekubika kubandzakanya indlela yekugcogca imininingwane legcogcwe nakuhlolwa kute ihlahlelwe ngalokuhlelekile ibuye ishicilelwe ngendlela lengenamaphutsa nalevakalako.
Kunetindlela letehlukene tekucopha. Kulukhuni kwehlukanisa tindlela tekucopha netindlela tekuhlola umsebenti webafundzi.
Letinsita tichazwe lapha ngentansi.
Tilinganiso tindlela lekungunome ngutiphi tekumaka lapho kusetjentiswe khona emasimboli (njengekutsi A nobe B) nobe limaki (njenga-5/10 nobe 50%) lelichazwe kabanti kuchumanisa emazinga nenchazelo nemphumelelo yemsebenti wemntfwana ladzingekile kutsi kuzuzwe lelo limaki. Umniningwane ubaluleke kwendlula lelo zinga lemamaki enchubeni yekufundza nekufundzisa njengobe kunika bafundzi umcondvo locacile waloko lokuzuziwe nekutsi kukuphi nobe kubangelwe yini kutsi lizinga lelilindzelikile lingakazuzwa. Tindlela takadzeni tekumaka tisebentisa kakhulu tilinganiso ngaphandle kwemininingwane lechazako, lokwenta kubelukhuni kutfola lapho umfundzi aphumelela khona nalapho anebutsakatsaka khona ngekwemiphumela lehlosiwe.
Tinhla tekutikhumbuta ticuketse titatimende letehlukene tekuchaza loko lokufanele kwentiwe bafundzi emsebentini lotsite. Uma sitatimende (luphawu) lesitsite eluhlwini lwekutikhumbuta lungacashelwa njengalolwenetiswe ngumfundzi emsebentini wakhe, leso sitatimende siyamakwa. Tonkhe titatimende letimakiwe eluhlwini (njengemigomo leyenelisiwe) tichaza loko umfundzi laphumelele kukuzuza. Letinhla tekutikhumbuta tisita kakhulu ekuhloleni umsebenti wabontsanga nobe wemacembu.
Emarubhriki ayinhlanganisela yetilinganiso netinchazelo temazinga. Acuketse emacophelo lenyuka ngemazinga lanesilinganisozinga lachaza silinganiso semazinga lemukelekile emsebenti lowemukelekako kulowo nalowo mkhakha wesilinganiso. Imitsetfo lemiselwe kuklomelisa idzinga kutsi bothishela bati ngaphandle kwekungabata loko lokudzingwa ngumphumela. Emarubhriki angaba ngukhukhulelangoco, lonika sitfombe lesiphelele selizinga lelidzingekako, ahlola umsebenti ngalokuphelele, kantsi futsi kungaba ngemarubhriki lahlahlelako, wona anika sitfombe lesicacile setimphawu letisobala tesakhiwo semsebenti. Kulesinye sikhatsi tihlanganiswa totimbili letinhlobo temarubhriki. TiCondziso tetinHlelo tetiFundvo tinika tibonelo temarubhriki esifundvo ngasinye.
Nguyiphi imiphumela lehlosiwe?
Nguwaphi emaCophelo ekuHlola lahloswe ngumsebenti?
Nguluphi luhlobo lwebufakazi lobufanele bugcogcwe?
Ngutiphi tinhlobo tetinsitakuhlola letitawusetjentiswa naletitawufanela leyo naleyo ncenye yemsebenti (njengenchubomgomo nemkhicito)?
Nguluphi luhlobo lwelwati lolufanele lube bufakazi?
Nguluphi luhlobo lwemakhono latawusetjentiswa kumbe tinyatselo letitsatfwako?
Nguwaphi ematfuba ekwetfula imibono, emagugu nobe tindlela lekutsatfwa ngato tintfo lavela kulomsebenti nekutsi ngukuphi kwaloku lokufanele kuhlolwe nekutsi kanjani?
Ngabe irubhriki yinye itawusetjentiswa ekuphumeleliseni yonkhe imiPhumela nemaCophelo ekuHlola nobe lomsebenti udzinga emarubhriki lamanyenti yini?
Mangaki emarubhriki ladzingekile ekuhloleni umsebenti?
Kuyintfo lebalulekile kutsi umfundzisi acocisane nebafundzi ngemarubhriki ngembikwekutsi bente umsebenti. Irubhriki ihlose kuchaza kokubili, kufundza nekusebenta lokumele kubhekiswe kuko, ibuye ibe sikhali lesinemandla ekutihloleni.
Kubika ngemphumelelo yemsebenti kwatisa bonkhe labatsintsekako nobe labanelutsandvo lwenchubo yemfundzi. Uma bufakazi sebugcogciwe bahunyushwa, bothishela kufanele bacophe imiphumela yebafundzi. Kufanele kwentiwe imisebenti leyanele yeluhlolosibutselo kute umbiko wente sitatimende ngelizinga lemphumela wemfundzi.
Sitatimente seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 sisebentisa silinganiso semazinga lasitfupha emphumela. Lesilinganiso sikhonjiswe ethebulini 4.1.
Kusita ngesilinganisozinga sekuzuzwa kwemiPhumela yekuFundza emaBangeni 10 - 12, emakhono esifundvo achaziwe kwehlukanisa loko lokulindzelekile ebangeni ngalinye laloko umfundzi lafanele akwati futsi akuzuze. Emazinga lasitfupha ekulinganisa emakhono achaziwe kuleso naleso sifundvo salelo nalelo banga. Letinchazelo titawusita bafundzisi kuhlola bafundzi babahlele ngekwemazinga labafanele. Letinchazelo tifinyeta taloko lokwendlalwe ngalokubanti kumiPhumela yekuFundza kanye nasemaCophelweni ekuHlola, tibuye tinike timphawu letehlukene letiveta imphumelelo yelizinga lelitsite. Lamazinga lehlukene emphumelelo kanye nemikhakha yawo yemaphesenti akhonjiswe ethebulini 4.1.
Kuhambisana nenchubomgomo nekuhlola ngekwemfundvo lemiselwe emakhono konkhe kuhlola lokwentiwa etikolweni nangaphandle kufanele kulandzele lemigomo. Emamaki angahle kulesinye sikhatsi asetjentiswe ekuhloleni imisebenti letsite kodvwa, imisebenti kufanele ihlolwe ngekulandzela emarubhriki kunekutsi kumane nje kumakwe timphendvulo letemukelekako bese kunikwa emamaki ngekwelinani lemathikhi. Titatimende temakhono esifundvo tichaza zingancane wemakhono, lwati, tindlela lekutsatfwa ngayo tintfo nemagugu lekufanele kutsi umfundzi akukhombisele kuphumelela kulelo nakulelo zinga lesilinganiso. Uma bothishela / bahloli balungisa umsebenti wekuhlola / imibuto, kufanele bacinisekise kutsi leyo mibuto icondze luhlangotsi lwemphumela lotsite. Licophelo lekuHlola lelingilo kufanele lisetjentiswe ekwakheni emarubhriki ekuhlola lomsebenti / imibuto. Letinchazelo tikhombisa ngalokusobala lizingancane laloko lekufanele kuzuzwe kulelo nalelo zinga lesilinganiso. Letinchazelo tikhomba ngalokusobala zingancane welizinga lelilindzelekile kuleso naleso sigaba semazinga Tinchazelo temakhono alesifundvo avela ekugcineni kwalesehluko.
Tinyenti tindlela tekwakha likhadimbiko kodvwa kuncono uma lilula ngoba lilandzeleka kalula, ingce nje uma yonkhe imininingwane lebalulekile yelwati loludzingekako ifakiwe.
umbiko lowakhako lophawula ngemsebenti uma ucatsaniswa nemsebenti wakhe wangaphambili/ netidzingo tesifundvo; kanye nenchubekelembili letfutfukako yemfundzi ekwatini indlela lafundza ngayo.
ngemalengiso coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako, nalehlangene; khombisa kucaphelisisa nekusebenisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye achaze lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso; sebentisa lulwimi ngalokushelelako etimeni letehlukene tekuchumana akhombisa timphawu letenelisako tekuveta imiva.
bona, ahumushe, ahlahlele abuye achaze ematheksthi ngemphumelelo nangekutetsemba uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokuhle, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngemalengiso; khombisa luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
coca abuye etfule temlomo ngalokuchubekako, ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako nalehlangene; khombisa kucaphelisisa nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele ahlole lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso; sebentisa lulwimi ngalokushelelako etimeni tekuchumana letehlukene akhombisa timphawu leticacile tekuveta imiva.
humusha, ahlahlele, ahlole achaze ematheksthi ngemphumelelo nangekutetsemba uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokuhle kakhulu, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngemalengiso; khombisa luvelo lwetinhlobo letehlukene temibono kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene nalelungile; cikelela ngemphumelelo tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako nangalokuhhungako, akhombisa bufakazi lobucacile bebugagu kanye nesitayela sakhe lesitfutfukako; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngaphandle kwelusito kucinisekisa buncono lobukhulu.
hlala acoca abuye etfula temlomo njalo ngalokuchubekako, ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako nangalokuhlangene; khombisa kucaphelisisa lokutfutfukako nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye ahlole lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letibanti letehlukene tekuchumana.
humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze ematheksthi ngemphumelelo nangekutetsemba lokukhulu uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa ngemalengiso, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngemalengiso; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva; khombisa luvelo lwetinhlobo letibanti letehlukene temibono kanye netindzaba temasiko.
Imphumelelo ngemalengiso (Iyachubeka) ngekutetsemba nangekulunga lokutfutfukako; bona, ahumushe, ahlahlela, abuye achaze umehluko lobhacile emkhatsini wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama; bona, achaze abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemalengiso.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngekutetsemba, nangalokulungile; bona ahumushe, abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo tawo; bona, achaze, ahlole abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwangamalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa likhono lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemalengiso.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngekutetsemba nangalokulungile; bona, ahumushe abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo tawo; bona, achaze, ahlole abuye asebentise tinhlobo letibanti letehlukene tetakhi temisho ngekwatinhloso tekusebentisa lulwimi lwangamalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa likhono lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemalengiso.
ngelicophelo lelisetulu coca esikhatsini lesinyenti abuye etfule temlomo ngekutetsemba lokunemicabango lehambelanako, nalehlangene; khombisa kucaphelisisa lokutfutfukako nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone abuye ahumushe lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso kodvwa akhombise kungabata nakahlahlela nanobe achaza; sebentisa esikhatsini lesinyenti lulwimi ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye abone ematheksthi esikhatsini lesinyenti ngekutetsemba uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa akhombise kungabata uma ahlahlela nanobe achaza; khombisa kuvisisa lokuhle emele abuye acinisekise imibono yakhe kahle; fundza ngalokuvakalako akhombisa indlela lenhle leshelelako naleveta imiva; khombisa luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule esikhatsini lesinyenti ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, nalehlangene kodvwa ngekuncipha kwemaphutsa; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha esikhatsini lesinyenti imicabango netiphakamiso ngalokunemininingwane, ngalokuchubekako, nangalokuhhungako ngalesinye sikhatsi nangendlela yebugagu akhombisa bufakazi bekutfutfuka kwesitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo esikhatsini lesinyenti ngekutimela kucinisekisa kuwenta ube ncono.
coca abuye etfule temlomo esikhatsini lesinyenti ngekutetsemba lokunemicabango lehambelanako nalehlangene; khombisa kucaphela lokutfutfukako nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, abuye ahumushe, lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso kodvwa akhombise kungabata nakahlahlela nanobe ahlola; sebentisa lulwimi esikhatsini lesinyenti ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi esikhatsini lesinyenti ngekutetsemba uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlola nanobe achaza; khombisa kuvisisa lokuhle abuye emele acinisekise imibono yakhe kahle; fundza ngalokuvakalako akhombisa indlela lenhle leshelelako naleleveta imiva; khombisa luvelo lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule esikhatsini lesinyenti ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha esikhatsini lesinyenti imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako, ngalesinye sikhatsi ngebugagu akhombisa bufakazi besitayela sakhe lesitfutfukako; buyeketa abuye ahlele umbhalo esikhatsini lesinyenti ngekutimela kucinisekisa kuwenta ube ncono.
coca abuye etfule temlomo esikhatsini lesinyenti ngalokuvumelanako ngalokuhlangene nangekutetsemba; khombisa kucaphela lokutfutfukako nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, abuye ahlahlele lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso kodvwa akhombise kungabata nakahlola; sebentisa lulwimi ngalokushelelako esikhatsini lesinyenti nangendlela leveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi esikhatsini lesinyenti ngekutetsemba uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlola nanobe achaza; khombisa kuvisisa lokuhle abuye emele acinisekise imibono yakhe kahle kakhulu; fundza ngalokuvakalako akhombisa indlela lenhle leshelelako naleveta imiva; khombisa luvelo lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule esikhatsini lesinyenti ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako lehlangene nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha esikhatsini lesinyenti imicabango netiphakamiso ngalokunemininingwane, ngalokuchubekako, ngalokuhhungako, ngalesinye sikhatsi ngebugagu akhombisa sitayela sakhe lesitfutfukako; buyeketa abuye ahlele umbhalo esikhatsini lesinyenti ngekutimela kucinisekisa kuwenta ube ncono.
Imphumelelo ngelicophelo lelisetulu (Iyachubeka) esikhatsini lesinyenti; ngekulunga lokutfutfukako; bona, ahumushe abuye achaze esikhatsini lesinyenti umehluko emkhatsini wetinshokutsi letibhacile nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama; bona, achaze abuye asebentise esikhatsini lesinyenti takhi letehlukene temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe, nagalesinye sikhatsi kuveta sitayela lesitsite kodvwa abe enta emaphutsa; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise esikhatsini lesinyenti takhi netimiso telulwimi ngekulunga lokutfutfukako; bona esikhatsini lesinyenti, ahumushe abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo tawo; bona, achaze, ahlole abuye asebentise esikhatsini lesinyenti tinhlobo letchlukene tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite sekubhala kodvwa ngalesinye sikhatsi ente empahutsa; khombisa kusebentisa lokuhle kakhulu kweluhlelo nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise esikhatsini lesinyenti takhi netimiso telulwimi ngalokulungile; bona esikhatsini lesinyenti, ahumushe abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo tawo; bona, achaze, ahlole abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite sekubhala kodvwa ngalesinye sikhatsi ente empahutsa langasho lutfo; khombisa kusebentisa lokuhle kakhulu kweluhlelo nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
ngalokwenelisako coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba lokwenelisako; khombisa kucikelela lokwenelisako nekusebentisa lulwimi loluneluvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone abuye ahumushe lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa akhombise kungabata uma ahlahlela nanobe achaza; sebentisa lulwimi ngekushelela lokwenelisako nangendlela leveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa adzinge lusito uma ahlahlela nanobe achaza; khombisa kuvisisa lokwenelisako ngalesinye sikhatsi emele abuye acinisekise imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ngekuticambela lokwenelisako lokunemicabango lehambelanako lekuhlangene nalelungile; cikelela ngalokwenelisako tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo letehlukene; kha ngelusito imicabango netiphakamiso takhe letinemininingwane leyenelisako nangendlela lecondze ngco kodvwa umkhicito uvame kungabi nebugagu nebufakazi besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito kucinisekisa kuwenta ube ncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba lokwenelisako; khombisa kucikelela lokwenelisako nekusebentisa lulwimi loluneluvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulike kute abone abuye ahumushe lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlahlela nanobe hlola; sebentisa lulwimi ngekushelela lokwenelisako nangendlela leveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye achaze ematheksithi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa adzinge lusito uma ahlahlela nanobe ahlola; khombisa kuvisisa lokwemukelekako kantsi ngalesinye sikhatsi acinisekise abuye esekele imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksithi ngekuticambela lokwenelisako lokunemicabango lehambelanako, lehlangene nalelungile; cikelela ngalokwenelisako tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo letehlukene; akha imicabango netiphakamiso takhe ngelusito letinemininingwane nangendlela lecondze ngco kodvwa umkhicito ngalesinye sikhatsi awubi nebugagu nebufakazi besityela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngelusito kucinisekisa kuwenta ube ncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba lokwenelisako; khombisa kucikelela lokwenelisako nekusebentisa lulwimi loluneluvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone abuye ahumushe lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlahlela nanobe ahlola; sebentisa lulwimi ngekushelela lokwenelisako nangendlela leveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye achaze ematheksthi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa adzinge lusito uma ahlahlela nanobe ahlola; khombisa kuvisisa lokwemukelekako uma acinisekisa nanobe esekela imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ngekuticambela lokwenelisako lokunemicabango, lehambelanako, lehlangene nalelungile ngalokwenelisako; cikelela ngalokwenelisako tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo letehlukene; kha imibono netiphakamiso ngelusito lolusite nangalokunemininingwane nangendlela lecondze ngco akhombise bufakazi lobenelisako besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngelusito kucinisekisa kuwenta ube ncono.
bona, abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwangamalanga onkhe ngalesinye sikhatsi nekuveta sitayela sakhe kodvwa ente emaphutsa uma achaza; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngalokwenelisako nangalokulungile; bona abuye ahumushe umehluko wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama ngekulunga lokwenelisako kodvwa atfole bumatima bekuchaza tinshokutsi letibhacile; bona abuye asebentise takhi letehlukene temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe ngalesinye sikhatsi ngekuveta sitayela sakhe kodvwa ente emphutsa uma achaza nanobe ahlola; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngalokwenelisako nangalokulungile; bona abuye ahumushe umehluko wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama ngekulunga lokwenelisako kodvwa kulesinye sikhatsi atfole bumatima bekuchaza tinshokutsi letibhacile; bona, achaze, ahlole abuye asebentise takhi letehlukene temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe ngalesinye sikhatsi ngekuveta sitayela sakhe kodvwa ente emaphutsa lasobala; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
ngolokulingene coca abuye etfule temlomo ngekukhutsala kodvwa imicabango ingavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela kute abone, abuye ahumushe ngaloulingene kodvwa atfole bumatima bekulalela ngalokujulile kute ahlahlele abuye achaze lwati; sebentisa lulwimi ngalokushelelako lokulingene etimeni letetayelekile tekuchumana kodvwa kungaveti imiva.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa atfole bumatima nanobe asitwa uma ahlahlela nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa lokulingene abuye anike imibono yakhe kulesinye sikhatsi esekele; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelela ngalokulingene nalokuveta imiva; khombisa luvelo lolulingene lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela ngalokulingene kuticambela, kuhambelana, kuhlangana nekulunga kwemicabango uma abhala nanobe etfula ematheksthi; cikelela ngalokulingene tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokulingene ngalokunemininingwane nangalokucondze ngco lokuncane, abe adzinga kusitwa njalo; khombisa bufakazi lobenele besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo kuphela uma atfola lusito lolunyenti kucinisekisa kwenta ube ncono ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo ngekukhutsala kodvwa imicabango ingavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngekujula lokwenele kute abone abuye ahumushe kodvwa atfole bumatima bekuhlahlela nekuhlola lwati; sebentisa lulwimi ngekushelela lokulingene etimeni letetayelekile tekuchumana kodvwa kulesinye sikhatsi kungaveti imiva.
humusha ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa atfole bumatima nanobe anikwa lusito uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa ngalokulingene abuye anike imibono yakhe ngalesinye sikhatsi ayesekele; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelela ngalokulingene nalokuveta imiva; khombisa luvelo lolungene lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela kuticambela, kuhambelana nekuhlangana kwemicabango nekulunga ngalokulingene uma abhala nanobe etfula ematheksthi; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokulingene ngalokunemininingwane nangalokucondze ngco lokuncane abe adzinga kusitwa njalo; khombisa bufakazi lobenele besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito kucinisekisa kuwenta ube ncono ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngesikhatsi lesifanele; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngekujula lokulingene kute abone abuye ahumushe kodvwa atfole bumatima bekuhlahlela nekuhlola lwati; sebentisa lulwimi ngekushelela lokulingene nalokuveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
humusha ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa atfole bumatima uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa ngalokulingene abuye anike imibono yakhe abuye ayesekele; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelela ngalokulingene nalokuveta imiva; khombisa luvelo lolwenele lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela kuticambela, kuhambelana, kuhlangana kwemicabango, nekulunga ngalokulingene uma abhala nanobe etfula ematheksthi; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokulingene ngalokunemininingwane letsite nangalokucondze ngco kodvwa adzinge lusito; khombisa bufakazi lobenele besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito kucinisekisa kuwenta ube ncono ngalokulingene.
khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono visisa ngalokulingene abuye asebentise takhi netimiso telulwimi kodvwa ente emaphutsa ebudlabha; bona ngalokulingene abuye ahumushe umehluko wetinshokutsi temagama kanye netakhiwo temagama kodvwa atfole bumatima lobukhulu uma achaza imisebenti yemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; bona, ahlole, achaze abuye asebentise takhi temisho ngalokulingene ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa lamabi njalo; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
vivisa ngalokulingene abuye asebentise takhi netimiso telulwimi, kodvwa angatisebentisi ngalokulungile ngaso sonkhe sikhatsi; bona abuye ahumushe umehluko wetinshokutsi temagama kanye netakhiwo temagama ngalokulingene kodvwa atfole bumatima uma achaza imisebenti yemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; bona, ahlole, achaze abuye asebentise takhi temisho ngalokulingene ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa lasobala; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo ngekungabata lokukhulu kantsi akukavami kutsi imicabango ihambelane ibuye ihlangane; cikelela abuye asebentise lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho ngalokungakavami; hle angalaleli ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye achaze lwati; hle angasebentisi lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngalokungakavami nobe atfola lusito uma afundza nobe ehlwaya abuye atfole bumatima lobukhulu uma ahlahlela nanobe achaza lwati; khombisa kuwuvisisa ngalokungakavami nobe kunika imibono yakhe lengahle ingesekelwa; fundza ngalokuvakalako ngekungingita, ngekuveta imiva nekushelela lokuncane; khombisa ngalokungakavami luvelo lwemibono lehlukene netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angavami kubonisa kuticambela, kuhambelana nekuhlangana kwemicabango nobe kulunga; hle angacikeleli tinhlobo letehlukene tetetsamililwati, tinhloso, timoncondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokungakavami nobe atfola lusito njalo; hle angakhombisi bufakazi besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo kodvwa akavami kubona emaphutsa abuye adzinge lusito njalo.
coca abuye etfule temlomo ngekungabata kantsi imicabango ayikavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokuncane nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele nobe ahlole lwati; sebentisa lulwimi ngalokushelelako lokungakavami etimeni letetayelekile tekuchumana nekuveta imiva lokungahle kungabi khona nakancane.
humusha ematheksthi ngalokungakavami nobe atfola lusito uma afundza nanobe ehlwaya abuye atfole bumatima lobukhulu uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa lokuncane abuye anganiki tiphakamiso letesekelwe; fundza ngalokuvakalako ngekungingita nekushelela lokuncane lokuveta imiva; khombisa ngalokungakavami luvelo loluncane lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angavami kubonisa kuticambela, kuhambelana, kuhlangana nobe kulunga kwemicabango; hle angacikeleli tinhlobo letehlukene tetetsametilwati, tinhloso, timogcondvo netakhiwo; kha imibono netiphakamiso kuphela ngalobukhulu bumatima kodvwa abe adzinga kusitwa njalo; hle angakhombisi bufakazi besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo kuphela ngekusitwa njalo.
coca abuye etfule temlomo ngekungabata kantsi imicabango ayikavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokuncane nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; hle angavami kulalela ngalokujulile kute abone, ahumushe ahlahlele, abuye ahlole lwati; sebentisa lulwimi ngalokushelelako lokungakavami etimeni letetayelekile tekuchumana abuye akhombise kuveta imiva lokuncane.
humusha ematheksthi ngalokungakavami nobe atfola lusito uma afundza nanobe ehlwaya abuye atfole bumatima uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa lokuncane abuye angavami kunika netiphakamiso letesekelwe; fundza ngalokuvakalako ngekungingita nekushelela lokuncane lokuveta imiva; khombisa ngalokungakavami luvelo loluncane lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angavami kubonisa kuticambela, kuhambelana, kuhlangana nobe kulunga kwemicabango; cikelela ngalokungakavami, tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso timongcondvo netakhiwo; kha imibono netiphakamiso kuphela ngalobukhulu bumatima kodvwa abe adzinga lusito, hle angakhombisi bufakazi besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo; kuphela uma asitwa.
khombisa likhono lelincane lekusebentisa luhlelo neslilulumagama ngemphumelelo leyincenye.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono hle angavisisi takhi netimiso telulwimi kantsi esikhatsini lesinyenti utisebentisa ngalokungakalungi; bona abuye ahumushe ngalokungakavami umehluko wetinshokutsi temagama netakhiwo temagama abuye atfole bumatima njalo bekuchaza imisebenti yemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; hle angaboni, angahloli angachazi abuye angasebentisi takhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe abuye ente emaphutsa lamabi njalo; khombisa likhono lelincane lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemphumelelo leyincenye.
hle angavisisi takhi netimiso telulwimi kantsi utfola bumatima bekutisebentisa ngalokulungile; bona abuye ahumushe ngalokungakavami umehluko wetinshokutsi temagama netakhiwo temagama abuye atfole bumatima bekuhlahlela nekuchaza imisebenti yemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; bona, ahlole achaze abuye asebentise, ngalokungakavami takhi temisho ngetinhloso tekusebntisa lulwimi lwemalanga onkhe abuye ente emaphutsa lamabi njalo; khombisa likhono lelincane leku sebentisa luhlelo nesilulumagama ngemphumelelo leyincenye.
ngalokungenelisi coca abuye etfule temlomo ngekutigedla nangekungingita lokukhulu nangaphandle kwekuhambelana nekuhlangana kwemicabango; hle angakhombisi nakancane kucikelela nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nobe inhlonipho; hle angalaleli nakancane ngalokujulile kute abone, ahumshe ahlahlele nome achaze lwati nanobe anikwa lusito; hle angasebentisi nakancane lulwimi ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
hle angaboni; angahumushi, angahlahleli nobe angachazi ematheksthi uma afundza nanobe ehlwaya; hle angakhombisi nakancane kuvisisa, kunika imibono yakhe nobe kuyesekela; fundza ngalokuvakalako kodvwa ngalokungenelisi lokungahle kungasheleli nakancane nobe kungaveti imiva; khombisa luvelo loluncane kakhulu lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi langakhombisi kuticambela, kuhambelana, kuhlangana nobe kulunga kwemicabango; khombisa kungacikeleli tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; khicita ematheksthi lagcwele emaphutsa lamabi abuye agafundzeki ngenca yekungavisisi nekusebentisa kabi lulwimi; hle angakhi nakancane imicabango netiphakamiso kumbe angakhombisi nakancane sitayela sakhe; khombisa kungabi nebufakazi nabuncane bekuhlela nobe kubuyeketa nanobe angasitwa kanganani.
coca abuye etfule temlomo ngekutigedla nangekungingita lokukhulu nangaphandle kwekuhambelana nekuhlangana kwemicabango; hle angakhombisi nakancane kucikelela nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nobe inhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye ahlole lwati; hle angasebentisi nakancane lulwimi ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
hle angahumushi ematheksthi uma afundza nanobe ehlwaya abuye tfole bumatima lobukhulu uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza; hle angakhombisi nakancane kuvisisa, kunika imibono yakhe nobe kuyesekela; fundza ngalokuvakalako kodvwa ngalokungenelisi lokungahle kungaveti nakancane kushelela nobe imiva; khombisa luvelo luluncane kakhulu lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angakhombisi nakancane kuticambela, kuhambelana, kuhlangana nobe kulunga kwemicabango; khombisa kungacikeleli tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; khicita ematheksthi lagcwele emaphutsa lamabi kantsi futsi langanangcondvo ngenca yekungavisisi nekusebentisa kabi lulwimi; hle angakhi nakancane imicabango netiphakamiso kumbe angakhombisi sitayela sakhe; khombisa kungabi bufakazi bekuhlela nobe kubuyeketa nanobe angasitwa kanganani.
coca abuye etfule temlomo ngekutigedla lokukhulu nangaphandle kwekuhambelana nekuhlangana kwemicabango; hle angakhombisi nakancane kucikelela nobe kusebentisa lulwimi loluveta luvelo nobe inhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye ahlole lwati; hle angasebentisi nakancane lulwimi ngalokushelelako nangendlela leveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
hle angahumushi ematheksthi uma afundza nobe ehlwaya abuye atfole bumatima lobukhulu uma ahlahlela, ahlola nanobe achaza; hle angakhombisi nakancane kuvisisa, kunika imibono yakhe nobe kuyesekela; fundza ngalokuvakalako kodvwa ngalokungenelisi lokungahle kungaveti nakancane kushelela nobe imiva; khombisa luvelo loluncane kakhulu lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angakhombisi nakancane kuticambela, kuhambelana nekuhlangana, nobe kulunga kwemicabango; khombisa kungacikeleli tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; khicita ematheksthi lagcwele emaphutsa lamabi kantsi futsi langanangcondvo ngenca yekungavisisi nekusetjentiswa kabi lulwimi; hle angakhi nakancane imicabango netiphakamiso kumbe angakhombisi sitayela sakhe; khombisa kungabi nebufakazi bekuhlela nobe kubuyeketa nanobe angasitwa kanganani.
hluleka kwakha nobe kusebentisa imisho ngalokulungile ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe, nobe angakhombisi kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono hle angavisisi nobe asebentise takhisisekelo netimiso telulwimi; hle angaboni, angahumushi angahlahleli abuye angachazi nakancane umehluko wetinshokutsi temagama netakhiwo temagama; khombisa kuvisisa lokuncane kakhulu kwemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; hluleka kwakha nobe kusebentisa imisho ngalokulungile ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe, abuye angakhombisi kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
hle angavisisi nobe asebentise takhisisekelo netimiso telulwimi; hle angaboni, angahumushi, angahlahleli abuye angachazi nakancane umehluko wetinshokutsi temagama netakhiwo temagama; khombisa kuvisisa lokusezingeni leliphansi kakhulu lwemisebenti yemagama latsetfwe kuletinye titfo tenkhulumo; hluleka kwakha nobe kusebentisa imisho ngalokulungile ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe, abuye angakhombisi kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokwenelisako.
bafundzi labanetihibe tekufundza - bafundzi labanetihibe ekufundzeni ngenca yemvelo yabo bulwimilwimi - likhono lekwati, kukhuluma nekufundza tilwimi letinyenti bomabekwembili - ngemagama lakhomba lapho lokutsite kuhleli khona bomabitomfutiselo - emabito lanemicondvo lehambelanako sib.
Emacophelo Ekuhlola - lujulolwati, (lulwimi, lwati, emakhono, emagugu indlela lekutsatfwa ngayo tintfo) lokufanele kwatiwe kuwo onkhe emabanga emafloshadi - tibonwa letikhombisa umnyakato emagugu esive - loko lokungumgogodla nemihambo yesive emajagoni - emagama lasetjentiswa etimeni letitsite ngekwesimongcondvo lesitsite emakhathuni - titfombe letikhishwe emaphephabhukwini/emaphephandzabeni nasetincwadzini njengeticashunwa emaphephatatiso - emaphepha lacuketse tatiso avame kufakwa emaposini nasemakhaya.
Tilwimi - SiSwati LuLwimi LwekuCala LwekweNgeta imitsetfo lemiselwe - indlela lelandzelwako uma kunikwa imigomo ye lulwimi kuklomelisa / emarubhriki - imiklomelo ngekubaluleka kwetincenye temsebenti imvumelwano - kuvumelana kwemisindvo yemagama emibhalweni njengasenkondlweni incwadzibufakazi - incwadzi lefakazela bunjalo bemuntfu indida - ngumusho lophikisana naloko lokusebaleni indlela lekutsatfwa ngayo tintfo - simo lekwemukelwa ngaso lokutsite ingcikitsi - umongo longumgogodla wendzaba inkhombamcondvo - umusho/ligama lelicuketse umongo wenshokutsi iphothifoliyo - ifayela lekhombisa bonkhe bufakazi bemsebenti wonkhe wemfundzi isintheksi - kuhleleka kwemagama emshweni nalokuphinyiswa ngemlomo inchubomgomo - imigomo lemiselwe indlela lekufanele kuchutjwe ngayo lokutsite inkhulumiswano - ingcoco emkhatsini webantfu lababili nobe ngetulu inkhulumo lehlelekile - inkhulumo lelungiselelwe, letfulwa ngekulandzela imigomo yekwetfulwa kwenkhulumo inkhulumo lengakahleleki - inkhulumo letfulwa nje ngaphandle kwekulungiselelwa nekulandzela imigomo yekwetfulwa kwenkhulumo irejista - kusetjentiswa kwemagama lafanele, endzwaweni lefanele ngesikhatsi lesifanele itheserasi - sigcogcamagama semagama labomcondvofana kanye nalaphikisanako kubumbana/kuhlangana - kuhlanganisa imisho nobe tindzima ngetihlanganisi, tabito, nobe imphindza kuhambelana - kuhambelana kwemibono/kutselelana emanti kuhhunga - kusebentisa lulwimi lolukwenta utsenge umcondvo wemuntfu kucatsanisa - kubeka emavi abukane kute kuvele umehluko emkhatsini wawo kugceka - kubeka emavi ngendlela legcekako ngenhloso yekulungisa lapho kungahambi kahle khona.
Tilwimi - SiSwati LuLwimi LwekuCala LwekweNgeta kuphumelela incenye yemsebenti - uma umfundzi angaphumelelanga kuyo yonkhe imiphumela yekufundza kumuntfutisa - tintfo letingasibo bantfu tinikwa timphawu tebantfu kunyanyalata - kufundza ngekukha etulu kucopha/kurekhoda - kubhala phansi yonkhe imiphumela yemfundzi yemnyaka wonkhe kuhlola ngalokuphelele - kuhlola umsebenti lotsite ngalokuphelele kuhlola ngekucaphelisisa - kuhlola ngekulandzela nekubuka konkhe lokwentiwa ngumfundzi etifundvweni takhe kuhlola ngekuhlahlela - kuhlola umsebenti ngekufuna kutsi uhlahlelwe kukhishwe tincenye tawo. kuchumana ngekuphimisa - kuchumana ngekuphimisa ngemlomo kuchumana ngekungaphimisi ngemlomo - kuchumana ngetitfo temtimba nobe ngetimphawu kuphumelela ngekubonelelwa - kwendluliselwa embili kwemfundzi longakaphumeleli ngalokufanele. kutsatsa luhlangotsi - inkhulumo levunako kwehlwaya - kutfungatsa /kufuna lwati ngekubukisisa libalavemcondvo - luhlelo lolwenteka engcondvweni libhukutinhlelomalangonkhe - libhuku lekubhalwa kulo tonkhe tehlekalo netinhlelo tamalangonkhe (idayari) likhadimbiko - likhadi lemininingwane yemphumela wemfundzi lizinga lekuhlola - licophelo lesimo selizinga lekuhlola lizingamphilo - licophelo lemphilo Luhlolo loluchubekako - luhlolo lolwentiwa njalo kubona inchubo yemfundzi etifundvweni takhe lulwimi lwasekhaya - lulwimi umntfwana lacala ngalo kukhuluma ekhaya lalumunya ebeleni lenina/lulwimi umntfwana lalushiyelwa bokhokho bakhe lulwimi lwekwengeta - lulwimi lolufundvwa ngumntfwana lube lungasilo lwasekhaya, angalufundza emmangweni nobe esikolweni luphawu - yintfo letsatsa indzawo yalenye intfo; lupholavutfondzaba; lubohlo, kwehla kwemfutfo wendzaba ludvweshu - kwehlukana kwembono, kulwa emkhatsini webalingisi luteku - indlela lokungabekwa ngayo inkhulumo kute ivete kuteketisa nobe lomunye nje umcondvo luhlakasimo - indlela lokutsite lokume ngayo luhlolosibutselo/gcogca - luhlolo lwasekupheleni kwemnyaka lolusonga konkhe lokufundvwe ngumfundzi luhlolonchanti lwebafundzi - luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni lwatinchanti ekucaleni kwesifundvo luhlolokucilonga - luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni bulukhuni bafundzi labahlangabetana nabo etifundvweni tabo luhlololuphenyo - lusetjentiswa ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa luhlolosibutselo - lunika sitfombe lesigcwele semsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwensebenti, sigamu semsebenti, umsebenti welithemu, wesimista nobe umnyaka luhlolotidzingo - luhlolo lolucondze incenye letsite yebutsakatsaka bemfundzi emsebentini lotsite kubona kutsi usenayo yini inkinga ngalowo msebenti.
luHlaka lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola - umkhandlu lomiselwe kulawula imigomo yekukhishwa kweticu nekuhlola (Qualification and Assessment Policy Framework) lujulolwati - bulukhuni nobe bulula baloko lokufanele kufundvwe luvelomagama - lulwimi loluvusa imiva lwatinchanti - lwati lababanalo ngembi kwekucala sikolo lwati lwetifundziswa - lwati lolusetjentiswa bantfu labafundze kakhulu mabitwafanana - nangabe libito/ligama linetinshokutsi letehlukene kepha liphinyiswa nobe lipelwa ngalokufanako mcondvofana - ligama lelinenshokutsi lefanako nalelinye ligama makhalekhukhwini - luhlobo lwelucingo loluyiselifoni sakhiwo senkondlo - sifaka ekhatsi tinhlobo tetinkondlo, luchumano, sifanamisindvo, sicendzelelamcondvo imphindza, imphindvwa, emaphethini sakhiwana - sakhiwana lesisembhalweni leseyeme kulesikhulu njengasenovelini / emdlalweni sifanamsindvo - sifaka ekhatsi sifanangwaca nesifana hlohamisa silutfo - intfo lofuna kuyisho ngendlela lesikako nobe lehlabako sendlalelolwati - lwati lolusisekelo sicashunwa - sicephu sembhalo lesikhokhwe encwadzini nobe ephephandzabeni nobe enkhulumeni sicastsanisitimo - ikheystadi - lapho kucwaningwa ngekucatsanisa timo sicatsaniso - emagama lacophisanako, agcizelele sisindvo salawo magama lacophisanako, sib. batsi bamadlabha babe badvumisa bunono sicedzelelamcondvo (i-enjambenti) - umcondvo wemugca losenkondlweni lophelela emgceni lolandzelako sifaniso - lapha kufaniswa tintfo letimbili nome letingetulu letehlukene kute kutfolakale kufana emkhatsini wato sifananamsindvo - kufanana kwemisindvo egameni/emshweni sifananankhamisa - kufanana kwabonkhamisa egameni /emshweni sifananangwaca - kufanana kwabongwaca egameni/emshweni sifutamsindvo - umsindvo lofute umsindvo lowentiwa ngulenye intfo siga senkhulumo - yinkhulumo lenongiwe, lesasisho sigcogcamagama - incwadzi legcogcele ndzawonye emagama lahambelanako kanye netinchazelo tawo sihabiso - kuchaza intfo ngendlela leyandzisako sihlanganiso - ligama lelihlanganisa imisho ibe ngumusho munye.
<fn>Siswati 2nd Add Language.txt</fn>
Lencwadzi iyinchubomgomo leyehlukaniswe ngetehluko letine.
abuye ahlanganise lwati lolusetigabeni letehlukene talencwadzi.
saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza jikelele).
yekuFundza yeNdzima yekuFundza Tilwimi.
lokuhlosiwe ngenchubekelembili lekhona kusuka ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12.
ekuHlola ahleleke ngendlela leyendlalekile emakhasini lahamba ngamabili.
nasekuzuzeni emacophelo ekuhlola.
seKharikhulamu saVelonkhe. Ekugcineni kwalesehluko kunelithebula netiNchazelo temaKhono.
Emazinga, tilinganiso netinchazelo temakhono tetfulwe ngelibanga ngalinye.
emaBanga, tilinganiso, tiNchazelo temaKhono; emazinga, kanye nalokucuketfwe netimongeondvo.
sekuguculwa nekutfutfukiswa kwekharikhulamu eNingizimu Afrika.
lelinesimo sekutiphatsa etiveni tonkhe.
lemiswe silinganiso lesifanele yabuye yagunyatwa ngumbuso
letinkhomba nemagugu lesekela ikharikhulamu.
nekwetsembeka, lizinga lelifanele, nelikhono lekwenta.
tinhlangotsi temihambo yebantfu, kakhulukati kutemfundvo.
bantfu batfole ematfuba lalinganako etemfundvo kuto tonkhe tinhlangotsi tesive.
tonkhe tihibe letingabavimbela kutsi batfole ticu letibafanele.
Imfundvo lemiselwe imiphumela yakha sisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika.
lekufanele izuzwe ekugcineni kwenchubo yemfundvo.
bafundzi bafinyelele ecophelweni lelisetulu lemakhono abo ekufundza.
ikhutsata kufundzisa lokugcile kumfundzi kutsi afundze ngekutentela.
sekusonjululwa kwetinkinga asihambi sodvwa.
tfutfukisa ematfuba emabhizinisi.
kutfutfukisa lizinga lelisetulu lelwati nemakhono lasetulu ebafundzi.
ngibo bonkhe bafundzi baseNingizimu Afrika.
emandla ngaphambilini ngenca yekungabi nelwati nemakhono lenele babuyiselwe emandla abo.
siphindze simise emacophelo lasetulu lekufanele azuzwe kuto tonkhe tifundvo.
Kuhlanganisa kutfolakala ngekhatsi nangale kwetifundvo netindzima tekufundza.
likhono lekwenta njengoba kuchazwe eluHlakeni lwetiCu lwaVelonkhe.
emakhono lamatsatfu lehlukene - lekwenta, lelisisekelo, nelekucabangisisa.
Jikelele sifuna kutfutfukisa umcondvo wekuhlanganisa ithiyori, kwenta nekucabangisisa.
Inchubekelembili isho inchubomgomo yekutfutfukisa lwati nemakhono lasembili nelwati lolushubile.
Titatimemde tesifundvo tikhombisa inchubekelembili kulelo nakulelo libanga.
kusuka kulokumalula kuye kulokushubile.
nobe emikhakheni lehlukene ngetindlela letikhutsata kutfolakala kusuka kulesinye sicu uye kulesinye.
kubaluleke kakhulu eticwini letitfolakala emgudvwini lofanako wemfundvo.
tinhlobo teticu ngendlela yekufundza lehlukile emkhakheni lofanako weLuhlaka lwetiCu lwaVelonkhe.
wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
kutfutfukisa emalungelo ebuntfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo.
nebetendzawo kanye nemalugelo ebuntfu njengobe kuchazwe eMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika.
lulwimi, budzala, kukhubateka nalokunye.
inchubo yakhukhulelangoco ngekumisa silinganisoncane setidzingo tabo bonkhe bafundzi.
bafundzi bafanele batfutfuke ngalokusemandleni abo kuphela nangabe banikwa lonkhe lusito labaludzingako.
kweluhlaka lwetinHlelo tekuFundza letifanele nangekusebentisa tinsita letifanele tekuhlola.
bekungacikelelwa kutsi letindlelanchubo tiyalandzelwa.
bahlakaniphile kuphela uma basebentisa letindlelanchubo letingenhla.
letehlukene telwati leto labangatisebentisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo.
yekucabanga netenhlalo yase-Afrika leyavela eminyakeni lengemakhulukhulu leyengca.
wetindlelanchubo telwati lwendzabuko etitatimendeni tesifundvo.
nemihambo yalelive njengalokube neligalelo lekutfutfukisa emagugu lacuketfwe nguMtsetfosisekelo.
letinyenti letehlukene tekubona tintfo tifakiwe kusisita kusombulula tinkinga letikuyo yonkhe imikhakha yemphilo.
ngebubanti nekujula nalamanye emave.
Logunyata Ticu eNingizimu Afrika, (Act 58 of 1995), (Act 58 of 2001).
yetemoya kanye nebuhlakani betfu ekucabangeni.
Values and morality give meaning to our individual and social relationships.
carrencies that help make life more meaningful than might otherwise have been.
yekuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako lephawulwe ngaphambilini kulomculu.
imiPhumelamcoka naleTfutfukisako letsite.
nekwati kwendlulisela emakhono etimeni letetayelekile naletingaketayeleki.
kutemfundvo eNingizimu Afrika.
emalunga emmango, takhamuti nebelekeledi, bahloli, nabocwepheshe betifundvo.
umculu wesiButseketo, luHlakasimo lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola kanye netitatimende tesiFundvo.
Jikelele tehlukaniswe ngetindzima tekufundza.
nekwehlukaniswa kwetinhlelo talamanye emave.
tichumene netinhlelo tetemisebenti.
Â¦ NeSayensi yeTemvelo, yeTibalo, yeKhompuyutha, yeTemphilo kanye neyeTekulima.
Ngekwemlandvo sifundvo sichazwe njengelwati lolusetulu lwetifundziswa.
yagcizelela lwati endzaweni yemakhono, emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo.
tifundvo njengentfo lengagucuki nalenemincele lengagudluki.
ligalelo lelwati lwaseNshonalanga.
10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imincele yetifundvo ifiphele.
umtsamo waloko lokucuketfwe.
ngekweluhlakasimo, ifinyelele ekuphumeleleni kwemiPhumelamcoka nemiPhumela leTfutfukisako.
Uyini UmPhumela WekuFundza?
UmPhumela wekuFundza usitatimende semphumela waloko lokuhloswe ekufundzeni nasekufundziseni.
Liyini LiCophelo LekuHlola?
abuye akubonise ebangeni lelitsite.
akhombisa kutsi kufundza kutfutfuka kanjani kusuka kulelo nakulelo libanga.
setfula Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga eli- 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele).
teNdzima yekuFundza tiLwimi.
kwetemfundvo netemisebenti, kanye nemiphumela yekufundza.
netimongcondvo tekuzuza emaCophelo ekuHlola.
ngekuhlola. Sibuye sinike tinchazelo temakhono.
lachazwe ngalokufishane lapho kufanele khona.
wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
imphumela yekufundza njengobe imiswe emacophelweni ekuhlola ebangeni lelitsite.
lwekufundza, kufundzisa netinhlelo tekuhlola letiselizingeni lelifanele.
Lulwimi lusikhali sekucabanga nekuchumana.
kubuye kwakhiwe ngelulwimi.
nalabanye kanye nekulawula live labahlala kulo.
kuTemfundvo lophatselene nekwengeta lwati lwebulwimilwimi lobengertiwe kulolu lwasekhaya.
tingafundvwa njengaletengetiwe kuleto letikhetfwako letingumgogodla.
ekwakheni sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi letengetiwe.
lekutfutfukisa emakhono abo ebulwimilwimi.
letinjengetemaphephandzaba, temidvwebo, lwati, ikhomphuyutha, temasiko, nekuhlatiya imibhalo.
Afrika nemalunga emhlaba wonkhe jikelele.
kwehlwaya, kubhala nekwetfula ngekutetsemba.
sisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
tetsamelilwati, injongo nesimongcondvo.
Kusebentisa lulwimi nalabakucabangako kute bakwati kwetfula nekwehlwaya lwati lwangaphambilini.
nekubona letinye tindlela temphilo yemhlaba.
nasetimeningcondvo letinyenti letehlukene.
yelwati kantsi futsi kusisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
Kusebentisa lulwimi njengesikhali sekucabanga ngalokujulile nangalokwakhako.
Kwetfula imibono lecatjangisisiwe ngekutiphatsa nemagugu.
ngekukhululeka, emalungelo ekucwaninga netendzawo.
Kuhlangana ngalokujulile ngetinhlobonhlobo letinyenti tematheksthi.
kufaka inselele ngemibono, emagugu nebudlelwano bemandla lacuketfwe ngematheksthi.
Kubona kungalingani kwetilwimi letehlukene netinhlobo tato.
letibukela letinye phansi baphakamise emalungelo ato emmangweni lotilwimilwimi.
khona emasu ekubasita kutsi bakhicite ematheksthi elulwimi.
baphumelele kufeza tidzingo temacophelo ekuhlola njengobe emiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe.
naletinye tindlela tekuchumana letingahle tisetjentiswe.
kunyakata kwetindzebe nekubuka lulwimi lwetimphawu.
labhaleke ngetinhlavu letinkhulu, tinsita tekufundza letihhedlako kanye nemidvwebo.
'wekubonakalisa' kufanele ukhonjwe ngalokuphatsekako.
imitfombolwati lenjengeBreyili netincwadzimsindvo.
Tonkhe taseNingizimu Afrika.
njengetifundvo letinguMgogodla nobe tekutikhetsela njengencenye yeKharikhulamu.
ekubeka sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi tekwengeta.
yelulwimi lwasekhaya lesezingeni lelisetulu, lelicatsaniseka emhlabeni wonkhe jikelele.
netimiso temtsetfosisekelo tekulingana kwesitfunti setilwimi letisemtsetfweni.
lwaseKhaya kufanele lube ngulolungasetjentiswa njengelulwimi lwekufundza nekufundzisa.
sekutfutfukiseni emakhono emfundzi ekufundza nekubhala.
bulwimilwimi kanye nekuchumana ngekwetinhlobonhlobo temasiko.
bangafundza ngeluLwimi lwekuCala lwekweNgeta ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika.
kufaka ekhatsi emakhono ekufundza lulwimi ngengcondvo ledzingeka ekucabangeni nasekufundzeni.
kwenteka kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni.
ekulalela, ekukhuluma, ekufundza nekubhala.
bulwimilwimi nekuchumana ngetinhlobonhlobo temasiko.
atawutfutfukiswa, kulelizinga kutawugcizelelwa emakhono ekulalela nekukhuluma.
lwesiBili lwekweNgeta kufanele luhlose kutfutfukisa kuchumana emkhatsini webantfu.
sezingeni leluLwimi lwekuCala lwekweNgeta nobe ezingeni leluLwimi lwaseKhaya.
letisetifundvweni letisisekelo kufanele kube luLwimi lwekuFundza nekuFundzisa.
bafundzi labanelutsandvo lwetilwimi nalabafuna kutfutfukisa lwati lwabo lwebulwimilwimi.
tindzaba tesive netemhlaba wonkhe.
kufundziswa kwetilwimi, kukhankhasa nekukhangisa, buchumanisi, njll.
singafundziswa kabi singavimbela bafundzi ematfuba etemisebenti.
luphindze lwengete emakhonweni emphilo ladzingwa ngumfundzi kumelana nesimo semphilo.
Lujulolwati nenhloso letfulwe ngenhla kucinisekiswe ngemiPhumela yekuFundza lemine.
ihlelwe ngekwehlukana nje, kodvwa kufanele ihlanganiswe uma ifundziswa nobe ihlolwa.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
lasetjentiswako kuyehluka ngekwetimo lekukhulunywa kuto.
letehlukene tenkhulumo nemagama lakhetsekile etimeningcondvo letihlelekile naletingakahleleki.
Kulalela nekucoca kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe tifundvo.
betfule imicabango nemibono yabo.
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
tekharikhulamu ngemphumelelo nekuba neligalelo ngalokugcwele emmangweni nasetindzaweni temisebenti.
nalangakabhalwa, kufaka ekhatsi tibonwa, ekutfoleni lwati.
nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi.
lokutsatfwa njengemaciniso baphawule ngalokujulile.
bacwaninge babuye batifune ngebudlelwano babo nebalabanye.
bafundzi ngetibonelo tekubhala imibhalo yabo.
timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
nemibono yabo ngalokubumbene.
ngematheksthi ngekwetinhloso letinhlobonhlobo.
nekusebentisa kuvisisa kwabo takhiwo telulwimi ngaphandle kwemaphutsa.
lolubahhunga ngayo labanye.
tfula inkhulumo lemfisha lelungiselelwe.
tfula inkhulumo lemfisha lelungiselelwe.
umsindvo netinsita tagezi.
imibuto lelula ledzinga kucaciswa.
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
nika imibono yakhe ngematheksthi.
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
chaza imicabango netingcikitsi.
chaza imicabango netingcikitsi.
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
ngetinhlobo letibanti telehlukene tematheksthi.
yekwakha luhlaka ngalokufanele.
yekwakha luhlaka ngalokufanele.
nemigomo yekwakha luhlaka ngalokufanele.
kucinisekisa kuhlangana kwemicabango.
kwenta ncono kuhlangana kwemicabango;.
kwenta ncono kuhlangana kwemicabango.
nobe iphosta lehlotjiswe ngalokuhehako.
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
umusho nobe libintana.
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
inselelo elulwimini lolutsintsa imiva.
Kulesigaba kwetfulwa lokucuketfwe nesimongcondvo kwesekela kuzuzwa kwemaCophelo ekuHlola.
ekuchubekeleni embili kute bazuze imiPhumela yekuFundza.
nemiPhumela yekuFundza kungabukwa kona nje kuphela.
lokucuketfwe kugcile etimeni letinengcondvo kubafundzi ngako-ke kusita kufundza nekufundzisa.
ngenhla nje kuphela kodvwa letingaba nguletifanele bafundzi.
nekuzuza emaCophelo ekuHlola kunika luhlakasimo ekwakheni tiNhlelo tekuFundza.
tekuFundza tinika imininingwane leminyenti ngaloku.
letitsite tematheksthi tingakhicitwa njengemkhicito walencenye yalomshikashika.
kutfutfuka. Ematheksthi lalula nalawo lalukkhuni asisekelo sekutfutfuka kuto tonkhe tilwimi.
nasekufundziseni tilwimi ngalokuhlanganisiwe.
lolunongiwe nalolwakhako njengetinongo tenkhulumo kanye nelulwimi lwebuciko.
Indlelanchubo leyeme emitfonjeni yematheksthi yehlwaya kutsi ematheksthi asebenta njani.
bomphetsa, batetsembe, bafundze ngalokujulile, babhali, bahlatiyi, nebahleli bematheksthi.
tematheksthi kwentela tinhloso tetsamelilwati letitsite.
kulukhicita ngekuchumana ngetindzaba tetinhloso tetimonhlalo.
bafundza kubhala ngekuhlala babhala njalo.
imitsetfo letsite mayelana netakhiwo, sitayela, luhlelo, silulumagama nalokucuketfwe.
tinhlobo tematheksthi. Bafundzi badzinga kuvisisa nekukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi.
Ematheksthi abuye avete timongcondvo temasiko netepolitiki letakhelwe kuto.
nobe bahleli. Ngako-ke ematheksthi atsatsa luhlangotsi.
ngemagugu nangendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kutekuchumana.
ematheksthi acwaningwa ngekwetimongcondvo tawo.
letihlelekile telulwimi (luhlelo nesilulumagama) kodvwa njengetintfo letisetjentisiwe ematheksthini.
Ematheksthi angehlukaniswa ngetigaba letimbili: lasetjentiswako nalakhicitwako.
ukhululekile kutsi engete ematheksthi langasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela yekuhlanganisa.
Inhloso yaletinhla kunika thishela ligunya lekukhetsa kabanti loko lokungasetjentiswa kumbe kukhicitwe.
ngalokuhlelekile kufakwe etiCondzisweni tekuHlela tiNhlelo tekuFundza.
ekufundziseni ngendlela yekuhlanganisa eminyakeni lemitsatfu.
letimfisha/tinkondlo/imidlalo, emakhathuni, tibonwasenamisi, emahlaya, timphawu, njll.
kwetindlelanchubo, tinsita, tinkhambiso kanye netinhlobo letehlukene tekuchumana.
kufanele icoshwe. Kunetindlela letinyenti tekucopha imiphumela yebafundzi.
kabanti kulesehluko. Letinye ticondzana ngco netifundvo etiCondziswenimgomo tetinHlelo tetiFundvo.
emaBangeni 10 - 12.
temfundvo lephakeme nekucecesha.
ngemphumelelo yemfundzi, imiphumela yekuhlolwa kufanele ibikwe. Kunetindlela letinyenti tekubika.
wetinhloso netindlela tekuhlola.
nguletenelisako naletemukelekako ngekwenhloso nome tinhloso letitsite.
Kunetizatfu letinyenti letibangela kutsi umsebenti webafundzi uhlolwe.
kusekela kufundza, kutfolwa kwetitifiketi kanye nekwendluliselwa ebangeni lelilandzelako.
Kulekharikhulamu kufundza nekuhlola kutintfo letingete tehlukaniswa.
ekutilinganiseni kubaluleka kwekufundza kwabo.
kuphindze kubasite kutsi balawule imfundvo kanye nekutsatsa tincumo ngekufunda kwabo.
tekufundza. Lusetjentiswa kutfola loko bafundzi lasevele bakwati nalabangakhona kukwenta.
ekuhleleni imisebenti nasekutfutfukiseni luHlelo lwekuFundza. Kucopha luhlolonchanti akukahleleki.
nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa.
teluHlelo lwetiFundvo nobe kutfola lapho kufundza kungakaphumeleli khona kute kumiswe emasu ekusita.
teluhlololuphenyo. Luhlololuphenyo luyintfo lebalulekile ekufundziseni nasekufundzeni.
lwesekele inchubo yekufundzisa.
ngenchubekelembili yebafundzi. Umbiko lowakhako uyincenye lebalulekile yeluhlolo ngetinhloso tekuphenya.
yemsebenti wemfundzi, lusebenta ngekwenhloso yesibutselo /yekugcogca.
semphumelelo yemsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso.
lithemu, sigamu semnyaka nobe umnyaka.
ekuhlola kufanele kusetjentiswe kuze bafundzi bakwati kukhombisa kahle emakhono abo.
Â¦ nekusebentisa tinhlobo letinyenti tetindlela tekuhlola.
Kuhlolwa kwebafundzi nguthishela kufanele kube nekwetsembeka lokukhulu.
kwathishela kufanele kube liciniso ngato tonkhe tikhatsi, lokuhlolwako, nalabo labamakako.
yemfundzi kufanele titsatfwe ngetinhlobo letingetulu kwalunye luhlobo lwekuhlola.
netehlakalo letenteka ngetikhatsi letehlukene ekufundzeni kwakhe.
kuphothifoliyo. Tifundvo letehlukene tinemigomo yato ngendlela lekufanele tifakwe ngayo kuphothifoliyo.
TiCondzisomgomo teluHlelo lwekuFundza tikubeka sobala loku.
loluhlanganiswe ngayo enchubeni yekufundza nekufundzisa nasekufundziseni.
nebafundzi nekubabona uma bachumana nalabanye.
kusebentisa bufakazi bekufundza ngekukhuluma nangekwenta.
Yonkhe imiPhumela nemaCophelo ekuHlola asobala. Bafundzi bayakwati loko labafanele bakwente.
luhlolo lwekugcina. Kutihlola indlela yabo yekufundza kuyincenye lemcoka ekufundzeni.
kusita bonkhe bafundzi labahlolwako nalabo labahlolako.
kunika bafundzi emandla ekuhlola umsebenti wabo newalabanye.
Kusebenta emacenjini ngemphumelelo kungulomunye weMiphumelamcoka.
nekuhlanganisa tiphakamiso tabo kute takhe umkhicito lobumbene nalophatsekako.
kubuka inchubomgomo kanye nemkhicito.
kwesikhatsi, kusetjentiswa kwetinsita nekusebentisana kwemacembu kanye nemikhicito yawo.
Kunetindlela letehlukene tekugcogca bufakazi. Letinye tato tichazwe lapha ngentansi.
kute bakwati kutfola sisombululo nobe umkhicito lofanako.
kufanele kusetjentiswe tinsita letifanele tekucaphelisisa.
ngulowo nalowo mfundzi.
kukharikhulamu ngobe kunika bufakazi lobugcwele baloko lokufundziwe.
lwati labalutfolile etimeningcondvo letingaketayeleki nangaphandle kweliklasi.
bakhona kangakanani kuhlanganisa ithiyori nekwenta.
kusebentisa kuncuma lokuceceshiwe ekuhloleni umsebenti walowo nalowo mfundzi.
ngalokuhlelekile ibuye ishicilelwe ngendlela lengenamaphutsa nalevakalako.
Kunetindlela letehlukene tekucopha.
Â¦ nemitsetfo lemiselwe kuklomelisa / emarubhriki.
Letinsita tichazwe lapha ngentansi.
nemphumelelo yemsebenti wemntfwana ladzingekile kutsi kuzuzwe lelo limaki.
locacile waloko lokuzuziwe nekutsi kukuphi nobe kubangelwe yini kutsi lizinga lelilindzelikile lingakazuzwa.
njengalolwenetiswe ngumfundzi emsebentini wakhe, leso sitatimende siyamakwa.
letimakiwe eluhlwini (njengemigomo leyenelisiwe) tichaza loko umfundzi laphumelele kukuzuza.
tekutikhumbuta tisita kakhulu ekuhloleni umsebenti wabontsanga nobe wemacembu.
Emarubhriki ayinhlanganisela yetilinganiso netinchazelo temazinga.
kwekungabata loko lokudzingwa ngumphumela.
lahlahlelako, wona anika sitfombe lesicacile setimphawu letisobala tesakhiwo semsebenti.
tihlanganiswa totimbili letinhlobo temarubhriki.
Nguyiphi imiphumela lehlosiwe?
Nguwaphi emaCophelo ekuHlola lahloswe ngumsebenti?
Nguluphi luhlobo lwebufakazi lobufanele bugcogcwe?
Ngutiphi tincenye talomsebenti letitawuhlolwa?
Nguluphi luhlobo lwelwati lolufanele lube bufakazi?
Nguluphi luhlobo lwemakhono latawusetjentiswa kumbe tinyatselo letitsatfwako?
kulomsebenti nekutsi ngukuphi kwaloku lokufanele kuhlolwe nekutsi kanjani?
nobe lomsebenti udzinga emarubhriki lamanyenti yini?
Mangaki emarubhriki ladzingekile ekuhloleni umsebenti?
Kuyintfo lebalulekile kutsi umfundzisi acocisane nebafundzi ngemarubhriki ngembikwekutsi bente umsebenti.
yemfundzi. Uma bufakazi sebugcogciwe bahunyushwa, bothishela kufanele bacophe imiphumela yebafundzi.
emphumela. Lesilinganiso sikhonjiswe ethebulini 4.1.
achaziwe kwehlukanisa loko lokulindzelekile ebangeni ngalinye laloko umfundzi lafanele akwati futsi akuzuze.
Emazinga lasitfupha ekulinganisa emakhono achaziwe kuleso naleso sifundvo salelo nalelo banga.
titawusita bafundzisi kuhlola bafundzi babahlele ngekwemazinga labafanele.
timphawu letehlukene letiveta imphumelelo yelizinga lelitsite.
nemikhakha yawo yemaphesenti akhonjiswe ethebulini 4.1.
etikolweni nangaphandle kufanele kulandzele lemigomo.
kumane nje kumakwe timphendvulo letemukelekako bese kunikwa emamaki ngekwelinani lemathikhi.
nemagugu lekufanele kutsi umfundzi akukhombisele kuphumelela kulelo nakulelo zinga lesilinganiso.
icondze luhlangotsi lwemphumela lotsite.
emarubhriki ekuhlola lomsebenti / imibuto.
lekufanele kuzuzwe kulelo nalelo zinga lesilinganiso.
kulandzele imigomo lemisiwe yeSitifiketi SemFundvo nekuCecesha LokuChubekako.
yonkhe imininingwane lebalulekile yelwati loludzingekako ifakiwe.
nenchubekelembili letfutfukako yemfundzi ekwatini indlela lafundza ngayo.
nelinani lemalanga ekuta nekungeti kwemfundzi esikolweni.
nebafundzi labanetihibe tekufundza.
Inclusive Education and Training System
ematheksthi lentiwe ncono.
letibanti letehlukene tekuchumana.
luhlelo nesilulumagama ngemalengiso.
temasiko esikhatsini lesinyenti.
akhicite ematheksthi lancono.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
lesinyenti, kute akhicite ematheksthi lancono.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
ematheksthi lentiwe ncono ngalokwenelisako.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
lentiwe ncono ngalokwenelisako.
lehlukene kanye netindzaba emasiko.
lentiwe ncono ngalokwenelisako.
etimeni letetayetekile tekuchumana.
lehlukene netindzaba netemasiko.
kanye netindzaba temasiko.
acedze emaphutsa latsikameta inshokutsi.
lokwenele etimeni letehlukene tekuchumana.
luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
tekuchumana kodvwa angavami kushelela.
bekubuyeketa nekuhlela nobe atfola lusito njalo.
netindzaba temasiko ngalokungakavami.
nanobe asitwa njalo.
lokusezingeni leliphasi kakhulu.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
umsebenti nobe ahlala asitwa njalo.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
lehlukene kanye netindzaba temasiko.
nakancane umsebenti nanobe asitwa njalo.
kungaluvisisi luhlelo nesilulumagama.
bomabitomfutiselo - emabito lanemicondvo lehambelanako sib.
emaphephatatiso - emaphepha lacuketse tatiso avame kufakwa emaposini nasemakhaya.
kugceka - kubeka emavi ngendlela legcekako ngenhloso yekulungisa lapho kungahambi kahle khona.
kuhlola ngekuhlahlela - kuhlola umsebenti ngekufuna kutsi uhlahlelwe kukhishwe tincenye tawo.
kuphumelela ngekubonelelwa - kwendluliselwa embili kwemfundzi longakaphumeleli ngalokufanele.
usenayo yini inkinga ngalowo msebenti.
sicatsaniso - emagama lacophisanako, agcizelele sisindvo salawo magama lacophisanako, sib.
sihlanganiso - ligama lelihlanganisa imisho ibe ngumusho munye.
timviwa - tekuchumana letilalelwako kodvwa tingabonwa sib.
tincenye telulwimi - tinhlangotsi letentiwa elulwimini sib.
<fn>Siswati FAL P1 Feb-March 2009 Memo.txt</fn>
C = Abefuna batali bakhe bemukele singani sakhe.
D = Akukapheli ngisho nelilanga linye.
D= Emashumi lamabili nakubili.
Watfukutsela ngobe batali bakhe bangafuni singani sakhe.
Simo selitulu besinemkhizwana futsi kubandza.
Phetsile abebeka timphahla takhe ewodilobhini ekamelweni lakhe.
Akusikuhle ngobe abefanele akhulumisane nebatali bakhe. (Imibono itawehluka).
Batali bafuna kumkhetsela singani bahlukumeta emalungelo akhe ekutikhetsela singani. (Imibono itawehluka).
Banganika emagama eticiwu letehluke. (Timphendvulo titawehluka).
Kuta ngebunyenti kwetivakashi kungenisa imali lenyenti/Kuvuleka nematfuba emisebenti.
Tilwane letiyingoti njengelibhubesi tingakudla.
Ngemsakato, ngemaphephandzaba. (Timphendvulo titawehluka).
Kuvuleka ematfuba emsebenti, sifundza siyatfutfuka. Nenyama yakhona iyatsengiswa. (Timphendvulo titawehluka).
Akubekwe emaphoyisa latawubuka bantfu labatingela tilwane.
Sive asifundziswe ngengoti yekushisa emahlatsi. Bantfu bangafundziswa ngekubaluleka kwetilwane emmangweni.
Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-50 - 60 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle kancane.
Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-50 - 60 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-50 - 60.
LaGumbi sewudziniwe ngobe kusebenta yena kuphela lapha ekhaya konkhe sekubuke yena.
Iminyaka lesihlanu seyiphelile angasebenti Vilakati.
Imali yakhe lenye beyiphelela etjwaleni.
Umka Sipho watfukutsela kakhulu ngekuva kutsi imali yendvodza yakhe iphelela kubomashonisa.
Ngalelo langa bebaphetse tincwadzi letinsha.
Lilanga lingawa libutfwe (lidliwe/lidojwe) tinkhukhu.
Liso liwela umfula ugcwele.
Sibindzi senkhomo simnandzi.
Babe unesibindzi ubulele inyoka, njll.
Ndlebe unyamalele nemaphepha etifundvo letiyobhalwa.
Lugedla lugcaba bafundzi labafuna kuphasa, njll.
Sikolo sebantfwana labancane labasengakangeni esikolweni.
Lenkhulumo ayinalo liciniso. Bakhona bantfu labahlakaniphile labatsandzako kutihlanganisa nalabanye. (Imibono itawehluka).
Fundzani sive saketfu ngobe imfundvo sikhali setfu sakusasa.
Kwakhiwa imisho ngalamagama lalandzelako: Bakhetsa mabili.
Sikolo, Thishela, Imali, Likilasi.
Batali babhadalela bafundzi babo imali yesikolwa.
Cha, imfundvo ayisiso sikhali setfu sakusasa.
Bakhona labo labalwesabako kantsi labanye bayalujabulela.
Kuhle kona ngoba kuyafundzeka nativulwa.
Tifundvo tona seticalile ngoba bafundzi batjelwa kwekutsi batimisele.
<fn>Siswati FAL P1 Feb-March 2009.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba EKHASINI LELISHA uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Phetsile wangena ekamelweni lakhe waganklata sivalo, washo atijika embhedzeni, wakhala, kodvwa akhalela phasi entela kutsi kungate kuvakale kulamanye emakamelo lapho kwakulele khona labadzala.
Watsi asakhale watenelisa wasukuma watsatsa incwadzi yakhe yetitfombe, wakhipha sitfombe sesingani sakhe, Mathokoza, wasibuka ngalawo mehlo lagcwele tinyembeti. Wabe akakasibuki leso sitfombe! Wavele wacalela phasi wakhala kakhulu.
Ukhala kangaka nje waMagagula ingani tolo loku abenaso lesingani sakhe, lesinguMathokoza, kusikhatsi lesimnandzi kabi kubo bobabili, kukuhle kakhulu basakhuluma babukene dvute, Mathokoza amgone ngemikhono lefutfumele nalegcwele lutsandvo. Cha naye ativela nje kutsi phela bona bobabili bayatsandzana hhayi kudlala nje. Bekukuhle kunjalo nje ngayitolo, lamuhla tintfo setitsandze kujika, sewungaphika kutsi nguleti lebetihamba kahle kangaka ngayitolo.
Phela Phetsile utsandzana naMathokoza nje, batali bakhe abakutsandzi nani loko. Abafuni nekumbona nalapho ahambe khona Mathokoza. Kubo nakukhulunywa ngaMathokoza kusuke kukhulunywa ngasathane cobo lwakhe. Emini nje yena nebatali bakhe bebasolo babanga yona lena yekutsi avele akhohlwe ngaMathokoza, abone kulamanye nje emajaha kodvwa hhayi Mathokoza Mdluli lo bebamati.
Kutsite nasathulile Phetsile, wasukuma wacondza ewodilobhini yakhe watsatsa timphahlana takhe labebona kutsi utatidzinga, watifaka esikhwameni sakhe sakalokusho. Konkhe loko ukwenta ngalokukhulu kunakekela entela kutsi kungabi khona lomvako.
Make nababe, ngiyabonga kungikhulisa kwenu ngite ngibe ngaka. Iminyaka lengema-22 akusiwo umdlalo. Ngibonga nemfundvo leningiphe yona ngobe ngayo ninginike sinkhwa cobo lwaso. Mane-ke boMagagula, nehluleke entfweni yinye. Nisuke nakhohlwa kutsi umuntfu uyakhula, kunetigaba letitsite emphilweni yakhe.
Ngaloko-ke batali bami, lengibatsandza kangaka nalengingatsandzi kutsi ngibaphoce, ngibuhlungu kabi kutsi lamuhla ngitawukwenta lengingakutsandzi kukwenta, kepha ngekuphocwa simo kufanele kutsi ngikwente. Mathokoza ngiyamtsandza ngenhlitiyo yami yonkhe futsi. Ngako-ke konkhe lokubi lenikusho ngaye, lapha kimi kufana netimbali letinhle lenitibeka etikwakhe. Kuyangehlula-ke kutsi ngingahlala ngitsini nani nehluleka kutsandza umuntfu lengivana naye. Loku solo sacabana ngaye angikhoni kubeketela. Ngako-ke ngibone kutsi kuncono ngihambe lapha ekhaya. Salani kahle boMthombeni. Sitawubonana. Kutsi nini Nami angati?
Watsi kube acedze wayibeka kahle endzaweni lapho yayitawusheshe ibonakale khona, wahlaba umnyango waphuma, noko ngalokukhulu kucaphelisisa.
Asaphume waphela ekhaya kubo, watimangala kutitfola kutsi tihlatsi setimanti nte tinyembeti setiphuma tilandzelana nje emehlweni akhe. Inhlitiyo yakhe beyibuhlungu ngendlela labengeke ayichaze. Lokwakubuye kuchubekisele buhlungu embili kutsi nelitulu nalo belingasilihle ngobe lalishaya umkhizwana lowawuhambisana nelichwa lelidzabula umnkantja. Lokunye-ke kwakungiko kutsi uhamba nje kusebusuku, ushiya tingubo nembhedze wakhe lomnandzi, akatati nekutsi kuyakutsi kusa abe akuphi, ayini yena.
Abekhumbula singani sakhe.
Abefuna batali bakhe bemukele singani sakhe.
Abefuna kubhala incwadzi.
Akukapheli ngisho nalinye lilanga.
Abeneminyaka lemingaki Phetsile?
Emashumi lamabili nakubili.
Wahambelani Phetsile ekhaya?
Besinjani simo selitulu ngalelilanga ahamba ngalo Phetsile?
Abetibekaphi timphahla ekamelweni lakhe Phetsile?
Tihlatsi timanti nte tinyembeti.
Kuhle yini loku lokwentiwa nguPhetsile Sekela imphendvulo yakho?
Ucabanga kutsi yini leyenta Phetsile ababhalele incwadzi batali bakhe angabatjeli ngemlomo?
Bhala YINYE ingoti lebeyingahle ivelele Phetsile kuloluhambo lwakhe.
Bekubandza ngalelilanga Phetsile asuka ekhaya.
Phetsile abelulungise naMathokoza loluhambo lwakhe.
Bukisisa lesitfombe bese uphendvula imibuto lelandzelako.
Ngekubona kwakho letilwane letivetwe kulomfanekiso titfolakala kuphi?
Bhala ligama lesilwane lesinemandla lamakhulu kutengca tonkhe tilwane tasendle.
Ummango usitakala kanjani uma kukhona siciwu esifundzeni sawo?
Nawe Sipho shengatsi sewuyakujabulela lokungafuni kusebenta. Lamanye emadvodza ayazabalaza afuna ematohwana. Wena awusafuni nekuzama. Hhayi yise waSimangele, nami phela ngidvonsa kamatima. Konkhe lapha ekhaya sekubuke mine shengatsi sengimi indvodza. Kantsi ngubani indvodza lapha ekhaya Kubuta LaGumbi endvodzeni yakhe lesekuphele iminyaka lesihlanu ingasebenti ihleti lapha ekhaya?
Sipho Vilakati waphelelwa ngumsebenti ngesikhatsi kudzilitwa tisebenti lapha emayini yetjeboya eMntsoli. Kusukela eminyakeni lesihlanu leyengca, Vilakati akazange asashayisane nemlumbi. Nalemali yakhe labamnika yona ngesikhatsi bayekeliswa emayini, akubonakali nje kutsi wayentani. Nakuvakala shengatsi wayinatsa yonkhe. Lenye njalo nakasho utsi wakhokhela bomashonisa entela kutsi bangasolo bamhlupha bafunana nemali yabo ngesikhatsi angasasebenti. Phela vele bagcwele bomashonisa lapha endzaweni yaseLukwatini.
Sekukhona nabolohheya, bomashonisa besilumbi phela. Labo-ke kutsiwa bolohheya sibili ngobe ungaboleka kubo imali bakutsatsela nelikhadi lakho lasebhange. Bacinisile labo labatsi lohheya akafakwa ekhaya ngobe utawutsatsa yonkhe imali yakho. Phela ligama lalohheya bantfu balisusela kuleli lelitsi Louhen. Manje- ke ngekuhluleka kulibita kanye nekulicondza kutsi lishoni, bantfu basale batsi kukalohheya. Kute-ke lokuhle lokwentiwa nguleyo nyoni labatsi ngulohheya. Yachamuka nje ekhaya, hhawu ihamba ishiye kukhalwa. Ayidlali kepha iwadla onkhe emantjwele.
Cha mkami, lemali ngiyibolekele kutsi ngivale tikwelede tami njengendvodza
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Latsi lingakashoni lilanga kwevakala kutsi Ndlebe uchamuke nemaphepha etifundvo letiyobhalwa. Wabita bangani bakhe letayele kudoja nabo esikolweni wabakhomba. Kutsi sibindzi bebasitsatsaphi, asati. Phela bebalova esikolweni batilibatise ngemidlalo. Kulesinye sikhatsi bebasuke bakhiphe tintfombi tabo bayewukutivakashisa. Bewungafunga utsi bantfwana basenkhulisa. Ngalelo langa babona kuncono baye lapho kubhakwa khona tinkhwa kute batekhona kutsenga tibe tinyenti. Kwabutsanwa ngalobo busuku kuyohlindvwa timbuti taNdlebe. Ngalelo langa bebaphetse emabhuku lamasha lebebatewubhalela kuwo timphendvulo. Bebajatjuliswe kutsi bacishe badzinwa kufundza bangakacali luhlolo. Bawabukisisa lamaphepha bawabona kutsi umbala wawo unjengalawo labhalwa yonkhe iminyaka. Watsi uma atsi akucalwe Ndlebe, kwadvuma ngeletfu! Phela labanye besebabuya kuyobona lugedla ngoba bafuna tingcondvo tisheshe tibambe. Nhloko wababona ngelifasitelo ahleli kulelinye likilasi, phela liso liyatibukela nje noma yini. Naye abebamba ayekela ahlanganelwe yinhloko. Pho bantfu labahlakaniphile abafuni kuhlangana nalabanye.
Phindza ubhale lemisho, esikhundleni semagama ladvwetjelwe faka bomcondvofana.
Ngalelolanga bebaphetse emabhuku lamasha.
Ngusiphi siga senkhulumo lesisetjentiswa 'nakuvunyelwana nalokushiwoko'.
Nika inchazelo yaleligama lelidvwetjelwe, lesetjentiswe kuletheksthi lengenhla.
Ligama lelitsi 'imidlalo' lishoni kuloku lokungentasi?
Kubhaka, kupheka, kulala.
Abengati kutsi enteni.
Esikhundleni seligama lelidvwetjelwe faka leliliphikisako.
Ndlebe uchamuke nemaphepha etifundvo letiyobhalwa.
Yakha umusho ngaleligama lelitsi 'lugedla'.
Ngabe uyavumelana yini nalombono lolandzelako. Sekela imphendvulo yakho.
Pho bantfu labahlakaniphile abafuni kuhlangana nalabanye.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Lusuku lwekuvulwa kwetikolo lutsatfwa ngetindlela letehlukene. Bakhona labo labalwesabako kantsi labanye bayalujabulela. Thishela umbona ehla enyuka. Kuhle kona ngoba kuyafundzeka nativulwa. Bantfwanyana nabaya bafundza. Kuvulwa kwetikolo kumnandzi nanobe nje batali bete imali yesikolo, basitwa basisi betimali njengabo - ABSA. Thishelanhloko umnz. Hleta umuva atsi asingeneni amakilasini etfu sifundze ngoba sikhatsi sekusebenta lesi. Tifundzo tona seticalile ngoba bafundzi batjhelwa kwekutsi batimisele. Tikhutsali tiyakujabulela kantsi emavila vele akajabuli. Fundzani sive saketfu! Lesi sikhali setfu sakusasa!
Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye ngekusebentisa sihlanganiso lesifanele. Wubhale wonkhe umusho.
Fundzani sive saketfu. Imfundvo sikhali setfu sakusasa.
Bhala lomusho lolandzelako ube yinkhulumongco.
Bhala le-akhronimi kanye nalesifinyeto ngalokugcwele.
Shano kutsi lesakhi lesidvwetjelwe siveta umcondvo lonjani.
Bantfwanyana nabaya bafundza.
Kunemagama labomfakela (labolekwe kuletinye tilwimi). Khetsa abe MABILI wakhe ngawo umusho ngeligama ngalinye.
Sebentisa libito 'batali' emshweni libe yinhloko yemusho.
Imfundvo sikhali setfu sakusasa.
Bhala imisho lekuletheksthi lemumetse letimphambosi letilandzelako.
Phindza uwubhale lomusho ulungise emagama lapelwe kabi.
Shano kutsi umusho ngamunye ukuyiphi indlela yesento. Khetsa imphendvulo kuleti lonikwe tona.
Kuvulwa kwetikolo kumnandzi.
Shano kwekutsi kubangelwa yini kutsi lamanye emagama lakuletheksthi abhalwe ngetinhlavu letinkhulu.
<fn>Siswati FAL P1 Feb-March 2010 Memo.txt</fn>
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA/ nobe NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini, lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/kuchaza/ ngalokugcwele/kwesekela/ kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabe ligama lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe imphendvulo ivakala ihambisana nembuto akangajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe luhlavu loluhambisana nemphendvulo nobe nangabe abhale imphendvulo ngalokugcwele.
A Ungumbuso longahlukanisi, indvodza, umfati nemntfwana.
B Ngekungayi esikolweni sikhatsi sisekhona.
Umtsetfosisekelo welive leNingizimu Afrika uzama kulamula imphi yekutsi emadvodza angatiboni anemandla ekubusa bafati babo kepha bamukele kwekutsi bayalingana kulomtsetfosisekelo babahloniphe bangadlali ngabo.
Imibono itawehluka. Umfati nendvodza bafanele kutsi babambisane etintfweni tonkhe, nangabe bangasuswa emadvodza atawubonisana nabani.
Bekatitika ngekudla inyama yemafutsa, emacandza nekuhamba nangendlela lebatsandza ngayo.
Umntfwana wentfombatane angakhona kutondla emtini wakhe nobe yena lucobo uma angakashadi, angakhona kutfutfukisa umnotfo welive lakhe nekusita ummango wakubo.
Lilungelo lekufundza, lekuvikeleka, letemphilo, lekutitsatsela tincumo.
Kubi ngoba bantfu labahlukumeta labanye ngeke bajeziswe batawuchubeka, ummango uhlalele eluvalweni.
Emantfombatane atawulahlekelwa buntfombi babo nekutetsemba.
Bomake batawulahlekelwa sitfunti sabo.
Kuhlonipha emalungelo ato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika.
Akube khona tifundvo ensheni letifundzisa ngemtsetfosisekelo kute bakwati lokufanele bakulandzele.
Emadvodza abona kwekutsi batawulahlekelwa kubusa, bumnadzi bekutihambela lapho batsandza khona, bomake batawubalela kutentela matsandza.
Bomake nabobabe baphelelwa kubeketelelana, babe ubeka bukhulu bakhe namake ubeka emalungelo akhe.
Uvikela kutsi buso bakhe bungashaywa yibhola. / utivikela ekushisweni lilanga.
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawuhlolwa.
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Nangabe sifinyeto sisidze kwengca lelinani lelimisiwe, akufundvwe emagama lasihlanu kuphela bese konkhe lakubhalile akusafundvwa.
Lotifiso naMandla babange esangweni lesibhedlela.
Banesifiso sekubona lomuntfu lokhubatekile.
Lotifiso ufuna kutsi Mandla abone lesidalwa senkhosi.
Lelijaha lifake tibuko telilanga liphetse nendvuku lemhlophe.
Mandla wakhwela watehlela ngelibhande.
Yabaleka imphuphutse kwawa tibuko kwaphela nekuchwala.
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimini lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele..
Kuvamise kuba njalo nakucoca tigebengu.
Lokucocwa ngako bunjinga.
Kwakhiwa umusho ngeligama lelitsi inkhomo, lelichaza inkhomo lendvuna.
Lilanga lingawa lidliwe tinkhukhu.
Likati lilala etiko.
Likati nalo liyaphumelela kuloko lokubekwa edladleni/ ekhishini.
Tinja temaphoyisa letigijima tishiye inhlavu yesibhamu titsi ngila.
Lokucocwa ngako bunjinga kanye nenhlanhla yekuphunyuka njengabologwaja emaphoyiseni.
Lokucocwa ngako bunjinga kanye nebhadi.
Batsi bangalamba bakhohlwe kutsi basuke sebasejele.
Emaphoyisa avula lapho bahleti khona.
Imidlalo leminyenti ivetwa/iboniswa kumabonakhashane.
Kweswela kwekuhamba/ imoti.
Loku kubonwa ngisho natinyonyana.
Cha lizinga lekutsengiswa kwetimoti lapha eNingizimu Afrika alikehli kakhulu.
Bafana babophela umuntfu inyandza yetinkhuni.
Bantfu kufanele bafundze, bajuluke, basebente ngekutikhandla ngembikwekube batsenge timoti.
Sibongo semuntfu sicala ngafeleba.
Kuveta emagama lakhulunyiwe.
Kutsi bonkhe bantfu babone lesecwayiso.
<fn>Siswati FAL P1 MEMO Nov 2008.doc.txt</fn>
C - Bekanesimilo lesibi ngobe utfolakele asejele.
Kuvikela ummango etigebengwini njengekushaywa, kuntjontjelwa.
Kusita bantfu labalahlekile, bayiswe emakhaya nobe etindzaweni lebaya kuto/ kunciphisa bugebegu naleminye imibono lephatselene nemtsetfo.
Tigebengu atihlali ndzawonye futsi esikhatsini lesinyenti tihamba ebusuku, ngiko nje emaphoyisa asebenta busuku nemini kute babatfole/ Umtsetfo awulali/ ./ emaphoyisa afuna Sigadla..
emaphoyisa abengafuni kutsi Sigadla awabone ngobe abengahle abaleke.
Yebo, ngobe uma ungasinikeli sitawuchubeka sihluphe bantfu, sibulale, sintjontje kantsi konkhe loku kuhlukumeta ummango longenacala. Kufanele siye ejele siyofundziswa similo.
Timphendvulo titawehluka. Kungenteka lelo khaya alinamfundziso.
Kungenteka kuhlala bantfwana labangeva labangafuni kulalela batali.
Timphendvulo titawehluka. Kungacelwa bantfu labahlala dvute nelikhaya letigebengu babikele emaphoyisa uma batibona.
Timphendvulo titawehluka. Kungaba ngumuntfu lonelutsandvo nalomsebenti.
NSC - Imemorandamu Kungaba ngumuntfu lotawusebenta ngekutimisela. Umuntfu locotfo nalotsandza ummango. Umuntfu lofundzile. Umuntfu longamela timo letibucayi. Umuntfu lokwati kugcina timfihlo. Naleminye imibono lefanele umsebenti wemaphoyisa.
Ngumuntfu lohlala anatsile ngaso sonkhe sikhatsi/ Ngumuntfu lohlala adzakiwe/ lotsandza tjwala.
Unina abenatsa tjwala ngalesikhatsi asesesiswini/ Kungenteka kutsi unina kwatsi nakabamba lesisu kantsi sewunwngculazi.
Akusilo liciniso, ngobe ngabe lomntfwana akaguli kube ngabe wanatsa ishampeni kanye kuphela/ Kuyatiwa kutsi abevele asidzakwa.
Abengakhoni kwenta umsebenti wesikolo emaphathi ebusuku. / Besekanesisu.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-50 - 60 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-50 - 60-kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-50 - 60.
Yindlu lendzala yembuso lenemagumbi lamane.
Mhlanga usebenta emahhovisi akamasipala.
Njengoba kunguMsombuluko Mhlanga bamgcina aya emsebentini.
Akazange abuye ngaLesihlanu.
Watsembisa LaMabuza imali yekutsenga kudla.
BoSiphiwe naMpendulo baya esikolweni badle tincetwana tesinkhwa.
Inkhomo idla tjani.
Lomfana akakwati kudlala ibhola uyinkhomo.
Kusetjentiswa bosidlani emushweni. Sib. Bosidlani bangene endlini silele bantjontja yonkhe ifenisha.
Ngabe yini lekujabulise kangaka Dan?
Wakhuluma kangaka unenkinga yini?
angeke balibone lelidlalako.
Lenkhulumo ingumbono longakalungi lobuke kutsi umuntfu lomsikati nguye lophekako abuye awashe, kantsi kulamalanga kuyasitwana. (Imibono itawehluka). Ngekwemasiko esintfu umfati utekelwa kupheka, kuwasha nekubuka umndeni wakhe. Labanye batwuvumelana nalombono.
Kwakhiwa umusho nga"bomake" babe ngumentiwangco. Umcashi uholela bomake/ Thishela ubingelela bomake. Caphela mentiwangco longekho endzaweni yakhe. Sibonelo: Bomake baholelwa ngumcashi.
Kuphekwa ngako titjulo letitsandvwa bantfu.
Umtsengisi utsi bafana babotitsengisa kahle titselo tabo.
Kusasa bantfu bakulendzawo batawuhamba bakhuluma ngayo.
4.11.2 C: Indlela lephocako. D: Indlela yesimo.
CAPHELA: Kuneliphutsa kuletheksthi. Esikhundleni semagama labhalwe ngetinhlavu letinkhulu kunemagama ladvwetjelwe lokungenta kutsi bafundzi behluleke kuphendvula lombuto. Bafundzi abanikwe emamaki alombuto.
<fn>Siswati FAL P1 MEMO.txt</fn>
Ngumuntfu lolwela tembangave. Lolwela kutsi kuphele lubandlululo.
Bekusathulathulile kantsi futsi labantfwana nebatali babo bebafuna imfundvo.
Lilawu lisho indlu yelijaha.
Uma baya esililweni bomake basafaka ematjalo, emadvodza agcoka emabhantji.
Kuhlonipha tecwayiso tabothishela.
Mandla ubhema endzaweni lengakabekelwa kubhema.
Usesengumntfwana akukafaneli kutsi abheme ngobe ulimata emaphaphu akhe.
Cha ngumkhuba nje.
Kuvakashela tinhlangano letiyekelisa kubhenywa kweligwayi.
Ugcoke tembatfo tesikolo. Ungumntfwana wesikolo.
Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-60 kuya ku-70 kepha kukhona lokusilele kancane.
Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-60 kuya ku-70 kepha kukhona lokunyenti lokusele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Umbiko lovakalako nje lonemagama langasiwo ema-60 kuya ku-70.
Mafutsa ulungiselela kuhamba njengobe sekuphela emaholide.
Mafutsa utjela uyise Ndvukutempi kutsi sewutawuhamba nakungena umnyaka lomusha.
Ndvukutempi wadvumala ngekuva inkhulumo yaMafutsa yekutsi ubuyela emsebentini kantsi yena bekafuna ahlale ekhaya.
Uyise wacela kutsi angahambi ngobe konkhe kukhona ekhaya njengetinkhomo temalobolo.
Uyise wacacisa kutsi noma ngabe ufisa kuteka bafati labanyenti tinkhomo tikhona.
Uyise wambonisa kutsi indvodza yindvodza ngemfuyo hhayi imali kuphela.
Inkhomo: umfana longakwati kudlala ibhola.
Sib. Ngemuva kwemdlalo babe wabhekisa emabombo ekhaya.
Sib. Ngatsi noma ngicela imali kumake watitsela ngalabandzako.
Yinkhomo ledla yodvwa.
Sib. Kutsite nakungena thishela bathula bonkhe batsi dvu.
Sib. Libhodo leliphalishi lavaleka latsi mbo.
Inkhosi: umuntfu lophetse sive, umuntfu lodla kahle.
Lilanga: lusuku, indilinga likhanyisela umhlaba emini.
Inenkhohliso ngobe akusibo bonkhe bafati labalibele.
Akusibo bonkhe bantfu longabatsemba ngekubona kuthula kwabo.
Sib. Emabele ayamhlula babe ngobe ushaya make njalo nakawadlile.
Sib. Lentfombi isho ngemabele lamakhulu.
Tinkhomo tidla emabele ensimini.
Sib. Lona lisaka lagogo lisengakadzatjulwa ngemagundvwane.
Bafana batawuhamba kusasa baye ehlatsini.
Likati lelincane lihle ngobe alitfusi muntfu.
Akuse kusasa wonkhe emakhehla aseyendlalele inkhosi yawo.
Likhehla laphatsa sicoco nendvuku.
Makhakhamela watsi kusasa ngilo lilanga etindvuneni takhe.
Ligcamisa kubaluleka nobe kuhlonipha inkhosi.
Inyoka itsi ngibonwe yini.
Tinkhomo taboyise tiphelile ngekulotjolwa kwetintfombi tabo.
<fn>Siswati FAL P1 Nov 2008.doc.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba EKHASINI LELISHA uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza lendzaba lengentasi bese uphendvula imibuto lelandzelako.
Uma sikhuluma ngemtsetfo, sisuke sikhuluma ngentfo lebaluleke kabi. Labadzala bavame kusho kutsi umtsetfo mdzala, kantsi futsi awudzinwa; usebenta busuku nemini onkhe malanga. Ngiso sizatfu lesenta kutsi laba labasebenta emtsetfweni basebente busuku nemini, basebente onkhe emalanga. Asikho sikhatsi sekuphumula nawusebenta emtsetfweni.
Kusukela kwabaleka letiboshwa ekucaleni, lodzadze akahlali kahle, uyahlupheka. Akupheli sikhatsi lesidze angakavakashelwa ngemaphoyisa. Sengatsi nawo lamaphoyisa asenemahloni naketa lapha kaboSigadla, ngobe akukho lokunye lokutfolakala ngemkhondvo waSigadla. Njalo nje imphendvulo yaJane itsi solo akefiki. Sesishito kutsi sekukanyenti bamfundekela Jane ngaSigadla. Yini nje langayenta, lengaletsa lomnakabo ekhaya Angawabikela emaphoyisa?
Nankha emaphoyisa lamabili lamnyama, ahamba ngemoto yemaphoyisa, ahamba ayakhuluma.
Wena ngekwakho, usho kutsi angasitjela lodzadze ngalomnakabo?
Lisho uliphindze lelo. Mine kuyangikhanyela kutsi uyamati lapho akhona, kodvwa ngeke asitjele,' kuphendvula leli lelinye.
Ncono siyishiye lapha lemoto, mhlawumbe lamuhla singaba nenhlanhla yekumvimbetela lomtsakatsi.
Nembala, bayishiye lemoto ekudzeni nalapho kuhlala khona Jane. Bahambe ngetinyawo balibangise khona kabo. Pho lilokishi lasePhefeni likhulu ngakanani! Lelilokishi litfolakala endzaweni yaseJozi. Uhamba udzimase udzinwe ungakafiki lapho uya khona. Kuyaphitsitela noma kusebusuku nje. Timoto temaphoyisa tiyaphambana. Tinyenti naletinye letitingelana naSigadla, kepha kwanyalo tisashaya phasi.
Lamaphoyisa lamabili eta anyonyoba, ayabukisisa kutsi kukhona yini lowabonako. Beme endzaweni lapho kute khona bogezi basetitaladini, babukisise kabo Sigadla.
Beme sikhashana, babone kutsi ngeke kubasite lokuma ekudzeni kangaka. Phela ababoni kahle kaboSigadla, kantsi noma bangabona, bangeke bambona, baphindze bamati umuntfu lolapho kulowo muti.
Khetsa imphedvulo lefanele kulemibuto lengentasi.
Emaphoyisa awela ngephasi kwaliphi litiko?
Ngabe kusho kutsini kunyonyoba kulendzaba?
Khetsa inchazelo yalomusho losendzabeni.
A B C D Timoto temaphoyisa tiyashayisana. Timoto temaphoyisa tiyagijima. Timoto temaphoyisa tiyangena tiyaphuma. Timoto temaphoyisa titfwala bantfu labashonile.
A B C D Similo saSigadla besisihle. Bekatsandza emantfombatane. Bekanesimilo lesibi ngobe utfolakele asejele. Bekanatsa tjwala.
Ngabe umtsetfo ubaluleke ngani emmangweni Nika KUBILI?
Kubangelwa yini kutsi emaphoyisa asebente busuku nemini?
Emaphoyisa ayishiyelani imoto yawo ekudzeni uma aya ekhabo Sigadla?
Kube bekunguwe Jane bewungasinikelaemaphoyiseni Bhala emaphuzu LAMABILI?
Likhaya lelivakashelwa ngemaphoyisa njalo kuchaza kutsi likhaya lelinjani?
Nika tindlela LETIMBILI emaphoyisa langatisebentisa ekufuneni tiboshwa ngaphandle kwaleti letisetjentiswe ekufuneni Sigadla?
Kufanele ube ngumuntfu lonjani uma ufuna kufundzela buphoyisa Bhala emaphuzu LAMABILI?
Fundza lesibonwa lesilandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Loko ngeke kanye kuphela ngelilanga lephathi yelusuku lwami unesifo kwenteke sengcondvo. ngobe lwekutalwa, futsi bengingati kutsi angisiso senginesisu.
Sidzakwa ngumuntfu lonjani Chaza?
Yini lebangela loluswane lugule?
Abefundza libanga lesingaki Lomasontfo nayekela sikolo lenombolo ngemagama?
Ucabanga kutsi kuliciniso yini kutsi wanatsa ishampeni kanye kuphela Sekela imphendvulo yakho?
Ucabanga kutsi Lomasontfo uyamati yini umntfwana wakhe kutsi wakabani Sekela imphendvulo yakho?
Uma ubuka buso baLomasontfo ngabe bukhombani?
Emafasitelo ayo achachambile, atse vekelele timfa. Tivalo kulelikhaya nguleta letakhiwe ngelithayela. Nawusivala noma usivula uva sibanga umsindvo lomkhulu shengatsi siyakhonona. Ngisho nobe ngabe utsi uyanyenya, kulukhuni kwenta loko. Uvele ucetjwe ngulesivalo lesikhala kwetfuke luswane lwamakhelwane.
Mhlanga loyindvodza yakulelikhaya usebenta emahhovisi akamasipala khona lapha eMamelodi. Empeleni akumtsatsi sikhatsi lesidze kufika emsebentini wakhe. Bantfwana bakulelikhaya nguSiphiwe loyintfombatana lelitibulo, bese welanywa nguMpendulo lophindze abe wekugcina. Siphiwe uneminyaka lelishumi namibili, kantsi Mpendulo yena unelishumi leminyaka. Bafundza emabanga lalandzelanako esikilweni lesisedvute nalapha ekhaya lakubo. Siphiwe ufundza libanga lesi-6 kantsi Mpendulo yena usebangeni lesi-5.
Njengobe kunguMsombuluko nje lamuhla, Mhlanga solo bagcina kumbona ngemehlo nakaphuma aya emsebentini ngeLesihlanu. Wahamba atsembise umkakhe kutsi utawubuya amletsele imali yekutsenga kudla. Akwatiwa kutsi wabe sewudliwa yinja uyinyama yini ngobe akaphindzanga wabuya. Sibindzi sekutsi andzindze netiteshi temaphoyisa nemamoshali, LaMabuza sewuze waba naso ngobe kuyintfo lasayetayele lena. Sekuyatiwa kutsi uze atichamukele yena ngekutsandza kwakhe Mhlanga. Lokusimanga ngiko kutsi lomuntfu njengababe welikhaya wahamba abonile kutsi kute ngisho insipho yekuwasha lapha kakhe. Ayisaphatfwa-ke yemphuphu lebeyivele yaphela kusesuka liviki lelengcile.
NaboSiphiwe sewumbona emehlo tinyembeti letisolo tigelete njalo. Bantfwabakhe baya esikolweni badle tincetwana nje tesinkhwa labasiphiwe ngumakhelwane ngeLisontfo. Lokumvisa buhlungu kakhulu ngukutsi bekatisebentela, amtfola zukana wekuhle atsengela bantfwana timphahla.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Ahambe njani emalungiselelo lapha Hluphi' 'Hheyi sengatsi ngiyaphupha Dan. Lokukhulu lokungijabulisile ngulokutsi sewucedzile kulobola. Sekuphelile lokukhiphana lebesolo sikwenta. Sekungashiwo-ke sitsandvwa kutsi makhekhe makhekhe. Ngulonemona longakhuluma atsi awukenti lutfo.?
Sitolo setitselo siletse emabhokisi etitselo letehlukene. Bosidlani angeke balibone lelidlalako. Ngiyetsemba uyenetiseka ngalamalungiselelo lengiwentile sitsandvwa.' 'Ngiyabonga mntfwanaketfu. Ngiyetsemba kutsi nasesihlala sobabili, utangiwashela, ungiphekele nekudla lokumnandzi. Angitsi Hluphi?
A Buhlungu. B Lutsandvo. C Kujabula. D Kudvumala.
Bhala ligama libe LINYE endzaweni yemagama ladvwetjelwe.
Cedzela lesaga ngekukhetsa imphendvulo kuleti letilandzelako: Tandla...
Faka ligama lelitfolakala kuletheksthi lengenhla leliphikisa leli lelidvwetjelwe.
Wabindza kangaka ngabe unenkinga yini?
Siga senkhulumo lesitsi 'makhekhe makhekhe' sisetjentiswa nakwente njani?
Funa sisho kuletheksthi lengenhla lesisho loku lokulandzelako: Tigebengu angeke tikwati kuphazamisa.
Yini letincola lekutsiwa kuhanjwa ngato lapha kuletheksthi?
Ligama lelitsi titselo lishoni kuloku lokungentasi?
Ngabe uyavumelana yini nalombono lolandzelako Sekela imphendvulo yakho?
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Bantfu balendzawo bahamba bakhuluma ngayo.
Sebentisa libito 'bomake' emshweni lotakhele wona libe ngumentiwangco.
Phindza uwubhale lomusho lolandzelako bese ulungisa emagama lanesipelingi lesingakalungi.
Gucula leligama lelikubakaki lapha kuletheksthi lisho buncane bentfo. Sibonelo: Umfana udla kudla lokumnandzi Imphendvulo: Umfana udla kudlana lokumnandzi.
Phindza uwubhale lomusho ube yinkhulumombiko 'Nibotitsengisa kahle titselo tenu bafana' kusho umtsengisi.
Cala lomusho ngeligama lelikubakaki. Bantfu balendzawo bahamba bakhuluma ngayo.
Phindza uwubhale lomusho lolandzelako bese ubhala bofeleba lapho kufanele khona.
Imphambosi yekwentisa. Imphambosi yekwentela.
Shano kutsi umusho ngamunye ukuyiphi indlela yesento. Khetsa imphendvulo kuleti lonikwe tona.
Bantfu bahamba bakhuluma ngayo.
Shano kwekutsi kubangelwa yini kutsi lamanye emagama lakuletheksthi abhalwe ngetinhlavu letinkhulu.
<fn>Siswati FAL P1 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA nobe NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini, lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/kuchaza/ngalokugcwele/kwesekela/ kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabe lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe imphendvulo ivakala ihambisana nembuto angajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe luhlavu loluhambisana nemphendvulo nobe nangabe abhale imphendvulo ngalokugcwele.
Luhlanya luhamba lukhuluma lodvwa.
Indlela yekushaya lucingo, sms, umsakato, njll.
Titsi hhohlo lapho acabanga.
Kufa akulungiselelwa/Kufa kufika nobe nini.
Kwenta tintfo ungacabangi ngatsi uluhlanya/kusangana.
Ucabanga kutsi utsakatfwa timfamona letimbangisako.
B Umshado wesilumbi.
Bafundza kutsi emshadweni uyabambelela ebumnandzini nasebubini awuhlehli.
Sikhumbuzo abetfukile acabanga kutsi umkakhe angahle afe ngalokugula labatsi kumyise esibhedlela.
A na B Ngumuntfu longakafundzi/longenamali.
Umsebenti wasekhishini awubaniki litfuba lekubopha thayi ngobe bagcoka timphahla tabolokhishi.
C. Litiko leTebulungiswa.
B. Kuyala umfana.
Ngemvubu/ngendvuku nobe akusiko konkhe loku.
D. Bantfu bemtsetfo labavikela sive.
Timphendvulo titawehluka: Titfutfukisa umnotfo, tinika bantfu imisebenti, njll.
Bemuka bantfu tikhwama tabo /Bebantjontja.
Emalungelo ekuba sesikolweni/ Ekutiphatsa kahle/Ekuhlonishwa. S.A.P.S.
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawuhlolwa.
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Nangabe sifinyeto sisidze kwengca lelinani lelimisiwe, akufundvwe emagama lasihlanu kuphela bese konkhe lakubhalile akusafundvwa.
Labafuna kuhlala etihlalweni letisembili batawukhokha emarandi lalikhulu, labatawuhlala neluntfu bakhokhe R90.
Labafuna kungenela lelidzili batawukhokha emarandi langemashumi lasiphohlongo.
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimi lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele..
Kwakhiwa umusho ngeligama, 'litsanga,' lisho sitfo semtimba: sib. Ngihlatjwe lutsi etsangeni.
Ngumkhuba wemadvodza kuhamba njengelituba laNowa, bantfwana basale babulawa yindlala emuva emakhaya, bona babe badla kashisanyama.
Nekushona/kukhotsama/kuhamba/kulala/ kusishiya kwagogo wabo kwasilaya.
Lapha edladleni likati lilala etiko.
Mabonakudze kusho kubona tintfo letisekudzeni nawe.
Tibukeli tamemeta kutsi yato lendzebe, tihamba nayo.
Licembu lelitawuncoba litawutfola tigidzi temarandi.
Kwakhiwa umusho ngeligama, 'emarandi': sib. Emarandi latinkhulungwane letine ngawanika babe ekupheleni kwenyanga.
C Sibalulingco lesichaza kutimisela.
Umsebenti wetakhi temagama.
Sicalo seligama lesikhomba bunye.
Sicalo seligama lesikhomba bunyenti.
Kwakhiwa umusho ngesabito sekukhomba bucalu - labo: sib. Letsa labo bantfwana lapha.
Cha, ungahambi minyaka / Cha musa kuhamba minyaka.
Lakitsi lona licembu litawuphumelela ngemalengiso kulomdlalo. / Labo-ke batawudliwa.
<fn>Siswati FAL P1 Nov 2009.txt</fn>
Fundza tonkhe ticondziso ngekucophelela.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Dvwebela ekugcineni kwaleso naleso sigaba.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengoba tinjalo.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Hawu nkhosi yami, ngabe sewudliwa yini umntfwanebantfu nebakitsi, sekusho yena Sikhumbuzo asaphumisela kantsi bekatsi ukhuluma ngenhlitiyo.
Wakitsi, wakhuluma wedvwa njengeluhlanya sekwente njani" kubuta umngani wakhe lokunguye ete nalencwadzi lenetindzaba letimbi. "Ngikhuluma ngedvwa nje angitenti mnaketfu, ngentiwa ngunasi simanga lengisitfola kulencwadzi kutsi umkami usesibhedlela ngenca yekugula lokumatima lokumhlasele itolo ebusuku." Titsi hhohlo lapho acabanga kutsi kambe kungenteka angasaphindzi asibone lesitsandvwa sakhe?
Kodvwa ngabe sewudliwa yini lomntfwanebantfu loku itolo bewusekhaya wabuya wangitjela kutsi bonkhe basaphilile. Impela basho kona kutsi kufa akupheki ngcamu.
Nakimi kuhlwile impela ngobe ngibatse ngiyacabanga kutsi ngabe sekwente njani angiboni. Kungulapho kunguLesibili nje mine ngiyoze ngikhululeke kuya ekhaya ngaleliviki lelitako.
Angiboni kutsi ungaze umele liviki lelitako ungati kahle kutsi ngabe kwente njani kumkakho. Sifo sifo, lapho sibambe khona kute lokulungako. Kodvwa umsebenti umuntfu ufa awushiye, belumbi bacashe lomunye umuntfu.
Sikhumbuzo wakhumbula emavi labawasho ngesikhatsi umfundisi abahlanganisa, kwaba sengatsi livi lemkakhe uyaliva kancane etindlebeni takhe litsi, 'Sikhumbuzo, ngiyakutsatsa kutsi ube yindvodza yami ngekwemtsetfo waNkulunkulu, kusukela lamuhla nangemalanga letako, ebumnandzini nasebubini size sehlukaniswe kufa.' Lumshaye lumphindze luvalo ate ajuluke abe manti nte. Atsi vutfu aticinise entela kutsi umngani wakhe angamboni simo labesakuso, kantsi phindze naye sewuphawulile lokujuluka ngoba vele abeloku naye abuke yena.
Sekwentenjani wakitsi wajuluka nje Etfuke nakeva loko ngoba naku phela abecabanga kutsi akamboni. Ake athule sikhashana kube ngatsi nengcondvo seyiyamshiya kancane?
Ungicolele kakhulu ntsanga yetfu, angitenti nami, ngiyo inhlitiyo lengalali namuntfu," Atsi ga embhedeni. "Njengoba ngakutjela kutsi ngiyitsandza kangakanani lentfombatane sisengakashadi, namanje kusenjalo, futsi manje kwangatsi sengimtsandza kakhulu. Ha! Kambe angahle afe Tsandzekile wami nebakitsi, hhawu ngingaba yini mine ngaphandle kwakhe. Lona lelive ngingabuye ngilibuke ngawaphi emehlo" Umngani wakhe etame noko kumdvudvuta?
Cha mnaketfu, ungacabangi kakhulu. Umkhuhlane asetsembe kutsi batawuncoba bodokotela niphindze nihlale ngekujabula nemkakho.
Litsemba lami selincane kakhulu mnaketfu ngoba noma sishada betikhona timfamona letatiloku tincife njalo tisho nekusho kutsi titawuse tibone kutsi ngitawufikaphi nalomuntfu lomuhle kangaka ngingumasaka.
Kunjalo mnaketfu, bantfu abayi nganhlanye bangasiwo emanti. Futsi ukhumbule kwekutsi njengoba lentfombatane iyinhle kangaka nje nekukholwa ikholwa, baningi kabi bojakalazi labebatibona kutsi bona bancono kabi kunawe, batitjela kutsi vele batawuphumelela, bakhohlwe kunye kutsi lijingi lidliwa yinhlitiyo.
Lisho uliphindze lelo. Phela tsine loku singafasi bothayi kutsiwa sitibhunyamphuphu, sifanelwe kuganwa ngemacaba langakafundzi lafana natsi laba labatisebentela emakhishini. Kutsi ngci nakacabanga kutsi kambe kungenteka kutsi umkakhe ahambe emhlabeni angakamtaleli indlalifa yakhe latawusala asebentela yona.
Yini lebangela kutsi umuntfu lokhuluma yedvwa afaniswe neluhlanya?
Nguyiphi indlela lebekumele isetjentiswe kuphutfumisa lombiko wekugula kwemkaSikhumbuzo kunekubhala incwadzi?
Bhala umusho losendzabeni losho kutsi Sikhumbuzo wakhala nakatfola lombiko.
Chaza lenkhulumo: 'Kufa akupheki ngcamu.'
Kwentani kushiywa yingcondvo?
Bhala umusho lochaza loku: "Watsi ga embhedeni."
Uma ufundzisisa indzima yesihlanu, Sikhumbuzo ucabanga kutsi umkakhe udliwa yini?
Bhala inkhulumo lesho kutsi umuntfu uyatikhetsela lakufunako kuletheksthi lengenhla. Khetsa imphendvulo.
Umuntfu longumasaka ngumuntfu lonjani?
Khetsa ligama lelifanele labantfu labasebhasini ubhekise kulombhalo wayo.
Ngabe lamaphoyisa lakuletheksthi awela ngephasi kwaliphi litiko?
Indlela liphoyisa lelibambe ngayo lomfana nangendlela lelikhuluma ngayo naye kukhombisani?
Sikhombisa kutsi udlala nalomfana.
Bashaywa ngani labafana?
Bantfu labatsandza lisontfo.
Bantfu bemtsetfo labavikela sive.
Tekuvakasha tilitfutfukisa kanjani live letfu?
Ngekubona kwakho ngabe laba labashaywako benteni?
Laba labashaywako ngabe batemuke waphi emalungelo?
Khetsa umbhalo kulemibhalo lekhona kutheksthi lefakazela kutsi akusibo bosidlani laba labashaya labantfu kodvwa ngemaphoyisa mbamba bese uwubhala phasi.
Sifinyeto sakho asibe ngendlela yemaphuzu. Lamaphuzu akho abe ngemisho legcwele lemumetse emaphuzu lasikhombisa.
Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwemphendvulo yakho.
Umculi wetingoma, lodvume ngendlela lesimanga, kubikwa kutsi sevele uceliwe kutsi atewuhola tinhlelo ngalo lelilanga lesitfupha enyangeni yeNgci. Lomncintiswano lomatima kangaka utawubanjelwa lapha eHouse on Fire natisitfupha enyangeni yeNgci, lapho khona kutawube kungemancamu. Kuwo lomcimbi kutawube kuncintisana tintfombi takuleli laseNingizimu Afrika ngebuhle.
Zola lona unemakhono lasimanga kwatise unelikhono lekuhlabela, lekuba yimbongi, lekudlala esiteji. Zola bekadlala emdlalweni i"Yizo Yizo" lebewuveta tihlobo letehlukene tesimilo salabasha emmangweni. Kulomdlalo bekalingisa tigebengu. Ngalokulingisa kwakhe ummango wavele wamtsatsa njengesigebengu. Kantsi futsi uphindze asakate ku-SABC1 lapho khona abitwa ngelekutsi nguZola Seven. Kuloluhlelo lwaZola Seven kulapho simbona asita khona ummango ngekutfolela lusha umsebenti, kutfungatsa tinhlobo nalokunye lokunyenti lokufaka ekhatsi kuvuselela similo nebuhlobo eluntfwini.
Emathikithi ekuyobukela lomncintiswano atawuphuma evikini lelitako, kantsi atawutfolakala khona eHouse of Fire, eMaxi Music, kanye nase Music World. Kantsi labafuna kuhlala etihlalweni letisembili bona abatilungiselele kwehlukana nelikhulu nje lemarandi bese kutsi labo labatawuba kanye neluntfu bakhiphe emarandi langema-R90. Labanesifiso sekuyongenela lelidzili-ke bona batawungena ngemarandi langemashumi lasiphohlongo nje kuphela, lapho khona kutawube kudlala yena Zola lucobo lwakhe.
Hholohholo Sitani. Maye besesifile mntfwanaketfu! Lapha ekhaya likati lilala etiko. Kudla akusatiwa emilonyeni yetfu. Sigcine kutsanti sidla litsanga lesiliphiwe ngumalume. Bekuncono nobe ngabe bekusidvudvu. Kwasho LaNgwenya abukela mabonakudze wakhe longasatselelwa nekutselelwa ngenca yekweswela imali. Sebasitwa ngiko kufaka sandla kwabomakhelwane ngetibhidvo labatikha emasimini abo.
Ngumkhuba wemadvodza kuhamba njengelituba laNowa, bantfwana basale babulawa yindlala emuva emakhaya, bona babe badla kashisanyama. Kuba yinkinga kakhulu uma indvodza iteke bafati labanyenti. Nekufa kwagogo wabo kwasilaya.
Bhala siga senkhulumo kuletheksthi lengenhla lesikhomba kubonga.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako bese udvwebela ligama lelicuketse luvelomagama lolukhomba lutsandvo.
Sigcine kutsanti sidla litsanga.
Bhala umusho locuketse imfundzisolite letsintsa imiva yalabanye kuletheksthi lengenhla.
Likati lilala etiko.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako, endzaweni yalamagama ladvwetjelwe ufake ligama linye kuphela.
Kuba yinkinga kakhulu uma indvodza iteke bafati labanyenti.
Kutsandza kutsatsa tintfo tebantfu.
Kufaka sandla emasimini ukhe tibhidvo.
Sebasitwa ngiko kufaka sandla kwabomakhelwane.
Lemisho lelandzelako icuketse tiphi tinongo tenkhulumo?
Ngumkhuba wemadvodza kuhamba njengelituba laNowa.
Besesifile ngobe lapha ekhaya likati lilala etiko.
Nekufa kwagogo wabo kwasilaya.
Lapha ekhaya likati lilala etiko.
Igcwele iyachichima inkhundla emdlalweni we-Federated International Football Association, ingani licembu lelitawunqoba litawutfola tigidzi temarandi. Kutimisela kuphela lokufunekako. Hamba minyaka. Emacembu eludvumo saphendvuke aphupha, ngatsi akazange abekhona. Enkhundleni uva tibukeli timemeta, "Yetfu lendzebe, sihamba nayo." Lomdlalo bewudlalela Ethekwini. Ayashukana mbamba emacembu. Linye licembu lelitawuphumelela kulomdlalo. Labanye badlalisa kwetinkhomo. Labo-ke batawudliwa, bangatitfoli letigidzi letibekiwe. Lakitsi lona licembu litawuphumelela ngemalengiso kulomdlalo.
Cala lomusho lolandzelako ngekutsi: Tibukeli tamemeta kutsi...
Yetfu lendzebe, sihamba nayo.
Khetsa ligama lelibolekiwe kuletheksthi lengenhla wakhe ngalo umusho libe yinhloko yemusho.
Tsatsa sabito sekukhomba bucalu utakhele wakho umusho longekho kuletheksthi lengenhla.
Khokha umusho losesikhatsini lesitako kuletheksthi lengenhla uwubhale phasi.
Lakitsi lona licembu litawuphumelela ngemalengiso kulomdlalo.
<fn>Siswati FAL P1.txt</fn>
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
Lilanga lase litsambeme nendzawo yakaLogadla selimbonywe yintfutfu. Intfutfu esibhakabhakeni bese igucuke ilifu ngenca yekushona kwelilanga. Noko lona belisengakashoni kepha selibovu ngasenshonalanga, livinjwe yintfutfu kanye netintfuli. Bantfu bebaphuma bangena lapha ekhaya kaFakudze. Bomake bebabonakala bagcoke ematjalo kantsi emadvodza wona bekagcoke emabhantji.
Yini lebeyibangela kutsi intfutfu igucuke lifu esibhakabhakeni?
Ngulonjani umuntfu lobitwa ngesishikashiki sepolitiki?
Kungani lelikhaya lakaFakudze kutsiwe kusemaphayinini?
Bantfu baphuma bangena nje kaFakudze kwentenjani?
Chaza lenkhulumo letsi, 'makoti wakhe lasandza kumtsatsa.'
Yini leyabangela Mganu nemnakabo kutsi bangenele umzabalazo?
Chaza leligama 'lilawu'.
Bantfwana baMganu bebashiyana ngeminyaka lemingaki ngebudzala?
Takhamuti takaLogadla tisakhombisa inhlonipho. Shano kunye lokungafakazela imphendvulo yakho.
Khetsa yinye imphendvulo kuleto letinikiwe.
Ngekubona kwakho laba labakulesitfombe benta msebenti muni?
Ngusiphi sifo lesingambamba Mandla?
Lenkhulumo letsi angiphasi isho kutsini?
Inkhulumo yaMandla ikhombisa kutsini?
Kulingana kwemalungelo kuwonkhe wonkhe.
Kuhlonipha tecwayiso tabothishela.
Kutsatseka ngekubhema kwaMandla.
YeMandla ulimata emaphaphu akho ngalokubhema lokungaka, kantsi thishela bekasecwayisa ngetifo letibangwa kubhema.
Mandla ubhema endzaweni lengakabekelwa. Kubhenywa khona.
Mandla usebentisa emalungelo akhe.
Mandla wenta kahle lokubhema ngobe kumvula ingcondvo.
Uma usesengumntfwana akufanele kutsi ubheme ngobe ulimata emaphaphu akho.
Ligwayi livula ingcondvo yemntfwana kute aphumelele etifundvweni takhe.
Ngabe Mandla ukhombisa kutsi unekucindzetelwa bangani yini kulokubhema kwakhe Bhala sizatfu sibe sinye?
Bantfu lababhemako bangasitwa njani kutsi bayekele kuba tigcila teligwayi. Bhala umbono ube munye.
Mandla wenta lokuphambene netembatfo latigcokile. Ngabe yini loko?
Babe, ngitsi angitewubika kutsi njengoba Ncibijane sekadvute nje, madvutane emva kwawo ngitawuhamba.' NguMafutsa loyo akhuluma neyise. Abindze nje Ndvukuyempi shangatsi akeva kutsi kukhulunywa naye. Abambe inhloko ngatotimbili abuke tinkhalo. Afifiyelise emehlo. Nemehlo atsi kucweba tinyembeti abambe inhloko ngato totimbili tandla, tindvololwane utihlome emadvolweni. Lamuhla unguNgwane sibili. Uvunulile. Phela utsi ufuna kuwuncamula kahle afake temdzabu. Ngemhlomunye Mafutsa utsi uyawafulatsela emabala akubo.
Mfanawami, ungaboni loku ngibindzile ucabange kutsi ngiyayiva lentfo loyishoko. Noma mhlawumbe ucabanga kutsi kute lengingakusho.' Atsi kuhlalisisa kahle kulesihlalo lahleti kuso umuntfu lomdzala macedze achubeke. 'Kantsi wena Mafutsa ulunywa yini lapha ekhaya Ungate uncamule emave langaka uyelena khashane kangaka wesweleni Yini longeke ube nayo uma ulapha ekhaya Ase ungitjele kahle. Ufuna kuyosebentela emalobolo yini Phela lesibaya sigcwele nje, sigcwele tinkhomo takho. Mine sengitawudlula kulomhlaba. Noma ungatsi ufuna kubateka babe lishumi titawenela letinkhomo. Yini ukhatsate umoya wami kangaka sengitigugele' Lasho limbuke ngco emehlweni Mafutsa. Atsi kukhophotela kancane Mafutsa, wena lowabona intfombi isonywa. Atsatse lutsi phansi aluphule lube ticucu macedze atijikijele phansi?
Atsi lapho afuna kucala kukhuluma, amngene emlonyeni uyise. 'Uyabona ndvodzana, leticucu talolutsi loluphulile tinginiketa sitfombe selikusasa lakho uyaliphula macedze ulilahla phansi. Njengoba wenta nje, impela utibitela kufa. Kute indvodza leyindvodza ngemali lesebhange. Indvodza yindvodza ngemfuyo yayo. Buka nje, boMhlongo lona wesitolo, lite anemali kepha ufuyile, ulandzela emasiko. Wena-ke Ufuna kufundza kuba nemali bese ulahla imfuyo nemasiko esintfu Angiyiva mine lentfo yakho' Aphetse umuntfu lomdzala. 'Babe ngiyeva uyabeka impela. Ubeka kuvakale njengeligagu. Ngiyabona kutsi namake bekangeke adzabule lapha kuwe ngisho nome bekatsandza. Lobugagu bakho babe benta lukhulu kunasi sidvudvula sakaZitha.' Asho macedze bahleke bagegetseke bobabili?
Sebentisa leligama lelingentasi emishweni lemibili livete umcondvo lofihlakele nalosobala.
Takhele wakho umusho ngaletisho letingentasi.
Kubhekisa emabombo ekhaya.
Nika ligama linye lelingumcondvofana waleli.
Nyomula ligama lelinemcondvo lophikisana naleli lelingentasi.
Bhala ligama libe linye kulawa ladvwetjelwe.
Tsatsa lamagama lalandzelako bese utakhela sakakho sichazamagama ngekulandzela sibonelo lesingenhla.
Emabhiliki, ayishaye izule, Phetsile yena wayibuka yate yayawusitsela emalambu ayo.
Nxi! Awu suka lapha! Mine, ngisilima! Kodvwa bengikhuluma kanjani kanje nalomuntfu kantsi imoti yekungisita ngiyayidzinga! Kantsi mine ngilibele kangaka Konje vele bayabasho bafati kutsi balibele?
Lemoti lena nje beyitakungisondzeta kabi kuMathokoza wami! Ewu, kodvwa phela bantfu abasetsenjwa, ebusuku-ke futsi. Yebo, lona ayimfaneli nani leyo ntfo. Mm! Likhiwane lelihle ligcwala tibungu. Futsi nje nekute ayimise lemoti yakhe abefuna kusita acabanga kutsi kumbe ngisenkingeni.
Hhayi! Kodvwa noko yena ungetfusile indlela layimise ngayo lemoti yakhe. Bengitsi ngiyawagcina emabele lamuhla.
Yacabanga kanjalo-ke lentfombi enhlitiyweni yayo ibala ibeka ngalomfokati wemoti kanye nekumisa letinye timoti. Yachubeka nendlela.
Nx! Awu suka lapha! Mine, ngisilima!
Ngabe lenkhulumo lengentasi inemaciniso nobe inkhohliso. Sekela imphendvulo yakho.
Konje vele bayasho kutsi bafati balibele.
Likhiwane lelihle ligcwala tibungu.
Makhakhamela: Kusasa ngilo lilanga tindvuna tami. Bobabe babusile kuleli kwenele. Ngimi nani. Akuse kusasa wonkhe emakhehla asayendlalele inkhosi yawo. Ningasayibuti ibhasi ibhaliwe.
Makhakhamela: (Sewuyinkhosi esikhundleni seyise) Bontsanga yakhe sebatsetse tikhundla taboyise embusweni. Kuyabuswa ngako konkhe lokukhona emphakatsini (kusesekuhle itsi vumbu inyoka).
Julayi: Nakukhona longalamulela inkhosi akasite. Emva kwemalanga lasikhombisa.
Thimothi: Afike neyise labemfihlile. Likhehla liphetse sicoco nendvuku. Lisiphose sicoco emnyango. Inyoka itsi ngibonwe yini. Likhehla liyicoboshele isalibele kucoshana sicoco.
Likhehla: Angifuni mbuso! Ngifuna inhlonipho. Nimeleni Ngenani! Sitani inkhosi! Angitsi niyeva konakele lapha endlini. Liphimbo ona lisekhona?
Hlanganisa lemisho lemibili lelandzelako wakhe munye lombici.
Sebentisa lesabito selucobo lona emshweni lotakhele wona.
Emshweni longentasi, sakhi lesidvwetjelwe sisetjentiswe njengani?
Bobabe babusile kuleli kwenele.
Akuse kusasa wonkhe emakhehla asayendlalele inkhosi yawo.
Sebentisa lesiphawulo lelincane emshweni.
Kuyabuswa ngako konkhe lokukhona.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako uwufake esikhatsini lesengca.
Likhehla liphetse sicoco nendvuku.
Kusasa ngilo lilanga tindvuna tami,' Kusho Makhakhamela.
Kungani leligama bayethe libhalwe ngefonti lehlukile.
Lungisa emaphutsa elulwimi kuleligama lelidvwetjelwe.
Inyoka itsi ngiboniwe yini.
Takhele wakho umusho loveta buniyo ngeligama taboyise.
<fn>Siswati FAL P2 Exemplar 2009 Memo.txt</fn>
Ndlela: Ndlela ungulomunye wemadvodzana aSomhlolo labebanga bukhosi naMswati. Nanoma kubonakala kutsi uyabubanga lobukhosi, yena uyaye ecwayise banakabo kutsi bangawatsatseli phasi emabutfo aMswati.
Kunemakhosi, emabutfo, tindvuna.
Kusho kutsi ngendlela lokuhleleke ngayo kuyoba lukhuni kutsi asindze.
Ummango ufundza kutsi umuntfu akenetiswe nguloko lanako.
Somcuba uvela angumuntfu lonemona longafuni kubona lomunye analokutsite kantsi futsi ubambelana emagcubu. Mswati ungumuntfu lotsandza kuthula, lofisa kutsi bomnakabo kanye naye babe munye.
Bomnakabo Mswati abafuni noma sebamenywa nguye.
Tiyakholweka ngobe kukhulunywa ngetimphi tembango wemaSwati.
Basakholelwa emasikweni. Kubekwa kwemakhosi, kubusa indzawo ube nemfuyo nemabutfo ekuvikela sive kumbe kulelwe indzawo.
Balindzelwe kutsi basho kutsi umbhali wemdlalo usebentisa emasu ekwetfula balingis bakhe njengekubacamba emabito, indlela labakhuluma ngayo, tento tabo, kugcoka kwabo netintfo labatisebentisako etimphilweni tabo, njll.
MADZANDZA: Umbhali umvete njengemuntfu lonelulaka ngalendlela lakhuluma ngayo nandvukutemphi. Sento sakhe sekuyewuhlebela Tsemba ngengoti lalengela kuyo. Loko kumveta angumuntfu longenasifuba, njll.
KHETSIWE: Ubambelele emasikweni - loko kubonakala ngendlela labetiphatsa ngayo kuTsemba naVusabatfwa- Tinkhulumo takhe, tento takhe - tintfo latisebentisako- ludziwo lanikwe lona ebukhosini, tjwala labuphisako, njll.
TSEMBALIVE: Unesibindzi -Loko kubonakala ngetento takhe - tekukhulula Vusabatfwa, kutinikela kutenta Vusabatfwa, njll. Abenemiva lebutsakatsaka ebantfwini labasikati - loko kubonakala ngetento takhe netinkhulumo takhe kuKhetsiwe.
VUSABATFWA: Uvetwe asidzakwa - ngetento takhe tekunatsa. Unesihawu - loko sikubona ngesento sakhe sekunika Tsembalive indzawo yekulala nobe angamati. Ubambelele emasikweni - Uchazela sive lokwentiwa emasikweni uma bantfu batfolakala baphule imitsetfo.
Utawots' ubovu ngiyakutjela. Akabhenywa babe!
Lomdlalo wenteka ngesikhatsi emasikweni endzabuko.
Abesho kutsi lomntfwana bamente babobabili, lelicala labo bobabili.
LIiciniso ngobe balingisi bayacoca babe benta lokutsite.
Liphutsa ngobe ukhuluma ngelihlazo lalitsele uyise ngekwemitsa.
Liphutsa ngobe mhla afa wacolisa watsi umntfwanakhe amnike uyise.
Bosonhlalakahle akube ngibo lebemukela lemindeni nebafundisi betinkholo letahlukahlukene ngendlela lezotsile ngobe bona batsatsa tifundvo tekukhuluma nebantfu. Abangeniswe ehhovisi lelilungiswe kahle kute bative basekhaya. Akube khona kumamatseka ebusweni babosonhlalakahle ngaso sonkhesikhatsi nobe ngabe sekumatima njani badvudvute lemindeni.
Bangakakhulunyiswa kulawo mahhovisi, abanikwe kudla nobe lokunatfwako ngenhlonipho lemangalisako ngobe phela ngalesinye sikhatsi umuntfu lolambile akakhulumiseki kahle.
Bosonhlalakahle ababike lokungiko emndenini ngamunye, nangabe kukhona labashonelwe bangalayitelwa kutsi baye kuphi, akuphume imoto yemayinibahambe.
Etibhedlela bosonhlalakahle abakhulumisane nalabo labasetibhedlela kwentelekutsi bemukele lemindeni bayikhombise bantfu babo labalimele. Nangabesekukhona labakhala kakhulu ngumsebenti wabo basesibhedlela kutsibabadvudvute labantfu.
Baphatsi abente ubelula umsebenti wemingcwabo ngendlela letawukwenta kutsi naloyo loshonelwe ativa akhululekile.
Kuliciniso. LaTfwala bekamati makhalekhikhini ngobe wakhona kumchafata aphendvule umyeni wakhe.
Yebo iyavela lapho Sifiso akhuluma nenina ngesilwane lesisesikhwameni.
Kungobe bekutawutsiwa ufuye tilwane.
Kusivetela kutsi LaTfwala ukholelwa etinyangeni kakhulu.
Hlolisisa inkinga ngekwakho ngembi kwekugijimela etinyangeni. Konkhe lokubi lokuvelako akusho kutsi bomakhelwane bayakutsakatsa.
Sonkondlo unemibuto langakhoni kuyipendvula mayelana nemuntfu longenamgogodla longativisisi kutsi ungubani.
Batawutentela nobe yini labayitsandzako.
Sonkondlo ukhuluma ngemuntfu longatati kutsi ungubani, longenamgogodla futsi longutsatekile. Sonkondlo ubona kutsi lona lakhuluma ngaye angahle angene engotini yetidzakamiva.
Umoya wenkondlo ngulokhombisa kukhatsateka, sonkondlo ukhatsatekile ngalona lakhuluma ngaye ngoba angumuntfu longutsatsekile.
Lomugca uchaza kutsi umuntfu lomdvuna nobe lomsikati uma asebentisa tidzakamiva nalonatsa tjwala ngalokwendlulele usheshe aguge abe likhehla nobe salukati.
Sifundza utsi umuntfu kumele atihlole kutsi ungubani, angabi ngumuntfu lolingisako nobe lovumela bantfu kutsi bamsuse kuloko langiko.
labambhasobhako bayidle sona singatfoli lutfo.
C. Angitentanga kutsi ngibe nje.
Sonkondlo usitjela kutsi ebusweni bemdali sonkhe siyalingana futsi kuye akekho umuntfu losidalwa usitsatsa njengebantfu bakhe.
Ngumoya wekukhatsateka ikakhulu kulesimo latitfola akuso sonkondlo.
Sihloko siyahambisna nalokukhulunywa ngulenkondlo ngobe sonkondlo uyabuta kutsi bamfihlelani. Imphendvulo ivela enkondlweni lapho kuvela khona kutsi bamfihla nje ngobe asidalwa, futsi babe bangafuni kutsi aphumele ngaphandle ngobe banemahloni ngaye bangafuni kutsi abonwe bantfu.
Sonkondlo ucondze kutsi bayitsatsa yonkhe imali yena bangamshiyeli lutfo.
Sonkondlo utsi bangamkhaleli ngobe funa baphindze babonane lapho aya khona.
Sihloko salenkondlo siyahambisana nalokushiwo yinkondlo ngobe sonkondlo ukhuluma ngesikhatsi sekufa lesesifikile. Sonkondlo uyavalelisa ngobe sikhatsi sakhe sekufa lesesifikile.
A. Incwadzi yaseZulwini.
C. Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi sesifikile.
Kahleni bo! (Â½) Luchumanosicalo Ngumoya wentfukutselo. Sonkondlo utfukutsele ngobe kunesive lesitsetse live lalabamphisholo. Sonkondlo utsi bantfu labamphisholo abasito tisebenti taletinye tive. Sonkondlo utsi sive lesimphisholo akusiso sive lesingaphansi kwesive tsite.
Sonkondlo uyasho kutsi uma kukhulunywa ngesive kukhulunywa ngahulumende, hulumende usive.
ngobe bantfu labakhetse hulumende ngibo lababusako. Luchumano lolutjekile Imvumelwano sicalo leyecako. Sonkondlo utsi leso sive lesibusako amange sitalelwe kulelive lebantfu labamphisholo. Lesive lesitsetse umhlaba lesibusako amange sitalelwe kulelive, sibekiwe kutsi sibuse sibe tisebenti tebantfi labamphisholo. Luchumano lolutjekile.
B. Hulumende ngitsi sive.
B. Imphindzancondvo. Sibabato sikhombisa kumangala. Akungabi khona kulimatana kwebantfu labamphisholo bangatenti tilima ngekutsi babe balwa bodvwa live libelisetandleni taletinye tive.
Lizinga 4 50%-59% Lokwenetisako 12Â½-14Â½ Emamaki -Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi. -Ikhona leminye imibono lesekela sihloko. -Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako. -Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane. Lokwenetisako 5-5Â½ Emamaki -Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba. -Indzaba ite kahle sakhiwo lesinemicondvo lelandzelekako lebumbene kahle. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela kusebentiseke kahle. -Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Lizinga 3 40%-49% Lokulingene 10-12 Emamaki -Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi. -Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko. -Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe. -Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako. Lokulingene 4-4Â½ Emamaki -Luhlaka nesakhiwo lunemaphutsa. -Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo. -Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Lizinga 1 0%-29 % Akunamphumele-lo 0-7 Emamaki -Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni. -Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko. -Umbuto awukaphendvuleki ngendlela lefanele. -Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu. Akunamphu- melelo 0-2 Emamaki -Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso. -Kute luhlaka nesakhiwo. -Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo. -Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu. -Ithoni nesitayela akukasebentiseki kahle.
Kunekubumbana - Kulikhuni kubona kutsi kwesakhiwo - Singeniso -Itheksti yakheke ngelicophelo -Sakhiwo lesicacile nemibono - Kunebufakazi lobutsite - Sakhiwo siveta emaphutsa -Kwetfuleka kabi nekungahleleki sihloko silandzelwe. - Akunabufakazi nesiphetfo kungemalengiso. lelisetulu. - Singeniso levakalako. - Singeniso besakhiwo. - Umbhalo ekuhlela. - Imibono kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali. bekuhlela futsi akuvakali.
yatfutfukiswa ngemalengiso. lelisetulu. - Imibono tindzima kubumbene. - Kunemaphutsa lambalwa elulwimi. elulwimi. -liphimbo lesingakalungi kwenta umbhalo - Liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Lulwimi, liphimbo ilandzeleka kalula. -Lulwimi, liphimbo - Imibono iyevakala -Liphimbo nesitayela nesitayela akuhambisani longenamphumelelo. -Tindzima - Akunatindzima nekubumbana.
Umbhalo wetfulwe kahle.
LOKUCUKETFWE Kuvisisa sihloko.
Emalengiso - Kuvisisa sihloko ngalokujulile, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi. - Timphendvulo letingemalengiso: 90%+. Timphendvulo letisecophelweni lelisetulu: 80 - 89%. - Tinhlobo letehlukile temibono lebanti lehehako tesekelwe ngemalengiso ngekucaphuna enkondlweni. - Kuvisisa luhlobo lwembhalo kanye nenkondlo ngemalengiso.
Licophelo lelisetulu - Kuvisisa sihloko ngelicophelo lelisetulu, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi ngalokwenetisako. - Timphendvulo letinemininingwane lephelele. - Kunikwe tinhlobo letehlukene temibono levakalako, yesekelwe kahle ngekucaphuna enkondlweni. - Kuvisiswa kweluhlobo lwembhalo nenkondlo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
<fn>Siswati FAL P2 Exemplar 2009.txt</fn>
Sita tsine ufundze lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto.
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
Phendvula ngetincwadzi LETIMBILI lotifundze lonyaka. Phendvula munye umbuto kuyinye ngayinye incwadzi.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi singaba ngemaminithi langema-60 kuleyo naleyo ncwadzi.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
SIGABA A: Inoveli Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA B: Umdlalo Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA C: Tindzaba Letimfisha Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
NOBE SIGABA D: Tinkondlo Phendvula NOBE NGUYIPHI IMIBUTO IBE MIBILI.
Khetsa umbuto ube MUNYE kulelandzelako uphendvule imibuto letawulandzela.
Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Nasilandzela lenkhulumo letsi, Sicobolonjwane sewulutfolile luhala , ubitwa ngekutsini umuntfu lowenta lomsebenti?
Yini lena letakwenta kutsi inkhosi Mswati angabutfoli butfongo?
Kusho kutsini kutsi ayihlabi ngakumisa?
Lobukhosi lobubangwako babani ngekwelisiko?
Balingisi lababanga bukhosi kulenoveli.
Nika emaphuzu lamabili lafakazela kutsi lendzaba yenteka endzaweni yasemakhaya.
Chaza kubumbana kwesihloko netigameko letenteka kulendzaba. Nika emaphuzu lamatsatfu.
Humusha lenkhulumo letsi, ''Hhayi angeke adzabule.'
Uma sibuka indzaba yonkhe ngabe lukhona yini ludvweshu lwangaphandle emkhatsini waMswati nabomnakabo Sekela ngemaphuzu lamatsatfu?
Ngabe tigameko letenteka kulendzaba tiyakholweka yini Sekela ngemaphuzu lamatsatfu?
Labadlali labakuletheksthi bakholelwa kuyiphi inkholo. Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamatsatfu.
NDVUKU: (Abhunye yedvwa enwaya inhloko) Wo-bo-bo! Angingenela emant' endlini ngate ngangena elubishini Mliba! (Abhekise kuMadzandza) Kodvwa wena sewuyivumelelani lentfo le yenteke Lokuhlakanipha kuphelela emehlweni nje Ungentani nje Madzandza Bengitsi uyati kutsi ngilungisela kutsatsa indvuku yebukhosi nje Nyalo ngikhetfwa ngitsini nje sengikhalelwa tinswane tingcolisa ligama lami?
Kwentani kubhunya wedvwa?
Inkinga yaMadzandza ngabe yini?
Kuletheksthi lengenhla, caphuna inkhulumo yaMadzandza lechaza kutsi babe wakhe unelulaka kakhulu, uyibhale phasi.
Lomdlalo wenteka kusiphi sikhatsi semphilo Chaza wesekele ngekubhekisa etheksthini lengenhla?
Abesho kutsini Madzandza nakatsi: 'Yindzaba yebantfu lababili lena'.
Lombhali walomdlalo uphumelele kusebentisa nenkhulumiswano kutsi kuhambisane ngemphumelelo.
Madzandza abengayivisisi imphilo yesintfu.
Ngusiphi sigameko lesicuketse luvutfondzaba kulomdlalo?
Lesihloko salomdlalo ngabe sibumbene yini nalomdlalo Sekela imphendvulo yakho?
Bhala indzabambhalo lenemagama lasemkhatsini weli-190 nema-240.
Titsatse kwekutsi ungusonhlakahle losebentela emayini. Ungayisita njani imindeni lebitiwe, ibitelwe inhlekelele lefana nalena leyenteka kulesihloko sendzatjana lesitsi 'LIVIKI LELIDZE'.
Yemake! Yemake! Kuneshiywane yeshikhayako eshikhwameni shakho!'' Kusho Sifiso achamuka agijima asahlahle emehlo angaka. Ukhuluma nje umfanyana wami uze uyakhomba nangetandla. ''Kuphi'' Kusho mine ngekunganaki. ''Shikhala lapha eshikhwameni shako make!'' ''Silwane sini'' Mine ngitihlalela nalomfanyana wami loneminyaka lemitsatfu nje, ngentiwa kweswelakala kwemsebenti eWitbank lapho umuti wami watfutsela khona. Ngesizatfu saloko mine solo ngisasebenta khona lapha eTjakastad. Emtini wami lomusha eWitbank ngiya njalo ngaboLesihlanu. Sitfutsa lapha eTjakastad nje Msibi uyise webantfwabami sewutsenge indlu edolobheni eWitbank, ngoba yena sewunesikhatsi asebentela ngakhona. ''Hha! Nemambala Sifiso ushito, nalo ligundvwane likhala bo! Lwangishaya lwangicoba luvalo. Ngimi loya sengihamba ngilibangise kaKhekhekhe loyinyanga. ''Ematsambo atsi tintfo tebantfu leti, bakudlela umona ngobe wena uyaphumelela kuko konkhe lokwentako.'' Sitse sisakhuluma sisendlini, lakhala futsi ligundvwane esikhwameni. Ngatsi ngisagadze kutsi ngitawubona ligundvwane liphuma litsi bhalaca, kwawa makhalekhikhini. Wakhala, ngagobondzela ngamtsatsa, ngamchafata ngambeka endlebeni. ''Leso-ke sipho sakho mntfwanaketfu.'' ''Ngiyabonga Ndlondlo.?
Nasilandzela lenkhulumo letsi, '' kuneshiywane yeshikhayako ...'' lona lokhulumako ungumuntfu lonjani?
Ligundvwane lelikhalako liyini?
Laba labananatelwa kutsiwe Ndlondlo bakabani?
LaTfwala ungumlandzi longumuntfu wesingaki?
Sifiso bekaneminyaka lemingaki?
Kuliciniso nobe kuliphutsa yini kutsi LaTfwala bekamati makhalekhikhini?
Yini lebangela kutsi laTfwala angahlali emtini wakhe eWitbank?
Ngabe inkinga iyavela yini esingenisweni salendzaba?
Yini leyenta kutsi laTfwala esabe kutsi abitwe ngemtsakatsi?
Kubangelwa yini kutsi sonkondlo anike lenkondlo sihloko lesitsi'Tati Kutsi Ungubani?
Nika sifundvo lesitfolakala kulendzaba.
Ngabe kungumbono yini nobe kuliciniso kutsi babekakhulu Nkhosikati wakhe Sekela imphendvulo yakho?
Ngabe siphetfo salendzaba sichamuke nalokoimphendvulo yakho. lokulindzelekile?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
10 Tati kutsi ungubani. Uma ungayati indlela Utawubutfwa ngito tonkhe tibi leti, Ugucuke umzali ungakacini lukhakhayi, Ugucuke likhehla nesalukati lesincane. Ingani uyobe sewutse cwili etjwaleni, Sewusigcili sayo yonkhe imiva. Tati kutsi ushopheni ngoba Uma ungalati likusasa lakho Utawufanana nesihlahla lesomile emgwacweni, Ugucuke Mazitapele.
20 Uma sewunguzitapele. Uyobe sewehlulwe kutitsiba nekutati, Uyobe wehlulwe kutati kutsi ungubani. Tati kutsi ungubani ngoba Batakufundza bese bakukhetsela buwena. Ukuze ungalahlekelwa kutsi ungubani, Tifunisise uze utati kutsi ungubani, Ngoba uma ungatati kutsi ungubani, Batawukhwela batehlele.
Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala imphendvulo yinye.
Ucondze kutsini sonkondlo kulomugca longentasi: 'Ugucuke Mazitapele' Khetsa imphendvulo yinye.
A Ugucuke sihlakaniphi.B Bantfu batitsatsele. C Ugucuke sintjontji.
Ngemaphuzu lamabili bhala lokushiwo inkondlo.
Ngemaphuzu lamabili bhala umoya walenkondlo.
Sinongo sini senkhulumo lesi lesitfolakala emgceni weli-10 Khetsa imphendvulo yinye?
A Sifaniso. B Kumuntfutisa. C Inhlonipho.
Sitfombe sini lesakhiwa ngulomugca 'Ugucuke likhehla nesalukati lesincane' kulona lofundzako?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Kusobala kutsi ninemahloni ngami. Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi Angitentanga kutsi ngibe sidalwa?
Ingabe nine anikadalwa yini seningibita ngentfo nje. Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu.
Ngoba senihambela etulu niyoyidvonsa ebhange.
Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje. Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje. Empeleni imali yami seyaba ngeyenu. Nentiwa yini nibe nemahloni ngami ngiyingati yenu Nami ngiwenu, angisiso sitebhisi semphumelelo?
Sitsini sihloko salenkondlo?
Lenkondlo iluhlobo luni Khetsa imphendvulo yinye kuleti letingentasi?
A Inkondlomlandvo. B Inkondlosililo. C Isathaya.
Shano luhlobo lwebunkondlo loludalwa nguletinhlamvu letidvwetjelwe kulemigca lelandzelako: Khetsa imphendvulo yinye.
Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni?
Ngabe lenkondlo ikhuluma ngani Bhala emaphuzu lamabili?
Sinongo sini lesisetjentiswe kusigaba 2 umugca 1. Khetsa imphendvulo yinye.
A Kumuntfutisa.B Sihabiso. C Inhlonipho.
Kulemigca lengentasi, khetsa umugca lokhuluma ngekukhatsateka ngesimo langiso sonkondlo.
A Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweniB Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashiC Angitentanga kutsi ngibe nje?
Usitjelani sonkondlo nakatsi 'Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu'.
Phawula ngemoya lokhona enkondlweni ngemaphuzu lamabili.
Ngabe sihloko salenkondlo siyahambisana yini nalokukhulunywa ngako kulenkodlo Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
Ucondze kusitjelani sonkondlo nakatsi 'Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje'.
Ngisho nelitsemba lami imbala.
Ngoba sami sikhatsi sesifikile.
Lenkondlo iluhlobo luni Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili?
Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: Endzimeni yesibili umugca wemfica nemugca welishumi.
Sihloko salenkondlo sihambisana kangakanani nalokushiwo yinkondlo Sekela ngemaphuzu lamabili?
Nguyiphi lencwadzi yeNkhosi lakhuluma ngayo sonkondlo.
A Incwadzi yaseZulwini.B Incwadzi yasesikolweni.
Ngumuphi umugca lonesidvonsamoya (siphumuti) kulenkondlo?
A Munye kuphela lowatiko. B Sala ngekuthula tsemba.C Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi, sesifikile.
Phawula ngekubhaleka kwetindzima talenkondlo.
Phawula ngemvumelwanosicalo endzimeni yesibili yonkhe.
Ingabe kuliciniso nobe akusilo liciniso kutsi wonkhe umuntfu uyasati sikhatsi sekuhamba emhlabeni.
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Musani kubanga lelive letfu, Yekelani kukhombana ngetingalo, Phela nine nabekwa lapho, Amange natalelwa kuba khona lapho lenikhonakhona, Lapho lenikhonakhona njengemakhosi, Sanibekela kutsi nibe bafana betfu. Nibe tigijimi tetfu, Niye lapho emadvolo etfu angafinyeleli, Angafinyeleli kufika khona.
15 Ase nibe kahle majaha embutfo, Ningacabani, nicabanele lifa letfu, Akusilo lenu lelive ngeletfu, Ningavumi lapho ningakahlanyeli khona, Musani kutenta tilima tidzimate tilimatane, Asisibo bantfu benu tsine, Asisiso sive senu tsine, Sive bekunene akusini, Hulumende ngitsi sive, Tsine sive singuHulumende.
Sitsini sihloko salenkondlo?
Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Ngabe indzima yesibili yeyame kangakanani ekujuleni kwalenkondlo Sekela ngemaphuzu lamabili?
Chaza kutsi lomugca longentasi sonkondlo uwusebentise kahle yini?
Phawula ngalokushiwo yinkondlo ngemigca lemibili.
Khetsa umugca longaba nalenchazelo yesihloko senkondlo letsi: KAHLENI BO!
A B C Sive bekunene akusini. Hulumende ngitsi sive. Ase nibe kahle majaha embutfo.
A B C Imvumelwanosicalo. Imphindzamcondvo. Sifutamsindvo.
Usitjelani lomugca longentasi ikakhulukati uma sibuka tepolitiki kulesikhatsi lesiphila kuso.
<fn>Siswati FAL P2 Feb-March 2010.txt</fn>
Fundza lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto.
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
Phendvula ngetincwadzi LETIMBILI lotifundze lonyaka. Phendvula munye umbuto kuyinye ngayinye incwadzi.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi singaba ngemaminithi langema-60 kuleyo naleyo ncwadzi.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Bhala ingcikitsi letfolakala kulendzaba. Bhala indzabambhalo lenemagama langabi ngaphasi kweli -190 kodvwa angabi ngetulu kwema -240 ufakazele lombono.
Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Sikhundla siyabangwa Ngwenyama. Sibangwa sisebukhosi, sibangwe sisebundlalifa ekhaya,'' kwenaba Sandlane.
Loko kubangelwa kwesekwa inhlonipho nebucotfo. Lowo moya wabomandvukulu bewungekho esiveni saNdvungunye. Umoya lomusha nje lewuchamuka ngenca yekucubana kwetive kanye nekuhogela imimoya leyehlukene. Sikhundla lewusitfole ngetikhwepha, siyawutsatfwa kuwe ngetikhwepha. Loko kuyawuba luchungechunge kulo lonkhe lusendvo,'' kuphawula Mswati. ''Inkhosi iveta liphi likhambi lekwelapha lesifo lesesigucuke imbubhiso kuleli laDlamini Onkhe emehlo atsite njo kitsi,'' kunakashela Sandlane ngemibuto. ''Babe walibusa ngekuthula nekuhlakanipha labuseka kahle. Waphumelela kuvimbela kucitseka kwengati lokungakabaluleki. Umcondvo wakhe bewusebenta busuku nemini alwela kusimamisa simo. Noko tinhloso takhe tafezeka. Mine ngitawulibusa ngekuphakamisa sikhali nenhlakanipho. Kuthula kutawuletfwa sijula nje kuphela,'' kuphendvula Mswati. ''Ngiyatibonela Mlangeni lomuhle. Loku lesekucalile angeke sikwati kukuvika, ngobe kuta ngemakhumelo. Kulalisa emehlo, kusho kufa kwesive,'' kuvuma Sandlane. ''Kuyawusha tikhotsa ngilinyakatisa live! Timbabala teNingizimu ngiyawutishonisa eNyakatfo.?
Ngubani umlingisi lomcoka kulenoveli Khetsa YINYE imphendvulo?
Sibindzi sekutsi alwe netive letingaka Mswati wasitsatsaphi Khetsa YINYE imphendvulo?
Unina wakhe Tsandzile weta neliphupho.
Somcuba wabulawa nguliphi licembu Khetsa YINYE imphendvulo?
Sigodlo lesikhulu saSomhlolo besikuphi Khetsa YINYE imphendvulo?
Ngabe letheksthi iyahambisana yini nesihloko salendzaba?
Ngabe kuliciniso nobe kuliphutsa yini kutsi Mswati abetsandza ludlame Sekela imphendvulo yakho?
Simonhlalo sesive seMaswati emva kwekushona kwaSomhlolo ngiso lesabangela kwekutsi kube khona luchungechunge lwetimphi. Vuma nobe uphikise lombono, wesekele.
Humusha lenkhulumo yaMswati letsi ''Mine ngitawulibusa ngekuphakamisa sikhali nenhlakanipho.'
Chaza ngekubumbana kwesimo sesikhatsi netigameko letenteka kulendzaba yonkhe.
Tsandzile uvetwe njengemlingisi losakholelwa emasikweni. Vuma nobe uphikise lombono bese uyesekela.
Phawula ngesiphetfo salendzaba. Ngekubona kwakho ngabe siyingwijikhwebu nobe cha. Sekela imphendvulo yakho.
Phendvula indzabambhalo nobe imibuto lemifisha.
Indlela umbhali lasebentisa ngayo emabito ebadlali bakhe ihambisana netento tabo emdlalweni.
Vika! Sewuyihlohlile inyoka emgodzini wayo nyalo!
Hawu! Ndvukutemphi! Walubulala ludziwo lwami!
Seluphelile yini lubumba Anganaki, achubeke avikisane nemnakabo?
Mine ngifuna kudla kwami la!
Ase bamuve lo! Ungakhalela tjwala ubona sesehlelwe yinhlekelele?
Abhekise kuKhetsiwe Khetsiwe yenta taba bo wetame kutfola lolunye khona lomuhla nje.
Yebo. Ngete ngalala nesinyama lesinjena.
Ngentenjani nje Ndvukutemphi ngoba nawe uyati kutsi...
Kukhuleke umuntfu emnyango.
Lenkhulumo letsi, ''Mine ngifuna kudla kwami'' isho kutsini Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letingentasi?
Kusho kutsi ludziwo lubekwe phasi.
Ndvukutemphi ubulala loludziwo nje kwentiwani Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letingentasi?
Lobukhosi lobubangwako bubitwa ngekutsini Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letingentasi?
Kwephuka kweludziwo kusho kutsini kuVusematfwa Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letingentasi?
Yini lebangela kutsi Vusematfwa alibale kangaka ngemasiko kantsi ungumntfwanenkhosi?
Shano kutsi sihloko sibumbene yini nengcikitsi yalendzaba.
Ngabe kuliciniso nobe kuliphutsa kutsi Khetsiwe wehlulwa lutsandvo. Sekela ngeliphuzu LINYE.
Veta tifundvo LETIMBILI letitfolakala kulomdlalo.
Simonhlalo sesive seMatfwa ngiso lesibangele lokucabana kwebantfwabenkhosi. Sekela lombono ngemaphuzu LAMABILI.
Kulenkhulumiswano lekuletheksthi, wena ucabanga kutsi iyahambisana yini nemnyakato Sekela ngemaphuzu LAMABILI?
Phawula ngesiphetfo salomdlalo.
Phendvula indzabambhalo NOBE imibuto lemifisha.
Kulendzaba letsi 'Wangenta Makhelwane' kukhona tigameko tekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lashicilelwe kumtsetfosisekelo walelive. Bhala indzabambhalo uvete lamalungelo lahlukumetekile bese uyasho nekutsi umbhali ukuvete njani lokuhlukumeteka kwalamalungelo.
Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Lemali lengaka ngitayitsini Hhayi, ngiva ngishaywa luvalo. Emaphoyisa nangayitfola lapha kimi lemali angacabanga kutsi ngimi lengiyebile lemali bese ayangivalela. Sengatsi sengiyabona nje sengigwetjwa kudzilikelwa lijele ngentfo lengingayati. Cha ngingamane ngihlupheke kunekutsi ngiboshwe ngiboshelwe intfo lengingakayenti. Emaphoyisa nakatfola lemali lapha kimi atawetfwesa mine onkhe lamacala aletigebengu letiwentile. Licala lekubamba inkunzi ebhange kanye nekubulala '' Yonkhe leyo micabango yaphambana enhloko yaCeliwe njengaloku alele lapha ekamelweni lakhe?
Sitsini sihloko salendzaba Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letilandzelako?
Ngubani umbhali walendzaba. Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letilandzelako.
Celiwe uyitfolephi lemali lekukhulunywa ngayo kulendzaba Khetsa YINYE imphendvulo kuleti letilandzelako?
Wayinikwa ngumlumbi wakhe.
Wayitfola ehlatsini ifihlwe tigebengu.
Kuliciniso nobe kuliphutsa yini kutsi Celiwe wayinika singani sakhe lemali layitfola Usho ngani?
Kuliciniso kangakanani kutsi singani saCeliwe sacupha imali lebeyibekwe nguCeliwe Usho ngani?
Kuliciniso kangakanani kutsi Celiwe ngumuntfu lotsembekile. Usho ngani?
Luyatfolakala yini ludvweshu lwangekhatsi kulendzaba Usho ngani?
Wena ubona kutsi lesicashunwa siyawenetisa yini umgomo wekuvetwa kwemlingisi logcamile nenkinga labukene nayo endzabeni lemfishane Usho ngani?
Phawula kutsi lendzaba ihambisana njani nemalungelo ebasebenti.
Yini leyatfukutselisa basebenti kulendzaba baze balumeke emahlatsi lebebasebenta kuwo ngemlilo?
Yini leyabangela kutsi ummango umtfukutselele Celiwe ngekutsatsa imali ayimikise emaphoyiseni?
Ngekubona kwakho yini leyabangela kutsi Celiwe angatsandzi kubonana nemaphoyisa ayedvwa?
Kuliciniso lelingakanani kutsi Celiwe wagcina atitfola andzindza aswela umsebenti Usho ngani?
Utsini umbono wakho mayelana nekutsi umuntfu lomnyama asebentele lomunye lomnyama.
Ngabe ikhona yini ingwijikhwebu kulendzaba Usho ngani?
Kusetjentiswa kweligama lelitsi 'emakwerekwere' basebenti basehlatsini, kusitjelani ngendlela labatsatsa ngayo bantfu bekuhamba. Shano nesizatfu saloku.
Bhala tingcikitsi tibe TINTSATFU letitfolakala kulendzaba.
Phendvula nobe nguyiphi imibuto lemibili.
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Nibhubhise ningcongcise umnotfo walelive.
Kodvwa nicabanga kutsi niyini vele?
Sitsini sihloko salenkondlo Khetsa imphendvulo kunati letilandzelako?
Lamagama ladvwetjelwe kulemigca yenkondlo lelandzelako akha buphi bunkondlo?
Shano luhlobo lwebunkondlo lobakhiwa tinhlavu letidvwetjelwe kulomugca lolandzelako.
Sonkondlo bekakusiphi simo nakabhala lenkondlo yakhe?
Simo lesikhombisa injabulo.
Simo lesikhombisa kuncenga.
Simo lesikhombisa lusizi.
Emgceni we-26 sonkondlo utsi, 'Lemphi yenu yimbi kabi bakitsi.'
Ase usho kutsi bobani labaphehla imphi futsi bayiphehla njani.
Caphuna umugca lapho sonkondlo asebentise khona kucatsanisa uwubhale.
Bhala ngephethini lelandzelwe ngusonkondlo ekuhleleni imigca yakhe.
Yini lebangela kutsi sonkondlo asebentise loluphawu (!) kulomugca lolandzelako?
Nawubuka wena sonkondlo uyibhekise kubobani lenkondlo?
Yini lekufanele ummango uyente ekuvikeleni umnotfo wesive kutsi ungacekelwa phansi ngulabo labantjontjako Bhala kube KUBILI?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Ngife luhleko ngibona tilima titilimata.
Ngabatsi laphalati ngitsi atilime tiy' etjeni!
Hhawu nebakitsi kulele kunye...
Nako- ke, kukuwe KUTIKHETSELA.
Vulani tingcondvo nintjintje kwenta kwenu.
Sitsini sihloko salenkondlo Khetsa imphendvulo kunati letilandzelako?
Lamagama ladvwetjelwe kulemigca yenkondlo lelandzelako akha buphi bunkondlo?
Ngife luhleko ngibona tilima titilimata.
Ngabatsi laphalati ngitsi atilime tiy' etjeni!
Umugca wesihlanu umumetse luphi luhlobo lwebunkondlo?
Yini lebangela kutsi sonkondlo asebentise loluphawu (!) kulomugca lolandzelako?
Nako- ke, kukuwe KUTIKHETSELA!
Ufuna kukhombisa kubaluleka kwaloku lakushoko.
Ufuna kukhombisa kumangala.
Ufuna kukhombisa kutfukutsela.
Wena ngekubona kwakho yini lesitimela semalahle sonkondlo lakhuluma ngaso kulenkondlo Sekela imphendvulo yakho?
Shano luhlobo lwebunkondlo lobakhiwa tinhlavu letidvwetjelwe kulomugca lolandzelako.
Bhala lokushiwo ngulenkondlo ngemigca LEMIBILI.
Yini leyenta sonkondlo akhe bungani nemasoka emanyala.
Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
Sonkondlo kukhona tecwayiso latama kucwayisa ummango ngato. Ngabe ngutiphi leto tecwayiso Bhala tibe TIMBILI?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Sekutsi ngibuyele lapho ngavela khona.
Ngisho nelitsemba lami imbala.
Ngoba sami sikhatsi sesifikile.
Sitsini sihloko salenkondlo?
Ngisho nelitsemba lami imbala.
Ukhuluma ngemtali wakhe.
Ukhuluma ngathishela wakhe.
Shano kutsi bunkondlo buni lobutfolakala emigceni lelandzelako bese udvwebela emagama lafanele.
Ngisho nelitsemba lami imbala.
Tsemba lami usale kahle utinte.
Nhloboni yenkondlo lena Sekela imphendvulo yakho?
Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo Sekela imphendvulo yakho?
Ufuna kusitjelani sonkondlo nakatsi?
Ungangilileli ngobe funa siphindze sibonane.
Lokutilungiselela lakhuluma ngako sonkondlo emgceni wesitsatfu ngulokunjani?
Yini lefundvwa ngummango kuloku lokushiwo ngulenkondlo?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Inhlavu ihlala enyameni.
Sitsini sihloko salenkondlo?
Hlobo luni lwebunkondlo lesibutfola kulemigca lelandzelako?
Lenkondlo iluhlobo luni lwenkondlo?
Bhala ngephethini lelandzelwe ngusonkondlo ekuhleleni imigca yakhe.
Ucondze kusitjelani sonkondlo ngalemigca lelandzelako?
Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca lolandzelako?
Yini lengentiwa kutfutfukisa lulwimi lwemdzabu nemasiko emmangweni Bhala kube KUBILI?
<fn>Siswati FAL P2 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Kungaba ingcikitsi yembango, bukhosi.
Kutawuba khona neludvweshu lwangaphandle nangekhatsi kute kuvele kahle nengcikitsi yalendzaba.
Kungobe bekahamba tindzawo letisekudzeni ayinhloli.
Bekufanele ngobe bonkhe batalwa nguSomhlolo, Mswati abefuna kutsi sive sibumbane.
Kubeketelelana, inhlonipho yebatali, bucotfo.
Tsandzekile uvetwe njengemlingisi loyindilinga, uyagucuka ekutsini Somhlolo bekatsandza lucolo, kepha yena uvumele kutsi Mswati atsatse tikhali nakufanele.
Yebo tiyahambisana. Kubusa emakhosi, kuhlaselwa ngemabutfo, kuhanjwa ngetinyawo, tindlu letishiswako tifulelwe ngetjani.
Bahlolwa kumele bachaze inshokutsi yeludvweshu emdlalweni, kubaluleka kwalo emdlalweni kanye netinhlobo talo ngalokufisha.
Khetsiwe ludvweshu emkhatsini wakhe naNdvukutemphi lwaholela ekutseni Ndvukutemphi abulale ludziwo lwaKhetsiwe lokwamenta walahlekelwa sikhundla sebukhosi.
Ndvukutemphi - ludlame emkhatsini wakhe naMadzandza lwenta Madzandza wayotjela Tsemba imfihlo yabo naQedizizwe lolwaholela ekubulaweni kwakhe/ludvweshu lwabo naKhetsiwe, lwenta wonkhe umuntfu afise kutsi utawugcina ngani Ndvukutemphi njengobe sekabulele ludziwo lwasebukhosini njll.
SIPHETFO: Kusongwa konkhe lekucocwe ngako emtimbeni wendzabambiko kubuywe kuphawulwe ngekuphumelela kwembhali ekusebentiseni ludvweshu ekutfutfukiseni umdlalo wakhe.
Asho kutsi uyamtsandza nobe cha.
Aliciniso ngobe vele Tsemba abengamati Khetsiwe.
Liphutsa ngobe Khetsiwe wacabanga kutsi nguVusabatfwa.
Liphutsa ngobe intfo leyenta bangamboni kutsi nguVusabatfwa bekukufana kweticu tabo hhayi ngelivi.
Kutsi bekati kutsi akasiyo inkhosi, Khetsiwe utawuba yindlovukati yaVusabatfwa, yena angamtfoli.
Ludvweshu lwangekhatsi - nembeza waKhetsiwe ekutifuneni kutsi ngabe kulungile yini loku lokwentiwa nguTsemba; nelwangaphandle lapho baphikisana ngemavi bangavumelani kutsi bachubeke ngetelutsandvo butimba bungakendluli.
Lamlandzela kahle kakhulu ngobe wakhetfwa kutsi kube nguye liphovela lasebukhosini.
Wabulala ludziwo lwaKhetsiwe/wehluleka kukhankhasa/sive besingamfuni, njll.
Bakhuluma tekusomana babe babambana, Khetsiwe asemikhonweni yaTsemba lokuhambisana kahle kakhulu netelutsandvo.
Abentela kutsi lutewuphulwa nguNdvukutemphi kute angabutfoli bukhosi/ludziwo luhambisana kahle kakhulu nemasiko esintfu ekuphatseni tjwala besintfu, njll.
Tindzaba lebativa emisakatweni.
Indlela laMdluli latsatsa ngayo tintfo nendlela LaShongwe latsatsa ngayo tintfo.
Kusongwa konkhe lekucocwe ngako emtimbeni wendzabambiko kubuywe kuphawulwe ngekuphumelela kwembhali kusivetela tigameko letenta bantfu bakhohliswe tintfo letingeke tibasite.
Kungoba iphatselene nemalungiselelo emshado waPeter naNtfombi.
Bekwentiwa kutsi Ntfombi besatetfwele/besakhulelwe.
Ekucaleni akazange ayemukele kahle, yamtfukutselisa waze waphuma endlini washiya Peter yedvwa, kodvwa emva kwekucabangisisa wagcina sekehlise umoya.
Ulubeke esontfweni lapho Mahlindza etama kumisa khona umshado.
Kutsi boPeter naNtfombi bangaze befike kulolusuku lwemshado bangati kutsi batalwa ngubabe munye. Loku kushiwo ngoba Lomavundvo abengeke ahlale nemntfwana angati kutsi ushadela kusiphi sibongo/alobolise bantfu langasati sibongo sakhe/ avumele Ntfombi ayoshada kaMagagula naye awakaMagagula/njll.
Bekeva engatini kutsi kungenteka kutsi lentfombi ngumntfwanakhe.
Bekufanele ale kutsatsa tinkhomo ngoba bekati kahle kutsi naNtfombi wakaMagagula.
Bantfwana bangafihlelwa imvelaphi yabo njengoba Lomavundvo afihlela Ntfombi waze wonakalelwa ngumshado.
Siphetfo sayo kwaba kumiswa kwemshado. Siyifanele kakhulu ngoba vele emva kwekuva kutsi bobabili batalwa ngubabe munye bekufanele bawumise.
Imibono itawehluka, leminye itawuvuma leminye ingavumi. Kodvwa kwesekelwe ngalokuvakalako. Sib. Uma babe wemntfwana aphikile kutsi umntfwana wakhe wabuye wanyamalala vele umntfwana unikwa sibongo samake wakhe.
Ingcikitsi yalomdlalo kungetsembeki. Mahlindza akazange etsembeke, wambalekela Lomavundvo atetfwele. Naye Lomavundvo akazange etsembeke, wafihlela Ntfombi imvelaphi yakhe ngiko nje acishe washada nemnakabo Peter.
Nati tindzawo lapho ungasebentisa khona lulwimi lwakho ukhululekile. Khetsa kube KUBILI.
Ngivuke ngitsi gelekece ebusuku.
Ummango kumele ulutfutfukise lulwimi ngekutsi kubhalwe ngalo emaphephandzabeni kute lufundvwe.
Ummango kumele ufundzise babhali bemabhuku kutsi babhale tincwadzi ngelulwimi lwemdzabu.
Ummango kumele ugcugcutele bafundzi kutsi balutsatse lulwimi lwemdzabu njengesifundvo etikolweni lapho bafundza khona.
Sonkondlo ufuna kusitjela kutsi tintfo tacala kuhamba kahle ebantfwini baseMozambiki emva kwekuba Emaputhukezi ehluliwe emphini kodvwa kuwo emaphuthukezi tintfo atihambanga kahle.
Kwaba mnyama khwishi eveni lonkhe.
Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi?
Uhlale avalelwe endlini angakhishelwa ngaphandle lapho angatfola khona lilanga.
Sonkondlo usitjela kutsi imali yakhe yemholo abamniki.
Ngingamyisa endzaweni lapho kubhasojwa khona labakhubatekile.
Sonkondlo ubuta umbuto kutsi kungani umuntfu angabi nemgogodla afundze kutimela, akwati kutiphendvulela lapho kufanele khona.
Umuntfu kumele ati kutsi ungubani kuze agweme kutsi angene etintfweni letingakafaneli letinjengetjwala.
Uma umuntfu angatati kutsi ungubani labanye bantfu batamentisa tintfo letingakafaneli.
Umoya wenkondlo umayelana nekuncenga/wekuyala.
Sitfombe lesakhiwa ngulomugca lotsi 'ugucuke likhehla nesalukati lesincane' kulona lofundzako nguleso lesimayelana nemuntfu losigcili setjwala uma amusha bumenta abukeke alikhehla nobe asalukati lesincane.
Kulomugca lotsi 'tifunisise uze utati kutsi ungubani', lofundzako ufundza kutsi umuntfu kumele atihlole kutsi ungubani kuze angangeni esilingweni sekuba ngutsatsekile bese ungena esilingweni sekwenta lokungakafaneli.
Sihloko usivisisa ngalokujulile.
Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Imibono levakalako minyentana.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Indzaba ihleleke kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa ngekucaphuna encwadzini, kodvwa hhayi ngalokunembako.
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute luhlaka nesakhiwo.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya.
Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Imibono ilandzeleka kalula.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.
Kunebufakazi lobutsite besakhiwo.
Kunemaphutsa lambalwa elulwimi.
liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.
Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali.
nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.
Kulikhuni kubona kutsi sihloko silandzelwe.
liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Uvisisa sihloko ngalokujulile, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi.
Timphendvulo letingemalengiso: 90%+. Timphendvulo letisecophelweni lelisetulu: 80 - 89%.
Tinhlobo letehlukile temibono lebanti lehehako tesekelwe ngemalengiso ngekucaphuna enkondlweni.
Uvisisa luhlobo lwembhalo kanye nenkondlo ngemalengiso.
Uvisisa sihloko ngelicophelo lelisetulu, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi ngalokwenetisako.
Timphendvulo letinemininingwane lephelele.
Unikwe tinhlobo letehlukene temibono levakalako, wesekela kahle ngekucaphuna enkondlweni.
Uvisiswa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako lamanye emaphuzu awakahlolisiswa.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Unekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni.
Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
<fn>Siswati FAL P2 Nov 2009.txt</fn>
Fundza lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto.
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
Phendvula ngetincwadzi LETIMBILI lotifundze lonyaka. Phendvula munye umbuto kuyinye ngayinye incwadzi.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi singaba ngemaminithi langema-60 kuleyo naleyo ncwadzi.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Phendvula NOBE NGUWUPHI UMBUTO UBE MUNYE.
Khetsa umbuto ube MUNYE kulelandzelako uphendvule imibuto letawulandzela.
Bhala indzabambhalo lenemagama langabi ngaphasi kwema-190 futsi angabi ngetulu kwalangema-240 uphawule ngengcikitsi yalendzaba.
Mlomo longatsetsi manga!'' kusabela Khambi eta agijima. ''Gijima uyewubita Mngayi naletinye tindvuna tami tiphelele lapha eLudzidzini. Uhlabe umkhosi watise Tinyatsi kutsi atiphelele lapha khona emabombo atewubhekiswa eLubuya.'' Kusho Mswati akhombisa kungatinti kahle. Phela abephetfwe kabi kuva kutsi live lakhe leliseNingizimu liyatsatfwa. Wevakala atsi, ''Live intfo yekufelwa, ngako-ke ngeke bakutfole kuphumula ngisho nome sengaba matsambo-mhlophe.'
Yini leyabangela kutsi imphi yaKazulu ingene endzaweni yaMswati?
Nika ligama lenceku yaMswati.
Khambi kutsiwa akahlabe umkhosi nje kubitwa liphi libutfo.
Ngabe kuliciniso nobe liphutsa kutsi Mswati wagcina ayincobile lemphi lekukhulunywa ngayo kuletheksthi?
Bunjani budlelwane emkhatsini waMswati nebanakabo?
Kwabangelwa yini kutsi Mawewe abekwe abe yinkhosi endzaweni yesive sakaMkhatshwa?
Kwabangelwa yini kutsi Mswati afune kucolelana nebanakabo?
Nika tifundvo tibe TINTSATFU lotitfola kulenoveli.
Catsanisa loku lokwenteka kulenoveli nesikhatsi lesiphila kuso.
Chaza kutsi umbhali usivetele Tsandzile njengemlingisi lonjani Sekela imphendvulo yakho?
Letigameko letenteka kulendzaba tiyahambisana yini nesikhatsi letenteka ngaso Sekela ngemaphuzu LAMATSATFU?
Phendvula indzabambhalo nobe imibuto lemifisha.
Ludvweshu kulomdlalo ngilo lolwenta lomdlalo utfutfukele esicongweni seluvutfondzaba.
Khetsiwe mntfwanaketfu, kungatsi ngi ngi ... cala ngikubona kabusha kuto letinsukwana. Inhlitiyo yami ishaya ingoma yinye itsi, ''Nangu losolo ngimfuna!'' Khetsiwe, yami imphilo ngiyinikela etandleni takho, ngiyayidzela ngenca yanalu lutsandvo. Loku lengikuvako nami kungifakela lichwa ngoba kakufuni sakugigwa imitsetfo, timiso nemasiko. Kuvele kungidvonse ngemandla esishingishane kungiholele madvute nawe ntfombi yebatfwa. (Asondzele, eme emvakwakhe ambambe amsonge ngemikhono, amnamatselise esifubeni sakhe.) Wena vele awungitsandzi, Khetsiwe?
Ngiphendvule kukunye nje.
Ngumuphi umcimbi lobewulindvwe nguKhetsiwe ngembikwekutsi avumele Tsemba kutsi bachubeke ngetelutsandvo?
Yini lebekufanele ayisho Khetsiwe kuTsemba?
Shano kutsi lamaphuzu lalandzelako aliciniso nobe aliphutsa bese uyesekela kutsi usho ngani.
Yini leyabangela Tsemba asome Khetsiwe kantsi unikiwe kutsi abe yindlovukati yakhe ngelilanga lesibhimbi?
Chaza kutsi Khetsiwe limlandzele kangakanani libito lakhe.
Sento saMadzandza sekunyenya ayewukhuluma naTsemba sibaveta banjani bantfu labasikati Chaza?
Yini leyabangela Ndvukutemphi angabutfoli bukhosi njengobe base bunikwa Tsemba Bhala kube KUBILI?
Ucabanga kutsi yini umbhali walomdlalo asebentise ludziwo kutsi kube ngilo intfo lenikwa liphovela lelikhetselwe bukhosi?
Phendvula indzabambhalo nobe imibuto lemifisha.
Ngalesinye sikhatsi kuyenteka bantfu bakhohliswe tintfo letingeke tibasite. Fakazela nobe uphikise lamavi langenhla ngekubhala indzabambhalo uyibhekise endzabeni letsi ''Litsambo''.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-190 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-240.
Ngemuva kwalendumezulu yalomshado, letitsandzani betitilungiselele kuvakashela e...
Lomshado bewungayiphi inyanga?
Umbhali walendzaba ubangelwa yini kunika lendzaba yakhe sihloko lesitsi 'KUHLE KETFU'?
Wena ucabanga kwekutsi umbhali walendzaba uyibhale wasibeka kuphi nendzaba sicongo/luvutfondzaba kulendzaba?
Kukhona lokwenta lendzatjana ivakale inekungakholweki. Nika sigameko lesenta ingakholweki, ubuye usho kutsi usho ngani.
Indlela Mahlindza latsatsa ngayo umbiko waPeter wekutsi sewukhulelise Ntfombi, beyimbikela kutsi kukhona lokungahambi kahle ngelutsandvo lwabo. Wena ucabanga kutsi beyiyini lena abebikelwa yona?
Chaza sifundvo ummango losifundza lapha kulendzaba.
Siphetfo salendzaba ngabe siyifanele yini Chaza?
BoPeter naNtfombi bebangabanjwa sifo sengculazi. Vuna nobe uphikise lombono bese wesekela imphendvulo yakho.
Lesimo senkhulumo lesitsi 'Bucitseka Bugayiwe' sibumbene kangakanani naloku lokwenteka kulendzatjana Chaza?
Chaza ingcikitsi yalendzaba uyibhekise kuMahlindza naLomavundvo.
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Ngeliphimbo lelulwimi lwakitsi.
Mine ngibuta kutsi kungani ungangiva?
Iminyaka lengaka uhlala nami?
Mine ngilufundze njani lulwimi lwakho?
Yingoba ngihlakaniphile kakhulu kunawe?
Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
Ngive labalele bangilalelisa endlebeni.
Ngive ingoma levusa lusinga ingifundzekela.
Kwa Kwente ... Njani ...?
Sitsini sihloko salenkondlo Khetsa imphendvulo kunati letilandzelako?
Bhala bunkondlo lobakhiwa ngulemisindvo ledvwetjelwe kulemigca yenkondlo lelandzelako.
Ngabe bunkondlo buni lobutfolakala kulamagama ladvwetjelwe kulemigca yenkondlo lelandzelako.
Yingoba ngihlakaniphile kakhulu kunawe?
Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
Ngulolunjani lulwimi lengiphupha ngalo?
Caphuna umugca lapho sonkondlo asebentise khona sifaniso kulenkondlo.
Shano tindzawo tibe timbili lapho ungasebentisa khona lulwimi lwakho ukhululekile.
Ngive labalele bangilalelisa endlebeni.
Ase usho kutsi bobani labalele.
Dvwebela luhlobo lwesifanamsindvo bese usho neluhlobo lwalo.
Caphuna umugca uwubhale phansi lapho sonkondlo asebentise khona sentakutsi.
Nawubuka wena sonkondlo uyibhekise kubobani lenkondlo?
Yini lekufanele ummango uyente ekutfutfukiseni lulwimi lwawo. Bhala kube KUTSATFU.
Tifela live lato.
Kwaba ngumtimba lobuhlungu.
Shano kutsi loku lokulandzelako lokumayelana nenkondlo kuliciniso nobe kuliphutsa.
Yini livulandlela njengobe lisetjentiswa kulenkondlo.
Sonkondlo ubatjelani nganangu umugca wenkondlo lolandzelako. Tadzilika tintfongo emehlweni.
Caphuna umugca lapho sonkondlo asebentise khona sentakutsi kulenkondlo lengenhle uwubhale phansi.
Ligama lelitsi imvukuzane bekufanele yini kutsi lisetjentiswe kulenkondlo. Usho ngani?
Yini lebangele kutsi i-Afrika isukume yonkhe njengoba sibona esitandzeni sesibili.
Shano kutsi lenkondlo ikhuluma ngani.
Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni?
Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi?
Angitentanga kutsi ngibe sidalwa.
Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu.
Ngoba senihambela etulu niyoyidvonsa ebhange.
Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje.
Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje.
Empeleni imali yami seyaba ngeyenu.
Nentiwa yini nibe nemahloni ngami ngiyingati yenu?
Sitsini sihloko salenkondlo?
Inkondlo lenesakhiwo lesifana nalesi salenkondlo kutsiwa yini Khetsa imphendvulo kunati letilandzelako?
Caphuna imigca ibe MIBILI lapho sonkondlo asebentise khona imibuto lengadzingi mphendvulo.
Imisebe yelilanga ayisawucabuli umtimba wami.
Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje.
Hlobo luni lweluchumano lesilutfola kunayi imigca lelandzelako?
Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje.
Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje.
Lenkondlo uyiva kutsi ikhuluma ngani?
Yini longayentela lomuntfu lokhuluma lapha kulenkondlo Bhala kube KUTSATFU?
Fundza lenkondlo lengentasi bese uphendvula imibuto lengentasi.
Tati kutsi ungubani.
Ugucuke likhehla nesalukati lesincane.
Sewusigcili sayo yonkhe imiva.
Uyobe wehlulwe kutati kutsi ungubani.
Tati Kutsi Ungubani'?
Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala kulemigca lengentasi?
Khetsa imphendvulo yinye.
Ugucuke likhehla nesalukati lesincane.
Ucondze kutsini sonkondlo kulomugca longentasi?
Khetsa imphendvulo yinye.
Ngemaphuzu LAMABILI bhala lokushiwo inkondlo.
Ngemaphuzu LAMABILI bhala umoya walenkondlo.
Sinongo sini senkhulumo lesi lesitfolakala emgceni welishumi?
Khetsa imphendvulo yinye.
Dvwebela luhlobo lwesifanamsindvo bese usho neluhlobo lwaso.
<fn>Siswati FAL P3 Feb-March 2009 RUBRICS.txt</fn>
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso.
Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso.
Budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu.
Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu.
Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko.
Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa.
Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako.
Emagama akhetfwe ngalokwenetisako.
Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko.
Kukhetfwe emagama lalula.
Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.
Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. lamabi.
Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Lokucuketfwe kusezingeni lelingemalengisoisomayelana nekuticambela lokusezingeni leliphakeme.
Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe.
Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba lemukelekako lengenamaphutsa.
Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela.
Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Kucikelela lokujulile kweligalelo lelulwimi.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko.
Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile.
Kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba letfuleke ngalokwenetisako.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiyatikhala.
Imibono leminyenti iyahambisana nesihloko.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.
Akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo/kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele. Indzaba yetfulwe kabi kakhulu.
Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/ yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu, imininingwane yonkhe yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/ yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu, imininingwane yonkhe yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati FAL P3 Feb-March 2009.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba. Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule MUNYE umbuto esigabeni A, MUNYE esigabeni B NAMUNYE esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHAudvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba ucondzise kulomfanekiso longentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Umuntfu lowaba neligalelo ekwakheni imphilo yami.
Isayensi akusiyo intfo lefike nemfundvo, beyivele isetjentiswa bantfu kutiphilisa kadzeni. Ase ufakazele lombono.
Buhle nebubi bekuhamba ngetigitjelwa temphakatsi (ematekisi, emabhasi netitimela).
Emasontfo sekwaba yindzawo yekubhaca tigebengu. Ngabe wena uyavumelana yini nalombono?
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-120 - 150.
Sewucedzile tifundvo takho enyuvesi. Bhalela inkampani leyakupha umfundzate ubonge.
Inkampani iSappie ikhiphe sikhangisi semsebenti wekuba ngumabhalane wetimali. Bhala umlandvomphilo lotawutfumela nesicelo salomsebenti.
Uphumelele emchudzelwaneni wetikolo wematubane esifundzeni sakini. Sewuyewumela sifundza sakini emchudzelwaneni wavelonkhe lotawube useKapa. Umsakato Ligwalagwala ukumemile kutsi utewukhuluma nesive. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wakho nemsakati wetemidlalo.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-80 - 100.
Indvuna yeTemigwaco neTekutfutsa itawuvakashela endzaweni yakini kutewukhutsata kuphepha emigwacweni. Nemsakato Ligwalagwala utawube ukhona kusakata lomcimbi. Bhala iphosta watise sive ngalomcimbi.
Batali bakho batsenge indlu edolobheni. Bhala likhadi lesimemo umeme umngani wakho edzilini lekuvula lendlu.
Utsenge timphahla tasendlini esitolo lesisedolobheni. Balayele indlela leya ekhaya kini kute batekuletsela letimphahla takho.
<fn>Siswati FAL P3 Feb-March 2010 Memo.txt</fn>
Lokucuketfwe kukhombisa kuvisisa sihloko ngemalengiso.
Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka kukhicite indzaba lemukelekako lengenamaphutsa.
Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako. -Imibono iyajabulisa futsi iyakholweka. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka kukhicite indzaba leyakheke kahle naletfuleke kahle.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.
imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. -Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele. -Indzaba yetfulwe kabi kakhulu.
Kucaphelisisa lokujulile kweligalelo lelulwimi.
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso.
Kucaphelisisa lokujulile kweligalelo lelulwimi. -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko. -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile.
Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi. Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko. -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Emaphutsa akaphazamisi kushelela kwembhalo.
Silulumagama sifanele inhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo.
Sitayela, umoya, nerejista akusetjentiswe ngalokulingene.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwentiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Budze buhambisana netidzingo tesihloko ngemalengiso.
Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene- Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. - Budze bulungile.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. - Budze bulungile.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala. -Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Iphumile esihlokweni. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Lwati lolubanti lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Luhlakasimo. Lolusinembako ngemalengiso.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo. Ngelicophelo lelisetulu.
Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise lwati lolwenetisako lwetidzingo yeluhlakasimo.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Unelwati lolulingene lwetidzingo teluhlakasimo.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo. - Kunemaphutsa lamanyenti.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako. - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka. - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngalokulingene. Kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista. - Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kucikelela lokubanti lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Luhlakasimo lesinembako ngemalengiso.
Kucikelela lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kucikelela Kukhona kuhlanhlatsa lokuncane.
Umbhalo unekuhlanhlatsa kodvwa awuyiphazamisi inshokutsi.
Kubhala - umfundzi uyanhlanhlatsa kodvwa kuyevakala kutsi utsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako. - Usebentise kucikelela lolwenetisako lwetidzingo yeluhlakasimo.
Kucikelela lokulingene kwetidzingo t - Kubhala - etheksthi.
Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. Ukhombisa lwati lolulingene lwetimongcondvo letibanti ekubhaleni. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene. - Unekucikelela lolulingene lwetidzingo yeluhlakasimo.
Kucikelela lokungakeneli kwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Umbhalo ukhomba kuvisisa lokuncane kakhulu kwesihloko.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo. - Kunemaphutsa lamanyenti.
Kuhlanhlatsa kwenta umcondvo walokubhaliwe ulahleke kakhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi. -Akayilandzeli imitsetfo yeluhlakasimo.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako. - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele. - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka. - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka. - Kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene. Kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista. -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
<fn>Siswati FAL P3 Feb-March 2010.txt</fn>
Phendvula munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Hlela (Sib. libalave lengcondvo, umdvwebo, ifuloshadi, njll.) uphindze uhlunge emaphutsa emisebentini wakho. Cala ngeluhlaka ngembi kwekubhala indzaba.
Citsa lokungenani imizuzu lengema-80 esigabeni A, lengema-40 esigabeni B nale ngema-30 esigabeni C.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Nika leyo naleyo mphendvulo sihloko lesifanele.
CAPHELA: Sihloko asinganakwa nakubalwa linani lemagama.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalali-190 aphindze angabi ngetulu kwalangema-240.
Tidzakamiva tiyawubulala umnotfo walelive lakitsi.
Bhala indzaba ucondzise kulomfanekiso longentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Ngeke ngibakhohlwe batali bami.
Uyavumelana yini nembono wekutsi umengameli walelive kufanele akhetfwe bantfu angakhetfwa licembu letembusave?
Buhle nebubi bemtsetfo lovumela bafundzi labatetfwele kutsi bachubeke nekufundza etikolweni.
Khetsa munye kulabaculi labalandzelako ubhale ngaye. Indzaba yakho yinike nasi sihloko: Umculi lengimtsandzako.
Bhala ngengoti leyenteka esikolweni senu.
Bhala buhle nebubi betindlela lusha lolugcoka ngayo kuletikhatsi talomuhla.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale indzaba ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-80 aphindze angabi ngetulu kwalali-100.
Umngani wakho uvalelwe esitokisini ngoba asolwa kutsi webe makhalekhikhini. Mbhalele incwadzi ukhombise kuvelana naye kulenkinga labukene nayo.
BoMakhosini naLina bayacabana ngobe Makhosini angabuyi nayo imali yemholo ekhaya uma inyanga iphelile. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wabo lapho bakhulumisana khona ngalendzaba.
Kuphume simemetelo emsakatweni kutsi kunesikhala sathishela weSiswati kulesinye setikolo letiphakeme.
Bhala umlandvomphilo lotawutfumela nesicelo salomsebenti ngobe vele uwufundzele.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale indzaba ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-60 aphindze angabi ngetulu kwalangema-80.
Usindzise umntfwana wakamakhelwane wakho engotini yemlilo. Lesento sakho sikwakhele ludvumo. Beluhlelo lolutsite lwamabonakudze bafuna kuta kini batewucocisana nawe ngalesento sakho sebuchawe. Bhala tinkhombandlela ubalayele indlela leya kini.
Bhala likhadi lesimemo umeme libandla lakho emshadweni wadzadzewenu.
Wena nebangani bakho nivule indzawo yekugeza timoto endzaweni yangakini. Bhala sikhangisi salelibhizinisi lenu.
<fn>Siswati FAL P3 MEMO.txt</fn>
Indzaba kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, indzaba inamatsele esihlokweni, nemibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha ngemalengiso.
Lizinga lekuticambela ngalokuncomekako, indzaba ihambisana nesihloko nemibono inekujula kwemcondvo futsi iyaheha ngalokuncomekako.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, kusebentisa lulwimi lolunongiwe (tinongo, tisho netaga,) lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakhekhe ngemalengiso, emagama akhetfwe ngalokufanele, lulwimi lolunongiwe lusetjentiswe ngemalengiso, kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe, indzaba ayinamaphutsa. elupelomagama, timphawu tisetjentiswe ngalokufanele.
Imisho yakheke ngalokuncomekako, kunebugagu ekukhetfweni kwemagama, lulwimi lolunongiwe lusetjentiswe ngalokuncomekako, indzaba ayinamaphutsa lamanyenti elupelomagama, timphawu letisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha indzaba yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, indzaba enemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Singeniso lesihambisana nesihloko, kwakheka kwetindzima, siphetfo lesihambisana nendzaba, budze.
Singeniso nesiphetfo lokunembako, tindzima tiyachumana ngemalengiso, tindze ngalokufanele, budze bendzaba buhambisana netidzingo tesihloko.
Singeniso nesiphetfo akucaci, tindzima atichumani, kulesinye sikhatsi atikho nobe tindze kakhulu, budze bendzaba abemukeleki.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobungemalengiso.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobuncomekako.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobulingene.
Incwadzi kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, incwadzi inamatsele esihlokweni, imibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha ngemalengiso.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha incwadzi yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, incwadzi inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Inkhulumomphendvulwano kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Lizinga lekuticambela lisecophelweni lelisetulu, ihambisana nesihloko, imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Inkhulumo kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, inkhulumo inamatsele esihlokweni, imibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha.
Lizinga lekuticambela liyancomeka inkhulumo ihambisana nesihloko imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Singeniso, lesiveta kubonga sihlalo netetsameli (ngekushiyana kwato) kwetfula sihloko, kwakheka kwetindzima, siphetfo lesihambisana nenkhulumo, budze.
Singeniso nesiphetfo kuyancomeka, tindzima tiyachumana ngalokuncomekako tindze ngalokufanele, budze bendzaba bulungile.
Singeniso nesiphetfo lesemukelekile, tindzima tiyachumana ngalokulingene tindze ngalokufanele, budze benkhulumo buyenetisa.
Singeniso nesiphetfo akucaci, tindzima atichumani, kulesinye sikhatsi atikho nobe tindze kakhulu, budze benkhulumo abemukeleki.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Umlandvomufi awuhambisane nesihloko. Awuvete imininingwane lelandzelako: lephatselene nekutalwa kwemufi, imfundvo, umsebenti, lusuku lwekufa nendlela lafe ngayo, umndeni lawushiyako.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, umlandvomufi unamatsele esihlokweni, nemibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe ngemalengiso.
Lizinga lekuticambela liyancomeka, umlandvomufi ihambisana nesihloko nemibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambelalokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakheka kwetindzima. Imininingwane ayilandzelane ngalendlela: lephatselene nekutalwa kwemufi, imfundvo, umsebenti, lusuku lwekufa nendlela lafe ngayo, umndeni lawushiyako. Budze.
Tindzima tiyachumana ngalokuncomekako tindze ngalokufanele, imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakheke ngelizinga lelisetulu. emagama akhetfwe ngalokufanele, umoya nerejista kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokuncomekako, ayinamaphutsa lamanyenti elupelomagama netimphawu tisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokwenetisako, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Incwadzimbiko ayihambisane nesihloko, ibe nemlayeto munye.
Ihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Ihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Ihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Incwadzimbiko ihleleke ngemalengiso, imininingwane iphelele, ilandzelana ngendlela lefanele, budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Luhlelo nemaminithi akuhambisane nenhlangano lebambe umhlangano.
Awavete naku lokulandzelako: Sihloko lesiveta lusuku, sikhatsi nendzawo, kuvulwa kwemhlangano, labakhona/labacolisile, kuvunywa kwemaminithi lengcile, lokuvuka emaminithini, tihlokwana lekwakhulunywa/ lekutawukhulunywa ngato, Lokunye lokuvukako, Kuvalwa kwemhlangano, Ligama lamabhalane . Emaminithini akavete imininingwane ngalokwenteka ngaphansi kwaleso naleso sihloko kanye netincumo letatsatfwa. Luhlelo luveta tihloko kuphela.
Kuhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Kuhambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Kuhambisana nesihloko ngalokwenetisako. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Lokuvuka emaminithini, Tihlokwana lekwakhulunywa/ lekutawukhulunywa ngato, Lokunye lokuvukako, Kuvalwa kwemhlangano, Ligama lamabhalane.
Kuhleleke ngalokuncomekako, imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Luhlelo lusebentisa sikhatsi lesitako.
Emaminithi asebentisa sikhatsi lesengca.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Imininingwane ayihambisane neluhlobo lwemsebenti. Ayivete loku : Imininingwane lephatselelne nemphilo, Imininingwane lephatselene nemfundvo, Imininingwane lephatselene nelwati lwemsebenti, labangatsintfwa.
Uhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Uhambisana nesihloko ngalokuncomekako. Imininingwane leminyenti ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe ngalokuncomekako.
Uhambisana nesihloko ngalokwenetisako. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulungene.
Umlandvomphilo uhleleke ngemalengiso, imininingwane iphelele, ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Umlandvomphilo uhleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakheke ngalokuncomekako, emagama akhetfwe ngalokufanele , umoya nerejista kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokuncomekako, ayinamaphuutsa lamanyenti elupelomagama netimphawu tisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Kuhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Kuhambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Kuhambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, iyevakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Ihleleke yetfulwa ngalokuhehako ngalokuncomekako, umlayeto ugcamile, wetfulwe ngebunono nangendlela letsintsa imiva ngalokuncomekako.
Lulimi lolungahehi lolungenamaphutsa, luhambelana nesikhangisi netetsamelilwati ngalokulingene, umlayeto uvakala ngalokulingene.
Sihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Sihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Sihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, futsi ichazwe ngalokulingene.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
Lihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Lihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Lihambisana nesihloko ngalokwenetisako.
Likhadi lihleleke ngemalengiso imininingwane iphelele ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Likhadi lihleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzekaniseni.
Likhadi lihleleke ngalokulingene mincane imininingwane lengakavetwa kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni imininingwane.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Lulwimi lunemaphutsa, umlayeto uvakala ngalokulingene, emagama nesitayela ahambisana ngalokulingene nenhloso netetsamelilwati.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
Idayari ayihambisane nesihloko. Ivete lusuku, sikhatsi, sigameko.
Ihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Ihambisana nesihloko ngalokuncomekako. Imininingwane leminyenti ledzingekako ivetiwe, iyevakala futsi ichazwe ngalokuncomekako.
Ihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, futsi ichazwe ngalokulingene.
Idayari ihleleke ngemalengiso imininingwane iphelele ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Idayari ihleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Idayari ihleleke ngalokulingene mincane imininingwane lengakavetwa kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni imininingwane.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Lulwimi lunemaphutsa, umlayeto uvakala ngalokulingene, emagama nesitayela kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokulingene.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
<fn>Siswati FAL P3 Nov 2008.doc.txt</fn>
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba NGASINYE saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lali-190 - 240.
Bhala indzaba ucondzise kulomfanekiso longentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Khetsa munye kulabaholi ubhale ngaye indzaba lechaza ligalelo lakhe enkhululekweni yalelive.
Lengingakwenta nangingaba ngumceceshi weBafana Bafana.
Buhle nebubi bekutsi bafundzi baphatse bomakhalekhikhini etikolweni.
Uyavumelana yini nekutsi emantfombatana lakhulelwe angavunyelwa kuya etikolweni kepha bafana labawakhulelisile bona bachubeke nekufundza?
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-80 - 100.
Umzala wakho longuthishelanhloko ushonile engotini yemoto. Wena ucelwe ngumndeni kutsi ubhale umlandvo wakhe njengobe nilungiselela lusuku lwekumfihla. Bhala lomlandvomufi.
Untjontje imoto yakini ngalesikhatsi batsi yiwashe wase uyayishayisa. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini kwakho nemtali wakho.
Bhalela umngani wakho incwadzi umhalalisele ngekutfola umfundzate wekuyofundzela bunjiniyela eJapan.
Kukhona lokusolako ngamakhelwane wakho. Usola sengatsi kukhona lakwentako lokuphambene nemtsetfo. Bhalela umphatsi siteshi semaphoyisa sangakini umatise ngaletinsolo, uchaze nekutsi yini lena lekusolisako.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-60 - 80.
Uvule sitolo semculo lapho uhlala khona. Bhala sikhangisi kute watise sive ngalesitolo sakho.
Sikolo senu sihlela kwenta lidzili lakhisimusi, sentele bantfwana labahlala ekhaya letintsandzane. Bhala likhadi lesimemo ubameme.
Bantfwana labanyenti endzaweni yakini abakhoni kutfola imali yesondlo kuhulumende ngenca yekweswela lwati. Njengasonhlalakahle ubone kufanele kutsi ubhale tindlela labangatilandzela kute batfole lemali. Ase utibhale.
<fn>Siswati FAL P3 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Lamarubhriki angemakhasi lasi-7.
kuyevakala kutsi utsini.
kutsi ufuna kutsini.
futsi ifundzeka malula.
Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati FAL P3 Nov 2009.txt</fn>
Phendvula munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Hlela (Sib. libalavemcondvo, umdvwebo, ifuloshadi, njll.) uphindze uhlunge emaphutsa emisebentini wakho. Cala ngeluhlaka ngembikwekubhala indzaba.
Citsa lokungenani imizuzu lengema-80 esigabeni A, lengema-40 esigabeni B nale ngema-30 esigabeni C.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Nika leyo naleyo mphendvulo sihloko lesifanele.
CAPHELA: Sihloko asinganakwa nakubalwa linani lemagama.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalali-190 aphindze angabi ngetulu kwalangema-240.
Kukhona bantfu labahlasela bantfu labachamuka kulamanye emave ngobe batsi ababuyele emakubo. Uyavumelana yini wena naloku?
Bhala indzaba uyicondzise kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Bhala indzaba uchaze kutsi lemphumelelo yenteke njani.
Buhle nebubi bekuphatsa bomakhalekhukhwini etikolweni.
Tinkinga bantfu labasha labahlangabetana nato kulesikhatsi lesiphila kuso.
Bhala indzaba uyicondzise kulokwenteka kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yiphe sihloko lesifanele.
Thishela lowaba neligalelo emphilweni yami.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale indzaba ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-80 aphindze angabi ngetulu kwalali-100.
Litiko letekutfutsa likhiphe sikhangiso semsebenti wamabhalane.
Kubala emabhuku etimali.
Bhala umlandvomphilo wakho (i-CV) lotawufaka nesicelo salomsebenti.
Umngani wakho ushelwe ngiko konkhe kwakhe engotini yemlilo loshise umuti wakubo. Mbhalele incwadzi umlilele ngalomonakalo.
Ungumabhalane walabasha ecenjini lelitsite lepolitiki. Benibambe umhlangano welicembu wekulungiselela lukhetfo lolutako. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale indzaba ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-60 aphindze angabi ngetulu kwalangema-80.
Usebenta ka 'Firewise' lapho kufundziswa khona tindlela tekuvimba tingoti temlilo. Umenywe sikolo lesitsite kutsi utewufundzisa bafundzi. Bhala ticondziso lotabashiyela tona ngetindlela tekuvikela umlilo.
Bewungenele umncintiswano we-Comrades Marathon waphumelela waba wekucala. Uzuze imendlela yeligolide nemali lengu-R100 000. Ufuna kwenta lidzili lekubonga lenhlanhla. Bhala likhadi lesimemo umeme bangani bakho kutsi bete batekusingatsa.
Edolobheni langakini kutsiwa kutawuntjintjwa emagama etitaladi. Nine njengemmmango anihambisani nalesincumo njengobe ningakatsintfwa kute nivete imibono yenu ngalesincumo. Nihlele umshuco lapho niyovakalisa khona kungahambisani kwenu nalendzaba. Bhala iphosta lotayiphatsa kulomshuco kuvakalisa luvo lwakho.
<fn>Siswati FAL P3 RUBRIC memo Nov 2008.txt</fn>
Fundza wonkhe umbhalo bese uniketa lizinga macondzana nalokucuketfwe.
Phindza ukhetse lizinga lelihambisana nelulwimi.
Limaki lalowo mbhalo litawuchamuka lapho lamazinga lamabili ahlangana khona kurubrikhi.
A. Lulwimi - Licophelo lelincomekako (Lizinga5).
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 50 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. -Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe -Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu -Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile. -Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. -Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. -Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. -Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. -Lulwimi lusendzimeni - tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. -Kukhetfwe emagama lalula. -Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. -Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani -Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. -Kukhetfwa kwemagama akwenetisi -Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. -Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. -Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. -Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. -Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. -Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu -Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela -Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Licophelo lelincomekako -Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako. -Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka. -Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko -Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba leyakheke kahle naletfuleke kahl.
Lokwenetisako -Lokucuketfwe kuyenetisa kantsi futsi kubumbene ngalokwenetisako. -Imibono: iyajabulisa, inekuticambela lokwenetisako. -kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe. -Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokulingene -Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala. -Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela. -Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala. -Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba letfuleke ngalokuyincenye.
Lokuyincenye -Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.. - Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala -akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Akunamphumelelo -Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho -Imibono: ayinamdlandla, iphindzaphindziwe, iphumile esihlokweni. -Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI -Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze lobenele. -Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu -Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile -Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. -Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako -Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile. -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka -Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. -Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile. -Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. -Itheksthi icanjwe ngalokulingene. kunemaphutsa lambalwa. -Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. -Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. -Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela -Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso -Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso -Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu -Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako -Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene -Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye -Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo -Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. -Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO/ EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 20 EMAMAKI LULWIMI -Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. -Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze lobenele. -Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu -Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. -Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile -Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. -Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako -Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka -Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. -Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. -Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile -Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. -Itheksthi icanjwe ngalokulingene. kunemaphutsa lambalwa. -Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. -Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. -Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso -Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu -Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako -Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene -Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye -Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo -Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. -Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Lokulingene -Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini -Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye -Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. -Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati FAL P3.txt</fn>
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namibili esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lange-250 - 300.
Ematfuba latawuletfwa ngumdlalo wendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo yanga-2010 esifundzeni sakitsi.
Imibiko lejabulisako nalejabhisako iye ifinyelele kumuntfu ngetindlela letehlukene. Bhala indzaba, ubhekise esitfombeni lesingentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Bantfu nabafakwe etikhundleni babese basebentisa emandla abo kabi kufeza tinhloso tabo. Uyavumelana yini nalombono.
NOBE 5. Bubi nebuhle betidzakamiva.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-120 - 150.
Malume wakho longukapteni wesiteshi semaphoyisa ushonile emva kwekugula sikhatsi lesidze. Wena ucelwe ngumndeni kutsi ubhale umlandvo wakhe njengobe nilungiselela lusuku lwekumfihla. Bhala lomlandvomufi.
Egunjini lapho uhlala nemngani wakho khona ulahlekelwe yimali leti-R2 000,00. Ubone kukuhle kutsi umbute umngani wakho ngalesigameko. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wakho nemngani wakho.
Lapho usebenta khona nisebenta ngaphansi kwesimo lesilukhuni nalesimatima. Emhlanganweni lenibenawo njengetisebenti nibone kuncono nibhale incwadzimbiko niyicondzise kubaphatsi nitikhalele ngalesimo. Bhala lencwadzimbiko.
Bewusebenta efemini wabese uyalimala emsebentini wangasakhoni kuchubeka usebente. Seloku walimala ifemu ayimange ikubonelele ngemali yekukukhalisa kulokulimala kwakho. Bhalela baphatsi befemu incwadzi ukhonone ngalesento sabo.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-80 - 100.
Uvule sitolo sefenisha lapho uhlala khona. Bhala sikhangisi kute watise sive ngalesitolo sakho.
YiNgongoni lapho wonkhe umuntfu atijabulisa khona njengoba kusikhatsi sakhisimusi. Ubone kukuhle kutsi nawe ujabulise labo lasebagugile esontfweni lakini ngekubentela lidzili lakhisimusi. Bhala likhadi lesimemo umeme bonkhe lesebaluphele esontfweni lakini.
Umongameli welive utawube avakashele esigodzini sakini. Kutawube [20] kunesibhimbi lesikhulu. Bhala inkhombandlela umlayele indlela kusuka edolobheni uze ufike ehholweni lapho lesibhimbi sitawube sikhona.
<fn>Siswati HL P1 Feb-March 2009.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Alishisi nje likhipha umkhovu etjeni, naMbazo akatibeki phasi uklaya tiganga sewumanti nte ngumjuluko. Uhle atsatsela ngemagonso aphindze ehlise lizinga samuntfu logulako. Lendzawo lahamba kuyo phela kukalashameshame kantsi injalo nje yenile uhamba uyafokota nje emenweni.
Uhamba nje umsawaNhleko inhlitiyo yakhe ayisekho lapha, seyivele ilena embili kumntfwanakabo Lomanono. Aye kanye aphatanyiswe kubuya kwenkhulumo yakhe neyise lomncane, labebabe nayo ekuseni nakalungiselela loluhambo lwakhe.
Kodvwa maye mntfwanemnaketfu awuva bo! Lendzaba yakho yekuphike kuhamba wedvwa kuleta tiganga mine vele angiyitsandzi.
Babemncane, batsi labatiko lapho kunelutsandvo khona nendlela ikhona. ngitawutsini-ke Mgilija ngobe nami angitenti kodvwa ngentiwa lutsandvo Futsi nje angeke kulunge kwekutsi sengingahamba nje ngingakamboni Lomanono! Awu, cha, nani-ke ngalapho babemncane. Ngifuna kuyotivalelisela mine matfupha kuye khona ngitewusala nesitfombe sekugcina. Babemncane, kantsi kulicala yini kutsandza umuntfu?
Mntfwanemnaketfu, lohlaba yakhe akaphikiswa. Mine kodvwa ngabona kabi ngalomnyaka lophelile. Sitawubonga ubuyile Nhleko. A! Bindza mntfwanaMgilija, teka takho ngobe tebantfu tiyafomisana.
Ewu, amkhatsata lamavi eyise lomncane, noko wabuye wacunga, waphikelela ngobe inhloso yakhe kwakukuyotivalelisela kuLomanono.
Utsite asafokota kanjalo washaywa luvundze lolwamenta wate wabandvwa yinhloko. Emehlo akhe acalata ganga tonkhana afuna kubona lentfo lefile leyase ibole kangaka lapha kulendzawo. Wake wema sikhashana, afuna kubona lentfo lenukako. Awu, kwakungeke kuchubekeke ngalendlela bekunuka ngayo.
Vele lalingabeketeleleki leliphunga, watikhandza asavele ayibalekele lendzawo nome sicu semtimba sona sasitsi akabaleke, kodvwa emehlo wona akanetisekanga kepha akucalata loko abefuna kukubona.
Watsi nakatsi uyendlula kulenye indzawana waphambana nelibulo letimphungane letiluhlata tihlabelela ingoma yato kungatsi tiyabuta kutsi kodvwa utiphatamiselani nje edzilini lato lelikhulu nakangaka. Kwabuye kwesuka tinyoni letimbili embikwakhe, tandizela etulu nato kungatsi tiyacalekisa ngekuphatanyiswa kwato entfweni yato.
Kwatsi khwishi kwatsi vosho emadvolo kuMbazo. Inhlitiyo yona yanconcotsa esifubeni kwaba sengatsi icela kuvulelwa. Emehlo akakukholwanga lakubona, ngako anele kubona, yesuka ligoso indvodza yabhonsisa kwenkhomo ihlatjwa.
Inyandzaleyo! Inyandzaleyo! Nguye loya Mbazo acalata acabanga kutsi kumbe kukhona langamuva atekumbonisa nasi simanga, kodvwa kwakhanya kutsi kute lowasabela. Lapho-ke imikhono yase isenhloko endvodzeni shengatsi ngumfati. Kutse kusenjalo kwatsi yazi waya bhu phasi.
Awu Somadzili! Kodvwa kuye ngani nje kutsi sibonwe ngimi kucala lesimanga Akubanga ngani ngulomunye Lapho-ke tandla atisesuki etimphumulweni njengobe luvundze lungakatibeki phasi kantsi netimphungane sekumane buyaluyalu nje letinye tite tihlale nakuye. Aye kanye etame kusuka, emadvolo ale. Usukuma nje ubuka lesimanga, kube ngukhona abona atfolisisa kutsi sidvumbu semuntfu lesi. Uphelile umuntfu wenkhosi sewutimbobombobo akusabonakali nekutsi abegcoke lokunjani. Ticatfulo nje letase tiyiteka yonkhe indzaba kwekutsi muntfu ndzini uluhlobo luni kantsi kanjalo nenhloko ngobe nako kwakusabonakala lemichino yakhona yesimanjemanje lemashwilishwili. Yena umuntfu abengasabonakali?
Mbazo uhamba kangaka nje ulibangisephi?
Kusho kutsini loku: "Lohlaba yakhe akaphikiswa."
Yini leyabangela Mbazo kutsi abandvwe yinhloko?
Timphungane letinyenti ndzawonye tibitwa ngekutsini?
Ngutiphi letinye tilokatana locabanga kutsi betidla lesidvumbu?
Luhlobo luni lwenkhulumo lolu: "Inyandzaleyo!"
Sinongo sini senkhulumo lesi: "Emadvolo ale."
Ucabanga kutsi wawiswa yini Mbazo?
Kube nguwe Mbazo, bewutawusuka lapho ushonephi emva kwalombono?
Phawula ngalenkhulumo: Lapho-ke imikhono yase isenhloko endvodzeni shengatsi ngumfati.
Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Labantfu labakulesibonwa babukeka bakusiphi simo uma ubabukisisa kahle Sekela imphendvulo?
Kulesikhatsi sanyalo kuseseligugu yini loku lokwenteka kulesibonwa Bhala tizatfu tibe timbili?
Lusha lwanamuhla lulahla bantfwana kulesikhatsi lesiphila kuso. Ngabe kubangelwa yini loko?
Chaza lini lelingabanjwa ngummango kute tinswana titfole lutsandvo Bhala emaphuzu lamabili?
Lomndeni lokulesibonwa ubukeka ubumbene. Bhala emaphuzu lamabili lakha umndeni lobumbene.
Indvodza lebambe make logone luswane ikhombisani?
Mhlomula muni lonikwa tinswane nguhulumende?
Angicale ngekukubeka kukhanye msakati kutsi nanome luhlelo lwakho loseludvume yonkhe indzawo belukwakhele balandzeli nebalaleli labanyenti, kepha mine belungakangizuzi. Kudzimate kwaba nguleliviki lelendlulile lapho bengihlaselwe khona situnge lesingachazeki ngaze ngatibona sengivulele umsakato kantsi ngitatitsela eluhlelweni lwakho. Bengingazange sengicabange kutsi ngingahle ngibe ngumlandzeli waloluhlelo, angisayiteki nekuyiteka-ke yekulubhalela.
Nginesiciniseko sekutsi akusingimi ngedvwa lowelashwa aphindze futsi advudvutwe nguletivakashi losuke utimemele lapho etindlini tekusakata. Tihloko lenikhuluma ngato titintfo letikhona futsi letentekako kepha lokungakhulunywa ngato etindzaweni letinyenti lokufanele ngabe kukhulunywa ngato kuto. Luhlelo lwakho msakati lufana nesikhungo salabanetinkinga kepha bangati kutsi bangakhuluma nabani, njengami nje. Kumatima kusukela umuntfu umcocele ngentfo lokulukhuni kutsi uyikholwe kwasawena loyicocako.
Bengisolo ngihleti nalenkinga lenginayo kusukela yenteka emavikini lamane lengcile, ngingati kutsi ngitayikhuluma nabani, kuphi, angikholwe yini Msakati lotsandzekako, ngikholwe nangitsi lentfo beyingidla emphefumulweni, hhayi kudlala. Sengondza nekondza, hhayi ngekugula enyameni kepha ngenca yeluvalo, intfukutselo nekucakeka?
BekunguLesihlanu ebusuku, emva nje kancane kwensimbi yelishumi. Bengicedza nje kunatsa likhofi lami ngisalindzele simemetelo sesimo selitulu emva kwetindzaba kumabonakudze. Besengilindzele kutsi bacedze bese ngichofota likinobho lekubindzisa kuze kube lilanga lelilandzelako. Ngeva kunconcotsa umuntfu emnyango.
Ngubani Ngimi loyo njalo?
Ngitsi sesi vula. Livi lelivela ngaphandle emnyango.
Ngalobo busuku msakati ngenta intfo lebengingikaze sengiyente emphilweni yami. Kulala ngedvwa sikhatsi lesidze besekwangenta ngetayela kungawuvuli umnyango nangabe kunemuntfu lonconcotsako ngingakahloli ngelifasitela ngabona kutsi ngubani. Ngalelo langa ngeva ngite luvalo, nalelivi ngeva shengatsi livi lemuntfu lengimetayele. Ngavele ngavula umnyango ngaphandle kwenkinga. Ngubani nje lebengalindzelwa ngimi sengihlale iminyaka lesihlanu iphelile gonco ngitihlalele nje. Ngisho mine msakati kutihlalela kungekho ndvodza lengembesana nayo ingubo. Angicabangi futsi kutsi ngiyayidzinga indvodza. Ngahlukumeteka kakhulu emendvweni wami longazange ube yimphumelelo.
Fundza letheksthi lelandzelako bese wenta umsebenti longentasi.
Nguwe lo Sebe mntfwanaketfu! Ungilahleleni Asho Majaheni asondzela atsi ubamba singani sakhe. Phela solo akayifundzi incwadzi, lebese kukadze bayifundzile bangani bakhe. Solo ukhweshe njalo Sebe, emehlo setimbokodvo nje?
LaMabuza! Utsini lomfokati Lapho lelijaha selihlokolota Sebentile ngemuno lapha ebusweni. Tehluleka kumetfwala tinyawo umntfwana waMabuza. Watsi ususa lwangesekudla lunyawo lwamphikisa. Lelikepisi laligcokile landiza lalahleka lapha khashane. Yamembatsisa imijiva yakhe yasenyuvesi. Wabibitseka satimbonye buso ngetandla Sebentile?
Majaheni watsi nakaphosa emehlo kulelijaha wakhandza lichachatela yintfukutselo, wabona libhubesi lucobo. Wabona kutsi ayikho imphunga yelihlatsi. Wesuka Sebe wayawusitsela ngale kwetihlahla. Wefika watsi vosho ebhubhushini ngawo umjiva wakhe. Inhlambi ifela emantini.
Tinongo tini tenkhulumo leticuketfwe ngulemisho lelandzelako?
Phindza ubhale lemisho lelandzelako, kodvwa endzaweni yemagama ladvwetjelwe ufake bomcondvofana.
Waya wayawusitsela ngale etihlahleni.
Wabibitseka satimbonye buso.
Kuletheksthi lengenhla kunetisho letisetjentisiwe. Khetsa timbili wakhe ngato imisho lekhomba kutsi uyatati kutsi tisho kutsini.
Khetsa sinye saga kuletheksthi lengenhla wakhe ngaso umusho lokhombisa kutsi uyasati kutsi sisho kutsini.
Fundza letheksthi lelandzelako bese wenta umsebenti longentasi.
Yini babe Ndvuna Kulandzelisa uMnumzane Mkhonta lomkhulu, Asondzele kakhulu endvuneni babukisise lesagila?
Awusiboni wena lesagila kutsi sabani Sibuke, Kusho indvuna ilindzele imphendvulo. Babukane. Mkhonta ukhuluma ayibuke emehlweni indvuna?
Hlanganisa lemisho lemibili ngesihlanganiso lesifanele kute kube ngumusho munye lombici.
Indvuna ibuka Mkhonta emehlweni. Indvuna ilindzele imphendvulo.
Tsatsa leligama, 'sagila', wakhe ngalo umusho libe yinhloko yemusho.
Kulemisho lelandzelako sebentisa lesakhi lesidvwetjelwe emshweni lotakhele wona bese uyasidvwebela.
Asondzele kakhulu endvuneni.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako, endzaweni yeligama lelidwetjelwe ufake sifinyeto.
Kuletheksthi lengenhla tsatsa ligama lelingumfakela wakhe ngalo umusho libe ngumentiwangco.
<fn>Siswati HL P1 Feb-March 2010.txt</fn>
Fundza tonkhe ticondziso ngekucophelela.
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA.
Dvwebela ekugcineni kwaleso naleso sigaba.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Kwenile lapha eceleni kwemgwaco lophuma edolobheni laseNasipoti uya eBhabutini. Kunetjani belucunga ngala nangala kwemgwaco. Sebomile lotjani, kwatise phela kutsi kusebusika. Kujuba tjani abutsengise bekukadze kungumsebenti wakhe Guduveni Masuku. Sewunesikhatsi lesidze atiphilisa ngalomsebenti. Uyabujuba abente emakhenya abubeke tincunjana. Bungaba bunyenti ucasha iloli imetfwalele bona ayobutsengisa. Njenganyalo-ke solo angene ekuseni lomdzala kukhala lisikela. Lapha ngephasi kwesihlahla ubeke ligabha lakhe lemahewu. Solo ehliswe yibhasi lehamba ngensimbi yesihlanu ekuseni. Leyo bhasi itsatsa labahlala eBhabutini kepha basebenta eNasipoti.
Kutsite ngetitfuba tensimbi yemfica, weva asaphetfwe ngumchamo, wagaca lisikela lakhe ecebeni, wacondza lapho angacitsa khona emanti. Umchamo wabangelwa litiye lasuke alinatse ekhaya lakhe, lapho ahlala khona naLaMaseko, umkakhe. Noko LaMaseko ubukeka amncane kakhulu kuGuduveni ngeminyaka. Lena yindzawo yemadlangala kumbe imikhukhu. Linyenti lebantfu lelihlala lapha kulendzawo alisebenti. Njengato tonkhe tindzawo taloluhlobo, nalendzawo idvume kabi. Kuyantjontjelwana, kuyagagadlelwana, kungenelana etindlini.
Ekuphatsekeni kwakhe-ke ngumchamo Guduveni, wafokota umeno wehlisa iziphu alungiselela kutikhulula. Nakatsi mehlo suka, naso sidvumbu semfati wemlumbi longcunu embikwakhe. Wawuncamula khona lapho umchamo, weca lamadze emagonso. Nguye loya ahalakashela aklaya tiganga sacondze emgwacweni wesikontiyela. Ugijima nje lomdzala uhlaba inyandzaleyo. Ugijima ucalata tonkhe tiganga. Uva awa, agilwa lite lomdzala.
Wefika emgwacweni asamanti nte umjuluko khatsaloku bekusebusika nje. Wefika walinga kumisa timoti letichamuka macala onkhe kodvwa kute nayinye leyema. Wakhumbula kutsi konje kunesitodlwana seLindiya bucadlwana nalapho eme khona. Wawungenela umgwaco alibangise khona. Lindiya lamnika inombolo yemaphoyisa walinga kuwashayela kodvwa kute lowaphendvula. Wabuyela eNdiyeni acabanga kutsi abemnike inombolo lengasiyo. Wachaza umninisitolo kutsi ngiyo lenombolo. Wabuyela futsi wayoshaya, wagcina alitfolile linye liphoyisa lalichazela ngesikhalo sakhe. Babekiselana kutsi batawutfolanaphi naGuduvane.
Lokwamangalisa Guduveni yindlela umninisitolo abembuka ngayo. Bekamtsatsa phasi etinyaweni ayombeka enhloko. Emehlo emninisitolo abefika eme ngembili ebhulukweni laGuduveni ngaso sonkhe sikhatsi. Wagcina atibuka Guduveni lapha ngembili kutsi kantsi Lindiya likhangwa yini lengaka ngobe nalesikhatsi angena kube ngiso sona leso. Naye-ke Guduveni wase uyatibuka lapha ngembili. Wakhandza kutsi ukhohlwe kuvala iziphu yelibhuluko.
Kutsiwa tjani bebomile ngobe kusebusika. Nika lesinye sizatfu lesenta tjani bome ebusika.
Kusho kutsini loku: Solo angene ekuseni kukhala lisikela?
Ucabanga kutsi labantfu labatsenga lotjani baGuduveni bentani ngabo Bhala kube KUNYE?
Ngekwakho kubona lemphilo yebantfu balapha emkhukhwini waseBhabutini ibangelwa yini?
Uma umuntfu ahlaba inyandzaleyo ummango ulindzelwe kutsi wenteni?
Ngekutfutfuka kwethekhinoloji yini lebeyingasita Guduveni ekutfoleni lusito lwemaphoyisa khona lapho abesebentela khona?
Phawula ngalamavi: LaMaseko ubukeka amncane kakhulu kuGuduveni ngeminyaka.
Kuhlukunyetwa kwalabasikati kuvetwe sobala kuletheksthi lengenhla. Shano indlela lekuvetwe ngayo.
Ngekwakho kubona lomfati wemlumbi lobulewe abefunani nakaze ahlangane nekufa kulendzawo sidvumbu sakhe lesilele kuyo?
Kuvuleka kweziphu yelibhuluko laGuduveni bekungahle kumfake enkingeni. Sekela nobe uphikise lombono ubhekise esidvunjini latitsele kuso.
Fundza lesibonwa lesingentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Ngekubona kwakho ngabe unina walabantfwana ubatjelani Shano KUBILI?
Ngabe kulelikhaya kusaphilwa sintfu nobe silumbi Bhala kube KUBILI lokufakazela imphendvulo yakho?
Indlela lohleti ngayo lomndeni ngabe uwufundzisani ummango?
Wena ucabanga kwekutsi ukuphi umnumzane walelikhaya?
Ngabe umndeni uyahlelwa nje kulelikhaya Sekela imphendvulo yakho?
Lomake lokulesibonwa unetindlela lakhomba ngato kutsi uyahlonipha lapha emtini. Bhala kube KUNYE.
Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwemphendvulo yakho.
LaShongwe ume evulandini lendlu yakhe ubuke egedeni. Phela ume nje tinyembeti setigcwele emehlo. Ingcondvo ungatsi ifuna kumshiya kancane. Imicabango seyiphambana ekhatsi kuhle kwembane, uyatibuta uyatiphendvula kungulapho kulesiteshi sakhe wehla yedvwa. Nome ngabe bebakhona lehla nabo bekutawuba lukhuni kuLaShongwe kuyobuta ngoba phela naku timbita takhe tisetiko. Noko lokunyenti sekuvutsiwe sengiko kutsi ukhipha likhono lakhe lekugcina ngoba inyanga iphelile onkhe emadvodza lasebenta etimayini ayabuya emakhaya. Lukhakhayi ngulomunye walawo labuya emakhaya nakuphela inyanga kuphela.
Namuhla nguMgcibelo wekuphela kwenyanga. Wonkhe umuntfu ugcwele injabulo. Kujabule ngisho nalabo labangasebenti ngoba yimphelasontfo yetijolojolo letifika nalabasebentako. Kuleminye imiti noko akunjalo, ngoba indvodza ayitsengi lutfo ingakabonisani nemkayo. Leyo yimphilo kanye lephilwa boLaShongwe naLukhakhayi. Noma bangazange bashade ngesilumbi kodvwa bebaphetsene njengebantfu labashade umshado lotsi ''kwakho kwami, kwami kwakho''. Imphilo labayiphilako ihawukelwa ngubalanyenti. ''Mhlawumbe utawufika ngalebhasi yekugcina,'' asasho ngenhlitiyo nje lube lumshaya luvalo lwekutsi kungenteka kutsi kukhona intfo lembi lemvelele. Sewucedze kupheka manje LaShongwe. Utsi ungena nje ushaywe liphunga lelivutsisa ematse. Seyigabence insimbi yesitfupha. LaShongwe uhleti emnyango esitubhini. Sekuhwalele kepha kusengakabi mnyama kakhulu ngoba kunenyeti. Kushaya umoya lomubana kwatise kutsi sekungena busika. Bafana bakhe sebayavalela. Phela nabo bavalela ngemandla bacabanga kutsi batawutfola emaswidi ngoba uyise ubuyile.
Batsite bangacedza kuvalela tinkhomo bavala emagede njengemkhuba wabo. ''Ningalivali ligede bafana bami'' kusho LaShongwe ngalelipholile. Batsi dlemelele bantfwana bamangele kutsi kungani namuhla ligede unina atsi lingavalwa. Bahacatele bacondze endlini.
Hawu make kwente njani wahlala wedvwa, kantsi babe usengakefiki'' Titsi hhohlo tinyembeti kuLaShongwe, pho atibonwa ngumuntfu ngoba kumnyama. Avele atiyekele titehlele ngoba nakatesula bantfwana bangambona. Phela bacinisile nabatsi inhlitiyo ayilali namuntfu. Kwakunjalo nalapha kuLaShongwe. Abengakathuli enhlitiyweni, abeloku abala abeka, akha abhidlita. Kulesinye sikhatsi ambone Lukhakhayi asabindze emakhateni. Asukume, ahambahambe etama kuticinisa. Emadvolo asashayisana nje naye akati kutsi sekwentenjani. Luvalo selumcedzile. Atsi nalovula umsakato eve sengatsi sewumbangela umsindvo?
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Khumbulani bakitsi kutsi asibafuni bantfu labatewuhliphita lomsebenti''.
Ligama lelitsi 'sikhatsi' lelikuletheksthi lengehla lilibitomfutiselo. Tsatsa nobe nganguliphi ligama lelingena ngaphasi kwalo wakhe ngalo umusho.
Khokha sisho lesisetjentiswe kuletheksthi lengenhla usisebentise emshweni lotakhele wona kute kuvele kutsi inchazelo yaso uyayati.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako kutsi esikhundleni seligama lelidvwetjelwe ufake lenhlonipho.
Emicinjini lefana nalena tjwala yintfo yakhona''.
Khokha umusho kuletheksthi lengenhla locuketse sihabiso.
Ase ufake inselele kulenkhulumo lelandzelako letsetfwe kuletheksthi lengenhla.
Tsatsa leligama lelilandzelako lelisetjentiswe kuletheksthi lengenhla ulisebentise emshweni lotakhele wona kute kuvele inchazelo levetwa kuntjintja kwelivi.
Dlani shukela iSelati. Shukela iSelati unikana emandla ngato tonkhe tikhatsi. Bonkhe labadla shukela iSelati bahamba bakhuluma ngayo ngaso sonkhe sikhatsi. ''Tsine setsembele kushukela wetfu iSelati''. ISelati yona, akusuye nje shukelana, ngushukela welikhetselo. Ufundzisana lokunyenti. Batsengi babuyela njalo esitolo bayewutsengela imindeni yabo shukela ngoba abangeke bahlukane nawo, bahlala bawuphetse njalo. Shukela lonjena bamyenta khona lapha eNingizimi Afrika yonkhe. Kudla shukela iSelati kumnandzi bo! Udvume iNingizimu Afrika yonkhana.
Akusuye nje shukelana, ngushukela welikhetselo.
Batsengi babuyela njalo esitolo.
Lungisa lomusho ube Siswati lesemukelekile.
Shukela lonjena bamyenta khona lapha eNingizimi Afrika.
Yini lebangela 'n' na-'a' babhalwe ngabofeleba kulomusho lolandzelako?
Sebentisa libito 'batsengi' emshweni losesikhatsini lesitawufika libe ngumentiwansombo.
Bhala lomusho lolandzelako usho kuphika.
Shukela iSelati unikana emandla ngato tonkhe tikhatsi.
Tsine setsembele kushukela wetfu iSelati''. Kwasho unina waTsembani.
<fn>Siswati HL P1 Feb-March Memo 2010.txt</fn>
Bahlolwa belulwimi lwasekhaya, batawulahlekelwa ngemamaki nangabe banemaphutsa esipelingi emibutweni lefuna timphendvulo letiligama linye.
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA/ nobe NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini, lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/kuchaza/ ngalokugcwele/kwesekela/ kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabei ligama lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe imphendvulo ivakala ihambisana nembuto akangajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe luhlavu loluhambisana nemphendvulo nobe nangabe abhale imphendvulo ngalokugcwele.
Tjani ebusika bomiswa kusweleka kwemvula.
Imibono itawehluka: sib. Bafulela ngabo, beluka ngabo, kwakhiwa ngabo emaguma. (Nalokunye lekwentiwa ngetjani) - kunye kuphela.
Timphuya tifundza kutsi tingahlali tigoce tandla tidliwe buphuya, kufanele ticabange tindlela tekungenisa imali.
Ibangelwa kweswela / Buphuya / Kuminyana, Nalokunye lokungaba yimbangela yebugebengu basemikhukhwini.
Ummango ulindzelwe kutsi unike lusito kulowo lohlaba inyandzaleyo.
Bashayeli abasafuni kumela bantfu labangabati ngobe bugebengu sebubhokile kulamalanga lesiphila kuwo.
Kusho kutsi wakhulelwa yinhloko/ \wacakeka kutsi enteni/ wamangala kutsi ente njani.
Timphendvulo titawehluka: Bahlolwa batawusho imibono yabo ngekutekana ngekubuka iminyaka. Sib. Lijingi lidliwa yinhlitiyo/ LaMaseko utawudlala ngaMasuku.
Sidvumbu semfati wemlumbi lesingcunu sikhombisa kona kuhlukunyetwa kwebantfu labasikati njengoba kuhlala kwenteka emmangweni lesiphila kuwo.
Imibono itawehluka: sib. Ngahle ubulawele kulenye indzawo watewulahlwa lapha emenweni./Mhlawumbe ubanjwe inkunzi wemukwa imoti wase uyabulawa waphoswa emenweni/ Mhlawumbe bekatsi uyatitfuma wase uhlangana netigebengu tiyambulala.
Bantfu bakhelwa tindlu tahulumende./ema-RDP.
Kungaba kubacocela tinganekwane, kukhuluma ngetemndeni, kubafundzisa inhlonipho, kubacocela ngababe wabo.
Letinye timphendvulo temukelekile.
Timphendvulo titawehluka kodvwa besekele. Yebo, basaphila sintfu ngobe basabasa umlilo botse abasebentisi bogezi baphindze bahleti emacasini.
Ummango ungafundza kubumbana nekutsandzana kwemndeni.
Leminye imibono yemukelekile: Umnumzane walelikhaya usemsebentini, usavakashile, uye edolobheni.
Yebo, ngobe bantfwana babili kulesibonwa.
Uhleti phasi kahle uticocile, wembetse isholi, ubophe liduku.
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawuhlolwa.
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Nangabe sifinyeto sisidze kwengca lelinani lelimisiwe, akufundvwe emagama lasihlanu kuphela bese konkhe lakubhalile akusafundvwa.
Lukhakhayi ungulomunye walabo lababuya emakhaya babuya etimayini.
Sekucala kuhwalala, bafana bavalela tinkhomo.
Ngalesinye sikhatsi ambone Lukhakhayi asabindzile.
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimini lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele..
Babodvwa labalilitelako labanye ubeva sebatsi 'kuhle ketfu'.
Khumbulani bakitsi kutsi asibafuni bantfu labatewona lomsebenti.
Kusetjentiswa ligama 'imicwembe' emshweni kute kuvele inchazelo 'yesitja lesakhiwe ngesigodvo sekuphakela inyama.
Kusetjentiswa lesisho lesilandzelako kuchaza kutsi bantfu bebabanyenti.
Emicinjini lefana nalena ngoba phela bunatfwa/emahabulo/emabele yintfo yakhona.
Imibono itawehluka. Leminye ivume, leminye iphike ngoba emishadweni yemakholwa tjwala abuvami kubakhona.
Kusetjentiswa ligama 'imicondvo' kuveta inchazelo lesho umcabango wengcondvo.
Kusetjentiswa umusho lokhontile lolandzelako emshweni.
Bantfu bayawatsandza emaphoyisa ngobe abangeke bahlukane nawo.
Tsine sasitsembele kushukela wetfu iSelati/ sabe sitsembele.
Shukela lonjena bamenta khona lapha eNingizimi Afrika.
Emagama emave acala ngafeleba. Acalwa ngafeleba ngoba iNingizimu Afrika ligama lelive.
Make ubaphakele bonkhe bantfwana kudla.
Shukela iSelati akakuniki emandla ngato tonkhe tikhatsi.
Bonkhe labadla shukela iSelati bahamba bakhuluma ngayo.
Kudla shukela iSelati kumnandzi bo!
Unina waTsembani watsi bona betsembele kushukela wabo iSelati
<fn>Siswati HL P1 MEMO.txt</fn>
Likati - libamba emagundvwane ekhaya njll. njll.
Abetfukile angati kutsi utawuphendvula njani njll.njll.
Bebamangala kutsi lona lelijaha lisitsatsaphi sibindzi sekusukela intfombi yemphakatsi letalwa kandlunganye nje.
Phela lapho ubona ngisho wendlula ngendlela kwekutsi indlala yintfo yakhona njll. njll.
Utawulotjolwa ngemali ngobe kutsiwa Lushawulo imali yekulobola sewunayo kantsi futsi kutsiwa kabo baphuyile/ nobe abetawutsenga tinkhomo alobole ngato.
Asemasimini ngobe kutsiwa Sibolile abehamba akha ligusha ensimini dvute nalapho bebamhleba khona.
Vele umona usuka esweni, ngobe bodzadzewabo Sibolile banemona, babona kutsi usonywa lijaha.
Wentela kutsi timoti tibone tingamshayisi.
Kuyabonakala ngobe akanato neticatfulo tekuya esikolweni.
Kubukeka kunemahlatsi yonkhe lendzawo futsi kwenile bangahle bahlaselwe tigebengu nobe tilwane, babulale naDorah, adlwengulwe njll.njll.
Ashiwo ngumnikati wemayini.
Ngumgwaco longenalo litiyela, bangahle bashaywe ngematje laphakanyiswa ngemasondvo etimoti kanye nalo lelibhayisikili.
Litiko Letekutfutsa/ Litiko Letemfundvo.
Lusito lwendlu/ indlu yangasese/ gezi, njll.
Litiko Letindlu/ Litiko Letenhlalakahle/ njll.
Sifo sensheko (umsheko)/ kulunywa esikhotseni/ kungcolisa indle.
Licophelo lelisetulu: 8-9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-80 kuya kulangema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5-7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama-80 kuya kulangema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Indzawo labatawuhamba bayohlala kuyo emva kwemshado. alamanye emaphuzu lakhona kuletheksthi langakabalwa lapha ngenhla.
Kusetjentiswa luvelomagama lolutsi 'sitsandvwa' emshweni kute kuvele inshokutsi yelutsandvo.
Sib. Ngicela ungitsengele imoti sitsandvwa.
Kucondziswe kutsi abe nenkinga langati kutsi utayitsini.
Nawutsi ulalele uve kukhala makhalekhukhwini, amtsatse amphendvule.
Pho vele bafati bayabasho kutsi abagangi!!
Pho-ke nemadvodza ayatetema.
Uma uhluphekile tibike kuze utfole lusito kungakonakali lokunyenti.
Ingculaza (NZ) seyibhubhise umhlaba wonkhe.
Kantsi tonkhe letinfo letingaka tivelaphi ye make?
Umfana akatelusi tonkhe tinkhomo.
Siletsa umcondvo wekutsi lemihhalo lekukhulunywa ngayo mikhulu kakhulu.
Lokuhamba kwenu ebusuku kutawuba nemitselela lemibi bafana.
Babe utsengela umeluleki sinatfo lesibandzako.
Live lakitsi lifundzisisa sive ngekutiphatsa kahle.
Bantfu basebentisa timbita ngobe letifo tiyandlondlobala kulelive lakitsi.
Vula emehlo!, Phatsani tikhali nilwe netifo!
Live lihamba likhuluma ngato.
<fn>Siswati HL P1 Nov 2009 Memo..txt</fn>
Bahlolwa belulwimi lwasekhaya, batawulahlekelwa ngemamaki nangabe banemaphutsa esipelingi emibutweni lefuna timphendvulo letiligama linye.
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA NOBE NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/LIPHUTSA NOBE LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini, lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/LIPHUTSA NOBE LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/ kuchaza/ngalokugcwele/kwesekela/kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabe ligama lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe imphendvulo ivakala ihambisana nembuto akangajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe luhlavu loluhambisana nemphendvulo nobe nangabe abhale imphendvulo ngalokugcwele.
Timphendvulo titawehluka. Ndlati ufuna kwenta konkhe lokusemandleni akhe; kungaba kuyincenga onkhe emalanga, kuyipha tipho nalokunye/ Ufuna kuyisoma ite imgane.
Ndlati wefika esibayeni wema wabambelela emahlahleni kwangatsi ubala tinkhomo lafuna tiyolobola Lomacala/ "Cha, uyabona wena make, lentfombi ngiyifuna la kulamabala"/ "Ngifuna kube ngiyo letakukhelela emanti ikubasele nemlilo.
Cha, wavele wabuta umbuto wekutsi ngabe atisekho yini letinye tintfombi, kunekutsi amkhalise.
Timphendvulo titawehluka. Labanye bangatsi bekungiyo yodvwa intfombi bekayitsandza kakhulu, labanye bangatsi bekasishimane angaganwa.
Emmangweni wangakubo bontsanga yakhe besebatekile bonkhe sekusele yena kuphela/Bekafuna kubagabetisa kutsi naye unayo intfombi.
Lilawu yindzawo lapha kulala khona bafana/emajaha.
Intsanga ngumuntfu lenilinganako ngeminyaka.
Lijingi (umjingi) lidliwa yinhlitiyo.
Inyanga iyatfwasa ifundziswe kuphengula kusebentisa imitsi yesintfu kantsi dokotela kwelapha kwakhe ukufundzela esikolweni asebente esibhedlela akatfwasi/ inyanga ilapha ngesintfu dokotela ulapha ngemitsi yesilumbi.
Ndlati beyingeke imbambe ingculazi ngobe bakafuna intfombi yinye waze wacolela nekuyofuna umutsi wentsandvo enyangeni/Kugata enyangeni bekungayifaka ingculazi ngobe tinsingo tisetjentiswa bantfu labanyenti/Beyingambamba ngobe ufuna Lomacala nje akamati kutsi ubuyaphi/ beyingambamba nangasebentisi lijazi lemkhwenyane.
Inyanga indilinga lekhanyisa ebusuku/sikhatsi semnyaka.
Bantfu bajabulile/ Batsakasile.
Kubukeka libalele/kushisa ngobe bagcoke timphahla tasehlobo.
Kunelidamu lekugeza kukhomba kutsi kungaphandle nobe bekumakhata ngobe labanye bagcoke timphahla temkhono lomudze/ Lisibekele ngobe lomcimbi wentelwe ngaphandle.
Kunetihlahla letikhomba imvelo lekungeke ibe sendlini/kuyilwe ngetitini lesingeke siyile ngato ngekhatsi endlini/ Ipheyivimenti/ Kunelidamu lekugeza/ Titulo tangaphandle / Lilambu lasetitaladini.
Ngeke sihambisane ngobe emajaha mane kantsi tintfombi tisitfupha/ Singahambisana ngobe kungenteka lamantfombatane lamabili ayatsandzana/ Kungenteka linye lijaha linetintfombi letimbili.
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawuhlolwa.
Nika limaki lalawo maphuzu labhalwe ngemisho legcwele.
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Nangabe sifinyeto sisidze kwengca lelinani lelimisiwe, akufundvwe emagama lasihlanu kuphela bese konkhe lakubhalile akusafundvwa.
Khipha limaki linye emamakini lasanikwe umhlolwa emaphuzwini nasekusetjentisweni kwelulwimi kungakhombisi emagama lasetjentisiwe nobe kubala kabi emagama.
Washona ePitoli wayofuna umsebenti kute akhone kondla umuti wakubo.
Bekunguye kuphela indvodzana kubatali bakhe.
Umnakabo lomkhulu washaywa yinsimbi enhloko washona efemini yetinsimbi.
Batali bakhe bebambhalela babonge imali.
Imemorandamu yekumaka SIGABA C.
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimi lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele.
Sitsi Halala! Baculi bakuleli abaye phambili.
Lapho kuyophuma silwane lucobo lwaso/ Lapho kuyophuma luju lodvwa.
Kwakhiwa umusho lonenchazelo lesho 'kusita'.
Sib: Nozizwe naye ufake sandla emsebentini wekugidza kwemkhula wakhe.
Kwakhiwa umusho lonalinye lalamagama langena ngaphasi kweligama lelitsi silwane.
Nalidlala ubona bantfu labadansa umdanso lobitwa ngekutsi kujayiva /bantfu labatsandza kujayiva banyakatisa netinhloko.
Emtsimbeni waLobayeni bekubuminyeminye bantfu bajabule bafile, phela 'imbita iviwa ngelutsi'.
Kusetjentiswa lesaga emushweni kute kuvele inchazelo yaso.
Batali baholela umceceshi liholo lelihle.
Umceceshi watsi emajaha abofundza nangabe avale tikolo/Umceceshi watsi emajaha abofundza nangabe kuvalwe tikolo/Umceceshi watsi sibofundza nangabe kuvalwe tikolo/ Umceceshi watsi emajaheni nangabe avale tikolo abofundza.
Liveta buncane bentfo/sinciphiso.
isis- kwentisisa intfo letsite/ Imphambosi yekwentisisa.
Bantfu bayamtsandza umholi wabo./Umuti wabo uhlala uhlantekile.
IMpumalanga ligama lendzawo ngako-ke lifanele kutsi licale ngafeleba.
<fn>Siswati HL P1 Nov 2009.txt</fn>
Fundza tonkhe ticondziso ngekucophelela.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Dvwebela ekugcineni kwaleso naleso sigaba.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Busuku nemini bekacabanga ngalentfombi Ndlati. Abengati kutsi lisu lekuyincoba angahle alitfole njani. Bodzadzewabo besebehlulekile kumjubisa. Kwase kumkhanyela kutsi umlomo wakhe unesibiba, tandla setaphendvuka tidladla kantsi nemehlo akhe kungatsi sekwaba ngumcobhe nje. Ingani phela abetsi lapho ahlangana nalentfombi icasuke ife futsi kubonakale kutsi ayitentisi.
Kodvwa icambe ishilo, ngeke ngidzele. Ngifuna kuyihlupha ite ingivume. Asacabanga loko kufike lomunye umcondvo lobewungakate sewumfikele phambilini. Wakhumbula lukhukhuva lwakaGoje labehlala eva tidvumo talo. Kwabuya kuye konkhe labekuve ngalenyanga nekutsi nawuse wefika kuyo, usuke sewuphumelele.
Hawu mnaketfu, wakhuluma wedvwa njengeluhlanya kwentenjani Usho kutsi lenkhulumo yentfombi yakaDladla seyikusanganisile Cha kufuneka sale siyibona ngalamanye emehlo lendzaba. Ngudzadzewabo Ndlati asho amniketa lijingi kutsi amane abambe inyoka ngobe watsi sishwala akasikhanuki. Walutsatsa ludziwo lwencwancwa waluphatsaphatsa kancane abuke ekhatsi kungatsi kukhona lakubonako?
Ngabe ngiyajabula kube lelijingi ngilinikwa nguLomacala. Washo ngenhlitiyo aloku abuke ekhatsi eludziweni. Ekucedzeni kwakhe lelo jingi wacambalala sikhashane waphindze wavuka welula emadvolo wabheka ngasesibayeni. Wefika esibayeni wema wabambelela emahlahleni kwangatsi ubala tinkhomo lafuna tiyolobola Lomacala. Nakesuka lapho wabuyela elawini lakhe wefika wacambalala wabandzetela inhlitiyo leyaseyifutsa ngemandla.
Kusihlwa watisa unina ngeluhambo lwakhe labesalulungisile. Phela uyise bekangasekho emhlabeni, ngako-ke tonkhe tinkinga telikhaya tase tibhekene nenina.
Ngiyeva ndvodzana. Lokungimangalisako kutsi yona lentfombi iyodvwa yini kutsi ungaze uyiyele etinyangeni ngobe ingakutsandzi.
Cha, uyabona wena make, lentfombi ngiyifuna la kulamabala eMatfombeni. Ngifuna kube ngiyo letakukhelela emanti ikubasele nemlilo. Ngiyo yodvwa lefanele lomuti waketfu. Lapho wakhuluma wate washaya phansi ngesibhakela kukhomba kugcizelela inkhulumo yakhe.
Kepha bewucabanga kuhamba nini ndvodzana?
Kusasa loku, angisafuni ngibe ngichitsa sikhatsi. Ngiyetsemba uyabona nawe kutsi kulesigodzi sengimi kuphela longakatsatsi kubontsanga yetfu. Lamavi ekugcina wawakhipha kabuhlungu Ndlati, pho liciniso alibalekelwa.
Ngekusa lokulandzelako wavuka kuseluvivi wabamba lecondze kaGoje.
Endleleni bekahalakashela nje kwephuka emagala etihlahla kusindza lawo lacinile. Wahamba wate wayawungena angakaze atfole inhlupheko, phela umuti wenyanga awuphici nangabe ingiyo cobo hhayi lemiphuphe lehambe idla timali tebantfu mahhala. Ndlati watsi achamuka wavele watibona nje kutsi ufike kamgodzi uyagcina. Bantfu baphambana bodvwa kulomuti. Babodvwa labaguce nemagabha netindziwo etaleni, babodvwa labatitimisa emabhavu ekugezela, nabaya labanye emva kwendlu bayagatana kantsi nawutsi ubuka laphayi esangweni ukhangwa ngulabasingetse ludzengelo etiko bacapha. Empeleni kute lobuka lomunye kutsi wentani ngobe ngulowo ucondzene nenhlupheko yakhe.
Uyacala kutewuphengula ndvodza Ubovamisa kuhamba nalomunye. Buka nje sewuyabambelela. Yatsi kubhema, yatsimula, yabuye yachubeka?
Ukhatsatekile ngalentfombi, kepha noko kutawulunga ungesabi. Wakhamisa umlomo Ndlati amangaliswa kutsi lenyanga ngabe seyive ngabani kutsi ute ngani.
Ndlati wentiwa yonkhe imigilingwane langatange ayibone seloku atalwa. Kulesinye sikhatsi bekafisa kubuyela emuva kepha kungasekho indlela ngobe vele sewungene kulamabhodo. Ekugcineni wanikwa tishuntjana letine labetawutisebentisa ekhaya njengoba atjeliwe.
Cha nayingeke intjintje ingcondvo kuloku lengikubone lamuhla, ngitawubona kutsi ayiyodvwa lentfombi?
Sakabani sibongo saNdlati Sekela umbono wakho?
Chaza lenkhulumo letsi "Ngifuna kuyihlupha ite ingivume".
Yini lokufike engcondvweni yaNdlati ngalesikhatsi abuka ekhatsi edziweni leliphetse incwancwa?
Unina waNdlati uyamesekela yini umntfwanakhe kulemitamo yekutfola Lomacala?
Ngekubona kwakho likhona yini liciniso uma atsi Ndlati "Ngiyo yodvwa lefanele lomuti waketfu" Sekela imphendvulo yakho?
Yini lena beyicindzetela Ndlati kutsi afune kuyolobola Lomacala uma sibuka simo semmango wangakubo?
Bhala kube kubili lebekwenteka emtini waGoje lokufakazela kutsi abeyinyanga mbamba.
Bumba saga ngelibito lelitsi 'lijingi'.
Yini umehluko lokhona emkhatsini wenyanga nadokotela?
Nawufundza letheksthi lengenhla, wena ubona kwekutsi Ndlati beyingambamba yini ingculazi Usho ngani?
Ligama lelitsi 'inyanga' lingasho lokunye lokwehlukile kulendlela lelisetjentiswe ngayo kuletheksthi. Shano lolomunye umcondvo waleligama.
Uma ubukisisa lesibonwa ngabe umoya waso unjani?
Bhala saga lesichaza lomoya.
Ucabanga kutsi yini lebangela kutsi labantfu banyakate kangaka?
Bhala tintfo letisetjentisiwe kuhlobisa lendzawo.
Sinjani simo selitulu kulendzawo Sekela imphendvulo yakho?
Bhala tintfo letimbili letikhomba kutsi lomcimbi awukentelwa ekhatsi endlini kodvwa ngaphandle.
Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwemphendvulo yakho.
Bese kuphele iminyaka lemine Philip Sibeko agcina ekhaya. Solo agwinywa liPitoli nebumnandzi balo. Phela Philip wesuka ekhaya ayewufuna umsebenti kute asite umuti wakubo, ngobe batali bakhe bese bangenawo kahle emehlo. Wakubona kungemahloni kuyekela umuti wakubo wondliwa bodzadzewabo, yena akhona nekufundza afundzile. Washona khona kulemtsetfo lidolobhakati, kantsi kulapho atawushobela.
Babuka elukhalweni bantfu labadzala batsi encenye angetfuke achamuka Philip, nani. Bebamkhontile Philip ngobe bekunguye kuphela indvodzana. Umnakabo lomkhulu naye wahamba kadzeni. Bekasebenta efemini yetinsimbi. Wagcotjwa yinsimbi enhloko kwaba kuphela kwendzaba. Nome bekangabuyi ekhaya kutewubona batali bakhe imali yona bekayitfumela tinyanga tonkhe. Kuleminyaka lemine kute nayinye leyase yengca angakatfumeli imali ekhaya.
Imali layitfumela ekhaya cishe ibe yincenye yeliholo lakhe. Labadzala lena entasi ekhaya bebaphendvula bamtjele kutsi bayitfolile, babonge. Bebangagcini lapho bebabuta nekutsi akabakhumbuli yini. Lijinge likhale ngemsebenti lijaha. Pho iminyaka lemine Bekangabhaleli bakubo kuphela Philip, bekabhalela naLomakhisimisi intfombi yakhe. Bekayivusela ayibute kutsi isaphila kahle yini. Philip bekamtjelile Lomakhisimisi kutsi uyamtsandza ngetulu kwetintfo tonkhe emhlabeni. Wamcela kutsi amlindze?
Nakabutisisa kwekutsi utawulindza kute kube ngunini, imphendvulo beyitsi "Nawungitsandza utawulindza". Nembala wahlalela kona kulindza. Kona bekubonakala kutsi luyavutsa lolutsandvo ngaye. Kunekutsi angene etilingweni nasetingcakini, wabona kutsi kuncono atinikele ekukholweni Lomakhisimisi, tintfo titemhambela kahle. Wakwenta loko ahamba tinkonzo. Wetama kukhohlwa ngaPhilip ngobe sekumkhanyela kutsi lomuntfu umshaya ngemfe iphindziwe. Bese kuphele iminyaka lemitsatfu solo abeketele Lomakhisimisi. Kutsite nakacala webune umnyaka wabona kutsi kuncono aye kuPhilip ayomfuna. Kunini ahlushwa ngemaphupho nenkhumbulo ngemuntfu lamgcina kadzeni?
Ekhaya wabatjela kutsi uyabuya kukhona lapho asafuna kuya khona. Amange bamhluphe, wahamba wacondza lapho kugitjelwa khona emabhasi wahlala walindza. Besekuyinsimbi yenkhotsa ntsambama solo kungabonakali lutfo lolucondze esiteshini sesitimela eMalelane. Kutsite naseyitawugabanca kwachamuka imoto lendze wasondzela, wacela kutsi bamekhwete.
Khokha umusho lokuletheksthi lengenhla locuketse luvelomagama lolukhomba kujabula nekutsakasa, bese udvwebela loluvelomagama.
Endzaweni yeligama lelidvwetjelwe faka mcondvofana walo.
Tsatsa lesisho lesidvwetjelwe lesitsetfwe kuletheksthi lengenhla wakhe ngaso umusho kuveta kutsi inchazelo yaso uyayati.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako lotsetfwe kuletheksthi lengenhla, bese ufaka libintana esikhundleni seligama lelidvwetjelwe.
Phindza ubhale lomusho esikhundleni seligama lelidvwetjelwe faka ligama lenhlonipho.
Ngekubona kwakho, yini lebangela kutsi lamagama lalandzelako latsetfwe kuletheksthi lengenhla abhalwe ngalokutjekile?
Sebentisa lesaga lesilandzelako lesitsetfwe kuletheksthi lengenhla emshweni kute kuvele kutsi uyasati kutsi sisho kutsini.
Imbita iviwa ngelutsi.
Tikhatsi telusha tisho kuhlala utilungiselela likusasa lelihle. Kuhle phela kutilungiselela kusenesikhatsi ngobe konkhe ukwentisisa ngendlela lefanele. Batali betfu basitjela njalo kutsi imphumelelo iyasetjentelwa. "Nangabe nivale tikolo, nibofundza phela majaha," kusho umceceshi. Bantfwana bona bafake titfushana emilonyeni balalele lenkhulumo yemceceshi wabo. "Kufanele nibuyele esikolweni ngobe sikhatsi asikemi. IMphumalanga iyanidzinga. Benikuyati nje loko maAfrika."
Sebentisa libito, 'umceceshi', emshweni libe ngumentiwansombo.
Bhala lomusho lolandzelako ube yinkhulumombiko.
Nangabe nivale tikolo nibofundza phela majaha.
Unikwe sichazamagama kwekutsi ucwaninge ligama lelitsi 'bantfwana'.
Ngekwesichazamagama ngabe iyini imvelaphi yaleligama?
Bantfwana bona bafake titfushana emilonyeni.
Konkhe ukwentisisa ngendlela lefanele.
Kufanele nibuyele esikolweni ngobe sikhatsi asikemi.
Caphuna bunikati bube bubili kuletheksthi lengenhla bese ubusebentisa emishweni lotakhele yona.
Ligama, 'tikolo' lilibitomfakela. Shano lokwentiwe kulelibito kuze lemukeleke kahle eSiswatini.
Batali betfu basitjela kutsi imphumelelo iyasetjentelwa.
Kuhle phela kutilungiselela.
Shano sizatfu lesenta loluhlavu lolumnyama kulomusho lolandzelako lubhalwe ngafeleba.
<fn>Siswati HL P1 Prep Exam QP-2008.txt</fn>
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Sipho mngani wami, kunentfo lengihluphako emoyeni wami kusukela ngaba neminyaka lelishumi nakune ngisafundza libanga lesiphohlongo. Kutsatsa Simphiwe likhwa lakaDlamini entasi esigodzini saseNkomazi.
Wota nendzaba mine ngite nendlebe mngani wami, sisobabili lapha nanobe tindvonga tinetindlebe nje. Kodvwa uyati phela kutsi mine angikaze ngisondzele etinyaweni telihhashi. Indzaba yakho ingatiwa ngimi isuke ifike kamgodzi uyagcina, kuphendvula Sipho ngalokukhulu kulangatelela kuva indzaba lehlupha umngani wakhe.
Lamajaha lamabili acoca nje sikhatsi sekuphumula lapha enyuvesi yasePitoli lapho benta khona umnyaka wabo wekucala. Lukhalo luseludze ngobe Sipho usetawutsatsa iminyaka lesikhombisa ngembikwekutsi aphotfule tifundvo takhe tebudokotela. Kantsi Simphiwe yena usetawutsatsa iminyaka lesihlanu kute aphotfule tifundvo takhe tebunjiniyela. Batigedlile nje lapha ngaphasi kwesihlahla lesinemtfunti lomnandzi. Nelilanga lalendzawo abaliva nekubasa kwalo.
Abindze sikhashana Sipho angaphendvuli. Abukeke ngatsi uyacabanga nobe usatibala kutsi tingaki. Kummangalise loko Simphiwe. Utsite utsatsa emehlo uyambukisisa wambona umngani wakhe kutsi tiyehla tiyalandzelana tinyembeti. Uyatsatsa uyabeka Simphiwe kutsi ingabe kukhale nyonini kuSipho njengobe sekamunyu kangaka nje.
Wake wangibona ngime nentfombi ngisho nalinye lilanga mine mngani wami" Washo wacala kuchiphita tinyembeti Sipho. "Yami indzaba iyinsindzabetjatsi mngani wami, akusiyo yekukhulunywa lapha ebaleni siviwe natinyoni. Kungaba lula kakhulu uma singaya endlini yami siyoyicoca khona.?
Nembala asukume emajaha abekelele ayongena endlini yaSipho. Bafike bakhanyise ngobe phela besekucala kuhwalala. Bafike bahlale embhedzeni, babukane emehlweni, lomunye alangatelele kuva lensumansumane lekhalisa umhlobo wakhe, lomunye alindzele kutfola emandla nesibindzi sekubeka indzaba yakhe. Asukume Sipho avale umnyango abuye awukhiye, kukhomba kutsi lendzaba letawucocwa iyimfihlo mbamba.
Sipho, mngani wami, ngiyakutsandza, ngihawukele kulesimo lengikuso. Uyangivisisa yini kutsi ngitsini Ngiyaphindza ngiyakubuta kutsi uke wangibona mine ngihamba nentfombi kusukela wacala kungibona kuleminyaka lelishumi solo sacala kwatana sisafundza emabanga laphasi Ngiphendvule ngekunginika likhambi lalenkinga yami. Ngiyamangala kutsi kwente njani ungangiphendvuli nje, ngikubona utitsele ngalabandzako?
Hhayi phela mngani wami inhlwa ayibanjwa ngenhloko isavela, ngisafuna kuvisisa inkinga lehlupha wena mngani wami. Impela kulukhuni kulitje. Ayihlabi ngakumisa. Mine nangibuka wena mngani wami ngitibonela lisoka lemanyala.
Akhophote Simphiwe akhombisa kulindzela lusito kumngani wakhe lesekunguye letsembe yena.
Litfumba liphola ngekwekhanywa mngani wami. Phumela eshashalatini ngenkinga yakho. Ngabe ngemasu ekweshela, ngemahloni nobe kwesaba tintfombi Tibike inkinga yakho mngani, umntfwana longakhali ufela embelekweni futsi nje ungatfola kutsi cilo angahle atishayise endvukwini. Washo wabuka phasi kuhle kwamakoti embikweyisetala?
Sipho, mine anginamiva nemuntfu lomsikati, ngititsandzela bantfu besilisa, ngikhuluma nje imiva yami iyavutsa nangibuka wena. Ungangisita yini kuloko jaha lakitsi" Washo wamutsi shumiletandla Sipho. Wasukuma ngekuphatima kweliso Simphiwe basho babambana bagicitana embhedzeni, wamemeta Sipho, "Kwehla ngamphimbo munye wetfu!!" Kusenjalo kwevakala kunconcotsa emnyango?
Lamajaha lekukhulunywa ngawo kuletheksthi lengenhla adzabuka kusiphi sifundza?
Bekuyini inkinga yaSimphiwe?
Kunetaga letimbalwa letisetjentiswe kuletheksthi lengenhla. Tsatsa TIMBILI utibhale phasi bese uyatichaza kutsi tisho kutsini.
Utsini wakho umbono ngebantfu labafana naSimphiwe?
Bhala SINYE sikhungo sahulumende lesitawemukelanasaphotfule tifundvo takhe kutsi atewusebenta kuso.
Kunetifundvo letibalulekile kaMatikuletjeni lekumele utifundze kute utewemukeleka kutsi wente letifundvo letentiwa ngulamajaha lamabili enyuvesi. Tibhale phasi letifundvo.
Yini leyabangela Simphiwe kutsi atsatse sikhatsi lesidze kangaka kwetfula inkinga yakhe?
a b Phumela eshashalatini. Lisoka lemanyala.
Bhala KUNYE loku Sipho abecabangalebekubangela Simphiwe angabi netintfombi.
Ucabanga kutsi inkinga yaSimphiwe yasombululeka naimphendvulo yakho?
Bhala imisho LEMIBILI lebeyichaza simo saSimphiwe nanobe Sipho abengavisisi kutsi iyini inkinga yakhe.
Abeneminyaka lemingaki lesigameko lesingenhla?
Fundza letheksthi lehambelana nesibonwa lapha ngentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Nangabe umuntfu atsi 'akativa kahle' kusuke kwente njani?
Uma ufundza lenkhulumiswano lengenhla ngabe lesizatfu lesibekwe nguZanele sekufika emva kwesikhatsi siliciniso yini?
Sekela imphendvulo yakho.
Chaza lenkhulumo: 'Wasala abambe longentasi Dlamini.'
Njengobe sekubhoke bugebengu eSwatini kakhulu lapha kaManzini, umphatsi wesigodzi sakaManzini utjele emaphoyisa kutsi ahlale acaphele, acaphele tigebengu letitsengisa tidzakamiva kanye naletihamba tiphetse emaphepha etimalimbumbulu. Liphoyisa lemfati, Fokisi Ncobile Ngwenya lophetse luhlangotsi loluphenya emacala emgunyati kanye netidzakamiva uniketwe lijoke lekutsi yena nabofokisi labaphetse, babambe imoto lencane lebovu yekuchamuka kulelinye live ledvume ngekutsi ngiyo leyenta lomonakalo nangekutsi futsi ihamba tigebengu letiyingoti sibili.
Kusekuseni ngeNgongoni ngelilanga lelendvulela Khisimusi, fokisi Ncobile, LaNgwenya, ume efasitelweni lelihhovisi lakhe, edolobheni kaManzini. Fokisi LaNgwenya ubuka ngephandle ngobe ukhangwe ngumsindvo webantfu labaphitsitelako, behla benyuka nelidolobha.
Kuwo lowo mzuzwana asemile, abone imoto lebovu iVolvo ingena ima ngephandle ecadzini kwesitezi. Lemoto inetinombolo taseNingizimu Afrika. Umshayeli walemoto ake ahlalahlale sikhashana kulemoto kepha agcine aphumile. Kuphume lemfishane indvodza ifake tibuko telilanga kantsi liyakhiza. Lendvodza icalate tonkhe tinhlangotsi bese ijikela ebhuthini yemoto, Nakhona ifike icalate sikhashana ngembikwekutsi ivule ibhuthi. Ebhuthini ivule lokunye lokungatsi liputumende iphenyaphenye.
Ime sikhashanyana iphindze icalate macala onkhana, bese ikhipha intfo letsite, iyifaka ekhikhini langekhatsi ebhantjini, ivale ibhuthi iyikhiye. Ikhiye tonkhe tivalo temoto bese iyehla icondza entasi esiteshini semabhasi. Ihamba ngekukhululeka ishaya inkwela.
Sengatsi lamuhla ngitawutfola litoho ekuseni nje kusa. Yini lomfokati ngive angingena emitsanjeni Ngiva uyangisindza,' sekusho yena fokisi, emehlo akhe angesuki kulendvodza?
Sengatsi kukhona lanako. Ngiva kutsi ake ngimlandzele ngimshophe ngibone kutsi tsine naye sitakuphelelaphi. Phela uma kweswelekile ngingamsingatsa imphilo yakhe lesasele lapha emhlabeni ngite ngenetiseke ngayo.
Fokisi LaNgwenya avule sisefo, akhiphe livolovolo, iBaby Brown 9 mm. Alivule, akhandze kutsi magazini ugcwele tinhlavu letisiphohlongo. Atsatse bomagazini lababili, nabo labagcwele, abafake ekhikhini. Ahlole ngelifasitelo abuke kutsi angakwati yini kutsatsa inombolo yemoto. Ayitsatse inombolo letsi CML 122 MP. Amoyitele.
Ehle agijima fokisi aphutfume ngaphandle. Endlule embikwalemoto ehlele esiteshini semabhasi ahambe acalata lomfokati, kepha lutfo. Angene nasemabhasini kepha nakhona angamkhandzi. Atsi nakabuyela ehhovisi ayibone lendvodza emotini yayo ikanye nalenye indvodza.
Atsi aseta bucalu idvume imoto kuphume indvodza ibheke enshonalanga. Isuke nemoto yenyuke ingene emgwacweni lomkhulu.
Dudlu mntfwanaketfu Zanele! Uyongala kute kube nini ngilozi yami na Buhle bakho bunjengelilanga liphuma! Ngikubona sewugcigcitela emabaleni aketfu ntfombatane lemhlophe, sengitishaye tonkhe tinkhomo letiyongicelela buhlobo kenu, uyophumuta make wami edladleni. Vuma usho kugcwale umlomo kutsi lucu luyalingana Dlamini wekuNene?
Atsalalise Zanele aloku abuke phasi, amunya sitfupha, sekubonakala kutsi sewutsatsekile. Anjalo phela emantfombatane nakatjelwa ngebuhle, avele atsatsekele lite. Umsa waShongwe angapheli emandla ngalentfombi lemhlophe, phela litsemba alibulali. 'Khumbula kutsi umjingi udliwa yinhlitiyo. Kute lomunye lengiyomtsandza njengawe. Shano utsi, 'Maluju' inhlitiyo yami igcumagcume ngenjabulo.'
Chaza lesisho: 'Kutsalalisa.'
Faka ligama lelingumcondvofana waleli lelidvwetjelwe kulomusho longentasi: Umsa waShongwe angapheli emandla.
Khetsa LINYE ligama lendzabuko kulendzimaumusho lokhombisa kutsi uyalati kutsi lisho kutsini.
Bhala MUNYE umusho locuketse kuhhunga kulendzima Dvwebela ligama nobe emagama lacuketse lokuhhunga. lengenhla.
Bhala umbono wakho ngalomusho longentasi: 'Anjalo phela emantfombatane nakatjelwa ngebuhle, avele atsatsekele lite.'
Empeleni angati kutsi ufunani lapha kimi wena Ntokozo Khumalo,' kusho Tsembeni, ukhuluma nje udlalisa sandla sakhe aphindze abuke Ntokozo ngemehlo lagcwele lutsandvo, kantsi Ntokozo yena uyatimoyitelela nje. Babuya esikolweni emhlanganweni we-COSAS khona lapha elokishini laseKulindeni. Emabhasi labahamba ngawo nabaya emhlanganweni ayatsandzwa kulendzawo ngobe abita kancane. Kuyatiwa lapho emabhasi atfolakala khona. Kubhadalwa imadlana nje bese unikwa ibhasi. Kutsandza umango wangakini ngalendlela kuhle. Akutekwa nje telutsandvo kuphela kepha kwakhiwa sive. 'Bonkhe labasebentisa emabhasi akaMafutsa bahlala bakhululekile. Imali iphasi kantsi futsi ahlonipha litubane lemigcwaco!'
Shano umsebenti walesakhi lesidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: Kubhadalwa imadlana nje bese unikwa ibhasi.
Imphambosi yekwentiwa. Imphambosi yekwenteka.
Ase usho umsebenti wesabito selucobo lesisitfola kuletheksthi.
Indlela yesimo. Indlela lesalibito.
Nika sizatfu lesicinile lesenta umbhali waletheksthi kutsi abhale lamanye emagama ngetinhlavu letinkhulu.
Lungisa lapho kuneliphutsa khona kulomusho lolandzelako: Dvwebela lapho kuneliphutsa khona.
Emabhasi labahamba ngawo ayatsandzwa kulendzawo.
<fn>Siswati HL P1 Prep Exam Memo-2008.txt</fn>
Abesitabane /abetsandza bantfu bebulili bakhe.
Bantfu bebulili lobufanako bavunyelwe kutsandzana.
Sibonelo setaga netinchazelo tato etheksthini: Inhlwa ayibanjwa ngenhloko isavela; injobo itfungelwa ebandla; ayihlabi ngakumisa; njll.
Sibhedlela, umtfolamphilo, njll (KUNYE).
Abenemahloni / abesaba kutsi angahle atjele bantfu ngalenkinga yakhe.
a Veta luvo lwakho / Phumela sobala kutsi utsini.
Emahloni / kwesaba timtfombi / emasu ekweshela. (KUNYE).
Yintfo lelukhuni / lehlulanako/ leyisanako.
Yasombululeka ngobe Sipho naye abefana naye.
Imibono itawehluka: sib. Abazange bavule waze wahamba lona lonconcotsako / Bachubeka ngaloko labakwentako bangakunaki, njll.
Ngiyakutsandza / sengivuta ematse / anginamiva nemuntfu lomsikati / uke wangibona ngihamba nentfombi, njll?
Abesho kutsi naye ufana naSimphiwe / naye ufuna lentfo lefunwa nguSimphiwe.
Abeneminyaka lelishumi nemfica.
Basebenta kuhambisa (kudiliva) imitfwalo yebantfu.
Kugula./ Usho kutsi uyagula.
Sikhombisa kungabi nanhlonipho / kutfukutsela, njll.
Licophelo lelisetulu: 8-9 Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-70, langasingaphasi kwalangema-60 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle.
Lizinga lelemukelekile: 5-7 Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-70 langasingaphasi kwalangema-60 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-70 nobe ngaphasi kwalangema-60.
Fokisi LaNgwenya nekutimisela kwakhe ngemsebenti wakhe.
Imoto lebovu lekungiyo leletsa lobugebengu.
LaNgwenya ume efasitelweni ubona imoto lebovu uyayisukela.
Utsatsa sibhamu unikela khona.
Umshayeli wemoto uvula ibhuthi uyacalata.
Sisetjentiswa nawunikwa intfo longayifuni ngenkhani.
Buhle bakho bunjengelilanga liphuma.
Kwenta ngatsi awuva. /Kutitsela ngalabandzako.
Emalobolo / emabheka.
Bahlolwa bakha imisho ngalinye ligama lendzabuko: Lucu / lidladla.
Vuma usho kugcwale umlomo.
Buhle bakho bunjengelilanga liphuma! / Kute lomunye lengiyomtsandza njengawe. Njll.
Siveta buncane bentfo (lokusho kwekutsi lamabhasi ashiphile).
Tsembeni utsi empeleni akati kutsi Ntokozo Khumalo ufunani kuye, akamyekele / Tsembeni utsi Ntokozo Khumalo akamyekele ngobe akati kutsi empeleni ufunani kuye.
Umcashi uholela bonkhe basebenti bakhe umholo lokahle, njll.
Kusetjentiswe sicalo selibito lesitsi ema- kwagcinwa ngankhamisa logcinile-i.
Emaphoyisa agijimela lapho emabhasi atfolakala khona, asibamba sigebengu. Njll.
(Emabhasi ayatsandvwa, kubhadalwa imadlana, unikwa ibhasi, akutekwa, kwakhiwa).
Kuyatiwa lapho atfolakala khona.
Tsembeni ukhuluma nje udlalisa sandla.
(Kutsandza ummango, kuyatiwa lapho, kubhadalwa).
Emabhasi labahamba ngawo ayatsandvwa kulendzawo.
<fn>Siswati HL P1.txt</fn>
Labahlolwako aba fundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Ekuhambeni Lushawulo, akatange akhohlwe ngulentfombatanyana yakaMagagula. Abetsi njalo naketfuke wavela ngasekhaya etame kutsi noma kanjani ayibone atewuvusetela emagama akhe. Phela imbita ivutfwa ngekukhwetelwa. Uma ehluleke kuyibona abebhala incwadzi ayinike bodzadzewabo kutsi bamnikele Sibolile. Sibolile lona bese bambonile labanye bodzadzewabo kwekutsi ukhulunyiswa nguLushawulo. Empeleni bodzadzewabo bakuletinye tindlu bebahlekisa ngayo lendzaba yakhe. Ingani phela kuhlekwa kutsi usonywa lijaha lakandlungaye emtini wemavila. Bebamangala kutsi lona lelijaha lisitsatsaphi sibindzi sekusukela intfombi yemphakatsi litalwa kandlunganye nje.
Usho kulala ebaleni, wena awusho yona indlala lengambulala. Phela lapho ubona ngisho wendlula ngendlela kwekutsi indlala yintfo yakhona. Akusiyo indlala, iyanuka. Sengiyabona nje uphuma ekhaya lelesutsako uyotitsi dlwa edladleni. Naloku batsi lutsandvo aluboni nje kodvwa ngeke.
Asati, batsi lidliwa yinhlitiyo.
Ucinisile dzadze, buka ngobe Sibolile vele akatsandzi nani nje kuva umuntfu akhuluma ngandlunganye. Noma angaphumiseli kodvwa uyambona kutsi ayimphatsi kahle lendzaba.
Akunandzaba, akahambe utasipha inyama yehhontji ngobe tinkhu ' 'Hheyi, khulumela phasi, nangu eta ngalapha. Ungambuki utakuze abone kutsi sikhuluma ngaye,' kusho lenye yalamantfombatane ngekwetfuka ngobe abengaboni kantsi nangu naye Sibolile atawuchamuka ahambe akha ligusha kuleyo nsimu. Phela akekho labengamesabi Sibolile ngenca yelulaka labenalo. Indlela labebhodla ngayo ngisho umuntfu lomdvuna abengamesabi futsi angakhatsali kutsi unganani. Unina yena abesafa kulamula sebalwa nalabodzadzewabo labamelamako. Abenelulaka nje kantsi futsi kukhona nebuvila benkhani. Nase kumsukile abengafuni ngisho inkhukhu ijube embikwakhe. Timphungane nato tatisindza ngako kutindizela. Bokati netinja bekukhala kukhalile.
Asati, nakamkhoti kuyakuba kuphela nje.' Lawa ngemavi labevamise kukhulunywa ngunina waSibolile uma ambona ajinjibele angasafuni ngisho nekugeza titja leti. Kantsi umuntfu lomdzala akati kutsi ukhuluma kanjena Sibolile sewuncumeni enhlitiyweni yakhe. Phela abesatitjele kutsi Lushawulo nakefika, sewufuna kusale ajuba lendzaba yabo. Nembala kwaba njalo.
Mzukwana eva letindzaba letimnandzi kangaka Lushawulo akabonanga alale ngenca yenjabulo. Akuvumanga kutsi abindze nalendzaba angabahlebeli bodzadzewabo ngobe phela bebamvimbisa. Ngalobo busuku kwaze kwasa angakalali acabanga latakwenta macondzana naSibolile. Ingani phela abesajake kutsi asale abuya atewubasela unina umlilo avuse nemuti wakubo lowawufana netindzala. Tinkhomo temalobolo abevele asebentela tona. Ngako-ke akubanga lukhuni nasaganiwe, wavele wenta emalungiselelo ekutsi asale amtsatsa Sibolile.
Unina waSibolile wase umshayile umoya wekutsi Sibolile sewubonakele emahlandla lamanyentana akhuluma naLushawulo. Lendzaba ayimphatsanga kahle lomuntfu lomdzala. Wetama naye kutsi ayihlolise indvodzakati yakhe ngalendzaba nangengoti labelengela kuyo. Nome abebona kutsi kulukhuni, kepha watinika sikhatsi nalomntfwanakhe kute abe nanembeza lokhululekile.
Sibolile mntfwanami, ngicela ungikhiphele sonkhe sifuba sakho, ungesabi lutfo kungitjela loko lengikubuta kona ngobe kuwe ngingiko konkhe.' Etfuke Sibolile nakeva unina akhuluma kanjena angati kutsi ngabe ukususelaphi.
Make angikuva kahle kutsi ucondzeni nawusho njalo. Ngicela umane ungikhanyisele kancane kumbe ngitawutfuke ngiva bese ngiyakuphendvula.
Cha, mntfwanami, kunendzaba lengiphetse kabi sibili ngawe. Sengiyive emahlandla aze abe matsi.' Asho aphakamisa iminwe lemitsatfu. 'Futsi ngiva ngebantfu labehlukene. Ungive kahle Sibolile, angisho kuva bantfu batikhulumela, kodvwa ngisho labangicondza ngco ngalendzaba.' Ayibuke etinhlavini temehlo intfombi yakhe kube sengatsi kukhona lafuna kukufundza kulawo mehlo labesahlengetela tinyembeti. Abuye achubeke noko ngobe naSibolile abesolo alalele kutsi unina uta natiphi tindzaba.
Endzaweni yeligama lelidvwetjelwe, faka lelinye lelichaza ngalokuvakala kahle kutsi nkhulumoni lekhulunywa nguLushawulo.
Base bambonile Sibolile kutsi ukhulunyiswa nguLushawulo.
Uma ufundza letheksthi, utfola kutsi yini injongo yemfana uma asoma intfombi?
Ucabanga kutsi yini leyabangela Sibolile kutsi atsi akamuva kahle unina?
Kunetinongo tenkhulumo letimbili kulenkhulumo lelandzelako, tibhale kutsi ngutiphi 'Asati, batsi lidliwa yinhlitiyo.'
Ngekwakho kubona Sibolile ngabe utawulotjolwa ngetinkhomo yini nobe ngemali Sekela imphendvulo yakho ngekucaphuna etheksthini?
Lamantfombatane acoca akuphi nendzawo Sekela ngemusho losendzabeni?
Umona usuka esweni. Sekela lesaga ngekucaphuna endzabeni.
Dora utinika sikhatsi sekutsi anakekele mbamba njengobe atfwele bantfwana labancane, munye loneminyaka lemitsatfu, lohleti embili nalona loneminyaka lesihlanu, lohleti emuva. Labanye bafundzi kubacondzile kuhamba libanga lelingemakhilomitha lalishumi kuya nekubuya esikolweni. Ligama lesikolo sabo semabanga laphasi yiRooipoort.
Dora utfwala bantfwana labasiphohlongo ngelilanga abayisa abuye abalandze esikolweni. Yena unebantfwana labatsatfu kantsi futsi akasebenti.
Dora uneminyaka lengemashumi lamabili nakutsatfu. Wayekela sikolo emva kwekucedza libanga lesitfupha ngenca yekutsi kabo likati lilala etiko. Yena ufisile kutsi bantfwana bakhe bafundze, nanobe yena angakafundzi kuyaphi.
Dora uhlala endlini yasemayini lenemakamelo lamatsatfu kuphela. Kulendlu kuhlala bantfu labadzala labasitfupha kanye nebantfwana labalishumi nesitfupha. Kulendlu gezi kute kanye nendlu yangasese kute, batitfumela esikhotseni.
Kutsiwa tinyawo tetfu kumele tigcwale lutfuli, asati kutsi sitalibhekisaphi njengobe sonkhe satalelwa lapha,' kwasho make waDora ngekudvumala lokukhulu.
Mine make liphupho lami kutsi bantfwana bacedze sikolo, ngifuna kubona bodokotela, bothishela, bameli nabomeninjeni. Mine ngehluleka kucedza sikolo ngobe batali bami beswela imali.
Kubangelwa yini kutsi Dora agcoke imphahla lekhanyako njengobe ahambisa bantfwana esikolweni?
Uma ubuka indlela lagcoke ngayo lomntfwana logibele embili kuyacaca kutsi uyeswela. Sekela lombono.
Uma ubuka lendzawo labahamba kuyo boDora ngabe iphephe kangakanani?
Kusho kutsini loku: 'Tinyawo atigcwale lutfuli?
Ucabanga kutsi ashiwo ngubani lamavi: 'Tinyawo atigcwale lutfuli?
Lomgwaco labahamba kuwo boDora uphephe kanganani kuloluhlobo lwekutfutsa?
Lusito luni loludzingwa nguDora nalabantfwana?
Nguliphi litiko lahulumende lekumele lisite kulesimo saDora nalabantfwana?
Lusito luni lolufanele lutfolwe ngumndeni waDora?
Nguliphi litiko lahulumende lekumele lisite kulomndeni waDora?
Bhala ingoti lengabangwa kutitfumela esikhotseni kunekutitfumela endlini yangasese?
Tinhlupheko tiphelile nyalo Hluphi. Sesitawungena kulelinye libanga lemphilo. Kimi kutawutsiwa 'babe' kuwe kutsiwe 'make'. Kusho Dan, akhuluma ngemshado wabo losusalelwe ngemalanga lambalwa.'
Ase uhlale phasi ngikutekele ngeluhlelo lonkhe lwemshado. Kutawube kuhlatjwe tinkhomo letine. Inyama itawube iyinyenti kakhulu. Kutawube kutidvuli tebasali sibili. Umfundisi lotasihlanganisa sewutfolakele. Labo labatawusimisa basihlanu ngalapha nangale. Tingubo letitawube tigcokiwe tilungisiwe. Emasudu alabo labatawube bemise wena inyonikayiphumuli, amhlophe. Nasebantjintja batawufaka indlivaliwe, emasudu lamnyama. Labo labatawumisa mine nabo batawucala ngalokumhlophe, bagcine ngalokumnyama.
Ngemuva kwemshado sitawuhamba siyohlala enkhangala, sisuke lapha ehlanzeni. Kutawuba kuhle kutsi sihlale edvutane nemsebenti.' Kusho Dan.
Kumakhata kakhulu ebusika. Sitfwatfwatfwa silala kusukela ntsambama kuze kube ngakusasa emini. Nasewuhleti sikhatsi lesidze kubalula kutsi wetayele. Ugcina sewuphila njengebantfu bakhona kuleyo ndzawo.
Sengatsi ngiyabona nje sesihlala enkhangala kulamakhata.
Batsite basakhuluma kukuhle, kwangena Sikhuni umngani waDan. Watsi kube abone kutsi kuyacocwa wangena ekamelweni watichubekela nemsebenti wakhe. Emva kwekucoca sikhatsi lesidze wavalelisa Sikhuni, Dan wangena endlini wayawukhuluma naHluphekile.
Kuchubeka kahle kakhulu sitsandvwa. Lokungiphetse kabi nje kutsi ngihlushwa luvalo lengingati kutsi lwani.' Kusho Hluphekile.
Kumele lukuhluphe luvalo.' Lomsebenti lesibukene nawo mkhulu ngendlela lemangalisako. Akusilula kubukana nemsebenti lonje ungabi nalo luvalo.
Dan, utangicolela nangabe kusho kutsi sengikhuluma lokungangifaneli. Kodvwa kuye kube kuhle kutsi ukuvete lokusenhlitiyweni yakho kuvakale. Angimtsandzi lomngani wakho Sikhuni. Umoya wami awumemukeli, angati kutsi yini ndzaba.
Umhlolo wami lo! Utsi kutawulunga nasengikhetselwa bangani Sekumele ngitjelwe nguwe nyalo kutsi umngani wami lo ulungile, lowa akakalungi' Wabuka sikhatsi Dan, wabona kutsi sesifikile sikhatsi labetsembisene kubonana ngaso naSikhuni. Waphuma wacondza elawini laSikhuni. Hluphekile wasala atisola atsi, 'Letintfo lengikhale ngato kuDan atinginiketi kuthula.?
Dvukudvuku utababona sebaphuma lapha emantini bayowuhlala ngephandle etihlalweni leticetfukile. Bahlala kuto sakulala bese banatsa sinatfo sabo lesibandzako. Nawubabuka ngendlela labahleti ngayo uyababona kutsi betfwele lilundza. Nawutsi ulalele uve kukhala makhalekhukhwini, amtsatse amphendvule. Kushe ingevu kuhlekwe kube njeya. Uyatibonela nje nawe kutsi sikhatsi nesimo kuyabavumela phela labantfu.
Nabatsi nje bacala kudla boMganu nemkakhe, Mganu kumsuke kugula. Ashise wonkhe umtimba, buso buntjintje, ajuluke abe manti nte. Amangale Mganu kutsi sewunani. Acabange kutsi kungenteka lomfati sowumphambanisele lapha ekudleni. Pho vele bafati bayabasho kutsi abagangi!! Azimukelwe yinhloko manje Zinhle kutsi sekufute atsatse ini ayihlanganise nani. Pho-ke nemadvodza ayatetema.
Sekunjani sitsandvwa' kubuta Zinhle asatfukile?
Kuncono ungiyise kadokotela.
Zinhle acalacalate labaseceleni nabo ngoba afuna kucela lusito, agcine ngekuya kubo ngoba phela umntfwana longakhali ufela embelekweni. Ngekucwabita kweliso besebasesibhedlela. Zinhle wakubona kusibusiso kuhlala kwabo eceleni naleticumama.
Tsatsa sisho lesisetjentiswe kulomusho lolandzelako utakhele wakho umusho loveta kutsi uyasati kutsi sishoni.
Nawubabuka ngendlela labahleti ngayo uyababona kutsi batfwele lilunda.
Phindza ubhale lomusho, esikhundleni seligama lelidvwetjelwe ubhale mcondvophika walo.
Khokha umusho loneligama lethekniki uwubhale phasi bese udvwebela leligama.
Khetsa umusho munye locuketse imfundzisolite (inkhulumo letsatfwa njengeliciniso kepha ibe itsintsa imiva yalabanye) kulesicephu lesingenhla, bese uyasho kutsi uvumelana kangakanani nayo.
Umntfwana longakhali ufela embelekweni.
Kantsi tonkhe letifo letikhona tivelaphi ye make,' kubuta Siphelele. Unina amchazele kahle. Bantfu bayati ngobe letifo tiyandlondlobala bo! Live lihamba likhuluma ngato onkhe emalanga. Phakamani nivule emehlo nibuke!! Umeluleki uhlala asitjela kwekutsi sibolwa netifo ngalokusemandleni etfu. Phatsani tikhali nilwe netifo!
Bhala sinye saletifinyeto letikuletheksthi lengenhla ngalokugcwele bese usisebentisa emshweni.
Faka timphawu letifanele kulomusho lolandzelako: 'Kantsi tonkhe letifo letingaka tivelaphi ye make,' kubuta Siphelele.
Cala lomusho lolandzelako ngekutsi, Umeluleki watsi,...
Umeluleki uhlala asitjela kwekutsi sibolwa netifo ngalokusemandleni etfu.
Shano umsebenti wesabito selucobo lesidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: Imihhalokati igcwele tona letimila.
Sijobelelo lesidvwetjelwe siletsa mcondvo muni kulomusho?
Sebentisa libito, umeluleki, emshweni lotakhele wona libe ngumentiwansombo.
Libito lelitsi, 'bodokotela', lingumfakela. Chaza loko lokwentiwe esicalweni salo kute lemukeleke eSiswatini.
Kunemusho lomagalagala lokuletheksthi lengenhla. Tsatsa incenye yawo lengumusho lokhontile, losho sizatfu wakhe ngawo umusho lotakhele wona bese uyawudvwebela.
<fn>Siswati HL P1Nov 2008.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto lelandzelako.
Ngiyawevela lamaphoyisa ahulumende. Nanyalo basawubambile umkhankaso wekufunana naletiboshwa. Akulalwa. Kufunwa busuku nemini. Akusho phela kutsi kufunwa lapha eJozi kuphela, kepha nasetindzaweni letehlukene. Phela umonakalo lodalwa nguletiboshwa, awubikwa eJozi naseBhabutini kuphela. Singasho nje kutsi akulula kutsi hulumende alahle litsemba ayekele lowo mkhankaso lawentako. Hulumende utakutfola kuphumula mhla umtsetfo ukhipha sigwebo kuphela.
Sengatsi sekwendlule tinyanga letimbalwa letiboshwa tibalekile. Bemsakato bona abalilahli litsemba. Basolomane bampompoloza lonkhe lelasa ngengoti ngaletiboshwa. Sive naso sisancuswa kutsi sihlale sivule emehlo netindlebe ngalabantfu. Phela letiboshwa tigadla umuntfu angakateleli. Pho, nakunjalo ummango ungawavula njani emehlo ngetehlakalo letimane tichamuke, tetfuse umuntfu angakalindzeli?
Ewu! Sekusile,' kusho sayitjeni Mohlala waseMankweng edvute nasePietersburg. 'Itolo silele ebusuku kabi ngalendzaba yalabafundzi balapha enyuvesi. Angati nekutsi babhikisha nje bafunani ngobe umbuso uyabondla, abalali ngendlala, abesweli lutfo. Lokubi nje kwekutsi lokubhikisha bakucale ngesikhatsi lesibi, sikhatsi lapho sekusondzele kuhlolwa.' Usho loku nje Mohlala udvonsa ingubo uyatigubetela.
Mine vele sengiyavuka.' Ngumake Mohlala-ke loyo. 'LiSontfo lamuhla. Kufanele ngilungisele bantfwana ngobe Sontfosikolo uyasheshisa kungena,' asho avuke make Mohlala. 'Asengibuke sikhatsi. Wo! Imizuzu isihlanu ishayile insimbi yesihlanu.'
Wo! Ngakhohlwa tindzaba,' kusho Mohlala agucuka embhedeni, agucukela ngasetafuleni lelincane ecadzini nembhede wakhe, elule sandla, abambe umsakato lewuhlala lapho, awuvule. Atfole kutsi tindzaba tekucala tasekuseni tisengakapheli, sekufundvwa tekugcina, nato leto tindzaba letingaphasi kwaleso sihloko atitfole setisemkhatsini.
kuleliviki leliphelile. Lesidvumbu sendvodza, kantsi kubekiswa sengatsi ineminyaka lengemashumi lasihlanu budzala. Kutsiwa lesidvumbu sitfolwe ehlatsini ngasedolobheni laseMesina, sigcoke timphahla tetiboshwa. Bemtsetfo bebacabanga kutsi loyo muntfu ngulomunye waletiboshwa letabaleka ejele laseBhabhutini.
Chaza umphumela nenhloso yekutsi emaphoyisa aphume umkhankaso.
Nguyiphi indlela lephephile lengasetjentiswa kubikela emaphoyisa ngetiboshwa letibaleke ejele?
Sayitjeni Mohlala abehlala kusiphi sifundza salapha eNingizimu Afrika Usho ngani?
Bhala ligama lelisetjentiswako nyalo lelisho tiboshwa.
Bhala sikhatsi lavuka ngaso make Mohlala ngetinombolo.
Kute emaphoyisa akwati kusebenta ngekukhululeka mitamo mini hulumende langayenta kute aphephe?
Chaza lini lelingabanjwa ngummango kute kucedvwe bugebengu?
Lendzaba yenteke ngasiphi sikhatsi semnyaka?
Wena ucabanga kwekutsi ngabe bafundzi balapha enyuvesi bebagongonywa yini leyabenta baze babhikishe Chaza imibono lemibili?
Uma ufundza lesibonwa kubukeka ngatsi kunenkhulumo ledzingidvwako. Ngabe lenkhulumo Hlophe uyicondzise kubani Sekela imphendvulo yakho?
Tsembela ukhombisa inhlonipho kuyise. ngako lenhlonipho.
Simo selituluUsho ngani besinjani uma kutsatfwa lesitfombe lesingenhla?
Yini leyenta Tsembela aye ebatalini bakhe asabona kutsi tintfo timmele kabi?
Lamuhla lilanga letitsandzani. Lilanga lapho labatsandzanako bentelana tintfo letimangalisako. Lotsandzekako wakho ummangalisa ngekumupha kumbe kumentela langakakulindzeli. Leli phela lilanga letimanga telutsandvo. Akucake lotsandzekako wakho akwentele intfo letakumangalisa. Umangale uze uyewungena elibeni. Lunjalo phela lutsandvo lunetimanga. Lilanga lapho labatsandzanako batsengelana khona tipho. Batfumelelana nemakhadi lanemlayeto wetelutsandvo. Netimphahla letigcokwa lamuhla kuba nguleto letibovu letihamba nembala lomhlophe.
Labanye njalo batfumelelana timbali. Akumangalisi nje labanye betfuka nje ngemuntfu labangamati asahloma sitfungo setimbali. Labanye njalo betfunyelelwa emakhadi bantfu labangabati. Phela kuyenteka kutsi umuntfu akutsandze kepha wena ungati kutsi uyakutsandza. Lamuhla-ke labo bantfu batfola litfuba lekutjela labo lababatsandzako kutsi babatsandza kangakanani kepha bona babe bangati. Ave kumnandzi kutsandvwa kanye nekutjelwa kutsi utsandvwa kangakanani! Akukhatsaleki kutsi utsandvwa ngumuntfu lomatiko kumbe longamati.
Kungako phela labo labavamise kutfumela lawo makhadi etitsandvweni tabo labatitsandza ngasese tingati tona, abatisho emabito abo. Lotfumela lelikhadi akatisho kutsi ungubani. Kuba mnandzi nje kona loko kwati kutsi ndzawana tsite kukhona umuntfu lokutsandzako, ikakhulu nangabe kusete umuntfu lohlekisana naye. Phela kutsandza umuntfu akusiso sono. Ingani ngisho nalabatsandzanako lamuhla batfola litfuba lekwentela titsandvwa tabo lokuhle labangakakulindzeli.
Kumnandzi phela utsi nje ungakateleli lutfo, ubone ngesitsandvwa sakho sesikwentela lokutsite. Labatatiko tintfo tesilumbi batsi yisurprise. Sisho phela kutsi singani sakho nome loyo lotsandzana naye akwentele nje intfo ungakayilindzeli. Yebo, akumangalise! Akwentele nje intfo lebewungayicabangi nje nakancane. Yebo lotsandzekako wakho akumangalise! Akwentele intfo lebewukadze ungakayilindzeli nje nakancane.
Fundzisisa letheksthi lelandzelako bese wenta lomsebenti lotawulandzela.
Nyandza leyo! Nyandza leyo!' LaMnisi azama kumemeta. Avele ambamba umlomo, abakhomba ngevolovolo, abafuna imali. Abalalisa phasi bobabili. Wazama kuvuka Matsebula atenta umuntfu lonesibindzi njengelibhubesi.
Wena babe ungacali nje unyakate! Nx! Ngitsite unganyakati! Buka phasiungangibuki!' Kusho lomunye wabosidlani akhombisa lunya lolwesabekako. Ngalesikhatsi abemsesha kutsi uhlome ngani. Vele-ke kwasitfola sibhamusaMatsebula kwasitsatsa kanye namakhalekhukhwini. Bayitsatsa njalo imali bosidlani, pho netinyawo tabo betibemele egedeni, badla phasi.
Wabuva buhlungu Matsebula ikakhulukati ngoba ngalesento bekusho kwesukela inkhomo lengahlabi lenye. Pho, naye Matsebula abetidlele ngalobo busuku.
Tsatsa luvelomagama lolukuletheksthi ulusebentise emshweni lotakhele wona kute kuvele kutsi inchazelo yaso.
Livi lingayintjintja inshokutsi yeligama. Fakazela loku ngekwakha umusho ngaleligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako, kuveta lelenye inshokutsi. 'Wazama kuvuka Matsebula atenta umuntfu lonesibindzi.'
Kuletheksthi lengenhla kunemisho lenaletinongo tenkhulumo letilandzelako, tikhokhe utibhale phasi bese udvwebela letinongo.
Akha umusho ngalesaga lesilandzelako kute kuvele kutsi inchazelo yaso uyayati: 'Inkhomo lengahlabi lenye.'
Nguliphi libintana lemagama lelingema esikhundleni saleligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako. 'Babona kuvela umgcala emnyango.'
Phindza ubhale lomusho esikhundleni seligama lelidvwetjelwe mcondvophika walo: 'Kusho lomunye wabosidlani akhombisa lunya lolwesabekako.'
Sebentisa noma nguliphi emshweni lotakhele wona.
Kuletheksthi lengenhla kuneligama lelitsi 'inkhomo'.
Fundzisisa letheksthi lelandzelako bese wenta lomsebenti lotawulandzela.
Bantfu balapha eNingizimu Afrika batakhela bona tinkhundla tetemidlalo yanga-2010. Leti kutawuba tinkhundla letinkhulu letitawumumatsa tibukeli letinyenti. Umuntfu uyati lapho takhiwa khona letinkhundla ngoba sekukhulunywe ngato sikhatsi lesidze.
Bantfu bakitsi tiphatseni kahle nga-2010.' Kwasho umphatsi wesifundza saKZN. Badlali nababona bagijima bakhahlela ibhola kusuke tintfuli. Kubi madvodza!
Sebentisa libito 'umuntfu' emshweni lotakhele wona losesikhatsini lesitako libe ngumentiwansombo.
Shano kutsi ngukuphi kwaloku lokulandzelako lokuyi-akhronimi bese unika nesizatfu semphendvulo yakho.
Khokha letinhlobo tetento letilandzelako kuletheksthi bese lolo nalolo luhlobo ulusebentisa emshweni lotakhele wona. Dvwebela sento losisebentisile.
Yini umsebenti walesakhi lesisicalo lesidvwetjelwe kulomusho lolandzelako Umuntfu uyati lapho takhiwa khona?
Kunemusho lomagalagala kuletheksthi lengenhla. Tsatsa incenye yawo lengumusho lokhontile, losho sizatfu, wakhe ngayo umusho bese uyayidvwebela.
Libito 'ibhola' lingumfakela. Shano loko lokwentiwe kulo kuze lemukeleke EsiSwatini.
Nawucabanga wena yini lebangela umbhali waletheksthi lengenhla asebentise lamanye emagama abe netinhlavu letinkhulu kunalamanye?
<fn>Siswati HL P2 Exampler 2009.txt</fn>
Sita tsine ufundze lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto. UngalifundzI lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona. Leliphepha licuketse tigaba LETINTSATFU: SIGABA A: Tinkondlo (30 emamaki) SIGABA B: Inoveli (25 emamaki) SIGABA C: Umdlalo (25 emamaki) Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba. ISIHLANU IMIBUTO lofanele uyiphendvule seyiyonkhe: esigabeni A imibuto mitsatfu , esigabeni B munye , esigabeni C munye . Sebentisa luhlu lwekutikhumbuta kute usitakale. Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto. Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA. Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako. Siphakamiso sekulawulwa kwesikhatsi: Sigaba A: Lokungenani emaminitsi langema-40.
LUHLA LWEKUTIKHUMBUTA: Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
CAPHELA: Esigabeni B na C, phendvula YINYE INDZABAMBHALO NAMUNYE umbuto WEMIBUTO LEMIFISHA.
Khetsa tinkondlo tibe timbili kuleti letilandzelako uphendvule ngato imibuto letawulandzela.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
NIFIKE KAHLE - JB LUPHOKO Kadze kwasa kukhalwa, Kukhalwa lesingapheli sililo, Sililo lesikhalwa ngabo bonkhe bantfu; 4 Bantfu bonkhe bangati siyocedvwa ngani; Ngani boSathane ndzini. Kadze laniphumela lilanga, Bese nicabanga kutsi ete lanishonela, 8 Linishonele-ke lamuhla: Niyawute nibone kahle; Labosathane laba. Tinganani tintsandzane letikhona ngani 12 Banganani bafelokati namuhla ngani Banganani labangenabantfwana namuhla ngani Nifike kahle -ke kona, niyawutibonela, Bosathane ndzini. 16 Siyawudla kwehle, Silale butfongo behle, Sive nekuhlala kahle, Emitini yetfu lemihle, 20 Lesanikwa yona ngesihle. Niyawute niwukhombe umuti lonetjwala! LaboNdzingasitsebeni laba! Niyawuyihlanta yonkhe lengati 24 Yebantfu lebangenalicala, letimbungulu leti, Tinswelaboya leti?
Bhala indzatjana ngaloko sonkondlo lakhuluma ngako kulenkondlo lengenhla. Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa angabi ngetulu kwalangama-240.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Leligama lelitsi insika likhetse kahle ekulisebentiseni kulenkondlo Sekela lombono. Ikhuluma ngani lenkondlo Chaza ngeliphuzu libe LINYE. Luhlobo luni lwebunkondlo lekalusebentisile sonkondlo emgceni 13 - 15 Yini umsebenti wesiphumuti lesitfolakala emgceni 17 Kunamphumela muni kuwa kwensika njengalena lekulenkondlo emmangweni Chaza ngemaphuzu LAMABILI?
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Yini lebangele sonkondlo asebentise luphawu lwesibabato (!) emgceni wekugcina walenkondlo Sonkondlo ufuna kusitjelani nakatsi gogo uyingungu yesive njengobe sibona emgceni 1 Ucondze kusitjelani sonkondlo nakatsi "emaphiko akho asifukamela sonkhe" Hlobo luni lwebunkondlo lolumumetfwe ngunangu umusho wenkondlo lolandzelako Buka takhi letingcivitiwe. "angisiwo umlanjwana ngingumntfwana wagogo." Sihloko senkondlo lesitsi umtapo usibona wena kutsi siyahambisana yini naloko lokushiwo ngulenkondlo Usho ngani Ucondzeni sonkondlo nakatsi "Ungumtapo loligugu etitukulwaneni." Yini lengentiwa ngummango ekutfutfukiseni loku lakhuluma ngako sonkondlo lapha enkondlweni yakhe Nika emaphuzu LAMABILI?
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Caphuna umugca kulenkondlo lengenhla lapho sonkondlo asebentise khona imphindvwa. Yini lebangele sonkondlo asebentise umbuti () kulomugca wenkondlo lolandzelako: " Ngentenjani manje" Etinkondlweni lotifundzile lena lengenhla uyibona kutsi iluhlobo luni Usho ngani Tetsamelilwati talenkondlo tifundzani nganankhu umugca wenkondlo lolandzelako: " Lowawasho usawadl' emabele." Ngabe lenkondlo ikhuluma ngani Bekakusiphi simo sonkondlo nakabhala lenkondlo?
Sifunte intalelwana yabokhokho bayo.
Deda Sahara uyonats' elwandle, Deda uyodl' elwandle. Liphango lakho lingumgodzi wemayini 16 Ete leneliswa ngulelivana lolinyonyobelako. Sahara ngiphendvule: Ufunani kuleli, uyohlala kuze kube nini Wavelaphi Sahara?
Ngubani longalwa nawe Sahara Seloku wefika ugcishatela ngenkhani; Seloku wavela webe yonkhe imphilo. 24 Sahara, Sahara, sale sewusiyekela?
Khetsa emagama lasihlanu langumfanekisomcondvo kulenkondlo lengenhla ubhale ngawo indzatjana, usho kutsi sonkondlo abechazani ngawo usho nekutsi akhetseke kahle kangakanani nalenkondlo yakhe. Indzatjana yakho ingabi ngaphasi kweli-190, kodvwa ingabi ngetulu kwalangema-240.
Uphikelele kuto tinswane takho.
Labasakaka bagcwala buso belive.
Gijima njalo Nkhomazi, Uphakele ungenalubandlululo: Ufundzise bantfwabakho Buhle benhlalakahle eveni 30 Nekujula kwekutselelan'emanti.
Bhala ngephethini lelandzelwe ngusonkondlo ekuhleleni imigca yakhe.
Kulesigaba kunemanoveli lamabili. Wena-ke khetsa ibe yinye loyifundze ekilasini lonyaka uphendvule ngayo.
CAPHELA: Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kuleyo naleyo noveli loyifundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngaleyo noveli loyifundzile. Uma ukhetsa kuphendvula umbuto wendzabambhalo kulesigaba, uphocelelekile kutsi ESIGABENI C uphendvule imibuto lemifisha.
Bhala indzabambhalo lenemagama langema - 340 kuya ku - 390 uphawule ngesibekandzaba (simonhlalo) lesitfolakala kulenoveli.
Natsi sikhona lokunani Mntungwa, imikhuhlane leseyabangemahlalakhona singayitsini," kuphendvula LaHlophe. Naloku bakhuluma nje solo akahlaliseki Lushawulo. Watsi lutfu Lushawulo waphumela ngaphandle." Usho nje naye sekuvakala umsindvo wemntfwana labekhwehlela. "Uyabona, sewukhohliwe kutsi mine ngagana wena kuphela. Angati kutsi lomunye ngabe uhlushwa yini ngami, mine kona ngihlushwe yini ngaye. Futsi nanyalo kutsi ngitsatse umlilo ngilumeke lokwetindlu lose udvwale ngako. Lapho-ke ngingase ngibone kutsi lomtsimba wakho ungawulalisaphi." Kutsetsa LaMagagula. "Wota lapha Mtfombeni sitewukhuluma," kunjani siye endlini ngobe naku ungatsi lomoya uyahlaba, kumntfwana nje awulungi kahle," kusho Lushawulo. Asukume LaMagagula aphose umntfwana emhlane ngobe abesemehlisile. Acakeke Lushawulo kutsi sekwentenjani. Esabe nekubuta. Kuloko kuthula eve: "Kulungile-ke sengiyawubingelela lesitsandvwa sakho njengobe usho," asho ahlaba umnyango. "Ngime " "Angifuni mlonyana wakho wena," sekusho LaMagagula amjaka angakasho naloko labefuna kukusho. Lushawulo abone ingoti lengahle yenteke nangase ahambe kancane. Avele amlandzele umjako LaMagagula. Batsite bangena edladleni babe sebakanyekanye. Bangena kwathula kwatsi dvu. Inhlitiyo yase ifuna kubhobosa timbobo kuTintfombi ngenca yeluvalo lolwase lumphetse.
LaHlophe utsi "Sivusela nine nebakitsi " Nasitsatsela kulokuvuselana kwabo, Lushawulo bekasebenta kuphi Hlola lenkhulumo letsi "Ngime..." Yini lena leyenta kutsi lona lophumako atfukutsele kangaka Ngekubukisisa lenkhulumo "yekulunyekwa kwetindlu ngemlilo," Bhala emaphuzu LAMABILI ngesibekandzaba salendzaba. Veta umlingisi losemcoka kulendzaba bese usekela imphendvulo yakho. Ngabe kuliciniso yini kutsi emmangweni lesiphila kuwo bakhona boLushawulo emkhatsini wetfu Nika emaphuzu LAMABILI. Nika emaphuzu LAMABILI kutsi yini lena lengaka leshayisa Tintfombi luvalo kuletheksthi. Ngabe kukhona yini lokwenta kutsi ufune kuchubekela embili wati ngesiphetfo salenoveli kuletheksthi lengenhla Sekela ngemaphuzu LAMABILI?
Yonkhe leyo mibuto ayingeni kuleti tami tindlebe. Lami linye, ngitsi phuma uphele nje kulamabala. Lushawulo abesazulazula ebaleni manje kubonakala nje kutsi sewucasuke ngempela. Lapha edladleni LaMagagula yena abehlala asukuma ngenca yebuhlungu lobabusenhlitiyweni yakhe macondzana nalesento saLushawulo kunina. Tintfombi yena abehlushwa yindlebe levako. Umuntfu abengala nekutsi uninatala nguyena abemtsandza kunaLaMagagula. Angene endlini manje unina waLushawulo ngekubona kutsi indvodzana yakhe ayikatimiseli kumlalela. Ake eme sikhashana kube sengatsi nengcondvo seyihambile. Watsi asemile wambona asaphoseka ngekhatsi. Wetfuka kabi asacabanga nekutsi encenye sewuyahlanya. Akazange atsi vu. Wacondza emgibeni wetfula leyo migacambongolwana wayijika ngaphandle, wabe alandzelisa ngalokunye masinyane.
LaMagagula uvela njengemlingisi lonjani kulendzaba Sekela imphendvulo yakho. Hlola lenkhulumo letsi "Tintfombi yena abehlushwa yindlebe levako." Humusha simo semoya kulendzaba lengenhla. Kutiphatsa kwaLushawulo kuwufundzisani ummango Ngabe kuhamba kwaLaHlophe kwayicedza yini inhlupheko kuTintfombi?
Emhlabeni lesiphila kuwo umuntfu kufanele awamele emaciniso nobe sekukubi kangakanani kute sive siphumelele. Fakazela lenkhulumo ngekutsatsa umlingisi lohambisana nayo, ubhale indzabambhalo Indzabambhalo ayingabi ngaphasi kwemagama langema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Kukhutsala kwaboMphikeleli naMsiti etifundvweni tabo kwatiwa sikolo sonkhe, loko kwenta bafundzi labanyenti bafisa kufanana nabo ekutinikeleni emisebentini yesikolo. "Ngutiphi tinhloso lewunato ngematfuba etemfundvo kulomnyaka lotako Msiti" "Umcondvo wami utsatsa uyabeka kuloko. Angikasitsatsi sincumo lesiphelele, kepha ngitimisele kuyewufundza tifundvo te-B. Tech eVaal University of Technology. Ngifisa kulandzela umkhakha wekuphatfwa kwebantfu ecophelweni lahumende wasekhaya." "Sitimisele kwenta tifundvo letifanako. Yinhloso yami kubona libalela kuwo wonkhe ummango nesive jikelele." Ufuna kulibona libalele, kantsi lisibekele yini Mphikeleli" "Sive asiwati emalungelo aso Msiti. Ngitimisele kufundzisa sive sonkhe ngemalungelo, ngekutiphatsa nangemfundziso." "Ase uchaze kutsi tihloso takho utawutenta tiphumelele njani." "Nginemasu lamanyenti lengifuna kuwasebentisa kutsi sive siphumelele. Lisu lekucala licedza umcondvo wekwehlukana lewuletfwa kutsi tindzawo tibitwe ngemadolobha nemalokishi. Uma ubita ligama linye lelingenhla, kufika kwehlukana ngekwelibala nangekwemnotfo. Tindzawo atibitwe ngemiti, emadolobha, emasabhabhu noma tigceme. Kufanele kuhlalwe ngekungakhetsi buve nelulwimi. Kumele kugcame kutsi iNingizimu Afrika yakhelwe sive lesimushi wenkhosatane. Kumele kukhutsatwe bunye, inhlalakahle, kusitana, kuhloniphana nekwatana. "Ungawucedza njani umbalandlati (lubandlululo) etintfweni letinyenti telive" "Lekumele kube semicondvweni yebantfu bonkhe kunye vo: kutsi sonkhe sinengati lenembala munye. Simunye emehlweni aloseTulu ngako-ke kumele singakuvumeli kwehlukana ngekwebuve nangekwembala. Siyawuncoba simunye!" Yini leyenta kutsi njalo ukhulume ngesive kunekutsi ukhulume ngawe?
Lokwenteka kulendzaba yonkhe kuhambelana kahle nesikhatsi lesiphila kuso lamuhla. Sekela lombono ngemaphuzu LAMABILI lasendzabeni. Hlola lomugca lotsi 'Simunye emehlweni aloseTulu' ubhekise enkholweni yaMphikeleli. Catsanisa lesihloko salenoveli kanye nesiphetfo sayo. Hlatiya kuhambisana kwesihloko salenoveli naloko lokukhulunywa ngako kuyo. Sekela imphendvulo ngemaphuzu LAMABILI. Hlatiya inkhulumo yaMphikeleli letsi ' yinhloso yami kubona libalele kuwo wonkhe ummango nesive jikele' kutsi abecondzeni Bhala KUNYE latsi Mphikeleli akukhutsatwe esiveni ngako. Labalingisi labakuletheksthi lengenhla babafundzisani bantfwana labasafundza sikolo Ngabe tigameko letenteka kulendzaba tiyakholweka yini Sekela ngemaphuzu LAMATSATFU?
Ngite lapha ngalokukhulu kutitfoba nangenhlonipho babe" 'Watini wena ngekutitfoba nenhlonipho" Watibonela Mphikeleli kutsi kukhulu lokwatiwa nguTsabetse ngaye futsi lokungesilo liciniso. Pho , liciniso akusiyo intfo leshesha kwatiwa bantfu! Emanga agcwala indzawo ngesikhatsi lesincane futsi bantfu bawakholwe. Yeka lokusuke kusephephandzabeni ngemuntfu loko kuhambisa kwemlilo wesikhotsa! "Ngiyavalelisa babe Tsabetse. Ngicela ungemukele esikhatsini lesitako noma ungasangemukeli njengemuntfu lofuna indzawo yekuhlala kepha ngemukele njengemntfwana wendzawo." "Hamba! Hamba!" Watibonela Mphikeleli kutsi uyinyongo yenyatsi sibili kulomuti. Wafulatsela wabamba lete ngayo. "Hawu, babe wangabe usamlalela umntfwana etfula inkhulumo yakhe ngemoya lophasi kangaka" Kubuta LaDladla. "Lomntfwana abekhuluma nami. Kulilungelo lami kumphendvula ngendlela lengifuna kumphendvula ngayo. Ngiyamati lomntfwana ngako-ke angifuni kutsi asondzele lapho ngikhona." Ngumuntfu naye uyaphila babe, ngako-ke kumele aphatfwe ngendlela lefanele ngobe lapha emhlabeni kusakusa." Kusho LaDladla?
Ase uchaze indlela Mphikeleli latiphatsa ngayo ngalesikhatsi akhuluma naTsabetse. Hlatiya lenkhulumo yababe Sikhulu Tsabetse letsi" Ngiyamati lomntfwana ngako-ke angifuni kutsi asondzele lapho ngikhona" Indzaba uma umbhali ayibhale kahle kufanele kube khona balingisi labayitfutfukisako. Ngabe Tsabetse naMphikeleli bayayitfutfukisa yini lendzaba Mlayeto muni lotfolwa ngummango ngabomake labafana naLaDladla Chaza simo sesikhatsi sekwenteka kwalendzaba?
Kulesigaba kunemidlalo lemibili. Wena-ke khetsa ube munye lowufundze ekilasini lonyaka uphendvule ngawo.
CAPHELA: Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngalowo mdlalo. Uma ukhetse kuphendvula umbuto wendzabambhalo enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule imibuto lemifisha. Uma ukhetse kuphendvula imibuto lemifisha enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule umbuto wendzabambhalo..
Hluta sakhiwo salomdlalo, Kwahlwa Emini. Indzabambhalo yakho ibe nemagama langabi ngaphasi kwalangema-340 kantsi angabi ngetulu kwalangema-390.
MKHALELWA: Ase ngichaze ngebukhosi bakaNhlapho lobu: Kusukela kubokhokho betfu boBashele naMhlanga kumele tintfo tihambe ngendlela lefanele. NaboMakhosi walotjolwa sive. Makhosi ngiyo indvodzana yami yekucala. LaHlatjwako watfola umntfwana munye. Indvodzana yami yekucala nguNdleleni naye lowavela Makhosi asakhasa. Lamuhla-ke ngeneka emaciniso njengemuntfu lofako. NDZABENI: Sive asikwati lolokukhulumako Babe wesive. Wonkhe umuntfu weLusizini umangele kutsi yini lena leyenteka lapha emphakatsi. Kutsatfwa bukhosi lobucondzene naNkhanise bunikwa Makhosi. Kuyawulungiswa njani-ke loko MKHALELWA: Leti timfihlo tasemphakatsi lesingeke sitembulele bonkhe bantfu. Lowo nalowo muntfu akanake tindzaba temuti wakhe ayekele temuti wami. NDZABENI: Hawu, kantsi tintfo time ngalendlela MKHALELWA: Ngawo-ke emaciniso lawo. Ngifuna kutsi umsebenti uchubeke kahle ngeMgcibelo. Bukhosi baMakhosi. Ngemuva kwaloko-ke ngitawulala butfongo bafutsi. NDZABENI: Loku naye Nkhanise ulindzele kutsi kube khona lomnika kona-ke Manje, kuyawukwentiwa njani?
Esikhatsini lesinyenti ligama livamise kumlandzela umnikati.
Hlatiya lenkhulumo lelandzelako ubhekise kulamagama ladvwetjelwe.
Chaza ubuye uhumushe simo sendzawo kulesicashunwa lesingenhla.
Lichaza lelibanjwa nguNdzabeni kulomdlalo likhomba luhlobo lwenkholo yelusendvo lwakaNhlapho. Hlola lombono.
Hluta simonhlalo setepolitiki endzaweni yaseLusizini.
Bhala indzabambhalo ngekuvetwa kwemlingisi lomcoka kanye nelichaza lalibambile kulomdlalo njengabangiswako. Indzabambhalo yakho ayibe ngemagama langabi ngaphasi kwalama - 340 abuye angabi ngetulu kwalama - 390.
SAKHILE: Umbono wami wekucala ngekucanjwa kwemitapomabhuku yesikolo newemmango kutsi ayicanjwe ngemabito ebabhali betincwadzi lababili labasebentele lendzawo ngetindlela letehlukene. Umbono wesibili kusetjentiswa kwemagama etifundziswa letibe kukhanya kulendzawo. BATJELE: Imibono yakho yemukelekile yonkhe. Kuyabonakala kutsi umcondvo uyasetjentiswa impela. Asive imibono yalabanye bontsanga. SATILE: Umbono wami wekucala utsi akucanjwe ngemabito alabo labafundza lapha eMkhuphukantsaba lasebasemacophelweni lasetulu ngekwemisebenti njengabodokotela, bameli, bosokhemisi nalabanye. Umbono wesibili kutsi kucanjwe ngemakhosi netindvuna tendzawo kubukwe lusentfo bese kuyacanjwa.
MAPHAHLA Umbono wami wekucala utsi uma sicamba kumele kungabi ngemabito ebantfu kuphela kepha akubhicwe nemabito etintfo temvelo letifana netibhidvo, tinkhanyeti, timbali, nalokunye. Umbono wesibili utsi kumele siyekele emabito ebantfu bakhashane labangayati lendzawo. Emabito abo akayewusetjentiswa etigodzini takubo, hhayi lapha kitsi. MLANDZELI: Mine ngitsi kucanjwa kucanjwani Loku lesikwentako akucitsi sikhatsi setfu yini ngobe kulite Sicambelani emabito aletakhiwo ngobe bayatiwa bantfu labasebente kakhulu ekutfutfukiseni tikhungo tendzawo letehlukene?
Ucabanga kutsi Batjele angabekwa kuliphi lizinga lekuhlola ngalendlela latibandzakanya ngayo etingcocweni temacembu Sekela imphendvulo yakho?
Yini ingcikitsi yalomdlalo Sekela imphendvulo yakho ubhekise emdlalweni wonkhe?
Kulemibono yaSakhile lemibili nguwuphi lohambisana nawo wena Yini lebangela ukhetse lowo mbono?
Injobo itfungelwa ebandla. Sekela lesaga ngekubhekisa kuloku lokwenteka kuletheksthi lengenhla.
Uma ucatsanisa indlela lokwetsiwa ngayo emabito etindzawo emimangweni lesihlala kuwo lomuhla, ngabe yahluke ngani kuloku lokwentiwa kuletheksthi lengenhla Chaza ngemaphuzu LAMABILI?
Kulesimo saseNingizimu Afrika sekubulawa kwetifikanamtfwalo, utsini umbono wakho ngesiphakamiso saMaphahla. Hlatiya imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili.
Nika yakho inchazelo ngekwetsiwa kwesikolo iMkhuphukantsaba ihambisane nengcikitsi yalomdlalo.
<fn>Siswati HL P2 Feb-March 2010.txt</fn>
Fundza lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto.
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
ISIHLANU IMIBUTO lofanele uyiphendvule seyiyonkhe: Esigabeni A imibuto mitsatfu , esigabeni B munye , esigabeni C munye . Sebentisa luhlu lwekutikhumbuta kute usitakale.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
CAPHELA: Esigabeni B na C, phendvula YINYE INDZABAMBHALO NAMUNYE umbuto WEMIBUTO LEMIFISHA.
Wakho umkhuhlane ukhuba linyenti.
Bhala indzatjana ucoce ngemcondvo lojulile walenkondlo.
Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa kungabi ngetulu kwalangama-240.
Nasala ningenangubo nihawulisa.
Wo! Letfwese manje lihlobo!
Yini lengubo lakhuluma ngayo sonkondlo lapha emgceni wesitsatfu?
Sonkondlo bekakusiphi simo nakabhala lenkondlo?
Sonkondlo ucondze kusitjelani kulemigca lelandzelako?
Ligama lekuvunula ngabe sonkondlo ulisebentise kahle yini kulenkondlo Sekela imphendvulo yakho?
Bhala sinongo senkhulumo lesicuketfwe ngulomugca lolandzelako bese uchaza kutsi sibumbene kanjani nalenkondlo.
Lenkondlo iluhlobo luni?
Bhala ingcikitsi yalenkondlo.
Nguliphi lisu lebunkondlo lelisetjentiswe ngusonkondlo kulemigca lelandzelako?
Sonkondlo ucondze kusitjelani kulomugca lolandzelako?
Chaza kutsi ligama lelitsi 'sihlutfulelo' lihambisana kanjani nengcikitsi yalenkondlo.
Shano luhlobo lwesifanamsindvo kulomugca lolandzelako. Bhekisa etinhlavini letidvwetjelwe.
Chaza kutsi sihloko salenkondlo sihambisana kanjani nalokushiwo ngulenkondlo.
Bhala luhlobo lwesinongo lolucuketfwe ngulomugca lolandzelako nekutsi sonkondlo usisebentise kahle yini?
Sonkondlo ucondze kusitjelani kulemigca lelandzelako?
Vuma lwimi lwami ngiphefumule ngawe.
Ngako lokuvela ekujuleni kwemcabango.
Bhala indzatjana ngaloko sonkondlo lakhuluma ngako kulenkondlo lengenhla.
Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa kungabi ngetulu kwalangama-240.
Bantfwana, emabhungu netintfombi.
Bayatesula, betsembe, bamutsi njo emehlweni.
Caphuna umugca esitanzeni sesibili lapho kusetjentiswe khona sidvonsamoya.
Bhala KUNYE lokubi NAKUNYE lokuhle lokungabangelwa nguloku lakhuluma ngako sonkondlo kulenkondlo lengenhla.
Kulesigaba kunemanoveli lamabili. Wena-ke khetsa ibe YINYE loyifundze ekilasini lonyaka uphendvule ngayo.
Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kuleyo naleyo noveli loyifundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngaleyo noveli loyifundzile. Uma ukhetsa kuphendvula umbuto wendzabambhalo kulesi sigaba, uphocelelekile kutsi ESIGABENI C uphendvule imibuto lemifisha.
Bhala indzabambhalo uhlahlele kutfutfuka kwesakhiwo salenoveli usho nekutsi umbhali uphumelele kangakanani kubhala sakhiwo senoveli lesemukelekako.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Singayitsini Kunene imisebenti yebatsakatsi, loku nabo basebentela uyise Sathane.
Kodvwa lentfo nayentiwe ngumuntfu ngabe unesibulawela lesibi ngifunga eMantimandze.
Mine sengilihambe ngalicedza Kunene, futsi nanyalo ngisetawulihamba ngifuna bona bogobela labangahle banginike likhambi. Umtsakatsi ngidla naye liphalishi, akekho khashane.
Kodvwa indzaba lenjena iyaye yentiwe njani Khumalo Bona bemanga batsini''?
Mine sengiticedze tonkhe tinyanga kanye nebapholofithi ngaletigigaba letivela kulomuti wami. Tonkhe tingitjela intfo yinye. Taze tangitjela nekutsi lomtsakatsi wacala ngekungibulala inhlitiyo. Uze ubone kutsi vele ngangifile, kwatsi noma asatele liphumalimile ngamcolela. Lendzaba yaba sifuba setfu sobabili ngobe yenteka ngalesikhatsi sihlala naye eJozi.
Abecinise kangakanani Khumalo kutsi umtsakatsi abedla naye liphalishi?
Ucabanga kutsi yini leyabangela Khumalo kutsi ahlale nemfihlo yeliphumalimile laLaMaseko?
Fakazela lesaga lesitsi, 'lutsandvo aluboni,' ngasinye setigigaba letenteka kulenoveli.
Fundza futsi letheksthi leyincenye yendzaba bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Liyasha litje kuLaMagagula edladleni, sewusilela tilalelo. Usila nje akakabindzi ngenhlitiyo uyabalisa. "Kuyini kwendza Kuyini kantsi kuphila Kodvwa mine sengiphilelani nje nempela ngoba ngisha busuku nemini Kodvwa batali bami abasangihawukeli ngani bangiphumute kulesihogo lengikuso Maye make abengitjela bo kutsi imphumakudze ngiyifunani, lesichwichwichwi nekwenta." Ative setigcwala emehlo, kuye kanye etfuke setishisa etihlatsini. Ayekele kusila, agobe sidziyana sakhe lesasicedvwa ngemanti, atesule kanye nemafinyila labetipheleketela. Noma etama kutesula tinyembeti temihla, letinye noko tativele ticatsakele emphushini. Ukhala nje uyati nekutsi nalowo mmbidlana labewusila wawuwekugcina. Nawo phela abekhangetwe ngudzadzewabo naye angulomunye lotidlembelako. Kati abesalala etiko cobo lapha kaLushawulo. Ingani phela naye abengasati nekutsi kodvwa kukhonani layishiya ekhaya. Utsite asasila LaMagagula weva lokwebantfwanyana kwakhe sekukhalisana kubanga sikhokhwana sencwancwa labasukusule ngayo?
Kodvwa Khetsile ubakhaliselani bantfwana?
Akusimi make ngunangu Todvwa udlela umntfwana sikhokho sakhe.
Ekwendzeni kukamkhatsali. Fakazela lesaga ngekucaphuna kuletheksthi lengenhla.
Umlingisi lomcoka uvetwe ngemphumelelo lenganani kulenoveli Chaza?
Bhala tigameko LETIMBILI kulenoveli letingakholweki kahle letinjengetinganekwane.
Kube ngabe labantfwana baLaMagagula bebaphila kulesikhatsi salomuhla ngabe abasiboni lesimo labakuso. Vumela nobe uphikise lombono uphindze wesekele.
Inkhulumo letsi, imbilapho ivuna silondza iyimfundzisolite nawubuka imphilo yaLushawulo nenina. Hlatiya.
Ngabe umbhali walendzaba wabhalela tetsamelilwati takhe indzaba lemnandzi nje kwekube tiyifundze nobe kukhona lokunye labekuhlosile ngalendzaba Bhala indzabambhalo uvete wakho umbono?
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Yekela kucamba emanga wena! Kuyatiwa kutsi bewusejele yonkhe leminyaka kanye neyihlo. Make wakho ushona siyamngcwaba nisejele nine. Sikolo angeke sikwati kuchubeka nekufundzisa siboshwa lesifana nawe, ngako-ke sicela kutsi udedele bantfwana labanemarekhodi lamahle bafundze. Siboshwa nemfundzi bantfu lababili labehlukene labo. Sishiye ngekuthula lapha ngoba utawufundzisa bantfwana imikhuba lemibi.
Yekela kucamba emanga wena!
Ngekubona kwakho ngubani imbangi lenkhulu yaMphikeleli kulendzaba Usho ngani?
Ngabe ngumbono yini nobe liciniso kutsi Mphikeleli abesejele Sekela umbono wakho?
Umona usuka esweni uye enhlitiyweni. Shano kwekutsi lesaga sihambisana kangakanani naletheksthi lengenhla.
Intsandvo yelinyenti ivetwe kanjani kulendzaba Hlatiya?
Kufuneka emasu ekuyicedza imikhukhu. Bantfu bakitsi batawuhlala elaleni kuze kube nini Kumele babhaliswe kahle bonkhe, bese bayakhelwa. Kufanele bakhelwe tindlu letinhle, leticinile futsi letihehako. Akufuneki kutsi kwakhiwe ngobe kucedvwa licala. Kumele kube tindlu labatishaya tifuba ngato. Bangatsi 'sibonga loku lesakhelwe kona nobe kukuncane.' Akucatjangelwe titfunti tebantfu ngekutsi bakhelwe tindlu labangeke batikhobose ngato. Kumele kungafani nakadzeni lapho bebakhala ngekutsi bakhelwe emadoshi emetjiso nobe emathoyilethi kwase kutsiwa tindlu?
Chaza simonhlalo sesikhatsi salendzaba ubhekise kuletheksthi lengenhla.
Chaza lomlingisi lokhuluma lamavi lakuletheksthi lengenhla.
Lesihloko salendzaba lesitsi "Kubamba Letingelako" siyifanele yini lendzaba Hlatiya?
Kulesigaba kunemidlalo lemibili. Wena-ke khetsa ube munye lowufundze ekilasini lonyaka uphendvule ngawo.
Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngalowo mdlalo. Uma ukhetse kuphendvula umbuto wendzabambhalo enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule imibuto lemifisha. Uma ukhetse kuphendvula imibuto lemifisha enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule umbuto wendzabambhalo.
Bhala indzabambhalo uchaze kubumbana kwesimonhlalo salomdlalo nengcikitsi yayo.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Ngangena mine Ntfwasahlobo. Ngangena mine longena emitini kuthule dvu. Ngiyati nikhuluma ngetebukhosi. Ngimi lengitawube ngibekwa esikhundleni ngeMgcibelo, ngobe niyabangisana. Kuyawuze kube nini nibanga bukhosi Kutsatfwa kwesikhundla ngekuthula sakugcina ngaMkhalelwa?
Vele banyenti labacabanga kutsi ngiyahlanya, kantsi ngiphile saka! Kuhlakanipha loku lokungenta ngati tindzaba letinkhulu. Tindzaba letinkhulu tatiwa bantfu labakhulu njengatsi.
Ngikutjelile ngatsi ngiphile saka! Umuntfu lengisola kutsi uyagula ngulowo lowehluleka kutjela umntfwanakhe emaciniso.
Ngitsi kuhle sitjele bantfwabetfu emaciniso odvwa. Singabetsembisi tikhundla letingasito tabo.
Lamavi aLaJele latsi "Maye uyatitsandza tindzaba letingakakufaneli" ahambisana kangakanani naloku lokwenteka lapha emphakatsi Sekela imphendvulo yakho?
Ngabe kungumbono nobe emaciniso yini kutsi kuhlanya kuhambisana nekuhluma kwetihlahla. Usho ngani?
Esikhatsini lesinyenti teluleko tebantfu tingakufaka emgodzini. Fakazela lombono ubhekise kulokwentiwa nguLaJele.
Hlatiya lenkhulumo yaNtwasahlobo latsi "kuhle sitjele bantfwabetfu emaciniso" uyibhekise encwadzini yonkhe.
Ayihlabi ngakumisa. Chaza lesaga ubhekise etinkhulumeni nasetentweni taNtfwasahlobo.
Umbhali walomdlalo usebentise indlela yekucamba badlali bakhe emagama, indlela labakhuluma ngayo netento tabo kuveta kutsi babadlali labanjani. Bhala indzabambhalo lesekela lenkhulumo lengenhla ubhekise kuBatjele, Mlandzeli naSatile.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Lusuku lwakusasa lwemancamu sibili. Lusuku lwentfokoto kulabo bebasebenta ngekutimisela, lusuku lwelusizi kulabo bebangatimiseli. Kudzela lowatiko kutsi imiphumela iyewuphuma ephephandzabeni injani.
Sibambe umoya mntfwanami. Akukho lesikwatiko tsine, kwati losetulu. Yonkhe indzawo kukhulunywa ngemiphumela lelindzelwe kusasa. Siyawukwamukela nobe yini levelako ndvodzakati.
Kuvuna lotjalile make. Ngikwentile konkhe lokusemandleni ami ngenhloso yekutsi ngiphumelele. Umnyaka lona uye waba lukhuni etimphilweni tetfu ngoba kusukela ngaBhimbidvwane besibhimbidzela incwadzi. Sifike kuMabasa sibasa incwadzi. Inyoni phezukwemkhono nobe Kholwane beyitsi nayikhala itsi 'Phezukwemkhono! Phezukwemkhono!' kitsi beyihumusheka itsi etikwencwadzi njalo.
Uma ulalela tinkhulumo taBatjele nenina kuyabonakala kutsi Batjele akanaluvalo ngemiphumela. Bhala saga lasisebentisile lesikhombisa loko.
Bhala ingcikitsi yalomdlalo.
Yini lebangela LaMbuli atsi babambe umoya ngalemiphumela?
Lomdlalo uvule emehlo netingcondvo tetetsamelilwati tawo ngebudlelwano emkhatsini wemphilo yasesikolweni nemphilo yangaphandle. Nika tibonelo LETIMBILI letifakazela loko kulomdlalo.
Lutfolakala kuphi ludvweshu kulomdlalo Nika luhlobo LUNYE nesigameko SINYE lesifakazela imphendvulo yakho?
Lusha lunetikhatsi lapho luphuma khona endleleni yetimiso letemukelekile emmangweni. Sekela lombono ngesigameko lesitfolakala kulomdlalo.
Batali labahle ngulababamba lichaza emfundvweni yebantfwana babo. Phawula ngalombono ubhekise kuLaNgwenya.
Hlahlela simonhlalo salomdlalo ngemaphuzu LAMABILI.
Siphetfo salomdlalo ngabe sibumbene kangakanani neligama lawo Chaza?
Lwati lwendzabuko luyintfo lemcoka etimphilweni tebantfu. Ngabe umbhali walomdlalo ukwetfule kanjani loko ebantfwaneni baseMkhuphukantsaba Chaza?
Bhala emakhono LAMABILI lagcugcutelwe kulomdlalo kukhutsata bafundzi ngelikusasa labo, bese uyasho kutsi likhono ngalinye ligcugcutelwe ngayiphi indlela.
<fn>Siswati HL P2 Feb-March Memo 2010.txt</fn>
Lenkondlo ikhuluma ng mabonakhashane utsandvwa nguwo wonkhe umuntfu. Itsi nayivulwa wonkhe umuntfu afune kuyibukela. Kusukela ekuseni kuhlalwa embikwamabonakh tindzaba temhlaba netemmango. Tindzaba tikhulunywa ngetilwimi letehlukahlukene.
Labadzala babukela imidlalo leyehlukahlukene kumabonakhashane.
uphindze uhlakaniphe ube nengcondvo lekhaliphile. njalo nja yalenkondlo ngobe lichaza kutsi imfundvo isikhiya lesikuvuematfuba emphumelelo emphilweni?
ngiyo lengakwenta kutsi ube nelikusasa lelihle.
kakhulu nalenkondlo ngobe ikhuluma ngetinsuku letingu-16 lapho khona kusuke kukhankhaselwa kucedvwa kwekuhlukunyetwa kwebafati nebantfwana.
angaya kulamanye emave afundze letinye tilwimi ngeke aluyekele lulwimi lwakhe.
Utsi nobe angaba sem lokusenhlitiyweni yakhe, utawusebentisa lulwimi lwakhe.
Utsi lulwimi lwakhe ngilo lalusebentisako nakafuna kuva imibono yakhe.
bantfwana , emabhungu netintfombi labashonelwe tihlobo tabo.
Kuhlanyelwe' ligama lenhlonipho lelisho kungcwaba.
Luvutfondzaba: lapho indzaba ifika esicongweni saloko kuletigameko lebeticangene sekuncobe sinye kuphela.
Siphetfo: kusonjululwa kwenkinga le yonkhe.
Bahlolwa a lesemukelekile senoveli,- ngatiphi tizatfu. Indzaba nemibono yembhali iyayiveta ka yakhe kutetsamelilwati takhe.
ladla naye liphalishi lobekabulala bantfwana bakhe.
bangehlukana/ abentiwa imitsi yaTintfombi njll.
tintfombi. Sib: kuco kwecwaya bantfwana baLaMagagula, njll. tibonelo tifanele titsatfwe encwadzini.
yabuyela esimeni lesetayelekile sekutsandvwa yindvodza yakhe.
babanga sikhokho/ LaMagagula utsetsisa Khetsiwe kutsi uhlupha bantfwabakhe. Ludvweshu lwa ngenhlupheko labukene nayo.
ngoba ubukene nenkinga kusukela ekucaleni kwendzaba kuyofika esiphetfweni.
Ek emngcwabeni wefika wabaphosela emapulangwe wahamba. kushiswa kwetindlu taTintfombi.
kuhle kwelitfumba lelikhanywe laphuma nebovu njengeligama lencwadzi.
Lushawulo wacosha unina ekhaya wema nemkakhe Tintfombi.
Bahlolwa b yekutijabulisa yini nobe cha.
Sitayela sembhali, njll.
Kuphakelwa kwetinsita, njll.
Bahlolwa wendzabambhalo. Lokunye lokubalulekile kuphawula ngemphumelelo nobe kwehluleka kwembhali ekubhaleni lenoveli ibe yaloko labakukhetsile (Kubavula emehlo kutembangave).
angekho yena asekudzingisweni lapho wafundza khona nesikolo.
endleleni yakhe amvimbela, kusukela ekucaleni kuze kube sekugcineni kwalenoveli.
bakhulume emaciniso, bangatsi nangabe kukhona labangahambisani nako kutembusave babese bacintimbangi tabo.
imisebenti baye emadolobheni bayowufuna umsebenti, lapho bafike bakhe khona imikhukhu.
sewufike esicongweni semphilo yakhe, lapho wayicala khonahlupheka aze abaleka nasendzaweni yakubo.
Kulamavi umbhali unetifiso tekutsi bonkhe bantfu bakhelwe tindluletikahle, letitabenta batishaye tifuba. Loku kumenta ahambisane nemtsetfosisekelo nobe kungeke kwenteke kutsi bonkhe batitfole kanye kanye letindlu.
banike nengcikitsi yayo.
Simo sesikhatsi lomdlal ngayo nengcikitsi.
Simo sekuhlalisana nend lekuphilwa ngayo neligalelo lako engcikitsini.
batjele Nkhanise lonkhe liciniso ngemvelaphi yakhe kuze kuvikeleke umbango.
tasebukhosini atikhulunywa ngunobe ngubani.
Loko bebakwenta ngoba bangati kutsi Nkhanise akasuye wakaNhlapho unina wefika naye atetfwele.
Nkhanise liciniso ngabe umbango awuzange ube khona futsi ngabe Nkhanise akafanga.
umbhali laveta ngayo badlali, bagcile kuleti letibalwe embutweni nekutichaza kabanti kutsi tishoni.
Walilandzela ligama lakhe ngo bakhe lwati lolunyenti.
Lekucanjwa kwemagama etikhungo ufuna kugcinwe wona lawo lakhona.
Abengumntfwana longeva n wendzaba - besekele sihloko - basho kutsi umbhali uphumelele nobe akakaphumeleli kuveta labalingisi asebentise lamasu labaliwe.
Kunikana ematfuba nakukhulunyiswana.
Umsebenti wathishela nalokunye lokunga ludvweshu.
Kuphikisana ngekutibandzakanya kwabodokotela netinyanga emfundvweni yebantfwana, njll.
Satile wahamba ebusuku, wacala kubhema nekunats kusebentisa tidzakamiva, kungalali ekhaya, nalokunye lokungakabalwa lapha lokwemukelekako. - Mlandzeli wacala kunatsa nekuhamba ebu lesingekho emtsetfweni.
Lendzaba yentek tikolo nekharikhulamu lensha yemfundvo lemiselwe emakhono.
badlali batfola imivuzo yaloko lebebakusebentela kamatima.
Batjele utfola umphumela lomuhle wetifundvo takhe.
Mlandzeli wagcina ejele atfola umvuzo wekuganga.
ngebuhle nemisebenti yabodokotela.
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya. Nesitayela lesisetjentisiwe endzabenimbhalo.
Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Imibono ilandzeleka kalula.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile.
Kunebufakazi lobutsite besakhiwo.
Kunemaphutsa lambalwa elulwimi, liphimbo nesitayela lokufanene.
liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.
Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali.
Nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.
Kulikhuni kubona kutsi sihloko silandzelwe.
liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni. - Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Sihloko usivisisa ngalokujulile.
Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Imibono levakalako minyentana.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Indzaba ihleleke kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute luhlaka nesakhiwo.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
<fn>Siswati HL P2 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Lememorandamu inemakhasi langema-17.
Sonkondlo utsi gogo usilulu sekulondvolota lwati.
Sonkondlo utsi gogo ungumtapo lapho kutfolakala khona lwati, emagugu esive nemasiko.
Gogo ufundzisa sonkondlo nalabanye aphindze acedze situnge ngekutsi abafundzise ngalokuphatselene nemphilo.
Sonkondlo ubonga gogo loligugu nasetitukulwaneni.
Sonkondlo usebentise sibabato ngobe akhombisa kumangala kuloku lokwentekile.
Sonkondlo ukusebentise ngemphumelelo ngobe etihlatsini talabo labaphekeletele umufi tinyembeti tiphuma ngalokungenamkhawula ngenca yebuhlungu labakuvako.
Kubumbana akukho ngobe emtsimbeni silindzele kutsi kube nenjabulo kodvwa lenkondlo ikhuluma ngemtsimba lomayelana nekufa lapho baphekeletela umufi baciphita tinyembeti nabuso bunyukumele.
Sihloko asihambisani nalokushiwo yinkondlo ngobe lona lofundza lenkondlo ulindzele umcimbi lapho kujatjuliwe kube kugidvwa. Lokushiwo yinkondlo kumayelana nekufa.
Sonkondlo bekasesimeni sekujabha/sekuphelelwa ngemandla/sekudzangala, ngekwehla kwelizinga lelutsandvo lwakhe naSbongile.
Lala kancane mkhulu wami!
Lomugca usimuntfutisi. Butfongo lekuyintfo lengaphili yentiwe yaba tetimphawu temuntfu lophilako. Butfongo kuba sengatsi bunetinyawo tekuhamba uma bunyonyobela umutfu kutsi agcine sekalele.
Sonkondlo ukhuluma ngamkhulu. Lokuhlwa lakhuluma ngako sonkondlo, kufa. Loku kusho kutsi mkhulu njengobe samdzala sangashona nobe nini. Kantsi kusenokwenteka aphile sikhatsi lesidze.
Babakhela tindlu./Kubaholela imphesheni./Kubapha kudla./Banikwe tinsita tamahhala njengemanti, gezi/Babakhele tinsita tekungcebeleka njll.
Nankha emaphuzu lekufanele abe khona.
Live labamba longentasi ngemculo waBrenda.
Kusho kutsi kwajabula wonkhe umuntfu.
Yinyanga lapho umbuso welubandlululo waphela khona Umlandvo waseNingizimu Afrika wantjintja ngobe kwaba khona kuvota kwato tonkhe tinhlanga.
Ngumlayeto lomayelana nebunye nekuvana.
Kubayinganwa - Loku kuyayichubela embili indzaba ngobe kube akazange aganwe eMankayane ngabe Titfombi asimboni kantsi futsi nesimilo sakhe ngabe asigucuki.
Kuyengeka - Utsatseka lula nakeva kutsi unina uyatsakatsa. Loku kuyichubekisela embili lendzaba.
Kungavela loku ngaye lokuchubekisela indzaba embili.
Kwetsembeka - Loku kwenta kutsi abambelele emendvweni nasetimweni letimatima. Loku kuyayichubela embili indzaba.
Kubeketela - Ngekubeketela wakhona kuhlala neninatala, wahlala naTintfombi.
Inhlonipho - LaMagagula ukhombisa inhlonipho kuninatala, ukhombisa kutsandza zakwabo nebantfwabakhe.
Akuvele loku ngaye lokuchubekisela indzaba embili.
Sibindzi - Uletsa umntfwana longasiye waLushawulo, ubulala bantfwana bakhe kuze kucoshwe uninatala. Loku kuyichubekisela embili lendzaba ngobe Lushawulo wamcosha vele unina.
Umona wakhe umenta angafuni kuhlala nalabanye bantfu kube yena ubakhandze bakhona. Loku kwenteka nje indzaba iyachubeka.
Kuyabonakala kutsi ngemutsi wakhe ubulele Lushawulo inhlitiyo, wamenta wangasaboni liciniso nekutsi atsandze yena kuphela. Loku kuyichubela embili indzaba.
Khetsile abebona kutsi uyise akamtsandzisisi unina, ngako-ke wabona kuncono kutsi anyenye nakahamba.
Lenkhulumo isho kutsi noma ngaphila utawulahlekelwa ngulomntfwana lametfwele.
Bobabili bayakholweka ngobe konkhe lebakwentako nguloku lekunekwenteka emmangweni, sibonelo: kwendza esitsenjini, kungevani kwebafati.
Kunakekela batali nalamanye emalunga emndeni.
Loku kwentiwa ngukutsi Khetsile bekakhatsateke kakhulu ngekugula kwenina emaphoyisa ambona angumumntfu logulako loya kudokotela, amvumela.
Yebo sibumbene ngobe ekugcineni Tintfombi labenta imphilo ibe munyu ekhaya, ikakhulukati kuLaMagagula, sewubonakala aphuma lomphela esiphetfweni.
Tsatsani lapha bafana ninike unyoko.
Sisento lesikhombisa kungabi nenhlonipho yemtali. Emmangweni asemukeleki ngobe tibi tasekhaya atikhishelwa ngaphandle, kuyaboniswana.
Sikhulu Tsabetse ungubabe longagegi ngenkhulumo, wavele watjela Mphikeleli emehlweni kwekutsi akamfuni ekhaya lakhe.
Uma ungumuntfu kufanele ukhulume loko lokufunako ungagegi kute bantfu bakwati kahle kutsi ungumuntfu lonjani.
Mphikelele ungumfana lowalimela liciso ngesikhatsi selubandlululo waze wanikela nangemphilo yakhe.
Utse kububuya ekudzingisweni wachubeka nekusebentela sive saseMbalenhle.
Kutse nobe Tsabetse azama kumphatsa kabi kepha waphikelela njengeligama lakhe nebangani bakhe kutsi baletse imphucuko endzaweni yaseMbalenhle.
Umuntfu kufanele uma afuna intfo aphikelele aze ayitfole. Ummango ufundza kubeketele nekuphikelela etimweni letimatima.
Umngani locotfo akakushiyi enkingeni, uba nawe ebuhleni nasebubini. Ummango ufundza kuba cotfo ngaMsiti.
Khulumile. Ummango ufundza kutsi kufanele uyimele indvodza yakho ngaso sonkhe sikhatsi ebumnandzini nasebubini. Khulumile phela abeyisita indvodza yakho ekuphumeleliseni tinchubomgomo endzaweni yaseMbalenhle. Khulumile abeyinika sibindzi indvodza yakhe ngemiphumela yelukhetfo.
Kutfolakala ludvweshu lwangaphandle ngobe Magumeni akayivisisi indzaba yekutsi aphatfwe nguMphikeleli ngobe atsi wekuchamuka.
Kuhle ngobe uma uhlala emmangweni nawe tingucuko uyatifuna. Kuhle kutibandzakanya netepolitiki ungatsi awutingeni ngobe ungumfundisi.
Kubaluleke ngekutsi umuntfu lebamkhetsako kufanele abecotfo, abeketele atinikele ngaso sonkhe sikhatsi. Akungabi ngumuntfu lotsandza imali, asebentele esikhwameni sakhe.
Akakacinisi ngobe yena akamati, wahamba asesemncane waya ekudzingisweni.
Umuntfu lokhetsiwe usebentela hulumende akatisebenteli yena, uhambisa umsebenti wemmango.
Magumeni bekatifunela sikhundla kuphela kepha angakhombisi kusebentela ummango nobe anguthishela.
Imingcwabo yakadzeni beyihlonishwa kudla kuta nabomakhelwane kepha nyalo labaya emangcwabeni bayela kofuna kudla, babange nemsindvo, imindeni leminye itinatsele tjwala.
Umuntfu lofuna kufundza akangajikiswa ngobe uma sekacedzile utawulitfutfukisa likhaya nendzawo yangakubo.
Kufundzisana ngemasiko nemihambo yesintfu lehambelana nesifo.
Emasiko. Iyahambisana ngobe ingulenye yenchubomgomo letfutfukisa sive. Ingcikitsi lesemcoka intfutfuko.
Kufa kuyahlonishwa ngobe kufanele kulandzelwe imihambo nemasiko. Nangabe kushoniwe akwentiwe loko lokuhambisana nesimo.
Kuhambelana kwebalingisi nengcikitsi yemdlalo.
Bahlolwa batawuchaza ingcikitsi yalomdlalo kutsi ingumbango webukhosi bese bayasho kutsi kubalulekile kutsi balingisi kuko konkhe labakwentako kuphatselane nengcikitsi.
Mkhalelwa uhambelana kahle kakhulu nalengcikitsi ngobe nguye lowacala lenkinga ngekubeka Mkhosi esihlalweni sebukhosi. Loko ngiko lokwavulela ludvweshu lwalombango.
Nkhanise uphatselene ngco nalengcikitsi ngobe nguye loyimbangi yaMakhosi, ngobe atsi yena nguye lofanele atsatse bukhosi njengendlalifa yaMkhalelwa.
Bahlolwa kumele basonge onkhe emaphuzu labacoce ngawo emtimbeni wendzabambhalo. Lokunye lokubalulekile kuphawula ngemphumelelo nobe kwehluleka kwembhali ekubhaleni umdlalo lonebalingisi lababumbene nengcikitsi.
Sifiso ungumdlali lotfutfukako ngobe njalo naketa kuMakhosi, uta nemasu lamasha ekulinga kuncoba Nkhanise nelicembu lakhe.
Indlela lakhuluma ngayo Makhosi ikhombisa kuba nemoya lophasi nalonelucolo, njengemuntfu longevani neludlame.
Emimangweni lesiphila kuyo lusha lunemacembu latibita ngekutsi angemagenge. Lamacembu alwa odvwa abange tintfo letehlukene njengetintfombi, tidzakamiva, nalokunye, njengobe emacembu aboNkhanise naMakhosi abanga bukhosi.
Umfelandzawonye usho kubumbana kwebantfu belicembu linye. leligama linebudlelwano nalokwenteka emacenjini aboNkhanise naMakhosi ngobe bebabumbene bayimbumba.
Makhosi wachubeka ngekulwa naNkhanise kubangwa lobukhosi.
Bangani baboMakhosi naNkhanise abazange balugobe luphondvo bafuna ngulowo nalowo umngani wakhe angene esikhundleni.
Ekugcineni kwemdlalo, umdlali longubangiswako kulindzeleke kutsi abambe lichaza kusukela ekucaleni kwemdlalo kuze kuyewufika ekugcineni lapho ancoba khona. Makhosi usuke nemdlalo ekucaleni kwawo wagcina ancobile atsetse bukhosi ekugcineni.
Lesicashunwa singadlaleka kalula enkhundleni ngobe kute tihibe kulenkhulumiswano yabo, bahleti njengemajaha bayabonisana.
Uma ufundza lomusho lolulwimi lunotse kakhulu, lunetisho: 'Ungatsatsi ngemawala'./Bese sitsatsa tinyatselo.
Kunesinongo senkhulumo lesisifaniso: 'Bindza ngatsi ufile'.
Lamavi aMakhosi alinga kugucula umcondvo waSifiso weludlame.
Imibono itawehluka. Labanye batawutsi ufuna sikhundla kantsi labanye batawutsi akafuni lutfo kuphela nje ukhombisa bungani lobucotfo.
Lomdlalo uyabonakala kutsi uhamba nekuntjintja kwesikhatsi etimphilweni tebantfu, ikakhulukati kutemfundvo.
Bahlolwa bachaza sihloko basho ngalokufisha kutsi kuntjintja kwesikhatsi kushoni nekutsi kubakhona lapho loluntjitjo lubonakala khona, sib. Indlela yekukuphila emmangweni, indlela lekufundvwa ngayo etikolweni.
Kubandzakanyeka kwebafundzi ekutsatseni tincumo temmango njengekucamba emagama etikhungo.
Kubaluleka kwenchuboyelwati lwendzabuko lapho tinyanga netangoma ticatsatela bafundzi ngelwati lwendzabuko.
Luphenyo lolwentiwa bafundzi emaklasini, njll.
Bahlolwa balindzeleke kutsi basonge emaphuzu labacoce ngawo emtimbeni wendzaba - besekele sihloko - basho kutsi vele luntjintjo lukhona nobe alukho - kakhulukati kutemfundvo.
Batjele ngumdlali loyindilinga ngobe wacala kahle asebentisana nebangani bakhe kodvwa ekugcineni wabajikela waze wayolala esibhedlela.
Imibono itawehluka sib. Uma bafundzi bacabana, uma umfundzi acabana nathishela, nalokunye.
Thishela kumele abeketele, abe nesineke, abe nenhlitiyo lenhle.
Batjele abegcogca yonkhe imibuto kube nebantfu labakhetsiwe kutsi batawubuta leyo mibuto, kubuye kube lotawuba ngusihlalo, bafundzi bebaphendvula ngekulawulwa kubalekela kungenana emlonyeni.
Bafundzi bekumele bafundze kusombulula tinkinga tabo babuye bayati indzawo yathishela nemisebenti yakhe kute bamhloniphe emmangweni.
Yebo iyatakha ngobe Itenta tati imvelaphi, emakhosi nemasiko ato.
Bahlolwa batawusho kutsi lihle nobe libi besekele.
Lesaga sisho kutsi uma utjelwa kodvwa uphike Inkhani ugcina ungene ebubini njengaSatile lowagcina agula ngenca yesimilo sakhe lebebamtjela kutsi ehlukane naso kodvwa angafuni.
Ligama lalomdlalo libumbene nesiphetfo sawo ngobe ekugcineni wonkhe umdlali utfola umvuzo waloko abekwenta emnyakeni wonkhe.
Balingis i lababalulekile batfola imivuzo yabo. Batjele uyaphumelela etifundvweni takhe, kantsi Satile uyehluleka.
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya. Nesitayela lesisetjentisiwe endzabenimbhalo.
Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Imibono ilandzeleka kalula.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile.
Kunebufakazi lobutsite besakhiwo.
Kunemaphutsa lambalwa elulwimi, liphimbo nesitayela lokufanene.
liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.
Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali.
Nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.
Kulikhuni kubona kutsi sihloko silandzelwe.
liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako.
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni.
Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Sihloko usivisisa ngalokujulile.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele.
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Imibono levakalako minyentana.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Indzaba ihleleke kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute luhlaka nesakhiwo.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
<fn>Siswati HL P2 Nov 2009.txt</fn>
Fundza lelikhasi ngembikwekutsi ucale kuphendvula imibuto.
Ungalifundzi lonkhe liphepha lemibuto. Buka lokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese ubeka luphawu kulowo nalowo mbuto lobutwe ngetincwadzi lotifundze lonyaka. Emva kwaloko, fundza leyo mibuto lenetimphawu kuphela bese ukhetsa leyo lofuna kuphendvula yona.
Landzela ticondziso ekucaleni kwaleso naleso sigaba.
ISIHLANU IMIBUTO lofanele uyiphendvule seyiyonkhe: ESIGABENI A imibuto mitsatfu , ESIGABENI B munye , ESIGABENI C munye . Sebentisa luhlu lwekutikhumbuta kute usitakale.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto temibuto njengobe tinjalo ephepheni lemibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA.
Bhala ngesandla lesibonakalako nalesifundzekako.
Lelikhasi litawusita bahlolwa ekukhetseni imibuto LABAFUNA kuyiphendvula ngaphandle kwekufundza lonkhe leliphepha lemibuto.
CAPHELA: ESIGABENI B na C, phendvula YINYE INDZABAMBHALO NAMUNYE umbuto WEMIBUTO LEMIFISHA.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Emaphiko akho asifukamela sonkhe.
Ngiyingati yakho ngingumntfwanakho gogo.
Umtapo loligugu etitukulwaneni!
Bhala indzatjana ngaloko sonkondlo lakhuluma ngako kulenkondlo lengenhla. Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa kungabi ngetulu kwalangama-240.
Makoti ucambalele tfwi!
Imiphefumulo yab' ikhatsatekile.
Kungabe bayawulala badleni?
Umlobokati usele weneme.
Kulesihloko salenkondlo sonkondlo ukhetse kusebentisa sibabato (!). Ase usho kutsi ngabe ukwenteleni loku?
Ngulenjani leveyili yemapulango lakhuluma ngayo sonkondlo lapha emgceni 8?
Ngemusho munye shano kutsi ngubani lomlobokati sonkondlo lakhuluma ngaye kulenkondlo.
Lapha enkondlweni sonkondlo usebentise sihabiso lesitsi "Iyan' imvula yetinsizi". Ngani?
Ngabe loku ukusebentise ngemphumelelo yini?
Kukhona yini kubumbana kwaleligama lelitsi umtsimba kanye nalenkondlo yonkhe Hluta?
Sihloko salenkondlo lesitsi Kuhle Ketfu ngabe siyahambisana yini nalokushiwo yinkondlo Chaza?
Pho! Mine ngeke ngibonge lokuhle!
Lilanga lesatana ngalo sobabili?
Sani setsembiso lengingasenta nemuntfu?
Pho! Mine ngeke ngibonge lokuhle!
Etinkondlweni lotifundzile wena ubona kutsi lenkondlo iluhlobo luni?
Shano luhlobo lwebunkondlo loluvetwa ngulemigca lemibili yenkondlo.
Lilanga lesatana ngalo sobabili?
Sonkondlo bekakusiphi simo nakabhala lenkondlo Ngani?
Ngabe kukhona yini kubumbana kulemigca lelandzelako nenkondlo?
Ngifikelwa ngumunyu nangikubuka.
Ngiyabesaba butfongo lobukunyonyobelako!
Ngitjele mkhulu nawe gogo.
Maye ngamkhulu wami !
Lala kancane mkhulu wami!
Caphuna imigca kulenkondlo lengenhla lapho sonkondlo asebentise khona imvumelwanosicalo endzimeni yekugcina.
Ngiyabesaba butfongo lobukunyonyobelako!
Yini lebangela sonkondlo atsi naku kuhlwa sekusondzela nakakhuluma ngalona lekukhulunywa ngaye kulenkondlo Sekela imphendvulo yakho?
Lona lokukhulunywa ngaye kulenkondlo uluphawu lwani emmangweni Bhala kube kubili?
Mkhulu uligugu lesive. Bhala kube kubili ummango lekufanele wentele bantfu labafana naye.
Bhala indzatjana ngaloko sonkondlo lakhuluma ngako kulenkondlo lengenhla. Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kweli-190 kodvwa kungabi ngetulu kwalangama-240.
Kuw' emadliza emilandvo.
Bunkondlo buni lesibutfola kulomugca lolandzelako?
Nguluphi luhlobo lwemfanekisomcondvo lolutfolakala kulomugca lolandzelako.
Lesihloko salenkondlo lesitsi Mabasa sinamlandvo muni emmangweni waseNingizimu Afrika. Chaza.
Mlayeto muni lomumetfwe ngulomugca longentasi?
Kulesigaba kunemanoveli lamabili.
Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kuleyo naleyo noveli loyifundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngaleyo noveli loyifundzile. Uma ukhetsa kuphendvula umbuto wendzabambhalo kulesi sigaba, uphocelelekile kutsi ESIGABENI C uphendvule imibuto lemifisha.
Kutfutfuka kwalendzaba kweyeme kubalingisi labakhona endzabeni. Sekela lombono ngekubhekisa kulabalingisi labalandzelako.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
Abetsi lapho acabanga kutsi kungenteka kutsi unina ufile, titsi hushu. Nekusa kuyephuta nangabe kukhona lapho ajake khona. Kwasa abuka ngewayitolo.
Kusa kwatiwa nguye. Wake wema noko entela kutsi uyise aphume ahambe aye emsebentini. Watsi kube ayibone imoto ishona elukhalweni washaya sikhiya emnyango. Wayingenela indlela asacondze esibhedlela kaHayindi. Uhamba nje nendlela akayiboni kahle ngenca yetinyembeti letatigcwele emehlweni akhe. Abetsi lapho ahlangana nebantfu avele abancishe emehlo. Engcondvweni yakhe kwakume umbuto munye kutsi uma unina asafile yena angabatsini labantfwana. Watsi nakefika esibhedlela kwaba lula kuye ngobe nemaphoyisa acabanga kutsi uyagula kantsi uphetfwe tinhlupheko takhe. Phela tivakashi atikavunyelwa kungena ekuseni. Watsi angena nje watitsela etikwalomunye umongi labebafundza naye.
Kunjani mngani, sewute kumake kusho umongi lowo. Lamagama alomongi aphendvula yonkhe imibuto leyayiloku iphambana enhloko yaKhetsile?
Ngaba nenhlanhla ngahlangana nawe, ingabe yena make unjani?
Cha, kusete umehluko, kodvwa sitawuva kutsi dokotela utsini nakefika lamuhla. Nangabe kunjani vele utakugcina ahlindziwe. Lelo lametfusa Khetsile. Noko umongi wachubeka wamlayela ligumbi lalele kulo unina.
Watsi angena nje wahluleka nekutsi sawubona kunina. Ingani phela tinyembeti tase tichuluka nje ngenca yekubona unina asamnyama ungatsi akasesuye lophilako. Nenina naye wadzabuka wakhala. Kwaba sikhashana bobabili bakhala kungekho lokhulumako, kwate kwatsatsa yene LaMagagula watsi: "Ubothantaza mntfwanami. Inkhosi nayivuma utawuphila. Kodvwa noma ngingaphila mine ngiyebuyela ekhaya ngigone tandla."
Kungani Khetsile acale ayekele uyise aphume aye emsebentini ngembi kwekutsi yena ayewubona unina esibhedlela?
Humusha lenkhulumo letsi, "noma ngingaphila mine ngiyawubuyela ekhaya ngigone tandla."
Ngubani umlingisi lokholwekako emkhatsini waLaMagagula naTintfombi Usho ngani?
Shano ingcikitsi yalenoveli bese uveta tehlakalo letimbili letiyesekelako.
Lushawulo akazange nje atihluphe ngekucela emsebentini. Ekhaya bantfu bebaloku babuke elukhalweni bacabanga kutsi phela batambona achamuka, phindze kwaze kwafika lona lilanga lekutsi asale asafihlwa seloku angabonakali. Noma libhokisi kwakute, kodvwa bantfu benkhosi bavuka balimba lithuna. Bebati kutsi libhokisi utakuta nalo Lushawulo ngobe babembonile ebantfwaneni lababili baTintfombi eta nalo khona lena edolobheni. Ngekubona kuhamba kwelilanga, LaMagagula watfuma bantfwana kutsi kuhle bahambe bayewumela ibhasi lebuya kaManzini ngobe incenye kungabakhona lakuphatsisile Lushawulo.
Batsi basalindzele ibhasi bantfwana, babona imoto yeyise ichamuka. Nabatsi batayibona ijika, phindze bayibona iphambuka ima eceleni yehlisa lisaka letinkhwa kanye nenyandza yemapulangwe.
Tsatsani lapha bafana ninike unyoko, washo ashaya sivalo ayishaya izula seyicondze eNgonini lapho ayewucupha khona bhanana wakhe.
Siphetfo salendzaba sibumbene kangakanani nesihloko salendzaba?
Lushawulo uvetwa njengemlingisi lonelutsandvo lolubandlululako. Khokha inkhulumo lefakazela loku kuletheksthi.
Chaza sibekandzaba senhlalo salendzaba.
Hlola sento saLushawulo sekucosha unina nekwemukeleka kwaso emmangweni lesiphila kuwo?
Bekuyini inhloso yembhali nakakhulumisa Lushawulo lamavi lalandzelako, "Tsatsani lapha bafana ninike unyoko." Chaza.
Umbhali usivetele tinhlobo letehlukene tetifundvo kulenoveli. Bhala indzabambhalo lenemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwema-390 uvete wakho umbono ngaloku lokushiwo lapha ngenhla.
Kube liphutsa lelikhulu kukhetsa yena ngobe amange ahlale kulendzawo sikhatsi sakhe lesinyenti. Tsine sicale kumbona lapho afundza libanga lelishumi nambili nemfundvo yakhe yasenyunivesi, kusho Magumeni.
Noma kunjalo, ungumntfwana wendzawo lekumele anikwe inhlonipho lemfanele futsi ahole ummango ngaphandle kwekuphikiswa, kusho Shongwe.
Nitsini ngetinchubomgomo takhe letiphatselene nekwakhiwa kwetindlu, emanti, gezi, ematfuba emisebenti, temasiko nekukhibika, temvelo, tebulungiswa, temnotfo naletinye Kubuta Magumeni?
Tinchubomgomo akusito temuntfu, kepha tahulumende. Yena sisebenti sebantfu labasikhetsile kutsi sibahole futsi sibasebentele ngendlela lefanele, kuphendvula Shongwe. Amange aphelelwe ngemandla, wachubeka nekuveta imibono yakhe leyenta kutsi angahambisani nenchubo yaMphikeleli.
Shongwe ungumfundisi aphindze futsi atibandzakanye kutepolitiki. Wena ukubona kukuhle yini loko Sekela?
Kubaluleke ngani kutsi ummango utikhetsele umholi lebamtsandzako Bhekisa kulekuletheksthi lengenhla?
Humusha lenkhulumo yaShongwe letsi "Tinchubomgomo akusito temuntfu kepha tahulumende".
Tehlakalo umbhali lakhuluma ngato kulendzaba tiyahambelana yini nendzawo. Sekela ngemaphuzu lamabili.
Hlatiya kusonjululwa kwenkinga kulenoveli ngemaphuzu lamatsatfu.
Kufa kuyintfo lehlonishwa kakhulu ngesintfu. Emaswati akabuke emuva lapho konakele khona alungise kuphindze kuhlonishwe kufa. Bantfwana bebangavunyelwa kubuka sidvumbu futsi bangayi nasemingcwabeni. Bantfu labadzala kufanele batiphatse kahle emmangweni bahloniphe nemuti lapho kwehle khona lifu lelimnyama. Akungayi ngekutsi inkholo yemuntfu itsini, kepha akahloniphe sive. Bantfu labete kutewungcwaba bayekele kucoca tindzaba emathuneni, basingatse futsi bevelane nalaba labahluphekile. Kumele kufa kungafaniswa nemtsimba noma nelidzili lelitsite esiveni lapho bantfu betele kwaselitfunjini khona bembatse nangendlela lehlukile," kusho Shongwe. "Ngumsebenti wetfu kulungisa simo lesisibona kutsi senta ummango unhlanhlatse. Imigomo yekutiphatsa kwebantfu emakhaya, emingcwabeni, emihlanganweni emadzilini, etinkantolo. Emphakatsi nakuletinye tindzawo kumele kukhunjutwane ngayo.
Ngabe uyavumelana yini nekujikiswa kwebantfu labafuna kufundza esikolweni sasemini. Sekela.
Nguliphi lichaza lelingabanjwa ngummango kute kube khona kuzitsa emingcwabeni?
Humusha inkhulumo yaNyoni letsi "Kufa yintfo lehlonishwa kakhulu ngesintfu".
Kulesigaba kunemidlalo lemibili. Wena-ke khetsa ube munye lowufundze ekilasini lonyaka uphendvule ngawo.
Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Kumele uphendvule nobe ngumuphi umbuto ube MUNYE ngalowo mdlalo. Uma ukhetse kuphendvula umbuto wendzabambhalo enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule imibuto lemifisha. Uma ukhetse kuphendvula imibuto lemifisha enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule umbuto wendzabambhalo.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
SIFISO: Sifiso sami uyasati Makhosi. Loku lokwentiwa boNkhanise, Sicongo, Ndzabeni naNgedze kwedzelela. Bacondze kuphikisana nesincumo senkhosi. Kuyabonakala kutsi nome imitamo yabo ingehluleka, batawuchubeka nekufuna sikhundla sebukhosi. Nabehluleka lapho batakwehlukanisa siveekhatsi, kubekhona lababuswa nguwe nalababuswa nguNkhanise. Uma sehluleka kuphuma nesincumo sinye nyalo, siya kulamakhata.
MAKHOSI: Asingatsatsi ngemawala. Bindza sengatsi ufile. Akwendlule uMgcibelo lesibuke wona, bese sitsatsa tinyatselo letimatima.
SIFISO: Sengatsi sitsatsa kancane Makhosi. Labantfu bagucuke uMgwenya; tsine singuMgwenyana. Bahlela tintfo tabo bubindze. Batfukuse indvuku emcubeni. Nasingahlahli emehlo nyalo, batasikhuba siwe.
MAKHOSI: Yekela kwetfuka Sifiso. Ayikho intfo lengentiwa ngulabantfu kitsi. Nome bangahlangana busuku nemini, angeke bente lutfo. Batawugcina ngekwenta libandla leMfelandzawonye, kodvwa bangaphumeleli kulwa natsi basehlule.
SIFISO: Siyakhuluma Makhosi, kodvwa asivani. Njengoba sekusele emalanga lamabili kutsi ubekwe ebukhosini, kumele kube khona lesikwentako kulamadvodza angaze akwente kitsi loko.
MAKHOSI: Yehlisa umoya Sifiso. Ngiyakubona uyashisa, kodvwa phola.
SIFISO: Ngiphole njani Makhosi ngisha Ngisekhatsi elangabini lesikhotsa?
Tinkhulumo taSifiso tikhombisa kutsi ungumdlali lotfutfukako. Sekela nobe uphikise lombono ubhekise kuletheksthi lengenhla.
Ngabe indlela Makhosi laphendvula ngayo Sifiso, timveta angumlingisi lonjani Chaza?
Kulwa kwemacembu etindzaweni lesiphila kuto lomuhla kuhambisana kangakanani naloku lokwenteka kulomdlalo Hlahlela?
Leligama lelitsi uMfelandzawonye linabuphi budlelwano naloku lokwenteka kulomdlalo Humusha?
Nasibuka siphetfo salomdlalo ngabe umbhali uphumelele kangakanani kusivetela umdlali lomcoka. Chaza?
Ngabe lesicashunwa singadlaleka yini enkhundleni. Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lambili.
Asingatsatsi ngemawala. Bindza sengatsi ufile. Akwendlule uMgcibelo lesibuke wona, bese sitsatsa tinyatselo letimatima.
Kulesicashunwa lesingenhla Sifiso ubonakala angumuntfu lolekelela Makhosi. Ngabe yini lena lafuna kuyizuza?
Lomdlalo uyabonakala kutsi uhamba nekuntjintja kwesikhatsi etimphilweni tebantfu, ikakhulukati kutemfundvo. Bhala indzabambhalo lefakazela lombono ubhekise kulokwenteka kulomdlalo.
Indzabambhalo ayibe nemagama langabi ngaphasi kwema-340 kodvwa angabi ngetulu kwalangema-390.
SHABALALA: Thishela lilunga lemmango njengabo bonkhe labanye bantfu. Thishela ngubabe, ngumfundisi, ngumeluleki, ngumholi nemuntfu lowenta leminye imisebenti. Umsebenti wathishela akusiko kufundzisa ekilasini kuphela, kepha ungumtali njengalabanye batali, ungumshumayeli njengalabanye bashumayeli. Ulilunga lelisibonelo lesihle emmangweni.
BATJELE: Mine benginemcondvo munye wekutsi umsebenti wathishela kufundzisa bafundzi nje kuphela.
SHABALALA: Lamuhla seniyati-ke nonkhe kutsi thishela sibane selive ngobe ungumuntfu lowenta imisebenti leminyenti emmangweni. Lapho kungekho kuvana khona uba ngumchumanisi nemcatululi wetinkinga.
Bhala kunye locabanga kutsi kungafundziswa nguthishela njengemtali.
Batjele ngabe ngumlingisi losicaba nobe loyindilinga yini, uma ulandzela imphilo yakhe kulomdlalo Sekela?
Bhala sigameko lesicuketse sicakacaka lapha kulomdlalo.
Emimangweni lesiphila kuyo kukuphi lapho thishela asebenta njengemlamuli Nika KUBILI?
Kubalulekile kutsi badlali nengcikitsi kubumbane. Phawula ngalombono.
Bhala timphawu letimbili letilindzelwe kuthishela wemmango.
Likhono lekuhlela imibuto nekunikana ematfuba etingcocweni walitfutfukisa kanjani Batjele Hlatiya?
Yini inhloso yembhali ngekuveta Shabalala akhuluma ngalendlela lakhuluma ngayo nalabafundzi?
Batjele ulilandzele kangakanani ligama lakhe Chaza?
Ngabe imphendvulo yaShabalala embutweni waSatile iyatakha yini tetsamelilwati talomdlalo Chaza?
Phawula ngalelisiko lekukhishwa kwemiphumela yebafundzi belibanga lelishumi nambili ephephandzabeni.
Ngabe ligama lalomdlalo libumbene kangakanani nesiphetfo sawo Phawula?
<fn>Siswati HL P3 Nov 2008.txt</fn>
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule MUNYE umbuto esigabeni A, MUNYE esigabeni B, NAMUNYE esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini LELISHA udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho. Labahlolwako batawuklonyeliswa emamaki ngekuhlela nekubukisisa emaphutsa emisebentini yabo.
Bhala indzaba NGASINYE saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lali-340 - 390.
Kulabadlali labalandzelako khetsa abe munye ubhale ngaye. Indzaba yakho yinike nasi sihloko: 'Umdlali lengimtsandzako'.
Utsini ngalomtsetfo lotsi emantfombatana laneminyaka lelishumi nakubili angahushula tisu nobe ayohlela emtfolamphilo ngaphandle kwelwati nemvume yebatali?
Ludlame lwematekisi selwemuke nemiphefumulo leminyenti. Wena ucabanga kutsi yini lengentiwa kuncandza lesimo.
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi. indzaba yakho.
Buhle nebubi bethekhinoloji.
Nangingaba ngundvunankhulu wesifundza sakitsi.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-100 - 120.
Kuphume nasi sikhangisi ephephandzabeni langemphelasontfo.
Kufuneka intsatseli yetindzaba.
Ungumabhalane welikomidi lalabasha ebandleni lakini. Beninemhlangano lapho benikhuluma khona ngetinkinga bantfu labasha labahlangabetana nato ebandleni. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Umntfwana wamakhelwane ubulele lifasitelo lendlu yakini ngalesikhatsi adlala ibhola nebangani bakhe. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini kwemtali wakho namakhelwane wakho.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-80 - 100.
Batali bakho bakwentele lidzili lekukubonga ngekuphotfula tifundvo tebunjiniyela. Bhala likhadi lesimemo umeme bangani bakho.
Emakhansela asendzaweni yakini ahlele umdlalo welibhola letinyawo emkhatsini wemacembu lamabili lamakhulu kuleli, kute kucongelelwe imali yekwakha umtapo wetincwadzi. Bhala iphosta watise ummango ngalomdlalo.
Esikoleni senu kutawuba nelusuku lwetemasiko lapho kutewukhangiswa ngetintfo letehlukene tesintfu. Wena ukhetse kukhangisa ngekudla lokutsite kwesintfu. Bhala indlela yekupheka lokudla lotawube ukukhangisa.
<fn>Siswati HL P3 Feb-March 2009 RUBRICS.txt</fn>
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso.
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu.
Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa.
Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako.
Emagama akhetfwe ngalokwenetisako.
Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko.
Kukhetfwe emagama lalula.
Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.
Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa lamabi.
Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.
Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo/kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati HL P3 Feb-March 2009.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba. Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema-340 - 390.
Tinkinga letitsikameta emalungiselelo emidlalo yendzebe yelibhola lemhlaba yanga-2010.
Kukhona labatsi lisiko lekuhlolwa kwemantfombatane nelekusokwa kwebafana kufanele avalwe. Ngabe uyavumelana yini nalombono?
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi. Yinike sihloko lesifanele indzaba yakho.
Ngekubona kwakho yini lokungentiwa kucinisa tekuphepha etikolweni.
Umdlalo wemancamu welibhola letinyawo emkhatsini wemacembu lamakhulu akuleli.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali-100 - 120.
Umngani wakho usesibhedlela. Bodokotela batsi tinso takhe tonakele, ngako-ke kutawudzingeka kutsi afakelwe lenye inso. Wena utsetse sincumo sekunikela ngenso yakho, kute umsindzise.
Bhala incwadzi ubhalele malume wakho lokukhulisile waze wacedza sikolo umbonge.
Endzaweni yakini kuniketwa kwetinsita ebantfwini akwenetisi. Ummango ubone kuncono kutsi kube nemhlangano kudzingidza lenkinga. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-80 - 100.
Bhala likhadi lesimemo umeme libandla lakho emsebentini wekukhipha umntfwana endlini.
Kutawube kuvulwa litje lesikhumbuto lamkhulu wakho. Umndeni umeme tihlobo takhashane. Bhala inkhombandlela lotabatfumelela yona.
Libandla lenu lihlele lidzili lemculo lapho kumenywe khona baculi betenkholo labadvumile kute licokelele imali yekwakha indlu yelisontfo. Bhala iphosta watise ummango ngalekhonsathi.
<fn>Siswati HL P3 Feb-March Memo 2010.txt</fn>
Lokucuketfwe kusezingeni lelingemalengiso mayelana nekuticambela lokusezingeni leliphakeme. -Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka kukhicite indzaba lemukelekako lengenamaphutsa.
Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako. -Imibono iyajabulisa futsi iyakholweka. -Kuhlela ne/nobe kwakha luhlaka kukhicite indzaba leyakheke kahle naletfuleke kahle.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.
Imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. -Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
Indzaba yetfulwe kabi kakhulu.
Kucaphelisisa lokujulile kweligalelo lelulwimi. -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso- Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe.
Kucaphelisisa lokujulile kweligalelo lelulwimi. -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele.
Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile.
Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi. Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko. -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lusendzimeni kunemaphutsa lamanyeti ekusebentiseni tiphumuti. - Kukhetfwe emagama latayelekile. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwentiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko ngemalengiso.
Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene- Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu. -Budze bulungile.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. - Budze bulungile.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. - Budze bulungile.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala. -Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Iphumile esihlokweni. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Lwati lolubanti lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo. Ngelicophelo lelisetulu.
Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako. - Usebentise lwati lolwenetisako lwetidzingo yeluhlakasimo.
Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene. - Unelwati lolulingene lwetidzingo teluhlakasimo.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo. - Kunemaphutsa lamanyenti.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi. -Akayilandzeli imitsetfo yeluhlakasimo.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako. - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele. - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka. - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngalokulingene. Kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista. -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kucikelela lokubanti lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Luhlakasimo lesinembako ngemalengiso.
Kucikelela lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile. - Umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Ukhombisa kucikelela Kukhona kuhlanhlatsa lokuncane.
Umbhalo unekuhlanhlatsa kodvwa awuyiphazamisi inshokutsi.
Kubhala - umfundzi uyanhlanhlatsa kodvwa kuyevakala kutsi utsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako. - Usebentise kucikelela lolwenetisako lwetidzingo yeluhlakasimo.
Kucikelela lokulingene kwetidzingo t - Kubhala - etheksthi.
Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. Ukhombisa lwati lolulingene lwetimongcondvo letibanti ekubhaleni. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini. - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene. - Unekucikelela lolulingene lwetidzingo yeluhlakasimo.
Kucikelela lokungakeneli kwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Umbhalo ukhomba kuvisisa lokuncane kakhulu kwesihloko.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo. - Kunemaphutsa lamanyenti.
Kuhlanhlatsa kwenta umcondvo walokubhaliwe ulahleke kakhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. Ngemalengiso.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile.
Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. -Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako. - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele. - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka. - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile.
Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka.
kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene. Kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista. -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelikucikelela, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
<fn>Siswati HL P3 MEMO.txt</fn>
Indzaba kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, indzaba inamatsele esihlokweni, nemibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha ngemalengiso.
Lizinga lekuticambela ngalokuncomekako, indzaba ihambisana nesihloko nemibono inekujula kwemcondvo futsi iyaheha ngalokuncomekako.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, kusebentisa lulwimi lolunongiwe (tinongo, tisho netaga,) lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakhekhe ngemalengiso, emagama akhetfwe ngalokufanele, lulwimi lolunongiwe lusetjentiswe ngemalengiso, kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe, indzaba ayinamaphutsa. elupelomagama, timphawu tisetjentiswe ngalokufanele.
Imisho yakheke ngalokuncomekako, kunebugagu ekukhetfweni kwemagama, lulwimi lolunongiwe lusetjentiswe ngalokuncomekako, indzaba ayinamaphutsa lamanyenti elupelomagama, timphawu letisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha indzaba yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, indzaba enemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Singeniso lesihambisana nesihloko, kwakheka kwetindzima, siphetfo lesihambisana nendzaba, budze.
Singeniso nesiphetfo lokunembako, tindzima tiyachumana ngemalengiso, tindze ngalokufanele, budze bendzaba buhambisana netidzingo tesihloko.
Singeniso nesiphetfo akucaci, tindzima atichumani, kulesinye sikhatsi atikho nobe tindze kakhulu, budze bendzaba abemukeleki.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobungemalengiso.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobuncomekako.
Kunebufakazi bekuhlela nobe kwakha luhlaka lobulingene.
Incwadzi kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, incwadzi inamatsele esihlokweni, imibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha ngemalengiso.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha incwadzi yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, incwadzi inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Inkhulumomphendvulwano kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Lizinga lekuticambela lisecophelweni lelisetulu, ihambisana nesihloko, imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Inkhulumo kufanele ikhombise kuticambela, ihambisane nesihloko, ibe nemibono lekhutsata kucabanga nalevutsiwe, ihehe.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, inkhulumo inamatsele esihlokweni, imibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe futsi iyaheha.
Lizinga lekuticambela liyancomeka inkhulumo ihambisana nesihloko imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Singeniso, lesiveta kubonga sihlalo netetsameli (ngekushiyana kwato) kwetfula sihloko, kwakheka kwetindzima, siphetfo lesihambisana nenkhulumo, budze.
Singeniso nesiphetfo kuyancomeka, tindzima tiyachumana ngalokuncomekako tindze ngalokufanele, budze bendzaba bulungile.
Singeniso nesiphetfo lesemukelekile, tindzima tiyachumana ngalokulingene tindze ngalokufanele, budze benkhulumo buyenetisa.
Singeniso nesiphetfo akucaci, tindzima atichumani, kulesinye sikhatsi atikho nobe tindze kakhulu, budze benkhulumo abemukeleki.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Umlandvomufi awuhambisane nesihloko. Awuvete imininingwane lelandzelako: lephatselene nekutalwa kwemufi, imfundvo, umsebenti, lusuku lwekufa nendlela lafe ngayo, umndeni lawushiyako.
Licophelo lekuticambela lingemalengiso, umlandvomufi unamatsele esihlokweni, nemibono ikhutsata kucabanga, ivutsiwe ngemalengiso.
Lizinga lekuticambela liyancomeka, umlandvomufi ihambisana nesihloko nemibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.
Imibono iyajabulisa, inekuticambela lokulingene, ihambisana nesihloko ngalokulingene.
Kwakheka kwetindzima. Imininingwane ayilandzelane ngalendlela: lephatselene nekutalwa kwemufi, imfundvo, umsebenti, lusuku lwekufa nendlela lafe ngayo, umndeni lawushiyako. Budze.
Tindzima tiyachumana ngalokuncomekako tindze ngalokufanele, imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakheke ngelizinga lelisetulu. emagama akhetfwe ngalokufanele, umoya nerejista kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokuncomekako, ayinamaphutsa lamanyenti elupelomagama netimphawu tisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokwenetisako, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Incwadzimbiko ayihambisane nesihloko, ibe nemlayeto munye.
Ihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Ihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Ihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Incwadzimbiko ihleleke ngemalengiso, imininingwane iphelele, ilandzelana ngendlela lefanele, budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Luhlelo nemaminithi akuhambisane nenhlangano lebambe umhlangano.
Awavete naku lokulandzelako: Sihloko lesiveta lusuku, sikhatsi nendzawo, kuvulwa kwemhlangano, labakhona/labacolisile, kuvunywa kwemaminithi lengcile, lokuvuka emaminithini, tihlokwana lekwakhulunywa/ lekutawukhulunywa ngato, Lokunye lokuvukako, Kuvalwa kwemhlangano, Ligama lamabhalane . Emaminithini akavete imininingwane ngalokwenteka ngaphansi kwaleso naleso sihloko kanye netincumo letatsatfwa. Luhlelo luveta tihloko kuphela.
Kuhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Kuhambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Kuhambisana nesihloko ngalokwenetisako. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Lokuvuka emaminithini, Tihlokwana lekwakhulunywa/ lekutawukhulunywa ngato, Lokunye lokuvukako, Kuvalwa kwemhlangano, Ligama lamabhalane.
Kuhleleke ngalokuncomekako, imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Luhlelo lusebentisa sikhatsi lesitako.
Emaminithi asebentisa sikhatsi lesengca.
Imisho ingahle ibe nemaphutsa kuletinye tindzawo kepha yona iyevakala, emagama akhetfwe ngalokulingene, kusetjentiswe lulwimi lolumalula, kunemaphutsa lambalwa elupelomagama.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Imininingwane ayihambisane neluhlobo lwemsebenti. Ayivete loku : Imininingwane lephatselelne nemphilo, Imininingwane lephatselene nemfundvo, Imininingwane lephatselene nelwati lwemsebenti, labangatsintfwa.
Uhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Uhambisana nesihloko ngalokuncomekako. Imininingwane leminyenti ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe ngalokuncomekako.
Uhambisana nesihloko ngalokwenetisako. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, ivakala futsi ichazwe ngalokulungene.
Umlandvomphilo uhleleke ngemalengiso, imininingwane iphelele, ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Umlandvomphilo uhleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Kwakha imisho, kukhetsa emagama, umoya nerejista, lupelomagama, kusebentisa timphawu.
Imisho yakheke ngalokuncomekako, emagama akhetfwe ngalokufanele , umoya nerejista kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokuncomekako, ayinamaphuutsa lamanyenti elupelomagama netimphawu tisetjentiswe ngemphumelelo.
Imisho ihlangahlangene, kukhetfwa kwemagama akwemukeleki, inemaphutsa lamanyenti kakhulu kuto tonkhe tinhlangotsi.
Kuhambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Kuhambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Kuhambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, iyevakala futsi ichazwe ngalokulingene.
Ihleleke yetfulwa ngalokuhehako ngalokuncomekako, umlayeto ugcamile, wetfulwe ngebunono nangendlela letsintsa imiva ngalokuncomekako.
Lulimi lolungahehi lolungenamaphutsa, luhambelana nesikhangisi netetsamelilwati ngalokulingene, umlayeto uvakala ngalokulingene.
Sihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Sihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Sihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, futsi ichazwe ngalokulingene.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
Lihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Lihambisana nesihloko ngalokuncomekako.
Lihambisana nesihloko ngalokwenetisako.
Likhadi lihleleke ngemalengiso imininingwane iphelele ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Likhadi lihleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzekaniseni.
Likhadi lihleleke ngalokulingene mincane imininingwane lengakavetwa kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni imininingwane.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Lulwimi lunemaphutsa, umlayeto uvakala ngalokulingene, emagama nesitayela ahambisana ngalokulingene nenhloso netetsamelilwati.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
Idayari ayihambisane nesihloko. Ivete lusuku, sikhatsi, sigameko.
Ihambisana nesihloko ngemalengiso. Imininingwane ledzingekako iphelele, iyevakala futsi ichazwe kahle kakhulu.
Ihambisana nesihloko ngalokuncomekako. Imininingwane leminyenti ledzingekako ivetiwe, iyevakala futsi ichazwe ngalokuncomekako.
Ihambisana nesihloko ngalokulingene. Incenye yemininingwane ledzingekako ifakiwe, futsi ichazwe ngalokulingene.
Idayari ihleleke ngemalengiso imininingwane iphelele ilandzelana ngendlela lefanele budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Idayari ihleleke ngalokuncomekako imininingwane iphelele kepha kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni.
Idayari ihleleke ngalokulingene mincane imininingwane lengakavetwa kunekuphambana kancane ekulandzelaniseni imininingwane.
Lulwimi alunamaphutsa, umlayeto uyevakala, ukwatile kukhetsa emagama nesitayela lokuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngemalengiso.
Lulwimi lunemaphutsa, umlayeto uvakala ngalokulingene, emagama nesitayela kuhambisana nenhloso netetsamelilwati ngalokulingene.
Manyenti kakhulu emaphutsa elulwimi nemlayeto awuvakali.
<fn>Siswati HL P3 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Lamarubhrikhi angemakhasi lasi-7.
kucabanga futsi ivutsiwe.
kuyevakala kutsi utsini.
lokukhulu kuletinye tincenye.
futsi ifundzeka malula.
Itheksthi icanjwe kabi.
kuyevakala kutsi utsini.
kutsi ufuna kutsini.
lokukhulu kuletinye tincenye.
futsi ifundzeka malula.
<fn>Siswati HL P3 Nov 2009.txt</fn>
Phendvula munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Hlela (Sib. libalavemcondvo, umdvwebo, ifuloshadi, njll.) uphindze uhlunge emaphutsa emisebentini wakho. Cala ngeluhlaka ngembikwekubhala indzaba.
Citsa lokungenani imizuzu lengema-80 esigabeni A, lengema-40 esigabeni B nale ngema-30 esigabeni C.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Nika leyo naleyo mphendvulo sihloko lesifanele.
CAPHELA: Sihloko asinganakwa nakubalwa linani lemagama.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalali-340 aphindze angabi ngetulu kwalali-390.
Kukhona labatsi kwandza kwebugebengu kulelive kubangwa ngulabantfu labachamuka kulamanye emave. Ngabe uyavumelana yini nalombono Bhala indzaba ngemibono yakho?
Kulamalanga sekwandze imibiko yekungalawuleki kwebafundzi etikolweni. Bhala indzaba usho kutsi yini lengentiwa kubuyisela sitfunti sekufundza etikolweni.
Bhala indzaba uyicondzise kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yinike nasi sihloko: 'Kuhle Ketfu!'
Imali iyimphendvulo yako konkhe kantsi iphindze ibe yimphandze yesono. Bhala indzaba leveta lombono sobala.
Licembu laseNingizimu Afrika alikasebenti kahle emdlalweni wema-olimpikhi lebewubanjelwe eBeijing. Ngekubona kwakho yini lebangele loku kantsi futsi yini lengentiwa kute kungaphindzi kwenteke loku esikhatsini lesitako?
Lengingakwenta nanginganikwa litfuba lesibili lekucala kabusha imphilo yami.
Bhala indzaba ngekunukubeteka kwemanti ucondzise kulokwenteka kulesitfombe lesingentasi.
Umtselela wekwehla kwemnotfo wemave emhlaba kulelive laseNingizimu Afrika.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langabi ngaphasi kwalali-100 aphindze angabi ngetulu kwalali-120.
Usola sengatsi kukhona lokunuka santungwana kamakhelwane wakho. Bhalela umphatsisiteshi semaphoyisa sangakini umatise ngaletinsolo takho usho nekutsi yini lena lekusolisako.
Ushonelwe ngumnakenu lobekangusopolitiki. Ucelwe ngumndeni kutsi ubhale umlandvo wakhe njengobe nilungiselela inkonzo yesikhumbuto sakhe. Bhala lomlandvo.
Ungumabhalane wenhlangano iVukutentele. Nifuna kuhlomula kulamatfuba latawuvetwa ngulomdlalo wendzebe yemhlaba yeFIFA yanga-2010. Ubite umhlangano wemalunga kutewudzingidza loludzaba. Bhala luhlelo nemaminithi alomhlangano.
Thishela ukushayile ngobe ungakawenti umsebenti wesikolo. Awukabe usapholisa maseko, wacondza ekhaya wayobikela umtali wakho ngalesehlakalo. Umtali wakho uvele watfukutsela wagana lunwabu wacondza ehhovisi lathishelanhloko. Bhala inkhulumiswano/ inkhulumomphendvulwano emkhatsini wemtali wakho nathishelanhloko ngalendzaba.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-80 aphindze angabi ngetulu kwalali-100.
Unelibhizinisi lekutfutsa bantfu labavakashela etindzaweni letikhashane. Khangisa lelibhizinisi lakho kute utewutfola emakhasimende lamanyenti. Veta yonkhe imininingwane yakho, tinhlobo tetitfutsi, emanani netindzawo lotawuhambela kuto.
Usebenta esikhungweni sekulondvolota imvelo. Kulesikhungo senu kufika tivakashi letinyenti titewutfokotela imvelo. Bhala ticondziso lotatifaka esangweni lalesikhungo lapho watisa khona tivakashi indlela lekumele titiphatse ngayo nativakashele lesikhungo.
Sikolo senu sitawucedza iminyaka lengemashumi lamabili nesihlanu savulwa. Nihlele kwenta umcimbi lomkhulu wekubungata lolusuku. Njengamabhalane wemkhandlu webatali bhala likhadi lesimemo umeme tikolo lenakhelene nato kutsi titewunisingatsa kulomcimbi.
<fn>Siswati HL P3 Prep Memo 2008.txt</fn>
Lulwimi netiphumuti -Lulwimi netiphumuti -Lulwimi netiphumuti - Lulwimi lolumalula -Lulwimi lusendzimeni - -Lulwimi netiphumuti - Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe kusetjentiswe esikhatsini lesinyenti netiphumuti kusetjentiswe tiphumuti tisetjentiswe kunemaphutsa. kunemaphutsa.lamabi.
EMARUBHRIKI ngemphumelelo. Usebentisa ngemphumelelo. Usebentisa kusetjentiswe ngaphandle ngalokwenetisako. ngalokunemaphutsa - Kukhetfwa kwemagama lulwimi lwetinongo lulwimi lwetinongo kwemaphutsa. - Emagama akhetfwe ngalokulingene. akwenetisi - Kukhetfwa ngalokufanele ngalokufanele ngelicophelo ngalokwenetisako. -Kukhetfwe emagama lalula.
SISWATI LULWIMI ngemalengiso. lelisetulu. -Emagama lakhetsiwe afanele - Imisho, netindzima kungahle - Imisho, netindzima netindzima kusezingeni akwemukeleki. LWEKUCALA - Kukhetfwa kwemagama itheksthi kube nemaphutsa kuletinye kunemaphutsa kodvwa leliphansi. - Imisho, netindzima LWEKWENGETA kungemalengiso futsi -Kukhetfwa kwemagama -Imisho netindzima kwakheke tindzawo kodvwa indzaba indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya nerejista kuhlangahlangene, kuvutsiwe kuyehluka kantsi kunebugagu ngelicophelo lelincomekako. yona iyevakala. -Sitayela, umoya, nerejista akuhambisani nesihloko. kuyagucugucuka.
kwakhiwe ngemalengiso. letehlukene kuhleleke kuhambisana ngalokufanele kuhambisana - Itheksthi isenawo nanobe kwetiwe imigomo nerejista kugcwele -Sitayela, umoya, nerejista ngelizinga lelisetulu nesihloko ngalokungagucuki nesihloko. emaphutsa lambalwa nanobe yekuhlungwa kwemaphutsa. emaphutsa kuto tonkhe kufanele sihloko ngendlela - Sitayela, umoya, nerejista -Esikhatsini lesinyenti itheksthi -Itheksthi isenawo emaphutsa kulandzelwe imigomo -Budze - yindze/yimfisha tinhlangotsi.
Itheksthi ayinamaphutsa nesihloko jengobe kulandzelwe kulandzelwe imigomo kwemaphutsa. lamanyenti kakhulu INDZABA njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa -Itheksthi ayinamaphutsa kwemaphutsa.. -Budze buyenetisa. kakhulu. imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. lamanyenti njengobe - Budze bulungile. kwemaphutsa. 50 EMAMAKI - Budze buhambisana kulandzelwe imigomo - Budze - netidzingo tesihloko yekuhlungwa kwemaphutsa. yindze/yimfisha --Budze bulungile. ngalokwendlulele.
Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Imibono: iyajabulisa, inekuticambela lokwenetisako. -kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana..
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala -akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 30 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO/ EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 20 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati HL P3 Prep QP-2008.txt</fn>
Leliphepha linemakhasi lasihlanu (5).
SIGABA A: Indzaba.
ESIGABENI A, MUNYE ESIGABENI B naMUNYE ESIGABENI C.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Bhala indzaba NGASINYE saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema340 - 390.
Emasiko adlala indzima lebalulekile ekwakheni similo kubantfu labasha.
Indzaba yakho yicondzise kunobe nguliphi lisiko leSiswati.
kudlalela indzebe yemhlaba yanga-2010?
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi.
Nangingaba ngumphatsi waka-Eskom.
Buhle nebubi bemtsetfo lovumela kukhishwa kwetisu.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama lali- 100 - 120.
Makhelwane wakho uhlala nemntfwana wesihlobo sakhe.
akaphatseki kahle uyahlukumeteka.
ngalesimo uchaze nekutsi uhlukumeteka ngayiphi indlela lomntfwana.
Kuphume nasi sikhangisi ephephandzabeni langemphelasontfo.
umlandvomphilo wakho lotawutfumela nesicelo salomsebenti.
labahlala emikhukhwini endzaweni yakini.
kuvinjwe umsindvo longase usuke ngalendzaba.
Uphumelele emchudzelwaneni wetikolo wematubane esifundzeni sakini.
lwetemidlalo emkhatsini wakho nemsakati.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 80 - 100.
batali bakho labahlanganisa iminyaka lengemashumi lamane bashadile.
Bewupheleketele gogo wakho logulako kudokotela wetemdzabu.
ngawo umutsi wekunatsa.
nilayelwe ngulodokotela wetemdzabu.
Make wakho lobekanguthishela sewutsetse umhlalaphasi.
inkhulisa. Bhala sikhangisi salenkhulisa.
<fn>Siswati Home Language.txt</fn>
Lencwadzi iyinchubomgomo leyehlukaniswe ngetehluko letine. Kubalulekile kuloyifundzako kutsi ayifundze abuye ahlanganise lwati lolusetigabeni letehlukene talencwadzi.
Lesehluko sichaza imigomosisekelo netimphawu teluhlakasimo lweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza jikelele). Setfulela umfundzi singeniso sekharikhulamu.
Lesehluko setfula inchazelo, inhloso, lujulolwati, budlelwane betemisebenti kanye nemiPhumela yekuFundza yeNdzima yekuFundza Tilwimi. Sikhombisa indlela lekulandzelwa ngayo iNdzima yekuFundza tiLwimi.
Lesehluko sicuketse emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mPhumela wekuFundza, lokucuketfwe kanye nesimongcondvo. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngendlela yekusita lofundzako kutsi abone lokuhlosiwe ngenchubekelembili lekhona kusuka ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12. EmaCophelo ekuHlola ahleleke ngendlela leyendlalekile emakhasini lahamba ngamabili. Ekugcineni kwalesehluko kunetiphakamiso talokucuketfwe netimongcondvo letingasetjentiswa ekufundzeni, ekufundziseni nasekuzuzeni emacophelo ekuhlola.
Lesehluko siphatselene nenchubomgomo levamile yekuhlola lephakanyiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe. Ekugcineni kwalesehluko kunelithebula netiNchazelo temaKhono. Emazinga, tilinganiso netinchazelo temakhono tetfulwe ngelibanga ngalinye. Letinchazelo temakhono tihleleke ngendlela lekhombisa inchubekelembili kusukela ebangeni ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12.
Letimphawu letilandzelako tisetjentiswa kubona imiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, emaBanga, tilinganiso, tiNchazelo temaKhono; emazinga, kanye nalokucuketfwe netimongeondvo.
Kwemukelwa kweMtsetfosisekelo weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika (Act 108 ye- 1996) kwanika sisekelo sekuguculwa nekutfutfukiswa kwekharikhulamu eNingizimu Afrika.
kubeka sisekelo sentsandvo yelinyenti nemmango lokhululekile lokuyinjongo yahulumende kutsi tonkhe takhamuti tivikelwe ngumtsetfo ngalokufanako; kanye nekwakha iNingizimu Afrika lebumbene neyentsandvo yelinyenti kute itsatse indzawo yayo njengelive lelinesimo sekutiphatsa etiveni tonkhe.
UMtsetfosisekelo uchubeka ngekutsi "wonkhe wonkhe unemalungelo ekuchubeka nekutfola imfundvo lemiswe silinganiso lesifanele yabuye yagunyatwa ngumbuso".
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semabanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sakha sisekelo semphumelelo yaletinhloso ngekumisa imiphumela yekufundza nemacophelo ekuhlola, nekwendlala imigomo letinkhomba nemagugu lesekela ikharikhulamu.
kuhlonipha tindlelanchubo telwati lwendzabuko; kanye nekwetsembeka, lizinga lelifanele, nelikhono lekwenta.
UMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wakha sisekelo sengucuko yetenhlalo emmangweni losewengca elubandlululweni. Kuphoceleleka kwekuletsa ingucuko emmangweni waseNingizimu Afrika ngetindlela letinyenti tengucuko kusukela esidzingweni sekutsi kulungiswe umonakalo lowentiwa lubandlululo kuto tonkhe tinhlangotsi temihambo yebantfu, kakhulukati kutemfundvo. Ingucuko yetenhlalo kutemfundvo ihlose kucinisekisa kutsi kungalingani kwetemfundvo kwasesikhatsini lesengcile kuyanakekelwa, nekutsi bonkhe bantfu batfole ematfuba lalinganako etemfundvo kuto tonkhe tinhlangotsi tesive. Uma ingucuko itawuba yimphumelelo, bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufanele bafundze ngekwemakhono abo nangekususa tonkhe tihibe letingabavimbela kutsi batfole ticu letibafanele.
Imfundvo lemiselwe imiphumela yakha sisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Ngekumisa imiphumela lekufanele izuzwe ekugcineni kwenchubo yemfundvo. Imfundvo Lemiselwe imiphumela ilwela kutsi bonkhe bafundzi bafinyelele ecophelweni lelisetulu lemakhono abo ekufundza. Imfundvo Lemiselwe Imiphumela ikhutsata kufundzisa lokugcile kumfundzi kutsi afundze ngekutentela. LeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiPhumela yekufundza yemaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) ngemiphumelamcoka nemiphumela letfutfukisako legcugcutelwe nguMtsetfosisekelo yakhiwa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
sebentisa isayensi nebucwepheshe ngemphumelelo nangalokujulile bakhombise kutibophelela kutendzawo netemphilo yalabanye; kanye ne khombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge lwetehlakalo ngekubona kutsi simongcondvo sekusonjululwa kwetinkinga asihambi sodvwa.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sihlose kutfutfukisa lizinga lelisetulu lelwati nemakhono lasetulu ebafundzi. Sibeka ematsemba lasetulu langazuzwa ngibo bonkhe bafundzi baseNingizimu Afrika. Bulungiswa betenhlalo bufuna kutsi labo bantfu labamukwa emandla ngaphambilini ngenca yekungabi nelwati nemakhono lenele babuyiselwe emandla abo. Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu sibeka emazingancane elwati nemakhono lafanele azuzwe ebangeni ngalinye, siphindze simise emacophelo lasetulu lekufanele azuzwe kuto tonkhe tifundvo.
Kuhlanganisa kutfolakala ngekhatsi nangale kwetifundvo netindzima tekufundza. Kuhlanganiswa kwelwati nemakhono kuto tonkhe tifundvo nasetincenyeni temsebenti lowentiwa ngetandla kubalulekile ekuzuzeni likhono lekwenta njengoba kuchazwe eluHlakeni lwetiCu lwaVelonkhe. Likhono lekwenta lihlose kuhlanganisa emakhono lamatsatfu lehlukene - lekwenta, lelisisekelo, nelekucabangisisa. Ekwemukeleni kuhlanganisa nelikhono lekwenta, Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sifuna kutfutfukisa umcondvo wekuhlanganisa ithiyori, kwenta nekucabangisisa.
Inchubekelembili isho inchubomgomo yekutfutfukisa lwati nemakhono lasembili nelwati lolushubile. Titatimemde tesifundvo tikhombisa inchubekelembili kulelo nakulelo libanga. Lowo nalowo mPhumela wekuFundza ulandzelwa sitatimende lesicacile lesisho kutsi liyini lizinga lekwenta lelilindzelwe kulowo mphumela. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngesakhiwo lesikhomba lizinga lelitfutfukile laloko lokulindzelwe ebangeni ngalinye. Lokucuketfwe nesimongcondvo kulelo nalelo libanga kutawukhombisa inchubekelembili kusuka kulokumalula kuye kulokushubile.
Kuhambisana kusho budlelwane lobukhona emkhatsini weticu teluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe emazingeni nobe emikhakheni lehlukene ngetindlela letikhutsata kutfolakala kusuka kulesinye sicu uye kulesinye. Loku kubaluleke kakhulu eticwini letitfolakala emgudvwini lofanako wemfundvo. Njengobe umkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako usemkhatsini wemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele nemkhakha weMfundvo lePhakeme, kubalulekile kutsi siTifiketi semFundvo nekuCecesha lokuChubekako setikolo sihambisane nesiTifiketi semFundvo nekuCecesha Jikelele kanye neticu letifanako letisemgudvwini lofanako wemFundvo lePhakeme. Kuze kuzuzwe lokuhambisana, kutfutfuka kwesitatimende kwaleso naleso sifundvo kuphenyisiswe kwanakwa emabanga aloko lokulindzelekile ekupheleni kwetifundvo temFundvo nekuCecesha Jikelele naleto tifundvo letiluhlobo lunye letitsatfwa ngekutsi tilisango lekwemukelwa emfundvweni lephakeme.
Kwetfwaleka kusho indlela tincenye teticu (tifundvo nobe tincenye tesifundvo) letingayiswa ngayo kuletinye tinhlobo teticu ngendlela yekufundza lehlukile emkhakheni lofanako weLuhlaka lwetiCu lwaVelonkhe. Ngesizatfu sekugcugcutela lokwetfwaleka kwaletifundvo letizuzwe emaBangeni 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imizamo lehlukene yentiwe lefana nekutsatsa sifundvo njengemklomelo longemaphuzu langema-20 emacophelo etincenye tesifundvo. Tifundvo letinyenti letimumetfwe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) ticatsaniswe nemacophelo etincenye tetifundvo letifanele letibhaliswe ngaphansi kweluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe kute kwesekelwe kabanti kwetfwaleka kwetifundvo emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicondze kutfutfukisa emalungelo ebuntfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo. Tonkhe titatimende tetifundvo letisandza kwakhiwa tihlanganiswe nemitsetfomgomo nalokwentiwa ngebulungiswa betenhlalo nebetendzawo kanye nemalugelo ebuntfu njengobe kuchazwe eMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika. Ikakhulukati Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sineluvelo etindzabeni letiphatselene nekwehlukana njengebuphuya, kungalingani kwematfuba, buve, bulili, lulwimi, budzala, kukhubateka nalokunye.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) semukela inchubo yakhukhulelangoco ngekumisa silinganisoncane setidzingo tabo bonkhe bafundzi. Satisa kutsi bonkhe bafundzi bafanele batfutfuke ngalokusemandleni abo kuphela nangabe banikwa lonkhe lusito labaludzingako. Buhlakaniphi, tenhlalo, luvelo, temoya, netidzingo temtimba wemfundzi titawunakekelwa ngekwakhiwa kweluhlaka lwetinHlelo tekuFundza letifanele nangekusebentisa tinsita letifanele tekuhlola.
Ngeminyaka ye -1960 ithiyori yetinhlobonhlobo tebuhlakani yacindzetela tifundziswa kutsi ticikelele kutsi kunetindlela letinyenti tekutfola lwati lwekuvisisa umhlaba, nekutsi uma bekungachazwa buhlakani kabusha, bekungacikelelwa kutsi letindlelanchubo tiyalandzelwa. Kute kube ngaleso sikhatsi emave aseNshonalanga ahlonipha kuhleleka, tekubala nemakhono latsite esayensi yelulwimi, bekutsatfwa ngekutsi bantfu bahlakaniphile kuphela uma basebentisa letindlelanchubo letingenhla. Manje bantfu bemukela tindlelanchubo letehlukene telwati leto labangatisebentisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo. Tindlelanchubo telwati lwendzabuko ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika tisho silulu selwati lesingumtfombo wendlela yekucabanga netenhlalo yase-Afrika leyavela eminyakeni lengemakhulukhulu leyengca. Sitatimende eKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sifakhe ekhatsi lomcondvo wetindlelanchubo telwati lwendzabuko etitatimendeni tesifundvo. Senta kwatiwe kunotsa kwemlandvo nemihambo yalelive njengalokube neligalelo lekutfutfukisa emagugu lacuketfwe nguMtsetfosisekelo. Tinhlobo letinyenti letehlukene tekubona tintfo tifakiwe kusisita kusombulula tinkinga letikuyo yonkhe imikhakha yemphilo.
Luhlobo lwemfundzi lolulindzelekile ngulolo lolufanele lwati emagugu lahambisana netimiso temmango loholwa yinhlonipho yentsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu nebulungiswa betenhlalo njengobe kugcugcutelwe eMtsetfwenisisekelo.
Umfundzi lophuma emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako kufanele akhombise imphumelelo yekuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako lephawulwe ngaphambilini kulomculu. Tifundvo letifundvwa emkhakheni wetifundvo letingumgogodla nato ngekuhlanganyela tigcugcutela imphumelelo yemiPhumelamcoka naleTfutfukisako, kantsi tifundvosisekelo naleto tekwengeta ngasinye sigcugcutela kuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako letsite.
akhombise likhono lekucabanga ngalokuhlelekile, ngalokuhlutekile nangalokuphelele kuto tonkhe tinhlangotsi; kanye nekwati kwendlulisela emakhono etimeni letetayelekile naletingaketayeleki.
Bonkhe bothishela nabo bonkhe labaneligalelo ekufundziseni banemsebenti lomcoka ekuletseni ingucuko kutemfundvo eNingizimu Afrika. Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sinenhloso yekuba nabothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikelako nalabanakekelako. Batawuphumelela kuphumelelisa imisebenti letsite njengobe imiswe emitsetfweni nesemacophelweni ebafundzisi. Loku kufaka ekhatsi kuba bachumanisi betemfundvo, bahumushi, nebadvwebi beluhlakasimo netinsita, baholi, baphatsi nebalawuli, bafundzi, bacwaningi nebafundzi bemphilo yonkhe, emalunga emmango, takhamuti nebeluleki, bahloli, nabocwepheshe betifundvo.
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicuketse umculu wesiButseketo, luHlakasimo lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola kanye netitatimende tesiFundvo.
Tifundvo letimiswe eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) tehlukaniswe ngetindzima tekufundza.
Indzima yekufundza sigaba lesifana nelikhaya letifundvo letihambelanako letigcogcwe ndzawonye, letakha imitsetfo yekukhetfwa kwetifundvo tesiTifiketi semfundvo nekucecesha lokuchubekako (Umgudvu Wekufundza Jikelele). Kwehlukaniswa kwetiNdzima tekuFundza emabanga 10 - 12 kucikelele kutsi kuhambisane nemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele, nemkhakha wemFundvo lePhakeme, kanye nekwehlukaniswa kwetinhlelo talamanye emave.
Nobe kwakhiwa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) kutsetse indlela yekuhlelwa kwetindzima letili-12 teluhlakasimo lweticu lwaVelonkhe njengesisusa, kufanele kugcizelelwe kutsi letinhlelo tetindzima akusito tindzima tekufundza nobe telwati nje kodvwa tichumene netinhlelo tetemisebenti.
NeSayensi yeTemvelo, yeTibalo, yeKhompuyutha, yeTemphilo kanye neyeTekulima.
Ngekwemlandvo sifundvo sichazwe njengelwati lolusetulu lwetifundziswa. Lenchazelo yesifundvo yasuke yagcizelela lwati endzaweni yemakhono, emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo. Labanye bebatsatsa tifundvo njengentfo lengagucuki nalenemincele lengagudluki. Esikhatsini lesinyenti tifundvo betigcizelela ligalelo lelwati lwaseNshonalanga.
Kukharikhulamu yemfundvo lemiselwe imiphumela njengeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imincele yetifundvo ifiphele. Lwati luhlanganisa ithiyori, emakhono nemagugu. Tifundvo titsatfwa njengaletigucugucukako tihlala njalo tihambisana nelwati lolusha lolunhlobonhlobo, kufaka ekhatsi lwati lobelushiwe ngaphandle ngekwendzabuko kulelo lwekharikhulamu lehlelekile.
Sifundvo emfundweni lemiselwe imiphumela sichazwa kabanti imiPhumela yekufundza, kungasiko kuphela umtsamo waloko lokucuketfwe. Ngesimongcondvo saseNingizimu Afrika imiPhumela yekuFundza kufanele ngekweluhlakasimo, ifinyelele ekuphumeleleni kwemiPhumelamcoka nemiPhumela leTfutfukisako. ImiPhumela yekuFundza ichazwa kabanti ibuye igucugucuke, ivumele kufaka ekhatsi emagalelo alowo mmango.
Uyini UmPhumela WekuFundza?
UmPhumela wekuFundza usitatimende semphumela waloko lokuhloswe ekufundzeni nasekufundziseni. Uchaza lwati, emakhono, nemagugu lafanele kutsi umfundzi abe nawo ekugcineni kwemkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako.
Liyini LiCophelo LekuHlola?
EmaCophelo ekuHlola timiso letitsi ngekuhlanganyela tinike inchazelo kuloko lokufanele umfundzi akwati abuye akubonise ebangeni lelitsite. Acuketse lwati, emakhono nemagugu ladzingekako ekuPhumeleliseni imiphumela yekuFundza. Emacophelo ekuhlola kulowo nalowo mPhumela wekuFundza uma ahlangene akhombisa kutsi kufundza kutfutfuka kanjani kusuka kulelo nakulelo libanga.
Sehluko 1, Kungeniswa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe: Lesehluko lesicuketse lokuvamile setfula Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga eli- 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele).
Sehluko 2, Kwetfulwa kweNdzima yekuFundza yetiLwimi: Lesehluko singenisa timphawu letimcoka teNdzima yekuFundza tiLwimi. Sicuketse inchazelo yesifundvo, inhloso, lujulolwati, kuchumana kwetemfundvo netemisebenti, kanye nemiphumela yekufundza.
Sehluko 3, ImiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, Lokucuketfwe Nesimongcondvo: Lesehluko sicuketse imiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuHlola lahambelana nayo; kanye nalokucuketfwe kanye netimongcondvo tekuzuza emaCophelo ekuHlola.
Sehluko 4, Kuhlola: Lesehluko sendlala imigomo yekuhlola sibuye sinike tiphakamiso tekucopha nekubika ngekuhlola. Sibuye sinike tinchazelo temakhono.
Luhlu Lwemagama Lachazwako: Kuba neluhlu lwemagama lavamile nalawo lacondzene nesifundvo lachazwe ngalokufishane lapho kufanele khona.
Luhlelo lwetifundvo lubeka sobala lujulolwati lwekufundza nekuhlola lwalamabanga lamatsatfu emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako. Kuluhlelo lolunika siciniseko sekutsi bafundzi bayayizuza imphumela yekufundza njengobe imiswe emacophelweni ekuhlola ebangeni lelitsite. TiCondziso teluhlelo lwekuFundza tisita bafundzisi nalabo labakha luhlelo lwekufundza ekuhleleni nasekwakheni luhlakasimo lwekufundza, kufundzisa netinhlelo tekuhlola letiselizingeni lelifanele.
Lulwimi lusikhali sekucabanga nekuchumana. Tinhlobonhlobo temasiko nebudlelwano betenhlalo kuvetwa kubuye kwakhiwe ngelulwimi. Kufundza kusebentisa lulwimi ngemphumelelo kwenta bafundzi bakwati kucabanga babuye batfole lwati, bakwati kutetfula, kwetfula imiva yabo nemicabango yabo, ekuchumaneni nalabanye kanye nekulawula live labahlala kulo.
Uma kubukwa kwehlukahlukana kwetilwimi nemasiko aseNingizimu Afrika, takhamuti takhona kufanele tikwati kuchumana ngaphandle kwetihibe tibuye tikwati kubeketelelana ngekwemasiko ngekuhloniphana nangekuvisisana ngekwetilwimi. Kwehlukana kwetilwimi talelive kwatisiwe kwabuye kwahlonishwa kumtsetfosisekelo ngekumiswa kwetilwimi letilishumi nakunye naseMtsetfwenimgomo weLulwimi kuTemfundvo lophatselene nekwengeta lwati lwebulwimilwimi lobengetiwe kulolu lwasekhaya. Bafundzi baphocelelekile kufundza lokungenani tilwimi letimbili njengetifundvosisekelo, kantsi naletinye tilwimi tingafundvwa njengaletengetiwe kuleto letikhetfwako letingumgogodla.
Emkhakheni wekuFundza nekuCecesha Jikelele, lwati loluphelele lwelulwimi lwasekhaya lutfutfukisiwe ekwakheni sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi letengetiwe. Ngalesikhatsi bafundzi bafika ebangeni leli - 10 batawube sebanelwati babuye behlwaye ngelulwimi lwekwengetwa babuye basebentisa lulwimi lokwengetwa ekufundzeni. IKharikhulamu yemKhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako inika bafundzi litfuba lekutfutfukisa emakhono abo ebulwimilwimi. Njengobe bafundzi bachubeka netifundvo tabo ngekwemabanga, balindzelwe kutsi basebentise lulwimi ngekukhululeka lokutfutfukako nalokungenamaphutsa etimeni letinyenti letehlukene. Batibophelela emfundvweni yabo basebentise emakhono abo elulwimi ngetindlela letinyenti letiyinselele naletilukhuni.
Tindlela letinyenti tekwati kufundza nekubhala lokunhlobonhlobo letidzingekako ekubambeni lichaza emmangweni nasetindzaweni temisebenti kutemnotfo wemhlaba wonkhe ekhulwini leminyaka lengema- 21, tandze ngetulu kwekulalela, kukhuluma, kufundza, kubhala nebuciko bemlomo kufaka ekhatsi letinye tindlela letinjengetemaphephandzaba, temidvwebo, lwati, ikhomphuyutha, temasiko, nekuhlatiya imibhalo. Ikharikhulamu yetilwimi ilungiselela bafundzi inselele labatawubukana nayo njengetakhamuti taseNingizimu Afrika nemalunga emhlaba wonkhe jikelele.
Kwandzisa nekukhulisa emakhono elulwimi lolwakhiwe emkhakheni wemFundvo nekuCecesha Jikelele, kufaka ekhatsi emakhono ekusebentisa lulwimi ngekwengcondvo ladzingeke ekufundzeni tonkhe tifundvo, nekubona buhle kanye nekutfokotela ematheksthi, kute bafundzi bakwati kulalela, kukhuluma, kufundza kwehlwaya, kubhala nekwetfula ngekutetsemba. Lamakhono nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kwakha sisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
Kusebentisa lulwimi ngalokwemukelekile ngetimongcondvo letingito temphilo mbamba, ngekucikelela tetsamelilwati, injongo nesimongcondvo.
Kwetfula nekwesekela imibono, tiphakamiso nemiva yabo ngekutetsemba, kute batimele babuye bacabange ngalokujulile.
Kusebentisa lulwimi nalabakucabangako kute bakwati kwetfula nekwehlwaya lwati lwangaphambilini. Ngekuchumana ngematheksthi lehlukahlukene, bafundzi bayakhona kuhlola timphilo tabo nalabakwatiko nekubona letinye tindlela temphilo yemhlaba.
Kusebentisa lulwimi ekutfoleni nasekulawuleni lwati lwekufundza ikharikhulamu yetifundvo tonkhe nasetimeningcondvo letinyenti letehlukene. Kuba nelwati kulikhono lelimcoka kulesikhatsi seminyaka yelwati kantsi futsi kusisekelo semfundvo yemphilo yonkhe.
Kusebentisa lulwimi njengesikhali sekucabanga ngalokujulile nangalokwakhako. Lenhlosongco iveta kutsi lwati lwakhiwa ngendlela lekuhlaliswana ngayo emmangweni ngekusebentisana emkhatsini welulwimi nekucabanga.
Kwetfula imibono lecatjangisisiwe ngekutiphatsa nemagugu. Kute batfutfukise inchubo yemagugu, bafundzi batibandzakanya nematheksthi mayelana nemalungelo ebuntfu netibopho tabo njengekunakekela emalungelo ebantfwana, alabasikati, alabanetidzingo telikhetselo, labadzala netindzaba letiphatselene nebuve, emasiko, tinkholelo, lizinga lekuphila netinchubo tetenkholo, bulili, iNZ neSNZ (ingculaza), kukhuluma ngekukhululeka, emalungelo ekucwaninga netendzawo.
Kuhlangana ngalokujulile ngetinhlobonhlobo letinyenti tematheksthi. Bafundzi batawubona babuye bakwati kufaka inselele ngemibono, emagugu nebudlelwano bemandla lacuketfwe ngematheksthi.
Kubona kungalingani kwetilwimi letehlukene netinhlobo tato. Bafundzi batawufaka inselele kuleto tilwimi letibukela letinye phansi baphakamise emalungelo ato emmangweni lotilwimilwimi.
Kufundzisa nekuhlola tilwimi kufanele kunike ematfuba kubo bonkhe bafundzi kantsi futsi kufanele kube khona emasu ekubasita kutsi bakhicite ematheksthi elulwimi. Labanye bafundzi labanetihibe tekufundza ngeke baphumelele kufeza tidzingo temacophelo ekuhlola njengobe emiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe.
Emagama 'chaza', 'landza', 'tjela', phindza ucoce', 'kubhala indzaba ngemagama akho', khuluma', 'shano', 'coca', 'buta', 'nekucocisana' kufanele avisiswe njengaloku afaka ekhatsi tonkhe tinhlobo tekuchumana ngemphimiso nangalokungaphinyiswa, kufaka ekhatsi kuchumana ngetimphawu kanye netinsita tekuchumana. Ngalokufanako leligama lelitsi temlomo, lifaka ekhatsi lulwimi lwetimphawu naletinye tindlela tekuchumana letingahle tisetjentiswe.
Lamagama, 'lalela', 'buka', 'fundza', na'bukela' afaka ekhatsi tinhlobo tekuchumana njengekufundza kunyakata kwetindzebe nekubuka lulwimi lwetimphawu.
Bafundzi labangaboni bangadzinga tinsita netincwadzi letifana neBreyili, sicophamavi sekulalela, emagama labhaleke ngetinhlavu letinkhulu, tinsita tekufundza letihhedlako kanye nemidvwebo. Lomcondvo 'wekubonakalisa' kufanele ukhonjwe ngalokuphatsekako. Tinsita 'tekufundza' tifaka ekhatsi imitfombolwati lenjengeBreyili netincwadzimsindvo.
Lulwimi LwaseKhaya: Lulwimi lwasekhaya lwemfundzi ludzinga kutfutfukiswa lubuye lunikwe emandla ekubeka sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi tekwengeta. Emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni tinemiphumela yekufundza yelulwimi lwasekhaya lesezingeni lelisetulu, lelicatsaniseka emhlabeni wonkhe jikelele. Loku kuhambisana netimiso temtsetfosisekelo tekulingana kwesitfunti setilwimi letisemtsetfweni. Lizinga lekufundza luLwimi lwaseKhaya kufanele lube ngulolungasetjentiswa njengelulwimi lwekufundza nekufundzisa. Emakhono ekulalela nekukhuluma atawutfutfukiswa abuye entiwe ncono kodvwa kugcizelela kulelizinga kutawuba sekutfutfukiseni emakhono emfundzi ekufundza nekubhala.
Lulwimi LwekuCala LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwekuCala lwekweNgeta kutfutfukisa bulwimilwimi kanye nekuchumana ngekwetinhlobonhlobo temasiko. Imiphumela yekuFundza yetiLwimi tekuCala tekweNgeta inika sisekelo sekusebentisa lulwimi ngemphumelelo lehlangabetana nelizinga lemigomo ledzingekako yekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu ngemphumelelo, njengobe bafundzi bangafundza ngeluLwimi lwekuCala lwekweNgeta ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika. Loku kufaka ekhatsi emakhono ekufundza lulwimi ngengcondvo ledzingeka ekucabangeni nasekufundzeni. Loku kwenteka kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Kutawuba khona kugcizelela lokulinganako emakhonweni ekulalela, ekukhuluma, ekufundza nekubhala.
LuLwimi LwesiBili LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwesiBili lwekweNgeta kuchubekisela embili bulwimilwimi nekuchumana ngetinhlobonhlobo temasiko. Nanobe emakhono ekufundza nekubhala atawutfutfukiswa, kulelizinga kutawugcizelelwa emakhono ekulalela nekukhuluma. Lizinga leluLwimi lwesiBili lwekweNgeta kufanele luhlose kutfutfukisa kuchumana emkhatsini webantfu.
Etifundvwenisisekelo temkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako, bonkhe bafundzi kufanele bafundze tilwimi letimbili letisemtsetfweni, lunye lube sezingeni leluLwimi lwaseKhaya, lolunye lube sezingeni leluLwimi lwekuCala lwekweNgeta nobe ezingeni leluLwimi lwaseKhaya. Lunye lwaletilwimi letisetifundvweni letisisekelo kufanele kube luLwimi lwekuFundza nekuFundzisa. Etifundvweni letingumgogodla naleto umfundzi latikhetsela tona, tilwimi letisemtsetfweni tingatsatfwa ngemazinga eluLwimi lwaseKhaya, luLwimi lwekuCala lwekweNgeta, ne/nobe luLwimi lwesiBili lwekweNgeta, kakhulukati bafundzi labanelutsandvo lwetilwimi nalabafuna kutfutfukisa lwati lwabo lwebulwimilwimi.
emakhono ekulalela, ekucoca, ekufundza nekubhala asisekelo sekutfutfukisa imiphumela yekufundza; kanye nekusebentisa ematheksthi lehlukahlukene kunika bafundzi litfuba lekwehlwaya tintfo letiphatselene nabo, tindzaba tesive netemhlaba wonkhe.
Kufundvwa kwetilwimi kungaba lusito emisebentini ledzinga lwati lwetilwimi njengebuntsatseli, kuhumusha, kufundziswa kwetilwimi, kukhankhasa nekukhangisa, buchumanisi, njll. Nobe kunjalo kuyakhanya kutsi tilwimi tisisekelo sako konkhe kufundza, kungasiko etimphilweni temihla ngemihla kodvwa nasetindzaweni tetemisebenti. Kutfutfuka kwelwati lwemfundzi kutemabhizinisi kwesekelwe yindlela lasebentisa ngayo lulwimi. Lapho kunemphikiswano lesezingeni lelisetulu letebucwepheshe, umfundzi utfola lwati ngendlela yetekuchumana ngemphumelelo. Lulwimi lusifundvo lesilisango lekuphumela ngaphandle kodvwa singafundziswa kabi singavimbela bafundzi ematfuba etemisebenti.
Lwati lwekufundza nekubhala lokunhlobonhlobo lusisekelo sekucedzelela imisebenti yemalanga onkhe luphindze lwengete emakhonweni emphilo ladzingwa ngumfundzi kumelana nesimo semphilo. Lulwimi lusikhali sekuchumanisa budlelwano lobuhle emkhatsini webantfu emmangweni wemfundzi kanye nebuncelencele bendlela lulwimi lolutsatfwa ngayo bungenta budlelwano bube bubi nobe bube buhle emkhatsini webantfu.
Lujulolwati nenhloso letfulwe ngenhla kucinisekiswe ngemiPhumela yekuFundza lemine. Nanobe lemiphumela ihlelwe ngekwehlukana nje, kodvwa kufanele ihlanganiswe uma ifundziswa nobe ihlolwa.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
Bafundzi bayavisisa kutsi kukhuluma nekulalela kwentiwa emmangweni ngekulandzela timongcondvo letitsite ngekwetinhloso netetsamelilwati letehlukene, nekutsi tinhlobo tetinkhulumo nemagama lakhetsekile lasetjentiswako kuyehluka ngekwetimo lekukhulunywa kuto. Bayakhona kubona babuye basebentise tinhlobo letehlukene tenkhulumo nemagama lakhetsekile etimeningcondvo letihlelekile naletingakahleleki.
Kulalela nekucoca kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe tifundvo. Ngekusebentisa emasu ekulalela nekukhuluma ngemphumelelo, bafundzi bagcogca, bahlelembise babuye bakhe lwati, basombulule tinkinga, betfule imicabango nemibono yabo. Emakhono ekulalelisisa ngalokujulile enta bafundzi babone emagugu nesimo setintfo letitfolakala kumatheksthi babuye bakhone kubona, baphose inselelo ngelulwimi lolutsatsa tinhlangotsi naloluhhungako.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
Emakhono latfutfukiswe kahle ekufundza nekwehlwaya angumgogodla wekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu ngemphumelelo nekuba neligalelo ngalokugcwele emmangweni nasetindzaweni temisebenti. Bafundzi batfutfukisa likhono labo lekufundza nekwehlwaya tinhlobo lelehlukene tematheksthi labhaliwe nalangakabhalwa, kufaka ekhatsi tibonwa, ekutfoleni lwati. Bafundzi bayayibona indlela, tinhlobo temibhalo nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi.
Bafundzi basebentisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza nekwehlwaya ngekwetinhloso tabo tekufundza nekwetinhlobo tematheksthi. Banika inshokutsi yematheksthi bayente ivakale babone emagugu naloko lokutsatfwa njengemaciniso baphawule ngalokujulile. Ngekufundza nekuhlwaya bafundzi baphindze bacwaninge babuye batifune ngebudlelwano babo nebalabanye. Kufundza ematheksthi langumbhalo kusita bafundzi ngetibonelo tekubhala imibhalo yabo.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
Kubhala kusikhali lesinemandla sekuchumana lesinika bafundzi litfuba lekwakha nekwendlulisela imicabango nemibono yabo ngalokubumbene. Kuhlala njalo batilolonga ngekubhala ngetinhlobo letehlukene tetimongcondvo, imisetjentana yesifundvo netindzima, kunika bafundzi litfuba lekuchumana ngekusebentisa lulwimi nangekuticambela. Injongo kukhicita babhali labanemakhono nalabanebuciko labatawusebentisa emakhono abo ekubhaleni imibhalo leyemukelekile, tibonwa, kanye netinhlobonhlobo tekuchumana ngematheksthi ngekwetinhloso letinhlobonhlobo.
Ngekusebentisa tinhlobonhlobo tematheksthi, bafundzi bandzisa indlela yabo yekusebentisa silulumagama, nekusebentisa kuvisisa kwabo takhiwo telulwimi ngaphandle kwemaphutsa. Batfutfukisa kuvisisa kwabo ngalokujulile indlela emagugu nemandla ekuphatsa lekusetjentiswa ngayo elulwimini nendlela lulwimi lolubahhunga ngayo labanye.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
kumbamba lichaza etingcocweni temacembu ngekubeka imicabango nemibono yakhe nekulalela abuye ahloniphe imibono yalabanye, abe atibandzakanya etindzabeni letinjengakhukhulelangoco nebudlelwane bemandla, tendzawo, imihambo lelungile, emasikonhlalo kanye netindzaba temalungelo ebantfu.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
sebentisa emakhono enkhulumoluhlolo abuye abike ngemiphumela.
sebentisa emakhono enkhulumoluhlolo abuye abike ngalokujulile ngemiphumela lapho kufanele khona.
sebentisa emakhono enkhulumoluhlolo abuye abike ngalokujulile ngemiphumela lapho kufanele khona.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
lalela ngalokujulile aphindze anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
lalela ngalokujulile aphindze anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
lalela ngalokujulile aphindze anike timphendvulo temibuto ledzinga tinchazelo.
Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
phindza afundze, ehlwaye abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
phinda afundze, ehlwaye abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
phindza afundze, ehlwaye abuye abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
nika abuye esekele timphendvulo takhe ngematheksthi.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
chaza ngeluhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kukhohliseka nelubandlululo.
hlahlela ngeluhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kukhohliseka nelubandlululo.
hlahlela luhlobo lwekutsatfwa kweluhlangotsi, kukhohliseka nelubandlululo nendlela lekutsintsa ngayo inshokutsi.
Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
bona simo semoya, sikhatsi nesiphetfo.
humusha simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu netiphetfo.
humusha simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu netiphetfo.
Kufundza nekwehlwaya tinkondlo (kufaka ekhatsi tibongo): Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute chaza ligalelo lekukhetfwa kwemagama, avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule imifanekisomcondvo, tinsita temsindvo ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi.
chaza indlela kwakheka kwemigca kwetindzima, imvumelwano, sigci kanye netiphumuti lekutsintsa ngayo inshokutsi.
bona sakhiwo semdlalo abuye ahumushe kuhleleka kwenkhundla/siteji.
humusha abuye achaze sakhiwo semdlalo nekuhleleka kwenkhundla/siteji.
hluta indlela kwakheka kwemigca, kwetindzima, imvumelwano, sigci, kanye netiphumuti (sakhiwo sekondlo) lokuntjintja ngayo inshokutsi.
humusha, achaze abuye ahlole sakhiwo semdlalo nekuhleleka kwenkhundla/siteji.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
sebentisa tibonwa netakhi teluhlakasimo letikhetsiwe ngalokufanele.
sebentisa tinhlobo letibanti letehlukene tetibonwa netincenye teluhlakasimo ngalokufanele.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
sebentisa tihlanganiso, tivumelwano, tabito, netandziso, kucinisekisa kuhlangana kwemicabango.
sebentisa tihlanganiso, tivumelwano, tabito, tandziso, kucinisekisa kuhlangana kwemicabango.
sebentisa tihlanganiso, tivumelwano, tabito, tandziso, kucinisekisa kuhlangana kwemicabango.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
lungiselela kubhala luhlaka lwekugcina ngekulungisa emaphutsa nekuhlela.
lungiselela kubhala luhlaka lwekugcina ngekulungisa emaphutsa nekuwuhlela.
lungiselela kubhala luhlaka lwekugcina ngekulungisa emaphutsa nekuwuhlela.
Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele sekwetfula njengetheksthi letfulwe ngebunono nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele njengetheksthi letfulwe ngebunono nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela lesifanele njengetheksthi letfulwe ngebunono nobe iphosta lehlotjiswe ngemibalabala lehehako.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso emabitomfutiselo, emagama endzabuko, telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. emagama lanenshokutsi lensha, emagama enhlonipho, emagama ethekniki emagama lamasha lahambisana nesikhatsi, neligama linye endzaweni yemusho nobe libintana ngalokulungile.
sebentisa tinhlobo letehlukene tabomcondvofana, bomcondvophika, emabibomfutiselo, emagama endzabuko, emagama lanenshokutsi lensha, emagama enhlonipho, emagama ethekniki, emagama lamasha lahambisana nesikhatsi neligama linye endzaweni yemusho nobe libintana ngalokulungile.
sebentisa tinhlobo letibanti letehlukene tabomcondvofana, bomcondvophika, emabitomfutiselo, emagama endzabuko, emagama lanenshokutsi lensha, emagama enhlonipho, emagama ethekniki, emagama lamasha lahambisana nesikhatsi, ligama linye endzaweni yemusho nobe libintana ngalokulungile.
Umphumela Wekufundza 4 (Uyachubeka) Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
Umphumela Wekufundza 4 Uyachubeka Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
sebentisa lulwimi lolunongiwe, njengetisho, tiga tenkhulumo, netaga ngendlela lefanele.
sebentisa lulwimi lolunongiwe, njengetisho, tiga tenkhulumo netaga ngendlela lefanele.
sebentisa tinhlobo letibanti letehlukene telulwimi lolunongiwe njengetisho, tiga tenkhulumo netaga ngendlela lefanele.
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso bona bomcondvosobala, bomcondvojula, telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo.
bona abuye afake inselele enkhulumeni letsatsa luhlangotsi, inkhulumo letsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama naleyo leyinkhohliso nalehhungako abuye abe netindlela letincono tekubeka inkhulumo.
bona abuye afake inselele enkhulumeni letsatsa luhlangotsi, inkhulumo letsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama naleyo leyinkhohliso nalehhungako abuye abe netindlela letincono tekubeka inkhulumo.
bona abuye afake inselele enkhulumeni lebhacile letsatsa luhlangotsi, naletsatfwa njengemaciniso ibe itsintsa imiva, luvelomagama, naleyo leyinkhohliso, nalehhungako abuye abe netindlela letincono tekubeka inkhulumo abese uyayesekela.
Kulesigaba kwetfulwa lokucuketfwe nesimongcondvo kwesekela kuzuzwa kwEmaCophelo EkuHlola. Lokucuketfwe losekuphawuliwe kudzinga kutsi kunakekelwe ngendlela yekutsi kusitwe bafundzi ekuchubekeleni embili kute bazuze imiPhumela yekuFundza. Lokucuketfwe kufanele kuhambisane nemiPhumela yekuFundza kungabukwa kona nje kuphela. Timongcondvo letiphakanyisiwe titawusita kutsi lokucuketfwe kugcile etimeni letinengcondvo kubafundzi ngako-ke kusita kufundza nekufundzisa. Thishela kufanele acikelele kusebentisa timongcondvo letetayelekile emmangweni, kungasito letiphawulwe lapha ngenhla nje kuphela kodvwa letingaba nguletifanele bafundzi. Lokucuketfwe nesimongco uma kucatsaniswe nekuzuza EmaCophelo EkuHlola kunika luhlakasimo ekwakheni tiNhlelo tekuFundza. Ticondziso tetiNhlelo tekuFundza tinika imininingwane leminyenti ngaloku.
Kuko konkhe kufundziswa kwelulwimi, ematheksthi angasetjentiswa njengesisekelo, kantsi futsi tinhlobo letitsite tematheksthi tingakhicitwa njengemkhicito walencenye yalomshikashika. Ngekukhicita ematheksthi laya ngekujula kusuka eBangeni leli-10 kuya eBangeni leli-12, EmaCophelo EkuHlola lafanele akhombisa kutfutfuka. Ematheksthi lalula nalawo lalukkhuni asisekelo sekutfutfuka kuto tonkhe tilwimi.
Ngako-ke ematheksthi angumtfombo 'walokucuketfwe nesimongcondvo' ekuchumaneni, ekufundzeni nasekufundziseni tilwimi ngalokuhlanganisiwe.
tinhlobo letehlukene temasu ekusetjentiswa kwelulwimi, njengetinhlobo letibanti letehlukene telulwimi lolunongiwe nalolwakhako njengetinongo tenkhulumo kanye nelulwimi lwebuciko.
Indlelanchubo leyeme emitfonjeni yematheksthi yehlwaya kutsi ematheksthi tisebenta njani. Inhloso yenchubomgomo yekufundza lulwimi lesebentisa imitfombo yematheksthi inika bafundzi litfuba lekutsi babe bomphetsa, batetsembe, bafundze ngalokujulile, babhali, bahlatiyi, nebahleli bematheksthi. Ifaka ekhatsi kulalela, kufundza, kuhlatiya nekuhlahlela ematheksthi ngenjongo yekuvisisa indlela letikhicitwa ngayo nemiphumela yato. Ngalokuhlanganisa tinchubo ngalokujulile, bafundzi bafundza kuba nelikhono lekuhlola ematheksthi. Indlelanchubo yekusebentisa ematheksthi iphindze ifake ekhatsi kukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi kwentela tinhloso tetsamelilwati letitsite. Lendlelanchubo yakhiwe kuvisisa indlela ematheksthi lakhiwe ngayo.
Indlelanchubo yekufundza lulwimi ngekulusebentisa isho kutsi uma kufundvwa lulwimi, umfundzi kumele etfulwe ngalokusobala abe sesimeni sekulukhuluma abuye anikwe ematfuba lamanyenti ekulusebentisa kumbe kulukhicita ngekuchumana ngetindzaba tetinhloso tetimonhlalo. Kufundza lulwimi kufanele kube kwemvelo, kube yindlelanchubo lengakahleleki lechubekela eklasini lapho emakhono ekwati kufundza/kwehlwaya/-kubhala/ kwetfula afundvwa khona ngendlela yemvelo - bafundzi bafundza ngekuhlala bafundza njalo bafundza kubhala ngekuhlala babhala njalo.
Ematheksthi akhicitwa ngekwesimongcondvo lesitsite ngekuba nenhloso letsite netetsamelilwati letisengcondvweni. Tigaba letehlukene tematheksthi tinemisebenti lehlukene kantsi futsi tibuye tilandzele imitsetfo letsite mayelana netakhiwo, sitayela, luhlelo, silulumagama nalokucuketfwe. Loku kubitwa ngekutsi tinhlobo tematheksthi. Bafundzi badzinga kuvisisa nekukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi.
Ematheksthi abuye avete timongcondvo temasiko netepolitiki letakhelwe kuto. Lulwimi lolusetjentiswe ematheksthini lwendlulisa imilayeto lephatselene nemagugu emasiko nesimo setepolitiki sebantfu lababhalile nobe bahleli. Ngako-ke ematheksthi atsatsa luhlangotsi. Bafundzi kufanele bakwati kuhumusha nekuphawula ngemagugu nangendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kutekuchumana.
TiLwimi - SiSwati LuLwimi LwaseKhaya kukhulunywe ngematheksthi, bafundzi badzinga kwati emagama etakhi telulwimi - badzinga emagama ekuchaza tinhlangotsi letehlukene teluhlelo, silulumagama nesitayela, nekukhuluma ngetinhlobo letehlukene tetemibhalo.
Ematheksthi angehlukaniswa ngetigaba letimbili: lasetjentiswako nalakhicitwako. Imininingwane yato ifakwe kuletinhla letilandzelako. Letinhla ngeke tifake ekhatsi tonkhe tinhlobo tematheksthi letikhona - thishela ukhululekile kutsi engete ematheksthi langasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela yekuhlanganisa. Inhloso yaletinhla kunika thishela ligunya lekukhetsa kabanti loko lokungasetjentiswa kumbe kukhicitwe. Imininingwane yaloko lokudzingekako ngekwekujiya kwematheksthi nekukhetseka kwemagama ngalokuhlelekile kufakwe etiCondzisweni tekuHlela tiNhlelo tekuFundza.
Letinye tinhlobo temibhalo lekufanele tifundvwe eBangeni 10 - 12 tifaka ekhatsi: Imibhalombiko, imitfombolwati, tekuticambela, tibonwa, timviwa, timviwabukelwa netekuchumana letinhlobonhlobo. Kufanele kukhetfwe tinhlobo letibanti letikhetsiwe tematheksthi letisetjentiswa ekufundziseni ngendlela yekuhlanganisa eminyakeni lemitsatfu.
Ematheksthi latinotsisalwati letingakaphocelelwa: Kwenta samdlalo, kucocwa kwetindzaba, tindzaba temsakato/tamabonakudze, imidlalo yemsakato/yamabonakudze, kucoca ngemabandla, tindzaba tabo letimfisha/tinkondlo/imidlalo, emakhathuni, tibonwasenamisi, emahlaya, timphawu, njll.
Kuhlola kuyintfo lebucayi eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 - 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele). Kuhlola kuyinchubomgomo yekugcogca nekuhumusha bufakazi kute kwentiwe sincumo ngemiphumela yemfundzi. Bufakazi bungagcogcwa ngetikhatsi nasetindzaweni letehlukene, ngekusetjentiswa kwetindlelanchubo, tinsita, tinkhambiso kanye netinhlobo letehlukene tekuchumana.
Kucinisekisa kutsi imiphumela yekuhlola ingatfolakala iphindze isetjentiselwe tinhloso letinyenti esikhatsini lesitako, kufanele icoshwe. Kunetindlela letinyenti tekucopha imiphumela yebafundzi. Letinye taletindlela titawuchazwa kabanti kulesehluko. Letinye ticondzana ngco netifundvo etiCondziswenimgomo tetinHlelo tetiFundvo.
Kunebantfu labanyenti lababambe lichaza kutemfundvo labanelutsandvo lwekutsi bafundzi bachuba kanjani emaBangeni 10 - 12. Loku kufaka ekhatsi bona bafundzi cobo lwabo, batali, bondli, bachasitimali, ematiko etemfundvo esifundza, Litiko leTemfundvo, Lihhovisi Langcongcoshe Wetemfundvo, bacashi, netikhungo temfundvo lephakeme nekucecesha. Kute kutfolakale umphumela lophelele webafundzi netincumo ngemphumelelo yemfundzi, imiphumela yekuhlolwa kufanele ibikwe. Kunetindlela letinyenti tekubika. TiCondziso teluHlelo lwekuFundza, neticondziso tekuhlola tichaza tindlela tekucopha nekubika ngeluhlolo lolwentiwa esikolweni nelwangaphandle kanye nekunika ticondziso ngemininingwane lecondzene ngco nekuhlolwa kwesifundvo.
Ngembi kwekutsi thishela ahlole bafundzi, kubalulekile kutsi inhloso yekuhlola ibekwe sobala ngalokuvakalako. Kuvisisa tinhloso tekuhlola kucinisekisa kutsi kunebudlelwane lobukahle emkhatsini wetinhloso netindlela tekuhlola. Loku ngalokunjalo kusita kucinisekisa kutsi tincumo netiphakamiso teluhlolo nguletenelisako naletemukelekako ngekwenhloso nome tinhloso letitsite.
Kunetizatfu letinyenti letibangela kutsi umsebenti webafundzi uhlolwe. Loku kufaka ekhatsi kulandzelela inchubo yemfundzi, nekunika umbiko, kuhlola nobe kulungisa tihibe tekufundza, kukhetsa, kukhokhela, kusekela kufundza, kutfolwa kwetitifiketi kanye nekwendluliselwa ebangeni lelilandzelako.
Kulekharikhulamu kufundza nekuhlola kutintfo letingete tehlukaniswa. Kuhlola kusita bafundzi ekutilinganiseni kubaluleka kwekufundza kwabo. Kunika bafundzi lwati ngenchubekelembili yetifundvo tabo kuphindze kubasite kutsi balawule imfundvo kanye nekutsatsa tincumo ngekufunda kwabo. Ngaloko-ke luhlolo lunika lwati ngekutsi kufundza nekufundzisa kunayo yini imphumelelo yekufinyelela emiPhumeleni yekuFundza lemisiwe. Uma luhlolo lungakhombi inchubekelembili, emasu ekufundza nekufundzisa kufanele antjintjwe ngalokufanele.
Luhlolonchanti lubaluleke ekucaleni kwelibanga, kantsi lungasetjentiswa ekucaleni kwanobe ngutiphi tikhatsi tekufundza. Lusetjentiswa kutfola loko bafundzi lasevele bakwati nalabangakhona kukwenta. Luyasita ekuhleleni imisebenti nasekutfutfukiseni luHlelo lwekuFundza. Kucopha luhlolonchanti akukahleleki.
Kungasetjentiswa nobe nguluphi luhlobo lweluhlolokucilonga ngetinhloso tekutfola imbangela nobe timbangela tetihibe tekufundza. Luhlolokucilonga lusita ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa. Lusebenta njengelizinga lekusita ekuchazisiseni tinjongo teluHlelo lwetiFundvo nobe kutfola lapho kufundza kungakaphumeleli khona kute kumiswe emasu ekusita.
Nanobe nguluphi luhlobo lweluhlolo lolusetjentiswa ekunikeni umfundzi umbiko lusuke lugcwalisa tinhloso teluhlololuphenyo. Luhlololuphenyo luyintfo lebalulekile ekufundziseni nasekufundzeni. Lulawula lubuye lwesekele inchubo yekufundzisa. Bonkhe labatsintsekako bayalusebentisa loluhlobo lwekuhlola kutfola lwati ngenchubekelembili yebafundzi. Umbiko lowakhako uyincenye lebalulekile yeluhlolo ngetinhloso tekuphenya.
Uma luhlolo lusetjentiselwa kucopha tincumo ngendlela umfundzi lasebenta ngayo kanye nemphumelelo yemsebenti wemfundzi, lusebenta ngekwenhloso yesibutselo /yekugcogca. Luhlolosibutselo lunika sitfombe semphumelelo yemsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso. Luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwemsebenti lowodvwa, sigamu semsebenti, tikhatsi tekufundza, lithemu, sigamu semnyaka nobe umnyaka. Luhlolosibutselo lufanele lulungiselelwe kantsi tinsita nemasu ekuhlola kufanele kusetjentiswe kuze bafundzi bakwati kukhombisa kahle emakhono abo.
lusebentise tinsita letehlukene tekuhlola; kanye nekusebentisa tinhlobo letinyenti tetindlela tekuhlola.
Kuhlolwa kwebafundzi nguthishela kufanele kube nekwetsembeka lokukhulu. Loko kusho kutsi kwehlulela kwathishela kufanele kube liciniso ngato tonkhe tikhatsi, lokuhlolwako, nalabo labamakako. Tincumo letentiwa ekuhlolweni kufanele tikhombe kwemukeleka - loko kusho kutsi tincumo kufanele titsatfwe ngaleto tifundvo lebetihlolwa.
Njengobe luhlolo ngalunye lungete lwaba nekwetsembeka nekwemukeleka lokuphelele, tincumo ngenchubo yemfundzi kufanele titsatfwe ngetinhlobo letingetulu kwalunye luhlobo lwekuhlola. Loku kuyinchubomgomo yeLuhlolo loluchubekako. Luhlolo loluchubekako lisu lekutsatsa tincumo ngemisebenti leminyenti yemfundzi netehlakalo letenteka ngetikhatsi letehlukene ekufundzeni kwakhe. Lufaka ekhatsi imisebenti yekuhlola leyentiwa umnyaka wonkhe, kusetjentiswa tindlela letehlukene tekuhlola njengetivivinyo, luhlolo lwekuphela kwemnyaka, imiklamo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti), temlomo, lokubhalwako nemsebenti wetandla nawo uyahlolwa. Bufakazi bemsebenti lowentiwa bafundzi njengencenye yeLuhlolo loluchubekako bugcinwa kuphothifoliyo. Tifundvo letehlukene tinemigomo yato ngendlela lekufanele tifakwe ngayo kuphothifoliyo. TiCondzisomgomo teluHlelo lwekuFundza tikubeka sobala loku.
Luhlolo loluchubekako lwentiwa emaklasini etikolo kantsi futsi lubhekene ngco nendlela luhlolo loluhlanganiswe ngayo enchubeni yekufundza nekufundzisa nasekufundziseni. Bothishela bakhona kwati bafundzi babo ngekubafundzisa malanga onkhe, ngekubuta imibuto, ngekubacaphela, nangekuchumana nebafundzi nekubabona uma bachumana nalabanye.
Luhlolo loluchubekako lufanele lusetjentiswe kuto tonkhe tigaba tekharikhulamu letihlolisiswe ngekubhala tivivinyo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti) naleyo lehlolisiswe ngaletinye tindlela, njengekwenta, kusebentisa bufakazi bekufundza ngekukhuluma nangekwenta.
Yonkhe imiPhumela nEmaCophelo EkuHlola asobala. Bafundzi bayakwati loko labafanele bakwente. Bangabamba lichaza lelimcoka ekutihloleni, ngekuwubuketa umsebenti ngembi kwekutsi umfundzisi ente luhlolo lwekugcina. Kutihlola indlela yabo yekufundza kuyincenye lemcoka ekufundzeni.
Kuhlolana bodvwa njengabontsanga, basebentisa tinhla tekutikhumbuta nobe imitsetfo lemiselwe kuklomelisa (emarubhriki) kusita bonkhe bafundzi labahlolwako nalabo labahlolako. Kwabelana ngemigomo yekuhlola kunika bafundzi emandla ekuhlola umsebenti wabo newalabanye.
Kusebenta emacenjini ngemphumelelo kungulomunye weMiphumelamcoka. Kuhlola umsebenti wemacembu kufaka ekhatsi kutfola bufakazi bekubambisana kwebafundzi emacenjini, kusitana, behlukaniselana imisebenti, nekuhlanganisa tiphakamiso tabo kute takhe umkhicito lobumbene nalophatsekako. Kuhlola ngemacembu kubuka inchubomgomo kanye nemkhicito. Kufaka ekhatsi kuhlola emakhono etenhlalo, kusetjentiswa kwesikhatsi, kusetjentiswa kwetinsita nekusebentisana kwemacembu kanye nemikhicito yawo.
Kunetindlela letehlukene tekugcogca bufakazi. Letinye tato tichazwe lapha ngentansi.
Loluhlobo lwekuhlola alukahleleki luvumela kucopha tinhlobo letinyenti tebufakazi bebafundzi labehlukene nangetikhatsi letehlukene. Loluhlobo lwekuhlola luphatselene nemisebenti lefuna kutsi bafundzi bachumane kute bakwati kutfola sisombululo nobe umkhicito lofanako. Kucaphelisisa kufanele kuhlelwe kantsi futsi kufanele kusetjentiswe tinsita letifanele tekucaphelisisa.
Luhlolosivivinyo luhlelekile kwentela kutfola imiphumela lefanako kubo bonkhe bafundzi ngendlela nangesikhatsi lesifanako. Loluhlobo lwekuhlola lunika bufakazi lobucinisekiswe ngemamaki latsite latfolwe ngulowo nalowo mfundzi. Nangabe tivivinyo neluhlolo kusetjentiswe kahle kuhlala kungulokubalulekile kukharikhulamu ngobe kunika bufakazi lobugcwele baloko lokufundziwe.
Kuhlola ngekunika imisetjentana yindlela lekuhloswe ngayo kukhombisa emakhono ebafundzi ekusebentisa lwati labalutfolile etimeningcondvo letingaketayeleki nangaphandle kweliklasi. Kuhlola imphumelelo yalokwentiwako kufaka ekhatsi leto tincenye temsebenti lowentiwa etifundvweni, kutfolwa kutsi bafundzi bakhona kangakanani kuhlanganisa ithiyori nekwenta. Imigomo, emacophelo nobe imitsetfo leyengamele kuhlolwa kwemsebenti, ichazwe kumarubhiriki noma etinhleni tekutikhumbuta temsebenti, nekusita umfundzisi kusebentisa kuncuma lokuceceshiwe ekuhloleni umsebenti walowo nalowo mfundzi.
Kurekhoda nekubika kubandzakanya indlela yekugcogca imininingwane legcogcwe nakuhlolwa kute ihlahlelwe ngalokuhlelekile ibuye ishicilelwe ngendlela lengenamaphutsa nalevakalako.
Kunetindlela letehlukene tekucopha. Kulukhuni kwehlukanisa tindlela tekucopha netindlela tekuhlola umsebenti webafundzi.
Letinsita tichazwe lapha ngentansi.
Tilinganiso tindlela lekungunome ngutiphi tekumaka lapho kusetjentiswe khona emasimboli (njengekutsi A nobe B) nobe limaki (njenga - 5/10 nobe 50%) lelichazwe kabanti kuchumanisa emazinga nenchazelo nemphumelelo yemsebenti wemntfwana ladzingekile kutsi kuzuzwe lelo limaki. Umniningwane ubaluleke kwendlula lelo zinga lemamaki enchubeni yekufundza nekufundzisa njengobe kunika bafundzi umcondvo locacile waloko lokuzuziwe nekutsi kukuphi nobe kubangelwe yini kutsi lizinga lelilindzelikile lingakazuzwa. Tindlela takadzeni tekumaka tisebentisa kakhulu tilinganiso ngaphandle kwemininingwane lechazako, lokwenta kubelukhuni kutfola lapho umfundzi aphumelela khona nalapho anebutsakatsaka khona ngekwemiphumela lehlosiwe.
Tinhla tekutikhumbuta ticuketse titatimende letehlukene tekuchaza loko lokufanele kwentiwe bafundzi emsebentini lotsite. Uma sitatimende (luphawu) lesitsite eluhlwini lwekutikhumbuta lungacashelwa njengalolwenetiswe ngumfundzi emsebentini wakhe, leso sitatimende siyamakwa. Tonkhe titatimende letimakiwe eluhlwini (njengemigomo leyenelisiwe) tichaza loko umfundzi laphumelele kukuzuza. Letinhla tekutikhumbuta tisita kakhulu ekuhloleni umsebenti wabontsanga nobe wemacembu.
Emarubhriki ayinhlanganisela yetilinganiso netinchazelo temazinga. Acuketse emacophelo lenyuka ngemazinga lanesilinganisozinga lachaza silinganiso semazinga lemukelekile emsebenti lowemukelekako kulowo nalowo mkhakha wesilinganiso. Imitsetfo lemiselwe kuklomelisa idzinga kutsi bothishela bati ngaphandle kwekungabata loko lokudzingwa ngumphumela. Emarubhriki angaba ngukhukhulelangoco, lonika sitfombe lesiphelele selizinga lelidzingekako, ahlola umsebenti ngalokuphelele, kantsi futsi kungaba ngemarubhriki lahlahlelako, wona anika sitfombe lesicacile setimphawu letisobala tesakhiwo semsebenti. Kulesinye sikhatsi tihlanganiswa totimbili letinhlobo temarubhriki. TiCondziso tetinHlelo tetiFundvo tinika tibonelo temarubhriki esifundvo ngasinye.
Nguyiphi imiphumela lehlosiwe?
Nguwaphi EmaCophelo EkuHlola lahloswe ngumsebenti?
Nguluphi luhlobo lwebufakazi lobufanele bugcogcwe?
Ngutiphi tinhlobo tetinsitakuhlola letitawusetjentiswa naletitawufanela leyo naleyo ncenye yemsebenti (njengenchubomgomo nemkhicito)?
Nguluphi luhlobo lwelwati lolufanele lube bufakazi?
Nguluphi luhlobo lwemakhono latawusetjentiswa kumbe tinyatselo letitsatfwako?
Nguwaphi ematfuba ekwetfula imibono, emagugu nobe tindlela lekutsatfwa ngato tintfo lavela kulomsebenti nekutsi ngukuphi kwaloku lokufanele kuhlolwe nekutsi kanjani?
Ngabe irubhriki yinye itawusetjentiswa ekuphumeleliseni yonkhe imiPhumela nEmaCophelo EkuHlola nobe lomsebenti udzinga emarubhriki lamanyenti yini?
Mangaki emarubhriki ladzingekile ekuhloleni umsebenti?
Kuyintfo lebalulekile kutsi umfundzisi acocisane nebafundzi ngemarubhriki ngembikwekutsi bente umsebenti. Irubhriki ihlose kuchaza kokubili, kufundza nekusebenta lokumele kubhekiswe kuko, ibuye ibe sikhali lesinemandla ekutihloleni.
Kubika ngemphumelelo yemsebenti kwatisa bonkhe labatsintsekako nobe labanelutsandvo lwenchubo yemfundzi. Uma bufakazi sebugcogciwe bahunyushwa, bothishela kufanele bacophe imiphumela yebafundzi. Kufanele kwentiwe imisebenti leyanele yeluhlolosibutselo kute umbiko wente sitatimende ngelizinga lemphumela wemfundzi.
Sitatimente seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 - 12 sisebentisa silinganiso semazinga lasitfupha emphumela. Lesilinganiso sikhonjiswe ethebulini 4.1.
Kusita ngesilinganisozinga sekuzuzwa kwemiPhumela yekuFundza emaBangeni 10 - 12, emakhono esifundvo achaziwe kwehlukanisa loko lokulindzelekile ebangeni ngalinye laloko umfundzi lafanele akwati futsi akuzuze. Emazinga lasitfupha ekulinganisa emakhono achaziwe kuleso naleso sifundvo salelo nalelo banga. Letinchazelo titawusita bafundzisi kuhlola bafundzi babahlele ngekwemazinga labafanele. Letinchazelo tifinyeta taloko lokwendlalwe ngalokubanti kumiPhumela yekuFundza kanye nasemaCophelweni ekuHlola, tibuye tinike timphawu letehlukene letiveta imphumelelo yelizinga lelitsite. Lamazinga lehlukene emphumelelo kanye nemikhakha yawo yemaphesenti akhonjiswe ethebulini 4.1.
Kuhambisana nenchubomgomo nekuhlola ngekwemfundvo lemiselwe emakhono konkhe kuhlola lokwentiwa etikolweni nangaphandle kufanele kulandzele lemigomo. Emamaki angahle kulesinye sikhatsi asetjentiswe ekuhloleni imisebenti letsite kodvwa, imisebenti kufanele ihlolwe ngekulandzela emarubhriki kunekutsi kumane nje kumakwe timphendvulo letemukelekako bese kunikwa emamaki ngekwelinani lemathikhi. Titatimende temakhono esifundvo tichaza zingancane wemakhono, lwati, tindlela lekutsatfwa ngayo tintfo nemagugu lekufanele kutsi umfundzi akukhombisele kuphumelela kulelo nakulelo zinga lesilinganiso.
Uma bothishela / bahloli balungisa umsebenti wekuhlola / imibuto, kufanele bacinisekise kutsi leyo mibuto icondze luhlangotsi lwemphumela lotsite. Licophelo lekuHlola lelingilo kufanele lisetjentiswe ekwakheni emarubhriki ekuhlola lomsebenti / imibuto. Letinchazelo tikhombisa ngalokusobala lizingancane laloko lekufanele kuzuzwe kulelo nalelo zinga lesilinganiso. Letinchazelo tikhomba ngalokusobala zingancane welizinga lelilindzelekile kuleso naleso sigaba semazinga Tinchazelo temakhono alesifundvo avela ekugcineni kwalesehluko.
Kwendluliselwa embili emaBangeni eli-10 neli- 11 kutawentiwa esikolweni kuphela, kodvwa kufanele kutsi kulandzele imigomo lemisiwe yeSitifiketi SemFundvo nekuCecesha LokuChubekako.
Tinyenti tindlela tekwakha likhadimbiko kodvwa kuncono uma lilula ngoba lilandzeleka kalula, ingce nje uma yonkhe imininingwane lebalulekile yelwati loludzingekako ifakiwe.
umbiko lowakhako lophawula ngemsebenti uma ucatsaniswa nemsebenti wakhe wangaphambili/ netidzingo tesifundvo; kanye nenchubekelembili letfutfukako yemfundzi ekwatini indlela lafundza ngayo.
ngemalengiso coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako nalehlangene ngalokungagucuki nangalokuchubekako; khombisa kucikelela lokutfutfuke ngemalengiso nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile, kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye achaze lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nalokuveta imiva ngemalengiso etimeni letehlukene tekuchumana.
bona, ahumushe, ahlahlele abuye achaze ematheksthi ngekutetsemba nangemphumelelo uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokucacile, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngalokuphelele; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngemalengiso; khombisa luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene, nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; kha, imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako nangendlela lenebugagu akhombisa bufakazi lobucacile besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngaphandle kwelusito kucinisekisa kuwenta ncono.
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako, nalehlangene ngalokuchubekako; khombisa kucikelela lokutfutfuke ngemalengiso lasetulu nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe, ahlahlele, ahlole abuye achaze lwati ngekwetinhlobo letibanti letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nalokuveta imiva ngemalengiso etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze ematheksthi ngekutesemba nangemphumelelo uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokwenelisako, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngemalengiso; khombisa luvelo ngemalengiso lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene, nalelungile; cikelela ngemphumelelo tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako nangendlela lenebugagu, akhombisa bufakazi lobucacile besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngaphandle kwelusito kucinisekisa buncono lobukhulu.
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, lokunemicabango lehambelanako, nalehlangene ngalokuchubekako; khombisa kucikelela lokutfutfuke ngemalengiso lasetulu nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe, ahlahlele, ahlole abuye ahlanganise lwati ngekwetinhloso letibanti letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nalokuveta imiva ngemalengiso etimeni letibanti letehlukene tekuchumana.
humusha, ahlahlele, ahlole abuye ahlanganise ematheksthi ngekutetsemba nangebungcweti uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokunotsile, acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngemalengiso; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngemalengiso; khombisa luvelo lwemibono lebanti leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
hlala abhala njalo abuye etfule ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene nalelungile; cikelela tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako nangendlela lenebugagu, akhombisa sitayela sakhe lesicacile; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngaphandle kwelusito kucinisekisa itheksthi lebhaleke kahle.
Imphumelelo ngemalengiso (Iyachubeka) ngekutetsemba nangekulunga lokutfutfukako; bona, ahumushe, ahlahlele, abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, achaze abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa likhono lelisetulu lekusebentisa luhlelo nesilulumagama.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngekutetsemba, ngalokulungile nangekukhululeka; humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze tinshokutsi letibhacile nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa likhono lelisetulu lekusebentisa luhlelo nesilulumagama.
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngekutetsemba, ngalokulungile nangekukhululeka; humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze umehluko lobhacile wetinshokutsi nemisebenti yemagama kanye netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise tinhlobo letisezingeni lelisetulu tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite lesitfutfukile; khombisa likhono lelisetulu lekusebentisa luhlelo nesilulumagama.
ngelicophelo lelisetulu coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene, ngekutetsemba esikhatsini lesinyeti; khombisa kucikelela lokutfutfuke ngelicophelo lelisetulu nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye achaze lwati ngekwetinhlobo letehlukene tetinhloso; sebentisa esikhatsini lesinyenti lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
bona, ahumushe, ahlahlele abuye achaze ematheksthi ngekutetsemba esikhatsini lesinyenti uma afundza nanobe ehlwaya; cinisekisa abuye esekele imibono yakhe ngekuvisisa; fundza ngalokuvakalako akhombisa kushelela lokuhle lokuveta imiva ngelicophelo lelisetulu; khombisa luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela lanemicabango lehambelanako nalehlangene, esikhatsini lesinyenti kodvwa kube kunemaphutsa lambalwa; cikelela tinhlobo letehlukene tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako nangendlela lenebugagu, akhombisa bufakazi bekutfutfuka kwesitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutimela esikhatsini lesinyenti kucinisekisa kuwenta ncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngekutetsemba; khombisa kucikelela lokutfutfukile nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe, ahlahlele, ahlole abuye achaze lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi esikhatsini lesinyenti ngalokushelelako nangalokuveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha, ahlahlele, hlole abuye achaze ematheksthi ngekutetsemba nangemphumelelo uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokuhle uma acinisekisa nanobe esekela imibono yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelela kahle kakhulu naleveta imiva ngelicophelo lelisetulu; khombisa luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
khicita ematheksthi ekuticambela lanemicabango lehambelanako, lehlangene, nalelungile esikhatsini lesinyenti uma abhala nanobe etfula; cikelela tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo letehlukene; kha imibono netiphakamiso ngalokuchubekako, ngalokuhhungako nangendlela lenebugagu, akhombisa bufakazi besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutimela etikhatsini letinyenti kucinisekisa kuwenta ncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngendlela lechubekako ngekutetsemba; khombisa kucikelela lokutfutfuke ngelicophelo lelisetulu nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute, ahumushe, ahlahlele ohlole abuye ahlanganise lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi esikhatsini lesinyenti ngalokushelelako nangalokuveta imiva etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha, ahlahlele, ahlole abuye ahlanganise ematheksthi ngekutetsemba nangemphumelelo uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa ngalokusecophelweni lelisetulu acinisekise abuye esekele imibono yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelela kahle kakhulu naleveta imiva ngelicophelo lelisetulu; khombisa luvelo lwemibono leminyenti leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokusecophelweni lelisetulu.
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngalokulungile nangekutetsemba; humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze umehluko lobhacile emkhatsini wetinshokutsi nemisebenti nemisebenti yemagama netakhiwo temagama esikhatsini lesinyenti; bona, hlahlele, ahlole, abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsile esikhatsini lesinyenti; khombisa likhono lelihle kakhulu lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu. yemagama netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite; khombisa likhono lelihle kakhulu lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu.
ngalokwenelisako coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba lokwenelisako; khombisa kucikelela lokwemukelekako nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone abuye ahumushe lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa atfole bumatima ekuhlahleleni nasekuchazeni; sebentisa lulwimi ngekushelela nangalokuveta imiva lokwenelisako etimeni letetayelekile tekuchumana.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa atfole bumatima lobutsite ekuhlahleleni nasekuchazeni lwati; cinisekisa abuye esekele imibono yakhe ngekuvisisa lokwenelisako; fundza ngalokuvakalako ngendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono leyehlukene kanye netindzaba netemasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela, lanemicabango lehambelanako, lehlangene, nalelungile ngalokwenelisako; cikelela tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo, netakhiwo ngalokwenelisako; kha imicabango netiphakamiso letinemininingwane lecondze ngco ngendlela leyenelisako nebufakazi lobutsite bekubhala ngendlela lenebugagu nesitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito kucinisekisa kuwenta ncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba lokwenelisako; khombisa kucikelela lokwemukelekako nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe abuye achaze lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlahlela nanobe ahlola; sebentisa lulwimi ngekushelela nangalokuveta imiva lokwenelisako etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa abe nekungabata lokutsite uma ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa lokwenelisako uma acinisekisa nanobe esekela imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako, ngendlela leshelelako nalevata imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba; khombisa kucikelela nekusebentisa lulwimi lolukhombisa luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe abuye ahlahlele lwati ngekwetinhloso letehlukene kodvwa akhombisa kungabata lokutsite uma ahlola nanobe ahlanganisa lwati; sebentisa lulwimi ngekushelela nangalokuveta imiva lokwenelisako etimeni letehlukene tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi ngekutetsemba lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa akhombise kungabata lokutsite uma ahlola nanoma ahlanganisa lwati; khombisa kuvisisa lokwenelisako uma acinisekisa nanobe esekela imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako nangendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenelisako; khombisa luvelo lwetinhlobo letehlukene temibono kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi ekuticambela lanemicabango lehambelanako lehlangene, nalelunge ngalokwenelisako; cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngendlela lecacile, lenemininingwane nangendlela lecondze ngco ngalokwenelisako, nebufakazi lobutsite bekubhala ngendlela lenebugagu nesitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito lolutsite kucinisekisa kuwenta ncono.
Imphumelelo ngalokwenelisako (Iyachubeka) ngekulunga lokwenelisako; bona, ahumushe, ahlahlele abuye achaze tinshokutsi letibhacile kanye nemisebenti yemagama letayelekile netakhiwo temagama ngalokulunge ngalokwenelisako; bona, ahlahlele, achaze abuye asebentise takhi letehlukene temisho ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite kodvwa ente emaphutsa lasobala; khombisa likhono lelenelisako lekusebentisa luhlelo nesilulumagama.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono ahlele umbhalo ngekutfola lusito lolutsite kucinisekisa kuwenta ncono.
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi ngekulunga lokwenelisako; humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze umehluko lobhacile emkhatsini wetinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo temagama ngekulunga lokwenelisako; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise tinhlobo letehlukene tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe nekuveta sitayela lesitsite, kodvwa ente emaphutsa langasho lutfo; khombisa likhono lelenelisako lekusebentisa luhlelo nesilulumagama.
ngalokulingene coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngalokulingene; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye chaze lwati ngekwetinhloso letehlukene ngalokulingene; sebentisa lulwimi lolukhombisa kushelela nekuveta imiva lokulingene etimeni letetayelekile tekuchumana.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa atfole bumatima ekuhlahleleni nasekuchazeni lwati; khombisa kuvisisa lokulingene, anike abuye esekele imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako nangendlela leshelelako naleveta imiva ngalokulingene; khombisa luvelo lolulingene lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela ngalokulingene imicabango yekuticambela, lehambelanako, lehlangene nalelungile uma abhala nanobe etfula ematheksthi; tetayeta ngalokulingene netinhlobo letehlukene netetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokulingene kodvwa akhombise bugagu, imininingwane, nekucondza ngco lokuncane; khombisa bufakazi lobulingene besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito kucinisekisa kuwenta ncono ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngalokulingene; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe lwati ngalokulingene, ngekwetinhloso letehlukene kodvwa atfole bumatima ekuhlahleleni, ekuhloleni nasekuchazeni lwati; sebentisa lulwimi lolukhombisa kushelela nekuveta imiva lokulingene etimeni letetayelekile tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa atfole bumatima uma ahlola nanobe achaza lwati; khombisa kuvisisa lokulingene anike abuye esekele imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako nangendlela leshelelako naleveta imiva ngalokulingene; khombisa luvelo lolulingene lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela ngalokulingene imicabango yekuticambela lehambelanako, lehlangane nalelungile uma abhala nonobe etfula ematheksthi; tetayeta ngalokulingene netinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imibono netiphakamiso ngalokulingene kodvwa akhombise bugagu, imininingwane nekucondza ngco lokuncane; khombisa bufakazi lobulingene besitayela sakhe yekubhala; buyeketa abuye ahlele umbhalo kodvwa adzinge lusito kucinisekisa kuwenta ncono ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lehambelanako nalehlangene ngalokulingene; khombisa kucikelela lokulingene nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile kute ahumushe abuye ahlahlele lwati ngalokulingene, ngekwetinhloso letehlukene kodvwa atfole bumatima ekuhloleni nasekuhlanganiseni lwati; sebentisa lulwimi lolukhombisa kushelela nekuveta imiva lokulingene etimeni letetayelekile tekuchumana.
humusha abuye ahlute ematheksthi ngalokulingene uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa atfole bumatima uma ahlola nanobe ahlanganisa lwati; khombisa kuvisisa lokulingene anike abuye esekele imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako nangendlela leshelelako naleveta imiva ngalokulingene; khombisa luvelo lokulingene lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
cikelela ngalokulingene imicabango yekuticambela, lehambelanako, lehlangane nalelungile uma abhala nonobe etfula ematheksthi; tetayeta ngalokulinge netinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, inhloso, simongcondvo netakhiwo; kha imibono netiphakamiso ngalokulingene kodvwa akhombise bugagu, imininingwane nekucondza ngco lokuncane; khombisa bufakazi lobulingene besitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo kodvwa adzinge lusito kucinisekisa kuwenta ncono ngalokulingene.
Imphumelelo ngalokulingene (Iyachubeka) kulesinye sikhatsi atisebentise ngalokulungile; bona abuye ahumushe tinshokutsi temagama netakhiwo temagama ngalokulingene kodvwa abe nebumatima ekuhlahleleni nasekuchazeni imisebenti yawo, kantsi etimeni letitsite kuphela uyakhona kubona umehluko lobhacile; bona, ahlahlele, achaze abuye asebentise takhi temisho ngalokulingene ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe kodvwa enta emaphutsa lasobala; khombisa likhono lekusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono visisa takhi netimiso telulwimi ngalokulingene kulesinye sikhatsi atisebentise ngalokulungile; humusha abuye achaze ngalokulingene tinshokutsi temagama kodvwa atfole bumatima ekuchazeni imisebenti yemagama netakhiwo temagama kantsi etimeni letitsite uyakwati kubona umehluko lotsite lobhacile; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise takhi temisho ngalokulingene ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa lasobala; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
visisa takhi netimiso telulwimi ngalokulingene kulesinye sikhatsi atisebentise ngalokulungile; humusha, ahlahlele, ahlole abuye achaze ngalokulingene umehluko lobhacile emkhatsini wetinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise takhi temisho ngalokulingene ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe kodvwa ngalesinye sikhatsi ente emaphutsa; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokulingene.
coca abuye etfule temlomo kodvwa kube netikhala tekuhambelana nekuhlangana kwemicabango; sebentisa lulwimi kodvwa akhombise insweleko lenkhulu yekucikelela lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile nobe abone, ahumushe, ahlahlele, abuye achaze lwati ngekwetinhloso letehlukene; hle angasebentisi lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva etimeni letetayelekile tekuchumana.
bona abuye ahumushe ematheksthi ngalokungakavami uma afundza nanobe ehlwaya, abuye azabalaze kuhlahlela nekuchaza lwati lolutsite; khombisa kuvisisa nobe kuveta imibono yakhe ngalokungakavami kantsi angahle angayesekeli; fundza ngalokuvakalako ngekungingita nangekushelela nekuveta imiva lokuncane; khombisa luvelo loluncane lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa akhombise kuticambela lokunemicabango lenekuhambelana, kuhlangana, nekulunga lokuncane, nobe kucikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha imicabango netiphakamiso ngalokungakavami nobe akhombise bugagu nobe sitayela sakhe; buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekutfola lusito njalo kodvwa ungahle ungakhombisi kuba buncono.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lengavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokuncane nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute ahumushe abuye ahlahlele, kantsi aphindze atfole bumatima lobukhulu ekuhloleni nasekuchazeni lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva ngalokungakavami etimeni letetayelekile tekuchumana.
humusha abuye ahlahlele ematheksthi ngalokungakavami uma afundza nanobe ehlwaya, abuye abe nebumatima lobukhulu ekuhloleni nasekuchazeni lwati; khombisa kuvisisa nobe kuveta imibono yakhe ngalokungakavami kodvwa ngekuyesekela lokuncane; fundza ngalokuvakalako ngekungingita nangekushelela nekuveta imiva lokuncane; khombisa luvelo loluncane lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lengavami kuhambelana nekuhlangana; khombisa kucikelela lokutsite nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile ngalokungakavami kute ahumushe ahlahlele, ahlole abuye ahlanganise lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva ngalokungakavami etimeni letetayelekile tekuchumana.
humusha ematheksthi ngalokungakavami uma afundza nanobe ehlwaya, kodvwa utfola bumatima ekuhlahleleni, ekuhloleni, nasekuhlanganiseni lwati; khombia kuvisisa lokutsite abuye avete imibono yakhe letsite kodvwa ayesekele kancane; fundza ngalokuvakalako ngekungingita nangekushelela nekuveta imiva lokuncane; khombisa luvelo loluncane lwemibono lehlukene kanye netindzaba temasiko.
bona, ahlahlele, achaze abuye asebentise ngalokungakavami takhi temisho letetayelekile ngalokulungile ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe abe enta emphutsa lamabi; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemphumelelo leyincenye.
visisa takhi netimiso letitsite telulwimi kodvwa angavami kutisebentisa ngalokulungile; humusha abuye ahlahlele umehluko wetinshokutsi temagama latayelekile kodvwa atfole bumatima lobukhulu ekuhloleni yemagama letayelekile netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, achaze abuye asebentise ngalokungakavami takhi temisho ngalokulungile ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe abe enta emaphutsa lamabi; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemphumelelo leyincenye. nasekuchazeni imisebenti yemagama netakhiwo temagama; bona, ahlahlele, ahlole abuye asebentise takhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe kodvwa ngemphumelelo lencane abe enta emaphutsa; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngemphumelelo leyincenye.
hle angaboni, angahumushi, angahlahleli abuye angachazi ematheksthi nakancane uma afundza nanobe ehlwaya; hle angakhombisi nakancane kuvisisa nobe kuveta imibono yakhe kantsi angahle angavami kuyesekela; fundza ngalokuvakalako lokungenelisi, akungasheleli nalokungaveti imiva nakancane; hle angakhombisi nakancane luvelo lwemibono lehlukene netindzaba temasiko.
coca abuye etfule temlomo letinemicabango lenekubambelana lokuncane; khombisa kucikelela lokumfimfako kwekusebentisa lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute ahumushe, ahlahlele, abuye ahlole nobe achaze lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva ngalokuyindlala kakhulu etimeni letetayelekile tekuchumana.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa angahle angakhombisi nakuncane kuticambela, kuhambelana nekuhlangana kwemicabango nobe kweneliseka; khomba kungacikeleli tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo letehlukene; bhala kodvwa kungavakali ngalokuvamile nobe akhombise bufakazi besitayela sakhe sekubhala; tfula imibono netiphakamiso kodvwa kuhlangahlangene; hle angabuketi abuye angahleli umbhalo nakancane ngenhloso yekulungisa emaphutsa.
coca abuye etfule temlomo kodvwa imicabango ihambelana ngalokuyindlala kakhulu; khombisa kucikelela lokungenelisi nekusetjentiswa kwelulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile nobe kuhumusha, kuhlahlela nekuhlola kute ahlanganise lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi ngalokushelelako nangalokuveta imiva ngalokuyindlala kakhulu etimeni letetayelekile tekuchumana.
fundza abuye ehlwaye ematheksthi kodvwa uhlangabetana nebulukhuni lobumatima uma ahumusha, ahlahlela, ahlola nobe ahlanganisa lwati; khombisa kuvisisa lokutsite nobe kuveta nobe esekele imibono yakhe ngalokungakavami; hle angafundzi ngalokuvakalako, nengendlela leshelelako naleveta imiva ngalokwenele; khombisa luvelo luncane lwemibono leyehlukene kanye netindzaba temasiko.
bhala abuye etfule ematheksthi kodvwa akhombise bufakazi lobuncane bekuticambela, kuhambelana nekuhlangana kwemicabango nobe kweneliseka; khomba kungakacikeleli tetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo netakhiwo; tfula imibono netiphakamiso kodvwa atikahleleki, tikha etulu nobe tiyaphindzaphidvwa kantsi futsi atikhombisi sitayela sakhe sekubhala; buyeketa nekuhlela umbhalo kuphela uma asitwa njalo kodvwa esikhatsini lesinyenti angevisisi nobe angalungisi emaphutsa.
Imphumelelo ngalokungakeneli (Iyachubeka) kuphela kodvwa angahle angatisebentisi ngalokulungile nakancane; hle angaboni, angahumushi, angahlahleli abuye angachazi tinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo temagama letetayelekile ngalokulungile nakancane; sebentisa imisho lenetakhi nobe inshokutsi lengahambelani; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokunganelisi.
visisa takhi netimiso telulwimi letisisekelo kuphela kodvwa akakavami kutisebentisa ngalokulungile; hle angahumushi, angahlahleli, angahloli abuye angachazi umehluko emkhatsini wetinshokutsi nemisebenti yemagama letayelekile kanye netakhi temagama ngalokwenele; hle angasebentisi nakancane takhi temisho ngalokulungile ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe; khombisa kusebentisa lulwimi nesilulumagama ngalokungakeneli. kuphela kodvwa akakavami kutisebentisa ngalokulungile; hle angahumushi, angahlahleli, angahloli abuye angachazi tinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo temagama ngalokwenele; hle angasebentisi takhi temisho ngalokulungile ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe; khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama ngalokungakeneli.
bafundzi labanetidzingo telikhetselo - bafundzi labanetihibe ekufundzeni ngenca yemvelo yabo bulwimilwimi - likhono lekwati, kukhuluma nekufundza tilwimi letinyenti bomabekwembili - ngemagama lakhomba lapho lokutsite kuhleli khona bomabitomfutiselo - emabito lanemicondvo lehambelanako sib.
phethilomu, njll emaCophelo ekuHlola - lujulolwati, (lulwimi, lwati, emakhono, emagugu indlela lekutsatfwa ngayo tintfo) lokufanele kwatiwe kuwo onkhe emabanga emafloshadi - tibonwa letikhombisa umnyakato emagugu esive - loko lokungumgogodla nemihambo yesive emajagoni - emagama lasetjentiswa etimeni letitsite ngekwesimongcondvo lesitsite emakhathuni - titfombe letikhishwe emaphephabhukwini/emaphephandzabeni nasetincwadzini njengeticashunwa emaphephatatiso - emaphepha lacuketse tatiso avame kufakwa emaposini nasemakhaya.
TiLwimi - SiSwati LuLwimi LwaseKhaya imifanekisosenamisi - imifanekiso lehlekisako lehlelwe ephepheni yavundliswa, ibe icoca indzaba imitsetfo lemiselwe - indlela lelandzelwako uma kunikwa imigomo ye lulwimi kuklomelisa / emarubhriki - imiklomelo ngekubaluleka kwetincenye temsebenti imvumelwano - kuvumelana kwemisindvo yemagama emibhalweni njengasenkondlweni incwadzibufakazi - incwadzi lefakazela bunjalo bemuntfu indida - ngumusho lophikisana naloko lokusebaleni indlela lekutsatfwa ngayo tintfo - simo lekwemukelwa ngaso lokutsite ingcikitsi - umongo longumgogodla wendzaba inkhombamcondvo - umusho/ligama lelicuketse umongo wenshokutsi iphothifoliyo - ifayela lekhombisa bonkhe bufakazi bemsebenti wonkhe wemfundzi irejista - kusetjentiswa kwemagama lafanele, endzaweni lefanele ngesikhatsi lesifanele isintheksi - kuhleleka kwemagama emshweni nalokuphinyiswa ngemlomo inchubomgomo - imigomo lemiselwe indlela lekufanele kuchutjwe ngayo lokutsite inkhulumiswano - ingcoco emkhatsini webantfu lababili nobe ngetulu inkhulumo lehlelekile - inkhulumo lelungiselelwe, letfulwa ngekulandzela imigomo yekwetfulwa kwenkhulumo inkhulumo lengakahleleki - inkhulumo letfulwa nje ngaphandle kwekulungiselelwa nekulandzela imigomo yekwetfulwa kwenkhulumo. itheserasi - sigcogcamagama semagama labomcondvofana kanye nalaphikisanako kubumbana/kuhlangana - kuhlanganisa imisho nobe tindzima ngetihlanganisi, tabito, nobe imphindza kuhambelana - kuhambelana kwemibono/kutselelana emanti kuhhunga - kusebentisa lulwimi lolukwenta utsenge umcondvo wemuntfu kucatsanisa - kubeka emavi abukane kute kuvele umehluko emkhatsini wawo kugceka - kubeka emavi ngendlela legcekako ngenhloso yekulungisa lapho kungahambi kahle khona. kuhluta - kuhlahlela ngalokujulile kuphumelela incenye yemsebenti - uma umfundzi angaphumelelanga kuyo yonkhe imiphumela yekufundza kumuntfutisa - tintfo letingasibo bantfu tinikwa timphawu tebantfu kunyanyalata - kufundza ngekukha etulu kucopha/kurekhoda - kubhala phansi yonkhe imiphumela yemfundzi yemnyaka wonkhe kuhlola ngalokuphelele - kuhlola umsebenti lotsite ngalokuphelele kuhlola ngekucaphelisisa - kuhlola ngekulandzela nekubuka konkhe lokwentiwa ngumfundzi etifundvweni takhe kuhlola ngekuhlahlela - kuhlola umsebenti ngekufuna kutsi uhlahlelwe kukhishwe tincenye tawo. kuchumana ngekuphimisa - kuchumana ngekuphimisa ngemlomo kuchumana ngekungaphimisi ngemlomo - kuchumana ngetitfo temtimba nobe ngetimphawu kuphumelela ngekubonelelwa - kwendluliselwa embili kwemfundzi longakaphumeleli ngalokufanele.
TiLwimi - SiSwati LuLwimi LwaseKhaya lulwimi lwekwengeta - lulwimi lolufundvwa ngumntfwana lube lungasilo lwasekhaya, angalufundza emmangweni nobe esikolweni luphawu - yintfo letsatsa indzawo yalenye intfo; lupholavutfondzaba; lubohlo, kwehla kwemfutfo wendzaba ludvweshu - kwehlukana kwembono, kulwa emkhatsini webalingisi luteku - indlela lokungabekwa ngayo inkhulumo kute ivete kuteketisa nobe lomunye nje umcondvo luhlakasimo - indlela lokutsite lokume ngayo-idizayini luhlolosibutselo/gcogca - luhlolo lwasekupheleni kwemnyaka lolusonga konkhe lokufundvwe ngumfundzi luhlolonchanti lwebafundzi - luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni lwatinchanti ekucaleni kwesifundvo luhlolokucilonga - luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni bulukhuni bafundzi labahlangabetana nabo etifundvweni tabo luhlololuphenyo - lusetjentiswa ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa luhlolosibutselo - lunika sitfombe lesigcwele semsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwensebenti, sigamu semsebenti, umsebenti welithemu, wesimista nobe umnyaka luhlolotidzingo - luhlolo lolucondze incenye letsite yebutsakatsaka bemfundzi emsebentini lotsite kubona kutsi usenayo yini inkinga ngalowo msebenti.
luHlaka lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola - umkhandlu lomiselwe kulawula imigomo yekukhishwa kweticu nekuhlola (Qualification and Assessment Policy Framework) lujulolwati - bulukhuni nobe bulula baloko lokufanele kufundvwe luvelomagama - lulwimi loluvusa imiva lwatinchanti - lwati lababanalo ngembi kwekucala sikolo lwati lwetifundziswa - lwati lolusetjentiswa bantfu labafundze kakhulu mabitwafanana - nangabe libito/ligama linetinshokutsi letehlukene kepha liphinyiswa nobe lipelwa ngalokufanako mcondvofana - ligama lelinenshokutsi lefanako nalelinye ligama makhalekhukhwini - luhlobo lwelucingo loluyiselifoni sakhiwo senkondlo - sifaka ekhatsi tinhlobo tetinkondlo, luchumano, sifanamisindvo, sicendzelelamcondvo imphindza, imphindvwa, emaphethini sakhiwana - sakhiwana lesisembhalweni leseyeme kulesikhulu njengasenovelini / emdlalweni sifanamsindvo - sifaka ekhatsi sifanangwaca nesifana hlohamisa silutfo - intfo lofuna kuyisho ngendlela lesikako nobe lehlabako sendlalelolwati - lwati lolusisekelo sicashunwa - sicephu sembhalo lesikhokhwe encwadzini nobe ephephandzabeni nobe enkhulumeni sicatsaniso - emagama lacophisanako, agcizelele sisindvo salawo magama lacophisanako, sib. batsi bamadlabha babe badvumisa bunono sicedzelelamcondvo (i-enjambenti) - umcondvo wemugca losenkondlweni lophelela emgceni lolandzelako sifaniso - lapha kufaniswa tintfo letimbili nome letingetulu letehlukene kute kutfolakale kufana emkhatsini wato sifananamsindvo - kufanana kwemisindvo egameni/emshweni sifananankhamisa - kufanana kwabonkhamisa egameni /emshweni sifananangwaca - kufanana kwabongwaca egameni/emshweni sifutamsindvo - umsindvo lofute umsindvo lowentiwa ngulenye intfo siga senkhulumo - yinkhulumo lenongiwe, lesasisho sib.
utawukhomba umuti lonetjwala sigcogcamagama - incwadzi legcogcele ndzawonye emagama lahambelanako kanye netinchazelo tawo sihabiso - kuchaza intfo ngendlela leyandzisako sihlanganiso - ligama lelihlanganisa imisho ibe ngumusho munye.
<fn>Siswati P1 HL IMEMO Nov 2008.txt</fn>
Emaphoyisa akahulumende asuke afuna kucedza bugebengu emmangweni./ Emaphoyisa afuna kubamba tiboshwa letibalekile/ afuna kuvikela umphakatsi etigebengwini.
Timphendvulo titawehluka. Kungaba kuntjontja, kubulala nekudlwengula/ bewumkhulu ngobe kukhalwa etindzaweni letinyenti (kubili kuphela).
Ungabika ehhovisi lesikhulu semaphoyisa nobe ushaye lucingo kute ungabonwa ngumuntfu/ kusetjentiswa kwemsakato, lucingo, ifeksi, i-imeyili, incwadzi, bomakhalekhikhini, kubhalela emaphephandzaba.
Basakati abazange baphelelwe ngemandla ekusakateni ngaletigebengu emmangweni, bemsakato bakhipha simemetelo onkhe emalanga.
Timphendvulo titawehluka. Emaphoyisa akasuswe emmangweni abekwe endzaweni lephephile. Emaphoyisa akabe yincenye yemmango/ onkhe emaphoyisa awanikwe tibhamu, timbatfo netimoto letingangenwa yinhlavu/ avunyelwe kudubula/ angahlali ndzawonye akantjintjwantjintjwe/ awasebentise tindiza letinaphephelemhlane. Kuguculwa kwemtsetfo wekusebenta kwemaphoyisa.
Timphendvulo titawehluka. Kungatsengwa tintfo letintjontjiwe. Akuvulwe tinhlangano telusha kufundziswe ngekutiphatsa kwebantfwana. Akubunjwe inhlangano yemaphoyisa emmango (CPF) / ummango kumele uhlangane ube munye kufundziswe insha ngebugebengu/ kushaywe umtsetfo weliwashi/ akube nebantfu labantjingelako ebusuku/ kukhanyiswe tindzawo tekuhlala (kufakwe bo-Apholo)/ ummamgo awubike ngetehlakalo tebugebengu.
Ekupheleni kwemnyaka ngesikhatsi sekubhalwa kweluhlolo lwekugcina lwebafundzi/ ehlobo/ sekusondzele Khisimusi.
Timphendvulo titawehluka. Kukhushulwa kwemali yekufundza. Kudlwengulwa emabaleni esikolo. Tinkinga tekudla/ tekuphepha esikolweni/ bafuna kutsi tindzawo tekuhlala tingehlukaniswa ngekwebulili/ babhikishela letiboshwa letibaleke ejele kutsi kungenteka tihlala nato ngekhatsi/ abafuni bafundzisi kumbe baphatsi benyuvesi.
Uyicondzise kuTsembela/kulendvodzakati yakhe ngobe umkhombe ngemunwe, futsi ukhuluma abuke yena emehlweni. NaLaHlophe ubuke yena.
Ukhuluma neyise agucile kantsi futsi ubuke phasi kukhombisa inhlonipho.
Imibono itawehluka. Labanye batawuvumelana nembono kantsi labanye batawuphikisa. Sibonelo: Loko kwenta bafati bangabi nenkhululeko yekutikhetsela lapho bafuna kuhlala khona / kunekubandlulula/ lombono uhlukumeta emalungelo abomake.
Imibono itawehluka - kodvwa Tsembela kumele atfolakale onile/ iphatselene nemahhunga aTsembela nekutiphatsa kwakhe/ utetfwele. wala kwendziswa, uganile.
Ubukeka akhatsatekile, ubambe sihlatsi futsi ubukeka etfukile./Umangele. Imvunulo yesiSwati / inhlonipho emkhatsini wemntfwana nebatali/ (Timphendvulo atisho konkhe lokukhombisa lusha buhle benhlonipho nemasiko).
Belibalele / belishisa ngobe lomndeni awukembatsi timphahla letishisako nobe temvula/ belisibekele ngobe titfunti tabo asitiboni.
Unina wammemeta ngesankhahlu/ ufuna lusito lwabo/ abefuna kuyocolisa kubatali bakhe/ ukhombisa inhlonipho kubatali bakhe.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-60 - 70 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-60 - 70 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-60 - 70.
1CAPHELA: Umbuto ulungisiwe ephepheni lemibuto. Kwakhiwa umusho loveta inshokutsi yekucasuka kusetjentiswa loluvelomagama lolulandzelako: Nx! Sib. "Nx!uyangeya, ucabanga kutsi angeke ngikwente lutfo".
3Matsebula abesibindzi, bantfwabakhe benta labakufunako. Umusho awuvete inshokutsi yemuntfu longakhulumeli futsi.
4.2 Wazama kuvuka Matsebula atenta umuntfu lonesibindzi njengelibhubesi.
5 Kwakhiwa umusho, kusetjentiswa saga kuveta lenchazelo lelandzelako: 'Umuntfu lotilungele longacali muntfu.'
6 Insimbi lecinile lekugujwa ngayo umgodzi/ simbo lecijile.
7 Kusho lomunye wabosidlani akhombisa luvelo lolumangalisako/ umusa/ kulunga/ luvelo.
8 Kwakhiwa umusho kusetjentiswa linye lalamagama ethekhiniki lalandzelako: -makhalekhikhini -livolovolo.
9 Bayitsatsa njalo imali bosidlani/ kusho lomunye wabosidlani akhombisa lunya.
Lesilwane - Inkhomo yaketfu idla tjani.
Umuntfu longakwati kudlala ibhola - Sipho yinkhomo ebholeni.
Itsandzwa = Itsandvwa. Kusetjentiswa leligama lelingenhla emshweni. Sib. Inyama itsandvwa kakhulu kulelive.
Umphatsi wesifundza seKZN watsi bantfu bakubo abatiphatse kahle nga-2010/ Umphatsi wesifundza seKZN watsi ebantfwini bakubo babotiphatsa kahle nga-2010/ bantfu bakubo babotiphatsa kahle nga-2010/ ...ebantfwini bakubo batiphatse kahle nga-2010.
Kwakhiwa umusho losesikhatsini lesitako, umuntfu abe ngumentiwansombo. Sib. Umlumbi utawutsengela umuntfu timphahla tekugcoka.
Badlali nibabona bagijima bakhahlela ibhola kusuke tintfuli. Bantfu bakitsi tiphatseni kahle nga-2010. Dlalani kahle ma-Afrika nimele live lenu/ Wota 2010! Wota usite onkhe ema-Afrika!!! / Baphakeleni ngelwati lwetemidlalo bantfu bakini!
Likhombisa kutsi lomuntfu munye/ bunye bentfo/ kutsi bantfu bangaki.
Kwakhiwa umusho ngalomusho lokhontile losho sizatfu: -Tiyatiwa letiboshwa ngoba sekukhulunyiwe ngato sikhatsi lesidze/ Asisebenteni sonkhe nasifuna kuphumelela nga-2010.
Kufakelwe sicalo. nankamisa logcinile.
<fn>Siswati P1 SAL P1 MEMO.txt</fn>
Kute atewubona imali lekayisebentisile uma atsenga nentalo letfolakele nekutsi inhlanyelo ifakwe nini mibhedzeni.
Abecinisile ngobe wonkhe umuntfu uyatidzinga tibhidvo tingenisa imali.
Tibhidvo tinika imphilo, tibhidvo tibaluleke kakhulu ebantfwaneni labasakhula.
Mavela wangenisa imali ngekulima tibhidvo aphindze atitsengise.
Luphawu 1 - lukhomba lapho umuntfu angatfola khona indzawo yekulala nekudla.
Luphawu - 2 lukhomba kutsi tilwane letinjengetinja nemakati atikavunyelwa kungena kulendzawo.
Luphawu 3 lukhomba kutsi akubhenywa kulendzawo/ Kubhema akukavunyelwa.
Luphawu 4 lukhomba kutsi indlu yabobabe yangasese(umthoyi) ingakuphi.
Luphawu 5 lukhomba lapho indlu yabomake yangasese (umthoyi) ingakuphi.
Umfanekiso 3 - Bantfu labaphetfwe sifo sesifuba.
Umfanekiso 6 - Bantfu labatondza insila.
Umfanekiso 1 - Bantfu labashonelwe lilanga.
Bahlolwa babhala tindzawo lapho kutfolakala khona luphawu 3 sib.
Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-40 - 50 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle kancane.
Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-40 -50 kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-40 -50.
Sulumlomo ubalekela uyise ungena emenweni ngobe angakagezi imoto lekutsiwe asale ayigeza.
Hawu! Sewungaze ukhulume kanjalo ngemnakenu.
Hhule! Niphumelele bantfwabami.
Siphukuphuku asiwenti umsebenti wesikolo.
Bantfwana baphosa ematje emgwacweni.
Hambani niyobuka kutsi kushone bangaki kulengoti.
Lomfana uvilapha kusebenta.
Kungcola kuvamile emakilasini.
Sandla sakhe sihle.
Likati lilala etiko.
Liso liwela umfula ugcwele.
Umuntfu kuyenteka abone netintfo. lebekungakafaneli kutsi atibone.
Sitsite sitihambela sahlangana nemfundisi.
Unganatsa yona awuphindzi wome. / Uhlakaniphana wendlule bodokotela.
Kudvonsa bantfu kutsi batsenge.
Imibono itawehluka ifake ekhatsi 'kuphika.' Kutsi inemfundzisolite, nemantfombatane angayenta isayensi.
Akhona futsi layentako aphindze aphumelele kahle. Imibono itawehluka.
Umfana lomkhulu ushayela imoti lenhle.
Umfati uphekela bona.
Yona yaketfu iyagijima.
Kudlala ibhola kumnandzi.
Umfana ufundzisa bantfwana tibalo.
Kusasa bafundzi batawufundza kubhala.
Mine ngisemncane futsi angifuni kwenta intfo lenje.
Babe ufuye tinkhomo, timbuti netinkhukhu.
Kahle Siphiwe kubaleka neliciniso. Kusho Sipho.
Kunabani lapha ekhaya?
Maye! Ngafa mine.
Uma ikhamera ime ekudzeni bantfu baba bancane.
Intfo lesekudzeni iletfwa dvutane.
LoMantji nguye loshaye babe ngeluswati.
Indzawo lehlotjiswe kahle idvonsa lobukelako.
Wavele wathula nakungena indvodza langayati.
<fn>Siswati P1 SAL P1.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Wase wayiva inkhulumo letsi ''titsatsele nansi imali'' Kuyimvama yini kulayela lomunye imali Cha akukavami. Kodvwa loko kwentekile esikolweni saseBonginhlanhla nyakenye?
Kwefika umlimisi LaManana, abete emhlanganweni webantfwana besikolo ngekumenywa nguthishela lomkhulu. Watsi nje ehla emotweni yakahulumende wabe atsi, ''titsatsele nansi imali''. Kwesuka lomkhulu umsindvo kwaba nguloyo watsi 'Iphi mlimisi Silayele bo!?
LaManana wavele watsi ''Nansi imali'' asho akhomba umhlaba. Tehla tihlatsi kulabanyenti labanye batfukutsele batselwa ngemanti batsi, ''uyeyana sibili LaManana''. Wabachazela kutsi usho njalo ngoba umhlaba ungaphila ngawo. Wachaza tindlela tekwenta ingadze. Wabatjela bantfwana ngekulimela kutsengisa. Wabachazela nangekugcina imali ebhange.
Mavela watsenga libhukwana lelincane, kulelibhuku wabhala imali latsenge ngayo manyolo nenhlanyelo. Wabhala nelusuku lasusa ngalo titfombo embhedzeni.
Emva kwetinyangana tacala tavutfwa tibhidvo. Avutfwa emaklabishi nematamatisi. Kwadliwa kahle ekhaboMavela sekuphekwa tibhidvo. Mavela watsengisa tibhidvo yangena imali ekhaboMavela. Mavela wayibhala yonkhe imali lengenako. Yakhula imali yatalana, ekupheleni kwemnyaka Mavela wabona timanga wabuya ebhange tihlatsi setivakashela tindlebe washo watsi ''Abecinisile make LaManana nakatsi nembala imali sititsatsele!''.
Wayikhomba kuphi make Manana imali?
Ngekubuka kwakho batfukutseliswa yini bafundzi?
Abecinisile yini LaManana, umlimisi nakatsi imali isemhlabatsini Usho ngani?
Bhala kubaluleka kwetibhidvo emitimbeni yetfu kube kubili.
Kuletimphendvulo letingentasi khetsa indzawo lapho kutsengiswa khona tibhidvo.
Imphilo yemndeni waMavela yaguculwa yini?
Batfola umsebenti bonkhe.
Mavela wangenisa imali ngekutsengisa tibhidvo.
Chaza letimphawu letikulomfanekiso longenhla kusuka ku-1 kuya ku-5.
Letiimphawu letilandzelako tisita bantfu labadzinga luphi lusito?
Bhala indzawo yinye lapho utfola loluphawu 3 endzaweni yangakini.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uyayifinyeta ngemagama langemashumi lamane kuya kulangemashumi lasihlanu (40 - 50): Bhala imibono yakho lemcoka ngemaphuzu.
Eyi, wacishe wangibamba babe. Bengitawufike ngitsini nje kubabe ekhaya' Kusho Sulumlomo atsintsita tjani ebhulukweni lakhe?
Hawu! Kantsi lobabe loya lohamba ngeMercedes Benz lenhle kangaka ngubabe wakho' Kubuta Dzeliwe ngekumamatseka lokuncane?
Yebo ngubabe, buka nje utsite ekuseni nakahambako ngibosale ngigeza lelenye le ekhaya. Angati nje manje kutsi sengitakwenta njani ngobe naku sewuyabuya solo mane angikayigezi,' kusho Sulumlomo akhipha liphakethe lemathofolaksi, akhipha linye macedze alendlulisele kuDzeliwe, naye Dzeliwe akhokhe linye. Atsi lapho alibuyisela emuva kuSulumlomo, Sulumlomo atsi hhayi kulungile akalitsatse lonkhe liphakethe lelo. Nembala alitsatse Dzeliwe abonge kakhulu.
Manje-ke Dzeliwe utsini ngalendzaba yami na' Ngobe mine ngiyafa ngawe.?
Sitsandvwa, mine ngifuna kuhamba nawe.
Dali mine ngitsi asicale lapho sagcina khona.
Halala! Sikolo sakitsi ngiso lesiphume embili.
Suka, wena angikhulumi nawe.
Yeyi wena wenta bani silima.
Hhule niphumelele bantfwabami.
Awu! Nkhanyeti yami angati kutsi ngingatsini.
Phindza ubhale lemisho kutsi esikhundleni semagama ladvwetjelwe ufake emagama lasho lokufanako nalawo lakubakaki.
Silima asiwenti umsebenti wesikolo.
Bantfwana bebajikijela ematje emgwacweni.
Hambani niyohlola kutsi kushone bangaki kulengoti.
Phindza ubhala lemisho endzaweni yalawo ladvwetjelwe faka laphikisana nawo.
Sibonelo: Umfati ungena endlini.
Imphendvulo: Umfati uphuma endlini.
Lomfana ukhutsele kusebenta.
Kuhloba kuyintfo levamile emakilasini.
Sandla sakhe sibi.
Likati lilala etiko.
Liso liwela umfula ugcwele.
Umuntfu kuyenteka abone netintfo lebekungakafaneli kutsi atibone.
Phindza ubhale lemisho kutsi esikhundleni semagama ladvwetjelwe ubhale ligama linye.
Sitsite sitihambela sahlangana nemuntfu loshumayelako esontfweni.
Fundza lesikhangisi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Iwayini leyentiwa eNingizimu Afrika imnandzi. Unganatsa yona awuphindzi wome. Uhlakanipha wendlule nabodokotela.
Fundza lenkhulumo bese wenta umsebenti lolandzelako.
Sifundvo setesayensi sifanele sentiwe bafana kuphela ngoba sidzinga bantfu labakwati kucabanga.
Uyavumelana yini nalenkhulumo lengenhla?
Yini intfo lekwenta uvume/ungavumelani nalenkhulumo?
Cala lomusho lolandzelako ngekutsi 'Cha...
Hlela lamagama alandzelane kuze ente umusho lovakalako weSiswati.
Imoti ushayela lomkhulu lenhle umfana.
Phindza ubhale lomusho bese kutsi endzaweni yelibito lelidvwetjelwe ufake sabito.
Sibonelo: Umfana uyasebenta.
Imphendvulo: Yena uyasebenta.
Umfati uphekela bantfwana.
Imoti yaketfu iyagijima.
Kudlala ibhola -mnandzi.
Umfana uhamba -dlala ibhola.
Sibonelo: Thokozile upheka unina kudla.
Imphendvulo: Thokozile uphekela unina kudla.
Umfana ufundza bantfwana tibalo.
Emantfombatana ayasita (lomunye usita lomunye).
Sibonelo: Indvondza yakha indlu.
Imphendvulo: Itolo indvodza yakhe indlu.
Bafundzi bafundza kubhala.
Phindza ubhale lomusho esikhundleni seligama lelikubakaki ubhale sifinyeto salo.
Bafana badle yonkhe (idazini) yemacandza.
Lungisa lemisho lelandzelako ngekufaka tiphawu tekufundza letifanele.
Fundza lemisho lelandzelako bese ulungisa emaphutsa elulwimi.
Uma ikhamera ime ekudzeni ebantfu baba bancane.
LoMantji ngiye loshaye babe ngeliswati lelincane.
Indzawo lehlotjiswe kahle idonsa lobukelako.
Wavele watfula nakungena indodza langayati.
<fn>Siswati P2 SAL.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba.
Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho. Labahlolwako batawuklonyeliswa emamaki ngekuhlela nekubukisisa emaphutsa emisebentini yabo.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lali-150 -180.
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi.
Umuntfu lengifisa kufana naye.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 60 - 80.
Babe wakho usebenta khashane nasekhaya. Mbhalele incwadzi umtjele ngekungatiphatsi kahle kwadzadzewenu lapho ekhaya.
Intfombatana itjela singani sayo kutsi seyitetfwele. Singani sayo sitsi ayisikhiphe lesisu kantsi yona ayivumelani nalombono. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini waletitsandzani.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 40 - 60.
Bhala likhadi lesimemo umeme umngani wakho nemndeni wakhe edzilini lekugubha lusuku lwakho lwekutalwa, lapho utawube uhlanganisa khona iminyaka lelishumi nesiphohlongo.
Wena nebangani bakho nivule indzawo yekuvocavoca umtimba. Bhala sikhangisi salendzawo.
Make wakho utsenge ikhompuyutha. Ukucele kutsi ufundzise umnakenu lomncane kuyisebentisa. Mbhalele ticondziso umtjele kutsi angayivula aphindze ayivale njani.
<fn>Siswati SAL P1 Feb-March 2009 Gauteng Memo.txt</fn>
Bekulilanga lekucala ahlangana nabo.
Kwachamuka imoto yababe wakhe.
Akazange aphume emnyango, waphuma ngelifasitelo.
Akukafaneli kutsi babulawe, bebangamane bashaywe nobe bacoshiswe emsebentini.
Utsi bayacoca babuye badlale.
Kuya emaphoyiseni, kutjela Mavuso ngalendzaba, kusuka kulabangani lababi, njll.
Thoko ubambe imfologo ngesandla sekudla nemukhwa ngesandla sebuncele, kantsi Sebentile yena ubambe imfologo ngesandla sebuncele umukhwa ngesandla sekudla.
NguSebentile (kulabo labasebentisa sandla sekudla kakhulu)/ NguThoko (kulabo labasebentisa sandla sesincele kakhulu).
Bukhombisa kujabula ngobe bayamoyitela.
Kudliwa emini nantsambama.
Umongo locuketse onkhe emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-50 - 60.
Umongo locuketse emaphuzu labalulekile ngemagama langengci kulangema-50 - 60 kepha kukhona lambalwa lasele ngaphandle kancane.
Umongo locuketse emaphuzu ngemagama langengci kulangema-50 - 60-kepha kukhona lokunyenti lokusilele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Umongo lonemaphutsa ekupela nelulwimi futsi ungevakali kahle umlayeto wawo kantsi futsi unemagama langetulu kulangema-50 - 60.
Wafakaza kutsi uyintfombi lephelele.
Litiko letemphilo laletsa emabhokisi agcwele emajazi emkhwenyana ePhelandaba.
Betemphilo nenhlalakahle bafike betfula tifundvo ngesifo sengculazi.
Bafana bebanabela tindzebe takhe.
Indlela ibutwa kulabasembili.
Salakutjelwa sibona ngemopho.
Umntfwana losilima uyakhala.
Tindvuna tinatsa emahewu.
Ephalamende bakhuluma tindzaba.
Luhlobo lolutsite lwekudla/litsanga lelidliwako.
Nonkhe nginganakhela tindlu, nibuye nitfole emanti nagezi mahhala hha!!!
Konkhe lokushiwo lapha kulenkhulumo kungemanga. Letetsembiso utisho ngoba afuna kukhetfwa.
Jabulani utsi yena uya esikolweni.
Cha asifundzi kahle.
Itolo licembu lidlale ibhola.
Umfana udlala ibhola.
Emantfombatane akahambi lamuhla.
Sibongile uyayitsandza inyama kepha akayitsengi.
Thulani uyamtsandza make wakhe futsi uyamesaba.
Kwakhiwa umusho losesikhatsini sanyalo: sib. Thishela ushaya bantfwana.
Umusho lonetento letenteka ngesikhatsi sinye: sib. Lomntfwana udla ahlabela.
Babe uyayibhalisisa incwadzi.
Inkinga yami tibalo.
Sona lesiphakeme sicoshe bona labagangako.
Dkt. Motsa ungiphe emaphilisi labovu.
Nibakabani nine lenedzelela kangaka?
Lombuso unatsa emanti.
Babe uyalutsandza lubisi lwembuti ngobe kutsiwa lungumutsi.
Lunwabu silwanyana lesitotobako.
Uma hulumende angabanaki bantfwana batawuhlukumeteka.
Uyati kutsi Khangezile uyintfombi lembi kulesigodzi sakitsi.
Uvetwe njengemlingisi lokholelwa etinyangeni, futsi akafuni kwehlulwa. Loku sikubona lapho ete kuGoje kutewufunela Lomacala umutsi wekutsi amgane.
Sibi ngobe ekugcineni siyabona kutsi Lomacala wabese uyagula ngenca yemitsi yaNdlati.
Ndlati wamangaliswa kutsi lenyanga yavele yamtekela lonkhe liciniso ngaye nekutsi ubuyaphi angakayitjeli lutfo.
Bengingamtjela kutsi ayitsengele tipho, ayikhulumise ngemagama lamnandzi.
Hlaleleni usalukati lesagugela ekhaya kantsi satala nembili futsi site nemntfwana waSalelwako.
Besitsi kuncono afake indvodza yakhe lijazi lensimbi/ayidlise gobondzela khona itomtsandza.
Sibi ngobe naku indvodza yakhe seyibangwa netibi ngenca yemitsi yaMonase.
Monase walifuta ligama lakhe ngobe ubonisa kuba nemona nase indvodza yakhe iteke Hlaleleni, utsi bekumele itfole lilungelo kuye kucala.
Cha bekungakafaneli. Ngekwelisiko indvodza ingateka bafati lababili ingce nje nayingakhona kubondla. (imibono itawehluka).
Lamphatsa kabi ngobe wagula kwaze kwabitwa emakholwa.
Ungabofaka indvodza yakho lijazi lensimbi/ungadlisi indvodza gobondzela ngobe ingahle igule. Tifundvo titawehluka kodvwa tihambisane nalokusendzabeni.
Belitsi uma kutelwe emaphahla, omabili ayabulawa.
Yebo, imfuyo yenta umuntfu anjinge.
Babona kutsi kuncono bakhombise bantfu linye liphahla lelilelinye balifihle.
Kwaba nesomiso, imfuyo yacala kufa yabhoka nendlala.
Ngumuntfu loshonile lohlonishwako ekhaya.
Bantfwana labatalwa kanyekanye.
Ngumuntfu lowelapha ngendlela yesintfu.
Ladzilita tindlu, lagwabula indlu yenkhosi labamba umfati wenkhosi lomncane.
Lizimu ngumuntfu lomkhulu lodla bantfu.
Yabhunyisa intfutfu ngekhatsi emhumeni, latsimula lizimu. Litsite naliphuma lisadzakwe yintfutfu latitsela emvuleni yematje emadvodza, alishaya ladliwa tikhali lafa.
Umfati wenkhosi, tinkhomo, tinhloko tebantfu, ematsambo ebantfu.
Intfutfu ayizange isabalale yanconga yashona etulu.
Kwentiwa umkhosi wekubonga, emadvodza ahlatjelwa tinkhomo, kwanatfwa kwaba ngumcimbi lomkhulu, kwakhulunywa nalabaphasi.
<fn>Siswati SAL P1 Feb-March 2009 Gauteng.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Lona-ke nguBongani, ufika lamuhla lapha, uhlala eceleni nasekhaya. Naye-ke uyafisa kuba natsi ngoba ngimtjele konkhe lesikwentako. Bongani, lona-ke nguMakhosini, kwasho Mentiwa ahlanganisa bangani bakhe.
Mine naMakhosini sibangani labakhulu sifundza kanye futsi sifundza libanga linye. Njalo ntsambama siyahlangana sidlale, sicoce kuze kube sebusuku. Njengobe wena usandza kufika nebatali bakho lapha, usatawubona kutsi sentani lapha eMgobodzi, kuchubeka Mentiwa.
Behlukana, babeka sikhatsi kutsi batawuhlangana nini futsi kuphi, basuke lapho bacondza emakhaya.
Kutsite lapho kushaya leso sikhatsi besebakhona bona, kwavele kwabonakala kutsi lukhulu lolutako. Basuka lapho bacondza ngasesitolo sakaMabuza bafike baphola, bacala kucoca.
Lamuhla bafana sitawusebenta ngaMavuso nguye umuntfu lasayinhlupho, njengobe sacedza ngalomfana wakhe, sekusele yena. Kusho Mentiwa, ngaleso sikhatsi Bongani beseketfuke sekutsi akanyamalale.
Kantsi nine intfo lenihlanganisile kubulala hhayi kutsi nibangani nje, futsi hhayi nekutsi nifuna tintfombi kuphela, mine bengitsi ngiloko kuphela.
Mfana wami naloko ngulokunye lesikwentako kodvwa luhlelo lusikhomba kutsi siya kuyewucedza ngalenja yakaMavuso, kuphendvula Makhosini.
Yini lena lengaka leyentiwe nguMavuso nize nifune kumbulala futsi nje nize nibulale wonkhe umndeni wakhe, wenteni sekubuta Bongani?
Batsite bangakacali kulandzisa ngetento taMavuso nemfana wakhe kwavela imoto yeyise waBongani. Wacela Bongani kutsi ake aye ngasekhaya ngobe uyise utawutsetsa uma angamtfoli ekhaya. Bavuma kutsi ahambe ngobe nabo basaya kuyewudla batawuphindze babuye.
Wafika ekhaya kubo Bongani wenta shengatsi uyewulala, uyise wabona shengatsi ulele. Watsi asuka lapho waphuma ngelifasitelo waya esitolo kaMabuza lapho bebahleti khona watfola boMakhosini sebabuyile.
Bongani, lendzaba yaMavuso nalomfana wakhe ihamba kanje: Bobabili basuka baya lapho kusebenta khona bobabe betfu sonkhe ngobe babona bobabe batfola imali lenhle, befika batjela labelumbi kutsi bobabe tintjontji futsi basafuna kuntjontja imali yemsebenti. Kutsite kusuka lapho bacoshwa bobabe njengobe bangasasebenti nje. Kutsite sebacoshiwe kwafakwa bona boMavuso nalomfana wakhe. Manje nyalo Mavuso ubuyile utewudla Khisimusi futsi ngilo litfuba letfu lekutsi sitiphindzisele. Manje wena ngeke wente lutfo, ngitsi nje lesitawenta lomsebenti. Manje sewuyeva Kubuta Makhosini?
Yebo nami ngiyabona kutsi vele benta intfo lembi kodvwa lekubulala lona ningacali ngoba lapho nitawujeziswa kabuhlungu, futsi nje ngabe niyamshaya kuphela ngobe senimbulele umntfwanakhe ngeke kube mnandzi uma lentfo ingenteka kini. Cabangelani bantfwana latabashiya kutsi batawondliwa ngubani, kusho Bongani naye etama kuvala kutsi bangalikhiphi lekubulala betame lenye indlela.
Besekanemalanga lamangaki Bongani ahlangene nalabangani bakhe?
Wabona ngani Bongani kutsi babe wakhe sewuya ekhaya?
Wavulelwa ngubani emnyango Bongani nasabuyela ebanganini bakhe?
Bongani akazange aphindze abuyele ebanganini bakhe esaba babe wakhe.
Bongani unenhlitiyo lembi.
Bongani wefika watilalisa ekhaya kubo.
Ngekwakho kubona lesento saMavuso nemfana wakhe bebafanele kubulawa yini Nika umbono wakho?
Bhala kubili latsi Mentiwa yena nebangani bakhe bayakwenta ebusuku.
Abakutsandzi kudla ngetandla. Basebentisa tintfo tekudla. Phela sebaphila silumbi.
Bhala emagama etintfo letisetjentiswa boThoko naSebentile uma badla lokudla kwabo.
Bhala umehluko wendlela lebabambe ngayo letintfo labadla ngato.
Ngubani lobambe kahle tintfo takhe tekudla.
Kuhle ngani kutsi unatse emanti emva kwekudla?
Lokudla lokusesitfombeni ngabe kudliwa (ekuseni, emini yasekuseni, ntsambama, emini nantsambama). Khetsa imphendvulo.
Uwakhe ngani Thoko emanti akhe?
Phela, kulawa malanga beLitiko LeTemphilo neNhlalakahle bebaletse libhokisi leligcwele mfi ema-CD. Ngisho phela emajazi emkhwenyana. Befika betfula tifundvo lapha ePhelandzaba kutsi bafundzi bangativikela kanjani kuleligciwane lengculazi ngekusebentisa lijazi lemkhwenyana. Nanyalo solo asesekhona lamajazi emkhwenyana lapha ePhelandzaba agcwele libhokisi. Bafundzi banemahlonyana kuticuphela. Kantsi nalapha emitfolamphilo vele atsite citsi sakalala emajazi emkhwenyana, kutsi kuhle kutigcina kunekutsembela ejazini lemkhwenyana. Ngibo-ke lobu bufakazi bakhe lobenta kwebafana lokufana naboMkhonunengati wakaSukati naMgewu Nkhosi kutsi bakhulume ngaye Khangezile.
Uyati kube Khangezile uyintfombi lembi, ngabe ngitsi unemanga. Ngabe ngitsi wakhetsa kutsi atsi sewemukele livangeli ngobe anesitunge sekutsi bafana abamkhulumisi. Manje kukhuluma siphashaphasha futsi nakakhuluma uyativela nawe kutsi lentfo uyayiphila. Uyati uyatsandzeka lomntfwana, anjalo,' kusho Mgewu ngesikhatsi sebaphumulile enkonzweni ye-SCM.
Iyadzela indvodza letawutsandza Khangezile. Mine ngichazwa tindzebe takhe temlomo nakamamatseka kanye nemehlo akhe lamhlophe.
Cedzela letaga letilandzelako. Khetsa imphendvulo kuleti letikubakaki.
Phindza ubhale lomusho, esikhundleni seligama lelidvwetjelwe faka ligama lelifana nalo. Khetsa imphendvulo kuleti letikubakaki.
Umbuto: Gogo utsi phani bantfwana kudla.
Imphendvulo: Gogo utsi nika bantfwana kudla.
Umntfwana losiphukuphuku uyakhala.
Tindvuna tihuba emahewu.
Ephalamende bacoca tindzaba.
Shano kutsi lamagama ladvwetjelwe ashoni.
NgeLisontfo sidle litsanga lelimnandzi.
Indzawo lapho kubekwa khona timphahla.
Indzawo lapho kuposwa khona tincwadzi.
Umuntfu lofundzisa bantfwana esikolweni.
Phindza ubhale lemisho lelandzelako bese ugcwalisa tikhala ngekukhetsa kuloluhlu lolungentasi.
Fundza lemisho lelandzelako bese uyasho kutsi 'kuliciniso' nobe 'kungemanga'.
Sidlani ngumuntfu lotsandza kudla.
Fundza lenkhulumo lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Mine ngiya esikolweni.
Licembu lidlala ibhola.
Emantfombatane kahambi lamuhla.
Sibongile uyayitsandza inyama. Sibongile akayitsengi inyama.
Thulani uyamtsandza make wakhe. Uyamesaba make wakhe.
nemngani, kudlala, Jabulani, wakhe, uyatsandza.
Umusho losesikhatsini sanyalo.
Umusho lonetento letentiwa ngesikhatsi sinye.
Babe uyayibhala incwadzi.
Sikolo lesiphakeme sicoshe bafana labagangako.
Dokotela Motsa ungiphe emaphilisi labovu.
Lombuso unatsa manti.
Kulesigaba kunetincwadzi letimbili, khetsa YINYE uphendvule ngayo.
Lencwadzi inemibuto lemibili. Khetsa MUNYE uphendvule ngawo.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Uyacala kutophengula ndvodza Ubovamisa kuhamba nalomunye. Buka nje sewuyabambelela.'' Yatsi kubhema, yatsimula, yatsimula yabuye yachubeka?
Ukhatsatekile ngalentfombi, kepha noko kutawulunga ungesabi.'' Wakhamisa umlomo Ndlati amangaliswa kutsi lenyanga ngabe seyive ngabani kutsi ute ngani. Itse isuka yatamula, yatelula, yatsimula, yahwacabala.
Uhamba ngendzaba lenkhulu sibili. Ufuna kwakha umuti, kodvwa akulungi. Yintfombi, yakaDladla, cha noko uyayitsandza.
Imbukisise etinhlavini temehlo ifuna kutsi aphendvule. ''Ubokhuluma phela ndvodza wehlukanise liciniso nemanga ngobe tsine satiwa kakhulu ngemanga.'
Ngibindziswe kumangala babe ngoba konkhe loku lokushoko liciniso. Sengimangaliswe kutsi ngabe utjelwe ngubani ngobe ngibuya khashane kangaka.
Ukhuluma nje Ndlati iloku imbuke njalo kungatsi kukhona lekufundza ebusweni bakhe. Itse isuka yatsi: ''Asutsi ngibone, ngabe kukhona imbangi lekhona Cha, imsulwa, pho yini kangaka. Ngabe ngulabaphansi, bafunani'' Yaphindze yabhema, yatsimula yate yagcuma yema ngetinyawo. Ndlati naye wetfuka kabi?
Cha mfana wami ungalahli litsemba. Sitakwetama lesingahle sikwente noma nje kubonakala kukhona lifu lelisibekele.'' Seyicedzile kuphengula yabita lelinye litfwasa kutsi limente konkhe lokwakubonakele etinhlolini.
Ndlati wentiwa yonkhe imigilingwane langatange ayibone seloku atalwa.
Kulesinye sikhatsi bekafisa kubuyela emuva kepha kungasekho indlela ngoba vele sewungene kulamabhodo. Ekugcineni wanikwa tishuntjana letine labetawutisebentisa ekhaya njengoba atjeliwe.
Ndlati ngabe uvetwe njengemlingisi lonjani Usho ngani?
Usibona sinjani sento lesatsatfwa nguNdlati ngalentfombi Sikahle nome sikabi Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Yini lena leyamangalisa Ndlati nakefika kulomuti wenyanga?
Sikusho ngani kutsi Ndlati waphambanisa imitsi layinikwa inyanga?
Asitsi wena bewusihlobo saNdlati. Bewungamsita kanjani kutfola lentfombi Nika kubili?
Kungumbono nobe liciniso kutsi imitsi yetinyanga iyasebenta. Sekela imphendvulo yakho.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Atfukutsele afe LaMasango. Asukume esihlantsini eme ngetinyawo afune kumudla ngematinyo Monase. ''Utsini lomntfwana! Utsini nje nempela Usho kutsi utiva kahle kutsi utsini Monase?
Ngitiva kahle-hle make. Liciniso liciniso kufanele silikhulume noma sekumatima.
Angitsi nguwe Monase loweta lapha kimi watsi ucela kutsi ngikuyele kuMakobhane ngiyekutsengela lijazi lensimbi ngobe indvodza yakho seyitsetse indlu yekugugela Watsi ayisalugcobi lendlini kakho Watsi ayisadli nekudla kwakho Watsi nome ngabe itfuke yeta lekakho kudla loyiphakele kona ifane ikutsi chokoloti ikuyekele nome ngabe kumnandzi kanjani?
Kodvwani Wawutsi angente njani nawungicela kutsi ngikukhungise inja yakho leyase ikubalekela?
Ngabe phela nawe make wenta njengebudzala bakho wangeluleka ngeseluleko lesifanele.
Ngusiphi lesinye seluleko bengingakweluleka ngaso ngobe wase ungeva etindlebeni, tindlebe setivalwe ngumtfwebeba wesikhwele Angitsi watsi lokukwenyanyisa dvu kwekutsi Salelwako utsetse salukati lesinguHlaleleni lesagugela ekhaya kantsi satala nembili futsi site nemntfwana waSalelwako Watsi bekufanele umkhwenyane acele lilungelo kuwe ngobe wena unelishumi leminyaka wendze kuye futsi sewumtalele ugcwalise indlu Yini ngangingayenta nawungicela kutsi ngikufunele ligobondzela?
LaMasango uhlobana njani naMonase Chaza?
Usibona sinjani seluleko saLaMasango lasinika Monase Sikahle nome sibi Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Bantfu bafundzani ngaloku lokwenteka kulendzatjana?
Lencwadzi inemibuto lemibili. Khetsa MUNYE uphendvule ngawo.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Labantfu bebakhe lena phasi nelive laKaNgwane, bakhe eceleni kwetintsaba lapho bahlala khona. Labantfu bebafuyile, batinjinga, banetinkhomo, timbuti, timvu, timbongolo, emahhashi kanye nalokunye nje lokufuywako. Noma bebahlala bajabulile, bebahlushwa yintfo yinye vo emphilweni yabo, bebete umntfwana. Loko kwabaphatsa kabi kakhulu. Baya etinyangeni letinyenti kepha bangaphumeleli kutfola umntfwana.
Kutsite sebahleti iminyaka leminyenti, sebangasetsembi kutsi bangahle batfole umntfwana, Mzondwase wakhulelwa. Wajabula kabi lobabe, vele balungiselela umntfwana lebatakumphiwa ngemadloti. Sefika sikhatsi sekukhululeka kwaMzondwase, watfola emaphahla. Loko kwabaphatsa kabuhlungu kabi lapha ekhaya, ngobe phela lisiko lakuleyo ndzawo belingavumi kutsi kubekhona bantfwana labangemaphahla, kutsiwa emadloti esive akafunani nebantfu labatalwa bababili. Nakwentekile kwabakhona lotfole emaphahla, bobabili labo bantfwababo batawubulawa. Babona kuncono kutsi bangakhulumi ngalendzaba, bamane batibindzele, ibe ngeyabo bodvwana.
Bekutsi njalo nakufika labanye bafati kutewubona umntfwana, bakhonjiswe munye nje kuphela, afihlwe loyi lomunye. Labantfwana babo bekungumfana nentfombatana, emabito abo kunguDumezweni naNdumisa. Kwahamba kwahamba kwefika sikhatsi lesaba sibi ngobe bese batawubonakala ebantfwini. Babona kutsi kuncono bamane besuke kuleyo ndzawo bebahlala kuyo.
Besinjani simonchanti kulenganekwane Chaza kabanti?
Besiyini sizatfu sekutsi boMzondwase naMzondi bavete munye umntfwana nakufika labanye bafati batobavusela?
Uyavumelana yini nalabo labatsi labantfu lekukhulunywa ngabo ngenhla bebanjingile Nika sizatfu semphendvulo yakho?
Ngabe imizamo yabo yaphumelela yini?
Ngekwakho kubona, beyiyini insweleko kulenganekwane?
Usibona sinjani sento salabantfu sekulahla bantfwana babo eweni Sikahle nome sibi Sekala imphendvulo yakho?
Bantfwana labatalwa kanyekanye.
Ngumuntfu lowelapha ngendlela yesintfu.
Ngumuntfu loshonile lohlonishwako ekhaya.
Ngumuntfu losewahamba ekhaya lesingati kutsi wayaphi.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Kwabitwa bonkhe bantfu futsi batekwatiswa kutsi emadloti abatfumelele inyanga lenkhulu yaseMphumalanga, nekutsi kumele abongwe kakhulu nemsebenti wekulwa nalelizimu usengakacali. Vele ngakusasa kwagcwala mfi emtini wenkhosi, kwahlatjwa, kwanatfwa, kwaba ngumcimbi lomkhulu, kwakhulunywa nalabaphasi, kwabongwa umusa wabo wekubatfumelela ngekusheshisa umuntfu lotakubasita.
Umsindvo wenjabulo wawuvakala ekudzeni, ngangekutsi lizimu lawuva lisehlatsini, laya khona emtini wenkhosi. Lelolanga phela bebangakalilindzeli, kucatjangwa kutsi nakungumsebenti walabaphasi angeke lite kutekubahlupha.
Batsite bangaketeleli, labe selitselekile, kwasuka bushudvushudvu sebabalekela etindlini. Ngalelo langa lalwa kakhulu kabi lizimu, lidzilita netindlu njengobe bantfu bese balati kahle kutsi lenta njani nalifuna kubamba bantfu. Lagwabula indlu yenkhosi, bantfwana nebafati benkhosi baphuma njengemagundvwane akhandzaniswe esidlekeni sawo. Lokwebantfwana kwaphuma kwamane nje kwatsi mpuluntju, ngaphasi kwalo lelizimu, lasale selibambe umfati wenkhosi lomncane, inkhosi yona seyisekudzeni nenyanga yayo leyabona kahle kutsi lelizimu linemandla langakanani. Phela lenyanga beyibuya endzaweni lete emazimu. Indvuna lencane nayo yaphelela etandleni telizimu, kwababuhlungu kabi kukhala kwemfati wenkhosi kanye nendvuna lencane, nakuya bayawushobela ehlatsini solo bakhala sililo lesimatima, kwatiwa kahle kamhlophe kutsi angeke baphindze babonwe basaphila.
Bantfu bebatewukwentani emtini wenkhosi mhla kufika lizimu?
Lentani lizimu nalifika emtini wenkhosi Nika kutsatfu?
Yini lizimu Chaza?
Utsini umbono wakho ngemazimu Chaza?
Nguliphi likhambi leleta nenyanga kusita sive Chaza?
Ngutiphi tintfo letintsatfu letatfolakala emhumeni welizimu.
Yini leyaba simanga mhlazana bantfu bashisa lizimu Chaza?
<fn>Siswati SAL P1 Nov 2009 Memo.txt</fn>
Bahlola belulwimi lwesibili lwekwengeta, Abalahlekelwa ngemamaki nanobe banemaphutsa esipelingi emibutweni lefuna timphendvulo letiligama linye; ngaphandle kwekutsi sipelingi sigucule inshokutsi yeligama.
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA/nobe NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/kuchaza/ ngalokugcwele/kwesekela/kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabe ligama lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe impendvulo ivakala ihambisana nembuto angajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele.
Cha, ngobe wafundzisa Thembi umkhuba lomubi.
Bangena ekamelweni laTodvwa kuyochuba inkhulumo yabo.
Emini bebaya esikolweni / Bebasaba kutsi bantfu batawubabona nabenta lomsebenti wabo emini.
Kulala sikhatsi lesidze.
Kungenteka kutsi nawo ayagula nobe lamanye sashonile/ labanye bangahle basaphila ngobe bebasebentisa lijazilemkhwenyane.
Utsi alalele yena acoce.
Imali yimphandze yesono.
Bekufanele basebentise ikhondomu nobe lijazi lemkhwenyane.
Bafana labayekele sikolo.
Yebo akhona emaciniso, uma ufundzile uyakhona kutitfolela umsebenti nobe utivulele libhizinisi.
Batsandza kuhlala emgwacweni ngesikhatsi sesikolo/ kudoja.
Batali labangasebenti abapheletele bantfwana babo etikolweni.
Bantfwana labahlala emigwacweni ababanjwe babuyiselwe esikolweni nobe ekhaya.
Bavumelana ngekungayi esikolweni nekuhlala emgwacweni.
Cha. Lendlela lebaphila ngayo bangehluleka kuwutfutfukisa umnotfo welive ngobe abanandzaba nemphilo yabo, abasifuni sikolo.
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawumakwa.
Nika limaki lalawo maphuzu labhalwe ngemisho legcwele.
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Lulwimi lutawunikwa emamaki lama-2. o Liphuzu linye ngekubhala linani lemagama lelifanele.
Kuchamuka iveni yemaphoyisa, bayetfuka.
Tom ufuna indzawo lesitsele atewukhona kuvula lesikhwama.
Umfana uyabalandzela nase bawele irobothi.
Nabahamba kakhulu naye umfana uyasheshisa.
Tom akakhululeki ngekuphumela ngaphandle kwelidolobha.
Imoto lemhlophe ilandzela lena yaboTom.
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimini lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/ timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele.
Umfundisi bekakhuluma nemahedeni namuhla.
Umfana udliwe yingwenya.
Buya phela sitsandvwa siyewudla ehhotela.
Ngitakushaya. Ngitakubeka sandla.
Tsine madvodza sishayela kahle.
Bantfu bangavumi kugibela imoto leshayelwa ngumfati.
Thishela usitjela kutsi sifundze kahle.
Cha, asibhali kahle.
Itolo bafundzi babhale luhlolo lwabo.
Likati lidla inyama.
Umfana ubona imoti.
Sifundza kakhulu ngobe sifuna kuphasa.
Vumile uyamtsandza umnganakhe futsi uyamhlonipha.
Thishela ufundzisa bantfwana labahlakaniphile esikolweni/thishela ufundzisa bantfwana labahlakaniphile.
Umusho losesikhatsini lesitako: sib. Ekhaya batangitsengela timphahla.
Umusho lobutako: sib. Make uyephi lamuhla?
Thishela ufundzisa bantfwana.
Umfati upheka kudla ekhishini.
Bona bakha wona lomkhulu.
Kulungisa timphawu tekufundza.
Babe uyatsandza kukhuluma Siswati neSingisi.
Ufike ekhaya aphetse sinkhwa, shukela, lubisi najamu.
Hulumende uyaninika yini tinsita tetemphilo?
Kulungisa emaphutsa elulwimi.
Kubhema kudala umonakalo lomkhulu emaphashini emuntfu.
Umhloli uyathula nangimbingelela kantsi uyalutsandza lubisi.
Impela mine ngiyakwesaba kushaywa ngemphama.
Tigebengu tingene tabulala make welikhaya/ Kushoniwe.
Bantfu banyenti kakhulu.
Kuvakala emavi lakhalela phansi/bantfwana bamehlo abovu agcwele tinyembeti.
Yebo ngobe wasuke waba nelishende.
Bekuyintfo labekahlala ayenta njalo.
Babe wabo bekasebenta eMlomo alala emsebentini.
Yebo ngiyavumelana nalombono ngobe kube bekakhona babe waSontoyi ngabe akazange wajwayela kuhamba tindzawo temijayivo afundze nekubhema ligwayi.
Similo saSontoyi besisibi bekangakhulumi kahle nabantfwana bakubo nalokushaya sivalo kusho kona kutsi uyedzelela.
Ngumuntfu lonelikhono lekwenta tintfo.
Bamlandzela bafuna kuyobona kutsi uphelela kuphi.
Alikho licili lelatikhotsa emhlane. Sontoyi wadzabukelwa libhulukwe wachubeka nekujayiva angeva bonkhe bantfu bese babuke tibunu takhe bafile kuhleka.
<fn>Siswati SAL P1 Nov 2009.txt</fn>
Fundza tonkhe ticondziso ngekucophelela.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Dvwebela ekugcineni kwaleso naleso sigaba.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengoba tinjalo.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Ye Thembi mngani wami, lokuhlala uboleka imali lapha kimi uyokuyekela nini?
Uyafuna ngikusite mine dzadze ngikubonise indlela lelula yekutitfolela imali?
Ngabe ungitele phela mngani wami ngobe ngeke ngiphindze ngihluphane nawe.
Basuke boThembi naTodvwa bacondze ekamelweni laTodvwa bayochuba ingcoco yabo. Phela bebahlala ehhostela lemantfombatane esikolweni sabo. Bangene bavale sivalo, kukhomba kutsi abafuni kuphazanyiswa ngumuntfu kulenkhulumo yabo.
Uyabona mngani wami Thembi, mine angihluphi muntfu ngemali. Ngisho namake uyati kutsi angiceli mali yakhe mine. Nangiphuma esikolweni, ngifika ngidle ngicedze, ngingene etingutjeni bushe kakhulu.
Manje loko-ke mngani bese kukuletsela imali mngani?
Tani nendlebe wena, mine ngite nendzaba. Ngetikhatsi tantsambama ngensimbi yesitfupha, ngiyatishaya mngani, ngitifafata ngemakha ami lamnandzi, ngimi loya ngicondza esitaladini i-Eagle. Lapho mngani, imali icitsiwe.
Niyatidobhela nje mngani, kumbe iyemukelwa yini Todvwa mngani, ngimane ngicale lamuhla nje ngingasacitsi sikhatsi. Pho ngibone ticatfulo letinhle ka-Edgars lengifuna kuyotitsenga?
Ahleke Todvwa abone kutsi kumnyama lapha kuThembi.
Bindza wena ngikuhlephulele. Phela simela timoto temajaha lafuna tintfombi letinhle njengawe nje. Bayasitsatsa siyolala nabo basiphe timali letendlula i-R1 000, ngebusuku bunye,' kuchuba Todvwa. Wangena njalo Thembi ebhizinisini yaboTodvwa.
Bagcina bayekele nesikolo bachubeka nalebhizinisi yabo. Emva kweminyaka lemitsatfu bacala kuhambela emtfolamphilo sebatibika kugula lokungapheli. Kwaba kubi kakhulu kuTodvwa kugula waze wabashiya emhlabeni. Thembi naye akayekelanga kuchuba ibhizinisi nobe besekagula nje. Emakhasimende lamanyenti acala kumecwaya angasamtsatsi lapha esitaladini sabo.
Ngabe Todvwa abengumngani lolungile yini?
Cha, ngobe wafundzisa Thembi umkhuba lomubi.
Bangena ekamelweni laTodvwa kuyochuba ingcoco yabo.
Bebahlulwa yini boTodvwa naThembi kuchuba lomsebenti wabo emini?
Kusho kutsini kutsi 'bushe kakhulu'?
Kusho kushisa tikhotsa.
Kusho kulala sikhatsi lesidze.
Abesho kutsini Todvwa nakatsi imali icitsiwe?
Ngetikhatsi tantsambama ngensimbi yesitfupha.
Bhala lelinani lelidvwetjelwe ngemagama.
Basiphe timali letendlula i-R1 000.
Ucabanga kutsi Todvwa wabulawa yini?
Usho kutsini Todvwa nakatsi: 'Tani nendlebe wena, mine ngite nendzaba.'
Bhala saga losatiko lesikhomba kutsi ngendzaba yemali uyangena ebubini.
Ligama lelitsi 'Majita' lisetjentiswa bantfu labanjani emmangweni?
Ngekwakho kubona letheksthi ikhuluma ngebantfu labanjani?
Ngemantfombatane lafundza sikolo.
Bekungabangelwa yini kutsi lona lomunye umfana aphindze likilasi linye iminyaka lemine ngembi kwekundlulela kulelinye uma ulalela tinkhulumo tabo.
Ngemantfombatane lafundza sikolo.
Akhona yini emaciniso kulenkhulumo letsi 'Imfundvo ngiso sikhiya' Sekela imphendvulo yakho?
Bantfu bangentani kuncandza bantfwana labahlala etitaladini bangayi esikolweni?
Lesaga lesitsi 'Kulele kunye ngabe kubili ngabe kuyavusana' ngabe sihambisana kanjani nalaba labacocako?
Sifinyeto sakho asibe ngendlela yemaphuzu. Lamaphuzu akho abe ngemisho legcwele lemumetse emaphuzu lasikhombisa.
Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwemphendvulo yakho.
Mandisa watsi lokuncono abasikhiphe lesikhwama basilahle phasi emaphoyisa asengakefiki. NaTom naye afikelwe kutisola nyalo kutsi kube uvumile ekucaleni kutsi basikhiphe lesikhwama, nyalo ngabe abangeni enkingeni ngentfo labangayati. Ngenhlanhla emaphoyisa akamange ehle abaseshe kodvwa atihambela nje emuva kwekuba irobothi seyivulile.
Bahamba njalo-ke boTom sebajakele esiteshini sematekisi. Kutsite basahamba njalo sebajakele kutsi lokungenani abaphumele ngaphandle kwelidolobha, kute bakwati kuvula lesikhwama babone kutsi ngabe sinani lena lengaka. Tom watsi ubuka emuva wabona umfana abalandzela, ababuka ngemehlo lamabi. Kwekucala wacale watsalalisa Tom. Watjela Mandisa kutsi abajikele kulesinye sitolo ngobe kukhona lafuna kukubona.
Nembala bajike. Atsi ubuka emuva Tom ambone lomfana naye ajika abalandzela. Abone Tom kutsi kuphumela kwabo ngaphandle kwelidolobha kuyingoti ngobe lomfana solomane uyabalandzela. Baphangise naye aphangise. Basitsele ngelikhona naye ente njalo.
Kutsite kusenjalo kuchamuke imoto yemngani waTom. Tom ayimise basho etulu. Isuke imoto njalo idvonse. Atsi kwehla emaphaphu nakuTom.
Yahamba-ke ilibangise esiteshini sematekisi. Kutsite kusenjalo, Tom wabuka emuva. Wabona balandzelwa yimoto lemhlophe. Watsi nakabuka ekhatsi, wabona lomfana labekadze abalandzela asekhatsi naye. Wamangala Tom kutsi batakwenta njani. Yabalandzela njalo imoto-ke badzimate bayewufika esiteshini sematekisi, kugcwele bashayeli bebafana latana nabo Tom. Labanye njalo wafundza nabo.
Phindza ubhale lemisho lelandzelako bese ugcwalisa tikhala ngekukhetsa kuloluhlu lolungentasi.
Fundzisisa lemisho lelandzelako bese uyasho kutsi 'kuliciniso' nobe 'kungemanga'.
Indzawo lesitsenga kuyo inyama yibhikawozi.
Bantfu labagulako belashwa esibhedlela.
Liso liwela umfula ugcwele.
Phindza ubhale lomusho, esikhundleni semagama ladvwetjelwe ufake emagama laphikisana nawo. Khetsa imphendvulo kuleti letikubakaki.
Umfundisi bekakhuluma nemakholwa namuhla.
Phindza ubhale lemisho lelandzelako, bese ubhala ligama linye esikhundleni semagama ladvwetjelwe.
Umfana udliwe silwane lesifana nachamu lesihlala emfuleni.
Faka ligama lelifanele etikhaleni ngeligama lelicedzela letisho.
Dlamini utsi 'Tsine madvodza sishayela kahle kwendlula bafati.' Bantfu bangavumi kugibela imoto leshayelwa ngumfati.
Bhala umusho lotsatsa luhlangotsi kulenkhulumo lengenhla.
Bhala umusho lohhungako kulenkhulumo lengenhla.
Bobani labangaphatseka kabi ngalenkhulumo lengenhla?
Bafundzi babhala luhlolo lwabo.
Sibonelo: Make -bhaka likhekhe.
Imphendvulo: Make ubhaka likhekhe.
Likati -dla inyama.
Umfana -bona imoti.
Sifundza kakhulu. Sifuna kuphasa.
esikolweni, labahlakaniphile, ufundzisa, thishela, bafundzi.
Umusho losesikhatsini sanyalo.
Sibonelo: Lencwadzi bhala (kwenteka).
Imphendvulo: Lencwadzi iyabhaleka.
Bafana -hleka (kwentana).
Thishela -fundza bantfwana (kwentisa).
Imphendvulo: Timbuti tidla tjani.
Sibonelo: Umfana ulele.
Imphendvulo: Yena ulele.
Bafana bakha umuti lomkhulu.
Kubhema kudala umonakalo emaphaphini emuntfu.
Umhloli uyatfula nangimbingelela kepha uyalitsandza libisi.
Imphela mine ngiyakwesaba kushaywa ngempama.
Lapha eNhlangano etitaladini letisendzaweni lelapho uma ubheka ngasekolishi labothishela, iNgwane College, kunemuti wakaMasuku. Kulomuti bantfu baphuma bayangena. Labanye bangena ngetimoto, labanye bangena ngetinyawo. Kwentenjani kangaka Ngabe kunelidzili, ngabe ngumtsimba, uyangena noma uyaphuma Ingani atishaywa timfengwane, ingani akuhlatjelwa Yini lena lelapha kulomuti Bantfu banyenti babulala inyoka. Ngabe kwentiwani?
Uma sewusondzela uyayitfola imphendvulo kancane, ngobe uma sewusedvute impela uyatfola kutsi akukabindzi dvu lapha kaNhlane, kodvwa kukhona emavi lahle evakala asho ngelivi lelikhalela phansi futsi ahle aphakama kancane. Uma sewungene lapha ekhaya lusizi ulubona nakubantfwana labamehlo abovu kantsi futsi agcwele tinyembeti. Uma utsi uyababingelela, basuke babindze nje noma-ke nje uma wakhona ukuvuma, asuke akutsele ngetinyembeti nje, uma umbuta kutsi kwentenjani, ube umshayile, asuke akhale kakhulu, kutsi akatisakate phansi.
Nika badlali labatfolakala kulendzaba bese uyabachaza.
Kungani bantfu baphuma bangena kulomuti?
Kuchazani kutsi bantfu babulala inyoka?
Yini loyibonako lekhombisa kutsi labantfu labete kulomuti bacwebe lusizi netinyembeti emehlweni?
Uyavumelana yini nalaba labatsi Masuku nguye lucobo lwakhe lowabangela kutsi make walelikhaya ahlaselwe tigebengu?
Sifundvo sini lositfole ngekufundza lomgamu?
Kuguja kwaSontoyi besekwaba yintfo lese ingasasihluphi ekhaya, kakhulu entsambama. Ingani phela bekuyinhlayenta kutsi atsatse sikhatsi asendlini alungiselela kuphuma tindlela takhe tasebusuku. Ngalesikhatsi wonkhe umuntfu abesahleti edladleni otsa umlilo esitofini leso lebesitsengwe ngubabe lobekasebenta eMlomo. Lapha ekhaya nje besihlala namake nemnaketfu Bafana kuphela. Nangalelilanga-ke besihleti ngasesitofini sikake make tsine naBafana. Seva ngebukwakwakwa ngasendlini yekudlela kutsi seyiyeta phela intfombi yaketfu. Sibambo sesivalo satsi jiki, sisho sivuleka. Sajika sonkhe sabuka ngasemnyango sifuna kubona phela lobuhle walapha kaMagagula. Wavela wacedza watsi shingiliti asabukisa. Ingani phela Sontoyi bekuligagu lalapha ekhaya kukokonkhe.
Nika sizatfu lesenta labantfwana bahlale namake wabo kuphela.
Uyavumelana nalaba labatsi kungabikho kwenhloko yelikhaya kuba nemtselela lomubi ekukhuliseni bantfwana Chaza?
Mlayeto muni lowutfole ngekufundza lendzaba?
<fn>Siswati SAL P2 Exampler Rubrics.txt</fn>
Lulwimi, tiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso.
Lulwimi, netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu.
Lulwimi, netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa.
Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Lulwimi, lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako.
Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko.
Kukhetfwe emagama lalula.
Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.
Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi.
Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana..
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco anganhlanhlatsi, akukho kutehlisa.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu, imininingwane yonkhe yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelincomekako lwetidzingo tetheksthi.
Esikhatsini lesinyenti imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane leminyenti yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco anganhlanhlatsi, akukho kutehlisa.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu, imininingwane yonkhe yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelincomekako lwetidzingo tetheksthi.
Esikhatsini lesinyenti imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane leminyenti yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
<fn>Siswati SAL P2 Feb-March 2009 RUBRICS.txt</fn>
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso.
Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso.
Budze buhambisana netidzingo tesihloko.
Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu.
Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko.
Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa.
Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko.
Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako.
Emagama akhetfwe ngalokwenetisako.
Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala.
Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko.
Kukhetfwe emagama lalula.
Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.
Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi.
Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Lokucuketfwe kusezingeni lelingemalengisoiso mayelana nekuticambela lokusezingeni leliphakeme.
Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe.
Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba lemukelekako lengenamaphutsa.
Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela.
Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa.- Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Kucikelela lokujulile kweligalelo lelulwimi.
Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako.
Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko.
Kubonakala kunekucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile.
Kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe.
Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba letfuleke ngalokwenetisako.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono leminyenti iyahambisana nesihloko.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.
Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.
Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala.
Akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo/kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu.
Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele. Indzaba yetfulwe kabi kakhulu.
Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe futsi ichazwe ngelicophelo lelisetulu, imininingwane yonkhe yesekela sihloko.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti.
Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Usebentise umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwane yesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati SAL P2 Feb-March 2009.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba. Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho. Labahlolwako batawuklonyeliswa emamaki ngekuhlela nekubukisisa emaphutsa emisebentini yabo.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lali-150 - 180.
Bafundzi kulamalanga sebatiphetse. Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi. Yinike sihloko lesifanele indzaba yakho.
Mhla kukhetfwa "lobuhle" esikolweni sakitsi.
Bhala ngemshado bewukhona endzaweni yakini.
Buhle bemvelo nekulondvolotwa kwayo.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-60 - 80.
Bhala incwadzi ukhutsate umngani wakho losaphelelwa litsemba ngobe angawutfoli umsebenti.
Bhala incwadzi leya kumethiloni emtfolamphilo longakini ubonge imphatfo lowayitfola mhla udzinga kusitwa.
Themba utjela dzadzewabo Lungile kutsi nguye lontjontje ikhomphiyutha esikolweni. Lungile weluleka umnakabo kutsi ayotiveta emaphoyiseni. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini waThemba naLungile.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema-40 - 60.
Bhala likhadi lesimemo umeme umngani wakho emsebentini wekuvula litje lemtali wakho.
Wena uvule indzawo lesalihhotela, lapho bantfu bangalala baphindze badle khona. Bhala sikhangisi salendzawo.
Egalaji lapho usebenta khona batsengisa babuye bafake emasondvo emoto. Make wakho ucela kutsi ubhale ticondziso mayelana nekufaka nekukhishwa kwelisondvo. Mbhalele leticondziso.
<fn>Siswati SAL P2 Nov 2008 RUBRIC-memo.txt</fn>
Fundza wonkhe umbhalo bese uniketa lizinga macondzana nalokucuketfwe.
Phindza ukhetse lizinga lelihambisana nelulwimi.
Limaki lalowo mbhalo litawuchamuka lapho lamazinga lamabili ahlangana khona kurubrikhi.
A. Lulwimi - Licophelo lelincomekako (Lizinga5).
EMARUBHRIKI EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA SKV SIGABA A: INDZABA 40 EMAMAKI LULWIMI -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngemalengiso. - Kukhetfwa kwemagama kungemalengiso futsi kuvutsiwe - Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso. -Sitayela, umoya, nerejista kufanele sihloko ngendlela lengemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze buhambisana netidzingo tesihloko -Lulwimi netiphumuti kusetjentiswe ngemphumelelo. Usebentisa lulwimi lwetinongo ngalokufanele ngelicophelo lelisetulu. -Kukhetfwa kwemagama kuyehluka kantsi kunebugagu - Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - -Budze bulungile. -Lulwimi netiphumuti esikhatsini lesinyenti kusetjentiswe ngaphandle kwemaphutsa. -Emagama lakhetsiwe afanele itheksthi -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako. -Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokufanele nesihloko -Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti jengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.. - Budze bulungile. - Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako. - Emagama akhetfwe ngalokwenetisako. - Imisho, netindzima kungahle kube nemaphutsa kuletinye tindzawo kodvwa indzaba yona iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista kuhambisana ngalokungagucuki nesihloko. - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze buyenetisa. - Lulwimi lusendzimeni -tiphumuti tisetjentiswe ngalokunemaphutsa ngalokulingene. - Kukhetfwe emagama lalula. - Imisho, netindzima kunemaphutsa kodvwa indzaba iyevakala. - Sitayela, umoya, nerejista akukabumbani - Itheksthi isenawo emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. -Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa. - Kukhetfwa kwemagama akwenetisi - Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi. - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwetiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu. - Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.lamabi. - Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki. - Imisho, netindzima kuhlangahlangene, kuyagucugucuka. - Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi. - Itheksthi inemaphutsa lamanyenti kakhulu nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Licophelo lelisetulu - Lokucuketfwe kusecophelweni lelisetulu futsi kunekuticambela -Imibono inekujula kwemcondvo futsi iyajabulisa -Imininingwane yetigameko itfutfuka ngalokubumbene.
Licophelo lelincomekako - Lokucuketfwe kuvakala kusezingeni lelincomekako. -Imibono: iyajabulisa futsi iyakholweka.
Lokwenetisako - Lokucuketfwe kuyenetisa kantsi futsi kubumbene ngalokwenetisako. -Imibono: iyajabulisa, inekuticambela lokwenetisako. -kunemaphuzu nemininingwane letsite lecanjiwe. - Kunekucikelela lokutsite kweligalelo lelulwimi lolujulile.
Lokulingene - Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile. Kubumbana kuhamba kushiya tikhala. - Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela. -Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala. - Kuncane kucikelelwa kwekusetjentiswa kwelulwimi lolujulile. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite indzaba letfuleke ngalokuyincenye.
Lokuyincenye - Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana.. -Imibono: imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo. -Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni kodvwa umcondvo uyevakala -akulingani nelizingaa lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo /kwakhiwe luhlaka. Indzaba ayetfulekanga kahle.
Akunamphumelelo - Lokucuketfwe kunhlanhlatsa kakhulu. Kubumbana akukho - Imibono: ayinamdlandla, iphindzaphindziwe, iphumile esihlokweni. - Akukho kuhlela/kwakha luhlaka ngalokwenele.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA SKV SIGABA B: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO LEMIDZANA 20 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. - Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
EMARUBHRIKI SISWATI LULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA SKV SIGABA C : EMATHEKSTHI LAMAFISHA EMBHALOMBIKO/ EMATHEKTSHI ETINSITA / LANELWATI / ETEMLOMO / ETIBONWA / ETIMVIWA/ ETIMVIWABUKELWA 20 EMAMAKI LULWIMI - Usebentise yonkhe imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka -Itheksthi ineluhlelo lolungenamaphutsa nalolwakheke kahle - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso. - Itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze lobenele. - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelisetulu - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelisetulu ngalokungenamaphutsa - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu ngekulandzela tidzingo temsebenti. - Itheksthi ayinamaphutsa lamanyenti njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. -Budze bulungile - Usebentise imitsetfo ledzingekako ekwakheni luhlaka ngelicophelo lelincomekako. - Itheksthi icanjwe ngelicophelo lelincomekako kantsi futsi ifundzeka malula. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako - Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele - Esikhatsini lesinyenti itheksthi ayinamaphutsa njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile -Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka - Itheksthi icanjwe ngalokwenetisako. Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono. - Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako. - Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako. - Itheksthi isacuketse emaphutsa lambalwa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze bulungile - Usebenitse umcondvo lolingene wetidzingo teluhlaka - kukhona lokusele ngaphandle. - Itheksthi icanjwe ngalokulingene . kunemaphutsa lambalwa. - Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. -Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista -Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu - -Usebentise imitsetfo yeluhlaka ngalokunhlanhlantsako. - Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela. - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo. - Sitayela, umoya nerejista akushayi khona. - Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze/yimfisha kakhulu -Akakasebentisi imitsetfo ledzingekako yeluhlaka. - itheksthi icanjwe kabi -Itheksthi icanjwe kabi kantsi futsi kumatima kuyilandzela - Silulumagama sidzinga kulungiswa lokumatima futsi asihambisani nenhloso - Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko. Itheksthi igcwele emaphutsa futsi iyadidana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa. - Budze - yindze /yimfisha ngalokwendlulele.
Emalengiso - Lwati lwelukhetselo lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco akanhlanhlatsi, akukho kwehliswa kwelizinga. -Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko. -Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako lengenamaphutsa.
Licophelo lelisetulu - Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala lokucondzile - umfundzi ucondza ngco angahlanhlatsi, akukho nakancane kwehliswa kwelizinga.
Lokwenetisako - Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi letfulwe ngalokwenetisako.
Lokulingene - Lwati lolulingene lwetidzingo tetheksthi. Imphendvulo ikhombisa kunhlanhlatsa lokuncane. -Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini - Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko. - Bufakazi bekuhlela ne/nobe kwakha luhlaka bukhicite itheksthi lemukelekako nalebumbene ngalokulingene.
Lokuyincenye - Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu. - Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko. -Kuhlela/kwakha luhlaka akwenetisi. Itheksthi ayetfulwanga kahle.
Akunamphumelelo - Alukho lwati lwetidzingo tetheksthi. - Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekuhlanhlatsa lokukhulu kuletinye tincenye. - Imibono yetheksthi ayibumbani nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.. - kuhlela nekwakha luhlaka akukho. Itheksthi yetfulwe kabi.
<fn>Siswati SAL P2 Nov 2008.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B, namunye esigabeni C.
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho. Labahlolwako batawuklonyeliswa emamaki ngekuhlela nekubukisisa emaphutsa emisebentini yabo.
Bhala indzaba NGASINYE saletihloko letilandzelako ibe ngemagama lali-150 - 180.
Bhala ngemshado bewukhona endzaweni yangakini.
Lengakubona embukisweni wemnyaka esigodzini sakitsi.
Bhala indzaba ucondzise kulesitfombe lesingentasi. Yinike sihloko lesifanele lendzaba.
Umuntfu lengifisa kufana naye.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 60 - 80.
Bhalela umngani wakho loshonelwe batali engotini yemoto umdvudvute.
Kuvulwe lihhotela lelisha ngakini. Bakhiphe sikhangisi semsebenti wekuba nguweta. Bhala incwadzi ucele lomsebenti.
Umntfwana wakini utsite nakengca kamakhelwane inja yakhona yamsukela yamluma. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wamake wakho namakhelwane.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langema- 40 - 60.
Dzadzewenu lomdzala utsenge indlu edolobheni. Bhala likhadi lesimemo umeme umngani wakho nemndeni wakhe edzilini lekuvula lendlu.
Umngani wakho ukubone ugcoke ticatfulo watitsandza. Mbhalele inkhombandlela umlayele lesitolo lotitsenge kuso.
<fn>Siswati SAL P2 Nov 2009 RUBRICS.txt</fn>
Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe.
Imibono ikhutsata kucabanga futsi ivutsiwe.
Lokucuketfwe kuveta kuhumusha sihloko ngelicophelo lelincomekako.
Imibono iyajabulisa futsi iyakholweka.
Lokucuketfwe kuveta kuhumusha sihloko ngalokwenetisako.
Lokucuketfwe kulingene futsi kwetayelekile.
Kubumbana kuhamba kushiya tikhala.
Imibono: leminyenti iyahambisana nesihloko. Kuncane kuticambela.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana imibono imbalwa, iphindzaphindvwa njalo.
Akulingani nelizinga lelulwimi lwasekhaya nanobe kuneluhlelo/ kwakhiwe luhlaka.
Lokucuketfwe akuvami kucaca, akukho kubumbana imibono ihlangahlangene.
Nanobe kuneluhlelo/ kwakhiwe luhlaka.
Lulwimi netiphumuti kulawuleke ngemalengiso.
Usebentisa lulwimi lwetinongo ngemphumelelo.
Sitayela, sihambisana nesihloko ngendlela emagama lakhetfwe ngayo.
Lulwimi netiphumuti kulawuleke ngalokwemukelekako. Ukhonile kusebentisa lulwimi lwetinongo lolufanele.
Emagama akhetfwe ngendlela lefanele esikhatsini lesinyeti.
Sitayela, sihambisana nesihloko ngendlela emagama lakhetfwe ngayo.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe kahle esikhatsini lesinyenti. Kukhetfwa kwemagama kulingene kepha kuhambisana nesihloko.
Sitayela, sihambisana nesihloko ngalokulingene.
Ayinamaphutsa ngalokulingene njengobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi lolumalula netiphumuti kusetjentiswe ngalokwenetisako.
Kukhetfwa kwemagama kulingene kepha kuhambisana netidzingo tesihloko.
Sitayela, sihambisana ngandlelatsite netidzingo tesihloko. -Sitayela, sihambisana nesihloko ngalokulingene.
Lulwimi lolulingene netiphumuti tinemaphutsa lamanyenti.
Kukhetfwe emagama lalula.
Kukhetfwe emagama lalula.
Itheksthi emaphutsa nanobe kwentiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa.
Sitayela, umoya nerejista akuhambisani nesihloko.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kwentiwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Lulwimi netiphumuti kunemaphutsa lamabi.
Kukhetfwa kwemagama akwemukeleki.
Sitayela, umoya nerejista kugcwele emaphutsa kuto tonkhe tinhlangotsi.
Imisho, netindzima kwakhiwe ngemalengiso.
Budze buhambisana netidzingo tesihloko ngemalengiso.
Imisho, netindzima letehlukene kuhleleke ngelizinga lelisetulu.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Kunemininingwane letsite lecanjiwe lehambelana nesihloko. -Imisho netindzima kwakheke ngelicophelo lelincomekako.
Emaphuzu lamanyenti labalulekile ayabonakala.
Imisho, netindzima kunemaphutsa latsite kodvwa indzaba iyevakala.
Kulesinye sikhatsi uyanhlanhlatsa aphume esihlokweni Umcondvo awuvakali.
Kwakhiwa kwemisho netindzima kusezingeni leliphansi.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Budze - yindze/yimfisha ngalokwendlulele.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kunekubumbana kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kunekubumbana kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi.
Kunekubumbana kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga ngekuhambelana nesihloko kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Usebentise lwati lolwenetisako lwetidzingo teluhlakasimo.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Unelwati lolulingene lwetidzingo teluhlakasimo.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo.
Kubhala - umfundzi, uyahlanhlatsa, akuvakali kuletinye tincenye.
Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Kuhlela nekwakha luhlaka akukho itheksthi yetfulwe kabi.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Lwati lolusecophelweni lelisetulu lwetidzingo tetheksthi. Kubhala lokucondzile.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo ngelicophelo lelisetulu.
Imibono yetheksthi ibumbene nalokucuketfwe, futsi ichazwe ngelicophelo lelincomekako, imininingwanei yesekela sihloko.
Usebentise imitsetfo ledzingekako yeluhlakasimo.
Lwati lolwenetisako lwetidzingo tetheksthi umfundzi uyanhlanhlatsa kodvwa kuyevakala kutsi utsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokwenetisako nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane letsite lesekela sihloko.
Usebentise lwati lolwenetisako lwetidzingo teluhlakasimo.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kuletinye tincenye akuvakali kutsi ufuna kutsini.
Imibono yetheksthi ibumbene ngalokulingene nalokucuketfwe, kantsi inemininingwane lesisekelo lesekela sihloko.
Unelwati lolulingene lwetidzingo teluhlakasimo.
Lwati lolungakeneli lwetidzingo tetheksthi. Umsebenti lobhaliwe uveta kutsemeleta lokukhulu.
Kubhala - umfundzi wehlisa lizinga, kunekunhlanhlatsa lokukhulu.
Imibono yetheksthi ayibumbani ngaso sonkhe sikhatsi nalokucuketfwe. Imbalwa kakhulu imininingwane lesekela sihloko.
Akayilandzeli ngalokwanele imitsetfo ledzingekile yeluhlakasimo.
Lwati lolukhetsekile lwetidzingo tetheksthi. -Kubhala lokucondzile.
Kunekubumbana ngalokuphelele nekuchazwa kahle kakhulu kwemibono yalokucuketfwe, yonkhe imininingwane yesekela sihloko.
Luhlakasimo lesinembako ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelisetulu.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngelicophelo lelisetulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngelicophelo lelincomekako.
Esikhatsini lesinyenti sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokufanele.
Usebentise umcondvo lowenetisako wetidzingo teluhlaka.
Emaphutsa akatsikameti kushelela kwemibono.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngalokwenetisako.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngalokwenetisako.
Silulumagama sincane kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Kukhona lokusilelako ngesitayela, umoya nerejista.
Itheksthi icuketse emaphutsa lamanyentana nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sidzinga kulungiswa lokutsite kantsi asihambisani kahle nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo.
Sitayela, umoya nerejista akushayi khona.
Itheksthi igcwele emaphutsa nanobe kulandzelwe imigomo yekuhlungwa kwemaphutsa.
Budze - yindze/yimfisha kakhulu.
Silulumagama sihambisana nenhloso, tetsamelilwati, nesimongcondvo ngemalengiso.
Sitayela, umoya, nerejista kwetfulwe ngemalengiso.
<fn>Siswati SAL P2 Nov 2009.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba.
Phendvula munye umbuto ESIGABENI A, munye ESIGABENI B, namunye ESIGABENI C.
Cala LESO NALESO sigaba ekhasini LELISHA.
Citsa lokungenani imizuzu lengema-60 ESIGABENI A, lengema-30 ESIGABENI B nale ngema-30 ESIGABENI C.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Nika leyo naleyo mphendvulo sihloko lesifanele.
CAPHELA: Sihloko asinganakwa nakubalwa linani lemagama.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalali-150 aphindze angabi ngetulu kwalangema-180.
Khetsa munye umsebenti kulena levetwe kulesitfombe ubhale ngawo. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Mhla sivakashele e-Zoo nebangani bami.
Siteshi semsakato lengisitsandzako.
Bhala indzaba uyicondzise kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Bhala indzaba uyicondzise kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Bhala indzaba uyicondzise kulesitfombe lesingentasi. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale ngako kube ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-60 aphindze angabi ngetulu kwalangema-80.
Umngani wakho uphumelele emncintiswaneni wematubane wazuza indondo yeligolide. Bhala incwadzi umbongise kulemphumelelo yakhe.
Ufuna kuyofundza enyuvesi kulomnyaka lotako. Bhala incwadzi ucele sikhala sekufundza.
Umtali wakho akafuni kutsi singani sakho sikuvakashele ekhaya kini. Wena uyafuna kutsi sikuvakashele. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wakho nemtali wakho lapho nikhulumisana khona ngalendzaba.
Khetsa KUNYE kulokulandzelako ubhale indzaba ibe ngemagama langabi ngaphasi kwalangema-60 aphindze angabi ngetulu kwalangema-80.
Uvule libhizinisi lekugeza timoto endzaweni yakini. Bhala sikhangisi salelibhizinisi lakho.
Bhala likhadi lesimemo umeme bangani bakho edzilini lekujabulela lusuku lwakho lwekutalwa.
Kutawube kunemshado wadzadzewenu kulenye yetindzawo tekukhibika ngasedolobheni lakini. Bhala tinkhombandlela ulayele timenywa indlela lesuka edolobheni iye kulendzawo.
<fn>Siswati.txt</fn>
Umlandvo webetindzaba eNingizimu Afrika ubonisa imitsambo nekwehlukana kwemphakatsi kanye nekusatjalaliswa kwemandla. Incabhayi yengucuko ngekwentsandvo yelinyenti itsintsa yonkhe imikhakha yemphilo yetenhlalakahle, kufaka ekhatsi tikhungo netinchubo tebetindzaba.
Hulumende utibophelele ekusunguleni sikhungo lesitawunconota kufinyeleleka kwebetindzaba ngemacembu labekelwe ecadzini kanye nasekutfutfukiseni nekwehlukahlukana kwebetindzaba. Loku kulandzela sincumo seKhabhinethi lesesekeleke esiphakamisweni seComtask nga-1996. Kuhambisana neMtsetfosisekelo, luCwebu lwemaLungelo kanye neluHlelo lweKwakha kaBusha nekuTfutfukisa kantsi futsi kugcugcutelwa luHlelo lwaVelonkhe lwekuSebenta ekuTfutfukiseni nasekuVikeleni emaLungelo eLuntfu, lolugcizelela inkhululeko yekuveta luvo kanye nekwehlukahlukana kwebetindzaba, kanye nesidzingo sekucinisekisa kutsi loku kuyazuzwa. Kulandzela umtamo longazange ube yimphumelelo wetinhlangano temphakatsi tekusungula lomtimba ekucaleni kweminyaka yabo-1990.
Kugcugcutelwa kwesiKhungo sekuTfutfukiswa nekweHlukahlukana kwebetiNdzaba (iMedia Development and Diversity Agency -iMDDA) kwesekeleke kusidzingo semtimba wabocwepheshe labahlonishwako betetindzaba kanye naletinye ticukutfwane tasemphakatsini letitawutfutfukisa emakhono macondzana nekutfutfukiswa nekwehlukahlukana, ngekufaka imali, kuhlelembisa nelucwaningo, kanye nekucinisekisa kuzuzwa kwawo. Itawusebenta ngaphasi kwemigomo lesisekelo yekuphatsa ngekuhlanganyela ngeligunya kanye nemitfombolusito ledzingekile. Itawusebenta ngekungeyamani nahulumende, imboni yebetindzaba kanye nalabanye besekeli.
Njengobe umhlaba uya ngekunonopha ucondze emphakatsini lonelwati, kubalulekile kutsi tonkhe takhamuti tifinyelele eluchungechungeni lolwenabile lwemininingwano nemibono khona titawufaka ligalelo ngalokubonakalako kumhlaba loya ngekuba ngulohlanganisele emazingeni asekhaya, kuvelonkhe nakumhlabawonkhe. Hulumende wente kutsi kufinyeleleka kwemininingwano kube yincenye yeluhlelo lwakhe lwekwakha kabusha nekutfutfukisa.
IMDDA, njengeluhlelo lwetiKhungo temPhakatsi tetiNhloso-tinyenti, ikusungula lokusisekelo mayelana nalomgomo. Itawusita ekuguculeni simondzawo setekuchumana ngendlela leyakha takhiwoncanti iphindze igcugcutele kuvumbuka kwebetindzaba lababonisa sipiliyoni nembono walabo lababekelwe ecadzini. Ngalamanye emavi, nanobe iMDDA ingeke ngekwayo iletse ingucuko lephelele kubetindzaba, ngemisebenti yekufaka imali, kuhlelembisa nelucwaningo, itawudlala indzima lenkhulu ekuguculeni kwendlaleka kwebetindzaba ngendlela letawulungela tingucuko letenabile.
Kutfutfukiswa kwebetindzaba kufaka ekhatsi kunconotwa kwesimondzawo lesivumela kusitwa kwekulungiswa kwekukhishelwa ngaphandle nekubekelwa ecadzini kwemacembu netimfuno ekufinyeleleni kubetindzaba - njengebanikati, baphatsi nebahleli betetindzaba. Kwehlukahlukana kwebetindzaba kumayelana nekucinisekisa kutsi tonkhe timfuno nemikhakha inekufinyelela lokukhonakalako kumibono nemitfombo yemininingwano leluchungechunge lebonisa simo semphakatsi wakitsi ngalokugcwele.
Kuzuzwa kwekwehlukahlukana kuphindze kuhlelenjiswe kutfolakala, kuluchungechunge lwebetindzaba, labancance nalabakhulu, kwetindlela tekusabalalisa.
Nanobe kunalokunyenti lokwentiwe seloku kwangena intsandvo yelinyenti ekusombululeni tinkinga tekutfutfukiswa nekwehlukahlukana kwebetindzaba, kuyabonakala kutsi akuzange kwenele. Kushuba kwesakhiwoncanti sebetindzaba ngekwemali seloku kuphasi. Bunikati betetindzaba busaloku busehlangotsini lunye futsi abuhlangabetani netidzingo tawo onkhe emacembu netimfuno. Kumelelwa solo akugculisi kumazinga ebaphatsi, bahleli kanye nebasebenti jikelele.
Sipiliyoni saseNingizimu Afrika siye sabonisa kutsi tingcayingcayi temamakethe, ematfuba emalayisensi ekusakata kanye netingucuko ebunikatini, nanobe kubalulekile, angeke ngekwako kuzuze lengucuko ngalokuphelele. Kusungula lokufana neMDDA kuyadzingeka kutsi kukwati kubhebhetsela loluhlelo.
Sipiliyoni samhlabawonkhe sibonisa kutsi tinhlelo tekwesekela kutfutfukiswa nekwehlukahlukana kwebetindzaba atisitinsha. Tiye tasetjentiswa eYurophu kusukela eminyakeni yabo-1950 ngendlela yekutsi tingcayingcayi temamakethe ngekwato kuphela betingeke tikwati kutfola kwehlukahlukana. Lokusempeleni, bufakazi ngukutsi imakethe ngekwayo yeyamele ekuciniseni luhlangotsi lunye, lokungavimbela inkhululeko yekuveta luvo kanye nekwehlukahlukana kwemibono.
Umtamo wekucala wekusungula luhlaka lwekutikhetsela lwekwesekela, i-Independent Media Diversity Trust, uye wehluleka ngenca yekwesweleka kwekwesekelwa ngetimali. Loku kuye kwachubekisa umbono wekutsi kusungula kuphela lokwesekeleke ebudlelwaneni nahulumende nebetindzaba, futsi lokwesekeleke ngeligunya lemtsetfo, kutawuba neligalelo lelivakalako.
IMDDA itawuba ngumtimba lotimele ngaphasi kwemtsetfo, usebenta ngekungeyamani nahulumende, umkhakha wangasese kanye nalabanye besekeli. Ligunya layo litawuba kugcugcutela kwehlukahlukana nekutfutfukiswa kwebetindzaba letishicilelwe, letisakatwako "naletinsha".
IMDDA itawuba neliBhodi lelinebantfu labayimfica labenyulwe yiPhalamende ngeluhlelo lwasemphakatsini, bese bakhetfwa nguMengameli. Tikhala kuleliBhodi titawubekelwa labo labenyulwe kuhulumende, betindzaba letishicilelwe, betindzaba letisakatwako kanye nebetindzaba temphakati, bese kutsi letisihlanu letisele tenyulwe ngumphakatsi. LiBhodi litawukhetsa siPhatsimandla leseNgamele (iCEO), ngekubambisana neliBhodi, lesitawukhetsa basebenti labacecesheke ngalokusetulu futsi labanemakhono lanabile ngekwemitfombolusito.
Ngaphandle kwendzima lesembili yekwesekela betetindzaba, iMDDA itawugcugcutela lucwaningo iphindze yente tiphakamiso kuhulumende, imboni yebetindzaba kanye naleminye imitimba letsintsekako. IMDDA itawusebentisana nayo yonkhe imitimba lenenshisekelo ngco nobe lengakacondzi ngco ekutfutfukisweni nasekwehlukahlukaneni kwebetindzaba. IMDDA itawubamba umhlanganomnyaka webabambimsuka lapho leyo mitimba itawudzingidza umbikomnyaka weMDDA.
Bazuzi labasembili bekwesekelwa-ngco naloko lokungakacondzi-ngco kutawuba betetindzaba temphakatsi, kanye nebetindzaba tekuhweba labancane, kufaka ekhatsi bemsakato, bethelevishini, betindzaba letishicilelwe kanye naletinsha. Kutawuba nekugcizelela ikakhulukati kumiklamo leletsa imiphakatsi nemikhakha lencishwe ematfuba - ikakhulukati labasikati, bantfu basemaphandleni, labakhubatekile, bantfu labangakafundzi, labasebentako kanye nebantfu labaphuyile - emshikashikeni wemininingwano nekuchumana.
Kwesekelwa kutawuba ngeluhlobo lwemali nalokungesiko kweluhlobo lwemali, futsi kutawufaka ekhatsi tibonelelo-ngco naleto letingakacondzi ngco; kwesekelwa ngemali esimeni lesiphutfumako; kutfutfukiswa kwesizindza; kuceceshwa; kuhlatiywa kwemklamo kanye nelucwaningo lwetetindzaba. Itawuphindze yente tincomo ekwesekeleni betetindzaba labadzinga kubolekwa imali, ngaphasi kwetinchubo tayo tekuhlatiya.
Umgomo lotawube ucondzisa iMDDA ekutsatseni tincumo mayelana nekwesekela ngetimali nekwenta tincomo ngekubolekwa kwemali kutawuba ligalelo lelentiwa ngulemiklamo ekutfutfukisweni nasekwehlukahlukaneni kwebetindzaba.
IMDDA idzinga imali leyenele kutsi ihlangabetane netindleko tekwakha budlelwano, kucecesha, imalimbasha netekusebenta, kanye neluphenyo lwekutsi ngabe ematfuba ekuphumelela kwayo angakanani nekuhlatiywa kwemklamo. Itawuphindze igcugcutele lucwaningo ngekutfutfukiswa nekwehlukahlukana kwebetindzaba. Tidzingo tayo tekusebenta, kufaka ekhatsi kuhlatiywa kwemklamo, kumele kungameli lokungenani 12% wetindleko setitonkhe.
Imitfombolusito ledzingekile kutsi kubukanwe nalokusalela emuva losekuvele kukhona ifinyelela kutigidzi letingu- R256, eminyakeni lesihlanu.
Hulumende ekucaleni utawufaka kubili kulokutsatfu kwemcombelelotimali, bese imboni yebetindzaba ifake incenye yesitsatfu. Kumele kucashelwe kutsi ligalelo lahulumende litawufaka ekhatsi kwesekelwa kwetakhiwoncanti temisakato yemiphakatsi nekutfutfukiswa kwetinhlelo lokuvele kuniketwa ngaphasi kweLitiko leTekuchumana, kanye naleminye imitfombolusito levela kumadlelandzawonye esicu nemasu netikhungo letinjenge-Universal Service Agency.
<fn>SiswatiFALP1.txt</fn>
Leli phepha linemakhasi lalishumi nakunye.
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
NguMgcibelo lobandzako. Ngaphandle lisibekele umuntfu angaphika kutsi ngilo belikhipha umkhovu etjeni ngayitolo. Kunemoya lobandzako lohamba nemkhemetelwane, lotsi nawufika emntfwini ubute kutsi ingubo ngaki. Bantfu batishumpetele ngemibhalo emini. Kubantfwana emafinyila aphuma aphumile, kodvwa labasemsebentini, labo batawulanyulelwa ngushayile.
Umfundisi Ndlangamandla uhleli nemkakhe LaMbuyisa bayacoca emva kwekube babuye emngcwabeni weligosa lakhe lebelishonelwe ngemadvodzana alo lamabili laminte edamu lapho bekabhukusha khona. Bacoca nje baphunga lisobho kucosha wona phela emakhata. Kusenjalo kungene umfanyana wakhe wekugcina labemtfume eposini.
Washesha kangaka kubuya namuhla Sipho kwentenjani loku uhlala ubuya ngesikhatsi tinkhukhu setigibela etihlahleni' kubuta LaMbuyisa ngekunganaki nje. 'Ngibuyiswa ngunansi incwadzilucingo lengibuya nayo,' asho atibeka etafuleni embikweyise tonkhe tincwadzi labuya nato eposini. Avele acale ngalencwadzilucingo Ndlangamandla ayivule. Uyivula nje umkakhe sewumbuke akasacwabiti. Inkhomishi yelisobho sewuyiphetse nje akasanatsi ngobe incwadzi lenjena iyetfusa. Ambone aswaca umyeni wakhe, lucale kumshaya luvalo manje naye ngoba angati kutsi uswaca nje sewuve tiphi lapha encwadzini. Asambuke loko ambone atsi lotfu umuntfu lomdzala, solo aphetse yona njalo leyoncwadzi. Utsite nakabange emnyango wayiniketa umkakhe.' Tifundzele make ungeva ngami,' asho aphumela ngaphandle angasanaki nemakhata labutsekise bantfu labanyenti etindlini?
LaMbuyisa wanele kuyifundza wakhihla sematsambo sililo. Umntfwana wamangala kutsi kantsi lencwadzi lefika nayo injani, abe angatikubuta muntfu. LaMbuyisa wavele wabona kutsi ligama laDuduzile ekugcineni wangabe asayifundza yonkhe incwadzi wajuluka lisibekele.
Angcingcitela LaMbuyisa asalungiselela kufika kwalabantfu labashiwo yincwadzi. Ngemehlo engcondvo abembona umkhwenyane wakhe asahleti esofeni, aphindze ambone ashaya sitephu ngelilanga lemshado. Abhakabhake emakukisana emahloni. Kwaba yinhlanhla ngoba vele lisontfo kusasa, batawukhandza kuphekwe lokunconywana. Watsi ngekuyawucambalala Ndlangamandla, watsi shelele kamkhoti wakhe LaMbuyisa, wefika wamluma indlebe ngaletindzaba letimnandzi taThandeka.
Itsite lapho itsi nsi emabaleni, kwehla indvodza nje leseyicatsetela ihamba nemfana nentfombatana. Lomfana nawumbuka, nguNdlangamandla atihlalele. LaMbuyisa labevele efasitelweni ative ashaywa luvalo langati kutsi ngelwani. Basondzele emnyango bafike banconcotse, abangenise yena LaMbuyisa njengoba abevele abalindzele. Phela umyeni wakhe abesagcoka ekamelweni. Utsite nakangena ekamelweni lekuhlala wakhandza bantfu bagcwele indlu.
Agijim' emehlo angakahlali naphasi, abuke umkakhe, abuke labantfu. Tindlebe timile enhloko manje kuNdlangamandla ngaloku lakubonako.
Ngubani lona lofika netincwadzi abuya eposini?
Kusho kutsini kutsi: 'belikhipha umkhovu etjeni'?
Luhlobo luni lwencwadzi lolwetfusa umfundisi nankhosikati wakhe?
LaMbuyisa yena ucabanga kutsi lencwadzi iphatselene nani?
LaMbuyisa bekajabulele kutsi sewutaba nemkhwenyana. Vumela noma uphikise lombono.
Bobani laba labatsatfu labehla emotini?
Nika lendzatjana sihloko losibona siyifanele.
Niketa lesecwayiso sihloko lesifanele.
Ngemugca munye, bhala umlayeto loletfwa ngulesecwayiso.
Kungani kunesidzingo sekwenta lesecwayiso?
Ngikuphi lokubi lokwenteka etikolweni tekusokwa?
Ucabanga kutsi lesecwayiso sihle impela ebafaneni labafuna kusoka Sekela?
Hulumende nemimango kumele babambisane ekuchubeni lelisiko. Vumela noma uphikise lombono, bese uyesekela.
Bhala munye umusho lokulesicwayiso lokhombisa kuphocelela.
Kumkhanyele bha Ginindza kutsi labantfu bete ngani. Kuvakale kuhhumutela. Lolokhulumako kusho kutsi ukhuluma nalomunye ngamakhalekhukhwini kutsi akete neveni ngoba konkhe kume kahle. Avakale atsi 'Zimhlophe' Kulowo mzuzwana asacabanga kutsi wenta njani, abone munye wabo lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela. Phela umnyango walapha ekamelweni lekugezela bewukadze ungavaleki ngci. Bewuvaleke kancane utjekile. Lomuntfu lambona Ginindza bekakadze aphetse livolovolo ahamba kancane ngekunyenya futsi acuphe nje lokutsi khwasha, akulahle phasi ngenhlavu. Lendvodza yelivolovolo Ginindza uyibuka lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela lesivuleke nje satjeka kancane. Kumkhanyele Ginindza kutsi lomuntfu uta kancane nje ucondze kuleminyango lemibili. Uta lapha endlini yekugezela kumbe ucondze lapha endlini lencane yatsi nya nya.
Laba labalapha ekhatsi endlini, wabeva sebakhulumela etulu ngekukhululeka. Bese kuvakala nje kutsi batsini. Kwevakala etinkhulumeni tabo kutsi bete ngenhloso futsi nangemsebenti labantfu lapha ekhaya. Wakhulelwa yinhloko Ginindza kutsi kufute ente njani nasekunje. Weva futsi nemdvumo wemoto lapha ngephandle. Lokusho kona kutsi beseyifikile leveni lebitiwe kutsi ayite ngoba konkhe kuhamba kahle. Sekuyabonakala kutsi labantfu betele kutewuntjontja timphahla lapha ekhaya. Titawulayishwa lapha evenini leme lapha ngephandle. Vele sebacalile bayatitfutsa letimphahla batilayisha evenini ngalokukhulu kukhululeka.
Lendvodza lengene lapha endlini lencane yatsi nya nya, lokusho kona kutsi bekutisita kwafeleba.
Hawu! Lomakhalekhikhini wami lomncane kusho kutsi uvelile lapha losidlani wawutsatsa. Ewu ngaze ngafa lwembita-ke mine nebakitsi.' Kusho Nkhosikati Mabuza emicabangweni yakhe ngesikhatsi afuna lomakhalekhikhini wakhe ngemnyama. Wamfuna makhalekhikhini kepha wangamtfoli. Kutsite lapho asadzelile, wamtfola khona lapho kulokwesigojana lokuhlala ijeke. Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi ngaphumelela.' Tehla tibindzi ngesikhatsi asamtfolile lomakhalekhikhini wakhe. Wachachatela wamchafata asamvula. Wakhanyisa. Watishaya tinombolo telucingo tasho tigijima tiyobikela indvodza yakhe.
Yebo, nikuphi manje' Kubuta indvodza yakhe Mnumzane Mabuza lobekadze asendlini avunula?
Kepha kungenteka labosidlani baye esibhedlela kuyowumikisa lomunye wabo ngobe sewulunywe yinyoka lapha esigangeni.' 'Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala. Uphi umntfwanami Fezile uphephile yini naye' 'Ewu! Babe angati ngobe mine bangifake lapha ngemuva ebhudzini. Ngiyacela babe hamba ubikele emaphoyisa. 'Sengilapha edolobheni eBhabhutini. Ncono utsatse emaphoyisa niye nawo lapha esibhedlela ngobe nakanjani lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela,' kusho Nkhosikati Mabuza akhala abibitseka umfati webantfu. Yahamba njalo imoto yacondza elokishini eMjindini. Nangalesikhatsi ingena emgwacweni longena khona, wayiva Nkhosikati Mabuza. Ngemehlo engcondvo wabona kutsi njenganyalo seyengce lapha erenkini yemathekisi. Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo. 'Caphelani bugebengu lobudlondlobalako'?
Bhala tifinyeto talamagama 'Nkhosikati , Mnumzane'.
Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni: Tehla tibindzi.
Bhala mcondvofana waleligama lelilandzelako lelapha.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako ulungise emaphutsa lulwimi netimphawu tekufundza: uphi untanami Fezile uphephile yini naye.
Nciphisa lelibito: 'emehlo' bese ulisebentisa emushweni.
Sebentisa ligama 'sibindzi' emishweni lemibili ivete imicondvo lehlukile.
Kulomusho longentasi, ligama 'imbita' liletsa mcondvomuni kulenkhulumo?
Bamvala ngalenkhulu imphama.
Kusho Nkhosikati Mabuza akhala, abibitseka umfati.
Lobekadze asendlini avunula.
Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala.
Bantfwana bagijima nakukhala insimbi yesikole.
Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi' ngaphumelela.
Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo.
Sinongo sini senkhulumo lesi lesingentasi?
Bamvala ngalenkhulu Imphama.
Sebentisa lesabito sekukhomba 'lapho' emushweni lotakhele wona.
Ncono utsatse emaphoyisa niye nawo lapha esibhedlela Lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela nakanjani.
Sebentisa leligama lelitsi 'ebhudzini' emushweni lotakhele wona.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako bese udvwebela sibabato: Ewu! babe angati ngobe mine bangifake lapha ebhudzini.
Bhala sikhatsi lesifanele sesento kulomusho longentasi.
Yingako wamkhipha wamfaka ngephasi kwemati.
a sikhatsi sanyalo.
b sikhatsi lesitako.
Yebo, nikuphi manje' Kubuta indvodza yakhe?
Luhlobo luni lwemphambosi lolu Khetsa yinye imphendvulo kuleti letingentasi?
Shano kutsi kungani lamanye emagama abhalwe ngetinhlamvu letinkhulu kantsi lamanye abhalwe ngaletincane kulomusho.
<fn>SiswatiFALP3.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba . Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akubekhona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawu-fundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langema 200 - 250.
Budlelwano emkhatsini webachamuki netakhamuti talelive bungentiwa njani kutsi bube ncono.
Buka lomfanekiso bese ubhala indzaba ngetinkinga lusha loluhlangabetana nato ngetemisebenti unike netiphakamiso lonato ngalenkinga. Indzaba yakho yinike sihloko lesifanele.
5. 6. Inhlekelele yengoti lengayibona. Buhle beNingizimu Afrika. Utsini ngalombono wekutsi bantfu bebulili bunye bavunyelwe kutsi bashade Buhle nebubi bamabonakudze?
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
Bewenta tifundvo letimayelana nekulungisa bongcondvomshini. Kuphume sikhangiso salomsebenti ephephandzabeni langemphelasontfo. Bhala umlandvomphilo wakho lotawutfumela kulabekunene.
Singani sakho sitsi sifuna kukuvakashela kini ngeMgcibelo lotako. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini wakho namake wakho lapho umatisa khona umcela nemali yekulungisela lesivakashi sakho.
Umngani wakho sewucale kusebentisa umeluleke ngengoti latifaka kuyo. tidzakamiva.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
Make wakho utawutsatsa luhambo loludze ngemoto yedvwana. Ukucele kutsi umbhalele indlela yekuntjintja lisondvo lemoto kute angetewuba nenkinga nakwenteka limpontja endleleni. Mbhalele.
Umnakenu utsenge imoto lensha yeluhlobo lolusembili. Ukucele kutsi ubhale likhadi lesimemo umeme bonkhe bangani bakhe kutsi bafike edzilini lelitawuba khona kutewumhalalisela. Dvweba lelikhadi.
Make wakho lobekanguthishela sewutsetse inkhulisa. Bhala sikhangisi salenkhulisa. umhlalaphansi.
<fn>SiswatiHLP1.txt</fn>
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi / lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
Njengobe sekubhoke bugebengu eSwatini kakhulu lapha kaManzini, umphatsi wesigodzi sakaManzini utjele emaphoyisa kutsi ahlale acaphele, acaphele tigebengu letitsengisa tidzakamiva kanye naletihamba tiphetse emaphepha etimalimbumbulu. Liphoyisa lemfati , Fokisi Ncobile Ngwenya lophetse luhlangotsi loluphenya emacala emgunyati kanye netidzakamiva uniketwe lijoke lekutsi yena nabofokisi labaphetse, babambe imoto lencane lebovu yekuchamuka kulelinye live ledvume ngekutsi ngiyo leyenta lomonakalo nangekutsi futsi ihamba tigebengu letiyingoti sibili.
Kusekuseni ngeNgongoni ngelilanga lelendvulela Khisimusi, fokisi Ncobile, LaNgwenya, ume efasitelweni lelihhovisi lakhe, edolobheni kaManzini. Fokisi LaNgwenya ubuka ngephandle ngobe ukhangwe ngumsindvo webantfu labaphitsitelako, behla benyuka nelidolobha.
Kuwo lowo mzuzwana asemile, abone imoto lebovu iVolvo ingena ima ngephandle ecadzini kwesitezi. Lemoto inetinombolo taseNingizimu Afrika. Umshayeli walemoto ake ahlalahlale sikhashana kulemoto kepha agcine aphumile. Kuphume lemfishane indvodza ifake tibuko telilanga kantsi liyakhiza. Lendvodza icalate tonkhe tinhlangotsi bese ijikela ebhuthini yemoto, nakhona ifike icalate sikhashana ngembikwekutsi ivule ibhuthi. Ebhuthini ivule lokunye lokungatsi liputumende iphenyaphenye.
Ime sikhashanyana iphindze icalate macala onkhana, bese ikhipha intfo letsite, iyifaka ekhikhini langekhatsi ebhantjini, ivale ibhuthi iyikhiye. Ikhiye tonkhe tivalo temoto bese iyehla icondza entasi esiteshini semabhasi. Ihamba ngekukhululeka ishaya inkwela.
Sengatsi lamuhla ngitawutfola litoho ekuseni nje kusa. Yini lomfokati ngive angingena emitsanjeni Ngiva uyangisindza,' sekusho yena fokisi, emehlo akhe angesuki kulendvodza?
Sengatsi kukhona lanako. Ngiva kutsi ake ngimlandzele ngimshophe ngibone kutsi tsine naye sitakuphelelaphi. Phela uma kweswelekile ngingamsingatsa imphilo yakhe lesasele lapha emhlabeni ngite ngenetiseke ngayo'.
Fokisi LaNgwenya avule sisefo, akhiphe livolovolo, iBaby Brown 9mm. Alivule, akhandze kutsi magazini ugcwele tinhlavu letisiphohlongo. Atsatse bomagazini lababili, nabo labagcwele, abafake ekhikhini. Ahlole ngelifasitelo abuke kutsi angakwati yini kutsatsa inombolo yemoto. Ayitsatse inombolo letsi CML 122 MP. Amoyitele.
Ehle agijima fokisi aphutfume ngaphandle. Endlule embikwalemoto ehlele esiteshini semabhasi ahambe acalata lomfokati, kepha lutfo. Angene nasemabhasini kepha nakhona angamkhandzi. Atsi nakabuyela ehhovisi ayibone lendvodza emotini yayo ikanye nalenye indvodza.
Atsi aseta bucalu idvume imoto kuphume indvodza ibheke enshonalanga. Isuke nemoto yenyuke ingene emgwacweni lomkhulu.
Agijime abheke lapho emise khona iVallient yakhe, efike aphoseke ngekhatsi ayishaye ivume icondze emgwacweni lomkhulu. Anyatsele emafutsa, enyuse lidolobha ate eme eGeorge Hhotela. Aphume ayingayinge afunana nalemoto kepha angayitfoli. Ajike abuyele edolobheni akhandze imoto lefana nalena layicoshako, ime ebhaleni lelingasesiteshini semabhasi, kepha lemoto inetinombolo talapha eSwatini, SD 007 I M.
Ehle, adle umyingayingana edvute nalemoto ngenhloso yekubona umtselo wayo, kepha angaboni lutfo bese ungena ebhaleni. Atitsele ngalabandzako, atihambise shengatsi kute lokwentekile. Atsenge sikotela sabhiya anatse bume.
Asanatsa bhiya wakhe abone indvodza lefana naleyo layifunako iphuma endlini lencane. Lendvodza ayibone kutsi icishe ifane ncamashi nalendvodza layifunako ngaphandle kwekutsi lena inemphandla lushashadvu, ifake emafalikiki akanokusho, futsi yembetse lokwehlukile kuloku lokwembetfwe ngulenyoni yakhe. Iphume lendvodza icondze emotweni lebovu ishayele ibheke enshonalanga.
LaNgwenya umancikancika akati kutsi uyamlandzela yini lomfokati nobe cha-ke. Lokwenta kutsi angakwati kuncuma ngekushesha kwekutsi kute ngisho nalobuncane bufakazi lobentiwe nobe lobentiwe ngulomfokati, futsi ute liciniso mbamba kutsi lendvodza yelumanyule enhloko ngiyo layibone ekuseni wayisola kungatsi inelubatsa.
Kulesicephu lesingenhla kuyabonakala kutsi umsebenti wabofokisi umiselwe bulili bonkhe. Sekela lombono ngekucaphuna endzabeni.
Bhala kutsi betitingaki nekutsi bekunguyiphi inyanga nakwenteka lendzaba lengenhla.
Chaza kafisha umsebenti labenikwe wona LaNgwenya.
Ngekwakho kubona lendvodza lebeyiphuma endlini lencane ngabe bekungiyo yini lena lefunwa nguLaNgwenya Sekela imphendvulo yakho?
Kutsiwa emaphoyisa akatitsatseli etulu tintfo. Utsini ngalesento saLaNgwenya ngalomsebenti labukene nawo Chaza?
Kushisa kulendlu lesesitfombeni kuncotjwa ngayiphi indlela uma ubukisisa lesitfombe?
Uma ubukisisa lesitfombe lesingenhla ngabe lomuntfu lolele mdvuna nobe msikati yini Sekela imphendvulo yakho?
Ucabanga kutsi kukhanyiswa kwemakhandlela kuluphawu lwani etimeni letinjena Chaza?
Uma ubukisisa lesitfombe lomuntfu loshonile ngabe mdzala nobe luswane Usho ngani?
Kusebusuku ngetitfuba tensimbi yelishumi lapha elokishini laseBhabtini lelatiwa ngekutsi kuseMjindini. Linyenti lebantfu selidvonsa tikhumba. Etitaladini sekuhamba labo nje lababuya kuyewutidlela.
Uyati lamuhla ngiva ngishaywa luvalo mntfwanaketfu, utsi angeke afike nje Mavuso' Kubuta Macatsa Lusenga lishende laLaMasuku?
Hhayi ungesabi mntfwanaketfu, Mavuso wehlulwa ngemabele. Yindvodza nje ngobe naku ugcoka libhuluko.
Hhayi kantsi kungenteka efike' kubuta Macatsa ngekwetfuka. 'Hhayi ngeke asefika, akakavamisi kufika sekushaye insimbi yelishumi nobe ngabe angadzakwa kangakanani.' Kusho LaMasuku?
Hhayi kuncono-ke kodvwa umuntfu lonatsa tjwala akusuye umuntfu wekwetsenjwa.
Kutsite angakalimiti lelo, kwevakala kunconcotsa emnyango. 'Vula LaMasuku, sengifikile mine Mbolwane! Vula bo!' Kumemeta Mbolwane ngelivi lelivakalako kutsi sewutidlele lomdzala.
Uyabona-ke LaMasuku!' Kusho Macatsa eca lamadze emagoso atsatsatimphahla takhe bekakadze atigace etikwesitulo. 'Hhayi ngena ngaphasi kwembhedze.' kusho LaMasuku ngekuhleba. 'Utsini Ngingene ngaphasi kwembhedze Hhayi ngeke ngikhone. Vulalifasitelo wena ngiphume ngibaleke.' 'Emafasitelo onkhe alapha ekhaya afakwe tinsimbi tekuvimbela labagcekeza tindlu, ngeke ukhone kuphuma ngalo. Nangale ekhishini ngeke ukhone kuphuma khona ngobe kulele umntfwana utawubuta kutsi ufunani ngalapho.' Kusho LaMasuku. 'Ewu ngatifaka nebakitsi. Lamuhla vele bebangibikela labaphasi kutsingihambe kabi.' Kusho Macatsa angena ngaphasi kwembhedze?
Hheyi wena LaMasuku ngitsi vula bo! Khona nje wakhanyisa likhandlela ngalesikhatsi unendvodza yini lapha endlini Inyanisi ngabe uyangihlolela make waSibhuluja. Vula bo?
Yebo sengiyavula!' Kusho LaMasuku. 'Sewuyavula kantsi yini lelengaka loyifihlako lapha endlini Vula bo!Yehheni! Awusangifuni yini lapha ekhaya Sewutfole lenye indvodza' Hhayi-ke wawuvula umnyango LaMasuku, wangena Mbolwane wacalata yonkhe indlu. 'Hawu! Sawubona phela babe. Lamuhla wangena wangahlali phasi wema ngetinyawo futsi wangasibingeleli nekusibingelela kwente njani-ke Mavuso wami' kusho LaMasuku. 'Wo LaMasuku! Ngiyakutsandza mfati wami kodvwa ungacabangi kutsi ngisilima sakho. Mine ngiliVuso leladla umuntfu asesesiswini kwatsi longaphandle wasindza ngematubane ngekutibalekela' Kusho Mavuso ayendzetela kancane?
Seyini-ke Mavuso wami' 'Lamuhla wangibita ngaMavuso wakho kwente njani nkhosikati yamiUgange ngani emini' Kusho Mavuso avala umnyango cedze atsatse tikhiya atifake esikhwameni selibhuluko lakhe. Nguye loya acondza ekhishini. Wefika wakhanyisa, wakhandza indvodzana yakhe Sibhuluja ilele. Ngesikhatsi Mavuso ashona ekhishini, Macatsa walinga kuphuma ngephasi kwembhedze kodvwa wavinjwa kuva kukhala ticatfulo taMavuso tita ngalapha ekamelweni lekulala. Wefika Mavuso wahlala etikwembhedze?
Kunjani Mbo wami Ngikuphe yini kudla' Kubuta LaMasuku. 'He!He! Lamuhla ngibitwa ngaboMbo, emagama lengawagcina kudzala kuva ngibitwa ngawo. Ingabe kwentenjani Kodvwa kutawuvakala. Hhayi, ungatihluphi ngekudla nkhosikati, ngiyabonga,' kusho Mavuso abuka likhandlela belikadze libekwe etikwesitulo?
Awu! LaMasango, ungibandzisa ematfumbu, kwentenjani' 'Ngitsite ngisatitamatisela incwancwa itolo emini lapha edladleni, kwatise phela kutsi nensika bese iwile, kwangena Mphiyakhe angasadle nkhobe tamuntfu. Ngitsite uma ngitsi ngiyamvusela wangiphendvula ngekutsi ngimnike yonkhe imali lenginayo ngekushesha. Ngone ngekutsi anginayo. uvele wangisundvuta, wangifaka sibhakela lapha etimbanjini ngaye ngayewushayisa kabuhlungu etafuleni. Ngitsite ngisuka ngagenuka kabuhlungu ngayewushaya ngenhloko phasi. Ngitsite uma ngitsi bona ngivuke, ingcondvo yami seyihhuma, watilahla inyandzana etikwami washo angekhama, asho nekusho kutsi talukati tatini ngemali, watsi angikhiphe naleselucotfweni ngimcitsela sikhatsi utawuze atfole umtfunti wetinkhukhu uphelile. Ngaleso sikhatsi besengikubona kufa. Impela kube bengite ngabe kutekwa letinye ngami. Ngiko nje ungibona ngikhonkhwe ngasemende.' 'LaMasango, mine ngati kutsi alufakwa lapha kuwe, bacinisile kutsi inkhomo lenemlomo kayinamasi.?
Kulesicephu lesingenhla khokha umusho loneluvelomagama lolukhomba kumangala.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako, kutsi esikhundleni selibintana lelidvwetjelwe ufake ligama linye.
Tsatsa lesaga usisebentise emshweni wakho lotakhele wona , kute kuvele kutsi inchazelo yaso uyayati. Inkhomo lenemlomo kayinamasi.
Tsatsa ligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako ulisebentise emshweni kute kuvele inchazelo/inshokutsi lensha: Ngitsite ngisatitamatisela incwancwa itolo emini lapha edladleni...
Asusho-ke Mandla, bewukuphi itolo' Dvu Mandla. Washo thishelanhloko walapha eMpuluzi ambuke ngekumsola Mandla. Mandla lona ukutsandza kabi kungeti esikolweni. Phela kufanele kutsi bantfwana batifundzele bona inhlonipho. Umuntfu lohloniphako uyatsandzeka emmangweni wangakubo?
Uyadvundvubala ngisho nasemmangweni. Lokwebantfwanyana lokungalaleli kutingcwaba kusaphila. Kutidvweba kabi loko.
Tikolo tibekelwe kulungisa loko. Bantfu labangalandzeli timiso njengaye Mandla abakalungi. Bayabati lapho batsandza kunatsa khona tjwala. Babutsi goje nje nababona thishelanhloko. Bagijima babuphetse tjwala babo.
Hlela lamagama ladvwetjelwe ngendlela lalandzelana ngayo encwadzini yesichazamagama. Ungayibhali imisho.
Kudvweba kabi loko.
Bhala lomusho lokuletheksthi ube yinkhulumombiko: 'Asusho-ke Mandla, bewukuphi itolo' Kwasho thishelanhloko?
Esikhundleni seligama lelitsi Mandla, sebentisa lelitsi emadvodza bese uwubhala wonkhe umusho. Mandla lona ukutsandza kabi kungeti esikolweni.
Umuntfu lohloniphako uyatsandzeka emmangweni.
Kufanele kutsi bantfwana batifundzele.
Yini lebangela umusho wekucala kuletheksthi usebentise letimphawu letikubakaki(' ')?
Shano umsebenti wesabito selucobo, kuletheksthi lengenhla.
Yini lebangela lamagama abhalwe ngetinhlavu letinkhulu: Lokwebantfwanyana lokungalaleli kutingcwaba kusaphila.
<fn>SiswatiHLP3.txt</fn>
SIGABA A: Indzaba . Labahlolwako baphocelelekile kutsi bacale ngeluhlaka.
Labahlolwako balindzeleke kutsi baphendvule munye umbuto esigabeni A, munye esigabeni B namunye esigabeni C.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha udvwebele emva kwaleso naleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako kusita labatawuhlola umsebenti wakho.
Caphelisisa sipelingi nendlela yekwakha imisho.
Akubekhona bufakazi lobukhombisa kutsi umfundzi uwuhlelile, wawu-fundzisisa kahle wabuye walungisa emaphutsa emsebentini wakhe.
Bhala indzaba ngasinye saletihloko letilandzelako ibe ngemagama langu 350 - 400.
Emasiko esintfu ngabe asenayo yini indzawo kulesikhatsi lesiphila kuso Bhala ucondzise kulelisiko lelivetwe kulesitfombe?
Umceceshi welibhola lesive letinyawo kutsiwa uhola imali lesigidzi netinkhulungwane letingemakhulu lasiphohlongo emarandi (R1,8 million). Utsini wena ngalomholo?
Titsatse njengalomunye kulabakulesitfombe lesilandzelako. Bhala indzaba ulandzise ngalobekwenteka ngalelo langa. Yinike sihloko indzaba yakho.
Lokuheha tivakashi esifundzeni sakini.
Nanobe etikolweni sekunetifundvo tekweluleka bafundzi ngendlela yekutiphatsa lizinga lekukhulelwa kwebafundzi kunekutsi lehle liyenyuka. Ngabe kubangelwa yini loku futsi yini lengentiwa kukulungisa?
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
Bhala incwadzi leyaendzaweni yakini.
Umngani wakho utsi sewucabanga kuyekela sikolo ayoba ngumculi. Mbhalele incwadzi umeluleke.
Utsenge imphahla yekugcoka kulesinye sitolo. Utsite nawufika ekhaya watfola make wakho akutsengele lefana ncimishi nayo. Bhala inkhulumomphendvulwano emkhatsini kwakho nemninisitolo lapho ubuyisela lemphahla kute bakubuyisele imali yakho.
Ungumengameli wesigungu sebafundzi esikolweni senu. Umenywe emhlanganweni webatali kute utewubika ngesandla lesifakwa bafundzi ekuphumeleliseni tinjongo tekufundza nekufundzisa. Bhala lombiko lotawetfula kulomhlangano.
Khetsa kunye kulokulandzelako ubhale ngako ngemagama langengci kulali-120.
Dvweba likhadi lesimemo umeme umngani wakho emcimbini wekuvula litje.
Bewuvakashele eNgilandi kulesinye sikolo ngeluhlelo lwekuntjintjiselana ngebafundzi. Bhala idayari ngeliviki lakho lekucala kulesikolo.
Sewucedzile esikolweni. Sewuvule emakilasi antsambama lapho bafundzi batawusitwa khona ngemsebenti wesikolo. Bhala sikhangiso salamakilasi.
<fn>SiswatiHLPMEMO.txt</fn>
Kwamenta wasola kutsi kukhona lokungahambi kahle ngalomuntfu, wacala kumsolela.
Waphuma netinhlavu letingemashumi lamabili nakune bomagazini labatsatfu labanetinhlavu letisiphohlongo kumagazini ngamunye.
LaNgwenya utinikele emsebentini wakhe. Uvele wasukela etulu nabona lendvodza layisolako.
Lamanti anikwa bantfu labakhalako emngcwabeni.
Kukhanyiselwa kutsi indlela yalowo loshonile ikhanye abone lapho aya khona.
Lomuntfu lolele mdzala.lomdzala.
Licophelo lelisetulu: 8 - 9 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokusilele kancane.
Lizinga lelemukelekile: 5 - 7 Umongo locuketse lokudzingekile lokungemagama langema-90 kepha kukhona lokunyenti lokusele lokwenta umongo wendzaba ungevakali kahle.
Lokulingene: 4 Umbiko lovakalako nje lonemagama langasiwo ema-90.
Akube ngemaphuzu lalishumi lokungenani.
Ngaleso sikhatsi bengikubona kufa.
Wehlulekile kubhadala tikweleti njengobe abetsi unemali lenyenti, phela inkhomo lenemlomo kayinamasi.
Kwakhiwa umusho lotawuveta inchazelo yekutsatsa umfati KaboMphiyakhe kutekwa umfati wamalume wakhe wesibili. sib.
Kwakhiwa umusho lotawuveta kutsengwe bosofa labasha itolo.
Lomusho ucuketse inkholelolite ngobe akusito tonkhe talukati letingati ngemali. Tinyenti talukati letibosomabhizinisi.
Thishelanhloko wabutalolwendlulile/ lolwengcile.
Emadvodza lawa akutsandza kabi kungeti esikolweni.
4.7 Bokhulunyiwe basetjentiswa ekuveteni emagama nobe imisho lekhulunywako. Kunesicalo selibito si-kanye nankhamisa logcinile -i kuze libe siSwati mbamba.
Mandla ukutsandza kabi kungeti esikolweni.
Kudvonsa emehlo kuganga.
<fn>SiswatiNLS.txt</fn>
<fn>StateoftheNation.2008.2009-04. Ss.txt</fn>
Ngivumeleni kutsi ngifisele bonkhe bahlonishwa labamalunga eliphalamende umnyaka lomusha lonentfokoto nalonetitselo, ngalokuhlala lokuphelele kweliphalamende kwelihlandla lesitsatfu lokulandzelwa kwekugcina lapho kuba khona inkhulumomphikiswano yeminyaka yonkhe lemayelana nesimo sembuso wetfu.
Nginelitsemba lekutsi umnyaka wa 2008 utakuba ngulomunye weminyaka lebabatekako entsandvweni yetfu yelinyenti, njengobe sisebenta ngekubambisana ekufezeni sifiso sebantfu bakitsi sekutsi batfole imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu. Loku ngikusho ngobe, ekwenteni kwetfu silinganiso, akukevami kutsi sive sidvose yonkhe imisipha sisiphalate kute sifeze emaphupha aso. Lamuhla loku sekungumyaleto lesesigidlabetwa wona ngumlandvo wetfu.
Ngikhuluma lamuhla, make sikhuIumi, kukhona namake wami, Epainette Mbeki, MaMofokeng, lote kutewetfula umlayeto longete waphikiswa lovela kubantfu basemakhaya endzaweni yase Transkei, lasahleti nabo iminyaka leminyenti. Utsi labantfu bafuna kutsi tsine lesitibita ngebaholi babo, sibatjele sitjele nalabanye eliveni lakitsi, kutsi ingabe sisatibophetele yini kuloku lesakwetsembisa kwekutsi lakusasa sitawulenta libe ngulelincono kunalamuhla.
Esikhatsini lesimalanga lasiphohlongo latako, mhlaka 16 enyangeni yeNdlovana, utawube enta iminyaka lengu 92. Ulindzele licinisa njengesipho sakhe selusuku lwekutalwa kwakhe. Ngiyambonga ngekutihlupha kwakhe kutsi abe natsi lamuhla, ngitsemba kutsi ngete samjabhisa. Ngitsatsa lelitfuba futsi ngibongele Mengameli Nelson Mandela, longulomunye webasunguli bentsandvo yetfu yelinyenti, lotawube ahlanganisa iminyaka lengu 90 mhlaka 18 Kholwane kulomnyaka.
Semukela kulomcimbi Babe Arthur Margeman, lomele bantfu labadzala lababhikishela emabhasi e Alexandra eminyakeni lengemashumi lasihlanu leyengca, labebafaka ekhatsi Nelson Mandela. Sinentfokoto futsi emkhatsini wetfu kuba na Make Jann Turner, loyindvodzakati ya Rick Turner lowabulawa titfunywa telubandlululo eminyakeni lengu 30 leyengca. Siyajabula futsi kuba na Babe Dinilesizwe Sobukwe emkhatsini kwetfu, loyindvodzana yesishoshovu nemholi lobabatekako, Robert Sobukwe, lowashona eminyakeni lengu 30 leyengca ngemuva kwekuhlupheka kakhulu aboshiwe, asekudzingisweni kanye nangaletinye tinhlobo telucindzetelo. Sibonga emkhatsini wetfu Bahlonishwa labangemalunga kanye netivakashi tetfu, linyenti lebasunguli be United Democratic Front, eminyankeni lengu 25 leyengca.
Tonkhe letivakashi letihloniphekile, letimele inkhumbulo nelitsemba, ngekubakhona kwato tisikhumbuta kutsi umsebenti wetfu kugijima umjaho wekutalwa kabusha lokuchubekako kute liphupha lemphilo lencono labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika lifezeke. Nembala, bamele kuhalalisela umoya longapheli webantfu bakitsi, baphindze baphose inchabhayi kitsi sonkhe kutsi sente ngetindlela letingacekeli phasi nome letingajabhisi kuloko lokulindzelwe bantfu.
Sisedvute nekucala umnyaka wekugcina locwebe wetimali nalongoweliphalamende nahulumende lokhona kungunyalo longowesitsatfu wentsandvo yelinyenti lokutawutsi ngemuva kwawo sibambe lukhetfo jikelele lwesine. Ngaloko hulumende ubuyekete libanga lesesilihambile ekwetfuleni lesatfunywa kona bantfu nga 2004. Ngiyajabula kusho kutsi nembala sente lokunyenti ekwetfuleni lesatibophetela ngako kubantfu nga 2004. Nanobe kunjalo, akungabi ngulokungakalindzeleki, kuyacaca kutsi sisesenemsebenti lomnyenti losasele lokusamele siwente.
Ngekubona kutsi sewuya ngasemaphetselweni esikhatsi latfunywe ngaso, Hulumende uncume kutsi kumele ente inhlanganisela yetihloko tetintfo letibalulekile lokumele abukane nato ngendlela yelikhetselo, asebentisa letihloko njengetintfo letinonophisa inchubekelembili ekufezweni kwetinhloso bantfu labasitfume kutsi sitente.
Ngekujabula, lenkhulumo leyetfulelwa sive inginikete litfuba lekubikela liphalamende nesive ngetihloko tetintfo letibalulekile letingu 24, leti malunga lahloniphekile latatititfola kuwebsayidi yaHulumende elivikini lelitako. Kukhonjwa kwetihloko tetintfo letibalulekile kusho kutsi tonkhe totintsatfu tinhlaka tahulumende, kuvelonkhe, kutifundza nakubohulumende basemakhaya, emazingeni lasetulu nawekuphatsa, sitibophetela kutsi sitawusebentisa lesikhatsi lesincane lesisele kutsi sisebente ngemandla kufezekisa inhloso lebalulekile yekwenta ncono timphilo tabo bonkhe bantfu bakitsi.
Luhlelo lwetfu lonkhe lwekuphatsa lutibophetela ekutsaneni kulesikhatsi lesisele, lutawusebenta ngekutikhandla kufezekisa tintfo letibalulekile Kusebenta Ngalokungaketayelekile! (Business Unusual) Sikhuluma ngekusebenta ngalokungaketayeleki singabhekisi etingucukweni temigomo levele ikhona kodvwa sisho mayelana nekwetfulwa kwalemigomo ngekunonopha, ngalokukahle nangalokuyimphumelelo, kute timphilo tebantfu bakitsi titewuntjintja tibe nguletincono, ngekushesha kunekuba kutsatse sikhatsi lesidze.
Kute kucinisekiswe kutsi loku kuyenteka; sitsatse tinyatselo letifanele kucinisekisa kutsi lucombelelotimali lwemnyaka lolutawetfulwa yiNdvuna yetetimali ngasekupheleni kwalenyanga lwenta kutsi sikwati kwetfula kwetihloko tetintfo letibalulekile.
nekwenta ncono kubhekisa kwetfu etindzaweni letibalulekile ngekuya kweluhlelo lwetfu lwebudlelwane nemave emhlaba, ikakhulukati kuletinye tindzaba tase Afrika kanye nasebudlelwaneni beNingizimu-neNingizimu.
Ukwengca nanome ngusiphi sikhatsi, simo lesibukana nesive kanye nelive letfu, kanye nemsebenti lesitibeke wona, uphocelela kutsi sidvose futsi sihlele bonkhe bantfu bakitsi kutsi babe yinyandza, ekwenteni tonkhe tintfo lokumele tentiwe, kuvisisa kutsi, mbamba, sonkhe, ngekubambisana, siphetse likusasa letfu etandleni tetfu!.
Ngalesikhatsi sisebenta ngekubambisana kuyo yonkhe indzawo yelive lakitsi, kumele sikuvisise kutsi loku kumayelana Nekusebenta Ngalokungaketayeleki!
Ngalesikhatsi ngilungiselela lenkhulumo, lomunye emkhatsini kwetfu uphakamise kutsi live letfu beliphephetfwa yimimoya lenemandla levundlako leyente kube matima kubukela embili kutsi live letfu litawube likhuphi kusasa.
Uphakamise kutsi kubamba loko lakutsatsa njengalokulicinisa loko lokubukene natsi lamuhla ekuseni, ngitakubita ngemagama lavamile Charles Dickens lavula ngawo inoveli yakhe, A Tale of Two Cities.
"Bekutikhatsi letinhle, bekutikhatsi letimbi, bekungumnyaka webuhlakani, bekungumnyaka webuwula, bekusikhatsi sekucala sekukholwa, bekusikhatsi sekucala sekungakholwa, bekusikhatsi semnyaka sekukhanya, bekusikhatsi semnyaka sebumnyama, bekusikhatsi sekutfwasa kwelitsemba, bekusikhatsi sebusika bekuphelelwa litsemba, besinako konkhe embi kwetfu, besite lutfo embi kwetfu, sonkhe besiya ezulwini, sonkhe besiya kulolunye luhlangotsi ngalamafishane, sikhatsi besifana naleso sanyalo, kutsi letinye tishayamtsetfo taso tiloku tigcizelela ekutfolweni kwaso, ebuhleni nasebubini, ngelizinga lekuchatsanisa lelisetulu kuphela."
Ungabuta kutsi ingabe nami ngiyahambisana yini nalombono, kutsi ingabe nami ngiyakholelwa ekutsaneni singene esikhatsini sekudideka, lapho sonkhe singakwati kutfola indlela, site siciniseko setinyatselo tetfu, sitsambile etinyaweni tetfu, sisaba likusasa! Imphendvulo yami kulombuto itsi Cha! Njengalabanye kuhulumende ngicinisekile kutsi lugogo loluchubekisele embili live letfu eminyakeni lengu 14 leyengcile lusemile nanyalo. Luyachubeka nekusiniketa sizindza lesicinile lokumele sichubeke kuso ngalesikhatsi sivula emehlo etfu sibuke enhlosweni lesifuna kuyifezekisa yekwenta imphilo lencono yabo bonkhe bantfu bakitsi. Ngako kumele sonkhe sivuselele kutinikela kwetfu ngalesikhatsi sisendleleni yekutama kwenta sive setfu kube ngulesiphumelelako.
Nanobe kunjalo, njengawo onkhe emalunga lahloniphekile, ngiyati kutsi linyenti emphakatsini wetfu lihlushwa kungakhululeki kwekutsi live letfu litawube likuphi kusasa. Likhatsateke ngetintfo tesive letiphutfumako lapho live letfu libukene khona nekuphatamiseka lobekungakalindzeleki ekuphakelweni kwemandla agezi.
Bakhatsateke ngentfutfuko letsite emnotfweni wetfu, ikakhulukati kwenyuka njalo kwentalo yemali lebolekwa emabhange, kwenyuka kwemanani ekudla nephethiloli, lokuyintfo lechubekiselembili kuphuyisa ikakhulukati labo labaphuyile. Labanye emkhatsini walaba bakhatsateke ngaloko lokungaba nemtselela emnotfweni wetfu ngekwetfuswa kuma kwemnotfo e Melika.
Bakhatsatekile ngekutsi ingabe sinawo yini emandla ekuvikela emalungelo entsandvo yelinyenti kanye nemtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti lokube ngumphumela wekubeketela lokunyenti. Loku kubhebhetsekiswa kwandza kwendzaba yekuboshwa kwemkhomishane wemaphoyisa, kumiswa kwemcondzisi weluphiko lwabofecela, kwetfuka lokumayelana nekwesabela kutimela kwetebulungiswa nekusebenta kwemtsetfo, kanye netinsolo letimayelana nekungasetjentiswa kahle kwemandla embuso ngetinhloso tetepolitiki. Bakhatsatekile kutsi ingabe live letfu lesatjiswa siphitsiphitsi lesiletfwa sento sebugebengu sekushisa emagumbi esitimela lasitfupha e Tshwane kulenyanga leyengcile.
Nanome bavuma babuye bahlonipha lilungelo lelicembu lelibusako kutsi lilungise tindzaba talo, bakhatsatekile kutsi kumele lichubeke nekudlala indzima yalo njengebasunguli labakhulu beNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengavuni buhlanga, lengavuni bulili nalenenchubekelembili.
Ngalokucacile kungaba kwenta ngekungacabangi nakunganakwa letintfo kanye naletinye bantfu labakhatsateke ngato nome kutichitsa njengaletinye letingayi ndzawo. Inchabhayi lenkhulu kubukana nato ngendlela letawundlulisela umlayeto longiwo kubo bonkhe bantfu eliveni lakitsi kanye nasetigidzini tebantfu e Afrika nasemhlabeni wonkhe lababuka live letfu ngekufuna kwati kutsi kwentekani kulo, kutsi sisatimisele yini ekuchubekeni nekwakha luhlobo lweNingizimu Afrika lenikete litsemba kubantfu bakitsi kanye nakulabanye labangephandle kweminyele yelive lakitsi.
Angisho ngekutigcabha kutsi sikhatsi semlandvo siphocelela kutsi sive setfu sihlangane kunakucala sidvose yonkhe imisipha yemtimba munye kute kubukanwe netinchabhayi letivamile kuvuselelwe liphupha lelisisimamise sonkhe ngalesikhatsi sihamba endleleni lenemanyeva ngalesikhatsi sakha iNingizimu Afrika legcanyiswe ngumtsetfosisekelo wetfu.
Simo lesiphutfumako eliveni lesiletfwa kuphatamiseka ekuphakelweni kwemandla agezi siletsa inchabhayi sivete litfuba kuso sonkhe sive sakitsi kutsi sivete timvo taso kulolubito lesicedza kukhuluma ngalo lwekutsi sihlangane sonkhe sisebente njengenyandza nangekubambisana kute sigcine live letfu lisendleleni lengiyo. Loku kumele kusho kitsi sonkhe kutsi nembala sisesikhatsisi setinchabhayi, kodvwa tinchabhayi lesingabukana nato. Ngobe kusikhatsi setinchabhayi, kuphindze kube sikhatsi sematfuba!
Ngaloku, ngitsandza kuveta nekuvumelana ngalokucwebe nekuphawula lokwentiwe Sikhulu lesisetulu se Anglo American, Cynthia Carroll, ngalesikhatsi etfula inkhulumo yakhe ku Mining Indaba eKapa ekucaleni kwaleliviki, ngeLesibili, mhlaka 5 enyangeni yeNdlovana.
Njengobe emalunga lahloniphekile ati, utsite: "Angitsatsi letinkhinga tekuphakelwa kwagezi njengenhlekelele. INingizimu Afrika ayisiyodvwana: kunengcindzeti ekuphakelweni kwagezi kumiklamo yetinhlelo tetfu tentfutfuko e Chile nase Brazil."
"Nembala, tinkhinga lana nguletinkhulu; kute tehlulwe kutawudzinga buhlakani, ikakhulukati ekwetfulweni kwagezi ngemphumelelo nasekulondvolotweni kwagezi, kanye nasekusunguleni letinye tizindza temandla agezi. Kodvwa uma sonkhe singasebenta ngekubambisana kute sibukane nalesimo, sonkhe sitawuphumelela Ngitsemba ngalokubate licala Lesi akusiso sikhatsi sekukhombana ngeminwe, kodvwa sikhatsi sekusebenta ngekubambisana ekutfoleni tisombululo."
Njengobe sekushiwo loku, kubalulekile kutsi sitsatse lelitfuba kwendlulisela eliveni kucolisa kwaHulumende na Eskom ngalenkinga lekhungetse live lonkhe leseyibangele kutsi sonkhe sigcine sesibukana nemphumela wekwabelana ngagezi. Ngitsandza futsi kubonga bonkhe bahlali balelive ngekumelana nekubeketela kwabo ngalesikhatsi sebumatima.
Emavikini lamabili lengcile, Indvuna yelitiko letimbiwa nemandla kanye nendvuna yelitiko lemabhizinisi emphakatsi betfule simo lesiphutfumako lesibukene naso nekutsi yini umuntfu ngamunye langayenta kute simo sibuyele kulesetayelekile. Ngeliviki lelengcile emalunga lahloniphekile atfole litfuba lekubhunga ngaletindzaba.
Ngalokunjalo kwenyuka kwesidzingo sagezi kuleminyaka lemibili leyengcile kwendlule emandla lamasha lesinawo eluhlelweni lwagesi. Umphumela lobe khona ekuphakelweni kwagezi wenta sonkhe lesimo sibe matima kuyo yonkhe indzawo futsi siphatamise kuba khona kwagezi. Kulesimo, kumele sinciphise kuhamba kwagezi lokungakahlelelwa kantsi indlela yekwenta loko nyalo kunciphisa kufunwa kwawo ngaloko kutawucinisekisa kancono kutsi logodliwe uba mnyentana.
Njengahulumende umsebenti wetfu nyalo kuhola nekuhlanganisa live kumkhankaso losebentako lotawubukana nalenchabhayi. Emkhatsini walokunye, kumele sisebentise kuhlupheka lokukhona kungunyalo kute sicinisekise kutsi imiti yetfu kanye nemnotfo kusebentisa emandla agezi ngalokuyimphumelelo.
Kunetinyatselo letivakalako umuntfu ngamunye, likhaya nelibhizinisi labangatitsatsa. Letinyatselo tindluliselwa kubantfu litiko letimbiwa nemandla futsi sonkhe silindzele tiphakamiso longatiniketa wena, njengemuntfu lonenshisekelo ngelive lakhe kute sabelane ngato sisonkhe. Hulumende utawucala kwetfula umkhankaso kucinisekisa kutsi kuba khona kulawulwa ekukhanyiseni, ekushisisweni kwemanti negiza kusetjentiswa emandla elilanga emakhaya, kufaka ekhatsi kuto tonkhe tindlu letinsha naletakhiwako. Sicela emakhaya lakhonako kwenta ngekunonopha acale kusebentisa letindlela tekonga gezi.
Sekukhishwe umlayeto wabhekiswa kuto tonkhe takhiwo tahulumende kutsi tinciphise kusebentisa kwato gezi, uyacelwa kutsi ukhululeke kusho nekubika labo labangawulandzeli lomlayeto. Imininingwane yaletinye tinyatselo longatikhetsela ngekutsandza naletiphocelelako eluhlelweni lwekongiwa kwemandla (Power Conservation Programme) tibekwe tindvuna futsi tisetawulungiswa kahle ngekubonisana nalabatsintsekako bese tishicilelwa.
Ngaseluhlangotsini lwekuphakelwa kwagezi, Eskom usebenta ngemandla kucinisekisa kusungulwa kwemiklamo lebambisene njengesimo lesiphutfumako. Sitsatsa tinyatselo kwengeta emandla a Eskom ekulungisa. Sinematsimba etimo letiphutfumako labukene netinchabhayi temalahle lasezingeni lelifanele kanye nekuphakelwa kwemalahle yimboni yetimayini futsi sisebentela kunonophisa kuvunywa nekwakhiwa kwemiklamo yethebhani yegesi. Tonkhe letento, natitsetfwe kanye netindlela tekonga gezi, titakwenta ncono tibuye tikhuphule linani lagezi lolondvolotiwe.
Luhlelo lolukhulu lwa Eskom lolwakhiwako lwesiphehlo lesisha, kutfunyelwa nekusatjalaliswa kwemandla lutawuchubeka; nakwenteka, leminye imiklamo itawunonophiswa. Ngaloko, ngitsandza kubonga bemabhizinisi asengwace ngekutimisela kwabo ekusiteni ngato tonkhe tindlela labakhona ngato. Emhlanganweni lobewubanjwe nasihlalo we General Electric emkhatsini weliviki lelengcile, i General Electric itinikele kusita ekusitfoleleni imphahla lengatfolakali malula yethebhini. eNingizimu Afrika tinkhapani tetfu letinkhulu letinjengabo Sasol, Anglo ne BHP Billiton http://www.treasury.gov.za/documents/national%20budget/2008/speech/speech.
on tikhulumisana ngalokubanti nelitiko letimbiwa nemandla kanye nelemabhizinisi emphakatsi ngenhloso yekutfola tisombululo letinekonga naletinekusimama kulenkinga yekuphakelwa kwagezi. Indlela yekwenta loko nguleyo yekubambisana kunekubekana emacala.
Mine ngesingami ngifuna kubonga imboni yetetimayini ngendlela lesisite ngayo kanye nemnotfo ekusombululeni inkinga leyasihlasela mhlaka 24 kuBhimbhidvwane. Sitawusebenta sonkhe ekunciphiseni umtselela longasimuhle letigameko letibe nawo kulemboni. Kusebenta ngekubambisana kanye nekuchumana kutintfo letibalulekile ekubukaneni kwetfu nalesimo lesiphutfumako.
Ematsimba labekiwe kwanyalo asebenta etindzaweni letinyenti. Elivikini lelitako bondvunankhulu betifundza batawubita tigcawu tabo tekuhlangana nabosodolobha kute bahlele babuye betfule tindlela tekulondvolota gezi kubomasipala labakulo lonkhe lelive. Batawube basekelwe ngematsimba abochwepheshe labavela ka EDI Holdings, Eskom naku National Energy Efficiency Agency. Litiko labohulumende betifundza nabasemakhaya litawuchumanisa lomsebenti lowesekelwe Litiko letimbiwa nemandla kanye nelitiko lemabhizinisi emphakatsi.
Ngitawubita umhlangano we Joint Presidential Working Groups kute sihlanganise tinyatselo letitawutsatfwa futsi madvute nje sitawumemetela litsimba labongoti kutemandla 'Energy Champions' lelakhiwe bahlali beleNingizimu Afrika labatiwako nalabanelwati lolubanti labatawusita hulumende emkhankhasweni wekusebentisa gezi ngendlela lekahle baphindze batise basisi timali kanye nemiphakatsi ngebunjalo besimo kanye nekutsi bangasita njani ekutseni sikwati kubukana nalenchabhayi lesembikwetfu.
Indvuna yetetimali itawuniketa lwati lolucwebe enkhulumeni yelucombelelotimali ngelusito hulumende lataluniketa emkhankhasweni wekusetjentiswa kwagezi ngendlela lelondvolotako kanye naseluhlelweni lwa Eskom lolwakhiwako.
Sibukene nesimo lesiphutfumako kodvwa singatehlula tinkinga esikhatsini lesifishane. Lesimo sivete licinisa lekutsi sikhatsi sagezi longabiti kakhulu nalochaphakile sifika emaphetselweni. Nanobe kunjalo, nakubukwa sizindza setfu lesikhulu lesinemandla ekuphehla gezi, esikhatsini lesidze lesitako umnotfo wetfu utawuhlala uphakatsi kweminotfo lembalwa lenagezi lotsengekako.
Singumnotfo lonemtfombolusito lwetimbiwa. Ngako kumele sichubeke nekwesekela imboni yetetimayini. Ngete kwagucuka kutsi uma sichubeka endleleni yetfu yekukhula njengelive lelikhicitako, kutawumele futsi sichubeke nekwesekela imboni lehlanganisa tinhlelo. Nanobe kunjalo kubalulekile kutsi wonkhe emabhizinisi asebentise gezi ngekuwulondvolota. Kulicinisa kona kulondvolota gezi kuniketa umnotfo ematfuba.
Ngako asisebentise lesimo lesiphutfumako kucalisa kutsatsa sinyatselo sekucala sekusebentisa gezi ngendlela lenekulondvolota esikhatsini lesitako lesingete sayibalekela. Asicinisekise kutsi tonkhe tandla tikumele kubukana nalolutfuli lolusihlasele, sibe sikhutsatwa ngukutsi simo setfu sidzinga Kusebenta Ngalokungaketayeleki! Lena yindlela lefanako lokumele siyitsatse ngalesikhatsi sichubeka nekulungiselela kubamba imidlalo ye FIFA Confederations Cup nga 2009 kanye nemidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo yanga 2010 letawuba kulelive letfu emalangeni langu 854 kusukela lamuhla. Ngibala loludzaba lolubalulekile lana ngobe tinchabhayi lesibukene nato kungunyalo tente kwekutsi labatsite baphindze batibute kutsi ingabe sitawukwati yini kubamba lemidlalo ngalokuyimphumelelo.
Kunjalo, anginakungabata kutsi sitawufezekisa kutibophetela kwetfu ku FIFA nasemphakatsini wemhlaba webadlali nebatsandzi belibhola letinyawo kutsi sisungule timo letifanele tekubamba imidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo. Umcondvo lesiwutfolako, kuto tonkhe tinhlaka temphakatsi weleNingizimu Afrika nasemaveni amshiya lowa, lovetwa yinchubekelembili lesiyenta onkhe emalanga ngawo onkhe emalungiselelo etfu, munye nje vo Kusebenta Ngalokungaketayeleki: tonkhe tandla tilungiselela 2010! Kumele futsi sicinisekise kutsi sisimamisa lendlela yekusebenta.
Siyati kutsi luhlangotsi lolubalulekile ekulungiseleleni kwetfu kumele kube kwakha licembu lelicinile leNingizimu Afrika letawukwenta kutsi tsine nawo wonkhe umphakatsi welibhola letinyawo utigcabhe. Nginesiciniseko sekutsi i South African Football Association, baceceshi betfu labaholwa ngu Carlos Alberto Parreira, kanye nebadlali ngekwabo bayalati lijokwe lelimatima labalitfwele lekulungisa licembu lesive lesitigcabha ngalo tsine kanye ne Afrika yonkhe.
Asesiphindze sibonge ema Springboks ngekukhomba indlela ngalesikhatsi batsatsa indzebe yemhlaba ye rugby emnyakeni lowengcile. Loku kumele kukhutsate Bafana Bafana, njengaloko kumele kukhutsate basubatsi bakitsi labatawube bachudzelana emidlalweni yema Olympic e Beijing ngasekupheleni kwalomnyaka.
Asengibuyele kwetihloko tetintfo letibalulekile lengikhulume ngato ngaphambilini. Kuchubeka nekunonophisa kukhula nekutfutfuka kwemnotfo wetfu sitawetfulwa luhlelo lwekusebenta i Industrial Policy Action Plan. Hulumende utawuchubeka ngeluhlelo lwetfu lwetetimboni aphindze achubeke nekusungula ematfuba ekukhula nekwenta imisebenti. Ngaloku, kubekelwe eceleni R2, 3 wemabhiliyoni ekucalisa tinhlelo tetimboni kanye nalomunye R5 wemabhiliyoni wetihabiso tentsela eminyakeni lemitsatfu lotawesekela tetimboni.
Kusebenta ngekubambisana nemabhizinisi neluphiko lwetisebenti, sitawuphindze sisungule ngekunonopha, tinhlelo letibalulekile etincenyeni lapho letinhlelo tingekho khona, njengakutetimayini, nasekutfolweni kwebuniyo betimbiwa, kubasebentisi bemagugu, kutentsengiso ngekubhekisa ekwenteni ncono kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane, tekwakha, timboni leticambako, tekulima kanye nekuhanjiswa kwetilinywa.
Asengiphindze futsi ngigcizelele kutsi sitimisele kwesekela imboni yetimoti futsi sitawucinisekisa kutsi kwesekelwa lokuniketwa lemboni ngaphasi kweluhlelo i Motor Industry Development Programme luhlala lunjalo. Ezingeni lemnotfo lomkhulu, sitawuchubeka nekugcina simo lesesekela kuchubeka kwekukhula nekutfutfuka kwemnotfo kanye nekunciphisa kubuka kuletinye tindzawo.
Kute sinonophise luhlelo lwekwakhiwa kwesakhiwonchanti sitawucedzela kusungulwa kweluhlelo loluhlangene lwesakhiwonchanti, sibe sigcizelela ikakhulukati ekusetjentisweni kwemandla ngalokuyimphumelelo. Loku kufaka ekhatsi tinhlelo letigadziwe temabhizinisi ahulumende kanye nekwendlala tonkhe tinhlelo tesakhiwonchanti, letifaka ekhatsi titfutsi nalokunye kwekutfutsa, emapayipi emandla, buchwepheshe belwati nekuchumana, sakhiwonchanti semigwaco, emanti nagezi, ngekwesikhatsi nangekwendzawo lokukiyo.
Kungena kuletinhlelo, intfo lebalulekile buchwepheshe belwati nekuchumana njengemchubi kanye nemboni ngekwayo. Ngalokufanele, kulomnyaka sitawuphotfula kuniketwa kwemvume nekusetjentiswa kwetinhlelo te-Infraco. Imali seyivele iniketwe i-Sentech kutsi kube ngiyo leba batsengisi be-intanethi lengasebentisi tintsambo kanye nekusita ngetimali kutsi icalise ngekunombola. Ngekusebentisana nalabanye bohulumende evenikati kanye nemabhizinisi asengwace, sitawuphotfula luhlelo lwekwetfula tintsambo letihamba ngaphasi kwelwandle.
Ngesikhatsi lesifanako, sihlose kuniketa kusakata ngetinombolo kubahlali labangu 50% ekupheleni kwemnyaka. Loku kutawuhlanganiswa nelisu lekwakha nekutfutfukisa i Set Top Boxes eNingizimu Afrika, lokumele lucedzelwe emkhatsini wemnyaka.
Njengobe sekubonakele kutsi kwephuta kwahulumende ekubukeni labo labafake ticelo tekusisa letihambisana netindzaba tekutfolwa kwemhlaba, kuhlolwa kwesakhiwonchanti nemtselela wetemvelo konkhe loku kuletinye tikhatsi kwenta kube nekuma kwebasisi ekutsatseni tincumo, ngaloko sesincume, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, kuchubeka nekusebenta ngekunonopha kusungula sikhungo setincingo lapho labafuna kusisa kanye nahulumende batawutfolisisa khona ngaletinhlelo. Lomsebenti sewuvele ucalile.
Incenye yahulumende yetihloko tetintfo letibalulekile itawubukana netindzaba tekutfutfukiswa kwemakhono. Umsebenti wekubuyeketa lisu lekutfutfukiswa kwebantfu kutemisebenti, i National Human Resource Development Strategy, itawuphotfulwa kulomnyaka, kantsi kutawuphindze kuciniswe imiklamo yematsimba ahulumende lahlangene, tetisebenti , tikhungo temabhizinisi netemfundvo letihlelwe ngephasi kwe Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA).
Nembala, sikhutsatwa kakhulu timphendvulo letinhle letivela etimbonini tasengwace njengobe tivetwe kutibophetela kwebaphatsi labasetulu betinkhapani letingetulu kwa 70 letibhaliswe eluhlwini lwe Johannesburg Securities Exchange ngekutsi batawusebentisana nahulumende ekubukeni nalenchabhayi yekwesweleka kwemakhono.
Ngetulu kwalomsebenti kulesikhatsi lesitako sitawubeka etulu eluhlwini tinhlelo tekuchubeka nekungenelela kumakholiji emfundvo lechubekako (FET colleges), ema SETA, kuhlonyiswa kwetikolo ngemitfombolusito kuletincenye letintsatfu letisezingeni leliphasi, kutikhulula emsebentini wekukhokhisa imali, nekunonopha ekuceceshelweni emakhono kulabo labasetikhungweni temfundvo letiphakeme.
Ngetulu kwaloko, ngemuva kwekulungisa butsakatsaka eluhlelweni lwetfu lwemfundvo yalabadzala, lesikubone emnyakeni lowengcile, kulenyanga sitawetfula umkhankhaso wekufundzisa sive i Kha Ri Gude (asifundzeni). Loku kutawufaka ekhatsi kuceceshwa kwalabo labatawufundzisa emaklasi alabadzala nensha labangu 300 000 nga 2008.
Enkhabeni yeluhlelo lwetfu lwetemnotfo, kunekubuka futsi kumele kuhlale kunekubuka kutsi ingabe imphumelelo yabo iyasita yini ekwenteni ncono lizinga lemfundvo labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika, kusebenta njengesikhali lesibalulekile eMphini yetfu yekulwa nebuphuya nekunonophisa imitamo yetfu yekufeza tinhloso letinjengekwehlisa lizinga lekwesweleka kwemisebenti kanye nekufeza inhloso yetemphilo yawo wonkhe umuntfu.
Eluhlelweni lwekuniketa bantfu tindlu tekuhlala letisimeme, sesiyakwati nyalo kuniketela ngetindlu letingu 260 000 ngemnyaka, futsi sekwentiwe sivumelwano ne SALGA kumisa kutsengiswa kwemhlaba longabekelwa luhlelo lwekwakhiwa kwetindlu.
Ngenchubekelembili lesiyentako ekungeneleleni lokwehlukahlukene lokubhekiswe ekulweni nebuphuya, siyachubeka nekubukana nebutsakatsaka lobunyenti, lobufaka ekhatsi kulungiswa kwemtsetfo lovivinywako wekuphatfwa nekusetjentiswa kwemhlaba (Land Use Management Bill), kuphotfulwa kweticelo tekubuyiselwa kwemhlaba, luhlelo lwekwesekela labo labatfola umhlaba, kanye nekusungulwa nekwetfulwa kweluhlelo lwekutfutfukisa bantfu etindzaweni tasemakhaya.
Leti nguletinye tetintfo lesitatibuka kakhulu kulomnyaka, siphindze sicinisekise kutsi sihlangabetana nemanani lesitibekele wona. Lokunye lokusetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile kuchaza kabanti ngelicebo lelihlanganisako lekulwa nebuphuya lelibuka ikakhulukati tincenye temphakatsi letihlaselwe kakhulu ngulenkinga. Loku kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati, insha, bantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya nalabahlala emikhukhwini emadolobheni, bantfu labakhubatekile nome labanekugula lokungapholi kanye nalabadzala.
Phakatsi kwekungenelela lokuhlongotwako: kwelulwa kweluhlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile, kusitwa kwemacembu latsite lahlose kusungula ematfuba emisebenti, kudvosa etindleleni tekufunwa kwemisebenti, kwenta ncono imfundvo nekucecesha, kwenta ncono tinhlelo nemphahla emphakatsini lehluphekako, kungenelela lokucondzile emakhaya lahluphekako, nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetikhungo letesekela labasikati kanye naleminye imikhakha. Phakatsi kwalokunye, sitakwenta luhlolo lwekusebenta kwebulili ngenhloso yekwenta ncono tonkhe tincenye letiphatselene nekuhlonyiswa kwalabasikati.
Lokuhambisana nalomsebenti ngumklamo welikhetselo lohlola kungenelela lokudzingekako kute kumelanwe nebantfwana lababondzingasitsebeni labangetulu kweminyaka lengu 14.
Kodvwa sitawuvumelana sonkhe kutsi umphakatsi wetfu ikakhulukati labahluphekile, ngete bamela emacebo netinkhulumiswano kanye netigcawu letifundzisako - nanobe loku kubaluleke kanganani. Kungenelela lokunyenti kusetintfweni hulumende lasavele atentako nanobe tingakahlanganiswa ngalokwenetisako. Ngalokunjalo, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, hulumende uhlose kulomnyaka kucinisa umkhankhaso wekukhomba emakhaya nebantfu labatsite labadzinga kakhulu bese wenta luhlelo lwekungenelela lolutawusita, ngesikhatsi sekungenelela, ekulweni nekuhlupheka kulawomakhaya.
Ngaloku, sitawudzinga Indzawo lenkhulukati yekulwa nemphi yebuphuya sihlanganisa ndzawonye ematiko lanjengalawa; Litiko letenhlalakahle, labohulumende betifundza nebasemakhaya, lekuhwebelana netimboni, letekulima netindzaba temihlaba, lemisebenti yemphakatsi neletemphilo kanye nemahhovisi etifundza nawasemakhaya, latawusebentisana netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nemabhizinisi kute kukhonjwe kungenelela lokudzingekako emakhaya latsite bese kwetfulwa ngalokunonophako.
Kulomnyaka sitawubukana naletinye tintfo letisetulu eluhlwini letibalulekile kulelive ekulweni nebuphuya, ngenhloso yekufaka ekhatsi tekuhlalisana kutemnotfo.
Kunonophisa kwabiwa kwemhlaba ngeluhlelo lolucwebe lwekutfolwa kwemhlaba, kwetfulwa lokuncono kwetinhlelo letesekela tekulima nekusekwelwa kwemakhaya ngekudla, nekwenta ncono sizindza setimali nekufinyelela kwe MAFISA ekuniketeleni ngetikweletu kulomkhakha: kutawubhekiswa etindzaweni lokuhlala kuto bantfu basemaplasini kanye nalabo labanemazinga ekucoshwa lasetulu, sifuna futsi kwenyusa nga 5% ngemnyaka bosomabhizinisi labamnyama ekukhicitweni kwemikhicito lelinywako, kantsi neluphenyomabhuku lwebunini bemhlaba nalo lutawunonophiswa.
Lucombelelotimali lutawuniketa kwenyuswa kwemali yetibonelelo ngekulinganisa iminyaka yalabo labalungele kutfola imali yesibonelelo sebudzala labaneminyaka lengu 60, ngaleyondlela kutawuzuza labadvuna labangaba nguhhafu wesigidzi.
Kucinisa imitamo lesivele icaliwe yekutfola lusito loludzingwa tinhlangano nemabhizinisi lamancane ikakhulukati lafaka ekhatsi labasikati, kube kugcizelelwa ekuniketeleni kucecesha netimakethe, kufaka ekhatsi kutichumanisa netikhungo lesetivele tisebenta.
Kutfola tinhlelo talabasha (National Youth Service programme) kufaka ekhatsi kwenyuka kwelizinga lekutsatfwa kwalasabacedzile kufundza eluhlelweni lwekutfutfukiswa kwemakhono eMbutfweni wemphi (Military Skills Development programme) bafakwa embutfweni wetekuvikela ukusukela ku 4 000 ukuya ku 10 000. Imali letigidzi letingu 700 seyivele iniketwe umbutfo wetekuvikela kutsi ucalise kwenyusa loluhlelo.
Kucinisa luhlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile (Expanded Public Works Programme) lolwengca emanani labekiwe, lukhombise kumumatsa linyenti lalabo labangenako: loku kutawufaka ekhatsi kwandza kwekutsatfwa kwebantfu labasha eluhlelweni kute kugcinwe sakhiwonchanti semphakatsi, kuphindvwe kabili linani lebantfwana lababhaliswe etikhungweni tekutfutfukiswa kwebantfwana (Early Childhood Development) lengca 600 000 etikhungweni letinsha letingu 1 000 letinebafundzisi labaceceshiwe nalabacashiwe labangetulu kwa 3 500, kanye nekwenyusa linani lalabo labanakekela labanye. Cishe imali lengu 1 webhiliyoni emarandi kulesikhatsi itakwabelwa tinhlelo letitawungena ngaphasi kwehlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile; kwekugcina.
Kwetfula luhlelo lwemikhicito lokuhloswe kutsi itfolwe nguhulumende levela kubosomabhizinisi labancane, labasemkhatsini nalabakhulu; kanye nangeluhlelo lwabosomabhizinisi labancane i Small Enterprises Development Agency kusungulwe luhlelo lolutawucinisekisa kutsi sikhatsi sekukhokha semalanga langu 30 siyahlonishwa.
Sitawuphindze sihlanganise luhlelo kunonophisa kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala letisimeme, ngemitamo lecinisiwe, njengentfo lesetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile, kute kunonophiswe kutfolwa kwemanti, tinhlelo tekuphila kanye nagezi, kute nga 2014, sibe sesinetindzawo tekuhlala letifanele kantsi nawo onkhe lamakhaya afinyelele kuletinhlelo.
Kunonophisa inhloso yetfu yekutsi bonkhe batfole temphilo kufaka ekhatsi kwetfulwa lokucinisiwe kweluhlelo lwelisu lavelonkhe lolubukene nekulwa neligciwane le HIV ne AIDS. Sihlose futsi emkhatsini walomnyaka kunciphisa emazinga ekutfolakala kwe TB kusukela ku 10% kuya ku 7%, kucecesha ngetulu kwa 3 000 webasebenti betemphilo labatawubukana nekulawulwa kwalesifo kanye nekucinisekisa kutsi tonkhe tiguli letinemkhuhlane loweyisa emakhambi tiyayinatsa imitsi lehlulahlukene yekulwa nalomkhuhlane.
Sihlose kucedzela umsebenti locwebe weluhlelo lwekuphepha kutenhlalo, kususela kubachumanisi lasebavele bacalile ngekubambisana kutenhlalo. Njengobe sihlanganisa tandla tetfu sitilungiselela Kusebenta Ngalokungaketayeleki kumele siphindze sicinise inkhulumomphikiswano kuvelonkhe etindzabeni lechaza tsine njengesive.
Yekucala siphakamiso sekutsi kumele sisungule sifungo lesitawushiwo bafundzi ekuseni nabahlangene esikolweni, kanye nekutibophetela kwensha nayitusa emandla ekutiphatsa kanye nekubambisana emkhatsini kwabo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika. Indvuna yelitiko letemfundvo kuleliviki lelitako itawenaba ngenkhulumomphikiswano kuvelonkhe ngaloludzaba.
Ludzaba lwesibili luphatselene nemagama etindzawo, loludzinga luhlelo lokuvunyelenwe ngalo kuto tonkhe tifundza kute sikwati kusungula sizindza lesiba lukhetse lwekuntjintja lesikuhlongotako. Sitawetfula loluhlelo lokuvunyelenwe ngalo madvute nje, lolutawube luholwa ngumkhandlu i South African Geographical Names Council kanye nemakomiti awo etifundza.
Ngalesikhatsi sikhuluma ngeludzaba lwebugebengu ekuhlaleni lokuphelele kweliphalamende ngalomnyaka lowengcile, sivete kukhatsateka lokukhulu ngemazinga ebugebengu, kanye nekutsi kubonakala shangatsi tintfo tiya ngekuba matima kakhulu eluhlangotsini lwekubulawa kwebantfu kwengca kubancono lesikubona kwenteka kusukela satfola intsandvo yelinyenti.
Ngalokunjalo, emnyakeni lowengcile, sitibandzakanye ekukhulumisaneni nabemabhizinisi kanye naletinye tinhlaka temphakatsi, kusungula indlela lehlanganisako yekuvuselela luhlelo lwebulungisa kutebugebengu nako konkhe kwalo. Kuloku, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, ikhabinethi ivumelene ngetingucuko letidzingeka ekusunguleni luhlelo lwetebulungisa lolusha, lolwentiwe sinyalo, lolusebenta ngalokufanele nalolugucukile. Phakatsi kwalokunye, loku kutawubandzakanya kusungulwa kwesakhiwo lesisha lesilunganisiwe nesekuphatsa kusukela ezingeni lavelonkhe ukuya kulasemakhaya, kuhlanganisa ndzawonye luhlelo lwemajaji nelwetimantji, emaphoyisa, bashushisi, tinhlelo temajele nelibhodi letemtsetfo (Legal Aid Board), kanye nalokunye kungenelela, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa kwetinhlangano temaphoyisa emphakatsi.
Njengobe emalunga lahloniphekile ati, letinye taletinhlelo setivele tiyachubeka; kodvwa sicinisekile kutsi, uma tonkhe tetfulwa ngendlela lehlanganisako nalegcwalisako, umtselela kutawuba ngulonemphumelelo ekulweni kwetfu nebugebengu. Indvuna yetebulungisa nendvuna yekulwa nebugebengu nekuphepha batawuchaza ngemininingwane yaleti naletinye tinhlelo evikini lelilandzelako.
Sitawuphindza futsi kulomnyaka, sibuke umtsetfo lovivinywako ekuguculweni kweluhlelo lwemajaji ngekubambisana nemajaji nabomantji, sicedzele licebo lokuhloswe ngalo kucinisa kulawula nekuphepha eminyeleni, siphindze sinike litsemba lemphilo emculwini walabahlukumetekile, sibhekisa ikakhulukati eludzabeni lwabalabo lababoshwa ngalokuphindvwako, siphindze sichubeke nekwetfula letinye tindlela tekwetfula tiphakamiso letivela kukomishani yemacinisa nekubuyisana.
Ngekwatiswa kubaluleka kwekucinisa kulwa nebugebengu lobuhleliwe, netiphakamiso telikhomishani lekuphenya, i Khampepe Judicial Commission, mayelana nekusebenta nendzawo yeluphiko lwetinhleko letisipesheli (Directorate of Special Operations) kanye nekuchubeka nekubukana naloludzaba, kufaka ekhatsi Luhlelo lwebulungisa emacaleni ebugebengu, sitawukhulumisana neliphalamende ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovu kulomnyaka kanye nangaletinye tindlela letibalulekile letidzingekako ekwenteni ncono emandla etfu ekulwa nebugebengu lobuhleliwe.
Lokutawuchubeka nekusatisa ngalesikhatsi sitsatsa lesinyatselo kutawuba kutibophetela kwahulumende ekulweni nebugebengu lobuhleliwe kanye nekwenta ncono tikhungo tetfu letibukene nekuphatsa, kusebenta kahle kanye nekucondzanisa kwetfulwa kwemtsetfo.
Lokubaluleke kakhulu, imphumelelo yetfu ekulweni nebugebengu yeyeme ekubambisaneni emkhatsini kwetfu njengebahlali labahlonipha umtsetfo, labakhutsatwe ngumgomo wekubusa kwemtsetfo, kuhlonipha temtsetfo nekulwela kutfola emalungelo eluntfu lalinganako, lafakazelwa ngumtsetfosisekelo wetfu etimphilweni tetfu temalanga onkhe kanye nakuloko lesihlala sikhusho.
Sitawuchubeka kulomnyaka nemitamo yekwenta ncono kusebenta kwahulumende kute ahlangabetane netimfuno tebahlali. Ngaloko, umoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki kumele usebente kubo bonkhe bantfu labatfwele lijokwe lekuba tisebenti tahulumende. Kunetintfo letimalula kodvwa letibalulekile lokumele sibukane nato, njengencenye yemitamo yonkhe yekwenta ncono sakhiwo kanye nemandla embuso.
Kwekucala, kuvunyelenwe kuto tonkhe tinhlangotsi tahulumende kutsi ikakhulukati tikhala letibalulekile kumele tigcwaliswe etinyangeni letisitfupha kusukela ngalesikhatsi leticale kuvuleka ngaso. Litiko letisebenti tahulumende nekuphatsa litawubeka luhlelo lolutawubuka luphindze lulandzelele kwetfulwa kwalesincumo.
Kwesibili, minyaka yonkhe ngeNkhenkhweti (nasetinyangeni letimbili tekuphela kwemnyaka wetimali ezingeni labohulumende basemakhaya) bonkhe baphatsi labasetulu kumele babe sebafake tivumelwano tekusebenta kwabo (Performance Agreements) kutishayamtsetfo letifanele. Lihhovisi leliKomishane lemphakatsi litawubeka tinhlelo tekulandzelela loluhlelo.
Kwesitsatfu, ngekubona kutsi Litiko letindzaba tasekhaya litsintsa incenye lebalulekile emphilweni yabo bonkhe bahlali, kulomnyaka sitawucinisa kwetfulwa kweluhlelo lwekugucula tintfo loluvunywe yikhabinethi. Loku kufaka ekhatsi kwenta ncono tinhlelo tabongcondvomshini, kuceceshwa kwetisebenti eluhlelweni lolusha, kucedvwa kwenkhohlakalo kanye nekuhlolwa kwemakhadi lamasha abomatisi (ID). Kwenta ncono kusebenta kwetinhlelo tahulumende kubuye kweyame kubuholi bezinga lelisetulu lobukhonjiswa tikhulu nebaphatsi labasetulu. Lokunye, kubalulekile kuheha kutibophetela kwetisebenti tahulumende emisebentini yato - lokungumsebenti webuholi, tisebenti tahulumende cobo lwato kanye netinhlangano tetisebenti.
Kuloku, kulomnyaka, ngekukhulumisana netinhlaka tetinyonyani tetisebenti tahulumende, sitawubita ingcungcutsela yetisebenti tahulumende (Public Sector Summit) sitewukhuluma ngaletindzaba kute umoya we Batho Pele utewukhonjiswa kahle konkhe lapho kwetfulwa khona luhlelo lwahulumende.
Ngekusebentisana nalabanye kutenhlalo, sitawucinisekisa kutsi, ekupheleni kwemnyaka, luhlelo lwesibili lwekulwa nebugebengu (National Anti-corruption Programme) luyavunywa, nekutsi luhlelo lwekusebenta lokuvunyelenwe ngalo nabemabhizinisi labahlelekile luyetfulwa. Ezingeni labohulumende basemakhaya, sitawusita bomasipala betfu bekucala labangema 150 kutsi basungule emacebo abo ekulwa nebugebengu.
Sitawuchubeka kulomnyaka nekucinisa imitamo yetfu yekucinisa emandla abohulumende basemakhaya ngekuhambisana nelicebo leminyaka lesihlanu yabohulumende basemakhaya (5-year Local Government Strategic Agenda). Kucinisekisa kulandzelelwa kwaloluhlelo, i SALGA ivumile kuniketa imibiko yanyangantsatfu ngemsebenti lowentiwako.
Kute sikwati kuchubeka nekwenta ncono tinhlelo letetfulelwa tinhlangotsi letisengcupheni letinjengalabadzala, labasikati kanye nensha, sitawubuyeketa tinhlaka letibekelwe kwenta lemisebenti siphindze sihlole tindlela letifanele, kufaka ekhatsi luhlolo lwetinhlaka tahulumende ikakhulukati letisungulelwe kubukana nekutfutfukiswa kanye nekuhlonyiswa kwensha. Linyenti laletinchabhayi emsebentini wetfu lesesiwukhombile lisukela ebutsakatsakeni lobukhulu bekuhlela kwetfu. Ngaloko, njengencenye yetintfo letisetulu eluhlwini lwalokubalulekile esikhatsini lesitako sitawucedzela luhlelo lolutakwenta kutsi sikwati kwenta ncono emandla ahulumende ekubeka tinhlelo letingito naletihlanganisako, letitsintsa tonkhe tinhlangotsi tahulumende.
Luhlelo lesesikhulume ngalo luhlanganisa kutibophetela kwekutsi live letfu livumile kanye nebuholi belivekati ngemlomo we African Peer Review Mechanism.
Lesibhekise kuko, ekutfutfukiseni luhlelo lwe Afrika kulomnyaka, kutawuba sekuciniseni tikhungo tase Afrika, letifaka ekhatsi i African Union kanye netinhlelo tayo tekutfutfukisa, NEPAD.
Loku sitakwenta sikhutsatwa kulangatelela lokufanako kwebantfu belivekati labafuna kube khona kubumbana kwelivekati kuwo onkhe emazinga. Sinyatselo lesibalulekile kuloku kuhlanganisa tikhungo tetifundza kanye nemisebenti lehlose kufeza kuhlanganiswa kwetifundza.
Siyachubeka nekutibophetela emkhakheni wekuhweba ngalokukhululekile emphakatsini wemave ase Afrika leseNingizimu (Southern African Development Community), siphindze sibe nelitsemba lekusebentisa sikhundla setfu sekuba ngusihlalo we SADC weminyaka ya 2008/2009 kanye nekuniketa emandla ekuchubeka emitameni yetifundza ekwenteni lomsebenti.
Kungalendlela futsi kutsi sitawuchubeka nekukhulumisana nabomakhelwane betfu kanye nemave elubumbano lwaseYurophu, kute sicinisekise kutsi tivumelwano tetemnotfo (Economic Partnership Agreements) tiphotfulwa ngekunonopha, kwentelwa kunonophisa kutfutfuka esifundzeni sakitsi.
Emnyakeni lowengcile, setfwala kutfunywa kwetfu yi SADC ekusiteni buholi betepolitiki eZimbabwe kute butfole sisombululo lesisimile kutinchabhayi lababukene nato. Ekubanjweni kwemhlangano wemave elubumbano lwase Afrika e Addis Ababa, sibe nelitfuba lekwetfula ngalokusemtsetfweni umbiko locwebe kubuholi be SADC ngaloludzaba.
Ngalamafishane, emacembu latsintseka ekukhulumisaneni afinyelele esivumelwaneni lesicwebe ngato tonkhe tindzaba letibanti lebekumele lamacembu akhulumisane ngato. Loku kufaka ekhatsi tindzaba letitsintsa Umtsetfosisekelo, tekuvikela, tekusakata nemitsetfo yelukhetfo, kanye naletinye tindzaba lebesolomane kungevanwa ngato iminyaka leminyenti. Imitsetfo lefanele kuloku seyivele ivunyiwe liphalamende, kufaka ekhatsi kuguculwa lokudzingekako kwetindzaba temtsetfosisekelo. Losekusele, noko, ludzaba lolutsintsa sikhatsi nendlela yekumiswa kweluhlaka lwemtsetfosisekelo lomusha lokuvunyelenwe ngawo.
Ngalokunjalo, sihlanganyela nebaholi nabohulumende bemave e SADC ekuhalaliseleni emacembu etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe ngemphumela lobabatekako, siphindze sibagcugcutele kutsi basebente ngekubambisana ekusombululeni ludzaba lolusasele lwetindlela. Njengobe sicelwe tinhloko nabohulumende bemave e SADC sihlala sikulungele kuchubeka nekuba balamuli etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe. Sifuna futsi kufisela bantfu base Zimbabwe imphumelelo elukhetfweni lolutakuba mhlaka 29 enyangeni yeNdlovu.
Budlelwane betfu lobehlukahlukene nelive lase Democratic Republic of Congo butawuchubeka, njengobe setama kufaka sandla emitameni yebantfu balenye incenye yalela live kute batfole kuthula lokusimeme, kanye nekwetfula luhlelo lwabo lwekwakha kabusha kanye nekuvuselela.
Hulumende wetfu utawuhlala ungena etinhlelweni letichubekako e Kenya, Chad, Burundi, Darfur e Sudan, Western Sahara, CÅte d'Ivoire, Somalia, e Comoros kanye nase Central African Republic kute kutfolakale kuthula nelutinto.
Sikhatsateke kakhulu ngeludlame lolungavisiseki kanye nekubulalana e Kenya nase Chad, leti tintfo letibuyisela emuva inchubekelembili lebesesiyentile eminyakeni lembalwa leyengcile lephatselene nekwakhiwa kabusha kwelivekati lase Afrika. Sicela bonkhe bahlali bemave ase Afrika bente lokusemandleni abo, ngekubambisana kute basite kucedza tonkhe letintfo letimbi letivelako.
Sitawuchubeka nekwenta imisebenti yetfu emkhwandlwini wekuvikela wamhlabuhlangene. Okubalulekile, ukucinisa kusebentisana emkhatsini kwemkhandlu wekuvikela wamhlabuhlangene kanye nembutfo wekugcina kuthula nekuphepha wemave elubumbano lwase Afrika.
Sichutjekiselwa embili yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bantfu, ikakhulukati emaveni latfutfukako, sitawubhekisa ekuchubekeni nekucinisa kutibandzakanya kwetfu etinhlanganisweni te India-Brazil-South Afrika, New Africa-Asia Strategic Partnership, Non-Aligned Movement, Group of 77 kanye nasetinkhulumiswaneni tekuphotfula sivumelwane sekuhwebelana lesibitwa i SACU-Mercusor.
Ngalokufanako, sitawuchubeka nekufaka sandla ekufezweni kwetinhloso tekugucuka kwesimo selitulu i Kyoto Protocol on Climate Change nasentfutfukweni, kanye nasekutfoleni emandla ekuchubeka netinkhulumiswano kutekuhwebelana kwemave emhlaba i WTO Doha Development Round.
Kulomnyaka sigubha iminyaka lelishumi yekusungulwa kwebudlelwane bosomacebo emkhatsini kweNingizimu Afrika nelive lase China. Lokukhula kwebudlelwane emikhakheni lehlukahlukene emkhatsini kwabohulumende nebantfu kufakazela kutsi budlelwane be China-South Africa Partnership for Growth and Development bubudlelwane lobenta lamazwe omabili azuze, lobungakhula buqine ngemandla.
Emnyakeni lotako, sitawubamba ingcungcutsela yekubuyeketa (Review Conference) lokuyingcungcutsela lapho kutawubukwa khona kwetfulwa kwetincumo tengcungcutsela yemave emhlaba yekulwa nebuhlanga (World Conference Against Racism) leyayibanjelwe kulelive lakitsi nga 2001. Sinelitsemba lekutsi ngekwatiswa ngekwenyanyiswa kwabo ngulesihlava sebuhlanga kanye nemiphumela lemibi lesichubeka nekuba nawo eluntfwini, bohulumende nebantfu bemave emhlaba batawusebentisana ngekubambisana natsi kucinisekisa kutsi ingcungcutsela yekubuyeketa iyatifeza tinhloso tayo.
Letibopho temave emhlaba, kufaka ekhatsi umchudzelwano wendzebe yemave emhlaba wanga 2010 welibhola letinyawo, tiletsa kutetsemba lokukhulu lokute nebuntfu eliveni lakitsi njengelicebo lelidlale indzima emitameni yekutitfoba yalo lonkhe luntfu. Kodvwa loku akukameli sikutsatse malula.
Nginelitsemba lekutsi, ngaphasi kwebuholi bemkhandlu wekuhwebelana kwemave emhlaba (International Marketing Council), Trade and Investment South Africa (TISA), Tourism South Africa naletinye tikhungo sonkhe sitawuhlanganisa tandla ekwatiseni umhlaba ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, kanye nekuchubeka kwetfu emitameni yekwakha imiphakatsi lenakekelako kanye netimo tekutsi umhlaba wonkhe uhlanganele eliveni lakitsi kugubha buntfu base Afrika nga 2010.
Ngekusho konkhe lesengikushito, ngibuyela emuva embutweni: sinjani simo sesive setfu njengobe singena emnyakeni wa 2008!
Lengikwatiko nalengikusho ngekutigcabha ngukutsi: nome kungaba khona tinchabhayi ngalesikhatsi, kodvwa sisesendleleni lengiyo!
Ngikusho loku ngekwenetiseka lokungenakungabatwa ngobe ngicinisekile kutsi bahlali beleNingizimu Afrika banelikhono futsi bakulungele kubukana nenchabhayi yemlandvo kudvosa yonkhe imisipha yetfu kute sibukane netinchabhayi letikhona velonkhe, letifaka ekhatsi umnotfo wetfu, simo setepolitiki nesemnotfo e Afrika nakuletinye tindzawo emhlabeni, nekugola ematfuba lasavetwe yichubekelembili yelive letfu kuleminyaka lelishumi nakune leyengcile.
Ngato tonkhe tandla letibambisene, kutibophetela ekwenteni kusebenta kwetfu ngendlela lengaketayeleki nalenemphumelelo, sitawusimamisa luhlelo lwetfu lwekwakha kabusha nekuvuselela siphindze silubeke emazingeni lasetulu.
<fn>StateoftheNation.2009.2009-04. Ss.txt</fn>
Nginenhlanhla yekuba ngitowetfula inkhulumo kulokuhlala lokuphelele kweliPhalamende laseNingizimu Afrika ekucaleni kwemlente wekugcina weliPhalamende letfu lesiTsatfu leNtsandvo yeliNyenti.
Ngima embi kwebantfu baseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngelitfuba lenginiketwe lona lekubamba sikhundla lesisetulu nakangaka eliveni lokube yintfo lelandzele simo lesehlukile lesilandzele sincumo selicembu lelibusako kuhulumende sekushiyisa phasi sikhundla loyo lobekangumengameli welive.
Wami umsebenti, etinyangeni letimbalwa, kuhola sigungu lesisetulu kutsi siphotfule kutfunywa kwaso yi-African National Congress elukhetfweni lwanga-2004, kanye nekubeka sisekelo sekuphatsa ngemuva kwelukhetfo kute kube khona kusebenta ngalokushelelako.
Kutsi sikwatile etinyangeni letisihlanu letengcile kucinisekisa kwendluliselwa kwetintsambo lokungenatihibe nekuchubeka kwetinhlelo tahulumende, sibonga kukhula kweluhlelo lwemtsetfosisekelo, lokukhonjiswe ngalokuyincenye ekubambisaneni kwemalunga esigungu lesisetulu lamadzala nalamasha kanye nesandla sekuphatsa lesikahle sebaphatsi betikhungo temphakatsi.
Njengobe sibuka emuva eminyakeni lelishumi nesihlanu leyengcile, ngitsandza kubonga kutibophetela nekusebenta kamatima kwabomengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nelinyenti labomake nabobabe labadlale indzima yabo ekucondziseni lomkhumbi wembuso ngaphasi kwentsandvo yelinyenti: esigungwini lesiphakeme nasekuphatseni, tishayamtsetfo kuto totintsatfu tinhlaka tahulumende netebulungiswa; lobekuholwa yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konke, ngima embi kwenu ngekutigcabha nangekutetsemba kwekutsi iNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla imihlaba ngaphandle kwekwehlukana, kungevani nekukhishelwa ngaphandle kweminyaka lelishumi nesihlanu leyengcile ngumkhicito wemsebenti nemshikashika webahlali baseNingizimu Afrika bomake nabobabe kuto tonkhe tinkhalo temphilo.
Labahlali baseNingizimu Afrika bamele litsemba nekuma ucine lokuluphawu lwesive setfu.
Lapha ngekhatsi embutsanweni webahlali baseNingizimu Afrika labahle nakangaka kunemalunga eliphalamende entsandvo yelinyenti lesibe buhlungu kuwavalelisa kwekugcina kusukela ngeNdlovana yalomnyaka lowengcile. Bafaka ekhatsi Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers naJan van Eck.
Kulaba, ngitsandza kwengeta Nks Helen Suzman, umhlali waseNingizimu Afrika lohloniphekile, lowamela kubaluleka kweliphalamende letfu lelisha kuliphalamende lelidzala.
Ngulaba nalabanye emzabalazweni lokumele babelane ngetihalaliso letinkhulu ngalesikhatsi sikumemetela loku nome ngutiphi tivunguvungu tetemnotfo letihlaseIa leli lakitsi, nekungaciniseki kahle kutepolitiki lokuvakashela simo setfu sonkhe ngalesikhatsi sengucuko sive setfu sisesimeni lesikahle.
Nanobe kunjalo, kumele singatibukeli phasi tinchabhayi lesibukene nato. Kuwa kwemnotfo emhlabeni wonkhe kuletsa ingoti lenkhulu emnotfweni wetfu ngekulahleka kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo lebantfu bakitsi.
Kungabi nesiciniseko sengucuko leyenteka kutepolitiki kungaletsa imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kungunyalo.
Ngenca yaloko, labanye betfu bangatsatfwa ngulesimo sesikhashana lesimatima babeke emahlombe etfu ebusweni baletivunguvungu tetemnotfo lesibukene nato kanye nekungatinti kutepolitiki.
Kwetfu nje luhambo lolulubangise elitsembeni nasekumeni kahle kwetintfo.
Singasho nekusho kutsi, ekujikeni kwetintfo lokumangatako, tincenye letinyenti temtsetfosisekelo wetfu setike tavivinywa; tonkhe tiphumelele tivivinyo tekuveta intsandvo yelinyenti lenetitselo letinhle kakhulu.
Intsandvo yetfu yelinyenti ingulenhle. Iya ngekukhula njalo, yesekelwe ngaphasi kwemtsetfosisekelo lotsi awufane newemave emhlaba.
Nembala, kucina kwekutibandzakanya kwetfu kutepolitiki ngalesikhatsi sekukhankhasela lukhetfo lesivumelana sonkhe kutsi kumele kube ngulokunesitfunti nalokunekuthula siciniseko lesiphelele sekusebenta nekujula kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Bantfu baseNingizimu Afrika labacinisekise inchubekelembili yayo; kantsi futsi kuyindlela lesitawuvikela ngayo intsandvo yetfu yelinyenti eminyakeni letako.
Ngivumele, make sikhulumi nalokangusihlalo, kuloku kutsi ngicele bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labakulungele kuvota kutsi babhalise baphindze bavote elukhetfweni lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute sitewukwati kuticabela tsine indlela lesilibangise kuyo.
Loku kumele sikwente ngawo onkhe emalanga ekusebenta emahhovisi amasipala, ngembi kwekuvalwa kwemabhuku eluhlu lwebavoti. Kodvwa kumele futsi sisebentise lemphelasontfo lesipesheli yekubhalisela kuvota lehlelwe liKomishani lelukhetfo laseNingizimu Afrika (IEC) kusasa nangelisontfo, mhlaka 7 na 8 kuyo lenyanga yeNdlovana.
Ngitsatsa lelitfuba futsi ngisho kutsi kuletinsuku letimbalwa letitako ngitawube ngiphotfula tinkhulumiswano nelikomishani lelukhetfo kanye nabondvunankhulu betifundza kute ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Kumele sibhekise kubonga bukhona betfu njengentsandvo yelinyenti kubantfu baseNingizimu Afrika, labatsi ngamhlaka 27 Mabasa 1994, kwekucala emlandvweni batsatsa indlela lababhekise kuyo bayibeka etandleni tabo.
Ngalesento lesimalula kodvwa lesibaluleke nakangaka sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu belive lakitsi, sigucuka sibuke esikhatsini lesengcile lokusikhatsi lapho tsine sonkhe besingentiwa khona bantfu.
Ngaloko kufanele kutsi ngalesikhatsi sibungate iminyaka lengemashumi lamabili ekuvunywa kwesivumelwano selikomiti lesikhashana le-OAU e-Afrika leseNingizimu eludzabeni lweNingizimu Afrika lesavunywa ngeNgci, 1989 lesatiwa kakhulu nge-Harare Declaration.
Leso sinyatselo sekuhamba embili sakha sisekelo sekuvumelana ngalivi linye kwemave emhlaba, ngekuhlelwa ngumhlabuhlangene, ngendlela lokwachutjwa ngayo tinkhulumiswano eNingizimu Afrika.
ENingizimu Afrika, kuphindze kucinisekiswe lokwakucuketfwe yingcungcutsela yanga-1989 yelikusasa lentsandvo yelinyenti kuhlanganisa ndzawonye labanenshisekelo yelive labo labavela kuwo onkhe emagumbi emhlaba.
Konkhe loku kuholele eluhlelweni lwetinkhulumiswano letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Kuloku, kumele sibonge mengameli longasekho we-African National Congress, Oliver Reginald Tambo, ngekusungula luhlelo lwekutfola luvo lwebantfu kusetjentiswa imitimba yemavekati kanye nemitimba yemhlaba lokwaba yinkhomba yekusombulula kungevani eliveni lakitsi ngalokunekuthula.
Leso sento lesigcugcutelako sekwakha luhlaka lwelucolo nekubuyisana, esikhundleni sekulwa nekungevani, sabuyisela emuva unomphela bubi beminyaka lelikhulu leyengca: lokusiphetfo nga-1909 sembutsano wavelonkhe lesaholela ekwakhiweni kwelubumbano lwaseNingizimu Afrika.
Ngalesikhatsi loyo mbutsano ucacisa kuma kwesitfunti seNingizimu Afrika njengobe siyati lamuhla, bewesekelwe ekucindzeteleni ngekwebuhlanga kanye nasekukhipheleni labanye ngaphandle.
Ngako, eminyakeni lengu-15 yentsandvo yetfu yelinyenti, singacinisa kutsi loko kwesaba, kungavikeleki kanye nekwenyanya kwekutsi iminyaka leli-100 leyengca yaletsa kuthula lokukhohlisako nekwelikhetselo emkhatsini kwebaphatsi bekufika, bekungasiko loko kuphela, kodvwa bekubekwe endzaweni lengakafaneli.
Loko kwesaba nekungavikeleki kwenta kutsi kube neminyaka yekuphikisa. Kuloku, sibonga lichawe lakitsi lelaba nesibindzi, Solomon Kalushi Mahlangu lowatiphanyeka eminyakeni lengu-30 leyengca inhloko yakhe ibheke etulu, ngelwati lwekutigcabha kutsi ingati yakhe itawutselisa sihlahla senkhululeko.
Ngivumele ngibonge kuba khona kwa Lucas Mahlangu, mnakabo Kalushi, lomele umndeni wakaMahlangu.
Solomon Mahlangu bekachubekisela embili setayeti semachawe akutsanti, emkhatsini kwawo sibala lawo labeholwa yiNkosi uCetshwayo lowatsi ngemnyaka wa-1879 wancoba libutfo lebaseBrithani e-Isandlwana, ngekuvikela inkhululeko yebantfu bemdzabu belive lakitsi kanye nekutimela kwendzawo yabo.
Iminyaka lengemashumi lamatsatfu (130), singamangala ngelitsemba nasekutsambeni lokwahlanganisa leto tinhlitiyo leticinile.
Etikhungweni temfundvo, kuphikisa lokufanako kwacubuka kwandzisa kuphikisa kwesive ngesikhatsi sekubandza kwasebusika ngemuva nje kwekuvalwa umlomo kwetinhlangano tenkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi bato labasetulu.
Licembu lebafundzi labanesibindzi lahlukana ne-NUSAS layewukwakha inhlangano yebafundzi i-South African Students Organisation (SASO) eminyakeni lengu-40 leyengca.
Kulabafundzi singabala baholi bakucala be-SASO, labebafaka ekhatsi: Strini Moodley, Professor Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel na Mthuli ka Shezi. Siyababonga, ngelitsemba leligcugcutelako esikhatsini sekuphelelwa litsemba. Kuloku, sitsandza kubonga kuba khona kwemzala wa Onkgopotse Tiro, longuPat Tlhagwana.
Kuloku sitsandza futsi kubonga Ephraim Mogale longasekho, lobekangumengameli lowasungula inhlangano yebafundzi i-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni lengu-30 leyengca, abambisene nabontsanga yakhe.
Ekukhumbuleni labafundzi bakutsanti kuhleti umcabango longesuki, wekutsi koma kwenkhululeko nelwati kuvutsa nakakhulu phakatsi kwelusha lwakitsi.
Umlayeto wetento tabo tebuchawe uvakala uliciniso lamuhla njengobe wenta kuleyo minyaka leminyenti leyengca, wekutsi kumele sisonkhe sandzise ematfuba, loku kumele sikwente nakanjani, emagameni eshatha yenkhululeko, sivule kakhulu iminyango yemfundvo nemasiko!
Sikhumbula letinhlangano nebaholi sigcizelela umoya welitsemba nekwakheka kabusha lokwahlanganisa kulwela inkhululeko ngisho nangetikhatsi lapho konkhe bekubukeka kufiphele; kubukela phasi umsebenti losemahlombe etfu wekuchubekisela embili imibono leyalwela linyenti, yekwala kwetfuswa tinkinga nebumatima bangaleso sikhatsi.
Ngako, Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile, kumele sitibute tsine: kutsi tento tetfu tiyichaze kanjani indlela yengucuko emphakatsini waseNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi nesihlanu kusukela ekucalisweni kwentsandvo yelinyenti; nekutsi siyichubekisela kanjani embili inhloso yekutfutfukisa bantfu kanye nesitfunti sebantfu kusukela ekutfunyweni kwentsandvo yelinyenti kwanga-2004!
Lamuhla sinalo luhlelo lwentsandvo yelinyenti lolusebenta kahle, lolwesekelwe ngaphasi kwemigomo yekubeka tintfo ebaleni nekuvuleleka, netinhlelo letinyenti tekubamba lichaza kwemphakatsi kanye netikhungo letitimele letitfunywe ngumtsetfosisekelo kutsi tesekele intsandvo yelinyenti.
Eminyakeni leyengcile, sitame kwenta ncono tinhlaka tekuphatsa. Sakhe luhlelo lolukahle lwebudlelwane etinhlakeni tahulumende kuyo yonkhe imikhakha, sabuye senta ncono kuhlanganiswa phakatsi nasemkhatsini kwayo.
Nembala, hulumende angatigcabha ngekutsi sigucule kuma kwetinhlelo temphakatsi, lokuyintfo lekhombisa iphindze ivete ngato tonkhe tindlela bunjalo bemphakatsi wetfu.
Nanobe kunjalo, njengobe labasikati bahlanganisa 34% wato tonkhe tikhundla letisetulu emisebentini yahulumende, loku kusengaphasi kwesibalo lesitibekele sona.
Kuwo onkhe emazinga esishayamtsetfo savelonkhe newetishayamtsetfo tetifundza, tinkhomba titsi sive kulomnyaka sengca 32% welizinga lekumelwa ngulabasikati lokwatfolakala nga-2004 setsemba nekutsi futsi kwengce na 40% lowatfolwa elukhetfweni lwabohulumende basemakhaya lwanga-2006.
Setsemba kutsi tonkhe tinhlangano tetepolitiki, njengobe kuphotfulwa kwentiwa kweluhlu lwato lwelukhetfo, nato titawufaka sandla kulomtamo lomuhle nakangaka!
Nanobe kunenchubekelembili leseyentiwe, lokungaba ngu 0,2%, simo asenetisi kahle nakubukwa kucashwa kwebantfu labakhubatekile kuhulumende, nakucatsaniswa nesibalo lesitibekele sona sa 2%.
Kuloku kokubili, emabhizinisi angasese asalele emuva kakhulu.
Kwentiwe tinhlelo letinyenti tekwenta ncono kusebenta ngalokuphemelelisako kwemisebenti letfulelwa umphakatsi, kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali, tikhungo telusito (Thusong Service Centres) kanye naletinye tinhlelo tekwetfulela bantfu lusito, izimbizo, kanye nebuholi lobucinile njengobe kwenteka kungunyalo elitikweni letindzaba tasekhaya.
Nanobe kunjalo, kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinhlelo kanye nekufundziswa kwaletinye tisebenti tahulumende, ikakhulukati kuleto letibukene ngco nekusebentisana nemphakatsi.
Njengobe eMalunga laHloniphekile ati, hulumende wetfu sewususe imphi yekulwa nenkhohlakalo lokuyintfo lesemcoka lokubukenwe nayo.
Loku kukhonjiswe, phakatsi kwalokunye, kusishayamtsetfo, kumitsetfo nakumigomo lelawula tisebenti tahulumende kanye netikhulu tetepolitiki ngalokufanako, kubambisana netinhlangano temphakatsi nabetemabhizinisi, kanye netikhungo letilwa nenkhohlakalo.
Encenye kungaba ngukutsi tinhlelo tekuvimbela nekujezisela inkhohlakalo tisengakeneli kahle; kodvwa ngaseluhlangotsini lwetinhlelo tahulumende, singadvudvuta ngekutsi ngetulu kwa 70% wemacala enkhohlakalo labikwe betindzaba etfulelwa umphakatsi ngobe hulumende nguye lovumbululile lokungasebenti ngalokufanele kanye nekutsi uphikisana nayo.
Tinchabhayi letifanako tibukana nemabhizinisi angasese. Ekugcineni, kubukanwa nemtsetfo; njengobe wona umayelana nekucindzetelwa kwemtsetfo ngalokufanako.
Ngicinisekile kutsi sivumelana sonkhe kutsi kusebenta kahle kwemphakatsi wetfu kuncike, kakhulu, kunchubekembili lesiyentako ekwandziseni umnotfo wesive nasekucinisekiseni kutsi imbuyeketo yekukhula kwemnotfo kwabelanwa ngayo emkhatsini webantfu bonkhe.
Kuyintfo levamile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka yangabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nesikhatsi lesidze sekukhula kwemnotfo losimeme kusukela kwacala tibalo letinjalo nga-1940.
Emnyakenilishumi wekucala wenkhululeko, kukhula kwemnotfo bekume ku 3% ngemnyaka, loku kwenyuka kwayewufika ku 5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kuya ku-2007.
Njengobe kutsenga kwenyukile, lokudalwa kwenyuka kwemisebenti nemaholo nemandla emali lehlile kanye nentalo yemali lebolekiwe, kudlale indzima yako kuloku, sigcugcutelwa ngematfuba labanti lavulekile ekwandza nekuchubekela embili.
Loku kufaka ekhatsi, kwekucala, yintalo lesetulu yekusisa leletfwa tinhlaka tahulumende netangasese. Kuloku, eminyakeni lesihlanu leyengcile, besidlalela ku-16% welinani lelingagucuki njengeliphesenti lemkhicito wemphahla lekhicitwa lapha ekhaya - Gross Domestic Product (GDP). Lapho kube nekunonopha ekusiseni lokwenta kutsi lamuhla linani lime ku-22%, lokusondzele ku 25% lesabiketela kuwutfola nga-2014.
Loku kuyincenye yemphumela wetinhlelo letihloswe nguhulumende tekwandzisa sakhiwonchanti semphakatsi.
Kuphindze kube ngumphumela wetinchubomgomo tekwenta ncono simo sekusisa kwetinhlaka tangasese; kanye nekuhambisa inchubomgomo yetetimali ngendlela letakwandzisa kufinyelela etinhlelweni kanye nekunciphisa umtfwalo wekuwa kwemandla emali kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa kucina nekusimama kwemabhizinisi lamakhulu.
Kubhekisa ekwakhiweni kabusha kwemabhizinisi lamancane kumnyakalishumi lowengcile, nemitamo, ikakhulukati nga-2004 yekususa tintfo letahlukahlukene letivimbela kukhula kube nemtselela lomuhle.
Kungaleso sizatfu kwetfulwa luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA), kucinisekisa kutsi tonkhe tivimbela letimcoka letinjengekucineka kwesakhiwonchanti, inchubomgomo netinhlelo tetimboni letihlanganisako, tinchabhayi temakhono, lokuvimbele kusebenta kwetintfo leticondzisako kanye nekusebenta kahle kwetinhlelo tahulumende kubukanwa nako ngendlela lecondzile nalehlelekile.
Umnotfo wetfu ube ngulovulekile kakhulu, kantsi kusukela nga-1994 bewuya ngekuya uhlanganiswa neluhlelo lwemave emhlaba. Tikhungo tetfu tetetimali tisibonelo lesihle lesisivikele kuletivunguvungu letikhungetse umnotfo wemave emhlaba.
Kodvwa bubanti bawo emphakatsini wetfu solomane bungephasi kakhulu kuloko lesikulindzele. Umnotfo wetfu usancike kakhulu ekutsengiselweni kwemikhicito yetetimayini netekulima itsengiselwa emave angephandle. Ngaphandle kweluhlaka lwetinhlelo, sisengakaboni kwandza lokukhulu etinhlakeni letibalulekile, ikakhulukati ekwakhiweni kwetintfo letitsite.
Ngalokunjalo lizinga lekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave akukenyuki nakucatsaniswa nalamanye emave. Ngulobutsakatsaka lobenta kube nesikweleti lesikhulu setimali letibolekwako ikakhulukati nasingena etinhlelweni tekukhula letiphakeme.
Kantsi sinelizinga leliphasi lekonga, bekumele sitsembele ekusebenteni kwemali yesikhatsi lesifishane kute sikwati kukhokhela tikweleti kanye netinhlelo tetfu tekusisa.
Leti tinchabhayi live letfu lokumele nakanjani libukane nato libheke embili.
Lokubaluleke kakhulu ngumbuto: kukhula kwemnotfo kahle kahle kumele kube mayelana nani Kwakhiwa umnotfo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu?
Ngako, ludzaba lwekutsi ingabe umnotfo kwabelanwa ngawo ngalokulinganako yini lwakha sisekelo lesibalulekile sako konkhe kubhekelwa kwemnotfo.
Ngalokubalulekile, kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kumele kubonakale ngekuba khona kwemisebentini, lokucinisekisa kutsi kunemisebenti lemihle.
Nembala, ludzaba lwelirekhodi lekutigcabha ngekutsi emkhatsini kwa-1995 na-2003, umnotfo usungule ematfuba emisebenti lemisha lacishe abe sigidzi sinye nahhafu; nangetulu kwaloko lokuhle nakangaka, kwaba nemisebenti lecishe ibe ngu 500 000 ngemnyaka emkhatsini kwa-2004 na-2007.
Kulesikhatsi lesibalwe kamuva, kwekucala solomane kwatfolwa intsandvo yelinyenti, kwasungulwa imisebenti leminyenti nakucatsaniswa nelinani lalabo labangena etimakethe tetisebenti, lokungako kunciphe lizinga lekutfolakala kwemisebenti lisuka ku 31% nga-2003 layewufika ku 23% nga-2007.
Yebo, loku akukameli kusente sihoce emsebentini wetfu wekuchubeka nekubukana neludzaba lwelizinga lalemisebenti, kufaka ekhatsi emalungelo netimbuyeketo tisebenti letititfolako.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kwemnotfo kumele kufake ekhatsi kwetfulwa kwesinyatselo sekubonelela ngetikhundla labo bebancishwe ematfuba, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa lokubanti kwalabamnyama kutemnotfo (Broad-based Black Economic Empowerment).
Loku akusiko kuchubekisela embili luhlelo lwebuhlanga. Ngalokungiko, live lelingacinisekisi kubandzakanyeka kwabo bonkhe bahlali balo kuwo onkhe emazinga etemnotfo ngalokucinisekisekile litawuzuza ngephasi kwaloko lelinemandla ekukuzuza.
Licinisa lekutsi timboni tangasese tisalele emuva ekuguculeni simo setekuphatsa kanye nemisebenti yalabaceceshiwe, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi nalokunye kunaso sandla kancane lesenta live letfu lisalele emuva ekukhuleni lokusetulu.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kuphindze kusho indzima yembuso lephumelelisako nalelinganako ekusebentiseni sikhwama sembuso njengesikhali sekusabalalisa kabusha nekwabelana ngemtfwalo wekuhlintekela umphakatsi ngemphahla.
Malunga laHloniphekile asayetayele imininingwane yeludzaba lolutsintsa emaholo ebantfu. Nanobe kunjalo ngitawuphindze ngibale tehlakalo letimbalwa kukhombisa bunjalo benchubekelembili leseyiyentile kanye netinchabhayi lesisabukene nato.
Hulumende wati ngalokuneluvelo kutsi buphuya busasabalele emphakatsini wetfu, nekutsi emazinga ekungalingani asetulu kakhulu.
Kuleminyaka lengu-15 leyengcile setame ngalokusemandleni kubukana nalesihlava ngemaholo emphakatsi.
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temphakatsi kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti[B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.
Poverty since the transition: What we know, lik.
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
Poverty since the transition: What we know, lik.
Nembala, loku lokuboniwe kucinisekiswe lucwaningo lwetfu, lolukhombisa kutsi buphuya bemaholo ikakhulukati phakatsi kwemiphakatsi yalabamnyama nemakhaladi kwehlile, ngalokuyincenye ngenca yemphumela wemazinga emisebenti lasetulu kanye nasekufinyeleleni kutibonelelo tahulumende. Njengobe linani letibonelelo tahulumende belitigidzi letingu 2,5 nga-1999, nga-2008 lenyuke layewufika kutigidzi letingu 12,4.
Loku kubangelwe kwandza kwelinani lalabafinyelela etibonelelweni tebantfwana, lokwenyuke kusukela kulabatinkhulungwane letingu-34 nga-1999 kuya etigidzini letingu 8,1 nga-2008.
Njengencenye yekufaka sandla emalini yalabaphuyile, silinganiso lebesitibekele sona sematfuba emisebenti lasigidzi sinye ngeluhlelo lwahulumende lwemisebenti sizuziwe nga-2008, umnyaka munye ngembi kwaloyo bewuhlosiwe ekutfunyweni lukhetfo lwanga-2004. Loku kudale ematfuba lamanyenti ekwandzisa loluhlelo kanye nekulwenta libe ncono.
Mayelana nekufinyelela kwemakhaya etinhlelweninchanti, emanani ayatichaza wona ngekwawo. Sibonelo, kufinyelela emantini lakhiwako kwentiwe ncono kusuka ku-62% nga-1996 kuya ku-88% nga-2008; gezi (58% kuya ku-72%0; tinhlelo tekutfutsa emangcoliso (52% kuya ku-73%).
Bufakazi bemaholo ebantfu bubonakala ekwenteni ncono kufinyelela etikhungweni tetemphilo. Bahlali baseNingizimu Afrika labangu-95% nyalo sebahlala dvutane netikhungo tetemphilo ngelibanga lelingaphasi kwemakhilomitha lasihlanu; satiswe nekutsi yonkhe imitfolamphilo nyalo seyinemanti lakhiwako. Kugonywa kwebantfwana kwenyuke kahle kwayewufika ku-85%; kantsi netehlakalo tamalaleveva tehlile kakhulu.
Sikhutsatekile futsi kutsi lucwaningo lwetehlakalo te HIV tikhombisa kusimama kuphindze futsi kube nekwehla ezingeni lekwesuleleka.
Ngale kwaloko, tinhlelo tetfu temakhambi ekudzambisa ligciwane akusilo nje lelikhulu kuphela emhlabeni; kodvwa luyandza ngaso sonkhe sikhatsi, tiguli letingetulu kwa 690 000 selicalise kwelashwa ngaloluhlelo.
Kodvwa linyenti letikhungo tetemphilo atinayo imitsi lefanele ngaso sonkhe sikhatsi, tisebenti letinemazinga ekusebenta lafanele, kantsi futsi atetfulelwa njalo tidzingonchanti letinjengemanti nagezi. Kuletinye tikhungo, kuphatsa akuhambi kahle kantsi nendlela tisebenti letiphatsa ngayo bantfu tidzinga kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla elinanini lebafundzi kumfundzisi ngamunye; cishe kuyefana ekufinyeleleni lokumayelana nemazinga ekubhalisa etikolweni temabanga laphasi; nekwenta ncono elinanini lebafundzi labaphumelela imathematiki, kwenta nje tibonelo letimbalwa.
Ngalokunjalo, kwentiwe imitamo leminyenti yekwenta ncono sakhiwonchanti etindzaweni letiphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekungaphumeleli ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu nasetikhungweni temfundvo lephakeme lisetulu ngalokungamukeleki, kantsi luhlelo lwetemfundvo kusamele likhicite emakhono lanhlobonhlobo ladzingwa ngumphakatsi.
Ngetulu kwaloko, tindlela tekusebenta, ekufundziseni nasekufundzeni, tihombisa kukhatsateka lokuchubekako lokubangwa kwehlukana kwesikhatsi lesengcile kutenhlalo.
Ngalokulutsako, etindzaweni lapho imfundvo idzingeka khona kute isite ekucedzeni umjikeleto webuphuya, kulapho sakhiwonchanti, emandla ekuphatsa nekufundzisa kunganetisi khona.
Tinhlelo tahulumende tetenhlalo nato tente ncono simo salabaphuyile, ngekuniketela ngetindlu tindlu teluchaso letiniketiwe letitigidzi letingu 2,6.
Kumele sibonge kutsi luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba kanye nekwesekelwa kwalabo labatsintsekile ngemuva kwekususwa etindzaweni kwentiwe ngekushesha nangendlela lengcono.
Kuko konkhe, siyatigcabha ngalosesikwentile etinhlelweni tetfu tetenhlalakahle. Kodvwa ngete satenetisa tsine ngengucuko lengasho lutfo.
Kungaba kutemfundvo, kutemphilo, kutemanti nome kutekutfutfwa kwemangcoliso, umbuto lobalulekile lesibukene nawo onkhe emalanga ngukutsi siyenta njani ikhwalithi yaletinhlelo ibe ncono! Kuloku sisenalokukhulu lokusamele sikwente.
Sihlava sebugebengu solomane singumtfombo wekungavikeleki kwebahlali baseNingizimu Afrika. Tindleko temalanga onkhe, etindzaweni letiphuyile nakubomakhelwane labaphila kahle tiyefana, nguleto teluvalo lwekuhlaselwa lokuneludlame.
Etikhungweni temphakatsi netangasese, emacebo ekutsatfwa kwetinsita ngekweba ahlala aletsa kukhatsateka lokukhulu.
Yebo, lizinga selilonkhe lebugebengu, njengeobe belenyukile nga-2002, selehlile. Tonkhe tinhlobo tetibalo telucwaningo tingabalwa kute kufakazelwe loku.
Kodvwa siyati kutsi kwehla akukasheshi ngalokwenele, akubanga ngisho nangelizinga la 7-10% lesatibekela lona kutinhlobonhlobo tebugebengu bekutsintsana. Liciniso lekutsi tehlakalo tekubamba inkunzi ngalokuneludlame emakhaya nakumabhizinisi lenyukile; nekutsi bugebengu lobubhekiswe kulabasikati nebantfwana abukanciphi, yintfo lekhatsatako.
Loku kukhomba butsakatsaka kubomakhelwane betfu, ikakhulukati ekwakhiweni kwelubumbano lwemimango lolutawusisita ekuvimbeleni nasekucedzeni bugebengu. Kukhomba kubutsakatsaka beluhlelo lwetebulungiswa, kusukela ekuphenyweni kwemacala kuye ekuhlunyelelisweni kwetimilo tebabanjwa. Kukhomba kubutsakatsaka ekusebenteni lokuphumelelisako kweluhlelo lwetinkantolo, emisebentini leyentiwako nalesinye sakhiwonchanti kanye nekuphatsa.
Leti tindzaba loluhlelo lwetebulungiswa lolwakhiwe kabusha naloluphelele loselucalise kutilungisa.
Kodvwa, ngalesikhatsi sitihlatiya tsine ngekwetfu, kumele singakhohlwa kutsi sihlola luhlelo lwetemtsemtfo loluncono kakhulu kunalolo loseluke lwaba khona eliveni letfu.
Loku kwentiwa tingucuko letentiwe nguletikhungo, bantfu labehlukahlukene labasebenta kuto kanye netinhlelo tekutiphendvulela kwaletikhungo.
Kodvwa asingatikhohlisi: njengobe kwenteka emphilweni yetfu kutenhlalo, lengucuko isesetigabeni leticalisako. Luseludze luhambo lesisataluhamba.
Ngicinisekile kutsi eMalunga laHloniphekile atawuvuma kutsi buntfu besikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu kumele buvetwe ngendlela lesibhekela ngayo umphakatsi losengotini.
Kuloku, sicinisekise kutsi kwentiwa imitamo yekwenta ncono timo tebantfwana, labasikati, bantfu labakhubatekile nalabadzala ngekusebentisa imitsetfo leshaywako, tivumelwano temave emhlaba, imigomo nemikhankhaso.
Ngemikhankhaso wekukhulumela labanye nangemiphumela yebudlelwane sisungule tinhlangano letimele lamacembu lasengotini, sente ncono tinhlelo tekwatisa ngetindzaba letibatsintsako; sachubeka futsi kugcugcutela kutsi kubukanwe nalokukhatsateka lokukhona.
Ludzaba lwekutigcabha kutsi, ngekwesibonelo, emakhaya laphetfwe bomake atfole sabelo lesikhulu kunaleso lesivamile setibonelelo tahulumende kufaka ekhatsi tindlu kanye netinhlelo tetemphilo; nekutsi emkhatsini wetinhlelo letiyimphumelelo kube nemikhankhaso lemayelana nekugonywa kwebantfwana kanye nekudla ngalokufanele.
Kodvwa kutfola imisebenti kuba matima kulabasikati basemakhaya, kulabasha nakubantfu labakhubatekile. Ligciwane i-HIV linemtselela lomkhulu kulabasikati labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kulabasikati nebantfwana lusetulu kakhulu.
Konkhe lonkhe tinchabhayi lokubukenwe nato kulesikhatsi lesitako.
Leti nguletinye tintfo letiletfwe yintsandvo yelinyenti; kanye nenchubekelembili hulumende lasayentile ekufezeni kutfunywa kwakhe elukhetfweni.
Akunanzuzo letfokalako ngekusho kutsi, inchubekelembili leseyentiwe kusukela nga-1994 ibe ngulebabatekako. Kodvwa futsi ngete kwaba nekungabata kutsi tinchabhayi tisesetinkhulu.
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo bantfu belive lakitsi batawumemetela buholi lababufunako kute bachubekisele embili umsebenti webuntfu walesishikashiki lesalwela inkhululeko kanye nalabanye basunguli bentsandvo yetfu yelinyenti.
Nanobe tindlela tetfu tingafani, tinhloso lokumele siphokophele kuto tibekwe ngalokucacile nangalokungagucuki kumtsetfosisekelo wetfu: kwakha umphakatsi lobumbene, longenabuhlanga, longenabulili, wentsandvo yelinyenti nalonenchubekelembili lodlala indzima lenhle ekwakheni umhlaba loncono.
Eminyakeni lesitfupha leyengcile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana engungcutseleni yentfutfuko bafinyelela esivumelwaneni semisebenti sonkhe lokumele siyente kute sente ncono lizinga lemphilo yebahlali baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungasebenti nebuphuya ngahhafu nga-2014.
nesinyatselo sasekhaya sekwetfulwa kwentfutfuko, kufaka ekhatsi kuhlintekelwa kwesakhiwonchanti kanye nekufinyelela kutinhlelonchanti.
Ngicinisekile kutsi, njengencenye nangetulu, letinhloso bahlali baseNingizimu Afrika bangatitfola kumatima kuphikisana nato mayelana nesidzingo sekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo; kuhlintekela ngalokwenele, lokuhle nalokulinganako kutemphilo; kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemakhaya nekucinisekisa kuvikeleka ekudleni; kanye nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo.
Ngibala letintfo hhayi ngobe tonkhe tihlangene futsi kungabi ngoba kutakutsi ngemuva kwekuba tibalwe bese kulungiswa konkhe lokungakelungi emphakatsini wetfu. Ngikhetse kwenta njalo kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayititfoli seyisenkingeni yebuphuya. Inchabhayi lesibukene nayo kugucula lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute yetfulwe ngalokuphumelelisako.
Lemibono kwabelanwa ngayo ngibo bonkhe bantfu, njengobe ibekwe kutinhloso tamhlabuhlangene tekutfutfukisa bantfu (United Nations Millennium Development Goals).
Kodvwa lamuhla luntfu lusengotini yekutsi kufezeka kwaletinhloso kungephuta ngeminyaka leminyenti, uma kungephuti ngemashumiminyaka, ngenca yetinkinga tetemnotfo letikhungetse umhlaba wonkhe.
Loko ekucaleni lokucale njengetinkinga tetimali emkhatsini kwetikhungo letimbalwa tekubolekisa ngetimali sekwandze kwayewufika etikweleteni temhlaba, lokunemiphumela lemibi emkhicitweni nasekuhwebelaneni.
Singakhala ngemhobholo, sikhatsi lesifishane kanye nebudedengu bebaphatsi betinkapani letinkhulu lokungiko lokubangele letinkinga. Singasola tinchubomgomo tabohulumende labasuse emehlo abo kuloko lokumele babuke kuko baniketa imvume letihulako kutimakethe letingalandzeli imigomo kutsi tiletse tincushuncushu etinhlelweni tetimali. Singakwenta konkhe loku; futsi sitawube senta lokufanele.
Kodvwa umsebenti losemcoka nalosheshako ngulowo wekwatisa imiphumela yaletintfutfuko emnotfweni wetfu nasesifundzeni setfu, bese sita netimphendvulo letitawunciphisa umtselela wato ikakhulukati etincenyeni temphakatsi wetfu letisengotini.
Lesikwatiko ngukutsi simo lesisemukele lesilawulako eliveni letfu kanye netinchubomgomo letiphikisana nekusaphatwa kweluhlelotimali sisisitile kutsi sigweme umtselela lomkhulu waletinkinga.
Kodvwa sonkhe sati kahle kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokucinile emnotfweni wemhlaba, kufunwa kwemphahla letfunyelwa ngaphandle kwehlile; kufinyelela etimalini kanye nekungena nekuphuma kwetimali kube ngulokubi kakhulu; kwehla kwemphahla lefunwako kubangele kwehla kwemkhicito; kusungulwa kwemisebenti kuphatamiseke kakhulu kantsi kuletinye tincenye tetimboni kudzilitwa kwebantfu emisebentini kube yintfo bantfu lababukana nayo mbamba.
Lobumatima bucondzene nesikhatsi lapho kuwa kwemandla emali kanye nentalo yemali lebolekiwe kusesetulu kakhulu.
Kuhlangene, loku lokwentekako kuletsa tinkinga etimalini leticokelelwako ngako sidzinga kwelula kuhlintekelwa kwetinhlelo kanye nekwetfula imiklamo yetfu yesakhiwonchanti. Ngalokunjalo, siphocelelwe kutsi sehlise kubiketela kwetfu mayelana nekukhula kanye nekusungula imisebenti.
Siyati futsi kutsi iNingizimu Afrika iphatamiseke kancane nakucatsaniswa nalamanye emave. Nembala, esikhatsini lapho labanye batitfola nome babiketela tinkinga tekuhlehlela emuva kutemnotfo, iNingizimu Afrika nelivekati lonkhe tisabukene nekukhula, nanobe kuhamba ngelizinga lelincane.
Kuloku, Malunga laHloniphekile, ngiyajabula kubika kutsi ekukhulumisaneni emkhatsini kwebungameli kanye nebaholi betinhlangano letahlukahlukene tetenhlalo, sivumelene sonkhe ngekungenelela lokutawunciphisa umtselela waletinkinga emphakatsini wetfu.
Kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yekusisa emphakatsini, linani leselenyuke layewufika kumabhiliyoni emarandi langu-690 kuleminyaka lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo sitawutfola tindlela letinekucamba tekwenyusa timali.
Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfutfukiswa kwetfu kwetikhungo tetimali netimali letibolekwako etikhungweni temhlaba wonkhe, kanye nebudlelwane netinhlangano tangasese nekusetjentiswa kwetinsita letilawulwa tisebenti letinjengetikhwama temphesheni.
Kwesibili, sitawucinisa tinhlelo temisebenti yahulumende. Eluhlangotsini lunye, tinhlelo tekwandzisa timboni temisebenti njengetemphilo, tenhlalakahle, temfundvo kantsi netikhungo tekucindzetelwa kwemtsetfo titawuchubeka. Ngakulolunye luhlangotsi, sitawunonophisa kwetfulwa kwesigaba lesilandzelako seluhlelo lwemisebenti yahulumende (Expanded Public Works Programme).
Kwesitsatfu, kungatsatfwa tinyatselo letitsambisako etimbonini tangasese kute kuphikisanwe nekwehla lokukhulu ekusiseni kanye nekuvalwa lokungakadzingeki kwetindlela temikhicito nome tetitjalo.
Ngaseluhlangotsini lwakhe, hulumende utawemukela indlela yetimali lesetjentiswa timboni kanye netindlela tekuklomelisa letitawusita ekubukaneni naletinchabhayi etihlakeni letahlukahlukene, aphindze agcugcutele tikhungo tetimali kutsi tisite emafemu labukene nebumatima ngenca yaletinkinga.
Kutawubukwa telinye tindlela letingasetejentiswa, kufaka ekhatsi emaholideni lamadze, kuceceshwa lokwandzisiwe, sikhatsi lesifishane kanye nekwabelana ngemisebenti. Loku kutawuhlanganiswa nekutfutfukiswa kwemkhankhaso wekuba ngumhlali waseNingizimu Afrika lotigcabhako kanye netinyatselo leticinile ekungenisweni kwemphahla ngalokungekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utawusimamisa aphindze andzise etimalini letichitfwa kutenhlalakahle, kufaka ekhatsi kwelula sandla lokuchubekako ekufinyeleleni kutibonelelo tekwesekelwa kwebantfwana labaneminyaka lengu-18 kanye nekunciphisa iminyaka yebudzala yalabadzala labatfola imali yemhlalaphasi kuhulumende kutsi ifike eminyakeni lengu-60 kubobabe.
Kwengeta kuloku, sitawelula kakhulu ekusebentiseni imali yesibonelelo sekucosha likati etiko kanye netindlela tekuvikela kudla ikakhulukati siphindze sibuke leto letingakavikelwa sikhwama salabangasebenti (Unemployment Insurance Fund) nome labo lasebacedze timali tabo tetimbuyeketo.
Sitawuphindze sichubeke nekubhekisisa tinchabhayi tekungatiphatsi kahle ekuncintsisaneni lokwentiwa nguletinye tetimboni tetfu. Kuloku, sitsandza kuhalalisela likomishani lelibukene nekuncintsisana (Competition Commission) ngesandla salo lesicinile lelisikhombisako kucinisekisa kutsi benti balokubi bayajeziswa.
Setsemba kutsi umphakatsi wetfu utawenyusa lizinga lawo lekutibandzakanya kute ucinisekise kutsi, phakatsi kwalokunye, imbuyeketo itfolwa ngibo bonkhe bantfu ngalesikhatsi emanani etintfo letingena kulelive ehla.
Letindlela letiphutfumako titawulandzela umtsetfo wenchubomgomo yekuphikisana nemjikeleto wetimali. Nanobe kunjalo, sitawucinisekisa kutsi emazinga ekuboleka ahulumende asebaleni futsi asimeme. Loku kuphindze kusho kuncipha emazingeni etikweleti tahulumende ngalesikhatsi timo tigucuka tiba ncono.
Imitamo yetfu itawuya ngekutsakasela kutsi tindlela tekuvikela imvelo nekutsambisa umtselela wekugucuka kwesimo tingabuye tifake sandla ekusungulweni kwemisebenti.
Emhlanganweni we G20 nasekuhlanganeni naletinye tikhungo letahlukahlukene, hulumende wetfu ucele kutsi kube khona kungenelela lokufanele nalokusheshako ikakhulukati emaveni latfutfukile lapho letinkinga tivela khona nalapho titinkhulu khona. Sikholwa ngukutsi sikhatsi sesifikile sekucinisa umtsetfo walapha ekhaya kanye nekubhekwa kweluhlelo lwetetimali; kodvwa ngetulu kwaloku, kubheka ngeliso lelibukhali kanye netinyatselo esilinganisweni semhlaba wonkhe kube yintfo lengagwemeki futsi naledzingekako.
Ngeliso lelihlatiyako, kumele futsi silondvolote sitfunti seluhlelo lwekuhwebelana emhlabeni, siphotfule tinkhulumiswano letichubekako tekuhwebelana kwemhlaba i-Doha Round, siphindze sicinisekise kutsi lusito lwentfutfuko aludvoselwa phasi.
Sifundvo lesakhako kuloku lesesikufundzile ngukutsi sidzinga budlelwane lobucinile emkhatsini walabadlala indzima kutemnotfo ezingeni lasekhaya nelemhlaba, kungabi kugcizelela umtselela wetinkinga letikhona kuphela; kodvwa kube nangukubeka tindlela letitawuvimbela kuchubeka kwato.
Eliveni letfu, sitawucalisa ngalokutibophetela njengencenye yeluhlelo lwekubeka umphakatsi wetfu endleleni lekhula kakhulu naletfutfukako. Budze besikhatsi ekutfolweni kuhamba ngesivinini lesikhulu kweluliwe ngandlelatsite. Kodvwa asinako kungabata kutsi sikhatsi sitawufika madvute nje.
Kuloku, indlela lesibeka ngayo live lakitsi kutsi lisebentise ematfuba layimvelakancane lesebusweni betfu, kutawuba ngulebaluleke kakhulu. Ngibhekise lapha ikakhulukati kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe yelUbumbano letawudlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo. Ngalokungiko yonkhe imiklamo netinhlelo sekuphotfuliwe nome sekusedvute nekuphotfulwa kusukela etinkhundleni temidlalo, sakhiwonchanti setekutfutsa, tindlela tekuphepha, tindzaba tetindzawo tekuhlala, kuya kutemphilo netinhlelo tebantfu bakulamanye emave kucinisekisa kutetsemba kwencenye yemdlalo welibhola letinyawo emhlabeni wonkhe kutsi umchudzelwano wetfu utakuba ngulonemphumelelo.
Sikholwa futsi ngukutsi, ngemuva kwekuncoba imidlalo lesihlanu ngekulandzelana, licembu lesive nyalo selinekutetsemba lokukhulu litilungiselela kusebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile!
Kodvwa ngetulu kwaloko, lifa lelikhulu lalomchudzelwane litawuba selikhonweni letfu lekukhombisa umoya lomuhle nebuntfu beNingizimu Afrika kugucula unomphela yonkhe lemicabango lekhona ngelive lakitsi nangelivekati lakitsi kubo bonkhe bantfu bemhlaba. Loku kuncike kitsi sonkhe; loko akusiyo intfo ledzinga imali!
Kuloku futsi sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo labeke iNingizimu Afrika ekusebenteleni imphumelelo kulomnyaka lowengcile. Kuhalalisela lokukhulu kubhekiswe elicenjini letfu lekhilikithi lelenyuke intsaba yekukleliswa kwemave emhlaba.
Nembala siboshampeni bemhlaba kuteragbhi; Giniel de Villiers nelicembu lakhe bancobe i-Dakar Rally; licembu letfu lalabakhubatekile liyachubeka nekusenta sitigcabhe; kanye nelicembu letfu lelibhola letinyawo lalabangaphasi kweminyaka lengu-20 lisebente kahle kakhulu ekuchudzelaneni.
Emavikini nje lamabili lengcile, iNingizimu Afrika iphotfule incenye yemilandvo yesintfu ye-Mali kute kugcinwe emaphepha lamadzala lacuketse lwati lwe- Timbuktu.
Lamagugu esive akhomba e-Afrika njengayo indzawo yesayensi netemibhalo, tenjulalwati netemabhizinisi, leyaphatanyiswa kuhwebelana ngebugcili kanye nekuphangwa kwemnotfo wase-Afrika.
Loku lokucaliswako kumele kusihlahlele kutsi sihlangane nalamanye emave kulelivekati letfu kanye nemave amshiya lowa kute sente ncono timo tekuphila tebantfu.
Nembala, ngetulu kweminyaka lengu-15 sente yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi i-Afrika itfola kuvuselelwa kabusha kuloko lokumele ngalokungiko kube ngumnyakalikhulu we-Afrika. Kancane kancane, kodvwa ngalokucinisekile, live letfu lichubekelembili nekutalwa kabusha kwalo, ngenshisekelo yebantfu balo labenyukela etulu kweluhlelo lwebaholi balo, kucinisekisa litsemba lalo nekuvuseleleka kwalo emhlabeni.
Nguloku, futsi nguloku kuphela, lokwente kutsi sichubeke nekusita bantfu baseZimbabwe kutsi batfole sisombululo saphakade etinkingeni letikhungetse lela live. Kuloku sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu eZimbabwe ngekuphetsa tinkhulumiswano, kwetfula umklomelo wekugcina lobesolomane kuyinshisekelo yebantfu balela live kanye nayo yonkhe incenye yelivekati lelingaseNingizimu: lokunguhulumende losimeme losemtsetfweni lolungele kubukana netinchabhayi letibhekene nebantfu. Sikhutsatekile kutsi, itolo, liphalamende laseZimbabwe liphasise sichibiyelo 19 semtsetfosisekelo, lakha sisekelo sekubunjwa kwahulumende lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangano.
Kubonga kwelikhetselo kubhekiswe kumlamuli we-SADC, loyo lobekangumengameli walelive Thabo Mbeki nelitsimba labasebente ngaphandle kwekuphumula basita ngesineke ekuletseni luhlelo loluphetse ngalokuyimphumelelo.
Nyalo umsebenti wekuvuselela kabusha sewungacala ngekutimisela; kantsi neNingizimu Afrika seyime ngemumo kusita lapho ingakhona khona. Njenganyalo sekuvele kunesidzingo lesiphutfumako sekusita ekubukaneni netinkinga letikhungetse bantfu bakulela live. Sinelitsemba lekutsi, ngobe uyanakekela, umphakatsi wemave emhlaba utawubambisana nebantfu baseZimbabwe njengobe bacala bavutsa endleleni lensha.
Siphindze futsi sigcugcutelwe ngukutsi, konkhe lokulungile nalokucalako kungabukeka kukhombisa inchubekelembili yebantfu base-Democratic Republic of Congo eluhambeni lwabo loluya ekusimameni nasemphumelelweni, kwekutsi inchubekelembili ayincengeki.
Budlelwane lobakhiwe esikhatsini lesicedza kwendlula emkhatsini kwebuholi base-DRC nebase-Rwanda bucuketse setsembiso sekuchubekela embili etindzabeni tekuvikela nasekubukaneni netinkinga letitsintsa bantfu; kodvwa, ngalokwetsembisako, nangalokumayelana nekukhulumisana kutepolitiki. Ngalokunjalo sitawuchubeka nekusebentisana nalamanye emave kanye neLubumbano lwase-Afrika ekuchubekiseleni embili letinhloso e-Burundi, Sudan, Western Sahara, Cote Divoire, Somalia nakuletinye tindzawo.
Njengobe bekutawube kufakazelwe tintfutfuko letehlukahlukene etinyangeni letimbalwa letengcile, iNingizimu Afrika itawusebentisa litfuba lekuba ngusihlalo we-SADC kute icinise lesikhungo sesifundza lesibaluleke nakangaka, ngekugcizelela ikakhulukati kutincumo tengcungcutsela kanye nekucinisa kusebentisana kwesifundza eluhlangotsini letemasu.
Esikhatsini lesifanako sitakwenta ncono kukhulumisana kwe-SADC netimakethe taseMphumalanga nase-Afrika leseNingizimu (COMESA) kanye netimakethe letiseMphumalanga ne-Afrika (EAC). Letinkhulumiswano leticaliswako titawusungulwa kute kwandziswe kunekutsi kwentiwe butsakatsaka budlelwane lobungenelele lesibutfolako elubumbanweni lwemincele yase-Afrika leseNingizimu (SACU).
Ngalesikhatsi sitsandza kwendlulisa kuhalalisela kwetfu bantfu kanye nebuholi base-Zambia, Ghana ne-United States of America ngelukhetfo lokuluphawu lwekugucula imincele yemibuso yesive sabo.
Sitawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi sicinisa kusebentisana nalamave kanye nalamanye kute sichubekisele embili loko lokuhle kubantfu.
Sinenhlanhla yekutsi kulomnyaka sicedzela imibungato yemnyakalishumi yekucala yebudlelwane betfu babosomasu ne-Peoples Republic of China. Kuleminyaka leyengcile, kucace kahle futsi kukhona kuzuza lokukhulu lokutawutfolakala ngalobudlelwane betfu.
Sitsandza futsi kucinisa kutibophetela kwetfu kulobudlelwane lesibucale ne-Brazil ne-India nge-IBSA; kanye nekucinisa budlelwane live lakitsi lelinabo nemave ase-Asia, e-Middle East, kanye ne-Latin ne-North America.
Sivete kukhatsateka kwetfu etikhatsini letinyenti mayelana nekungevani lokuchubekako e-Middle East yonkhe ikakhulukati i-Israel ne-Palestine.
Kudana kwetfu lokujulile ekubhebhetsekeni kwekungevani kanye nekulahleka kwetimphilo, ikakhulukati tebahlali kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati nalabadzala akuchazeki nekuchazeka.
Ngete kwaba khona kufakazela letento tebubheva leticekela phasi kanye nelunya. Sitsemba kutsi ngalesikhatsi, imitamo leyentiwe kabusha yimiphakatsi yemave emhlaba yekuletsa tisombululo taphakade kulokungevani itawutsela tiselo, kute ema-Sirayeli nemaPhalestina atewuba nekuthula nekuvikeleka emaveni emibuso yawo.
Kuhalalisela kwelikhetselo kubhekiswe kuhulumende wase-Cuba ekubungateni iminyaka lengemashumi lasihlanu latfola kutimela, ngayo, inkhululeko yekukhetsa indlela leya entfutfukweni.
Emnyakeni lowengcile sikwatile kuphotfula letinye tinkhulumiswano nelubumbano lwaseYurophu ebudlelwaneni betfu kutemasu; sitsemba futsi kutsi umoya lokhonjiswe ngalesikhatsi setinkhulumiswano utawuba khona nangalesikhatsi siphotfula tinkhulumiswano letahlukahlukene etivumelwano tekwakha budlelwano kutemnotfo nalamanye emave esifundza sakitsi.
Sibheke ngemehlo labovu kucinisa lobudlelwano ngalesikhatsi sibamba ingcungcutsela nemave elubumbano lwaseYurophu i-South Africa-EU Summit ngasekupheleni kwalomnyaka losetulu.
Kanye nalamanye emave aseNingizimu sitawuchubeka nekuchubekisela embili tinhloso tekwakhiwa kabusha kwamhlabuhlangene, sikhwama semali yemave emhlaba kanye naletinye tikhungo letahlukahlukene kute tikhombise ingucuko nengucuko lengiyo yemhlaba wonkhe tibuye tisebente ngendlela yentsandvo yelinyenti, lefanako nalesebaleni.
Siphindze sitibophetele ekuhlangabetaneni netinhloso tetivumelwano temave emhlaba, lokufaka ekhatsi i-Kyoto Protocol kanye netangembili kwato kute kuzuze titukulu letitako phakatsi kwebantfu bakitsi kanye nebantfu bemave emhlaba.
Lokuchuba lemitamo yetfu yimigomonchanti lemibili: sidzingo setfu sekucedzela kutfunywa lokutfunywe lohulumende nga-2004; kanye nekubaluleka kwekucinisekisa kutsi hulumende lotawungena ngemuva kwelukhetfo utfola indzawo seyilungisiwe yekwetfula tinhlelo tawo ngaphandle kwekwephuta lokungadzingeki.
Etinyangeni letimbalwa letitako kuye ngelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza, sitawutama kuphotfula loko lesitfunywe kona.
nekuchuba luhlelo loluhlose ekuciniseni tinhlaka letibukene netindzaba tekulingana ngekwebulili njengekumelwa nga 50/50 etinhlakeni tekutsatfwa kwetincumo, kutfutfukiswa kwelusha, emalungelo ebantfu labakhubatekile kanye nemalungelo ebantfwana kufaka ekhatsi kuphotfulwa kwetinkhulumiswano tenchubomgomo yelusha (National Youth Policy), kulungiselelwa kwetfulwa kweshatha yelusha lwase-Afrika naseyivunywe yiphalamende, kanye nekucalisa sikhungo lesitawubukana nekutfutfukiswa kwelusha (National Youth Development Agency); kungenisa luhlelo lolubukene nebulili kanye nekutfutfukisa (SADC Protocol on Gender and Development) ephalamende; kucinisa kumelwa kumalungelo ebantfu labakhubatekile; kanye nekwenyusa linani labomasipala labacalise ngetinhlelo letibukene nemalungelo ebantfwana (Childrens Rights Focal Points) kutsi lengce kulo 60% lelime kulo kungunyalo.
Leti naletinye tinhlelo, kufaka ekhatsi i-Apex Priorities letikhonjwe ngumbuso enkhulumeni letfulwelwa sive yangenyanga yeNdlovana emnyakeni lowengcile, takha umsuka wemitamo yetfu yekuphotfula kutfunywa kwetfu lokwatiwako kanye nekubeka sisekelo sesikhatsi lesitako.
Sitawucinisa imitamo yetfu lekhutsatwa ngumdlandla, litsemba nekuvuseleleka kwebantfu baseNingizimu Afrika ekuphokopheleni kutfola loko lokusilungele tsine sonkhe. Loku, kantsi kungulokubalulekile, kungumtfombo wekutetsemba kwetfu nasitsi sive sisesimeni lesikahle. Intsandvo yetfu yelinyenti ingulekahle. Iya ngekukhula njalo icina.
Ngaloko, ngemavi emengameli wangaphambilini Mandela, [asi] katimiseli kulibala, ngobe luhambo [lwetfu] loludze alukafiki esiphelweni.
<fn>StateoftheNation.2010.2010-05-24.ss.txt</fn>
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, sanibonani nonkhe emakhaya!
Siyatfokota kuba nani kulobusuku belikhetselo.
Ngima embi kwenu kulobusuku balamuhla, iminyaka lengema-20 kusukela Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela akhululwa ejele.
Sikhetse lolusuku njengelusuku lekubita loMhlangano Weliphalamende Loyinhlanganisela kute Setfule Inkhulumo Yesive, ngenhloso yekubungata sehlukanisamanti lasagucula live letfu.
Kukhululwa kwaMadiba kwaba ngenca yemzabalazo locinile webantfu beleNingizimu Afrika. Tiboshwa tetembusave tangembili kanye netigagayi tetemphi letikanye natsi lamuhla takufakazela loko ngobe tatiyincenye yaloko lokwenteka.
Nitawukhumbula kutsi linyenti lebantfu bakulelive, ngekwehlukana kwabo, basabela ngekutimisela elubitweni lwekwenta lelive libe ngulelingabuseki nalekungasebenteki kahle kulo ngenca yelubandlululo. Sibungata lolusuku netiboshwa tangembili tetembusave lesitimeme ngalokulikhetselo kutsi tihlanganyele natsi. Semukela labo labavela emaveni langesheya, Helene Pastoors, Michael Dingake baleBotswana, Mnu Andimba Toivo ya Toivo weSwapo eNamibia.
Siyajabula kuhanjelwa ngemalunga elitsimba letemtsetfo elicaleni lekuvukela umbuso laseRivonia - Lord Joel Joffe, nyalo losahlala eLondon naJaji Arthur Chaskalson. Sikhumbula siphindze sihloniphe Mnu Harry Schwarz, losishiye ngekudzabuka lokukhulu elivikini lelengcile.
Phakatsi kwalokunye, bekalilunga lelitsimba lebammeli ecaleni laseRivonia. Sendlulisa kubonga kubangani kanye nakubembutfo wemmango wemhlaba, ngekulwa kanye natsi kute sitfole inkhululeko.
Semukela ngalokulikhetselo umndeni wakaMandela.
Babe luphawu lwekutinikela lwalabanyenti labatfole bumatima ngenca yelubandlululo. Sibingelela buholi belicembu lelibusako kanye nabelidlelandzawonye, lokungumcimbi wabo welikhetselo lona.
Ngalolusuku lwelikhetselo, kumele sikhumbule ligalelo lebuholi be-National Party, labagcine babonile kutsi lubandlululo alusanandzawo.
Ngivumeleni ngisho indzima leyadlalwa nguMengameli wangembili PW Botha.
Nguye lowacalisa tinkhulumiswano letimayelana nekukhululwa kwetiboshwa tetembusave. Mengameli Botha wasebentisana Nendvuna Yetebulungiswa yangembili, Mnu Kobie Coetzee, naye lowasitwa nguDkt. Neil Barnard kanye naMnu. Mike Louw. Badlala indzima lebalulekile eluhlelweni lolwaholela ekukhululweni kwaMadiba.
INingizimu Afrika kusalindzeleke ivume ngalokuphelele, indzima lebalulekile leyadlalwa nguMengameli wangembili we-ANC, Licabane Oliver Tambo, lowabeka sisekelo salelive kutsi libe sibonelo lesigcamile senkhululeko nentsandvo yelinyenti.
Bekubuholi bakhe lobuvelele, kubonela tintfo embili kanye nekucacisa kahle umbono lokwaholela ekutsaneni i-ANC icinise silandzelelo sayo sekusombulula tintfo ngekukhulumisana. Buhlakani bakhe baphindze babonakala Esivumelwaneni saseHarare, lokunguye lowasibhala waphindze wasichuba. Nguloku lokwabeka sisekelo setimemetelo letingumlandvo taMengameli FW de Klerk, eminyakeni lengema-20 leyengca.
Kuloku, Mengameli de Klerk wakhombisa sibindzi lesimangalisako kanye nebuholi lobucinile. Ngalolusuku lolukhulu kangaka, asengiphindze ngibonge indzima leyadlalwa ngulongasekho Nkt. Helen Suzman.
Sikhatsi lesidze, bekanelivi lemuntfu munye ePhalamende, afuna kube khona ingucuko. Siphindze sibonge indzima leyadlalwa ngumholi we-Inkatha Freedom Party, Inkhosi Mangosuthu Buthelezi, naye lobekafuna kukhululwe Madiba, kanye naletinye tiboshwa tetembusave nekubuya kwalabasekudzingisweni.
Sendlulisa kubonga kwetfu kummango wemave emhlaba ngekwesekela umzabalazo wetfu ngendlela lengenakunyakatiswa. Letikhatsi emlandvweni wetfu tikhombisa likhono letfu lekuhlangana, ngisho nangaphansi kwetimo letimatima, kanye nekubeka tifiso telive ngetulu kwato tonkhe letinye.
Kulomnyaka, sitawube sicedza iminyaka lelikhulu kwasungulwa Inhlangano yeleNingizimu Afrika, leyasungulwa nga-1910. Loku kwasungula umbuso lohlangene. Kakhulu, kukhishwa kwalabamnyama kuleNhlangano bekusizatfu lesikhulu sekusungulwa kwe-African National Congress nga-1912.
Njengobe sitawube sicedza iminyaka lelikhulu ngasekupheleni kwalomnyaka, kumele sibuke kutsi sesihambe kanganani njengelive.
Ngima embi kwenu, hhayi njengempholofethi kodvwa njengesisebenti senu lesititfobile.
Kutinikela kwenu nalokunebuchawe ngiko lokwente kutsi ngikwati kuma embi kwenu lamuhla.
Ngaloko ngibeka iminyaka lesele yekuphila kwami etandleni tenu.
Lamagama asikhutsata kutsi singaphumuli sidzimate sifinyelele embonweni wemmango longenabuphuya nalongasweli. Kuleminyakalishumi lemibili kwakhululwa Madiba, live letfu seligucuke kakhulu. Mengameli Mandela wahlanganisa lelive ngaphansi kwembono weNingizimu Afrika lengacwasi ngekwebulili, lengacwasi ngekwebuhlanga, yentsandvo yelinyenti nalenemphumelelo.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, asesitibophetele ekwakheni likusasa lelincono lato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, letimnyama naletimhlophe. Asesichubele embili lombono Madiba lawulwela imphilo yakhe yonkhe - umbono wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu bahlala ndzawonye ngekuthula futsi banematfuba lalinganako.
Sibite umhlangano loyinhlanganisela ebusuku kute labanyenti eliveni letfu, basebenti, bantfwana besikolo, batewuba yincenye yalomhlangano.
Sitsatsekile ngemdlandla welusha mayelana nalomhlangano. Bantfwana labangemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesitfupha labavela kuto tonkhe tifundza babambe lichaza kunkhulumomphikiswano leyandvulela Inkhulumo Leyetfulelwa Sive mayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya.
Sihalalisela lobahlule bonkhe, Charlotte Le Fleur Wesikole Lesiphakeme saseWorcester, kanye nabo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti lomatima.
Sihlangana ngemuva kwetiyaluyalu tetemnotfo emhlabeni wonkhe.
Kulomnyaka lowengcile, sihlangabetane nekufadalala kwemnotfo kwekucala eminyakeni leli-17. Lenkinga iholele ekutseni umnotfo wetfu ulahlekelwe imisebenti lengu-900 000. Linyenti lalabalahlekelwe yimisebenti yabo ngilabo labondla imindeni lephuyile.
NgeNdlovana kulomnyaka lowengcile, hulumende, emabhizimisi, tisebenti nalabamele ummango bavumelana ngetindlela letihlanganisile tekunciphisa umtselela waletiyaluyalu tetemnotfo. Sibeke linyenti laletindlela.
Silandzele tincumo leticinile tekulwa nekufadalala kwemnotfo ngekucondzisa emalini lechitfwa nguhulumende, kakhulukati kusakhiwonchanti. Kucinisekisa kuphepha kwalabaphuyile, sichubekisele embili kwandziswa kwemali yetibonelelo, saphindze selula iminyaka yeLuhlelo Lwesondlo Sebantfwana yayewufika eminyakeni yebudzala lengu-14.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, labanye bantfwana labatigidzi letimbili labavela emindenini lephuyile, labaneminyaka lengu-15 kuya ku-18, batawuhlomula kuLoluhlelo Lwesondlo Sebantfwana. Inhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni ibekele eceleni imali lengemarandi langemabhiliyoni lasitfupha kute kusitwe tinkampani lesetidvonsa matima.
Hulumende wetfule "luhlelo lwekucecesha" lolutawuniketa tisebenti litfuba lekukhetsa kuceceshwa endzaweni yekudzilitwa emsebentini.
Lemitamo itfutfukiswe Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi.
Sive sitawukhumbula kutsi ngesikhatsi Senkhulumo Leyetfulelwa Sive nga-2009, ngimemetele kutsi Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi lutawusungula ematfuba emisebenti langu-500 000 ngeNgongoni 2009.
Lawa ngematfuba emisebenti lasungulwe kute anikete bantfu labangasebenti liholo, lwati lwemsebenti kanye nematfuba ekuceceshwa.
Kuyintfokoto kumemetela kutsi ekupheleni kweNgongoni, besesisungule ematfuba emisebenti yemmango lengu-480 00, lokungemaphesenti langema-97% elinani lesitibekele lona.
Lemisebenti isemikhakheni yekwakha, kunakekela bantfu emakhaya nasemmangweni, kanye nemiklamo yetemvelo. Sibone letinye tindzawo lesingenta ncono kuto, letitawukhomba kuchubekela embili, kufaka ekhatsi kucinisekisa imiklamo lebukene netisebenti. Siyati kutsi leti naletinye tindlela tanciphisa ngalokuphelele imitselela yekufadalala kwemnotfo.
Siyabonga ngemoya wekusebenta kwemndeni, kwemmango nekutitsandzela lokhutsata bantfu labanyenti kutsi basite labo labakhungetfwe nguletiyaluyalu tetemnotfo, ngaletikhatsi letimatima.
Tinkhomba tetemnotfo tikhomba kutsi sesigucule simo nyalo.
Umnyakato wetemnotfo uyenyuka eNingizimu Afrika, kantsi silindzele kukhula lokuya embili. Tibalo tetisebenti letikhishwe ngeLesibili, tikhombisa kutsi nyalo umnotfo sewusungule ematfuba emisebenti kunekutsi ilahleke. Nanobe kunjalo, kusesemasinya kakhulu kucinisekisa litubane lekubuyela esimeni sangembili. Ngako hulumende ngete atihocisa tindlela takhe tekwesekela. Nyalo sesikhatsi sekubeka sisekelo sekukhula lokucinile lokuya embili, kanye nekukhula lokuletsa imisebenti leminyenti.
Tinhlelo tesakhiwonchanti setfu sesikhatsi lesidze titasisita kutsi sikhule ngekunonopha. Tinhlelo tetfu tetemfundvo netemakhono titakwandzisa kukhicita kanye nekuncintsisana kwetfu.
Luhlelo lwetfu Lwenchubomgomo Lesebenta Kutetimboni nekugcila kwetfu lokusha emisebentini lephelele, kutakwakha timboni leticinile naletemukela tisebenti letinyenti. Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya titakwenta ngcono umkhicito wasemakhaya, kanye netemphilo tebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya. Lokwesekela lisu letfu lekubuyisela umnotfo esimeni lesetayelekile nasekukhuliseni, luhlelo lwetfu lwekusisa ngetimali.
Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawuchitsa imali lengemabhiliyoni emarandi langu-846 kusakhiwonchanti semmango. Kutekutfutsa, sitawugcina siphindze senabise umsebenti wetfu wekuchumanisa tindzawo ngemigwaco. Sitawucinisekisa kutsi kuchumanisa kwetfu kwetindzawo ngaloliwe kuyetsembeka, futsi kuhlanganiswe kancono nemachweba etfu. Kute kucinisekiswe kuniketwa kwemandla agezi, sisungule liKomiti letiNdvuna Lelibukene neteMandla, kute kwentiwe luhlelo loluhlanganisile lweminyaka lengama-20.
Phakatsi kwaletinye tintfo, loku kutawubuka ekutibandzakanyeni kwebakhiciti bemandla labatimele, nasekuvikeleni labaphuyile ekwenyukeni kwemanani agezi. Sitawusungula luhlelo lwekusebenta ngagezi lolutimele, lolwehlukile ku-Eskom Holdings. Eskom utawuchubeka nekwakha lamanye emandla ekukhicita emandla agezi aphindze ente ncono simo setiteshi takhe tagezi. Kucinisekisa kukhuliswa kwemnotfo lohlanganisako, kute sisite kukhula nentfutfuko, sisungule Umkhandlu Loweluleka Ngeluhlelo Lolwenabile Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo, loluholwa nguMengameli. Kugcila kwetfu lokukhulu ekuguculeni inchubomgomo kumele kube kungenela ekusunguleni imisebenti yebantfu labasha.
Emazinga ekungasebenti kwebantfu labasha angetulu kakhulu kunelizinga lelilingene. Tiphakamiso titawubekwa kute kusitwe ngetimali etindlekweni tekucasha tisebenti talabasha, kute kukhutsatwe emafemu kutsi atsatse tisebenti letite lwati lwemsebenti lolwenele. Lokunye kwelulwa kwetinhlelo temisebenti yemmango nako kuyachutjwa. Loku kufaka ekhatsi sakhiwonchanti ezingeni lasekhaya nemiklamo lemikhulu kanye nemiklamo yekukwati kufundza nekubhala, kunakekela kwasemakhaya, kugcinwa kwetikolo kanye nemitamo yekukhulisa bantfwana labasebancane.
Kulomnyaka lowengcile sisukumise Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe. Siyalele loluphiko kutsi lusungule imitimba yalo, eliveni lonkhe, kute lutewukwati kusita ekucondziseni tinhlelo tekutfutfukisa ngekhatsi kuhulumende.
Ngalesikhatsi baphatsi bacala kuphatsa emnyakeni lowengcile, sitsembise kusebenta ngemandla kute sakhe umbuso lotfutfuke ngemandla.
Sitsite kutakuba ngumbuso lophendvula etidzingweni nasetifisweni tebantfu, nalosebenta kancono nangekunonopha. Lomnyaka, wa-2010, kutakuba ngumnyaka wekwenta. Luphawu loluchaza lokuphatsa kutakuba ngulolo lwekutsi kuyati lapho bantfu bahlala khona, kuvisisa tidzingo tabo futsi kuphendvula ngekunonopha. Hulumende kumele asebente ngekunonopha, ngemandla nangekuhlakanipha.
Sitawulindzela Sigungu lesiphetse kanye Nemsebenti waHulumende kutsi bahambisane nalombono. Sakha umbuso logcile ekusebenteni, ngekwenta ncono kuhlela kanye netinhlelo tekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Kumele futsi sihlanganise tindlela tekulinganisa kutebulili Eluhlelweni lwaHulumende Lwekwenta. Loluhlelo lwekwenta lutawucinisekisa kutsi bomake, bantfwana nebantfu labakhubatekile bakwati kufinyelela kumatfuba ekutitfutfukisa.
Sinentfokoto yekumemetela indlela lensha yekwenta tintfo kuhulumende.
Umsebenti wematiko utawukalwa ngemiphumela, letfutfukiswe ngeluhlelo lwetfu lwekulandzelela kusebenta nekulinganisa. Tindvuna letibukene nemphumela lotsite, titawusayina naMengameli sivumelwano lesichaza ngalokubanti ngekusebenta kwato. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lokumele yentiwe, kanjani, ngubani, esikhatsini lesinganani nekutsi ngutiphi tindlela tekukala kanye netinsita letitawusetjentiswa.
Njengobe nati, sitibophetele etintfweni letisihlanu letisetulu eluhlwini: imfundvo, temphilo, kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, kusungula imisebenti lemihle kanye nekulwa nebugebengu. Ngetulu kwaloko, sitawusebentela kwenta ncono kusebenta kahle kwahulumende wasemakhaya, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlaliswa kwebantfu. Sitsembisa kwenta iminyakato leyinsika lelibangise ekutfolweni kwalemiphumela.
Sibeke imfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono enkhabeni yetinchubomgomo talohulumende. Eluhlelweni lwetfu lwa-2010, sifuna kwenta ncono likhono lebantfwana betfu lekukwati kufundza, kubhala nekubala eminyakeni lesisekelo. Ngaphandle kwekwenta loku, singete sakwati kwenta ncono lizinga lemfundvo. Tibalo temfundvo lesitibekele tona timalula kodvwa tinebungoti. Sifuna bafundzi nemathishela babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundza futsi bafundzisa ema-awa lasikhombisa ngelusuku.
Sitawusita bothishela ngekubanikela luhlelo lwetifundvo lwemalanga onkhe loluchaza kabanti. Kubafundzi, sitawuniketela ngetincwadzi temsebenti lokumalula kutisebentisa letibhalwe ngato tonkhe tilwimi letili-11. Kusukela kulomnyaka kuya embili, onkhe emabanga lesi-3, 6 nele-9 batawubhala tivivinyo tekukwati kubhala nekubala kanye netenyumeresi lokutivivinyo letitawenganyelwa ngalokutimele. Sihlose kwenyusa lizinga lekuphumelela laletivivinyo kwanyalo lelisemkhatsini kwama-35 na-40% kuyewufinyelela lokungenani kuma-60% nga-2014. Imiphumela itawutfunyelwa kubatali kute balandzelele inchubekelembili.
Ngetulu kwaloko, ngasinye setikolo tetfu letingu-27 000 sitawuhlolwa tikhulu Telitiko Lemfundvo Lesisekelo. Loku kutawurekhodwa embikweni lobhaliwe locwaningekako. Sihlose kwenyusa linani lebafundzi bamatikuletjeni labakhona kwemukelwa emanyuvesi kutsi lifinyelele ku-175 000 ngemnyaka nga-2014.
Sicela kutsi batali babambisane natsi ekwenteni loku kube yimphumelelo.
Semukela sitatimende semnyaka lowengcile lesakhishwa tinhlangano temathishela letintsatfu, NAPTOSA, SADTU ne-SAOU, sekucinisa futsi nekutibophetela kwabo Emkhankasweni Wekufundza Nekufundzisa Lokusezingeni Leliphakeme kusukela ekucaleni kwa-2010.
Kumele sisise kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi sinetisebenti letinemakhono naletikwatiko kusebenta kute kwesekelwe kukhula nekusungulwa kwemisebenti.
Ngaloko sihlela kwandzisa kuceceshwa kwalabaneminyaka yebudzala lengu-16-25 etikhungweni temfundvo nekucecesha. Loku kutasenta sikwati kuniketa imfundvo litfuba lesibili, kulabo labangakulungeli kuya emanyuvesi. Sisebentisana netikhungo temfundvo lephakeme kute kucinisekiswe kutsi bafundzi labakulungele batfola lusito lwetimali, ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetimali. Siphindze satibekela emanani ekutfutfukiswa kwemakhono, kute kukhicitwe labanye bonjiniyela nabochwepheshe, kuphindze kwenyuswe linani labothishela labakufanele kufundzisa Tibalo neSayensi.
Kumele futsi senyuse linani lalabasha labangenela tinhlelo tekufundza ngemisebenti emikhakheni letimele nasemkhakheni wahulumende.
Lomunye umphumela lobalulekile kucinisekisa imphilo lendze nalekahle yato tonkhe takhamiti teleNingizimu Afrika. Sitawuchubeka nekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemphilo. Loku kufaka ekhatsi kulungisa tibhedlela nemitfolamphilo, kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tetisebenti tetemphilo. Sibambisene neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetibhedlela temmango kanye nemahhovisi ato etifundza. Siphindze sisebentisane neLibhange Lekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kanye neNhlangano Letfutfukisa Timboni, eluhlelweni lwebudlelwane kuhulumende nalabatimele kute kwentiwe ncono tibhedlela kanye nekusita imiklamo ngetimali.
Kumele sibukane nekutsi umjikeleto wemphilo kusukela esikhatsini sekutalwa, wehle kusukela eminyakeni lengama-60 nga-1994 kuye wufinyelela ngephansi kweminyaka lengama-50 lamuhla. Ngako siyangenelela ngenhloso yekunciphisa emazinga ekufa kwebantfwana lababelekwako, kute kuncishiswe kwesuleleka ngeSandvulelangculazi lokusha kanye nekwelashwa kweSandvulelangculazi nesifo sesifuba ngalokuyimphumelelo.
Sitawuphindze sinciphise kufa kwetinswane ngeluhlelo lwekugonywa kwetinswane letinyenti. Sitawubuyisela tinhlelo tetemphilo etikolweni.
Sitakwenta tonkhe tetsembiso lesatenta Ngelusuku LweNgculazi LweMhlabawonkhe letimayelana netindlela letinsha tekuvikela nekwelapha Sandvulelangculazi. Umsebenti uyachubeka kute kucinisekiswe kutsi umsebenti uhambisana nesikhatsi lesibekiwe. Sitawuphindze sichubeke nemalungiselelo ekusungula luhlelo lwemshwalense wetemphilo velonkhe.
Sisebenta kamatima kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika utiva aphephile kanye nekutsi kuphephile. Sitawuchubekisela embili umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobukhulu nalobuneludlame, siphindze sicinisekise kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta kahle.
Setfula tinhlelo tekwenyusa linani lemaphoyisa ngemaphesenti lalishumi kuleminyaka lemitsatfu letako.
Sikhombe kulwa nekutsatselwa timoto, kwebelwa kwemabhizimisi netindlu, kanye nebugebengu lobenteka ngekutsintsana lobunjengekubulala, kuhlukumeta ngekwelucansi kanye nekushaya, njengetintfo letisetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile. Sonkhe sinendzima lokumele siyidlale.
Asitibandzakanye netinkhundla temmango letibukene nekuphepha. Asesiyekele kutsenga timphahla letintjontjiwe. Asilungele kuniketa emaphoyisa lwati lolumayelana netento tebugebengu.
Ngekusebentisana sitabehlula bugebengu.
Bohulumende basekhaya kumele basebente.
Bomasipala kumele bente ncono kuniketelwa kwetindlu, emanti, tekuhanjiswa kwemangcoliso, gezi, kutfutfwa kwetibi kanye nemigwaco. Sibambe umhlangano nabosodolobha kanye nebaphatsi babomasipala emnyakeni lowengcile.
Loku kunikete litfuba lekubona tintfo letingabonakali ngetincabhayi lebanato bohulumende basekhaya. Siphindze savakashela imimango nabomasipala labehlukehlukene, kufaka ekhatsi iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng. Ngemuva kwekuvakashela eBalfour, sitfumele litsimba lemalunga layimfica etindvuna kutsi avakashele lendzawo kute ayewubukana netindzaba letiphakanyiswe ngummango.
Tindzaba letinyenti setivele tiyabukisiswa.
Ngiyalele tindvuna kutsi tibukane netindzaba letisasele.
Sisasho futsi kutsi atikho tikhalo letivumela ludlame nekucekelwa phansi kwemphahla. Siyalele tikhungo letibukene nekulandzelwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo leticinile kulabo labangahloniphi umtsetfo eBalfour nakuletinye tindzawo. NgeNgongoni 2009, ikhabinethi ivume lisu lekugucula kusebenta kwetintfo kubohulumende basekhaya. Loku kutawucinisekisa kutsi bohulumende basekhaya banebuphatsi lobufanele, nemakhono ekuphatsa kanye newebuchwepheshe.
Kulomnyaka wekwenta, asibambisaneni ekwenteni bohulumende basekhaya babe ngumsebenti wakhe wonkhe umuntfu. Sisebentela kwenta ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki kanye nekuniketela ngetinsita letifanele kanye nebunini bemhlaba lokungenani kumakhaya langu-500 000 nga-2014. Sihlela kubekela eceleni emahektha langetulu kwa-6 000 emhlaba losedvutane nemmango kute kwakhiwe kuwo tindlu talabahola kancane naletingabiti kakhulu.
Umtamo lomusha loyinsika kutawuba kucabangela bantfu labahola kakhulu kute batfole kusitwa ngetimali nguhulumende, kodvwa lokubonakala bahola kancane ngendlela yekutsi abakulungeli kusitwa ngemabhange kutsi batsenge tindlu. Sitawubeka sikhwama sesicinisekiso semali lengemarandi layibhiliyoni yinye kute sikhutsate bemabhange latimele kanye neluphiko lwetetindlu, kutsi basungule umkhicito lomusha lotawuhlangabetana netimfuno tetindlu.
Emnyakeni lowengcile sitsite, bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi, emanti, imithoyi lehanjiswa ngemanti kanye nemigwaco.
Satsi kumele babe netindzawo tetemidlalo kanye netindzawo letinetitolo tekutsenga letinkhulu letincono njengaleto tasemadolobheni.
Kuloku, sisukumise indzawo yekucala lokutawuhlolwa kuyo Luhlelo Loluphelele Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya eGiyani, eLimpopo, ngeNgci emnyakeni lowengcile. Kusukela ngaleso sikhatsi, sekwakhiwe tindlu letingama-231. Kuphindze kwaba nenchubekelembili ekuniketelweni kwesakhiwonchanti kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwetekulima, kanye nekuceceshwa kwemalunga emmango. Kufinyelela etikhungweni tetemphilo netemfundvo kwentiwe ncono.
Senta tinhlelo letinjengaleto etindzaweni letisikhombisa eliveni lonkhe, letizuzisa emawadi langu-21. Nga-2014, sihlose kuba netindzawo letinjalo kumawadi langu-160. Sifuna emakhaya langu-60% kuletindzawo kutsi ahlangabetane netidzingo tawo tekudla emkhicitweni wabo nga-2014.
Kancane kancane kutawulunga, njengobe kusho sisho, tintfo letinkhulu ticala ngaletincane.
Kumele futsi sihlanganise kancono tinhlelo teluhlelobusha lwemhlabatsi kanye netinhlelo letesekela tekulima. Imphumelelo yetfu kulomkhakha itawukalwa ngekwenyuka kwelinani lebalimi labalima etindzaweni letincane labagcina sebakwati kutimela kutemnotfo.
Asisilo live lelinemanti lamanyenti.
Kodvwa sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngemaphayiphi lavutako nangesakhiwonchanti lesingakalungi. Sitawube sibeka tindlela tekunciphisa kulahlekela kwetfu ngemanti ngelinani lelinguhhafu nga-2014.
Njengencenye yemitamo yetfu yekukhutsata kukhula kutemnotfo, sisebentela kunciphisa tindleko tekuchumana. Ummango weleNingizimu Afrika ungabuka embili kulokunye futsi kunciphisa ngalokubanti, emanani abomakhalekhikhini, lucingo lwasendlini kanye netincingo temmango. Sitawusebentela kwenyusa sivinini siphindze sicinisekise emazinga lasetulu etinhlelo te-intanethi, ngekuhambisana nenkhambiso yemave emhlaba.
Lohulumende utawucinisekisa kutsi imphahla yendalo netinsita letitfolakala endalweni tivikeleke kahle, nekutsi tiyachubeka nekukhuliswa.
Ngekubambisana neleBrazil, Indiya neChina, kuhlanganisa neleMelika, lemele emave latfutfukile, sifake ligalelo lelivakalako ekwemukelweni kwesivumelwano Emhlanganweni Wekugucuka Kwesimo Selitulu waseCopenhagen ngeNgongoni kulomyaka lowengcile.
Nanobe kungakefiki lapho kudzingeka khona, kodvwa kusinyatselo lesibalulekile njengobe onkhe emave aphendvula kulokugucuka kwesimo selitulu. Sitawusebenta ngemandla nebalingani betfu bemave emhlaba ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni lesibophako nalesisemtsefweni. njengeNingizimu Afrika, sitibophetele ngekutitsandzela emananini lesitibekele wona ekunciphisa kungcoliswa kwemoya, kantsi sitawuchubeka nekusebentela kuhlangabetana nendlelasu yetfu yesikhatsi lesidze yekunciphisa kugucuka kwesimo selitulu.
Sitawucinisa imitamo yetfu yekuchubekisela embili tinhloso teNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe. Sitawesekela imitamo yekunonophisa kuhlangana kutembusave nakutemnotfo kwesifundza se-SADC, kanye nekukhutsata kuhwebelana nekusisa emkhatsini kwemave akulesifundza. INingizimu Afrika iyachubeka nekudlala indzima lesembili emitameni yelivekati kute kuciniswe Lubumbano Lwe-Afrika netinhlaka talo, kanye nekusebentela bunye. Sitawugcila kutemandla ekuniketeni kabusha emandla Budlelwane Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika, njengendlelasu yekutfutfukisa temnotfo kulelivekati.
Umsebenti waHulumende kumele usabele elubitweni lwekwenta lesigamu sibe ngulesinye sekusebenta ngekunonopha kanye nekusebenta kwembuso lokwentiwe ncono. Sidzinga kusebenta ngalokuncomekako nangemandla. Sidzinga tisebenti tahulumende letitimisele, letinemakhono naletinakekela tidzingo tetakhamiti. Hulumende sewuvele usebentela ekutfutfukiseni nasekwetfuleni luhlelo lwekutfutfukisa umsebenti wahulumende, lolutawubeka inkhambiso necophelo etisebentini tahulumende kuyo yonkhe imikhakha.
Sichubekisa imitamo yetfu yekucedza inkhohlakalo nekweba eluhlelweni lwekuniketwa kwemisebenti nemathenda, naseticelweni tetincwadzi tekushayela, kutibonelelo tahulumende nakubomatisi, phakatsi kwalokunye. Siyajabula ngenchubekelembili hulumende lasayentile kuleminye imikhakha. Kuleliviki, sicedze kukhokhelwa kwetibonelelo tahulumende letinenkhohlakalo letingu-32 687, letibita imali lengemarandi latigidzi letingu-180. Likomiti letiNdvuna Lelibukene neNkhohlakalo lisabuka tindlela tekucedza nya inkhohlakalo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti.
Njengobe nati, setfule Inombolo Yekutsintana Nelihhovisi LaMengameli kute sente hulumende nelihhovisi laMengameli lifinyeleleke kummango, kanye nekusita kuvulela kweftulwa kwetinsita letivalelekile. Lenombolo yamengameli imele kutimisela kwetfu ekwenteni tintfo kuhulumende ngalokwehlukile.
Kwente umehluko etimphilweni tetakhamiti letinyenti teleNingizimu Afrika.
Singabala Nkt. Buziwe Ngaleka waseMount Frere, lowaba nesicelo sekucala lesasitsatsa lebesimayelana nemphesheni yemyeni wakhe longasekho, lolu kwaba lucingo lolwatsatfwa elusukwini lwekucala kwekusebenta kwalenombolo. Sinaye emkhatsini kwetfu lamuhla.
Emkhatsini kwetfu sinaMnu. Nkululeko Cele, lowasitwa kutfola tincwadzi tamatisi, lokwamenta wakwati kubhalisa eNyuvesi yeThekhinoloji yaseTshwane.
Leti tindzaba letimbili nje kuphela temphumelelo emkhatsini kwaletinyenti. Kuleti naletinye tibonelo, sibona butsakatsaka lokumele bulungiswe tinhlaka tahulumende letahlukahlukene. NgaSomlomo, simeme titfunywa temacembu lahlukene ePhalamende kutsi avakashele sikhungo setincingo, kute Emalunga Ephalamende atotibonela umsebenti lowentiwako.
Ngichaze tincenye letimbalwa teluhlelo lwetfu lwa-2010, kutibophetela kwetfu sisonkhe njengahulumende kubantfu beleNingizimu. Inkhulumo Leyetfulelwa Sive iniketa sibutsetelo lesibanti seluhlelo lwetfu lwekwenta. Tindvuna titawuniketa umbiko lowenabile ngalesikhatsi tetfula tinkhulumo tawo Temcombelelotimali.
NgeLweti kulomnyaka, sitawube sigubha umnyaka wa-150 wekufika kwemaNdiya eNingizimu Afrika. Kuniketa litfuba lekubona kubaluleka kwesandla lesifakwe ngummango wemaNdiya emikhakheni yetemisebenti, temabhizimisi, tesayensi, temidlalo, tenkholo, tebuciko, temasiko kanye nasekutfolweni nasekuhlanganisweni kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Asengitsatse lelitfuba ngiphindze ngendlulise emavi endvudvuto kuHulumende kanye nebantfu baseHaiti ngenhlekelele nekufa lokubuhlungu lokubavelele. Siyajabula kutsi litsimba lebasiti betfu likwatile kuyewusita. Ngitsandza kubonga sakhamuti seleNingizimu Afrika lesihlala singahluleki kusita njalo etikhatsini tetinhlekelele, siphindze sisite tsine ekukhuliseni umbono wekuba ngummango lonakekelako. Semukela Dkt. Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers lesinaye lapha lamuhla.
Kubanjwa kwemidlalo Yendzebe Yemhlaba ye-FIFA kwenta 2010 abe ngumnyaka wekwenta mbamba. Sichitse iminyaka leminyenti sihlelela leNdzebe Yemhlaba. Sisalelwe tinyanga letintsatfu kuphela. Kantsi sitimisele kwenta lemidlalo ibe yimphumelelo. Sakhiwonchanti, tekuvikeleka kanye naletinye tinhlelo setikhona kute kucinisekiswe umchudzelwano loyimphumelelo. Njengesive, kumele sibonge Likomiti Leligcugcutelela Imidlalo ya-2010 ngemtamo wabo lomuhle. Sifisela Sihlalo weLikomiti Leligcugcutelela Lemidlalo, Irvin Khoza, Sikhulu Lesisetulu Danny Jordaan kanye nemceceshi weBafana Bafana, Carlos Alberto Parreira, konkhe lokuhle kuletinyanga letilandzelako.
Mengameli Mandela bekasembili ekusiteni lelive kutsi litfole emalungelo ekubamba lomdlalo lomkhulu nakangaka. Ngako kumele sente leNdzebe Yemhlaba ibe yimphumelelo kute sihloniphe yena. Bakitsi, asesisekele licembu lesive i-Bafana Bafana. Ngingulomunye walabakholwelwa ekutseni i-Bafana Bafana itawugila timanga. Lokukhulu, tsenga lithikithi lakho!
Sonkhe asitsengeni emathikithi kusenesikhatsi kute sikwati kuhambela lemidlalo.
Njengobe sibungata kukhululwa kwaMadiba lamuhla, siyaphindza futsi sitibophetela ekubuyisaneni, kulubumbano lwavelonkhe, eliveni lelite buhlanga kanye nasekwakheni likusasa lelincono sisonkhe njengetakhamiti teleNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe.
Imphilo yami yonkhe ngiyinikele kulomzabalazo webantfu base-Afrika.
Ngilwe nekubuswa ngulabamhlophe, ngalwa nekubuswa ngulabamnyama.
Ngilondvolote umcondvo wemmango wentsandvo yelinyenti nalokhululekile, lapho bonkhe bantfu batewuhlala ndzawonye ngekuthula, futsi banematfuba lalinganako.
Lona ngumbono lengifuna kuwuphilela nekutsi ngiwubone.
Kodvwa nakunesidzingo, ngumbono lengitimisele kuwufela.
Ngikhutsatwa luphawu lwetfu Madiba, kuyinhlonipho kimi kuniketela Lenkhulumo Leyetfulelwa Sive yanga-2010 kuwo onkhe emachawe nemachawekati, ladvunyiswako nalangakadvunyiswa, latiwako nalangatiwa.
Asibambisane kute sente lomnyaka wekwenta ube nguloyimphumelelo eliveni letfu.
11 February 2010 <fn>StateoftheNationJZuma.2009.2010-05-24.ss.
Ngamhlaka 22 kuMabasa, tigidzi tetakhamiti taseNingizimu Afrika taya kuyewuvota. Tasebentisa lilungelo lato lentsandvo yelinyenti lehlohlwe yinshisakalo yekugucula timphilo tebantu kutsi tibe ncono.
Ngebunyenti bato, tagcizelela kutsi ngekusebentisana singenta lokunyenti ekulweni nebuphuya kanye nekwenta imphilo lencono yabo bonkhe bantfu.
Tatigcugcutelwe ngumbono wemphakatsi wekubandzakanya wonkhe umuntfu, yiNingizimu Afrika lengeyetfu sonkhe, sive lesihlangene ngekwehlukana kwaso, bantfu labasebenta ngekubambisana ngenhloso yekwentela wonkhe umuntfu lokuhle.
Siyatitfoba ngalokutfunywa lokuphelele lesikutfunywe bantfu belive lakitsi, labakhetse hulumende wabo ngendlela lengenakungabata.
Kuleminyaka lembalwa leyengcile sive sakitsi sendlule etikhatsini lebetincabhayi letinkhulu. Sibonga kutsi sineluhlelo lwemtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti lolucinile nalolusebenta ngalokugcwele, lolunetikhungo leticinile, lokungilo lolwente sikwati kuncoba letinkinga ngalokushelelako nangesitfunti.
Umcimbi walamuhla uwekugubha loko lokwenta lentsandvo yelinyenti isebente. Uphindze ube wekugubha lisiko letfu lekuchubekela embili kanye nesibopho setfu ngekuhlanganyela.
Loku kubonakala ngekuba khona kweliphawu letfu Madiba, lokunguye lobeke sisekelo setimphumelelo talelive, nangekuba khona kwaMengameli Wangembili Thabo Mbeki, naye loweleka kuleso sisekelo.
Lokuchubekela embili kuphindze kwafakazeleka ekutsaneni loyo lobekanguMengameli Wangembili Kgalema Motlanthe nalosekanguSekela Mengameli waseRiphabhliki, lokutse ngemuva kwetingucuko letingamange tibe netihibe, wasenta saba live lelehluke ngetindlela letinyenti.
Njengobe nati, kulwa nebuphuya solomane kubumatima hulumende wetfu lagcile kubo.
Ngete saphumula, futsi singete sancikata, emkhankasweni wetfu wekucedza buphuya.
Ekuchubekiseni letinhloso, hulumende wetfu ukhombe imikhakha lelishumi yetintfo letisetulu eluhlwini, letitawuba yincenye yetintfo Letiluhlaka Lwemasu Esikhatsi Lesisemkhatsini lwanga-2009 kudzimate kube ngu-2014.
Loluhlelo lwetfulwa ngaphasi kwetimo letimatima tetemnotfo.
Kulomnyaka lowengcile umnotfo wemhlaba ungene etinkingeni letingamange tibonwe kuminyakalishumi lesandza kwengca.
Nanobe iNingizimu Afrika ingakatsintseki kangako njengalamanye emave lamanyenti, umtselela walesimo sewuyabonakala emnotfweni wetfu. Sesingene esimeni sekufadalala kwemnotfo.
Kubaluleke kakhulu nyalo kunakucala kutsi sisebente ngekubambisana ngeluhlelo lolufanako kute sitokwati kubukana nalenkinga.
Silutsatsa njengesinyatselo sekucala luhlaka lwekuphendvula kweNingizimu Afrika ekubukaneni nenkinga yetemnotfo lokhungetse umhlaba, lokuluhlaka loluphotfulwe nguhulumende, basebenti nabemabhizinisi ngeNdlovana kulomnyaka. Kumele sisebente nyalo kute sinciphise umtselela walokugucuka kwetintfo kulabo labasenkingeni kakhulu.
Sesicalile kwenta lokutsite kute kunciphe kulahleka kwemisebenti. Kunesivumelwano ngekwemgomo emkhatsini kwahulumende kanye nebalingani kutenhlalo mayelana nekwetfula kumiswa kwekucecesha.
Tisebenti lebetitawube tibukene nekudzilitwa emisebentini ngenca yebumatima kutemnotfo titawugcinwa tisemsebentini, sikhatsi lesitsite bese tihlonyiswa ngalamanye emakhono.
Tinkhulumiswano mayelana nemininingwane lebonakalako tiyachubeka emkhatsini kwebalingani kutenhlalo kanye netikhungo letitawuphatamiseka ngaloluhlelo, lokufaka ekhatsi Inhlangano Letimele lebukene Nekufundzisa Nekucecesha.
Sitawesekela umsebenti Wekomishini Yekubuyisana, Kulamula Nekwehlulela ekusiteni tisebenti nebacashi kute kutfolakale letinye tindlela esikhundleni sekudzilita tisebenti kusetjentiswa imigudvu yemtsetfo lefanele.
Kudzimate kube nyalo, bokomishini Bekomishini Yekubuyisana, Kulamula Nekwehlulela basindzise imisebenti lengetulu kwetinkhulungwane letine ngeluhlelo lwekuchuba tinkhulumiswano, baphindze baniketela ngeteluleko nekwesekela lokuchubekako etisebentini letidzilitiwe.
Inhlangano Lebukene Nekutfutfukiswa Kwetimboni isungule luhlelo lolutawusita ngetimali tinkampani letisekuhluphekeni. Sitawuphindze sicinisekise kutsi hulumende utsenga timphahla netinhlelo letinengi talapha ekhaya, ngaphandle kwekubukela phasi kuchudzelana kwetfu nemave emhlaba nome kwenyusa intsengo ibe ngetulu kwemazinga lamukelekile.
Kwakhela etukwetimphumelelo tekungenelela kwenchubomgomo yetfu yetetimboni, kutawusungulwa Inchubomgomo Yekusebenta Kwetimboni lehlelwe ngalokusezingeni.
Tigaba letisembili lesetivele tikhonjiwe nguleti tetimoto, temakhimekhali, tekwentiwa kwensimbi, tekuvakasha, tetimphahla nendvwangu kanye netemahlatsi. Ngetulu kwaloko, sitawubhekisisa etinhlelweni, imboni yemikhicito lelula kanye neyekwakha phakatsi kwalokunye, ngenhloso yekwetama kwakha imisebenti lenesitfunti.
Njengencenye Yesigaba 2 Seluhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi, Luhlelo Lwemisebenti Yemphakatsi lutawunonophiswa.
Luniketa lizinga lebuncane bekugcina lemsebenti lowetayelekile kulabo labawudzingako, ngakulolunye luhlangotsi lube lwenta ncono lizinga lemphilo emiphakatsini.
Lokufadalala kutemnotfo kutawuba nemtselela kusivinini live letfu lelikwati ngaso kubukana netincabhayi tetenhlalo netemnotfo lelibukene nato. Kodvwa ngete kwagucula indlela yentfutfuko yetfu.
Tintfo letisetulu eluhlwini lwenchubomgomo lesitikhombile, kanye nemasu lesiwabeke embi kwebavoti, asolomane angumnyombo weluhlelo lwalohulumende.
Ngemoya wemphakatsi waseNingizimu Afrika, asesihlanganiseni tandla tetfu kute sitfole tisombululo sisonkhe. Sikhatsi sesifikile sekutsi sisebente kakhudlwana.
Hulumende wetfu utawubheka embili, ungabheki emuva!
Tinyatselo letiphawulwe Eluhlakeni lwetfu Lwemasu Esikhatsi Lesisemkhatsini kumele tibhekele ingcindzetelo leletfwa tinkinga tetemnotfo. Kufadalala kutemnotfo akukameli kusente sigucule lamasu. Esikhundleni saloko kumele kusente setfule lamasu ngesivinini nangekucinisela.
Loluhlaka lugcila etintfweni letilishumi letibalulekile.
Senta sibophetelo sekutsi kusebentisana kutawukhulisa umnotfo ngalokunonophako kuphindze kugucule umnotfo kute kwakheke imisibeneti lenesitfunti kanye nemphilo lesimeme.
Sitawetfula luhlelo lolukhulu lwekwakha umnotfo kanye nesakhiwonchanti setenhlalo. Sitawusungula siphindze setfule lisu leliphelele lekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya lokulisu lelichumene neluhlelobusha lwemhlaba nekwabelwa kwemhlaba kanye nekuba nekudla.
Sitawucinisa emakhono kanye nesizindza setetisebenti. Sitakwenta ncono luhlelo lwetemphilo lwato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika.
Ngekusebentisana nato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, sitawucinisa kulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo. Sitakwakha imiphakatsi lenamatselene, lenakekelanako nalesimeme.
Ngekusebentisana ne-Afrika kanye nemhlaba wonkhe, sitawuchubekisela inchubekelembili ye-Afrika siphindze sigcugcutele kubambisana nemave emhlaba.
Sitawucinisekisa kuphatfwa nekusetjentiswa kwetinsita ngendlela lesimeme.
Kantsi, ngekusebentisana nebantfu kanye nangekwesekelwa tisebenti tahulumende, sitakwakha umbuso lotfutfukako, sente ncono imisebenti yahulumende siphindze sicinise tikhungo tentsandvo yelinyenti.
Kuyintfokoto futsi kuyinhlonipho kimi kutsi ngivete letigaba letibalulekile teluhlelo lwekusebenta kwetfu.
Kusungulwa kwemisebenti lenesitfunti kutawuba senkhabeni yetinchubomgomo tetfu tetemnotfo kantsi futsi kutawuba nesandla ekuheheni kwetfu kusiswa kwetimali kanye nasetinhlelweni tekusungula imisebenti.
Ngekuhambisana netetsembiso tetfu, kumele sichubekele embili nekutfutfukisa temnotfo letibandzakanya bonkhe bantfu.
Kuloku, sitawusebentisa tigwadlulo tembuso letinjengekwesekela kutfolakala kwetintfo, temalayisensi kanye nekwetimali kute kusitwe emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kanye nekutfutfukisa tinchubomgomo teLuhlelo Lolwandzile Lwekuhlomisa Labamnnyama Kutemnotfo kanye neluhlelo lwekwentakulungisa.
Kwetfulwa kutakwentiwa ngekuvuma sidzingo sekulungisa kungalingani kwesikhatsi lesengcile. Lengucuko itakwentiwa ngekwesekela labasikati, lusha kanye nebantfu labakhubatekile. Sitawunciphisa umtfwalo losemahlombe emabhizinisi lamancane. Ludzaba lwekuvinjelwa yimitsetfo seluphakanyiswe ngulesigaba etikhatsini letinyenti.
Kulokunye kungenelela ngenhloso yekwakha simo sekusisa, hulumende utakwenta luhlelo lunye lwekubhalisa emabhizinisi lahlanganisiwe.
Loku kutakwenta ncono kwetfulelwa kwebatsengi tinhlelo kanye nekunciphisa tindleko tekwenta libhizinisi eNingizimu Afrika.
Enye incenye lebalulekile yemkhankaso wetfu ekwakheni ematfuba emisebenti Luhlelo Lolwandzile Lwemisebenti Yemphakatsi. Linani lelibekwe ekucaleni lemisebenti lesigidzi selivele lifinyelelwe.
Sigaba sesibili seluhlelo sihlose ekwakheni ematfuba emisebenti lengaba tigidzi letine nga-2014.
Kusukela nyalo kudzimate kube yinyanga yeNgongoni 2009, sihlela kwakha ematfuba emisebenti langaba ngu-500 000.
Ngalesikhatsi kwakhiwa simo semisebenti kanye nematfuba etemabhizinisi, hulumende ucondza kutsi letinye takhamiti titawuchubeka nekudzinga lusito lwetibonelelo tahulumende. Tibonelelo tetenhlalo tihlala tiluhlobo loluphumelelisako ekunciphiseni buphuya. Kusukela ngamhlaka 13 Indlovulenkhulu 2009, bangetulu kwetigidzi letili-13 bantfu lasebatfole tibonelelo tahulumende, kantsi ngetulu kwetigidzi letisiphohlongo tabo bantfwana.
Siyasicondza sidzingo sekuchumanisa tibonelelo tahulumende nemisebenti nome nemsebenti wetemnotfo kute sigcugcutele kutimela kubantfu labakwati kutentela.
Lokubaluleke kakhulu ngalesikhatsi, bomakhelwane kumele basitane.
Nyalo sekusikhatsi sekubumbana. Ase sisitane njengabomakhelwane.
Asesivumelane kutsi akekho umntfwana lotawuya kuyewulala angakadli ngobe batali bakhe abasebenti. Uma singabumbana sisebentisane, singenta lokunyenti.
Tivakashi letihloniphekile, njengencenye yesibili yelisu leliphambili sitawuchubeka neluhlelo lwetfu lwekwakha umnotfo kanye nesakhiwonchanti setenhlalo.
Leliviyo lahulumende Lesakhiwonchanti Sentfutfuko lelisandza kusungulwa litawucinisekisa kutsi lokuchitfwa kwemali lokuhlelelwe kwemarandi langemabhiliyoni langu-787 njengobe kubekelwe kuliphakelotimali lobelungasekucaleni kwalomnyaka luhlelelwa luphindze lwetfulwe ngalokufanele.
Lokusitwa ngetimali kufaka ekhatsi timali letibekelwe luhlelo lwekwakhiwa kwetikolo, tekutfutsa temphakatsi lokufaka ekhatsi luhlelo lolusha lwekutfutsa ngemabhasi, tetindlu, emanti kanye nekuhanjiswa kwemangcoliso.
Lomunye wemiklamo yekusisa kusakhiwonchanti lesikhulu Sendzebe Yemhlaba ye-FIFAYelibhola Letinyawo yanga-2010. Singuhulumende futsi sisive ngebubanti, sitinikele ekutseni umdlalo Wendzebe Yemhlaba utasishiyela lifa lokutawuhlomula kulo bantfwana betfu kanye nemiphakatsi eminyakeni leminyenti letawulandzela.
Sisendleleni lengiyo yekuhlangabetana nato tonkhe tibopho tetfu futsi sitimisele kuniketa umhlaba Indzebe Yemhlaba lesezingeni lelisetulu lengamange seyibonwe.
Sibeka tonkhe tinhlelo endzaweni lefanele kute sente umdlalo Wendzebe Yelubumbano, lecala ngamhlaka 14 Inhlaba, ube yimphumelelo lenkhulu.
Ngenyanga yaMabasa kulomnyaka, ngetsembisa buholi bemboni yematekisi kutsi bahlehlise tinkhulumiswano letimayelana neluhlelo Lwekutfutsa Bantfu Ngemabhasi Lasheshayo kudzimate kube semuva kwelukhetfo.
Setsembisa kuniketa sikhatsi lesenele sekubukana netikhalo talemboni ngalokufanele. Ngamhlaka 11 Inhlaba Indvuna Yelitiko Letekutfutsa itawucalisa ngetinkhulumiswano nalemboni.
Lomhlangano utawucalisa luchungechunge lwetinkhulumiswano nabo bonkhe labatsintsekako Ngaloluhlelo Lwekutfutsa Bantfu Ngemabhasi. Sinelitsemba lekutsi tinkinga letingakasumbululeki kutawubukanwa nato ngendlela letawenelisa tonkhe tinhlangotsi letitsintsekako.
Loku kutawufaka ekhatsi tindzaba letibalulekile tekutsi labatsintsekako batawuhlomula kanjani ngaloluhlelo.
Lenye intfo letawukhuphula Indzebe Yemhlaba kwetfulwa kwesakhiwonchanti sekusakata ngedijithali kanye neluhlelo lwekusatjalaliswa kwetinhlelo tekusakata.
Kuko konkhe, sitawucinisekisa kutsi tindleko tetekuchumana tiyancishiswa ngemiklamo lechubekako kungunyalo kute kwandziswe emandla labanti kutekuchumana.
Kumele sicinisekise kutsi asishiyi emuva tindzawo tasemakhaya kulentfutfuko lesimanga nakangaka.
Njengencenye yekutfutfukisa sakhiwonchanti setenhlalo sitawuniketela ngetindlu tekuhlala letakhiwe endzaweni lefanele naletibita kahle kanye netindzawo tekuhlalisa bantfu letinesitfunti.
Sitawuchubeka sivisise kutsi kuhlaliswa kwebantfu akusiko kwakha tindlu nje kuphela.
Kumayelana nekugucula emadolobha lamakhulu nemadolobha etfu kanye nekwakha imiphakatsi lenamatselene, lesimeme nalenakekelako lenekufinyelela dvute netikhungo temsebenti kanye netenhlalakahle, lokufaka ekhatsi tikhungo temidlalo netekukhibika.
Ngalomoya, sitawusebentisana neliphalamende kute kunonophiswe kulungiswa Kwemtsetfosivivinywa Wekusingatsa Kusetjentiswa Kwemhlaba.
Ngekusebenta ngekubambisana nebantfu bakitsi labasetindzaweni tasemakhaya, sitawucinisekisa lisu leliphelele lekutfutfukisa tindazwo tasemakhaya lelichumene neluhlelobusha lwemhlaba nekwabelwa kwemhlaba kanye nekuba nekudla, njengentfo yesitsatfu lesetulu eluhlwini lwetfu.
Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kwendlulisa emavi ekuvelana buhlungu lengiwabhekisa emndenini Welisekelandvuna Letekulima, Dirk du Toit, londlule emhlabeni kulo leliviki. Ligalelo lakhe siyawuhlala silikhumbula.
Bantfu basemakhaya nabo banelilungelo lekuba nagezi nemanti, tindlu tangasese letigijima emanti, imigwanco, tindzawo tekukhibika netemidlalo kanye netindzawo tekutsenga letiphucukile njengasemadolobheni.
Nabo banelilungelo lekusitwa kutekulima kute batihlanyelele mibhidvo, bafuye nemfuyo bakwati kutiphilisa.
Sitimisele kucala lomkhankaso wekwakha takhiwonchanti etindaweni tasemakhaya. Uma sibambisene netakhamiti, emakhosi, emakhansela netindvuna sitawukwati kuwunonophisa lomsebenti.
Sicela labahlala etindaweni tasemakhaya bacale balungiselele kutjela hulumende kutsi ngutiphi tintfo labatidzinga ngekushesha.
Uma sisebentisana sitakwenta lokunyenti.
Njengobe sesifundze tifundzo letifanele etinhlelweni tangembili letimayelana nekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya, sikhetse Masipala Lomkhulu WaseGiyani esifundzeni saseLimpopo njengemklamo wekucala walomkhankhaso. Kulemiklamo kulapho sitawutfola khona tifundvo ngaloko lesitakusebentisa eliveni lonkhe.
Ngetulu kwaloko, sitawusebenta ngekuvuselelwa kwemadolobha asetindzaweni tasemakhaya lesiwakhombile, ngekusebentisa luhlelo Lwetibonelelo Tekutfutfukisa Tindzawo Lesihlala kuto. Ngalendlela, tindzawo letitungelete emadolobha titawuhlomula ngalokukhuphuka kutemnotfo.
Ngako konkhe lokungenelela, sisesimeni lesikahle sekugucula kubukeka kwetindzawo tasemakhaya eliveni letfu.
Imfundvo itawuba setulu eluhlwini lwetintfo lesitawutenta kuleminyaka lesihlanu letako. Sifuna bothishela, bafundzi nebatali basebentisane nahulumende kute kuguculwe tikolo tetfu tibe tikhungo letikhulako letisebenta ngemandla.
Luhlelo Lwekutfutfukisa Bantfwana Ebuncaneni lutawenetetelwa, ngenhloso yekucinisekisa kufinyeleleka kubo bonkhe kudzimate kuyewufika eBangeni R kanye nekuphindvwa kabili kwelinani lebantfwana labaneminyaka lelicandza kuyewufika eminyakeni lemine nga-2014.
Siphindza loko lesingeke nje sikugucule. Bothishela kumele babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundzisa, bangayekeleli umsebenti wabo futsi kungabi nekuhlukunyetwa kwebantfwana! Bantfwana kumele babe sesikolweni, ngesikhatsi, bafundze, bahloniphe bothishela babo bahloniphane nabo bodvwana, baphindze bente nemsebenti wasekhaya.
Kute kutfutfukiswe tiphatsimandla tesikolo, lucecesho loluhlelekile lutakuba ngumbandzela wekucala wekwenyusela bothishela etikhundleni tekuba bothishelanhloko nome tinhloko teminyango.
Ngitawuhlangana nabothishelanhloko ngabelane nabo ngembono wetfu wekuvuselela luhlelo lwemfundvo yetfu.
Sitawenyusa imitamo yetfu yekugcugcutela bonkhe bafundzi kutsi bacedze imfundvo yabo yelibanga lelisetulu.
Umkhawulo lobekiwe kwenyusa emanani ekubhalisa etikolweni temabanga lasetulu kuyewufika kumaphesenti langema-95 nga-2014. Sisabuka futsi tindlela letinsha tekubuyisela eluhlelweni bantfwana besikolo labayekela sikolo, bese sibaniketa kwesekela.
Malunga Lahloniphekile, sikhatsateke kakhulu ngemibiko yabothishela labahlukumeta bantfwana ngekwemacansi, ikakhulukati bantfwana bemantfombatane.
Sitawucinisekisa kutsi Imihlahlandlela Yekuhlukunyetwa Ngekwemacansi kanye Neludlame Etikolweni Temphakatsi isatjalaliswa ngalokubanti, nekutsi bothishela batijwayeta yona baphindze bayilandzele.
Sitawutsatsa tinyatselo leticinile, naletincamulako, sitibhekise kunobe ngubaphi bothishela labasebentisa kabi tikhundla nemandla abo ngekungena ebudlelwaneni bekuya emacansini nebantfwana.
Kute kutfutfukiswe kufundza kwemphilo yonkhe, kutawuciniswa Imfundvo Nekucecesha Labadzala i-Kha ri Gude.
Kumele sicinisekise kutsi tinhlelo tekucecesha netekutfutfukisa emakhono letikhona eliveni tiphendvula kutidzingo tetemnotfo.
Sigaba Semfundvo Nekucecesha Lokuchubekako lesinemakholishi aso langema-50 kanye nemakhampasi lali-160 evenilonkhe kutakuba tikhungo letimcoka tekuceceshela kutfutfukisa emakhono.
Sitakwenta ncono kufinyeleleka emfundvweni lephakeme kwebantfwana labavela emindenini lephuyile siphindze sicinisekise luhlelo lolusimeme lwekuniketela ngetimali kumayunivesithi.
Sikhatsateke kakhulu ngekwehla kwelizinga letemphilo, lokubangwe kwenyuka kwemtfwalo wetifo kuleminyakalishumi nesigamu leyengcile.
Sitibekela imikhawulo yekuphindza sinciphise kungalingani ekuphakelweni kwetinhlelo tetemphilo, kukhuphula linani letisebenti, kunika emandla lamasha tibhedlela nemitfolamphilo nekungenelela ekulweni nelubhubhane lwe HIV ne AIDS, i-TB kanye naletinye tifo.
Kumele sisebentisane kute sente ncono kwetfulwa Kweluhlelo Loluphelele Lwekwelashwa, Kuphatfwa kanye Nekunakekelwa kwe HIV ne AIDS kute sitewunciphisa lizinga lekwesuleleka lokusha kwe HIV nga-50% ngemnyaka wanga-2011. Sifuna kufinyelela ku-80% walabo labadzinga emakhambi ekudzambisa lesifo nga-2011.
Sitawetfula luhlelo Lemshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe lotawetfulwa ngetigaba nangalokukhuliswako. Kute kucaliswe ngaloluhlelo lomshwalensi, kutawuguculwa tindlela tekusebenta tetibhedlela tahulumende ngekwakha Budlelwane emkhatsini kwetibhedlela Tahulumende kanye naleto Letitimele.
Sisabuka ngekushesha ludzaba lwekuholelwa kwetisebenti tetemphilo kute sicedze lokungetfulwa kahle kwetinhlelo tetfu tetemphilo.
Ngekusebentisana singenta lokunyenti kute sikhuphule lizinga letemphilo, lihambisane netinhloso tamhlabuhlangene tentfutfuko yemnyakatinkhulungwane tekunciphisa buphuya nga-2014.
Ngekusebenti singenta lokunyenti ekulweni nebugebengu. Inhloso yetfu kusungula luhlelo lwetebulungiswa loluguculiwe, loluhlangene, lolwentiwe sinyalo, lolunetinsita letifanele nalolusingetfwe kahle.
Kubalulekile futsi kwenta ncono kusebenta kwetinkantolo nekusebenta kwebashushisi kanye nekukhutsata tinhlelo tekuphenya, temsetfo netebunhloli. Lomsebenti ucalwe ngekutimisela, kantsi utawuchutjwa ngemandla nangemdlandla lomusha.
Phakatsi kwaletinye tintfo lesiphokophele kuto ngekushesha kucinisekisa kutsi senyusa linani lebashushisi netisebenti Telibhodi Lelusito Kutemtsetfo. Sitakwenta lokufanako nakubaphenyi bemaphoyisa.
Sigucule ligama lelitiko lelitsintsekayo, lasuka ekubeni Litiko Letekuphepha Nekuvikeleka laba Litiko Lemaphoyisa kute sigcizelele kutsi sifuna kusetjentwe ngemandla emsebentini wemaphoyisa. Loku kutawufaka sandla ekunciphiseni bugebengu lobukhulu nalobuneludlame ngelizinga lesitibekele lona lemaphesenti lasikhombisa kuya kumapheshenti lalishumi ngemnyaka.
Lesitawubhekisa kuko kakhulu kutawuba kucedza bugebengu lobuhleliwe, kanye nebugebengu lobubhekiswe kulabasikati nebantfwana.
Nanobe sibonga kusisa kwemabhizinisi asengwace embonini yetekuphepha, sitakwenta ncono imitsetfo yalemboni.
Phakatsi kwaletinye tintfo lesitawucalisa ngato, sitawucala luhlelo lwekubeka Sikhungo Sekusingatsa Iminyele; sitawucinisa imitamo yetfu yekulwa nebugebengu babongcondvomshini kanye nekwebiwa kwabomatisi, siphindze sente ncono tinhlelo emajele etfu kute sinciphise kuganga lokuphindvwako.
Ngitsandza kugcizelela kwesekela kwetfu kuguculwa kwetebulungiswa lokuchubekako.
Lokuguculwa kumele kulungise tindzaba letinjengekugcugcutelwa kwekutimela kwetebulungiswa, kufakwe tinhlelo tangekhatsi tekutiphendvulela kwetebulungiswa kuphindze kucinisekiswe kufinyeleleka kutebulungiswa nguye wonkhe umuntfu.
Imphumelelo yentsandvo yelinyenti ngebubanti bayo incike ebudlelwaneni lobuhle nasekuhloniphaneni kanye nasemoyeni wekubambisana phakatsi Kwesigungu Lesikhulu, Sishayamtsetfo kanye NeLuhlelo Lwemajaji. Loku kubalulekile kumtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti.
Sesikubale kanyenti kutibophetela kwetfu ekulweni nenkhohlakalo emisebentini yahulumende.
Sitawubhekisa ikakhulukati ekucedzeni inkhohlakalo nekweba etinhlelweni tekunikwa kwemisebenti nekuniketwa kwemathenda, ekufakweni kweticelo tetincwadzi tekushayela, tibonelelo tahulumende, bomatisi, kanye nekwebiwa kwemadokethe emaphoyisa.
Asengigcizelele kutsi sonkhe sinendzima lokumele siyidlale kulemphi yekulwa nebugebengu.
Kumele sitibandzakanye ngekukhutsala Etinhlanganweni Temaphoyisa Emmango. Kumele sicedze kutsengwa kwetimphahla letebiwe, lokuyintfo legcugcutela bugebengu.
Kumele sibike bugebengu siphindze sisite emaphoyisa ngekuwaniketa lwati lolutawuholela ekubanjweni kwaletigilamkhuba. Ngalendlela, sitawuchubekela embili sibe ngumphakatsi longenabo bugebengu.
Malunga Lahloniphekile, kusukela nga-1994 setame kwakha umphakatsi lobumbene lovela ekuhlakatekeni kwetfu kwesikhatsi lesengcile. Siyamenywa kutsi sichubeke nalomsebenti wekukhutsata lubumbano kulokwehlukana lesingiko siphindze sitfutfukise luhlelo lwekwabelana, lolwesekelwe emoyeni wekucakatsa kanye nasemphakatsini lonakekelako.
Luhlelo lwetfu lwekwabelana kumele lusigcugcutele kutsi sibe takhamiti letikhutsele ekwakhiweni kabusha kwelive letfu. Kumele sakhe sitfombe setfu lesifanako kanye nemoya wekutsandza live letfu.
Kumele sitfutfukise kubambana nelive letfu lokufanako, Kwemtsetfosisekelo wetfu nekwetimphawu tavelonkhe. Ngemoya lonjalo, sitawugcugcutela Ingoma Yesive nemjeka welive letfu kanye nato tonkhe letinye timphawu telive.
Bantfwana betfu, kusukela ebuncaneni, kumele bafundziswe kutfobela Umtsetfosisekelo kanye netimphawu tavelonkhe, baphindze bati kutsi kusho kutsini kuba sakhamuti saseNingizimu Afrika.
Sitawucinisekisa indlela lefanako kuvelonkhe yekubukana nekuntjintja kwemagama etindzawo. Loku kumele kunikete litfula lekubandzakanya tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika ekwakheni kutati lokuhlanganise wonkhe umuntfu, kute sijulise kuvisisa kwetfu umlandvo kanye nemagugu etfu esive.
Temidlalo tisikhali lesinemandla ekwakha sive. Ngekusebenisana kumele sisekele onkhe emacembu etfu esive kusuka kuBafana Bafana kuya kuma-Proteas nema-Springboks; kusukela kuBanyana Banyana kuya kuma-Olimphiki Walabakhubatekile.
Emacembu etfu angasebenta kahle kuphela ngelusito lwetfu.
Ngivumeleni ngisebentise lelitfuba ngihalalisele emacembu etfu avelonkhe ngekusebenta kahle kuleliviki lelengcile, kuphumelela etindzaweni letintsatfu.
Licembu lalabasikati balelive le-netball lisente satigcabha ngekuncoba Umchudzelwano Wemave Lamatsatfu . Sihalalisela ema-Sevens Springboks lasebabe boshampeni be-IRB Sevens World Series - ngingakhohlwa ema-Blue Bulls lancobe kumancamu e-Super 14 ngalokungangabateki!
Sitsatsa lelitfuba sifisele ema-Springboks lokuhle eluchungechungeni lwemidlalo labatoyidlala nema-British kanye nema-Irish Lions.
Kuyakhanya kutsi kumele sisise kakhulu ekutfutfukiseni temidlalo. Sitawunonophisa kuvuselelwa kwetemidlalo etikolweni kanye nekucinisekisa kutsi tiba yincenye yekharikhulamu yesikolo. Ngetulu kwaloko sitawucinisekisa kutsi kuhlintekelwa kwetikhungo tetemidlalo emimangweni lephuyile kuba setulu eluhlwini lwetintfo lokumele tentiwe.
Sitibophetele eminyakeni leyengcile ekwakheni i-Afrika lencono kanye nemhlaba loncono.
Inhloso lebalulekile yahulumende yesikhatsi lesifishane kucinisekisa kutsi budlelwane betfu nemave angephandle kufaka sandla ekwakhiweni kwesimo lesilungele kukhula kwemnotfo kanye nentfutfuko lesimeme.
Kudzimate kube ngunyalo, sitawuchubeka nekubeka etulu eluhlwini livekati lase-Afrika ngekucinisa Lubumbano Lwemave ase-Afrika kanye netigaba tawo, siphindze sibheke ngekwelikhetselo ekusebenteni kweBudlelwane beLubambisano Lolusha Lwentfutfuko Ye-Afrika.
Lokunye lokubaluleke ngalokulinganako, lokusondzele ekhaya, kuciniswa kwenhlanganisela yesifundza ngekugcizelela ikakhulukati ekuhlanganisweni kutepolitiki nakutemnotfo Kwemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu, kuya enhlosweni yeLubumbano lwemave ase-Afrika lokunguleyo yekwakha hulumende Welubumbano. Sitawusungula Sikhungo Sebudlelwane Ekutfutfukisweni kweNingizimu Afrika kute sigcugcutele budlelwane bentfutfuko nalamanye emave elivekati.
INingizimu Afrika itawuchubeka nekusita ekwakhiweni kabusha nasekutfutfukiseni livekati lase-Afrika ikakhulukati etimeni lapho bekunekungevani khona. Sitawuchubeka nekugcugcutela kuthula nelutinto lolusimeme kulokungevani emkhatsini kwe-Israyeli nePalestina lokuncike esisombululweni salamave lamabili.
Sitawesekela imitamo yekuthula lokuhlongotwe Lubumbano lwemave ase-Afrika kanye Namhlabuhlangene elivenikati lase-Afrika, kufaka ekhatsi eSaharawi Arab Republic kanye naseDarfur eSudan.
NjengaSihlalo we-SADC kanye nemchubi, sitawutibandzakanya ekugcugcuteleni hulumende lohlanganisako kudzimate kubanjwe lukhetfo lolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi eZimbabwe.
Kuhlupheka kwebantfu baseZimbabwe kube nemtselela lomubi esifundzeni se-SADC, ikakhulukati eNingizimu Afrika. Simema onkhe emave lagcugcutela kuthula emhlabeni kutsi esekele hulumende lohlanganisako kute kuzuzwe kubuyela esimeni kwemnotfo.
Sitawesekela imitamo yesifundza se-SADC ekusombululeni simo saseMadagascar.
Ngivumeleni, tivakashi letihloniphekile, kutsi ngindlulise emavi ekubonga Embutfweni Wavelonkhe Wetekuvikela eNingizimu Afrika ngendzima lenhle labayidlalile ekwakheni kuthula elivenikati.
Ngekusebentisa emabhodi wemavekati kanye newetifundza, sitawusebentela ekucindzeteleni intsandvo yelinyenti kanye nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu evenikati lase-Afrika.
Sitawufaka sandla ekucinisweni kwebudlelwane beNingizimu neNingizimu siphindze sichubekisele embili tivumelwane letihlomulisa ngalokufanako nemave labalulekile laseNingizimu.
Sitawuchubeka nekugcugcutela budlelwane nemave latfutfukile aseNyakatfo kufaka ekhatsi emave e-G8, kanye nebudlelwane betfu bemachinga Nelubumbano lwaseYurophu. Sitawuchubeka nekudlala indzima lekhutsele ekucinisekiseni kubandzakanywa kwetinkhulumiswano tekutfutfukisa kuhwebelana kwemave emhlaba.
INingizimu Afrika, njengelive lelomile idzinga tinyatselo letiphutfumako tekutsambisa kugucugucuka kwesimo lokubi kanye nekucinisekisa kuhlintekelwa kwemanti kutakhamiti.
Phakatsi kwetinhlelo letahlukahlukene, sitawusebentisa lisu Lemanti Ekukhulisa kanye Nentfutfuko, lokuluhlelo lolutawucinisa kuphatfwa kwemanti. Sitawuchubeka nekwenta ncono kusebenta kwemandla agezi kanye nekwetsembela emandleni latophindze asetjentiswe kabusha.
Umbuso losatfutfuka udzinga kwentiwa ncono kwemisebenti yahulumende kanye nekuciniswa kwetikhungo tentsandvo yelinyenti.
Sisungule Ematiko lamabili ehhovisi laMengameli kute kuciniswe kokubili emasu ekuhlela kanye nekubhekwa nekuhlolwa kwekusebenta kwebantfu.
Kute kucinisekiswe kwetfulwa kwemisebenti lesitibophetele kuyo, senta Tindvuna Tekhabhinethi kutsi titiphendvulele ngetindlela tekubheka kusebenta kwato, sisebentisa emazinga lesitibekele wona, kusukela ngaKholwane.
Sitawuphindze sibandzakanye Emabhizinisi Laphetfwe Ngumbuso kanye Netikhungo Letitfutfukisa Tetimali etinhlelweni tahulumende tekuhlela siphindze sente ncono kubhekwa nekuhlolwa kwekusebenta kwato.
Kucinisekisa kutsi tonkhe totintsatfu tinhlaka-tasekhaya, tetifundza netavelonkhe-tenta ncono kwetfulwa kwemisebenti, sitawunonophisa kusungulwa kwekwetfulwa Kwemsebenti Wahulumende Lokuyintfo Yinye.
Lokuphatsa kutawugcizelela ekubekeni bantfu phambili ekwetfulweni kwemsebenti wahulumende. Sitawucinisekisa kwetfulwa kwemsebenti ngalokunenhlonipho nalokukhombisa likhono kusukela kutisebenti letingaphambili ekuniketelweni kwetinhlelo kuwo onkhe ematiko ahulumende.
Kulomkhakha wekuvuselela kabusha, sitawusebentela ekubeni nguhulumende losebenta ngekubambisana.
Kuhola bantfu ngesibonelo, sewucalile umsebenti wekuchumana nemphakatsi ehhovisi laMengameli.
Ngetulu kwekutfola tincwadzi nema-imeyili lavela emphakatsini, sitawuphindze sisungule lucingo lwekuchumana kute kufinyeleleke malula.
Tisebenti titawubukana nekubuta ngakunye shangatsi ngiko kuphela lokwentiwe, kuhanjiswe ngemigudvu lefanele kudzimate kufike lapho kubukanwa nako khona ngalokufanele.
Sikhungo Savelonkhe lesibukene Nentfutfuko Yelusha, lesakhiwe ngekuhlanganiswa kweSikhwama Selusha soMsobomvu kanye nekhomishini Yelusha Yavelonkhe sitawetfulwa mhlaka 16 Inhlaba Ekurhuleni.
Letikhungo tiyahlanganiswa kute tikhuphule imisebenti kanye nematfuba entfutfuko laniketwa lusha.
Lesikhungo sitawuchumanisa lusha loluphotfule tifundzo talo letingakacashwa kanye nematfuba emisebenti; kwenta ncono imitamo yekwandzisa Luhlelo Lwavelonkhe Lwemisebenti Yelusha siphindze sisekele bosomabhizinisi labasebasha.
Kulenyanga lelandzelako Madiba utawube ahlanganisa iminyaka lengema-91. Bantfu emhlabeni wonkhe batawuchubeka nekuhlokomela kuba khona kwakhe kanye nekutsi alungise tinkinga tabo.
Kwatiswa kwakhe kanye nesibonelo sakhe sekutinikela ekusebenteleni luntfu kusibonelo lesihle kulomhlaba walamuhla lokhungetfwe tinkinga.
INelson Mandela Foundation icalise umkhankaso wemhlaba wonkhe kanye naletinye tinhlangano, lobitwa ngeLusuku laMandela, lokungumkhankaso lofinyeta konkhe loku Tata lakholelwa kuko.
Lusuku laMandela litawugujwa njalo ngemnyaka mhlaka 18 Kholwane. Itawuniketa bantfu baseNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe litfuba lekwenta lokutsite kute kusitwe labanye.
Madiba ube ngulokhutsele kutepolitiki iminyaka lengema-67, kantsi ngeLusuku laMandela bantfu emhlabeni wonkhe, emakhaya etikolweni, bayamenywa kutsi bachitse lokungenani emaminitsi langema-67 benta lokutsite lokutawusita emimangweni yabo, ikakhulukati phakatsi kwalabo lwabeswele.
Asisekele Lusuku laMandela ngetinhlitiyo tetfu tonkhe siphindze sigcugcutele umhlaba kutsi ubambisane natsi kulomkhankaso lomuhle nakangaka.
Sesetfule esiveni luhlelo lweminyaka lesihlanu letako. Ekutibopheteleni ngakunye lesikwentako sikwenta kuhambisane nelisu lemklamo lelichaza kabanti, netikhatsi lesitibekele tona kanye netinkhombandlela letimcoka.
Lolwati lutakwatiswa umphakatsi madvute nje. Nembala njengebahlali kumele ngaleso sikhatsi sitibute umbuto wekutsi yini lesingayenta tsine ngekwetfu kute sisite ekugcugcuteleni loluhlelo lwavelonkhe.
Kuba sakhamuti akusiko lokumayelana nemalungelo nje kuphela, kusho futsi kuba nesibopho, sekufaka sandla kute wente live letfu libe ngulelincono.
Siphindze silindzele kusebentisana kahle nemacembu Laphikisako ePhalamende, ngemoya wekubeka live letfu embili.
Ngetulu kwaloko, Madiba wasifundzisa kutsi lelive letfu sonkhe, lomhlophe nalomnyama. Kusebentela kubuyisana nelubumbano kutawuhlala kuyintfo lebalulekile ngalesikhatsi sichubekela embili.
Kusukela ekwetfulweni kweluhlelo lwetfu ngesikhatsi setingucuko kutemnotfo, kutawumele sente ngebuhlakani-kungabi nekusebentisa tintfo budlabha, kungabi nekundluliselwa kwemali lesele-yonkhe imali kumele isetjentiswe ngebuhlakani nangalokuhlomulisayo. Kumele sitibekele umtsamo ngemandla lesinawo.
Bahlali baseNingizimu Afrika, ngekusebentisana singenta lokunyenti kute sifinyelele embonweni wetfu lofanako wesive lesincono nalesichubekela embili!
Lobu ngibo budlelwane lesibumemetelako.
3 Inhlaba 2009 <fn>T Mbeki State of the Nation Address Siswati.
Ngalesikhatsi asishiya, besati kutsi Make Adelaide Tambo ucedza kuphuma esibhedlela. Kodvwa ngobe besati kutsi unemoya nemandla ekuphikelela kutsi abe nalabaphilile, besinesifiso sekumemukela yena kanye nalamanye emalunga elusentfo lwakhe njengetihambeli tetfu emsimetweni lotakuba ngenyanga yeNgci. Kodvwa loko bekungakahleleki kutsi kwenteke. Kusasa sitawukhombisa inhlonipho yetfu yekugcina nasibeka umtimba wakhe. Ngaloko utawube anatsi ngekwemoya kuphela ngeMphala kulomnyaka losetulu nasigubha lusuku lweminyaka lengu 90 lwekutalwa kwemyeni wakhe, longuyise webantfwana bakhe, umngani wakhe, umngani wakhe emzabalazweni lobuye futsi abe yindvodzana yebantfu bakitsi, Oliver Reginald Tambo. Sitsandza kundlulisa kuvelana kwetfu nelusentfo lwakaTambo.
Nanobe kunjalo, nginentfokoto lenkhulu kwemukela emkhatsini wetfu lamuhla ekuseni uMhlonishwa Albertina Luthuli, loyindvodzakati yaloyo lowaba wekucala kunikwa i-Nobel Peace Laureate, Inkhosi Albert Luthuli, lesitawube sikhumbula kushona kwakhe lokwetfusa eminyakeni lengu 40 leyengca, kulomnyaka sitawube sikhumbula lusuku lolubuhlungu lokwabikwa ngalo kushona kwakhe kabuhlungu nasiva kutsi ushayiswe sitimela lesasigijima ngalelikhulu litubane emasimini emoba KwaDukuza. Kushona kwakhe kwakwetfusa futsi kungacondzakali njengobe nemphilo yakhe kwakuyinkhanyeti lesiholela kulenkhululeko lesitigcabha ngayo lamuhla.
Ngitiva ngijabule kakhulu kutsi iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti ibe nembono neluvelo lekubonisa kutsi Albert Luthuli na Oliver Tambo babaluleke kanganani esiveni setfu ngekubita ngabo tindondo tetfu letimbili tekuhlonishwa sive i the Order of Luthuli, kanye ne-the Order of the Companions of O.R. Tambo. Ngiyati futsi ngekutigcabha kwalabo labemukelwe eluhlwini lwalabo labatfole letindondo tekuhlonishwa sive.
Ngiphindze ngibe nentfokoto lenkhulu kwemukela emkhatsini wetfu tishoshovu temshuco wabomake wanga-1956 kanye netembikisho waseSoweto wanga-1976 labahleti elibhokisini lamengameli, kanye nalabo labatiwa ngekulwela live labavela kuto tonkhe tifundza, labacelwe Tikhulumi Tetishayamtsetfo tetifundza kutsi babe yincenye yetihambeli letimcoka labahlanganyele natsi lamuhla.
Hulumende weleNingizimu Afrika lengikhulumela wona lamuhla, njengobe ngibe nenhlanhla yekwenta njalo nangemnyaka lowengcile, wasungulwa nga-2004, kulandzela lukhetfo jikelele lwangalowo mnyaka. Emhlanganweni walo wemnyaka wasengwace nome iBoseberaad lowawunga Bhimbidvwane kulenyanga leyengcile, likhabinethi lelime esicongweni setinhlelo tekuphatsa lesinenhlanhla yekutengamela, livete kutsi umhlangano walo ungulosemkhatsini wemphilo yahulumende lowaba ngutfunjana welukhetfo lwa-2004.
Ekuvisiseni kwetfu loku, kwaba ngulokwetayelekile kutsi sitibute umbuto - nguyiphi inchubekelembili lesesiyentile emitameni yekufinyelela etinhlosweni lesatitsembisa ummango kutsi sitinikele ekutifezeni, ngenca yaloko bantfu bakitsi basinika ligunya lekuphatsa live lakitsi kusukela nga-2004 kudzimate kube lukhetfo lolulandzelako nga-2009! Ngekuvunyelwa nguywe, ngitsandza kubuyela emuva, ngikhumbule lesakusho nga-2004 njengalabamele bantfu bakitsi, lapho kwakukhona bangani betfu bakulamanye emave, sihlangene etindlini tembuso e-Union Buildings eTshwane ngelusuku lwenkhululeko, sikhumbuto seminyaka leli-10 yekukhululeka kwetfu, sabuye sabamba lichaza ekubekweni kwamengameli weRiphabliki, lowakhetfwa liphalamende letfu, ihlonipha sifiso bantfu labasikhombisa ngentsandvo yelinyenti ngelukhetfo lwa-2004.
Live letfu selibe sekhatsi kwalo sikhatsi lesidze labuye lamela lokungasikuhle nalokunyanyekako emphakatsini...
Bekuyindzawo lapho kutalwa ungulomnyama bewuba yindlalifa yesicalekiso semphilo yonkhe. Bekuyindzawo lapho nawutalwa ungulomhlophe bewutfwala lijokwe lelingapheli lekwesaba nekuba sibheva lesifihlakele...
Bekuyindzawo lapho kungcola, liphunga lebuphuya, indle levulekile, ligundvwane lelibolile, tigidzigidzi talabahluphekako, titfombe letingapheli telive lelisakateke ngekungcola kwekunganakwa, lacala incenye leyabukeka inesidzingo sekwandziswa buhle balelinye live lelinemigwaco lehlobile, netihlahla, nekuvela kwetimbali letihlobile kuluhlata netjani lobuhlabelelako, netinyoni netindlu letifanele emakhosi netindlovukati, nemagama emculo, nelutsandvo.
Bekuyindzawo yekutsi kuhlala kuletinye tindzawo bekungukubita labanye batewudla kuwe nome yekutisola ngekudla kulabanye, bomakhelwane labacinisekisiwe lababa tigcila tetjwala netidzakamiva labatawucundzeka ngebuhlungu bekuphila, labatiko kutsi timphilo tabo ngete taba ngito ngaphandle kwekubulala, kugagadlela netimphi letinganasisusa emkhatsini webantfu.
Bekuyindzawo lapho kuhlala endzaweni lesedvute bekungukutsakasela kuphepha nekuvikelwa ngobe kuphepha bekungukuvikelwa mabondza lamadze, ifenisi yagezi, tinja letigadzako, emaphoyisa lahamba yonkhe indzawo nembutfo wemasotja uhlala ugadze kuvikela labo labekadze bangemakhosi etfu, ngetibhamu nemathangi netindiza letinekuphephela ecolo lokumele kushaye kubhubhise konkhe lobekungaba ngulokutsikameta kuthula kwemakhosi etfu...
Sihlangene lana lamuhla, ngeluSuku Lwenkhululeko, ngobe sikhatsi lapho bantfu bakitsi, ngekuhlanganyela netigidzigidzi talabanye emhlabeni wonkhe, labatishoshovu emzabalazweni wetikhali Â  bancuma kuletsa -Â  siphelo kuko konkhe loko!...
Sigcugcutelwa kakhulu kutsi lukhetfo lwavelonkhe lolwenteke emavikini lamabili lengcile lufakazela kutinikela kwabo bonkhe bantfu bakitsi, ekubambisaneni ekwakheni iNingizimu Afrika ngekwembono munye, kungabukwa buhlanga, umbala kanye nebuve...
Ayikho nayinye yetinkinga tetenhlalo lokumele siyisombulule lenekusombululeka ngephandle kwekusungula ematfuba emisebenti kunciphisa nekucedza buphuya. Loku kusho konkhe, kusukela ekwentiweni ncono kwemphilo yebantfu bakitsi, kuye ekunciphiseni emazinga ebugebengu, ekwandziseni emazinga ekukwati kufundza nekubhala netibalo, kanye nekuvula iminyango yemfundvo nemasiko kubo bonkhe...
Sitinikele kuwo wonkhe emachawe nemachawekati latinikela kutsi sitfole inkhululeko, kanye na 'kubangani betfu labakulamanye emave emhlaba, kutsi singete satsengisa ngelitsemba lesiniketwe lona ngesikhatsi nisisita nisisekela ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe live lentsandvo yelinyenti, lenekuthula, lengacwasi ngekwebuhlanga, lengacwasi ngekwebulili ibe ngulenenchubekelembili, letinikele embonweni wekuvana kwebantfu.
Umsebenti wekwakha iNingizimu Afrika sewucalile. Lomsebenti utawuchubeka nasesigabeni sesibili semnyaka lelishumi yenkhululeko."Iminyaka lengemashumi lasihlanu yangembili, ngesikhatsi balungiselela kubamba umhlangano lomkhulu webantfu i-Congress of the People, lokungiwo lowavuma Umculu Wenkhululeko, tigagayi tatsi, "Asikhulumeni sonkhe, sonkhe sihlangene - Ma-Afrika nebaseYurophu, emaNdiya nemaKhaladi .. bonkhe batfu beleNingizimu Afrika asikhulume ngalivi linye ngenkhululeko. Nangekujabula lokungeta kumadvodza nemakhosikati nangabe baphila endzaweni lekhululekile".
Lamuhla kumele sivuselele kutinikela kwetfu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko, sisebente ngekubambisana kute sibone kujabula lokumele kute nenkhululeko, sisebente sonkhe ekhwakheni iNingizimu Afrika lechazwa ngembono lofanako, sisho sonkhe ngekwenta - kwenele ngako konkhe lokwenta live letfu libe sekhatsi kwalo sikhatsi lesidze labuye lamela lokungasikuhle nalokunyanyekako emphakatsini webantfu!
Kumele sichubeke nekubukana nesimo lesakhuluma ngaso njengobe lohulumende lokhona nyalo atawungena emsebentini wawo, sibe sicabanga ngalokugcwele kutsi 'ayikho nayinye yetinkhinga letinkhulu kuleti lokumele sitisombulule letingasombululeka ngaphandle kwesimo sekuvetwa kwematfuba emisebenti ekunciphisa nekucedza buphuya', ngaloko kutsi "imphi yekulwa nebuphuya seyicaliwe futsi isatawuchubeka nekuba yintfo lemcoka yemitamo kuvelonkhe yekwakha iNingizimu Afrika lensha".
kufaka sandla ngalokwandzile ekusonjululweni kwetincabhayi letinkhulu letibukene nebantfu bemhlaba wonkhe.
Nginentfokoto yekubika kutsi mayelana nekutinikela ngakunye kwako, hulumende uhlala acinisele emsebentini kute kucinisekiswe kutsi tinhloso tesive tiyafezeka.
Ezingeni lelingetulu kwa 4,5%, lizinga lekukhula kwemnotfo wetfu eminyakeni lemibili nesigamu leyengcile libe setulu kakhulu soloku satfola inkhululeko yetfu nga-1994. Kusisa emnotfweni lokwentiwa tinhlangano temphakatsi netasengwace bekukhula cishe nga 11%, nekuchitfwa kwetimali kungcalasizindza yemphakatsi kukhuphuke ngelizinga lelingu 15,8% ngemnyaka. Lamuhla kusisa ngekwemaphesenti emkhicito wasemkhaya i-Gross Domestic Product - ku 18,4% - kusezingeni lelisetulu kusukela nga-1991.
Linani lebantfu labacashiwe emisebentini lenyuka cishe ngahhafu wesigidzi ngemnyaka kuleminyaka lemitsatfu leyengcile.
Sibone inchubekelembili letintile ekukhushulweni kwebantfu labamnyama kutemnotfo. Kusukela ekuphatseni ngetulu nje kwa 3% wetimali tetimakethe te JSE nga-2004, lesibalo senyuke sayewuyefika ku 5%; nesibalo salabamnyama etikhundleni letisetulu sikhule kusukela ku 24% sayewufika ku 27% welinani selilonkhe. Kumele kodvwa sibe nekukhatsateka kutsi letibalo tisesephasi ngendlela levisa buhlungu.
Kuya embili kutemnotfo kusiletsele tinselele letinkhulu. Kwandza lokukhulu etintfweni letitsengwako kukhombisa kukhula lokuhle emazingeni enchubekelembili kubo bonkhe bantfu; imisebenti lemikhulu yengcalasizindza lesiyicalako idzinga kusitwa betfuli betintfo kanye nemishini. Kuhwebelana kwetfu nemave emhlaba kukhombisa kutsi asikephumeleli ekukhipheni bantfu labenta umkhicito netimpahla letiletsa imali labadzingwa live lakitsi. Njengobe tikweneti bantfu labanato emakhaya tenyuke kakhulu ngelizinga lelilingana nelemali lengenako, liciniso ngukutsi bantfu beleNingizimu Afrika bonga kancane imali kusho kutsi kumele sitsembele ekongeni lokwentiwa nguletinye tive. Kugucugucuka lokuhlala kukhona emalini yetfu akusito tindzaba letinhle etimbonini letikhicita imphahla lekhishelwa ngaphandle.
Eminyakeni lemitsatfu leyengcile, umnotfo usungule imisebenti lengaba nguhhafu wesigidzi. Kuyajabulisa kutsi ngeNdlovulenkhulu 2005 kuya kuNdlovulenkhulu 2006 kuphela, kwasungulwa imisebenti lengu 300 000 etincenyeni letingatsintsi tekulima, lokumele lizinga lekukhula lelingaba ngu 4%. Incenye lencane yaloku ngematfuba ekusebenta ngalokuphele lasunguleke ngeluhlelo lwahulumende lwetemisebenti (Expanded Public Works Programme). Kodvwa akukho kungabata kutsi loluhlelo lukhushulelwe etulu kahle. Akunakungabata kutsi singenta lokuncono ngekusungula ematfuba ekutsi bantfu batisebente ngaphansi kwemabhizinisi lasemkhatsini nalamakhulu. Ngekubuka kutsi incenye lenkhulu yalabangasebenti ngulabasha, singenta lokuncono kakhulu ngetinhlelo tekungenelela letinjenge National Youth Service kanye nekutfutfukiswa kwabosomabhizinisi labasebancane.
Kungenca yekutigcabha lokuhambisana nekutibophetela ekwakheni umphakatsi lonakekelako, kusukela nga 2004 sente ncono tinhlelo tekwetfulwa kwemisebenti kanye naletinye tincenye temaholo. Ngesikhathi labatfola imali yahulumende lesibonelelo batigidzi letingu 8 nga 2004, lamuhla bantfu labatigidzi letingu 11 labaphuyile beleNingizimu Afrika labatfola lemali yesibonelelo. Kuyajabulisa kutsi kwandza kwelizinga labazuzako eminyakeni lembalwa leyengcile kube nguleliphatsekako njengobe letinhlelo tifinyelela ezingeni lekuvutfwa. Loku kutawucinisekisa kusimama, nekusetjentiswa kwetinsita letinyenti tahulumende ekwetfulweni kwetinhlelo tetemnotfo kute kusungulwe imisebenti kanye nematfuba emisebenti.
Luhlelo lwetetindlu luniketele ngetindlu letinsha teluchaso letisondzele ku 300 000 eminyakeni lemibili leyengcile. Nanobe kunjalo, sitama kwenta ncono lizinga sibuye sitfutfukise tinhlelo kulabo labagejwa tinhlelo temphakatsi netasengwace letikhona kungunyalo, lizinga lekuphakelwa kwetinsita kube ngulokuhamba kancane kunaloko bekulindzelekile. Kumele sisebentele kugucula lesimo. Njengobe emalunga lahloniphekako ati, kuleminyaka lembalwa leyengcile sisungule sabuye sacalisa kwetfula tinhlelo letehlukahlukene lokuhloswe ngato ekwenteni ncono tekutfutsa bagibeli. Loku kufaka ekhatsi luhlelo lwekucedvwa kwematekisi lamadzala kanye netinhlelo letisungulwa tifundza letinjenge Moloto Rail Corridor eMpumalanga lokungukutsi umsebenti wekuphenya kabanti sewucalile, imisebenti i-Klipfontein Corridor eKapa kanye neGautrain nekuchumana kwayo naletinye tinhlelo tetitfutsi temphakatsi.
Lena naleminye imisebenti kuyincenye yelisu leliphelele letitfutsi tebagibeli, lokubuye kuhlanganise umgwaco naloliwe. Sitawubukana nekwetfulwa kwaletinhlelo ngekunonopha lokukhulu kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo ikakhulu bantfu labasebentako. Kuphakelwa kwagezi, emanti naletinye tinsita kwenyukile. Nga 2005, leNingizimu Afrika bese lifinyelele enhlosweni yekutfutfukisa i Millennium Development Goal lemayelana nekuphakelwa kwemanti, kanye nasekwenyuseni labawatfolako kusukela ku 59% nga 1994 kuya ku 83% nga 2006. Ngekwe United Nations Development Programme (UNDP), iNingizimu Afrika ingulelinye lamave lambalwa lasebentisa imali lencane kutemphi kunasemantini kanye naletinye tinsita.
" iNingizimu Afrika ikhombise kutsi lilungelo lesintfu lekutfola emanti lingasebenta njani njengesikhali sekuhlomisa kanye nemhlahlandlela wekwenta umtsetfomgomo... ingucuko yekuphakelwa kwemanti njengelilungelo yenta iNingizimu Afrika yandzise kufinyelela kwebantfu emantini yabuye yancoba kungalingani ngekwelibala lokuvela embusweni welibandlululo, ngekusebentisa loko lokungemalungelo ebantfu".
Kumele sijabulele lemphumelelo lengaka. Kodvwa kuliciniso kutsi bantfu labatigidzi letingu 8 emanti asengakafinyeleli kubo. Labanyenti basengakabi nagezi naletinye tinsita. Siyatigcabha ngekutsi emnyakeni munye, sikwatile kunciphisa cishe ngahhafu kuba khona kwemabhakede etindzaweni lokwakhiwe kuto imikhukhu. Sisendleleni yekucedza loluhlelo lolwehlisa sitfunti sebantfu kuletindzawo ekupheleni kwalomnyaka lesikuwo. Sitawuchubeka nekubukana naletinselele kute kwesulwe eliveni letfu loko lokungasikuhle nalokunyanyekako kute sitewukwati kukhuluma ngenkhululeko sisonkhe kanye nekujabula lokuta nenkhululeko.
Kuhlolwa kwetemfundvo kanye nekutfolwa kwemakhono kukhombise kwenyuka lokusetulu nga 2004, nakube kube ngelunyawo lwelunwabu. Loku kubhekiswe emazingeni ekukwati kufundza nekubhala, ekubhaliswa etikolweni kanye newekutibandzakanya emfundvweni lephakeme. Kwehla nekwenyuka kwelizinga lekuphumelela eliBangeni 12 kukhombisa kutsi kusenalokunyenti lokusamele kwentiwe ekusimamiseni luhlelo kanye nekucinisekisa kutsi lizinga lekusebenta kancono lihlala linjalo. Kusenjalo, linani lebafundzi beliBanga 12 labaphumela etifundvweni teMethemetiki ngelizinga lelisetulu cishe linconywana kunaku 1995. Sibuye sichubeke nekukhombisa kuba butsakatsaka ekwetfuleni luhlelo lwemfundvo yalabadzala.
Njengobe luhlelo lwekuphakelwa kabusha kwemhlaba luholele ekwakhiweni kwemikhukhu leminyenti eminyakeni lembalwa leyengcile, kusadzingeka sifake emandla lamakhulu ekubukaneni netincabhayi letisasele, letinyenti tato kunguletimatima. Ngakulolunye luhlangotsi, yincane kakhulu inchubekelembili leseyentiwe ekwabiweni kabusha kwemhlaba. Sitawubuyeketa kahle lokutimbangela taloko kute loluhlelo lunonophiswe.
Tonkhe letinhlelo tetemnotfo netenhlalo takha incenye yemasu ekunciphisa nekucedza buphuya lokuchubekako nekuhluphekisa bantfu bakitsi. Umsebenti lowentiwe ngemnyaka lowengcile bomake nge South African Women in Dialogue basebentisana nematiko ahulumende, kufaka ekhatsi kuvakashela emaveni lanjengeTunisia neChile lapho kwentiwe khona imphumelelo lenkhulu ekubukaneni nebuphuya, kukhombisa kutsi kunekwehluleka lokutsite etinhlelweni tetfu.
Sinonophise kuceceshwa kwebasebenti betenhlalakahle emazingeni alabaceceshiwe nalabasitako kute kucinisekiswe kutsi wonkhe emakhaya lakhonjiwe asekelwa futsi abhekwe ngalokufanele.
Loku kutawucinisekisa luhlelo lwekuchumana kulabo labatfola lusito kutenhlalakahle etinhlelweni temphakatsi kanye nakumatfuba emisebenti, kuchubeka nekubukana nemsebenti kute kucinisekiswe kutsi bantfu labanyenti baphuma kancane eluhlelweni lwekweyama emalini yesibonelelo bangene etimakethe. Kwanyalo sitawuchubeka nekubuka tindlela letinsha letitawuchubekiselembili kwenta ncono emaholo.
Umlente lomatima walokungenelela kumele kube kusebenta ngekubambisana emkhatsini wabo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika ekwenteni ncono tekuhlalisana. Kulomnyaka wekugubha iminyaka lengu 60 yelubumbano lwebaholi bemiphakatsi i Doctors Pact of leaders of African and Indian communities (bo AB Xuma, GM Naicker na Yusuf Dadoo), umnyaka wekugubha iminyaka lengu 30 yekubulalwa kwa Steve Biko kanye nekugubha iminyaka lengu 20 yekuvakashela kwetihlakaniphi temaBhunu eDakar kuyewuhlangana ne ANC, ludzaba lwekwehlukahlukana kwetfu ngekwebuve kanye nekugcizelelwa kwemvelaphi yebahlali beleNingizimu Afrika kumele kuhlolisiswe kancono kuyo yonkhe imiphakatsi, ngendlela lecinisa kubumbana kwetfu njengesive. Ngetulu kwaloko, ngalomnyaka wekugubha iminyaka lengu 30 yekuvalwa kwemaphephandzaba i The World ne The Weekend World, siphocelekile kubuta imibuto - ingabe sonkhe sesiwati ngalokucwebe umsebenti wetfu wekwakha lubumbano kutenhlalo kanye nekwandzisa umcondvo wekutsi sivelaphi, kucinisa loko lokusinamatselisa ndzawonye njengesive!
Ngalamanye emavi, tinyatselo lokumele tente ncono kusebentisana kutenhlalakahle tingete tentiwa nguhulumende yedvwana. Kumele sonkhe njengebahlali beleNingizimu Afrika sikhulume ngenkhululeko kuloko lokufunekako kanye nekutiphatsa, siphindze sisebentele kutfola kujabula lokuta nenkhululeko.
Ngicinisekile kutsi sitawuvumelana sonkhe kutsi kusebenta ngekubambisana kute sitfole kujabula lokuhambisana nenkhululeko kwenteka ngenselele lefanako nekubhekana ngco nebugebengu.
Kwenyusa lizinga lekuthula nekuphepha kutawubandzakanya wonkhe umuntfu. Kutakwakhela kubuye kwandzise luhlelo lwavelonkhe lwekuthula kanye nekulwa neludlame imiphakatsi lebukene nalokubhekiswa ikakhulukati etinhlotjeni letehlukehlukene letibukene nemakhosikati...
"Kuthula nekutinta kutepolitiki tintfo letibalulekile emitameni yahulumende yekwenta sibe ngulesigcugcutela basisi betimali kutsi batisise Kutawutsatfwa tincumo letiphelele kute kucedvwe kuphulwa kwemtsetfo, kushushumbiswa kwetidzakamiva, kuphatfwa kwetibhamu ngalokungekho emtsetfweni, bugebengu ikakhulukati kuhlukunyetwa kwalabasikati nebantfwana."
Kuliciniso, singete sesula loko lokubi nalokunyanyekako bese sitsi sijabulela loko lokuta nenkhululeko nangabe imiphakatsi ihlalele eluvalweni, ivalelwe mabhondza lamadze netincingo letihlabako, ihlala yetfukile emitini yayo, etitaladini nasemigwaceni yetfu, ingakwati kuhlala etindzaweni tetfu temphakatsi ngekukhululeka. Kuyacaca, kumele sichubeke nekucinisa imitamo yekulwa nebugebengu.
Njengobe sesengce linani lebelihlosiwe lemaphoyisa langu 152 000 lacashiwe embutfweni wemaphoyisa akuleli (SAPS), futsi njengobe sesente ncono luhlelo lwekucecesha, sibona kutsi umtselela waloku usengakanetisi wonkhe umuntfu ekutseni ative aphephile futsi avikeleke kancono. Nakuba sinciphise tigameko tebugebengu lobentiwa kubukiwe, lizinga lemnyaka lekwehla etigabeni letinjengekubamba inkunzi, kushaya nekubulala lisephansi ku 7% - 10% kuloko besikuhlosile. Kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana kuyachubeka kuya etulu ngalokungakamukeleki. Kwandza kwetigameko tebugebengu lobutsite ngesikhatsi tisebenti letibologadza tente umshuco bekumele kusicacisele sonkhe kutsi lelitiko labologadza akusilo lelingatsatfwa melula njengelwasengwace futsi lolubukene netincenye tasengwace. Kuyacaca kutsi luhlelo lwekulawula lesinalo alenetisi. Loku kutsintsa tindzaba letimayelana nemazinga emiholo, kuhlolwa kwetisebenti kanye nekuciniswa kwemitsetfo lelawula timoti letitfwala imali nalokunye.
Lolu luludzaba lokutawumele kutsi silubuyekete emkhatsini walomnyaka kute sitewukwati kutsi ngetulu kwekwenta ncono umsebenti wemaphoyisa, ngekuhlanganyela nemboni yetekuphepha kwasengwace sakhe indzawo lapho sitawuhlangabetana khona nalokulindzelwe ngummango kutekuphepha nalapho futsi kwandziswa khona tinsita kutekuphepha.
Sitawuphindze sichubeke nekufaka lelinye ligalelo ekwenteni ncono kusebenta kwetinkantolo tetfu, kute sandzise umsebenti wekunciphisa emacala lasalele emuva. Sitawubuye sicinisekise kutsi tincumo tekwandzisa ingcalasizindza yemsebenti wemajele tiyentiwa, kwentiwe ncono kuphatfwa kwekulawula eminyeleni kanye nekucinisekisa kutsi kwetfulwa kweluhlelo lwabangena kulelive kanye netinhlelo tetetincwajana kuyetfulwa.
Lokunye lokwenta kube nekwehluleka ekwenteni ncono kwetfulwa kwetinsita ebantfwini kungabikhona kwebantfu labenele kanye netinhlelo letitawubheka lokwetfulwa kwemisebenti. Kusenjalo, esikhatsini lesiholela emnyakeni wa 2009, ludzaba lwekuhlelwa kanye netisebenti tembuso kutawuhlala kutintfo letisetulu eluhlwini lweluhlelo lwahulumende.
Lokuvelile emkhatsini walokunye, njengemkhakha wekungenelela ngulokucuketfwe eluhlelweni lwekucecesha lokutfolwa tisebenti tahulumende etikhungweni letahlukahlukene kanye nendzima ledlalwa yi SA Management Development Institute (SAMDI) lokumele kube batfuli betinhlelo lababalulekile lokufaka ekhatsi kwesekwa kwetisebenti tahulumende.
Emazinga ekulandzela umtsetfo kumatiko ahulumende, budlelwane nemisebenti yahulumende kanye nekuphatfwa kwetimali kubonwe ngetindlela letehlukehlukene. Loku ngete kwavunyelwa kutsi kuchubekelembili, nakuba sibuka kutsi tidzingo teluphenyo emazingeni avelonkhe nawetifundza kube ngulacinile. Ngaloko, kusetjentiswa kweluhlelo lwekusebenta ngekwesivumelwane ikakhulukati kubaphatsi labasetikhundleni letisetulu kubalulekile.
Tinhlelo tekwenta ncono lizinga lekusebenta kweluhlelo lwabohulumende basemakhaya luyachubeka. Ngemuva kwelukhetfo lwabohuluimende basemakhaya lweNdlovulenkhulu 2006, kwentiwa tinhlelo tekwetfulwa, kubhekelwa bosodolobha labangema 62% labasha. Lokukhatsatako ngukutsi kulinyenti lalabomasipala kuhlala kunetikhala temsebenti letinyenti nome kuvuleke tikhala tebaphatsi labasetulu kanye nalabaceceshiwe. Sibonelo, ngeNyoni emnyakeni lowengcile, bomasipala labangema 27% abamange babe nebaphatsi; esifundzeni seNyakatfo Nshonalanga lizinga letikhala tebaphatsi labasetulu lalingetulu kwa 50%; eMpumalanga liphesenti linye 1% lebaphatsi labasetulu lelacedzela Tivumelwano Tekusebenta Ngalokulindzelekile (Key Performance Agreements).
Siyachubeka nekubukana naletinchabhayi futsi sitawutsatsa yonkhe imisebenti ledzingekile, ngekulandzela luhlelo lwetfu i Five Year Local Government Strategic Agenda, lolufaka ekhatsi kusitwa ngco kwabomasipala lokwentiwa yimikhakha yavelonkhe neyetifundza, kufakwa etikhundleni kwebantfu labaceceshiwe kufaka ekhatsi emavolontiya laceceshiwe lavela emmangweni, kanye nekuciniswa kwemakomiti emawadi - langema 80% awo savele asunguliwe eliveni lonkhe.
Luhlelo lwekulungisa tikhali tekuhlela kuto tonkhe tinhlaka tahulumende (lokuyi National Spatial Development Perspective, Provincial Growth and Development Strategies and Integrated Development Plans) luyachubeka, kanye nemisebenti lehlolako lecwebe yekulungisa leyentiwa etindzaweni letingu 13 temikhandlu nabomasipala bakitsi. Lemisebenti lehlolako kumele ibe icedziwe ekupheleni kwalomnyaka.
Kungukutigcabha kwekutsi ngetulu kwahhafu wetifundza nabomasipala bemetro sebatibambile tinhlanganiso tabo i Growth and Development Summits, kantsi labanye bahlose kucedzela loluhlelo ekupheleni kweNdlovana. Loku kutawubeka sisekelo sekusebentisana emkhatsini wabo bonkhe labasebenta ngetenhlalakahle ekutseni banonophise kutfutfukiswa kwemnotfo wakitsi.
Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kwendlulisa kubonga kwami kuliSekela Mengameli Phumzile Mlambo-Ngcuka ngebuholi labukhombise eluhlelweni lwekutfutfukiswa kwetemnotfo (AsgiSA), asebentisana netiNdvuna kanye naboNdvunankhulu labenta litsimba, babukana ngco netindzaba letitsite lokumele tentiwe kucinisekisa emazinga ekusisa lasetulu kanye nekufakwa kwetisebenti emisebentini, netindzaba letiphatselene nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nekusebenta kweluhlelo lwahulumende ngalokuyimphumelelo. Sibonga kakhulu lusito loluvela kuwo onkhe emalunga Esigungu lesisetulu kanye nebaphatsi bemisebenti yemphakatsi kuto tonkhe tinhlaka tahulumende letintsatfu, ekuholeni loluhlelo kanye nasekwetfuleni luhlelo lonkhe lwahulumende. Loku kungulokubalulekile emitameni yetfu yekusula loko lokubi nalokunyanyekako emmangweni wetfu kute sitewukwati kukhuluma ngenkhululeko kanye nenjabulo leletfwa kukhululeka.
sungula lisu lekungenelela kutetimayini nemagugu latfolakala kutimbiwa, kutekulima, nasekuhlelembisweni kwemphahla lelinywako, timboni tetimphahla letitidzingo, timboni tekucamba, tinhlelo temphakatsi netetenhlalo kanye netemitsi. Loku kumele kubandzakanye inshisekelo yekwandzisa linani letfu lavelonkhe lekukhicita timphahla letingenisa imali. Mayelana nenzuzo letfolakala kumagugu latimbiwa sibonelo, sitawubeka umhwebi welidayimane wembuso lotawutsenga 10% kubakhiciti balakhaya bese utsengisela labasikako nebakhiciti balakhaya.
tfutfukisa tinhlelo letihambisa kusiswa kwetimali emikhakheni lehambisana nabetfuli bemphahla betinhlelo tengcalasizindza yetfu, kufaka ekhatsi letitsintsa imali ku ICT, kutekutfutsa netemandla: mayelana nemandla, sitawubuye sifinyete umsebenti wetfu kucinisekisa kutsembela ekwentiweni kwemandla enyukliya, kumagezi emvelo kanye netinhlobo letehlukehlukene temtfombo wemandla laphindze entiwe kabusha. Mayelana netekuchumana, nginentfokoto yekumemetela kutsi Litiko letekuChumana ngekubambisana netinkhampani tabomakhalekhikhini kanye na Telkom ticedzela luhlelo lwekubukana netindleko tekushaywa kwelucingo kulomnyaka kute kuzuze bonkhe batsengi. Ngetulu kwaloko, Telkom utawufaka sicelo semanani laphasi nawushayela emave langephandle kuyewufika kutikhungo tetincingo letili 10, sikhungo ngasinye sichashe bantfu labayi 1000, njengencenye yeluhlelo lwekwandzisa tikhungo te BPO. Letikhungo titawusungulwa etindzaweni letikhonjwe nguhulumende. Lamanani lasipesheli atawucatsaniswa nalawo emsebenti lofanako kanye nebasebenti njalo ngenyanga kulamanye emave lekungacatsaniswa nawo.
wubuye sitsatse tinyatselo letehlukahlukene ekwenteni ncono kuchudzelana kutemnotfo, phakatsi kwalokunye kwehlisa emanani ekwenta libhizinisi kanye nekutfutfukisa kusiswa kwetimali, kufaka ekhatsi kungeniswa lokubonakalako kweluhlelo lweluhlolo i Regulatory Impact Assessment (RIA), kutfutfukisa bantfu labasezingeni lavelonkhe kanye nelemave emhlaba labanonophako, kucedzela luhlelo lwekwenta ncono kusebenta kwaloliwe nalabasebenta kumachweba, kanye nekucinisa kusebenta ngemphumelelo kwalabo lesichudzelana nabo.
Inchubekelembili lesesiyentile mayelana nekuhlelwa kabusha kwetikhungo teMfundvo leChubekako nekuCecesha yenta simo sekutsi singenyusa linani labochwepheshe lesinabo. Kusukela kulomnyaka, sitawusita ngetinsita tetimali labaceceshwako labadzinga lusito lababhalisa kuletikhungo. Ngakulolunye luhlangotsi sitawusombulula ludzaba lwemsebenti emkhatsini wetinhlaka tavelonkhe netetifundza ekuphatfweni kweluhlelo lwe FET. Sinelitsemba lekutsi imitamo yetfu yekutfutfukisa lamatfuba itawubuye isite ekutfumeleni umlayeto kubantfu labasha, kutsi emakhono abochwepheshe nawo amcoka ekufukuleni umnotfo njengalamanye emazinga eticu.
Ngemuva kwetinkhulumiswano emkhatsini wahulumende nebaholi bemanyuvesi etfu, kufinyelelwe esivumelwaneni kwabuye kwatsatfwa sincumo ngetinsita letidzingekako kute kucinisekiswe kutsi emakhono lanetinsita letishodako abonelelwe ngato.
Ngaloku sitsandza kubonga indzima lencomekako ledlalwe yi Joint Initiative on Skills Acquisition (JIPSA), lehlanganisa ndzawonye hulumende, temabhizinisi, tetisebenti, tikhungo tekucecesha kanye naletinye. Njengobe emalunga lahloniphekile ati, sibuye senyusa linani letikolo lokungakhokhwa kuto.
Ekwetfuleni lengcalasizindza naletinye tinhlelo, sitawubona ngekutiniketela kwetfu kucinisekisa kutsi imidlalo yendzebe yemhlaba yanga 2010 ibe ngulencono kunato tonkhe. Ngaloko sifuna kuhalalisela likomiti lelibukene nekuhlelwa kwalemidlalo I Local Organising Committee (LOC) kanye nalabo lababambisene nabo ngemsebenti lomuhle labawentako.
Ngalokucacile, kute kucinisekiswe kutsi bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika batsakasela injabulo leta nemnotfo lokhulako, kutawumele leti naletinye tindlela tihambisane netinhlelo leticinisiwe ekubukaneni netinchabhayi temnotfo wesibili.
kucala kwetfula umtsetfo lonika bantfu emalungelo ekusebentisa umhlaba ngekubambisana i Communal Land Rights Act kute kwentiwe ncono kusetjentiswa kwemhlaba ngalokunenzuzo kutemnotfo, kube kwandziswa lusito etintfweni letinjengekunisela, imbewu bese kwetfulwa kubalimi labasebancane kanye nalababambisene.
Tinhlelo tetemnotfo lesikhulume ngato tiyincenye yemtamo lokumele iNingizimu Afrika yonkhe itibandzakanye kuto kute kuncishiswe emazinga ebuphuya kanye nekungalingani emmangweni wetfu. Kitsi akusiwo umbono nje kuphela lofakaza kutsi imphumelelo yentsandvo yetfu yelinyenti kumele futsi itawulinganiswa ngetinyatselo letingevakali kahle emmangweni wetfu.
Kute sitfutfukise tinhlelo tentenhlalakahle lesitetfule eminyakeni leyengcile, kulomnyaka sihlose kucedzela umsebenti losevele ucaliwe wekuvuselela luhlelo lwetfu lwekuphepha kwemphakatsi kute kwetfulwa lokungenisiwe kwetfulwe ngekunonopha. Incenye lemcoka yalokuvuselela kutakuba ngumsebenti wekulungisa emaphutsa laphawulwe embikweni welikomiti leliphenyako wanga 2002 i Report of the Committee of Inquiry into a Comprehensive System of Social Security in South Africa. Loku ngukutsi loko lokuzuziwe lokusisekelo seluhlelo lwekuphepha kwemphakatsi wetfu akukho futsi akunakwetsembeka kubantfu labanyenti labasebentako. Umgomo lohola lendlela ngukutsi, ngetulu kwelusito lwetenhlalo lolwetfulwa ngeluhlelo lwetimali tahulumde, kumele sibuke setfulo salokusondzelene nalokuzuziwe kweluhlelo lwekuphepha kwemphakatsi loluhambisana nemgomo wekuvelana kutenhlalakahle.
Loku kusho kutsi iNingizimu Afrika itawutsakasela bulungu lobufanako, luhlelo lwekuphatfwa ngalokuyimphumelelo kwemshwalensi wetenhlalakahle, ngalesikhatsi labahola kakhulu bachubeka nekusisa timali etinhlelweni tasengwace letibeka timali temhlalaphansi netemshwalense.
ntsela ledvoselwa bantfu kute kubukanwe netidzingo temali leyongelwa umhlalaphansi, kufa, kukhubateka kanye netibonelelo tekungasebenti.
Indvuna yetetimali itawenaba kabanti ngaloludzaba enkulumeni yeluhlelotimali. Lokumele sikubukisise ngukutsi eluhlelweni lolusha lwekukhishwa kwetibonelelo tetenhlalo, hulumende utawulandzela luhlelo loluhlanganisako lwekubonisana nabo bonkhe labatsintsekako umuntfu ngamunye nangekusebentisa i NEDLAC.
Ngetulu kwaloko, sicalise kuhlola tindlela tekufinyelela kubantfwana labeswele labangetulu kweminyaka yebudzala lengu 14.
kuchubeka nekusebenta ekubukaneni ikakhulukati nekufa lokungasiko kwemvelo emphakatsini wetfu kanye netifo lesiphila ngephasi kwato, malaleveva, naletinye tinhlobo tesifo sesifuba (TB), tingoti temgwaco kanye nebugebengu lobunebudlova.
Kuloku, hulumende utiniketela ekuciniseni imikhankaso yekulwa neSANDVULELA NGCULAZI NENGCULAZI nekwenta ncono tonkhe tincenye tekubukana nayo ngalokuphelele lenjengekuvikela, kunakekelwa kwalabagulela emakhaya kanye nekwelashwa. Sitawucinisekisa kutsi budlelwane lobakhiwe eminyakeni leyengcile buyaciniswa, kanye nekutsi lisu letfu lelentiwe ncono lekulwa neSANDVULELA NGCULAZI kanye naletinye tifo letitsatselana ngekwemacansi kuphotfulwa ngekunonopha.
Kulomnyaka sitawucedzela tinhlelo letivakalako ekwetfulweni kwesigaba sekugcina seluhlelo lwetfu kute sikwati kuhlangabetana netikhatsi letibekiwe tekutfola emanti nga 2008, kuba netinsita nga 2010 kanye nagezi nga 2012. sitawubuye sicedzele lisu netinhlelo kute kubukanwe nekubambisana kutenhlalo, kufaka ekhatsi lisu leliphelele naloluhlanganisa ndzawonye kulwa nebuphuya ekubukaneni netindzaba letitsintsa lubumbano lwesive, tinhlelo tebuntfu kanye nebuve.
Konkhe loku, Make sikhulumi lokabuye abe ngumgcinisihlalo, kumele kuhambisane nemitamo lesimeme yekutfutfukisa kuphepha kanye nekuvikeleka kwemphakatsi. Kuloku, hulumende utawucinisekisa kutsi tincumo lesetivele titsetfwe mayelana nekucinisa kulwa kwetfu nebugebengu titfulwa ngalokuyimphumelelo. Inselele lesibukene nayo itsintsa kancane imitsetfomgomo.
Lokudzingekako kuphatfwa kahle kwenhlangano, kubutsanisa bantfu kanye nekuhola kulandzelwa kwemtsetfo webantfu, tikhulu tetebuhlakani netemajele, kanye nemsebenti weluhlelo letebulungiswa. Linyenti lalaba labasebentela hulumende selikhombise tikhatsi letinyenti kutsi litimisele kubeka timphilo talo engotini kanye nekutiniketela ngesikhatsi sabo lesincane labanaso nemndeni yabo, kute bavikele inkhululeko yetfu kanye nekuphepha kwetfu.
nekwenta ncono luhlatiyo lwetfu lwesimo sebugebengu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetfu lokucondziswe ekuvimbeleni bugebengu kanye nasekulweni nabo. Kuloku, kumele siphendvule kulombono wekutsi njengakulamanye emave, bugebengu lobunyenti benteka ikakhulukati etindzaweni letikhungetfwe buphuya kantsi budzinga kungenelela lokunemandla nalokusimeme lokwentiwa ngumphakatsi lokubukene nekuvinjelwa kwebugebengu.
Njengobe sesishito, letindlela kanye naletinye titawuphumelela ingce nje nasakha budlelwane lobuzikile lobubonakalao ngetento emiphakatsini yetfu kanye nasemkhatsini wemiphakatsi nemaphoyisa, kute kwentiwe imphilo ibe matima kakhulu etigebengwini.
Sitsintfwe sisombululo lesikhonjiswe baholi betemabhizinisi kanye nabetenkholo ekuchubekeni nekucinisa lobudlelwane kubantfu, kanye nekunikela ngesikhatsi sabo netinsita ekuciniseni kulwa nebugebengu. Hulumende utawudlala indzima yakhe kucinisekisa kutsi lobudlelwane buyasebenta, kanye nekutsi sisebenta sonkhe kulomsebenti wekuvikela bahlali bakitsi.
Kumele ngisho kutsi iNdvuna yeteKuphepha neKuvikela kanye nembutfo wemaphoyisa basebenta ngetiphakamiso ekwenteni ncono kusebenta kanye nekusebenta kahle kwetinhlaka temaphoyisa emphakatsi ema Community Police Forums.
Kuchubeka nekwetfula kahle tinsita ebantfwini, hulumende kumele andzise linani letisebenti kanye nekusebenta kahle kwenhlangano.
kuchubeka nekunika emandla kanye nekwesekela lokwengetiwe kutikhungo tebuholi bendzabuko.
Kwenta ncono tekuphatsa kubuye kusho kuba nedatha yetibalo levakalako lemayelana nekwehlukahlukana kutenhlalo esiveni setfu. Kuloku kutakwentiwa luphenyo lolutinhlaka letimbili nga 2007. Kusukela emalangeni lamabili lengcile tisebenti letingu 6 000 te Statistics South Africa tiphume umkhankaso eliveni lonkhe kuyewugcogca lwati ngemakhaya langu 280 000 lakhetfwe kutsi abambe lichaza kuloluhlolo lwemphakatsi, lolutawunika hulumende simo lesingiso ngebahlali labakuto tonkhe tincenye talelive.
NgeMpala labanye bantfu labangu 30 000 emakhaya langu 8 000 batawukhetfwa kutsi babambe lichaza esifundvweni setemaholo kuvelonkhe (National Income Dynamics Study). Labantfu batawulandzelwa sikhatsi lesidze, kute sitewukwati kuvisisa ngetindzaba letifana nekutfutseleka kulamanye emave, kugucuka kwetetimakethe, kusebentisana kwebalingani nelwati lwamakhaya kanye nekuhlakateka. Ngitsandza kutsatsa lelitfuba kumema bonkhe labakhetsiwe kutsi batinikele ngalokucwebe kulemisebenti lebaluleke nakangaka.
Phakatsi kwalokunye lokukhulu lokuzuzwe bantfu bele-Afrika eminyakeni lemibili nesigamu leyengcile kube kubuyiselwa kwekutfula esifundzeni iGreat Lakes Region. Siyatigcabha, njengebantfu beleNingizimu Afrika, ngendzima ledlalwe bantfu bakitsi ngekusita kuletsa loku - kusukela kulabadvuna nalabasikati labasebancane embutfweni wetekuvikela kuya kubasebenti betikhungo temphakatsi netasengwace [nakulikomishani lelengamele lukhetfo] labanikele ngesikhatsi sabo kucinisekisa kutsi liphupha le-Afrika liyafezeka endzaweni ya Patrice Lumumba.
Sitawuchubeka nekusebentisana nebantfu baseDemocratic Republic of Congo, Burundi, eComoros naseSudan kute kucinisekiswe kutsi simo sekutfula nelutinto losekutfolakele kungunyalo kuguculelwa ngaphandle kwekumisa kwenta lokuvunyelenwe ngako lokwentelwa kwakhiwa kabusha kwemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalo.
Nanobe kunjalo, ngalesikhatsi sesekelwa ngalokucwebe ekutsakaseleni imphumelelo i-Afrika leyitfolile emitameni yekutfola kuthula nentfutfuko, singete sabukela phasi tinchabhayi lesibukene nato letimayelana nemikhakha leshiyekile yekungevani, ikakhulukati luhlelo lwekuthula eSudan, kufaka ekhatsi simo e Darfur, CÃ´te d'Ivoire nase Somalia.
Hulumede wakitsi utawuphendvula ngekuvunyelwa ngemandla etfu, elubitweni lwe-African Union kutsi sisite bantfu nahulumende waseSomalia. Lokubalulekile lana yimitamo leyentiwako kucinisekisa kutsi labadlala indzima lemcoka eSomalia bayacocisana kute kutfolakale sisombululo lesifaka wonkhe ekhatsiÂ  nalesinekwentiwa, lesesekelwe kusidzingo sekubuyisana kuvelonkhe. Kulomnyaka i African Peer Review Forum itawucedzela kubuyeketa kwayo kwelive lakitsi. Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kubonga tishayamtsetfo takitsi, Tindvuna tematiko ahulumende, tinhlangano temphakatsi kanye nemmango wonkhe ngeligalelo labalifakile emsebentini lobowunetinchabhayi njengobe bewehlukile entsandvweni yetfu yelinyenti leseseyinsha. Sitawubuye sitsatse tinyatselo letifanele ekwetfuleni tinhlelo letidzingekako letitawulandzela ngenca yeluhlelo lwekuhlolana kwemave langebalingani betfu. Ngalokunjalo sitachubeka nekusebentisana nalamanye emavekati kanye nalabo lesisebentisana nabo ekutfutfukiseni kute kunonophiswe kwetfulwa kwetinhlelo te NEPAD.
Esikhatsini lesingetulu nje kwenyanga lesengcile iNingizimu Afrika icalise umsebenti wayo njengelilunga lelingakagcwali lembutfo wetekuphepha wamhlabuhlangene. Sitsandza kutinikela egameni lebantfu beleNingizimu Afrika kutsi sitakwenta konkhe lokusemandleni etfu kufaka sandla kutekuthula nekuphepha emaveni emhlaba kulenhlangano lehlonishwako emitimba leyehlukehlukene. Sitawuphindze sichubeke nekubandzakanya baholi bebantfu basePalestine, Israel, Iraq nakulamanye emave ase Middle East kanye nase Persian Gulf.
Sitawuchubeka nekucinisa budlelwane betfu nalamanye emave kulelivekati, balingani betfu eNdiya, Brazil nelive laseChina, kanye neJapan, Yurophu ne North America. Ludzaba lolubalulekile lesitaluchuba kunonophiswa kwekucalwa kwetinkhulumiswano temave emhlaba kutekuhwebelana (Doha Development Round of WTOrganisation) sinelitsemba lekutsi tisombululo talokungevani lokukhona kungunyalo tingatfolakala, nekutsi loku kuyintfo leyifunwa ngemave latfutfukile nalasatfutfuka ekuhambeni kwesikhatsi lesidze kanye nekutsi letinkhulumiswano titsele titselo.
Kusukela satfunywa nga 2004, sekube khona inchubekelembili lesesiyentile ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe ngulencono. Kodvwa akumele sibukele phansi linyenti lebumatima lesisabukene nabo. Kodvwa lwati lwetfu sonkhe loludluliselwa kitsi ngukutsi, kusebenta ngekubambisana, singaphumelela futsi sitawuphumelela ekuhlangabetaneni netinhloso letifanako lesitibekele tona njengesive - kute sakhe imphilo lencono yawonkhe wonkhe, naseliveni lelingasenako kulo loko lokumela lokubi nalokwenyanyekako emphakatsini webantfu.
Kumele lamuhla ngekutetsemba lokukhulu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko. Kumele sisebente ngekuvumelana kute sichube "injabulo lengaba khona kulabadvuna nalabasikati nangabe bahlala eliveni lelikhululekile". Asikefiki lapho siya khona. Akekho, ngaphandle kwetfu lucobo lotawucinisekisa kutsi leliphupho liyafezeka. Ngako asibhukule, sicale kusebenta sibe sicabanga ngalokuphelele kutsi lomsebenti wekwakha iNingizimu Afrika lesiyifunako ungumsebenti lobukene natsi sonkhe.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>cleaned.ss-ZA.txt</fn>
Lulwumi lwemuntfu ngetindlela letinyenti "luyincenye yesibili yemuntfu", intfo leyimvelo yaloyo naloyo muntfu lophile kahle, lesiveta ngayo ematsemba etfu kanye netinjogo, sicacisa imicabango kanye nalokubalulekile kitsi, sifundza lesihlangabetana nako kanye nemasiko, nekwakha umphakatsi wetfu kanye nalemitsetfo lewubusako. Kungenca yelulwimi kutsi siphila njengebantfu kulomhlaba lontjintjantjintja njalo. Lilungelo lekusebentisa tilwimi letisemtsetfweni letitsandvwa ngitsi lemukelwe etikwemGomosisekelo wetfu nemTsetfosisekelo wetfu uyakuvuma kutsi tilwimi tebantfu bakitsi tingumtfombo lekumele uciniswe.
I-GCIS banemazinga etekutsengisa lafanele etheknoloji kanye nekuphepha kwekusebenta kute kuvikelwe wonkhe umniningwane loniketwe basebentisi kutsi ungalahleki, ungasetjentiswa kabi, kuguculwa nobe ubhidlitwe. Tonkhe tinyatselo letinyatselo titawutsatfwa kute kugcinwe umniningwane wemsebentisi. Basebenti labaniketwe ligunya, labanemtfwalo wekuphatsa kwanobe nguyiphi idatha leyimfihlo, kumele bagcine imfihlo yaleyo datha. Lenchubomgomo isebenta kubo bonkhe basebenti be-GCIS nobe imitimba yemphakatsi lengatfola umniningwane lonjalo lophuma ku-GCIS. Kwencatjelwe nobe ngumuphi umuntfu, ibhizinisi, nobe umtimba kungena nobe kwetama kungena ngalokungekho emtsetfweni kunobe nguliphi likhasi lalewebhusayithi nobe kufaka nobe kwetama kufaka ikhodi lelimatako nobe leyingoti kulewebhusayithi. Uma umuntfu afaka nobe etama kufaka ikhodi lelikatako nobe leyingoti kulewebhusayithi nobe etama kungena ngalokungekho emtsetfweni kunobe nguliphi likhasi lalewebhusayithi, lomuntfu lowo utawubekwa licala, futsi, uma i-GCIS nobe ngumuphi umtimba wemphakatsi ungalinyalelwa nobe ulahlekelwe, kutawuvulwa licala lembuyiselo ngekulahlekelwa.
ikhodi yesitaladi selidolobha lelincane lapho ibhizinisi yakho imise khona.
<fn>history_siswati.txt</fn>
Kutalwa kwentsandvo yelinyenti lengakhetsi ngekwelibala nangekwebulili eNigizimu Afrika kwenta kutsi kubuketwe ngeliso lelibukhali inchubo Yemiklomelo Yavelonkhe. Inchubo lendzala Beyinemhlobiso munye Nemiklomelo lemine, kumelelwa ngetimphawu kwayo bekukhombisa limuva.
Ngekufuna kusuka kulimuva, ngeNkhwenkhweti ya-1998, Libandla lebelisandza kusungulwa Lekweluleka Mengameli macondzana Nemiklomelo Yavelonkhe laniketwa umsebenti nemtfwalo wekubuketa inchubo Yemiklomelo Yavelonkhe. Kute kwentiwe lomsebenti, kwemiswa likomidi lelicala umsebenti lomkhulu tinchubo tekucwaninga letafaka ekhatsi kubonisana nesive, kubamba tingcogco nalabatsintsekako ezingeni lavelonkhe, tingcoco temacembu kubukwe letinye tinchubo letingasetjentiswa, kwentiwa kwelucwaningo lwetemlandvo nekucokelelwa kwemicwebo nalabadizayina timendlela letinsha kulandzelwa imiyalelo yekudizayina.
Ngaphandle kwalenchubo Litiko Letebuciko, Emasiko, Isayensi Netebucwepheshe kubambisene Nelitiko Letekuchumana laHulumende Nenchubo Yetekwatisa laphenya ngalokuchubekako letinye timphawu nalokumelelwe timphawu ngemetamo yekutfola ingonyuluka yalokujabulisako lokutawukhombisa umoya welive lelisha. Iphaneli yetifundziswa nabompetha leyati kakhulu ngetimphawu temdzabu yacelwa kutsi itfole emaciniso labalulekile netakhi letikhombisa umlandvo lobutselwe ndzawonye futsi lohlanganisile nebukadzebona be-Afrika ngeNingizimu njengesigaba lesibalulekile sekutsatsisela. Umphumela walenchubo lohlanganise konkhe kwaba kuphuma kwemyalelo wekudizayina Imiklomelo Yavelonkhe lemisha.
INingizimu Afrika seyihambe Libanga lelidze kusuka kulimuva layo lekukhetsa/bandlulula ngekwebulili, libala nenkholo. Lelive nguloku belihamba kancane letsatsa luhlangotsi lwekucinisekisa buntfu betfu. Kuloluhambo loluya kubuntfu, lisiko lelisha lemalungelo ebantfu nekuhlonipha sitfunti semoya wemuntfu sekube timphawu/yimikhuba yeNingizimu Afrika.
Sinye setikhatsi lesikhonjiswa timphawu saloluhambo lolukhulu lolusuka kulimuva kwaba kuphephisa kwemjeka lomusha nga-1994. lesikhatsi lesi sacinisekisa ligcabho nesitfunti selive lelisasombululeka nekugubha umkhosi webuntfu. Lokunye kwaba kwembulwa Kweluphawu Lwesive mhlaka 27 Mabasa 2000 lokwemukela kwabonakalisa ingonyuluka yemlandvo lohlangene webantfu balelive. Ngekwenta njalo, kujabula lokusha lokucabangela i-Afrika netimphawu takhe taba yincenye yelisiko lelisha lelive kutalwa kabusha KweNingizimu Afrika.
Lemiklomelo Yavelonkhe lemisha yentiwe ngalomoya wekutalwa kabusha.
<fn>mapungubwe_siswati.txt</fn>
Lomklomelo uklonyeliswa takhamiti taseNingizimu Afrika ngekusebenta kahle kakhulu nekuphumelela ngalokwecile.
Liklasi 3 = Umklomelo Welitfusi Wekuhlonipha Mapungubwe (Litfusi).
Mapungubwe: Umbuso lobewuphetfwe yinkhosi Mapungubwe bewumise ekoneni lenyakatfo yelive letfu eminyakeni lelikhulu leyendlulile. Lombuso bewunenchubo lacinile futsi watfutfukisa tekulima. Waphindze futsi watfutfukisa tekumbiwa kwemicebo yamphansi nemmboni yetinsimbi. Lombuso watsengiselana nemave akhashane lafanana NeShayina. Ngesikhatsi sawo, wamelela kusebenta kahle kakhulu kuhlakanipha kwemcondvo webantfu.
Emagumbi lamane emhlaba - akhombisa kuzuza kwebantfu baseNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe jikelele.
Lilanga leliphumako - Kudzabuka kwekusa lokusha e-Afrika.
Ligcuma laMapungubwe - lakha sendlalelo, ligcuma lematje laphushukako leme etikwendvundvuma ye-mudstone endzaweni lelihlandze lelinetimvula tasehlobo letingetsembeki. Tindzawo bekumbiwa kuto tikhombisa kutsi kusebenta kahle kakhulu ngalokwendlulile kwavela ngaphansi kwetimo temvelo letimatima kakhulu.
Bhejane waMapungubwe - umkhicito lombiwako losewatiwa kakhulu Kwamanje lotfolakala ethuneni lapho kumbiwa khona imicebo, ngulokugigwe ligolide lapho kutsambe khona, mhlawumbe lugodvo lolubatiwe, lokufakazela kusebenta kahle kakhulu kwebantfu Kulombuso.
Indvukubukhosi yaMapungubwe - iphuma ebhodweni lekuncibilikisa ligolide kumacala omabili; lokunye kwalemikhicito lembiwako lotfolakala ethuneni lapho kumbiwa khona.
Libhodo lelihlotjisiwe lekuncibilikisa ligolide - tinhlangotsi letilinganako kulelibhodo leliphuphumako lekuncibilikisa ligolide, likhombisa kubakhona ngebunyenti bekusebenta kahle kakhulu, Isayensi nekuticambela, bofakazi bekuzuza Kwekucala kutetinsimbi.
Sitsandvo semlilo - timphawusimo temlilo, letihlungako futsi tente umlilo uchubeke uvutse, lebetisetjentiswa kusukela Ngesikhatsi Sekusebentisa Emathulusi Lakhiwe Ngematje, Kuphakamisa kutfutfuka nekusebenta kahle kakhulu kumacembu nakumimango.
<fn>ortambo_siswati.txt</fn>
Lomklomelo uklonyeliswa Bantfu Bangaphandle (Baholi Bemave naHulumende) naletinye tigcukumba talamanye emave. Uklonyeliswa bungani lobuniketwe iNingizimu. Ngako-ke ngumklomelo wekuthula, Kubambisana nekukhombisa ngalokunemndlandla kutetfula nekubambisana nekwelekelelana. Lomklomelo ufaka ekhatsi insika lebalulekile yebudlelwano bemave emhlaba nebemave ngekwehlukana.
Majola inyoka yemvukutane: inyoka levakashelwa tinswane uma tibelekwa. Ayitilimati letinswane nobe emalunga emndeni futsi indlela yinye lenhle yekuyisusa kutsi lomake ayekhamele ngelubisi lwelibele lwakhe. Ivakashela luswane kute kutsi ilulungiselele imphumelelo nemphilo yebudzala lephephile. Ita njengemngani nemvikeli. Lobungani lebukhombisako abuvakaliswa ngebunono benhlitiyo lenhle/lucolo kepha ngekutetfula lokunemndlandla bekuba munye futsi lobulwela kwelekelela nekukhutsata imphumelelo yesikhatsi lesidze kwemalunga ebantfu lamancane futsi labancane. Lenyoka iphila etinganekwaneni tase-Afrika ngenca yenganekwane yelikhetselo lebitwa ngekutsi yi-The wrath of the ancestors Lulaka lwemadloti, ibhalwe ngu-AC Jordan. Lenganekwane igucula lomcondvo lokhona wekutsi imane iyintfo-nje lenesihlungu futsi ingenisa kuhumusha lokubanti kwase-Afrika lokuvisisa inyoka njengemngani nelilunga lebudlelwano lobusemkhatsini wetilwane netitjalo letehlukahlukene.
Majola - liso lelibukhali lelinemahhuka ngetulu nangaphansi, kukhombisa kwemukelwa/kunakwa kwekukhombisa bunye nekusitwa ngalokunemndlandla kweNingizimu Afrika.
<fn>siswati_FAL P1Memo.txt</fn>
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze uyadvwebela ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
Lilanga belishisa kakhulu.
Yincwadzi lehambisa umbiko lophutfumako.
Kuliciniso, wadzumate watjela namakhelwane wakhe.
Indvodza, intfombatana, umfana.
Bahlolwa baniketa tihloko letehlukene kodvwa tibe tiveta kungetsembeki.
Kusokwa (noma ngusiphi sihloko lesihambisana nekusoka).
Soka ngendlela lephephile/ landzela teluleko tetemphilo.
Kuvikela kufa nekwandza kwetifo letitsatselwanako.
Yebo. Kuvinjelwa kufa netifo etikolweni tekusokwa.
Yebo. Kumele hulumende ahloniphe emasiko esintfu, kodvwa asite ehlangotsini lwetemphilo.
Tehla tibindzi nangiva setibaleka tigebengu.
Majobo ungusidlani ngoba akafuni kusebenta.
Uphi umntfwanami Fezile, uphephile yini.
Emehlwana usho ngemehlwana lagcwele tinyembeti.
Sibindzi unesibindzi lona angakudla ngematinyo uphila/lapha ekhaya kuphekwe sibindzi senkhomo.
Bamshaye kakhulu ngemphama.
Sidlani ubaleke nemali yami.
Washo ngenhlitiyo watsi "gabi gabi ngaphumelela".
Imali ikhona lapho endlini.
Ncono utsatse emaphoyisa niye lapha esibhedlela ngoba lolomunye sidlani batammikisa khona nakanjani.
Umuti: Likhaya, libala emtimbeni.
Indvodza yakhe yabuta kutsi bakuphi manje.
Lamagama lamakhulu enta kutsi lofundzako aheheke acaphele.
<fn>ssw_Article_National Language Services_BOMAKE KUMIKLOMELO YE.txt</fn>
Ngekuhlonipha indzima ledlalwe ngubomake futsi labachubekako kuyidlala emkhakheni wetemanti eNingizimu Afrika, liTiko leTemanti neMahlatsi, ngekwesekelwa yiKhomishini yeLuphenyo lweteManti kanye neNhlangano yeManti yaseNingizimu Afrika belibamba lomklamo waBomake Kumiklomela Yemanti njalo ngemnyaka.
Nendzima lebalulekile ledlala bomake mayelana nemanti ekucedzeni buphuya, imfundvo kanye nentfutfuko lesimeme emadolobheni nasemaphandleni.
Bantfu labakhetsiwe kuletigaba bangaba ngumuntfu ngamunye nobe licembu. Lemiklomelo itawuniketwa bomake lababaluleke kakhulu, bomake labasebente kahle emisebentini yabo, futsi labafake ligalelo lelibalulekile kumkhakha wemanti eNingizimu Afrika.
Emafomu lagcwalisiwe ekukhetsa kumele abe sekangenile ngamhlaka 15 Novemba 2004.
<fn>ssw_Article_National Language Services_EMASU LANGALANDZELELW.txt</fn>
INingizimu Afrika inetindzawo letinyenti letehlukene ngekwesimo selitulu lokwenta kutsi kube imikhicito yetekulima leyahlukahlukene. Kodvwa, lelive leli lomile/incenye yomile njengobe litfola timvula letenta 500mm ngemnyaka kunalesibalo semhlaba lesiphelele setimvula letingu-800mm ngemnyaka. Kugucugucuka kwesimo selitulu kusenteko semvelo, kodvwa luphenyo lukhombise kutsi kulomnyakalikhulu londlulile kube nekukhula ekucocaneni kwemimoya yendlu leluhlata (greenhouse gases) ngenca yemisebenti yebantfu lefana netimboni, kubulawa kwemahlatsi, njll. Imiphumela yeluphenyo lolwentiwa ngekunaka kakhulu ngekugucugucuka kwesimo selitulu e-Afrika leseNingizimu lukhombisa kutsi kubandza nekushisa kwemoya kutawukhula ngesilinganiso sa-1,5-4 C kulomnyakalishumi lotako. Loku kuyinkinga lenkhulu etikwentfutfuko lesimeme, lokutsikameta imphilo yebantfu. Umnotfo wemhlaba wonkhe kanye nesimondzawo njengobe loku kusho lizinga lelikhulu letimo telitulu njengesomiso kanye netikhukhula?
INingizimu Afrika yehlukaniseke ngetigodzi tekuna kwemvula letintsatfu: Sigodzi sekuna kwemvula yasebusika enshonalanganingizimu, indzawo lenemvula umnyaka wonkhe ngasesigodzini sangaselwandle eningizimu kanye nemvula yasehlobo kuyo yonkhe incenye yelive lesele. Kwehla kwemvula kusuka etincenyeni telive letisempumalanga kuye enshonalanga sekuboniwe. Kuna kwemvula eNingizimu Afrika kugucugucuka kakhulu kantsi loku futsi kwenta lelive kutsi libe nemkhicito wetekulima lomncane.
Tekulima tifaka yonkhe imisebenti yetemnotfo kusuka ekunikweni kwemagalelo ekulima kuye ekungetweni kwelinani futsi kutawuhlala kungumkhakha lobalulekile kuMnotfo waseNingizimu ngaphandle kweligalelo lako lelincane ku-gross domestic product (GDP). Basebenti basemapulasini, Balimi kanye nemindeni nabo bafaka ligalelo kumnotfo uma ngabe basebentisa imiholo yabo etimphahleni letitsengwako kanye nasetinsiteni, nobe batsenga tintfo temikhicito. Ngaleyo tekulima tiba ngumkhakha lofaka sandla kakhulu ekukhuleni nasekutfutfukisweni. Imiphumela yetimo telitulu letimbi kakhulu itawuba nemitselela lemibi kumikhicito yetekulima ngekuguguleka kwemhlaba lokwentiwa ngemanti kanye nekulandzelana kwetomiso njengaletinye tinhlekelele letitawenta kutsi kungakhonakali kutfola timvuno letinhle bese loko kubangela buphuya emakhaya latsembele kakhulu ekulimeni.
Lesomiso lebesikhona e-Afrika leseNingizimu kusukela ngemnyaka wanga-2002 kufika namuhla sendvulela lemitselela yekugucuka kwesimo selitulu kweminyaka letako futsi kungasho kuncipha kwemikhicito yetekulima kuletinye tintfo. Umtsetfo Wekuphatfwa Kwetihlekelele Disaster Management Act Act No. 57, 2002 futsi ugcizelela kutsi kubukwe kakhulu ekuvimbeleni nasekuncishisweni kwetihlekelele ngekusebentisa umniningwane wesimo selitulu, etintfweni letikhona.
I-ADRM ihlanganisa teluleko letitawukhishwa ngenyanga letinemasu emphakatsini lolimako latawusetjentiswa ngekuya ngaletimo letikhona telitulu. Kubonwe kwekutsi lamasu kumele aniketwe emandla futsi akhicitwe kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kute avisiswe ngubo bonkhe basebentisi.
Khetsa umhlaba lofanele wetitselo letihlanyalwako sib.
Khetsa emasimu langakhuphukeli kakhulu kute unciphisa kugijima kwemanti.
Vimbela, lapho kukhonakala khona, imihlaba locinile lelinyanywako.
Sebentisa tindlela tekulima ngekonga umhlabatsi sib. kungalinywa (zero tillage), kulinywa kancane, kuphakula umhlaba njll.
Kunciphisa kuminyana kwemhlaba ngekuvimbela kundlula kwemishini lemikhulu esimini. Loku kungentiwa ngekutsi kusetjentiswe imishini lefanele yeluhlobo lwemhlaba lotsite.
Ungashonisi imbewu ikakhulukati ummbila njengobe imbewu leshoniswe kakhulu itsatsa sikhatsi kuvela kundlula imbewu lengakashoniswa.
Bani lunama futsi wehlukanise tinhlelo tekuhlanyela ngekusebentisa luhlelo lwekuhlanyela loluhlanganisiwe kundlula kuhlanyela intfo yinye sib. hlanyela ummbila nemabhontjisi esimini yinye. Loku kutawusita umlimi kutsi azuze kulesi lesinye sivuno uma lesi lesinye sihluleka.
Landzelela tikhatsi letetayelekile tekulima uma kufanele futsi ulandzele simo selitulu lesilindzelekile ngaso sonkhe sikhatsi. Yenta tinhlelo tetinhlanyelo tesikhatsi lesincane sib. bojikanelilanga.
Sebentisa emasu ekutfola emanti sib. kwakhiwa kwemadamu, emakhondova, imingcengcema.
Hlanyela ungashonisi njengobe timbewu letishonisiwe timelela ngaphasi kwemhlaba bese setiyafa.
Emva kwekumila, sitselo sitawungena esigabeni sekukhipha emacembe. Kute kutsi sitselo semmbila sicedze tigaba tekukhipha emacembe, kumele sikhiphe kusukela emacembeni lamane kufike kulalishumi nesitfupha.
Kungondleki nekweswela emanti kulesigaba angeke kubangele konakala kwalomphelo, kodvwa kukhula kwesiliga kungatsintseka kanye netimbumbulu ngesikhutu semmbila ngasinye.
Sigaba sekukhicita: Sikhatsi lesibalulekile lesidzinga kakhulu emanti.
Sigaba sekucala futsi lesibaluleke kakhulu sekukhicita kuvela kwasiliga esihlokweni sesikhutu semmbila. Ngalesikhatsi kudzingakala linani lelanele lemanti njengobe kuswelakala kwemanti kunganciphisa sikhatsi sekuphuma kwemphova bese kubambelele kukhula kwasiliga bese sekulahleka sivuno.
Tikhatsi tekuhlanyela kumele tikhetfwe ngendlela lekahle kucinisekisa kutsi lesigaba sihlangana kanye netimo letinhle letetayelekile.
Tigaba tekukhukhumuka, kutsamba kanye nekucina kwemmbila nato tibaluleke kakhulu ekukhicitweni. Kuswelakala kwemanti ngalesikhatsi saletigaba kungaholela elizingeni lelibi letinhlavu temmbila kanye nekulahleka lokukhulu kwemmbila.
Sigaba sekubotjoka lesiphelele silandzela masinyane emva kwekucina kwemmbila kantsi lesi sikhatsi lesikahle sekujuba isileji. Umswakama lowanele usadzingeka kodvwa awukabaluleki, kodvwa kuswelakala kakhulu kwemanti kungehlisa kutsela kanye nelizinga letinhlavu temmbila.
Kukhula ngekwemtimba sigaba sekugcina sekukhula kwemmbila.
Umlimi kumele acaphele kutsamba kwangekhatsi kwetinhlamvu temmbila kute kutsi acale kuvuna masinyane nje uma ummbila sewuvutsiwe futsi lapho kulapho kutsamba kwemmbila sekufike ngaphasi kwa-15%. Tifo letidzingwa kunakwa ngalesikhatsi teticu kanye nekubola kwetimphandze kanye neTifo tetibhuluja temmbila.
Jikelele, kuphatfwa kwetilokatane lokuhlanganisiwe kumele kwentiwe kuso sonkhe sikhatsi sekuhlanyela.
Kulawula ngekuvimbela: lendlela lena iyasebenta, kodvwa, hhayi ezingeni lelisetulu lekungenwa tifo njengobe kungenteka ingasebenti kantsi ingabangela kulahleka lokukhulu.
Kulawula ngekulima: lendlela ifaka kulima umhlaba nasebusika, kukhipha titselo letitimilelako, kukhetsa titselo kanye nekujwayeta tikhatsi tekuhlanyela.
Kulawula imphilo yesitselo: loku kwenteka lapho khona titsa temvelo tihlasela tonkhe tigaba tekuphila tetifo tetilokatane. Inkimbonkimbo yesitsa semvelo ingavikelwa kufike esigabeni lesitsite ngekusebentisa imitsi yetilokatane ngekusebentisa imitsi lengatsikameti simondzawo futsi leyingoti etintfweni lekumele itibulale.
Titjalo letingahlushwa tilokatane: loku kwenteka uma ngabe usebentisa inhlanyelo lengahlushwa tilokatane. Tinhlanyelo tiyehluka ngekusolelwa kwato etifeni letifana nekubola kwetindlebe (ear rot), i-maize streak virus, i-grey leafspot, siwumba (rust), ligciwane lesibhuluja semmbila kanye neliphotse (cob-and tassel smut), kubola kwesicu kanye nekubola kwetimphandze. Kute uvimbele nobe unciphise umtselela waletifo, khetsa titjalo letinelizinga lelisetulu lekumelana nobe kubeketela uma ngabe letifo tiba khona.
Kukhicita tibhidvo kufaka tindleko letisetulu kundlula titselo letinyenti. Letinye tetizatfu ngulobungoti bemakethe lobusetulu kanye, kuphakela lokusimeme kanye nemazinga ngasemakethe. Kunako konkhe, titselo letinyenti tetibhidvo tidzinga emanti lamanyenti. Kutfutfukisa emasu ekumaketha kubalulekile akuzameni kutfola inzuzo ekukhicitweni kwetitselo tetibhidvo kungakhatsaleki kutsi kunetimo tesomiso nobe cha. Uma ngabe kulindzeleke timo tetomiso, kubalulekile kutfola batsengi kanye netindzawo temikhicito lesezingeni lelincane. Nciphisa sivuno, tindleko tekupaka kanye nekumaketha uma kukhonakala. Imikhicito lelinyatwe somiso yaletinye tintfo kungenteka ibaluleke kuletinye tinkapani letilungiselela tibhidvo. Letindzawo kungenteka tingatfolakali malula, kodvwa kutsengiseka kungenteka kube khona. Tsintsana netindzawo letingaba lusito kusenesikhatsi kute uphenye ngalamalungiselelo.
Gcina tinhlobo tetilwane letijwayele simo futsi ulungise njalo emadlelo futsi ulungise emanani emfuyo (umhlambi/bukhulu bemhlambi) ngendlela yakhona.
Lungisa sibalo lesiphasi setinkomo tekutala letingagcinwa etimeni letimatima bese utigcina njengemhlambi loyinkaba. Leti tinkomo letihamba phambili tekutalanisa letikhetfwe ngekusebenta kwato kahle kanye nemsebenti wato wangaphambilini, ngekusebentisa tonkhe tinsita lonato sib. (Emarekhodi, kuhlola kusebenta ngendlela lekahle).
Gcina tinkomo letisikati letikahle letincane bese ukhipha tinkomo letindzala letinganamsebenti nobe letingatali.
Tsengisa sitoko lesiyinsalela bese ukhipha tinkomo letingatali kahle uma ngabe imitfombolusito yekudla seyiphela.
Niketa ematje ekumunya lafanele, kanye naletinye tinhlobo tekudla kwekungetela kugcina tidzingo tekudla njengobe emadlelo emvelo lehlaselwe somiso akanako kudla lokwanele.
Sebentisa tinsalela tetitselo nobe titselo letihlaselwe somiso njengekudla kwesimo lesibucayi. Etahlakalweni letinjena, nakekela kakhulu kucinisekisa kutsi imitsi leyingoti etilwaneni ayikho kuletinsalela tetitselo njengobe loku kungaba yingoti emphilweni yemfuyo yakho.
Ntjintja imikhuba yekuphatsa tilwane kute ufake kudla kwekubekwa phasi nobe kuyekelisa masinyane ematfole kumunye, futsi ukhulise tilwane letincane ngemandla.
Sebentisa imikhicito yemahlatsi emvelo (sib. umdvumba) bese ujuba loku lokudliwako (sib. ngaphasi kwa-1.5m kwembekelelo etimbutini) bese utidlisa khona etinkanjini.
Kwekucala dlisa tilwane etindzaweni letinetjani lobukahle.
Sabalalisa tindzawo temanti ngekungalingani etindzaweni tekudla kute uvimbele kusetjentiswa kakhulu kwemadlelo lasedvute nemanti.
Etimeni tesomiso udzinga kudvweba luhlelo lwekunakekela imfuyo yakho.
Ncuma linani lekudla lokuniketa emandla lokudzingakalako ngekuba khona kwemadlelo nobe linani lekudla lokuniketa emandla kwefoliji legciniwe emva kwaloko kumele ucale kubuka leminye imitfombo yekudla.
Lokunye kudla kwaseceleni njengakolweni, titselo letifana nemawolintji, emantongomane kungasetjentiswa njengekudla futsi netinkhwa letindzala kanye nemvubelo lesetjentisiwe. Buta lihhovisi le-Extension kutfola umniningwane longetiwe ngekudla kwasemaceleni futsi ukhumbule kucatsanisa tindleko ngaphambi kwekutsenga kucinisekisa kutsi ukhokhela imali lencono ngekudla kwesimo lesibucayi.
Kudla lokuniketa kungaba ngiko lokuswelakala kakhulu ngesikhatsi sesomiso. Tinhlamvu tesilimo, ifolishi, kanye nekudla kwasemaceleni kungasetjentiswa kuniketa emandla. Umtsetfo lowetayelekile kutsi kumele ungadlisi kudla kwekungetela kwetinhlamvu lokungetulu kwemaphesenti langu-2.5% emtimba. Lokungetulu kwaloku kutawutsikameta kugayeka kwefolishi.
Uma imvula seyina, ntjintjanisa tinkomo ngemandlelo kanyenti kute usebentise litfuba letjani lobukhona.
Emadlelo labulewe somiso kungenteka angabi nemaphrotheni lekanele. Kungenteka linani lekukhulelwa lehle ngalesikhatsi kanye kudla kwabojikanelilanga kanye nalokunye kudla kwemaphrotheni kungasetjentiswa.
Emasimba etinkhukhu ngumtfombo lowonga imali futsi lophephile wemaphrotheni, emaminerali kanye ne-eneji etikwetinkomo tenyama. Tinhlamvu tesilimo kanye nemasimba etinkhukhu (inhlanganisela ya-40-45%) kungehlisa sidzingo semadlelo nga-20-40% etinkomeni.
Uma kukhonakala casha lomunye umhlaba wemadlelo kute wehlise lizinga letinkomo emadlelweni akho.
Sikhatsi sekutsengiswa kwemfuyo kanye nesimo sesitoko kubalulekile. Umniningwane wangamuva uyatfolakala kukusita kuncuma tingucuko telinani lemfuyo ngesikhatsi sesomiso nangemuva kwesomiso. Kunciphisa ngekukhetsa kwemanani emfuyo kusenesikhatsi ngesomiso cishe kuvame kuba siphakamiso lesitsandzekako.
Uma sitoko sitsengiswa masinyane esomisweni, tintsengo letitfolwako tivame kuba ncono ngobe imfuyo kumele ibe sesimeni lesincono futsi itsengiseka emakethe. Futsi, tindleko tekodla tiyavinjelwa.
Gcina imfuyo lekutawuba malula kuyilawula ngesikhatsi sesomiso futsi letawukhicita ngendlela lefanele nobe iniketa tinzuzo letincono emva kwesomiso. Timvu, njengesibonelo, timvu tinikete imbuyiselo yemaphesenti lasetulu ngalokufanele yemfuyo lesisiwe kudlula tinkomo. Uma somiso sihlala sikhatsi lesidze, lelisu libese lisebenta kakhulu.
Uma somiso sitsatsa sikhatsi lesincane kantsi futsi kutsengiswe emaphesenti lamancane emfuyo, imfuyo lesele imfuyo lekhona itawungeteke ngenca yekusebenta lokungetekile ngesilwane ngasinye ngenca yelinani lelincishisiwe lemfuyo. Futsi angeke kube nesidzingo sekutsenga kabusha imfuyo.
Ngesomiso lesidze kanye nemaphesenti lasetulu emfuyo letsengisiwe, intfo leyinkinga lenkhula iba sekutseni kutawukhonakala yini kutsenga imfuyo lenye ngentsengo lencono uma ngabe timo tiba ncono.
Tintsengo temfuyo esigabeni sangamuva kwesomiso atikavami kuphakama kakhulu, ngobe tilulu tetimali tihlakatekile.
Kutsengiswa kwemfuyo kutawenta imali yekukhokhela tikweleti tekugcina kusebenta kwelipulazi nobe kwacha intalo, letawusita kuphila kwesikhatsi lesidze kwebhizinisi.
Njengobe somiso sichubeka, tsengisa imfuyo yonkhe usale nelicembu lemfuyo lencane, lephilile, letinsikati tekutala, letitawuba nenzuzo uma ngabe sekufike semiso futsi letitawukhona kukhicita ngaleso sikhatsi sesomiso.
Phakula tinkunzi uma kunesomiso lesidze kute uvimbele kuphindzaphindzana kwemfuyo.
Imitfombo leminye yemanti ingasetjentiswa ngalesikhatsi sib.
Linganisa umtsamo wekutfwala wendzawo yekudlela lekhona (kk luhlolo lwengcuphelo yesomiso: simo kanye nekwehlela kwemhlaba wemadlelo) bese ugcina emanani lafanele emfuyo. Umhlaba loguguleka kakhulu ungamoshakala kakhulu ngenca yekudlela kuwo ngalokwecile ngesikhatsi sesomiso ngenca yaloko kugcina tjani lobumbonyile kumele kube yintfo yekucala emhlabeni losolelwa kutsi ungaguguleka.
Tfola / hlola bukhoni bendzawo yekudlela ngekukhetsa luhlelo lolufanele kahle timo, sibonelo, kwehlukanisa kanye nekukhulisa tinkabi, ngekuya ngeluhlobo Lwesiganga kanye nelinani lemvula.
Cinisekisa kutsi indzawo yakho yekudlela ihlukaniseke ngetinkambu futsi untjintjanise tilwane phakatsi kwetinkambu letehlukene sib. sebentisa emadlelo ngekuntjintjana; futsi ucaphele ngaso sonkhe sikhatsi tilwane letidlika, gcina umgomo wekudla ihhafu futsi kushiywe ihhafu kute uvimbele kudliwa kakhulu?
Vimbela kudliwa kakhulu ngaso sonkhe sikhatsi njengobe loko kutawonakalisa lihlatsi. Loku kubangelwa kuba netilwane letinyenti.
Faka tihlahlakatane netihlahla letidlekako; letihlahla tingajujwa futsi tigayelwe kuniketa tilwane ngetimo letibucayi.
Lawula tilwane letihlaselako kanye nelikhulu njengobe ticatsanela netihlahla letidliwako nekutsamba kwemhlaba lokukhona kanye nendzawo lenonile.
Kungeta emadlelo emvelo ngekuhlanganisa tihlahla letikhula masinyane letinemacembe lamanyenti kute wengete emaphrotheni kanye netjani lobuluhlata lobukhulako, kanye nebukhulu sebubonkhe.
Vimbela imililo yemahlatsi ngekuhlala ubuka simo selitulu bese ubeka tintfo tekuvimbela umlilo tihlale tilungile.
Tintfo tekuvimba umlilo kumele tihlolwe ngaso sonkhe sikhatsi kute kuvinjelwe kulimala lokubangelwa ngumlilo ikakhulukati ngetikhatsi tekusha kwetiganga. Laba labashisa siganga ngetinhloso temvelo bayelulekwe kutsi bakhumbule Umtsetfo Wekushiswa Kwemahlatsi Wavelonkhe (National Forest Fire Act No. 101 of 1998) lotsi umniyo wemhlaba uphocelelwe kutsi alungiselele futsi agcine tintfo tekuvimba umlilo futsi acinisekise kutsi, ngenca yesimo selitulu, kuna kwemvula, simo sendzawo kanye netintfo letimila endzaweni, loku lokulandzelako kuyanakekelwa ngekulandzela kufakwa kwetintfo tekuvimbela umlilo (sehluko 4 semtsetfo we-National Veld and Forest Fire Act No.
Atikacukatsi tintfo letivutsako letingabangela kubhebhetseka kwemlilo ngekhatsi kwato.
<fn>ssw_Article_National Language Services_EMAZINGANCANE ETINSIT.txt</fn>
Yini letawenteka uma?
Uma umuntfu ente bugebengu p.
Uma licala lindluliselwa kumshushisi p.
Uma abitwe njengafakazi ecaleni p.
Uma ufanele ube ngufakazi enkhantolo p.
Ngemuva kwekulahlwa licala p.
Ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo p.
Uma udzinga lusito p.
Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho p.
Lilungelo lekuniketwa lwati p.
Lilungelo lekuniketwa lwati p.
Lilungelo lekuvikeleka p.
Lilungelo lekusitwa p.
Lilungelo lesincephetelo p.
Lilungelo lekubuyiselwa esimeni lesifanele p.
Lamazingancane eMisebenti yekuSita Bahlukubetwa beBugebengu (eMazingancane) ngumculu wekwatisa, lowabhalwa wandlondlobaliswa kute uchaze kabanti emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMisebenti yekuSita Bahlukubetwa beBugebengu eNingizimu Afrika. (leShatha) yenta lamalungelo abe yintfo leliciniso, lephatsekako. LeShatha yeBahlukubetwa, kanye nalaMazingancane, entelwe kukuniketa lwati macondzana nekutinikela kwahulumende ekuphuculeni nekutfutfukisa lizinga lekwenta imisebenti yekusita bahlukubetwa bebugebengu. Lamazingancane ahlose kucacisa emazingancane lacondzene nemisebenti yelusito loluniketwa bahlukubetwa bebugebengu. Lamazingancane akabeki nje kuphela emabalengwe emalungeloncanti nemigomosisekelo, kepha aphindze anikete lwati lolubanti kute ukwati kusebentisa emalungelo akho kanye nekwenta labaniketa letinsita bakhone kugcina emalungelo akho njengobe achaziwe kuShatha, ngekukuniketa lawo mazingancane longawalindzela kulabaniketa tinsita. Lamazingancane atakusita ekubambeni bonkhe lababandzanyekako kutebulungiswa bebugebengu kutsi babe nekutiphendvulela ekucinisekeni kwekutsi utfola kusitwa ngalokufanele?
Uma ubika bugebengu uphindze unike nebufakazi enkantolo, udlala indzima lebalulekile ekwenteni tebulungiswa bebugebengu bunake tidzingo temmango nekucinisekisa kutiphendvulela kwesigebengu. Imbuyiselo yaloko tebulungiswa bebugebengu bakunakekele ngekushesha, ngesizotsa nangekuhlonipha sitfunti nelingasese lakho baphindze bahlangabetane netidzingo takho. Lamazingancane amitamo yekucinisekisa kutsi loku kuyenteka, ngekukuhlomisa ngelwati lolufanele kute ukwati kucindzetela kunakwa kwemalungelo akho.
Lamazingancane ehlukene ngetincenye letine. Incenye 1 isiniketa kafisha sendlalelo ngemalungelo akho iphindze ibeke emabalengwe ekutsi ngubani longatfola lawo malungelo. Incenye 2 ichaza kafisha tinchubo letiseluhlelweni lwetebulungiswa bebugebengu nekutsi kutawentekani kuwe uma kwenteka ugetjengwa nanobe uyewubika lobugebengu emaphoyiseni. Incenye 3 icuketse lamazingancane etinsita longatilindzela kubasebenti labehlukene labadlala indzima kutebulungiswa bebugebengu, ngekuya kwelilungelo ngalinye njengobe achaziwe kuShatha yeBahlukubetwa. Loku nguyona ncenye lebaluleke kakhulu yemazingancane, njengobe entelwe kwenta emalungelo lahlelwe kuShatha abe liciniso leliphatsekako kuwe. Ngukulencenye ke lapho khona utawutfola khona imigomosisekelo leminyenti yeBulungiswa loBubuyisa Similo (Restorative Justice) lamumetfwe luhlakamsebenti loluchazwe kuShatha yeBahlukubetwa kanye neMazingancane. Incenye 4 ibeka emabalengwe macondzana netinchubo tekubika bugebengu. Nobe nje basebenti bebulungiswa bebugebengu bacondza kucinisekisa kutsi imiphumela lemibi lebangwe bugebengu ayentiwa ibe mibi kakhulu nguloko lokutawenteka kamuva, futsi batakuphatsa kahle nangesizotsa bakunikete netinsita letikahle, kuyenteka kutsi tintfo tingahambi kabi ngalesinye sikhatsi. Kungenteka uvele sengatsi tinsita lewutitfolile atikefiki ecophelweni lelikwenetisako lebewulindzele. Lencenye-ke iyakuchazela kutsi usifaka njani sikhalo sakho, iphindze futsi ibe neluhla lwemakheli labalulekile ekuchumana nalabo labangakusita?
Lamazingancane entelwe kutsi kwelusa kuniketwa kwetinsita kube melula njengobe aniketa emazingancane lekutawuhlolwa ngawo kuniketwa kwetinsita. Tikhungo letifanele, ema-ejensi ekusebenta nematiko atawelusa kusetjentiswa kwemalungelo nemacophelo etinsita labekiwe kuMazingancane, njengencenye yekwelusa kwawo futsi, lama-ejensi angatsintsana nawe. Leminye yalemiphumela yekwelusa nekutsintsana ingashicilelwa.
Uma ngabe uke wahlukubetwa bugebengu, ungalindzela kutsi basebenti betebulungiswa bebugebengu batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe ahleliwe kuShatha yeBahlukubetwa, ayentiwa ngencindzetelo nemazingancane labekiwe kulomculu ayaphunyeleliswa.
Njengenjongo yalomculu, nangekuhambisana nenchazelo lebekwe phambilini kuSimemetelosincumo saMhlabuhlangene semGomosisekelo weBulungiswa beBahlukubetwa beBugebengu nekuHlukubetwa kweMandla (GA/Res/40/30), lelapho-khona iNingizimu Afrika ingulomunye walabasayina, umhlukubetwa webugebengu uchazwa njengemuntfu lolimele, love buhlungu, kufaka ekhatsi kulimala kwemtimba nobe kwengcondvo, kulimala kwemiva; kulahlekelwa ngumnotfo nobe konakalelwa kabuhlungu ngemalungelo akhe lasisekelo, ngenca yetento letilwisana nemtsetfo lophatselene nebugebengu. Leligama lelitsi Umhlukubetwa liphindze lifake ekhatsi, lapho kufanele khona, bemndeni nobe labo labancike kuye umhlukubetwa. Umuntfu angatsatfwa njengemhlukubetwa ngaphandle kwekutsi leso sigebengu sibonwe, sibanjwe, sibekwe licala nobe silahlwe licala, nangaphandle kwekunaka buhlobo emkhatsini waso nemhlukubetwa?
Imibandzela lekuMazingancane yabo bonkhe bahlukubetwa ngaphandle kwekubandlulula kwanobe nguluphi luhlobo, ngekwebuhlanga, bulili, kukhulelwa, umshado, lusendvo, nobe nguyiphi imvelaphi yetenhlalo, libala, budzala ngemnyaka, kukhubateka, inkholo, nembeza, kukholwa, emasiko, lulwimi nekutalwa, njengobe kubekiwe kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika(Umtsetfo 108 wanga-1996).
Uma kwentiwe bugebengu, kubika lobo bugebengu kubeLuphiko lwemiSebenti aseNingizimu Afrika kutawenta luhlelo lwebulungiswa bebugebengu lungene egiyeni, lucale lusebente. Luphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lunesibopho sekuphenyisisa ngebugebengu afake tephulamtsetfo endleleni. Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyisa atawuvula idokhethi aphenye ngalobo bugebengu. Uma ngabe emaphoyisa ete siciniseko sekutsi kushushisa kungalandzela, kubekwa kwelicala angeke kulandzele masinyane. Nobe kunjalo emaphoyisa atawuchubeka aphenye ngelicala lelinjalo anikete umshushisi wesive idokhethi kute atsatse sincumo.
Kusukela ngesikhatsi kwenteka bugebengu futsi bubikwa, kubalulekile kutsi kugcogcwe bonkhe bufakazi lobukhona futsi bugcinwe kahle ngendlela yekwekutsi bube lusito uma kusaphenywa ngalelo cala nekutsetfwa kwalo lokungalandzela kamuva. Kulimala nemonakalo longenteka kuwe kungacinisa bufakazi lobumelane nembekwacala. Umbiko wadokotela ufanele upheleliswe uyiswe lapho kufanele khona.
Uma umuntfu asabekwe licala, lindluliselwa enkantolo lapho umshushisi atsatsa tibopho letifanele lelicala.
Umshushisi utawucabangisisa kahle abukete lokungemaciniso ngawo onkhe emacala. Umshushisi?
Kuncuma kutsi bukhona bufakazi lobenele bekutsi angachubeka abeke licala, achubeke nemininingwane.
Kuncuma kutsi kusadzingeka bufakazi lobutsite kute akhone kutsatsa sincumo lesibhadlile bese utjela liphoyisa leliphenya ngalelicala lichubeke liphenye.
Ngetizatfu letehlukene, njengesifiso sesive, angancuma kulihocisa licala.
Umshushisi utawubuketa tifiso takho uma atsatsa letincumo futsi kungenteka agucule lelicala, ngekuya kwemaciniso lalifanele.
Ungalindzela tinchubo letiphutfumako naleticeceshekile, letitawucinisekisa kutsi lelicala lingena enkantolo ngekushesha lokungalindzeleka.
Ungalindzela kutsi umshushisi utawucela lonkhe lwati loluphatselene nebheyili ephoyiseni lebeliphenya ngelicala bese ulwetfula enkantolo, kucinisekisa sincumo sekuniketa nobe kwala kuniketa umbekwacala ibheyili kutsatfwa ngekuya tifiso nekuvikeleka kwakho.
Ngembikwekumukela sikhalo sekuba nelicala umshushisi utawucabangela tifiso takho netemndeni wakho.
Liphoyisa litakwatisa uma kufanele uvele enkantolo njengafakazi. Emacala lamanyenti atekwa enkantolo yamantji bese kutsi lawo lamabi kakhulu ayiswa enkatolo yesifundza nobe enkantolo lephakeme.
Kuyisa licala liyewutekwa enkantolo kungaba mankimbonkimbo, ikakhulu uma ngabe lelo cala litsintsa bantfu labanyenti. Labo labachuba lelo cala batawenta konkhe lokusemandleni abo kutsi lingene enkantolo ngekushesha.
Liphoyisa leliphenya ngalelicala, umshushisi wesive lophakeme nobe lomelele liHhovisi leMcondzisi weBashushisi utawucinisekisa kutsi ngemuva kweluhlolo lwekucala lolwentisisiwe nalapho kuhlangabetwane netimfuno letitsite, utawufakwa eluhlelweni lwekuvikelwa kwabofakazi uma ngabe kukhona labekwesabisako nobe labakusongelako.
Kuniketa bufakazi enkantolo kungaba yintfo lematima lecinanisako/ bandzetelanako. Labo lababandzekanyekakoemaphoyisa, umshushisi nebasebenti benkantolo - batakweseka, bakulungiselele, bakunike lonkhe lwati lodzinga kuba nalo macondzana nalokutawenteka?
Utawunikwa lisamane, likwatise kutsi licala litawutekwa nini, kuphi futsi. Ngaletinye tikhatsi emacaleni latsite, lisamane litawuhambisana nencwajana letawuchaza kutsi kutawube kwentekani enkatolo. Uma ngabe uya enkantolo yamantji kantsi futsi unemibuto macondzana nemininingwane yakhona enkantolo, ufanele utsintsane neliphoyisa leliphenya ngalelo cala nobe liphoyisa lelisita liphindze lilungiselele umhlukubetwa uma likhona, lonake litawukulayela lowo muntfu lofanele uye litawuphindze futsi likuchumanise nenkantolo.
Uma ufika enkantolo, ungatfola timphawu leticacile letikukhombisa indlela. Uma ngabe kute timphawu leticacile futsi awati nekutsi inkantolo ingakuphi, ungabuta ehhovisi lekwatisa nekusita uma likhona, ubute kutsi ingakuphi inkalo lapho utawetfula bufakazi bakho khona. Ungatsintsana futsi nebasebenti bekushushisa, labatawuphendvula nobe ngumuphi umbuto lonawo macondzana netinchubo. Umshushisi lonikwe licala lakho utawukhona kukutjela silinganiso sekutsi kutsi utawulindza sikhatsi lesingakanani ngaphambi kwekutsi unikete bufakazi.
Umshushisi utawenta konkhe lokusemandleni akhe kutsi ubitwe utewetfula bufakazi ngekushesha lokungalindzelaka. Umshushisi lophetse lelicala lakho, lapho kufaneleke khona, utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi ubitwe utewetfula bufakazi. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi kubakhona kubambeleleka. Ufanele wente siciniseko sekutsi ufika ngesikhatsi lesifanele enkantolo. Ufanele umatise umshushisi uma utawufika ngemuva kwesikhatsi enkantolo nanobe ungeke ukhone kuta enkantolo ngalelo langa.
Uma kufanele wetfule bufakazi, ngaletinye tikhatsi, ungacela umngani nobe umseki akuphekeletele uye enkantolo. Ngemuva kwekuniketa bufakazi utawutjelwa kutsi ungahamba. Uma utsandza ungahlala ulalele imininingwane lechubekako.
ngaphasi kwetimo letitsite, ungabetfula bufakazi ngendlela yabomabonakudze, uhleti egumbini lakho. (Loku kusho kutsi usuke ungekho enkantolo embikwembekwacala, usuke ukulelinye ligumbi).
Ungaphindze futsi, usitwe nguloyo longumlamuleli/umseki wakho uma uniketa bufakazi kumabonakudze losegumbini lohleti kulo uma ngabe ungaphasi kweminyaka lengu-18, nanobe imantji nobe lijaji libona kutsi kuma enkantolo wetfule bufakazi kungakubangela kubandzeteleka kwengcondvo nobe buhlungu lobungakafaneli.
Kudzingeka bufakazi lobucinile ngaphambi kwekutsi umuntfu abekwe licala. Ekutekweni kwelicala-ke kufanele kube nebufakazi lobumsulwa, lobungasoleki nakancane kutsi umsolwa akanacala. Loku kungasho kutsi umuntfu bewukadze ukholelwa kutsi unelicala, utfolalakala angenacala. Lokuke akusiko kwehlulelwa kwakho, kodvwa kumiselwe esimeni lesicinile sekutekwa kwelicala ngalokuphelele?
Umshushisi utawubita bofakazi betfule bufakazi babo bemacala lafanele. Kutawubitwa nemtoliki uma adzingeka. Umbekwacala utawunikwa litfuba lekukujikijela ngemibuto, anike bufakazi, abite nabofakazi. Ngemuva kwekutsi inkantolo seyive bonkhe bufakazi nekutivikela, bonkhe labatsintsekako batawuvunyelwa betfule inkhulumo enkantolo ngaphambi kwekutsi kukhishwe sigwebo.
Uma umsolwa atfolakala anelicala, kushushisa nekutivikela kungahola bufakazi kuphindze kwatise inkantolo ngesigwebo lesitawukhishwa. Loku kwentiwa ngekuphikisana ekwenteni sigwebo lesimatima nobe sincishiwe. Uma ngabe loko kuphikisana ekunciphiseni sigwebo kufaka ekhatsi lwati lolungemanga, inkantolo ifanele yatiswe ngaloku. Ezingeni lekugwetjwa, ungacela kubuketwa kwemonakalo nobe sincephetelo sekonakalelwa. Uma ngabe inkantolo ikhipha sincephetelo, asitsatfwa njengesigwebo, ngako-ke leso sincephetelo singentiwa sibe ngunobe nguluphi luhlobo lwesijeziso. Inkantolo ingaphindze isilahle ngelifasitelo sigwebo etimeni letitsite, loku kufaka ekhatsi simo lapho khona umbekwacala afanele akuncephetele. Umshushisi angafaka sitatimende semhlukubetwa nobe ahole bufakazi lobuchubekako lobeseka sigwebo uma bukhona futsi bufanele.
Ngembikwekukhipha sigwebo, sikhulu lesiphetse, umshushisi nobe umvikeli angacela kutsi sikhulu lesivivinyako nobe-ke nguyiphi lenye ingcweti ingahlela umbiko ngawe nobe umbekwacala. Lombiko ungafaka ekhatsi luhlolo lwebubanti bemonakalo lobentiwe bugebengu kuwe. Lolwati lungatsatfwa esitatimendeni lowasenta emaphoyiseni, nobe sikhulu lesivivinyako singabamba ingcocoluhlolo nawe matfupha nobe ungabitwa utewetfula bufakazi ngesikhatsi sekukhishwa kwesigwebo.
Uma ngabe ukholelwa ekutseni lesigwebo sinebubele kakhulu, ungacocisana ngaloko neMshushisi lomkhulu, longancuma kukubeka etandleni teMcondzisi weSive weTekushushisa lofanele. Umcondzisi weSive weTekushushisa angafaka sikhalo sekubuketwa kabusha kwelicala enkantolo lengalalela lesikhalo. Lesikhalo sifanele sinakwe ngesikhatsi lesitsite lesimisiwe.
Umbekwacala angafaka sikhalo ngekulahlwa licala nekugwebo lasinikwe yinkantolo. Uma sikhalo sesifakiwe, ungacela umshushisi welicala lekucala, nobe ummeleli wesive welicala losebentana nalesikhalo, ahlale atiswa ngetingucuko letichubekako kulelicala, sibonelo, lusuku lolukhetsiwe lekuyewulalela sikhalo, nobe ngabe umbekwacala unikiwe ibheyili, nemiphumela yesikhalo.
Uma kunesidzingo nelunako ngekuphepha kwakho nobe kwafakazi, liphoyisa, umshushisi nobe umeleli weLuphiko lwekuVikela Bofakazi utawukhona kukwecwayisa ngalokumele ukwente kute uphephe. Batawukusita bagcine lapho bangefika khona.
LiTiko leTekucondzisa Similo litawucisekisa kutsi sigwebo sekuboshwa sikhishwa ngekuya kwemtsetfo. Uma kucatjangelwa kukhululwa kwembekwacala, liTiko leTekucondzisa kweSimilo litawunakisisa kweluswa kwembekwacala lokhishwe ngemvume yekwetsembisa kutsi angeke abaleke (ngepharoli).
Ungacela kungenela tingcoco teLuphiko lweTekwelusa neLibhodi lePharoli. Uma ufisa kungenela letingcoco utawatiswa ngelusuku lwato neliBhodi litawunaka licabangele tifiso takho uma licabanga kukhulula umbekwacala ngepharoli.
Kuwo onkhe emacala lapho khona umbekwacala akhululwa ngepharoli, liBhodi lePharoli litawubeka timo letitsite macondzana nekukhululwa kwembekwacala, uma libona kutsi loko kutawuba lusito kuwe.
Uma ngabe, ngemuva kwekukhululwa ngepharoli, umekwacala utiphatsa ngendlela lekhombisa kutsi angaba nebungoti ekuphepheni kwesive, nobe ephula nobe ngusiphi simo labekelwe sona ngekukhululwa kwakhe, angaboshwa kute acedzele sigwebo sakhe lesisele ejele.
Ematiko lamanyenti ahulumende atawukuniketa lusito. Emaphoyisa atawukusita, angene uma kuvela simo lesiyingoti; akukhombe lapho ungatfola lusito lekwelwashwa nobe kwelashwa kwengcondvo; ngekuchaza tinchubo temaphoyisa; ngekukuniketa lwati ngemalungelo akho; ngekukukhomba tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende naletisebentela imimango (NGOs nema CBOs) nobe basebenti bemmango labaseka bahlukubetwa; kucinisekisa kuphepha kwakho lapho kwenteke bugebengu khona; uma kuniketwa bufakazi; nangekukweluleka ngekuvikela bugebengu.
Uma kukhona kusongelwa lokuchubekako ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, wena, umseshi nobe umshushisi ufanele uphutfume utsintsane nelihhovisi lweLuphikko lwekuVikela Bofakazi.
LiTiko leBasebenti beteNhlalakahle nalabanye labasebenta ngetenhlalakahle batawuniketa, uma kukhona lusito lwetemiva nalolu, lungafaka ekhatsi emalungiselelo etinhlelo tekuya enkantolo.
Basebenti betetemphilo batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe abekiwe kuShata yeMalungelo eSigulane ayaphakanyiswa asetjentiswe.
LiTiko leTemfundvo litawucinisekisa kutsi tinhlelo tekusita njengekweluleka, kukwendlulisela netinchubo tekweseka, tisesimeni lesifanele kuletinhlelo tekufundzisa.
Ungalindzela kutsi bonkhe labadlala indzima eluhlelweni lwetebulungiswa batakuphatsa ngebucotfo nekuhlonipha kwesitfunti nelingasese lakho, nangebuvelomiva.
Uma bugebengu bubikiwe emaphoyiseni, ungalindzela kutsi?
tingcocokuhlola letitawubanjwa nawe titawentiwa ngelulwimi lwakho loluvisisako, uma ngabe lomuntfu lokhuluma nawe akakhulumi lulwimi loluvisisako, ungacela umtoliki, futsi ungacela kucociswa liphoyisa lelibulili bunye nawe, uma likhona, sicelo sakho sitawemukelwa.
sitawucinisekisa kutsi kutekwa kwelicala kuchutjwa ngendlela yekwekutsi ayicekeli phasi emalungelo akho ekuphatfwa ngesizotsa nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho.
utawukunika litfuba lekutsi utikhumbute, ufundze titatimende, atsintsane nawe, uma kufanele bese kutsi lilunga lebasebenti benkantolo litakwatisa kutsi ufanele ukhokhelwe tindleko tekuhamba naletinye tesikhatsi lowusicitse enkantolo wetfula bufakazi, litawuphindze futsi likunikete lwati likusite macondzana nekufaka sicelo saletindleko.
batawuvumela umuntfu lotakweseka (sihlobo nobe umngani) kutsi akuphekeletele uye enkantolo; bese; baphindze bakuvumele, ngekwesicelo futsi uma ngabe tinsita tikhona, ungalindza endzaweni lehlukene nembekwacala nobe bofakazi bakhe.
Longakulindzela kubasebenti betenhlalakahle kanye nemavolontiya?
Angeke uyekelelwe utibonele kutsi wenta njani ngalelicala wena ngekwakho.
Uma ngabe uhlukubetwe ngekwelicansi, emaphoyisa atawudzinga kutsatsa njengebufakazi letembatfo bewutigcokile ngesikhatsi uhlukubetwa, uma kunjalo-ke ungacela basenti betenhlalakahle bakusite ngekukutfolela tembatfo longatigcoka uma emaphoyisa asatitsetse leti letinye.
Longakulindzela kubasebenti betemphilo?
uma uhlukubetwe ngekwelicansi, uma ucelile futsi kukhoneka, utawuhlolwa nobe welashwe ngudokotela lotisebentako webulili bunye nawe.
utawelashwa ngekushesha lokungalindzeleka kube kucatjangelwa emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMalungelo eTigulane.
Longakulindzela etikhulwini teLuphiko lweTekucondziswa kweSimilo kutsi?
longakulindzela uma kusaphenywa licala kutsi?
b. uma ngabe akwati kufundza kufanele ulatise leliphoyisa, ngalokunjalo-ke leliphoyisa litawukufundzela bese likucela ucinisekise lelikufundzile ngekutsi usayine nobe ungcivite ngesitfupha; bese c. uma ngabe umtoliki akhona kantsi futsi ufisa kutsi sitatimende sakho sifundvwe ngelulwimi loluvisisako ngaphambi kwekutsi usicinisekise ngekusayina nobe ngekugcivita ngesitfupha, umtoliki utawubese uyabitwa kutsi ente lomsebenti.
uma ungacelwa kutsi watise umphenyicala ngelikheli lakho, imininingwane yetindlela tekuchumana nawe nekutsi utawube ukuphi kute kuphenya nekutekwa kwelicala kuphele; futsi utawucelwa watise umphenyicala uma ngabe umbikwacala wetama kufaka lunyawo lwengulube ekuphenyweni kwelicala, uma ngabe angeke ete ecaleni nobe ngabe uyakwesabisa.
utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi wemukele sikhalo lesimelula aphindze akucele uchaze kutsi lelicala likutsintse kanjani wena nemndeni wakho. Kulokuchumana-ke utawutfola litfuba lekuveta imininingwane yekulahlekelwa nobe yekulima lokukuvelele njengemiphumela yalobugebengu. Umshushisi utawucabanga ngaloku ngaphambi kwekutsi atsatse sincumo macondzana nesikhalo sekwetfweswa licala lesimelula. Umphumela lelibe nawo kuwe nemndeni wakho lelicala utawubekwa embikwenkantolo nobe utawunikwa litfuba lekwetfula bufakazi enkantolo, nobe umbiko lohlelwe tingcweti utawetfulwa enkantolo uma sekufike sikhatsi sekukhipha sigwebo; futsi utawutsi ngesikhatsi kusatsintfwana nawe, akucele uvete leminye imininingwane lesengeto lebeyingakafakwa esitatimendeni sakho. Uma kuhambisana, umshushisi utawuveta leminingwane angatsikanyetwa ngaphambi kwekutsi kutekwe licala lokutawentiwa basebenti betemphilo?
14 bacinisekise kutsi nobe ngabe kwentekani, uchubeke usebentisane nalowo losebentela tetenhlalakahle nobe loyo lolivolontiya lewucale kusebentisana naye kusukela ngesikhatsi kubikwa licala lebugebengu kute kufike ekuphetfweni kwelicala.
uma ngabe inkantolo (umshushisi nobe imantji) ibacela kutsi bente njalo, batawuniketa inkantolo emarekhodi akho adokotela naleminye imininingwane lobanike yona lephatselene nalelicala.
Tikhulu teLuphiko leTekucondziswa kwesimilo?
atawukuvumela ubhalele Sihlalo weLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neliBhodi lePharoli, ucele ungenela tingcoco tekukhishwa ngepharoli, Sihlalo utawubese ukwatisa ngesikhatsi, lusuku nendzawo lapho kulalelwa kwelicala kutawubanjelwa; futsi uma ngabe ungenele tingcongco teLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neliBhodi nePharoli batawukuvumela kutsi nawe uphose litje esivivaneni ngekutsi ukhulume ngemlomo nobe ubhale phasi.
Umba ngabe bugebengu sebubikiwe, ungalindzela kutsi liphoyisa litakwatisa nge?
a. Kuboshwa kwemsolwa b. Nobe uma kufanele ute utewukhomba umsolwa kanye nelusuku lekwenta loko c. Inombolo yelicala lenkantolo d. Lusuku lekuyewulalela tingcoco tebheyili e.
f. Tinchubo tekuphenywa nekushushiswa kwelicala lakho g. Sincumo simbe sekuhocisa nobe kugucula licala kabanti h.
Lusuku lwekutsetfwa kwelicala nemiphumela yekugcina j. Lusuku lwekukhipha sigwebo nemphumela k. Nobe umsolwa ufake sikhalo ngesigwebo lanikwe sona nemphumela wesikhalo sakhe l. Imphahla letsetfwe ingabuyiswa kanjani nobe nini m.
bakuvumele, lapho kufaneleke khona nangekwesicelo sakho, ubone ligumbi lenkantolo ngaphambi kwekutsi licala lingene, kute kutsi ukwati lekumele ukulindzele, kanye batawucinisekisa kutsi timphawu netinkhombandlela letiniketiwe enkantolo tiyacaca futsi titawukukhomba indlela leya egumbini lenkantolo. Lapho kukhona khona Lihhovisi Lekusita/ Kwatisa/Kweluleka utawatiswa ngekutsi nguliphi ligumbi lenkantolo lapho utawetfula khona bufakazi.
Umshushisi lotawusebentana nelicala lakho?
kuvikela ebudloveni, ekujikejelweni ngemibuto ngendlela lenebudlova, bungoti naleyehlisana sitfunti; kanye nekukwatisa ngemphumela wekutekwa kwelicala nekutsi kumbe kukhona kufaka sikhalo ngesigwebo lesikhishiwe.
kusekwa kwemhlukubetwa nobe labaniketa tinsita tetenhlalakahle?
uma kukhoneka, batawukuphekeletela uye enkantolo ngaphambi kwekutsi kungene licala kute kutsi utetayete ngeligumbi lenkantolo nako konkhe lokukhona; baphindze futsi bakweseke futsi bakweluleke nobe bakwendlulisele kubomphetsa bekweluleka netinsita tekweseka.
uma sisebenti lesinakekela ngetemphilo sitsintseka kulelicala ungalindzela kutsi tita?
kunika ikhophi yemarekhodi abodokotela, uma uwacelile; siphindze kwatisita ngetinsita letikhona tekwesekwa temmango netinombolo tetincingo talapho ungatfola khona lusito.
Tikhulu letivela kutemfundvo?
uma ucelile titakwatisa ngetinsita tebahlukubetwa letikhona etikolweni tendzawo.
uma ngabe ucele kubakhona etingcogcweni teliBhodi lePharoli, Sihlalo utakwatisa ngelulwimi loluvisisako ngetinchubi taletingcoco nekutsi yini lelindzeleke kuwe futsi ngekwesicelo nangemvume yembekwacala, utawatiswa ngetinhlelo tekutfutfukisa lesetingenelwe ngumbekwacala kute atiphatse kancono.
Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyiseni?
Uma ungeniswa kuloluHlelo, ufanele uhambe ngayo yonkhe imitsetfo yakhona njengobe ibekiwe esivumelwaneni.
Ungatsintsana neliphoyisa lebeliphenya ngelicala lakho nobe umshushisi lomkhulu wesive macondzana nalolunye lwati ngeluHlelo lwekuVikelwa kwaBofakazi.
Sikhulu lesinesibopho, ngaso sonkhe sikhatsi sitawucinisekisa kutsi yonkhe imphahla yakho naleyo lebanjwe njengebufakazi, igcinwa kahle ibuyiselwe kuwe masinyane uma umsebenti wayo sewuphelile; nanobe futsi ungummangali welicala lebudlova basekhaya, futsi kubonakala emaphoyiseni kutsi kunematfuba ekutsi ungalimala kabi ngenca yemiphumela yekutsi umebekwacala ephule imigomo yesivumelwano sekuvikelwa?
ungayisa i-afidavithi emaphoyiseni uchaze timo tesivumelwano letephulwe ngumbekwacala; futsi emaphoyisa atawuphutfuma abophe lombekwacala lowephule imitsetfo lagidlibetwe yona yinkantolo ngaphasi kweSigaba 7 semTsetfo weBudlova basemaKhaya, Nombolo. 116 wanga-1998.
lapho kufanele khona, utakwatisa ngemuntfu loshicilela ngalokungekho emtsetfweni lwati , aveta lokungatisa ngafakazi ngendlela lengekho emtsetfweni, unelicala futsi angatekiswa lelo cala.
Labaniketa tinsita tetenhlalakahle batawu?
tsatsa tinyatselo tekucinisekisa kutsi wena nemndeni wakho anikho yini engotini.
bika nobe bendlulisele emaphoyiseni uma kunekusoleka kwebugebengu.
Ungalindzela kutsi emaphoyisa akusite?
Ngekumisa ludlame lapho kwenteka khona bugebengu.
Uma ngabe licala liya enkantolo ungalindzela kutsi?
Umshushisi nemaphoyisa atakwatisa kutsi, uma ngabe ungaphasi kweminyaka lelishumi nesiphuhlongo kantsi futsi wetfula bufakazi kutakubangela buhlungu nekubandzateleka kwengcondvo ngalokungafaneli, inkantolo-ke ngekuya kwesicelo semshushisi, ingakhetsa umuntfu longumlamuli (lotawuba semkhatsini wakho nenkantolo) akwente ukhone kuniketa bufakazi ngeluhlelo lwabomabonakudze egumbini lotawube uvalelwe kulo.
Uma ngabe ukhona umlamuleli lobekiwe, sikhulu lesiphetse singenta kwekutsi wetfule bufakazi nobe ngukuyiphi indzawo le?
c. Kanye nekwenta kutsi inkantolo nanobe ngumuphi umuntfu lofanele abekhona uma kutekwa licala akubone futsi akhone kukuva angakuva nobe akubone ngco nobe ngatindlela tsite letisebentisa bogezi wena kanye nemlamuleli wakho uma kwetfulwa bufakazi?
Emacala lafaka ekhatsi bahlukubetwa labanekulimala batawusitwa ngekushesha; futsi uma ngabe kufanele kusetjentiswe bomabonakudze labatiwa ngekutsi ngema-CCTV bachunyaniswe nenkantolo uma kusachutjekwa nelicala, umshushisi utawuchaza kutsi usebenta kanjani lomabonakudze, nobe lapho kukhoneka khona utawukuvumela wena nebatali bakho nobe labo labeme endzaweni yebatali kutsi nibone kutsi usebenta kanjani lomshini ngaphambi kwekutsi kungene licala.
bakusite ngekwenta kubekhona basebenti betetenhlalakahle nobe kubekhona tikhulu tephrobheshini bakunikete?
a. lusito ekutseni uchumane nemndeni nobe bangani bakho b. lusito uma unetinkhomba tekubandzeteleka kwemtimba lokubangwe kuhhadlateka kwengcondvo lokwendlulile c. inchazelo ngetinchubo letitawulandzelwa d. lusito ekuchumaneni nebeLuphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nemshushisi e. bakwendlulisele kutingcweti tekweluleka uma kuhhadlateka kwengcondvo kuchubeka f. bakwente ufinyelele ekutfoleni lwati netinsita, ikakhulu etindzaweni lapho khona tinsita letikhona tenabela ekweSekweni yiNkantolo, lokufaka ekhatsi?
kukuchazela kutsi ngubani lotawube asenkantolo nekutsi batawube badlala yiphi indzima, kanye nekukusita utfole kutsi inkantolo ingakuphi; kanye iv. nekukulungiselela kwetfula bufakazi enkantolo nekutfutfukisa kuchumana nemshushisi.
Kubasebenti bekuCondziswa kweSimilo ungalindzela loku?
lapho kufaneleke khona, utawuniketwa incwadzi yabodokotela yekulova esikolweni nobe emsebentini.
sincephetelo sisho imali lekhishwa yinkantolo lebukene netebugebengu, ikukhalele ngekulahlekelwa nobe konakalelwa yimphahla (kufaka ekhatsi imali) ngenca yemiphumela webugebengu nekweciwa kwembekwacala logwetjiwe. Lesincephetelo sihlose kubuyisela simo salomoshakalelwe esimeni lebesingiso phambilini kwenteke umonakalo?
Uma licala liyiswa enkantolo ungalindzela loku?
umshushisi utakwatisa kutsi, uma ngabe akukakhishwa sincumo lesikubonelelako uma kukhishwa sigwebo, ungatsatsela umbekacala tinyatselo letitsite, umshushisi nobe sikhulu lesiphetse luhlelo (imantji nobe lijaji) sitakwatisa kutsi umvuzo lowentiwe yinkantolo unemtselela wekwahlulela ngekungalwi nekwekutsi ungasicindzetela lesincumo.
Kubuyiselelwa kushiwo emacaleni lapho khona inkantolo, ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, itjela umbekwacala akubuyiselele imphahla nobe timphahla lotsatselwe tona ngalokungekho emtsetfweni nobe letoniwe ngalokungekho emtsetfweni, kute kutsi ubuyele esimeni bewukuso ekucaleni ungakagetjengwa?
Uma lelicala liyiswa enkantolo ungalindzela kutsi umshushisi?
akwatise kutsi kubuyiselwa kwaloluhlobo kutawufaka ekhatsi kubuyiswa kwemphahla nobe kulungiswa kwemphahla leyonakele; aphindze akwatiuse kutsi sicelo sakho ngaloku singacindzetelwa yinkantolo futsi emacaleni lafanele utawuvunyelwa kufaka enkantolo sicelo sakho saloluhlobo.
Onkhe ematiko, tikhungo nema-ejensi tekusebenta latsintsekako kulelicala ahlosa kusebenta ngelizinga lelisetulu, kepha ngalesinye sikhatsi tintfo tivele tihambe kabi. Uma kwenteka njalo, lamatiko, tikhungo, ema-ejensi tekusebenta afuna kwati kutsi kwentekeni. Lencenye lena --ke yalomculu icondze kukwatisa kutsi ufanele wenteni uma ungakanetiseki?
b. ngelwati lolunikiwe; nobe c. ngetincumo letitsetfwe.
ungafaka sikhalo sakho ngekubhalela Khomishani waleso siKhungo semaphoyisa lewunenkinga naso macondzana neliphoyisa, kusebenta kwenchubomgomo yemaphoyisa, kwentiwa nobe tinchubo.
Uma ngabe sikhalo sakho simacondzana nekulahleka nobe konakala kwemphahla yakho ngesikhatsi isetandleni temaphoyisa, ungafanela kuncephetelwa. Konkhe lewufuna kukwati nemibuto longaba nayo ungayicondzisa kuKhomishani wesiKhungo; nobe, uma ngabe awukenetiseki, ungaphindze ubonane naKhomishani weNdzawo yesikhungo semaphoyisa lesitsintsekako, uye nemininingwane yesikhalo sakho sekuncephetelwa. Uma ngabe sikhalo sakho solo mane asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungasiyisa eHhovisi leMvikeli weSive.
Uma ngabe sikhalo sakho futsi nguloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisakho, ungendlulela kuMcondzisi weLuphiko lweTikhalo Lolutimele, kepha caphela kutsi ungeta kulelihhovisi kuphela uma ngabe uta ngesikhalo lesiphatselene nebugebengu nobe kungatiphatsi kahle kwelilunga leLuphiko lweMisebenti yeMaphoyisa eMetro kanye nemalunga eLuPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, lelehluleke kwenta umsebenti walo ngalokufanele.
Inkantolo lapho bekutekwa licala khona ingasombulula tonkhe tikhalo. Uma ngabe unesikhalo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMvikeli weSive Lomkhulu enkantolo lebeyiteka licala. Nobe kunjalo, uma ngabe liHhovisi lemShushisi wendzawo alisebentani nesikhalo sakho ngendlela lekwenetisako ungavakalisa kukhonona kwakho esiKhulwini sekuVikela sendzawo. Uma solo mane sikhalo sakho singasetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungakhonona kuMcondzisi weBashushisi wendzawo. Utawubese wenta lubuketo lolutimele. Uma ngabe futsi sikhalo sakho nguloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungaya ubonane neMcondzisi weBashushisi waVelonkhe.
Uma ngabe futsi nguloku sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi leliHhovisi leli kuyiwa kulo kuphela ngetinkinga letiphatselene nemsebenti wekuphatsa. Ngekwemtsetfo, liHhovisi lemVikeli weSive angeke liphenye ngetincumo tenkantolo.
Uma ngabe sikhalo sakho siphatselene nekungatiphatsi kahle kwesikhulu lesiphetse luhlelo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yeteBulungiswa yesifundza. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji.
Uma ngabe awenetiseki ngemphendvulo yeNhloko yeSifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yesiGungu seBulungiswa yesifundza lesitsintsekako.
Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yesifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMengameli weNkantolo yeSifundza letsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji wendzawo.
Uma ngabe sikhalo sakho singeliJaji lenkantolo lephakeme, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana naMengameli weMajaji weLuphiko lolutsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo kumantji yenkantolo yendzawo nobe inkantolo lephakeme.
Uma ungenetiseki ngemphendvulo loyitfolako, ungabhalela iKhomishani yaMantji uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yamantji nobe iKhomishani yeteBulungiswa, uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo lephakeme. Uma ngabe solomane sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lwekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive.
Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa basebenti labatsite basenkantolo, sibonelo, bomabhalane nobe batoliki, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana nemphatsi wenkantolo. Uma ungenetiseki ngemphendvulo yemphatsi wenkantolo, ungabhalela umcondzisi lophetse basebenti benkantolo nobe umcondzisi jikelele.
Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa Sisebenti seliTiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, ungabhalela inhloko yelihhovisi lelitsintsekako. Uma unganetiseki ngemphendvulo, ungatsintsa Inhloko yeSifundza nobe liHhovisi leSiFundza, neliHhovisi laVelonkhe.
Uma ngabe solo awenetiseki ngemphendvulo loyitfole esisebentini sahulumende, ungatsintsa uMkhandlu wemiSebenti yeTenhlakahle nobe liHhovisi leMvikeli weSive.
Uma ngabe awenetiseki ngekusebenta kwebasebenti betemphilo esiveni, ufanele ukhonone kucala kulomuntfu bekakusita. Nobe kunjalo, uma ngabe sikhalo sakho asikasetjentwa ngendlela lekwenetiseko, ungasendlulisela kunhloko nobe umphatsi wetemphilo tesive lapho bowucilongwa nobe welashwa khona.
Uma ngabe awutfoli imphendvulo nobe awenetiseki ngendlela umphatsi wetemphilo tesive lasebente ngayo sikhalo sakho, ungasendlulisela eTikweni leTemphilo lesiFundza. Uma ngabe awenetiseki ngendlela liTiko leTemphilo lesiFundza lisebente ngayo sikhalo sakho, ungacela Umkhandlu wemiSebenti yeTemphilo eNIngizimu Afrika kutsi uphenye ngaloludzaba.
Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa umfundzisi nobe nguliphi lelinye lilunga lebafundzisi lesikolwa lesitsite nobe sikhungo setemfundvo lephakeme, ungatsintsana nathishelanhloko waleso sikolwa nobe leso sikhungo setemfundvo lephakeme. Uma ngabe sikhalo sitsintsa thishelanhloko, ungatsintsana neMphatsi weTemfundvo wesiGodzi nobe wesiFundza.
Uma ungenetiseki ngendlela lekusetjentwa ngayo sikhalo sakho, ungatsintsana neNhloko yeliTiko leTemfundvo kuleso siFundza.
Uma ngabe sikhalo sakho solo asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungatsintsana naMEC weTemfundvo nobe liTiko leTemfundvo laVelonkhe.
Uma angabe sikhalo sakho sitsintsa sisebenti setekucondziswa kwesimilo, ungabhalela Khomishani wetekuCondziswa kweSimilo nobe liJaji lelinguMhloli. Uma asemukele incwadzi yesikhalo sakho, Khomishani utayendlulisela ehhovisi lelifale lapho sitawusetjentwa khona.
a. Likhovisi leMvikeli weSive b. IKhomishini yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika c. Luphiko loluTimele lwetiKhalo d. Ikhomishini yekuLingana ngeBulili e. Umkhandlu wemiSebenti teTemphilo eNingizimu Afrika f.
Emazingancane ekuSitwa kweBahlukubetwa beBugebengu ahlelwa atfutfukiswa liBandla leTiphatsimandla teBulili eTikweni leTebulungiswa nelekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, babambisene neliTiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle, Tekucondziswa kweSimilo, Temfundvo, Temphilo, kanye neLigunya lekuShushisa kwaVelonkhe eNingizimu Afrika, Luphiko lweMisebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika, iKhomishini yekuLungiswa kweMtsetfo weNingizimu Afrika, iKhomishini yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, luPhiko lwetiKhalo loluTimele, eMalunga aMantji neKhomishini yemSebenti weBulungiswa kanye nemalunga emaPhoyisa eMetro aseTshwane.
LiTiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo liyalitfokotela kakhulu ligalelo lelifakwe tinhlangano letitimele letehlukene ekuhleleni nasekutfutfukiseni lomculu.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Emaphuzu nga 5.txt</fn>
Inhlangano yeMhlaba yeTemphilo iphakamisa kutsi sidle titselo netibhidvo ka 5 ngelilanga. Lo 5 ngelilanga inkhombandlela nje kuphela, kantsi awukho umkhawulo.
sitselo lesilingene likomishi lesitselo lesifureshi lesisikwe?
Imincamulajucu, umsebenti wesikolo, emahora lamadze emsebentini?
Natsa ingilazi yejuzi lefureshi.
Sika titselo letifureshi nobe usike titselo letomisiwe tibe saliphalishi.
Gocota titselo letihlanganisiwe wente iyogathi lenemafutsa lamancane.
Dlani isalati nobe lisobho netibhidvo.
Faka i-lettuce, ema-sprouts, ematamatisi nobe lihhabhula lelisikiwe esinkweni sakho (sandwitch).
Faka spinishi netibhidvo letiluhlata emasalatini akho.
Faka umnyani wembila lophekiwe elizambhaneni lelosiwe, ematamatisi lasikiwe ne-anyanisi nobe wakhowa.
Hlafuhlafuna magilebisi, mapheya nobe magilebisi lawomisiwe.
Tsatsa titselo letomisiwe njengema-apulkosi, emaphruni nobe makhiwa.
Beka tibhidvo letisikiwe letiluhlata ngesitja esicandziseni lotatidla nobe kunini.
Ngeta ngaletinye tibhidvo ekudleni kwakho lokukhulu, njenge-broccoli ku-pasta yakho nobe ikhaseroli.
Yenta ema-kebab ngetibhidvo letinyenti.
Tibhidvo letigayingiwe (ngenyama lencane nobe ngaphandle kwenyama).
Sebentisa titselo kuhlobisa kudla kwakho lokukhulu.
Yenta emasalati lahlukile usebentise titselo netibhidvo.
Yenta inhlanganisela yetitselo bese utiphakela neyogathi netinyosi letincane.
Yenta isalati lemnandzi lenhle.
Faka liphopho nobe sihhenga etulu kwe-ayisikhrimu lenemafutsa lamancane.
Faka titselo letisikiwe nobe ema-berry emakukisini eluhlobo lwemafini, emakhekhe nobe emabhesikiti.
Ema-enzaym etitselweni netibhidvo letiluhlata alekelela kugaya kudla, ngako-ke umtimba wakho utawuba nemandla lamanyenti, ngalamanye magama, DLANI TITSELO NETIBHIDVO LETILUHLATA LETINYENTI UTFOLE MANDLA LAMANYENTI!
Dlani titselo netibhidvo kahlanu ngelilanga!
Lizinga lekhensa lingehla nga 20% uma nje kuphela bantfu bangantjintja indlela yabo yemphilo ngekutsi badle titselo kasihlanu ngelilanga.
Ungayekeli tibhidvo letisikiwe emantini sikhatsi lesidze - emavithamini atawuphuma.
Uma upheka tibhidvo nobe titselo, ungafaki ikhuksoda ngobe loku kubulala emavithamini labalulekile.
Ungatipheki sikhatsi lesidze tibhidvo, pheka ngelibhodo lelivalekile tize titsambe.
Sebentisa emanti lamancane.
Sika tibhidvo letitimphandze ngekulingana kuze tiphekeke ngekulingana masinyane. Tibhidvo letinyenti letitimphandze tifuna kutsi utigeze (utihwaye) ngaphambi kwekutsi utidle nobe utipheke. Uma ngabe kumele uticate, sebentisa mukhwa lobukhali ngobe ngalendlela ungakwati kucata sikhumba lesincama (lesincane).
Kuncono kubhaka tibhidvo netitselo nemacembe ato (sibonelo: mazambhane, litsanga, anyanisi, tamatisi, mahhabhula, ne-butternut).
Uma kukhoneka pheka titselo nobe tibhidvo ngesitimu nobe nge-microwave ngobe lendlela icinisekisa kutsi msoco ungaphumi.
Ngeta letinye tibhidvo (ufake ekhatsi macembe emakherothi nema-turnips), uma upheka sitjulu nobe i-casserole.
Ungetayeli kucata nekusika ngobe umsoco lomnyenti usedvutane nesikhumba.
Cata mazambane uma sekaphekiwe ngobe loku kucinisekisa kutsi kube nekulahlekelwa lokuncane.
Uma tibhidvo setiphekiwe, tiphakele masinyane balekela kutsi utigcine tifutfumele nobe utifutfumete?
Sebentisa emanti lopheke ngawo tibhidvo uma upheka isosi lemhlophe, umsobho nobe lisobho ngobe itawuba nemsoco.
Yenta isalati lenhle lenemibala (ngetitselo letinemibala bese ungeta ngetibhidvo kulesalati yakho).
Utsi bewati kutsi kudla 5 wetitselo netibhidvo ngelilanga nguletinye tetintfo letibalulekile longatenta kuze unakekele imphilo yakho.
Yemukela incabhayi ya-5-Ngelilanga?
LIPHUTI inhlobo (Beta-carotene) ngalamanye magama: emakherothi, litsanga, emaphopho, mangoza.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Emavi ekwandvulela aM.txt</fn>
Loluhlelo lisu lwemkhakha weTekulima libaluleke kakhulu ngobe lingumkhicito wahulumende kanye nemboni. Ngaloko ngifuna kuveta kubonga nekudvumisa kwami lokutfobekile kuMengameli, Thabo Mbeki, kulobuholi bakhe ngalesikhatsi ameme labamele lemboni be-Agri- SA kanye neNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika kutsi bahlanganyele nahulumende ekudvwebeni umbono wetekulima lapho hulumende kanye nemboni batawubophelela imizamo kanye netinsita tabo ekuwuphumeleliseni.
Imiphumela yalobungani kutsi hulumende kanye nemboni sebanembono munye etindzabeni teluhlelo lisu talomkhakha; bangakha bungani lobusukela kuluhlaka msebenti lolufanako; batawabelana ngalomtfwalo wekutfutfukisa bosomabhizinisi labamnyama kanye nekukhulisa kwentiwa kwembuyiselo kwetimboni tetekulima sikhatsi sinye; futsi kusukela nyalo kuya phambili sinemilayeto lebalulekile lekumele siyitfule esiveni, lomkhakha, live letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele.
Umbono wemkhakha wetekulima lobumbene, longenakucwasana ngelibala, futsi nalophumelelako usimeme kutinhlelo lisu letintsatfu tekufinyelela nekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekwentiwa kwembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo ngalokugcinekako. Lona ngumbono wesikhatsi lesidze lotawulandzelelwa esikhatsini lesinyenti salomnyaka likhulu kuletsa indlela yetekulima lensha, lehlukile kanye nalengetulu kwalendlela lekhona manje.
Lomkhakha lomusha lohlongotwako utawucondziswa ekudlaleni indzima yawo lengumlandvo ekuniketeni kudla kanye nemikhicito yetekulima kanye nemisebenti yayo eveni letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele. Kuze kube ngunyalo, liTiko leTekulima livete tinyatselo letingumbono letilindzeleke kutsi hulumende atente, laphindze lafaka leti letingenteka kuluhlelo lisu laleminyaka lemitsatfu letako. LiTiko lifaka ngalokungetiwe leto tinyatselo kumasu alomkhakha ekusebenta emnyaka kusukela nga-2002 kuya phambili.
Ezingeni labohulumende bemave ngemave, liTiko libandzakanye futsi lisatawuchubeka kubandzakanya emaTiko etiFundza eTekulima kanye nemitimba yemphakatsi yetekulima, kwemukela loluhlelo lisu lemkhakha njengeluhlaka msebenti lwenchubomgomo ekwenteni emasu abo embono kanye newekusebenta kwemkhakha.
Ezingeni lahulumende wavelonkhe, liTiko lifake loluhlelo lisu lemkhakha kuluhlelo lwendlela yemacembu cembu eKhabinethi kutfola kusekelwa ngulamanye ematiko kute likhona kwenta lelisu ngemphumelelo. LiTiko litawubese lifuna lusekelo lweKhabinethi bese lifaka letinyatselo letihlongotwako kuLuhlaka msebenti lwaHulumende lweSikhatsi lesiPhakatsi kute lifakwe kuluhlaka lweLuhlelo timali lweSikhatsi lesiPhakatsi.
Esikhatsini sanyalo, liTiko libuyeketa luhlelo timali lalo ngendlela yakhona kute litfole timali lekudlulisela loluhlelo lisu eveni letfu, kufaka ekhatsi liPhalamende, tifundza, bohulumende basemakhaya, timboni tetekulima kanye netinhlangano temiphakatsi. Kuze kube ngunyalo, liTiko litawutsembela kubalingani balo kutsi babambe lichaza futsi bahole etindzaweni tabo ngalokufanele.
Ngifuna kuphindza ngibonge lisekela leNdvuna, Advocate Dirk du Toit, ema-MEC etekulima, umCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kanye netinhloko tetifundza tetekulima kanye naletinye tisebenti letisetulu tahulumende ekusekeleni lenchubo yelisu lalomkhakha.
Ngifuna kuphindza ngindlulisele kubonga kwami ku-Professor Johann Kirsten wase-Nyuvesi yasePitoli ekwenteni imibhalo yangaphambilini lelandzelanako yalomculu ayisusela emanotsini etingcociswaneni kanye nemiyalelo yelicembu lemsebenti. Kubalulwa lokukhetsekile kanye nekuvakalisa kubonga kuya ku-Ina Goosen ekuhleleni lemihlangano kanye nekulungisa tinatfo, kanye naSimon Malepeng ekubhaleni emanotsi.
Kubonga kwami kwekugcina kuya ku-Ejensi yaseMelika yeNtfutfuko yeMhlaba jikelele (USAID) ngekuchasa ngetimali kwayo kwalomsebenti.
Tekulima, lokufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo levela kulokufakwa ngutekulima, kulima kanye nekungeta kubaluleka, kuyohlala kungumkhakha lobalulekile etikwemNotfo waseNingizimu Afrika nanome inemtselela lomncane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Tekulima tiniketa kudla kanye neboya kuhlangabetana netidzingo ncanti letimbili temuntfu. Tihlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekukhicita lokungetekile ngalesikhatsi bantfu balelive bebalinganiselwa etigidzini letingu-4 ekungeneni kwe-century yesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 lamuhla. Tisebenti tasemapulazini, balimi kanye nemindeni yabo bafaka sandal kulomnotfo uma bacitsa emaholo abo etintfweni letitsengiswako kanye nemisebenti leniketwako, nanobe batsenga tintfo tekukhicita esikhatsini lesitako. Ngalendlela, tekulima tiba ngumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko. Kufaka kwato sandla kwakhombiseka ngaletikhukhula tamadvute letacekela phasi sifundza saseNyakatfo kanye nesaseMpumalanga ngaFebruwari nga 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula kwe-GDP yalelive lehla nga-1%.
Kulima kwekucala kulingana na-4.5% we-GDP yaseNingizimu Afrika ngalesikhatsi loluchungechunge lolukhulu lwekudla lwetekulima lulingana nalomunye 9%. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo.
Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye nekufuya tilwane tasendle (game farming). Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Ngenca yalendzima lebalulekile yalomkhakha lobanti wetekulima, Mengameli Thabo Mbeki ukubone kubalulekile kutsi kubanjwe imihlangano letayelekile nelicembu lemsebenti kutekulima lokuhlelekile kutobuka tidzingo talomkhakha kanye nekuma kwawo kutindzaba tavelonkhe. Kumunye walemihlangano ngaMashi 2001 Mengameli watjelwa kutsi lomkhakha bewukhinyabetwa tinchubomgomo letinyenti kanye nebopho tetakhiwo lokuwuvimbela kutsi ungasebenti ngelikhono lawo lophelele ngaloko ufaka kancane kutinjongo tavelonkhe tekukhula, kuchudzelana kanye nekulingana. Mengameli wacela labadlalindzima labahlukene kutsi babone lisu labatawuvumelana ngalo lelitawuniketa kunaka lokwanele ekumbumbaniseni kanye nasekukhuliseni lomkhakha. Watsi lombono lohlongotwako kumele ube netinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela ekukhuleni kanye nasekutfutfukisweni lokungiko kubo bonkhe laba labadlala indzima kulomkhakha.
Lomculu ubonisa luhlelo lisu lwemkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika futsi ufaka sandla ekuphileni kahle kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Wabhalwa ngendlela yekuchumana nebantfu labanyenti labatsintsekako ngulabalingani lababalulekile kulelisu, lababitwa ngekutsi yiNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, Agri SA kanye neliTiko leTekulima.
Kwakha kanye nekusebentisa luhlakamsebenti lwelisu lelitawuhola inchubomgomo kanye nekusetjentiswa esikhatsini lesitako.
Kulungisa tintfo leticekela phasi litsemba lemtjali kanye nekwakha kuvisisana lokuncono kanye nebudlelwano bemiphakatsi lobukahle.
Kucinisekisa kufinyelela lokwengetiwe kanye nekubamba lichaza kulemboni ngetindlela tekutfutfukiswa letikahle kanye netinhlelo.
Kuhlanganisa, kwabelane kanye nekukhulisa imitfombo kanye netinzuzo kubo bonkhe balingani.
Kufaka kuchudzelana kwemhlaba jikelele, kukhula kanye nekwenta imbuyiselo kulomkhakha kute ukhone kuheha lutjalo mali.
Kwakha bungani lobuyohlala bukhona kulabatsintsekako kuhulumende, labangasese kanye nemiphakatsi kanye nema-NGO.
kuvuselela kufinyelela kanye nekubamba lichaza lokulinganako kumkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemazinga emhlaba, lonembuyekelo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lombono uniketa sitfombe lesicacako kutsi tetekulima eNingizimu Afrika tifuna kuba kuphi esikhatsini lesidze lesitako. Lokukhulu lokuvimbela ekusetjentisweni ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu ngulelikhono lelinyenti lelingakatfolwa lelikubantfu kanye nemitfombo, kanye nembuyekelo nekuchudzelana lokusezingeni lelincane lokuncabela kubamba lichaza kwebantfu labanyenti kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkinga yentiwa tinkinganyana letimbalwa leyo naleyo iveta tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tikhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinye tincenye taloluhlelo tiyasekelana futsi titawufaka sandla ekwakheni nasekubuyiseni litsemba kutekulima.
Letinjongo temasu lasekelanako tibalulekile ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso lenjongo yeluhlelo lisu leTekulima lokunekuchudzelana, lokufaka wonkhe umuntfu kanyenalokugcinekako angeke kuphumelele. Tiphindze tigcizelele lokuncika kwalomkhakha elusekelweni lwaletakhiwo talamanye eematiko ahulumende kanye netimboni.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga kutsi balingani babe netindlela tekwenta, tinkhomba temisebenti lebalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekubuka kanye netekuhlola kanye netikhatsi letibekiwe kute kuphunyeleliswe lelicebo lweluhlelo lisu. Uphindze udzinge kutsi hulumende ente tintfo ngalokuhlukile-ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma kanye nebungane nebalimi, i-agribusiness, tinhlangano letingekhko ngaphasi kwahulumende kanye nalamanye ematiko ahulumende.
Kuko konkhe loku indzima lebalulekile yemkhakha wangasese ekuphumeleliseni tinjongo tekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekugcineka iyabonwa. Ngaloko konkhe kutawentiwa kucinisekisa kubambisana lokukhulu kanye nekuchumana emkhatsini wahulumende kanye nemkhakha wangasese kufaka ekhatsi balimi, tinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness kute kukhonakale kutsi kuphunyeleliswe lombono lomusha wemkhakha wetekulima lobumbene futsi nalophumelelako?
Balingani bayatibophelela kuniketa lesikhatsi lesidzingekile kanye netimali nemitfombo kubona kwentiwa ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu. Kunekuvisisana lokucacako kanye nekubonga kutsi sigaba lesisha siyavulwa kutekulima eNingizimu Afrika, sigodzi se-SADC kanye nelivekati lase-Afrika.
Enkhulumeni yakhe yesive yamhlaka 9 Febhuwari 2001, Mengameli Thabo Mbeki wakubonisa kutsi nanobe kusima kanye nekusimama kuzuziwe ezingeni lavelonkhe, lizinga lekukhula kwemnotfo kwakusephasi kakhulu.
Mengameli waveta kutsi letinjongo tingaphunyeleliswa kancono ngekunakwa lokukhetsekile ngekhatsi kweluHlakamsebenti loluHlangahlangene lwekuHlela lwaHulumende kumikhakha yetemnotfo lebonisa likhono lelisetulu lekwenta kukhula kanye nemisebenti. Waveta tekulima, temandla lambiwa phasi, tekuvakasha, timboni temasiko, leminye imikhakha yekutfunyelwa kwetimphahla ngaphandle (kufaka ekhatsi i-agro-processing), kanye nemboni yetemininingwano kanye neytekuchumana ngetinchingo.
Lomkhakha wetekulima, lochazwa njengato tonkhe tintfo letihlobene letifaka sandla kutekulima, kulima kanye nekulungisa kanye nekwabiwa kwemisebenti leyengeta kubita kumikhicito yetekulima, solo ungumkhakha lobalulekile kumnotfo waseNingizimu Afrika nanobe unesabelo lesincane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Uniketa tidzingo letimbili temutfu letisisekelo, letibitwa ngekutsi kudla kanye neboya, futsi tinekuchumana lokucinile kutemnotfo kanye netemisebenti naleleminye imikhakha yetemnotfo, ngaloko ufaka sandla ngalokukhulu ekukhuleni kwemnotfo. Uhlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekungeta imikhicito ngalesikhatsi bantfu balelive bebatigidzi letingu-4 ekungeneni kwemnyakalikhulu wesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 tanyalo. Ngaloko ungumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko eNingizimu Afrika ngoba uniketa sisekelo lesicinile kanye lelusekelo kuleleminye imikhakha yalomnotfo. Kubaluleka kwawo kulomnotfo kwaboniswa nguletikhukhula letitsandza kundlula letamosha tincenye tesiFundza saseNyakatfo kanye neMpumalanga ngaFebhuwari 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula le-GDP lehla nga-1%.
Tekulima lokwetayelekile, lokufaka ekhatsi kukhicita ngekhatsi kwemincele yemasango elipulazi, kungalinganiswa ngaphasi kwe-5% ye-GDP yaseNingizimu Afrika. I-agro-food complex, lefaka ekhatsi kukhicita lokwetayelekile kanye nalokufakiwe kuloko kukhicita kanye nemikhakha ye-agro-processing, ingalinganiswa na-14% yeGDP. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigogodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo. Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye ne-game farming. Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Loluhlelo lisu lwasungulwa liTiko leTekulima, i-Agri SA kanye neNAFU ngesicelo saMengameli kutsi bagucule lesimo lesivumako kutsi sibe tinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela etikwekukhula kanye nentfutfuko kubo bonkhe labadlala indzima kulomkhakha. Lesicelo bekumphumela locondzene nemhlangano welicembu lelisebentako leTekulima laMengameli ngaMashi 2001, lapho Mengameli wanika inselela kulaba labatsintsekako kutsi babeke luhlelo lisu lelifanako lelitawubukana nekubumbana kwalemboni kanye nekukhulu.
Balingani labanyenti baloluhlelo bayatsintseka ekusungulweni kanye nekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu lwalomkhakha. Bafaka ekhatsi hulumende, balimi, agribusiness, tinhlangano te-agriservice, tisebenti letihlelekile, tinhlangano letitfolakala emphakatsini kanye netinhlangano tasemaveni. Laba bonkhe babadlali ndzima lababalulekile kanye nemakhasimende aloluhlelo lisu lelakhiwe kutsi lufinyelele kulelikhasimende lelibalulekile, bantfu baseNingizimu Afrika kute baphumelelise lenjongo yemphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.
Nanobe ibalulekile ekuphumeleleni kwetekulima, indzaba yetisebenti letihlelekile ayizange idzingidzwe kulomculu ngoba linyenti laletindzaba tadzingidzwa kulombono munye ngetisebenti tasemapulazini lotsandza kucedvwa. Letindzaba letikulomculu tenta incenye lebalulekile yekusetjentiswa kwalelicebo lweluhlelo lisu?
Lenchubo yekusungula loluhlelo lisu yalandzelwa linani lelitsite lemiculu ahulumende kanye nalamanye emasu.
Lombono we-Afrika lensha (lebewatiwa ngekutsi Lisu lekuvuselela i-Afrika lwe-millenium) lapho ebahola be-Afrika babeka umbono munye kanye nelitsemba lelicinile futsi nekuvisisana kutsi batawucedza inhlupheko kanye nekubeka emave abo endleleni leya ekukhuleni lokugcinekako kanye nentfutfuko.
Luhlelo lisu lelihlangahlangene leligcinekako lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni ngenca yenhloso yekuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika abe ngulawa lanemnotfo kanye nemiphakatsi lesimeme kanye nemkhakha lonekutfula lofaka sandla ngalokubonakalako ku-GDP yalelive.
Kwabiwa kabusha kwemhlaba kweluhlelo lekutfutfukiswa kwetekulima (LRAD), lekuluhlelo lolungaphasi kwaloluhlelo lekwabiwa kabusha kwemhlaba. Loluhlelo lwakhiwe kutsi linikete takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba ngaphambilini kutsi batfole umhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima.
Umbono kanye nendlela yekutiphatsa etikwebudlelwano betisebenti etikwetekuLima lebhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTemisebenti. Umbono lofanako ekwakheni kabusha kwemhlaba nawo nyalo sewusendleleni yekutsi ubhalwe?
Siphakamisomtsetfo sanga-1995 kutekulima kanye nemculu wokucocisana wanga-1998 wenchubomgomo wetekulima.
Kulesigaba lesilandzelako umbono wemkhakha wetekulima uyasungulwa uphindze uchwazwe. Sigaba 3 sibese silandzela ngekubonisa simo sanyalo kulomkhakha, lesincedza ekuboneni, kusigaba 4, tinselele tekuphumelelisa lombono. Letinselele talomkhakha tiholela kutinhlelo lisu letimcoka letintsatfu, lekukhulunywa ngato kusigaba 5. Letinhlelo letintsatfu angeke tisebente todvwane, futsi tincike kumasu lasihlanu lalekelelanako lekukhulunywa ngawo kusigaba 6, ngekusebenta kwawo, kwakha sisekelo sephumelelisa lenjongo yaleluhlelo. Sigaba 7 sikhuluma ngekutsi kanjani kuloluhlelo lisu ngekubonisa letinhlelo letihamba phambili kanye netakhiwo kanye netinchubo tekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu?
Letinchukaca kanye netinselela letiniketwe ngumengameli kanye nemabala lasisekelo kanye nalokubalulekile kulomphakatsi weNingizimu Afrika uhola lombono wemkhakha wetekulima.
Lombono uchaza umkhakha lobumbene losetjentelwa luhlakamsebenti wenchubomgomo munye lowentiwe kucedza lobuhloko mbili kanye nekukhulisa kufaka sandla kwalomkhakha ekukhuleni kwemnotfo kanye nentfutfuko.
Lombono usho kubamba lichaza lokugcinekako lokunembuyiselo kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika mitimba lephelele yetemnotfo, kunaka lokugcwele kwekubaluleka kwekukhicita ngenjongo yekutsengisa kanye nebucobo bemiphumela yemlandvo kanye nekutsatfwa kwemacele lekwaholela ekufinyeleleni lokungakacondzi kanye nekumelwa. Lombono umukela kuhlangahlangana kwalomkhakha kanye netinjongo kucinisekisa indzawo kanye nendzima yabo bonkhe balimi etikwemboni lobumbene. Lokunakwa lokunjalo kutsatfwa njengalokufanele kulesimo sanyalo sentfutfuko yesive saseNingizimu Afrika futsi kutawakha sisekelo sekubandzakanya kanye nekuniketa umfutfo onkhe emacembu alomphakatsi lobewuhlukanisiwe ngekwemlandvo, ngetindlela, temabhizinisi lamancane, lasemkhatsini, kanye nalamakhulu kanye nemacembu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini (ngembala, bulili kanye nemacembu elusha).
Kusungula kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kulomkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemave ngemave, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lenjongo yeluhlelo lisu itawuhola bonkhe labalingani bemphakatsi labatsintsekako kutsi batfule emacebo lahlukahlukene kanye netinhlelo.
INingizimu Afrika yakhiwe emazinga lasetulu enhlupheko, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni lapho lokungenani ebantfu labahluphekako labangu-70% baseNingizimu Afrika bahlala khona. Timali letingenako kubo tivimbelekile ngobe umnotfo wasemaphandleni awukaneli kutsi ubanikete imisebenti leholelako kanye nematfuba ekutisebenta.
Kunetizatfu letiningi tesimo setindzaba, kodvwa linyenti laleti limile etikwetinchubomgomo lebetisetjentiswa esikhatsini lesidlulile. Ngalesikhatsi timo letiyimvelo njengekuntjintja kwesimo selitulu titingoti letibonakalako kanye netintfo letibanga tindleko etikwekulima, tinchubomgomo letihlelekile kanye nemiphumela lengakahloswa yetinchubomgomo esikhatsini lesidlulile kufake sandla ekukhuleni lokungekho kahle kanye nelutjalo mali kulomkhakha. Uma ngabe tindzawo tasemaphandleni betinesisekelo lesitawusekela kuzuza lokukhulu kanye nemandla ekutsenga, umnotfo wasemaphandleni bewutaba nemandla, ukhule futsi wakhe nematfuba emaholo kanye nekutisebenta. Ngaloko, kungashiwo kutsi uma umnotfo waseNingizimu Afrika bewulandzele indlela lehlukile, lenake imisebenti, lefaka wonkhe umuntfu kanye nendlela yentfutfuko lengabandlululi kanye nekuhlala esikhatsini lesitako, inhlupheko yasemaphandleni ngabe ayizange ibe incenye lechubekako kulomphakatsi wetfu walamuhla kanye nemnotfo.
Iminotfo kulamanye emave ivame kukhula ngalokwetayelekile ngekukhipha imitfombo yebantfu kanye neyemali kumikhakha letayelekile (tekulima, lokumbiwa phasi), kwekucala iyiswe kumikhakha yetimboni bese emuva kwaloko iyiswe kumikhakha yemisebenti leniketwako. Loku kube njalo naseNingizimu Afrika, lapho ingucuko leya emuva kwesikhatsi sebumboni sesicalile. Kodvwa kunebufakazi bekutsi kulenchubo imikhakha letayelekile (njengeyetekulima) ihlulekile kufinyelela etikwelikhono labo leliphelele nobe ikwentile loko ngendlela lembi leyaholela ebantfwini labanyeni kutsi bashiyelwe ngaphandle etikwetinzuzo tentfutfuko.
Tekulima ngenjongo yetekutsengisa eNingizimu Afrika tilandzele indlela yekukhula kwetimali, ngalesikhatsi imitfombo lemikhulu yetekulima (bantfu kanye netinsita) tisala ingakasebenti nobe isetjentiswa ngalokungakaneli etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini. Letintfo letimbili tikhinyabete likhono lekungenisa imali kwebantfu basemaphandleni. Ngetulu kwaloko, emakhono emabhizinisi ebalimi labamnyama acindzetelwa, kwekucala ngekukhishelwa ngaphandle kwabo kumakethe yemihlaba yekulimela kutsengisa nangekutsi kulima lokukhululekile kwekutsengisa kwakucishe kungaphumeleli etindzaweni tebantfu labamnyama ngaphambilini. Ematfuba emisebenti etikwetekulima ngenjongo yekutsengisa beka futsi solo avuleleke kubasebenti labanganamakhono lakhetsekile labatfola imiholo lephasi, futsi nencenye lenkhulu yetisebenti tisebenta ngetikhatsi letitsite kanye nangesikhashane. Ngetulu kwaloko, lendlela yekukhula beyisho kutsi timboni letisetulu (emafemu lafaka imikhicito) kanye netimboni letingaphasi (balungisi bekudla neboya) letihlobene netekulima betihleliwe, ngaloko kuncisha bantfu basemaphandleni ematfuba etemnotfo.
Letintfo leti betinemtselela lomkhulu ekwakheni bunhloko mbili lobudlulele kanye nekungalingani etikwetekulima. Lobunhloko mbili kwakha kuhlukana kwekutsi tsine kanye nabo kulaba lababambe lichaza futsi kuholele etikwendlela yekwenta inchubomgomo nangekuniketwa kwemisebenti lokunaka tekulima letimbili kunekunaka umkhakha munye lobumbene munye wekulima ngenjongo yekutsengisa nalolomunye lobitwa ngekutsi balimi labasafufusa. Ngaloko kusweleka umbono (tsine/tsine/yetfu) lofanako kanye nekuvisisana kutekulima kanye nekuva kuhlanganyela lokuncane kanye nekuba sekhaya. Loluhlelo lisu luhlose kucedza lendlela lehlukanisako kanye naleyingoti?
Kusukela nga-1990, tinchubo letinyenti titsetfwe kucedza lemitsetfo yekubandlulula kanye nekwenta ncono kubamba lichaza, kantsi ngaleso sikhatsi leminye imizamo leminyenti yentiwe kukhipha lomkhakha ukhishwe esandleni sahulumende kanye nekukhula lomkhakha. Letinye tinyatselo tibe nemiphumela lemihle kantsi letinye tibe nemiphumela lengakahloswa.
Loluntjintjo lube nemiphumela lemikhulu leholele kulokukhicita lokungetiwe kanye netekulima letinekuchudzelana, nanobe balimi labanyenti babese bangasavikeleki kulokumangisa kwemhlaba jikelele, timo telitulu letintjintja-ntjintjako, simo sesikweleti lesiba sibi kakhulu kanye netindlela letinciphako tekuhwebelano. Loku, kanye nemtsetfo wekwakhiwa kabusha kwemtsetfo wetemisebenti, emanti kanye nemhlaba, kuholele ekubonweni lokutjekile mayelana netinjongo talomtsetfo, kulindzeleka kwalokukhulu lokunyukile kutisebenti, kanye netitatimende temiphakatsi letikhishwe macembu lacindzetela hulumende lahlukahlukene, kufake sandla ekutsatfweni kabi kwalomtsetfo balimi labatsengisako kanye nekuncishiswa kwebasebenti labacashwe sikhatsi lesigcwele emapulazini.
Lenchubo lephutfumako yekukhishwa esandleni sahulumende kanye nekukhululwa kuleminyaka lelishumi ledlulile kuphindze kwaveta sobala likhono lebalimi labanyenti kukhona kuhambisana neluntjintjo lwemgomo kanye nemakethe. Kubekwa ebaleni kumchudzelwano wemhlaba jikelele kukhinyabete kabi likhono labo lekuchudzelana, kwenta balimi labanyenti kutsi bashiye lemboni. Kulomnotfo lonekuchudzelana lokukhulu kanye nalovulekile, tindlela tekulima ngalokuncane tiyahluleka nobe tikutfola kundzima kutsi tibe yincenye yetekulima kwavelonkhe.
Nanobe tindzawo tetihibe letimbalwa kanye netinkinga tivimbela umkhakha wetekulima kutsi usebente ngelikhono lawo leliphelele, loku kuyincenye yesitfombe kuphela. Kunetinkhomba letikahle kutsi balimi bachuba kahle kulesimo sanyalo. Kukhona bufakazi bekutsi kunesisekelo sekutsatsa ngendlela lekahle kanye nekufuna kubalimi, imisebenti ye-agribusiness kanye nahulumende kutsi babukane naletinselela letilandzelako futsi batigucule kutsi tibe ngematfuba.
Kuletinchociswano letichubekako kuyakhonakala kutsi kubonakale tinkinga letinkhulu kanye netinselele talomkhakha. Inselela lenkhulu kutekulima taseNingizimu Afrika kutsi ikhulule lelikhono lelingakatfolwa lelikhona kulabantfu bayo kanye nalembuyiselo lencane kanye nekuchudzelana lokuvimbela linyenti lebantfu bayo kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkhiwa yakhiwa linani lelitsite letinkinganyane leyo naleyo iletsa tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tinkhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinselela letiboniwe tidzinga kulungiswa ngekuphutfuma lokukhulu kuphumelelisa umkhakha wetekulima kutsi usuke kulesimo lesiliciniso sanyalo uye kulenjongo yeloluhlelo yekufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumkhakha wetekulima wemhlaba jikelele, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla emphilweni lencono yawo wonkhe umuntfu lombono ungaphumelela ngeluhlelo lisu laseNingizimu Afrika leTekulima lelakhiwe tintfo letintstfu letibalulekile, lekungu: kufinyelela ngalokulinganako kanye nekubamba lichaza, kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba kanye nekuba nembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo ngalokugcinekako?
Tinjongo talelicebo kukhulisa kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumatfuba etekulima; kanye nekukhulula lelikhono lebusomabhinisi kulomkhakha. Kunakwa kwalo kutawuba sekwakhiweni kabusha kwemhlaba, emaphakethe ekusekela kucala kubangeni labasha kutekulima, bungani kanye nekutfutfukiswa kwalemkhakha.
Lelicebo libukana nalobunhloko mbili lobungumlandvo kanye netinchubo tekushiyelwa ngaphandle, futsi kugcugcutela nekubamba lichaza lokuchubekako kwalaba lesevele bayincenye yalomkhakha. Kuphindze kusekele kutfutfukiswa kwembono wawonkhe wonkhe kanye nelicebo linye leTekulima lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokuhlangahlangene lelitawumela onkhe emabhizinisi kanye nebukhulu bemapulazi, kusukela kulelincane kakhulu kuya kulelikhulu kakhulu. Hulumende kuloku utawusungula luhlakamsebenti lwebungani lelitawusebentisa lelicebo lelibalulekile. Lobufakazi bebungani lobukahle nalobucinile kanye nebu-mentorship lobusungulekako emkhatsi webalimi labatsengisako kanye nalaba labatsandza kungena kutawugcugcutelwa.
Kubamba lichaza lokugcinekako kulomkhakha kutawucisekiswa kuphela uma sicitsa lokubonwa kabi kwetekulima njengalokuhambelana nembuyiselo lencane, tikweleti, tinkinga tekuvikeleka, kukhatsateka kwebatsengi ngekuvikeleka kwekundla, tindzaba tekufaneleka kanye nengucuko lehamba kancane futsi ngaloko kube ngumkhakha bantfu labanganalitsemba kuwo kanye nekutichenya ngawo. Kulima kuvame kutsatfwa njengentfo yemadvodza emabhunu lanekutiva asengotini layikhulisako, kutikhipha inyumbazana kanye nekunganaki kubalimi lesevele bakhona kanye nalabacebile. Lenye intfo levame kushiwo kutekulima kutsi bantfu labamnyama abakhoni nobe kumele bangabi ngulutfu ngetulu kulelizinga lebalimi bemphakatsi lekulimela kudla kuphela. Lemibono ingacedvwa kuphela uma kubonwa kwetekulima kanye nangetekulima iyantjintjwa bese ivalwa ngemcondvo wetekulima lophilile, lophumelelako kanye nalomele wonkhe wonkhe lobukana nekukhatsateka ngemvelo kanye nekuvikeleka kwekudla kwebatsengi?
Kugcugcutela bangeni labasha kulomkhakha wetekulima, kunaka kutawuba kumizamo yekuniketa emandla ngekwemnotfo: kubantfu labamnyama, bafati, labakhubatekile kanye nasensheni yato tonkhe tinhlanga. Lenchubo yekuphumelelisa ebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika kutsi baphumelele ekulimeleni kutsengisa kanye naku-agribusiness kutawudzinga imizamo leyentiwe kahle kanye nalecondziswe kahle ekulinganiseni inkhundla yekudlalela nekuletsa umkhakha lomele wonkhe umuntfu ngendlela lengetiwe kanye nalehlangahlangene. Ngetulu kwaloko, kuyabonwa kutsi lusha lwato tonkhe tinhlanga tilikusasa futsi kumele tigcugcutelwe kutsi tingenelele emisebentini yetekulima. Lemizamo itawentiwa kukhicita umkhakha lohlangahlange kakhulu kanye nalophumelela kakhulu wetekulima, lotawuniketa indlela yemnotfo lokhulako wasemaphandleni, ngaphandle kwekuhlawulisa ebalimi labatsengisako lesevele bakhona.
Njengesinyatselo sekucala kubalulekile kutsi sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba kucinisekisa kusimama kwasemaphandleni kanye nekuciniseka kwemakethe. Lenchubo yekuniketwa kwemandla ngekwemnotfo eNingizimu Afrika kucala ngekufinyelela lokwentiwe ncono kumhlaba kanye nemalungelo ekucasha lanele lakubantfu kanye nasetindzaweni lapho loku kungekho.
Kute sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba, kubalulekile kutsi tonkhe tindzawo tekufinyelela kumhlaba njengekwabiwa kabusha kwemhlaba, kubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kanye nekwakhiwa kabusha kwekucasha kumhlaba kuniketwe kunaka lokwanele. Letinchubo titawufaka ekhatsi, kodvwa angeke tinakwe kakhulu licebo lweluhlelo lisu, kusetjentiswa kwemhlaba ngetinjongo letingasito tekulima njengekwetindlu, njalo njalo.
Kulandzela inchubekela phambili lehamba kancane ekusebenteni kwekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kuleminyaka lesihlanu yekucala ngemuva kwa-1994, loluhlelo luhlelwe kabusha. LoKwakhiwa kaBusha kweMhlaba weluhlelo lekuTfutfukiswa kwetekuLima lakhiwe kutsi lilule tindlela tekusekela letitawentelwa takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba phambilini kutsi bafinyelele tikwemhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima. Kucinisa lomcabango wekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokusekelwa yimakethe kwaloluhlelo lwasekucaleni lekwakhiwa kabusha. Lwati lwemave ngemave lubonisa kutsi tinhlelo letisimeme kumakethe lekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokuholwa nguhulumende kuvame kusebenta kahle kunetinhlelo letentiwa nguhulumende yedvwane. Loluhlelo lelentiwe kabusha linelikhono lekuphutfumisa kwabiwa kwemhlaba, ngoba luluhlelo lolubumbene futsi nalolulula futsi lentiwa banftu labatawuzuza labangalusebentisa ngetindlela letiguculekako mayelana netinjongo tabo kanye nemitfombo.
Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kuphumelela kwaloluhlelo kanye nekucinisekisa kutsi bantfu labasuka emacenjini lebekanganamatfuba phambilini atfola kufinyelela kumhlaba ngendlela lephutfumako kanye nalehlelekile. Kodvwa kubalulekile kutsi umhlaba usetjentiswe ngalokunemphumelelo. Loku kutawenteka kuphela uma imisebenti yekusekela kanye netinhlelo tekucecesha tiniketwa. Ngaloko kuyabonakala kutsi kwakhiwa kabusha kwemhlaba kanye nekuhlaliswa kwebalimi angeke kutentekele nekutsi ematiko etiFundza eTekulima kanye nahulumende wasekhaya kutawufuneka adlale indzima lebalulekile ekuncedzeni labatawuzuza. Loku kutawudzinga kutsi lenkinga yemandla yabohulumende betifundza kanye nebasemakhaya ilungiswe njengendzaba lephutfumako.
Tonkhe tindlela tekusekela kwakhiwa kabusha kwemhlaba lokuphutfumako kanye nalokugcinekako titawulandzelwa. Loku kutawucukatsa kutsengiswa kwemhlaba wetekulima lophetfwe ngasese njengendzawo yekucala lekumele ibukisiswe. Loku kutawulekelelwa ngetindlela letifana njengetikimu tekwabelana ngalokulinganako, kulima ngenkhontileka, kulima ngekukhokhela irenti, kwakhiwa kabusha kwekucashisa etindzaweni temiphakatsi kanye nekutsatfwa kwemhlaba wangasese.
Njengoba linyenti lebantfu basemaphandleni bahlala babuye balime emhlabeni wasemphakatsini, tindzaba tekuvikeleka kwekucashisa kumele tilungiswe masinyane. Kubalulekile kuniketa tinsita letentiwe ncono kanye nematfuba elutjalo mali kuletindzawo. Njengoba lena yindzaba lenebuhlungu, inchubo yekuchumana lokuchubekako nebaholi bendzabuko kucinisekisa imphumelelo yalenchubo itawutsatfwa. Loku kutawuphekeletelwa kuvuselelwa kwetikimu tekunisela etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini kanye nekudluliselwa kuphatfwa kwato kanye nebunikati kubalimi labakwatiko kanye nemiphakatsi.
Nanobe kwakhiwa kabusha kwemhlaba kuyindlela lebalulekile yekuhamba ekucinisekiseni kubamba lichaza lokusabalele etikwetekulima kwavelonkhe, linani lemisebenti yekusekela kumele ilungiswe sikhatsi sinye kucinisekisa kutsi inchubo yekufinyelela kanye nekuniketwa emandla iyaphumelela futsi iyagcineka.
Ngalesikhatsi emandla emTsetfosisekelo labonakalako kanye netimali tilulelwe ekuniketeni kufinyelela etikwemhlaba kubangeni labasha kutekulima kuleminyaka lelishumi ledlulile, kunaka lokuncane kuniketiwe kutinhlelo tekusekela balimi. Kuze kube ngulamuhla, lusekelo lwangemuva kwekunikwa umhlaba kuniketwa ngetindlela tamalanga onkhe, nemiphumela yekutsi luncedvo lwalo lube kahle kancane. Ngalokunjalo, imisebenti yekusekela balimi etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama yonkhe iwile.
Kunetinselela letimbili mayelana nemisebenti yekusekela ngemuva kwekuhlaliswa etikwemhlaba. Kwekucala, uma balimi batawuniketwa emandla kutsi badlale indzima leyakhako ekutfutfukisweni kwetekulima, kuyadzingeka kutsi bafinyelele kumisebenti yekusekela. Kodvwa umlandvo wase-Afrika uyabonisa kutsi loku kumele kungentiwa ngetisekelo tamalanga onkhe kanye naletibandlululako. Luhlolo luphindze lwabonisa kutsi imisebenti yelusekelo leniketwa balimi labancane nalabasemkhatsini kumele ingahlukaniswa kulena leniketwa balimi labatsengisako labakhulu. Ngaloko, inselela yekucala kwenta ncono kanye nekukhulisa lemisebenti yelusekelo lelukhona kuhlangabetana netidzingo tabo bonkhe balimi. Loku kufaka ekhatsi kuchutjekiswa kwemisebenti leminingi lechubekako njengekuciniswa kwemitimba yekutfulwa kwemisebenti yeluhlolo, imisebenti yetetimali, kufinyelela kumakethe kanye nekutfutfukiswa, kuceceshwa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Inselela yesibili kuniketa lusekelo lolucondziswe kubalimi labasha.
Kuniketwa kwelusekelo lwangemuva kwekuhlaliswa kwebalimi labazuza ekwabiweni kabusha kwemhlaba, ekubuyiselweni kwemhlaba kubaniketi kanye nekwakhiwa kabusha kwekucashisa. Lusekelo emuva kwekuhlaliswa kuloku kudzinga kuchumana ikakhulukati emkhatsini wemaTiko eTekulima kanye nebeTindzaba temHlaba, emkhatsini wahulumende wavelonkhe kanye nabohulumende basemakhaya, kanye netiphatsimandla tasemakhaya kanye netinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness.
Kutfolwa kwebalimi labasha labasuka emacenjini labebancishwe ematfuba phambilini labatfole kufinyelela kumhlaba ngekuwutsenga ngasese, kuwurenta, ticelo, njalonjalo. Kuhlolwa kwetidzingo kutfola labakudzingako mayelana nemisebenti yekufinyelela kutawentiwa, netindzawo ngekuma kwato kanye netigaba temisebenti lapho tidzingo tabo titinkhulu titawucondziswa ngetinjongo tekuniketwa kwemisebenti lokunconywako.
Letinyatselo tekulungisa tinhlelo tekutfutfukisa balimi emihlabeni yasemakhaya. Kugcizelela kutawuba ekulungiseni tindzawo letiyinkinga kanye netinyatselo tekuncedza labalimi kutsi babe bakhiciti labaphumelelako ngesikhashana nje. Loku kutawudzinga kufinyelela lokukahle kutimakethe, kuceceshwa, kwakhiwa kabusha kwekucashisa, takhiwo ncanti kanye netinhlelo tekusekela letihlosiwe. Tinhlelo letihambelana netinhlelo temikhicito, ema-agribusiness alapha ekhaya, kanye nelubambiswano kutawutsatfwa kuniketa tinsita letikahle kucinisekisa kubamba lichaza kwabo.
Kunaka lokwentiwe ncono, kuhlanganyela kanye nekubambisana emkhatsini wemitimba yahulumende, kulima lokuhlelekile, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temiphakatsi letibamba lichaza etikwetinhlelo tekutfutfukisa kwebalimi kumihlangano yavelonkhe, yetifundza kanye nasezingeni lahulumende wavelonkhe.
Kwenta ncono likhono kanye nekuphumelela kwekululwa kwetisebenti ngekhatsi kwemabhizinisi angasese kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Kubamba lichaza lokungetiwe kwetekulima kutawusekelwa tinhlelo kuncedza bangeni labasha ngetakhiwo ncanti tasemapulazini. Tibonelo tifaka ekhatsi lusekelo lwekubiyela, emathange ediphu, ema-contour, imisebenti yekugcinwa kwemhlaba, imali yekutsenga imfuyo kanye nemabhoromashini.
Kusebentisana ngetindlela letinyenti kucondzane ngekuniketa emandle kubalimi. Ngekusebentisana, balimi babona tidzingo temalunga kanye nekusekela timfuno tabo, kulinganisa emandla abo kanye nekubukana nekuhluleka kwemakhethe. Hulumende ngaloko utawuniketa lusekelo kutinhlangano tebalimi kutsi takhe emakhono ato kanye nekusungula tindlela tekuchumana tangekhatsi. Kuloku bungani lobucinile emkhatsini we-NAFU kanye ne-AGRI SA butawugcugcutelwa njengesitfutsi lesinemandla sekuniketa emandla bonkhe balimi.
Tinhlangano tekulima eNingizimu Afrika tingumcimba lobalulekile kusekela balimi labasha. Tinhlangano lesevele tikhona tingadlala indzima lenkhulu, kodvwa nekusungulwa kwetinhlangano etindzaweni tasemaphandleni kumele kugcugcutelwe. Imizamo yekucala kuloku yahlule ngenca yekutiphatsa kabi kanye nekungatsembeki kwalamanye emalunga kanye netento tebaphatsi. Tindlela letinsha tekusungula letinhlelo ngekwakhiwa kwemakhono kanye netibndlela letitsembekile tekusekela ngetimali titawutsatfwa.
Kunekuswelakala lokwetayelekile kwetakhiwo ncanti etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini, ngalesikhatsi lubito lubophelela kutfutfukiswa kanye nekulungiswa etindzaweni taphambilini tasemaphandleni talabamhlophe. Loku kunemiphumela yekwenta kutsi letindzawo tingabi nako kuchudzelana. Kute kulungiswe lokungalingani ngekwetakhiwo ncanti kanye nelubito lwekuniketwa kwemisebenti kancono, emaTiko etiFundza eTekulima kanye netiphatsi mandla tasemakhaya batawudzingeka kutsi babuyekete lokungalingani kwetakhiwo ncanti babuye bacinisekise kutsi luhla loluhlelekile luyaniketwa kulamaCebo laHlangahlangene eNtfutfuko ekutfutfukisa takhiwo ncanti. Loku kutawufaka ekhatsi kutsi kunakwa kuniketwe emalokishi asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako. Tekulima titawufakwa ekhatsi kulokunakwa kwetintfo letiboniwe temphakatsi.
Kulima kwanyalo sekuntjintjile ngenca yemiphumela yebulukhuni lobutfolwa ngumnotfo. Balimi baphendvukela etindleleni tekonga tindleko njengekuhlanganisa, kulula kanye nekungeta kubita njengetindlela tekubukana nalamazinga ekwehla kwembuyiselo. Lamacebo avame kusho kuphendvukela ekulimeni ngalokunyenti. Lesimo lesigucukako sekulima siphindze sisho kutsi kunesihibe lesifihlakele sekungena kwalabasha etikwetekulima. Kubukana naletinselela temnotfo, tindlela letinsha letilungisiwe titawentiwa kutsi tikwente kube lula kubantfu kutsi bangene kulemboni kulesimo sanyalo.
Nanome tindzima letitsitwe tibekelwe hulumende kuloluhlelo lekufinyelela kanye nekubamba lichaza, kubalulekile kunaka kutsi nemkhakha wangasese lokusho ema-agribusiness, balimi, tinhlangano, tinhlangano tebalimi tinendzima lenkhulu kakhulu lekumele tiyidlalo ekuphumeleliseni kunikwa kwemandla kanye nekubamba lichaza. Sekubaluleke kakhulu kutsi umkhakha wangasese utsatse lenselela yekuniketwa kwemandla kanye nekulingana lekwentiwe ncono. Tinsita titawusungulwa kugcugcutela kutibandzakanya kwemkhakha wangasese kulenchubo yekutfutfukiswa kwetekulima kanyeneyekuniketwa kwemandla?
Injongo yaloluhlelo kukhulisa kutfolakala kwembuyiselo ngekuchudzelana ngekwemazinga emhlaba lokugcinekako kulokufakwa ngumkhakha wetekulima lokusatjalaliswako, kulima lokwetayelekile, i-agro-processing, kanye netimboni te agro-tourism. Tintfo letisitfupha tincuma futsi takha lesimo lomkhakha lochudzelana kuso futsi titfutfukisa kwakhiwa kwekuba sesimeni lesikahle sekuchudzelana.
Timo tetintfo tekukhicita tisho tintfo tekukhicita, kutfolakala kanye nelizinga lemitfombo yemvelo, lizinga letindleko letingetiwe njengetisebenti, idizili, kokubulana tinambuzane, imishini, lwati kanye netakhiwo ncanti. Letintfo leti tiyafuneka kulomkhakha kute ukhone kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba futsi ube nembuyiselo.
Tifundvo letitsandza kwentiwa tibonise kutsi timo tetintfo tekukhicita eNingizimu Afrika tivimbela kuchudzelana kumikhakha yetekulima kanye neye-agro-processing. Lokubaluleke kakhulu kuloku nguletindleko letingetiwe, nekukhicita kwalendzawo yemtfombo wemvelo, kubita kanye nekhwalithi yetisebenti lelingakaceceshwa, kubita kwetisebenti leticeceshiwe, tindleko tekuphatsa letihlobene nekuchasha kanye nekulawula tisebenti, ikhwalithi yetakhiwo ncanti, kubita kwemali lesisusa kanye nekubita kanye nekutfolakala kwetheknoloji.
Uma siticatsanisa nebakhiciti labakhulu bekudla lokutinhlavu njenge-US, EU, Argentina kanye neBrazili iNingizimu Afrika inemihlaba lenelikhono lelincane, simo selitulu lesomile futsi lesingakasimami, kanye nemnotfo lonetindleko letisetulu. Letintfo leti tikwenta kube lukhuni kutsi iNingizimu Afrika ichudzelane nalamave. Ngaloko, kute sikhone kuchudzelana, lendlela levulekile kubalimi ngaphandle kwelusekelo lahulumende ingaphumelela kakhulu kanye nekunciphisa tindleko tekukhicita ikakhulukati ngekusebentisa kufaka kancane kwemali ngendlela lekahle.
Balimi labanyenti kanye nema-agribusiness asebentise ngemphumelelo tinhlelo tekulinganisa, kuncishiswa kwetindleko, kuphatfwa kwetisebenti lokwentiwe ncono kanye nekuphumelela kwetindleko njengencenye yelicebo lekunciphisa tindleko tekukhicita. Kodvwa, loku kuniketa tisombululo letincane futsi netesikhashane kumapulazi lamanyenti lamancane kanye nalasemkhatsini kanye nemisebenti ye-agribusiness. Tinhlelo tahulumende letifaka sandla ekwehlisweni tonkhe letindleko tekukhicita tibese tiyadzingeka kutsi tibe yincenye lebalulekile yelicebo lekuchudzelana nalamanye emave.
Lokubaluleke kakhulu emafutsa emishini, titfutsi kanye netindleko temali lesisusa. Tindleko tetitfutsi tivame kukhuliswa kakhulukati takhiwo ncanti tetitfutsi letingakaneli kanye naletiphatfwa kabi. Tibonelo taloku kufaka ekhatsi kungabi khona kwetimoto tajantji tekutfutsa ngebunyenti, kuswelakala kwekuchudzelana kwangekhatsi kumisebenti yajantji kanye netikhungo lokuholela emisebentini leniketwako lengakatsembeki kanye nalebita kakhulu, titfutsi letimbalwa kanye naletibitako temikhicito tetekulima, takhiwo ncanti letonakele kanye naletingakaneli temigwaco yavelonkhe kanye netakhiwo ncanti yekuchumana lengakalungi. Letintfo leti todvwane tenta tindleko tekulima kulelivekati lase-Afrika tibite ngemazinga lamane ngetulu kunaleto tase-Eshiya, eMelika kanye naseYurophu.
Hulumende unendzima lebalulekile ekubukaneni naletintfo.
Kusetjentiswa kwalombono kanye neNdlela yekutiPhatsa yeBudlelwa Betisebenti kutekuLima lobhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTebasebenti, kanye naletingucuko letingetiwe tekwakhiwa kabusha kwemakethe?
Bukhulu, kukhula kanye nekakhiwa kwemakethe yalapha ekhaya kudlala indzima lebalulekile ekwenteni lemboni ichudzelana ngekwemave emhlaba. Kuchudzelana kwalapha ekhaya kubalulekile futsi akukavami kutsi imboni lengachudzelana etimakethe tasekhaya ikhone kuchudzelana naletinye temave emhlaba. Uma solo lizinga lekukhula kwemnotfo lilincane kunaleli lekumele ngabe lingilo, bukhulu bemakethe yaseNingizimu Afrika kanye nalokukhula kwayo kwemnotfo lokuhamba kancane kwemikhicito yekudla kanye neboya kutawukhinyabeta kuchudzelana kutekulima. Ngaloko, kubaluleka kwekutfutfukisa kufunwa kwemikhicito lapha ekhaya, lokufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetimakethe talapha ekhaya kanye nekugcugctelwa kwe-agri-tourism kanye nemabhizinisi asemaphandleni langasiwo ekulima kanye nemisebenti leniketwako.
Ematfuba emakethe avame kungasungulwa ngenca yekuswelakala kwemininingwano. Ikhwalithi, kutfolakala kanye nekubita kwemininingwano yemakethe kukhinyabeta ngalokwecile likhono lekuchudzelana lwabosomabhizinisi labanyenti kuloluchungechunge lwe-agri-food. Ngaphandle kwemininingwano letsembekili kanye neyetikhatsi tonkhe, timakethe letinsha talapha ekhaya titfutfuka ngekuhudvula tinyawo.
Kusungulwa kwemabhizinisi lamasha alapha ekhaya ngendlela yekufaka emaphandleni.
Kuba khona kwetimboni letisabalalisa imikhicito letinekuchudzelana kwemhlaba jikelele, njengetimboni letikhicitako, imitimba yetetimali, imitimba yeluhlolo, tinkhapani tetitfutsi, batsengisi betintfo tekupaka imikhicito, kanye nebaniketi betintfo letifana nagezi kanye nemanti kunemtselela ekukhoneni kwekuchudzelana kwemkhakha wetekulima.
Kunaka lokungetiwe kwebatsengisi betintfo tekulima kanye nebasabalalisi kanye nekubusa lokungetiwe kwemafemu emave ngemave kungahle kukhinyabete likhono lekuchudzelana lemkhakha wetekulima. Emandla alamafemu nekuswelakala kwekuchudzelana kulomkhakha kungaholela etikwetindleko letisetulu tekukhicita. Ngaloko hulumende utawucaphela tento tekuchudzelana kuletimboni tekukhicita kanye netekusabalalisa, futsi nalapho kudzingeke khona, abuyekete emazinga entsela nobe afake umTsetfo wekuChudzelana.
Tinyatselo tekukhulula lelikhono lekukhula kutekulima lokwetayelekile kusuka kulokutsi emanani ekubita kwekukhicita kwemikhicito yetekulima njengekudla lokutinhlavu kanye netinhlavu temafutsa angeteka ngelizinga lelingaphutfumi kudlula lokubita kwetintfo tekulima ngesikhatsi lesitsite. Umsebenti webakhiciti kutsi bangete kuphumelela kwekukhicita ngekusetjentiswa lokukahle kwalokufakiwe kanye nemacebo ekukhicita. Loku kusho kutsi lokubalulekile ekukhiciteni ngemphumelelo kanye nekuchudzelana lokwentiwe ncono kufihlakele ekutfolakaleni kwetintfo tekukhicita letinelikhono lekuchudzelana lelikhulu kanye nekusetjentiswa kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Kuphumelela lokungetiwe kufihlakele ekusetjentisweni kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Luhlolo lwetekulima, lucecesho kanye nemitimba yekukhulisa kubaluleke kakhulu kulomkhakha.
Imitimba yetimali angulolunye luhlangotsi lolubalulekile ekucinisekiseni likhono lekuchudzelana lalomkhakha. Ebalimi labalimela kutsengisa bavame kusitwa mabhange etimali kanye ne-Land Bank. Lemitimba, lokungenani, inekufinyelela lokuncane kanye nemisebenti leyiniketwako kumiphakatsi lehluphekile. Ngetulu kwaloko, linyenti lebalimi labancane bakhishelwa ngaphandle emisebentini leminyeniti yekubolekiswa kwetimali, ngenca yekubonakala kwebungoti lobukhulu, lokufaka ekhatsi, kuswelakala kwembuyiselo. Imizamo yekusungula lokungavala kwembuyiselo itawugcugcutelwa. Kusungulwa kwemitimba yatigodzi kanye nalebolekisa ngalokuncane lekufaka ekhatsi tinhlangano letibolekisa ngetimali kanye nemabhange etigodzi kutawugcugcutelwa.
Timo letibusa kutsi emapulazi kanye nema-agribusiness kwakhiwa njani, kuhlelwa futsi kuphatfwa njani kanye nesimo sekuchudzelana kwalapha ekhaya, kunemphumela lomkhulu ekuchudzelaneni kwalomkhakha. Simo lesivakalako sekuchudzelana kulomkhakha ngekusetjentiswa kahle kwenchubomgomo yekuchudzelana, kuphatfwa kahle kwebhizinisi kanye nemakhono kumele kucinisekiswe. Emakhono ekuphatsa ebalimi kanye nemandla emakethe ebatsengi kutintfo letibaluleke kakhulu emphumelelweni yekuchudzelana kwemkhakha we-agro-food. Tindlela tekutsenga setaba tinkhulu futsi tinemandla lamakhulu etikwetinchociswano kanye nekuncuma kubita kwemikhicito lapha ekhaya kanye nakulamanye emave. Balimi ngalemiphumela babese baba esimeni lesikabi ekucocisaneni ngekubita kwemihicito. Kwenta ncono emandla ekucocisana kwebalimi, kubalulekile kwakha bungani kanye nebudlelwano lobudze bekutsemabana emkhatsini webadlali ndzima labahlukenekuletindlela tekusabalalisa imikhicito kanye nekutfutfukisa kuchumana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito kuvumela ematfuba ekungeta linani. Tinyatselo titawutsatfwa kugcugcutela kutfutfukiswa bungani bekuchudzelana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito ngekhatsi kwemacembu emikhicito lemikhulu.
Kufaka sandla kwahulumende kungaba kuhle nobe kube kubi, kuya ngaletinchubomgomo takhe, tinhlelo kanye netindlela latisebentisako. Lombono ukhona kulamanye emakota emphakatsi wetekulima kutsi letinye tinchubomgomo tahulumende kanye nekuswelakala kwekusetjentiswa kahle kwetinhlelo tahulumende kutihibe etikwelikhono lekuchudzelana etikwetekulima kanye nemboni ye-agro-food. Nanobe imibono ihlukene kubalimi labatsengisako lesevele bakhona kanye nalabatsandza kungena kulomkhakha, kunesivumelwano kutsi kunganeli kanye nekuhlukana kuleminye imisebenti leniketwako, kuphatsa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo letikabi talabaphetse kanye nekwentiwa ngalokungaphutfumi kwetincumo talabaphetse tindzaba letidzinga kunakwa ngekuphutfuma.
Tekulima ngenchazelo tiyimboni lehlangabetana nebungoti ngendlela yekuntjintja kwesimo selitulu, tinambuzane, tifo kanye nebungoti bekubita kwemikhicito kanye netinhlekelele temvelo njengesomiso kanye netikhukhula. Esimeni saseNingizimu Africa, i-HIV/AIDS, bugebengu, emazinga entalo lasetulu kanye nalagucugucukako, tinhlekelele temvelo, kanye nekubita kwemikhicito lokungakasimame lokubangwa simo selitulu lesingatiwa ngesikhatsi tintfo letibaluleke kakhulu letingeta kubita kanye netihibe telikhono lekuchudzelana ku-agro-food kanye neluchungechunge lweboya.
Licebo lelisebentako lekunciphisa bungoti libalulekile ekutfutfukiseni tinsita tekulawilwa kwebungoti njengemshwalensi wemikhicito yetitjalo, kuvikelwa kwetimphahla kanye nelikusasa lemakethe yetekulima. Lesinye sakhiwo sendlela yekuncishiswa kwebungoti lokuvakalako yindlela yekuluma indlebe kusenesikhatsi lokufaka ekhatsi kufinyelela lokwanele kanye nekusebentisa kwemininingwano tikhatsi tonkhe, leliciniso, lehambisana netekulima kanye nalengakhokhelwa ngesimo selitulu. Nanobe loku kusengakentiwa ngalokwanele, imininingwano lefana nalena itawentiwa kutsi itfolakale ngetikhungo tasemaphandleni temininingwano kuluHlelo lwetekuLima lemiNiningwano yeteNdzawo. Hulumende utawugcugcutela kusetjentiswa ngalokubanti kwaloluhlelo lwemininingwano kulabanye basabalalisi bemininingwano.
Lokuvela kwamadvute kwesifo sematekenya kanye ne-karnal bunt kugcizelele kubaluleka kwekubukana ngemphumelelo netinambuzane, tifo tetilwane kanye netihlahla. Luhlakamsebenti lekuphatsa lelingakaneli kanye neletakhiwo (sibonelo, tibopho letingetekako kumhlaba jikelele, imitfwalo lehlukanisiwe, likhono lelicedvwe emandla ekugoma kanye nekungabi khona kwetakhiwo ncanti), kanye nelikhono lekuhlolwa lokuhlukene kanye nalokungakanelikushiya lomkhakha ungakavikeleki.
Lenchubo yekuhlelwa kabusha kwetihlahla kanye nekulawula ikhwalithi kanye nemisebenti yekugoma sinyatselo sekucala sekubukana nalenkinga. Lenchubo itawuchutjwa ngekuhambelana nenchubomgomo kanye nekubuyeketwa kwemitsetfo yekulawulwa kwetifo tetihlahla talelive kanye netilwane. Ngetulu kwaloko, sivumelwano sekubukana netinkinga letiphutfumako te-SPS kanye netindzaba temphilo yetihlahla netilwane siyentiwa, njengekusungulwa kwemtimba lotimele wekuphepha kwekudla nelikhono lelingetiwe lekulawula lokwentiwe ncono. Ekucaleni kwalesinyatselo sekuhwebelana ngekukhululeka esigodzini se-SADC, iNingizimu Afrika itawuhamba embili ekutfutfukiseni kubambisana kutindzaba teSPS (kwakhiwa kwelikhono, kufananiswa kwemazinga kanye netinchubo, njalonjalo).
Bungoti bekubita kwemikhicito ngenchazelo kuyincenye yemakethe yetekulima lengekho ngaphasi kwahulumende. Kubukana nebungoti bekubita kwemikhicito ngekusebentisa tinsita letahlukahlukene tekulawulwa kwebungoti njengemakethe yakusasa kutawubaluleka kubo bonkhe balimi. Hulumende, ngekubambisana nemkhakha wangasese, utawusekela tinhlelo telucecesho lolujulile kanye netekwatisa kubalimi kubagcugcutela kutsi basebentise tinsita tekulawulwa kwebungoti njengaleti tetimakethe takusasa. Bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemikhicito kuyancishiswa ngemininingwano lekahle neyetikhatsi tonkhe. Lapha hulumende, ngelikhono lakhe lendlela yetelubalo, solo unendzima lenkhulu lekumele ayidlale, ngalesikhatsi letinye tinyatselo letifana nalesi lesitsandza kwentiwa sekwakhiwa kweluHlelo lebuHlakani be-Agribusiness nako kutawugcugcutelwa. Lemizamo itawuniketa balimi kanye nema-agribusiness buhlakani lobudzingekako kwenta tincumo letinelwati tebhizinisi futsi kunciphise bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemkhicito.
INingizimu Afrika nyalo ayinato tikimu letibukene nekusekekwa kwetekulima kanye nemitimba lesebenta ngalokugcwele lesemtsetfweni kubukana netinhlekelele. Kuloku kwakhiwa kwemitimba lenemandla kusebentisa kulawulwa kwetinhlekelele kanye nekusungulwa kwetikimu letihlangahlangene kubukana netinhlekelele letifana netikhukhula, imililo kanye netomiso kumkhakha wetekulima kuyachubeka.
Kwekugcina, imizamo yalohulumende wanyalo kulawula sifo i-HIV/AIDS, kucedza bugebengu, nekucinisekisa kusimama kwemnotfo eveni lonkhe kutawukhushulwa kunciphisa letinye tintfo letiyingoti kulomkhakha.
Kuchudzelana lokungetiwe kubangwa ngulesidzingo sekugcina kufakwa kwalomkhakha kumnotfo wemave ngemave futsi kuboniswa nangulelikhono lekutsengisa imikhicito yawo etimakethe temhlaba. Loku kungafaka sandla ekukhuleni kwemnotfo lokusetulu ngekufinyelela lokungetiwe etimakethe.
Tinyatselo tahulumende kusekela ematfuba ekuhwebelana tibalulekile kodvwa kutawudzinga kutsi alungise kufinyelela lokwadlulele kanye nekuvikelwa kwalelive letekuLima, timakethe kanye netinchociswano tekuhwebelana kulinganisa lenkhundla yekudlalela ilungiselwa tekuLima taseNingizimu Afrika.
TekuLima taseNingizumu Afrika kumele timelane nesimo lesakhiwe lizinga lelikhulako letimali letidluliselwa kutekulima, tintsela letisetulu kanye naletikhulako kanye nekungaphumeli sobala kwemave latfutfukile. Timakethe kulamave nato takheke ngetihibe letingasito tentsela ngekutifihla lokutsite njengetitjalo leticakile, tindlela temphilo yetilwano kanye netihlahla. Tinyatselo talapha ekhaya kanye nekulawulwa kwemincele ngalokwetayelekile atikaneli kubukana nekulahlwa, kungena kwetintfo ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa ngalokwanele kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarantine etikhungweni tekungena. Tinyatselo te-SPS talapha ekhaya kanye nemazinga kuletikhatsi tanyalo akukahambisani nesivinini sekukhula kwetintfo letingena lapha ekhaya kanye naletiphumako, ngalesikhatsi timfuno temboni mayelana netindzaba te-SPS betinganikwa lokunakwa lokufunekako nguHulumende nobe tibambeleleke ngalokubitako.
Lusiko lelicondziswe etikwekuhwebelana alikho kutincenye letimbalwa tetekulima taseNingizimu Afrika kanye nekwakhiwa kwemakhansela ekutfunyelwa kwetintfo ngaphandle ngukhani kucale nyalo. Kutinikela etikwekusekela imikhicito yetekulima letfunyelwa ngaphandle bekuswelakala kusukela kwasuswa sikimu sensita letayelekile nga-1997.
Ngalokudzingekile, indlela yekubuka licela lekufuneka (lekungukutsi, tihibe tekufinyelela kumakethe kanye nekuchudzelana lokungakalungi) kanye nelicela lekusabalalisa (lekungukutsi, kutfutfukiswa kwekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle) kuyadzingeka kute kuvunwe ngalokuphelele letinzuzo temnotfo wekuhwebelana kwemave ngemave.
Kulawulwa ngemphumelelo kwemincele kuvimbela kungena kwemikhicito ngalokungekho emtsetfweni, tento tekungeniswa kwemikhicito ngekukhwabanisa kanye nekusetjentiswa ngalokunganelisi kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarintine kanye nemitsetfo lesisusa. Kubukana naloku, hulumende vele sewucalile ngenchubo yekwenta ncono imisebenti yeluhlolo lwakhe, kungeta tisebenti emagedeni emincele kanye nekuncedza i-SARS ekukhuliseni tinsita tayo taseminceleni.
Sinyatselo lesingetiwe sekwenta ncono ematfuba ekuhwebelana kunakwa kutawucondziswa ekwenteni ncono kwemandla kanye nekuvisiswa kwetinyatselo te-sanitary kanye ne-phytosanitary. Kuloku hulumende utawusekela umkhankhaso wekubeka phambili tindzaba letihlobene nekuhwebelana kute afake ngekuchumana kanye nekusungula budlelwano netiphatsimandla te-SPS kutimakethe tanyalo letinkhulu letikhona kanye naletingaba khona tekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kucinisekisa kutsi tinyatselo tisuselwa kusayensi, tihambelana nemazinga emave ngemave nekutsi kubona lokufanako kuyasetjentiswa. Ngetulu kwaloko, hulumende utawubambisana nebalingani be-SADC ngemitimba yemave ngemave yekubeka emazinga ngenjongo yekugcina emazinga lalawulekako kodvwa lasuselwa kusayensi emave ngemave.
Hulumende utawutfutfukisa kunakwa kwekutfumela imikhicito ngaphandle kanye nekubamba tinchubo ngekhatsi kwemikhakha letsintsekako yekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kungeta kuchudzelala etimakethe tekutfunyelwa kwemikhicito ngeKhansela yetekuTfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kanye nemaCembu etiNyatselo letiFanako.
Injongo yaloluhlelo lisu kungeta emandla ebalimi kusebentisa imitfombo ngendlela legcinekako kanye nekucinisekisa kusebentisa ngekuhlakanipha nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo. Loku kutawudzinga umcabango wesikhatsi lesidze nembono locacako kanye nekubaluleka lokutawuhola lokusetjentiswa kwanyalo kwemitfombo kucinisekisa kuhlala kwayo sikhatsi lesidze. Loluhlelo lisu lutawuba nemtselela ekunakekelweni kwemhlaba, kwabiwa kabusha kwemhlaba, kusetjentiswa kwemhlaba etindzaweni tasemadolobheni, kongiwa kwetindzawo temhlaba letibucayi, tindlela tekuhlangahlangana kwebhayiloji kanye netemanti.
Enkhabeni yaloluhlelo kunakekela i-biodiversity yetekulima kanye nekutfutfukisa kusetjentiswa kwemhlaba ngalokugcinekako kanye nemanti ngekungetwa kwekukhicitwa kwetitjalo kanye nekwemfuyo ngetindlela leticinisiwe nekulima lokugcinekako. Kubamba lichaza kwebalimi kubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwaloluhlelo. Ngetulu kwaloko tinhlela letilungisako kuhlanganisa kuphatfwa kwemitfombo yemvelo kutinhlelo tekusekelwa kunganiketa simo lapho kuphumelela wonkhe wonkhe lokutawuholela tinzuzo temnotfo tesikhatsi lesisedvute kubalimi futsi ngaleso sikhatsi kutawuba kufaka sandla kulombono wesikhatsi lesidze wekonga lesisekelo semtfombo wemvelo.
Konakala kwemhlaba nemanti kuletsa bungoti lobukhulu kulelive. Emacebo adzinga kwentiwa kuncoba letimbangela temonakalo. Imitimba lecinile yemitsetfo yekusekela kanye neluntjintjo lolukhulu kutento tekulima letikhona kutawudzingeka kwenta ncono kusetjentiswa kwemhlaba nemanti. Kungenisa tindlela letikahle tekulima ngetindlela tekuntjintjantjintja letilawulwe kahle kungafaka sandla ngalokukhulu kuloku.
Tinhlelo temhlaba, temanti netekonga titawucondziswa etindzaweni lapho kunelitfuba lelibonakalako lemphumelelo: lapho bunyenti bebantfu busetulu, ematfuba etindleko tebasebenti aphasi, kuvikeleka kwemhlaba kusetulu, itheknoloji yekukhicita ikhona nalapho kunekufinyelela etimakethe, lokufakwako kanye nemisebenti leniketwako.
Kusungulwa kwetindlela tekutalisa titjalo letigcina futsi ingete kuhlangahlangana loku-genetic.
Kufaka kukhicita kanye nekugcineka ngekhatsi kwembono wendlela yekulima. Loku kusekela tindlela tekulima letingamoshi umoya, kufaka ekhatsi kukhicita lokuhlangahlangene, kulawulwa lokuhlangahlangene kwetitjalo kanye nekulima lokuphilako. Tinhlelo leticondzisiwe kanye nemisebenti kutawusekelwa ngemcondvo lofanako kanye nemigomo yekuphatfwa lokugcinekako kwemitfombo yemvelo.
Takhiwo letinyenti taletinhlelo letibalulekile (lokukulinga, kuchudzelana kanye nemitfombo legcinekako) tiyalekelelana futsi titawufaka sandla ekwakhiweni kanye nasekubuyiselweni litsemba kutekulima. Hulumende ubona litsemba libaluleke kakhulu ekukhuleni kwakusasa kwalomkhakha.
Letinhlelo tibaluleke kakhulu ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso injongo yeluhlelo lisu leTekulima lokuchudzelanako, lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokugcinekako angeke iphumelele. Letinhlelo titawuniketwa kunakwa lokukhulu futsi nyalo kucociswana ngato ngalokugcwele.
Lomgomo wekubusa lokukahle kungumchumanisi lomkhulu logijima kulo lonkhe loluhlelo lisu. Akukabuki hulumende kuphela kodvwa kubo bonkhe badlali ndzima kulomkhakha. Ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwahulumende lwekubusa lokukahle kwakha umkhakha wemphakatsi wetekulima munye, locondziswe kumakhasimende, kanye nalonganatimfihlo utawuba sembili kucinisekisa sisekelo lesivakalako sekufinyelela kulenjongo yeluhlelo lisu.
Sakhiwo lesibalulekile sekubusa lokukahle kutawuba bungani. Kwekucala Hulumende utawusungula luhlakamsebenti lwebungani emkhatsini wemkhakha wahulumende kanye newangasese kanye nema-NGO kuniketa kusebenta kwetakhiwo letibalulekile kuloluhlelo lwemkhakha, lokukulingana, kuchudzelana kanye nekugcineka.
Ikhwalithi kanye nemphumelelo yekutfulwa kwemisebenti yaHhulumende ekuphumeleliseni lenjongo yekuba nemkhakha wetekulima lofaka wonkhe umuntfu. Leminye imisebenti kanye netinchubomgomo tahulumende tibalulekile ekwenteni ncono kuchudzelana kulomkhakha. Tibonelo luhlakamsebenti lelivakalako nalelisebentako nekubusa ngemphumelelo. Ngalesizatfu sivumelwano lesisha sekutfulwa kwemisebenti sitawubhalwa kute singete kuphendvula kanye nekutsembeka kwabo bonkhe baniketi msebenti bahulumende kanye nebangasese kutidzingo tebalimi kanye ne-agribusiness. Kubaluleka kwekukhishwa kwemisebenti nako kutawubukwa. Kungeteka etikwekuphumelela kanye nekuguculeka kutawutfolakala ngekusabalalisa imisebenti, kuniketa bosonkhontileka, kanye nekwabelana ngetindleko.
Lenye injongo yeluhlelo lekubusa lokukahle kubeka Hulumende njengemngani lonetinchubomgomo letitsembekile, letingagucugucuki, futsi naleticagelekako kanye netinhlelo leticinisekisa kutfulwa kwetinzuzo letinkhulu etikwetekulima.
Kwenta kabusha i-MinMec kutsi ibe yiKhansela yetiNdvuna teTekulima kuhola imisebenti yahulumende ekuhlangabeteni tinjongo teluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima kulelive.
Kwenta kabusha liKomiti laHulumende etikwetekuLima kutsi libe liKomiti lekuLawulwa kwetekuLima.
Injongo yekugcina yekubusa lokukahle kwakha indlela lehlangahlangene kanye nalehlelekile yekutfola, kulawula kanye nekwabelana kwelwati leTekulima kanye nemininingwano tetakhiwo tahulumende. Tintfo letibaluleke kakhulu kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwenkhomba ndlela, luhlaka msebenti lolusemtsetfweni kanye netinchubo tekulawulwa kwelwati kutekulima.
Letivumelwano tekubambisa etikwekubusa kwavelonkhe kutawungenisa, kuletinye tetintfo, luhlakamsebenti lolusemtsetfweni tebudlelwano babohulumende kutekulima; kucacise tindzima kanye nemisebenti emkhatsini kwematiko avelonkhe nawetiFundza eTekulima kanye nabohulumende basemakhaya; kusungule luhlakamsebenti letitawuhola futsi lilawule kwentiwa, kucondziswa, kusetjentiswa, kugadvwa kanye kucwaningwa kwetinchubomgomo kanye netinhlelo; kusungula luhlaka msebenti lelinekubambisana lokuhlangahlangene lwekuhlela luhlelo mali kanye netindleko; kungenisa indlela yekulawulwa kwemininingwano; kungenisa luhlaka msebenti kanye nemasiko kanye nemasu ekutfutfukiswa kwemazinga emitfombo yeluntfu kanye nekusetjentiswa kwawo; kanye nekwenta kwakha kwemakhono emitimba yema-PDA kanye nabohulumende basemakhaya.
Lesivumelwano sebungani semphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese, ngakulolunye luhlangatsi, sitawunaka kutsi loyo naloyo mlingani lotsintsekako uyagcutcutelwa kutsi afake sandla ngalokutsite. Lesivumelwano sitawuphindze sicinisekise kutsi labalingani bayagcugcutelwa kutsi badlale indzima lehamba phambili lapho basesimeni lesikahle khona. Kuze kube ngunyalo, hulumende utawubukana netindzaba temikhicito yemphakatsi kanye nemisebenti yamphakatsi njengetinchubo mgomo, umtsetfo, kulawulwa, takhiwo ncanti temphakatsi kanye nemisebenti. Kulencenye, imboni kanye nebalimi kutawulindzeleka kutsi kufake sandla ekutfutfukisweni kanye nasekuchutjweni kahle kwemabhizinisi abo kanye netinhlangano letibamele kanye nekuveta labakuhlosile kuhulumende. Imisebenti yekubambisana nayo ihlosiwe emkhatsini wahulumende, imboni kanye nebalimi lapho loyo naloyo ange akhone kwenta lomsebenti yedvwane.
Kwekugcina hulumende usendleleni yekusungula luhlakamsebenti lwemazinga ekutfulwa kwemisebenti, lelitawatiswa kubalingani bakhe bemphakatsi kanye nesive sonkhane. Ngekuya kwenchubomgomo letsi Batho Pele etikwekutfulwa kwemisebenti, injongo yemazinga ekutfulwa kwemisebenti kuphumelelisa balingani bemphakatsi kanye nemphakatsi kutsi bente hulumende atiphendvulele kumisebenti latibophelele kuwo kuniketa futsi nakulamazinga latsenjisiwe ekhwalithi.
Lenhloso yaloluhlelo lwelicebo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangahlangene kanye nalegcinekako (ISRDS) kuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika kutsi abe ngumkhakha lonemnotfo, imiphakatsi lesimeme nalonekutfula lofaka sandla ngalokukhulu ku-GDP yalelive. I-ISRDS itawuba lusito kutekulima kanye nakuwo wonkhe umkhakha wasemaphandleni.
Lusekelo lwahulumende lolucinile kanye nekutinikela ekwenteni loluhlelo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangahlangene (ISRDS) kubalulekile ekuphumeleleni kwaleicebo lemkhakha. Loluhlelo lisu lutawuzuzisa labahluphekile basemaphandleni bonkhe, kodvwa imizamo letsite itawentiwa kucodzisa kubafati, bantfu labasha kanye nalabakhubatekile.
Umnotfo wemhlaba uyantjintja nyalo uba ngumnottfo welwati kanye nekuchumana. Kulomhlaba, kulungisa lokuvulela indlela kanye nelwati kubalulekile etikwekuchudzelana lokugcinekako kanye nekuba nembuyiselo. Kungenca yalesizatfu kutsi balingani beluhlelo lisu babeka isayensi kanye netheknoloji njengemacebo ekulekelela labalulekile. Injongo lenkhulu yaloluhlelo kungeta emakhono emibono kanye newekulungisa ebadlali ndzima bese akuyamisa loku kutimakethe takusasa.
Loku kumele kuholele etikwelutjalo mali lolungetiwe kanye nekusetjentiswa kwemikhicito lephambili kakhulu kanye neyanyalo letfolakale etikweluhlolo. Ngekusebentisa loluhlelo umkhakha uvuma kusebentisa luhlolo lolutayelekile kanye netinhlelo temfundvo letitsintsekako kutfutfukisa itheknoloji lensha kanye nalebalulekile, (biotechnology, itheknoloji yemininingwano, yekuchumana) kanye nematheknoloji ekungeta kubita lahlukahlukene kutfola kubita kwakusasa. Loku kutawungeta kuchudzelana lokugcinekako kwemikhicito yaseNingizimu Afrika etimakethe temhlaba kuncedze nekuhlangabetana netidzingo leticinile tekuphepha kwekudla letibekwa mave aseNyakatfo.
Sinyatselo lesitawutsatfwa kukhulisa lutjalo mali etikweluhlolo lwetekulima, temfundvo kanye nekukhuliswa kwekufaka sandla kwetekulima ku-Gross National Product lokusezingeni leliphasi lelingu-1,04% kuye kulizinga lemave ngemave lelingu-3% le-GNP yetekulima, lengalinganiswa ne-3.7% yase-USA, 4% e-Australia kanye ne-2.1 e-EU, kute kuhlangabetwane nalenselele kulomkhakha lebekwe nguhulumende kanye netingucuko temave jikele.
Kutfutfukisa kubambisana emkhatsini we-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yeTekulima, emaTiko etiFundza eTekulima, ema-agribusiness kanye naleminye imitimba yeluhlolo leTekulima kutsi ibuke etikwetintfo letibalulekile kuluhlelo lisu, kulungiswa kanye neluhlolo lolugucuka lula.
Kubuyeketa tisekelo letichasa ngemali kutfutfukisa bungani emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima , manyuvesi kanye nemkhakha wangasese.
Kuleminyaka lendlulile, tindlela teluhlolo lwetekulima eNingizimu Afrika tikhicite imiphumela lemihle nanobe nje beyivuna balimi labalima ngalokunyenti, ngaloko kuba nekukhonona kutsi kuchaswa lolowatiwako kutsi tawuphumelela. Lokwehla kuleminyaka lelishumi kwelutjalo mali lonkhe etikweluhlolo lwetekulima kanye nekutfutfukiswa kwetheknoloji akuhlangabetani nalenselela lebekwe nguMengameli yekutfutfukiswa kwetheknoloji kanye nekubekwa kwalomkhakha emkhatsini njengemholi wemnotfo wasemaphandleni. Hulumende utawungeta lokuchaswa kweluhlolo lwetekulima kugcugcutela kuchudzelana lokuchubekako kanye nebuholi kumininingwano, kuchumana kanye ne-biotechnology lokubalulekile etikwelikusasa leTekulima kwaseNingizimu Afrika?
Letindleko letisetulu tekutfola itheknoloji tingahlulwa ngekubambisana ne-R&D kanye nemboni yetheknoloji.
Kucinisekisa kutsi imizamo yeluhlolo lwetekulima lwe-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yetekuLima, ema-PDA kanye naleminye imitimba yeluhlolo iyahlnganiswa futsi icondziswe kutinhlelo letibalulekile leticondziswe ekuchudzelaneni lokugcinekako.
Kuniketa lusekelo lwebudlelwano betinkhontileka emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima kanye netinhlangano letimele lemboni, kanye nemitimba yetigodzi kanye neye-agri-cultural yemhlaba jikelele.
Kwetiwa kwemhlaba ube munye kuletse ingucuko kutfolakala kwemniningwano kanye netheknoloji kulungile, kuhamba kwemikhicito, imisebenti kanye nebantfu lokungetekile kuwela imincele, umcebo longetiwe kodvwa nekuchubeka lokubi kwekukhula kwemkhatsi kubantfu labacebile kanye nalabaphuyile.
Kuvela kweNingizimu Afrika njengesitfombe sentsantfo yelinyenti kungete ngalokungakholweki kudzingeka kutsi ibambe lichaza kumaforamu latsite. Letimfuneko tivimbele likhono layo kutsi isebentise ngalokuphelele ematfuba kanye nekuhlangabetana netinselela tekuba ngumdlali wemhlaba etinkhundleni temhlaba. Lokuntjintja lokusheshako ekuphatfweni kwetekulima, luhlolo, kuhwebelana kanye netimo kanye nekukhatsateka ngekuphepha kwekudla kwalapha ekhaya kanye nemhlaba jikelele tizatfu letiphocelela iNingizimu Afrika kutsi ibe sembili kwetintfo letikhinyabeta tekulima. Tinhloso tetfu ekubambisaneni kwemhlaba jikelele kulensimu yetekulima tincunywa tintfo tepolitiki, kuhwebelana, bucwepheshe kanye nelucecesho letibalulekile kusekela loluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima.
INingizimu Afrika itsatse indzima yebuholi kuhola tinyatselo leticondze kutfutfukisa lesigodzi se-SADC kanye ne-Afrika yonkhane. Tibonelo letisembili ngulesiVumelwano sekuhwebelana se-SADC, lesiNyatselo se-Afrika lesiNsha kanye netikhundla leisetulu kanye netivumelwano kumitimba yemave lasebentisanako lokuholela emiphumeleni lemihle yentfutfuko kutekulima e-Afrika. Hulumende ubone kubambisama nemhlaba jikelele kanye nemiphumela levumela intfutfuko yetivumelwano temhlaba jikelele njengetintfo letibalulekile esikhatsini lesisemkhatsini, nekutihlela kabusha kute tihlangabetane ngalenkhulu imphumelelo tinselela letifakwa timfuneko letingetekile talaba labatasimela emhlabeni jikelele e-USA, Yurophu kanye naseMpumalanga lekudze.
Timfuneko tekuncedza kwebucwepheshe balapha ekhaya kulensimu yetekulima isuka kulesiNyatselo se-Afrika leNsha, tinyatselo te-SADC kanye nekwenta imihlangano yangababili nemave ase-Afrika. Hulumende, ngekubambisana nalabatsintsekako labahlukahlukene, utawutsatsa buholi kusungula luhlaka msebenti lwekuncedza ngebucwepheshe lokucondziswe kuluhlelo loluphilako kusekela kwakhiwa kwemakhono kanye nentfutfuko kulesigodzi kanye nakulivekati le-Afrika.
ENingizimu Afrika, hulumende utawubandzakanya banikela bangaphandle kutsi bakhe luhlelo lwelutjalo mali kusekela intfutfuko yetekulima ngekuhambelana neluhlelo lisu. Ngalesikhatsi luhlolo lwemhlaba jikelele luholele emikhicitweni lemisha yebatsengi, lobukhona lobukhulu bemininingwano kuvuselele kukhatsateka emphatsini kwekuphepha kwekudla, tento temisebenti letikahle, njalo njalo. Kukhatsateka lokungetekako kwebatsengi ngekuphepha kwekudla etimakethe temhlaba kufaka imikhicito yetfu lesiyitfumela ngaphandle engotini futsi kudzinga kungenelela kwahulumende ngelwati, kanye netimphendvulo letiphilako. Kuchumana lokusimeme nemitimba lebeka emazinga emhlaba jikelele, sibonelo. FAO Codex Alimentarius, iNgcungcutsela yemHlaba Jikelele yekuVikelwa kwetiHlahla, iNhlangano yemHlaba Jikelele yetemPhilo yetiLwane (OIE) kanye netingcungcutsela kanye nemibutsana lengatsintsana netekulima njengaleti letifaka tendzawo, ematheknoloji lamasha kanye ne-intellectual property titintfo letibalulekile kuNingizimu Afrika kule-millenium lensha. Hulumende utibophelele kungeta kutibandzakanya nekungeta likhono kanye nemitfombo kuchumana nalemitimba ngendlela lehlelekile kuleminyaka lemitsatfu letako.
Bugebengu basemakhaya sekunemazinga lamangalisako. Loku kukhinyabeta kusimama kwasemaphandleni, lokutawugcina kuvimbela lutjalo mali kanye nekukhula kwemnotfo etindzaweni tasemaphandleni. Luhlelo loluvisisekako kanye nalolutibophelele luyadzingeka kuvimbela lelizinga lelisetulu lweludlame, bugebengu, kweswelakala kwemphakatsi kanye nekungakhululeki lokugcwele emaphandleni kanye nekugcugcutela timo letikahle tekusebenta, budlelwano babomakhelwane kanye nelitsemba lelikhulile kumiphakatsi letsintsekako.
Kwakhiwa kwekutfula kwavelonkhe kanye neforamu yekuVikeleka ledvonsa malunga kubo bonkhe labatsintsekako?
Tilulu letikhetsekile eluntfu kanye newemali titawunikelwa ku-SAPS kanye ne-SANDF kuphumelelisa lamabutfo kutsi ente umsebenti wawo mayelana nekuvikelwa kwebugebengu kanye nekwentiwa kweluhlelo lwekuphepha kwasemaphandleni.
Kubaluleka lokumcoka kweliKomiti laVelonkhe lekuChumanisa kwemiSebenti (NOCOC) liKomiti leliBalulekile, njengemtiba lochumanisako kubo bonkhe badlali ndzima kulelihlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni, kutawuciniswa yimitfombo lefunekako yeluntfu kanye neyetimali kuyivumela kungenisa leluhlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni kanye nekuchumanisa imisebenti emkhatsini webadlali dzima kanye nahulumende.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga balingani kutsi babe netinhlelo labatentako, tinkhomba tekusebenta lokubalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekucaphela kanye nekulinganisa kanye neluhlaka lwesikhatsi sekuphumelelisa luhlelo lisu loluhlangahlangene. Uphindze udzinge hulumende kutsi ente tintfo ngalokuhlukile ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma nangebungane nebalimi, agribusiness, ma-NGO kanye nalamanye ematiko ahulumende?
Kucaphela inchubekela phambili kucinisekisa kuphatfwa kahle kwenchubo yekusetjentiswa kweluhlelo.
Lisu lekwenta angeke licedzelelwe ngaphandle kwekubamba lichaza ngalokuphelele kwalaba labaniketwe lomtfwalo wekusetjentiswa kwalo. Loluhlelo lisu livulela bungani lobuncunyiwe bemphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese kanye nelubito lekusebentisa. Kuze kube ngunyalo, likomiti lelisikhatsi lesigcwele lekuhlanganyela litawubekwa emkhatsini walabatsintsekako lababandzakanyekako kulesinyatselo sekuhlelwa kweluhlelo lisu, lokuliTiko leTekulima, Agri SA kanye ne-NAFU.
Kuchaza ngalokugcwele tonkhe tinyatselo taloluhlelo letiboniwe. Loku kutawufaka ekhatsi tinyatselo tetento letikhetsekile letihlosiwe, kukhonjiswa kwalaba labanemtfwalo wekutenta, kukhonjiswa kwaleminye imitimba ledzingeka kutsi ibambe lichaza, kukhonjwa kwaleminye imitfombo (yetimali kanye naleminye) kanye nekubekwa kwemathebula etikhatsi tekusetjentiswa kwaloluhlelo.
Kwakha umtimba wekulawula lonemtfwalo wekusekela lemitimba leniketwe imitfwalo yekusetjentiswa kwalelo nalelo hlelo, nobe lomtimba wemkhakha wahulumende, wangasese nobe wemavolontiya. Lolusekelo lutawuba ngendela lengaphazamisi tinjongo talomtimba lonalomtfwalo.
Kwakha luhlaka msebenti lwekubika lolusukela kulelicebo lekucaphela kanye nekuhlolwa kwetinhlelo kanye nemiklamo leyenta lelicebo leluhlelo lisu. Lelikomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela kumele libike imiphumela yaletento kulaba labatsintsekako ngalokwetayelekile.
Kucinisekisa kuchudzelana lokukahle?
Inchubo yekuniketwa kwemandla kuyo yonkhe imikhakha yemkhakha we-agrifood.
Likomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela lutawuba nemtfwalo kuvelonkhe wekucaphela inchubekela phambili futsi litawuphumelelisa luhlelo lwekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu. Emacembu lasebentako atawubaluleka kulenchubo yekusetjentiswa kwaloluhlelo etifundzeni futsi atawubika kulikomiti lekuhlanganyela. Balingani baloluhlelo lisu kumele babone kutsi imitfombo (yeluntfu kanye neyetimali) kuloyo naloyo mlingani ibopheleleke njani futsi iphatfwa njani kulenchubo yekwentiwa kwetinhlelo kanye nemacebo lahlukahlukene.
Sinyatselo sekucala nalesibaluleke kakhulu kutfula leluhlelo ngalokubanti ngendlela lekungakhonakala ngakhona. Umcondvo kutsi lomculu kumele ufundvwe ngalokubanti nekutsi imininingwano ekusetjentisweni kwaloluhlelo kumele kwabelwane ngayo ngalokwetayelekile nebadlali ndzima. Inchubo yekutfula lelicebo leluhlelo lisu ngaloko selicalile.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IKHOMISHINI YEMISEBEN.txt</fn>
a kweluleka hulumende wavelonkhe wavelonkhe nganobe nguyiphi indza lehlobene nemtsetfo nobe kuphatfwa kwemtsetfo, kufaka loku, kufundziswa nekucecesha emajaji lamasha kanye nekuchubeka ngekucecesha emajaji, timo tekusebenta kanye netimo temsebenti wemajaji, kusebentisana kwemaKhotho lamaKhulu, njalonjalo.
f kubukana netinsolo tekungatiphatsi kahle nobe kungabi nemakhono, kutfola tizatfu taloko, kanye nekweluleka siGungumkhandlu saVelonkhe tizatfu titfola kutsi lijaji lite emakhono lakenele, alisebenti ngalokwanele nobe linelicala lelikhulu lekungatiphatsi kahle.
i kwetfula umbikomnyaka lobhaliwe ePhalamende mayelana nemisebenti yayo ngalowo mnyaka.
Ikhomishini yemiSebenti yemaJaji ihlanganiswe boKhomishana labangu-25 kufaka ekhatsi sihlalo kanye nelisekela lasihlalo kanye nebaSebenti baseHhovisi.
j bantfu labatsatfu labakhetfwe nguMengameli njengenhloko yesigungumkhandlu savelonkhe, emva kwekubonisana nebaholi bawo wonkhe emacembu kusiShayamtsetfo saVelonkhe; futsi k uma kubukisiswa tintfo letihlobene ngco neNkhantolo lenKhulu, liJaji leleNgamele laleyo Nkhantolo kanye naNdvunankhulu waleso sifundza, nobe lomunye umuntfu lokhetfwe ngumunye wabo.
Uma linani lebantfu likhetfwe ngekhatsi kweprofeshini yebameli ngekwesigatjana 1 e nobe f lilingana nesibalo setikhala lekumele tigcwaliswe, Mengameli kumele abakhetse. Uma sibalo sebantfu labanyuliwe sendlula sibalo setikhala lekumele tigcwaliswe, Mengameli, emva kwekubonisana naleyo profeshini, kumele akhetse bantfu labenele kugcwalisa letikhala, ngekubukisisa sidzingo sekucinisekisa kutsi laba labakhetsiwe bamela leprofeshini ngekuphelela kwayo.
Emalunga eKhomishini lakhetfwe ngumKhandlu waVelonkhe wetiFundza bate bavalwe bonkhe, nobe kuze kube khona sikhala esibalweni sabo. Lamanye emalunga lakhetsiwe nobe lanyuliwe kuleKhomishini basebenta bate bavalwe ngalaba lababakhetsile nobe lababanyulile.?
a Mengameli atawukhipha nobe nguliphi lilunga lelinjalo ehhovisini nganobe ngusiphi sikhatsi uma umkhetsi nobe lokhetse lelo lilunga, acela njalo; nobe b lelinye lingabeka phasi ematomu ngekuniketa sihlalo lokungenani satiso lesibhaliwe senyanga yinye.
Lilunga leKhomishini lelikhetsiwe ngekwesigaba 178 1 e, f, g, h nobe i semTsetfosisekelo litawushiya sikhundla salo uma siyekela kufaneleka kukhetfwa kuleso sikhundla.
Ngekuya ngekwesigaba 178 1 semTsetfosisekelo, nobe ngubani lesekaphelelwe sikhatsi sasehhovisi njengelilunga leKhomishini, angakhetfwa kabusha futsi.
Ikhomishini itawukhetsa linye kulamalunga lanesikhundla ehhovisi ngekwesigaba 105 1 b, c, e, f, g nobe i semTsetfosisekelo njengelisekela lasihlalo weKhomishini, futsi uma sihlalo angekho, lisekela lasihlalo litawubamba njengasihlalo.
a angeke sitsintse kubaluleka kwetinchubo nobe tincumo teKhomishini; futsi b sigwaliswe ngekulandzela sigaba 178 1 semTsetfosisekelo, futsi nobe nguliphi lilunga lelikhetsiwe, uma kufanelekile, litawubamba lesikhundla kulencenye lesele yesikhatsi selihhovisi salomuntfu lekashiye sikhundla.?
Njengobe kulamalunga eKhomishini emiSebenti yemaJaji akekho lekasebenta ngalokugcwele, lomsebenti ngekwengoti wentiwa ngekusebenta kweKhomishini ngekwemisebenti yawo leyentiwa tiphatsimandla teLitiko leTemtsetfo letikhetfwe ngumCondzisi-Jikelele: Tebulungiswa. Mabhalane, Nks IH G Greenstein, uhola lihhovisi lebubhalane.
Lihhovisi leKhomishini yemiSebenti yemaJaji kanye nelihhovisi leBubhalane liseBloemfontein.
Lenkhombandlela itawutfolakala kuKhomishini yemaLungelo eLuntfu aseNingizimu Afrika kungakendluli mhlaka 31 Agasti 2003.
Satiso ngekwesigaba 15 sichaza tigaba temarekhodi yemitimba letfolakala ngaphandle kwekutsi umuntfu afake sicelo sekuyifinyelela ngekwemTsetfo. Umniningwane wesatiso seKhomishini yemaLungelo eLuntfu ngekwesigaba 15 kwanyalo isengakabi khona.
Kufinyeleleka kwalelo rekhodi akukancatjelwa ngunobe ngutiphi tizatfu tekwencaba letibalwe emTsetfweni.
Umceli kumele asebentise lifomu leliphirintiwe kuGazethi yaHulumende [Hul. Satiso R187- 15 Febhuwari 2002] (Lifomu A).
Umceli kumele futsi akhombise kutsi lesicelo sekhophi yelirekhodi nobe uma umceli afuna kufika atobona lelirekhodi emahhovisi emtimba wemphakatsi. Lokunye futsi uma ngabe lelirekhodi lingesiwo umculu lingabukwa efomini lekucelwe ngalo, lapho kukhonakala khona sigaba 292.
Uma umuntfu acela kufinyeleleka ngendlela letsite kanjalo ke umceli kufanele afinyeleleke ngendlela lekucelwe kufinyeleleka ngayo. Loku kungencatjelwa uma kungatsikameta kusebenta kwemtimba wemphakatsi, nobe kulimate lelo rekhodi, nobe kungaphula umtsetfo webuniyo longekho etandleni tembuso. Uma ngetizatfu letivakalako kufileleka kungeke kwavunyelwa ngendlela lefunekako kodvwa kungalenye indlela, ngako-ke inhlawulo itawubalwa ngekulandzela indlela umceli lacele ngayo ekucaleni sigaba 293 na 4.
Uma, ngetulu kwemphendvulo lebhaliwe yesicelo sakhe selirekhodi, umceli ufuna kutjelwa ngesincumo nganobe nguyiphi lenye indlela, sib. lucingo, loku kumele kuboniswe sigaba 182e.
Uma umceli acela umniningwane egameni lalomunye umuntfu, umceli kumele abonise kutsi ucelela lomunye umuntfu futsi nebufakazi baloko kufanele bupheleketele lesicelo sigaba 182f.
Uma umceli angakhoni kufundza nobe kubhala, nobe ukhubatekile, ngako-ke angenta sicelo selirekhodi ngemlomo. Siphatsimandla kumele sigcwalise lifomu esikhundleni salowo mceli bese sekamniketa ikhophi sigaba 183.
Umceli lofuna kufinyelela erekhodini lelicuketse umniningwane wakhe akakadzingeki kutsi abhadale imali yesicelo.
Siphatsimandla semniningwane kumele satise umceli (ngaphandle kwemniyo wemniningwane) ngesatiso, sekwatisa umceli kutsi abhadale lenhlawulo lemisiwe (uma ikhona) ngaphandle kwekulungisa lesicelo.
Lenhlawulo yesicelo lemisiwe lengu-R35 ibhadalwe ngetitembu Temalingena (Revenue stamps), lesingatsengwa kunobe nguliphi liposi. Linani lekungilo letitembu temalingena kumele lifakwe efomini lesicelo (Lifomu A). Uma lingakafakwa, emalungiselelo esicelo angeke entiwe kungakatfolwa imali yesicelo lebhadalwa ngetitembu temalingena.
Umceli angafaka sicelo enkhantolo lesiphikisa lokubhadalwa kwenhlawulo yesicelo.
Emva kwekutsi siphatsimandla semniningwane sitsatse sincumo ngesicelo umceli utawatiswa ngaleso sicelo ngendlela umceli afune kwatiswa ngayo.
Uma sicelo siniketiwe ngako-ke lenye imali yekufinyelela kumele ibhadalelwe kusesha, kulungiselela, kukhicita kabusha neyanobe ngusiphi sikhatsi lesindlule emahora lemisiwe ekusesha nekulungiselela lirekhodi lelitadzalulwa.
Imali yekufinyelela njengobe imisiwe ingatfolakala kuSengeto A kulemanuwali. Kufinyeleleka kutawuvunyelwa kuphela uma sekubhadalwe imali yekufinyelela. Imali yekufinyelela kumele ibhadalwe ngetitembu temalingena, letitfola emaPosini.
Sikhalo ngelijaji leliwela ngaphasi kwalomncele wesigaba 177 (a) semTsetfosisekelo, sekutsi lijaji lite emakhono nobe aliwenti kahle umsebenti walo nobe linecala lekungatiphatsi kahle sitawubukisiswa yiKhomishini yemiSebenti yemajaji ngekwalombandzela.
Ikhomishini yemiSebenti yemajaji ite emandla ekubukana netikhalo letingaweli ngaphasi kwaletigaba letibalwe ngetulu.
Ikhomishini yemiSebenti yemajaji kanye naletinye tiKhungo teSahluko seMfica (ngekwemTsetfosisekelo weRiphabhliki yeNingizimu Afrika, umTsetfo 108 wanga-1996) ite tinchubo tangekhatsi tekukhala njengaleminye imitimba leminyenti yaHulumende. Etahlakalweni letinjengaleti kumele kutsintfwe tinkhantolo lapho khona kungenakulandzela lemibandzela yemTsetfo ngulemitimba. Loku kutawusebenta kunobe ngusiphi simo lapho khona umceli nobe umuntfu wesitsatfu afuna kukhala ngesincumo lesentiwe siphatsimandla semniningwane.
Tonkhe tindzawo tekubeka tincwadzi temtsetfo njengobe tichaziwe kusigaba 6 temtsetfo weLegal Deposits Act 1997.
g nakunobe nguyiphi ilayibhrari nobe sikhungo lesibekwe yiNdvuna ngetinhloso tetigaba letitsite letibekiwe temiculu.
Inhlawulo yekhophi yemanuwali njengobe uphawuliwe kumtsetfosimiso 5(c) ngu-R0,60 kunobe nguyiphi ifothokhophi yelikhasi lebukhulu be-A4 nobe incenye yakhona.
Imali yesicelo lekhishwa ngibo bonkhe bantfu labacelako, ngaphandle kwemuntfu locela lirekhodi lakhe, lophawulwe kumtsetfosimiso 7 ngu-R35,00.
f Kufuna kanye kanye nekulungiselela lirekhodi lelitawudzalulwa, R15,00 ngalinye li-awa nobe incenye yeli-awa, ngaphandle kweli-awa lekucala, lelidzingekile lekufuna kanye nekulungiselela.
a Ema-awa lasitfupha njengema-awa latawundluliswa ngaphambi kwekutsi kukhokhelwe sibambiso; futsi b incenye yakunye kulokutsatfu yenhlawulo yekufinyeleleka ikhokhelwa njengesibambiso ngumceli.
Imali yekuposa ikhokhelwa uma ngabe ikhophi yelirekhodi kumele iposelwe umceli.
Sigaba 181 semTsetfo wekuGcugcutela kufinyeleleka kwemNiningwane, 2000 UmTsetfo.
shano sikhundla, ligama nesibongo sesiphatsimandla setemniningwane/lisekela lesiphatsimandla setemniningwane ngamhlaka..
lusuku e. indzawo.
Imali yesicelo (uma ikhona): R...
Sibambiso (uma sikhona): R...
Imali yekufinyelela: R...
B. Imininingwane yemuntfu locela kufinyelela erekhodini a Imininingwane yemuntfu locela kufinyelela etikwelirekhodi kumele iniketwe ngaphasi.
b Niketa likheli kanye/nobe inombolo yefeksi kuRiphabhliki lapho kungatfunyelwa khona lomniningwane.
c Bufakazi nesikhundla lekwentiwa ngaso lesicelo, uma bukhona, kumele bufakwe.
Emagama laphelele nesibongo:..
Lesigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma sicelo semniningwane sentelwa lomunye umuntfu.
Emagama laphelele nesibongo:..
D. Imininigwane yelirekhodi a Niketa Imininingwane laphelele yelirekhodi lekufunwa kufinyelelwa kulo, kufaka ekhatsi inombolo yerefurensi uma ngabe uyati, kwentela kutsi lirekhodi litfolakale malula.
b Uma ngabe sikhala lesiniketiwe sisincane, chubekela kulelinye likhasi bese uhlanganisa kulelifomu. Umceli asayinde onkhe lamakhasi langetiwe.
Leminye imininingwane yelirekhodi:...
E. Tinhlawulo a Sicelo sekufinyelela etikwelirekhodi, ngaphandle kwelirekhodi lelicuketse umniningwane wakho, sitawubukwa emva kwekutsi sekukhokhwe imali yesicelo.
b Utawatiswa ngelinani lekudzingakale kutsi ulikhokhe njengemali yesicelo.
c Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi kuya ngendlela sicelo sidzingakala ngayo kanye nesikhatsi lesidzingakalako sekubuka nekulungiselela lirekhodi.
d Uma ngabe ufaneleka kutsi ungakhokhi lutfo, shano sizatfu sekungakhokhiswa.
Sizatfu sekungakhokhiswa lutfo:..
Uma ngabe uvimbeleka ngekukhubateka kufundza, kubona nobe kulalela lirekhodi ngendlela yekufinyelela leniketiwe ku-1 kuya ku-4 ngaphasi, shano kukhubateka kwakho bese uyasho kutsi ulifuna ngayiphi indlerd is required.
Makha libhokisi lelifanele nga- "X".
a Kuvumela sicelo sakho sekufinyelela ngendlela lechaziwe kungaya ngendlela umniningwane lokhonga ngayo.
b Kufinyelela ngendlela leceliwe kungaliwa ngetimeko letitsite. Uma kanjalo utawatiswa uma kufinyelela kutawuniketwa ngalenye indlela.
c Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi, uma ikhona, itawuncunywa ngehlanye ngendlela kufinyelela kucelwa ngayo.
Uma lirekhodi lifaka ekhatsi titfombe letibukwako -loku kufaka ekhatsi titfombe, imifanekiso, kutfwetjulwa kwevidiyo imidvwebo njalonjalo.
Uma ucele ikhophi nobe kutsatsiselwa kwelirekhodi (lokungenhla), ngabe ufisa kutsi lekhophi nobe lokutsatsisiwe kuposelwe wena?
Imali yeliposi iyakhokhelwa.
Khumbula kutsi uma lirekhodi lingatfolakali ngelulwimi lolufunako, kufinyelela etikwelirekhodi kunganiketwa ngelulwimi lirekhodi lelitfolakala ngalo.
Nguluphi lulwimi lofuna kutfola lirekhodi ngalo.?
Utawatiswa ngencwadzi kutsi ngabe sicelo sakho samukelwe/sencatjelwe. Uma ngabe ufuna kwatiswa ngalenye indlela, uyacelwa kutsi uchaze leyo ndlela kutsi unikete letinchukaca letidzingekile kuphumelelisa kuhambisana nesicelo sakho.
Ungatsandza kwatiswa njani ngesincumo lesimayelana nesicelo sakho sekufinyelela etikwelirekhodi?
Lisayinwe e ngamhlaka ..20.?
<fn>ssw_Article_National Language Services_IKomiti yeNdvuna nget.txt</fn>
Lelibhukwana licuketse umniningwano jikelele ngekulingwa kwetekwelashwa. Umniningwano ngco ngekulingwa kwetekwelashwa lofuna kuhlanganyela kuko nobe locelwa kutsi uhlanganyele kuko kumele uniketwe futsi utfolwe kubacwaningi bekulingwa.
Lelibhukwane likhishwe ngelusito nangemagalelo abocwepheshwe nemalunga lasuka kumakomiti lehlukene. Emagalelo futsi entiwe tikhulu teliTiko leTemphilo ikakhulukati luCwaningo lwetiNhlelo teteMphilo, kuHlanganisa luCwaningo ne-Ephidiyomoloji nekuPhatfwa kweMitsi.
LiTiko leTemphilo Siphakamiso setiMilo ngeluCwaningo lweteMphilo: Imigomo, taKhiwo netiNchubo.
Kulingwa kwetekwelashwa sifundvo sekucwaninga nobe luphenyo loluhlose kulinga kuphepha, kusebenta kahle nemandla ekucedza sifo kwemitsi lemisha nobe lekhona nobe lendzala, emacebo ekwelapha nobe tindlela tekwelapha, ngekusebentisa bantfu.
Kuphepha kusho kutsi ngabe umutsi wekwelapha unengoti emphilweni yemuntfu nobe cha.
Kusebenta kahle kusho kutsi ngabe uyasebenta kucubungula sifo, kwelapha, kuvimbela nobe kwelapha simo sesifo nobe. Loku kungafaka kusebenta kahle kwemitsi lemibili nobe leminyenti.
Simo kusho ihlanganisela lephelele nekwentiwa kwemutsi, nobe licebo lekwelapha lelenta kutsi usetjentiswe ngeluhlelo loluhlosiwe kunobe ngabe ngusiphi sikhatsi ngaphasi kwetimo letifanele njengobe kulindzelekile uma kulashwa umuntfu, ngaphandle kwekubangela kulimala lokungakahloswa kumsebentisi.
Leligama umutsi lifaka imitsi lesetjentiswa kulapha tifo (imitsi yekwelapha), kuvikela tifo (imitsi yekuvikela sifo, sib. imitsi yekugoma), nemitsi lesetjentiswa eluphenyweni lolukhetsekile (imitsi yekucubungula, sib. imitsi lesetjentiswa kwenta lohlolo lolukhetsekile lweX ray kukhombisa tinso)?
Ngaphambi kwekuba umutsi nobe licebo lulingwe ebantfwini, luyafundvwa kakhulu, sikhatsi lesidze, elabhorethri futsi nasetilwaneni letehlukene kute kutsi kutfolakale kutsi uphephile futsi usebenta kahle. Kulingwa kwemitsi yekwelapha (lemisha) yelucwaningo, kwemitsi yekugoma nemacebo ekwelapha kubantfu esikhatsini lesinyenti kwenteka ngetigaba njengobe tichaziwe ngaphasi.
Sigaba I: Lesi sigaba sekucala ngca lapho khona umutsi wekulapha lomusha, umutsi wekugwema nobe licebo lekwelapha kulingwa kwekucala ngca ecenjini lebantfu lelincane esikhatsini lesinyenti kubantfu labaphile saka. Sigaba 1 sekulingwa kwetekwelashwa sihlose kuncuma kuphepha lokwetayelekile, kulinganiswa kwemutsi lokuphephile nemiphumela lemibi yemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba II: Kusigaba II sekulingwa kwetekwelashwa umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kulingwa ecenjini lelikhulu esikhatsini kubantfu labamakhulukhulu labaphile saka nakubantfu labaphetfwe ngulesifo lesi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kuhloswe sona. Injongo yesigaba II sekulingwa kwetekwelashwa kuchubekisa phambili kulingwa kwekuphepha nekusebenta kahle kwemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba III: Kulesigaba, umutsi lomusha, umutsi wekugoma, licebo lekwelapha kulingwa ecenjini lebantfu labamakhulukhulu kuya kubantfu labatigidzi letimbandlwana labaphetfwe ngulesifo lesi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha kuhloswe sona. Inhloso yesigaba III sekulingwa kwetekwelashwa kuchubekisa phambili kulinganiswa kusebenta kahle netehlakalo letingafuneki temutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha nekuwucatsanisa nemitsi lemidzala lebhalisiwe (lenelayisensi), nemutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha, nobe letinye tindlela tekwelapha.
Sigaba IV: Kulingwa kwetekwelashwa kulesigaba kwentiwa emva kwekutsi umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha sekubhaliswe ngumKhandlu wekuLawulwa kwetekweLashwa (MCC), emva kwekutsi umutsi lomusha, umutsi wekugoma, nobe licebo lekwelapha sekubhalisiwe futsi sekunelayisensi yekutsengiswa.
kuchaza kuphepha kwawo, kusebenta kahle, imiphumela lengafuneki yesikhatsi lesidze, kulinga umutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha emikhakheni leyingoti kakhulu letsite yelinanibantfu njengebantfwana, labadzala, bantfu labanetifo temaphaphu netinso, futsi kutfola indlela yekusetjentiswa lensha (tinkhomba) yemutsi lomusha, umutsi wekugoma nobe licebo lekwelapha.
Sigaba ngasinye sinetinjongo letikhetsekile nelikhono letinzuzo, tingoti nekulimala kungahle kwehlukana ngesigaba ngasinye.
Kuto tonkhe tigaba tekulingwa, bahlanganyeli belucwaningo bahlolwa njalo kwentela tehlakalo letinebungoti (SEs) nobe imiphumelo lemibi. Tehlakalo letimbi ngunobe ngutiphi timphawu letingafunwa futsi letingakahloswa, timphawu nobe sifo lesihlobene nemutsi lofundvwako.
Umutsi wekulingwa ngumutsi lomusha nobe losandza kutfolwa losatfutfukiswa.
Umutsi lotfutfukisiwe ngumutsi losewubhalisiwe kumtimba lolawulako wendzawo (MCC) kusetjentiselwa tifo letikhetsekile. Lomutsi sewundlulile esigabeni sekutfutfukiswa kantsi futsi simo sawo, kuphepha nekusebenta kahle sekuyatiwa. Imitsi letfutfukisiwe kushiwo imitsi lenelayisensi nobe imitsi lebhalisiwe.
Umkhicito welucwaningo imitsi, imitsi yekugwema nobe ngemacebo ekwelapha lawo simi sawo, kuphepha futsi/ nobe emandla ekucedza kwawo sifo kuyalingwa ekulingweni kwetekwelashwa lokukhetsekile. Kungenteka kube khona leminye imikhicito uma kulingwa kwetekwelashwa. Imikhicito yelucwaningo kungenteka kube khona mitsi, imitsi yekugwema nobe emacebo ekwelapha lengakabhaliswa nobe labhalisiwe. Lamanye lasetjentiswako ngulawa: umutsi wesifundvo, umutsi wekulapha wesifundvo, umutsi wekulinga, nemkhicito wekulinga.
Umgcugcuteli ngumuntfu, yinkapani, sikhungo nobe inhlangano lenemsebenti wekusungula, kuphatsa, nekwesekela ngetimali kulingwa kwetekwelashwa. Bagcugcuteli kuvame kuba benti bemikhicito lephatselene nekutsakwa kwemitsi, nguhulumende, tikhungo telucwaningo, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO), bohulumende bangaphandle, njll.
Umcwaningi ngumuntfu longucwepheshe loneticu lofanele lonemsebenti wekuhlela, kuphatsa, kuhlatiya futsi/ nobe kubika ngekulingwa kwetekwelashwa lokukhetsekile. Bacwaningi bavame kusebenta njengelicembu. Umholi welicembu ubitwa ngekutsi ngumCwaningi lomKhulu (Principal Investigator). Umcwaningi lomkhulu unemsebenti wekubika kumgcugcuteli nakumtimba lolawulako. Bacwaningi kungaba ngudokotela wekwelapha, ngudokotela wematinyo, ngumhlengikati, ngusotibalo, ngusosayensi wetekwelapha, ngusokhemisi, bocwepheshe betemphilo yengcondvo, nobe lilunga letebucwepheshe betemsebenti wekwelapha, njll.
Umkhandlu wekuLawula kwetekweLashwa (MCC) usikhungo sendzawo lesilawula kusebenta kwekulingwa kwetekwelashwa nekubhaliswa kwemitsi nemacebo ekwelapha lasetjentiswa etifweni letitsite. IMCC inemsebenti wekucinisekisa kutsi konkhe kulingwa kwetekwelashwa kwemitsi lengakabhaliswa kanye netibonakaliso letisha temitsi lebhalisiwe kuvumelana netidzingo letibalulekile tekuphepha, simo kanye nemandla ekuphelisa sifo.
Ticelo tekulingwa kwetekwelashwa nekubhaliswa kwemitsi kanye nemacebo ekwelapha tibuyeketwa yikomiti yabocwepheshe beMCC, lebuka kakhulu tintfo letifana nesayensi, isayensi yetekwelashwa netimilo teticelo. Imibiko ngenchubo yelucwaningo itfunyelwa njalo kuMCC. Bufakazi bekuphepha, simo nemandla ekucedza sifo kumele buletfwe ngesikhatsi kufakwa sicelo kuMCC sekwemukelwa nekubhaliswa kwemutsi lotawusetjentiswa eNingizimu Afrika.
Nobe ngumuphi lowenta sincumo sekuhlanganyela nobe losekahlanganyelako njengemhlanganyeli welucwaningo (inhloko) uma kulingwa kwetekwelashwa unelilungelo lemvumo lenelwati. UMtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika uMtsetfo 108 wanga-1996: Sigaba 12 utsi Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi kungentiwa yini lokutsite ngemtimba nangengcondvo yakhe lokufaka ekhatsi lilungelo (c) lekungalingelwa kwetekwelashwa nobe isayensi ngaphandle kwemvumo lenelwati yabo?
Ngabe yini imvumo lenelwati?
Imvumo lenelwati luhlelo loluchubekako lapho khona umhlanganyeli (lohloniphekile) afundza emaphuzu ekulingwa kwetekwelashwa kute kutsi atsatse sincumo sekuhlanganyela nobe cha nobe achubeke ngekulingwa kwetekwelashwa lokutsite.
Imvumo lenelwati ingetulu kwekusayinda lifomu lemvumo nje futsi akusiyo inkontileka, kodvwa yakha sisekelo semvumo yemuntfu lohlanganyelako kutsi ahlanganyele uma kulingwa.
imvumo lenelwati yakho yintfo lebalulekile uma kwentiwa lucwaningo lwesimilo nelwesayensi.
umniningwano kumele uniketwe ngendlela lemalula futsi leselubala ngekusebentisa lulwimi lwakho.
sincumo sakho sekuhlanganyela kumele singabi yingcindzetelo, kukhohliswa lokungafunekali, nobe kukhokhelwa.
uma uyekela kulingwa kwetekwelashwa, loku angeke kutsikamete lizinga lekunakekelwa lokutfolako.
umuntfu longatsintfwa esehlakalweni sekulimala lekuhlobene nekulingwa tikhutsato letiniketelwa kuhlanganyela.
Ngaloku lokungehla kusobala kutsi bonkhe bantfu, labakhona kuniketa imvumo lenelwati nobe lekutfolakala imvumo lenelwati leliciniso kulebabamele, bangahlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa. Bahlanganyeli basukela kubantfwana labancane kuya kulabadzala, labadvuna nobe labasikati, labaphile saka kuya kulabagulela kufa, labaphilako nalabafile (umntfwana losesiswini; bantfwana nalabadzala).
Kubalulekile kukhumbula kutsi kungenteka uhlanganyele ngalokungacondzi ngco lokungacondzile uma kulingwa kwetekwelashwa ngekutsi uvume kutsi kusetjentiswe umniningwano wetekwelashwa lokucuketfwe kumiculu yakho yangamuva nobe yanyalo lephetfwe ngudokotela wakho.
Tinkhombandlela letincuma kutsi ngabe umuntfu ufanelekile kuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa lokutsite tibitwa ngekutsi yindlela yekungeniswa; bese kutsi leto letingafuni kutsi bantfu labatsite bahlanganyele uma kulingwa kwetekwelashwa tibitwa ngekutsi yindlela yekukhishwa.
Indlela yekufakwa nekukhishwa tibaluleke ngendlela lesimanga, timiselwe kuvikela bahlanganyeli bekulingelwa nekwenta sicinisekiso sekutsi tinjongo tekulingwa tiyatfolwa ngaphandle kwetimpicabadzala letingakadzingakali.
Tinkhombandlela tekuLingwa kwetekweLashwa taseNingizimu Afrika tidzinga kutsi tivumelwano letisayindiwe kanye naleminye imiculu lebalulekile yekulingwa kwetekwelashwa lokuhlongotiwe kumele kubuyeketwe similo ngalokutimele yikomiti yetimilo lemukelekile levumelana nemazinga labekwe nguMkhandlu wekuCwaninga tiMilo teteMphilo waVelonkhe (National Health Research Ethics Council). Kubuyeketwa kwetimilo kuhlose kucinisekisa kuvikeleka kwebahlanganyeli belucwaningo labangahlanganyelako. Kungentiwa kuphela kulingwa kwetekwelashwa lokwemukelwe ngemakomiti etimilo lemukelekile eNingizimu Afrika.
Tinkhombandlela tekuLingwa kwetekweLashwa taseNingizimu Afrika tidzinga kutsi emakomiti etimilo abukisise ngalokukhetsekile emacembu latsite ebantfu kufaka ekhatsi bantfwana; bantfwana lasebakhulile; bomake labakhulelwe; tiboshwa; bantfu labakhubatekile; bantfu labagula ngekwengcondvo; imiphakatsi lengatsikameteka; bantfu labagulela kufa; bantfu labadzala; emacenjana ebantfu nebasebenti.
Kulingwa kwetekwelashwa kwentiwa ngenhloso yinye kuphela yekulingwa kwemitsi, emacebo ekwelapha kanye nemitsi yekwelapha letawugcina isetjentiswa ebantfwini.
Kuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa akusiyo indlela yekutfola umholo lophambili nobe longetiwe; kodvwa-ke lokungenani bonkhe bagcugcuteli bayabakhokhela bantfu labahlanganyelako uma kulingwa kuto tonkhe tindleko letifanele letihlobene nekuhlanganyela uma kulingwa kwetekwelashwa, kufaka ekhatsi tindleko tekuhamba, kudla, kunakekelwa ngetekwelashwa kanye nekuncesheteliswa ngetehlakalo letemukeliwe futsi netehlakalo letingaba yingoti leticinisekisiwe letihlobene nekulingwa.
Kungenteka kube khona maSAE lahlobene nemitsi lesetjentisiwe nobe tinchubo letentiwe kulokulingwa; kodvwa-ke bahlanganyeli besifundvo bacaphelwe kakhulu kute kutsi maSAE abonwe masinyane futsi asetjentwe ngendlela lefanele. Kantsi futsi kunemshwalensi wemaSAE, kute kutsi bahlanganyeli bancesheteliswe ngendlela lefanele. Lemitsi, imitsi yekugoma, emacebo ekwelapha nobe tindlela tekwelapha kungenteka tingasebenti kahle kulesifo sakho; kodvwa-ke, kukhona tindlela letiphephile kubahlanganyeli labangazuzi kuletindlela tekuphatfwa kwekulingwa kwetekwelashwa banganiketwa leminye imitsi lesebentako masinyane nobe uma sekuphela kulingwa. Tinkhombandlela tekulingwa tingadzinga kulungiswa lapha nalapha ngemphilo yakho.
Umcashi wakho, umshwalensi wetekwelashwa, umshwalensi wakho nobe Khomishani wekuNcesheteliswa ngekuLimala kwasemSebentini angeke bakhokhele ticelo takho letihlobene netehlakalo tekuhlanganyela kwakho uma kulingwa kwetekwelashwa; ngako-ke kubaluleke kakhulu kabi kutsi utfola bufakazi bekutsi umgcugcuteli wekulingwa unemshwalensi lobukene nawe logcwele futsi lofanele.
Kanjalo-ke kubaluleke kakhulu kutsi ukhulumisane nemndeni wakho kanye nalabo labangatsintseka ngekuhlanganyela kwakho ngaphambi kwekuba utibandzakanye ngekulingwa.
<fn>ssw_Article_National Language Services_ILAYISENSI YEKUNGENA.txt</fn>
Lelayisensi ayintjintiselanwa futsi kumele iboniswe ngekufunwa kunobe ngumuphi somahlatsi, umhlonishwa longusomahlatsi, liphoyisa nobe lesinye siphatsimandla lesigunyatiwe.
Kunemali lengahle ikhokhwe ngaletinye tintfo tekwentiwa nobe ngekungena jikelele, lapho-ke kutawuniketwa ivawusha leseceleni.
Kungena kuvunyelwe kuphela emkhatsini kwa-06:00 na-18:00 kuletinsuku/lusuku lwekusebenta, ngaphandle uma kukuncanca kwebusuku bonkhe.
Tintfo tekwentiwa letimayelana nekwenetiseka kutekukhibika, temfundvo, temasiko netemphefumulo tingachutjwa kuphela etindzaweni letibonisiwe (kumabalave, kunchazelo yendzawo kanye/nobe kumamaki emizila ekugcagcama kanye naletinye timphawu). Emabhodi etatiso netimphawu temifaniswano kumaHlatsi eMbuso kumele tihlonishwe.
Kungena kumhlaba wemaHlatsi eMbuso kungencatjelwa ngaphandle kwekuniketwa kwetizatfu kantsi nekubekelwa indzawo kungachitfwa Litiko. Umhlaba wemaHlatsi eMbuso nobe tincenye tawo tingavalelwa umphakatsi kantsi nekubaswa kwemililo etindzaweni letimiselwe kubasa kungencatjelwa ngetikhatsi letitsite.
Akukho imisindvo nobe lokunye kutsikameta lokungatsintsa labanye basebentisi bemhlaba wemaHlatsi eMbuso nobe indalo lokuvunyelwe.
Kubaswa kwemililo kwencatjelwe, ngaphandle kwasetindzaweni letimiselwe lenhloso ngekwelikhetselo. Imililo akukamele ishiywe ingakanakwa, futsi kumele icinywe ngemuva kwekusetjentiswa.
Akukho tinsila, tibi nobe tintfo tekuphatsa letingenalutfo lokumele tishiywe, tilahlelwe phasi nobe tijikijelwe kumhlaba wemaHlatsi eMbuso, ngaphandle kwetintfo tekuphatsa tibi ikakhulukati letibekelwe leyo nhloso.
Akukho umuntfu lokumele onakalise, akhiphe nobe atsikametane netikhonkwane, imincele, lucingo, libhodi lesatiso nanobe nasiphi lesinye sakhiwo lesikumhlaba wemaHlatsi eMbuso ngaphandle kweligunya.
Akukho umuntfu lokumele atsikametane nemisebenti yekuphatfwa kwemhlaba wemaHlatsi eMbuso, futsi akukho kungena lokungakagunyatwa lokutawuvunyelwa kunobe nguyiphi indzawo lapho basebenti nobe tintfomsebenti tichuba umsebenti khona.
Akukho umuntfu lokumele onakalise, akhiphe nobe ente luphawu etjeni, esitjalweni, esihlahleni nobe lokunye lokumilako kumhlaba wemaHlatsi eMbuso.
Nobe ngumuphi umuntfu, ngaphandle kwelayisensi yekutingela nobe kudoba, nobe lelinye ligunya lelisebentako, lobulala nobe atsatse nobe ngusiphi silwane, inyoni, silokatane, inhlanti nobe lokunye lokutsite unelicala.
Kondla tilwane tasendle kwencatjelwe.
Tibhamu, emazembe, imicibisholo, butjokwane kanye nalokunye lokungahle kusetjentiselwe kutingela akukavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso, ngaphandle uma kuvunyelwe ngaphasi kwelayisensi yekutingela.
Tinja nobe letinye tilwane tasekhaya naletinye-nje tilwane atikavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso ngaphandle kwemahhashi, uma avunyelwe kusetjentiswa ekugcagcameni kwemahhashi.
Kubhukusha nekudoba kuvunyelwe kuphela etindzaweni letimiselwe leyo nhloso.
Kuba senkambu, uma kuvunyelwe, kwencatjelwe kuphela kufika etindzaweni letimisiwe tekwenta inkambu, futsi ngemuva kwekukhokha timali letibekiwe.
Kwehlisa, kundzisa ngetulu nobe kuhlalisa tindiza, tindiza letineluphaphe emhlane, tintjwezandiza, emabhaluni kanye nemapharashuthi akukavunyelwa kumhlaba wemaHlatsi eMbuso.
Kusebentisa nobe kutfolakala nemakhilikithi nobe tichumani ngekhatsi kwemhlaba wemaHlatsi eMbuso kwencatjelwe.
Alikho licala lelitawubekwa uMbuso nganobe ngumuphi umonakalo emphahleni yemnikati welayisensi kulandzela kusebenta lokwentiwa nguMbuso nobe egameni leMbuso nganobe nguyiphi imbangela, ngaphandle uma lowo monakalo ubangwe budlabha ecadzini lemcashwa weMbuso ekwenteni umsebenti wakhe lowetayelekile.
Umnikati welayisensi utawuba nelicala ngemonakalo lowentiwe kumikhicito yasehlatsini nobe lenye imphahla yeMbuso, lokumonakalo lobangelwe sento lesitsite ecadzini lakhe.
Kuncanca nekugibela emabhayisikili, kungena enkambu, kugcagcama ngema-4x4, kutingela, kuvakasha kwetemphefumulo/kwetemasiko kanye nemacembu lanemholeli.
UMA UNEMIBUTO, UDZINGA EMABALAVE NOBE LEMINYE IMINININGWANO, UYACELWA KUTSI UCHUMANE..Siphatsimandla lesimisiwe?
Buka luhla lwetintfo tekwentiwa kusengeto.
Linani lelisetulu lebantfu labangu-5 ngelayisensi. Emacembu lanemholeli linani lelisetulu lebantfu labangu-20 ngemholi welicembu?
Ngekulandzela tiGaba 19 na-20 teMtsetfo waVelonkhe wemaHlatsi, 1998 (uMtsetfo 84 wanga-1998), kungena kulamahlatsi eMbuso kwencantjelwe kufika kulendzawo lephawulwe kulelibalave lelinanyatselisiwe (kanye/nobe kulendzawo lechaziwe) futsi kungekulandzela imitsetfo lemisiwe. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi kukhona lokunye kuvinjelwa lokwengetiwe kulemitsetfo lokungasetjentiswa kuletinye tindzawo temahlatsi, njengobe kuboniswe kutimphawu, emabalave, emaphamfulethi nobe leminye imininingwano leniketwa umphakatsi.
Lelayisensi isebenta kulunye lwaletinhlobo tekungena njengobe tiphawulwe ngulofaka sicelo, kuye ngekuba khona kwetisetjentiswa nobe luchungechunge lwetintfo tekwentiwa letivunyelwe.
<fn>ssw_Article_National Language Services_ILIVI YEKUGULA.txt</fn>
Ngetehlakalo letetayelekile temphilo yakho ungabanjwa kugula nobe ulimele ngaleyo ndlela utawudzinga ilivu kute ululame kulesifo nobe uphole. Khumbula kutsi kulimala kulengcikitsi akusho kulimala emsebentini.
Ilivu yekugula letayelekile yemalanga langu-36 lenemholo lophelele kusayikili yelivu yekugula. Isayikili yelivu yekugula sikhatsi seminyaka lemitsatfu lalandzelanako. Isayikili yelivu yekugula yanyalo icale ngamhlaka Bhimbidvwane 2004.
Uma ngabe wati kusenesikhatsi kwekutsi kumele uye kadokotela, sib. kuyohlindvwa, faka sicelo bese ufaka lifomu lakho kusenesikhatsi.
Kodvwa, uma ungahlaselwa kugula nobe utfole kulimala, yatisa indvuna yakho masinyane uma ungeke ukhone kusebenta ngenca yekugula nobe kulimala. Umlayeto wenkhulumo wesihlobo, umuntfu losebenta naye nobe umngani kwemukelwe kuphela uma ngabe luhlobo lwekugula nobe kulimala kukuvimbela kutsi watise indvuna/umphatsi ngekwakho.
Faka sitifiketi sekugula setikhatsi semalanga lamatsatfu nalangetulu FUTSI nalapho khona usebentise ilivu yekugula ngetulu kwemahlandla lamabili esikhatsini semaviki lasiphohlongo, ngaphandle kwemalanga ekulova. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa ngaphasi.
Sebentisa futsi uphatse ilivu yekugula levamile ngendlela lefanele futsi ngekunakekela lokukhulu ngesikhatsi sesayikili yelivu yekugula.
Yekela kutsi kusebentisa ilivu yekugula kuletinye tintfo ngaphandle kwekugula nobe kulimala ngobe ungatfolakala usesimeni lesibucayi kulesayikili yelivu yekugula.
Kubukisisa kanye nekukuniketa ilivu yekugula ngekuya ngesicelo sakho.
Kuphela nekuphenya imikhuba letsite yelivu yekugula letayelekile ekuhlukunyetweni lokungaba khona. Kanye nekutsatsa uma ngabe kudzingekile. Umcashi angacela sitifiketi sekugula kuletinye tehlakalo tesikhatsi lesingaphasi kwemalanga langu-3 uma kubonwe umkhuba lotsite.
Kweluleka basebenti ngekusebentisa ngekucaphela ilivu yekugula.
Kwetayela simondzawo sekusebenta nobe tidzingo temsebenti nobe kufuna lomunye umsebenti, njalo uma ngabe kunesidzingo.
Ilivi yekungakhoni kusebenta inzuzo longayicela Esahlakalweni lapho khona usebentise khona ilivu yakho letayelekile kusayikili yelivu yekugula yeminyaka lengu-3.
Kungakhoni kusebenta kwesikhashana?
Kungakhoni kusebenta sikhatsi lesidze?
ngekufakwa kwesitifiketi sekugula esikhatsini ngasinye uma wenta sicelo; futsi nangeluphenyo kwemcashi ngeluhlobo kanye nangebukhulu bekugula nobe kulimala.
Faka sicelo ngemafomu ladzingekile ekufaka sicelo. Khumbula kutsi kumele ufake sicelo ngemafomu eticelo labekiwe elivu yekungakhoni kusebenta lefisha nobe lendze ngekulandzelana. Angeke usisebentisa lifomu le-Z1 kulesicelo.
Uma ngabe wati kusenesikhatsi kwekutsi kumele uye kadokotela, sib. kuyohlindvwa, faka sicelo bese ufaka lifomu lakho kusenesikhatsi.
Kodvwa, uma ungahlaselwa kugula nobe utfole kulimala, yatisa indvuna yakho masinyane uma ungeke ukhone kusebenta ngenca yekugula nobe kulimala. Umlayeto wenkhulumo wesihlobo, umuntfu losebenta naye nobe umngani kwemukelwe kuphela uma ngabe luhlobo lwekugula nobe kulimala kukuvimbela kutsi watise indvuna/umphatsi ngekwakho.
Kumele ufake sitifiketi sekugula ngaso sonkhe sikhatsi kanye nesicelo sakho. Ungaphindze ufake leminye imiculu yetekwelashwa leyesekelako kanye nemniningwane, kanye nebufakazi lobubhaliwe kulesicelo sakho selivu yekungakhoni kusebenta. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa.
Ungasebentisi kabi ilivu yekungakhoni kusebenta.
Umcashi utakuniketa ilivu yekungakhoni lehamba nemitsetfo phakatsi ngalesikhatsi kusalindvwe umphumela weluphenyo lwabo ngeluhlobo nangebukhulu belivu yekungakhoni kusebenta yakho.
Umcashi utawuphatsa futsi aphenye ngesicelo sakho, ngelusito lwe-Health Risk Manager, ngekulandzela iNchubomgomo kanye neNchubo yeLivu yekungaKhoni kuSebenta nekuTsatsa uMhlalaphansi Ngenca yekuGula (PILIR). Ungadzigakala kutsi wente lolunye luhlolo lwetekwelashwa njengencenye yeluphenyo kute kutsi umcashi akhone kutsatsa sincumo lesifanele ngelivu lechubekako yekungakhoni kusebenta nobe sib. kuntjintjwa lokungentiwa kwesimondzawo semsebenti wakho nobe kutfola lomunye umsebenti.
Umcashi utakwatisa ngemiphumela yeluphenyo bese sewutsatsa sinyatselo lesifanele ngekulandzela lemiphumela.
Uma wehluleka kusebenta kwalomphelo ngenca yetizatfu tekugula, kungenteka ukhishwe/uniketwe umhlalaphasi kuMsebenti waHulumende ngetizatfu tekugula.
Kungaba nguwe nobe umcashi wakho langakuniketa umhlalaphasi uma kungasolelwa kutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo. Loku kungenteka mhlawumbe emva kwengoti yemoti lematima.
Uma ngabe ufake sicelo lesidze selivu yekungakhoni kusebenta kantsi neluphenyo lwemcashi lutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo, bangasachubekisa sicelo sakho sekungakhoni kusebenta kutsi sibe sicelo semhlalaphasi ngenca yekugula.
Kungenteka ucelwe kutsi ugcwalise emafomu lakhetsekile esicelo semhlalaphasi ngenca yekugula.
Faka titifiketi tetekwelashwa kanye nanobe nguyiphi imibiko yekugula lekhona kanye nemniningwane kulesicelo. Buka futsi Kwemukelwa Kwetitifiketi Tetekwelashwa.
Umcashi utawuphatsa futsi aphenye ngesicelo sakho, ngelusito lwe-Health Risk Manager, ngekulandzela i-PILIR. Ungadzingakala kutsi wente lolunye luhlolo lwetekwelashwa njengencenye yeluphenyo kute kutsi umcashi akhone kutsatsa sincumo lesifanele ngemhlalaphasi ngenca yekugula wakho longahle wentiwe, nobe uma kutsi angeke usakhona kusebenta kwalomphelo sib. kuntjintjwa lokungentiwa kwesimondzawo semsebenti wakho nobe kutfola lomunye umsebenti.
Umcashi utakwatisa ngemiphumela yeluphenyo bese sewutsatsa sinyatselo lesifanele ngekulandzela lemiphumela.
Ngetinhloso telivu yekungakhoni kusebenta umcashi utawemukela kuphela titifiketi tetekwelashwa letikhishwe futsi tasayindwa basebenti lababhalisiwe neMkhandlu Wemisebenti Yetemphilo WaseNingizimu Afrika futsi labagunyatiwe ngekwemtsetfo kuhlola kanye nekwelapha tigulane. Sitifiketi setekwelashwa lesinjalo kumele, ngemvumo yakho, sichaze luhlobo kanye nebukhulu bekugula/kulimala.
Ligama, likheli kanye neticu tesisebenti setemphilo.
Lusuku kanye nesikhatsi sekuhlolwa.
Kungaba kutsi sisebenti setemphilo sikhipha sitifiketi setekwelashwa ngenca yekubuka kwaso ngesikhatsi senta luhlolo, nobe ngenca yemniningwane loniketwe sigulane futsi kube ngulosuselwa etizatfwini tetekwelashwa letemukelekile.
Inchazelo yesifo/yenkinga, ngekuya ngekutsi sigulane sinikete imvumo yekudzalula umniningwane lonjalo.
Kutsi ngabe sigulane angeke sikhone kusebenta ngalokuphelele nobe sigulane sitawukhona kwenta longekho matima kakhulu.
Sikhatsi selivu yekugula lenconotiwe kanye nelusuku lwekukhishwa kwesitifiketi sekugula.
Matisi wesisebenti uma ngabe asebentisa titifiketi letiphurintiwe ngaphambilini, emagama langahlangani nesigulane kumele esulwe.
Umcashi angenta futsi acale luphenyo lwesicelo sakho emva kwekutsi sewufake lifomu lesicelo leligcwaliswe kalokuphelele kanye nayo yonkhe imiculu ledzingekile. Loku kufaka ekhatsi kubuyela emuva kudokotela kuyogcwalisa umbiko lodzingekile loyincenye yemafomu esicelo. Lifomu lelingakagcwaliswa kahle linganciphisa ematfuba ekutsi utfole ilivu yekungakhoni kusebenta nobe umhlalaphasi ngenca yekugula.
akhubatekile kumele ayolungisisa imishini loyisebentisako ngenca yekukhubateka kwakho, umcashi utakuniketa sikhatsi sekungabi khona emsebentini. Umcashi utawugcina lirekhodi lelibhalwe phasi laletikhatsi letinjalo letingakasetjentwa kuze kugcwaliseke lilanga leliphelele. Litawubese selikhishwa emalangeni akho elivi yekugula.
Kuleto tehlakalo utawudzingakala kutsi ugcwalise irejista yato tonkhe letikhatsi lophume ngato emsebentini.
Bufakazi baleto tehlakalo vele butawudzingakala.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMAKETHE LEHLOSIWE.txt</fn>
Inhloso yekuSitwa kwaboSomabhizinisi kukhutsata lisiko lemabhizinisi kuBantfu lebebaNcishwe emaTfuba ngekweMlandvo (HDP) ekwelekeleleni kukhula kwemabhizinisi e-HDP lakhona nekuletsa tingucuko emabhizinisini langesiwo e-HDP.
Inhloso yelutjalomali lwalokuTsengiswa yi-BEE kutfutfukisa lisiko lekonga nekutjala imali. Luhlelo lweluhlanyelomali lwalokuTsengiswa yi-BEE lutawutfola ematfuba lakahle ekutfola luhlanyelomali etinkampaneni Ietibhaliswe e-JSE futsi lutsi lungawatfola bese luyawatsengisa lamasheya, luwatsengisela ema-HDP ngesephulelo. Loku kutawentiwa kubanjiswene naletinkampani leticondziwe nemacembu e-BEE lafanele, futsi kutawubalelwa kuletindlela tekuhlola inchubo ye-BEE yaletinkampani leticondziwe futsi ticinise blubumbano lwebulingani bebhizinisi ku-BEE.
Inhloso yekuTfutfukiswa kweTindzawo taseMaphandleni neMiphakatsi kwenta kancono kufinyelela ekusiteni ngetimali netinsita temabhizinisi emalunga emphakatsi laphuye kakhulu nalancishwe ematfuba. Lokugcilwe kuko lapha kusita imiklamo yemiphakatsi neyetindzawo tasemaphandleni, ikakhulu leyo lefaka ekhatsi emacembu ebafati nemadvodza, lusha nalabakhubatekile. Loku kutawuciniseka ingcucuko yangempela lesuka etimphandzeni itindzaweni lebetincishwe ematfuba emnotfo ngekwemlandvo.
Lusito lwaboSomabhzinisi lutawuniketwa emabhizinisi laphetfwe futsi langewemaHDP, ladlala indzima lenkhulu ngekutimisela. Labafaka ticelo bafanele bakhombise kudlala indzima ngekwempela ekutsatseni tincumo esigabeni sebhodi, setiphatsimandla, sekuphatsa nesekusebenta?
Ema-HDP afanele acabange ngekuba sengcupheni kwangempela kwebhizinisi kute adlale indzima lebonakalako kulomvuzo. Ngalamanye emagama, imphilo nemphumelelo yema-HDP ifanele iboshelwe ekukhiciteni kwebhizinisini. Bosomabhizinisi bafanele futsi bakhombise kufaka sandla kulebhizinisi, kungaba kufaka imali nobe kufaka sandla ngalenye indlela.
Lusito lwaBosomabhizinisi lungasita emabhizinisi langesiwo futsi langakaphatfwa bantfu labamnyama kwamanje, kuphela nje uma ngabe e kukhona luhlelo lolubanti lwangempela lolucinisekisa kuphatsatfwa kwebhizinisi ngema-HDP ngesikhatsini lesfanele. Loluhlelo lufanele lufake ekhatsi silinganiso sekubuketa tingucuko tenkampani leticondziwe, kutfutfukisa emakhono nekuwandlulisa, kanye nekwakha ematfupha ekucashwa.
Lusito lwaBosomabhizinisi lutawusita kucala bosomabhizinisi nobe emabhizinisi lakhombisa kufaneleka kwalebhizinisi. Bafanele bakhombise kutsi ibhizinisi ingaphila itfutfuke kufikele ezingeni lekutsi ibuyisele nobe nguluphi lusito lwemali nobe lwemphahla uma isachubeka kwalebhizinisi.
Lusito lwaBosomabhizinisi lutawusita kuphela labo bosomabhizinisi nemabhizinisi lahambisana nemitsetfo yaseNingizimu Afrika. Emabhizinisi latawusebenta ngaphandle kwemvumo nekubhaliswa, nobe ngekwephula nobe ngumuphi umtsetfo, angeke alutfole lusito.
Lusukela etigidzini temaRandi letingu 3 kuye kuletingu-10.
Kuchuba tingucuko temabhizinisi ngekuya kwesincumo semnikati, nebaphatsi nekukhutsata kutsi emabhizinisi abe webasebenti.
Kuhlanyelwa kwemali kusetjentiselwa kakhulu kusita kukhulisa emabhizinsi, kungaba ngekuzuza nobe ngekuhleleka.
Ngekutfola ematfuba lamahle ekuhlanyela imali lekutsengiswe ngayo emasheya nekuwahambisa neluhlelo lwekufundzisa. Luhlanyelomali lwalokuTsengiswa yi-BEE lucondze kungenisa lisiko lekonga imali lekutsengiswe ngayo emasheya nekuhlanyela imali imali kuma-HDP.
Ngekusebentisa tinhlelo tekubambisa nekuhlangana nemacembu lafanele e-BEE, imali lebonakalako letfolwe uma kutsengiswa emasheya, lahlanyelwe ingatfolakala etinkampanini letingakhonjwa futsi ngemuva kwekutsengiselwa ngamunye wema-HDP ekutfutfukisweni kwemnotfo lobanti.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemphakatsi kwenta imiphakatsi ikhone kutfola emasheya (intalo letfolakala ngekutsengisa emasheya) kumiklamo lengenisa imali letatawutfutfukisa imiphakatsi etindzaweni lebetisalele emuva kutemnotfo, ngekuya kwemlandvo.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemiphakatsi titawucala ngemiklamo letawutfutfukisa kakhulu imiphakatsi. Loku kungafaka ekhatsi kwakha ematfuba lamasha ekucashwa etindzaweni lebetisalele emuva kutemnotfo, ngekuya kwemlandvo.
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nemiphakatsi kutawuhlanyela imali yayo emiklameni lapho khona kunacwepheshe wemklamo futsi kutfole timali kulabanye bahlanyeli timali nalabasita ngetimali.
Kuchuba kuhlanganyela kwema-HDP emiklameni letfutfukisa imiphakatsi, lapho khona kudzingeka umphakatsi ube ngumnikati weluhlanyelomali lapho khona futsi kukhicitwa imphahla yemphakatsi lengenisa imali.
Kutfutfukiswa kwetindzawo taseMaphandleni nemiphakatsi angeke kusite ngetimali lapho khona kuniketwa kwetindlu kungumphumela walomklamo.
Nobe nguliphi litfuba lebhizinisi lidzinga kusitwa, kungaba yibhizinisi lensha, ibhizinisi letfutfukako nobe nobe yibhizinisi lekhona lefuna kube nengucuko kubuniniyo. Sinyatselo sekucala-ke kutfola kutsi kutawudzingeka lusito lolungakanani. Uma ngabe kutsenga ibhizinisi kumnikati nobe kutfola imali lehlanyelwe ebhizinisini, kudzingeka malini Uma ngabe kukusita ibhizinisi lekhulako kudzingeka malini Uma ngabe yimali yekucala ibhizinisi?
Buta lombuto: ngabe loku lokwentiwa kuloluhlanyelomali kuyahambisana yini nendlela lefanele yekukhetsa?
Luhlelo lokweSekela ibhizinisi lwe-NEF lunendlela lefanele yekukhetsa leshubile. Uyacelwa kutsi wente siciniseko sekutsi wena nelicembu lakho nifanelekile ngekuya kwemibandzela yendlela yekukhetsa yekweSekela iBhizinisi lechazwe kulencwajana.
Tetayete umkhicito waSomabhizinisi: iGenerator, i-Accelerator ne-Transformer. Hlola kutsi ngumuphi umkhicito lofanele ngekuya kwebukhulu balebhizinisi loyicabangako, luhlobo lwebhizinisi naletinye tindlela letifanele. Uma ngabe ibhizinisi yakho loyicabangako ayikho emkhakheni lobekiwe?
Sikholelwa ekutsini indlela lekahle kakhulu yekucala inkhulumiswano kucela somabhizinisi aletse sibonelo lesifinyetiwe salebhizinisi, lokufaka ekhatsi imitsetfo lefanele nemininingwane lehambisana nayo. Loku kufaka ekhatsi imininingwane lebanti macondzana nebhizinisi, banikati bayo labayiholako nalabayiphetse. Kuyacoliswa kutsi ticelo letingakapheleli ngeke tichutjelwe embili ngako-ke uyakhutsatwa kwenta siciniseko sekutsi sicelo sakho sibhalwe ngalokuphelele. Ngenhlanhla lembi angeke sichube nobe ngutiphi tingcoco nawe lemininingwane ingakaniketwa. Sihlola nobe ngusiphi sicelo futsi utawatiswa ngaso.
Uma ngabe sicelo sakho sihambisana nemininingwane lefunwa yindlela lefanele yekukhetsa futsi bese kutsi umsebenti lowentiwako uhambisana netinhlobo letehlukene, sitawenta luhlolo lwekucala lwalelitfuba lolumiselwe elwatini lolutfoliwe. Uma ngabe sicabanga lelitfuba njengemerithi futsi kunelitfuba lelihle lekunikwa lusito, sitawukucela kutsi uletse Sicelo sakho lesiLandzisa kaBanti. Lesiphakamiso siLuhlelo Lwakho Lwebhizinisi loLuphelele lolusetjentiswa kuhlola litfuba kabati. Luphindze futsi lukuphocelele kutsi uletse luhlelo lolubanti lokuvamise kuba ngumsebenti lomuhle wanobe nguyiphi ibhizinisi.
Siphatsimandla lesibukene nemadili sitawufundza lesicelo sakho lesibanti kute unikwe lusito bese uchumana bawe ngemibuto aphindze acele lolunye lwati. Ngemuva kwaloko-ke sitawuhlela umhlangano.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMANYUWALI YEBAFUNGIS.txt</fn>
Injongo yalemanyuwali kweluleka baholi bendzabuko emsebentini wabo ekwenteni kuphatfwa kwemtsetfo kufinyeleleke kakhulu uma basebenta njengebafungisi betifungo kanye nekubeka phasi tinchubo lekumele kutsi tilandzelelwe ekuphatfweni kwesifungo nobe kuvunyiswa, kwentiwa kwesitsembiso nobe kwentiwa kwebufakazi kanye nekucinisekiswa kwemiculu.
Bonkhe baholi bendzabuko batikhulu tekuthula futsi ngako-ke bangebafungisi ngemandla esikhundla sabo. Umfungisi ngekwesikhundla sakhe ngumuntfu lona ngenca yelihhovisi nobe sikhundla lesiphetfwe ngulowo muntfu. Uvele abe ngumfungisi. Uma labanye bantfu kumele bafake ticelo kuNdvuna yeTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo kukhetfwa njengabafungisi, baholi bendzabuko abafaki sicelo. Uma bafungisi baniketwa titifiketi tekukhetfwa, umfungisi ngekwesikhundla sakhe akadzingi sitifiketi, ngobe unesitifiketi selihhovisi nobe sikhundla lasiphetse.
Umfungisi ukhetfwa endzaweni letsite futsi usebenta kuphela kuleso sikhundla endzaweni lapho akhetfwe khona. Umsebenti wemfungisi kutsi asite emalunga emphakatsi wendzawo ngekwenta sifungo nobe kuvuma nobe kwenta sitsembiso nobe kwenta bufakazi kunobe ngumuphi umuntfu. Lomunye umsebenti wemfungisi, kuvumisa emakhophi emiculu njengemakhophi leliciniso yemiculu cobo. Kute imali lebitwako ekwenteni umsebenti wekufungisa. Kwentisa titsembiso nobe kuvumisa imiculu. Umfungisi akakavunyelwa kwentisa sifungo nobe kwentisa sicinisekisa lesihlobene nentfo lefaka yena phakatsi. Sizatfu kutsi umuntfu lekafakazisako kumele angabi nekukhetsa mayelana nendzaba lecuketfwe encwadzini lefungelwe kute kutsi fakazi akhululeke kunobe ngabe yini lecuketfwe encwadzini lefungelwe. Lomsebenti lowentiwa bafungisi, wenta kutsi kungabi nesidzingo sekutsi bantfu bahambe libanga lelidze kuya esiteshini semaphoyisa lesisedvute nobe ehhovisi lamantji kutfola lusito.
Uma ngabe umholi wendzabuko, ngenca yemisebenti letsite nobe ngaletinye tizatfu, angakhoni kusebenta njengemfungisi, mabhalane nobe lomunye umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, angaba ngumfungisi kuleyo ndzawo, kuphela uma akhetfwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Emafomu esicelo (J5) ayatfolakala ehhovisini lamantji. Lelifomu licuketse emakhasi lasitfupha. Lamakhasi lasihlanu ekucala kumele agcwaliswe ngumuntfu lofaka sicelo kantsi lelikhasi lekugcina ligcwaliswa yimantji lekumele kutsi yente tincomo kulesicelo. Loku kusho kutsi umuntfu lofaka sicelo kumele aphendvule imibuto yamantji, lelungiselelwe nguMabhalane weNkhantolo yeMphakatsi. Lapho khona kungumabhalane wemholi wendzabuko nobe ngumuphi umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, kubalulekile kutsi kube khona incwadzi yesincomo levela kumholi wendzabuko, lepheleketela sicelo. Mantji utawubese utfumela lelifomu lesicelo kanye nencwadzi yesincomo kuliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo. Basebenti beliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo batawusebenta ngalesicelo kuze kufike lapho liSekela leNdvuna / iNdvuna nobe titfunywa, letivame kuba ngemalunga eliTiko lasetikhundleni letisetulu tikhetse umuntfu lofake sicelo. Sitifiketi sitfunyelwa emuva kumantji lotasindlulisela kumuntfu lofake sicelo.
Fakazi (lomuntfu lowente incwadzi yesifungo) angaya kumfungisi nencwadzi yesifungo, kutsi ayowenta sifungo nobe kuvunyiswa.
Ngabe unako kungabata kwenta lesifungo lesibhaliwe; futsi iii Ngabe utsatsa lesifungo lesibhaliwe njengesibopho enhlitiyweni yakhe.
Sifungo lesibhaliwe sentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: Ngiyafunga kutsi loku lokucuketfwe ngulesifungo kulicinisa, Nkhulunkhulu ngisite. Umfungi utawucelwa kutsi aphakamise sandla sakhe sesekudla kute kutsi inte lesifungo?
Lapho khona umfungi avuma kutsi uaykuvisisa lokucuketfwe ngulesifungo futsi atjele umfungisi uyangabata kwenta lesifungo nobe atjele umfungisi kutsi ucabanga kutsi lesifungo asimbophi enhltiyweni yakhe, umfungisi utawuvunyiswa. Kuvunyiswa kwentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: Ngiyacinisekisa kutsi loku lokucuketfwe kulesifungo kulicinisa.?
Umfungi kumele asayine sifungo phambi kwemfungisi. Lapho khona umfungi angakhoni kubhala, umfungi lonjalo kumele kutsi afake imaki ekugcineni kwesifungo, kumele ente loko ngaphambi kwemfungisi. Uma ngabe umfungisi angatsembi likhono lemfungi lekubhala, utawudzinga kutsi lokungakhoni kubhala kucinisekiswe ekugcineni kwesifungo ngumuntfu lomunye lotsembekile.
Uma ngabe umfungi asayinile nobe afake imaki, umfungisi utawucinisekisa kutsi umfungi uvumile kutsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe sifungo futsi utawubala INDLELA, INDZAWO, kanye neLUSUKU lokwenta leso sifungo. Umfungisi utawusayina sifungo futsi abhale ligama lakhe leliphelele kanye nelikheli labhizinisi ngaphasi kwesayini yakhe, futsi asho sikhundla sakhe kanye nendzawo lasebentela kuyo nobe lihhovisi leliphetfwe nguye. Likheli lebhizinisi kushiwo likheli lendzawo kodvwa hhayi likheli leliposi?
Titembu tihlala tilungile tikhona kutsi titewusita bafungisi kutsi bente umsebenti wekufungisa nobe kuvumisa ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.
Ikhophi yemculu lekumele kutsi ucinisekiswe njengekhophi yelicinisa lemculu welucobo, kumele ucatsaniswe nemculu welucobo futsi kumele kucinisekiswe kutsi lemiculu lembili iyafanana mbamba. Uma ngabe umfungisi acinisekisile kutsi lekhophi ilicinisa lemculu welucobo mbamba futsi kute tingucuko letingakavunyelwa letentiwe, umfungisi kumele kumele abhale phasi nobe ashaye sitembu kutsi uyacinisekisa kutsi lomculu yikhophi lelicinisa yemculu welucobo futsi kute tinkhomba tekutsi umculu welucobo untjintjwe ngumuntfu longakavunyelwa. Ngako-ke umfungisi kumele isayine futsi aphindze abhale ligama, sikhundla, imininingwane yekuchumana kanye nelusuku. Sitembu lesihlala silungile sikhona kuvumisa imiculu.
Uma ngabe sifungo nobe kuvuma kwentiwa kahle ngendlela lehleliwe, futsi leyo indzab iye enkhantolo, incwadzi yesifungo angeke isebente futsi ingaba nemitselela lemibi kakhulu njengasemacaleni ebugebengu, kungaholela kutsi umsolwa atfolwe anganacala.
Uma ngabe umfungi abone kutsi lomuntfu lowenta sitatimende, bekangafuni kwenta sifungo, kumele kutsi umfungisi angasenti lesifungo. Kuke kwaba khona licala lapho umsolwa waboshwa ngaphasi kweMtsetfo wekuPhepha kwangeKhatsi, kwatsi emva kwekutsi abanjwe afakwe eluvalwelweni nekubutwa imibuto, aphocelelwa liphoyisa kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi. Inkhantolo yabeka eceleni sigwebo ngalesikhatsi kutfolwak utsi umsolelwa wentiswa ngenkhani kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi.
Kulicala kwenta sitatimende lesimanga wati kutsi singemanga encwadzini yesifungo. Kuvuma nobe kufunga nobe bufakazi, ngekuya ngekutsi sitatimende lesingemanga sifakiwe kumculu, licinisa lakhona uma ngabe lifungelwe, licinisekisiwe, nobe lifakazelwe ngaphambi kwemuntfu lohlonyiswe ngumtsetfo kutsi ente tifungo nobe afungise nobe afakazise.
i ngekwehluleka kusayina sifungo kanye nekubhala ligama lakhe leliphelele kanye nelikheli lebhizinisi ngaphasi kwesayini yakhe, kanye ii nekwehluleka kusho sikhundla sakhe nendzawo lasebentela kuyo nobe nelihhovisi leliphetfwe nguye uma asebenta ngekwesikhundla.
Umfungisi lofakazisa tincwadzi tesifung kudzingakala kutsi kutsi angabi nebuhlobo futsi angakhetsi futsi angahlobani nelihhovisi lekwentiwe kulo lencwadzi yesifungo. Ecaleni lapho ummeli asebentisana nalomunye, wasebenta njengemfungisi wemlingani wakhe, kwatfolakala kutsi akakhweshi ngalokuphelele futsi uyangena naye kulelicala. Inkhantolo yayalela kutsi lencwadzi lefungelwe ifugniswe kabusha ngaphambi kwemfungisi lofanele.
Uma ngabe emakhaphi emiculu angakacinisekiswa kahe njengemakhophi elicinisa emculu welucobo, lomfungisi locinisekise lomculu, angatitfola asenkhantolo njengemsolelwa wesibili ngekusita umuntfu kutsi ente inkhohlakalo nobe njengafakazi wekuniketa bufakazi bemiculu yemanga.
Titembu letihlala tilungela tekusetjentiswa baholi bendzabuko njengebafungisi, kanye ne-inkhi ledzingekile, angeke kuniketwe nguHulumende. Loku kumele kutfolwe ngumholi ngemali yakhe.
Ngabe uyakwati futsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe ngulesifungo?
Ngabe unako lokunye kungabata ekwenteni lesifungo?
Ngabe lesifungo usitsatsa njengalesikubophako ehlitiyweni yakho?
Ngabe uyafuna kuvunyiswa?
i Sikhundla sebaholi bendzabuko njengebafungisi ngekwesikhundla semsebenti: Satiso saHulumende No. R.
Kukhetfwa kwebafungisi: Sigaba 51 seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 uMtsetfo No. 16 wanga 1963.
Sikhundla sebafungisi ngekwesikhundla : Sigaba 6 seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 uMtsetfo No. 16 wanga-1963.
Kumenyetelwa kwebantfu labatsite njengebaGcini bekuthula: Sigaba 334 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
Kuboshwa sikhulu sekuthula ngaphandle kwencwadzi yekubopha: Sigaba 40 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
viii Kukhishwa kwetincwadzi tekubopha kwetikhulu tekuthula: Sigaba 44 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
i SIKHUNDLA SEBAHOLI BENDZABUKO NJENGEBAFUNGISI NGEKWESIKHUNDLA: SATISO SAHULUMENDE NO. R.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMITSETFOSIMISO YENKA.txt</fn>
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, ngaphasi kwesigaba 171 semTsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika, 1996, nesigaba 16 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 (uMtsetfo No. 13 wanga-1995), njengobe uchitjiyelwe, umise lemitsetfosimiso lecuketfwe kuleseNgeto lesilapha kutsi kulawulwe tindzaba letiphatselene netinchubo naloko lokwenteka eNkantolo yemTsetfosisekelo kusukela ngamhlaka 29 Meyi 1998*.
INcenye VII Tindzaba letingacutjungulwa yiNkantolo kuphela umTsetfosimiso 14-?
INcenye VIII Kufinyelela-ngco kanye nemacala lengcisiwe umTsetfosimiso 18-?
INcenye IX Timali netindleko umTsetfosimiso 22-?
Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
Kulemitsetfosimiso nobe nguliphi ligama nobe sisho lesiniketwe inchazelo kumTsetfosisekelo sitawuba naleyo nchazelo futsi, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalokunye?
i-afidavithi' ifaka ekhatsi sicinisekiso nobe simemetelo njengalokulindzeleke esigabeni 7 semTsetfo webaGcini bekuThula nebaFungisi, 1963 UmTsetfo No.
kufaka sicelo' kusho kufaka sicelo ngekwatisa ngekwesatiso kantsi sicelo?
sikhungo setemtsetfo' kusho sikhungo setemfundvo yemtsetfo ngekwenta kwebafundzi eluphikweni lwetemtsetfo enyuvesi eRiphabliki, futsi kufaka ekhatsi sikhungo setemtsetfo lesilawulwa yinhlangano lengasebenteli inzuzo leniketa umphakatsi lusito lwemisebenti yetemtsetfo mahhala futsi lesicinisekisiwe njengalokulindzeleke esigabeni 3 (f) semTsetfo webaMeli, 1979 (UmTsetfo No.
ummeleli wetemtsetfo' kusho ummeli wasemajajini lowemukelwe ngekulandzela sigaba 3 semTsetfo wekweMukelwa kwebaMeli basemaJajini, 1964 (UmTsetfo No. 74 wanga-1964), nobe ummeli lowemukelwe ngekulandzela sigaba 15 semTsetfo webaMeli, 1979 (UmTsetfo No.
sitfunywa senkantolo' kusho umuntfu lokhetfwe ngekulandzela sigaba 2 semTsetfo wetiTfunywa teNkantolo, 1986 UmTsetfo No.
imiTsetfosimiso yeNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala' kusho imitsetfosimiso lelawula kuchutjwa kwetinhlelo teNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala njengalokushicilelwe kuSatiso saHulumende Nombolo R.1523 samhlaka 27 Novemba 1998; kantsi imiTsetfosimiso leTintile' kusho imitsetfosimiso lelawula kuchutjwa kwetinhlelo tetincenye letehlukahlukene tetifundza netetigodzi tetinkantolo letiphakeme njengalokushicilelwe kuSatiso saHulumende Nombolo R.48 samhlaka 12 Januwari 1965, njengalokuchitjiyelwe?
Nobe nguwaphi emandla nobe ligunya lelisemahlombe eMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekulandzela lemitsetfosimiso lingasetjentiswa lijaji nobe ngemajaji lagcotjwe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngaleyo nhloso.
Nobe ngukuphi kuphawula kulemitsetfosimiso lokucondzise kumbangi lokumele isayine umculu kutawutsatfwa njengalokufaka ekhatsi ummeleli wetemtsetfo lomele leyo mbangi, kantsi kuphawula lokucondzise ekwetfuleni imiculu nemBhalisi njengalokufaka ekhatsi kuniketwa ngaphambilini kwaleyo miculu kwaletinye timbangi kanye nekwetfulwa kwemakhophi langu-25 ayo yonkhe imiculu lefanelekile neluhlobo lwe-elekthroniki lwayo loluhambisana neluhlobo lwekhompuyutha lolusetjentiswa yiNkantolo nemBhalisi.
Tatiso, imiyalelo nobe lokunye kuchumana ngekulandzela lemitsetfosimiso kunganiketwa nobe kwentiwe ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngefeksi nobe lenye ikhophi ye-elekthroniki: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma leso satiso nobe lokunye kuchumana kuniketwa ngekhophi ye-elekthroniki, imbangi leniketa leso satiso nobe kuchumana itawuphindze yetfule ikhophi lephatsekako yaleso satiso nobe kuchumana nemBhalisi, nesitifiketi lesisayinwe nguleyo mbangi lesicinisekisa lusuku lwaleso satiso nobe kuchumana.
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angengeta nobe ngusiphi silinganiso sesikhatsi lesimiswe kulemitsetfosimiso.
Kuphikisana lokubhaliwe, timphendvulo kanye nalokunye kutiphendvulela eNkantolo kutawuba ngulokucacile nalokunembako.
Ticelo titawuba nguletifundzekako futsi tibhalwe ephepheni lebukhulu be-A4 lelinetikhala temigca lemibili, letibhalwe ngemshini.
Ngaphasi kwembandzela wemtsetfosimiso 5, timiso temtsetfosimiso 4 temiTsetfosimiso leTintile titawusebenta, ngetingucuko letifanelekile, ekwetfulweni kwanobe nguwaphi emaphepha ekucalisa umbango eNkantolo.
Licala lingalalelwa ngaphandle kwethemu uma uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela njalo.
Uma lusuku lolumiselwe kucala kwethemu lungesilo lusuku lweNkantolo, lethemu itawucala ngelusuku lolulandzelako lolulusuku lweNkantolo kantsi, uma lusuku lolimiselwe kuphela kwethemu lungesilo lusuku lweNkantolo lethemu itawuphela ngelusuku lweNkantolo lolwendvulelako.
Lihhovisi lemBhalisi litawuvulwa kusukela nga-08:30 kuya ku-13:00 kanye nango-14:00 kuya ku-15:30 ngetinsuku teNkantolo.
UmBhalisi ngaphasi kwetimo letikhetsekile angemukela imiculu ngesikhatsi lesingephandle kwema-awa ekusebenta, futsi utawenta njalo uma ayalelwa lijaji.
Satiso sekwengcisa licala, sincumo senkantolo lesicondzisa nobe nguluphi ludzaba kulenye inkantolo, nobe umculu lokucaliswa ngawo licala eNkantolo ngekulandzela lemitsetfosimiso sitawubhalwa tinombolo ngumBhalisi ngenombolo lelandzelako yemnyaka lesetfulwa ngawo.
Lowo nalowo mculu lowetfulwa ngalokulandzelako kulelo cala nobe kulelinye licala lelilandzelako leletfulwako utawumakwa ngaleyo nombolo nguleyo mbangi leyiwetfulako futsi angeke wemukelwe ngumBhalisi ngembi kwekutsi umakwe ngaleyo ndlela.
Yonkhe imiculu leyetfulwa kumBhalisi lokumele ifakwe ecaleni itawufakwa efayilini yelicala lenenombolo yalelo cala ngumBhalisi.
Yonkhe imiculu lephawulwe ngaphasi kwemtseshwanasimiso 1 itawendvulelwa kukhokhwa kwetimali tenkantolo letingu-R75,00 ngeluhlobo lwesitembu sentsela: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma imbangi yenetisa umBhalisi ngekulandzela umtseshwanasimiso 5 kutsi ingumuntfu loweswele, kukhokhwa kwetimali tenkantolo kutawuhociswa ngumBhalisi lotawubhala satiso lesikushoko loko ekhasini lekucala lalomculu lotsintsekako.
Imbangi lefisa kucalisa nobe kuphikisana nelicala eNkantolo futsi lenembono wekutsi yeswele, nanobe ngubani egameni laleyo mbangi, itawenetisa umBhalisi kutsi, ngaphandle kwemphahla yasendlini, tembatfo nemathuluzi ekusebenta, leyo mbangi ayinamphahla lefinyelela ku-R20000 nekutsi angeke ikwati kukhokha lelo nani esikhatsini lesifanelekile emholweni wayo?
Uma kwentiwa emakhophi, imali lemiswe kumtseshwanasimiso 6a itawukhokhwa. Emakhophi elirekhodi angentiwa ngunobe ngubani kuphela-nje uma umBhalisi akhona.
a UmBhalisi ngekucelwa yimbangi utawenta ikhophi yanophe nguliphi lirekhodi lenkantolo ngemva kwekukhokhwa kwetimali tenkantolo ngetitembu tentsela ta-R0,50 ngalelo nalelo khophi lelikhasi le-A4 nobe incenye yalo kantsi ngekukhokhelwa imali lengu-R1,00 utawucinisekisa leyo khophi njengekhophi lekungiyo mbamba yamakhonya.
b Kukhokhwa kwetimali tenkantolo kungahociswa ngumBhalisi uma kutsintseka umuntfu loweswele njengobe kuphawulwe kumtseshwanasimiso 4 kanye 5.
Uma iNkantolo ikhipha sincumo lesiphawula nobe lesicinisekisa nobe ngumuphi umtsetfo nobe simiso sawo kutsi awuhambisani nemTsetfosisekelo ngaphasi kwesigaba 172 semTsetfosisekelo, umBhalisi, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, utawuyalela kutsi leso sincumo sishicilelwe kuGazethi kanye nakugazethi yesifundza lesitsintsekako uma leso sincumo simayelana nemtsetfo wesifundza.
UmBhalisi utawushicilela luhlu lwekulalelwa kwemacala, lolutawunanyatseliswa ebhodini yetatiso esakhiweni seNkantolo kungakapheli tinsuku letingu-15 ngembi kwaleyo themu khona kutawusitakala bameleli betemtsetfo kanye nekwatisa umphakatsi.
Imiyalelo mayelana nanobe ngutiphi tinchubo itawuniketwa kutimbangi letitsintsekako ngumBhalisi kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekuba leyo miyalelo ikhishiwe.
a UmBhalisi utawugcina emarekhodi eNkantolo futsi angeke avumele kutsi nobe nguwaphi kuwo akhishelwe ngaphandle kwesakhiwo senkantolo.
b Nanobe ngumuphi umculu lowetfulwe kumBhalisi wentiwa incenye yemarekhodi eNkantolo angeke emva kwaloko ukhishwe unomphela emafayilini asemtsetfweni enkantolo.
c Ngemva kwekucedvwa kwetinchubo eNkantolo, nobe nguwaphi emarekhodi amakhonya nemaphepha bekatfunyelwe eNkantolo ngulenye inkantolo kutawutfunyelwa kulenkantolo lokuvele kuyo.
a Uma kubonakala kumBhalisi kutsi imbangi ayikamelwa, utawutfumela leyo mbangi ehhovisi lelisedvute nobe kusiphatsimandla seKhomishani lemaLungelo eLuntfu, liBhodi leluSito lweTemtsetfo, sikhungo setemtsetfo nobe emtimbeni nobe esikhungweni lesinye lesifanalekile lesingatsandza futsi sikwati kusita leyo mbangi.
b UmBuso nobe umBhalisi angeke abe nelicala lekutiphendvulela ngemonakalo nobe kulahlekelwa lokungavela elusitweni loluniketwe nganembeza lomsulwa ngumBhalisi kuleyo mbangi etinchubeni teNkantolo nobe ekuchutjekisweni kwesincumo ngekulandzela lemitsetfosimiso ngeluhlobo lweseluleko setemtsetfo nobe ekubhalweni nobe ekuhlelweni kwanobe ngusiphi sincumo nobe umculu.
Kunobe nguluphi ludzaba, lokufaka ekhatsi licala lelengcisiwe, lapho kunembango mayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanobe ngusiphi sinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende nobe sinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende lokuhlongotwako, nobe luphenyo ngekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanobe ngumuphi umtsetfo, kufaka ekhatsi nobe ngumuphi umTsetfo wePhalamende nobe lowo wesishayamtsetfo sesifundza, kanye neligunya lelengamele lesinyatselo nobe kutiphatsa kwesigungu nobe siphatsimandla sahulumende nobe lokuhlongotwa kwaso nobe kusetjentiswa kwalowo mtsetfo singakaphawulwa njengembangi kulelo cala, lembangi lefaka incabhayi mayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo kwaleso sinyatselo nobe kutiphatsa, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfula kumBhalisi umculu lokucelwa ngawo incabhayi kwekucala etinchubeni teNkantolo, itawutsatsa tinyatselo tekuhlanganisa lomtimba lotsintsekako njengembangi kulelicala. Akukho sincumo lesimemetela leso sinyatselo, kutiphatsa nobe umtsetfo njengalongahambisani nemtsetfosisekelo lesitawukhishwa yiNkantolo kulelo cala ngaphandle kwekutsi letimiso talomtsetfosimiso setilandzelwe.
Ngaphandle uma iNkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela ngalenye indlela, akukho umuntfu lotawuvunyelwa kutsi amele lomunye umuntfu kunobe ngutiphi tinchubo teNkantolo ngaphandle kwekutsi lowo muntfu aneligunya lekuvela etinkantolo letiphakeme.
Uma imbangi ishona nobe iba sesimeni sekungakwati kuchubeka nelicala, lelicala litawumiswa ngaloko kudzimate kutfolakale ummeleli logunyatiwe nobe lomunye umuntfu losesimeni sekukwati kuchubeka nelicala lokhetsiwe endzaweni yaleyo mbangi, nobe kudzimate kuphele leso simo sekungakwati kuchubeka nelicala.
Uma umuntfu logunyatiwe nobe losesimeni sekukwati kuchubeka nelicala akhetfwe ngalokufanelekile, iNkantolo, ngemva kwesicelo lesifakiwe, ingancuma kutsi lowo muntfu logunyatiwe nobe losesimeni sekuchubeka nelicala angene esikhundleni saleyo mbangi leshonile nobe lebe sesimeni sekungakwati kuchubeka nelicala.
Nanobe ngumuphi umuntfu lonelilungelo lekungenelela nobe longahlanganiswa njengembangi embangweni angafaka sicelo sekutsi angenelele njengembangi, nobe kukusiphi sigaba sembango ngemva kwekuniketa satiso kuto tonkhe letinye timbangi. INkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekwemukela leso sicelo anganiketa sincumo, lokufaka ekhatsi nobe ngusiphi sincumo mayelana netindleko, futsi anikete nobe nguyiphi imiyalelo mayelana netinchubo letilandzelako kulelo cala njengobe kudzingekile.
Akunaligunya lemmeli lokumele letfulwe, kepha ligunya lemmeleli wetemtsetfo lekuma egameni lanobe nguyiphi imbangi, kungakapheli tinsuku letingu-21 ngemva kwekutsi kubonakele kulenye imbangi kutsi ummeleli wetemtsetfo umele leyo mbangi, nanobe uma imvume iniketwe yiNkantolo ngekulandzela tizatfu letivakalako letiniketiwe nanobe kunini ngembi kwekukhishwa kwesincumo, lingaphikiswa ngesatiso, bese emva kwaloko lommeleli wetemtsetfo angeke asachubeka nekumela, ngaphandle kwekutsi etfule ligunya lekumelela nemBhalisi kungakapheli tinsuku letingu-21 ngemva kwaleso satiso.
Lelo nanelo gunya lemmeli nobe ligunya lekumelela leletfuliwe litawusayinwa yimbangi nobe egameni lembangi leliliniketako, kantsi ngalokulandzelako litawuphunyeleliswa ngekulandzela umtsetfo.
Akukho gunya lemmeli nobe ligunya lekumelela lelitawudzingeka kutsi letfulwe ngumuntfu lomele umBuso.
Ngaphasi kwemibandzela yalemitsetfosimiso, nanobe ngubani lonenshisekelo kunobe nguluphi ludzaba lolusembi kweNkantolo, ngemvume lebhaliwe yato tonkhe timbangi taloludzaba lolusembi kweNkantolo, leniketwe ngembi kwesikhatsi lesiphawulwe kumtseshwanasimiso 5, angemukelwa njengemngani embangweni ngaphasi kwetimiso nemibandzela futsi abe nalawo malungelo nemagunya njengobe kungavunyelanwa ngawo ngalokubhaliwe ngito tonkhe timbangi letisembi kweNkantolo nobe ngendlela uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angayalela ngayo ngekulandzela umtseshwanasimiso 3.
Lemvume lebhaliwe lephawulwe kumtseshwanasimiso 1 itawetfulwa kumBhalisi, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwekutfolwa kwayo, kantsi umngani embangweni, ngetulu kwanobe ngusiphi lesinye simiso, utawulandzela tikhatsi lokuvunyelenwe ngato macondzana nekwetfulwa kwekuphikisana lokubhaliwe.
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angachibiyela timiso, imibandzela, emalungelo nemagunya lokuvunyelenwe ngako njengobe kuphawulwe kumtseshwanasimiso 1.
Uma lemvume lebhaliwe lephawulwe kumtseshwanasimiso 1 isengakatfolwa, nobe ngubani lonenshisekelo eludzabeni lolusembi kweNkantolo angafaka sicelo kuMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi emukelwe kulolo dzaba njengemngani embangweni, kantsi uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angasivumela leso sicelo ngaphasi kwetisimiso nemibandzela kanye nemalungelo nemagunya njengobe angancuma.
Uma tilinganiso tesikhatsi tingakamiswa kulemiyalelo leniketwe kulolo dzaba sicelo lesingaphasi kwetimiso temtseshwanasimiso 4 sitawentiwa kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwetiphakamiso letibhaliwe temmangalelwa nobe ngemva kwekutsi lesikhatsi sekwetfulwa kwaleto tiphakamiso sesiphelile.
b ngalokufishane sitawuphawula luvo lolutsetfwe ngumngani embangweni kulelicala; futsi c sitawucacisa ngetiphakamiso letitawuchutjwa ngumngani embangweni, kuhambisana kwato nalelicala kanye netizatfu takhe tekukholelwa kutsi letiphakamiso titawusita iNkantolo nekutsi tehluke ngani kulelo taletinye timbangi.
Umngani embangweni utawuba nelilungelo lekwetfula kuphikisana lokubhaliwe, ngaphasi kwembandzela wekutsi loko kuphikisana lokubhaliwe akuphindzi nobe nguluphi lolunye ludzaba lolwendlalwe ekuphikiseni kwaletinye timbangi futsi kuveta luhlangotsi lolusha lolungaba lusito eNkantolo.
Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtsetfosimiso 31, umngani embangweni utawulinganiselwa kulirekhodi lelicala lelengcisiwe nobe lelingeniswe ngesicelo nekutsi emaphuzu latfoliwe kulamanye emacala angeke kwengete kulo futsi angeke etfule kuphikisana kwemlomo.
Sincumo lesiniketa ligunya lekwemukelwa njengemngani embangweni sitawuphawula lusuku lwekwetfula lokuphikisana lokubhaliwe kwemngani embangweni nobe lolunye ludzaba lolufanalekile.
Sincumo seNkantolo lesimayelana netindleko singaphawula ngekukhokhwa kwetindlelo letichitsiwe nobe letilandzela kungenelela kwemngani embangweni.
Timiso temtsetfosimiso 13 titawusebenta, ngaleto tichibiyelo letingadzingeka, kumngani embangweni.
a mayelana neludzaba lolulindzeleke ngekwesigaba 1674a semTsetfosisekelo, kanye b nekutfola imiyalelo yeNkantolo, leso sicelo sitawetfulwa ngekwesatiso sekucalisa licala lesesekelwa yi-afidavithi mayelana nemaphuzu ummangali lencike kuwo kutsi atfole sisombululo futsi sitawendlala likheli lesicu [lelingaphasi kwemakhilomitha langu-25 kusuka ehhovisi lemBhalisi] nelikheli laseposini, netinombolo tefeksi, netelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, lapho atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala futsi sitawuphawula lusuku, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwaso kummangalelwa, lapho nobe ngembi kwekutsi ummangalelwa alindzeleke kutsi atise ummangali ngalokubhaliwe kutsi ngabe uhlose kusiphikisa lesicelo futsi sitawuphindze sisho kutsi uma ngabe leso satiso singakaniketwa, umBhalisi utawucelwa kutsi etfule loludzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtseshwanasimiso 4.
Uma kucelwa sisombululo macondzana nanobe ngumuphi umuntfu, sikhungo, hulumende, sikhungo sahulumende, nobe uma kudzingekile nobe kufanelekile kuniketa nobe ngusiphi satiso salesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso 1, lesatiso sekucalisa licala sitawucondziswa kubobabili umBhalisi nalowo lophawulwe ngasekucaleni, futsi sitawendlala imininingwane ledzingekile, kufaka ekhatsi likheli lesicu, tinombolo tefeksi netelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, kwemuntfu lokufunwa lesisombululo kuye, njengobe kutawuniketa umBhalisi indlela yekuchumana nalowo muntfu, ngale kwaloko sitawucondziswa kumBhalisi futsi sitawucishe sifane ngalokuphumelelako neliFomu 1 nobe 2, kuye ngesimo.
kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekwatisa ummangali ngenhloso yakhe yekuphikisa leso sicelo utawetfula i-afidavithi yakhe yekutiphendvulela, uma ikhona, ihambisana nanobe nguyiphi imiculu lefanelekile, lengafaka ekhatsi ema-afidavithi ekwesekela.
b Ummangali angetfula i-afidavithi yekutiphendvulela kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwe-afidavithi nemiculu lephawulwe endzimeni aii.
c i Uma satiso sekuphikisa singekho nobe uma kungekho afidavithi leyetfulwako ngekulandzela indzima a ii kungakapheli lesikhatsi lesiphawulwe endzimeni aii, umBhalisi utawufaka leso sicelo ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwekuphela kwaleso sikhatsi.
Uma i-afidavithi yekutiphendvulela yetfuliwe, umBhalisi utawetfula leso sicelo ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekwetfulwa kwe-afidavithi yekutiphendvulela nobe, uma kungekho afidavithi yekutiphendvulela leyetfuliwe, kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekuphela kwalesikhatsi lesiphawulwe endzimeni b.
d UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, uma aniketa imiyalelo ngaphasi kwemtseshwanasimiso 4, angavumela kwetfulwa kwema-afidavithi lengetiwe.
Uma sicelo sesetfulwe ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ngekulandzela umtseshwanasimiso 3c, utawuniketa imiyalelo ngekutsi ngabe leso sicelo sitawucutjungulwa njani nekutsi, ikakhulukati, ngabe sitawumiselwa kulalelwa nobe sitawucutjungulwa ngekuhlolisisa kuphikisana lokubhaliwe nobe ngalokufinyetiwe ngekuhlolisisa lemininingwane lecuketfwe kuma-afidavithi.
Eticelweni letiphutfumako, uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angawabekela eceleni emafomu nekwetfula lokuphawulwe kulemitsetfosimiso futsi anganiketa imiyalelo yekutsi loludzaba lucutjungulwe ngesikhatsi nangendlela nangekulandzela inchubo, lokutawulandzela lemitsetfosimiso ngalokungaphumeleleka, kuye ngesimo.
Sicelo ngekulandzela umtseshwanasimiso 1 ngekwesatiso sekucalisa licala sitawuhambisana ne-afidavithi leyendlala simo lesesekela kwehluka enchubeni leyetayelekile ngalokucacile.
Kuphikisana lokubhaliwe kutawetfulwa kusenesikhatsi. Kutawucukatsa lithebula lalokucuketfwe, nelithebula lekwesekela lokucashuniwe nemakhasi emiculu lapho lokwesekela kuphawulwe khona.
Kuphikisana kwemlomo angeke kuvunyelwe uma imiyalelo yaloko iniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
a Kuphikisana kwemlomo kutawuhambisana netindzaba letisembi kweNkantolo kantsi budze bako butawuba ngaphasi kwemibandzela yesikhatsi njengobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angancuma.
b Timbangi titawutsatsa kutsi onkhe emajaji akufundzile kuphikisana lokubhaliwe nekutsi asikho sidzingo sekuphindza loko lokwendlalwe kuko.
a Kuphikisa kungacondziswa eNkantolo nganobe nguluphi lulwimi lolusemtsetfweni kantsi imbangi letsintsekako angeke ibe nemtfwalo wekuletsa toliki.
b Uma umuntfu afisa kukhuluma neNkantolo ngelulwimi lolusemtsetfweni ngaphandle kwelulwimi lokubhalwe ngalo kuphikisana lokubhaliwe kwalowo muntfu, lowo muntfu, lokungenani kungakapheli tinsuku letisikhombisa ngembi kwekulalelwa kweludzaba lolutsintsekako, utawuniketa satiso lesibhaliwe kumBhalisi atise ngenhloso yakhe yekusebentisa lolunye lulwimi lolusemtsetfweni aphindze acacise kutsi ngabe nguluphi lolo lulwimi.
Ngekutitsandzela kweNkantolo, nobe ngekwesicelo sayinye nobe ngetulu yetimbangi, iNkantolo ingancuma kutsi emacala lamabili nobe ngetulu, lafaka ekhatsi lokubonakala ngatsi mibuto lefanako nobe lehlobene, atsetfwe kanyekanye njengelicala linye nobe ngalenye indlela njengobe kungancunywa.
Kungeniswa kwemTsetfosivivinyo ngesicelo ngekulandzela sigaba 794b nobe 1212b semTsetfosisekelo nguMengameli weRiphabliki yaseNingizimu Afrika nobe nguNdvunankhulu wesifundza, kuye ngesimo, kutawuba ngulokubhaliwe futsi lokucondziswe kumBhalisi nakuSomlomo wesiGungu saVelonkhe naSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, nobe kuSomlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo.
b simiso nobe timiso temtsetfosisekelo leteyamana naloko kugongonyeka; kanye c netesekelo nobe tizatfu taloko kugongonyeka.
Emacembu etepolitiki lamelwe ePhalamende yaVelonkhe nobe kusishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, atawuba nelilungelo lekwenta tetfulo letibhaliwe letihambisana nekucutjungulwa kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe emiyalelweni leniketwe ngaphasi kwemtseshwanasimiso 4.
a locela Somlomo nobe Sihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza lotsintsekako, kuye ngesimo, kutsi anikete imininingwane leyengetiwe ngendlela uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angabona ngayo kutsi kudzingekile nobe kufanelekile kutsi kucutjungulwe loludzaba; kanye b nekwenta lubito kuwo onkhe emacembu etepolitiki lanenshisekelo ePhalamende yaVelonkhe nobe sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, langatsandza kwenta tetfulo letibhaliwe njengobe kungafaneleka ekucutjungulweni kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe kulowo myalelo.
Sicelo ngekulandzela tigaba 801 na-1221 temTsetfosisekelo lesifakwa ngemalunga esiGungu saVelonkhe nobe sishayamtsetfo sesifundza sitawungeniswa ngekwesatiso sekucalisa licala sesekelwa yi-afidavithi mayelana netinsongo labamangali labetsembele kuto kutsi batfole sisombululo futsi sitawetfulwa nemBhalisi siphindze siniketwe kuSomlomo wesiGungu saVelonkhe kanye, uma kudzingekile, nakuSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, nobe kuSomlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo.
Lesatiso sitawucela Somlomo kanye, uma kudzingekile, naSihlalo wemKhandlu waVelonkhe wetiFundza, kutsi atise ngalesicelo kuwo onkhe emacembu etepoliki lamelwe kulendlu letsintsekako nobe kusishayamtsetfo ngalokubhaliwe kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwekutfola kwakhe leso sicelo.
Lesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso 1 sitawuhambisana nesitifiketi saSomlomo wesishayamtsetfo lesitsintsekako sekutsi timfuno tesigaba 802a nobe sigaba 1222a semTsetfosisekelo, kuye ngesimo, tilandzelwe.
c tesekelo lokucatjangwa ngato kutsi letimiso letitsintsekako tiyangcubutana; kanye d nesisombululo, lokufaka ekhatsi nesisombululo sesikhashana, lesicelwako.
a Nobe nguliphi licembu letepolitiki kusishayamtsetfo lesitsintsekako nobe ngumuphi hulumende lofisa kuphikisana nekuniketwa kwesincumo lesicelwa kuleso sicelo utawatisa umBhalisi ngalokubhaliwe kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwaleso sicelo ngaleyo nhloso yekuphikisa futsi, kuleso satiso, utawukhetsa likheli lapho leyo mbangi nobe hulumende atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
b Uma leso satiso siniketwa, lesicelo sitawucutjungulwa ngekulandzela timiso temtsetfosimiso 11.
a locela nobe nguyiphi imininingwane leyengetiwe njengobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angabona kudzingekile nobe kufanelekile kutsi kucutjungulwe loludzaba; kanye b nekutsi onkhe emacembu etepolitiki lamelwe ePhalamende yaVelonkhe nobe kusishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kuye ngesimo, lafisako ente tetfulo letibhaliwe letihambisana nekucutjungulwa kwaloludzaba kungakapheli sikhatsi lesiphawulwe kulowo myalelo.
UmBhalisi wenkantolo lekhiphe sincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo njengobe kulindzeleke esigabeni 172 semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwaleso sincumo, utawetfula ikhophi yaleso sincumo nemBhalisi weNkantolo.
Umuntfu nobe sikhungo sahulumende lesinelilungelo futsi lesifisa kwengcisa licala mayelana naleso sincumo ngekulandzela sigaba 1722d semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, utawetfula satiso sekwengcisa licala nemBhalisi kanye nekhophi yaleso satiso sekwengcisa nemBhalisi wenkantolo lekhiphe lesincumo, lokutawutsi emva kwaloko loludzaba lucutjungulwe ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Lowo lowengcisa licala utawendlala ngalokucacile kuleso satiso tesekelo lokwengciswa ngato lelicala, kuphawulwe naloko lokutfoliwe lokuphatsekako kanye/nobe kwetemtsetfo lokwengciswako kanye nesincumo lokucatjangwa kutsi ngabe siniketiwe.
Umuntfu nobe sikhungo sahulumende lesinelilungelo futsi lesifisa kufaka sicelo sekucinisekisa sincumo ngekulandzela sigaba 1722d semTsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwaleso sincumo, sitawufaka sicelo saloko kucinisekiswa nemBhalisi kanye nekhophi yaso nemBhalisi wenkantolo lekhiphe lesincumo, lokutawutsi emva kwaloko loludzaba lucutjungulwe ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Uma kungekho satiso nobe sicelo njengalokulindzeleke kumitseshwanasimiso 2 na-4, ngalokulandzelanako, lesetfulwe kungakapheli sikhatsi lesimiswe, loludzaba lwekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani lutawucutjungulwa ngekulandzela imiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Somlomo wesishayamtsetfo sesifundza lesiphasise nobe lesichibiyele umtsetfosisekelo ngekulandzela tigaba 142 na-1442 temTsetfosisekelo futsi lofisa kutsi lowo mtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kucinisekiswe yiNkantolo utawucinisekisa ngalokubhaliwe lokucuketfwe ngulomtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo sishayamtsetfo sesifundza aphindze etfule lowo mtsetfosisekelo nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kumBhalisi nesicelo lesisemtsetfweni sekutsi iNkantolo yente imisebenti yayo ngekulandzela sigaba 144 semTsetfosisekelo.
Lesitifiketi lesilindzeleke kumtseshwanasimiso 1 sitawufaka ekhatsi sitatimende lesiphawula kutsi lomtsetfosisekelo nobe lokuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo kwaphasiswa sibalolinani lesidzingekile.
Nanobe nguliphi licembu letepolitiki lelimelwe kusishayamtsetfo sesifundza litawuba nelilungelo lekwetfula kuphikisana kwemlomo eNkantolo, ngaphasi kwembandzela wekutsi lelo cembu letepolitiki lingadzingeka kutsi lente setfulo lesibhaliwe eNkantolo ngembi kwalokuphikisana kwemlomo.
c umyalelo wekutsi nobe ngusiphi setfulo lesibhaliwe lesentiwe ngekulandzela indzima b kumele satiswe kulamanye emacembu etepolitiki lakusishayamtsetfo sesifundza ngendlela uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika langayibona ifanelekile.
Sincumo seNkantolo ngekulandzela sigaba 144 semTsetfosisekelo singaphawula timiso temtsetfosisekelo wesifundza nobe kuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo, uma kukhona, lokweyamene naloko lokungahambisani nemTsetfosisekelo.
Sicelo sekufinyelela-ngco njengalokulindzeleke kusigaba 1676a semTsetfosisekelo sitawetfulwa ngekwesatiso sekucalisa licala, lesitawesekelwa yi-afidavithi, letawendlala emaphuzu ummangali lasekele kuwo kutsi atfole sisombululo.
c kutsi ngabe loludzaba lungacutjungulwa yiNkantolo ngaphandle kwekulalelwa kwebufakazi bemlomo kanye nekutsi, uma lungeke, d ngabe lobo bufakazi kumele butfolakale njani kanye nekusonjululwa kwekungcubutana kwemaphuzu.
Nanobe ngubani umuntfu nobe imbangi lefisa kuphikisa lesicelo, kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwaleso sicelo, utawatisa ummangali kanye nemBhalisi ngalokubhaliwe ngenhloso yakhe yekuphikisa.
a umyalelo lobita bamangalelwa kutsi bente tetfulo letibhaliwe eNkantolo kungakapheli sikhatsi lesiphawuliwe mayelana nekutsi ngabe kufinyelela-ngco kumele kuvunyelwe nobe cha; nobe b umyalelo lophawula kutsi akukho tetfulo letibhaliwe nobe ema-afidavithi lokumele kuniketwe.
Ticelo tekufinyelela-ngco tingacutjungulwa ngesivinini, ngaphandle kwekulalelwa kwekuphikisana kwemlomo nobe lokubhaliwe ngaphandle kwaloko lokucuketfwe kulesicelo ngekwaso: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma ummangalelwa akhombise inhloso yakhe yekuphikisa ngekulandzela umtseshwanasimiso 3, sicelo sekufinyelela-ngco sitawuvunyelwa kuphela ngemva kwekutsi timiso temtseshwanasimiso 4a tilandzelwe.
Lenchubo leyendlalwe kulomtsetfosimiso itawulandzelwa esicelweni semvume yekwengcisa licala eNkantolo uma sincumo lesitsintsa umtsetfosisekelo, ngaphandle kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo ngaphasi kwesigaba 1722a semTsetfosisekelo, siniketwe ngunobe nguyiphi inkantolo kufaka ekhatsi iNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, futsi kungakhatsaleki kutsi ngabe uMengameli uyencabile imvume nobe imvume lelikhetselo yekwengcisa licala.
Imbangi legongonyekile ngesincumo senkantolo futsi lefisa kwengcisa lelo cala ngco eNkantolo ngeludzaba lwemtsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekukhishwa kwesincumo lesihlose kwengciswa futsi ngemva kwekuniketa satiso kulenye imbangi nobe letinye timbangi letitsintsekako, itawetfula sicelo sekucela imvume yekwengcisa licala nemBhalisi: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma uma uMengameli weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala encabe imvume yekwengcisa licala lesikhatsi lesincunywe kulomtsetfosimiso sitawucala kusebenta kusukela ngelusuku lwesincumo sekwencaba imvume.
ngabe leso sicelo sihambisana nemibandzela yekwencatjwa kwaso yiNkantolo; kanye iii nemphumela waleso sicelo, uma watiwa ngesikhatsi sekwentiwa kwesicelo eNkantolo.
a Kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela elusukwini lesicelo lesiphawulwe kumtseshwanasimiso 2 setfuliwe, ummangalelwa nobe bamangalelwa bangatiphendvulela kuso ngalokubhaliwe, baphawule kutsi ngabe lesicelo semvume yekwengcisa licala siyaphikiswa nobe cha, nekutsi uma ngabe kunjalo ngabe ngutiphi tesekelo taloko kuphikisa.
b Imphendvulo itawusayinwa ngummangalelwa nobe bamangalelwa nobe ummeleli wakhe wetemtsetfo.
a Ummangalelwa nobe bamangalelwa labafisa kwetfula kwengciswa kwelicala ngekulibhekisa emva eNkantolo eludzabeni lwetemtsetfosisekelo, kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela elusukwini lokwetfulwe ngalo sicelo ngaphasi kwemtseshwanasimiso 2, utawetfula sicelo semvume yekwengcisa licala ngekulibhekisa emva nemBhalisi.
b Timiso talemitsetfosimiso mayelana nekwengciswa kwemacala titawusebenta, ngetingucuko letidzingekile, ekwengcisweni kwemacala ngekubhekiswa emva.
a INkantolo itawuncuma kutsi ngabe lommangali utaniketwa imvume yekwengcisa licala.
b Ticelo temvume yekwengcisa licala tingacutjungulwa ngesivinini, ngaphandle kwekwemukela kuphikisana kwemlomo nobe lokubhaliwe ngaphandle kwaloko lokucuketfwe kulesicelo ngekwaso.
c INkantolo ingancuma kutsi sicelo semvume yekwengcisa licala sihlelelwe kulalelwa kwekuphikisana iphindze iyalele kutsi kuphikisana lokubhaliwe kwetimbangi kutsintse hhayi kuphela umbuto wekutsi ngabe sicelo semvume yekwengcisa licala kumele sivunywe, kepha nemaphuzu alombango. Timiso temtsetfosimiso 20, ngetingucuko letidzingekile, titawusebenta kulenchubo letawulandzelwa kulawo macala.
a Lowo lowengcisa licala utawulungisa aphindze etfule lirekhodi lelicala lelengcisiwe nemBhalisi kungakapheli lesikhatsi lesingahle simiswe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kumiyalelo.
b Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtseshwanasimiso c letingentasi, lirekhodi lelicala lelengcisiwe litawucukatsa sincumo senkantolo lapho lelicala lelengciwe libhalwe khona, kuhambisana nayo yonkhe imiculu leyetfulwe timbangi kuleyo nkantolo kanye nabo bonkhe bufakazi lobungahle betfulwe ecaleni futsi lobungahle buhambisane netindzaba lokumele ticutjungulwe.
c i Timbangi titawetama kufinyelela esivumelwaneni ngekutsi ngabe yini lokumele ifakwe kulirekhodi kantsi, uma kungafinyelelwa kuleso sivumelwane, lowo lowengcisa licala utawenta sicelo kuMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi kuniketwe imiyalelo mayelana nekubhalwa kwalelirekhodi.
Leso sicelo sitawuba ngulesibhaliwe futsi sitawendlala luhlobo lwembango emkhatsini wetimbangi mayelana nekubhalwa kwelirekhodi kanye netizatfu tekutiphendvulela kwalowo lowengcisa licala.
Ummangalelwa angatiphendvulela kulesicelo kungakapheli tinsuku letingu-10 ngemva kwekwetfulwa kwesicelo futsi utawendla tizatfu tekutiphendvulela kwemmangalelwa.
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika anganiketa lesicelo kulinye nobe ngetulu lemajaji, labangacubungula loludzaba kusukela emaphepheni nobe badzinge timbangi kutsi tivele embi kwabo ngelusuku lolutsite nangesikhatsi lesiphawuliwe kutsi batawuphikisana mayelana nekubhalwa kwelirekhodi.
v Lelijaji nobe emajaji latsintsekako atawuniketa imiyalelo mayelana nekubhalwa kwelirekhodi, sikhatsi lokumele singapheli ngembi kwekutsi lirekhodi letfulwe nemBhalisi kanye naletinye tindzaba letingatsatfwa ngulelijaji njengaletidzingekile ngenjongo yekwenta iNkantolo ikwati kucubungula lelicala lelengcisiwe, lokutawuba miyalelo lengahle ifake ekhatsi kutsi loludzaba alubuyiselwe emva enkantolo lebeyiliphetse ekucaleni kutsi kuyolalelwa bufakazi lobengetiwe lobuphawulwe kumiyalelo, nobe kutsi bufakazi lobengetiwe betfulwe embi kweNkantolo ngendlela ye-afidavithi nobe macondzana nenjongo yalelicala lelengcisiwe.
a Yinye yalamakhophi elirekhodi leletfulwe kumBhalisi itawucinisekiswa njengalefanele ngumBhalisi wenkantolo lapho lelicala lelengciswako lisuka khona.
b Emakhophi elirekhodi atawubhalwa ngemshini ngalokucacile ephepheni lelicinile le-A4, lelinesikhala semigca lemibili nge-yinki lemnyama yekubhala, ecadzini linye kuphela leliphepha.
c Imiculu lefundzekako lebeyibhalwe ngemshini nobe leshicilelwe ngeluhlobo lwamakhonya njengemasheke nalokufanako angeke kubhalwe kabusha ngemshini kantsi esikhundleni sayo emakhophi lacacile ephepheni le- A4 atawuniketwa.
d Lamakhasi atawufakwa tinombolo ngalokucacile futsi ngekulandzelana kantsi kulowo nalowo mugca welishumi lelo nalelo khasi litawufakwa inombolo kantsi letinombolo letisetjentiswe enkantolo lebeyiphetse licala ekucaleni titawugcinwa uma kuphumeleleka.
e Emarekhodi labucinsi atawehlukaniswa ngemitsamo leyehlukene lelinganisekile lecishe ibe ngemakhasi langu-100 ngamunye. Lelirekhodi litawuhlanganiswa ngalokucinile ngeluhlobo lwencwadzi kutsi limelane nekusetjentiswa njalonjalo futsi litawuhlanganiswa ngendlela yekutsi uma lisetjentiswa lihlale livulekile ngaphandle kwekuvinjwa nobe kutsikameteka.
f Onkhe emarekhodi atawuhlanganiswa ngalokucinile ngetisibekelo letifanele letibonisa inombolo yelicala, emagama etimbangi, inombolo yemtsamo kanye nenombolo yemakhasi lacuketfwe kulowo mtsamo, linani selilonkhe lemitsamo, inkantolo lebeyiphetse licala ekucaleni kanye nemagama ebameli betimbangi.
g Lokuhlanganiswa lokudzingeke ngaphasi kwalomtsetfosimiso kutawuba ngulokucine ngalokwenele kucinisekisa kusimama kwemaphepha lacuketfwe ngekhatsi kwemtsamo; kantsi uma lirekhodi licuketse munye nobe ngetulu wemitsamo, inombolo yalowo nalowo mtsamo kanye nelinani lemakhasi lacuketfwe kumtsamo kutawuvela ngetulu kwencenye yesitsatfu yemgogodla wemtsamo.
h Uma imiculu yetfulwe nemBhalisi, futsi leyo miculu ibhalwe ediskini yekhompuyutha, lembangi leyetfula lomculu uma kuphumeleleka itawuphindze inikete idiski lecuketse lelifayela lelicuketse lomculu kumBhalisi, nobe itfumele ikhophi ye-elekthroniki yalomculu lotsintsekako ngeluhlobo lwencwadzigezi lolutawukhetfwa ngumBhalisi njengalolufanelekile kukhompuyutha lesetjentiswa yiNkantolo ngesikhatsi sekwetfula lomculu, kumBhalisi [kulelikheli: registrar@concourt.org.za]: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lokutfunyelwa kwaleyo khophi angeke kwetfule leyo mbangi letsintsekako umtfwalo ngaphasi kwemtsetfosimiso 13 wekwetfula linani lelimisiwe lemakhophi laphatsekako alomculu lowetfulwe ngaloluhlobo.
i Uma idiski iniketwa kumBhalisi lefayili itawukopelwa bese lediski ibuyiselwa kulembangi letsintsekako. Uma idiski nobe ikhophi ye-elekthroniki yemculu ngaphandle kwelirekhodi iniketwa, imbangi kumele yetfule kuphela emakhophi langu-13 alomculu lotsintsekako nemBhalisi.
a lowo lowengcisa licala aketfule kuphikisana lokubhaliwe kumBhalisi lokwesekela kwengciswa kwelicala kungakapheli sikhatsi lesimiswe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika futsi lesiphawulwe kuleso satiso; nekutsi b ummangalelwa etfule kuphikisana lokubhaliwe nemBhalisi atiphendvulele kuletinkhulumo talowo lowengcisa licala ngesikhatsi lesimiswe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika, lokutawulandzela lusuku kuphikisana kwalowo lowengcisa licala kwetfulwe kummangalelwa.
Lowo lowengcisa licala angetfula kuphikisana lokubhaliwe nemBhalisi atiphendvulele kulokuphikisa kwemmangalelwa kungakapheli tinsuku letingu-10 kusukela kulolusuku kuphikisa kwemmangalelwa kwetfulwe kulowo lowengcisa licala.
UMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angancuma kutsi ngabe lelicala lelengcisiwe litawucutjungulwa ngekulandzela lokuphikisana lokubhaliwe kuphela.
Ngaphasi kwemibandzela yetimiso temtseshwanasimiso 5, uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika utawuncuma lusuku lokutawulalelwa ngalo kuphikisana kwemlomo, kantsi umBhalisi utawatisa tonkhe timbangi talelicala lelengcisiwe kungakapheli tinsuku letisihlanu ngembi kwelusuku lwekulalelwa kwelicala ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngefeksi.
Uma sicelo sekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo nobe satiso sekwengcisa licala ngaleso sincumo setfulwa kumBhalisi ngekulandzela umtsetfosimiso 16, nobe sicelo semvume yekwengcisa licala setfulwa ngekulandzela umtsetfosimiso 19, ummangali nobe lowengcisa licala ngaso leso sikhatsi utawuniketa umBhalisi ngesiceshana?
b kutsi ngabe tikhona timo telikhetselo letingadzinga kulalelwa kwetinsuku letingetulu kwalunye nobe letingase ngalenye indlela tihambisane nemiyalelo letawuniketwa nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Imitsetfosimiso 17 na-18 yemiTsetfosimiso yeNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala mayelana nekucinisekiswa kwetindleko tebameli itawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona.
Uma kwenteka kuphikisana kwemlomo nalokubhaliwe, timali tekuphikisana lokubhaliwe tingahle etimeni letifanelekile tivunyelwe njengelucetu loluyincenye letimele.
Ngetulu kwetimali teNkantolo lesetivele timisiwe ngaphasi kwalemitsetfosimiso letimali letikuShejuli 2 titawuba timali tenkantolo letikhokhelwa ngetitembu tentsela.
Lombandzela wemtsetfosimiso 44 kanye netimiso temtsetfosimiso 45 titawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona.
Umtapo wetincwadzi weNkantolo utawuvulekela kusetjentiswa ngemajaji, basebenti beNkantolo kanye nalabanye bantfu labanemvume yasomtapo ngenhloso yelucwaningo lwetemtsetfosisekelo.
Lomtapo wetincwadzi utawuvulwa ngaleto tikhatsi letifanelekile njengekwetidzingo teNkantolo futsi kusebenta kwawo kutawulawulwa mitsetfosimiso leyentiwe liKomiti lemTapo wetiNcwadzi weNkantolo ngekucocisana neMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Uma kwenteka lirekhodi nobe lomunye umculu lowetfulwe nemBhalisi licuketse incenye lebhalwe ngelulwimi lolusemtsetfweni lolungavisiswa ngiwo onkhe emajaji, umBhalisi utawucinisekisa kutsi leto tincenye talelo lirekhodi nobe mculu letitsintsekako titawuhunyushwa ngumhumushi lofungisiwe weNkantolo lePhakeme elulwimini nobe etilwimini letitawuviwa ngulawo majaji, futsi utawuniketa ikhophi yaloko kuhumusha kutimbangi.
Emamodeli, imidvwebo nemazibithi etintfo letiyincenye yebufakazi lokutsetfwe ecaleni nalokuletfwa eNkantolo kutsi kutawuhlolwa kutawugcinwa ngaphasi kweliso lemBhalisi lokungenani tinsuku letingu-10 ngembi kwekutsi lelicala lilalelwe nobe letfulwe.
Onkhe emamodeli, imidvwebo nemazibithi etintfo lokubekwe ngaphasi kweliso lemBhalisi kutawutsatfwa timbangi kungakapheli tinsuku letingu-40 ngemva kwekuncunywa kwelicala.
Uma loku kungentiwa, umBhalisi utawatisa imbangi letsintsekako kutsi itsatse letintfo kantsi uma tingakatsatfwa kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemva kwaloko, umBhalisi utawutishabalalisa nobe ente ngato ngendlela labona ifanelekile yekutisusa.
Uma tonkhe timbangi, kunobe ngisiphi sigaba ekutsetfweni kwelicala, tetfula sivumelwane lesibhaliwe kumBhalisi kutsi licala alihociswe, tiphawule imibandzela mayelana nekukhokhelwa kwetindleko kanye nekukhokhwa kwetimali letidzingekile kumBhalisi, umBhalisi, uma uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika ayalela njalo, utawemukela loko kuhociswa, bese lokulandzelako kube ngukutsi iNkantolo angeke iphindze ibe nesandla kulolo dzaba.
Ngulowo nalowo mculu lowengca emakhasi langu-15, kungakhatsaleki ngendlela yekuphindzaphindza, utawuba nelithebula lalokucuketfwe lelinetinkhomba letishaya emhlolweni.
Ngulowo nalowo mculu ekupheleni kwawo utawuba neligama lembangi nobe ummeli wayo, likheli laseposini nelesicu, inombolo yefeksi nelucingo kanye nelikheli lencwadzigesi, uma kukhona, futsi umculu wamakhonya utawusayinwa yimbangi nobe ngummeli wayo.
a UmBhalisi angeke emukele nobe ngumuphi umculu lowetfulwako loletfwa ngeluhlobo lolungahambisani nalemitsetfosimiso, kepha utawubuyisela kulembangi lephutsile aphawule emaphuzu lapho kwehlulekwe khona kuhambisana nemitsetfosimiso: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma emakhophi lamasha nalafanelekile alowo mculu etfulwa kwesibili kungakapheli tinsuku letisihlanu ngemva kwesatiso lesibhaliwe, loko kwetfulwa angeke kutsatfwe njengalokushiywe sikhatsi.
b Uma iNkantolo itfola kutsi letimiso talemitsetfosimiso atizange tilandzelwe, ingabeka, ngekutsandza kwayo, tijeziso letifanelekile.
Kusetjentiswa kwetigaba letitsite temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 UmTsetfo No.
Letigaba letilandzelako temTsetfo weNkantolo lePhakeme, 1959 (UmTsetfo No. 59 wanga-1959), titawusebenta, kube netingucuko letidzingekile lapho kufaneleke khona, ekutsetfweni kwemacala lachubeka eNkantolo sengatsi bekumitsetfosimiso yenkantolo yayo.
Indlela yekubukana nemakhomishani, tincwadzi teticelo kanye nemiculu yemacala lasukela emaveni angephandle. Lesimiso sitawusebenta ngaphasi kwemibandzela yekufaka esikhundleni sesiNgisi nobe siBhunu lesisho lesitsi nobe nguluphi lulwimi lolusemtsetfweni?
a iyintfo leyatiwako nobe yintfo lengeke imane iguculwe; nobe b yeluhlobo lolusemtsetfweni, lwesayensi, lwesithekniki nobe lwetelubalonani lolukhona kucinisekiswa malula.
Tonkhe letinye timbangi titawuba nelilungelo, kungakapheli sikhatsi lesimiswe ngulemitsetfosimiso kutsi kuphendvulwe kulowo mculu, lekuvuma, kuphika, kugucula nobe kwenaba ngaleyo mininingwane ngendlela lokudzingeke ngayo futsi kutawusita iNkantolo ekufinyeleleni esincumeni lesifanelekile.
ngekutibonela kwabo nobe ngekwesicelo kanye nangetizatfu letivakalako letivetiwe, bangelula nobe banciphise nobe ngusiphi sikhatsi lesimiswe kulemitsetfosimiso futsi bangacolela kungalandzelwa kwalemitsetfosimiso; futsi banganiketa nobe nguyiphi imiyalelo etindzabeni talokwentekako, tenchubo kanye nekucutjungulwa kwanobe nguliphi licala lelengcisiwe, sicelo nobe lolunye ludzaba njengobe iNkantolo nobe uMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika angabona kunebulungiswa futsi kufanelekile.
Kusetjentiswa: Sigaba 3 semTsetfo wekuCombelela weNkantolo yemTsetfosisekelo, 1995 UmTsetfo No.
Sincumo setindleko sitawuba nemphumela wesincumo sembango senkantolo yamantji kantsi imbangi lesicelo lesentiwe savumelana nayo itawutsatfwa njengemuntfu lokweletwako kulesincumo bese kutsi imbangi lesincumo lesentiwe sangavumelani nayo itawutsatfwa njengemuntfu lokweletako kulesincumo.
Imbangi sincumo setindlelo lesentiwe savumelana nayo, uma lesincumo setindleko singakalandzelwa, itawetfula i-afidavithi leyendlala imininingwane yesincumo setindleko kumBhalisi futsi lephawula kutsi lesincumo setindleko asikenetiswa nobe asikenetiswa ngalokugcwele, kuye ngesimo, nemali lesasele, futsi itawucela umBhalisi kutsi ayinikete ikhophi lecinisekisiwe yaleso sincumo setindleko.
UmBhalisi, ngemva kwekuhlola ifayili yenkantolo letsintsekako kucinisekisa lokucuketfwe kule-afidavithi, utawuniketa imbangi lephawulwe kumtseshwanasimiso 2 ngekhophi lecinisekisiwe yesincumo setindleko lesitsintsekako futsi utawubhala loko kuniketwa efayilini yeNkantolo.
Imbangi lephawulwe kumtseshwanasimiso 2 itawetfula lekhophi lephawuliwe namabhalane wenkantolo yembango yesigodzi lapho ihlala khona, ichuba libhizinisi nobe isebenta khona.
Leso sincumo sitawusetjentiswa ngekulandzela timiso temTsetfo wetiNkantolo taboMantji, 1944 UmTsetfo No. 32 wanga-1944, kanye nemiTsetfosimiso yasetiNkantolo taboMantji letishicilelwe ngaphasi kweSatiso saHulumende R. 1108 samhlaka-21 Juni 1968, njengobe tichitjiyelwe, mayelana netigunyato tekudla imphahla lentuntako naletintile kanye nekukhishwa kwetincumo tekudvosa emholweni kuphela.
Uma kunesikhatsi lesiphawuliwe nganobe nguyiphi injongo ngekulandzela lemitsetfosimiso, kantsi leso sikhatsi besitawucala kusebenta ngembi kwekucala kwalemitsetfosimiso, leso sikhatsi sitawucala kusebenta kuphela ngelusuku lapho lemitsetfosimiso itawucala ngayo kusebenta.
ImiTsetfosimiso yeNkantolo yemTsetfosisekelo leyashicilelwa ngaphambilini itawuhociswa ngelusuku lemitsetfosimiso icala kusebenta: Ngaphasi kwembandzela wekutsi nobe nguyiphi imiyalelo lebhaliwe lemayelana netinchubo letitawulandzelwa ekucutjungulweni lwembango nobe ludzaba emacaleni lavele asafakiwe itawuchubeka nekusebenta, ngaphandle uma ihociswe ngalokubhaliwe nguMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika.
Lemtsetfosimiso ngasekucaleni beyibhalwe ngesiNgisi yabe seyihunyushelwa kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Ngaleso sizatfu, uma kungahle kube khona kungcubutana, lihumusho lesiNgisi ngilo lelitawusetjentiswa.
Lemitsetfosimiso itawubitwa ngemiTsetfosimiso yeNkantolo yemTsetfosisekelo, 2003.
nekutsi i-afidavithi ya- , lenanyatseliswe lapha itawusetjentiswa ekwesekeleni leso sicelo.
Uyacelwa kutsi wetfule loludzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtsetfosimiso 11.
Isayinwe e , ngalolusuku kwesi- ... lwa- ... 20...
Siya kumBhalisi waleNkantolo lephawulwe ngenhla.
Uyatiswa kutsi (kusukela lapha lobitwa ngemmagali) uhlose kufaka sicelo kuleNkantolo ente sicelo sesincumo (a) ... (b) ... (c) ... (lapha cacisa luhlobo lwesincumo lesicelwako) nekutsi le-afidavithi lenanyatselisiwe ya- ... itawusetjentiswa kwesekela lesicelo.
Uphindze uyatiswa kutsi ummangali ukhetse (lapha faka likheli) njengelikheli lapho atawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
Uphindze uyatiswa kutsi uma ufisa kuphikisana nalesicelo kudzingeke kutsi (a) watise ummeli wemmangali ngalokubhaliwe ngembi kwamhlaka nobe ngamhlaka (lusuku) futsi (b) kungakapheli tinsuku letingu-15 ngemva kwekutsi unikete satiso sakho senhloso yakho yekuphikisana nalesicelo wetfule i-afidavithi yakho yekutiphendvulela, uma ikhona; nekutsi futsi ulindzeleke kukhetsa kuleso satiso likheli lapho utawemukela khona satiso nako konkhe kwetfulwa kwemaphepha lamayelana nalelicala.
Uma leso satiso senhloso yekuphikisana siniketiwe, ummangali utawucela umBhalisi kutsi etfule lolo dzaba ngembi kweMengameli wemaJaji aseNingizimu Afrika kutsi lucutjungulwe ngekulandzela umtsetfosimiso 11.
Isayinwe e , ngalolusuku kwesi- ... lwa- ... 20...
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMPHILO LENHLE SI (1).txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
singadli kudla lokufanele singanakekeli imitimba yetfu kungenteka sitfole letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye tetintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Kuhlala ushukumisa umtimba kute ube nemphilo ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Uma ngabe siphila ngalokunemphilo sitawuhlala siphilile engcondvweni nasemtimbeni. Kute sigcine imicondvo yetfu iphilile kufanele kutsi sihlale ngekushukumisa imitimba yetfu ngalokuvamile.
Linyenti letfu sisebenta kamatima, siphila imphilo leyenta sihlale sinekucindzeteleka emoyeni sibe sincane sikhatsi sekuphumula nekukhululeka. Loluhlobo lwemphilo lusigucula sibe bantfu labakhatsele, labakhatsatekile emoyeni, kutsi imitimba yetfu icale kulimala ngesizatfu saloku.
Kulencwajana letsi Kuhlala ushukumisa umtimba kute ube nemphilo, sibuka kutsi kutivocavoca nome kwenta umtimba ushukume kungasisita kutsi sibe bantfu lababa nemphilo.
Lelo liloko liyakufanela Fezilelikwenta ubukeke uphilile?
Kepha mine angitiva kanjalo Bengisebenta kamatima kabi kulamalanga. Ngidzinwe kabiNgifisa sengatsi ngabe angiyi kulelidzili kulokuhlwa kwanamuhla?
Kepha-ke utawutsi ungefika lapha utativa sewehlukile kungenteka ugcine sewuhlangana nendvodza yemphilo yonkhe yakho?
Yebo Fezile, wena uyajabula kutsi awunayo inkinga yekuba nemtimba lomkhulu njengamiemsebentini wami wasehhovisi ngihlala phansi lilanga lonkhe ngiya ngekuba mkhulu kakhulu?
Yebonguleyo ndlela lengenta wonkhe umuntfu abe nemphilo kanye nekubukeka kahle. Ngemuva nje kwemaviki lambalwa ngitivocavoca ngitiva ngiphile kahle kantsi ngiphindze nginemandla lamanyenti?
Yeyi nine nobabili wotani sihambe asifuni kufika ngemuva kwesikhatsi edzilini tsine?
Kumnandzi kanjani lapha Dudu kufana nekutsi siyativocavoca nje loku lesikwentako sengitiva ngincono kwakhona manje nje?
Kutivocavoca kuphindze kusite bantfu bahhamule imicabango lebaletsela lusizi. Ngincume kutsi ngilawule kahle imphilo yamiNgihamba libanga lelingemakhilomitha lasihlanu njalo ngelilanga uma kwentekile! Ngihamba ngishakutele kakhulu kutsi ngikwente kube kutivocavoca ngemandla?
Kujayiva nako kuyindlela yekutivocavoca ngekwako kantsi ngiyeva kutsi ngiya ngekuwehlisa umtimba ngeliminitsi ngalinye Kufanele ngihlale ngikwenta loku!
Kuya ngani kutsi singayi kanyekanye kuyotivocavoca Singakhetsa tinhlobo letehlukile tekutivocavoca ngeliviki ngalinyelokufana nekuhamba ngetinyawo, kubhukusha, kugijima nekujayiva?
Uma ngabe siya kuyotivocavoca kanyekanye sitawuhlala sikhutsatana.
Ngitawucala ngekutsi ngichaze kutsi kwentekani emtimbeni wakho uma ngabe utivocavoca nekutsi kutivocavoca kungawusita njani umtimba wakho. Uma ngabe uhlala ngekutivocavoca utawucala kubona umehluko emtimbeni wakho esikhatsini lesingemaviki lambalwa nje.
Umtimba wemuntfu uyintfo lengacondzakali mbamba. Wakhiwe ngematsambo, imisipha, buchopho kanye neluhlelo lwemiva, luhlelo lwekugaya kudla kanye nalokunye lokunyenti. Kute imitimba yetfu isebente kahle kufanele kutsi siyinakekele.
Kutivocavoca ngulenye yetindlela yekunakekela umtimba wakho. Uma ngabe sitivocavoca lokukanye sikhatsi lesingemaminitsi langemashumi lamatsatfu (30min) njalo ngemuva kwelilanga lesibili, angeke sigule ngaso sonkhe sikhatsi kantsi sitawucala kubukeka sibahle kanjalo sitive siphilile. Asesitfole kutsi kwenteka njani loku.
Ingati itfwala i-oksijini nemandla kuye kumisipha yemtimba wakho.
Imisipha idzinga i-oksijini nemandla kute isebente kahle.
Kwenteka tintfo letinyenti emtimbeni uma ngabe sitivocavoca. Ingati intjuza ngekushesha kutsi i-oksijini nemandla kusheshe kufika emisipheni yemtimba. Inhlitiyo nemaphaphu nako kusebenta ngemandla kucale kuniketa nge-oksijini ngekushesha. Umtimba wakho udzinga i-oksijini kute asebente kahle.
Kutivocavoca kuphindze kucinise imisipha yetfu kwente kube melula kutsi lemisipha iphindzaphindze umnyakato kalula. Imisipha lecinile isebentisa i-oksijini ngemphumelelo lenkhulu.
Ngesikhatsi sitivocavoca, umcondvo ukhulula emahomoni (hormones) lalwa nebuhlungu nalaphindze atfobe umtimba labitwa ngekutsi ngema-endofini (endorphins). Lawa mahomoni asebenta njengesihhamuli sekucindzeteleka kwemcondvo semvelo. Akwenta utive ujabulile kanjalo uphilile! Umtimba lonemphilo wakha ingcondvo lenemphilo!
Tivocavoce wente ncono simo semphilo yakho!
Kutivocavoca nome kushukumisa umtimba ngalokuvamile kutawenta lizinga lemphilo yemtimba wakho libe ncono.
Ngitiva ngiphilile ngobe ngihlala ngekushukumisa umtimba wami iphilo yami yonkhe.
Bantfu labakhulile bavama kutsi babe nebulukhuni bekuhamba ngetinyawo indzawo lendze nome bekuphakamisa tintfo letincane nje. Loku kubangelwa kutsi imitimba yabo seyikhonkhile ayisakwati kugobana ngekushesha (sekulukhuni kugobeka). Kutivocavoca ngalokuvamile kwenta imphilo yalabakhulile ibe ncono kabi. Labo lebebakhutsalele kushukumisa imitimba uma basebancane baba setfubeni lekuba nemphilo lencono nasebakhulile. Loko kusho kutsi bakhona kwenta lokunyenti bona. Kulabo labangazange bakhutsalele kutivocavoca ngalokuvamile basebancane akusho kutsi sebandlulelwe sikhatsi, nabo basengakucala kuhamba ngetinyawo, bacance titebhisi njll.
Sifo sekutsamba kwematsambo (osteoporosis) (sifo sekutsamba kwematsambo) kungesikhatsi ematsambo emtimba wakho aba melula, ephuke kalula atsatse sikhatsi lesidze kuphola. Kulukhuni kabi kuhambahamba uma kwenteke loko?
Kutivocavoca ngalokuvamile uphindze udle idayethi lenemphilo tindlela letimbili letinhle tekwehlisa ingoti yekuphatfwa ngulesifo sekutsamba kwematsambo.
Ngitawukhona kufundza kancono uma ngabe sengike ngativocavoca.
Ihayihayi (BP) nome ihayiphathenshini sifo lesivame kabi eNingizimu Afrika. Uma ngabe uphilile inhlitiyo yakho ipompa ingati kumitsambo yakho ngesivinini lesikahle. Uma ngabe imitsanjana yengati yakho iba lukhuni iphindze ivimbeka kuba lukhuni kupompa ingati kutsi ihambe kuyo. Loku kubitwa ngekutsi yihayihayi nome yihayiphathenshini.
Uma ngabe ungayelaphisi ihayihayi uma ikuphetse ungafa ngesifo senhlitiyo nome ngesitilokhi.
Ngekutivocavoca , udle kudla lokunemphilo, uhlale unakekele kutsi umtimba wakho ungakhuluphali udle nemitsi njengekulayelwa ngudokotela wakho ungakhona kuwulawula umfutfo wekuhamba kwengati emtimbeni wakho.
Uke wayiva yini lenkhulumo letsi Umtimba lonemphilo, ingcondvo lenemphilo Kufanele udle kahle , ukhutsalele kushukumisa umtimba, kuphilisana nalabanye uphindze uphumule ngalokwenele uma ngabe ufuna kuba nemcondvo lophilile?
Bambalwa kakhulu bantfu labakhuluma ngekukhululeka simo semcondvo wabo ngobe kulukhuni kusicondza kahle. Kute umuntfu lofuna kubitwa ngekutsi uyahlanya usangene usilima nome uyahhema?
Kungenteka kutsi sewuke weva kanyenti kukhulunywa ngesithresi. Kungenteka nekutsi sewuke wasiva wena emtimbeni wakho. Uba nesithresi uma ngabe kuba nekucindzeteleka emphilweni.
Loko kungenteka emsebentini nome ekhaya. Kungenteka ube nebulukhuni ekwenteni umsebenti wakho kahle nome kube kutsi awunayo imali yekondla bantfwana. Loko kuletsa sithresi emphilweni yakho.
Sithresi siphazamisa umtimba, ingcondvo kanye nemoya wakho. Kungenteka uhlale njalo ubulawa yinhloko, uhlale ngekudzinwa sonkhe sikhatsi, ube nebuhlungu bemgogodla uphindze ucansulwe lite. Kwehlisa kanye nekuvikela sithresi udzinga kutsi udle ngalokunemphilo, uvamise kutivocavoca, uphilisane nalabo labasondzelene nawe uphindze uphumule ngaso sonkhe sikhatsi longakhona kuphumula ngaso.
Bantfu labanyenti bahlala badziniwe sonkhe sikhatsi ngobe basebenta kamatima. Kungenteka kutsi ngelilanga ngalinye baya emsebentini baphindze banakekele bantfwana nasekushone lilanga.
Kepha, uma ngabe kudzinwa kungasapheli kusuke sekusho kutsi kunenkinga. Kungenteka kutsi udzinwa ngobe kunalokunyenti lokungimicabango lengamihle kanjalo utive kutsi awukhoni nome uyehluleka.
Kudzinwa kungenteka kube luphawu kwekutsi sewudzangele emoyeni nasengcondvweni. Uma udzangele, uvama kutsi uphelelwe litsemba emphilweni wenganywe lusizi emoyeni. Umsebenti wakho kanye nemphilo yakho kuyaphazamiseka. Bantfu labadzangele emoyeni bavama kuba nesifiso sekutibulala.
Cala ulawule imphilo yemtimba wakho. Tivocavoce ngalokuvamile kanjalo uphumule! Nome ngabe loko kusho kutsi utsatse bantfwana nihambe ngetinyawo njalo entsambama nome udlale nabo uyekele kuwasha timphahla, ukwente ngalesinye sikhatsi. Ungatikhandza sewucala utiva ncono! Ungatikhandza sewutiva ungulokhona kulawula imphilo yakho! Khuluma nalabanye ngetinkinga takho kute incenye yalomtfwalo losemahlombe akho itewuhhamuka.
Kutivocavoca nome kushukumisa umtimba kuyintfo lenhle kutsi ube nemtimba lonemphilo kanye nengcondvo lephilile! Kepha kutijabulisa ube utivocavoca nako kubaluleke ngempela! Kunetintfo letinyenti lotitfokotelako letiyindlela lekahle yekutivocavoca! Asengikwetfulele letinye tato.
Kutivocavoca akudzingi kutsi kuze kukubite lokutsite! Awudzingi kutsi uze uye ejimini ngisho nekutsi uze utsenge timphahla letitsite. Lodzinga kutsi ukwati kutsi letinhlobo letehlukene tekutivocavoca lotikhetsako titawusita njani umtimba wakho. Sewukulungele kutsi ungacala!
Loluhlobo lwekutivocavoca lusita ekuciniseni inhlitiyo nemaphaphu. Kuhamba ngetinyawo, kugijima, kubhukusha, kugaluja incatfu, kudansa konkhe loku kutibonelo tekutivocavoca lokugijimisa ingati emtimbeni (aerobic exercise). Uma uhamba ngetinyawo ushakutela, ugijima, ubhukusha nome udansa uphefumula ngekushesha kantsi ingati yakho ipompa isheshise. Uma kwenteka loku umtimba wonkhe usebenta kancono?
Udzinga kwenta loluhlobo lwekutivocavoca ngalokuvamile uma ufuna kuba nemphilo lekahle. Ufanele kutsi lokukanye utivocavoce njalo ngemuva kwelilanga linye sikhatsi lesingemaminitsi langemashumi lamatsatfu - . Cala kancane wente loku.
Kuvamisa kuhamba ngetinyawo nje kuphela kuyindlela lenhle yekutivocavoca.
Kuphakamisa lokusindzako kwakha imisipha emtimbeni wakho. Ungasebentisa nome yini lesindzako ekhaya lokungaba ligabha lapendi nome sitini. Etindzaweni tekutivocavoca kuba khona tinsimbi tekuphakanyiswa letinetisindvo letehlukene kanjalo takhiwe nangekwehlukana?
Bantfu labanyenti baphakamisa tisindvo bente nema-erobhiki kutsi bente imphilo yabo ibe ngulencono jikelele. Kufanele ucaphele kakhulu uma uphakamisa tinsimbi kutsi ungalimati umgogodla wakho. Loko kungagcina sekukulimata kunekutsi kukusite.
Uma ngabe uneminyaka lengephansi kwalelishumi nesitfupha budzala akufanele kutsi wente loluhlobo lwekutivocavoca lwekuphakamisa tinsimbi. Loko kungesizatfu sekutsi umtimba wakho usakhula. Kuphakamisa tinsimbi kuyakuphazamisa kukhula. Dlala imidlalo lefana nekudlala ibhola, kuzuba, utijabulise. Konkhe loku tindlela letinhle tekutivocavoca!
ngemuva kwekucedza kudla umtimba usuke ugaya kudla kantsi usebentisa emandla kwenta loko.
Uma ngabe ugula umtimba wakho ulwa ngemandla kuncoba lokugula. Loko kwenta inhlitiyo kanye nemaphaphu kucindzeteleke kakhulu?
Uma ngabe unesifo sashukela, ihayihayi, umkhulu kakhulu, unesifo senhlitiyo nome ucala kwekucala ngca kutivocavoca kufanele utfole kwelulekwa ngekutsi wente tiphi tinhlobo ngudokotela/ngumeluleki/ngunesi?
Cala kancane ungatikhahlabeti uma ngabe bewungativocavoci sikhatsi lesidze udzinga kutsi wente umtimba wakho wetayele kutivocavoca lokujabulelako?
Dlala nebantfwana bakho, geza imoto yakho, sebenta engadzeni! Konkhe loku kuyasita!
Kumcoka kutsi ucale ngekufutfumeta umtimba ngaphambi kwekutsi utivocavoce. Loko ukwenta ngekutsi utelule. Kutelula kucinisa kuphindze kwente umtimba ungabanjwa ngemaphelekece kuphindze kusite ungabi nebuhlungu bemgogoidla. Ufanele kutsi uphindze uphotise umtimba nawucedza kutivocavoca lokwenta ngekutsi utelule kahle nangesineke.
Labaceceshiwe kutekutivocavoca bangakweluleka baphindze bakusite kutsi ukhetse luhlelo lolukahle longalulandzela. Uma ngabe kukutsi awukhoni kubhadalela ijimu hlanganani nebangani bakho nente licembu lenu. Kutivocavoca kuba mnandzi kakhulu uma ngabe nikwenta nibanyenti ndzawonye!
Kudla kukunika emandla lowadzinga kutsi ukhone kushukumisa umtimba nekutsi uphile. Ngako-ke, kulukhuni kabi kukhuluma ngendzaba yekutivocavoca nome yekushukumisa umtimba ungete washo lutfo mayelana nekutsi udla ini.
Kuphila lokunemphilo kusho kutsi utivocavoce ngalokuvamile uphindze udle ngalokunemphilo. Kepha kushoni kudla ngalokunemphilo?
Kudla kubalulekile ngobe kusiniketa emandla kanye nemsoco lowenta sihlale sishukumisa umtimba nekutsi siphile.
Kuphila ngalokunemphilo sidzinga kutsi sidle kudla lokunhlobonhlobo.
Kudla kwesintfu kwetfu tsine ma-Afrika kunemphilo. Ledayethi ifaka ekhatsi kudla kwemvelo lokufana nemabele, ummbila, emabhontjisi lekomisiwe, tibhidvo, titselo tasendle, inkhukhu, lubisi, inyama lebovu, kanye neluswayi loluncane nashukela lomncane.
Kuhlala njalo udla idayethi yesi-Afrika kungaba yindlela lenhle lengakuletsela imphilo lenhle. Kepha tikhatsi setigucukile. Namuhla bantfu batsenga kudla lokuta sekuphekiwe lokufana nenkhukhu letfosiwe, emahamubhega nemashibusi. Lokudla loku kunemafutsa kantsi futsi akunayo imphilo?
Dlani kudla lokutidlo letimbili nome letintsatfu ngelilanga.
Dlani kudla kwasekuseni. Loku kutawukunika emandla lowadzingako kutsi ucale lusuku lwakho.
Udle tibhidvo letifana neticadze, liklabishi ematamatisi kanye netitselo. Tiniketa umsoco kakhulu uma tingakaphekwa.
Natsa emanti lonkhe lusuku.
Hlala utivocavoca njalo nje!
Ngisandza kucala kutivocavoca. Mine nebangani bami sigijima situngelete indzawo lesakhe kuyo sikhatsi lesingemaminitsi lalishumi kuya kulalishumi nesihlanu ngelilanga ngalinye. Bonkhe batsi sebacalile kutiva bancono. Kepha mine angitiva njalo. Imilente yami ihlala ibuhlungu kulamalanga. Ngichubekile ngekugijima ngobe ngikholwela ekutsini tintfo titawuntjintja uma ngetayela kugijima. Ngabe kunjalo yini?
Uma ucala kutivocavoca kuyenteka kutsi imisipha yakho ibe buhlungu. Loko kubangelwa kutsi umtimba wakho awukakwetayeli lokutivocavoca kantsi usatetayeta lengucuko. Uma ngabe imilente yakho ibuhlungu sonkhe sikhatsi kantsi besewutivocavoce emahlandla lambalwa manje, loko kungasho kutsi kukhona lokungahambi kahle. Asewuyobonana nadokotela wakho ungakachubeki nekugijima nebangani bakho.
Uma ngabe ugijima emgwacweni lonesikontiyela loko kungawuphazamisa umtimba wakho.
Umgwaco lonesikontiyela ucinile kakhulu kantsi umtimba wakho uyakhuhluteka uma ugijima. Loko kungabanga kutsi utikhandze sewunetinkinga temilente nome temgogodla kulokutako uma ngabe ungasebentisi ticatfulo letifanele.
Ungamane utfole indzawo lenetjani nome sihlabatsi lesitsambile lapho ungahamba nome ugijime khona. Kutivocavoca kwentelwa kutsi kusite umtimba hhayi kuwulimata!
Angikase ngativocavoca iminyaka leminyenti kantsi ngifuna kucala futsi nyalo. Ngincume kutsi ngitivocavoce ngobe ngifuna kunciphisa sisu sami lesikhuluphele. Kukhona yini tindlela tekushukumisa umtimba lengingatenta?
Ungehlisa bukhulu besisu sakho ngekutsi uhlale njalo wenta iminyakato ye-erobhiki uphindze udle idayethi lenemphilo. Lokushukumisa umtimba kufanele kufake ekhatsi kuhamba ngekushakutela, kubhukusha, kanye nekujayiva.
Utawutsi ungaba melula ukhone kwenta iminyakato letawucindzetela imisipha lokungiyona itawunciphisa sisu sakho. Ungayicindzetela imisipha yakho ngekutsi wente umnyakato wekuphakamisa tinsimbi.
Kutivocavoca ngalokuvamile kutawukuletsela imiphumela lemihle!
Kufanele kutsi nyalo sewati kakhulu ngekutivocavoca nekutsi kungakwentela ini! Asesibone kutsi unalolunganani lwati! Phendvula imibuto bese uchatsanisa timphendvulo takho naletingito letilapha ngentasi.
Imisipha idzinga i-oksijini kanye ne.kute isebente kahle?
Uma utivocavoca umcondvo ukhulula emahomoni labulala buhlungu abuye alalisane labitwa ngekutsi laphindze ancandze kudzinwa kwengcondvo?
Kutivocavoca kungasita ., ,.
Kutivocavoca ngalokuvamile kanye nekudla idayethi lenemphilo kungehlisa sifo sekutsamba kwematsambo nome.?
Kutifutfumeta kanye nekuphotisa umtimba ngemuva kwekutivocavoca kubitwa ngekutsi..
Udzinga kutsi utivocavoce lokukanye .. kube sikhatsi lesingemaminitsi langu uma ngabe ufuna kuphila imphilo lekahle uphindze ube melula?
Kudla lokugcwele .kukwenta utive wesutsi kantsi kukunika nemandla lowadzingela kutivocavoca?
Timphendvulo: 1- emandla; 2-endofini; 3- sithresi, ihayihayi, kukhula; 4- sifo sekutsamba kwematsambo; 5- i-erobhiki; 6- imisipha; 7-emafutsa; 8-kutelula; 9-njalo ngemuva kwelilanga; emashumi lamatsatfu; 10-sitashi.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMPHILO LENHLE SI (2).txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
singadli kudla lokufanele singanakekeli imitimba yetfu singagcina sitfola letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye taletintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Ngikhetsa kungasebentisi ligwayi ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Uma ungasebentisi ligwayi utawuba ngumuntfu lophilile. Bantfu labanyenti beNingizimu Afrika bayakwati loko. Bangeke babheme sikilidi nome emapipi, bahlafune ligwayi nome basebentise sinefu. Lencwajana inemaciniso lamayelana nemphilo lenhle. Kutikhetsela lokunelwati kungaba kutsi ungete wacala kubhema nome kube kuyekela kubhema. Setsemba kutsi utawukhetsa kuhlala uphilile ngekutsi utikhweshise egwayini nasekubhemeni.
Fundza lencwajana kutfola kutsi ungakwenta njani loko.
Umyeni wakho ukhwehlela kamatima Gugu.
Kube nje abengamane ayekele kubhema!
Lokubhema kwakho akukuhle kuwe?
Sengibheme sikhatsi lesidze semphilo yami kantsi kute kube ngumanje akukenteki lutfo kimi!
Buka lapha Dudu yimphilo yami kanjalo nginelilungelo lekubhema ngifike lapho ngitsandza khona?
Kulungile-ke! Kepha khumbula kutsi Dokotela Zondi, indvodza leyatiwako kutekwelapha utsi linyenti lalabeta esibhedlela kutewelashwa ngesikhona basuke baguliswa tifo letibangelwa kubhema.
Kulimata lokwentiwa nguleligwayi kuchubeka ngekhatsi emtimbeni wakho ngelilanga ngalinye liya ngekuphazamisa kusebenta kwenhlitiyo, kwemaphaphu, imitsambo nalokuntjuza ingati kanye naletinye tincenye temtimba wakho ekugcineni libulala imphilo yakho ngemnyaka ngamunye libulala tigidzi tebantfu kuwo wonkhe lomhlaba?
Empeleni, sonkhe sitawufa lokungenteka masinyane nje nome ngemuva kwesikhatsi?
Ungakhohlwa kutsi lentfutfu yeligwayi lakho iphindze ihoshwe ngabo bonkhe bantfu labasedvute nawe?
Uphindze ukhumbule kutsi njalo nje nawulayitha sikilidi ungete wafa ngekushesha kubhema kungakuletsela letinye tetifo letisicako letifana nestilokhingaloko ungatikhandza ucitsa sikhatsi semphilo yakho uhleti kusihlalo semasondvo ungakhoni nekutentela lutfo, nome ungatitfola ufa ngebuhlungu lobukubulala kancane kancane bekugula kwemaphaphu asewucabange kahle ngalokuyekela kubhema nyalokungakabi ngemuva kwesikhatsi?
Ligama lami nginguDudu. Ngitsandza kutsi sesikhulume ngekusebentisa ligwayi. Asesicale ngekubuka emaciniso mayelana nekusebentisa ligwayi.
Minyaka yonkhe bantfu labangu-12 000 lababhemako beNingizimu Afrika bayafa babulawa sifo senhlitiyo, ngumdlavuza wemaphaphu, leminye imidlavuza kanye nesifo lesingapheli semitsanjana lehambisa umoya. Kubhema ligwayi kulekelela ekubangeleni letifo.
Kulamanye emave, kubhema ligwayi kubulala linani lebantfu lelendlula lelo lebantfu lababulawa yi-AIDS, tjwala, tidzakamiva (letifana nehiroyni nekhokheyni), kanye netingoti tetimoto selihlanganiswe ndzawonye.
Kuya ngeminyaka yebudzala, sisindvo semtimba, kanye naletinye timo temphilo yemtimba, nesikhatsi labheme sona umuntfu lobhemako angaphindze abuyele aphile kahle uma ngabe ayekela ligwayi. Ngemuva kwemnyaka bayekele kubhema kuyabe sekuyancipha kutsi bangabanjwa sifo semitsanjana lehambisa umoya. Ngemuva kweminyaka lelishumi bagcina sebacine njengalabo labangazange sebabheme ligwayi.
Sikilidi kanye neligwayi kuyinhlanganisela yetintfo letiyingoti letifana nekhabhoni monokisaydi, inikhothini kanye nesitaputapu lesakheka nakusha ligwayi lesatiwa ngekutsi litiyela (tar). Letintfo leti tibutsi lobulimata bantfu lababhemako.
Intfutfu yeligwayi iphindze ilimate labo bantfu labayihosha ingene emitimbeni yabo. Uma ngabe usedvute nemuntfu lobhemako, usuke abulala imphilo yemtimba wakho nawe njengobe naye ngaso leso sikhatsi asuke alimata imphilo yemtimba wakhe.
Ligwayi liyingoti emphilweni yemtimba wakho ngobe inaboshevu labangemakhulu lamabili . Laboshevu balimata emaphaphu akho. Uma uchubeka nekubhema kuyachubeka nekulimala loko. Laboshevu bangabanga kugula kwenhlitiyo kanye nemdlavuza.
Ikhabhoni monokisaydi ngushevu lomisa ingati kutsi ingabe isetfwala i-oksijini lesabalaliswa nemtimba wonkhe. Ngaphandle kwe-oksijini ungete wakhona kuphila.
I-Tar ngushevu lobanga umdlavuza.
Inikhothini isidzakamiva. Ungagcina sewubambekile ungasakwati kuphila ngephandle kwenikhothini. Kubambeka kusho kutsi umtimba wakho nemcondvo wakho ufuna lenikhothini ngaso sonkhe sikhatsi. Utiva sengatsi udzinga inikhothini malanga onkhe. Kulukhuni kabi kuyekela kuyisebentisa. Yingako bantfu bakutfola kulukhuni nje kuyekela ligwayi?
Sinefu sinabo bonkhe laboshevu lebakhona egwayini. Bantfu lababhema sinefu bangaba netifo letifanako nasingabekisa ngaleti, kungenwa ligciwane kwemphumulo nemphimbo kanye nekugula kwendlela lehambisa umoya emakhaleni.
Bodokotela sebatfole kutsi insangu ilimata umtimba wakho ngendlela lefana naleyo yekulinyatwa ligwayi. Uma ngabe uba ngulosabambekile (addicted) ngensangu, angeke ukwati kusebenta, kufundza, kudlala nome utijabulise.
Dokotela tikhona yini tinhlobo teligwayi letiphephile?
Uma ngabe umuntfu abhema bosikilidi labambalwa ngelilanga, ngabe loko kungamenta agule?
Ngisho ligwayi linye ngelilanga liyalimata. Ungacali kubhema! Kulimala kwemtimba wakho kucala nawucala kubhema. Ungabukeka uphilile iminyaka leminyenti kabi ngaphambi kwekutsi ubonise timphawu tekutsi unekugula.
Kuyingoti yini kuhosha intfutfu ledvunya egwayini lelibhenywa bantfu labanye?
Yebo, ungatfola tifo letinyenti kabi uma ngabe uphila nome usebenta nemuntfu lobhemako. Loku kubangelwa kutsi uhosha intfutfu yeligwayi lakhe onkhe emalanga.
Bantfwana lokhandza kutsi batali babo bayabhema baphatfwa tifo leticakile tesifuba, letifana nesifo semitsanjana lehambisa umoya nenumoniya (pneumonia), kunalabo bantfwana labanebatali labangabhemi.
Kulilungelo lakho kutsi nawuphefumula ungenise umoya lohlobile! Lababhemako bafanele balihloniphe lelilungelo lakho.
Bantfu labanyenti lababhemako bayala kuyekela kubhema ngobe abati kutsi ligwayi liyiphazamisa njani imphilo yabo. Asesikhulume ngaletinye taletifo.
Kubhema kubanga tifo letinyenti letehlukene. Letimbi kakhulu kuba sifo semaphaphu, umdlavuza, sifo senhlitiyo, nesitilokhi.
Bantfu labanesifo semaphaphu bangaba sebuhlungwini iminyaka leminyenti bakhwehlela, baphelelwa ngumoya nabaphefumula.
Imidlavuza leminyenti lefana nemdlavuza wemaphaphu ibangwa ligwayi. Ayikho indlela yekwelapha umdlavuza wemaphaphu.
Kubhema kungaphindze kubange umdlavuza waletinye titfo temtimba, njengachochocho indlela yekudla emphinjeni, sinye semchamo njll.
Ingati lesemitimbeni yetfu yetfwalwa (ihanjiswa) kumitsanjana lencama lebitwa ngekutsi ngimitsambo lehamba ingati.
Kubhema kubanga kutsi lemitsanjana yengati inciphe kakhulu. Loko kugcina sekuvimba kuntjuza kwengati lokuyintfo leyingoti kakhulu. Uma ngabe ingati ingahambi iye encenyeni letsite yemtimba leyo ncenye iyalimala. Loku kwenteka ngesikhatsi umuntfu anesitilokhi nome sifo senhlitiyo. Bantfu labanyenti babulawa nguletifo. Uma basindzile kuloku kuvamise kutsi babe tinkhubela (bangakwati kunyakatisa umtimba) ngemuva kwekushaywa sitilokhi. Bangadzinga kutsi kuncunywe umlente ngemuva kwekutsi kube nekuvimbeka kwekuhamba kwengati kulowo mlente.
Bantfu lababhemako bagula ngalokuvamile kunebantfu labangabhemi. Batsatsa tikhatsi letinyenti bangekho emsebentini kunalabo labangabhemi ngobe baguliswa tifo letivamile jikelele.
Bantfwana labanyenti labasebancane beva baphindze babone tikhangisi ngekubhema bese bafisa kutsi bazame. Ngalesinye sikhatsi bangani babo lesebacalile kubhema bayabe sebakhutsata laba labanye kutsi bacale nabo. Kanyenti bantfwana lababhemako basuke bacabanga kutsi kutawubenta babe badzala baphindze badvume uma ngabe babhema.
Unemaphaphu lacinile nalaphilile?
Yini leyenteka kumntfwana wakho uma ngabe ubhema ngesikhatsi ukhulelwe?
Boshevu labanyenti baleligwayi baya kulomntfwana losengakatalwa ngekutfwalwa yingati yakho wena nina. Kantsi futsi lomntfwana angeke atfole i-oksijini nemisoco yekudla leyenele kulengati, lakudzingela kutsi akhule kahle. Ngiko lokwenta kubhema kulimate umntfwana losengakatalwa.
Tikhona letinye tinkinga futsi?
Bantfwana labatalwa bomake lababhemako ngesikhatsi bakhulelwe bavama kutsi batalwe babancane kabi ngemtimba kunalabanye bantfwana. Baphindze babe nematfuba lamanyenti ekutsi bangagula nome bakhubateke.
Kunematfuba lamanyenti ekutsi umntfwana wakho afe nawubeleka uma ngabe ubhema ukhulelwe.
Uyakufuna kugcina bantfwana bakho baphephile etingotini tekubhema ligwayi. Nayi imibono leminye yekubasita bantfwana bakho bakwati kwenta tincumo letikahle ngemphilo yabo.
Lena yintfo longayenta nemntfwana wakho ekhaya. Thishela wasenkhulisa nome ekhileshi angawusebenta lomsebenti nelicembu lebantfwana.
Lona msebenti usita bantfwana batfole ngetintfo letikahle kute baphile kanye netintfo letilimata imphilo yemitimba yabo. Bantfwana bafundza kancono uma ngabe bakhululekile baphindze badlala ngako-ke ungabanika lwati lolumcoka ngalomsebenti.
Tjela umntfwana wakho kutsi acabange ngetintfo letikahle emtimbeni wakhe naleto letimbi. Ungasebentisa lephosta kucala ingcoco yakho.
Uma ngabe unemaphephabhuku lamadzala tjela umntfwana wakho abuke kuwo ajube titfombe tetintfo lekacabanga kutsi tinhle nalekacabanga kutsi timbi emphilweni yakhe. Tinamatsisele ephepheni lelikhudlwana bese ubukisa ngalelishadi lotalinamatsisela elubondzeni kutsi umndeni wonkhe ubone loko lakwentile.
Lomsebenti ufanele ube ngulojabulisako kumntfwana wakho. Ungakhononi uma ngabe akhetsa intfo loyicabanga kutsi yimbi. Uma ngabe akhetse intfo loyibona kutsi ayiyinhle, cocisana nemntfwana wakho kute afundze kutsi yini letawumenta abe nemphilo lekahle nalokungamenta agule. Buta kutsi uyikhetseleni leyo ntfo.
Lona ngumsebenti longasetjentiswa bothishela bemabanga laphansi Libanga 1, 2 nome 3. Yenta siciniseko sekutsi bantfwana bakho bacashelwe ngesikhatsi benta lomsebenti. Ungacali ubashiye bodvwa nemakhandlela lavutsako nome nemetjiso.
emakhadi lamabili lacishe anebukhulu 20 x 15 cm ngalinye.
Ekhadini lelilodvwa juba wakhe sikhala emkhatsini walo sibe nebubanti bemali leyinsimbi ya-R2. Kuleli lelinye likhadi juba wakhe imbobo lencane kutsi ilingana liphini lelincane.
Tjela bantfwana kutsi beme bakhe indingilizi legega wena.
Tjela bantfwana badvonse umoya lojulile babe baphakamisa imikhono yabo kancane kancane nabenta loku.
Phindza loku kute kube katsatfu. Coca ngekutsi bebativa njani nabagcwalisa umoya emaphashini abo. Batjele baphindze bente loku bawuve kahle lomoya ungena emitimbeni yabo. Coca nabo ngekutsi umoya uyigcina kanjani imitimba yetfu ikhone kuhamba nekutsi emaphaphu asisita kanjani nasiphefumula. Tjela labantfwana kutsi bagcume kancane kute kube lishumi kulandzelwe kugcuma mkoko lokusihlanu kube sihlanu kulomunye umlente. Bayekelise bese ubabuta kutsi baphefumula njani ngabe kuphefumula kwabo sekuyashesha yini kunangesikhatsi basemile?
Coca nabo ngekutsi kutivocavoca kuyigucula kanjani indlela lesiphefumula ngayo. Kutivocavoca kuyintfo lenhle kantsi kusenta sihlale siphilile.
Tjela bantfwana kutsi kugucuka njani kuphefumula kwebantfu uma ngabe babhema, ngobe njalo nje uma intfutfu ingena emaphashini iphindze iphuma lenye yaleyo ntfutfu isala ngemuva. Lentfutfu lesalako ingaphumi nalenye iya ngekuvimba emaphaphu angabe asasebenta njengakucala asehlobile angenayo intfutfu kuwo.
Coca ngekutsi kubhema kuyigucula kanjani indlela yekuphefumula kwebantfu nekutsi yini leyenta kungabi kuhle loku nekutsi kusigulisa kanjani. Batjele kutsi baphazamiseka kanjani ngekuphefumula umoya losuke unentfutfu yeligwayi lelibhenywa ngulabanye bantfu.
Nyalo sewungabakhombisa ngekwenta loku lebenicoca ngako. Ufanele kutsi ukwente wena kucala bese ugadza bantfwana uma betama kwenta loku nabo. Ungacali ubashiye bodvwa nalamakhandlela lavutsako nome nemetjiso. Beka likhadi lelinembobo lencane embikwelikhandlela lelisesikoteleni.
Phuphutsa kulembobo utawubona kutsi kulukhuni kanganani kucisha lelikhandlela. Catsanisa loku nekuba nemaphaphu lasavimbekile ngenca yentfutfu.
Beka likhadi lelinembobo lenkhulu embikwalelikhandlela.
Phuphutsa kulesikhala utawubona kutsi kulula kanjani kucisha lelikhandlela. Catsanisa loku nemaphaphu lanemandla lamakhulu ekusebenta.
Lona ngumsebenti webantfwana lesebakuLibanga 4 kanye na-5.
Tfola liphepha lekukhangisa esitolo lesisedvute nome usebentise emaphephandzaba nome emaphephabhuku lamadzala. Juba titfombe tetintfo letifana neliphakethe leligwayi libhikisi lemetjiso kanye naletinye tintfo letifana nemaswidi, emapheni, emasokisi, tincwadzi njll, nome usebentise titfombe lotidvwebile.
Namatsisela letitfombe eshadini lelikhulu bese ubhala intsengo yato madvute nato.
Tjela bantfwana kutsi baticabange banemali lengu-R15 yekuyisebentisa. Batjele bakhetse loko lebebangakutsenga. Ngutiphi tintfo letikulelishadi labacabanga kutsi kubaluleke kakhulu kuba nato?
Uma bantfwana bonkhe sebancumile batjele bacoce nalabanye ngalebakukhetsile.
Khumbula, ayikho imphendvulo lengiyo nome lengasiyo. KEPHA uma bakhetse ligwayi nemetjiso bangacoca ngekutsi kubita kanganani loku emalini. Ungabatjengisa kutsi tingaki letinye tintfo lebebangatitsenga lebebangaba nato sikhatsi lesidze nobe letincono kutsi batitfole.
Lomsebenti uyindlela yekwenta bantfwana bacabange ngetintfo labatifunako naleto labatidzinga mbamba. Kuphindze kube yindlela yekucoca ngetingoti tekubhema ngaphandle kwekutsi ubashumayele lokucocisana kutawenteka ngekwemvelo. Utawuhlala njalo ukhona kufundzisa bantfwana ngetintfo kalula uma ngabe bakhululekile baphindze batijabulisa ngalokwentiwako, kunekutsi ubente batfukutsele nome baphelelwe ngumdlandla wekwenta?
Leti tibonelo tetintfo longatidvweba nome utijube kumaphephandzaba nome kumaphephabhuku.
Ngitjele bantfwana bami kutsi kuyingoti kanganani kubhema ligwayi. Kulamaviki lambalwa lekengcile ngicaphele kutsi indvodzana yami lencane inuka ligwayi. Utsi bonkhe bangani bakhe bayabhema yena akafuni kusala yedvwa angabhemi.
Ngicela ungisite angifuni kutsi umntfwana wami agule.
Wenta kahle kutsi ukhatsateke ngekubhema kwemntfwana wakho. Uma ngabe acala kubhema asemncane kungenteka kutsi atsi nakahlanganisa iminyaka lengemashumi lamatsatfu budzala, abe sekacala kuba nasinye saletifo letibangwa ligwayi lokungaba sifo semaphaphu, sifo senhlitiyo kanye nemdlavuza.
Msite kutsi abe nesibindzi lesenele sekutsi cha egwayini nome ngabe bangani bakhe babhema. Ungakwenta loko ngekutsi umente avisise ngetingoti tekubhema ligwayi ngekutsi ukhulume naye umbonise nalencwajana?
Tjela indvodzana yakho kutsi kuyemukeleka kutsi umuntfu ehluke kulabanye. Uma ngabe bangani bakhe bamcindzetela kutsi abheme, indvodzana yakho ifanele kutsi ifinyelele esivumelwaneni nabo kutsi umuntfu ngamunye unelilungelo lekuba nemacophelo akhe yedvwa lawenta ngekutikhetsela ngekwelwati lanalo nekutsi afanele ahlonishwe.
Akukho emtsetfweni kutsengisela bantfwana labangephansi kweminyaka lengu-16 ligwayi. Yenta siciniseko sekutsi banikati betitolo letisedvute kanye nebasebenti babo abatsengiseli bantfwana labancane ligwayi.
Nginemngani lobekabhema sonkhe lesikhatsi lesengcile. Ubanjwe kukhwehlela lokumatima, kwatsi dokotela wamtjela kutsi akayekele kubhema, ngale kwaloko utawugula kamatima nekutsi kungenteka afe abulawe ngumdlavuza. Umngani wami ukhatsatekile ngekutsi angeke akhone kuyekela kubhema ligwayi. Ngingakujabulela kumesekela kute aphumelele kuyekela kubhema. Unalo yini lwati lwekutsi ngingentani kumsita?
Umngani wakho sewuyati kutsi kufanele ayekele kubhema. Dokotela wakhe umecwayise ngetingoti tako, kantsi naye utitsatsa njengaletibalulekile. Loku kumcoka ngobe angeke umgucule ingcondvo ayekele, yena wente sincumo kantsi unemdlandla wekusilandzela. Kepha utawudzinga kutsi wena umesekele ente siciniseko sekutsi angaphindzi abuyele egwayini.
Kutsi aphumele ebaleni asho sifiso sakhe sekuyekela kubhema acele lusito lwalabo lasebenta nabo, umndeni nebangani labangamesekela nalabangamkhutsata.
Uma sekayekele kubhema ligwayi akufanele kutsi libe khona madvute naye ngobe angalingeka kutsi ake atsi kubhema lelilodvwa.
Kufanele kutsi atfole kudla lokunemphilo lokungafana netitselo nome intfo langayenta kutsi imlibatise, ikakhulu uma ahlaselwa inkhanuko yekubhema. Mtjele kutsi acoce nemuntfu, abukele luhlelo lolujabulisako kuthelevishini, nome afundze incwadzi letamjabulisa, kute akhweshise umcondvo wakhe kulomkhuba lebesewumkhungile.
Njengemngani wakhe hlala njalo umkhutsata ngekutsi umdvumise njalo nje uma ngabe alwe wancoba inkhanuko yekubhema.
Tibone kutsi utfole lwati lolunganani ngekutsi ufundze lencwajana. Yenta lomdlalo wemagama laphambanako bese ucatsanisa timphendvulo takho naleto letisekugcineni kwalelikhasi.
Kubhema . Kulimata emaphaphu akho, ngendlela lekalinyatwa ngayo kubhema ligwayi?
Uma ngabe ubhema ematinyo akho atawuba ?
Kubhema. Kubulala bantfu labanyenti kunalabo lababulawa yi-AIDS, tjwala, tidzakamiva netingoti temgwaco.
Tsani .. ekubhemeni ligwayi?
Labanye bantfu lababhema ligwayi kuyenteka bagcine .. imilente yabo uma kuhamba kwengati kuvimbeleka?
. kusho kutsi umtimba wakho ungebe usaphila ngaphandle kwenikhothini nome i-tar lokusegwayini?
Uma ngabe sewukhungeke ekubhemeni , umtimba wakho kanye . akukhoni kukhululeka ngaphandle kwalesidzakamiva.
Letinye tifo tingimiphumela yekubhema.
Intfutfu yeligwayi ilubhicelwa lwekhabhoni monoksaydi, .. kanye ne-tar?
Lababhemako labayekele kubhema eminyakeni lelishumi baba ngulaba sengatsi abakaze babhema.
ungasebentisi imali yakho ekutsengeni ligwayi.
insangu 6 angcolile 7- ligwayi 8 - i-tar 9- cha; 11- ancunywe?
lokhungekile; 3.- ingcondvo; 4- liphaphu; 5 inikhothini; 6-acinile; 10- lohlakaniphile?
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMPHILO LENHLE SI (3).txt</fn>
Tinyenti kabi tifo lesititfola ngekwelufuto kubatali nabokhokho betfu. Kuba kuncane nome kube ngekho lesingakwenta kutsi sivimbe leto tifo.
Noko-ke, tikhona letinye tifo lesititfola tibangelwe yindlela lesiphila ngayo.
singadli kudla lokufanele singanakekeli imitimba yetfu kungenteka sitfole letifo.
Leti tibitwa ngekutsi tifo letibangwa yindlela yekuphila.
Lencwajana iniketa ngelwati mayelana naletinye tetintfo longatenta kute uvikele letifo.
Khumbula, kutsi ngumtimba wakho. Imphilo yakho isetandleni takho. Ngako-ke, tinakekele.
Lencwajana letsi Kudla Ngalokunemphilo ingulenye yeluchule lwato letincwajana.
Kudla kubaluleke kabi emphilweni. Kudla kuphindze kwente imphilo ibe mnandzi. Asewucabange kutsi kusijabulisa kanganani kudla kudla lokumnandzi nemindeni yetfu; nekutsi lawo madzili agcina angajabulisi ngalokwenele nangabe kungekho kudla lokumnandzi lokunyenti.
Naloku kusijabulisa kudla, kubalulekile kutsi sidle ngekucaphela. Fundza lencwajana kutfola kutsi kubaluleke ngani kudla nekutsi sidzinga kudla ini kanye nekutsi kube nganani.
Dudu, kuya ngani kutsi silwane lesikhulu kangaka sitfole tidzingo taso tekudla ngekudla tjani bodvwa?
Uyabona Rachel, umtimba wemuntfu usebenta ngendlela lehlukile?
Ngena utewunatsa litiya Dudu?
Leti titfombe temndeni wami lona ngudzadzewetfu?
Kuyabonakala , Rachel ubukeka asidudla kakhulu?
Yebo Rachel kuba sidudla kungakubangela netifo letimatima?
Kepha uma sinelwati lwekutsi sidlani kungasisita kutsi sibalekele lengoti sehlise nemtimba ngekutsi sikhetse kudla lokufanele kanye nekutsi sidle silinganiso lesifanele kusidla saloko kudla.
Leti titfombe tebhola yetinyawo letinamatsiselwe yindvodzana yami ungumlandzeli lomkhulu weBafana Bafana?
Lapha uyawubona umehluko?
Ligama lami nginguDudu. Kulencwajana sikhuluma ngekudla ngalokunemphilo. Kudla nguloku lokudlako nalokunatsako kute uphile. Kufanele kutsi udle kudla lokufanele kute ube nemphilo kute utewusebenta kahle nekutsi uphile sikhatsi lesidze.
Konkhe kudla kunetintfo letimbili letisenta siphile: emandla kanye nemsoco.
Imoto kuyaye kudzingeke kutsi ibe naphethilomu kute ihambe. Ngalokufanako kudla kunika umtimba wakho emandla ekuhamba newekwenta tintfo lofuna kutenta.
Umsoco nguloko lokuhle lokutfolakala ekudleni. Imisoco leyehlukene iba nemagama lahlukene kantsi inemisebenti leyehlukene leyenta emtimbeni. Umsoco lowakha umtimba uwugcine ucinile ubitwa ngekutsi ngemaphulotheyini. Umsoco lokuvikela ekutsini ungangenwa kugula ubitwa ngekutsi ngemavithamini kanye nemaminerali.
Konkhe kudla akubi nesilinganiso semandla nemsoco lokulingene.
Lokudla lokungenhla kunemsoco longuwona wakha umtimba nome-ke emaphulotheyini.
Lokudla loku kunemsoco longuwona uvikela umtimba lokungemavithamini nemaminerali.
Khumbula kugeza titselo netibhidvo ngaphambi kwekutidla.
Lokudla lokungenhla kunika emandla kakhulu. Lokunye kudla lokukulesibaya ngemantongomane nemalentils.
Iyini idayethi lenemphilo?
Idayethi yakho kudla lokudla malanga onkhe. Kute utfole wonkhe umsoco nemandla lowadzingako kufanele kutsi udle kudla lokucubile (tinhlobo letinyenti tekudla) onkhe emalanga. Kute idayethi yakho ibe ngulenemphilo kufanele ufake kunye nome ngetulu kwaloko kwekudla lokwakha umtimba nakunye noma ngetulu kwekudla lokuvikela umtimba ekudleni lovamise kukudla esidlweni ngasinye. Yetama kutsi ukhetse lokwehlukile ngesikhatsi ngasinye.
Uphindze udzinge kudla tidlo letimbili nome tintsatfu ngelilanga ngalinye. Sinye saletidlo kufanele sibe sekuseni. Bantfwana bona ikakhulukati badzinga kutsi badle lokutsite ngaphambi kwekutsi bahambe kuya esikolweni. Khumbula kutsi bantfwana bavama kudzinga lokunye kudla emkhatsini wetidlo ngobe tisu tabo titincane bangeke bakhone kudla lokunyenti ngasikhatsi sinye.
Kudla lesinako kwakulelive lakitsi kulungile ekuhlanganiseni idayethi lenemphilo. Empeleni idayethi yesintfu yabokhokho bakho (lokungulenye yalawo lasalandzelwa bantfu labanyenti) yidayethi lenemphilo kakhulu kabi.
Lokudla lokukahle lokudla malanga onkhe lokufana nemmbila, irayisi, emabele, sinkhwa, emazambane kubitwa ngekutsi kudla lokuvamile (staple foods). Lokudla kukunika emandla kanye futsi nemsoco lowakha umtimba kanjalo nalovikela umtimba. Lokudla kukwenta wesutse. Ngesizatfu sekutsi akukacoliswa (akukakhishwa emahhaye ako) kusenemahhaye ekwakheka kwako kuko, layintfo lenhle kabi kuwe.
Ngebhadi-ke labanye bantfu bayakhohlwa kutsi kudla kwabo lokuvamile kuhle kanjani. Linyenti lalabo bantfu livama kutsi liyekele kudla loko kudla uma nje like lakhona kubhadalela kudla lokudulako. Ngesizatfu saloko idayethi yabo kulokunye igcine seyingenayo imphilo.
Bantfu batsela emaspayisi kanye netinongo tekudla (letifana nabokheri, bosawoti bekunonga, pelepele, shukela) ekudleni bentele kutsi lokudla kunambitseke. Linyenti lalamaspayisi netinongo tekudla atinawo nalomncane umsoco. Naloku umtimba wakho umdzinga sawoti udzinga lomncane kabi ngelilanga ngalinye; ihhafu yethispunu ngelilanga. Yetama kugwema kudla lokunasawoti lokufana nemaphayi nemashibusi.
Kudla kwekulibatisa nguloko lokudliwa emkhatsini wetidlo. Kutsi uhle udla kudla kwekulibatisa emkhatsini wetidlo kwenta umtimba wakho usebente kahle kulo lonkhe lilanga. Bantfwana badzinga kutsi badle kudla kwekulibatisa emkhatsini wetidlo. Kulibatisa umlomo kubalulekile kepha kufanele ukhetse kudla lokuluhlobo lolufanele. Bantfu labanyenti batfokotela kudla kwekulibatisa lokufana nabomashibusi, emaswidi, emashokolethi, inamunedi, emakhekhe, emabhisikithi, litiya nelikhofi. Ngebhadi letinhlobo tekudla atinayo imphilo. Tinjalo nje tiyadula. Ngesikhatsi sekudla silibatisi, nika umntfwana wakho kudla lokufana nelisangweshi lajamu nabhotela wemantongomane, sitselo, nalokutsite kwekunatsa lokungaba ngemanti, ijusi nome lubisi.
khutsata umntfwana wakho kutsi atsenge titselo kuphela kubatsengisi labasemgwacweni.
ubokhumbula kutsi kudla kwekulibatisa akufanele kutsi kudliwe esikhundleni sekudla lokunemphilo.
Cishe kubili kwalokutsatfu kwesisindvo semtimba wemuntfu kwakhiwe ngemanti, kantsi tonkhe ticubu temtimba tinemanti.
Emanti akakanotsi ngalemisoco letfolakala ekudleni lokwehlukene kepha ayadzingeka kakhulu emphilweni.
Empeleni yonkhe indalo lephilako lefaka ekhatsi tilwane netihlahla idzinga emanti.
kusita umtimba ukhiphe kungcola lokungafuneki emtimbeni.
Kubalulekile kunatsa emanti lokukanye tingilazi letisitfupha temanti ngelilanga kute wente siciniseko sekutsi umtimba wakho unemanti lekenele. Umtimba wakho ulahlekelwa ngemanti lamanyenti uma kushisa, ngekufoma nangekuchama. Ngemalanga lashisako uva koma (ufune lokunatfwako) kanyenti ngobe umtimba wakho usuke ushodelwa ngemanti.
Imphilo yetfu iya ngekutsi sidlani. Idayethi lenemphilo itakunika emandla lekenele kanye naleminye imisoco yekukhula, kwenta umtimba wakho ube nemphilo, kanye nekutsi usebente, kudlala nekwenta tintfo lofuna kutenta.
Asesibuke linani lekudla lokufanele ukudle. Udla lokunganani (ikakhulukati kudla lokunemandla lamanyenti kuko), kuya ngekutsi tidzingo takho titsini. Bantfu labehlukene badzinga emandla lalinani lelehlukile.
Umntfwana udla kudla lokunemandla lafanele uma ngabe ukhula kahle ngalokwetayelekile. Khulumisana nanesi wasemtfolamphilo uve kutsi umntfwana wakho ngabe ukhula kahle yini.
Umuntfu lomdzala udla kudla lokunemandla lenele uma ngabe ahlala njalo anesisindvo lesikahle semtimba. Khuluma nanesi wemtfolamphilo kutsi akusite utfole sisindvo semtimba wakho lesifanele.
Uma umuntfu adla lokunyenti kudla lokunika emandla kunaloko lakudzingako, lokudla lokugcina kungakasetjentiswa kulondvoloteka emtimbeni njengemafutsa. Loyo muntfu ubonakala azimuka. Umuntfu losidudla kakhulu nguloyo losuke anemafutsa lamanyenti emtimbeni wakhe. Umuntfu lodla kudla lokunemandla langephansi kwalawadzingako utawondza ngobe umtimba utawusebentisa nome nguliphi lifutsa lohlangana nalo kutsi wakhe emandla.
Kufanele kutsi ube nedayethi lenemphilo kantsi kufanele udle lokwenele kuhlangabetana netidzingo takho wena wedvwa.
Banyenti bantfu labanemitimba lemikhulu kakhulu namuhla kunangesikhatsi lesengcile ngesizatfu sekutsi bantfu sebagucula indlela labaphila nalebadla ngayo.
Bantfu badla kudla lokunemafutsa lokufana nemashibusi esikhundleni seluphutfu njengesidlo sasemini. Kuletinye titsengisa kudla tetinkampani basebenti bakhona kukhetsa emkhatsini wekudla kwesilungu nekutsenga kudla kwesintfu lokufana neliphalishi, sitambu, emathapha njll?
Bantfu bavama kutsi batfose kudla emafutseni esikhundleni sekukubilisa ngobe nje kutfosa kuyashesha kantsi futsi kulula.
Bantfu bavama kutsenga kudla lokunemafutsa lamanyenti lokufana nenkhukhu letfosiwe, ipholoni nemaphayi enyama.
Bantfu badla ngalokuvamile kudla kwekulibatisa lokunemandla lokufana neshokolethi nemashibusi.
Kuya ngani kungabi nemphilo kuba nemtimba lomkhulu?
Bantfu labanemitimba lemikhulu banemafutsa; lamanyenti kakhulu emtimbeni wabo. Basengotini lenkhulu yekutsi bangaba netinkinga temphilo kunalabo labangesito tidudla.
Kukhuphuka kwekuntjuza kwengati?
Letinkinga temphilo tingabanga kutsi bantfu bakhubateke nome bafe basebancane kabi. Njengobe sewubonile akusikuhle kuba sidudla.
Indlela lekahle yekunciphisa umtimba kuba kutsi uvocavoce umtimba uphindze udle idayethi lenemphilo.
Dlani kudla lokunemahhedle ako emvelo lokufana nesinkhwa sakolo lomahhedle, i-otsi, emabhontjisi, emalentills, titselo netibhidvo. Kutawusita kuvimbe indlala kuwe.
Dlani tidlo letintsatfu ngelilanga. Cala lusuku lwakho ngalunye ngesidlo sasekuseni. Uma ngabe unesidlo longakasidli uyabe sewuyalamba bese ufuna kudla lokunyenti ngemuva kwesikhatsi.
Bantfu labanyenti behlisa umtimba uma badla kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye.
Ungaphangisi uma udla kantsi kuhlafune kahle kudla kwakho.
Dlani kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye uyekele uma ucala kuva kutsi sewesutsi.
Uma unatsa emanti lamanyenti emkhatsini wetidlo utawuyiva kancane indlala.
Kunatsa tinatfo letidzakanako kukwenta uzimuke. Unganatsi.
Loku ngulokunye kwekudla lokunemandla kakhulu lokufanele ukudle kancane kakhulu.
Shukela: Kufanele ukugweme kudla kube kunyenti loku; shukela ekhofini nasetiyeni, shukela endenganeni, emaswidi, inamnedi, i-ayisikhrimu, jamu, luju, emakhekhe nabophudingi.
Kudla lokucolisiwe: Dlani kube kuncane kudla kwamalanga onkhe lokucolisiwe, lokufana nesinkhwa lesimhlophe, irayisi lemhlophe, fulawa lomhlophe, kudla lokulondvolotwe etikoteleni (tinned foods) kanye nakudla lesekugaywe ngimishini lokufana nepholoni. Loko kudla kunemandla lamanyenti kuko kantsi kunemsoco lomncane kanye nemahhedle ekudla lamancane.
Emafutsa nabo-oyili: Emafutsa nabo-oyili kunemandla lamanyenti ngaloko kufanele kudliwe kube kuncane kakhulu. Tibonelo taloko kudla kuba ngubhotela, emafutsa lachoncisiwe engulube, shizi lonekhrimu ngalokuphelele, majerini, ikhrimu, oyili, inyama lenemafutsa, emashibusi emazambane, emasosetji. Sebentisa oyili wekupheka (vegetable oil) lomncane kakhulu uma upheka ungakutfosi kudla. Susa emafutsa enyameni ususe nesikhumba senyama yenkhukhu (emafutsa lamanyenti aba ngephansi kwalesikhumba). Sebentisa lubisi lolunekhrimu leyehlisiwe kunalolo lolunalephelele.
Tinatfo letidzakanako kanye nabhiya: Uma kukhonakala ungacali usebentise letinatfo leti. Uma ngabe ungakhoni kuyekela kunatsa lokutjwala yenta silinganiso losinatsako sibe sincane setinatfo letidzakanako nabhiya.
Nginenkinga yesisindvo semtimba wami. Ngisidudla kakhulu kabi kantsi dokotela ungitjele kutsi anginciphise umtimba.
Umngani wami uncome kutsi kunatsa ingilazi yemanti lenejusi yelilamula njalo nje ekuseni kutangisita kutsi nginciphise umtimba wami. Ngiyakwenta loku kepha angiyiboni imiphumela.
Indlela longehlisa umtimba ngayo kutsi udle kube kuncane ikakhulu kudla lokunemandla, utivocavoce umtimba, ungakudli kudla lokunemandla kakhulu lokufana nashukela, kudla lokucolisiwe, tjwala, ema-oyili nemafutsa. Khumbula sizatfu sekutsi uzimuke, kube kutsi udla kakhulu kunaloko lokudzingwa ngumtimba wakho ikakhulukati kudla lokunemandla kakhulu kuko. Kutsi unatse ingilazi yemanti lanejusi yelilamula ete kwakusita kukodvwa. Empeleni alikho liphilisi, umjovo, kwekugcobisa nome umutsi wemlingo lokungasusa emafutsa lasemtimbeni wakho.
Henry, intfo lekahle lokufanele uyente kutsi udle idayethi lenemphilo, udle titselo kanye netibhidvo kube kunyenti, ungadli emkhatsini wetidlo telusuku, bese uba ngukhutsalela kushukuma lokutawuvocavoca umtimba wakho. Ngaleyo ndlela nakanjani utawehlisa umtimba wakho.
Ngike ngaya kudokotela kulamalanga lekengcile. Ungitjele kutsi nginesifo sehayihayi. Ungitjele kutsi kuntjuza kwengati yami kutawehla uma ngehlisa umtimba.
Yini lengingayidla lengehlisa lokukhuphuka kwekuhamba kwengati emtimbeni wami.
Kufanele kutsi wehlise lokudlako kube kuncane, ikakhulukati kudla lokunemandla. Yenta siciniseko sekutsi udle idayethi lenemphilo. Ngalamanye emagama kufanele kutsi uphindze udle nekudla lokunemsoco wekwakha umtimba lokufana nenhlanti, nemabhontjisi kanye naloko lokunemsoco wekuvikela umtimba lokufana netibhidvo netitselo. Dlani kudla lokuncane ngesikhatsi ngasinye.
Kugweme kudla lokunemandla kakhulu lokufana nashukela, kudla lokucolisiwe, emafutsa nemawoyili, bhiya netinatfo letidzakanako.
Yenta siciniseko sekutsi usebentisa sawoti abe mncane ekudleni kwakho ngobe swayi lomnyenti akamuhle emtimbeni. Kubalulekile futsi kutsi uvocavoce umtimba wakho ngako-ke, ungatitfolela indlela yekutsi ushukumise umtimba. Tsatsa luhambo ngetinyawo ushakutele sikhatsi lesiyihhafu yeli-awa njalo nje elangeni lesibili.
Kipilitela kudla lokunemandla kube sitfupha kulesitfombe.
kudla lokunemsoco wekwakha umtimba (emaphulotheyni)?
kudla lokunemsoco wekuvikela umtimba (emavithamini nemaminerali)?
Buka loku lokudliwa ngulomake. Yini lokungakalungi ngalokudla kwakhe?
Dvweba sitfombe sekudla lokunemphilo kwalomake lokutawumsita kutsi ehlise umtimba.
Hlanganani nemngani wakho. Hlelani tidlo letingaba nemphilo. Shiyelanani ngemibono ngaloku.
Titselo netibhidvo tikudla lokubaluleke kabi kudayethi yakho, manje yini ungakulimi Umhoshi lomncane wembhedze wetibhidvo nome ingadze lelingana nesivalo iba melula kabi kuyinakekela wena ngekwakho. Landzela tinyatselo letilandzelako wetame kutilimela kudla kwakho. Uma ngabe unenkinga cela lusito esikolweni lesisedvute utawusitakala?
Butsa indvundvuma yetibi letifana netingono tetibhidvo, emacembe, iminyani yemmbila, timbali letifile nelukhula, tjani besiganga, emacembe kanye nalokunye lokungimisalela yesihlahla, emagebheta emacandza, ematsambo kanye nemcuba.
Ungacali usebentise lokusele enyameni, emapulastiki, tingilazi nome umlotsa wemalahle.
Yakha umbhedze wekulima longangesivalo. Ungawukala ngesipeyidi sakho; lombhedze awube budze besipeyidi sinye bubanti timbili budze bawo.
Lima lombhedze kushone nga-45cm lokusilinganiso semlente wakho kufika edvolweni. Beka umhlabatsi wakho lomnyama lowangetulu ube wodvwa kulomhlabatsi lowumbe ngephansi.
Tsela lemfucuta loyibutsele ndzawonye kulombhedze ube yihhafu. Kufanele yonkhe lemfucuta uyivitsite ibe ticucu letincane ngaphambi kwekuyisebentisa.
Nyenyeta ngemanti lemfucuta. Imfucuta lemanti ibhidlika masinyane kutsi ibe ngumhlaba kunaleyo lesuke yomile.
Mbonya lemfucuta ngemhlaba kulingasenilwe ku -15cm kushona, bese weleka ngemhlabatsi lobewungetulu. Lomhlaba longetulu kufanele ube ngulocolisakele angabi nematje nome emagadze. Lomgodzi lesewugcwalisiwe kufanele uphakame nga-15cm kunemhlaba lomunye emaceleni.
Nyalo-ke sewungahlanyela inhlayelo yakho kulengadze kube ngemalayini lavundle kulombhedze wakho wekulima.
Tihlanyele ngekunakekela tinhlanyelo takho. Atingasondzelani kakhulu. Timbonye ngemhlaba lomncane lowomile bese utsi kuwucindzetelela phansi kancane lomhlaba.
Mbonya lombhedze ngekutsi wendlale tjani lobomile, emacembe lamadzala, nome tintsi letimelula.
Nisela lengadze yakho onkhe emalanga kulamalanga ekucala lalishumi.
Vulela sikhala titfombo engadzeni yakho uma setikhule taba ngu-10cm budze.
Yenta siciniseko sekutsi ufake lobenele tjani lobomile, emacembe lamadzala lekomile nome tintsi letimelula kutsi kuvaleke wonkhe umhlaba losebaleni.
Mbonya kabusha lokukanye kanye ngenyanga.
Titjalo takho letikhulako titawusebentisa umsoco wemhlaba lokulesisedlana ngako-ke, ubokwengeta umcuba lowakhiwe ngekubotisa tibi kulengadze yakho ngaphambi kwekutsi uhlanyele titjalo letinsha kulengadze yakho.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IMPHILO LENHLE SIKHAT.txt</fn>
Bantfu labanyenti beNingizimu Afrika banatsa tjwala lobunyenti kunemuntfu lonatsa ngalokulingene emaveni lamanye emhlaba. Bantfu labanyenti basebentisa budlabha tjwala. Babunatsa kwece kantsi babunatsa emahlandla lalandzelana kakhulu. Loku kubanga tinkinga letinyenti. Labanye balahlekelwa ngimisebenti yabo ngesizatfu sekunatsa tjwala kakhulu. Labanye batsi banganatsa badzakwe bese baba neludlame balwe nemindeni yabo, nebangani babo kanye netihlobo tabo. Labanye bagcine sebagula ngenca yekunatsa kulokunye baze bafe.
Kuncono kakhulu kutsi ungacali kunatsa tinatfo letidzakanako ngobe tinebutsi bekudzakisa lobuyingoti lobungalimata imphilo yakho. Kusebentisa tjwala kungaphindze kube nemitselela lemibi kumndeni wakho. Noko uma ngabe unatsa kufanele kutsi unatse ngalokulingene nangekucabanga.
Fundza lencwajana kute ufundze kunatsa ngalokulingene.
Asewubuke Bongi usedzakwe tjwala labunatse itolo?
Bongi ucitsa yonkhe imali layitfolako atsenga tjwala kantsi umndeni wakhe uyahlupheka njengobe yena asuke anatsa etjwaleni yonkhe lemali lebayidzingela kutsenga kudla, timphahla kanye nekubhadalela sikolo. Uyati mine angimhloniphi ngisho nakancane loya babe?
Kungenteka kutsi sewangenwa tjwala kakhulu engatini ubukeka angumuntfu lodzinga lusito hhayi nje kutsi sigcine ngekumsola ngaloku lakwentako?
Kungenwa tjwala kuyinkinga lenkhulu lebukene nesive sonkhe seNingizimu AfrikaSidzinga kutsi siphutfume sitifundzise kanye nebantfwana betfu kutsi tjwala buyilimata njani imitimba yetfu kanye nemicondvo Sidzinga kutsi sikwati kulawula indlela lesinatsa ngayo tjwala sinatse ngalokulingene?
Empeleni Bongi sewubukeka njengalogulako kantsi uhlala njalo anguloncumile nome loselusizini?
Yebo, bantfu benta siphosiso sekucabanga kutsi kunatsa tjwala kukuletsela injabulo Empeleni bukwenta uhlale uncumile kantsi bubanga nekutsi utive unelusizi?
Bantfu labafana naBongi banesifo lesimatima lesatiwa ngekutsi kunatsa tjwala kakhulu labangakhoni kusilawula badzinga lusito loluphutfumako kungakabi ngemuva kwesikhatsikunatsa tjwala kakhulu kungakubulala?
Ngenhlanhla kukhona tinhlangano lesetike tabasita bantfu labasebentisa budlabha tjwala kutsi bayekele kunatsa ngalendlela babuyele esimeni semphilo.
Ngesikhona bangani baBongi nemndeni wakhe bafanele bente konkhe lokusemandleni abo kutsi bamente afune lolusito lolunjalokuphephisa imphilo yakhe nekumenta abe ngubabe weliciniso.
Wota ngalapha Bongi sitakumikisa ekhaya?
Live leNingizimu Afrika lifanele lilwe nalenkinga yekunatsa tjwala budlabha encenye ngiso sikhatsi lapho kufanele kutsi kusale kufundziswa ngekunatsa tjwala etikolweni?
Ligama lami nginguDudu. Sitawukhuluma ngekusebentisa tjwala. Kute sikwati kukusita kutsi utsatse sincumo ngekutsi kunatsa tjwala ngabe kuhle yini nome kubi, asicale ngekucoca ngemiphumela yetjwala.
Tjwala bungaphazamisa kakhulu kabi imphilo yakho. Kunatsa tjwala kakhulu sikhatsi lesidze kungalimata umtimba wakho kakhulu kabi kwekutsi ugcine ungaselapheki.
Mincane imisoco etjwaleni. Ungagcina sewunemtimba longenamphilo uma ngabe unatsa tjwala kakhulu ube ungadli. Loko kusho kutsi uyabe sewuyagula ugcine umtimba sewuntekenteke.
Tjwala behlisa litubane lekucabanga kwakho. Ngemuva kwesikhatsi lesidze tjwala bugcina sebuphazamisa ngisho nekusebenta kwebucopho bakho.
Kunatsa tjwala kubangela kutsi inhlitiyo yakho igcine seyisebenta kamatima ugcine sewubanjwe sifo senhlitiyo.
Tjwala bungabangela kutsi ube nemdlavuza wemlomo.
Uma unatsa tjwala sonkhe sikhatsi loko kubangela kulimala kwesibindzi. Tjwala bungalimata lubendze bubange sifo sashukela.
Indvuku yebudvodza igcina ingasasebenti kantsi uba nebulukhuni bekutsi ingabe isavuka (kucina kwendvuku yebudvodza).
Bugebengu lobunyenti benteka ngobe bantfu basebentisa budlabha tjwala. Bantfu ababi nawo emandla ekutibamba uma banatsa tjwala.
Kuto tonkhe tingoti temigwaco lapho ukhandza kutsi kufe umuntfu khona kutfolakala kutsi bashayeli labanyenti bebanatsa kantsi banatse kakhulu kweca esilinganisweni lesivumeleke ngekwemtsetfo.
Linyenti lalabahamba ngetinyawo labafa ngetingoti temgwaco basuke badzakiwe.
Kufa lokutsintsana nekunatfwa kwetjwala kanye netifo tabo kubita lelive imali lenkhulu kabi minyaka yonkhe. Lemali beyingasetjentiswa kancono kutemfundvo, temphilo kanye netetindlu.
Khumbula, kutsi tinatfo ngekwehlukana kwato tinebutsi bekudzakisa lobusezingeni lelehlukile.
Ungakhetsa kutsi ufuna kunatsa kuphi kuloku.
Ungabonatsa lutfo uma ungati kutsi bunganani butsi bekudzakisa lobulapho. Loko kungaba yingoti lenkhulu!
unatsa tjwala kutijabulisa unganatsi wece emayunithi lamabili etjwala unganatsi onkhe emalanga, lokusho kutsi awukwenti umkhuba kunatsa tjwala unganatsi ubhice tjwala lobehlukene. Natsa luhlobo lunye lwetjwala ngesikhatsi lesisodvwa.
Ngemuva kwemayunithi langu- 1 - 2: Ukhuluma kakhulu uphaphatseke; inhlitiyo yakho ishaya ngesivinini.
Ngemuva kwemayunithi langu- 3 : Ushayela budlabha; kucabanga kwakho kuyanyonyoba kantsi kungenteka nekutsi ushaywe siyeti.
Ngemuva kwemayunithi langu- 5 : Kungenteka ungabe usabona kahle; uma ukhuluma, utawunensa emagama lowashoko; ungeke wente lokufanele ngekuphutfuma.
Ngemuva kwemayunithi langu- 8 : Awusakhoni kuhamba ucondzile uyayendza ungasakhoni kusima kungenteka ubone tintfo tiphindzeka.
Ngemuva kwemayunithi langu- 15-20 : Uyajuluka kakhulu kantsi sekungenteka uhanjelwe yingcondvo usangane.
Loku kubonisa kutsi kufanele unatse kungeci kumayunithi lamabili. Ngekunatsa emayunithi lamatsatfu nje kwenta kwakho kuyagucuka nekubona tintfo kwakho kuhambe kancane.
Ungacali unatse tjwala uma ngabe?
Uma ngabe unatsa tjwala?
Ungacali uvumele bantfu kutsi bakugcwalisele ingilazi yakho ube ungakacedzi lokusekhatsi. Ngeke wati kutsi sewunatse tjwala lobunganani.
Ungacali ubhice tinhlobo tetjwala lobunatsako.
Natsa kancane ungajaki. Ngaphambi kwekunatsa lobulandzelako natsa ingilazi yemanti. Loko kutawehlisa kunatsa kwakho.
Yenta siciniseko sekutsi udlile ngaphambi kwekutsi unatse. Ungacali unatse sisu singenakudla.
Ungashayeli nome uhambe. Lokukanye ungamane ugibele lokunye kwekukuhambisa uye ekhaya.
Ungacali wente umuntfu akuphocelele kutsi unatse tjwala uma ungafuni.
Timphilo tebantfu labasha kuyenteka tibe nguletijabhisako ngesizatfu sekusebentisa tjwala ngebudlabha. Batali babo kungenteka kube bantfu labanatsa kakhulu. Labantfu labasha kungenteka kutsi bayanatsa kwabona. Loko akuwakhi umndeni lojabulile. Sidzinga kutsi sivikele bantfwana betfu kutsi bangangeni etjwaleni!
Umtali lonatsa tjwala uba nemtselela lomubi kabi kumndeni wakhe. Angafika ekhaya adzakiwe alwe nemalunga emndeni wakhe. Umtali lohlala njalo adzakiwe angacitsa yonkhe imali yelikhaya etjwaleni. Loko kushiya umndeni ungasenamali yekutsenga kudla, timphahla, lokuholela ekutsini umndeni ungabi nenjabulo kanjalo ungabi nemphilo lesimeme.
Bantfu labasha batiphatsa ngendlela lehlukile uma ngabe bahlala nebatali labadzakwako.
Bafundza kungabetsembi bantfu labadzala.
Abakhipheli ebaleni imiva yabo nome batjele labanye ngetinkinga labanato.
Kungenteka bacale kunatsa tjwala ngebudlabha nome tidzakamiva batsi bentela kususa kukhatsateka nekucindzeteleka emoyeni.
Bahlala besaba batali babo.
Batikhandza banemtselela kulokutiphatsa kwebatali babo batetfwese licala ngaloku lokwentekako.
Uma ngabe uhlala nemuntfu lonatsa tjwala kakhulu ubobuka letimphawu emndenini wakho.
akusibo bona bodvwa banyenti labanye labanetinkinga letifana naleti tabo?
bona babodvwa bangete babasita labatali babo.
akusibo lababangele kutsi batali babo babe naletinkinga.
kukhona bantfu labangakhuluma nabo!
Uma ngabe bantfu labasha bangafuni kukhuluma nalotsite emndenini, bangaya kudokotela, linesi, thishela nome umngani bonkhe bangakhona kubasita.
Bantfu labasha bafundza kunatsa tjwala kumindeni yabo nakubangani. Uma ngabe ungumtali udzinga kutsi ubhobokelane nebantfwana bakho mayelana netjwala nemiphumela yabo. Bantfu labasha batawulinga kusebentisa tjwala ngako-ke, wena njengemtali udzinga kutsi wakhe simo lesikahle lokungatsi kuso bacoce nawe ngekunatsa tjwala.
Fundzisa bantfwana bakho, kwekucala kutsi bangacali nje banatse tjwala. Uma ngabe basebentisa tinatfo letidzakanako bafundzise ngekunatsa tjwala lokuphephile nalokunekuticabangela! Loko kutawubasita ekutsini batikhetsele kahle.
Wati kanjani kutsi umuntfu unenkinga yekunatsa tjwala?
Kungenteka kutsi wati bantfu longacabanga kutsi kungenteka banenkinga yekunatsa tjwala. Ngaphandle kwekutsi wati kahle kutsi banebulukhuni bekwetama kulawula indlela lebanatsa ngayo angeke ukhone kubasita. Umbutoke utsi: Wati kanjani kutsi umuntfu unenkinga yekunatsa tjwala kakhulu?
Tinyenti tindlela tekutsi ubone. Mine ngitawukusita kutsi ukhona kwenta lokutawukusita ubone uma ngabe umuntfu anenkinga yetjwala. Sikwenta loko ngekusebentisa lelishadi lelingentasi. Buka lemibuto lekulelishadi. Beka luphawu kutimphendvulo letingito. Kungenteka ungabi nato timphendvulo taleminye yalemibuto, kepha yetama kutitfola uma ufuna kumsita lona wekunene.
Ngabe unatsa kakhulu kunaloko lebekavame kukunatsa nekutsi unatsa onkhe malanga yini?
Ngabe uyaye atsi anganatsa abe sewuyalwa yini?
Ngabe unatsa ngobe anesitunge, acakekile nome ativa umoya uphansi?
Ngabe uke waba nengoti leyenteka ngobe adzakiwe?
Ngabe kamuva nje sewunenkinga yini yekutsi angayi nasemsebentini ngobe aphetfwe yibhabhalazi?
Ngabe sewucitsa sikhatsi lesinyenti etjwaleni kunekutsi asicitse nemndeni wakhe?
Ngabe kuke kwenteka washaya umuntfu adzakiwe?
Ngabe unatsa kakhulu kunaloko lakufunako?
Uma ngabe kukhona imphendvulo lengu Yebo kuyinye yaletinkinga kusho kona kutsi sewunenkinga yekunatsa tjwala?
Lilanga lemshado waZinhle. Bonkhe bangani bakhe bakulesigodzi bafikile edzilini lakhe. Kuyahlatjelwa, kuyadanswa kantsi futsi kuyanatfwa lapha. Asewubuke lesitfombe lesingentasi. Kukhona tibonelo letilishumi letibonisa bantfu labanganatsi ngalokulingene. Asewubasho kutsi ngubaphi. Chaza kutsi bafanele benteni kute babe bantfu labanatsa tjwala ngalokulingene.
Uma ufuna kwati ngekunatsa ngalokulingene buka likhasi 5-7.
Ngabe ungulonatsa tjwala ngalokulingene nangalokunekutikhuta yini Asewugcwalise lemibuto yekutihlola lengentasi utewutfola loko! Kungenteka umangaliswe nguloko lotakubona ekugcineni?
Kumbuto ngamunye lolandzelako khetsa imphendvulo yinye lokunguyona ichaza wena kahle kakhulu.
Umenywe edzilini. Kulelidzili kunatfwa tjwala kakhulu kuphindze kuyadanswa.
a Uncuma kujoyina lapha. Ufuna kuba yincenye yalesicuku lesilapha.
b Unatsa emabhiya lamabili kuphela. Ingani vele usetawushayela ubuyele ekhaya.
c Unatsa uze utive sewuzulelwa yingcondvo. Bese uyayekela kunatsa.
d Awunatsi sanhlobo.
Bangani bakho bonkhe sebacale kunatsa kantsi sebavamise kutsi babe ngulabadzakiwe njalo nje. Bakwenta loku ekhatsi evikini, emadzilini, ngaphambi kwemsebenti nasesikolweni.
a Uyagcina kuba nabo. Uba ngulodziniwe kulokucindzeteleka kantsi vele awufuni kunatsa wena.
b Uba nesifiso sekutsi sewetame nawe kunatsa. Uyekela ngemuva kwesikhatsi uma ubona kutsi awufuni wena kuhlala udzakiwe sonkhe sikhatsi.
c Unatsa udzakwe. Ingani vele imphilo yakho yinye.
Ube nelusuku uphitsitela wenta lokwa nalokwa wangabi nesikhatsi sekudla. Utiva udziniwe kakhulu.
a Uya ekhaya. Utfole kwekudla bese unatsa iyunithi yinye yetjwala kutsi utfole kuphumula.
b Uya ebhareni nome eshibhini lesedvute nawe. Utawutfola kuphumula ngekushesha uma ngabe utfole lokunatfwako. Kudla kwakusihlwa kutawube kulungile uma ufika ekhaya kamuva.
c Uya ekhaya, udle bese uyalala kungakahlwi kakhulu. Tintfo titawube tincono ngakusasa.
Usemcimbini lapho kunetjwala lobunyenti kabi. Tihambeli takulomcimbi tindlulisa libhodlela lebhrendi. Wonkhe umuntfu unatsa kulelibhodlela.
a Ulandza ingilazi. Udzinga kwati kutsi bunganani tjwala lobunatsako.
b Ujoyina kulomdlalo lochutjwako utsatse ematsamo lamanyenti. Lelibhodlela kungenteka liphele masinyane.
c Utsatsa litsamo linye utitjele kutsi leli litsamo lakho lekugcina.
Uvakashele umngani wakho. Uvula libhodlela lebhrendi ukhipha nabobhiya labanyentana.
aUnatsa emayunithi lambalwa etjwala. Kunini ulindze kutfola loku lilanga lonkhe. Ngemuva kwemayunithi latsite etjwala utiva uncono.
b Unatsa emayunithi lambalwa etjwala. Uyekela nasewuva kuzula inhloko kantsi ingcondvo yakho seyitsi kuhhuma kancane.
c Unatsa emayunithi lamabili nome lamatsatfu etjwala. Awufuni kutsi ulahlekelwe kulawula umtimba nome ingcondvo yakho.
Nyalo-ke hlanganisa tinombolo letifakwe kubobakaki (brackets) letisekugcineni kwemphendvulo ngayinye loyikhetsile bese ubuka kutsi ugcine utfole kungaki.
Ungumuntfu lonatsa ngalokunekuticabangela. Uyacabanga ngaloko lotawukunatsa kantsi uyati ngemiphumela yekunatsa. Awukuvumeli kutsi uphocelelwe kutsi unatse.
Ngalesinye sikhatsi uyacabanga ngekutsi unatsa njani. Ngalesinye sikhatsi awunandzaba kakhulu ngekunatsa kwakho. Kufanele ufundze kunatsa ngalokulingene uhlale wenta njalo. Ungabavumeli bangani bakho kutsi bakuphocelele kutsi unatse tjwala! Loku akukwenti silomo!
Ungumuntfu longacabangi nalonganaki kakhulu kunatsa kwakho. Unatsa kakhulu udzinga kuba yincenye yelinyenti lelisedzilini. Uma uchubeka nekunatsa ngalendlela ungatikhandza sewungene etingotini ngisho nasekulweni imbala. Ikakhulukati kunatsa kwakho kutawuphazamisa imphilo yakho kubangele kutsi ube nekulimala kwebuchopho, kwenhlitiyo nekwesibindzi. Udzinga kutsi ucale kunatsa ngalokulingene nome-ke uvele uyekele kunatsa tjwala!
Sonkhe siphila nebantfu labanetinkinga tekunatsa tjwala. Singatigucula kanjani tintfo Sidzinga kutsi sente tintfo tiphindze tibe ncono. Asifuni kutsi lomkhuba wenabe uze uyongena kubantfwana betfu?
Lukhona lusito lwebantfu labanenkinga yekunatsa tjwala kakhulu. Uma ngabe kunemuntfu lomatiko lonalenkinga, buta dokotela nome nesi wangakini kutsi akuphe ligama lenhlangano lengakusita. Ungayicoca lendzaba nemfundisi. Khetsa loko lokubona kuncono kuwe kepha nje ungacali uyigcine kuwe lenkinga angeke iphele!
Asikho sidzingo sekutsi uzame kucoca ngalenkinga yekunatsa nemuntfu losavele adzakiwe. Mlindze buze buphele tjwala emtimbeni. Tjela loyo muntfu kutsi yini layentako nekutsi labanye kubatsintsa kanjani.
Uma ngabe ungakhoni kugucula tintfo ngulapho-ke udzinga inhlangano lebukene naloluhlobo lwetinkinga malanga onkhe. Tinyenti kabi lapha ngephandle.
Bita emaphoyisa uma ngabe umuntfu akushaya uma adzakiwe. Bikela makhelwane wakho kutsi kwentekani nekutsi ube nendzawo lephephile longabhaca kuyo uma ngabe loku kwenteka. Uma ngabe tintfo tingantjintji kungagcina kudzingeka kutsi utfole lelinye likhaya kutsi uhlale kulo kute wena nemndeni wakho niphephe. Ngikufisela lokuhle!
Thulani nebangani bakhe basesigabeni sekungena ebudzaleni kepha banalenkinga. Kulukhuni kabi kutsi batibambe banganatsi tjwala. Bangani babo bayabacindzetela kutsi banatse. Bagcina sebabandlululwa etintfweni letitsite uma banganatsi. Bakutfola kulukhuni kutsi batsi Cha. Singabasita kanjani?
Kunetindlela letinyenti tekusita bantfu labasha. Indlela lencono kakhulu kutsi wente siciniseko sekutsi bayicondza kahle imiphumela yekunatsa tjwala. Ungaphindze ubafundzise kutsi batsi Cha bangakhweshi kuloko labakushoko?
Bangakwenta loko ngetindlela letinyenti. Bangahamba basuke lapho uma bativa bacindzetelwa bangani. Bangabe nguloku baphindza kutjela loyo muntfu emahlandla lamanyenti kutsi abafuni kunatsa tjwala. Udzinga kutsi ube nesineke kakhulu ngalesikhatsi. Uma ngabe usesigabeni sekungena ebudzaleni tintfo tiba lukhuni. Yenta siciniseko sekutsi bayati kutsi bangacoca nawe ngetinkinga tabo.
Asewubone kutsi utfole lwati lolunganani ngekufundza lencwajana. Yenta lomsebenti wemagama laphambanako bese uchatsanisa timphendvulo takho naleto letisekugcineni kwalelikhasi.
Ngemuva kwekunatsa silinganiso sinye setjwala inhlitiyo yakho iyasheshisa.
Ngemuva kwetilinganiso letintsatfu tetjwala . kwakho kuba kubi.
Unga.. lobunye tjwala uma ngabe ungabufuni?
Kuletinyenti temgwaco kutfolakele kutsi bashayeli basuke bebanatse kakhulu kunalokuvumelekile ngekwemtsetfo.
Tjwala lobunemandla ekudzakana bungabangela kutsi . wemlomo?
Ngemuva kwekunatsa tilinganiso letimbili tetjwala ukhuluma ikakhulu ube sewu?
Bantfu labanyenti .. nesizatfu setifo letihlobene netjwala?
Bugebengu lobunyenti kanye . kwenteka ngobe bantfu basebentisa budlabha tjwala?
Ngaphambi kwekuchubeka unatse lobunye tjwala, .. ingilazi yemanti?
Kuneliyunithi linye letjwala ku.. yewiski, yebhrendi nome letinye tipirithi.
<fn>ssw_Article_National Language Services_INCHUBOMTSETFO.txt</fn>
Tichibiyelo tetiMiso teMtsetfo weluSito lweteNhlalakahle No. 59 wanga-1992 lotawucala kusebenta ngamhlaka-1 Disemba 2001, tihlelele kumiswa kwemabandla ekuhlola lekutakutsi emalunga awo akhetfwe nguMcondzisi Jikelele kutsi ahlute imininingwane bese abuka kukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa ngenhloso yekwenta sincomo sekuniketwa kweselekelelo.
Kucinisekisa kutsi kuhlolwa kwekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa kwentiwa ngendlela lefinyelelekako, lenebungani futsi lengabiti kakhulu.
Kwelekelela kuhlanganiswa netinsita temphakatsi nekwelekelelwa kwemphakatsi kucinisekisa kuniketela ngetinsita letibanti ebantfwini.
Kundlulisela labafaka ticelo kuleminye imitfombolusito uma ngabe ikhona.
Kucinisekisa kutsi kuhlolwa kuyaphetfwa bese kwendluliselwa ehhovisi lelifanele kuyewubuka leso sicelo ngesikhatsi lesibekwe liTiko.
Kuniketa lona lofaka sicelo yonkhe imininingwane kutewugcwalisa emafomu eselekelelo.
Emalunga elibandla kumele avumelane netidzingo tesiMiso 2 (a) tetiMiso teMtsetfo weluSito lweteNhlalakahle No. 59 wanga-1992 njengekuchitjiyelwa kwawo kusukela ngaDisemba 2001.
Umsebenti losesikhundleni lesisetulu wekuvikelwa kwemphakatsi.
Losebenta ngekuvuselelwa kwesimo (umhlengikati, umsebenti wetenhlalakahle, losebenta ngetinhlobonhlobo temisebenti, losebenta ngetengcondvo, losebenta, ngetekuva nekubona njalonjalo).
Lomele umkhakha walabakhubatekile nobe lilunga lemphakatsi njengemfundisi, inkhosi, imantji, nobe umuntfu lowati lowo mphakatsi nesimo sawo.
iv. Nalamanye emalunga/lilunga langetiwe/lelingetiwe uma ngabe kunesidzingo ngekucondzana nesicelo lesitsite, njengadokotela noma dokotela losebenta ngetifo letitsite kuphela, dokotela wetengcondvo, labasebenta ngetimoto letitfwala tigulane, netinyanga nasesibala labambalwa babo.
LiTiko lona litawuniketa lusito lwetekuphatsa.
Uba ngumphatsi sihlalo wemihlangano.
Uniketa liBandla ticondziso, tintfo tekusebenta, tinchubomigomo, nemitsetfo lephetse ticelo tekunakekelwa kwebondliwa.
Welekelela ekucecesheni kwemalunga elibandla.
Ucinisekisa kutsi kubhalwa kahle tonkhe tinchubo tetinkhulumo telibandla.
Ucinisekisa kutsi kuhlolwa kucedvwa ngesikhatsi.
Welekelela ngekuhlelela lona lofake sicelo uma ngabe kudzingeka leminye imininingwane kutewucedzela loluhlolo.
Ucinisekisa kutsi kubukwa kweticelo kwentiwa ngesikhatsi. Lona uphindza achumane nalabo lasebenta nabo ehhovisi lakhe kucinisekisa kutsi ticelo tebantfu lesekucedvwe kuhlolwa kwato tiyabukwa.
Usebenta njengemchumanisi ekhatsi kwemalunga elibandla neliTiko.
Unguchwepheshe kulomkhandlu kuletiphatselene nekuhlolwa kwekukhubateka nobe kunakekelwa kwebondliwa.
Lona losebenta ngekubuyiselwa kwesimo utawuhluta imininingwane aphindze, nobe ahlole lona lofake sicelo, bese utsatsa sincumo ngekwelwati lanalo ngekukhubateka nobe kunakekekelwa kwemondliwa lofaka sicelo.
Lona losebenta ngekubuyiselwa kwesimo kumele acinisekise kutsi emafomu agcwaliswa ngesikhatsi ngalokufanele mayelana nekukhubateka nobe kunakekelwa kwemondliwa lofaka sicelo.
Lona lomele umkhakha walabakhubatekile nobe lilunga lemphakatsi leliwatiko lowomphakatsi nesimo sawo kumele licinisekise kutsi lona lofake sicelo nembhala kunetintfo langakwati kutenta loko kuholela ekukhubatekeni kwakhe nobe ekunakekelweni kwekwebondliwa.
Kumele acinisekise kutsi kuhlolwa kucedwva ngesikhatsi.
Kumele elekelele kufinyelela kwelibandla emphakatsini ngekutsi aniketele ngemininingwane yekutsi kufinyeleleka njani ebantfwini kakhulu labo lekumatima kubahlola, labasekhaya nobe labanetidzingo kepha labangati ngaleselekelelo.
Lilunga/emalunga lelingetiwe lingaba inyanga, dokotela, labasebenta ngetimoto letitfwala tigulane nobe umuntfu lowenta umsebenti losipesheli nobe ngabe uwela kumuphi umkhakha.
Dokotela uhlola aphindze ente siphakamiso ngekungabi kahle emtimbeni kwalona lofake sicelo, lokuholela ekutseni akhubateke nobe etsembele ekunakekelweni kwesikhashana nobe kwasafutsi.
Kucinisekisa kutsi luhlolo lucedwva ngesikhatsi.
Kucinisekisa kutsi kubekwa tizatfu leticondzene mayelana nesiphakamiso lesitsite.
Kuniketela ngemininingwane yekutsi kungabi kahle emtimbeni kungalawulwa njani, kulungiswe nobe kwelashwe.
Libandla litawufaka ekhatsi linani leliphasi lemalunga langu-3 nelinani lelisetulu lemalunga langu-6.
Imikhandlu ingakhetfwa elizingeni leliphasi lesigodzi nobe lendzawo, nobe lelisetulu lelijikeleta etindzaweni nobe etigodzini ngeluhlelo lolumile nobe lolugucugucukako. Sifundza sitawuncuma ngendlela yekusebenta letakuba nemphumelelo iphindze icondzane nesimo ngasinye.
INhloko yeliTiko kumele yemukele kukhetfwa kwemalunga elibandla. Emalunga elibandla angakhetfwa yiNhloko yeliTiko ngetiphakamiso ngulabo labakhetfwe etinhlanganweni temphakatsi, baholi bemphakatsi nobe bantfu labanelutsandvo.
Emalunga lasebenta ngalokugcwele kuleliTiko atawusebenta sikhatsi lesitawubonwa yiNhloko yeliTiko kutsi ngulesifanele. Emalunga langasebenti kuleliTiko angasebenta sikhatsi lesitinyanga letingu-24 futsi ngeke aphindze abekwe sikhatsi sekuba sesikhundleni kabili ngekulandzelana emva kwaloko.
Emalunga kumele ati ngekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa.
Lilunga kumele lati simo setemphakatsi-setemnotfo kuleyondzawo nobe umphakatsi libandla lelibekelwe wona.
Emalunga kumele abe nesifiso sekuyewutfola lucecesho leluhlelwe litiko.
Bantfu labangete bakwati kutiphendvulela ngekwemtsetfo ngetento tabo ngenca yekungaphili kahle emcondwveni.
Bantfu lesebake baboshelwa kweba, kufoja, inkhohlakalo nobe macala ebugebengu ngaphandle kwemacala emitsetfo yemigwaco.
Bantfu labangafuni kuyewuceceshwa kulolucecesho loluhlelwe liTiko.
Imihlangano yelibandla itawubitwa liTiko leliphindze lelekelele. Indzawo yemhlangano, tinsuku, nebuningi bemihlangano kumele kuncunywe, kumiswe bese kwatiswa lona lofake sicelo liTiko uma lona lofake sicelo eta kuleliTiko.
INhloko yeliTiko ingabeka lamanye malunga kuyewusebenta kulemikhandlu uma ngabe emalunga lasebenta ngalokugcwele angekho. Indlela yekubeka emalunga isafana naleyo yekubeka emalunga lasebenta ngalokugcwele.
Nobe nguliphi lilunga lelingayihambeli imihlangano tikhatsi letilandzelanako, nobe loshiya phasi umsebenti, kumele ashiye sikhundla sakhe, lokutakwenta kutsi iNhloko yeliTiko isigcwalise lesosikhundla kulomkhandlu ngaso leso sikhatsi.
Emalunga kumele ente tintfo ngendlela lefanako angakhetsi nakasebenta ngeluhlolo.
Emalunga kumele agcine esifubeni tonkhe tintfo lekukhulunyiswana ngato, kakhulu ngetincumo letitsetfwe, nemagama ebantfu labahlolwako.
Emalunga kumele agcine sikhatsi naketa emihlanganweni futsi ahlale emhlanganweni kudzimate kuphele umsebenti wawo.
Emalunga kumele ahambele imihlangano ngemcondvo longenatjwala.
Emalunga kumele asho uma ngabe anelutsandvo kulolo luhlolo, nangekutsi lutsandvo nobe budlelwano lobucondzene naye bukhona nobe bungaba khona yini.
Emalunga kumele akhiphele liTiko sonkhe sifuba ngesimo sawo ngekuya ngekwesigaba 4.3.
Lowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle kanye nawo onkhe emalunga elibandla batawutiphendvulela ngekuhlanganyela ngelikhono lelibandla. Libandla litawubikela iNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle ngemlomo ngusihlalo wawo kanye nalowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Batawubika ngemphumelelo nelikhono lelibandla ngebuningi besikhatsi lesitawuncunywa yiNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Inhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle itawuphosa liso umsebenti welibandla, kuhambisana kwawo neluhlelo lolubhalelwe luhlolo nekundluliselwa kuleminye imitfombolusito uma ngabe ikhona. Tonkhe tiphakamiso letentiwe libandla kumele temukelwe yiNhloko yeliTiko. Onkhe emalunga elibandla atiphendvulela ngalokugcwele ngemisebenti yawo kuNhloko yeliTiko ngemlomo walowo losebenta ngekuCinisekiswa kweteNhlalakahle kanye neNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle yeliTiko.
Tonkhe tiphakamiso naletinye tindzaba telibandla titawukwatiswa iNhloko yeliTiko ngulowo losebenta ngekuvikela umphakatsi longusihlalo welibandla, ngemlomo weNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle. Libandla kumele latise lowo muntfu nobe umphatsi walowo muntfu losuke ahlolwa ngemiphumela yeluhlolo ngemlomo weliTiko. Libandla, ngeNhloko yalo, litawatisa lowo lofake sicelo ngencwadzi, ngemiphumela yeluhlolo nemiphumela yesicelo. Uma ngabe sicelo singakaphumeleli, nobe selekelelo sesikhishiwe kwesikhashana, lowo losuke afake sicelo kumele atiswe ngetizatfu taloko, atiswe nangelilungelo lakhe lokukhala ngalesincumo. Kumele aphindze atiswe ngenchubo lekumele ilandzelwe nakufakwa sikhalo. LiTiko, ngemlomo weNhloko yekuCinisekiswa kweteNhlalakahle, kumele licinisekise kutsi tindlela tibekiwe tekwatisa bantfu ngekubakhona, sikhatsi kanye nendzawo yelibandla yekuhlolwa. Loku kungentiwa ngemlomo webetindzaba, ngekwatisana lokusemtsetfweni nobe ngekusakata imininingwane ngeluhlu lwemagama, mapheshana emiholo, mapheshana, nangemlomo emahhovisi esigodzi, etimpeshenini, emaPosini naletinye tindzawo letikhetsekile.
Tonkhe tindleko telibandla kumele temukelwe yiNhloko yeliTiko ngekuya kweMtsetfo wetekuphatfwa kwetiMali, tiMiso tawo kanye nemikhuba yetetimali.
Kuhlolwa kwekuKhubateka nekuNakekelwa kweBondliwa: Umuntfu angativelela ngekwakhe phambi kwelibandla aphindze, nobe aniketele ngemininingwane emafomini labekiwe njengobe kudzingeka kwentela luhlolo nobe kuhluta. Lamafomu labekiwe atawuyiswa ebandleni liTiko. Uma ngabe kunaleminye imininingwane lefunekako, kulomunye umuntfu ngaphandle kwalona lofake sicelo, kuze kutawutsatfwa sincumo ngekuya kwemininingwane lekhona, libandla litawutfola ligunya lelibhalwe ngulowo lofaka sicelo kutsi kutfolalakale leyo mininingwane. Uma ngabe lemininingwane lefunekako ngulesipesheli futsi ingale kwelikhono lelibandla, libandla kumele lihlelele lona lofaka sicelo kuze akwati kuniketela ngaleyo mininingwane. Libandla lingakwati kwemukela bufakazi lobetfulwa ngemlomo ngummeli egameni lalowo losuke ahlolwa uma ngabe leyo mininingwane ayikabhalwa phasi, nobe lowo muntfu angakhoni kuchaza simo sakhe.
Kufaka sandla kulenchubo kuze kwente ncono nobe kukhuliswe kusebenta kwemabandla.
Kufaka sandla ekuchibiyeleni indlela lesetjentiswako nakuhlolwa kukhubateka nobe kunakekelwa kwebondliwa.
Kusebentisa imihlangano yetifundvo ngekuhlolwa kwekukhubateka nekunakekelwa kwebondliwa.
Kutfumela bantfu etikhungweni temphilo kuyokwelashwa bese kulandzeliswa ngetikhungo temphilo ngekwetiphakamiso tekwelashwa.
Kuniketa lomuntfu lohlolwako imininingwane ngaletinye tindlela, uma ngabe tikhona letingasita lowo muntfu nalabanye lababalulekile kuye, ngetinsita letingetiwe.
Kuniketa lona lofaka sicelo imininingwane lefanele yekufaka sicelo sekunakekelwa kwebondliwa.
Kweluleka nekukhutsata bantfu kutsi batfole letinye tindlela tekutimela kutemnotfo uma ngabe abakakhubateki kuze bangaloku baphindza bafaka ticelo babange umsebenti lomkhulu ngaloko.
LiTiko lekuTfutfukiswa kweteNhlalakahle.
<fn>ssw_Article_National Language Services_INYANGA YEMAGUGU 2004.txt</fn>
LiTiko leTebuciko nemaSiko, ngekuvumelana netiNdvuna taVelonkhe kanye nema-MEC labukene nemasiko emhlanganweni wabo we-MINMEC wangaMashi 2004, bemukela lengcikitsi Kugubha emaGugu Etfu laPhilako (Lesiphilela Wona) eMnyakeni weliShumi weMbuso weNtsandvo yeliNyenti?
Lengcikitsi itawusebenta kuleminyaka lemitsatfu lelandzelako letawuphela ngaSeptemba 2007. LiTiko lihlose kusebentisa ngebuciko Inyanga yemaGugu njengelisu lesikhatsi lesidze sekucokelela, kugcina, kuvikela, kutfutfukisa kanye nekusabalalisa emagugu laphilako/emagugu emasiko langabambeki.
Kubalulekile kukhumbula kutsi loku lokushiwo yinchubomgomo yaseNingizimu Afrika kanye nemiculu yemtsetfo lokutsiwa ngemagugu laphilako emaveni emhlaba (UNESCO) kubitwa ngekutsi ngemaGugu emaSiko langaBambeki. Ngekubhalwa lokutsandza kwentiwa kweNgcungcutsela yeMave ngemave yekuLondvolotwa kwemaGugu emaSiko langaBambeki, lisiko lelisha liba nemfutfo lapho khona tingcweti kanye nebasebenti sebacala kusebentisa emaGugu laPhilaka nemaGugu langaBambeki ngekuphambanisana. Uma ngabe kukhona lokhuluma ngemagugu laphilako loko kuvisiswa kwangatsi lenkhulumo imayelana nemagugu emasiko langabambeki futsi nalabambekako?
Inchazelo njengobe indlaliwe kumTsetfo wemKhandlu wemaGugu waVelonkhe (umTsetfo No 11 wanga-1999) kanye nemTsetfo wemiTfombolusito yemaGugu waVelonkhe (umTsetfo No 25 wanga-1999)?
Nendlela yekubuka imvelo ngeliso leliphelele, budlelwano bemiphakatsi kanye nebetenhlalakahle.
Ngetinjongo taleNgcungcutsela Emagugu emasiko langabambeki kushiwo tindlela tekwenta, kumelelwa, kutikhulumela, lwati, emakhono kanye netintfo tekusetjentiswa, tintfo, buciko bebantfu kanye nemasiko lahlobene naleyo miphakatsi, emacembu kantsi kuletinye tindzawo, bantfu lababona njengencenye yemagugu abo emasiko, landluliselwa etitukulwaneni ngetitukulwane, ayachubeka ngekwakhiwa kabusha miphakatsi nemacembu ngekuya ngesimo sabo, kuchumana kwabo nemvelo kanye nemlandvo, futsi abenta bative bangebantfu futsi labaphilako, ngako-ke kwehlukahlukana kwemasiko nekuhlanipha kwebantfu kuyahlonishwa. Ngenjongo yaleNgcungcutsela, kutawubukwa kuphela emagugu emasiko langabambeki njengobe asebentisana nemalungelo eluntfu emave ngemave ngetidzingo tekuhloniphana kwemiphakatsi, emacembu kanye nebantfu kanye nentfutfuko lesimeme?
Sigaba 2 sichubeka ngekutsi emagugu emasiko langabambeki?
a Emasiko lakhulunywako kanye netaga, kufaka ekhatsi njengelisu lemagugu emasiko langabambeki.
Letinchazelo letindlulile tangemTsetfo waseNingizimu Afrika netangemTsetfo weMave ngemave tisho cishe intfo yinye. Tintfo letifanako ngemasiko lakhulunywako, umdlalo, emasiko kanye nelweti lwemvelo, budlelwano bemiphakatsi kanye nebenhlalakahle. Umehluko lokhona ngumehluko wemagama. Ngako-ke kusebentisa lemicondvo yekuphambanisana njengobe bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika basho njalo akusilo licala kodvwa kwenta ngekutifunela.
Emagugu laphilako njengaletinye timanga tebantfu acala kudzala. Bekatintfo letentekako futsi tisenteka emiphikatsini leyehlukene emilandvweni leyehlukene. Tintfo letenteka njalo kubo; indlela lababukana ngeyo ngekutalwa, kakhulu, kutfomba, umshado, kuguga kanye nekufa; indlela labajabulela ngayo letigaba tekukhula kwebantfu, indlela lababukana ngayo nebuphuya nekweswela, indlela labakha iminotfo yabo, indlela labasimama ngayo; ngabe baphilisana njani naleminye imiphakatsi kanye nemvelo yabo, ngabe baticoca njani tindzaba tabo, bahlabela njani futsi bajayiva njani njll.
Loluhlobo lwemagugu laphilako lesinawo namuhla ayincenye yelifa labokhokho betfu bakudzala kakhulu. Emagugu etfu laphilako asukela kumasiko lakhulunywako, imilandvo lekhulunywako, emasiko, tinhlelo telwati lwendzabuko lebetigciniwe; labe netingucuko ngako-ke akhiphile nobe angete tintfo letinsha ngenca yekuchumana lokukhona njalo nemiphakatsi leyehlukene yemhlaba lena beyihlukaniswe budze besikhala nesikhatsi. Lokuchumana kuphindze kwachakatiswa kuhlangana kwebantfu bemadolobha lamakhulu lokuletfwe kukhula kwetekuchumana, kukhula kwetekuhamba kanye netekuvasha futsi ngaloko-ke kwehlisa libanga phakatsi kwemiphakatsi leyehlukene.
INingizimu Afrika isibonelo lesihle semphakatsi wetihlanga letinyenti lonemagugu emasiko lahlukahlukene futsi lanotsile loko-ke kwabese kuletsa lomcondvo we-Rainbow Nation. Ngako-ke ngumsebenti wahulumende kutsi wakhe simo lesivumelako sekusho kanye nekukhombisa tintfo letehlukene temaGugu laPhilako tawo wonkhe emacembu ebantfu. Loku kufanele kwentiwe ngendlela leyesekela imicondvo yetfu lengabandlulili ngelibala, lengabandlulili ngebulili, nemphakatsi wetilwimi letinyenti kanye nemasiko lamanyenti. Futsi kumele kwenteke ngekhatsi kwengcikitsi yekuza kuttfutfukisa kwebelana lwati lwemasiko phakatsi kwemacembu emasiko lahlukahlukene ngobe kungaloko kwabelana kanye nekutfokotela emagugu etfu emasiko lafanako futsi lahlukahlukene kutsi sitawuphumelela elucolwalaneni lwavelonkhe, kwakha sive, kanye nekubumbana kwetenhlalakahle?
Kungaba ncono kutsi wonkhe emacembu emasiko abelane lwati lwetingucuko letenteke kumagugu awo laphilako. Loku kungenteka ngekutsi kubukwe tintfo letahlukahlukene kanye naleti letifanako. Kutawubaluleka kutsi kufundvwe ngekutsi yini leyentekile kutsi lamasiko ahlangene aze akhe emasiko lafanako futsi lahlukile nje futsi awalapha eNingizimu Afrika kuphela.
Kuyintfo lehle kutsi letinchubomgomo kanye nalemitsetfo lephasiswe emva kwa-1994 iphakamise kuvuselelwa kanye nekugcinwa kwemagugu emasiko abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngaloko-ke kutfutfukiswa emasiko awo wonkhe emacembu ebantfu betfu. Siphakamisomtsetfo sebuCiko, emaSiko kanye nemaGugu nebalandzeli baso njengemTsetfo wemKhandlu wemaGugu aVelonkhe (umTsetfo No 11 wanga-1999) kanye nemTsetfo wemiTfombolusito yemaGugu aVelonkhe ubufakazi kulombono lowentelwe kuphumelela kulenjongo.
Ematiko ahulumende, Tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, Tinhlangano letitinte emiphakatsini kanye nebantfu labacale kwenta imiklamo lengacondzisiswa ngekwemtsetfo yekugcina kanye nekwetayetisa ngemagugu laphilako. Njengobe loku kubongwa futsi kudvunyiswa, indlela yahulumende, kusebentisa kwebantfu kanye nemasu emphakatsi ayadzingeka ekwakheni luhlelo loluphelele lelifaka ekhatsi umcondvo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Loluhlelo kumele lwendlulele ngasekucokeleleni kwemagugu laphilako futsi luphelele ekhwakhiweni kwenchubomgomo kanye netinsita temtsetfo letidzingekako ekuluvikeleni (ebusweni bekulutsengisa/kulugucula). Bacambi/tingcwele/bachamuseli bemagugu laphilako laba ngaphandle kwato tinkhinga bakhonile kugcina lwati lolubalulekile kumele batfolwe futsi babongwe ngalokufanele.
Kugubha emagugu etfu laphilako ngemNyaka weliShumi wetfu weMbuso wetfu weNtsandvo yelinyenti.
Kwakha umganga wetinkhulumiswano temaGugu letitawuniketa letitawuniketa lwati lolujulile ngalesifundvo bese kutsi emva kwaloko kwentiwa tinchubomgomo kanye nemtsetfo ngekugcinwa, kuvikelwa kanye nekutfutfukiswa kwemaGugu laPhilako.
Kwetayetisa kusetjentiswa kwemagugu laphilako njengelisu lekwakha sive, kucolelwana kwavelonkhe, kuvuselelwa kwesimilo, lubumbano kutenhlakahle kanye nekwakhiwa kweNingizimu Afrika mbamba velonkhe.
Kwetayetisa kanye nekutfutfukisa emagugu laphilako kanye nekuhlanganisa iNingizimu Afrika emnotfweni wayo, sibonelo, kutekuvakasha.
Linani lebantfu baseNingizimu Afrika lentiwe ngemagugu emasiko lahlukahlukene futsi lanotsile. Ngulomphakatsi walapha eNingizimu Afrika lona lelitiko lelifuna kuwuhlanganisa ngakulomcondvo wemaGugu laPhilako. Kunemahlebeti ekutsi eNingizimu Afrika tinSuku taVelonkhe tentelwe licembu lebantfu base-Afrika. Loku kulwa nekwakha sive, kucolelana kanye nelubumbano kutenhlalo. Emasu etfu ekuchumana newekumaketha kumele afundziswe ngendlela yekutsi letinSuku taVelonkhe jikelele kanye netinSuku temaGugu tidvonsa wonkhe umphakatsi waseNingizimu Afrika.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lihlongota indlela lehlukene kuletinHlelo teNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu tanga-2004. Sihlongota kutsi kucedza loMsitfo waVelonkhe lona lovame kuba ngumcimbi lomkhulu e-Union Buildings nobe kulenye indzawo. Sicabanga iNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu lolutawubona tiFundza, boMasipalati, Tiphatsimandla teNdzabuko tidlala indzima lephakeme eliswini lwekusabalalisa kute kutsi iNyanga yemaGugu kanye neluSuku lwemaGugu lube nemtselela esigabeni semphatsini futsi lube nemtsamo lowanele wekuhlanganisa sive saseNingizimu Afrika kulomcondvo wemaGugu laPhilako. Sifisa kusebentisa lengcikitsi njengemtfombo wekufinyelela kumbono lomkhulu wekucokelela, kugcina, kuvikela kanye nekutfutfukisa emaGugug etfu laPhilako. Ngalengcikitsi, kuleminyaka lesihlanu letako, iDAC ifisa kuba nenchubomgomo kanye nemtsetfo lomisiwe kanye nendzawo yekugcina emagugu yavelonkhe kanye dathabhesi yemaGugu laPhilako kanye nemaGugu eBantfu laPhilako njengobe phela asilahlekela cishe tinsuku tonkhe?
Sihlongota eviki ekubuka latabeka phambili tintfo letehlukene temaGugu laPhilako. Babambimsuka labehlukene bateweniketa imininingwane yekutsi bahlela kutisebentisa njani letinhlelo letihlelelwe kwetayetisa emaGugu laPhilako. LiTiko leTebuciko nemaSiko lihlela kwakha budlelwane neNhlangano yeTekusakata yeNingizimu Afrika (SABC) kucinisekisa kutsi kwatiswa kakhulu ngalengcikitsi kanye netinhlelo takhona kuyo yonkhe lenyanga.
Kubo bonkhe lobudlelwano ne-SABC, libadla letinkhulumiswano ngeLwati lweNdzabuko/lwemaSiko kanye netiNtfo letentiwako litawulungiswa. Umgomo lomkhulu utawusetjentiswa kumagugu emasiko aseNingizimu Afrika kufaka sadla ngasekwenteni tintfo letidzingakala kucala eveni lonkhe kufaka ekhatsi kulwa neHIV/Aids, kwehlisa bugebengu, kwakha bucobo besive saseNingizimu Afrika kuphindze kuvuselele similo.
Kuvusa umcondvo welwati lwendzabuko/lwemasiko kubantfu labasha, kubalulekile kutsi kukhomba kubaluleka kanye nemsebenti walamasiko namuhla (Kutsi lusha lungazuza njani ngekwenhlalo nakutemnotfo ngalamasiko). Sibonelo, kube khona kundlondlobala kwekusetjentiswa kwetimphahla tendzabuko, kuhlotjiswa kwemuso kanye nekuhlobisa endlini, loku lusha lomukele likutsatse njengelitfuba lekuhlonyiswa kutenhlalo nakutemnotfo.
Bantfu baseNingizimu Afrika labatiwako ngemakhono abo lahlukile kanye nemacebo kulomkhakha welwati lwendzabuko/lwemasiko batawumenywa kuSABC futsi baniketwe litfuba lekwaba lelwati esiveni sonkhe. Umnyombo wandzaba kutawuba kutsi ngabe letintfo telwati lwendzabuko kanye nemasiko kungasetjentiswa njani kanye naletintfo letibekwe phambili esiveni.
umutsi kanye nemachinga ekwelapha kuhlobisa kwendzabuko netimphahla umculo nemdanso wendzabuko lohlobene netigaba letihlobene tetinkambiso njengasekutalweni, ekutfombeni, emshadweni, ekufeni njll.
Kuleliviki kutawuba netinhlelo temculo nemdanso letihlelelwe hhayi kukhombisa umculu nemdanso kodvwa kuhlanganisa letindzaba, imisitfo, imicimbi nobe emasiko. Leli kutawuba ngulelinye litfuba lekukhombisa kutsi umculu kanye nemidlalo yekudansa icala njani kulesive semasiko lamanyenti nekutsi ngabe emasiko angenelene njani nalamanye (kuhlangana kwemasiko). Ingcondvo yalomsebenti kutsi kutawuba kucacisa emagugu etfu lafanako lekungenteka kutsi asebente njengaletinye temabhuloki ekwakha sive kanye nekubumbana kwemphakatsi. Ngako-ke kutawubaluleka kutsi kutfola bantfu labadzala kutsi batosincedza kutsi sifinyelele kulombono ngekucnisekisa kutsi likhono lebantfu etigabeni letahlukene temlandvo libekwa phambili futsi lijatjulelwe situkulwane sanyalo kanye nesitukulwane lesitako.
LiTiko lisebentisaba nemanyuvesi aseVendza, Zululand kanye neFort Hare ekucokelelweni nasekugcinweni kweMculo wendzabuko. UMdanso kanye neMlandvo loKhulunywako. Leliviki lingaba litfuba lekutigcabha ngemsebenti lowentiwe ngulomklamo.
Lokubaluleke kakhulu, kutawuba kuhlanganyela ngekutimisela kwemiphakatsi yendzawo ekutigcebheni ngemculo wendzabuko nangekugidza.
Kunemkhuba wekuhlobanisa lwati kanye nemasiko endzabuko/esintfu nencenye letsite yebantfu base-Afrika. Loku kuletse umcabango longemanga kulawa lamanye emacembu ebantfu kutsi akakaze abe sintfu futsi akakaze ahlangabetane netincabhayi talaminye imiphakatsi yendzabuko lehlangabetane nayo. Sibonelo, kukhucitwa kwekudla, umutsi kanye nemafutsa kuleminyaka nyaka lendlulile kwehluke kakhulu ngendlela lekwentiwa ngayo namuhla. Loku kuyenteka kuwo wonkhe emacembu ebantfu futsi kunyenti lesingabelana ngako ngekutsi bokhokho betfu bebalima njani, bebabasa njani umlilo, bebagubha njani igolide kanye nedayimane, bebayigcina njani imvelo yetfu, bebafuya njani tinkhomo, bebabakhulisa njani bantfwana, bebabuhlobisa njani buso babo futsi bebatisebentisa tintfo tekuhlobisa buso babo njll. Litiko lingatsandza kufaka lenkhulumiswano yekudla kwesintfu.
Kudla kwesintfu kwase-Afrika kunemphilo kakhulu futsi kuyatsengeka kudlula kudla kwebelumbi. Kodvwa akumange nje sekukhutsatwe kukhombisa umsoco wako kanye nekutsengeka kwako.
Kudla kwesintfu lokufana nembhidvo, sentangabomu, sidvudvu, timbale, lukhotse kanye netjwala lobufana nemcombotsi akusiko kuphela timphawu tebu-Afrika, kodvwa kuhle kakhulu futsi kuyatsengeka.
Litiko lihlose kubambisana neCSIR kanye neKellogg Foundation ekuhleleni umklamo nobe umsitfo lapho khona kudla kwesintfu kutawukhonjiswa khona. Lomcimbi utawucinisekisa kutsi imiphakatsi yendzawo iyahlanganyela.
Kuleliviki kutawubukwa umlandvo futsi kucociswane nebantfu nobe kukhulumisa ngetimphumelelo tebantfu labahlabene etihlangotsini letahlukene temagugu laphilako.
Sisebenti leligama lebantfu kute kutsi sibeke malula leligama lemaGugu eBantfu labaPhilako, lekuyinchazelo ye-UNESCO yaleligama.
Litiko leTebuciko nemaSiko lihlose kubamba inkhulomomphikiswane ngeletintfo letibaliwe tavelonkhe. Injongo lenkhulu kutsi kucaciswe letintfo leti kubo bonkhe baseNingizimu Afrika. Futsi kutsi kucociswane ngendlela iNingizimu ingabona ngayo letintfo letibalulekile.
Litiko ngekusebentisa umsakato, litawubamba tinkhulumiswano nesive kucocisana ngaletihlangotsi letehlukene temagugu laphilako kutsi angakhutsatwa njani kute abe sezingeni lelifanele esiveni.
Lenkhulumomphikiswano yavelonkhe itawubeka sisekelo sekutfutfukiswa kwekweLisu laVelonkhe lekuCokelela, kuVikela, kuLondvolota kanye nekuTfutfukiswa kwemaGugu laPhilako/emaGugu emaSiko langaBambeki.
Imigubho yeluSuku lwemaGugu itawenteka kuto tonkhe tifundza letiyimfica nakubomasipla. Litiko lavelonkhe litawusebentisa lenyanga njengesitepisi sekumisa umkhankhaso lotawuphelele sewuLisu lekuCokelela, kuLondvolota, kuVikela, kuTfutfukisa kanye nekusabalalisa emaGugu laPhilako.
<fn>ssw_Article_National Language Services_IPRO FORMA YEKULETSA.txt</fn>
Ligama leNhlangano nguleli..
INhlangano Yebasebentisi Bemanti lokutawutsi lapha ngentasi ibitwe ngalelitsi iNhlangano?
Lomtsetfosisekelo uhlanganiswe ngekubuka lokushiwo nguMtsetfo Wemanti wanga-1998 (uMtsetfo 36 wanga-1998), lokutawutsi lapha ngentasi ubitwe ngekutsi uMtsetfo, ikakhulukati Sehluko 8 kanjalo neShejuli 4 kuloMtsetfo njengekuchitjelwa kwawo yiNdvuna yeliTiko leTemanti nemaHlatsi emahlandla ngemahlandla (njalo njalo) lokutawutsi ngemuva kwalapha ibitwe ngekutsi yiNdvuna, lokubuye kuvele njengesiTsekeletelo 1 kuloMtsetfosisekelo.
Tinjongo taleNhlangano nguleti.
Indzawo lesebenta kuyo leNhlangano ngulena.
Buka tindzima kusukela ku- 5.4.4.3 kuya ku- 5.4.4.6 kuNkhombandlela Yengucuko kuLibhodi Lekunisela kanye nalamanye latsite emaBhodi kuNhlangano Yekusebentisa Emanti lokutawutsi lapha ngentasi kubitwe ngekutsi Tinkhombandlela.
Tigunyato tekusebentisa emanti i.r.o.
Kuvimbela emanti laphuma kunobe nguwuphi umtfombo angete asetjentiswa budlabha.
Kuvikela imitfombo yemanti kanye nemisebenti yemanti.
Kususa nobe kulungiselela kususa nobe ngabe yini lengaba nekuvimbela emanti lokutawube kubekwe emtfonjeni wemanti nobe kumsebenti wemanti.
Kuvimbela kutsi kungabi nanobe ngukuphi kwenta longekho emtsetfweni lokungehlisa lizinga lebuhle kunobe ngumuphi umtfombo wemanti.
Kusebentisa kwengamela jikelele imitfombo yemanti nemisebenti yemanti.
kugucula umkhondvo wemanti ubuyele emkhondvweni wawo lapho uphambukiswe khona timbangela temvelo.
Kuphenyisisa kanye nekulikhoda?
tikhatsi lapho khona; kanye netindzawo lapho emanti angasetjentiswa khona ngunobe ngumuphi umuntfu lovumeleke kutsi asebentise emanti kumtfombo wemanti nobe kumsebenti wemanti.
kusabalalisa emanti emhlabeni kutsi kulinywe nobe kwentiwe lokunye.
Kwengamela nekulawula kusabalaliswa nekusetjentiswa kwemanti kusuka emtfonjeni wawo kuye ngekwetimvumo letikhulula kusetjentiswa, ngekutsi kumiswe kuphindze kunakekelwe tisetjentiswa letivumelekile, nobe kutjela emalunga kutsi aphakamise tisetjentiswa atinakekele leto tisetjentiswa wona ngekwawo, khona kutewukalwa kuhlukaniswe; nobe kulawulwe kuphambuka kwekuhamba kwemanti.
Kumisa nobe kwehlisa kusabalaliswa kwemanti kusuka emsebentini wemanti kanye/nobe emtfonjeni wemanti ngephansi kwesandla sayo kuye ngekutsi kuyadzingeka kute kube nekuchutjwa kwanobe ngumuphi umsebenti nobe ngetizatfu letidzingekako kute kube nekuchutjwa kanye nekuvikela umsebenti wemanti nobe umtfombo wawo.
INhlangano ingenta leminye imisebenti ngaphandle kwalena lemcoka uma ngabe kungete kwenteka kutsi?
a kwehlise emandla eNhlangano ekwenta imisebenti yayo lemcoka; kanye nekutsi b kuphazamise tetimali tayo nobe temalunga ayo.
Leminye imisebenti yaleNhlangano ingafaka ekhatsi?
a kuniketa ngelusito lwekuphatsa, kucecesha kanye nalolunye lusito lwekwesekela kulaba kutikhungo letiniketa ngemanti kanye nakumiphakatsi yasemaphandleni b kwenta kube khona lusito lwekuphatfwa kwetindzawo letivalela emanti kutiphatsimandla nobe egameni lato.
Emalunga languwona asungula leNhlangano ngulawa lakhona lakhetsiwe njengemalunga eLibhodi . njengobe kushiwo kuSitsekeletelo 2 semtsetfosisekelo, lokuLibhodi lokufanele liguculwe libe yiNhlangano Yebasebentisi Bemanti ngekwesigaba 98 seMtsetfo lokutsite emalunga alo agunyata emalunga lakhetsiwe aleLibhodi kutsi ente egameni lawo uma kuphunyeleliswa ingucuko.
Lamalunga languwona abumbe lenhlangano kutawutsi ngesizatfu sekulungiselela lukhetfo lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse atawucatjangelwa kutsi angaba Likomidi Leliphetse laleNhlangano lanemandla kanye netibopho tekuchuba lolukhetfo ngekwalomtsetfosisekelo.
Nobe ngumuphi umuntfu lokutawutsi ngekwesigaba 32 ngaphandle kwesigatjana (a)(i) ngaloko anelilungelo lekusebentisa emanti nalongasebentisa lilungelo lemsebenti wemanti kanye/ nemtfombo wemanti longephansi kwesandla salenhlangano angaba lilunga laleNhlangano.
a emalunga lakhona eLibhodi . latawuvele abe ngemalunga aleNhlangano; kanye b nalabanye bantfu labasendzaweni lokusebenta kuyo leNhlangano babe banelilungelo lekusebentisa emanti nalabacele Likomidi Leliphetse ngekutsi babhale phansi kutsi bafuna kuba ngemalunga aleNhlangano lokutsite ticelo tabo temukelwa.
Kufaka sicelo kwemalunga lamasha kuleNhlangano kufanele kutsi kubhekiswe kuLikomidi Leliphetse, lelitawube sekutsi emhlanganweni weLikomidi babuke sicelo basemukele ngaphandle kwanangabe kunesizatfu lesicinile sekutsi basale.
INhlangano ifanele ivumele umuntfu kutsi abe lilunga laleNhlangano uma ngabe inikwa sicondziso yiNdvuna kutsi yente loko.
Lilunga lingashiya bulunga balo njengelilunga laleNhlangano ngekutsi kube nekucinisekisa kweLikomidi Leliphetse, lelingete labamba kucinisekisa kwalo ngalokungenasizatfu.
Bulunga kuleNhlangano buncanyulwa uma ngabe kuvumeleka kwelilunga kutsi lisebentise emanti kuncamuka.
Onkhe emalunga afanele kutsi asho emakheli awo njalo nje ngesikhatsi, anikwe loyo longumabhalane weNhlangano, lokufanele agcine irejista yemagama emalunga kanye newemakheli awo.
Bulunga kuleNhlangano abuniketi nalinye lilunga lilungelo kunobe nguyiphi imali, imphahla nobe tintfo taleNhlangano, kepha buniketa emalunga ematfuba ekutsi abe ngemalunga, kuye ngekwaleto tingucuko kanye nemikhawulo lesendzimeni lengabekwa Likomidi Leliphetse ngaleso naleso sikhatsi.
Lilunga laleNhlangano lingephansi kwemtsetfosisekelo kanye nemitsetfo yeNhlangano kuye ngekuchitjelwa kwawo ngaleso sikhatsi.
Kuba ngumtfwalo ngetemali kumalunga kugcina kuphela emalini lesashoda kanye nentalo yayo lebayikweleda iNhlangano, kepha ngekwalokubekwa sigaba 60 seMtsetfo mayelana nemali lesakweledwa macondzana nemhlaba.
Uma ngabe nobe ngumuphi umsebenti wemanti waleNhlangano wengcela nobe wengca kumhlaba nobe kumphahla yanobe nguliphi lilunga, iNhlangano itawutfola onkhe emalungelo ekwengca kulomhlaba ladzingeka kutsi kube nekusetjentiswa kwemisebenti yeNhlangano kanye nalokushiwo nguMtsetfo ikakhulukati tigaba 126, 127 kanye na-128 kutawuba ngulesetjentiswako.
Nobe nguliphi lilunga laleNhlangano kungaba kutsi, kuye ngekungabi nemazinga langemukelwa latsintfwa kuSishejuli 4 kuloMtsetfo, kantsi kuye ngekutsi lelilunga alikabi nesikweledi lesesinemalanga langu-180 lesingakabhadalwa, kanye nentalo lokufanele ikhokhelwe iNhlangano, uyafaneleka kutsi angakhetfwa abe lilunga leLikomidi Leliphetse. Lilunga litawuba ngulelifanele kutsi lingakhetfwa libe kuLikomidi Leliphetse endzaweni letsite lapho lihlala khona lelo lunga, nobe lapho khona linemalungelo ekusebentisa emanti.
Nobe ngumuphi umuntfu lokutawutsi ligama lakhe libe seluhlwini lwalabatawuvotelwa kuleNhlangano nalongenaso sikweledi lesingakabhadalwa emalanga langetulu kwa-180 kanye nentalo lekufanele ikhishelwe iNhlangano angenyula emalunga latawakha Likomidi Leliphetse kantsi angavota uma kukhetfwa leLikomidi. Umuntfu lokutawutsi ligama lakhe livele eluhlwini lwalabatawuvota esigodzini lesitsite sekusebentisa emanti, utawuba nekufaneleka kutsi enyule emakhetfwa nekutsi utawuvota kuphela elukhetfweni lwaleso sigodzi.
Likomidi Leliphetse laleNhlangano litawuba nemalunga langu.?
d Nebantfu labangu. labenyulwe Tiphatsimandla Tendzawo letinenshisekelo mayelana nekusatjalaliswa kwemanti lokwentiwa yiNhlangano.
Kutawuya ngekutsi emalunga lakhetsiwe etigojana aniketwe Likomidi Leliphetse umsebenti langawenta ngekwemisebenti letsite lemayelana nekuhanjiswa kwemanti kulesigodzi lesingephansi kwalo, kantsi kungatsi ngesizatfu njengeLikomidi Leliphetse kulesigojana linike emalungelo ekutengetela emalunga lanyuliwe kuliKomidi Leliphetse leNhlangano jikelele uma ngabe kubonakala tinjongo tabo.
Lilunga lelenyuliwe lokubhekiswe kulesigatjana 13.1(c) kanye (d) ngenhla kungatsi kuye ngekutsi licembu lelinenshisekelo liyakuncoma loko avele akhetfwe ngekhatsi.
Emalunga lokubhekiswe kuwo kusigatjana 13.1(a) na (b) kuye ngekutsi akatfolakali afaneleka kusigaba11 seMtsetfosisekelo, angeniswe sikhatsi lesibekiwe seminyaka lemitsatfu, kuye ngekutsi elukhetfweni lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse leNhlangano sikhatsi sekuba kulelikomidi kwemalunga kutawuya ikakhulu ngaloku?
b incenye yinye kulokutsatfu yelinani lemalunga batawuhlala iminyaka lemibili; kantsi c labasala lapho bonkhe batawuhlala umnyaka munye.
a sigatjana 13.1c kuMtsetfosisekelo singumnyaka munye, kuye ngekutsi aphindze akhetselwe kuchuba lomunye umnyaka kepha lengeke sendlule kuminyaka lemitsatfu ilandzelana; kanye nekutsi b sigatjana 13.1d seMtsetfosisekelo sesikhatsi lesingumnyaka munye, kuye ngekutsi akhetselwe kuchubeka lomunye umnyaka.
Uma kuba khona sikhala lesivulekako kuLikomidi Leliphetse, leso sikhala sifanele kutsi sivalwe ngekwalesigatjana, kuye ngekutsi lelilunga likhetfwe nobe uma kufaneleka likhetselwe sikhatsi lesilingana nalesisele lebekufanele kutsi lelilunga leliphumile lisitsatse.
Lokukanye kufanele kuniketwe satiso sekukhetsa sikhatsi lesingemalanga langema-30 kuwo onkhe emalunga eNhlangano.
Onkhe emalunga eLikomidi Leliphetse angangenela ngalokuphelele uma kwentiwa tincumo tekulawula kusetjentiswa kwemanti kanye netetimali. Noko, kutawuba kuphela ngulawo malunga lanenshisekelo netindzaba temanti ikakhulu imisebenti yemanti angafaka sandla avote nasekutsatfweni kwetincumo letimayelana naleto tindzawo temanti. Sihlalo weLikomidi Leliphetse utawuncuma kutsi ngabe lilunga linelilungelo lekuvota yini mayelana neludzaba lolutsite.
LeNhlangano ilandzela lokutsatfwa njengetidzingo kusigaba 2 seMtsetfo mayelana nekutsi kube nesiciniseko sekutsi kube nekumelwa kwemphakatsi lofanele, ngekwebuhlanga, nangekwebulili kantsi iyatibopha kutsi itawutfutfukisa kusetjentiswa kute kube ngulokusemandleni langakhonwa yiNhlangano.
Uma kungenteka ngemuva kwenchubo yekukhetsa nobe yekwenyula kutfolakale kutsi kubhicana kwemalunga eLikomidi Leliphetse lokubhekiswe kulo lapha ngenhla ku-13.1 kutfolakale kutsi kubhicana kwaleLikomidi akunako kumelwa kwebantfu bebulili lobutsite nobe bebuhlanga lobutsite kuleLikomidi, Sihlalo kufanele kutsi acele onkhe emalunga enhlangano kanye nalabanenshisekelo kutemanti lokubhekiswe kubo ku-13.1 (c) kuya kumalanga langu-21 ngemuva kwesatiso benyule bantfu labangulobo bulili nobe buhlanga labavume kutsi babe lapha labangadzingi kutsi babe ngemalunga enhlangano nobe babe basebentisi bemanti kutsi batewusita kuLelikomidi laleNhlangano kuye ngekutsi banayo inshisekelo yetindzaba tekusetjentiswa kwemanti kulendzawo. Sihlalo kufuneka kutsi ngemuva kwekuphelelwa sikhatsi sekwenyula akhetse ngekwakhe munye walabacokiwe kutsi abe sekomidini sikhatsi lesingumnyaka munye.
Ngemuva kwekukhetfwa kweLikomidi Leliphetse emalunga aleLikomidi kufanele akhetse sihlalo kanye nelisekela lasihlalo waleNhlangano kubo laba labangemalunga alenhlangano. Likomidi Leliphetse lingakhetsa nobe ngumuphi kutsi abe ngusihlalo waleyo nchubo.
Ngemuva kwekukhetfwa kweLikomidi emalunga aleNhlangano kufanele akhetse sihlalo kanye nelisekela lasihlalo walenhlangano kulaba labakhetsiwe beLikomidi Leliphetse. Emalunga aleNhlangano angakhetsa nobe ngubani kutsi ahole leyo nchubo.
Sihlalo kanye nelisekela lakhe uba sesikhundleni sikhatsi lesitinyanga letingu-12 kusukela elusukwini labakhetfwe kulo kantsi bangaphindze bakhetfwe futsi.
Uma sikhatsi sekuba sesikhundleni sasihlalo kanye nelisekela lasihlalo siphela, loyo muntfu kutawutsi, uma ngabe asengilo lilunga laleNhlangano utawuchubeka abe kulesikhundla kute kube ngumhlangano lolandzelako weLikomidi Leliphetse.
Sihlalo kanye nelisekela lasihlalo leLikomidi Leliphetse batawukhetfwa njalo ngemnyaka. Uma ngabe sinye setikhundla sisala singenamuntfu ngaphambi kwekutsi kuphele sikhatsi leso sikhundla sifanele sivalwe ngekushesha ngekwenchubo leyendlalwe kuloMtsetfo.
Emalunga languwona asungule leNhlangano afanele akhetse umuntfu lotawuhlanganisa luhlu lwebavoti lwelukhetfo lwekucala lwemalunga eLikomidi Leliphetse.
b imininingwane yemvumo yelilunga ngalinye yekusebentisa emanti; kanye c nenombolo yemavoti lelinelilungelo lawo lilunga.
Uma ngabe indzawo yekusebenta kwenhlangano yehlukana ibe tindzawana, luhlu lwebavoti lufanele nalo lwehlukaniswe ngaleto tindzawana kantsi lemininingwane lokubhekiswe kuyo lapha kumtseshwana ifanele ibonakale ngephansi kwaleti tindzawana.
Livoti linye lililungelo lemsebentisi wemanti ngamunye.
Inombolo yemavoti ngekulinganisa nelinani lemanti lagunyatwe kutsi atfolwe basebentisi labatsite kucatsaniswe nelinani lemanti aphelele langephansi kwawo onkhe lagunyatiwe labhaliswe ngaleNhlangano. Kulokubala emacetwana onkhe afanele agocotelwe enombolweni lephelele lelandzelako ngebukhulu.
Inombolo yemavoti ngekulinganisa nelinani lemanti lagunyatwe kutsi atfolwe basebentisi labatsite kucatsaniswe nelinani lemanti aphelele langephansi kwawo onkhe lagunyatiwe labhaliswe ngaleNhlangano. Kulokubala?
i onkhe emacetwana afanele kutsi agocotelwe enombolweni lelandzelako lenkhulu; kanye ii nekutsi kute lilunga lelitawuniketwa emavoti langetulu kwemavoti langu-10.
Livoti linye kumahektha lasihlanu nobe incenye yemahektha lasihlanu emhlaba longaniselwa ngemanti lelinemalungelo awo lilunga.
Livoti linye kumahektha lasihlanu nobe incenye yemahektha lasihlanu emhlaba longaniselwa ngemanti lelinemalungelo awo lilunga, yingci nje uma ngabe kungekho lilunga lelitawunikwa emavoti langetulu kwalangu-10.
Uma ngabe emanti lelinelilungelo lekuwasebentisa lilunga awekho egameni lesicu semuntfu, lomnikati kufanele akhetse umuntfu lonesicinisekiso, lokutawufuneka ligama lakhe livele ngephansi kweluhlu lwebavoti nalongavota.
Uma ngabe kugunyatwa kwalamanti kusegameni lebantfu lababili nobe labangetulu, bafanele bakhetse munye wabo kutsi atewubamela kantsi ligama lalowo muntfu lifanele livele eluhlwini lwebavoti kantsi angavota.
Likomidi Leliphetse lifanele kutsi njalo ngemnyaka libukete luhlu lwebavoti uma ngabe kube nesitsekeletelo lesisha endzaweni yekusebenta kwalenhlangano.
Likomidi Leliphetse lingacasha laba bantfu ngekubona sidzingo salabatakwenta kuleNhlangano ngekwemisebenti lemiswa ngulomtsetfosisekelo.
Kuchashwa kwebasebenti nobe kungaba ngunobe nguyiphi ingucuko ekusebenteni kwabo kufanele kucinisekiswe Likomidi Leliphetse ngekuvumelana.
Bonkhe basebenti baleNhlangano batawuba setikhundleni tabo ngisho nobe kungaba nayiphi ingucuko kuLikomidi Leliphetse.
I-WUA .. itawuniketa tingucuko tekwenta netinkhomba tekusebenta kuluhleliso lwekusebenta kwayo. Tindzima letimcoka temiphumela tifaka ekhatsi kumelwa kumalunga lakhona kuLikomidi Leliphetse kanye nekuchashwa kwebasebenti.
IWUA . itimisele kuvala lokungalingani lokwadaleka ngaphambilini ngekutsi yehlise kungalingani ngekwemanti laniketwako ngekwesigaba 25 seMtsetfo waVelonkhe weManti.
Likomidi Leliphetse lingatfola imali ngekweboleka, lokufaka ekhatsi kweboleka ebhange (overdrafts) imali leliyidzingela kuyisebentisa ekuchubeni tinchubo talo letingephansi kwemtsetfosisekelo nobe kweMtsetfo.
Njalo uma ngabe Likomidi Leliphetse lihlongota kweboleka imali lifanele kutsi likhiphe satiso sekutsi litawenta loko, libeke yonkhe imininingwane yaloku lokuhlongotwako. Satiso sifanele kutsi sinikwe onkhe emalunga aleNhlangano kumalanga langekho ngephansi kwalangu-21 ngaphambi kwelusuku lwemhlangano weLikomidi lapho khona lesihlongoto kutawucocwa ngaso. Umhlangano jikelele lokhetsekile lapho onkhe emalunga atawumenywa ufanele kutsi ubanjwe kuhlola imibono yemalunga.
Akukho kweboleka imali lokungentiwa ngaphandle kwekuvumelana kweLikomidi Leliphetse emhlanganweni lokutawutsi kuwo kufanele kube nemalunga langekho ngephansi kwetincenye letimbili kulokutsatfu telinani lemalunga elikomidi.
Umhlangano weLikomidi Leliphetse ungabanjwa kuphela ngemuva kwemhlangano wemalunga jikelele lotawube ukhetsekile.
Kwentela sizatfu sekukhokha tindleko letitsite Likomidi Leliphetse lelitenta ngekwemtsetfo nobe lelingatenta ngekweMtsetfo lichuba imisebenti yalo kanye netinchubo talo lingahlolisisa njalo ngemnyaka inkhokhelo lengentiwa ngemalunga eliswini layo lekubeka imbadalo yemanti lebekwe yiNdvuna. Loluhlolisiso lufanele kutsi lwentiwe Likomidi Leliphetse lanobe nguyiphi indzawana ngephansi kwalenye kute ikwati kubhekana netindleko tenchubo kanye netidzingo tekwenta ncono ngekwemisebenti lephetfwe iphindze ilawulwa nguleLikomidi.
a kubantfu bemhlaba labatsintsekako; nobe b nobe ngumuphi umuntfu loniketwa emanti kulomhlaba.
e lusuku nobe tinsuku lokufanele ingene ngato imali yembadalo nebukhulu bemali lefunekako elusukwini ngalunye; kanye f nesilinganiso sentalo lebhadalwako uma ngabe ingakabhadalwa kanye nelusuku lokutawufakwa ngalo intalo emalini lengakabhadalwa.
Ikhophi yeluhlu lweluhlolisiso ifanele ihlale ivulekile ehhovisi leNhlangano kutsi ingahlolwa nobe ngubani lolilunga laleNhlangano.
Uma ngabe ngemuva kwekutfola satiso lesifanele, imali lebitwako, lefaka ekhatsi intalo lokufanele ite kuleNhlangano seyihleti emalanga langetulu kwalangua-90 seyindlulelwe kubhadalwa, iNhlangano kungatsi kwengeta kumandla leniketwe wona ngekwesigaba 59 seMtsetfo, ngaphandle kwekutsi iphindze ikhiphe lesinye satiso, ibe seyibutsa lemali lokufanele iyitfole ngekusebentisa emasamanisi latawukhishwa yiNkantolo yaMantji lokunguyona ingephansi kwayo lendzawo, akunandzaba kutsi ingumalini leyo mali, lokutawutsi kuyo lilunga libukane nekubhadalela tonkhe tindleko tekulandza kanye netindleko temtsetfo, letifaka ekhatsi tindleko temmeli kanye netemmangali.
Inchubo letawusetjentiswa injengobe ibhalwe kuShejuli 4 yeMtsetfo.
a letfule sitatimende setimali lesihlolisisiwe sekusetjentiswa kwemali kuleNhlangano kulomnyakatimali lowengcile, lokufaka ekhatsi imininingwane yekuholela bantfu lokwentiwe yiNhlangano iholela emalunga eLikomidi Leliphetse kanye nalabo labachashwe kuleNhlangano; kanye b nekutsi linikete umlandvo kumalunga wekutsi yini leliyente kulomnyaka.
a lesincumo sitsatfwa linyenti lelitincenye letimbili kuletintsatfu temalunga lakhona nalagunyatwe kutsi angavota kulomhlangano; kanye nekutsi b lesincumo sicinisekiswa emhlanganweni lomunye losipesheli lobanjwe esikhatsini lesingekho ngephansi kwemaviki lamane ngemuva kwekubanjwa kwalomhlangano jikelele losipesheli lotawube ubanjwe linyenti lalabaneligunya lekuvota lapho.
Tindzaba taleNhlangano titawugocotwa ngumuntfu lotaweubekwa yiNdvuna ngekubuka ticondziso letitawukhishwa yiNdvuna yeliTiko letihambisana nesigaba 97 seMtsetfo.
b satiso lesiya kumalunga sihambisana ngco nekuchitjiyelwa lokuhlongotwako sindluliselwe kumalunga kumalanga lokukanye langu-21 ngaphambi kwelusuku lwemhlangano lowo; kanye nekutsi c tichibiyelo kuphela, tesichibiyelo lesihlongotwako, lokukhishwe satiso saso lesibhaliwe tiniketiwe, kucociwe ngato taphindze tavotelwa kulowo mhlangano losipesheli.
<fn>ssw_Article_National Language Services_ISHATHA YEMALUNGELO E.txt</fn>
Ngiyati kutsi bugebengu buletsa lokukhulu kukhatsateka ngekwemitimba, ngekwetemali kanye nangekwasemoyeni kulabo labasuke babukene nabo. Kute kwentiwe ncono kusitakala kubo bonkhe labatikhandza bahlukunyetwe bugebengu, ngitimisele kutsi ngibeke tidzingo talabahlukunyetwa bugebengu tibe yinkhaba yeLuhlelo Lwetebulungiswa Betebugebengu, nekutsi ngilinganise emalungelo abo kanye nalawo ebantfu labasuke babekwe licala. Loku kutawutfolakala ngekutsi kusetjentiswe iShatha yeMalungelo eBahlukunyetwa Bebugebengu.
Ishatha yeMalungelo eBahlukunyetwa Bebugebengu (Umculu) ihambisana netimiso teMtsetfo weMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 kanye neSimemetelo Semalungelo Lasisekelo eBulungiswa eBahlukunyetwa Bebugebengu nekusetjentiswa Budlabha Kwemandla 1985 (GA/RES/40/34). Lomculu wendlala sisekelo sekulinganisa emalungelo abo bobabili labahlukunyetwe bugebengu kanye nebabekwacala kanye futsi nekwenta siciniseko sekutsi Bahlukunyetwa baphatfwa ngelutsandvo nangenhlonipho kwentela sitfunti sabo. Ufuna kwenta siciniseko sekutsi bahlukunyetwa batfola kuphotiswa masinyane kuloko kulimala labakutfolile lokutawuba kutsi batfole lokuphotiswa eTinhlelweni teBulungiswa Bebugebengu.
Umtsetfomgomo lotawenta siciniseko sekutsi uyalandzelwa ngabo bonkhe baniketi belusito lwetebulungiswa Lomculu utawuhlanganiswa kantsi utawuba yindlela yekuchuba umsebenti lokufanele utfotjelwe ngabo bonkhe labaniketa lusito lwetebulungiswa. Tindlela tekulandzelela kutsi uyalandzelwa yini titawentiwa tibe khona kute kube nesiciniseko sekutsi kuba khona kutiphendvulela uma ngabe tintfo tingahambi kahle.
IKhomishani yeTemtsetfo yeNingizimu Afrika ikumshikashika wekuhlanganisa sishayamtsetfo sekusungulwa kweLihhovisi leBahlukunyetwa lelitawakhiwa ngekweMbuso lelitawelusa kusetjentiswa kwaloMculu kanye naletinye tinyatselo tekuhlomisa ngelwati bahlukunyetwa bebugebengu.
Ngincusa wonkhe umuntfu kutsi adlale indzima yakhe ngemphumelelo ekwenteni siciniseko sekutsi loMculu usetjentiswa ngemphumelelo nekutsi uhlangabetane nenjongo yawo.
Hulumende weNingizimu Afrika jikelele kanye netinhlangano letibandzakanyeka ngco ekunchubeni tebulungiswa.
Nekwenta kutsi kube nekubonelela kube khona nalapho umhlukunyetwa angabalekela khona uma ngabe emacophelo elusito kunekungahlangabetani nawo.
Lilungelo lekutsi uhlale uphatfwa ngalokufanele nangenhlonipho kucabangela sitfunti sakho kanye nelingasense.
Unelilungelo lekutsi unikwe lusito masinyane nangesineke, uphatfwe ngenhlonipho kwentela kuhlonipheka lonako nekunikwa lingasense ngawo onkhe emalunga etindzawo letiniketa lusito.
Emaphoyisa ngesikhatsi aphenya, bashushisi benkantolo kanye nalabasebenta enkantolo ngesikhatsi kulungiselelwa kanye nangesikhatsi sekutekwa licala lakho, kanye nabo bonkhe labaniketa ngelusito lwaloluhlobo, bafanele bonkhe batsatse tinyatselo tekwenta kutsi kungabi nekuphatseka kabi kuwe njengalohlukumetekile, ngekutsi emkhatsini walokunyenti bacocisane nawe ngelulwimi lwakho kuphindze kube nelingasense uma kudzingeka.
Letinyatselo titawuvikela kutsi longumhlukunyetwa angete atikhandza sekabukene nekuhlukumeteka lokwengetekako.
Lilungelo lekuniketa lwati.
Unelilungelo lekuniketa ngelwati ngesikhatsi kuphenywa licala kanye nangesikhatsi sekutekwa kwalo.
Emaphoyisa, umshushisi wenkantolo kanye nalabasebenta emajele batawutsatsa tinyatselo tekutsi nobe nguluphi lwati lofuna kuluniketa mayelana neluphenyo, kushushiswa kwelicala nekukhulunyiswa ngesikhatsi acatjangelwa kutsi anikwe sephulelo sekudvonsela ngephandle (ipharoli) nangesikhatsi kuncunywa kutsi kuchutjekwe neluphenyo, nobe kushushiswa nobe kucoca kweMkhandlu wePharoli.
Lelilungelo lisho kutsi ungaba ngulomunye walabafaka sandla (uma kudzingeka nalapho kukhonakala) kutinchubo tebulungiswa bebugebengu, ngekutsi ube khona nakutekwa ludzaba lwekumniketa ibheyili, nalitekwa licala, tinchubo tekumgweba kanye/nobe nakuhlangene Umkhandlu Wetepharoli.
Loku kusho kutsi utawuba nelitfuba lekusho sitatimende sekwengetetela kumaphoyisa uma ngabe ubona kutsi sitatimende lowasiniketa ekucaleni asiphelelanga: ungaphindze unike sitatimende enkantolo kute uvete bumatima balelicala etandleni tetinkantolo.
Lokunye futsi ungafaka sicelo lesibhaliwe kuSihlalo weMkhandlu Wetepharoli kutsi ube khona nakucocwa ngalelicala uphindze ungenise lokushoko kubhalwe phansi.
Unelilungelo lekutsi watiswe ngemalungelo akho kanye nangalo lonkhe lusito lolufanele longalutfola kulabo labaniketa lusito lwaloluhlobo.
Ufanele kutsi watiswe ngalokufanele kutsi ukwente mayelana nalelicala nekukubekisela kutsi kungaba ngulesinganani sikhatsi lesitawutsatfwa ngulelicala. Ungalucela lwati mayelana netinsuku tekuya enkantolo, tinkhokhelo tabofakazi kanye netinhlelo tekuphephisa bofakazi.
Ungaphindze ucele kutsi watiswe ngesigaba salelicala, kutsi umsolwa ubanjiwe yini, wetfwesiwe yini licala, unikiwe yini ibheyili, ulahliwe yini ngelicala, uma kufaneleka nekutsi sewugwetjiwe yini.
Unelilungelo hhayi nje kuphela lekutsi utjelwe ngemalungelo lonawo kepha nekutsi ungawasebentisa njani.
Ungaphindze futsi njengelilungelo lekutsi watiswe ucele kutsi unikwe tinchazelo tanobe yini longayicondzisisi ngelulwimi lwakho.
Ungaticela tizatfu tesincumo lesitsetfwe mayelana nelicala lakho, kutsi lishushiswe nobe lingashushiswa.
Uphindze ube nelilungelo lekutsi utfole imibhalo lonelilungelo lekutsi uyibone.
Ungacela kutsi utfunyelelwe tatiso tekutekwa kwelicala longakwetsamela. Ungaphindze ucele umshushisi kutsi atise umcashi wakho nganobe ngukuphi kutekwa kwalelicala, lokutawenta kube sidzingo sekutsi ungabi khona emsebentini wakho.
Unelilungelo lekutsi kungabi nemuntfu lokucindzetelako, lokukhatsatako, lokwesabisako, lokuphazamisa, lofuna kukutsenga, kukwenta ube nebutulujane nekukuhlukumeta.
Uma ngabe ungufakazi ubobika kwesatjiswa lokunjalo emaphoyiseni nobe kulophetse bashushisi bembuso.
Emaphoyisa atawutsi uma ulandzele tidzingo letitsite, afake sicelo sekutsi ufakwe eluhlelweni lwabofakazi labavikelwe.
Uma ngabe leso sicelo siphumelela utawungeniswa eluhlelweni lwabofakazi labavikelwe.
Ngesikhatsi ulapho utawube uvikelwe ngalokusemandleni langakhonakala kuto tonkhe tenteko letingafanele, sibonelo kungaba kutsi uvikeleke ungabi nekuhlukunyetwa nobe kucindzetelwa.
Loku kutawenta kutsi uphephe njengafakazi kute bufakazi lobetfulako bungete baba nekuguculwa nobe ungete wentiwa kutsi uhocise ekwetfuleni bufakazi ngesizatfu setenteko tekukucindzetela.
Lelilungelo lisho kutsi etikhatsini letitsite inkantolo ingakuvimba kukhishelwa ebaleni kwelwati lolutsite (lokufaka ekhatsi kwatisa ngawe) nobe ingenta sincumo sekutsi licala litekwe kungekho tetsameli (ekhwace). Ungacela kutsi betekucondziswa kwesimilo bakwatise uma ngabe lesigangi secile ejele nobe sintjintjelwe kulelinye lijele.
Unelilungelo lekutsi ucele lusito, nekutsi ukhone kubona (uma kudzingeka/nalapho kufuneka khona) kutsi utfole lusito lwetenhlaliswano, lwekuboniswa kabanti kanye futsi nelwebameli lolufanele tidzingo takho.
Emaphoyisa atakusita ngekutsi akuchazele tinchubo temaphoyisa, akutjele ngemalungelo akho aphindze atsintsane nalabo lokufanele wendluliselwe kubo labanika lusito.
Meninjeli welihhovisi nobe longumphatsi welihhovisi lenkantolo utawenta kutsi kutfolakale lusito lwemtoliki.
Bashushisi batawenta kutsi kutsatfwe tinyatselo letifanele mayelana nemacala etelicansi, budlova basemakhaya kanye newekondla bantfwana/sondlo nekutsi emacala lanjalo atekelwe etinkantolo letikhetsekile uma ngabe tikhona.
Bonkhe labaniketa ngelusito ngekwemisebenti yabo banemtfwalo wekutsi batsatse tinyatselo letifanele tekunakekela bahlukunyetwa labanetidzingo letikhetsekile baphindze babaphatse ngendlela leneluvelo.
Unelilungelo lekuncemphetelwa uma kube nekulahlekelwa nobe kulimala kwemphahla ngesizatfu salobugebengu lobentiwe kuwe.
Kungatsi ngelilanga lekukhishwa kwesigwebo sembekwacala ucele umshushisi wenkantolo kutsi afake sicelo sembandzela wekuncemphetelwa ngekwetimiso teSigaba 297 kanye na-300 seMtsetfo weBugebengu uMtsetfo No. 51 wanga-1977. Sincemphetelo sibhekise emalini letsite lokutsi inkantolo yebugebengu iyinike umhlukunyetwa lolahlekelwe nobe alinyalelwe, lefaka ekhatsi imali ngesizatfu semtsetfo webugebengu nobe lokungakashiwo nguloyo loboshelwe kwenta lelicala?
Umshushisi utakwatisa ngembandzela wekuncemphetelwa kepha mabhalane wenkantolo nguye lotawubukana nekutsi wentiwe, nekutsi ungaphindze umbophele lelicala kubameli bemtsetfo (civil action) uma ngabe inkantolo yemacala ebugebengu ingakuniketi umbandzela wesincemphetelo nalapho khona kulinyalelwa kulukhuni kutsi ungakubeka kalula ngekwemali lokungafana nangesikhatsi kunekuhlukumeteka ngekwengcondvo nobe buhlungu nekulimala.
Lilungelo lekubuyiselwa ngekwemtsetfo.
Unelilungelo lekubuyiselwa ngekwemtsetfo uma kubhekiswe emphahleni leyindlu lokungaba kutsi wemukwe yona ngalokungekho emtsetfweni. Kubuyiselwa ngekwemtsetfo kusho lapho khona inkantolo ngemuva kwesigwebo, ikhipha umbandzela wekutsi ubuyiselwe imphahla yakho latfolwe anelicala lekuyitsatsa ngalokungekho emtsetfweni kute ubuyiselwe esigabeni lebewukuso ngaphambi kwalelicala?
Umshushisi wenkantolo utakwatisa kutsi kubuyisela ngekwemtsetfo kunatiphi tidzingo nekutsi mabhalane wenkantolo utakusita kutsi kuphunyeleliswe lelilungelo.
Ucelwa kutsi ufundze umculu wemazinga lasisekelo welusito lwebahlukunyetwa bebugebengu, longatfolakala kumaTiko aHulumende, uma ufuna lwati lolujulile kunalolu labhekisa kumalungelo lahlukene.
Uma ucabanga kutsi unelilungelo lekufaka sikhalo, ungatsintsana nelitiko lelitsite lahulumende nobe inhlangano leniketa ngelusito uma ngabe unesikhalo ngisho nobe ngabe ngulesinjani mayelana nelusito lolutfolako nobe uma ngabe kungahlonishwa emalungelo akho.
a. Lihhovisi leMvikeli weMphakatsi, b. Bameli bemaLungelo eLuntfu, c. Ikhomishani yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, d. Luphiko loluTimele lweTikhalo, e. Ikhomishani yeTekulingana ngeTebulili, f. Lihhovisi laVelonkhe leTekushushisa, g. Emahhovisi eMaphoyisa eliDolobhakati h.
Ummeli lotikhetsele yena lotatibhadalela yena ngekwakho.
Uma ufuna kutfola lwati lolunyenti mayelana nekuchutjwa kwetikhalo, ucelwa kutsi ubuke umculu wemazinga lasisekelo welusito lwebahlukunyetwa bebugebengu. Lombhalo uyatfolakala kuwo onkhe emahhovisi akahulumende.
Ucelwa kutsi ucaphele kutsi kusetjentiswa kwenombolo yamahhala kusetawucinisekiswa.
Lomculu weMalungelo aLabahlukunyetwe Bugebengu wahlanganiswa liHhovisi lebaCondzisi leTebulili eTiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubambisana nalamaTiko eTekutfutfukiswa kweteNhlalakanhle, leTekucondziswa kweSimilo, leTemfundvo, leTemphilo kanye neliHhovisi laVelonkhe leBashushisi, Luphiko lweMaphoyisa eNingizimu Afrika, iKhomishani yekuGuculwa kweMtsetfo yeNingizimu Afrika, iKhomishani yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, Luphiko loluTimele lwetiKhalo, eMalunga eliKhomishani laboMantji neMajaji kanye neMalunga eMaphoyisa eliDolobhakati laseTshwane.
LiTiko leTebulungiswa kanye netekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo libonga kakhulu nakubo bonkhe labanye labafake sandla betinhlangano letinyenti letingesito takahulumende kanye netikhungo temfundvo lephakeme uma kuhlanganiswa lombhalo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_ISHATHA YEMIHAMBO LEF.txt</fn>
Silewele libhuluho lemlandvo, sancoba kungalingani nekungevani saba ngummango logcile ekubeni sive sinye lesiphokophele kulingana. Sibuketa tindlela nemasiko lehlukahlukene lasifikise enkhululekweni nasembusweni wentsandvo yelinyenti, futsi sitibophelele kuleyo micondvo nemihambo lelungile lesihlanganisako ekwehlukahlukaneni kwetfu.
Kuko lokutibophelela ngekufanana, lokuvela emzabalazweni, lokutinikela ekwelapheni tilondza tayitolo, kucinisa kubaluleka nesitfunti sawonkhe wonkhe, kanye nekuphokophela kuvikeleka kwenhlalakahle netintfo tebantfu betfu, siyafunga kutsi, sitawuvikela futsi sibambelele emihambeni lakhona. Senta njalo ngekubona kutsi likusasa letfu lincike ekuvikeleni indzawo yetfu nenhlalakahle yabo bonkhe labahlala ngekhatsi kwemincele yetfu, labahlala kuleLivekati lase-Afrika futsi labenta incenye yalomndeni lobanti wetive.
UMtsetfosisekelo wetfu ucinisa kutsi bantfu batelwe bakhululekile futsi banesitfunti ngekulingana.
Ekuhlonipheni kubakhona kwebantfu, ngekunganaki umphakatsi labaphuma kuwo, buhlanga, bulili, budzala, sigaba kanye nebunjinga/buphuya.
Ekulweni nekuhlushwa kwabomake ngekwemtimba nangekwemiva lokugcinela ekudlwengulweni nakuletinye tinhlobo tekuhlukebetwa.
Ekucedzeni nya kuhlukubetwa kwebantfwana lokubangwa kungondleki kahle, kucashwa kwebantfwana, kutfutsetelwa kwetidzakamiva, imibhalo lekhombisa ngalokusobala tindlela tekuya emacansini kanye nebufebe.
Ekunakekeleni bonkhe lababutsakatsaka nalabavimbelekile: labaphuyile, labakhulile, labakhubatekile, nabo bonkhe labangakhoni kutinakekela.
Ekuphikisaneni nalo lonkhe luhlobo lwekuhlukubetwa ngekwemtimba, luvelomiva, kanye/nobe ngekwengcondvo nobe kuphatfwa kabi kwalomunye umuntfu.
Ekuncobeni kuhlukubetwa ngekwetigaba tebantfu, imihambo, buhlanga, bulili emasiko, tekuya emancansini, simo setemphilo, nobe emasiko labangela kubandlululana.
Ekusebenteleni kuvikeleka ngekwemtimba nekuvikela bonkhe bantfu.
Kukhululeka kwemuntfu ngamunye kulombandzela wemtsetfo kusicalo sebulungiswa, kwenta kahle, kwakha sive nekubusa kahle.
Ekuvumeleni inkhululeko yekutetfula, kuhlangana nalabanye, kuhamba, kubasakhamuti, yekukholelwa, yekuba nemibono neyenkholo.
Ekubeni nengcondvo yekutibophelela kutetenhlalo ngekuhlonipha umbandzela wemtsetfo, kwetsembeka, kusebenta kamatima nemazingancane enkambo lelungile.
Ekulweni nebugebengu, kukhohlwakala neludlame.
Ekwetamani kwakha lubumbano lwavelonkhe nekungahlukaniseki kwe Riphabliki.
Emalungelo etfu etemnotfo layincenye yeMtsetfosisekelo afanele abonakale ngetulu kwekuba ngemalungelo lavusa lusinga nje. Inchubomgomo netinhlelo tidzingakala ekuniketeni labaphuyile ematfuba ekuzuza sitfunti sebuntfu nebukahle netintfo.
Ekuncobeni kungalingani lokujulile kwayitolo nekwalamuhla, kanye nekutfutfukisa ematfuba awonkhe wonkhe ekwabelana imicebo yelive letfu.
Ekumelaneni nekuphanga, bugovu nekutindlondlobalisa ngalokungafaneli ngato tonkhe tikhatsi.
Ekuncobeni kukhohlwakala, nobe ngabe kubangelwa kutizuzela, kungetsembeki, kukhetsa, umkhuba wekufunela bakini tikhundla emsebentini nobe letinye timbangela.?
Ekwenteni kutsi kube khona kubeka sobala kuhulumende nakumisebenti ngetikhatsi letitsite, kutfolakale lwati lolungilo lwako konkhe lokutsintsa imphilo yesive.?
Ekucinisekiseni kukhona nekuphatsa ngalokufanele nekwenta temsebenti letiba ngumphumela wesisekelo lesibanti sekumelela buhlanga nebulili.
Umndeni neMphakatsi titfo letiyinkhaba yetekutsintsana letivusa lusinga tiphindze takhe similo nemihambo yenkambo lenhle emphakatsini.
Ekutfutfukiseni imihambo yemindeni, kwetsembeka, kutibophelela, kuhlonipha batali nalabadzala, kukhulisa bantfwana, kweseka labadzala, kanye nekutfutfukisa nekulungisa likhaya lemndeni.
Ekulweni nebudlova bemakhaya nekuyekelela tibopho temndeni, nobe ngenca yekusebentisa budlabha tidzakamiva, tinkholelo temasiko nobe kubandlulula ngebulili.
Ekwakheni umndeni nobe ummango lotfutfukisa kunakekelwa, kulunga nebukhukhulelangoco bemasiko.
Ekusebentiseni imitfombolwati ngalokufanele nalokulinganako kute kuzuze onkhe emalunga emndeni newemmango.
Kuzuzisa labanye nakitsi futsi ngekutitfutfukisa nekutfola emakhono.
Kwetsemba, kubaneliciniso nebucotfo ngemhambo labalulekile embuso wentsandvo yelinyenti nekubusa ngalokufanele.
Ekuchumaneni ngekweliciniso, ngalokusobala nangekwetsembeka.
Ekutfutfukiseni nekukhutsata budlelwano lobuhle, kwetsembana bubili nekuphilisana kutenhlalo nekwehlukana ngekwemlandvo lekutimphawu letikhombisa litolo.
Ekusebentiseni tebulungiswa kujezisa tonkhe tinhlobo tekweba, kuphanga kwebugebengu, kudiza, kungetsembeki nekusebentisa kabi.
Kwehlukahlukana ngekwebuhlanga nekwetinhlobo tebantfu kwaseNingizimu Afrika kunemandla ekuvusa lusinga nekundlondlobalisa lisiko, indlela yemagugu langengenta emagugu lakuleShatha achubekele embili.
Ekutfutfukiseni inkhululeko yanembeza, kutfobela tenkholo nekwemukela imicabango lehlukene ngaphandle kwekubandlula nobe kukhetsa.
Ekutfutfukiseni kuticabangela ngalokujulile ngekutimela nekudlala indzima kutinkhulumomphikiswano.
Ekutfutfukiseni kuhlonipha tinkholelo imihambo yalabanye.
Ekumelaneni nalo lonkhe luhlobo lwelubandlululo, nobe ngumuntfu munye, inkapani, ngekuba lilunga nobe inhlangano lebukela phasi titfunti talabanye bantfu.
Ekutfutfukiseni ematfuba lalinganako ebantfu bonkhe lokufaka ekhatsi bantfu labakhubatekile nalabo labaphetfwe yiHIV / Aids naletinye tinhlobo tetifo.
Kuhlonipha, nekuba nendzaba kucuketfwe kulemihahambo labalulekile leluphawu lwebantfu baseNingizimu Afrika. Siyabona kutsi ngeke kube nekuthula nobe kuvikeleka ngaphandle kwenhlonipho nekunakekela.
Ekutfutfukisenni kuthula, bungani, kubeketelelana nebunye bavelonkhe kutemasiko, tenkholo nemimango yetilwimi.
Ehlonipheni wonkhe muntfu nemacembu emmango.
Kuphilisana ngekuthula kudzinga bulungiswa, kulunga nekuhloniphana bubili njengesisekelo sekucolelana nekubuyisana kwesive.
Ekulweni nebudlova nebuluhlata ngekuhlonipha nekuvisa.
Ekumelaneni nebantfu ngamunye nemacembu lafuna kuphatamisa kuthula, kusimama nekuvikeleka kwesive ngekubandlululwa nanobe ngekwetento letingesito tentsandvo yelinyenti.
Ekuniketeni tinsita tetenhlalo naletinye ngalokuphelele, lokulungile, lokulingene nalokungenalubandlululo kuwo wonkhe muntfu.
Kukhumbula butsa nelubandlululo lokutimphawu telimuva letfu, sicaphela simo setenhlalo lesihluma kulombuso wentsandvo yelinyenti lomusha. Loku kudzinga kuciniseka kwemazingancane emihambo lafanele langalangatelelwa ngito tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika letinekuthula njengesisekelo sekufinyelela kulabanye ngemoya lowenta kubekhona sive setfu lowati kutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo?
<fn>ssw_Article_National Language Services_ISHATHA YETINSITA TEB.txt</fn>
LeShatha yetiNsita teBahlukubetwa beBugebengu eNingizimu Afrika (iShatha yeBahlukumetwa) ilithulusi lelibalulekile lekuphakamisa nekutfutfukisa kuphatfwa kwawonkhe wonkhe ngendlela lecotfo. LeShatha yebahlukubetwa ihambisana nemigomo yeMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, 1996, uMtsetfo 108 wanga-1996, kanye nesimemetelo saMhlabhlangane semiGomosisekelo yekuphatfwa ngebucotfo Bahlukubetwa beBugebengu nekuHlubetwa kweMandla, 1985 (GA/RES/40/34)?
Kusukela nga-1994, ngekuhambisa nekungeniswa nekuciniswa kwelisiko lemalungelo ebantfu, kancane kancane kuyesukwa ekugcileni etinchubeni tebulungiswa tekuphindzisela ngesihluku, kuyiwa kuleto leTakhako (leTivuselela Similo). Lokungumgogodla walombono waloBulungiswa Lobakhako/ Lobuvuselela Similo kubona bugebengu njengentfo lengetulu kwelicala lelentiwe kuhulumende, kepha nanjengekulimala nemonakalo lowentiwe kulomunye umuntfu (lowo logetjengiwe/lohlukubetekile). Loku kuhambisana nembono weBuciko baVelonkhe weKulwa neBugebengu wenchubo yetebulungiswa lomiselwe kumhlukubetwa. Umgomo lohlosiwe ekugcineni kuhlomisa umhlukubetwa emandla ngekutsi kuhlangabetwane netidzingo takhe, kungaba nguletiphatsekako nobe tengcondvo-miva.
LeShatha yeBahlukumetwa kanye nalombhalo wemazingancane lonamatsiselwe, ulithulusi lelibalulekile lelicacisa kabanti liphindze licinise emalungelo netibopho letiphatselene netinsita letinganiketwa bahlukumetwa nalobo labasindze ebugebengwini eNingizimu Afrika. leShatha ivumelana/hambisana nemininingwane lekusehluko/sigaba 234 seMtsetfosisekelo.
Nginekutetsemba kutsi ngalokutinikela kwabo bonkhe labadlala indzima kuloluhlelo lwebulungiswa bebugebengu, leShatha yeBahlukubetwa itawusita ekuphumeleliseni lemitsetfo lefanele ngendlela yekwekutsi ihlangabetane nemigomo lehlosiwe yente bulungiswa bube yintfo lephatsekako kuwonkhe wonkhe?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Imininingwane yekuchu.txt</fn>
Intfo lebaluleke kakhulu yanobe nguwuphi UMSHWALENSI WELUSITO LWEMNGCWABO / I-MASTER POLICY kutsi lepholisi kumele IKHOKHELWE yinkhapani yemshuwalensi wesikhatsi lesidze lobhalisiwe. Loku kwekucinisekisa kutsi lilunga licinisekisiwe ngesicelo selusito uma kungaba khona sehlakalo semshuwalensi (kufa).
UMNINIKATI WEPHOLISI / LILUNGA kumele liniketwe SITIFIKETI SEBULUNGA. Lesitifiketi kumele sichaze kahle libito lenkhapani lemshuwalensi; imali lekhokhwako; tinzuzo letikhokhelwako; tinchubo tekufaka sicelo semali kanye naleminye imininingwane lebalulekile nge-Master Policy. I-Master Policy kumele ichaze kahle kutsi imoshali nobe ema-ejensi abo akakacashwa yinkhapani yepholisi ngako-ke akusibo bakhokheli balepholisi.
Kubalulekile kubanikati bepholisi kutsi bakwati kutsi bangakhetsa kutsatsa tinzuzo temshuwalensi njengenzuzo yemsebenti wekungcwaba nobe ngekutfola imali lengukheshi.
Sitifiketi kufanele sichaze wonkhe umniningwane lobalulekile weMnikati wepholisi / Lilunga kwati tintfo letifana nekutsi umshuwalensi ucala nini kukhokhela; yini lekhokhelwako futsi ngutiphi TINTFO LETINGAKHOKHELWA; sikhatsi sekulindza njll.
Kushiwo umculu losemtsetfweni lokhishwa yinkhapani yemshuwalensi locuketse tinchukaca tetinzuzo, emanani, imitsetfo kanye netimo futsi unenombolo yemshuwalensi, lekumele ibe khona esitifiketini sakho sebulunga.
Inhlangano yeBungani sikhungo setetimali lesibunjwe licembi lebantfu labanetidzingo letitsite, labahlanganisa imali bese bayayibeka sikanye kutsi bancedzene ngemali uma ngabe kuba khona tidzingo letitsite sib. umngcwabo. Inzuzo lenkhulu kuba ngu R5 000.
Inhlangano yeBungani akusiyo ibhizinisi yekwenta inzuzo, kodvwa nobe ngabe nguyiphi inzuzo leyentiwe ngekusisa imali lekhishwako yabelwana kuwo wonkhe emalunga.
Kumele uphikelele kutsi utfole lesitifiketi kucunisekisa kutsi ulilunga. Lesitifiketi kumele sikukhombise yonkhe imininingwane yepholisi yakho.
Loku kusho inkhapani leniketwe imvume yinkhapani yemshuwalensi kutsi isebente ngaphasi kwayo kutsengisela wena ipholisi.
Yinkhapani yemshuwalensi wesikhatsi lesidze lebhaliswe neBhodi yetiNsita tetiMali letsatsa imali loyikhokhako ngenyanga futsi lenekhokhela tinzuzo takho uma kungenteka kuvela ingoti yekushona.
Loku kusho wena njengelilunga lelikhipha imali lekhokhwako yebantfu labakhetfwe nguwo kupholisi.
Lona ngumuntfu lotimele lona wena njengelilunga ungamtsintsa uma ngabe ungakajabuli ngemphendvulo loyitfole kunkhapani yemshuwalensi. Imininingwane yakhe yekuchumana ikhonjisiwe kulesatiso lesisemtsetfweni futsi nangemuva kwalencwajana.
Inkhapani yemshuwalensi utawubeka timo nobe tifo kupholisi leti uma ngabe tingaholela ekufeni kwemuntfu lofakiwe, ayikho inzuzo letawukhokhelwa.
Um: Nguwuphi umshuwalensi losebentela wona?
Im: Bufakazi kumele bukhishwe ngumuntfu lotsengisa ipholisi futsi kumele bube nasefomini lesicelo kanye nasesitifiketini lesikhishwako.
Im: Loku kudzinga kutsi kukhonjiswe efomini lesicelo kanye naseSitifiketini seBulunga.
Im: Laba ngebantfu labakhetfwa nguwe.
Im: Leli linani lotalikhokha futsi lifaka tonkhe tindleko kanye netinhlawulo. Letindleko kumele tikhonjiswe ngalokucacile.
Um: Ngabe ngikhokha ngenyanga, ngekota nobe ngemnyaka?
Im: Kumele utfole kutsi utawukhokha nini.
Um: Ngabe ngikhokha ngaphambilini nobe ngitawundlulisa sikhatsi?
Im: Tfola kutsi utawukhokha ekucaleni kwenyanga (ngaphambilini) nobe ekupheleni kwenyanga nobe ngekundlulisa sikhatsi.
Im: Ngakheshi, ngedebhithi, nobe ngestobhi oda.
Um: Uma ngikhokha ngakheshi ngabe ngiyayitfola irisithi yini?
Im: Yebo, kumele kube irisithi lesemtsetfweni.
Um: Ngabe lemali lekhokhwako itawukhuphuka esikhatsini lesitako?
Im: Imali lekhokhwako ingakhuphuka uma ngabe kufakwe ticelo letinyenti kulepholisi.
Um: Lemali lekhokhwako icinisekiswe sikhatsi lesingakanani?
Um: Ngabe ucala nini umshuwalensi wami?
Um: Yini leyentekako uma kufa kubangelwe yingoti?
Im: Esikhatsini lesinyenti sikhatsi sekulindza asisebenti.
Um: Ngabe tikhona tintfo letingavumeleki?
Um: Yini leyentekako uma ngabe ngingakhokhi nobe ngiyekela kukhokha?
Im: Angeke usakhavwa futsi uma ucala phasi kukhokha, tikhatsi tekulindza kanye netintfo letingavumeleki kungenteka ticale phasi futsi.
Um: Ngabe ikhava iphela nini emuntfwini ngamunye?
Im: Imininingwane lephelele kufanele uniketwe, ikakhulukati kubantfwana.
Um: Ngabe ngiyabutfola bufakazi bebulunga bani?
Im: Kumele utfole Sitifiketi seBulunga kanye nesifinyeto lesichaza kahle kutsi ngubobani labakhaviwe, linani lelikhokhwako, tonkhe tikhatsi tekulindza kanye netintfo letingavumeleki.
Um: Ngingayingeta ikhava yami emva kwesikhatsi?
Im: Yebo, ungatingeta tinzuzo kupholisi yakho uma ngabe u-Master Policy uvuma, nobe kunini; loko kutawungeta imali loyikhokhako futsi. Tintfo letingavumeleki kanye netikhatsi tekulindza kungenteka kusebente kulenzuzo lengetiwe.
Um: Ngabe ngisifaka njani sicelo semali uma kushoniwe?
Im: Inchubo yekufaka ticelo kumele bakunikete yona ngalokujulile emitsetfweni nasetimeni tepholisi.
Im: Uneligunya lekubona i-Master Policy. Loku kuvame kwentiwa uma ngabe utiva unganetiseki ngetimphendvulo loniketwa tona nobe uma usola lomuntfu lokutsengisela lepholisi. I-Master Policy kumele ibe khona ehhovisini lelisedvute letinsita temakhasimende.
Um: Ngingayicisha yini ipholisi yami?
Im: Ungayicisha ipholisi yakho kungakendluli tinsuku letingu-30 tekukhokha imali yakho yekucala futsi utfole yonkhe imali yakho uma ungakafaki sicelo semali yemngcwabo. Emva kwaloko lepholisi ingacishwa nobe ngabe kunini, kodvwa kute imali letawubuyiselwa kuwe.
Um: Yini leyentekako uma ipholisi yonkhe iyiswa kulenye inkhapani yemshuwalensi?
Im: Loku kungentiwa, kodvwa kumele watiswe futsi utjelwe kutsi kubatsintsa njani bantfu lebebakhavwe ngaphambilini, mayelana nako konkhe loku lokungetulu. Kumele Inkhapani lensha yemshuwalensi ikunikete sitifiketi sebulunga. Uma ngabe ubona kutsi awukho esimeni lesilinganako nobe lesincono, kumele uchumane naleNkhapani yemshuwalensi lekhona masinyane.
Um: Yini leyentekako uma ngabe unesikhalo nobe umbuto?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Inchubo yekuTsengiswa.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa lwebalimi labancane?
Ncuma kutsi ngutiphi tilwane lotatitsengisa futsi kungani.
Luhlelombiso lwekwehlukanisa luncunywa ngeminyaka, kunona, umtimba, kulimala nangebulili.
Sikhulu sekutsengisa singakuncedza kwehlukanisa tilwane.
Balimi kumele bente tinhlangano nobe emacembu ekusebentisana kute bakhulise sibalo sesitoko futsi behlise tindleko tekwetfwala tilwane.
Kutawudzingeka kutsi uncume sisindvo sesilwane ngaphambi kwentsengiso.
Chumana nesikhulu sekutsengisa ubute ngetintsengo kanye netintfo tasemakethe jikelele.
Niketa umnininingwane lofanele ngekhwalithi nangekuhlukaniswa, simo sekukhulelwa, sisindvo futsi, lokubaluleke kakhulu, intsengo lebekiwe yemfuyo yakho.
Beka indzawo yekutsengiswa kwemfuyo yakho ngelilanga lelibekiwe.
Cinisekisa kutsi yonkhe imfuyo yakho inetimphawu tekubonwa letisemtsetfweni.
Enta emalungiselelo ekutfwala kwemfuyo.
Tfola sitifiketi sekutfwala kwemfuyo kuMaphoyisa ekuNtjontjwa kweMfuyo endzawo.
Ngaphandle kwalomculu ungahlawuliswa nobe tilwane takho titsatfwe.
Gcwalisa lifomu lekweMukelwa lelineligama lakho, likheli, inombolo yaMatisi kanye nemininingwane yekubonwa kwemfuyo yakho.
Khumbula kutsi imfuyo yakho ngeyakho futsi ingumtfwalo wakho.
Intsengiso iphela uma ngabe utsi tsengisiwe?
Dvweba sitatimende sekucedza konkhe futsi cinisekisa kutsi yonkhe imininingwane ingiyo kahle.
Kungaba ngukheshi nobe lisheke. Cinisekisa kutsi yonkhe imidanti leseshekeni ingiyo kahle.
Indlela lephephile kutsi imali yakho ifakwe ku-akhawunti yelibhange lakho.
Umtsengi udzinga umculu wemvume lotfolakala kuMaphoyisa ekuNtjontjwa kweMfuyo endzawo kute atfwale lemfuyo.
Kungumcondvo lomuhle kuhambela intsengiso ngaphambi kwekutsi utfumele imfuyo yakho kwekucala. Nobe hamba nemuntfu loke wanyenta lentfo ngaphambilini.
Ncuma sisindvo lekungiso sesilwane ngaphambi kwentsengiso.
Indzawo yeluphawu lekubonwa lelisemtsetfweni. Imaki ifakwa endlebeni yangasencele nobe yesekudla. Kushiswa kwentiwa kwentiwa emlenteni nobe emkhonweni.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Incwadzi yekuKhetfwa.txt</fn>
Ngaphasi futsi nangelugunya lemandla lenginiketwe miTsetfosimiso Jikelele yeMbutfo weTekuvikela, letimenyetelwe ngaphasi kweMtsetfo weTekuvikela, 1957.
Kanjalo-ke uyadzingeka, ngesikhatsi usebenta kutsi wente umsebenti wakho kulokukhetfwa ngenhlitiyo lemhlophe nangekutimisela macondzana neMtsetfo nangemiTsetfosimiso lephawuliwe, kuhlonipha nekulalela labangetulu kwakho futsi ngaso sonkhe sikhatsi kuba sibonelo lesihle nekuhola labangaphasi kwakho ngekubanakekela kahle nangebulungiswa.
Ngitsandza kukunika bugconsa kuMbutfo weTekuvikela waVelonkhe waseNingizimu Afrika futsi ngikuniketa lomsebenti ngaphasi kweligama leRiphabliki yeNingizimu Afrika kutsi usebentele live lakho njengesikhulu ngekutsembeka, ngemndlandla, ngesizotsa nangenhlonipho; kugcina imisebenti ngeshisekelo nangekutikutimisela futsi nekuba sibonelo lesihle kulabo labangaphasi kwakho.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Inhloso yeSikhwama se.txt</fn>
Inhloso yeSikhwama sekuNcephetela basebenti ngekukhubateka lokubangelwe kulimala/tifo letiphatselene nemsebenti letitfolakele emsebentini nobe kuncephetela bondliwa ngekufelwa bondli babo ngenca yekufa lokubangelwe kulimala / tifo letinjalo kanye nekukhokhela imali lefanele yetindleko tekwelashwa.
Tifo letiphatselene nemsebenti letitfolakala emsebentini ngenca yekutsi sisebenti sibe setintfweni nobe etimeni letitsite temsebenti.
Tehlakalo letitinhlekelele lapho khona sisebenti sifa ngenca yengoti lesehlakalele sisebenta.
Lekontileka yemsebenti ingabhalwa phasi nobe kuvunyelwane ngayo ngemlomo, nobe ikhonjiswe ngandlelatsite. Lesisebenti sifanele sente umsebenti waso njengobe kuvunyelwene futsi sifanele siholelwe?
Basebenti basetindlini basengakafakwa kuloku, nobe kunjalo leSikhwama senta emalungiselelo ekubafaka.
Inchazelo: Nobe ngubani, lokufaka ekhatsi naHulumende, locasha sisebenti.?
Tonkhe tingoti nobe leto lekutsiwa tentekile letifaka ekhatsi tindleko tekwelashwa kanye/nobe kulova emasebentini emalanga langetulu kwalamatsatfu kufanele kubikwe angakapheli emalanga lasikhombisa ngendlela lekuchazwe ngayo. Nobe ngumuphi umcashi lowehluleka kubika ingoti nobe ingoti lekutsiwa yentekile utawuba nelicala lekwephula umtsetfo. NaKhomishani angamuhlawulisa loyo mcashi ngalokungaba yimali lephelele lekhokhelwako.
Umcashi ufanele abike ingoti ngekugcwalisa lifomu (i-W. Cl. 2) lelinguMbiko weMcashi wekuBika Ingoti, angakapheli emalanga lasikhombisa yentekile ingoti.
Umbiko wekuCala wekwelaShwa i-W. Cl.
Ngekutfolwa kweMbiko weMcashi weNgoti (i-W. Cl.2) kanye neMbiko wekuCala wekweLashwa (i-W. Cl.4) lesicelo sekukhokhelwa siyemukelwa futsi uma ngabe kukhokhelwa kuyemukelwa kutawubese kutfunyelwa liposikhadi (i-W. Cl.56) kumcashi.
Uma ngabe kukhokhelwa ngaleso sikhatsi akukemukelwa, likhadi(i-W. Cl.55) lekwatisa loku litawutfunyelwa kumcashi, libe nenombolo yesicelo leniketiwe.
Umcashi ufanele akhokhe sincephetelo setinyanga letintsatfu tekucala kusukela kwenteke lengoti, uma lesisebenti singekho emsebentini selashwa.
Lifomu leMbiko wekuGcina wekweLashwa (I-W. Cl.5) liyadzingeka kute kupheleliswe sicelo futsi lomcashi ufanele alitfole kudokotela/ sibhedlela uma sisebenti sesicinile, silungele kutsi singabuyela emsebentini.
Uma ngabe sisebenti siyachubeka asiti emsebentini, uMbiko wekweLashwa weSimo sesi (i-W. Cl.5) wesigulane lesisisebenti ufanele utfolwe kubodokotela njalo ngenyanga.
Umake lesisebenti sesicala kusebenta , lifomu (i-W. Cl.6) lelinguMbiko wekuCala kuSebenta lifanele ligcwaliswe liletfwe kuKhomishani kanye neMbiko wekuGcina wekweLashwa (i-W?
Imibhalo leseyiphelelisiwe kubhala ifanele iyiswe esikhungweni setemisebenti lesidvutane nobe emahhovisi esifundza eliTiko leTemisebenti.
Sifo lesiphatselene nemsebenti sifo lesitfolakala emasebentini ngenca yekutsi sisebenti sibe etintfweni nobe etimeni letitsite letitfolakala emsebentini.
Umcashi ufanele abike sifo lesiphatselene nemsebenti kuKhomishani weSincephetelo ngekugcwalisa lifomu i-W CL lelinguMbiko weMcashi.
Umcashi ufanele ahambise umfanekiso waMatisi wesisebenti.
Umbiko wekuCala wekweLashwa i?
Umcashi ufanele aletse uMbiko wekuGcina wekweLashwa iW CL. 26 kute kupheleliswe sicelo sekukhokhelwa?
Sitifiketi sekufa nobe bufakazi lobubhalwe phasi lobukhombisa imbangela yekufa.
Sitifiketi semshado nobe bufakazi bekutsi lesisebenti nemondliwa bebahlala ndzawonye njengemfati nendvodza.
Titifiketi tekutalwa/ tembhabhatiso/ titifiketi letifungelwe letikhombisa iminyaka yabo bonkhe bantfwana.
Sitatimende (i-W. Cl.32) semfelokati/umfelwa wemufi lobekasisebenti.
I-akhawunti yekungcwaba lebaluliwe futsi uma ngabe beyikhokhelwe, irisidi nayo iyafuneka.
Sincepheteliso sikhokhelwa sisebenti ngesikhatsi siselimele ngalokuphelele kwesikhashana, sikhokhelwa ngetikhatsi letitsite -75% wemholo waso wenyanga kute kufike ezingeni lelisetulu lelichibiyelwa ngemnyaka.
Kute sincephetelo lesikhokhwako emalangeni lamatsatfu ekukhubateka uma ngabe kukhubateka lokunjalo kutsatsa emalanga lamatsatfu nobe ngaphasi.
Lapho khona kukhubateka kutsatsa emalanga lamane nobe ngetulu, sincephetelo sikhokhelwa onkhe lamanga.
Kute kubalwe sikhatsi sisebenti lesilove ngaso emsebentini lilanga lekucala lekulova litsatfwa njengelilanga sisebenti lesicala ngalo kuyekela umsebentini ngenca yekulimala nobe tifo letiphatselene nemsebenti ngaphandle kwekusebenta sikhasti saso lesigcwele. EmaSontfo nemaHolide lavela ekucaleni nasekugcineni kwemalanga ekulova emsebentini ayabalwa.
Kulova emsebentini emalanga lasikhombisa ekhalenda (lokufaka ekhatsi emaSontfo nemaHolide) kutsatfwa njengeliviki. Kulova emalanga lasihlanu kutsatfwa ngekutsi ngemalanga eliviki langu -5/7.
Sincepheteliso sekukhubateka kwasomphelane lapho khona lizinga lekukhubateka lingu-30% nobe ngaphasi siba samba semali, lesibalelwa kulokuphindvwe ka-15 wemholo wenyanga wesisebenti kute kufikele ezingeni lelisetulu lelincunywa ngemnyaka. Etimeni lapho khona kukhubateka kungaphasi kwa- 30% lesamba semali sibalwa ngekwehlukana. LoMtsetfo uphindze ubeke eceleni imali lencane yekuNcephetela uma ngabe umholo wesisebenti ungaphasi kwelizinga lelitsite lelincane lelincunyiwe lelikhuliswa njalo ngemnyaka.
Uma ngabe lizinga lekukhubateka lingu-31% nobe ngetulu, sincepheteliso siba yimpesheni yenyanga.
Impesheni yekukhubateka kwasomphelane (100%) ibalwa ngendlela yekukhokhelwa kwetikhatsi letitsite tekukhubateka ngalokuphelele kwesikhashana. Uma ngabe kukhubateka kwasomphelane kwesisebenti kungaphasi kwa-100%, impesheni ibalwa ngekwehlukana.
Samba semali lesilingana imali yempesheni lelingana yetinyanga letimbili lengabe sisebenti sikhokhelwe yona uma ngabe besikhubateke ngalokuphelele (100%).
Umntfwana ngamunye longephasi kweminyaka lengu-18 budzala ufanele atfole impesheni ngenyanga lelingana na- 20% wempesheni lebeyitawukhokhelwa lesisebenti uma ngabe besikhubate ngalokungu-100%, kuphela nje uma ngabe yonkhe impesheni seyiphelele lebeyitawukhokhelwa umfelokati nobe umfelwa nebantfwana ayendluli imali lebeyitawukhokhelwa lesisebenti uma ngabe besikhubateke ngalokungu -100%. Uma ngabe umfelokati nobe umfelwa ashada futsi impesheni yakhe yenyanga iyachubeka itawudzimate incanyulwe uma ngabe asashonile. Impesheni yemtfwana iyachubeka adzimate abe neminyaka lengu-18 budzala, nobe adzimate ashone nobe ashade uma ngabe bekasengakafiki eminyakeni lengu -18 budzala.
Etimeni lapho khona umntfwana akhubateke ngekwemtimba nangengcondvo, uyachubeka atfole impesheni yakhe ngisho asendlulile eminyakeni lengu-18 budzala nobe sikhatsi lesibokalako kutsi umufi ngabe solomane uyamondla. Umntfwana, lobekaneminyaka lengetulu kwa 18 budzala futsi akhubateke ngemtimba nanengcondvo ekufeni kwesisebenti lebesimondla, utawuchubeka atfole impesheni lokungaba sikhatsi lesibonakala sifanele kutsi umufi ngabe uchubeka nekumondla?
Lomntfwana utauchubeka atfole impesheni yakhe nobe ngabe sewendlulile eminyakeni lengu-18 kuphela nje uma ngabe kunebufakazi lobubhaliwe lobukhomba kutsi lomntfwana ufundza libanga leliphakeme nome ekolishi. Lempesheni yalomntfwana itawuchubeka kute kufikele lapho kubonakala khona kutsi ngabe sisebenti besingumondli wakhe sisachubeka siyamondla.
Tindleko temngcwabo letincunyiwe letichitjelwa ngemnyaka tikhokhwa nguleSikhwama sesincephetelo.
Tonkhe tindleko tekwelashwa letikhokhwa sisebenti nobe letikhokhwa egameni laso titawukhokhwa kuleSikhwama seSincephetelo.
Onkhe ema-akhawunti ekwelashwa eMcashi loColelwe afanele ayiswe kulomcashi lekumele awakhokhele.?
Tindleko letifanele lekuhlangabetwene nato uma sisebenti lesilimele siyiswa esibhedlela, kudokotelwa nobe kaso, titawubuyiselwa ngekukhokhelwa nguleSikhwama seSincephetelo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Injongo yaleNkhomband.txt</fn>
LeNkhombandlela iphetselene nemTsetfo weteManti waVelonkhe (umTsetfo Nombolo. 36 wanga 1998). Njenganobe ngabe nguwuphi umTsetfo, lomTsetfo weteManti waVelonkhe ubhalwe ngelulwimi lwetemtsetfo lelulukhuni futsi lungavisiseki kalula. LeNkhombandlela ichaza loko lokushiwo ngulomTsetfo nekutsi kusho kutsini.
Umgomo lobalulekile walomTsetfo weteManti waVelonkhe kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Injongo yaleNkhombandlela kuncedza basebentisi bemitfomo yemanti (imifula, imifudlana, emanti emadamini, emanti angaphansi, njalo njalo) kutsi bavisise lomTsetfo kute kutsi babambe lichaza ngalokuvakalako kutincumo tetindzaba temanti letibatsintsako.
Ngubani lokufanele afundze leNkhombandlela?
Nobe ngabe ngubani lofuna kutibandzakanya nekulawulwa kwemanti.
Kute utfole imininingwano leyengetiwe ngesihloko lesitsite kumele uchumane neliHhovisi lesoGodzi lelisedvutane leliTiko leteManti neteMahlatsi. Tinchukaca tekuchumana tibhlwe kulekhava yangemuva. Ikhophi yemTsetfo weteManti waVelonkhe iyatfolakala kulelikheli www.dwarf.gov.
Yini lokutfolakala loleNkhombandlela?
LeNkhombandlela ayifaki yonkhe intfo lekulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Iniketa inkombandlela yako konkhe yalomTsetfo kanye nelwati lolutsite ngetincenye letibalulekile talomTsetfo, lokucondvwe ngato kuncedza basebentisi bemanti kutsi babambe lichaza kutindzaba temitfombo yemanti.
Takhiwo tekulawulwa kwemitfombo yemanti tiyasungulwa.
Kungani umTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile?
Hulumende wasemakhaya nguye laphetse imisebenti yemanti yabomasipala.
Emanti asisekelo emphilo. Ngaphandle kwemanti akukho umuntfu, sihlahla, silwane nobe intfo lephilako lengasindza. Anisela tinsimu tebalimi; anisela titjalo nemfuyo yemiphakatsi yasemaphandleni, aniketa bulungiswa, asekela indzawo lesihlala kuyo, asekela emadolobhana nemadolobhakati, timayini, imboni, nekwentiwa kwagesi. Bantfu badzinga emanti kutsi banatse, kuhlanyela nekupheka kudla, kuhlamba, kanye netemphilo.
INingizimu Afrika live lelomile, lelinemvula lencane. Linyenti lemitfombo yetfu yemanti lisetjentiswe ngalokudlulele. Onkhe malanga bantfu nemabhizinisi banemtselela kukhwalithi yemifula nemifudlane yetfu, emanti etfu angaphansi kwemhlaba, nemihlaba lenetitete. Tindzawo letinyenti kulelive abukene nendlala yemanti, lapho sidzinga khona manti lamanyenti kunalawa lesinawo. Kuletindzawo indzawo lesihlala kuyo icindzetelekile futsi bantfu abanawo emanti laphatsekako (lanatsekako) nobe atitfoli linani lelifanelekile lemanti.
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile ngoba uniketa indlela yekuvikela imitfombo yemanti kute ingasetjentiswa ngalokudlulele nekutsi lamanti ekutfutfukisa umphakatsi nemnotfo kanye nemanti esikhatsi lesitako. Uphindze ubaluleke ngoba ukubeka sobala kutsi emanti aso sonkhe lesive ngenjongo yekutsi kuzuze bonkhe bantfu.
Yini imitfombo yemanti?
Imitfombo yemanti mitimba yemanti lefana nemifula, imifudlana, titete, tintalo temifula nemanti angaphansi kwemhlaba.
Yini umehluko emkhatsini wemTsetfo weteManti waVelonkhe nemTsetfo weMisebenti yeteManti?
Imitfombo yemanti 8.
Imisebenti yeteManti 11.
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubukana nemitfombo yemanti. Lokutsiwa mifula, imifudlana, emadamu nemanti angaphansi kwemhlaba.
Ucuketse imitsetfo ngalendlela imitfombo yemanti (emanti angetulu kwemhlaba nangaphansi) ivikelwa, isetjentiswa, itfutfukiswa, yongiwa, iphatfwa futsi ilawulwa ngakhona ngendlela lehlanganisiwe.
lomTsetfo weMisebenti yeteManti ubukana ikakhulukati nemisebenti yetemanti nobe emanti laphatsekako (lanatsekako) nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso leniketwa ngubomasipala emakhaya nakulabanye basebentisi bemanti amasipala.
Icuketse imitsetfo ngekutsi bomasipala kumele bakunikete njani kusatjalaliswa kwemanti kanye nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso.
Kungani kube naleligama umTsetfo weteManti waVelonkhe, 1998?
Velonkhe kusho kutsi lomTsetfo walelive lonkhe. UmTsetfo ngumtsetfo lophasiswe liPhalamende. Ngaloko umTsetfo weteManti waVelonkhe ngumtsetfo lophatselene nemanti, wayo yonkhe iNingizimu Afrika. Wamukelwa liPhalamende nga-1998?
Tindzuzo talomTsetfo weteManti waVelonkhe lomusha?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi emanti ngumtfombo wemvelo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Utsi emanti kumele kuhlukaniselwane ngawo ngendlela lengavuni muntfu nalelinganako. Utsi emanti etidzingoncanti teluntfu (njengemanti ekunatsa, ekulungisa kudla nekuhloba) nemanti etendzawo lesihlala kuyo kumele ongiwe ngaphambi kwekuba aniketwe kulokunye kusebentisa.
Ngobe emanti abaluleke kakhulu ebantfwini, lomTsetfo weteManti waVelonkhe utsi bantfu kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Ukhutsata kulawulwa kwemitfombo yemanti edvute nebantfu ngendlela lekungakhonakala ngayo. Ukwenta loku ngekusungula takhiwo tetigodzi letisha netasemakhaya, njengema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula. Letakhiwo letisha titawuba nalabamele imiphakatsi futsi titawuncedza imiphakatsi kutsi itibandzakanye ngetincumo letiphatselene nemanti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucedza lemicondvo yelubandlululo lemidzala yekufinyelela kwelidlandzana. Ukhutsata kusetjentiswa kwemanti lokuzuzisa wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika. Ukhutsata emanti entfutfuko lesimeme.
Yini injongo yalomTsetfo weteManti waVelonkhe?
Ngendlela lesimeme nalelinganako (lengavuni muntfu) kute kuzuze wonkhe umuntfu.
Kusimama kusho kukhutsata intfutfuko yeluntfu neyetemnotfo futsi ngesikhatsi sinye kucinisekiswe kutsi indzawo lesihlala kuyo iyavikelwa kuko kokubili nyalo nasesikhatsini lesitako. Indzawo lesihlala kuyo idzinga kuvikelwa ngoba kulapho emanti asuka khona. Uma kunekusimama lokukahle emkhatsini kwekusetjentiswa nekuvikelwa kwemitfombo yemanti ngaloko tidzingo temanti tanyalo netakusasa tingahlangatjetwa.
Kulingana kusho kutsi wonkhe umuntfu kumele atfole emanti netindzuzo tekusebentisa emanti. Tincumo tekuniketa emanti kumele tilingane (tingavuni muntfu) kubo bonkhe bantfu.
Kusetjentiswa ngalokukahle kusho kutsi emanti kumele angamoshwa. Emanti kumele asetjentiswe ikakhulukati ngendlela lesita umphakatsi nemnotfo.
Ngubani lonalomtfwalo wemitfombo yemanti yesive?
Hulumende wavelonkhe (liTiko leteManti neteMahlatsi) asebenta ngeNdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ngumphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive.
Ngabe kusho kutsini kutsi umphatsiswa wesive?
Umphatsiswa wesive kusho kutsi iNdvuna inemandla etikwemanti kulo lonkhe lelive. Emanti ngumtfombo wemvelo webantfu bonkhe. Njengemphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive, iNdvuna inemtfwalo yalokutsintsa sive futsi kumele acinisekise kutsi onkhe emanti yonkhe indzawo kulelive aphatfwa ngendlela letawuzuzisa bonkhe bantfu, kufaka ekhatsi titukulwane letitako.
INdvuna yeliTiko leteManti neMahlatsi inemtfwalo wekutsi Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti liyasungulwa. Sibutsetelo salelisu kumele sikhishwe ku-Gazzette yaHulumende. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti libophelela tonkhe takhiwo temanti nebasebentisi bemanti. INdvuna kumele intjintje Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti lokungenani njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu.
Yini injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti?
Injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti yesive ilawulwa ngalokukahle kuncedza lelive lonkhe. Iphindze inikete inkhombandlela yekutsi emanti kumele aphatfwe njani kutindzawo tekulawulwa kwemanti letibekiwe.
Liyasho kutsi angakanani emanti lekumele abekwe eceleni etidzingoncanti teluntfu newendzawo lesihlala kuyo. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kumele licinisekise kutsi emanti ayatfolakala kusasa kanye nekusebentiswa lokukhetsekile lokufana nekudvonswa kwagesi kwavelonkhe. Libeka emazinga ekhwalithi yemanti. Liphindze lisho kutsi takhiwo (letifana nema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula) kumele tisungulwe?
Hulumende wavelonkhe uhlukanise lelive lonkhe ngetindzawo tekulawula letingu-19. umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi lelisu lisungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. Lelisu libitwa ngekutsi Lisu ekuLawula tiGodzi teMvula (CMS).
Yini siGodzi seMvula SiGodzi semvula kusho lomhlaba lapho kuna kwemvula kutawungena endleleni yemanti, ngekugeleta ngetulu kwemhlaba (sibonelo umfula) aye endzaweni yinye?
Ngubani losungula leLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi i-Ejensi yekuLawula tiGodzi teMvula (CMA) kumelwe isungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. I-CMA inalomtfwalo wekusungula lisu lekulawula tigodzi temvula kuleyo ndzawo yayo yekulawulwa kwemanti.
Kutawutsatsa sikhatsi ngaphambi kwekuba onkhe ema-CMA asungulwe. Ngalesikhatsi kusete i-CMA lesunguliwe endzaweni yekulawulwa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lisebenta njenge-CMA.
Yini injongo yeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
Injongo yelisu lekulawula tiGodzi teMvula kubeka kutsi emanti atawuniketwa (atawuhlukaniswa) njani emkhatsini webasebentisi bemanti. I-CMA ibukene nebasebentisi bemanti labanyenti, sibonelo kusetjentiswa kwemanti ngumasipala, timboni, tekulima, betimayini, njalo njalo. Lendlela i-CMA iniketa ngayo emanti kumele ikhutsate kutfutfukiswa kwayo yonkhe imiphakatsi lebeyincishwe ematfuba. Lelisu lekulawula tigodzi temvula kumele lisho kutsi imitfombo yemanti itawuphatfwa njani kulendzawo yekulawulwa kwemanti nekutsi umphakatsi ungabamba njani lichaza ekulawuleni imitfombo yemanti. Kumele liphindze lihambisane neLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
Hulumende kumele acinisekise kutsi emanti ayavikelwa, kodvwa uphindze afuneke kutsi acinisekise kutsi kunemanti ekutfutfukisa sive kanye netemnotfo. 18. Lavikelwe 19.
Yinye yetindlela hulumende lenta ngako loku kubekela eceleni emanti.
Emanti labekwe eceleni abalulekile kunako konkhe kusetjentiswa kwemanti. Ngalamanye emagama emanti latawubekwa eceleni kumele akhishwe ngaphambi kwekutsi imitfombo yemanti iniketwe kubasebentisi bemanti.
Kungaba yinkhinga lenkhulu (futsi kuphikisane nemTsetfosisekelo) uma tekulima, timboni, betimayini, njalo njalo, bebasebentisa manti lamanyenti ngendlela yekutsi kubete emanti etidzingoncanti teluntfu njengewekunatsa, ekwenta kudla, netemphilo kanye netinjongo tekuhloba.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utfola emanti lanele ngekubekela eceleni linani lemanti lelitsite kuhlangabetana netidzingoncanti tawo wonkhe umuntfu. Lelinani lemanti lelibekelwe eceleni etidzingoncanti teluntfu abitwa ngekutsi manti longiwe etidzingoncanti teluntfu.
Kute kucinisekiswe kutsi kunemanti lanele ekhwalithi lemukelekako latawusetjentiswa esikhatsini lesitako, umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi kumele kube nemanti labekelwa eceleni etemvelo. Emanti labekwa eceleni etemvelo ngulamanti ladzingekako kuvikela imphilo yasemantini alomtfombo wemanti. Kumele avikelwe futsi angasetjentiselwa letinye tinjongo.
Ngubani lowakha laManti labekwe eceleni?
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi kumele yakhe laManti labekwe eceleni. INdvuna kubele ibeke lelinani lemanti nekhwalithi yemanti lekumele isale kulomtfombo wemanti etidzingoncanti teluntfu netidzingo temvelo.
Kusho kutsini kusetjentiswa kwemanti?
Masipala lowakha lidamu emfuleni, nobe lopompa emanti emfuleni, nobe ibhorimashini, nobe lolahla emanti langcolile emfuleni usuke asebentisa emanti. Kanjalo nemlimi nobe i-Eskom nobe libhodi lemanti nobe lomunye umuntfu lotsatsa emanti emtfonjeni wemanti.
Ngisho nobe emanti angakhishwa, kodvwa kwakhiwe lidvonga lelidamu emfuleni kufuya inhlanti letsite, nobe libhuloho lelisha liyakhiwa leliphazamisa kugeleta kwemfula, kuba khona kutsintseka kwemtfombo wemanti. Letinyatselo taloluhlobo tibonwa njengekusebentisa emanti. Kusebentisa emanti ngetinjongo tekutijabulisa, njengekuhamba ngetikebhe, nako kubonwa njengekusebentisa emanti.
Yini lokubalulekile ekusetjentisweni kwemanti?
Emanti longiwe abaluleke kakhulu. Kodvwa kunaletinye tintfo letibalulekile letidzinga kuhlangatjetwa ngaphambi kwekuba emanti aniketwe kutindzawo tekulawulwa kwemanti. Kute kuhlangatjetanwe naletintfo letibalulekile incenye yemanti kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti ingaphansi kwelulawulo lelicondzene ngco eNdvuneni.
emanti lesivumelene kuhlukaniselana nemave langubomakhelwane betfu ngetivumelwano temave ngemave emanti lasetjentiswa kudvonsa gesi emanti lekumele asuswe kuyinye indzawo yekulawulwa kwemanti ayiswe kulenye indzawo yekulawulwa kwemanti. Letinye tindzawo tekulawulwa kwemanti atinawo emanti lanele ngalesikhatsi letinye tinemanti ladlulele (lamanyenti) emanti. INdvuna ingayalela kudluliselwa kwalokuniketwa kwemanti emkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti.
Lenye intfo lebalulekile konga emanti kucinisekisa kutsi kuba nemanti esikhatsini lesitako.
LeLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti kumele livumele tonkhe letintfo letibalulekile. Lomdvwebo ngaphansi ubonisa kutsi kuniketwa kwemanti kuhlelwa njani kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
Emanti longiwe ngilo kuphela lilungelo lemanti kulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Ngiwo labaluleke kudlula konkhe.
Kuniketwa kwemanti lokwentiwe kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti (NWRS) kufanele kwentiwe ngeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula le-CMA.
Kulawulwa njani kusetjentiswa kwemanti?
Kusetjentiswa kwemanti kulawulwa ngekushaya umtsetfo walendlela emanti angasetjentiswa ngakhona. LoMtsetfo weteManti waVelonkhe ulawula kusetjentiswa kwemanti ngekubhalisa kusetjentiswa kwemanti kanye netinhlobo letihlukene temitsetfo.
Kute kulawulwe kusetjentiswa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lidzinga kwati kutsi ngukuphi kusebentiswa kwemanti lokwentekako nekutsi lingakanani linani lemanti lelisetjentiswako kulemitfombo yemanti lehlukene. Kutfola lomniningwane, basebentisi bemanti labakhona kumele babhalise emanti labawasebentisako uma batsatsa nobe bagcina emanti, nobe uma banciphisa kugeleta emanti (kutsengisa ngetemahlatsi). Kwanyalo, kusebentisa emanti lokukhona kubhaliswa kuliHhovisi lesiGodzi leliTiko leteManti neteMahlatsi. Basebentisi bemanti labangabhalisi emanti labawasebentisako batifaka engotini yekulahlekelwa ngulamanti labaniketwe wona.
Lokusetjentiswa kwaloluhlobo kubitwa ngekutsi kusetjentiswa kweShejuli 1. kwanyalo kusetjentiswa kweShejuli 1 akukafaneli kutsi kubhaliswe.
Futsi awudzingi ilayisensi uma lokusetjentiswa kwemanti kungaphansi kuvunyelwa lokujwayelekile. Kuvunyelwa lokujwayelekile yimvumo leniketwe yiNdvuna yalokunye kuVunyelwa lokujwayelekile lokukhudlwana lokukhishwe ku-Gazzette yaHulumende.
Umsebentisi kumele afake sicelo selayisensi kunobe ngabe ngukuphi kusebentisa lokusha lokungakabhalwa kuShejuli 1 nobe kungakafakwa ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile. Emalayisensi emanti asetjentiswa kulawulwa kwekusetjentiswa kwemanti lokukhulu kunalesikalo lesibekwe kuShejuli 1 futsi kuvunyelwe ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile.
LiTiko leteManti neteMahlatsi nobe i-ejensi yekulawulwa kwetigodzi temvula ingakhipha ilayisensi yekusebentisa emanti.
Babhalise kusebentisa kwabo emanti kuliHhovisi lesiGodzi.
Onkhe emalayisensi atawukhiswa nemibandzela yemalayisensi. Lemibandzela kutawucociswana ngayo nemsebentisi wemanti lapho kukhonakala khona. Munye wemibandzela lobaluleke kakhulu ngulelinani lesikhatsi leso lelayisensi itawusebenta sona. Bonkhe basebentisi bemanti kumele bahambisane nalemibandzela lebekwe kulelayisensi yekusebentisa emanti yabo nobe bangalahlekelwa nguleyisensi yabo.
Kunetindleko kulokutfutfukisa nekulawula umtfombo wemanti kute kutsi uvikeleke futsi wongeke kute usetjentiswe ngendzuzo. Letindleko ngalokujwayelekile titawutfolwa kubasebentisi bemanti ngendlela tindleko tekusebentisa emanti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela iNdvuna yeteManti neteMahlatsi , ngekuvunyelwa yiNdvuna yetetiMali, kutsi isungule lisu (licebo) lekubala tindleko tekusebentisa emanti.
INdvuna seyivele ikhiphile lisu lekubita kwemanti ku-Gazzette yaHulumende. UmTsetfo weteManti waVelonkhe uyamvumela kutsi akuntjintje loku njalo ngetikhatsi.
Lelisu lekubita kwemanti lanyalo livumela tinhlobo letintsatfu tetindleko tekubita kwemanti.
Kwekucala, tindleko tekwenta imali yekulawulwa kwemitfombo yemanti tindleko tekubita kwekulawula imitfombo yemanti. Loko kutawufaka tindleko tekubhalisa basebentisi bemanti, kukhishwa emalayisensi, kwakhiwa kwetikhungo tekonga emanti, kukala kugeleta kwemifula, kuhlola ikhwalithi yemanti, kulawula kugcola nekulawulwa kwekongiwa kwemanti, njalo njalo.
Bonkhe basebentisi bemanti lababhalisiwe batawuhlawuliswa imali yekulawulwa kwemtfombo wemanti. Letindleko tingahluka emkhatsini wetinhlobo letihlukene tebasebentisi nasemkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti. Kwanyalo, letindleko tingaphansi emantini ekunisela kunalawa ekusebentisa emakhaya/netimboni.
Kwesibili, tindleko tekutfutfukiswa kwemtfombo wemanti tindleko tekubita kwalokwakha nekusebentisa tikimu tekusabalalisa emanti, njengemadamu, imihume, emathanela, njalo njalo, lokusetjentiswa kugcina emanti nobe kusabalalisa emanti.
Letindleko tekutfutfukisa umtfombo wemanti tifaka ekhatsi tindleko tekwakha lesikimu semanti naletindleko tekusebentisa lesikimu.
Kwesitsatfu, tindleko tekulahla emangcoliso tindleko tekulahla emanti langcolile nobe lokugobhotako emfuleni futsi umngcolisi ubhadala letindleko?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi eitindzaweni tekulawulwa kwemanti.
Injongo yekusungula ema-CMA kubandzakanye imiphakatsi yesigodzi ekulawulweni kwemitfombo yemanti. I-CMA ilawula umtfombo wemanti ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti lebekiwe ngekuya ngelisu layolekulawulwa kwetigodzi temvula.
Ema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi temvula kumele acinisekise kutsi bonkhe labatsintekako labanenshisekelo kufaka ekhatsi imiphakatsi lehluphekile lebeyincishwe ematfuba iyakhona kubamba lichaza kulenchubo yekuchumana netincumo te-CMA.
Uma i-CMA isungulwa iba nalemisebenti lelandzelako, labitwa ngekutsi yimisebenti yekucala?
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ingaphindze idlulisele (inikete) imisebenti leyengetiwe ku-CMA lafana nekulawula lokujwayelekile kwemitfombo yemanti etindzaweni tekulawulwa kwemanti.
Inhlangano yebasebentisi bemanti licembu lebasebentisi bemanti labafuna kusebentisana. Lehlangano yebasebentisi bemanti ibambisana ekwenteni imisebenti lehlobene nemanti esigabeni sesigodzi kute bancedzakale bonkhe. Sibonelo inhlangano yebasebentisi bemanti ingakhiwa uma licembu lebalimi belifuna kwakha umsele nobe lidamu linye kute bazuze bonkhe, nobe licembu lebalimi labasafufusa bebafuna kubambisa?
Emabhodi lakhona ekunisela, emabhodi emanti ekunatsisa imfuyo nemabhodi ekulalwa emanti lagadza emanti angaphansi kwemhlaba (emabhodi alokungaphansi kwemhlaba) onkhe atawuguculwa abe tinhlangano tebasebentisi bemanti. Loku kungafaka ekhatsi kukhulisa emandla aletinhlangano kufaka labanye basebentisi bemanti kanye naleminye imitfombo.
Inhlangano yebasebentisi bemanti ingaba yemkhakha munye nobe ibe yemikhakha leminyenti. Inhlangano yemkhakha munye yakhiwa licembu lebasebentisi labafanako, sibonelo kungaba balimi labasafufusa, futsi isebenta kuncedza labo balimi. Inhlangano yemikhakha leminyenti yakhiwa licembu lebasebentisi labahlukene, sibonelo kungaba betetimboni, betekulima, betimayini, njalo njalo, futsi isebenta kuncedza labasebentisi labahlukene.
Injongo ye-WUA kwenta kutsi basebentisi bemanti bakhone kubambisana futsi bahlanganise imitfombo yabo (imali, imitfombo yeluntfu, nelwati) kute bente ngemphumelelo lenkhulu imisebenti lehlobene nemanti. Ema-WUA anendzima lebalulekile lekumele ayidlale ekucedzeni buphuya nekuniketa kuvikeleka ngekwekudla.
LomTsetfo uniketa iNdvuna emandla kutsi isungule emakomiti ekululeka. Lamakomiti angasungulwa ngetinjongo letihlukene futsi abe nemisebenti lehlukene. Lamakomiti ikakhulukati ekululeka ngekwawo, kodvwa iNdvuna inganiketa emandla latsite kulamakomiti ekululeka.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwemitimba letawusebentisa tivumelwano nalamanye emave. Letivumelwano tiphatselene nekutsi aphatfwa njani futsi itfutfukiswa imitfombo yemanti lesabelana ngayo nemave lesakhelene nawo.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela hulumende kutsi akhe, abe nemadamu nobe atsenge emadamu naleminye imisebenti yemanti (takhiwoncanti) uma kutawusita sive.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucuketse tindlela letinyenti tekulawula tekwenta ncono kuphepha kwemadamu lamahsa nalasavele sekakhona. Loku kuba nekuphepha ebungotini.
Emadamu lamakhulu angaletsa ingoti lenkhulu kubantfu nendzawo lesihlala kuyo. Emadamu langakahlelwa kahle nobe lavunyelwe kutsi ashabalale ngekunganakekelwa kahle ayingoti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwetiNkhantolo teManti kulalela ticelo letidluliselwe phambili mayelana naletinye tincumo nobe imiyalelo leniketwe tiphatsimandla letitsintsekako nobe takhiwo tekulawulwa kwemanti, njengema-Ejensi ekuLawulwa kwetiGodzi temvula. LetiNkhantolo teManti tingumtimba lotimele.
INkhantolo yeManti yasungulwa nga-Oktoba 1998. Ingenta kulalelwa kwemacala lapho lesento sivuke khona. Lokusebenta kwaletinkhantolo kuniketwa imali nguMgcinimafa waVelonkhe.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Inkhombandlela yekufu.txt</fn>
Hulumende ungenise luhlelo lolusha lwekucecesha lolubitwa ngekutsi tinhlelo tekufundza ngekusebenta. Letinhlelo tekucecesha tivulelwe bantfu labangasebenti. Lencwajana ichaza kutsi loluhlelo luhlelo lusebenta njani.
Yini kufundza ngekusebenta?
Kufundza ngekusebenta kuluhlelo lwekufundza loluholela eticweni temsebenti. Tinhlelo tekufundza tifaka phakatsi kufundza kwaseklasini ekolishi nobe esikhungweni sekucecesha nasekuceceshelweni umsebenti emsebentini. Kute kutsi uhlanganyele ekufundzeni ngekusebenta intfo lebalulekile kutsi kube khona umcashi lofisako futsi lotawukhona kuniketa lwati lwemsebenti.
Ngubani longafaka sicelo sekufundza ngekusebenta?
Nobe ngubani angafaka sicelo sekufundza ngekwenta. Loku kusho kutsi tinhlelo tekufundza ngekusebenta kumele tibe tebantfu labancane labaphuma etikolweni nasemakolishi futsi nebantfu labangasebenti kanye nebantfu lebasasebenta. Tinhlelo tefundza atinamikhawulo yebudzala.
Ekukhetseni bantfu bekufundzela kusebenta hulumende uvumile kutsi lokungenani labangu-85% kube bantfu labamnyama, 54% kube bantfu labasikati kantsi labangu-4% kube bantfu labakhubatekile.
Kute tindleko letibitwako kutsi umuntfu ayofundzela kusebenta. Wonkhe umuntfu lokhetselwe kuyofundzela umsebenti kumele akhokhelwe sibonelelo semfundzi ngumcashi. Linani litawuncunywa ngeluhlobo lwekufundzela umsebenti. Indvuna yeTemisebenti ivumele lizinga leliphasi letibonelelo kanye netimo kodvwa umcashi angakhokhela ngetulu. Kuvunyelwana nemfundzi ngetibonelelo netimo ngaphambi kwekucala kweluhlelo.
Ngabe kutsatsa sikhatsi lesingakanani?
Budze bekufundza ngekusebenta butawehluka kodvwa angeke bube ngaphasi kwemnyaka munye.
Ngabe kusho kutsini kimi uma ngiyofundza ngekusebenta?
Uma wemukeliwe kuyofundzela ngekusebenta kutawudzingakala kutsi usayine sivumelwano lesisemtsetfweni kanye nemcashi. Umuntfu nobe inhlangano leniketa lencenye yekufundza ngekwenta yelucecesho nayo kumele isayine lesivumelwano. Lesivumelwano sitawuchaza kutsi yini lelindzeleke kuwe futsi yini lekumele kutsi uyente.
Ngubobani labatsintsekako ekundzeni ngekusebenta futsi ngutiphi tindzima tabo?
Umfundzi ufakwa ekufundzeni ngekusebenta, usayine sivumelwano lesisemtsetfweni nemcashi, lesisho emalungelo kanye nemisebenti yemfundzi, bese kulandzela luhlelo lwekufundza.
Umcashi uniketa lwati lwemsebenti incenye yekufundza ngekwenta nekusayina sivumelwano lesisemtsetfweni lesifanako lesisho emalungelo emcashi kanye nemisebenti, kufaka ekhatsi sivumelwano selizinga lesibonelelo sekufundza ngekusebenta.
Baniketi belucecesho baniketa lucecesho esikhundleni semcashi futsi basayina sivumelwano lesisemtsetfweni lesifanako lesisho emalungelo emniketi welucecesho kanye nemisebenti.
I-Sector Education and Training Authority (i-SETA) ihlela futsi yelekelele kwesekela ngetimali tinhlelo tekufundza ngekusebenta emkhakheni lotsite wemnotfo (sibonelo tekutfutsa nobe tekuvakasha nekusisa), nekucinisekisa kutsi kuceceshwa kusezingeni letimboni (kucinisekisa lizinga).
LiTiko leTemisebenti liyacasha, likhetse futsi lindlulisele bantfu labangasebenti labahlangabetana nesidzingo sekufundza ngekusebenta lesitsite kubacashi labafuna bafundzi. Umcashi utsatsa sincumo sekugcina.
Yini lengitayitfola ekupheleni kweluhlelo lwekufundza ngekusebenta?
Uma ngabe luhlelo lwekufundza ngekusebenta lucedvwe ngemphumelelo utawuba nesicu lesemukelwa kulo lonkhe lelive. Kufakazela kutsi unesicu utawuniketwa sitifiketi. Sitifiketi sitawuchaza emakhono lowafundzile.
Ngitawutfola yini umsebenti uma ngicedze luhlelo lwekufundza ngekusebenta?
Uma ungasebenti ngesikhatsi kucala luhlelo lwekufundza ngekusebenta, kute sicinisekiso semsebenti ekugcineni. Umcashi lokuceceshako akumelanga kutsi akunikete umsebenti. Kodvwa ngesicu nangelwati lwemsebenti utawuba sesimeni lesihle sekutfola umsebenti kundlula ngaphambilini. Futsi kungenteka ucabange kutfola letinye ticu nobe ucale ibhizinisi yakho.
Ngabe ngisifaka njani sicelo seluHlelo lwekufundza ngekusebenta uma ngingasebenti?
Bhalisa neliTiko leTemisebenti njengemuntfu umsebenti ngekugcwalisa lifomu lekubhalisa lelihlanganisiwe kanye nelifomu lelikhombisa timfuno takho. Bese ulibuyisela emuva esisebentini sesikhungo setemisebenti nobe ulitfumele ngeliposi.
Gcina imininingwane yakho yekuchumana ikahle ngaso sonkhe sikhatsi.
Sikhungo setemisebenti sitakutsintsa uma uhlangabetana netidzingo teluhlelo lwekufundza ngekusebenta temcashi lotsite.
Uma uhlangabetana netidzingo kungenteka ubitwa utawatiswa futsi uhlolwe ngaphambi ngaphambi kwekukhetfwa kwekugcina.
Uma ukhubatekile chaza?
Uma ungasiso, uwaliphi live?
Ngabe unayo incwadzi yekushayela?
Ngiyacinisekisa kutsi lomniningwane longehla ulicinisa.
Nalu luhlu lwemikhakha yekufundza leyahlukahlukene kanye naleminye imisebenti longayenta emkhakheni wekufundza. Enta kwangatsi ungakhona kwenta yonkhe imisebenti, niketa liphuzu emkhakheni wekufundza ngamunye ngekutsi uyitsandza nobe uyijabulelela njani imisebenti yekufundza kulowo mkhakha wekufundza. Esikhatsini lesinyenti tintfo lotsandza kutenta tingakhombisa tintfo lotitsandzako. Uma ngabe utsandza munye kulemisebenti lebalwe njengesibonelo emkhakheni wekufundza, dvwebela lomsebenti bese uniketa liphuzu lalomkhakha wekufundza ngekulandzela kutsandza kwakho kwemsebenti lodvdwetjelwe. Kuniketwa kwemaphuzu kumele kwentiwe ngalendlela lelandzelako: 1 Ngitsandza kancane, 2 Angitsandzi, 3 Semkhatsini, 4 Ngiyatsandza, 5?
Tekulima nekulondvolotwa kwemvelo. Kuniketa kudla ngekulima. Kunakekela tingadze, emahlatsi nemvelo. Kulinywa kwetitjalo nekufuya tilwane, kusebenta ngemapaki, tingadze nemahlatsi nekulondvolotwa kwemvelo.
Temasiko nebuciko. Kwenta tintfo letihle nobe kwenta imidlalo kujabulisa bantfu. Kubumba nekwenta buhlalu, kudansa, kuhlabela, umculu, umdlalo, kwenta emafilifu nekutsatsa titfombe, ithelevishini, ividiyo, ku-ektha, kuhlobisa endlini, kudvweba nependa kwebuciko.
Ibhizinisi, kuhweba, nekuphatsa. Kuhlela, kupulana, nekucinisekisa kutsi inkhapani iphatfwa kahle. Kwenta titatimende tetimali tenkhapani, kuphatsa inkhapani, kuphatsa imitfombolusito yeluntfu (sitafu), Kutsenga timphahla tenkhapani, kumaketha imikhicito yenkhapani, kuphatsa lihhovisi, budlelwano benkhapani.
Timfundvo tekuchumana nelulwimi. Kusebentisa lulwimi kusita bantfu kutfola umniningwane ngekukhuluma nangekubhala. Kuhumusha, buntsatseli bemagazini beliphephandzaba, ingcweti yelulwimi, buniyo bembhalo, kubhala imibhalo nobe imiculu.
Temfundvo, nekucecesha nekutfutfukisa. Kufundzisa nekucecesha bantfu. Umfundzisi wetikolo, tikhungo temfundvo lephakeme njengemanyuvesi, Ematheknikoni and nemakolishi, kufundzisa bantfwana labancane (bokhewane).
Kwakha, bunjiniyela netheknoloji, Kudvweba imishini, emabhuloho, imigwaco, indiza, igezi, imishini ye-elekhtroniki, kwenta nekuhlanganisa tincenye temishini kute isebenta kahley can work netimayini.
Tifundvo tebantfu netenhlalo. Kufundza ngemikhuba yebantfu kute kutsi sibasite. Kusebenta ngebantfu nekubatfutfukisa (Lucecesho lwengcondvo nemakhono ekuphila), tifundvo tetenkholo (bufundisi nebupristi), temlandvo, kufundza ngemmhlaba, nekuhlala kwebantfu emadolobheni (tendzawo), sifundvo setenhlalo (Sociology) nekufundza ngebantfu bakudzala netilwane (Archaeology).
Umtsetfo, isayensi yetetemphi nekukhuseleka. Kubuka kuphepha nekukhuseleka kwebantfu kanye nebulungiswa eveni. Umbutfo wemaphoyisa, bameli nebashushisi, tinsita tekucondziswa kwesimilo (ejele), kulandzela umsebenti wetetemphi (busotja, masotja asemantini, masotja asemoyeni).
Isayensi yetemphilo netinsita tetenhlalakahle. Kusita bantfu ngekunakekela umtimba wabo nengcondvo kanye nekuphila kwabo. Kuvikela tifo, kutfutfukisa imphilo, kunakekela bantfu labagulako, kunesa, kusebenta ku-ambulesi, imisebenti yetekwelapha, umsebenti wetenhlalakahle.
Imetametiki, emasayensi emhlaba, ekhompyutha, newekuphila. Kusebenta ngetinombolo kucatulula tinkinga, kusebenta ngemakhompyutha kugcina emarekhodi emniningwane kanye nekusebenta ngetintfo letiphilako. Tifundvo tekhompyutha, imetametiki, ibhayoloji (sifundvo setihlahla netilwane).
Kusita labanye bantfu njengekubaphakela emarestjurenti nasemahhotela nakuletinye tindzawo tekutitfokotisa, kusebenta njengempheki, kuhola bavakashi, yi-ejenti yetekuhamba, umgadi wetilwane, tekutfutsa njengekushayela itekisi, kushayela ibhasi, kunakekela bantfu njengekulungisa tinwele, kunakekela bantfu labadzala, kusebenta ekhaya, kusebenta ehhotela, kusebenta ngekutsengisa (umuntfu lotsengisako).
Kuhlela umhlaba, kwakha, kuhlela nekudvweba tindlu njengaku-ashitheka, kwakha tindlu, kwakha imigwaco nemabhuluho, kufaka tintsambo tagezi etakhiweni.
Bhala imikhakha lemitsatfu yekufundza loyinikete emamaki lasetulu.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KONKHE LEKUMELE UKWAT.txt</fn>
I-TB sifo lesitsintsa emaphaphu kakhulu, kodvwa singatfolakalo kunobe ngusiphi sitfo semtimba.
Ibangelwa ligciwane lellibitwa ngekutsi iMycobacterium tuberculosis.
Emagciwane lawa atfolakala etikhwehlelweni letikhafulwa bantfu labane-TB yemaphaphu.
Lamagciwane avame kubulala tinyama letimalula temaphaphu. Loku kubangela timbobo (tigodzi) kumaphaphu, kubangele kutsi kube matima kuphefumula. Ingati ingakhafulwa.
Uma ingalashwa i-TB ingabangela kufa.
Lesifo sisuka kulomunye umuntfu siye kulomunye.
Uma umuntfu lone-TB akhwehlela, atsimula nobe akhafula, lamagciwane asakatelwa emoyeni lapho khona angaphefulelwa ngaphakatsi.
Ngehlahla hhayi kutsi bonkhe labatfola lamagciwane babanjwa yi-TB. Esikhatsini lesinyenti ayaphuma emtimbeni futsi akaphindzaphindzeki.
Kodvwa, uma ngabe emasotja emtimba angake kuphatsa lamagciwane, aba nemandla bese lomuntfu ungenwa yi-TB.
Kuhlala etindlini letingashayeli umoya, letigcwele kakhulu.
Uma ngabe timbili nobe ngetulu tikhona ngesikhatsi sinye, umuntfu kumele atfole lusito emtfolamphilo nobe esibhedlela ngalokukhulu kushesha.
Nobe nguluphi luphawu kuletimphawu letingetulu kungaba luphawu lwalesifo.
Lamagciwane atfolakala ematseni uma ahlolwa elabholathri.
I-X-reyi leyentiwa emtfolamphilo nobe esibhedlela, ingakhombisa timbobo nobe tingucuko emaphashini.
Luhlolo lwesikhumba lesentiwa ngunesi nobe ngudokotela kubantfwana kungaba luphawu.
Uma umuntfu sekabonakele kutsi ugulwa yi-TB, bonkhe bantfwana labangaphasi kweminyaka lesihlanu budzala labebahlala basedvute nalowo muntfu kumele bahlolwe, kute kutsi uma ngabe kunesidzingo kumele batfole kulashwa. Nabo labadzala kumele balulekwe kutsi batfole lusito uma kungenteka nabo bakhombise timphawu te-TB.
Bantfu labanyenti bativa bacindzetelekile nobe babe nemahloni uma babatjela kutsi bagulwa yi-TB. Ngelicinisa asikho sidzingo saloko ngobe I-TB sifo lesifana naletinye tifo. Ingenteka nakunobbe ngubani.
Kodvwa imitsi, kumele isetjentiswe ngalokukhulu kushesha futsi kumele inatfwe njalo ngekulandzela imiyalo leniketwe emtfolamphilo.
Kutsatsa tinyanga letisitfupha nobe ngetulu kutsi i-TB ilapheke iphele, kodvwa kungakandluli emaviki lamabili sekucalwe lokwelashwa, lomuntfu angeke asandzisa lesifo.
Kuliphutsa kuyekela kunatsa imitsi uma umuntfu sekativa ancono.
Kutsatsa sikhatsi lesidze kutsi emagciwane e-TB kutsi aphele. Uma ngabe imitsi iyekelwa masinyane ngaphandle kwemiyalo yanesi nobe dokotela lesifo singacala kabusha futsi.
Kubantfu labanemasotja emtimba laphilile, ngulangu-10% kuphela kulaba labangenwe yi-TB labagcine baguliswe yi-TB.
Hhayi kutsi bonkhe bantfu labane TB bane HIV.
I-HIV/AIDS yandze kakhulu emiphakatsini lenenkinga kutenhlalo nakutemnotfo, futsi yona leyo miphakatsi isengotini ye-TB.
Ngekulapha laba laba labagulako labane TB kute kuvimbelwe kwandza kwalesifo.
Kugonywa kwabo bonkhe bantfwana emtfolamphilo labangakendluli kumnyaka munye sebatelwe.
Inyama, imfishi, emacandza, emabhontjisi, libisi, emasi, sinkhwa lesinsundvu, imphuphu, tibhidvo, titselo.
Tjwala kumele buvikelwe ngobe behlisa emadla emtimba.
Kubhema kuchubekisa kulimala kwemaphaphu futsi kungabengela sifo senhlitiyo kanye nemdlavuza wemaphaphu.
Ngekutfola lilanga, umoya lohlobile nekuhlala endzaweni lehlobile.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUBAMBA UMUNTFU.txt</fn>
Yini inhloso yekubamba umuntfu?
Yini inhloso yekubamba umuntfu?
Kunini lapho khona emaphoyisa angadubula umsolwa lobalekako?
Ngemuva kwekucedza lesehluko umfundzi ufanele kutsi akwati kubonisa kuvisisa nekuhlonipha?
Kubamba umuntfu yindlela lesemtsetfweni yekwenta kube nesiciniseko sekutsi umbekwacala uta enkantolo. Umuntfu lobanjiwe usuke angenalo licala kute kube kutsi kucinisekiswa kutsi liyamudla licala.
Kunemaphosta lakhona lamayelana nemalungelo emuntfu lobanjiwe. Lephosta ayinanyatseliswe elubondzeni ngaphambi kwekucala lesifundvo.
Sizatfu sekwenta lomsebenti kwetfula tinjongo talesifundvo.
Chaza, uma kudzingeka lobanjiwe ufanele kutsi aphatfwe ngendlela yebuntfu kanye nangekwemtsetfo.
Kutsi sigaba 38 seMtsetfo Wekuchutjwa Kwemacala siphindze sibeke tindlela letingacindzeteli kakhulu njengekumbamba letingenta akwati kuba khona enkantolo. Letindlela tifanele kutsi tinakwe ngaphambi kwekutsi kufinyelelwe ekutsini abanjwe ngobe sigaba 36 (e) seMtsetfosisekelo sitsi kufanele kutsi ubuke tindlela letingenako kumvimbela kakhulu kute utfole lokufunako (kuloku lokukwenta siciniseko sekutsi akwati kuba khona enkantolo). Ngako-ke, kubamba umuntfu kufanele kutsi kwentiwe njengesinyatselo sekugcina.
Nekutsi kubhalwe phasi licala ngekwetimiso letibekiwe kuloMtsetfo.
Kumbamba umuntfu akusiyo indlela yekumsusa kwesikhashana emmangweni kute kucedvwe bugebengu kuleyo ndzawo kanjalo akusiyo indlela yekumjezisa.
Umuntfu angabanjwa ikhona nobe ingekho incwadzi yekumbamba. Khumbula kutsi kuyintfo lencono kutsi uhlale utfole incwadzi legunyata kumbamba.
Injongo yalesifundvo kucocisana ngenjongo yekubamba umuntfu kanye naletinye tindlela tekwenta abe khona enkantolo.
Yini inhloso yekubamba umuntfu?
Ucondzani umbonombili (presumption) wekungabi nacala lokufuneka uhlale usengcondvweni?
Ngutiphi letinye tindlela ngephandle kwekumbamba letingenta siciniseko sekutsi umbekwacala abe khona ecaleni lakhe enkantolo?
Tjela bafundzi kutsi babike ngalokucocisana. Chuba ingcoco jikelele wakhe sibutsetelo.
Umbonombili wekungabi nacala uhambisana nelilungelo lekungatibophisi kanye nelilungelo lekubindza.
lelisivili kantsi kuphindze kwente siciniseko sekutsi lokubanjwa kanye nekutfola bufakazi lokutawulandzela lapho kube ngulokusemtsetfweni. Incwadzi legunyata kubamba umuntfu itfolakala kumantji nobe kusohhovisi wekuthula lofaka ekhatsi liphoyisa lelaliwulwe umsebenti linesikhundla sebukaputeni nobe lesingetulu.
Tinyenti timo umuntfu langabanjwa ngephasi kwato ingekho incwadzi legunyata kumbamba. Letinye tato tichazwe kuSigaba 40 we-CPA. Khumbula kunaletinye tishayamtsetfo letibukele indzaba yekubamba umuntfu ngaphandle kwencwadzi legunyata kubanjwa, sibonelo kungaba sigaba 40 we-CPA.
Indlela yekubamba umuntfu ichaziwe kusigaba 39 se-CPA.
Uma ngabe lomuntfu avuma kubanjwa asikho sidzingo sekumtsintsa loyo muntfu.
Uma ngabe umuntfu angavumi kubanjwa kungasetjentiswa kuphela emandla ledzingekile (emandla lencane kabi) lengasetjentiswa kutsi kuphunyeleliswe kubanjwa kwakhe.
Umuntfu lobamba umsolwa ufanele kutsi masinyane atsi angambamba ambikele lomuntfu lobanjwako sizatfu sekumbamba.
Uma ngabe umuntfu abanjwa ikhona incwadzi legunyata kumbamba ifanele kutsi ivetwe uma ngabe ayicela.
Umbekwacala akadzingi kutsi asite umbuso uwine licala. Uma ngabe umbuso usola umuntfu umbuso ufanele kutsi ucinisekise ngalokungangabateki kutsi lomuntfu vele unelicala.
Injongo yalomsebenti kwenta emaphoyisa ati ngemalungelo eluntfu lababanjiwe kanye netibopho letibukene nawo kanjalo netibopho talababanjiwe.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguyiphi indlela lengiyo yekubamba umuntfu?
Umuntfu lobanjiwe unawaphi emalungelo kanye netibopho?
Ngutiphi tibopho temaphoyisa ngesikhatsi sekubanjwa kwemuntfu?
Umuntfu lobanjiwe ufanele atjelwe ngaleso ikhatsi (ngekushesha lokungakhonakala kwenteka ngephasi kwaleso simo) ngemalungelo lagunyatwe wona kusigaba 35 kanye weMtsetfosisekelo. Liphoyisa lifanele latise liphindze lichazele lona lobanjiwe onkhe lamalungelo kanjalo liphindze lente siciniseko sekutsi uyawevisisa ngekweSigaba 35 seMtsetfosisekelo.
Umuntfu lobanjiwe uhlala njalo atsatfwa ngekutsi akanalicala kute kube kutsi sekube nesiciniseko sekutsi unelicala kantsi ufanele kutsi aphatfwe ngendlela lenesitfunti kanjalo ngenhlonipho, kube kucatjangwa lilungelo lanalo lekukhululeka kanye nelekuvikeleka.
Kubanjwa kucindzetela kakhulu emalungelo eluntfu. Kubanjwa kunciphisa emalungelo latsite ebuntfu.
Bonkhe bantfu bafanele baphatfwe ngesizotsa ngalokunesitfunti kanye nangenhlonipho. Liphoyisa alifanele kutsi letfuke nobe lisebentise lulwimi lwekumhlukumeta loyo muntfu lobanjiwe ngobe loko kwehlisa sitfunti sakhe. Uma ngabe liphoyisa lingahloniphi sitfunti salomuntfu kungenteka kutsi lisebentisa budlabha emandla alo kanye nekuphatsa lelinako kulesento. Kutiphatsa kwaleliphoyisa kutawehlulelwa ngalokungatsatsi licala ngekusebentisa sigaba 10 seMtsetfosisekelo.
Yini lokufanele liphoyisa limtjele kona umuntfu lobanjwako ngesikhatsi limbamba?
Tjela emacembu kutsi abhale phasi letimphendvulo.
Tfola imibiko yelicembu ngalinye mayelana naletintfo letehlukene. Tjela licembu ngalinye linikete imphendvulo yinye bese uchubekela kulelilandzelako kute kube kutsi utitfola tonkhe timphendvulo.
Cocani ngemalungelo, ubambe ingcoco jikelele ubutsetele.
Incwadzi yekusebentela yemalungelo eluntfu kanye neBuphoyisa likhasi 29.
Wena neMtsetfosisekelo likhasi 19.
Tindlela tekuphenya letingemukeleki.
Lilungelo lekukhululeka kanye nekuvikeleka kwemuntfu kufaka ekhatsi lilungelo lebucotfo ngekwengcondvo. Loko kusho kutsi umuntfu ukwati kulawula umtimba kanye nengcondvo yakhe. Lilungelo lekuvikeleka ekutsini angahlukumeteki ngekwemtimba nangekwengcondvo kufaka ekhatsi kutsi kute umuntfu lokungatsi nje ngalokungenamtsetfo kungekho sizatfu lesibonakalako ngalamanye emagama kungekho kulawulwa nguMtsetfo wePhalamende nobe umtsetfo losolo usebenta common law avele asukelwe abanjwe avalelwe aseshwe. Kabanti nje inkhululeko yemuntfu ngamunye isho lilungelo lakhe lekuvikeleka ekutsi angamane nje asukelwe ngetento tembuso lokungatsi kulokunye tihlukumete nobe tiphazamise bucotfo bakhe ngekwemtimba nangekwengcondvo.
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekunyakata.
Leti nguletinye tetibonelo talamanye emalungelo langacindzeteleka.
Emanotsi emalungelo langacindzeteleka ngandlela tsiteni.
Umuntfu lobanjiwe kutsi masinyane ngemuva kwekubanjwa bese uba nemalungelo lakusigaba 35 , kanye na kuMtsetfosisekelo.
Lilungelo lekubindza dvu liniketa lobanjiwe litfuba lekukhetsa kutsi uyabindza dvu anganiketi sitatimende angaphendvuli nemibuto. Lokubindza dvu kuphindze kusho kutsi umuntfu akadzingi kutsi asho lutfo ngalelicala lasolwa kutsi ulentile kepha ufanele kutsi anikete libito lakhe kanye nelikheli lakhe nangabe loko kubutwa ngusohhovisi wekuthula lokufaka liphoyisa ekhatsi. Sigaba 41 se-CPA.
Kute akhone kukhetsa anelwati uMtsetfosisekelo uphocelela liphoyisa lelimbambako kutsi litjele lobanjwako ngemiphumela lokungenteka ngekutsi angabindzi dvu. Loko kusho kutsi uma ngabe umuntfu akhetsa kuniketa sitatimende loyo muntfu ufanele kutsi ecwayiswe kutsi lesitatimende sitawubhalwa phasi kantsi singasetjentiswa njengebufakazi enkantolo yemtsetfo.
Uma ngabe umbekwacala atsi kuvuma kwakhe licala wakwenta ngesizatfu sekutsi abecindzetelwe, asebumatimeni, aviswa buhlungu, esatjiswa nobe etsenjiswa (ngalamanye emagama hhayi ngekutitsandzela yena) akadzingi kutsi aze anikete bufakazi bekutsi wakwenta loko angakakhululeki kanjalo akatentelanga ngekutsandza kwakhe.
Umbekicala (liphoyisa) kanye nemashushisi wenkantolo bafanele-ke kutsi bavete bufakazi bekutsi lokuvuma licala lokwentiwa kumantji kwentiwa ngekukhululeka nangekutitsandzela.
Kuvuma kusho kuvuma tonkhe tincenye telicala kantsi akufaki ekhatsi konkhe kutitsetselela. Uma ngabe akweta enkantolo yemtsetfo kutawugcina kutivumela kutsi ulentile licala.
Ngenkhani hhayi ngekutitsandzela. Uma ngabe umuntfu aphocelelwa Kute umuntfu longaphocelelwa kutsi emukele nobe ativumele licala angafuni. Uma umuntfu aphocelelwa nganobe nguyiphi indlela kutsi ente sitatimende, leso sitatimende ete semukelwa (singemukeleki njengebufakazi) enkantolo yemtsetfo. (Sigaba 217 kanye na219 we-CPA).
Ibheyili yindlela yekunciphisa kucindzeteleka kwemalungelo ekukhululeka nekuvikeleka (sigaba 12 seMtsetfosisekelo). Ibheyili iphindze ibe siciniseko sekutsi umuntfu utawuta ecaleni lakhe. Babekwacala bangakhululwa ngebheyili lenikwe ngemaphoyisa (kumacala langemakhulu) nobe bangafaka sicelo sebheyili kumshushisi wenkantolo nobe enkantolo yemtsetfo.
Umuntfu lobanjiwe unelilungelo lekukhululwa ekuvalelweni uma ngabe lokufunwa tebulungiswa kuvuma, kuye ngekwetimo letitsite (Sigaba 35 (f) seMtsetfosisekelo). Lilungelo lekukhululwa ekuvalelweni ngebheyili nobe mahhala ngaphandle kwanangabe lokufunwa bulungiswa kuba ngulokwehlukile, lichumene nelilungelo lekukhululeka nekuvikeleka kwemuntfu kanye nelilungelo lekutsatfwa njengalongenalicala ate atfolwe yinkantolo letsembekile kutsi vele ulentile lelicala.
Kukhululwa kwemuntfu lovalelwe ete kwaya ngekufisa kwebulungiswa uma ngabe.
Kwemukela kona sitatimende nobe kutiphatsa lokungaba nobe lokugcina kucindzetela umuntfu lokwentako (sibonelo kungaba kuvuma incenye letsite yelicala) kepha kube kungasho kutsi loko sekukuvuma kutsi unelicala.
Injongo yalesifundvo kucoca ngebheyili.
Tjela bafundzi bacocisane ngembuto kanye nemigomo lesebenta nakufakwa sicelo sebheyili.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Umuntfu lobanjiwe angasifaka nakunjani sicelo sebheyili asifake kuphi?
Umuntfu lobanjiwe ufanele kutsi atjelwe ngelilungelo lekufaka sicelo sebheyili ngekushesha lokukhulu (Sigaba 50 se-CPA).
UMtsetfo Wesibili Wekuchutjwa Kwemacala Losichibelo wanga-1997 (uMtsetfo 85 wanga-1997) locale kusebenta mhlaka 1 Agasti 1998, ugucule letinye tincenye tenchubo yebheyili. Sicelo sebheyili sifanele kutsi siletfwe ngelilanga lekusebenta kwenkantolo emkhatsini wensimbi yemfica ekuseni kuya kuyesine ntsambama (09:00-16:00). Loko kusho kutsi sicelo sebheyili singete saletfwa enkantolo seyivalile kusebenta (after hours).
Uma kwenteka etimeni letingakavami kutsi kunekwenteka kutsi kukhululwa kwembekwacala kutawuphazamisa kuhleleka kwemphakatsi nobe kutawuphazamisa kuthula nobe kuvikeleka kwemphakatsi.
Basolwa bangakhululwa ngekwenta ibheyili emaphoyiseni (kumacala langemabi kakhulu). Lebheyili yemaphoyisa inganiketwa ngisho nobe ngabe sesikhatsi sekuvalwe umsebenti. Uma ngabe liphoyisa lingakhoni kuniketa ibheyili ngekwesigaba 59 se-CPA nobe lala kuniketa ibheyili lelo liphoyisa lifanele litsatse lomsolwa limyise enkantolo yemtsetfo kutsi ayofaka khona sicelo sebheyili leso ngekushesha lokungakhonakala. Khumbula kutsi sicelo sebheyili singafakwa kuphela ngesikhatsi sekusebenta kwenkantolo.
Ngekushesha lokungakhonakala usho kuphangisa lokungenteka ngephasi kwaleto timo. Loko kungasho kutsi sibekise ecaleni lemuntfu lobekashayela anatse tjwala kutsi liphoyisa lifanele licale ngekutsatsa lomsolwa aye kudokotela wesigodzi kuyotsatsa lisamphuli lengati ngaphambi kwekutsi loyo muntfu amikiswe enkantolo. Sizatfu saloko kutsi lelisamphuli lengati lifanele litsatfwe kungakengci ema-awa lamabili abanjiwe lomuntfu.
Basolwa bangaphindze bakhululwe ngebheyili lekhishwe bashushisi bembuso. Nalena ibheyili ingatfolakala ngemuva kwesikhatsi sekusebenta, kepha ingete yafunwa ngumbekwacala kantsi yona itfolakala ngekutsi kube liphoyisa lelibona kufanele kuyicela. Naloku liphoyisa kungilo lelibona kutsi icelwe lena ibheyili kufanele kutsi lebheyili iniketwe ngaso sonkhe sikhatsi uma kwenteka.
e. kutsi kukhulula lomsolwa angeke yini kwehlise nobe kwentele phasi sitfunti nobe kwetsenjwa kweluhlelo letebulungiswa kutebugebengu; nobe-ke f. nobe nguyiphi lenye imbangela lokutawutsi ngekubona kwenkantolo kufuneke inakwe.
Uma ngabe kukhona sinye nobe tinyenti taletizatfu kungumsebenti weliphoyisa kutsi liphikise sicelo sebheyili. Ngako-ke udzinga kutsi wente luphenyo loluphelele uma ngabe ufuna kuphikisa ibheyili lecelwako.
Ngesikhatsi kufakwa lesicelo inkantolo ingakhipha sincumo sekutsi sichutjelwe embili ngemalanga langefika kulasikhombisa ngekwesigaba 50 seCPA. Uma ngabe inkantolo ikhipha kutsi sichutjelwe embili wena-ke ungasebentisa lesikhatsi kubutsa bufakazi lotabudzinga nawuphikisa lesicelo sebheyili. Naloku umsolwa anelilungelo lekutfola ibheyili kanjalo angete Umshushisi ufanele kutsi atsatsise kuleliphoyisa lelingulona liphenya lelicala ngaphambi kwekutsi akhiphe ibheyili.
Ecaleni laProkureur-General, Vrytaat v Ramakhosi 1996 All SA 207 (O) kwenteka kutsi Ummeli Lomkhulu-jikelele abengakacinisekisi kutsi kungaba khona kutsi umsolwa angabeka engotini kuphepha kwemphakatsi nobe ngumuphi-ke lomunye umuntfu nobe tifiso temphakatsi nobe kwenta licala lelikushejuli 1 uma ngabe bekangakhululwa ngebheyili (p 219 B-C). Inkantolo yaphindze yatfola kutsi kumaciniso labelapho bekungeke kwenteke kutsi abengetama kubalekela kutekiswa licala lakhe nobe etame kugucula ingcondvo nobe esabise bofakazi nobe ambonye nobe-ke ashabalalise bufakazi. (p 235 F-G) Inkantolo yaphetsa ngekutsi njengobe kuphenywa kwalelicala kwakutawuchubeka tinyanga lomsolwa longusomabhizinisi abetawulimala kabi kutetimali uma ngabe anganikwa ibheyili ngako-ke kwasho kusti kubona kwebulungiswa akuphoceleli kutsi avalelwe siphelane lomsolwa.
Uma kungadzingeki kutsi ubambe umuntfu entsambama nagphambi kwemphelasontfo lendze ungakwenti loko.
Akusiwo umsebenti weliphoyisa kujezisa umsolwa.
Umuntfu utsatfwa ngekutsi akanalicala kuze kucinisekiwe kutsi unalo.
Kungumsebenti wenkantolo avinjwa kutsi afake sicelo enkantolo yemtsetfo kunetinyatselo letinyentana lokufanele tentiwe ngaphambi kwekutsi umuntfu ayiswe enkantolo kuyofaka sicelo sebheyili letifana nekwenta lilekhodi lalokubanjwa kanye nekutsatsa ticindzetelo tetingalo takhe nemasamphuli engati. Ngaphandle kwanangabe umuntfu atimisele kubambisana nemaphoyisa. Kubambisana kwakhe nawo ekucedzeni imisetjentana leyo yekuchuba licala kanye neyekuphenya kufanele kutsi kwentiwe kube ngiko kutawusita ekutsini atfole ibheyili yakhe.
Sigaba 50 seMtsetfo wekuChutjwa kweMacala utsi umuntfu lobanjiwe ufanele kutsi aletfwe embikwenkantolo yemtsetfo kungakengci ema-awa langu-48 abanjiwe. Sigaba 35 (d) seMtsetfosisekelo sichubekela embili sitsi akusiko kutsi nje umuntfu ufanele aletfwe embikwenkantolo kungakengci lama-awa langu-48 kepha kutsi umuntfu ufanele aletfwe enkantolo ngekushesha lokungakhonakala. Lesikhatsi sema-awa langu-48 budze besikhatsi lokungafanele kwengciwe kuso, kantsi kungumsebenti weliphoyisa kutsi liletse umuntfu loyo enkantolo esikhatsini ngekushesha lokungakhonakala. Sikhatsi sema-awa langu-48 sicala ngesikhatsi umuntfu abanjwa emukwa lilungelo lekukhululeka. Uma ngabe liphoyisa lisetfubeni lekutsi lingaletsa umuntfu enkantolo ngesikhatsi lesifishane kepha lehluleke kwenta loko, kuchubeka nekumvalela kungaba yintfo leseyentiwa ngalokungemtsetfo.
hhayi weliphoyisa kujezisa tephulamtsetfo.
Kubamba umuntfu ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa kwemandla lenkhulu ekumbopheni kungagcina kwenta kuvalelwa kwakhe kungabi semtsetfweni kantsi kungaletsa kudliwa ngemacala lasivili, ngemacala ebugebengu ngisho nekumiswa emsebentini lombala.
Liphoyisa lifanele latise umuntfu lovalelwe umuntfu lobanjiwe masinyane ngelilungelo lekutikhetsela nekubonana nemmeli. Lomuntfu ufanele atiswe khona lapho ngelilungelo lanalo lekuba nemmeli latamnikwa ngumbuso ngetindleko tawo uma ngabe kungahanjiswa ngekwemtsetfo kwetintfo kungenteka kube khona sigaba 35 2b kanye nac. Ngalokwentekako lommeli utawuncunywa ngulosebenta kubhodi yebelusito lwebameli.
Ephoyiseni loko kusho kutsi ufanele kutsi unike lomuntfu litfuba lekutsi atsintsane nemmeli wakhe. Uma ngabe lomuntfu angenaye ummeli ungamniketa luhla lwebameli kuleyo ndzawo nobe ngenombolo yeLibhodi leLusito Lwebameli nobe-ke letinye tinhlangano talolo luhlobo endzaweni lokuyo. Yenta siciniseko sekutsi unato letinombolo telucingo lwelibhodi lelusito lwebameli enkantolo yendzawo yakho.
Liphoyisa lifanele kutsi liphatse wonkhe umuntfu lobanjiwe ngesitfunti nangenhlonipho ngesikhatsi abanjiwe (sigaba 10 seMtsetfosisekelo: Sitfunti sebuntfu). Umuntfu lobanjiwe utsatfwa ngekutsi akanalicala kute kube kutsi utfolwa yinkantolo yemtsetfo kutsi vele unalo licala.
Umuntfu lobekwe licala angalifuna lilungelo lakhe lekutsi abe nemmeli lobhadalelwe ngumbuso, kepha loko kutawuvunyelwa ngekutsi inkantolo ibona kutsi uma ngabe umbekwacala anganaye ummeli kutawube nekungalandzeli bulungiswa ngalokwenele?
Umbekwacala lonikwe ngumbuso ummeli angete akhetsa ummeli lotsite.
Kusekuboneni kwelijaji nobe kwemanjti kutsi kutawuba nebulungiswa ngalokwenele: uma ngabe umbekwacala anganikwa ummeli lotawubhadalwa ngumbuso?
Khumbula: Bonkhe bantfu lababanjiwe bonkhe babantfu labavalelwe kantsi banemalungelo manye ekuba ngulababanjiwe. Lamalungelo atawuchazwa ngephasi kwesehluko lesidzingidza ludzaba lwebantfu labatokile. (Sigaba 35 seMtsetfosisekelo).
Uma ngabe emalungelo emuntfu ancishiswa, lokuncishiswa kufanele kutsi kuhlolwe ngekubuka sigaba semtsetfo ngekuncishiswa (sigaba 36 seMtsetfosisekelo).
Lokuncishiswa lokwetama kwentiwa kufanele kutsi kube ngulokungena ngephasi kwemtsetfo losetjentiswa jikelele. Loko kusho kutsi kufanele kube neMtsetfo wePhalamende lokunika lilungelo lekumbamba. Etikhatsini letinyenti kuba nguMtsetfo wekuChutjwa kweMacala kanye naleminye iMitsetfo yePhalamende. UMtsetfo losetjentiswa jikelele ngumtsetfo welive lokufaka ekhatsi kutsi ufaka imitsetfo leshaywa sishayamtsetfo sembuso kanye naleyo lesoloku isebenta.
Emalungelo angancishiswa kuphela kute kufinyelele esigabeni lapho lokuncishiswa kwemukeleka khona. Loko kusho kutsi lokuncishiswa kufanele kube ngulokwemukelekako ngephasi kwaleto timo. Uma ngabe kukhona indlela lengawanciphisi kangako lengasetjentiswa, ngalamanye emagama, uma kungadzingi kutsi uze umbambe wena njengeliphoyisa kufanele kutsi usebentise lena lenye indlela.
Lokuncishiswa kufanele kube ngulokungasekeleka emphakatsini lovulekile nalokhululekile ngekwesitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Loko kusho kutsi kufanele kutsi ukhone kutsetselela lokwentako ngemuva kwesikhatsi enkantolo yemtsetfo. Umphakatsi longafihli lutfo nalonenkhululeko kusho kutsi emaphoyisa kuleminye imiphakatsi lekhululekile kufanele kutsi liphoyisa lente lokufanako ngephasi kwetimo letifanako.
Injongo yalesifundvo kwenta emaphoyisa acabange ngendlela langanciphisa emalungelo eluntfu ngayo nekutsi ngutiphi tintfo lokufute baticaphele ngesikhatsi banciphisa lawo malungelo kumuntfu.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguwaphi emalungelo eluntfu lababanjiwe langancishiswa?
Angancishiswa kanjani lamalungelo?
Batjele bayibhale phasi.
Batjele sebahlole kutsi kubamba (lokusinciphiso selilungelo) ngabe kuyahambisana yini nesigaba 36 seMtsetfosesekelo.
Tfola imibiko yawo onkhe emacembu.
Tigaba 10, 12, 14, 21 teMtsetfosisekelo.
Ufanele kutsi uhlale njalo uphatsa wonkhe umuntfu ngendlela lenesitfunti sebuntfu kanye nenhlonipho kantsi ungete wabandlulula umuntfu akunendzaba kutsi ungubani. Khumbula umuntfu utsatfwa njengalongenalicala ate atfolwe yinkantolo kutsi vele unalo licala.
Ngekubuka lokushiwo sigaba 36 (a) kuya ku(e) umtsetfo wekulinganisa ngekwesimo uyasebenta. Loko kusho kutsi kwehliselwa/kuncishiswa nasingabekisa kwelilungelo lemuntfu lenkhululeko yekuba nelingasese nobe inkhululeko yekunyakata kufanele kutsi kuhambisane neluhlobo nobe nesimo sekulimata lokwentiwe. Kufanele-ke kutsi kube nekulinganiswa kwelilungelo lanalo lekuba nelingasese nobe inkhululeko yekunyakata kanye nemgamu wekulehlisa.
Intfo lebaluleke kakhulu lokufute uyikhumbule uma ubamba umsolwa kufanele kube nekulinganisa emkhatsini wekwenta umsebenti wakho kahle kanye futsi nekuhlonipha emalungelo akhe umsolwa. Uma ngabe basolwa babanjwa inkantolo isuke isengakabatfoli banelicala lababekwe lona.
Ngesikhatsi abanjwa emaphoyisa akavunyelwa kutsi asebentise emandla njengendlela yekumjezisa loyo muntfu. Uma ngabe singekho sidzingo semandla nakubanjwa loyo muntfu ungayisebentisi sanhlobo emandla.
Atikili 3 weMbhalo waMhlab?
Imigomo yaMhlabuhlangene ngekusetjentiswa kweMandla kanye neTibhamu?
Kubamba umuntfu kufanele usebentise emandla lamancane kabi lokusho kutsi ungasebentisa emandla lencane kakhulu ledzingeka ngephasi kwaleto timo.
lekuphila lekuhlonishwa nekuvikelwa kwesitfunti sakhe lekukhululeka nekuvikeleka lokufaka ekhatsi lilungelo lekukhululeka kuto tonkhe tinhlobo teludlame lolungaphuma kumphakatsi nobe kumiphi imitfombo leseceleni, kutsi angaviswa buhlungu nobe angaphatfwa nobe ajeziswe ngendlela lenesihluku, lengenabuntfu nobe leyehlisa sitfunti sakhe; kanye nelekuba nelingasese lelifaka ekhatsi lilungelo lekutsi angaseshwa yena ngekwakhe, umuti wakhe, nobe imphahla yakhe nobe angatsatselwa lokukwakhe.
Kusetjentiswa kwemandla kunganciphisa kantsi ngalesinye sikhatsi lokukanye linye ngalokuvamile ngetulu kwalinye lalamalungelo langenhla. Ngako-ke kusetjentiswa kwemandla kufanele kutsi kuhlale njalo kuhambisana nemtsetfo.
Injongo yalesifundvo kucocisana ngemazinga emandla langasetjentiswa nakubanjwa umuntfu.
Tjela bafundzi bacocisane jikelele ngemazinga lahlukene ekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi kubanjwa umuntfu kusuka ezingeni leliphasi lokukusetjentiswa kwemandla lamancane.
Emanotsi ungakutsetselela yini enkantolo yemtsetfo?
Ngabe kusetjentiswa kwemandla kube nekulimala lokuncane lokukuletsako yini?
Sebentisa kuphela emandla ledzingeka kuvikela wena nalabaseceleni labangakenti lutfo kanye nekutsi uphumelele kumbamba.
Kufanele kutsi usebentise kuphela emandla ledzingekile kuncoba bungoti, kuzabalaza nobe kuhlaselwa. Uma bungoti, kuzabalaza, nekuhlaselwa kukukhulu ngulapho ungasebentisa emandla letsi kuphakama.
Uma ngabe umuntfu azabalaza angafuni kubanjwa kushuba kwelicala lasolwa kutsi ulentile kungaba yincenye lemcoka nawuncuma kutsi nguluphi luhlobo lwemandla lotalusebentisa. Uma kulicala lelilula nje kunetinhlobo letitsite temandla longete watisebentisa.
Uma ngabe umuntfu akali kubanjwa akufanele kutsi usebentise emandla sanhlobo.
Letindlela letilandzelako tichaza umgomo wekulinganisa simo selicala nemandla lengasetjentiswa kantsi tikhombisa emazinga lahlukene emandla langasetjentiswa ngesikhatsi kubanjwa umuntfu. (emandla lamncane kakhulu).
Uma ngabe umuntfu atatisa kutsi uliphoyisa (ngekubonakalisa nangekukhuluma).
Uma ngabe liphoyisa liniketa imiyalo ngemlomo nobe lilayela umuntfu kutsi enteni. sibonelo, kungaba kutsi uma umuntfu abaleka liphoyisa limmemete limtjele kutsi eme.
Emasu lanematfuba lamancane kabi kutsi kube nekulimala. (Sibonelo: Uma ngabe liphoyisa litsintsa umuntfu ehlombe limtjela kutsi aliphekeletele).
Emasu lokungenteka kube nekulimala. Kusebentisa emasu laphazamisa tindzawo temtimba letinekucindzeteleka, letisheshe tivise buhlungu, letifuna kutsi alandzele, letimlahla phasi, kanye naletitsintsa emalunga.
uma ngabe liphoyisa liceceshiwe nobe lolunye lunyawo/ umlente/sandla/umkhono kusebenta masinyane njengendlela yekucindzetela umfutfo kumiva kubanga kutsi kube nekungasebenti kwemiva yalesitfo kwesikhashana ngasikhatsi sinye kube nekuwokota ingcondvo. Lokunye kushaya kuletsa kuphazamiseka kwengcondvo kwesikhashana nobe kuphazamisa kusebenta kwetitfo temtimba.
Kusebentisa emakhemikhali iCO/OC (sikhipha tinyembeti) nobe iphephagesi uma ngabe avunyelwe ngekwelitiko kutsi anekuphepha ngemaphoyisa laceceshiwe lasetjentiswa ngekulandzela ticondziso letisemtsetfweni letilawula lamakhekhikhali.
Ticwayi/tishayi letiletsa umfutfo ngekwekuvunyelwa litiko tisetjentiswa ngemaphoyisa laceceshiwe kutsi atisebentise ngalokufanele kakhulu.
Umfutfo loyingoti (Lethal force) / tibhamu nobe emasu ekutisindzisa lokungenteka aletse kufa nobe kulimata umtimba kamatima (kulimata umtimba kakhulu)?
Sebentisa kuphela emandla nobe emandla ladzingekile kutiphephisa wena kanye nalabangakoni lutfo labasedvute ngesikhatsi uphumelelisa kubamba umuntfu logangile.
Ngesikhatsi liphoyisa libamba umuntfu kungenteka kutsi lente sento sekutiphephisa (kutivikela).
Tinjongo talesifundvo kwenta bafundzi bacabange ngekusebentisa tibhamu ngesikhatsi babamba umbekwacala kanye nekucocisana ngeludzaba lwemandla nobe emandla lencane.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 2.7.
Lingamdubula nakunjani liphoyisa umbekwacala lobalekako?
Ingasetjentiswa yini emandla kusesha umuntfu lobanjiwe?
Chubani ingcoco jikelele.
Incwadzi Yekusebentela yemalungelo eluntfu nebuphoyisa, likhasi 32.
Emanotsi labangakenti lutfo.
Ngabe kusetjentiswa kwemandla bekufanelekile yini kuletimo?
Bekukhona yini kulinganisa emkhatsini wesidzingo semandla kanye nelizinga lemandla lelisetjentisiwe?
Imente walimala kanganani lomuntfu lobanjiwe?
Ngabe emandla asetjentiswe ngenhloso lefanele nobe ngesihluku, ngalokungadzingeki nobe ngenhloso yekuvisa buhlungu?
Lolu ludzaba loluletsa kuphikisana lokukhulu. Sigaba 49 se-CPA sisabhalwa kabusha. Lokushiwo ngulemphendvulo kusengagucuka.
UMtsetfosisekelo (Sigaba 11) utsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphila. Ngako-ke liphoyisa lingamdubula kuphela umsolwa uma ngabe litikhandza lingephasi kwetimo letihlukile mbamba. Kubalulekile kutsi wati umtsetfo ukuvumela nini kutsi udubule umsolwa lobalekela kubanjwa.
Imigomo yekusetjentiswa kwemandla ekuphumeleliseni kubamba umuntfu (sigaba 49 se-CPA) isasebenta. Lemigomo itsenwa emandla ngumtsetfomgomo wemaphoyisa lolekelela i-CPA.
Lomtsetfomgomo usasetjentiswa kantsi unamatsiselwe lapha njengesichibelo A?
UMtsetfo wekuChutjwa kweMacala kanye neMtsetfo weSAPS isisita ekutsini sikhanyelwe ngekutsi emaphoyisa angalinciphisa njani lilungelo lemuntfu lekukhululeka nekuvikeleka. LeMitsetfo ikutjela ngekutsi ungasebentisa luhlobo luni lwemandla nekutsi ibe nganani uma ubamba umsolwa.
Khumbula kutsi uma kungadzingeki kutsi usebentise sibhamu ungasisebentisi.
Umsolwa usolwa ngekutsi wente licala lelimatima lelibhalwe eluhlwini lwemtsetfomgomo wemaphoyisa. Yenta siciniseko sekutsi unekhophi yalombhalo uwati ngengcondvo ngalokukhulu kucaphela.
Liphoyisa letama kubamba umuntfu losolwa ngekutsi wente loluhlobo lwelicala.
Umsolwa uyati kutsi leliphoyisa letama kumbambela loluhlobo lwelicala.
Kute lenye indlela yekubamba lomsolwa.
Liphoyisa limecwayisile umsolwa kutsi litamdubula uma ngabe angemi; umsolwa yena akasinaki leso secwayiso.
Timphilo talabanye bantfu angeke tibe sengotini uma kuba nekudubula.
Uma ngabe umsolwa angemi kufanele kutsi ucale ngekudubula emoyeni wentele kumecwayisa, kepha ukwenta loko kuphela uma ungeke ufake engotini imphilo yalomunye umuntfu. Uma ngabe umsolwa asolo angemi sewungadubula-ke. Ufanele kutsi wetame kumdubula etincenyeni temtimba letifana nemlente, lapho khona ingete yambulala inhlavu umsolwa.
Sidzingo semandla lencane sibhalwe kusigaba 13 (b) seMtsetfo weMaphoyisa lobeka kutsi emandla angasetjentiswa kuphela liphoyisa?
uma lenta umsebenti walo; kanye nangabe liphoyisa litsetselelwa ngumtsetfo kutsi lisebentise emandla.
Liphoyisa lingasebentisa emandla lesezingeni leliphasi kakhulu lehambisana nesimo ngalokwemukelekako.
Ngekwemtsetfo jikelele kusesha kufanele kwentiwe kuphela ngekwencwadzi legunyata kusesha (sigaba 21 se-CPA) ngaphandle kwanangabe kunemtsetfo logunyata kutsi useshe ngaphandle kwencwadzi yeligunya. Ngaphandle kwesigaba 22, 23 na-24 se-CPA kunaleminye iMitsetfo yePhalamende legunyata kutsi kuseshwe ngaphandle kwencwadzi legunyata kusesha.
Kusesha titfo temtimba tangasese temuntfu lokulingemuva lakhe kanye nangembili esitfweni sewesifazane kumuntfu lobanjiwe kunesidzingo sekutsi kube nekusetjentiswa kwemandla kantsi loko kusesha kungentiwa ngumuntfu loceceshelwe tekwelapha (dokotela) nobe linesi lelibhaliswe ngekwemtsetfo, nako loko kutawentiwa ngobe kunesizatfu lesicinile sekutsi kungenteka intfo leshitiwo kusigaba 20 kutsi ifihlwe kuleso sitfo semtimba.
Emanotsi lokukhulunywa ngayo kusigaba 20 se-CPA letfolakala ikuye nobe ingephasi kwesandla sakhe nobe ilawulwa nguye umsolwa lobanjiwe.
Kufanele kutsi sikusho kutsi naloku sigaba 23 (a) se-CPA singakubeki ebaleni kugunyata kusetjentiswa kwemandla esesheni uma ngabe usifundza kanye nesigaba 27 se-CPA sifanele sitsatfwe ngekutsi sicondzise ekusebentiseni emandla uma ngabe lokusetjentiswa kwemandla kudzingeka ngalokwenetisako kutsi kwentiwe lolusesho.
Uma ngabe umuntfu lobanjiwe atinikela kutsi aseshwe emandla angete yasetjentiswa sanhlobo kulolo lusesho.
Uma ngabe umsolwa lobanjiwe ala seshwa emandla lelingene ngekwesidzingo sekuncoba lokwala ingasetjentiswa. Ekwenteni lomsebenti kusebentisa tindlela tekumkonobhela njengekumfasa ngetinsimbi kungentiwa.
Kukhona ividiyo letsatsa emaminitsi lalishumi lemayelana nekubamba umsolwa.
Dlalela bafundzi ividiyo lekhombisa kubamba umsolwa.
Ngutiphi tindlela tekucinisekisa kutsi umsolwa uba khona ecaleni lakhe enkantolo?
Uba nawo nini umsolwa lobanjiwe emalungelo lakusigaba 35 , na kuMtsetfosisekelo?
Nguwaphi emalungelo emuntfu lobanjiwe?
Itsini imitsetfo yekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi ubamba umsolwa, nekutsi acondzani?
Umuntfu lobanjiwe ufanele atjelwe ngemalungelo akhe ngekushesha lokukhulu lokungenteka. Ngabe kucondzani loko?
Licondzani lilungelo lekubindza dvu?
Ufanele aphatfwe njani umuntfu lobanjiwe Ngusiphi sizatfu saloko?
Kubamba umsolwa No 7: Umsolwa lobalelako angadutjulwa kuphela nangabe letimo letisitfupha tentiwe.
Ngemuva kwekubukwa kwalevidiyo niketa sikhatsi sekucoca nekwenta sibutsetelo.
Lemibuto ingasita ekuholeni lenchubo nasekutfoleni kutsi ngutiphi tintfo letingakentiwa.
Buka tinjongo letihamba embili bese nicoca ngato ngekusebentisa imibuto netimphendvulo. Yenta siciniseko sekutsi tonkhe tinjongo kuhlangabetwene nato.
Kukhona iphosta yemalungelo ebantfu lababanjiwe. Lephosta ifanele kutsi inanyatsiselwe elubondzeni ngaphambi kwekucala sifundvo lesingekubopha umsolwa.
Wonkhe umuntfu unesitfunti ngekwendalo kanye nelilungelo lekutsi sitfunti sakhe sihlonishwe siphindze sivikelwe.
d lekutsi angaviswa bahlungu nganobe nguyiphi indlela; kanye e nelekungaphatfwa nobe lekungajeziswa ngesihluku, ngalokungakhombi buntfu nangalokwehlisa sitfunti sakhe.
Sebentisa emandla ledzingeke kuphumelelisa kubamba loko.
Ngabe lokusetjentiswa kwemandla bekulungile, kufanele kuphindze kusebenta?
Lokusetjentiswa kwemandla kungatsetseleleka yini enkantolo yemtsetfo?
Ngabe kusetjentiswa kwemandla kubangele kulimala lokuncane yini?
Ngabe kucalwe ngako yini kwetama indlela lengenako kulimata?
Ngabe umgomo wekulinganisa emandla nesimo selicala kanye nekudzingeka kulandzelwe yini?
Ngabe liphoyisa liyisebentisile yini indlela yekutitsiba ekusebentiseni sibhamu?
Kusebentisa sibhamu kumuntfu kusinyatselo lesikhulu kabi: Ngabe kuloku sisetjentiswe njengesinyatselo sekugcina yini?
Khumbula: Uma kungesiso sidzingo kutsi usebentise sibhamu musa kusisebentisa sanhlobo.
Umsolwa usolwa ngekutsi wente licala lelimatima lelibhalwe eluhlwini lwemtsetfomgomo wemaphoyisa. Yenta siciniseko sekutsi unekhophi yalombhalo uwati ngengcondvo ngalokukhulu kucaphela.
Liphoyisa letama kubamba umuntfu losolwa ngekutsi wente loluhlobo lwelicala.
Umsolwa uyati kutsi leliphoyisa letama kumbambela loluhlobo lwelicala.
Kute lenye indlela yekubamba lomsolwa.
Liphoyisa limecwayisile umsolwa kutsi litamdubula uma ngabe angemi; umsolwa yena akakasinaki leso secwayiso.
Timphilo talabanye bantfu angeke tibe sengotini uma kuba nekudubula.
Uma ngabe umsolwa angemi kufanele kutsi ucale ngekudubula emoyeni wentele kumecwayisa, kepha ukwenta loko kuphela uma ungeke ufake engotini imphilo yalomunye umuntfu. Uma ngabe umsolwa asolo angemi sewungadubula-ke. Ufanele kutsi wetame kumdubula etincenyeni temtimba letifana nemlente, lapho khona ingete yambulala inhlavu umsolwa.
Yini injongo yekumbamba?
Kushoni kutsi umuntfu utsatfwa njengalongenalicala?
Ngutiphi letinye tindlela tekwenta siciniseko sekutsi umsolwa uba khona ecaleni lakhe enkantolo?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguyiphi indlela lengiyo yekubamba umuntfu?
Nguwaphi emalungelo kanye netibopho tebantfu lababanjiwe?
Ngutiphi tibopho temaphoyisa ngesikhatsi abamba umsolwa?
Yini lokufanele liphoyisa likutjele umuntfu lobanjwako ngesikhatsi limbamba?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Angasifaka nini sicelo sebheyili umuntfu lobanjiwe kanye nekutsi angasifaka kuphi?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Nguwaphi emalungelo emuntfu lobanjiwe langancishiswa?
Angancishiswa kanjani lamalungelo?
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Bamba ingcoco jikelele ngetigaba letehlukene tekusetjentiswa kwemandla ngesikhatsi kubanjwa umuntfu kusukela kumandla lencane lengasetjentiswa.
Ithransparensi: Umsebenti 2.
Liphoyisa lingamdubula nini umsolwa lobalekela kubanjwa?
Ingasetjentiswa yini emandla kusesha umuntfu lobanjiwe?
Kusesha kanye nekutsatfwa kwemphahla kutento leticindzetela kamatima emalungelo emuntfu. UMtsetfosisekelo uniketa siciniseko sekutsi umuntfu ngamunye unelilungelo lekuba nelingasese (sigaba 14 seMtsetfosisekelo) kanye nelilungelo lekukhululeka nekuvikeleka kwakhe umuntfu (sigaba 12 seMtsetfosisekelo). Lamalungelo asho kutsi Umbuso (emaphoyisa) angete asesha likhaya, imphahla nobe umtimba wemuntfu, nekutsi angete akutsatsela imphahla yakho, avula liposi lakho nobe atsebula kukhuluma kwakho elucingweni ngaphandle kwekuniketwa ligunya ngumtsetfo. Kubalulekile kutsi sikhanyelwe kutsi kute kulamalungelo laphelela lapho nje njengobe ahamba abe nemikhawulo.
Fundzela bafundzi letinjongo.
Babute kutsi bayativisisa yini letinjongo.
Tichaze uma ngabe kudzingeka.
itawusetjentiselwa kwenta licala, uMtsetfosisekelo (sigaba 36 seMtsetfosisekelo) siyasho kutsi emalungelo emuntfu ekuba nelingasese nenkhululeko kanye nekuvikeleka angancishiswa nguMtsetfo loshaywe yiPhalamende sibonelo UMtsetfo weNchubo yeMacala wanga-1977 (uMtsetfo 57 wanga-1977) loniketa ligunya lekutsi kwentiwe loku. Loku kungentiwa singabekisa nje, uma ngabe umuntfu uyaseshwa, uma ngabe indlu yakhe iyaseshwa nobe nangabe imphahla yakhe uyitsatselwa ngekwemtsetfo.
Khumbula kutsi emaphoyisa angachuba lusesho atsatse nemphahla kuphela uma ngabe agunyatwe ngumtsetfo kutsi ente loko. Kubalulekile kutsi lawo maphoyisa asebentise lawo mandla labukene ngco nekwenta lowo msebenti loshiwo ngulomtsetfo aphindze ente siciniseko sekutsi emalungelo emuntfu akephulwa. Uma ngabe liphoyisa lenta umsebenti walo ngekulandzela lokushiwo ngumtsetfo lokucindzetelwa (kuncishiswa) kwemalungelo emuntfu kutawuba ngelokwentiwe ngalokusemtsetfweni (lokunetizatfu letifanele).
Lilungelo lesitfunti sebuntfu (sigaba 10 seMtsetfosisekelo).
Tibonelo: Kumsesha nakutitfo tangasese nobe kumsesha emtimbeni.
Injongo yalomsebenti kwenta bafundzi bacabange ngemiphumela leletfwa kusesha nekutsatsa imphahla kumalungelo emuntfu.
Tjela bafundzi bacocisane ngalokulandzelako kumacembu abo ekubhunga.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.2.
Bhala tibonelo temalungelo langacindzetelwa seshwa nekutsatselwa imphahla.
Batjele babuke umtsetfo wekucindzeteleka kwemalungelo kulikhasi 6 leNcwadzi yekuSebentela bahlole kutsi kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla kungabonakala njengetento leticindzetela emalungelo emuntfu ngalokunesizatfu yini.
Tjela bafundzi bakunike tibonelo temitsetfo (umtsetfo lolandzelwa jikelele) wekulawula kusesha nekutsatsa imphahla yemuntfu.
Bente babike. Tjela munye wabo avolontiye kutsi abhale emalungelo langaphazamiseka kufiliphushadi (umbhalo wetindzaba) nobe kubhulekibhodi libe licembu letfula umbiko.
Cocisanani ngekusebenta kwalomtsetfo wekucindzetelwa kwemalungelo.
Ngako-ke kufanele kutsi wente siciniseko sekutsi uchuba lomsebenti ngekulandzela umtsetfo losebentako sibonelo kungaba nguMtsetfo wePhalamende kanye neMtsetfosisekelo.
Umuntfu unemalungelo lagunyatwe nguMtsetfosisekelo, ngisho nobe ngabe seshwa umuti kutsatfwa nemphahla yakhe umuntfu. Kubalulekile kutsi tento temaphoyisa tiphelele emikhawulweni yemtsetfo. Uma ngabe emalungelo emuntfu acindzetelwa ngekutsi aseshwe atsatselwe imphahla, loko kucindzeteleka kwemalungelo kufanele kutsi kugcinwe kusezingeni leliphasi ngalokungakhonakala.
Uma ngabe kukhona linye lemalungelo lakuMbhalo weMalungelo eLuntfu leliba nekucindzeteleka ngekutsi kuseshwe kuphindze kutsatfwe imphahla, loko kucindzeteleka kungalingwa ngekukucatsanisa netimiso temtsetfo wekucindzeteleka kwemalungelo.
Lokucindzeteleka kufanele kube nguloko lokungephasi kwemtsetfo losebentako jikelele.
Incwadzi yekuSebentela, likhasi 20.
Sigaba 36 kuSehluko 2 seMtsetfosisekelo nemtsetfo loshaywe sishayamtsetfo sembuso(loko kufaka ekhatsi uMtsetfo wePhalamende, tilawulo, imitsetfo letimiso, imitsetfo yekusebenta etindzaweni) nobe umtsetfo losebenta jikelele. Eludzabeni lwekusesha nekutsatsa imphahla umtsetfo longuwona usebenta jikelele kutawuba nguMtsetfo weKuchutjwa Kwemacala wanga-1977, uMtsetfo weTikhali nekuHloma wanga-1969 (uMtsetfo No. 75 wanga-1969) nobe uMtsetfo weTidzakamiva nekuShushunjiswa kwato wanga-1992 (Umtsetfo No. 140 wanga-1992) Sigaba 13 seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika wanga-1995 (Umtsetfo No. 68 wanga-1995) njll.
Emalungelo angacindzeteleka ate efike lapho lokucindzeteleka kuba sesigabeni lokusolo kwemukeleka kuso. Loko kusho kutsi lokucindzeteleka kufanele kube ngulokwemukelako ngephasi kwaleto timo lokwentiwa kuto lokusesha. Uma ngabe ikhona lenye indlela lengenta emalungelo acindzetele kancane kunaloku ibe itawenta kutfolakale umphumela lofanako liphoyisa alisebentise leyo ndlela. Inhloso yalokutawutfolwa ngiyo letawuniketa tizatfu talolusesho. Ngako-ke, lokucindzeteleka kutawuba ngulokuphasi ngalokwemukelekako. Emaphoyisa akafanele kutsi amane nje acindzetele emalungelo emuntfu ngalokungakadzingeki.
Emanotsi lesekelwe sitfunti sebuntfu, kulingana, kanye nekukhululeka.
Loko kusho kutsi kufanele ukwati kwesekela lokwentile enkantolo yemtsetfo nawusesha utsatsa imphahla. Umphakatsi lovulekile nalonentsandvo yelinyenti usho kutsi emaphoyisa kuleminye imiphakatsi lenentsandvo yelinyenti afanele ente ngekufana ngephasi kwetimo letifanako. Ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi uphatse wonkhe umuntfu ngendlela lenesizotsa nangendlela lengabhekeke nakulamanye emaphoyisa. Akufanele kutsi ubandlulule nobe ngumuphi umuntfu. Khumbula kutsi umuntfu utsatfwa njengalongenacala kuze kube kutsi inkantolo yemtsetfo imtfola analo vele licala.
Ngekwekusho kwesigaba 36 (a) kuya ku (e) inchubomgomo yekulinganisa ngekwesimo iyasebenta. Loko kusho kutsi nobe ngukuphi kucindzetela emalungelo emuntfu emgomeni wekuba nelingasese kufanele kuhambisane(kulingane) neluhlobo nekushuba kwekulimata lokubangele lokucindzeteleka. Ngako-ke, kufanele kutsi kube nekulingana emkhatsini welilungelo lalomuntfu lekuba nelingasese kanye nelizinga lalokucindzeteleka kwemalungelo lanawo. Emalungelo afanele kutsi acindzetelwe ngalokuphasi kabi. Inhloso kufanele ihambisane nesimo salokusesha (kucindzeteleka kwelilungelo).
UMtsetfo wekuChutjwa kweMacala wanga-1977 UMtsetfo No.
Letinye tishayamtsetfo tifaka ekhatsi UMtsetfo weTikhali nekuHloma wanga-1969 (UMtsetfo No. 75 wanga-1969) UMtsetfo wetiDzakamiva nekuShushumbiswa Kwato wanga-1992 (UMtsetfo No.
Kanye neSigaba 13 seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika wanga- 1995 (UMtsetfo No. 68 wanga- 1995).
Lilungelo lekuba nelingasese lilungelo lebuntfu lelimcoka kabi. Ngiko nje kuvikeleka ekutsini lilungelo lemuntfu lekuba nelikhwace lingete lacindzetelwa ngalokungenasizatfu nobe ngalokungete kwatsetseleleka limcoka kakhulu kabi. Kute kube nekuhlala kucashelwe kuvikeleka kwemalungelo eluntfu nekwenta siciniseko kutsi emaphoyisa enta lokusemtsetfweni kumcoka kutsi utfole incwadzi yeligunya ngaphambi kwekusesha nekutsatsela umuntfu imphahla yakhe. Sigaba 21 se-CPA siniketa kuvikeleka ngobe sitsi imphahla utawutsatselwa yona ngekutsi kube nencwadzi legunyata seshwa. Leyo ncwadzi yeligunya ingakhishwa kuphela ngulosebenta ngemtsetfo (somtsetfo), lokungaba yimantji nobe sohhovisi wekuthula (lokufaka ekhatsi liphoyisa leSAPS leligunyatwe ngekwemandla kutsi lente loko). Somtsetfo utawuhlolisisa imininingwano lebekwe embikwakhe ngekwencwadzi lefungelwe bese usebentisa kubona kwakhe kutsi ngabe kusesha kufanele yini kutsi kwentiwe lokutawuba ngulapho losomtsetfo akhipha khona incwadzi legunyata kusesha loko. Kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ngako kusebenta njengekwekuvimbela kutsi kungabi nekucindzetelwa kwemalungelo ekuba nelikhwace ngalokungenasizatfu nalokungafanele njengobe indlela lokutawentiwa ngayo lolusesho kutawuba ngulokweluswe kunakisisa ngalokutimele?
Incwadzi yeligunya lekusesha kuba ncono uma ngabe itfolakele kusomtsetfo (imantji nobe lijaji).
Injongo yalomsebenti kucoca ngekusesha ube unencwadzi yeligunya lekusesha.
Bamba ingcoco jikelele mayelana nalemibuto lelandzelako.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Ungayitfola kuphi incwadzi yekugunyata kusesha?
Nguluphi lwati lokufanele lube kuncwadzi yesicelo sencwadzi yeligunya lekusesha?
Coca ngaloko lokutawutfolakala encwadzini yeligunya lekusesha?
Kungentiwa nini kusesha?
Kufanele yini kutsi unike umnikati nobe lohlala kulendzawo letewuseshwa ikhophi yencwadzi yeligunya lekusesha?
Emanotsi nawo anemandla ekukhipha lencwadzi yeligunya kepha akufanele kutsi abe ngulatsintseka kuloluphenyo lolufunelwa incwadzi yeligunya. Leliphoyisa kufuneka libe ngulelitimele lingabi nelicala lelilivunako kuloludzaba khona litewutsatsa sincumo sekutsi lingayikhipha yini incwadzi yeligunya nobe cha kube kuya ngekwemininingwano lebekwe phambi kwalo. Emaphoyisa lanemandla ekukhipha incwadzi yeligunya agunyatiwe kwenta loko kantsi emaphoyisa akufanele kutsi angabate kusebentisa leyo ndlela kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ikakhulu uma ngabe kungekho imantji lengatfolakala madvute. Incwadzi yeligunya letfolakale kumantji kanye naletfolakele ephoyiseni lelinemandla aloku tiyalingana ngemandla ekusebenta. Kuncono kabi kutsi uyosesha unencwadzi yeligunya lekhishwe liphoyisa lelinemandla ekwenta loku kunekutsi uyosesha ungenayo sanhlobo.
tintfo letitsite tiyabandzakanyeka ecaleni nobe ecaleni lelifuna kwentiwa nobe tingaba bufakazi bekwentiwa kwelicala; Sigaba 20 se-CPA; nekutsi leto tintfo tikumuntfu lotsite nobe tisendzaweni letsite.
Incwadzi yeligunya lekusesha iniketa ligunya lekusesha umuntfu loshitiwo nobe indzawo leshitiwo kanye netimphahla letitsite.
Incwadzi yeligunya ichaza lendzawo leyoseshwa.
Incwadzi yeligunya isho lomuntfu loyoseshwa loku kungafaka nobe ngumuphi umuntfu lotfolakala kulendzawo.
Incwadzi yeligunya ifanele yentiwe emini ngaphandle kwanangabe kugunyatwe lokwehlukile ngemuva kwekutsi liphoyisa libeke sizatfu lesicinile sekutsi kungani sentiwe ebusuku.
Incwadzi yeligunya itawuba nguloku inemandla ekusebenta kute kube kutsi seyisetjentisiwe nobe ihociswe nguloyo loyikhiphile nobe-ke ngulomunye lonemandla lafana nawaloyo.
Ngemuva kwekutsi kwentiwe lusesho ikhophi yencwadzi yeligunya ifanele kutsi iniketwe umuntfu lokutsikanyetwe emalungelo akhe. Loku ngalokwetayelekile kutawuba ngumnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo nobe-ke loyo loseshiwe.
Incwadzi yeligunya ifanele isebente ngekwekusho kwalokubhalwe kuyo lencwadzi.
Lokusesha kufanele kutsi ngekwemgomo jikelele kwentiwe akhona umnikati nobe umhlali wakulendzawo.
Lizinga lekushuba kwendlela tiphatsimandla letibuka ngayo kuphazamisa ngalokungekho emtsetfweni lilungelo lekuba nelingasese lemuntfu liphindze libonakale kahle kulokushiwo sigaba 28 se-CPA.
Injongo yalomsebenti kucoca ngemiphumela yekusesha ngalokungemtsetfo nobe kusesha wendlule sigunyato losinikwa yincwadzi yeligunya.
ngaphandle kwekugunyatwa litawutfolakala linelicala.
Loyo lohlukumeteke ngaleso sento lesingekho emtsetfweni utawube anelilungelo lekutsi angabeka emaphoyisa licala lelisivili (civil) lokulicala lelifaka kuhlawula ngetindleko.
Sigaba 28 asifaki ekhatsi lokungaba tibito tekubhadalwa letingabekwa kumangalela liphoyisa lelente loko kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla ngalokungemtsetfo. Sifaka ekhatsi emacala emtsetfo webantfu bonkhe lafana nekwehlisa sitfunti, kushaya, kulimata ngesihluku imphahla kanye nekuntjontja.
Lesinye simamnyango nobe inkinga kutsi sigaba 35 seMtsetfosisekelo sibeka kutsi bufakazi lobutfolakele ngekwephula lilungelo lelimcoka lebuntfu bufanele bungangeniswa ekutekeni lelo licala uma ngabe kwemukelwa kwabo kutawenta kutsi lelicala lingabi ngulelihambe ngalokungavuni muntfu nobe butawulimata kuchutjwa kwebulungiswa. Loko kusho kutsi lobufakazi ete bemukelwa enkantolo. Umphumela waloko kungaba kutsi umbekwacala aphume embili kulelicala.
Umtsetfo jikelele ufanele kutsi useshe ngencwadzi yeligunya. Njengobe kusesha nekutsatsela umuntfu imphahla kukucindzetela kwelilungelo lemuntfu lekuba nelingasese, umtsetfo wekutsi kudzingeke ube nencwadzi yeligunya nawusesha yindlela lesemtsetfweni yekuvimba loku.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Kuba yini umphumela wekusesha ngalokungemtsetfo?
Ngabe tinkantolo tayabemukela yini bufakazi lobutfolakele ngekusesha ngalokungemtsetfo?
Ecaleni la S v Mayekiso en Andere 1996 All SA 121 (C) liphoyisa leliphenya lelicala langena lapho kuhlala khona umbekwacala wekucala ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha latsatsa tintfo letitsite letatifaka naleto letatisesikhwameni lesasisembekwacala wesitsatfu. Umbekwacala wekucala wayiniketa imvumo yekutsi ingaseshwa indzawo lahlala kuyo, kepha babungekho bufakazi bekutsi umbekwacala wesitsatfu wayinika imvumo yekutsi kuseshwe sikhwama sakhe. Inkantolo yatsi lesento seliphoyisa lebeliphenya lelicala sibe kuhlukumeta ngemabomu nangenhloso lilungelo lelisisekelo lembekwacala wesitsatfu lekuba nelingasese. Inkantolo yachubeka yatsi abukho bufakazi bekutsi kunekuchumana kwaletimphahla letitsetfwe esikhwameni sembekwacala wesitsatfu kanye nemacala labasolwa ngawo, nekutsi lenhloso lelisolwa ngekuba nayo liphoyisa leliphenya lelicala bekungeke kutsatfwe ngekutsi likwente ngobe lihlose kubhidlita emandla ebufakazi baletimphahla?
acale abukwe ngumuntfu lotsembekile nalocotfo lokufanele ancume kutsi lenkholelo yeliphoyisa yekutsi kuyoseshwa kuphindze kutsatfwe netintfo ifanele yini nobe ingiyo yini. Lena ndlela yekuvimbela lenchubo noko iyeciwa uma ngabe kube kusesha kwentiwe ngaphandle kwencwadzi yeligunya kube kunetizatfu leticinile kutsi kwentiwe lolusesho kanjalo ingekho indlela lengenteka kutsi kutfolakale incwadzi yeligunya lekusesha. Kuletinye timo kusuke kungeke kwenteke kutsi kutfolakale incwadzi yeligunya, sibonelo uma ngabe lesimo sidzinga kutsi kuyoseshwa ngekushesha kwentela kutsi lobufakazi bungete bashabalala. Kukhona umtsetfo lowesekela loko sib. sigaba 22 se-CPA lesimayelana nekusesha nekutsatsa imphahla nakutawentiwa ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
Letinye tikhatsi lapho khona liphoyisa lingenta umsebenti wekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
Emaphoyisa afanele kutsi amseshe umuntfu nakambamba. Loko kwenteka ingekho incwadzi yeligunya. Sigaba 23 se-CPA siyakwesekela seshwa kwemuntfu lobanjiwe kanye nendzawo yakhe uma ngabe lomuntfu abanjwe asesimeni lesitsite. Sizatfu saloko kuvimbela simo, nekutsi yena lombekwacala losabanjiwe angete atilimata, kanjalo nesimo sekutsi liphoyisa nobe ngumuphi lomunye umuntfu angatikhandzi sekahlaselwa, kanye nekutfola bufakazi bekubamba lomuntfu lobanjiwe.
Injongo yalomsebenti kucoca ngekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya.
Imibuto netimphendvulo sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Ngabe liphoyisa lingawenta yini umsebenti wekusesha ngaphandle kwencwadzi yeligunya, lingakwenta nini loko?
Ecaleni la S v Motloutsi 1996 SACR 78 (C) inkantolo yancuma kutsi lapho khona kuneliphoyisa lelinikwe emandla ekukhipha sigunyato, indzaba yekutsi bekungatfolakali imantji angeke itsatfwe njengesizatfu sekutitsetselela kutsi liphoyisa lingatfoli incwadzi yeligunya.
aUma umuntfu locondzene nalendzawo aniketa imvumo yalolusesho kanye nekutsatfwa kwemphahla leyo, nobe uma umuntfu longaniketa imvumo yalolusesho nekutsatfwa kwemphahla leyo avuma kutsi kuseshwe kwekuphatsa nobe indzawo kanye nekutsatfwa unencwadzi yeligunya, tinkantolo tivame kutsi tibuke emacala lanjalo ngekwehluka nekutsi tenta siciniseko sekutsi tonkhe tidzingo kuhlangabetwana nato uma seshwa ngaphandle kwencwadzi. Inkantolo iyaye ibe nekucinisa sandla ngobe kusuke kusho kutsi akukabi khona umuntfu lotimele ekutsatseni sincumo saloludzaba.
Konkhe kusesha kanye nekutsatsa imphahla lokwentiwako kufanele kutsi kwentiwa kube kucatjangwa ngesitfunti sebuntfu. Loko kusho kutsi kufanele kutsi uphatse labantfu kanye nalemphahla loyitsatsako ngesizotsa kantsi akufanele kube nekulimata imphahla nobe kutihlikita lokungadzingeki. Sinyatselo lokufanele utetayete sona sekutsi uphatse bantfu nemphahla yabo ngendlela nawe longatsandza kuphatfwa ngayo esimeni lesifana nalesi. Loku kuhambisana neSigaba 10 seMtsetfosisekelo. I-CPA iphindze inikete tinkhombandlela tekwenta siciniseko sekutsi kusesha nekutsatsa imphahla konkhe lokwentiwako kuhlangabetana netidzingo tesizotsa sebuntfu.
Kusesha emtimbeni kufanele kwentiwe ekusitseleni uma ngabe kuyenteka. Loko kwentelwa siciniseko sekutsi uvikele sitfunti saloyo muntfu. Uma ngabe lingekho liphoyisa lesifazane kutsi liseshe umsolwa wesifazane, liphoyisa lesilisa lingacela nobe ngumuphi umfati emphakatsini kutsi atewusesha lona wesifazane umsolwa.
i kutsi incwadzi legunyata lusesho itawuniketwa yena ngephasi kwendzima a yesigaba 21 1 uma ngabe afaka sicelo saleyo ncwadzi yeligunya; kanye nekutsi ii kubambeleleka kwekutfola leyo ncwadzi yeligunya kutawuphazamisa injongo yalolusesho.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Liphoyisa lesilisa lingamsesha yini umuntfu wesifazane?
Uma ngabe kungekho liphoyisa lesifazane lifanele lenteni liphoyisa lesilisa?
Kusesha lokusondzele kakhulu etitfweni temtimba tangasese lokusho kusesha sitfo sangembili kuwesifazane kanye nesibunu loko kungentiwa kuphela ngudokotela. Kusesha lokunjalo kungentiwa kuphela uma ngabe kunesizatfu lesicinile sekukholwela ekutsini lentfo lekubhekiswe kuyo kusigaba 20 seCPA ifihlwe kuleso sitfo semtimba kulomuntfu lobanjiwe.
Liphoyisa lelingasesha ngalokusemtsetfweni umuntfu nobe nguyiphi indzawo nobe lelingangena endzaweni ngenhloso yekutfola bufakazi lingasebentisa emandla lebonakala idzingekile ngalokulingene leso simo kuncoba nobe ngukuphi kuvinjelwa lokutawube kumvimba kutsi angangeni kutewenta loko kusesha (sigaba 27 se-CPA). Loko kusho kutsi liphoyisa lingasebentisa emandla lokubonakala idzingekile ngalokulingene simo. Ledzingeke kulingana leso simo kucondze kutsi uma ungakudzingi kusetjentiswa kwemandla ungayisebentisi sanhlobo. Ungasebentisa emandla ledzingekile kuncoba bungoti nobe kukuvimba hhayi lokunye ngetulu kwaloko (sigaba 13 seMtsetfo we-SAPS: Emandla lencane kabi).
Ngekwesigaba 27 se-CPA liphoyisa lingasebentisa emandla ledzingekile kungena endzaweni kuyosesha.
Seshwa kwanobe ngumuphi umuntfu nobe indzawo yakhe kutawentiwa ngekucaphela ikakhulu ngesizotsa nangendlela lefanele, kantsi umuntfu longumfati kufanele aseshwe kuphela liphoyisa lesifazane, uma kungekho liphoyisa lesifazane lelikhona lapho kusesha kwakhe kufanele kwentiwe ngunobe ngumuphi lomunye umfati lotawube acelwe liphoyisa.
Emanotsi kungena lapho kulendzawo ngenkhani linike nesizatfu sekutsi lifunelani kungena lapho. Liphoyisa lingephula umnyango nobe lifasitelo kute likwati kungena. Uma kungadzingeki kutsi lisebentise emandla alifanele kuyisebentisa sanhlobo.
Kukhona njeke lokutsatfwa ngalenye indlela kulomtsetfo. Uma ngabe liphoyisa linesizatfu lesicinile kutsi intfo lelisesha lifuna yona ingashabalaliswa nobe ingakhweshiswa etandleni nobe kulendzawo uma ngabe kufuna kungena kushitiwo kwevakala kwabekwa nesizatfu sekufuna kungena liphoyisa lingayisebentisa emandla leliyibona ingulelingene leso simo. Loko kuvumeleka uma ngabe lentfo lefunwako iyincane nobe kusishuntjana lesincane setidzakamiva lokuyintfo lengalahlwa kalula nobe ishatjalaliswe sibonelo lokungaba kuyifulasha ngemanti emthoyi nobe ayimite nobe nangabe timphilo temalunga lalapho tisengotini uma ngabe bekunganconcotfwa sibekise ngekutsi uma ngabe emaphoyisa ati kutsi lomuntfu lolapha ngekhatsi unesibhamu. Loko kubukelwa eceleni kutsiwa ngumtsetfo wekunganconcotsi?
Sigaba 23 seCPA sigunyata liphoyisa kutsi lingasesha umuntfu loboshiwe litsatse nemphahla lokubhekiswe kuyo kusigaba 20 seCPA, letfolaka ikuye. Uma ngabe kusetjentiswa kwemandla kudzingeka emandla ledzingekile ingasetjentiswa. Kufanele noko kuhlale kunemitsetfo lesebenta uma seshwa umuntfu etitfweni temtimba tangasese.
Emanotsi ulandzelwe. Uma ngabe kungadzingeki kutsi kusetjentiswe emandla kutsatsa imphahla akufanele sanhlobo isetjentiswe.
Emandla angasetjentiswa uma ngabe kunekungavumi kutsi ungene kantsi ingasetjentiswa njengesinyatselo sekugcina. Kusetjentiswa kwemandla kuba semtsetfweni kuphela nangabe lokusesha kusemtsetfweni. Khumbula kutsi uma ngabe ungakudzingi kusetjentiswa kwemandla musa kuyisebentisa sanhlobo.
Tibonelo: Ungete wahhwabula lidrowa ube ufuna libhayisikili. Ungete wahhwabula kwekuphatsa lobona kahle ngekhatsi kuko.
Sesha kuphela endzaweni longatfola kuyo lentfo loyifunako sibonelo: ithelevishini ingete yangena ebhokisini lelihlala imicwebo.
Kusesha kufanele kwentiwe sekuphume lilanga kanjalo lingakashoni ngaphandle kwanangabe incwadzi yeligunya isho lokunye.
Nika umuntfu lohlala kulendzawo ikhophi yeligunya lekusesha uma ngabe ayicela ngemuva kwekusesha loko.
Incwadzi yeligunya ingasetjentiswa kanye kuphela.
Sebentisa ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingayisebentisa yini liphoyisa emandla kungena endzaweni kute liseshe?
Lingayisebentisa yini emandla liphoyia kutsatsa imphahla?
Cocani ngalemigomo jikelele lesebenta uma kuseshwa kutsatfwa nemphahla.
Emanotsi ekusesha nekutsatsa imphahla.?
Kunciphisa emalungelo emuntfu kufanele kwentiwe ezingeni leliphasi ngekwekuvuma kwesimo.
Emandla angasetjentiswa kuphela uma ngabe idzingeka.
Kutsi inhloso yeMtsetfosisekelo akusiko kuvimbela kuphenya emacala ngalokuphelele, kepha kuvikela emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu.
Kunevidiyo lengemaminitsi langu-10.
ngekusesha nekutsatsa imphahla?
Yini lechazwa tigaba 12 na14 teMtsetfosisekelo mayelana nekusesha nekutsatsa imphahla?
Yini lokwenta kube yintfo lekahle kutfola incwadzi yeligunya lekusesha ngaphambi kwekusesha?
Nguluphi lwati lolufanele kumumatfwa yincwadzi yeligunya lekusesha?
Uyini umphumela wekusesha ngalokungemtsetfo nobe wekusesha wendlule kusigunyato lesishiwo yincwadzi yeligunya?
Liphoyisa lingasesha yini ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha?
Kufanele lenteni liphoyisa ngaphambi kwekusetjentiswa kwemandla kungena kunobe nguyiphi indzawo ngenhloso yekusesha nekutsatsa imphahla Kukhona yini kubukelwa ngalokwehlukile kulomtsetfo?
Incwadzi yeligunya lekusesha itsatsa sikhatsi lesinganani isebenta, nekutsi ungayisebentisa emahlandla lamangaki yona?
Babukise ividiyo lengekusesha nekutsatsa imphahla.
Sigaba ngekusesha nekutsatsa imphahla sidlala ngaphambi kwalesi Sekuphenya licala kulevidiyo?
Injongo yalomsebenti kubutsetela lesifundvo nekuphendvula imibuto lesele.
Ngemuva kwekubakhombisa ividiyo yenta sikhatsi sekutsi kucocwe kuphindze kubutsetelwe.
Lemibuto itawusita ekuholeni lenchubo.
c kutsi atsatselwe imphahla yakhe; kanye nekutsi d kuncishiswe lingasese kutekuchumana.
tintfo letinjalo tikumuntfu lotsite nobe tisendzaweni letsite.
Incwadzi yeligunya itawugunyata kutsi kuseshwe umuntfu lotsite nobe indzawo letsite nekutsi kufunwa timphahla nobe tintfo letitsite.
Incwadzi yeligunya itawusho indzawo leyo leyoseshwa.
Incwadzi yeligunya itawusho umuntfu loyoseshwa (loku kungafaka nobe ngumuphi umuntfu lotfolakala kulendzawo).
Incwadzi yeligunya ingentiwa ngesikhatsi selusuku ngaphandle kwanangabe kugunyatwe lokwehlukile kuloko.
Incwadzi yeligunya itawuhlala ingulesebentako kute kube kutsi seyisetjentisiwe nobe ihocisiwe ngumuntfu loyikhiphile nobe umuntfu loneligunya lekwenta loko.
Kufanele kutsi umuntfu lokunguyena kuphazanyiswe emalungelo akhe anikwe ikhophi yalencwadzi yeligunya lokuvamise kutsi kube ngumnikati wendzawo nobe ngumuntfu lohlala kuleyo ndzawo.
Incwadzi yeligunya ifanele isetjentiswe ngalokucondzene ngco naloko lokubhalwe kuyo lencwadzi.
Incwadzi yeligunya ingasetjentiswa kanye vo.
Phenya kuphela kuleto tindzawo lokungatfolakala loku lokufunako.
Kuphenya kufanele kwentiwe emini liphumile lilanga kantsi futsi lingakashoni ngaphandle kwanangabe incwadzi yeligunya isho lokwehlukile.
Nika ikhophi yencwadzi yeligunya umuntfu lohlala kulendzawo ngemuva kwekusesha uma ngabe ayicela.
Kufanele kutsi uyitjengise lomuntfu uma akhona incwadzi yeligunya lekusesha ngaphambi kwekutsi ucale kusesha.
Lokusesha ngekwemtsetfomgomo jikelele kufanele kwentiwe akhona umnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo leseshwako.
Kucindzetela emalungelo amuntfu kufanele kwentiwe ngelizinga leliphasi ngekwesidzingo sesimo lesilapho.
Emandla angasetjentiswa uma ngabe kubonakala kutsi iyadzingeka mbamba.
Bhala luhlu lwemalungelo eluntfu langacindzeteleka ngekusesha nekutsatsa imphahla.
Bukisisa sigatjana sekucindzeteleka kwemalungelo ekhasini 6 lencwadzi yekusebentela bese uhlola kutsi kusesha nekutsatsa imphahla ngabe kungabonakala kuyindlela lecindzetela emalungelo eluntfu leyemukelekako yini ngekwesizatfu.
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Ungayitfola kuphi incwadzi yeligunya lekusesha?
Nguluphi lwati lolufanele kutsi lube sencwadzini yesicelo sencwadzi yeligunya lekusesha?
Coca ngaloko lokutfolaka kubhalwe encwadzini yeligunya lekusesha?
Lusesho lungentiwa nini?
Kufanele yini kutsi ube nekhophi yencwadzi yeligunya loyinika umnikati wendzawo nobe lohlala kulendzawo lotoyisesha?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Kuba yini umphumela wekusesha ngalokungekho emtsetfweni?
Tiyabuvuma yini tinkantolo bufazi lobutfolakele ngekusesha ngalokungemtsetfo?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingakhona yini liphoyisa kwenta lusesho ngaphandle kwencwadzi yeligunya lekusesha, uma loko kwenteka kuba ngunini?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingamsesha yini umuntfu wesifazane liphoyisa lesilisa?
Lifanele lenteni liphoyisa lesilisa uma ngabe kungekho liphoyisa lesifazane?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
Lingayisebentisa yini emandla liphoyisa kungena endzaweni kute litewusesha?
Lingayisebentisa yini emandla liphoyisa kutsatsa imphahla yemuntfu?
Ithransparensi: Umsebenti 5.
imigomo yekungavuni muntfu kanye nekulinganisa (kwenta ngalokufanele); kanye nemsebenti weLuphiko lwetiKhalo lolutiMele ekuletseni siciniseko sekutiphatsa ngalokufanele ngekweMtsetfosisekelo.
Emalungelo eluntfu akhe wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi emaphoyisa. Kulelo nalelo lilungelo lebuntfu kunesibopho lesimatana nalo. Incenye yetibopho temalunga onkhe eMbutfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika njengencenye seMbuso kuhlonipha, nekuvikela sitfunti sebuntfu kanye nekugcugcutela nekuphakamisa emalungelo eluntfu akhe wonkhe umuntfu. Kukhona futsi nesibopho labukene naso emaphoyisa sekutsi banike lusito umphakatsi kanye nekwenta umsebenti wawo ngendlela lenekutiphatsa kahle kanye nalekhombisa kufundziseka.
Kucedza kwentiwa kwemacala ngemphumelelo eNingizimu Afrika ngaphandle kwekucindzetela emalungelo eluntfu kudzinga kutsi liphoyisa ngalinye libe nekutihlonipha emsebentini walo.
Inhloso yalomsebenti kwetfula tinjongo talesifundvo.
Fundzela bafundzi tinjongo talesifundvo.
Babute kutsi bayativisisa yini letinjongo.
Bachazele uma ngabe kunesidzingo.
Tjela bafundzi bafundze sigaba 7 seMtsetfosisekelo, iNcwadzi yekuSebentela likhasi 5 bese bacocisana ngenchazelo yaso.
Ngaphambi kwekubonisa bafundzi ividiyo batjele kutsi bafanele babukele levidiyo babe bacabanga ngekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu. Bafanele baphindze bacabange ngekutsi ngabe lokuhlukunyetwa labakubonako kungaphazamisa njani kutiphatsa kwemaphoyisa kanye nemsebenti wakhomandathi wemaphoyisa ku-SAPS.
Kwephulwa kwemalungelo eluntfu lokwentiwa ngemalunga embutfo wemaphoyisa kutawuhlala kutsatfwa njengekutiphatsa lokubi kabi kantsi kutawujeziswa kamatima.
uma ngabe liphoyisa lati nobe libona kwentiwa tento tekuhlukumeta emalungelo eluntfu lehluleke kutsatsa tinyatselo ; kanye nekuphazamisa ingalo yemtsetfo (kumbonya licala).
Bufakazi lobutfolakele ngesizatfu sekuhlukumeta emalungelo eluntfu bungete bemukelwa lokungenta umuntfu lonelicala agcine aphuma embili ecaleni.
Kutawutsatfwa tinyatselo tekucondzisa similo saleliphoyisa.
Leliphoyisa lingatekiswa licala lebugebengu.
Kungaba nekucoshwa emsebentini buka sigaba 36 seMtsetfo weMaphoyisa eNingizimu Afrika: uma ngabe litfolwa lifanele kuboshwa ngaphandle kwefayini.
lenesihloko Kutiphatsa/Kulawulwa Nekuphatfwa Kwemaphoyisa?
Ngemuva kwalevidiyo bafundzi abaphawule kafishane usebentise indlela yekutsi wonkhe asho lokutsite, ngekutsi ubute ngamunye kutsi ucabangani ngalakubone kulevidiyo mayelana nemalungelo eluntfu kanye nemsebenti webuphoyisa.
Umbuso ufanele uhloniphe, uvikele, ugcugcutele uphindze ugcwalise emalungelo labhalwe kuMbhall weMalungelo eLuntfu.
Injongo yalomsebenti kwenta emaphoyisa acabange ngekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lokwentiwa ngemaphoyisa nekutsi acoce ngemiphumela yaloko.
Kucocisana kwemacembu: 10 eminitsi.
Hlukanisa bafundzi ngemacembu bangabi ngetulu kwalabasihlanu ecenjini ngalinye.
Hulumende angamangalelwa licala lelisivili adliwe timali.
Kungaba nekwemukwa lusito lwekuvikelwa nguMbuso (ngekwelusito lwebumeli) uma ngabe liphoyisa kudzingeka ligwetjwe ngelicala lebugebengu (lokusho kutsi lelo phoyisa litatetfwalela lona tindleko tebameli labalimelako kulelicala).
Emaphoyisa lasetikhundleni atawutsatfwa njengalabo lababukene nesibopho sekwephulwa kwemalungelo eluntfu uma ngabe bebati nobe bebafanele kutsi bati ngekwenteka kwaloko behluleka kutsatsa sinyatselo.
Emaphoyisa ete ajeziswa nobe acondziswa timilo ngesizatfu sekutsi ale kwemukela imiyalo lengekho emtsetfweni lekhishwa ngulabaphetse.
Kutfobela imiyalo lekhishwa baphatsi ete kwatsatfwa njengesizatfu lesingavikela liphoyisa uma lichube senteko sekuhlukumeta emalungelo abuntfu.
Lifanele lenteni liphoyisa uma ngabe libona lelinye liphoyisa lephula emalungelo eluntfu?
Liphoyisa lifanele kutsi?
Kwephulwa kwemalungelo eluntfu.
Sebentisa thransparensi: Umsebenti 7.
Ababhale phasi loko lelifanele likwente liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu.
Tintfo letingenteka uma ngabe liphoyisa lihlukumeta emalungelo eluntfu kumuntfu lotsite.
Tjela licembu ngalinye linikete sibonelo sinye saloko lokufanele likwente liphoyisa. Buta onkhe emacembu ate aphelele. Phindza wente loko ngako konkhe lokungimiphumela.
Tjela munye webafundzi kutsi abhale konkhe loku kufiliphushathi nobe ebhodini.
Photfula lesifundvo ngekutsi kucocwe jikelele.
Uma ngabe lokwephulwa kwemalungelo eluntfu kulicala lebugebengu kufanele kuvulwe lidokodo lalo.
Kuhlukumeta emalungelo eluntfu kungaholela ekutsini kutsatfwe tinyatselo tekucondzisa tigwegwe.
Luphenyo lwekucondzisa tigwegwe lufanele lwentiwe ngekuphangisa, lungashiyi lutfo kanjalo lungavuni muntfu. (Asikho sidzingo sekutsi kulindvwe kutsi kuze kuphotfulwe licala lebugebengu).
Loluphenyo lutawufuna kutfola kutsi bobani labahlukumetekile, kuvunjululwe kuphindze kulondvolotwe bufakazi , kutfolwe bofakazi, kutfolwe sizatfu saloku, indlela lokwenteke ngayo, indzawo nesikhatsi sekwenteka kwalokuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu, kutfolakale kutsi kulandvwe bagcugcuteli bako.
Lokwenteke kulobucala kutawusetjentwa ngalokukhulu kucaphela.
Ngesizatfu sekwenta kweliphoyisa. I-ICD kungenteka loludzaba ilwendlulisele kumaphoyisa kutsia luphenye aphindze eluse kuchubeka kwalo.
ingenta tincomo ngekutsi leliphoyisa lelibukene nalelicala litawubekwa licala lebugebengu yini nobe litawutsatselwa tinyatselo tekucondziswa tigwegwe.
kucinisekisa kutimisela kwemaphoyisa emitameni yawo yekugucula lusito laluniketako kanjalo atfole kuhlonishwa ngumphakatsi; kanye nekusita ekuletseni ingucuko kuloLuphiko lweMaphoyisa kutsi lube Luphiko lolufanele kuhlonishwa nalotfola kuhlonishwa ngumphakatsi ekuvimbeni nasekulweni nebugebengu.
Injongo yalesifundvo kwenta emaphoyisa acabange ngemsebenti we-ICD ekwenteni siciniseko sekutsi emaphoyisa ahlonipha ngalokusetulu emalungelo eluntfu.
Nika umfundzi ngamunye umbhalo lolungiselwe bafundzi Luphiko lwetiKhalo lolutiMele IDC?
kusebenta tikhalo letimayelana nemaphoyisa ngendlela lengavuni muntfu nalengatsatsi licala.
Luphenyo lwekutfola kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lokwentekile lufanele lwentiwe ngekuphangisa, ngendlela lecotfo, lungashiyi lutfo kanjalo lungavuni muntfu. Lesi sisekelo sekuphatsa lokufanele.
caniketwe tizatfu ngalokubhalwe phasi ngetento letichuba umsebenti letitsintsa nobe nguliphi lemalungelo abo nobe tifiso tabo ngaphandle kwanangabe tizatfu taloko kwenta tikhishelwe sive sonkhe;kanye nekutsi d kwenta lokukhona kuchazeka ngekwesizatfu sako lapho khona nobe nguliphi lemalungelo abo litsintseka nobe licindzeteleka?
Emanotsi lokutsite sibonelo kungaba kumiswa emsebentini, tinyatselo tekulungisa tigwegwe, kuntjintjwa emsebentini, kukhushulelwa esikhundleni, njll.
Loko kusho kutsi konkhe lokwentiwako kufanele kube ngulokuhambisana nenchubo lesebentako lapho. Loko kusho kutsi kufanele kulandzelwe imitsetfo yebulungiswa.
aniketwe litfuba lekusho ludzaba lwakhe; aphindze abe nelwati loluphelele lwesizatfu sesento senchubo (tinyatselo tekucondzisa tigwegwe).
ngekungatsatsi licala ngekwetsembeka; kanye nangekungavuni muntfu.
Kubaluleke ngani kutiphatsa ngalokufanele kuSAPS?
Ngabe kuceceshwa kungaba ngiyo yini incenye yetinyatselo letitsatfwa kubukana nekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu?
Asewusho tinhlobo tekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lotatiko kuSAPS.
Yini lokufanele yentiwe liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa emalungelo eluntfu kulotsite?
Injongo yalomsebenti kubutsetela lendzima kanye nekuphendvula nobe ngimiphi imibuto levelako.
Lemibuto ingasita ekuyiseni embili lenchubo kanye nekuveta kutsi ngutiphi tinhlangotsi talesifundvo letingakentiwa.
Yini lengenteka kuliphoyisa lelenta sento lesihlukumeta emalungelo eluntfu?
Tibonelo tekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu: Kutiphatsa No.
Kwehluleka kuhlonipha emalungelo eluntfu kungabangela kulokulandzelako: Kutiphatsa no 2.
Umbhalo wekunikwa bafundzi 7.1.
Ithransparensi: Umsebenti 7.
Yini lokufanele yentiwe liphoyisa uma ngabe libona kuhlukunyetwa emalungelo eluntfu?
Yini lengenteka uma ngabe liphoyisa lihlukumeta emalungelo eluntfu alotsite?
Ithransparensi: Umsebenti 7.
Luphiko lwetiKhalo lolutiMele (ICD) sigungu sembuso lesilawulwa sive lesasungulwa ngekwesigaba 222 seMtsetfosisekelo wesikhashana (uMtsetfo 200 wanga-1993) kanye neSehluko 10 seMtsetfo weLuphiko lwemiSebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika (uMtsetfo 68 wanga-1995).
Kukhutsata kutiphatsa kahle kwemaphoyisa.
Kwakha luPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lolugucukile lolusebenta ngemoya lobuswa nguMtsetfosisekelo.
kucinisekisa kutimisela kwemaphoyisa emetameni yawo yekugucula lusito laluniketako kanjalo atfole kuhlonishwa ngumphakatsi; kanye nekusita ekuletseni ingucuko kuloluPhiko lwemaPhoyisa kutsi lube luphiko lolufanele kuhlonishwa naloluhlonishwa ngumphakatsi ekuvimbeni nasekulweni nebugebengu.
Itawuhlatiya tikhalo kutfola tinkinga letiphindzekako etinchubeni temaphoyisa, nasekwenteni kwawo umsebenti kanjalo nasekuphatseni.
Itawuniketa emaphoyisa secwayiso ngaphambi kwesikhatsi mayelana netinkinga letikhona etinhlelweni nobe mayelana nemaphoyisa latephulamtsetfo.
Itawuniketa secwayiso lesitabe sisuselwa eluphenyweni lolwentiwe ngekutsi tingavinjwa njani tinkinga letigcina titikhalo.
Itawusebenta tikhalo letetfulwa ngemaphoyisa ngendlela lengavuni muntfu nalengatsatsi licala.
Kufa kwemuntfu asetandleni temaphoyisa nobe ngesizatfu sesento seliphoyisa.
Kutsintseka kwemaphoyisa etehlakalweni tebugebengu letifana nekubamba inkunzi, kweba kanye nekushaya.
Similo nobe kutiphatsa kweliphoyisa lokuphikisana nemitsetfo yebuphoyisa lokufana nekuyekelela umsebenti nobe kwehluleka kutiphatsa ngekwendlela yekutiPhatsa yemaPhoyisa.
Naloku i-ICD ihlose kuphenya onkhe emacala kanye nekutiphatsa kabi lokubikwa kutsi kwentiwa ngemalunga e-SAPS, uMtsetfo uvumela kutsi i-ICD ibuyisele lamanye emacala etandleni te-SAPS kutsi iwaphenye. Mayelana nalawo macala lasuke engciselwe etandleni temaphoyisa e-SAPS kutsi ayophenywa i-ICD ingelusa kuchubeka kweluphenyo lwawo. Kulamanye emacala i-ICD yelusa luphenyo ngekutsi inikete tinkhombandlela letitawulandzelwa uma kwentiwa loluphenyo.
Kute baphenyi be-ICD bakhone kwenta umsebenti wabo ngalokufanele nangemphumelelo iNdvuna yeTekuphepha neTekuvikeleka igunyate kutsi labaphenyi be-ICD labatfolwe nguMcondzisi LoweNgamele kutsi banikwe emandla ebuphoyisa.
I-ICD ayikahlosi nakancane kwehlisa sitfunti semsebenti wemaphoyisa. I-ICD itimisele ngekusita emaphoyisa ngemsebenti wayo wekugucula newekucinisa intfutfuko kanye nelubambiswano emkhatsini we-SAPS.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUBUYISELWA KWESELEKE.txt</fn>
Imali lesilele ifakiwe kulemali yekucala.
Sisebenti setemphilo nobe sigungu sekuhlola sikucinisekisile kutsi kukhubateka kwakho kwesikhashane futsi kutawuhlala sikhtsi lesi . Ngaloko lemali lokhokhelwa yona itawuphela mhlaka . Uma uneluvo lwekutsi simo sakho setemphilo solo sokwenta kutsi ufaneleke kutsi utfole imali yemutfu lokhubatekile, ukhululekile kutsi ufake sicelo semuntfu lokhubatekile.
Mayelana nesigaba 12 na-17(c) semTsetfo wekutsi nobe ngabe ngubani umuntfu loniketa umniningwano lawatiko kutsi ungemanga kute atfole lemali kumenta abe nelicala. Ngekulandzela Sigaba 18 salomTsetfo nobe ngabe ngubani logwetjwe etikwelicala lwaloluhlobo kutawufuneka akhiphe inhlawulo nobe aye ejele sikhatsi lesingadluli etikwetinyanga letingu-12, nobe kokubili, inhlawulo kanye nelijele.
Kwehluleka kuhlonipha lolokufunwa ngulomTsetfo kungaholela ekupheleni kwaleselekelelo lositfolako. Uma uhluleka kulandza selekelelo sakho emahlandla lamatsatfu alandzelana, selekelelo sitawumiswa. Nobe ngabe ngusiphi selekelelo lebekungakafaneli kutsi usitfole kumele sibuyiselwe emuva.
Mayelana nesigaba 10 salomTsetfo unelilungelo lekucela kutsi kubuyeketwe sincumo salesikhatsi saleselekelelo loniketwe sona, nobe lemali loniketwe yona.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Sicelo sakho seselekelelo salabakhubatekile sibukwe ngandlela.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Imali lesilele ifakiwe kulemali yekucala.
Ngekulandzela umTsetfosimiso 23 uyadzingeka kutsi watise lihhovisi langakini ngeluntjintjo lwetimo tetetimali takho kumbe talona longumkakho/loyindvodza yakho. Kubuka timo takho wedvwa, imali yakho ingangetwa nobe yehliswe nobe imiswe ngelusuku loluncunywe ngumCondzisi Jikelele.
Sisebenti setemphilo nobe sigungu sekuhlola sikucinisekisile kutsi kukhubateka kwakho kwesikhashane futsi kutawuhlala sikhatsi lesi . Ngaloko-ke selekelelo sitawuphela mhlaka . Uma uneluvo lwekutsi simo sakho setemphilo solo sokwenta kutsi ufaneleke kutsi utfole selekelelo semutfu lokhubatekile, ukhululekile kutsi ufake sicelo semuntfu lokhubatekile.
Mayelana neSigaba 12 na-17(c) semTsetfo wekutsi nobe ngabe ngubani umuntfu loniketa umniningwano lawatiko kutsi ungemanga kute atfole leselekelelo kumenta abe nelicala. Ngekulandzela Sigaba 18 salomTsetfo nobe ngabe ngubani logwetjwe etikwelicala lwaloluhlobo kutawufuneka akhiphe inhlawulo nobe aye ejele sikhatsi lesingadluli etikwetinyanga letingu-12, nobe kokubili, inhlawulo kanye nelijele.
Kwehluleka kuhlonipha lolokufunwa ngulomTsetfo kungaholela ekupheleni kwaleselekelelo. Uma wehluleka kulandza selekelelo sakho emahlandla lamatsatfu alandzelana, selekelelo sitawumiswa. Nobe ngusiphi selekelelo lebekungakafaneli kutsi usitfole kumele sibuyiselwe emuva.
Mayelana nesigaba 10 salomTsetfo unelilungelo lekucela kutsi kubuyeketwe sincumo salesikhatsi seselekelelo loniketwe sona, nobe lemali loniketwe yona.
Uma kukhona kungabi nesiciniseko mayelana nalesatiso uyacelwa kutsi uchumane nelihhovisi langakini letenhlalakahle.
Ngekulandzela umTsetfosimiso 2 (a) umuntfu utawufaneleka kutfola selekelelo semuntfu lokhubatekile kuphela uma kukhubateka kucinisekiswe ngumbiko wetekwelashwa wesisebenti setemphilo. Luhlolo lwesisebenti setemphilo ngulolu, ngekuya ngesimo sakho semphilo sanyalo, awufaneleki kutfola selekelelo semuntfu lokhubatekile.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUGCINWA NEKWENGANYEL.txt</fn>
Lucingo: 012 661?
uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, nombolo 38 wanga-1927, sigaba 11 (b): wonkhe umuntfu lomsikati loshade ngekulandzelwa kwemtsetfo wendzabuko (ngaphandle kwalabasikati baseKZN) uyohlala asesigabeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze.
Ngabe kweNganyelwa kwebantfwana kutsintseke njani ngalesimo sendzabuko?
Ngaphasi kweMtsetfo weNdzabuko kwenganyelwa kwebantfwana kulilungelo lelingenakuphikiswa leliniketwa ngumshado endvodzeni kanye naselusendvweni lwayo.
Loku kusho kutsi ngemuva-nje kwekutsi indvodza ikhiphe emalobolo macondzana nemfati wayo, yona nebelusendvo lwayo batfola onkhe emalungelo lagcwele ebutali ebantfwaneni labavela ngesikhatsi salowo mshado.
Kungabi semtsetfweni kwebantfwana nobe simo sekutsi bantfwana abekho emtsetfweni akwatiwa ngaphasi kweMtsetfo weNdzabuko, ngobe umntfwana njalo-nje utawuba nelikhaya, lokungahle kube likhaya lakagogo wakhe lapho kubelekwa khona unina kuye ngesisho lesitsi Ngwana wa dikgora ke wa ga mmaagwe (ngembi kwemshado) nobe kube likhaya lakagogo lapho kubelekwa khona babe wabo nobe bendvodza yamake wabo ngekulandzela sisho lesitsi inkomati itsatfwa nelinkhonyane layo?
Kunesidzingo sekucacisa loluhlobo lwemshado lona lomsikati langena kuwo.
Bantfwana lababelekwe ngekhatsi kwemshado: Basemahlombe endvodza yakhe kanye nelusendvo lwayo kungakhatsaleki kutsi ngabe babe wabo mbamba-mbamba ngubani.
Kulindzeleke kutsi indvodza yamake walabantfwana ibemukele njengebayo futsi igcwalise yonkhe imitfwalo netibopho letetayelekile temtali macondzana nalabantfwana.
Kushona kwendvodza akucedzi budlelwane bebukoti.
Ngaphasi kwelisiko lekungena lomshado lokhona uyachubeka ngekutsi lomfelokati atsatfwe yindvodza lengena esikhundleni futsi ichubeke endzimeni yendvodza leshonile.
Lomfelokati kanye nebantfwana bakhe baba ngaphasi kwekwengamela nekuphatsa kwalowo longena esikhundleni sendvodza yakhe. Lomngeni-vusumuti uvamise kuba ngulomunye wemalunga lamadvuna elusendvweni lwendvodza yakhe.
Lusendvo lwendvodza leshonile lutibophelela ekutseni lutawunakekela lomfelokati seloku-nje aphila, futsi bachubeke nekumbelekisa bantfwana labanyenti ngalendlela lokungaphumeleleka ngayo nalendvodza laniketwe yona.
Labantfwana lababelekwe ngulomfelokati kanye nalomngeni-vusumuti njalo-nje batsatfwa njengebantfwana bendvodza yakhe leshonile.
Imitsetfo leminyenti yendzabuko ayimvumeli lona lomsikati kutsi angaphindze ashade uma asahleli ngaphasi kwekunakekelwa kwelusendvo lwendvodza yakhe. Uma afuna kuphindze ashade kumele abuyele elusendvweni lwababe wakhe.
Uma aphindze ashada, nobe ngubaphi bantfwana lababelekwa ngulomsikati lowehlukene nendvodza kwase kutsi lendvodza yesibili yammitsisa, labo bantfwana balendvodza yesibili, futsi basemahlombe elusendvo lwalendvodza yesibili. Lendvodza yesibili ngiyo neyengamela labo bantfwana.
Ekushadeni kwakhe kwesibili, lowo lomsikati lowehlukene nendvodza angacelwa ngulendvodza yesibili kutsi ete nebantfwana bakhe emshadweni (lokusho labantfwana lababeleke ngalesikhatsi angaphasi kwekunakekela kwababe wakhe ngemuva kwekubuya emendvweni), lokutawusho kutsi kuleso simo lendvodza itawube imteka nemankhonyane akhe.
Timiso tesigaba 11 (b) teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama betitawulawula leso simo lowo lomsikati bekatawuchubeka ngesimo sebuntfwana kantsi indvodza yakhe beyitawuba ngiyo lemengamelako. Umphumela walesigaba bewuba ngunawu: labasikati labamnyama labangakashadi bebangaba nesimo sebudzala, labasikati labamnyama labashade ngemtsetfo wesilungu bebangaba nesimo sebudzala, kepha bonkhe labasikati labangaphasi kweminyaka lengemashumi lamabili nanye nobe labashade ngekwemtsetfo wendzabuko bebatawuchubeka ngesimo sebuntfwana?
Ngaloko-ke lesigaba sitfutfukisa kubandlulula labasikati ngenca yebulili futsi, ngaloko-ke siyangcubutana neMtsetfosisekelo.
Lesigaba siye sacinisisa umgomo webudvuna loniketa labadvuna emagunya langenamkhawulo nekulawula timphilo netimphahla tebafati babo.
Indvodza itsatfwa njengababe walabantfwana futsi angeke ivunyelwe kutsi ibaphike. Ngenca yetimo tekwemitsa kwamake wabo kanye nekubelekwa kwabo angeke kube malula kubaphawula nekubehlukanisa ebantfwaneni basemshadweni.
Indvodza inemtfwalo wekwengamela iphindze ibagcine, inemtfwalo wekubemukela njengabo bonkhe bantfwana lababelekwe ngekhatsi emshadweni. Bangemalunga elusendvo lwalobabe. (Ngwana wa dikgora). Bobabe mbamba-mbamba balabantfwana abanasabelo kubo.
Bangaphasi kwelusendvo lwamake wabo.
Uma kwenteka lomake ashade, yena nendvodza yakhe baba nemtfwalo wekugcina labantfwana. Lendvodza itfola ligunya lebutali kulabantfwana ngekulandzela lesisho lesitsi: Inkomati itsatfwa ngelinkhonyane. Angeke kube nemehluko emkhatsini kwalabantfwana kanye nebantfwana balomshado. Ngaloko-ke nalapha alukho lubandlululo emkhatsini kwebantfwana njengobe kwencatjelwe nguMtsetfosisekelo?
Uma kuba nekwehlukana bantfwana bavamise kusala nelusendvo lwabobabe wabo.
Uma make webantfwana ashiya lusendvo lwabobabe walabantfwana akahambi nalabantfwana.
Uma afisa kuphikisana nalesimo, yena nalowo lomengamele kumele bafake simangalo macondzana nendvodza yakhe lokusimangalo sekutsi lendvodza ayisiye umuntfu locotfo nalofanele kutsi aniketwe kugcinwa kwebantfwana. Loku kusho kutsi njalo-nje kunesibonelelo lesivuna indvodza nelusendvo lwayo lwekutsi ngibo labatakwengamela bantfwana ekwehlukaneni. Banelilungelo lemvelo lekuniketwa kugcinwa kwebantfwana.
Letinye timo lapho bantfwana bangashiywa khona ngaphasi kwekugcinwa ngumake wabo kulapho uma basamunya libele. Lesi ngulesinye setibonelo lapho inhlalakahle lesembili yebantfwana itawuba setulu kwawo onkhe emalungelo emvelo ababe mayelana nekugcinwa kwebantfwana.
Ngaloko-ke tinkantolo tendzabuko tivamise kuniketa bobabe lilungelo lemvelo lekugcinwa kwebantfwana uma kwehlukanwa futsi kusemahlombe alowo nalowo lophikisana naloku kutsi abonise kutsi kuniketwa kwekugcinwa kwebantfwana kuye kubabe wabo angeke kuhambisane nenhlalakahle lesembili yebantfwana (umtfwalo wekuveta bufakazi).
Bantfwana labancane labasamunya batawuniketwa make wabo, ngaphasi kwembandzela wekutsi uma sebakhulile batawumukiswa kubabe wabo. Labantfwana ngekwabo abanalo lilungelo lekutikhetsela umtali labafisa kuhlala naye.
Bantfwana abanalo livi macondzana nemalungelo abo kantsi tincumo tilahlelwa kubo mayelana naloko lokubonakala njengalokutawuba ngulokubafanele.
Ngaloko-ke umtsetfo wendzabuko, unetimiso letitsite letihambisana neMtsetfosisekelo kanye neMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko. Nanobe kunjalo, letinye tetimiso tawo tiyangcubutana netimiso teMtsetfosisekelo kantsi ngaloko kuloko kuchutjwa kungahambisani nemtsetfosisekelo. Leti nguleto timiso lokumele kumelanwe nato etinkantolo. Sizatfu lesisemcoka ngukutsi sigaba 11 (b) ngekwaso sesiye sacitfwa kantsi, ngaloko-ke, nobe nguluphi luhlobo lwekungalingani ngekwesimo emkhatsini kwemadvodza nalabasikati akumelanga luchubeke nekuba khona njengobe lungenaso sisekelo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUGUBHA UMKHOSI WETIM.txt</fn>
Timphawu tetfu tavelonkhe timphawu letibonakalako netangemlomo letisemtsetfweni letikhombisa tsine njengesive. Timphawu tavelonkhe tichazwa ngekweMtsetfosisekelo futsi timiselwe kutfutfukiswa kucolelana nekwakha sive.
Emandla ekuvota ebantfu labadzala bonkhe, luhlu lwebavoti lolufanako lwavelonkhe, lukhetfo lwaso sonkhe sikhatsi, neluhlelo lwemacembu lamanyenti ahulumende wentsandvo yelinyenti kucinisekisa kulandzisa, kutiphendvulela nekuba selubala.
Siphandla saVelonkhe lesisibona etakhiweni tahulumende, kumiculu, etimotweni, njll.
IFulegi yavelonkhe lensha yeRiphabliki yeNingizimu Afrika yacala kusetjentiswa mhlaka-27 Aphrili 1994. Yaphakanyiswa ngemuva kwesimbi yelishumi nakubili ebusuku njengobe live lelinsha belitalwa. Umdvebo nemibala yefulegi ngumfakiso wemibala lephambili yemlandvo wefulegu yaseNingizimu Afrika, kusukela kudzala kute kube ngunyalo.
Ifulegi kumele iphatfwe ngehlonipho. Akufuneki kutsi uhule phasi nobe kubekwe lokutsite ngetulu kwayo.
Ifulegi ifundzeka njengelibhuku kusukela enhla kuya entasi futsi kusukela kwesencele kuya kusekudla?
Uma ivundlisiwe, umshini wekuphakamisa kumele ube kwesencele sembukeli bese libhande lelibovu libe ngetulu.
Siphandla savelonkhe, nobe luphawu lweMbuso, luphawu lolubonakalako lolukhulu lweMbuso. Tsatsa sikhashana ucabange tintfo letibalulekile imphilweni yakho sitifiketi sekutalwa, semshado, sekufa nesesikolo, lipasi lekuhamba lakho konkhe kwentiwe kwaba semtsetfweni ngeSiphandla. Indibilishi yakho lencane inaso kulinye kumacela alo. Uma usekuhambeni kulelinye live ubona loluphawu etimphaweni tesakhiwo semancusa ukhumbula ekhaya. Siphandla siyincenye lenkhulu yeLuphawu loluKhulu, lolu belutsatfwa njengeluphawu lolukhulu lweMbuso. Emandla laphelele aniketwa kuwo wonkhe umculu nemboniso weLuphawu loluKhulu kuwo, njengobe loku kusho kutsi wesekelwe nguMengameli weNingizimu Afrika?
Siphandla lesinsha, sivale lesi lesisebentele iNingizimu Afrika kusukela ngamhlaka-17 Septemba 1910. Lengucuko ibonisa ihloso yaHulumende yekukhombisa ingucuko yembuso wentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika kanye nemcabango lomusha webuve.
Timphawu betisetjentiswa njengendlela lemalula yekutfutfukisa ngekwentsandvo yelinyenti ikakhulukati labantfu baseNingizimu Afrika laba esikhatsini lesengcile bebakhishelwa ngaphandle uma kutsatfwa tincumo kuletinchubo talelive. Timphawu temacembu etembangave tasetjentiswa elukhetfweni lwanga-1994 kukhombisa kalula emaphepheni ekuvota.
Letimphawu letintsatfu tavelonkhe lekukhulunywa ngato kulelibhukwana timele lombuso wentsandvo yelinyenti futsi tivala tonkhe timphawu takudzala letifana nato. Emagugu labalulekile lasekele letimphawu letintsatfu kucolelana, kubumbana ngekwehlukahlukana nekwakha sive. Ngaletimphawu letintsatfu wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika uyakhutsatwa, uyaciniswa, uniketwa umfutfo futsi uniketwa umoya wekuphatsa inchubo yekutsatsa lesive kulesikhatsi sakudzala sekwehlukana asiyise kulikusasa lelibumbene.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUHUMUSHA NEKUHLELA.txt</fn>
Incenye yekuHumusha nekuHlela yeluPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe inaletincenye letincane letilandzelako: siBhunu, siNgisi, tiLwimi tangaPhandle, siZulu, siChosa, siNdebele, siPedi, siSuthu, siTswana, siSwati, siVenda, kanye nesiTsonga. Lesimo setilwimi letinyenti eNingizimu Afrika, ngekwesigaba 6 seMtsetfosisekelo, sitsi Hulumende wavelonke kanye nabohulumende betifundza bangasebentisa nobe ngabe ngutiphi tilwimi letisemtsetfweni emisebentini yahulumende, kubukwe kusetjentiswa kwato, nekuphumeleleka kwekusetjentiswa kwato, tindleko, simo sesifundza kanye nekulinganisa tidzingo kanye netintfo letitsandvwa takhamiti tonkana Ngako-ke kubaluleke kakhulu kwenta kutsi kuphumeleleke kutsi ematiko ahulumende akwati kuchumana nebantfu ngemphumelelo, lokunye, nemalunga ato tonkhe takhamiti ngetilwimi tato, ngekusebentisa tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni?
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe lusebenta njengeluhlelo lolusekela lulwimi kuhulumende.
Uma ngabe umculu kumele uhunyushelwe etilwimini letinyenti, kubalulekile kutsi umbhalo lekususelwa kuwo uhlelwe ngaphambi kwekutsi uhunyushwe kute kube khona umcondo lofanako futsi umlayeto uvakale. Imiculu leseyihunyushiwe iyacatsaniswa nemculu lokutsatselwe kuwo kute kuhlolwe bungiko belulwimi, kuphelela kanye nekuhambisana kwemibhalo, kucinisekiswe kulunga kwemtsetfo, tatiso tahulumende, njalo njalo.
Ematiko lasebentisana nabohulumende, tinhlangano nobe bantfu kulamanye amave baniketwa lusito yincenye lencane lebukene netiLwimi tangaPhandle, futsi basebenta ngemiculu lefana njengetivumelwano temave ngemave, imibiko ye-Interpol luphenyo kanye nemibuto, tincwadzi tebahambi nobe tebantfu balamanye emave, njalo njalo.
Lusito lwemibuto yelucingo luniketelwa kuphangisisa kucatulula tinkinga telulwimi ngekushesha, kubhalwa kwemagama nekusetjentiswa kwawo kuleto tilwimi letisemtsetfweni letinebahumushi labasebenta ngaphakatsi. Kuyaye kwentiwe lucwaningo lapho kudzingeke khona. Kepha, akuhunyushwa ngelucingo.
Umsebenti lophutfumako, bukhulu bawo kanye nelusuku lofuneka ngalo angeke ulindze kwentiwe ngekhatsi, utfunyelwa kubahumushi bangaphandle njengendlela yekwenta umsebenti kahle. Umsebenti lomnyenti ngaphasi kwencenye lencane yetilwimi tangaphandle utfunyelwa kubahumushi labatimele njengobe umsebenti wekuchumana nalamanye emave eNingizimu Afrika undlondlobala ngesivinini.
Ngekuvumelana netincenye tesigaba 3, 6 na 31 teMtsetfosisekelo, incenye yekuHumusha nekuHlela yeluPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS) lwenta kutsi kuphumeleleke kutsi hulumende agcine tibopho takhe kubantfu. Emakhasimende lamakhulu encenye yekuHumusha nekuHlela ngematiko ahulumende lomkhulu kanye nemitimba letsite lemiswe ngekwemtsetfo wahulumende futsi lechumana nematiko ahulumende lomkhulu.
Lamanye ematiko anetinsita etilwimi ato futsi ayatihumushela umsebenti wawo, sibonelo, liTiko leTebulungiswa, iSANDF, kanye neSAPS. Kepha, iNLS iyawelekelela lamatiko uma umsebenti ungetulu kwemandla awo ngekwelinani lebasebenti nobe bungoti, njengoba kwenteka uma anemibhalo lekumele ihunyushelwe etilwimi tangaphandle.
Letinye tifundza tinetinsita tato tetilwimi, kodvwa bayalutfola lusito uma bangenawo emandla ekwenta umsebenti iNLS lenawo. I-NLS ingeluleka sifundza mayelana nebahumushi bangasese labatsembekile ngelulwimi lolutsite.
Kute kwentiwe kahle umsebenti ngelizinga lelisetulu, lihhovisi letilwimi lidzinga kuba nekwesekelwa kutekuphatsa lokukahle kute kutsi bahumushi nebahleli banake imisebenti yabo ngalesikhatsi basebenti betekuphatsa babukene nemsebenti welihhovisi letilwimi.
Umculu ngamunye lota ehhovisi udlula etinyatselweni letimbalwa letinye tato tekuphatsa kantsi letinye tiphatselene nekuHumusha nekuHlela.
a. Umculu wemukelwa eHhovisi ushaywe sitembu lesilusuku lomukelwe ngalo bese utfunyelwa kuMcondzisi uyohlolwa futsi kukhishwe nesincumo sekutsi lomsebenti ungentiwa.
b. Uma ngabe lomculu kumele uhunyushelwe etilwimini letinyenti, lihhovisi lekuphatsa lentawenta emakhophi latawuniketwa incenye lencane yelulwimi ngalunye lekutahunyushelwa kulo.
c. Lamakhophi atfunyelwa kubaphatsi betincenye letincane betilwimi letidzinga kuhunyushwa.
d. Inhloko yalelo lulwimi ngiyo lencumako kutsi lomsebenti ungentiwa ngekhatsi nobe ngaphandle e. Lowo mculu utfunyelwa kumabhalane nobe kumsebentitilwimi logcina irejista lekutawubhalwa kuyo yonkhe imininingwano ledzingekayo njengelusuku lokwemukelwe ngalo, linani lemakhasi, ligama lelikhasimende nekutsi ngubani lotawuhumusha nobe awuhlele.
f. Kanjalo-ke lomculu uniketwa lomuntfu lekumele awusebente futsi uma ngabe kumele uyohunyushwa ngaphandle utfunyelwa kuMcondzisi kutsi kutfolakale imvumo yekuwutfumela ngaphandle.
g. Ngemuva kwemvumo utfunyelwa ehhovisi lekuphatsa kute kutsi uniketwe inombolo bese-ke utfunyelwa kumhumushi wangasese, lesekwentiwe emalungiselelo naye ku-(d) ngenhla.
h. Uma lomculo sewuhunyushiwe utfunyelwa kumgcinimabhuku kute kutsi abhale lusuku lobuyiswe ngalo kanye nelinani lemagama, futsi-ke uma ngabe uhunyushwe ngaphandle, kuyiswa lomculu kanye ne-imvoyisi yemhumushi wangasese ehhovisi lekuphatsa.
Mabhalane wenta ikhophi yemculu lohunyushiwe atfumele ikhophi yinye ekhasimendeni bese kutsi yinye ikhophi itfunyelwa ehhovisi lelifanele kute iyofayelwa, kulungiswe imali yekukhokhela umsebenti lowo.
Kuphatsa lihhovisi letilimi kuba malula uma kulandzelwa lencubo ngobe tonkhe tinyatselo umculu lodlula kuto tibhalwe phasi. Kugcina tinsuku letibekiwe letahlukahlukene teminyango lendlula ku 20 kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kanye netilwimi letimbalwa tangaphandle kuyincubo lecakile leyentiwa malula lihhovisi lekusekela kuphatsa.
Ngaphandle kwetinkinga letinyenti basebenti beNLS batibophelele kukhicita umsebenti losezingeni lelisetulu. Bayaye basebente sikhatsi lesengetiwe kungakhatsaleki kutsi baceliwe nobe cha. Batsatsa emakhasimende abo njengesizatfu lesenta kutsi kube lihhovisi letilwimi. Njengobe lamakhasimende kungebalingani betfu, njengobe sonkhe sisebentela hulumende, umsebenti lowentiwa yiNLS uyincenye lenkhulu yeluchungechunge, incenye yencubo yekuchumana phakatsi kwahulumende kanye netakhamiti eNingizimu Afrika.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUMUNYISA UMNTFWANA L.txt</fn>
Christopher, kulesikhumba salencwadzi, watalwa aneludzebe nelwanga loluchekeke kamatima. Ludzebe lwakhe lwalungiswa nakanetinyanga lengu-5 budzala futsi ukhombise kubancono kahle kakhulu. Lwanga lwakhe lutawulungiswa uma asanemnyaka.
Bantfwana labatelwe bachekeke lwanga bavamise kuba nenkinga uma bamunya ngobe umlomo wabo awukahlukaniseki nemphumulo. Ngaleyo ndlela-ke lomntfwana angete akhona kubumba lingekhatsi lemlomo, lilungele kumunya, ngako-ke uba nenkinga yekumunya libele nobe libhodlela?
Lizinga lekuba kubi kakhulu neluhlobo lweluchekeko lweludzebe, lolwehlukahlukana ngekuya kwemntfwana ngulo lolubonisa kutsi lomntfwana utawumunya kanjani. Uma ngabe lomntfwana uchekeke ludzebe kuphela, tincane tinkinga langaba nato uma amunya. Lwanga lolungakatsikameteki, loluhlangene lolubaluleke kakhulu kulenchubo yekumunya?
Kumunya kufaka ekhatsi kudoswa/kwekhanywa kwelubisi engonweni (kungaba libhodlela nobe libele), umntfwana alwente sabhodlana lolubisi, futsi lebhodlana ihamba isuke embili emlonyeni iye emuva, laphoke utawubese uyayimita yehlele esiswini. Ngalokwetayelekile-ke umntfwana ufanele akhone kuphefumula kahle ngemakhala uma amunya ngemlomo?
Uma ingono ingena emlonyeni, tindzebe temlomo tiyayibamba, tivale kube sengatsi tinamatsele bese kutsi lulwimi luyaphakama kute lucindzetele lengono elwangeni loluhlangene. Lulwimi-ke lubese luya emuva, lushiye indzawo lenkhulu emkhatsini wetindzebe temlomo nelulwimi/lwanga loluhlangene lolungavumeli umoya ungene kulesikhala. Ngaleyo ndlela-ke kwakheka sikhala lesingenalutfo bese lubisi-ke luyamunyeka lungena emlonyeni.?
Lesikhala lesingenalutfo sivikela kutsi lengono ingaphumi emlonyeni futsi siphindze sisite umntfwana akhone kuchubeka abambe lengono. Imihlatsi, lulwimi, tihlatsi netisini tekhama lubisi ebeleni.
Lenchubo yekumunyisa iyafanana, akunandzaba kutsi kumunywani (libele nobe libhodlela). Nobe kunjalo, lokwentekako uma kumunywa lubisi ebeleni kwehlukile kunaloko lokwentekako uma kumunywa lubisi ebhodleleni. Kumunya ummito welibhodlela kudzinga kusebenta kancane kwemihlatsi, imisipha yebuso, lulwimi, tisini, netihlatsi temntfwana?
Ngalokwetayelekile, lubisi luphuma masinyane ebhodleleni kunasebeleni, nobe-nje loku kuphatselene netintfo letinyentana letiphatsekako njenge: luhlobo lwelibhodlela nengono, nebukhulu bengono. Kwehla kwelubisi uma make amunyisa kuya ngekutsi make uyehlisa yini (luyaphuma yini lubisi) lokutsi ngalenye indlela, lizinga lekwehlisa kwamake likhuphuka uma ngabe umntfwana akhuphula lizinga lekumunya?
a Lubisi lwelibele lusici semtimba, lesingeke siphatse kabi umtimba njengobe lokunye kudla kwebantfwana kwenta. Ludvwadvwasi lwemphumulo yemntfwana lochekeke ludzebe , lusebaleni, futsi lubisi lwelibele angeke luluphatse kabi.
b Kumunya libele kubonakala kungakhi lizinga lemoya ngekhatsi endlebeni njengobe kwenteka uma kumunywa libhodlela lokuyintfo lenhle njengobe bantfwana labachekeke lwanga bavamise kuba nemzimbomubi ngekhatsi endlebeni . Kumunya ngalokunemndlandla kuvumela kulingana kwemoya ngekhatsi endlebeni, lokunciphisa ematfuba emzimbomubi wendlebe.
c Lubisi lwelibele lunesilwa-nagciwane. Kufaka ekhatsi kokubili i-lactoferrin ne-immunoglobins lokusita ekuvikeleni kungenwa tifo. Bantfwana labachekeke ludzebe banelinani leliphasi kakhulu lelibikiwe lekungenwa tifo?
Akunendzaba kutsi umunya libhodlela nobe libele, ufanele aphiwe kudla lokunemsoco. Kumunya kunenzunzo njengobe kukhutsata kusebenta kwemisipha yebuso ledzingeka ekukhulumeni ngalokwetayelekile (kutfutfuka kwekuphimisa imisindvo). Ngetulu kwaloko, tindlela tekumunyisa umntfwana lotsandza kutalwa tibaluleke kakhulu. Umntfwana lowetayelekile uma amunya utsatsa imizuzu lelinganiselwa kulengu-20 kuya ku-30, lokuvumela kukhula kahle nekuba nemsoco?
Kumntfwana lochekeke lwanga , inchubo leyetayelekile yekumunyisa iyaphatamiseka ngenca yekungabi nemfutfo lomuhle wekumunya netinkinga letibakhona uma etama kucindzetela ingono. Bantfwana labachekeke ludzebe kuphela abakavamisi kuba netinkinga tekumunya. Nobe kunjalo, kuchekeka kweludzebe kuphatamisa kubambeka sakunamatsela kwetindzebe engononweni. Loku-ke kumane nje kuncesheteliswe ngumntfwana ngekusebentisa sihloko selulwimi lwakhe nemalakanya (lencenye lephakeme yetisini, lebambe ematinyo) kute avalele lengono. Kungavaleki-ke kwalengono kungaholela ekutsini lubisi lucitseke kuloluchekeko. Kubanjwa kuhlanganiswe loluchekeko uma umntfwana amunya kungavikela kutsi lubisi lungavuti?
Nobe kunjalo, umntfwana lonelwanga loluchekekile akakwati kubamba anamatselise emuva emlonyeni wakhe ngobe umlomo nemphumulo yakhe akukehlukani. Loku kuyinkinga ngobe sivalo sasemuva, lesidzingeka ekumunyeni, angeke sakheke. Kwekuvala emuva, kudzingeka kwakheke kucindzeteleka lokungakalungi emlonyeni kute kumunyeke. Kumntfwana lomncane, loneludzebe loluchekekile kumunya kufanana nekwetama kufutsa ibhayiloni lenembobo. Ngalokulandzelako, ngaphandle kwekumunya, lomntfwana akakwati kudosa lubisi engonweni. Ngekungakhatsaleli kwakha umoya longakalungi, uma ngabe lengono isemlonyeni wemntfwana, senteko sekumunya lesitentekelako sitawentalomntfwana aphakamise lulwimi lwakhe kute acindzetele libele futsi adose lubisi. Kweseleka kwelanga lolucinile kusho kufuceka kwengono ingene kulomgodzi. Loku kubangela tinkinga letimbili. Kwekucala kutsi, lengono ayikacindzeteleki elwangeni ngobe yincane, uma ngabe ikhona, lubisi luyadoseka futsi kwesibili, uma ngabe lengono ingene kulomgodzi futsi lubisi luyadoseka, lutawendlula lucondze ngco emakhaleni kunekutsi luye emlonyeni lolubisi-ke lutawubese luphuma ngemakhala. Lokuphuma kwelubisi ngemakhala kubangela kutsi lube luncane lubisi lalunatsatsa mbamba lomntfwana ngako-ke ikhatsi sekutsi amunyiswe sifanele kutsi selulwe sibe sidze?
Umntfwana lochekeke ludzebe kuyamdzinisa kumunya, kungenteka alale nekulala lapho asamunyiswa ngako-ke akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe. Uma ngabe umntfwana akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe ngato tonkhe tikhatsi uma amunyiswa, angeke sitfutfuke sisindvo semtimba wakhe futsi kungenta nekutsi sinciphe. Loku kungoba uma lomntfwana atsatsa sikhatsi lesidze kumunya, uncibilikisa ema-calories lamanyenti uma amunya kuna lankha lawadla ngempela.?
Kuvamile kunobe ngumuphi umntfwana kutsi alale ngemuva kwekumunya. Ngalesikhatsi alele umntfwana, kwetjisa kwakhe kuvamise kuhamba kancane, loko-ke kubangela kutsi azimuke. Ngako-ke, uma ngabe umntfwana lochekeke ludzebe angakalali sikhatsi lesidze ngobe utsatsa sikhatsi lesidze amunya, loku ngulenye inkinga letawumkhinyabeta kutsi azimuke ngalokufanele. Kubalulekile-ke kutsi kumunya kwakhe kungatsatsi sikhatsi lesidze kakhulu (emaminitsi langu-20-30).?
Uma ngabe lenchubo yekumunya ibonakala idla sikhatsi, nebatali-ke nabo babe baloku babambekile sikhatsi lesidze. Sikhatsi lesidze lesicitfwa ekumunyiseni, nekungaphumeleli kahle, nako-ke kubangela kukhatsateka kwebatali.
Luhlobo lwekuchekeka kweludzebe lutawuba nesandla ekuphumeleleni kumunyisa. Kumunyisa umntfwana lochekeke ludzebe nganhlanye nkuphela kungentiwa kube lula uma ngabe lengono icondziswe kulencenye yemlomo lengakachekeki. Lomntfwana ufanele agonwe ngendlela yekwekutsi lencenye lechekekile ibheke etulu. Loku kutawuvimbela lubisi kutsi luphume emlonyeni lucitseke, lokungenteka uma ngabe lokuchekeka kubhekiswe phasi?
Kute kwehliswe lizinga lekubamba nekumunya kabi, make angabamba lengono emlonyeni sonkhe lesikhatsi amunyisa umntfwana. Kungaphindze futsi kusetjentiswe sivikelangono (sigcokwana serabha lesivikela ingono uma umntfwana amunya) netiti?
Bomake bayakhutsatwa kutsi uma bamunyisa betame kugona bantfwababo ngetindlela letehlukene kute batfole kutsi nguyiphi indlela lebasebentela kahle, sibonelo;kugona umntfwana acondze, asondzele engonweni. Loku kunciphisa ematfuba ekuhishwa nekutsi lubisi lubalekele emakhaleni. Uma kwenteka kutsi lubisi luvutele emakhaleni njengobe lusamanti emvelo emtimba, akatsikamenti ludvwadvwasi loluvikele lokusamafinyela?
Ecinisweni kumunyisa akukafaneli kutsatse ngetulu kwemaminitsi langu-30 futsi tikhatsi tekumunyisa tifanele tincunywe masinyane-nje umntfwana atelwe. Umntfwana loneludzebe loluchekekile angamunyiswa kanyenti kunalona loneludzebe lolungakachekeki, mhlawumbe njalo nje ngema-awa lamatsatfu?
I-obturator (kwekuvala sikhala kwesikhashana) nayo ingasita. Loku yintfo lesapuleti, nobe lwanga, lesetjentiselwa kuvala luchekeko elwangeni. Loku kwenta kumunyisa kube yimphumelelo nobe umntfwana agonwe nganobe nguyiphi indlela. Bomake bangaphindze betame kubamba libele, libe semkhatsini wemino nesitfupha bacindzetele libele kute lubisi lwehle kahle. Kubeka sihloko semuno lapho ludzebe luchekeke khona kutawenta tindzebe tinamatsele kahle ebeleni kute umntfwana akhone kumunya kahle?
a Umntfwana angete akhona kahle kubamba amunye, lokunye lokuhambisana naloku kutsi likhono lakhe liba nemkhawulo ekwakheni umoya emlonyeni.
b Kungabakhona kucinelana kwemiva kubo bobabili, make nemntfwana ngenca yekumunyisa lokungakaphumeleli, lapho khona umntfwana bekazabalaza etama kumunya.
c Lizinga lekwehla kwelubisi lihamba kancane, lokwenta umntfwana angondleki kahle. Ngako-ke kuba nelunako lolukhulu ngekungazimuki kwemntfwana d Ngesikhatsi umntfwana amunya, kubamatima kusho kutsi lungakanani lubisi loluphumile walumita. Kwekhama lubisi balufake ebhodlelelni lelitsambile bamunyise umntfwana kungayisombulula lenkinga. Ciniseka kutsi umntfwana uyalichamela linabukeli lakhe ngaso sonkhe esikhatsini lesinyenti. Loku kufakazela kutsi umtimba wakhe awomi?
e Bomake bangabulawa kuphakatsa kwemabele uma umntfwana angadosi lubisi lolwenele.
Kukhama lubisi umunyise umntfwana ngelibhodlela lelitsambile kwenta umntfwana azuze ekunatseni lubisi lwelibele, ngaphandle kwetinkinga tenchubo yekumunya libele.
Uma ngabe kummunyisa libele kuphumelela, kuyajabulisa, nobe kunjalo, uma kungasebenti, make usengatikhetsela kwekhama lubisi amunyise umntfwana asebentisa yinye yaleletinye tindlela. Nobe-nje make ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi akhutsatwe kwetama kummunyisa libele, esikhatsini lesinyenti, uma kungabi yimphumelelo.
Kumunyisa ngelibhodlela kuyanconotwa kunekudlisa umntfwana ngesipuno nobe ngeliphayiphi lelifakwa emakhaleni, ngobe kwenta umntfwana akwati kumunya, le futsi kubalulekile ekutfutfukiseni inkhulumo nekukhula kwemihlatsi. Njengobe kumunyisa libele kuvamise kuba matima, kummunyisa ngelibhodlela kuvamise kuba yindlela lenconotwako. Uma kukhoneka, lubisi lwelibele lufanele lwekhanywe bese umunyiswa ngelibhodlela?
Lomntfwana ufanele agonwe sengatsi uphakamiselwa etulu uyacondza. Loku kuyindlela leyimvelo, leyenta lubisi lwehle kahle. Futsi kuvikela lubisi lungcwale litfumbu lelisuka emakhaleni lite liyewufika etindlebeni kanye nelingekhatsi letindlebe?
Kunconotwa kutsi ummito welibhodlela ube werabha i-latex kunekutsi ube yesilikhoni. Lommito ungabiliswa emahlandla lamanyenti kute utsambe. Ummito losicabati njenge-'Nuk naleminye lebumbeke ngaleyondlela iyasita kakhulu kubantfwana labachekeke lwanga, futsi ungajajulelwa boDokotela lababukene netinkinga temlomo. Lomunye ummito lolusito yi-Pigeon latex , longucalantsatfu. Libodlela lelifocotekako nalo liyasita, kunaleli lelicinile, njengobe ungasita kufaka lubisi emlonyeni wemntfwana ngekulifocota?
Ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile nobe losikwe kwavundla ungasita kutsi lubisi lwehle. Loku kungoba kumunya kumatima, futsi nemntfwana udzinwa masinyane. Nobe kunjalo-ke lembobo ayikafaneli kutsi ibe yinkhulu ngendlela yekwekutsi lubisi lumane lutfuluke-nje uma libhodlela libhekiswe phasi ngobe umntfwana angahishwa. Lokungenani, lubisi aluntfose kancane. Sebentisa inyalitsi leshisiwe uma ngabe ufuna kwenta imbobo lenkhulu. Uma usika ummito uvundlise, wugobe uwuguculele, bese uyawusika uyavundlisa ngalokungaba ngu-5mm, usebentisa ilezane lehlantwe emagciwane. Wugucule-ke futsi lommito ume ngemumo wawo?
Kumatima kumunya kwemnfwana lochekeke ludzebe, ngako-ke udzinwa masinyane. Kute wente kummunyisa kube lula kufanele kusetjentiswe ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile, nome losikwe kwavundla, loko kusita kutsi lubisi lwehle kalula?
Nobe ngummuphi ummito nelibhodlela lekutsi uma kusetjentiswa kanye kanye kube yimphumelelo, ngulekufanele kusetjentiswe! Kute utfole kutsi ngabe loku kuyimphumelelo yini, umntfwane ufanele abe amunya kahle, azimuka futsi ufanele utive ukhululekile ngekumunya kwakhe. Uma ngabe lomntfwana uyakhona kumunya ngemmito nelibhodlela leletayelekile, ngako-ke lisebentise ngato tonkhe tindlela. Nobe ngukuphi lotikhetsela kona, kufanele kutfolakale futsi kushiphe. Nobe kunjalo, minyenti imimito leyakhelwe kusita bantfwana labachekeke ludzebe?
Libhodlela lakhona lakhiwe ngepulasitiki letsambile, lefocotekako, futsi lingumhume lo losicabati. Loku kuvumela lomunyisa umntfwana kutsi alifocote lelibhodlela ngalokwenele kute asite lomntfwana kutsi atfolele linanini lelingilo lelubisi.
Lommito mujana futsi unciphile kunaleminye imimito, futsi usikwe lokusasiphambano ekugcineni. Lokusikwa kuvundliswe akuluvumeli lubisi luphume uma ngabe umntfwana akawumunyi lommito. Kungako-ke lubisi luphuma kuphela uma ngabe lomntfwana wetama kumunya. Kwakheka kusimama-ke emkhatsini wekumunya kwemntfwana nekufocota libhodlela kwalona lommunyisako?
Cishe nobe ngumuphi ummito ungafakwa ebhodleleni -Mead-Johnson, futsi nobe nje leminye imimito ivuta ngaletinye tikhatsi, loku akusiyo inkinga lenkhulu, kudzingeka kutsi usebentise ibhibhi-nje kuphela.
Libhodlela i-Mead-Johnson lingasetjentiswa ngemphumelelo kubantfwana labane-Pierre Robin Sequence (simo sekukhubateka lapho khona umntfwana utalwa anemhlatsi wangaphasi lomncane nobe uye emuva kakhulu kunalona wangetulu. Loku kubangela lulwimi kutsi luye emuva kube sengatsi lushobela emphinjeni).
Nobe-nje lamabhodlela ema- Mead-Johnson uma atsengiswa, kutsiwa angalahlwa (angalahlwa ngemuva kwekusetjentiswa), angahlantwa futsi abiliswe kute kufe emagciwane futsi asetjentiswe ngalokuphindza phindziwe. Nobe kunjalo, uyaboniswa kutsi ungawafaki ehhavini, ku-microwave nobe emshineni wekuhlanta titja?
Kusikwa kwembobo kulommito, lembobo ingabekwa ngendlela yekwekutsi ilawule kwehla kwelubisi kufikele lapho lungasaphumi mbamba khona, luphume ngalokulingene futsi luphume kakhulu.
Lommito lotsambile ungafocotwa ngesineke futsi uphindze uyekelwe kute kwelekelelwe imitamo yekumunya kwemntfwana.
Lelibhodlela-ke livamise kubita imali lenyenti kakhulu.?
(Bona likhasi 13). Lelibhodlela lichamuka liyiyunithi, lokufaka ekhatsi lelibhodlela, sivalo, idiski, sivadlwana kanye nemmito.
I-Haberman Feeder ayinconyelwa bantfwana labanetinkinga nekumita, sibonelo; labo labanenkinga yekuhambisa lubisi lusuke emlonyeni luye emphinjeni.
Ummito ufanele ubanjwe emlonyeni wemntfwana kute kutsi ulale ngaphasi kwemashelufa elitsambo lasolwangeni nobe kulokusapuleti. Loku kwenta umntfwana akhone kucindzetela lulwimi lwakhe , nemmito, kulelitsambo futsi ngekwenta njalo udosa lubisi. Uma ngabe lommito ubanjwe wacondza emlonyeni wemntfwana, utawucindzeteleka kuloluchekeko bese lolubisi luya emakhaleni nasemlonyeni.?
Njengobe kungenteka kutsi umntfwana angamunya umoya lomnyenti ngesikhatsi amunya, ufanele abhodliswe njalo-nje, loko kusho kutsi njalo-nje ngemuva kwemaminitsi lambalwa. Uma lomntfwana ahishwa, ufanele ayekeliswe kumunya, mlalise edvolweni lakho bese umphulula ngesitsendze sesandla sakho emkhatsini wemahlombe, ucindzetele. Bese wesula lubisi emakhaleni akhe. Uma ngabe uyahishwa, ufanele ummunyise kancane kancane, futsi lolubisi lufanele lungacali lumhambe ngemuva kwemphimbo. Ummito lonembobo lencane, lowehlisa lubisi loluncane lungene emlonyeni, ungasetjentiswa kute kuvikelwe kuhishwa?
Loku kungaba yinchubo letsatsa sikhatsi, ngako-ke kubalulekile kutsi umtali abe nesineke futsi akhululeke , futsi asebentise sikhatsi lesenele amunyisa.
njalo nje ngema-awa langu- 3-4. umntfwana ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi agonwe, ngelutsandvo, aphothophotholozwe, futsi akhulunyiswe. Lesi sikhatsi lesibaluleke kakhulu sekutsi kusungulwe kuvana nebudlelwano lobujulile emkhatsini wamake nemntfwanakhe?
Sekukhulunywe kakhulu ngekubaluleka kwekumunyisa, kepha uma ngabe kumunyisa libele nobe libhodlela akuphumeleli, nobe-ke dokotela lohlidze umntfwana ahlanganisa luchekeko uncoma kutsi lomntfwana emiswe kwesikhashana kumunyiswa libele nobe libhodlela ngesikhatsi umtfungo usaphola, kungetanywa letinye tindlela tekumunyisa. Loku kufaka ekhatsi kummunyisa ngenkomishi, ngalokusamjovo wepulasiti nobe sipuno selitiya?
Kumunyisa ngenkomishi ngulenye indlela lekahle, ngobe kuphephile, kuhlobile, kulula futsi kubita kancane, futsi kungasetjentiswa kumunyisa lubisi lolukhanywe ebeleni lwelibele.?
Yihlante uyibilise lenkomishi bese utsela lubisi luba nguhhafu walelibhodlela. Gona umntfwana, usekele inhloko yakhe. Mhlawumbe ungadzinga kutsi umgocotela imikhono yakhe kute angashayisi lenkomishi. Sondzeta lenkomishi etindzebeni temlomo wakhe, futsi utawutsi uma avula umlomo utjekise lenkomishi. Utawubese uhuba lubisi kulenkomishi. Ungalutseli lolubisi emlonyeni wakhe. Mnike sikhatsi sekuphumula ngemuva kwekuhwidlila ngakunye. Utawunatsa ngesikhatsi sakhe futsi alawula kunatsa kwakhe lubisi. Uma asenele, utawuvala umlomo wakhe ale kuchubeka nekunatsa. Caphela kutsi unatsa lubisi lolungakanani lilanga lonkhe, futsi ucaphele ngesikhatsi ngasinye lommunyisa ngaso?
Isirinji iyatfolakala ekhemisi, futsi ingasetjentiswa ngesineke kutfontsisela lubisi ngekhatsi esihlatsini semntfwana, kunekutsi lutfontsiselwe emphinjeni. Kwelekelela kumunyisa ngesirinji, lokusamuno lokwakhiwe ngesilikhoni kwaka Medela kungananyatsiselwa kulesirinji. Lomunyisa umntfwana ubeka umuno wakhe eluhlangotsini lwalesirinji, futsi loku kwenta lomntfwana akwati kumunya etikwalomuno ngesikhatsi lokusapampi yalesirinji kucindzetelwa ngesineke. Lendlela ingaphindze futsi isetjentiswe uma umntfwana anatsiswa umutsi.
Kunatsisa umntfwana lubisi ngesipuno kutsatsa sikhatsi lesidze, kepha kungasetjentiswa njengalenye yetindlela uma tonkhe leletinye setehlulekile.
Lena yindlela yekugcina lesetjentiswa ekumunyiseni umntfwana lochekeke ludzebe/lwanga. Lelitfumbu lifakwa emakhaleni emntfwana bese licondziswa emphinjeni, ngaleyo ndlela-ke lendlula eceleni kwabhongwane, bese kutsi lubisi-ke lwehla ngalelitfumbu. Loku kukumunyiswa bukhoma ngobe lomntfwana kute lakwentako, nobe kunjalo kunguyona ndlela leyetsembeke kakhulu yekumenta aphumelele kuzimuka. Kunconywa kakhulu kutsi akhutsatwe kumunya ummito njengengemmito i-NUK Orthodontic, ikakhulu ngesikhatsi sekumunya. Loku kukhutsata senteko seminyakato yemitsambo lenyakatako uma umntfwana amunya, lebalulekile ekukhuleni kwemihlatsi nekutfutfuka kwenkhulumo. Futsi kutawufundzisa umntfwana kutsi uma amunya, uyesutsa! Kwengeta, lomntfwana ufanele agonwe kahle (agonwe njengesikhatsi amunyiswa libele). Ngalokwetayelekile kumunyiswa kwemntfwana ngelitfumbu kufanele kuyekelwe masinyane ngesikhatsi lekungakhoneka ngaso?
Nobe ngabe nguyiphi indlela lesetjentiswako yekumunyisa umntfwana, kubalulekile kugcina tonkhe tindzawo letiseceleni kweluchekeko tihlantekile. Ngemuva kwekumunyisa umntfwana, mnatsise ngelibhodlela emanti lamancane labilile futsi lasapholile kute kusuke kudlana lokusele kuloluchekeko. Kungasetjentiswa kotini lomanti lohlobile kutsi kuhlantwe loluchekeko. Uma ngabe kudla kuyekelwe kwacwabelana, kutawuhlangana nalukusamafinyela lokuphuma emlonyeni nasemakhaleni bese kwakha sikhokho lesicinile, lokungabangela kutsi bese kuyavundza kuleyo ndzawo?
Livi lekugcina lekukhutsata: Uma umntfwana achubeka azimuka, utawuba mkhulu futsi acine, kute kutsi ekugcineni utawukhona kusebentisa nobe ngumuphi ummito nelibhodlela, nobe avele acale asebentise inkomishi. Akukadzingeki kutsi kwephutiswe sikhatsi sekutsi umntfwana lochekeke ludzebe acale kudla, kudla lokucile, futsi ufanele aphatfwe njengemntfwana lowetayelekile ngato tonkhe tindlela?
Imikhicito yakaMedela iyatfolakala kuletinye titolo tebantfwana letikhetsekile, emakhemisi lakhetsiwe nakubahlengikati labakhetsekile. Ngakulolunye luhlangotsi tinga-odwa kubatsengisi bemikhicito yakaMedela: Jane Pitt at +27 11-788-9102/72. Lemikhicito ingatfunyelwa ngeliposi leliphutfumako velonkhe?
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUPHATFWA KWELWATI.txt</fn>
Kuyini kuPhatfwa kweLwati?
KuPhatfwa kweLwati ngumkhuba losetjentiswa mikhakha leyehlukahlukene wekwenta kutsi tinhlangano tikwati kwenta ncono tindlela tato tekwakha, kwemukela, kucinisa, kuphakela, kucokelela nekusebentisa lwati kuze tikwati kufinyelela emigomeni yato ngendlela lenemphumelelo.
Ngabe yini lusito lolukhulu ngekuPhatfwa kweLwati?
Kanye nelwati lwebasebenti lelikhulisa kutfutfuka nekukhutsala kwabo.
Ngaloko kubancono temnotfo, kuncipha buphuya futsi kwandze nemisebenti.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati sisombululo lesisheshisako?
Kuphatfwa kwelwati kusetawuchubeka njalo futsi akusiso sisombululo lesisheshisako. Mizamo yekuPhatfwa kweLwati iyemukelwa emhlabeni wonkhe futsi ayisekho lenye indlela, kuPhatfwa kweLwati ngiyo indlela yesikhatsi lesitako.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani neMinyaka yeMininingwane?
Ikhompyutha, Inthanethi nekwandza kwetheknoloji ngekusheshisa lekuchubekako emhlabeni wonkhe, kakhulu e-America, kuholela kuloku lekujwayele kubitwa ngeMinyaka yeMininingwane (Information Age), kodwva lesekwandze ngendlela yekutsi kubonwa njengesinyatselo lesiholela eMinyakeni yeLwati (Knowledge Age). Njengobe umphakatsi usuka esikhatsini sekuCala kwetiMboni letiNkhulu (Industrial Age), uya kuloku lekwatiwa ngeleMinyaka yeLwati, elizingeni lelikhulu, kuPhatfwa kweLwati kona kukhule elizingeni lelincane kute kubhekane nalengucuko.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati Kusha?
Baphatsi labasebenta ngekuPhatfwa kweLwati abasibasha, njengobe kuvela kulolwati lelwasungulwa bantfu bakudzala (kusebentisa umlilo, sibonelo: insimbi nebronzi), lwati labalindlulisela etitukulwini ngetitukulu lwadzimate lwandza. Kuphatfwa kwelwati ngendlela lehlelekile, njengemcebo, ngumkhakha lomusha losatfutfuka. Kodwva nome kunjalo, loku kungenca yetingucuko letikhona kutheknoloji yemininingwane nekuchumana kanye nekukhula kwemdlandla ngelwati lolubaluleke ngalokukhetsekile.
LWATI ngumcebo lokungenani lobaluleke njengemicebo yemvelo: umhlaba, basebenti nome imali. Kuphatfwa kwetidzingo, kuphakela nekuhanjiswa kwelwati sekuba yintfo lebaluleke kakhulu lelusito etinhlanganweni, kandzi loku kungaphumelela ngekusebentisa kuPhatfwa kweLwati.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kwehlukile kuTheknoloji yeMininingwane?
Ngabe kuPhatfwa kweLwati itheknoloji nome luhlu lwemitsetfo yekusebentisa ikhompyutha (portal)?
KuPhatfwa kweLwati akusiyitheknoloji nje kuphela, futsi akusimitsetfo yekhompyutha nje kuphela, kodwva inchubo, kandzi futsi luhlu lwematheknoloji, onkhe lasekela emasu ekwabelana ngetindlela tekukhumbula, kwentela kusungula mikhuba lemisha.
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nebantfu?
Enkhabeni yekuPhatfwa kweLwati kuneBasebenti beLwati, labatsintsekako labasebentela inhlangano, labanemandla labawatfole ngelwati kantsi futsi basita emakhasimende alenhlangano.
KuPhatfwa kweLwati yintfo lephatselene nebantfu labacabangako kutsi bangatiphatsa njani kunekutsi baphatfwe ngendlela yembuso longaphikiswa.
Kuntjintja indlela tintfo betentiwa ngayo, lokuyintfo lefuna kuntjintjwa kwemcondvo nome indlela yekusebenta ngekutsembana.
Kwabelana ngemininingwane enhlanganweni kutakwenta kutsi basebenti bakwati kusebentisa lwati lesevele likhona, batfutfukise lwati labo kunekutsi bacalele phasi bacambe lwati lesevele likhona, batfutfukise lolwati.
Loku kutawukhulisa indlela yekusebentisa sikhatsi kancono: kukhicita, kusungula tindlela letinsha, lokungukukhicita lwati lolusha.
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nemasu enhlangano?
Lokunye lokubalulekile ngekuPhatfwa kweLwati kubaluleka kwekuchumanisa emasu ekuPhatfwa kweLwati nemasu ebhizimisi enhlangano lokwenta kutsi inhlangano yakhe indlela lenelusito yekuncintisana kuze ikwati kuphila.
Yini umehluko phakatsi kwedatha, mininingwane, nelwati?
Idatha iphatselene netintfo letibonwako nome emaphuzu langasinjengobe kucatjangwa, ngaloko langasholutfo ngco. Mininingwane imiphumela yekwenta idatha ikhulume lokuvakalako, kanengi ngendlela yembiko. Lwati nguloko lesikukholwako lokubalulekile lokususelwe emibikweni lehlelekile levakalako lebutselelwe eminyakeni yekusebenta, kuchumana nome kukhombisa.
Lwati lungatsatfwa njengentfo lengacongelelwa, igucuguculwe, futsi itsatfwe njengeluhlelo lekwati nekwenta kanyekanye kusho kutsi: kusebentisa bungcwetsi?
Sibito selwati luhlu lwemitsetfo lekukholelwa kutsi liliciniso lokungenani muntfu loyedwva, luhlu lolungendlela yembiko lelinemininingwane leyanele kutsi lomunye umuntfu ayivisise futsi akwati kuyisebentisa. Kunendlela lengasetjentiswa kucinisekisa sibito selwati ngembi kwekutsi semukelwe njengelwati.
Ngabe ikhwalithi yelwati ingalinganiswa?
Yebo, ngekutsi ikwati kuncedza inhlangano nome umuntfu akwati kwenta tinjongo tiphumelele ngendlela lencono.
Ngabe kukhona yini kuPhatfwa kweLwati lokuyi-phothali nobe i-websayithi portal: luhlelo lwetinhlelo letinyenti letentelwe kutsi kube lula kutfola mininingwane nome yi-websayithi website: luhlelo lwekufundzisa, kujabula, masiko nalokunye?
I-phothali (portal) yekuPhatfwa kweLwati isunguliwe kwentela kuletsa indlela yekuchumana neliTiko wetekuChumana. Loku kutawusebenta njengesibiyo sekuPhatfwa kweLwati, kunikete lwati ngekuPhatfwa kweLwati kuphindze kusebente njengemsele kutsi nawe ukwati kufaka sandla ngekuPhatfwa kweLwati eNingizimu Afrika.
<fn>ssw_Article_National Language Services_KUSEBENTISANA NAHULUM.txt</fn>
Mengameli Thabo Mbeki umise luHlelo lwenTfutfuko yaseMaphandleni leSimeme leHlanganisiwe (ISRDP) nga- 2001. Inhloso yaloluhlelo lweminyaka lengu-10 kutsi kucedvwe buphuya kanye nentfutfuko lephasi futsi kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu basephandleni.
Loluhlelo lubuke imiphakatsi yasemaphandleni ikakhulukati bomake, lusha kanye nebantfu labakhubatekile.
Kubonwe tindzawo letilishumi nakutsatfu letisemaphandleni.
Kutfutfukisa kuphakelwa kwetinsita?
Kutfutfukisa tintfo tekuhamba kukhona kufinyelela etindzaweni tasemphakatsini nasetimakethe temnotfo, eposini nasemahhovisi eliposi?
Kutfutfukisa timphahla temphakatsi timphahla temakhaya, imiholo kanye nenchitfomali?
Umsebenti wahulumende wasemakhaya kutsi uphumelelise lemiklamo njengobe iboniwe eluHlelweni lwenTfutko leHlanganisiwe (IDP). Umkhakha wangasese uhlanganyela ngekuniketa imitfombolusito kwesekela kuphunyeleliswa kwalemiklamo.
Loluhlelo lucondziswe etindzaweni letikhetsiwe ngekuya ngetinkinga tentfutfuko yendzawo letiboniwe kanye nematfuba. Timali telusito kanye nemitfombolusito isuswa kuletigaba letintsatfu tahulumende kanye nalabanye balingani (umkhakha wangasese, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende; emabhizinisi ahulumende njll). Luphendvula kuletinkhomba tebuphuya kanye nematfuba etemnotfo. Loluhlelo futsi lutfutfukisa lukhono lwabomasipalati bendzawo lwekuphakela ngetinsita. Lapha kubukwe tinhlelo letikhona tahulumende kodvwa ngahlanye kutfutfukisa tinhlelo letisha.
Tinhloso te-ISRDP setiphelele kutsi kubanjiswane nemiphakatsi kanye nalabanye balingani, kucedza buphuya nekutfutfukisa lizinga lemphilo yebantfu basemaphandleni ngekusebentisana lokutfutfukile kanye netikhungo letifinyelekekako letibukene netidzingo tetenhlalakahle, temnotfo, tesimondzawo kanye nekwengamela?
Munye kulemigomo yeluhlelo ngulona wekuhlanganyela kwemiphakatsi. Imiphakatsi ingahlanyela kulamaforamu entfutfuko lahlanganisiwe abomasipalati bendzawo. Lamaforamu aniketa emalunga emphakatsi ematfuba ekubona kanye nekubeka phambili tidzingo tawo. Hulumende wasemakhaya ugucula letidzingo atente imiklamo leyentiwa kucala.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Khuluma lulwimi l (1).txt</fn>
Khuluma lulwimi lwakho. Kulilungelo lakho.
Nguluphi luhlobo lwemsebenti lowentiwako?
I-TISSA yenta umsebenti wekutoliga ngelucingo lotawenta kutsi kuchumana kube malula phakatsi kwemphakatsi kanye nahulumende ngekusebentisa tilwimi tendzabuko kute bafinyelele etinsitweni tahulumende.
NgeTISSA hulumende ugcwalisa ligunya leMtsetfosisekelo ngekutsatsa tinyatselo letitsembisako futsi letentakalako ekutfutfukisweni kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Umphakatsi ungakhona yini kucela tinsita tahulumende ngetilwimi tabo?
Yebo, yingce uma kungulolunye lwetilwimi letisemtsetfweni.
Ngabe lulwimi lwemasayini lufakiwe yini?
Yebo, bantfu labangeva bafakiwe emsebentini weTISSA. Batawukhona kutfola tinsita tahulumende, njengebantfu labevako, eKapa, eJozi, eThekwini nasePolokwane.
Ngabe umsebenti weTISSA usebenta njani?
Uma lilunga lemphakatsi kanye nesisebenti sahulumende bangakhoni kuvisisana ngetilwimi tabo, sisebenti sahulumende singashayela sikhungo seTISSA.
Esikhungweni, umchumanisi utawuchumanisa sisebenti sahulumende kanye nelilunga lemphakatsi kumtoligi longakhuluma totimbili tilwimi.
Sisebenti sahulumende sitawuba nelucingo lolunetibambo letimbili kute kutsi yena nelilunga lemphakatsi bakhone kulalela umtoligi.
Umtoligi utawubese sewubatoligela bobabili. Loku kungatsatsa emasekhondi lambalwa.
Ngabe ngitawati njani kutsi litiko lahulumende liyaniketa tinsita tekuhumusha?
Timphawu emahhovisini ahulumende titawukhombisa kutsi tinsita teTISSA tikhona.
Uma lihhovisi lahulumende lingakhombisi luphawu lweTISSA, ngingasachubeka ngicele lusito lwekuhunyushelwa?
Cha, lolusito lukhona etindzaweni letikhombisa luphawu lweTISSA. Kodvwa, tindzawo letinyenti titawufakwa esikhatsini lesitako.
Ngabe iTISSA itangizuzisa ngani mine?
Itawudlala indzima lesemcoka ekutfutfikisweni kwemalungelo akho elulwimi, futsi ngaloko-ke nemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika.
Futsi itawudlala indzima lebalulekile ekutfutfukisweni nasekusetjentisweni kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni kanye nelulwimi lwemasayini.
Utawukhona kutfola tinsita tahulumende ngelulwimi lwakho.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Khuluma lulwimi lwakh.txt</fn>
Khuluma lulwimi lwakho. Kulilungelo lakho.
Lusito lwekuToliga ngeluCingo lweNingizimu Afrika (TISSA) lungumklamo weliTiko leTebuciko nemaSiko wekutfutfukisa kusetjentiswa kwelulwimi lwakho lwekutalwa.
Nguluphi lusito loluniketwako?
I-TISSA iniketa lusito lwekutoliga ngelucingo kufinyelela malula etinsitweni taHulumende kubo bonkhe bahloli eveni.
I-TISSA yengeta emalungelo ekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nekwenyusa kusetjentiswa kwato tonkhe tilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Umphakatsi ungakhona yini kucela tinsita taHulumende ngelulwimi lwabo?
Yebo, yingce uma kungulolunye lwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni.
Ngabe lulwimi lwemasayini lwalabangeva lufakiwe?
Yebo, bantfu labangeva batawutfola lusito lolusezingeni lelifanako njengalabanye bantfu labevako. Tindzawo tisetikhungweni letinkhulu eveni lonkhe.
Ngabe lusebenta njani lolusito?
Lolusito lusiniketa umtoligi lotawutoliga sicelo sakho. Sikhungo setheknoloji setinchingo sikhona kutewucinisekisa kutsi sicelo sakho sihunyushwa, sivisiswa futsi sibanjwa ngendlela letakwenetisa.
Ngabe ngitawati njani kutsi litiko lahulumende lingangincendza?
Timphawu emahhovisini ahulumende titawukhombisa kutsi tinsita tekutoliga tiyaniketwa.
Uma lihhovisi lahulumende lingakhombisi luphawu lwe-TISSA, ngingasachubeka ngicele lusito?
Yebo, ungacela lusito ngekuya ngekutsi siphatsimandla siyati kutsi lusebenta njani.
Ngabe lolusito lungazuzisa njani mine?
Umtoligi loceceshiwe kanye nesiphatsimandla sahulumende batakusita kutsi utfole umniningwane lekungiwo.
Unelilungelo lekukhuluma lulwimi lwakho. Hulumende utakusita kucedza nobe ngutiphi tivimbelo tekuchumana.
Khuluma lulwimi lwakho.
Lusito lwekutoliga ngelucingo luyatfolakala lapha.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Kuhlonyiswa kuteMnotf.txt</fn>
Lomculu wetfula sincomo seLikomidi lekweluleka kuNdvuna ngeluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolwamiswa ngaKholwane 2004. Letincomo letiphakanyisiwe tisuselwa kulenchubo nakumiphumela yekubonisana ngekulandzela kumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE. Lomculu usebenta njengenkhombandlela lenekuguculwa yekuhlomisa kulomkhakha. Leshatha itawushicelelwa njengeLucwebu lweMkhuba loMuhle (Code of Good Practice) lweMkhakha wetekuLima.
Inchubo yekubonisana ngekumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE iholwa ngemalunga langu-16 laphuma kumkhakha wonkhana lakhetfwe ngetikhundla tawo. Lelikomidi libambe imihlangano lesikhombisa kute livumelane ngekutsi lenchubo yekubonisana ingayihola njani, kucaphela inchubekela phambili, kubukisisa yonkhe imibono lebhaliwe lengemashumi lasihlanu nesihlanu, kuvumelana ngetincomo letisezingeni lelisetulu kanye nekusebenta ngembiko wekugcina loya kuNdvuna.
Kucinisekisa kubonisana nabo bonkhe babambimsuka labehlukahlukene kumkhakha wetekulima kuletihlangotsi letiphakanyisiwe kanye nemathagethi laphakanyisiwe kanye netikhatsi te-AgriBEE. Mayelana naloku kulindzeleke kutsi Likomidi lekweluleka le-AgriBEE lithagethe bomake, lusha temisebenti kanye nemiphakatsi yasemaphandleni ekubonisaneni kwayo.
Kuhola, kuhlanganisa, kanye nekwengamela tinkhulumiswano ngetindlela tekuhlela letibalulekile kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwendlela yelikhadi lemaphuzu lelilinganako; sichumanisi eLuhlelweni lweMKhakha wetekuLima (Agricultural Sector Plan) nakuleminye imiklamo yaHulumende lengasetjentiswa kute kuphunyelelwe etinhlosweni teLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE?
Kutfola emagebe langaba kuLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolunekuguculwa kanye nekucinisekisa kubonisana lokwanele kanye nekubika kuloku.
Kulungiselela imibiko yesikhashana lecondziswe kuNdvuna njalo ngenyanga kanye nembiko wekugcina wemsebenti kanye nesiphetfo selikomidi ekupheleni kwethemu yemsebenti. Umbiko wekugcina utawuphindvwe wetfulwe eMhlanganweni.
Lenchubo yekuchumana ihlose emabhizinisi etekulima nalahlobene (lamancane nalamakhulu) lahlelekile. Imihlanganosikolo ibanjwe nebabambimsuka labehlukahlukene njengebetemisebenti, lusha, bomake kanye nemacembu alabakhubatekile labanelutsandvo lefanako kutekulima. Kubekwa nekubonisana kwasetifundzeni kwentelwa linani lelinyenti lebantfu labangaphandle kwetekulima lokuhlelekile.
I-AgriBEE isebenta kulo lonkhe luchungechunge lwemkhakha wetekulima eNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekuniketwa kwemagalelo etekulima, tinsita, kulima, kulungiselela, kwaba, kuhambisa kanye nemisebenti yekuhlanganyela leniketa ligugu kumikhicito yetekulima.
Ema-SMMEs ahlanganyela ku-AgriBEE ngekucondza uMtsetfo we-BBBEE Nombolo 53 wanga-2003, uMtsetfo wemaBhizinisi lamaNcane Nombolo 102 wanga-1996 kanye neluCwebu lweMkhuba loMuhle.
Kungcubutana phakatsi kwemaShatha kanye nemaShatha emiKhakha kulungiswa ngekulandzela emaCwebu ekuSebenta Kahle.
Tindzaba letiphatselene nemave lamanyenti kanye naletinye naletihlobene tilungiswa ngekulandzela luCwebu lweMkhuba loMuhle Lwangamuva (lolusatawushicelelwa).
Tekulima kusho yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekukhicita kanye nekulungiselela tekulima kusukela ekuphakelweni kwemagalelo etekulima, kulima, kwengeta ligugu kuze kuye ekugcineni kumtsengi.
Ibhizinisi kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika.
EmaBhizinisi etekuLima lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letikhicita imikhicito yetekulima lesisekelo futsi futsi lenganyelwe, lephetfwe, futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.
EmaBhizinisi e-Agribusiness lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letenta imisebenti yetekulima lesekelako kanye nemisebenti yetekulima lelandzelako nalehlobene netekulima futsi lenganyelwe, lephetfwe, futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.
Hulumende kusho iRiphabliki, hulumende uhlanganiswe ngemikhakha yabohulumende bavelonkhe besifundza nebasekhaya labehlukene, labatimele futsi labehlobene.
I-Preferential Procurement kusho tigaba tekukhetsa letisetjentiswa ekuniketweni kwemankontileka, kutsengiselana kweluchungechunge, nobe kutsengwe kwetimphahla kanye netinsita, lokuhlohlisiswe kutsi kwentiwe nebantfu lebebangenamatfuba ngekwemlandvo.
Ikukhishwa kwemathenda nemisebenti kusho yonkhe inchitfomali yekutsenga timphahla kanye/nobe tinsita kufaka ekhatsi imali yekwenta umsebenti, kodvwa kungafakwa i-non discretionary expenditure.
I-Non Discretionary Expenditure kusho inchitfomali lapho inkhapani ingeke ikhone kutikhetsela kutsi umkhicito/insita kungatfolwa kuphi, lapho khona imvelo (sib. emanti negezi), lapho khona kwehlukahlukana kwetimboni kuholele ekulawulweni (Silimo), tintfo talamanye emave, lapho khona umphakeli atfwesa ngenca yenchubomgomo yemave ngemave ngetizatfu letinye (kodvwa hhayi ngetizatfu tekutsengiselana), nobe i-inter-entity charges ngetinsita letentiwa ngulamanye emalunga elicembu.
Umkhakha: Umphakatsi wekulima ngekhatsi kwalo lonkhe luchungechunge lwebhizinisi yekulima kanye naHulumende.
Babambimsuka lisetjentiswa njengelithemu lelibanti lekuchaza bahlanganyeli kulo lonkhe luchungechunge lwetekulima kanye nebahlomuli be-AgriBEE labakhona kanye nalabangase bahlomule kufaka ekhatsi nahulumende.
Tinchazelo letikuMtsetfo we-BBBEE (53 wanga-2003) natikwetiNdlela tekuSebenta Kahle njengobe tishicelelwe Litiko leTekuhweba netiMboni titawemukelwa lapho kudzingakala khona tichazelo. Buka kuSehluko 8 seTINCHAZELO TEMAGAMA.
kuhlomisa imiphakatsi yasemaphandleni neyasekhaya ngekutsi bafinyelele kumisebenti yetemnotfo, umhlaba, takhiwoncanti, buniyo kanye nemakhono; kanye nekutfutfukisa kufinyeleleka kutetimali ekuhlonyisweni kutemnotfo kwebantfu labamnyama.
Kuhlomisa imiphakatsi yasemaphandleni kanye nemiphakatsi yindzawo kutsi ifinyelele kumisebenti yemnotfo wetekulima, umhlaba, takhiwoncanti tekulima, buniyo kanye nemakhono.
Letinkhomba tisebenta kuwo wonkhe emabhizinisi kumkhakha wetekulima ngaphandle kwema-SMMEs etekulima latawuphatfwa ngakulolunye luhlangotsi njengobe kuphawuliwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle lwe-SMME?
Macondzana neluHlelo lweLisu lwekuLima eNingizimu Afrika, umbono walomsuka kutsi kugcugcutelwe kufinyeleleka ngekulingana kumatfuba nasekuhlanganyeleni kuluchungechunge loluphelele lwetekulima; kuntjintja libala lebuniyo bemhlaba nemabhizinisi; kanye nekuvumbulula likhono lebubhinisi leligcwele kulomkhakha.
Ngekwemlandvo, kuhunyushwa kwebuniyo kutekulima bekuvisiswa njengekutsembela ekubeni nemhlaba. Loluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lenta umehluko phakatsi kwebuniyo bemhlaba kanye nebhizinisi.
I-AgriBEE isisekelo sesikhatsi lesidze sekukhula kanye nekucatsanisana kumkhakha wetekulima. Imisebenti kanye netinchubo kumele ekugcineni tiholele ekwakheni kwemabhizinisi lephatsekako futsi lesimeme kumkhakha wetekulima.
Babambimsuka kumkhakha batawusebentela ngasekutfutfukiseni kanye nasekuphumeleliseni kwehlukahlukana kwetinhlobo tebuniyo bemabhizinisi ekwesekeleni i-AgriBEE.
Bonkhe babambimsuka bemkhakha kumele balwele kutfola lusito lwetimali lolwanele kute bacinisekise kumiswa kwemabhizinisi lephatsekako futsi lasimamako.
Kuchubekisa kuhlanganyela kwalaMnyama kumabhizinisi lakhona kanye nakulamasha ngekutsenga emasheya. Loku kufaka ekhatsi tikimu temasheya kanye naletinye tindlela letihlanganyelwe nebasebenti bemapulazi kanye nabanye bosomabhizinisi labaMnyama.
Kusebentisa emaphoyinti ebhonasi newekuphumelela (buniyo, kutsengiswa kwetimphahla, linani lemasheya kanye nemalungelo ekuVota) kute kuchutjekiswe buniyo balabaMnyama kumkhakha wetekulima.
Kutsengisa timphahla tebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile. Tintsengo letifanelekile titawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe nematfuba ebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono lekukhicita kubosomabhizinisi labaMnyama.
Kusebentisa yonkhe imitsetfo kanye naletinye letikhona kute kutsi akhutsate buniyo.
kubalulekile kusebenta ngendlela lekahle ngekuguculwa kwemhlaba kute kucinisekiswe kusimama emaphandleni kanye nekucinisekisa imakethe. Inchubo yekuhlonyiswa kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika kucala ngekufileleka kumhlaba lokwentiwe ncono kanye nekuniketwa kwemalungelo emhlaba lacinisekisiwe ebantfwini kanye nasetindzaweni lapho khona loku kungekho.
Ithagethi lebekwe nguhulumende yeNgucuko kuteMhlaba ngu-30% wemhlaba wekuhweba (njengemhlaba wemapulazi wekuhweba wabalaMhlophe) nga-2014, loku futsi yithagethi ye-RDP futsi lekwavunyelwana ngako nebabambimsuka kusukela kudzala ngabo-1994?
Kusetjentiswa lokuyimphumelelo futsi lokusimeme kutekulima kwemhlaba wekulima kumele kucinisekiswe ngekulandzela tinchubomgomo nemitsetfo lefanele yetekulima. Timfundvo kumele tentiwe kute kuniketwe sisekelo sesayensi lesikhona sekutfutfukiswa kwemhlaba (futsi kubukwe neMtsetfo wekuPhatfwa kweMtfombolusito lokuSimeme).
Kutsengisa umhlaba wekulima ngetintsengo tasemakethe ngekutifunela (Buniyo).
Ngetulu kwekutsengiswa kwemhlaba wekulima, timboni letikhulu titimisele kucashisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile. Intsengo yekuFaneleka ekugcineni itawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe ematfuba emabhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono kubosomabhizinisi labaMnyama (Kutfutfukiswa kweBhizinisi).
Ngetulu kwekutsengiswa kanye nekucashiswa kwemhlaba wekulima, emabhizinisi lamakhulu atimisele kuniketa umhlaba lokhona kubasebenti basemapulazini (Kusisa etiNkapanini teMphakatsi).
Kusetjentiswa kwemhlaba wekulima lobuyiselwa kumbuso ngekwemtsetfo ngekuvimbela balimi labanetikweledi wekwatjelwa kabusha ngemalungiselelo ekubolekisa sikhatsi lesidze sib.
Kutfutfukisa kuphatsa lokusimeme kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo.
Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labasikati labaMnyama etikhundleni tebhodi nasetigungwini tekuphatsa.
Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labaMnyama njengemaLunga emaBhodi lengekho esiGungwini latiMele kute atfole emaphoyinti ebhonasi.
Emathagethi ekulingana kutekucasha kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kumele afinyelelwe ngekhatsi kwemncele wemiTsetfo yekuLingana kutekuCasha kanye nekuTfutfukiswa kwemaKhono.
Tingucuko letiphangisako kusimo semhlaba wonkhe sidzinga kutsi kuhlanganiswe imitfombolusito kute kukhuliswe lichibi lenzuzo yeluntfu lekhona ngekusisa ebantfwini, kulingana kutekucasha, kutfutfukiswa kwemakhono, kanye nekuhlelwa kabusha kwetikhungo. Kuhweba kahle kutekulima kudzingeka umkhicito lelemkhulu kanye nemazinga lasetulu ekuphatsa ibhizinisi, kutibophelela sikhatsi lesidze, imitfombolusito kanye nemakhono. Emacembu lahlosiwe njengelusha, bantfu labasikati kanye nalabakhubatekile batawubukwa ngaphasi kwalesigaba.
Kuniketa imfundvo kanye nekucecesha lokusisekelo. Loku kufaka ekhatsi kuceceshelwa kufundza kubhala nekufundza.
Kuceceshela tekulima esikolweni kanye nakumakolishi etekulima kumele kubhekiswe etidzingweni teluhlelo lwekuhlonyiswa kwalabaMnyama kutemnotfo wetekulima.
Kucinisekisa kufakwa kwelinani lelikhulu lwebantfu labaMnyama emkhakheni njengemnyombo webalingani bemsebenti kumisebenti yekuhweba yaHulumende nemave angesheya, lusito lwemisebenti, kuvakasha kwekufundza kanye nematfuba ekuceceshwa.
Lwati lwekufundza nekubhala lolusebentako kumele lutfutfukiswe futsi lugcugcutelwe ngetinhlelo te-ABET.
Kumisa umkhakha logcwele webasebenti labancane kanye netinhlelo tekulolongelwa umsebenti, lohlose bantfu labaneticu labaMnyama labangasebenti nalabangakacashwa kahle kuto tonkhe timfundvo, kusukela nga-2005. Tinhlelo tekufundzisa umsebenti titawemukelwa yi-SETA nobe lomunye umtimba lovunyelwe.
Kwesekela bahlomuli betingucuko temhlaba kanye naboSomabhizinisi labaMnyama kute kwakhiwe emabhizinisi lelamakhulu ngekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile etinhlelweni tekufundziswa kwemsebenti letifanelekile.
Imphumelelo yetibopho te-AgriBEE ifakwa kufuntwa ngulobudlelwano phakatsi kwekukhishwa kwemathenda nemisebenti kanye nekuniketa tinkontileka ngekhatsi kwaloluchungechunge njengekusho kweMtsetfo we-BBBEE.
Kutfola, kubeka phambili kanye nekuthagetha bosomabhizinisi labaMnyama kanye netinkapani ekuniketeni emathenda kanye netinkontileka nemkhakha wahulumende.
Kutsi hulumende asebentise tonkhe tindlela letisemtsetfweni kanye naletinye letikhona kuye kute aphocelele kufinyelelwa kumigomo ye-BBBEE.
Tinsita tekwesekela njengetinhlelo tekufinyeleleka kutetimali, kutakhiwoncanti, kumniningwane kanye natikwelwati, tingemadvonga labalulekile emiklamo yekuhlonyiswa lokusimeme.
Kubolekisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile.
Kwakha Budlelwano bemiKhakha yangaSese neyaHulumende kute kwentiwe ncono kuphakelwa kwetinsita.
Lizinga lelinhle letindlu, kufaka ekhatsi kutfola emanti lahlobile, kulahlwa kwetinsila kanye nagezi.
Tinsita tekukhibika kanye netindleko tekuphatfwa kwaletinsita.
Tinsita tekunakekelwa kwetemphilo kanye naletihlobene nato.
Kuhlangabetana netidzingo tebasebenti kanye nebantfwana babo, njengentilasipoti yekuya emitfolamphilo nasetibhedlela, kutfutfwa kwemikhicito yebasebenti iyiswe emakethe, njll.
Kufakwa kwetikimu temhlalaphasi netemigcwabo.
Kusisa kanye nekwesekela tikolo temapulasi.
Kunikela ngekuhlanganyela ekutfutfukisweni kwemphakatsi kanye nakumiklamo lebukene ngco nalemboni.
Kwenta kutsi umhlaba wekulima utfolakale kubasebenti basemapulasini.
tinsita tekufundza temphakatsi; tinhlelo tetemfundvo letibhekiswe ekutfutfukiseni imboni yetekulima; kanye nemifundzate kute kugcugcutelwe bafundzi kutsi bente timfundvo tesayensi yetekulima.
tinhlelo tekucecesha umphakatsi letibhekiswe ekutfutfukiseni emakhono ebantfu labangasebenti kanye ne-ABET.
tinhlelo tekutfutfukisa lusha kanye namalanye emacembu emphakatsi.
tinhlelo kumiklamo yekulondvolota; tinhlelo tekuhlobisa umphakatsi kanye nekugcinwa kwesimondzawo semvelo.
tinhlelo tekwakha imisebenti kumkhakha wetekulima kanye nalona lohlobene netekulima longaphandle kwalebhizinisi.
tinhlelo tekutfutfukisa likhono lelisha kutebuciko kanye nemasiko.
imitfolamphilo yemphakatsi kanye netinhlelo tetemphilo temphakatsi.
tinhlelo tekutfutfukiswa kwemidlalo.
Uma sekuvunyelwene ngetinkhombandlela te-AgriBEE kanye neluhla lwemaphuzu, sikhatsi sekulungiselela sitawudzingakala kute kuhlelenjiswe kuphunyeleliswa kuto tonkhe tigaba (Tesifundza, Umkhakha lomncane, kanye netigaba tendzawo) kanye nekucedza futsi kuphetfwe tidzingo ngco tabo bonkhe badlali.
Kuphunyeleliswa kumele kwedlalwe ngeminyaka lemibili bese kutsi 2007 kube ngumnyaka wekucala wekuvumelana lapho khona tonkhe tinkhomba titawulinganiswa ngalokuphelele. 2007 unconotwa ngobe ucondzana nemnyaka lolandzelako wetelubalo lwetekulima. Utawuvumela tilinganiso letisengakafakwa kudatha yavelonkhe kutsi tihlanganiswa. Ngako-ke, umnyaka wanga-2005 njengemnyaka losemgangatfweni lokhombisa kutsi lomkhakha ukuphi mayelana netinsika ngayinye yeluhla lwemaphuzu.
Sikhatsi seluhla lwemaphuzu seminyaka lelishumi se-AgriBEE ngako-ke sicala kusebenta kusukela nga-2007 kuya ku-2017. Iminyaka lemibili kusukela nyalo nanga-2007 kutawutsatfwa njengesikhatsi sekuhlela.
Litiko likhiphe umsebenti weluhlelo lwekuphumelelisa loluphelele lolutawuhlanganisa lisu lekuchumana leliphelele lelibuke etindzaweni tasemaphandleni.
Kumculu weluhlakamsebenti kucashelwa kwe-BEE lenabile kanye netindlela tekusebenta kahle kuncunywe kuMtsetfo wekuHlonyiswa kuteMnotfo kwalabaMnyama lokweNabile wanga-2003.
Sikhungo ngasinye ngekhatsi kwemkhakha setsembisa kudzalula ngalokuphelele futsi sibike [ngekhatsi kwembiko waso wemnyaka], inchubo yekufinyelela kuletibopho. Umbiko wemnyaka lonjalo wekucala utawuba wemnyaka wetetimali wanga-2005.
Tindzawo letikhetsekile tekubika titawufaka tonkhe tinhlangotsi letisikhombisa teluhla lwemaphuzu.
Tikhungo tekucaphela nekulinganisa titawumiswa kute tibuke tikwekulinganisa, kufana kwetilinganisi kanye netikhatsi letifanele. Ngenca yekuba bete kwedatha lesisekelo letsembekile, tinkhomba tekulinganisa kudzingeka kutsi kuvunyelwane ngato. Inchubo kumele ibekwe yekuhlanganisa tilinganiso te-AgriBEE kanye netikhatsi telubalo kute kufakwe tilinganiso letidzingekile kutikhatsi telubalo kutelubalobalo lwavelonkhe. Umkhandlu kanye nesigungu se-AgriBEE seliTiko leTekulima batawenta umsebenti wekucaphela.
Umkhandlu utawumiswa njengemtimba lotimele ngeligunya lekubuka kuphunyeleliswa kwaleshatha.
Umkhandlu utawubukana netindzaba temgomo futsi, ikakhulukati ubuyekete futsi utsatse tincumo; kanye uma kunetingucuko etigamekweni nobe simo lekumele kuphunyeleliswa ngaso leshatha, utawubuka kutsi ngabe emathagethi kanye nekuphunyeleliswa kwemasu ngabe kusafanele na, uma kungenjalo angahlukaniswa njani.
Kutawuba nekulingana phakatsi kwebameleli betinhlangano tetimboni kanye nabo bonkhe kumkhandlu. Umkhandlu kumele ubonise kahle timfuno tato tonkhe tinhlangano letimele bantfu.
Tincumo temkhandlu titawutsatfwa ngekuvumelana. Uma, kunobe nguyiphi indzaba, uMkhandlu wehluleka kufika esivumelwaneni, kutawuba nendlela yekucedza umbango kuMkhandlu kungaba ngendlela lekuvunyelwene ngayo ngekhatsi kwemkhandlu, nobe ngekundlulisela kubalamuli.
Emathagethi kumele abuyeketwe njalo eminyakeni lemitsatfu bese kwentiwa netinyatselo tekulungisa emnyakeni lolandzelako wetelubalo. Kubuyeketa kanye netindlela tekulungisa kumele kube yintfo leyentiwa ngesikhatsi seminyaka lemitsatfu, 2010, 2013, 2016 lokuhlanganiswe netelubalo ngetikhatsi teminyaka lengu-10 AgriBEE.
Luhlolo lolubanti kumele lwentiwe emva kweminyaka lesihlanu nga-2012 kantsi lolunye nga-2017.
Ngekuya ngekwehlukahlukana kweminotfo lemibili ngekhatsi kwemkhakha, indlela lehlanganisiwe kumele yehlukaniswe kabili ngemacembu ekukhicita/timboni kanye nesifundza kanye nema-NGOs/CBOs.
Tinhlelo tekukhicita/tetimboni kanye netinhlelo tekuphumelelisa ngekubambisana timisiwe futsi tiyalingwa. Inchubekela phambili beyitotoba ngenca yekuhlangahlangana kanye nekwehlukahlukana ngekhatsi kwelicembu ngalinye. Kumele kutfolakale indlela yekucinisa lenchubo leseyicaliwe.
Lizinga lelemukelekile lekulinganisa Acceptable Valuation Standard?
bantfu labakhulile labamnyama?
emacembu lahlosiwe alabamnyama?
bantfu labakhubatekile labamnyama kusho bantfu labamnyama nabo futsi labenetisa tonkhe tidzingo etikwenchazelo yebantfu labanekukhubateka labaphawulwe kusigamu 5.1 selucwebu lwemkhuba lomuhle ekucashweni kwebantfu labakhubatekile?
bafiki labasha labamnyama kusho um(ba)hlanganyeli (lokufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo, bahlanganyeli labamnyama ku-Broad-Based Ownership Schemes) labanelilungelo lelingu-5% lemaLungelo ekuVota laphelele kanye neLutfo kuteMnontfo ngeBhizinisi leLinganisiwe laba, ngaphambi kwekutfola Lutfo lwemaSheya kuBhizinisi leLinganisiwe, baphetse tintsengo letifanako mayelana nalamanye emabhizinisi, lekalinganiswe ngelilanani lelingu-R20,000,000?
bantfu labangasebenti labamnyama?
bantfu labasikati labamnyama?
bantfu labasha labamnyama?
a Sikimu Sekwabela kusho Sikimu seBuniyo lesiNabile lapho khona bantfu bemvelo labasabalele njengemphakatsi nobe licembu lelisabalele lebantfu bemvelo kufaka ekhatsi, ngaphandle kwemkhawulo, bantfu labasikati kanye nemacembu lahlosiwe ebantfu labamnyama ahloswe kuniketwa tabelo teSikimu letikhokhelwa kusuka ku-Economic Interest letfolwe ngulesikimu nobe baphatsi besikimu; futsi b Sikimu seNzuzo?
ibhizinisi kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika. Ngaphandle uma ingcikitsi isho ngalenye indlela, emamabhizinisi afaka ekhatsi, kungapheleli lapho, iBhizinisi leLinganisiwe kanye neBhizinisi leHlanganisiwe i-Equity Interest lithemu lelihlanganisa lokunyenti lelisho ligunya leMhlanganyeli lekutfola i-Economic Interest kanye nekusebentisa emalungelo ekuVota kubhizinisi ngekuya ngekutsi, imibandzela yetigamu 9 13 tiniketa lenye inchazelo yeluhlobo lwe-Equity Interest kubhizinisi ngaphandle kwekutsi inkapani ibe nelisheya, lemibandzela kumele ifundvwe sikanye nalenchazelo lena mayelana nemamabhizinisi lanjalo. Lokukhishwe ngco kulenchazelo ye-Equity Interest ngulesisetjentiswa lesakhiwe ngendlela yekuhlelenjiswa kubuyisela kwemali yesikweledi nguMhlanganyeli nobe yibhizinisi?
Lilungelo lekuVota leliSetjentiswako (Exercisable Voting Right) kusho liLungelo lekuVota leMhlanganyeli lelisetjentiswa ngalokuphelele ngaphandle kwemkhawulo kulelo lungelo?
b wencatjelwe kukhetsa bacondzisi nobe baphatsi labakhetfwa ngumniyo kubhizinisi losebentisa emaLungelo ekuVota ngebunyenti, ngelinani leligunya lakhe lemaLungelo ekuVota, ngako-ke loMhlanganyeli utawutsatfwa ngetinhloso tekulinganisa ngaphasi kweleSitatimende kutsi unemaLungelo ekuVota laSetjentiswako.
Umtsetfo weNtsela yeMalingena?
Umtimba wetiMboni (Industry Body) kusho umtimba wetimboni we-Ejensi yekuCinisekisa yemkhakha wangasese lotfutfukisa intfutfuko kanye nekulungisa lokusezingeni lelisetulu kanye netinsita tekucinisekisa iBEE letetsembekile ngekusebentisa imfundvo kanye nekucecesha lokuchubekako, sincomo setindlela tenchubo yemkhuba lomuhle kubhizinisi, kutfutfukiswa kwelucwebu lwekutiphatsa lwetimboni, kuphunyeleliswa kwetinchubo tekulungiswa kwetikhalo etimbonini tonkhana ngendlela leyimphumelelo kanye nekuphunyeleliswa kwetindlela tekulula tigwegwe tebucwepheshe, kungenelela lokuchubekako esisekelweni setimboni tonkhana ngasekuphunyelelisweni kanye nasekutfutfukisweni lokuchubekekako kwemaZinga ekuCinisekisa kanye nekuchumana nahulumende lokuchubekako lokunemphumela futsi lokwemukelwe yiNdvuna?
I-Net Equity Value?
Kugcwaliseka kwebuniyo (Ownership Fulfilment) kusho macondzana ne-Economic Interest yeMhlanganyeli longumuntfu lomnyama, kukhululwa ngalokuphelele kweMhlanganyeli kunobe nguwaphi futsi nakuwo wonkhe emalungelo elicembu lesitsatfu kungaba ngekwemtsetfo nobe ngetekuhweba lahlelelwe kugcinelwa nobe nguwuphi umuntfu ngaphandle kweMhlanganyeli nobe kubamba, kuhlehlisa nobe kwencabela kutsakasela kweMhlanganyeli tinzuzo te-Economic Interest, kungaba ngulokwetayelekile, nobe lokucondzene ngco, nobe kwesikhatsi lesibekiwe, nobe kuze kufike nobe uma sekwenteka sehlakalo ngekuya ngekutsi emalungelo alelo cembu lesitsatfu akhiwe ngesizatfu semtamo wekutfola kukhokhelwa kwemboleki imalimboleko nobe emalungiselelo ekwesekelwa ngetetimali lafana nalawo landluliselwe kuMhlanganyeli ngenhloso yekutfola i-Equity Interest lekuhlanganiswe kuyo emalungelo alelicembu lesitsatfu?
Sicelo seMhlanganyeli Participant?
Ibhizinisi leNcane leFanelekako?
Ithrasakshini yekuFaneleka (iThrasakshini yekuFaneleka) kusho kutsengiswa kwebhizinisi kanye/nobe timphahla teBhizinisi leLinganisiwe itsengisela iBhizinisi leHlanganisiwe (Associated Enterprise). Ithrasakshini yekuFaneleka angate yafakwa ngaphasi kwe-Elementi yekuTfutfukiswa kweBhizinisi ye-Generic Scorecard?
Emazinga ekuCinisekisa (Verification Standards) kusho emazinga lamancane ladzingwa kuma-Ejensi ekuCinisekisa kute kutsi baniketwe ligunya futsi bagazethwe yiNdvuna ngekwesigaba 14 seMtsetfo?
Lilungelo lekuVota (Voting Right) macondzana nelilunge leBhodi, kusho lizinga lekulawula lalowo muntfu mayelana netincumo teBhodi?
Kusisa ekuTfutfukisweni kwemaKhono (kufaka ekhatsi imali yekutfutfukiswa kwemakhono), njengeliphesenti leluhlu lwemholo.
utawucitfwa ekufundziseni kubhala nekufundza kute kufike esigabeni sa-80%.
Lesigaba sifaka ekhatsi tinhlelo tekufundzisa umsebenti kubasebenti basemapulasini nakubosomabhizisi labamnyama kutekulima.
Umnikeli weSigaba 1, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.35 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 2, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.25 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 3, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 4, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.00 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 5, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.80 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 6, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.60 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 7, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.50 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikeli weSigaba 8, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
Umnikelo welinani lelicociwe ekutfutfukisweni kwetenhlalakahle kanye nemiklamo yetimboni eminyakeni lesihlanu lendlulile ngetulu kwenzuzo lesemkhatsini ngaphambi kwentsela, inzuzo kanye nentalo eminyakeni lesihlanu lendlulile nobe 10% wemmhlaba loniketwe basebenti basemapulasini.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Kulingana kwetfu sonk.txt</fn>
Kulingana kwetfu sonkhe!
Caption 1: Bantfu baseNingizimu Afrika, ngabe niyati kutsi Umtsetfosisekelo uphatsa wonkhe umuntfu ngekulingana?
Lilungelo lekulingana liniketwa kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo wetfu. Lelilungelo lemukela kutsi sonkhe sehlukene futsi litsi kumele singancishwa ematfuba ngenca yekwehlukana kwetfu. Loku kusho kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphatfwa ngenhlonipho nangesizotsa nanobe ngumuphi umuntfu kanye nahulumende.
Umtsetfo Wekutfutfukisa Kulingana kanye Nekuvikela Lubandlululo Lolungakalungi waphasiswa nga-2000 kucinisekisa kutsi kulingana kuyaphunyeleliswa. Futsi uhlose kuvimbela kubandlulwa lokusukela etintfweni letifaka bulili, buve kanye nekukhubateka..
Caption 2: Kudimokrasi, sonkhe sinemsebenti kanye nemtfwalo wekuhlonipha emalungelo alabanye. Asisebenteni ngekubambisana kute sitfutfukise kulingana kanye nekulwa nelubandlululo.
Caption 3: Ngabe yini inhloso yaloMtsetfo?
kuvimbela kubandlululwa kanye nekusetjentiswa kwenkhulumo yekutondzana lisiko ledemokrasi.
Lubandlululo sento nobe ngumkhuba lokwehlukanisa phakatsi kwebantfu nobe emacembu futsi kuleyo nchubo lencisha labanye ematfuba futsi lunikete labanye. Ngalesinye sikhatsi lubandlululo lungaba ngulolulungile. Lubandlululo lolulungile ngulesento lesemukelekile sekuncisha ebantfu ematfuba nobe tinzuzo, sibonelo, kungacashi umuntfu longaboni emehlweni njengemshayeli.
Caption 5: Ngabe yini inkhulumo yekutondzana nekuhlukunyetwa?
Inkhulumo yekutondzana ngunobe ngabe nguyiphi indlela yekuchumana lehlose kuvisana buhlungu, lelimatako nobe legcugcutela kutondzana.
Kuhlukumeta kutiphatsa lokuchubekako lokungadzingeki lokwenta kutsi umuntfu ative ahlazekile nobe kwesatjiswa lokuhlobene nebulili bemuntfu, kutikhetsela kutsandzana nalomdvuna nobe lomsikatsi nobe bulunga.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu locabanga kutsi ubandlululiwe angatsintsa Ikhomishini Yemalungelo Eluntfu YaseNingizimu Afrika, Ikhomishini Yekulingana Ngebulili nobe ngabe ngutiphi kuleTinkantolo Tetekulingana endzaweni yangakini.
Caption 7: Ngabe yini Tinkantolo Tetekulingana?
Leti tinkantolo letisiphesheli letisebenta kusita bantfu lababandlululwe ngalokungakalungi.
Tonkhe Tinkantolo Letiphakeme kanye neTinkantolo Tabomantji.
Futsi tisebenta ngetindzaba takho masinyane futsi ngekulandzela tinhlelo.
Ungamelwa ngunobe ngubani nanobe lomuntfu angesuye ummeli.
Banabomabhalane Betinkantolo Tetekulingana labatakusita ngesikhalo sakho kanye netinchubo takhona.
Ngabe iSAHRC ingakusita njani?
SAHRC sikhungo savelonkhe lesisebenta sitimele kutfutfukisa, kuvikela kanye nekucaphela emalungelo eluntfu eNingizimu Afrika.
Uma ufuna kwati kabanti ngelilungelo lakho kutekulingana, chumana neKhomishini Yemalungelo Eluntfu eNingizimu Afrika.
Uma ucabanga kutsi ungumhlukunyetwa wekubandlululwa lokungalungi, tsintsa Litiko Letinsita Tetemtsetfo le-SAHRC lelitawuphenya ngesikhalo sakho.
Yati emalungelo akho.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Kutsengiswa kweMfuyo.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa kwebalimi labancane?
Tintsengiso temfuyo tiyindlela lebaluleke kakhulu yekutsengiswa kwemfuyo.
Tintsengiso temfuyo tiletsa tihlanganisa batsengi nebatsengisi ndzawonye ngesikhatsi lesitsite futsi nasetindzaweni letifanele.
Tikhulu tekutsengisa tilungiselela tintsengiso teMfuyo ngendlela yekutfola ikhomishini.
Tilwane titsengiswa tiphila.
Tintsengo temfuyo tivame kuba setulu nga-Okthoba nangaDisemba kantsi tehle kakhulu ngaJanawari kuya kuMashi.
Tinkhapani tekutsengiswa kwemfuyo tiniketa emakhalenda lanemniningwane njengetinsuku kanye netindzawo. Emakhalenda ayatfolakala emafandeshi ekutsengiswa kwetimfuyo.
Sebentisa incola lefanele kutfwala imfuyo.
Incola lenetinsimbi itawuvikela tilwane kutsi tizube futsi kungena nemoya lofuleshi.
Gcina incola ihlantekile.
Gcina sitifiketi sekutfwala tilwane sisencoleni. Sitifiketi singatfolakala esiteshini semaphoyisa sendzawo.
Kunciphisa tindleko tekutfwala, khuluma nalabanye bakhiciti betimfuyo kutsi batsengise imfuyo yakho.
Uma kuba khona kwemfuyo kungetulu kwesidzingo, intsengo iyehla. Uma ngabe kuba khona kwemfuyo kungaphasi kwesidzingo, intsengo iyakhula.
Umniningwane ngetinsuku kanye netindzawo tentsengiso yeMfuyo uyatfolakala kukhalenda emafandeshi ekutsengisa.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Kuvakalisa luvo lwakh.txt</fn>
Sitsandza futsi kubonga neluHlelo lwekuCinisa kweNgamela kwaseKhaya lwemaGTZ ekwenteni leLibhukulwati libe yimphumelelo.
Ngesikhatsi singenisa inchubo lensha yabohulumende basemakhaya nga-2000, sakubeka kahle loku njengeluhlangotsi lwahulumende lolubekeke kahle kakhulu ekuniketeni inchazelo lebonakalako nalenguyonayona esisekelweni sekutinikela kutembusave, lokukutsi Bantfu BataweNgamela. Ekucabangeni kwetfu ngabohulumende basemakhaya, sababeka ezingeni lelisetulu lelicopha umlandvo kutekubukana netinselele tavelonkhe letibalulekile letifanana nekungacashwa, kuma ndzawonye kwetintfo nebuphuya.
Lamawadi emaKomidi amasipalati lamancane latsandza kwakhiwa adlala indzima lebaluleke kakhulu ekuzuzeni loku lokubaliwe ngetulu. Njengetimiso letimelele umphakatsi netakhamiti, adzinga kwatisa bomasipalati ngetifiso, lokunemandla ekwenteka netinkinga tebantfu. Afanele futsi akhe libhuloho ngekwenta kubekhona kuchumana lokufanele emkhatsini wemkhandlu netakhamiti. Umtsetfo wePhalamende wabohulumende basemakhaya wenta kusungulwe emakomidi emawadi latawusebenta njengemucu (intsambo) letawuhambisa inchubo yahulumende wetfu esiveni/emphakatsini. Emakomidi emawadi anendzima lebalulekile lekumele ayidlale ekutibandzakanyeni ngalokunemdlandla nekubona tinchubo letiyinhlitiyo (insika) yamasipala, njengeluHlelo lwekuTfutfukisa loluHlanganisiwe, kwabiwa kwetimali tabomasipala nenchubo yekuphatsa kusebenta kwabomasipala. Ngaphandle kwawo, inchubo yetfu yahulumende wembuso welinyenti angeke kushiwo kutsi umiselwe kubantfu.
Emakomidi emawadi asasungulwe emawadini langetulu kwemaphesenti langu-80. lamakomidi alamawadi ayehlukana ngemandla ekusebenta.
Lelibhukulwati-ke liniketa emacebo lamahle, imibono lephatsekako nemikhombandlela yekusebentisa emakomidi emawadi. Imiphakatsi itawukhona kutibandzakanya kakhulu ekutsatfweni kwetincumo temiKhandlu uma ngabe lamakomidi atawusebenta kahle ngalokuyimphumelelo.
Sinyatselo 7 Kuceceshwa nekufundziswa umsebenti?
Sinyatselo 8 kulungiselela umhlangano wekucala welikomidi leliwadi?
Sinyatselo 16 Lusito luni masipalati laluniketa emakomidi emawadi?
Sinyatselo 17 Luyini loluHlelo lwekuTfutfukisa loluHlanganisiwe?
Sifanele sibambisane ngandlelanye etintfweni ngco letinyenti letifanana nekutfutfukisa indlela yekwetfulwa kwetinsita nekucinisa bohulumende basekhaya, lokufaka ekhatsi emaKomidi emaWadi. Emakomidi, la emalunga awo kubasebenti labetayelekile, enta umsebenti lobalulekile ekucinisekiseni luchumano lolufanele emkhatsini webantfu netikhungo tetfu tahulumende.?
Lokubaluleke kakhulu macondzana naloku kutawuba sidzingo sekwenta siciniseko kutsi emaKomidi emaWadi abohulumende basekhaya ayahlangana njalo nje futsi asebenta njengekumiswa kwawo.?
Emasu lalusito ! Lelibhukulwati liniketa emasu lalusito, imibono lephatsekako nemikhombandlela yekulawula emakomidi emawadi. Imiphakatsi itawukwati kutibandzakanya kakhulu ekutsatfweni kwetincumo temikhandlu uma ngabe emakomidi atawusebenta kahle kakhulu. Ngako-ke leLibhukulwati litawugcina lente imiphakatsi itibandzakanye ngemandla, kakhulu kunakucala etincumeni letitsatfwa yimikhandlu nabomasipalati. Lelibhukulwati lentelwe kusita emakhanselela nemakomidi emawadi ngeluchungechunge lwetinyatselo lafanele atitsatse atisebentise uma asebenta emakomidini emawadi awo.
Lelibhukulwati lentelwe emakhansela nemalunga emakomidi emawadi, kubaniketa luchungechunge lwetinyatselo labafanele batitsatse uma basebenta emakomidini emawadi abo.
kukhutsata kutibandzakanya kwemiphakatsi netinhlangano temiphakatsi etindzabeni tabohulumende basekhaya.?
Lelibhukulwati lifanele lifundvwe ngekuhambisana netimfuno temtsetfo letifanele, imiKhombandlela yaVelonkhe yekuSungulwa nekuSebenta kwemaKomidi emaWadi aboMasipalati-2005 kanye neLibhuku lemiTfombolwati lemaKomidi emaWadi aVelonkhe (dplg ne GTZ 2005).
Secwayiso: Uyacelwa kutsi ngaso sonkhe sikhatsi uma usebentisa imibono nemacebo lakulelibhukulwati ubocabangela tintfo tangempela letenteka kumasipalati nasewadini lakho. Leminye yalemibono lechaziwe ingadzinga kuchibiyelwa futsi/nobe ilungiswe kute ifanele simo samasipalati neliwadi lakho.
Nalu luhlu lwetincenye letibaluleke kakhulu temtsetfo wasePhalamende lewudzinga kutivisisa kute wati loko lokufanele ukwente njengelilunga lekomidi yeliwadi. Lemitsetfo nemikhombandlela itawuphindze ikusite ekuvisiseni tinhlobo tetintfo emakomidi emawadi langatenta kusita imiphakatsi nemikhandlu yawo.
Kute ukhone kubona kutsi ngutiphi tincenye lese utifundzile, sebentisa lamabhokisana kute utihlobise ukhombise kutsi sewutifundzile.
UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika-1996- Sehluko 7 Sigaba-152 Tinhloso tahulumende wasekhaya?
Lencenye yemtsetfo wasePhalamende ikutjela ngeluhlobo lwematfuba ekutibandzakanya imiphakatsi lengawalindzela kubomasipalati.
Imikhombandlela yaVelonkhe yekuSungulwa nekuSebenta kwemaKomidi emaWadi aMasipalati-2005.
Tijubo letakhishwa nguMasipalati wakho kungenisa lenchubo yemakomidi emawadi. Loku kutawuphakamisa kutinikela kwamasipalati wakho kulenchubo yemakomidi emawadi.
Inchubomgomo yekutiBandzakanya kweMphakatsi yaMasipalati wakho (uma anayo).
Lomgomo utakusita kanye nemphakatsi wakho nati kutsi ningachumana kanjani namasipalati wenu macondzana netindzaba letibalulekile letinitsintsako.
Emacebo lalusito ! Lihhovisi laSomlomo kumasipalati wakho lingakunika yonkhe imitsetfo yasePhalamende netinkhombandlela letifanele.
Uma sewuyitfolile lemiculu ngamunye, ungayengeta kulelibhukulwati.
umgomo wekomidi yeliwadi kufutfukisa kutibandzakanya kwentsandvo yelinyenti kuhulumende wasekhaya.?
Emakomidi emawadi angulenye yetindlela longavakalisa ngayo luvo lwakho ekutsatfweni kwetincumo tahulumende.
aphakamise tindzaba letivusa lunako ngeliwadi lasekhaya kukhansela leliwadi avakalise luvo ekutsatfweni kwetincumo, ekuhleleni nakumiklamo leyentiwa ngumkhandlu nobe masipalati letsintsa liwadi.
Likhansela leliwadi lingusihlalo wekomidi yeliwadi, ngalokunjalo-ke lililunga lekomidi lelibaluleke kakhulu. Likhansela lelitfole situlo ngekuya kwelinani lelisetulu lemavoti latfolwewe licembu lembusave lalo(lelikhansela) liniketwa ngumkhandlu umtfwalo wekusita likhansela leliwadi ewadini.
Emakomidi emawadi akhulisa lizinga lekutibandzakanya kwebahlali bendzawo ekutsatfweni kwetincumo tamasipalati, njengobe abachumanisi ngco nalabayingcayizivela bemkhandlu.
abameleli beliwadi lendzawo, futsi akahambelani netembusave afanele atibandzakanye, etindzabeni letifanana neNchubo yeluHlelo lwekuTfutfukisa loluHlanganisiwe, kuphatfwa kwekusebenta kwamasipalati, ibhajethi yemnyaka, imiklamo yemkhandlu naleminye imisebenti lebalulekile naletinye tinhlelo futsi njengobe tonkhe letintfo titsintsa bantfu bendzawo angabona futsi asungule imiklamo lengatfutfukisa timphilo tebantfu emawadini angasita likhansela ekusombululeni kungcubutana, ngekuniketa lwati ngekusebenta kwabomasipalati angalandzelela kusebenta kwabomasipalati futsi aphakamise tindzaba letivusa lunako kuleliwadi lendzawo angasita ngemikhankhaso yekucaphelisa umphakatsi, sibonelo kungcola, emanti nekuhambisa kungcola, kukhokhelwa kwetinhlawulo, njengobe emalunga ayayati imiphakatsi yawo yendzawo netindzingo tayo futsi.
Khumbula kutsi likhansela leliwadi lifanele lisimamise lokulindzelwe liwadi lalo nelicembu lalo letimbusave. Loku kwenta kube ngumsebenti loyincangancanga. Kubalulekile kutsi ukuvisise loku, futsi ucaciseleke ngemsebenti welikhansela kute ube nendlela lengu go yekuvakalisa luvo lwakho kulelikomidi. Uma ngabe umsebenti welikhansela leliwadi uyakucacela, utawugwema kuncintisana nekungcubutana naloyo muntfu ngalokungenasidzingo.
Likhansela leliwadi lingusihlalo wekomidi yeliwadi linemtfwalo wekubita umhlangano webantfu balo (liwadi/umphakatsi longaphansi kwalo) kutewukhetfwa emalunga elikomidi leliwadi linemtfwalo wekwenta siciniseko sekutsi ishejuli yemhlangano ilungisiwe, lokufaka ekhatsi: imihlangano yelikomidi leliwadi, imihlangano yebantfu balo nemihlangano yelikhetselo lisebenta ekomidini yeliwadi kute lente siciniseko sekutsi kuneluhlelo lwemnyaka lwemihlangano linemtfwalo wekwenta siciniseko sekutsi likomidi leliwadi lenta loku lokulindzelwe ngumasipalati kutsi likwente macondzana netindlela tekubika linemtfwalo wekuphendvulana nemibuto nekubukana netikhalo ewadini linemtfwalo wekusombulula kungcubutana nekwendlulisela embili kumasipalati leto tinkinga nobe kungcubutana lokungakasombululeki lifanele litimbandzakanye ngalokuphelele kuyo yonkhe imisebenti yemphakatsi lengenelwa likomidi leliwadi linemtfwalo wekutjela likhansela leliyi-PR ngemisebenti nemashejuli emihlangano.
Likhansela leliyi-PR linikwa liwadi futsi lisita likhansela laleliwadi nobe-ke likomidi laleliwadi. Lelikhanslela lelyi-PR libukana nemibuto netikhalo ngekubonisana nelikhanslela laleliwadi.
lifanele lingenele imihlangano yemakomidi emawadi, umphakatsi weliwadi lalo nemihlangano yelikhetselo lingasita ekusombululeni kungcubutana futsi lente tiphakamiso tekwendlulisela embili lingasita ekuchubeni imiklamo njenga lokuncunyiwe lingasita likhansela leliwadi, kepha alitsatsi sikhundla salelikhansela.
Umbuto: Ingabe likhansela leliwadi lingalibeka likhansela leliyi-PR libe nguSihlalo uma likhansela leliwadi lingekho?
Imphendvulo: Yebo- likhansela leliwadi lingalicela likhansela leliyi-PR, ngekulibhalela incwadzi, kutsi libe ngusihlalo wemhlangano uma lona lingekho. Kute kuvunyelwa lokuhlelekile kwelisekela lasihlalo ngaphansi kwalomtsetfo.
Emalunga elikomidi leliwadi akhetfwa liwadi lawo kute amelele imibono yebantfu bawo. Benta umsebenti lobalulekile ngekhatsi emphakatsini.
kusita likhansela leliwadi libonisane nemphakatsi lonelivi eludzabeni lolutsite, futsi basebente nalababambisene nabo emphakatsini kute umsebenti welikomidi leliwadi ube yimphumelelo kutibandzakanya emicimbini yemphakatsi sibonelo, emingcwabeni nemisebenti yemasiko. Loku kubaluleke kakhulu ngobe kukhombisa kutsi unendzaba nemphakatsi futsi uyativisisa tindzaba tawo.
Umbuto: Ingabe ayaceceshwa yini emalunga nemakhansela emakomidi emawadi?
Imphendvulo: Yebo. Masipalati wakho ufanele awaceceshe onkhe emalunga elikomidi leliwadi ngenchubo yeliwadi, lokufaka ekhatsi likhono lebubhalene, kubhala umbiko, buholi, kusebenta kwamasipalati nebhajethi.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi afanele abe nekutiphendvulela yini emacenjini etepolitiki?
Imphendvulo: Cha. Emakomidi emawadi atimele odvwana, akahlangani nemacembu etepolitiki. Loko ngumtsetfo. Emakomidi emaWadi entelwe kumelela tincenye temiphakatsi wakho letehlukanisiwe, hhayi nje licembu linye letepolitiki.
Umbuto: Ingabe tincumo letitswatfwa ngemakomidi emawadi tiyawubophelela yini umKhandlu?
Imphendvulo: Cha! tincumo letitsatfwa ngemakomidi emawadi atiwubopheleli ngalokusemtsetfweni umkhandlu namasipalati. Nobe kunjalo, ngenca yekunitikela ekusebenteleni umphakatsi, imibono yemakomidi emawadi itawubukwa ngeliso lelibukhali.
Umbuto: Ingabe emalunga emakomidi emawadi ayakhokhelwa yini kwenta umsebenti wawo?
Imphendvulo: Cha. Emalunga emakomidi akakhokhelwa kwenta umsebenti wawo kepha tindleko leticatsa langene kuto tifanele tikhokhelwe, sibonelo; titfutsi nekudla.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi angatihambela ngco, matfupha aye kumasipalati ayovakalisa lokuwahluphako?
Imphendvulo: Cha. Tindzaba letiphakanyiswa ngemakomidi tihanjiswa likhansela lelitawubese litetfula ehhovisi laSomlomo.
Umbuto: Kutawentekani uma ngabe likhansela alilatisi lihhovisi laSomlomo loko likomidi lelifuna kwatiwe nguSomlomo?
Imphendvulo: Enkingeni lenjena-ke likomidi lingancuma kuyewukhuluma matfupha nelihhovisi laSolomlomo mancondzana nekweswela lusito lwelikhansela. Somlomo-ke utawubese ukhuluma nelikhansela leliwadi ngaloludzaba futsi ente siciniseko sekutsi lelikhansela liyawuvisisa umsebenti walo wekwatisa Somlomo futsi liphakamele tindzaba/tidzingo telikomidi leliwadi.
Umbuto: Ingabe emakomidi emawadi ngiyo kuphela indlela imiphakatsi lingavakalisa luvo lwayo etincumeni letitsatfwa ngumkhandlu?
Imphendvulo: Cha. Kutawubakhona nalamanye ematfuba, sibonelo; imihlangano lemikhulu yemphakatsi lemacondzana netindzaba letinyenti, njengebhajethi yemnyaka. Emakomidi emawadi afanele ente siciniseko sekutsi bahlali bemawadi abo bayati ngalamatfuba futsi.
Umbuto: Emakomdi emawadi angatibandzakanya yini emisebentini lefanana nekubukana nekukhonona netikhalo, nobe kungcubutana ngekhatsi emphakatsini?
Imphendvulo: Yebo. Emakomidi emawadi angenta umsebenti lomkhulu ekusiteni likhansela leliwadi lisombulule kungcubutana, nobe kuphendvula imibuto, njengobe emakomidi emawadi avamise kubanekuvisisa lokujulile kwetindzaba temphakatsi letiyincangancanga.
Kokubili lihhovisi laSomlomo nelikhansela badlala indzima lapha. Kungumtfwalo welikhansela leliwadi kubita umhlangano wekukhetsa emalunga elikomidi leliwadi. Lomhlangano ubitwa ngekutsi ngumhlangano wemphakatsi weliwadi. Lihhovisi laSomlomo litawuchuba lolukhetfo kwenta siciniseko sekutsi lutimele?
Emakomidi emaWadi angaba ngemalunga lalishumi. Nati tintfo letifanele utente uma ulungisela kukhetfwa kwemalunga elikomidi leliwadi.
Lente siciniseko sekutsi emalunga emphakatsi atawufika kuleyo ndzawo yekubambela umhlangano sibonelo, kungaba nesidzingo sekulungisela lamanye emalunga emphakatsi kwekuwatfutsa. Nobe-ke kulungiswe indzawo lesedvute nelinyenti lemphakatsi weliwadi. Futsi ucabangele labo bantfu labagulako nobe labakhubatekile; ngabe bonkhe bantfu bayafinyelela lapho kutawubanjelwa khona lomhlangano?
Latise wonkhe umuntfu (bonkhe labo labakulelo wadi) ngelusuku, sikhatsi, indzawo nenhloso yekubamba lomhlangano: licabange ngekubeka tatiso emitapeni yetincwadzi, emitfolamphilo nasetikolwemi, kufaka satiso ephephandzabeni lemphakatsi, nekusebentisa tinsita temphakatsi tekumemetela emsakatweni wemoya wemphakatsi.
Lilungise kube khona lotawutoliga uma kunesidzingo.
Kuchaza inchubo yelukhetfo kulabo labalungenelako.
Umbuto: Ingabe tikhona yini tinchubo letimisiwe tekugcwalisa tikhala temsebenti ekomidini leliwadi?
Imphendvulo: Yebo. Letinchubo tiyehlukana ngekuya kweluhlobo lwesikhala semsebenti.
Umbuto: Ingabe tikhona yini timo lapho lilunga lelikomidi leliwadi lingakhishwa emsebentini?
Imphendvulo: Yebo. Uma ngabe lelo lunga aliketi emhlanganweni lemitsatfu nobe ngetulu lelandzelanako ngaphandle kwekutsatsa likhefu, lingeti emhlanganweni lesitfupha nobe lengetulu lelandzelanako litsetse likhefu, lingakhishwa.
Umbuto: Kwentekani uma lilunga lelikomidi leliwadi lisuka liya kulelinye liwadi?
Sinyatselo 7: Kuceceshwa nekufundziswa umsebenti?
Uma ngabe onkhe emalunga elikomidi leliwadi asakhetsiwe, onkhe afanele aceceshwe afundziswe umsebenti. Njengasihlalo weliKomidi, likhansela leliwadi nalo lifanele liceceshwe lifundziswe umsebenti.
Utawati ngemtsetfo wasephalamende lophatselene nemakomidi emawadi.
Utawati ngemandla nemisebenti yelikomidi leliwadi.
Nitawatana kute nikhone kucala nakhe licembu lelinemandla.
Nalu luhlu lwekuhlola tintfo lekumele tentiwe lolwentelwe kusita likhansela lelisha leliwadi, lelingusihlalo welikomidi leliwadi, lungiselela umhlangano wekucala. Uma likomidi selihlangene futsi lakhetsa mabhalane , lomuntfu-ke utawusita likhansela ekwenteni lomsebenti wekuba ngusihlalo. Uma ngabe likhansela leliwadi lihleleke kahle njengasisihlalo, kutawuba lula kuniketa lamanye emalunga elikomidi tibopho nemisebenti, futsi umhlangano utawuchubeka ngemphumelelo?
Ingabe sewutfolile futsi wabambisa indzawo lekutawubanjelwa kuyo imihlangano yelikomidi leliwadi Khumbula kutsi lendzawo ifanele ibe yindzawo yesive hhayi nje indzawo yangasense, njengelikhaya lemuntfu. Loku ngulokumiswe nguMtsetfo?
Ingabe sewuluhlelile yini luhlaka lweshejuli yemhlangano yemnyaka, loluhla lwayo yonkhe imihlangano yemnyaka netinsuku, tikhatsi netindzawo tekubambela leyo mihlangano Loluhlu lufanele lufake ekhatsi imihlangano yelikomidi leliwadi nemihlangano yeliwadi futsi ilusito ekwenteni emalunga elikomidi leliwadi akhone kuhlela sikhatsi sawo emnyakeni lotako?
Ingabe sewuyitfolile yini ikhithi (umgodla wemiculu yelwati letsite) yakho yelwati kuSomlomo?
Ingabe ukuhlelile yini lokutawukhulunywa ngako emhlanganweni (i-ajenda) (bona tinyatselo 10 na-11 imisebenti yamabhalane nemacebo langasita likhansela leliwadi ekubambeni umhlangano. Indlela i-ajenda ngako yemhlangano ikhonjisiwe kusehluko 4?
Ingabe sewulentile yini luhla lwemisebenti netibopho temalunga elikomidi leliwadi (nobe tinhlangotsi telikhetselo lekumele emalunga asebente kuto nobe atisebente) lenitawucocisana ngako ekomidini leliwdi?
Ingabe sewuke wacabanga ngelilanga lemhlangano kute nente luhlelo lwemnyaka lwetintfo letitawentiwa bona sinyatselo-14 lapho khona kukhonjiswa kutsi ungaluhlela njani loluhlelo lwemnyaka?
Umbuto: ingabe luhlobo luni lwemihlangano letawubanjwa ngemakomidi eliwadi?
Imphendvulo: kutawubakhona tinhlobo letintsatfu temihlangano letibalulekile emakomidi emawadi labhekeke kutsi ayilungiselele. Lemihlangano itawubanjwa ngekuvumelana kwelikhansela leliwadi.
Imihlangano yelikomidi leliwadi lena yimihlangano levamise kubanjwa yemalunga elikomidi leliwadi. Ifanele ibanjwe njalo nje kute emakomidi emawadi akhone kuhlela ngalokuyimphumelelo. Ifanele kutsi lokungenani ibanjwe ka-6 ngemnyaka. Imihlangano leminye leminyenti lefanele ibanjwe njalo nje, njengemihlangano yenyanga, iyanconywa, kute kutsi lamakomidi emawadi abe nelitfuba lelanele lekugcila kuto tonkhe letintfo letehlukene lelifanele litente?
Imihlangano yeliwadi lena yimihlangano lesemkhatsini welikhansela leliwadi neliwadi, labo-ke bahlali bendzawo. Lemihlangano itawusita likhansela leliwadi nelikomidi leliwadi livisise tidzingo temphakatsi. Tikhatsi temhlangano webahlali bendzawo tifanele tihlelwe kusenesikhatsi/phambilini njengencenye yeshejulu yemnyaka?
Imihlangano yelikhetselo yona ingabanjwa uma kunesidzingo, sibonelo; uma ngabe kuneludzaba lolutsite, umphakatsi lokhatsatekako ngalo, futsi lofuna kucocisana ngalo nelikhansela nobe namasipalati.
Kukhetsa emalunga latawungena?
Kanye nalelicembu, cocisanani nivumelane ngemigomo yekutiphatsa emhlanganweni, kufaka ekhatsi sidzingo sekugcina timfihlo. Ngalesinye sikhatsi emhlanganweni kutawucociswana ngetindzaba letibanga kuphikisana. Onkhe emalunga adzinga kubuketa futsi acocisane atfole kutsi atakubika kanjani loku kubantfu bawo (bahlali bendzawo).
Niketa emaphothifoliyo/ imisebenti sibonelo, tetindlu, temphilo netenhlalakahle, kutfutfukiswa kwemnotfo wendzawo. iphothifoliyo?
Kusita kuhlela nekulungisa i-ajenda?
Kucocisana nasihlalo nge-ajenda kute nivumelane ngalokucuketfwe ngembi kwekutsi niyitfumelele lamanye emalunga.
Kubhala emaminitsi ayo yonkhe imihlangano, lebitwe ngusihlalo nelikomidi leliwadi.?
Kwenta siciniseko sekutsi lamaminitsi anikwa onkhe emalunga elikomidi leliwadi, agcinwe futsi abekwe endzaweni levikelekile. Khumbula emaminitsi alirekhodi lemtsetfo lemhlangano, ngako-ke kubaluleke kakhulu kutsi agcinwe endzaweni levikelekile. Bantfu bavamisile kuhle babuketa lamaminitsi emihlangano bahlole tincumo letatsatfwa.
Shano sikhatsi nendzawo lekutawubanjelwa kuyo umhlangano kusesenesikhatsi lesanele.
Lungisa uhlele i-ajenda kusengakayiwa emhlanganweni. Loku ngumsebenti waSihlalo namabhalane. Bona sinyatselo 10, umsebenti wamabhalane.
Nika emalunga elikomidi leliwadi i-ajenda kusengakayiwa emhlanganweni kute bati kutsi kutawube kukhulunywa ngani kulomhlangano futsi bakwati kutilungiselela. Ngalesinye sikhatsi kungadzingeka kube nembiko macondzana nemsebenti.
Bhala phansi kutsi bobani labakhona.
Bhala phansi labacolisile kutsi angeke babekhona. Emalunga elikomidi afanele abikele lelinye lilunga lelikomidi uma angeke aphumelele kuta emhlanganweni. Loku kwatiwa ngekutsi kucolisa.
Fundza onkhe emaminitsi hlola kutsi ngabe alirekhodi langempela lemhlangano londlulile. Wonkhe muntfu ufanele avume kutsi lamaminitsi angiwo ngempela ngobe emaminitsi alirekhodi lemhlangano lelisemtsetfweni?
Tinkhulumo letivela kumaminitsi lendlulile loku kufaka ekhatsi tintfo lekwakhulunywa ngato emihlanganweni lowendlulile lebekufanele emalunga elikomidi etfule umbiko ngato. Ungavamisa kusheshe ubone kutsi yini leba tinkhulumo letivelako (kumaminitsi lendlulile) ngekubuka tinyatselo lebetifanele titsatfwe bantfu?
Kubhalwa kwetincwadzi - leti tincwadzi letibhalelwa likomidi nobe letitfunyelwa likomidi. Likomidi lifanele libhale phansi incwadzi ngayinye letfunyelwako ngobe itfunyelwa esikhundleni sakho.
Letinye tihloko letikhona ku-ajenda sibonelo; IDP, ibhajethi yamasipala, kuphatfwa kwemsebenti wamasipala, imiklamo yekutfutfukisa umnotfo wendzawo. Linye lilunga lelikomidi lingangenisa licale tingcoco/tinkhulumo. Lombiko ungafaka ekhatsi singeniso macondzana nekutsi (kuyini, yini lekufanele uyente, kungani ukwenta loko) nekutsi tinyatselo tini lesetitsetfwe futsi yini lokunye lokudzinga kwentiwa.
Khumbula kutsi kubalulekile kutsi onkhe emalunga elikomidi abambe lichaza emhlanganweni. Sihlalo akafaneli kugodla umhlangano. Umsebenti wasihlalo kuhola akhombe emalunga indlela ku-ajenda kute kuzuzwe imigomo yelikomidi.
Ngemuva kwetingcoco, sihlalo ufanele ente siciniseko sekutsi sincumo sitsetfwe, futsi uma kukhoneka, sekutsi kube khona lonikwa umtfwalo wekutsatsa tinyatselo egameni lelikomidi.
Yenta tintfo tihambe ngemumo emhlanganweni?
Utawudzinga kutsintsa lihhovisi laSomlomo kumasipalati wakho kute utfole ngetindlela tekubika, lokufuka ekhatsi sikhatsi lesingumncamulajucu wemibiko. Loku kuvamise kwentiwa ngetinyanga, ngaLesihlanu wekugcina ngenyanga.
Lihhovisi laSomlomo lingaba ne-phrofoma yekwenta umbiko. Lifomu le-phrofoma lingumkhombandlela lobhaliwe, nobe lifomu, longavele nje uligcwalise kunekutsi ube uloku utentela lakho. Lilusito lolukhukhulu ngobe uyakwati konkhe lokudzingekako.
Uma ngabe kute i-phrofoma lekhona, nali lelinye likhasi longalisebentisa. awudzingi kufaka imininingwane leminyenti.
Loku kuba ngulokunye kwetintfo tekucala letentiwa likomidi ndzawonye. Loku kungasita kwakhe lelicembu, futsi uma kuhlangenwe ungevisisa kabanti ngeliwadi lakho.
Kwenta iphrofayili yeliwadi kungaba yintfo lemnandzi. Nankha emabalengwe ekukwenta ukhone kucala. Khumbula kutsi ungacala ngekutfola lwati lolusendlalelo longacala ngalo bese wengeta kulo umnyaka wonkhe.
Ngiyitfola njani lemininingwane?
Masipalati angakuniketa imininingwane lephatselene netintfo neminyaka yebantfu. Likhansela leliwadi lingayicela ehhovisi laSomlomo emaphoyisa angakuniketa tibalo balo tebugebengu futsi uma ngabe kukhona nesibhedlela nobe umtfolamphilo endzaweni yangakini ungakuniketa imininingwane ngetemphilo ungatfola kutsi batfu bacabangani, emihlanganweni yemawadi, nome emihlanganweni yemacembu lamancane ebantfu kulo lonkhe liwadi, nobe wente luklayo kulomphakatsi, nobe ucocisane nebangani.
Ngutiphi takhiwo letikhona ewadini?
takhiwo temphakatsi letifanana netikolwa, imitfolamphilo, tibhedlela, emaphoyisa, nema-ambulensi njil.
Yini lenye leyentekako kulomphakatsi?
Yenta luhla lwetinhlangano temphakatsi laba ngulabatsintsekako lababaluleke kakhulu ekomidini leliwadi. labatsintsekako kungabantfu, nobe bameleli belicembu, labanetidzingo/timfuno letitsite, nobe lababomphetsa, nobe labanendzaba ngempela nentfo loyentako ekomidini leliwadi?
Ingabe baSebenti bekuTfutfukisa umPhakatsi CDWs bakhona yini ewadini lakho?
Tfola ema-CDW ewadini lakho nihlangane nicatsanise imikhawulo, lokufaka ekhatsi kutsi ngabe ema-CDW ayakhona yini kweseka liwadi lelikomidi ngekwenta imisebenti nobe bubhalane.
Ungalusebentisa loluhla kukusita kuhlelela imihlangano yalabatsintsekako bakho.
Umbuto: kubaluleke ngani kuhlela iphrofayli yeliwadi?
Imphendvulo: njengelikhansela leliwadi nelikomidi leliwadi, ungasebenta ngemphumelelo uma ngabe wati liwadi lakho kahle. Khumbula, ukhona kute umelele liwadi. Angeke ukwati kukwenta loku uma ungati kutsi bobani labahlala ewadini lakho, yini tidzingo netinkinga tabo, yini labafuna likomidi libentele kona kanye futsi nekutsi ngutiphi takhiwo, imigwaco naletinye tintfo letiphatsekako letakha liwadi lakho. Loku futsi kufaka ekhatsi kwati kabanti ngetinhlangano temphakatsi netinsita tendzawo njengemabhizinisi nobe emaklabhu etemidlalo endzawo. Utawumangala kutsi utawutfolani?
Umbuto: Likomidi leliwadi lingalusebentisa njani lolwati?
Imphendvulo: Likomidi leliwadi lingasebentisa lolwati ekuhleleni luhlelo lwemnyaka.
Likomidi leliwadi lidzinga kuba neluhlelo lwemnyaka lolucacisa kabanti tintfo lekumele kucalwe ngato nalelifise kukuzuza. Loku kutakusita ubone kutsi ukuzuzile yini loko bewufuna kukwenta. Kutawukusita futsi ubike kumasipalata, njengobe utawubika tonkhe tinyanga ngekuya kweluhla lwakho lwekusebenta.
Kungumbono lomuhle kuhlela umhlangano welikhetselo masinyane ngendlela lokungakkhoneka ngayo nihlele luhlelo lwemnyaka lwekusebenta. Ciniseka kutsi luhlelo lwakho lweliciniso futsi lwetintfo letingazuzeka.
Tindzaba letibaluleke kakhulu temphakatsi Yini lengentiwa likomidi leliwadi kusita Ungakwenta nini loku?
Ngumuphi umklamo likomidi leliwadi lelifisa kuwenta Tsatsa letintfo njengemklamo wekutfutfukisa umnotfo wendzawo, kucecesha banakekeli betemphilo labasita emakhaya Singayenta yini lemiklamo sibambisene naletinye tinhlangano temphakatsi?
Ngtiphi emaforamu lakhona, sibonelo; tetemphilo nobe tinhlangano temphakatsi lelikomidi leliwadi lelifuna kumelelwa kuto?
Ngumaphi emalunga elikomidi leliwadi langanikwa kwenta lomsebenti?
Nguyiphi imisebenti lebaluleke kakhulu lesifuna kucala ngayo siyente?
Loluhlelo lufanele lube ngulolukhonako kuguculwa ngekuya kwetidzingo.
Yenta siciniseko sekutsi lemiklamo lofuna kuyenta ichumene ne-IDP. Uma ngabe umklamo wakho awuhambisani ne-IDP, ungatfola kutsi umphakatsi awuyifuni, nobe masipalati akakwati kukusita uyente.
Khumbula loluhlelo lufanele lwentiwe luzuzwe. Kuncono kwenta kahle lokuncane kunekwenta kabi tintfo letinyenti?
Loluhlelo lwekutfutfukisa loluhlanganisiwe (IDP) luhlelo lwenchubo yetepolitiki loluholwa yiMeya yeliDolobha leliKhulu kanye nemakhansela futsi alekelelwa tikhulu letiphetse.I-IDP ikhombisa lokuzuziwe liDolobha netinselele kanye nentfutfuko letako imiselwe kubhizinisi netidzingo temphakatsi kuhambelna nekwetfulwa kwetinsita nekutfutfukiswa kwemnotfo.
Incenye lebaluleke kakhulu ye-IDP kuchumana lokubanti kwakho nalabo labatsintsekako kuciniseka kutsi uyabandzakanyeka ekutsatseni tincubo tentfutfuko letako eDolobheni lelikhulu eJozi.
Luchungechunge lwemihlangano yemawadi netiGodzi itawubantjwa kulo lonkhe lidolobha kuniketwe umbiko macondzana nekutsi tidzingo takho nalokulindzele kubhajethelwe kwahlelelwa kanjani ngemiklamo netinhlelo letinyenti.
Siyakukhutsata njengemhlali waseJozi kutsi utibandzakanye etinchubeni tekubonisana ngekutsi ute kulemihlangano futsi uvakalise livi lakho. Kutibandzakanya kwakho kubaluleke njengelivoti lakho kuciniseka kutsi tidzingo takho tiyanakekelwa.
Njengelidolobha sisala sitinikele ekutfutfukiseni indzawo lephephile futsi lenemphilo, kutfutfukisa kukhula kwemnotfo, kuncoba i-HIV ne-AIDS, kwehlisa kutsikameteka kwagezi, nemanti, kwenta kancono indlela yekukhipha emabhili, kucinisekisa imitsetfo yamasipala, nekubuketa kwakhiwa nekwetfulwa kwetindlu.
Kubambisana ekwetfulweni kwetinsita?
Sinyatselo 16: Ngabe lusito laluniketa emakomidi emawadi masipalati?
Lusito loluniketwa ngumasipalati lutawehluka ngekuya kwemitfombolusito lanayo masipalati. Labanye bomasipalati banemali lenyenti kuna labanye futsi loku kungaba nemphumela kulongakuzuza. Lihhovisi laSomlomo lingakutjela kutsi nguyiphi imitfombolusito lekhona kepha asewubuke loluhla lolungentansi.
Sinyatselo 17: LuyiniluHlelo lweNtfutfuko loluHlanganisiwe?
Bonkhe bomasipalati badzinga kulungisa luHlelo lweNtfutfuko leHlanganisiwe Integrated Development Plan IDP. Lukhombisa tintfo letibalulekile tendzawo. I-IDP ingahlelelwa iminyaka lengu-5 futsi iyabuketwa njalo ngemnyaka. I-IDP icinisekisa kusetjentiswa kahle kwemitfombolusito yamasipalati leyindlala, icondze tintfo letifanele tentiwe kucala sibonelo; kusita tindzawo letiphuye kakhulu, iheha timali kulamanye emazinga ahulumende, futsi icinise kutibandzakanya kwemphakatsi.
Emakomidi emawadi angatibandzakanya kanjani kuma-IDP?
Labamelele liKomidi leWadi bangaya emhlanganweni, we-IDP Representative Forum. Lomhlangano ulitfuba lalabatsintsekako batewumelela tidzingo temawadi abo. Lomhlangano uniketa indlela yekukhulumisana, kucoca sakuncengana nekutsatsa tincumo ngekubambisana emkhatsini wemphakatsi namasipalati, kwenta kubekhona kuchumana futsi nelitfuba lekulandzelela loluhlelo nenchubo yekusetjentiswa kwelikomidi leliwadi ku-IDP.
Likhansela leliwadi lakho lingaba nayo lekhophi uma ute ungatsintsana nelihhovisi lemphatsi wamasipala nobe lihhovisi laSomlomo. Masipalati ufanele aceceshe bantfu ngale-IDP. Likomidi leliwadi lakho lingatfola kabanti ngaloku ehhovisi laSomlomo?
Ibhajethi iluhlelo lwetimali. Ikhombisa imisebenti yemnyaka wetimali lolandzelako ngekukhombisa tindleko talemisebenti kanye nalapho kuvela khona lemali letawukhokhela letindleko.
Umnyaka wetimali waboMasipalati baseNingizimu Afrika ucala mhlaka-1Kholwane yonkhe iminyaka kuye kumhlaka-30 Inhlaba emnyakeni lolandzelako. Umkhandlu ufanele uyemukele lebhajethi ungacali umnyaka lomusha wetimali, ngemufa kwekuhlela kahle nekubonisa nelikomidi leliwadi nalemanye emacembu latsintsekako endzaweni yakini. Uma ngabe emakomidi emawadi ayabandzakanyeka ekuncumeni kutsi bomasipalati bafanele basebentise malini futsi kumiphi imiklamo, loku kusho kutsi liwadi lakho lingazuza ngco.
Lebhajethi iyabukwa ilandzelelwe wonkhe mnyaka kute kubonwe imali lengenako nalesetjentiswako kucatsaniswa nebhajethi. Sibonelo, uma ngabe imali lebuya etimalini letikhokhwako netinkhokhelo ingaphansi kwalebeyicatjangiwe, ngako-ke lucitfomali lufanele lube luncane/lwehle.
Emakomidli emawadi afanele atfole sikhatsi lesincunyelwe ibhajethi nekutsi imihlangano itawubanjwa nini. Ufanele futsi ubute kutsi kute yini lucecesho lolukhona lwekwati ngebhajethi lolungakusita utibandzakanye kubhajethi ngalokuyimphumelelo.
Tfola kutsi masipalati wakho ngabe unendlela yekuphatsa kusebenta yini.
Kuhlela: sebentisanani nelikhansela lakho naletinye tinhlangano temphakatsi, nitfole tidzingo letifanele titsatselwe etulu futsi nente siciniseko sekutsi letidzingo tiyafakwa kutiphakamiso tebhajethi netinhlelo.
Kulandzelela nekubika: phikelela ngekutfola njalo nje imibuko ngemiklamo netinsita tamasipalati ekomidini leliwadi kanye nasemihlanganweni yemphakatsi yeliwadi lakho kute uhlale watisa bahlali ngenchubekela phambili futsi/nobe tinkinga. Beka imibono leyakhako macondzana nekwenta kancono futsi, uma kufanele, bita umphakatsi utawusita kute kwentiwe lomsebenti.
Kubuketwa kwemsebenti wemnyaka: umkhandlu ufanele ubike njalo nje kumakomidi emawadi ngemabhajethi nekubuketwa kwemisebenti yabo, njengencenye yemihlangano yemphakatsi. Kwengeta, uma ngabe likomidi lakho aliyitfoli imibiko wemsebenti kumkhandlu, yatisa umphatsi welidolobha kutsi likomidi lakho leliwadi lilindzele kusebenta lokuncono kuhulumende wasekhaya wentsandvo yelinyenti.
Tsintsana nemphatsi nelihhovisi lemphatsi waMasipalati kute utfole luhla lwemakheli netinombolo tetincingo letibalulekile utengete kulelibhukulwati.
Tsintsana nemphatsi welihhovisi laMasipala utfole luhla lwemiklamo nalakuphembako lokubaluleke kakhulu ukwengete kulibhukulwati.
Umhlangano webahlali beliwadi/welikhetselo/wemphakatsi waWadiwaMasipalati wase.
Likomidi leliwadi lifanele libike ngaloluhlelo lolulandzelako tonkhe tinyanga. Loku kutawukusita ukhone kubona kutsi ukuzuzile yini lokuseluhlelweni lwakho. Kutawuphindze futsi kusite naSomlomo ati kutsi kukhona yini ladzinga kukulungisa.
Lilunga lelikomidi lelibukene nalomsebenti, lifanele libike ngesimo semklamo emihlanganweni yelikomidi leliwadi.
Tsine, lesibhalwe lapha njengebavoti lababhalise kuwadi . siphakamisa uMn/Nkh ..njengemuntfu longakhetfwa abe lilunga lelikomidi lawadi.
Ligama: kusayina: Lusuku:.
Ligama: Kusayina: Lusuku:..
Mine, lobhalwe lapha, I.D. no.(matisi) . lohlala .. futsi/nobe longungumvoti lobhlise kuwadi . Ngiyakuvuma kuphakanyiswa kwami njengemuntfu longakhetfwa njengelilunga lelikomidi leliwadi.
Kusayina: .. (lophakanyisiwe) Lusuku:.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Kwehlukanisa kwemfuyo.txt</fn>
Luchungechunge lwekutsengisa lwebalimi labancane?
Uma ngabe uhlela kutsengisa imfuyo yakho tibute lombuto lolandzelako: Kungani ngifuna kutsengisa imfuyo yami ngalesikhatsi lesi?
Letimfuyo setilungele kutsengiswa futsi setinoniswe kahle kutsi tingahlatjwa.
Tikhule kahle kutsi tingatsengwa ngumdlisi kutinonisela kuhlatjwa.
Letimfuyo tite inzuzo ikakhulukati leti lesetikhulile setingasatali.
Kute kudla lokwanele epulazini kwekudlisa lemfuyo.
Khetsa umhlambi wekutala lotawusala bese utsengisa letinsalela ngaphambi kwekutsi tikhule kakhulu nobe kubite kakhulu kutigcina.
Luhlelombiso lwekwehlukanisa luncunywa ngeminyaka, kunona, umtimba, kulimala nangebulili. Ungalindzela intsengo lenhle yesilwane lesesimeni semphilo lenhle, lokungenani phakatsi kwetigaba A na-B, tingondzi kakhulu futsi tinganoni kakhulu futsi letiphakuliwe (tinkhabi). AB titsatsa intsengo lencane kantsi C ngulencane kakhulu.
Umtimba ngulendlela lukhakhayi lume ngakhona nekuchaza kwelamalamana phakatsi kwenyama nematsambo. Emaphuzu esimo entiwa ngekulinganisa kunona kwemfuyo.
Kunona kwenyama yenkhomo, yemvu, nayembuti yehlukaniswa ngemakhodi kusuka ku-0 kuya ku-6.
Sigaba sincunywa ngekubuka ematinyo.
Bulili besilwane bubaluleke kuphela elukhakhayeni lwenkhunzi kanye nesiklabhu etigabeni AB, B na-C tebudzala.
Simo semaphuzu enkhomo.
Vani linani lemafutsa ngaphasi kwesikhumba elukhalo phakatsi kwengculu nelubhambo lwekugcina.
Kulinganisa: Kulinganisa budzala benkhomo benkhomo ngekuyibuka ematinyo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LIKOLISHI LETEBUL (1).txt</fn>
Lamanotsi akazange abhalwe ngenhloso yekutsi abe ngumculu lojiyile nalohlahluba umtsetfo, kepha kutsi abe yinkhombandlela kubameli mayelana nemishado kanye nekudliwa kwelifa.
Ngenca yemitsetfo yasesikhatsini selubandlululo imishado yebantfu bendzabuko baseNingizimu Afrika beyingemukelwa nobe icedvwe ngekutentakalela ngaphasi kwetimo letitsite. Umtsetfo lomusha lokukhulunywa ngawo kulamanotsi uletse tingucuko letibaluleke kakhulu kumasiko, njengobe kutawubonakala lapha ngentasi.
Ngalokunjalo indlela bekuphatfwa ngayo imphahla yemafa ebantfu labaMnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa beyingahambisani nakancane nemtsetfosisekelo futsi kwadzimate kwadzingeka umtsetfo lowendlalwe ngekuhunyushwa emacaleni kuze Litiko leTebulungiswa ligucule umtsetfo kutsi uhambisane neMtsetfosisekelo.
Kutawubonakala kutsi lomtsetfo lomusha lokukhulunywa ngawo kulamanotsi nawo awuhambisani nemasiko ebantfu bendzabuko baseNingizimu Afrika, kepha lena akusiyo inhloso yalokukhulumisana. Nguwe lotawuba ngumehluleli waloko!
Ngembi kwekungena kabanti enkhulumeni lejulile mayelana neMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko (kusukela lapha lotawubitwa ngekutsi uMtsetfo) kunesidzingo sekuniketa sibuyeketo lesifisha mayelana nesimo lesisemtsetfweni lesiphatselene nemishado yesilungu kanye nemishado yendzabuko leyentiwa ngembi kwamhlaka 15 Novemba 2000, (lokusho lusuku lapho loMtsetfo wacala kusebenta khona)?
Ngekulandzela sigaba lesicitsiwe 226 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, imishado yesilungu yebantfu labamnyama ngekutentakalela beyiba nguleyo yekwehlukanisa imphahla lapho kunekwehlukana ngekwenzuzo nekulahlekelwa kanye nekugcinwa kweligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe buka Ex parte Minister of Native Affairs: ecaleni laMolefe v Molefe 1946 AD 315 na-Bopape v Moloto 2001 1 SA 383 T. Uma kufunwa kutsi umshado ube ngulohlanganisa imphahla futsi ube nekuhlanganyela inzuzo nekulahlekelwa uma kungakentiwanga sivumelwano lesendvulela umshado, sabhaliswa, bantfu labamnyama bebaphocelekile kutsi bente simemetelo ngaloluhlobo ngembi kwemshadisi, esikhatsini lesiyinyanga ngembi kwekugidvwa kwemshado.
Nanobe kunjalo, loko kuhlanganiswa kwemphahla, njll, bekwenteka kuphela uma lendvodza leshadako ingakaze ishade ngemshado wendzabuko nalomunye umlingani ngaphandle kwalowo lehlose kumshada ngesilungu.
Ngamhlaka 1 Novemba 1984, uMtsetfo wemShado wekuHlanganisa iMphahla Nombolo 88 wanga-1984 waphasiswa kantsi, lokufaka ekhatsi lokunye, wacedza ligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe macondzana nemfati wemshado wesilungu, nobe ngekulandzela umtsetfo wemvelo. Umphumela waloko kwaba kutsi, kusukela ngamhlaka 1 Novemba 1984, ligunya lendvodza lekuba yinhloko kuko konkhe macondzana nemfati ngekulandzela umshado lokungenwa kuwo ngekulandzela sigaba lesicitsiwe 22 lesacitfwa ngekusukela esikhatsini lesengcile.
Njengobe balingani emshadweni wendzabuko bebangatsatfwa njengalabashadile ngekwemtsetfo, lomunye kubo bekanako kutsi ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado angene emshadweni losemtsetfweni wesilungu nalomunye umuntfu. Umphumela walowo mshado wesilungu kulomshado wendzabuko bekuba ngukutsi lowo mshado wendzabuko uyacitseka (buka Nkambula v Linda 1951 SA 377 (A) na-Malaza v Mndaweni 1975 BAC (C) 45). Umfati walowo mshado wendzabuko bekatsatfwa njengemfati lowaliwe. Lomfati walowo mshado wendzabuko naye bekanako kutsi angangena emshadweni wesilungu nalomunye umuntfu bese ngalokufanako lowo mshado wendzabuko lokhona ngekutentakalela ucitseka. Kutsi ngabe leyo mishado yendzabuko iyavuseleleka ngekulandzela uMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998 (sigaba 2) ludzaba lokusamele tinkantolo titsatse sincumo ngalo?
Sigaba 22 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, Nombolo 38 wanga-1927, nanobe kunjalo, besiniketa kuvikeleka kwemndeni lolahliwe uma lendvodza ishona. Macondzana nenhloso yekudla lifa, simo semfelokati nebantfwana bemshado wesilungu besitsatfwa njengalesifanako nesaleso semfelokati nebantfwana bemshado wendzabuko. Ngaleso sizatfu, simo lebesinekubonelela lebesiniketwa umfati wemshado wesilungu nebantfwana bakhe besibekelwa eceleni bese batsatfwa njengalabalinganako nalomfati (bafati) wekucala (bekucala) kanye nebantfwana bakhe (babo).
Ngekulandzela uMtsetfo wesiChibiyelo seMtsetfo weMshado neMtsetfo wemShado wekuHlanganisa iMphahla, Nombolo 3 wanga-1988, lowacala kusebenta ngamhlaka 2 Disemba 1988, uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama wanga-1927 wachitjiyelwa.
Umphumela wekucitfwa kwaba ngukutsi yonkhe imishado eNingizimu Afrika yabekwa ezingeni lelifanako kantsi neMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla wentiwa kutsi usebente emishadweni yebantfu labamnyama lokungenwe kuyo ngemuva kwamhlaka 2 Disemba 1988. Ngaloko-ke imishado lokwangenwa kuyo ngemuva kwamhlaka 2 Disemba 1988 ngekutentakalela beyiba ngulehlanganisa imphahla ngaphandle uma bekungenwe esivumelwaneni lesendvulela umshado futsi sabhaliswa kungakapheli tinyanga letintsatfu ehhovisi lekubhalisa ematayitela.
Ngelishwa akukho kujeziswa lobekubekiwe uma kwenteka indvodza ingene kulowo mshado wesilungu ngemuva kwemshado wendzabuko. Nanobe kunjalo, kungumbono losembili kutsi lowo mshado wesilungu bewunekucitfwa.
Sigaba 3 seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998 sencabela umlingani wasemshadweni wendzabuko kutsi angene emshadweni wesilungu ngekulandzela uMtsetfo wemShado Nombolo 21 wanga-1961. Simiso lesifana naleso lesiphawulwe endzimeni 2.3.2 ngenhla, kepha nalapho akukho kujeziswa lokubekiwe uma letimiso taloMtsetfo tingalandzelwa.
UMtsetfo wemiShado yaseTranskei, Nombolo 21 wanga-1978, bewuvumela indvodza yemshado lokhona wesilungu kutsi ingene emishadweni leyengetiwe yendzabuko, ngaphasi kwembandzela kwekutsi lowo mshado wesilungu bewehlukanisa imphahla. Ngalokufanako, indvodza yemshado wendzabuko, nayo ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wendzabuko beyingangena emshadweni wesilungu losemtsetfweni nalomunye umfati wesibili, ngaphasi kwembandzela wekutsi lowo mshado wesilungu bewehlukanisa imphahla.
LoMtsetfo ucale kusebenta ngamhlaka 15 Novemba futsi waba sinyatselo lesisembili sekwemukelwa kwayo yonkhe imishado lesemtsetfweni yendzabuko. LoMtsetfo usebenta kusukela esikhatsini lesengcile kantsi kungunyalo utawucutjungulwa sigaba ngesigaba.
LoMtsetfo usebenta kuyo yonkhe imishado yendzabuko lokungenwe kuyo ngekulandzela umtsetfo wendzabuko, lokusho emasiko nemihambo lokulandzelwa bantfu bendzabuko yase-Afrika eNingizimu Afrika futsi lokuyincenye yemasiko alabo bantfu.
Ngaloko-ke kucacile kutsi loMtsetfo awubuki umbala wemuntfu, usebenta kuphela ebantfwini bendzabuko baseNingizimu Afrika, ngaphasi kwembandzela wekutsi lowo mshado wagidvwa ngekulandzela emasiko nemihambo yebantfu bendzabuko yase-Afrika.
Imishado lokungenwe kuyo ngembi kwamhlaka 15 Novemba 2000 yemukelwa kuphela uma isemtsetfweni ngekwemtsetfo wendzabuko futsi lokungumshado lovele ukhona ngesikhatsi sekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo. Letimfuno lokumele lemishado ihlangabetane nato nguleto letimiswe ngumtsetfo wendzabuko longakabhalwa phasi losebenta ngephandle kwaKaZulu-Natali kanye nemtsetfo wendzabuko lobhalwe phasi losebenta ngekhatsi kwaKaZulu-Natali.
Imishado lokungenwe kuyo ngemuva kwamhlaka 15 Novemba 2000 kumele ihambisane netimfuneko taloMtsetfo. Letimfuneko letendlalwe kuloMtsetfo tiyaphocelelwa kantsi-ke kwehluleka kuhambisana naletimfuneko kutawuholela emshadweni longakemukeleki ngalokuphelele.
Bobabili labo labahlose kushada kumele babe ngetulu kweminyaka lengu-18 nobe batsatfwe njengebantfu lasebabadzala.
Bobabili labo labahlose kushada kumele bavume kuhlanganiswa emshadweni ngekwemtsetfo wendzabuko.
Akukho kubo bobabili labo labahlose kushada lokumele abe ngumlingani kulomunye umshado wendzabuko.
Lomshado kumele ube wendvulelwe kukhulumisana futsi wagidvwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Kuze kutsi umshado wendzabuko wesitsembu ube semtsetfweni, ngetulu kwaletimfuneko letiphawulwe ngenhla, kumele kwentiwe sivumelwano njengobe kuniketelwe esigabeni 7 (mayelana nemininingwane leyengetiwe ngalencenye buka indzima 5.2.2).
Sigaba 4 saloMtsetfo sibeka umtfwalo kubalingani kutsi babhalise lomshado wabo, kepha kwehluleka kuwubhalisa lowo mshado akukutsintsi kuba kwalowo mshado emtsetfweni.
Kubhaliswa kwentiwa ngumbhalisi (weLitiko leTasekhaya), ngaphasi kwembandzela wekutsi lemininingwane ledzingekile lemisiwe iyaniketwa futsi nalemali lemisiwe iyakhokhwa. Nanobe ngubani, lokungadzingeki kutsi kungaba ngulabalingani, angafaka sicelo sekubhaliswa kwalomshado, ngaphasi kwembandzela wekutsi utawubonisa inshisekelo lanayo kuloludzaba.
Letimfuneko tekubhaliswa kwalomshado kanye nalemiculu lokumele igcwaliswe kanye nebufakazi lokumele buletfwe kumbhalisi kucuketfwe kutimisomgomo taloMtsetfo futsi angeke tichazwe kabanti kulomculu.
Sigaba 4 saloMtsetfo siniketela ngekutsi umuntfu angafaka sicelo enkantolo ngendlela lemisiwe kutsi kubhaliswe umshado wendzabuko. Lesigatjana singasetjentiswa kuphela uma kunekungcubutana mayelana nekuba semtsetfweni kwemshado kepha hhayi uma umbhalisi angenasiciniseko mayelana nemasiko nobe imihambo letsintsekako.
Ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, umfati wasemshadweni wendzabuko bekatsatfwa njengemuntfu losesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze kantsi indvodza beyitsatfwa njengemengameli wemphahla.
Sigaba 6 nyalo sesiniketele ngekutsi bobabili balingani banemandla lafanako, ngaphasi kwembandzela weluhlobo lwemshado ngekwemphahla lolulawula lowo mshado.
Imiphumela ngekwemphahla yemshado waloluhlobo kumele ilawulwe ngumtsetfo wendzabuko, ngaphasi kwembandzela wetimiso tesigaba 6, lesiphawulwe lapha ngenhla. Leyo miphumela ngalokwetayelekile itsatfwa njengaleyo yekwehlukanisa imphahla ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado.
Sigaba 7 saloMtsetfo, nanobe kunjalo, siniketela ngekutsi balingani bakulomshado lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, bangafaka sicelo enkantolo ngekuhlanganyela kutsi bagucule luhlobo lwemshado wabo ngekwemphahla, ngaphasi kwembandzela wekutsi kumele kube netizatfu letivakalako taloko kugculwa, kuphindze kuniketwe satiso lesenele kulabo labakweledwako, futsi akukho longencatjelwa kutsi ente leyo ngucuko. Inkantolo itawugunyata labalingani kutsi bente sivumelwano bese emva kwaloko lowo mshado ulawulwa nguleso sivumelwano.
Uma kungekho kulabalingani loyincenye emshadweni lovele ukhona wendzabuko, lomshado uba ngewekuhlanganisa imphahla, ngaphandle uma labalingani benta siVumelwano leSendvulela umShado futsi babhalise leso sivumelwano nembhalisi wematayitela. Uma kwenteke ngalendlela lephawulwe kamuva, imiphumela ngekwemphahla yalowo mshado itawulawulwa ngulesivumelwano.
kucedza luhlobo lwemshado ngekwemphahla kulomshado lovele ukhona; kanye nekwehlukanisa imphahla kuze kutawucinisekiswa kutsi kunekwabiwa kwalemphahla lokunebulungiswa.
Inkantolo itawencaba kwemukela leso sicelo uma ibona kutsi lomunye walabalingani labatsintsekako akakavikeleki kahle ngekulandzela timiso talesivumelwano.
Ngekulandzela umbono walesikhashana lesengcile lovela kubeLuleki beTemtsetfo lowatfolwa Litiko leTasekhaya, kungena kulesivumelwano kuphocelelwe kantsi kungangeni kuso kunemphumela wekutsi lowo mshado ungemukeleki ngalokuphelele.
Sigaba 8 naso siletse ingucuko kulesimo besikhona ngaphambilini, lapho umshado wendzabuko bewuvele ucitfwe ngaphandle kwesincumo senkantolo.
Yonkhe imishado yendzabuko lesemtsetfweni, kungakhatsalekile kutsi ngabe ibhalisiwe nobe ayikabhaliswa kumele icitfwe yinkantolo, (iNkantolo lePhakeme, iNkantolo yeTemndeni nobe iNkantolo yeDivosi ngekulandzela uMtsetfo Nombolo 9 wanga-1929). Timiso teMtsetfo weDivosi Nombolo 24 wanga-1987 tiyasebenta emshadweni wendzabuko futsi lowo mshado ungacitfwa kuphela ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado.
Kubuyiselwa emuva kwenkokhelo yemalobolo kuliphuzu lokusamele licutjungulwe kulesikhatsi kantsi lowo loneshisekelo kumele abe ngulomunye wetimbangi enkantolo, uma ngabe emalobolo kumele abuyiselwe emuva.
Sigaba 10 sivumela balingani labangene emshadweni wendzabuko wemlingani munye kutsi bangene emshadweni lomunye nalomunye ngekulandzela uMtsetfo wemShado Nombolo 25 wanga-1961.
Nanobe kunjalo, loMtsetfo awuvumeli lomunye webalingani losemshadweni wesilungu kutsi angene emshadweni wendzabuko nalowo mlingani buka sigaba 104.
Kuniketela ngetimiso tekwemukelwa kwemishado yendzabuko; kwendlala timfuneko temshado wendzabuko losemtsetfweni; kulawula kubhaliswa kwemishado yendzabuko; kuniketela ngesimo sekulingana nemagunya ebalingani emishadweni yendzabuko; kulawula imiphumela yetemphahla kumishado yendzabuko kanye nemagunya ebalingani bakuleyo mishado; kulawula kucitfwa kwemishado yendzabuko; kuniketela ngekwakhiwa kwetimisomgomo; kucitsa timiso letitsite temitsetfo letsite; kanye nekuniketela ngetimiso tekulawula tindzaba leteyamene naloko.
KuloMtsetfo, ngaphandle uma ingcikitsi ikhomba ngalokunye?
inkantolo kusho iNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika, iNkantolo yeTemndeni lesungulwe ngekulandzela nobe ngumuphi umtsetfo nobe iNkantolo yeDivosi lesungulwe ngekulandzela sigaba 10 seMtsetfo wekuChibiyela Tekulawula, 1929?
umholi wendzabuko kusho nobe ngubani lophetse sikhundla ngaphasi kweluhlaka lwesakhiwo sekulawula sendzabuko ngekulandzela umtsetfo wendzabuko nobe lomunye umtsetfo?
Umshado longumshado losemtsetfweni ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko futsi lochubekako ekucaleni kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekulandzela tonkhe tinhloso wemukelwe njengemshado.
Umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi lohambisana netimfuneko taloMtsetfo, ngekulandzela tonkhe tinhloso wemukelwe njengemshado.
Uma umuntfu angumlingani emishadweni lengetulu kwamunye umshado wendzabuko, yonkhe imishado yendzabuko lesemtsetfweni lokungenwe kuyo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekulandzela tonkhe tinhloso yemukelwe njengemishado.
Uma umuntfu angumlingani emishadweni lengetulu kwamunye umshado wendzabuko, yonkhe leyo mishado lokungenwe kuyo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi lehambisana netimiso taloMtsetfo, ngekulandzela tonkhe tinhloso yemukelwe njengemishado.
Kuze umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ube semtsetfweni?
a labo labahlose kushada?
i kumele bobabili babe ngetulu kweminyaka lengu-18; futsi ii kumele bobabili bavume kushadiswa lomunye kulomunye ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko; futsi b lomshado kumele ube wendvulelwe kukhulumisana futsi wagidvwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Ngaphandle kwanjengobe kwendlalwe ngaphasi kwesigaba 101, akukho mlingani wemshado wendzabuko lotawuba nemandla ekungena emshadweni ngaphasi kweMtsetfo wemShado, 1961 uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961, ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wendzabuko.
a Uma lomunye walabo labahlose kushada asesigabeni sebuntfwana, bobabili batali bakhe, nobe uma angenabo batali, umnakekeli wakhe losemtsetfweni, kumele anikete imvume kulomshado.
b Uma imvume yemtali nobe umnakekeli losemtsetfweni ingakwati kutfolakala, sigaba 25 seMtsetfo wemShado, 1961, siyasebenta.
a Nanobe kunaloko lokushiwo sigatjana 1ai, iNdvuna nobe lesinye siphatsimandla ngaphasi kweluphiko lwembuso lesigunyatwe yiNdvuna, banganiketa imvume lebhaliwe emuntfwini longephasi kweminyaka lengu-18 kutsi angene emshadweni wendzabuko uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla lesiphawuliwe babona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako.
b Leyo mvume angeke isuse umtfwalo emahlombe alabo labahlose kungena kulomshado lohlongotwako kutsi bahlangabetane nato tonkhe letinye timfuneko letimiswe ngumtsetfo.
c Uma umuntfu longephasi kweminyaka lengu-18 angene emshadweni wendzabuko ngaphandle kwemvume lebhaliwe yeNdvuna nobe siphatsimandla lesifanelekile, uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla, ibona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako, futsi uma lowo mshado ngayo yonkhe indlela bewuhambisana naloMtsetfo, angamemetela ngalokubhaliwe kutsi lomshado ngumshado wendzabuko lowemukelekile.
Ngaphasi kwembandzela wesigatjana 4, sigaba 24A seMtsetfo wemShado, 1961, siyasebenta emshadweni wendzabuko wemntfwana losemncane longene kuwo ngaphandle kwemvume yemtali, umnakekeli, khomishani wenhlakakahle yebantfwana nobe lijaji, kuye ngekutsi simo sitsini.
Kwencatjelwa kwemshado wendzabuko emkhatsini kwebantfu ngenca yekuhlobana kwabo ngengati nobe ngekutalana kutawucutjungulwa ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Balingani bemshado wendzabuko banemtfwalo wekucinisekisa kutsi umshado wabo uyabhaliswa.
Nobe ngumuphi webalingani angafaka sicelo kumbhalisi wemishado efomini lelimiselwe kubhaliswa kwemshado wakhe wendzabuko futsi kumele anikete umbhalisi wemishado ngemininingwane lemisiwe kanye nanobe nguyiphi leminye imininingwane umbhalisi wemishado langayidzinga kuze atawutenetisa mayelana nekuba khona kwalomshado.
a lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi longakabhaliswa ngekulandzela nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, kumele ubhaliswe kungakapheli sikhatsi lesitinyanga letingu-12 ngemuva kwaloko kucala kwekusebenta nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende; nobe b lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kumele ubhaliswe kungakapheli sikhatsi lesitinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende.
a Umbhalisi wemishado kumele, uma enetisekile kutsi labalingani bangene emshadweni wendzabuko losemtsetfweni, abhalise lomshado ngekubhalisa bunini balabalingani, lusuku lwemshado, nanobe nguwaphi emalobolo lokuvunyelenwe ngawo kanye nanobe nguyiphi leminye imininingwane lemisiwe.
b Umbhalisi wemishado kumele anikete labalingani ngesitifiketi sekubhaliswa, lesicuketse imininingwane lemisiwe.
a Uma nganobe ngusiphi sizatfu umshado wendzabuko awubhaliswa, nobe ngubani lowenetisa umbhalisi wemishado ngekutsi unenshisekelo lefanelekile kuloludzaba angafaka sicelo lesicondze kumbhalisi wemishado ngendlela lemisiwe kutsi atfole kabanti ngekuba khona kwalowo mshado.
b Uma umbhalisi wemishado enetisekile kutsi umshado wendzabuko losemtsetfweni ukhona nobe wake waba khona emkhatsini kwalabalingani, kumele abhalise lowo mshado abanikete sitifiketi sekubhaliswa njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana 4.
Uma umbhalisi wemishado angenetiswa kutsi labalingani bangena emshadweni wendzabuko losemtsetfweni, kumele encabe kuwubhalisa lowo lomshado.
Inkantolo, ngekulandzela sicelo lesentiwe kuleyo nkantolo kanye nangeluphenyo lolusukunyiswe nguleyo nkantolo, ingayalela?
a kubhaliswa kwanobe ngumuphi umshado wendzabuko; nobe b kucitfwa nobe kuguculwa kwanobe ngukuphi kubhaliswa kwemshado wendzabuko lokwentiwe ngumbhalisi wemishado.
Sitifiketi sekubhaliswa kwemshado wendzabuko lesiniketwe ngaphasi kwalesigaba nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo loniketela ngekubhaliswa kwemishado yendzabuko singubufakazi lobungenakuphikiswa mayelana nekuba khona kwalowo mshado wendzabuko kanye nalemininingwane lecuketfwe kulesitifiketi.
Kwehluleka kwekubhaliswa kwemshado wendzabuko akukutsintsi kuba semtsetfweni kwalowo mshado.
Umbhalisi wemishado, mayelana nemuntfu lokucatjangelwa kutsi usesengumntfwana lomncane, angemukela sitifiketi sekutalwa, incwadzi yamatisi, sitatimende semtali nobe sesihlobo salowo mntfwana lesifungelwe nobe lobunye bufakazi njengobe umbhalisi wemishado angabona bufanelekile njengebufakazi beminyaka yalowo muntfu.
Uma iminyaka yemuntfu lokucatjangelwa kutsi usesengumntfwana losemncane ingenakucinisekiswa nobe iphikiswa, kantsi leminyaka yalowo muntfu ibalulekile macondzana netinhloso taloMtsetfo, umbhalisi wemishado angengcisela lolo ludzaba enkantolo yamantji lesungulwe ngekulandzela uMtsetfo wetiNkantolo taboMantji, 1944 uMtsetfo Nombolo 32 wanga-1944 ngendlela lemisiwe, lokuyinkantolo lokumele icubungule iminyaka yalowo muntfu bese iniketa ngesitifiketi lemisiwe mayelana naloko, lokutawuba ngubufakazi beminyaka yalowo muntfu.
Umfati wemshado wendzabuko, ngekwesizatfu sekulingana nendvodza yakhe kanye nangaphasi kwembandzela weluhlobo lwemshado ngekwemphahla lolwengamele lowo mshado, unesimo nemagunya laphelele, lokufaka ekhatsi ligunya lekutsenga kanye nekutsengisa imphahla, kungena esivumelwaneni nekufaka nekuvikela timangalo enkantolo, kwengeta ngetulu kwemalungelo nemagunya langaba nawo ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko.
Imiphumela yetemphahla yemshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo itawuchubeka ilawulwe ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Umshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo lapho umlingani angesiyo incenye kunobe ngumuphi lomunye umshado wendzabuko lokhona, ungumshado wekuhlanganisa imphahla kanye nenzuzo nekulahlekelwa emkhatsini kwalabalingani, ngaphandle uma leyo miphumela ikhishwe ngalokucacile ngulabalingani esivumelwaneni lesendvulela umshado lesengamelo loluhlobo lwemshado ngekwemphahla yemshado wabo.
Sehluko III netigaba 18, 19, 20 na-24 teSehluko IV semtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984, tiyasebenta macondzana nanobe ngumuphi umshado wendzabuko lokungumshado lohlanganise imphahla njengobe kulindzeleke ngaphasi kwesigatjana 2.
a Balingani emshadweni wendzabuko lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ngekuhlanganyela bangafaka sicelo enkantolo sekugucula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta emshadweni nobe emishadweni yabo kantsi inkantolo, uma yenetiseka kutsi?
kunesatiso sesikhatsi lesenele mayelana nalengucuko lehlongotwako lesiniketwe bonkhe labakweledwa ngulabalingani macondzana netimali letengca ku-R500 nobe lelo nani lelingamiswa yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo ngesatiso kuMculu waHulumende; kanye nekutsi iii akukho lomunye umuntfu lotawucekeleka phasi ngenca yalengucuko lehlongotwako, ingayalela kutsi luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta kulowo mshado nobe kuleyo mishado angeke lusasebenta iphindze igunyate balingani baleyo mishado kutsi bente sivumelwano lesibhaliwe lesitawusebenta ngekhatsi kweluhlobo lwemshado nobe tinhlobo temshado tesikhatsi lesitako ngaphasi kwemibandzela letawumiswa yinkantolo.
b Macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wendzabuko, bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
Sigaba 21 seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984 siyasebenta macondzana nemshado wendzabuko lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo uma indvodza ingenabo balingani labangetulu kwamunye.
Indvodza yasemshadweni wendzabuko lefisa kungena kulomunye umshado wendzabuko lowengetiwe nalomunye umfati ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele ifake sicelo lesicondziswe enkantolo kutsi yemukele sivumelwano lesibhaliwe lesitawulawula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lwesikhatsi lesitako macondzana nemishado yayo.
Uma icubungula lesicelo lesifakwe ngekulandzela sigatjana 6?
a inkantolo kumele?
i macondzana nemshado lovele ukhona lokungumshado wekuhlanganisa imphahla nobe longaphasi lweluhlelo lwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado?
ingahle ivume lesicelo ngaphasi kwanobe ngumuphi umbandzela lengawubona unebulungiswa; nobe iii ingencaba kuvuma lesicelo uma ngekwembono wayo timfuno tanobe ngumuphi kulawa lamanye emacembu latsintsekako tingeke tivikeleke ngalokwenetisako ngekulandzela lesivumelwano lesihlongotwako.
Bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona nalowo lohlose kuba ngumlingani, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo lesifakwa ngekulandzela sigatjana 6.
Uma inkantolo ivuma sicelo lesilindzelekile ngekulandzela sigatjana 4 nobe 6, umbhalisi nobe mabhalane wenkantolo, kuye ngekutsi ngusiphi simo, kumele anikete lowo nalowo mlingani ngecincumo senkantolo lokufaka ekhatsi ikhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano futsi kumele atfumele leso sincumo nekhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano kulowo nalowo mbhalisi wematayitela wakulendzawo lapho lenkantolo itinte khona.
Umshado wendzabuko ungacitfwa yinkantolo kuphela ngencwadzi yesehlukaniso ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado.
Inkantolo inganiketa incwadzi yesehlukaniso ngesizatfu sekwephuka kwetisekelo letingenakubuyiselwa talowo mshado uma yenetiseka kutsi budlelwano balowo mshado losemkhatsini kwalabalingani sebufike ezingeni lekuchekeka kangangekutsi awasekho ematsemba nalamancane ekutsi lomshado ungaphindze ubuyele esimeni lesifanelekile emkhatsini kwabo.
UMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987 kanye nesigaba 6 seMtsetfo weDivosi, 1979 UMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979, tiyasebenta ekucitfweni kwemshado wendzabuko.
Inkantolo leniketa incwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wendzabuko?
a inemagunya lahlongotwe esigabeni 7, 8, 9 na-10 teMtsetfo weDivosi, 1979, kanye nasesigabeni 24?
b kumele, macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wendzabuko, icubungule tonkhe timo letifanelekile lokufaka ekhatsi nobe ngusiphi sivumelwano nobe sincumo lesentiwe ngekulandzela sigaba 7?
d ingakhipha sincumo macondzana nekugcinwa nobe kwenganyelwa kwanobe ngumuphi umntfwana losemncane lovele kulomshado; futsi e ingahle, uma ikhipha sincumo sekukhokhelwa kwesondlo, icubungule nobe ngusiphi simiso nobe kuhlelembisa lokwentiwe ngekulandzela umtsetfo wendzabuko.
Akukho lutfo kulesigaba lokumele kuhunyushwe njengalokunciphisa indzima, leyemukelwe ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, yanobe ngubani, lokufaka ekhatsi nobe ngumuphi umholi wendzabuko, ekulamuleni, ngekulandzela umtsetfo wendzabuko, kunobe ngukuphi kungcubutana nobe ludzaba lolusukela esikhatsini lesingembi kwekucitfwa kwemshado wendzabuko yinkantolo.
Nanobe kunemitsetfomgomo mayelana nemtsetfo wendzabuko, umnyaka webudzala bemuntfu utawucutjungulwa ngekulandzela uMtsetfo weMnyaka weBudzala, 1972 (uMtsetfo Nombolo 57 wanga-1972).
Indvodza nemfati labashade ngemshado wendzabuko banemagunya ekungena emshadweni lomunye kulomunye ngaphasi kwemtsetfo wemShado, 1961 uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961, uma kungekho kubo longumlingani emshadweni lochubekako wendzabuko nanobe ngubani lomunye umuntfu.
Uma kungenwa emshadweni njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana 1 lomshado weluhlobo lwekuhlanganisa imphahla kanye nenzuzo nekulahlekelwa ngaphandle uma leyo miphumela ikhishwe ngalokucacile esivumelwaneni lesendvulela umshado lesengamele loluhlobo lwemshado ngekwemphahla yemshado wabo.
Sehluko III netigaba 18, 19, 20 na-24 teSehluko IV semtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984, tiyasebenta macondzana nanobe ngumuphi umshado weluhlobo lwekuhlanganisa imphahla njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigatjana 2.
Nanobe kunaloko lokushiwo ngaphasi kwesigatjana 1, akukho mlingani wemshado lokungenwe kuwo ngaphasi kwemtsetfo wemShado, 1961, ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado, lonemagunya ekungena kunobe ngumuphi lomunye umshado.
INdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubonisana neNdvuna, ingenta timisomgomo?
nanobe nguluphi lolunye ludzaba lokudzingeke nobe loluvunyelwe kutsi lumiswe ngekulandzela loMtsetfo; kanye vii nanobe nguluphi lolunye ludzaba loludzingekile nobe lolusemcoka kutsi kuniketelwe ngekubhaliswa lokufanelekile kwemishado yendzabuko nobe kuphatfwa ngalokunemphumelelo kwaloMtsetfo; kanye b nekumiswa kwetimali letikhokhwako mayelana nekubhaliswa kwemshado wendzabuko kanye nekuniketwa kwanobe ngusiphi sitifiketi lesihambelana naloko.
Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana 1 kumele, ngembi kwekushicilelwa kwaso kuMculu waHulumende, setfulwe embi kwePhalamende.
Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana 1 lesingaholela encitfweni yetetimali kumBuso nobe timisomgomo letentiwe ngaphasi kwesigatjana 1b kumele tentiwe ngekubonisana neNdvuna yeTetimali?
Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana 1 singaniketela ngekutsi nobe ngubani lowephula simiso saso nobe lowehluleka kuhambisana naso utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
Sigaba 17 seMtsetfo wekuBhaliswa kwemaTayiteli, 1937 uMtsetfo Nombolo?
b uma lomshado lotsintsekako wenganyelwe ngumtsetfo losebentako eRiphabhuliki nobe kulenye incenye yayo, kumele kushiwo kutsi ngabe lowo mshado kwangenwa kuwo ngaphasi kweluhlobo lwekwehlukanisa imphahla nobe kutsi ngabe loluhlobo lwemshado ngekwemphahla lwenganyelwe ngumtsetfo wendzabuko ngekulandzela umtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998;?
Sigaba 45bis seMtsetfo wekuBhaliswa kwemaTayiteli, 1937, ngaloku siyachitjiyelwa?
b yincenye yemphahla nobe beyiyincenye yemphahla ngaphasi kwemphahla yelifa lehlanganisele, futsi inkantolo ibe ikhiphe sincumo, nobe yakhipha sincumo yaphindze yaniketa ligunya, ngaphasi kwesigaba 20 nobe 211 seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984, nobe ngaphasi kwesigaba7 seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, kuye ngekutsi simo sitsini, lokumele kulandzelwe uma lemphahla, kucasha nobe ibhondi kutawuniketwa kumunye walabalingani,?
b yincenye yemphahla nobe beyiyincenye yemphahla ngaphasi kwemphahla yelifa lelihlanganisele, futsi inkantolo ibe ikhiphe sincumo, nobe yakhipha sincumo yaphindze yaniketa ligunya, ngaphasi kwesigaba 20 nobe 211 seMtsetfo wekuHlanganisa iMphahla, 1984 uMtsetfo Nombolo 88 wanga-1984, nobe ngaphasi kwesigaba7 seMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, kuye ngekutsi simo sitsini, lokumele kulandzelwe uma lemphahla, kucasha nobe ibhondi kutawuniketwa kulabalingani bobabili ngetabelo letingakehlukaniswa,?
Lemitsetfo lephawulwe kuleShejuli iyacitfwa kufinyelela ezingeni lelendlalwe kuloluhlu lwesitsatfu kuleShejuli.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende, lokusho 15 Novemba 2000.
Esikhatsini lesengcile iNingizimu Afrika beyemukela lokungenani tinhlobo letimbili letehlukene tekwabiwa kwelifa: indlela yemtsetfo wemvelo (ngekuhlanganyela nemitsetfo lebeyiwuchibiyela) kanye nemitsetfo yendzabuko. Imitsetfomgomo leminyenti yendzabuko lebeyisetjentiswa ngaphambilini beyingangcubutani kuphela nemgomo wekuphatfwa ngekulingana, kepha beyingahambisani nemtsetfosisekelo.
Inkhulumo-mphikiswano mayelana nekungcubutana emkhatsini kwemasiko nekulingana (buka tigaba 9 na-30 teMtsetfosisekelo) beyiloku ishubile, ikakhulukati kuleminyaka lembalwa leyengcile.
Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama Nombolo 38 wanga-1927 besiniketela ngekutsi uma umuntfu lomnyama ashone ashiya incwadzi yekwaba lifa, leyo mphahla yelifa bekumele yenganyelwe ngumBhalisi weTemafa sigaba 239.
Nanobe kunjalo, uma kwenteka umuntfu lomnyama ashone, angashiyi incwadzi yekwaba lifa leyemukelekile, leyo mphahla yelifa lemuntfu loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa bekumele yenganyelwe yiMantji yalapho lowo muntfu lomnyama bekahlala khona sigaba 237. Simisomgomo R200 samhlaka 6 Febhuwari 1987, lesaphasiswa ngaphasi kwesigaba 2310 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, besisetjentiswa kutsi sisite ekwenganyelweni kwemphahla yelifa lemuntfu lomnyama loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa.
Umphumela wesincumo saka-Moseneke kube ngukutsi imphahla yelifa lemuntfu loshone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ingabikwa kumBhalisi weTemafa kutsi yenganyelwe ngekulandzela umtsetfo wemvelo nobe eHhovisi yeMantji kutsi yenganyelwe yimantji ngekulandzela umtsetfo wendzabuko. Loku kwaletsa kutikhetsela emuntfwini lobika ngalemphahla yelifa. Uma ngabe lemphahla yelifa yenganyelwa yimantji, lenchubo lengakacini kangako emtsetfweni yesiMisomgomo R200 sanga-1987 njengobe siphawulwe ngenhla beyilandzelwa. Uma ngabe lemphahla yelifa ibikwa kumBhalisi weTemafa, bekusetjentiswa umtsetfo wemvelo ekwengameleni leyo mphahla yelifa.
Lendlela lengenhla beyivunyelwe kuphela ngesikhatsi lesiminyaka lemibili kusukela kwetfulwa lesincumo kwekucala ecaleni laka-Moseneke. Litiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo bekumele libhale umtsetfo lotawulawula kwenganyelwa kwato tonkhe timphahla temafa eRiphabhuliki yeNingizimu Afrika. Kepha ngelishwa lowo mtsetfo kudzimate kube ngunyalo awusengakaphasiswa. Kwavele kwachitjiyelwa lomtsetfo lobewuvele ukhona welubandlululo?
Njengobe kuphawuliwe ngekulandzela sincumo saka-Moseneke, timiso tesigaba 23 teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, tavunyelwa kutsi tichubeke nekusebenta ngesikhatsi lesiminyaka lemibili. Lesikhatsi lesiminyaka lemibili siphele ngamhlaka 5 Disemba 2002. Kusukela kumhlala 6 Disemba 2002, umBhalisi weTemafa waniketwa ligunya lekuphatsa tonkhe timphahla temafa letenganyelwe ngumtsetfo wemvelo. Uma ngabe umuntfu ashonile kantsi linani lemphahla yelifa lakhe libe lingaphasi kwa-R125 000.00 leyo mphahla yelifa beyenganyelwa tiphatsimandla tasemaHhovisi etiMantji egameni nangaphasi kwekucondzisa nekuyalela kwemBhalisi weTemafa (letimphahla temafa atikancunyelwa kutsi tibe timphahla temafa ebantfu labamnyama kuphela).
Tonkhe timphahla temafa ebantfu labashone bashiya tincwadzi tekwaba lifa letengca linani lelingu-R125 000.00 bekuloku kumele tibikwe kumBhalisi weTemafa kutsi atengamele.
Imphahla yelifa lemuntfu lomnyama, lokwatsi ngesikhatsi sekuphila kwakhe, wafaka sicelo sekukhishelwa ngephandle kwekusebenta kweluCwebu lweMtsetfo wesiZulu.
Imphahla yemuntfu lomnyama longesiso sakhamuti saseNingizimu Afrika (sifika-namtfwalo).
Imphahla yemuntfu lomnyama, lokwatsi ngesikhatsi sekushona kwakhe bekangumlingani emshadweni wesilungu.
Umufi, lokwatsi ngesikhatsi sekushona kwakhe, bekangumfelokati, umfelwa nobe umuntfu lodivosile ngaphasi kwemshado wesilungu futsi abe angashiyi umlingani wemshado wendzabuko lokwangenwa kuwo ngemuva kwekucitfwa kwalomshado wesilungu.
Uma iNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo iyalela kutsi leyo mphahla yelifa kumele yenganyelwe ngekulandzela umtsetfo wemvelo.
Ngembi kwekutsi umBhalisi weTemafa angengamela imphahla yelifa njengobe kuphawulwe lapha ngenhla, bekumele kwetfulwe bufakazi lobubhaliwe bekutsi leyo mphahla yelifa ingulenye yaleti letiphawuliwe lapha ngenhla.
Timphahla talamafa lalapha ngenhla betiloku tabiwa ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko njengobe wendlalwe eMtsetfweni wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye netimisomgomo letiphasiswe ngaphasi kwawo.
Lelo cala belisicelo sekucinisekiswa kwesincumo sekungahambisani nemtsetfosisekelo lebesifakwe yiNkantolo lePhakeme yaseKapa. LeNkantolo yatfola kutsi tigaba 23 (a), (c) na-(e) teMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye nesimisomgomo 2(e) setiMiso tekweNganyelwa nekuPhatfwa wetiMphahla teMafa eBafi labaMnyama betingahambisani nemtsetfosisekelo futsi betingekho emtsetfweni. Sigaba 1 (b) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba naso satfolwa kutsi asihambisani nemtsetfosisekelo uma kumayelana nekubekelwa ngaphandle kwekusebenta kwesigaba 1 salowo Mtsetfo kunobe kuyiphi imphahla yelifa nobe incenye yayo uma kungukutsi sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama siyasebenta.
LiSekela laSomajaji Langa, lelabhala sincumo selinyenti lemaJaji eNkantolo, laphawula kutsi, uma sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama sihunyushwa ngaphasi kwekubukisiswa kwengcikitsi nemlandvo waso, siluhlobo lwemtsetfo lobewunyembenya futsi ucekela phasi umtsetfo lowemukelekile wendzabuko futsi lobekukuhlukumeta emalungelo ebantfu labamnyama base-Afrika ngalokungenakulinganiswa. Lesigaba besisungula luhlelo lobelulumbana ngekuhambisana macondzana nekwabiwa kwemafa ebantfu labamnyama base-Afrika, ngaphandle kwekunaka luvo neluvelelo lwetifiso netimo tabo. Sigaba 23 netimisomgomo taso ngalokucacile tigcwele kubandlulula futsi tingcubutana nemalungelo ekulingana lasesigabeni 9 nesitfunti esigabeni 10 seMtsetfosisekelo wakitsi, kantsi-ke ngaloko kumele sikhishwe emabhukwini emtsetfo. Umphumela walesincumo ngukutsi akusiko kuphela kutsi lemitsetfomgomo leyendlaliwe leyengamele kwabiwa kwelifa leniketelwe kulesigaba ayihambisani neMtsetfosisekelo, kepha naletinchubo lokuphatfwa ngato timphahla temafa ebantfu labamnyama ngalokwehlukile etimphahleni temafa ebelungu nato titfolwa kutsi atihambisani neMtsetfosisekelo?
LiSekela laSomajaji Langa liphindze lacubungula umtsetfomgomo wemtsetfo wendzabuko wase-Afrika wekudla lifa ngulabadvuna, ngendlela loye wasetjentiswa ngayo macondzana nekudliwa kwelifa leliyimphahla. Lincume kutsi lowo mtsetfomgomo ubandlulula ngalokungenabulungiswa macondzana nalabasikati kanye nebantfwana labatfolwe ngaphandle kwemshado. Ngalokunjalo, liye lancuma kutsi lowo mtsetfomgomo awuhambisani nemtsetfosisekelo futsi awukho emtsetfweni.
Lichubeke laphawula kutsi nanobe kubonakala ngatsi kudzingekile kutsi tinkantolo titfutfukise imitsetfomgomo lemisha yemtsetfo wendzabuko wase-Afrika kutsi kuvetwe umtsetfo wendzabuko lophilako kanye nekufaka umtsetfo wendzabuko ezingeni lekuhambisana nemtsetfosisekelo, leso sisombululo asibonakali singaphumelela kulelicala bekubukenwe nalo, ngenca yekutsi lomtsetfomgomo wekudliwa kwelifa ngulabadvuna usisekelo semtsetfo wendzabuko futsi angeke wangeniswa ngekuya ngalelo nalelo cala. Nanobe kunjalo, uphawule kutsi luhlelo lwesikhashana lwekulawula kwabiwa kwemphahla yemafa ebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yakwaba lifa ludzingekile sidzimate sishayamtsetfo sikwati kuniketa ngesisombululo sanomphela. Ngaloko-ke, iNkantolo incuma kutsi timphahla temafa lebengaphambilini betingabiwa ngekulandzela imitsetfomgomo yeMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna kumele tabiwe ngekulandzela imitsetfomgomo leyendlalwe kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba. Kunetimiso telikhetselo letentiwako macondzana nemishado yesitsembu.
Lesincumo saleNkantolo mayelana nemitsetfomgomo yekwaba lifa sentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile lesingumhlaka 27 Apreli 1994, kepha angeke sisebente kumafa lasacedziwe kwabiwa mayelana netimphahla, ngaphandle uma indlalifa beyifake sicelo sekuphikisa kuba semtsetfweni kwetimiso temtsetfo kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna.
Macondzana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa, iNkantolo incume kutsi esikhatsini lesitako timphahla temafa ebantfu labashonile lebetitawenganyelwa timantji ngekulandzela uMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, kumele nyalo tenganyelwe ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965. Nanobe kunjalo lesincumo senkantolo mayelana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa asentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile, ngaloko-ke timphahla temafa lokungunyalo letenganyelwa timantji ngekulandzela sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama titawuchubeka nekwenganyelwa nguleto timantji. Kusukela kulolusuku lwalesincumo, timphahla temafa letinsha titawenganyelwa ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa.
Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama Nombolo 38 wanga-1927 siyacitfwa kusukela esikhatsini lesengcile lesingumhlaka 27 Apreli 1994.
Timantji angeke tisaba neligunya lekwengamela timphahla temafa ebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa.
Tonkhe timphahla temafa, kungakhatsalekile ngebuhlanga, umbala nobe inkholelo, titawenganyelwa ngumBhalisi weTemafa ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965.
Sincumo seNkantolo mayelana nekwenganyelwa kwetimphahla temafa asentiwa kutsi sisebente kusukela esikhatsini lesengcile, ngaloko-ke timphahla temafa lokungunyalo letenganyelwa timantji ngekulandzela sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama titawuchubeka nekwenganyelwa nguleto timantji. Nanobe kunjalo, imitsetfomgomo yendzabuko yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa angeke ilandzelwe futsi imantji kutawumele isebentise timiso teMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987.
Nanobe timiso tesigaba 23 ticitfwe kusukela esikhatsini lesengcile, angeke tisebente ekwabiweni kwemafa losekucedziwe, ngaphandle uma indlalifa beyifake sicelo sekuphikisa kuba semtsetfweni kwetimiso temtsetfo kanye nemtsetfomgomo wendzabuko wekudliwa kwelifa ngulabadvuna. Kutsi ngabe leticelo taloko kuphikisa titawusetjentwa njani ngumtfwalo wetinkantolo kutsi tikuncume kantsi-ke sesitawulindzela kutsi loko kwenteke bese sibona khona.
Emishadweni yesitsembu, lowo nalowo mlingani utawuba nelilungelo lekutfola R125 000 nobe sabelo semntfwana.
Tonkhe timphahla temafa letenganyelwe futsi tacedvwa ngembi kwamhlaka 15 Okthoba 2004, tisenako kutsi tingacondzisa egunyeni lesimisomgomo 4 seMantji, ngaphandle uma kuba semtsetfweni kwaso kufakelwe incabhayi enkantolo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi leto timphahla tamafa betenganyelwa yiMantji ngekulandzela siMemetelo R200 sanga-1987.
Tonkhe timphahla temafa lapho umufi washona khona ngemuva kwamhlaka 15 Okthoba 2004, nobe uma leyo mphahla yelifa beseyivele iseluhlelweni lwekwenganyelwa, kepha ingakacedvwa ngalolo suku, kumele tenganyelwe ngekulandzela timiso teMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987. Sisusa salokubhaliswa kwekwengciswa kwemphala yelifa kumele sicondzise esigabeni lesifanelekile 1 (a) kuya ku-1 (e) salowo Mtsetfo.
Kutsi ngabe babhalisi bematayitela batawukwati njani kucubungula kutsi ngabe leyo mphahla yelifa beseyabiwe nobe beseyivele iseluhlelweni lwekwenganyelwa, ngumbuto lovulekile. Nanobe kunjalo, kucatjangelwa kutsi baBhalisi bemaTayitela batawetsembela ekubeni cotfo kwetimantji mayelana naloludzaba bese balandzela ligunya lesimisomgomo 4.
LiKhomishani leMtsetfo laseNingizimu Afrika kungunyalo liphenya futsi lidvweba luhlaka lwemtsetfo lomusha lotawulawula tonkhe timphahla temafa, ngaphandle kwekwehlukanisa mayelana nebuhlanga, bulili nobe lisiko.
Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi lomtsetfo lohlongotwako lokukhulunywa ngawo umane usiphakamiso kanye nekutsi awukemukelwa yiPhalamende.
KuloMtsetfo ngaphandle uma ingcikitsi ikhomba ngalokunye?
imphahla yemuntfu matfupha?
umholi wendzabuko kusho nobe ngubani lophetse sikhundla ngaphasi kweluhlaka lwesakhiwo sekulawula sendzabuko ngekulandzela umtsetfo wendzabuko nobe lomunye umtsetfo?
Nanobe kungaba nalomunye umtsetfo losho ngalenye indlela, imphahla yelifa lemuntfu kumele ekushoneni kwalowo muntfu yabiwe ngekulandzela incwadzi yekwaba lifa yalowo muntfu nobe, uma ingekho incwadzi lesemtsetfweni yekwaba lifa, ngalokugcwele nobe ngekwencenye, ngekulandzela umtsetfo wekwabiwa kwemphahla yelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa lemiswe nguMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987, (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987).
UMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987, usebenta ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi emphahleni yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa lemuntfu, lokutse ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, wangena emshadweni wendzabuko losemtsetfweni lobewuchubeka ngesikhatsi sekushona kwalowo muntfu.
a Nanobe kungaba nalomunye umtsetfo losho ngalenye indlela, futsi ngaphasi kwembandzela wendzima b ngentasi, umlingani udla indlu yemufi kanye nemphahla yemufi matfupha.
b Uma umufi bekangumnikati wetindlu letingetulu kwayinye, umlingani lophilako angadla lifa layinye yaletindlu, ngaphasi kwembandzela wekutsi umlingani lophilako unelilungelo lekukhetsa kutsi utsatsa yiphi indlu.
LoMtsetfo awusebenti etindzabeni letimayelana nekungena esikhundleni ehhovisi lemholi wendzabuko.
Sigaba 1 seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987) ngaloku siyachitjiyelwa?
balingani labangetulu kwamunye, kepha hhayi umntfwana, labo balingani batawudla imphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ngetabelo letilinganako;?
ushiya [umlingani kanye nemntfwana]?
i umntfwana kanye?
aa nemlingani munye, lowo mlingani utawudla sabelo semntfwana semphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa nobe lokunyenti kwaleyo mphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa lokungengci linani lelimiswe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo ngesatiso kuMculu waHulumende, kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu; nobe bb nebalingani labangetulu kwamunye, labo balingani ngamunye batawudla sabelo semntfwana semphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa nobe lokunyenti kwalemphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ngetabelo letilinganako lokungengci linani lelimiswe ngekulandzela indzinyana aa, kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu; futsi?
b imphahla yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa ifaka ekhatsi nobe nguyiphi incenye yanobe nguyiphi imphahla yelifa lengabiwa ngekulandzela incwadzi yekwaba lifa [nobe lapho sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, 1927 UMtsetfo Nombolo 38 wanga-1927, singasebenti kuyo];?
Uma umntfwana wemufi, lokungafaki ekhatsi umntfwana losemncane nobe umntfwana longakaphili kahle engcondvweni, ngekuhlanganyela nemlingani lophilako wemufi, banelilungelo lekuzuza emphahleni yelifa lelabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lifa encaba kwemukela lilungelo lakhe lekutfola leyo nzuzo, leyo nzuzo itawuya kumlingani lophilako longumtali walowo mntfwana.?
Sigaba 1 seMtsetfo weKondliwa kwebaLingani labaPhilako, 1990, (uMtsetfo Nombolo 27 wanga-1990), ngaloku siyachitjiyelwa ngekwengetwa kwalamagama lalandzela enchazelweni yemlingani lophilako ngekuhlanganyela nanobe ngumuphi umntfwana nobe lomunye umuntfu lohlobene nemufi lobekangaphasi kwekondliwa ngumufi macondzana nekwesekelwa ngembi kwekushona kwemufi?
TinCwebu temTsetfo wesiZulu ngekhatsi kwaKaZulu/Natali, uMtsetfo Nombolo 16 wanga-1985 kanye nesiMemetelo R151 sanga-1987, tiyacitfwa kufikela ezingeni lekungahambisani naloMtsetfo kanye neMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, 1987 (uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987).
b Sigaba 23 seMtsetfo wekuLawulwa kwalabaMnyama, 1927 uMtsetfo Nombolo 38 wanga-1927, ngaloku siyacitfwa.
c Nanobe nguyiphi imitsetfo yendzabuko lephocelela indlalifa kutsi yondle bondliwa bemufi kutsi bakhokhele tikweledu temufi iyacitfwa.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo wekuChitjiyelwa kweMtsetfo weNdzabuko weKwaba Lifa, 2000, futsi utawucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende.
Seloku kwasekelwa umhlaba, umtsetfo wemvelo awukaze wemukele imishado lokungenwe kuyo ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu. Balingani baleyo mishado bebatsatfwa, emehlweni emtsetfo, njengalabangakashadi buka Ismail v Ismail 1983 1 SA 1006 AD.
Ngekubuka kuMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, lowemukela emasiko nemihambo yato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika, sishayamtsetfo kwadzingeka kutsi siniketele ngemtsetfo lowemukela imishado yesiSulumani lesemtsetfweni, uphindze uniketele ngemiphumela yaleyo mishado.
KuneMtsetfosivivinyo lophasisiwe mayelana netinhloso tekwemukela imiShado yesiSulumani.
Kulamanotsi akukahloswa kukhuluma kabanti ngaloMtsetfosivivinyo ngalokujulile, kepha kutawubukwa ikakhulukati leto tigaba letifanelekile kubameli kanye nasemsebentini wetemtsetfo.
Kutawutsintfwa kuphela letinchazelo letitsintekako kulamanotsi kuphela.
INkantolo yeDivosi lesungulwe ngaphasi kwesigaba 10 seMtsetfo Nombolo 9 wanga-1929.
Lona ngumshado wesiSulumani lophindze ubhalisiwe futsi lowagcwaliswa waphindze wabhaliswa ngekulandzela uMtsetfo wemShado wanga-1961, ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo. Ngalamanye emavi, ngumshado lokwangenwa kuwo ngekulandzela uMtsetfo wesi-Islamu kanye neMtsetfo weMvelo.
Buka siHlomelo A kutsi ubone lishadi lekwendlala.
Nobe ngubani lokhetfwe yiNdvuna kutsi abe ngumshadisi.
Balingani labangena emshadweni wesiSulumani ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kumele bakhetse kutsi ngabe batawuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo sigaba 21.
Ngekulandzela sigaba 6 (b) saloMtsetfo, uma labalingani bakhetsa kuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, lowo mshado wesiSulumani kutawumele ubhaliswe ekucedzeni kwekungenwa kuwo, kantsi nesikhatsi lesengetiwe siniketiwe.
Nanobe kunjalo, kwehluleka kubhalisa lowo mshado akukutsintsi kuba kwalowo mshado semtsetfweni (buka sigaba 6 ngentasi).
Yonkhe imishado lokungenwe kuyo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo itawenganyelwa timiso taloMtsetfo ngaphandle uma labalingani, kungakapheli tinyanga letilishumi nambili nobe lesinye sikhatsi lesengitiwe lesisatawumiswa, bakhetsa kutsi umshado wabo ungaboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo sigaba 22.
Uma balingani bakhetsa kutsi bangaboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, umtsetfo ngalendlela bewungayo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawusebenta kubo sigaba 23. Loku kutawuba nemphumela wekutsi leyo mishado ingabi ngulemukelekile bese nesimo semtsetfo wemvelo njengobe sicaciswe ngasekucaleni kube ngiso lesisebentako.
Timiso taloMtsetfo titawusebenta kunobe ngumuphi umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu futsi logcwaliswe waphindze wabhaliswa ngekulandzela uMtsetfo wemShado wanga-1961 sigaba 24, ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani bakhetsa kutsi timiso taloMtsetfo tentiwe kutsi tisebente kulowo mshado. LoMtsetfo, nanobe kunjalo, angeke utsintse imiphumela yemshado yetemphahla kulomshado lovele ukhona, kantsi ngekwetizatfu letiselubala tigaba 5, 6, 7 na-10 taloMtsetfo angeke tisebente kulowo mshado.
LoMtsetfo awusebenti emishadweni yesilungu nobe emishadweni yendzabuko, lelawulwa nguMtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, Nombolo 120 wanga-1998.
Buka siHlomelo B kutsi ubone liShadi leKwendlala.
Mishado yesiSulumani kuphela lapho loMtsetfo usebenta khona futsi lehambisana nato tonkhe timfuneko taloMtsetfo, leyitawutsatfwa njengalesemtsetfweni sigaba 25.
Balingani basemshadweni wesiSulumani banemagunya lagcwele ekungena etivumelwaneni, ekufaka nekuvikela timangalo enkantolo, njll.
Tigaba 6 na-7 kumele tibe tigcwalisekile sigaba 51.
Akukho umlingani wemshado wesiSulumani longangena kulomunye umshado lowengetiwe ngaphasi kweMtsetfo wemShado nobe lomunye umtsetfo, ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado sigaba 52. Nanobe ngumuphi umshado lokutawungenwa kuwo ngaleyo ndlela angeke ube semtsetfweni sigaba 53. Nalolu lolunye luhlangotsi nalo luyasebenta. Balingani bemshado wesiSulumani, lapho timiso taloMtsetfo tisebenta khona, nabo angeke bangene emshadweni wesilungu.
Lowo mshado kumele ubhaliswe kungakapheli iminyaka lemibili ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe singavunyelwa sigaba 61a. Nanobe lesigaba singulesiphocelelako, kwehluleka kubhalisa lomshado angeke kukutsintse kuba kwawo semtsetfweni.
Uma balingani bakhetse kuboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo, lowo mshado kumele ubhaliswe ngalesikhatsi kungenwa kuwo nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe singavunyelwa sigaba 61b. Buka loku lokushiwo lapha ngenhla mayelana nekwehluleka kuwubhalisa lomshado.
Ngekulandzela sigaba 6 (d), umshadisi kumele anikete labalingani sitifiketi sekubhaliswa kwemshado, lesitawuba bufakazi lobungeke buphikiseke bekuba khona kwalomshado wesiSulumani.
Umshadisi angencaba kubhalisa umshado, kantsi nenkantolo ngalokulandzelako, uma kufakwe sicelo, ingawubhalisa lowo mshado sigaba 65 nesigaba 66.
Kwehluleka kubhalisa umshado wesiSulumani akukutsintsi kuba semtsetfweni kwalowo mshado sigaba 610.
Lowo mshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma balingani babhalisa sivumelwano lesendvulela umshado ehhovisi lekubhalisa ematayitela kungakapheli tinyanga letingu-12 kusukela ekucaleni kwekusebenta kwaloMtsetfo sigaba 81a.
Lowo mshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle kwekuba khona kwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma balingani babhalisa sivumelwano lesendvulela umshado ehhovisi lekubhalisa ematayitela kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado sigaba 81b.
Balingani basemshadweni wesiSulumani, lapho loMtsetfo usebenta khona, bangafaka sicelo eNkantolo ngekuhlanganyela kutsi baniketwe imvume yekugucula luhlobo lwemshado wabo ngekwemphahla sigaba 83. Akukho mkhawulo lomisiwe wesikhatsi sekwenta leyo ngucuko.
Nekutsi kuvunywe sivumelwano lesilawula imiphumela yasesikhatsini lesitako ngekwemphahla kulemishado sigaba 86.
Uma iNkantolo ivumelana nalesicelo, ikhophi lecinisekisiwe yalesivumelwano kumele ibhaliswe nembhalisi wematayitela sigaba 89.
Akukho mbhalisi wemishado lokumele abhalise umshado wesitsembu ngaphandle kwekutsi aniketwe ikhophi yesincumo senkantolo sigaba 810.
Sigaba 9 siniketela ngekucitfwa kwemishado yesiSulumani yinkantolo yemtsetfo ngetizatfu letivunyelwe ngekwemtsetfo wesi-Islamu (buka siHlomelo C kutsi ubone inchubo lokumele ilandzelwe mayelana nekucitfwa kwemshado).
Uma kwenteka umlingani wasemshadweni lokhona wesilungu afaka sicelo sesehlukaniso ngekulandzela uMtsetfo weDivosi, inkantolo angeke iwucitse lowo mshado wesilungu idzimate inkantolo yenetiseke ngekutsi umshado wesiSulumani sewucitsiwe (sigaba 10).
Yinkantolo yemtsetfo kuphela lengemukela loluhlobo lwemshado uma kunekungcubutana emkhatsini kwemacembu nobe nemshadisi.
Tigaba 13, 14 na-15 taloMtsetfo tiniketela ngenchubo lokumele ilandzelwe uma kunekungcubutana mayelana nekucitfwa kwemishado (buka siHlomelo D kutsi ubone luhlaka lwalenchubo lokumele ilandzelwe).
Kuniketela ngekwemukelwa kwemishado yesiSulumani; kwendlala timfuneko temshado wesiSulumani losemtsetfweni; kulawula kubhaliswa kwemishado yesiSulumani; kwemukela simo nemagunya ebalingani bemishado yesiSulumani; kulawula imiphumela yetemphahla kumishado yesiSulumani; kulawula kucitfwa kwemishado yesiSulumani kanye nemiphumela yaloko; kuniketela ngekwentiwa kwetimisomgomo; kanye nekuniketela ngetimiso tekulawula tindzaba leteyamene naloko.
i-dowa lemiselwe esikhatsini lesitako?
uMtsetfo weDivosi kusho umtsetfo weDivosi, 1979 uMtsetfo 70 wanga-1979?
umshado wesilungu lovele ukhona?
viii uMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni?
e lendvodza iphetfwe sifo sekungavuki kwemthondo nobe lesinye sifo lesimatima lesenta kutsi kuhlalisana kungabi yintfo lemnandzi nalenemphumelelo i-Ayb?
x i-Iddah kusho sikhatsi sekulindza lesiphocelekile, lesisukela ekucitfweni kwemshado nge-Talakhi, iFaskhi nobe kufa lokusikhatsi lokumele ngaso umfati angaphindzi ashade?
b uma akhulelwe, ihamba kudzimate kube sesikhatsini sekubeleka.
xvii umshado wesiSulumani?
xix i-dowa lephutfumako?
xx iTalakhi lenekuhociseka kusho iTalakhi Raji lengacitsi umshado ngembi kwekuphela kwe-Iddah, futsi iniketa lamacembu litfuba lekutsi angabuyisana ngembi kwekuphela kwe-Iddah?
xxi i-Tafwid al- Talaq?
xxii i-Talakhi kusho kucitfwa kwemshado wesiSulumani, ngaleso sikhatsi kumenyetelwa nobe kulesinye sikhatsi lesitawulandzela, yindvodza, nobe ngumfati wayo nobe sitfunywa, logunyatwe ngiyo nobe nguye ngalokufanelekile kutsi ente njalo, ngekusebentisa leligama leTalakhi nobe lelinye lelifanako nobe umfakela walo kunobe ngabe nguluphi lulwimi, futsi kufaka ekhatsi kumenyetelwa kweTalakhi ngemuva kwe-Tafwid ul Talaq; kantsi xxiii loMtsetfo ufaka ekhatsi netimisomgomo?
Timiso taloMtsetfo titawusebenta emshadweni wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi nobe ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo uma labalingani balowo mshado bakhetsa ngendlela lemisiwe kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo.
Timiso taloMtsetfo titawusebenta emshadweni wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani batawuba nemagunya, kungakapheli sikhatsi lesitinyanga lengu-12 nobe ngusiphi lesinye sikhatsi lesengetiwe njengobe kungamiswa, kusukela esukwini laloko kucala kwekusebenta, ngekuhlanganyela kutsi bakhetse ngendlela lemisiwe kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo, kantsi-ke ngaphasi kwaleso simo timiso taloMtsetfo angeke tisebente macondzana nalowo mshado.
Umtsetfo losebenta macondzana nemshado wesiSulumani lokungaphasi kwawo labalingani bakhetse kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo kutawuba ngulomtsetfo njengobe bewunjalo ngembi kwekutsi loMtsetfo ucale kusebenta.
b atisebenti macondzana nemshado wesilungu logcwaliswe ngaphasi kweMtsetfo wemShado, 1961 uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961 ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo; futsi c atisebenti macondzana nemshado wendzabuko lobhaliswe ngaphasi kwemtsetfo weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko, 1998 uMtsetfo 120 wanga-1998.
Umshado wesiSulumani lapho loMtsetfo usebenta khona futsi lapho tonkhe timfuneko taloMtsetfo kuhlangatjetenwe nato, mayelana nato tonkhe tinhloso utawemukelwa njengemshado losemtsetfweni.
Umfati nendvodza basemshadweni wesiSulumani bayalingana ngesitfunti sebuntfu futsi bobabili, ngekwesizatfu sekulingana, banesimo, emagunya laphelele kanye nekutimela ngasetimalini, lokufaka ekhatsi ligunya lekutsenga imphahla kanye nekutitsengisa, kungena esivumelwaneni nekufaka nekuvikela timangalo enkantolo.
Nobe ngukuphi kungcubutana lokuvela ngekhatsi kwemshado wesiSulumani lokwangenwa kuwo futsi lowacitfwa ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kutawusonjululwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi labalingani ngesivumelwano lesentiwe ngendlela lemisiwe bangakhetsa kutsi lokungcubutana kusonjululwe ngephandle kwetimiso taloMtsetfo.
a Uma lokungcubutana kuvela emkhatsini kwendvodza lesemshadweni wesitsembu, namunye nobe ngetulu webalingani bayo, lokukungcubutana losekusembi kwenkantolo leneligunya lelifanelekile, futsi kungakhatsalekile kutsi ngabe lokungcubutana kumayelana nemshado lowenganyelwe ngaphasi kwetimiso taloMtsetfo nobe cha, bonkhe balingani lendvodza leshade nabo kumele baniketwe satiso saloko kungcubutana.
b Ekukhipheni sincumo ngekulandzela timiso tendzima a, inkantolo kumele inakisise emalungelo awo onkhe emacembu latsintsekako.
Kuze kutsi umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo ube semtsetfweni?
a labo labahlose kushada kumele bobabili bavume kutsi bashadiswe lomunye kulomunye.
d labo labahlose kuba ngumakoti nemkhwenyane kumele babe bafinyelele eminyakeni lengu-18 budzala; futsi e kumele kube nekulandzelwa kwetimiso talesigaba netigaba 6 na-7.
Akukho mlingani wemshado wesiSulumani lowemukelwe ngekulandzela loMtsetfo, ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, longangena emshadweni ngaphasi kweMtsetfo wemShado, 1961 uMtsetfo Nombolo 25 wanga-1961 nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado wesiSulumani.
Uma kwentekile kwangenwa emshadweni ngekungcubutana netimiso tesigatjana 2, lowo mshado locatjangelwako utawutsatfwa njengalongekho emtsetfweni futsi nanjengalongekho.
Uma lomunye walabo labahlose kushada asesigabeni sebuntfwana, bobabili batali bakhe, nobe uma angenabo batali, umnakekeli wakhe losemtsetfweni, kumele anikete imvume kulomshado.
Uma imvume yemtali nobe umnakekeli lophawulwe ngaphasi kwesigatjana 4 ingakwati kutfolakala, timiso tesigaba 25 seMtsetfo wemShado, 1961, tiyasebenta.
Nanobe kunaloko kwencatjelwa lokushiwo ngaphasi kwesigatjana 1d, iNdvuna nobe lomunye umuntfu longumSulumani nobe umtimba wesiSulumani logunyatwe yiNdvuna, banganiketa imvume lebhaliwe emuntfwini longephasi kweminyaka lemiselwe lengu-18 kutsi angene emshadweni wendzabuko uma iNdvuna nobe leso siphatsimandla lesiphawuliwe babona lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako.
Leyo mvume leniketwe ngekulandzela sigatjana 6 angeke isuse umtfwalo emahlombe alabo labahlose kungena kulomshado lohlongotwako kutsi bahlangabetane nato tonkhe letinye timfuneko letimiswe ngumtsetfo.
Uma umuntfu longaphasi kwaleminyaka ledzingekile lengu-18 angene emshadweni wesiSulumani ngaphandle kwemvume lebhaliwe yeNdvuna nobe yemuntfu nobe yemtimba logunyatwe yiNdvuna, iNdvuna nobe lowo muntfu nobe lowo mtimba, uma babona kutsi lowo mshado udzingekile futsi uhambisana netimfuno letinhle tebalingani labatsintsekako, futsi uma lowo mshado ngayo yonkhe indlela bewuhambisana naloMtsetfo, bangamemetela ngalokubhaliwe kutsi lowo mshado, macondzana nato tonkhe tinhloso, ungumshado wesiSulumani losemtsetfweni.
Ngaphasi kwembandzela wetimiso tetigatjana 6 na-7, sigaba 24A seMtsetfo wemShado, 1961, tiyasebenta kulomshado wesiSulumani wemntfwana losemncane lokungenwe kuwo ngaphandle kwemvume yemtali, umnakekeli, khomishani wenhlakakahle yebantfwana nobe lijaji, kuye ngekutsi simo sitsini.
Kwencatjelwa kwemshado wesiSulumani emkhatsini kwebantfu ngenca yekuhlobana kwabo ngengati nobe ngekutalana, nanobe ngasiphi lesinye sizatfu, kutawucutjungulwa ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu.
a lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, ngaphandle uma labalingani bakhetse kutsi bangaboshwa ngekulandzela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 22, kumele ubhaliswe ngendlela lemisiwe kungakapheli sikhatsi lesiminyaka lemibili ngemuva kwaloko kucala kwekusebenta nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende; nobe b lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, uma balingani bakhetse kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 21, kumele ubhaliswe njengobe kumisiwe ngalesikhatsi kungenwa kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe iNdvuna ngekuhamba kwesikhatsi ingamisa ngesatiso kuMculu waHulumende.
Akukho Mshadisi lotawubhalisa umshado ngaphandle kwekutsi?
b uma incwadzi yamatisi ingekho, lowo mlingani lotsintsekako, anikete uMshadisi ngesitatimende lesifungelwe njengobe simisiwe; nobe c munye walabo balingani abonise incwadzi yamatisi lephawulwe endzimeni a kuMshadisi bese lona lomunye umlingani anikete uMshadisi lesitatimende lesifungelwe lesiphawulwe endzimeni b.
d anikete labalingani ngesitifiketi sekubhaliswa, lesicuketse imininingwane lemisiwe; futsi e ngekuphutfuma engcisele lamarekhodi emininingwane lefanelekile ehhovisi lesifundza nobe lesigodzi lesimiselwe loko ngaphasi kwesigaba 211 seMtsetfo waboMatisi, 1986.
Umshado wesiSulumani kutawungenwa kuwo ngekulandzela emafomula lamiswe ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu, lokufaka ekhatsi i-Tazawwajtuha ne-Nakahtuha Ngiyakutsatsa wena Ngiyavuma kutsatfwa ngu-..?
Uma uMshadisi angenetiswa kutsi labalingani bangena emshadweni wesiSulumani losemtsetfweni, kumele encabe kuwubhalisa lowo lomshado.
a kubhaliswa kwanobe ngumuphi umshado wesiSulumani; nobe b kucitfwa nobe kuguculwa kwanobe ngukuphi kubhaliswa kwemshado wesiSulumani lokwentiwe nguMshadisi.
Sitifiketi sekubhaliswa kwemshado wesiSulumani lesiniketwe ngaphasi kwalesigaba nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo loniketela ngekubhaliswa kwemishado yesiSulumani singubufakazi lobungenakuphikiswa mayelana nekuba khona kwalowo mshado wesiSulumani kanye nalemininingwane lecuketfwe kulesitifiketi.
Nanobe ngumuphi uMshadisi lotsi akwati kahle abhalise umshado ngekungcubutana netimiso taloMtsetfo, utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala utawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
a Nobe ngubani lohlelembisa kungena emshadweni wesiSulumani, kungakhatsalekile kutsi ngabe lowo muntfu unguMshadisi, kumele atise labo labahlose kushada kutsi banekutikhetsela kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo nobe cha.
b Uma labalingani labahlose kungena emshadweni bakhetsa kutsi baboshwe ngekulandzela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 21, lomuntfu lohlelembisa lomshado lophawulwe endzimeni a kumele acondzise labo balingani kuMshadisi ngekwenhloso yekubhalisa lomshado wesiSulumani lohlelenjisiwe.
c Umuntfu lohlelembisa umshado lophawulwe endzimeni a lowehluleka kuhambisana netimiso tendzima b, utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala utawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
Uma balingani bavela ngembi kweMshadisi ngekwenhloso yekungena emshadweni wesiSulumani lomunye kulomunye kantsi lowo Mshadisi ngetizatfu letivakalako usolela kutsi lomunye wabo uneminyaka lemvimbelako kutsi angangena emshadweni losemtsetfweni ngaphandle kwemvume yalomunye umuntfu, angencaba kubhalisa lomshado emkhatsini kwabo adzimate aniketwe leyo mvume ngalokubhaliwe nobe ngebufakazi lobenetisako lobubonisa kutsi lowo mlingani lotsintsekako uneligunya lekungena emshadweni ngaphandle kwaleyo mvume.
Umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo ngembi nobe ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawutsatfwa njengemshado weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla longafaki ekhatsi luhlelo lwekubutselwa ndzawonye kwemphahla letfolakele ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado, ngaphandle uma imiphumela yetemphahla leyengamele lowo mshado ilawulwa, ngekuvumelana kwalabalingani, ngaphasi kwesivumelwano lesendvulela umshado lesitawubhaliswa eHhovisi lemaTayitela?
a macondzana nemshado lokungenwe kuwo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, futsi uma ngalesikhatsi kungenwa kuwo bekunesivumelwano lesibhaliwe emkhatsini kwalabalingani lesilawula imiphumela yetemphahla yalowo mshado, kungakapheli tinyanga letilishumi nambili kusukela esukwini lwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo; bese b macondzana nemshado lokungenwe kuwo ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekungena kulowo mshado nobe kungakapheli leso sikhatsi lesengetiwe njengobe inkantolo ingavumela ngemuva kwekufakwa kwesicelo.
Nanobe kungaba naletinye timiso letisho ngalenye indlela leticuketfwe kunanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, sivumelwano lesendvulela umshado lesiphawulwe ngaphasi kwesigatjana 1 akunasidzingo sekutsi sibe sicinisekiswe ngummeli wetivumelwano.
b kunesatiso sesikhatsi lesenele mayelana nalengucuko lehlongotwako lesiniketwe bonkhe labakweledwa ngulabalingani macondzana netimali letengca ku-R500 nobe lelo nani lelingamiswa yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo ngesatiso kuMculu waHulumende; kanye nekutsi c akukho lomunye umuntfu lotawucekeleka phasi ngenca yalengucuko lehlongotwako, ingayalela kutsi luhlobo lwemshado ngekwemphahla lolusebenta kulowo mshado nobe kuleyo mishado angeke lusasebenta iphindze igunyate balingani baleyo mishado kutsi bente sivumelwano lesibhaliwe lesitawusebenta ngekhatsi kweluhlobo lwemshado nobe tinhlobo temshado tesikhatsi lesitako ngaphasi kwemibandzela letawumiswa yinkantolo.
Macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wesiSulumani, bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
Uma indvodza ingumlingani ngaphasi kwemshado wesilungu lovele ukhona, kanye nangaphasi kwemshado wesiSulumani, bonkhe balingani bayo labavele bakhona kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo.
Indvodza yasemshadweni wesiSulumani, lapho loMtsetfo usebenta khona, lefisa kungena kulomunye umshado wesiSulumani lowengetiwe nalomunye umfati ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele ifake sicelo lesicondziswe enkantolo kutsi itfole imvume ledzingekile ngekulandzela sigatjana 7, kanye nekutsi yemukele sivumelwano lesibhaliwe lesitawulawula luhlobo lwemshado ngekwemphahla lwesikhatsi lesitako macondzana nemishado yayo.
a kumele inikete imvume uma yenetisekile kutsi lendvodza iyakwati kugcina kulingana emkhatsini kwebalingani bayo njengobe kumiswe yi-Qur?
c ingakhipha nobe ngusiphi sincumo mayelana nalemphahla lelindzelekile yalabalingani labatsintsekako njengobe bavumelene ngekuhlanganyela, nobe, uma kungekho kuvumelana, lomshado utawutsatfwa kutsi weluhlobo lwekwehlukanisa imphahla, ngaphandle uma inkantolo ngetizatfu letivakalako ingancuma ngalenye indlela.
Bonkhe bantfu labanenshisekelo lefanelekile kuloludzaba, ikakhulukati umlingani nobe balingani balendvodza labavele bakhona nalowo lohlose nguba ngumlingani, kumele bahlanganiswe njengencenye kulesicelo sasenkantolo lesifakwa ngekulandzela sigatjana 6.
Uma inkantolo ivuma sicelo lesilindzelekile ngekulandzela tigatjana 3 nobe 6, umbhalisi nobe mabhalane wenkantolo, kuye ngekutsi ngusiphi simo, kumele anikete lowo nalowo mlingani ngesincumo senkantolo lokufaka ekhatsi ikhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano futsi kumele atfumele leso sincumo nekhophi lecinisekisiwe yaleso sivumelwano kulowo nalowo mbhalisi wematayitela wakulendzawo lapho lenkantolo itinte khona ngekwenhloso yekubhaliswa.
Akukho Mshadisi lotawubhalisa umshado wesiSulumani wesibili nobe lomunye lolandzelako, ngaphandle kwekutsi indvodza ibonise uMshadisi sincumo senkantolo, lesiniketa lemvume ledzingekile ngekulandzela sigatjana 7.
Indvodza lengena ngaphasi kwemshado wesiSulumani lowengetiwe, ibe isashadile, ngaphandle kwemvume yenkantolo, ngekungcubutana nesigatjana 6, itawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma ingalahlwa licala itawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R20 000.
Nobe ngubani lokutsi ngenhloso avimbele lomunye umuntfu ekutsakaseleni nobe nguliphi lilungelo leliniketwe ngaphasi kwaloMtsetfo, utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
Timiso tesigaba 2 seMtsetfo weDivosi, 1979, (uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, mayelana neligunya lenkantolo ngekwetinhloso taloMtsetfo.
Nanobe kunaloko lokushiwo timiso tesigaba 3a seMtsetfo weDivosi, 1979, uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979, nobe lokunye lokwehlukile lokucuketfwe kunobe ngumuphi lomunye umtsetfo nobe umtsetfo wemvelo, umshado wesiSulumani ungacitfwa ngaphasi kwanobe ngusiphi sizatfu lesivunywe ngumtsetfo wesi-Islamu. Timiso talesigaba titawuphindze tisebente, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, macondzana nemshado wesilungu lovele ukhona kuye ngekutsi labalingani bakulowo mshado baye bakhetsa ngendlela lemisiwe kutsi timiso taloMtsetfo tisebente macondzana nemiphumela temshado wabo.
a Indvodza itawuphoceleka kutsi ibhalise iTalakhi lengenakuhociseka masinyane, kepha nanobe kwentekani, kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekumenyetelwa kwayo, neMshadisi wasesigodzini samantji lesisedvute kakhulu nendzawo lapho kuhlala khona umfati wayo, abe lowo mfati nobe ummeleli wakhe logunyatiwe akhona kanye nabofakazi labafanelekile lababili.
b Uma kuba khona kwalomfati nobe ummeleli wakhe logunyatiwe kungeke kuphumelele ngenca yanobe ngusiphi sizatfu, ngaloko-ke uMshadisi utawubhalisa leTalakhi lengenakuhociseka uma kuphela lendvodza yenetisa uMshadisi kutsi satiso lesifanelekile ngeluhlobo lolumisiwe salokubhaliswa lokuhlongotwako siye satfunyelwa kuye sigijimi senkantolo nobe ngeluhlobo lwekwatisa ngekushicilela ephephandzabeni.
c Timiso tetindzima a na-b titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, uma indvodza iye yaniketela umfati ngelilungelo lekumemetela iTalakhi, kantsi nemfati uye wamemetela iTalakhi lengenakuhociseka i-Tafwid ul Talaq.
d Nanobe nguyiphi indvodza leyehlulekako kubhalisa iTalakhi lengenakuhociseka ngekulandzela lesigatjana ngekutentisa nangenhloso itawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma ingalahlwa licala itawetfweswa inhlawulo lengengci ku-R5 000.
e Uma umlingani aphikisa kuba semtsetfweni kweTalakhi lengenakuhociseka, ngekulandzela umtsetfo wesi-Islamu, uMshadisi angeke ayibhalise leyo Talakhi lengenakuhociseka, kudzimate loku kuphikisana kusonjululwe, ngekulanyulwa ngekulandzela sigaba 14 nobe yinkantolo nobe ngekulandzela sivumelwano sekusombulula lesibhaliwe emkhatsini kwebalingani.
f Umlingani, kungakapheli emalanga lalishumi nane, kusukela kulolusuku lwekubhaliswa kweTalakhi lengenakuhociseka, utawufaka sicelo semtsetfo enkantolo leneligunya kutsi aniketwe incwadzi yesehlukaniso lecinisekisa kucitfwa kwemshado ngekumenyetelwa kweTalakhi. Leso sicelo lesifakwe ngaleyo ndlela sitawuba ngaphasi kwemibandzela yetinchubo letimisiwe njalo ngekuhamba kwesikhatsi ngaphasi kwemitsetfomgomo lesebentako yenkantolo. Ikhophi yesitifiketi sekubhaliswa kweTalakhi lengenakuhociseka itawunanyatseliswa kulamasamanisi ekucalisa leso sicelo.
i sicelo sesikhashana uma kusacutjungulwa lesicelo mbamba-mbamba kutsi kutfolakale incwadzi yesivimbelo nobe kugcina umntfwana losemncane kwesikhashana, nobe kufinyelela kulowo mntfwana wasemshadweni lotsintsekako nobe mayelana nekukhokhelwa kwesondlo; nobe ii sicelo sekufaka ligalelo macondzana netindlelko taleso sicelo nobe kucalisa leso sicelo, nobe kwenta leso sicelo, njengemuntfu longenamali, nobe mayelana neluhlelo lwekwatisa ngekushicilela ephephandzabeni, nobe lwekutfumela ngephandle kwelive kumlingani, lotsintseka kulelo cala nobe kuleso sicelo.
g ITalakhi lengenakuhociseka lecale kuba njalo ngembi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo angeke kudzingeke kutsi ibhaliswe ngekulandzela timiso taloMtsetfo.
Inkantolo kumele inikete incwadzi yesehlukaniso ngeluhlobo lweFaskhi ngaphasi kwanobe ngusiphi sizatfu lesemukelwe njengalesisemtsetfweni mayelana nekucitfwa kwemishado ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu, lokufaka ekhatsi letizatfu letiphawulwe ngaphasi kwenchazelo yeFaskhi ngaphasi kwesigaba 1. Umfati utawufaka sicelo sencwadzi yesehlukaniso ngeluhlobo lweFaskhi enkantolo lefanelekile, kantsi inchubo letawusebenta lapho kutawuba yinchubo lemisiwe njalo ngekuhamba kwesikhatsi ngemitsetfomgomo yenkantolo, lokufaka ekhatsi sicelo lesifanelekile sesikhashana uma kusacutjungulwa lesicelo mbamba-mbamba, lesiphawulwe ngaphasi kwesigatjana 3f. Kuniketwa kweFaskhi yinkantolo, lokufaka ekhatsi iFaskhi leniketwe ngekulandzela sicelo lesifakwe yindvodza, kutawuba nemphumela wekucitsa lomshado.
Balingani labafake iKhula batawuvela ngekwesicu sabo futsi nangekuhlanganyela ngembi kweMshadisi bese bacela kutsi leyo Khula ibhaliswe kube kukhona nebafakazi labafanelekile lababili. UMshadisi utawubhalisa leyo Khula njengeTalakhi lengenakuhociseka, kantsi ngaphasi kwaleso simo timiso tesigatjana 3f titawusebenta ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi?
UMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987 netigaba 61 na-2 temtsetfo weDivosi, 1979 uMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979, letimayelana nekucinisekiswa kwenhlalakahle yanobe ngumuphi umntfwana losemncane nobe umntfwana losadzinga kunakekelwa kulomshado lotsintsekako, tiyasebenta ekucitfweni kwemshado wesiSulumani ngaphasi kwaloMtsetfo.
a inemagunya lahlongotwe etigabeni 71, 77, na-78 teMtsetfo weDivosi, 1979, kanye nasesigabeni 24?
i umlingani aye wasita ngalokubonakalako, nobe ngandlela-tsite wenta umsebenti, ekusebenteni nobe ekuchutjweni kwebhizinisi nobe emabhizinisi emndeni ngesikhatsi sekuchubeka kwalomshado; nobe ii labalingani baye bafaka ligalelo, ngesikhatsi sekuchubeka kwalomshado, ekugcinweni nobe ekukhuleni kwalemphahla yalomunye nalomunye, nobe lomunye wabo, kudzimate kufinyelele ezingeni lekungakhonakali malula kutsi ngekwesiciniseko kutfolwe linani leligalelo lalowo nalowo mlingani.
c kumele, macondzana nendvodza lengumlingani ngaphasi kwemshado longetulu kwamunye wesiSulumani, icubungule tonkhe timo letifanelekile lokufaka ekhatsi kulandzelana kwemishado, nobe ngusiphi sivumelano nobe sincumo lokwentiwe ngekulandzela sigaba 83, na-7.
f kumele, uma ikhipha sincumo sekukhokhelwa kwesondlo, lokufaka ekhatsi sondlo sangaphambilini, icubungule tonkhe timo letifanelekile; futsi g ingakhipha sincumo sesipho sekubuyisana i-mutah al- Talaq ngaphasi kwetimo letichaziwe letivunywe ngumtsetfo wesi-Islamu?
Uma umshado ucitfwa kufa, umlingani lophilako utawuba nelilungelo lekufaka sicelo sesabelo emphahleni yelifa lemufi macondzana ne-dowa lengakakhokhwa, nobe ngakulokunye macondzana nanobe nguliphi ligalelo leliphatsekako lelemukelwe ngaphasi kwemtsetfo wesi-Islamu.
Ngekwetinhloso taloMtsetfo, umnyaka webudzala wanobe ngubani ucutjungulwa ngekulandzela uMtsetfo weMnyaka weBudzala, 1972 (uMtsetfo Nombolo 57 wanga-1972).
Ekukhipheni sincumo macondzana nekugcinwa, nobe kufinyelelwa, kwanobe ngumuphi umntfwana losemncane, nobe ekukhipheni sincumo macondzana nekwenganyelwa, inkantolo, ngekuhlolisisa umtsetfo wesi-Islamu kanye nembiko netiphakamiso teMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni, itawunakisisa inhlalakahle netimfuno letinhle temntfwana.
Ngaphasi kwembandzela wesigatjana 1 lomtali longeke abe nelilungelo lekugcina lomntfwana utawuba nelilungelo lelifanelekile lekufinyelela kulomntfwana.
Uma bobabili batali bangekho, nobe, uma bona behluleka, nganobe ngutiphi tizatfu, kepha ngaphasi kwembandzela wesigatjana 1, inkantolo, ngekuhlolisisa umtsetfo wesi-Islamu, ekuniketeni lilungelo lekugcina i-al-hadanah nobe lilungelo lekwengamela bantfwana labasebancane i-al-walayah, itawuniketa lelo lungelo lekugcina nobe lekwengamela kulowo muntfu njengobe inkantolo ingabona kufanelekile, ngaphasi kwato tonkhe timo.
Sincumo mayelana nekugcinwa, kwenganyelwa nobe kufinyelelwa kwemntfwana, lesentiwe ngekulandzela loMtsetfo, singacitfwa nobe siguculwe nganobe ngusiphi sikhatsi, nobe, macondzana nekufinyelwa kwemntfwana, kungemiswa yinkantolo uma inkantolo itfola kutsi kunesizatfu lesivakalako saloko: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kwentiwe luphenyo nguMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni ngekulandzela sigaba 41b seMtsetfo wekuLamula etiNdzabeni letiTsite teDivosi, 1987 uMtsetfo Nombolo 24 wanga-1987, inkantolo itawunakisisa lombiko naletiphakamiso teMmeli wasemaJajini weTebantfwana nemindeni macondzana nenhlalakahle yebantfwana labasebancane, ngembi kwekutsatsa sincumo lesifanelekile sekugucula, kucitsa nobe kumisa, kuye ngekutsi simo sitsini.
Timiso teMtsetfo weSondlo, 1998 (uMtsetfo Nombolo 99 wanga-1998) titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, macondzana nemtfwalo wanobe ngubani kutsi ondle lomunye umuntfu. Ngaphandle kwekwehluka kuletimiso talowo Mtsetfo, timiso tetigatjana kuya ku- titawusebenta.
Nanobe kukhona lokushiwo timiso tesigaba 15 seMtsetfo weSondlo, 1998, nobe umtsetfo wemvelo, inkantolo yetesondlo, ekukhipheni sincumo sesondlo, nobe ngalenye indlela ekucubunguleni linani lokumele likhokhwe njengesondlo, itawuhlolisisa kutsi?
i indvodza inemtfwalo wekondla umfati kudzimate kuphele sikhatsi sekulindza lesiphocelelwe se-Iddah?
umtfwalo wendvodza wekondla umntfwana lovele emshadweni ufaka ekhatsi kuniketwa kwekudla, timphahla, indzawo leyehlukile yekuhlala, lunakekelo lwetekwelapha kanye nemfundvo.
Nanobe nguyiphi imali yesondlo lecutjungulwe ngalendlela itawuba nguleyo mali njengobe inkantolo yetesondlo ingabona inebulungiswa futsi ilungile ngaphasi kwato tonkhe timo talelo cala.
Sincumo sesondlo lesentiwe ngekulandzela loMtsetfo singacitfwa nobe siguculwe nobe simiswe yinkantolo nganobe ngusiphi sikhatsi uma inkantolo itfola kutsi kunetizatfu letivakalako tekwenta loko.
Imali yesondlo lesalele emuva lelindzeleke kutsi ikhokhelwe umfati ayinako kutsi ingacinywa kuhamba nekuphela kwesikhatsi, nanobe kukhona lokushiwo timiso teMtsetfo wekuMisa siKhatsi sekuCinywa kwemaCala 1969 uMtsetfo Nombolo 68 wanga-1969 nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo.
Uma kwenteka kube nekungcubutana lokuvela ngesikhatsi sekuchubeka kwemshado wesiSulumani nobe lokuvela ngalenye indlela kulowo mshado, nobe ngumuphi umlingani wakulowo mshado utawucondzisa loko kungcubutana kuMkhandlu wekuLamula, lowemukelwe njengobe kumisiwe, nganobe ngusiphi sikhatsi, kungakhatsalekile kutsi kungembi nobe kungemuva kwekufaka sicelo semtsetfo lesilindzeleke ngaphasi kwesigaba 9 (f) kepha ngembi kwekwehlulelwa yinkantolo.
LoMkhandlu wekuLamula utawetama kusombulula lokungcubutana ngekulamula kungakapheli emalanga langu-30 kusukela esukwini lwekucondziswa kwako. Lelo nalelo cembu lingamelwa ngummeleli lelitikhetsele yena kuleso sicheme sekulamula.
UMkhandlu wekuLamula, ngemuva kwekusonjululwa kwekungcubutana, utawutfumela sivumelwano sekulamula enkantolo kungakapheli emalanga lasikhombisa ngemuva kwekusonjululwa kantsi leyo nkantolo, uma yenetiseka ngekutsi timfuno tanobe ngubaphi bantfwana labasebancane tivikeleke ngalokufanelekile, itawusicinisekisa leso sivumelwano sekulamula.
Uma uMkhandlu wekuLamula sewucinisekise kutsi lokungcubutana seloku akukasombululeki nobe uma lokungcubutana seloku kungakasombululeki ngemuva kwekuphela kwemalanga langu-30 kusukela esukwini lwekucondziswa kwako kuloMkhandlu, loko kungcubutana kungehlulelwa yinkantolo ngekulandzela sigaba 15.
Nanobe kungaba nalokunye lokusho ngalenye indlela lokucuketfwe ngaphasi kweMtsetfo wekuBuyisana, 1965 (uMtsetfo 42 wanga-1965), nobe nanobe ngumuphi lomunye umtsetfo, balingani basemshadweni wesiSulumani bangavumelana ngekutfumela kungcubutana lokuvela ngesikhatsi sekuchubeka kwalowo mshado nobe ngalenye lokuvela ngalenye indlela kulowo mshado kumbuyelanisi, kutsi kusonjululwe ngendlela yekubuyisana.
Ngaphasi kwembandzela wesigatjana 4, timiso teMtsetfo wekuBuyisana, 1965, titawusebenta emitameni yekubuyisana lechutjwa ngekulandzela lesigaba.
a imvume yebalingani basemshadweni wesiSulumani yekutsi kungcubutana kusonjululwe ngendlela yekubuyisana iyimvume lenelwati; kanye b nekutsi nobe ngumuphi lomunye umuntfu longahle abe nenshisekelo mayelana nemphumela walokubuyisana uyatiswa ngaloko kubuyisana.
Akukho sincumo sekubuyisana lokutsintsa inhlalakahle yebantfwana labasebancane nobe simo sanobe ngubani lesitawucala kusebenta ngaphandle kwekutsi sicinisekiswe yiNkantolo lePhakeme ngemuva kwekufakwa kwesicelo kuleyo nkantolo kanye nekutsi kube kuniketwe satiso kubo bonkhe bantfu labanenshisekelo mayelana nemphumela walokubuyisana.
d ingagucula lesincumo ngaphasi kwemibandzela lefanelekile; nobe e ingabuyisela loludzaba kumbuyelanisi nemiyalelo lefanelekile.
Akukho lokungaphasi kwesigatjana 5 lokutawuhunyushwa njengalokunciphisa ligunya lenkantolo ngaphasi kwanobe ngumuphi umtsetfo kutsi ibuyekete sincumo sekubuyisana uma loko kubuyeketa kumayelana nekungcubutana macondzana nemphahla lokungatsintsi emalungelo nobe timfuno tebantfwana labasebancane.
d nobe ngubani lokhetfwe ngalendlela utawuphindze afaneleke kutsi angaphindze akhetfwe macondzana naleso sikhatsi lesengetiwe nobe tikhatsi letengetiwe njengobe iNdvuna ingabona kufanalekile.
Belekeleli labakhetfwe ngekulandzela lesigaba batawenta umsebenti wabo njengebeluleki. Uma kwenteka lowo lowengamele licala angasilandzeli seluleko semelekeleli, lowo melekeleli utawubeka imibono yakhe ngalokubhaliwe lokutawutsi, uma kwenteka kube nekwengciswa kwelicala, imukiswe kumBhalisi weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala njengencenye yelirekhodi lokumele licutjungulwe nguleyo nkantolo.
Nobe ngusiphi sincumo senkantolo sitawuba ngaphasi wembandzela wekutsi singengciselwa eNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala ngekulandzela imitsetfomgomo lefanelekile yeNkantolo, ngaphandle kwekutsi lowo lowengcisa licala angeke aphoceleleke kutsi anikete sibambiso setindleko taloko kwengcisa licala.
Uma kwenteka kuba nekwengciswa kwelicala liye eNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, leso sincumo sitawumukiswa etikhungweni letimbili tesiSulumani, letemukelwe njengobe kumisiwe, kutsi tiphawule ngalokubhaliwe mayelana nemtsetfo bese loko kuphawula kuletfwa kuphela kuMbhalisi weNkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala kungakapheli sikhatsi lesingemalanga langemashumi lasitfupha kusukela esukwini lokwetfulwa ngalo lesatiso sekwengcisa lelo cala.
INkantolo lePhakeme yeKwengcisa emaCala, ekucubunguleni lelicala lelengcisiwe leliphawulwe ngaphasi kwesigatjana 4, itawuhlolisisa lokuphawula lokubhaliwe lokulindzeleke ngaphasi kwaleso sigatjana.
INdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekubonisana neliBhodi leluSito lweTemtsetfo lelisukunyiswe ngekulandzela sigaba 2 seMtsetfo weliBhodi leluSito lweTemtsetfo, 1969 uMtsetfo Nombolo 22 wanga-1969, itawenta tibonelelo letifanele mayelana nekuniketwa kwelusito lwetemtsetfo ebantfwini labaphuyile.
Uma kwenteka umlingani wasemshadweni wesilungu lovele ukhona afake sicelo sedivosi ngekulandzela umtsetfo weDivosi, 1979 (UMtsetfo Nombolo 70 wanga-1979), ngemuva kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo, inkantolo angeke iwucitse lowo mshado wesilungu ngekuniketa incwadzi yesehlukaniso idzimate leyo nkantolo ibe inetisekile ngekutsi lomshado wesiSulumani lohambisanako nawo ucitsiwe.
Uma kwenteka indvodza yencaba, nganobe ngutiphi tizatfu, kumemetela iTalakhi lengenakuhociseka, umfati wakulowo mshado wesiSulumani lohambisanako utawuba nelilungelo lekufaka sicelo sencwadzi yesehlukaniso seFaskhi ngekulandzela loMtsetfo macondzana naleyo nhloso kuphela, kantsi ngaphasi kwaleso simo timiso taloMtsetfo titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi.
Etimeni letilindzeleke ngaphasi kwesigatjana 2, loludzaba lungatfunyelwa enkantolo kutsi iyocubungula imiphumela yetemphahla yalomshado nobe yalokunye ngekulandzela umtsetfo weDivosi kanye naleminye imitsetfo lehambisanako yetemishado.
Uma ngetulu kwemshado wesilungu lovele ukhona, lendvodza beyiphindze yangena kulomunye umshado nobe imishado yesiSulumani leyengetiwe lokumele ibhaliswe ngaphasi kwaloMtsetfo, umlingani nobe balingani labavele bakhona balendvodza kumele bahlanganiswe kulesicelo sedivosi lesilindzeleke ngaphasi kwesigatjana 1.
Timiso tesigatjana 1 titawusebenta, ngetingucuko letingadzingeka ngenca yengcikitsi, kubalingani basemshadweni wesilungu lovele ukhona labakhetse kwemukela timiso taloMtsetfo njengobe kulindzelekile ngaphasi kwesigaba 2.
Uma kwenteka ticelo tasenkantolo tifakwe ngaphasi kwaloMtsetfo macondzana nekucinisekiswa nobe kuniketwa kwencwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wesiSulumani nobe lesinye sincumo, bese leto ticelo tingaphikiswa, nobe uma kwenteka labalingani babe bente sivumelwano sekusombulula nobe ngukuphi lokungahle kuvele, loludzaba lutawulalelwa liJaji lelingumSulumani ngaphandle kwebelekeleli.
Incwadzi yesehlukaniso sekucitfwa kwemshado wesiSulumani angeke iniketwe nobe icinisekiswe ngaphasi kwaloMtsetfo ngaphandle kwekutsi lijaji lelengamele libe lenetisekile kutsi timfuno letinhle uma kukhona bantfwana labasebancane bakulowo mshado tiyatanakisiswa.
viii nanobe nguluphi lolunye lodzaba loludzingekile nobe lolusemcoka kutsi kuniketelwe ngekubhaliswa lokufanelekile kwemishado yesiSulumani nobe kuphatfwa ngalokunemphumelelo kwaloMtsetfo; kanye b nekumiswa kwetimali letikhokhwako mayelana nekubhaliswa kwemshado wesiSulumani kanye nekuniketwa kwanobe ngusiphi sitifiketi lesihambelana naloko.
Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana 1 lesingaholela encitfweni yetetimali kumBuso kumele sentiwe ngekubonisana neNdvuna yeTetimali.
Nanobe ngusiphi simisomgomo lesentiwe ngaphasi kwesigatjana 1 singaniketela ngekutsi nobe ngubani lowephula simiso saso nobe lowehluleka kuhambisana naso utawubekwa licala lesephulomtsetfo kantsi uma angalahlwa licala kutawumele ahlawuliswe nobe aye ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye.
Inkantolo angeke ibopheleke kutsi ikhiphe sincumo mayelana netindleko letivuna umuntfu lophumelele ecaleni ledivosi, kepha inkantolo, ngemuva kwekucubungula timo tetimbangi kanye nekutiphatsa kwato, ingakhipha sincumo lesibona njengalesinebulungiswa, futsi inkantolo ingayalela kutsi tindleko talo lonkhe licala tabiwe emkhatsini kwalamacembu.
Uma kwenteka kuba nekungcubutana lokumayelana nekutsi ngabe umshado wesiSulumani lokungenwe kuwo eveni langephandle uyemukeleka nobe awemukeleki njengemshado losemtsetfweni wesiSulumani ngaphasi kwaloMtsetfo, loko kungcubutana kutawuncunywa yinkantolo lokumele icubungule tonkhe timphawu nemaphuzu, lokufaka ekhatsi umgomo wekungcubutana kwemitsetfo yemave ngemave.
Lemitsetfo lephawulwe kuleShejuli iyacitfwa kufinyelela ezingeni lelendlalwe kuloluhlu lwesitsatfu kuleShejuli.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo wemiShado yesiSulumani, 20, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli ngesimemetelo kuMculu waHulumende?
<fn>ssw_Article_National Language Services_LIKOLISHI LETEBUL (2).txt</fn>
Lolu lucwaningo jikelele lwekutsi ngabe lisiko lemfundvo ngemalungelo eluntfu langena njani eNingizimu Afrika. Ngekutsasiselwa emiculwini yamhlabawonkhe neyetigodzi letitsite, umlandvo wemalungelo eluntfu utfolakala ngekhatsi nangephandle. Ngaphandle kwetihibe letitsite lokuhlangatjetenwe nato kulolucwaningo ngenca yekutsi umcondvo wemalungelo eluntfu usandza kwemukelwa eNingizimu Afrika, lapha kuleSehluko kutawendlalwa loko lokutfolakele uma kuhlolwa imiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe.
Tigemegeme bantfu labahlangabetana nato ngesikhatsi semPhi yeMhlaba yesiBili taholela iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi itsatse sincumo sekuvakalisa kutibophelela kwayo ekwemukelweni nasekuvikelweni kwemalungelo eluntfu. Lenhlangano yacala nga-1946 uma siGungu seNhlangano yaMhlabuhlangene sisukumisa luCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene. Sendvulelo saloluCwebu besicinisekisa litsemba kumalungelo eluntfu, esitfuntini naseligugwini lebantfu, kumalungelo lalinganako alabadvuna nalabasikati?
INingizimu Afrika, njengelive belililunga ladlala indzima lesembili kuloluCwebu ngobe Ndvunankhulu weNingizimu Afrika, Jenene Smuts, wadvweba luhlaka lwaloluCwebu. Tigaba taloluCwebu, kuletinye tintfo, tiphocelela iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi inconote kuhlonishwa kwamhlabawonkhe kwekulandzelwa kwemalungelo eluntfu nenkhululeko lesisekelo kubo bonkhe ngaphandle kwekubandlulula ngebuhlanga, bulili, lulwimi nobe inkholo.?
Ngekulandzela sigaba 56, bekulindzeleke kutsi onkhe emave langemalunga atawuhlonipha lomculu. Nanobe kunjalo, kuye kwacaca kutsi iNingizimu Afrika ichubeka nekuhlukumeta emalungelo ebantfu. Nanobe iNhlangano yaMhlabuhlangene iye yagcizelela sincumo sayo sekutsi kuhambisana nebuntfu kutsi kucedvwe kubandlulula ngebuhlanga, iNyunyani/iRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika yachubeka nesento sayo sekuhlukumeta emalungelo eluntfu.
Lokwenta bekwesekelwe esigabeni 2.7 saloluCwebu lesencabela kungenelela kwesiGungu Jikelele etindzabeni tasekhaya nanobe besitsatfwa njengalesiholela ekuhlukunyetweni ngalokwesabisako kwemalungelo eluntfu. Kwehlukana kweNingizimu Afrika ngekwebuhlanga bekubonakala kungahambisani nemitfwalo lebeyendlalwe ngaphasi kwaloluCwebu, kungaloko-ke nga-1982 iNhlangano yaMhlabuhlangene yancuma kuphelisa bonkhe budlelwano bebuncusa neNingizimu Afrika?
Sigaba 2.7 besiletsa kungcubutana emkhatsini kwemalungelo eluntfu nemitfwalo yalawo malungelo, kumave langemalunga njengobe besiniketela ngekutsi, akukho lokucuketfwe kuloluCwebu lwanyalo lokutawugunyata iNhlangano yaMhlabuhlangene kutsi ingenelele etindzabeni ikakhulukati letiwela ngaphasi kwemandla asekhaya kunobe nguliphi live nobe lokutawuphocelela emalunga kutsi etfule tindzaba kutsi tisonjululwe ngaphasi kwaloluCwebu lwanyalo, kepha lomgomo angeke unyembenye kusetjentiswa kwetindlela tekusebentisa nekujezisa letimiswe eSehlukweni VII.
Nanobe bekunaleto tihibe, loluCwebu lwadlala indzima lebalulekile ekutfutfukisweni nasekumisweni kabusha kwemazinga netilinganiso temalungelo eluntfu kumhlabawonkhe. Kwenta sibonelo, kunemitimba lembalwa leyasukunyiswa ngaphasi kwekwengamela kweNhlangano yaMhlabuhlangene, ekuphumeleliseni imitfwalo yaloluCwebu. Letinyatselo betiteluhlobo lwetimemetelo nobe lwetivumelwano. Titsasiselo tetiVumelwano ticuketse imigomo lebanti yekucinisekisa kutsi letivumelwano tisemtsetfweni. Umculu wekucala lowemukelwa nga-1948 kwaba siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu. Lomculu wemukelwa ngemave langemalunga langu-48 kumalunga langu-56, njengobe langu-8 lokufaka ekhatsi iNingizimu Afrika akhetsa kungabi yincenye yeluhlelo lwekwemukelwa. Nanobe kunjalo lomculu uye wazuza kwemukelwa lokubanti emikhakheni yasekhaya neyamhlabawonkhe njengalohlahla indlela. Kwengeta lapho, uye wabonisa kusetjentiswa ngalokubonakalako kwembono weNhlangano yaMhlabuhlangene mayelana nesimemetelo. Lombono ucaciswe kumemorandamu leyashicilelwa kabanti letfolakala ehhovisi letiNdzaba teTemtsetfo letsi ngekubona kuba sembili (lokukhulu) nekubaluleka kwesimemetelo, singatsatfwa njengalesinelidvosi egameni lemtimba lesiwemukelako, ngekulindzela lokukhulu kutsi emalunga emphakatsi wamhlabawonkhe atawutfobela. Ngalokulandzelako, ngekubona kutsi lokulindzela kuyatsakaselwa ngekwenta kwemBuso, simemetelo, ngekwelisiko nemkhuba, singemukelwa njengalesihlahla indlela yemitsetfomgomo lebopha yonkhe imibuso. Kuze kuphunyeleliswe kuba semtsetfweni kwesiMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu, siVumelwano saMhlabawonkhe mayelana nemaLungelo emiPhakatsi netePolitiki kanye nesiVumelwano mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko temukelwa yiNhlangano yaMhlabuhlangene ngenhloso lecacile yekuhumusha lencenye lengenasibopho yalesimemetelo kutsi ibe tilinganisomtsetfo letatiwa ngalokwetayelekile kutsi tiluCwebu lwemaLungelo amhlabawonkhe. Loku kwemukelwa yiNingizimu Afrika kamuva nga-1962. Kuvikelwa lokwengetiwe kwemalungelo eluntfu kwangeniswa ngekutfutfukiswa kwemiculu yetigodzi njengesiVumelwano sabeYurophu nga-1950 kutsi kuvikelwe emalungelo eluntfu kanye nenkhululeko lesisekelo. Lokucuketfwe esiVumelwaneni saseYurophu kwacala kwemukelwa eNingizimu Afrika kuluCwebu lwemaLungelo lwaseBophuthatswana. Nanobe kunjalo lomcondvo awuzange wemukelwe nguHulumende wangaphambilini waseNingizimu Afrika lobekanesandla lesingetulu sekwengamela tabelo?
Kusukela kuloku lokubhalwe ngenhla kuyacaca kutsi lisiko lemalungelo eluntfu bekumele litfutfuke ngekulandzela timiso teluCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene. Kwenta sibonelo, sigaba 56 sitsi emalunga atibophelela ekutsatseni tinyatselo letihlanganisele naletitimele ekubambisaneni nenhlangano kuze kutawuzuzwa tinhloso letendlalwe esigabeni 55. ENingizimu Afrika kutfutfukiswa kwemaLungelo eLuntfu kwatsikameteka ngenca yeluhlelo lwekubusa kwebacindzeteli, ngaloko-ke iNhlangano yaMhlabuhlangene ngasekucaleni yehluleka emitameni yayo yekuphocelela iNingizimu Afrika kutsi igucule tinchubomgomo tayo tebuhlanga yadzimate lenhlangano yamisa lunswinyo nga-1982. Ngaleso sikhatsi lisiko lemalungelo eluntfu lakwati kutsi lichubekele embili e-Afrika ngalesikhatsi iNhlangano yeluBumbano we-Afrika isukumisa luCwebu lwe-Afrika nga-1961.
Nanobe loluhlelo lwaba semuva ngesikhatsi lesiminyaka lengu-20, kusukela ekudvwetjweni kwekucala, kwemukelwa kwalomculu nga-1981 njengeluCwebu lweBanjuli kwaba yimphumelelo lenkhulu yenhlangano lebeyibukelele kwemukelwa kwemalungelo eluntfu e-Afrika. Intfo lebeyivelele yalomculu kwaba kwemukelwa kwemalungelo eluntfu lokubonisa kutibophelela ekusabalaliseni lomcondvo wemalungelo eluntfu. Loku kucaciswe kusendvulelo salolucwebu lapho kuphawulwa khona sibophelelo lesitsetfwe ngemave langemalunga kutsi azuze imphilo lencono yebantfu base-Afrika. Lesibophelelo saniketa incabhayi kuNingizimu Afrika ngenca yekutsi beyisengakacali kwemukela nekuvikela emalungelo eluntfu. Loludzaba belumayelana nekuhlanganisa emalungelo eluntfu njengobe endlalwe kuloluCwebu lwe-Afrika kanye nalawo malungelo emuntfu ngamunye laphakanyiswa kumiculu yamhlabawonkhe. Ngaloko-ke kuye kwacaca kutsi iNingizimu Afrika kumele ibambisane ekwemukelweni kwemalungelo eluntfu ngembi kwekusetjentiswa kweluCwebu lwe-Afrika eNingizimu Afrika?
Lencabhayi yatsatfwa yinhlangano yebaMeli bemaLungelo eLuntfu, leyasukunyiswa eNingizimu Afrika, nga-1979. Inhloso yayo lesembili bekukuvikela nekucinisa emalungelo eluntfu, ngekuhambisana nekubusa kwekusebenta kwemtsetfo nekuphatfwa kwebulungiswa kanye nekuvikelwa kwetinkhululeko letisisekelo ngekulandzela siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu. Nga-1987, luphiko lolusebenta ngesikhatsi lesigcwele lwasukunyiswa kutsi lutawusomela imikhankaso yekuvikelwa nekuphunyeleliswa kwemalungelo lasisekelo. Lelicembu laba nemphumelelo lenkhulu eNingizimu Afrika ngendlela yekutsi masinyane-nje kwabonakala kutsi ingucuko yetemtsetfosisekelo ayisenako kungaphumeleli, ngekwenhloso yekuvikela emalungelo eluntfu.
Ngembi kweMtsetfosisekelo wesiKhashana wanga-1993, incindzetelo yekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika yafakwa ngekwemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe. Lemiculu bekungunayi: luCwebu lweNhlangano yaMhlabuhlangene, siMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu, luCwebu lwe-Afrika, luCwebu lweNhlangano yaKhongolose ye-Afrika (African National Congress) nemikhankaso yetemfundvo lebeyichutjwa yinhlangano yebaMeli bemaLungelo eLuntfu. Incindzetelo yamhlabawonkhe yekusatjalaliswa kwemandla, lokukucitfwa kwembuso welubandlululo, yaholela eluhlelweni lwengucuko yetemtsetfosisekelo leyagcina ngekuba khona kwephalamende yandlu-ntsatfu nga-1983. Loku kwaba timphawu tekucala tekuwa kwesikhatsi lebesilukhuni sekumelana nemalungelo eluntfu, ngaloko-ke nga-1987 iBophuthatswana yetama kungenisa luCwebu lwemaLungelo ngekwemlandvo eNingizimu ne-Afrika. INingizimu Afrika masinyane-nje yabona kutsi kulwa neluntfu angeke kuyibuyisele sitfunti neligunya layo, kungaloko-ke yacala kufuna emamodeli emtsetfosisekelo lomusha labewutawufaka ekhatsi kwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Ngaloko-ke nga-1986 iNdvuna yeTebulungiswa (Coetze JH), yakhetsa liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika kutsi liphenye ngekuvikelwa kwemalungelo. Ngaleso sikhatsi, licembu lebameli lebelimelene nelubandlululo (iNational Association of Democratic Lawyers) labona kutsi lente tiphakamiso tengucuko yetemtsetfosiskelo kepha inchubomgomo yaVelonkhe ayizange itinake timfuno tebantfu lase liyalela liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika kutsi lifake letinye timiso leluCwebu lweNkhululeko (Freedom Charter) kanye neluCwebu lweBanjuli (Banjul Charter).
Inkholelo yekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu yaze yaphumelela ngemuva kwenkhulumo ledvumile yeMengameli De Klerk (uMengameli wekugcina wesiKhatsi seluBandlululo). Watsi, hulumende uyawemukela umgomo wekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo lasisekelo lokungumgogodla wetemtsetfosisekelo kuwo onkhe emave entsandvo yelinyenti enshonalanga. Siyakwemukela futsi, kutsi indlela lesebenta kahle yekuvikelwa kwalamalungelo ibekwe esimemetelweni semalungelo lacinisekiswa yinkantolo letimele. Waphindze wenta lubito lwekutsi liKhomishani leMtsetfo eNingizimu Afrika letfule umbiko walo mayelana neluCwebu lwemaLungelo loluhlongotwako?
Nekuvikelwa tinkantolo kwemalungelo lasisekelo.
Ngaloko-ke emalungelo eluntfu agcina emukelekile, avikelekile futsi asetjentiswa eNingizimu Afrika futsi acinisekiswa kuMtsetfosisekelo kusukela nga-1993. KuloMtsetfosisekelo wanyalo, sigaba 7 sitsi LoluCwebu lwemaLungelo eLuntfu lusisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Luvikela emalungelo abo bonke bantfu eveni lakitsi luphindze lucinise emagugu entsandvo yelinyenti esitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Kepha kuvikeleka sekukonkhe kuniketwa sigaba 8 sona lesitsi luCwebu lwemaLungelo eLuntu lusebenta kuyo yonkhe imitsetfo fusi lubopha sishayamtsetfo, sigungu lesengamele kanye netinkantolo uma lucatsaniswa nemtsetfosisekelo wangaphambilini lobewutsi iphalamende ngiyo lephakeme kunemitsetfo yonkhe. Ekugcineni, umtsetfosisekelo ubukene netihibe tekwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Kuze kutawucinisekiswa kusetjentiswa, umtsetfosisekelo uphindze waniketela ngekutimela kwetinkantolo kanye neNkantolo yeMtsetfosisekelo netindlela tekuvikela, njengaletinye tinkantolo nemakhomishani?
Ekugcineni, lolucwaningo jikelele lolungenhla luye lwabonisa umphumela logcame ngalokucacile wemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe yekucinisekisa lisiko lemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika. Nanobe uMtsetfosisekelo kungasho kutsi awunamaphutsa nobe tinkinga tekucalisa, ukwatile kubukana netigemegeme lebetihlangabetana nebantfu bakitsi ngaphasi kwembuso wangaphambilini. Kwengeta lapho timiso tawo tenkhululeko yekuveta luvo lwakho tiye tanconota umkhankaso webantfu wekwati emalungelo abo, kungaloko-ke loko kucinisekisiwe ngaphasi kwetinhlelo letikhona temfundvo lesisekelo yemalungelo emuntfu kuze kutsi kutawuchubeka kucinisekiswa kusetjentiswa kweluCwebu lwemaLungelo.
ENingizimu Afrika, bekunekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu netigemegeme lebekwentiwa nguhulumende welubandlululo kanye netivumelwano takhe. Siye seva kabanti ngaletinyenti taletintfo ngesikhatsi sekulalelwa kwemacala ngembi kweliKhomishani lemaCiniso nekuBuyisana nobe, tsine, imindeni yetfu, bangani nobe bomakhelwane baye bahlangabetana nalokuhlukunyetwa netigemegeme. Iphalamende beyingetulu kwemtsetfo, ngetulu kwako konkhe, futsi beyiphasisa imitsetfo yencindzetelo, lebeyivunyelwa tinkantolo lebetingenako kutimela. Ngenca yaloko, tinhlangano letinyenti lebetimelene nelubandlululo eNingizimu Afrika tadvweba luCwebu lweNkhululeko kantsi lolucwebu lwaba ngumculu wekucala lobalulekile wemaLungelo eLuntfu, lowatfola kwesekelwa ebantfwini labanyenti baseNingizimu Afrika. Ngenca yaloko, uma iNingizimu Afrika ishicilela tiNkhombandlela teMtsetfosisekelo wayo mayelana neNingizimu Afrika yeNtsandvo yeliNyenti, loluCwebu lwaba yincenye yato.
Ngemuva kwekuvulwa umlomo kwawo onkhe emacembu etepolitiki kanye nekukhululwa kwalowo bekanguMengameli, Nelson Mandela, kwasukunyiswa uMtsetfosisekelo wesikhashana. Loko kwaba sendlalelo seMtsetfosisekelo lokhona nyalo, longulomunye walesembili emhlabeni wonkhe. UMtsetfosisekelo wetfu wasayinwa nguMengameli Nelson Mandela ngeluSuku lwaMhlabawonkhe lwemaLungelo eLuntfu, 10 Disemba 1996.
UMtsetfosisekelo wetfu ungumtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eveni futsi ufaka ekhatsi luCwebu lwemaLungelo, lolusisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. LuCwebu lwemaLungelo lucinisekisa emalungelo abo bonkhe bantfu eNingizimu Afrika futsi lucinisekisa emagugu entsandvo yelinyenti esitfunti sebuntfu, kulingana nenkhululeko. Ngekucinisekisa lamalungelo hulumende ucinisekisa kutsi takhamuti takhe titawuvikelwa futsi titawuba nenkhululeko yekuphila ngalokufanelekile ngendlela lengaphumeleleka.
Emalungelo eluntfu ngulawo malungelo wonkhe umuntfu latsatfwa ngekutsi unawo ngenca yekutsi ungumuntfu nangenca yesitfunti semvelo. UmBhishobhi lomKhulu Desmond Tutu uye wachaza emalungelo eluntfu njengemalungelo laniketwe nguNkulunkulu, loku-nje futsi kuphela ngenca yekutsi sibantfu. Ayafana kumhlabawonkhe wonkhewonkhe, ngisho nanobe ngubani, kungakhatsalekile kutsi ungubani, kungakhatsalekile kutsi unotsile nobe uphuyile, ufundzile nobe akatinaki tintfo, muhle nobe mubi, umnyama nobe umhlophe, uyindvodza nobe ungulomsikati ngesizatfu sekutsi ungumuntfu. NjengemKhristu bengingangeta ngekutsi lowo nalowo unelinani lelingenakulinganiswa ngenca yekutsi wonkhewonkhe ubunjwe ngekwemfanekiso waNkulunkulu. Lowo nalowo utfwele buNkulunkulu kantsi kuphatsa labanye bantfu sengatsi bona banelinani lelingaphasi kukwetfuka Nkulunkulu, kukukhafulela Nkulunkulu ebusweni.?
Kucabangela lokusisekelo ngukutsi bantfu banemcondvo futsi banesimilo, ngaloko-ke behlukile kuletinye tidalwa emhlabeni. Ngaloko-ke, bantfu banelilungelo lekutfola emalungelo netinkhululeko letitsite, letinye tidalwa letingenako kukujabulela. Kwenta sibonelo, imbongolo angeke ikwati kwala kutfwala umuntfu ngobe ifuna kuphatfwa ngebulungiswa ngekwasemsebentini, njengobe futsi ingeke ikwati kuteleka nobe ishuce ngekuphatsa tincwembe. Nanobe kunjalo, umuntfu anganconota kuvikelwa kwaletinye tilwane, njengekuvinjelwa kwekuhlukunyetwa kwetilwane.
Ngaloko-ke, emalungelo eluntfu akukalindzeleki kutsi adzimate aniketwe, adliwe njengelifa, atsengwe nobe asetjentelwe. Bantfu batalwa nalamalungelo futsi-ke ngaleyo ndlela achazwa njengemalungelo emvelo, amhlabawonkhe, langenakwehlukaniswa futsi langeke engciselwe kulomunye umuntfu.
Licoco lemitsetfomgomo nobe timisomtsetfo letibekelwe kulawula kuphatfwa kwanobe ngusiphi sikhungo, live, licembu letenhlalakahle, sikolo nobe lisontfo. Umtsetfosisekelo uniketa inkhombandlela yesikhungo mayelana nekubunjwa, kuphatfwa kanye nemitfwalo. Ucuketse tehluko netigaba, kwenta sibonelo uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika unetehluko letilishumi nane, tigaba letingemakhulu lamabili lanemashumi lamane nantsatfu, emashejuli lasikhombisa kanye netihlomelo letine. Kuleso naleso sigaba kwendlalwe timiso teMtsetfo ngalokucacile ngendlela yetigatjana. Kunelihumusho lelicacisiwe lekutsi ngabe imitsetfo yakhiwa njani kanye netehluko letehlukahlukene teMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika Nombolo 108 wanga-1996.
Kuze kuvisiseke kahle kubaluleka kweMtsetfosisekelo losebentako njenganyalo kuniketwe lingemuva lemlandvo lomfishane mayelana neMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika, kuze kutawuboniswa emaphuzu lasembili etimphawu talowo nalowo Mtsetfosisekelo.
uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika wacaba kuhlangana kwaletifundza letine kutsi tibumbe iRiphabhulikhi kepha bekunetimphawu tekungamelelwa kwaletinye tinhlanga ePhalamende.
uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wacaba indlela lecondze ekumeleleni njengobe bekwatiwa njengePhalamende yaNdlu-ntsatfu (Tricameral Parliament), lapho labamhlophe, emakhaladi nemaNdiya bekasePhalamende kantsi bantfu labamnyama bona baniketwe tabelo lebetatiwa ngetabelo teTBVC (iTranskei, iBophuthatswana, iVenda neCiskei).
uMtsetfosisekelo wesiKhashana Nombolo 200 lobewuniketela ngeluCwebu lwemaLungelo lwekucala eNingizimu Afrika, ngaloko-ke uniketela ngekwemukelwa nekuvikelwa kwato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika.
uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika. Loku kutfutfukiswa nekunconotwa kweMtsetfosisekelo wesiKhashana lophawulwe ngenhla lowaletsa letingucuko letikhona nyalo emlandvweni weNingizimu Afrika nobe kwemukelwa nekuvikelwa kwemalungelo ebantfu ngekulandzela emagugu entsandvo yelinyenti ekulingana, sitfunti sebuntfu kanye nenkhululeko lokuniketwe luCwebu lwemaLungelo lolucuketfwe eSehlukweni 2 seMtsetfosisekelo wanyalo.
Nguhulumende webantfu lophetfwe bantfu futsi baphatsele bantfu.
Leligama ledemokhrasi lisuselwa egameni lesiGriki lelitsi demos lelisho bantfu kanye nakraits lelisho ligunya.
Ngaloko-ke nguhulumende losuselwa egunyeni lebantfu. ENingizimu Afrika emagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti, lokungunawa, kulingana, sitfunti sebuntfu kanye nenkhululeko asisekelo sentsandvo, bese ngaloko uMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika utsatfwa njengalome wavelela emhlabeni wonkhe. Imigomo yentsandvo yelinyenti, leyacala yavakaliswa kuMtsetfosisekelo wesiKhashana ngiyo leholele kulomehluko emkhatsini kwemitsetfosisekelo yangaphambilini kanye nalowo lokhona nyalo.
Lemigomo nobe lamagugu amicondvo letsatfwa bantfu labanyenti njengalebalulekile macondzana nentsandvo yelinyenti. Iphindze futsi ibitwe njengetimphawu tenkhombandlela yentsandvo yelinyenti ngobe uma siyibona, itimphawu tekutsi lelive lisendleleni lecondze entsandvweni yelinyenti. Lemigomo nobe letimphawu tenkhombandlela esikhatsini lesinyenti iba yincenye yeMtsetfosisekelo nobe luCwebu lwemaLungelo eveni lelibuswa ngekwentsandvo yelinyenti. Emave lamanyenti labuswa ngekwentsandvo yelinyenti ayayesekela lemigomo lefanako futsi lesisekelo?
Ngabe ngutiphi timphawu tenkhombandlela lokumele sitibone uma iNingizimu Afrika isendleleni leya embusweni wentsandvo yelinyenti?
Tonkhe takhamuti kumele tikwati futsi tibe nelilungelo nemtfwalo wekumbandzakanyeka kuhulumende kanye nasemphakatsini jikelele. Lolu ngulolunye lwetimphawu tenkhombandlela letibaluleke kakhulu tentsandvo yelinyenti. Kumbandzakanyeka kwetakhamuti kufaka ekhatsi kumela lukhetfo, kuvota elukhetfweni, kwatiswa, kuba nenkhulumo-mphikiswano ngetindzaba letitsite, kuhambela imihlangano yemphakatsi nobe yetakhamuti, kujoyina tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende nobe letinye tinhlangano emphakatsini wakini, kukhokhela tindleko tentsela, kushuca, kuhambisa tincwembe, njll. Kumbandzakanyeka kusho kutsi bantfu bafaka ligalelo emiphakatsini yabo kanye nasekubusweni kwemiphakatsi yabo.
kucinisekisa kutsi baholi abasebentisi emandla abo kabi kugcina hulumende asesimeni sekwati tifiso temphakatsi kancono kuniketa takhamuti litfuba lekufaka ligalelo ekubusweni kwelive futsi hulumende utsatsa tincumo letinelwati ngetimfuno temphakatsi.
Intsandvo yelinyenti isho kutsi bonkhe bantfu bayalingana. Kulingana kusho kutsi bonkhe bantfu baphatfwa ngekulingana futsi baniketwa ematfuba lalinganako. Kumele kube nekungabandlululi bantfu ngenca yebuhlanga, inkholo, bulili, inkholelo yekutsandzana, njalo njalo. Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti bantfu banelilungelo lekugcina nekusebentisa emasiko, tilwimi kanye netinkholelo tabo.
Imiphakatsi yentsandvo yelinyenti inekubeketelelana kutepolitiki. Loku kusho kutsi nanobe linyenti lebantfu kungilo lelibusako ngaphasi kwentsandvo yelinyenti, emalungelo elidlanzana nawo ayavikelwa. Wonkhewonkhe kumele avunyelwe kutsi avete umbono wakhe nekutsi batihlelele emacembu abo etepolitiki. Umphakatsi waseNingizimu Afrika ucuketse bantfu labavela emasikweni, etinhlangeni, etinkholweni kanye nasebuveni lobehlukahlukene labanemibono leyehlukene. Umphakatsi wentsandvo yelinyenti uyakuvumela lokwehlukahlukana kutsi kuvetwe. Bantfu kumele bahloniphe lilungelo lalabanye bantfu lekuveta umbono wabo. Kubamba inkhulumo-mphikiswano nekucocisana ngetindzaba kuyincenye lebalulekile yentsandvo yelinyenti.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti, tiphatsimandla letikhetfwe bantfu kumele tibe nekutiphendvulela kulabo bantfu. Loku kusho kutsi banekutiphendvulela macondzana netento tabo. Tiphatsimandla kumele titsatse tincumo futsi tichube umsebenti wato ngekulandzela intsandvo netifiso tebantfu, hhayi tabo.
Hulumende kanye netiphatsimandla takhe kumele bavulekele umphakatsi mayelana naloko labakwentako. Hulumende loselubala ubamba imihlangano yemphakatsi futsi uvumela takhamuti kutsi tite kuleyo mihlangano. Uvumela bemitfombo yetindzaba kutsi batfole imininingwane mayelana netincumo ngaphandle kwebumatima futsi nangaphandle kwekwetama kugodla lokutsite mayelana nekutsi ngubani lotsetse sincumo kanye netizatfu taleto tincumo.
Lolunye lwetimphawu tenkhombandlela yentsandvo yelinyenti lukhetfo loluvamile, lolukhululekile nalolunebulungiswa. Lapha kulapho takhamuti tikwati khona kukhetsa bantfu letifisa kutsi batibuse. Lukhetfo kumele luchubeke ngendlela lekhululekile nalenebulungiswa, ngaphandle kwekwesatjiswa, inkhohlakalo kanye netinsongo kutakhamuti ngesikhatsi nobe ngembi kwesikhatsi selukhetfo.
Emave lamanyenti entsandvo yelinyenti aneluCwebu lwemaLungelo kutsi kuvikelwe bantfu macondzana nekusetjentiswa kabi kwemandla. LuCwebu lwemaLungelo luluhlu lwemalungelo kanye netinkhululeko leticinisekisiwe kubo bonkhe bantfu labaseveni. Uma luCwebu lwemaLungelo luba yincenye yeMtsetfosisekelo welive, tinkantolo tinemandla ekuphumelelisa lawo malungelo. LuCwebu lwemaLungelo lunciphisa emandla ahulumende futsi lungaphindze lwetfwese imitfwalo ebantfwini nasetinhlanganweni.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti kumele kube netindlela letivimbela siphatsimandla lesikhetsiwe nobe licembu lebantfu kutsi lisebentise emandla kanye nemali yahulumende kabi. Lokunye kusetjentiswa kabi kwemandla lokuvamile yinkhohlakalo. Inkhohlakalo yenteka uma tiphatsimandla tahulumende tisebentisa timali temphakatsi kutsi kuzuze tona nobe tisebentise emandla ato ngendlela lengekho emtsetfweni.
Kunetindlela letehlukahlukene tekuvikela bantfu mayelana nekusetjentiswa kabi kwemandla. ENingizimu Afrika hulumende wakhiwe ngekwetinhlangotsi letintsatfu: sishayamtsetfo, luphiko lwetekwengamela, neluphiko lwetemtsetfo (tinkantolo). Lesakhiwo sinciphisa emandla etiphatsimandla kuletinhlangotsi letehlukahlukene. Tinkantolo titimele.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyento emacembu langetulu kwalinye kumele afake sandla elukhetfweni futsi adlale indzima kuhulumende. Luhlelo lwebucembu-nyenti luvumela licembu nobe emacembu lahluleke elukhetfweni kutsi abe licembu leliphikisa lelicembu leliphumelele lukhetfo. Loku kusita hulumende kutsi abone letinye tinhlangotsi letehlukene etindzabeni. Luhlelo lwebucembu-nyenti luphindze lunikete bavoti kutikhetsela labo labamela lukhetfo, emacembu kanye netinchubomgomo tekutivotela ngesikhatsi selukhetfo. Esikhatsini lesinyenti, uma live linelicembu linye, umphumela kuvamise kuba ngundlovu-kayiphikiswa.
Ngaphasi kwentsandvo yelinyenti akukho umuntfu longetulu kwemtsetfo, sisho nenkhosi nobe uMengameli lokhetsiwe. Loku kubitwa ngekutsi kubusa kwekusebenta kwemtsetfo. Kusho kutsi wonkhewonkhe kumele ahloniphe umtsetfo futsi abe nekutiphendvulela uma ephule umtsetfo. Intsandvo yelinyenti isho kutsi umtsetfo kumele usetjentiswe ngekulingana, ngebulungiswa nangekufana.
Nanobe onkhe emalungelo lakulucwebu lwemalungelo abalulekile, kwentiwe umtamo wekugcizelela kulawo malungelo latsintsa bantfu nobe lahlose kubeka embili lamagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti njengobe endlalwe kuMtsetfosisekelo, lokungunawa: kulingana, inkhululeko kanye nesitfunti sebuntfu.
Njengobe kuchazwe ngaphambilini, kulingana kungumcondvo wesimilo wekutsi bantfu labasesimeni lesifanako ngetindlela letifanele kumele baphatfwe ngekulingana.
Wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
Kulingana kufaka ekhatsi kujabulela ngalokugcwele nangalokulinganako onkhe emalungelo netinkhululeko. Kunconota kuzuzwa kwekulingana, kunetindlela tetemtsetfo netalolunye luhlobo letihlose kuvikela nobe kutfutfukisa bantfu nobe emacembu ebantfu, lababekwe esimeni lesibucayi lubandlululo lolungenabulungiswa lokumele titsatfwe.
Umbuso akumelanga ubandlulule umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi umuntfu ushadile nobe akakashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve nobe indzawo yekudzabuka, libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
Kute umuntfu longabandlula lomunye umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni . Umtsetfo wavelonkhe kumele ubekwe kuze kuvinjelwe futsi kwencatjelwe lubandlululo lolungenabulungiswa.
Lubandlululo lolwentiwe ngasinye nobe letinyeti taletizatfu letibekwe esigatjaneni alukalungi ngaphandle uma ngabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile?
Ngekwaletimiso nobe ngekweluCwebu lwemaLungelo onkhana kunesisombululo lesiletfwa ekuphatfweni kwebantfu ngekungalingani eNingizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo. Bantfu bebancishwe emalungelo eluntfu, ikakhulukati labamnyama. Kwenta sibonelo bantfu bebahlangabetana nelubandlululo emsebentini, emakhaya kanye nasemphakatsini ngenca yebuhlanga, bulili, kukhubateka kanye netindzawo tekuhlala. Nanobe lesigaba 9 lesingenhla besiniketela ngekungabandlululwa kunencenye lenkhulu yesive sakitsi lesehlukene lesahlangabetana nekungalingani, kwenta sibonelo labasikati, bantfu labakhubatekile, bantfu labane-HIV ne-AIDS futsi kusenemehluko emazingeni ekuhlala emkhatsini kwebantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni nalabo labahlala etindzaweni tasemadolobheni. Tibonelo letimbalwa tiye taniketwa kutsi kuboniswe lokungalingani nekutsi ngabe iNkantolo yeMtsetfosisekelo iwacubungule njani lawo macala.
Sehluko seNhlangano yaMhlabuhlangene semukele emalungelo etenhlalakahle netemnotfo kanye nemalungelo etemasiko njengemalungelo esitukulwane sesibili nga-1945.
Emalungelo etiboshwa kutsi titfole indzawo yekuhlala lefanele, kondleka, tintfo tekufundza kanye nekwelashwa kwetemphilo.
Esimeni semphilo emalungelo eluntfu ahlangene kakhulu lelinye kulelinye ngobe kuye kwavela masinyane kutsi akunamcondvo kutsi umuntfu abe nemalungelo ekuvota ngaphandle kweluphahla lwekufihla inhloko. Kungaloko-ke esichemeni sekulalela seSpeak Out on Poverty lesabanjwa nga-1999, bantfu babelana ngesipiliyoni sabo mayelana nebuphuya. Loku kwabeka incabhayi kuhulumende mayelana nekutfutfukiswa kwemalungelo etenhlalakahle netemnotfo. Ngaloko-ke, emalungelo etenhlalakahle netemnotfo amayelana nekuniketa bantfu ngetidzingo temphilo letisisekelo, kungaloko inhloso yekucala yaloluhlelo nga-1998 bekukwehlukanisa emkhatsini kwesidzingo nemfuno.
Injongo yalesihloko bekukuhlomisa bantfu mayelana nekutsi ngabe bangababeka njani bocalangaye betidzingo tabo uma kumele bente njalo ngesikhatsi sekwetfulwa kwetinsita tetenhlalakahle netemnotfo. Ngekufaka lamalungelo kuMtsetfosisekelo hulumende ubonise kutibophelela kwakhe ekucedzeni buphuya kanye nekungalingani ngemazinga etenhlalakahle eNingizimu Afrika. Kutibophelela lokwengetiwe kuye kwaboniswa ngekwemukelwa kwesiVumelwano mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko nga-1998.
Wonkhewonkhe unelilungelo lekusebentisa lulwimi nekutimbandzakanya emishikashikeni yelisiko latikhetsele lona, kepha kute umuntfu lotawutsakasela lawa malungelo ngendlela lengahambisani nanobe ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu?
lekutsakasela emasiko abo, lekuchuba inkholo yabo kanye nekusebentisa lulwimi lwabo, kanye nelekubumba, lekujoyina nelekugcina tinhlangano naleminye imitimba yemphakatsi lokwesekeleke kumasiko, tenkholo nelulwimi. Lamalungelo lasesigatjaneni angeke atsakaselwa ngendlela lengahambisani nanobe ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu?
Totimbili letigaba ticacile kepha kumele tihambisane netimiso teluCwebu lwemaLungelo, ngalamanye emagama angeke tisetjentiswe ngaphandle kwemkhawulo kepha tincishisiwe ngandlela tsite. Kwesibili timiswe ngendlela yekutsi tivikele bantfu labangemalunga elicembu lelulwimi nobe lemasiko.
Umbuso kanye nebantfu bawo kumele bacaphele kutsi bangatsikameti nobe bahlukumete lilungelo lekutsakasela emasiko ngulamacembu. Ngaphandle kwekwemukelwa kwemasiko lokuniketwe siGaba 27 sesiMemetelo saMhlabawonkhe semaLungelo eLuntfu nga-1948, siVumelwano saMhlabawonkhe mayelana nemaLungelo eTemnotfo, Tenhlalakahle neTemasiko nga-1996, yomibili lemiculu yamhlabawonkhe iye yemukelwa yiNingizimu Afrika, iyasebenta futsi iyasetjentiswa. INingizimu Afrika ngekwehlukahlukana kwemasiko ayo kumele icinisekise kulandzelelwa kwalamasiko ngemtsetfo, kungaloko kunaletigaba letimbili letingenhla. Njengobe kutsakasela emasiko kungamelanga kungcubutane nanobe nguwaphi lamanye emalungelo lakuluCwebu lwemaLungelo, uma kwenteka kube nekungcubutana kumele lamalungelo ahlelenjiswe kutsi ahambisane neluCwebu lwemaLungelo. Kwenta sibonelo, lisiko langaphambilini lelimayelana nekudla lifa ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko kuye kwadzingeka kutsi lihlelenjiswe ngaloMtsetfo lokhona weKwemukelwa kwemiShado yeNdzabuko Nombolo 120 wanga-1998. Kwenta sibonelo, lisiko lase-Afrika lemtsetfo wendzabuko lekudla lifa beliniketela ngekutsi ngulabadvuna kuphela labebanelilungelo lekudla imphahla yelifa lemufi, lokusho kutsi kudla lifa bekuhamba ngemzila webudvuna. Umfelokati nebantfwana bekumele bondliwe ngulowo lomdvuna lodle imphahla yelifa nobe basale bangenakondliwa. Lelisiko ngalokucacile belingcubutana nemalungelo eluntfu lasisekelo, kungaloko umtsetfo lokhona nyalo wetendzabuko wesekela kuvikelwa ngumtsetfo ngalokulinganako.
Bantfu kumele bahloniphe kutsakasa nemikhuba yalabanye bantfu kuze bagweme kungcubutana.
Umbuso kumele uvumele bantfu kutsi batsakasele imikhuba yemasiko abo ngaphandle uma loku kutsakasa kungahambisani neMtsetfosisekelo.
Kubaluleke kakhulu, kulo lonkhe luhlelo lwekufaka ligalelo, kutsi bantfu bahloniphe emalungelo alabanye. Loku kusho kuhlonipha emalungelo abo ekuba nembono, ekukhankasela emacembu abo etepolitiki, ekusomela tindzaba tabo (nanobe loku kungahambisani neludzaba lwakho) kuvotela umuntfu labatikhetsele yena njalo njalo.
Inhloso yaloluhlelo kuphawula imitfwalo/imisebenti lehambisana nalelo nalelo lungelo lelendlalwe kuMtsetfosisekelo. Ngaloko-ke kubalulekile kutsi tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika tijabulele lamagugu lamatsatfu entsandvo yelinyeti njengenkhululeko, kulingana kanye nesitfunti.
Kunenkhombandlela leniketiwe yembuso kanye netakhamuti tawo njengobe emalungelo asebenta ngekucondzisa kumbuso netakhamuti kanye nakutakhamuti todvwana.
Umtfwalo wami : kuhlonipha labanye bantfu nanobe behlukile kunatsi kanye nekwemukela kutsi bayalingana natsi.
Umtfwalo wembuso : kwenta umtsetfo losebenta ngekufana kuwonkhewonkhe kungakhatsalekile kutsi ngabe baluphi luhlanga, umbala, bulili, njalo njalo.
Umtfwalo wami : kungakhulumi ngalabanye bantfu ngendlela lenelubandlululo ngobe ubona kutsi bangephasi kwakho ngekubaluleka ngenca yebuhlanga, umbala, bulili, njalo njalo, babo.
Umtfwalo wembuso : kwenta imitsetfo lengabandlululi bantfu ngetizatfu tebuhlanga, umbala, bulili, inkholelo yekutsandzana, njalo njalo.
Umtfwalo wami : kungavisi lomunye umuntfu buhlungu ngendlela leba yingoti emphilweni yakhe.
Umtfwalo wembuso : kuphasisa imitsetfo levikela timphilo tebantfu.
Umtfwalo wami : kungahlukumeti umlingani wami nobe bantfwana bami ngasese ekhaya lami.
Umtfwalo wembuso : kucedza kusetjentiswa kwesihluku ekutfoleni imininingwane ebantfwini.
Umtfwalo wami : kungavumeli bantfwana bami kutsi baye bayosebenta uma basesebancane kakhulu.
Umtfwalo wembuso : kuphasisa umtsetfo lomisa buncane beminyaka kanye nemiholo yebantfu labasebentako.
Umtfwalo wami : kukokota emnyango wemuntfu ngembi kwekungena.
Umtfwalo wembuso : kugcina imininingwane yebantfu ngabo matfupha iyimfihlo, kwenta sibonelo, umuntfu lomsikatsi lofisa kuhushula sisu kumele akwati kutsi lemininingwane itawugcinwa iyimfihlo.
Umtfwalo wami : kungatsikameti nobe kungavimbeli lomunye umuntfu kutsi akhonte ngalendlela atsandza ngayo, kulalela labanye bantfu kanye nekwemukela lilungelo labo lekuba nembono lowehlukile kulowo wami.
Umtfwalo wembuso : kuvumela bantfu kutsi batsatse emaholide ngemalanga abo etenkholo.
Umtfwalo wami : kugwema kusabalalisa kutondzana emkhatsini kwebantfu betinhlanga, tinkholo, emacembu etepolitiki lahlukahlukene, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kungabekeli bemitfombo yetindzaba tihibe uma umbuso ungakutsandzi kusolwa kwahulumende ngubemitfombo yetindzaba.
Umtfwalo wami : kungaphatsi sibhamu nobe sikhali lesiyingoti uma kunemshuco nobe umbutsano.
Umtfwalo wembuso : kwenta kuphephe futsi kuvikeleke uma bantfu bafuna kuba nembutsano, kwenta sibonelo, ngekulawula timoto, ngekutfumba tibhamu kanye netikhali.
Umtfwalo wami : kungencabeli bantfu enhlanganweni yami ngetizatfu letibandlululako, kwenta sibonelo, ngekwencabela kuvumela bantfu baseShayina enhlanganweni yami.
Umtfwalo wembuso : kungatsikameti tinchubomgomo temacembu etepolitiki, tinyunyane tebasebenti, njll.
Umtfwalo wami : kungesabisi bantfu labangemalunga elicembu letepolitiki lelehlukene kunelami.
Umtfwalo wembuso : kuvumela onkhe emacembu etepolitiki kutsi asebente ngekukhululeka, kuvumela onkhe emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi avele kuTV.
Umtfwalo wami : kungaphoceleli nobe ngesabise bantfu kutsi bavotele licembu lami letepolitiki.
Umtfwalo wembuso : kuvikela bantfu etikhungweni tekuvota ngetekuphepha letifanelekile. Kuniketa tibonelelo tekukhankasa letilinganako kuwo onkhe emacembu etepolitiki laselukhetfweni, kuniketela ngetekutfutsa bantfu labasetindzaweni letikhashane netiteshi telukhetfo.
Umtfwalo wami : kuvumela bantfu kutsi bafake tincwembe nemaphosta edolobheni nobe endzaweni yakitsi kanye nekutsi loku ngingakudzabuli.
Umtfwalo wembuso : kuvumela wonkhewonkhe kutsi abe nelitfuba lekukhankasela licembu lakhe letepolitiki, kuvumela emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi avele kuTV.
Umtfwalo wami : kwemukela kutsi sonkhe siyalingana njengetakhamuti taseNingizimu Afrika.
Umtfwalo wembuso : kwenta imitsetfo lecinile mayelana nekuvumela bantfu bakulamanye emave nalobunye buve kutsi bangene eNingizimu Afrika.
Umtfwalo wami : kwemukela nobe ngubani lofika futsi lohlala edvute nami njengamakhelwane.
Umtfwalo wembuso : kuniketa emaphasipoti nabomatisi kuto tonkhe takhamuti letifaka ticelo.
Umtfwalo wami : kwemukela kutikhetsela kwebantfu mayelana nekutsi ngabe bafisa kuyenta njani imali yekutiphilisa.
Umtfwalo wembuso : kuvumela bositolo-siyandzindza nalabo labatsengisa etitaladini kutsi batsengise kepha kuphasiswe imitsetfo yekulawula loko.
Umtfwalo wami : kuphatsa bantfu labangisebentelako ngebulungiswa, ngibanikete litfuba lekubeka ludzaba lwabo uma basolelwa ngekungasebenti kahle, kubaniketa secwayiso ngembi kwekubacosha, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kwenta kube lula futsi kungabiti kutsi umcashwa afake licala lekumelana nemcashi uma akholelwa ekutseni ucoshwe nobe uphetfwe ngaphandle kwebulungiswa.
Umtfwalo wami : kuvumela labanye bantfu lapho lengisebenta khona kutsi bajoyine nobe nguyiphi inyunyani yebasebenti labatikhetsela yona ngaphandle kwekubesabisa.
Umtfwalo wembuso : kuvumela tonkhe tinyunyani kutsi tibhalise.
Umtfwalo wami : uma ngitelekile kumele ngivumele labanye bantfu lapho lengisebenta khona kutsi bachubeke nekusebenta uma batikhetsela njalo.
Umtfwalo wembuso : kuvikela basebenti labatelekile nanobe loko kungasho kutsi emaphoyisa kumele ente loku.
Umtfwalo wami : akumelanga ngakhe umkhukhu ngemuva kwesitandi salomunye umuntfu.
Umtfwalo wembuso : kwemukela emalungelo ebantfu ekubuyiselwa umhlaba uma basuswa kuwo ngenkani, kuncephetelisa bantfu uma ngabe bemukwa umhlaba bebahlala kuwo.
Umtfwalo wami : uma ngifake sicelo sekubolekwa imali yendlu kumele ngikhokhele sitolimende njalo ngenyanga.
Kusebenta nemkhakha wangasese njengemabhangi, kwenta tindlu tekuhlala tifinyeleleke ebantfwini labengetiwe, kukhipha tihibe letenta kube lukhuni kutsi bantfu batfole tikweledu tekutsenga nobe tekwakha tindlu.
Umtfwalo wami : kutfumela bonkhe bantfwana bami esikoleni.
Umtfwalo wembuso : kwakha tikolo letenele kanye nekuniketa ngebafundzisi labenele kuze wonkhewonkhe atawukwati kuya esikoleni.
Umtfwalo wami : kondla bantfwana bami, ngingabahlukumeti ngasese ekhaya nobe emphakatsini. Kuniketa luphahla lolungaphumeleleka kutsi ngivikele bantfwana bami.
Umtfwalo wembuso : kuniketa ngetinhlelo tekondla kanye nemakhaya ebantfwana labasengcupheni, kuphenya tigameko tekuhlukunyetwa kwebantfwana.
Umtfwalo wami : kunakekela nekuvikela timpompi temanti emphakatsi kanye nekutigcina tisesimeni lesifanele sekusebenta, kungafaki tinsila emifuleni lesetjentiswa bantfu kutsi batfole emanti ekunatsa, kutsi nginganatsi, ngibheme nobe ngidle tidzakamiva kutsi ngivikele imphilo yami, kulahla tinsila tasekhaya ngendlela lefanele khashane nebantfu, kukhokhela tindleko tetinsita teMkhandlu waMasipala.
Umtfwalo wembuso : kuniketa tinsita tekutfutsa tinsila letibangela kugula, kuniketa emanti lahlobile lageletako kuyo yonkhe imiphakatsi, kungacoshi bantfu etibhedlela uma badzinga lunakekelo.
Umtfwalo wami : kuhlonipha emasiko alabanye bantfu kanye nekugwema kubatsikameta ngendlela labanye bantfu benta ngayo tintfo.
Umtfwalo wembuso : kwemukela kutsi tonkhe tilwimi tibalulekile, nekusukumisela onkhe emacembu etilwimi tinhlelo teTV.
Umtfwalo wami : kubuta tiphatsimandla tahulumende uma titsatsa tincumo lengingativisisi.
Umtfwalo wembuso : kuniketa ngetizatfu mayelana netincumo, kwenta kube malula ebantfwini kutsi batfole imininingwane kutiphatsimandla.
Umtfwalo wami : kubika ngetiphatsimandla locabanga kutsi tisebentise emandla ato kabi kuMvikeli wemPhakatsi.
Umtfwalo wembuso : kutsatsela tiphatsimandla letikhohlakele tinyatselo kanye nekungavikeli tiphatsimandla letisebentise emandla ato kabi.
Umtfwalo wami : kusebentisa tinkantolo macondzana nekusombulula kungcubutana, ungatitsatseli umtsetfo etandleni.
Umtfwalo wembuso : kuniketa bameli ngaphandle kwetindleko ebantfwini labasebentisa tinkantolo kutsi bativikele.
Umtfwalo wami : kwemukela kutsi wonkhewonkhe unelilungelo lekushushiswa ngebulungiswa, kuniketwa ummeli lotommela abe akhokhelwa ngumbuso, kutsi atfole ibheyili, njalo njalo.
Umtfwalo wembuso : kutjela bonkhe bantfu kutsi banelilungelo lekutfola ummeli ngetindleko tembuso, kuniketa wonkhewonkhe litfuba lekushushiswa ngebulungiswa, njalo njalo.
Kuncishiswa kuyefana nekuhlukunyetwa. Umtsetfo lonciphisa lilungelo uyalihlukumeta lelo lungelo. Nanobe kunjalo, lokuhlukunyetwa angeke kungahambisani nemtsetfosisekelo uma kwenteka ngesizatfu lesemukelwe njengalesifanelekile sekuhlukumeta emalungelo emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe kumagugu lamatsatfu entsandvo yelinyenti (sitfunti sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko). Ngalamanye emagama, akusiko konkhe kuhlukunyetwa kwemalungelo lasisekelo lokungahambisani nemtsetfosisekelo. Uma loko kuhlukumeta kungafaneleka ngekulandzela tindlela letimiswe esigabeni 36 kutawuba ngulokwemukelekile ngekwemtsetfosisekelo.
d budlelwano emkhatsini kwekuncishiswa nenhloso yako; kanye e nendlela lengakhinyameti kakhulu yekuzuza leyo nhloso.
Ngaphandle uma kuya njengobe kwendlalwe esigatjaneni 1 nobe kusiphi lesinye simiso seMtsetfosisekelo, akukho umtsetfo longanciphisa nanobe nguliphi lilungelo lelishicilelwe kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
Ngembi kwekukhuluma kabanti ngesigaba sekunciphisa jikelele (sigaba 36) kubalulekile kutsi sisho kutsi lokunciphisa lokufanako kungendlela yetilinganiso netigaba tekunciphisa telikhetselo. Kwenta sibonelo lamanye emalungelo anetimfuneko letibonisa kuncishiswa lokufakwe esigabeni lesitsite seluCwebu lwemaLungelo.
Nanobe kunciphisa kumele kwehlukaniswe esigabeni sekucedza nobe sekumisa, njengesigaba 37 lesisebenta kuphela ngaphasi kwesimo lesibucayi futsi lesivumela kumiswa kwalamanye emalungelo lakusehluko 2 ngaphasi kwetimo letitsite.
Nanobe emalungelo angasetjentiswa ngalokungenamkhawulo lesinciphiso ngekulandzela sigaba 36 sibeka umtfwalo embusweni kanye nasemphakatsini kutsi kuhlonishwe emalungelo ebantfu ngamunye. Ngalamanye emagama lesigaba asengceli kubaluleka kwemalungelo ebantfu. Ngekusho kwalomunye umbhali Ronald Dworkin esiceshini Taking Rights Seriously , emalungelo emuntfu ngamunye angetulu nobe engcela imigomo lehlanganisele. Nanobe umgomo lohlanganisele ungabaluleka kangakanani, angeke ulandzelwe ngendlela lehlukumeta emalungelo emuntfu ngamunye. Nanobe kunjalo, lesigaba sekunciphisa sisitjela kutsi kuluCwebu lwemaLungelo eNingizimu Afrika, nanobe emalungelo angavamisa kuba ngetulu kwemigomo lehlanganisele, tikhona tikhatsi lapho emalungelo kumele adedele timfuno temphakatsi letibaluleke ngalokwedlulele?
Inchazelo lemfishane yaloko lokushiwo ngaletindlela letibekwe phasi ngekulandzela sigaba 36 ekunciphiseni emalungelo eluntfu.
Umtsetfo losentjentiswa ngalokwetayelekile usho umtsetfo losebenta kumhlabawonkhe. Kwenta sibonelo kumele kube ngumtsetfo hulumende laneligunya lawo, njengekubusa kwekusebenta kwemtsetfo. Kwesibili kumele kube ngumtsetfo lohlobile, lofinyelelekako futsi locacile kuze kutsi labo labatsintfwa ngiwo bakwati kucinisekisa lizinga lemalungelo nemitfwalo yabo, kwenta sibonelo uMtsetfo weNchubo ngetebuGebengu Nombolo 51 wanga-1977 njengobe uchitjiyelwe.
Lombandzela udzinga kutsi lokunciphisa kulinganise lilungelo lelisisekelo kuphela ngetizatfu letemukelekile futsi letineluvelo kumagugu entsandvo yelinyenti lasitfunti sebuntfu, kulingana nenkhululeko. Futsi kumele kube kunciphisa lokufinyelela ekuzuzeni inhloso lokumiselwe yona. Kwenta sibonelo, kubopha umsolwa kuhlose kucinisekisa kuba khona kwakhe enkantolo. Uma kutfolakele bufakazi bekutsi umsolwa utawusigcina sibopho sakhe sekuvela enkantolo, nekutsi timfuno/kuvikeleka kwemphakatsi kunakiwe, inhloso yekunciphisa lilungelo lenkhululeko nekuvikeleka ayibe isaba nemandla ekuma. Ngaloko-ke lowo msolwa uniketwa ibheyili kungakapheli ema-awa langemashumi lamane nesiphohlongo ngemuva kwekuboshwa.
Kuncishiswa kwemalungelo etemtsetfosisekelo ngenhloso lefanelekile kunesidzingo emphakatsini wentsandvo yelinyenti, lokufaka ekhatsi kulinganisa emagugu lancintisanako, bese ekugcineni kube nekucubungula lokwesekeleke ekucatsaniseni. Loku kucacile kutimiso tesigaba 33 . Leliphuzu lekutsi emalungelo lehlukene anemiphumela lehlukene macondzana nentsandvo yelinyenti, kantsi mayelana neMtsetfosisekelo wetfu, emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe enkhululekweni nekulingana, kusho kutsi angeke kube nelizinga lelingenamkhawulo lelingabekwa kutsi kucutjungulwe kufaneleka nekudzingeka. Imigomo ingasukunyiswa, kepha kusetjentiswa kwaleyo migomo ngaphasi kwetimo letitsite kungaphumelela kuphela ngekuya ngesimo nesimo. Loku kubonakala kakhulu kumfuno yekucatsanisa, ledzinga kutsi kube nekulinganiswa kwetinshisekelo letehlukene. Eluhlelweni lwekulinganisa, tintfo letifanelekile lokumele ticutjungulwe titawufaka ekhatsi luhlobo lwelilungelo lelincishiswako, kanye nekubaluleka kwalo emphakatsini loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe enkhululekweni nekulingana, inhloso lelo lilungelo lencishiselwa yona kanye nekubaluleka kwaleyo nhloso kulowo mphakatsi, lizinga laloko kunciphisa, bumcoka bako, kanye nekutsi ngabe loko kunciphisa kumele kube ngulokudzingekile, kutsi ngabe lemiphumela lelangatelelwako bekungenteka kutsi izuzwe ngaletinye tindlela letinesihluku lesincane kulelilungelo lelitsintsekile. Kuloluhlelo kumele kucashelwe timiso tesigaba 33 , kanye nemagugu lasisekelo eMtsetfosisekelo, kungalitjalwa kutsi, njengobe kwasho liJaji laseKhanada, indzima yeNkantolo akusiko kucagecagela kuhlakanipha kwekukhetsa tinchubomgomo letentiwe tishayimtsetfo?
Leti nguletinye tetibonelo tetimo lapho emalungelo angcubutana khona nalapho lelinye (nobe omabili) kulamalungelo kutawumele ancishiswe. Uma lamacembu langcubutanako angakwati kusombulula inkinga kumele amukise lelicala enkantolo. Inkantolo kutawumele incume kutsi ngabe nguliphi lilungelo lelibaluleke kakhulu kuleso naleso simo kanye nekutsi ngabe kuyabonakala futsi kufanelekile kutsi lelo lungelo lincishiswe.
Kunciphisa lilungelo lemuntfu lemphilo nelilungelo lesitfunti.
Kunciphisa lilungelo lemntfwana lemfundvo lesisekelo uma kucatsaniswa nelilungelo lemfundvo nelisiko.
Lilungelo lemntfwana lekuvikelwa ekuphatfweni kabi uma licatsaniswa nelilungelo lemtali lekukhulisa umntfwana ngekumshaya ngasese ekhaya ngaphandle kwekungenelela kwemuntfu.
Lilungelo lalabasikati lekuphatfwa ngekulingana kanye nesitfunti, kanye nelilungelo lenkhululeko lekuvikeleka kwemuntfu (kukhululeka kuto tonkhe tinhlobo tebudlova).
Lilungelo lemuntfu kutsi atikhetsele indlela yekutentela imali uma licatsaniswa nelilungelo lemphakatsi lekuba nesimondzawo lesivikelekile kuze kutsi bonkhe bantfu bakwati kuphila khona.
Lilungelo lemfundzi lekungabandlululwa ngenca yenkholo kanye nelilungelo kutemfundvo uma kucatsaniswa nelilungelo lelisiko.
Lilungelo lekubamba umshuco uma licatsaniswa nelilungelo lekuhlala kusimondzawo lesiphephile.
Emalungelo alabasikati ekutilawula macondzana nemitimba yabo kanye nekutsatsa tincumo ngentalo uma acatsaniswa nelilungelo lekuphila lemntfwana longakatalwa.
Umuntfu kumele angakhohlwa kutsi lilungelo lekujikeletisa sibhakela semuntfu liphelela lapho kucala khona imphumulo yalomunye umuntfu. Ngaloko-ke umuntfu kumele etame kubona kutsi ngabe atikho letinye tindlela ngaphandle kwekunciphisa lilungelo, kutsi kuzuzwe inhloso lefanako?
UMbuso kumele utfutfukise umtsetfo wekuvikela bantfu ekuhlukunyetweni nobe ekuncishisweni kwemalungelo abo kanye nekuhunyushwa lokufanele kwesigaba 36 yiNkantolo nobe ngemaKhomishani. Kwenta sibonelo, sigaba 39 siniketela ngekutsi: Uma kuhunyushwa luCwebu lwemaLungelo eLuntfu inkantolo kumele ikhutsate emagugu lasisekelo semphakatsi loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe esitfuntini sebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko. Lesimo siyefana nasesigabeni 36?
Umlandvo waseNingizimu Afrika ubonisa kutsi bekunemikhakha yemphakatsi lebeyincishwe ematfuba ngumbuso wangaphambilini. Kwenta sibonelo, bantfu labamnyama bebaphatfwa njengalabangaphasi kunato tonkhe letinye takhamuti taseNingizimu Afrika. Nanobe kunjalo, kunemacembu kuto tonkhe tinhlanga taseNingizimu Afrika lebekahlangabetene nekuba sesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze. Lawo macembu asengcupheni yekuphatfwa ngalokunyembenyako nasesikhatsini sentsandvo yelinyenti. Kuyatiwa ngalokucacile kutsi linyenti lalabo bantfu ngulabamnyama.
Lamacembu langenhla aye afakwa futsi kwaba netimiso telikhetselo ngaphasi kwalesigaba lesingenhla seMtsetfosisekelo, futsi kunemitsetfo lembalwa lephasisiwe yekubavikela njengobe kushiwo kuMtsetfosisekelo wanyalo lodzinga kutsi kuphasiswe imitsetfo yavelonkhe kuze kutawucinisekiswa kuphunyeleliswa kwelilungelo. Nanobe leyo mitsetfo seyishayiwe, kulandzelwa nekuphunyeleliswa kwayo kusaseyincabhayi lenkulu, nanobe kunetinhlawulo letibekiwe tekungalandzelwa kwaleyo mitsetfo. Letento tiye tehlise litsemba lemphakatsi macondzana neluhlelo lwebulungiswa, kungaloko-ke labanye batitsatsela umtsetfo etandleni tabo.
Wonkhe umntfwana unelilungelo?
h lekuniketwa ummeli ngumbuso, lokhokhelwa ngetimali tembuso, emacaleni langafaki bugebengu latsintsa lowo mntfwana, uma ngabe bulungiswa bungacekeleka phasi uma loku kungentiwa; kanye i nelekungasetjentiswa-ngco uma kunekungcubutana ngetikhali, kanye nekuvikeleka ngetikhatsi tekungcubutana ngetikhali.
Inhlalakahle yalomntfwana iyintfo lebaluleke kakhulu kuto tonkhe tintfo letiphatselene nalomntfwana.
Kulesigaba, ligama umntfwana lisho umuntfu loneminyaka lengephasi kwa-18.?
Kunemtamo lowentiwe kutsi kuphunyeleliswe futsi kuvikelwe lamalungelo ngekweMtsetfosisekelo, siVumelwano mayelana nemaLungelo emNtfwana sanga-1990 lesasayinwa yiNingizimu Afrika ngaNovemba 1993 saphindze semukelwa ngaJuni 1995, kanye nemitsetfo leminyenti lemayelana nemalungelo ebantfwana. Kwengeta lapho kunemiklamo netinhlelo letitfutfukiselwe kuphawula kabanti ngekuba bucayi kweludzaba lwekuhlukunyetwa kwebantfwana, kepha lesimo siya ngekuba sibi ngekuhamba kwesikhatsi ikakhulukati mayelana nekuhlukunyetwa ngekwemacasi kanye nekungaphatfwa kahle. Kunetinhlangano letilwa nalesimo kepha ngekuya kwetibalobalo banyenti babhebhetselisi balobugebengu labasazulazula ngephandle ngenca yekweswelakala kwebufakazi. Letimo tiphindze tentiwe matima timo tenhlakakahle netemnotfo uma bantfwana bafunjatsiswa kuze bavalwe umlomo. Nanobe kunjalo umbuso uletse tindlela tekusita bantfwana ngekulandzela sigaba 70A seMtsetfo weNchubo ngetebuGebengu Nombolo 51 wanga-1977, njengobe uchitjiyelwe, kutsi kusitwe bofakazi lababantfwana.
Kusukela kuloluhlu lolungenhla kuyacaca kutsi kuba sengcupheni kwelicembu kuhambelana nekungasetjentiswa kwetinsita letibekelwe kuvikelwa kwemalungelo ebantfwana. Ngaloko-ke umphakatsi uyakhutsatwa kutsi uhlale ucaphele kuhlukunyetwa kwemalungelo ebantfwana nanobe lowo mntfwana ahlukunyetwa ngumtali nobe ngemalunga emndeni. Uma ufuna kuphawula emalungelo ebantfwana uyacelwa kutsi ucaphele lemininingwane lenanyatseliswe lapha mayelana netinkinga letihlangabetana nebantfwana enkantolo, uphindze ufundze nencwajana yeseHluko semaLungelo ebaNtfwana kuluCwebu lwemaLungelo.
Kwekugcina umbuso kuMtsetfosisekelo uniketele ngekuvikeleka kwemalungelo ebantfwana ngetindlela letimiswe ngekweMtsetfosisekelo lokufaka ekhatsi liKhomishani lalaBasha lelisungulwe ngekulandzela uMtsetfo weliKhomishani laVelonkhe lalaBasha, Nombolo 19 wanga-1996 njengobe uchitjiyelwe nga-2000. Imininingwane leyengetiwe mayelana nalelikhomishani iyatfolakala ngaphasi kwesigaba sekuVikelwa kwemaLungelo etfu.
Wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
Kulingana kufaka ekhatsi kutfokotela emalungelo nekukhululeka ngalokuphelele nangalokulinganako. Kuze kutawukhutsatwa kutfolakala kwekulingana, kungahle kutsatfwe tinyatselo temtsetfo kanye netalolunye luhlobo letimiselwe kuvikela nobe kutfutfukisa bantfu, nobe tinhlobo letitsite tebantfu lebetincishwe ematfuba ngenca yelubandlululo lolungenabulungiswa.
Umbuso akumelanga ubandlulule umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi umuntfu ushadile nobe akakashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve nobe indzawo yekudzabuka, libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
Kute namunye umuntfu longabandlulula ngalokungakalungi lomunye ngalokucondzile nobe ngekugegisa ngesizatfu sinye nobe letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni 3. Umtsetfo wavelonkhe kumele ubekwe kuze kuvinjelwe futsi kwencatjelwe lubandlululo lolungakalungi.
Lubandlululo lolwentiwe ngasinye nobe letinyeti taletizatfu letibekwe esigatjaneni 3 alukalungi ngaphandle uma ngabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile.?
Ngekuya kwemlandvo labasikati seloku baba sesimeni sebuntfwana kudzimate kube phakadze, eNingizimu Afrika seloku kwasekelwa umhlaba. Lesimo sisetjentiselwa wonkhewonkhe, kungakakhatsaleki kutsi uneminyaka mingaki, kutsi waluphi luhlanga nobe simo setenhlalakahle. Nanobe sigaba 9 seMtsetfosisekelo siye sabeka ngalokucace kahle kutsi wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni, esigatjaneni kutsiwa kubandlulula ngenca yenkholelo yekutsandzana kumele kungemukelwa, kusekhona labasikati lababahlukunyetwa bekubandlulula lokungenabulungiswa. Kwengeta lapho, njengasebantfwaneni, kunemiculu yamhlabawonkhe, yetigodzi neyavelonkhe lefakazela kutsi emalungelo alabasikati emukelekile futsi kumele avikelwe.
Ngekusho kwaDkt Danny Titus emalungelo alabasikati acala ekhaya. Akazange asungulwe eJiniva nobe eBanjuli nobe eStrasbong nobe eViyena nobe eSanJose, lapho imitimba yamhlabawonkhe ihlangana futsi isomela sisekelo samhlabawonkhe semiculu yemalungelo eluntfu. Lokuye kwavela kuleto tikhungo kungenteka kuphela ngobe bantfu kanye netinhlangano emikhakheni yasekhaya nakuvelonkhe baphawula tinkinga, batfutfukise tindzaba, bese batisa ngato emphakatsini nakulabo labasukumisa tinchubomgomo Human Rights Quarterly 16 1994 559 573?
Njengobe labasikati bebancishwe ematfuba ngaphambilini emikhakheni leminyenti yemphilo yabo, umuntfu angabatsatsa njengalabanemalungelo langetiwe kepha baphindze babe nemitfwalo leyengetiwe. Umbuso nawo kulindzeleke kutsi uletse tingucuko emtsetfweni welive nobe kutakhiwo kuze kutawubukanwa nalensambatseka.
Lelithemu lelitsi kukhubateka lisho kulahlekelwa nobe kuncishiswa kwematfuba ekutsakasela imphilo yemphakatsi ezingeni lelilinganako nelalabanye. Nanobe ingekho inchazelo lesemtsetfweni yalelithemu lelitsi kukhubateka, lifaka ekhatsi tinhlobo letinyenti letehlukahlukene tekuncishiswa kwelikhono lemuntfu lekwenta lokutsite. Kumiculu yenchubomgomo eNingizimu Afrika lelithemu licondzise ekukhinyabetekeni ngandlela-tsite macondzana nengcondvo, nemtimba kanye nemiva. Loko kukhinyabeteka kungaba ngekwesikhashana nobe ngekwanomphela. Ngaloko-ke bantfu bangaba nekukhubateka ngekwemtimba lokutsintsa titfo temtimba, kukhubateka kwemiva lokutsintsa kuva, kubona kanye nekukhubateka kwetengcondvo lokutsintsa womabili emakhono ekucabanga newekubona intfo bese uyihlatiya.
Sigaba 19 seMtsetfosisekelo sitsi sonkhe sakhamuti sikhululekile ekwenteni tincumo mayelana netepolitiki, lokufaka ekhatsi lilungelo lekubumba licembu letepolitiki, lekufaka sandla emisebentini yelicembu letepolitiki, nobe lekukhankhasela licembu letepolitiki.
Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lelukhetfo lolukhululekile, lolunebulungiswa, futsi loluba khona njalo lwekuvotela nobe muphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo. Sonkhe sakhamuti lesidzala sinelilungelo lekuvota elukhetfweni lwanobe ngumuphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo, futsi sivote ngasese kanye nelekungenela lukhetfo lwesikhundla selihhovisi lemphakatsi nekutsi, uma sikhetsiwe, sibambe leso sikhundla.
Njengobe lesigaba siniketa tonkhe takhamuti letidzala lilungelo lekuvota elukhetfweni, lena yingwabula-mlandvo lenkhulu kutepolitiki eNingizimu Afrika. Emalungelo ekuvota bekabekelwe lidlanzane lalabamhlophe kudzimate kube ngu-1983 ngalesikhatsi kungeniswa iPhalamende yandlu-ntsatfu. Bekubelungu, emaKhaladi nemaNdiya kuphela labebanelilungelo lekuvota kudzimate kube ngesikhatsi selukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994 lapho tonkhe takhamuti letidzala taseNingizimu Afrika taniketwa inkhululeko yekuvota, yekumela lukhetfo kanye nekusungula emacembu etepolitiki letitikhetsela wona. Nanobe kunjalo, ngembi kwelukhetfo lwanga-1999 bekunekuhlukunyetwa kwelilungelo lelukhetfo lolukhululekile. Kwenta sibonelo kuMbiko wemNyaka wanga-1999 we-SAHRC, kwadzingeka kutsi kuphenywe emacala lapho baholi bendzabuko nobe bosomapulazi bebancishe bantfu emalungelo etepolitiki.
Kulencenye lemayelana nemaLungelo nemiTfwalo, kunetintfo lokumele tentiwe nalokumele tingentiwa bantfu kanye nembuso lomunye kulomunye.
Kucinisekisa kutsi kuba sakhamuti kuyafakazelwa ngembi kwekubhalisela kuvota ngekutfola matisi losemtsetfweni kanye nekuya esiteshini sekuvota.
Kuvikela tonkhe titeshi tekuvota.
Kuniketa onkhe emacembu etepolitiki linani lesikhatsi lesifanako kutsi akhulume kuthelevishini nasemsakatweni.
Kusebentisa sigaba 20 seMtsetfosisekelo lesitsi Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti?
Kucinisekisa kusebenta kweMtsetfo weluKhetfo ngato tonkhe tikhatsi ikakhulukati ngesikhatsi selukhetfo.
Sigaba 23 seMtsetfosisekelo siniketela ngekutsi Wonkhewonkhe unelilungelo lekuphatfwa ngalokunebulungiswa emsebentini lokufaka ekhatsi emalungelo ebacashi nebasebenti kanye nekubunjwa kwetinyunyani tebasebenti. Lesigaba siyahambisana nesigaba 13 bugcili, kusebenta matima njengemtfunjwa kanye nekusentjentiswa ngenkhani, 16 - inkhululeko yekubeka luvo, 17 - umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phasi kanye na-18 - inkhululeko yekuhlanganyela?
Lencenye yemtsetfo beyigcwele kakhulu kubandlulula lokwesekelwe ebuhlangeni, ebulilini, esimeni kanye naseminyakeni. Bantfu labamnyama bebashayeka kakhulu kubo bonkhe baseNingizimu Afrika. Nanobe bebangaba nemfundvo lesezingeni, bantfu labaMnyama bebasetikhundleni letiphasi kakhulu ikakhulukati labasikati nebantfwana lebebasetjentiswa njengetigcila kanye nangenkhani. Bantfu labakhubatekile bona bebangacatjangelwa kutsi bangacashwa. Nanobe umtsetfo wetemisebenti uye watfutfukiswa ngalokubonakalako kutsi welaphe kwehlukana kwangaphambilini ekubukaneni nelubandlululo kanye nekweswelakala kwemisebenti nakube letintfo tiseloku tibhokile kubasebenti basemapulazini labangazange bafakwe kuMtsetfo weBudlelwane baseMsebentini wanga-1995. Ngaleso sizatfu baye bahlupheka kakhulu futsi kungunyalo bangaphasi kwekubukana nekuviswa buhlungu emtimbeni balimi. Loku kuye kwadala kungevani kepha lesimo siya ngekuba ncono ngemuva kwekuphasiswa kwemtsetfo webasebenti basemapulazini nebasebenti basemakhishini. Umtsetfo uye wachitjiyelwa ngaphasi kweMtsetfo weBudlelwane baseMsebentini wanga-1995, uMtsetfo wemiBandzela lesiSekelo eMsebentini 1997 kantsi futsi kunemitsetfo lemisha lesukunyisiwe, kwenta sibonelo uMtsetfo weBulungiswa eMsebentini Nombolo 55 wanga-1998, uMtsetfo wekuPhepha nekuVikeleka eMsebentini Nombolo 78 wanga-1995, uMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono Nombolo 85 wanga-1996. Umgomo losembili wako konkhe lokutfutfukiswa kwemtsetfo kunconota timo tasemsebentini kuze kutowentiwa ncono imakethe yetemsebenti kanye nekuletsa lizinga lesimo sekusebenta kubo bonkhe njengobe umtsetfosisekelo ukudzinga njengakusendlalelo Kunconota lizinga lemphilo lato tonkhe takhamuti futsi kukhululwe emakhono emuntfu ngamunye?
Kuhlonyiswe umuntfu ngemakhono nobe ngekucecesheka lokudzingekile kutsi ancintisanele tikhala temsebenti letifanelekile.
Kuhlonipha timisomtsetfo tasetindzaweni tekusebenta.
Kulandzela kutiphatsa lokukahle kanye nekulandzela inchubo lefanele yekusebentisa lilungelo lakho, ikakhululati lilungelo lekuteleka.
Kugwema kubandlulula labanye nobe ngasiphi sizatfu.
Umbuso kumele usukumise futsi usebentise umtsetfo lovikela basebenti mayelana nekubandlululwa nekusetjentiswa ngenkani.
KuCeceshwa ngaphasi kweNgcikitsi yeteNhlalakahle kuhlose kuniketa tonkhe tiphatsimandla tenkantolo ngelwati lolufanelekile nekuvisisa khona kutawemukelwa umbono walabanye kanye netimo tabo letehlukile kuze tincumo tabo tibe nguletinebulungiswa naletifanelekile kulomphakatsi lesiphila kuwo?
Ngaloko-ke kuba khona imibono yemacembu lavumelanako. Kwengeta lapho bantfu betama kugcina nobe kuzuza kubona licala linye kuphela lelihle ecenjini mayelana nalamanye emacembu, njengobe loku kubonakala kahle ekutihlatiyeni kwemuntfu ngekwakhe.
Angiphakamisi kutsi bantfu ngekutibonela bancume kusebentisa kubona licala linye kuphela lelingakafaneleki. Empeleni, kubonela licala linye ngekwebuhlanga nebulili kukhona, emicondvweni yetfu, lokudalwa kutimelela kwetenhlalakahle futsi kugcugcutelwe lisiko lelivamile nebemitfombo yetindzaba. Ngalesinye sikhatsi kuyaye kutjalwe etikhungweni tetfu. Sivamise kukwemukela njengemacinisa. Uma sibukene nenkinga, sivele sikusebentise ngekutentekela ngobe kuyimvelo futsi kumelula kumelula kakhulu kunekucala uhlolisise inkinga bese-ke ufinyelela esincumeni lesinelwati ngekuhlatiya umcondvo nangekulalela nekucubungula?
KUPHAWULA NEKUHLATIYA: kubeka ngetinhlangotsi kubeka umhlabawonkhe esimeni sekubukisisa kancono futsi kuletsa simondzawo sembono lapho tintfo tibekeka ngalokumnyama nalokumhlophe, tingafifiyeli futsi tingenako kutsi tingaba netinchazelo letinyenti. Kubeka sakhiwo samhlabawonkhe kanye nesipiliyoni setfu kuleso sakhiwo. Kusivumela kutsi sicubungule linani lelinyenti lemininingwane ngesikhatsi sinye.
LIGUGU: kubonela licala linye kufaka ligalelo etinhlelweni temagugu emuntfu. Uma kubeka ngetinhlangotsi kuhambisana nemagugu futsi kweyamene-ngco nekubaluleka kwetinhlelo temagugu emuntfu, kuba nekutjala ngandlela-tsite kwemuntfu ekulondvolotweni nasekugcugcuteleni kusebentisana kwemacembu.
Kulalela ngeluvelelo kuvamise kungena eluhlakeni lwekubona kwemuntfu. Ubuka ungekhatsi kwalolo luhlaka, bese ubona umhlaba ngalendlela labanye bantfu bawubona ngayo, uyakuvisisa kucabanga kwabo, uyakuvisisa kutsi bativa njani.
Kulalela ngeluvelelo kunemandla kakhulu ngobe kukuniketa imininingwane lenembako kutsi usebente ngayo. Esikhundleni sekuveta imicabango yakho ngemlandvo-kutichaza ngekwakho kanye nekucabangela, luvo, tinhloso kanye nekuhumusha, usebenta ngaloko lokusemcabangweni mbamba wenhloko nenhlitiyo yalomunye umuntfu. Ulalelela kutsi uvisise. Ubukisisile kutsi utfole kuchumana lokujulile kwalomunye umphefumulo.
Nanobe kulukhuni, yetama kutsi uvisise kucala, nobe uhlatiyisise ngembi kwekutsatsa sincumo bese uyayalela.
Khiye wesincumo lesihle kuvisisa. Ngekuncuma kucala, umuntfu angeke aze avisise.
Ngenca yekutsi silalela ngekwemlandvo-kutichaza kwemuntfu, sivamise kuphendvula ngayinye yetindlela kuletine. Siyahlatiya siyavuma nobe asivumi; siyahlolisisa sibuta imibuto lesukela kuloluhlaka lwetfu lwekubuka; siyeluleka siniketa seluleko lesesekeleke esipiliyonini setfu; nobe siyahumusha setama kucondzisisa bantfu, kuchaza tinhloso tabo, kutiphatsa kwabo, kuye ngetinhloso nekutiphatsa kwetfu. Letindlela tekuphendvula tivela ngekwemvelo kitsi. Sitibile futsi siphila emkhatsini wemamodeli ato ngaso sonkhe sikhatsi?
Ingci-nje ngabe siyati kutsi ungakanani umehluko longentiwa kuvisisa mbamba! Tonkhe teluleko letiniketwa onkhe malanga kumhlaba wonkhe betingeke tibe lite uma ngabe sibukana-ngco nenkinga lesetfulelwa yona. Futsi angeke sifinyelele ekuvisiseni lenkinga uma ngabe sibopheleke kakhulu ekuboneni tintfo ngeliso lemlandvo-kutichaza kwemuntfu ngamunye, umcondvo wetfu, kangangobe sidzimate sehluleke nekubona ngalamanye emehlo nanobe simo semhlaba sisibonisa lolunye luhlangotsi.
Uma uhlose kuvisisa, ngaphandle kwenkhombandlela nekuphukuta, kutawuba netikhatsi lapho utawumangaliswa kakhulu lwati lolucwengekile nekuvisisa longakutfola kusuka kulomunye umuntfu. Ngalesinye sikhatsi akukadzingeki kutsi ukhulume uma ubonisa luvelelo. Empeleni, ngalesinye sikhatsi emagama angavele eme endleleni yakho.
Uma ngabe ufundza kulalela labanye bantfu ngalokujulile, utawutfola umehluko lomkhulu wekubona tintfo. Ungahle ubone umhlaba ngeliso lekubona lemlingani wakho; mine ngibona umhlaba ngeliso lemali lelensi yekukhatsateka ngetemnotfo.
Uma utawutsintsa umphefumulo walomunye umuntfu kusho kutsi uhamba emhlabatsini longcwele.
Uma lilungelo lemuntfu lihlukunyetiwe angasebentisa indlela lengesiyo yemtsetfo yekuvikela lilungelo lakhe. Angetama kusombulula loludzaba nalomuntfu lotsintsekako.
Umholi wemphakatsi, njll.
Uma loko kwehluleka angaya esikhungweni sasemtsetfweni.
Tikhungo teSehluko 9 nguleto takhiwo umuntfu langaya kuto kuze kutsi kuvikelwe emalungelo akhe.
UMvikeli wemPhakatsi waVelonkhe, nobe umSombululi, njengobe lelihhovisi belatiwa ngaphambilini, usiphatsimandla lesisezingeni leliphakeme.
Utimele ngaphandle kwahulumende kanye nanobe nguliphi licembu letepolitiki.
Ukhetfwa yiPhalamende ngekulandzela uMtsetfosisekelo.
Uneligunya lekuphenya, lekwenta tiphakamiso tekucondzisa kugongonyeka kanye nekwetfula imibiko.
Nanobe ngubani angaka sikhalato kuMvikeli wemPhakatsi, lotawube sewuyasiphenya leso sikhalato. UMvikeli wemPhakatsi kumele acatjangwe njenganompempe lotawubuka onkhe emacadzi enkinga. Uma uMvikeli wemPhakatsi atfola kutsi sikhalato semmangali siyevakala futsi sinesisindvo, utawenta konkhe lokusemandleni kutsi atfole sisombululo salenkinga, lokufaka ekhatsi kwenta siphakamiso sekutsi luhlelo luguculwe.
UMvikeli wemPhakatsi angaphindze abike ngaloludzaba ePhalamende, letawubamba inkhulumo-mphikiswano ngalo futsi icinisekise kutsi tiphakamiso tiyalandzelwa.
Luphenyo luvamise kwentiwa ngendlela lengesiyo yemtsetfo, kepha uMvikeli wemPhakatsi angabita bantfu ngemasamanisi kutsi batawetfula bufakazi lobufungelwe uma kuba nesidzingo.
Hulumende kunobe ngumuphi umkhakha. Loku kufaka ekhatsi hulumende wavelonkhe newetifundza, ematiko ahulumende kanye nemitimba yabohulumende basekhaya.
Nobe ngumuphi umuntfu lochuba umsebenti wemphakatsi. Loku kufaka ekhatsi nobe ngubani lochuba umsebenti losemtsetfweni lotsintsa bonkhe, nobe incenye, yebantfu baseNingizimu Afrika, kwenta sibonelo umcashwa wembuso, njengeliphoyisa nobe siphatsimandla lesikhetsiwe.
Bokopeletjeni nobe tinkapani lapho umbuso umbandzakanyeka khona, kwenta sibonelo, i-Eskom neTelkom Ltd.
Kunyembenyeka lokungakafaneleki ummangali nobe lomunye umuntfu lahlangabetene nako, kwenta sibonelo ngesizatfu sekusetjentiswa kabi kwemandla, kutiphatsa lokungenabulungiswa, lokunelunya, lokungenanhlonipho nobe lokunye lokungahambisani nebuntfu, kubambeleleka lokungenasidzingo, kuhlukunyetwa kwelilungelo leluntfu, lomunye umphumela lovele ngenca yesincumo lesitsetfwe ngulemitimba.
Kungetsembeki nobe kungahambisi kahle kusetjentiswa kwetimali temphakatsi.
Kutinjingisa ngendlela lengakafaneleki.
Kutitfolela sibonelelo lesingakafaneleki.
Uma kwenteka kutsi sikhalato sakho sibe mayelana nekunyembenyeka, kumele wetame kusombulula leyo nkinga ngekwakho ngembi kwekutsi ufake sikhalato kuMvikeli wemPhakatsi, kwenta sibonelo, ngekukhulumisana nesiphatsimandla lesitsintsekako, kantsi uma loko kungasiti ngekubhalela umuntfu lowengamele leso siphatsimandla, kwenta sibonelo, iNhloko yeLitiko.
Kumele futsi uke ucabange ngekuchumana nelilunga langakini lePhalamende yaVelonkhe nobe yesiFundza.
Kulapho kuphela uma seloku wehluleka kusombulula lenkinga lapho lokumele ubhalele uMvikeli wemPhakatsi ufekse nobe upose nobe utfumele incwadzi yakho matfupha?
Luhlobo lwesikhalato sakho.
Lingemuva nemlandvo walesikhalato.
Tizatfu tekutsi kungani ufisa kutsi lesikhalato kumele siphenywe nguMvikeli wemPhakatsi.
Kumele usho emagama etiphatsimandla lochumene nato, netinsuku nekutsi ngabe kwatsiwani.
Emakhophi anobe ngukuphi kubhalelana emkhatsini kwakho kanye naletiphatsimandla kumele ananyatseliswe encwadzini yakho.
Inombolo yelucingo lapho wena ungatsintfwa khona, uma unayo.
Kuletinye tikhatsi uMvikeli wemPhakatsi angahle adzinge sitatimende lesifungelwe ngembi kwekutsi aphenye.
Uma ungenasiciniseko ngekutsi ngabe inkinga yakho iyintfo uMvikeli wemPhakatsi lanekuyiphenya, nobe ungakwati kubhala, ungashayela lihhovisi leMvikeli wemPhakatsi lucingo. Kunemalunga ebasebenti laceceshekile latawulalela sikhalato sakho, nobe sisikhulu nobe sisincane, bese enta luphenyo.
Kuletinye tikhatsi labasebenti bangasita bantfu kutsi batfole sisombululo lesiphutfumako etinkingeni tabo. Labasabenti bangaphindze bakutjele kutsi ungasicondzisa kuphi sikhalato sakho uma uMvikeli wemPhakatsi angaphumeleli kukusita.
Ungaphindze uye ehhovisi kutsi uyococisana nobe ukhulumisane nemuntfu, uma utsandza. Kuhle kutsi ubhale kucala bese ucela kutsi ute utobonisana nemuntfu kulencwadzi yakho.
UMvikeli wemPhakatsi nebasebenti batawugcina ligama lemmangali liyimfihlo uma kunesidzingo, futsi uma kuphumeleleka.
Lutfo. Lusito luniketwa mahhala futsi luniketwa kunobe ngubani lonenkinga njengobe kwendlalwe lapha ngenhla.
Tincumo temajaji netimantji, lokufaka ekhatsi tigwebo letikhishwe ngibo. Tento tangasese temuntfu ngamunye, tinkapani tangasese, bodokotela nobe bameli labangasebenteli umbuso.
Nanobe kunjalo, basebenti belihhovisi leMvikeli wemPhakatsi bangasita ngekukutjela kutsi kumele sikhalato sakho usicondzise kuphi nobe kutsi ngabe yini lokumele uyente kuletigameko letingenhla. Kuletinye tikhatsi uMvikeli wemPhakatsi angakutjela kutsi kumele uye enkantolo yetemtsetfo uma kuya enkantolo kuyindlela lencono yekubukana nalenkinga yakho. Njengobe uMvikeli wemPhakatsi angasebenti njengemmeli wetemtsetfo wanobe ngubani, utawutfunyelwa kummeli uma loludzaba kumele luye enkantolo.
Lihhovisi leMvikeli wemPhakatsi waVelonkhe litinte ePitoli.
Nanobe kunjalo, kunebaVikeli bemPhakatsi kuleso naleso kuletifundza letiyimfica.
LiKhomishani lemaLungelo eLuntfu litfutfukisa kuhlonishwa kanye nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. Indzima yalo kufundzisa bantfu mayelana nemalungelo eluntfu kanye nekuphenya tikhalato mayelana nekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu. Lingahlelela umuntfu kutsi atfole ummeli lotamsita ekuvikeleni emalungelo akhe futsi lingamukisa emacala enkantolo uma kunesidzingo. LeliKhomishani lemaLungelo eLuntfu lingumtimba lotimele futsi litiphendvulela ngekweMtsetfosisekelo kuphela. Njalo ngemnyaka kumele letfule umbiko ePhalamende.
Nobe ngubani lofisa kufaka sikhalato kuleliKhomishani lemaLungelo eLuntfu kumele agcwalise lifomu lelibitwa ngelifomu letiKhalato ku-SAHRC?
LeliKhomishani lesukunyiselwe kutfutfukisa nekuvikela emalungelo emiphakatsi leyehlukahlukene yetemasiko, tenkholo netilwimi. Kumele linconote futsi litfutfukise kuthula, kubeketelelana nebunye besive kulemiphakatsi ngekwesisekelo sekulingana, kungabandlululi nenkhululeko yekuhlangana.
Kubaluleke kakhulu kutsi tonkhe takhiwo tahulumende, lokufaka ekhatsi neMengameli, tivisise ngalokugcwele kutsi inkhululeko angeke izuzwe ngaphandle kwekutsi labasikati babe bakhululiwe kuto tonkhe tinhlobo tencindzetelo?
LiKhomishani lekuLingana ngeBulili ngulesinye setikhungo tembuso letisitfupha letesekela intsandvo yelinyenti letimiswe ngekweMtsetfosisekelo wanga-1996. Inhloso yalelikhomishani, njengobe yendlalwe esigabeni 187 seMtsetfosisekelo, kunconota kulingana ngekwebulili kanye nekweluleka nekwenta tiphakamiso ephalamende nobe lesinye sishayamtsetfo mayelana nanobe nguyiphi imitsetfo nobe imitsetfo lehlongotwako letsintsa kulingana ngekwebulili kanye nesimo salabasikati.
UmCwaningimabhuku-Jikelele uhlola ema-akhawunti awo onkhe ematiko ahulumende wavelonkhe nebetifundza kanye nabo bonkhe bohulumende basekhaya kutsi acinisekise kutsi imali isetjentiswa ngekutiphendvulela.
Tinkhulumiswano letaholela esisombululweni setepolitiki eNingizimu Afrika taholela, kuletinye tintfo, ekusungulweni kweliKhomishani lelitiMele leluKhetfo ngekulandzela timiso teMtsetfosisekelo wanga-1993.
Imigomo yeliKhomishani kucinisa kwesekeleka kwentsandvo yelinyenti kumtsetfosisekelo kanye nekunconota tinhlelo telukhetfo ngekwentsandvo yelinyenti. LeliKhomishani lineligunya lekwengamela lukhetfo netinhlololuvo emikhakheni yavelonkhe, yetifundza neyabomasipala?
Emagunya alo, nemitfwalo kanye nemisebenti yalo yendlalwe esiGabeni 5 seMtsetfo.
Esigabeni 19 seMtsetfosisekelo kuphindze kukhulunywe ngekuvikelwa kwemalungelo etepolitiki, lokuyincenye yemsebenti longumnyombo weligunya lalelikhomishani.
LeliKhomishani lelitiMele leluKhetfo linemahhovisi kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
Kuphindze kube naleminye imitimba ngaphandle kwaleto tesehluko semfica letisungulelwe kucinisa intsandvo yetfu yelinyenti.
Lelikhomishani lisukunyiselwe kulandzelela tonkhe tinhlangotsi tetekusakata kulelive, kwenta sibonelo, kwenta siciniseko kutsi lokusakatwa emsakatweni nakumabonakhashane kunebulungiswa nekutsi kumele tindzaba temphakatsi waseNingizimu Afrika.
UMengameli Nelson Mandela wasungula liKhomishani laVelonkhe laLabasha ngamhlaka 16 Juni 1996 ngekulandzela uMtsetfo weliKhomishani laVelonkhe laLabasha, Nombolo 19 wanga-1996. Lasukunyiselwa kutfutfukisa lisu lelihlanganisele lekubukana netincabhayi leticondzene nebantfu labasha eNingizimu Afrika.
Umbono weluPhiko lolutiMele lwetiKhalato nguMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika logucukile ngekuhambisana nemoya kanye nenjongo yeMtsetfosisekelo. Umgomo waloluPhiko kunconota kutiphatsa ngendlela lefanele kwemaphoyisa. Imigomo lesembili kutfutfukisa kwetsembela kwemphakatsi emitameni yeMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika kanye neluPhiko lolutiMele lwetiKhalato ekuvikeleni kutiphatsa kwemaphoyisa lokungakafaneli, kanye nekuhlelembisa kushushiswa ngekwebugebengu kwalawo malunga latfolakele atimbandzakanye etentweni tebugebengu.
Lenkantolo yasukunyiswa ngekulandzela uMtsetfosisekelo wanga-1996. Umtfwalo walenkantolo kugcinwa kwemtsetfo kanye neMtsetfosisekelo, lokumele bakusebentise ngaphandle kwekukhetsa luhlangotsi nangaphandle kwekwesaba, kwekuvuna labanye nobe kukhinyabeta.
Sigaba 25 nesigatjana seMtsetfo sitsi nobe ngumuphi umuntfu nobe umphakatsi lowalahlekelwa ngumhlaba wawo ngemuva kwa-1913 ngenca yemitsetfo yelubandlululo unelilungelo lekufaka sicelo sekubuyiselwa lowo mhlaba wakhe nobe akhokhelwe mayelana nalowo mhlaba. Sigaba 25 senta sibonelelo sekutsi hulumende angaphasisa umtsetfo wekubukana neticelo tekubuyiselwa umhlaba nobe tekuncesheteliswa. Hulumende waphasisa uMtsetfo wekuBuyisela emaLungelo kuTemhlaba lokungaphasi kwawo lapho liKhomisani neNkantolo yemiBango eTemhlaba kwasukunyiswa kutsi kucutjungulwe ticelo tebantfu mayelana nemhlaba.
Imisebenti yeliKhomishani lemiBango yeTemhlaba kuphenya ticelo temhlaba, kulamula nekusombulula leticelo kanye nekutfumela ticelo eNkantolo yemiBango yeTemhlaba uma leliKhomishani lingakwati kutisombulula. LeliKhomishani lemiBango yeTemhlaba linemakhulukhulu eticelo lelimatasatasa ngekutiphenya.
INkantolo yemiBango yeTemhlaba itawuncuma ngeticelo letingaphumeleleki kutsi tisonjululwe nguKhomishani. Lenkantolo ingancuma kutsi bantfu babuyiselwe umhlaba wabo, nobe kuniketwe lomuntfu lofake sicelo semhlaba lomunye umhlaba wembuso, nobe kukhokhelwe lomuntfu lofake sicelo ngesincephetelo ngenca yekulahlekelwa ngumhlaba.
Sigaba 20 seMtsetfosisekelo siniketela ngekutsi, Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti?
Umuntfu lobelekelwe eNingizimu Afrika usakhamuti saseNingizimu Afrika futsi loku angeke akwemukwe. Ngekulandzela sigaba 21 seMtsetfosisekelo, Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhamba nobe kuphi, unelilungelo lekuhamba ashiye iRiphabhulikhi, unelilungelo lekungena, nekutsi ahlale, nekutsi akhe nobe kuphi eRiphabhulikhi kanye nelilungelo lekutfola iphasipoti?
Letinyatselo letingu-10 letilandzelako titakusita ekudvwebeni lisu lemkhankaso lomayelana neludzaba lwemalungelo emphakatsini wakini. Sebentisa letinyatselo kutsi tikusite ngemkhankaso wakho.
Ngabe luyini luhlobo lwenkinga?
Ngabe lenkinga itsintsa bani?
Ngabe ngutiphi letinye tindlela tekuyisombulula?
Ngabe ngutiphi tihibe/tivimbelo letisendleleni?
KHETSA UMGOMO LOTSITE mayelana nemkhankaso (ungabi nemigomo lengetulu kwalengu-4). Ngalamanye emagama, ngabe yini loyoyenta njengencenye yemkhankaso wakho Tsatsa sincumo ngesikhatsi lesincunyiwe semkhankaso wonkhe?
TSATSA MUNYE WALEMIGOMO BESE UCABANGA KABANTI mayelana netinyatselo letidzingekile kuze kuzuzwe lomgomo. Bhala letinyatselo phasi ephepheni (Ngenca yekutsi kukucabanga kabanti lemicondvo levelako angeke ibe ngekulandzelana lokutsite).
HLOLISISA (CUBUNGULA) LAMASU LASESINYATSELWENI 3 bese ukhetsa lawo lanematfuba lamanyenti ekuphumelela. Bhala phasi leso naleso sinyatselo losikhetsile ekhadini nobe epheshaneni lelingu-5cm X 8cm (Lamakhadi abitwa ngemakhadi etinyatselo).
PHINDZA TINYATSELO 3 NA-4 MACONDZANA NALEMIGOMO LEMINYE loyiphawule esinyatselweni 2.
TSATSA LISHIDI LELIPHEPHANDZABA bese ubhala sihloko semkhankaso wakho kanye nesikhatsi losincumele lomkhankaso etulu. Bhala umugca ngaphasi kwaloko. Bhala phasi umgomo wekucala macondzana nalomkhankaso ngentasi kwalomugca. Bhala lomunye umugca ngaphasi kwaloku bese ubhala umgomo wesibili. Chubeka ngaloku udzimate ucedze kubhala yonkhe imigomo.
HLELA EMAKHADI ETINYATSELO LASESINYATSELWENI 4 ngendlela lefanele eceleni kwemigomo lefanelekile. Cala ngesinyatselo lesimalula nobe lesiphutfumako kakhulu. Cocisana ngemakhadi etinyatselo bese uwahlela kabusha uma kunesidzingo. Yengeta letinye tinyatselo letinsha njengobe tivetwa.
COCISANANI NGALELO NALELO KHADI LESINYATSELO ngabe kutawutsatsa sikhatsi lesingakanani, ngabe ngubani lotawuba nemtfwalo waleso sinyatselo futsi ngabe kutawubita malini, uma kunetindleko letimbandzakanyekako. Bhala phasi sikhatsi, umuntfu lotawuba nemtfwalo wekutsatsa sinyatselo kanye netindleko kuleso naleso setinyatselo kanye netindleko kulelo nalelo khadi letinyatselo?
BUKA SIKHATSI LESINCUNYIWE SEMKHANKASO WONKHE Bhala tinyanga ngasetulu kwelikhasi?
COCISANANI NGEKUTSI NGABE LESO NALESO SINYATSELO SITAWUTSATFWA NINI (KUYIPHI INYANGA) Ngalesikhatsi nisabeke emakhadi enu etinyatselo ngendlela lefanako. Emva kwaloko hlelani lamakhadi ngaphasi kwetinyanga letifanelekile.
iNchubomgomo yeKulwa neNkhohlakalo nekuKhwabanisa yeLitiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo uMtsetfo wekuVikela kuKhishwa kwemiNiningwane Nombolo 26 wanga-2000 kanye neluCwebu lwekutiPhatsa nekutiPhatsa ngekweBhizinisi lweLitiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Kulingana: Akumelanga ubandlululwe. Kepha luhlelo lwekulinganisa simo ngekubonelela labo bebabandlululiwe ngaphambilini kanye nekubandlulula lokunebulungiswa kuvumelekile.
Sitfunti sebuntfu: sitfunti sakho kumele sihlonishwe futsi sivikelwe.
Imphilo: Unelilungelo lekutsi uphile.
Kukhululeka nekuvikeleka kwemuntfu: Akumelanga uvalelwe ejele ngaphandle kwekushushiswa, uviswe buhlungu nobe ujeziswe ngendlela lenelunya. Budlova basemakhaya abukavumeleki.
Lingasese: Akumelanga useshwe nobe likhaya lakho liseshwe nobe imphahla yakho iseshwe.
Inkhululeko kutenkholo, inkholelo kanye nembono: Ungakholelwa futsi ucabange nobe yini loyifunako futsi ungalandzela nobe nguyiphi inkholelo lotikhetsela yona.
Inkhululeko yekubeka luvo: Bonkhe bantfu (lokufaka ekhatsi bemitfombo yetindzaba) bangasho nobe yini labafisa kuyisho.
Umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phasi: Ningatibambela umshuco, niphatse tincwembe letibhalwe tikhalo niphindze nibeke tikhalo letibhalwe phasi. Kepha loku kumele nikwente ngekuthula.
Inkhululeko yekuhlanganyela: Ungahlanganyela nanobe nabani lofisa kuhlanganyela naye.
Emalungelo etepolitiki: Ungesekela licembu letepolitiki lotikhetsele lona. Uma usakhamuti, futsi lokungenani uneminyaka lengu-18, ungavota.
Buve: Angeke wemukwe buve bakho.
Inkhululeko yekuhamba nekuhlala nobe kuphi: Ungahamba futsi ungahlala nobe kuphi eNingizimu Afrika.
Inkhululeko yetekuhweba, umsebenti kanye nemsebenti loceceshelwe: Ungenta nobe ngumuphi umsebenti lotikhetsela wona.
Budlelwano bebacashi nebasebenti: Ungajoyina inyunyana yebasebenti futsi ungateleka.
Bunjalondzawo: Unelilungelo lekuba sendzaweni lengasiyo ingoti emphilweni yakho nobe ekuphileni kahle kwakho.
Imphahla: Ungemukwa imphahla yakho kuphela ngemuva kwekulandzelwa kwemitsetfomgomo lefanelekile.
Tetindlu: Hulumende kufanele acinisekise kutsi wonkhe umuntfu ufinyelela ekutfoleni indlu yekuhlala lefanele.
Kunakekeleka kutemphilo, kudla, emanti kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle: Hulumende kufanele acinisekise kutsi wonkhe umuntfu ufinyelela ekutfoleni kudla nemanti, kunakekeleka kutemphilo, kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle.
Bantfwana: Bantfwana labangephasi kweminyaka lengu-18 banemalungelo lalikhetselo, njengelilungelo lekungahlukunyetwa.
Temfundvo: Unelilungelo lemfundvo lesisekelo, lokufaka ekhatsi imfundvo lesisekelo yalabadzala, ngelulwimi lwakho (uma ngabe loko kungaphumeleleka).
Lulwimi kanye nemasiko: Ungasebentisa lulwimi lolutsandzako futsi ungalandzela lisiko lotikhetsela lona.
Imiphakatsi yemasiko, yetenkholo neyelulwimi: Imiphakatsi ingatfokotela emasiko ayo, ichube inkholo yayo iphindze isebentise tilwimi tayo.
Kufinyeleleka kwemininingwane: Unelilungelo lekutfola nobe ngimiphi imininingwane yelwati legcinwe ngumbuso.
Sinyatselo setekuphatsa lesinebulungiswa: Tinyatselo tahulumende kumele tibe nguletinebulungiswa.
Kufinyeleleka kwenkantolo: Unelilungelo lekutsi inkinga yetemtsetfo incunywe yinkantolo nobe ngulesinye sakhiwo lesifanako.
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele kanye nalababekwe emacala: Lelilungelo livikela bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele nobe lababekwe emacala.
Onkhe lamalungelo angancishiswa uma lemibandzela leyendlalwe esigabeni sekuncishiswa (sigaba 36) ilandzelwe.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LIKOLISHI LETEBULUNGI.txt</fn>
Umtsetfomgomo 7: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Umtsetfomgomo 8: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Umtsetfomgomo 9: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Kwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba eNingizimu Afrika kwenganyelwe nguMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 lowacala kusebenta ngamhlaka 18 Mashi 1988 futsi losebenta ebantfwini labashone ngaphandle kwekubhala tincwadzi tekwaba (ngalokuphelele nobe ngekwencenye) ngalolo suku nobe ngemuva kwalo.
a Uma umufi ehlulekile kuhlahla indlela yekutsi ngabe imphahla yakhe kumele yabiwe njani ngekubhala incwadzi yekwaba nobe sivumelwano lesendvulela umshado; nobe b Uma kungaphumeleleki kutsi kulandzelwe intsandvo yemufi ngobe labo lokumele bazuze, kwenta sibonelo, bangakwati kudla lifa, nobe bangafuni kwamukela lifa nobe bashone ngaphambilini.
Kuyenteka kutsi umuntfu ashone ngaphandle kwekutsi abhale incwadzi yekwaba ngalokuphelele nobe ngekwencenye. Sibonelo saloku kwekugcina ngukutsi lowo lowaba lifa abe lifa lakhe ngalokucacile macondzana nencenye yinye yemphahla yakhe ngencwadzi yekwaba leyemukelekako, kepha ayekelele kwaba insalela. Uma kwenteka ngalendlela leyo ncenye leyabiwe ngekwencwadzi yekwaba itawabiwa ngekulandzela futsi ngaphasi kwemibandzela lecuketfwe kulencwadzi yekwaba, bese kutsi lensalela yemphahla yabiwe ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Ngembi kwesincumo lesitsetfwe ecaleni laBhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, liCala Nombolo 49/03, lokusincumo lesetfulwe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo ngamhlaka 15 Okthoba 2004, imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba beyingasebenti macondzana nebantfu labamnyama labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba futsi labebashade ngekwemtsetfo wendzabuko. Sincumo selicala laBhe nyalo sesikuguculile loku, kantsi kungunyalo emafa abo bonkhe bantfu, kungakakhatsaleki kutsi ngabe baluphi luhlanga nobe lisiko, labashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba, atawulawulwa ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba njengobe yendlalwe kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, Nombolo 81 wanga-1987.
Ngembi kwekwandza kabanti ngemitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba kubalulekile kutsi sinikete tinchazelo temicondvo letsite lesisekelo sekuvisisa lemitsetfomgomo.
Ngekwenhloso yetinchazelo letitawulandzela, intalelwane-ngco (stirpes) isho umntfwana lophilako wemufi kanye nemntfwana lowashona ngaphambilini loshiye bantfwana. Umntfwana lowashona ngaphambilini wemufi lonemntfwana munye nobe ngetulu labaphilako baba yintalelwane-ngco yinye.
C wenta intalelwane-ngco ngobe ungumntfwana lophilako wemufi, kantsi A na-D benta intalelwane-ngco ngobe bashiye bantfwana labaphilako. B akakashiyi umntfwana, ngaloko-ke akesiyo intalelwane-ngco.
Kudliwa kwelifa situkulu, uma kufanelekile nalapho kuphumeleleka, kwenteka uma indzawo yendlalifa lengakwati nobe lengafuni kudla lifa, itsatfwa ngumunye nobe ngetulu webantfwana baleyo ndlalifa.
Kulesibonelo lesingenhla, D na-F batawumela umntfwana wemufi loshone ngaphambilini, C, ngaphasi kwembandzela wekutsi akukho lokubavimbelako kutsi bangadla lifa lemufi.
Ngekulandzela sigaba 1 (f) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba, wanga-1987, njengobe uchitjiyelwe ngekulandzela sincumo selicala laBhe, incenye yemntfwana ibalwa ngekwehlukanisa linani lemali lemphahla ngelinani lelilingana linani letintalelwane-ngco temufi (lokusho kutsi linani lebantfwana bemufi labasaphila nobe labashona ngaphambilini kepha labashiye bantfwana) bese kuhlanganiswa nelinani lebalingani labaphilako bemufi.
Asitsi linani lemali lemphahla yemufi lingu-R500 000 kantsi yena ushiye bantfwana labatsatfu kanye nebafati labashade ngekwemtsetfo wendzabuko lababili . Kubalwa kwencenye yemntfwana kutawuba ngalendlela: R500 000 5 (3 tintalelwane-ngco + 2 balingani) = R100 000. Ngaloko-ke incenye yemntfwana itawuba ngu-R100 000?
Ngekulandzela sigaba 1 (d) seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba emazinga ebuhlobo emkhatsini kwetihlobo tengati temufi kanye nemufi angehlukaniswa emacenjini lamabili, lokulizinga lebudlelwano ngemzila locondze-ngco kanye nelizinga lemzila lotungeletako.
Emzileni locondze-ngco, lizinga lebuhlobo lilingana nelinani letitukulwane emkhatsini kwabokhokho kanye nemufi nobe bantfwana kanye nemufi (kuye ngekutsi ngusiphi simo).
Emzileni lotungeletako, lizinga lebuhlobo lilingana nelinani letitukulwane emkhatsini kwetihlobo tengati kanye nakhokho logabancako losedvutane, kwengetwe nelinani letitukulwane emkhatsini kwalowo khokho nemufi.
C na-D, bogogo nabomkhulu labashone ngaphambilini, bangubokhokho labagabancako labasedvutane labatihlobo ta-J na-E (umufi). Ngaloko-ke J uhlobene nemufi ngekwelizinga lesihlanu.
Kwabiwa kwemphahla ngekulandzela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 kungafinyetwa ngaphasi kwemitsetfomgomo leyimfica.
Uma umufi ashiya umlingani nobe balingani, kepha kungenabantfwana lowo mlingani nobe labo balingani ngibo bodvwa tindlalifa. Uma kwenteka kutsi umufi bekayindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye, labo balingani labaphilako batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako?
Umlingani lophilako nguye kuphela indlalifa ngekwekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, kungakhatsaleki kutsi ngabe linani lemphahla lingakanani.
Uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekuhlanganisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola ihhafu yemphahla ngekwesizatfu sekutsi lomshado bewuhlanganise imphahla bese utfola lena lenye ihhafu ngekulandzela sigaba 1 (a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
Uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekwehlukanisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola yonkhe imphahla ngekulandzela sigaba 1 (a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
A na-B = batali bemufi; E = umufi: C na-D = bafati bemufi labashadwe ngekwemshado wendzabuko.
Ngekulandzela sigaba 1 (a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987, njengobe sichitjiyelwe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo ecaleni laBhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, labafati lababili bemufi (C na-D) batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako, futsi alikho nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo. Uma kwenteka kutsi umufi ashiye bafati labashade ngekwemshado wemtsetfo wendzabuko labangetulu kwalababili futsi angashiyi bantfwana, ngaloko-ke bonkhe labafati batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako.
Uma umufi angashiyi umlingani kepha ashiya bantfwana labantfwana badla lifa ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile?
Bantfwana bemufi, D, E na-F batawudla imphahla ngetabelo letilinganako. Ngenca yekutsi E ushone ngaphambilini, bantfwana bakhe, J na-K, batawungena endzaweni yakhe njengetitukulu badle lifa lesabelo sakhe ngetabelo letilinganako.
Bonkhe bantfwana bemufi banelilungelo lekudla lifa. Akwenti umehluko kutsi ngabe babelekwa ngekwemshado wesilungu, ngekwemshado wendzabuko, bekusiswa nobe babelekwa ngephandle kwemshado.
Ngekulandzela sigaba 1 seMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba kubelekelwa ngephandle kwemshado akukutsintsi kufaneleka kwesihlobo sengati kutsi singadla imphahla yelifa lalesinye sihlobo sengati.
Uma umufi ashiya umlingani nobe balingani kanye nebantfwana lomlingani nobe labalingani ngamunye udla lifa lalokukhulu emkhatsini kwa-R125 000 nesabelo semntfwana, kantsi labantfwana batawutfola insalela, uma ikhona, ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile?
Uma linani lemphahla lingaphasi kwa-R125 000, umlingani lophilako, kulesibonelo lesingenhla, (S), utawudla yonkhe imphahla, futsi akukho bantfwana nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo.
Uma umufi bekuyindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye futsi ishiya ngetulu kwamunye webalingani labaphilako, libe linani lemphahla lingaphasi kwa-R125 000 labo balingani labaphilako batawudla insalela yemphahla lokumele yabiwe ngekulingana emkhatsini kwabo, futsi akukho bantfwana nobe nguliphi lelinye lilunga lelusendvo lelitawuba nesabelo.
Uma insalela yemphahla lokumele yabiwe ingetulu kwa-R125 000, umlingani lophilako utawudla lifa lelingu-R125 000 nobe sabelo semntfwana, kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu, bese lensalela yabelwa bantfwana bemufi ngekwentalelwane-ngco kantsi nekudliwa kwelifa titukulu kuvumelekile. Uma kusetjentiswa kulesibonelo lesingenhla, kutawusho kutsi F, G na-D batawudla insalela. Ngenca yekutsi D ushone ngaphambilini, sabelo sakhe sitawudliwa bantfwana bakhe, H na-I ngetabelo letilinganako. Uma D bekangakashiyi bantfwana, kusho kutsi sabelo sakhe besitawehlukaniswa emkhatsini walabantfwana labanye bemufi, lokungu-F na-G.
Uma insalela yemphahla lokumele yabiwe ingetulu kwa-R125 000, futsi umufi abe ashiya balingani labaphilako labangetulu kwamunye (kusebenta kuphela uma umufi bekayindvodza lebeyinebafati labangetulu kwamunye ngaphasi kwemshado wemtsetfo wendzabuko), lowo nalowo mlingani utawuba nelilungelo lekudla lifa lelisabelo semntfwana nobe R125 000 kuye ngekutsi ngukuphi lokukhulu, ngembi kwekutsi nobe nguyiphi insalela yehlukaniselwe bantfwana bemufi.
Khumbula kutsi uma labo bebashadile bebashade ngendlela yekuhlanganisa imphahla yabo, lomlingani lophilako utawutfola ihhafu yemphahla ngekwesizatfu sekutsi lomshado bewuhlanganise imphahla bese utfola lena lenye ihhafu ngekulandzela sigaba 1 (a) seMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987.
Bantfu labashade ngaphasi kwemitsetfo yetinkholo temaSulumani nemaHindu kumele batsatfwe njengalabashadile futsi banelilungelo lekudla lifa lebalingani babo labashonile ngekulandzela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba. Lomtsetfomgomo usebenta kuphela uma lowo mshado bewusemkhatsini kwebantfu lababili kuphela. Futsi banelilungelo lekufaka sicelo sesondlo kumlingani wabo loshonile. Buka Daniels v Campbell NO & Others 2004 SA 331 (CC).
Uma umufi ashona ngaphandle kwekutsi abhale incwadzi yekwaba ngalokuphelele nobe ngekwencenye, linani lelitfolwa ngumlingani lophilako ngekulandzela incwadzi yekwaba alinakwa uma kubalwa linani lokumele labiwe ngobe lingakebiwa ngekwencwadzi yekwaba leliniketwa umlingani lophilako ngekulandzela uMtsetfo Nombolo 81 wanga-1987 In re MacGillivrays Will 1943 WLD 29 ekhasini 40?
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana kepha ashiya bobabili batali labasaphila labatali batawudla lemphahla yelifa ngetabelo letilinganako?
Kulesibonelo lesingenhla, A na-B, lokubatali bemufi, batawudla imphahla yelifa ngetabelo letilinganako, futsi akukho lesinye sihlobo semufi lesitawuba nesabelo.
Caphela kutsi akwenti umehluko kutsi labatali bemufi bashadile, behlukanisile nobe abakaze bashade.
Ngekwetinhloso tekudla lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, batali bemufi kusho batali bakhe mbamba-mbamba ngekwenyama (ngaphandle uma umufi bekasisiwe wase utsatfwa ngulowo muntfu njengemntfwana wakhe kepha kungesibo batali mbamba-mbamba ngekwenyama) kanye nebatali bakhe bekusisa. Caphela kutsi uma umufi bekasisiwe kusho kutsi batali bakhe mbamba-mbamba ngekwenyama abasatsatfwa njengebatali bakhe.
Batali bekungena lomunye umtali kanye nebatali bekukhulisa abatsatfwa njengebatali ngekwetinhloso tekudla lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana, kepha ashiya munye umtali, kube lomtali loshonile ashiye bantfwana umtali lophilako utawudla ihhafu yinye yelifa, bese labantfwana balomtali loshonile badle lehhafu lenye yelifa?
Kulesibonelo, A longumtali wemufi lophilako utawudla ihhafu yensalela yelifa lokumele yabiwe, kantsi umnakabo mufi, C kanye nemnakabo mufi/nadzadzewabo mufi ngemtali D, batawudla lehhafu lenye ngetabelo letilinganako. C na-D badla lehhafu yesabelo lebesitawudliwa ngulomtali loshonile uma ngabe bekaphila.
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana kepha ashiye umtali munye, kube lomtali loshonile angakashiyi labanye bantfwana lomtali lophilako nguye yedvwa indlalifa?
Kulesibonelo A, longumtali lophilako wemufi, nguye yedvwa indlalifa.
Umtsetfomgomo 7: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angashiyi umlingani nobe bantfwana nobe batali, kube bobabili batali bashiye bantfwana bantfwana balabatali labashone ngaphambilini batawudla emahhafu etabelo lebetitawudliwa ngulabatali bobabili?
Ngenca yekutsi umufi akakashiyi umlingani, bantfwana nobe batali, lemphahla yehlukana ibe ngemahhafu lababili ihhafu yamake nehhafu yababe. Ihhafu yesabelo salowo nalowo mtali itawabelwa bantfwana bakhe. Kulesibonelo lesingenhla sabelo sa-A sitawabelwa C lokunguye kuphela umntfwana wakhe lophilako, kantsi sabelo sa-B sitawabelwa C na-D ngetabelo letilinganako. Ngaloko-ke C utawudla lifa la-A na-B, kantsi D utawudla lifa la-B kuphela?
Umtsetfomgomo 8: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angashiyi umlingani, nobe bantfwana nobe batali, kepha munye webatali bakhe labashone ngaphambilini abe ashiye bantfwana labantfwana balomtali loshiye bantfwana ngibo bodvwa tindlalifa?
Kulesibonelo lesingenhla bobabili batali bashonile kantsi munye kuphela kulabatali, lokungu-B, ushiye umntfwana. D, longumnakabo mufi ngemtali utawudla yonkhe lemphahla yelifa.
Umtsetfomgomo 9: uma kungenamlingani, bantfwana nobe batali?
Uma umufi angakashiyi umlingani nobe bantfwana nobe batali nobe bantfwana bebatali sihlobo lesisedvute sengati ngiso lesidla lifa?
Kulesibonelo lesingenhla, F, longumalume/babe lomncane nobe lomkhulu wemufi, nguye sihlobo lesisedvute sengati, ngobe ahlobene nemufi ngekwelizinga lesitsatfu, kantsi ngaloko-ke utawudla lonkhe lifa lokumele labiwe. G uhlobene na-E ngekwelizinga lesine kantsi H uhlobene na-E ngekwelizinga lesihlangu. Bobabili bo-G na-H angeke badle lutfo elifeni la-E.
Umuntfu kungenteka ashone ngaphandle kwencwadzi yekwaba futsi angashiyi muntfu longakwati kutsi angadla lifa lakhe. Ngekwemtsetfo wetfu jikelele, uma kwenteka njalo uMbuso udla yonkhe imphahla yelifa ngesizatfu sekungabi namuntfu longayidla leyo mphahla (bona vacantia). Loludzaba nyalo selulawulwa tigaba 35 na-92 teMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMphahla teLifa Nombolo 66 wanga-1965. Inchubo ngukutsi uma leto tindlalifa tekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba tingatiwa nobe uma vele tingekho leto tindlalifa tekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, umphatsi wemphahla yelifa utsengisa konkhe lokukuleyo mphahla kube ngukheshe bese ngemuva kwekukhokhela tonkhe tikweledu, afake insalela esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa. Uma kungekho lokwatiko kuletsa bufakazi bekutsi unesabelo kulemali njengendlalifa yemufi yekwabelwa lifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, emva kwekuphela kweminyaka lengu-30 ngemuva kwekufakwa kwaleyo mali esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa, leyo mali iba yimphahla yembuso.
Njalo-nje ngekuhamba kwesikhatsi Mabhalane loMkhulu weNkantolo lePhakeme ushicilela imininingwane lemayelana nemali yetimphahla temafa ekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba lefakwe esiKhwameni seMengameli webaNtfwana netiNdlalifa emCulwini waHulumende kuze kutsi labo bantfu labanenshisekelo bakwati kufaka ticelo njengetindlalifa tabomufi labatsintsekako tekwabelwa emafa ngaphandle kwetincwadzi tekwaba.
Tigaba 1 na-1 tangeniswa kuMtsetfo weKwabiwa kweLifa ngaphandle kweNcwadzi yeKwaba Nombolo 81 wanga-1987 ngekweMtsetfo wekuChibiyela uMtsetfo weKwabiwa kweLifa Nombolo 43 wanga-1992, kantsi tacala kusebenta ngamhlaka 1 Okthoba 1992.
Sigaba 1 sitsi: Uma umntfwana wemufi, lokungafaki ekhatsi umntfwana losemncane nobe umntfwana longakaphili kahle engcondvweni, ngekuhlanganyela nemlingani lophilako wemufi, banelilungelo lekuzuza ngaphasi kwemphahla yelifa lekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, encaba lilungelo lekwemukela leyo nzuzo, leyo nzuzo itawuba ngeyemlingani lophilako.?
b Lowo lozuzako lofisa kwencaba lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo akumelanga abe ngumntfwana losemncane nobe abe ngumuntfu longakaphili kahle engcondvweni.
c Lowo lozuzako kanye nemlingani lophilako kumele bobaili babe banelilungelo lekuzuza ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
d Umlingani lophilako utawemukela lifa lalowo lokumele azuze lowencabako.
Sigaba 1 sitsi: Uma umuntfu angakafaneleki kutsi angaba yindlalifa yemufi yelifa lekwabelwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, nobe uma encaba lilungelo lakhe lekuba nguleyo ndlalifa, nobe nguyiphi inzuzo lebekatayitfola uma ngabe bekungesiko kungafaneleki nobe uma ngabe bekangencabanga lelo lungelo lakhe, ngaphasi kwemibandzela yesigatjana , itawabiwa sengatsi uvele washona masinyane ngembi kwekufa kwemufi bese, uma kungasebenta, kube sengatsi bekungekho kungafaneleki kwakhe.?
b Lowo lozuzako kumele abe angakafaneleki nobe kumele encabe lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo lebekatayitfola ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
c Uma lowo lozuzako angakafaneleki nobe encaba lilungelo lakhe lekwemukela inzuzo, utsatfwa njengaloshonele umufi ngaphambilini, kantsi umutfu lolandzelako emzileni utawudla lifa lekwabiwa ngaphandle kwencwadzi yekwaba, ngaphandle uma timiso tesigatjana 6 tisebenta.
a Akukho umlingani lowemukela inzuzo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
b Umlingani lophilako ungumzuzi kanye nalowo lokumele azuze longakafaneleki nobe lowencabe inzuzo ngekulandzela imitsetfomgomo yekwabiwa kwelifa ngaphandle kwencwadzi yekwaba.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LITIKO LELUPHIKO LWET.txt</fn>
Sigaba 14 semTsetfo wekuGcugcutela kuFinyeleleka kwemiNiningwane siniketela, ekhatsi kwaletinye tintfo, ngekutsi siphatsimandla semininingwane sesikhungo semphakatsi kumele sibhale imanuwali mayelana nesikhungo saso semphakatsi kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekucala kusebenta kwalesigaba. Lesigaba, nanobe kunjalo, sencike ekwengetelelweni lokuniketwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo ngekubhalwa nekushicilelwa, emCulwini waHulumende, kwaleyo manuwali.
Kushicilelwa kwalemanuwali yeluPhiko lwetiKhalo lolutiMele kuhlose kuphumelelisa kuyalela kwaleso sigaba 14 lesesiphawuliwe kanye nekuniketela ngelilungelo lemuntfu ngekwemtsetfosisekelo kutsi afinyelele emininingwaneni legcinwe luPhiko lwetiKhalo lolitiMele ledzingekile kutsi lowo muntfu asebentise nobe avikele nobe nguliphi lemalungelo akhe.
I-ICD iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende. Loku kusho kutsi i-ICD itsatfwa, ngekwenhloso yemTsetfo wemKhakha waHulumende, 1994 (siMemetelo 103 sanga-1994), njengelitiko lembuso.
I-ICD ilitiko lembuso lavelonkhe kantsi lakheke emazingeni lamabili kuvelonkhe nasetifundzeni. Lenganyelwe, kuvelonkhe, ngumCondzisi loweNgamele bese, etifundzeni, yiNhloko yesiFundza. TiNhloko tetiFundza te-ICD tibika futsi tingaphasi kwekulawula, kwemCondzisi loweNgamele.
UmCondzisi loweNgamele ukhetfwa yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka ngekulandzela luhlelo lolumiswe yiNdvuna ngekubonisana nemaKomiti (emaPhothifoliyo) ePhalamende. Bonkhe labanye basebenti be-ICD bantfu labakhetfwa ngumCondzisi loweNgamele ngekubonisana neNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleleka ngaphasi kwemitsetfo leyengamele umkhakha wahulumende nalabanye bantfu njengobe bangabolekwa nobe batfunyelwe ku-ICD.
LiHhovisi laVelonkhe le-ICD lisePitoli.
a KuPhatfwa kweTekwelekelela, lokufaka ekhatsi imiSebenti yeTekwelekelela, imiSebenti yeTemtsetfo, kuPhatfwa kwemiTfombolusito yeLuntfu, iTheknoloji yemiNiningwane, Tekuchumana, imiSebenti yekuPhakela, luHlolotimali lwangeKhatsi neTekuvikeleka; kanye b KuPhatfwa kweTekusebenta, lokufaka ekhatsi Teluphenyo, Tekubhalisa, Tekulandzelela neTekutfutfukisa Telucwaningo.
Umsebenti losembili neligunya ngekwemtsetfo (ngekulandzela umTsetfo wemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, umTsetfo No. 68 wanga-1995) we-ICD kucinisekisa kutsi tikhalo letimayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokwentiwa ngemalunga emButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika (iSAPS) nemButfo wemaPhoyisa aboMasipala (bemaDolobhakati) (emaMPS) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo.
Sishayamtsetfo ngaloku besihlose kuniketa i-ICD ngemtfwalo wekwengamela ngeliso lesive nemisebenti macondzana neSAPS lebeyiphawulwe esigabeni 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana, 1993. Lesigaba besiniketela ngekutsi kutawusungulwa indlela letimele lengaphasi kwekulawula kwemphakatsi kuphindze kulawulwe ngemTsetfo wePhalamende, ngenjongo yekucinisekisa kutsi tikhalo mayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokusolelwa kutsi kwentiwe ngemalunga emButfo (wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo?
Leligunya langaphambilini ngekwemtsetfosisekelo nemsebenti we-ICD (lelihloswe ngesigaba 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana) liye lachutjekiswa ngekuchitjiyelwa kwemTsetfo weSAPS nga-1998. Ngekulandzela lesichibiyelo i-ICD iphindze yagunyatwa ekwenteni nasekuchubeni lemisebenti lefanako yemphakatsi lenawo macondzana neSAPS, uma kucondziswe kumaMPS. Ngesikhatsi sekubhala leManuwali, kunemaMPS lasihlanu lebesekavele asunguliwe, lokungunawa, umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseThekwini (DMPS), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati laseJozi (JMPD), umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseTshwane (TMPS), emaPhoyisa eliDolobha laseKhiphithawini (CTCP), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati lase-Ekurhuleni (EMPD) kanye nemButfo wemaPhoyisa aMasipala weSwartland (SMPS).
c ingaphenya nobe nguluphi ludzaba lolwedluliselwe kuyo yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikelelka nobe lilunga lemkhandlu wesifundza.
Ngetulu kwaloku lokungenhla, imisebenti nemitfwalo ye-ICD iphindze yelulwa ngalokwengetiwe ngumTsetfo webuDlova basemaKhaya (iDVA), 1998 (umTsetfo 112 wanga-1998). LomTsetfo uniketela ngekutsi kwehluleka kwelilunga leSAPS kulandzela umtfwalo lowetfweswe lona ngekulandzela iDVA nobe umYalelo waVelonkhe lokhishwe ngekulandzela iDVA, kutsatfwa njengekungatiphatsi kahle njengobe kulindzeleke kumTsetfo weSAPS, nekutsi i-ICD ngalokulandzelako kumele yatiswe ngaloko kwehluleka lokubikwe kuSAPS. Umphumela walesigaba ngalokucacile ngukutsi i-ICD kumele isebentise emandla nemisebenti yekwengamela ngekwemphakatsi kwayo khona kutawucinisekiswa kutsi leto tindlela tekungatiphatsi kahle tiyaphenywa ngalokufanelekile nangalokunemphumelelo yiSAPS.
IDVA iphindze iniketele ngekutsi ngaphandle uma i-ICD iyalela ngalenye indlela esimeni lesitsite, iSAPS kumele isukumise tinyatselo tekucondzisa tigwegwe kunobe nguliphi lilunga leSAPS lokusolelwa kutsi lehlulekile kulandzela umtfwalo ngekuyalela kweDVA. Umphumela walesigaba ngukutsi i-ICD kumele yente umsebenti lowengetiwe wekuhlola ticelo tekubonelelwa uma kusukunyiswa tinyatselo tekucondzisa tigwegwe letivela kuSAPS. Ngekwenta loku, i-ICD yenta umsebenti wekucinisekisa kutsi tinyatselo tekucondzisa tigwegwe atimani tilahlelwe eceleni yiSAPS etimeni letiphocelela kusukunyiswa kwaleto tinyatselo.
a I-ICD ayisiyo incenye futsi ayiweli ngaphasi kweLitiko leTekuphepha nekuVikeleka ihlala iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende loluseceleni, lolutimele, nanobe yabelana ngeNdvuna iNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka neSAPS?
b I-ICD inesiPhatsimandla lesitiPhendvulelako sayo umCondzisi loweNgamele kantsi nemcombelelotimali wayo wemnyaka wabelwa yona ngco, ngeluphakelo lolutimele, yiPhalamende.
NgesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD kushiwo kuphindze kufakwe nanobe ngubani lomunye umuntfu lobambile kulesikhundla lesiphawulwe ngenhla.
Sicelo sekufinyelela lirekhodi leliphetfwe yi-ICD kumele sentiwe ngekubhala ngendlela yekutsi lowo lofaka sicelo agcwalise liFomu leSicelo sekuFinyelela liRekhodi lesiKhungo semPhakatsi?
a ehhovisi leliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, imininingwane yekuchumana naso leniketiwe endzimeni 2.2 ngenhla; nobe b kunobe nguliphi liHhovisi lesiFundza le-ICD leliphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
e uma, ngetulu kwemphendvulo lebhaliwe, lofake sicelo afisa kwatiswa ngesincumo mayelana nesicelo ngalenye indlela, kusho leyo ndlela kanye nemininingwane ledzingekile yekutsi atiswe ngaleyo ndlela; nekutsi f uma sicelo sentiwa egameni lemuntfu, kuniketa bufakazi beligunya lowo lofake sicelo lafaka ngalo lesicelo, lokumele kwenetise liSekela lesiPhatsimandla semiNiningwane ngalokufanele.
a avele acondzise sicelo sakhe lesibhaliwe ngco kuliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, njengobe siphawulwe endzimeni 2.2 yalemanuwali, ekhelini nobe enombolini yefeski nobe ekhelini le-imeyili; nobe b aletse sicelo sakhe ehhovisi lesifundza le-ICD lesisedvute imininingwane yakhona lephawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali. Kulesigameko lihhovisi lesifundza le-ICD litawutsi uma litfola sicelo, linikete lowo lofaka sicelo ngerisithi levuma kutsi sicelo sakhe semukelwe kulelihhovisi lelitsintsekako.
Lowo lofaka sicelo uma, ngenca yekungakwati kufundza nekubhala, angaphumeleli kufaka sicelo sekufinyelela emininingwaneni yelirekhodi le-ICD ngekulandzela tindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali, angasifaka sicelo sakhe ngekukhuluma.
a kuleliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane; nobe b kuNhloko yesiFundza nobe kulokhetfwe ngiyo yelihhovisi lesifundza lowo lofaka sicelo aye khona ngenhloso yekufaka sicelo ngekukhuluma.
LiSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane litawubhala leso sicelo lesikhulunyiwe phasi bese liniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo. Uma lowo lofake sicelo ente sicelo sakhe lesikhulunyiwe kuNhloko yesiFundza njengobe kulindzeleke endzimeni 4.1.4(b) yalemanuwali, leNhloko yesiFundza letsintsekako itawubhala lesicelo phasi bese iniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo.
Uma lofaka sicelo atisa liSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane nobe, uma kuhambisana, iNhloko yesiFundza nobe lokhetfwe ngiyo, kutsi ufisa kwenta sicelo sekufinyelela lirekhodi le-ICD, lesiPhatsimandla lesiphawuliwe semiNiningwane sitawuniketa lowo lofake sicelo ngelusito lolufanelekile, ngaphandle kwekukhokha, njengobe kudzingekile kutsi lowo lofake sicelo aphumelele kuhlangabetana netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.
a litawuniketa lusito lolufanelekile njengobe kudzingekile kutsi lowo lofake sicelo aphumelele kufaka sicelo kusiPhatsimandla semiNiningwane salesikhungo semphakatsi lokungusona; nobe b lengcise sicelo kulesiphatsimandla semininingwane lesiphawulwe ngasekugcineni, kuye ngekutsi ngukuphi lokutawuholela ekutseni lesicelo sisetjentwe ngekunonopha.
Uma lofaka sicelo ente sicelo sekufinyelela lesingahambisani netindzima 4.1.1 na-4.1.
c ngendlela lokungaphumeleleka ngayo, linikete lowo lofaka sicelo nganobe nguyiphi imininingwane, lokufaka ekhatsi imininingwane mayelana nemarekhodi ngaphandle kwemininingwane lengahle yencatjelwe ngekulandzela nobe ngusiphi setigaba tesAhluko 4 teNcenye 2 yemTsetfo lagcinwe yi-ICD lahambisana nesicelo, letawusita lokufakwa kwesicelo ngaleyo ndlela; liphindze d linikete lowo lofaka sicelo ngelitfuba lelenele lekucinisekisa sicelo nobe kusigucula kutsi sihambisane netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.
Tihloko i-ICD legcina ngato emarekhodi kanye netinhlobo temarekhodi letigcinwe ngaleso naleso sicelo.
h Emarekhodi laphatselene nePersal; kanye i Nemarekhodi emafayela emininingwane yemuntfu ngamunye longumsebenti.
b Emarekhodi lamayelana netintfomsebenti tekusita; kanye c Nemarekhodi lamayelana netekutfutsa letisemtsetfweni.
b Emarekhodi etincwadzi letingenako naletiphumako.
d Kwesekela: Tekuphepha a Emarekhodi lamayelana neluchungechunge lwetekuphepha lwe-ICD; kanye b Nemarekhodi lamayelana nekucinisekiswa kwebasebenti.
c Emarekhodi lamayelana nekuchumana neliKomiti leluHlolotimali; kanye d Nemibiko yeluHlolotimali lwangeKhatsi.
d Emarekhodi lamayelana nekuchumana kwangephandle; kanye e Nemarekhodi lamayelana nekubekwa kwesitfombe sebetekwatisa.
e Emarekhodi emCombelelotimali; kanye f Nemarekhodi lamayelana nekusebentisana neluPhiko lwaVelonkhe lwemCombelelotimali nemHlolitimali-Jikelele.
Nemarekhodi lamayelana nekudvwetjwa kabusha kweluhlaka lwemTsetfo weSAPS.
d Emarekhodi lamayelana netikhalo letemukelwe yi-ICD; kanye e Nemarekhodi lamayelana nemisebenti yebantfu labalindzelwe kubitwa emsebentini kanye neNchubomgomo yekuLindzela kuBitwa emSebentini.
c Emarekhodi lamayelana nendzima ye-ICD ekusetjentisweni kwemTsetfo webuDlova basemaKhaya; kanye d Nemarekhodi lamayelana nekuceceshwa kwebalandzeleli.
d Emarekhodi lamayelana nekuchumana nemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika neyaboMasipala.
h Emarekhodi lamayelana nebabambimsuka bamhlabawonkhe; kanye i Nemarekhodi laphatselene nekuchumana kwangephandle lokusayindwe ngumCondzisi loweNgamele.
c Emarekhodi laphatselene nekukhubateka; kanye d Nemarekhodi laphatselene neluHlelo lweKwelekelela baSebenti.
Njengobe siPhatsimandla semiNiningwane se-ICD singakaze, ngekulandzela sigaba 15 , setfule eNdvuneni yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo inchazelo yetinhlobo temarekhodi e-ICD letitfolakalako ngaphandle kwekutsi umuntfu afake sicelo sekuwafinyelela ngekulandzela lomTsetfo, leyo Ndvuna ngalokunjalo ayikaze, ngekulandzela sigaba 15 , ishicilele, ngesatiso emCulwini, leyo nchazelo. Nanobe kunjalo, imininingwane mayelana naleso satiso ngekulandzela sigaba 15 itawushicilelwa kumanuwali ye-ICD lefakwe esikhatsini ngaFebhuwari 2004.
Kubika emuva lokwetayelekile kulabafake tikhalo mayelana nenchubekelembili leyentiwe macondzana nalokuphenya lokuphawulwe ngenhla.
Kuniketwa, uma kuceliwe nalapho kufaneleke futsi kulindzeleke khona, kwelusito lwekulamula kulawo malunga emphakatsi lahlangabetene netinkinga letihambisana nemsebenti kuSAPS kanye nemalunga eSAPS latsintsekako.
Luphenyo lolubekwe njengacalangaye wetikhalo letemukelwe kubahlukunyetwa bebudlova basemakhaya (nobe labanye labafake tikhalo labafanelekile) uma kusolelwa kutsi emalunga eSAPS nobe eMPS akazange alandzele imisebenti yawo ngekulandzela iDVA.
Kuchutjwa kwetinhlelo tekwatisa emalungeni emphakatsi, ikakhulukati ngesikhatsi seliViki leMbizo, tinSuku letingu-16 tekuShikashika ngekuLwa nebuDlova lobuCondziswe kulabaSikati, lusuku lwekukhibika kanye nangelusuku lwamhlabawonkhe lwalabakhubatekile.
Kumbandzakanyeka emikhankasweni yahulumende lecondziswe ekugcugcuteleni kwati kwemphakatsi ngeHIV/AIDS, tindzaba telusha kanye nemalungelo ebantfwana nebantfu labakhubatekile, kuvinjelwa kwebugebengu lobucondziswe kulabasikati nebantfwana lokuchutjwa nguhulumende ngekwengeta lwati lwemphakatsi ngetindzaba letimayelana nekulingana ngebulili kanye nemalungelo alabasikati, kanye nekucedvwa kwato tonkhe tinhlobo tekuhlukumeta, lokufaka ekhatsi kuhlukumeta ngekwemacasi, nebuhlanga.
Ngunobe nguliphi lilunga, lokufaka ekhatsi lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala, lemphakatsi likhululekile kutsi lingabika ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali nobe ngukuphi kufa kwemuntfu lokweyama emaphoyisa kanye nesento sebugebengu nobe kungatiphatsi kahle lokusolelwako lokwentiwa lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala.
Emalunga emphakatsi futsi akhululekile kwetfula tikhalo mayelana nekwetfulwa kwemisebenti lokungagculisi ngemalunga emiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya lababike tento tebudlova basemakhaya lobebucondziswe kubo emiButfweni yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala futsi lababona nobe labacabangela kutsi lelilunga letitsintsekako lokubikwe kulo lesento, alizange lilandzele umtfwalo walo ngekulandzela umTsetfo webuDlova basemaKhaya, lingabika loko kungalandzelwa kwemtfwalo ngekwemtsetfo ngulamalunga, ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.
Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya futsi bakhululekile kutsi bangabika lokwentiwa kwentento letinjalo tebudlova lobucondziswe kubo, ku-ICD ngco.
I-ICD ayinakuhlela nanobe ngubani futsi akukho sigaba sekutsi umuntfu angenta setfulo nobe atimbandzakanye nobe afake ligalelo ekusukunyisweni kwenchubomgomo nobe ekusetjentisweni kwemagunya nobe ekwentiweni kwemsebenti yi-ICD. Tinchubomgomo te-ICD tisukunyiswa yi-ICD ngekwayo ngekhatsi, ngaphandle kwekumbandzakanyeka nobe kweligalelo lalabanye bantfu.
a sekwala sicelo sekufinyelela; nobe b lesitsetfwe ngekulandzela sigaba 22 lokusho sincumo lesiphatselene nekukhokha sibambiso semali yekufinyelela ngulowo lofake sicelo, sigaba 261 lokusho kwengeta sikhatsi semalanga langemashumi lamatsatfu lapho siPhatsimandla semiNiningwane kumele sitsatse sincumo ngekutsi ngabe sisivumele nobe sisencabe sicelo sekufinyelela nobe sigaba 293 lokusho sincumo sekungavumeli kufinyelela lirekhodi ngeluhlobo lolucelwe ngulofake sicelo, macondzana nalowo lofake sicelo eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.
Umuntfu wesitsatfu, ngekulandzela sigaba 74 , angadlulisela sikhalo sakhe ngekhatsi mayelana nesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD sekuvumela sicelo sekufinyelela eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.
Lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu lophawulwe esigabeni 74 (buka tindzima 8.1.1 na-8.1.2 talemanuwali) angafaka sicelo enkantolo kutsi inikete sincumo lesifanelekile ngemuva kwekutsi lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu etame konkhe lokusemandleni ngenchubo yangekhatsi yekwedlulisa tikhalo ngesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD.
Uma kunesento nobe kwehluleka kutsi kutsatfwe sinyatselo yi-ICD ekwenteni umsebenti wayo njengalokulindzeleke endzimeni 1.
Ummangali, kuye ngesimo i-ICD leyente ngaso nobe yehluleke kwenta futsi kuye ngemiphumela lelandzelako kanye/nobe emadameshe ummangali lahlangabetene nawo ngenca yaleso sento nobe kwehluleka kutsatsa sinyatselo, angavula licala lebugebengu nemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lelicondzene nelilunga le-ICD lebelisebenta ngaphasi kweligunya lekucashwa kwalo nobe afake licala lembango wekuncesitelwa ngemadameshe macondzana ne-ICD.
Umuntfu lofisa kuvimbela i-ICD kutsi yente intfo ngendlela letsite nobe ayivimbele kutsi iyekele kutsatsa sinyatselo ekwenteni umsebenti wayo, angafaka sicelo eNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika kutsi atfole sigunyato macondzana ne-ICD lesivimbela i-ICD ekwenteni lokutsite nobe lesiphocelela i-ICD kutsi yente lokutsite.
Umuntfu lofisa kufaka sikhalo mayelana nekungatiphatsi kahle lokusolelwako macondzana nelilunga le-ICD, angafaka leso sikhalo sakhe kumCondzisi loweNgamele we-ICD.
Umuntfu longahle afisa kufaka sikhalo mayelana nesento nobe tento te-ICD nobe kwehluleka kwayo kutsatsa sinyatselo, angafaka sikhalo sakhe nelihhovisi lemVikeli wemPhakatsi.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LITIKO LETEBUCIKO (6).txt</fn>
Loluphiko loluncane lweLwati nguyona ntfo lebukwe ngco nguhulumende waVelonkhe lelingulona lilawula tindzaba letitsite temigomo lemayelana nemitapo yetincwadzi kanye nelwati (LIS) esigabeni savelonkhe. Lwati kushiwo lwati ngelwati.
Loluphiko lutinte eLuphikweni loluKhulu lweSilulu saVelonkhe nemaLikhodi lwaseNingizimu Afrika lweliTiko lwavelonkhe leTebuciko nemaSiko kantsi libika kuSisebenti seSilulu saVelonkhe Dr Graham Dominy.
Umbono waloLuphiko kwakha nekunakekela luhlelo lwekwatisa ngelwati lolunemphumelelo lotawukhutsata kutfolakala kwelwati, lwente siciniseko sekutsi yonkhe imiphakatsi iyangenela kuMphakatsi weLwati lokutawusho kutsi ufaka sandla ekutfutfukiseni live lakuleli. Injongo kubonisa iNdvuna yeliTiko leTebuciko nemaSiko mayelana nentfutfuko, kubambisana, nekunakekela inchubomgomo yelwati kanye nesakhiwoncanti.
Luhlelo lwavelonkhe lwekwatisa ngelwati eNingizimu Afrika lunemitapo yetincwadzi nelwati lenhlobonhlobo kanye naletinye tinhlangano telwati, kantsi lukhona kusebenta ngekulawulwa luhlaka lwesishayamtsetfo.
Letinhlangano tifaka sandla ekwakheni luhlaka lwaVelonkhe lwe-LIS, lokungulona lwenta letinye tinhlobo temitapo kutsi tikhone kuniketa ngelusito lwelwati kumiphakatsi yayo. I-NLSA, BLINDLIB kanye ne-SABWO titfola lusito lwetimali kuliTiko leTebuciko nemaSiko kanye nekutsi titinhlangano letichuba intsandvo yaleliTiko.
I-NLSA yona isebenta njengenhlangano leniketa ngelwati lolumumetfwe tincwadzi kanjalo lusebenta njengesilulu savelonkhe lesilondvolota tincwadzi. Sikhungo setiNcwadzi (Centre for Book) ligatja lelinemsebenti lokhetsekile ngephasi kwe-NLSA wekukhutsata kukwati kutifundzela, kutfutfukisa tincwadzi kanye nelisiko lekufundza. I-BLINDLIB ikhicita iphindze isakalalise kuvelonkhe imibhalo lebhalwe lekwati kufundvwa ngulabangaboni iBhreyli (Braille), kanye nemathephu ekulalelwa kutsi iye kulabo labakhubateke ngekutsi ababoni nalabo labangakhoni kufundza lwati loluphilintiwe. Luphiko lwe-SABWO lwekuniketa ngeLwati loluBhalwe ngeBhreyli lona lukhicita imibhalo ngeBhreyli uma ngabe kukhona lowufunako. I-NLSA kanye neBLINDLIB tisebentisa tinhlelo letikukhompiyutha kutsi bente labakukhicitile kufinyelele kulabakudzingako kanye nekutsi bakhutsate kushiyelana ngemitfombo lekhona.
Umtsetfo wemKhandlu waVelonkhe weMitapo yetiNcwadzi neLwati wanga-2001 uMtsetfo No.
Umtsetfo weMitapo yetiNcwadzi yaVelonkhe eNingizimu Afrika wanga-1998 uMtsetfo No.
UMtsetfo wekuGcina umBhalo ngekweMtsetfo wanga-1997 (uMtsetfo No. 54 wanga-1997).
Loluphiko loluncane lusebenta njengelihhovisi lebubhalane lemkhandlu lobekwe ngekweMtsetfosisekelo liKomiti lekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo kanye nemkhandlu lobekwe ngekweMtsetfosisekelo umKhandlu waVelonkhe weMitapo yetiNcwadzi neLwati. Luphiko lweKwatisa ngelwati luphindze lulawule inchubo yekubunjwa kwaleliKomiti kanye neMkhandlu.
Kafishane nje, uMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo wanga-1997 wenta siciniseko sekutsi ikhophi leyodvwa yembhalo loshicilelwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala iye ku-NLSA, uMtapo wePhalamende, kuMtapo wetincwadzi weNatal Society Library newase-Mangaung (Bloemfontein), naku-Public Library services. Emakhophi emathephu alokulalelwa-kubukwa atfunyelwa kuSilulu saVelonkhe sekuGcina eMafilimu, eMavidiyo naLokungumsindvo ePitoli. NgaloMtsetfo lamagugu ebuve langimibhalo eNingizimu Afrika ayalondvolotwa aphindze entiwe kutsi sive sikwati kuwatfola.
Loluphiko loluncane lutsintsana ngekusebentisana ngalokusondzelene nalamanye emahhovisi lahamba embili ngekufaka sandla etindzabeni te-LIS letibaluleke kuvelonkhe, lafaka ekhatsi?
Kwatisa mayelana nelwati ngekusebenta ngephasi kweliTiko leTebuciko nemaSiko loluphiko loluncane lusungula luphindze lwesekele ngetindleko kucwaninga lokumayelana nema-LIS esigabeni savelonkhe.
Loluphiko loluncane luphindze lusite tinhlangano tema-LIS letitsite ngekutesekela ngekwetindleko uma kwentiwa imiklamo letsite yavelonkhe sib. kusita i-LIASA kutsi ibambe ingcungcutsela ye-IFLA letawuba seThekwini nga-2007.
Yonkhe lemisebenti lebaliwe lapha ngenhla iphokophele ekutsini yente ncono simo setelwati kulo lonkhe live lakuleli.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LITIKO LETEBULUNGISWA.txt</fn>
Tsine kuleliTiko sitibophelele kusebentisa lemigomo ye People First ngaphandle kwekucitsa sikhatsi. Sitayisebentisela kufika emazingeni lemukelekile nakumazinga lasetulu etinsita kanye nekhwalithi ngalokukhulu kushesha?
Kumele kuboniswane netakhamiti kumele ngelizinga nangekhwalithi yetinsita tahulumende labatitfolako futsi, lapho kukhonakala khona, kumele baniketwe litfuba lekutikhetsela ngetinsita labaniketwa tona.
Udzinga kucinisekisa kutsi kuBoniswana njalo futsi ngendlela lehlelekile kute kutsi liHhovisi lihlale lati ngetidzingo temakhasimende akho.
Takhamiti kufanele tatiswe ngelizinga nangekhwalithi yetinsita labatatitfola kute kutsi bahlale bati kuyini labatakutfola.
Wonkhe umtfwalo ukuwe nekulandzisa kusishayamtsetfo ngekusetjentiswa kwenchubomgomo yaHulumende, ngako-ke udzinga kucinisekisa kutsi tinsita tiniketwa ngelizinga lelemukelekile kumakhasimende.
Tonkhe takhamiti kufanele tifinyelele ngalokulingako kutinsita letigunyatwe kuto.
Udzinga kucacisa futsi ubeke imigomo yekufinyelela lokundlondlobalako kwalabo bebangatitfoli tinsita ngaphambilini, sibonelo, bantfu labakhubatekile. Udzinga kucinisekisa kutsi tonkhe tintfo letivimbako tiyakhishwa.
Takhamiti kufanele tihlonishwe futsi tinakwe.
Udzinga kucinisekisa kutsi indlela yekutiphatsa yeliTiko ifaka ekhatsi emazinga endlela emakhasimende lekufanele kutsi aphatfwe ngayo.
Takhamiti kufanele tiniketwe umniningwano logcwele nalocondzile ngetinsita tahulumende labagunyatwe tona.
Umniningwano lithulusi lelisemcoka kakhulu ngasecadzini lelikhasimende ekusebentiseni lilungelo lalo kutfula tinsita letikahle. Emahhovisi kumele anikete umniningwano logcwele nalocondzile, futsi kube ngumninigwano lomusha ngetinsita labatiniketako.
Takhamiti kumele tatiswe kutsi kusetjentwa njani emaHhovisini aVelonkhe newetiGodzi, abita kangakanani futsi aphetfwe ngubani.
Nesitafu sangekhatsi kufanele siwutfole lomniningwano lonjena. Umsebenti wekuphatfwa kumele ungabi yimfihlo. Udzingo kuniketa umniningwano ngemsebenti wakho ngekulinganisa ngemazinga labekiwe ekusebenta lokutfutfukisiwe, kugcinwa kwetimali futsi nekusetjentiswa ngendlela lekahle. Imininingwano yemalunga esitafu kanye netikhulu letisetulu kufanele ingabi yimfihlo.
Uma emazinga latsenjisiwe etinsita akaniketwa, kufanele kucoliswe kutakhamiti, tiniketwe inchazelo lephelele futsi kuniketwe nelikhambi lelisheshisako futsi lelisebentako, futsi uma kufakwa tikhalo, takhamiti kufanele tiniketwe imphendvulo lenesihawu futsi leyakhako.
Emandla nekufisa kwenta lokutsite uma tintfo tihamba kabi kusebentisana lokubalulekile kwenchubo yekubekwa kwemazinga. Udzinga kugcugcutela imphendvulo ehhovisini lakho.
Tinsita tahulumende kufanele tiniketwe ngekonga nangendlela lefanele kute kutsi kukhonjiswe takhamiti umsebenti wemali.
Udzinga kutfola tindzawo lapho khona konga kufunakala khona kanye nekutfutfukisa kuniketwa kwetinsita lokutawuholela ekongeni. Imali yakho kufanele isetjentiswe ngekuhlakanipha.
Kutfutfukisa kuniketa tinsita injongo lenkhulu yeliTiko.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LITSIMBA LEMSEBENTI W.txt</fn>
Injongo yalomculu kuphawula tindzaba letitawuba yincenye yemculu wahulumende mayelana neMhlangano lohlongotwako wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Lingemuva leMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Emagugu langumnyombo lacondzisa indlela yekubona kwahulumende mayelana nekuVuselelwa kweSimilo.
Tindlela lokumele timiswe khona kutawuhlelenjiswa kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tinhloso letihlongotwako kanye nemiphumela lelindzelekile yeMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Ekusukumiseni luhlelo lwekuVuselelwa kweSimilo, kubalulekile kutsi inchazelo yekuVuselelwa kweSimilo icale iniketwe khona kutawusungulwa sisekelo lesifanako sekucocisana. Njengenkhaba yekuVuselelwa kweSimilo kunemcondvo wesimilo. Bahlatiyi betesimilo bachaza similo njengetimiso tekutiphatsa letemukeleke ngekwetayela macondzana nemaphethini ekutiphatsa njengobe emukelwe licembu lemphakatsi. Loku kufaka ekhatsi emagugu nemazinga lokwabelanwa ngawo kulelicembu. Ngalokuselubala, similo sicuketse tinkholelo ngaloko lokutsatfwa njengalokuhle nalokulungile lokubamba umphakatsi ngekuhlanganyela emlandvweni lokwebelanwa ngawo. Similo sencike kakhulu kuloko lokuphatsekako kutenhlalakahle lokuhlangatjetwa ngumphakatsi.
Indlela yekutiphatsa lithemu lelivele kubahlatiyi kanye nabocwepheshe betesimilo, kantsi liyahambisana nemcondvo wesimilo. Ngalesinye sikhatsi liyaye lihlanganiswe nesimilo kanye nekutiphatsa. Nanobe kunjalo, indlela yekutiphatsa iyahambisana nemigomo yemcondvo lowatisa tento (letilungile nobe letingakalungi) letitsatfwako. Loku kwenganyelwe kutibophelela njengesento sekutfobela indlela lemisiwe ngetulu kutenhlalakahle futsi lefaka ekhatsi emagugu ebuntfu. Lokutibophelela kungatfolakala etinhlanganweni tetepolitiki, tetenkholo kanye netemphakatsi jikelele kuwo wonkhe umlandvo wetive.
Ludzaba lwekuVuselelwa kweSimilo lungumtamo wekuhlanganisa luhlelo lwengucuko loluchubeka eNingizimu Afrika. Umphakatsi waseNingizimu Afrika uye wabukana netingucuko letisembili kakhulu eminyakeni yabo-1990. Kusukela elukhetfweni lwanga-1994 lwentsandvo yelinyenti, luhlelo lwengucuko beluphokophelele ekuchazeni kabusha indzima yetikhungo tetepolitiki khona kutawusungulwa luhlelo lolungakhetsi buhlanga nebulili lolwesekelwe ekungabandlululini nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu khona kutawesekelwa sisekelo semphakatsi loncike kutebulungiswa. Letingucuko tibe sicongo semlandvo lomudze wemizabalazo leyafaka ekhatsi emandla ebantfu baseNingizimu Afrika ekusunguleni umphakatsi lonebulungiswa.
Kuyintfo leyatiwa kahle kutsi lubandlululo lwaba ngetulu-nje kwendlela leyancisha emalungelo etepolitiki elinyentini lebantfu baseNingizimu Afrika. Lubandlululo, lwesekelwa luhlelo lwekuvuna labadvuna, belubonakala kuto tonkhe tikhungo temphakatsi futsi lwadzilita umtiya wesimilo semphakatsi wakitsi.
Betekwatisa lebebasemgudvwini wekwatisa ngemanga nemfundzisolite, lebebangasiyo indlela yekuhlelembisa kutfutfukiswa kwemagugu lokwabelanwa ngawo.
Ngekwengcikitsi, lomcondvo lohlatiyiwe wekubekelwa ecadzini ungakhanyisa kucocisana kwetfu ngemphumela welubandlululo emphakatsini waseNingizimu Afrika. Kubekelwa ecadzini ligama lelisho simo lapho umuntfu atitfola akhishelwe ngaphandle kwakhe nobe kulabanye emphakatsini lofanako. Umcondvo wekuphukuta ufaka ligalelo ekuvisiseni luhlangotsi lwetenhlalakahle lwekubekelwa ecadzini. Kuphukutwa kwenteka uma umuntfu lomunye asebentisa lomunye, nobe licembu lelitsite lisebentisa lelinye. Ngalokufishane, lowo lophukutako ubona lowo lophukutwako kuphela-nje njengelithuluzi nobe intfo yekusetjentiswa. Ngakulolunye luhlangotsi, lowo lophukutwako ubona lowo lophukutako njengensontfo lengenabuntfu lelawula buntfu bakhe lobusisekelo. Loku kunemba emhlolweni uma lowo lophukutwako nalowo lophukutako baphawuleka njengemacembu emphakatsi?
Kubekelwa ecadzini kuye kwenteka emazingeni lamabili lehlukene nanobe ahlangene. Kwekucala, ezingeni letepolitiki lapho tinchubomgomo betishosholotwa ngulabo bebaphetse ngaleso sikhatsi betisuselwa etulu tiyiswe kuwo onkhe emazinga ekuphatsa khona kutawulawulwa kuphindze kusetjentiswe kabi emandla. Kukhona lapho tinchubomgomo telubandlululo betisebenta khona ngekwebudze kuya etulu naphasi. Kwesibili, simo sebubanti bekubekelwa ecadzini siphindze sasebenta ekwehlukaniseni bantfu bakitsi ngekwebuhlanga nangekwebuve. Ngaloko-ke kwasungulwa luhlelo lwekubekelwa ecadzini ngalokungacondzakali emphakatsini. Ngalokusempeleni, lubandlululo belulubi kantsi-ke ngaloko eminyakeni lengetulu kwalengemashumi lamane beluloku luvuselela tisekelo tekungabi nesimilo lebesetivele tendlalwe nguletinhlelo tangaphambilini lencindzetelo. Ngalamafisha, lonkhe luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwetenhlalakahle yemphakatsi belungenamcondvo, lungenasimilo futsi lungahambisani nemigomo lesisekelo yebulungiswa, kulingana, inkhululeko, kwetsembeka, sitfunti kanye neluvelelo lecuketfwe etinkholweni letinyenti kumhlabawonkhe.
Lokudvukumeteka ngekwesimilo kwelinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika kuye kwashiya tibati letibonakala ngalokucacile temphakatsi lodzinga imitamo lecondzile nalecinile ngalokuphutfumako kutsi kwenwentjwe umkhawulo weluhlelo lwengucuko wengce ngale kwekuchazwa kabusha kwetikhungo tetfu tetepolitiki. Imphi yekusungula nekusimamisa emagugu lokwabelanwa ngawo emphakatsini wakitsi kusaseyincabhayi yesikhatsi lesidze lokumele sibukane nayo.
Kubaluleka kwalesimo kuvele kucace kahle uma kuhlolisiswa emanani ebantfu labasemajele. Emajele aseNingizimu Afrika agcwele ngekuphuphuma lokungetulu ngemaphesenti langu-70, ngelinani letephulamtsetfo lelilinganiselwa ku-176 000. Nanobe lelinani limele babanjwa labavalelwe emajele, kunalabanye babanjwa labagwetjiwe labangu-73 000 labadvosa ngekusebentela umphakatsi. Ngetulu kwa-4 000 walababanjwa bangephasi kweminyaka lengu-18. Emashumi etinkhulungwane ebabanjwa aseminyakeni lesekhatsi kwa-18 kuya ku-25. Bugebengu lobentiwe ngekwandza beluhlobo lwebudlova, kufaka ekhatsi kubulala, kudlwengula, kulimata, njll. Ngalokwandzako, kuba tinswane, labadzala kanye nalabasikati lebaba bahlukunyetwa balobugebengu.
Kubaluleke kakhulu kutsi ingcikitsi yetenhlalakahle nemnotfo lapho loku losekuphawulwe ngenhla kwenteka khona inakwe. Buphuya buyachubeka nekutsintsa linyenti lebantfu eNingizimu Afrika. Ngendlela lengesiyo lencane, buphuya budlala indzima kulenhlekelele yesimilo eveni.
Nanobe letibati letingenhla tibonakala ngalokucacile, kunetibati letifihlakele taletinkinga tesimilo imitamo yekuVuselelwa kweSimilo lokumele ibukane nato.
Kwehliswa kwekubaluleka kwebantfu.
Buhlanga kutinhlangano letisembili temphakatsi.
Bulili nekucindzetelwa ngekwebulili njengobe kuchutjwa ngulabanyenti bantfu baseNingizimu Afrika etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kanye nasetikhungweni temphakatsi ekwetayelanisaneni bantfwana ngekwenhlalakahle.
Kubukelwa phasi nekusetjentiswa kabi kweluCwebu lwemaLungelo.
Kwephuka kwemndeni njengesikhungo lesisembili setenhlalakahle.
Emagebe lamakhulu emkhatsini kwalabo labadla kusale nalabo labadla imbuya ngelutsi?
Indlela yekutiphatsa emsebentini lengenamgogodla.
Kutinaka wena nebugovu.
Kweswelakala kwesitfunti nekwetsembeka kulabanye labasetikhundleni temandla ekuphatsa.
Umoya wekubonakala kwephuta kwekuletsa tinsita kulabaphuyile.
Lisiko lekutigodlela ngekwelilungelo.
Kutsandza kutsenga netintfo tekubonisa buwena.
Emazinga laphakeme ebuphuya.
Kukhatsateka ngekuVuselelwa kweSimilo kumele kubukane naletincabhayi. Nguleligalelo leluhlelo lwengucuko kuVuselelwa kweSimilo lokumele kubukane nalo. Ngulelo nalelo siko leyame elucwebini lwesimilo lolugcugcutela kutiphatsa ngalokufanele, nalokwakhako futsi lolungatemukeli tento letinetigwegwe.
Nanobe lubandlululo, luhlelo lwekuvuna labadvuna nekungalingani kwemphakatsi kungumnyombo losembili wenhlekelele yesimilo emphakatsini wakitsi, lokuvele kwacaca kutsi nobe nguyiphi imitamo yekuVuselelwa kweSimilo kutawumele inake tintfo letinemitselela letingaphandle kwemincele yetfu. Ikakhulukati, umoya wekuhweba kumhlabawonkhe ubalulekile kuloluhlangotsi. Iminyakakhulu yelishumi nemfica neyemashumi lamabili ibhebhetselise ingucuko kusuka emphakatsini wekulima kwaya kulowo wetimboni. Umnyakakhulu wemashumi lamabili nanye ungenisa sibhicongo lesitinhlangtsi tinyenti seluhlelo lolubhebhetselisa ingucuko kuyo yonkhe imikhakha yemphilo. Lomhlaba ubona kuguguleka kancane nalokuhlelekile kwekuhlakanipha kwemvelo, imihambo yemphakatsi, emagugu nemisimeto.
Kuhweba kumhlabawonkhe ngemininingwano netinhlelo telwati ikakhulukati kuyachubeka ezingeni lelisetulu njengobe tindlela letinyenti tebatsengi baseNshonalanga nelucucaba letimboni tetekwatisa taseMelika tenabela kumhlabawonkhe. Incabhayi lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi bashosholoti, takhiwo kanye netinchubo tako atatiwa ngekucatsaniseka. Teswela kutiphendvulela kantsi tivamise kusebenta ngaphandle kwekulawulwa ngenca yekungabi khona kwemibuso lefanelekile nalenekutiphendvulela ngekuhlelembisa nekuphatsa. Ngalokulandzelako, akusiko-nje kuphela kutsi emasiko ayo yonkhe indzawo ayanyatselwa kepha imigudvu lefana nebugebengu lobuhlelekile, inkhohlakalo, kushushunjiswa kwetidzakamiva, kukhangisa lokungenasimilo nekuhlubula ku-inthanethi, kanye netifo letengciselanako kusabalala lula nangekunonopha emhlabeni jikelele, ngesivinini lesiphutfumako kunangaphambilini. Inkinga lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi imininingwano leminyenti iyatungeleta bese ingena kuyo yonkhe imikhakha yetimphilo tetfu kantsi itfwele butsi lobukhulu bekushabalalisa ngaphandle kwekutsi kube khona emazinga lahambisanako ngekwesimilo kutsi kubukanwe nalokushabalalisa.
Kuphindze kube nelugebe lwemasiko lolwenwebekako lolubhejetseliswa bashosholoti bekuhweba kumhlabawonkhe. Ngekubukelela ekuncintisaneni ngekuhweba kumhlabawonkhe kanye nekuba ngumgaleli lovelele etindzabeni temhlabawonkhe live lakitsi alizange kuphela lisayinde tivumelwano letinyenti tamhlabawonkhe, kepha liphindze laphoceleka kutsi lemukele inkhululeko yamhlabawonkhe kanye nekucekisa tinchubo letisembili.
Ngenca yekubona lenchazelo lengenhla nekubekela lubandlululo eceleni, sidzinga kutivivinya lokunembako, kubuyeketa nekuhlola kabusha simo sesimilo setenhlalakahle. Ngalokungangabateki, loku kudzinga kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi. Kungaloko-nje kanyentana bekuloku kucondziswa kuNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo lokubonisa umongo, umoya kanye nekutibophelela eluhlelweni lwetenhlalakahle lolusezingeni lesimilo lesiphakeme?
Tesekelo tekuVuselelwa kaBusha kweSimilo tendlalwe kuMtsetfosisekelo wakitsi lomusha. UMtsetfosisekelo ungumtamo wekusungula umkhuba lomusha wesimilo eveni lakitsi. Kuneticephu letinyenti teMtsetfosisekelo letibukene-ngco neludzaba lwekuvuselelwa kwemtiya wesimilo emphakatsini wakitsi. Sendvulelo seMtsetfosisekelo sitsi Tsine, bantfu baseNingizimu Afrika, siyakubona kungabi khona kwebulungiswa esikhatsini lesengcile, siyawemukela loMtsetfosisekelo njengemtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eRiphabhuliki ... kuze kupheliswe kwehlukana kwasesikhatsini lesengcile futsi kwakhiwe umphakatsi lowesekelwe kumagugu entsandvo yelinyenti, bulungiswa kutenhlalakahle kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo?
LuCwebu lwemaLungelo kuSehluko 2 seMtsetfosisekelo lucuketse linani lemagugu labalulekile labukana-ngco netindzaba letisisekelo mayelana nesimilo.
Emalungelo etemnontfo, temhlalakahle netemasiko tig.
Emalungelo etepolitiki s.
Ngekwendlala lemigomo, uMtsetfosisekelo awubekanga kuphela umtfwalo encenyeni yahulumende kutsi ahloniphe takhamuti, kepha nasetakhamutini kutsi tihloniphe emalungelo alomunye kulomunye. Kunemtfwalo kuwonkhewonkhe eNingizimu Afrika kutsi ahloniphe emalungelo alabanye bantfu, labamnyama nalabamhlophe, labadvuna nalabasikati, labadzala nalabancane.
Hulumede ulindzeleke kutsi atfutfukise emagugu lendlalwe eluCwebini lwemaLungelo ngendlela lesebentela buhle nentsandvo yemphakatsi jikelele. Unemtfwalo wekutfutfukisa emagugu eMtsetfosisekelo neluCwebu lwemaLungelo. Kuze kutsi lamagugu asho lokutsite kulabadvuna, labasikati nebantfwana jikelele etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kumele afundziswe ngalokubonakalako etikhungweni letisebentako, hhayi etikhungweni letingasebenti naletihhohlokile. Indzima lenkhulu yahulumende ngaphasi kwelisu lemagugu kuniketa kwesekela lokunebulungiswa, lokungakhetsi luhlangotsi nalokunganyembenyi lapho emagugu lagcotjwe ngekwemtsetfosisekelo angafundziswa futsi afundvwe khona.
Lokuphindze kuhambisane njengetinhlelo tekuVuselelwa kweSimilo nguletikhungo tembuso njengetiNkantolo eSehlukweni 8 nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi eSehlukweni 10. Sehluko 9 seMtsetfosisekelo siphindze sasungula tikhungo letesekela intsandvo yelinyenti njengeMvikeli weMphakatsi; liKhomishani lemaLungelo eLuntfu; liKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi; liKhomishani lekuLingana kweBulili; uMcwaningitimali Jikelele; uMtimba lotiMele wekuLawula tekuSakata; kanye neliKhomishani lelitiMele leluKhetfo. Lemitimba ilindzeleke kutsi itfutfukise futsi ivikele emagugu lendlalwe kuMtsetfosisekelo.
Sehluko 10 seMtsetfosisekelo ngalokucondze-ngco sibukana nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi. Sigaba 195 (a), (c) na-(i) tiniketela ngekusungulwa kweluphiko lwekuphatfwa kwemphakatsi lolwesekeleke kuleligugu lelisha lekusebentela umphakatsi, ngekungakhetsi luhlangotsi nangalokusezingeni leliphakeme.
Hulumende uphindze wasukumisa imigomo yeBatho Pele lehlose kungenisa emagugu lamasha ekwetfulweni kwetinsita emphakatsini. IBatho Pele ihlose kugcizelela umbono wemsebenti, kuhlonipha takhamuti, kuvelela ngekwetfula tinsita kanye nalamanye emagugu.
Kucocisana: Takhamuti kumele kucocisanwe nato mayelana nemazinga nekhwalithi yemisebenti yemphakatsi letetfulelwa yona futsi, uma kuphumelela, kumele tiniketwe kutikhetsela mayelana naletinsita letetfulelwa tona.
Emazinga emSebenti: Takhamuti kumele titjelwe ngekutsi titawetfulelwa waphi emazinga nekhwalithi yetinsiti khona titawuba nelwati ngaloko lokumele tikulindzele.
Kufinyelela: Tonkhe takhamuti kumele tibe nekufinyelela lokulinganako kutinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Sizotsa: Takhamuti kumele tiphatfwe ngesizotsa nangekubonelelwa.
Imininingwano: Takhamuti kumele tiniketwe imininingwano lephelele, naleshaya emhlolweni mayelana netinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Kuba selubala nekungagodli: Takhamuti kumele titjelwe ngendlela ematiko avelonkhe newetifundza aphatfwa ngayo, kutsi yimalini layicitsako, nekutsi ngubani lowengamele.
Kuncesitelwa: Uma lizinga lemsebenti leletsenjisiwe kungafinyelelwa kulo, takhamuti kumele tiniketwe kucolisa, inchazelo legcwele kanye nesisombululo lesiphutfumako; kantsi uma kwentiwa tikhalato, takhamuti kumele tiniketwe indlebe leneluvelelo, nelusito.
Lusito lolulingene imali lekhokhwako: Imisebenti yemphakatsi kumele yetfulwe ngendlela leyongako nalefanelekile khona kutawuniketwa takhamuti lusito lolulingene imali lekhokhwako ngalokungaphumelela.
Imicondvo yeVukuzenzele neLetsema imikhankaso lebalulekile ekutfutfukiseni budlelwano emphakatsini leyehlukene. Sicubulo lesingunyombo sigcizelela budlelwano bahulumende nemphakatsi kuyo yonkhe imikhakha kanye nemiphakatsi ngekumbandzakanyeka ngalokubonakalako eluhlelweni lwekusebenta. Kuvuselela umoya wekutinikela kanye nekutiphendvulela kwemphakatsi. Kugcizelela umtfwalo wekwakha sive ngaphasi kwengcikitsi yekusebenta ngekubambisana ekucedzeni kungalingani kwasesikhatsini sangaphambilini.
Hulumende, ngekubambisana nemphakatsi jikelele sewuvele utsetse tinyatselo tekuhlangabetana netincabhayi letiphawulwe kuMtsetfosisekelo. Emkhatsini wekusungula lokuchubekako, ikakhulukati ezingeni lematiko, ekubukaneni netinhlangotsi letehlukene tekuVuselelwa kweSimilo umtamo wekucala logabancako wekubukana nekuVuselelwa kweSimilo ngalokubanti kwaba kusukunyiswa kwemihlanganosikolwa lemibili ngasekucaleni kwa-2000. Umhlanganosikolwa wekucala, lowabanjwa ngaFebhuwari 2000, wangenisa kuVuselelwa kweSimilo njengemkhakha lobalulekile lodzinga kubukisiswa mbamba. Kwaba nekuphawula lokunyenti lobekucondziswe ekuchazeni lenkinga. Umhlanganosikolwa wesibili, lowabanjwa ngaMeyi 2000, wafaka ekhatsi kumelela lokwenabile, futsi waba kwemukelwa kwekucangacangana kwaloludzba loludzingidvwako. Kwahlongotwa kulomhlanganosikolwa kutsi luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwekuVuselelwa kweSimilo kumele lutfutfukiswe. Nanobe kunjalo, kwaphawulwa futsi kulomhlanganosikolwa kutsi kunesidzingo lesiphutfumako sekumbandzakanya onkhe ematiko ahulumende ekusunguleni, kwakha kwesekela kutenhlalakahle lokucinile ngalokusungula, kugucula tikolo tetfu tibe tindzawo letinesimilo, kudvosa umkhakha wetemabhizinisi ekucocisaneni nasekuhlelembiseni kumbandzakanyeka lokubanti kwemkhakha wetenkholo kulokusungula. Kunetindzawo letingubocalangaye letiye taphawulwa kulomhlanganosikolwa.
Lokunye kusungula hulumende latimbandzakanye kuko kwaba yiKhomfa yaMhlabawonkhe yekulwa neBuhlanga, kweSaba tiFikanamtfwalo kanye nato tonke tinhlobo tekungaBeketelelani leyabanjwa nga-2001.
Tindlela letiphawulwe ngenhla tibonisa kutibophelela lokusembili lokwentiwe ngumbuso ekutfutfukiseni luhlelo lwemagugu lamasha lokwabelanwa ngawo lokuluhlelo lolucondziswe ekuVuselelweni kaBusha kweSimilo.
Kwekucala kulokutibophelela lokusembili lokuphawulwe ngenhla kutibophelela ekulahleni indlela yetenhlalakahle yemphilo lengenasimilo kanye nekutsatsa bunye baseNingizimu Afrika lobuhlanganyelwe ngekufana njengobe kuhlongotwe kuMtsetfosisekelo. Lokuphawulwa kungakacaci kahle kweNingizimu Afrika njengeSive seMushi weNkhosatane - Rainbow Nation kwavusa lidvumela, kepha kuyintfo lesengakaphumeleli nenkhomba lenhle yalapho kutawuba nesimilo lesisha lesifaka wonkhewonkhe. Kutawulahlwa tintfo letifana nebudlova, inkhohlakalo, kudlwengulwa kwabomake, bantfwana netinswane tetfu, kushaya batali nebafati betfu, kanye nekuphukutwa kwalabaphuyile. Umphumela wako konkhe lokungcola udzinga kutsi sibuke kusetjentiswa ngalokubonakalo kwebuhle lobesekelwe ebuntfwini betfu. Indzabuko yase-Afrika ibita loku ngekutsi Butfu/Botho/Ubuntu njengaletinye tinkhomba temagugu etinhlelo tetfu ngekuhlanganyela. Tintfo letifana netifanisongco, tisho, emagugu, tinganekwane temlandvo netinsini tesekele kuko. Nanobe kunjalo emasiko nemikhuba yendzabuko letsite ilawula indlela umuntfu lenta ngayo. Sikubita loku ngemihambo. Esikhatsini lesinyenti, lemihambo isetjentiswa ekuphawuleni kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Loku kumane kuyindlela yekuveta lisiko lemuntfu kantsi akumelanga kuphawule kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Sive seMushi weNkhosatane kumele sicinisekise kutsi imihambo letsite, ikakhulukati leyo lemayelana nesimo setenhlalakahle yalabasikati, iyaguculwa ngekuhambisana naleyo yeMtsetfosisekelo futsi isuswe ekuboneni ngekwendzabuko yekulingana nekuhlonyiswa lokuhlongotwa nguMtsetfosisekelo?
Kwesibili, kutibophelela ekutfutfukiseni emagugu esihawu, sitfunti, inkhululeko, kuthula nebulungiswa kanye nekuhloniphana.
Kwekugcina, iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo ikutibophelela lokunemtfombo wekubhekisa kwawo nendzawo yekusukela lokunguMtsetfosiekelo wetfu. Nembala, yindlela lensha yemphilo, letawumisa imifaniswano yesitfunti emphakatsini wakitsi khona kutawelashwa lobhubhane wenkhohlakalo kuphindze kubukanwe netidzingo talabo labasengotini kakhulu emphakatsini wakitsi eNingizimu Afrika.
Bantfu bafundza emagugu ngesidzingo, lugcozi kanye nekuba yincenye yetikhungo letinemsebenti futsi letibalulekile kubo. Emagugu lahlala sikhatsi lesidze lasuka esitukulwaneni aye kulesinye avamise kuba ngulawo lekamayelana nekuphila nekukhula njengeluhlobo, njengalawo lalawula kulalana kwetihlobo, kudla bantfu nekubulala, emagugu labo labengamele tebhayiloji labasitjela kutsi atfolwa ngekuhamba kwesikhatsi nendzawo ngisho nasebantfwini labehlukene labangakaze babe nekutsintsana nobe nekuchumana. Sibonelo lesivamile kulesikhatsi ngemagugu mayelana nekutiphatsa ngekwemacasi lokuvela namuhla ngenca yekufa usengakakhuli lokubangwa yi-AIDS.
Siphindze sifundze emagugu uma kukhona lokusitsintako, kunyakatisa umphefumulo, njengekucamba kwato tonke tinhlobo, kutfola inchazelo yemphilo, kufuna liciniso, lutsandvo lwekufundza, kwenta umsebenti lomuhle nobe kwesekela ngekwekutsandza live lakini, kwetsembeka nobe kukholelwa.
Siphindze sifundze ngengoti, ngekungacapheli ngalesinye sikhatsi, kutsatsa tibonelo nalabanye ngaphandle kwekucabanga kabanti ngato, kanye nangekwenchubo, imfundziso yenkholelo kanye nekuphocelelwa batali.
Asifundzi ngekuba sodvwa kepha sifundza emiphakatsini yekuhlanganyela, labanye labayibita njengetikhungo temphakatsi, leto takhiwo letinjengemndeni, tinhlelo tetemfundvo kanye naletinye tikhungo, nemacembu abontsanga, lapho imitsetfosimiso, imikhuba nemihambo kulawula kutiphatsa kwetfu kuphindze kusibekele tigwebo, imiklomelo, kujeziswa kanye nekugcugcutelwa. Akusito tonkhe tikhungo temphakatsi letineligalelo lelifanelekile kutesimilo kantsi kuleminye imiphakatsi yaseNingizimu Afrika, tikhungo letingenasimilo lesikahle njengemagenge tigwetjwa ngebudlova nekwesatjiswa bese ngaloko kuba lukhuni kutigucula. Ngeluhlelo lwekwetayelanisa nemphakatsi, lamagugu siyawatsatsa. Kuliciniso kutsi emagugu latsatfwa futsi lacinisekiswa tikhungo avamise kuba nesisindvo nekuhlala sikhatsi lesidze, nekutsi lawo lafundvwa ngephandle kwalawa avamise kube ngulaphephetsekako, ngulangenamgogodla futsi esikhashana. Nanobe nguliphi lisu, ngaloko-ke, lekuvuselela kabusha similo emphakatsini lofana nalowo wakitsi, lovela esikhatsini sebulungiswa-mbumbulu uya ebulungisweni lobesekelwe kumtsetfosisekelo, kumele ukutfokotele kutsi ngabe bantfu bawafundza njani emagugu nekutsi, njengemphumela, lisukumise tindlela tekungenelela ngekwesekela leto tikhungo tekuchamusela. Kwetayelaniswa kwebantfwana labadvuna emphakatsini eNingizimu Afrika kanye nekutfutfukiswa kwebuntfu bebulili balomdvuna njengalokweyame kakhulu budlwangudlwangu, kuba nemsebenti lokahle, kanye nekuba nemfati lokahle kahle-hle kudzinga kubukisiswa ngendlela lenengucuko?
Njengesibonelo, betekwatisa, njengemsakato namabonakhashane basabamba indzima lesembili kakhulu kungabi kuphela ekuguculeni tindlela lokubonwa ngayo kuphindze kubunjwe emagugu emphakatsi kepha bangabuye babe migudvu yekutfutfukisa nekuVuselelwa kweSimilo.
Kwengeta lapho, lulwimi nemasiko uma kufakwe kahle kulelisu kungafaka ligalelo lelisembili kakhulu ekwakheni sive lesinenhloso yaso lesemcoka njengekuhlanganisa emacembu lanebuve nebuhlanga kakhulu eveni lakitsi, kanye nekucinisekisa kulingana nekuhlonipheka lokufanako emkhatsini kwalabadvuna nalabasikati. Imicondvo legabanca kulokwehlukana kwebuve nebuhlanga, lokuphindze kunconote kulingana kwebulili, kwenta sibonelo kwetsembeka eveni lakitsi, kuhulumende wetfu, kanye nesitfunti njengebaholi bavelonkhe, uMjeko waVelonkhe, imicimbi nemigubho yavelonkhe kanye neliCulo laSive kumele kudlale indzima lesembili ekumisweni kwetinhlelo tebasakati, kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa lokuhlonishwa akwetfulwa ngendlela leshiya labasikati.
Kumele siphindze sitfole kukhanyiselwa kuletinhlangano letesekelwe kutenkholo letemukelwe ngekwemtsetfosisekelo eNingizimu Afrika. Kuloluhlangotsi, sinemaPhrothestanti, emaKhatholika, emaSulumani, emaJuda, emaBhuda kanye netinkholo tendzabuko letitiMele te-Afrika, kufaka ekhatsi letinye. Inkholo njengobe itsatselwe emphandzeni yayo imele kubopha kantsi emagugu ayo aniketa inchazelo nenhloso emphilweni. Ngekuhlobana ngalokufanako kuba tikhungo, kwenta sibonelo umndeni, lisontfo, temfundvo, basebenti labahlelekile kanye nahulumende. Lisiko lesimilo semphakatsi angeke lehlukaniswa kuletikhungo. Leti tingasetjentiswa njengetindlela lokutawuhanjiswa ngayo iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo. Lokubalulekile ngalokulinganako yindzima yekusungula kwemphakatsi jikelele lecondziswe ekucaleni luhlelo lolusha lwesimilo emphakatsini wakitsi?
Kungenca yekubona loku lokuphawulwe ngenhla kutsi loluhlelo kumele lubukwe. Nanobe kunjalo, kubalulekile kucaphela kutsi tikhungo letehlukahlukene tahulumende setivele ticalile ekungeneleni tinhlelo tekubukana netinhlangotsi letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, njengobe letincenye letingentasi tibonisa.
Tindzaba leticondzile letinyenti setivele tiyincenye yeluhlu lwahulumende emkhakheni wekuVuselelwa kweSimilo semphakatsi wakitsi.
Kuciniswa kwemndeni njengendlela yekwengcisa emagugu lesekelwe kutikhungo letivelako.
Kwesekelwa nguhulumende kwekusungula kwetinkholelo leticondziswe ekwakheni kabusha umtiya wesimilo semphakatsi.
Kusungulwa lokucondziswe etikoleni nasetikhungweni temfundvo lephakeme.
Temidlalo nekusungula kwetekungcebeleka.
Labo labasemikhakheni yebuciko, yemasiko nesayensi; kutfutseleka eveni netebasebenti.
Kusungula kwekwakha umphakatsi.
Bulungiswa betekuBuyisela lobucondziswe ekwelapheni kungcubutana kwemhlukunyetwa/sephulamtsetfo nekufaka ligalelo ekuvinjelweni kwebugebengu.
Kucondziswa kwetigwegwe tetephulamtsetfo nekubuyiselwa kwetephulamtsetfo emphakatsini.
Kubalulekile kuphawula kutsi nanobe lokusungula lokwendlalwe ngenhla kubukene-ngco netindzaba letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, umbono wahulumende ngulowo wendlela lehlanganisele mayelana nekubukana nekuVuselelwa kweSimilo, khona kutawuniketwa luhlakamsebenti loluhlelembisekile nalolucondzile lapho luchungechunge kwemicimbi lungavisiswa futsi lufakwe kungcikitsi.
Imindeni yaseNingizimu Afrika iya ngekugucukela kutakhiwo letehlukahlukene yemtali munye, yetitukulwane letinyenti, yetitabani, leyengayelwe yinsha, yekusiswa kanye neyekukhulisela. Awukho umndeni wesichingilili. Imindeni letichaza ngekwayo ingemacembu ikakhulukati lenemalunga lesekele kulelinye, futsi atimisele kwenta kutibophelela kwesikhatsi lesidze lomunye kulomunye. Umtfwalo losembili wemindeni awukho kuphela macondzana nekukhulisa bantfwana nekwetayelaniswa nemphakatsi kwemantfombatane nebafana, kepha ekunakekelweni nasekwesekelweni kwawo onkhe emalunga. Imindeni lenakekelako nalesekelako ilungele wonkhewonkhe imphilo yetinswane, kulunganisela bantfwana nensha, kuzuza esikoleni, kukhicita kwasemsebentini, imphilo yetengcondvo kanye nekuphila sikhatsi lesidze kwalabadzala, imicimbi kanye nelizinga lemphilo ebantfwini labadzala, kumbandzakanyeka emicimbini yemphakatsi, tindlela tekusombulula kungcubutana konkhe kwaloku?
Imindeni leyesekelako nalenakekelako inciphisa umtfwalo wekunakekela lokuwela kumbuso uma imindeni yehluleka kunakekela bantfwana nalabadzala bayo labadzinga kwesekelwa. INingizimu Afrika inelizinga leliphakeme lemindeni lengasebenti kahle. Loku kufaka ekhatsi imindeni, ngesizatfu lesitsite nobe letinye, lenganakekeli nobe lengesekeli emalunga ayo, kufaka ekhatsi emalunga lasengcupheni (njengebantfwana labasadzinga kwesekelwa, bantfu labadzala, labasikati nemalunga emndeni lakhubatekile). Kwengeta kuloko, imindeni ingaba namunye nobe ngetulu webantfu labanetinkinga letisetulu tetengcondvo, temtimba nobe tenhlalakahle letigongonya kusimama kwelicembu lemndeni kanye nemalunga ngalinye emndenini, lokuvamise kuba njalo, kwenta sibonelo, ngekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva.
Kunyenti lokwatiwako mayelana nemindeni nemiphakatsi leyakhelene, nemiphumela yaloko lelandzelako ebantfwaneni naselusheni, Kulukhuni emindenini lesebenta kahle kutsi igcugcutele kutilungiselela nekuzuza ebantfwaneni uma lowo mndeni uphila emphakatsini longasebenti kahle. Ngalokufanako, bantfwana labavela emindenini lengasebenti kahle kepha bahlala emiphakatsini lenekwesekela benta ncono kunaloko lokulindzelekile.
Kuneluhlelo, lolwenganyelwe Litiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, loluchubekako ekusukumiseni inchubomgomo yemndeni. LeLitiko lingaphindze lizuze ngekuvivinya letinye tinchubo tamhlabawonkhe (Hulumende waseNew Zealand unelikomiti lelihlanganisele tindvuna ngekucinisa imindeni kantsi kunemklamo wemiNdeni leseluGebeni Fragile Families Project - lokanisekise eMelika, njengetibonelo) temiklamo lehlose kucinisia imindeni lengasebenti kahle kanye nekubonelela kwesekelwa ngetimali kwetikhungo letingekho ngaphasi kwahulumende letinganiketa kunakekela lokufanelekile, kugcine bobabe labangekho ngenca yedivosi nobe kwehlukana banekuchumana nebantfwana babo, kanye naleminye imiklamo yekutisusela lebukene netihibe letihlasela imindeni leyephukile. Umklamo wekulinga ungasetjentiswa kutsi ufanisele lokusungula kwaseMelika kwemiNdeni leseluGebeni lapha eNingizimu Afrika?
Ngaphandle kwesidzingo sekubukana netinkinga letihambisana nemindeni lengasebenti kahle, incabhayi yemindeni lesatfutfuka lesebenta kahle kanye naletinye tikhungo tetenhlalakahle leticondziswe ekufakeni ligalelo ekuletseni takhamuti letingaba batfutfukisi bemazinga emalungelo lendlalwe kuMtsetfosisekelo iseloku imile.
Tikhungo tetenkholo ngito kuphela tinhlangotsi tetenhlalakahle letinemtfwalo losembili wekuhumusha nekucolisisa umzila wesimilo, kutiphatsa kahle kanye nemagugu. Tenta tintfo letinyenti, kantsi ngalokusempeleni tenta tintfo letingaketayeleki, lokuholele umhlatiyi wetepolitiki wasengilandi Thomas Paine kutsi aphawule: "Kushushiswa akusiyo imvelo yendzabuko yanobe nguyiphi inkholo, kepha njalo-nje kuvamise ikakhulukati kuba luphawu lwato tonkhe tinkholo, nobe tinkholo letisungulwe ngekwemtsetfo."
Ngalesi sizatfu, siye sehlukanisa emasontfo nemasinagoge ngekwemtsetfosisekelo embusweni nga-1995, kantsi ngakulolunye luhlangotsi ngenca yebudlelwano lobebungacaci kahle emkhatsini kwembuso welubandlululo kanye nemisimeto yeliSontfo laseDashi leliseNingizimu Afrika, ngaloko-ke asinayo inkholo leyesekelwa ngumbuso. Kunobe nguyiphi intsandvo yelinyenti kwehlukaniswa lokucinile emkhatsini kwemandla eligunya lembuso netikhungo tetesimilo kufanelekile futsi kwemukelekile.
Hulumende angeke akwati kutsi ngaphasi kwelisu lemagugu agcugcutele nobe akhetse munye nobe leminye yemisimeto yetenkholo. Kungenelela lokubonisa kukhetsa kungahle kungahambisani nemtsetfosisekelo futsi kube nemitselela lengemukeleki kutepolitiki, lokungaze kucekele phasi kusimama kwetenhlalakahle nekuthula kwetenkholo. Nanobe kunjalo, hulumende unako kutfutfukisa inchazelo yato tonkhe tinkholo letiphakamisa kubeketelelana, kulingana, kuthula, nekutibophelela kutenhlalakahle kunaleto tinkholo letingenasisindvo, letibandlululako, letingenako kubeketelelana naletingahambisani nengucuko.
Loko hulumende langakwenta kwesekela kusungula kwetinkholelo letihlanganisele letigcugcutela imigomo yemtsetfosisekelo yekubeketelelana, kubuyisana kanye nekusebenta kwemtsetfo emkhakheni wemphakatsi, emphakatsini lonetinkholo letehlukahlukene njengencenye lemangalisako yezisindza semnotfo wemasiko etfu.
Loku kubaluleke kakhulu kulomhlaba wangemuva kwamhlaka 11 Septemba, lapho kungcubutana nemphi enyakatfo kubekwa njengekwenkholo bese kutselela imisimeto yetenkholo tetfu kanye nebukholwa lobehlukahlukene ngetindlela letitsikametako, naletingahle tibhedvukele kunobe yini. Kucocisana ngetinkholelo emphakatsini nekufundza ngekuhlanganyela ngenchazelo yebuphekula, timphi letinebulungiswa netimphi letingenabulungiswa, kushuba kwesimo emkhatsini kwetikhungo tetenkholo netemtsetfosisekelo, kanye nekungcubutana emkhatsini kwabohulumende labatimele bavelonkhe nekutiphatsa kwemikhakha yangephandle ngaphasi kwekuhweba kumhlabawonkhe angeke kunotsise kuphela kucocisana kwemphakatsi kepha kutawuchubela embili kutibophelela lokufanako ngesimilo sebaholi betenkholo ekuthuleni, kubeketelelana kanye nekulandzela umtsetfosisekelo ekutiphatseni kwetakhamuti engwace nasemphakatsini?
Loku kucatjangwa kutsi kumsebenti weliKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi nobe umbhasobhi walo, Litiko letaboHulumende betiFundza nebaseKhaya.
Litiko leTemfundvo letfule kusungula kwalo kwemagugu kutemfundvo nga-2000 lase leshicilela umphumela walokutfoliwe njengeManifesto ngemaGugu, Temfundvo neDemokrasi nga-Agasti 2001. Kunemagugu etemtsetfosisekelo lalishumi nemasu etemfundvo lalishumi nesitfupha ekuphumelelisa laphawuliwe futsi achazwa kuleManifesto.
Luhlatifundvo lwa-2005 lolubuyeketiwe selufake lokusembili kulokutfoliwe kulokusungula kwemagugu emikhakheni lemisha nobe lebuyeketiwe yekufundza. Luphiko lolubitwa ngeBuhlanga nemaGugu lisunguliwe kuleLitiko kantsi luhlelo lolugcugcutela emagugu netimphawu takitsi tavelonkhe luyasebenta kusukela nga-2001.
Incabhayi ngukutsi ngabe sibukana njani nemibono yebulili ngeluhlelo lwemfundvo lehlelekile kanye nekucinisekisa kutsi tikhungo tetemfundvo, njengetikhungo letibalulekile tekwetayelanisa ngekwenhlalakahle, tingalifaka njani ligalelo lekutfutfukisa bantfwana bebafana kutsi babe ngemadvodza laneluvelelo ngekwebulili, bahloniphe sitfunti salabasikati nekulingana kwabo, nekuyekela budlova nekuphukuta labasikati nebantfwana.
UMklamo waVelonkhe weMlandvo usukunyisiwe, lonemtfwalo wekukhicita tisetjentiswa letinsha temlandvo, kwesekela kufundziswa kwemlandvo etikoleni kanye nasetikhungweni tetfu letiniketa kuceceshwa kwabothishela bemlandvo.
Nanobe kunendlela yekucolisisa nekusungula lokusha ezingeni lesikolo, futsi nanobe imphendvulo yetikolo letingasebenti kahle isengakatfolwa ezingeni letifundza, umklamo wemagugu sewuvele usendleleni, unemfutfo kanye nemdlandla wahulumende.
Litiko leTemfundvo litawube lisebentile uma lingenaba kusungulwa kwalo kwemagugu kufinyelele emkhakheni wemfundvo lephakeme, mhlawumbe njengemklamo wekulinga kutsi kubanjwe ikhomfa yavelonkhe ngekuPhatsa nemaGugu etiKhungo emanyuvesi, ematheknikoni nasemakholiji aseNingizimu Afrika.
Bantfu bebaloku badlala imidlalo ngandlela tsite. Nanobe kunjalo, kungcebeleka nemidlalo tintfo tesimanjemanje, lokungukutsi kufika kwetimboni lokuletse kuba khona kwesikhatsi sekungcebeleka, tikhatsi tekuntjentjemuka lokumele tigcwaliswe ngalokutsite.
Kufundza kutawuba yintfo lenhle kulabo labantjentjemukako, mhlawumbe nemsakato, njengobe imema kuticabangela, kepha mabonakhashane akambandzakanyi jikelele, ayinancabhayi emcondvweni. Kuhlelwa kwetiteshi tamabonakhashane kumele kubukisiswe kabusha kusuke kumasophi, luchungechunge lwetebugengu nemidlalo yebudlova, bese kucondziswa etihlelweni letifundzisako, nobe letigcugcutela emagugu lamahle nalokwenteka mbamba.
Temidlalo nato tingaba yintfo lenhle, ngobe tidzinga kutinikela, tiyajabulisa futsi tinemphilo, tigabanca etilwimini nasemasikweni, tiniketa indlela yekuchumana lokwengca imincele; tiniketela ngendzawo yekumbandzankanyeka kulokufanako nebubele; futsi tinelitfuba lekugcugcutela kubeketelelana, kwetsembana, inhlonipho nekuvuselela lusinga kutenhlalakahle.
Temidlalo tiphindze tibe nemitsetfosimiso lefanako yekutimbandzakanya futsi, uma kumidlalo yemacembu, timema kwehlulela lokuchubekako ngekulinganisa lokufanelekile emkhatsini kwekuzuza kwemuntfu ngamunye kanye nenjongo lehlanganiselwe yelicembu. Kwekugcina, tiyinkhundla lebalulekile lapho takhamuti letisakhula titfola balingisi labasatfutfuka lokungafundvwa kubo futsi lapho luphawu lwekwakha sive nekujatjulelwa loko uMengameli Thabo Mbeki akubita ngekutigcabha lokusha kungenteka ngalokubonakalako, futsi phambi kwetigidzi tebabukeli?
Letinye tinhlobo tekungcebeleka, ikakhulukati kuleyo miphakatsi lapho tisetjentiswa tekungcebeleka nemitsombolusito kuyindlala khona, kumele tigcugcutelwe njengemtamo wekumelana nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva nemahora lacitfwa etindzaweni tetjwala njengetinhlobo letivame kakhulu tekungcebeleka.
Litiko leTemidlalo nekuNgcebeleka lingatsandza kubuka i-Outward Bound netinhlangano letifana nayo ngemcondvo wekuniketa imifundzate kumikhakha lefanelekako yebantfu labasha baseNingizimu Afrika, kutsi batawukwati kucitsa sikhatsi sabo sekuntjentjemuka ngemicimbi letawubaletsela inzuzo esikhatsini lesidze, lokufaka ekhatsi nekwakha sive nekutigcabha. Imicimbi yekungcebeleka lenjengalena ingaphindze ifake ligalelo ekwakheni similo sesimondzawo lokungaba yincenye yekuVuselelwa kweSimilo.
Lokwenta laba bantfu baseNingizimu Afrika babe sezingeni lamhlabawonkhe akusiko kuphela kuhlabana emikhakheni yabo, kepha ligalelo kumhlabawonkhe emikhakheni yabo nemitselela yayo. Kuloku, abameli kuphela imikhakha yabo kepha nemive labo; bamancusa etfu emikhakheni yebuciko, emasiko nesayensi emhlabeni wonkhe. Bavela njengebantfu lusha lwaseNingizimu Afrika lokungafundza kubo ngekufisa kufana nabo, kube lugcozi lwebantfu labasha. Lomkhankaso wekujabulela iNingizimu Afrika losandza kuba khona eLandani ubonise indzima lesembili labantfu baseNingizimu Afrika labangayidlala ekukhangiseni iNingizimu Afrika kumhlabawonkhe.
Litiko leBuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji litsandza kugcogca silululwati sekuhlabana ngaphasi kwebuciko nesayensi liphindze lisukumise luhlelo lwemiklomelo lephakeme kulabo labahlabene lokungenani lokumiklomelo leniketwa yindvuna kuze kutsi minyaka yonkhe kutawuhlonishwa labadle lubhedvu, labadvuna nalabasikati, labamnyama nalabamhlophe. Lingaphindze litsandze kucela emanyuvesi kutsi achudzelane ekusungulweni kwelihhovisi lelihloniphekile lemphakatsi lovisisa kuhlabana kusayensi, lokucishe kufane nalelihhovisi lelenganyelwe nguRichard Dawkins eNyuvesi yase-Oxford?
KuVuselelwa kweSimilo ngekubuyiselwa kwesimilo ngumsebenti losembili weLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe. Nanobe lona kungumkhuba lomusha, sewuneligalelo loliletsile ekwetfulweni kwetinsita tekucondzisa tigwegwe eNingizimu Afrika. Tonkhe tinhlelo telitiko lehlelwe ngendlela leyesekela kuvuselelwa kabusha kwesimilo kulabo labaphambukile eimisweni nasemagugwini lemukelekile emphakatsini. Loku kube lushintjo lolukhulu kugucula emajele ekubeni tikhungo tekujezisa abe tindzawo tekwakhiwa kabusha kwesimilo/umoya nekutfutfukisa. Lomsebenti uchutjwa Litiko ngekubambisana lokusedvute nemphakatsi jikelele naletinye takhiwo tahulumende?
Kubuyiselwa kwesimilo kutephulamtsetfo njengenhloso yesikhatsi lesidze yekuvinjelwa kwebugebengu kusembili eluhlelweni lweLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe, lesekelwa Litiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle ekuhlanganiseni kabusha sigaba sekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela ingene esikhundleni saleyo yekujezisa lebeyigcizelela ekubavaleleni emajukujukwini. Kubuyiswa kwesimilo yindlela letinhlangotsi tinyenti ebugebengwini lefaka ekhatsi ticubulo letinyenti. Temfundvo, kuniketwa emakhono, kufundza imisebenti, kucaciselwa ngetesimilo netenkholo, kukhula engcondvweni nekutilungiselela kukhululwa kuletinye tinhlangotsi teluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela iphindze inakisise kusungulwa kwesimondzawo lesivumela kutitsiba, kutimela kutemhlalakahle, kwesekelwa ngumndeni lokuchubekako kanye nekuhlanganiswa kabusha?
Indlela yeBulungiswa bekuBuyiselwa kweSimilo, lesandza kwetfulwa nguHulumende ekuciniseni luhlelo lwebulungiswa ekushushisweni kanye neluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo, kulenye incola lecondze ekuVuselelweni kweSimilo emphakatsini wakitsi. Ngaphasi kwalendlela, kantsi lokuyintfo yekucala emlandvweni weluHlelo lweBulungiswa ekuShushiweni eNingizimu Afrika, bahlukunyetwa baniketwa indzawo enkhabeni yekusonjululwa kwebugebengi. Lena ngulenye indlela lapho Hulumende kanye nematiko laseluhlelweni lwebulungiswa ekushushisweni betama kwelapha tilondza tebugengu baphindze basebentele umphakatsi lophephile.
Kunetinhloso leticondzile uMhlangano wekuCocisana lobukelele kutizuza.
Kuniketa litfuba lekwelapha lingaphambilini kanye nesimo lesikhona kwanyalo senhlekelele yesimilo eNingizimu Afrika.
Kuhlolisisa emasu netindlela tekwakha kabusha emagugu etenhlalakahle eNingizimu Afrika lensha yentsandvo yelinyenti.
Kuhlelembisa kuvumbuluka kwenhlangano lenemandla yelucucaba letawusita iphindze yesekele imitamo yahulumende nemphakatsi ekusukuniseni luhlelo lolufanelekile lwekusebenta ngekuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi.
Kumisa luhlelo lwekusebenta lolunemdlandla ngemkhankaso losimeme wekuVuselelwa kweSimilo.
Kugcugcutela kutimelela kwavelonkhe ekusungulweni kwemphakatsi lonesimilo, lonakekelako nalongenankhohliso.
Kucinisa tesekelo tenkhululeko nedemokrasi yetfu lezuzwe kamatima ngekwakha umphakatsi locinile ngekwesimilo futsi lowesekelwe elucwebini lwesimilo nekutiphatsa lolufanako.
Kuveta luhlelo lwavelonkhe lwekusebenta lolutawubiketwa bucalangaye lobusembili eluhliwini lwavelonkhe lwalokutawenteka kuthemu lesendzimeni.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kuhlela emasu lahlanganisele lasekelwe esimeni lesitinhlangotsi tinyenti setindzaba letisisekelo sesisombululo sanomphela wekucedza kukhohlakala kutenhlalakahle netemnotfo emphakatsini wakitsi.
Kungenela luhlelo loluhlanganisele lwahulumende lolunemikhakha yetemfundvo, tindlela tekutiphatsa kuhulumende, luhlelo lwetebulungiswa lolufanelekile nalolucondzisako, kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle, lolutawuniketwa bucalangaye lobusembili kulethemu lesendzimeni.
Kwemukela luhlelo lolucacisiwe lwekusebenta kwabo bonkhe babambimsuka, lokusho hulumendem bemabhizinisi nebasebenti, kanye nemphakatsi wonkhana.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kusungula tindlela tekulandzelela khona kutawucinisekiswa kutsi tincumo teMhlangano wekuCocisana tiyasetjentiswa.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LUCWEBU NETINCUBO TEK.txt</fn>
Tivikele tento leticwayako nobe letihlukanisako letentiwa baphatsi kubacashwa.
Imigomosisekelo lelandzelako ibonisa Lucwebu neNchubo futsi kumele ibonise nobe ngabe ngusiphi sincumo sekucondzisa umcashwa.
Kucondzisa tigwegwe indlela yekulungisa kodvwa hhayi yekulimata.
Kucondzisa tigwegwe kumele kwentiwe ngekuphangisa, lekahle, lefanako futsi lenenchubekelembili.
Kucondzisa tigwegwe ngumsebenti wekwengamela.
c. batfola tizatfu letibhaliwe ngesincumo lesitsetfwe; futsi d. banelilungelo lekukhala ngesincumo lesitsetfwe.
Noma ngabe kwentenjani, tinchubo tekucondzisa tigwegwe tawentiwa emsebentini futsi tivisiseke kubo bonkhe basebenti.
Uma umuntfu atiphatsa kabi loko futsi kulicala lekuphula umtsetfo, inchubo yelwaphulomtsetfo kanye nenchubo yekucondzisa tigwegwe itawuchutjwa ngekwehlukana futsi ngetinchubo letehlukene.
Tinchubo tekucondzisa tigwegwe atitsatsi sikhala nobe tifune kutifanisa netinchubo tasenkantolo.
Lucwebu kanye netiNchubo tinkhombandlela kantsi tingashiywa etikwetimeko letifanele.
Lolucwebu naleNchubo kusebenta kumcashi nakubo bonkhe basebenti labawela ngekhatsi kwendzimalwati lebhalisiwe yePublic Service Co-ordinating Bargaining Council.
leyaphetfwa kumkhandlu wemikhakha futsi yemukelwa yiPSCBC kutsi kucinisekiswe kufanana kwetinchubo kuyo yonkhe imisebenti yahulumende, nobe leticuketfwe kumtsetfo nobe timiso.
Lucwebu lwekuSebenta Kahle lolucuketfwe kuShejuli 8 yeMtsetfo weBudlelwano beBacashwa, 1995, njengobe uhlobana nekucondziswa kwetigwegwe, uhlanganisa incenye yaloLucwebu neNchubo.
Kutiphatsa kwemcashwa lokungadzinga kucondziswa kwetigwegwe kubalwe kuSengeto A. Loluhlu alukapheleli. Baphatsi bangajezisa umcashwa nakulenye indlela yekutiphatsa, uma ngabe umcashwa bekati nobe bekumele akwati kutsi lokutiphatsa kwente kutsi kube netizatfu tekucondziswa kwetigwegwe.
b. luhlobo lwemsebenti wemcashwa kanye nemisebenti yakhe; futsi c. netimo lapho letinsolo tekutiphatsa kabi tenteke khona.
a. atjele umcashwa ngalokutiphatsa kabi b.
c. azame kutfola sivumelwano lekungalungiswa ngako lokutiphatsa; futsi d. atsatse tinyatselo tekusebentisa lelisu lekuvunyelenwe ngalo.
Ticwayiso temlomo. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga kucwayiswa ngemlomo, umphatsi wemcashwa angacwayisa umcashwa ngemlomo. Umphatsi kumele atjele umcashwa kutsi kuchubeka kwalokutiphatsa kabi kungaholela ekujezisweni lokukhulu kakhulu, bese ubhala phasi lesicwayiso.
Ticwayiso letibhaliwe. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga , umphatsi angacwayisa umcashwa ngemlomo.
a. Sicwayiso lesibhaliwe singasebentisa lifomu leSengeto B.
b. Umphatsi kumele anikete umcashwa ikhophi yesicwayiso lesibhaliwe lekumele asayinde kutsi usitfolile. Uma umcashwa angavumi kusayina kutsi usitfolile, umphatsi kumele anikete umcashwa lesicwayiso embi kwalemunye umcashwa, bese sekayasayinda kucinisekisa kutsi sicwayiso lesibhaliwe sindlulisiwe kumcashwa.
c. Sicwayiso lesibhaliwe kumele sigcinwe efayileni yemcashwa.
d. Sicwayiso lesibhaliwe sisebenta tinyanga letisitfupha. Ngesikhatsi kuphela tinyanga letisitfupha, sicwayiso lesibhaliwe kumele sikhishwe efayileni yemcashwa futsi silahlwe.
e. Uma ngabe ngalesikhatsi setinyanga letisitfupha, umcashwa atfolakala acondziswa tigwegwe, sicwayiso lesibhaliwe singabukisiswa kuze kutsatfwe sijeziso lesifanele.
Ticwayiso letibhaliwe tekugcina. Uma lapho bukhulu bekutiphatsa kabi budzinga sicwayiso lesibhaliwe sekugcina, umphatsi anganiketa umcashwa sicwayiso lesibhaliwe sekugcina.
a. Sicwayiso sekugcina lesibhaliwe singasebentisa lifomu leSengeto C.
b. Umphatsi kumele anikete umcashwa ikhophi yesicwayiso lesibhaliwe sekugcina lekumele asayinde kutsi usitfolile. Uma umcashwa angavumi kusayini kutsi usitfolile, umphatsi kumele anikete umcashwa lesicwayiso embi kwalomunye umcashwa, bese sekayasayina kucinisekisa kutsi sicwayiso lesibhaliwe sindlulisiwe kumcashwa.
c. Sicwayiso lesibhaliwe sekugcina kumele sigcinwe efayileni yemcashwa.
d. Sicwayiso lesibhaliwe sekugcina sisebenta tinyanga letisitfupha. Ngesikhatsi kuphela tinyanga letisitfupha, sicwayiso lesibhaliwe kumele sikhishwe efayileni yemcashwa futsi silahlwe.
e. Uma ngabe ngalesikhatsi setinyanga letisitfupha, umcashwa atfolakala acondziswa tigwegwe, sicwayiso lesibhaliwe sekugcina singabukisiswa kuze kutsatfwe sijeziso lesifanele.
Ngekutiphatsa kabi lokuncane lokungasho lutfo, angeke kwentiwe luphenyo lolusemtsetfweni.
Ngetinjongo tekuncuma tinyatselo tekujezisa letifanele, ticwayiso leticinisekile temacala lafanako lentiwe ngumcashwa titawubukisiswa.
Uma ngabe lokutiphatsa kabi lokusolelwako kufuna indlela lematima kakhulu yekucondziswa kwetigwegwe kunalena leniketwe kusigaba 5, umcashi angasungula luphenyo lwekucondziswa kwetigwegwe. Umcashi kumele akhetse umuntfu latammela, lekufanele kutsi noma kanjani kube ngumphatsi wemcashwa kutsi asungule loluphenyo.
Satiso seluphenyo a. Umcashwa kumele atiswe lokungenani ngaphambi kwemalanga ekusebenta lasihlanu elusuku lekulalelwa.
b. Umcashwa kumele asayinde kutsi usitfolile satiso. Uma umcashwa angavumi kusayina kutsi usitfolile satiso, kumele aniketwe satiso embi kwalomunye umcashwa latawusayina acinisekise kutsi lesatiso sindlulisiwe kumcashwa.
imininingwano yesikhatsi, indzawo nalapho kutawulalelwa khona; futsi nemniningwano wemalungelo emcashwa ekumelwa ngumlingani wakhe lasebenta naye nobe inhlangano yenyonyana leyemukelekile, nekuletsa bofakazi kulokulalelwa.
Kumiswa kwekucaphela ngaphambili a. Umcashi angamisa umcashwa nobe atfole umholo wonkhe nobe atfumele umcashwa kulenye indzawo uma umcashwa asolelwa kutsi wente licala lelikhulu; futsi umcashi acabanga kutsi kuba khona emsebentini kutawuvimbela nobe nguluphi luphenyo lwalokutiphatsa kabi lokusolelwako, nobe kutawufaka engotini inhlalakahle nobe kuphepha kwanobe ngumuphi umuntfu nobe imphahla yembuso.
b. Kumiswa kwaloluhlobo indlela yekucaphela ngaphambili lokungahlangani nesigwebo, futsi umuntfu atfole wonkhe umholo.
c. Uma umcashwa amisiwe nobe atfunyelwe kulenye indzawo, umcashi kumele alungise kulalelwa kwelicala kungakendluli inyanga. Sihlalo wekulalelwa kwelicala kufanele ancume uma kunekuhlehliswa.
Kuhanjiswa kwekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe a. Kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kumele kwentiwe kungakendluli emalanga lalishumi ekusebenta emva kwesatiso lesiphawulwe kusigaba 7.1 (a) siniketwe umcashwa.
b. Sihlalo wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kumele kube ngumcashwa losesigabeni lesisetulu kwendlula lomele umcashi. Uma ngabe umcashwa lobekwe licala lekutiphatsa kabi inhloko yelitiko, sikhulu lesingamele kumele kube siphatsimandla semtsetfo nobe lomunye umuntfu lonelwati lolulingene lotonyulwe yiKhabhinethi nobe iKomiti yeSigungu yeSifundza.
c. Uma umcashwa afuna, angamelwa ngumlingani wakhe lasebenta naye nobe lomele inyonyana yetemisebenti lemukelekile.
d. Uma kunesidzingo, umhumushi angaba khona kulokulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe.
e. Uma kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe, umcashi nemcashwa akukafaneli kutsi bamelwe ngummeli, ngaphandle kwekutsi umcashwa ungummeli kwayena. Ngetinjongo talesivumelwano, ummeli uchazwa njengemuntfu lowemukelwe kutsi asebente njengemmeli eNingizimu Afrika.
f. Uma umcashwa ahluleka kuhambela kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe futsi uma sihlalo aphetsa ngekutsi umcashwa bekete sizatfu lesivakalako, kulalelwa kungachubeka ngaphandle kwemcashwa.
g. Sihlalo kumele agcine tincwadzi tesatiso sekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kanye netinchubo temhlangano.
h. Sihlalo utawufundza satiso selirekhodi bese sewucala kulalelwa kwelicala.
Lomele umcashwa nguye lotawushushisa bufakazi bemcashwa. Umcashwa nobe lomele umcashwa angafaka imibuto kunobe ngumuphi fakazi loletfwe ngulomele umcashi.
j. Umcashi utawuniketwa litfuba lekushushisa bufakazi. Lomele umcashi angafaka imibuto kubofakazi.
k. Sihlalo angabuta nobe ngumuphi fakazi imibuto ngenhloso yekutfola inchazelo.
l. Uma sihlalo atfola umcashwa anelicala, sihlalo kumele atise umcashwa ngesincumo nangetizatfu tekutfolakala anelicala.
m. Ngaphambi kwekutsatsa sincumo sesijeziso, sihlalo kumele anikete umcashwa litfuba lekuletsa tizatfu tekuvelwa. Lomele umcashi naye angaletsa tizatfu tekuciniswa kwesigwebo.
n. Sihlalo kumele atise umcashwa ngemphumela wekugcina wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kungakendluli emalanga lasihlanu ekusebenta emva kwekuphetfwa kweluphenyo lwekucondzisa tigwegwe, futsi lomphumela kumele ubhalwe efayileni lemcashwa.
Tijeziso a. Uma sihlalo atfola umcasha anelicala, sihlalo kumele akhiphe sijeziso, ngekuya ngelicala nangebukhulu belicala, lirekhodi lemcashi lakudzala netizatfu tekuvelwa nobe tekucinisa sigwebo.
b. Uma kuvuma umcashwa, sihlalo angajikijela sijeziso sekumiswa ngaphandle nobe kwehliswa esikhundleni njengalenye indlela kunekucoshwa. Uma umcashwa ehliswe esikhundleni, emva kwemnyaka angafaka sicelo sekukhushulwa ngaphandle kwekuboshwa.
c. Umcashi angeke asebentise sijeziso ngesikhatsi umcashwa andlulise licala.
Umcashwa angakhala ngesincumo nobe ngesijeziso ngekugcwalisa Sengeto E.
Umcashwa kumele kutsi kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta latfole ngawo lesatiso semphumela wekugcina wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe nobe letinye tinchubo tekucondzisa tigwegwe, afake lifomu lekundlulisa licala kusiphatsimandla lesisingetse licala sakhe, nobe kumphatsi wakhe, lotalendlulisa kusiphatsimandla lesisingetse lelicala lelindlulisiwe.
a. siphatsimandla lesisingetse licala lemcashi, nobe b. umcashwa lokhetfwe siphatsimandla lesisingetse licala, lobekangekho uma kutsatfwa sincumo sekumiswa kwenchubo yekucondziswa kwetigwegwe, futsi lonesikhundla lesikhulu kundlula sihlalo wekulalelwa kwekucondzisa kwetigwegwe.
Uma ngabe umcashi ayinhloko yelitiko, iNdvuna lefanele nobe Mengameli utawubuka lokundluliswa kwelicala.
Uma ngabe lomuntfu lophawulwe kusigaba 8.3 udzinga kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe, utawatisa umcashi ngelusuku nangendzawo.
a. sekela kundluliswa kwelicala, futsi/nobe b. sehlise sijeziso, nobe c. sicinisekise umphumela wenchubo yekucondziswa kwetigwegwe.
Umcashi utawusebentisa ngekushesha lesincumo sesiphatsimandla semacala landlulisiwe.
Khumbula: Umcashwa unelilungelo lekusebentisa tindlela tekucazulula umbango letiniketwe ngaphasi kweMtsetfo weBudlelwano beteMisebenti.
Ahluleka kuvumelana, nobe aphikisa uMtsetfo, simiso nobe sibopho semtsetfo.
Aphatsa kabi ngemabomu nobe ngebudlabha timali teMbuso.
Ngaphandle kwemvume aphatse nobe asebentise kabi imphahla yeMbuso, yalabanye ebacashwa nobe sivakashi.
Alimata nobe enta kutsi kulahleke imphahla yembuso ngamabomu, ngenhloso nobe ngebudlabha.
Afaka engotini imphilo yakhe nobe yalabanye ngekunaki imitsetfo netimiso tekuphepha.
Akhinyabeta kuphatfwa, kucondziswa kwetigwegwe nobe kusebenta kahle kwelitiko, lihhovisi nobe sikhungo seMbuso.
Asebentisa kabi sikhundla sakhe emisebentini yahulumende kutfutfukisa nobe kukhinyabeta timfuno tanobe nguliphi licembu letembusave.
Antjontja, afumbatsisa nobe enta inkohliso.
Atsatsa sincepheteliso lesingukheshi nobe uma kungenjalo lesisuka kulilunga lahulumende nobe lomunye umcashwa ngekumentela imisebenti ngaphandle kwemvume lebhaliwe yelitiko.
Ahluleka kwenta umsebenti losemtsetfweni nobe kwenta umyaleto wemsebenti ngaphandle kwesizatfu lesiliciniso nobe lesivakalako.
Angabikho nobe angabikho emsebentini emahlanza lamanyenti ngaphandle kwesizatfu nobe imvume.
Enta sento sekuhlumeta ngekwelicansi.
Abandlulula ngekwelibala, bulili, kukhubateka, lophatselene nebulili nobe ngaletinye tento letingahambisani neMtsetfosisekelo.
Asebenta kabi nobe ngalokunganele ngenca yetizatfu kungasiko kutsi uyehluleka.
Ngaphandle kwemvume lebhaliwe yelitiko, wenta umsebenti wekuncesheteliswa wangasese walomunye umuntfu nobe inhlangano kungaba sikhatsi semsebenti nobe emva kwesikhatsi semsebenti.
Ngaphandle kwemvume ulala emsebentini.
Ngesikhatsi asemsebentini utfolakala adle tidzakamivo letidzakwanako, letingekho emtsetfweni, letingavukanyelwa letintjintja similo futsi/nobe letimenta silima, kufaka ekhatsi tjwala.
Ngesikhatsi asemsebentini utiphatsa ngendlela lengakafaneli, ledvumatako futsi lengakamukeleki.
Aphikisa Lucwebu lweKutiphatsa lolubhaliwe lwasemisebentini yahulumende.
Ahlukumeta nobe azama kuhlukumeta lomunye umcashwa nobe umuntfu ngesikhatsi asemsebentini.
Abhebhetela labanye ebacashwa ngendlela yekutiphatsa lengakahleleki futsi lengekho emtsetfweni.
Akhombisa kwedzelela kulabanye emsebentini nobe ahlambalate nobe eyise.
Asabise nobe ahluphe labanye ebacashwa.
Avimbela labanye ebacashwa kutsi bajoyine inyonyana nobe umtimba wetemisebenti.
Abolekisa labanye ebacashwa imali ngesikhatsi semsebenti nobe etakhiweni temisebenti yahulumende.
Aphatsa nobe agcina tibhamu nobe letinye tilimato letiyingoti etakhiweni tembuso, ngaphandle kwemvume lebhaliwe yemcashi.
Ala kutfobela timiso tekuvikelwa.
Aniketa titatimende nobe bufakazi lobumanga ekwenteni umsebenti wakhe.
Abhala emarekhodi lamanga nobe leminye imiculu.
Ahlanganyela emshucweni longakahlelwa, longakavikelwa futsi/nobe longekho emtsetfweni.
Enta licala nobe licala leliphatselene nemtsetfo ngesikhatsi asetakhiweni tembuso.
Lesi sicwayiso lesibhaliwe ngekwenchubo yekucondziswa kwetigwegwe. Uma ungatfolakala kutsi awukatiphatsi futsi, sicwayiso lesibhaliwe sitawubukisiswa uma kuncunywa sijeziso lesikhundlwana.
Lesicwayiso lesibhaliwe sitawubekwa efayileni yakho futsi sitawusebenta tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lotfole ngalo lesicwayiso lesibhaliwe. Emva kwetinyanga letisitfupha sicwayiso lesibhaliwe sitawukhishwa efayileni yakho silahlwe.
Uma ngabe uphikisa lesicwayiso, ungandlulisa licala ku [LIGAMA] kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta.
Lesi sicwayiso lesibhaliwe sekugcina ngekwenchubo yekucondziswa kwetigwegwe. Uma ungatfolakala kutsi awukatiphatsi futsi, kungaholela kutsi umiselwe tinchubo tekutiphatsa kabi letisemtsetfweni.
Lesicwayiso lesibhaliwe sekugcina sitawubekwa efayileni yakho futsi sitawusebenta tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lotfole ngalo lesicwayiso lesibhaliwe. Emva kwetinyanga letisitfupha sicwayiso lesibhaliwe sitawukhishwa efayileni yakho silahlwe.
Uma ngabe uphikisa lesicwayiso, ungandlulisa licala ku [LIGAMA] kungakandluli emalanga lasihlanu ekusebenta.
Uyatiswa kwekutsi kumele uhambale kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe ngekwetihlamvu 6 kanye na-7 teLucwebu lwekuCondzisa tigwegwe.
Umhlangano utawubanjelwa e [INDZAWO] mhlaka [LUSUKU] nga [SIKHATSI]. Uma ungeke ube khona futsi wehluleka kuniketa tizatfu letivakalako tekwehluleka kuba khona, umhlangano utawuchubeka ngaphandle kwakho.
Umcashwa losebenta naye nobe umuntfu lomele inyonyana leyemukelekile angakumela.
Unganiketa bufakazi lobubhalwe phasi uma kulalelwa licala nobe ngabofakazi. Utawuba neligunya lekufaka imibuto kunobe ngumuphi fakazi loletfwa litiko.
Uma loluphenyo likutfola unelicala lekutiphatsa kabi, ungaletsa nobe ngutiphi timeka letifanele tekuncunywa kwesijeziso sekucondzisa tigwegwe.
Ngihlanganisa ikhophi yesatiso seluphenyo lwekucondziswa kwetigwegwe futsi/nobe nesicwayiso lesibhaliwe.
Ngiyafisa/angifisi [KHETSA KUNYE] kuniketa bufakazi lobungetiwe lobebungekho ngesikhatsi senchubo yekucondziswa kwetigwegwe.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LUHLELO LISU LWETEKUL.txt</fn>
Luhlu lwemagama lachaziwe..
Simo lekungiso sanyalo kutekulima eNingizimu Afrika..
Kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba jikelele kanye nekutfolakala kwembuyiselo..
Kubambisana nemhlaba jikelele...
Kuphepha kanye nekuvikeleka.
Loluhlelo lisu lwemkhakha weTekulima libaluleke kakhulu ngobe lingumkhicito wahulumende kanye nemboni. Ngaloko ngifuna kuveta kubonga nekudvumisa kwami lokutfobekile kuMengameli, Thabo Mbeki, kulobuholi bakhe ngalesikhatsi ameme labamele lemboni be-Agri- SA kanye neNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika kutsi bahlanganyele nahulumende ekudvwebeni umbono wetekulima lapho hulumende kanye nemboni batawubophelela imizamo kanye netinsita tabo ekuwuphumeleliseni.
Imiphumela yalobungani kutsi hulumende kanye nemboni sebanembono munye etindzabeni teluhlelo lisu talomkhakha; bangakha bungani lobusukela kuluhlaka msebenti lolufanako; batawabelana ngalomtfwalo wekutfutfukisa bosomabhizinisi labamnyama kanye nekukhulisa kwentiwa kwembuyiselo kwetimboni tetekulima sikhatsi sinye; futsi kusukela nyalo kuya phambili sinemilayeto lebalulekile lekumele siyitfule esiveni, lomkhakha, live letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele.
Umbono wemkhakha wetekulima lobumbene, longenakucwasana ngelibala, futsi nalophumelelako usimeme kutinhlelo lisu letintsatfu tekufinyelela nekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekwentiwa kwembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo ngalokugcinekako. Lona ngumbono wesikhatsi lesidze lotawulandzelelwa esikhatsini lesinyenti salomnyaka likhulu kuletsa indlela yetekulima lensha, lehlukile kanye nalengetulu kwalendlela lekhona manje.
Lomkhakha lomusha lohlongotwako utawucondziswa ekudlaleni indzima yawo lengumlandvo ekuniketeni kudla kanye nemikhicito yetekulima kanye nemisebenti yayo eveni letfu, livekati lase-Afrika kanye nemhlaba jikelele. Kuze kube ngunyalo, liTiko leTekulima livete tinyatselo letingumbono letilindzeleke kutsi hulumende atente, laphindze lafaka leti letingenteka kuluhlelo lisu laleminyaka lemitsatfu letako. LiTiko lifaka ngalokungetiwe leto tinyatselo kumasu alomkhakha ekusebenta emnyaka kusukela nga-2002 kuya phambili.
Ezingeni labohulumende bemave ngemave, liTiko libandzakanye futsi lisatawuchubeka kubandzakanya emaTiko etiFundza eTekulima kanye nemitimba yemphakatsi yetekulima, kwemukela loluhlelo lisu lemkhakha njengeluhlaka msebenti lwenchubomgomo ekwenteni emasu abo embono kanye newekusebenta kwemkhakha.
Ezingeni lahulumende wavelonkhe, liTiko lifake loluhlelo lisu lemkhakha kuluhlelo lwendlela yemacembu cembu eKhabinethi kutfola kusekelwa ngulamanye ematiko kute likhona kwenta lelisu ngemphumelelo. LiTiko litawubese lifuna lusekelo lweKhabinethi bese lifaka letinyatselo letihlongotwako kuLuhlaka msebenti lwaHulumende lweSikhatsi lesiPhakatsi kute lifakwe kuluhlaka lweLuhlelo timali lweSikhatsi lesiPhakatsi.
Esikhatsini sanyalo, liTiko libuyeketa luhlelo timali lalo ngendlela yakhona kute litfole timali lekudlulisela loluhlelo lisu eveni letfu, kufaka ekhatsi liPhalamende, tifundza, bohulumende basemakhaya, timboni tetekulima kanye netinhlangano temiphakatsi. Kuze kube ngunyalo, liTiko litawutsembela kubalingani balo kutsi babambe lichaza futsi bahole etindzaweni tabo ngalokufanele.
Ngifuna kuphindza ngibonge lisekela leNdvuna, Advocate Dirk du Toit, ema-MEC etekulima, umCondzisi Jikelele, Nkosikati Bongiwe Njobe kanye netinhloko tetifundza tetekulima kanye naletinye tisebenti letisetulu tahulumende ekusekeleni lenchubo yelisu lalomkhakha.
Ngifuna kuphindza ngindlulisele kubonga kwami ku-Professor Johann Kirsten wase-Nyuvesi yasePitoli ekwenteni imibhalo yangaphambilini lelandzelanako yalomculu ayisusela emanotsini etingcociswaneni kanye nemiyalelo yelicembu lemsebenti. Kubalulwa lokukhetsekile kanye nekuvakalisa kubonga kuya ku-Ina Goosen ekuhleleni lemihlangano kanye nekulungisa tinatfo, kanye naSimon Malepeng ekubhaleni emanotsi.
Kubonga kwami kwekugcina kuya ku-Ejensi yaseMelika yeNtfutfuko yeMhlaba jikelele (USAID) ngekuchasa ngetimali kwayo kwalomsebenti.
Tekulima, lokufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo levela kulokufakwa ngutekulima, kulima kanye nekungeta kubaluleka, kuyohlala kungumkhakha lobalulekile etikwemNotfo waseNingizimu Afrika nanome inemtselela lomncane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Tekulima tiniketa kudla kanye neboya kuhlangabetana netidzingo ncanti letimbili temuntfu. Tihlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekukhicita lokungetekile ngalesikhatsi bantfu balelive bebalinganiselwa etigidzini letingu-4 ekungeneni kwe-century yesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 lamuhla. Tisebenti tasemapulazini, balimi kanye nemindeni yabo bafaka sandal kulomnotfo uma bacitsa emaholo abo etintfweni letitsengiswako kanye nemisebenti leniketwako, nanobe batsenga tintfo tekukhicita esikhatsini lesitako. Ngalendlela, tekulima tiba ngumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko. Kufaka kwato sandla kwakhombiseka ngaletikhukhula tamadvute letacekela phasi sifundza saseNyakatfo kanye nesaseMpumalanga ngaFebruwari nga 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula kwe-GDP yalelive lehla nga-1%.
Kulima kwekucala kulingana na-4.5% we-GDP yaseNingizimu Afrika ngalesikhatsi loluchungechunge lolukhulu lwekudla lwetekulima lulingana nalomunye 9%. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo.
Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye nekufuya tilwane tasendle (game farming). Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Ngenca yalendzima lebalulekile yalomkhakha lobanti wetekulima, Mengameli Thabo Mbeki ukubone kubalulekile kutsi kubanjwe imihlangano letayelekile nelicembu lemsebenti kutekulima lokuhlelekile kutobuka tidzingo talomkhakha kanye nekuma kwawo kutindzaba tavelonkhe. Kumunye walemihlangano ngaMashi 2001 Mengameli watjelwa kutsi lomkhakha bewukhinyabetwa tinchubomgomo letinyenti kanye nebopho tetakhiwo lokuwuvimbela kutsi ungasebenti ngelikhono lawo lophelele ngaloko ufaka kancane kutinjongo tavelonkhe tekukhula, kuchudzelana kanye nekulingana. Mengameli wacela labadlalindzima labahlukene kutsi babone lisu labatawuvumelana ngalo lelitawuniketa kunaka lokwanele ekumbumbaniseni kanye nasekukhuliseni lomkhakha. Watsi lombono lohlongotwako kumele ube netinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela ekukhuleni kanye nasekutfutfukisweni lokungiko kubo bonkhe laba labadlala indzima kulomkhakha.
Lomculu ubonisa luhlelo lisu lwemkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika futsi ufaka sandla ekuphileni kahle kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Wabhalwa ngendlela yekuchumana nebantfu labanyenti labatsintsekako ngulabalingani lababalulekile kulelisu, lababitwa ngekutsi yiNyonyane yaVelonkhe yebaLimi base-Afrika, Agri SA kanye neliTiko leTekulima.
Kwakha kanye nekusebentisa luhlakamsebenti lwelisu lelitawuhola inchubomgomo kanye nekusetjentiswa esikhatsini lesitako.
Kulungisa tintfo leticekela phasi litsemba lemtjali kanye nekwakha kuvisisana lokuncono kanye nebudlelwano bemiphakatsi lobukahle.
Kucinisekisa kufinyelela lokwengetiwe kanye nekubamba lichaza kulemboni ngetindlela tekutfutfukiswa letikahle kanye netinhlelo.
Kuhlanganisa, kwabelane kanye nekukhulisa imitfombo kanye netinzuzo kubo bonkhe balingani.
Kufaka kuchudzelana kwemhlaba jikelele, kukhula kanye nekwenta imbuyiselo kulomkhakha kute ukhone kuheha lutjalo mali.
Kwakha bungani lobuyohlala bukhona kulabatsintsekako kuhulumende, labangasese kanye nemiphakatsi kanye nema-NGO.
kuvuselela kufinyelela kanye nekubamba lichaza lokulinganako kumkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemazinga emhlaba, lonembuyekelo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lombono uniketa sitfombe lesicacako kutsi tetekulima eNingizimu Afrika tifuna kuba kuphi esikhatsini lesidze lesitako. Lokukhulu lokuvimbela ekusetjentisweni ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu ngulelikhono lelinyenti lelingakatfolwa lelikubantfu kanye nemitfombo, kanye nembuyekelo nekuchudzelana lokusezingeni lelincane lokuncabela kubamba lichaza kwebantfu labanyenti kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkinga yentiwa tinkinganyana letimbalwa leyo naleyo iveta tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tikhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinye tincenye taloluhlelo tiyasekelana futsi titawufaka sandla ekwakheni nasekubuyiseni litsemba kutekulima.
Letinjongo temasu lasekelanako tibalulekile ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso lenjongo yeluhlelo lisu leTekulima lokunekuchudzelana, lokufaka wonkhe umuntfu kanyenalokugcinekako angeke kuphumelele. Tiphindze tigcizelele lokuncika kwalomkhakha elusekelweni lwaletakhiwo talamanye eematiko ahulumende kanye netimboni.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga kutsi balingani babe netindlela tekwenta, tinkhomba temisebenti lebalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekubuka kanye netekuhlola kanye netikhatsi letibekiwe kute kuphunyeleliswe lelicebo lweluhlelo lisu. Uphindze udzinge kutsi hulumende ente tintfo ngalokuhlukile-ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma kanye nebungane nebalimi, i-agribusiness, tinhlangano letingekhko ngaphasi kwahulumende kanye nalamanye ematiko ahulumende.
Tinhlelo temsebenti letichazwe ngalokujulile taloluhlelo lisu titawukhishwa ngibo bonkhe balingani labatetfwese umtfwalo walokusetjentiswa kweluhlelo lisu. Leti letichazwe lapha kulomculu tiluhlakamsebenti lwelisu, tinhlelo talokufunwa kucala, umtimba lobambisene wekusebentisa kanye nemibandzela yelubambiswano phakatsi kwemphakatsi-hulumende-tinkapani tangasese. Kuphetsa loku, balingani labahamba phambili, liTiko leTekulima, i-Agri-SA kanye neNAFU batawumisa likomiti lalomphela phakatsi kwabo. Imitamo isentiwa yekufaka tinhlangano letihlelekile, tiNhlangano letingekho ngaphasi kwaHulumende, tinhlangano letisisekelo semphakatsi kanye netinhlangano tangaphandle.
Kuko konkhe loku indzima lebalulekile yemkhakha wangasese ekuphumeleliseni tinjongo tekubamba lichaza, kuchudzelana kanye nekugcineka iyabonwa. Ngaloko konkhe kutawentiwa kucinisekisa kubambisana lokukhulu kanye nekuchumana emkhatsini wahulumende kanye nemkhakha wangasese kufaka ekhatsi balimi, tinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness kute kukhonakale kutsi kuphunyeleliswe lombono lomusha wemkhakha wetekulima lobumbene futsi nalophumelelako?
Balingani bayatibophelela kuniketa lesikhatsi lesidzingekile kanye netimali nemitfombo kubona kwentiwa ngemphumelelo kwaloluhlelo lisu. Kunekuvisisana lokucacako kanye nekubonga kutsi sigaba lesisha siyavulwa kutekulima eNingizimu Afrika, sigodzi se-SADC kanye nelivekati lase-Afrika.
Enkhulumeni yakhe yesive yamhlaka 9 Febhuwari 2001, Mengameli Thabo Mbeki wakubonisa kutsi nanobe kusima kanye nekusimama kuzuziwe ezingeni lavelonkhe, lizinga lekukhula kwemnotfo kwakusephasi kakhulu.
Mengameli waveta kutsi letinjongo tingaphunyeleliswa kancono ngekunakwa lokukhetsekile ngekhatsi kweluHlakamsebenti loluHlangahlangene lwekuHlela lwaHulumende kumikhakha yetemnotfo lebonisa likhono lelisetulu lekwenta kukhula kanye nemisebenti. Waveta tekulima, temandla lambiwa phasi, tekuvakasha, timboni temasiko, leminye imikhakha yekutfunyelwa kwetimphahla ngaphandle (kufaka ekhatsi i-agro-processing), kanye nemboni yetemininingwano kanye neytekuchumana ngetinchingo.
Lomkhakha wetekulima, lochazwa njengato tonkhe tintfo letihlobene letifaka sandla kutekulima, kulima kanye nekulungisa kanye nekwabiwa kwemisebenti leyengeta kubita kumikhicito yetekulima, solo ungumkhakha lobalulekile kumnotfo waseNingizimu Afrika nanobe unesabelo lesincane kuyo yonkhe i-gross domestic product (GDP).
Uniketa tidzingo letimbili temutfu letisisekelo, letibitwa ngekutsi kudla kanye neboya, futsi tinekuchumana lokucinile kutemnotfo kanye netemisebenti naleleminye imikhakha yetemnotfo, ngaloko ufaka sandla ngalokukhulu ekukhuleni kwemnotfo. Uhlangabetene ngemphumelelo naletidzingo ngekungeta imikhicito ngalesikhatsi bantfu balelive bebatigidzi letingu-4 ekungeneni kwemnyakalikhulu wesi-20 kute kufinyelele kuletigidzi letingu-40 tanyalo. Ngaloko ungumgogodla wekukhula kanye nentfutfuko eNingizimu Afrika ngoba uniketa sisekelo lesicinile kanye lelusekelo kuleleminye imikhakha yalomnotfo. Kubaluleka kwawo kulomnotfo kwaboniswa nguletikhukhula letitsandza kundlula letamosha tincenye tesiFundza saseNyakatfo kanye neMpumalanga ngaFebhuwari 2000, ngalesikhatsi lizinga lekukhula le-GDP lehla nga-1%.
Tekulima lokwetayelekile, lokufaka ekhatsi kukhicita ngekhatsi kwemincele yemasango elipulazi, kungalinganiswa ngaphasi kwe-5% ye-GDP yaseNingizimu Afrika. I-agro-food complex, lefaka ekhatsi kukhicita lokwetayelekile kanye nalokufakiwe kuloko kukhicita kanye nemikhakha ye-agro-processing, ingalinganiswa na-14% yeGDP. Kunebalimi labatsengisako lsbakhulu labalinganiselwa ku-50 000 labahamba phambili, kodvwa hhayi kuphela, labasuselwa kubantfu labamhlophe. Nga-2000, batfumela emaveni angaphandle imikhicito lelinganiselwa ku-R16 billion, nobe cishe 10% yemikhicito yalelive letfunyelwa ngaphandle. Bacasha tisebenti letilinganiselwa kusigidzi sinye, nobe 11% yetisebenti letiphelele leticashwe ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika. Tisebenti letinyenti tihlala tihlala emapulazini futsi nebantfwana bato batfola imfundvo etikolweni tasemapulazini. Ngalokunjalo emapulazi aniketa imphilo kanye netindlu kumalunga emindeni lalinganiselwa kutigidzi letingu-6 etisebenti letisigidzi sinye aphindze abanikete tidzingo tabo temfundvo.
Kukhona futsi labanye balimi labancane labalinganiselwa ku-240 000 labaniketa imphilo kumalunga emindeni yabo langengetulu kwesigidzi sinye kanye netisebenti letisebenta ngalokungekho emtsetfweni letilinganiselwa ku-500 000. baniketa timakethe talapho bahlala khona kanye netesigogodzi imikhicito lapho linani lelisetulu lebahwebi labangekho emtsetfweni batiphilisa khona. Ngetulu kwaloko, kunebalimi labalinganiselwa kutigidzi letingu-3, liningi labo lisetindzaweni tasemakhaya lebetitimele ngaphambilini, labakhicita kudla ngenjongo yekuhlangabetana netidzingo temindeni yabo. Kwekugcina, imisebenti yekukhicita kanye neyemphakatsi kumadolobha asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako ibekwe ngetinjongo tekusekela kulima kanye nemisebenti lehlobene naloko njenge-agri-tourism kanye ne-game farming. Ngetulu kwencenye yetifundza futsi nebantfu labalinganiselwa ku-40% balelive bancike kutekulima kanye netimboni letihlobene nato.
Loluhlelo lisu lwasungulwa liTiko leTekulima, i-Agri SA kanye neNAFU ngesicelo saMengameli kutsi bagucule lesimo lesivumako kutsi sibe tinjongo, tinchubomgomo kanye netento letitawuholela etikwekukhula kanye nentfutfuko kubo bonkhe labadlala indzima kulomkhakha. Lesicelo bekumphumela locondzene nemhlangano welicembu lelisebentako leTekulima laMengameli ngaMashi 2001, lapho Mengameli wanika inselela kulaba labatsintsekako kutsi babeke luhlelo lisu lelifanako lelitawubukana nekubumbana kwalemboni kanye nekukhulu.
Balingani labanyenti baloluhlelo bayatsintseka ekusungulweni kanye nekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu lwalomkhakha. Bafaka ekhatsi hulumende, balimi, agribusiness, tinhlangano te-agriservice, tisebenti letihlelekile, tinhlangano letitfolakala emphakatsini kanye netinhlangano tasemaveni. Laba bonkhe babadlali ndzima lababalulekile kanye nemakhasimende aloluhlelo lisu lelakhiwe kutsi lufinyelele kulelikhasimende lelibalulekile, bantfu baseNingizimu Afrika kute baphumelelise lenjongo yemphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.
Nanobe ibalulekile ekuphumeleleni kwetekulima, indzaba yetisebenti letihlelekile ayizange idzingidzwe kulomculu ngoba linyenti laletindzaba tadzingidzwa kulombono munye ngetisebenti tasemapulazini lotsandza kucedvwa. Letindzaba letikulomculu tenta incenye lebalulekile yekusetjentiswa kwalelicebo lweluhlelo lisu?
Lenchubo yekusungula loluhlelo lisu yalandzelwa linani lelitsite lemiculu ahulumende kanye nalamanye emasu.
Lombono we-Afrika lensha (lebewatiwa ngekutsi Lisu lekuvuselela i-Afrika lwe-millenium) lapho ebahola be-Afrika babeka umbono munye kanye nelitsemba lelicinile futsi nekuvisisana kutsi batawucedza inhlupheko kanye nekubeka emave abo endleleni leya ekukhuleni lokugcinekako kanye nentfutfuko.
Luhlelo lisu lelihlangahlangene leligcinekako lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni ngenca yenhloso yekuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika abe ngulawa lanemnotfo kanye nemiphakatsi lesimeme kanye nemkhakha lonekutfula lofaka sandla ngalokubonakalako ku-GDP yalelive.
Kwabiwa kabusha kwemhlaba kweluhlelo lekutfutfukiswa kwetekulima (LRAD), lekuluhlelo lolungaphasi kwaloluhlelo lekwabiwa kabusha kwemhlaba. Loluhlelo lwakhiwe kutsi linikete takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba ngaphambilini kutsi batfole umhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima.
Umbono kanye nendlela yekutiphatsa etikwebudlelwano betisebenti etikwetekuLima lebhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTemisebenti. Umbono lofanako ekwakheni kabusha kwemhlaba nawo nyalo sewusendleleni yekutsi ubhalwe?
Siphakamisomtsetfo sanga-1995 kutekulima kanye nemculu wokucocisana wanga-1998 wenchubomgomo wetekulima.
Kulesigaba lesilandzelako umbono wemkhakha wetekulima uyasungulwa uphindze uchwazwe. Sigaba 3 sibese silandzela ngekubonisa simo sanyalo kulomkhakha, lesincedza ekuboneni, kusigaba 4, tinselele tekuphumelelisa lombono. Letinselele talomkhakha tiholela kutinhlelo lisu letimcoka letintsatfu, lekukhulunywa ngato kusigaba 5. Letinhlelo letintsatfu angeke tisebente todvwane, futsi tincike kumasu lasihlanu lalekelelanako lekukhulunywa ngawo kusigaba 6, ngekusebenta kwawo, kwakha sisekelo sephumelelisa lenjongo yaleluhlelo. Sigaba 7 sikhuluma ngekutsi kanjani kuloluhlelo lisu ngekubonisa letinhlelo letihamba phambili kanye netakhiwo kanye netinchubo tekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu?
Letinchukaca kanye netinselela letiniketwe ngumengameli kanye nemabala lasisekelo kanye nalokubalulekile kulomphakatsi weNingizimu Afrika uhola lombono wemkhakha wetekulima.
Lombono uchaza umkhakha lobumbene losetjentelwa luhlakamsebenti wenchubomgomo munye lowentiwe kucedza lobuhloko mbili kanye nekukhulisa kufaka sandla kwalomkhakha ekukhuleni kwemnotfo kanye nentfutfuko.
Lombono usho kubamba lichaza lokugcinekako lokunembuyiselo kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika mitimba lephelele yetemnotfo, kunaka lokugcwele kwekubaluleka kwekukhicita ngenjongo yekutsengisa kanye nebucobo bemiphumela yemlandvo kanye nekutsatfwa kwemacele lekwaholela ekufinyeleleni lokungakacondzi kanye nekumelwa. Lombono umukela kuhlangahlangana kwalomkhakha kanye netinjongo kucinisekisa indzawo kanye nendzima yabo bonkhe balimi etikwemboni lobumbene. Lokunakwa lokunjalo kutsatfwa njengalokufanele kulesimo sanyalo sentfutfuko yesive saseNingizimu Afrika futsi kutawakha sisekelo sekubandzakanya kanye nekuniketa umfutfo onkhe emacembu alomphakatsi lobewuhlukanisiwe ngekwemlandvo, ngetindlela, temabhizinisi lamancane, lasemkhatsini, kanye nalamakhulu kanye nemacembu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini (ngembala, bulili kanye nemacembu elusha).
Kusungula kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kulomkhakha wetekulima lochudzelanako ngekwemave ngemave, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla ekwenteni imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu.?
Lenjongo yeluhlelo lisu itawuhola bonkhe labalingani bemphakatsi labatsintsekako kutsi batfule emacebo lahlukahlukene kanye netinhlelo.
INingizimu Afrika yakhiwe emazinga lasetulu enhlupheko, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni lapho lokungenani ebantfu labahluphekako labangu-70% baseNingizimu Afrika bahlala khona. Timali letingenako kubo tivimbelekile ngobe umnotfo wasemaphandleni awukaneli kutsi ubanikete imisebenti leholelako kanye nematfuba ekutisebenta.
Kunetizatfu letiningi tesimo setindzaba, kodvwa linyenti laleti limile etikwetinchubomgomo lebetisetjentiswa esikhatsini lesidlulile. Ngalesikhatsi timo letiyimvelo njengekuntjintja kwesimo selitulu titingoti letibonakalako kanye netintfo letibanga tindleko etikwekulima, tinchubomgomo letihlelekile kanye nemiphumela lengakahloswa yetinchubomgomo esikhatsini lesidlulile kufake sandla ekukhuleni lokungekho kahle kanye nelutjalo mali kulomkhakha. Uma ngabe tindzawo tasemaphandleni betinesisekelo lesitawusekela kuzuza lokukhulu kanye nemandla ekutsenga, umnotfo wasemaphandleni bewutaba nemandla, ukhule futsi wakhe nematfuba emaholo kanye nekutisebenta. Ngaloko, kungashiwo kutsi uma umnotfo waseNingizimu Afrika bewulandzele indlela lehlukile, lenake imisebenti, lefaka wonkhe umuntfu kanye nendlela yentfutfuko lengabandlululi kanye nekuhlala esikhatsini lesitako, inhlupheko yasemaphandleni ngabe ayizange ibe incenye lechubekako kulomphakatsi wetfu walamuhla kanye nemnotfo.
Iminotfo kulamanye emave ivame kukhula ngalokwetayelekile ngekukhipha imitfombo yebantfu kanye neyemali kumikhakha letayelekile (tekulima, lokumbiwa phasi), kwekucala iyiswe kumikhakha yetimboni bese emuva kwaloko iyiswe kumikhakha yemisebenti leniketwako. Loku kube njalo naseNingizimu Afrika, lapho ingucuko leya emuva kwesikhatsi sebumboni sesicalile. Kodvwa kunebufakazi bekutsi kulenchubo imikhakha letayelekile (njengeyetekulima) ihlulekile kufinyelela etikwelikhono labo leliphelele nobe ikwentile loko ngendlela lembi leyaholela ebantfwini labanyeni kutsi bashiyelwe ngaphandle etikwetinzuzo tentfutfuko.
Tekulima ngenjongo yetekutsengisa eNingizimu Afrika tilandzele indlela yekukhula kwetimali, ngalesikhatsi imitfombo lemikhulu yetekulima (bantfu kanye netinsita) tisala ingakasebenti nobe isetjentiswa ngalokungakaneli etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini. Letintfo letimbili tikhinyabete likhono lekungenisa imali kwebantfu basemaphandleni. Ngetulu kwaloko, emakhono emabhizinisi ebalimi labamnyama acindzetelwa, kwekucala ngekukhishelwa ngaphandle kwabo kumakethe yemihlaba yekulimela kutsengisa nangekutsi kulima lokukhululekile kwekutsengisa kwakucishe kungaphumeleli etindzaweni tebantfu labamnyama ngaphambilini. Ematfuba emisebenti etikwetekulima ngenjongo yekutsengisa beka futsi solo avuleleke kubasebenti labanganamakhono lakhetsekile labatfola imiholo lephasi, futsi nencenye lenkhulu yetisebenti tisebenta ngetikhatsi letitsite kanye nangesikhashane. Ngetulu kwaloko, lendlela yekukhula beyisho kutsi timboni letisetulu (emafemu lafaka imikhicito) kanye netimboni letingaphasi (balungisi bekudla neboya) letihlobene netekulima betihleliwe, ngaloko kuncisha bantfu basemaphandleni ematfuba etemnotfo.
Letintfo leti betinemtselela lomkhulu ekwakheni bunhloko mbili lobudlulele kanye nekungalingani etikwetekulima. Lobunhloko mbili kwakha kuhlukana kwekutsi tsine kanye nabo kulaba lababambe lichaza futsi kuholele etikwendlela yekwenta inchubomgomo nangekuniketwa kwemisebenti lokunaka tekulima letimbili kunekunaka umkhakha munye lobumbene munye wekulima ngenjongo yekutsengisa nalolomunye lobitwa ngekutsi balimi labasafufusa. Ngaloko kusweleka umbono (tsine/tsine/yetfu) lofanako kanye nekuvisisana kutekulima kanye nekuva kuhlanganyela lokuncane kanye nekuba sekhaya. Loluhlelo lisu luhlose kucedza lendlela lehlukanisako kanye naleyingoti?
Kusukela nga-1990, tinchubo letinyenti titsetfwe kucedza lemitsetfo yekubandlulula kanye nekwenta ncono kubamba lichaza, kantsi ngaleso sikhatsi leminye imizamo leminyenti yentiwe kukhipha lomkhakha ukhishwe esandleni sahulumende kanye nekukhula lomkhakha. Letinye tinyatselo tibe nemiphumela lemihle kantsi letinye tibe nemiphumela lengakahloswa.
Loluntjintjo lube nemiphumela lemikhulu leholele kulokukhicita lokungetiwe kanye netekulima letinekuchudzelana, nanobe balimi labanyenti babese bangasavikeleki kulokumangisa kwemhlaba jikelele, timo telitulu letintjintja-ntjintjako, simo sesikweleti lesiba sibi kakhulu kanye netindlela letinciphako tekuhwebelano. Loku, kanye nemtsetfo wekwakhiwa kabusha kwemtsetfo wetemisebenti, emanti kanye nemhlaba, kuholele ekubonweni lokutjekile mayelana netinjongo talomtsetfo, kulindzeleka kwalokukhulu lokunyukile kutisebenti, kanye netitatimende temiphakatsi letikhishwe macembu lacindzetela hulumende lahlukahlukene, kufake sandla ekutsatfweni kabi kwalomtsetfo balimi labatsengisako kanye nekuncishiswa kwebasebenti labacashwe sikhatsi lesigcwele emapulazini.
Lenchubo lephutfumako yekukhishwa esandleni sahulumende kanye nekukhululwa kuleminyaka lelishumi ledlulile kuphindze kwaveta sobala likhono lebalimi labanyenti kukhona kuhambisana neluntjintjo lwemgomo kanye nemakethe. Kubekwa ebaleni kumchudzelwano wemhlaba jikelele kukhinyabete kabi likhono labo lekuchudzelana, kwenta balimi labanyenti kutsi bashiye lemboni. Kulomnotfo lonekuchudzelana lokukhulu kanye nalovulekile, tindlela tekulima ngalokuncane tiyahluleka nobe tikutfola kundzima kutsi tibe yincenye yetekulima kwavelonkhe.
Nanobe tindzawo tetihibe letimbalwa kanye netinkinga tivimbela umkhakha wetekulima kutsi usebente ngelikhono lawo leliphelele, loku kuyincenye yesitfombe kuphela. Kunetinkhomba letikahle kutsi balimi bachuba kahle kulesimo sanyalo. Kukhona bufakazi bekutsi kunesisekelo sekutsatsa ngendlela lekahle kanye nekufuna kubalimi, imisebenti ye-agribusiness kanye nahulumende kutsi babukane naletinselela letilandzelako futsi batigucule kutsi tibe ngematfuba.
Kuletinchociswano letichubekako kuyakhonakala kutsi kubonakale tinkinga letinkhulu kanye netinselele talomkhakha. Inselela lenkhulu kutekulima taseNingizimu Afrika kutsi ikhulule lelikhono lelingakatfolwa lelikhona kulabantfu bayo kanye nalembuyiselo lencane kanye nekuchudzelana lokuvimbela linyenti lebantfu bayo kanye nemitimba yetemnotfo. Lenkhiwa yakhiwa linani lelitsite letinkinganyane leyo naleyo iletsa tinselela tayo?
Tinkhomba tibonisa kutsi umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika ubonisa buncono kulenselela yekuchudzela lokungetiwe. Kodvwa, kusakhona bufakazi bekutsi leminye imikhakha lemincane yetekulima kanye nemisebenti lengeta kubaluleka ayinako kuchudzelana etimakethe talapha ekhaya kanye nasetimakethe temhlaba jikelele. Loku kunetimbangela letihlukahlukene, kufaka ekhatsi tindleko letisetulu letifakwako tihlanganiswe nemkhicito losezingeni leliphasi, emasu ebhizinisi lakabi kanye nekungentiwa kahle wetintfo, kanye netento tekuhwebelana letingakalungi talaba lesichudzelana nabo, njalo njalo. Lokuswelakala kwemakhono ekuchudzelana emhlabeni jikelele nako kuholela ekutseni kube nembuyekelo lencane futsi ibe ngaphasi kwembuyekelo letayelekile kulomkhakha, lebuye ibe ngiyo lefaka sandla ekutseni kube nelutjalo mali loluncane kutimboni letitsite. Lena ngiyo inselela lenkhulu ledzinga kulungiswa kute kubekwe tekulima kulendlela yekukhula lenkhulu lehlongotwako.
Ngenca yemlandvo wekukhishelwa ngaphandle kanye nekubandlulula kutekulima taseNingizimu Afrika, inselela nyalo kwenta ncono kubamba lichaza kuto tonkhe tinkhalo talomkhakha futsi sikhiphe kube kanye tonkhe letihibe letimile kuloku lokubili lekungumlandvo. Inselele ikakhulukati kubona tinhlelo letitawugcugcutela lalabasha labangenako labamhlophe nalabamnyama, labasha nalabadzala, madvodza nebafati, emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi bangene kulomkhakha. Kubalulekile kutfola tindlela tekucinisekisa kutsi tonkhe letinhlangotsi talomkhakha titiva futsi titibona ngemoya lomuhle titasemtimbeni munye?
Lelitsemba lelincane lebatjali timali kutekulima libangwa ngulembuyekelo lencane kanye netinkhingwa letingenakuncandvwa kanye naleticinile temnotfo kanye netinkinga temphakatsi letiphazamisa lutjalo mali njengaleti tekubulawa kwebantfu emapulazini, kukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekutsatsa umhlaba ngalokungekho emtsetfweni. Litsemba lemtjali timali libalulekile kuzuza umkhakha wetekulima lophilako kanye nalokhulako.
Lokuswelakala kwekuphunyeleliswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela letibanti tahulumende, imitsetfo kanye netinhlelo kanye netindlela tekusekela letingasebenti kahle lokubalulekile ekucinisekiseni simo lesivumako kutekulima kwenta kukhatsateka lokukhulu kanye nenselela kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende lalekelela umkhakha wetekulima. Tintfo letifaka sandla kulenkinga kuhlukaniswa kwemisebenti letsite, imitfombo lengakaneli, kubusa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo tebaphatsi letikabi nekubambeleleka lokudze ekutsatseni tincumo?
Umhlaba longakasetjentiswa lonelikhono lelisetulu kanye nalelisemkhatsini awukho munyenti eNingizimu Afrika, futsi kulinganisiwe kululwa lokucondzile kwemikhicito yetekulima. Ngetulu kwaloko, takhiwo ncanti kanye nemisebenti kulekelela kusetjentiswa kwemhlaba lokugcinekako atikaneli. Tinhlelo tahulumende (lokuyi-LandCare kanye ne-Working for water) lokuhloswe ngato kuvikela indzawo yemtfombo tiyasebenta kodvwa atikaneli. Kwehliswa kwekunotsa kwemhlaba kusolo kuyinkinga kumihlaba lekahle kanye nalesemkhatsini. Ngalendzaba yekutsi tekulima kumele tingete letikuhlanyelako ngaloyo naloyo mhlaba, kuyinselela lenkhulu kutsi sicinisekise kutsi loko akwenteki ngendlela letawona indzawo yemtfombo wemvelo.
Letinselela letiboniwe tidzinga kulungiswa ngekuphutfuma lokukhulu kuphumelelisa umkhakha wetekulima kutsi usuke kulesimo lesiliciniso sanyalo uye kulenjongo yeloluhlelo yekufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumkhakha wetekulima wemhlaba jikelele, lonembuyiselo kanye nalogcinekako lofaka sandla emphilweni lencono yawo wonkhe umuntfu lombono ungaphumelela ngeluhlelo lisu laseNingizimu Afrika leTekulima lelakhiwe tintfo letintstfu letibalulekile, lekungu: kufinyelela ngalokulinganako kanye nekubamba lichaza, kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba kanye nekuba nembuyiselo kanye nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo ngalokugcinekako?
Tinjongo talelicebo kukhulisa kufinyelela lokulinganako kanye nekubamba lichaza kumatfuba etekulima; kanye nekukhulula lelikhono lebusomabhinisi kulomkhakha. Kunakwa kwalo kutawuba sekwakhiweni kabusha kwemhlaba, emaphakethe ekusekela kucala kubangeni labasha kutekulima, bungani kanye nekutfutfukiswa kwalemkhakha.
Lelicebo libukana nalobunhloko mbili lobungumlandvo kanye netinchubo tekushiyelwa ngaphandle, futsi kugcugcutela nekubamba lichaza lokuchubekako kwalaba lesevele bayincenye yalomkhakha. Kuphindze kusekele kutfutfukiswa kwembono wawonkhe wonkhe kanye nelicebo linye leTekulima lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokuhlangahlangene lelitawumela onkhe emabhizinisi kanye nebukhulu bemapulazi, kusukela kulelincane kakhulu kuya kulelikhulu kakhulu. Hulumende kuloku utawusungula luhlakamsebenti lwebungani lelitawusebentisa lelicebo lelibalulekile. Lobufakazi bebungani lobukahle nalobucinile kanye nebu-mentorship lobusungulekako emkhatsi webalimi labatsengisako kanye nalaba labatsandza kungena kutawugcugcutelwa.
Kubamba lichaza lokugcinekako kulomkhakha kutawucisekiswa kuphela uma sicitsa lokubonwa kabi kwetekulima njengalokuhambelana nembuyiselo lencane, tikweleti, tinkinga tekuvikeleka, kukhatsateka kwebatsengi ngekuvikeleka kwekundla, tindzaba tekufaneleka kanye nengucuko lehamba kancane futsi ngaloko kube ngumkhakha bantfu labanganalitsemba kuwo kanye nekutichenya ngawo. Kulima kuvame kutsatfwa njengentfo yemadvodza emabhunu lanekutiva asengotini layikhulisako, kutikhipha inyumbazana kanye nekunganaki kubalimi lesevele bakhona kanye nalabacebile. Lenye intfo levame kushiwo kutekulima kutsi bantfu labamnyama abakhoni nobe kumele bangabi ngulutfu ngetulu kulelizinga lebalimi bemphakatsi lekulimela kudla kuphela. Lemibono ingacedvwa kuphela uma kubonwa kwetekulima kanye nangetekulima iyantjintjwa bese ivalwa ngemcondvo wetekulima lophilile, lophumelelako kanye nalomele wonkhe wonkhe lobukana nekukhatsateka ngemvelo kanye nekuvikeleka kwekudla kwebatsengi?
Kugcugcutela bangeni labasha kulomkhakha wetekulima, kunaka kutawuba kumizamo yekuniketa emandla ngekwemnotfo: kubantfu labamnyama, bafati, labakhubatekile kanye nasensheni yato tonkhe tinhlanga. Lenchubo yekuphumelelisa ebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika kutsi baphumelele ekulimeleni kutsengisa kanye naku-agribusiness kutawudzinga imizamo leyentiwe kahle kanye nalecondziswe kahle ekulinganiseni inkhundla yekudlalela nekuletsa umkhakha lomele wonkhe umuntfu ngendlela lengetiwe kanye nalehlangene. Ngetulu kwaloko, kuyabonwa kutsi lusha lwato tonkhe tinhlanga tilikusasa futsi kumele tigcugcutelwe kutsi tingenelele emisebentini yetekulima. Lemizamo itawentiwa kukhicita umkhakha lohlangahlange kakhulu kanye nalophumelela kakhulu wetekulima, lotawuniketa indlela yemnotfo lokhulako wasemaphandleni, ngaphandle kwekuhlawulisa ebalimi labatsengisako lesevele bakhona.
Njengesinyatselo sekucala kubalulekile kutsi sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba kucinisekisa kusimama kwasemaphandleni kanye nekuciniseka kwemakethe. Lenchubo yekuniketwa kwemandla ngekwemnotfo eNingizimu Afrika kucala ngekufinyelela lokwentiwe ncono kumhlaba kanye nemalungelo ekucasha lanele lakubantfu kanye nasetindzaweni lapho loku kungekho.
Kute sibukane ngemphumelelo nekwakhiwa kabusha kwemhlaba, kubalulekile kutsi tonkhe tindzawo tekufinyelela kumhlaba njengekwabiwa kabusha kwemhlaba, kubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kanye nekwakhiwa kabusha kwekucasha kumhlaba kuniketwe kunaka lokwanele. Letinchubo titawufaka ekhatsi, kodvwa angeke tinakwe kakhulu licebo lweluhlelo lisu, kusetjentiswa kwemhlaba ngetinjongo letingasito tekulima njengekwetindlu, njalo njalo.
Kulandzela inchubekela phambili lehamba kancane ekusebenteni kwekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo kuleminyaka lesihlanu yekucala ngemuva kwa-1994, loluhlelo luhlelwe kabusha. LoKwakhiwa kaBusha kweMhlaba weluhlelo lekuTfutfukiswa kwetekuLima lakhiwe kutsi lilule tindlela tekusekela letitawentelwa takhamiti taseNingizimu Afrika lebetincishwe ematfuba phambilini kutsi bafinyelele tikwemhlaba ikakhulukati ngetinjongo tekulima. Kucinisa lomcabango wekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokusekelwa yimakethe kwaloluhlelo lwasekucaleni lekwakhiwa kabusha. Lwati lwemave ngemave lubonisa kutsi tinhlelo letisimeme kumakethe lekubuyiselwa kwemhlaba kubaniyo lokuholwa nguhulumende kuvame kusebenta kahle kunetinhlelo letentiwa nguhulumende yedvwane. Loluhlelo lelentiwe kabusha linelikhono lekuphutfumisa kwabiwa kwemhlaba, ngoba luluhlelo lolubumbene futsi nalolulula futsi lentiwa banftu labatawuzuza labangalusebentisa ngetindlela letiguculekako mayelana netinjongo tabo kanye nemitfombo.
Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kuphumelela kwaloluhlelo kanye nekucinisekisa kutsi bantfu labasuka emacenjini lebekanganamatfuba phambilini atfola kufinyelela kumhlaba ngendlela lephutfumako kanye nalehlelekile. Kodvwa kubalulekile kutsi umhlaba usetjentiswe ngalokunemphumelelo. Loku kutawenteka kuphela uma imisebenti yekusekela kanye netinhlelo tekucecesha tiniketwa. Ngaloko kuyabonakala kutsi kwakhiwa kabusha kwemhlaba kanye nekuhlaliswa kwebalimi angeke kutentekele nekutsi ematiko etiFundza eTekulima kanye nahulumende wasekhaya kutawufuneka adlale indzima lebalulekile ekuncedzeni labatawuzuza. Loku kutawudzinga kutsi lenkinga yemandla yabohulumende betifundza kanye nebasemakhaya ilungiswe njengendzaba lephutfumako.
Tonkhe tindlela tekusekela kwakhiwa kabusha kwemhlaba lokuphutfumako kanye nalokugcinekako titawulandzelwa. Loku kutawucukatsa kutsengiswa kwemhlaba wetekulima lophetfwe ngasese njengendzawo yekucala lekumele ibukisiswe. Loku kutawulekelelwa ngetindlela letifana njengetikimu tekwabelana ngalokulinganako, kulima ngenkhontileka, kulima ngekukhokhela irenti, kwakhiwa kabusha kwekucashisa etindzaweni temiphakatsi kanye nekutsatfwa kwemhlaba wangasese.
Njengoba linyenti lebantfu basemaphandleni bahlala babuye balime emhlabeni wasemphakatsini, tindzaba tekuvikeleka kwekucashisa kumele tilungiswe masinyane. Kubalulekile kuniketa tinsita letentiwe ncono kanye nematfuba elutjalo mali kuletindzawo. Njengoba lena yindzaba lenebuhlungu, inchubo yekuchumana lokuchubekako nebaholi bendzabuko kucinisekisa imphumelelo yalenchubo itawutsatfwa. Loku kutawuphekeletelwa kuvuselelwa kwetikimu tekunisela etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini kanye nekudluliselwa kuphatfwa kwato kanye nebunikati kubalimi labakwatiko kanye nemiphakatsi.
Nanobe kwakhiwa kabusha kwemhlaba kuyindlela lebalulekile yekuhamba ekucinisekiseni kubamba lichaza lokusabalele etikwetekulima kwavelonkhe, linani lemisebenti yekusekela kumele ilungiswe sikhatsi sinye kucinisekisa kutsi inchubo yekufinyelela kanye nekuniketwa emandla iyaphumelela futsi iyagcineka.
Ngalesikhatsi emandla emTsetfosisekelo labonakalako kanye netimali tilulelwe ekuniketeni kufinyelela etikwemhlaba kubangeni labasha kutekulima kuleminyaka lelishumi ledlulile, kunaka lokuncane kuniketiwe kutinhlelo tekusekela balimi. Kuze kube ngulamuhla, lusekelo lwangemuva kwekunikwa umhlaba kuniketwa ngetindlela tamalanga onkhe, nemiphumela yekutsi luncedvo lwalo lube kahle kancane. Ngalokunjalo, imisebenti yekusekela balimi etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama yonkhe iwile.
Kunetinselela letimbili mayelana nemisebenti yekusekela ngemuva kwekuhlaliswa etikwemhlaba. Kwekucala, uma balimi batawuniketwa emandla kutsi badlale indzima leyakhako ekutfutfukisweni kwetekulima, kuyadzingeka kutsi bafinyelele kumisebenti yekusekela. Kodvwa umlandvo wase-Afrika uyabonisa kutsi loku kumele kungentiwa ngetisekelo tamalanga onkhe kanye naletibandlululako. Luhlolo luphindze lwabonisa kutsi imisebenti yelusekelo leniketwa balimi labancane nalabasemkhatsini kumele ingahlukaniswa kulena leniketwa balimi labatsengisako labakhulu. Ngaloko, inselela yekucala kwenta ncono kanye nekukhulisa lemisebenti yelusekelo lelukhona kuhlangabetana netidzingo tabo bonkhe balimi. Loku kufaka ekhatsi kuchutjekiswa kwemisebenti leminingi lechubekako njengekuciniswa kwemitimba yekutfulwa kwemisebenti yeluhlolo, imisebenti yetetimali, kufinyelela kumakethe kanye nekutfutfukiswa, kuceceshwa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Inselela yesibili kuniketa lusekelo lolucondziswe kubalimi labasha.
Kuniketwa kwelusekelo lwangemuva kwekuhlaliswa kwebalimi labazuza ekwabiweni kabusha kwemhlaba, ekubuyiselweni kwemhlaba kubaniketi kanye nekwakhiwa kabusha kwekucashisa. Lusekelo emuva kwekuhlaliswa kuloku kudzinga kuchumana ikakhulukati emkhatsini wemaTiko eTekulima kanye nebeTindzaba temHlaba, emkhatsini wahulumende wavelonkhe kanye nabohulumende basemakhaya, kanye netiphatsimandla tasemakhaya kanye netinhlangano tebalimi kanye ne-agribusiness.
Kutfolwa kwebalimi labasha labasuka emacenjini labebancishwe ematfuba phambilini labatfole kufinyelela kumhlaba ngekuwutsenga ngasese, kuwurenta, ticelo, njalonjalo. Kuhlolwa kwetidzingo kutfola labakudzingako mayelana nemisebenti yekufinyelela kutawentiwa, netindzawo ngekuma kwato kanye netigaba temisebenti lapho tidzingo tabo titinkhulu titawucondziswa ngetinjongo tekuniketwa kwemisebenti lokunconywako.
Letinyatselo tekulungisa tinhlelo tekutfutfukisa balimi emihlabeni yasemakhaya. Kugcizelela kutawuba ekulungiseni tindzawo letiyinkinga kanye netinyatselo tekuncedza labalimi kutsi babe bakhiciti labaphumelelako ngesikhashana nje. Loku kutawudzinga kufinyelela lokukahle kutimakethe, kuceceshwa, kwakhiwa kabusha kwekucashisa, takhiwo ncanti kanye netinhlelo tekusekela letihlosiwe. Tinhlelo letihambelana netinhlelo temikhicito, ema-agribusiness alapha ekhaya, kanye nelubambiswano kutawutsatfwa kuniketa tinsita letikahle kucinisekisa kubamba lichaza kwabo.
Kunaka lokwentiwe ncono, kuhlanganyela kanye nekubambisana emkhatsini wemitimba yahulumende, kulima lokuhlelekile, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temiphakatsi letibamba lichaza etikwetinhlelo tekutfutfukisa kwebalimi kumihlangano yavelonkhe, yetifundza kanye nasezingeni lahulumende wavelonkhe.
Kwenta ncono likhono kanye nekuphumelela kwekululwa kwetisebenti ngekhatsi kwemabhizinisi angasese kanye nemaTiko etiFundza eTekulima.
Kubamba lichaza lokungetiwe kwetekulima kutawusekelwa tinhlelo kuncedza bangeni labasha ngetakhiwo ncanti tasemapulazini. Tibonelo tifaka ekhatsi lusekelo lwekubiyela, emathange ediphu, ema-contour, imisebenti yekugcinwa kwemhlaba, imali yekutsenga imfuyo kanye nemabhoromashini.
Kusebentisana ngetindlela letinyenti kucondzane ngekuniketa emandle kubalimi. Ngekusebentisana, balimi babona tidzingo temalunga kanye nekusekela timfuno tabo, kulinganisa emandla abo kanye nekubukana nekuhluleka kwemakhethe. Hulumende ngaloko utawuniketa lusekelo kutinhlangano tebalimi kutsi takhe emakhono ato kanye nekusungula tindlela tekuchumana tangekhatsi. Kuloku bungani lobucinile emkhatsini we-NAFU kanye ne-AGRI SA butawugcugcutelwa njengesitfutsi lesinemandla sekuniketa emandla bonkhe balimi.
Tinhlangano tekulima eNingizimu Afrika tingumcimba lobalulekile kusekela balimi labasha. Tinhlangano lesevele tikhona tingadlala indzima lenkhulu, kodvwa nekusungulwa kwetinhlangano etindzaweni tasemaphandleni kumele kugcugcutelwe. Imizamo yekucala kuloku yahlule ngenca yekutiphatsa kabi kanye nekungatsembeki kwalamanye emalunga kanye netento tebaphatsi. Tindlela letinsha tekusungula letinhlelo ngekwakhiwa kwemakhono kanye netibndlela letitsembekile tekusekela ngetimali titawutsatfwa.
Kunekuswelakala lokwetayelekile kwetakhiwo ncanti etindzaweni lebetibekelwe bantfu labamnyama ngaphambilini, ngalesikhatsi lubito lubophelela kutfutfukiswa kanye nekulungiswa etindzaweni taphambilini tasemaphandleni talabamhlophe. Loku kunemiphumela yekwenta kutsi letindzawo tingabi nako kuchudzelana. Kute kulungiswe lokungalingani ngekwetakhiwo ncanti kanye nelubito lwekuniketwa kwemisebenti kancono, emaTiko etiFundza eTekulima kanye netiphatsi mandla tasemakhaya batawudzingeka kutsi babuyekete lokungalingani kwetakhiwo ncanti babuye bacinisekise kutsi luhla loluhlelekile luyaniketwa kulamaCebo laHlangahlangene eNtfutfuko ekutfutfukisa takhiwo ncanti. Loku kutawufaka ekhatsi kutsi kunakwa kuniketwe emalokishi asemaphandleni kanye netikhungo temisebenti leniketwako. Tekulima titawufakwa ekhatsi kulokunakwa kwetintfo letiboniwe temphakatsi.
Kulima kwanyalo sekuntjintjile ngenca yemiphumela yebulukhuni lobutfolwa ngumnotfo. Balimi baphendvukela etindleleni tekonga tindleko njengekuhlanganisa, kulula kanye nekungeta kubita njengetindlela tekubukana nalamazinga ekwehla kwembuyiselo. Lamacebo avame kusho kuphendvukela ekulimeni ngalokunyenti. Lesimo lesigucukako sekulima siphindze sisho kutsi kunesihibe lesifihlakele sekungena kwalabasha etikwetekulima. Kubukana naletinselela temnotfo, tindlela letinsha letilungisiwe titawentiwa kutsi tikwente kube lula kubantfu kutsi bangene kulemboni kulesimo sanyalo.
Nanome tindzima letitsitwe tibekelwe hulumende kuloluhlelo lekufinyelela kanye nekubamba lichaza, kubalulekile kunaka kutsi nemkhakha wangasese lokusho ema-agribusiness, balimi, tinhlangano, tinhlangano tebalimi tinendzima lenkhulu kakhulu lekumele tiyidlalo ekuphumeleliseni kunikwa kwemandla kanye nekubamba lichaza. Sekubaluleke kakhulu kutsi umkhakha wangasese utsatse lenselela yekuniketwa kwemandla kanye nekulingana lekwentiwe ncono. Tinsita titawusungulwa kugcugcutela kutibandzakanya kwemkhakha wangasese kulenchubo yekutfutfukiswa kwetekulima kanyeneyekuniketwa kwemandla?
Injongo yaloluhlelo kukhulisa kutfolakala kwembuyiselo ngekuchudzelana ngekwemazinga emhlaba lokugcinekako kulokufakwa ngumkhakha wetekulima lokusatjalaliswako, kulima lokwetayelekile, i-agro-processing, kanye netimboni te agro-tourism. Tintfo letisitfupha tincuma futsi takha lesimo lomkhakha lochudzelana kuso futsi titfutfukisa kwakhiwa kwekuba sesimeni lesikahle sekuchudzelana.
Timo tetintfo tekukhicita tisho tintfo tekukhicita, kutfolakala kanye nelizinga lemitfombo yemvelo, lizinga letindleko letingetiwe njengetisebenti, idizili, kokubulana tinambuzane, imishini, lwati kanye netakhiwo ncanti. Letintfo leti tiyafuneka kulomkhakha kute ukhone kuchudzelana ngekwemazinga emhlaba futsi ube nembuyiselo.
Tifundvo letitsandza kwentiwa tibonise kutsi timo tetintfo tekukhicita eNingizimu Afrika tivimbela kuchudzelana kumikhakha yetekulima kanye neye-agro-processing. Lokubaluleke kakhulu kuloku nguletindleko letingetiwe, nekukhicita kwalendzawo yemtfombo wemvelo, kubita kanye nekhwalithi yetisebenti lelingakaceceshwa, kubita kwetisebenti leticeceshiwe, tindleko tekuphatsa letihlobene nekuchasha kanye nekulawula tisebenti, ikhwalithi yetakhiwo ncanti, kubita kwemali lesisusa kanye nekubita kanye nekutfolakala kwetheknoloji.
Uma siticatsanisa nebakhiciti labakhulu bekudla lokutinhlavu njenge-US, EU, Argentina kanye neBrazili iNingizimu Afrika inemihlaba lenelikhono lelincane, simo selitulu lesomile futsi lesingakasimami, kanye nemnotfo lonetindleko letisetulu. Letintfo leti tikwenta kube lukhuni kutsi iNingizimu Afrika ichudzelane nalamave. Ngaloko, kute sikhone kuchudzelana, lendlela levulekile kubalimi ngaphandle kwelusekelo lahulumende ingaphumelela kakhulu kanye nekunciphisa tindleko tekukhicita ikakhulukati ngekusebentisa kufaka kancane kwemali ngendlela lekahle.
Balimi labanyenti kanye nema-agribusiness asebentise ngemphumelelo tinhlelo tekulinganisa, kuncishiswa kwetindleko, kuphatfwa kwetisebenti lokwentiwe ncono kanye nekuphumelela kwetindleko njengencenye yelicebo lekunciphisa tindleko tekukhicita. Kodvwa, loku kuniketa tisombululo letincane futsi netesikhashane kumapulazi lamanyenti lamancane kanye nalasemkhatsini kanye nemisebenti ye-agribusiness. Tinhlelo tahulumende letifaka sandla ekwehlisweni tonkhe letindleko tekukhicita tibese tiyadzingeka kutsi tibe yincenye lebalulekile yelicebo lekuchudzelana nalamanye emave.
Lokubaluleke kakhulu emafutsa emishini, titfutsi kanye netindleko temali lesisusa. Tindleko tetitfutsi tivame kukhuliswa kakhulukati takhiwo ncanti tetitfutsi letingakaneli kanye naletiphatfwa kabi. Tibonelo taloku kufaka ekhatsi kungabi khona kwetimoto tajantji tekutfutsa ngebunyenti, kuswelakala kwekuchudzelana kwangekhatsi kumisebenti yajantji kanye netikhungo lokuholela emisebentini leniketwako lengakatsembeki kanye nalebita kakhulu, titfutsi letimbalwa kanye naletibitako temikhicito tetekulima, takhiwo ncanti letonakele kanye naletingakaneli temigwaco yavelonkhe kanye netakhiwo ncanti yekuchumana lengakalungi. Letintfo leti todvwane tenta tindleko tekulima kulelivekati lase-Afrika tibite ngemazinga lamane ngetulu kunaleto tase-Eshiya, eMelika kanye naseYurophu.
Hulumende unendzima lebalulekile ekubukaneni naletintfo.
Kusetjentiswa kwalombono kanye neNdlela yekutiPhatsa yeBudlelwa Betisebenti kutekuLima lobhalwe betekulima labahlelekile, tinyonyane tebasebenti kanye neliTiko leTebasebenti, kanye naletingucuko letingetiwe tekwakhiwa kabusha kwemakethe?
Bukhulu, kukhula kanye nekakhiwa kwemakethe yalapha ekhaya kudlala indzima lebalulekile ekwenteni lemboni ichudzelana ngekwemave emhlaba. Kuchudzelana kwalapha ekhaya kubalulekile futsi akukavami kutsi imboni lengachudzelana etimakethe tasekhaya ikhone kuchudzelana naletinye temave emhlaba. Uma solo lizinga lekukhula kwemnotfo lilincane kunaleli lekumele ngabe lingilo, bukhulu bemakethe yaseNingizimu Afrika kanye nalokukhula kwayo kwemnotfo lokuhamba kancane kwemikhicito yekudla kanye neboya kutawukhinyabeta kuchudzelana kutekulima. Ngaloko, kubaluleka kwekutfutfukisa kufunwa kwemikhicito lapha ekhaya, lokufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetimakethe talapha ekhaya kanye nekugcugctelwa kwe-agri-tourism kanye nemabhizinisi asemaphandleni langasiwo ekulima kanye nemisebenti leniketwako.
Ematfuba emakethe avame kungasungulwa ngenca yekuswelakala kwemininingwano. Ikhwalithi, kutfolakala kanye nekubita kwemininingwano yemakethe kukhinyabeta ngalokwecile likhono lekuchudzelana lwabosomabhizinisi labanyenti kuloluchungechunge lwe-agri-food. Ngaphandle kwemininingwano letsembekili kanye neyetikhatsi tonkhe, timakethe letinsha talapha ekhaya titfutfuka ngekuhudvula tinyawo.
Kusungulwa kwemabhizinisi lamasha alapha ekhaya ngendlela yekufaka emaphandleni.
Kuba khona kwetimboni letisabalalisa imikhicito letinekuchudzelana kwemhlaba jikelele, njengetimboni letikhicitako, imitimba yetetimali, imitimba yeluhlolo, tinkhapani tetitfutsi, batsengisi betintfo tekupaka imikhicito, kanye nebaniketi betintfo letifana nagezi kanye nemanti kunemtselela ekukhoneni kwekuchudzelana kwemkhakha wetekulima.
Kunaka lokungetiwe kwebatsengisi betintfo tekulima kanye nebasabalalisi kanye nekubusa lokungetiwe kwemafemu emave ngemave kungahle kukhinyabete likhono lekuchudzelana lemkhakha wetekulima. Emandla alamafemu nekuswelakala kwekuchudzelana kulomkhakha kungaholela etikwetindleko letisetulu tekukhicita. Ngaloko hulumende utawucaphela tento tekuchudzelana kuletimboni tekukhicita kanye netekusabalalisa, futsi nalapho kudzingeke khona, abuyekete emazinga entsela nobe afake umTsetfo wekuChudzelana.
Tinyatselo tekukhulula lelikhono lekukhula kutekulima lokwetayelekile kusuka kulokutsi emanani ekubita kwekukhicita kwemikhicito yetekulima njengekudla lokutinhlavu kanye netinhlavu temafutsa angeteka ngelizinga lelingaphutfumi kudlula lokubita kwetintfo tekulima ngesikhatsi lesitsite. Umsebenti webakhiciti kutsi bangete kuphumelela kwekukhicita ngekusetjentiswa lokukahle kwalokufakiwe kanye nemacebo ekukhicita. Loku kusho kutsi lokubalulekile ekukhiciteni ngemphumelelo kanye nekuchudzelana lokwentiwe ncono kufihlakele ekutfolakaleni kwetintfo tekukhicita letinelikhono lekuchudzelana lelikhulu kanye nekusetjentiswa kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Kuphumelela lokungetiwe kufihlakele ekusetjentisweni kwetheknoloji yekukhicita leyentiwe ncono. Luhlolo lwetekulima, lucecesho kanye nemitimba yekukhulisa kubaluleke kakhulu kulomkhakha.
Imitimba yetimali angulolunye luhlangotsi lolubalulekile ekucinisekiseni likhono lekuchudzelana lalomkhakha. Ebalimi labalimela kutsengisa bavame kusitwa mabhange etimali kanye ne-Land Bank. Lemitimba, lokungenani, inekufinyelela lokuncane kanye nemisebenti leyiniketwako kumiphakatsi lehluphekile. Ngetulu kwaloko, linyenti lebalimi labancane bakhishelwa ngaphandle emisebentini leminyeniti yekubolekiswa kwetimali, ngenca yekubonakala kwebungoti lobukhulu, lokufaka ekhatsi, kuswelakala kwembuyiselo. Imizamo yekusungula lokungavala kwembuyiselo itawugcugcutelwa. Kusungulwa kwemitimba yatigodzi kanye nalebolekisa ngalokuncane lekufaka ekhatsi tinhlangano letibolekisa ngetimali kanye nemabhange etigodzi kutawugcugcutelwa.
Timo letibusa kutsi emapulazi kanye nema-agribusiness kwakhiwa njani, kuhlelwa futsi kuphatfwa njani kanye nesimo sekuchudzelana kwalapha ekhaya, kunemphumela lomkhulu ekuchudzelaneni kwalomkhakha. Simo lesivakalako sekuchudzelana kulomkhakha ngekusetjentiswa kahle kwenchubomgomo yekuchudzelana, kuphatfwa kahle kwebhizinisi kanye nemakhono kumele kucinisekiswe. Emakhono ekuphatsa ebalimi kanye nemandla emakethe ebatsengi kutintfo letibaluleke kakhulu emphumelelweni yekuchudzelana kwemkhakha we-agro-food. Tindlela tekutsenga setaba tinkhulu futsi tinemandla lamakhulu etikwetinchociswano kanye nekuncuma kubita kwemikhicito lapha ekhaya kanye nakulamanye emave. Balimi ngalemiphumela babese baba esimeni lesikabi ekucocisaneni ngekubita kwemihicito. Kwenta ncono emandla ekucocisana kwebalimi, kubalulekile kwakha bungani kanye nebudlelwano lobudze bekutsemabana emkhatsini webadlali ndzima labahlukenekuletindlela tekusabalalisa imikhicito kanye nekutfutfukisa kuchumana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito kuvumela ematfuba ekungeta linani. Tinyatselo titawutsatfwa kugcugcutela kutfutfukiswa bungani bekuchudzelana kwetindlela tekusabalalisa imikhicito ngekhatsi kwemacembu emikhicito lemikhulu.
Kufaka sandla kwahulumende kungaba kuhle nobe kube kubi, kuya ngaletinchubomgomo takhe, tinhlelo kanye netindlela latisebentisako. Lombono ukhona kulamanye emakota emphakatsi wetekulima kutsi letinye tinchubomgomo tahulumende kanye nekuswelakala kwekusetjentiswa kahle kwetinhlelo tahulumende kutihibe etikwelikhono lekuchudzelana etikwetekulima kanye nemboni ye-agro-food. Nanobe imibono ihlukene kubalimi labatsengisako lesevele bakhona kanye nalabatsandza kungena kulomkhakha, kunesivumelwano kutsi kunganeli kanye nekuhlukana kuleminye imisebenti leniketwako, kuphatsa lokungakacini kanye nekutsembeka kanye netincumo letikabi talabaphetse kanye nekwentiwa ngalokungaphutfumi kwetincumo talabaphetse tindzaba letidzinga kunakwa ngekuphutfuma.
Tekulima ngenchazelo tiyimboni lehlangabetana nebungoti ngendlela yekuntjintja kwesimo selitulu, tinambuzane, tifo kanye nebungoti bekubita kwemikhicito kanye netinhlekelele temvelo njengesomiso kanye netikhukhula. Esimeni saseNingizimu Africa, i-HIV/AIDS, bugebengu, emazinga entalo lasetulu kanye nalagucugucukako, tinhlekelele temvelo, kanye nekubita kwemikhicito lokungakasimame lokubangwa simo selitulu lesingatiwa ngesikhatsi tintfo letibaluleke kakhulu letingeta kubita kanye netihibe telikhono lekuchudzelana ku-agro-food kanye neluchungechunge lweboya.
Licebo lelisebentako lekunciphisa bungoti libalulekile ekutfutfukiseni tinsita tekulawilwa kwebungoti njengemshwalensi wemikhicito yetitjalo, kuvikelwa kwetimphahla kanye nelikusasa lemakethe yetekulima. Lesinye sakhiwo sendlela yekuncishiswa kwebungoti lokuvakalako yindlela yekuluma indlebe kusenesikhatsi lokufaka ekhatsi kufinyelela lokwanele kanye nekusebentisa kwemininingwano tikhatsi tonkhe, leliciniso, lehambisana netekulima kanye nalengakhokhelwa ngesimo selitulu. Nanobe loku kusengakentiwa ngalokwanele, imininingwano lefana nalena itawentiwa kutsi itfolakale ngetikhungo tasemaphandleni temininingwano kuluHlelo lwetekuLima lemiNiningwano yeteNdzawo. Hulumende utawugcugcutela kusetjentiswa ngalokubanti kwaloluhlelo lwemininingwano kulabanye basabalalisi bemininingwano.
Lokuvela kwamadvute kwesifo sematekenya kanye ne-karnal bunt kugcizelele kubaluleka kwekubukana ngemphumelelo netinambuzane, tifo tetilwane kanye netihlahla. Luhlakamsebenti lekuphatsa lelingakaneli kanye neletakhiwo (sibonelo, tibopho letingetekako kumhlaba jikelele, imitfwalo lehlukanisiwe, likhono lelicedvwe emandla ekugoma kanye nekungabi khona kwetakhiwo ncanti), kanye nelikhono lekuhlolwa lokuhlukene kanye nalokungakanelikushiya lomkhakha ungakavikeleki.
Lenchubo yekuhlelwa kabusha kwetihlahla kanye nekulawula ikhwalithi kanye nemisebenti yekugoma sinyatselo sekucala sekubukana nalenkinga. Lenchubo itawuchutjwa ngekuhambelana nenchubomgomo kanye nekubuyeketwa kwemitsetfo yekulawulwa kwetifo tetihlahla talelive kanye netilwane. Ngetulu kwaloko, sivumelwano sekubukana netinkinga letiphutfumako te-SPS kanye netindzaba temphilo yetihlahla netilwane siyentiwa, njengekusungulwa kwemtimba lotimele wekuphepha kwekudla nelikhono lelingetiwe lekulawula lokwentiwe ncono. Ekucaleni kwalesinyatselo sekuhwebelana ngekukhululeka esigodzini se-SADC, iNingizimu Afrika itawuhamba embili ekutfutfukiseni kubambisana kutindzaba teSPS (kwakhiwa kwelikhono, kufananiswa kwemazinga kanye netinchubo, njalonjalo).
Bungoti bekubita kwemikhicito ngenchazelo kuyincenye yemakethe yetekulima lengekho ngaphasi kwahulumende. Kubukana nebungoti bekubita kwemikhicito ngekusebentisa tinsita letahlukahlukene tekulawulwa kwebungoti njengemakethe yakusasa kutawubaluleka kubo bonkhe balimi. Hulumende, ngekubambisana nemkhakha wangasese, utawusekela tinhlelo telucecesho lolujulile kanye netekwatisa kubalimi kubagcugcutela kutsi basebentise tinsita tekulawulwa kwebungoti njengaleti tetimakethe takusasa. Bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemikhicito kuyancishiswa ngemininingwano lekahle neyetikhatsi tonkhe. Lapha hulumende, ngelikhono lakhe lendlela yetelubalo, solo unendzima lenkhulu lekumele ayidlale, ngalesikhatsi letinye tinyatselo letifana nalesi lesitsandza kwentiwa sekwakhiwa kweluHlelo lebuHlakani be-Agribusiness nako kutawugcugcutelwa. Lemizamo itawuniketa balimi kanye nema-agribusiness buhlakani lobudzingekako kwenta tincumo letinelwati tebhizinisi futsi kunciphise bungoti bemakethe kanye nebekubita kwemkhicito.
INingizimu Afrika nyalo ayinato tikimu letibukene nekusekekwa kwetekulima kanye nemitimba lesebenta ngalokugcwele lesemtsetfweni kubukana netinhlekelele. Kuloku kwakhiwa kwemitimba lenemandla kusebentisa kulawulwa kwetinhlekelele kanye nekusungulwa kwetikimu letihlangahlangene kubukana netinhlekelele letifana netikhukhula, imililo kanye netomiso kumkhakha wetekulima kuyachubeka.
Kwekugcina, imizamo yalohulumende wanyalo kulawula sifo i-HIV/AIDS, kucedza bugebengu, nekucinisekisa kusimama kwemnotfo eveni lonkhe kutawukhushulwa kunciphisa letinye tintfo letiyingoti kulomkhakha.
Kuchudzelana lokungetiwe kubangwa ngulesidzingo sekugcina kufakwa kwalomkhakha kumnotfo wemave ngemave futsi kuboniswa nangulelikhono lekutsengisa imikhicito yawo etimakethe temhlaba. Loku kungafaka sandla ekukhuleni kwemnotfo lokusetulu ngekufinyelela lokungetiwe etimakethe.
Tinyatselo tahulumende kusekela ematfuba ekuhwebelana tibalulekile kodvwa kutawudzinga kutsi alungise kufinyelela lokwadlulele kanye nekuvikelwa kwalelive letekuLima, timakethe kanye netinchociswano tekuhwebelana kulinganisa lenkhundla yekudlalela ilungiselwa tekuLima taseNingizimu Afrika.
TekuLima taseNingizumu Afrika kumele timelane nesimo lesakhiwe lizinga lelikhulako letimali letidluliselwa kutekulima, tintsela letisetulu kanye naletikhulako kanye nekungaphumeli sobala kwemave latfutfukile. Timakethe kulamave nato takheke ngetihibe letingasito tentsela ngekutifihla lokutsite njengetitjalo leticakile, tindlela temphilo yetilwano kanye netihlahla. Tinyatselo talapha ekhaya kanye nekulawulwa kwemincele ngalokwetayelekile atikaneli kubukana nekulahlwa, kungena kwetintfo ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa ngalokwanele kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarantine etikhungweni tekungena. Tinyatselo te-SPS talapha ekhaya kanye nemazinga kuletikhatsi tanyalo akukahambisani nesivinini sekukhula kwetintfo letingena lapha ekhaya kanye naletiphumako, ngalesikhatsi timfuno temboni mayelana netindzaba te-SPS betinganikwa lokunakwa lokufunekako nguHulumende nobe tibambeleleke ngalokubitako.
Lusiko lelicondziswe etikwekuhwebelana alikho kutincenye letimbalwa tetekulima taseNingizimu Afrika kanye nekwakhiwa kwemakhansela ekutfunyelwa kwetintfo ngaphandle ngukhani kucale nyalo. Kutinikela etikwekusekela imikhicito yetekulima letfunyelwa ngaphandle bekuswelakala kusukela kwasuswa sikimu sensita letayelekile nga-1997.
Ngalokudzingekile, indlela yekubuka licela lekufuneka (lekungukutsi, tihibe tekufinyelela kumakethe kanye nekuchudzelana lokungakalungi) kanye nelicela lekusabalalisa (lekungukutsi, kutfutfukiswa kwekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle) kuyadzingeka kute kuvunwe ngalokuphelele letinzuzo temnotfo wekuhwebelana kwemave ngemave.
Kulawulwa ngemphumelelo kwemincele kuvimbela kungena kwemikhicito ngalokungekho emtsetfweni, tento tekungeniswa kwemikhicito ngekukhwabanisa kanye nekusetjentiswa ngalokunganelisi kwetinyatselo te-SPS kanye nete-quarintine kanye nemitsetfo lesisusa. Kubukana naloku, hulumende vele sewucalile ngenchubo yekwenta ncono imisebenti yeluhlolo lwakhe, kungeta tisebenti emagedeni emincele kanye nekuncedza i-SARS ekukhuliseni tinsita tayo taseminceleni.
Sinyatselo lesingetiwe sekwenta ncono ematfuba ekuhwebelana kunakwa kutawucondziswa ekwenteni ncono kwemandla kanye nekuvisiswa kwetinyatselo te-sanitary kanye ne-phytosanitary. Kuloku hulumende utawusekela umkhankhaso wekubeka phambili tindzaba letihlobene nekuhwebelana kute afake ngekuchumana kanye nekusungula budlelwano netiphatsimandla te-SPS kutimakethe tanyalo letinkhulu letikhona kanye naletingaba khona tekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kucinisekisa kutsi tinyatselo tisuselwa kusayensi, tihambelana nemazinga emave ngemave nekutsi kubona lokufanako kuyasetjentiswa. Ngetulu kwaloko, hulumende utawubambisana nebalingani be-SADC ngemitimba yemave ngemave yekubeka emazinga ngenjongo yekugcina emazinga lalawulekako kodvwa lasuselwa kusayensi emave ngemave.
Hulumende utawutfutfukisa kunakwa kwekutfumela imikhicito ngaphandle kanye nekubamba tinchubo ngekhatsi kwemikhakha letsintsekako yekutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kungeta kuchudzelala etimakethe tekutfunyelwa kwemikhicito ngeKhansela yetekuTfunyelwa kwemikhicito ngaphandle kanye nemaCembu etiNyatselo letiFanako.
Injongo yaloluhlelo lisu kungeta emandla ebalimi kusebentisa imitfombo ngendlela lesimeme kanye nekucinisekisa kusebentisa ngekuhlakanipha nekuphatfwa kwemitfombo yemvelo. Loku kutawudzinga umcabango wesikhatsi lesidze nembono locacako kanye nekubaluleka lokutawuhola lokusetjentiswa kwanyalo kwemitfombo kucinisekisa kuhlala kwayo sikhatsi lesidze. Loluhlelo lisu lutawuba nemtselela ekunakekelweni kwemhlaba, kwabiwa kabusha kwemhlaba, kusetjentiswa kwemhlaba etindzaweni tasemadolobheni, kongiwa kwetindzawo temhlaba letibucayi, tindlela tekuhlangahlangana kwebhayiloji kanye netemanti.
Enkhabeni yaloluhlelo kunakekela i-biodiversity yetekulima kanye nekutfutfukisa kusetjentiswa kwemhlaba ngalokugcinekako kanye nemanti ngekungetwa kwekukhicitwa kwetitjalo kanye nekwemfuyo ngetindlela leticinisiwe nekulima lokugcinekako. Kubamba lichaza kwebalimi kubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwaloluhlelo. Ngetulu kwaloko tinhlela letilungisako kuhlanganisa kuphatfwa kwemitfombo yemvelo kutinhlelo tekusekelwa kunganiketa simo lapho kuphumelela wonkhe wonkhe lokutawuholela tinzuzo temnotfo tesikhatsi lesisedvute kubalimi futsi ngaleso sikhatsi kutawuba kufaka sandla kulombono wesikhatsi lesidze wekonga lesisekelo semtfombo wemvelo.
Konakala kwemhlaba nemanti kuletsa bungoti lobukhulu kulelive. Emacebo adzinga kwentiwa kuncoba letimbangela temonakalo. Imitimba lecinile yemitsetfo yekusekela kanye neluntjintjo lolukhulu kutento tekulima letikhona kutawudzingeka kwenta ncono kusetjentiswa kwemhlaba nemanti. Kungenisa tindlela letikahle tekulima ngetindlela tekuntjintjantjintja letilawulwe kahle kungafaka sandla ngalokukhulu kuloku.
Tinhlelo temhlaba, temanti netekonga titawucondziswa etindzaweni lapho kunelitfuba lelibonakalako lemphumelelo: lapho bunyenti bebantfu busetulu, ematfuba etindleko tebasebenti aphasi, kuvikeleka kwemhlaba kusetulu, itheknoloji yekukhicita ikhona nalapho kunekufinyelela etimakethe, lokufakwako kanye nemisebenti leniketwako.
Kusungulwa kwetindlela tekutalisa titjalo letigcina futsi ingete kuhlangahlangana loku-genetic.
Kufaka kukhicita kanye nekugcineka ngekhatsi kwembono wendlela yekulima. Loku kusekela tindlela tekulima letingamoshi umoya, kufaka ekhatsi kukhicita lokuhlangahlangene, kulawulwa lokuhlangahlangene kwetitjalo kanye nekulima lokuphilako. Tinhlelo leticondzisiwe kanye nemisebenti kutawusekelwa ngemcondvo lofanako kanye nemigomo yekuphatfwa lokugcinekako kwemitfombo yemvelo.
Takhiwo letinyenti taletinhlelo letibalulekile (lokukulinga, kuchudzelana kanye nemitfombo lesimeme) tiyalekelelana futsi titawufaka sandla ekwakhiweni kanye nasekubuyiselweni litsemba kutekulima. Hulumende ubona litsemba libaluleke kakhulu ekukhuleni kwakusasa kwalomkhakha.
Letinhlelo tibaluleke kakhulu ngoba tiniketa sisekelo lesibalulekile lengaphandle kwaso injongo yeluhlelo lisu leTekulima lokuchudzelanako, lokufaka wonkhe umuntfu kanye nalokugcinekako angeke iphumelele. Letinhlelo titawuniketwa kunakwa lokukhulu futsi nyalo kucociswana ngato ngalokugcwele.
Lomgomo wekubusa lokukahle kungumchumanisi lomkhulu logijima kulo lonkhe loluhlelo lisu. Akukabuki hulumende kuphela kodvwa kubo bonkhe badlali ndzima kulomkhakha. Ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwahulumende lwekubusa lokukahle kwakha umkhakha wemphakatsi wetekulima munye, locondziswe kumakhasimende, kanye nalonganatimfihlo utawuba sembili kucinisekisa sisekelo lesivakalako sekufinyelela kulenjongo yeluhlelo lisu.
Sakhiwo lesibalulekile sekubusa lokukahle kutawuba bungani. Kwekucala Hulumende utawusungula luhlakamsebenti lwebungani emkhatsini wemkhakha wahulumende kanye newangasese kanye nema-NGO kuniketa kusebenta kwetakhiwo letibalulekile kuloluhlelo lwemkhakha, lokukulingana, kuchudzelana kanye nekugcineka.
Ikhwalithi kanye nemphumelelo yekutfulwa kwemisebenti yaHhulumende ekuphumeleliseni lenjongo yekuba nemkhakha wetekulima lofaka wonkhe umuntfu. Leminye imisebenti kanye netinchubomgomo tahulumende tibalulekile ekwenteni ncono kuchudzelana kulomkhakha. Tibonelo luhlakamsebenti lelivakalako nalelisebentako nekubusa ngemphumelelo. Ngalesizatfu sivumelwano lesisha sekutfulwa kwemisebenti sitawubhalwa kute singete kuphendvula kanye nekutsembeka kwabo bonkhe baniketi msebenti bahulumende kanye nebangasese kutidzingo tebalimi kanye ne-agribusiness. Kubaluleka kwekukhishwa kwemisebenti nako kutawubukwa. Kungeteka etikwekuphumelela kanye nekuguculeka kutawutfolakala ngekusabalalisa imisebenti, kuniketa bosonkhontileka, kanye nekwabelana ngetindleko.
Lenye injongo yeluhlelo lekubusa lokukahle kubeka Hulumende njengemngani lonetinchubomgomo letitsembekile, letingagucugucuki, futsi naleticagelekako kanye netinhlelo leticinisekisa kutfulwa kwetinzuzo letinkhulu etikwetekulima.
Kwenta kabusha i-MinMec kutsi ibe yiKhansela yetiNdvuna teTekulima kuhola imisebenti yahulumende ekuhlangabeteni tinjongo teluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima kulelive.
Kwenta kabusha liKomiti laHulumende etikwetekuLima kutsi libe liKomiti lekuLawulwa kwetekuLima.
Injongo yekugcina yekubusa lokukahle kwakha indlela lehlangene kanye nalehlelekile yekutfola, kulawula kanye nekwabelana kwelwati leTekulima kanye nemininingwano tetakhiwo tahulumende. Tintfo letibaluleke kakhulu kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwenkhomba ndlela, luhlaka msebenti lolusemtsetfweni kanye netinchubo tekulawulwa kwelwati kutekulima.
Letivumelwano tekubambisa etikwekubusa kwavelonkhe kutawungenisa, kuletinye tetintfo, luhlakamsebenti lolusemtsetfweni tebudlelwano babohulumende kutekulima; kucacise tindzima kanye nemisebenti emkhatsini kwematiko avelonkhe nawetiFundza eTekulima kanye nabohulumende basemakhaya; kusungule luhlakamsebenti letitawuhola futsi lilawule kwentiwa, kucondziswa, kusetjentiswa, kugadvwa kanye kucwaningwa kwetinchubomgomo kanye netinhlelo; kusungula luhlaka msebenti lelinekubambisana lokuhlangahlangene lwekuhlela luhlelo mali kanye netindleko; kungenisa indlela yekulawulwa kwemininingwano; kungenisa luhlaka msebenti kanye nemasiko kanye nemasu ekutfutfukiswa kwemazinga emitfombo yeluntfu kanye nekusetjentiswa kwawo; kanye nekwenta kwakha kwemakhono emitimba yema-PDA kanye nabohulumende basemakhaya.
Lesivumelwano sebungani semphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese, ngakulolunye luhlangatsi, sitawunaka kutsi loyo naloyo mlingani lotsintsekako uyagcutcutelwa kutsi afake sandla ngalokutsite. Lesivumelwano sitawuphindze sicinisekise kutsi labalingani bayagcugcutelwa kutsi badlale indzima lehamba phambili lapho basesimeni lesikahle khona. Kuze kube ngunyalo, hulumende utawubukana netindzaba temikhicito yemphakatsi kanye nemisebenti yamphakatsi njengetinchubo mgomo, umtsetfo, kulawulwa, takhiwo ncanti temphakatsi kanye nemisebenti. Kulencenye, imboni kanye nebalimi kutawulindzeleka kutsi kufake sandla ekutfutfukisweni kanye nasekuchutjweni kahle kwemabhizinisi abo kanye netinhlangano letibamele kanye nekuveta labakuhlosile kuhulumende. Imisebenti yekubambisana nayo ihlosiwe emkhatsini wahulumende, imboni kanye nebalimi lapho loyo naloyo ange akhone kwenta lomsebenti yedvwane.
Kwekugcina hulumende usendleleni yekusungula luhlakamsebenti lwemazinga ekutfulwa kwemisebenti, lelitawatiswa kubalingani bakhe bemphakatsi kanye nesive sonkhane. Ngekuya kwenchubomgomo letsi Batho Pele etikwekutfulwa kwemisebenti, injongo yemazinga ekutfulwa kwemisebenti kuphumelelisa balingani bemphakatsi kanye nemphakatsi kutsi bente hulumende atiphendvulele kumisebenti latibophelele kuwo kuniketa futsi nakulamazinga latsenjisiwe ekhwalithi.
Lenhloso yaloluhlelo lwelicebo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangene kanye nalesimeme (ISRDS) kuntjintja emaphandle aseNingizimu Afrika kutsi abe ngumkhakha lonemnotfo, imiphakatsi lesimeme nalonekutfula lofaka sandla ngalokukhulu ku-GDP yalelive. I-ISRDS itawuba lusito kutekulima kanye nakuwo wonkhe umkhakha wasemaphandleni.
Lusekelo lwahulumende lolucinile kanye nekutinikela ekwenteni loluhlelo lwentfutfuko yasemaphandleni lehlangene (ISRDS) kubalulekile ekuphumeleleni kwaleicebo lemkhakha. Loluhlelo lisu lutawuzuzisa labahluphekile basemaphandleni bonkhe, kodvwa imizamo letsite itawentiwa kucodzisa kubafati, bantfu labasha kanye nalabakhubatekile.
Umnotfo wemhlaba uyantjintja nyalo uba ngumnottfo welwati kanye nekuchumana. Kulomhlaba, kulungisa lokuvulela indlela kanye nelwati kubalulekile etikwekuchudzelana lokugcinekako kanye nekuba nembuyiselo. Kungenca yalesizatfu kutsi balingani beluhlelo lisu babeka isayensi kanye netheknoloji njengemacebo ekulekelela labalulekile. Injongo lenkhulu yaloluhlelo kungeta emakhono emibono kanye newekulungisa ebadlali ndzima bese akuyamisa loku kutimakethe takusasa.
Loku kumele kuholele etikwelutjalo mali lolungetiwe kanye nekusetjentiswa kwemikhicito lephambili kakhulu kanye neyanyalo letfolakale etikweluhlolo. Ngekusebentisa loluhlelo umkhakha uvuma kusebentisa luhlolo lolutayelekile kanye netinhlelo temfundvo letitsintsekako kutfutfukisa itheknoloji lensha kanye nalebalulekile, (biotechnology, itheknoloji yemininingwano, yekuchumana) kanye nematheknoloji ekungeta kubita lahlukahlukene kutfola kubita kwakusasa. Loku kutawungeta kuchudzelana lokugcinekako kwemikhicito yaseNingizimu Afrika etimakethe temhlaba kuncedze nekuhlangabetana netidzingo leticinile tekuphepha kwekudla letibekwa mave aseNyakatfo.
Sinyatselo lesitawutsatfwa kukhulisa lutjalo mali etikweluhlolo lwetekulima, temfundvo kanye nekukhuliswa kwekufaka sandla kwetekulima ku-Gross National Product lokusezingeni leliphasi lelingu-1,04% kuye kulizinga lemave ngemave lelingu-3% le-GNP yetekulima, lengalinganiswa ne-3.7% yase-USA, 4% e-Australia kanye ne-2.1 e-EU, kute kuhlangabetwane nalenselele kulomkhakha lebekwe nguhulumende kanye netingucuko temave jikele.
Kutfutfukisa kubambisana emkhatsini we-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yeTekulima, emaTiko etiFundza eTekulima, ema-agribusiness kanye naleminye imitimba yeluhlolo leTekulima kutsi ibuke etikwetintfo letibalulekile kuluhlelo lisu, kulungiswa kanye neluhlolo lolugucuka lula.
Kubuyeketa tisekelo letichasa ngemali kutfutfukisa bungani emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima , manyuvesi kanye nemkhakha wangasese.
Kuleminyaka lendlulile, tindlela teluhlolo lwetekulima eNingizimu Afrika tikhicite imiphumela lemihle nanobe nje beyivuna balimi labalima ngalokunyenti, ngaloko kuba nekukhonona kutsi kuchaswa lolowatiwako kutsi tawuphumelela. Lokwehla kuleminyaka lelishumi kwelutjalo mali lonkhe etikweluhlolo lwetekulima kanye nekutfutfukiswa kwetheknoloji akuhlangabetani nalenselela lebekwe nguMengameli yekutfutfukiswa kwetheknoloji kanye nekubekwa kwalomkhakha emkhatsini njengemholi wemnotfo wasemaphandleni. Hulumende utawungeta lokuchaswa kweluhlolo lwetekulima kugcugcutela kuchudzelana lokuchubekako kanye nebuholi kumininingwano, kuchumana kanye ne-biotechnology lokubalulekile etikwelikusasa leTekulima kwaseNingizimu Afrika?
Letindleko letisetulu tekutfola itheknoloji tingahlulwa ngekubambisana ne-R&D kanye nemboni yetheknoloji.
Kucinisekisa kutsi imizamo yeluhlolo lwetekulima lwe-ARC, imiTimba yemaNyuvesi yetekuLima, ema-PDA kanye naleminye imitimba yeluhlolo iyahlnganiswa futsi icondziswe kutinhlelo letibalulekile leticondziswe ekuchudzelaneni lokugcinekako.
Kuniketa lusekelo lwebudlelwano betinkhontileka emkhatsini wemitimba yeluhlolo lwetekulima kanye netinhlangano letimele lemboni, kanye nemitimba yetigodzi kanye neye-agri-cultural yemhlaba jikelele.
Kwetiwa kwemhlaba ube munye kuletse ingucuko kutfolakala kwemniningwano kanye netheknoloji kulungile, kuhamba kwemikhicito, imisebenti kanye nebantfu lokungetekile kuwela imincele, umcebo longetiwe kodvwa nekuchubeka lokubi kwekukhula kwemkhatsi kubantfu labacebile kanye nalabaphuyile.
Kuvela kweNingizimu Afrika njengesitfombe sentsantfo yelinyenti kungete ngalokungakholweki kudzingeka kutsi ibambe lichaza kumaforamu latsite. Letimfuneko tivimbele likhono layo kutsi isebentise ngalokuphelele ematfuba kanye nekuhlangabetana netinselela tekuba ngumdlali wemhlaba etinkhundleni temhlaba. Lokuntjintja lokusheshako ekuphatfweni kwetekulima, luhlolo, kuhwebelana kanye netimo kanye nekukhatsateka ngekuphepha kwekudla kwalapha ekhaya kanye nemhlaba jikelele tizatfu letiphocelela iNingizimu Afrika kutsi ibe sembili kwetintfo letikhinyabeta tekulima. Tinhloso tetfu ekubambisaneni kwemhlaba jikelele kulensimu yetekulima tincunywa tintfo tepolitiki, kuhwebelana, bucwepheshe kanye nelucecesho letibalulekile kusekela loluhlelo lisu lwemkhakha wetekulima.
INingizimu Afrika itsatse indzima yebuholi kuhola tinyatselo leticondze kutfutfukisa lesigodzi se-SADC kanye ne-Afrika yonkhane. Tibonelo letisembili ngulesiVumelwano sekuhwebelana se-SADC, lesiNyatselo se-Afrika lesiNsha kanye netikhundla leisetulu kanye netivumelwano kumitimba yemave lasebentisanako lokuholela emiphumeleni lemihle yentfutfuko kutekulima e-Afrika. Hulumende ubone kubambisama nemhlaba jikelele kanye nemiphumela levumela intfutfuko yetivumelwano temhlaba jikelele njengetintfo letibalulekile esikhatsini lesisemkhatsini, nekutihlela kabusha kute tihlangabetane ngalenkhulu imphumelelo tinselela letifakwa timfuneko letingetekile talaba labatasimela emhlabeni jikelele e-USA, Yurophu kanye naseMpumalanga lekudze.
Timfuneko tekuncedza kwebucwepheshe balapha ekhaya kulensimu yetekulima isuka kulesiNyatselo se-Afrika leNsha, tinyatselo te-SADC kanye nekwenta imihlangano yangababili nemave ase-Afrika. Hulumende, ngekubambisana nalabatsintsekako labahlukahlukene, utawutsatsa buholi kusungula luhlaka msebenti lwekuncedza ngebucwepheshe lokucondziswe kuluhlelo loluphilako kusekela kwakhiwa kwemakhono kanye nentfutfuko kulesigodzi kanye nakulivekati le-Afrika.
ENingizimu Afrika, hulumende utawubandzakanya banikela bangaphandle kutsi bakhe luhlelo lwelutjalo mali kusekela intfutfuko yetekulima ngekuhambelana neluhlelo lisu. Ngalesikhatsi luhlolo lwemhlaba jikelele luholele emikhicitweni lemisha yebatsengi, lobukhona lobukhulu bemininingwano kuvuselele kukhatsateka emphatsini kwekuphepha kwekudla, tento temisebenti letikahle, njalo njalo. Kukhatsateka lokungetekako kwebatsengi ngekuphepha kwekudla etimakethe temhlaba kufaka imikhicito yetfu lesiyitfumela ngaphandle engotini futsi kudzinga kungenelela kwahulumende ngelwati, kanye netimphendvulo letiphilako. Kuchumana lokusimeme nemitimba lebeka emazinga emhlaba jikelele, sibonelo. FAO Codex Alimentarius, iNgcungcutsela yemHlaba Jikelele yekuVikelwa kwetiHlahla, iNhlangano yemHlaba Jikelele yetemPhilo yetiLwane (OIE) kanye netingcungcutsela kanye nemibutsana lengatsintsana netekulima njengaleti letifaka tendzawo, ematheknoloji lamasha kanye ne-intellectual property titintfo letibalulekile kuNingizimu Afrika kule-millenium lensha. Hulumende utibophelele kungeta kutibandzakanya nekungeta likhono kanye nemitfombo kuchumana nalemitimba ngendlela lehlelekile kuleminyaka lemitsatfu letako.
Bugebengu basemakhaya sekunemazinga lamangalisako. Loku kukhinyabeta kusimama kwasemaphandleni, lokutawugcina kuvimbela lutjalo mali kanye nekukhula kwemnotfo etindzaweni tasemaphandleni. Luhlelo loluvisisekako kanye nalolutibophelele luyadzingeka kuvimbela lelizinga lelisetulu lweludlame, bugebengu, kweswelakala kwemphakatsi kanye nekungakhululeki lokugcwele emaphandleni kanye nekugcugcutela timo letikahle tekusebenta, budlelwano babomakhelwane kanye nelitsemba lelikhulile kumiphakatsi letsintsekako.
Kwakhiwa kwekutfula kwavelonkhe kanye neforamu yekuVikeleka ledvonsa malunga kubo bonkhe labatsintsekako?
Tilulu letikhetsekile eluntfu kanye newemali titawunikelwa ku-SAPS kanye ne-SANDF kuphumelelisa lamabutfo kutsi ente umsebenti wawo mayelana nekuvikelwa kwebugebengu kanye nekwentiwa kweluhlelo lwekuphepha kwasemaphandleni.
Kubaluleka lokumcoka kweliKomiti laVelonkhe lekuChumanisa kwemiSebenti (NOCOC) liKomiti leliBalulekile, njengemtiba lochumanisako kubo bonkhe badlali ndzima kulelihlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni, kutawuciniswa yimitfombo lefunekako yeluntfu kanye neyetimali kuyivumela kungenisa leluhlelo lekuvikelwa kwasemaphandleni kanye nekuchumanisa imisebenti emkhatsini webadlali dzima kanye nahulumende.
Lombono wemkhakha lobumbene kanye nalophumelelako wetekulima udzinga balingani kutsi babe netinhlelo labatentako, tinkhomba tekusebenta lokubalulekile, emazinga ekutfulwa kwemisebenti, tindlela tekucaphela kanye nekulinganisa kanye neluhlaka lwesikhatsi sekuphumelelisa luhlelo lisu loluhlangahlangene. Uphindze udzinge hulumende kutsi ente tintfo ngalokuhlukile ngesivinini lesikhulu kanye nekuphutfuma nangebungane nebalimi, agribusiness, ma-NGO kanye nalamanye ematiko ahulumende?
Kucaphela inchubekela phambili kucinisekisa kuphatfwa kahle kwenchubo yekusetjentiswa kweluhlelo.
Lisu lekwenta angeke licedzelelwe ngaphandle kwekubamba lichaza ngalokuphelele kwalaba labaniketwe lomtfwalo wekusetjentiswa kwalo. Loluhlelo lisu livulela bungani lobuncunyiwe bemphakatsi, hulumende kanye nemkhakha wangasese kanye nelubito lekusebentisa. Kuze kube ngunyalo, likomiti lelisikhatsi lesigcwele lekuhlanganyela litawubekwa emkhatsini walabatsintsekako lababandzakanyekako kulesinyatselo sekuhlelwa kweluhlelo lisu, lokuliTiko leTekulima, Agri SA kanye ne-NAFU.
Kuchaza ngalokugcwele tonkhe tinyatselo taloluhlelo letiboniwe. Loku kutawufaka ekhatsi tinyatselo tetento letikhetsekile letihlosiwe, kukhonjiswa kwalaba labanemtfwalo wekutenta, kukhonjiswa kwaleminye imitimba ledzingeka kutsi ibambe lichaza, kukhonjwa kwaleminye imitfombo (yetimali kanye naleminye) kanye nekubekwa kwemathebula etikhatsi tekusetjentiswa kwaloluhlelo.
Kwakha umtimba wekulawula lonemtfwalo wekusekela lemitimba leniketwe imitfwalo yekusetjentiswa kwalelo nalelo hlelo, nobe lomtimba wemkhakha wahulumende, wangasese nobe wemavolontiya. Lolusekelo lutawuba ngendela lengaphazamisi tinjongo talomtimba lonalomtfwalo.
Kwakha luhlaka msebenti lwekubika lolusukela kulelicebo lekucaphela kanye nekuhlolwa kwetinhlelo kanye nemiklamo leyenta lelicebo leluhlelo lisu. Lelikomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela kumele libike imiphumela yaletento kulaba labatsintsekako ngalokwetayelekile.
Kucinisekisa kuchudzelana lokukahle?
Inchubo yekuniketwa kwemandla kuyo yonkhe imikhakha yemkhakha we-agrifood.
Likomiti letikhatsi tonkhe lekuhlanganyela lutawuba nemtfwalo kuvelonkhe wekucaphela inchubekela phambili futsi litawuphumelelisa luhlelo lwekusetjentiswa kwaloluhlelo lisu. Emacembu lasebentako atawubaluleka kulenchubo yekusetjentiswa kwaloluhlelo etifundzeni futsi atawubika kulikomiti lekuhlanganyela. Balingani baloluhlelo lisu kumele babone kutsi imitfombo (yeluntfu kanye neyetimali) kuloyo naloyo mlingani ibopheleleke njani futsi iphatfwa njani kulenchubo yekwentiwa kwetinhlelo kanye nemacebo lahlukahlukene.
Sinyatselo sekucala nalesibaluleke kakhulu kutfula leluhlelo ngalokubanti ngendlela lekungakhonakala ngakhona. Umcondvo kutsi lomculu kumele ufundvwe ngalokubanti nekutsi imininingwano ekusetjentisweni kwaloluhlelo kumele kwabelwane ngayo ngalokwetayelekile nebadlali ndzima. Inchubo yekutfula lelicebo leluhlelo lisu ngaloko selicalile.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LUPHAKELO LWEMANTI AM.txt</fn>
Kusukela ekucaleni kwemnyaka wa-2000, liTiko leTemanti nemaHlatsi (iDWAF) beliphenya kukhonakala kwekuphakelwa sigaba lesisekelo semanti amahhala kulabaphuyile. Lomklamo wesekelwa nguhulumende wonkhe ngekumemetela kwaMengameli weMbuso ngaSeptemba 2000 kutsi hulumende uhlose kuphakela ngetinsita letisisekelo mahhala. NgaFebhuwari 2001 iNdvuna yeTemanti nemaHlatsi imemetele kutsi hulumende uncume kutsi kuphakela ngemalitha langu-6000 emanti lasisekelo laphephile ngenyanga kumakhaya laphuyile mahhala. Lomklamo wesekelwa linyenti lemaKhansela abomasipala kulabomasipala labasha labasungulwe ngasekupheleni kwemnyaka.
Umbono wavelonkhe wekunconota kutsi nalabaphuyile batfole emanti ngendlela lekahle ubalulekile. Nanobe kunjalo, hulumende wasekhaya utawutfwala umsebenti wekwendlalela wekuphakela emanti lasisekelo kulabahluphekile mahhala. Bomasipala badzinga kuvisisa kutsi ngabe inchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo ifakani futsi bahlelisise kuze bayisebentise. Hulumende wavelonkhe newetifundza kumele wesekele lomklamo. LiTiko leTemanti nemaHlatsi nalamanye ematiko bamatatasa benta emalungiselelo ekwesekela lachazwe kulomculu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi lilungiselele lomculu kutsi linikete bomasipala umniningwano wekucala njengencenye yeluhlelo loluchubekako lokwesekela ngemanti amahhala lasisekelo lolutawusebenta ngekubambisana neSALGA (iNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika), iDPLG (liTiko leTindzaba taboHulumende bemaPhrovinsi nebasemaKhaya) neluPhiko lwaVelonkhe lweTimali.
Indlela yekusebenta lehlongotiwe.
Imibandzela ibekwa njengemibuto lebalulekile lokumele kutsi hulumende wasekhaya ayibukisise ngekuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile.
Imininingwano yelisu lavelonkhe ngemanti amahhala lasisekelo iyamiswa kulesikhatsi sanyalo esigabeni savelonkhe. LiCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo selisukunyisiwe kutsi lilungiselele futsi liphenye ngelisu lekwenta umsebenti kanye nekwengamela kusetjentiswa kwalenchubomgomo kuvelonkhe. Kwenta umsebenti kungadzinga kuhlolisiswa kabusha ngalokukhulu ngendlela tinsita tekwabela emanti tesekelwa ngakhona ngetetimali, ikakhulukati emaphandleni. Kwenta umsebenti kuphindze kudzinge kumiswa kweluhlelo lwekwesekela lolucinile lwabomasipala. Umsebenti weliCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo utawelekelelwa ngekusekelwa lokunemandla lokusuka kuletinye tinhlelo letenganyelwe liTiko leTemanti nemaHlatsi kanye nalamanye ematiko avelonkhe?
Imihlanganosikolwa yetifundza yekwatisa bohulumende basekhaya nekusita kutfutfukiswa kwetinchubomgomo temanti amahhala lasisekelo asekhaya ngekhatsi kweluhlaka lwenchubomgomo yavelonkhe.
LiCembu leMsebenti lemukela wonkhe emagalelo kulelisu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawutfutfukisa letinye tintfo tekusebenta kutewusita bomasipala ngekufaka ekhatsi tibonelo tetimali letisebentisekako tekusebentisa lelisu ngekunakisisa timp tasekhaya.
LamaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti atawusita bohulumende basekhaya kusigaba sekwenta umsebenti.
Umbuto 1 Kungani kuphakelwa ngemanti amahhala?
Inhloso lenkulu yenchubomgomo kucinisekisa kutsi kute umuntfu loswela emanti ngobe ehluleka kukhokhela tindleko taleyo nsita. Lokusemcoka kuloku kukhombisa kutsi kuniketwa kwemanti esigabeni sesisekelo kuyelekelela ekunciphiseni buphuya, kwenta ncono imphilo yemphakatsi futsi kukhulula nebantfu labasikati emsebentini webugcila. Leti tinzuzo letinkhulu temphakatsi?
Umbuto 2 Kusho kutsini kuphakelwa kwemanti lasisekelo?
Lizinga laseNingizimu Afrika esigabeni lesisisekelo sekuphakelwa kwemanti lanele ekutfutfukisa kuphila lokunempilo lifana nelizinga leNhlangano yaMhlabawonkhe yeTemphilo lemalitha langu-25 ngemuntfu ngelilanga. Loku kufinyelela emalitheni langaba ngu-6000 ngelikhaya linye ngenyanga emndenini lonebantfu labasiphohlongo. Lelinani libekwe njengemgomo losisekelo wawo onkhe emakhaya eNingizimu Afrika futsi utalawulwa njengencenye yelisu lavelonkhe ngekwetigaba 9 na-10 teMtsetfo weTinsita teManti wanga-1997?
Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya bangasatibonela kulelinani. Kuletinye tindzawo bangakhetsa kuphakela lamanyenti, kantsi kuletinye tindzawo kungalunga kuphela linani lelincane. Sibonelo, kuletinye tindzawo tasemaphandleni letinemakhaya lasabalele kanye netindzawo letinebumatima bemanti, angeke kukhonakale kuphakela lelinani lemanti. Uma kunjalo sigaba lesisisekelo singachaza loku lokukhonakalako kusebentisa itheknoloji lesebenta kahle kuleyo ndzawo (njengetimpompi tetandla nobe mabholimashini)?
Umbuto 3 Ngubani lokumele atfole emanti amahhala?
Licembu lelihlosiwe lokumele litfole emanti amahhala lasisekelo kusobala ngulabaphuyile, lekusisekelo sebufakazi lobubekwe kulemphendvulo yembuto 1. Loku kufaka ekhatsi laba labangawatfoli emanti laphephile kulesikhatsi samanje kwasonhlobo, labavamise kuba ngulabahlupheke kakhulu futsi lokumele batfole kunakwa ngekushesha lokukhulu.
Nanobe kunjalo, bomasipala labatsite bangakhona kuphakela emanti amahhala kubo bonkhe bantfu babo, kungakakhatsaleki kwekutsi ngabe baphuyile. Kunebufakazi lobucinile baloku: kunebulungiswa futsi akubukwa tindlela tekutsi kuniketwa bobani. (Lombandzela wekubuka kutsi kuniketwa bobani udzingidvwe ngaphasi kweMbuto 14). Luhlatiyo lwetetimali ludzinga kwentiwa bomasipala ngaphambi kwekutibopha ngenchubomgomo yamahhala kuwonkhewonkhe. Litiko leTemanti nemaHlatsi ngekuchumana neDLPG kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweteTimali lutawuniketa ngelusito futsi/nobe netinkhombandlela ngaloku?
Umbuto 4 Ngubani lonemtfwalo wekuphakela emanti amahhala lasisekelo?
Bomasipala banemsebenti ngekwemtsetfosisekelo wekuphakela ngemanti kubo bonkhe bantfu babo. Masipala ngamunye kumele ngaloko atsatse umtfwalo wekuphakela ngelusito nangekubeka ematharif (kufaka ekhatsi ematharifi langabali lapho kufanele khona). Nanobe kunjalo, bomasipala kumele futsi babuke kutimela kwabo ngekwetimali bese ngalko benta kuhlatiya lokufanelekile ekuhloleni kutsi ngabe yini labangayizuza ngemitfombolusito yetimali neyetakhiwo labanayo. Loku kuyadzingidvwa kabanti ngaphasi kweMbuto 22.
Ngobe iNingizimu Afrika ineluhlelo lwekubusa ngekubambisana, imikhakha yahulumende yetifundza newavelonkhe itibophelele ngekusita ngenchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo. Kungentiwa loku ngelusito lwekusekela ngetakhiwo nangetimali (buka Umbuto 24). Bomasipala futsi bangasebentisa lusito lwalabanye baphakeli betinsita temanti kutsi basite ngekuniketa tinsita temanti.
Umbuto 5 Ngabe emanti amahhala lasisekelo angaphakelwa kulabaphuyile kubo bonkhe bomasipala yini?
Lombuto ungaphendvulwa kahle kuphela uma emaKhansela netiphatsimandla kumasipala ngamunye sebahlolile kusebenta kwetinsita tabo tekuphakela ngemanti nangemitfombolusito yetetimali labanayo. Nanobe kunjalo, kuhlatiya kwangaphambilini esigabeni savelonkhe kukhombisa kutsi kuyakhonakala kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulawo makhaya lawela ngaphasi kwesabelo sebulungiswa sesilinganiso sebuphuya (ekucaleni lebeyingu R800 ngenyanga). Loku kusho kutsi etikhatsini letinyenti lucetu lwekuniketela (S-transfer component) lwesabelo sebulungiswa lwemnotfo longenako kuvelonkhe lowabelwe bohulumende basemakhaya lwenele kuhlangabetana netindleko tekuhambisa ekuphakeleni ngalensita. (Buka uMbuto 9 mayelana nekusetjentiswa kwetimali tesabelo sebulungiswa)?
Emakhaya lamanyenti eNingizimu Afrika solo akafinyeleli esigabeni lesisisekelo sekuphakelwa kwemanti. Kulaba kumatima kukhuluma ngemanti amahhala lasisekelo. Kulamakhaya inkinga lenkhulu kutfolakala kwemali yekucala umsebenti. Lomculu awukhulumi ngalendzaba, kodvwa lelicembu kufanele licaliswe embili ngekuphakelwa kwemanti. Uma ngabe kukhetfwa kutsi emanti lasisekelo kuwonkhewonkhe nemanti amahhala lasisekelo, kutawuba ngumsebenti lonekutiphendvulela kuhulumende wasekhaya uma ngabe abeka njengabocalangaye emakhaya langenako kuphakelwa kwemanti lasisekelo?
Awukho umyalo wekusetjentiswa kwesabelo sebulungiswa nobe letinye tinhlelo tavelonkhe letisebentako letesekela ngemanti amahhala lasisekelo emakhaya latfola umholo wenyanga longetulu kwelizinga lebuphuya losetjentiswa esabelweni sebulungiswa. Ngaloko-ke bohulumende basekhaya labafuna kufaka selekelelo ekuphakelweni kwemanti emakhaya lahola kancono kumele basebentise imitfombo yangekhatsi yetetimali kwenta loko?
Umbuto 6 Nguyiphi indlela yekutfola imali lekhona kwanyalo yekwesekela ngetimali kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
Bomasipala lababaphakela betinsita temanti nebaphakeli bemanti labasebentela bomasipala kumele bacitse imali ngekwabela emanti ebantfwini. Uma ngabe bantfu bangakhokheli tinsita, nobe bakhokhela kuphela incenye yetindleko uma kunjalo timali kumele titfolwe kuletinye tindzawo tekusita ngetindleko tekuphakela ngemanti.
Tinsalela letitfolwe ngekhatsi kwe-akhawunti yekutsengiswa kwemanti ngekubita ebantfu labatsite (labangakahlupheki) ngetulu kwetindleko tekuphakelwa kwetinsita kubo.
Tinsalela letitfolwe kulamanye ema-akhawunti, ikakhulukati kungaba ngulena yentsela yamasipala.
Imitselo yemkhandlu wesigodzi letfowe kubosomabhizinisi (ngekwenjwayelo beyisetjentiselwa kuchasa).
Incenye yeselekelelo setenhlalakahle yesabelo sebulungiswa semali lengenako yavelonkhe leyabelwe masipala.
Letinye timali letisuka kuhulumende wavelonkhe, njengetinkhokhelo tetinsita letiphetfwe bohulumende basekhaya.
Kusetjentiswa kwemitfombo yangekhatsi yetimali kusho kwelekelela lokuphambanako lokusuka kulabanye basebentisi kuya kulabanye.
Umbuto 7 Kungasetjentiswa kwelekelelana ngekuphambanisa lokungakanani?
Lesi sincumo sendzawo. Kuya kakhulu ngebukhulu bebasebentisi bemanti lamanyenti (basebentise basemakhaya, bekuhweba nebasetimbonini) uma bacatsaniswa nebasebentisi labaphuyile. Ngalokuselubala uma sibalo salabacebile sisikhulu kunalabaphuyile kuba malula kwelekelela ngekuphambanisa. Nanobe kunjalo, kubeka ematharifi emanti etulu kakhulu kuyingoti. Timboni tendzawo tingatfutsela kuletinye nobe tiyekele kusebentisa emanti. Ngekubukana netintsela letisetulu, basebentisi labatfola imiholo lesetulu banganciphisa kusebentisa kwabo kwemanti. Loku kungehlisa linani lelikhona ngekwelekelelana ngekuphambanisa. LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawuniketa inkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngaloludzaba njengencenye yemklamo welusito lwemanti amahhala lasisekelo.
Umbuto 8 Kwelekelela ngekuphambanisa kungentiwa kuso sonkhe sigodzi yini?
Ngalokunjalo lesi sincumo sendzawo. Kwelekelela ngekuphambanisa kuvame kwentiwa kumasipala (Sigaba B) wendzawo. Loku kuholela kumatharifu lafanako kubo bonkhe basebentisi bemanti kumasipala wendzawo. Kwenta kwelekelela ngekuphambanisa kuso sonkhe sigodzi kuyimphicabadzala kakhulu. Kungenteka kuholele ekwelekeleleni lokukhulu ngekuphambanisa kusuka etindzaweni tasemadolobheni kuya emaphandleni. Lapho kunemnyombo welidolobha locinile futsi kunesibalo lesincane sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni loku kungenteka kusebente. Nanobe kunjalo, lapho kunemnyombo longenamandla welidolobha futsi kunesibalo lesikhulu sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni kungenteka kubeka ngumtfwalo losindzako longakafaneli kubasebentisi bemanti basemadolobheni.
Ngekwembono wavelonkhe, kwelekelelana ngekuphambanisa ngekwesigaba sesigodzi akukavami kuba nebulungiswa njalo ngobe kungenteka kubeke umtfwalo longakafaneli etindzaweni tasemadolobheni letinendzawo yasemphandleni leyenabile. Sibonelo, Umtata ungatfwala umtfwalo lomkhulu kubasebentisi basemaphandleni kantsi iCape Town ingatfwala umtfwalo lomncane ngendzawo lephakatsi nelive yasemaphandleni.
Bonkhe bohulumende basemakhaya batawutfola sibonelo seluhlelo lwetimali lolutfutfukiswako kutsi batewuphenya kukhonakala kwetindlela letitsite.
Umbuto 9 Timali tesabelo sebulungiswa tingasetjentiswa njani?
Nanobe bomasipala batibonela ngekusetjentiswa kwencenye lendlulisiwe yetimali tesabelo sebulungiswa lesuka kusikhwama savelonkhe, ngekwenchubomgomo yavelonkhe, kwendluliswa kwetelekelelo kucondziswe ekucedzeni buphuya futsi ikakhulukati nekuniketa ngetinsita letisisisekelo?
Tilinganiso tikhomba kutsi etindzaweni letinyenti 30% wesabelo sebulungiswa utawenela kwelekelela kuphakelwa kwetinsita temanti kulabaphuyile. Nanobe kunjalo, kuletinye timo, njengetindzawo tasemaphandleni letinemiti lesabalele lapho tindleko tekuhambisa tisetulu, sabelo sebulungiswa kungenteka singeneli.
Uma tinsita tiphakelwa nguletinye tinhlangano, ikakhulukati uma kutinhlangano letincane temiphaktsi, kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawuphumelela kuphela uma bomasipala basebentisa incenye yesabelo sebulungiswa kukhokhela umphakeli wensita tindleko tekuphakeli ngaleyo nsita lesisekelo nobe, ngakulolunye luhlangotsi, ngekuniketa basebentisi labatsintsekile ngelinani lemali letawuvumela kutsi batsenge emalitha emanti langu-6 000.
Umbuto 10 Ngabe kutsiwani ngesimo lapho liTiko leTemanti nemaHlatsi lichuba khona tinhlelo tekuphakela emanti emaphandleni?
LiTiko kunginyalo lichuba tinhlelo letinyenti etindzaweni tasemaphandleni egameni labomasipala. Lokucatjangwako ngukutsi bomasipala batawutitsatsa letinhlelo kuleminyaka lembalwa letako. Lesimo simele luhlobo lolukhetsekile lwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Kunginyalo cishe akukho namunye kubasebentisi labaphakelwa ngaphasi kwetinhlelo letenganyelwe liTiko lokhokhela emanti. Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe kulabasebentisi lababasebentisi bemitsamo lephasi, nobe labaphuyile, futsi sigamu lesikhulu sabo sisebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga. LiTiko njengobe lisebenta njengemphakeli wetinsita temanti kuletimo kumele likhokhelwe njengobe nanobe ngumuphi lomunye umphakeli wetinsita temanti kumele akhokhelwe ngetinsita takhe.
Ngekulandzela uMtsetfosivivinyo weKwehlukaniswa kweMalingena, lowetfulwe ePhalamende nga-2001, telekelelo tebasebentisi betinhlelo letenganyelwe liTiko titawuniketwa bomasipala kuphela uma imibandzela letsite kuhlangatjetenwe nayo. Lomunye walemibandzela ngukutsi akukho selekelelo sekuhambisa lesitawuniketwa ngaphandle kwekuba khona kwesivumelwano lesisemtsetfweni wekuphakelwa kwensita emkhatsini kwelitiko nalowo masipala lotsintsekako futsi lokusivumelwano lesifaka ekhatsi tibonelelo tekukhokhelwa kwetinsita letiphakelwako. Ngako-ke kutawuba yintfo ledzingekile kutsi tindlela tekukhokha talabasebentisi bemitsamo lemikhulu tintjintjwa ngalokubonakalako. Bomasipala labatsintsekako kumele ngekusheshisa bacale kusebentisa tinhlelo temamitha, tekukhokhisa kanye nekulawula tikweledi.
Umbuto 11 Ngabe itawuba khona leminye imitfombo yemali kusikhwama savelonkhe yekwesekela inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
INdvuna yeTetimali, kunkhulumo yayo yemcombelelotimali ngamhlaka 21 Febhuwari 2001, imemetele kwabelwa lowengetiwe lokubonakalako kubohulumende basemakhaya kuleminyaka lemitsatfu letako. Sabelo sabohulumende basemakhaya sesisonkhe kumalingena letfolwe kuvelonkhe sitawenyuka nga-11% ngemnyaka, lokusilinganiso lesisetulu kakhulu kunaleminye yonkhe imikhakha yahulumende.
Lokwenyuka kulokwabiwa kwesabelo sebulungiswa kuligalelo lelicondzile kulencabhayi yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Lokwabiwa kuphindze kwenyuke ngelizinga lelisheshisako, kusuka kutigidzi letingu-R1 867 nga-2000/01 kuya kutigidzi letingu-R2 618 nga-2001/02, futsi kuhlongotwa kutsi kutawenyuka kuye kutigidzi letingu-R3 551 nga-2003/04. Indlela yesilinganiso yalokwabiwa lokusabalalisiwe kwalesabelo sebulungiswa ivuna tindzawo letiphuyile letinelikhono lelilinganisiwe lekwenyusa imalingena, kantsi-ke ngalokunjalo lokwabiwe lokwenyusiwe kutawuba yinzuzo kulabomasipala labanelikhono lelilinganiswe kakhulu ekwelekeleleni ngekuphambanisa. Kwengeta lapho, luPhiko lwaVelonkhe lweTetimali kanye neliTiko laboHulumende betiFundza nabaseKhaya bahlola indlela yekwenyusa lizinga lebuphuya lelisetjentiswe kulendlela yekubala sabelo sebulungiswa kusukela kuR800 ngemndeni ngenyanga kuya ku-R1 100. Uma ngabe lengucuko iyemukelwa, loku kutawunconota lobulungiswa bekusabalalisa balendlela yekwaba.
Hulumende wasekhaya utawuphindze atfole kwelekelelwa ngetimali lokwengetiwe lokunemibandzela, ikakhulukati ngekungeniswa kweselekelelo sesikhashana, khona kutawusitwa bomasipala ngetindleko tekuhlanganiswa kulandzelwa kuklaywa kabusha kwemincele. Imali seyiyonkhe letawuniketwa bohulumende basemakhaya, kufaka ekhatsi sabelo sebulungiswa, yenyuka kusuka kutigidzigidzi letingu-R6,5 nga-2001/02 kuya kutigidzigidzi letingu-R7,8 nga-2003/04. Letimali tifaka ekhatsi tigidzigidzi letingu-R2,2 lokutabelo tekwelulwa kwetakhiwonchanti letisisekelo tabomasipala emindenini lephuyile.
Tabelo letengetiwe kusabelo sebulungiswa tingaphindze tiphumelele ngekuhamba kweiskhatsi njengobe tinhlelo letikhona tekuniketela tihlanganiswa futsi tihlelenjiswa.
Umbuto 12 Ngabe siyini simo mayelana netimali tekubolekisa?
Bohulumende basekhaya abakavunyelwa ngekwemtsetfo kutsi bangaboleka timali kutsi bahlangabetane netindleko tencitfomali yekwenta umsebenti. Nanobe kunjalo, kuboleka khona kutawuhlangatjetanwa nencitfomali yekucalisa yindlela levulekile kubomasipala labahleliswa ngalokunesitfunti lesihle kutekuboleka. Bonkhe bomasipala kumele bahlole kuboleka imali khona kutawufaka esikhatsini nobe ezingeni tinhlelo temitha netekukhokhisa njengentfo lesipesheli. Loku kungahle kwenyuse imalingena ngalokubonakalako futsi ngaloko-ke esikhatsini lesinyenti kutawutsatfwa njengentfo lenhle basekeli ngetimali. LiBhangi lekuTfutfukisa laseNingizimu ne-Afrika lihlosa indlela yekusungula luhlelo lwekubolekisa lolusipesheli lwetinhlelo temamitha akamasipala nekukhokhisa.
Umbuto 13 Ngabe bomasipala nalabanye baphakeli betinsita temanti bangabukana njani netinkinga tesikhahsna letihambisana nekulahlekelwa yimali lengenako ngenca yekwenyuka kwekungakhokhelwa kwetinsita?
Esikhatsini lesinyenti lomlayeto wekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ungahle uholele ekwenyukeni kwekungakhokhelwa kwetinsita ngebasebentisi labatitsatsa njengalabaphuyile. Loku kusho kulahleka ngalokuphutfumako kwemali lengenako lengeke ibuyiseleke ngesikhatsi lesincane. Ngaloko-ke bomasipala badzinga kuba nelisu lesikhashana badzimate bakwati kuhlela kabusha timali tabo lebanaato?
Kubuyeketwa ngalokunonophako kwemcombelelotimali lokhona.
Sinyatselo lesisezingeni lelisetulu sekwatisa basebentisi.
Kungumsebenti wabomasipala bendzawo kwatisa basebentisi kutsi ngabe batawukulungela nini kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo. INdvuna yeTemanti nemaHlatsi iye yatsi ePhalamende: Kudzinga ngigcizelele kutsi letindlela letileliwe letikhona kungunyalo tekukhokha titawuchubeka tikhona kudzima imikhandlu yendzawo yatise basebentisi ngelusuku loluncunyiwe lwekusebenta etindzaweni letitsite.?
Tinhlelo letisetindzaweni tasemaphandleni letichutjwa baphakeli betinsita temanti basemphakatsini (lokuvamise kuba ngemakomiti etemanti) tibonakala tiletsa inkinga lenkhulu yesikhashana. Labaphakeli betinsita bebavamise kwencika ngalokuphelele ekukhokheni lokwentiwa basebentisi, esikhatsini lesinyenti lokubantfu labaphuyile. Lokoma kwalokukhokha njengobe kulangatelelwa kwalamanti amahhala lasisekelo kutawubeka letinhlangano esimeni lesimatima kakhulu futsi linyenti lato angeke tikwati kuchubeka nekusebenta. Loku kumele kulahlekelwa lokukhulu kwemtfombo wesakhiwonchanti lowakhiwe ngemizamo lematima esikhatsini lesiminyaka lembalwa leyengcile. Khona kutawuphunyelelwa ekugcineni kusimama kwaletinhlangano letesekeleke emiphakatsini, bomasipala kudzinga babuke ngalokuphutfumako kutsi ngabe tikhona yini tindlela tekwelekelela letinhlangano. Loku kuphindze kudzingidvwe ngaphasi kweMbuto 20.
Umbuto 14 Ngabe ngutiphi tindlela letikhona tekutelulela kutelekeleko?
Ematharifu esicheme lenyukako ayindlela lesebenteko yetelekelelo. Kwenta sibonelo, uma silinganiso sesicheme sekucala kudzimate kufike kumalitha langu-6 000 ngenyanga sibekwe ku-R0/kl kusho kutsi bonkhe basebentisi labagcina kusebentisa kwabo kungaphasi kwalelizinga batfola lensita kutharifi yaziro. Lena ndlela ingachazwa njengenchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo kuwonkhewonkhe njengobe wonkhe umsebentisi wasendlini utfola sicheme sekucala ngetharifi lenguziro. Loluhlelo lusebenta kuphela uma kunebasebentisi labanyenti labatfola imali lesetulu kulesicheme lesisetulu kakhulu futsi labasebentisa lizinga lemanti lelisetulu bese bakhokha ngetulu kwaletindleko tekuphakela. Lamatharifi lasetulu akhokhela nalamalitha amahhala langu-6 000 (kanye nalamalitha langu-6 000 alabaphuyile). Loluhlelo ludzinga kutsi basebentisi labasebentisa ngaphasi kwemalitha langu-6 000 bangakhokhi imali letsite lemisiwe. Lenye inzuzo leyengetiwe yaloluhlelo ngukutsi lungasetjentiselwa kwesekelwa kongiwa kwemanti?
Kuniketa sikweledi kulabaphuyile: Uma kuphumeleleka kuphawula labaphuyile, banganiketwa sikweledi kuma-akhawunti abo emanti khona batawuhlangabetana nentsengo yekutsenga emalitha ekucala langu-6 000 ngenyanga. Kuphawula kutsi ngubani lophuyile kuvamise kuba yintfo lelukhuni futsi lenetindleko letimatima. Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya labanyenti eNingizimu Afrika baye bakwenta ngemphumelelo kantsi kunjalo-nje loluhlelo lungasetjentiswa kutelulela kutelekelelo kuletinye tinsita ngalokunjalo. Kunetindlela tekusebentisa tikweledi kutimo lapho basebentisi banganiketwa titatimende tekukhokhiswa. Kwenta sibonelo, emavosha nobe emakhuphoni anganiketwa nobe tinhlelo tekukhokha ngaphambilini tingamiselwa kuphakela emanti ngetharifi lenguziro?
Kutelulela ngekwemazinga etinsita: Kuyaphumeleleka kuphakela emanti mahhala kuphela ngekulandzela luhlelo lolutsite lwensita lolulawula kuphakela kumazinga lasisekelo. Loku kungahlelwa ngendlela yekutsi wonkhewonkhe aniketwe kuphakelwa ngelizinga lensita lelisisekelo, bese kutsi kube ngulabo lababonisa kutsi bangakhona kukhokha kuphela labaniketwa emazinga lasetulu alensita ngalokusempeleni lokukuphakela lokunemitha. Ngalamanye emavi imindeni lephuyile itawutelulela ngekwayo ngekutikhuphula uma itawukwati kukhokha. (Buka imphendvulo kuMbuto 17 kutfola imininingwano leyengetiwe ngemazinga ensita)?
LiTiko laboHulumende betiFundza nebasekhaya (iDPLG) ikhicite tinkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngekuphakela telekelelo letelulelwe ekuphakeleni ngetinsita tamasipala kulabaphuyile (Kutelulela kumiNdeni lePhuyile ekuPhakelweni kwetiNsita taMasipala letiSisekelo: iNkhombandlela yaboMasipala, DCD, 1999). Bohulumende basemakhaya kumele basebentise letinkhombandlela uma batfutfukisa lisu lekuphakela ngetinsita tamahhala letisisekelo. Letinkhombandlela tingacelwa kuDPLG nobe utitfole ku-website letsi http://www.local.gov.za/DCD/dcdindex.html (ngaphasi kwalokuShicilelwe).
Umbuto 15 Ngabe masipala uyikhetsa njani indlela yekutelulela?
Ngalokusempeleni indzawo lenhle kakhulu yekucala kuyo kuhlola itharifi yesicheme lesenyukako lesinesilinganiso lesinguziro kulesicheme sekucala.
Kumele kube nelinani lelenele lebasebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kufaka ekhatsi basebentisi basetindlini, bemabhizinisi nabetimboni khona kutawuba nekwelekelela ngekuphambanisa lokwenele.
Uma bangekho basebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kulomasipala, timali tesabelo sebulungiswa tingasetjentiselwa kuhlangabetana netindleko tekuphakela emalitha langu-6 000 ngenyanga. Nanobe kunjalo, loku angeke kusebente lapho linani lelisetulu kakhulu lebasebentisi basemindenini lehola ngetulu kwalesilinganiso sesabelo sebulungiswa (ekucaleni lengu-R800 ngenyanga) kepha basebentise ngaphasi kwemalitha langu-6 000. Lemindeni ayihehi kuniketwa kwesabelo sebulungiswa kepha kusebentisa kwabo emanti kuwela ngaphasi kwalesicheme setharifi yamahhala yemalitha langu-6 000, bese ngaloko abalindzeleki kutsi bakhokhele tindleko tekuphakelwa kwabo. Kuletimi letifana naleti akukavamisi kutsi kwenteke kube nekwelekelela ngekuphambanisa lelicembu ngemholo walabasebentisi labasebentisa kakhulu.
Uma itharifi yesicheme lesenyukako ingeke isebente, kusho kutsi kusetjentiswa kwemazinga etinsita kungacatjangwa. Nanobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi loku kwesekeleke kumazinga ekusebentisa ngesikhatsi ngesikhatsi. Kwenta sibonelo, uma linyenti lebantfu labaphuyile kunginyalo basebentisa imphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kusho kutsi emanti anganiketwa kupho mahhala. Nanobe kunjalo, lokwe kwencike kakhulu ekutseni ngabe ikhona imalingena leyenele kulabo basebentisi labakhokhiswako labanemazinga etinsita lasetulu, kuhlanganiswe nesabelo sebulungiswa, kutsi kuhlangatjetanwe netindleko tekuhambisa taloluhlelo.
Loluhlelo lwekuniketa sikweledi kulabaphuyile nalo lungacutjungulwa. Lolu ludzinga indlela yekuphatsa leyenabile kepha lutawuholela ekunakekelweni kancono kwemindeni lephuyile.
Umbuto 16 Ngabe kufakwa kwentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti kukutsintsa njani kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Intsengo lekhokhwa ngumasipala ngemanti lalinganisiwe ngebunyenti yintfo lebalulekile ngekukhona kwakhe kuphakela emanti amahhala lasisekelo. Kulesigaba akusengakabonakali kuyintfo lefanelekile futsi naletawusebenta kungenisa selekelelo lesinsha kulentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti. Nanobe kunjalo, liTiko leTemanti nemaHlatsi liyakwemukela kubaluleka kwekugwema intsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti lemane yenyuswa ngekutentela futsi liyaluhlolisisa loludzaba. Bohulumende basemakhaya bangakwesekela loku ngekucocisana ngentsengo lenebulungiswa nekufaneleka nalabo baphakeli babo bemanti uma kuphumeleleka.
Umbuto 17 Ngabe nguwaphi emazinga etinsita lafanelekile kunchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Emazinga lehlukene etinsita anemiphumela leyehlukene ekusimameni kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Imindeni leminyneti akukavamisi kutsi ingasebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga uma kusukela kumphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kantsi-ke loluhlelo lwensita (lokungenayo imali lekhokhwako ngenyanga) ngulenye yetindlela tekuphakela ngelizinga lelisisekelo lemanti. Yebo, ngalokusempeleni loku kusho kutsi akukho kuchuma lokungekho emtsetfweni lokwentiwe kuletimphophi teliphayiphi lemphakatsi.
Emathangi asebaleni, naletinye tindlela tekukhongetela letingatfwala kuphela emalitha langu-6 000 ngenyanga, angulenye indlela yekuphakela emanti lasisekelo ngaphandle kwesidzingo sekufaka imitha nekukhokhisa basebentisi. Ngalokwetayelekile luhlelo lwelithangi lasebaleni luniketa lowo nalowo mndeni ngelithangi lemalitha lasekhatsi kwa-200 na-250, lokulithangi leligcwaliswa kanye ngelusuku. Lena ngulenye yetindlela letinekusebenta tekuphakela emanti amahhala lasisekelo.
Inchubomgomo yekuphakela emanti amahhala lasisekelo ayisho kutsi bomasipala bamele kutsi njalo-nje baphakele emanti ngelizinga lensita lephasi. Kuletinye tikhatsi kungenteka kube ncono kuniketa basebentisi kutikhetsela kwetinsita letihlanganisele. Labanye basebentisi bangatimisela kukhokha ngetulu ngenca yalokufaneleka lokuletfwa tinsita temazinga lasetulu. Loku kukhipha umtfwalo wetetimali kuhulumende wasekhaya wekwelekelela lemindeni kantsi futsi kuletinye tikhatsi kungavumela nekwelekelela ngekuphambanisa emindenini lenetinsita telizinga lelisetulu.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi lisandza kushicilela libhukwana lelibhalwe, Emazinga ekuPhakelwa kwetiNsita temanti: iNkhomba yaboHulumende basemaKhaya. Lelibhukwana liniketa inkhombandlela ngekukhetsa emazinga lafanele etinsita temanti kantsi lingacelwa kuLitiko leTemanti nemaHlatsi, LuPhiko lwemiSebenti yekuPhakela ngeManti nekweLekelela kuSebenta, Sakaposi X313, Pretoria 0001.
Umbuto 18 Ngabe luhlelo lwekuphakelwa kwemanti lasisekelo lungasebenta ngaphandle kwekusetjentiswa kwemitha nobe kulawulwa kwemtsamo?
Imphendvulo lelula nguletsi cha. Kubalulekile kutsi labo labanekuphakelwa kwemanti lokungakavinjelwa etindzaweni labahlala kuto bawakhokhele emanti abo. Uma kuchubeka kutsi labo basebentisi labangakaphuyi bakhokhela kuphakelwa kwabo ngemanti luhlelo lwekuphakelwa kwemanti luya ngekuba nekusimama kutetimali. Loku kudzinga tinhlelo letisebentako temamitha, tekukhokhisa nekulawula tikweledi. Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo lutawusebenta kuphela uma labo labazuza ngetulu kweluphakelo lwensita lesisekelo bakukhokhela loko?
Umbuto 19 Ngabe iyini imitselela yetekuphatsa kubomasipala?
Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ezingeni labomasipala idzinga kuphatfwa lokusezingeni lelisetulu kakhulu. Ingenisa timfuno letinsha kubaphatsi: kutibophelela lokwengetiwe ekuphakeleni leyo mindeni lebeyikhishwa inyumbatana lengenako kuphakelwa kwesikhahsna kwesisekelo; tindlela leticinile tekucinisekisa kutsi labo labatfola ngetulu kwelizinga lesisekelo bayakukhokhela loko; tinhlelo letinsha tekuphawula labaphuyile kuletinye tindzawo; tindlela letinsha tekwesekela ngemali kulabanye baphakeli betinsita kuya ngekuya. Kungeniswa kwetinhlelo letinconotiwe tekuphatsa kusasengulenye yetincabhayi letinkhulu lokumele kubukanwe nato uma lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawusebenta.
Umbuto 20 Ngabe masipala kumele abesekele njani baphakeli betinsita temanti labasemiphakatsini?
Etindzaweni letinyenti tasemaphandleni hulumende wasekhaya akasiye umphakeli losembili etinsita temanti. Kuletinye tikhatsi emanti aphakelwa liTiko leTemanti nemaHlatsi, ngemabhodi emanti, imikhakha letimele, nobe baphakeli labesekeleke emphakatsini. Letinhlelo tekuphakela tingahle tingabi nekusimama kahle kutetimali uma tingaphumeleli kutfola imali yetindleko tekuphakela emanti lasisekelo kubasebentisi bato. Bohulumende basemakhaya kumele besekele labaphakeli ngekucondzisa incenye lefanelekile yesabelo sebulungiswa nobe letinye timali kubo. Ngalokulolunye luhlangotsi bohulumende basemakhaya bangadzinga kuhlolisisa kwesekela ngetimali basebentisi ngco ngekubavumela kutsenga emanti lasisekelo kumphakeli wabo wetinsita.
Ngaphandle kwaletindlela letifana naleti inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo angeke ikwati kusebenta etindzaweni tasemaphandleni lapho bomasipala bencike kakhulu ekusebenteni kahle kwalabanye baphakeli betinsita temanti. Tinkinga tesikhashana letibukene nebaphakeli betinsita temanti basemiphakatsini labalindzele umholo imalingena yabo kubasebentisi tiya ngekushabalala ngenca yalomlayeto wekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo lnjengobe kuphawulwe ngaphasi kweMbuto 13. Labaphakeli betinsita labencike emiphakatsisni batawudzinga kwesekelwa lokukhulu futsi lokusheshisa ngalokubonakalako kubomasipala?
Umbuto 21 Ngabe lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawuhlanganiswa njani naletinye tinsita?
Kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawumele kuphakelwe ngekuhambisana nekuphakelwa kwagesi wamahhala losisekelo kanye mhlawumbe naletinye tinsita netidzingo letisisekelo lokufanele nato tihlolisiswe ngaphasi kwalomkhakha. Indzaba lesembili kutawuba kwabiwa kweselekelelo lesikhishiwe sesabelo sebulungiswa kanye nalenye imalingena emkhatsini kwaletinsita letehlukahlukene letesekelwe ngetimali. Tinsita temisebenti yekutfutsa emangcoliso tiyincenye lesipesheli njengobe linyneti kulamanti langemalitha langu-6 000 litawusetjentiselwa kugwedla emathoyilethi emindenini lephuyile lesebentisa indlela yekutfutsa emangcoliso lahanjiswa ngemanti.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi likufakele liso lelibanti kuhlanganiswa kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kanye nenchubomgomo yekuphakela ngekutfutsa emangcoliso ngemanti mahhala.
Umbuto 22 Ngabe bohulumende basemakhaya kumele bachubeke njani kulesikhashana sengucuko?
Sinyatselo sekucala sabomasipala kutsi bente kuhlatiya kwetetimali baphindze bente kuhlatiya kwesakhiwonchabti nemazinga etinsita khona batawutfola kutsi ngabe kuyini lokungaphumelela ekuphakeleni emanti lasisekelo mahhala. Ngekulandzela loko labakutfole kulokuhlatiya, inchubomgomo yekumisa intsengo, njengobe idzingekile ngekulandzela uMtsetfo wetiNhlelo taboMasipala, kumele ilungiswe kanye nekutsi ngabe itawutsintsa njani umcombelelotimali wanga-2001/02.
Nanjengobe silinganiso savelonkhe sekucala ngekuphakelwa ngemanti amahhala lasisekelo singuJulayi 2001, bomasipala labanyenti batawubukana netinkinga temicombelelotimali letingeke tibavumele kutsi bahlangabetane lolusuku lwekucalisa lolumisiwe. Nanobe kunjalo, kumele lokungenani babe nesitatimende senchubomgomo lesimisiwe ngaJulayi 2001 futsi babe bente kuhlatiya lokwenele kutsi bavisise kutsi ngabe yini lengaphumelela ekuhambeni kwesikhatsi. Kutawubaluleka kakhulu kutsi bomasipala batise basebentisi betinsita etindzaweni tabo ngalesimo labafinyelele kuso.
Bohulumende balindzeleke kutsi balungise emaSu ekuTfutfukisa kuSetjentiswa kweManti (Water Services Development Plans emaWSDP) njengencenye yeluhlelo lwabo lwekuhlela emaSu ekuTftutfukisa lokuHlanganisele (Integrated Development Plans emaIDP). Kulungiswa kweWSDP kudzinga kutsi bomasipala babike ngesimo nebunjalo bebasebentisi labanabo njenganyalo (kufaka ekhatsi emazinga emiholo), emazinga etinsita, imitfombolusito yemanti netindzaba leteyamene naloko, tinhlelo letentiwe ngekwesakhiwonchanti netekuphatsa, kanye nekubika ngetinkhomba letisembili kutetimali (imali yekucalisa, tindleko tekuhambisa kanye nematharifi) kufaka ekhatsi letinye tintfo. Lomtfombo welwati lotawutfolakala kuloluhlelo utawusita bomasipala ekuhleleni kuphakelwa kwetinsita temanti esikhatsini lesitako, lokufaka ekhatsi kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Umbuto 23 Ngabe yini lokumele basebentisi batjenlwe kona mayelana nenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?
Bohulumende basemakhaya basebente kamatima kakhulu kutsi banconote emazinga ekukhokhelwa kwetinsita temanti kusuka kubasebentisi futsi baye banconota imibono yebasebentisi macondzana nekukhokhelwa kwetinsita tamasipala. Kukhona kukhatsateka nekutsi lesimemetelo semanti amahhala lasisekelo singahle sitsintse imibono yebantfu bese sibuyisela emuva lomsebenti lomuhle losewentiwe kudzimate kube ngunyalo. Bohulumende basemakhaya kumele bagcizelele kubasebentisi kutsi lenchubomgomo lensha imiselwe kucinisekisa kutfolakala kwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile kanye nekutsi kungenteka kuphela kutsi tinsita temanti amahhala lasisekelo tiniketwe wonkhewonkhe uma lowo masipala angaphumelela kukwenta loko?
Labomasipala kumele futsi batise basebentisi betinsita kutsi umsebenti wekukhokhelwa ngetindleko seloku uyinhloso lesembili yahulumende wasemakhaya kanye nekutsi basebentisi kutawumele bakhokhele tinsita letisetjentiswa ngetulu kwelizinga lesisekelo. Kuya ngekuya kwetimo tendzawo umlayeto kubasebentisi kumele ube ngulocace kahle mayelana nekutsi ngabe lenchubomgomo itawusetjentiswa njani kanye netikhatsi letimisiwe tekucala kusebenta. Mayelana nekulawula tikweledi, iNkantolo leNkhulu iya yancuma ecaleni lelitsintsa masipala waseThekwini kutsi bomasipala banelilungelo lekuvala kuphakelwa kwetinsita kubasebentisi labangakukhokheli kusetjentiswa kwemanti lokungetulu kwemalitha langu-6 000. Ngalamanye emavi basebentisi angeke batsi emanti amahhala lasisekelo asho kutsi abanako kutsi bangakhokhela kusejtentiswa kwemanti lokungetulu kwelizinga lelisisekelo.
Umbuto 24 Ngabe yini lokwentiwa liTiko leTemanti nemaHlatsi ekusiteni bomasipala?
LiTiko leTemanti nemaHlatsi liniketa ngetinkhombandlela kanye nesibonelo setetimali lokutawutfolakala kulusito kubohulumende basemakhaya uma lelisu lekusebentisa lenchubomgomo selicale kusebenta. Kutawuba neluchungechunge lwetigaba letimbili tekusebentisana khona kutawesekelwa hulumende wasekhaya. Kwekucala, kutawubanjwa luchungechunge lwemihlanganosikolwa yetifundza lehleliwe lapho lelisu kanye netinkhombandlela kutawetfulwa khona. Kwesibili, emaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti lahlanganyele eliTiko leTemanti nemaHlatsi neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika atawutfunyelwa kuleso naleso sifundza. Umsebenti wawo losembili kutawuba kuniketa lusito lolucondzile kubohulumende basemakhaya ekusebentiseni lesibonelo setetimali kanye nekusebentisa lenchubomgomo.
Kutfutfukisa lisu lavelonkhe lelendlala kahle yonkhe imisebenti lokutawumele yentiwe babambimsuka labehlukahlukene labatsintsekako.
Kutfutfukisa inkhombandlela yekusita bomasipala ekusebentiseni inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
Kutfutfukisa iManuwali lesebentisekako yeSibonelo seTetimali neluHlelo lwekuSita letawusita bohulumende basemakhaya uma bahlatiya kusimama kutetimali kwaletindlela letehlukene tekuphakelwa kwetinsita temanti amahhala lasisekelo. Lesibonelo sitawuphindze sisite bomasipala ekuhloleni kutsi ngabe inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ingentiwa njani kutsi ibe ngulenekusimama kutetimali ngekulandzela tingucuko latiba khona kusakhiwo sematharifi kanye nekutsi ngabe nguyiphi inhlanganisela yemitfombo yemalingena lefaneleke kakhulu kulowo nalowo masipala lotsintsekako.
Kubamba imihlanganosikolwa lengu-3 yabohulumende basemakhaya kuleso naleso sifundza khona kutawuboniswa leSibonelo seTetimali kanye nekuniketwa kwelisu lekusebenta.
Kusukela nga-Apreli 2001 liTiko leTemanti nemaHlatsi ngekubambisana neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika, liTiko laboHulumende betiFundza nabasemaKhaya kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweTetimali batawusebenta ngekwelekelelana nalabanye bomasipala ekuniketeni kwesekelwa lokucondzile bese, ngekuhamba kwalomnyaka, basukumisa luhlelo lolumisiwe lwekwesekela sikhatsi lesidze.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LUPHIKO LWEMSEBENTI W.txt</fn>
Luphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe lutfutfukisa futsi luhlelembise kuchumana ngato tonkhe tilwimi. Ngekugcina tidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo iNLS yengamele kwehlukahlukana kwetilwimi tesive setfu futsi inemsebenti wekuhlelela tonkhe tilwimi tebantfu betfu ngekubeka esigabeni tindlela tenchubomgomo letimiselwe kutfutfukisa kusetjentiswa kwaletilwimi, futsi naleto tilwimi lebetingafunwa emlandvweni.
Umsebenti lomkhulu weNLS kuhlangabetana netidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo ngekuhlelembisa, kutfutfukisa nekuniketa umsebenti wekuhumusha nekuhlela kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni futsi nangekwengamela kwehlukahlukana kwetilwimi ngekutsi kwentiwe imiklamo yekuhlelwa kwetilwimi nekuhlelwa kwemagama.
Imisebenti yeNLS njengeluhlelo lwaHulumende lwekusita ngebucwepheshe betilwimi ngekuhumusha imiculu lesemtsetfweni kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Umsebenti wayo wekuhlelwa kwemagama kusita kutfutfukisa nekwenta simanje kwemagama lalukhuni etilwimi letisemtsetfweni. Imisebenti yekuhlelwa kwetilwimi ifaka ekhatsi kweluleka Hulumende ngekutfutfukiswa kwenchubomgomo yetilwimi nangemasu ekusetjentiswa kwayo.
Inhloso lenkhulu yeLuphiko loluncane lwekuHlelwa kweTilwimi lolungaphasi kweLuphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe (NLS) kutfutfukisa kwekusetjentiswa kwetilwimi letinyenti nekugcina inhlonipho yato tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika. Njengobe kuhlelwa kwetilwimi eNingizimu Afrika kwenteka ngaphakatsi kwesibonelo lesiphelele sekwakhiwa kabusha kwetenhlalakahle, kutfutfukiswa kwetilwimi lebeticekelwa phasi emlandvweni kubekwa embili kakhulu.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo yetilwimi ngekwenta emasu, tindlela tekusebenta, imisebenti kanye netintfo tekusebenta kutsi isebenta ngempumelelo.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yetilwimi ngekuniketa (i) kuvunyelwa ngumtsetfo kanye nemvume (ii) imbangela yekusetjentiswa kwetilwimi taseNingizimu Afrika.
Kulinganiswa kwekusetjentiswa kwenchubomgomo kuncuma kusebenta kahle kwalenchubomgomo.
Luphiko loluncane lekuHlelwa kweTilwimi lamiswa nga-Agasti 1993 kutsi liteweluleka hulumende ngekutfutfukiswa nangekusetjentiswa kwenchubo lephatselene netetilwimi macondzana nesigaba 6 seMtsetfosisekelo. Kuba selubala nekuhlanganyela ngekutimisela kwelabantsintsekako kuletinchubo kugcizelelwe. Umsebenti lomkhulu weluphiko loluncane bekukuphatsa lenchubo lendze yekumiswa kweliBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika. Lenchubo icale nga-1995 ngenkomfa yekubonisana yenchophamlandvo, Tilwimi teNkomfa Yonkhana, yalandzelwa luchungechunge lwekulalelwa kwawonkhewonkhe kwase kugcina ngekubhalwa kweMtsetfosivivinyo Losenekuguculwa weliBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika nga-1995. LiBhodi leTilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika lamiswa nga-1996.
Kutfutfukiswa kweNchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu kwacala nga-1995 ngekukhetfwa kweliCembu leMsebenti wekuHlelwa kweTilwimi (LANGTAG) lwekululeka iNdvuna yebuCiko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji ngenchubomgomo yetilwimi. Emva kwekubonisana lokudze kulolonkhe live, umbiko weLANGTAG kwaphikisana ngawo kunkomfa lenkhulu yavelonkhe ngamhlaka-29 Juni 1996 ngaphambi kwekukhishwa kwemculu wekugcina nga-Agasti 1996.
Inchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu Afrika lesisekelo setiphakamiso teLangtag yalungiselelwa emva kwalokunye kubonisana nekuphenya. NgaDisemba 1999 iNdvuna yakhetsa libandla lekweluleka kulungiselela umculu wekugcina lowetfulwa kulabatsintsekako kuLangauge Indaba ngaMashi 2000. Ngekulandzela tiphakamiso tebahlanganyeli kuLanguage Indaba, Libandla lekweLuleka labuyeketa iNchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu.
Inchubomgomo nekuHlelwa kweTilwimi yeNingizimu Afrika yetfulwa phambi kweKomiti yeKhabhinethi wemKhakha weteNhlalakahle ngamhlaka-13 Septemba 2000. IKomiti yancoma kutsi kuletfwe lomunye umculu wenkhulumiswano ngalendzaba, ngekubuka tintfo letifunwa kucala telive netimali letinyenti letingadzingeka.
Ngekulandzela letincomo luhlatiyo lolugcwele lwentiwa emva kwaloko kumatiko ahulumende avelonkhe nasetifundzeni kubuka simo lesikhona sesakhiwoncane setilwimi. Umcombelelo wetindleko tenchubomgomo lophakanyisiwe uyentiwa ngekubambisana neliHhovisi letiMali laVelonkhe.
Lomklamo ngulomunye wemacebo ekusetjentiswa kwenchubomgomo lephakanyisiwe. Tivimbelo telulwimi tisabancabela bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulukati bakhulumi betilwimi tase-Afrika, ngekufinyelela lokulinganako kutinsita tahulumende. Umsebenti wekuhumusha ngelucingo eNingizimu Afrika ungenta kube malula kutsi umuntfu ngamunye akhone kuchumana netikhulu ngelulwimi lwakhe, njengasetibhedlela, etiteshini temaphoyisa nasemahhovisi ahulumende. Umsebenti wekulinga ulindzeleke nga-2000/2001 etindzaweni letikhetsiwe emahora langu-12 ngelusuku, kusukela nga-07:00 kuya ku-19:00 tinsuku letisitfupha ngeliviki.
Lomklamo uhlanganyelwa nePANSALB kuhlelembisa kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwetilwimi taseNingizimu Afrika. Kuhlela lokunelisu kwendzima yeTheknoloji yeTilwimi teBantfu (HLT) kudzingekile kubukisisa imitamo yelucwaningo lwavelonkhe nekuhlonyiswa kwato tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika. Ikomiti yekucondzisa yamiselwa kubhala umculu welisu lotawuniketa emasu ekwenta umsebenti wekumiswa kwemboni yeHLT lechakatelako yekundlondlobalisa tilwimi taseNingizimu Afrika.
Nga-1998 umkhankhaso wekwatisa ngekusetjentiswa kwetilwimi letinyenti wasungulelwa?
kucinisekisa kutsi bonkhe bahlali bayawavisisa emalungelo wabo emtsetfosisekelo mayelana ngelulwimi; futsi kutfutfukisa kusetjentiswa kwetilwimi letinyenti kutsi bantfu baseNingizimu Afrika babuke kusetjentiswa kwetilwimi letinyenti njengemtfombolusito lobalulekile.
Sigaba seKucala semkhankhaso besibukisise kuMsebentihulumende bese kutsi Sigaba seSibili kumphakatsi wonkhani. Imikhicito yalomkhankhaso kwaba ngemakhalenda, emapheshana, Tilwimi tesiGodzi (nemabintana ekubingelela ngetilwimi letilishumi nakunye) nevidiyo, Lulwimi loluMunyiwe, lwasetjentiswa kutifundvosikolo.
Kwanyalo i-UNESCO ilungiselele umBiko weTilwimi teMhlaba lohlose kuchaza kwehlukahlukana kwetilwimi temhlaba, kufundza kuvela kwaletinye tilwimi nesimo sanyalo setilwimi, futsi kuchaza tinkinga letitsintsa tilwimi etigodzini letehlukene temhlaba. Ngalombiko i-UNESCO ifisa kubuyisa sidzingo sekuphatfwa kahle kwemafa etilwimi temhlaba.
Luphiko lweMsebenti weTilwimi taVelonkhe latsintfwa yi-UNESCO kutsi lihlanganyele kumklamo wekutfola umniningwano wembiko ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kanye netilwimi taseNingizimu Afrika iKhoe, San neNama. Njengobe lwati lolujulile lwaletilwimi beludzingekile kulomklamo, emaphephamibuto atfunyelwa ngaphandle kubocwepheshe betilwimi labacotfo kuniketa umniningwano.
Kwatfolwa umniningwano lonotsile kumikhakha leyehlukene kakhulu ngetilwimi taseNingizimu Afrika, njengemniningwano wetendzawo, tinhlobonhlobo tetilwimi, sibalo sebakhulumi ngelulwimi ngalunye, umniningwano wekuphuma kwebantfu baye kuletinye tindzawo, umsebenti wetemnotfo kummango ngamunye lekukhulunywe ngawo, luvo lwetilwimi, imitimba lenemsebenti wenchubomgomo nekuhlelwa kwetilwimi mayelana ngelulwimi ngalunye kanye netindzabuko tesintfu.
Umbiko weTilwimi teMhlaba we-UNESCO utawushicelelwa nga-2001 futsi utawuniketa luchungechunge lwetincomo tekulondvolota nekutfutfukisa emafa etilwimi tebantfu.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LUPHIKO LWETIKHALO LO.txt</fn>
Litiko lelitimele lahulumende lelamiswa nga-Apreli 1997 lekuphenya tikhalo tekuhlukunyetwa, kugetjengwa nekungatiphatsi kahle kwemalunga emaPhoyisa eNingizimu Afrika (SAPS), kanye nemaPhoyisa amaSipala (MPS).
Lisebenta ngaphandle kwelulawulo lweSAPS emsebentini walo wekuphenya tinsolo tekungatiphatsi nebugebengu bemalunga eSAPS. Umgomo walo kutfutfukisa indlela lekahle yekutiphatsa kwemaphoyisa.
kushona kwebantfu labasetandleni temaphoyisa nobe ngenca yetento temaphoyisa (njengekudutjulwa, nekuhlaselwa).
kubandzakanyeka kwemalunga eSAPS etentweni tebugebengu njengekuhlasela, kuntjontja, inkhohlakalo, kubamba inkunzi, kundlwengula kanye naletinye tento tebugebengu.
kungenetiseki/tikhalo ngemsebenti lomubi wemaphoyisa.
kwehluleka kusita nobe kuvikela bahlushwa belutfutfuva lwasemakhaya njengobe kudzingwa ngumTsetfo weluTfutfuva lwasemaKhaya (DVA).
kungatiphatsi kahle nobe emacala lentiwe ngemalunga emaPhoyisa amaSipala (MPS).
tikhalo tetingoti letenteka ngaphambi kwekumiswa kwaloluphiko, ngaphambi kwa-Apreli 1997 kanye naleti letenteke sekundlule umnyaka ngaphambi kwekutsi tibikwe ku-ICD, ngaphandle kwekutsi tigameko letimatima.
tikhalo ngebasebenti beTemajele, tikhulu tasenkantolo, kanye nemalunga emButfo weTekuvikela waVelonkhe eNingizimu Afrika.
Nobe ngubani, kungaba ngumhlushwa nobe fakazi, nobe ummeli.
Tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende netasemphakatsini.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LWANI NEKHOLERA.txt</fn>
Ikholera sifo umuntfu lasitfola ngekunatsa emanti adle nekudla lokuneligciwane lekholera.
Ligciwane lelibanga ikholera litfolakala kumangcoliso emuntfu.
Isakateka njani ikholera?
Ngekunatsa emanti nekudla kudla lokunaleligciwane lekholera.
Umbona njani umuntfu lonekholera?
Nangabe umuntfu agijinyiswa sisu.
Nangabe umuntfu aphindza ahlante.
Nangabe umuntfu alahlekelwe ngemanti lamanyenti emtimbeni.
Ivinjelwa njani ikholera?
Kubilisa emanti: Pheka emanti adzimate abe nemabhamuta bese uyawayekela abile umzuzu lowodwva.
Kuhlanta emanti: Faka 1 thisipuni yejavela ku 25 yemalitha emanti.
Vala emanti bese uyawayekela emahora langu 2 ngaphambi kwekuwasebentisa.
Geza kudla lokungakaphekwa ngemanti labilile nobe lahlantiwe ngaphambi kwekudla.
Geza tintfo letitfwala emanti, mabodo netitja ngemanti labilisiwe nobe lahlantiwe.
Sebentisa likomishi lelihlantekile kukha emanti entfweni lenkhulu.
Vala kudla kwakho ngaso sonkhe sikhatsi ukuvikele etimphunganeni.
Ungasebentisi umfula njengendlu yangasese, kodwva sebentisa ma-VIP nobe tindlu tangasese temgodzi.
Geza tandla takho emantini labilisiwe emuva kwekusebentisa indlu yangasese nangaphambi kwekutsintsa kundla.
Ungamsita njani umuntfu losekanekholera?
Mnike inhlanganisela yashukela nasawoti anatse.
Uyenta njani inhlanganisela yashukela nasawoti?
Tsatsa 1 ilitha yemanti labilisiwe, faka 8 emathisipuni lalingene ashukela nehhafu yethisipuni yasawoti bese uyahlanganisa.
Mnike lenhlanganisela kancane kancane tikhatsi letinyenti.
Khumbula, chubeka unike lomuntfu lonekholera lenhlanganisela yashukela nasawoti.
Mhambise emtfolamphilo losedvutane nobe esikhungweni sekubuyisela emanti emtimbeni ngekushesha.
Nangabe ufuna leminye imininingwane, nobe mhlawumbe ucabanga kutsi unekholera, yani emtfolamphilo, esibhedlela, kudokotela nobe kumsebenti wetemphilo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko (1).txt</fn>
Kunginiketa injabulo lenkhulu kuveta leLiSu lekuSetjentiswa iNchubomgomo yelulwimi yavelonkhe leyasekelwa budze budvute yindvuna. Lenchubomgomo yelulwimi yavelonkhe ingumphumela wekuchumana lokubanti lokwacala nga-1995, ngekucokwa kweliCembu lemSebenti weluLwimi (LANGTAG). LeliSu lekuSetjentiswa liveta emasu latawusetjentiswa ekusebentiseni lenchubomgomo yelulwimi, lancoma imitimba labawubaluleka etikwekusetjentiswa, netindlela letitawusetjentiswa kuphutfumisa lokusungulwa nekutfutfukiswa kwetilwimi tetfu tendzabuko.
Hulumende uyatibona letinselela letikhona etikwekuphatfwa ngemphumelelo wekwehlukahlukana ngekwetilwimi. Kungalesizatfu leliSu lekuSetjentiswa lincoma indlela legucugucukako nalenenchubekela phambili. Ngalombono weliphuzu lekutsi kutfutfukiswa nekusungulwa kwetilwimi tetfu tibonwa tisenkhabeni yalokuvunyelwa ngulenchubomgomo yelulwimi, leliSu lekuSetjentiswa lenta lubito lekusungulwa kwesakhiwoncanti selulwimi netinsita letifanele talokusetjentiswa ngalokugcwele kwebulwiminyenti kulemisebenti yemphakatsi. Ngaloko, balingani betfu lesibambisene nabo kumazinga ahulumende wavelonkhe, wetifundza newasemakhaya atawudlala indzima lebalulekile kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo yelulwimi.
Kunaka kutsi lenselela lebukene natsi, njengaHulumende, ikucinisekisa kutfulwa kwetetemisebenti letiphumelelako letiphendvula letidzingo tetakhamiti tetfu, nekutsi lulwimi yindlela lesichumana ngayo nabo, kubaluleke kakhulu kutsi lenchubomgomo yelulwimi isetjentiswe ngekushesha.
Ngaloko-ke ngitsandza kumema balingani betfu, kufaka ekhatsi imitimba yahulumende nematiko neliBhodi letiLwimi taseNingizimu Afrika, kutsi bacinisekise kutsi leLiSu lekuSetjentiswa lelibalulekile lenta bulwiminyenti intfo lelucobo lephatsekako yetaKhamiti taseNingizimu Afrika.
LeliSu lekuSetjentiswa liyincenye yaloluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe (NLPF) leniketa umphumela wembandzela welulwimi njengobe kubekiwe kusigaba 6 semTsetfosisekelo, 1996 (umTsetfo No. 108 wanga-1996). Uma seliphelele, litawufaka siTatimende seNchubomgomo yeluLwimi, leliSu lekuSetjentiswa, umTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika locatjangwako nemitsetfosimiso, kanye nemTsetfo wemKhandlu webaSebenti beluLwimi.
eliSu lekuSetjentiswa livetwa njengesincomo lesigucukako lekulo imitimba netindlela letingetiwe letitawubonwa kutfutfukisa bulwiminyenti tingangetwa.
LeSitatimende seNchubomgomo se-LPF samenyetelwa yiNdvuna yeliTiko leTeBbciko, emaSiko, iSayensi neThekhnoloji mhlaka-3 December 2002. Likhabinethi ngalokulandzelako lakuvuma loku mhlaka 12 Februwari 2003. Lenchubomgomo icondziswe ekutfutfukisweni kwekusetjentiswa kwetilwimi letingu-11 letisemtsetfweni ngembono wekuphumelelisa kufinyelela lokulinganako kumisebenti yahulumende, lwati nemininingwano, kanye nkuhlonipha emalungelo elulwimi. Letinhloso tincike etikwekutfutfukisa nekusungula ngemphumelelo kwetilwimi tendzabuko letisemtsetfweni lebetibandlululiwe ngaphambilini. Njengobe lulwimi luyinsita lesebentako yekuchumana etimphilweni tebantfu labahlukene kanye nemiphakatsi, kubalulekile kutsi emasu kulungisa kungalingani kwetilwimi tesikhatsi lesidlulie ayangeniswa.
LeliSu lekuSetjentiswa liniketa imininingwane mayelana nemitimba netindlela letidzingakalako kusebentisa lenchubomgomo yelulwimi, nemiphumela yayo yetimali/yeluhlelomali kumatiko avelonkhe newetifundza.
Lenchubomgomo iyacaca kulencenye yekusetjentiswa. Yonke imitimba yahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza newasemakhaya) aphocelelwa mibandzela yalenchubomgomo, njengobe netikhungo letisebentisa emandla ahulumende nobe tenta umsebenti wahulumende macondzana nalomtsetfo.
Lelo nalelo tiko nobe sifundza singakhetsa lulwimi lolusebentako. Lunakekelo kumele lutsatfwe ekutseni akekho lovinjelwe kusebentisa lulwimi latikhetsele lona. Uma kunesidzingo, imisebenti yekutoliga/kuhumusha kumele yentiwe kutsi itfolakale.
Mayelana nekuchumana lokubhaliwe, luhlelo lwekukhipha kwebulwiminyenti lobusebentako (kunaka umsebenti, balaleli nemlayeto) kumele kulandzelwe kuletindzaba letingadzingi kukhishwa kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. kodvwa, lapho umsebenti loyimphumelelo nalosimeme wahulumende kunobe nguliphi lizinga idzinga kuchumana lokuvisisekako kwemniningwano, kumele kukhishwe kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11.
Kuletindzawo lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwe itfolakale kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11, ematiko ahulumende avelonkhe kumele akhiphe ngesikhatsi sinye lokungenani tilwimi letisitfupha.
Inchubomgomo yekujikeletisa kutawufuneka isetjentiswe uma kukhetfwa tilwimi kulamacembu ebeNguni nebeSuthu. Lokudzingekako lokusisekelo sematiko ahulumende avelonkhe kungukutsi akhiphe imiculu lesemtsetfweni ngetilwimi letisitfupha.
Inchubomgomo yekujikeleta ayisebenti etikwetifundza, njengobe kutawufuneka tisebentise tilwimi letisemtsetfweni tato letiniketiwe.
Bohulumende basemakhaya batawuncuma lokusetjentiswa kwelulwimi nalawa lanconywa yimiphakatsi yabo ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yelulwimi lwesifundza loluphumelelisako. Kulokuncuma kusetjentiswa kwelulwimi nalawa lanconywa yimiphakatsi, bohulumende basemakhaya kumele, ngekuchumana lokubanti nemiphakatsi yabo, basungule, bakhiphe baphindze basebentise inchubomgomo yebulwiminyenti.
Ngetinjongo tekubhala tincwadzi letisemtsetfweni, lulwimi lolukhetfwe sakhamiti kumele lisetjentiswe. Konke kuchumana ngemlomo kumele kwentiwe ngelulwimi lolusemtsetfweni lwalabantfu lokucondziswe kubo. Uma kudzingekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita telulwimi njengekutoliga (ngekuladzelana, sikhatsi sinye, ngelucingo kanye nekutoliga lokuhletjelwako) lapho kukhonakala ngalokubonalako. Loku kusebenta kuko kokubili tifundza nemaTiko ahulumende avelonkhe.
Lenchubo yekusebentisa iholwa tinhloso netinjongo letibekwe kulenchubomgomo.
a Kutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko, kufaka ekhatsi kusungulwa kwetakhiwoncanti nekusungulwa kwemikhicito lefana netichazamagama neluhlelo lwelulwimi b kuciniswa kabusha kwemtfwalo wahulumende kucinisekisa kutsi tinzuzo tekutfulwa kwemsebenti tabiwa ngekulingana ngekuniketa kufinyelela lokulinganako kumisebenti ngito tonkhe takhamiti kungayi ngekutsi ukhuluma luphi lulwimi kute kukhushulwe kubamba lichaza kwabo nelivi kutindzaba tahulumende.
c Kuphatfwa kwetilwimi kucinisekisa the kusetjentiswa lokwamukelekakokwato tonkhe letilwimi letisemtsetfweni nekutfutfukisa kubukeka kwahulumende emphakatsini d kukhutsatwa kwekufundvwa kwelulwimi, ikakhulukati lokutfungelwe kuletidzingo temisebenti yemphakatsi, kwenta ncono kuphumelela kwebasebenti bahulumende nekukhicita kwabo emisebentini nekwenta tinzuzo tebulwiminyenti tibonakale.
e Kukhutsatwa kwenchazelo lephilako ngebulwiminyenti with badlali bendzima etikwetilwimi nalabatsintsekako.
f Kusungulwa kwebulingani bekubambisana kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo.
a Kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawuvetwa ngalokuchubekako esikhatsini lesivakalako.
b Inchubo yekusetjentiswa itawenteka ngekhatsi kwetinjongo letibekiwe naletiphatsekako.
c Likhono litawakhiwa ngalokunyukako kute kube nekusetjentiswa lokuvakalako nalokunemphumelelo.
d Kusetjentiswa ngemphumelelo kutawudzinga luntjintjo ekusetjentisweni ngekwemasiko kwetilwimi letisemtsetfweni etikwemitimba yahulumende kucinisekisa kutsi letilwimi tendzabuko tisetjentiswa ngalokubonakalako etikwetingcikitsi letahlukahlukene.
e Kuphatfwa ngemphumelelo kwemitfombo kutawudzingeka ngekuya ngekudzingeka lokungetiwe kwekuhumusha nekuhlela, ikakhulukati etikwetilwimi tase-Afrika.
f kunakwa lokuphambili kutawunikwa etikwelucecesho lwemakhono lolungetiwe etikwekuhumusha nekuhlela, kutoliga, ileksikhografu netheminografu.
g Inchubekela phambili yekusetjentiswa kweNchubomgomo itawuhlolwa ngalokwetayelekile ngekubambisana lokusondzelene neliBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika iPanSALB. Imibiko legcelwe kuloluhlolo lwaloluhlobo litawukhishwa.
h Luhlolo etikwekusetjentiswa kwelulwimi lutawufakwa kukomishana uma kudzingekile kwatisa inchubomgomo netincumo tekusetjentiswa.
INingizimu Afrika ilikhaya lwemasiko netilwimi letinyenti letahlukahlukene. Kuyalinganiselwa kutsu kungahle kube na-25 tilwimi letikhulunywa kulelive, letingu-11 tato tiniketwe kutsi tibe semtsetfweni mayelana nesigaba 6 semTsetfosisekelo.
Lokuvame kakhulu ekusabalaleni kwetilwimi teNdzabuko taseNingizimu Afrika kulentfo yekumukwa emandla ngekwelulwimi kulelinye licele, nekubuswa kulelinye licele. Lenchubomgomo yaphambilini yekutsi tilwimi letisemtsetfweni tibe timbili yakha budlelwano lobungalingani emkhatsini wesiNgisi nesisiBhunu (lebekutilwimi tangaphambilini letisemtsetfweni) netilwimi tendzabuko. Kubusa kweletilwimi kwaba nemiphumela yekubandlulula lemikhulu etikwetikhulumi tetilwimi tendzabuko letinyenti mayelana nekukuchumana kwabo nahulumende, nekufinyelela kwabo kumisebenti yahulumende, bulungiswa, temfundvo nemisebenti.
Lokutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko kubalulekile kulungisa lokungalingani. Lelisiko lekungatfutfuki kwetilwimi lebetibandlululwa phambilini mayelana nekubekwa ezingeni kanye ne-othografu, itheminoloji yebuciko netichazamagama inselela lenkhulu yekusetjentiswa ngemphumelelo kwalenchubomgomo. Ngetulu kwaloko, umbiko weLANGTAG ubonisa leliphuzu lekungatfutfuki kwaletilwimi kutsi lifake kubonwa kwabi kwaletilwimi ngisho nakuto tikhulumi taletilwimi nabanako etikwetilwimi tabo. Kukhetfwa kwesiNgisi nobe siBhunu kubangelwa lizinga labo mababukene nemagama ebuciko.
Inselela lenkhulu etikwekusetjentiswa ngulokusebenta kwetilwimi kwanyalo, lekuyanyaniswa kumisebenti leminyenti yesiNgisi eiNingizimu Afrika yangemuva kwelubandlululo. SiNgisi sisetjentiswa ngalokubanti emikhakheni leminyenti, lekuyimitimba yahulumende nasemisakatweni (yomibili yemaphephandzaba neyagezi), emisebenti, njengelulwimi lwesigodzi (i-lingua franca) yekuchumana emkhatsini wemacembu, futsi nanjengelulwimi lwe-Inthanethi neSayensi neTheknoloji. Nanobe siNgisi siniketa lufinyelelo ematfubeni emsebenti netemfundvo, siphindze sivimbele bantfu labangakhoni kukhuluma kahle ngaleletinye tilwimi. Nanobe SiNgisi sibonwa sibalulekile ekuhambeni kwetenhlalakahle netemnotfo nekutsi sihloniphekile, tibeka bungoti ekusetjentisweni nasekugcinweni kwaletilwimi tendzabuko and kusetjentiswa kwaleNchubomgomo yebulwiminyenti.
Kodvwa, kukhuluma ngemphumelelo siNgisi kusabalale kancane kunaloku lebekulindzakile, kuvela kwebantfu labasetulu ngekwelulwimi kungenteka. Luhlolo lwavelonkhe lwetenhlalo nelulwimi lelwentiwe yiPanSALB nga-2000 lubonisa kutsi ngetulu kwa-40% yebantfu eNingizimu Afrika bavame kungavisisi loku labatjelwa kona ngesiNgisi. Lwatfola kutsi linyenti letakhamiti taseNingizimu Afrika atikaneliseki ngendlela tilwimi tabo tisetjentiswa ngakhona kumkhakha wahulumende. Loluhlolo liphindze latfola kutsi umphakatsi wonkhana ubona imisebenti yemphakatsi ingatfolakali mayelana nelulwimi.
Ngetulu kwekutfutfukiswa kwetilwimi tase-Afrika, kutawubaluleka kucinisekisa kusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni. LeliSu lekuSetjentiswa libukana naletinkhinga ngekuncoma kusungulwa kwemitimba letsite nekubona tindlela tekulungisa lesimo.
Kungeniswa kwaleNchubomgomo yeluLwimi ngekubona leliphuzu lekutsi lokusebentisa leNchubomgomo kutawuba yingucuko lenkhulu kulemisebenti yanyalo, indlela legucugucukako nalenyukako yekusetjentiswa itawungeniswa.
a Nanobe ematiko labalulekile langu-10 anikwe kubaluleka kwekusungulwa kwemagumbi elulwimi, onkhel ematiko ahulumende atawucelwa kutsi ente emagumbi elulwimi.
b Tincwadzi tetilwiminyenti kumele tikhiswe esikhatsini seminyaka lemitsatfu mayelana netinhlelo tematiko tekukhipha. Sibonelo, kumnyaka wekucala 30%, kulona weasibili 60% bese kutsi kulona wesitsatfu kuba ngu-100% yetincwadzi tabo labatikhiphako lekumelwe tikhishwe.
Imitimba letsite netindlela njengoba kushiwo kulesigaba lesilandzelako kunconywe kukhuphula kusetjentiswa lokuphumelelako. Imitimba itawubaluleka ekuphatseni kusetjentiswa kwetilwimi, kuchumanisa imiklamo yekutfutfukisa lulwimi, kwenta bucwepheshe nekulawula indzima yemisebenti yelulwimi, nekutfutfukisa imitfombo yeluntfu. ImiSebenti yeteluLwimi yaVelonkhe (NLS) yeliTiko leTebuciko nemaSiko (DAC) litawuchuba kusungulwa kwalemitimba ledzingekako libuye lidlale indzima yekuchumanisa mayelana naletindlela letiboniwe. kodvwa, kusetjentiswa ngemphumelelo kutawuncika kakhulu ekubambisaneni kwemitimba yavelonkhe neyetifundza, kanye nePanSALB.
IPanSALB ingumlingani lobalulekile weDAC etindzabeni telulwimi. Ngaloko idlala indzima lebalulekile ekusungulweni nekutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika, as well as the Tilwimi temaKhoe nemaSani neluLwimi lwemaSayini laseNingizimu Afrika. Lemisebenti lehlobene nekusungulwa kwemitimba lemisha netindlela kutawufuneka yentiwe ngekubambisana lokusondzelene nePanSALB.
EmaPLC kufanele asebente ngekubambisana netifundza etindzabeni telulwimi letitsintsana netifundza tabo.
EmaNLU atawuchubeka kutfutfukisa tichazamagama kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Kutawufuneka ahmbelane ngalokusondzelene nesiGaba sekuChumanisa iTheminoloji seNLS. Imibhalo lebika mayelana nekusebentisana nemaNLB kutawufuneka ichazwe ngalokubonakalako.
EmaNLB akakakhiwa kuphela malunga latikhulumi tekutalwa telulwimi lelitsintsekako, injongo lebalulekile kutsi ube nesati lesikhetsekile njengoba alulekwe yiPanSALB netindzaba letihlobene nekweTayelelisa, iLeksikhografu, iTheminoloji neLitheretja. Ngulabaphetse mayelana nekwamukela ileksikhografu nemazinga elulwimi.
Ngekubuka bunjalo bemisenti yabo yemtsetfo, tiShayamtsetfo tesiFundza nePhalamende, njengendzaba yemalungelo, badzingeke kutsi banikete imisebenti kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. kodvwa, timo tesigodzi nato tiyancuma ti(lu)lwimi lekumele tisetjentiswe. Ngalamanye magama, tifundza atikadzingeki kutsi tisebentise tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11. emahhovisi eHansard ePhalamende nasetifundzeni letahlukahlukene adlala indzima lebalulekile ekusekeleni lemfuneko. Ngaloko kubalulekile kutsi lamahhovisi asebentisana ngekubambisana nemagumbi elulwimi naleleminye imitimba letsintsekako.
Kusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kutawuholela ekungetekeni lokukhulu ekudzingekeni kwemisebenti yelulwimi, ikakhulukati kuhumusha, kulungisa nekusungulwa kwetheminoloji. Mayelana neHlolo lweDAC lwanga-2001, cishe 40% yemitimba yahulumende yavelonkhe na-80% yetifundza banemagumbi kubukana netindzaba tekuhumusha nekuhlela, kodvwa lamagumbi ayahluka ngebukhulu nemSebenti. Ngalokucala kusebenta kwalenchubomgomo yelulwimi, lokudzingekako kutsi ematiko ahulumende avelonkhe newetifundza kumele abe emagumbi elulwimi.
Emagumbi elulwimi latinikele ekulawulweni kwekusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi atawusungulwa kuwo onkhe ematiko ahulumende kuleso naleso sifundza. Leyo naleyo yunithi yelulwimi itawakhiwa tisebenti letikhona kuhumusha nobe kuphipha nobe kuhlola ikhwalithi yemikhicito etikwe?
tilwimi letisemtsetfweni letingu-11, etikwematiko ahulumende avelonkhe; nobe tilwimi letisemtsetfweni letikhetsiwe esifundzeni lesitsite.
kukhipha umsebenti uyiswe kubahumushi bangasese kutawulawulwa yinchubomgomo yekukhipha imisebenti yekuhumusha nekuhlela, lelindzeleke kutsi icacise kukhishwa kwemathenda yemisebenti yekuhumusha nekuhlela lokungenani njalo ngemuva kweminyaka lemibili.
Emagumbi elulwimi atawuba senkhabeni yekucinisekisa kusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni njengoba kudzingwa ngulenchubomgomo yelulwimi. Atawuphindze asekele imizamo yekusebentisa bulwiminyenti.
Umsebenti walamagumbi kutawuba kulawula kusetjentiswa kwebulwiminyenti etikweni lelitsite nobe sifundza nekuchumana nalamanye ematiko ngetindzaba telulwimi.
Kucinisa lenchubomgomo yelulwimi etikweni nobe sifundza.
Kukhulisa lwati ngalenchubomgomo yelulwimi nemtsetfo wekutilawula ngekwetilwimi ngekhatsi kwelitiko nobe sifundza.
Kulawula nekuchuba yonkhe imisebenti yekuhumusha nekuhlela, nobe kuhulumende nobe lekhishelwe ngaphandle.
Kufundza ngenjongo yekunciphisa maphuta nekukhicita imiculu ngetilwimi letisemtsetfweni.
Kwatisa litiko nobe sifundza ngekusetjentiswa kwelulwimi (lelikhulunywako nalelibhaliwe).
Kulawula nekuchuba tinhlelo telucecesho kubantfu labatsandza kutsatfwa ekuhumusheni, kulungisa nekusungulwa kwetheminoloji, netinhlelo telulwimi kutilwimi letisemtsetfweni etikwetisebenti telitiko nobe sifundza.
Kubambisana nemitimba yeDAC nePanSALB (sibonelo. emaKomiti etiLwimi tetiFundza, imiTimba yetiLwimi yaVelonkhe neYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe) kutfutfukisa iTheminoloji.
Kusebenta njengemchumanisi emkhatsini welitiko nobe sifundza neDAC nobe iPanSALB mayalana nelusekelo lwekutfutfukisa nelucecesho lelunikekwa yiDAC nobe iPanSALB.
Kukhutsata kusetjentiswa kwelulwimi lolucacako etikwemisebenti yemphakatsi.
Onkhe emagumbi elulwimi ladzingwa ngulenchubomgomo kumele asungulwe ekupheleni kwa-2005.
IForamu yeluLwimi yaVelonkhe lefaka ekhatsi luchungechunge lwekubambisana kwalabamele hulumende nemitimba lengekho ngaphasi kwahulumende itawusungulwa. LeForamu itawuhlangana njalo ngekota. Itawufaka ekhatsi labamele tifundza nalaba bahulumende wavelonkhe labatawuba yincenye yenchubo yekuveta lomgomo, kanye nePanSALB nemitimba yayo. Ngekubuka lolwati lolungahle ludzingeke, lomele lelikhansela letaKhiwo teMfundvo lePhakeme kutawufuneka abe yincenye yaleForamu.
Injongo yaleForamu yelulwimi kukhutsata ingcoco ngetindzaba talenchubomgomo yelulwimi nekusetjentiswa emkhatsini wetisebenti telulwimi netati ngaphasi kwebuholi beliTiko leTebuciko nemaSiko. Lokubalulekile lokutawunakwa lubanjiswano kulemitimba yelulwimi lehlukahlukene nemisebenti ekusebentiseni le-NLPF ngenjongo yekukhulisa kubambisana nemphumelelo ekusebetjentisweni kwemitfombo. Kutawuphindze kube yindzawo lapho imicondvo nelwati kuyatjelwana ngenjongo yekuhlela imiklamo naleminye imisebenti letsintsekako.
Umsebenti lobalulekile weForamu kutawuba kucapha inchubo yekusebentisa, kusola nekunika kubaluleka kumiklamo, nekuhola imikhankhaso yemtsetfo. Itawuphindze ibe nemSebenti wekuchumanisa nekubambisana etindzabeni teKusetjentiswa kwenchubomgomo yelulwimi. Ngalendlela yekutsi, lunako lwayo lolukhulu lutawuba kusungulwa kwetheminoloji nemiklamo yelulwimito kuvimbela imizamo yekukopa, ngaloko ikhulisa imali lengenako lebuya kulutjalo mali.
Lomkhandlu utawucokwa yiNdvuna yeliTiko yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji futsi litawakhiwa ngumuntfu munye locokwe yiDAC, yiDoJ, yiPanSALB, yiSAQA, nemKhandlu weteMfundvo lePhakeme, nebantfu labasitfupha labacokwe tinhlangano tebucwepheshe naletinye kulomkhakha wekuhumusha, kutoliga, ileksikhografu, itheminoloji, kuhlela lulwimi nemtsetfo. Lamalunga alelikhansela atawuba sehhovisini sikhatsi lesiminyaka lesihlanu, kodvwa batawuvunyelwa kutsi bayiswe kuletinye tikhundla nobe bacashwe kabusha kuyinye nobe mabili emagama. Lomkhandlu utawuba ngumtimba losemtsetfweni locokwe ngemTsetfo wePhalamende.
Injongo yalomKhandlu webaSebenti betiLwimi eNingizimu Afrika kutawuba kukhuphula lizinga lalomsebenti nekucapha ikhwalithi yemikhicito. Litawuphindze livikele emalunga emphakatsi lasebentisa lemisebenti yelulwimi.
LomKhandlu webaSebenti betiLwimi eNingizimu Afrika utawulawula lucecesho, kwamukeleka, nekubhaliswa kwebasebenti belulwimi ngemizamo yekukhuphula lizinga lemsebenti welulwimi nekhwalithi yemikhicito yelulwimi ngekubeka nekugcina emazinga. LomKhandlu utawubambisana neluHlakamsebenti lweTicu lwaVelonkhe (NQF) tinhlelo telucecesho nemTimba weTicu waseNingizimu Afrika (SAQA).
Kusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kutawuholela ekudzingekeni lokukhulu kwekuhumusha nekuhlela, nekusungulwa kweTheminoloji kuyo yonkhe imikhakha ngaloko kutawubaluleka kakhule, kudzinge kubambisana kwabo bonkhe labatsintsekako, emagumbi elulwimi nemitimba yelulwimi (sibonelo. imitinjana yePanSALB lenjengeYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe, imiTimba yetTiLlwimi yaVelonkhe nemaKomiti etiLwimi tetiFundza). Luphikwana lwekuChumanisa iTheminoloji (TCS) lweNLS lutawutfola lubanjiswano lolubonakalako ngekubuyisana kweForamu yeluLwimi yaVelonkhe. LiBhange lemaThemu laVelonkhe lelifakwe kungcondvomshini litawusungulwa yiDAC kuchuba kufinyelela nasekukhishweni kweTheminoloji ngetilwimi letisemtsetfweni. LeliBange lemagama litawutfolakala ku-Inthanethi litawulungiswa kanye ngenyanga.
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe kwanyalo lusatibandzakanye nemiklamo letsite kute yente silulugama lesiyitheminoloji yebulwiminyenti lesifaka ekhatsi imikhakha lehlukene yemniningwano, nekutsi ngutiphi tinsita letibamba kutsi nguluphi luhla lelingahle litfolakale leigama ngetindlela tetilwimi letihlukahlukene nekutsi nguwaphi emagama langakhiwa ngalo. Ngekuya ngetidzingo letitsite temsebentisi, nobe ticelo lelo luhla lwemagama lingaphindze linikete umniningwano lenjengetinchazelo, imisho letibonelo, lokucuketfwe, nemibhalo lemitfombo.
a ISayensi yeLuntfu, yeteNhlalakahle, yetemNotfo neyekuPhatsa b ISayensi yeteMvelo neTheknoloji kutiGaba 1?
c Tibalo kutiGaba 1?
Kubambisana ezingeni labohulumende ne-Afrika leseNingizimu ekutfutfukisweni kwetilwimi letisetjentiswa ngale kwemincele kumele kugcugcutelwe.
Kwanyalo, kubukeka kwngatsi kunetakhiwoncanti letingakaneli tekutoliga, kuhumusha nekuhlela. Ngalesikhatsi emagumbi elulwimi atawudlala indzima lebalulekile ekubukaneni naloku, lesikhala lesikhulu emkhatsini wesidzingo nekufuneka kwemisebenti yelulwimi nelukhono lwekuniketa lemisebenti yaloluhlobo kumele sibukwe.
INchubomgomo yetiNkhombandlela teKuhumusha nekuhlela icondziswe ekuniketeni tinkhombandlela kuko kokubili kuhumusha kwangekhatsi, kulungisa nekuhlolwa kwemiculu nekukhipha imiculu ngenjongo yekwenta ncono kutfulwa kwemisebenti lokuniketa imikhicito lesezingeni lelisetulu.
Kwakha likhono, ikakhulukati kuhumusha, kulungisa, kutoliga, ileksikhografu netheminografu, kutawudzingeka ekusetjentisweni ngemphumelelo kwalenchubomgomo. Lucecesho mayelana nekulawula kusetjentiswa kwelulwimi kutawulungiswa tinhlelo telucecesho letisungulwe yiDAC nePanSALB ngekubambisana nebaniketi belucecesho labavunyelwe.
Kuvimbela tinhlelo letikhishiwe kutawuboniswana nebaniketi bemsebenti ngebasebenti lesevele bakhona belulwimi, nemifundzate itawuniketwa kulaba labatsandza kutsatfwa nalaba lesevele bakhona. Tinhlelo telucecesho titawuphindze tifake emakhozi lamafishane, lucecesho netinhlelo telucecesho tesikhatsi lesigcwele.
Kubambisana ne-SAQA, DoE netaKhiwo temFundvo, kulokunye, kubalulekile ekupheliseni lokuswelakala kwetisebenti telulwimi letinelwati. Letidzingo teluHlakamsebenti lweTicu lwaVelonkhe (NQF) titawuhlangatjetwa ngekwenta nekutfula tinhlelo telucecesho.
Kutfolakala nekutfutfukiswa kwekusebenta ngemphumelelo kwato tonkhe basebenti bahulumende kutilwimi kunaleti tabo tekutalwa kubukwa njengendlela yekusebenta ngemphumelelo lebalulekile etikwekutfulwa kwemisebenti yemphakatsi. Tinsita titawusungulwa yiDAC, ngekubambisana nePanSALB, iDoE neDPSA, kukhutsata basebenti bahulumende kutsi tati tilwiminyenti ngekufundza nekugcina tilwimi letingetiwe.
Itheknoloji kumele isetjentiswe kchuba kubambisana emkhatsini walabatsintsekako etikwelulwimi nekutfutfukisa tilwimi tendzabuko. Tinhlelo tangcondvomshini njengetinhlelo te-word processing, tinhlelo tekulawula iTheminoloji netinhlelo tekuhumusha kumele tifanane kukhutsata kwabelana ngeTheminoloji naleminye imininingwano emkhatsini wawo onkhe emagumbi elulwimi nalaba lekubanjisenwe nabo njengeHansard neYunithi yeLeksikhografu yaVelonkhe (emaNLU).
Kuphendvula sidzingo sekuphutfumisa kutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko nekutfola nekulawula imibhalo lesetjentiswa kanyenti yebuciko nemniningwano wetinkhulumo, iDAC itibophelele ekwakheni likhono nekuniketa umniningwano, itheknoloji netakhiwoncanti. Letilwimi tendzabuko titawusekelwa ngemasu lamasha entfutfuko lasebentisa itheknoloji lesha, nemibhalo lekhishiwe.
Indlela yekuphatsa yelulwimi yabo bonkhe basebenti bahulumende itawusho kutsi basebenti bahulumende kumele bachumane futsi batsintsane nemphakatsi kute banikete umsebenti lonemphumelelo. Lendlela yekutiphatsa itawufaka ekhatsi imigomo yeBatho Pele kute kufinyelele emisebentini yemphakatsi futsi banemtfwalo wekuniketa umniningwano lophelele, longiwo kumakhasimende ngelulwimi labalivisisa kancono. Lendlela itawugcizelela leliphuzu lekutsi likhasimende nobe sisebenti sahulumende lingakhishwa inyumbazane nobe libe sesimeni lesingamvuni ngekusetjentiswa kwetilwimi.
IDAC, kanye neDPSA ekuchumaneni nalamanye ematiko ahulumende, batawusungula baphindze basabalalise indlela njengobe kuvunyelwe ngulomTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika loCatjangwako. INdvuna utawukhipha imitsetfo lephatselene nalekhodi kuGazethi ekupheleni kwa- 2005.
Ngetulu kwekukhishwa kuleGazethi, incenye yelulwimi lolucacako lutawusabalaliswa kucinisekisa kutsi basebenti bahulumende bayayati lendlela.
Inkhombandlela yetinsita telulwimi (sibonelo, idatabase lenemagama yema-ejensi latsintsekako/tinkhapani/emagumbi elulwimi, kuhumusha, kulungisa, netinsita tetheminoloji, kuhlelwa kwelulwimi) kutawusungulwa. Emakhophi alenkhombandlela atawusabalaliswa kumitimba yahulumende yavelonkhe neyetifundza, netinhlangano telulwimi kanye netinyuvesi. Itawuphindze itfolakale kuwebhusayithi yeDAC futsi itawulungiswa ngalokwetayelekile. Kuphatfwa ngemphumelelo kwenchubomgomo yekusetjentiswa kutawuphakanyiswa ngekuniketwa kwemniningwano kumitfombo letfokalako nemitimba yelulwimi.
Kunesidzingo sendzawo lefanako/indlela letinikele kulomsebenti wekucoca nekusabalalisa umniningwano ngenchubomgomo yelulwimi netindzaba tekusetjentiswa, imizamo nalokuvamisile (ikakhulukati ezingeni lavelonkhe, kodvwa nasesigodzini (i-Afrika leseNingizimu) nasezingeni lemhlaba jikelele).
Tinjongo kutfutfukisa kwabelana ngemniningwano, neluhlolo nekubambisana emkhatsini wema-ejensi lalawula lulwimi nemacembu lanenshisekelo. Ngetulu kwencwadzi yetindzaba letawukhiswa ngekota, iwebhusayithi itawusekelwa iphindze igcinwe.
Umniningwano lofanelekile nekufaka sandla kwalabatsintsekako kutawuhlelwa ngalokubonakalako yiNLS.
Kusetjentiswa lokuchubekako nalokunemphumelelo kwenchubomgomo nekubuyeketwa kutawudzinga umniningwano lokungiwo ngemaphethini ekusetjentiswa kwelulwimi nelokwenteka nyalo kute kubonakale emandla nemaphutsa alenchubomgomo nekucapha inchubekela phambili yawo. Luhlolo lwelwimi nelucwaningo kutawentiwa ngekubambisana lokusondzelene nemitimba yelulwimi letsintsekako njengePanSALB netikhungo teluhlolo nekutfutfukisa. Lemiphumela letfoliwe kuloluhlolo nelucwaningo itawuncedza hulumende kwenta tincumo letinelwati ngenchubomgomo yelulwimi kusetjentiswa.
Emagumbi elulwimi atawudzingwa kutsi ahlole emakhono lakhona elulwimi nemandla etikwelitiko nobe sifundza sabo. Lomniningwano utawuba nesisindvo mayelana nekutsatsa tisebenti, kusebentisa lomtsetfo wekutilawula ngekwetilwimi nekubona tidzingo nalokufunwa kulelo litiko nobe sifundza sifundza lesitsite.
Imikhankhaso yekwatisa ngeluwimi iyadzingeka kute ivuse inshisekelo yemphakatsi etindzabeni telulwimi.
h kwenta lwati ngetinzuzo tekuhlala kumphakatsi wetilwiminyenti; neku, i cinisekisa kuvisisa lokukahle nekutoligwa kwenchubomgomo kuwo onkhe emazinga.
Imikhankhaso yekwatisa ngeluwimi letsite itawentiwa mayunithi elulwimi (avelonkhe newetiFundza), iDAC nePanSALB. Ngekubuka indzima lebalulekile kusetjentiswa ekusetjentisweni kwenchubomgomo yelulwimi, hulumende ematiko/basebenti bahulumende kutawuba ngulokucondziswe kubo kuleminyaka lemibili yekucala. Imikhankhaso lecondziswe kumphakatsi wonkhana itawentiwa sikhatsi sinye. Tintfo tekutfutfukisa letihlukene (sibonelo, imikhangiso ibekwe kumaphephandzaba netincwadzi tetindzaba lekumele tisabalaliswe) nemisakato yekuchumana itawusungulwa kuloyo naloyo mkhankhaso.
Esimeni lesinebulwiminyenti, kutoliga ngelucingo kuniketa hulumende indlela lenciphisa tindleko kucedza tintfo letivimbela lulwimi nekuniketa kufinyelela lokulinganako kumisebenti layiniketako. Lendlela yekutoliga ilula futsi iyindlela lenciphisa netindleko yekucedza bukhashane ngekwendzawo ngekutfola umtoligi etingweni. Kutoliga ngelucingo ngaloko kufanelekile kulesimo sebulwiminyenti saseNingizimu Afrika, lapho imisebenti yekuchuba lulwimi kungadzingeka ngesikhatsi lesingakalindzelwa esimeni lesiphutfumako nelikhasimende etindzaweni temisebenti njengemitfolamphilo netiteshi temaphoyisa, lapho tilwimi letitawufuneka nesikhatsi sekuchumana asibonwa kusenesikhatsi.
IPanSALB seyivele ibeke emaNLB kusungula, kutfutfukisa nekubona tindzawo letibalulekile njengekutfutfukisa kwetilwimi temaKhoe, nemaSani neluLwimi lwemaSayini taseNingizimu Afrika kute kukhushulwe lizinga lawo. Imitimba lesevele ikhona letfutfukisa kusungulwa kweluLwimi lwemaSayini taseNingizimu Afrika nemiklamo yangesheya kwemincele itawuphindze isekelwe. Kubambisana kwalabatsintsekako kubaluleke kakhulu kuloku.
Umsakato utawudlala indzima leyinkhaba yekwakha lwati lweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yelulwimi. Injongo yekusebentisa umsakato kuyawube kukucondzisa etikwemphakatsi ngembono wekuwufundzisa ngemininingwane talenchubomgomo kute bavisise kahle emalungelo abo nalokufanele bakwente. Kuvetwa emisakatweni kwetindzaba tenchubomgomo yelulwimi kutawubese kuyaciniswa. Ngetulu kwaloko kumisakato yemaphephandzaba neyagezi, iwebhusayithi yeDAC itawusetjentiswa kutsengisa bulwiminyenti. Lamanye ematiko ahulumende nawo atawukhutsatwa kutfutfukisa bulwiminyenti kumawebhusayithi nakumibhalo yangaphandle.
IDAC itawuphindze ibandzakanye iSABC naleminye imisakato yekuchumana njengetiteshi temisakato tangasese ekutfutfukiseni bulwiminyenti. Sibonelo, iNLS kwanyalo ichuba umklamo nesiteshi semsakato wemphakatsi ekusunguleni iTheminoloji.
Loluhlolo lwetindleko lolwentiwe ngumGcinimafa waVelonkhe neDAC nga-2001 lwabonisa kutsi tindleko letilinganisiwe lekusebentisa bulwiminyenti lobusebentako tisimeme futsi tentiwa ngeluntjintjo loluncane kutinhlelomali letihleliwe. Loluhlolo lwetindleko lwentiwa ngekujikeletisa tigaba letine tetilwimi nalokwatfolakala kwabonisa kutsi loku kutawudzinga kungetwa kweluhlelomali lokungaphansi kwa-1%. kusetjentiswa kwetilwimi letisitfupha, mayelana neNLPF, kutawuholela etindlekweni letisetulu kancane kodvwa tingadluli 2%.
Yonkhe imitimba yahulumende kutawufuneka inikete lusekelo lolwanele ngetimali kulokusetjentiswa kwalenchubomgomo yelulwimi kuhambelane netimikhakha luHlakamsebenti lwetiNdleko teSikhatsi lesiLingene (MTEF), nekuvetwa kucale ekucaleni kwemnyakatimali wanga-2003/4.
Emazinga latayelekile etintfo letifana nekuPhatsa (sibonelo, tindleko tekubekwa kulenye indzawo, kuhamba ngetitfutsi, indzawo yekuhlala, lihhovisi netelucingo), netindzawo tekugcina imibhalo (imibhalo lekhishiwe, kuprinta, kwenta imiculu, tincwadzi nemaphepha, tintfo tasehhovisini) netinsita (bongcondvomshini, tinsita temsindvo, tinsita telucingo) nato titawufaka sandla kuletindleko.
Lelithebula ngentasi liveta libuye licatsanise letindleko letilinganisiwe teligumbi lelulwimi levetwe ngesikhatsi seMTEF.
Kunaka kutsi ematiko kumele asebentise iNLPF ngekuhambelana neMETF, kungahle kusite kutsi kubhalwe phansi kutsi lenchubo ifaka ini ekhatsi. Lenchubo yeluhlelomali lweMTEF icala ngekubeka phambili nekulungisa lokutawufakwa kuluhlelo mali ngaApreli. Kuhambisana neluhlakamsebenti lwetemnotfo ngebubanti, inchubomgomo yekunciphisa tindleko tahulumende neDoR kwentiwa kusukela ngaJulayi uma liKomiti letiNdleko tesiKhatsi lesiliNgene (MTEC) itawenta tincomo tayo. Kulungiswa kwetinhlelomali letiphelele nekwentiwa kwemiculu kwenteka ngemuva kwekuba luHlakamsebenti letiNdleko tesiKhatsi lesiliNgene (MTEF) selwamukelwe ngale kubo-Okthoba 2003.
Kubhalisa inchubomgomo kunchubo yekubeka ngaphambili lokutsite yetifundza neyavelonkhe.
Kubukwa litiko kwenchubomgomo nelisu lelibanti lekusebentisa.
Kutfungelwa litiko kweliSu lekuSetjentiswa netindleko.
Kusungulwa kwetindleko telitiko netinhlelomali.
Kutfola imitfombo yekuchasa ngetimali.
Ematiko netifundza titawuba nemtfwalo weluhlelomali lekusetjentiswa kweNLPF kulemikhakha yabo yahulumende.
Basebenti bemagumbi elulwimi batawucashwa ngematiko lasemkhakheni babuye baniketwe lucecesho lwangekhatsi kulemisebenti yabo yiDAC, ngekubambisana nebasebenti bePanSALB. Tinhlelo telucecesho letisemtsetfweni titawusungulwa (Buka 2.2.2).
kutawuba nekwehlukahlukana ngebukhulu bemagumbi ematiko newetifundza letahlukene. Linani letisebenti telulwimi letidzingekako etikweyunithi yelulwimi kumele lilawulwe ngekuhambelana netinhlelo temibhalo lekhishiwe netinhlelomali tematiko netetifundza.
Bukhulu bemagumbi elulwimi butawuncunywa luhlelo lwemsebenti kanye nemakhono ladzingekile kuchuba nekusebentisa lenchubomgomo. njengekutsi, lesigungu setisebenti kutawufuneka sifake bahumushi, balungisi, bahleli belulwimi; bati bematheminoloji, nebabhali betichazamagama, njalo njalo.
IDAC iyabona kutsi kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawuletsa tinselela letinkhulu. Kodvwa, itawuncika kakhulu ekubambisaneni kwawo onkhe emacela labandzakanyekako ekuguculweni kwatonkhe letinjongo letishiwo ngenhla tibe tento.
LeliSu lekuSetjentiswa lincike kulokutsatfwa kwekutsi umTsetfo wetiLwimi waseNingizimu Afrika litawucala kusebenta nga-Septemba 2003.
Kulandzela timfuneko tetinhlelo tekukhipha imibhalo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko (2).txt</fn>
Kungani kufanele kube neluHlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe?
Luhlaka lwenchubomgomo yelulwimi yavelonkhe luhlaka loluvumela inchubomgomo lenamatselene yekwabiwa kwetilwiminyenti ngekhatsi kwetakhiwo teMtsetfosisekelo (uMtsetfo nombolo. 108 wanga-1996), ikakhulukati sigaba 6. Kuphindze kuhloswe ngalo kulekelela lendlela levisisekako yahulumende yekwakha sive kanye nekusebentisa imitfombolusito yelive letfu.
Kutfutfukisa kusetjentiswa ngalokulinganako kwaletilwimi letingu-11 letisemtsetfweni.
Kukhutsata kuphatfwa kahle kwelulwimi kwntelwa kuphatfwa kahle kwemisebenti yemphakatsi.
Bungani bekubambisana kutfutfukisa bulwiminyenti lobuhambelana nemtsetfosisekelo.
Nekukhulisa kucatjangwa kwebantfu uma kwentiwa tintfo letitsandvwa bantfu, tidzingo kanye netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekukhulumisana kanye netinkhulumo-mphikiswano letichubekako.
Nendlela lesuselwa emphakatsini kutfutfukisa bulwiminyenti itawulandzelwa, kubophelela lwati lwebucwepheshe ngenjongo yekudluliselwa kwelwati kanye nemakhono.
Yonkhe imitimba yahulumende kanye netikhungo temphakatsi letenta umsebenti wemphakatsi ngekwemtsetfo tiboshwe ngulomgomo. Tifundza titawenta tinchubomogomo tato ngekulandzela loluhlaka, ngekunaka timeko tetigodzi netidzingo temiphakatsi kanye nalabakutsandzako. Bohulumende basemakhaya batawuncuma inchubomgomo ngekhatsi kweluhlaka kwaleso sifundza lesitsintsekako.
Tilwimi letisebentako / tilwimi temibhalo: Lowo nalowo mtimba wahulumende kumele uvumelane ngelulwimi lolusebentako (ngetinjongo tekuchumana tangekhatsi kwelitiko kanye nalamanye ematiko): uma kungukutsi lapho kukhonakala khona, kute umuntfu longavinjelwa ekusebentiseni lolulwimi lwakhe lalikhetsile, sibonelo, ngetinjongo tekubamba imihlangano nobe kwenta imisebenti letsite.
Kuchumana nemalunga emphakatsi: Ngetinjongo tekubhalelana ngalokusemtsetfweni, lulwimi lolukhetfwe takhamuti kumele tisetjentiswe. Konkhe kuchumana ngekwemlomo kumele kwenteka ngelulwi lolusemtsetfweni lolukhetfwe ngulabantfu lolucondziswe kubo.
Kuchumana nemhlaba jikelele kutawuba nesiNgisi nobe ngalolulwimi lolukhetsiwe lalamave nobe tinhlangano letitsintsekako.
Njengobe kusetjentiswa kwenChubomgomo yeluLwimi kutawungeta kufuneka ngemandla kwemisebenti yekuhumusha, kuhlela kanye nekutolika, tinhlelo letengetiwe temakhono titawentiwa kutsi tibe khona.
Luphiko lwetiLwimi lwaVelonkhe lutawuhlelembisa tinhlelo tekuceceshwa kwebasebenti belulwimi futsi lumise tinkhombandlela tekusebenta ngekhwalithi.
Emagumbi etilwimi atawumiswa ematikweni ahulumende kuphatsa kusetjentiswa kwalenchubomgomo.
Kutfutfukiswa kwetheminoloji etilwimini lesemtsetfweni kanye neliBhange lemaThemu laVelonkhe kutawuphutfunyiswa.
Kwakha umtsamo weluntfu netakhiwoncanti lapho kusetjentiswa khona iTheknoloji yeluLwimi leLuntfu kutawutsintseka.
Kubambisana lokukhulu kutawenteka netindzawo tekufundza letisezingeni lelisetulu letiniketa tinhlelo letamukelekile te-SAQA ekufundzeni lulwimi.
Lenchubomgomo itawungeniswa ngendlela lechubekako, wesikhashane, losemkhatsini kanye newesikhatsi lesidze.
Lomgomo utawubuyeketwa ngalokwetayelekile njengobe kudzingekile.
Lomculu uyatfolakala ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko (3).txt</fn>
Lucwaningo lolwentiwa nga-1956 lwabangela kutsi kube nemtsetfo loshaywako lowasungula iBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu (National Film Board) mhlaka 1 Apreli 1964. Injongo lenkhulu yaleBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwaba kusita ekutfutfukiseni umsebenti wetemafilimu. Leminye imisebenti kwaba kulandzelela, kutfola, kulondvolota, nekwenta atfolwe ngulabawafunako, emafilimu lakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kweleNingizimu Afrika. Kute ikwati kuchuba lemisebenti kwaba nekusungula sikhungo lesibitwa ngekutsi Sikhungo seMafilimu eNingizimu Afrika. Ngekuhamba kwesikhatsi leligama lalesikhungo laguculwa laba Silulu saVelonkhe seTemafilimu.
Mhlaka 31 Disemba 1979 kusebenta kweBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwapheliswa nobe kwancanyulwa. Silulu seTemafilimu saVelonkhe ngiso kuphela lesasala sisebenta sase siyiswa eTikweni leTemfundvo laVelonkhe. Sagcina sesibitwa ngekutsi Silulu seMbuso (lokungunyalo sewatiwa ngekutsi nguSilulu saVelonkhe) lokwentiwa nga-1982, kantsi kusukela lapho sisebenta njengesilulu sekulondvolota emalikhodi alokulalelwa-kubonwa (nobe imibhalo yalokulalelwa-kubukwe ngekweligama lelisetjentiswe kuMtsetfo wekuGcina ngekweMtsetfo)?
Umtsetfo weSilulu saVelonkhe eNingizimu Afrika lomusha ucale kusebenta mhlaka 1 Janawari 1997. Ubukela kutsi kube nekugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekutfolakala kwemalikhodi alokulalelwa-kubukwa lokwakhiwe tikhungo tahulumende netangasese kanye nangumuntfu ngamunye. Uphindze ubukele kutsi Silulu saVelonkhe nobe ngalokucondzile i-NAFVSA icele bakhiciti nebasabalalisi bemikhicito lelalelwa-ibukwa kutsi banikele ngemakhophi alemikhicito yabo. Loko akuyitsintsi nobe akukabhekiswa kumikhicito lefanele ilondvolotwe ngekulandzela Umtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo. Imikhicito lelalelwa-ibukwa ingaphindze itfolakale ngekutsi icacanyiswe isuswa kumatiko ahulumende nobe kutinhlangano tahulumende, iminikelo yekutitsandzela, kuntjintjiselana kanye nekutsengwa. Silulu saVelonkhe seMafilimu, emaVidiyo, naLokungumsindvo utfole kuba lilunga leliphelele kuNhlangano yeMave yeTilulu taLokungumsindvo (International Association of Sound Archives)(IASA) nga-1989. Ngemnyaka wa-2002 watfola kuba lilunga leliphelele leNhlangano leyiMbumba yeTilulu teMave yeTemafilimu (Federation of International Film Archives) (FIAF).
I-NAFSA iluphiko lolungephasi kweSilulu saVelonkhe seNingizimu Afrika ngephasi kweliTiko leTebuciko nemaSiko. Silulu saVelonkhe seTemafilimu, emaVidiyo kanye naLokungumsindvo ngiso kuphela lesiyinhlangano yavelonkhe yaloluhlobo eNingizimu Afrika yonkhe.
Kubutsela ndzawonye imibhalo lelalelwa-ibukwa (yahulumende neyetinhlangano tangasese) kanye naleminye imisebenti lehambisana nalena leyakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kwakuleli leNingizimu Afrika.
Kwenta emalikhodi alolo luhlobo kutsi atfolakale kubuye kukhutsatwe kusetjentiswa kwawo kubantfu beNingizimu Afrika bonkhe.
Kukhutsata kubambisana emkhatsini wetikhungo letibanikati balamalikhodi alolo luhlobo.
Kukhutsata imisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa kanye nemisebenti lekhicita imibhalo lelalelwa-ibukwa eNingizimu Afrika.
I-NAFVSA isikhungo sahulumende lesilondvolota emagugu ebuve alokulalelwa-kubukwa kute atfolwe nasitukulwane lesitako. Tinhlobo letehlukene letifana nemafilimu, emavidiyo, imisindvo lecoshiwe, nalokunye lokuhambelana naloko kungatfolakala kusilulu semafilimu, emavidiyo nalokungumsindvo. I-NAFVSA ifanele itsatfwe njengemtfombo welwati mayelana nemagugu ebuve lalalelwa-abukwa eNingizimu Afrika.
I-NAFVSA ineligumbi lekufundzela lapho bacwaningi bangatfola lwati ngetindlela letehlukene kanye nedathabhesi lekukhompyutha, konkhe loku kutfolakala mahhala. Kubuka nobe kulalela imibhalo lelapha kudzinga kutsi ucale ngekulungiselela ngekubeka lusuku nesikhatsi lotawuta ngaso. Kudzingeka kutsi ubekele kusesele emalanga lamatsatfu kute lemibhalo ilungiselelwe kutsi ungayibona nobe ungayilalela emshinini lowo lofanele. Imibhalo ingasetjentiselwa emabaleni e-NAFVSA lokungentiwa ngekutsi ubhadaliswe imali letsite lengabekwa lihhovisi letetimali tahulumende (treasury). Bafundzi labasecophelweni bona bangabuka nobe balalele imibhalo mahhala uma ngabe bete ngekulungiselela kuta kwabo ngaphambilini. Kufanele kube nemvumo lebhalwe phasi yemalungelo ebunikati bembhalo ngaphambi kwekutsi umbhalo uvumeleke kutsi ungakhophishwa wentiwe munyenti ngekuphindvwaphindvwa.
Ngaphandle kwekugcogca imibhalo lelalelwa-ibukwe i-NAFVSA iphindze ibe nemibhalo lehambelana nalena lefana nemasilayidi, emaphosta, titfombe, tikripthi, tintfo letigcinwa ngumnyuziyamu kanye nenchubo yemtapo wetincwadzi mayelana nemibhalo lelalelwa-ibukwe.
Umtapo wetincwadzi (library) lomumetse tincwadzi letingabalelwa ku-3000 tato tonkhe tinhlangotsi temkhakha wekutitsabisa kusukela kudzala nakusungulwa leBhodi yeTemafilimu yaVelonkhe leseyingasekho kantsi lona ngumtapo lokutfolakala lwati kuwo, lokubangelwa sizatfu sekudula kwaleminyenti yalemiculu. Noko, tonkhe tincwadzi letikulomtapo tingafundvwa emabaleni eSilulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo kantsi emafothokhophi angentiwa ngekutsi ukhiphe imadlana lencane.
I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa kunkhulungwane yemaphosta emafilimu langakavami latsetjulwa kudzala ngetikhatsi tabo De Voortrekkers , lokulifilimu lelisolo liphila kulamadzala eNingizimu Afrika. Linyenti lalamaphosta aluhlobo longeke walutfola malula kuto tonkhe tinhlobo temafilimu akuleli. Inhloso yeSilulu ngalamaphosta kutsi atsetjulwe ngemshini angene kudathabhesi lapho khona angaphenywa afundvwe ngaphandle kwekutsi atsintfwe ngesandla.
Njengawo lelicoco lemaphosta, lesilulu siphindze sibe netitfombe letihambelana nemafilimu latsite akuleli. Titfombe tawo cishe onkhe emafilimu lakhicitwe kulelive kusukela nga-1916 tingatfolakala lapha. I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa ku-1200 lemafilimu latsetfwe kumafilimu lahlukahlukene lakhiwe kuleli. Linyenti lawo ngemaskripthi lentiwa kwendvulela kukhicitwa kwalelifilimu lokwenta kutsi ehluke kakhulu kulomkhicito logcina uphume nakuphotfulwa kwentiwa kwalelo filimu leligcina lidlalwa kuskrini.
I-NAFVSA iphindze ibe ngumlondvoloti wemalikhodi emaphepha langimibhalo, ticephu letijutjwe kumaphephandzaba, titfombe, tinhlelo kanye nemaphepha-kwatisa ngethiyetha, umculo, temibhalo (literature) kanye netebuciko. Linyenti lemibhalo lekulelicoco yavela ngekunikelwa bantfu kanye netikhungo tangasese letinemdlandla wetebuciko lobetfulwako kanye nebuciko bekudvweba phasi (fine arts). Lelicoco lacacanyiselwa ku-NAFVSA lisuswa kuMkhandlu wetekuCwaningwa kweSayensi (Human Science Research Council) (HSRC).
I- NAFVSA yehlukile ngekutsi iyodvwa emkhatsini walembalwa letfolakala emhlabeni wonkhana lolondvolota ndzawonye emafilimu, emavidiyo kanye nalokungimisindvo. Kutfola imibhalo lekulamacoco lakhetseke ngaloluhlobo leketfula umlandvo weleNingizimu Afrika beyisolo ilusito kantsi itawuba lusito lolukhulu nakutitukulwane letitako teNingizimu Afrika. Titukulwane tingalalela, tibuke kutsi kwentekani esikhatsini lesisemuva, ngaleyo ndlela bakwati kwakha sitfombe ngekutsi umsebenti wetemibhalo lelalelwa-ibukwe itawube injani esikhatsini lesitako.
Ngesizatfu setingucuko letisheshako kuthekhnoloji, imishini leyayisetjentiswa eminyakeni lengemashumi lamabili leyengcile ayisafaniswa nangeliso namuhla; noko ingasita ekuletseni lwati lwekwendlalela kantsi iphindze ibe ngumlandvo loletsa umdlandla ekuboniseni intfutfuko yetemisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa.
I-NAFVSA ineLuphiko lwekufinyelela esiveni, lokungulona lwenta kutsi lemibhalo ikwati kutfolakala kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labaphuma kumiphakatsi lebeyingatfoli ematfuba phambilini. Ekuchubeleni embili kuchumana nekusebentisana naletinye tikhungo loluphiko luyakhona kufinyelela kubantfu bonkhe beNingizimu Afrika.
Silulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo singenela kumiklamo leminyentana. Tikhungo letiniketa ngemfundvo tiyamenywa kutsi titewuhlola emafilimu tibuye tibe netingcoco nganobe ngusiphi sihloko labasibona sifanele kutsi bangasidzingidza. Loku kwentiwa ngekubambisana nabothishela kanye nebafundzisi betikhungo temfundvo lephakeme. Injongo lenkhulu yaloluphiko lwekufinyelela kubantfu kusondzeta emafilimu kubantfu labakudze nemasinema ekubukelela emafilimu lokutawenta kutsi imiphakatsi isitakale. Loku kwentiwa ngekusebentisana netinhlangano letinye letifana netikolo, bakhiciti labahambelana naloluhlobo lwebuciko, emasontfo, tinhlangano tasemmangweni kanye nesive jikelele. I-NAFVSA ishophene ngco nemiphakatsi lesemaphandleni lengati lutfo ngesilulu semafilimu njengobe nabo banelilungelo lekutfola lwati.
I-NAFVSA ihlose kusebentisa tiKhungo tebuCiko teMiphakatsi letakhiwe liTiko leTebuciko nemaSiko yentela kuphumelelisa lenjongo-mbono yayo. Kutawuphindze kusetjentiswe emasontfo, tikolo kanye nemahhola emiphakatsi ekufezeni lenjongo.
Sikhutsata imiphakati naye wonkhe umuntfu lonesifiso ngemagugu ebuve emibhalo lelalelwa-ibukwe yakuleli kutsi asitsintse uma ngabe afuna kwenta sicelo sekusebentisa lusito lwe-NAFVSA.
I-NAFVSA iphindze ibe neluphiko lolubukene nekulondvolotwa kwebuciko lobetfulwa ngemlomo lobugcwalisa tikhala kumlandvo wetfu. Bantfu babutwa imibuto ngetihloko letehlukene letisuselwa kutemasiko, kutebuciko, kutemlandvo kanye nakutekwakha sive.
Kugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekukhishwa kwemculo wasekhaya kukhutsatwa ngeMbukiso Lojikeletako wetiGubhu teSintfu teMculo waseKhaya.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko (4).txt</fn>
Silulu saVelonkhe sibukene nemsebenti wekutsi kutfolakale, kulondvolotwe kanye nekusetjentiswa kwemalikhodi ahulumende nalangesiwo ahulumende abe nebugugu lobungapheli; kunakekela tindlela tekuvumbulula lwati lolulondvolotiwe kulomsamo; kubeka emacophelo ekwesekela lusito lwemisamo etifundzeni. Imisamo imumetse emagugu ebuve lamcoka kabi kantsi iyindlela yekugcamisa kutichenya ngebuve, kwakha sive kanye nekuhloma ngelwati.
Imisamo iphindze ibe yindlela lemcoka lengenta bohulumende batikhandze bafanele kuphendvulela labakwentako esiveni. Ngetindlela letentiwe taba ncono tekutsi sive sitfole lwati lolusemisamo tento tahulumende tiba yintfo lesebaleni. Kanjalo, tilulu tiphindze ticukatse bufakazi lobubhaliwe lobudzingeka ekuvikeleni emalungelo etakhamuti kanye newemacembu. Umkhakha lomkhulu weTilulu taVelonkhe awuveti imphilo lephilwe linyenti lebantfu beNingizimu Afrika (sib. Labo bantfu beNingizimu Afrika lebebacindzetelekile ngesikhatsi selubandlululo phambilini, bomake njll.) Tilulu taVelonkhe tifake kumikhankhaso yetinhlelo letinyentana temlandvo lophila etingcondvweni tebantfu (losemlonyeni) kwentela kutsi ubhalwe kulondvolotwe loko lokubonwe luntfu phaca emphilweni, ngaleyo ndlela luntfu lutawufaka sandla ekubutseleni ndzawonye tigigaba tekukhunjulwa tesive seNingizimu Afrika ngekwehlukana kwaso.
Tilulu taVelonkhe tigcina luhlu lwemibhalo yavelonkhe lwemalikhodi langesiwo ahulumende kepha lasezingeni lekufanela kugcinwa emsamo. Ngetulu kwaloko tikhutsata kubambisana nekusebentisana emkhatsini wetikhungo letitibandzakanya kulomsebenti wekubutsa nekulondvolota emalikhodi langesiwo ahulumende.
Ngeluhlelo lwekuFinyelela esiVeni kweSilulu saVelonkhe tihlose kufinyelela kuwo onkhe emalunga emphakatsi langati lutfo mayelana nebukhona bemisamo kanye nekusebenta kwayo. Injongo yaloluhlelo kwandzisa kusetjentiswa kwetilulu ngekutsi kumikiswe tilulu eluntfwini ngekutsi kuvakashelwe tikhungo temfundvo kanye nemiphakatsi yeNingizimu Afrika kanye nangekubamba imibukiso, kube nemalanga ekutjela bantfu kabanti kanye nangekuniketa lusito loluhle esiveni?
Tilulu taVelonkhe takha tiphindze tinakekele tinhlelo tekwatisa ngelwati, letinemphumelelo letitawukhutsata kutfolakala kwelwati kute kuhlangabetwane netidzingo letehlukene tebantfu kwesekela kutfutfuka kwemphakatsi ngalokuphelele.
UMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo wenta siciniseko sekutsi ikhophi leyodvwa yembhalo loshicilelwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala etindzaweni tekugcina ngekwemtsetfo letikulo lonkhe lakuleli. Ngalomtsetfo emagugu ebuve langimibhalo yeNingizimu Afrika ayalondvolotwa kutsi asetjentiswe sive.
Luphiko lwalokungeMagugu laneBuphawu ibukene nemsebenti wekubhalisa lokumele emagugu lanebuphawu lekufana neluphawu lwebuve, timbeje kanye nalamanye ema-embulemu lafana nemijeka, titembu, timendlela kanye nemagama netinyufomu tetinhlangano netikhungo. Imisebenti yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu njengekuchaza kweMtsetfo weMagugu laneBuphawu wanga-1962 uMtsetfo No. 18 wanga-1962 kuba ngulena?
Kuchuba leminye imisebenti lokutawube ikhishwe ngekweMtsetfo yiNdvuna yaleliTiko, nguMkhandlu weMagugu laneBuphawu nobe yiKomiti yeMagugu laneBuphawu.
Ngetulu kwako konkhe loku umsebenti lomkhulu kunayo yonkhe yemagugu ebuve lanebuphawu ngulotsi loLuphiko ngekusebentisa Luhlelo Lwekufinyelela esiVeni lubukene nemsebenti wekwatisa ngetiMphawu taVelonkhe, Kwenta eMagugu laneBuphawu abe nebu-Afrika ngekutsi kwentiwe lucwaningo kanye nekuvikela tiMphawu taVelonkhe njengemphahla leyiNhlakanipho yeMbuso. Imphumelelo yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu iyabonakala ngentfutfuko kanye netindondo letinsha taVelonkhe (National Orders;) Ifulegi nobe Umjeko weLive lomusha, Luphawu Lwebuve kanye neNgoma yeSive Lehlanganisiwe.
Inhloso yekulondvolota lokungemagugu kwenta siciniseko sekutsi imibhalo leseyimidzala ngeminyaka lengetulu kwalengemashumi lamabili sive sikwati kuyitfola.
Sivulelwe sonkhe sive kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesihlanu emkhatsini walesikhatsi 8:00-16:00, kantsi ngeMgcibelo wesitsatfu wenyanga ngayinye kuvulwa ngalesikhatsi 09:00-13:00.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko (5).txt</fn>
Kugcina imibhalo ngekwemtsetfo kusimiso lesisemtsetfweni lokufanele umshicileli weNingizimu Afrika (nobe bakhiciti) balo lonkhe luhlobo lwembhalo, lokufaka ekhatsi imibhalo leshicilelwe yaba ngulemukelwa ngekulalelwa nekubukwa, kwekutsi babeke linani lelitsite lemakhophi emibhalo yabo labayishicilele etindzaweni letitsite letikhetselwe loko. Kuyinchubo yemave onkhe emhlaba kutsi bohulumende bafune kutsi bonkhe bashicileli bamikise tonkhe tinhlobo temibhalo lebayishilele. Kwanyalo emave emhlaba wonkhe jikelele abuketa aphindze achibela imitsetfo yawo yekugcina imibhalo leshicilelwe kute ikwati kubonelela kudlondlobala kwekubaluleka kwemibhalo leyetfulelwa ngekulalelwa-ibukwe kanye nendlela yekuchumana ngekwebugezi (electronic media).
Inhloso yekugcina ngekwemtsetfo iba kugcogca, kulondvolota nekwenta kutsi ikhone kutfolwa basebentisi banamuhla nebangemuso imibhalo lemumetse inhlakanipho kanye nemagugu ebuve belive.
Kushaywa kwalomtsetfo kwachubekela embili ngekutsi kube neMtsetfo Webunikati Bembhalo wanga-1965 kanye neMtsetfo wekuGcina iMibhalo leShicilelwe ngekweMtsetfo wanga-1982. UMtsetfo wekugcina imibhalo ngekwemtsetfo (uMtsetfo No. 54 wanga-1997) wamenyetelwa mhlaka 1 Julayi 1998. Lomtsetfo ubukela kutsi kubekwe tincwadzi emaphuphabhuku kanye naleminye imibhalo lemumetse lwati lefana nemafilimu, ema-CD emculo, kanye nema-DVD lokushicilelwe nobe lokukhicitwe eNingizimu Afrika, kanye futsi naloko lokukhicitwe ngephandle kwemincele yeleNingizimu Afrika lokukhicitwe ngenhloso yekutsi kusetjentiswe eNingizimu Afrika. Lomtsetfo uniketa luhlaka lolubanti lwesishayamtsetfo mayelana nelinani lemakhophi lokufanele lubekwe, indlela lehlelwe ngayo kanye nelizinga lebuhle bayo, lwati loludzingeka kubashicileli kanye nebakhiciti bemibhalo, kutsi emakhophi afanele angeniswe nini kanye netinyatselo letitawutsatselwa labo bashicileli nebakhiciti lebehluleka kutfobela lomtsetfo.
Umbhalo kungaba ngunobe yini lokuhloswe ngayo kutsi kulondvolotwe lwati, nobe kwendluliswe ngayo lwati lokungaba ngulokubhaliwe, lokudvwetjiwe, lokubukelwako, lokulalelwako nganobe nguyiphi lenye indlela yekwetfula?
Mibhalo lekhicitelwe kutsi ifundvwe sive jikelele.
lokuhloswe kutsi ukhishwe usabalaliswe esiveni seNingizimu Afrika lolondvolota nobe wendlulisa lwati ngekubhalwa phansi, ngekubukwa, ngekwekulalelwa, ngekwe-elekithroniki nobe-ke ngekwalolunye luhlobo longumbhalo lobuketiwe nobe yi-edishini yembhalo lonekwehluka lokubonakalako ngekwelwati lolumumetfwe nobe ngekwesakhiwo sekwetfulwa loshicilelwe eNingizimu Afrika nobe ulungiswe wentelwa kutsi uhambisane ngekwesive seNingizimu Afrika.
Kulondvolota emagugu ebuve langimibhalo kusita ekutsini takhamuti tikwati kufinyelela kuyo yonkhe imibhalo yelwati leshicilelwe eveni lato. Ngaleyo ndlela kugcina ngekwemtsetfo ngulenye yetinsika tenkhululeko yelwati.
Loko kwenta kutsi live letfu likwati kugcwalisa tibopho letimbili letisisekelo kutekutiphatsa kumuntfu jikelele.
Kwenta siciniseko sekutsi lokukanye kunekhophi leyodvwa yembhalo ngamunye loshicilelwe lolondvolotiwe kantsi ungatfolakala kutsi usetjentiswe tifundziswa lokungaba ngulababuya kuwo wonkhe umhlaba.
kwenta siciniseko sekutsi umcambi angalahlekelwa ngumbhalo wakhe ngesizatfu sekuhamba kwesikhatsi nekutsi uhlale utfolakala kubacwaningi bangemuso kunekwenteka kutsi kwente bonkhe labasebentisa tindzawo tekugcina ngekwemtsetfo babe nelwati lwekutsi yini leseyishicilelwe nobe lekhicitiwe kwakha sisekelo sekubutsela ndzawonye tinhlu temibhalo tavelonkhe naletinye emadathabhesi lachweba basebentisi kuvelonkhe nakumave emhlaba ngebukhona betincwadzi naleminye imibhalo ngaleyo ndlela kukhutsate kusabalaliswa nekutsengiswa kwayo yakha sisekelo sekubutsela ndzawonye tibalo tetincwadzi mhlaba wonkhe te-UNESCO lokusuke kungumtfombo lolusito welwati lwemabhizinisi letekuhweba ngetincwadzi. Kungatfutfukela kulelo zinga nakuletinye tinhlobo tekwetfula.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTebuciko nem.txt</fn>
Lulwumi lwemuntfu ngetindlela letinyenti lisikhumba sesibili. : intfo leyimvelo yaloyo naloyo muntfu lophile kahle, lesiveta ngayo ematsemba etfu kanye netinjogo, sicacisa imicabango kanye nalokubalulekile kitsi, sifundza lesihlangabetana nako kanye nemasiko, nekwakha umphakatsi wetfu kanye nalemitsetfo lewubusako. Kungenca yelulwimi kutsi siphila njengebantfu kulomhlaba lontjintjantjintja njalo. Lilungelo lekusebentisa tilwimi letisemtsetfweni letitsandvwa ngitsi lemukelwe etikwemGomosisekelo wetfu futsi nemTsetfosisekelo wetfu uyakuvuma kutsi tilwimi tebantfu bakitsi tingumtfombo lekumele uciniswe?
Ngiyatigcabha ngekutsi, ngemuva kwenchubo lejulile yekutsintsana, ekugcineni sesisesimeni sekumemetela luhlaka lwenchubomgomo yelulwimi eNingizimu Afrika. Loku kupheleliswa kwenchubo leyacalwa nga-1995, ngalesikhatsi ngicoka liCembu leliseBenta ngekuHlelwa kweluLwimi (LANGTAG) kutongiluleka ngeluhlaka loluvisisekako lwenchubomgomo yelulwimi kanye nelicebo. Lesinyatselo besidzingeke kakhulu uma kubukwa (a) lokweswelakala kwekubeketelelana ngekuhlangahlangana kwetilwimi nekutsi lobulwiminyenti lobuvela lapho buyindlela leyiyinkinga lebita kakhulu lebonakala kuletinye tincenye temphakatsi wetfu, futsi (b) nalokusolwa lokungapheli kwebantfu labaphetse tetilwimi ngalemvamisa yekusetjentiswa kwelulwimi lunye (bulwiminye) eNingizimu Afrika?
Loluhlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe luncike kulemiphumela yetinchubo tekutsintsana, ne-LANGTAG kanjalo nangemitamo yeliTiko lami ngekubambisana nesiGungu lesingiBonisako ngenChubomgomo yeluLwimi. Loluhlaka lwenchubomgomo lubaluleke kakhulu ekuphatfweni kahle kwemitfombo lehlangahlangene yetilwimi tetfu kanye nekuphunyeleliswa kwenjongo yahulumende yekutfutfukisa intsandvo yelinyenti, bulungiswa, kulingana kanye nelubumbano lwavelonkhe. Kungalomoya kutsi kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11 telive letfu njengoba tinendzawo kumTsetfosisekelo wetfu titsatsa indzawo lesemkhatsini kulenchubomgomo.
LoluHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake leliphuzu lekutsi lizinga letilwimi tetfu lincunywa ngalokukhulu kusetjentiswa kwato kutemnotfo, nakucociswana kanye netepolitiki. Uma lulwimi lulahlekelwa kubaluleka kwalo kulomkhakha lizinga lalolulwimi liyehla. LuHlaka lweNchubomgomo luphindze lunake kutsi sibukene nensalele yekuhlangana kwemhlaba nekutsi tilwimi tetfu tendzabuko kumele tibe yincenye yalendzawo lekhula ngekushesha yethekhinoloji. Ngaloko-ke, luhlose kubuyisa simo kanye nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Ngiyetsemba kutsi tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika titawumukela loluHlaka lwenChubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe njengelwabo. Ngiyetsemba kutsi ngekubambisana kumele sicinisekise kutsi inchubomgomo iba liciniso etimphilweni tetfu, iyasicinisekisa futsi isenta sitigcabhe ngesimilo setfu lesihlukile saseNingizimu Afrika yetfu.
Cishe tilwimi letingu-25 letahlukene tiyakhulunywa eNingizimu Afrika, letingu-11 tato tiniketwe lizinga lekuba semtsetfweni ngekusho kweSigaba 6 semTsetfosisekelo, 1996 (umTsetfo Nombolo. 108 wanga-1996), ngetizatfu tekutsi kusetjentiswa kwato kufaka 98% welinani bantfu leliphelele.
INingizimu Afrika ilive letilwiminyenti. Inkhomba lehlabako ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika nguleliphuzu lekutsi tilwimi tendzabuko letimbalwa tikhulunywa ngesheya kwemincele yetifundza, tisetjentiswa yimiphakatsi lekhulumako yetifundza letihlukile.
Kwanyalo kunekubonakala lokukhulu kwesidzingo sekucinisa imizamo yekutfutfukisa tilwimi tendzabuko lebetikhishelwe ecadzini ngaphambilini futsi nekutfutukisa bulwiminyenti uma ngabe bantfu baseNingizimu Afrika batawukhululwa kulokwetsembela lokwadlulele ekusebentiseni tilwimi letingasito tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni letibusako tahulumende.
Kuphatfwa kwekuhlangahlangana ngebulwiminyenti eNingizimu Afrika lengasasiyo yelibandlululo kube yinkhinga ngekuswelakala kwenchubomgomo yelulwimi lechazwe ngalokucacako, lokuholela ekusetjentisweni kwesiNgisi kanye nesiBhunu njengetilwimi letibusako kulemikhakha yetenhlalakahle kanye nepolitiki emphakatsini wetfu.
Emuva kweminyaka lesiphohlongo yentsandvo yelinyenti, iNingizimu Afrika nyalo seyifike ephuzwini lelibalulekile emlandvweni wayo bantfu baseNingizimu Afrika kumele baphendvule ngekwehlukahlukana kwetilwimi kanye nekwemasiko kanye netinsalela letikumTsetfosisekelo tebulwiminyenti, njengekungeniswa kwaloluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
LuHlaka lweNchubomgomo alusunguli kuphela indlela lensha yebulwiminyenti eNingizimu Afrika, kodvwa igcugcutela ngemandla kusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko njengetilwimi letisemtsetfweni kute kutsi kuphocelelwe futsi kutfutfukiswe lubumbano lwavelonkhe. Iyakunaka nalokumukeleka lokubanti kwekuhlangahlangana ngebulwiminyenti, bulungiswa bemiphakatsi, lomgomo wekufinyelela ngekulingana kutemisebenti yemphakatsi kanye netinhlelo, kanye nekuhlonipha emalungelo elulwimi.
Lomculu ubeka sobala luhlaka loluvumako ekwabeni kwetilwiminyenti ngalokulula ngekhatsi kwemincele yemTsetfosisekelo.
Kusukelwa ekuhlaleni kwemaDashi eNingizimu Afrika nga-1652, ngekulandzela\na kwetikhatsi tekubusa kwemaNgisi, iNyonyana yaseNingizimu Afrika, kanye nekusungulwa kwembuso welubandlululo kanye neRiphabliki yaseNingizimu Afrika, futsi nentsandvo yelinyenti nga-1994 kanye nalokugunyatwa ngumTsetfosisekelo kwebulwiminyenti lobusemtsetfweni, inchubomgomo yelulwimi yahulumende kanye netiphatsimandla tahluleka kunaka kwehlukahlukana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika.
Loku kwaholela ekutseni tilwimi tingalingani nekubuswa lapho kubusa kwesiNgisi kanye nesiBhunu kwakha budlelwane lobungalingani emkhatsini waleti tilwimi kanye netilwimi talabamnyama.
Ngaloko, inchubomgomo yelulwimi yemakholoni kanye neyelubandlululo, ndzawonye netinchubomgomo tetepolitiki netinchubomgomo tenhlalakahle, ngako-ke taniketa kukhula kuloluhla lwetilwimi, lokungalingani lapho khana takhiwo tebuhlaka nekungalingani ngesigaba lokukhombisa umphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tonkhe leti tento tehlisa lizinga lelisetulu letilwimi tendzabuko kanye netinhlobo titilwimi tebantfu base-Afrika nalamanye emacembu labekabadlululwa kufaka ekhatsi labaNgeva etiNdlebeni nalabangaBoni kufaka buntsamo lukhuni lobubi ngetilwimi talabamnyama, lobungakabanjwa tikhulumi tesiNgisi kanye nesiBhunu kuphela, kodvwa naletinyenti tikhulumi tetilwimi talabamnyama ngekwato?
Lesimo siciniswa kutsi tinhlangano tahulumende netangasese tivame kutsatsa tincumo tekusetjentiswa kwelulwimi lokuphikisana nekwentelelwa lokukumtsetfosisekelo kanye netidzingo leticondzene netilwimi ngenca yetizatfu tekungacacelwa kahle kanye netekufuna emandla letilwa nekufakwa kwebulwiminyenti.
Sigaba 6 semTsetfosisekelo sentelela luhlaka loluphakeme lolusemtsetfweni lwebulwiminyenti, kutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kanye nekukhutsatwa kwenhlonipho nekubeketelelana kulokuhlangahlangana ngebulwiminyenti kwaseNingizimu Afrika. Sincuma emalungelo elulwimi lwetakhamiti, lekumele ahlonishwe kunchubomgomo yelulwimi yavelonkhe.
LomTsetfosisekelo ugcizelela kutsi tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kumele tibe nesitfunti lesilinganako futsi aphatfwe ngalokulinganako, lokutawubese kukhulisa lizinga nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko, nahulumende atsatsa tindlela tesishayamtsetfo kanye naletinye kulawula kanye nekucapha simo sekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko letingenamatfuba?
UmTsetfosisekelo uvumela luntjintjo kulesiomo selulwimi kulolonkhe lelive, unikketa kunakwa kutenhlalakahle kanye netepolitiki kulamacembu etilwimi lebekancishwe ematfuba ngaphambilini ngetizatfu tetidzingo letivakalisiwe temiphakatsi kanye nemacembu lanenshisekelo?
Sigaba 6 semTsetfosisekelo udzinga tindlela tekwenta tilungiswe kutotfutfukisa letilwimi tendzabuko.
Sigaba 6 na ticuketse kuniketelwa lokuhlobene netilwimi kwahulumende wavelonkhe nabohulumende betifundza, lapho khona emaTiko ahulumende kumele asebentise lokungenani letimbili tilwimi letisemtsetfweni.
Kutfutfukisa kuhlangahlangana ngebulwiminyenti ngalokwendlulele, Sigaba 6 sivumele kusungulwa kweliBhodi letiLwimi laseNingizimu Afrika (PanSALB) kutotfutfukisa bulwiminyenti futsi libone kutfutfukiswa kungasetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuphela, kodvwa netilwimi tema-Khoyi, maNama kanye nemaSani, kanye neluLwimi lwemaSayini lwaseNingizimu Afrika. I-PanSALB itawuphindze itjale inhlonipho yetilwimi temlandvo letikhulunywa tincenye temphakatsi wetfu, kanye naletilwimi letisetjentiselwa tinjongo tetenkholo.
Lokunye kuvunyelwa lokuphatselene netindzaba telulwimi kwentiwa kulenye indzawo yemTsetfosisekelo. Sigaba 9 uvikela kubandlululwa ngetizatfu telulwimi, ngalesikhatsi tigaba 30 na 31 tikhuluma ngemalungelo ebantfu mayelana nemasiko, inkholo, kanye nekutibandzakanya ngekwelulwimi kanye nekutitsakatisa. Sigaba 35 na ukhuluma ngemalungelo elulwimi lwebantfu lababoshiwe, labagciniwe nalabasolwa ngalokutsite, ngekugcizelela ikakhulukati ngelilungelo lekugwetjwa ngalokungabandlululi nengcubo lechutjwa nobe itoligwe ngelulwimi lolutsadvwa nguloyo muntfu.
LiTiko leTemfundvo (DoE) yangenisa luLwimi etikweNchubomgomo yemFundvo (LiEP), legcizelela bulwiminyenti njengekululwa kwekwehlukahlukana ngemasiko futsi nencenye leyinkhaba yekwakha iNingizimu Afrika lengabandlululi ngelibala. Ngalesikhatsi umgomo lokuncikwe kuwo kugcina lulwimi lwebafundzi lwasekhaya etikwekufundza nekufundzisa, kodvwa kukhutsata kutsi bafundze tilwimi letingetiwe futsi. I-LiEP ibukana naletindzaba njengetilwimi tekufundza nekufundzisa etikolweni tahulumende, luhlelotifundvo lwasesikolweni, kanye nemisebenti lehlobene netilwimi temaTiko eTemfundvo etifundza kanye nemitimba lephetse etikolweni?
UmTsetfosisekelo naletinye tishayamtsetfo letihlobene kuyabonakala kutsi tisekela kutfutfukiswa kwebulwiminyenti eNingizimu Afrika. Loluhlaka lwenchubomgomo limele livumele ngalokwanele kwekuhlanganiswa kwenchubomgomo yelulwimi kuto totintsatfu tigaba tahulumende futsi luvete ngalokucacile kutsi tinchubomgomo timephi ngelizinga nangekusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni kuto tonkhe letifundza letiyimfica taseNingizimu Afrika.
Inchubomgomo yelulwimi iyanaka kwentelela kwemTsetfosisekelo etikwebulwiminyenti futsi iyavumelana netinjongo tahulumende etikwetemnotfo, tenhlalakahle kanye nekukhula etikwetemfundvo kute?
kutfutfukisa kuphatfwa kahle kwelulwimi kute kube nekuphatfwa kahle kwetemisebenti yesive kuhlangabetana nalokulindvwe likhasimende kanye netidzingo.
kuvimbela kusetjentiswa kwanobe ngabe nguluphi lulwimi ngetinjongo tekuchaphata, tekubusa kanye nekubandlulula, kanye nekukhulisa kucatjangwa kwebantfu uma kwentiwa tintfo letitsandvwa bantfu, tidzingo kanye netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekukhulumisana kanye netinkhulumo-mphikiswano letichubekako.
Kutfutfukisa bulwiminyenti eNingizimu Afrika kudzinga imizamo lenganciphisi lwati losevele lukhona emiphakatsini lapho tilwimi letisemtsetfweni tendzabuko tibaluleke kakhulu. Loku kutawentiwa ngekusetjentiswa nangekubandzakanywa kwemiphakatsi njengebabambi belichaza etinchubeni tekutfutfukiswa kwetilwimi.
Kubandzakanya bocwepheshe kutsi bancedze kulenchubo yekusungula tinhlelo letisebentako tebulwimin ngekwenta luhlolo kanye nekusakatwa kwalokutfoliwe.
Kwenta lubanjiswano kanye nekwabelana ngemitfwalo emkhatsini wabohulumende labangemalunga e-SADC kutawuphutfumisa kutfutfukiswa kwelulwimi.
Kubamba, emikhatsini levakalako, kubuyeketwa kwenchubomgomo kubuka inchubekela phambili ekubeni uphakatsi wetilwiminyenti waseNingizimu Afrika.
Indlela lencike emiphakatsini ekutfutfukiseni bulwiminyenti ngiye lengaba nemiphumela lemihle, ngenca yebunyenti lobukhulu bemphakatsi waseNingizimu Afrika. Kumele kube khona indlela lendlalekile futsi lebandzakanya wonkhe wonkhe ekuhlelweni kwelulwimi nasekusetjentisweni kwenchubomgomo lecinisa bucwepheshe bebuciko ekundluliseni lwati kanye nemakhono.
Tonkhe takhiwo tahulumende (hulumende wavelonkhe, wetifundza, kanye newasemakhaya), kanye netinhlangano letisebentisa emandla ahulumende nobe tenta umsebenti wahulumende ngekusho kwemtsetfo, aphocelelwe luHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi.
Ekutfutfukiseni bulwiminyenti tifundza titawakha tinchubomgomo tato ngekuhambisa naletinkhomba leticukatfwe kuloluhlaka lwenchubomgomo, banaka tenteko tetigodzi tabo, kanye netidzingo nalokunconywa ngumphakatsi njengoba kushiwo kumTsetfosisekelo.
Bohulumende basemakhaya batawuncuma kusetjentiswa kwelulwimi kanye nalokufunwa miphakatsi yabo ngekuhambisana neluhlaka lwenchubomgomo yelulwimi lwetifundza. Ngetulu kwekuncuma kusetjentiswa kwelulwimi kanye nalokufunwa miphakatsi yabo, bohulumende basemakhaya kumele ngekuchumana lokubanti nemiphakatsi yabo kumele, basungule, bakhiphe futsi basebentise inchubomgomo yebulwiminyenti.
Tilwimi letisemtsetfweni njengobe titawusetjentiswa kumisebenti yetishayamtstfo, kufaka ekhatsi imikhicito ye-Hansard, njengendzaba yelilungelo; njengobe kudzingekile uma kungenteka kube netindzaba tesishayamtsetfo tesifundza, tenteko tesifundza titawuncuma tilwimi lekumele tisetjentiswe.
Hulumende utawugcugcutela, lapho kudzingeke khona asekele, emabhizinisi angasese kusungula nekusebentisa inchubomgomo yelulwimi yabo ngekuvumelana neluHlaka lweNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe.
Tilwimi letisebentako/tilwimi tekubhala: Ngekuvumelana, leso naleso sakhiwo sahulumende kumele sivumelana ngelu(ti)lwimi lolusebentako (ngetinjongo tekuchumana ngaphakatsi kwematiko kanye nekuchumana nalanye ematiko); uma kungukutsi lapho kungakhonakala khona, tute umuntfu lotawuvinjelwa kusebentisa lulwimi lolufunwa nguye. Ngetinjongo tekubamba imihlangano nobe kwenta imisebenti lekhetsekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekuhusha nobe kutoliga (ngekulandzelana nangeskhatsi sinye, sikhatsi sinye, nobe kutoliga ngekuhleba) lapho kungakhonakala ngalokubonakalako.
Kuchumana nemalunga emphakatsi: ngetinjongo tekubhalelana ngalokusemtsetfweni, lulwimi lelitsandvwa sakhamiti kumele lisetjentiswe. Konkhe kuchumana ngemlomo kumele kuchubeke ngelulwimi kwenteke ngelulwimi lolitsandvwa ngulabantfu lelicondziswe kubo. Uma kudzingekile, yonkhe imizamo kumele yentiwe kusebentisa tinsita tekwenta lulwimi lube lula njengekutoliga (ngekulandzelana, ngasikhatsi sinye, lucingo nobe kutoliga lokuhletjiwe) lapho kungakhonakala khona.
Imibhalo yahulumende: Luhlelo lwemibhalo lwebulwiminyenti lolusebentako kumele lilandzelwe ematiko ahulumende wavelonkhe kulemibhalo lengadzingi kutsi ikhishwe kuto tonkhe tilwimi letiyi 11 letisemtsetfweni.
Lapho kusebenta lokunemiphumela nalokusimeme kwahulumende kunobe ngabe ngusiphi sigaba kudzinga kuchumana lokuvisisekako kwemniningwano, kumele kukhishwe ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11 futsi, etifundzeni, ngetilwimi letisemtsetfweni letiniketiwe esifundzeni.
Lapho imiculu yahulumende ingeke yentiwa kutsi itfolakale kuto tonkhe toyi 11 tilwimi letisemtsetfweni, ematiko ahulumende avelonkhe kumele ashicelele imiculu sikhatsi sinye lokungenani ngetilwimi letisitfupha.
Umgomo wekujikeleta kumele usetjentiswe uma kukhetfwa tilwimi tekukhipha imiculu yahulumende kuletilwimi tebeNguni kanye netesiSutfu.
Kuchumana nemhlaba jikelele: Kuchumana kwahulumende nemhlaba jikelele kutawuvama kuba siNgisi nobe ngalokungakavami kwentiwe ngelulwimi lolukhetfwe ngulelive lekuchunywana nalo.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yelulwimi kutawungeta kufuneka kwekuhumusha nekuhlela umsebenti kanye nemisebenti yekutoliga, ikakhulukati tukwe tilwimi tendzabuko. Indzikimba yelwati lwekuhumusha kuletilwimi kutawufuneka ilulelwe ematikweni ahulumende futsi nakumkhakha wangasese, njengebasebenti belulwimi labatimele, bahumushi, bahleli kanye nebatoligi kumele batfutfukiswe. Lesidzingo lesingetiwe semisebenti yetisebenti telulwimi letingubocwepheshe kutawudzinga kuceceshwa kwemakhono lokungetiwe.
Kusungulwa kwemayunitsi elulwimi kulelo nalelo litiko lahulumende wavelonkhe kanye nakuleso naleso sifundza kutawuba nemtselela etintfweni letentiwa luPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS). I-NLS itawudzingeka kutsi ichumanise kuphatfwa kwekusetjentiswa kwenchubomgomo ngekwenta lula kuceceshwa kwelicembu lesitafu selulwimi emisebentini yekuhlelwa kwelulwimi nekwesekela tinhlelo temisebenti talamacembu. I-NLS itawuphindza ibe nemtfwalo wekuchumanisa kusungula tinhlelo tekuceceshwa kwebahumushi, bahleli kanye nebatoligi, kanye nekusungula tinkhomba letisebentako etindzabeni tekhwalithi.
Tindzawo tetheminografi netheminoloji nato kanjalo titawutsintseka. Lomsebenti longetiwe wekuhumusha utawudzinga kusungulwa lokuphutfumako kwetheminoloji kuletilwimi letisemtsetfweni kanye netelibhange-lemathemu laVelonkhe lelitfolwa kalula kuhulumende nakubasebenti betilwimi labatimele.
kutfolakala kwekusetjentiswa kwethekhinoloji yelulwimi lwebantfu (HLT) (sibonelo. Kuhumusha lokuncedvwa ngemshini, tinkhumbulo tekuhumusha, tihloli tipelingi) kuletilwimi tendzabuko kutawudlala indzima lenkhulu emisebentini yekwentiwa lula kwelulwimi.
Bukhulu lobukhetsiwe bemagumbi etilwimi butawuncunywa nekuceceshelwa emakhono kulendzawo kutawubekwa phambili emva kwesibalo setilwimi letisemtsetfweni lekumele tisetjentiswe setincunyiwe. Emagumbi lacuketse sitafu sabochwepheshe labane nobe ngetulu atawudzingo bomabhalane.
Kwakhiwa kwemakhono etindzaweni letiboniwe tekwentiwa lula kwelulwimi kutawenteka ngekubambisana lokunamatselene nebaniketi balomsebenti njengetakhiwo temfundvo lephakeme letiniketa tinhlelo letamukelwa yi-SAQA kanye nemakhozi ekusebenta ngelulwimi, kuhumusha, kuhlela, kutoliga, kuhlela lulwimi, itheminografi kanye neleksikhografi.
Sigaba lesichubekako ekusebentiseni lenchubomgomo esikhatsini lesifishane, lesilingene kanye nasesikhatsini lesidze yindlela lencomekako kuto tonkhe tigaba.
Mayelana nemibhalo yahulumende, kwentiwa kwayo kutawubekwa ngendlela lentjintjeka kalula kanye nalephatsekako imitimba yahulumende esikhatsini lesingaba lokungenani iminyaka lemitsatfu. Lokuhle ngalokwentiwa kancane kancane kwalomtimba wemisebenti kutsi ematiko angakhona kutfutfukisa lwati ngalokwengetiwe futsi aphatse lendlela yekwenta ngemphumelelo lenkhulu.
Imitimba yahulumende itawuba nesikhatsi sekuhlela tinhlelomali ngekungeta kancane kancane kuniketwa kwemali esikhatsini se-MTEF nemisebenti yekuhlela ngekuhambisana netinsita letidzingekako ekusebentiseni ngemphumelelo kwenchubomgomo.
Tindlela tekugadza kucinisekisa ikhwalithi yekuhumusha kanye nemisebenti yekuhlela titawusungulwa.
Ngekubambisana ne-PanSALB, liTiko leTebuciko nemaSiko litawugadza inchubekela phambili bese liyabika emikhatsini lebekiwe kuto tonkhe tigungu letitsintsekile.
Kubuyeketwa kwenchubomgomo kutawentiwa ngenjwayelo futsi nalokunconywako kutawushiwo kute kuchitjiyelwe lapho kudzingeke khona kute tinhlelo mali tilungiswe ngalokufanele.
Takhiwonchanti letidzingekako kusebentisa lenchubomgomo titawakhiwa. Loku kutawufaka ekhatsi kusungulwa kwemagumbi elulwimi kuwo onkhe ematiko avelonkhe kanye nasetifundzeni ekuphatsa?
Letinye tindlela tekusebentisa inchubomgomo letitawusetjentiswa kutawuba yiNdlela yekutiPhatsa yeluLwimi yebaSebenti baHulumende, kusungulwa kwemKhandlu webaSebenti beluLwimi waseNingizimu Afrika, tetemiSebenti yekuToliga ngeluCingo eNingizimu Afrika (TISSA), licebo lekutfutfukiswa kwetilwimi lebetibandlululiwe ngaphambilini kanye neHLT.
kwesekela kutfutfukiswa kwemitfombolusito yeluntfu ekusetjentisweni ngemphumelelo kwebulwiminyenti.
kuphatsa lomsebenti wekwentiwa lula kwelulwimi, lokukuhumusha, kutoliga kanye nekusungulwa kwetheminoloji, ngentfutfuko kanye netishayamtsetfo letifanelekile.
kwesekela bulungiswa lobukhetsekile nobe tinhlelo tetilwimi tendzabuko lebetibandlululiwe, lokungukutsi, Tilwimi talabamnyama kanye netilwimi temaKhoyi, maSani kanye nemaNama, kanye nelulwimi lwetandla lwaseNingizimu Afrika, kanye neku kwesekela kufundvwa nekufundziswa kwato tonkhe Tilwimi talabamnyama letisemtsetfweni eNingizimu kuwo onkhe emazinga esikolo.
Injwayelo yekusebentisa tilwimi letimbili (akusho kutisebentisa ngekulingana totimbili).
Kutfutfukiswa kwelulwimi ngekuwalinganisa, kuwetayetisa kanye nekukhutsata kutsi lulwimi lusetjentiswe emsakatweni, kutemfundvo, emtsetfweni nasetinhlelweni tekuphatsa, njalo njalo, futsi nekuniketa jikelele bubanti bekushicelelwa kwemsebenti wemibhalo kulelo lulwimi.
Umsebenti wekulungisa emaphutsa kanye/nobe indlela yemiculu lebhaliwe.
Lizinga lekulingana, kungakhetsi; kusebentisa ngekulingana; lokukahle nalokulungile.
Kushiwo lulwimi nobe tilwimi letitsite endzaweni letsite, lobuncunywe ingcikitsi yelulwimi lolusetjentiswako, umsebenti, balaleli kanye nemlayeto londluliswako.
Tilwimi letingesito tendzabuko yelive kodvwa tilwimi letiletfwe bahambi.
Kungcikitsi yaseNingizimu Afrika, kunetilwimi lebetinganakwa ngemacembu lanemandla akudzala futsi ke ngenca yaloko betingasetjentiswa nobe tisetjentiswe kumsakato, kutemfundvo (emva kwesikolo semfundvo lephasi), nobe esiveni nobe emnotfweni. Letilwimi betingasekelwa ngalutfo. Tifaka ekhatsi tilwimi tendzabuko, tilwimi temafa kanye nelulwimi lwemasayini.
Kusetjentiswa kwelwati lwetilwimi ekutfutfukisweni kwetinhlelo tangcondvomshini letingabona, tivisise, tihumushe futsi tikhiphe lulwimi lweluntfu ngato tonkhe tindlela; njengekutfutfukiswa kwetisetjentiswa letenta kutsi kukhonakale kutsi bantfu basebentisane nangcondvomshini.
Indzabuko yelulwini lwelive.
Sento sekundlulisa inkhulumo kulelinye lulwimi iyiswe kulolunye lulwimi.
Kucaphela kutsi lulwimi lusetjentiswa njani esiveni, kutsi basebentisi belulwini bayawati yini emalungelo elulwimi, nekutsi lulwimi lusetjentiswa njani ngehlomisa nobe ekwehliseni luntfu.
NgekwemTsetfosisekelo, tonkhe tilwimi kumele tihlonishwe ngalokufanako. Kuphatfwa ngekufana kwetilwimi letimbili nobe ngetulu, ikakhulukati ngekuya ngemkhambatsi njengesishayamtsetfo, tebulungiswa, kuphatfwa kanye nekucondziswa kwemphakatsi.
Kuphakelwa ngetilwimi lokulinganako futsi/nobe kuphatfwa kwetilwimi letimbili nobe ngetulu. Tintfo letifana nelinani lebakhulumi kanye nesimo selulwimi singenta kutsi inchubomgomo incume lapho kungasetjentiswa khona lulwimi lolutsite. Lokusetjentiswa angeke kulingane. (A) umbuso angeke usebentise ngemphumelelo tilwimi tato tonkhe takhamiti futsi ungahle utibophelele ngekusebentisa lulwimi nobe tilwimi tawo letisemtsetfweni, nobe tilwimi letitsite, ngandlela tsite (Turi, 1993:14-15)?
Kuhlelwa kwetilwimi kubukene netimphendvulo tetinkinga tetilwimi ngekutfola letinye tindlela kanye nemiphumela. Kufaka ekhatsi tinchubo tekucondzisa kanye nekwenta kancono tilwimi ngekutfutfukisa tilwimi.
Sincumo lesisemtsetfweni sesimo setilwimi letehlukene letikhulunywako emiphakatsini, sibonelo, nguluphi lulwimi lolutawuba lulwimi lwesive nobe lulwimi lolusemtsetfweni, ngutiphi tilwimi letitawusetjentiswa egodzini kantsi time kuphi.
Imitsetfo lencuma timo lapho takhamiti tingatikhetsela khona tilwimi.
Titfunywa tahulumende ematikweni nasetifundzeni kubukana netindzaba tetilwimi talelo litiko nesifundza letisukela kuNchubomgomo yeluLwimi yaVelonkhe futsi titsintsane nematiko ngaletiphatselene netilwimi.
Umsebenti wekubhalwa kwetichazamagama.
Tinhlelo tangcondvomshini letihumusha imiculu ye-elekhroniki kusuka elulwimini kuye kulolunye.
Nobe nguluphi lulwimi lolungasetjentiswa ngalokusemtsetfweni nobe lolucekelwako ekusetjentisweni etindzaweni letisetulu (sib. kutemfundvo kutekwelashwa). Kunganakwa phasi esikhatsini lesinyenti kusho kuba phasi kwelulwimi futsi kungenteka nebantfu bakhona. Sibonelo, siTsonga, siVenda, siNdebele nesiSwati titsatfwa njengetilwimi letiphasi eNingizimu Afrika?
Lulwimi lwekufundzisa ekilasini njengobe lukhonjisiwe kukharikhulamu nakunchubomgomo yelulwimi. Lulwimi lwekufundza lufaka kancane umcondvo wekutsi kungasetjentiswa tilwimi letinyenti futsi nebafundzi bangafundza lolunye lulwimi ngaphandle kwelulwimi lolusemtsetfweni?
Kusetjentiswa kwetilwimi letintsatfu nobe ngetulu ngumuntfu munye nobe licembu lebantfu njengebantfu besigodzi lesitsite nobe sive.
Lulwimi lolusetjentiswa kuhulumende, enkantolo yemacala, kutemabhizinisi, kutemfundvo nakumsakato.
Sento sekuguculela umculu kulolunye lulwimi ubhalwe ngalolunye.
Kwemukelwa kwemathemu lathekhnikhali lamiselwe sifundvo lesitsite.
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leTemisebenti.txt</fn>
Sandvulelangculazi (iHIV) kanye neNgculazi (i-AIDS) titinkinga tempilo yemphakatsi, letiletsa tinkinga kutemnotfo, nakutemisebenti kanye nakumalungelo eluntfu.
Kuyabonakala kwekutsi iHIV/AIDS sifomcedzave lesitawutsintsa tindzawo temisebenti, ngekuletsa kugula lokungapheli, kulova kanye nekufa lokutawuholela ekulimaleni kwemkhicito, tinzuzo tesisebenti, umsebenti wetempilo nekuvikeleka, tindleko temkhicito kanye nekutimisela emsebentini.
Sandvulelangculazi asibuki kutsi uphila nabobani, unemminyaka lemingaki, webulili lobunjani kumbe wakuluphi luhlanga, kodvwa kuyavumeleka kwekutsi simo setemnotfo sinesandla ekuveteni tinhlobonhlobo tetifo. Sandvulelangculazi sitimisela kakhulu endzaweni lapho kunendlala khona, nalapho kugcwele khona bantfu emadolobheni, nalapho kuneludlame khona kanye nekungahlaliseki kahle. Kutsatselana kwalesifo kubhebheteliswa kungalingani kwetinsita netindlela tekutfutseleka emadolobheni kusukwa emaphandleni. Bomake, ngabo lebasenkingeni kakhulu ekutfoleni lesifo ngekwemasiko kanye nesimo lesingekho kahle semnotfo lesibenta kutsi bangakhoni kunakekela kahle timpilo tabo.
Lokunye nge-HIV/AIDS kungukutsi sifo lesihambisana ngekunganaki, kuncuma kucala, kubandlulula kanye nekunyembenywa. Etindzaweni temisebenti kubandlululwa kwebantfu lebane-HIV kanye ne-AIDS kugcugcutelwa ngetento tekubahlola ngembi kwekubacasha, kubacosha uma kutfolakala kwekutsi banalesifo kanye nangekubanciphisela tinzuzo tabo.
Lenye indlela yekunciphisa nekuphatsa kwekundlondlobala kwe- HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kusebentisa luhlelo kanye nenchubomgomo. Kukhuluma nge-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kutoncedza baphatsi, tinyonyana tebasebenti kanye nahulumende ekufakeni sandla tikwemitamo etigodzini, esiveni nasemaveni angaphandle ekulweni nalesifo. Ngekubona loku, lolucwebu lentelwe kuncedza bacashi, tinyonyana tebasebenti kanye netisebenti.
kunciphisa kwelubandlululo ebantfwini labanesandvulelangculazi endzaweni yemsebenti.
Timfuno tekucala letibalulekile kuholela bacashi netinyonyana tebasebenti ekusebentiseni lolucwebu ekuboneni kutsi bantfu lebanesindvulelangculazi ababandlululwa etindzaweni temsebenti.
Injongo lengaphasi yalelucwebu kuniketa indlela lecondzisako kubacashi, tisebenti netinyonyana tebasebenti ngekutsi bangayiphatsa njani iHIV kanye ne AIDS etindzaweni temisebenti. Kusukela sifomcedzave se-HIV/AIDS sidlala inzima emsebentini nasebantfwini emikhakheni lehlukahlukene, kudzingeka lubambiswano ebantfwini lolutofaka tonkhe tintfo. Lolucwebu lufaka umgomo lokukhulunywa ngawo kakhulu kulomtsetfo lohleliwe ephuzwini 5.
kwakha inchubo yekuphatsa tehlakalo emsebentini netikhalo tekuncepheteliswa.
i emkhatsini webacashi, tisebenti kanye netinyonyane tetisebenti emsebentini; kanye ii emkhatsini wasemsebentini kanye nalabanye labatsatsa indzima lebalulekile, esigodzini, esiFundzeni nasesigabeni saVelonkhe.
Ekwakhiweni kwesimo sendzawo lesitawuncedza tisebenti letine-HIV kutsi tikhune kuchubeka ngaphasi kwesimo lesitayelekile emisebentini yabo nangabe batfolakala kwekutsi baphilile kutsi bangakwenta loko.
iHIV/AIDS igadla kakhulu kubantfu labasikati ngako kumele kunakwe kakhulu ekutfutfukiseni kwenchubomgomo kanye netinhlelo letiphatselene nendzawo yekusebenta.
Bonke bacashi kanye netisebenti, kanye netinhlangano tabo letihlukahlukene tiyagcugcutelwa kwekutsi tisebentise lolucwebu kute takhe, tisebentise tiphindze tilungise inchubomgomo netinhlelo te-HIV/AIDS kute tifanele tidzingo tetindzawo temisebenti yabo.
Ngalenhloso yalolucwebu, leligama indzawo yekusebenta kumele lichazwe kabanti kunalencazelo leniketwa umTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, umTsetfo 66 wanga-1995, Sigaba 213, kutsi ifake simo sendzawo yekusebenta, kolokunye, bantfu labangenabo budlelwane bemcashi kanye nesisebenti, kodvwa basebenta etindzaweni letitimele nalabo labatisebentako?
LoluCwebu alunato tibopho temtsetfo letingeta kulemitsetfo lekumTsetfo wekuLingana kutemiSebenti kanye nemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, nobe kuleminye mitsetfo lebaliwe kuloluCwebu. Kuhluleka kulihlonipha akusho kwekutsi umcashi utawushushiswa, ngaphandle kwalapho loluCwebu likhuluma ngetibopho lemtsetfo.t?
LoluCwebu kumele lifundzwe ngekubambisana nalamanye maCwebu ekutiphatsa lakhishwe nguNdvunankhulu wetemiSebenti.?
LoluCwebu kumele lufundvwe ngekubambisana nemTsetfo wemTsetfosisekelo waseNingizimu Africa, No.
i umTsetfo wekuLingana kutemiSebenti, No.
Lokucuketfwe ngulolucwebu kumele kucatjangwe uma kwakhiwa, kusetjentiswa nobe kubuyeketwa nobe ngabe nguyiphi inchubomgomo yasendzaweni yemsebenti nobe tinhlelo letimayelana nemitsetfo lebaliwe ngenhla.
Letincenye letilandzelako titfolakala kulemitsetfo leshayiwe ngenhla. Loku kufanele kufundvwe ngekuhambisana naleminye mitsetfo leshayiwe. oned legislation.?
LoluCwebu lukhishwe ngekulandzela Sigaba 54 (a) semTsetfo weKulingana emSebentini, No 55 wanga-1998 losuselwa kumgomo longavumeli kucoshwa kwemuntfu ngenca yekutsi une-HIV. Kute kunedvwe bacashi netisebenti ekusebentiseni lomgomo njalo emsebentini, loluCwebu lutsatsa letinye tincenye ekushayweni kwemtsetfo.?
Sigaba 6 semTsetfo weteKulingana emSebentini ichaza kutsi asikho sisebenti lesingabandlululwa, nobe umuntfu lofuna umsebenti, nobe kuyiphi inchubomgomo yetekucasha, ngenca yekutsi une-HIV. Kunobe nguliphi licala lapho kucatjangwa kwekutsi umcashi ubandlulule sisebenti ngalokungekho emtsetfweni, umcashi kufanele akhombise kwekutsi lolubandlululo nobe lokwahlukanisa kuvumelekile.?
Asikho sisebenti, nobe lofuna umsebenti, lotawuphocelelwa ngumcashi kwekutsi ahambe luhlolo lwe-HIV kute kutfolakale kwekutsi une-HIV. Luhlolo lwe-HIV lelentiwa ngumcashi nobe lelentiwa esikhundleni semcashi litawenteka lapho inkantolo yetemisebenti ivuma kwekutsi loluhlolo luvumelana neSigaba 7 yemTsetfo weteKulingana emSebentini.
Mayelana neSigaba 187 (f) semTsetfo webuDlelwane kutemSebenti, No 66 wanga-1995, sisebenti lesine-HIV/AIDS angeke sicoshwe ngobe siphetfwe yi-HIV/AIDS. Uma kutfolakala kwekutsi kunetizatfu letivakalako letiphatselene nesimo sekuchubeka nekusebenta kanye nekutsi tinyatselo letivakalako tilandzelwe, angayekeliswa kusebenta ngekulandzela Sigaba 188 (a)(i).
Mayelana neSigaba 8 semTsetfo weteKuvikela kanye neteMpilo kutemiSebenti, No 85 wanga-1993, umcashi uphocelekile kwekutsi anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
Sigaba 2 neSigaba 5 semTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, No 29 -1996 ucacisa kwekutsi umcashi kumele anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
Sisebenti lesitowutfola iHIV ngenca yekuhlangana nengati lenalesifo ngobe singavikelekanga emsebentini, singafaka sicelo sekuncepheteliswa mayelana neSigaba 22 semTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini, No 130 wanga-1993.
Ngekuya kwesisekelo semTsetfo wekucashwa, No. 75 wanga-1997, wonkhe umcashi uphocelekile kutsi tonke tisebenti titfola umgomo wekucashwa, nebuncane bekugcina bemalanga ekugula Sigaba 222.
Ngekuya kweSigaba 24 (e) kwemTsetfo weluHlelo lwekweLapha, No. 131 wanga-1998, iregista yeluhlelo lekulapha akumele ikhombise nobe ikhombise lubandlululo kumalunga ayo ngesizatfu sempilo yabo. Lokunye mayelana na 67 imitsetfo imele icondzise kwekutsi tonke tinhlelo kumele tinikete buncane bekugcina benzuzo kumalunga ayo.?
Akukho umcashi lodzinga kutsi sisebenti, nobe lofuna umsebenti, kwekutsi entiswe luhlolo lwe-HIV kute abonise simo sakhe se-HIV. Njengobe kutfolakala kumTsetfo weKulingana emSebentini, bacashi kumele baye eNkantolo yebaSebenti kute batfole imvumo yaloluhlolo.?
Nobe ngabe Sigaba 7 semTsetfo wekuLingana emSebentini ayivumeli sicashi-nangabe tinsita tetempilo tiniketa ngeluhlolo kusisebenti lesicele loluhlolo, kutawuya ngekutsi tiNkantolo tebasebenti titawuvuma kwekutsi sisebenti singavuma kutsatselwa lelilungelo lalesigaba. Loludzaba alusengakadzalululwa tinkantolo.
kute lesigaba lesingaphasi sisebente, kuvunyelekile kwekutsi labo labatsatsa indzima bati nalendzawo lebekwe ngaphandle kwaleliphuzu 7.1.2.
njengesidzingo lesifanele sekucecesha nobe tinhlelo tekutfutfukiswa sitafu; kanye v njengetimfuno tekutsi utfole tinzuzo njengesisebenti.?
Njengenjongo yokwenta sincesitelo kuletingoti temsebenti letifaka ekhatsi kulimala engatini nalokusamanti engatini.
Ekhatsi kwesisebenti setenhlalakahle kanye nasebudlelwaneni besisebenti-nesiguli iiiNgesidzingo lesatiwako kanye nekukhulunyiswa kwasemuva nakwaphambili, njengobe kuchazwa kuNchubomgomo weSive kuliTiko leteMpilo ngenhla kweluhlolo le-HIV; kanye iv Ngenchubo lehlobene nemfihlo esimeni se-HIV kusisebenti njengobe kuchazwa kulomshwana 7.2 waloluCwebu.?
Wonkhe emahlolo, nalawo lavenyelwe kanye nalalungele kumele entiwe ngekulandzela iNchubomgomo yaVelonkhe yeliTiko leTemphilo yekuHlola iHIV lekhishwe ngekweNchubomgomo yaVelonkhe yemTsetfo weteMphilo, No. 116 wanga-1990.?
Labo labatsintsekako kuchaza kwekutsi sebanikiwe lombiko, futsi bayawuvisisa kanye nekutsatsa luhlolo lwe-HIV. Loko kuchaza kwekutsi umuntfu uyavisisa kutsi luyini loluhlolo, yinindzaba kudzingakalekile, tinzuzo, kulimala, tintjintjo kanye nemiphumelo lengahle ivele.?
Lokungatiwa, kubukwa lokungatsandzeki nobe luhlolo lwe-HIV endzaweni yemsebenti lungenteka nangabe lentiwa ngemvumo kanye nelusesho lelisemtsetfweni lemgomosiseko lentiwe. Lapho lusesho lwentiwe, lombiko lotfolakele akumele usetjentiswe ekubandlululeni ebantfu nobe emacembu ebantfu. Loluhlolo ngeke lutsatswe njengalolungatiwa nangabe kutfolakala kwekutsi lesimo sakhe se-HIV singancishiswa kuloluphumo,?
Lapho sisebenti sikhetsa khona kuveta ngekwaso simo saso se-HIV kumcashi nobe kuletinye tisebenti, lolwati akumele kwekutsi lwatiswe kulabanye ngaphandle kwemvumo lebhalwe nguleso sisebenti. Lapho imvumo lebhaliwe ingatfolakali, tinyatselo kumele titsatfwe kute ticacise kwekutsi lesisebenti sifuna kutatisa ngesimo saso.
nobe ababandlululwa kumbe banyembenywe.
Umcashi uphocelekile kwekutsi anikete aphindze anakekele, ngendlela langakhona ngayo, indzawo yekusebenta lephephile lengaletsi kulimala empilweni yetisebenti.?
Lizinga lengoti yekutsatselana kwe-HIV emsebentini lincane. Kodvwa tingoti letifaka ekhatsi lokusamanti emtimbeni tingenteka emsebentini, ikakhulukati etindzaweni tetempilo. Tonkhe tindzawo temisebenti kumele tibone kwekutsi tivumelana nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo emSebentini, lokufaka ekhatsi Timiso te-Hazardous Biological Agents, nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, nekutsi umgomosiseko usebenta ngaloku, kulokunye:?
ikulimaleka, uma kukhona, kwekutsatselana endzaweni yemsebenti lotsite;?
iikufundzisa lokufanelekile, kwatisa, kufundza ngekusetjentiswa ngetivikeli letisetjentiswa mhlaba wonkhe tekutfola, tisebente tibuye tinciphise lizinga lekutsatselana kwe-HIV endzaweni yemsebenti;?
Sisebenti singancepheteliswa uma ngabe sitfole iHIV engotini lesivelele emsebentini, ngekulandzela umTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini.?
i kuniketwa lwati etisebentini letingenwe sifo ngetinyatselo lekudzingeke kwekutsi titsatfwe kute sicelo sekuncepheteliswa samukeleke; neku ii kuncedza ngekuhlanganiswa kwelwati lelitawuncedza ekukhombiseni tisebenti kwekutsi tihlangene nengati lene-HIV.
Kuhlangabetana ne-HIV kanye ne-AIDS emsebentini kumele kubukwane nako ngekulandzela umTsetfo weteKulimala neTifo emSebentini.
Basebenti labangagulwa yi-AIDS bafanele kuphatfwa njengalabanye basebenti labagulwa tifo letifana nayo ekubukeni tinzuzo tebasebenti.?
Lwati lolumayelana netinzuzo ngesimo setempilo sesisebenti kumele lube yimfihlo futsi lungasetjentiswa ekubandlululeni.
Lapho umcashi aniketa lusito lwetempilo njengencenye yenzuzo yesisebenti kumele aciniseke kwekutsi lolusito alubandlululi, ngalokubonakalako nangalokungabonakali, kunanobe ngumuphi umuntfu ngenca yesimo sakhe se-HIV.
Lapho sisebenti sitfolakala kutsi sigula kakhulu singasakhoni kwenta umsebenti waso, umcashi uphocelekile kwekutsi alandzele timiso tekucoshwa kwesisebenti ngenca yekuhluleka ngembi kwekumyekelisa umsebenti, njengobe kutfolakala tikweluCwebu lekutiphatsa kahle ekucosheni lelitfolakala eluhlwini 8 wemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti.?
Umcashi kumele abone kutsi imfihlo yesimo sesisebenti lesiphetfwe yi-HIV siyanakekelwa ngesikhatsi kukhulunywa ngesimo saso sekuhluleka kusebenta. Sisebenti akumele siphocelelwe kwekutsi sitsatse luhlolo lwe-HIV nobe sichaze simo saso se-HIV njengencenye yenchubo ngaphandle kwekutsi inkantolo yebasebenti ilivumela lelo luhlolo.?
Bacashi kumele babone kwekutsi emalungelo ebasebenti mayelana ne-HIV/AIDS, kanye netilungiso letitfolakala kubo uma kuphulwe lawo malungelo, ayahlanganiswa kulenchubo yetikhalo lekhona.?
Bacashi kumele batise basebenti ngendlela lelandzelwako ekusebentiseni inchubo yetikhalo.?
Bacashi kumele baba nendlela yekuvikela imfihlo yebasebenti nangabe kutsetfwa licala, kubonwe nekutsi lelocala libanjwa ngasese.?
Kuphatsa ngekuphumelela kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti idzinga lusu loluhlangene lolufaka loku, ngalokunye, lemisuka lelandzelako:?
Tilinganiso letindze kanye naletimfisha kute usebente futsi unciphise, kufaka:?
bKuphatsa kwebasebenti labane-HIV kute kwekutsi bakhone kusebenta kahle ngekusheshisa; kanye c Emasu ekusebenta ngco kanye nangekungacondzisi kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti.
Bacashi kanye netinyonyane tebasebenti kumele batfutfukise emasu lafanele kute bati, balinganise kanye nekuphendvula nge-HIV/AIDS etindzaweni tabo sekusebenta kanye netigaba. Loku kufanele kwenteke ngekubambisana kwetigaba, kwesigodzi, kwesifundza kanye nekutentela kwesive nguhulumende, umphakatsi wesive kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende.?
Tinhlangotsi letingalimala tingafaka letilinganiso letilandzelako:?
iiIndlela kanye nekusebenta kwalenhlangano nangendlela lengakhuphula ngayo kutsambeleka ekutfoleni iHIV sibonelo kutfutseleka kwebantfu kuleli nobe kuhlala emahhositela;?
Luhlangotsi lwemphakatsi loludzebudvute nalapho lenhlangano isebentela khona; kanye vKulinganisa kwekugadla kwe-HIV/AIDS kulabantfu lebukene nabo kanye nalabanye labangayitfola.?
Tindleko letingacondzisi njengetindleko lesititfola ngenca yekulova kwebantfu emsebentini, kungaphatseki kahle kwesisebenti ngekwetempilo, kwehla kwemkhicito, nekwehla kwemoya wekusebenta kanye nekuphazamiseka kwendzawo yemsebenti ngetizatfu letitsite;?
imininingwane yenchubomgomo yekusebenta sibonelo.
viii imininingwane yekusebentisa kanye nekuhlanganisa tibopho; kanye ix kucaphela kanye nekuhluta kwetindlela tekusebenta.?
Tonkhe tinchubomgomo kumele takhiwe ngekuchumana nabo bonkhe lababambe lichaza endzaweni yemsebenti lokufaka ekhatsi tinyonyana tebasebenti, labamele basebenti, labasebenta ngetetempilo kanye neluhlangotsi lelibukene nebasebenti emsebentin.?
Lenchubomgomo kumele ikhombise simo kanye netidzingo taleyo ndzawo yekusebenta.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo nekusetjentiswa kwayo kuyinchubeko lentjintjantjintjako, ngaloko lenchubomgomo yendzawo yekusebenta kumele ibe:?
ibukwe njalo njengesifomcedzave kanye njengelwati lwesayensi; kanye iii icashelwe ngekusebenta kwayo ngemphumelelo bese kunakwe nekuphumelela kwayo.?
Kuyancomeka kwekutsi yonkhe indzawo yekusebenta kumele isebentele ekutfutfukiseni kanye nasekusebentiseni kweluhlelo lwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti lolutawulwela kuvimbela tifo letingangena, kuniketwe kunakekela kanye nekubambisana kubasebenti lebanalesifo nobe letibukene naso, bese kunakwe kugadla kwalomcedzave kulenhlangano.?
Bungayo nekufinyelela kwaloluhlelo endzaweni yemsebenti kumelwe luholwe tidzingo kanye nemtsamo waleyo ndzawo yekusebenta. Ngaloko, kuyancomeka kwekutsi lonkhe luhlelo lwendzawo yekusebenta kumele lulwele kunaka loku lokulandzelako ngekubuka imitamo yetigaba, tigodzi, tifundza kanye nesive sonkhana:?
kucashelwe njalo, kunakwe kubuywe kubuyeketwe loluhlelo.?
Bacashi kumele batsatse tinyatselo letibalulekile ekusiteni basebenti ngekutatisa ngetempilo letibalulekile, tenhlalakahle kanye netinsita tekuphila kahle emphakatsini, uma ngabe leto tinsita atitfolakali endzaweni yemsebenti.?
liTiko letemiSebenti kumele liciniseke kwekutsi lamakhophi aloluCwebu akhona futsi ayatfolakala.?
Bacashi kanye netinhlangano tabo kumele bafake loluCwebu ekuboniseni, ekufundziseni kanye nasetinhlelweni tabo tekwatisa basebenti.?
Tinyonyana tebasebenti tifanele tifake loluCwebu etinhlelweni tato tekufundzisa nekucecesha emashophistiwadi kanye nebasebenti.
Sifundvo setinhlobo tetifo, imbangela, kwandza kanye netindlela tekubukana naletifo esiveni.?
Kutsatsa luhlolo lwetempilo kute kutfolakale simo semuntfu se-HIV. Loku kungafaka phakatsi imibuto lebhalwe phasi nobe imibuto lephendvulwa ngemlomo lefuna kutfola ngesimo sakucala seluhlolo lwe-HIV; imibuto lephatselene nesilinganiso sekutiphatsa lokuyingoti (sibonelo imibuto lephatselene natemacansi, nelinani lebangani kutemacansi nobe lokwatiwako ngetemacansi); kanye netindlela letisunguliwe tekutfola simo se-HIV sesisebenti nobe semuntfu lofuna umsebenti.?
Inchubo yekutfola imvumo kusigulane lekhombisa kwekutsi uyavisisa ngalokuphelele lesimo nalemiphumela yaloluhlolo ngaphambi kwekuniketa imvumo.?
Incwadzi leveta simo senhlangano ngendzaba letsite.
Inchubo yekweluleka legcugcutela kuvisisa simo nenhloso yeluhlolo lwe-HIV. Ikhombisa buhle nebubi baloluhlolo emuntfwini bese ibuka kwekutsi lemiphumela levumako nobe lengavumi itawuletsa tiphi tingucuko.?
Kuchaza tingucuko letentiwako nobe tilungiso letentiwa tikwemsebenti nobe endzaweni yemsebenti letivumelekile futsi letitowenta umuntfu lophila ne-HIV/AIDS kwekutsi aphumelele kubamba lichaza nobe achubeke nekusebenta.
Sinciphiso tifo letitsatselanako temacansi. Leti tifo letitsatselanako kusukela ekuhlanganeni kwebantfu ngatemacasi, lokufaka ekhatsi lujovela, igonoriya kanye ne HIV.?
Loku akwatiwa, luhlolo lolungahlangani lolwentiwa kute kutfolakale sehlakalo kanye nekuvela kwalesifo emphakatsini lotsite nobe emacenjini kute kuniketwe lwati lwekunakekela, luvikele kanye nekubukana nalesifo.?
<fn>ssw_Article_National Language Services_LiTiko leteMphilo.txt</fn>
Yini Sifo seSifuba?
I-TB sifo leselaphekako, siyatsatselana, sihlasela nobe ngabe ngutiphi titfo temtimba kodvwa kakhulu emaphaphu.
Ngabe sitsatselana njani Sifo seSifuba?
Emagciwane e-TB asakateka kalula emakamelweni laminyene lapho kungangeni khona umoya lohlantekile nelilanga.
Sitsatselana ngematfonsi lamancane emoyeni uma umuntfu lone-TB akhwehlela nobe atsimula.
Lomunye umuntfu angangenwa i-TB uma advonsa lamatfonsi nakaphefumula.
Kukhwehlela lesekwengce emaviki lamatsatfu.
Kudzinwa nekungabi nemandla kwemtimba.
Kwehla ngesisindvo semtimba.
Kujuluka ebusuku ngisho nobe kubandza.
Umoya lohlantekile ucedza emagciwane e-TB.
Kushisa kwelilanga kubulala emagciwane e-TB.
Kungani labanye bantfu baphatfwa yi-TB kodvwa labanye ingabaphatsi?
Labanye bantfu bangenwa yi-TB kalula kunalabanye ngobe emasotja lavikela umtimba asuke abutsakatsaka.
Loku kwenteka uma imitimba yabo ingenamandla lanele ekulwisa emagciwane e-TB.
Ebantfu labanemitimba lebutsakatsaka abanamandla lanele ekulwisa emagciwane.
Kuminyana, tindlu nemakamelo langangenwa kahle ngumoya lohlantekile.
Kunatsa kakhulu tjwala.
Ebantfu labaphetfwe nguletinye tifo njengesifo sashukela.
Ngabe i-TB yemaphaphu ibonakala njani?
Kutfolakala kwemagciwane uma kuhlolwa sikhwehlela e-labhorathri.
Kuhlolwa kwesikhumba lokwentiwa ebantfwaneni.
Yelashwa njani i-TB?
Kwelashwa kwe-TB kucala emva kweluhlolo ngekuya kwenchazelo kwelashwa kwekucala nobe kwelashwa lokuphindziwe?
Kucala njani kwelashwa kwe-TB?
Kwelashwa kwe-TB kucala emuva kwekutsi dokotela nobe nesi sekacinisekisile kwekutsi lomuntfu uphetfwe yi-TB.
Nangabe umuntfu aphatseke kakhulu uniketwa imitsi kahlanu ngeliviki, ngeMsombuluko kuze kube nguLesihlanu.
Emva kwaloko imitsi ye-TB ingasetjentiswa kasihlanu nobe katsatfu ngeliviki.
Umuntfu angasebentisa yini imitsi ye-TB ngalokuphephile?
Kuphephile kutsi labasikati labakhulelwe banatse emaphilisi ekulapha i-TB.
Labasikati labakhulelwe netigulane letengcile eminyakeni lengu-65 abakafaneli kusebentisa umjovo i-Streptomycin.
Bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-8 banganiketwa i-Ethambutol.
Nangabe tigulane tisebentisa imitsi ye-TB kufanele titjele nesi emtfolamphilo kuze bakhulumisane ngendlela lencono yekuhlela umndeni.
Tigulane letisebentisa leminye imitsi kufanele titjele nesi emtfolamphilo.
Tigulane letiphetfwe nguletinye tifo kufanele tikhulumisane nanesi emtfolamphilo.
I-HIV ngiyo leyenta kutsi umuntfu lohabule ligciwane leTB agcine aphetfwe yi-TB.
Umuntfu lone-HIV usengotini lenkhulu yekuphatfwa yi-TB kunemuntfu longenalo liGciwane leNgculazi.
Umsiti wekwelashwa ukugadza njani kwelashwa?
Ugcina imitsi lebuya emtfolamphilo endzaweni lepholile nalephephile.
Ugcina likhadi lekwelashwa lesigulane.
Ubonana nesigulane kahlanu ngeliviki kutsi atewumbona nasinatsa emaphilisi.
Usebentisa sipunu nelisoso lekubeka emaphilisi, kanye nemanti.
Ubuka sigulane nasigwinya wonkhe emaphilisi.
Umsiti nesigulane bavumelana ngendzawo lebalungele bobabili kanye nesikhatsi.
Usayina likhadi lesigulane njalo-nje sigulane nasinatsa emaphilisi.
Uthumela sigulane emtfolamphilo nangabe sinenginga yemphilo.
Yini umsebenti wemsiti wekwelahswa kwe-TB?
Ubukela sigulane nasigwinya wonkhe emaphilisi.
Utfumela sigulane emtfolamphilo ngetinyanga letimbili nobe letintsatfu kutsi kuyotsatfwa sikhwehlela.
Kubalulekile kutsi sigulane sibuyele emtfolamphilo ekupheleni kwekwelashwa lokukhulu kuyohlola sikhwehlela kuze kuntjintjwe imitsi. Kusetjentiswa imitsi lemincane uma sigulane sesincono.
Utfumela tigulane emtfolamphilo enyangeni yekugcina ngembikwekuphela kwekwelashwa.
Kubalulekile kutsi tigulane tibuyele emtfolamphilo nasekuphele kwelashwa kwentela kucinisekisa kutsi tilapheke mbamba esifeni se-TB.
Nguliphi lichaza lelingabanjwa ngumsiti wekwelashwa kwe-TB emphakatsini lahlala kuwo?
Kubambisana kwemphakatsi ngulesinye setidzingo letinkhulu emsebentini wekulwa ne-TB.
Ebantfu kumele batjelwe ngengoti lababhekane nayo bona nemindeni yabo.
Ebantfu kumele batibone ekucaleni timphawu te-TB bese bafuna lusito lekwelashwa.
Ebantfu kumele batjelwe ngekubaluleka kwekusebentisa imitsi, baphindze batjelwe nagemiphumela yekungakwenti loko.
Ebantfu labane-TB kumele bacinisekise kutsi imindeni yabo ihlolelwa i-TB, kutsi uma utfolakala unalesifo welashwe ngendlela lefanele.
Ebantfwana labaphile kahle labangephasi kweminyaka lesishlanu kumele batfunyelwe emtfolamphilo kuyohlolwa.
Labadzala bona bangaya emtfolamphilo-nje kuphela nabagula futsi banetimphawu te-TB.
Sigulane sisebentisa imitsi sikhatsi lesidze, futsi kucedza luhlelo lekwelashelwa i-TB kumatima kandzi kufuna kutimisela.
Tigulane letiphetfwe yi-TB letingakacedzi kwelashwa kwato tingayitselela labanye bantfu.
Tigulane letiphetfwe yi-TB letingacedzi kwelashwa kwato tingaphatfwa ngulolunye luhlobo lwe-TB loluyingoti kakhulu lekungusifo lesingagobeli imitsi ye-TB.
Ingavikelwa njani i-TB lengagobeli imitsi lebangelwa kungacedzi kwelashelwa i-TB?
Tigulane kufanele ticale kwelashwa ngendlela lekungiyo lebekiwe.
Ebantfu labaphazamisa kwelashwa kwabo kufanele batiwe bese bayalandzelwa.
Ebantfu labacalako kuphatfwa yi-TB kumele balapheke kwasekucaleni.
Kusetjentiswa kwemakhondomu ngasosonkhe sikhatsi.
Kuniketa imininingwane nemfundziso ngetifo telicansi, tingoti tetifo telicansi letingamange tilashwe, tifo telicansi, ne-HIV/AIDS.
Kukhutsata indlela lephephile yetelicansi.
Kufundzisa ngekwelulekwa kwekutitsandzela nge-HIV , kuhlolwa nekutfunyelwa kuyewulashwa.
Nguliphi lichaza lelingabanjwa ngumsiti wekwelashwa ekuvikeleni Sifo seSifuba?
Yivisise i-TB ubambe lichaza lelikhulu ekuyivikeleni.
Fundzisa umphakatsi wangakini nge-TB.
Tfumela ebantfu lebanetimphawu letimbili nobe letinyeti te-TB emtfolamphilo lesedvutane.
Luleka ebantfu kutsi bavale imilomo yabo nabakhwehlela nobe nabatsimula.
Tjela ebantfu kutsi umoya lohlantekile utawuhambisa emagciwane e-TB, nciphisa kusakateka kwayo ngekuvula emafasitelo.
Tjela ebantfu kutsi lilanga lelishisa-ngco libulala emagciwane e-TB.
Kutsata ebantfu labanatsa imitsi ye-TB kutsi bayinatse bayicedze.
Tjela ebantfu kutsi i-TB ilapheka uma umuntfu sekalucedze lonkhe luhlelo lekwelashwa.
Tjela ebantfu kutsi bantfwana labasandza kutalwa bajovwe nge-BCG kutewuvikela i-TB.
Kutfunyelwa bantfwana labangephasi kweminyaka lesihlanu lebake bahlangana nemuntfu lophetfwe yi-TB.
Yani kunesi wasemtfolamphilo nobe ngabe unayiphi inkhinga.
Kuya labadzala labanetimphawu te-TB.
Tigulane lesetelashwe tinyanga letimbili nobe letintsantfu kufanele tiyewuhlolwa sikhwehlela.
Tigulane letisenyangeni yekugcina yekwelwashwa kufanele tiyewuhlolwa sikhwehlela.
Lucingo 312 0089/312?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Litiko leTemphilo kan.txt</fn>
Sifundvo seluphenyo lesentiwe nguMkhandlu weluPhenyo lweteSayensi yeBantfu ngekubambisana neLitiko lweTemphilo kanye netiNsita tetenhlalakahle.
Babitwa ngekutsi ngubomake nabobabe belive letfu, kodvwa esikhatsini lesinyenti abaniketwa lutsandvo kanye ngenhlonipho labafanele kuyitfola.
Ngaletingucuko emphakatsini kanye netincabhayi njenge-HIV ne-AIDS indzima yebantfu labadzala seyaba ngulebaluleke kakhulu ekugcineni umucu wenhlalakahle, buntfu kanye neminotfo yemindeni yetfu.
Bantfu labadzala kumele bangabukwa njengalabangemukeli kahle intfutfuko, kantsi kumele babukwe njengalabadlala indzima lehlahlambile kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.
Asibasekeleni futsi sibanikete lenhlonipho labayidzingako kute bente lomsebenti lobalulekile.
Lencwajana yetfula tidzingo letilishumi letisetulu kakhulu tebantfu labadzala kanye netincomo talesifundvo.
bahlala etindzaweni tendzabuko tasemaphandleni.
banakekeli bantfu labadzala labagulako.
banakekela bantfwana kusukela ku-0 kuya ku-18 weminyaka.
banakekeli bantfwana kusukela ku-0 kuya ku-6 weminyaka.
bahlangabetane nebumatima kusuka kulobuncane kuye kulobukhulu bekunakekela.
abatfoli imali yekunakekela.
webantfu labadzala babhasobhe makhaya.
imali yemphesheni isetjentiselwa kutsenga tintfo tasekhaya.
Bantfu labadzala kumele basekelwa kute kutfutfukiswe kukhula kahle kwebantfwana. Imiklamo kumele yentiwe kute kwesekelwa bantfu labadzala ngekunakekela bantfwana, sibonelo, kubukana nebudlelwane bekuhlangana kwetitukulwane. Batali kumele bagunyatwe ngekweMtsetfo kutsi bakhipha imali yesondlo. Imisebenti yekungenisa imali lengekho lemincane yekwelekelela Imali Yemphesheni Yalabadzala kumele isungulwe.
abakhoni kugcwalisa siliphu sasebhangi nobe saseposini.
Loluhlobo lwanyalo lwe-ABET kumele lubuyeketwe futsi kumele kutfolwe tindlela letakhako tekwesekela bantfu labadzala lenemakhono ekutfutfukisa latsite.
Emabhange kumele agcugcutelwe kutsi ente tinhlelo tekufundzisa bantfu labadzala ngekusebentisa emabhangi, ema-ATM, njll.
Kwelulekwa ngaphambi kwekutsatsa umhlalaphasi kumele kusungulwe kute kulungiselelwe bantfu labadzala ngekukhatsateka ngekwemoya lokuhlobene nekukhula.
Tinsita tamasipala ngulo lusito lolwabalwa njengalolubi.
Hulumende kumele ente kutsi tinsita letisisekelo titfolakale emaphandleni.
Bantfu labadzala bakhombise kutimisela kukhokhela uma tinsita tiniketwa ngaso sikhatsi futsi ngemanani lavakalako langantjintji.
Bantfu labadzala labaphetse emakhaya kumele bakhululwe ekukhokheleni emanti kanye negezi.
basebentisa igezi kukhanyisa.
bete imithoyi kwasahlobo.
batfola emanti eliphayiphi emabaleni abo.
Bonkhe baphakeli betinsita kumele babelane imitfombolusito kanye nemitamo yekwentancono kuhlela kanye nekufinyelela kutinsita.
bacabanga kutsi bantfu labadzala bakhonjiswa kungahlonishwa kahle kufana nalesikhatsi babancane.
Abaniketwa sikhatsi lesanele sekubalalela.
Bashayeli bematekisi labancane kanye nebaphakeli betinsita babonwa njengebantfu labahluphako.
Bantfu labadzala kumele babukwe njengebahlanganyeli labahlahlambile, kunebahlomuli nje kuphela.
Iminkhankaso kumele yentiwe etikolweni, emsakatweni futsi ikakhulukati nebaphakeli betinsita kute kutfutfukiswe kuhlonishwa kwebantfu labadzala.
Ngenca yemincele yetemasiko kanye nelulwimi phakatsi kwebaphakeli belusito kanye nebantfu labadzala (emakhasimende), batoligi kumele baniketwe (kwesikhashana).
Kumele kugcugcutelwe bafundzi labamnyama kutsi bafundze njengabocwepheshe bekuyiselwa kwesimilo.
Kumele kugcugcutelwe bocwepheshwe labamhlophe kutsi bafundze tilwimi tendzabuko kanye nemasiko.
Tindlu bakhombise kutsi badzinga tindlu kantsi 24% babo batitfolile.
Kuphakelwa kwetindlu bekungulokunye kwetinsita letisezingeni leliphasi.
badzinga lunakekelo lwemphakatsi nobe lwetikhungo kantsi ngulabangu-15 labalutfolako.
Kuphenya lunakekelo lwetikhungo lolunye, sibonelo, kuhlala endlini ngelicembu.
Bantfu labadzala bafuna kuhlala nemindeni yabo, kodvwa badzinga Indzawo yekutiva baphephile, babe nendzawo yekubeka tintfo tabo futsi bakhone kuphuma etindlini tabo.?
Intilasipoti basikhombisile sidzingo sentilasipoti kantsi 91% wabo bayayitfola.
kuphela bakhombisile kutsi tinsita tentilasipoti timbi nobe timbi kakhulu. Emacembu labeke liso abale loku njengekwedzelela, kuphatsa kabi kanye nekuhlukunyetwa ngebashayeli bematekisi.
Tinsita letisezingeni leliphasi ngaphandle kwemigwaco lemikhulu.
Intilasipoti leyesekelwe ngetetimali kumele iniketwe ngemalanga emphesheni ikakhulukati kubantfu labasuka emikhukhwini yasemadolobheni kanye nasemapulasini.
Bantfu labadzala bativa basengotini, ikakhulukati ngemalanga emphesheni.
bativa baphephile kancane nobe bangakaphephi kwasahlobo kubomakhelwane babo.
Bakhombise kwesaba bantfwana babo.
Kutiva lokunjena kubangelwa buphuya, kweswelakala kwemsebenti kanye nekungabikho kwenhlonipho.
Tonkhe tisebenti temkhakha wahulumende kanye nemaphoyisa kumele bacashelwe.
Tinsita tetenhlalakahle bakhombise kutsi bayatifuna tiNsita teteNhlalakahle kantsi 32% kuphela bayatitfola.
balinganise lizinga letinsita tetenhlalakahle njengaletimbi.
bakhombise kutsi badzinga kuCinisekiswa kweteNhlalakahle kantsi 91% bayakutfola.
balinganise lizinga letiNsita lekuCinisekiswa kweteNhlalakahle njengalelinhle.
Embutweni lokwehlukile 84% balinganisa tinsita temphesheni ngelusito loluhle kakhulu lolutfolwa ngebantfu labadzala.
Emaklabhu emalantji (Luncheon Clubs) kumele aciniswe futsi Engetwe. Emashumi lasitfupha ayesekelwa ngetimali kwanyalo kantsi langu-7 aseluhlwini lwekulindza.
Lona ngumbhalo lofinyetiwe wembiko lophelele logcwalisa inhloso yekwatisa bonkhe babambimsuka ngemiphumela yeluphenyo. Kubalulekile kutsi siyibukisise lemiphumela uma ngabe kuhlelwa.
Tidzingo tebantfu labadzala tingumtfwalo wabo bonkhe bantfu.
Phatsa bantfu labadzala ngesitfunti nangenhlonipho lebafanele.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Lombiko ungaletilwimi.txt</fn>
Umniningwane jikelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Kwetfulwa kweMbiko weMnyaka kuSiphatsimandla leseNgamele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Sandvulela nguNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Sandvulela liSekela leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji .. .. .. .. .. ...
Singeniso nguMcondzisi Jikelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Umniningwane ngeliHhovisi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Sitatimende seMbono neMgomo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Ligunya lesishayamtsetfo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Sifinyeto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Kusebenta kweluphiko .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Sifinyeto seluphiko .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Tekuchumana .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Tebuciko, emaSiko neluLwimi esiVeni .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Timboni temaSiko neBudlelwano beMave ngemave .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Emagugu, Kugcinwa kweMlandvo nemadvodzakhodi aVelonkhe netiNsita neMtapomabhuku waVelonkhe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Tinsita tekwelekelela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Titatimende tetiMali taVelonkhe (Luhla lwetimali) .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Umbiko wekuPhatsa .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Umbiko weMcwaningimabhuku Jikelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Umbiko weliKomiti lekuCwaninga .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Sitatimende setiNchubomgomo tekuTiphendvulela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Titatimende tetiMali teMnyaka .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Kuphatfwa kweMitfombolusito yeLuntfu .. .. .. .. ....
Luhlu lwemininingwane yekuchumana .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
weliTiko leTebuciko nemaSiko.
Prof I Mosala umCondzisi Jikelele weTebuciko nemaSiko umnkatimali wanga-2002/2003 wabona luhlelotimali lwetebuCiko nemaSiko lungeteka luya etulu. Kuniketwa Lokungetiwe kusuka ku-fiscus, lokucondziswe ekutfutfukiseni timboni temasiko, umklamo wase-Freedom Park nekutfutfukiswa kwekwenta buciko, kuphindze kwaniketa liTiko emandla kutsi lente umsebenti walo wesungula nekutfutfukisa tebuCiko nemaSiko eNingizimu Afrika.
Ngibuka emuva ngekutigcabha kumicimbi leminyenti, imiklamo, tinhlelo netinchubo letenteka nga-2002/2003, kodvwa lembalwa levela njetibonelo letihamba phambili tekutsi kungani liTiko lisebentisa kuniketwa kwalo kweluhlelotimali ngetindlela letinsha naletinengcondvo.
Waletsa ndzawonye emave ami omabili - tebuCiko nemaSiko, nesayensi netheknoloji - kumcimbi lowaveta emandla awo ekuba tinsita tekutfutfukisa kuvana kwemphakatsi. I-carnival ngekwayo yaveta lithalenta nemdlandla webantfwana base-Morgan Bay, futsi ngaba nenhlanhla kuvula itheminali yekhompuyutha yekufinyelela kumamaSayithi lafundzizako e-Inthanethi, imidlalo lefundzisako nelitfuba lukuhlangabetana nelikhono lelinemandla letheknoloji yemniningwane.
Ngesikhatsi se-Carnival ngaphindze ngavakashela umklamo wekucedza inhlupheko lobewusekelwa liTiko.
Kutsatsa kulelithalenta nenshisekelo yabomake besigodzi nema-athisti, lomklamo uniketa lucecesho ekutfungeni naletinye tinhlobo temakhono ebuciko. Nyalo njengoba umtimba wekukhicica lophatsekako usunguliwe, sinyatselo lesilandzelako kutaube kungeta linani lekutfutfukiswa kwemkhicito nekukhicita, nekusungula timakethe letiphatsekako talemimikhicito.
LiTiko ngilo lebelihamba phambili kukubandzakanyeka kwemphakatsi, inshisekelo, futsi ekugcineni, kuniketwa emandla.
umphumelelisi losita kugcina nekutfutfukisa takhiwoncanti?
umniketi wemniningwane webuciko, ematfuba ebuciko imisebenti yeTebuciko netinsita.
LomBiko wemNyaka uniketa sibutsetelo setimphumelelo letinyenti teliTiko ngemnyaka timali wa-2002/2003, futsi ngiyatigcabha ngekutsi ngiyitfule kuPhalamende neBantfu baseNingizimu Afrika.
Kwahlangatjetwana nato kulomnyaka lobuketwako neleminyaka leminyenti ngaphambilini.
Kulahlekelwa kwetfu kuzuza kwephothifoliyo yetetiNdlu.
INdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Liniketwe umsebenti wekuchubekisa tinjongo tahulumende kuniketa tindlu letanele kutakhamiti takhe, futsi ekutsatseni kwalomtfwalo lomkhulu kushiye sikhala lesikhulu lekumele tigcwaliswe.
Afrika lapho buciko, emaSiko nemaMagugu kuhluma khona.
Ngikwenta loko nginelwati kutsi sisekelo lesicinile kucocisana nalotsintsekako, budlelwano nekubusa ngemphumelelo kwemitimba kubekiwe nguMhlonishwa iNdvuna Mabandla.
Kwekutfutfukisa bulili nekubeka emgceni kwetintfo ngekhatsi kwebuciko, kucinisekisa kutsi bafati batsatse iNdzima yabo lefanelekile kuyo yonkhe imikhakha yemagugu, buciko nemaSiko. Ngetulu kwaloko, kubaluleke kakhulu kutsi liTiko lichubeke kusekela imiklamo kute kuvuleke iminyango kubuciko bebantfu labakhubatekile.
Nakanjani, kufinyelela kuyinsika yenchubomgomo yahulumende. Ngitawutsandza kubona kutibandzakanya lokungetekile kwabo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kulomlandvo wemiklamo yeliTiko, leniketa luhlakamsebenti loluhambelanako nembono wemagugu aseNingizimu Afrika.
Emagugu etfu anelikhono lekufaka sandla ngalokwadlulela kwakha sive. Ngaleso sizatfu, kusetjentiswa kweLuhlakamsebenti lweNchubogomo yeluLwimi lwaVelonkhe kutawuba sengcondvweni yami kulomnyakalotako siyatsemba kutsi leLuhlakamsebenti lweNchubogomo yeluLwimi lwaVelonkhe litawuncedza hulumende etikwekutfulwa kwemisebenti nekwenta kutsi iBatho Pele isebente.
Akusimi kuphela lomusha kuleliTiko leTebuciko nemaSiko.
Emakhono ekuphatsa newebuhlakani latosincedza kutsi sikhule ngemandla lamakhulu.
Ngitfula lomculu kuPhalamende nebantfu baseNingizimu Afrika ngekwamukela ngalokukhulu kutitfoba leNdzima yalona longilandzelako futsi nekutsemba kutsi kulomnyaka lotako sitawuhlangabetana netimphumelelo tanga-2002/2003.
neliTiko leTebuciko nemaSiko (DAC), lelo nalelo liholwa ngumCondzisi Jikelele futsi lelo nalelo linendlela yalo, luhlelotimali netisebenti.
Kunaka kakhulu kwemdlandla nelwati kuletindzawo temiphumela letiniketwe mandla. Kubuka lokuhlukana kwemisebenti ibe emagatja ngekhatsi kwaleliTiko langaphambilini leTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji, lokuhlukana akuzange kube nemphumela lotsite lophazamise imisebenti leyinkhaba. Lokuhlukana kwemsebenti wemphakatsi wabosomabhizinisi, lokufaka ekhatsi kuchumana, imitfombolusito yeluntfu, kulawulwa kwetimali netheknoloji yemininingwane, kwakhinyabetwa kakhulu nguloluntjintjo.
Kuchumanisa, kucala nekusebentisa tivumelwano telubanjiswano temave ngemave ngetebuCiko nemaSiko.
Kulawula tindzaba temagugu naletihlobene netemafilimu kulelive.
Kulawula nekuphatsa buciko, emasiko netakhiwo temagugu.
Kutfutfukisa buciko, emasiko netindumezulu temagugu.
Kusekela imfundvo lengekho emtsetfweni nelucecesho lwemakhono netebuCiko nemaSiko.
Kusekela kuhamba phambili nekusimama kubuciko.
Kukhutsata lubanjiswano nekwenta luchungechunge kubo bonke labatsintsekako kulamagugu lahlukahlukene aseNingizimu Afrika.
Kucoca nekugcina emagugu etiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe ngekulawula lokufanelekile nekunakekela imibiko yahulumende.
Kusungula timboni temasiko ngebudlelwano nemkhakha wangasese.
Kuniketa imisebenti yekutoliga nekuhlela kumaTiko avelonkhe.
Kutfutfukisa tilwimi tendzabuko.
Kuhlela lulwimi nemisebenti yetheminoloji.
Kuhlela nekululeka ngekusebentisa lokukahle kwemagama etendzawo.
Kulawula nekubusa emalayibrari avelonkhe nemininingwane.
Yemphilo lencono abekwe khona. Buciko bubaluleke kakhulu etikwekusungula kuvana kwemphakatsi, nensita yekuhlanganisa lebalulekile ekwakheni buve lobufanako.
LeliTiko leTebuciko nemaSiko lelisha nakanjani litawudlala iNdzima lenkhulu ekuhlanganiseni labatsintsekako kucinisekisa kutsi tebuCiko nemaSiko tigcina buso bemphakatsi lobusetulu.
wekusetjentiswa kwalomklamo ngekubambisana nematiko etindzaba temaSiko tesifundza ta-KwaZulu-Natali teKuphepha neKuvikeleka, nematiko etemFundvo, Temidlalo nemaSiko, nabohulumende basemakhaya.
Imboni yetemculo yaseZakheni yemklamo yetemfundvo yatfola R250 000 kufundzisa ebaculi ngetindzaba letiphatselene nemalungelo emphahla yebuhlakani kanye netintfo letinhle tebhizinisi.
Endzaweni yakhe yekuphumula ngelusuku kwemagugu nga-2002.
Bantfu baseNingizimu Afrika kubamba lichaza kulelive labo kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
Kusekela intfutfuko lelinganako, kongiwa nekutfutfukiswa kwemlandvo lococekile, emasimbuli avelonkhe, emagugu nemalayibrari.
Kutfutfukisa Kubakhona kweNingizimu Afrika ezingeni lemave ngemave ngetinhlelo tangababili netekubambisana ngebunyenti.
Kusungala emakhono etemnotfo nebuhlakana bebuCiko nemaSiko ngemfundvo yeTebuciko nelucecesho, nekucedza inhlupheko ngekusebentisa tebuCiko nemaSiko njengelibala lekwakhiwa kwemisebenti.
Umsebenti walomtsetfo lokhishiwe weliTiko leTebuciko nemaSiko ubanti, uhlanganisa takhiwo letimbalwa letahlukene nemtsetfo lokhishiwe.
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekusebentisa lulwimi nekubamba lichaza kulemphilo yelisiko labayitsandzako, kodvwa kute umuntfu losebentisa emalungelo langakwenta loko ngendlela lengahambisani nanobe ngabe nguwaphi emalungelo lavunyelwe kumaMalungelo eluntfu (sigaba 30)?
Letindzaba temaSiko neluLwimi letitindzawo temisebenti temandla lalinganako emkhatsini wahulumende wavelonkhe newetifundza.
LiTiko leTebuciko nemaSiko, ngemtsetfo lokhishiwe, takhiwo netinhlelo, tihlose kutfutfukisa buciko baseNingizimu Afrika, emaSiko nemaMagugu.
Ngekwenta njalo, leliTiko licinisekisa imigomo yekulingana yeBatho Pele, kufinyelela, kubuswa kahle nekuhlala ebaleni kwetintfo kuyasebentiswa kuto tonkhe tinhlelo netakhiwo lelitibusako.
Lokuyincenye futsi kufanele kusebentele tonkhe tinhlelo.
Kuhlelwa kwemicimbi lehlukahlukene lebanti, kuleNkhomfa yemNyaka wesiTsatfu yeluChungechunge lwemave ngemave bekuhlukahlukana kwemasiko (INCD) eKapa, kulemisebenti yekukhuliswa nekungcwatjwa kwetinsalela taSarah Baartmann.
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS) uniketa imisebenti yekutoliga neyetheminoloji kuhulumende nelinani lelihlukene lebantfu labatsintsekako.
TekuToliga ngeLucingo eNingizimu Afrika (TISSA), umsebenti loniketa imisebenti yekutoliga kubazuzi bemsebenti nebaniketi bemsebenti, kuvunywa kweNchubomgomo yeVelonkhe yeluLwimi lokucinisekisa kutfutfukisa lokuchubekako kwato tonkhe tilwimi letingu-11. TebuCiko nemaSiko emphakatsini kutsatsa kubuswa takhiwo tebuciko letihlukile, leti kulomnyaka setintjintjwe taba mitimba lephetse, kuvumela kubuswa lokuhleleke kakhulu neluhlakamsebenti lwekutiphendvulela, imfundvo yeTebuciko netindzaba tekulingana nekufinyelela.
MNUM, kusungulwa kweNhlangano yeTikhungo temphakatsi teBuciko, nalusekelo loluchubekako kwemicimbi lolubonisa emathalenta ebantfu labanekukhubateka kulobuciko.
Lokuniketwe umsebenti wekucinisekisa kutfutfukisa Timboni temasiko taseNingizimu Afrika nekucinisekisa kuhamba phambili kwetebuCiko nemaSiko taseNingizimu Afrika ezingeni lemhlaba, lomnyaka wabona tinchubo letinyenti ticala kutsela titselo.
kusekelwa ngekwentfutfuko ngesheya kwetilwandle (ODA).
Ngetulu kwaloko, ebantfu bebuciko labanyenti batfole lusekelo lweliTiko ekuveteni emathalenta ngesheya kwetilwandle.
Sidzingo semhlaba jikelele wekuvikelwa kwekuhlukahlukana kwetemasiko, wabanjwa. kutfutfukiswa kwemasiko kusebentise tinhlelo tekucedza inhlupheko kutfola ematfuba elucecesho ku-10 000 yebantfu nematfuba ekucashwa yalabanye labangu-2 700.
Tinchubo nemiklamo lesuselwe kuleliCebo leKukhula kweTimboni temasiko tibonisa kukhula ngemandla lamakhulu.
Leyakha incenye yeMbutsano weMhlaba ngeNtfutfuko leSimeme (WSSD).
Lwemisebenti yemaLayibrari aVelonkhe ingumgcini wemagugu emilandvo newekuhlakanipha labambekako nalangabambeki kulelive.
kulelive. Kulawula iphothifoliyo lehlukahlukene, loluhlelo lufuna kutfutfukisa takhiwo temagugu letikhono, lwakhe takhiwo letisha temagugu nekucinisekisa kucoca ngemphumelelo nekubuyiselwa kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi nemagugu lakhishwe kumaphephandzaba alelive.
Afrika kanye nenchubekela phambili ngekusungulwa kweMklamo wase-Freedom Park. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi, kulandzela imisebenti lehlukile yekuvula tandla, kwente kufuneka kwekufinyelela kumagugu etemlandvo lanotsile kukhule kundlondlobale. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi nato tiyachubeka kuntjintja lokucuketfwe magugu etemlandvo ngekusekela nekuhlela imitfombo yemlomo yemlandvo kulelive. Lokuniketwa kwemiyalelo lemisha yavelonkhe kwekucala nga-2002/2003 bekungumcimbi lobalulekile kuletiNdlu temilandvo nemaRekhodi, njengekubamba lichaza kulomklamo kubuyisela lama-Timbuktu Manuscripts labaluleke kakhulu email.
Licela lelisha lemsebenti weliTiko leTebuciko nemaSiko yimininingwane, lelitsandza kusuka kuleliTiko leSayensi netheknoloji iphothifoliyo. Kuphatsa ngemphumelelo kwalokucocwe yiLayibrari lokubaluleke kakhulu kuyacinisekiswa ngekubambisana kwemitimba lebona kutsi umsebenti wemalayibrari avelonkhe..
Futsi liniketa imisebenti lecocelwe ndzawonye.
Kukhulisa, kondla nekuvikela buciko nemaSiko kulelive, kunaka likhono letakhiwo, tinchubomgomo tebulili, kuvuselela timilo nekuhlukahlukana ngetilwimi, kuvumela bantfu bonkhe baseNingizimu Afrika kutsi babambe lichaza ngalokuphelele.
kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
Luhlelo 3: Kutfutfukisa temasiko neBudlelwane bemave ngemave kukhutsata kuhlukahlukana kwetemasiko netimboni temasiko taseNingizimu Afrika, nekutfutfukisa budlelwane kutemasiko emave ngemave.
Lihola, ligcina futsi litfutfukisa emagugu, tiNdlu temilandvo nemaRekhodi netakhiwo temniningwane kucinisekisa kubusa lokukahle, kuntjintjwa kwetakhiwo nekufinyelela kwawo wonkhe.
Ngendlela lehehako naletsandzekako.
ichumana ngco nalabatsintsekako.
Lihhovisi lemcondzisi lisenta inchubo yekusebentisa takhiwo tawo njengoba kuncome umbiko we-Comtask.
Budlelwano nebetindzaba nemisakato lokunake ekusunguleni budlelwano lobuhleliwe bamisakato nahulumende kute sakhe sive lesinelwati.
Kucamba, kukhangisa nekuchumana kwemave ngemave kucinisekisa intfutfuko nekuvunyelwa kwemikhicito yemniningwane loyikhwalithi.
Kuchumana kwetiFundza nebaphatsi balabatsintsekako kucinisekisa kutfulwa kwemisebenti lokuhlanganisiwe.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lahlelwa lusekelo lweINhlangano yekuVuselelwa kwetiMilo nga-18 Apreli 2002.
ikhonsathi yebantfu, ifestivali yemafilimu nefestivali yasethiyatha.
LeNkhomfa yabukana netheminoloji, umniningwane nekulawulwa kwelwati kulesikhatsi lesibuswa yitheknoloji nangendlela itheknoloji lengasetjentiswa ngayo kusita tisebenti telulwimi emphakatsini nakumkhakha wangasese kwakha ngemphumelelo, kulawula nekuhlela itheminoloji. Titfunywa tasekhaya netemave ngemave netikhulumi taya kuleNkhomfa, leyavulwa ngu-NksB Mabandla.
Emasimbuli avelonkhe aseNingizimu Afrika netakhiwo.
neBhizinisi neBuciko baseNingizimu Afrika (BASA).
kutfutfukisa nekuvikela emalungelo elulwimi kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11.
Ekuchubekiseni kwetinjongo tenchubomgomo, i-NLS iniketa imisebenti yekutoliga netheminoloji kuhulumende nalabanye labatsintsekako.
Lobika ngco kuNdvuna.
Kutfutfukiswa kwebuciko nemaSiko eNingizimu Afrika.
Kucinisekisa kuhamba phambili nekulingana nekufinyelela kutebuCiko nemaSiko kuyasekelwa, nekutsi kutfutfukiswa kwebuciko kwenteka kuwo onkhe emazinga emphakatsi. Imfundvo yeTebuciko nelucecesho nentfutfuko nemacembu lekucondziswe kuwo njengebafati, bantfwana, lusha nebantfu labakhubatekile kunakwa kwakhulu.
Ngembono wekuchumanisa kufinyelela ngalokulinganako kumisebenti yahulumende nemniningwane. Kuze kube ngunyalo, kutfutfukiswa nekusungulwa kwetilwimi lebetibandlululiwe ngaphambilini kubaluleke kakhulu.
Umklamo wemSebenti wekutoliga ngelucingo longumhlahlandlela waseNingizimu Afrika (TISSA) wacalwa nga-2002, lovumela takhamiti kutfola kufinyelela kumisebenti yahulumende ngelulwimi labalitsandzako. bekutfolakala etiteshini temaphoyisi kulo lonkhe lelive nemitfolamphilo ye-Tshwane Metropolitan ngetinsuku tekusebenta ngo-08:00 kuya ku-16:00.
i-TISSA ngumklamo lovula indlela lochuba kufinyelela kumisebenti yahulumende kweTakhamiti taseNingizimu Afrika ngelulwimi labalitsandzako. Batoligi bemklamo bavala leligebe lelulwimi emkhatsini welikhasimende nemniketi wemsebenti ngesikhungo selicingo.
Kuniketwa kweluhlelotimali ngeLuhlelo loluncane lolusekelwe e SiKhungweni se-Bastion e-Kapa nga-Agasti 2002. Sifundvo lesingumhlahlandlela sitawucedvwa nga-Julayi 2003 futsi lemiphumela itawatisa tincumo ngekungeteka netindleko temsebenti wekutoliga ngelucingo lophelele kuyo yonkhe imisebenti yahulumende eNingizimu Afrika.
LiPhanela lekuLuleka iNdvuna ngemaTheknoloji eLuntfu eluLwimi (HLT) ahlola umbiko welicebo letinyatselo letintsatfu tekutfutfukisa ema-HLT eNingizimu Afrika. LeliPhanela laphelelisa umbiko ngekusungulwa kwetheknoloji yeluLwimi lweLuntfu eNingizimu Afrika nga-Septemba 2002.
eNingizimu Afrika wabuye waveta kuma kwayo yonkhe imisebenti leyatsatfwa nguleliPhanela.
Njengencenye yemkhankhaso weHoyozela lochubekako wekwatisa lulwimi, ikhalenda yebulwiminyenti yanga-2003 yasungulwa yasatjalaliswa etisebentini tahulumende kukhulisa kwatisa ngenchubomgomo yahulumende yebulwiminyenti.
Ekutoligeni ngetilwimi letisemtsetfweni tase-Afrika.
Ungete futsi uphakamise kusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko tase-Afrika ngekusungula itheminoloji lehlelekile, futsi uphindze ube nemtfwalo wekuchumanisa imiklamo yetheminoloji yangaphandle lehlukahlukene i-NLS icale imiklamo leminyenti letsite, inaka kakhulu ekukhicitweni kwetilulumagama tebuciko tetikolo tetifundvo letihlukile.
Uyachutjwa kute kwentiwe emathemu ebuciko kuletifundvo tesayensi yemvelo njengeFizikhali Sayensi iBhayoloji, iKhemistri, iBhayokhmistri neBhothani.
Kutawuncedza kulokungeniswa kwetilwimi tase-Afrika njengetilwimi tekufundzisa etikolweni kusuka kumaBanga 1 kuya ku-6. kusungulwa kwetheminoloji yemasayensi eluntfu, emphakatsi newetemnotfo kuphindze kufake sandla lesibalulekile kulokutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni tase-Afrika kutsi tibe tilwimi tekufundzisa ngalokuphelele letisebentako.
Lomklamo ufaka ekatsi tifundvo letifana netemlandvo, tendzawo, tepolitiki, imitimba yekuphatsa lebalulekile yahulumende, emasayensi etemnotfo nemasayensi etekuphatsa.
Njengekuchumana ngetincingo, e-commerce, imisebenti yeliposi nekusakata titawenta incenye yekucala, letawunaka ekhwakheni kulingana kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kumikhakha lemine leshiwo.
MNUC neLuchungechunge lweMisakato yeMphakatsi yaVelonkheNCRF.
Injongo yalomklamo kutsi usabalalisa umniningwane welucwaningo lwemiphakatsi kute banike emandla futsi bente ncono lolwati lwelucwaningo nekutfutfukisa itheminoloji yetemphilo ngetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Futsi babukwe ngebochwepheshe. Labantfu basuka kumaKomiti eluLwimi etiFundza (PLCs), nemiTimba yeluLwimi yaVelonkhe (NLBs), emaYunitsi avelonkhe e-Lexicography (NLUs), takhiwo temfundvo lephakame kulo lonkhe lelive, bothishela nemalunga emphakatsi.
TebuCiko nemaSiko emphakatsini yindzawo lensha yebuhlakani kuleliTiko leTebuciko nemaSiko.
Injongo yalephothifoliyo kunakisa kabusha iNdzima yetebuCiko nemaSiko ekuvuseleleni umphakatsi ngekuniketa lusekelo lwebuhlakani kutakhiwo tebuciko netinhlangano tebuciko. Enkhabeni yemsebenti walo kufakwa nekuhlanganiswa kwemacembu lahlosiwe lafaka ekhatsi bantfu lakukhubateka, bafati, lusha nebantfwana.
lincedze iphothifoliyo kakhulu.
kuncedza tikhungo kute tisebente kakhulu futsi umklamo we-Flemish unikete lelicebo imitfombo lengetiwe yekuphuma kwetinhlelo tesigodzi ngema-CAC. Lomklamo unaka kutifundza letintsatfu, letisetjentiswa njengetifundvo letingumhlahlandlela letitawuphindvwa kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
TetiFundza teTikhungo temphakatsi teBuciko.
Sicale kutfola kusimama lokutsite ngekhatsi kwalokwenta emaKhansela ebuciko kwangaphambilini.
Theatre ivule iminyango yayo futsi, naletinye takhiwo seticaliwe kusebenta mayelana ne-PFMA, ngemasu lahlelekile emnyaka, kubuketwa ngemakota emnyaka netinchubo letifanelekile tekutiphendvulela kwekucala.
The KuVuselelwa kwetiMilo luhlelo ludzinga tsine kutsi sihlele Imbizo yekuVuselelwa kwetiMilo kwaVelonkhe nemitimba yemphakatsi wetakhiwo.
Kutati, njalo njalo.
Kuphumelela lokuhamba phambili nekufinyelela kubuciko kwebantfu labanekukhubateka.
Luntjinto lolukhulu kube kusetjentiswa kwemTsetfo wekuChibiyela imiTsetfo yemaSiko ledzinga tonkhe takhiwo temasiko letiskelwe ngetimali liTiko kutsi tibe ngumitimba lephetse.
Waleyo naleyo khansela. Iphindze icinisekisa kutsi takhiwo tiwela ngekhatsi kwemitsetfo ye-PFMA.
ngetulu kwekusungula budlelwano lobungetiwe ngetakhiwo temasiko, kusungula imfundvo yeTebuciko, kukhubateka nalamanye emaphothifoliyo, kukhona tindzawo letinsha temsebenti letimbili. Lena yekucala luhlelo lwemisebenti yahulumende lolululiwe lolumenyetelwe ngesikhatsi seMbutsano wemiSebenti, lokubonisa kutsi liTiko leTebuciko nemaSiko lineNdzima lekumele iyidlale ekwakhiweni kwekukhuliswa kwetakhiwoncanti. Lolomunye umklano welikhono neliTiko lwetiNdlu kufaka ekhatsi bacambi, ema-athisti naletinye tisebenti tebuciko kuya kulenchubo yekubuka kutsi buciko bungafaka sandla njani kulemitsetfo lephatselene nekwakhiwa kwetindlu letibita kancane.
Kusekela umsebenti weliTiko leTebuciko nemaSiko kusukela nga-1995, linani letakhiwo tisekelwe kuwo lomnyaka timali wanga-2002/2003.
Lephetse ngaphasi kwemTsetfo weTakhiwo temasiko.
Lomnyaka lodlulile wabona kusungulwa nekuchaswa ngetimali kwemitimba leveta emazinga lasitfupha (SGB).
Netindlela tisungulwa kanye neLiTiko lemfundvo (DoE). Ngekuholwa tindlela tekucondziswa lubanjiswano ngekhatsi kwemaTiko, tinhlelo letifana nabo-Baswa le Meetse tacalwa. Baswa le Meetse ngumklamo wavelonkhe loholwa liTiko leteManti neteMahlatsi (DWAF) etikolweni.
Lesebentisa buciko njengendlela yekwakha kwatisa kweKubaluleka kwemanti.
Labakhubatekile kulobuciko kuwela ngaphasi kwemfundvo yeTebuciko neLucecesho. Kulomnyaka lodlulile, I-DAC yabamba iNkhomfa yekuChumana ngeKukhubateka leyavula indlela yenchubomgomo yekukhubateka.
Ngalomsebenti wabo lohamba phambili wekucondzisa nekuhlanganisa ema-athisti nebafundzi nekukhubateka.
i-DAC iphindze yabambamba lusuku lweMave ngemave lalabakhubatekile nehhovisi laMongameli', e-Khimbali.
Kunemikhakha lemibili yemphakatsi yetikhungo tebuciko eNingizimu Afrika.
Tikhungo temlandvo temphakatsi teBuciko, lebetiniketa imfundvo yeTebuciko nelucecesho ngaphambi kwelukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwanga-1994.
Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini lwabuye lwaholela kulokusungulwa kwalelicebo.
R960 000 kusekela tinhlelo kuleTikhungo temphakatsi teBuciko nga-2002/03.
Tikhungo temphakatsi temlandvo tenteka ngekusungulwa kwelicebo letikhungo temphakatsi tebuciko . I-DAC isungule budlelwano netikhungo letindzala tekucinisekisa kutsi kwakhiwa kwelikhono nekuniketwa emandla kwaleti letinsha.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lichube kubamba lichaza kwayo yonkhe imikhakha yabohulumende basemakhaya nebetifundza. LiTiko laniketa R5 million ku-MNUM yetakhiwoncanti nemisebenti, laniketa lusekelo lwekuphatsa imisebenti yalo.
Lwabanjwa mhlaka 18 Apreli 2002.
Sinyatselo seluhlelo lwavelonkhe.
Licebo lebudlelwano netinhlangano temisakato letiboniswe njengemgijimi wekucala wabo bonkhe bantfu balelive.
Luhlelo lolucondziswe kubudlelwano lokuhloswe ngalo kusebentisa licebo lelivisisekako nalelifaka wonkhe umuntfu.
Kufaka ekhatsi licebo lekuchumana nembono nesitatimende sembono.
Kubonwe njengendzawo leyinkhaba yekukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwemisebenti.
Kucamba nebuciko balokubonwako.
Lihhovisi lemcondzisi lomkhulu weBudlelwane bemave ngemave licondze kucinisekisa kutsi buciko butfola imihlomelo lefanako nekuba yincenye yemphakatsi wemhlaba jikelele. Kulawula tivumelwano temave ngemave kwakha budlelwano bebuhlakani nemave lanikelako emave ngemave nekusekela kubamba lichaza kweNingizimu Afrika kumicimbi yangesheya kwetilwandle kusenkhabeni yalephothifoliyo.
Kukhutsata budlelwane kutemasiko temave ngemave.
Budlelwane bemave ngemave.
Imphumelelo lenkhulu yalomnyaka lophelile kwaba yimbizo yaVelonkhe yemakhono eBuciko leyahlanganiswa neMbutsano weMhlaba weNtfutfuko leSimeme (WSSD), futsi ngekubamba lichaza kwato tonkhe tifundza letiyimfica.
Yinye yetinzuzo letinkhulu kwaba ngulokukhula lokukhulu kwekwatisa kwebuciko nelikhono kuletifundza kubukana nemkhakha wemakhono ebuciko.
NeKuphipha tincwadzi (MAPPP) SETA neliTiko letemiSebenti.
Lokunye lokuhle kakhulu kwaba nguloluhlolo lolwentiwa ngekuhlukahlukana kwetemasiko. iNingizimu Afrika yabamba i-INCD futsi yatsatsa buholi ngekuchaza simo ngekubuka ngesimo semave lesatfutfuka ngekuya kwalendlela lenconyiwe yekuvikelwa kwekuhlukahlukana kwetemasiko. Kwesine kwaba ngulokuciniswa kwaloluhlelo lwenhlupheko lolwadlulela kumyaka walo wesitsatfu wekusekela ngetimali.
Lowentiwe kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
Ngekuya kwemboni yetemculo sicale kubona linani letincomo teMculo.
LiCembu leteMsebenti weMboni licala kugucukela emgceni nemaTiko ahulumende labukene netincenye tekulawulwa kwemboni yetemculo.
Yetisebenti tetinkhontileka ngekubuka kulomTsetfo weteBudlelwano beteMisebenti (LRA). LiBhodi lekuNcedza ngetemTsetfo bahlangana futsi benta luhlelo kutsi baceceshe bammeli labamakhandidethi kulomkhakha.
Act kanye neluntjintjo kutabelo tebaculi ekusakateni. SiSekelo saVelonkhe setemaFilimu netiTfwebuli sisebenta ngalenkhulu imphumelelo futsi siciniswe kakhulu ngulokucalwa nguleSimo seSikhwama setemafilimu. Nga-2002, I-Sithengi Film Market yachuba kuhlangana ndzawonye kwemboni yetemafilimu njengekuvana nemkhakha wetekuchumana.
icinise lihhovisi layo futsi isungule licebo lelicacako nekubona sihlahla lesiyinkhinga lesivimbela kukhula. Imiklamo leMikhulu kube kusetjentiswa kwemaGama ekuCala kuMklamo weteMaphephandzaba newe kusungulwa kweLuchungechunge lwebabhali.
kucinisekisa kutsi itfula loku lokulindzelekile.
Kwenta lunako lwekuhlangana kwabo bonkhe badlali bendzima kulemboni. Kufanele sisungule indlela lechunyanisiwe kakhulu kulomkhakha wemakhono ebuciko.
Sitawube senta lucwaningo lwetimphahla kulomkhakha wemakhono ebuciko nekusungula kutsi singatenta njani letimphahla kutsi tibe luchungechunge loluyimphumelelo. Lemboni yetemafilimu itawubona kusayinwa kwetivumelwano tekukhicina ngekubambisana ne-Ireland ne-Italy.
LiTiko lichubekile kusekela liKhansela lesiCuku seTimboni temaPhephandzaba, kanye nekusungulwa kweLuchungechunge lebaBhali lelitfolakala kuSiKhungo seTiNcwadzi, EKapa.
LiTiko lincedze SiKhungo ngetiNcwadzi kulokusekelwa ngetimali kwemaGama ekuCala ekukhishweni kumaphephandzaba kwemklamo longumhlahlandlela, ukhicite ngemphumelelo tiNcwadzi letifanelekile kubafundzi labasha ngelinani letilwimi.
MITT nga-2000. Lolucwaningo lwe-CIGS lwabona tento letibalulekile lekumele tentiwe kuphumelelisa likhono lalomkhakha weteMculo lekufaka sandla ekukhuleni kwetemnotfo. I-MITT yenta 37 tincomo lebekubonakala kutsi tibalulekile kute kuncotjwe lendlela yanyalo lenganamphumelelo kulemboni.
Yomibili lemiculu ibona hulumende njengemtimba loneNdzima lebalulekile lekumele ayidlale kuchumanisa kufinyelela kumatfuba etemnotfo kuletimboni temasiko.
Ndzawonye nalamanye emaTiko ahulumende nemitimba lephetse, I-DAC isebentisa imiklamo lehlukene lehlose kutfutfukisa lemboni.
Lobalulekile wabo bonkhe badlali bendzima kulemboni.
kucinisekisa kutsi tindlela tekuchumana tihlala tivulekile kunobe ngabe ngubani lonenshisekelo kulemboni yetemculo yaseNingizimu Afrika. LiTiko linikete lusekelo kulomklamo kuleminyaka lemitsatfu lendlulile.
Lobanjwa ngasekupheleni kwa-Agasti, umklamo webudlelwano emkhatsini weliTiko neKhansela yeTebuciko yaVelonkhe (NAC).
futsi insimu lenkhulukati yekutfutfukisa live laseNingizimu Afrika nemboni yekurekhoda umculo ngekusakata, kwatisa nekutfutfukiswa kwemikhicito yemculo yalapha ekhaya.
umklamo weminyaka lemibili longumhlahlandlela utawentiwa e-Gauteng futsi lihhovisi litawuvulwa e-Newtown.
Lomklamo utawucala kuphuma nga-Oktoba 2003.
kucocisana ngendlela leya phambili mayelana netimvume tekusebenta kulemboni yetemculo.
Kuchumana lokungetiwe kutawentiwa nabo bonkhe labatsintsekako kulomnyaka timali wanga-2003/2004.
EmaTiko ekuHwebelana netiMboni newekuChumana. Labangani bacala kubeka endzaweni inchubomgomo, takhiwo netinchubo letitawusebenta njengenzuzo yekukhicitwa kwemafilimu kulelive. I-NFVF ibeke etafuleni lisu lebuhlakani lekutfutfukisa imboni yetemaFilimu yaseNingizimu Afrika.
Lebe yimphumelelo ngalokwandlulele bekunguleMbizo yaVelonkhe yemakhono eBuciko kulomButsano weMhlaba ngeNtfutfuko leSimeme.
Kakhulu nguloKubakhona kweliTiko lapho kulembizo, leyakhiwe titabele letisuka kuto tonkhe tifundza letiyimfica nesitabele lesincane sibonisa imisebenti ye-DAC yekucedza inhlupheko.
Inchubo yacanjwa kutsi icinisekise kutibandzakanya kwelitiko ngalokukhulu, sibonelo sekubonisa lokukahle kwelubanjiswano ngekhatsi kwahulumende.
Tigcugcutelwa yi-CIGS. Letindzawo tifaka ekhatsi: kuchumanisa lomkhakha, kufinyelela kutimakethe letisimeme talapha ekhaya netimakethe temave ngemave, kufinyelela kutintfo tekukhicita buciko, lucecesho nekutfutfukiswa kwemkhicito, nekucamba kufinyelela emalini yeTebuciko ye- SMME.
Lapho lokwatfolwa kwakhishwa.
Labanenshisele bayamenywa kuletsa emasu emabhizinisi ku-IDC.
Kuleminyaka lemibili ledlulile.
Watfola titfunywa letingu-850 letingumlandvo nga-2002.
umklamo lokhetsekile webafundzi labancane labamnyama bekucamba wentiwa kutsi uphumelele ngeluncedvo lwe-CREATE SA.
yekusungula insita yemave ngemave yekuhlukahlukana kwetemasiko.
EmaSiko netekuHweba kwaniketwa emandla.
Lekuniketa emandla luhlolo loluchubekako.
Nebantfu labatsintsekako itawenteka kulomnyaka timali wanga-2003/2004.
Bahlomulile kulolucecesho lwebhizinisi.
Ngemiphumela yekutsi lemikhicito lesuka kulinani lemiklamo yakhetselwa lembizo yemakhono eBuciko kulomButsano weMhlaba weNtfutfuko leSimeme leyabanjwa eJozi nga-2002.
Etindzweni teMphakatsi e-Gauteng, i-trasti ye-MIDI yelula loluhlelo kuto tonkhe tifundza njengenceye yekugutjwa liViki leMculo nga-Septemba 2003. EKapa, emakhonsathi atsandvwa kakhulu kangangokuba linani lemakhonsathi laphindvwa kabili, kusuka kulamane nga-2001 kuya kulasiphohlongo nga-2002.
R176 000 imali yeTebuciko ngekhatsi kwetinyanga letintsatfu.
Ngenca yalokuhlangana emkhatsini weKhumbula-Zulu ne-Sothebys, benti bebuciko basebentela likusasa lelibonakalako lekutsi labanyenti bangaceceshwa kusabalalisa kufuneka lokukhulu.
Ngekubambisana netinhlangano kulemboni.
Njengalenye yemiklamo lehamba phambili ekuTfutfukisweni kweMakhono.
INdvuna lehola litsimba le-INCP kuyonhlangana nemCondzisi Jikelele we-UNESCO. Lendzaba yekusungula tinkhulumiswano temave letiphambili mayelana nenchubomgomo yeteMasiko yemhlaba wonkhe itfumela umlayeto lobalulekile emhlabeni.
Ensimini yemasiko yemave ngemave ibalulekile.
Emave lasatfutfuka futsi sizama kwenta kutsi emave lasatfutfuka lamanyenti abambe lichaza kumisebenti ye-INCP.
Yekucocisana ngekutfutfukisa emaSiko kulesigodzi.
Lokuyindlela lesimeme yeluncedvo lwentfutfuko.
Futsi yakha indlela yekusebenta kahle.
Ibona tincenye totimbili tifaka sandla kulesikhwama nekusungula imiklamo ndzawonye.
Lendlela itawucinisekisa kusimama.
Buholela kwekucala ekwakhiweni kwemisebenti esikhatsini lesitako.
futsi kwenta loko kumele sibeke emaSiko enkhabeni nekuveta kubaluleka kwetimboni temasiko ekusimamiseni nekutfutfukisa kuhlukahlukana kwetemasiko.
Lubanjiswano ngekhatsi kwemaTiko ngaloko libese luyabanjiswano.
Sitawuphindze sikhulise kakhulu iNdzima yeNingizimu Afrika kutinhlangano tekubambisana ngoba sisengakambuli kahle lelibala mayelana nekwenta bulunga kulemisebenti yekubambisana kulelive, futsi sidzinga kungeta imitfombo yemakhono kuletakhiwo tetfu letitfutfukisiwe. Kubambisana emkhatsini wemikhakha ngulenye indzawo lesitawunaka kuyo kute sikhone kufaka sandla kutincumo letitawutsintsa emaSiko.
Umklamo lomkhulu kutawuba ngulokutsakaselwa kweminyaka lelishumi yeNtsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika ngesheya kwetilwandle kutawube yinselele ngebudlelwano bemitfombo letfolakalako.
Kugutjwa tinsuku tavelonkhe.
Naletinye tindlela nebangani bebuhlakani bemave ngemave.
Kufaka ekhatsi tivumelwano temave angababili, tivumelwano tekubambisana ngabanyenti, emakomiti lahlanganisiwe netinhlelo telubanjiswano (POC).
Tinkhontileka tihlangabetana netinjongo temacembu omabili.
Linani lalesikhwama lilinganiselwa ku-R30 million ngemnyaka.
Afrika ngekumenywa yi- DAC kutsi ente lutfulo lwemniningwane weliTiko kuleKomiti yePhothifoliyo yetebuCiko nemaSiko.
Afrika lavakashela lelive kusayina lesivumelwano.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kukhutsata, kuniketa imitfombo nekuchumanisa kubambisana kwemave ngemave emkhatsini kwalabatsintsekako kutebuCiko nemaSiko eNingizimu Afrika nemhlaba jikelele.
Leyakhenkhetsa imiphakatsi yasemaphandleni eNingizimu Afrika.
Lemishini yafika eNingizimu Afrika nga-2003.
Zealand kulomklamo wekulwa neGebengu ngeBuciko.
Luchungechunge lwemave ngemave lwenchubomgomo yeteMasiko.
Mnu Matsuura, kutococisana ngekucutjelwa phambili kwembutsano wemave ngemave ngekuhlukahlukana kwetemasiko ngekhatsi kwe-UNESCO. Emalunga laniketwe lomsebenti bekasebenta ngensita lebhaliwe lengumhlahlandlela kuleminyaka lemibili ledlulile.
LaSebentako eMagugu nemihlangano yekusungula yekuvikelwa kwemagugu.
Lekusakhiwo lesigcine lesikhwama eNingizimu Afrika. Lesikhwama silindzeleke kutsi sicedvwe ekupheleni kwa-2003.
Lomklamo ucondze kusungula insita letawuchuba kwakhiwa kwenchubomgomo yetebuCiko nemaSiko yasekhaya.
Cuba lwacalwa liTiko leTebuciko nemaSiko njengendlela yekuphusha kucinisa budlelwano emkhatsini kwemikhakha yahulumende neyangasese. Umcondvo bekukuzama kutfola ematfuba ekuntjintjiselana ngekwemasiko nematfuba ekutimaketha kwetimboni temasiko kanye nekuhlola ematfuba e-protocol yekuntjintjisana ngekwemasiko netivumelwano letisayiniwe tekukhicita ngekubambisana nema-Caribbean countries.
Kucocisana ngetindzawo lekungahle kubanjiswane kuto nekuntjintjisanwa kwetemasiko.
Lobelubanjwe nguhulumende wase-Taiwan. Injongo yalolukhenkhetso lekufundza bekukwakha kucocisana emkhatsini wa-80 wetitfunywa wemave lahlukene kanye nekufundza ngawo.
Lapha ekhaya, tinkhulumiswano tabanjwa kumave ngemave.
umCondzisi wema-Ejensi etemasiko ema-French ngesheya kwetilwandle kuphumelelisa kubambisana kwabohulumende.
Kwalesikhatsi lesidlulile lwetintfo letitsintsa i-DAC.
Kumaphuzu lasenkhabeni yalomsebenti.
ibika ngco kuNdvuna.
Asungulwa futsi alawulwa ngemphumelelo.
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi tiyinkhaba yemtfombo yebacwaningi, benti benchubomgomo nalabatsintsekako nesakhiwo lesibalulekile ekuvikeleni nenkhumbulo yesive nemalungelo lakumtsetfosisekelo netakhamiti kufinyelela kumniningwane wahulumende.
Leyakhiwe linani lemitfombo lebalulekile yeLayibrari yaVelonkhe icinisekisa kutsi emagugu ekuhlakanipha alelive ayafinyeleleka kubo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika.
magama lakhetsekile nekufana kwetinhlangano netakhiwo.
Nedathabhesi yavelonkhe kanye nekuvunyelwa kwekutfolakala kwemsebenti wetincingo futsi litawuncedza kunciphisa lokubambeleleka kwemagama langu-57 000.
Kumagugu langatsintseki sente imiklamo lengumhlahlandlela levetwe kulelicebo letfu langa-2002.
Kwenta imihlahlandlela yaleminye imiklamo.
Kubudlelwano betakhiwo temagugu besisolo sikhuluma ngengucuko.
tasungulwa letaholela kuletincomo temklamo.
Afrika, ngebulwiminyenti nekusebentisa kuhlukana ngekwebulwiminyenti. Siphindze futsi sizame kwenta ncono kufinyelela futsi naletinye tinsita letingasetjentiswa kucinisekisa kufinyelela kulwati nemniningwane kumele kumele itfolakale ngelulwimi lwemiphakatsi lapho takhiwo tibekwe khona.
Ne-HIV/Aids, kanye nekubandzakanyeka kwemphakatsi nekubamba lichaza, nekucinisekisa kutsi bavuna kumitfombo yemphakatsi, sibonelo, lwati lwetinhlelo tendzabuko.
Itawuheheka kutsi isebentise takhiwo.
Kusekelwa ngetimali kwesikhatsi lesitako.
Sibone ematfuba langetiwe kulesiPhakamiso mTsetfo seBuciko, EmaSiko nemaMagugu.
Lendlela lesibukene ngayo nengucuko yeluhlelotimali, sibonelo, ibonisa kutsi inchubomgomo ingakhuliswa njani. I-PFMA iletse luntjintjo kulesimo setakhiwo.
Futsi titiphendvulele kutinhlelotimali.
Kodvwa kumele batiphendvulele. Uma kubukwa kulomlandvo wemiklamo, lwati lusifundzise kutsi liTiko lidzinga imitimba yemphakatsi letawusebentisa lemiklamo ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo, kute sikhone kuphutfumisa lokuphuma kwaletakhiwo.
Yinye indlela lesicondze kuya kuyo kubuka kulokusungula kwenchubomgomo yekubuyiselwa kwetintfo.
Sibonelo, lokungcwatjwa kwalabashona etimphini nekutsi iNingizimu Afrika ibukana njani naloku.
Nekufaka phakatsi umphakatsi.
Lesikubukako kwenta ncono budlelwano betakhiwo temagugu tetfu, sibonelo kwakha likhono, tincomo temklamo wekuhlela nemklamo wekubhala kutakhiwo temagugu.
LiTiko litawube lenta bummeli bemagugu, ngekuhambelana ngetindlela temave ngemave.
Ekubhaleni kwesivumelwano kuvikela emagugu. Emagugu atawuba yinsita lebalulekile yentfutfuko, yekungenisa imali, kuVuselelwa kwetiMilo netekuVakasha.
wekungenisa nekutfumela ngaphandle kwalelive kwetimphahla temaSiko ngalokungakavunyelwa ngumtsetfo.
Nesivumelwano sebulunga bemave ngemave.
KweMphahla yemaSimo (ICCROM).
Luchungechunge lwemave ngemave.
Titawutfutfukiswa ngemphakatsi nalotsintsekako.
Lelitsandza kukhetfwa lemaGugu aVelonkhe (NHC).
Futsi neliphanela laniketwa umyalelo wekululeka lihhovisi leNdvuna ngekucashwa kwalamakhandidethi lakhetsiwe kulamakhansela. Emalunga emaKhansela etakhiwo letilishumi akhetsiwe.
Lolumelwe kulamakhansela lubeka lomkhakha wemagugu esimeni sekubusa lokukahle, kwekucinisa kweluntjintjo lolubalulekile lwalomkhakha nekusekela timfuneko tangemphela tentfutfuko yavelonkhe.
I-NHC itawucedzelela lokutfutfukiswa kwaletinchubomgomo letingubhalo letishiwe ngenhla futsi latise Lihhovisi leNdvunangekusetjentiswa kwato.
nemaTiko etifundza ngalomsebenti. Kulandzela lemhlanganosikolo, ema-PHRA asunguliwe eifundzeni letine, bese kuba nasinye sifundza lesibita kukhetfwa kwebantfu bese kutsi letinye letintsatfu tisacedzelela tinchubo tato.
Injongo yaloluhlelotimali bekukuncedza takhiwo uma tihola ingucuko futsi lube sibonelo semphumelelo kutindzaba letihlobene nebhizinisi yawo leyinkhaba. Liphanela labekwa yiNdvuna kutsi liluleke liTiko ekutseni lingakhipha njani lolusekelo mali loluniketiwe.
Lebukana nebulwiminyenti, kwatisa nge-Aids, kusungula imibukiso lemisha lebonisa lokuhlukahlunana kwemphakatsi waseNingizimu Afrika, kubuyisela imisebenti yeTebuciko yaseNingizimu Afrika, kwakha budlelwano emkhatsini wetakhiwo temagugu, kusekela tinhlelo letifundzisako nekusungula idathabhesi yemathuna ebantfu labafa emphini.
kulomnyaka timali wanga-2003/2004, R8,3 million itawutfolakala yetingucuko leticondziswe etindzabeni letihlobene nekutfutfukiswa kwemtfombolusito yeluntfu, kutfutfukiswa kwebantfu lokucodnziswe kubo lomsebenti nekulungiswa kwetakhiwoncanti temibukiso.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 6: Kwesekelwa kwesikhashana kwelilungelo lemibukiso yenkhululeko ngumklamo wekubambisana emkhatsini wabohulumende baseNingizimu Afrika naseCanada netakhiwo temagugu.
Kwemphilo yemuntfu kulelivekati kanye naleNingizimu Afrika yanyalo yangemuva kwelubandlululo.
Kwalombukiso nekusungulwa kweluhlelo lolufundzisako.
Ngaphasi kwelikhwapha lemKlamo weteMlandvo, linani lemiklamo yemamnyuziyemu lemisha icaliwe, lenkhulukati bese kuba nguMklamo we-Freedom Park lamamnyuziyemu lamasha atawuchubekisa injongo yekwenta ncono lokumelwa kwalomkhakha wemagugu kulelive.
Ngekuncedvwa kuniketwa kwe-METF lokungetiwe, inchubekela phambili yentiwe ngelicebo letakhiwoncanti nekuhlolwa kwekukhinyabeteka kwesimo.
Titawukhetfwa bese tihlulelwa nga-Julayi 2003.
Tabuyiswa tisuka e-France ngemuva kwetingcociswano letindze.
Licembu lekubukwa kulo lasekelwa kute liluleke liTiko ngenchubo yekungcwaba letinsalela mhlaka 4 Agasti 2002. kwavunyelwana kutsi umsebenti wekubambisa kumele ubanjwe kucala kute kubuyiswe sitfunti sakhe ngemuva kwekutsi waboniswa angcunu futsi wasetjentiswa njengesinongo sesayensi.
Yetimvula letinkhulu letana kulendzawo.
Luhlelo lwekukhunjulwa kweMphi yemaNgisi nemaBhunu yaseNingizimu Afrika lwacalwa nga-1999, futsi lwacala kusebenta ngekutsakasela kusayinwa kwesiVumelwano sekuTfula e-Vereeniging ngamhlaka 1 Juni 2002, lokwafaka ekhatsi lokutibophelela kabusha kweNkhumbulo yaVelonkhe lefaka wonkhe umuntfu kuleMphi yemaNgisi nemaBhunu yaseNingizimu, kanye nekumbulwa kwembhalo.
Lokusungulwa kweliKhansela leMagama etiNdzawo laseNingizimu Afrika nga-1999 kunikete likhaya lelisemtsetfweni lwenchubo yekuntjintja emagama etindzawo kulelive kubonisa lentsandvo yelinyenti lensha. Umsebenti walelikhansela ufaka kuhlola emagama kutsi anesipelingi lesikahle nekwenta lucwaningo kute litfole imvelaphi lengumlandvo yemagama lekungiwo etindzawo. Ngenca yekutsi kwanyalo kunekusalela emuva kwemagama langu-57 000, likhansela litawusebentela kucinisekisa kutsi ayacedvwa nga-2005.
Yemagama etindzawo yentiwe.
Kugcina emagama etinzawo lamasha kuledathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
Kucapha nekuchumanisa inchubekela phambili mayelana neticelo letifakiwe.
Kumelwa ngalokufanako kwedathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
Kwenta inchubo yekulawulwa kwemibiko yemniningwane.
Kufakwa kwemininingwane lemisha kuledathabhesi ngaso sonkhe sikhatsi nekumukelwa kwe-inthanethi.
Umbiko lovele utibuyele nekubika kubafaki ticelo.
Kutingetekela ngekwawo kwemagama lavunyiwe ku-SANGC Gazetteer.
Lamagama lalandzelako antjintjiwe kulomnyaka timali lodlulile.
Kanye neMculo waseNingizimu Afrika.
Letakha ifestivali yavelonkhe.
Kumikhakha lelinganiselwa ku-28.
Etendzabuko yetemasiko (ICA).
Nemagugu ngekusungula imiklamo letawucoca, irekhode, ipake, igcine ngagezi futsi isabalalise lolokucuketfwe ngulomniningwane, imfundvo, kongiwa, kutfutfukiswa netinjongo tekwenta imali.
Yavuma kuchaswa ngetimali kwelucwaningo lolucondziswe kumculo wendzabuko nemlandvo wemlomo lolutawentiwa manyuvesi lamatsatfu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini aseNingizimu Afrika, yinyuvesi yase-Fort Hare eMphumalanga Kapa, iZululand KwaZulu-Natali neVenda eLimpopo. Lamanyuvesi atawucwaninga tonkhe tincenye temculo wendzabuko, kufaka ekhatsi imisebenti, tinsimbi tekudlala umculo, nemlandvo wemlomo lophekeletela lencenye lebeyinganakwa ngaphambilini yemagugu etfu, lamanye awo asedvute nenshabalalo.
Umlandvo wetemlomo ube sikhiya ekuntjintjeni lokucuketfwe nguletiNdlu temilandvo nemaRekhodi.
Longumhlahlandlela nelucecesho lwetisebenti tetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngetindlela tekucoca umlandvo wemLomo.
Ngaleso sikhatsi liphanela letati lakhiwa kutsi liluleke iNdvuna ngenchubo futsi litfule tinkhombandlela tekutsi umLandvo wemlomo kumele ulawulwe njani kuvelonkhe.
lechaswa ngetimali liTiko, futsi imikhicito lekhishiwe yalemiklamo iya kuletiNdlu temilandvo nemaRekhodi futsi iyabhaliswa kudathabhesi yerejista yaVelonkhe yemiTfombo yemLomo (NAROS), yenta kutsi umniningwane utfolakale kalula. LetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe lisekele i- web site yalo kulomnyaka lophelile futsi siyachubeka kukhulisa tindlela tetheknoloji yemininingwane.
Sisungule iphothifoliyo yekufinyelela kanye nesekhala semsebenti savulwa ngalena njongo. Kwanyalo sisungule licebo lekufinyelela lelisebentako futsi simukela bantfwana besikolo nalaba labayekele sikolo kuleprofeshini yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi temaFilimu, ema-Video nemSindo limema bantfu kutsi bafinyelele kuletimphahla temlandvo, sibonelo, ekusakakatweni lokukhetsiwe.
kusigaba 5 semtsetfosisekelo wase-Riphabliki yaseNingizimu Afrika kubekiwe kutsi tiNdlu temilandvo nemaRekhodi tingumtfwalo wetifundza. Lokuniketelwa etifundzeni kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngumklamo lomkhulu.
Nga-1999, iNingizimu Afrika yacelwa kutsi ibambe lithebula leliKhansela lemave ngemave letiNdlu temilandvo nemaRekhodi nga-Oktoba 2003. Lomhlangano utawubanjwa eKapa futsi ungumklamo lomkhulu wanga-2003/2004. INingizimu Afrika itawuvela njengesihloko lesibalilekile sengcociswano, ikakhulukati mayelana nekugcinwa kwemculu weliKomishana lemaCiniso nekuBuyisana. Lokuniketelwa etifindzeni kwalomklamo kuyintfo lenkhulu neyesikhatsi lesidze, lokuchunyaniswa nemklamo wekwakha emakhono etifundza.
Tinhlelo tekufinyelela titawungetwa, futsi nemklamo weMlandvo wemLomo utawuchujtwa ngoba kunetintfo letinyenti letingakafakwa kulomculu kuze kube ngunyalo.
Tindlela tekwenta letingetiwe titawungeniswa kulomnyaka futsi sitawusebentela ekwenteni i-heraldry kuba ligama lelingasilo langaphandle bese siyenta kutsi ibe yase-Afrika ngendlela singakhona ngayo.
Ngalesikhatsi salomnyaka lesiwubukako, 212 yebantfu bavakashela letNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe.
Letinye tivakashi tifake tisebenti teliTiko leteTindlu, tihambi letisuka e-Iran, Egypt nase-Canada, bacwaningi, bothishela nebafundzisi basemanyuvesi. Njengencenye yeluhlelo lwekufinyelela, lamahora endlu yekufundzela ngemgcibelo wesitsatfu waleyo naleyo nyanga alulwa.
Loluhlelo lwekufinyelela lwavakashela tikolo e-Pitoli kute lifundzise bafundzi nabothishela ngeKubaluleka kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi emphakatsini wetfu. Loluvakasho beluyincenye yeluhlehlo lwekufinyelela lekuveta ebaleni imisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi kumiphakatsi yaseNingizimu Afrika.
Bothishela eMamelodi bamenywa kutsi bavakashele letiNdlu temilandvo nemaRekhodi kanye na-15 bothishela labayincenye wesicuku selikomiti lemlandvo beta.
Ngemuva kwekuvakasha emahlandla lamaningi kuletikolo eSoshanguve, letisebenti taloluhlelo lwekufinyelela tamenywa enkhambini yetemlandvo lebeyihlelelwe bafundzi nabothishela e-Roodeplaat.
Tatfula lemisebenti nake nemisebenti neyetiNdlu temilandvo nemaRekhodi. Bafundzi babambe lichaza, babuta imibuto leminyenti.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: I- Bureau of Heraldry i-Bureau of Heraldry ikhutsata iphindze ishumayele kuhlonishwa nekuvisiswa kwemasimbuli avelonkhe kulelive. Le-Bureau iniketa umsebenti yekubhalisa tonkhe timphawu tavelonkhe netimbeji, netinchubo telinani lemibuto yemnyaka mayelana nemasimbuli avelonkhe aseNingizimu Afrika. Kulomnyaka lesiwubukako i-Bureau yasungula ngemphumelelo futsi yangenisa ema-oda lamatsatfu avelonkhe, lekaniketwa nguMongameli kwekucala nga-Disemba 2002.
Kuniketwa kwema-Oda laMasha aVelonkhe.
Ema-Oda laMasha aVelonkhe lamatsatfu aniketwa nguMongameli Thabo Mbeki kutakhamiti letifanelekile kanye netivakashi temave ngemave emcimbini mhlaka 10 Disemba 2002. Lama-oda avelonkhe amiklomelo lesetulu kakhulu langaniketwa kuBantfu labahlukene baseNingizimu Afrika nobe baholi labavelele bangaphandle nalabanye iNingizimu Afrika lefisa kubahlonipha.
I-Order yeMapungubwe yaniketwa kuTakhamiti taseNingizimu Afrika temphumelelo lenhle nalehamba phambili.
Kulomzabalazo wentsandvo yelinyenti nemalungelo eluntfu, kwakha sive nemsebenti wemphakatsi, nekutfula nekuvikeleka.
Ngekuvisiswa wemklamo wemlandvo wemlomo.
Lwentiwa loluya kuTiNdlu temilandvo nemaRekhodi taseMtata kuyohlola takhiwo nekuncedza ngemalungiselelo ekutfutsela kulesinye sakhiwo.
Tikweleti nekugcinwa kwetindlu ngalokutayelekile.
Tingiko kokubili lilunga nendzawo yekugcina imininingwane.
Labese atfunyelwa enhloko hhovisi ye-DISA. Uma sekaphelele, yemaphephandzaba, lanemakhasi langu-18 ngalinye, akotjwa.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 8: Imiklamo lekhetsekile tiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe iyatibandzakanya kumklamo waMongameli wekubuyisela nekugcina ema-Timbuktu manuscripts. Luhlelo lwekongiwa kwalama-manuscripts lwadvwetjwa nekutfulwa kulomklamo kwentiwa kuNdvuna E Pahad weBuNgameli neLisekela leNdvuna Mabandla.
Tiphindze tinikete umniningwane wemlandvo nemagugu emasiko alelivekati.
Ngetulu kwalamasiko lacinile emlomo lawa lelivekati lelatiwa ngawo.
Lokubhalwe ephepheni lelilula, lamanye alamagama acala kushabalala, lwati lweNingizimu Afrika kkongeni tintfo letimagugu ngaloko luyadzingeka.
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe tibandzanyeka kumklamo wekucedza inhlupheko, lotawucecedza emalunga emphakatsi ekonga nemakhono ekwenta emabhokisi.
Nga-2002/2003 imiSebenti yemaRekhodi etiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe yaseNingizimu Afrika yasekela imiklamo lengu-20 yemlandvo yetemlomo.
Umculo weMlandvo lophilako wetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ... Freedom Park- imvelaphi...
Imnyuziyamu yaseSimonstown ... Imisebenti yesiNtfu...
Umlandvo wemlomo wase-Roeland ... Kususwa ngenkhani...
Imanyuwali yemlandvo wemlomo ... Ikhodi yekutiphatsa yemlandvo wemlomo...
Tincomo temlandvo wemlomo letingazange tisekelwe ngetimali kumnyaka timali wanga-2002/2003 titawunakwa kulomnyaka timali lolandzelako.
Lamathebula lalandzelako aveta kuhlelwa nekuchaza kwemisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe.
Tikhone kuniketa umniningwane kumiphakatsi yawo.
ngalomnyaka lesiwubukako, lesakhiwo samukelwa eKhampasi yasePitoli, lokutawubita R119 million futsi lokutawusebenta njengeliphuzu lekunaka lavelonkhe lemniningwane lemphakatsi waseNingizimu Afrika. LesiKhungo setiNcwadzi siyiyunithi lekhetsekile ngekhatsi kwe-NLSA futsi itfolakala eKapa.
Kumiklamo letsite lemavulandlela yekutfutfukisa kubhala nekufundza kanye nemaSiko ekufundza.
INdvuna iphindze yavuma timali letingetiwe te-NLSA kutsi isekele tisebenti letiyinkhaba tesiKhungo.
Kuyiphumelelisa kutsi ichubeke ngekuprinta e-Braille entele emaTiko ahulumende.
I-NCLIS, Injongo ye-NCLIS kululeka iNdvuna yeTebuciko, EmaSiko, Isayensi netheknoloji kanye neNdvuna yeTeMfundvo ngetindzaba letihlobene nemisebenti yeLayibrari yemniningwane kute bakhulise kutfutfukiswa kwemphakatsi ngekuvunyelwa kwemininingwane letsintsekako.
Lenchubo yekusungula i-NCLIS yacedvwa kulomnyaka lesiwubukako nemalunga atawukhetfwa kulencenye yesibili ya-2003.
Act, 1997. LomTsetfo ucinisekisa yinye ikhophi yaloyo naloyo mculu lokhishwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala ku-NLSA, I-Layibrari yePhalamende, ILayibrari ILayibrari yeMphakatsi yase-Natal kanye neLayibrari yemiSebenti yaseMangaung (Bloemfontein). Emakhophi etintfo tema-audio-visual atfunyelwa kutiNdlu temilandvo nemaRekhodi TiNdlu temilandvo nemaRekhodi temaFilimu aVelonkhe, ema-Video nemSindvo e-Pitoli. LomTsetfo ucinisekisa lokufakwa kwemculu wemagugu aseNingizimu Afrika ayongiwa bese yentiwa kutsi itfolakale kumphakatsi. Kulomnyaka lesiwubukako, leliKomiti lihlangane kabili, njengoba nelikomiti lelincane letebuCwepheshe.
Kuchumana kusebenta njenge buso bekuhlangana emkhatsini kwemphakatsi neliTiko leTebuciko nemaSiko.
Nekuchumana nemisakato yimisebenti leyinkhaba yalo.
Babagcini balomTsetfo we-Phabliki weKulawulwa kwetimali kuleliTiko. Lomsebenti ucinisekisa kubeka ebaleni, kutiphendvulela nekusebenta ngemphumelelo kwema-akhawunti kuto tonkhe tento tebhizinisi tetimali letichutjwe liTiko.
Tiluleko temtsetfo tangekhatsi teliTiko.
Lephothifoliyo yetheknoloji yemininingwane icinisekisa kutfutfukiswa kwe-IT yeliTiko, kugcinwa nekusetjentiswa kuhambisana nenchubomgomo yahulumende netinjongo.
Sigaba sekuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu sicinisekisa kutsi umTsetfo wemiSebenti yaHulumende usetjentiswa ngemphumelelo. njengemgcini wentfutfuko, yekuchubekisa nekucashwa kwetisebenti, lomsebenti ucinisekisa tento tekuphatsa kahle kumele tilandzelwe.
Kulomniningwane webunyenti bebantfu lobucuketfwe kusigaba 5. ngekuhambisana kwetingucuko tanyalo leticalwe liTiko letemiSebenti yahulumende nekuPhatfwa (DPSA), leliTiko lisungule indlela lensha yekulawulwa kwemisebenti lekungunyalo iyasetjentiswa.
PSETA. LeliCebo lemaKhono asemSebentini litawuniketa luhlakamsebenti loluhambisanako lekwenta ncono emakhono etisebenti bese avumela indlela lehambisanako yemisebenti yetisebenti ngenjongo yekwenta ncono kukhicita netimilo nekunciphisa tisebenti letidlulele.
Indlela lensha yekuphepha yangeniswa. Onkhe emalunga etisebenti tiniketwe emakhadi agezi ekungena lavumela abuya alandzelele kungena nekuphuma kulesakhiwo.
kube nemtselela lomkhulu waleliTiko.
Likomiti langekhatsi lelinaka ekulawulweni kwetheknoloji yemininingwane yebuhlakani kanye nekuchumanisa tindzaba te-IT kuto tonkhe tinhlelo.
Ucinisekisa kutsi kusetjentiswa kwetheknoloji yemininingwane kuncedza kuvunyelwa lokukahle nekulawulwa lokukahle kwemniningwane.
lebonisa tingucuko lekufinyelelwe kuyo kuliTiko kulomnyaka nekwakhwa libala lelisha lekuchumana nemniningwane.
Bemisebenti lesemigceni ekubhalweni kwemtsetfo lokhishiwe.
Indlela yekugadza bungoti lokutawuncedza leliTiko ekuboneni lokuhamba phambili lokumele kucwaningwe.
auditing. Lendlela yekugadza bungoti seyiyasetjentiswa futsi tibekwe etindzaweni tebuhlakani letiboniwe, kucapha kuyachubeka. Kucapha lokuchubekako nako kwakha incenye lesenkhabeni yalokusetjentiswa ngemphumelelo kweliCebo lekuVikela kuKhwabanisa lelisungulwe nguleliTiko.
Kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalendlela.
Luhlelotimali lwemaTiko mayelana netinhlelo letichazwe kahle.
Leticwaningwe kwekugcina kweluhlelo liThebula nelibhande lemiholo liThebula 1.2. Ikakhulukati, kuniketa umbono locacako wesikhatsi lesicitfwe kutindleko tetisebenti mayelana naleto naleto tinhlelo nobe emabhandi emiholo ngekhatsi kweliTiko.
Emabhandi emiholo, ema- etisebenti tekulinganiswa lokutayelekile.
netindleko letenteko ngenca yemiholo, sikhatsi sekusebenta lesingetiwe, luncedvo lwemali loluvunyelwe kubanikati betindlu and luncedvo ngetindleko takadokotela. Kuleyo naleyo ndzawo, lelithebula liniketa inkhomba yalamaphesenti eluhlelotimali lwetisebenti lolwasetjentiswa kuletintfo.
Kuphatsa 4 302 60,45 570 8,0 77 1,08 333 4.
Buciko, EmaSiko neLulwimi emphakatsini 6 254 67,8 259 2,8 141 1,53 320 3.
Budlelwano bemave ngemave 814 26,32 63 2,03 125 4,04 294 9.
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.
Emazinga 1-2 761 63.1 38 3.15 21 1.74 56 4.
Emazinga 3-5 1 420 63.02 72 3.2 40 1.8 106 4.
Emazinga 6-8 7 572 63.06 384 3.2 215 1.8 566 4.
Emazinga 9-12 7 316 63.07 371 3.2 208 1.8 546 4.
Emazinga 13-16 3 017 63.05 153 3.2 86 1.8 225 4.
Ngabe kukhona tisebenti letingetiwe kuloku kusungulwa.
Lomniningwane uniketwa mayelana nekuhlukana lokubalulekile lokutsatfu:- luhlelo (Lithebula 2.1), libhande lemiholo (Lithebula 2.
Lithebula 2.3. EmaTiko libone netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu letidzinga kuchapha lokukhulu. Lithebula liniketa kusungulwa nemniningwane yekuvuleka kwetikhala temisebenti letibaluleke kakhulu teliTiko.
Letilinganiso tetikhala tibonisa lamanani etikhala temisebenti letingakavalwa.
Kuphatsa 144 96 33.
Buciko, EmaSiko neluLwimi emphakatsini 94 70 25.
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave 36 27 25.
Nemisebent yeLayibrari yaVelonkhe 220 164 25.
Emazinga 1-2 68 50 26.
Emazinga 3-5 73 54 26.
Emazinga 6-8 215 154 28.
Emazinga 9-12 111 82 26.
Emazinga 13-16 27 17 37.
Kweluntjintjo ngemaphathini etisebenti kulomnyaka lesiwubukako, uyacelwa kutsi ubuke kusigaba 4 salombiko.
The UmTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 1999 wangenisa kulinganiswa kwemsebenti njengendlela yekucinisekisa kutsi umsebenti welinali lelilinganako uklonyeliswa ngelinani lelifanele.
Nobe ngabe nguwuphi umsebenti lotukwenhlangano yakhe.
kuya etulu kumele tihlolwe ngaphambi kwekutsi tigcwaliswe.
Loku kwasekelwa ngulesincumo lesentiwa yiNdvuna yeteImiSebenti yaHulumende nekuphatsa yonkhe imisebenti yema-SMS kumele ihlolwe ngaphambi kwamhlaka 31 Disemba 2002.
Lelithebula lelilandzelako Lithebula 3.
Linani lemisebenti leyahlolwa kulomnyaka lesiwubukako.
Letakhuliswa nobe tehliswa.
Emazinga 1-2 68 1 1.
Emazinga 3-5 73 9 12.33 3 33.
Emazinga 6-8 215 20 9.
Emazinga 9-12 111 15 13.51 4 26.
LiBhande lemSebenti A 18 4 22.
LiBhande lemSebenti B 7 1 14.
Lelinani letisebenti lingahle lihluke kuleNombolo Yetikhala temsebenti letikhulisiwe njengoba akusito tonkhe tisebenti letitsatfwa masinyane tingeniswe kuletikhala temsebenti letinsha futsi letinye taletikhala temsebenti letikhulisiwe tingahle tibe tingakavalwa.
Lelithebula lelilandzelako iveta linani letindzawo lapho emaznga ekuhola adlula lelizinga lelincunywe ngulokulinganiswa kwemsebenti.
Tizatfu talokuphambuka tiyaniketwa kuleyo naleyo ndzawo.
Lithebula 3.4 liveta labazuzako ngenhla ngekuya ngebuhlanga, bulili, nekukhubateka.
Linani letisebenti leliphelele leti emiholo ato ladlula kumaBanga lancunywe ngulokulinganiswa kwemsebenti nga-2002/ 03, akukho.
Ngekucasha kulomnyaka timali.
Aniketa sibutsetelo semazinga ekubuyelwa yimali kwelibhande lemiholo (Lithebula 4.1) nemisebenti lebalulekile Lithebula 4.2.
kumele ifane nalena lebhalwe kuleliThebula 2.3.
Emazinga 1-2 33 0 5 15.
Emazinga 3-5 54 7 6 11.
Emazinga 6-8 159 6 7 4.
Emazinga 9-12 90 4 3 3.
Lithebula 4.3 libona tizatfu letinkhulu tekungani tisebenti tishiye liTiko.
Kufa 1 4.
Kubeka phasi 8 38.
Kuphela kwenkhontileka 9 42.
Kucoshwa kutiphatsa kabi 1 4?
Kuyekela 2 9.
Ekucasha lokuphelele 5.
Emazinga 1-2 33 0 0 2 6.
Emazinga 3-5 54 0 0 2 3.
Emazinga 6-8 159 12 7.55 4 2.
Emazinga 9-12 90 10 11.11 3 3.
Emazinga13-16 17 1 5.
Lamathebula kulesigaba asuselwa kulendlela lencunywe ngumTsetfo weKucasha ngeKulingana, 55 wanga-1998.
Linikete lemiklomelo yekusebenta lelandzelako kulomnyaka lesiwubukako.
Lomniningwane uniketwa ngekuya kwelibala, bulili, nekukhubateka (Lithebula 6.1), emabhandi emiholo lithebula 6.2 netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu Lithebula 6.3.
Madvodza lamanyama 21 98 21.
Bafati 18 93 19.
Bafati 1 13 7.
Madvodza lamhlophe 9 32 28.
Bafati 17 78 21.
Emazinga 1-2 8 50 16 45 6 3.
Emazinga 3-5 7 54 13 47 7 2.
Emazinga 6-8 36 154 32.4 379 11 2.
Emazinga 9-12 15 82 18.3 276 18 2.
Tangaphandle kuleliTiko mayelana nemabhandi emiholo nangemisebenti lebaluleke kakhulu.
LiKhomishane lemiSebenti yaHulumende labona sidzingo sekucapha ngekucophelela lwelivu yekugula ngekhatsi kwemiSebenti yaHulumende.
Lamathebula lalandzelako aniketa inkhomba yekusetjentiswa kwelivu yekugula (Lithebula 8.1) nelivu yekukhubateka (Lithebula 8.2).
kuko kokubili, lokubitwa lokulinganiswako kwelivi kuphindze kuniketwe.
Emazinga 1-2 82 29.3 19 12.
Emazinga 3-5 70 30 24 16.
Emazinga 6-8 277 24.2 69 46.
Emazinga9-12 139 25.
Emazinga 13-16 3 0 2 1.
Emazinga 1-2 11 27.
Emazinga 3-5 30 3.3 1 16.
Emazinga 6-8 25 20 2 33.
Lithebula 8.3 liveta kusetjentiswa kwelivu yemnyaka.
Sidzinga kulawulwa kwelivu yemnyaka kuvimbela emazinga lasetulu elivu letsetfwe lebhadelwe ngesikhatsi kuphela umsebenti.
Lelithebula lelilandzelako liveta timali letikhokhelwe tisebenti ngenca yelivu lengazange itsatfwe.
Umbuto lofuma Tinchukaca ta?
icondziswe kumalunga latsite kutfutfukisa IYunithi yetiNhlelo letiKhetsekile temphilo kanye nekuphila kahle kwetisebenti?
bonisa Lelinani letisebenti letibamba lichaza kulomsebenti kanye neluhlelotimali lemnyaka lelikhona ngenca yaloku.
Ngabe liTiko lingenise Lucecesho x lwetisebenti nekwatisa.
Luhlelo lweluncedvo nelweKutfutfukiswa kwetemPhilo ye-VTC nekukhansela tonkhe tisebenti Uma kunjalo, bonisa letintfo letibalulekile/ umsebenti. lucecesho lwemakhono emphilo.emisebenti aloluhlelo?
Ngabe liTiko libuketile tinchubomgomo x tekucasha netento kucinisekisa kutsi atibandlululi ngalokungakafaneli tisebenti ngenca yesimo sabo se-HIV?
Uma kunjalo, bhala letinchubomgomo tekuchasha/tento letibuketiwe.
Ngabe liTiko lingenisile tindlela tekuvikela x lenchubomgomo lekhona yetisebenti letine-HIV nobe lekumele kukhulunyiswane kabusha nabo ngenca yekuba ne-HIV ngoba babandlululwa Uma kunjalo, bhala letinti teliTiko letihlukene taletindlela?
Ngabe liTiko liyatikhutsata tisebenti kutsi x bantfu labanyenti bente lokuKhanselwa ngekuTitsandzela nekuHlola Uma kunjalo, ngaphambi kwekukhansela ungayibhali lemiphumela loyitfolile. Kumele batiyele kulokuhlola laba labatsatfu labagcine baye kuyohlola abazange bayiladze imiphumela yabo?
Ngabe liTiko lisungule tindlela/tibonisi kucapha nekulinganisa imiphumela yeluhlelo lwekutfutfukiswa kwetemphilo Uma kunjalo, bhala letindlela/tibonisi?
Letivumelwano letihlanganiselwe letilndzelako kwangenwa kuto netinyonyane tebasebenti neliTiko.
Lelithebula lelilandzelako liveta imiphumela yekulalelwa kwemacala ekucondziswa kwetigwegwe ngekhatsi kweliTiko kulomnyaka lesiwubukako.
Lesigaba siveta lemizamo yeliTiko mayelana nekuTfutfukiswa kweMakhono.
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
Lamathebula lalandzelako aniketa umniningwane lobalulekile wekulimala emsebentini.
Lithebula 13. 1: Umbiko ngekucasha bachumanisi kusetjentiswa timali letifanele.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Lubalo etikolweni tet.txt</fn>
ICensusAtSchool yentiwa ngulaba beTelubalo eNingizimu Afrika (Statistics South Africa), ebasebenti betelubalo labasemtsetfweni, kanye neliTiko leteMfundvo. IcensusAtSchool itawufaka bothishela nebafundzi, labatawusebentisana endlini yekufundzela. Ebantfwana, ngaphasi kweseluleko sathishela batawucokelela umniningwano ngemphilo yabo, ngesikolo sabo kanye nesimo sasekhaya. Umniningwano locokeliwe utawuba yincenye lebaluleke kakhulu kusigcina-mniningwano savelonkhe nesemhlabawonkhe, kanye nemniningwano lofana nalona loniketwa emaveni lafana ne-United Kingdom kanye ne-Australia, lamatasatasa ngemklamo lofana nalona.
Lomniningwano utawusetjentiswa kutfutfukisa tintfo tekufundzisa kusita ebafundzi njengemntfwana wakho kuvisisa lubalo futsi nangendlela lolungasetjentiswa ngayo. ICensusAtSchool itawusita ebantfwana nekuvisisa kubaluleka kwelubalo lelinanibantfu lwavelonkhe, lokwenteka nga-Okthoba. Lubalo lelinanibantfu lwalomnyaka lwatiwa ngekutsi yiCensus 2001.
Yini lubalo lelinanibantfu?
ENingizimu Afrika, kubalwa kwelinanibantfu kwenteka njalo eminyakeni lesihlanu. Ngesikhatsi selubalo, wonkhe umuntfu eveni uyabalwa, futsi kutsatfwa umniningwano wekutsi ebantfu bahlala njani futsi kuphi. Lomniningwano (lona betelubalo labawubita ngekutsi yidatha) usetjentiswa ngematiko ahulumende, tiphatsimandla tasekhaya kanye nebahleli kuncuma kutsi ngukuphi lapho-ke kudzingeke khona kakhulu imitfombolusito.
Loku kusho kutsi lomniningwano lotfolwe ekubalweni kwelinanibantfu usetjentiswa kuncuma kutsi tikolo nemitfolamphilo kumele kwakhiwe kuphi, ngutiphi tindzawo letidzinga kwekutfutsa lokuncono, futsi emanti emaphayiphi nagezi kumele kuyiswe kuphi. Umniningwano lotfolwe ekubalweni kwelinanibantfu usetjentiswa kuncuma kutsi imitfombolusito yekutfutfukisa emaphandleni, yekukhulisa lidolobha neyekucedza buphuya kumele itfunyelwe kuphi.
Kungani uhlanganyela kuCensus 2001?
Tindleko temphakatsi wakho. Ngekufaka sandla kulolubalo, utawusita umphakatsi wakho kutsi utfole timali lewutidzingako tetintsita nentfutfuko.
Kuphatsa inhlekelele. Umniningwano weCensus utawusita baphakeli betemphilo kucagela kusabalala kwetifo letinjengekholera. Uma kunetikhukhula umniningwano welubalo utaweluleka bemisebenti yekuhlangula nebesimobucayi kutsi lusito ludzingeke kuphi ngekushesha lokukhulu, futsi bangaki ebantfu labafuna lusito.
Tinsita letitfutfukisiswe. Umniningwano weCensus utjela ebahleli kutsi tikolo letinsha, imitfolamphilo netinsita tetenhlalakahle tidzingeke kuphi.
Kwenta hulumende ukusebentele. ICensus 2001 indlela lenhle yekutjela ebaholi betfu kutsi sibobani futsi sifunani. Umniningwano welubalo usetjentiswa kuncuma kutsi timali tahulumende ticitfwa kuphi.
Sita umndeni wakho. Tinombolo teCensus titawusita hulumende kuhlela nekusebentisa tinhlelo netinsita kulikusasa lelisedvute. Umniningwano welubalo uphindze ubeke sisekelo sekuhlelela likusasa. Kuhlelela sikhatsi lokuncono kutawuzuzisa wena nebantfwana bakho.
Yentiwa nini iCensus 2001?
Ebantfu labacashelwe futsi baceceshelwa kucoca umniningwano, labatiwa ngekutsi babali, batawuvakashela likhaya lakho emkhatsini wamhlaka-10 namhlaka-31 Okthoba 2001.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Luchungechunge lwe-IP.txt</fn>
UMSAKATI: Uyisebentela matima imali yakho, angitsi Hhayi-ke, nyalo sekusikhatsi sekwenta imali yakho ikusebentele matimasikhatsi sekuyandzisayi Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu 1: KuSisa nekuLondvolota?
Palisa, wena ucabanga kutsi ngikuphi?
PALESA: Usho kutsini nawutsi angeke ngikwente loko?
ANDREW: Hhayi suka! Uyati nawe kutsi ngicabangani ngemabhange?
PALESA: Kodvwa indvodza lehlakaniphe njengawe, beyingayisisa (phela ngisho ku-investa) ilondvoloteke, angitsi?
ANDREW: Ngiyisise Ngeke, kusisa imali kuyingoti?
PALESA: Ase sitsi-ke indlu iyasha?
ANDREW: Leyo mali bengiloku ngiyibeka kulesikotela iminyaka lesihlanu. Kusete loke wayeba.
PALESA: Ini Iminyaka Lesihlanu Kodvwa utsini-ke ngekwehla kwemandla emali?
ANDREW: Kwehla kwemandla emali (inflation) Ukhuluma ngani Kwehla kwemandla emali?
PALESA: Kwehla kwemandla emali (inflation) Minyaka yonkhe tintfo tiyenyuka ngelinani lentsengo. Ngemnyaka lowedlule, ukhokhe R100 nawutsenga ema-bhokhathi, lonyaka atakubita R110. Kulomnyaka lotako atawubita R120. Loko, nguloko-ke kwehla kwemandla emali (inflation)?
PALESA: Babe, nawungayisisi imali yakho, itawulahlekelwa sisindvo. Kwenta njalo-ke kwehla kwemandla emali.
SUBDUED HHo, nguwe Nkhosikati Ndlovu. Cha, imoto yakho ayikalungi ngibhizi ngayo njenganyalo. Yebo Nkhosikati Ndlovu. Cha, Nkhosikati Ndlovu. Kusasa Ngitawutama kodvwa angeke ngitsembise. Yebo, ngiyati kutsi kumcoka, kodvwa imoto yakho iyagula, Nkhosikati Ndlovu. Igula kabi. SIGHS Yeboyebo. Ngitawutama. Usale kahle Nkhosikati Ndlovu?
ANDREW: Hho, ngiyetsemba kutsi unelicebo lelincono, angitsi?
PALESA: Ecinisweni, Babe, libhange ngilona lelitsembeke kakhulu.
PALESA: Babe, kumele uyisise kahle imali yakho. Kufanele ucabangele likusasa. Kumele wente imali yakho ikusebentele.
ANDREW: Ase ume kancane yePalesa. Ngiyakucela.
Ngiyalihlelela likusasa. Futsi sengikutjelile angiwatsandzi mabhange!
PALESA: Babe, kubeka imali yakho esikoteleni semakukisi akusiko kuyinakekela kahle loko. Futsi akusiko nekuhlelela likusasa!
ANDREW: Hho, wena-ke unelisu lelincono?
PALESA: Kusebentisa libhange indlela lelula. Ukwati kutfola imali yakho kalula ubefutsi ukwati nekumelana nekwehla kwemandla emali. Kantsi futsi kukhona letinye tinto longakwati kutenta - kutsenga indlu, ujoyine inhlangano yekungcwabisana, utitsatsele nemshwalense wemphilo, titokfela, emashezi, ma-unit trusts . Tintfo nje letinyenti?
Ngingumakhenikha wasegalaji, hhayi, Ngcongcoshe wetiMali!
PALESA: (EXASPERATED) Hawu, babe, nobe ngubani angakwati kusisa kahle. Kufanele utfole seluleko nje kuphela.
ANDREW: Kubeka imali esikoteleni semakukisi kwamulungela babe wami, nami futsi kusangilungele.
Ubokhumbula kutsi ukhuluma nabani.
ANDREW: Bheka lapha, nginemsebenti lokumele ngiwente?
Chabeli kufanele kutsi ayisise imali yakhe?
Wonkhewonkhe kumele alondvolotele likusasa aphindze futsi acabangele tidzingo tangemuso naMnumzane Chabeli naye akakehluki kuloko. Ngenhlanhla lembi, ngekubeka kwakhe imali yakhe esikoteleni semakukisi nobe ayifihle ngephansi kwamatilasi kutamenta angakutfoli konkhe loku?
Uma labanye bantfu bakhuluma ngekulondvolota imali kanye nekusisa (ma-investment), ecinisweni basuke basho kubeka imali ebhange. Kodvwa tinyenti tintfo longatenta ngemali yakho ngephandle kwekuyibeka ku-akhawunti yekulondvolota ebhange.
Loko akusho kutsi mabhange awasiyo indlela lephephile naletsembekile yekonga imali, kodvwa inkinga kutsi awakhokhi intalo lenkhulu. Loku kungenca yekutsi emabhange asebentisa imali yakho loyongile ngekutsi bayisise ngendlela yekuyiboleka tinkampanini, kute titsenge emashezi, nobe titsenge imphahla, lokusho kutsi mabhange kumele ayisebentele lemali lakukhokhela ngayo intalo yakho aphindze ente nenzuzo. Mabhange ecinisweni akukhokhela ngetulu kwekwehla kwemandla emali kodvwa hhayi ngetulu kangako. Futsi kufanele ucabange kwehla kwemandla emali ngobe kwehla kwemandla emali loku kulimata imali yakho loyilondvolotako ebhange. Kwenta kutsi imali yakho ilahlekelwe sisindvo sayo, kantsi loko kungakubita kakhulu ekuhambeni kwesikhatsi.?
Kwehla kwemandla emali phela, kwenyuka kwemanani jikelele lokuchubekela embili njalo. Nobe kuyibeka ngalenye indlela, linani letimphahla letetayelekile konkhe kusukela kumahhabhula kuya kumazipi kutakubita ngetulu emnyakeni lotako uma ucatsanisa nalomnyaka. Singatsi-nje, sibonelo, uma kwehla kwemandla emali kuchubeka nga 10% ngemnyaka, kusho kutsi intfo lebita R100 kulomnyaka itawubita R110 ngemnyaka lotako. Lenye futsi indlela lesingakubuka ngayo kutsi R100 kulomnyaka utakutsengela kuphela timphahla letibita R90 ngemnyaka lotako?
Kubalulekile kukhumbula kutsi tinyenti tindlela longatikhetsela tona kunemabhange. Lomunye angasisa emphahleni njenesibonelo, nobe ajoyine inhlangano yekungcwabana, nobe atsatse umshwalensi wemphilo, nobe ajoyine sitokfela, nobe asise emakethe yetimali (capital market). Sibonelo, muva nje, tinkampani temshwalensi, iSanlam ne-Old Mutual, tinikete umphakatsi litfuba lekutsenga emashezi kuto, ngalesikhatsi sato sekuniketela ngemashezi (se-Demutualisation). Umphumela walesipho kwaba kusungulwa kwalabo lebangebaninimashezi (shareholders) labasha labanemashezi langetulu kwa 5 million eNingizimu Afrika.
Mbamba-mbamba umbuto utsi, ukukhetsa njani longasisa kuko Imphendvulo itsi kufanele wati kucala tinhloso netinjongo takho. Utitjele kutsi: tiyini tidzingo tami letikhetsekile Yini lengifuna kuyongela imali Ngingakhona kulondvolota nobe kusisa imali lengakanani?
Kufanele futsi uhlele kahle kutsi ufuna inhlobo lenjani yekusisa. Sibonelo, ufuna kusisa ngemashezi nobe ngema bhondi Ufuna kusisa kwesikhashana nobe ufuna kusisa sikhatsi lesidze Ufuna liholo njalo nobe ufuna imali yakho ikhule Uma sewutibutile watiphendvula tonkhe letinhlobo temibuzo, utawube se unelwati loluphelele lekutsatsa sincumo?
UMLANDZISI: Ngenhlanhla yakhe uMnumzane Chabeli, Palesa angeke amyekele kalula kanjalo?
CONTINUING PLEADING Ngiyakucela, babe, kute umuntfu lotakuphocelela kutsi wente intfo longayifuni?
PALESA: Lengikucelako mine, kutsi tfola indlela longayinakekela ngayo imali yakho.
Akusiko lokufanele mine.
PALESA: Babe, uyangihlekisa! Mine lengikucelako kuwe kutsi tfola kutsi tiyini tintfo longakhetsa kuto. Sicelo lesimatima leso?
ANDREW: Yimali yami, utsini ngaloko Kodvwa-ke, sitawucela bani?
PALESA: Kukhona lengimatiko mine unguchwepheshe.
Utakunika seluleko lesihle.
PALESA: Angeke kukubite kakhulu babe.
ANDREW: Ngembi kwekutsi utihluphe ngaloko, ngifuna kwati kutsi mbamba lochwepheshe wakho wetimali utangibita malini.
PALESA: Nami anginasiciniseko. Kepha singakubuta loko.
Ngiyakholwa kutsi utawuba neluvelo.
PALESA: Kwaze kwabamnandzi-ke loko!
Nkhosikati Ndlovu. babe Yebo ukhona. Ngikubitele yena?
UMLANDZISI: EsiGcawini sekucala sifundze ngekubaluleka kwekulondvolota ngendlela lehlakaniphile, nekutsi loko singakwenta ngetindlela letehlukene njengekubaluleka kwekulondvolota imali ngekuhlakanipha, njengekufaka imali ebhange, kutsenga umshwalensi wemphilo, nobe kujoyina sitokfela.
EsiGcawini sesibili seNyuku Time sitawubuka tinhlobo letehlukahlukene letikhona longakhetsa kuto uma usisa.?
Khumbula: Ngiso lesi sikhatsi, nyalo ngiso sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakhosikhatsi sekuyandzisa. iNyuku Time?
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho, kuyisisa futsi uyandzise. Ngako hlalaphansi. Unetseteke. Ulalele. Ngoba lesi Sicephu sesibili.
UMSAKATI: Sekuyi Nyuku Time! Sikhatsi sekufundza kwenta imali yakho ikusebentele matima iphindze yandze futsi. Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu sesibili: Tinhlobo letehlukahlukene tekusisa?
ANDREW: Awu nkosiyami! Bangihlasela ngatotonkhe tindlela, ngisho naNgcongcoshe wetiMali imbala!
PALESA: Babe, sesicocile kakhulu ngaloku!
Uyasidzinga yini seluleko lesihle macondzana nekutsi wenteni ngemali yakho?
PALESA: Kute muntfu lotakuphocelela kutsi wente longakufuni.
Lokumele ukwente nje wena kubuta imibuzo. Bese utitsatsela sincumo?
PALESA: Mine ngalesikhatsi ngikulungiselela kutsi nibonane, uMnumzane Khumalo utibalile tintfo letitsite lokumele uticabange?
PALESA: Yebo. Kwekucala utsite kufanele uhlolisise kahle tintfo letisembili naletimcoka emphilweni yakho?
PALESA: Kusho kutsi-nje kumele utsatse sincumo sekutsi yini lotama kuyenta ngemali yakho?
PALESA: Siyakwati loko! Lakushoko kutsi, ngabe usisa ngoba ufuna kutsenga lokutsite kwelikhetselo njengendlu nobe libhizimisi?
PALESA: Pho nangabe unayo indlu nelibhizimisi, usiselani?
ANDREW: (BEAT - LIGHTHEARTED) .Ngifuna indlu lenkhulu nelibhizimisi lelikhulu, futsi nekuciniseka kutsi imali yami kayiphelelwa sisindvo sayo. Konje batsi yini kona loko?
ANDREW: Awuva-ke, ngifuna kuncoba loko kwehla kwemandla emali. Futsi ngifuna siciniseko sekutsi imali yami iphephile. (MORE SERIOUSLY). Bese futsi ngilondvolota imali yekuguga kwami, neyendvodzakati yaminakutfuke kwenteka lokutsite kimi ngaphambi kwaloko?
PALESA: Kulungile. Loko-ke ngiko lokusembili nalokumcoka kuwe. Kwekucala: Kwandzisa imali yakho. Kwesibili: Kuphepha. Kwesitsatfu: Kuncoba kwehla kwemandla emali. Kwesine: kutfola impesheni yakho nase ugugile, kantsi Kwesihlanu: Kutsengela mine i-Ferrari.
PALESA: UMnumzane Khumalo naye futsi utsite kumele utincumele wena kutsi ufuna kusisa imali lengakanani futsi kube sikhatsi lesingakanani.
ANDREW: (ALARMED) Loko akuchazi kutsi imali yami itawuvaleleka ku-akhawunti letsite ngingabe ngisakwati kufinyelela kuyo, akusinjalo?
PALESA: (PATIENTLY) Cha, babe, akusinjalo. Kodvwa una- Seventeen thousand Rand kulesasikotela semakukisi longakaze umtsintse, sekuze kwengce iminyaka lesihlanu. Futsi-nje nelibhizimisi lakho lichubeka kahle. Utfola imali lesanele natsi kutsi siphile kahle. Ngaphandle kwaloko-nje, angeke uyidzinge yonkhe le-R17 000 yakho ngasikhatsi sinye. Ungakwati kuyisisa esikhatsini lesifishane, bese ubeka lenye yekutsatsa umhlalaphansi eminyakeni lengu 25.
ANDREW: Konkhe loko kuvakala kuyinkinga kimi.
PALESA: Ewu! Kube ngimane gatibindzela. Hawu kodvwa, babe, yini ungamvumeli achaze?
ANDREW: Nkhosikati Ndlovu, ngiyacolisa, sekufanele ngihambe ngineliphoyinti lelitsite nalomunye. Sitawubuye sicoce ngaloku, Kulungile Yebo. Yebo. Usale kahle?
UMLANDZISI: Emhlanganweni uMnumzane Chabeli ubute uMnumzane Khumalo mibuzo leminyenti. Bekafuna kwati ngetinhlobo letahlukene tekusisa, utsandze kwati kutsi angasisa njani, wafuna nekwati ngetingoti letibakhona kuloko. Naku lakushito uMnumzane Khumalo?
Chabeli, kwekucala kumele ahlole lokusembili nalokumcoka kuye bese uyancuma kutsi angakhona kusisa lokungakanani, nekutsi futsi angayisisa sikhatsi lesingakanani leyo mali yakhe.
Nangabe ute luphahla ngetulu kwenhloko yakho, lokumele ukucabange kucala kutsi kufanele yini nobe cha kutsenga indlu. Nobe kunjalo, kufanele kutsi ulondvolote imali letsite ebhange kubhekana nesimo lesingakalindzeleki, lapho ungakwati kufinyelela khona kalula. Kusisa sincumo sesikhatsi lesidze, ngaloko-ke akukalindzeleki kutsi umane uyidvonse-nje imali yakho ngobe ufuna kulungisa liphayiphi leliphukile!
Lokumcoka lokumele ukukhumbule kutsi tonkhe tinhlobo tekusisa tinetigaba letahlukene tebungoti. Singatsi-nje, uma ungabeka imali yakho ekhaya kungenteka intjontjwe, nobe ishe iphele emlilweni, nawuyilondvolota ebhange ingase ikulahlekele naliwa libhange, uma uyisisa ngemashezi, sisindvo selinani lemashezi akho singehla, nobe leyonkampani iwe.
Ngalokutayelekile, uma luhlelo lokusisa linebungoti lobukhulu, nemandla enzuzo lewaniketwako abamakhulu kute idvonse bantfu kutsi basise. Ngalamanye magama, uma leluhlelo lekusisa linelizinga lelisetulu kakhulu lenzuzo, loko kungakucacela kahle kutsi lelo luhlelo linebungoti lobuselizingeni lelisetulu.
Lesinye sifundvo lesilusito longasikhumbula kutsi ungawafaki onkhe emacandza akho ekusisa kubhaskidi munye. Sibonelo, uma ufaka yonkhe imali yakho ku-mashezi enkampani yinye bese iyadliwa leyonkampani, lapho-ke ungalahlekelwa ngiko konkhe. Kuncono kakhulu kutsi uyisabalalise imali yakho unciphise bungoti. Leyo ngulenye yetintfo i-Investment Fund lengakusita kutsi utente. Umhwebingemashezi (broker) lonelayisensi, nemuntfu lodvumile lohweba ngemashezi bahlala njalo banayo ilayisensi bangakweluleka ngemashezi, ema-Bond nema-Unit Trusts, bakusite futsi ngekutsenga nobe utsengise ngelinani lelihle. Sisakhuluma ngabo bahwebingemashezi, empeleni, cinisekisa kutsi uyabukabuka kute utfole loncono ngendlela latakukhokhisa ngayo, ngelusito latakuniketa lona?
Loyo muntfu lohweba ngemashezi lomkhetsile utawubese uya emakethe yetimali (stock market) ayobona kutsi ngutiphi tinkampani letiniketa ematfuba lamahle ekusisa. Kulokukhetsa lokubanti utawube se usita ngekukwentela luhlu lekusisa (i-Investment portfolio). Lolo nalolo luhlu luhlukile. Ngoba empeleni bonkhe bantfu nabo behlukile. Bantfu labehlukene banemanani emali lehlukene labawasisako, futsi banetidzingo netinhloso letehlukile. Lokuhle lokumcoka ngeluhlu lekusisa nalicatsaniswa nekusisa lekukodvwa (ne-single investment), kutsi lehlisa bungoti. Njengaloku ngike ngasho, nangabe usisa ngelishezi linye kuphela, nalo lelolishezi bese lilahlekelwa sisindvo salo (yi-value yalo), ungalahlekelwa samba lesikhulu semali yakho. Nobe kunjalo, uma usisa ngemashezi lahlukene, akukalindzeleki kutsi linani lawo onkhe emashezi lowatsengile lehle ngasikhatsi sinye. Loku kwenta kutsi timali lotisisile tiphephe kakhulu.
UMLANDZISI: Watsi nasekabuyele eligalaji lakhe ekhaya uMnumzane Chabeli watitfola anetintfo letinyenti laticabangako?
PALESA: Manje, Babe, sewusitsatsile sincumo sekusisa imali yakho?
PALESA: Kwaba kuhle loko. Manje, yini lotayenta?
ANDREW: Ewu! Ngisengakati kwanyalo. Kusenetintfo letimbalwa letisengakangikhanyeli kahle.
BOMBASTIC Kusisa imali akusiyo intfo umuntfu lokumele ayijake, nobe ayente ngekucwabita kweliso, Palesa.
UMSAKATI: Esigcawini 2 seNyuku Time Sifundze ngaletinye tinhlobo letikhona longakhetsa kuto tinhlobo tekusisa ngendlela longasabalalisa ngayo bungoti, kanye netinhlobo tekusisa tesikhatsi lesidze nalesifishane?
UMSAKATI: Khumbula! Sikhatsi ngunyalo, nyalo ngiso sikhatsi.sikhatsi sekunakekela imali yakhosikhatsi sekuyandzisa yi Nyuku Time?
BEATI-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho, kuyilondvolota nekuyandzisa.
Ngako-ke, hlala phansi. Unetseteke. Ulalele. Ngobe nasi Sicephu sesitsatfu se-Nyuku Time (Tinhlobo letehlukahlukene)?
UMSAKATI: Imali ayimili etihlahleni, akunjalo Nawe kufanele kahle. Hhayi-ke, nyalo sesikhatsi sekwenta imali yakho ikusebentele matimasikhatsi sekuyandzisayi-Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu: 3 tiMakethe tetiMali?
PALESA: Ekugcineni sewuze wayicedza kuyilungisa.
Ivakala ilunge mbamba.
Palesa. Ayikaze yanakekelwa kahle, nguloko! Angikholwa kutsi lemoto yake yaseviswa kusukela yatsengwa. (BEAT) Empeleni wena yini lekuletse lapha manje ekuseni?
PALESA: Ngitele kutokukhumbuta kutsi umngani wakho, uMnumzane Khumalo utofika atokubona futsi lamuhla ngalo R17 000 lofuna kumsisa..?
Ngicabanga kubeka incenye letsite yemali yami emakethe yemphahla (stock markets), kodvwa ngisafuna kumbuta kucala ngaloko.
Lentfo yekusisa iyatfokotisa, Palesa. (BEAT) Bewati kutsi letinye tinkampani nabo hulumende baboleka imali emakethe yetimali nabafuna kusisa futsi batitfutfukise?
Lishezi, mntfwanaketfu, yincenye yenkampani. Nangabe inkampani inikela ngesigidzi semashezi kutsi atsengiswe, kantsi wena unelishezi linye kuyo, unelishezi leliyinobolo yesigidzi kuleyo nkampani.
ANDREW: Ungitjelile uMnumzane Khumalo, kodvwa sengikhohliwe. (BEAT) Inkampani itsatsa ibhondi bese ikhokha intalo kuma nobe ngubani lokhiphe ibhondi. Inkampani futsi ibese seyibhadala leyo mali leyibolekile esikhatsini lesitsite lesibekiwe. Loko kufana ngco nekutsatsa ibhondi yendlu, akunjalo?
Ngaloko usengakati kutsi utawusisa ngemashezi nobe ngemabhondi?
ANDREW: Lengikukhumbulako kutsi emashezi nema-bhondi kokubili kungehla kwenyuke ngesisindvo ngasosonkhe sikhatsi kodwva ma-bhondi ehluke kancane, ikakhulu ma-bhondi ahulumende. Cishe abhadala inzuzo kumninimashezi.
PALESA: Mhlawumbe udzinga kutsi ufake imali yakho leningi kuma-bhondi. Ngaleyo ndlela uyati kutsi utawutfola inzuzo.
ANDREW: Yebo, kodvwa lelibhuku lengilifundzile litsite ungenta imali lenyenti ngemashezi kunemabhondi.
PALESA: Kodvwa mabhondi aphephile, akunjalo, kungako ungatfoli lokunyenti ngema bhondi.
ANDREW: (UNCERTAIN) Ngibona kanjalo. Mabhondi akuniketa inzuzo lotayitfola njalo sikhatsi lesidze, futsi akunangoti lenkhulu. Emashezi anebungoti lobukhulu, kodvwa ungakwati kwenta imali lenyenti ngesikhatsi lesifishane.
PALESA: Manje na utsenga emashezi uma linani lawo liphansi bese uyawatsengisa uma linani selenyukile, utawubuyelwa yimali lenyenti. Lapho-ke sengiyayitfola i-Ferrari lena uloku ungitsembisa yona. Anginaso sidzingo sekulindza.
PALESA: Ngaloko lichinga lisekutseni wati emashezi lokumele uwatsenge?
ANDREW: Yebo, nguloko-ke lengifuna kumbuta kona umngani wami, uMnumzane Khumalo: ngiwatsenga njani emashezi lakahle?
PALESA: Bekungu Nkhosikati Ndlovu, babe. Ufuna kukhuluma nawe ngekutsi umnikete sikweleti lesincane.
Khumalo wamtjela uMnumzane Chabeli konkhe labekafuna kukwati ngemakethe yetimali.
ngulapho tinkampani naHulumende ayakhona kuyocokelela imali. Njengesibonelo, Hulumende, naye kulesinye sikhatsi uyayidzinga imali nobe i-capital, ngendlela levame kubitwa ngayo - kuyokhokhela tindleko temisebenti letahlukene tetinhlobo ngetinhlobo, njengetinhlelo temanti, ema-kliniki, tikolo nobe timpesheni tebantfu labadzala. Netinkampani tiyayidzinga imali kukhulisa nobekuyisisa ku-tisetjentiswa letinsha (equipment) nobe isayensi?
Indlela lesebenta ngayo ngule: uma inkampani incuma kutsi ifuna kutsengisa emashezi ayo emakethe yemphahla (ku-stock market), sisindvo (i-value) sayo, yonkhe ingcebo yenkampani takhiwo, tintfo tekusebenta, umkhicito njalonjalo kuyahlelwa kahle bese kufinyelelwa elinanini leliphelele (total value) lenkampani. Lelo linani-ke libe seliyahlukaniswa libe tincetu letilinganako. Letotincetu letilinganako, letibitwa ngekutsi ngema-shezi, tibe se tibekelwa kutsengiswa?
Uma utsenga emashezi, usuke utsenga incenye yenkampani kantsi futsi na utsenga emashezi lamanyenti, incenye lenkhulu yenkampani iba ngeyakho. Kufanele ukhumbule, nobe kunjalo, kutsi ngekuba nelishezi akusho kutsi imphahla yaleyonkampani nayo iba ngeyakho, njengetitulo nobe litafula, kodwva kuba incenye-nje yaleyo nkampani. Kuvamise kutsi tinkampani tibe netigidzi temashezi e-bantfu nobe etinhlangano letingemakhulukhulu. Lokunye futsi, kuba nemashezi enkampanini akusho kutsi sewuneligunya lekubhekana netikweleti taleyo nkampani. Nangabe leyonkampani losise kuyo iyawa kungenteka kutsi ulahlekelwe ngito tonkhe timali lotisisile, kodvwa nguloko-nje kuphela. Lapho-ke awusakhokhi lenye futsi imali.
Uma ngabe lenkampani losise kuyo yenta inzuzo, ingatsatsa sincumo sekutsi itsatse incenye, nobe yonkhe lenzuzo iyinikete labo labatsenge mashezi kuyo. Loku-ke kubitwa ngekutsi kwehlukaniselana (i-divident). Kwehlukaniselana loku kwenteka kanye ngemnyaka, kuya-ke ngekutsi umuntfu utsenge emashezi langakanani. Emhlanganweni waminyaka yonkhe baninimashezi bayavota kuze bancume kutsi ingakanani inzuzo lekumele bahlukaniselane yona, nekutsi ingakanani imali lekumele baphindze bayisise kulenkampani.
Kukhula kwemali (capital growth) ngumehluko loba khona phakatsi kwelinani lotsenga ngalo lishezi, nelinani lotsengisa ngalo lelolishezi. Kukhula kwemali yakho kuncike ekutseni leyonkampani isebenta njani, nanekutsi emashezi ayo advume kangakanani kubatsengi emakethe yemphahla.
Ngalamanye magama, sisindvo (value) selishezi siya ngekuphakelwa kwalo (supply) nekutsi lifunwa kangakanani kandzi futsi singagucuka lusuku ngelusuku. Uma lishezi lehla ngesisindvo, nawe futsi ulitsengise ngemali lengaphansi kwaleyo lowalitsenga ngayo, loku-ke kubitwa ngekutsi kulahlekelwa yimali (yi-capital loss).
Lenye indlela longasisa ngayo emakethe yetimali ingaba nguloku lokubitwa ngekutsi ngema-bhondi. Ema-bhondi akhokha lizinga lelingagucuki (fixed rate) lentalo ngendlela leyetayelekile, futsi atsatfwa ngekutsi ayindlela lenhle yekusisa yesikhatsi lesidze, nalanebungoti lobuncane. Nasikhuluma-nje ngema-bhondi akanayo, inzuzo kangako njengemashezi, loko kungenca yekutsi anebungoti lobuncane (less risky).
Kwekugcina, ngifuna kunitjela ngema-investment funds. Ema- investment funds tinhlangano letisisela (investela) bantfu timali tabo. Lusito lolukhulu lwaletinhlangano ngukutsi tisabalalisa bungoti bakho (your risk) ticinisekise kutsi awuwafaki onkhe emacandza akho kubhasikidi munye?
Kukhona tindleko letidvonswako talomsebenti lolusito, vele - kunjalo imvamisa kuba ngemaphesenti latsite alelonani lemali lolisisako ngako - ciniseka kutsi tiyini leto tindleko letidvonswako ngaphambi kwekusayina nobe yini.
UMLANDZISI: Emuva kwemhlangano, uMnumzane Chabeli naPalesa bacoca ngaloko lebakufundzile?
PALESA: Sewucabangile kahle kutsi usise imali yakho emakethe yemphahla?
ANDREW: Yebo letsite, kodvwa hhayi yonkhe. Ngisho kutsi, ngiyawutsandza lomcondvo wekuphakelwa kwenzuzo ngekuya kwebuningi bemashezi lowatsengile (dividends), nekukhula kwemali (i-capital growth), kanye nebulula (flexibility), njalonjalo, kodvwa ngifuna kusabalalisa bungoti ngalokukhulu kucaphela?
PALESA: Mhlawumbe kumele usise imali yakho letsite esikhwameni sekusisa (ku-investment fund). Ngaleyondlela utawuba nabochwepheshelabatakubhekela kahle imali yakho.
ANDREW: Ucinisile, naloko kuvakala kungumcondvo lomuhle futsi, kodvwa kunetindleko ekhatsi.
PALESA: Uyati kutsini, babe, kimi kubonakala shangatsi kute mbamba-mbamba indlela yinye lekahle yekusisa, lete tinkinga. Nguleyo naleyo yehlukile futsi inetidzingo letimcoka letehlukile. Lokusho kutsi lowo nalowo angasisa ngendlela yakhe lemgculisako.
ANDREW: Uyihlabe esikhonkhosini! Kungako-nje ngisete nemibuto lengifuna kuyibuta ngaphambi kwekutsi ngisise nobe nguyiphi imali yami lengiyisebentele matima.
ANDREW: Yebo, ngalokutako utangichazela kabanti konkhe nge-JSE kanye nekutsengwa nekutsengiswa kwemashezi.
Oh, lishonile, Nkhosikati Ndlovu. (SIGHS). Cha, isengakalungi imoto yakho. Ecinisweni, ngibona kutsi sewudzinga lensha. Yebo, ngiyati timoto tiyadula. Yebokunjalo. Buka lapha, ngiyadzabuka kutsi babe wakakho njengaloku sekashonile-nje, akazange alicabangele likusasa. Yebo, vele ngiyatsandza kukusita, kodvwa. Ini, kudla kwakusihlwa Angicabangi kutsi. Yebo, vele ngiyayitsandza inkhukhu. Kutawuba ngitsi-nje sobabili Angi?
UMSAKATI: Khumbula: sikhatsi ngunyalo, nyalo ngiso sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakho. Sikhatsi sekuyandzisa. Nyuku Time?
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho, kuyi-investa nekuyandzisa.
UMSAKATI: Uyafuna kutsi imali yakho ikusebentele matima?
Uyafuna kuyandzisa Uma kunjalo-ke, lalela kahle ngobasekuyi-Nyuku Time?
UMSAKATI: Sicephu: 4 I-JSE, kuTsengwa nekuTsengiswa kwemaShezi.
LOFUNDZA TINDZABA Lokhulumela i-JSE lamuhla utsite kunelitsemba etimakethe tempahla taseNingizimu Afrika ngaphambi kwekwetfulwa kwesipho semashezi lesilindzeleke kusasa uma inhlangano lendzala yedayimane imemetela imiphumela yayo yemnyaka yetimali.?
Kantsi akusiyo intfo leyatiwako?
kulamanye emashezi, kute imali yami icale kungisebentela ingizuzele lenye imali.
ANDREW: Ngako-ke, ngikhetsa lengingakutsenga. Ngibeke elubondzeni eliphepha lelikhuluma ngetimali, nobe nguyiphi inkampani li- dart lami lelitayishaya?
ANDREW: Ngitawutsenga emashezi ayo leyonkampani.
PALESA: (HORRIFED) Babe, akusiyo indlela lokumele ukhetse ngayo emashezi le!
ANDREW: Hho, unelisu lelincono wena, angitsi Awubuke-nje tonkhe letinkampani leti ku-JSE?
CONTINUING Liningi lato angikaze ngive lutfo ngato. Nguyiphi-ke lenye indlela lengingakhetsa ngayo lengifuna kukutsenga?
PALESA: Umhwebimashezi. Uyakhumbula uMnumzane Khumalo wasitjela, - umuntfu loya kuye uma ufuna kutsenga nobe kutsengisa emashezi.
ANDREW: Kute umhwebingemashezi lengimatiko mine.
JSE. Ukhetsa abe munye, uchaze kutsi ufuna kusisa malini, usho nesizatfu, nekutsi yini lofuna kuyitsenga. Umhwebimashezi utawube se uyakweluleka.
PALESA: Empeleni, Babe, utawube amele wena. Ngaloko-ke kutawuba kuhle akhokhelwe. Lokukhokhako wena kutakuya ngaleyo femu yebahwebingemashezi broker. Ngiva kutsiwa labanye babita linani lelitsite lelincuyiwe, njenga R150. Labanye babita cishe liphesenti linye.
ANDREW: Ngako-ke, ngicabanga kutsi kufanelekile kutsi ngitsi kubukabuka ngifune sisindvo (i-value) semashezi lesikahle. Manje lowo mhwebingemashezi utawuphindze futsi atsengise emashezi ami?
PALESA: Kutsengisa nobe kutsenga kusahamba ngawo lowo mgomo lofanako?
PALESA: Cha, akusadzingeki! Umhwebingemashezi wakho angatsenga ngelucingo, nobe nge-Inthanethi.
ANDREW: Ngubani loncumako kutsi lishezi ngalinye kumele libite malini?
ANDREW: Palesa, uyangiphukuta Vele ukhona lotsatsa sincumo. Kumele kubekhona loshoko kutsi lishezi lingumalini?
PALESA: Cha, babe. Yimakethe lencumako. Uma liningi lebantfu lifuna kutsenga lishezi lelitsite, abe angekho emashezi lanele ekubatsengisela, lapho-ke linani liyenyuka.
ANDREW: Nangabe bangekho labanyenti labafuna kutsenga lishezi lelitsite?
PALESA: Lapho-phela, linani liyehla.
PALESA: (TICKLING HIM TEASINGLY) Hheyi kodvwa babe uyatsandza kungikhatsata ngalesinye sikhatsi, uyati-nje, uyangikhatsata impela.?
Sigcawu: 2 Kuseshabhu leligalaji lakaChabeli?
UMLANDZISI: (AMUSED) Ngenhlanhla lenhle uMnumzane Chabeli bese awehlisile umoya ngesikhatsi ahlangana naMnumzane Khumalo, lowamchazela konkhe nge-J SE, nangekutsenga nekutsengisa emashezi.?
CHWEPHESHE: Kwekucala-nje asesibuke kutsi loluhlelo lusebenta njani. Empeleni timbili kuphela tinhlobo tekuhweba ngemashezi. Lena lenye leyatiwa kakhulu bantfu labanyenti kutsiwa yi-Open Outcry lapha ngulapho bonkhe bahwebingemashezi basebentela khona ehholweni lenkhulu lenemsindvo, bahweba ngemashezi ngekumemeta (ema-buy and sell orders abo) batsi lishezi alitsengwe nobe litsengiswe ngendlela lebukeka shangatsi icakile futsi isangene. Etindzaweni letinyenti, nobe kunjalo, lendlela ye-open outcry seyitsatselwe indzawo yindlela lehweba ngalokuphelele ngekusebentisa ema-khopyutha, lokuyintfo lotayibona uma uvakashela i-JSE nobe i-London Stock Exchange ludvwendvwe lebatsengisi labahleti kuma-khopyutha. Kuletinsuku, nawufuna kubona luhlelo le-Open Outcry kutawufanele kutsi uye e-New York nobe e-Tokyo?
Ngaphambi kwekutsi inkampani yente luhla, ngalamanye emagama inikete emashezi ayo kutsi atsengiswe emakathe yemphahla, linani lalelo-nalelo lishezi kumele libalwe kucala. Loku kwentiwa bochwepheshe betimali labenta intfo lebitwa ngekutsi yi-Offer Price. I-Offer Price linani lekuvula, lokutawutsengiswa ngalo, lishezi lelitsite, likwati kuhweba. Uma-nje lishezi seliphumile kutsi liyotsengiswa ngaleyo-Offer Price yalo, emandla etimakethe tekuhweba ayacala kusebenta, nelinani lalelolishezi lingase lenyuke nobe lehle, kuya ngekutsi likhishwe kangakanani nekutsi lifunwa kangakanani?
Intfo lemcoka lokumele ikhunjulwe kutsi wena njengemuntfu losisile, awufanele kuya e-stock exchange uyotsenga nobe uyotsengisa emashezi. Kutsenga nekutsengisa kwentiwa ngumhwebingemashezi. Ungahle utibute kutsi tiyini tindleko letibakhona ekutsengeni nasekutsengiseni emashezi Empeleni loko kuya ngaleyo femu yebantfu labatsengisa mashezi. Bantfu labahlukene labatsengisa mashezi babita emanani lahlukene. Labanye, kakhulu labo labatsengisa nge-inthanethi batsatsa nje kuphela linani lemali lelibekiwe lelisemkhatsini wa R150-R250 kuloko kuhweba ngakunye (transaction). Labanye batsatsa ikhomishini yabo njengeliphesenti lesisindvo semashezi latsengiwe nalatsengisiwe. Imvamisa ikhomishini isukela lapha kubo [0,55 kuya ku 2% ] yesisindvo saloko kuhweba ngakunye. Loko kuchaza kutsi uma utsenga emashezi labita 10,000 wemarandi, i-khomishini yetfu itawuba semkhatsini wa 55 na 200 wemarandi. Umsebenti wekuhweba ngemashezi lapho tindleko tekutsenga netekutsengisa titincane khona nawo ungatfolakala?
Uma utjela lomhwebingemashezi kutsi utsengisa lamanye emashezi akho, utawucala ngekuhlola ku-khompyutha kutsi lawo mashezi ngabe ngewakho mbamba, emvakwaloko utawube se utfola umtsengi e-JSE. Uma sekuvunyelenwe ngelinani, umhwebingemashezi lomele lona lotsengako, wendlulisela imali yemtsengi kumabhalane (transfer secretary) londlulisela imali kuloyo lotsengisa emashezi lawo. Lomhwebingemashezi wakho utawube se undlulisela emashezi akho nawo futsi aye kulomabhalane. Uma nje lomabhalane sekanaloko kokubili, emashezi latsengiswako nemali yekuwatsenga, abe se andluliselwa kumnikati wawo lomusha, lirekhodi lelishoko kutsi ngubani umnikati wemashezi, libe se liyalungiswa, nemali itfunyelwe kuwe. Lolu luhlelo lolumalula futsi lolutsembekile?
Esikhatsini lesitako ngitanitjela kabanti ngekusisa emakethe yemphahla?
Chabeli watsatsa sincumo?
PALESA: Sincumo lesihle leso, Babe.
PALESA: Lena lenye incenye yemali yakho yona?
PALESA: Kuvakala kumnandzi loko, Babe.
UMLANDZISI: KuSicephu 4 se Nyuku Time uvile kutsi umhwebingemashezi wentani nekutsi atsengwa atsengiswe kanjani emashezi e-JSE. Esigcawini 5 utokwati ngemalungelo akho nemagunya akho njengemuntfu losisako..?
Khumbula. Sikhatsi ngunyalo, nyalo ngiso sikhatsisikhatsi sekunakekela imali yakho. Sikhatsi sekuyandzisaNyuku Time?
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu lemifishane lecondzene nekunakekela imali yakho ngekutsi uyisise futsi uyandzise.
Ngako hlala phansi. Unetseteke. ulalele. Ngoba lesi Sicephu 5 se-Nyuku Time (I-JSE: kuTsenga nekuTsengisa emaShezi)?
UMSAKATI: Uyisebentele matima imali yakho, angitsi?
Hhayi-ke, manje sesikhatsi sekufundza kutsi uyente ikusebentele matima. Nekutsi ungayandzisa njani! Sekuyi-Nyuku Time?
Sigcawu: 1 Kusekameleni lekulala laMnumzane Chabeli?
PALESA: Ngikuve ngisekamelweni lami umemeta.
ANDREW: Yebo.. Beyihambe yonkhe?
PALESA: Ungakhatsateki, loko ngeke kwenteke.
ANDREW: Ha, awati lutfo wena. Ungatsini nangabe lomhwebingemashezi lengimsebentisako uyintjontja yonkhe lemali yami Ungatsini nakangawenti kahle umsebenti wakhe?
PALESA: Babe, bahwebingemashezi bantfu labaceceshiwe.
Kumele babenjalo ngoba ngaphandle kwaloko bangalahlekelwa ngumsebenti. Kumele babe nemalayisensi. Kukhona nemitsetfo yekutiphatsa kahle lebalawulako (YAWN).
PALESA: Ngisho kutsi, kunemitsetfo nemibandzela letsite eyenta siciniseko sekutsi bahwebingemashezi bayinakekela kahle imali yakho (YAWN).
ANDREW: Yebo, kulula kuwe kukusho loko.
PALESA: Akunjalo babe, ngicinisile. Umtsetfo labanawo usho kutsi kufanele batsengele emakhasimende abo emashezi ngelinani leliphansi kakhulu, batsengise lawo mashezi ngelinani lelisetulu kakhulu.
Sengingahamba ngiyolala nyalo?
Yini mbamba-mbamba leyentiwa nguletinhlangano?
tilandzela imitsetfo lebekiwe.
ANDREW: Ngaloko-ke imali yami iphephile?
PALESA: (PATIENTLY) Yebo, babe, iphephile. Kute lotakweba imali yakho loyisebentele matima.
Kuyabongeka loko. Uke watsi kungikhatsata kancane.
ANDREW: Kukhona lophosa ematje efasteleni!
Ndlovu uliphela endlebeni. Kodvwa futsi kusikhumbuto saloko lokungenteka nawungayinakekeli kahle imali yakho?
Loko kwaba ngulesinye setizatfu lesenta kutsi Andrew abute uMnumzane Khumalo ngemalungelo nemagunya akhe njengalosisa timali, nabaphindza futsi babonana?
CHWEPHESHE: Njengalosisa timali unemalungelo nekutiphendvulela ngekutsi uhambele umhlangano waminyaka yonkhe lapho kutsatfwa khona tincumo letibalulekile ngelikusasa lenkampani. KuloMhlangano waMinyaka Yonkhe baninimashezi batfola litfuba lekukhipha tikhalo tabo mayelana nendlela inkampani isebenta ngayo, kandzi futsi bakwati nekuvotela tintfo letibalulekile, njengebukhulu bemali lebabelana yona. Kandzi futsi uma ngabe libhodi lebaphatsi alenti umsebenti walo kahle, baninimashezi bangavota kutsi libhodi licoshwe.
Nobe kunjalo khumbula naku. Nakwenteka kutsi usebenta efemini lapho unemashezi khona, loku akukuniketi ematfuba lakhetsekile emsebenti. Njengemninimashezi unemalungelo ebaninimashezi, futsi nawusisebenti unemalungelo etisebenti, kodvwa emashezi akakuniki siciniseko sekutsi ungacashwa emsebentini kalula. Ngako-ke nobe ngabe ungumninimashezi, usengacoshwa emsebentini.
Kusenjalo, kute longakwemuka emashezi akho nemalungelo lakuniketa wona. Nobe ngabe ulahlekelwe ngumsebenti wakho, usasenawo onkhe emalungelo emashezi akho uze uwatsengise lawo mashezi.
Lelinye lilungelo lakho njengemninimashezi kutsi uvumelekile kutfola ikhophi yembiko wemnyaka, yenkampani, longawufundza utfole lwati ngekutsi inkampani ichuba njani.
Kubalulekile futsi kutsi uhlale uvule mehlo akho wentele kuva timemetelo letikhishwa yinkampani ekuhambeni kwemnyaka, ngoba loko kungakusita ekuboneni kutsi kusafanele yini kutsi uchubeke nekutisisa timali takho kuleyo nkampani nobe cha. Nangabe loko akwenele, utawuphindze utfole imibiko yamalanga onkhe nge-stock exchange, tinkampani letiseluhlwini, kanye nemashezi latsengiswako kuwo onkhe maphephandzaba lamakhulu. Empeleni, nangabe awufuni umtfwalo wekulawula timali lotisisile, lapho-ke ungasebentisa sikhwama sekusisa (investment fund).
Ecinisweni, kutakutfokotisa kwati kutsi imali yakho ivikelekile uma uyisisa e-JSE. Loko akusho kutsi uvikelekile kutsi emashezi akho angalahlekelwa mandla, kodvwa uvikelekile kutsi umhwebingemashezi angantjontji imali yakho nobe atsengise emashezi akho ngaphandle kwemvume.
Bahwebingemashezi balawulwa sikhungo saHulumende lesibitwa ngekutsi yi-Financial Services Board nobe i-FSB, ngalamafishane. Umsebenti we-FSB kugadza imakethe yemphahla (stock market) nekuvikela tinjongo talabasisa timali. I-FSB futsi icinisekisa kutsi tinkampani tiyabatisa njalo labasisa timali ngekusebenta kwetimali tabo, nekutsi bahwebingemashezi benta konkhe ngendlela letsembekile lengenako kugodlelana (transparent). Ubokhumbula kutsi kufanele usebentise umhwebingemashezi lonelayisensi legunyatiswe yi-FSB, uma utsenga nobe utsengisa emashezi. Ngaphandle kwaloko awunako lokutakuvikela ebugebengwini.
Kwekugcina, kusisa timali etimakethe tetimali ngalesinye sikhatsi kuvakala njengenkinga, kodvwa liciniso kutsi akusinjalo. Futsi kusisa timali kunayo inzuzo. Sibonelo, nangabe bewushiye R10 000 ngephansi kwamatalasi wakho eminyakeni lesihlanu leyengcile, ngabe ulahlekelwe ngu 34% wesisindvo sayo ngenca yekwehla kwemandla emali. Ngalamanye magama, cabanga kutsi mahhabhula bekangu R1 lilinye eminyakeni lesihlanu leyengcile. Nawuyifihla kwekucala imali yakho ngephansi kwamatalasi wakho bewutokhona kutsenga langu 10 000. Kodvwa lamuhla ungatfola kuphela langu 6,590! Ngakulolunye luhlangotsi uma ngabe bewusise R10 000 wakho esikhwameni lesinelwati lwetinkampani letingu 40 letisembili e-JSE, lapho bewutokhona kutsenga ngetulu kwemahhabhula langu 14 000 lamuhla! Leyo yintfo longacabanga ngayo, akunjalo?
UMLANDZISI: Kusho kutsi, uMnumzane Chabeli angeke awente maphutsa lafana nalawa lentiwe nguNkhosikati Ndlovu. Ciniseka kutsi umhwebingemashezi wakho unelayisensi futsi ugunyatiwe.
PALESA: Uvakala sengatsi utsakasile, babe.
Inakekelwe kahle. Nyalo lokufanele ngikwente kuyibukela nayandza.
Imoto yakhe seyilungile, kodvwa akakwati kuyikhokhela. Wayilahla yonkhe imali yakhe ngekusisa imali yakhe kabi.
PALESA: Pho-manje sewutokwenta njani?
ANDREW: Ngitamvela. Kutakuba kanye-nje?
Yebo imoto yakho seyilungile. Nawungeta utongibona ntsambama, singabonisana kutsi ungayikhokhela njani, kulungileYebo, ngiyati kutsi uyatisola ngakokonkhe lokwentile.yebolihora lesitsatfu lilungile. Oh, Nkhosikati Ndlovu futsi . sitawukhuluma ngetindlela tekukhokha tindlela tekukhokha ngemali, kulungile. Kute lokunye. Kulungile Angidlali, hhayi lokunye?
UMLANDZISI: Kuloluchungechunge sibonile kutsi kubalulekile kulondvolotela likusasa. Akukaphephi futsi akusiko kuhlakanipha kubeka imali yakho esikoteleni nobe ngephansi kwematalasi wakho, ngenca yetingoti lesitatiko temlilo nekweba. Futsi nakanjani itawulahlekelwa sisindvo ngenca yekwehla kwemandla emali.
UMLANDZISI: Tinyenti tindlela longatikhetsa tekwandzisa imali yakho. Njengekutsenga imphahla, ujoyine sitokfela, uvule i-akhawunti yekonga ebhange kanye nekusisa emakethe yetimali. Setsemba kutsi sikhonile kukusita kutsi uvisise lamanye matfuba lovulelwe wona.
Khumbula, uyisebentele matima imali yakho, yenta kutsi nayo ikusebentele matima!
I-Nyuku Time luchungechunge lwemidlalo lesihlanu (lemifishane) lecondzene nekunakekela imali yakho, (uyisise) futsi uyandzise.
LIVI: Unemaphupho lamabi ngekulondvolota imali?
Ukhatsatwa yindlela lowonga ngayo Uphicwa yimakethe yemphahla Ngako-ke lalela tinhlelo te-Nyuku Time letitawusakatwa esiteshini sakho kungekudzalakonkhe lofuna kukwati macondzana nekonga nekubeka imali uyilondvoloteuyisibentele matima imali yakho. Nyalo-ke yivumele imali yakho ikusebentele matima ulale kahle ebusuku ngekukhululeka?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Maka nga-X lapho kufa.txt</fn>
Lusuku lekwacashwa ngalo sisebenti sekucala: 1.
Imininingwane lelinganisiwe yebasebenti bakho kusukela ngelusuku leliniketwe ku-1.1 (njengobe kukhonjisiwe ekhasini 1 lalelifomu) kuze sekupheleni kwaFebhuwari emnyakeni lotako.
Imiholo buka 5.2.
Niketa ligama lekuhweba nelikheli leliposi leliHhovisi leliKhulu kanye/nobe emahhovisi langaphasi kwalo / emagatja uma sewubhalisile, inombolo yekubhalisa leniketiwe siKhwama semShuwalensi wekungaSebenti (i-UIF) kanye/nobe nguKhomishana wesiNcepheteliso (CC).
SICELA WATI KUTSI IMBUYEKETO YETINZUZO, W. As.8, ITFUNYELWA KUBO BONKHE BACASHI LABABHALISILE NGAJANAWARI MINYAKA YONKHE. KUKUMCASHI KUTSI ATISE LELIHHOVISI NGAMHLAKA 15 FEBRUWARI UMA LIFOMU LEMBUYEKETO YETINZUZO TEMNYAKA ANGAKALITFOLI. EMAFOMU AKHONA KUWEBHUSAYITHI YETFU KU-INTHANETHI.
UMA WEHLULEKA KUGCWALISA FUTSI UBUYISE I-W. As.8 YEMBUYEKETO YETIZNZUZO NGESIKHATSI LESIBEKIWE, SIGABA 83 SEMTSETFO SINIKETA IKHOMISHINI YESINCEPHETELISO EMANDLA EKULINGANISA TINZUZO. KUNGAFAKWA NENHLAWULO LENGADLULI KU-10% (EMAPHESENTI LALISHUMI) EKUHLOLWA KWEKUGCINA.
a umsebenti lotfuke acashwe/wesikhashana locashelwe tinhloso temsebenti wemcashi b umcondzisi wenkampani losebentayo nobe lilunga lemtimba wenhlangano, lelingene esivumelwaneni sekusebenta nobe sekuceceshwa nobe sekufundza nemtimba wenhlangano, ngangekutsi umcashwa wenta ngekweluhlelo lekucashwa kwakhe ngekwalesi sivumelwano. Kungakafakwa bantfu labanamasheya nobe balingani labangemavi labakhokhelwa incenye labehlukaniselwe yona kuphela nobe lababelana ngenzuzo?
Umuntfu loletfwe ngumtsengisi wemisebenti, ngenkhokhelo lekhokhelwe likhasimende ngekwenta umsebenti nobe ngekwentiwa kwemsebenti nobe nguluphi lusito lwemsebenti nobe umsebenti lowo muntfu lakhokhelwa ngumtsengisi wemisebenti, ungumcashwa wemuntfu lotsengisa ngemisebenti. Tinzuzo talabo bantfu akufanele tifakwe embhalweni wemBuyeketo yetinZuzo telikhasimende.
CAPHELA: Umnikati loyedvwa nobe balingani emsebentini webhizinisi/wekulima batsatfwa njengebacashwa njengobe kusho umTsetfo futsi tinzuzo tabo akukafaneli kutsi tikhonjiswe?
Tinzuzo ngito tonkhe tinkhokhelo letentiwa ngaso sonkhe sikhatsi, ngaphambi kwekukhishwa kwanobe nguyiphi imali lekhishwako, kungaba ngemali nobe ngekubonga, kubasebenti. Leti tinhla atisho yonkhe intfo, kodvwa tentelwe kutsi tigcamise tintfo letikhokhelwayo kungenteka kube nekungabata ngato kutsi tifakwe yini nobe tikhishwe.
Kusebenta sikhatsi lesengetiwe lokuvamile, (hhayi kusebenta tikhatsi lokwengetiwe kwesikhashana nobe lokungakatayeleki).
Emabhonasi anobe nguluphi luhlobo, kubandzakanya emabhonasi ekukukhutsata emsebentini kanye nemabhonasi emnyaka.
Ikhomishini, nanobe imali ingehluka inyanga nenyanga.
Imali yekudla kanye netindzawo tekuhlala tiniketwa basebenti njengencenye yeliholo. Bungako bemali yetinzuzo labatitfolako letitimoti tenkampani, indzawo yekuhlala yamahhala nobe indzawo yekuhlala ngemali lephansi, njll.
Imali yekuhamba kanye naletinye timali letikhokhwa ngaso sonkhe sikhatsi, njengencenye yemholo.
Lapho sisebenti sikhokhelwa khona ngekwetinzuzo setitonkhe, tonkhe tintfo letakha leto tinzuzo, ngaphandle kwemali lefakwa ngumcashi njengetimali telusito lwekwelashwa.
Tinzuzo/emaSheke akhokhelwa baCondzisi labasebentako beNkampani nobe emaLunga e-Close Corporation. (Kufanele ibekwe ngekuhlukana ePhuzwini leliku-9.2). Faka futsi luhlu lolunemagama abo, tinombolo tema-ID kanye nemakheli.
Tikhatsi letengetiwe letisetjentwa ngalokungakavami.
Tinkhokhelo temisebenti letsite lengenteki njalo lengenti incenye yemisebenti yesisebenti letayelekile.
Tinzuzo letiphatsekayo njengencenye lekhokhelwa intsela yelusito lwekwelashwa/yempesheni lekhokhwa ngumcashi, njll.
Tinkhokhelo tekuvala tindleko letikhetsekile letinjengetindleko tekondla netekuhamba, kudla kwasemini kanye netindleko temihlangano yemsebenti.
Timali tekuhamba naletinye letingavamile kukhokhwa.
Uma umholo wemCondzisi/welilunga ukwabelana ngenzuzo, umCondzisi/liLunga akasiso sisebenti ngekwemtsetfo.
Uma umsebenti wakho uphelile, shano lusuku lwekuphela ngaphambili kwelikhasi bese usho tinzuzo tekugcina letikhokhelwa kufika lelo langa.
Ngenca yekukhula kwetindleko lokuchubekako, linani lekuhlola leliphasi langa-2002 selikhuliselwe ku-R 335.00 ngemnyaka.
a Kufaka imbuyeketo yekugcina tetinzuzo.
b Luhlo lukhokhelwe nobe titolimende tilungisiwe.
c Sicelo kumele sentiwe ngesikhatsi lesifanele liviki linye ngencwadzi lene-letterhead.
d Uyacelwa kutsi usho inombolo yekubhaliswa, kanye nenombolo yelucingo neyefeksi kanye nemakhodi ekudayela.
f Ticelo letifeksiwe temukelekile.
g Kuganga ngalokucuketfwe nguletincwadzi licala lelikhulu.
<fn>ssw_Article_National Language Services_NGABE KUYINI LEKUMELE.txt</fn>
Leseluleko sibhalwe ngekucabangela imphilo nekuvikeleka kwebasebenti baseNingizimu Afrika. Asikabhalwa ngenhloso yekuvala uMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini, 1993. Sentelwe kuchaza umtsetfo ngendlela levakalako ngaphandle kwemagama emtsetfo kubo bonkhe babambi ndzima enkhundleni yetemphilo nekuvikeleka kwasemsebentini eNingizimu Afrika.
Umsebenti webahloli betemphilo nekuvikeleka emsebentini (OHS) beliTiki leTemsebenti uchaziwe. Imisebenti nemalungelo ebasebenti, njengobe yengetiwe kuMtsetfo, ahleliwe. Imisebenti nemitfwalo yebacashi, bakhi, bacambi, bangenisi betimphahla eveni, bathumeli betimphahla, nebatsengisi, ekucinisekiseni temphilo nekuvikeleka kwebasebenti iphawuliwe. Futsi kwekugcina, imisebenti yebameleli nemakomiti etemphilo nekuvikeleka ichachisiwe.
UMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini, 1993, ufuna umcashi kutsi aletse futsi agcine, ngalokukhonakalako, simo sekusebenta lesivikelekile futsi lesingafaki engotini timphilo tebasebenti. Loku kusho kutsi umcashi kumele acinisekise kutsi atikho tintfo letiyingoti, letifana nebhenzina, iklorini netinshwana letincane, timphahla, tintfo tekusebenta, njll. letingabangela kulimala, ingoti nobe sifo. Lapho kungeke kukhonakale umcashi kumele atjele basebenti bakhe ngaleto tingoti, kutsi tingavikelwa njani, futsi bangasebenta njani ngakuvikeleka, futsi anikete letinye tindlela tekuvikeleka tendzawo yekusebenta levikelekile.
Nobe kunjalo, akukalindzeleki kutsi kube ngumcashi kuphela lonemsebenti wetemphilo nekuvikeleka. UMtsetfo usisekelo semgomo lotsi tingoti emsebentini kumele tivikelwe ngekuchumana nangekubambisana emkhatsini kwebasebenti nemcashi. Ebasebenti nemcashi kumele babambisane ngemsebenti wetemphilo nekuvikeleka emsebentini. Lamacembu lamabili kumele akwati kubona tingoti kusenesikhatsi futsi atfole tindlela tekwenta indzawo yekusebenta levikelekile. Ngalesi simo, umcashi nebasebenti batibandzakanye eluhlelweni lapho bameleli betemphilo nekuvikeleka banelilungelo lekuhlola indzawo yekusebenta ngaso sonkhe sikhatsi bese sebabika kukomiti yetemphilo nekuvikeleka, ngalokunjalo bese yitfumela tincomo kumcashi.
Kucinisekisa kutsi loluhlelo luyasebenta, bonkhe ebasebenti kumele bawati emalungelo abo nemisebenti njengobe icuketfwe kuMtsetfo.
Umtsetfo, lowatiwa ngekutsi nguMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini wanga-1993 (uMtsetfo 85 wanga-1993) ucuketse tigaba letingu-50 letemukelwe yiphalamende. Inhloso yaloMtsetfo kuniketa temphilo nekuvikeleka kwebantfu emsebentini nobe macondzana nekusetjentiswa kwemishini netinsimbi. Futsi uniketa kuvikeleka kwebantfu ngaphandle kwebantfu labamsebentini ngetingoti letisukela nobe letivela ngenca yemisebenti yebasebenti.
Timiso letehlukene, ngetihloko letikhetsekile, iyahlanganiswa kuloMtsetfo ngundvuna weTemisebenti ngetikhatsi ngetikhatsi.
UMtsetfo nobe Timiso kungatsengwa kuGovernment Printer ngendlela yeGazethi nobe ngendlela lebhayindiwe kubashiceleli betincwadzi labehlekene.
UMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini uphetfwe Luphiko loluKhulu lweteMphilo nekuVikeleka lweliTiko lweTemisebenti.
Kute kucinisekiswe imphilo nekuvikeleka kwebasebenti, emahhovisi etifundza asunguliwe kuto tifundza. Kute kube kunyalo, bahloli betemphilo nekuvikeleka benta umsebenti wekuhlola nekuphenya emisebentini kulamahhovisi etifundza.
Kuhlolwa kuvame kuhlelwa ngenca yesibalo setingoti, kuba khona kwemitsi leyingoti, njengekusetjentiswa kwebhenzina lapho kuwashelwa khona timphahla, nobe kusetjentiswa kwemishini leyingoti emsebentini. Kulelinye licala, kuhlolwa lokungakahlelwa, kuvame kususwa ticelo nobe tikhalo tebasebenti, bacashi, nobe emalunga emmango. Letikhalo nobe ticelo tigcinwa njengemfihlo.
Uma kunengoti letfusako, umhloli angancabela sento lesitsite, umsebenti nobe kusetjentiswa kwemshini nobe intfo yekusebenta, ngekufaka satiso sekwalela. Kute umuntfu langatsatsela phasi lomlayeto futsi ulandzelwe ngalokukhulu kushesha.
Uma umtsetfo wemtsetfosimiso uphikiswa, umhloli angabeka satiso sekuphikisa kubasebenti nobe kumcashi. Kuphikiswa kweMtsetfo kungaholela ekushushisweni ngekushesha, kodvwa uma kuphikiswa umtsetfosimiso, umcashi anganiketwa litfuba lekugucula lokuphikisa ngesikhatsi lesibekiwe kulesatiso lesivame kuba tinsuku letingu-60.
Lapho khona tindlela temphilo nekuvikeleka letibekwe ngumcashi ativikeli ngekunetiseka imphilo nekuvikeleka kwebasebenti, umhloli angadzinga umcashi kutsi abeke tindlela letitawusebenta kancono. Satiso sekutfutfukisa lesicuketse tindlela letilungile sibese siniketwa umcashi.
Kuvumela umhloli kutsi ente imisebenti yakhe, kumele angene nobe nguyiphi indzawo yekusebenta nobe takhiwo lapho kusetjentiswa khona imishini nobe imitsi leyingoti futsi afake imibuto nobe acele bantfu kutsi bavele embikwakhe. Umhloli angacela kutsi kuletfwe nobe nguyiphi imiculu kuye, ayihlole futsi ente emakhophi aleyo miculu, futsi afune inchazelo nganobe ngutiphi tigaba taleyo miculu. Umhloli angaphindze ahlole nobe ngusiphi simo nobe umshini futsi atsatse emasamphula awo, futsi atsatse nobe nguwuphi longasebenta njengebufakazi.
Khumbula: Lamandla ebahloli laphawulwe ngetulu angasaphikiswa. Nobe ngumuphi umuntfu longavumelani nanobe ngusiphi sincumo lesitsatfwe ngumhloli, angasiphikisa sincumo ngekubhalela kumHloli lomKhulu, Temphilo nekuPhepha eMsebentini, LiTiko leTemisebenti, Sakaposi X117, Pitoli, 0001.
Ngabe kuyini lekumele kwentiwe ngumcashi kucinisekisa kutsi simo sekusebenta sivikelekile futsi site tingoti etimphilweni tebasebenti bakhe?
Umcashi kumele anikete futsi agcine kahle tintfo letidzingekile tekwenta umsebenti, futsi nako konkhe kwekusebenta ngekuya ngekutsi nguwuphi umsebenti lekumele wentiwe, esimeni lesingeke sitsikamete imphilo nekuvikeleka kwebasenti. Ngaphandle kwetimphahla tekuvikela temuntfu tingasetjentiswa,. Umcashi kumele atsatse tindlela tekuvikela imphilo yebasebenti bakhe nekuvikeleka etingotini letingasukela ekukhiciteni, kuhambisa, kusetjentiswa, kubamba, kugcina nobe kutfwala tintfo nobe imitsi, ngalamanye emagama, nobe ngabe yini lengabanjwa basebenti emsebentini.
atfole tintfo letingaba yingoti ngesikhatsi kwentiwa umsebenti, kukhicitwa lokutsite, kuhanjiswa, kusetjentiswa, kugcinwa nobe kutfwalwa, futsi nobe nguyiphi imphahla lesetjentiswako amise emacebo ekuvikela ngaphambilini ladzingekile kuvikela basebenti bakhe etintfweni letiyingoti futsi anikete tindlela tekusebentisa lamacebo ekuvikela ngaphambilini anikete umniningwano lodzingekile, imiyalo, kucecesha nekuphatsa kodvwa ngahlanye abeke engcondvweni lizinga lemakhono ebasebenti. Ngalamanye emagama, labangakwenta nalabangeke bakwente angavumeli nobe ngubani kwenta nobe nguwuphi umsebenti ngaphandle kwekutsi tinyatselo tekuvikela ngaphambilini setentiwe atsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu lolawulwa nguye ulandzela tidzingo teMtsetfo aphocelele tinyatselo tekuphatsa letidzingekile ngelusito lwetemphilo nekuvikeleka abone umsebenti lowentiwako nemphahla lesitjentiswako, kusetjentiswa sisebenti lesiceceshelwe kuvisisa tingoti letihlobene nalowo msebenti sisebenti lesinjalo kumele sicinisekise kutsi tinyatselo tekuvikela ngaphambilini tiyentiwa futsi tiyagcinwa.
Umcashi kumele abone kutsi bonkhe basebenti bayatiswa futsi bavisisa kahle tingoti temphilo nekuvikeleka tanobe ngabenguwuphi umsebenti lowentiwako, nobe yini lekhicitwako, lehanjiswako, lesetjentiswako, legcinwako, lebanjwako nobe letfwalwako, futsi nobe nguyiphi imphahla nobe umshini losetjentiswako. Umcashi kumele kanjalo anikete umniningwano ngetinyatselo tekuvikela ngaphambilini ngaletingoti.
Umcashi kumele atise bameleli betemphilo nekuvikeleka uma umhloli ambikela ngeluhlolo nangeluphenyo lwakho, lolutawentiwa kuletakhiwo takhe. Umcashi kumele aphindze atise bameleli betemphilo nekuvikeleka nganobe ngusiphi sicelo lesentiwe senkululeko, nobe nguyiphi inkululeko lanikeltwe yona ngekweMtsetfo. Inkululeko kusho kukhululwa kumibandzela letsite yeMtsetfo, kumitsetfosimiso, kutatiso nobe kumiyalelo lekhishwe ngaphasi kweMtsetfo.
Umcashi kumele, ngalokukhulu kushesha atise bameleli betemphilo nekuvikeleka ngekwenteka kwengoti emsebentini. Ingoti sehlakalo lesenteka emsebentini lapho kufa khona umuntfu, alimala nobe ahlaselwa kugula. Futsi kucitseka kwemutsi loyingoti, sibonelo, ngesikhatsi kuvuta lithangi lemutsi iformaldehyde (umkhicito wemutsi losetjentiswa etimbonini) ngenca yevelufu leyonakele, nobe lapho khona umshini uhluleka kusebenta, ngaphandle kwekubulala nobe kulimata umuntfu.
timphahla tabo tivikelekile futsi atinangoti kutemphilo futsi tivumelana nato tonkhe tidzingo letilotjiwe uma kwakhiwa nobe kufakwa imphahla kunobe kusiphi sakhiwo, kumele sakhiwo ngendlela yekutsi akwakhiwa simo lesingakaphephi kumbe lesiyingoti kutemphilo.
ngekusetjentiswa kwelutfo emsebentini ngengoti yetemphilo nekuvikeleka lekuhlobene nelutfo ngetimo letidzingekile tekucinisekisa kutsi lelutfo lutawuvikeleka futsi ngaphandle kwengoti kutemphilo uma lusetjentiswa kahle ngetincubo uma kungenteka ingoti.
Uma ngabe umuntfu lotsengiselwe lotfunyelwe imphahla nobe lutfo, avuma ngekubhala kutsatsa tinyatselo letishiwo kucinisekisa kutsi lemphahla lelutfo lutawuhlangabetana nato tonkhe tidzingo letilotjiwe, futsi lutawuvikeleka futsi lubete ingoti kutemphilo, imisebenti yemngenisi timphahla, umcambi, umtsengisi nobe umakhi emva kwaloko itawundluliselwa kumuntfu lovuma kutsatsa tinyatselo letinjalo.
anakekele imphilo nekuvikeleka yakhe, kanye nalena yalabanye bantfu langabatsintseka ngenca yemisebenti yakhe nobe kungenaki. Loku kufaka ekhatsi kudlala emsebentini. Bantfu labanyenti balimala futsi baphindze bafa ngenca yekudlala ngekucaphatana emsebentini, futsi loko kutsatfwa njengekuphulwa kwemtsetfo lokukhulu lapho uMtsetfo uphocelela umsebenti nobe tidzingo kumuntfu losebentako kutsi asebentisane nemcashi anikete umniningwano kumhloli weliTiko leTemisebenti uma umhloli awudzinga agcine nobe nguwuphi umyalelo losemtsetfweni lobekwe ngumcashi nobe ngumuntfu loneligunya mayelana netemphilo nekuvikeleka alandzele imitsetfo netincubo latiniketwa ngumcashi agcoke timphahla tekuvikeleka letibekiwe nobe asebentise imphahla yekuvikeleka lapho kudzingakale khona abike timo letingakavikeleki nobe letigulisako kumcashi nobe kumhloli wetemphilo nekuvikeleka ngalokukhulu kushesha uma abandzakanyeka engotini lengacindzetela imphilo yakhe nobe ibangele kulimala, kumele abike lengoti kumcashi, futsi nakumuntfu loneligunya nobe kummeleli wetemphilo nekuvikeleka ngalokukhulu kushesha, kodvwa kungabi nasekuphele ishifu.
Umuntfu losebentako kumele atfole?
uMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka eMsebentini nemitsetfosimiso imitsetfo yetemphilo nekuvikeleka netincubo tasemsebentini emazinga etemphilo nekuvikeleka lekumele agcinwe ngumcashi emsebentini.
tingoti temphilo nekuvikeleka emsebentini tinyatselo tekuvikela ngaphambilini lekumele titsatfwe tincubo lekumele tilandzelelwe uma umuntfu losebentako atiphanyeke asetintfweni letiyingoti emphilweni.
Umuntfu losebentako angacela dokotela wakhe wetemphilo wangasese kutsi aphenye imiculu yakhe yetemphilo neyekudzalula.
Uma umuntfu losebentako kungummeleli wetemphilo nekuvikeleka, angaphenya futsi abeke umbono ngekubhala ngekulinganiswa kudzalula nekucaphela imibiko.
Uma umuntfu losebentako angummeleli wetemphilo nekuvikeleka, angapheleketela umhloli wetemphilo nekuvikeleka weliTiko leTemisebenti ngesikhatsi sekuhlolwa kwendzawo yekusebenta futsi aphendvule imibuto lengabutwa ngumhloli.
Umcashi angeke acoshe umuntfu losebentako emsebentini wakhe, ehlise umholo wemuntfu losebentako nobe ehlise timo temsebenti wemuntfu losebentako ngobe?
umuntfu losebentako unikete umniningwano, lodzingakala kuye ngekweMtsetfo, kumuntfu loniketwe umsebenti wekuphatsa weMtsetfo weteMphilo nekuVikeleka umuntfu losebentako ulandzele satiso lesisemtsetfweni, sib. sivimbelo, satiso sekwaphula, njll.
umuntfu losebentako wente lokutsite lobekumele kwentiwe ngekweMtsetfo umuntfu losebentako akakenti lutfo loluvinjelwe ngekweMtsetfo umuntfu losebentako unikete bufakazi embi kweNkantolo yetemisebenti nobe inkantolo yemtsetfo ngetindzaba letimayelana netemphilo nekuvikeleka.
Umuntfu losebentako angafaka sikhalo ngesincumo semhloli. Tikhalo kumele tindluliselwe ngekubhala kuMhlolo lomKhulu, Temphilo nekuVikeleka eMsebentini, LiTiko leTemisebenti, Sakaposi X117, Pitoli, 0001.
Kute longangenela nobe asebentise kabi nobe ngabe yini leniketelwe ngenca yetemphilo nekuvikeleka. Umuntfu, sibonelo, angeke akhiphe sivimba emshinini futsi awusebentise nobe avumele lomunye umuntfu kutsi awusebentise ngaphandle kwesivimba lesinjalo.
Ngabe yini bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Basebenti labasebenta ngalokuphelele labatonyulwe nobe labakhetfwe futsi baniketwa tincwadzi ngumcashi emva kwekucocisana kwemcashi nebasebenti futsi bavumelana ngekutsi bobani labatawuba bameleli betemphilo nekuvikeleka. Lokunye kumele bati ngetimeko nangetimo taleyo ncenye yendzawo yekusebenta lebasebentela kuyo. Kumele futsi kuvunyelwane ngesikhatsi sekusebenta nangemibesenti yemmeleli wetemphilo nekuvikeleka futsi kumele kube sivumelwano semcashi nebasebenti.
Bangaki bameleli betemphilo nekuvikeleka lekumele bakhetfwe?
Ummeleli kumele akhetfwe kuyo yonkhe indzawo yekusebenta lenebantfu labangu-20 nobe ngetulu. Ngako-ke, lapho khona kunebantfu labangu-19, asikho sidzingo sekukhetsa ummeleli.
Etitolo nasemahhovisi, ummeleli munye kumele akhetfwele bonkhe basebenti labafika ku-100 nobe incenye yakhona. Sibonelo, ummeleli munye kumele akhetfwe uma kunebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-100. Kodvwa bameleli lababili kumele bakhetfwe lapho khona kucashwe basebenti labangu-101 kuya kulabangu-200, njll.
Kuletinye tindzaba tekusebenta, ummeleli munye kumele akhetfwele bonkhe basebenti labafika ku-50 nobe incenye yakhona. Sibonelo, ummeleli munye kumele akhetfwe uma kunebasebenti labangu-21 kuya kulabangu-50. Kodvwa bameleli lababili kumele bakhetfwe lapho khona kucashwe basebenti labangu-51 kya kulabangu-100.
Ngekuya ngetimeko, umhloli angadzinga kutsi kukhetfwe bameleli labanyenti, futsi nalapho khona sibalo sebasebenti singaphasi kwa-20. Sibonelo, sakhiwo semshini singendlela yekutsi kukhetfwa kwemmeleli munye kuphele kubasebenti labangu-50 ngeke kusite. Umhloli kanjalo-ke angadzinga kutsi kukhetfwe bameleli labanyenti. Kodvwa-ke, uma umcashi nebasebenti bavumelana ngaloko, kungakhetfwa bameleli lanangetulu kwesibalo lesibekiwe.
Kumele bakhetfwe nini bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Kungakendluli tinyanga letine emva kwekucala kwelibhizinisi lemcashi. Umcashi lonebasebenti labangetulu kulabangu-20, libhizinisi lakhe lelisebenta sikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letine, kumele angakhetsi bameleli. Lapho khona, sibonelo, kucashwa basebenti labasebenta ngetikhatsi temnyaka emapulazini, lokwenta sibalo sindlule ku-20 ngesikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letinyanga letine, kukhetfwa kwebameleli nalapho akukadzingeki.
Kumele bameleli betemphilo nekuvikeleka bawente nini umsebenti wabo?
Yonkhe imisebenti mayelana nekukhetfwa, umsebenti nekuceceshwa kwebameleli kumele kwentiwe ngesikhatsi lesetayelekile sekusebenta.
Ngabe kuyini lekungentiwa bameleli betemphilo nekuvikeleka?
Bameleli bangahlola kusebenta kahle kwetinyatselo tetemphilo nekuvikeleka ngetindlela tekucwaninga ngetemphilo nekuvikeleka.
Bameleli bangatfola tintfo letingaba yingoti endzaweni yekusebenta futsi batibike kukomiti yetemphilo nekuvikeleka nobe kumcashi.
Bameleli kanye kanye nemcashi bangaphenya tingoti, baphenye tikhalo tebasebenti mayelana netindzaba tetemphilo nekuvikeleka, bese bayatibika ngekubhala.
Bameleli bangatfula imibiko mayelana nekuvikeleka endzaweni yekusebenta kumcashi nobe kukomiti yetemphilo nekuvikeleka nobe, uma lemibiko ingabi yimpumelelo, kubikwe kumhloli.
hlola indzawo yekusebenta emva kwekwatisa umcashi ngekuhlolwa hlanganyela etinkulumeni nebahloli endzaweni yekusebenta nekupheleketela bahloli uma bahlola hlola imiculu pheleketelwa ngumeluleki welwati tsite ngesikhatsi sekuhlolwa, ngemvume yemcashi wakhe.
Ngabe yini injongo yemakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Emalunga ayahlanganyela kusungula, kutfutfukisa, kugcina nekubuyeketa tinyatselo tekucinisekisa imphilo nekivikeleka kwebasebenti.
Kumele amiswe nini emakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Lokungenani kumele kumiswe ikomiti yinye uma kukhetfwa bameleli lababili nobe ngetulu.
Ngabe ikomiti yetemphilo nekuvikeleka yiba nemalunga lamangaki?
uma kumiswe ikomiti yinye kuphela yendzawo yemsebenti, bonkhe bameleli kumele babe ngemalunga alelo komiti uma kumiswe emakomiti lamabili nobe ngetulu endzawo yemsebenti, ummeleli ngamunye kumele lokungenani abe lilunga lalinye kulamakomiti.
Ngako-ke, wonkhe ummeleli kumele abe lilunga lekomiti. Umcashi angaphindze aphakamise labanye kutsi bammele ekomitini kodvwa labo bantfu labaphakanyisiwe kumele bangabi ngetulu kwelinani lebameleli labakhetfwe kulelo komiti. Kodvwa uma umhloli anembono wekutsi linani lemakomiti alikaneli endzweni yekusebenta, angancuma kutsi kumiswe lamanye emakomiti.
Ngabe bameleli betemphilo nekuvikeleka bahlangana kangaki?
Bahlangana uma ngabe kunesidzingo, kodvwa lokungenani kanye emva kwetinyanga letintsatfu. Ikomiti incuma sikhatsi nendzawo. Kodvwa, uma basebenti langu-10% nobe ngetulu bafaka sicelo semhlangano kumhloli, umhloli angahlela kutsi kuhlanganwe ngesikhatsi nasendzaweni lencunywa nguye.
Ngabe loncuma incubo emhlanganweni?
Emalunga ekomiti akhetsa sihlalo futsi ancume kutsi utawusebenta sikhatsi lesingakanani, tincubo temhlangano, njll.
Emakomiti etemphilo nekuvikeleka angatsintsa tingwetsi ngeteluleko yini?
Yebo, emakomiti angenyula bantfu njengemalunga ekweluleka ngelwati nangebungwetsi babo ngetindzaba tetemphilo nangekuvikeleka. Kodvwa, lilunga lekweluleka kalinalo lilungelo lwekuvota.
Ngabe kuyini lekwentiwa ngemakomiti etemphilo nekuvikeleka?
Emakomiti asebenta kuphela ngetindzaba tetemphilo nekuvikeleka endzaweni yekusebenta nobe etigabeni takhona lapho khona kumiswe emakomiti lanjalo.
Ikomiti kumele yente tincomo kumcashi ngemphilo nangekuvikeleka kwebasebenti. Lapho khona letincomo tingaholeli ekucatululeni inkinga, ikomiti ingenta tincomo kumhloli.
Ikomiti kumele ikhulume nganobe ngusiphi sehlakalo lesingabangela kulimala, kugula, nobe kufa kwanobe ngumuphi umuntfu losebentako futsi ingabika ngekubhala kumhloli.
Ikomiti kumele igcine wonkhe umbhalo wesincomo lesiniketwe umcashi nawo wonkhe umbiko loniketwe umhloli.
Emalunga ekomiti kumele ente nobe nguyiphi leminye imisebenti ledzingakalako kubo kwemtsetfosimiso.
Umcashi angeke akhiphe nobe ngumalini emholweni wanobe ngumuphi umuntfu losebentako mayelana nobe ngabe kuyini lekudzingeke kutsi akwente lokucondzene netemphilo nekuvikeleka ngekweMtsetfo.
Uma dokotela wetemphilo ahlola nobe lapha lomunye umuntfu sifo lasolela kutsi sisukela kulomsebenti walomuntfu, dokotela wetemphilo kumele abike lendzaba kumcashi walomuntfu futsi nakumHloli lomKhulu.
Bacashi nebasebenti kumele batfobele teluleko, timemo, ticelo nobe imiyalelo yebahloli. Ngetulu kwaloko, kute longavimbela lomunye kutsi atfobele.
Imibuto yemhloli kufanele iphendvulwe, kodvwa kute lophocelekile kuphendvula umbuto longamfaka ecaleni. Kufaka umuntfu ecaleni kusho kutsi umuntfu ucabanga kutsi lomuntfu nguye lonelicala lekwephula umtsetfo.
Uma ngabe umhloli afuna kube njalo, kumele aniketwe emacebo futsi aniketwe nelusito langaludzinga lwekwenta luphenyo. Umhloli angaphindze acele kutsi luphenyo luhanjelwe bantfu. Kute umuntfu longatfuka umhloli nobe atsikamete luphenyo ngehloso.
akakaniketi imvume yakhe utsatse tonkhe tinyatselo letifanele kuyivikela umuntfu losebentako akakasebenti ngendlela lekumele asebente ngayo, ngalamanye emagama, kutsi umuntfu losebentako wente intfo lebekati kutsi bekumele angayenti.
Loku lesekubaliwe kusebenta nasegunyeni lemcashi, sibonelo, inkontileka lencane, ngaphandle kwekutsi lamacembu ayavuemelana kusenesikhatsi ngekubhala ngeutsi leligunya litawuvulena njani nemibandzela yeMtsetfo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_SENDLALELO.txt</fn>
Incenye yekucala iveta letakhiwo netinchubo lekumele tilandzelwe kulomklamo wekucala kungenisa loMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti kulomkhakha waboMasipala.
Incenye yesibili iveta letakhiwo lekumele tisungulwe ekupheleni kwalesigaba sekungenisa kute kugcinwe lendlela yekwenta tintfo. Kulolunye luhlangotsi loku kuniketa tisebenti litfuba lekufaka sicelo sekubuyeketwa kabusha kwemisebenti yabo bese kutsi kulolunye luhlangotsi kucapha lokuchubekako nekubukwa kabusha kwetindlela letisunguliwe nekutsembeka kwato.
LomKlamo wekuNgenisa ngumphumela wesivumelwano semKhandlu wekuCocisana waboHulumende basemaKhaya baseNingizimu Afrika (SALGBC) sekutsi kumele kube neNdlela yekuBuyeketa umSebenti lefanako kulomkhakha wabohulumende basemakhaya. Kungumbono wato tonkhe tinhlangotsi kutsi lokufana kwaloluhlobo kuyadzingeka kutinchubo temkhakha letihlukahlukene njengekucocisana ngetemaholo, kuvisisa kwetisebenti lokufanako kwemazinga ekusungula nendlela yekuhlela, kuhlelwa kwemakhono emkhakha nekuhlelwa kwemfundvo nelucecesho.
Lomculu wenchubo kumele ufundvwe ngekuhambelana naloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti, emaManyuwali eluCecesho eMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti kanye nemaNotsi emSEBENTI weKubuyeketwa kwemsebenti kumkhakha waboMasipala.
Kuhloswe ngawo kutsi uhole lenchubo kuvikela kungavumelani nekucabana lokunganasidzingo kutsi kubambelele lokungeniswa. Kuyinjongo yawo kutsi ufune kucedza lesigaba sekungenisa ngekhatsi kwesikhatsi setinyanga letingu-18.
Kubalulekile kutsi lenchubo ifake wonkhe wonkhe futsi ibuye imukelwe ngito tonkhe tisebenti. Akukho sisebenti lesitawugcina sitfole tivumelwano letingatsandzeki nobe imibandzela yekucashwa lengatsandzeki kunalena labanayo ngenca yemiphumela yalenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti. Kulolunye luhlangotsi tisebenti kumele bangalindzeli kutsi sigaba sekungenisa singaniketa kuneliseka kuwo wonkhe umuntfu. Futsi kubalulekile kuvisisa kutsi letingcociswano tekulungisa emaholo kuya kulokulinganiswa lokusha atisito tekutsi kuvele kungetwa.
Tigodzi tekubuyeketa imisebenti tindzawo letikhetsiwe lapho emaKomiti lamaKhulu ekuBuyeketwa kwemiSebenti (PJECs) atawusungulwa ngalesikhatsi kuchubeka lesigaba sekungenisa.
Onkhe emaKhansela etindzawo tasemadolobheni atawuba tiGodzi teKubuyeketwa kwemSebenti.
Tigodzi tekubuyeketa imisebenti titawuncunywa liKomiti leliphetse le-SALGBC ngetincomo letentiwe tiGaba tetiFundza te-SALGBC.
Tincomo taloluhlobo kumele lokungenani tifake ekhatsi i-District Area lapho kunekugcwala lokunyenti kwetisebenti nobe tincome kuhlanganiswe ema-Districts Area lapho kunetisebenti letincane kuwo.
e Kucala lenchubo yekubhala lenchazelo yemsebenti njengoba ibekiwe ku-2 yeSigaba C.
Mabhalane Jikelele we-SALGBC utawubhalela leTigaba tetiFundza acele kutsi tente tincomo ngekusungulwa kwetigodzi tekubuyeketa imisebenti letingaphasi kwato.
b Labamele tisebenti labane 4 lababili bakhona 2 basuka ku-SAMWU bese kutsi lababili 2 basuka ku-IMATU.
Umchumanisi utawuba akhona kulesigaba sekucala, njengekusho kwalenkhontileka ne-HCC, bese kutsi ngemuva kwaloko bese uba khona uma afuneka kundzima yebuciko, yekucapha neyekululeka.
Emacembu kuleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti angakhetsa labanye futsi bafaka lomunye esikhundleni salona lobamele nobe ngabe kunini ngekuya ngekutsi laba labanye nobe lolofakwako uceceshwe ngalokwanele.
Uma ngenca yanobe ngusiphi sizatfu lolonimele ahoca, nobe akhishwe kuleliKomiti, kungumtfwalo walelicembu kutsi likhetse lotamvala kutsi atsatse lolo hlobo lwesikhala uma kungukutsu uceceshiwe futsi unesitifiketi.
Akukho tibukeli letivunyelwe kutsi tiye kumihlangano yemakomiti ngaphandle nangabe kuvunyelwene mayelana nelucecesho.
Emacembu avuma kwenta yonkhe imizamo kukhetsa lababamele labanekuvisisa lokukahle ngengcikitsi futsi anelwati ngetisebenti tahulumende wasemakhaya.
Ema-PJEC asebenta ngalokugcwele ngalesikhatsi sesigaba sekungenisa futsi achubeka nekusebenta ngemuva kwaloko kulesigaba sesibili njengoba futsi uma afuneka.
I-PJEC ngiyo lenalomtfwalo wekulungisa, kucapha, kuhlela, nekungeniswa kwalenchubo yekubuyeketwa kwawo onkhe emazinga etikhundla nemisebenti kulendzawo lengakuyo, ngekuya ngekusonjululwa kwenchabano kutsi ngabe i-Municipal Systems Act, Sigaba 57, baLawuli bayafakwa nobe abafakwa kulokubuyeketwa kwemsebenti, ngekuya ngaletinkhombandlela letibekwe ngentasi.
Nobe ngabe nguluphi luntjintjo loluhlongotwako kulamasu ekungenisa nobe emalungiselelo kumele kuletfwe kuleliKomiti kute kumukelwe ngaphambilini.
Licebo lelihlanganyelwe lekuchumana kumele libuyeketwe kute latise tisebenti ngaloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti nekungeniswa kwawo.
Isebente njengelisiko lendlela netinchubo temsebenti njengoba tibekwe ngentasi kwa-3 kweSigaba C.
Ema-PJEC enta tonkhe tincumo ngekuvumelana.
I-quorum yanobe ngabe nguwuphi umhlangano lokungenani kumele kube namunye ngalelo nalelo cembu.
Kwenta umsebenti wayo i-PJEC itawuniketwa kufinyelela kuyo yonkhe imininingwane letsintekako nemibiko lengahle ifuneke ekuhleleni kungeniswa nekuniketa lwati ngekulinganisa njengoba kuvetiwe ku-Sendlalelo A.
I-PJEC ingenta luhlolo lwendzawo nobe tinchubo temsebenti nobe tiboniso te-thekhnoloji ledzingekako kuniketa lwati lekuncedza ngalokubuyeketwa kwemsebenti.
I-PJEC, njengoba ibekiwe ku-2.1.7 weSigaba C ingachibiyela futsi yamukele KuChazwa kwemSebenti ngetinjongo tekubuyeketwa.
I-PJEC ingasungula ema-SJEC uma ikubona kufanele kutsi izue lokungeniswa kwetinjongo tayo ngekuya ngekumukelwa liKomiti lekuLinganisa.
I-PJEC idzingeke kutsi kuvuma, nobe ichibiyele futsi ivume, lemiphumela yekubuyeketa lencuywe ngiwo onkhe ema-SJEC.
I-PJEC itawuchubeka isebente ngekutikhandla kulokutiphatsa kwemisebenti wekubuyeketwa kwemsebenti nanome seyisungule ema-SJEC.
I-PJEC inemtfwalo yayo yonkhe imisebenti lehlobene nekucinisekisa kusebenta ngalokufanako kwetinchubo kuyo yonkhe indzawo lengaphasi kwayo futsi lemitfwalo yaloluhlobo angeke iyiswe ku-SJEC.
I-PJEC inemtfwalo wekucinisekisa kutsi inchubo yeluhlolo lwangaphandle ibanjwa ngalokutayelekile njengoba kuncunyiwe futsi kumele kuhambelane nanobe ngutiphi tincumo letentiwe liKomiti lekuLinganisa.
Umbiko wemiphumela yesikhashane wema-PJEC inako kutsatfwa nguleliKomiti lekuLinganisa njengemBiko wemiphumela lophelele ngaphambi kwekwatiswa kwanobe ngabe ngutiphi tisebenti.
Ema-PJEC asebenta ngaphasi kwelicele lelitsintsekako le-SALGBC mayelane nanobe ngutiphi tinchabano letigahle tivuke njengoba tibonisiwe ngentasi.
I-PJEC isebentisa lamandla langetulu ngekuvumelana futsi uma kwenteka kungabi nekuvumelana ekusetjentisweni kwaloluhlobo lwemandla kutawudluliselwa inkinga yalelo nalelo cembu, kuleliKomiti lekuLinganisa uma kungavunyelwana, nobe iyiswe ku-SALGBC kunobe ngabe nguyiphi inchabano, njengoba kuvetiwe kusigaba B.
Ema-PJEC angenta tincomo kuleliKomiti lekuLinganisa kunobe ngabe yini labayibona kutsi ingancedza kulokusetjentiswa ngalokufanako kwekubuyeketwa kwemsebenti nobe nekulungiswa kwekucondziswa kwetinhlobo temisebenti.
Bonkhe labakhetsiwe kutsi babe malunga batawuvuma ngembhalo kutsi batawungenela lucecesho njengebahloli bemisebenti.
Emalunga atawubika emsebentini ngekuvuma kwemPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti mayelana nesikhatsi lesitayelekile sekusebenta lesingeke sibe ngaphasi kwa-8 yemahora elusuku lekusebenta.
Onkhe emalunga atawuvuma ngencwadzi ngemahora latayelekile ekucala nekucedza lekuvunyelenwe ngawo.
Emalunga elikomiti atawugcina bufinhlo kuwo onkhe emaphuzu nekulinganiswa kwemiphumela ngaphambi kwekwatiswa lokusemtsetfweni futsi atawugwema kuveta umniningwane lotfolwe kulenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti ngendlela letawucekela phasi kusetjentiswa ngemphumellelo kwaloluhlolo.
Emalunga eliKomiti anemalungelo lalinganako kulokwentiwa kwekubuyeketwa kwemsebenti, njengoba emalunga akha liKomiti, nanobe ngabe ulilunga layiphi inyonyane nobe ungasilo lilunga letisebenti nobe tigaba tetisebenti, letihlolwako.
Labamele tisebenti batawuniketwa kukhululwa lokugcwele kulemisebenti yabo letayelekile kute babambe lichaza ngalokuphelele kulenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti.
Lokukhululwa kwaloluhlobo kutawuniketwa kodvwa kuphindze kunakwe lamalungelo laphelele laniketwe mayelana nesivumelwano semalungelo ekuhlanganyela kodvwa atawuphela uma futsi nangalesikhatsi lesigaba sekungenisa sesicedziwe.
Labamele bacashi kumele baniketwe emalungiselelo lanele ekucinisekisa kutsi bayakhona kuchuba lokuBuyeketwa kwemsebenti ngalokugcwele.
Bomasipala batawucinisekisa kutsi kute lilunga leliKomiti lelibandlululwa esikhundleni salo nobe ekuchubekeni ngemsebenti ngenca yekubamba kwalo lichaza.
Emalunga atawuniketwa kulawulwa lokuvakalako kanye netitfutsi letivakalako lapho kungakhonakala khona kute ente imisebenti lehlobene ngco nemisebenti yeluhlelo lwema-PJEC.
a Kwenta luhlolo ngekuhlonipha sitfunti seMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti, imitsetfo leyamukelekile, tichazelo kanye netheminoloji.
d Bagcine bumfihlo mayelana nanobe nguwuphi umniningwane loniketiwe ngaphasi kwalemibandzela yebumfihlo.
c Kucela kutiphatsa kwebahloli bendzawo kanye nekuboniswa kwemsebenti.
d Kuniketwa tizatfu letibhaliwe tekuncatjelwa kuveta umniningwane nobe bente luhlolo lwendzawo nobe kuboniswa kwemsebenti.
Kunobe ngabe nguyiphi inchabano lengavela ngenca yekuvetwa kwemniningwane; ticelo tekuhlola indzawo, nanobe ngabe ngusiphi sento semandla nemisebenti yema-PJEC, lamacembu angadlulisela lendzaba kulicembu lawo kodvwa atawuhlonipha lemibandzela lebekwe ngaphasi kwesiGaba B.
Kuleyo naleyo PJEC kanye netiGodzi teKubuyeketwa kwemsebenti umcashi utawucinisekisa kutsi umPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti uyacashwa kutsi aphumelelise lenchubo yonkhe kuso sonkhe sikhatsi sekuchubeka kwalesigaba sekungenisa.
Sigaba se-SALGBC lesitsintsekako sitawatiswa emagama ebantfu baloluhlobo, kanye nanobe ngabe nguluphi luntjintjo lolungahle luvele.
Umcashi unemtfwalo wekuniketa emandla langetiwe kusisebenti sekubuyeketwa kwemsebenti kanye nelusekelo lwekulawula loludzingekako kulokungeniswa, nekutsi ngutiphi tisebenti letitawatiwa ngekutsi yiYunithi yekuBuyeketwa kwemsebenti 8nemsebenti ngaphasi kwelulawulo lwemPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti.
BaPhatsi labacondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti banemtfwalo wekuvuselela nekwenta emalungiselelo bawentela i-PJEC kanye netakhiwo letitsintekako njengobe tivetiwe ngaphasi nobe letingavunywa yi-PJEC.
j Letinye tintfo letifaka ekhatsi tintfo letifana ne..tivetiwe ngaphasi kweSigaba C?
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti anganiketa imitfwalo yakhe kuletinye tisebenti ngekhatsi kuleYunithi yeluHlolo.
Angasekelwa yi-PJEC uma linani lemsebenti lodzingekako kute kucedvwe lenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti esikhatsini lesingalinganiselwa ku-18 yetinyanga lifuna njalo.
Atawakhiwa linani lelifanako nemalunga e-PJEC futsi abopheleleke kulamalungelo nemitfwalo yemalunga.
Atawuvunyelwa kuphela kulomsebenti wekuhlola imisebenti futsi amele kucinisekiswa nobe kuchitjiyelwa kwetiphumo tabo yi-PJEC.
Yonkhe imiphumela lekufinyelelwe kuyo ema-SJEC kutawufuneka acinisekiswe yi-PJEC.
Ema-SJEC abese ayashabalaliswa ekupheleni kwesigaba sekungenisa.
Litawusungulwa ekucaleni kwekungeniswa kwenchubo yeKubuyeketwa kwemsebenti.
Litawakhiwa malunga lasihlanu e-SALGA, emalunga lamatsatfu e-SAMWU kanye nemalumga lamabili e-IMATU.
Lamalunga aloluhlobo kumele abe malunga lasebentako e-PJEC kodvwa atawube atfolile lucecesho kuleluhlelo lwe-TEMISEBENTI njengemfuneko yekucala yebulunga.
Atawufaka ekhatsi emalunga lasetulu lamabili e-Human Capital Corporation (HCC) kuletikhundla tekululeka njengoba kufuneka nangalesikhatsi kufuneka.
Likomishana lenta tincumo talo ngekuvumelana.
g Kufuna kusombulula konkhe kungavumelani lokungahle kuvele kuletinchociswano.
Litawuba nemtfwalo wekusungula letincomo letitawubekwa phambi kwe-SALGBC ngetivumelwano tendlela lefanako tekuniketwa kwemagama emsebenti latawusetjentiswa kulowo mkhakha.
Lingasungula emaKomiti uma likubona kudzingekile kutsi lente imisebenti yalo.
Lelihlobo lemaKomiti lingakhiwa ngunobe ngubaphi bantfu uma nje kuphela bangemalunga e-PJEC nobe LiKomiti lekuLinganisa.
LeliKomiti lekuLinganisa linganiketa kunobe ngabe nguliphi liKomiti lelishiwo ku-5.2.4 nobe ngabe nguyiphi yemisebenti yabo uma nje kuphela kutsi lokuniketwa kwemandla kugcina ekwenteni imisebenti ngekhatsi kwemibandzela lehambelana netinkhomba tekwenta ncono lekuvunyelwene ngato ngaphambilini.
LiKomiti lekuLinganisa linawo wonkhe lomtfwalo wekulawulwa kwesigaba sekungenisa kodvwa kumele litiphendvulele kuliKomiti leliphetse le-SALGBC ngekuya kwalemitsetfo njengoba liKomiti leliphetse lingancuma.
Ngaphandle kwekuncatjelwa kwa-5.2.
c Kuniketa imibiko yatikhatsi tonkhe ngalenchubo yalokungeniswa kanye netindzaba letihlobene naloko.
Kuhluleka kufinyelela esivumelwaneni kumiphumela yekubuyeketwa kwemsebenti lelinganisa kubaluleka lokusisusa salomsebenti.
b Kubeka kugcizelela lokungakafaneleki etintfweni letingatsintseki kulenchubo yeluhlolo kufaka ekhatsi, kodvwa hhayi onkhe ema-PJEC.
Kuniketa lomele licembu ngetinsita letanele tekudlala indzima njengelilunga leliKomiti.
Kuniketa umniningwane lowanele kanye nemiculu nobe kuvulela lusesho kanye nekutfola emaphuzu kute kufinyelelwe kusivumelwano sekuChazwa kwemSebenti.
Kuvumelana ngelisu lekungenisa nekulandzela tinkhombandlela kanye netinchubo letibekwe kulesivumelwano ngendlela lecekela phasi lokucala nobe lokungeniswa ngalokuchubekako kwalencubo.
Kuvuma kugwema nobe kulungisa kutiphatsa lokubhidlitako kwanobe ngabe ngubani lomele emacembu.
Nobe ngabe nguyiphi indzaba LiKomiti lekuLinganisa lelingakhoni kuvumelana ngekusincumo.
Tinchabano letishiwo kusuka ku-2.1.1. kuya ku-2.1.4. titawudluliselwa kuleLicela lelitsintsekako le-SALGBC lelitawuzama kuyisombulula lenkinga, uma lihluleka lelicembu lelikhale ngalenchabano lingahle livunyelwe kutsi limangale ngekuya ngenchubo yekusombulula tinchabano ye-SALGBC.
Tinchabano mayelana na-2.1.5. titawudluliselwa enkantolo.
Kunobe ngabe ngusiphi simangalo mayelana na-2.3 we-Human Capital Corporation kutawufuneka banikete bufakazi ngekwabo futsi angeke babitwe kutsi banikete bufakazi esikhundleni semcashi nobe emacembu etinyonyane.
c Tinchubomgomo letitayelekile temtsetfo letitsintsana netento tebacashi letikahle kanye nekulingana kubudlelwano bekucasha, d Tinchubomgomo letitayelekile kanye nemaphuzu laveta inhloso kanye nenjongo yekubuyeketwa kwemsebenti.
Lenchubo yeKubuyeketwa kwemSebenti yenteka ngekhatsi kwengcikitsi yetindlela tekulawula tisebenti kanye nebuhlobo lobusunguliwe betekusebenta.
b Kuniketa tinkhombandlela letitawubusa emalungiselelo ekusebenta lokutayelekile kwema-PJEC nobe ema-SJEC.
Ngaphandle nangabe kubekwe kwacaca Sivumelwano i-Organisational Rights Sivumelwano kanye nemtsetfosisekelo we-SALGBC ilawula tindzaba levela kutivumelwano letitayelekile tetemisebenti.
Tinkinga lekumele tibukwe ngetinchubo tebudlelwano kutetemisebenti kumele ticale kuphela uma emalunga e-PJEC sekahketsiwe.
Intfo yekucala lefunekako kute ema-PJEC asebente ngemphumelelo ngulokucocwa kanye nekuvumelana ngetiNchazelo temsebenti ngekuya ngendlela leyamukelekako lehambisana netidzingo taloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti.
Lomsebenti uwela kwekucala ngekhatsi kulomkhakha webudlelwano lobutayelekile kutetemisenti futsi udzinga kubandzakanywa kwebaLawuli kanye labamele tisebenti ngekulandzela emashanela ebudlelwano lobutayelekile betetemisebenti.
KuCapha lokucocwa kwekuChazwa kwemSebenti kwenteka etindzaweni tasemaDolobheni neTigaba tetiFundza te-SALGBC nemaForamu eteteMisebenti eSigodzi ngekuya kwalelicebo lelivetwe yi-PJEC.
e Tinyonyane tiphakamisa bantfu bato kulaba labamele i-LLF kute baniketwe lucecesho kulokucocwa kwekuChazwa kwemSebenti.
b Atawukhetsa futsi labamele tisebenti labatawuceceshwa ngesisekelo sekungeta 1 lapho kunaletingetulu kwa-500 tisebenti kodvwa ttingaphasi kwa-1000 tisebenti, 2 lapho kunetisebenti letingetulu kwa-1000 kodvwa tingaphasi kwa-3000 bese kutsi emuva kwaloko kuba ngu-4 ngaphandle nangabe kuvunyelwene ngalenye indlela.
d Atawubamba nobe ngabe nguluphi lucecesho lolungetiwe lwalabamele tisebenti nobe emalunga kulokufaka imibono kulokuChazwa kwemSebenti kanye nekubhalwa njengoba angakubona kudzingekile ngekuya ngesivumelwano semalunglo etinyonyane.
b Batawuniketa laba lababamba lichaza kulomsebenti wekubhala lokuChazwa kwemSebenti emakhophi lanele emafomu lafunekako ekuChazwa kwemSebenti kute bawasebentise ngekwabo ekutfoleni imibono kulokuChazwa kwemSebenti. Laba labamele tinyonyane labavetwe ku-2.1.
d BaLawuli batawuchumana nemphatsi losetulu walowo nalowow msebenti, futsi lapho kudzingeke khona, labasekeli labasedvute, kute batfole imibono ngekuChazwa kwemSebenti.
e Inyonyane nebaLawuli batawutsintswa ngenjongo yekufuna kufinyelela kusivumelwano ngeliFomu lekuGcina lekuChazwa kwemSebenti.
f Lapho emaphuzu enchabano asolo akhona, i-HOD nobe lona loniketwe emandla utawubita umhlangano walaba labamele tisebenti, labahlatjwe ngemibuto kulesikhundla, laba labasetulu labasedvute nalesikhundla kanye nalabangaphasi bese bafuna kufinyelela kusivumelwano.
g Uma sekunesivumelwano kulokuChazwa kwemSebenti stawusayinwa ngulaba lababambe lesikhundla, labbamele iNyonyane, laba labasetulu kwaleso sikhundla kanye ne-HOD bese sitfunyelwa kumPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti.
h Tinombolo tekubonakalisa lesikhundla kumele tivetwe kuto tonkhe tiNchazelo temsebenti letiphelele.
KuChazwa kwemSebenti ku-2.1.6 (h) kuphele ngendlela yekutsi kungachitjiyelwa kuphela yi-PJEC njengoba ibekiwe ku-3.2.
Lapho kute sivumelwano lokufinyelelwa kuso kuletindzawo tekuvumelana nekuphikisana kutawubhalwa phasi bese kuvunyelwana ndzawonye kutsi yiNchabano ngekhatsi kwetinsuku letingu-14 bese idluliselwa kuleliCela lelitsintsekako le-SALGBC.
LeliKomiti leliCela lekusombulula Tinchabano litawufuna kusombulula lenchabano yaloluhlobo ngekutfola emaphuzu elucobo, kufaka ekhatsi kuya kuleyo ndzawo, nobe nekubuka kuletinye tiNchazelo temsebenti letingaphasi kwalo bese tivumelana ngakunye KuChazwa kwemSebenti.
Uma kungukutsi liKomiti letinchabano alifiki esivumelwaneni emkhatsini wemacembu eNyonyane newemcashi lendzaba itawundluliselwa enkhantolo.
Kubitwa kwalokuculwa kwalelicala lwaloluhlobo litawentiwa kute kuncunywe lokuChazwa kwemSebenti.
LokuChazwa kwemSebenti lokuvunyelwane ngako nobe kuChazwa kwemSebenti lokuncunywe yinkhantolo kuphelele futsi kuyawabophelela onkhe emacembu nalababambr lesikhundla, futsi kutawudluliselwa ku-PJEC kute kuhlolisiswe.
Emacembu avumile kwatisa laba lababamele ngalokucuketfwe ngulomculu.
Indzima yema-PJEC kutsi ichube Kubuyeketwa kwemisebenti futsi lapho kudzingeke khona atawudlulisela tinkinga lwetidzinga luntjintjo kuma-organogams nakunobe ngabe nguyiphi inkinga ledzinga Kubuyeketwa kwemsebenti lokungetiwe kumacembu abo ngenjongo yekuchumana kwebudlelwano lobutayelekile kutetemisenti kanye nekusombulula tinchabano.
Ema-PJEC nema-SJEC atawukhetsa sihlalo nelisekela lasihlalo kutsi bente imisebenti letayelekile lehlobene nalelihlobo lelihhovisi.
Lapho sihlalo asuka ecenjni lemcashi lisekela lasihlalo litawusuka kumacembu etisebenti futsi nobe ungakuphambanisa. Imisebenti yalikomiti mayelana nemitsetfo levisiswa ngalokutayelekile kwenchubo yemhlangano.
I-ajenda kumele ilungiswe kuloyo naloyo mhlangano nobe iseshini lechaziwe yemihlangano ngeliviki.
Kuchubeka kwayo yonkhe imihlangano kumele kubhalwe phasi ngekubuka ikakhulukati kuto tonkhe timfuneko tekubhala lokufunekako kwekulawula.
LomPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti utawubese utsatsa tinyatselo taloluhlobo lapho kudzingeke khona kutfola imiculu kanye nemniningwane futsi nekusungula indlela yekulawula bese ucala lenchubo yekubhalwa kwekuChazwa kwemSebenti njengoba kuvetiwe ngenghla.
Kwatiswa nelucecesho ngekubhalwa kweKuChazwa kwemSebenti njengoba kuvetiwe ngenhla kutawuhlelwa ngeYunithi yekuBuyeketwa kwemsebenti nekubamba lichaza kwe-PJEC nobe emalunga e-SJEC futsi ngekuya ngetinsita telucecesho letivetwe yi-SALGBC.
I-SALGBC itawushesha ilungise lucecesho lwe-PJEC kuloMSEBENTI wetiNdlela teKuBuyeketa umSebenti.
Lekhozi yeLucecesho yetisuku letimbili 2 itawufaka ekhatsi tinsita letihlobene nalesivumelwano futsi titifiketi titawuniketwa kubantfu lababamba lichaza ngalokugcwele kuphela.
Lesigaba sekulungiselela nekuhlela lesilandzelako kumele sibonwe njengesingetelelo selucecesho kulelizinga leliphatsekako futsi emacembu kumele acinisekise kubamba lichaza lokuphelele kwalaba lababamele.
LeliKomiti litawucocisana ngemniningwane waloluhlobo bese lisungula licebo ngekunaka kubuka indlela letawususa lenchubo yekubuyeketwa kwemsebenti ekukhinyabetweni tintfo tangaphandle kulesitfunti saleNchubo yeteMisebenti.
LeliKomiti litawubuka tincomo letisuka kulokulawulwa kwekubuyeketwa kwemsebenti lokucondziswe kuko kulokukhetfwa kwetinkhomba letibanti tetikhundla kuwo onkhe emazinga etikhundla netigaba temsebenti kuletisebenti lekumele tihlolwe kute emalunga e-PJEC akhone kutatisa nalenchubo?
Kunaka lokukhulu kumele kuniketwe kukhetsa imisebenti nobe tigaba temisebenti lebetihlala tibandlulula ngebulili, libala nobe kukhubateka kute kuhlolwe imibuto yekubaluleka lokufanako emisebentini lelinganako.
Indlela yenchubo kulomsebenti wekucala utawufuna kukhetsa nobe ngubani kulokulandzelana kwemisebenti.
Lesikhundla lesihlolwako kulesigaba kumele sibukwe ngalokukhetsekile kute kuhambelane nalemiphumela yekubuyeketa letawulandzela uma sekuya ekupheleni kwalesigaba sekungenisa ngaphambi kwekuphetsa lomBiko wemiphumela yesikhashane leshiwo ku-1.3 weSigaba D.
Asikho sigaba lesitawuchubekela esigabeni lesitako ngaphambi kwekucwaningwa nekulungiswa kwangaphambilini kwemsebenti waso.
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti ngekuhambisana nalesinyatselo utawuniketa licebo lalokutawenriwa aveta laboMasipala nobe tigaba kanye netigatjana taboMasipala lapho Kubuyeketwa kwemsebenti lokuphelele kutawulandzelaniswa.
Lendlela lekuhlolwa ngayo tikhundla ngekhatsi kwaletigaba nobe tigatjana kumele tifune kulinganisa lesidzingo sekulandzela indlela yekusuka etulu uye phasi nobe yekusuka phasi uye etulu kulesitepisi semazinga etikhundla ngetizatfu tekuphumelela ngelwati ngelitfuba lekukhipha lendlela lehamba ngelicela linye.
I-PJEC itawucocisana futsi ifune sivumelwano ngalelicebo futsi nemPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti utawubese utsatsa tinyatselo letingetiwe letidzingekile ngekuncedvwa malunga e-PJEC kucinisekisa kutsi emalungiselelo ayentiwa kucala ngaloMSEBENTI wekubuyeketwa kwemsebenti.
Uma kwenteka kuba nekungavumelani nobe tinchabano letiveka kulenchubo titawusombululwa ngekusho kweSigaba B ngenhla.
Uma sekufinyelelwe esivumelwaneni ngaloku lokutawentiwa ngalokungeniswa uMSEBENTI wekubuyeketwa kwemsebenti uyacala.
c Litawuhlaba ngemibuto, lapho kudzingeke khona, lona lophetse lesikhundla nobe lomele lolophetse lesikhundla, lona losetulu kuye kanye neNhloko yeliTiko, futsi njengoba kungahle kudzingeke batfole emaphuzu elucobo, bente luhlolo lendzawo, nekucela umniningwane longetiwe nobe tinchazelo tendlela kusetjentwa ngayo kanye nethekhinoloji lesetjentiswako?
Laba labahlatjwa ngemibuto bangaphendvula ngemlomo nobe ngalokubhaliwe.
Yonkhe imizamo kumele icale yentiwe kute kufinyelelwe esivumelwaneni ngekuba semtsetfweni wekuChazwa kwemSebenti lokuniketiwe ngekuhlobana nemniningwane lotfolwe futsi nekubhala ngekucophelela letihibe lapho kunekungavumelani.
Uma kuba khona kuncaba kwanobe ngubani umuntfu kucinisekisa lokuchazwa kwaloluhlobo, nobe abambe lichaza ekutseni ahlatjwe ngemibuto, leLiKomiti lingancuma kuChazwa kwemSebenti ngetinjongo tenchubekela phambili yalo.
Nobe ngabe ngubani lohlatjwa ngemibuto lowencaba kusayina, nobe abambe lichaza, angaya kunobe ngabe nguliphi licembu kutsi liyise lenkinga ekomitini lelisombulula tinchabano ngekhatsi kwetinsuku tekusebenta letingu-10, kuhluleka kwenta loko letinchazelo letincunywe yi-PJEC tiyaphumelela.
b Kuniketwa kwemaphuzu kwetintfo letihlobene neBulukhuni, Lwati, kuTsintsa labanye kanye nekusebenta ngaphasi kwenchindzetelo.
c Nekuniketwa kwetintfwana letihlobene neBulukhuni, Lwati, kuTsintsa labanye kanye nekusebenta ngaphasi kwenchindzetelo.
Uma kuhlulekeka kutsi kufinyelelwe esivumelwaneni ku-3.4.7 (a) nobe (b) futsi nangabe kungakavunyelwani ngalenye indlela, lokulinganiswa kutawumiswa nobe kudluliselwe elucwaningweni nobe kwentiwa ncono njengenchabano.
Uma kunekungavumelani ngekukhetsa ku-3.4.7 (c) kuletintfo tekulungisa lelikomiti lingachubeka kwenta leminye leminyenti imiphumela leseceleni uma kubonakala kwangatsi inemcondvo ngaphasi kwalesimo sekuhlola lobukhulu balokungavumelani kwaloluhlobo.
Imvelaphi nenhloso leholela kunobe ngabe ngukuphi kungavumelani kulawo nalawo maphuzu entfo nentfwana lekumele abhalwe phasi.
Uma imiPhumela leMinye leseceleni lengetulu kwamunye ivetiwe kufanelekile kutsi lelikomiti lente imizamo leyengetiwe kutsi lisombulule lokungaboni ngaliso linye bese bafune kuvumelana ngemPhumela wesiKhashane munye.
Umbiko waloluhlobo kumele ufake ekhatsi umbiko lokhetsekile kunobe ngabe ngukuphi kungavumelani lokusolo kuchubeka kuba khona.
Lemibiko itawucwaningwa bese idluliselwa kuleLiKomiti lekuLinganisa kutsi yamukelwe bese kusonjululwa nobe ngabe ngukuphi kungavumelani.
Imiphumela yekucala ngulena kuyo sivumelwano kufinyelelwe kuso futsi sacinisekiswa yi-PJEC.
Ngalesikhatsi ingeniswa, Inchubo yelucwaningo nekulungisa itawube inikete sicinisekiso saleminyenti yalemiphumela, kodvwa kungacitfwa kutsi loluhlobo lwemiphumela liyohlala lilwekucala kuze kuphume umBiko loGcwele wemiphumela futsi ucinisekiswe nguleliKomiti lekuLinganisa.
Umbiko wemiphumela yesikhashane loveta sonkhe SiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti utawucinisekiswa yi-PJEC bese uletfwa kuleliKomiti lekuLinganisa uma tonkhe tikhundla kulesiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti setihloliwe.
LiKomiti lekuLinganisa litawucinisekisa nobe lichibiyele bese licinisekisa lombiko waloluhlobo, njengemBiko wemiphumela lophelele kuleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti ngemuva kwaloko boMasipala labatsintsekako batawatisa tisebenti ngemazinga ekugcina eMSEBENTI wato.
Asikho sisebenti lesitawatiswa ngelizinga lakhe ngaphambi kwekucinisekiswa kwemBiko wemiphumela lophelele nekuncunywa kwelizinga lemaholo.
Tisebenti tinemvume yekudlulisela phambili tikhalo mayelana neliZinga labo labatjelwe lona ku-LiKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo ngekhatsi kwemaviki langu-6 ekwatiswa njengoba kuvetiwe kuNcenye 2 ngentasi.
Kusukela ekucaleni kwalokungeniswa kweKubuyeketwa kwemsebenti kutawuba yincenye yesetfulo semPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti kutfola uMniningwane ngetigaba letikhona temaholo nelizinga lemaholo nekusungula umbiko lovakalako kuwo onkhe emaholo kuleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti.
Loluhlobo lwemniningwane nobe umbiko kumele uletfwe ku-SALGBC letawucinisekisa kutsi ungeniswa eBhange leMniningwane laVelonkhe.
UmPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti kumele aphindze acinisekise kulungiswa njalo kwaloluhlobo lwemniningwane uma kukhona luntjintjo lolukhulu futsi utawufuneka kutsi anikete umbiko lophelele wemniningwane wemaholo masinyane ngaphambi kwekucala kwetingcociswano tekulinganiswa kwesigaba semholo.
I-SALGBC itawuba nemtfwalo wekucoca imibiko lekahle yavelonkhe kanye nekuhlatiywa lokudzingekile kusekela letingcociswano tekulinganiswa kwesigaba semholo njengoba kungancunywa liKomiti leliphetse.
I-SALGBC, ngaphambi kwamhlaka 31 Oktoba 2002 itawuletsa luhlatiyo lwetintfo letibalulekile temazinga emaholo kanye nekuhambelana kwato nemakethe yetemsebenti.
LiKomiti leliphetse le-SALGBC litawubese libita umhlangano weliKomiti laVelonkhe lekuCocisana ngemaholo kutococisana ngeluhlakamsebenti netindlela tekubitwa kwalokungeniswa kwemazinga lamasha emaholo.
Yonkhe imizamo itawentiwa kucedza loluhlobo lwetingcociswano teluhlakamsebenti kungakashayi mhlaka 15 Desemba 2002, uma kuhlulekeka, kusonjululwa kwenchabano kumele kucale kungakashayi mhlaka 1 Februwari 2003.
a Lenjongo yaloluhlobo lwetingcociswano akusiko kuniketa wonkhe umuntfu kungetwa kwemaholo kodvwa kuntjintja emaholo njengencenye ledzingekile kulokungeniswa kwetikhundla letilinganiswe kabusha ngekulandzela uMniningwane weMakethe yetemisebenti.
b Kuntjintjwa kwemaholo kute kuzuzwe kungeniswa akusho kutsi tonkhe tisebenti titawubese tiniketwa emazinga emholo lasetulu.
c Lomsebenti wekutsi kuntjintjwe leNdlela lekhona yekuBuyeketa umSebenti kuyiwe kulenchubo YEMSEBENTI futsi lapho kukhonakala khona emaholo atawuhlala ahambelana nemazinga lahamba phambili ngekuya ngaloluhlobo lwekuntjintjwa njengoba kufanelekile kute kutfolwe sakhiwo semiholo lesivakalako lesinetinkinga letincane ngenca yekugcinwa kwesisebenti lesigcwele nobe umuntfu losebenta ngenkhontileka.
Lokungeniswa kwemazinga emaholo lamasha ngamasipala ngamunye, lapho kukhonakala khona, kutawentiwa kanye kanye naleso naleso siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti ngekuya ngekwemtsetfo 2.17.
Kuloluhlatiyo kwalelo nalelo lizinga lamasipala lemaholo ngekhatsi kwesiGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti lolususelwa kulemibiko lephelele yemniningwane yemholo neluhlakamsebenti loluncunywe mayelana na-2.
a Budlelwano bekhevu yekulinganisa kuletikeli temiholo letikhona kubomasipala labatsintsekako.
b Budlelwano balo kuMakethe yetemisebenti yeMniningwane yaVelonhe neyetiGodzi.
Loluhlobo lwembiko nobe imibiko litawuvetwa phambi kweliCela lelitsintsekako lwe-SALGBC futsi loluhlobo lweliCela lelitsintsekako litawatiswa ngaloku lokutfolakele.
Emacembu atawucocisana ngaloluhlobo lwemibiko bese liyaluleka kunobe ngabe nguluphi luhlatiyo lolunye nobe lokuhlongotwako kwemniningwane emacembu langahle awudzinge.
Nobe ngabe ngutiphi tinchabano ngetimfuneko tanobe ngabe nguliphi licembu ngekuhambelana ngeluhlatiyo lolungetiwe nobe lokuhlongotwako kutawutsatfwa njengenchabano ngekuvetwa kwemniningwane lobalulekile lofunekako kutingcociswano letitayelekile.
LeliCela lelitsintsekako litawucocisana ngalombiko wemazinga emaholo nesincomo nekuniketa umbiko kuleliKomiti leliphetse le-SALGBC ngemibono yawo onkhe emacembu mayelana nalesincomo.
Lokuvuka kelemibiko leliKomiti laVelonkhe lekuCocisana ngemaholo litawungena kutingcociswano temzuliswano wekugcina kuzama kufinyelela kusivumelwano ngalamazinga emaholo lamasha abomasipala lekumele angeniswe [kunobe ngabe ngusiphi siGodzi seKubuyeketwa kwemsebenti].
Uma sivumelwano kuletikeyili tekukhokhela sesitfoliwe tisebenti titawaiswa ngalegredi kanye nemazinga lamasha ekukhokhelwa.
Emazinga lamasha ekukhokhewa atawungeniswa kusukela kulelilanga lekuhkokhelwa lelilandzela leli lekwatiswa nobe mhlaka 1 januwari 2004, kuya ngekutsi nguliphi lelisedvute, uma ngabe kute bomasipala labatawuphoceleleka kutsi bacale mhlaka 1 julayi 2003.
Letigaba letitsintsekako tekusombulula inchabano te-SALGBC titawubusa nobe ngabe ngutiphi tinchabano, nekufakwa kweticelo tekukhishelwa eceleni nobe kubambetelwa kwekungeniswa ngetizatfu tekungakhoni kukhokhela.
c Tisebenti leti umholo wato wanyangatonkhe ungetulu kwalegredi YEMSEBENTI lefunekako batawugcina lesikeyili semholo wabo wanyangatonkhe lesivele sikhona.
e Sisebenti lesigcine umholo nesikeyili, lophindze afake sicelo sekukhushulwa ngemphumelelo kusikhundla lesinegredi YEMSEBENTI lengaphasi kunemholo wakhe wanyangatonkhe nesikeyili, utawuchubeka kutfola lomholo wakhe lalanawo nesikeyili nekunjtintja kwekubita kwekuphila emnyakeni kutawususelwa kulomholo wakhe.
LiKomishana lesiFundza lekuDluliselwa kwetiKhalo (PJEACs) litawusungulwa ngaphasi kwe-SALGBC uma lenchubo yekungeniswa seyisedvute nekucevdwa.
Litawakhiwa ngulemibandzela lefanako neyemaKomiti lamakhulu ekubuyeketwa kwemisebenti ngekusho kwemtsetfo 3.1.1.
c Kucala kucwaningisisa lokukhetsekile kunobe ngumuphi masipala uma kulombono walo lelinani leticelo letidluliselwe phambili kulabomasipala tidzinga lokucwaningisisa kwaloluhlobo.
LeliKomishana kumele lilwele kwenta tincumo tincumo talo ngekuvumelana kodvwa litawuphindze lincume kuloku lelikutfolile nga-50% kanye nalinye livoti lelihambelanako lemcashi kanye nalabamele inyonyane labavota ngekutimela.
Nobe ngabe nguyiphi imibono leyehlukile yalabambalwa itawubhalwa phasi.
Lesincumo saloluhlobo siphelele futsi siyabophelela kumcashi nesisebenti lesitsintseko futsi angeke angeke siphindze sibukwe kunobe ngabe nguyiphi lenye iforamu.
Likomishana lavelonkhe lekulinganisa litawuniketwa ligama lelisha kutsiwe liKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti esikhatsini lesikahle mayelana netingucuko letivela kulokungeniswa kuya kusigaba sekugcinwa.
Litawakhiwa ngulemibandzela lefanako njengeliKomishana lavelonkhe lekulinganisa ngekusho kwemtsetfo 5.1.2 kusiGaba A.
LeliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti ligcina emandla nemisebenti eliKomishana lavelonkhe lekulinganisa lokuvetwe ngaphasi 5.2 kwesiGaba A njengoba sichitjiyelwe ngalokufanelekile futsi safundvwa kungcikitsi lensha.
Lenta tincumo talo nobe lifuna kusombulula nobe ngabe ngutiphi tinchabano letingavuka emkhatsini kwemacembu kulemibandzela lefanako lesebenta kuliKomishana lavelonkhe lekulinganisa.
b kudlulisela phambili sikhalo lokutfolakele lapho kudlulisela phambili kwesikhalo kubanjwa mayelana na-4.1.7. ngentasi.
Angeke libuke nobe ngabe ngusiphi sicelo lesifakiwe lesicondziswe kulo nobe kudlulisela phambili sikhalo lokuhlosiwe lokumelene nalokutfolwe nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo.
Litawucwaningisisa tikharsi tonkhe konkhe lokutfolakele kwaleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo futsi lingadzinga LiKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo kutsi lilalele kabusha nobe ngabe ngukuphi kudlulisela phambili sikhalo ngekulandzelela leyo ndlela lechaziwe nobe tintfo njengoba ingancuma.
Litawucapha kugcinwa kweNchubo YEMSEBENTI ngekhatsi kwemkhakha, kusesha nobe ngabe yini lehlobene neKubuyeketwa kwemsebenti jikelele, futsi lente tincomo ku-SALGBC kuleto tintfo.
c Tisebenti letitsite nobe tigaba tetisebenti.
INdlela neNchubo neKufakwa kweticelo.
Letinchubo tekucoca tiNchazelo temsebenti nekuhlola tikhundla letinsha kutawuhambelana naloku lokubekwe kusigaba sekungenisa.
Sicelo lesifakiwe sekubuyeketwa kabusha, noba kucalwe ngulaba labaphetse nobe sisebenti nobe sigaba setisebenti, singentiwa nobe ngabe nini uma nje lesicelo lesifakiwe sisuselwa kubufakazi beluntjintjo lolubonakalako naloluyohlala lukhona kulokucuketfwe kwalesikhundla , nobe bufakazi lobusha lapho umfaki sicelo bekangeke alindzeleke ngalokuvakalako kutsi bekaphetse bufakazi ngalesikhatsi sicelo lesifakiwesekucala sentiwa.
d Tintfo letibonakalako letingeta emazinga ekudzinwa emtimbeni nasengcondvweni, kanye e Nemniningwane lobonisa kutsi loluntjintjo lufike ngenca yaloluntjintjo kulengcikitsi letayelekile yemsebenti, nobe kuhlelwa kabusha kwebudlelwano bemsebenti.
a Sibonise ngekushaya emhlolweni kutsi kungani kubonakala kwangatsi lokulinganisa imiphumela bekungahambelani nalesicelo lesifakiwe lekungiso seNchubo YEMSEBENTI.
c Sisekelwe sitatimende sekusekela lesisuka kulinye nobe lmanyenti emalilunga e-PJEC.
b Lifomu lekuChazwa kabusha kwemSebenti lelibonisa loluntjintjo kulomsebenti lokusisusa sekutsi kube nalesicelo lesifakiwe futsi naleminye imiculu lena umfaki sicelo latayibona ifuneka nobe ihambisana naletimfuneko ngaphasi kwa-3.2.3 na-3.2.
c Kubhala phasi kuvuma kwalona losesekhundleni lesingetulu nobe iNhloko yeliTiko kulenchazelo lensha nobe abhale phasi kungavumelani kwabo nayo yonkhe kumbe incenye yenchazelo yemfaki sicela.
Lesicelo lesifakiwe sitawubese siniketwa umphatsi lobukene naloKubuyeketwa kwemsebenti kuloyo Masipala lotawuchumana nalomfaki sicelo, nanobe ngubani lomele basebenti uma kulilunga lenyonyane, kanye nebaLawuli labatsintsekako, kucinisekisa kutsi yonkhe imininingwane lefunekako kanye nekungavumelani kubhalwa phasi ngalokuphelele ngaphambi kwekuletsa ku-PJEC.
I-PJEC uma ibona kutsi lesicelo lesifakiwe siyabonakala kutsi asinasisekelo, ingacela kutsi sifakwe kabusha kutsi sihambelane na-3.2.3 kanye na-3.2.4 nobe sikhishwe futsi kuhluleka kuhambelana naletigaba kungacitsa ngalokusemtsetfweni sicelo lesifakiwe.
Ekutfoleni loluhlobo lwesicelo lesifakiwe, i-PJEC itawuchubeka ngekusesha lokufakwa kweticelo uma ingakubona kufanelekile mayelana nemandla nemisebenti kanye nenchubo lesicelo lesifakiwe njengobe kuvetwe ngaphasi kwesiGaba C 3.4. futsi ifune kuncuma kulomphumela.
Uma kwenteka kutsi incuma kutsi bekunganaluntjintjo kulegredi, nobe uma i-PJEC ihluleka kufinyelela kusivumelwano ngemphumela, lomfaki sicelo kumele atiswe kutsi lesicelo lesifakiwe sihlulekile nekutsi sicelo sekudlulisela phambili sikhalo singafakwa.
Lapho imiphumela lemisha ikuncunywa itawudluliselwa kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti kutsi icwaningisiswe, yentiwe ncono nekutsi ilungiswe ngaphambi kwekwatiswa nobe kukhangisa.
Yonkhe imizamo kumele yentiwe kucinisekisa kutsi letinyatselo letiku-3.2.8 na-3.2.9 tiyacedvwa ngekhatsi kwemaviki langu-6 ngemuva kwaloko umfaki sicelo utawatiswa ngemphumela wekugcina.
Ticelo letidluliselwe phambili kuleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo kumele tihambelane nendlela njengoba ibekiwe ku-3.2.3. futsi tibe nemiculu njengoba ibekiwe ku-3.2.4.
Ekutfoleni kwesatiso sekucitsa mayelana na-3.2.7, 3.2.9 nobe-3.2.11. lomfaki sicelo utawuna na-6 emaviki kumukela nobe kucitsa lomphumela bese uncuma kutsi ufuna kuchubeka nekudlulisela phambili sikhalo.
Umfaki sicelo, uma nje kuhambelana neindlela ku-3.2.4, angachibiyela nobe angete kulesicelo lesifakiwe ngaphambi kwekusiletsa kuleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo.
LeliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo ekutfoleni kwaleso sicelo lesifakiwe itawucale itenelise yona kutsi kukhona tisusa letivakalako taloko kudluliselwa phambili kwesikhalo futsi ingaphindze ngekuvumelana itsi kute tisusa letikhona bese icitsa loko kudluliselwa phambili kwesikhalo.
Lapho leliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litinelisile lona kutsi tikhona tisusa letivakalako talokudluliselwa phambili kwesikhalo itawulalela lokudluliselwa phambili kwesikhalo ngendlela lefanelekile kubukana nalokudluliselwa phambili kwalesikhalo futsi ingabuka lesicelo lesifakiwe de nova njengobe kubekiwe kusiGaba C 3.4, lingaphindze lilalele sicelo lesifakiwe kunobe ngusiphi sikhatsi salenchubo njengobe kuvetwe ngaphasi kwesiGaba C3.4 nobe lingalalela lelicala ngekulandzela inchubo letawusetjentiswa enkhantolo, nobe ngabe nguyiphi lefaneleke kakhulu kucinisekisa kulalelwa lokunelwati nalokukahle kwalokudluliselwa phambili kwalesikhalo. LeliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawatisa lomfaki sicelo ngencwadzi ngalenchubo letawulandzelwa ekubukaneni nalokudlulisela phambili sikhalo.
Lapho kudlulisela phambili sikhalo kumukelwa nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawudlulisela lokutfolakele kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti kutsi lisicwaningisise kanye nekusilungisa ngaphambi kwekwatiswa.
Lapho kudlulisela phambili sikhalo kungamukelwa nguleliKomishana lesiFundza lelekuDluliselwa Phambili kweTicelo litawatisa umfaki sicelo.
Uma kwenteka kuba nekucitfwa kwaloluhlobo kulokudlulisela phambili sikhalo ngulomfaki sicelo nobe bafaki ticelo batawuniketwa sikhatsi lesilinganiselwa emnyakeni munye kusukela sicitsiwe.
Letincumo teliKomiti lesiFundza lekudluliselwa phambili kweTicelo tiphelele futsi tiyabophelela kutisebenti kanye nebacashi futsi akunalilungelo lekudlulisela phambili sikhalo kuleliKomishana lavelonkhe lekubuyeketwa kwemisebenti futsi angeke kube nelilungelo lekuchuba lenchabano kulenchubo yetinchabano yalomKhandlu wekuCocisana ngeteMaholo waboHulumende baseMkhaya baseNingizimu Afrika nobe lomunye umtimba wangaphandle wekusonjululwa kwenchabano lofana ne-CCMA.
KuleSendlalelo, sigaba A na-B tibeke sobala lomtimba lodzingekile wemniningwane lokuvunyelwene kutsi kumele utfolakale kulokubuyeketwa kwemsebenti kute kuchutjwe ngemphumelelo.
Sigaba C ukhombisa letinye tinhlobo temniningwane lona Tinyonyane nobe tisebenti letitsite tingafisa kutsi ivetwe kodvwa lona umcashi, nobe lesinye sisebenti singahle siwubone uyimfihlo futsi lekufanele ungavetwa.
Ngekuya ngesigaba A na-B emalunga eliKomiti lemininingwane atawulandzela kuphela loku labavunyelwe kona ngu-3.3.4. Loku kusho kutsi emalunga kumele alulekwe kutsi asebentise bumfinhlo uma abukana naloluhlobo lwemniningwane ngebumfihlo lobuvakalako kugwema tinchabano letingafuneki nobe kungavumelani kodvwa awakaphocelelwa kutsi abe netimfuneko tebumfihlo lobukhulu futsi banelilungelo, njengebatfu labamele emacembu abo, kutsi babike ngekutsembeka futsi ngalokuphelele lapho bakubona kulungile.
Kute kuhlelwe lesigaba bese kwentiwa lisu uchuba Kubuyeketwa kwemsebenti lomniningwane lolandzelako kumele ulungiswe bese wentiwa kutsi utfolakalale kuleliKomiti.
Ishejuli yendlela lekhona yekulinganisa, emazinga etikhundla ayo kanye nekubitwa kwekucondziswa kwemsebenti lokususelwa kulokusungulwa lokuvunyiwe.
Luhlatiyo lwelinani lekungilo letisebenti leticashiwe kwanyalo letichazwa njengaleti tekuchashwa ngalokulinganako luhlatiyo ngekuya ngelibala, bulili nekukhubateka.
Tinchazelo letihlukahlukene letivakalako temsebenti nobe emashejuli emsebenti lasetjentiswa kulelihlobo lwetikhundla.
Luhlatiyo lwemazinga etikhundla letingatsatfwa njengaletifanako nobe kuChazwa kwemSebenti lokuntjintjanako futsi letawudzinga kuhlolwa lokuyisampuli futsi naletinye tikhundla taloluhlobo nobe emacembu latawudzinga kuhlolwa ngalokuhluke kakhulu.
Umniningwane loveta tindlela tekulawula ngekutsintsa kulendlela yetinombolo letihlukile letikhombisa sikhundla ubekiwe.
Ikhophi yeLuhlelomsebenti loluvele lukhona, nobe ngabe ngutiphi tiNhlelomsebenti letihlongotwako, kanye nenchazelo yato tonkhe tigaba, ematiko nobe emayunithi ekuniketa umsebenti kanye netigatjane ndzawonye nesincomo njengekuhlukaniswa kwako mayelana nemathemu lafanako lasetjentiswa kulenchubo YEMISEBENTI.
Lisu lekutsatsa tinyatselo lelihlongotiwe lekumele lilandzelwe kuhlola tikhundla letibalulekile kuwo onkhe lamabhande labanti alenchubo YEMSEBENTI, lelisu lekumele lifune kungenelela lenchubo ngendlela lengeke yente kabi lenjongo yalo ngekusuka etululiye phasi nobe lisuke phasi liye etulu.
Sincomo ngendlela laba labahlatjwa ngemibuto labatsite labatawukhetfwa ngayo kulokubuyeketwa kwekucala.
Ngalesikhatsi kuchubeka inchubo yekubhalwa kwekuChazwa kwemSebenti kanye nekuhlolwa lokungiko luhlatiyo lolunetinchukaca letinyenti lwalelo nalelo tiko nobe iyunithi yekuniketa umsebenti nobe sigatjana lokukhetsiwe kumele luniketwe.
Kunaka lokutsite kumele kuniketwe ekwenteni tinkhe tiNchazelo temsebenti letivele tikhona nemashejuli emsebenti lasebenta kuletikhundla letibuyeketwako futsi, kanye netikhundla letifanako akhatsatekile ngekuveta kusabalala kwekuhlukana kwemsebenti nobe imisebenti leniketwe ngale kwanobe ngubaphi laba labahlatjwa ngemibuto.
Nobe ngabe nguyiphi imiculu nobe umniningwane lowengetiwe lotsintsekako kulokubuyeketwa kwemsebenti lokungahle kuniketwe ngulabaphetse nobe lababambe tikhundla.
Umniningwane ngethekhinoloji netindlela letisetjentiswako mayelana nemishini nobe ithekhinoloji yemniningwane nekufaka ekhatsi lapho tinchukaca letinyenti letitsintsekako ngetinchubo nobe ema-software system lasebentako.
Kuhlolwa kwetindzawo lapho kusetjentelwa khona nekuboniswa kwalomsebenti cobo lwawo kwemshini lotsite, ithekhinoji, nobe tindzawo tenchubo kumele kulungiswe.
Ikhozi yekuhlela lomniningwane utawuniketwa kute kucociswane ngayo. Kodvwa kulilungelo lanobe ngabe nguliphi lilunga kutsi licele luhlatiyo lolungetiwe nobe nekwakhiwa kabusha kwaloluhlobo lwemniningwane. Leticelo taloluhlobo tidzinga kutsi tivakale ngendlela yekutsi ticondziswe ekutfoleni lwati lolukhulu ngetinjongo tekuKubuyeketwa kwemsebenti. Uma tingavakali Labaphetse loKubuyeketwa kwemsebenti bangancaba kwenta lomsebenti longetiwe.
Kulokuchubeka kwekubhala kwekuChazwa kwemSebenti nobe kuhlolwa kwangemphela kungabonwa njengekuba sesimeni lesikahle kutfola bufakazi bemculu nobe lobunye bufakazi ngendlela yephothifoliyo yaloluhlobo lwemsebenti lolwentiwako ngulona lohlatjwa ngemibuto nobe labanetikhundla labafanako. Kanjalo kungavumelani ngekuChazwa kwemSebenti wesikhundla emkhatsini walohlatjwa ngemibuto lonesikhundla nobe lobaphetse kungafaka ekhatsi tikhalo tekutsi ngubane lowenta umsebenti lotsite. Uma kunjalo lelikomiti lekuHlola lingakhona kuphela kusombulula lendzaba ngekubuka lomsebenti ngekwawo?
a Kutsi lobufakazi bemculu bucuketse umniningwane, longabonwa nobe ngubani, nobe ngumniningwane wemkhandlu wemfihlo yangekhatsi.
b Kutsi lesimo semiculu leceliwe ingendlela yekutsi iveta umniningwane wemuntfu loyimfihlo lophetfwe ngamkhandlu ngekuvisisa kutsi uyimfihlo, nobe ungaloluhlobo lwekutsi uma uvetiwe utawubeka esimeni lesibucayi kuphepha kwaloyo muntfu.
Kunetindzawo letinyenti lapho tikhalo taloluhlobo titawuvumeleka, nobe kulenye indlela tikabi nobe tiyavuka, sibonelo ngoba umuntfu lophetse lotsite ufuna kwentela phasi tincukaca tetikhundla talaba labangaphasi kwakhe kute akhuphule tincukaca tesikhundla sakhe.
Kuvimbela nobe kunciphisa linani letinchabano letingakuvuka kuloku kubalulekile kutsi Labaphetse bacacisa emandla laniketwe umPhatsi locondziswe kuloKubuyeketwa kwemisebenti. Loku kusho kutsi kumele bakhobe kusebentisa emandla abo mayelana nekuvetwa futsi babe nemandla ekucitsa kwencatjelwa lokukabi kwekuvetwa lokungahle kuvuke. Kuphindze kudzinge kucaciswa kutsi ngunini lapho umPhatsi weKubuyeketwa kwemsebenti unelilungelo lekufinyelela kumiculu nobe kumele acale afune kuvunyelwa. Ngekusungula tindlela lebangakhona ngato kuveta umniningwane ngalokuphelele, or ngaphasi given terms of bumfihlo is also kubalulekile. Sibonelo, imvume inganiketwa kumalunga eliKomiti kutsi babuke futsi bafundze umculu ehhovisini kodvwa bangenti emanotsi nobe ikhophi yalomculu. Kuto tonkhe letindzaba kuphindze kube ngumtsetfo lotayelekile kutsi ticelo tekuvetwa kumele tiyamane nekutfola lwati ngalomsebenti wesikhundla ngetinjongo tekubuyeketwa?
Kumele kucashelwe kutsi kuncatjelwa kufinyelela kumniningwane kungakuvuka kunobe ngabe nguwaphi emalunga aleliKomiti kufaka ekhatsi emakhansela kanye nebaLawuli. Kodvwa ngalokutayelekile kutawukuvuka kuticela letentiwe nguLabamele inyonyane nobe lababambe tikhundla.
Emalunga nalababambe tikhundla banelilungelo lekwenta sicelo. Umkhandlu kanye nebaLawuli banelilungelo lekuncaba kuveta lokuyimfihlo nobe lokungakahlobani ngalokuvakalako nekutfola lwati ngemsebenti wesikhundla ngetinjongo tekubuyeketwa.
Tinelilungelo lekulwisana nekuncatjelwa kuniketwa umniningwane. Uma kunekuncatjelwa kudzingekile ku-LRA kutsi umcashi abeke ebaleni tizatfu tekuncaba ngencwadzi lebhalwe phasi.
Lihlole kubuketwa ngalokufanako kulemiphumela yekubuyeketwa kwemsebenti njengoba inconywe ema-(PJEC).
Kungalinganisi kabusha tinchukaca temsebenti tetikhundla kodvwa kuhlola lemiphumela levela kwangatsi ayifani nalenchubo lefanako ngekuya kwemazinga lahlukile esikhundla (sigaba).
Kuncuma sizatfu sekungamukeli nobe sekumukela nobe kuntjintja kancane umphumela.
Kutfola imibiko yelucwaningo futsi babuye bamukele nobe batsatse tinyatselo tekulungisa.
kulungisa sisusa sekulinganisa emkhatsini wetigaba letihlukile tabomasipala mayelana nemiphumela yekubuyeketa.
Kubuketa kusebentiseka kwetheminoji lekhona netinchazelo bese lincoma tichibeyelo nobe kuntjintjwa kwekuhlelwa kwemagama kucinisekisa kusetjentiswa kwendlela lengantjintji futsi nalekahle.
Kuncuma tinkhombandlela temazinga esikhundla kuyo yonkhe lemikhakha yetigada tesikhundla nemazinga kulemboni.
Kuhlola imiphumela lengahle ibe khona yetihibe telulwimi kanye netekwati kubhala nekufundza ekusetjentisweni kwalendlela futsi libuye lente tincomo kulungisa nobe kubukana nalemiphumela lemibi kuloko.
Kuniketa tincomo ngendlela lefanako ekuniketweni sikhundla.
Lingasungula emaKomiti etikhatsi tonkhe kutowenta nobe kuncedza ekwenteni kwanobe ngabe nguyiphi imisebenti/imisebenti yaleliKomishana.
Kwenta nobe ngabe nguyiphi imisebenti lebhalwe kumtsetfo 5.2.2. kuya ku-5.2.8 lengakasombululwa ngalokufanelekile ngaphasi kwanobe ngabe nguwaphi emaphuzu langenhla.
<fn>ssw_Article_National Language Services_SIFINYETO SETINCOMO.txt</fn>
Imitsetfosimiso yekudla lifa imiswe ngendlela yekumelana nemphumela locanganisako wekufa kwesitfunti seluphiko lwemndeni. Umtsetfo ngaloko-ke ucondze kucinisekisa tidzingo letisembili talabo bebahlobene ngalokusondzelene nemufi. Ngekubuka tingucuko lesetiselubala letenteke emphakatsini nakumnotfo weNingizimu Afrika, injongo lesembili yaloMculu wekuCocisana kuchibiyela umtsetfo wesintfu wekudla lifa khona utawunakekela ngalokufanelekile esimeni sesimanje setinhlobo temndeni.
Nanobe uMtsetfosisekelo udzinga kuhlonishwa kwemafa lasemtsetfweni ase-Afrika, uphindze uniketele ngekutsi lilungelo lemasiko, ngalokunjalo nemtsetfo wesintfu, lingaphasi kwekuphatfwa ngekulingana. Ngetulu kwaloko, ngenca yekutsi lilungelo lekuphatfwa ngekulingana lisebenta kubudlelwano bebantfu ngamunye ngasese, nobe nguyiphi imitsetfosimiso yemtsetfo wesintfu yekudla lifa lebandlulula ngalokungenabulungiswa ngesizatfu sebulili, umnyaka nobe kutalwa kumele iguculwe.
Kungunyalo iNingizimu Afrika yemukela lokungenani tinhlobo letimbili letehlukene tekudla lifa: ngekwemtsetfo wendzabuko (common law) (kanye nemitsetfo leyehlukene leyiwuchibiyelako) kanye nemitsetfo yesintfu leyehlukahlukene lehlobene ngalokusedvute. Imitsetfosimiso leminyenti yesintfu lokungunyalo lesetjentiswa tinkantolo ayingcubutani kuphela nemgomosimiso wekuphatfwa ngekulingana kepha ibuye ingahambisani nenchubo yetenhlalakahle. Esikhundleni sekwetama kugucula umtsetfo wesintfu, umtsetfo wendzabuko kumele ukhishwe kufakwe lomunye. Nanobe lesisombululo singahle sibe nenzuzo yekuniketa umtsetfo munye wekudla lifa eveni lonkhe, akumelanga semukelwa ngaphandle kwekucabangisisa, ngobe emacembu lehlukene emasiko angahle angakufuni kwehlukana nemafa awo lasemtsetfweni. Kugcina inchubomgomo yemitsetfo lemibili kwemukela lokwehlukahlukana kwemitsetfo nemasiko aseNingizimu Afrika, lokuyintfo lekhona futsi uMtsetfosisekelo lofuna kutsi ihlonishwe.
Uma seloku kugcinwa imitsetfo yekudla lifa leyehlukene, kunemitsetfosimiso letawudzingeka kutsi iphawule kutsi ngabe ngumtsetfo wesintfu nobe ngumtsetfo wendzabuko lokumele usebente esimeni lesitsite setintfo. Kumklamo walo wekuTsandzaniswa kweMtsetfo weNdzabuko neMtsetfo weSintfu: kuNgcubutana kwemiTsetfo (Harmonisation of the Common Law and Indigenous Law: Conflicts of Law) , liKhomishani leMtsetfo lente tiphakamiso tekuguculwa kwemitsetfosimiso lokungakhetfwa kuyo. LeliKhomishani litfole kutsi imane icangacangene ngaphandle kwesizatfu futsi yesekelwe kuleminye imisimeto lengasenako kubaluleka esikhatsini sanamuhla. Lomunye walemisimeto - luhlobo lwemshado lwemufi - ungagcinwa njengenkhomba-tsite kumtsetfo losebentako, ngobe ucacile futsi kulula kuwusebentisa, kepha luhlobo lwemshado alusiyo inkhomba lephelele naletsembekile yekutikhetsela kumasiko kwemuntfu; kantsi, ngalokunjalo, luhlobo lwemshado alusetjentiswa uma umuntfu bekangakashadi. Kuba nekugucugucuka kudzingekile khona kutawucinisekisa kutsi nanobe nguwuphi umtsetfo losetjentiswako utawubonisa kutikhetsela ngekwemasiko kwemuntfu loshonile.
Imitsetfosimiso yemtsetfo lokukhetfwa kuyo ngaphasi kwemitsetfo yaKaZulu naseNatali yencike eluhlotjeni lwemshado nobe ekutseni umufi akazange ashiye umuntfu lomdvuna lotawudla lifa. Lemitsetfosimiso nayo kumele ichitjiyelwe.
Umtsetfo wesintfu wekudla lifa, lokungenani eluhlotjeni lolusemtsetfweni, uyabandlulula macondzana nalabasikati kanye nalabadvuna labasebancane. Ngalokwemukelekile, lowo lodla lifa unemtfwalo wekondla bondliwa bemufi kulelifa, kantsi, ngekwemandla alomtfwalo, kuye kwancunywa kutsi umtsetfo wesintfu ngalokusemtsetfweni uhambisana neluCwebu lwemaLungelo. Nanobe kunjalo, lomtsetfo awusasebenti kuphumelelisa inhloso yawo lenkhulu kutenhlalakahle, lokukuniketa sisekelo lesisembili sekondliwa kwemlingani lophilako kanye nebondliwa labasondzelene bemufi. Ngaloko-ke sikhatsi sesifikile kutsi sichibiyele imitsetfosimiso yesintfu lebandlulula ngetizatfu tebulili, ngemnyaka nobe ngekutalwa futsi kuniketwe nemndeni losondzelene kakhulu wemufi emalungelo lacinisekiswe kancono.
Lona mgomo ungazuzwa ngekusebentisa uMtsetfo wekuDla lifa ngaphandle kweNcwadzilifa (81 wanga-1987) kuwo onkhe emafa, nanobe umufi bekangaphasi kwemtsetfo wesintfu. Uma sigaba 1 (b) saloMtsetfo sichitfwa, letigaba letilandzelako titawusebenta ekuncumeni luhla lwekudla lifa uma kwenteka kube nencenye lengenayo incwadzilifa nobe ingabi khona sanhlobo leyo ncwadzilifa: sigaba 1 , lesicinisekisa kudla lifa kwemlingani lophilako kanye nebantfwana kanye, uma labo behluleka, nebatali, telamani kanye netihlobo letichele bucadlwana; sigaba 1 , lesiniketela ngekutsi kutalelwa ngaphandle kwemshado akuvimbeli ligunya lesihlobo lesitsite sengati kutsi sidle lifa lalesinye sihlobo sengati; kanye nesigaba 1 (e)(i), lesiniketela ngekutsi umntfwana lowemukelwe emndenini utsatfwa njengentalelwane yebatali bakhe labamemukele.
Ngaphasi kwemtsetfo wesintfu, tikhundla tebuholi bendzabuko tiyashiyelwana ngekulandzela imitsetfosimiso yekuba litibulo ngaselusendvweni kulabadvuna. Lemitsetfosimiso etikhatsini letinyenti ivama kusolwa ngekutsi ingcubutana ngemgomosimiso wentsandvo yelinyenti ngaphasi kwemtsetfosisekelo, lotsi tikhundla tahulumende tivulekele wonkhe wonkhe ngekwesisekelo selukhetfo lolukhululekile, ngaphandle kwekubandlulula ngesizatfu sebulili. Akuhambisani-ke, nanobe kunjalo, kutsi kubukanwe naloludzaba kumtsetfo locondze kusombulula simo setemnotfo sebafelokati nebantfwana. Ngaloko-ke, uma kusetjentiswa kweMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa kutawelulwa, ngaloko kumele kwentiwe sibonelelo lesikhetsekile kukhiphela ngaphandle kungena etikhundleni tebuholi bendzabuko kusebenta kwaloMtsetfo.
Uma uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa wentiwa usebente jikelele, umtfwalo wetindlalifa ngekwesintfu wekuchubeka nekondla bondliwa bemufi kumele uchitfwe. Timiso letimbalwa temitsetfo yaseNatali naKaZulu kumele nayo tichitjiyelwe khona kutawucinisekiswa kutsi loMtsetfo usetjentiswa ngalokufanako kuyo yonkhe iNingizimu Afrika.
Ngekulandzela umtsetfo wesintfu, tindlalifa tinemtfwalo wekukhokhela tonkhe tikweledi temufi, nanobe lelifa linemphahla lencane kunetikweledi. Uma tidzingo letisembili temndeni lophilako wemufi tingacinisekiswa ngelilungelo lekudla lifa, bulungiswa busitjela kutsi imitfwalo yendlalifa ngekwemtsetfo wesintfu, ikakhulukati lowo mtfwalo wetikweledi temufi, kumele iphele. Ngenca yekutsi kusetjentiswa jikelele kweMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa angeke kube nalomphumela, kumele kube netimiso leticacile kutsi tindlalifa ngaphasi kwaloMtsetfo tingabi nako kutiphendvulela mayelana netikweledi temtsetfo wesintfu temufi.
Ngenca yekutsi ngekwemasiko labasikati abakavami kuba nemphahla nobe babe setikhundleni temagunya, kudla lifa kwalabasikati ngekwemtsetfo wesintfu bekungatsatfwa njengentfo lebalulekile. Ngalokulandzelako, imitsetfosimiso leyengamele kwabiwa kwelifa lalabasikati beyingesito-nje tincetwana kuphela kepha beyehlukile kumitsetfosimiso lebeyisetjentiswa elifeni lalabadvuna. Uma loMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ungasetjentiswa jikelele, nobe nguyiphi imitsetfosimiso ngekwemtsetfo wesintfu letsintsana nebulili lenekuphambana ngalokulandzelako itawuchitfwa, ngobe loMtsetfo usebenta ngaphandle kwekugagula bulili bemufi.
Njengobe uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ubhaliwe, balingani labaphilako bangadla lifa kuphela uma bangabonisa kutsi bebashade ngalokusemtsetfweni. Kusetjentiswa ngekucinisa sandla kwalemfuneko kungaholela ekubekelweni ngaphandle kwebantfu labangahle bazuze labanyenti, ikakhulukati labo labashade ngaphasi kwemtsetfo wesintfu, lovamise kushiya simo setemshado singakacaci kahle. UMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu (120 wanga-1998) utawuniketela ngelusito lolutsite kubalingani labanebumatima ekufakazeleni imishado yabo, ngakulolunye luhlangotsi ngenca yekutsi lomtsetfo utsatsa imishado lengakabhaliswa njengalesemtsetfweni kantsi ngakulolunye ngenca yekutsi wemukela ngalokgcwele yonkhe imishado lekhona. Nanobe kunjalo, kunekwenteka kutsi balingani labafanelekile labanyenti bangemukeleki 'njengebalingani'. Lomcondvo 'wemlingani lophilako' kumele uchazwe ngendlela yekutsi ufake ekhatsi balingani bebudlelwano bekukipita. Kumele kuchutjekelwe embili nemsebenti lowengetiwe, nanobe kunjalo, njengobe liKhomishani leMtsetfo selivele lineMklamo weBudlelwano bekuHlalisana (Project on Domestic Partnerships) lomayelana nekuchazwa kwebudlelwano bekukipita kanye nemiphumela yako ngekwemtsetfo.
Ngenca yekutsi uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ngalokucacile wemukela imishado yesitsembu, kumele kufakwe timiso kuMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa kutsi kube nekudla lifa kwebafati lababili nobe ngetulu bemufi. Ngulowo nalowo mfati kumele avunyelwe kutfola ngalokulinganako kulelifa.
Kungakakhatsaleki kutsi ngabe lingakanani lifa lelitfolwe ngaphasi kweMtsetfo wekuDlaliFa ngaphandle kweNcwadzilifa, umlingani lophilako kumele aniketwe lilungelo lelikhaya lasemshadweni kanye naloko lokunekhatsi. Kunetizatfu letimbili ngalesincomo. Kwekucala, loMtsetfo bewucatjangelwa kumshado lohlanganyele yonkhe imphahla (marriage in community of property), lapho umlingani lophilako atawuvele ngekutentakalela atsatse incenye yelifa lasemshadweni. Ngekulandzela imishado yesintfu, nanobe kunjalo, emadvodza avamise kuba banikati bayo yonkhe imphahla, lokuba nemphumela wekutsi bafati balahlekelwa ngunobe nguyiphi imphahla lebatitfolele yona matfupha. (Imishado yesintfu itawuba ngeyekuhlanganyela yonkhe imphahla kuphela uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta.) Kwesibili, uMtsetfo wekuDla liFa ngaphandle kweNcwadzilifa ungahle udzinge kutsi lifa lehlukaniswe tincetwana, indlela yekwaba lecabanga ngelifa lelikhulu bese ngaloko kuba nelizinga lelisetulu lekucaba. Emafa lamancane kumele agcinwe ahlangene khona kutawucinisekiswa kwengciswa lokushelelako kwemnotfo. Lomphumela kungunyalo utfolwa kuloMtsetfo ngekulandzela lomtsetfosimiso wekutsi balingani banesicinisekiso selinanincane leliyimali lengu-R125 000. Kumlingani lophilako, nanobe kunjalo, tintfo letibaluleke kakhulu elifeni likhaya lasemshadweni kanye naloko lokungekhatsi. Khona kutawugwenywa kudzabula lemphahla ekhatsi, umlingani kumele abe nelilungelo lelicinisekisiwe lekudla lifa lelikhaya kanye naloko lokungekhatsi nanobe letintfo tingetulu kwa-R125 000 ngelinani.
Uma tindlalifa tisetincane kakhulu kutsi tingatsatsa imitfwalo lehambisana nesikhundla sato, kumele kukhetfwe umphatsi lotawubukana nelifa. Ngekwemtsetfo wesintfu, kokubili kuphatfwa kwelifa kanye nekuba ngumnakekeli wendlalifa bekubekwa etandleni temuntfu lomdvuna lomdzala elusendvweni. Nanobe tinkantolo betivamile kuyicinisekisa imitsetfosimiso, betinekungenelela ekuhlelenjisweni kwekukhishwa kwebanakekeli esikhundleni khona kutawuvunyelwa tisombululo tekuphatsa kabi nobe kusetjentiswa kwemagunya ngekuhlukumeta kanye nekucacisa labantfu labanelilungelo lekutsatsa letinyatselo. Nyalo kudzingeka umtsetfo lotawukhipha tigatjana tekubandlulula ngebulili ekukhetfweni kwebanakekeli kanye nekuniketela ngemitsetfosimiso leshayemhlolweni ngemisebenti yebanakekeli. Letindzaba tinganconotiswa ngaphasi kweMklamo weliKhomishani leMtsetfo wekuPhatfwa kwemaFa alabaShonile (Project on the Administration of Deceased Estates).
Uma imindeni ihlela imishado yekungena nobe yekutsatsa inhlanti, kunekwenteka njalo-nje kutsi lowo lomsikati lotsintsekako utawuphocelelwa kutsi emukele loko kuhlela ngaphandle kwentsandvo yakhe. Nanobe uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu umisa imvume yebalingani njengemfuneko lesisekelo kuyo yonkhe imishado yesintfu, imishado yekungena neyekutsatsa inhlanti kungenteka iwele ngaphandle kwemagunya alomtsetfo, ngobe kungesiyo imishado lemisha. Umtsetfo lokhetsekile wekuvikela balingani bemishado lefana nalena awukadzingeki, nanobe kunjalo, ngobe umlandvo ngekwemtsetfo vele sewumisiwe ngekutsi akukho imishado yekuphocelelwa letawemukelwa.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, wonkhe wonkhe unenkhululeko yekutikhetsela lowo lophiwa lifa. Bantfu lababopheleke kumtsetfo wesintfu ngaloko-ke batfola indlela yekugwema timfuno tetindlalifa tabo letidla lifa ngaphandle kwencwadzilifa. Nanobe lesimo singabukeka njengalesingenabo bulungiswa, ligunya lekubhala incwadzi yekwaba lifa belivele likhona eNingizimu Afrika kantsi kulihocisa nyalo kulabo bantfu labalandzela umtsetfo wesintfu kungafana nekubandlulula.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, lowo lowaba lifa akanako kutsi kulelifa lakhe encabe umtfwalo wekondla balingani nebantfwana labangebondliwa. Bantfwana banelilungelo ngekwemtsetfo wendzabuko kutsi bondliwe kantsi nebalingani labaphilako banelilungelo lelifanako ngaphasi kweMtsetfo weKondla baLingani labaPhilako (27 wanga-1990). LoMtsetfo utawusebenta kubalingani bemishado yesintfu uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta. Umbuto ube sewuyavela, nanobe kunjalo, kutsi ngabe kuvikeleka ngekwemtsetfo kwemlingani nebantfwana bemufi kumele kwelulwe khona kutawufaka ekhatsi labanye bondliwa, njengebatali kanye nabodzadze nebanaketfu, labebangahle balindzele kondliwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu.
Tigatjana 23 na teMtsetfo wekuPhatfwa kwalabaMnyama (38 wanga-1927) tencabela bantfu labamnyama kutsi babe imphahla yabo yasendlini nobe umhlaba lophetfwe ngaphasi kwelilungelo lekukhoseliswa. Loluhlobo lwekucala kumele luhambe ngekulandzela umtsetfo wesintfu wekudla lifa ngaphandle kwencwadzilifa bese loluhlobo lolungasemuva luhambe ngekulandzela imitsetfosimiso yemtsetfo (leyesekelwe kumtsetfo wesintfu). Letigatjana kumele tichitfwe ngenca yetizatfu letehlukene, ikakhulukati ngobe atizuzi injongo lesembili yekuvimbela inkhululeko yekutikhetsela lowo lophiwa lifa: kuvikela kwebalingani labaphilako kanye nebantfwana.
Nanobe, ngekulandzela umtsetfo wesintfu, akukho umuntfu loyedvwa lonemalungelo laphelele ekuba ngumnikati emphahleni nemhlaba wemndeni, sigaba 23 seMtsetfo wekuPhatfwa kwalabaMnyama ngalokungangabateki sivumela tincwadzilifa letabela totimbili letinhlobo temphahla. Lesigaba sibanga bulukhuni lobungakahloswa kutemtsetfo kantsi-ke ngaloko kumele sichitfwe. Ngekubuka simo sekutsi kungenteka ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko wekwaba lifa lalomunye umuntfu, nobe ngumuphi umtamo wekuhlelembisa kwabiwa kwemphahla yemndeni ngencwadzilifa ibukeka ingakadzingeki. Kungavele kucatjangwe kutsi, uma lebaba emafa alaba ngalolo hlobo, bacondze kwaba kuphela leyo ncenye lekungeyabo. Umhlaba lophetfwe ngaphasi kwemtsetfo wesintfu ngulenye indzaba, nanobe kunjalo, ngobe lilungelo ngekwesintfu liniketa imindeni, baholi bendzabuko kanye nemphakatsi wonkhana lilungelo kumhlaba. Ngaphasi kwaletimo, labo lebaba emafa akumelanga ngekwemgomo babe nenkhululeko yekwaba emalungelo abo.
Ngaseluhlangotsini lwemtsetfo wesintfu, uma babe nobe make engcisa kunakekelwa kwemntfwana lomcane ngencwadzilifa, leso simiso angeke sibe semtsetfweni, ngobe kahle-hle lowo lowaba lifa akanalo lilungelo lekwengcisa. Umtsetfo awukadzingeki kutsi usombulule lenkinga, nanobe kunjalo, ngobe uMtsetfo webuNakekeli (192 wanga-1993) uniketela ngekutsi bobabili balingani banemalungelo nemagunya lalinganako ebantfwaneni labasebancane, kantsi-ke nanobe ngukuphi kungabata mayelana nelilungelo lamake lebunakekeli kuphendvulwa ngekwencatjelwa kwekubandlula ngebulili esigabeni 9 seMtsetfosisekelo.
Ngekwenhloso yekucinisisa kabanti loluhlaka lweMtsetfosivivinyo liKhomishani limema kuphawula lokucacile kulemibuto lelandzelako, linyenti layo lelivele ekucocisaneni netiNdlu tebaHoli beNdzabuko ngesimo setimphendvulo kuleSiphakamisomtsetfo sekucala kanye nangesikhatsi sekulalelwa kwetimvo ephalamende.
Ngaphasi kwemtsetfo wendzabuko, lowo lowaba lifa akanako kutsi kulelifa lakhe encabe umtfwalo wekondla balingani nebantfwana labangebondliwa. Bantfwana banelilungelo ngekwemtsetfo wendzabuko kutsi bondliwe kantsi nebalingani labaphilako banelilungelo lelifanako ngaphasi kweMtsetfo weKondla baLingani labaPhilako (27 wanga-1990). LoMtsetfo utawusebenta kubalingani bemishado yesintfu uma uMtsetfo wekweMukelwa kwemiShado yeSintfu ucala kusebenta. Umbuto ube sewuyavela, nanobe kunjalo, kutsi ngabe kuvikeleka ngekwemtsetfo kwemlingani nebantfwana bemufi kumele kwelulwe khona kutawufaka ekhatsi labanye bondliwa, njengebatali kanye nabodzadze nebanaketfu, labebangahle balindzele kondliwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu.
Inhloko yemndeni kuyenteka ngalesinye sikhatsi, ngalesikhatsi isaphila, isho tifiso tayo mayelana nekwabiwa kwetimphahla letitsite ngemuva kwekushona kwayo. Loluhlelo lwekuticabela luyemukeleka etinhlelweni letinyenti temtsetfo wesintfu. Kuye kwaphakanyiswa kutsi ngenca yetizatfu tekucinisekiseka lokwabiwa ngaloluhlobo kumele kubhalwe phasi futsi kusayindwe bese kugcinwa lirekhodi ngumkhandlu wendzabuko kuniketwe emakhophi emndenini. Ngabe umtsetfosimiso lofana nalona kumele ufakwe kumtsetfo?
Umtsetfo wesintfu bewungenalo luhlelo lwekwabiwa kwelifa ngencwadzilifa, kepha bewuvumela tindlalifa kutsi temukwe kudla lifa kanye nekutsi imphahla iniketwe emalunga latsite emndeni. Lusendvo bekumele lutivume letinhlelo tekwaba ngaloluhlobo, lobekuvamise kuba sekufeni kwenhloko yemndeni. Ngekwenjwayelo yekwenta, tincwadzilifa tisetjentiswa kuphela ngulabo labanemali yekukhokhela bameli, kantsi letinchubo leticacile tesintfu tisebentela luchungechunge lolwenabile lwebantfu. Ngabe letinchubo, letihambisana netincwadzilifa telilungelomgomo lebetisetjentiswa ngekulandzela uMtsetfo weRoman-Dutch, kumele tifakwe kuMtsetfo wetiNcwadzilifa (7 wanga-1953) Ngakulolunye luhlangotsi, ngabe letinchubo tesintfu kumele tihlelenjiswe ngekwemtsetfo, kwenta sibonelo, ngekuniketa tindlalifa letemukwe kudla lifa lilungelo lekulalelwa ngubelusendvo kanye/nobe kuvunyelwe kwengciswa tikhalo ngesincumo selusendvo?
Yomibili imitsetfo yesintfu newendzabuko ivumela indlalifa kutsi incume ngendlela nendzawo lapho kutawungcwatjwa khona umufi. Kukhetsa indlalifa, ngekwemgomo, kumele kufake ekhatsi sincumo sekutsi ngabe ngumtsetfo wendzabuko nobe wesintfu lobewulandzelwa ngumufi, lokuluphenyo ngalokulandzelako loludzinga kucondzisa enchubeni yalowo muntfu yemasiko. Tinkantolo tiye talugwema loluphenyo ngekubhekisa eluhlobeni lwemshado lwemufi: uma bekashade ngesilungu nobe ngesiKristu, umfelokati unelilungelo lekukhetsa ngemngcwabo kantsi, uma bekashade ngemtsetfo wesintfu, yindvodzana lendzala yemufi lekhetsako. Inkhulumo lephikisako itsi uma-nje kuye kwaba nemalobolo, lesincumo sentiwa yindlalifa nobe lilunga lelidzala lemndeni kungakakhatsaleki kutsi ngabe luhlobo lwemshado nguluphi. Nanobe kungabonakala ngatsi kuhlelenjiswa ngekwemtsetfo akukadzingeki, kuphawula jikelele kuloludzaba kutawutfokotelwa.
Ngabe nguwaphi emagunya lokumele tinkantolo tendzabuko tibe nawo etindzabeni tekudla lifa lelilawulwa ngumtsetfo wesintfu, futsi ngubuphi budlelwano lokumele letinkantolo tibe nabo kanye nelihhovisi lamaBhalane weNkantolo kutemafa?
Ngabe ikhona leminye imigomo lesisekelo yemtsetfo wesintfu lokumele ifakwe kulomtsetfo?
<fn>ssw_Article_National Language Services_SIMEMETELO SEKUKHETSA.txt</fn>
Ngemuva kwa-1994, iPhalamende yetfu inemanani lasetulu impela abomake mhlabawonkhe bomake labanemandla, lababeka imibono yabo nalabasebenta ngekutimisela. Sasemukela neSivumelwane sekuCedza kuBandlululwa kwaboMake, (Convention to Eliminate Discrimination Against Women). SinaboNdvunankhulu lababomake, bomake labahola ematiko ahulumende laphakeme, bomake lababaholi kutemabhizinisi netekuhweba nabomake labahola imiphakatsi yabo. Futsi kuloluhlangotsi lwetemanti, temahlatsi netekuhlanteka sinalabanyenti, bomake labatakhele ligama lelihle?
Kuhlanganyela kwabomake labatingcweti nalabasebentela umphakatsi kutemanti, kuhlanteka nekuphatfwa kwemahlatsi, kanye nendzima lebaluleke kakhulu ledlalwa bomake macondzana netemanti, kuhlanteka, emahlatsi nekucedza buphuya, imfundvo nentfutfuko lechubekako emadolobheni nasemaphandleni.
Lotawukhetfwa kulunye lwaletinhlangotsi kungaba ngumuntfu munye nobe licembu. Lemiklomelo itawunikwa bomake labavelele, bomake labasebente kahle kakhulu etikhundleni tabo, futsi lababe neligalelo lelibalulekile eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nemahlatsi eNingizimu Afrika.
Bukhoni lolucatsa bekucinisekisa kutsi temanti, kuhlanteka, nekuphatfwa kwemahlatsi eNingizimu Afrika tifaka ligalelo ekwakhiweni kweNingizimu Afrika lengeyawonkhe wonkhe ngekwempela.
Uyacelwa kutsi ugcwalise lelifomu leliniketiwe futsi ubhale kucace yonkhe imininingwane leceliwe. Emafomu labhalwe ngekhompuytha nobe latfunyelwe ngecwadzigezi avumelekile.
Lelifomu lekukhetsa lifanele lihambe nencwadzi lebhalwe ngesandla nobe ngekhompyutha lengaba ngemagama lasemkhatsini walangu-500 nobe-1 000,lekhutsatako. Ngekusebentisa lendlela lekhetsiwe ngentasi, incwadzi yakho yekukhutsata ifanele isho kutsi kungani lomuntfu/licembu lolikhetsile lifanele kuklonyeliswa. Leligama lelitsi umkhetfwa lisho Umuntfu, kungaba nguloyedvwa nobe licembu lelikhetsiwe?
Emafomu ekukhetsa afanele abe nemininingwane yekutsintsana yebantfu lababili labangafakaza ngalona lokhetsiwe kanye nemininingwane yemkhetsi (umuntfu lokhetse lona lokhetsiwe).
Khombisa ngalokucacile kutsi lomkhetfwa ukuluphi luhlangotsi kuleti (temanti, kuhlanteka nobe emahlatsi).
Loku kutawusetjentiswa njengemkhombandlela wekukhetsa (a) make/bomake, lababukene nemiklamo lehlelekile nalengakakleleki lehambisana netemanti, kuhlanteka nemahlatsi.
Ingabe lom/bakhetfwa kwamanje u/basebenta eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nobe?
Musebenti muni lowentiwe ngulom/labakhetfwa kuletinhlangotsi?
Ingabe lomsebenti/umklamo ukhombisa kwentiwa ngelikhono lekuticabangela/kutakhela nekuticambela ngelizinga lelingakanani?
Ingabe um/bakhetfwa u/batikhombise kanjani tici tekuphatsa nekuhola?
Chaza kutsi ingabe lom/bakhetfwa u/bawuphetse njani lomklamo a/basebentsia imitfombololusito lefanana netimali, bantfu nesikhatsi?
Chaza kutsi ingabe lo/bakhetfwa u/bayisebentise kanjani imitfombolusito kucedzela umsebenti/umklamo?
Ingabe lomsebenti/umklamo ubasite kanjani labanye kugucula imicabango, simongcondvo nekwenta tintfo macondzana netemanti, kuhlanteka nobe emahlatsi?
Ingabe lomsebenti/umklamo uyidlale njani indzima ekukhuleni nekuzuza umklamo lotawuchubeka sikhatsi lesidze?
Chaza kutsi um/bakhetfwa u/basifake njani ekhatsi sive nobe emalunga emphakatsi kulomsebenti/umklamo nekutsi ingabe lomsebenti/umklamo ube nemtselela lomuhle nobe lomubi kanjani emphakatsi wonkhe.
Sitjele ngetinselele lekuhlangabetwene nato, ngesikhatsi kucalwa umsebenti/umklamo.
Ingabe nguliphi ligalelo lelifakwe ngum/bakhetfwa etincumeni letitsetfwe tabanemtselela kulomsebenti/umklamo Ingabe ngutiphi tincumo letitsetfwe ngum/bakhetfwa ayendvwana/baliicembu letigucula simo kulomsebenti/umklamo?
Ingabe lom/labakhetfwa u/bawagcina kanjani emarekhodi ako konkhe labakwentako kwalomsebenti/umklamo Ingabe futsi lamarekhodi angatfolakala yini abukwe uma acelwa Ingabe lom/labakhetfwa u/bayibika njani inchubo yakhe/yabo yalomsebenti/umklamo?
Ingabe lom/labakhetfwa u/batikhutsata njani nalabanye kute bente kancono bazuze imigomo netinhloso?
Lusuku lwekuvala kufakwa kwemafomu elukhetfo ngumhlaka-30 Mabasa-2006, ngekwesincumo selijaji lesitawuba livi lekugcina.
Kutawemukelwa kuphela emafomu lagcaliswe ngalokuphelele futsi afanele ahambisane nencwadzi yekukhutsata lengemagama lengemagama langu- 5001000 lemacondzana neligalelo lelifakwa ngumkhetfwa eluhlangotsini lwetemanti, emahlatsi nekuhlanteka?
Emafomu laletfwe bantfu batfupha, latfunyelwe ngefeksi , ngencwadzigezi nobe latfunyelwe ngeliposi atawemukelwa.
Kungakhetwa ngetulu kwetinhlangotsi letimbili.
Kutawusetjentiswa yona imitsetfo netinchubo letifananako uma ngabe umuntfu atikhetsa yena.
tsintsana neSisebenti setekuchumana seliHhovisi lakho leSifundza , leLitiko leTemanti nemaHlatsi.
Ukhetselwe luhlangotsi lwe: uyacelwa kutsi ufake loluphawu ?
Caphela: ungakhetsa ngetulu kweluhlangotsi lunye. Incwadzi lekhutsatako loyibhalile ifanele ichaze kahle luhlangotsi lolukhetsile.
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi umsebenti/um/imiklamo, lebukene nekucwaninga/kuphenya etinhlangotsini letehlukene (temanti, kuhlanteka nemahlatsi).
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi umsebenti/um/imiklamo, lebukene nekucwaninga / kuphenya etinhlangotsini letehlukene temanti, kuhlanteka nobe emahlatsi.
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi imisesebenti/um/imiklamo, lesita ekutfutfukiseni imiphakatsi etinhlangotsini letehlukene (temanti, kuhlanteka nemahlatsi).
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi imisebenti/um/imiklamo, lefundzisako futsi yente kube nelunako emiphakatsini ngetindzaba letimacondzana netemanti, kuhlanteka nobe emahlatsi.
Loluhlangotsi lufaka ekhatsi kuphatsa nekwakhiwa kwenchubomgomo lokwentiwa ngum/bakhetfwa emsebentini/ em/emiklamiklameni.
Uyacelwa kutsi unikete imininingwane yetekutsintsana yebantfu lababili lababofakazi, labati kahle kakhulu luhlobo lwemsebenti/umklamo, lowentiwa ngum/bakhetfwa futsi loneligalelo eluhlangotsini lwetemanti, kuhlanteka nemahlatsi.
Fakazi 1: Ligama neSibongo...
Fakazi 2: Ligama neSibongo...
<fn>ssw_Article_National Language Services_SIPHAKAMISOMTSETFO.txt</fn>
Kuyinhlonipho lenkhulu kimi kutsi ngetfulele umphakatsi waseNingizimu Afrika lesiPhakamisomtsetfo lesibuyeketiwe setemidlalo nekukhibika. LesiPhakamisomtsetfo simele kucinisekiseka kwetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngendlela imicimbi yetemidlalo nekukhibika ifaka ngayo ligalelo kutenhlalakahle jikelele yabo bonkhe baseNingizimu Afrika. Siyindlela lenhle yekumbandzakanya insha yetfu emicimbini lenemcondvo lokumele ifake ligalelo ekwakheni imiphakatsi yakitsi.
Eminyakeni lesihlanu leyengcile, inchubomgomo yekucala yetemidlalo nekukhibika yashicilelwa ngemshicilelo wekucala wesiPhakamisomtsetfo lapho kwendlalwa khona kahle tincabhayi, tinchubomgomo nabocalangaye. Kunyenti losekwentiwe kutsi kubukanwe naleto tincabhayi nabocalangaye, kepha ngenca yesikhatsi nemitfombolusito lelinganisiwe isaseyindze indlela lokusamele siyihambe. Ngekubukisisa tonkhe tinchubomgomo, bocalangaye nemasu lahlangene ahulumende wavelonkhe, kulandzelana kwabocalangaye betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kuye kwabuyeketwa kwase kuyaguculwa. Letingucuko tiletselwe kunonophisa kwetfulwa kwetinsita.
Kuze kuphunyeleliswe inchubomgomo yahulumende lephawuliwe yemphilo lencono kubo bonkhe kanye nekwenta sive kutsi sidlale, kusungulwa kweliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika kube sinyatselo lesifanelekile sekucinisekisa kutsi temidlalo tifinyelela kuwo onkhe emagumbi elive lakitsi. Kuniketwa kwesabelo lesivela kusibiyo semitfombolusito yekuHlangula ebuPhuyeni, kuTfutfukiswa kweSakhiwoncanti nemHlangano wekucocisana ngeTemisebenti netibonelelo letivela kulothari yavelonkhe ekutfutfukiseni tisetjentiswa tetemidlalo nekukhibika etindzaweni lebetincishwe ematfuba kutawuba yindlela lenekubonelela yekwenta temidlalo tifinyeleleke ebantfwini labanyenti labatakhamuti telive.
BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika batihlelele lemigomo lelandzelako, leholela esicubulweni sekwenta sive sakitsi kutsi sidlale?
a Kwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
b Kukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
c Kwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
d Kubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
Labocalangaye bahambisana nesikhatsi ngekwesimo futsi lomculu ubukana ngalokwenele nemsebenti lokumele wentiwe, ube uhlela imicimbi yetfu ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yonkhana yahulumende.
Ube nekufundza lokumnandzi.
Kwenta sive kutsi sidlale sicubulo lesicwacwadzako salesiPhakamisomtsetfo?
Kungalingani emkhatsini wemiphakatsi lenematfuba, lokuvamise kuba nguyasemadolobheni, kanye nemiphakatsi lencishwe ematfuba, ikakhulukati yasemaphandleni.
Umbono welisu lelisandza kusukunyiswa nenchubomgomo yekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Sidzingo seNingizimu Afrika sekutsatsa indzima yayo lefanelekile emphakatsini wetemidlalo kumhlabawonkhe.
Kulindzeleka kutsi iSRSA itawubonelela tidzingo tato tonkhe takhamuti, ngemcombelelotimali longagucuki kulowo lowawubonelela lidlantana lelingu-20% wetakhamuti ngaphasi kwencubo yahulumende wangaphambilini.
Inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika kumele itfutfukiswe ngaphasi kwalengcikitsi.
Nanobe indlela yetfu kutemidlalo nekukhibika kumele yesekelwe kumagugu netinkholelo taseNingizimu Afrika simo selive lakhona, imiphakatsi yalo, umlandvo nemafa, inchubomgomo yetfu kutemidlalo nekukhibika kuvelonkhe kumele ihambisane nekutsintsana nemhlabawonkhe?
Kunemitamo lembalwa leyentiwe kutsi kuchazwe temidlalo nekukhibika ngalokucacile. Akukho kuvumelana, nanobe kunjalo, losekuzuziwe kuloluhlangotsi. Ngekwenhloso yalesiPhakamisomtsetfo, letinchazelo letilandzelako titawenela.
TEMIDLALO tingachazwa njenganobe ngukuphi kutijabulisa lokudzinga lizinga lelitsite lekumbandzakanya umtimba nalapho labambandzakanyekako basebentisa mhlawumbe simondzawo lesihlelekile nobe lesingakahleleki, ngenjongo yekutomula umncobi, nanobe loko kungesiyo kuphela inhloso; nobe-nje kutingcebelekela, kutenetisa ngekwemuntfu, imphilo emtimbeni, kukhula nekutitfutfukisa ngekwesimoya.
KUKHIBIKA luhlelo lolucondzisiwe lwekutimbandzakanya ngekutitsandzela ekutijabuliseni lokuneligalelo ekwentiweni ncono kwemphilo jikelele, kusimama nemakhono emuntfu ngamunye kanye nemphakatsi.
Kunekuphawula lokwentiwe kwekutsi kunekungakhoni kufundza eveni mayelana nendzima ledlalwa temidlalo nekukhibika. I-Commonwealth Heads of Government Working Group eHarare yente lokuphawula lokulandzelako mayelana nemphumela wetemidlalo emphakatsini: Sekusikhatsi sekutsi indzima lehlanganisele ledlalwa ngutemidlalo eluhlelweni lwekwakha sive yemukelwe ngalokugcwele. Temidlalo tikutjala. Kwekucala tikutjala kutemphilo, kuba semdlandleni nekukhicita kwebantfu. Kwesibili tikutjala kulikusasa. Tinzuzo kutenhlalakahle tifaka ekhatsi kwentiwa ncono jikelele kwelizinga lemphilo nekusimama kwemphakatsi emtimbeni, emgcondvweni nasesimilweni. Kwengeta lapho, ema-athilethi lanemphumelelo aba tibonelo kulabasha eveni, njengebancobi, njengemancusa langakamiswa ngekwemtsetfo, kanye nanjengebantfu ngamunye labatibophelele ekulinganeni nasebulungisweni ekuncintisaneni. Ngenca yekubonakala kwato, temidlalo tingadlala indzima lenkhulu ekusombululeni kungalingani ngebulili kanye nekubandlululwa kwalabakhubatekile nalabalidlantana?
Kepha, mhlawumbe intfo lebaluleke kakhulu kunako konkhe yindzima yetemidlalo ekutfutfukiseni lubumbano lwavelonkhe.
Umphumela wetemidlalo nekukhibika wengca kwedlula imincele yekumbandzakanyeka. Uviwa nasemikhakheni leminye yetemphilo njengeteMphilo, teMfundvo, teMnotfo; kuPhatsa lokuMelene nalokweMukelekile; Kwakha sive nebuDlelwane baMhlabawonkhe.
i Tifo letinyenti njengehayihayi tivamise kwesekeleka ekwelashweni kanye/nobe kuvocavoca umtimba kutsi tilawuleke.
i Lucwaningo lubonisa kutsi temidlalo tiniketa umntfwana ngemakhono etemphilo ngendlela lengeke ilinganiseke nalokunye kwenta.
Kuphindze kube nebufakazi lobubonisa kutsi imfundvo yekutivocavoca leyengetiwe iholela ekuphumeleleni kancono esikolweni.
i Ngenca yemphumela wako lomuhle kutemphilo, kuvocavoca umtimba kunemphumela lomuhle emazingeni ekukhicita.
Kwehliswa ngalokuphasi kwekuphutsa lokuhambisana nendlela yemphilo lefanele nga-23% kuholela ekongeni kwemalanga langu-1,5 kulowo nalowo mcashwa iii Ligalelo letemidalo ku-GDP lilinganiselwa ku-1,7% UK; 1,9% RSA.
i Lokumelana nekutsi sathane utfolela tandla letivilaphako umsebenti ngukutsi umntfwana longenela temidlalo ungumntfwana longayi enkantolo.
Kutiphatsa ngekuganga kuhambisana nekungatetsembi kahle, kantsi imphumelelo kutemidlalo nekukhibika isita ekugcugcuteleni kutetsemba.
i Labo labatibonelo kutemidlalo bangulabo labaniketa imibono lesetulu emaveni lamanyenti.
Imphumelelo kutemidlalo njengeragbhi, ibhola nesibhakela iye yaholela ekwehleni kwetigameko tekunyembenyana ngekwebuhlanga kulelive.
i Imphumelelo kutemidlalo ihambisana nekwemukelwa, ngisho nasemaveni lamancane.
Ngekwemukela umphumela logcamile wetemidlalo nekukhibika kuyo yonkhe imikhakha yemphakatsi, liHhovisi leNdvuna, temiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kanye neliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika bavumelene ngalabocalangaye labasiphohlongo, labasisekelo salesiPhakamisomtsetfo.
Kucinisekisa tindzima nekuhlelembisa imitfwalo yebabambimsuka labehlukahlukene kutemidlalo nekukhibika khona kutawucinisekiswa kutsi kuhlelenjiswa neminotfo yesikali kuyazuzwa.
Iphalamende, ikakhulukati ngekusebenta ngeNdvuna neliKomitincane, ngalokusempeleni inemtfwalo wekuchaza inchubomgomo yahulumende; umtsetfo kanye nekwabiwa kwemcombelelotimali kutemidlalo nekukhibika.
Nekwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
Nekukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
Nekwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
Nekubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
WekuTfutfukisa temiDlalo, ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
Wekutfutfukisa iNchubomgomo ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika, kube tinhlonhloloti kutinhlangano tetifundza nemitimba lemikhulu.
Wekusebentisa inchubomgomo yekukhibika, ngekulandzela imiKhandlu yetiFundza yekuKhibika (emaPROREC).
Wekwesekela lemitimba lengenhla ngetimali.
Wekutfutfukisa tisetjentiswa letisukunyiswe mikhandlu yasemakhaya, macondzana nemicimbi yavelonkhe neyesifundza.
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo ezingeni lasemakhaya.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yetemidlalo nekukhibika.
Kwesekelwa kwemitimba yayo lesembili, lokusho emacembu nebantfu ngamunye.
Kusukumisa tisetjentiswa tekusetjentiswa ezingeni lasemakhaya nesifundza.
Hulumende uyaniketa, tinhlangano tetemidlalo tiyetfula?
a Kuphatfwa kweliphakelo letemidlalo nekukhibika kuhulumende wavelonkhe.
b Kwesekela iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika.
c Kuniketa kwesekela, kusuka eluhlangotsini lwahulumende, kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
d Kuhlelembisa nekufaka ligalelo ekudvwetjweni kwayo yonkhe imitsetfo yetemidlalo nekukhibika.
e Kuhumusha inchubomgomo yahulumende ngebubanti, kutsatsa inchubomgomo yahulumende ibe yinchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika, kubuyeketa leto tinchubomgomo uma kunesidzingo, kanye nekulandzela kusetjentiswa kwetinchubomgomo.
f Kulinganisa inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika netinchubomgomo talamanye ematiko ahulumende ngaphasi kwemoya wekuhlela nekwetfula.
g Kuniketa seluleko setemtsetfo ngaseluhlangotsini lwahulumende kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
h Kwesekela emakhasimende eSRSA ngekwetimali ngekulandzela umTsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi Public Finance Management Act PFMA, imitsetfosimiso yawo, kanye nenchubomgomo yeSRSA yekwesekela ngetimali, kulandzela kusetjentiswa kwaleto timali, kanye nekweluleka emakhasimende ngekuphatfwa kwetimali tawo?
i Kuphatfwa kwebudlelwano emkhatsini naphakatsi kwahulumende lokusho budlelwane emkhatsini kwematiko ahulumende eNingizimu Afrika ngekuvundla nekuphakama kanye nabohulumende bangephandle lababambisene neNingizimu Afrika kutemidlalo nekukhibika.
j Kwemukela ligalelo leligcamile lebantfu betemidlalo kumphakatsi waseNingizimu Afrika egameni laMengameli ngendlela yaminyaka yonkhe yetiMendlela taMengameli kutemiDlalo.
k Kucinisekisa kutfolakala kwemitfombolusito kumshiyalowa kutemidlalo nekukhibika ngekulandzela takhiwo letifanelekile esiKhwameni saVelonkhe setiMali.
l Kwatisa ngetindzaba letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaseluhlangotsini lwahulumende.
m Kuphendvula nekuhlelembisa timphendvulo kumibuto yePhalamende mayelana netindzaba tetemidlalo nekukhibika.
n Kugcugcutela, kuhlelembisa nekwenta nekutfutfukisa takhiwoncanti tetemidlalo nekukhibika ngekulandzela luhlelo lweKwakheka kwetemidlalo nekukhibika?
a Kulandzela kuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ngekulandzela inchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
b Kugcugcutela inhloso yetemidlalo nekukhibika ephalamende.
c Kucocisana nekuphakamisa umtsetfo lohlomisako.
d Kweluleka ngemikhuba yamhlabawonkhe etindzabeni tetemidlalo nekukhibika.
Takhiwo tetifundza tisinyatselo lesidvute kakhudlwana ekwetfulweni kwetemidlalo nekukhibika kunebalingani bato bakuvelonkhe.
a Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu esifundzeni.
b Kuniketa ngesakhiwoncanti lesidzingekile kutemidlalo nekukhibika, kanye nekugcinwa kwato.
c Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
d Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika esifundzeni lokuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
e Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kwematiko lahlukahlukene ahulumende wesifundza kutsi kucinisekiswe kulumbana nenchubomgomo yesifundza kutemidlalo nekukhibika.
f Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe njengobe tisayinwa betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Imikhandlu yasemakhaya inekuchumana-ngco netindzawo tekwetfulwa kwetemidlalo nekukhibika.
a Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ezingeni lasemakhaya ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe neyesifundza yetemidlalo nekukhibika.
b Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu ezingeni lasemakhaya.
c Kusukumisa sakhiwoncanti lesidzingekile kutsi kwetfulwe temidlalo nekukhibika. Ngekubona kutsi licembu lisisekelo sekucala setemidlalo nekukhibika, imikhandlu yasemakhaya iyindlela lebalulekile lechumanisako kuloluketange lwemagugu.
d Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
e Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe, ngekuhambisana nemaTiko etiFundza lanemtfwalo wetemiDlalo nekuKhibika, njengobe tisayinwa beSRSA ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Nanobe iSASC inemtfwalo wonkhana wekuhlelembisa nekulandzela kuhamba kwebambandzakanyeki ngekwemgudvu wekutfutfukiswa kwetemidlalo, inendzima letsite ekugcugcuteleni labo labangambandzakanyeki, ngetinhlelo tekukhibika. Ngakuloluhlangotsi iSASC idlala indzima lebalulekile.
Kuphatfwa, kugcugcutelwa nekuhlelenjiswa kwetemidlalo nekukhibika liKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika a Kutfutfukisa nekusebentisa lisu lavelonkhe letemidlalo kanye nekucinisekisa kutsi tisetjentiswa letifinyelelekako, imincintiswano netakhiwoncanti temacembu tiyatfolakala futsi tiphatfwa ngebucwepheshe.
Kuphawula nekubutsela ndzawonye tidzingo tetisetjentiswa, temacembu netakhiwoncanti temincintiswano bese kutfutfukiswa lisu lekuniketela.
Kutfutfukisa nekuniketa emathuluzi nekucecesha khona kutawucinisekiswa kutsi tisetjentiswa, emacembu netakhiwo temincintiswano kulawulwa futsi kuphatfwa nebucwepheshe.
b Kwenta ncono lizinga lemicimbi yetemidlalo yamhlabawonkhe lebanjelwa eNingizimu Afrika.
Kutfutfukisa nekucinisekisa kusetjentiswa kwekubhidela nekutfwalwa kwemicimbi yamhlabawonkhe.
Kusita leto tinhlangano nemibutfo leniketwe imvume yekutfwala imicimbi yamhlabawonkhe.
c Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwetinhlangano talo tavelonkhe letemukelwe ngembi kwekulamula kwalo kanye nekungenelela lokulandzelako kweNdvuna.
Kuphawulwa kwemathalente nekwesekelwa kwema-athilethi a Kuphawulwa kwema-athilethi lanelithalente khona kutawucinisekiswa kutsi emacembu aseNingizimu Afrika anekumelela lokuphelele.
Kusukumisa tindlela tekutibonakalisa, emathuluzi nemasu ekuphawulwa kwemathalente.
Kuphawula ema-athilethi lanelithalente bese uwafaka ngaphasi kweluhlelo lwekunonophisa kutfutfuka.
b Kuniketa kufinyeleleka kwekwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, imisebenti yekutfutfukisa emakhono emphilo, kucecesha kanye nekucinisekisa simondzawo setenhlalakahle lesinekwesekela khona kutawenyuswa linani lemamedali nemidlalo yekulinga lephunyelelwa yiNingizimu Afrika.
Kusungula emadlelandzawonye neluchungechunge nebabambimsuka labafanelekile kutsi kuphawulwe emathalente kuphindze kuniketwe kwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, kucecesha, kutfutfukiswa kwemakhono emphilo kanye nekwesekela kwetenhlalakahle.
Kusungula kuniketwa kwemitfombolusito kuma-akhademi etemidlalo khona atawetfula imisebenti.
Kuniketa imininingwane, imitfombolusito yetetimali netisetjentiswa khona kutawutfutfukiswa ema-athilethi.
Kuphawula imidlalo lengubocalangaye lapho imitfombolusito ingacondziswa khona, kulandzela inchubekelembili yayo kanye nekungenela lapho kunesidzingo.
Kutfola, kuphatsa kanye nekusabalalisa imininingwane mayelana netemidlalo nekukhibika khona kutawakhiwa sisekelo selwati.
Kusukumisa emadlelandzawonye nekuhlelembisa kutfolakala kwemitfombolusito yetetimali netisetjentiswa ngebanikelitimali, kuhulumende nelothari yavelonkhe.
Kuniketa kwesekela ngetimali ngaphasi kweluhlelo lwekusita ema-athilethi.
Kweluleka iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika mayelana netinchubomgomo letidzingekile kutemidlalo nekukhibika.
Kutfutfukisa nekusebentisa tinchubomgomo tekwesekela ngetimali kutemidlalo, kuguculwa kwetemidlalo, kuphatfwa kwetemidlalo ngekuya ngekwebulunga beSASC, kanye nemibala yavelonkhe.
Kutfutfukisa leto tinchubomgomo letingadzingeka khona kutawugcugcutelwa, kutfutfukiswe futsi kuhlelenjiswe temidlalo nekukhibika.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
b Umsebenti longumnyombo weNOCSA, ngekulandzela luCwebu lwema-Olimpiki, kucinisekisa kumbandzakanyeka kwema-athilethi aseNingizimu Afrika emiDlalweni yema-Olimpiki, kanye nekuphunyeleliswa kweligunya layo lemidlalo lesezingeni leliphakeme. Loku kufaka ekhatsi kuphawulwa kwemathalente, kuhlomisana umKhankaso wekuSebentela liZinga leliPhakeme Operation Excellence, kunonophisa kwetfulwa kwemiphumela nekusebenta njengeluphiko loluholako ku-Akhademi yaVelonkhe, kanye nekwengamela siKhungo sekuCeceshela ema-Olimpiki?
c Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwemalunga ayo kuma-Olimpiki.
d Kuchumana njalo neNhlangano yemaKomiti aVelonkhe ema-Olimpiki e-Afrika mayelana netindzima tawo ngekwehlukahlukana, ngekubambisana netinhlelo letihlanganyelwe, ngaphasi kwemagunya awo ngekwehlukahlukana.
e Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
c Kumelela emalunga ayo etinkhundleni tamhlabawonkhe sib. EmaKomiti etemiDlalo e-CHOGM ne-CFG.
d Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika emazingeni avelonkhe, esifundzeni nasemakhaya.
b Umsebenti longumnyombo wetinhlangano tavelonkhe kuba ngemaphiko lasembili ekwetfula imiphumela ngaphasi kwemikhakha yato. Loku kwentiwa ngekufinyeleleka lokucinisekisiwe kwetinhlelo tato temidlalo, kuphawulwa kwemathalente, kusungulwa kwemavoluntiya nekumbandzakanyeka lokwenyusiwe.
c Kuveta luvo, egameni lemidlalo yato, kumitimba lemikhulu kanye neliHhovisi leNdvuna/kuSRSA/kuSASC.
d Kutfutfukisa tindlela tangekhatsi tekusombolula kungcubutana ngekhatsi kwemikhakha yato yetemidlalo bese kumenywa umtimba lomkhulu kutsi utawulamula uma kudzingekile.
e Kugcugcutelwa lokusembili kwemidlalo yato khona kutawucinisekiswa kumbandzakanyeka lokusezingeni lelisetulu futsi lokunekumelela.
f Kumelela umdlalo wato etinkhundleni temitimba lemikhulu, kuhulumende, kulivekati nakumhlabawonkhe.
g Kucinisekisa kutsi emalunga ato etifundza ahambisana nemincele yetifundza leyemukelwe, njengekusho kwenchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
Tinhlangano tetiFundza tinendzima lefanako netinhlangano tavelonkhe, umehluko lobalulekile ube tindzawo tato ngekwehlukahlukana lapho tisebentela khona.
Uma wati, fundzisa; uma ungati, fundza?
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lasesikolweni.
kuphawulwa kwemathalente kucinisekisa kumbandzakanyeka lokunekumelela kuhlelembisa imincintiswano ngekhatsi nasemkhatsini kwetikolo kusukumisa tinhlelo tekucecesha nekutfutfukisa bothishela kufaka ligalelo kukharikhulamu yetemfundvo yekutivocavoca.
c Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo yasetikolweni.
d Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo yalabancane nelusha ikakhulukati.
f Kumbandzakanyeka kumhlabawonkhe kwemacembu aseNingizimu Afrika lanekumelela.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lemfundvo lephakeme.
b Umsebenti longumnyombo wayo umayelana nekwabelana kwayo ngemitfombolusito yelikhetselo kokubili eluhlangotsini lweluntfu nelwetakhisowncanti nemphakatsi, kucinisekisa kumbandzakanyeka lokuvelele kanye nekuhlelembisa imincintiswano yangekhatsi nasemkhatsini kwetikhungo.
c Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
d Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
f Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kweNingizimu Afrika kumhlabawonkhe emicimbini yetemidlalo yetikhungo temfundvo lephakeme.
Licembu lisisekelo sekucala sekuniketwa kwetemidlalo nekukhibika.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lelicembu/lemuntfu ngamunye.
b Umsebenti longumnyombo walo kwenyusa kumbandzakanyeka ngekulandzela tinhlelo tekusoma letitsatsela embili.
c Kumbandzakanyeka ekuhlomisaneni.
d Kuveta luvo kutinhlangano tetifundza nakumikhandlu yasemakhaya kutsi kutfolakale imitfombolusito yekusebenta kwalo.
e Liyincola lebalulekile yekuphawula, kutfutfukiswa nekunotsiswa kwemathalente.
f Kuniketa sakhiwo lesitimele sekwesekela kutenhlalakahle.
Angeke kuphumeleleke kutsi hulumende ayedvwa ahlangabetane nato tonkhe tidzingo tetemidlalo nekukhibika. Ngalesi sizatfu, budlelandzawonye emkhatsini kwahulumende, takhiwo tema-NGO tetemidlalo nekukhibika, nebemabhizinisi bubalulekile kutsi kutfukululwe imitfombolusito yekutfutfuka kwesikhungo. LiHhovisi leNdvuna, iSRSA neSASC bayawubona umphumela wetemidlalo kutemnotfo kanye nekuya ngekuguculwa kuhwetjwa ngetemidlalo. Temidlalo, empeleni, setigucuke taba yimboni lesembili, futsi tifaka ligalelo lelibonakalako ku-GDP. Lomzila uye wachubekela kumnyakankhulungwane lomusha, lokwente ema-awa lambalwa ekusebenta aveta sikhatsi lesengetiwe sekungcebeleka, kwase kutsintsana nekukhula kwemkhakha welusito nekungcebeleka kumnotfo wemhlaba. ISRSA/SASC iloku ichubeka ifuna tindlela lengaheha ngato besekelitimali labasha emikhakheni yetemidlalo leyesekelwe kancane ngetimali. Lomdvwebo lolandzelako ubonisa incitfomali lelinganisiwe yahulumende nemkhakha wangasese kutemidlalo nekukhibika nga-1999.
Ligalelo lemKhakha wangaSese naHulumende esikhwameni setemiDlalo nekuKhibika njengekuniketwa yiBMI nga-1999.
Kuniketela ngekwesekelwa ngetimali tekusungulwa nobe tekwentiwa ncono kwetisetjentiswa letisisekelo temidlalo letinhlosonyenti etindzaweni lebetincishwe ematfuba.
Incabhayi ekuniketweni kwetisetjentiswa eNingizimu Afrika ayisiko kuphela kweswelakala kwetisetjentiswa, kepha lokusempeleni lapho kumiswe khona letisetjentiswa vele-nje atikamiswa lapho linyenti lebantfu likhona khona. Kwengeta lapho, kutsatfwa njengembono weliHhovisi leNdvuna/iSRSA/iSASC kutsi indlela leyesekeleke emphakatsini itawucinisekisa kutsi takhamuti tiba nebunikati betisetjentiswa, futsi tisite ekugcinweni nasekuphatfweni kwato. ISRSA, nemaphiko ayo, itawenta lokusemandleni kutsi isebentise imitfombolusito yasemakhaya ekusunguleni/ekwenteni ncono tisetjentiswa loku kutawufaka ligalelo ekusungulweni kwemisebenti. Tonkhe tisetjentiswa kumele tivumele kufinyeleleka lokulula kubasebentisi labakhubatekile?
Tisetjentiswa tiphumelelisa kufinyeleleka kwetemidlalo nekukhibika?
Kutfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu ledzingekile khona kutawuphatfwa temidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika ngalokufanelekile.
Indzawo yekungena esakhiweni yesiphatsimandla lesisha, umphatsi, umceceshi, umphatsi wetinsita kusesingeni lesisekelo. Njengobe kuchutjekwa nekutfolwa kwemakhono, laba labangenako batawetfwasa bakhuphukele etulu emazingeni lehlukahlukene kudzimate kufinyelelwe ezingeni leliphakeme?
Hulumende wangaphambilini bekangenato tinhlelo tekutfutfukisa imitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika. Imikhuba yamhlabawonkhe iphindze ibonise inhlekelele ekuvoluntiyeni emaveni lasatfutfuka?
Kuceceshwa nekuklonyeliswa kwemavoluntiya (lamasha nalavele akhona).
Kwemukelwa kwemisebenti yemavoluntiya.
Lesakhiwo sekutfutfukiswa kwetemidlalo siniketa ngeluhlakamsebenti lwekuphakelwa kwemitfombolusito leyenele kusukela ezingeni lemholi wetemidlalo emphakhatsini, kudlula kubaphatsi betinhlangano tetifundza, tavelonkhe netamhlabawonkhe.
Kumiswa kwetimfuneko tekuceceshwa.
Kutfutfukiswa kwetinhlelo tekucecesha.
Kusungulwa kwemasu ekusebentisa.
Letibuke-ngco temidlalo nobe temidlalo leminyenti.
Tesithekniki, sib. tekwelapha.
Imisebenti letimele-gece, sib. bashayeli, emamashali.
Imikhankaso letsite itawetfulwa kutsi kusonywe emavoluntiya etindzaweni letehlukahlukene temathagethi. Kutawusungulwa idathabhesi yawo onkhe emavoluntiya.
Luhlelo, loluhambisana nalolo lweTHETA/umTimba wetiCu weNingizimu Afrika, lutawutfutfukiswa kutsi kugcugcutelwe lizinga lelemukelekile lekwetfulwa kwetinsita, ngaloko-ke kuvikelwe bambandzakanyeki kuphindze kuhlelembise kungenelela kuleminye imikhakha yetimboni.
Luhlelo lwekuheha lutawusungulwa, ngalo lokutawubonelelwa emavoluntiya ngemiklomelo yelikhetselo ngenca yemsebenti kutemidlalo nekukhibika.
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme naletinemphilo kanye nekucondzisa labo labanemathalente etindzaweni temidlalo letinekuncintisana.
Kusoma nekugcugcutela insha nalabadzala kutsi batimbandzakanye ekutivocavoceni umtimba.
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme ngekwemtimba.
Kuheha labangambandzakanyeki kutsi babe bambandzakanyeki ekuvocavoceni umtimba.
Kunetinhlangotsi letimbili letisembili letibukelelwe kulocalangaye, lokunguleti kukhibika netemidlalo yekutfutfukisa.
Umsebenti wekukhibika ugcwalele ikakhulukati kusipiliyoni lesitfolakala ekwenteni kunekwenta ngekwako. ISRSA neSASC titibophelele kakhulu kumgomo wekuniketa ematfuba ekukhibika kahle kuwonkhewonkhe. Kukhibika kungentiwa ncono kutsi kugcugcutele kungabuki buhlanga, ematfuba ebuholi nekutfutfukiswa kwemphakatsi lonemphilo?
Temidlalo nekukhibika tihlangene ebudlelwaneni lobusanongwane. ISRSA/SASC iyakwemukela kutsi kukhibika kungetulu-nje kwekumbandzakanyeka emicimbini yekutivocavoca nekutilungiselela umtimba jikelele. Kufaka ligalelo lelibalulekile ekumbandzakanyekeni kutemidlalo. Loku kuvakaliswa ekubalulekeni ngekwelisu leliphelele lekwakheka kwetekutfutfukiswa kwemidlalo. Kuniketwa kwematfuba ekukhibika kusidzingo lesibalulekile etinhlelweni tekutfutfukisa temidlalo nekukhibika.
Kutfutfukiswa kwekukhibika kumele kuchutjwe yimfuno futsi kwesekeleke emphakatsini. Imiphakatsi kumele ihlonyiswe kutsi imbandzakanyeke ekuhleleni, ekusetjentisweni nasekucutjungulweni kwetinhlelo tekukhibika, khona tinchubomgomo titawutfutfukiswa ngekunaka luhlangotsi lwekubona kwebambandzakanyeki. Kwengeta lapho, imiphakatsi kumele ibe nemitfwalo nekutiphendvulela ngekutfutfuka kwayo.
Kumbandzakanyeka kutekukhibika kulilungelo lelisisekelo.
Kukhonakala nekufinyeleleka kwetinhlelo netisetjentiswa tekukhibika kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kungakhatsalekile bulili, umnyaka, buhlanga, lulwimi, lisiko, kukhetsa ngekwepolitiki, bulunga, kukhubateka nobe simo, kumele kucinisekiswe.
Kuniketwa kwemitfombolusito ngalokunebulungiswa.
Kutawubekwa njengacalangaye tindzawo lebetincishwe ematfuba ekuniketweni kwetinhlelo letinsha.
Imitamo lehlelenjisiwe nekutfutfukisa lokuhlanganisele.
Kubaluleke kakhulu kutsi kusungulwe kulumbana neminotfo yesikali ngekulandzela luchungechunge nato tonkhe tinhlangano tahulumende netemkhakha wangasese, kutsi kucinisekiswe kwetfulwa kwetinhlelo ngalokufanelekile nangalokongako.
Kulinganiswa kutsi bangu-10% kuphela bantfu balelive labatimbandzakanya emidlalweni lehlelekile, lehlelembisekile nalenekuncintisana. Loku kucatsaniseka kabi nalamanye emave, ikakhulukati emave latfutfukile, lapho silinganisonani lesengca-50% siyintfo leyetayelekile.
Ekusunguleni silulu semidlalo lesezingeni leliphakeme.
Lisu lekutfutfukisa temidlalo lesekeleke kumikhakha lemine lesembili: Imfundvo yekutivocavoca, imidlalo yalabasha nalabancane, imidlalo yetemfundvo lephakeme netinhlangano tavelonkhe.
a Kuhlelembisa kutfutfkiswa nekwetfulwa kwemicimbi yekukhibika letawufaka ekhatsi, kulokunye, kudlala mbamba, kuvocavoca umtimba njalonjalo kanye neluchungechunge lolubanti lwetintfo tesikhatsi sekungcebeleka, kuphawula nekuchuba tinhlelo telucwaningo, kuphawula nekucinisekisa tinhlelo tekucecesha kanye nekutfwala/kuhambeka tinkhomfa nemihlanganosikolo kutekukhibika.
c Kweluleka iNdvuna ngenchubomgomo yekuKhibika.
d Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kutekukhibika, ngembi kwekungenelela kweSRSA/SASC.
Imfundvo yekutivocavoca ayikemukelwa ngalokufanelekile kukharikhulamu yesikolo.
Sungulani iNhlangano yeMfundvo yekutiVocavoca.
Akukho nchubomgomo lokuvunyelenwe ngayo ngelinani leliphasi lema-awa lacitfwa emidlalweni nobe kukhibika ngesikhatsi sesikolo.
Sungulani emazinga lemukelekile neLitiko leTemfundvo.
Akunakubonelelwa kwebantfwana beminyaka yekuya esikolweni, labangekho esikolweni.
Kweswelakala kwesakhiwoncanti semidlalo yalabancane.
Sukumisani tinhlelo leticondzisiwe talencenye yebantfwana.
Tfutfukisani imidlalo yalabancane ngekuhambisana nemidlalo yasesikolweni.
Ayikahlanganiswa kusakhiwoncanti setemidlalo.
Ishukunyiswa kuphela mincintiswano.
Tibukelele labasemgangatfweni. Mincane imitfombolusito yetinhlelo tekutfutfukisa.
Niketani imincintiswano yawo onkhe emacembu.
Kweswelakala kwekubukelela ekuphawulweni kwemathalente ekugcugcuteleni bambandzakanyeki emidlalweni yawonkhewonkhe kutsi bangenele imidlalo lenekuncintisana?
Sungulani i-akhademi kuleso naleso siFundza, kube nemagatja etigodzi.
ISRSA/SASC iyayemukela indzima lebalulekile lengadlalwa ngulabasikati nemantfombatane ekwenteni sive kutsi sidlale khona kutawukhutsatwa tindlela temphilo letifanelekile naletinemphilo. Kulingana ngebulili nelilungelo lalabasikati kutsi bambandzakanyeke libalulekile. TiNhlangano taVelonkhe titawukhutsatwa kutsi tisungule tinhlelo tekucecesha nekutfutfukisa kutsi kugcugcutelwe kumbandzakanyeka kwalabasikati, kanye nekukhipha tingibe letingavimbela labasikati kutsi balandzele imisebenti kutekucecesha, kuphatsa, kwengamela, nekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika. Imitfombolusito lecondzile itawuniketwa ekutfutfukisweni kwemakhono etemidlalo netisetjentiswa talabasikati nemantfombatane. Labatawungenela labafanelekile batawuphawulwa bese betfulwa kutekucecesha nekutfutfukisa buholi kutemidlalo nekukhibika. Labo labatibonelo kutemidlalo nekukhibika batawugcugcutela kumbandzakanyeka kwalabasikati nemantfombatane kutemidlalo nekukhibika?
Tinhlangano tavelonkhe titawukhutsatwa yiSRSA/SASC kutsi tisungule tinhlelo tetimphunga tahulumende. Kwengeta lapho, bomakadzebona batawuba mitfombolusito lebalulekile etinhlelweni temavoluntiya.
ISRSA/SASC iyakwemukela kubaluleka kwetemidlalo nekukhibika kunhlalakahle yebantfu labakhubatekile futsi itawukhutsata kuhlelenjiswa nekwetfulwa kwemicimbi yetemidlalo nekukhibika kwalencenye yemphakatsi kusuka ezingeni lemphakatsi kuya ezingeni leliphakeme kakhulu. Kungunyalo imikhakha yetemidlalo ibonelela tidzingo letitsite tebantfu labakhubatekile, emacenjini eminyaka letsite. Imitfombolusito leyengetiwe ingatfolakala ngekulandzela tinhlelo letihlelembisekile letifaka ekhatsi lamanye ematiko ahulumende latsintsekako, sib. Tenhlalakahle, Temphilo, Temfundvo, njll?
Temidlalo kumele titsakaselwe kutsi tifake lugcozi endzaweni yekusebenta, njengobe sigamu lesinyenti sesikhatsi setfu sisicitsa emsebentini. Temidlalo tingafaka ligalelo ekwehliseni kushuba kwesimo, kwetela nekulangatelela jikelele endzaweni yekusebenta, kanye nekwenyusa kukhicita. Kuphakanyiswa kutsi emacembu ebasebenti asungulwe kutsi kutawukhutsatwa kumbandzakanyeka. Tinhlelo temidlalo yebasebenti tingaphindze tisebente njengenkhundla yekuphawulwa kwemathalente, kanye nekutfutfukiswa tibe ngumdlalo wekuncintisana. Loku kungaholela ekusebentisaneni lokuncono netinhlangano tebasebenti.
Kutfutfukisa luhlelo lwekusebenta ezingeni leliphakeme kakhulu loluphokophelele ekulungiselweni kwema-athilethi lasemgangatfweni mayelana nemincintiswano lemikhulu.
Imphumelelo yeNingizimu Afrika emincintiswaneni yamhlabawonkhe, seloku ibuyile kusuka ekukhishweni inyumbatane, icoshwe kahle. Incabhayi yeSRSA/SASC, neluphiko lwayo loluholako, iNOCSA, kusimamisa nekwenta ncono kulemphumelelo ngelisu lelibukhali nalelihlelenjisiwe.
Kweswelakala kweluhlelo kwekulungiselela ema-athilethi lasemgangatfweni.
Kusungulwa kwesikolo selizinga leliphakeme kakhulu, lapho emakhono aguculwa abe lithalente lelibonakalako?
Sakhiwoncanti lesikahle etinhlelweni tesayensi nemininingwane sibonakala siyindlela yeligalelo lelikhulu ekusebenteni ezingeni leliphakeme kakhulu.
Kwentiwa ncono lokuchubekako kwekusebenta.
Kutfutfukisa tinhlelo letihlelembisekile tekugcugcutela.
Kuhlobana lokucondzile emkhatsini wekusebenta lokwentiwe ncono nelizinga lekuncintisana.
Vetela ema-athilethi imincintiswano lesezingeni leliphakeme ngelisu lelihlelenjisiwe lemicimbi lemikhulu.
Intfo lebaluleke kakhulu ngemiDlalo yema-Olimpiki akusiko kuphumelela kepha kumbandzakanyeka. Njengobe kufana nasemphilweni, inhloso akusiko kuncoba kepha kuzabalaza kahle?
Kucinisekisa kutsi yonkhe imitimba yetemidlalo nekukhibika ihlangabetana nemigomo yato yesinyatselo sekuniketa ematfuba kulabo bebancishiwe.
Kungunyalo emacembu asemakhaya, etifundza newavelonkhe akabonisi kwakheka ngekwebuhlanga, nalapho kufanalekile, nekwebulili belinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika.
Ngalokucacile umcondvo wetemidlalo tawonkhewonkhe wesekelwe kumagugu ekulingana nekufinyeleleka, lokungazuzwa kuphela ngemizamo yekutikhandla yetinhlelo letihlanganisele letitawufaka bantfu labavela emiphakatsini lebeyincishwe ematfuba?
Temidlalo taseNingizimu Afrika angeke tikwati kuzuza likhono lato mbamba, ngaphandle uma tingafinyelela kubo bonkhe bantfu balo kubaluleke kakhulu kutsi kucinisekiswe imphumelelo lechubekako nalesimeme?
Kumisa tinhloso teluhlelo lwekuniketa ematfuba.
Kwetfula imincintiswano leyenele kuma-athilethi lasafufusa.
Uma imphumelelo yanyalo isuselwa ekuniketeni 20% wetakhamuti, ngabe kuniketa 100% angeke kuholele emphumelelweni lenkhulu kakhulu?
Kunemkhuba wekubuka temidlalo njengemdlalo wetinganwa. ISRSA iye yacaphela, nanobe kunjalo, ingoti lengahle ibe khona ngekungatiphatsi kutemidlalo, sib. kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva, kuphukutwa, imikhuba yenkhohlakalo, ludlame, njll. ISRSA/SASC itawuniketa ngeluhlakamsebenti kwesimilo lolufaka ekhatsi kudlala lokunebulungiswa, umtsetfo lomelana nekusetjentiswa kwetidzakamiva, lucwebu lwekutiphatsa nekwesekelwa ngetimali ngubetjwala, simondzawo nemalungelo ebadlali.
Lokunakwako ngekwesimilo ngekudlala lokunebulungiswa kuhlangene kuyo yonkhe imitimba yetemidlalo, kube kunekubhekisiswa-ngco ekusetjentisweni kwetidzakamiva nekutiphatsa. BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika basungule siKhungo semiDlalo lengenatiDzamakiva, ngenhloso lephinyiselwe yekucedza kusetjentiswa kwetidzakamiva kutemidlalo. Kuvinjelwa kweludlame kutemidlalo yintfo lemisiwe yeSRSA/SASC.
ISRSA/SASC itawucinisekisa kutsi bonkhe babambindzima bayagcugcutelwa kutsi balawule ludlame nobe kungatiphatsi kwebadlali netibukeli. Kwengeta lapho, kusungulwa kwetinkhundla tebantfu labanenshisekelo njengetinhlangano tema-athilethi netinhlangano tebaceceshi kutawunonoshiswa.
Lucwebu lwekutiphatsa kwetiphatsimandla tetemidlalo, bakhangisi, ema-athilethi nalabanye lutawuba ligcatsi lelibalulekile. Kuyacaca kutsi nanobe umtfwalo wekutiphatsa ngesimilo ekugcineni usemahlombe emuntfu ngamunye, iSRSA/SASC itawuniketa luhlakamsebenti lwesimilo kutemidlalo.
Kufaka ligalelo ekwakheni umhlaba lonekuthula ngetemidlalo ledlalwa ngaphandle kwekubandlulula, lokudzinga kuvisisana kwemacembu nemoya webungani, kuvelana nekudlala lokunebulungiswa.?
Kutfutfukisa inchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yahulumende.
ISRSA, ngekubonisana edvute neLitiko leTangephandle, itawusayina tivumelwano tamave ngamabili nemave langebalingani. Kubuka kwetfu, ngekuhambisana neNew Partnership for Africas Development (iNEPAD) kutawubhekiswa evenikati lase-Afrika. Letivumelwano temave ngemave titawugcugcutela kwabelana ngetheknoloji nemakhono, kanye nekuhlanganisa ngatimbili tifundza nebalingani bato ngetemidlalo?
Kwengeta lapho, iSASC itawuba ngulabasayina tivumelwano tamhlabawonkhe letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaphandle kwekunyembenya kutimela kweNingizimu Afrika.
Kubalulekile kutsi tonkhe tinhlangano tavelonkhe, emaSRSA/SASC etifundza nemikhandlu yasemakhaya kutsi ilandzele luhlakamsebenti lwenchubomgomo, njengobe lumiswe yiSRSA/SASC.
akukho umuntfu losichingi?
a Kwentiwa ncono emazingeni ekumbandzakanyeka ekuvocavoceni umtimba.
b Kuniketa luhlelo lwekugcoba kusukela ekumbandzakanyekeni ngekutitsandzela kuye kutemidlalo letisezingeni lelisetulu kulabo labanemakhono.
c Kusebenta kancono emigidzini lesembili kumhlabawonkhe.
d Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni takhamuti letiphelele ngekwenhlalakahle, letinekutiphendvulela naletitiphatsa kahle nangalokunemphilo.
Lomculu kwetsenjwa kutsi utawugcugcutela kusungula eluhlangotsini lwemfundzi kutsi acambe tinhlelo letitsite letitawuniketa ngekuhlanganyela kulesisho sekwenta sive kutsi sidlale, bese, ngalokusempeleni, kuholela emphilweni lencono kubo bonkhe baseNingizimu Afrika?
Ngalokwengetiwe, lomculu uhlose kuniketela ngeluhlakamsebenti lwekuhlomisa umtsetfo lotawucinisekisa kutsi tinzuzo letentiwe atihlanganiswa tiphindze titfutfukiswe kuphela, kepha tibuye tente inchubekelembili lezuziwe ingasabuyeli emuva.
Kucutjungulwa kwalomculu kuphindze kubonise kutsi tiphakamiso tingafinyeleleka, kuphela-nje uma ematfuba emadlelandzawonye asetjentiswa.
KuCalangaye wekuCala, setsemba kutsi sitawuhlanganisa umphumela wekweswela kwekutiphendvulela: Kutawuba netindzima letichazwe ngalokucacile kuwo wonkhe umkhakha wetemidlalo.
Siphindze sikholelwe ekutseni ngaCalangaye wesiBili newesiTsatfu, sakhiwoncanti setemtimba kanye netidzingo temitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika angeke kuyekelelwe etinhlosweni letinhle tetinhlangano tavelonkhe, ikakhulukati ngekubona imitfombolusito lelinganisiwe yetetimali letinayo etikhwameni tato. KuCalangaye wesiNe sigcugcutela bantfu labasha kutsi badlale futsi batijabulise eluchungechungeni lolubanti lwekutijabulisa lokwentiwe ncono; siphawula bantfu labanemathalente kulelicembu bese sibaniketa ematfuba kutsi batfutfukise imisebenti yabo kutemidlalo. Ngesikhatsi lesifanako, sifisa kukhutsata labo labafike ekupheleni kwemisebenti yabo kutsi babelane nesipiliyoni sabo nalabo labasadzinga kucatfuliswa emikhakheni yekucecesha, kuba ngubonompempe kanye nekuphatsa.
Kunekwemukelwa lokuniketwako kuCalangaye wesiHlanu kulokutsi nanobe tindzaba temphumelelo tivamisile kwenteka nakube kwekwehluleka ekuhleleni, emamedali akakavamisi kuta ngengoti. Kutilungiselela kubaluleke kakhulu.
Calangaye wesiTfupha, nanobe angaphoceleli, wenyusa lizinga lekucaphela ngesidzingo setemidlalo kutsi tingabekelwa ecadzini ngekwekumelela tibe sikhundla lokumnadzi-nje kuba naso, kepha kutsi kubonakale kungena kwebu-Afrika njengendlela letawuholela ekusimameni kwesikhatsi lesidze kwemidlalo yabo?
KuCalangaye wesiKhombisa, sibukana netimisomgomo tebulungiswa kutemidlalo siphindze sinikete ngetinkhombandlela tekutiphatsa lokufanelekile mayelana nalelo nalelo cembu lelitsintsekako.
Ngekubona kutsi temidlalo tiyintfo yemhlabawonkhe, Calangaye wesiPhohlongo wendlala sidzingo sekuba nenchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, lapho simondzawo setemidlalo singafinyelela kutemnotfo letisezingeni lelisesilinganisweni.
Kwekugcina, kunekuba kubonwe lenchubomgomo njengendzawo lapho kuphikelelwe khona, empeleni isinyatselo sekucala seluhambo. Luhambo lapho bonkhe bantfu bakitsi bangaba nekufinyelela temidlalo nekukhibika ngalokulinganako, baphindze babe nematfuba lamanyenti ekutsi emathalente abo aphawuleke futsi emukeleke.
<fn>ssw_Article_National Language Services_SIYINI SIKHWAMA SE-.txt</fn>
Kucinisa emandla etikhungo nemakhasimende.
Konga kwtimali etinhlanganweni letincane nakultinye takhiwo temdzabu njengabomasingcwabisane netitokifela.
Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni temnotfo nekulwa nebuphuya eNingizimu Afrika ngekuba yinkampani lenemndlandla ekubuketeni tinsita tetimali letincane.
Kwakha teluhwebo lwetinsita tetimali letincane lolunemfutfo eNingizimu Afrika.
Kucinisa emandla etikhungo etinhlangano letibambisene nayo nemakhasimende ato kute kubuketwe kubamba lichaza kwato emisebentini.
Sikhwama se-Apex sitawusebenta netinhlangano lesibambisene nato kute sente umsebenti waso wekufinyelela emgomeni wekutsintsa ngeligalelo lelinemfutfo bonkhe lesifanele kutsi sibasite.
Macondzana nekongiwa kwetimali, kute indlela letsite lemisiwe nobe-ke lenconotwako kutsi isetjentiswe, esikhundleni saloko kukhutsatwa tindlela letinsha letimiselwe kutipiliyoni.
Kubolekisa ngetimali letincane kubantfu nemabhizinisi, tekutfutfukisa emabhizinisi lamancane.
Sikhwama sekulwa nebuphuya semakhasimende lahola imali lengaphasi kwa-R1500. Lenhlangano lebambisene nalesikhwama itawuhlola lenchubo ngekungekusebentisa emathulusi lacondze buphuya.
Kucinisa emandla esikhungo: ngaphasi kwaloluhlelo timali tikhishelwa kucinisa sikhungo nekucinisekisa kuchubeka kwekusebenta kwaso sikhatsi lesidze.
Kukhutsata konga: Loku kuyaphakamisa kukhutsate kwakhiwa kwetinhlangano tetimali naletinye tindlela temdzabu letasungulwa tekonga imali letifanana netitokifela nabomasingcwabisane kubekhona umcebo wendzawo futsi lotjaliwe.
I-Apex isebenta ibambisane netinhlangano letehlukene , ngako-ke kukhetfwa kwato ngalokufanele kubalulekile futsi kuchubeka njalo.
Uma i-Apex iphakamisa lizinga lenhlangano isebentisa imikhombandlela lecacile lengahlukahlukaniswa ngekuya kwaletinhlangotsi letilandzelako: kuhlela, umhleli, kuphatsa, kuhola, imitfombolwati lebantfu, indzawo yekusebentela, imisebenti leyentiwako, kusebenta lokwendlulile, tindlela tekuphatsa lwati, tindlela tekubuketa kusebenta kwetimali.
<fn>ssw_Article_National Language Services_SiBophelelo semiSeben.txt</fn>
Siphokophelele kuniketa ngemisebenti lesezingeni leliphakeme kakhulu kumhlabawonkhe!
Kungani sibe neliSu leliHlanganisele lemiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu?
Kwenetiseka ngemazinga esimo umuntfu lativa akuso ngemuva kwekucatsanisa kusebenta kwemikhicito macondzana naloko umuntfu lakulindzele.
Kuniketa ngemiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu kumhlabawonkhe.
Kunconota lizinga lekwetfulwa kwemisebenti leniketwa emakhasimende etfu ngekugucula kubuka kwebantfu betfu kusuke ekubeni ngulokumayelana nemali ngekwendalo kuye kuloko lokunakekela likhasimende ngekwenta njalo khona sitawuhlangabetana siphindze sengce loko lokulindzelwe ngemakhasimende eliBhangi kanye nemisebenti yalo?
Umsebenti losezingeni leliphakeme kakhulu nguloko lesetama kukuniketa kona ngaso sonkhe sikhatsi, ngobe siyati kutsi umsebenti losezingeni nguloko lokulindzele kuBhangi leMhlaba. Uma ujabulile ngelusito lolutfole namuhla, sicela utjele umngani wakho. Uma kungenjalo, sicela watise umCondzisi weliGatja lakho. Ngakulolunye luhlangotsi ungachumana nelitiko letfu lemisebenti yemakhasimende ku: 0800 00 52 59.
Kuye kwabaluleka kakhulu kutsi sibukane nekugcina emakhasimende. Lendlela liBhangi leMhlaba litawugcina ngayo emakhasimende alo ngukutsi lente umsebenti loncono ekuhlangabeteni nasekwenetiseni tidzingo temakhasimende.
Esikhatsini lesengcile liBhangi leMhlaba belinesimo lesicishe sibe ngugodlelakusakhe, futsi akukho imitamo lekhetsekile lebeyentiwa kutsi kujatjuliswe emakhasimende. Namuhla, liBhangi leMhlaba lincintisana nemabhangi etekuhweba ngemakhasimende. Lamakhasimende aneluhla lolubanti lwemikhicito netinsita lapho anekutikhetsela khona. Emakhasimende anamuhla sekafundze kakhudlwana futsi anetimfuno letinyenti. Kulindzela kwawo emazinga kuye kwakhushulwa kuniketwa kwemikhicito netinsita letisezingeni.
Uma liBhangi leMhlaba litawugcina emakhasimende alo nesimo salo emkhakheni wetemnotfo, kudzingeka umcondvo lomusha wetekuphatsa, njengobe kutawuba tinkapani letinakekela emakhasimende kuphela letiphumelelako, leto letitawuniketa linani lelisezingeni kumakhasimende ato lahlosiwe. Kungetulu kwemsebenti weLitiko letekuKhangisa nekuTsengisa kugcina emakhasimende.
Litiko letekuKhangisa lingaphumelela kuphela etinkapanini letinematiko nebasebenti labacecesheke ngalokufanelekile ekwakheni nasekusebentiseni luhlelo loluncintisekako ngekwelizinga lekwetfula imisebenti yemakhasimende.
Loko lokungalinganiseki, akukhoneki kuphatseka. Khona sitawukwati kuklomelisa basebenti betfu ngekuniketa imisebenti ngekulandzela imikhakha yekusebenta lesembili, kumele sikwati kulinganisa kwetfulwa kwemisebenti nelizinga.
Sitsandza kumema bonkhe basebenti kutsi batimbandzakanye kuleSiBophelelo semiSebenti seliBhangi leMhlaba. Kutimbandzakanya kwakho kuloluCwebu lwekutiPhatsa kubalulekile kumphumelelo yeliBhangi leMhlaba.
Ngabe iyini imiSebenti leseZingeni leliPhakeme kaKhulu?
Kusho kushiya konkhe kudzimate kusonjululwe inkinga yelikhasimende. Kufaka ekhatsi kwedlulela lapho kulindzeleke khona. Kwenta tintfo letincane letengetiwe letingekho kunchazelo yemsebenti wakho, lokwengetiwe labanye labangakwenti. Konkhe kumayelana NEMOYA WEKWENTA. Ube nekutimisela, ugcugcuteleke, ukhutsale futsi ube nemdlandla. Mayelana nekutsi njalo wente lokungetulu kwemandla akho. Kumayelana nekutsandza umsebenti wakho kanye nekutigcabha ngaloko lokwentako. Kumayelana nekutigcabha ngekusebentela liBhangi leMhlaba?
Ngabe siyini SiBophelelo semiSebenti selliBhangi leMhlaba?
SiBophelelo semiSebenti sicuketse njani na-kungani wekuniketwa kwemisebenti yemakhasimende lesezingeni leliphakeme. Ngekulandzela letinkhomba, utawukwakha sipiliyoni lesitsandzekako nalesijatjulelwako kubasebenti nakumakhasimende ngalokufanako?
SiBophelelo semiSebenti siyimanuwali yakho yekwetfula imisebenti yemakhasimende ngekuvela kwebuso bakho. Lomunye wemigomo yelisu yeliBhangi leMhlaba kwenta kube nekuchukumiseka ngalokufanelekile kweliZinga leMphilo lawonkhewonkhe. Wena, njengeliNcusa leliBhangi, unelitfuba lelivelele lekuba yincenye yekugucula lapho bantfu bayophelela khona! Uyincenye yekuphumelelisa emakhono ebantfu ngekuniketa kwesekela ngetimali lokufanele emaphusheni abo! Umgomo wetfu awusiko kuphela kunaka kutfutfuka kwangephandle kwemakhasimende etfu, kepha nekutfutfuka kwangekhatsi kwebasebenti betfu. LesiBophelelo sitakusita ekutfutfukeni ube ngumuntfu lonakekelako ngemakhasimende futsi lonakekelako ngemsebenti?
Sitsandza kugcugcutela bonkhe basebenti beliBhangi leMhlaba kutsi balandzele lamaphutu lahleliswe lapha ngentasi. Asikhutsatane futsi sigcugcutelane ngalelo nalelo langa, kungabi kuphela ekutseni sisebente ngetulu kwemandla etfu, kepha siphindze sisabalalise umdlandla wetfu loshisekelako ngendlela lesibukana ngayo nemphilo nemsebenti!
Yemukela onkhe emakhasimende ngekunonopha lokungaphumeleleka ngekuchumana ngemehlo bese umoyitela. Uma ungaphumeleli kusita lelikhasimende masinyane, yatisa kutsi utawubanaka ngekuphutfuma lokungaphumeleleka.
Bingelela onkhe emakhasimende lasendzaweni yekulindza, kungakhatsaleki kutsi nguwe lotawasita nobe kungasinguwe, ubute kutsi ngabe sekasitiwe nekutsi ngabe ikhona indlela longasita ngayo. Uma sewulungele kusita emakhasimende, moyitela, ubingelele ngekutsi sawubona, ucolise ngekubalindzisa bese uyatetfula ngekusho ligama lakho. Kwenta sibonelo, "Sawubona, ngiyacolisa ngekukulindzisa. NginguZandile (nobe Nkst Dlamini), ngabe ngingakusita ngani namuhla" Sebentisa lulwimi lwemtimba neliphimbo lelivi lelifanelekile?
Tfola ligama lelikhasimende futsi ulisebentise ngekuvama ekukhulumisaneni kwenu. Cinisekisa kutsi uliphimisela kahle.
Ngena eticatfulweni telikhasimende ngekucocisana nalo kafishane uma kuphumeleleka. Libalele kamnandzi namuhla lapha ngaphandle, ubona njani?
Bonisa sitfombe sebucwepheshe futsi ugcine simo lesinekutimisela ngaso sonkhe sikhatsi.
Ungavumeli kutsi emakhasimende eve tinkhulumo takho tangasese, kungakakhatsaleki kutsi ngabe kuselucingweni nobe emkhatsini kwemalunga ebasebenti. Sebentisa kutihlatiyela. Ungaphendvuli makhalekhikhini wakho ngaphandle kwekucela imvume yelikhasimende kucala bese uyacolisa emva kwaloko.
Niketa likhasimende sizatfu uma kungahle kudzingeke ushiye indzawo yakho yekusebentela.
Lalelisisa kahle futsi ucinisekise kutsi ubuta yonkhe imibuto lefanelekile lengaholela ekutfoleni imininingwano leshaya emhlolweni. Cinisekisa kutsi uyevisisa, nanobe kungasho kutsi ubite umhumushi atawusita. Cinisekisa kutsi uluvisisa kahle ludzaba labete ngalo ngembi kwekwetama kulusombulula.
Phatsa onkhe emakhasimende ngenhlonipho lephelele futsi ungehluleli emakhasimende ngekubukeka kwawo. Phatsa onkhe emakhasimende njengemakhasimende langahle aphetse liGolide.
Tsatsa sikhatsi sekuchazela likhasimende kutsi kungani sicelo salo sekubolekwa imali sencatjiwe.
Uma likhasimende lingafaneleki kutfola imali yekubolekwa kumkhakha weliTfusi, iSiliva nobe liGolide, mukisa lelikhasimende kumkhakha longenatihibe kakhulu longentasana (Litfusi kuya ekuCatfuleni). Tsatsa sikhatsi nemitamo kutsi usite lelikhasimende ngemkhicito longafaneleka kahle ngekuhambisana netihibe letitawuhlangabetana netidzingo telikhasimende kancono.
Nobe ngusiphi sikhalo kumele sicondziswe kumCondzisi weliGatja.
Ungabeki liphutsa kulolunye luhlangotsi lweliBhangi nobe eNhlokohhovisi. Yemukela kutiphendvulela ngenkinga bese uniketa sibonelelo sesikhashana kukhasimende uma ngabe simo sikuvuma loko.
Gcugcutela emakhasimende kutsi agcwalise luHlamibuto ngemiSebenti yemaKhasimende bese aligcumusela eBhokisini letiPhakamiso kulelo gatja.
Ungalingi utsikamete umlingani ngalesikhatsi asasebenta ngelikhasimende.
Gwema kwenta umsebenti longatsintsani nemakhasimende phambi kwemakhasimende lalindze emgceni.
Cedza loko naloko kucocisana nelikhasimende ngekulibonga lelikhasimende ngeligama kanye nangekuvala ngekutsi Ube nelusuku loluhle.?
Yatisa labemukela tincingo uma ungaphumeleli kuphendvula tincingo.
Ungakhiphi lucingo esigcotjeni nobe uluyekele lukhale lungaphendvulwa.
Colisa ngekubambisa likhasimende sikhatsi lesidze uma lucingo lukhale sikhatsi lesidze ngalokungenasidzingo.
Moyitela uma uphendvula lucingo.
LiGatja laseNasipoti leliBhangi leMhlaba, Sawubona, Ngabe ngingakusita kanjani Tilwimi letengetiwe tingasetjentiswa ngekutikhetsela?
Sawubona, 'NguZandile lokhulumako', Ngabe ngingakusita kanjani Tilwimi letengetiwe tingasetjentiswa ngekutikhetsela?
Buta likhasimende 'Ngikhuluma na ' khona utawutfola ligama lalo.
Tfola ligama lelikhasimende futsi ulisebentise ngekuvama ekukhulumisaneni kwenu. Cinisekisa kutsi uliphimisela kahle.
Ungabambisi likhasimende sikhatsi lesidze. Lokungenani buta kutsi ngabe kungalunga yini kutsi wena uphindze ulishaye lucingo nobe utsatse umlayeto.
Cinisekisa kutsi ubhala imininingwano yemlayeto kahle.
Dlulisa yonkhe imilayeto kungakapheli imizuzu lengu-30 ngemuva kwekuyitfola (loku kufaka ekhatsi kushiya umlayeto lobhaliwe edeskini lemuntfu).
Niketa kulindzeleka lokuphatsekako uma inkinga ingeke isombululeke masinyane. Sebentisa lwati lwakho lweluhlelo kutsi unikete tinsuku letisedvute. Etimeni letiphutfumako, nonophalisa loludzaba ngekusebentisana nemCondzisi weliGatja.
Yiba nekutiphendvulela kuyo yonkhe imibuto idzimate isonjululwe. Ungalingi wengcisele likhasimende kulelinye ligatja ngaphandle uma kudzingeke mbamba.
Sombulula imibuto ngekunonopha lokungaphumeleleka bese ushayela likhasimende ulatise ngesimo sesikhalo salo.
Yatisa emakhasimende njalo-nje ngesimo setikhalo tawo.
Ungalingi wengcisele likhasimende ehhovisi lemCondzisi loweNgamele. Njalo-nje licondzise kusiKhungo sekuNakekela emaKhasimende ku-0800 00 52 59.
Emva kwekucedza ngemidati yekuchumana ngekusonjululwa kwenkinga, ungabuta kutsi Ngabe kukhona lokunye lengingakusita ngako namuhla?
Colisa uma ngabe sicelo kungeke kuhlangatjetanwe naso futsi njalo-nje niketa lokunye esikhundleni. Kwenta sibonelo, kuya ekuCatfuleni (umkhakha wetihibe letincane).
Tfulula liBhokisi letiPhakamiso njalo ngeliviki.
UmCondzisi weliGatja kumele aticaphele tindzaba letitsite ngembi kwekwengcisela luhlamibuto eNhlokohhovisi kutsi luyohlatiywa.
Timisele kusebenta ngesikhatsi sekuvula.
Ungaphoceleli emakhasimende ngesikhatsi sekuvala futsi basebenti kumele batimisele kusita emakhasimende ngemuva kwesikhatsi sekuvala.
Emakhasimende kumele emukelwe futsi asitwe kungakapheli imizuzu lengu-15 ngemuva kwekungena egatjeni. Uma kwenteka likhasimende lilindze ngetulu kwaloko, uyacelwa kutsi ulatise ngesikhatsi sekulindza lesisasele futsi ucolise.
Tikhawu tamalanga onkhe tekuceceshwa nguboNtsanga kumele tifake ekhatsi kukhulumisana kwemizuzu lengu-10 ngeKwatisa ngemSebenti (kuniketwa ngumCondzisi weliGatja) lokwentiwa ngembi kwekuvulwa kweligatja.
Sikhatsi lesitsetfwe sekuphindzela kumakhasimende mayelana nemibuto/netikhalo.
Umoya wekusebenta nebungani.
Kunonopha nekushaya emhlolweni.
Imitamo leyengetiwe letsetfwe.
Gcina emakhasimende atisiwe ngenchubekelembili njalo ngelilanga kanye nanjalo ngeliviki.
Shayela emakhasimende lucingo kunekubhala tincwadzi.
Lulwimi nekupela kumele kuhlolwe futsi tonkhe tincwadzi kumele tingabi nemaphutsa.
Akukho tincwadzi letibhalwe ngesandla lokumele titfunyelwe kumakhasimende.
Sebentisa emaphepha ekubhala lanemininingwano lefanelekile yekuchumana neligatja phasi. Hlola kutsi lemininingwano lephasi nelikhasi ilungile futsi isesikhatsini.
Ungasebentisi emaphepha ekubhala lamadzala, emaphepha encwadzi, timvilophu njll.
Caphela kutsi emaMemorandamu ekusetjentiswa ngekhatsi kuphela.
Landzela konkhe kucishwa kwetimali tekubolekwa kanye nemakhasimende lakhokhe yonkhe imali lebolekiwe.
Lelilunga lebasebenti lebelitsintsana nelikhasimende mayelana nemali lebolekiwe (uma likhona) kumele livakashele nobe lishayele likhasimende lucingo kutsi litfole tizatfu tekutsi kungani lelikhasimende likhokhe yonkhe imali lebolekiwe nekugcugcutela ibhizinisi lechubekako.
Yonkhe imitamo kumele yentiwe kutsi kugcinwe emakhasimende etekuhweba.
Tfumela luhlamibuto lwekukhulumisana ekuphumeni kumakhasimende lacisha nobe lakhokha yonkhe imali lebolekiwe.
Lelo nalelo gatja kumele libonise imifaniswano leyemukelwe yenkapani ngekhatsi nangephandle.
Ema-awa ekusebenta kumele abhalwe ngalokucacile.
Yonkhe imifaniswano kumele ibe sesimeni lesishayemhlolweni. Timphawu tekhompuyutha netimphawu letibhalwe ngesandla ephepheni tananyatseliswa eminyango naselubondzeni kumele tisuswe bese kufakwa imifaniswano lengcivitiwe.
Akukho tinamatselisi lokumele tisetjentiselwe kulengisa timphawu nobe imifaniswano.
Yonkhe imifaniswano yangephandle kumele ihlanteke futsi ibe sesimeni lesisebentako uma ikhanyiswa.
Yonkhe imifaniswano yangekhatsi kumele ihlanteke futsi ibe sesimeni sekusebenta.
Timbeji temagama kumele tifakwe ngaso sonkhe sikhatsi.
Akukho kubhema, kudla nobe kunatsa lokumele kwentiwe ngembi kwemakhasimende kulo lonkhe ligatja.
Gcina tonkhe tindzawo letisemehlweni emakhasimende tihlantekile futsi tinebucwepheshe.
Uyacelwa kutsi ucinisekise kutsi sitfunti seligatja siyagcinwa kantsi uma kuphumeleleka lungisa tintfo tekusebenta/imphahla lephukile.
Lubondza lweligatja kumele luhlanteke futsi lungabi nemabala.
Emafasitelo kumele ahlanteke futsi angabi ngulaphukile.
Phasi kumele kungabi nemabala futsi kuhlanteke.
Emakhethini/tivalamafasitelo kumele tihlanteke, tingabi nguletiphukile, atibe ngebunono futsi tigcogceke.
Tibani kumele tibe sesimeni lesisebentako. Tindzawo tekusebentela kumele tibe nguletikhanya kahle.
Titjalo kumele tihlanteke. Akufuneki timbali tekwentiwa etindzaweni tekusebentela.
Kumele kube netitja temlotsa letenele etindzaweni tekusebentela.
Akufuneki tatiso tebasebenti tibekwe etindzaweni tekusebentela.
Tindzawo tebasebenti kumele tihlanteke futsi tibe tigcogcekile ngaso sonkhe sikhatsi.
Ngulowo nalowo mcashwa wasegatjeni kumele akwetayele kubukeka kweligatja futsi asite ekugcineni kubukeka kwebucwepheshe ngaso sonkhe sikhatsi. Bonkhe basebenti kumele bagcoke timphahla temsebenti/tasehhovisi letemukelekile.
Emabhrosha lanele kumele abekwe ngebunono etindzaweni tekusebentela.
Njengobe sikholelwa ekutseni kunakekelwa kwemakhasimende kubalulekile emphumelelweni yeliBhangi leMhlaba, lesiBophelelo semiSebenti lesingenhla sitawusetjentiswa ngaso sonkhe sikhatsi.
Bonkhe basebenti labaniketa lusito kumakhasimende kumele batfole loluhlelo lwekuceceshwa lwekuSebenta lokuseZingeni leliPhakeme kaKhulu loluniketwe baCeceshi labanguboNtsanga. Bompetsa belusito lwemakhasimende bendzawo batawuchuba loluhlelo. Loku kutawucinisekisa kutsi siyafinyelela kumigomo yetfu yemiSebenti.
Uma ungenasiciniseko ngekutsi ngabe Mpetsa wakho weluSito lwemaKhasimende egatjeni lakho ngubani uyacelwa kutsi utsintsane natsi.
Uyacelwa kutsi utive ukhululekile kutsi uchumane neLitiko letekuTsengisa nekuKhangisa uma ungaba nanobe ngumuphi umbuto ngaloku lokungenhla.
<fn>ssw_Article_National Language Services_TIMO LETISISEKELO TEM.txt</fn>
Loku lokulandzelako sifinyeto semiyalo yetigaba letibaluleke kakhulu teTimo letiSisekelo teMtsetfo wekuCasha, 1997, njengobe uguculiwe.
LoMtsetfo usebenta kubo bonkhe basebenti nebacashi ngaphandle kwemalunga eMbufto weTekuvikela waVelonkhe, neLuphiko lweTemachinga lwaVelonkhe, Luphiko lweTemfihlo lweNingizimu Afrika, nemavolontiya langakhokholwa lasebentela tinhlangano letisitako.
Timo letisisekelo tekucasha leticuketfwe nguMtsetfo tenta incenye yenkontileka yekucashwa kwebasebenti lefakwe kuMtsetfo. Lokunye, kodvwa hhayi konkhe, timo tekucasha tingehlukana ngekwehlukana kwetivumelwano tebantfu nobe telicembu macondzana netimiso teMtsetfo. (buka sigaba 7 ngaphasi).
Lesahluko asisebenta kubasenti labasetikhundleni letisetulu, basebenti labatsengisako labahambako futsi labasebenta emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga.
b emahora layimfica nobe nguliphi lilanga uma ngabe sisebenti sisebenta emalanga lasihlanu nobe lamancane kunaloko ngeviki; nobe ke c emahora lasiphohlongo nobe ngaliphi lilanga uma ngabe sisebenti sisebenta emalanga lengca kulasihlanu ngeliviki.
i emahora lematsatfu esikhatsi lesengetiwe ngelilanga; nobe ke ii emahora lalishumi esikhatsi lesengetiwe ngeliviki.
Sivumelwano angeke sidzinge nobe sivumele kutsi sisebenti sisebente emahora langetulu kwelishumi nakubili nanobe nguliphi lusuku.
Sivumelwano selinyenti ngesikhatsi sekusebenta sikhatsi lesingetiwe singangetelwa kumahora langu-15 ngeliviki kuye etinyangeni letimbili kunobe ngusiphi sikhatsi setinyanga letilishumi nakubili.
Sisebenti lesisebenta sikhatsi lesengetiwe kufanele siholelwe ngalokuphindvwe kayi-1.5 kubala kususelwa emuholweni wakhe nobe-ke sikhetse kutsatsa lilanga.
Sisebenti singavumelana nemcashi ngalokubhalwe phasi kwekutsi sitawusebenta emahora langu-12 ngelilanga nobe ngaphandle kwekutfola imali yesikhatsi lesengetiwe.
c ngetulu kwemalanga lasihlanu nobe ngaliphi liviki.
Sivumelwano sebantfu labanyenti singavumela kwekutsi emahora abalwe ngemuva kwesikhatsi lesingange tinyanga letine.
b emahora lengca kulasihlanu esikhatsini lesengetiwe ngeliviki; kute kuphele sikhatsi lekuvunyelwane ngaso.
Sisebenti kufanele sibe nesikhatsi sekudla imizuzu lengu-60 ngemva kwekusebenta emahora lasihlanu.
b singenta kutsi kungabi khona sikhatsi sekudla kubasebenti labasebenta sikhatsi lesingaphasi kwemahora lasitfupha ngalilanga.
Sisebenti kufanele sitfole sikhatsi lesingangemahora langu-12 lalandzelanako ngelilanga nobe emahora langu-36 lalandzelanako ngeliviki, nasekubalwa neLisontfo, ngaphandle uma ngabe sisebenti sente sivumelwano lesitsite nemcashi.
Sisebenti lesisebenta ngasikhatsi ngeLisontfo kumele siholelwe imali lephindvwe kabili.
Sisebenti lesisebenta njalo ngeLisontfo kumele siholelwe imali lephindvwe kayi-15 emholweni waso.
Kungavunyelwana kutsi sisebenti sitsatse lilanga uma ngabe sisebente ngeLisontfo.
Basebenti labasebenta ebusuku emkhatsini kwa-18:00 na-06:00 kumele bancesheteliswe ngekukhokhelwa sibonelelo nobe ngekunciphisa emahora esikhatsi sekusebenta nekwekuhamba kumele kube khona.
a ngetingoti temphilo nekuphepha; futsi b nangelilungelo lekuhlolwa ngetemphilo.
Basebenti kumele bakhokhelwe liholo labo leletayelekile kunobe nguliphi liholide leliwela ngaphasi kwelilanga lekusebenta.
Kusebenta ngeholide lesive kungentiwa ngemuva kwekuvumelana nemcashi futsi liholo libe nguleliphindvwe kabili.
Liholide lesive langantjintjiswa ngalelinye lilanga ngakuvumelana.
Lesahluko lesikhuluma ngelifu asisebenti kumuntfu losebenta emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga futsi nelifu leniketwe ngekwecisa imvume yelifu ngaphasi kwasahluko.
Tisebenti kufanele tibe nelifu emalanga langu-21 lalandzelanako ngemnyaka, nobe ngesivumelwano, lilanga linye ngemuva kwemalanga langu-17 lasetjentiwe nobe lihora linye ngemuva kwemahora langu-17 lasetjentiwe.
Ilifu kufanele iniketwe kungakendluli tinyanga letisitfupha emva kwekuphela kwesikhatsi selifu yemnyaka.
Umcashi akakavumeleki kwekutsi aholele sisebenti entele kwekutsi sisebenti singangatsatsi ilifu, ngaphandle uma ngabe sisebenti sesiyayekeliswa kusebenta.
Sisebenti sinemalungelo elifu yekugula lengemaviki lasitfupha lakhokhelwako etinyangeni letingu-36.
Etinyangeni tekucala letisitfupha, sisebenti sivumelekile kwekutsi sitsatse lilanga linye lelifu yekugula lekhokhelwako ngemuva kwemalanga langu-26 lasetjentiwe.
Umcashi unelilungelo lekutsi acele incwadzi yadokotela lenebufakazi bekugula ngaphambi kwekuholela sisebenti uma ngabe silove emalanga lamabili lalandzelanako nobe-ke uma sisebenti sihlala silova njalo nje.
Sisebenti lesitetfwele sinelilungelo lekutfola emalanga ekuphumula langaba tinyanga letine letilandzelanako.
Sisebenti lesitetfwele nobe lesesikhulisa umntfwana asikavumeleki kusebenta umsebenti longabangela kwekutsi sibe sengotini umntfwana abe sengotini.
Tisebenti lesicashwe ngalokugcwele tinelilungelo lekutfola emalanga lamatsatfu ngemnyaka ekutsi tinakekele tinkinga temindeni tato, ngekucela, uma kubelekwe umntfwana wesisebenti nobe agula, nobe esahlakalweni sekushona kwemlingani wesisebenti, nobe umtali, umtali welusiso, mkhulu nobe gogo, umntfwana, umntfwana welusiso, umtukulu nobe umnakabo.
Umcashi angadzinga bufakazi lobuvakalako.
Lesahluko asisebenti kumuntfu losebenta emahora emahora langaphasi kwa-24 ngenyanga.
p luhla lwanobe nguyiphi imiculu leyiyincenye yenkontileka, lubonise indzawo lapho kungatfolakala khona lemiculu.
Imininingwano kumele ibukeyetwe uma tivumelwano tekucasha tigucuka.
Sitatimende semalungelo esisebenti kufanele sikhonjiswe emsebentini ngetilimi letisemtsetfweni letisetjentiswako.
d lusuku lwekutalwa uma ngabe sisebenti singaphasi kweminyaka lengu-18; kanye e nalokunye lokungabonakala kusidzingo kwekutsi kubhalwe phasi.
sibalo semahora lasetjentiwe ngeLisontfo nobe ngeliholide lesive; futsi iv uma sivumelwano sesikhatsi sekusebenta lesilingene siphetsiwe, sibalo lesiphelele semahora latayelekile newesikhatsi lesengetiwe lasetjentwe ngesikhatsi sekulinganiswa.
Kukhokhwa kwemali ngenca yetintfo letiphulwe nobe lukulahlwe sisebenti kungentiwa kuphela ngekuvumelana futsi emva kwekutsi umcashi alandzela letinchubo letikahle.
Bacashi kumele bakhokhele timali lebatikhokhile nemicombelelo yetikhwama tenzuzo esikhwameni kungakendluli tinsuku letisikhombisa.
Umholo wenyanga yinye kufanele ube ngulophindvwe kane nencenye yinye kuletintsatfu (41/3) emholweni weliviki.
a emavikini langu-13 lasetjentiwe; nobe b Uma acashwe sikhatsi lesifishane, kusukela kuleso sikhatsi.
Bacashi netisebenti kumele batsintse ishejuli leshicelelwe kuGazethi yaHulumende kuncuma kutsi ngabe sigaba lesitsite semholo senta eincenye yeliholo lesisebenti ngenhloso yetibalo letentiwe kuloMtsetfo.
Lesahluko asisebenti kumuntfu losebentela umcashi wakhe emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga.
c kwemaviki lamane, uma ngabe sisebenti sisebente umnyaka nobe ngetulu, nobe sisebenta lipulazi nobe sisebenti sasemakhishini lesisebente ngetulu kwetinyanga letisitfupha.
Sivumelwano selinyenti singafinyeta sikhatsi sesatiso semaviki lamane kumaviki langetulu kwalamabili.
Satiso kufanele siniketwe sisebenti ngalokubhalwe phasi ngaphandle uma ngabe sisebenti singakafundzi.
Satiso sekupheliswa kwemsebenti lokwentiwa ngumcashi ngekulandzela uMtsetfo akuvimbeli sisebenti kutsi sihlabe ngebulungiswa bekucoshwa ngekulandzela uMtsetfo webuDlelwano bemiTemisebenti, 1995 nobe ngumuphi umtsetfo.
Sisebenti lesicoshiwe ngetidzingo tekusebenta nobe inkontileka yakhe ipheliswa ngekwesigaba 38 seMtsetfo wekuPheliswa kwemsebenti, 1936 ufaneleke kutfola imali yeliviki linye kuyo yonkhe iminyaka layisebentile.
Uma ngabe sisebenti siyayekeliswa kusebenta kufanele siniketiwe sitifiketi semsebenti lesisho kutsi usebente sikhatsi lesingakanani.
Kulicala kucasha umntfwana longaphasi kweminyaka lengu-15 budzala.
Bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-18 akukavumeleki kutsi bacashelwe umsebenti longetulu kweminyaka yabo nobe longabafaka engotini.
Kubangela, kufuna ngenkani nobe kufuna kusebentisa ngenkani kulicala.
a umsebenti wekuhlela sikhatsi sekusebenta mayelana nemphilo nekuphepha kwetisebenti kanye netikhatsi tekubukana netinkinga temndeni Sigaba 7, 9 & 13.
e kwehlisa lilungelo lelifu yekugula levumelekile Sigaba 22 24; kanye f nekungavumeleki kwekusebenta kwemtfwana nekusebentisa ngenkani Sigaba 48.
Tivumelwano telinyenti netivumelwano tebantfu tingavala kuphela nobe tikhiphe timo letisisekelo sekucasha ngendlela levunyelwe nguMtsetfo nobe sincumo sesikhungo (S.49).
INdvuna yeliTiko leTemisebenti ingenta sincumo lesingehluka nobe singafaki simo lesisisekelo sekucasha.
Sincumo kungenteka singaniketwa ngaphandle kwekutsi inhlangano yetisebenti lemele tisebenti iyivumele ingucuko nobe itfole litfuba lekubonana neNdvuna. Ikhophi yanobe ngusiphi sincumo ikhonjiswe emsebentini futsi kumele kwentiwa siciniseko sekutsi tisebenti tiyayitfola (Sigaba 50).
Tincumo tesikhungo tingentiwa kutsi kubekwe timo letisisekelo tebasebenti esikhungweni nobe endzaweni.
Bahloli betemisebenti kungumsebenti wabo kutsi baluleke bacashi kanye netisebenti ngemalungelo kanye netibopho tabo ngekulandzela uMtsetfo wetekucasha. Benta luhlolo, baphenye ngetikhalo futsi bangabuta bantfu, bahlole, bente emakhophi baphindze batsatse imibhalo kanye naleminye imiculu (Sigaba 64-66).
Umhloli wetemisebenti anganika umcashi incwadzi yekutsi alandzele umtsetfo ngekulandzela uMtsetfo. Umcashi angasifaka sikhalo sakhe ngencwadzi kuMcondzisi Jikelele weliTiko leTemisebenti, lotawutsi natitfola tikhalo, bese wenta siciniseko, ngalokubhaliwe wenta lushintjo ngekulungisa tikhalo nobe abeke eceleni lomyalo. Umcashi unelilungelo lekudlulisela lekutsatsa tinyatselo licala liye eNkantolo yetekuCasha (Sigaba 68 - 81).
Tisebenti angeke tibandlululwe ngekwenta emalungelo ato ngekulandzela uMtsetfo (Sigaba 78 81)?
f aniketwe ngulomuntfu tintfo tekusebenta; nobe g asebentela kuphela nobe entela umuntfu munye umsebenti.
f kuphazamisa nobe kuvimbela umhloli wetemisebenti nobe lomunye umuntfu lowenta umsebenti ngekulandzela uMtsetfo Sigaba -92.
<fn>ssw_Article_National Language Services_TINDLELA TEKUPHEPHA.txt</fn>
Tsine njengebasebenti beLitiko laVelonkhe leTebuciko nemaSiko sitfweswe umsebenti wekuphatsa nekugcina imitfombolusito yahulumende leyahlukahlukene.
NgekwemTsetfo wekuPhatsa kwetiMali taHulumende imphahla yembuso kumele ilondvolotwe ngaso sonkhe sikhatsi ngako-ke kumele sisebentise tindlela tekuphatsa kanye nekutsatsa tindlela tekuvimbela kute kuvinjelwe kulahleka kwaleyo mphahla.
Yinye kuletindlela tekuphatsa ngulena yekusetjentiswa kwetindlela tekuphepha njengekusesha tonkhe tikhwama letibanjwa ngetandla tebantfu, timoti nobe imitfwalo.
Kute kuniketwe umniningwane lowengetiwe ngetidzingo tekuphepha, sitafu sonkhe sitawuceceshwa ngetekuphepha ngamhlaka 4 na-8 Okthoba 2004.
Kulicinisa kutsi wona lomsebenti wetekuphepha ungendlela lengajabulisi. Ngalesi sizatfu kubambisana kanye nekuvisisana kwabo bonkhe basebentti kutawuba yintfo lejabulisako. Khululeka kutsi utsintse Mnu Van Rooyen uma kungaba nalokutsite lokungacaci kahle ngetindlela tekuphepha kwetfu kanye netinchubo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_TINHLANGANO TEBASEBEN.txt</fn>
I-WUA iyinhlangano yebasebentisi bemanti nalabanye labafisa kungenela imisebenti lemayelana netemanti letawubaletsela lusito nabo. I-WUA ngumkhandlu lobekwe ngekwembuso lomiswe yiNdvuna yeliTiko ngephansi kweMtsetfo Wavelonkhe Wemanti kantsi isebenta esigabeni semmango.
I-WUA lenemkhakha lotsite wemanti isebenta ngekwetifiso kanye nangekwelivi lebasebentisi bemanti beluhlobo lolufanako. Sibonelo kungaba khona licembu lebalimi labasatfutfuka labakha i-WUA lenemkhakha lotsite, nobe licembu lelinenjongo yekulawula kusetjentiswa kwemanti ekucitseni situnge njll.
I-WUA lenemikhakha leminyenti isebenta ngekwetifiso kanye nangephansi kweligunya lebasebentisi bemanti labehlukahlukene lokungaba betekonga imvelo, betemahlatsi, betetimbiwa kanye nebetekulima ndzawonye.
Indvuna yeliTiko ingahlahla indlela yekutsi kusungulwe.
Basebentisi bemanti/labatsintseka kutemanti bangacala indzaba yekuyisungula.
Kwenta ngekwetifiso kanye nangekwentsandvo yelicembu lebasebentisi.
LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawuniketa lusito mayelana nelwati lwekubhala umbhalo-sincomo kubantfu, kanye nakumiphakatsi lwekuhlelisa nekuhlanganisa emalungiselelo kanye nekumisa i-WUA lehlongotwa kucanjwa.
Tizatfu tekubhala lombhalo-sincomo.
Ligama lelihlongotwako lalenhlangano.
Tintfo letihlongotwa kutsi titawentiwa ngulenhlangano.
Uma kudzingeka, inchazelo yemisebenti yetemanti lehlongotwako kulendzawo lokuhlongotwa kutsi itawusebenta khona lenhlangano.
Inchazelo yelayisensi nobe tincwadzi letigunyata kusetjentiswa kwemanti labanato labasebentisi bemanti labahlongotwako nobe labafuna kufaka ticelo tabo.
Umtsetfosisekelo lohlongotwako walenhlangano.
Inchazelo yekutsi utawehluka kanjani kusibonelo (lesiniketiwe) sikhona kuloMtsetfo.
Luhlu lwemalunga lahlongotwako nobe ticheme temalunga alenhlangano.
Inchazelo yekutsi kube nakuphi kutsatsisa kulabanye lokwentiwe uma kuhlanganiswa lombhalo-sincomo kanye nemphumela waloko kutsatsisa.
Incwadzi lehambisana nalombhalo-sincomo yekufaka sicelo semisebenti letawunikwa i-WUA.
Kuvikela, kusebentisa, kutfutfukisa, konga, kulawula kanye nekwelusa imitfombo yemanti esive.
Kuhlangabetana netidzingo temuntfu letisisekelo tanamuhla, kanye netetitukulwane letitako.
Nekonga tinhlelo tekuphilisana tasemantini.
Inhloso ye-WUA kutsi yente bantfu bendzawo letsite kutsi babuyise ndzawonye imitfombo yabo, lefana nemali, emakhono ebantfu nelwati lwabo, kuchuba tenteko letihambelana netemanti ngemphumelelo. Ngale-WUA, emalunga angasitakala ngekutsi abukane netidzingo kanye nalokuhamba embili kuwo.
Ema-WUA asebenta endzaweni letsite lendzawonye. Aletsa indlela lokungatsi ngayo lisu lekulawula emanti lavalelwe lingasetjentiswa esigabeni sendzawo ngayinye. Ema-WUA aphindze abe nendzima lemcoka layidlako ekulweni nebuphuya ngekutsi ente kube nesiciniseko sekutsi kudla kukhona.
Kuvimba kutsi emanti angete asetjentiswa budlabha.
Kuvikela imitfombo yemanti.
Kuvimba kutsi kungabi nekusetjentiswa kwemanti lokungekho emtsetfweni.
Kususa nobe kuhlelela kutsi kususwe nobe ngabe yini levimba kuhamba kwemanti lokubekwe ngalokungekho emtsetfweni.
Kuvimba nobe ngusiphi sento lesingekho emtsetfweni lokungenteka kutsi sehlise buhle bemanti kunobe nguwuphi umtfombo wemanti.
Kungamela nekwelusa imitfombo yemanti.
Kulawula indlela yekuhamba kwemanti.
Kucubungula nekulikhoda linani lemanti nemazinga ekuhamba kwemanti, netikhatsi netindzawo lapho emanti angasetjentiswa khona.
Kuhlanganisa nekwakha nobe kutsenga nekusebenta kwemisebenti yemanti.
Kwengamela nekulawula kusabalaliswa nekusebenta kwemanti lasuka kumtfombo wemanti kuye ngekwemalungelo ekusebentisa emanti.
Ema-WUA angaphindze aniketwe emandla langetiwe nemisebenti Yinhlangano Yekugcina Emanti (CMA) nobe yiNdvuna.
Basebentisi bakhona kulawula ndzawonye imisebenti yetemanti kutsi batfole kusitakala.
Basebentisi bakhona kubutsela ndzawonye imitfombo yabo kutsi batfole iminotfo lesezingeni. Kutfutfukiswa kwemisebenti lemincane yebalimi labasatfutfuka uma singabekisa ngalokwetayelekile akuvami kutsi kube ngimisebenti lebonakala itawakha imali.
kuletsa sisindvo ekutibandzakanyeni nakumandla ekubonisana kuleyo CMA letsintsekako kuphindze kusimamisa tinjongo tebasebentisi labehlukene kute kugwemeke kungcundzana.
I-WUA iniketa sigaba sekusebenta ngekwekugunyatwa ngumbuso kanye nangekwebulungiswa kumacembu ebasebentisi, lokuyintfo lekhuphula lizinga lekutsi bakhone kweboleka imali, kutfola imali lekhishelwa kunikwa labatsite kanye nelusito-mali lwekubesekela ngekwemali.
Uma ngabe licembu lifuna kusungula i-WUA kwentela kusebentisa emanti ngendlela letsite, bafanele kutsi bacale ngekutfola kutsi le-WUA itawuletsa kusitakala lokwenele yini kumalunga. Kuba lilunga le-WUA yintfo umuntfu layenta ngekutitsandzela, ngako-ke, uma ngabe i-WUA ingasaletsi kusitakala labakufunako bantfu itawugcina ingenawo emalunga.
I-WUA itawutfola imali ngekutsi emalunga akhiphe imali yelevi. Lokubhadaliswa kwemalunga kubitwa ngekutsi inkhokhelo yekusebentisa emanti kantsi ifanele kutsi ibekwe ngekwelisu lekubhadalaisa kusebentisa emanti?
Imali letfolakala ngekusebenta kwaletinchubo tekusebentisa emanti.
Imali yekusita lengatfolakala ibuya ngco ku-DWAF nobe ku-CMA ngenhloso yekuhlangabetana netinjongo teMtsetfo Wavelonkhe Wetemanti.
I-DWAF ihlanganise inchubomgomo yekuniketa ngelusito lwemali kumacembu ebalimi lakhona nobe lafikako alabasebentisa emanti labatiwa ngekutsi bebangatfoli ematfuba phambilini labangemalunga e-WUA.
Ema-CMA abukene nekulawula imitfombo yemanti kwendzawo yonkhe lesebentisa emanti.
I-CMA iba neLibandla Lelilawulako lelisuke limele labatsintsekako kuyo yonkhe lendzawo lelawulwako yekusebentisa emanti.
I-CMA itawulungisa Lisu Lekulondvolota Emanti lelitawubukana nemitfombo yekutfolakala kwemanti kuyo yonkhe lendzawo lelawulwako yekusebentisa emanti.
Lisu leKulawula Kuvalelwa Kwemanti le-CMA litawuniketa iNdvuna Yelitiko kutsi afanele yini kutsi asungulwe ema-WUA nekutsi atawuba nayiphi imisebenti lekatabe agunyatwe kutsi ayente kuleyo ndzawo lelawulwako yemanti.
Ema-WUA ngalokwetayelekile atawuba netifiso tendzawo letsite.
I-WUA imele tinjongo letingesibanti kangako, empeleni luhlangotsi lwebasebentisi bemanti endzaweni letsite lesemangweni lotsite.
Ema-WUA angemelwa kuMkhandlu Lophetse ema-CMA kanye neMakomidi Laphetse Tekuvalelwa Kwemanti.
Ema-WUA enta kube khona umkhandlu wendzawo lokungatsi ngawo Lisu Lekuvalelwa Kwemanti Lingakhona kusetjentiswa esigabeni sendzawo.
Kwenta kutsi kube netinhlangano tekulawula emanti letiningi.
Kuveta emanani nekusabalala kwesive kuleyo ndzawo.
Kuvumela kutsi kube netindlela letinyenti tekungenisa lonkhe luntfu etindzabeni tekulawula emanti.
Kusungula intfutfuko kutenhlaliswano nakutemnotfo ngekuhlomisa imiphakatsi lebeyingatfoli ematfuba phambilini.
Ilawulwa kanjani lenchubo yengucuko.
Kwenta kube nesiciniseko sekutsi kwentiwe lokufanako kuto tonkhe tindlela tengucuko.
Kwelusa letinchubo tengucuko.
Kwenta kube nekungenela lokungalokulinganako, lokusimeme nalokunemphumelelo ekulawuleni imitfombo yemanti.
Kulawula kusebenta kwetinhlangano letilawula eamntui kute kutewutfolakala tinkinga kuncunywe ngetindlela tekuvimbela loko letitawube tifanele.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti.
Avikelekile, Asetjentiswe, Atfutfukiswe, Ongiwe, Alawulwe, Eluswe.
Kusimama, Kutfolakala ngekulingana, Imphumelelo.
LiTiko LeTemanti neTemahlatsi, Lisu Lavelonkhe Lemtfombo Longemanti.
Inhlangano Lelawula Kuvalelwa Kwemanti, Lisu Lekulawula Kuvalelwa Kwemanti.
Indzawo Yekulawula Emanti.
Inhlangano Lelawula Kuvalelwa Kwemanti.
Tinhlangano Temave Emhlaba Tekulawula Emanti.
Indzawo Yekulawula Emanti.
Silondvoloti; Silondvoloti Sekuphilisana Kwemvelo; Silondvoloti Setidzingo Temuntfu Letisisekelo; Imali Lengabekelwa umsebenti; Kusetjentiswa ngekwelisu; Kushiyelana Kwetindzawo Letivimbele Emanti; Tibopho Temave Emhlaba.
Emanti Ekucitsa Situnge.
Emanti Ladvonswa Ngephansi Kwemhlaba.
Tiphatsimandla Temisebenti Yemanti.
Kukhulula Emanti Lanekungcola.
Kusebentisa Emanti Lokwelusiwe.
Kushiyelana Kwetindzawo Letivalele Emanti.
Kwehlisa kugeleta kwemifudlana.
Kuntjintja indlela lehanjwa ngemanti.
Tinhlangano Tebasebentisi Bemanti.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti.
Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti (Nombolo 36 wanga-1998) uniketa ngeluhlaka lwenchubo letawenta kucinisekise kutsi imitfombo yemanti iyavikelwa, iyasetjentiswa, iyatfutfukiswa, iyalawulwa iphindze yeluswe ngendlela lebumbene.
LoMtsetfo uyakwemukela kutsi emanti ngewesive sonkhe kutsi asite wonkhe umuntfu. Imigomo lehamba embili kuloMtsetfo: Kusimama, Kutfolakala ngekulingana kanye neMphumelelo.
Lisu LaVelonkhe Lemitfombo Yemanti lichaza kutsi kutawentiwa njani kutsi imitfombo yemanti etfu ivikeleke, isetjentiswe, itfutfukiswe, yongiwe, ilawulwe, iphindze yeluswe.
Libeka ebaleni emasu , tinjongo, emapulani, tinkhombandlela kanye netinchubo tekulawula jikelele imitfombo yemanti avelonkhe.
Litfole kutsi anganani emanti lokufanele alondvolotwe kute abukane netidzingo letisisekelo tebantfu kanye nemvelo yemmango latawubitwa ngekutsi Lalondvolotiwe?
Ente kukhonakale kutsi kulandzela tibopho temave emhlaba imitfombo yemanti kushiyelwane ngayo nemave labomakhelwane ngekwetivumelwano letentiwa nemave emhlaba.
Kwenta kube nekuhlangabetana netidzingo temanti esikhatsini lesitako.
Kwenta kutsi emanti asetjentiswe ngekwelisu (sibonelo kungaba kusetjentiselwa kuphehla umbani kuvelonkhe).
Kutfola kutsi anganani emanti lakhona kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti (emanti langabekelwa indzawo).
Kwenta kutsi kube nekugiyelana ngemanti kwetindzawo letivalele emanti kute tindzawo letishodelwa ngemanti titewuba nawo.
Litawuphindze litfole tindzawo tekulawula emanti; libeke imigomo yekonga nekusebentisa emanti; libeka emacophelo elizinga lebuhle bemanti kumitrfombo lehlukene yemanti; liphindze lente kube nekusungulwa kwetikhungo letilawula emanti.
Kubeka imigomo yekwaba emanti kubasebentisi bemanti labakhona nalabasha.
Kwenta kutsi imitfombo yemanti etindzaweni tekulawula emanti.
Kwenta siciniseko sekutsi imitfombo yemanti kutindzawo letilawula emanti tivikelekile, tiyasetjentiswa, tiyatfutfukiswa, tiyongiwa, tiyalawulwa kanye nekutsi teluswe.
Lisu Lekulawula Emanti lifanele lihambisane neLisu Lavelonkhe Lemitfombo Yemanti. Lifanele linake tidzingo teSilondvoloti, tibopho temave emhlaba emanti ekuchuba lisu, emanti ekusetjentiswa ngemuso newekushiyelana kwetindzawo letivalela emanti letibhalwe kuLisu Lavelonkhe Lemtfombo Wemanti. Kufanele libe neluhleliso lwekwabiwa kwemanti lolukhombisa kutsi emanti atawusabalaliswa njani kulendzawo yekulawula emanti.
Lisu Lekulawula Emanti Lavalelwe lifanele liphindze likhone kwenta sive sitibandzakanye ekulawuleni imitfombo yemanti kulendzawo yekulawula emanti.
Sikhungo Sekulawula Kuvalelwa Kwemanti silawula imitfombo yemanti endzaweni yekulawula emanti.
Injongo lenkhulu yekusungula i-CMA kungenisa imiphakatsi yandzawonye ekulawuleni umtfombo longemanti.
Kuhlanganisa Lisu Lekulawula Emanti Lavalelwe.
Kuchumanisa lokwentiwa basebentisi bemanti kanye natinhlangano tekulawula emanti.
kuchumanisa kusetjentiswa kwelisu lekulawula emanti lavalelwe kanye naletinye tinhleliso letiphatselene nemanti.
kukhutsata kutibandzakanya kwemphakatsi ekulawuleni imitfombo lengemanti.
Inhlangano Yebasebentisi Bemanti kutihlanganisa kwebasebentisi bemanti lababambiseneekwenteni tinchubo letihambisana nemanti ezingeni lendzawo kute basitakale bonkhe?
Inhlangano lenemkhakha lowodvwa iba nebasebentisi bemanti labawasebentisa ngalokufanako singabekisa ngebalimi labasatfutfuka, kanye netento letisita labo balimi. Inhlangano lemikhakha-minyenti yona iba nelicembu lebasebentisi labehlukene, singabekisa ngetikhiciti, kulima, tetimbiwa njalo njalo kantsi yona isebenta ngekwekufuna kwalabasebentisi labehlukene.
Kushoni kusebentisa emanti?
Kutsatsa emanti emtfonjeni wemanti kuphambukisa.
Tento letehlisa kugeleta kwemfula letingafana netemahlatsi lalinyelwa kutsengisa.
Kukhulula emanti langcolile nobe emanti lanekungcola aye kumtfombo wemanti.
Kusebentisa emanti ngendlela lelawulekako lokungafana nekunisela umhlaba ngemanti lanekungcola, nobe tento tekuphehla umbani letigucula kugeleta kwemtfombo wemanti.
Kupompa emanti ladvonswa phansi.
Kusebentisa emanti kucitsa situnge.
<fn>ssw_Article_National Language Services_TINHLANGANO YEBASEBEN.txt</fn>
I-WUA ngumtimba losemtsetfweni losungulwe iNdvuna ngaphansi kwemTsetfo waVelonkhe weManti. I-WUA yinhlangano yekubammbisana yebasebentisi bemanti labahlukene labafisa kwenta imisebenti lehlobene nemanti ngetindzuzo tabo bonkhe. Likomiti lekulawula libusa i-WUA.
Injongo ye-WUA kuphumelelisa bantfu ekhatsi emiphakatsini yabo kutsi bahlanganise imitfombo yabo (imali, imitfombo yeluntfu nelwati) bakhone kwenta ngemphumelelo imisebenti lehlobene nemanti. Nge-WUA emalunga angazuza ngekubukana netidzingo netintfo letifuneka kakhulu emphakatsini.
Ema-WUA asebenta emazingeni lalinganiselwe esigodzi. Ema-WUA anganiketa tindlela lengato emasu ekulawula lokuhlanganisiwe angasetjentiswa ezingeni letigodzi. Ema-WUA abuye abe nendzima lebalulekile langayidlala mayelana nekucedvwa kwendlala nekuniketa kuvikeleka ngekwekudla.
I-WUA ngumtimba lobumbene futsi inemandla emuntfu lojwayelekile laphelele, ngaphandle kwekutsi lamandla, langafana kuphela newemuntfu lojwayelekile nobe awahambelani ne-mTsetfo waVelonkhe weManti. Loku kusho kutsi i-WUA ingenta konkhe lokungentiwa muntfu, njengekuvula i-akhawunti yasebhange, kungena kutinkhontileka tekusabalalisa imikhicito nekuboleka imali. I-WUA ingamangalela nobe ingamangalelwa ngunobe ngabe nguliphi licembu.
UmTsetfo waVelonkhe weManti nemtsetfosisekelo we-WUA ulawula kulawulwa nekusebenta lokusemtsetweni kwayo.
I-WUA lencike emkhakheni isebenta ngekuvikela futsi nasesikhundleni selicembu lebasebentisi bemanti labafanako. Sibonelo, licembu lebalimi bekunisela labasafufusa bangasungula i-WUA lencike emkhakheni, nobe licembu lelinenshisekelo ekulawulweni kwekusetjentiswa ngebulungiswa kwemanti, njalo njalo.
I-WUA lencike emikhakheni leminyenti ngekuvikela futsi nasesikhundleni senchubevane yebasebentisi bemanti labahlukene, njengebekongiwa kwemvelo, betemahlatsi, betalokumbiwa phansi, nebetekunisela ndzawonye.
Kulawulwa kwekusetjentiswa kwemanti ngetinjongo tebulungiswa nobe temvelo.
I-WUA isungulwa yiNdvuna ngekulandzela tinchubo letibekwe kumTsetfo weManti waVelonkhe.
INdvuna nobe lalabatsintsekako bangacala lenchubo yekusungula i-WUA.
Kunini lapho iNdvuna ingahle icale lokusungulwa?
Tintfo letingenta kutsi iNdvuna ingacala kusungulwa kwe-WUA atikavetwa kulomTsetfo. Kodvwa, iNdvuna ingahle icale kusungulwa kwalenchubo lapho i-WUA itawuba luncedvo lolukhulu emphakatsini. Lelibhokisi lelingentasi libonisa tibonelo taloku lokungaba luncedvo emphakatsini.
INdvuna ingafisa kudlulisela lomsebenti, kugcinwa nekulawulwa kwesikimu sahulumende emphakatsini wesigodzi. Loku ikakhulukati kungenteka uma lesikimu sakhiwe ngetinjongo tencedza lomphakatsi lotsintsekako futsi kungalawulwa ngemphumelelo ngule-WUA lefanelekile.
INdvuna ingafisa kusekela imizamo yematiko ahulumende ngetinjongo tekwakhiwa kwebalimi labasafufusa nobe kusungulwa kwemiklamo yekulima kwekutiphilisa.
Lapho kusungulwa kwemtfombo lokungahleleki kwenteka khona, iNdvuna ingancuma kusungula i-WUA njengendlela yekuniketa lulawulo leluncono nekuvimbela inchabano lengahle ibe khona.
I-WUA isungulwa ngemuva kwekuba kuchumana nemphakatsi kwentekile.
I-WUA yenjongo letsite ivame kusungulwa ngemuva kwesicelo lesitfwe eNdvuneni ngulamacembu lanenshisekelo.
INdvuna ingahle icele kutsi lomuntfu nobe lamacembu laletsa lesicelo kutsi akhokhele letindleko tekuchumana nemphakatsi ngaphambilini.
Nobe ngabe nguwuphi umkhakha nobe licembu lebasebentisi bemanti bangaletsa sicelo eNdvuneni sekusungulwa kwe-WUA.
UmCondzisi Jikelele weliTiko leteManti nemaHlatsi angancedza basebentisi bemanti kutsi basungule sicelo.
Yini lokumele kufakwe kulesicelo sekusungulwa kwalenhlangano?
Ngukuphi kuchumana lokwentekile 12?
Yini imiphumela yakhona?
Imisebenti lohlongotwako 17.
Emalunga kunini lapho indvuna itawuvumela kusungulwa kwe-WUA?
Njengesisekelo sekubhala umtsetfosisekelo.
Laba labafaka sicelo sekusungula i-WUA kumele, njengencenye yenchubo yekusungula, bafake sicelo ngalokusemtsetfweni semisebenti letawuniketwa ku-WUA.
INdvuna ingahle icele kutsi imitsetfo leyengetiwe ifakwe kulomtsetfosisekelo we-WUA. Lemitsetfo kumele imukelwe ngulamalunga enhlangano ibuye imukelwe yiNdvuna ngaphambi kwekutsi i-WUA ingasebentisa nobe ngabe nguwaphi emandla nobe kwenta nobe ngabe nguwuphi umsebenti.
Nguluphi lusekelo iNdvuna letawuliniketa ekusunguleni i-WUA?
Imisebenti leswela lelikhono lekuhlanganisa nekusungula lamalungiselelo lasemtsetfweni ladzingekako. Ikakhulukati, luncedvo lungahle luniketwe lapho intfutfuko (njengekusungulwa kwebalimi labasafufusa) kudzinga kutfutfukiswa ngekusungulwa kwe-WUA.
Onkhe emabhodi ekunisela nemabhodi laphetselene nendzawo yekulawulwa kwemanti labekakhona ngaphambi kwekucala kwalomTsetfo kumele antjintje abe ma-WUA. Lamanye emabhodi emanti lasungulwe mayelana nalomTsetfo weManti wangaphambilini ngetinjongo tekunatsisa imfuyo nawo atawuguculwa abe ma-WUA.
INingizimu Afrika inemlandvo yekungafinyeleli ngalokulinganako kumitfombo yalelive. Luntjintjo lingulenye yetindlela tekuzuza kulingana. INdvuna ikhiphe tinkhombandlela letiphatselene nekwakheka kwelikomiti leluphetse lelibhodi lekunisela lelintjintjiwe.
Likhono le-WUA kutisekela ngetimali ngekwayo kubalulekile ekuphileni kwayo. Kusungulwa kwe-WUA kuphumelela kuphela uma emalunga akhona kukhokhela letindleko tekulawulwa kwe-WUA kanye netindleko tekusebenta nekulungiswa kwanobe ngabe nguyiphi imisebenti lehlanganiswa ne-WUA. I-WUA ngaloko ngalokujwayelekile isekelwa ngetimali ngemali letfolwa ngumalunga ayo lebitwa ngekutsi tindleko tekusetjentiswa kwemanti?
Leminye imitfombo lehlangabetana naletimfuneko talomTsetfo njengetinhlelo telusito nelusekelo timali lekuchaswa.
I-WUA njalo ngemnyaka ingabukisisa lemali lebitwa kumalunga awo uma umtsetfosisekelo wabo ukuvumela loku. Lemali kumele ihambelana nendlela yekubita kwekusebentisa emanti lebekwe yiNdvuna.
Sidzingo sekuvikelwa kwemitfombo yemanti.
Umtsetfosisekelo we-WUA kumele uvumele kukhetfwa kweliKomiti leliPhetse kanye naSihlalo neliSekela laSihlalo.
Kuvimbela emanti kunobe ngabe nguyiphi imitfombo yemanti kutsi ingamoshwa.
Kuvikela imitfombo yemanti.
Kuvimbela kusetjentiswa ngalokungekho emtsetfweni kwemanti.
Kukhipha nobe kwenta emalungiselelo ekuphipha nobe ngabe ngusiphi sivimbo lesibekwe ngalokungekho emtsetfweni endleleni yemanti.
Kusebentisa kucapha lokujwayelekile kumitfombo yemanti.
Nekuntintja indlela yemanti ibuyele endleleni yayo yangaphambilini lapho intjintjwe tehlakalo temvelo.
Tindzawo lapho emanti angasetjentiswa ngunobe ngumuphi umuntfu lonemvumo yekusebentisa emanti lasuka kumitfombo yemanti.
Kusabalalisa emanti kumhlaba ngetinjongo tekunisela naletinye.
Kulawula kuphambukiswa kwekugeleta kwemanti.
Emandla nobe 28.
I WUA kumele ikhaliswe ngemali kutindleko letitfole ngemiphumela yekuniketwa emandla langetiwe nemisebenti?
Yini lokuhle kubasebentisi bemanti ngekwakha i-WUA?
Uma yakhelwe tikimu tekunisela kubalimi labatsengisako nobe labasafufusa, kusungula i-WUA kukwenta kukhonakale kusungula imisebenti ngekubambisana kusikeyili setemnotfo letivunywa malunga. Kusungulwa kwetikeyili letincane temuntfu ngamunye tivame kungalungi ngasetimalini.
Uma ema-WUA lasungulwe ngetinjongo tekulawulwa kwekusetjentiswa ngetinjongo tebulungisa, indzuzo kutsi umtimba munye utsatsa umtfwalo wekusetjentiswa kwemtfombo wemanti lotsite ngetinjongo tebulungiswa. Loku kuvumela i-WUA kutsi yente lokuhlelwa lokudzingekakonekulinganisa letinshisekelo tebasebentisi labahlukene kuvimbela inchabano. Uma licembu lifuna kusungula i-WUA ngenjongo letsite yekusebentisa emanti, kumele bacale batfole kutsi le-WUA itawuletsa lokuhle lokwanele kumalunga. Bulunga be-WUA buyintsandvo yemuntfu, ngaloko uma i-WUA inganiketi letindzuzo letifanelekile, angeke ikhone kugcina emalunga ayo (ngekunaka kutsi imibandzela ingasebenta).
INdvuna ingahle, ngemuva kwekuchumana nalenhlangano yebasebentisi bemanti, angayalela kutsi umuntfu amukelwe njengelilunga lalenhlangano ngemibandzela lekahle nalelinganako.
Kuletinye timo iNdvuna ingahle ingenelele ekusebenteni kwe-WUA. INdvuna ikwenta loku ngekuyalela i-WUA kutsi itsatse tinyatselo letitsite. Uma i-WUA ingawuhloniphi lomyalelo, luchaso lwetimali lebeliniketwe le-WUA lungabanjwa kuze kufike sikhatsi lapho kuhlonishwa lomyalelo.
INdvuna ingacedza sikhundla selilunga lelikomiti leliphetse ngekuniketa satiso kule-WUA nalelilunga lelitsintsekako. Kuloku iNdvuna ingaphindze ihlele kutsi lesikhundla kulelikomiti leliphetse sivalwe.
Uma i-WUA ihluleka kuhlonipha lomyalelo, iNdvuna ingatsatsa lemisebenti kuze kufike sikhatsi lapho i-WUA ilalela lomyalelo. INdvuna ingaphindza itfole tonkhe tindleko letikhokhelwe kulomsebenti walesikhatsi ku-WUA.
Uma lenhlangano ingasasebenti nobe seyinganamphumelelo.
Ngemuva kwekubuka yonkhe imibono letfoliwe.
Ema-CMA anemtfwalo wekulawula imitfombo yemanti yalendzawo yonkhe yekulawulwa kwemanti.
I-CMA ineliBhodi leliNgamele lelimele bonkhe labatsintsekako kuyo yonkhe indzawo yekulawulwa kwemanti.
I-CMA itawulungisa Lisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe kubukana netindzaba temitfombo yemanti kuyo yonkhe indzawo yekulawulwa kwemanti.
LeLisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe litawuniketa inkhombandlela eNdvuneni yekutsi ngabe ema-WUA latsite kumele asungulwe nekutsi nguyiphi imisebenti lekumele aniketwe yona kutsi ayente ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti.
I-WUA imele indzawo lencane kakhulu yenshisekelo, ngalokuvamile umkhakha webasebentisi bemanti labatfolakala endzaweni letsite.
Lamanye ema-WUA angahle amelwe kuliBhodi leliNgamele le-CMA kanye nemaKomiti ekuLawula lokubandzakanya wonkhe wonkhe.
Ema-WUA aniketa umtimba wesakhiwo sesigodzi lapho Lisu lekuLawula leliBandzakanya wonkhe wonkhe lingasetjentiswa ezingeni lesigodzi.
<fn>ssw_Article_National Language Services_TINHLOSO.txt</fn>
Nga1998 iKhabhinethi yemukele kutfutfukiswa kwemKlamo weMagugu wavelonkhe, kanye nemiKlamo yeMagugu yavelonkhe lesiphohlongo, futsi kungashiywa nemKlamo weKhoi-San. Emva kwesikhashana emva kwekugcotjwa kwaMengameli Mandela mhlaka 27 Apreli 1994, liTiko letebuCiko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji (DACST) kanye neliHhovisi laMengameli batfola ticelo letinyenti letiphuma kumitfombo leyehlukene yekwemukelwa ngalokusemtsetfweni kukhuliswa ematje etikhumbuto, imimyuziyemu, titfombe tematje, kukhunjulwa kwebaholi labakhulu netenhlakalo temlandvo.
Ticelo betisuka kumiphakatsi, kubaholi nakubantfu laba emagugu abo bekanganakwa ngalesikhatsi sepolitiki yakudzala kulelive. Ticelo letinyenti betiphuma kubantfu labasikati, etincenyeni temphakatsi webantfu labamnyama kanye netinhlangano letingabandlululi ngekwelibala eNingizimu Afrika.
Leticelo beticuketse luhlu lwetizatfu letehlukene. Letinye betinelukhono lwekuvusa tinkhulumo-mphikiswano letimatima futsi leticakile kulendzima, luhlobo, indlela nebuhle betakhiwo tenkhumbulo letiphakanyisiwe. IDACST ibonile kutsi luhlakamsebenti lwenchubomgomo levakalako buludzingekile kuphimisela wonkhe umbono nenjongo letawufaka ligalelo lolukhulu ekucolananeni nekwakha sive.
Bekunetindlela letibonakalako tekwecana, imifanekiso leyehlukene nemibono lephindzaphindzene yemafa etfu leyidzinga imigomo nendlela yekuhlanganisa lemiklamo leminyenti. Letindlela, naletinye tintfo, tifaka ekhatsi: kuciniswa kwehlukana kwemasiko, kulungiswa kwemonakalo wakudzala kulokwemukwela kweticelo, kuhlanganiswa kwemafa neRDP neGEAR, bunikati ngekubonisana, tihlangotsi tetinhlangano netetimali temKlamo weMagugu. Sidzingo sendlela lebumbene kulemiklamo leyehlukene yabekwa embili yiDACST njengenselele lephutfumako.
Kuhlongotwe kutsi iFreedom Park itawumela ngendlela lebonakalako, lecotfo futsi kusebentisana nebantfu baseNingizimu Afrika, emagugu emlandvo, luvo lwavelonkhe kanye nebuve (kutsandza live letfu). Lendzawo futsi itawufinyeleleka kubantfu labanyenti, bavakashi basekhaya nakubavakashi basemhlabeni wonkhana. Kubalulekile kutsi iFreedom Park yakhiwe ngendlela yekutsi yibe ngumtfombe wetemfundvo lonotsile mayelana nemafa eNingizimu Afrika. Sizatfu saloku sikatsatfu.
IFreedom Park sikhumbuto savelonkhe lehlose kuniketa umboniso lojulile, logcwele wemagugu emlandvo weNingizimu Afrika ngaphasi kwetindzikimba letiphakanyisiwe. Ngako ke yehlukene kumamyuziyemu netintfo letisikhumbuto ngemtsamo njengeNelson Mandela, Samora Machel, Ncome, njll letibuke tehlakalo temlandvo letitsite nobe imifanekiso.
Kwesekela letindzawo temafa kusasesigabeni lesincane kubantfu labanyenti baseNingizimu Afrika ngenca yekweswela lwati ngaletindzawo lebetikhona ngaphambi kwembuso wentsandvo yelinyenti kanye nekucashatwa ngulaba bebanesibindzi sekuvashela letindzawo ngaleso sikhatsi.
Lendzawo kumele ikhone kwemukela imifanekiso netimphawu letehlukene kulesikhatsi sanyalo nakulesitako. Kumele ikhombise sitfombe lesihle sekwakha sive. Kumele ikhombise similo sembuso wentsandvo yelinyenti futsi yibe yindzawo lehwebako.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Tinkhombandlela tekup.txt</fn>
Ikhuluma ngani i-CBNRM?
Ngunini lapho i-CBNRM ingasebenti khona?
Emandla asekhaya enta?
Ikhuluma ngani I-CBNRM?
Kuphatfwa Kwemitfombolusito Yemvelo Community-Based Natural Resource Management CBNRM kukhuluma ngebudlelwano emkhatsini webantfu, tikhungo tabo, tindlela tekutiphilisa nemitfombolusito yemvelo. I-CBNRM icinisekisa kusetjentiswa ngekuhlakanipha kwmitfombolusito yemvelo, ekwenteni kancono tindlela tebantfu tekutiphilisa. Iyindlela lenebuso lobunyenti yekubukana nekuphatfwa kwemitfombolusito yemvelo. Iyindlela lebanti lefinyelela ekutfutfukisweni kwetindzawo tasemaphandleni, lokufaka ekhatsi imitamo leminyenti ekuphatfweni nasekongeni imitfombolusito.
Kuphatfwa kwemitfombolusito yemphakatsi Community-based natural resource management CBNRM yindlela yekutfutfukisa lecinisekisa kusetjentiswa kwemimitfombolusito yemvelo ngekuhlakanipha. Kuphakamisa kutfutfuka kwetindzawo tasemaphandleni, ikakhulu imiphakatsi, ngekufaka sandla kwebantfu bendzawo. Kucondze kucedza buphuya etindzaweni tasemaphandleni, ngekuniketa bantfu tinhlobo letinyenti tetinzunzo tetenhlalo, temnotfo, tikhungo nekulingana emkhatsini webantfu, titjalo, tilwane kanye nesimondzawo. Konga imitfombolusito yemvelo ngekuhlomisa imiphakatsi kutsi ikwati kuphatsa imitfombolusito yayo.
Kwenta kancono tindlela tekutiphilisaa nesimo lesingusona sona setemphilo yebantfu bendzawo, futsi isite yehlise buphuya etindzaweni tasemaphandleni.
Kuhlomisa imiphakatsi yendzawo kutsi ititsatsele tayo tincumo macondzana nekusebentisa ngekuhlakanipha imitfombolusito yayo yemvelo.
Kuhlanganisa lwati lwetemnotfo, tenhlalo, nebudlelwano emkhatsini webantfu, tilwane, netitjalo.
Kuhlanganisa lwati lolingakahleleki, lwati lwendzawo kanye nelwati lwetesayensi?
Kusitwa kusebentisana emkhatsini webantfu bendzawo, hulumende, basiti bangaphandle, bachubi betinhlelo, futsi ngalesinye sikhatsi baphi.
kute itsatfwe njenge-CBNRM ?
Tikhungo letilawula indlela yekusetjentiswa kwemitfombolusito kumele kutsi lokungenani tibe sezingeni lelitsite letentsandvoyelinyenti. (Bell 1999)?
Ngunini lapho i-CBNRM ingasebenti khona?
Nobe-nje i-CBNRM isebenta futsi inebukhoni bangempela etimeni letinyenti, kunetimo lapho kunematfuba lamancane impela ekuphumelela, futsi lapho khona i- CBNRM ingasiso sisombululo.
Ematiko ahulumende ete bukhoni lobufanele nobe sifiso sekuyitfutfukisa, kute usite sikhatsi lesidze.
Ngubani umphakatsi ku-CBNRM?
ENingizimu Afrika, uma kukhulunywa ngemphakatsi?
Labaphatsa umhlaba nemitfombolusito yabo ngekubambisana, futsi labasungula tikhungo tekwelekelela lemitfombolusito.
Kuyabonakala kuloku kutsi lomcondvo wemphakatsi usho futsi imiphakatsi letsandza lokutsite (emacembu lanemigomo lefananako) futsi langahlali endzaweni yinye, njengayo yonkhe imiphakatsi yetigodzi lehlala ndzawonye?
Nanobenje i-CBNRM kumele ifake ekhatsi futsi ibe yinzunzo kuwonkhe muntfu emphakatsini lobanti lohlala futsi usebentise imitfombolusito yemvelo, liciniso kutsi kuvamise kuba linani lelincane kuphela lebantfu labanelutsandvo futsi labafisa kutibandzakanya ngalokunemdlandla ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo. Kuvamise kutsi uma imitamo seyitfutfuka futsi seyicala ikhicita tinzunzo, bantfu labanyenti bayacala babe nenshisekelo yekutibandzakanya.
Imiklamo lesita imiphakatsi yasemaphandleni kutsi yakhe letinye tindlela tekutiphilisa njekulima nekufuya, nome bacale emabhizini lamancane kute kwehliswe nome kucedvwe kuncika kwemiphakatsi kumitfombolusito letsite yemvelo (emadlelo, emahlatsi njll).
Imitamo lehlomisa imiphakatsi kutfola letinye tindlela letihlakaniphile njengekusungula emakota ekuvuna imitfombolusito ngco yemvelo tinhlanti, titselo njll.
Kusitwa ekutfutfukiseni emakhono emiphakatsi ekusebentisa ngalokungashabalalisi; imitfombolusito yemvelo (ngemabhizinisi etekuvakasha njll.)?
Tivumelwano tekuphatsa ngekubambisa, emapaki emakontileka netivumelwano tekwendlulisela umhlaba lapho khona imiphakatsi ibambisana ekongeni ngemuva kwekuphumelela ekubuyiselweni umhlaba logciniwe labesuswa kuwo phambilini.
Kutfutfukisa bukhoni bekuphatsa nebetikhungo bemiphakatsi kute iphatse kancono imitfombolusito yayo.
Nobe-nje letinkhombandlela tentelwe kusetjentiswa ikakhulu eNingizimu Afrika, i-CBNRM iyincenye yenhlangano lekhulako kulo lonkhe lentansi ne-Afrika nekwendlula. Emave lamanyenti labomakhelwane ahlele tawo tinhlelo, achumanisa kuvikelwa kwemitfombolusito yemvelo nekuphatsa, kanye netinzunzo nemiphakatsi yasemaphandleni. Letinhlelo tiphindze futsi tetame kwehlisa tinchubo temphahla letivamile letingakahleleki nenjwayelo yekusebentisa imitfombolusito yemvelo kute tibe tinchubo netikhungo letihleleke kancono.
Ngaphansi kwaletivumelwano, naletinye, Hulumende waseNingizimu Afrika unemtfwalo wekuvikela kwehlukahlukana kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako jikelele, kanye nemacembu aloku lamanyenti latsatfwa ngumphakatsi wetekonga wemave emhlaba ngekutsi asengotini yekushabalala. Kwengeta kuletidzingo letihlelekile tekugcinwa kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako lokunyenti kwalencenye yelivekati, kunelunako lolukhulako kubo bonkhe bantfu basentansi ne-Afrika lwebumcoka nebugugu balokwehlukahlukana kwetitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako. Lolunako alugcini-nje kuphela ngeligugu letemnotfo, kepha lwendlulela nakumagugu etemasiko nekubaluleka, kanye nekubaluleka emphilweni lenguyona yona yebantfu balesigodzi.
Cishe yonkhe imitamo ye-CBNRM ibandzakanya kubambisana emkhatsi webadlali bendzima labehlukene. Lokubambisana kungetindlela letinyenti futsi tivamise kubaluleka kakhulu ekuphumeleleni nobe ekukungaphumelelini kwemitamo.
Emkhatsini wemiphakatsi lehlangene lesebentisa minye imitfombolusito yemvelo emahlatsi, emanti, emadlelo, tjani bekufulela nobe bekwakha tilulu, emamethi asemnyango njll?
Emkhatsini wemiphakatsi yasemaphandleni nemabhizinisi angasese ikhakulu kutekuvakasha, letiphatselene netitjalo, tilwane nalokunye lokuphilako endzaweni lokuhlala kuyo?
Emkhatsini wematiko ahulumende latsandzandza futsi lanemtfwalo wetinhlangotsi letehlukene temitfombolusito yemvelo yendzawo?
Emkhatsini wemiphakatsi, ema-NGO nematiko ahulumende lapho khona ema-NGO avamise kubitwa kutewuchuba lenchubo egameni lematiko ahulumende?
Tinhlelo letinyenti te-CBNRM tibandzakanya badlali bendzima labanyenti labehlukene, labasebenta ngekubambisana, futsi ngamunye wabo banemtfwalo kulenchubo Umdvwebo1. Letinkhombandlela tentelwe kusita labadlali bendzima kufeza tindzima tabo futsi basebentise imitfwalo yabo ngalokufanele: Emacembu asemaphandleni amvamisa kumelelwa tikhungo netimiso temiphakatsi letikhona, nobe sinye lesentelwe kuchuba inchubo ye-CBNRM?
Baphatselii labachuba umsebenti kuvamise kuba ngema-NGO, babonisi(emakhonsalthenthi), nobe basebenti bahulumende emsebentini lotsite, sibonelo; ichubo yemphakatsi, kutfutfukiswa kwemphakatsi nobe tinsita tetenhlalakahle. Ngaletinye tikhatsi kuba ngematiko emanyuvesi nobe tikhungo letenta lucwaningo batitfola badlala lendzima. Basebenta ngekubambisana nalemiphakatsi, kuvamise kuba sikhatsi lesidze?
Lababamabnisana nemabhizinisi angasese?
Tiphatsimandla tabomasipala Basekhaya nebeTifundza?
Ematiko ahulumende etifundza newavelonkhe?
Baphatseli labaphako kuvamise kuba tinhlangano talamanye emave letinelutsandvo lolukhulu lwekutfutfikisa tindzawo tasemaphandleni nekonga imvelo?
Letinkhombandlela tigcile kumiphakatsi, labanye labasebenta nge-CBNRM, nalabakha tinchubomgomo. Umdvwebo 1 ukhombisa labadlali bendzima nemisebenti yabo ye-CBNRM.
I-CBNRM ayisiyo yalabonga imvelo nalababukene nesimondzawo(sizinda) kuphela, futsi lemigomo ye-CBNRM ingasetjentiswa emikhakheni leminyenti. Tibonelo letimbalwa tekutsi i-CBNRM ingachumana kanjani naletinye tifundvo tekufundza nemikhakha kuniketiwe ngaphansi. Linyenti laletibonelo lisesetigabeni lesiphansi sekutfutfuka futsi tinenendlela lendze lekumele tiyihambe ngaphambi kwekutsi tibe yimphumelelo.
I-CBNRM ihambisana kakhulu nekonga imvelo, ikakhulu etimeni lapho khona imiphakatsi ibeke eceleni umhlaba kutsi ube tindzawo letivikelekile. Umhlaba uvamise kucashwa kumiphakatsi baphatseli betekonga, kepha imiphakatsi leminyenti nayo iyasifka sandla ekuvikelweni kwetindzawo letinjalo, ngesivumelwano sekuphatsa ngekubambisana. Leminye imiphakatsi seyisembili ngesinyatselo sinye ngekutisungulela indzawo yekongiwa kwetilwane netitjalo tasendle eceleni kwaletindzawo letivikelekile. Kutemahlatsi, i-Participatory Forest Management nobe i-PFM (Kuphatsa Bantfu Lababamba Lichaza Kuko) lisu lapho khona kongiwa kwemahlatsi kuhlosa kuniketa bantfu bendzawo emandla ekuphatsa imitfombolusito yemahlatsi, futsi libanikete tinzuzo letiphatsekako. Bantfu bendzawo bangafaka ticelo tetimvumo tekuvuna imitfombolusito yemahlatsi letsite, futsi kukhona timali tekubasita bativulele abo emabhizinisi lamancane.
Kutekulima, emacembu ebantfu angakha ema-cooperatives lapho khona baphatsa baphindze batsengise tilimo nobe imfuyo ngekubambisana, ngelusito lwahulumende netinkampani letilawulwa nguhulumendes. Loku kuvamise kuhambisana tetinhlelo tekunakekelwa kwemhlaba njengekutsibela kugedvuka kwemhlaba nekwentiwa kancono kwemadlelo. Ekubuyiselweni kwemhlaba, imiphakatsi lefuna umhlaba ivamise kudzinga lusito kucinisekisa kutsi umhlaba lomusha loniketiwe usetjentiswa ngalokuchubekako futsi lokukahle. Lwati lwabo ludzinga kutfutfukiswa ngetifundvo tekuceceshwa, kanye nekuyichumanisa nebaluleki lababambisene nabo kutemabhizinisi. I-CBNRM ingaba lusito lwekugcina ngemuva kwekubuyiselwa umhlaba, kujulisa tinchubomgomo temitfombolusito lechubekako nekuphatfwa kwemahlaba, kuhlelwa kwekusetjentiswa kwemhlaba nekulandzelela, kanye nekutfutfukiswa kwetikhungo tendzawo letisebentako.
I-CBNRM iphindze ihambisane netekuvakasha nekutfutfukiswa kwetemnotfo wendzawo, lapho khona imiphakatsi leminyenti, sibonelo ihlanganyele emabhizinisi nobe kuletinye tinhlobo tekubambisana nalababukene netekuvakasha. imiphakatsi ivamise kucashisa bosomabhizinisi ngetimvumo tayo temhlaba letinikwe nguhulumende, ngubani lotawutsengisa, nobe batawenta sivumelwano sekwabelana ngenzuzo nenkampani yangasese letawuba nemtfwalo wekubuketa luhlangotsi lwebhizinisi yesivumelwano, umphakatsi wona ube unakekela imitfombolusito yemvelo nekuphatfwa kwemhlaba. Indlela yekubuka tintfo ngeliso le-CBNRM iphindze ihambisane nekuphatfwa kwemitfombolusito yemanti. Imiphakatsi ingaba yincenye ye-Catchment Management Agencies, yakhe i-Water Users Associations (Inhlangano Yalabasebentisa Emanti) nobe yakhe i-Catchment Management Forums. Loku kudzinga lusito lwebaphatseli bahulumende njenge-Dept of Water Affairs and Forestry (DWAF) (Litiko Letemanti Nemahlatsi) naBomasipalati Betifundza.
Ezingeni lahumende wasekhaya, kuphatfwa kwemitfombolusito yemvelo kuyincenye lebalulekile yenchubo ye-Integrated Development Planning (IDP) (Kuhlela Kutfutfukisa Lokuhlanganisako), legunyatwe yi-Municipal Systems Act (nguMtsetfo Wenchubo Yabomasipala), futsi naku-Integrated Sustainable Rural Development Strategies (nakuMasu Ekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni Ngalokuhlanganisako Nalokuchubekako). Emaseko lamatsatfu enchubo ye-IDP ngulankha: kunciphisa buphuya; kutfutfukiswa lokuchubekako kwabomasipala; nekuphatfwa kwesimondzawo lokukakahle. Loku kuchumana kahle kakhulu nemigomo ye-CBNRM: kunciphisa buphuya; kutfutfukisa tikhungo; nekusetjentiswa ngalokuchubekako imitfombolusito yemvelo. Ngako-ke imigomo ye-IDP neye-CNRM ihambisana ngelizinga lelisetulu. Luhlangotsi lwesibili lwenchubo ye-IDP loluchumana kahle kakhulu ne-CBNRM, kulandzelela nekuhlola njalo-nje lokwakhe ema-IDP. Indlela yekufundza nekusebentisa ledzingwa yinchubo ye-IDP iyafanana nendlela yekuphatsa lokusebentisekako lekukhulnywa ngayo ku-CBNRM. Ngako-ke i-IDP iveta litfuba lekuphakama ukhombise umdlandla ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo, ezingeni lendzawo, etindzaweni lapho khona imitfombolusito yemvelo beyinganakekelwa (sibonelo, tindzawo temiphakatsi emacentselweni elidolobha netabo/emalokishi, indzawo levulekile/lekungakakhiwa lutfo kuyo emadolobheni, kanye nendzawo yemphakatsi lengaphansi kwamasipala).
Kkuliciniso lelibuhlungu kutsi kungaadli kahle nekubhedvuka kwe-HIV/AIDS kutsintsa imphilo yayo yonkhe imiphakatsi yaseNngizimu Afrika. Tinkinga tetemphilo tintsintsa tonkhe tinhlangaotsi temphilo yemphakatsi, futsi nemiklamo ye-CBNRM ayisisali ngaphandle. Nobe-nje imitamo ye-CBNRM ivamise kukhinyabetwa kakhulu tinkinga tetemphilo emiphakatsini, i-CBRNM inemandla ekuniketa imiphakatsi lusito lwangempela. Tikhungo nekubambisana lokutfutfukiselwa kusita imisebenti tinganiketa sisekelo sekubukana naletinkinga tetemphilo. I-CBNRM ingaphindze futsi yente kancono sicinisekiso sekudla nekudla kahle kwemiphakatsi, sibonelo, kuphatsa tilwane netitjalo tasendle nemitfombolusito yekufuya tinhlanti kute kube khona kukhicitwa lokuchubekako kwema-protein (takhimtimba) nekuphatsa imitfombolusito yetitjalo njengetitselo nemibhidvo yesiganga nalelinywako. Kusebentisa nekuphatsa ngekuhlakanipha imitfombolusito yemvelo kungasita imiphakatsi ikwati kuphila nencindzetelo lekhulako lebangelwa kubhedvuka kwetinkinga tetemphilo njenge-HIV/AIDS letiyibeka etikwemitfombolusito yemvelo, ikakhulu etingodvweni letitsite tekwakha emabhokisi ebafi, tinkhuni letibaswa ngemingcwabo, kanye netitjalo letelapha tinkhomba talesifo. Kwekugcina imitamo lesebentako ye-CBNRM ingasusa incindzetelo yetetimali nalokunye kucindzeteleka emindenini. Kuhlomisa emalunga emiphakatsi ngemitamo ye-CBNRM ngulenye yetindlela tekusita imindeni ikwati kubukana netinkinga tetemphilo.
Kutemfundvo, i-CBNRM sicalo/imphendvulo lenhle kakhulu kutemfundvo lesisekelo yebantfu labadzala. Bantfu lababandzakanyeka kumitamo ye-CBNRM badzinga kuceceshwa kute bente kancono emakhono abo ekubala nekwati kufundza nekubhala. Ngisho nasezingeni lesikolwa i-CBNRM ingafakwa ngalokwakhako etinhlelweni tetifundvo temakhono ekuphila, imetamatiki, ibhayoloji nesayensi. Loku kungasebenta kakhulu etikolweni tasemaphandleni, lapho khona bafundzi ngemphumelelo lenkhulu babandzakanyeke etinhlelweni te-CBNRM tekulandzelela nekuphenya. Tikolwa tasemaphandleni nabothishela bangulababambisene kahle kakhulu ne-CBNRM ngekuniketa tindzawo temihlangano nemihlanganotikolwa, baniketa takhiwo netimiso tekuchumana, futsi bafaka neligalelo lemakhono lalivelakance njenge kubala nekufundza nekubhala lekumatima kukutfola etindzaweni tasemaphandleni.
I-CBNRM ingaphindze inikete litfuba labatsintsekako labasengcupheni, sibonelo bomake nalabaphuyile basemaphandleni, kutsi babeke imibono yabo futsi bavakalise naloko lokubakhatsatako. Loku kungenca yekutibandzakanya kwe-CBNRM, kepha futsi kungenca yekutsi tincenye letinyenti te-CBNRM tinguletivusa lunako kakhulu kutincenye temphakatsi letiphuye kakhulu naletisengcupheni.
Ematiko lamanyenti ahulumende anetinchubomigomo letenele tekubukana nebudlelwano emkhatsini yebantfu, buphuya nemitfombolusito yemvelo emiphakatsini (CBNRM). Nobe kunjalo, kunekusilela lokubonakalako kwekuchazwa kuphumelelisa lokuphatsekako kwetinhlelo te-CBNRM emkhatsini webaphatseli netinhlangano letibukene naletinchubo. Ngako-ke kuphindze futsi kubekhona, kungabambisani emkhatsini weMatiko nalabanye badlali bendzima emikhakheni leyehlukene, esikhatsini lesinyenti. Basebenti labatinyenti abavisisi kutsi i-CBNRM imacondzana nani nobe banemibono leyehlukene kutsi kumele iphunyeleliswe kanjani.
Kwengeta, kungenteka kutsi bantfu emikhakheni leminyenti leyehlukene abacapheli/ababoni kutsi umsebenti labawentako uyincenye yendlela lebanti yekutfutfukisa lengena ngaphansi kwaleligama-CBNRM. Letinkhombandlela ticondze kucacisa kutibandzakanya netindzima tebasebenti bahulumende nalabanye kutinchubo te- CBNRM.
Umbiko waphambilini lobhalweUmbiko losesikhatsini wemitsetfo netinchubomgomo leseka tinhlobo tetinhlelo tekuphatfwa kwemitfomblusito yemvelo lesemiphakatsini-(CBNRM) yaseNingizimu Afrika1 wakhombisa kutsi kunetinchubomgomo letenele tekukhomba i-CBNRM indlela, kepha wagcina ngekutsi: kunesidzingo sekwenta imikhombandlela lehlanganisa ematiko yekubukana nebantfu le ngekwemlandvo bebancishwe ematfuba labaphatsa imitfombolusito ngekubambisana, futsi labanelwati lwemasiko labangenta ngayo ligalelo enchubeni yekuhlela nekuphatsa (Likh. 28). Tinkinga ekuphumeleliseni i-CBNRM taholela ekubeni khona kwalomculu wetikhombandlela?
Kunika bonkhe labatsintsekako kuvisisa lokwabelwanako kwenchubo ye- CBNRM, loko kusho kutsi.
Tindzima letidlalwa ngulabatsintsekako nemitfwalo yabo ku-CBNRM.
Kulandzelwe indlela yekutiphatsa?
Kukhuliswe ematfuba emiphumela leyimphumelelo etinhlelweni te-CBNRM.
Nobe kunjalo, kute siciniseko sekutsi imiphumela yayo yonkhe imitamo ye-CBNRM lelandzela letinkhombandlela itawuba yimphumelelo. Inhloso lebalulekile kutsi letinkhombandlela, nekuvisisa kwetfu kancono i-CBNRM, kungaholela ekuphumeleleni futsi kunciphise ematfuba ekungaphumeleli kwemitamo.
Lwati lolunyenti selutfoliwe ku-CBNRM, kuvelonkhe, etifundzeni kuto tonkhe tifundza temave eSADC nakumhlaba wonkhe, kuleminyaka lengu-10 leyendlulile, futsi lokunyenti kwaloko kutsetfwe kwasetjentiswa ekushicileleni letinkhombandlela. Imininingwane lebanti macondzana netenchubo te-CBNRM ticokelelwe bacwaningi nalabanye, naloku futsi kufake ligalelo. Akukakhoneki kufaka yonkhe imininingwane lekhona. Lokugcizelelwako-ke kumacondzana nalesifuna kukwati ngempela, kanye futsi nalesikudzinga ngempela, kute sente i-CBNRM isebente kancono?
Umphumela lobaluleke kakhulu watinkhombandlela kutfola kubambisana lokukhulu emakhatsini webantfu bendzawo, indzawo, sifundza sendzawo, hulumende wesigodzi nesifundza, labasita nemikhakha yemabhizinisi angasese.
Letinkhombandlela tentelwe kukhomba indlea nekusita bonkhe lababandzakanyekako ekuphumeleliseni imitamo ye-CBNRM. Imikhakha leminyenti leyehlukene iyabandzakanyeka, nobe itsintfwa yimiklamo yeluhlobo lwe- CBNRM.
Kuloluhlobo kutawugcilwa kakhulu kulabo lababandzakanyekako labaphansi, sibonelo, njengemiphakatsi, lababachuba luhlelo, tikhulu/basebenti, nobe labasebentako, nakulabakha tinchubomgomo futsi. Labanye labatsintsekako njengebaphi nemikhakha yangasese itawutfola lomculu ulusito lolukhulu. Kucondvwe kucaciswa tindzima letidlalwa ngulabatsintsekako nemitfwalo yabo?
Tigaba letehlukene taletinkhombndlela tiniketa bantfu emikhakheni leyehlukene imininingwane lebalulekile letawubasita ekudlaleni kahle kakhulu tindzima tabo. Sigaba sekucala sikhuluma ngemigomo jikelele netinselele letihambisana nawonkhe muntfu losebenta ku-CBNRM. Esigabeni sesibili, kuchazwe tinchubomgomo talamacembu lamakhulu lamatsatfu ladlala indzima: imiphakatsi, labasebentako nalabancuma tinchubomgomo.
Letinkhombandlela kumele tinikte luhlaka loluhle lwako kokubili kuhlela nekulandzelela tinhlelo te-CBNRM. Loku kutawuba lusito kakhulu kusigaba sekucala sanobe ngumupgi umklamo, nakusentiwa kuhlela kwekucala. Njengobe umtamo ngamunye wehluke ngendlela lotfutfuka ngayo, kuyakhonakala kukhombisa indlela sinyatselo ngesinyatselo senchubo yonkhe. Nobe kunjalo, ngekusebentisa letinkhombandlela esigabeni sekuhlela, kanye futsi nekulandzela indlela yekuphatsa lokusebentisekako, lemininingwane lapha kumele ikhombise kufaneleka imphilo yonkhe yemklamo?
Umkhombandlela nganunye, lohambisana nesimo losebenta kuso, ungabuta lombuto: Ingabe silubuketa kahle ngalokufanele loluhlangotsi eluhlelweni lwetfu lwekuphumelilsa?
Uma ngabe usesigabeni lesisesephansi sekuphumelelisa umklamo we-CBNRM, ungatisebentisa letinkhombndlela ngekubuta utsi: Singalubuketa kanjani loluhlangotsi eluhlelweni lwetfu lolutsite?
Etigabeni takamuva, letinkhombandlela tingasetjentiselwa kusita kulandzelela nekuhlola ngekubona tici letifaka ligalelo ngalokwakhako nangalokungakhi kumiphumela yemklamo. Lapha ungabuta utsi: Ngutiphi tici letibanga tinkinga letinkhulu yini lesingayenta kute sente simo sibe ncono?
Nobe akusiyo yonkhe imininingwane lengahambisana nesimo sakho kutawusita kakhulu kufundza ngetindzima letidlalwako nemitfwalo yalabanye labatsintsekako lenisebentisana nabo.
Imigomo timiso letibalulekile lekumele tilandzelwe nakuphunyelelilswa i-CBNRM. Titikhombandlela leticondzisa kucabanga netento tetfu.
Bantfu bayachubeka basebentisa ematfuba lamanyenti lehlukene ekutiphilisa. Bayalima, bayafuya, batsengisa emacandza, benta imisebenti yetandla, basebentisa emandla abo/bayatisebentela, bakha titjalo temitsi yekwelapha, basika tjani bekufulela, bacokelela lokudliwako elwandle, baniketa tinsita tebavakashi, nalokunye lokunyenti.
Linani lemitfombolusito yemvelo ayihlali injalo kuphela, kepha iyangeteka, ngekuphatfwa kahle.
Kunetimiso tendzawo futsi tiyaphunyeleliswa. Inhlangano yekuphatsa yendzawo isebenta kahle futsi inaka umsebenti wayo. Isebentisana nemalunga emphakatsi nalesebentisana nebangaphandle kucinisekisa kutsi imitamo ye-CBNRM izuzisa bantfu nemitfombolusito yemvelo.
Bantfu baklonyeliswa kahle ngemitamo yabo yekunakekela imitfombolusito yabo. Bagcina lekota labavumelene ngayo kutsi batawuyisebentisa, batfola intsengo lenhle yasetimakethe ngemikhicito yabo, futsi matentela imali leyengetiwe ngekwenta imisebenti yabo kuletinye tindzawo. Tingadzi temphakatsi tigadza lihlatsi, siganga setjani nobe lidamu kute bavimbele bantfu bangaphandle kutsi bangatsatsi titjalo netilwane.
Lemitsetfo iyabuketwa futsi kwentiwe nesiciniseko sekutsi iyagcinwa, futsi bantfu baniketwa lilungelo nemtfwalo wekutitsatsela tabo tincumo ngekusetjentiswa kwemitfombolusito yabo. Tikhatsi tekuvuna nobe kusebentisa imitfombolusito incunywa ngumphakatsi ngekwelulekwa bocwepheshe.
Umphakatsi usebentisana ne-NGO yendzawo levisisa kahle simo setenhlalo nemasiko, futsi lenebukadzebona ekuphatfweni kwemitfombolusito kulendzawo. Indlela yabo yekubuka tintfo yekwabelana ngelwati lwabo nekukhutsata umphakatsi kufaka ligalelo lebukadzebona nekuvisisa kwawo.
Bantfu emphakatsini labanemtselela lobanti, buholi bendzabuko nemadvodza lamadzala, batinikele ngekweliciniso ekwenteni siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uzuza ngekulinga ngendlela lekungakhonakala ngayo. Basebenta kamatima ekwenteni siciniseko sekutsi emalunga lanemandla akengameli agodle lenchubo. Wonkhe muntfu uyabona kutsi bobani bantfu labanemtselela.
Kuphumelelisa i-CBNRM kuvamisa kuhlangabetana netinselele letinyenti. Letinye tato tetayelekile kumitamo ye-CBNRM.
Lindzela kwehlukana nemehluko kumunye.
Ungatisebentisi letikhombandlela njengobe tinjalo (sengatsi ngutona tona kute lokungengetwa). Bani ngulovumako kuhlola kutsi iyasebenta yini futsi ufake ligalelo ngekusebentisa lokusebentisekako. Kepha caphela kudlobhadlobha usanganise wonkhe muntfu.
Lidzela kungcubutana kwendzawo. I-CBNRM ngalesinye sihatsi ifana kancane netingucuko letingukhukhulelelengoco, ngako-ke ungamangaliswa kungcubutana. Kepha yetama kubonela embili ngekulandzelela kahle bese futsi wetama kukuvikela loko.
Nyatsela kancane macondzana nemandla endzawo. I-CBNRM iluhlelo lolusobala lwenkholelo yekutsi bonkhe bantfu bayalingana futsi kumele babe nemalungelo nematfuba lalinganako. Angeke ivikeleke ekubeni ingesabisi labanye. Ngaletinye tikhatsi loku akuvimbeleki kodvwa yetama kukuvikela uma ungakhona.
Kutawubakhona tinkinga letingeke tivikekeleke kutsi tingabikhona. Inselele kuchubeka ukhutsate bonkhe labadlala indzima kuletikhatsi letimatima.
Caphela emandla ekungahambi kahle. Nangabe kukhona lokungahambi kahle kuyinye incenye lalemitamo, kubakhona ingoti yekutsi onkhe emandla nemitamo kulomklamo ibhekiswe ekulungiseni leyo nkinga, kuvamise kutsi kungabe kusanakwa letinye tinhlangotsi talomklamo letichubekako futsi letiyimphumelelo?
Bantfu, ngekwemvelo batsandza kudla ngaloludzala, futsi kuvamise kwaliwa imibono lemisha, nobe ingabukeka imihle kulabo labete nayo. Ungamangali uma kutsatsa sikhatsi lesidze kutsi imibono lemisha yemukeleke, nobe ngabe loku akwenteki?
Lungela kwemukela kugcekwa nekubekwa licala ngalokungafanele. Bantfu emiphakatsini lebandzakanyekako kumiklamo ye-CBNRM bavamise kukhulunywa kabi futsi bagcekwe, imvamisa bagcekwa ngulabo labangekho kulomklamo. Kugcekwa lokunjena kungawacedza emandla, futsi sikhatsi nemandla lamanyenti ayamosheka, yetama kulwa nako. Yemukela liciniso lekutsi loku kutawenteka, futsi ungakuvumeli loku kwentele phansi lomsebenti lomuhle lowentiwe nguwe nalabanye.
Shiya sikhala setindlela tekutiphilisa letehlukahlukene. Bantfu basemaphandleni badzinga tindlela tekutiphila letehlukene, futsi emakhaya lamanyenti asemaphandleni asebentisa emachinga ekutiphilisa lamanyenti. Loku kubavikela ekubeni sengcupheni nekungabi nesiciniseko.
Yati kutsi bantfu bajabulela imitfombolusito yemvelo ngetindlela letehlukene. Labanye bacabanga ngemagugu etemnotfo, labanye ngemagugu etemasiko, kantsi njalo labanye ngemagugu ekonga. Ungatsatsi kalula ucabange kutsi bantfu bendzawo bahlala njalo banemachinga futsi bacabanga ngetebhizinisi ngakuvakalako. Futsi ungabalindzeli kutsi bahlale njalo bacabanga ngemagugu langasiwo emali ngendlela bahleli betekonga labawabeka kumacembu nobe kubudlelwano betilwane netitjalo.
Khutsata bantfu labanemakhono lehlukene bafake ligalelo. Hlanganisa tinhlobo letinyenti telwati nemakhono ngendlela lekungakhoneka ngayo. Yenta siciniseko sekutsi tinkho tinhlobo temacembu timelelwe emphakatsini. Bomake babasebentisi lababalulekile bemitfombolusito yemvelo, futsi banelwati lolunyenti nemakhono labangafaka ligalelo ngawo. Yenta siciniseko sekutsi kunesikhala sabo.
Phakamisa lwati lwemasiko futsi ukhutsate kwehluka hlukana ngekwemasiko. Kwehluka hlukana ngekwemasiko kuchumene ngco netinhcubo tekwehluka hlukana kwemikhicito, kutsatsa tincumo nekutfutfukiswa kwetikhungo, futsi kumele kukhutsatwe.
Gcina kuchumana emkhatsini wemalunga wasemaphandleni newasemadolobheni. Lokuchumana kubalulekile, kokubili ngetemnotfo nangetenhlalo.
Ngenisa emachinga ekuphatsa letentelwe kamhlophe kutsi tintfo tihambe kahle, kwehlisa ngenhloso bumatima.
Yenta siciniseko sekutsi imitfombolusito ingatsengiseka lengaguculwa yentiwe imali nobe tinzuzo letiphatsekako, nekutsi futsi bantfu bayevisisa bakubone lokulamagugu.
Nakekela futsi uvikele imitfombolusito. Uma sekute i-CBNRM. Yenta kubekhona timiso letilawula kutsi ngubani losebentisa yiphi imitfombolusito, kuphi. Yenta siciniseko sekutsi bayahlawuliswa labo laphula letimiso. Gcila kutindlela tekutiphatsa letesekwa nguwonkhe muntfu.
Yenta lisu leliliciniso lekuphatsa imitfombolusito.
Landzelela kusetjentiswa netimo temitfombolusito. Labasebentisa imitfombolusito lucobo lwabo nelabanye emphakatsini kumele babandzakanyeke ekwenteni lichinga lekulandzelela kanye nekulandzelela.
Landzela indlela yekuphatsa lesebentisekako. Beka imigomo, landzelela simo semitfombolusito futsi uncume lokutawentiwa nakunetinkhomba tekucaphelisa.
Sisa incenye lebonakalako yanobe ngutiphi tintalo emuva ekuphatfweni kwemitfombolusito.
Tfutfukisa kuphatfwa kwemitfombolusito. Cecesha futsi ulandzelele bantfu labafanele, kubenta bakhone kutsatsa umtfwalo wekulawula kusetjentiswa kwemitfombolusito.
Cabaangi utsatse kalula kutsi tinzuzo temitfombolusiti yemvelo titawuvele-nje tiholele ekuphatseni lokunemndlandla nekulawulwa bantfu bendzawo.
Kholelwa ekutsini i-CBNRM isho kucekisa kwenta kutsi umtsetfo ugcinwe?
Sebentisi umgomo wekucaphela (kuncono kuphepha kunekuncesitelwa) njengesizatfu sekutsi ungenti lutfo.
Yenta siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uyati kutsi nguyiphi incenye lekumele ayidlale kulomtamo, futsi yini lokungumtfwalo wabo. Bambani imihlangano njalo-nje kuciniseka kutsi wonkhe muntfu uyati kutsi kumele afake ligalelo kanjani kulomtamo, futsi wenta loko lokuvunyelwene ngako. Sheshani nente umtsetfosisekelo.
Yakha tinhlangano tendzawo. Kucinisekisa buniyo bendzawo, libandla leliphetse kumele liphatse futsi litsatse tincumo. Lelibandla litawudzinga kusekwa nekuceceshwa futsi kute esikhatsini lesinyenti lente umsebenti walo. Titawudzinga kuhlale likhutsatwa njalo futsi tesekelwa. Ngaletinye tikhatsi uma ngabe kunetinkinga letimatima, kungadzingeka kubekwe letinye. Kuncono usebentise tinhlangano lesevele tikhona kune kutsi wakhe letinsha. Kepha tsatsa tincumo letiphilako ngaloku futsi ungabeki engcupheni imigomo ye-CBNRM nangabe tinhlangano letinsha tibalulekile.
Yenta siciniseko bameleli ngulabasemtsetfweni, futsi abakatibeki. Bameleli kumle babonisane futsi bunikete umbiko emacembu labawemelele, futsi kumele banikwe sikhatsi sekwenta njalo.
Yenta siciniseko sekutsi kunemholi nobe shampeni kanye nelicembu lelisebentako lemsebenti ngamunye lomkhulu lowentiwako nobe luhlangotsi lolungumtfwalo walo. Nakekela ukhulise boshampeni labasha nema-stewards labakhulumela basebenti kumanyonanefutsi unakekele labavele bakhona?
Lungisa kubandlulula lokungafaneli emphakatsini. Yetama kuhlangabetana netidzingo nekuvikeleka kwesikhatsi lesidze kwalabo labaphuye kakhulu. Beka timiso leticacile kucinisekisa kutsi wonkhe muntfu uyahlanganyela. Yenta siciniseko sekutsi emavi alabaphuye kakhulu nalabo labangakwati kutikhulumela, ikakhulu bomake labaphuyile, bayalalelwa.
Hlosa kutsi ekugcineni unikete incenye nobe onkhe emandla, kulabasebentisa lemitfombolusito cobo lwabo, uma sebaceceshiwe batfola emakhono lafanele. Kepha ciniseka kutsi kute lodlala indzima wendzawo losele ngaphandle.
Beka timo leticacile lekumle bahlangabetane nato labadlala indzima ngaphambi kwekutfola emalungelo emhlaba nemitfombolusito. Loku kufake eluhlelweni nobe kumtsetfosisekelo. Tfola lusito lwangaphandle lwetebungcweti nelwemtsetfo uma ngabe kunetidzingo.
Nika bantfu kuvikeleka nemalungelo esikhatsi lesidze emitfombolusito nemhlaba. Bantfu badzinga kwati kutsi beme kuphi nekutsi futsi yini lengonakala ngaphambi kwekutsi basebentise sikhatsi nemali ekuphatseni imitfombolusito yabo.
Yenta siciniseko sekutsi bantfu bayati ngaletinye tikhungo letisebenta emazingeni lehlukene. Bantfu kumele bati ngetinchubomgomo tahulumende netivumelwano temhlaba letingabasita nobe tibe nemtselela kumitamo yabo. Kumele bavisise kutsi kufaka kwabo ligalelo kungena kanjani kulenhlangano lebanti ye-CBNRM kulelive, eNingizimu Afrika, nasemhlabeni wonkhe jikelele.
Buka kusimama nemtselela webaholi bendzabuko. Umphakatsi kumele uncume kutsi ngabe baholi bendzabuko bamelelwe nobe cha.
Cacisa emalungelo emphahla yendzawo. Cacisa kutsi ngubani lonemalungelo, ayiphi imitfombolusito netindzawo, nekutsi futsi ayini lawo malungelo nemitfwalo.
Faka akhatsi tikhungo tendzawo netemdzabu kanye netinchubo tendzawo kuyo yonkhe inchubo. Lwati lolungakahleleki, njengalolo loluhlelekile kumle luhlolwe ngaphambi kwekutsi lwemukelwe ngalokuphelele. Yetama uvisise imehluko emkhatsini wekukholwa netinchubo telwati talabadlala indzima.
Bona kukhona kutfutfuka kwetikhungo lokuhamba kancane futsi lokuyinchubo lelukhuni eminyakeni lengaba lishumi. Inchubo lenjalo idzinga kusekwa sikhatsi lesidze futsi lesichubekako. I-CBNRM ivamise kufaka ekhatsi tingucuko letinkhulu tetepolitiki netemasiko; loku kutsatsa sikhatsi.
Tiphatsimandla tendzawo kumele tisungule emacembu ekusebenat e-CBNRM, lamelelwe yimikhakha lehlukene lokufaka ekhatsi nemkhakha longakahleleki, latawuba nemtfwalo wekuhlelela nekuphumelelisa imiklamo ye- CBNRM ezingeni labomasipala.
Sungula licembu le-CBNRM lavelonkhe lekusita. Lelicembu kumele limelele i-CBNRM etinchubeni tavelonkhe letibukana nemtsetfo wetesimondzawo nenchubomgomo, kanye nekuniketa lusito lwetebungcweti kubasebenti betifundza nalabasebentela ngaphandle.
Faka ekhatsi tifundvo tekucecesha te-CBNRM kutinhlelo tekucecesha tetiphatsimandla telitiko netendzawo.
Buki ubeke etulu bukhoni betinhlangano temphakatsi kwenetisa imisebenti yato yekuphatsa.
Bukeli phansi indzima lebalulekile yebuholi bendzabuko nekumelelwa.
Bukeli phansi sidzingo sekutfutfuka lokuchubekako kwenhlangano.
Caciseleka ngalokulindzelekile nalokudzingeka kulomtamo. Tfola umbononchanti ngalokulindzelwe bantfu, kepha ube neliciniso ngetinzuzo lekungenteka tibe khona.
Hlelela tinhlobo letehlukene tetinzuzo, sibonelo, tikhatsi lesifisha nalesidze, letiphatsekako naletingaphatseki.
Yenta siciniseko sekutsi tinzuzo ngco ticatsaniseka kahle netindleko kubantfu bendzawo labongako futsi baphatse imitfombolusito. Yenta siciniseko sekutsi kunembuyiselo kubo kunikela umhlaba, nesikhatsi sabo ku-CBNRM kunaletinye tintfo.
Kumele kube nemakathe yemkhicito walomklamo.
Yenta kubekhona emakhono ekuphatfwa kwendzawo, kuphatfwa kwetimali nemakhono etebhizinisi.
Bona kutsi tinzuzo letivela ku-CBNRM angeke tisombulule tonkhe tinkinga emphakatsini.
Yenta siciniseko sekutsi kunetinzuzo tesikhashana, kugcwalisa sikhala ngaphambi kwekutsi kucale kuvele tinzuzo letinkhulu. Kumiklamo ye-CBNRM, kuvamise kudzingeka umsebenti lomkhulu ngaphambi kwekutsi ucale kutfola tinzuzo. Khulumisana baphatseli laphako macondzana netindleko tekuchuba umsebenti kute kwentiwe kucedvwe sigaba sekucala semklamo?
Labo labatinikela kakhulu nobe labanikela kakhulu kumele bazuze kwendlula labanye.
Cinisekisa bantfu tinzuzo letitsite letingesito tetimali njengekusekwa nekuvikeleka ngetemtsetfo kwetindzawo ekusatjisweni kwangaphandle, kusekwa ngekwebungcweti, ngetimali, nangekwetipolitiki kwemisebenti yekuphatsa yebantfu bendzawo kwakha emakhono lokuchubekako kwemiphakatsi yendzawo, kubasita kuphatsa kahle tindzawo nemitfombolusito yabo; tinsita tekuchuba umsebenti; kufinyelela kutimalimboleko naletinye timali/imphahla yekucala ibhizinisi; kusitwa ekukhulumisaneni nemikhakha yangasese.
Cali i-BNRM lapho khona kute imakethe lechubekako yemitfombolusito lengenisa imali.
Tsembeli kubaphi besikhatsi lesidze kutsi bakulungisele emabhuku etimali.
Cabangi nge-CBNRM uma kucaca kutsi imibono netento tebaphatseli bahulumende abayeseki imigomo ye- CBNRM.
Cabangi-nje kutsi bantfu bendzawo bacabanga ngemagugu emali njengendlela bahleli bekonga labawabeka kumacembu nobe kubudlelwane emkhatsini wetilwane netitjalo.
Cali ungenise umtamo wesikhatsi lesifishane.
Kunetinchubomgomo nemitsetfo lesebentako, iyasetjentiswa futsi umtsetfo undluliselwa ezingeni leliphansi lapho kunebukhoni khona.
Yenta inchubo yenchubomgomo ifake ekhatsi, isebentiseke futsi ibe ngulengakhona kuguculwa. Bandzakanya imiphakatsi esigabeni esigabeni lesisesephansi nobe sekucala sekwakhiwa kwenchubomgomo. Kufanele kukhoneke kutsi tinchubomgomo tingasetjentiswa futsi tipolishwe uma tisetjentiswa.
Imiculu yenchubomgomo kumele kube lula kuyivisisa futsi kube lula kungena kuyo. Gcina tici letibalulekile tibe lula.
Ncuma tinchubomgomo tavelonkhe netifundza letibanti, letingakha sisekelo lekungakhelwa etikwaso timiso tendzawo.
Hlanganisa tinchubomgomo tendzawo netinchubo te-IDP futsi ufake ekhatsi tiphatsimandla tendzawo.
Sisa kuphunyeleliswa ezingeni leliphansi kakhulu, lahulumende lapho kunemakhono khona: tikhulu nobe basebenti belizinga leliphansi kumele baceceshelwe kuniketa lusito ekulungiselelweni kwetiphakamiso temklamo, ngumphakatsi.
LiTiko ngalinye kumele lilandzelele kuhambisana nemtsetfo, tinchubomgomo, netivumelwano tendzawo. Kufanele futsi balandzelele dvute umsebenti umsebenti webasebenti bematiko.
Tinchubomgomo kumele tibe nematinyotijezise. Tinhlawulo nalokunye kunklinywa kumele kuye ngekuya ekuciniseni sitilobho uma ngabe kuphulwa timiso. Vumela basebenti labaphansi basebentise kucabanga kwabo uma ngabe kusetjentiswa umtsetfo. Simo ngasinye sehlukile.
Beka timo leticacile tebantfu bendzawo ngaphambi kwekutsi emandla langamele imitfombolusito yemvelo aniketwe bona. Loku kufaka ekhatsi: kuba nesiphatsimandla sekuphatsa lesikhetsiwe lesisebentako; sungula intfo/inhlangano lesemtsetfweni njenge-Trust, i-Common Property Associate nobe i-Section 21 company tinkampani letingaphansi kwa-section 21; khombisa bukhoni bekuphatsa lubusezingeni leliphansi; kuba nendlela yekulandzelela lesebentako. Bekela lusito lwangephandle lwetebungcweti kusita imiphakatsi isungule loku.
Sungula sikhwama se-CBNRM sekucecesha, kute kuhlale njalo kutfutfukiswa emakhono ebasebentisi bendzawo kute batiphatsele imitfombolusito yabo, nayalabanye badlali bendzima bendzawo, lokufaka ekhatsi tiphatsimandla tabomasipalati, kute bahlale bayincenye yalenchubo.
Susa imicabo emkhatsini webaphatseli, nobe yakha emachinga ekwephula lemicabo. Umphatseli ngamunye kumele icacise indzima layidlalako ekusetjentisweni kwemhlaba ngalokuhlanganisiwe, futsi acaciseleke kutsi utawuyidlala njani indzima yakhe. Baphatseli kumele basungule tikhala temsebenti telikhetselo te-CBNRM emazingeni lehlukene, futsi banikeke loku kuceceshwa nelusito lwetimali lolufanele. Kumele kusungulwe emacembu ekusebenta e- CBNRM ebaphatseli labehlukene emazingeni avelonkhe newetifundza.
Votela kusekwa kwe-CBNRM ezingeni lekuphatsa lelisetulu neletepolitiki emkhakheni wahulumende newangasese. Kubalulekile kuba nemachinga ekulwa nekuzabalaza kwalabanye basebenti labangafuni umbononchanti nemigomo yetinchubomgomo ye-CBNRM. Ngaphandle kwekusekwa ngulabakhulu, imicabo levimba tingucuko iba matima kakhulu kuyephula.
Tfola imininingwane lefanele ngaphambi kwekusayina tivumelwano letihlelekile. Tivumelwano tekwabelana ngemnotfo nekusebenta kwebudlelwano betilwane netitjalo, kuphatsa ngekubambisana, nekwendluliswa kwemhlaba nalenye imphahla kumele kungangabateki.
Tfola tinchubomgomo letitawenta imiphakatsi ikhone kukhulisa tinzuzo tetimali te-CBNRM. Yenta siciniseko sekutsi kunekuhambisana kuloku.
Niketa tinkhombandlela kutimboni kute titfole imikhicito yetilwane netitjalo leyehlukahlukene, ngekubambisana nemiphakatsi yendzawo. Sebentisana nemayunitsi lakhona labuketa kutfutfuka kwemabhizinisi emiphakatsi.
Gcili kakhulu ekuhleleni lokunemachinga lokusinyatselo nekuphatsa umklamo. Kudzingeka inchubo jikelele, lefaka ekhatsi titfo letinemandla lamakhulu.
Lweli kutsi kube nebunye: tinkhombandlela kumele titfole kusimamama emkhatsini wekuniketa sikhala sekugucuka futsi icinisekise kutsi kunekufanana, timiso letifananako, nematemu lafananako.
Boni imiklamo njengaletimele, njengaletiphetfo; ungamane uyibuke njengetitfo teluhlelo lwe-CBNRM lehlangene lechubekako kumazinga esigodzi, sifundza newavelonkhe.
Yenta siciniseko sekutsi kusebenta lokusezingeni lelisetulu, lokungadzingi kusebentisa emandla lamanyenti kutfolakala kalula. Loku akungabi kuphela emazingeni ekucala emitamo kepha naseluhlelweni lwesikhatsini lesidze. Kusebenta kungentiwa ngulekubanjiswene naye lotimisele ngendlela ye-NGO, lekuboniswana naye nobe litiko lahulumende?
Yakha umbononchati welikusasa. Bese nivumelana ngenchubo, leyesekelwa ngubo bonkhe labadlala indzima, kusebenta kucondvwe kulenchubomgomo.
Hlala uchumene njalo nalenchubo, futsi usebentise sitayela nemandla elusito lwayo njengobe imitamo iyagucuka.
Sebentisa tinsitakufundza letibukwako. Imidvwebomabalave, emavidyo, titfombe nekungenela luhambo lwetemfundvo kubalulekile kubo bonkhe badlali bendzima, hhayi-nje kuphela bantfu labangakafundzi.
Naka kakhulu imehluko yelulwimi nemasiko emkhatsini walabadlala indzima. Badlali bendzima labehlukene kumele batetfule ngekukhululeka basebentisa tinongo tenkhulumo, futsi esikhatsni lesinyenti loku kutawudzinga kuhunyushwa.
Gwema imilayeto lengavakalisa kutsi labanye bantfu nobe emacembu angetulu kwalamanye. Loku kufaka ekhatsi ligama lemtamo, emagama lanikwe boshampeni labatsite, netinkhomba tetimphawu sibonelo, indzawo yekuhlala, kudla nendlela yekuhlala, timphahla letigcokwa bachubi beluhlelo nebasebenti, lulwimi lwemtimba, nekwekutfutsa lokusetjentiswako?
Khutsata bachubi beluhlelo babe ngulabasemkhatsini nebaceceshi futsi.
Nika bantfu bendzawo litfuba lekuchuba luhlelo bachube tinchubo tendzawo njengemihlangano yemakomidi lamancane nemacembu ekusebenta.
Gcina luchumano nebachubi beluhlelo labasebenta kuletinye tindzawo. Kuvamise kuhlangabetwana netinkinga letifananako etindzaweni letehlukene.
Caphela kutsi kukhuluma-nje ngekutibandzakanya kutawenta bantfu balindzele lokutsite. Loku akugwemeki, kumele kulungiswe kusukela ekucaleni. Tifundvo tekuceceshwa tivamise kwenta bantfu balindzele kutfola umsebenti.
Lindzela kuhlala ubandzakanyeka ngaso sonkhe sikhatsi.
Hlanganisi imiphakatsi ndzawonye; loku kuholela ekucabaneni. Imiphakatsi iyatatisa iphindze ingatatisi ngaso sonkhe sikhatsi, futsi yonkhe imiphakatsi inemacembu lamancane lenetidzingo netifiso letehlukene?
Ndlulisi bachubi beluhlelo masinyane-nje uma bakhombisa imiphumela.
Ngabulali buholi bendzawo ngekuchuba luhlelo ngalokunemandla.
Lindzela loko kunobe ngukuphi kwendliswa kwemandla, kunengoti yekutsi kuvele emacembu lamasha etifundziswa, latawusebentisa lamandla kutsi kuzuze wona. Loku kungenteka kumakhansela ahulumende wasekhaya, nobe ezingeni lemphakatsi emakomidini lamakhulu etinhlangano temphakatsi.
Yenta tindlela tekulwa nekutitsatsela emandla kumtsetfosisekelo yemitimba leminyenti lephetse.
Tfola baholi labehlukene bemisebenti lehlukene. Loku kusabalalisa indzima yekuhola futsi kwente emandla alingane.
Yenta siciniseko sekutsi labamelele umphakatsi basemtsetfweni abakatibeki bona ngekwabo. Yakha emitimbeni lephetse umtsetfosisekelo wekutsi bameleli kumele babonisane nemacembu labawemelele. Bameleli kumele banikwe sikhatsi sekwenta njalo.
Tfutfukisa tinhlobo letibanti tebameleli. Tinhlangano tendzawo kumele timelele kwehlukahlukana kwebantfu bendzawo nemacembu, futsi kumele bacabange nangekwehlukana lokukhona emphakatsini lotsite kanye futsi nekwehlukana lokusemkhatsini wabo.
Bukana nekushayisana kwetintfo letitsandvwako phindze futsi ubukete timfuno netidzingo letehlukene emphakatsini. Yenta siciniseko sekutsi labadlala indzima bayayati i-ajenda nemigomo yabo kutsi yini.
Nika bantfu bendzawo emalungelo etemtsetfo lanemandla etikwemitfombolusito kute bakwati kusebentisa umtsetfo kuvikela imitfombolusito yabo kubantfu bangephandle.
Caphela bosomabhizinisi labangetsembeki. Lokungavumelani, kutinhlangotsi totimbili nangaphandle kwemphakatsi, kukhonjiswe njengalokubangela kusongelwa lokukhlu ekuphatfweni kahle kwemitfombolusito ezingeni lemphakatsi. Laba bantfu bavamise kuba nemandla, esikhatsini lesinyenti abanaki timiso nekulawula, futsi bangavamisa kutsatsela phansi kusebenta kahle kwetikhungo temphakatsi.
Tfola imininingwane yetemlandvo lebanti, kute uvisise imizabalazo yetepolitiki leyendlula neyamanje nemilandvo yetepolitiki nemasiko.
Lindzeli kutidzela nelubumbano lolukhulu emiphakatsini yasemaphandleni kunalamanye emacembu?
Tsatsi luhlangotsi ngalokusobala emizabalazweni yemandla; tinhlangano tendzawo tingagucuka-nje eteni/ebaleni.
Tsatseki ngekuphumelela kahle kakhulu esigabeni sekucala.
Hlosa kwabelana kulawula nemtfwalo. Kutsatsa sincumo ngekuhlanganyela, nekwendluliswa kwebuphatsimandla tisekelo te-CBNRM kusho kuyekela nekwendlulisa emandla. Loku kuvamise kuholela kumiphumela lengakacatjangwa nobe lebeyingakacondvwa. Lena ayisiyo lengaba ngulemibi kakhulu kunalena beyihloswe ekucaleni, kepha kungaletsa inselele kulabo labatayele kulawula timo?
Hlola futsi ulandzelele ngaso sonkhe sikhatsi. Kuhlola kumele kubukwe njengalokwenta yonkhe lenchubo iphelele. Kumele kwentiwe lucwaningo lolufanele ngaphambi kwekutsi kwetfulwe nobe ngumuphi umtamo, futsi kumele kufakwe ekhatsi tinchubo leticacile tekuhlola ekwakhiweni kwanobe ngumuphi umtamo we-CBNRM. Indlela lesetjentiswako kumele kube ngulefaka ekhatsi bonkhe bantfu, futsi kube ngulekumiselwe kuyo tingucuko kuloluhlelo.
Chumana ngalokusobala, ngalokucacile futsi etikhatsini letinyenti, futsi loku ukugcine ngalendlela kuyo yonkhe lenchubo. Tindlela tekuchumana letihlelekile kumele timiswe kusukela ekucaleni, futsi kumele kube nesikhala sekuchumana lokwengetiwe lokungakahleleki.
Lungela kuba ngulogucukako ufanele uhambisane netimo letigucukako. Lungela tigigaba lebetingakalindzelwa netimangaliso longaba nekutilawula lokuncane.
Sebenta ngebungcweti ngalokuphelele nangekutinikela ngato tonkhe tikhatsi. Loku kumele kwendlulele kuto tonkhe tinhlangotsi, lokufaka ekhatsi kuphelela emihlanganweni nekuhambisana nawo onkhe emakhodi lekuvunyelwane ngawo, kungeniswa kwemibiko, kubukelwa nekwesekwa lokuvunyelwene ngako, nekuhlolwa kwetindzima letidlalwa bantfu nemitfwalo yabo.
Cabanga ngema-ajenda akho. I-CBNRM imacondzana nebantfu nemitfombolusito yemvelo. Bonkhe bantfu kukhona lapho bacine khona nalapho babutsakatsaka khona, ematsemba nekutimisela, tidzingo netimfuno. Kuhlanganisa bantfu kutsi basebente ndzawonye basebentele umgomo munye kunetinselele kakhulu, futsi akulula. Yonkhe imitamo ikakhulu leyo lefaka ekhatsi kusitwa ngetimali, yenta bantfu bafune kutfutfukisa tabo tidzingo. I-CBNRM akukameli ibe lithulusi lekutfutfukisa tifiso tetepolitiki nobe telicembu kunobe ngumuphi umkhakha.
Kumele ubeketele kakhulu kunalokwetayelekile. Lindzela kutsi kuphatsa ngekuhlanganyela kungaba yinchubo lehamba kancane, ngalokwendlulele. Baphi nebahatseli bahulumende badzinga kubona kutsi lenchubo yekuchaza nekubhalisa tinhlangano temiphakatsi, nekutfutfukisa tikhungo letinemakhono kuyinchubo lehamba kancane futsi lelukhuni, lengatsatsa iminyaka lelishumi, ledzinga kutinikela kweluhlelo lwesikhatsi lesidze nekwesekwa lokuchubekako.
Hlonipha tinkholelo tendzawo. Naka, ucabangele temlandvo, tenkholo nekwehlukana kwemihambo nemasiko futsi ungalindzeli kutsi bantfu bendzawo ngaso sonkhe sikhatsi batawuhlala banemachinga futsi bacabanga ngalokunengcondvo ngendlela yesilumbi. Visisa indlela yekutiphatsa yendzawo, futsi ube neluvelo kutimiso tekuphatsa tendzawo netemasiko lapho loku kufanele khona. Hlonipha tinchubo tekuphatsa tendzawo netemasiko kepha yenta siciniseko sekutsi ngaso sonkhe sikhatsi tentiwa tibe nguletisebentako?
Khulisa kahle boshampeni, baholi, stewards nebanakekeli baletinchubo, tikhungo, nubudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo, kukhumbula nelwati lokubandzakanyekako ku-CBNRM. Sabalalisa kubanemtfwalo futsi ushiye sikhala sebaholi labetako/landzelako kutsi batakhele ligama.
Nakekela futsi uvikele imitfombolusito yemvelo. Ingate ishabalale angeke ibekhona i-CBNRM. Gcila kutindlela tekutiphatsa, nakuluhlelo lwekuphatsa loluvunywa nguwonkhe muntfu. Sebenta nalabanye bahlanganyeli kwakhiwe kutfutfukiswe luhlelo lwekuphatsa loluliciniso lwemitfombolusito yemvelo. Buyisa ndzawonye kuvisisa nelwati lwebantfu lwemitfombolusito nemininingwane yalenibambisene nabo kute kwakhiwe luhlelo lolucacile futsi lolusebentisekako. Faka ekhatsi kuloluhlelo imitsetfo lekuvunyelwene ngayo ngekusetjentiswa kwemitfombolusito. Phindze futsi ufake ekhatsi lisu lekulandzelela simo semitfombolusito. Kumele ubandzakanyeke kuyo yonkhe imikhakha yeluhlelo lwekutfutfukisa nekuphumelelisa, kanye nasekulandzeleleni.
Sebenta nebantfu labanyenti ngendlela lokungakhoneka ngayo. Kubalulekile kutsi onkhe emavi eviwe futsi ahlonishwe kuto tonkhe tigaba. Ikakhulu emacembu nebantfu labangacindzeteli kakhulu emandla kumele bakhutsatwe kutsi bafake ligalelo lemibono. Caphela ikakhulu emacembu nebantfu labanemandla labetama kusebentisa lomtamo kufeza tinhloso tabo. Kubaluleke kakhulu kutfola kutsi bobani labasebentisa imitfombolusito yemvelo. Ligalelo labo litawubaluleka, futsi timfuno tabo kumele timelelwe ngalokufanele.
Sebentisa inhlangano lenemandla futsi lemelelelana ngekwempela njengelikomidi itewumelela bantfu bendzawo. Nangabe sikhungo lesinemandla njenge- Development Trust, lekhombisa kutsi yenta umsebenti lomuhle, seyivele ikhona, yisebentise. Nangabe kute, khetsa bantfu emkhakheni lehlukene yemphakatsi labatsembekile, labasebenta ngemdlandla nalabatimiselako, bahole letinchubo egameni lemphakatsi.
Caciseleka kutsi yini lelindzelekile futsi ledzingeka kulomtamo. Tfola umbononchanti walokulindzelekile, kepha bani neliciniso ngetinzuzo lekungenteka tibe khona. Yenta siciniseko sekutsi bonkhe laba labanye lekubanjiswene nabo bangaphandle bayevisisa futsi bayavumelana nalombononchanti. Caphela kutsi yakho imibono ayibekwa eceleni nobe yeciwe ngetulu ngulabanye lenibambisene nabo.
Caphela kutsi kunetinhlobo letimbili tetinzuzo, nekutsi futsi letinye teluhlelo lwesikhashana, letinye teluhlelo lwesikhatsi lesidze. Bantfu labanyenti ngalokwetayelekile bangatsandza tinzuzo ngco letiyimali, kusasukwa phansi. letinye tinzuzo kumatima kutibona, tingafaka ekhatsi; simondzawo sekuhlala lesincono, kutfutfukiswa kwemakhono ekusebenta ngetandla newemfundvo, kuvana nekubambisana emphakatsini kanye futsi nalabanye, nematfuba etindlela tekutiphilisa letincono. Tinzuzo tekusita letingeta nahulumnde, baphi, nobe ema-NGO, tifaka ekhatsi: kuvikeleka kwesikhatsi lesidze nemalungela ekufinyelela kumitfombolusito nemhlaba, kuvikeleka ekusatjisweni lokuchamuka ngaphandle, kufinyelela kutimalimboleko, kusitwa ngekukhulumisana kuvikwe esivumelwaneni nemkhakha wangaphandle. Khulumisanani nivumelane ngaloku futsi wente siciniseko sekutsi kuchazwe ngalokucacile kuwonkhe muntfu kulomklamo.
Khumbula kutsi tinzuzo te-CBNRM angeke tisombulule tonkhe tinkinga temphakatsi. I-CBNRM inganiketa ematfuba lambalwa kuphela kusita bantfu bahlangabetane netidzingo tabo. Kumele kubonakale njengalokwengeta kuleletinye tindlela emalunga emphakatsi latiphilisa ngato. Bantfu kumele bakhutsatwe kuchubeka nemisebenti yabo leyehlukene nekutsi futsi bangatsembeli ngalokuphelele kutinzuzo te-CBNRM.
Labo labatinikela kakhulu nobe labafaka ligalelo kakhulu kumele bazuze kwendlula labanye. Labo labatawulahlekelwa kakhulu ngenca yendlela i-CBNRM legucula ngayo kuphatfwa kwemitfombolusito, kumele basitwe ngaleminye imisebenti lengangenisa imali. Bangaphindze futsi bancempheteliswe encenye ngekucashwa kulomklamo. Uma ngabe wonkhe umphakatsi kumele ubandzakanyeke, wonkhe umphakatsi kumele uzuze. Labanye bantfu batawuhlala bazuza kakhulu kunalabanye, esihatsini lesinyenti, ngekucashwa ngalenye indlela. Emalunga emphakatsi lafaka ligalelo kakhulu kulenchubo kumele alindzele kuzuza kwendlula lamanye. Kumele kucociswane futsi kuvunyelwane ngaloku kusukela ekucaleni, ngobe kungabanga kucabana uma kungayekelwa kute kube kamuva.
Lindzela kubakhona kwesimo lesilusica nekucabana. Kunobe nguliphi licembu lebantfu, ikakhulu nangabe kunemali ekhatsi, nobe kunekulawula lokuhlelekile macondzana nekutsi bantfu bayisebentisa kanjani imitfombolusito, kuutawubakhona kungcubutana. Kulungele loku, futsi ulinge kukulungisa ngaphambi kwekutsi kube kubi kakhulu. Kuyasita kugcina luchumano loluhle futsi loluvulekile, kanye futsi nekuvumela bantfu bantfu bavakalise luvo lwabo netinkinga tabo. Kumele kukhulunyiswane ngaloku njalo-nje ngekukhululeka futsi kubukwane nako ngetindlela letifanele.
Yenta siciniseko sekutsi wonkhe muntfu uyati kutsi kumele adlale yiphi indzima kulomtamo, futsi bati nemtfwalo wabo. Bamba umhlangano njalo kute wonkhe muntfu ati kutsi kumele balifake kanjani ligalelo kulomtamo, nekutsi futsi wenta lokuvunyelwene ngako. Yakhani umtsetfosisekelo nemibandzela lekutawutsatsiswa kuyo macondzana naletindzima letehlukene, ekucaleni.
Hlalani ngekuchumana emphakatsini kanye nalenibambisene nabo bangaphandle. Kumele kube neluchumano loluhle emkhatsi wabo bonkhe lababandzakanyekako, ngaso sonkhe sikhatsi. Kwengeta emihlanganweni leminyenti lehlelekile, bameleli bemphakatsi labakhulu kumele bahlale bakhona kuleminye imiphakatsi uma bafunwa ngulamanye emalunga emphakati nobe lekubanjiswane nabo. Loku kutawusita ekubukaneni netinkinga nobe tingucuko letinsha njengobe tenteka.
Caphela kutsi kutawutsatsa sikhatsi kutsi kubekhona tinzuzo letinkhulu. Kumiklamo ye-CBNRM, kuvamise kudzingeka kwentiwe umsebenti lomkhulu ngaphambi kwekutsi kufolwe tinzuzo. Indzima lebalulekile ledlalwa bameleli bemphakatsi kugcina umphakatsi ukhutsateka futsi ubandzakanyeka kube kute tinzuzo temali letikhicitwako. Kwamanje, cocisana nahulumende nalabanye lenibambisene nabo, macondzan netinzuzo letinyenti tamasinyane.
Yenta siciniseko sekutsi bantfu bayati kutsi umhlaba nemitfombolusito yabo ingena kanjani kunchubomgomo yavelonkhe neyemave emhlaba. Funa lusito kulenibambisene nabo netinhlangano letisitako. Bantfu bamele bati ngetinchubomgomo tahulumene macondzana nemitfombolusito yemvelo nekuphatfwa kwekusetjentiswa kwayo. Bantfu kumele bavisise kutsi kufaka kwabo ligalelo kungena kanjani ku-CBNRM lebanti kulelive, e-Afrika, emhlabeni wakho.
Gcina litfuba lekutikhetsela kwakho livulekile futsi unakekele ukhulise kwehlukahlukana kuto tonkhe tigaba. Tinhlobo letehlukene temitfombolusito lengasetjentiswa, tinhlobo letehlukene tebasebenti/tetemisebenti letifaka ligalelo ku-CBNRM, nemitfombo leminyenti emakhaya lengenisa imali, kusita imiphakatsi iphile. Letici titawubasita ekubuselweni esimeni lesifanele, sakucala ngemuva kwetingucuko lebetingakalindzelwa tetepolitiki, temnotfo netebudlelwane emkhatsini wetilwane netitjalo, ngobe ngobe batawube bangakabeki litsemba entfweniumtfombolusito yinye.
Phatsa futsi ulandzelele imitfombolusito ngekucaphela. Sisekelo semitfombolusito yemvelo siyinsika lebalulekile ye-CBNRM. Uma ngabe lesisekelo siyahhibika, kukhetsa kwenta i-CBNRM kuyashabalala. Tfola imininingwane leyetsembekile ngendlela yekusetjentiswa kwemitfombolusito lokusho kutsi, yini lesetjentiswako, kusetjentiselwa ini, ngubani lokusebentisako, kungakanani futsi kumele kusetjentiswe kangakhi kanye nemkhicito webudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo ngaphambi kwekwenta tivumelwano. Sisa incenye lebonakalako futsi lefanele yenzuzo ekuphatfweni kwemitfombolusito yemvelo. Bukadzebona bukhombisa kutsi-10 kuya ku-20 % wenzuzo uvamise kufaneleka. Linani ngco litawuya ngetimo letikhona?
Yakha tinhlangano tendzawo. Kute ucinisekise buniyo bendzawo lobujulile, umtimba wendzawo lophetse kumele kube nguwo lophatsa inchubo futsi utsatse netincumo. Sebentisa tinhlangano letivele tikhona kunekutsi kwakhiwe letinsha. Kepha tsatsa tincumo letiphilile macondzana naloku futsi ungabeki engcupheni imigomo ye-CBNRM uma ngabe imitimba lemisha ibalulekile. Lomtimba utawudzinga kwesekwa kahle kanye nekuceceshwa lokufanele, esikhatsini lesinyenti kute kuchutjwe lemisebenti. utawudzinga kunakekelwa ukhuliswe njalo-nje. Caphela kutsi kutfutfukiswa kwemakhono nebukhoni kuyinchubo yesikhatsi lesidze njalo-nje.
Yenta siciniseko sekutsi i-CBNRM ikhicitela bantfu bendzawo tinzuzo tangempela, manje nakamuva. Yenta siciniseko sekutsi tinzuzo ngco tebantfu bendzawo tinhle uma ticatsaniswa netindleko tendzawo tekonga nekuphatsa imitfombolusito yemvelo. Bantfu bendzawo baphila timphilo letimatasatasa, kantsi futsi umhlaba mncane. Angeke bacitse sikhatsi, umhlaba naleminye imitfombolusito ku-CBNRM ngaphandle uma ngabe kunetinzuzo leticacile naleticondze ngco letifananako. Yenta siciniseko sekutsi ikhona imakethe yalemikhicito lekhicitwako nobe tinsita letiniketwa yi-CBNRM. Hlela luhlelo lwebhizinisi lwalomklamo lolucacile. Loluhlelo kumele lufake ekhatsi kubuketwa kwetindzaba letiphatselene nekulawulwa kwentiwa kahle kwemikhicito ngelizinga lelifanele, kanye nekusatjalaliswa lokuchubeka-njalo nobe ngalokufanele.
Lindzala kwehlukahlukana lokukhulu eluhlangotsini ngalunye, futsi uphatse luhlangotsi ngalunye ngendlela yalo. Tfola imitsetfo, tindlela tekutiphatsa kanye netindlela tekwenta, tendzawo ngekuhlala ufundza njalonje futsi ubuke kulokukhona wakhe kwakho. Kepha caphela tinchubomgomo nemasu avelonkhe, etifundza newendzawo uwasebentise. Kute tifundvo letimile te-CBNRM. Sebentisa tifundvo lotifundzile, futsi ulandzelele njalo-nje?
Hlanganisa uhlele luhlelo lwekuphatsa. Cala ngeluhlelo lolusisekelo, lolwentiwe endzaweni, timiso, nobe umtsetfosisekelo, bese wakhela etikwako. Tfola seluleke sasiyazi kepha wente siciniseko sekutsi loluhlelo luhlangabetana netidzingo tendzawo.
Sebentisa labachuba luhlelo labanelikhono nalabanye labasitako nebaluleki longabetsemba sinyatselo ngasinye senchubo. Inhloso yekugcina kutsi umtamo we-CBNRM uchubeke ngaphandle kwekusetjentwa lokuchamuka ngaphandle, kepha loku kungatsatsa sikhatsi lesidze kakhulu. Kuletinye tinhlangotsi, tinsita tabosiyati njengekumaketha kungahlala ngekwentiwa ngumuntfu lekubanjiswene naye wangaphandle. Loku kwenteka emabhizinisi lamanyenti.
Yenta siciniseko sekutsi bantfu labafanele bayabandzakanyeka ku-CBNRM. bandzakanya bantfu labanemakhono, umdlandla luvelo labajwayela basebentisane nalabanye kalula. Umdlali wendzima ngamunye imiphakatsi, labahlanganyelako bahulumende, nalabalekelelako kumele bakhetse shampeni wemsebenti ngamunye nobe sinyatselo ngasinye. Ndlondlobalisa sigugudla sebuholi ngekuniketa imitfwalo/imisebenti bantfu labete bukadzeboa/ikhono, futsi ubasite ngalokwanele futsi ubafundzise umsebenti?
Lindzela kungcubutana nekulwela emandla etepolitiki, futsi loku kuhlelele phambilini. Kulwela emandla kwendzawo kupakamisa tinhloko uma sekunetinzuzo letiphatsekako, futsi imiphakatsi ayikambumbani ngalokuphelele. Sebentana nekungcubutana kusenesikhatsi.
Yakha emacembu ebungani nalenihlanganyela nabo bangephandle futsi usebente kamatima kugcina lobudlelwano. Sebenta naletinye tinhlangano kuhulumende nemkhakha wangesese, futsi ubavulele sikhala. Yenta siciniseko sekutsi nabo bayazuza kulokusebenta nawe, kepha caphela kusti loku kungabanga tinkinga letimbalwa. Uma ngabe lenibambisene nabo bangaphandle bantfu besitsatfu bayabandzakanyeka eluhlangotsini lolubalulekile lweluhlelo, ngekuvunwa/kusetjentiswa kwemitfombolusito, sebentasa nabo dvute kute baphatse futsi balandzelele imisebenti yabo.
Bhajetha ngalokukhonekako. Imali leyengetiwe iyadzingeka ekwentini kuhlanganyela nekubambisana kusebente. Kuphatsa ngekuhlanganyela kubita kakhulu futsi kutsatsa sikhatsi lesidze kunekuphatsa lokwetayelekile, kepha kusebenta kahle kakhulu uma kuchubeka. Inzuzo lenkhulu kutsi kuphatsa ngekuhlanganyela kuniketa kubuka tintfo ngaletinye tindlela letehlukene futsi kusita ngekuhlanganisa kwetinhlangotsi letehlukile letinyenti te-CBNRM.
Bani ngumuntfu losobala futsi lowetsembekile. Citsa sikhatsi lesinyenti ekukhulumisaneni futsi wetame kutfola kwemukela lokwetsembekile. Kepha ucilikele emacembu lahlose lokutsite. Vakalisa lokucondzile, luhlelo nemachinga akho ngaso sonkhe sikhatsi, ngalokucacile futsi, kuwo wonkhe muntfu kusesesukwa phansi. Khutsata kuba sobala, kubuta imibuto nekubamba tinkhulumomphikiswano ngaso sonkhe sikhatsi. Yenta siciniseko sekutsi imibiko yawo onkhe emacembu iyahlanganiswa ifakwe ekuhleleleni kwesikhatsi lesitako.
Yenta inchubo yenchubomgomo ibe ngulefaka ekhatsi, lesebentisekako futsi lekhonako kuguculwa. Bandzakanya imiphakatsi etinyatselweni tekucala tekuncunywa kwenchubomgomo. Yenta umtamo welikhetselo wekufaka ekhatsi lwati lendzawo nemasiko lolusebentako kutinchubomgomo lapho kufanele khona. Kumele kukhoneke kutsi tinchubomgomo tisebentiseke futsi tilolongeke nakunguloku tisetjentiswa.
Emaphepha enchubomgomo kumele avisiseke kalula futsi atfolakale kalula. Lokubalulekile akubekwe ngelulwimi lolulula. Gwema imiyalelo lebhalwe ngemagama lalukhuni langavakali.
Yenta tinchubomgomo etibanti tavelonkhe netetifundza letakha siskelo lekutawakkhelwa kuso timiso tendzawo. Chumanisa tinchubomgomo tendzawo netinchubo te-IDP futsi ubandzakanye tiphatsimandla tendzawo. Tiphatsimandla tendzawo netinchubo te-IDP ikakhulu, kwenta sendlalelo sekuhlanganisa ezingeni lendzawo. Ngemuva kwaloku, shiya sikhala sebantfu bendzawo sekutsi batakhele yabo imitsetfo, basebentisa lwati nemihambo yendzawo.
Hlola kutsi ekugcineni utawuniketa emandla kulabo labasebentisa imitfombolusito bona ngekwabo, uma sebaceceshiwe futsi sebanemakhono ladzingekako. Nika bantfu kuvikeleka kwesikhatsi lesidze nemalungelo emtfombolusito nemhlaba. Bantfu badzinga kwati kutsi beme kuphi nekutsi futsi yini lengaba sesimeni lesibucayi ngaphambi kwekutsi bacitse sikhatsi sabo nemali ekuphatfweni kwemitfombolusito.
Faka ekhatsi bonkhe labadlala indzima bendzawo, nobe labatsintfwa ngulenchubo. Bona indzima ledlalwa buholi bendzabuko etindzaweni labenemtselela kuto.
Litiko ngalinye kumele lilandzelele kuhambisana nemitsetfo, tinchubomgomo, netivumelwano tendzawo. Kumele aphindze fuutsi alandzelele imisebenti yebasebenti bahulumende.
Tinchubomgomo kumele tijezise. Tinhlawulo nalokunye kunklinywa kumele kuciniswe uma ngabe imitsetfo iyephulwa. Vumela basebenti labasezingeni leliphansi basebentise umtsetfo ngendlela lababona ngayo. Bona kutsi simo ngasinye sehlukile.
Yakha timo leticacile tebantfu bendzawo ngaphambi kwekuniketwa emandla etikwemitfombolusito yemvelo. Loku kufaka ekhatsi: kumiswa kwesiphatsimandla lesiphetse; sungula simiso setemtsetfo lesimile njenge-Trust, i-Common Property Associate nobe inkampani leku-Section 2; lekhombisa lizinga lelincane lekuphatsa; lenendlela yekulandzelela lesebentako. Bukela lusito lwetingcweti lwangaphandle lolutawusita imiphakatsi isungule loku.
Kutfutfukisa bukhoni. Sungula sikhwama sekucecesha se-CBNRM, kute kuhlale kutfutfukiswa emakhono ebantfu bendzawo kusebentisa imitfombolusito yabo, futsi neyalabanye badlali bendzima bendzawo, lokufaka ekhatsi baphatsi babomasipala, kute bahlale bayincenye yalenchubo.
Susa imicabo emkhatsini webaphatseli, nobe wakhe emabhuluho ekwewela leyo micabo. Umphatseli ngamunye kumele achaze indzima layidlalako ekusetjentisweni kwemhlaba lokuhlanganisiwe, futsi ucaciseleke kutsi utawuyidla njani indzima yakhe. Baphatseli kumele basungule tikhala temsebenti we- CBNRM emazingeni lehlukene, futsi banikete kuceceshwa lokufanele kwaloku nelusito lwetimali. Kumele kusungulwe emazingeni avelonkhe newetifundza emacembu ekusebenta e-CBNRM lasebentisana neBaphatseli.
Tfola imininingwane leliciniso ngaphambi kwekusayina tivumelwano letihlelekile. Tivumelwano tekwabelana tinzuzo temnotfo nekusebenta kwebudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalalo, kuphatsa ngekubambisana, kanye nekwendluliswa kwemhlaba nalenye imphahla kumele kungangabateki.
Yenta kube lula kutsi imiphakatsi ikwati kutfola tinzuzo tetimali ku-CBNRM. Tibonelo tifaka ekhatsi: kuvumela ngemphahla lengatsengiseka emiphakatsini; kuvumela timvumo nemalayisensi atsengiselwe bantfu besitsatfu njenga leningabambisana naye wemkhakha wangasese, ngaphansi kwetimo letitsite; kwenta timiso tetimali talamanye emacembu tibe ncono ikakhulu lawo langasati kahle siNgisi.
Cinisekisa bantfu tinzuzo letitsite letingesito temali njenge: kusita nekuvikelekwa ngetemtsetfo kwetindzawo ekwesatjisweni kwangaphandle; kusitwa kwebantfu bendzawo ngetebungcweti, lusito lwetetimali netepolitiki lwemisebenti yebantfu bendzawo yekuphatsa; kutfutfukiswa lokuchubekako kwebukhoni kwemiphakatsi yendzawo, kubasita baphatse kahle tindzawo nemitfombolusito yabo; tinsita tekuchuba luhlelo; kufinyelela kutimalimboleko naletinye tinsita tekucala ibhizinisi; kusita ekukhulumisaneni ngekwentiwa kwetivumelwano nemikhakha yangasese.
Seleko 1. Isebenta?
Indlela i-CBNRM lesebentangayo, kanye netitfo tayo letiyakhako, kungakhonjiswa kalula ngemdvwebo (Umdvwebo 1)?
Titfo letibalulekile letisisekelo tekwakha i-CBNRM budlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo nebantfu (Libhokisi I Kumdvwebo 1). Letinye titfo letakhako nguleti tikhungo tendzawo (lokusho, tindlela tekutiphatsa netimiso); emakhono nebukhoni jikelele babo bonkhe labadlala indzima kutsi kube yincenye ye-CBNRM; kanye nemathulusi labalulekile ekwenta umsebenti. Loku ngulokufakwa ku- CBNRM, lokuniketela inchubo ye-CBNRM?
Tinchubo te-CBNRM tifakwa umtselela tici letintsatfus: tigigaba tangaphandle (tintfo letentekla ngaphandle) njengetikhukhula, somiso, netimangaliso tetepolitiki (Libhkisi II Kumdvwebo1); kungena ekhatsi kwangaphandle njengetinchubomgomo, tipho, tingcoco tekuvumelana, kanye nekwentiwa kwemtsetfo kutsi usebente (Libhokisi IV Kumdvwebo 1); kanye nemisebenti nemachinga etekuphatsa endzawo tintfo letentiwa bantfu bendzawo ngemitfombolusito yemvelo (Libhokisi III Kumdvwebo 1)?
Imiphumela (tintfo letikhicitwako) ku-CBNRM, sibonelo, umcebo, kuvikeleka lokukhulu ngekwemitfombolusito, imfundvo lencono, kuhlonyiswa, tindlela letincono tekutiphilisa kanye nekutfutfikswa kwetinchubomgomo tebudlelwano emkhatsini wetilwane netitjalo (Libhiki V Kumdvwebo 1). Letitfo letehlukene tiyachumana ngasinye ngaso sonkhe sikhatsi. Emandla nebutsakatsaka bayo, nebunyenti nebungibo, kuyehlukana ngaso sonkhe sikhatsi. Ngenca yaloku, imikhicito nayo iyagucuka. Imphumelelo ye-CBNRM ayikemi ndzawonye futsi ayilandzeli indlela yinye?
Bachubi beluhlelo, baphi, bantfu bendzawo nebancumi betinchubomgomo, kufikela ezingeni lelitsite bangaba nemtselela kumikhicito ye-CBNRM ngekungena ekhatsi nekuphatsa nemachinga. Kepha lokunyenti lokwenteka ku-CBNRM kungetulu kwemandla ebadlali bendzima bendzawo (tigigaba tangephandle Ebhikisni II). Letinkhombandlela tihlose kusita badlali bendzima be-CBNRM (imiphakatsi, bachubi beluhlelo nebancumi betinchubomgomo) kwakha tinhlangotsi letinyenti te-CBNRM labangaba nemtselela kuto, nekutsi bakhone kuphila netigigaba tangaphandle labenemtselela lomncane kuto nobe labete cobo.
Njengobe kunetici letinyenti nalabadlala indzima lababandzakanyeka kutinchubo te-CBNRM, kunekwentako lokuphatsekako kutsi tintfo kungenteka tingahambi kahle. Yinye inhloso lebalulekile yesstinchubomgomo kusita labadlala indzima batfole imitfombo yetinkinga lengabakhona, hlela kugwema tinkinga futsi usombulule leto letentekako.
Tinkhombandlela te-CBNRM Kholwane- 2003?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Tsatsa iNselele.txt</fn>
Dlani emalesheni langu-5 etitselo netibhidvo onkhe malanga!
loku kulingana nelinani letingilazi temanti ngelilanga.
Ifayibha lecibilikako itsatsa sikhatsi kutsi sisu sibete lutfo(ulambe), ngako-ke yelula sikhatsi sekutsi umuntfu eve sengatsi wesutsi?
Ungatishiyi tibhidvo leticotjiwe emantini sikhatsi lesidze?
Uma upheka tibhidvo nome titselo, ungacali ufake imphushana leyisoda yekupheka ngobe loku kubulala emavithamini labalulekile.
Ungatipheki sikhatsi lesidze tibhidvo, tipheke ngelibhodo lelivaliwe tize titsambe.
Juba tibhidvo letitimphandze tibe tincetu letilinganako tivutfwa yonkhe indzawo masinyane futsi. Tibhidvo letinyenti letitimphandze tidzinga kuhwaywa nje kancane ngaphambi kwekutsi tidliwe nobe tiphekwe. Uma ngabe tifanele ticatwe, sebentisa umukhwa lokhaliphako ngobe kutawcateka sikhumba lesincane kuphela.
Kuncono ubhake tibhidvo netitselo tikhumba tato netingakasuswa sib: emazambane, litsanga, anyanisi, ematamatisi, emahhabhula nematsanga emabhathanathi. Emanti angamunya akhiphe emavithamini.
Uma ngabe kuyakhoneka, pheka sakufutsa nobe upheke ngehhavu i-micro wave njengobe lendlela icinisekisa kugcinwa kwemsoco kuletibhidvo netitselo.
Faka tibhidvo letinyenti (lokufaka ekhatsi nalamacembe laluhlata eticadze nematheniphu), uma upheka sitjulo nemakhasaroli.
Gwema kucata nekucoba ngalokungadzingeki njengobe linyenti lemsoco lisedvute nesikhumba.
Sebentisa lamanti bewupheke ngawo letibhidvo uma sewenta lisobho lakho njengobe angaba nemsoco.
Yenta isaladi lejabulisako lenemibala leminyenti lefakwe titselo netibhidvo letinemibala lehlukene tengetwe kulesaladi.
Bewati nje kutsi kudla 5 wetitselo netibhidvo ngelilanga ngulesinye setincumo letibalulekile longasitsatsa kute ugcine imphilo yakho iyinhle.
Tsatsa inselele- ya- 5 NGELILANGA imelula dlani lokungenani?
Ngaso sonkhe sikhatsi khumbula imibala yemarobhothi!
Inhlangano yeteMphilo yeMhlaba incoma kutsi sidle emalesheni langu-5 ngelilanga nobe lamanyenti etitselo netibhidvo.
sitselo lesisemkhatsini 1 inkomishi yetibhidvo letingemacembe wenkomishi yetitselo letinsha leticotjiwe/sikiwe inkomishi yetitselo letinsha nobe ijusi yetibhidvo inkomishi yetibhidvo letiphekiwe?
Ema bakhandlekela lokusihlanu.
Titselo neticadze angemafutsa lasebenta kakhulu lowadzingako ngetikhatsi tekusebenta kakhulu.
Tikhatsi temincamula jucu, umsebenti wesikolwa, ema-awa lamanyenti usemsebentini kute lokungakwehlula uma ungadzabula intsambo yalokukungu-5- NGELILANGA onkhe malanga?
Natsa ingilasi yejusi lensha.
Hlakahla titselo letinsha nobe ucobele titselo letinsha emdokweni/endenganeni.
Dlani isaladi nobe lisobho netibhidvo.
Ngeta esinkhweni sakho ilethisi, tinhlavu leseticala kumila, ematamatisi nobe lihhabhula lelihlakahliwe.
Faka emasaladini akho sipinashi netibhidvo letingakaphekwa.
Ngenta ticadze nobe tintsi te-celery esikafutinini sakho sekudla kwasemini.
Dlani emagilebisi, emaphizi, nobe emagilebisi lonyisiwe.
Tsatsa titselo letonyisiwe njengema-aphrikhothi, emapulamu lonyisiwe nobe emakhiwa. Gcina kusicandzisi sekudla sitja setitselo leticotjiwe longatidla nobe kunini.
Yetama ucabange ngetibhidvo njengencenye lenkhulu yekudla kwakho bese ungeta inyama nobe inhlanti.
Ngenta tibhidvo letendlulele ekudleni kwakho lokungukona kukunyenti, njengebhrokholi kuphasta none ikhasaroli yakho.
Yenta ema-kebabs lanetibhidvo letinyenti.
Sebentisa titselo kuhlobisa kudla kwakho.
Takhele luhlobo lwakho lwesaladi usebentisa titselo netibhidvo.
Faka titselo leticotjiwe ejusini utidle ngeyogathi nobe ngembijana yeluju lwetinyosi.
Yakha isaladi lenhle lemnandzi futsi lengakavami yetitselo.
Hlakahlela liphopho nobe phayinaphi etikwe-ayisikhrimu lenemafutsa lamancane.
Ngeta titselo leticotjiwe nobe titselo letitinhlavu (berries) kumamafini, emakhekheni nobe emicatsaneni.
Ema-enzayimu etitselweni nasetibhidvweni letiluhlata asita ekugayweni kwekudla esiswini, ngako-ke umtimba wakho utawuba nemandla lamanyenti, lokusho kutsi, DLANI TITSELO NETIBHIDVO LETINYENTI KUTE UBE NEMANDLA LAMANYENTI!
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMBHALO WEMSAKATO.txt</fn>
Siyini uma sitimela sodvwa Singaba yini uma singahlangana nalabanye sivale letikhala letikhulu emkhatsini wetfu sonkhe. Ngulona mcabango lowente iTelkom yibe yinkampani lehamba embili ngekuchumana ngelucingo?
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
Ngemalayini lacishe afike kutigidzi letisihlanu iTelkom itimisele kwakha likusasa lelihle labo bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika.
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
ITelkom inesikhawoncanti setheknoloji lesisesigabeni semhlaba futsi itimisele kwakha likusasa lelihle labo bonkhe ebantfu baseNingizimu Afrika.
Lesi akusiso simemo sekutsenga emashezi. Incwajana lechasisako lecuketse wonkhe umniningwano wesimemo itawubhaliswa bese iyatfunyelwa uma sekwentiwa simemo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMBONONCANTI.txt</fn>
Umbononcanti weliTiko leTasekhaya kutsi lisebente ngelicophelo lemhlaba lelisetulu. Kuleminyaka, kuhlelela ngekusebentisa emasu sekucale kudlala indzima lebalulekile emitameni yaleliTiko ekusiteni kancono onkhe emakhasimende alo kuvelonkhe. Ngekukhumbula kutsi wonkhe muntfu eNingizimu Afrika sakhamuti, umhlali, umchamuki nobe sivakashi, silikhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga leslisetulu kulisu nobe indlela lebalulekile yekutfola loko lokuphokophelwe, kucondzisa tinhlelo nemisebenti yalelitiko. LeliTiko litibophelele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti takhiwo kanye netinchubo temsebenti letenta kube khona kuniketwa kwetinsita?
Umgomo waleliTiko kutfutfukisa nekuvikela bucotfo besive. Lomgomo: Kutfola Tikhiya tekuPhumelelisa Umsebenti.
Singeniso semTsetfosisekelo setfwesa hulumende ngesibopho sekwenta ncono lizinga lemphilo lato tonkhe takhamiti nekubonisa likhono lemuntfu ngamunye.
LiTiko leTasekhaya liniketa bantfu imibhalo(emadokhumenthi) lebenta babenelilungelo lekutfola tindlu, imfundvo, kwelashwa, imali yesondlo, umhlalaphasi, imisebenti, kusitwa ngemali kanye nekusebentisa lilungelo labo lelibaluleke kakhulu lekukhetsa hulumende labamtsandzako. Kwengeta, liTiko leTasekhaya libuka ngeliso lelijulile kuvikela bucotfo belive letfu ngekuncuma kutsi ngubani longavakashela eNingizimu Afrika, nekutsi ngubani longajabulela kanye natsi buhle nezunzo yembuso wetfu lomusha wentsandvo yelinyenti kanye nemnotfo wawo losatfutfuka?
Kute umbuso wentsandvo yelinyenti nemnotfo walomuhla usebente, matisi nemininingwane yabo bonkhe labahlala baphindze basebente kulelo live ifanele ibhaliswe kahle futsi ikhone kutfolakala uma ifuneka. Umsebenti lobaluleke kakhulu (longumgogodla/inkhaba) lowentiwa liTiko leTasekhaya: kubhalisa bomatisi nemininingwane yetakhamiti, bahlali, nebavakashi kubaluleke kakhulu ekuphatseni nasekulawuleni tenhlalo, umnotfo netembusave. Kwakha sisekelo sekubusa ngentsandvo yelinyenti nekutfutfuka?
LiTiko leTasekhaya lingafananiswa nelifasitelo laphp khona bantfu betfu nebavakashi babona ngalo hulumende nelive letfu. Bonkhe baseNingizimu Afrika nebavakashi bangaphandle kwelive letfu badzinga tinsita taleliTiko. Ngako-ke, babona kusebenta jikelele kwahulumende kumiselwe kulobukadzebona. Kwengeta kulokuphatfwa kwalamarekhodi, leliTiko linemsebenti wekulawula bantfu labangena baphindze baphume eNingimu Afrika.
LoMtsetfosichibelo lomusha (uMtsetfo nombolo 19 wanga -2004) lowashaywa mhlaka -18 Okthoba 2004 wakugucula impela kuphatfwa kwetekungena eveni letfu. Kwentiwa umsebenti lomkhulu manje wekucecesha basebenti baleliTiko lababukene netekungena ngekuya kwetidzingo tekushaywa kwalomtsetfo lomusha kanye nekulungiselela Timiso letivela kulomTsetfo. Lelitiko liphindze lisebentise futsi lente kutsi uMtsetfo wekuKhosela, (uMtsetfo No. 130 wanga-1998) uyasebenta, lofaka ekhatsi kuniketa emandla tinchubo letiphatselene nebakhoseliswa mhlabawonkhe?
Ngalokubanti, liTiko leTasekhaya lenta imisebenti lemibili lebaluleke kakhulu: ngulena, yekuhlalisana kwebantfu kanye neyekungena eveni.
Umsebenti wetekungena uphatselele nekulawula kungena, kuhlala nekuphuma eNingizimu Afrika kwebantfu labangasibo bakhona lekulawulwa yimiTsetfo yekungena newebaKhoseliswa. Ngisho nasetingcocweni temhlaba jikelele, sekuyacala kugcilwa kutekungena njengekutinikela etintfweni tesive letiphuma embili. NgekwaseNingizimu Afrika, imisebenti yetekungena iphindze yendlule imisebenti leyentiwa etinkhungweni nasematikweni lamanyenti lehlukene ahulumende.
Lemisebenti iphindze ifake ekhatsi kwakhiwa kweticondziso, kweluswa kwemisebenti yetekuphuma nekungena etiFundzeni nasemaHhovisini atangephandle, nekukhula kwelinani letimvume letikhishwa liTiko, kutfutseteleka lokuchubeke njalo kwebantfu labavela kulamanye emave labangena kuleli laseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo, ngekuya kwenhloso yalencwajana, lwati lolunyenti lutawucondzana neTakhamuti taseNingizimu Afrika. Kutawukhishwa lenye incwajana leyehlukile yemisebenti yetekungena eNingizimu Afrika. Itawabiwa kabanti uma imitsetfo yetekungena seyiphelelisiwe mhlawumbe ingashayisana nekwetfulwa kwembuso wetekungena wavelonkhe eNingizimu Afrika.
Kuke kwatsatsa sikhashana, kungabacaceli bantfu labanyenti kutsi yini lelindzeleke kumuntfu kute akhone kutfola tinsita teliTiko leTasekhaya. lencwajana, liTiko leTasekhaya liyakuSita, ifuna kuchaza ngendlela lelula nalevisisekako, kubaluleka kwekufaka sicelo semibhalo lekwenta ukhone kwenta lokutsite eTikweni leTasekhaya, lokufunekako uma ufaka sicelo setinsita ngayinye, tindleko letihambisana nako, kutsatsa sikhatsi lesingakanani kanye nelwati lolunyenti loluhambisana nemisebenti yeliTiko leTasekhaya. Njengobe wonkhe muntfu eNingizimu Afrika: sakhamuti, umhlali, umkhoseliswa nobe sivakashi likhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga lelisetulu kungumgomo welisu lobaluleke kakhulu locondzisa kuhlela nekushukuma kwalelitiko. LeliTiko litinikele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti liTiko lente kancono tinchubo nemigomo lenta kube khona litfuba lekusebenta ngelizinga lelisetulu kakhulu?
Lencwajana, itawuphindze inikete tinkhomba ekuphendvuleni imibuto leshubile: ngubani losakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ngubani lofanele kubasakhamuti saseNingizimu Afrika Kuyevisiseka kutsi, lubuyeketo yaloluhlobo angeke likubalekele kuvusa luvelomiva uma ubuka umlandvo walelive, lapho sibuya khona, lapho siyakhona, ngekwehluka nekwehlukahlukana kwetfu, singakhona kanjani, sibumbene nangamunye sinikete inshokutsi kulamagugu langcweliswe kuMtsetfosisekelo wetfu. Ngalokufanele, leliTiko leTasekhaya litawuchubeka likhonjwe indlela tibopho tenhlonipho yeMtsetfosisekelo tekutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, sihlangene ekwehlukahlukaneni kwetfu?
Lencwajana itawutfolakala ngesiVenda, siTsonga, siZulu, siSitfu nesiBhunu. Ngekwemoya weBatho Pele (kubeka Bantfu Embili), siyetsemba kutsi lencwajana itawuhlomisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika emakhasimende etfu labaluleke kakhulu, ngelwati loludzingekako ngalelitiko kulomoya weBatho Pele - sibenu, siyaninakekela futsi siyanisebentela?
Lomtsetfo lokukhulunywe ngawo phambilini ucale kusebenta mhlaka 6 Okthoba 1995. Utsi losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekutalwa ngunobe ngubani lotelwe kuleli lokungenani munye webatali bakhe abe sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe abe ngulobekahlala somphelane eNingizimu Afrika ngesikhatsi kutalwa lowo muntfu. Ikhona imibandzela lebeyisebenta phambilini kwaloMtsetfo. Nanobe ngumuphi umuntfu lotsintsekako kuloku lofuna buve bakhe buhlatiywe ufanele atsintsane neliTiko leTasekhaya lelisedvutane naye nobe imishini yaseNingizimu Afrika uma akulelinye live.
Umntfwana lotelwe eNingizimu Afrika kepha longasiso sakhamuti uyafanelwa kuba sakhamuti ngekutalwa uma ngabe angumntfwana welusiso kumuntfu losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kweMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana wanga-1983 (uMtsetfo 74 wanga-1983). Caphela kutsi kutalwa kwalomntfwana kufanele kube ngulokubhalisiwe ngekuya kweMtsetfo kwekubhalisa kweKutalwa neKufa wanga-1992.
Losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekwentalelwane ngunobe ngubani lotelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kodvwa watalwa ngumuntfu losakhamuti/takhamumuti saseNingizimu Afrika. Kutalwa kwakhe kufanele kubhaliswe ngekuya kweMtsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa longunombolo-51 wanga-1992.
Nanobe ngubani lonemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kufaka sicelo sekutsi abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kwekutsi sewuhleli sikhatsi lesidze kantsi futsi utiphetse kahle ngemuva kweminyaka lesihlanu angumhlali wasomphelane. Nanobe ngubani loshade nesakhamuti saseNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuhlala sikhatsi lesidze, ngemuva kweminyaka lemibili atfole imvume yekuba ngumhlali wasomphelane lekhishwe ngesikhatsi ashada nalesakhamuti saseNingizimu Afrika. Umntfwana longaphasi kweminyaka lengu-21 lonemvume yekuba ngumhlali wasomphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuya kwekutsi sewuhleti sikhatsi lesidzee masinyane nje ngemuva kwekukhishwa kwemvume.
Loku kwentelwe kuphela emaNgisi lefika eNingizimu Afrika ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949, futsi labahleti lapha lokungenani iminyaka lemibili ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949.
Lifomu lekubhalisa kutalwa lelihambisana neMtsetfo wekuBhalisa Kufa neKutalwa wanga-1992. Etimeni lapho khona umntfwana angumntfwana welusiso, kudzingeka sitifiketi sesivumelwano sekusisa lomntfwana.
Sitifiketi sekutalwa selive lalona lofaka sicelo.
Uma ngabe lofaka sicelo watalwa ngaphandle kwemshado, bobabili batali bakhe bafanele basayine lifomu lekubhalisa kutalwa iBI-24.
Bufakazi bekutsi lomtali losakhamuti saseNingizimu Afrika watalelwa khona.
Sicelo singafakwa eHhovisi leliNcusa, ehhovisi leMishini nobe ehhovisi lendzawo leliTiko leTasekhaya.
Bufakazi bemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika.
iSAP lekhombisa singcivito sayo yonkhe imino yakho kute kutfolakale umbiko wemaphoyisa?
batali nobe labo labakunakekela njengebatali bakho bafanele basayine lamafomu uma ngabe lofuna kubasakhamuti ngemuva kwekuhlala sikhatsi lesidze anguntfwana longaphasi kweminyaka lengu-16.
Lamafomu lagcwalisiwe iBI-9 nato tonkhe tingcivito temino netitfombe letimbili letilingana naletifakwa kubhukwana lelingumati (45mm budze x 35 mm bubanti) tifanele kuletfwe uma bantfwana bangetulu kweminyaka lengu-15. Loku kwentelwa kutsi kutfolakale libhukwana lelingumatisi ngemuva kukhishwe imvume yekuhla sikhatsi lesidze.
sisebenta embutfweni wekuvikela walelinye live, lapho asakhamuti sakhona futsi, uma lelo live lisalwa imphi neNingizimu Afrika.
Nobe kunjalo, loku akwenteki uma ngabe loyo muntfu ufake sicelo endvuneni wacela kutsi angalahlekelwa buve bakhe baseNingizimu Afrika ngembikwekutfola buve balelelinye live, lakulo nobe asesebenta kulombutfo wetekuvikela walelenye live.
Kute umuntfu atfole kutsi ngabe sewuphelelwe kusakhamuti saseNingizimu Afrika, ufanele agcwalise lifomu iBI-529 bese uliyisa emahhovisi eliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika nobe ngaphandle.
sitifiketi sekuhlala sikhatsi lesidze satfolakala ngendlela lengekho emtsetfweni nobe waniketa imininingwane lengemanga ngaye.
unebuve balelinye live kantsi futsi sewuke watfola sigwebo sekuvalelwa ejele tinyanga letingu-12 kunobe nguliphi live ngekwenta intfo licala futsi lebeyingaba licala ngisho naseNingizimu Afrika.
Kuto totimbili letimo akufakwa sicelo. Lona lotsintsekako utfunyelelwa incwadzi yemtsetfo lefuna achaze imininingwane letsite. Lencwadzi inesigaba lapho khona ufanele abeke tizatfu achaze kutsi kungani afanele angalelwa kunikwa buve baseNingizimu Afrika. Loku kutawubukwa ngemuva kwekutsatsa sincumo sekugcina.
Nanobe ngubani lofuna kubasakhamuti salelinye live ngalokusemtsetfweni ufanele afake sicelo eNdvuneni yeliTiko leTasekhaya kute achubeke abesakhamuti saseNingingizimu Afrika ngembikwetfola bakhamuti balelelinye live.
Ngembikwekutsi kucale kusebenta umTsetfo lochitjelwe weBakhamuti (uMtsetfo 17 wanga-2004), sakhamuti saseNingizimu Afrika lesisebentise ipasipoti yalelinye live kungenteka kutsi bakhamuti baso balelewe yiNdvuna yeliTiko leTasekhaya. Lokufunekako kute acolelwe nobe tincwadzi temvume letibuya eNdvuneni kute kutsi umuntfu asebentise ipasipoti yangaphandle atisasebenti.
Ngekuya kwaloMtsetfo waseNingizimu Afrika weTakhamuti wanga-2004, locale kusebenta kusukela mhlaka 15 Septhemba 2004, sekulicala manje kutsi sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingetulu kweminyaka lengu-21 budzala siphume eNingizimu Afrika sisebentisa ipasipoti yalelinye live. Ngetulu kwaloko sekulicala manje, kutsi leso sakhamuti, uma siseseNingizimu Afrika, sisebentise bakhamuti baso nobe buve kute sizuze lokutsite nobe sibalekele tibopho letitsite.
angafaka sicelo sekubuyiselwa abe sakhamuti saseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo loyo muntfu ufanele abuye ahlale siphelane eNingizimu Afrika.
Lifomu iBI-9 netitfombe letimbili letincane letilingana naleti letifakwa kumatisi.
Umfanekiso wesitifiketi semshado uma ngabe ashadile imali lencunyiwe lengu-R115.00 na-R15 yekukhokhela matisi.
UmTsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa (51 wanga-1992), uyachaza kutsi kutalwa kwemntfwana kufanele kubikwe futsi kubhaliswe angakapheli emalanga langu-30 atelwe. Loku kutawusita liTiko leTasekhaya likhone kugcina emarekhodi ahlale acuketse imininingane lemisha futsi kusisite ekwakheni iRejista yeliNanibantfu eveni letsembekile futsi leliciniso. Kutawuphindze futsi kusite leliTiko leTasekhaya lente ngekushesha leminye imisebenti lelifanele liyente uma lomntfwana asakhulile (sibonelo: kuniketa sitifiketi sekutalwa, liBhukwana lelingumatisi, sitifiketi sekufa). Kute kubhaliswe kutalwa, umuntfu ufanele agcwalise lifomu iBI-24 (Satiso sekuTalwa) bese ulimikisa emahhovisi eliTiko letasekhaya lasedvute. Uma ngabe loyo lofaka sicelo ukulamanye emave, ufanele ayise lesicelo eMishini yaseNingizimu Afrika lesedvute nobe eNdlini yeLisombuso.
Uma ngabe umntfwana utalelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kantsi futsi munye walabatali bakhe bekasakhamuti saseNingizimu Afrika ngesikhatsi atalwa, lokutalwa kwalomntfwana kungabikwa eHhovisi leliNcusa, eNdlinini yeLisombuso nobe ehhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika.
Etimeni lapho umntfwana aneminyaka lengu-15 nangetulu budzala, kufanele kugcwaliswe lifomu iBI-9 lesicelo selibhukwana lelingumatisi.
Kubalulekile kutsi kutalwa kwemntfwana kubhaliswe ngumunye webatali nobe loyo longumtali losemtsetfweni. Uma ngabe labatali bayehluleka kwenta njalo, kufanele kubhaliswe ngumuntfu labamkhetsile kutsi ente njalo.
Umntfwana lotelwe emshadweni angabhaliswa ngesibongo seyise nobe unina nobe bobabili uma bavumelana.
Umntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado ubhaliswa ngesibongo senina. Lomntfwana angabhaliswa ngesibongo seyise lomtalako uma ngabe loyise avuma kutsi nguye uyise walomntfwana. Bobabili batali bafanele bavumelane embikwesisebenti seliTiko leTasekhaya ngekubhaliswa kwemntfwana ngesibongo seyise.
Nobe nje lomTsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa (uMtsetfo 51 wanga-1992) ufuna kutsi kutalwa kwemntfwana kubikwe ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe umntfwana, timo letitsite tingakwenta loku kungakhoneki. Tatiso tekuTalwa kwebantfwana letentiwa ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe tatiwa ngekutsi lubhalisomuva. Lokudzingekako lapha lifomu i(BI-24) leKwatisa kuTalwa lelisayinwe ngumunye webatali nobe munye webatali labasemtsetfweni.
nekubhaliswa lokwentiwe ngemuva kweminyaka lengu-15 budzala.
Uma kunjalo-ke, batali nobe batali labasemtsetfweni bemntfwana bafanele bagcwalise lifomu iBI-24. Labatali bafanele banikete tizatfu tekutsi kwentiwe yini lokutalwa kwemntfwana kungabhaliswanga ngemuva kwemalanga langu- 30 njengobe umtsetfo usho.
Uma ngabe labatali abakashadi kodwa bafuna kubhalisa umntfwana ngesibongo seyise, uyise wemntfwana ufanele acinisekise buyise esikhaleni lesiniketiwe kulelifomu iB1. Uyise wemntfwana ufanele abe khona uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana.
Uma ngabe batali bashadile, kutalwa kwemntfwana kutawubhaliswa ngesibongo seyise.
Tindleko: kubhaliswa mahhala.
Batali nobe batali labasemtsetfweni bafanele bagcwalise lifomu iBI-24/1. Bafanele baphindze banikete tizatfu kutsi kungani bangambhalisanga lomntfwana emalangeni langu-30 atelwe njengekuya kwemtsetfo. Timphepha leyesekelako lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3 ifanele nayo ifakwe kanye kanye nalelifomu.
Uma kubhaliswa lokutalwa, kusetjentiswa lifomu iBI-24/15. lelifomu lihambisana nalelinye iBI-9 (kufaka sicelo selibhukwana lelingumatisi) kanye naleminye timphepha lefanele lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3. batali nobe batali labasemtsetfweni nabo badzingeke banikete tizatfu kutsi kwentiwa yini kungabhaliswa lokutalwa kwalomntfwana ngemalanga langu-30 njengekuya kwemtsetfo.
Nemfanekiso wamatisi locinisekiswe ngemaphoyisa i uma ngabe labatali abakashadi kantsi futsi lobabe akafuni kucinisekisa buyise bemntfwana. Ngakulolunye luhlangotsi, uma ngabe babe wengati wemntfwana acinisekisa buyise, kufuneka imifanekiso yabomatisi lecinisekiswe ngemaphoyisa yabo bobabili batali.
Sitifiketi lesivela esibhedlela nobe indzawo labelekelwa kuyo lomntfwana.
Sicinisekiso semininingwane yemntfwana njengobe ibhaliwe kurejista yesikolwa nobe sitifiketi lesisayinwe nguThishelanhloko, wesikolwa lacale kufundza kuso lomntfwana.
Sitatimende lesivela kumuntfu lowati lona lofaka sicelo futsi longafakazela butali bemfakisicelo. Lomuntfu futsi ufanele aphekeletela umfakisicelo uma aya emahhovisi leliTiko leTasekhaya futsi utawubutwa imibuto ahlukanisiwe nemfakisicelo.
Uma kubhaliswa umntfwana lonebatali nobe tihlobo letingatfolakali, kugcwaliswa lifomu i(BI-24). Kudzingeka umbiko lovela kusonhlalakahle, njengobe kusuke kute imininingwane levela kubatali. Uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana, lokutsatsa lusuku lunye uma ngabe kwentiwa ngemalanga langu-30 njengobe kumisiwe, kukhishwa sitifiketi samahhala lesifinyetiwe.
Caphela, kubhalisa ngemuva kwesikhati lesibekiwe kungatsatsa sikhatsi lesidze ngekuya kweluphenyo loludzingeka kutsi lwentiwe kute kutfolalakale kutsi lomntfwana ungubani kute kubalekelwe kwephuta, kutalwa kwemntfwana kufanele kubhaliswe emalangeni langu-30 njengobe kumisiwe.
Sicelo sesitifiketi lesingakafinyetwa singafakwa kunobe nguliphi lihhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya, kukhishwa imali lengu-R45.00 kuphela sicelo ngasinye. Loku kutsatsa emkhatsini wemaviki langu-8 kuya ku-12.
Njengencenye yekutinikela ekutfutfukiseni lizinga lemphilo yetakhamuti, leliTiko leTasekhaya selicalise umKhankhaso wekuBhalisa Bantfwana ngeluCingo. Loku kucinisekisa kutsi liTiko leTasekhaya liyakhona kubhalisa futsi likhiphe titifiketi tekutalwa letifinyetiwe masinyane nje umntfwana atelwe etibhedlela letiwungenele lomkhankhaso. Lomsebenti utawendluliselwa etibhedlela letinyenti lekungafinyelelwa kuto.
Kubaluleke ngani kufaka sicelo sekutsi ube namatisi?
Matisi yincwajana lefakazela kutsi ungubani. Ngalamanye emagama, ukhombisa kutsi ungulona lotsi unguye. Tinyenti tikhatsi lapho ungadzinga kusebentisa Matisi. Ungasebentisa matisi wakho kute ukhone kutfola indlu, imfundo, kanye nemisebenti leniketwa betemphilo, uma ufaka sicelo selayisensi yekushayela imoto, kutfola ematfuba emisebenti, kubhalisela luhlolo lwetemfundvo, kwenta tivumelwano temabhizinisi nobe kuhlanganyela ibhizinisi nobe kubhalisela kutfola liphakalo kumShuwalensi weSikhwama sekuPhelelwa nguMsebenti. boMatisi baphindze basetjentiswe elukhetfweni lwavelonkhe, lwesifundza kanye nelwendzawo.
Bomatisi baniketwa ngekweSigaba 25 seMtsetfo wanga-1997, uMtsetfo wekwatisa. Lomtsetfo utsi uma ngabe usakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ungumhlalisiphelwane, futsi ungetulu kweminyaka lengu-16 budzala, ufanelekile kutsi ungaFaka Sicelo sekuba naMatisi. Nobe ngubani losebentela umbuso nobe lowenta umsebenti lophatselene nembuso kulamanye emave nobe lovume kusebentela hulumende walelinye live uyafaneleka kutfola matisi. Loku kufaka ekhatsi indvodza/umfati nobe bantfwana baloyo muntfu.
umfanekiso wesitifiketi sekutalwa lesigcotjwe ngemaphoyisa nobe inombolo yelipasi, nobe umfanekiso wamatisi wetigodzi te-TBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei) nobe lipasi, kanye titfombe letimbili letincane letitsandza kutsatfwa, letilingana naletifakwa kumatisi, kanye netingcivito teminwe letitawutsatselwa kubhalisa kuRegista yeliNani leBantfu belive efomini iBI-9 lekufaka sicelo. Loku kungentiwa kuphela sisebenti seliTiko leTasekhaya ehhovisini lesigodzi nobe lesifundza nobe eMishini yaseNingizimu Afrika lekulamanye eMave.
Uma ngabe make ufaka sicelo sekuba namatisi bese ucala kusebentisa nobe ngusiphi sibongo bekatiwa ngaso ekucaleni, ufanele aletse bufakazi baloko; sibonelo; ufanele aletse sitifiketi sekutalwa nobe semshado njengebufakazi bekutsi vele leso sibongo ngesakhe.
Sitifiketi sesehlukaniso semshado uma ngabe loyo muntfu sewaphelisa umshado.
sitifiketi sekushona kwendvodza nobe make uma ngabe loyo muntfu angumfelokati.
Esimeni sesakhamuti lesitfole kuba sakhamuti ngekuhlala eNingizimu Afrika sikhatsi lesidze nobe umhlali walomphelo, ufanele ahambise emafomu akhe kanye naleti titifiketi, sebakhumuti ngekuhlala sikhatsi lesidze nobe sekuba ngumhlali walomphelo nobe sekucolelwa.
esimemi lapho umntfwana abhaliswe ngemuva kwesikhatsi lesimisiwe, uyacelwa kutsi ufundze indzima 3.2.4 ngetulu.
Uma ufaka sicelo sekucala awukhokhi lutfo, usenta mahhala. Nobe kunjalo bafakiticelo bafanele bete netitfombe letimbili letincane taMatisi. Kukhokhwa imali lengu-R15 uma ngabe sewunikwa Matisi kwesibili.
Ungasifakaphi sicelo sekutfola Matisi?
Ungaya eHhovisi lelidvutane nawe leliTiko leTasekhaya. Imininingwane yelihhovisi lesifundza ibhaliwe ekugcineni kwalencwajana. Bantfu labaphuma kulamanye emave bangafaka ticelo tabo tekutfola bomatisi emaHhovisi eliNcusa lelive labo lasedvutane nobe emaHhovisi eliNcusa lelikhulu lembuso waseNingizimu Afrika.
Ngemuva kwekukhishwa kwamatisi, uyiswa eTikweni leTasekhaya lapho sicelo safakwa khona. Matisi utawutfunyelwa kumnikati uma ngabe acele kutsi kwentiwe njalo nafutsi likheli laliniketile lingilo.
LiTiko leTasekhaya likhicita boMatisi labasemkhatsini wesigidzi kuya kuletintsatfu ngemnyaka. Leticelo letinyenti kangaka tihambisana nekungagcwaliswa kahle kwemafomu ekufaka ticelo, lokuholela ekutsini bomatisi baphume banemaphutsa. Nobe kunjalo, emaphutsa lanjalo alungiswa mahhala. Kufanele kuletfwe eHhovisi leTasekhaya emafomu iBI-9 neBI-309, bufakazi bemininingwane lengiyo kanye netitfombe letimbili letincane tamatisi.
Ipasipoti libhukwana lelidzingeka uma uphuma eNingizimu Afrika uya kulamanye emave. Takhamiti taseNingizimu Afrika leticabanga kuhambela lamanye emave tifanele tifake ticelo tekutfola emapasipoti kusenesikhatsi lesanele.
Ipasipoti leyetayelekile inemakhasi langu-32 bese kutsi imaxi yona ina-64. Tonkhe letinhlobo temapasipoti tichazwe kabanti kulelibhukwana.
Tonkhe ticelo taletinhlobo letehlukene temapasipoti tifanele tentiwe ngekugcwalisa emafomu iBI-73 bese ayiswa ngulofake sicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovini leliNcusa leNingizimu Afrika nobe eMishini, uma ngabe umfakisicelo angesheya kulamanye emave. Umfakisicelo ufanele atise losebenta ngemapasipoti ngebunguye. Titfombe takhe titawuhlolwa kutsi ngempela losesitfombeni nguye lofaka sicelo yini. Bafakiticelo labaneminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala batawutsatfwa tingcivito teminwe kute bahlolwe kucinisekiswe incwadzi yekubhalisa linanibantfu eveni.
Ngubani lofanele kufaka sicelo sekutfola ipasipoti?
Takhamiti taseNingizimu Afrika kuphela letifanele kutfola ipasipoti yaseNingizimu Afrika. Etimeni lapho bantfu labanabomatisi labaluhlata kwesibhakabhaka nobe labadzala labakhishwe kungakafiki umhlaka 01 Julayi 1986, bafakiticelo balabo bamatisi bafanele bacale ngekufaka ticelo taboMatisi labasha, labanemagabelo. Labafaka faka ticelo kwekucala bangafaka ticelo taMatisi kanye nepasipoti ngasikhatsi sinye. Leticelo totimbili tingafakwa ngasikhatsi sinye, uma ngabe umfakisicelo akakhoni kumela matisi kutsi aphume kucala.
Lena yipasipoti leniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika letineminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yalabadzala yaseNingizimu Afrika kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 uphindze utfumele titfombe letimbili letincane tepasipoti letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umngcivito weminwe yakho awukafakwa eNcwadzini yekubhalisa liNanibantfu eVeni, sisebenti seliTiko leTasekhaya sifanele sitsatse tingcivito tayo yonkhe iminwe yentelwe efomini iBI-9. Kutawuphindze kulindzeleke kutsi uletse umfanekiso wamatisi wakho nobe wesitifiketi sakho sekutalwa locinisekiswe ngemaphoyisa.
Bafakiticelo bangatikhetsela kulandza emapasipoti abo emahhovisini lapho bafaka ticelo tabo khona nobe batfunyelelwe wona ngeliposi. Uma bakhetse kutsi batfunyelelwe wona ngeliposi, batawukhokha imali lengu-R21.
Lepasipoti isebenta iminyaka le-10.
Ipasipoti yemntfwana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingaphasi kweminyaka lengu16 budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yemntfwana ufanele ugcwalise lifomu iBI-73. Lelifomu lifanele lihambe nesitifiketi sekutalwa nobe imvume yebatali uma ngabe bashadile kanye netitfombe letimbili letincane letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umntfwana utelwe ngaphandle kwemshado, kudzingeka kuphela imvume yamake wemntfwana kute anikwe ipasipoti?
Ingalandvwa lapho kwafakwa khona sicelo nobe utfunyelelwe ngeliposi.
Lepasipoti isebenta iminyaka lesihlanu.
IPasipoti yeMaxi yincwajana lenemakhasi langu-64. Yacala kusebenta mhlaka 02 Disemba 2002 yentelwa kutsi labo labahamba kakhulu batfole ipasipoti lenemakhasi lamanyenti, langetulu kwalankha langu32 epasipoti yetivakashi. Lepasipoti iyafanana nalena yekuVakasha yehluke ngekutsi inemakhasi lengetiwe kunalankha kute ibe nemakhasi lamanyeti e-visa. Ikhokhelwa imali leyengetiwe kunalena leyetayekile yekuvakasha?
Sikhatsi sekukhishwa: Emaviki lasitfupha.
Lepasipoti iba semtsetfweni iminyaka lelishumi kuphela.
Ipasipoti yesikhashana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrka lesineluhambo loluphutfumako lekuya kulelinye live ngesizatfu lesitsite longeke akhone kumela kuphuma kwepasipoti yangempela. Umuntfu uniketwa ipasipoti yesikhashana uma ngabe kunebufakazi bekutsi sewusifakile sicelo sepasipoti yangempela. Bafakiticelo bepasipoti yesikhashana balindzeleke kutsi bagcwalise lifomu iBI-73.
Tindleko: R75. Kukhokhwa nemali leyengetiwe lengu-R12 yekutfumela tingcivito teminwe uma tidzingeka kuyohlolwa ngekushesha.
Lepasipoti ingasetjentiswa tinyanga letilishumi nakunye.
bantfu labafuna kuphutfuma kulamanye emave lasedvutane langadzingi kutsi umuntfu angene nge-visa?
labafuna kubuya eNingizimu Afrika ngekushesha.
Uma ufaka sicelo sekutfola ipasipoti lephutfumako, kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 ngalokuphelele. Kufanele kutfunyelwe incwadzi lechazako kutsi idzingeke ngani lepasipoti, ihambisane naMatisi waseNingizimu Afrika kanye nesitifiketi sekutalwa.
Ipasipoti lesemtsetfweni inikwa basebenti betikhungo tembuso labafanele batsatse luhambo lwemisebenti yembuso. Tonkhe ticelo timele tentiwe ngekugcwalisa lifomu iBI-73 futsi lifanele liyiswe ngumfakisicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovisi leliNcusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini uma akulelinye live. Lelifomu lesicelo lifanele lihambe kanye nencwadzi levela kuleso sikhungo lapho kusebenta khona umfakisicelo , ichaze kutsi kungani umfakisicelo adzinga ipasipoti yaloluhlobo.
Sikhatsi sekuyikhipha: Kusukela evikini linye kuya kulamabili ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Tindleko: itfolakala mahhala.
Lepasipoti isetjentiswa kuphela iminyaka lesihlanu.
Uma ngabe iPasipoti yakho yaseNingizimu Afrika iyalahleka nobe, imali yekutsi utfole lenye iphindvwe kabili kuna lena lowayikhokhela ekucaleni. Sicelo sakho sifanele sihambe netitfombe letimbili letincane letilingana netepasipoti letitsandza kutsatfwa.
Ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Ipasipoti lephutfumako/yesikhashana ifanele icelwe kute kutfolakale lena lenye.
IPasipoti leseyiphelelwe sikhatsi nguleseyiphelelwe sikhatsi sekutsi ingasetjentiswa. Uma seyiphelelwe sikhatsi angeke usakhona kuyisebentisa nobe ngabe isenemakhasi langakasebenti. Ufanele sale ufaka sicelo salensha. Uma ngabe emakhasi epasipoti yakho asagcotjwe onkhe isengakaphelelwa sikhatsi, ufanele ufake sicelo salenye.
Tindleko tiyangeluhlobo lwepasipoti lolufunako.
IPasipiti yeSikhashana R75.
Yalomdzala (lelahlekile) R310.
Yemntfwana (lelahlekile) R230.
Loku kuya ngeluhlobo lwepasipoti loyifunako.
LiTiko liyati kutsi kunetizatfu tangempela leticinile letenta batfu bafune kwenta (tichibelo) kumarekhodi abo. Kunetichibelo letehlukene letenta takamiti taseNingizimu Afrika tifune kuchibela emarekhodi ato.
Caphela: Sakhamuti saseNingizimu Afrika, lesineminyaka lengu-18 nobe ngetulu ngebudzala, sitsatfwa njengalesikhulile kutsi singenta tichibelo ngekuya kweMtsetfo wanga-1992, wekuBhalisa Kufa nekuTalwa.
Sigaba 11 seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa ivumela kuchitjelwa kwekubhaliswa kwemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado. Loku kwenteka uma ngabe batali bengati baloyo mntfwana bashada ngemuva kwekubhalisa kutalwa kwakhe, kube sengatsi bebashadile ngesikhatsi abhaliswa lomntfwana ekucaleni.
Tindleko:loku kwentiwa mahhala.
KuBhaliswa kwekutalwa kuvula sikhala sekutsi kutalwa kwemntfwana kungaphindze kubhaliswe futsi uma ngabe batali bengati bemntfwana bashade ngesintfu (kukhishwe emalobolo) ngemuva kwekuba umntfwana asabhalisiwe. Imininingwane lefunekako uma kuchitjelwa ngaloluhlobo ngulena: satiso sekubhalisa kabusha, sifungo lesibhalwe phasi batali bengati bemntfwana kanye nesitifiketi semshado.
Uma ngabe kuyenteka kufa munye umtali wengati nobe bafa bobabili, lilunga lemndeni waloshonile lifanele liletse titifiketi tebafi kanye nesifungo lesibhaliwe.
Umtsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa uvumela kwemukela kwebuyise bemntfwana nguyise wengati (longakashadi unina wengati) wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado futsi kutalwa kwakhe lesekubhalisiwe ngaphandle kwemininingwane yeyise.
Uma ngabe unina uyavumelana nalokwemukelwa kwebuyise bemntfwana, kufanele kutsi agcwalise kanye neyise wemntfwana lifomu lelisha i(BI-1682). Lapho kufanele kuntjintjwe nesibongo semntfwana abitwe ngeseyise, kufanele kugcwaliswe lelinye lifomu (iBI 193). Uma ngabe make wemntfwana ala kwemukela buyise bemntfwana, lobabe ufanele aye eNkantolo lePhakeme, atfole incwadzi lecitsa livi lalomake. Lencwdzi ifanele ihanjiswe nalelifomu leligcwalisiwe (iBI 1682).
Tindleko: Imali lekhishelwa kwenta loku ngu- R 48.
Uma ngabe emagama emuntfu akabhalwa onkhe esitifiketini sakhe, loyo muntfu angacela kwengetwe ligama nobe sibongo sakhe esitifiketini. Loku kubitwa ngekutsi kwengeta imininingwane yekubhalisa kutalwa. Lomtsetfo uyakuvumela loku uma ngabe loyo muntfu bekabhalisiwe ngembikwekutsi loMtsetfo ucale kusebenta. Sibonelo, Sigaba 23 seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa, wanga 1992 ucondziswe kakhulu emaNdiyeni langena eNingizimu Afrika ngembikwa-1966, umtsetfo bewungabadzingi kutsi babhalise emagama netibongo tabo. Ngaleso sizatfu-ke emarejista lamanyenti ekubhalisa kutalwa bekanemagama abo kuphela.
umfanekiso wesitifiketi semshado uma sikhona.
Tindleko: Loku kwentiwa mahhala.
Lomtsetfo uyabavumela bantfu kutsi bachibiyele emagama lababhalisa ngawo kutalwa kwabo.
i lifomu leligcwalisiwe iBI-85 nobe sicelo lesibhaliwe, kanye ii nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako.
R80 wemfakisicelo longetulu kweminyaka lengu-18 budzala.
i uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado manje lomake sewushada nalenye indvodza lengasiye babe uyise wengati walomntfwana.
make wemntfwana ucala kusebentisa sibongo bekasisebentisa phambilini ngobe uyise wemntfwana sewushonile, nobe, sewuphindze washada ngemuva kwekuphelisa umshado wakhe neyise wemntfwana.
Uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado futsi wabhaliswa ngesibongo seyise. Sibongo saloyo mntfwana singantjintjwa abhaliswe ngesenina.
Uma ngabe umntfwana unakekelwa ngulabatsetse sikhala sebatali bakhe sibongo sakhe singantjintja abitwe ngaleso salababo bantfu.
Umtsetfo uyamvumela umuntfu kutsi asebetise lesinye sibongo lesehlukile kunalesi lesisencwadzini yekubhalisa linanibantfu eveni nobe leso latfola ngaso kuba ngumhlali walomphelo eNingizimu Afrika. Imali lefanele ikhokhelwe kwenta loku ngu-R260.
lifomu lekufaka sicelo (iBI-196), inchazelo lebanti kutsi kungani kufanele kusetjentiswe sibongo lesisha, imvume yamake lebhalwe efomini iBI-196 uma ngabe akhona, sitifiketi semshado uma sikhona, umfanekiso wesitifiketi sekutalwa, nenombolo lesabhaliswa ngayo uma ngabe kutalwa kwabhaliswa, nobe inombolo yebunguye.
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R260.
Uma ngabe bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-18 budzala bafanele bafakwe kulesicelo, kudzingeka imifanekiso yetitifiketi tabo tekutalwa nobe tinombolo lababhalisa ngato kanye nemvume lebhaliwe yenina.
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe bufakazi belusuku lwekutalwa lolungilo sibonelo; incwadzi levela esibhedlela, sitifiketi sekukhulelwa, likhadi lasemtfolamphilo, incwadzi levela esikolweni lacala kuso kufudza, sitifiketi sekubhabhatiswa uma ngabe wabhabhatiswa angakahlanganisi iminyaka lesihlanu budzala.
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe, imibhalo lenebufakazi bebulili lobungibo kanye nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe imibhalo lenebufakazi bendzawo lengiyo latalelwe kuyo kanye nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50.
lifomu lekufaka sicelo (iBI 526) nobe sicelo lesibhaliwe, imibhalo lenebufakazi bemininingwane lengiyo yebatali kanye nebufakazi bekukhokhwa kwemali ledzingekako lengu-R50.
Nanobe ngubani lohlindziwe wantjintja bulili bakhe nobe lotfole kwelashwa lokwente kutsi kugucuke bulili bakhe angafaka sicelo kuMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya kute kuntjintjwe kuchazwa kwebulili bakhe.
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526), umbiko lovela kudokotela lowelapha nobe wahlindza lomuntfu, nobe dokotela lonelwati lolubanti ngekwelashwa nobe lowahlindvwa kwalolo luhlobo.
umbiko lovela kulomunye dokotela lowahlola lomfakisicelo kute atfole umumo walobulili bakhe nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
Uma untjintjwa bulili bemfakisicelo, inombolo yaMatisi ivele itigucukele nje. Kufanele kufakwe sicelo samatisi lomusha masinyane nje ngemuva kwekwemukelwa kwengucuko.
Uma ngabe lomuntfu lotsintsekako untjintja neligama lakhe, ufanele akhokhe imali lengu-R75 ngetulu.
Uma ngabe kutalwa kwemntfwana kubhaliswe batali lebangasibo bengati, kufanele kuletfwe tifungo letibhaliwe tebatali bengati nebatali mbumbulu bemntfwana kanye nesizatfu sekubhalisa lokungemanga. Uma ngabe kute nasinye saletitatimende kufanele kuletfwe incwadzi levela enkantolo. Imali lebekiwe ngu-R48.
Uma ngabe umntfwana usisiwe, labo batali belusiso bangatisa ngalokusemtsetfweni uMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya ngaloku.
Umfanekiso wesitifiketi selusiso lofakazelwe ngemaphoyisa.
bufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
Ticelo tekushadiswa ngekwemtsetfo tifanele tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelidvute nawe uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika naseMishini nobe ehhovisi laKhonsela uma ngabe ungaphandle kweNingizimu Afrika. Lifomu lelidzingekako uma ufaka lesicelo yiBI-130. Imali ledzingekako ngu-R45,00 yesitifiketi lesingakafinyetwa na-R10,00 walesifinyetiwe.
Kushadiswa nekunekubhaliswa kwemishado lesemtsetfweni kwenganyelwe nguMtsetfo yetemiShado (uMtsetfo No. 25 wanga-1961).
Ngubani longabhalisa umshado wakho?
Ungentelwa kuphi umshado?
Imishado ingentelwa esontfweni kuphela, sakhiwo lesisentjetiselwa tenkholo kuphela, lihhovisi lesive, nobe indlu letsite. Uma ngabe umuntfu losedvutane nekushada ulimele kabuhlungu/kabi nobe uyagula, umshado wakhe ungentelwa esibhedlela.
Ngubani lofanele abe khona emshadweni?
Bomatisi labakhishwe ngekuya kweMtsetfo wekuTatisa wanga 1998 nobe uma bangenabo bomatisi, baletse sifungo lesibhalwe efomini iBI-3. Betive labashada netakhamiti taseNingizimu Afrika balindzeleke baletse emapasipoti abo lasebentako kanye nelifomu leligcwalisiwe iBI-31 (Bufakazi bemshado).
Uma ngabe labashadako basesebancane kufuneka imvume yebatali bobabili nobe yebatali labasemtsetfweni, ibhalwe efomini iBI-32. Uma ngabe umtali lofanele anikete imvume lesemtsetfweni akatfolakali nobe akakwati kuniketa lemvume, loyo mntfwana loshadako ufanele afake sicelo semvume lefanele kuKhomishani wekuNakekelwa kweBantfwana. Uma ngabe batali balomntfwana nobe Khomishane uyala kuniketa imvume lefanele, lomntfwana ufanele afake sicelo eNkantolo lePhakeme endzaweni lahlala kuyo. Bafana labangaphasi kweminyaka lengu-18 nemantfombatana langaphasi kwa-15 yeminyaka budzala, badzinga ngetulu kwemvume yebatali nobe batali labasemtsetfweni imvume yeNdvuna yeliTiko leTasekhaya.
ngekuya kwemTsetfo wekuShadisa, umntfwana nguloyo longaphasi kweminyaka lengu-21 budzala longakate washada phambilini futsi umshado wakhe lopheliswe kufa nobe kwehlukana.
Uma ngabe behlukene, kufanele kukletfwe sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado. Uma ngabe kunesizatfu lesicile kutsi kungani loyo muntfu angaletsi sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado nobe nangabe uhlukanisa kulelinye live futsi akakhoni kutfola sitifiketi sekupheliswa kwemshado, kudzinga sifungo lesivela kuloyo muntfu. Sifanele sisho kutsi umshado wakhe wapheliswa ngalokusemtsetfweni futsi sifake ekhatsi ligama lenkantolo leyakhipha lesehlukaniso kanye nelusuku lesakhishwa ngalo.
Uma ngabe ungumfelakati, kudzingeka sitifiketi semufi. Uma ngabe kute sitifiketi sekufa, lona lotsintsekako ufanele aletse sifungo sakhe lesibhaliwe lesicisekisa kufa kwendvodza/kwamfati wakhe, sifake ekhatsi ligama lemufi nelusuka lashona ngalo.
Ngemuva kwekutsi umshado utsatfwe njengalosemtsetfweni, laba lababili labashadako, labofakazi lababili kanye naloshadisako bagcwalisa irejista yemshado. Sitifiketi lesibhalwe ngesandla siyakhishwa masinyanye ngemuva kwemshado. Loshadisako utawuyisa eTiko leTasekhaya lerejista yemshado kute kubhaliswe lomshado kuRejista yeSive yeliNanibantfu ehhovisi leliTiko lesiFundza ahlala khona.
Sikhatsi sekukhishwa kwesitifiketi: sitifiketi semshado lesifinyetiwe lesibhalwe ngesandla sikhishwa ngelilanga lemshado, mahhala. Sitifiketi lesingakancishiswa siphuma ngemuva kwemalanga langu-21.
Tindleko: yonkhe imibuto netinkinga letiphatselene nesitifiketi semshado tifanele tetfulwe ngekugcwalisa lifomu lekufaka sicelo iBI-130.
LiTiko leTasekhaya lacela iKhomishani yeteMtsetfo yeNingizimu Afrika nga-1996 kutsi yenta luphenyo lolubanti ngetindlela tekushada letikhona eNingizimu Afrika. Njengemphumelake waloluphenyo, kwabese kushaywa kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu (uMtsetfo No 120 wanga-1998) wacala kusebenta mhlaka 15 Novemba 2000?
Bewati nje kutsi imishado yetfu yesintfu iyalingana nalena yeSilumbi ngekuya kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu Umshado wesintfu ubhaliswa ngumuntfu lobekiwe. Kungaba ngushifu wemmango nobe lobhalisa imishado. Lomuntfu lobekiwe ufanele abe abhale siciniseko sekutsi uneligunya lekubhalisa umshado. Bantfu labashade ngesintfu bangawubhalisi umshado wabo kepha manje sebafuna kuwubhalisa bafanele bafake sicelo sabo ehhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute nabo. Labantfu bafanele baphekeletelwe bameleli lababili, kunconotwa kutsi babe ngulabavela kulemindeni yomibili. Bonkhe bantfu labashade ngezintfu bayakhutsatwa kutsi bavele batewubhalisa imishado yabo eTikweni leTasekhaya?
Uma umuntfu afa, Umtsetfo (uMtsetfo wekubhalisa kuTalwa neKufa, 1992) utsi kufa kwemuntfu akubikwe kumuntfu logunyatwe kutsi kubikwe kuye imibiko lenjalo.
Uma umuntfu losakhamuti nobe umhlali walomphelo afela ngaphandle kweNingizimu Afrika, kufa kwaloyo muntfu kufanele kubikwe eHhovisi leliNcusa nobe iMishini lesedvute yaseNingizimu Afrika. Umfanekiso wesitifiketi sekufa lofakazelwe ngemaphoyisa lokhishwe ngulelo live ufanele kutiwe nawo uma kutewubikwa lokufa. Uma ngabe umufi utawungcwatjwa eNingizimu Afrika, liHhovisi leliNcusa nobe iMishini itawelekelela ngekwekuhambisa sidvumbu siye eNingizimu.
Uma ubika kufa, ugcwalisa lifomu iBI-1663. lelifomu linetigaba letehlukene letigcwaliswa ngulabo labatsintsekako ekubikweni kwalokufa. Labo labatsintsekako ngulaba: loyo lobika lokufa, dokotela lofakazele kushona kwakhe lomuntfu naloyo logunyatwe kutsi kubikwe kuye kushona kwebantfu njengobe sishito ekucaleni.
Uma ngabe kute dokotela njengasetindzaweni tasemaphandleni, emakhaya, umholi wemmango utawubese utawubhala Umbiko weKufa (agcwalise lifomu iBI-1680). Lombiko wekufa ungagcwaliswa kuphela ngumuntfu logunyatwe liTiko kutsi ente njalo. Lomuntfu utawuletsa eTiko leTasekhaya lifomu iBI-1680. Lesisebenti seliTiko sitawugcwalisa lifomu iBI-1663.
Sinyatselo 1: Dokotela lohlole sidvumbu ufanele agcwalise lifomu (BI-1663) leKubika Kufa/Kutalwa kwemntfwana lashonile. Kukhona sigaba kulelifomu lesifanele sigcwaliswe ngudokotela bese usifaka emvilophini uyayivala. Incenye lesele yelifomu iyagcwaliswa ihanjiswe nalemvilopho levaliwe bese unika sihlobo lesisondzelene kakhulu nemufi nobe umngcwabi lotawungcwaba loyo muntfu. Lemvilopho itawuvulwa kuphela sisebenti lesifanele seliTiko leTasekhaya.
Sinyatselo 2: Losihlobo lesisondzele kakhulu nemufi-ke, ufanele atsetse lelifomu anikete umngcwabi lokungeyena atawungcwaba. Uma ngabe lomngcwabi unikwe ligunya lekubikelwa tatiso tekufa, utawugcwalisa tigaba letifanele bese uniketa sitifiketi sekungcwaba (iBI-14). Lomngcwabi utwaubese utsatsa lelifomu leligcwatjisiwe aliyise eTiko leTasekhaya lelidvutane. liTiko leTasekhaya litawubese linika sihlobo semufi sitifiketi sekufa.
Ticelo tetitifiketi tekufa tifale tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika. Uma ukulamanye emave, ticelo tifanele tifakwe eMishini nobe ehhovisi laKhonsela waseNingizimu Afrika.
Unikwa sitifiketi sekufa lesifinyetiwe ngalelo langa ucedza kubhalisa. Yonkhe imininingwane lelandzelako ibhalwa efomini lekufaka sicelo iBI-132 futsi kukhokhwa imali lengu-R10-00. sitifiketi lesiphelele (lesingakafinyetwa) sekufa sitfolakala ngekukhokha imali lengu-R45-00.
Kubalulekile kucaphela kutsi ngekuya kwaloMtsetfo (weKubhaliswa kwekuTalwa neKufa wanga-1992), kute umngcwabo lotawentiwa ungakagunyatwa. Leligunya liba yimvume yekungcwaba.
Umuntfu lobhaliswe ngeliphutsa kuRejista yeliNanibantfu eve kutsi ufile ufanele akubike loku eTiko leTasekhaya lelidvutane naye kute kutsi kuphenywe ngekuphutfuma kulungiswe, kubhalwe lokungemaciniso. Tingcivito tayo yonkhe imino netitfombe tifakwe kulelifomu iBI-9 tiyadzingeka kwenta loku.
siphumelele emitameni yetfu yekwenta tigidzigidzi tebantfu tibe nekwetsemba. Senta sivumelwano sekutsi sitawakha umphakatsi lapho khona bonkhe baseNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe batawati kushayela etulu, ngaphandle kwekuba neluvalo, babe nesiciniseko sesitfunti nemalungelo abe ebuntfu langeke bawatsatselwa ngumuntfu sive semushi wenkosazana lesinekuthula ngaso nemhlaba.?
Lomlandvo waMatisi waseNingizimu Afrika usondzelene kakhulu nalowo wesive sonkhe. Beyichaza kutsi ngubani lona loyiphetse. Kulomunye umuntfu beyisisetjentiswa sekugcilata, kulomunye njalo yayiyindlela leya emnotfweni.
Ngaphambi kwa-1972, hulumende bekakhiphe matisi loluhlata satjani. Lonake wabese umelelwa nguloluhlata sasibhakbhaka lomncane, longangena ekhikhini ngaFebhuwari kulowo mnyaka. Ekhasini lekucala wawunemininingwane yebunguye bemnikati. Leminye-ke imininingwane njengelayisensi yekushayela, sitifiketi semshado nalokunye yayinanyatsiselwa kulomatisi.
Kusukela ngaMeyi 1980, kwabese kukhishwa matisi lomncane loluhlata satjani. Lona-ke bewubhalwe ngangcondvomshina futsi ufakwe nalokutsite kuvikelwe kutsi bantfu bangawukopi bente babo labangemanga.
UMtsetfo wekuTatisa lowacala kusebenta nga-1986 wefika nalomatisi loluhlata satjani njengobe sati. Phambilini kwaloku, uma ngabe umuntfu bekashadile, sitifiketi sakhe semshado sasifakwa kuye lomatisi. Loku kwayekelwa kwentiwa uma kungena uMtsetfo lomusha.
Ngesikhatsi kwakhiwa tabelo, iTBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei), tatikhipha bomatisi bato. Bebafanana nalabo labakhishwa nguhulumende waseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo luchungechunge lwetinombolo tabo betentiwa ngekwehluka. Kuphela kwelubandlululo-ke kwenta kutsi letabelo tibe yincenye yeNingizimu Afrika. Nanobe ngubani lobekanamatisi waletabelo, TBVC bekasanikwa matisi waseNingizimu Afrika.
Sihambe indlela lendze kusukela satfola umbuso wentsandvo yelinyenti nga-1994. Lomatisi bekasetjentiselwa kusehlukanisa kudzala lamuhla usihlanganisa sonkhe tsine baseNingizimu Afrika. Ukhombisa kwehlukahlukana kwetfu sisive, usikhumbuta kutsi umNingizimu Afrika wehluke ngendlela yakhe futsi wenta sitibone simunye.
Uma ngabe kukhona lofuna kukuphawula ngemisebenti loyentelwa liTiko leTasekhaya nobe ngabe unemibuto ukhululekile kutsi ungasitsintsa kuletinombilo tetincingo nemakheli laniketiwe.
Umuntfu longatsintfwa: N.G.
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMKHANDLU WEMAGAMA ET.txt</fn>
Nine bekunene, ngabe niya kuphi?
Cha, mani kancane ..tsine siya ePolokwane!
Hhayi! Mani.. Lohulumende uloku achubeka antjintjana nemagama etindzawo ngaphandle kwetizatfu. Eshi! Ngicishe ngandlulwa yilifti ngenca yako konkhe loku! Angikutsandzi mine!
Lelive lidzinga imali yekwakha tindlu nekulwisa ingculaza kodwa esikhundleni saloko sicosha bavakashi kulelive ..ngisho natsi asati lapho siya khona!
Bobani labantfu labantjintja emagama elive letfu?
Hhayi mani ndvodza.. Lokuntjintjwa kwemagama akufani nekutfola ilifti endzaweni letsite. Kuyindlela yekutsengisa live letfu, umlandvo wetfu nemafa etfu.
Singalitsengisa njani live letfu emphakatsini wemave ngemave sisebentisa emagama lesiwatsatse kulamanye emave?
Sidzinga kuvusa kulangatelelwa lokusha eveni letfu.. sibonise imvelaphi yetfu yangemphela. Sidzinga kutjela umphakatsi wemave ngemave kutsi kahle kahle singubobani tsine!
Lokubekwa kwemagama etindzawo kuyindzaba lecedzana emandla kakhulu..akunjalo?
Buka lapha, fundza lelibhukwana, uma sewente loko, singacala kukhuluma ngalesihloko. Sineluhambo loludze lesibhekene nalo! Ngaloko kunesikhatsi lesenele kulifundza lonkhe.
Emagama etindzawo letisemhlabeni letiyimvelo, nobe letentiwe, nobe lamukelwe bantfu, futsi tingahlala bantfu nobe tingahlali bantfu.
I-SAGNC yasungulwa ngemTsetfo weMkhandlu wemaGama etiNdzawo waseNingizimu Afrika (nombolo 111 wanga-1998) njengemtimba lonalomtfalo wekubeka emagama etindzawo eNingizimu Afrika. Uhlanganiswe yiNdvuna yeTebuciko nemaSiko.
I-SAGNC ifaka bocwepheshe bemagama etindzawo, betilwimi letisemtsetfweni kanye nebemlandvo wemasiko, kanye namunye umuntfu lomele sifundza ngasinye kanye nalabamele lihhovisi lemCondzisi lomKhulu lekuKlaya nemaBalave, betemaPosi eNingizimu Afrika, kanye neliBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika kanye naletinye tikhungo letihlobene naloko.
Lihhovisi lebubhalane le-SAGNC lisebenta ngemaKomiti emaGama etiNdzawo etiFundza kantsi esigabe sabohulumende basemakhaya lisebenta ngemakomiti asemaKhaya newetigodzi.
Kumele ube sesimeni sekufinyelela kuletakhiwo endzaweni yakho.
Kukwenta kube lula, ngemagama etindzawo ato tonkhe tintfo kulelive.
Emagama langekho ngaphasi kwe-SAGNC ngekwemtsetfo.
Sibonelo, ligama lelive, emagama etifundza nemagama etindzawo tasemakhaya, kanye naletintfo letiwela ngaphasi kwelulawulo lwetiphatsimandla tabohulumende basemakhaya njengetitalada, tindlu tabomasipala, tikwayela, tindzawo tekuphumula, ematfuna.
Kanye netakhiwo letinebanikati bangasese kanye namapulazi.
Kanye nemagama etindzawo letisetjentiselwa kubhaliswa kwebuniyo bemhlaba, latiwa njengemagama eBuniyo.
Kodvwa emagama lasemtsetfweni kufanele ahambelane netinchubomgomo te-SAGNC tekwetsa emagama.
Bantfu bavame kuniketa ligama linye etindzaweni letahlukene, nobe emagama angabiteka ngalokufanako, nobe sipelingi sendzawo yinye singacishe sifanane naleso salenye indzawo.
Futsi nakanjani, eveni lelibulwiminyenti njengeNingizimu Afrika tindzawo tivame kuba nemagama langetulu kulinye.
Letimo tiholela ekungavisisaneni nasekudidekeni. Kute kuvinjelwe loku, emhlabeni jikelele emagama etindzawo ayabekwa tiphatsimandla.
Kubalulekile kubeka emagama ngenjongo yekucinisekisa umlandvo walelive kanye nemvelaphi yesive, nangenjongo yekuhwebelana netetimali, tetitfutsi, tekuchumana, kuhlela kwetigodzi nekwetemvelo, imisebenti yemphakatsi, tesayensi netheknoloji, lukhetfo netekubala sive, tekuvakasha, tekulawula tinhlekelele kanye nemisebenti yekuphenya kanye neyekuhlenga.
I-SAGNC itfola ticelo letifakiwe letifuna kwamukelwe emagama etindzawo langaphasi kwayo bese acinisekisa kutsi kubonisana lokufanele kuyenteka nekutsi leligama lihlangabetana netimfuneko temkhandlu kuto tonkhe tindzawo.
I-SAGNC itsatsa lesincumo sekugcina ngendlela nobe tindlela temagama bese iwadlulisela kuNdvuna.
Uma ligama selimukelwe yiNdvuna, lelo gama ngaleyo ndlela lisuke selibekiwe.
Libese likhishwe kuGazethi yaHulumende kutsi lentiwe libe semtsetfweni nekusatjalaliswa.
Kulungile ke, umkhandlu uhlangana emahlandla lamane ngemnyaka. Njengobe kubambeleleka kuvame kubangwa mininingwane lengakapheleli nobe lekungasiyo kulamafomu ekufaka ticelo, bafaki ticelo kufanele bati kutsi kubekwa kweligama kungaba yinchubo lendze.
Kuvunyelwa lokutsite kumele kwentiwe kulenchubo yekuhlela kwesikhatsi sekulindza lokungenani tinyanga letintsatfu nekunakekela kumele kwentiwe uma kugcwaliswa lifomu lekufaka sicelo kahle kuvimbela nobe ngabe ngukuphi kubambeleleka.
Ngaphambi kwekutsi ugcwalise lelifomu lekufaka sicelo kumele ulibukisise futsi ungawatsintsi?
Emagama ebantfu labaphilako ngalokwetayelekile kumele agwenywe.
Takhiwo tetindzawo letibitwa ngebantfu kumele tihambelane nemumo waloyo muntfu. Sibonelo, kubita intfo lefihlakele ngemuntfu lobalulekile esiveni.
Futsi, nakanjani, imvumo lebhaliwe kumele, lapho kukhonakala khona, itfolwe kuloyo muntfu nobe umndeni waloyo muntfu nobe tindla lifa, ngaphambi kwekutsi lelo gama lemuntfu lisetjentiswe.
Kulungile, kulapho ngehla khona, iPolokwane seyisedvute ngemakhilomitha langu-15 uma uchubeka.
Nihambe kahle futsi nisale kamnandzi!
Hheyi .. Ngiyabonga loluhambo.
Yebo ! Ngiyabonga Uhambe kahle?
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMTSETFO NOMBOLO 19,.txt</fn>
ngekubonelela kusungulwa nekwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi; kanye nangekubonela tonkhe tindzaba letiphatselene naloku.
Sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo kusho sikhungo lesibhalwe kuShejuli 1 kuMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 uMtsetfo No?
Ikhomfa yavelonkhe yekubonisana?
loMtsetfo ufaka ekhatsi nobe ngumuphi umtsetfosimiso loshaywe ngekwesigaba 39?
b. lingumuntfu-mtsetfweni; futsi c kumele lingakhetsi futsi lisebentise emagunya alo liphindze lente imisebenti yalo ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nobe kubandlulula.
a. kutfutfukisa kuhlonishwa kwemalungelo nekuchubekisa kuvikeleka kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi.
d. kutfutfukisa lilungelo lemiphakatsi lekutfutfukisa emagugu ebuve bayo lanemlandvo bewucindzetelwe ngaphambilini; kanye e. nekwenta tiphakamiso tekusungulwa nobe kwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi ngekulandzela sigaba 36 nobe 37.
j. kwakha nekulondvolota tilulu temininingwane nobe emadathabhesi emiphakatsi netikhungo nabocwephesha bemasiko, tenkholo netilwimi; kanye k. nekuletsa nobe ngabe nguluphi ludzaba lolufanele kutsi lutfole kunakwa litiko lembuso nobe luhlangotsi lwembuso lolufanele lolo ludzaba, nekutsi uma kufaneleka lente tincomo letibhekise kulelo litiko nobe luhlangotsi lwembuso mayelana nekudzingidza lolo ludzaba.
c. lingatfola tinsita tanobe ngubani ngekuvumelana nobe ngemalungiselelo lafanelekile, kufaka ekhatsi tinsita tanobe nguliphi litiko nobe siphatsimandla nobe sikhungo kuvelonkhe nobe esifundzeni, kwenta nobe ngumuphi umsebenti ngco.
e. lingavula futsi lisebentise i-akhawunti yalo yasebhange, ngaphasi kwembandzela weMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 uMtsetfo No.
lingatimbandzakanya liphindze lisebentisane netikhungo tangaphandle letenta imisebenti lefanako nalena yeliKhomishane; futsi j. lingenta nanobe yini lehambisana nekwentiwa kwemisebenti yalo.
a. lingenta emalungiselelo lafanele nanobe ngusiphi sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe luhlangotsi lwembuso kutsi kusitwe liKhomishane ekwenteni nanobe ngumuphi wemisebenti yalo kuye ngekufinyelela ngekwemagunya leso sikhungo nobe mtimba unawo ekusita liKhomishane; futsi b. linganiketa ngemagunya alo kunobe ngusiphi sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe luhlangotsi lwembuso lelinemalungiselelo naso njengobe kungenteka adzingeke ekuniketeni lusito lekuvunyelwene ngalo.
LiKhomishane kufanele libambisane naletinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo kanye netinhlangotsi tembuso lapho imisebenti yeliKhomishane ingandlulela nakuleti letinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe tinhlangotsi tembuso.
LiKhomishane ngekulandzela sigaba 185 seMtsetfosisekelo lingabika nobe nguluphi ludzaba loluwela ngaphasi kwemisebenti nemagunya alo kuliKhomishane lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika kutsi luphenywe.
LiKhomishane lingachuba luphenyo ngekwesigaba 5 (e) ngekwalo nobe likhetse lilunga leliKhomishane libe linye nobe ngetulu nobe labanye bantfu labatawuba ngemalunga elikomiti leluphenyo labatawenta luphenyo egameni lalo.
a. lingatfumela umuntfu satiso lesibhaliwe sekumbita kutsi avele embi kweliKhomishane nobe likomiti uma ngabe kufanele?
kutsi atewuniketa bufakazi; nobe kutsi aletse umculu lophetfwe ngulowo muntfu futsi lophawuliwe elisamaneni lakhe.
c. lingafungisa umuntfu lophawulwe endzimeni (b), d. lingaphenya nobe ngumuphi umuntfu lophawulwe endzimeni (c) nobe litfumele umuntfu lomiswe liKomiti nobe liKhomishane kutsi aphenye lowo muntfu uma kufanele; futsi e. lingagcina kwesikhashana lesifanelekile umculu lokhishwe ngekulandzela indzima (b)(ii).
Uma ngabe likomiti leluphenyo likhetselwe kwenta luphenyo egameni leliKhomishane, lelo likomiti kufanele libike liphindze lente tincomo kuleliKhomishane uma luphenyo seluphelile.
Kubika kweliKhomishane a. LiKhomishane kufanele letfule umbiko njalo ngemnyaka macondzana nekwenta kwalo imisebenti yalo esiGungwini saVelonkhe.
b. Emakhophi embiko lophawulwe endzimeni (a) kumele aphindze asatjalaliswe kubantfu netikhungo leticashunwe esigabeni 26.
a. Sihlalo lokhetfwe nguMengameli ngekuya kwemibandzela yesigaba 12; kanye b. nalamanye emalunga langekho ngaphasi kwa-11 kantsi futsi langekho ngetulu kwa-17 lakhetfwe nguMengameli ngekulandzela inchubo lengaphasi kwesigaba 11.
a. kufanele ancume linani lemalunga latawukhetselwa kuleliKhomishane ngekulandzela sigatjana (b) kepha, uma ngabe akhetsa emalunga ethemu lensha yeliKhomishane, kungenteka angete linani lelimiswe ngemuva kwekutsi kwetfulwe emagama ebantfu labakhetsiwe ngekulandzela sigaba 11 (d); futsi b. angagucula linani lelikhetfwe ngekulandzela indzima (a) ngekuhamba kwetikhatsi, kepha angehlisa lelinani kuphela uma akhetsa emalunga ethemu lensha yeliKhomishane.
b. likhombise ngalokubanti bunyenti bebulili lobukhona eNingizimu Afrika; futsi c.
nekutfutfukiswa nekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo kanye netilwimi; kanye ii nekwakha sive.
b. libe ngumuntfu lolungele futsi lofanele kubamba leso sikhundla njengelilunga laleliKhomishane; futsi c. livume kulandzela imigomo yeliKhomishane njengobe iphawulwe kusigaba 4.
c. umuntfu loye wakhishwa esikhundleni ngekulandzela sigaba 17; nobe d. Umuntfu loke walahlwa licala nobe sephulomtsetfo lapho inkantolo incume kutsi inzondo lesukela ekucwayaneni ngebuhlanga, buve, bulili, nobe inkholo idlale indzima.
c. ihlanganise luhlu lwemagama ebantfu labaphakanyiswe kumunye walemiphakatsi leyehlukene yemasiko, tenkholo netilwimi, ngekwendlala imininingwane lemisiwe yamunye ngamunye kulabo labaphakanyisiwe; iphindze d. ikhetse libandla lekuhlunga lelinebantfu labahlonishwako esiveni ngenca yemcondvo wabo lovulekile, ngekuhlakanipha nekuvisisa imininingwane lephatselene nemiphakatsi yaseNingizimu Afrika yemasiko, tenkholo netilwimi.
nekutfutfukiswa nekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo kanye netilwimi; kanye ii nekwakha sive.; kanye d. nanobe nguyiphi leminye imininingwane lengamiswa.
sekwengetwa kwelinani lemalunga ngekulandzela sigaba 9 (b); nobe sesikhala; bese d. letfula luhlu lwalabahlungiwe kanye netizatfu letente kutsi bahlungwe kuMengameli.
a. akhetse emalunga eliKhomishane kuloluhlu lwemagama ebantfu lolwetfulwe ngekwesigatjana (b); aphindze b. alandzele sigaba 9 uma enta lukhetfo lwalabo bantfu.
UMengameli kufanele akhetse lilunga leliKhomishane nobe lomunye umuntfu lowenetisa timfanelo letiphawulwe kusigaba 10 njengaSihlalo.
Umuntfu lokhetfwe kuba nguSihlalo weliKhomishane kufanele abe ngulofanele nalolungele kubamba sikhundla saSihlalo.
UMengameli angakhetsa liSekela laSihlalo kumalunga lakhetsiwe eliKhomishane.
Sihlalo kanye nalamanye emalunga eliKhomishane bakhetselwa ithemu yinye yeliKhomishane, kodvwa bangakhetfwa ekupheleni kwaleyo themu, bakhetselwe yinye leyengetiwe kuphela.
Uma ngabe linani lemalunga leliphawulwe kusigaba 5(i)(b) liyakhushulwa ngaleyothemu, lilunga nobe emalunga langetwako akhetselwa lencenye lesele yalethemu lechubekako.
Indvuna, ngekuvumelana neNdvuna yetetiMali, bancuma imibandzela yekukhetfwa kwaSihlalo, lisekela laSihlalo kanye nalamanye emalunga aleliKhomishane, kuphawulwa imibandzela yekukhetfwa kwemalunga aletinye tinhlangano teMtsetfosisekelo.
Emalunga eliKhomishane atawusebenta ngalokungaphelele etikhundleni tawo kodvwa Sihlalo nalamanye emalunga langengci kulamatsatfu bangakhetfwa ngalokuphelele.
c. angeke lisebentise sikhundla nobe emalungelo elilunga kute lititfolele imbasha nobe kuniketwe lomunye umuntfu inzuzo ngendlela lengakafaneli; futsi d. angeke lisebente nganobe nguyiphi indlela licekela phasi kwetsembeka, kungakhetsi, kutimela nobe sitfunti seliKhomishane.
Nobe nguliphi lilunga leliKhomishane lelephula nobe lehluleke kuhambisana nesigatjana linelicala lekungatiphatsi kahle.
b. atiyekelela ngekwakhe; nobe c. akhishwa esikhundleni ngekulandzela sigaba 17.
Lilunga lingayekela ngemuva kwekuniketa uMengameli satiso lesibhaliwe lokungenani setinyanga letintsatfu, kepha uMengameli angasemukela satiso sesikhatsi lesifishane esahlakalweni lesitsite.
c. lisesikhundleni enhlanganweni yetepolitiki, lililunga lesiGungu saVelonkhe, lilincusa lesikhatsi lesiphelele leMkhandlu waVelonkhe wetiFundza, lililunga lesishayamtsetfo sesifundza nobe lililunga lemkhandlu wamasipala, bese lehluleka kushiya phasi leso sikhundla kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekukhetfwa njengelilunga leliKhomishane.
Lilunga leliKhomishane lingehliswa esikhundleni, kuphela nje uma ngabe likomiti lesiGungu saVelonkhe lonkhe litfola lelilunga linelicala lekutiphatsa kabi nobe litfola kutsi lelilunga liyehluleka kwenta umsebenti nobe lite lwati lolwanele lwekwenta umsebenti walo, futsi siGungu saVelonkhe, ngekulandzela sigaba 194 (b) seMtsetfosisekelo, litsatsa sincumo sekutsi lelo lilunga likhishwe esikhundleni.
a. angalimisa kwesikhashana lilunga leliKhomishane esikhundleni nobe ngabe kunini ngemuva kwekucala kwetinyatselo tekomiti yesiGungu saVelonkhe kutsi kukhishwe lilunga; futsi b. kufanele akhiphe lelilunga esikhundleni uma siGungu saVelonkhe sesitsetse sincumo lesitsi lelo lilunga alikhishwe esikhundleni.
a. saSihlalo, lesikhala sigcwaliswa nguMengameli ngekulandzela singaba 12; kantsi b. selilunga njengobe kumiswe ngekwesigaba 9 (b), lesikhala sigcwaliswa ngekulandzela inchubo lebekwe kusigaba 11.
Nobe ngumuphi umuntfu lokhetselwe kugcwalisa sikhala uba sesikhundleni kwaleyo ncenye yethemu lebeyisele yalelilunga lelikhishwe esikhundleni.
Sihlalo weliKhomishane nguye loncumako kutsi liKhomishane litawuhlangana nini, kuphi, kepha kufanele abite umhlangano kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekutfola sicelo lesesekelwa linyenti lemalunga kuts abite umhlangano weliKhomishane.
LiKhomishane kufanele lokungenani lihlangane njalo ngekota.
Sihlalo, nobe uma angekho, liSekela laSihlalo lengamela imihlangano yeliKhomishane, kepha uma ngabe bobabili bangekho emhlanganweni, lawo malunga lakhona kufanele akhetse lelinye lilunga kutsi lengamele umhlangano.
LiKhomishane lingatimisela talo tinchubo, ngekutsatsisela imigomosisekelo yekwenta tintfo elubala.
Tincumo a. LiKhomishane kufanele litsatse tincumo ngendlela yekutsi kube nekuvumelana lokuphumelelisa umgomo wekubumbana ekwehlukahlukaneni njengekusho kweMtsetfosisekelo.
b. Uma ngabe liKhomishane liyehluleka kufika ekuvumelaneni ngeludzaba lolubekwe embi kweliKhomishane, sincumo ngalolo dzaba singagcina kuphela sitsetfwe ngalokusemtsetfweni ngekutsi kube nekuvota lokwesekela lombono kwemalunga lokungenani lalinyenti lelinani lemalunga eliKhomishane asaphelele.
a. lingasungula likomiti linye nobe ngetulu lelinemalunga kuphela nobe emalunga kanye nabasebenti, labatawusita liKhomishane ekwenteni umsebenti walo; futsi b. lingacitsa likomiti nganobe ngusiphi sikhatsi.
c. lingakhipha lilunga lelikomiti nganobe ngusiphi sikhatsi; futsi d. lingancuma inchubo yelikomiti.
elungeni lebasebenti beliKhomishane; nobe ekomitini leliKhomishane; futsi b. linganiketa kwentiwa kwanobe ngumuphi wemisebenti yeliKhomishane kulelo lunga nobe lilunga lebasebenti nobe likomiti.
a. kungaphasi kwaleyo mibandzela nekuyalela njengobe liKhomishane lingamisa ; futsi b. angeke kwephuce liKhomishane umtfwalo wekusebentisa lawo magunya nobe kwenta lowo msebenti.
LiKhomishane lingacinisekisa, lintjintjantjintje, nobe licitse nobe ngusiphi sincumo lesitsetfwe ngekulandzela kuniketwa kweligunya nobe imisebenti, kodvwa kute kuntjintjantjintja nobe kucitfwa kwesincumo lokungephuca kunobe ngumaphi emalungelo lokungenteka kutsi azuzwe ngenca yalesincumo.
Kubita ikhomfa a. LiKhomishane kufanele libambe emakhomfa avelonkhe ekubonisana lamabili ngaleyo naleyo themu yaleliKhomishane, yekucala lokufanele ibanjwe kungakengci tinyanga letingu-12 ngemuva kwekucala kwethemu lensha yeliKhomishane.
b. LiKhomishane kumele libonisane neNdvuna uma ngabe lifuna kubamba emakhomfa avelonkhe ekubonisana langetulu kwalamabili ngesikhatsi lesitsite sethemu yeliKhomishane.
LiKhomishane lingatitfolela imali yekubukana netindleko tekhomfa yavelonkhe yekubonisana kwengeta emalini leliphakelo lePhalamende macondzana nalowo msebenti.
Inhloso yekhomfa yavelonkhe yekubonisana kuvula inkhundla?
d. yekucocisana ngetisombululo letiphambi kwekhomfa mayelana neticelo kanye nabocalangaye lokucondziswe kuleliKhomishane; kanye e. nekugcugcutela kutsakasela kuba mihibahiba lokukhona ngekwemasiko, tenkholo, netilwimi.
f. titfunywa letivela kubohulumende betifundza letikhonjwe nguNdvunankhulu waleso sifundza lesitsintsekako; kanye g. netitfunywa letikhonjwe nguhulumende wendzawo lohlelekile.
b. litsatse letinye tinyatselo tekumema tinhlangano kanye nebantfu ngamunye kucinisekisa kutsi kunekumelwa ngalokubanti kwetitfunywa njengekuphawulwa esigatjaneni (b).
a. lingancuma bunyenti belinani lelisetulu lemalunga latitfunywa kukhomfa yavelonkhe yekubonisana; futsi b. lingancuma bunyenti belinani lelisetulu lemalunga langakhonjwa nobe langamenywa ngekwekulandzela sigatjana (d), (e), (f) kanye na-(g).
Linani letitfunywa letikhonjiwe nobe letimenywe ngekulandzela sigatjana (d), (e), (f) kanye na-(g) akumelanga libe ngetulu kwencenye yinye kulokutsatfu (1/3) yelinani lebunyenti lelisetulu letitfunywa kukhomfa yavelonkhe yekubonisana.
Nobe ngusiphi sikhungo nobe inhlangano letfumela titfunywa tekuyimela kukhomfa kumele icaphele kutsi kuba nekulinganisa ngekwebulili uma kuphakanyiswa titfunywa.
a. tihloko teluhlelo lwekhomfa yavelonkhe yekubonisana; kanye b. netinchubo lekufanele tilandzelwe kulekhomfa yavelonkhe yekubonisana, kepha umuntfu lowengamele luhlelo lwemhlangano angakhipha sincumo nganobe yini lengavela kulowo mhlangano.
Sihlalo weliKhomishane, nobe uma Sihlalo angekho, liSekela laSihlalo nobe lelinye lilunga leliKhomishane lelikhetfwe liKhomishane lingengamela umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana.
Lowo muntfu lowengamele umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana kufanele etfule nobe ngusiphi sincumo lesemukelwe ngulekhomfa kuliKhomishane kutsi lisicabange.
LiKhomishane kufanele likhetse umuntfu njengesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
b. ngaphasi kwemibandzela levamise kusetjentiselwa basebenti beliKhomishane; kanye c. nangekwetimiso nemibandzela lokwendlalwe esivumelwaneni sekucashwa lesibhaliwe lokufanele sifake ekhatsi timiso nemibandzela leyendlala lizinga lemsebenti lolindzelekile.
Siphatsimandla lesengamele seliKhomishane ngiso lesibukene nekutiphendvulela ngemabhuku etimali teliKhomishane.
c. kugcinwa kwemphatfocatsa kwebasebenti; kanye d. nekuchutjwa kwetincumo teliKhomishane.
b. ngemphahla yeliKhomishane nekukhokhela tonkhe tindleko; kanye c. nangekulandzelwa uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (UMtsetfo No. 1 wanga-1999) ngendlela lefanele.
Umsebenti waleliKhomishane ucashwa ngaphasi kwemibandzela yekucashwa lemiswe liKhomishane.
Timiso nemibandzela kufanele kuhambisane nesisekelo semagugu nemitsetfomgomo lekusigaba 195 seMtsetfosisekelo.
Basebenti bahulumende nalamanye ematiko ahulumende labatfunyelwe kuliKhomishane kufanele bente umsebenti wabo ngaphasi kwesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
Nanobe ngubani locashwe njengemsebenti weliKhomishane angaba lilunga lesiKhwama setiMali semHlalaphasi sebaSebenti baHulumende lesiphawulwe kusigaba 2 seMtsetfo wemHlalaphasi webaSebenti baHulumende, 1996 (Simemetelo No. 21 sanga-1996).
Umsebenti weliKhomishane loba lilunga lesikhwama semhlalaphasi unelilungelo lekutfola tinzuzo tempesheni nemhlalaphasi sengatsi bekangumsebenti wahulumende.
LiKhomishane linelilungelo lekutfola imali leliphakelo lePhalamende njalo ngemnyaka letakwenta kutsi likwati kwenta umsebenti walo ngalokufanelekile.
a. kufanele letfulele iNdvuna tilinganiso tenzuzo nencitfo yeliKhomishane yemnyaka wetimali lolandzelako, kepha ngembi kwelusuku lolumiswe yiNdvuna; futsi b. lingetfula kuNdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi semnyaka wetimali tilinganiso tenzuzo yeliKhomishane nencitfomali lengetelwe kulena lephawulwe endzimeni (a).
LiKhomishane lingaphuma litifunele tipho, iminikelo, nobe lusito lwekwelekelelwa kute leliKhomishane likwati kuhlangabetana netinhloso talo, kepha-ke leto tipho, minikelo nobe lusito lwekwesekela kufanele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (uMtsetfo Nombolo 1 wanga-1999) kanye nanobe ngutiphi timisomtsetfo kanye nemiyalelo lemiswe yaphindze yasukunyiswa ngephasi kwaloMtsetfo.
LiKhomishane kufanele libuyisele imali lengamange isetjentiswe ekupheleni kwemnyaka wetimali esiKhwameni saVelonkhe saMalingena emalini lekhokhelwe liKhomishane ngekwesigatjana , ngaphandle kwekutsi iNdvuna yetiMali incume ngalenye indlela.
UmCwaningimaBhuku-Jikelele kufanele acwaninge ema-akhawunti kanye nekugcinwa kwemabhuku etimali teliKhomishane.
Bantfu labangemalunga emphakatsi wemasiko, tenkholo nelulwimi bangabumba, bangenele baphindze bachube tinhlangano temasiko, tenkholo netetilwimi kanye naletinye tikhungo temmango njengekusho kwesigaba 31 seMtsetfosisekelo.
a. kutfutfukisa nekuvikela emalungelo alowo mphakatsi; kanye b. nekukhutsata nekutfutfukisa kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana kanye nekubumbana kwesive kumphakatsi ngamunye kanye nakumiphakatsi lehlukene eNingizimu Afrika.
Umkhandlu wemphakatsi lobhekeke ngekwesigaba 36 nobe , ngekulandzela indlela lemisiwe, ungafaka sicelo kuleliKhomishane kutsi wemukelwe.
LiKhomishane lingemukela umkhandlu wemphakatsi ngalokubhaliwe ngekwenjongo yekumbandzakanyeka kukhomfa yavelonkhe yekubonisana kanye nesigaba 38.
Umkhandlu wemphakatsi lowemukelwe ngekulandzela sigatjana ungafaka sicelo kuleliKhomishane nobe-ke kunobe nguluphi lolunye luhlangotsi lwembuso kutsi utfole lusito lwetetimali.
a. kulondvolota, kukhutsata nekutfutfukisa emasiko, inkholo nobe lulwimi lwalomphakatsi leyemukelelwa wona; nobe b. kweluleka liKhomishane, kanye nekusita liKhomishane etindzabeni letimayelana nekuphumelela etinjongweni teliKhomishane.
UMtsetfo wekutiPhendvulela kwaHulumende ngemaCala, 1957 (UMtsetfo No. 20 wanga-1957) usebenta ngetingucuko letifanelekile, kantsi nobe ngabe ngukuphi lapho usebenta khona lowoMtsetfo, lapho kukhulunywa khona ngeNdvuna yelitiko lelitsintsekako, loko kufanele kutsatfwe ngekutsi kukhulunywa ngaSihlalo weliKhomishane.
Akunamuntfu, kufaka ekhatsi neliKhomishane, longaba nelicala nganobe yini leyentiwe nobe lengamange yentiwe ngenhloso yebuhle nakwentiwa umsebenti weliKhomishane ngekuya kweligunya laloMtsetfo.
a. lokufanele lumiselwe ngekuya kweMtsetfo; kanye b. nalolo iNdvuna ibona kufanele ilulawule ngesidzingo nangekufaneleka kuze tinhloso teliKhomishane tiphumelele.
kuba khona emhlanganweni weliKhomishane nobe likomiti lekuphenya ngesikhatsi nasendzaweni lebekiwe kulelisamanisi; nobe kuhlala emhlanganweni adzimate akhululwe liKhomishane nobe likomiti; nobe e.
kuphendvula imibuto; nobe kukhipha incwadzi lephawulwe kumasamanisi, nobe lenalomuntfu losemhlanganweni.
Nobe ngabe ngubani lotfolakala anelicala ngekwesigatjana angahle ahlawule nobe aboshwe sikhatsi lesingengci umnyaka, nobe ahlawuliswe aphindze aboshwe njengobe sekuphawuliwe.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weliKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi, 2002, kantsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawuncunywa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi.
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMTSETFO WEKUBIYA WAN.txt</fn>
Kwengeta imitsetfo lehlobene netibiyo kanye nekubiya emapulasi kanye naletinye tindzawo netintfo letingahle tenteke ngengoti.
sibiyo semncele' kushiwo nobe ngusiphi sibiyo (kufaka phakatsi, endzaweni lapho khona kwentiwe simemetelo ngaphasi kwesigaba sesitsatfu, i-jackal-proof fence), kanye nanobe nguliphi lisango lelidzingekile nobe lokunye kwekuvala lokwenta incenye nobe umsebenti walelo lisango, lelifakwe phakatsi nobe madvutane kakhulu nemncele wanobe nguyiphi indzawo futsi lelihlukanisa indzawo lenjalo kanye nanobe nguyiphi lenye indzawo?
Sicephu sembhalo. (a) lesikhishwe ngesigaba 1 (a) semTsetfo 4 wanga-1978.
Sicephu sembhalo. (bA) lesifakwe ngesigaba 1 (b) semTsetfo 4 wanga-1978.
Inchazelo 'yeNdvuna' ivalwe sigaba 1 (c) semTsetfo 4 wanga-1978.
i ngumhlaba loshiwo kusicephu sembhalo b senchazelo?
Siceshana sembhalo. (iA) lesifakwe ngesigaba 1 (d) semTsetfo 4 wanga-1978.
Siceshana sembhalo. (iii) lesikhishwe ngesigaba 1 (e) semTsetfo 4 wanga-1978 nalesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
kulungisa', ngekuhlobana kunobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi, kufaka ekhatsi nekugcina ifenisi yaloluhlobo esimeni lesikahle ngekunciphisa, kujuba nobe ngukuphi lokunye kusho.
Sicephu sembhalo. (a) lesichitjiyelwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Sicephu sembhalo. (b) lesicinywe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
b ngekuya ngekuvunyelwa sigatjana 3, kuto tonkhe tigodzi lapho likhansela ledivishini lingenawo emandla, nobe kunobe ngabe nguliphi liwodi lwanobe ngabe ngusiphi sigodzi saloluhlobo nobe kunobe ngabe nguyiphi lenye indzawo lefakwe kunobe ngabe ngusiphi sigodzi saloluhlobo futsi sichazwe ngaloluhlobo lwesatiso.
Sicephu sembhalo. (b) lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na- 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
c sifakazelo kutsi satiso senhloso sekuhambisa lesincomo kanye nemibandzela yaso, lokungenani inyanga yinye ngaphambi kwelusuku lapho savetwa khona kwekucala, sakhishwa kuliphephandzaba nobe emaphephandzaba lapho tatiso telikhansela tikhishwa ngalokujwayelekile; futsi d sitatimende lesibonisa linani lebanikati bemapulasi labatfolakala kulendzawo yaloluhlobo labo, ngekhatsi kwesikhatsi lesibekwe likhansela, bavete luvo lwabo ngekuvuna kumenyetelwa kwekutsi kufaka sandla kuphocelelwe kulendzawo yaloluhlobo kanye nebukhulu lobuphelele bemapulasi abo, kanye nelinani lebanikati baloluhlobo lwemapulasi labo, ngekhatsi kwaleso sikhatsi, bavete luvo lwabo baphikisana nekumenyetelwa kwekuphocelelwe kwekufaka sandla kulendzawo yaloluhlobo kanye nebakhulu lobuphelele bemapulasi abo.
i linani lebanikati baloluhlobo lwemapulasi lebebakhona nobe bamelwe kulomhlangano losekele lesincomo, kanye nebukhulu lobuphelele bemapulasi abo; futsi ii linani laloluhlobo lwebanikati labangakasekeli lesincomo, kanye nebukhulu lobuphelele bemapulasi abo.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
INdvuna ingahle, uma ikubona kufanelekile ngekunaka letimeko leyigcama kulendzawo letsintsekako, ngetikhatsi njalo njalo futsi nakuloluhlobo lwesikhatsi njengobe ikubona kufanelekile, ngesatiso kuGazethi imise kancane kusebenta kwanobe ngabe ngusiphi satiso lesikhishwe ngaphasi kwesigatjana 1, nobe kusebenta wesigatjana 3 kwesigaba 33 ngekuya mayelana kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho lesigatjana sangemuva sihlobene nayo.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na- 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Ngekuya ngekuvunyelwa sigatjana 2, INdvuna ingahle, uma ikubona kufanelekile, ngesatiso kuGazethi imemetele kufaka sandla kuletindleko te- jackal-proof fences kutsi kuphocelelwe kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho kufaka sandla kuletindleko tabofenisi bemincele kuphocelelwe.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Lokuvunyelwe ngusigaba sesibili kutawusebentisa ngetingucuko letifanelekile mayelana nalendzaba nekusebenta kwanobe ngabe ngusiphi satiso saloluhlobo.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigaba 47 semTsetfo 97 wanga-1986.
Uma umnikati welipulasi lotfolakala endzaweni lapho kufaka sandla kungakaphocelelwa, umise ngalokusemtsetfweni umncele wefenisi ngekuya mayelana nalelo lipulasi, futsi nemnikati welipulasi lelakhene uyakumukela kutsi lefenisi lefakiwe utayisebentisa ngendzuzo kuye, nobe umnikati, ekuphambukeni esivumelwaneni, angasho kutsi lokubita kwalefenisi kuloyo naloyo mnikati (loku kusho lelizinga lapho loluhlobo lwekusetjentiswa nobe none sekwentiwe) incunywe ngekuhambelana kuvunyelwa yiShejuli yesiBili, futsi, uma lokubitwa sekuncunyiwe, kutawuphocelelwa kulomnikati lowente lokusebentisa ngendzuzo kwalefenisi kutsi afake sandla kuletindleko talefenisi ngekuhambelana nalokuncunywa.
Umnikati welipulasi lotfolakala ngaphandle kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho kufaka sandla kuphocelelwe, angeke abopheleleke kutsi afake sandla kuletindleko temncele wefenisi emkhatsini kwalelo lipulasi futsi nakunobe ngabe nguliphi lipulasi lelitfolakala kunobe ngabe nguyiphi indzawo yaloluhlobo, ngaphandle nangabe kutsi lefenisi ifakwe kutsi ayisebentise ngendzuzo ngekwakhe.
Umnikati welipulasi lelitfolakala endzaweni lapho kufaka sandla kuphocelelwe, lohlose kumisa umncele wefenisi emkhatsini walelo liphulazi kanye nanobe ngabe nguliphi lipulasi, uma afuna umnikati waloluhlobo walelinye lipulasi afake sandla kuletindleko talefenisi, utawuniketa umnikati satiso lesibhaliwe madvutane ngendlela lekungakhonakala ngakhona ngendlela levetwe kuShejuli yekuCala ngenhloso yakhe yekumisa lefenisi, lesitawufakwa lusuku futsi lesitawuveta tinchaciselo letinemininingwano kanye netindleko letilinganisiwe talefenisi kanye nencenye yaloluhlobo lwetindleko lafuna kutsi umnikati afake sandla.
b akafaki loluhlobo lwekuncatjelwa, lomnikati lofake lesatiso ngaloko angachubeka kumisa ifenisi.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Ngekuvunyelwa ngulesigaba ingucuko lefanelekile itawusebenta ngekuya mayelana nanobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi lotfolakala ngalolusuku lelo lapho kufaka sandla kwentiwa kutsi kuphocelelwe kulendzawo letsintsekako, uma loluhlobo lwefenisi lisesimeni lesikahle.
Uma umnikati amise umncele wefenisi ngaphandle kwekuhambisana nekuvunyelwa sigatjana 1 bese lomnikati welipulasi lelakhene avuma kutsi lefenisi yaloluhlobo lefakiwe utayisebentisa ngendzuzo kuye, ngekuvunyelwe ngusigaba 5 ingucuko lefanelekile itawusebenta.
a uma siniketwe kunobe ngabe ngumuphi umuntfu nje nobe lona lobekwe nguloluhlobo lwemnikati njengalona lommele; nobe b uma kute umuntfu waloluhlobo lowatiwako kumnikati loniketa lesatiso, lapho sesikhishwe kanye kuGazethi kanye nakatsatfu kuliphephandzaba lelitfolakala kulesigodzi lapho lipulasi litfolakala khona.
Letindleko tanobe ngabe ngukuphi kukhishwa kwaloluhlobo njengobe kushiwo kusicephu sembhalo b wesigatjana 1, titawungetwa kulokufaka sandla lokufuneka kulomnikati lona lesatiso lesitawutsatfwa njengalesiniketiwe.
Sigaba. 9 siguculwe ngesimemetelo R116 samhlaka-24 Juni 1994.
Umnikati utawubopheleleka kuletindleko tekulungisa nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi ngekuya mayelana nelizinga lelipulasi ngaphasi kwalomTsetfo utawubopheleleke kutsi afake sandla kuletindleko tafenisi yaloluhlobo.
Umnikati anganiketa umnikati welipulasi lelakhene Sicephu sembhalo ngefenisi yaloluhlobo satiso ngalokubhaliwe kutsi ancedze, ngekhatsi kwesikhatsi seliviki linye, sekulungisa ifenisi yaloluhlobo futsi, uma umnikati welipulasi lelakhene ahluleka kuhambisana nalesatiso, angalungisa ifenisi yaloluhlobo bese atfola kuloyo mnikati incenye yaletindleko latikweletako.
Umnikati angahle kunobe ngabe ngusiphi sikhatsi antjintje nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi ngekuya mayelana nelipulasi lakhe kute ente lefenisi kutsi ibe ngulenemandla; Uma loyo mnikati welipulasi lelakhene ngeSicephu sembhalo ngalefenisi yaloluhlobo angeke abopheleleke kutsi afake sandla kulokuntjintja ngaphandle futsi nangalesikhatsi akhona kusebentisa ngendzuzo loluhlobo lwefenisi njengobe luntjintjiwe.
Nobe ngabe ngumuphi umnikati welipulasi ngaphandle kwalophetse lifa lemhlaba kuloko lofisa kumisa umncele wefenisi ngekuya mayelana nalelo lipulasi, futsi nobe ngabe ngumuphi umnikati welipulasi lona, ngekuhambelana ngekuvunyelwa kwalomTsetfo, lodzingwa ngumnikati welipulasi lelakhelene kutsi afake sandla kuletindleko kumncele wefenisi ngekuya mayelana nemapulasi esibili nobe letindleko tanobe ngabe ngukuphi kuntjintja kwaloluhlobo lwemncele wefenisi ngekuya mayelana nalawo mapulasi njengobe kushiwo kusigaba 11, uma letindleko tekumisa nobe lokufaka sandla, njengobe kungaba njalo, tidlula ku- R40, utawuvunyelwa kutsi atfole, ngekuya ngekuvunyelwa ngumTsetfo weliBhange leMhlaba, 1944 UmTsetfo 13 wanga-1944, kulomhlaba kanye neliBhange leteKulima laseNingizimu Afrika imali ngaphambilini kute akhokhele loluhlobo lwetindleko nobe loluhlobo lwekufaka sandla, njengobe kungaba njalo.
Sigatjana. siguculwe ngesigaba 14 semTsetfo 5 wanga-1968.
a uma umnikati lomvalako ngekuya ngesigaba 33 semTsetfo weBhange leMhlaba, 1944 UmTsetfo 13 wanga-1944, utawubopheleleka ngekuya mayelana kwanobe ngabe nguyiphi imali lekhokhwe ngaphambilini leyentiwe kulelifa lemhlaba ngekuya mayelana naloluhlobo lwetindleko, kulelinani lemali yaloluhlobo lekhishwe ngaphambilini ngulomnikati lonemtfwalo; futsi b loluhlobo lwelinani lemali, uma likhona, ngekuya mayelana nekuguga kwalefenisi yaloluhlobo nobe, njengobe kungaba njalo, kwaleyo ncenye yaloluguculiwe nobe luntjintjiwe, ekuphambukeni esivumelwaneni emkhatsini wemphatsi welifa lemhlaba kulemphahla yakhe kanye nemnikati lomvalako, kutawuncunywa ngekuhambelana ne-mutatis mutandis, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Lapho kunobe ngabe nguliphi lipulasi lelifakwa ifenisi ngaphasi kwalomTsetfo libanjwe ngaphasi kwemvumo mboleko, umnikati ngalesikhatsi semvumo mboleko angafuna lemali yakhe kulona locashile, kusukela ngelusuku lapho loluhlobo lwelipulasi lafakwa ifenisi ngaleyo ndlela, lelinganiselwa ku-6% ngemnyaka kunobe ngabe ngusiphi samba lesibhadelwe ngekuya mayelana nalefenisi futsi, ngekuya mayelana nekutfolwa kwanobe ngabe nguyiphi inhlobo yenkhokhelalo, unemalungelo lafanako ngekwemtsetfo ekutfola irenti layikweletwako kulona locashile.
Ngekutfola satiso lesisuka kumnikati lofuna loluhlobo lwenkhokhelo kutsi lwentiwe, lona locashile angancuma lemvumo mboleko, ngaphandle nangabe kubopheleleka kwemnikati kutsi afake sandla kuletindleko talefenisi kuvuke kunobe ngabe nguwuphi umTsetfo walokucasha.
Uma nobe ngabe nguyiphi inchubeko yelicala letsetfwe ngaphasi kwalomTsetfo itsatselwa lona locashile lapho umnikati atawugcina atfole lokubopheleleka, lomnikati angangenelela bese uvimbela loluhlobo lwenchubeko yelicala, futsi nanobe ngabe ngusiphi sivikelo lesitfolakala kulona locashile sitawutfolakala nakulomnikati ngetulu kwanobe ngabe ngusiphi sivikelo lesikhona.
Umnikati angafaka ifenisi kulipulasi nobe afake sandla kuletindleko tekumisa umncele wefenisi ngekuya mayelana nelipulasi lakhe ngekungamelani nekutsi loluhlobo lelipulasi lisetjentiswa ngekuya ngeligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano semadlelo nobe ligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano sekunatsisa imfuyo ngaloko ngekuvuna kwanobe ngabe ngumuphi lomunye umuntfu, uma avumela tindlela letenele tekungena nekuphuma kulemfuyo ligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano sembambi ngemagede lafanele futsi lanele.
Umphatsi weligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano semadlelo njengobe sigatjana 1 sichazile, utawubopheleleka kubhadala umnikati welipulasi linani lelikahle letindleko tekumisa, kugcina nekulungisa lefenisi lelingene kulokusitakala kwakhe ngalamalungelo ekudla kwetilwane kulelipulasi.
Ekuphambukeni esivumelwaneni emkhatsini wemnikati nembambi weligunya lekusebentisa umhlaba ngesivumelwano ngekufaneleka nobe kwanela kwemagede lashiwo kusigatjana 1, nobe ngalelinani lemali yalelinani letindleko letishiwo kusigatjana 2, munye wabo angatsatsa lendzaba njengaletawuncunywa njengenchabano ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Lapho umugca lohlukanisako emkhatsini kwanobe ngabe nguwaphi emapulasi lamabili wakhiwa kugeleta kwemanti nobe ngumfula kungabi nguloluhlobo lekutakwakha sivimbo lesiyimvelo etilwaneni letifuyiwe nobe linani lemagcuma, timvitsi telitje lelicinile nobe tintsatjane, lapho kungeke kukhonakale nobe kungakafaneleki kumisa ifenisi, banikati labatsintsekako bangavumelana ngemugca lokahle wekuniketa nekutsatsa njengemugca lohlukanisako lotawufakwa ifenisi ngekuhambelana nalomtsetfo, futsi, ekuphambukeni esivumelwaneni, nobe ngabe ngumuphi umnikati waloluhlobo angatsatsa lendzaba njengaletawuncunywa njengenchabano ngekuhambelana ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili.
Nobe ngabe ngumuphi umugca wekuniketa nekutsatsa lokuvunyelwane ngawo nobe loncunyiwe, utawutsatfwa kutsi ube mugca wemncele ngetinjongo talomTsetfo kodvwa angeke ukhinyabete lamaphepha ebuniyo aloluhlobo lwemapulasi.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lomisa umncele wefenisi angahlobisa nobe ngabe nguliphi lihlatsi lelihamba kulomugca walefenisi kuya ku-1.5 emamitha kulelo nalelo cele ngaloko futsi asuse nobe ngabe ngusiphi sihlahla madvutane nalefenisi.
Sigatjana. lesikhishwe ngesigaba 1 semTsetfo 3 wanga-1971.
Letindleko taloluhlobo tekususwa titawutsatfwa njengencenye yaletindleko tekumisa lefenisi.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lomisa, logucula, lontjintja nobe lolungisa nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi, nobe ngaphasi kwalomTsetfo nobe ngalenye indlela, ngato tonkhe tikhatsi utawukhona kufinyelela kunobe ngabe nguwuphi umhlaba ngekwakhe kanye netisebenti takhe, tinsita, timphahla, tilwane kanye netitfutsi ngenjongo yekwenta lomsebenti lofuneka ngalokuvakalako ngaloko.
Akekho kusigatjana 1 locuketfwe lotawuvumela lokungena, ngaphandle kwekuvuma kwalona lohleti, kulomhlaba ngaphasi wekulima nobe nobe ngabe nguyiphi ingadze, indzawo lekuhlanyelwe kuyo, ingadze yetihlahla tetitselo nobe indzawo yekudlala, nobe kujuba, kuwisa nobe kona kwanobe ngabe ngusiphi sihlahla setitselo, i-orligamantal tree nobe sihlahlana.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu loniketwe emandla etiNsita tekuSebenta teliTiko leTekulima losebenta njengesisebenti lesitfunyelwe lapho yiNdvuna, futsi nobe ngabe ngumuphi umuntfu lokhetfwe nobe aphakanyiswe kutsi ancume inchabano ngekuhambelana ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili, angangena kunobe ngabe nguwuphi umhlaba alinganise, akale, ahlole, atsatse ema- grade kanye nemazinga, tihlahla letiwile, emafenisi lajutjiwe futsi ente tonkhe leletinye tintfo letifunekako ngalenjongo yaloluhlolo, kulinganisa nobe luhlolo nobe kwenta nobe ngabe ngukuphi lokuvunyelwa ngumtsetfo walomTsetfo: Uma kukhona nobe ngabe ngumuphi umonakalo lobangwe ngunobe ngabe ngusiphi sento salamandla laniketwe ngulesigaba utawulungiswa futsi, lapho kulungisa kungeke kukhonakale, lelinani lemali lalomonakalo (lapho ekuphambukeni esivumelwaneni, litawuncunywa ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili) litawukhokhelwa kulomnikati.
Umnikati wanobe ngabe ngumuphi wabojantji besitimela lababhukula kunobe ngabe nguliphi lipulasi, ngetindleko takhe, utawumisa abuye agcine kunobe ngabe nguluphi licele laloluhlobo lwemugca ifenisi leyenele ngetinsita letanele tekuwela kuyo yonkhe indzawo lapho umgwaco wemphakatsi ubhukula loluhlobo lwemugca futsi nakunobe nguyiphi lenye indzawo lapho loluhlobo lwetinsita tidzingeka ngalokuvakalako kute kuvumele imfuyo kutsi ibhukule loluhlobo lwemugca kusuka kuncenye yinye yaloluhlobo lwelipulasi kuya kulelinye: Uma kungukutsi incenye yaletindleko tanobe ngabe nguluphi loluhlobo lwetinsita tiyadzingeka kunobe ngabe nguluphi luhlobo lwalenye indzawo titawukhokhelwa ngulomnikati welipulasi lelitsintsekile.
Uma kwenteka, ngalesinye sikhatsi umgwaco wemphakatsi ubhukula umugca, ngekuvunyelwa ngumphatsi wemgwaco lotsintsekako, emagede alelinani lelifunekako nesakhiwo njengobe kungavunyelwana emkhatsini wemnikati waloluhlobo lwemugca nemnikati waloluhlobo lwelipulasi nobe, ekuphambukeni esivumelwaneni, kungancunywa ngekuhambelana, nengucuko lefanelekile, ngekuvunyelwa yiShejuli yesiBili, ifenisi yaloluhlobo itawumiswa kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho loluhlobo lwetinsita tekubhukula tikhona uma.
INdvuna ingahle ngesatiso kuGazethi ikhiphele eceleni nobe ngabe nguyiphi indzawo kulokusebenta kwalesigaba.
Sigatjana. lesichitjiyelwe ngesigatjana 46 na-47 semTsetfo 97 wanga-1986.
a31y1963s2121 Emagede a Ngekuya ngekuvunyelwa ticephu tembhalo b na c, umnikati wanobe ngabe nguyiphi ifenisi lebhukula umgwaco wemphakatsi utawuvumela imbobo lengekho ngaphasi kwa-4.5 emamitha kulomgwaco futsi utawumisa futsi agcine esimeni lesikahle ligede lelentiwe ngensimbi nobe sigodvo nobe lifuremu lelakhiwe ngesigodvo lafaswa ngeliwayela, labekwa edvute nemagumbi lakahle kulomgwaco futsi lalungiswa kahle ngemigibe nobe tintfo letitsite kulamapali timiswe ngenjongo, kute kuphunyeleliswe kuvulwa nekuvalwa kwaleligede nekucinisekisa kutsi litawujika lingatsintsi umhlaba.
Sicephu sembhalo. (a) lesikhishwe ngesigaba 2 semTsetfo 3 wanga-1971.
b Lapho kunemphatsi wemgwaco, lomphatsi utawuncuma letinhlobo nebubanti bemagede langamiswa kulemigwaco kulendzawo indzawo yakhe.
c Akukho kulesigatjana lokucuketfwe kutsi kutawusebenta kunobe ngabe nguyiphi indzawo lapho lokuvunyelwe sigaba 20 se-The Road Boards Act, 1901 UmTsetfo 35 wanga-1901, wase-Natal, kutsi uyasebenta, nobe lapho umphatsi wemgwaco uvimbela ngalokusemtsetfweni lokumisa kwemagede kulemigwaco yemphakatsi.
Likhansela lesifundza lingenta timiso mayelana nemacebo ngetikhala kumafenisi ekubhukula nobe eceleni kwemigwaco yemphakatsi, letakhiwe kutsi tivumele indlela yetitfutsi kodvwa tivimbele indlela yemfuyo ngaloluhlobo lwemacebo.
a lovula bese ushiya kuvulekile, kungaboshwa; nobe b atfole kuvulekile makadlula, ayekele angavali nobe abophe, ligede kunobe ngabe nguyiphi ifenisi utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu nobe, uma kwenteka agwetjwa kwesibili nobe kulandzelana, loluhlobo lwekuboshwa ngaphandle kwelitfuba lekukhipha inhlawulo lutawusebenta.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu logibela nobe afohle ngaphasi nobe ngetulu nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede ngaphandle kwemvumo yemnikati nobe locashile kulomhlaba lapho ifenisi yaloluhlobo nobe ligede litfolakala khona, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lowenta umonakalo ngenhloso nobe akhiphe nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede nobe ngabe nguliphi licebo lelakha incenye nobe ilekelela injongo yeligede, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R100 na-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letisitfupha, nobe loluhlobo lwekuboshwa ngaphandle kwelitfuba lekukhipha inhlawulo lutawusebenta.
b ngekhatsi kwemalanga langu7 ngemuva kwekutsi ifenisi yaloluhlobo nobe ligede loniwea ngalendlela nobe lisuswe, balibuyisele kulesimo leso labalitfole likuso ngaphambi kwekutsi loniwe ngalendlela nobe lisuswe, futsi, kuze kufike sikhatsi lapho lilungiswa khona, babeke nogada kuleyo mbobo kulefenisi yaloluhlobo nobe ligede lelibangwe nguloluhlobo lwemonakalo nobe kukhishwa futsi, uma kuyi-jackal-proof fence, babeke ifenisi yaloluhlobo, ngalolusuku lekoniwa ngalendlela nobe isuswe, ngaloluhlobo lesimo kutsi indlela yabojakalasi kulendzawo lapho yoniwe khona nobe isuswe khona, iyavinjelwa?
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lowona ngalokungakahlosi nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede lelitfolakala epulasini nobe kumgwaco wemphakatsi ngekhatsi kwelipulasi, khona lapho utawulungisa lomonakalo nobe, uma angakhoni kuwulungisa, utawubika lomonakalo kanye nalokuhluleka kwakhe kuwulungisa kumnikati nobe nobe ngabe ngubani locashile kulelipulasi bese wenta sibambiso nobe anikete lokumele lesamba salomonakalo njengobe singanela ngalokuvakalako kukhokhela letindleko talokulungisa, bese lomnikati nobe lona locashile ngesicelo lapho utawunika lomuntfu kuvuma ngalokubhaliwe lesamba semali lesibambiso nobe loku lokubanjisiwe.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lohluleka kuhambisana ngekuvunyelwa sigatjana 1 utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lona, logibele nobe uzube nobe afohle nobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede ngaphandle kwemvumo, nobe ente umonakalo kunobe ngabe nguyiphi ifenisi nobe ligede, ahluleka kuniketa ligama kanye nelikheli lakhe lelikahle, ngesicelo semnikati nobe locashile kulomhlaba lapho ifenisi yaloluhlobo nobe ligede litfolakala khona nobe kumuntfu lotsite loniketwe emandla ngumnikati nobe locashile, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
Nobe ngabe ngumuphi umuntfu lophula nobe lohluleka ngenhloso kuhambisana nanobe ngabe ngukuphi kuvunyelwa ngumtsetfo lapho tinhlawulo tingakavetwa ngalokubhaliwe, utawubekwa licala futsi uyabopheleleka kusigwebo senhlawulo lesingadluli ku-R50 nobe, uma ahluleka kukhokhela, utawuyiswa ejele sikhatsi lesingadluli tinyanga letintsatfu.
c kusetjentiswa loko nobe umnikati lakwentako nobe ngabe nguwuphi umncele wefenisi nekutsi lokusebentisa kwaloluhlobo kukusebentisa ngendzuzo futsi, uma kunjalo, lobukhulu loko lokusetjentiswa kwentiwe ngakhona; nobe d nobe ngabe nguyiphi indzaba lena ngayo inchabano levuke ngayo emkhatsini wabo, ngekuvunyelwa lokuvetwe kuShejuli yesiBili itawusebenta.
Inkhantolo yemanjistreti yesigodzi lapho ummangalelwa kunobe ngabe nguyiphi inchubeko yelicala ngaphasi kwalomTsetfo ahlala khona, utawuba nemandla kubukana naloluhlobo lwenchubeko yelicala futsi ikhiphe sincumo selinani lemali lefunwako, ngekungavimbeli kutsi lenchubeko yelicala nobe lelinani lemali lefunwako ngaphasi kwemtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomanjistreti, ngaphandle kwemandla lajwayelekile enkhantolo.
Akukho umnikati nobe lona lohleti kulipulasi lotawutsatfwa njengalonalomtfalwo kumonakalo ngekuphatselana nekulimala nobe umonakalo lobangwe nobe ngabe ngumuphi umuntfu nobe imphahla yalomuntfu nobe imphahla letsintsa nobe ngabe nguyiphi ifenisi, ngaphandle nangabe lokulimala kubangwe kunganaki kwaloyo mnikati nobe lona lohleti kulokumisa, kuntjintja, kunakekela nobe kulungisa ifenisi yaloluhlobo.
Hulumende ngekuhlobana nanobe ngabe nguliphi lipulasi leli lapho angumnikati nobe acashile, noma ngekubhalisa nobe ngalenye indlela, unawo onkhe emalunge, imitfwalo kanye nemisebenti leniketwe nobe lebekelwe umnikati nobe locashile welipulasi ngulomTsetfo nobe ngaphasi kwalomTsetfo.
Ngekuya ngekuvunyelwa Tigatjane 2, 3 na 4, UmTsetfo weKubiya , 1912 UmTsetfo 17 wanga-1912, UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya , 1922 UmTsetfo 11 wanga-1922, UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1934 UmTsetfo 24 wanga-1934, UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1940 UmTsetfo 11 wanga-1940, kanye ne UmTsetfo wekuChibiyela UmTsetfo weKubiya, 1962 UmTsetfo 57 wanga-1962, nyalo lapha bayaguculwe.
Nobe ngabe ngusiphi Simemetelo, satiso, umyalelo nobe liphuzu lelikhishiwe, niketiwe nobe lentiwe, nobe ngabe ngusiphi lesinye sento lesitsetfwe nobe intfo lelungisiwe ngaphasi kwanobe ngabe ngukuphi kuvunyelwa ngumtsetfo wemtsetfo loguculwe ngesigatjana 1, kutawutsatfwa njengalokukhishiwe, niketiwe, yentiwe, tsetfwe nobe lungisiwe ngaphasi kwekuvunyelwa lokucondzene kwalomTsetfo.
Yonke indzawo lena ekucaleni kwalomTsetfo ngekuya kwesigatjana 5 wesigaba 5 salomTsetfo weKubiya loshiwoko, 1912, itawutsatfwa njengendzawo lemenyetelwe ngaphasi kwesigaba sesibili kutsi ikhishiwe.
Kuguculwa kwalomTsetfo weKubiya loshiwoko, 1912, angeke kukhinyabete nobe ngabe nguwuphi umTsetfo nobe lilungelo lelo ekucaleni kwalomTsetfo lelivunyelwe ngusigaba 41 saloyo mTsetfo liyasebenta.
LomTsetfo utawubitwa ngekutsi ngumTsetfo weKubiya , 1963.
IShejuli yekuCala lechitjiyelwe ngesigaba 3 semTsetfo 3 wanga-1971.
Iya ku Umnikati/i-Ejenti yemnikati welifamu nobe lipulasi...
Uyatiswa ngekuya ngesigaba 7 salomTsetfo weKubiya , 1963, kutsi ngihlose kumisa ifenisi eceleni kwemncele emkhatsini welifamu/lipulasi lami Nombolo... kanye nelifamu/lipulasi lakho... Nombolo...
Lomsebenti utawucala ngelisuku lesi .lusuku lwa 19... ngekuhambelana netinchaciselo letinemininingwano letivetwe lapha, futsi ngiyakucela kutsi ungitjele kutsi kuyinhloso yakho kutsi ufake sandla ngetisebenti nobe kokwakha, nobe kokubili, kuya kulokubiya?
Uma kungenamphendvulo nobe kuphikisa letinchaciselo letinemininingwano letinhlongotiwe lokufika kimi ngekhatsi kwesikhatsi lesibekwe ngulesigaba 7, lomsebenti utawuchubeka ngekhatsi kwendlela lejwayelekile.
Linani lemawayela: Lahlabako Langahlabi...
Budze emkhatsini kwemawayela ngemasentimitha kusuka phasi kuya etulu...
Luhlobo lwemapali ekudvonsa:...
e. incaba yematje, emazinga ensimbi- sisindvo, emapali etigodvo buncane bedayamitha ngemasentimitha, njalo njalo?
Linani lemagede: Linye mabili...
Tindleko letilinganisiwe kufaka ekhatsi kumisa: R...
Umnikati loyincenye yenchabano anganiketa lolomunye umnikati satiso lesibhaliwe asho kutsi ufisa lendzaba ibe yinchabano incunywe libhodi lelikhetfwe ngekuhambelana nemtsetfo lelinemandla lavetwe kuleShejuli.
Libhodi litawakhiwa malunga lamatsatfu(lekutawubete kuwo lahlobene namunye walaba labacabanako) lakhetfwe njengobe leShejuli ivumelile, ngaphandle nangabe labanikati lababili bavumelana ngekutsandza kutsi umuntfu munye utawuncuma lendzaba, futsi babuye bavumelane kutsi loyo muntfu utawuba ngubani. Loluhlobo lwemuntfu utawuba nawo onkhe emandla laniketwe lelibhodi nguleShejuli.
Uma baphambuka kuloluhlobo lwesivumelwano loyo naloyo mnikati ngekhatsi kwemalanga langu-14 ngemuva kwelusuku lwesatiso, loloshiwo ngaphambilini utawukhetsa umuntfu munye njengelilunga lelibhodi, futsa utawutjela lolomunye umnikati ngaleligama nelikheli lalolomuntfu lolokhetsiwe.
Kukhetsa khona lapho lilunga lelibhodi kutsi lidlale indzima yalomuntfu lokumele ngabe ukhetsiwe ngulomnikati lophambukile, futsi nemanjistreti itawuba khona lapho ngekuhambisana nalesicelo.
Satiso sekukhetsa sitawuniketwa khona lapho kutsi siniketiwe ngeliphuzu kumnikati nobe lemantji lekhetsako, njengobe kungaba njalo, kulilunga lelikhetfwe njengaloloshiwo ngaphambilini, kanye nalamalunga lamabili lakhetfwe njalo ngekhatsi kwemalanga langu14 ngemuva kwekunika loluhlobo lwesatiso bakhetse umuntfu wesitsatfu kutsi abe lilunga lelibhodi?
Uma kudlula kwesikhatsi sekugcina lesishiwo semalanga langu14 lamalunga lamabili lashiwo ahluleka kuvumelana ngelilunga lesitsatfu, imantji leshiwo ngaphambilini, ngesicelo semnikati, itawukhetsa lilunga lesitsatfu. Satiso sekukhetfwa khona lapho sitawuniketwa kulilunga lesitsatfu ngulomunye walabanikati nobe ngulemantji lekhetsako, njengobe kungaba njalo?
Libhodi litawuchubeka kuncuma lendzaba yenchabano masinyane ngemuva kwekuba lilunga lesitsatfu selitfole satiso sakhe sekukhetfwa.
Lelilunga lesitsatfu litawuba ngusihlalo welibhodi futsi litawubita yonkhe imihlangano yelibhodi.
Ngetinjongo tekuncuma lendzaba lebange inchabano libhodi litawuba nemandla ekubita nekulalela bofakazi, kwentisa bofakazi tifungo, kubita kwentiwa kwemaphepha kanye nemiculu, nekungena kanye nekuhlola lamapulasi latsintsekako kanye nanobe nguliphi lipulasi lelakhelene.
Sincumo selinyenti lemalunga elibhodi sitawuba sincumo selibhodi futsi sitawubophelela banikati bobabili.
Libhodi litawuba nemandla ekuniketa kunobe ngumuphi umnikati tindleko talolomunye umnikati letivele ngekuncuma lendzaba yenchabano, kufaka ekhatsi imiholo, kanye nemali letfolwe ngaphambilini kukhokhela tindleko, temalunga elibhodi ngelizinga lelincunywe yiNdvuna ngekuchumana neNdvuna yeTetimali.
Sicephu sembhalo. 11 lesikhishwe ngesigaba 4 semTsetfo 3 wanga-1971.
Nobe ngabe ngusiphi sincumo selibhodi, kufaka ekhatsi nobe ngabe ngusiphi sincumo ngetindleko, singasetjentiswa ngendlela yinye futsi ngulabantfu banye njengesincumo nobe umyalelo wenkhantolo yemantji yaleso sigodzi.
Ngetinjongo tekwenta nobe ngabe nguwuphi umsebenti welibhodi nekukhokhelwa kwemali lesetjentiswe bofakazi, umtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomantji, utawusebenta njengobe uma uvunyelwe kuShejuli, ingucuko lefanelekile iyasebenta.
Nobe ngabe ngutiphi tindleko letiniketwe ngulelibhodi ngesicelo semnikati kulona lophumelele, itseliswe intsela ngumabhalane wenkhantolo yemantji yesigodzi ngekuhambelana nemtsetfo lohlobene netinkhantolo tabomantji.
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMTSETFO WEKUGCUGCUTE.txt</fn>
UmTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, No.
nobe nguwuphi umniningwane logcinwe ngumBuso; kanye nanobe nguwuphi umniningwane logcinwe ngulomunye umuntfu lodzingakalo wekusebentisa nobe wekuvikela nobe nguwaphi emalungelo.
kuphocelela lisiko lebulungiswa nekutiphendvulela kumitimba yemphakatsi nemitimba yangasese ngekusebentisa lilungelo lekufinyelela kumniningwane, kanye nekwenyusa ngemandla sive lapho khona bantfu banekufinyelela lokusebentako kuwo wonkhe umniningwane lodzingekile wekusetjentiswa kwemalungelo ngalokuphelele nekuvikela emalungelo.
Lemanuwali ibeka tigaba temniningwane logcinwe yiBhodi yemaFilimu nekuShicelela, imininingwane yekuchumana kanye nelifomu lekucela kufinyelela kumarekhodi lagcinwe yiBhodi. Tinkhombandlela tekusebentisa iPAIA, itharifu yetinhlawulo letibitwako kanye naleminye imininingwane ingatfolakala kuKhomishini yemaLungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika kulelikheli lelibekwe kupharagrafu 3 kuManuwali.
IBhodi yemaFilimu nekuShicelela (iBhodi) yamiswa ngekulandzela sigaba 3 (a) semTsetfo wemaFilimu nekuShicelela, 1996, njengobe uchitjiyelwe, (umTsetfo?
kulawula kwakhiwa, kushicelelwa, kuphatsa nekusabalalisa kwemishicelelo letsite kanye nemafilimi latsite ngendlela yekwehlukanisa, kubekwa kweminyka yekuvimbela kanye nekuniketa batsengi teluleko, ngenca yekuvikela bantfwana embukisweni yetemacasi, emafilimini naku-inthanethi, kanye..nekwenta kutsi kusetjentiswa kwebantfwana emishicelelweni yebantfu labangcunu, kumafilimi nobe ku-inthanethi, kujeziswe..?
iniketa lusito loludzingekile kubasebenti bemtsetfo ekuphenyweni nasekushushiweni kwalaba labenta emacala ekwentisa bantfwana bufebe nobe kutfwebula bantfwana labangcunu, kanye yatisa umphakatsi ngenjongo nangekubaluleka kwetincumo tekwehlukanisa kanye nekweluleka batsengi.
IBhodi inesiPhatsimandla leseNgamele kanye netiPhatsimandla leteNgamele letiKhulu letimbili, lekwakha liKomiti lesiGungu, kanye nephaneli yebaHloli labaKhulu kanye nebaHloli labakhetfwe ngendlela yekuhlungwa ngumphakatsi. Siphatsimandla leseNgamele ngusiHlalo weBhodi kanye neliKomiti lesiGungu. Timphahla letitfunyelwa eBhodini tiyahlolwa bese tiyehlukaniswa ngemakomiti ekwehlukanisa, lacuketse umhloli lomkhulu kanye nalokungenani bahloli lababili, labakhetfwe kuphaneli yebahloli labakhulu kanye nebahloli. Sitafu sekuphatsa kanye nebacapheli besikhashana bagcwalisela basebenti beBhodi.
IBhodi igcina emarekhodi awo wonkhe emafilimu, imidlalo yangcondvomshini kanye nemishicelelo letfunyelwe kutewuhlukaniswa, kanye nemishicelelo yanobe nguyiphi imibuto leyentiwe ngekulandzela sigaba 24 semTsetfo.
Sicelo sekufinyelela lirekhodi leBhodi singentiwa ngekugcwalisa liFomu A, Sengeto B, umTsetfosimiso 6, lelikhishwe ekugcineni kwalemanuwali.
Idathabhesi yetincumo tekwehlukanisa kanye nebabonisi lababhalisiwe kanye/nobe baphakeli isalungiswa futsi itawutfolakala kuwebhusayithi uma ngabe kufakwa kwemniningwane sekuphetfwiwe.
Lofaka sicelo kumele atfobele tinchubo letibekwe kumTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, nobe nguyiphi imiTsetfosimiso leyentiwe ngekulandzela lomTsetfo futsi naseSigabeni 14 seManuwali lekhishwe liKhomishani lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika kanye nanobe ngutiphi timo lebekwe yiBhodi ngaphandle uma tingavumelani nemTsetfo, imiTsetfosimiso kanye neManuwali lekushiwo kuyo kulesigaba.
Ngetulu kwaletizatfu tekwencaba letibekwe kumTsetfo wekuFinyeleleka kwemNiningwane, kute imphahla nobe emakhophi, nobe kufinyelela lokuvunyelwako, lokumayelana netimphahlala leticuketse bantfwana labangcunu ngaphandle uma lofaka sicelo alilunga lasemtsetfweni kantsi lirekhodi nobe kufinyelela kuloko kudzingekile ngesizatfu seluphenyo kanye/nobe kushishiswa.
Kucaphela kutfobela umTsetfo.
Kufinyelela kuleticelo letitfolakala kuleBhodi kungakhonakala ngekwenta sicelo, ngekubhalela, siPhatsimandla semNiningwane.
Umsebenti mbamba weBhodi kwehlukanisa emafilimu, imidlalo yangcondvomshini kanye nemishicelelo kuvikela bantfwana kutsi babone tintfo letingabalimata engcondveni kanye nekuniketa umniningwane webatsengi kwentela kutsi umphakatsi ubone tintfo letifanele kanye nekufundza labakufunako, tintfo tabo kanye netebantfwana lababanakekelako. UmTsetfo uniketela kuhlanganyela kwesive ekukhetfweni kwebahloli sigaba 63 kanye nekumisa tinkhombandlela letisetjentiswa kulenchubo yekwehlukanisa sigaba 313. Timemo esiveni tekuhlanganyela kuletinchubo totimbili tentiwa ngemsakato.
Kwengeta, sive singahlanganyela ekwakhiweni kwetinkhombandlela tekwehlukanisa ngekutfumela tiphakamiso kanye/nobe kufaka tikhalo nobe kuhlaba tincumo teBhodi kusiPhatsimandla leseNgamele.
IBhodi itawutsi futsi, emva kwekutfola kwesicelo lesibhaliwe, ihlele kuhambele kwemalunga latsite emphakatsi kumihlangano yekwehlukanisa kubuka kanye nekufaka imibono kuletinchubo tekwehlukanisa.
IBhodi, jengemtimba wesive wavelonkhe lowenta tincumo letifana nekuphatsa, ungaphasi kwemTsetfo wekuGcugcutelwa kuPhatfwa kweBulungiswa kanye nemakhambi emisebenti yekuyekela nekwenta laniketwa kuloyo mTsetfo. Ngetulu kwaloko, umTsetfo weBhodi uvumela kufaka tikhalo kuBhodi yekuBuyeketa emaFilimu nemiShicelelo kanye neNkantolo lenKhulu.
Kute lomunye wekufakwa kulemanuwali lohleliwe kuze kube ngunyalo.
shano sikhundla, ligama nesibongo sesiphatsimandla setemniningwane/lisekela lesiphatsimandla setemniningwane ngamhlaka lusuku e indzawo.
Imali yesicelo (uma ikhona): R...
Sibambiso (uma sikhona): R...
Imali yekufinyelela: R...
B. Imininingwane yemuntfu locela umniningwane a Imininingwane yemuntfu locela kufinyelela etikwelirekhodi kumele iniketwe ngaphasi.
b Likheli kanye/nobe inombolo yefeksi kuRiphabhuliki lapho kungatfunyelwa khona lomniningwane, kumele kuniketwe c Bufakazi besikhundla lekwentiwa ngaso lesicelo, uma bukhona, kumele bufakwe.
Lesigaba kumele sentiwe KUPHELA uma sicelo semniningwane sentelwa lomunye umuntfu.
D. Imininingwane yelirekhodi a Niketa imininingwane lephelele yelirekhodi lekufunwa kufinyelelwa kulo, kufaka ekhatsi inombolo yereferensi uma ngabe uyati, kwentela kutsi lirekhodi litfolakale malula.
b Uma ngabe sikhala lesiniketiwe sisincane, chubekela kulelinye likhasi bese ulihlanganisa kulelifomu. Lofaka sicelo kumele asayinde onkhe lamakhasi langetiwe.
Inchazelo yelirekhodi nobe incenye lebalulekile yelirekhodi.
E. Tindleko a Sicelo sekufinyelela etikwelirekhodi, ngaphandle kwelirekhodi lelicuketse umniningwane wakho, sitawubukwa emva kwekutsi sekukhokhwe imali yesicelo.
b Utawatiswa ngelinani lekudzingakale kutsi ulikhokhe njengemali yesicelo.
c Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi kuya ngendlela sicelo sicelo sidzingakala ngayo kanye nesikhatsi lesidzingakalako sekubuka nekulungiselela lirekhodi.
d Uma ngabe ufaneleka kutsi ungakhokho lutfo, shano sizatfu sekungakhokhiswa.
Uma ngabe uvimbeleka ngekukhubateka kufundza, kubona nobe kulalela lirekhodi ngendlela yekufinyelela leniketiwe ku 1 kuya ku-4 ngaphasi, shano kukhubateka kwakho bese uyasho kutsi ulifuna ngayiphi indlela lirekhodi.
Makha libhokisi lelifanele nga-X.
a Kuvumela sicelo sakho sekufinyelela ngendlela lechaziwe kungaya ngendlela umniningwane lokhona ngayo.
b Kufinyelela ngendlela leceliwe kungaliwa ngetimeko letitsite. Uma kunjalo utawatiswa uma kufinyelela kutawuniketwa ngalenye indlela.
c Imali lekhokhwako yekufinyelela etikwelirekhodi, uma ikhona, itawuncunywa ngehlanye ngendlela kufinyelela kucelwa ngayo.
Uma ucele ikhophi nobe kutsatsiselwa kwelirekhodi (lokungenhla), ngabe ufisa kutsi lekhophi nobe lokutsatsisiwe kuposelwe wena?
Khumbula kutsi uma lirekhodi lingatfolakali ngelulwimi lolufunako, kufinyelela etikwelirekhodi kunganiketwa ngelulwimi lirekhodi lelitfolakala ngalo.
Nguluphi lulwimi lofuna kutfola lirekhodi ngalo?
Utawatiswa ngencwadzi kutsi ngabe sicelo sakho samukelwe/sencatjelwe. Uma ngabe ufuna kwatiswa ngalenye indlela, uyacelwa kutsi uchaze leyo ndlela futsi unikete letinchukaca letidzingekile kuphumelelisa kuhambisana nesicelo sakho.
Ungatsandza kwatiswa njani ngesincumo lesimayelana nesicelo sakho sekufinyelela etikwelirekhodi?
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMTSETFO WEMSHUWALENS.txt</fn>
Wekusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; lotawubukana nekukhokhelwa kwebasebenti labatsite esiKhwameni setinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti, futsi nekukhokhelwa kwetinzuzo tekugula, tekuyawubeleka, kwamukela umntfwana losisiwe netinzuzo temondliwa lokuhlobene nekuPhelelwa ngumsebenti kwalabo basebenti; kubukana nekusungulwa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, imisebenti yeliBhodi nesikhundla seliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; futsi nekubukana netindzaba letiphatselene nalo.
Umnikeli longanalilungelo letinzuzo ngenca yetihibe letitsite?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekugula?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka?
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe?
Sihloko lesifushane nesicalo?
KuloMtsetfo ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela sati kushiwo umuntfu locashwe ngekwesigaba 9 ; sitfunywa?
sikhulu lesibukene neticelo?
umnikeli kushiwo umuntfu phaca?
b lochazwa nguloMtsetfo, ngekwesigaba 3, futsi c longanetisa iKhomishani kutsi ukhiphile iminikelo ngetinjongo taloMtsetfo; uMcondzisi-Jikelele?
sisebenti sasekhaya kushiwo umcashwa lowenta umsebenti wasekhaya ekhaya lemacashi wakhe, futsi kufaka ekhatsi?
b umuntfu locashwe ngumniyo welikhaya njengemshayeli wemotela; futsi c umuntfu lonakekela kulelo likhaya, kodvwa hhayi umuntfu losebenta emapulazini.
umhloli wetebasebenti kushiwo?
a umhloli lokhetfwe ngaphasi kwesigaba 63 seTimo letiSisekelo seMtsetfo wekuCasha, 1997 uMtsetfo No. 75 wanga 1997; nobe b loniketwe sikhundla nguNdvuna ngaphasi kwalesigaba kwenta nobe nguwuphi umsebenti webahloli betemisebenti; iNdvuna?
inyanga kushiwo sikhatsi lesisukela elangeni lekucala enyangeni yinye kuye kulelinga lelilandzelana nalelilanga lekucala kulenyanga lelandzelako, emalanga lamabili ayafakwa?
NEDLAC kushiwo uMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa newetemiSebenti losungulwe sigaba 2 weMtsetfo weMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa neweTemisebenti, 1994 uMtsetfo No?
sikhulu kushiwo sikhulu lesichazwe kusigaba 1 seMtsetfo weTemisebenti yeMphakatsi, 1994 Simemetelo No?
umsebentihulumende kushiwo umsebentihulumende njengobe umiswe kusigaba 197 seMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika, 1996 UMtsetfo No?
liholo kushiwo liholo?
losebenta ngetikhatsi temnyaka kushiwo nobe ngabe ngubani locashwe ngumcashi sikhatsi lesingaba tinyanga letintsatfu lokungenani etinyangeni letingu-12 nemcashi munye kantsi futsi umsebenti wakhe lotsikameteka lohlukana ngetikhatsi tekuba khona kwemsebenti,;loMtsetfo?
UMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti?
Injongo yaloMtsetfo kusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lapho khona ebacashi nebasebenti bakhokha futsi lapho khona uma ebasebenti labaphelelwa ngumsebenti nobe bondliwa, uma kungenteka, banelilungelo lekutfola tinzuzo ngaleyo ndlela batawukhona kulwa nehlupheko yekungasebenti.
LoMtsetfo usebenta kubo bonkhe bacashi nebasebenti, ngaphandle?
b basebenti labatfola umholo ngaphasi kwesivumelwano sekufundza lesibhaliswe ngekweMtsetfo wekuTfutfukiswa kweMakhono, 1998 UMtsetfo No.
d bantfu labangena kuRiphabliki ngenhloso yekwenta inkontileka yekusebenta, yekufundzela umsebenti bu-aprentisi nobe kufundza ngekhatsi kweRiphabliki uma ngabe sekuphele umsebenti kanjalo umcashi kudzingeke kutsi ngemtsetfo nobe ngenkontileka yekusebenta, yebu-aprentisi, yekufundza, uma kungaba njalo, nobe ngabe ngusiphi sivumelwano nobe ngesitsembiso, kubuyisela lowo muntfu emuva, nobe lomuntfu udzingekile kutsi ashiye iRiphabliki yeNingizimu Afrika, nebacashi babo.
Ngaphandle kwesigatjana 1, loMtsetfo utawusebenta kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka nebacashi emva kwetinyanga letingu-12 sekusebenta loMtsetfo.
a INdvuna kumele, ngalokukhulu kushesha emva kwekusebenta kwaloMtsetfo, ikhetse umtimba lotawuphenya futsi wente tincomo mayelana nekuphatfwa kwalomtsetfo kwaloMtsetfo kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka.
b Luphenyo kumele luphetfwe kungakendluli tinyanga letingu-12 kusukela kulolusuku lwekusebenta kwalesigaba c INdvuna kumele ichumane neliBhodi mayelana nemiphumela yeluphenyo.
SiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti siyasungulwa.
SiKhwama sicuketse naku?
h imphahla lehambako nalengahambi letsengwe nobe letfolwe siKhwama; futsi i nobe yimali lenjani lengaba yesiKhwama.
SiKhwama kumele sisetjentiswa kuloku?
c kukhokhela i imiholo netimfanelo kumalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti nemaKomiti akhona; futsi ii nobe ngabe ngutiphi tindleko letisetjentiswe ngalokuvakalako ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo?
Kutfola timali tesikhwama, timalimboleko nekutfola imali leyecile ebhangi (overdraft).
Kutfola timali tesiKhwama ngekuboleka timalimboleko nobe ngekutfola imali leyecile ebhangi yesiKhwama kumele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999).
Imali yesiKhwama ngaphandle kwemali lengasetjentiswa masinyane ngetidzingo tesiKhwama kumele ifakwe ebhange lesiKhwama nguMcondzisi-Jikelele nemaKhomishane ekuSisa eSive isiswe ngekweMtsetfo wemaKhomishani ekuSisa kweMali yeSive, 1984 (uMtsetfo No. 45 wanga 1984).
inzuzo leyentiwe yesiKhwama futsi nekulahlekelwa kumele kutfwalwe siKhwama.
Nobe ngumuntfu, umtimba, inkapani, inhlangano nobe sikhungo setimali nobe ngasiphi sikhungo banganikela nobe bakhiphe lifa kulesiKhwama.
UMcondzisi-Jikelele angemukela iminikelo nobe emafa egameni lesiKhwama.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhetse umcubunguli wetimali lolilunga leMkhambatsi weBacungulu betimali baseNingizimu Afrika nobe lophetfwe lulinga lalowo Mkhambatsi kutsi ente imisebenti leniketwe bacubunguli betimali kuloMtsetfo.
Kungakendluli tinyanga letimbili emva kwekuphela kwemnyaka ngamunye, umcubunguli wetimali kumele abuyekete kusimama kwetimali tesiKhwama kulowo mnyaka wetetimali, futsi anikete nembiko wekulinganiswa kwetintfo kuMcondzisi-Jikelele.
Umbiko wekulinganiswa kwetintfo ucukatse loku?
d tincomo tekulondvolotwa nekukwentiwa ncono kwesimo setimali tesiKhwama.
Ngekuya ngekwesigatjana , uMcondzisi-Jikelele kumele abike futsi ente tincomo kuNdvuna uma tincumo phakatsi kwemali lengenako nendleko yesiKhwama?
a ingetulu kwendlula kuhlangabetana nekukhokhelwa kwetinzuzo; nobe b ayikeneli nobe ayikhuphuku ngelinani lelenele kuhlangebetana nekukhokhelwa kwetinzuzo letingalindzeleka.
UMcondzisi-Jikelele angahambisa umbiko kuphela lomiswe 1 emva kwekutsi sekachumene neliBhodi kanye netati tetibalo ngalokucuketfwe kulombiko.
a kwenta ncono umsebenti wekuphatsa nemtsamo weliBhodi nesiKhwama; futsi b nekusungula siKhwama sekugcina eceleni.
Ngekuya ngembiko lomiswe kusigatjana 1b, iNdvuna ingacela iNdvuna yeTetimali kutsi ilungise ibhajethi yaVelonkhe ngendlela lemiswe kutigaba 16 na 30 teMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 UMtsetfo No. 1 wanga 1999, kute kubuyiselwe imali lelahlekile yesiKhwama.
Ngetulu kwaloku kwesigaba 49 na kweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999), uMcondzisi-Jikelele siphatsimandla lesilandzisako sesiKhwama.
a Ekucaleni kwemnyaka wetetimali ngamunye, iKhomishani kumele abeke phasi luhlelo lwebhizinisi neliTiko leTetimali laVelonkhe.
b INdvuna kumele ihlanganise luhlelo lwebhizinisi ngekuvumelana neMcondzisi-Jikelele kanye neKhomishani, futsi kumele bancedziswe bacubungulu betimali kanye neliBhodi.
Letinye tintfo lekumele tingetwe kumbiko wemnyaka nakutitatimende tetetimali letishiwo kusigaba 55 seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 UMtsetfo No.
j nobe nguliphi linani lemali lelesuliwe ngekwesigaba 588; futsi k nobe yini lencunywe yiNdvuna.?
Sigaba A: Lilungelo letinzuzo?
d tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe letimiswe kuNcenye E yaleSahluko; futsi e tinzuzo temondliwa letimiswe kuNcenye F yaleSahluko.
INdvuna ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali, ngesatiso kuGazethi futsi nangesigatjana , ingagucula silinganiso setinzuzo lesicuketfwe kuShejuli 3 ngekucondzana nelinani lenyanga lelisetulu lemholo wesisebenti lesinelukhono njengobe Sivumelwano sekuCinisekiswa kweteNhlalakahle (emaZinga laLingene), 1953 (Sivumelwano No. 102), seNhlangano yeTemisebenti yeMhlabawonkhe.
b Silinganiso setinzuzo letimiswe kusigamu a tingehlukana phakatsi kwelinani leliphelele lelingu 60% lemholo webanikeli labatfola imali lencane kanye nelinani lelincane lemholo webanikeli labatfola imali lesetulu njengobe kutawencunywa ngematiko njengobe kubekiwe kuShejulu.
Ngekuvumelana nesigatjana , iNdvuna kumele?
a ichumane neliBhodi futsi ihloniphe?
umbandzela wekuhlangabetana netindleko letihlobene nekuphatfwa kwaloMtsetfo; futsi iv umbandzela wemali lebekiwe yesehlakalo sengoti, futsi b ivumelane nenchubo lebekwe kusigaba 55, ngetingucuko letidzingwa yingcikitsi.
Ngekuya ngekwesigatjana , ngetinjongo tekubala tinzuzo letikhokhelwa umnikeli, linani langelilanga lemholo wemnikeli, ngekuya ngelinani leliphelele lelihleliwe, kumele lincunywe ngalendlela?
b uma akhokhelwa ngeliviki, ngekuphindzaphindza umholo weliviki kayi-52 bese udivayidwa nga-365.
Uma umholo wemnikeli untengantenga kakhulu njalo ngatikhatsi, kubalwa kumele ngemholo losemkhatsini wemnikeli wetinyanga letisitfupha letindlulile.
Ngekuya ngekwesigatjana 5, tinzuzo letigunyatwe umnikeli ngekwaleNcenye titala ngelinani inzuzo yelilanga linye emva kwawo wonkhe emalanga lasitfupha ekucashwa njengemnikeli ngaphasi kwemalanga langu- 238 ekucokelela enzuzo kuminyaka lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye, sekwehliswa nobe nguwaphi emalanga etinzuzo latfolwe ngumnikelo ngaleso sikhatsi.
Ngehloso yekuncuma emalanga lasetjentiwe njengobe kumiswe kusigatjana 3, sikhatsi sifaka?
a Lilanga lacale ngalo kusebenta umnikelo kufika agcine khona kusebenta kufaka nelilanga lekupheliswe ngalo umsebenti; futsi b sikhatsi lesi?
sisebenti sasemkhunjini wetimphahla sitfole umholo ngekwesigaba 140 seMtsetfo weMikhumbi yekuTfwala tiMphahla, 1951 UMtsetfo No. 57 wanga 1951.
Emalanga etinzuzo lagunyatwe umnikeli ngekwesigatjana 3 angeke ahliswe ngekukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka ngekweSigaba D saleNcenye.
Step 2 - Divayida linani leliphelele lemalanga nga- 52 umphindzaphindze kasikhombisa bese uyekela ingcosana lekhishwe ngulesibalo.
Step 3 Khipha kulelinani tinzuzo temalanga (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) letitfolwe eminyakeni lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye?
Step 4 Linani lelitfolakele lincuma tinzuzo letigunyatwe umnikeli?
Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo nganobe ngabe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli?
inzuzo yesiKhwama sesiNcepheteliso lesisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weTifo nekuLimala kwaseMsebentini, 1993 uMtsetfo No.
tinzuzo tesikhwama nobe sikimu lesisungulwe mgumkhandlu ngaphasi kwesigaba 28g nobe 431c seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 UMtsetfo No.
c uyekelisiwe kutfola tinzuzo ngekwesigaba 361.
Ngekwemigomo yalesigaba, sikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti kumele sibalwe kusukela ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti.
Lusuku lolumiswe kusigatjana 1 lungayiswa elusukwini lolusondzelene nelusuku lwekufakwa kwesicelo uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senetisekile kutsi kubambeka lokube khona ekufakweni kwesicelo kubangelwe tigameko kwemandla emnikeli.
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lophelelwe ngumsebenti unelilungelo letinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti lesingetulu kwetinsuku letingu-14, uma?
a sizatfu sekuphelelwa ngumsebenti i kukupheliswa kwenkontileka yekucashwa kwemnikeli lepheliswa ngumcashi wemnikeli nobe kuphela kwesikhatsi lesibekiwe senkontileka, ii kucoshwa kwemnikeli, njengobe kuchazwe sigaba 186 seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 uMtsetfo No. 66 wanga 1995, nobe iii kuwa kwelibhizinisi ngekwemibandzela yeMtsetfo yeKuwa kweliBhizinisi, 1936 uMtsetfo No?
c umnikeli ubhalisiwe kutsi ufuna umsebenti nesikhungo setemisebenti lesisungulwe ngaphsi kweMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono, 1998 UMtsetfo No. 97 wanga 1998; futsi d ngekuya sigatjana 3, umnikeli uyakhona futsi ukhona kutsi angasebenta.
Umnikeli lophelelwe ngumsebenti akakagunyatwa tinzuzo letishiwo kusigatjana 1 uma?
a umnikeli wehluleka kuvela ngetikhatsi nangetinsuki letibekwe sikhulu lesibukene neticelo ngekwesigaba 174d; nobe b umnikeli wencaba ngaphandle kwesizatfu kuceceshwa nekwelulekwa lokuphatselene nemisebenti ngekucashwa ngaphasi kwesikimu lesivunyelwe nguMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo umtsetfo.
Nobe kunesigatjana 1d nangekuya ngekwesigaba 201a, umnikeli lotfolwa kugula kantsi utfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti, ugunyatekile kutsi atfole tinzuzo takhe yingce-nje uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senelisekile kutsi lokugula angeke kuvimbele umnikeli ematfuba ekutfola umsebenti.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumele kwentiwe kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sifakwe kungekendluli tinyanga letisitfupha tekuphela kwenkontileka, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchebeka ngekungasebenti kwemfakisicelo.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
c sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi d sikhombise kutsi umfakisicelo kumele afike nini ehhovisi lekucasha ngenhloso yekucinisekisa kutsi umnikeli i bekangasebenti sikhatsi lesingakanani uma ngabe simangalo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti sesentiwe; futsi ii ulungele futsi angakhona kusebenta?
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Uma umnikeli atfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti futsi ngaphandle kwesizatfu wencaba kwemukela umsebenti lofanele, umsebenti lokhona, nobe kwelulekwa ngetelucecesho nobe ngekwemisebenti, sikhulu lesibukene neticelo singenta umnikeli kutsi umnikeli angakhokhelwa tinzuzo takhe sikhatsi lesingaba ngemaviki lalishumi nakutsatfu.
Sigaba C: Tinzuzo tekugula?
Ngekwemigomo yaleSigaba, sikhatsi sekugula kumele ngelusuku umnikeli layekela ngalo kusebenta ngenca yekugula.
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli unelilungelo letinzuzo tekugula letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekugula uma?
b umnikeli ugcina nobe ngutiphi tidzingo letibhaliwe nganobe ngukuphi kugula lokutsite; futsi c sicelo setinzuzo tekugula sentiwa ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye.
Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo tekugula?
a uma sikhatsi sekugula singaphasi kwemalanga langu-14; futsi b kunobe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli?
Ngekuya ngekwesigatjana , umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19, kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12.
Uma kubukisiswa ilifu yekugula lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yekugula angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma ngabe akamange agule.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe ngumnikati matfupha kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
b Uma umnikeli angeke akhone kutifakela sicelo ngekwakhe, sikhulu lesibukene neticelo singaniketa lomunye umuntfu imvumo yekugcwalisela umfakisicelo lifomu lekufaka sicelo.
Sicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha sekucale kugula, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchubeka ngekungasebenti kwemfakisicelo.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
c sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo d sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekugula?
a ehhovisini lekucasha lapho kwentiwe sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumcashi ngesikhatsi sekufaka sicelo; futsi b kumnikeli nobe kulomunye umuntfu loniketwe ngumnikeli imvumo lomukelwe sikhulu lesibukene neticelo kutsi abe nemvumo.
Sigaba D: Tinzuzo tekuyawubeleka?
Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lokhulelwe unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letimiswe kuleNcenye nganobe ngusiphi sikhatsi sekukhulelwa nobe kubeleka nangemvakwaloko, uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe nemibandzela yaleNcenye.
Ngekuya ngekwesigatjana 3, umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 192, kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 122.
Uma kubukisiswa ilifu yekuyawubeleka lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yelifu yekuyawubeleka angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma bengakayi kulifu yekuyawubeleka.
Ngekwemigomo yalesigaba sikhatsi lesiphelele selifu yekuyawubeleka ngemaviki langu-17,32.
Umnikeli lophunyelwe sisu nobe lobeleke umntfwana loshonile unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letiphelele temaviki lasitfupha emva kwephunyelwa sisu nobe kwekubeleka umntfwana loshonile.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuyawubeleka kumele kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha lokungenani emavikini lasiphohlongo ngaphambi kwekubelekwa kwemntfwana.
IKhomishani ngetizatfu letivakalako.?
b angachubekisa sikhatsi sekuletfwa kwesicelo sifike etinyangeni letisitfupha emva kwelusuku lwekubelekwa kwemntfwana.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
tinzuzo letigunyatwe umfakisicelo ngekwesigaba 134; futsi c sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakiseicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuyawubeleka kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba E: Tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe?
Ngekuya ngekwesigaba 14, munye kuphela umnikeli kubalingani logunyatwe the tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe lomiswe kuleNcenye ngemntfwana ngamunye losisiwe futsi uma kuphela?
a umntfwana usiswe ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 uMtsetfo No.
c umntfwana losisiwe ungaphasi kweminyaka lemibili; futsi d sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye.
Lilungelolelimiswe kusigatjana 1 licala ngelusuku inkantolo lenikete ngalo imvumo yekwesiswa ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 UMtsetfo No. 74 wanga 1983.
Ngekuya ngekwesigatjana 4, umnikeli kumele akhokhelwe umehluko, uma ukhona, phakatsi kwenzuzo lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 192 kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 122.
Uma kubukisiswa ilifu lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo angeke yendlule umholo lona ngabe umcashi uwukhokhele umnikeli uma ngabe umnikeli bekasemsebentini.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumele kwentiwe ngelifomu leliniketwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lekukhishwa kwemvumo, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha ngetizatfu letivakalako.
Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nesikhatsi lebekangasebenti ngaso umfakisicelo kute anakekele umntfwana losisiwe.
Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
c sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi d sikhombise kutsi tinzuzo kumele tikhokhelwe njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi ngekutsi lesicelo asikaphelelil netizatfu kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Umlingani lophilako wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye, uma sicelo sentiwe?
a ngekulandzela tidzingo letiniketiwe kanye nemibandzela yaleNcenye; futsi b kungakendluli tinyanga letisitfupha sekushone umnikeli ngaphandle kwekutsi, kuniketwe tizatfu letivakalako, iKhomishani angasemukela sicelo emva kwetinyanga letisitfupha.
Nobe nguwuphi umntfwana wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela imibandzela yaleNcenye futsi?
a akekho umlingani lophilako; nobe b umlingani lophilako akakafaki sicelo tinzuzo ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha tekufa kwemnikeli.
Inzuzo lekhokhelwa umondliwa inzuzo yekuphelelwa ngumsebenti lekushiwo kuyo kuNcenye B yaleSahluko lebeyingakhokhelwa umnikeli loshonile uma ngabe umnikeli bekaphila.?
Sicelo setinzuzo temondliwa kumele sentiwe ngelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha.
Sicelo kumele sentiwe ngesikhatsi lesishiwo kusigaba 301b kungakendluli malanga langu-14 emva kwesikhatsi lesishiwo kusigaba 302b, uma kungenteka.
Sikhulu lesibukene neticelo siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano locendzene nekusetjentwa kwalesicelo.
Uma ngabe sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele?
c sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi d sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo temondliwa kumondliwa elihhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba G: Imibandzela jikelele lehlobene nekufakwa kwesimangalo setinzuzo?
Ngekwemigomo yalesigatjana 1, sikweleti asifaki sikweleti lesisukela kuletinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo?
Tinzuzo letikhokhelwa banikeli nebondliwa ngekwaloMtsetfo atitseliswa ngekweMtsetfo weNtsela, 1962 (uMtsetfo No. 58 wanga 1962).
Banikeli nebondliwa labakhokhelwe tinzuzo labangakagunyatwa tona ngekwaloMtsetfo nobe labakhokhelwe tinzuzo lekungetabo kumele babuyisele tinzuzo emuva esiKhwameni.
Uma iKhomishani incuma kutsi umuntfu lomiswe kusigatjana 1 ukhokhelwe tinzuzo ngeliphutsa nobe ukhokhelwe tinzuzo letingetulu, iKhomishani kumele, kutsi kungekndluli tinyanga letilishumi nesiphohlong tekwentiwa kwesincumo, abhalele lomuntfu sicelo sekutsi abuyisele lemali.
Sicelo lesibhaliwe lesimiswe kusigatjana 2 kumele sifake loku?
b inchazelo yekutsi kungani lomuntfu bekangafaneleki kutfola letinzuzo; futsi c bufakazi bekutsi lomuntfu lotfunyelwe incwadzi nguye mbamba lotfole letinzuzo.
labantfu labamiswe kusigatjana 1 kumele baphindzisele emuva lelinani kungekendluli malanga langu-90 sekwentiwe lesicelo lesibhaliwe.
Emva kwekuniketa umnikeli nobe umondliwa litfuba lwekuletsa tikhalo ngekubhala, iKhomishani ingamisa umnikeli nobe umondliwa ngesatiso lesibhaliwe lesinetizatfu sikhatsi lesingaba minyaka lesihlanu kutfola tinzuzo ngekwaloMtsetfo uma umnikeli nobe umondliwa?
c ehluleke kwatisa sikhulu lesibukene neticelo ngekucala lomunye umsebenti ngesikhatsi akhokhelwa tinzuzo; nobe d ehluleke kuvumelana nesicelo lesibhaliwe lesikhishwe ngekwesigaba 352.
Sikhatsi sekumiswa kwetinzuzo singabekwa ngaphandle kwekutsi umnikeli nobe umondliwa sebakhokhelwe nobe basengakakhokhelwa.
Sincumo sekumisa umnikeli kutsi atfole tinkhokhelo asisho kutsi?
a umcashi kumele ayekele umsebenti wakhe wekukhipha imali yesiKhwama; nobe b asinciphisi lilungelo lemcashi lekuphindziselwa umnikelo lawukhokhele umnikelo lomisiwe.
Umuntfu logunyatwe tinzuzo ngekwaloMtsetfo angafaka sikhalo ekomitini letikhalo leliBhodi uma ngabe angaphatfwa kahle ngulesincumo?
a seKhomishani sekumisa lilungelo lalomuntfu lowo letinzuzo; nobe b sikhulu lesibukene neticelo nekukhokhelwa nobe kungakhokhelwa kwetinzuzo.
Umuntfu longaneliswa sincumo selikomiti letikhalo angandlulisa lendzaba kuyewulanyulwa kuCCMA.
Umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobuvakalako kwetsemba kutsi umcashi akakavumelani nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe wente licala ngekwaloMtsetfo, kumele azame kutfola setsembiso lesibhaliwe kumcashi kutsi utawulandzela lombandzela lofanele.
Ngekuzama kutfola setsembiso, umhloli wetebasebenti?
b angafuna kutfola sivumelwano kumcashi ngemali lekweletwa siKhwamai ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; futsi c kumele akhiphe risiphu yemali lekhishiwe.
Umhloli wetebasebenti angakhipha incwadzi yenkantolo yekutfobela uma umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobukalako kwetsemba kutsi umcashi akakatfobeli?
b incwadzi yenkantolo ngekwesigatjana 2; nobe c nguwuphi umbandzela waloMtsetfo.
incwadzi yenkantolo kumele ikhombise?
e Tinyatselo umcashi lekudzingeka kutsi atitsatse, uma kunesidzingo, nekukhawulwa kwembandzela lophulwako kanye nesikhatsi lekumele kutsatfwe ngaso letinyatselo, futsi f Inhlawulo lephelele lengahlawuliswa umcashi ngekwehluleka kutfobelo umbandzela waloMtsetfo.
Umhloli wetebasebenti kumele atfumele ikhophi yencwadzi yemyalo wenkantolo kumcashi.
Umcashi kumele atfobele sincumo senkantolo sekuphocelela ngesikhatsi lesibekiwe kulesigunyato senkantolo ngaphandle uma umcashi aphikisa ngekwesigaba 40.
Umcashi angaphikisa ngekundlulisela umbango kuMcondzisi-Jikelele ngendlela leniketiwe.
UMcondzisi-Jikelele angafaka sicelo eNkantolo yeTemisebenti kutsi sincumo senkantolo sekuphocelela sentiwe sincumo senkantolo eNkantolo yeTemisebenti uma ngabe umcashi angakatfobeli umyalo.
Umcashi kumele acinisekise kutsi tonkhe nobe leminye imininingwano legcinwako naletfunyelwako ngekwaloMtsetfo ilicinisa.
INdvuna kumele ikhetse sisebenti seliTiko leTemisebenti njengeliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
IKhomishani kumele inikete uMcondzisi-Jikelele umbiko ngemisebenti yesiKhwama ngemnyaka londvulela umnyaka wetetimali kungakendluli tinyaka letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetetimali ngamunye nobe sewucalile umnyaka lomusha.
IKhomishani angeke isebentise emandla nobe inikete umsebenti lotfwese iKhomishani ngekwaloMtsetfo, ngaphandle uma uMcondzisi-Jikelele avumelana naloko kukhetfwa nobe kuniketwa kwemsebenti.
Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentwe ngekutfunywa ngekuniketwa njengobe kumiswe kusigatjana 1 kumele kutsatfwe njengekutsi kwentiwe nguKhomishani.
Kutfuma nobe kuniketa umsebenti ngekwalesigaba akunciphisa emandla eKhomishani kutsi ente umsebenti laniketwe wona.
IKhomishani ingasho kutsi umuntfu abe ngumnikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo uma kubonakala kutsi lomuntfu bekumele kutsi atfole tinzuzo ngekwaloMtsetfo kodvwa, ngenca yetigameko letingetulu kwemandla akhe, akakagunyatwa tinzuzo.?
Ngekuya ngemitsetfo leyengamele Temsebenti wahulumende, uMcondzisi-Jikelele kumele akhetse tikhulu letibukene neticelo kuncedza iKhomishani ngekusebenta ngetimangalo teticelo letentiwe ngekwaloMtsetfo.
INdvuna kumele isungule liBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
a leluleke iNdvuna?
b lente tincomo kuNdvuna ngetingucuko kusishayamtsetfo njengobe sishatsintsana nenchubomgomo yekuphela kwemsebenti nobe umshuwalensi wekuphelelwa ngumsebenti; futsi c lomunye umsebenti longahle ucelwe yiNdvuna ngekwemigomo yekusebentisa kahle loMtsetfo.
Emandla kanye nemisebenti yeliBhodi inngasetjentiswa futsi yentiwe ngekuya?
b ngetinkhomba letikhishwe yiNdvuna; kanye c netinkhombandlela letincunywe nguMcondzisi-Jikelele.
LiBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti licuketse lamalunga lalandzelako?
b emalunga lalishumi nakubili lakhetfwe yiNdvuna; kanye c neKhomishani, lenelivoti.
Kulamalunga lashiwo kusigatjana 1b?
c emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yi-NEDLAC kutewumela tinhlangano temphakatsi kanye netintfutfuko temphakatsi, kantsi d emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yiNdvuna kutewumela timfuno teMbuso.
Lilunga leliBhodi lelimiswe?
a kusigatjana 1a na b liphatsa sikhundla iminyaka lemitsatfu futsi lilungelo kukhetfwa kabusha; futsi b kusigatjana 1c lililunga lelikhona ngekwemtsetfo leliBhodi.
Lilunga lishiya sikhundla uma ngabe lelilunga?
a likhishwa yiNdvuna esikhundleni njengobe kumiswe kusigatjana 5; nobe b lishiya sikhundla ngekubhalela iNdvuna satiso.
INdvuna ingakhipha lilunga leliBhodi?
d ngekulova emihlanganweni lemitsatfu yeliBhodi ngaphandle kwemvumo yeliBhodi ngaphandle uma lilunga linganiketa sizatfu lesivakalako; nobe e ngekwenta tento nobe tintfo letingehlisa imisebenti yeliBhodi.
Uma ngabe lilunga leliBhodi lishiya sikhundla ngaphambi kwekuphela kwesikhatsi salo sasehhovisi, iNdvuna kumele igcwalise lesikhundla ngekulandzela tigatjana 1 na 2 lesikhatsi lesisele lesingakapheli.
LiBhodi kumele kutsi ngalokukhulu keshesha emva kwekukhetfwa kwemalunga , lilungise futsi lemukele uMtsetfosisekelo uma sewuvunywe yiNdvuna.
a kumele uniketele?
ngekuya ngekwesigatjana 4, inchubo yekuguculwa kweMtsetfosisekelo; futsi b unganiketela i kuniketa liBhodi kanye nemalunga, emakomiti kanye nebasebenti, emandla kanye nemsebenti: Uma liBhodi?
bb lingeke lephuce nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti ngeligunya lekuniketwa umsebenti, futsi cc lingehluka nobe libeke eceleni nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngaphasi nobe nguwuphi umsebenti loniketiwe , futsi ii nobe lesentiwe ngaphasi kwanobe nguwuphi umsebenti loniketiwe; futsi ii nalokunye lokudzingekile ekwenteni imisebenti yeliBhodi.
Lokungenani kumele kuniketwe tinsuku letingemashumi lamatsatfu ngaphambi kwemhlangano weliBhodi lapho kumele kubukisiswe kuguculwa kweMtsetfosisekelo lophakanyisiwe.
Livoti lelesekelako lokungenani linyenti letincenye timbili kuletintsatfu temalunga eliBhodi futsi nekuvunywa kweNdvuna kudzingekile ngekuguculwa kweMtsetfosisekelo.
IKhomishani ngiyo lebhekene netekuphatsa teliBhodi.
Kute kutsi liBhodi likhone kwenta kahle imisebenti yalo uMcondzisi-Jikelele kumele anikete liBhodi timali letidzingekile kanye nemitfombolusito futsi, ngekuya ngemitsetfo lengamele Temsebentihulumende, nangebasebenti labalingene.
Masinyane nje uma tintfo setihamba kahle emva kekuphela kwato tonkhe tinyanga, iKhomishana kumele, emva kwekubonisana neliBhodi?
a lincume sisindvo semsebenti kanye nemitfombolusito leniketwe siKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti kuliBhodi; futsi b nekukhokhela kusebentisa letinsita nemitfombolusito yesiKhwamaseMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Lilunga leliBhodi or nemakomiti alo langasebenti ngalokuphelele kuMbuso kumele bakhokhelwe luholo kanye netimali letincunywe yiNdvuna ngekweMiyalo yeTetimali lekhishwe liTiko leTetimali laVelonkhe.
Lilunga leliBhodi libuyiselwa kuto tonkhe tento, tindleko nendleko letentiwe ngulelo lilunga ngesikhatsi livikela nobe liphikisa tinchubo tasenkantolo letisukela etentweni letilungile talelo lilunga ngekwaloMtsetfo.
INdvuna, emva kwekubonisana neliBhodi, ingenta imitsetfosimiso lemayelana nanobe nguliphi ludzaba?
a lolusukela, nobe lolungumphumela, ngemibandzela yesikhashana lemiswe kuShejuli 1; nobe b ledzingekile nobe ufanele kubhalwa kute kutsi umgomo nemibandzela yaloMtsetfo isebente kahle.
b satiso kumele sisho kutsi?
c kumele kuniketwe bantfu labanenshisekelo sikhatsi lokungenani lesingaba yinyanga emva kwekukhishwa kwesatiso kutsi bafake imibono ngemtsetfosimiso, futsi d imibono letfoliwe kanye nalokucuketfwe kutinkhulumiswano nekubonisana kumele kubukwe ngaphambi kwekukhipha nobe kugucula lomtsetfosimiso.
Sigatjana 1 asisebenti?
a kunobe nguwuphi umtsetfosimiso lolungisa indzikimba; nobe b uma iNdvuna ikhipha umtsetfosimiso lotsite nobe satiso lesentiwe nobe lesikhishwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 uMtsetfo No. 30 wanga 1966, njengobe umiswe enhlamvini yesibili 2 yeShejuli 1.
Nobe nguwuphi umtsetfosimiso lotsintsa imali lengenako nobe imali lecitfwako ungakhishwa nobe uguculwe ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali.?
Wonkhe umcashi kumele, macedze uma kucala imisebenti njengemcashi, anikete umniningwano loshiwo kusigatjana mayelana nebasebenti bakhe kuKhomishani, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti.
Umniningwano lomiswe kusigatjana 1 kumele?
b uma ngabe umcashi angahlali kuRiphabliki, yinkapani lengakabhaliswa eRiphabliki, ufake imininingwano yemuntfu lonemvumo yekwenta imisebenti yemcashi ngekwaloMtsetfo; futsi c ufake nemagama, tinombolo tabomatisi kanye nemholo wenyanga wesisebenti ngasinye semcashi, futsi kumele usho likheli lapho khona kucashwe sisebenti ngasinye.
IKhomishani ingacela umcashi kutsi anikete lemininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala kutsi yente umgomo waloMtsetfo usebente kahle kungandluli tinsuku letingu-30 sekufakwe sicelo, nobe ngaleso sikhatsi lesingetiwe iKhomishani lengasivumela.
IKhomishani kumele yakhe futsi igcine idathabhesi yebanikeli, yetindlalifa kanye neyebacashi.
Kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo kumele kususelwe kumniningwano locuketfwe kudathabhesi futsi loniketwe?
b ngekwesigaba 56 saloMtsetfo; futsi c ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
a Kute kuncunywe kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo, iKhomishani ingatfola umniningwano lewufunako kudathabhesi yeMbuso lecuketse umniningwano mayelana nekucinisekiswa kwetenhlalakahle.
b Ngekwemigomo yesigamu a iKhomishani kumele isebentisane naletinye tikhungo teMbuso kuhlanganisa emadathabhesi abo.
Emandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfweswe uMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo yandzisa kulamandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfwese uMcondzisi-Jikelele njengenhloko yeliTiko leTemisebenti.
UMcondzisi-Jikelele kumele ente imisebenti yesiKhwama ngekweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 uMtsetfo No. 1 wanga 1999.
Ngekuya ngetimo ngekuncuma kweMcondzisi-Jikelele, uMcondzisi-Jikelele angatfwesa emandla nobe anganiketa umsebenti loniketwe nobe lotfeswe yena ngekwaloMtsetfo kunobe ngusiphi sikhulu sesiKhwama.
Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentiwe ngekutfunyelwa nobe ngekuniketwa umsebenti ngekwalesigaba kumele utsatfwe njengemsebenti losetjentwe nobe lowentiwe nguMcondzisi-Jikelele.
Umsebenti loniketiwe ngekwalesigaba awunciphisi imvumo yeMcondzisi-Jikelele kutsi asebentise emandla laniketiwe nobe ente umsebenti loniketiwe.
UMcondzisi-Jikelele, emva kwekubonisana neliBhodi?
b angahlukanisa, nobe avumele nobe nguyiphi imphahla lehambako ledzingekile; nobe c anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele.
UMcondzisi-Jikelele angatsenga nobe angatfola nobe nguyiphi imphahla lehambako ledzingakale ngekwemigomo yekusebenta kahle kweMtsetfo, futsi?
a angatsengisa nobe esule tindleko netikweleti talemphahla, nobe b anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele.
Nanini lapho uMcondzisi-Jikelele anembono wekutsi wekutsi imali lekweletwa siKhwama, nobe imali lekhokhelwe siKhwama kufaka ekhatsi timali letitfolakale ngekukhwabanisa tesiKhwama, angeke nobe tingeke tifunwe, uMcondzisi-Jikelele angakhipha umyalelo wekutsi tesulwe.
a angabeka basebenti bekuphatsa nobe ligatja lekubaphatsa kutewusebenta njengelihhovisi lekucasha njengobe lingadzingeka kutewusita uMcondzisi-Jikelele, iKhomishani nobe siKhwama kutewuphatsa ngendlela lekahle loMtsetfo; futsi b angatfesa basebenti nobe tikhulu talawo mahhovisi imisebenti lenjalo njengobe kungadzingeka kute kuhlangabetwane nalomgomo.
Ingani kusigaba 101, uma uMcondzisi-Jikelele anemcondvo wekutsi imali lengenako yesiKhwama ayikaneli nobe ayikhuli ngelizinga lelidzingekile kuhlangabetana netindleko tesiKhwama kuhlangabetana nelikusasa lelindzelekile leticelo tetinzuzo, uMcondzisi-Jikelele kumele?
a atjele iNdvuna, bacubunguli betimali ma-akhshuwari kanye neliBhodi ngaloludzaba; futsi b emva kwekubonisana neliBhodi bente tincomo ngalendzaba kuNdvuna.
UMcondzisi-Jikelele angaboleka imali egameni lesiKhwama ngekwesigaba 663b seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 uMtsetfo No. 1 wanga 1999.
Ingani kusigaba 11, uMcondzisi-Jikelele kumele kutsi kungendluli tinyanga letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetimali ngamunye nobe macedze uma tintfo setihamba kahle, atfumele umbiko lobhaliwe kuNdvuna mayelana?
c sibalo sebanikeli labakhokhelwe tinzuzo tekugula, tekuyawubeleka kanye netekwemukela umntfwana losisiwe, kanye nelinani leliphelele laleto tinzuzo; kanye d sibalo sebanikeli labashonile labo tinzuzo tabo tikhokhelwe bondliwa kanye nelinani leliphelele laleto letinzuzo.
Umbiko lomiswe kusigatjana 12 lohambisana nesitatimende semali lengenako netindleko kanye neluhlelo lemali lephumile nalengenile ibhalansishidi yesiKhwama, kumele kubekwe phasi eBandleni laVelonkhe kungakendluli tinsuki letingu-30 emva kwekutfolwa yiNdvuna uma iPhalamende ihlala phasi futsi, iPhalamende ingahlali phasi, kungakendluli tinsuku letilishumi nakunes tekucala kwekuhlala kwePhalamende lokutako.
Nobe ngabe yini lekhishwe ngekwaloMtsetfo ayitseliswa, uma ngabe lomsebenti ukhokhelwa siKhwama ngekwemtsetfo.
Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa kwetindleko tesiKhwama kufaka ekhatsi?
a kwenta nobe kuniketa imvumo?
d kulimala kwanobe nguyiphi imphahla yesiKhwama; kanye e sento nobe liphutsa leliholela ekutseni kumangalelwe siKhwama.
Uma sisebenti sesiKhwama sibangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, uMcondzisi-Jikelele?
c uma ngabe sisebenti sitfolakala sinelicala ngekulahlekelwa nobe ngekulimala, angancuma i linani lalokulahlekelwa nobe lokulinyalelwa ii kutsi sisebenti sitayikhokhela njani lemali futsi nini; futsi d abikele sisebenti ngekubhala ngesincumo lesitsetfwe ngekwalesigatjana?
Uma, ekuphelisweni kwemsebenti wesisebenti, uma ngabe kukhona imali lesele kulelinani lelincunyiwe ngekwesigatjana 2, lelinai lelisele lingakhishwa etimalini letitawuniketwa sisebenti.
Nobe ngabani longaphatseki ngesincumo lesentwe nguMcondzisi-Jikelele, angafaka sikhalo kungakendluli tinsuku letingu-30 kusukela ngelusuku latiswe ngalo ngekwesigatjana 2d, kuNdvuna macondzana nenchubo yetikhalo kubasebenti bembuso.
Kute kulesigaba lokuvimbela uMcondzisi-Jikelele?
a kufaka simangalo enkantolo yemacala kutsi kubuyiselwe nobe yini lokulahlekile nobe lokulinyatwe sisebenti lesisemsebentini nobe lebesisemsebentini wahulumende; nobe b kumisa tincubo tekwelula tigwegwe kulesisebenti lesimiswe kusigamu a; nobe c kumisa tinchubo letimiswe kutigaba a na b.
Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama kushiwo?
d kwehluleka kutfobela umsebenti loniketwe mibandzela yaloMtsetfo lokuholela ekulahlekelweni nobe ekulimaleni kwesiKhwama.
Nobe ngubani labangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, unelicala lekwaphula umtsetfo.
Inkantolo, ngesikhatsi igweba umutfu ngekwenta licala lelimiswe kusigatjana 2, ingancuma linani lalokulahlekelwa nobe kulimala lokwentiwe kulesiKhwama.
Nobe ngubani lotfolakala anelicala njengobe kuphawuliwe kusigatjana 2 kumele aphindzisele loku lokulahlekile kwesiKhwama ngendlela uMcondzisi-Jikelele langancuma ngayo.
UMcondzisi-Jikelele angavumela kukhokhelwa kwemali ngesitolimendi.
Uma ngabe kulahlekelwa kwesiKhwama kungenca yenkhohlakalo yesimangalo setinzuzo, lokulahlekelwa kungaphindziselwa kuletinkhokhela lekumele tikhokhelwe umnikeli nobe mondliwa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo.
Kute kulesigaba lokungavimbela uMcondzisi-Jikelele kutsi afake simangalo enkantolo kute kuphindziselwe lokulahlekile nobe lokulimele lokwentiwe ngunobe ngubani kulesiKhwama.
b kutsi umuntfu udzingeke nobe bekadzingeke ngaphasi kwaloMtsetfo kutsi akhokhele imali letsite kuMcondzisi-Jikelele; nobe c kutsi nobe nguliphi linani lelishiwo kusigamu b nobe nguyiphi incenye yalo lekhokhelwe nobe lengakakhokhelwa ngelilanga lebalwe kusitatimende letifungelwe.
a Sikhulu lesengamele kuletinchubo bufakazi lapho khona sitatimende lesifungelwe lesishiwo kusigatjana 2 siletfwa njengebufakazi, ngentsandvo yakho, angacela lelinye licembu kuletinchubo, kutsi fakazi ngekubitelwa enkantolo aletse bufakazi, nobe aphendvule nobe nguwuphi umbuto lobhaliwe loniketwe sikhulu lesiphetse ngekufunga.
b Nobe ngwuphi umbuto kanye nemphendvulo leniketwa ngufakazi kuvunyelwa njengebufakazi kuletinchubo.
Umnikeli utsatfwa njengemuntfu losasebentela umcashi wakhe kute kufike sikhatsi lapho umcashi atisa khona uMcondzisi-Jikelele kutsi phela lona wekunene akasasebenteli yena.
Kunobe ngabe tinchubo ngaphasi kwaloMtsetfo, nobe nguyiphi kulemiculu lelandzelako iyavunyelwa ngemcashi futsi ibeka emaphuzu latfolwe kulomculu ngaphandle uma kutfolakala kutsi sitatimende asikentiwa ngumcashi.
c nobe sitatimende lesinjani, umbhalo lotfolakala emotweni lesetjentiswa ebhizinisini yemcashi; futsi d nobe nguyiphi ikhophi nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende lesinjalo nobe umbhalo, locinisekiswe iKhomishani yesifungo kuba ikhophi yelicinisa nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende selicinisa.
Kute imphendvulo kunobe nguwuphi umbuto lophendvulwe ngumuntfu ngesikhatsi seluphenyo ngekwesigaba 602a nobe ngumhloli wetebasebenti ungasetjentiswa kulowo muntfu kunobe ngutiphi tinchubo tasenkontolo ngelicala lekwaphula sifungo sekukhuluma licinisa nobe kwenta sitatimende lesingemanga. Kudzalula umniningwano.
Ngekuya ngemibandzela yeMtsetfo wekweNyusa kwekuFinyelela kuMniningwano, 2000 (uMtsetfo No. 2 wanga 2000), kute umuntfu longadzalula umniningwano lotfolwe ngulomuntfu ngesikhatsi enta imisebenti yakhe lemiswe kuloMtsetfo, kuphela?
b ngekwemigomo yekuphatfwa kwemtsetfo, nobe c ngekucela kweNdvuna, kweMcondzisi-Jikelele nobe lomunye umuntfu loneligunya lekutfola umniningwano.
Nobe ngubani lophula sigatjana 1 unelicala lekwaphula umtsetfo.
b kutentela ngekutsandza nobe nguwuphi umbhalo longemanga ngelikhadi lembhalo wemnikelo nobe nguliphi libhuku, umbhalo nobe umculu lohlobene nemlandvo wekucashwa kwemnikeli nobe simangalo setinzuzo temnikeli; nobe c kwaphula, nobe kwencaba nobe kwehluleka ngalokuphelele kutfobela nobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe umtsetfosimiso nobe satiso lekhishwe ngekwaloMtsetfo.
Nobe ngubani lophula sigatjana 1a, b nobe c unelicala lekwaphula umtsetfo.
Nobe ngubani lotfolakale anelicala ngekwaloMtsetfo kumele ahlawuliswe nobe avalelwe ejele, nobe kokubili.
Ngaphandle uma loMtsetfo ubonisa ngalenye indlela, iNkantolo yeTemisebenti unemandla kuto tonkhe tindzaba ngekwaloMtsetfo, kuphela nje uma kunelicala ngekwaloMtsetfo.
Uma ngabe kuba khona umbuto wemtsetfo mayelana nekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele ngekuticabangela, nobe ngesicelo licembu lelinenshisekelo leyanele ngalendzaba, abike licala kute kutfolakale sisombululo seNkantolo yeTemisebenti.
UMcondzisi-Jikelele kumele ahlele loku ecaleni lelibikiwe?
a emaphuzu lavetiwe; kanye b nembono wemtsetfo lowamukelwa ngekulandzela lawo maphuzu.
Uma uMcondzisi-Jikelele anekungabata ngekulunga kwesincumo lesikhishwe yiNkantolo yeTemisebenti mayelana nembuto wemtsetfo ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele angafaka sincumo lesinjalo eNkantolo yetiKhalo Temisebenti.
INdvuna ingakhetsa nobe inikete uMcondzisi-Jikelele umsebenti ngekubhala nobe sisebenti semsebentihulumende, nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti loniketwe nobe lotfeswe iNdvuna ngekwaloMtsetfo, ngaphandle kwemandla eNdvuna ngekwetigaba 43, 47, 48 (b), 50 na , 52, lesigaba, sigaba 69 kanye nemandla eNdvuna ekwenta imitsetfosimiso nobe kukhipha tatiso.
Kuniketwa emandla nobe kuniketwa umsebenti ngekwesigatjana 1 akunciphisi nobe akuvimbeli emandla eNdvuna kutsi isebentise emandla lenikete wona nobe umsebenti leniketwe wona.
Nobe ngubani loniketwe emandla nobe loniketwe umsebenti ngekwesigatjana 1 kumele asebentise lawo mandla nobe ente lowo msebenti ngekulandzela iNdvuna.
INdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi?
a ingephuca emandla nobe umsebenti loniketwe ngekwesigatjana 1; futsi b ingephuca nobe igucule nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngumuntfu losebentise emandla lowente umsebenti latfunywe wona nobe laniketwe wona ngekwesigatjana 1.
INdvuna, emva kwekutfola sicelo lesingelifomu leliniketiwe futsi nangekuvumelana neliBhodi, ngesatiso kuGazethi, ingamemetela kusukela ngelilanga lelishiwo kulesatiso nobe nguluphi luhlobo lwebantfu lolushiwo, nobe ngumuphi locashwe kunobe nguliphi libhizinisi nobe sigaba selibhizinisi nobe endzaweni letsite, kumele batsatfwe njengebanikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo.
Inchubo leshiwo kusigaba 551 isebenta ngetingucuko letifunekako letikhishwe ngaphasi kwesigatjana 1.
UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966), uyacitfwa kodvwa ngaphandle kwaShejuli1.
Imibandzela yeShejuli 1 isebenta ngekulandzela leminye imitsetfo yaloMtsetfo.
UMtsetfo ubopha uMbuso.
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 2001, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawubekwa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi.
Tinsuku letehlukene tingabekwa ngaphasi kwesigatjana 1 ngenca yemibandzela leyehlukene yaloMtsetfo.
Tonkhe timphahla, tikweleti, emalungelo netibopho tesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lesisungelwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, tindluliselwe kusiKhwama lesisungulwe sigaba 4.
Emalunga eliBhodi lakhetfwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, atawuhlala etikhundleni tawo kute kufike sikhatsi lapho khona iNdvuna seyikhetse emalunga eliBhodi ngekwesigaba 49.
Konkhe kumangalelwa kwesiKhwama ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, kutawulungiswa futsi kumele kuphetfwe ngekwalowo Mtsetfo.
Nobe ngusiphi sikhalo ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, ngetincumo tetikhulu letibukene neticelo sitawulungiswa futsi kumele siphetfwe ngekwalowo Mtsetfo.
Ngekwemigomo yeluhlamvana 1, liKomiti letiKhalo setiNzuzo lelisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lutawuchubeka luphetse tonkhe tikhalo.
Nobe nguluphi luphenyo lolwentiwe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lolungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele lucedvwe ngekwalowo Mtsetfo.
Nobe ngukuphi kushushiswa lokusukunyiswe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lokungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele kucedvwe ngekwalowo Mtsetfo.
Kumele kutsi kungakendluli tinsuku letisikhombisa ekucaleni kwaloluhlamvu, wonkhe umcashi kumele anikete iKhomishani umniningwano loshiwo kusigaba 56 wabo bonkhe basebenti labacashile, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti.
IKhomishani ingacela umcashi, kungakendluli tinsuku letungu-30 tesicelo, nobe ngesikhatsi lesingetiwe lesivunyelwe yiKhomishani kutsi anikete imininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala ngetizatfu letivakalako kwentela kutsi loMtsetfo usebente kahle.
Banikeli labebahola ngaphasi kwelinani lelitsite (lelatiwa ngekutsi linani lemholo wesimo senzuzo) bagunyatwe emaphesenti emholo wabo wangamuva?
Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingene, lelingana nelilungelo lemnikeli lobekakhokhelwa ngelinani lemholo wesimo senzuzo kamuva.
INgcungcutsela yetiNhlangano Temisebenti teMhlabawonkhe yanga-1953 (iNgcungcutsela No. 102) ivumela kutsi umholo wesisebenti lesinelukhono kumele uncume linani lelifanele lekubeka imali yebulunga besikimu setenhlalakahle. Kuyo yonkhe leminyaka, sikimu sekuPhelelwa ngumsebenti saseNingizimu Afrika besiphatamiseka ngekulandzela lenkhombandlela. Linani lemholo wesimo senzuzo kanjalo ke lihlanganiswa kulesibalo.
Umholo wanyalo losetulu ngu R8 099 ngenyanga. Loku kutawuba sicalo selinani lemholo wesimo senzuzo ngekwemigomo yaloMtsetfo. Kodvwa, ngekwesigaba 12 (a), iNdvuna ingagucula linani lemholo wesimo senzuzo njalo ngesikhatsi kukhombisa tingucuko letentekako emholweni.
Kubanikeli labahola ngaphasi kwelinani lemholo wesimo senzuzo, lilungelo letinzuzo libalwa ngemholo.
Uma ngabe umnikeli bekakhokhelwa ngenyanga, umholo wemihla linani lembadalo yenyanga liphindzaphindvwe nga-12, bese lidivayidiwa nga-365.
Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) lincuma emaphesenti emholo wemnikeli wangaphambilini lagunyatwe umnikeli njengetinzuzo. I-IRR iyaphendvuphendvuka, kanjalo ke ichaza silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe. Umnikeli lobekatfola umholo lomncane ugunyatwe tinzuzo letimele incenye lenkhulu yemholo wakhe wangaphambilini kundlula umnikeli lobekatfola umholo lomkhulu ngaphambilini.
I-IRR ifika ekugcineni uma umholo ulinganisa licandza (zero), futsi ifika ebuncaneni bayo lapho umholo ulingana nelinani lemholo wesimo senzuzo. I-IRR lesetulu igciniswe kumaphesenti langu-60 (60%). I-IRR lephasi kwanyalo ikumaphesenti langu-38 (38%). Kodvwa, iNdvuna ingagucula lelinani lelinani leliphasi le-IRR ngekwesigaba 12 (b).
IRR = 29.2 + 99779.68 / 3239.6 + Yi lapho i-Yi imela linani lemholo wemnikelo wenyanga. Kuvumelana kwemayunithi kubalulekile. Uma ufuna kubala I-IRR kumanini embadalo yemihla nobe yeliviki, buka kulenchazelo lejulile yefomula ye-IRR kulamanotsi lanhlobonhloba ngentasi.
Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingena nelinani lemholo wesimo senzuzo leliphindzaphindvwe ngelinani leliphasi le-IRR.
Kulelinani lemholo wesimo senzuzo lanyalo wa R8 099 ngenyanga, loku kwenta R101.
Inzuzo = 266.
Ngekwesigaba 13 , umnikeli ulungele kutfola inzuzo yelilanga kuwo wonkhe malanga lasitfupha lasetjentiwe, kute kube ngemalanga langu-238 laphelele (34 emaviki). Kanjalo ke umnikeli utawukhona kufaka simangalo setinzuzo tesikhatsi lesiphelele emva kwekusebenta iminyaka lemine. Uma ngabe umnikeli sekakhiphile tinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo kuleminyaka lemine lendlulile, sibalo semalanga umnikeli lalungele ngaso kufaka simangalo setinzuzo sitawehliswa kanjalo.
Ncuma sibalo lesiphelele semalanga lasetjentwe ngumnikeli (futsi anikela) ngesikhatsi seminyaka lemine madvute uma kundlula lusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo.
Divayida sibalo lesiphelele semalanga nga 6, yekela lokusela nobe incenye lencane yemphumela.
Khipha linani lemalanga (uma akhona) umnikeli lafake ngawo simangalo setinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo ngesikhatsi seminyaka lelandzelanako.
Inkhokhelo yetinzuzo legunyatwe umnikeli kunobe ngusiphi sikhatsi kutawuba linani lelilungelo lenzuzo leliphindzaphindvwe ngesibalo semalanga umnikeli lalungele ngawo kutfola tinzuzo ngesikhatsi sekukhokhelwa.
Silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) limelwa yincenye yelikhevu (rectangular hyperbola) lekhishwa ngumdvwebo wesisebentisi y = 1/x, lapho i- y axis imela i- IRR bese kutsi i- x axis imela umholo. Kodvwa, kute kutsi uhlobanise lelikhevu nemanani lavakalako ngalenjongo, kubalulekile kusebentisa ifomulae yekulungisa?
Linani lemholo leguculelwa tikwelinani lelihambelanako ku x axis (xi)?
lapho Yi ushiwo njengelinani lenyanga lemholo. Kubalulekile kucinisekisa kutsi linani lemnikeli lemholo(Yi) kanye nelinani lemholo wesimo senzuzo (YLRR) kushiwo kumayunithi lafanakongenyanga, ngeliviki, nobe ngemihla?
Emanani lahambelana nemanani a x?
Linani le-yi liphendvulelwa ku-IRR lehambelana nalo.
Lithebuli lekuCala silinganiso setinzuzo umnikeli langagunyatwa tona. Linani leluholo lwemnikeli lwenyanga lubekwe eluhlwini 1. Emaphesenti emholo wemnikelo wenyanga lotawukhokhelwa njengenzuzo ubekwe eluhlwini 2.
Tinzuzo letingaphasi kwelinani lesimo semholo tihlobene nemholo futsi futsi tiwela esabelweni semholo njengobe umholo ukhula.
Banikeli kanye nebacashi bebanikeli labahola ngetulu kwemholo longu R97 188 ngemnyaka batawunikela 1% wemali futsi banikeli lemholo lonjena batawutfola tinzuzo letikhokhelwako kulesigaba.
Sikhatsi lesincane nobe kuphumula sikhashana akusiko kuphelelwa ngumsebenti ngekwemigomo yekufaka simangalo setinzuzo.
<fn>ssw_Article_National Language Services_UMTSETFO.txt</fn>
Kulawula lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, kuphatsa kanye nekwesekela ngetimali tikhungo tekufundzela talabadzala temphakatsi; kuphakela ngekubhaliswa kwetikhungo tekufundzela talabadzala tangasese; kuphakela ngekucinisekiswa kwelizinga kanye nekutfutfukiswa kwelizinga ekucecesheni nasemfundvweni yalabadzala lesisekelo; kuphakela ngemalungiselelo esikhashane; kanye nekuphakela ngetintfo letihlobene kanye naloko.
lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo?
a libanga 9 etikolweni temphakatsi; nobe b etikwesigaba 1 seluhlakamsebenti lweticu lwavelonkhe njengobe kuchaziwe kuMtsetfo weSAQA, 1995 uMtsetfo No.
umcwaningi kushiwo nobe ngubani lobhaliswe ngekweMtsetfo wema-Akhawunti nebaCwaningi beSive, 1991uMtsetfo No?
v umphatsi wesikhungo kushiwo inhloko yesikhungo semphakatsi lekhetfwe yiNhloko yeliTiko ngekweMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, 1998 uMtsetfo No?
umKhandlu wetiNdvuna teTemfundvo kushiwo umKhandlu lomiswe ngaphasi kwesigaba seMtsetfo wemNchubomgomo yeTemfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No?
ix uMcondzisi Jikelele?
uMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi kushiwo uMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, 1998 uMtsetfo No?
xiv iNhloko yeliTiko?
xvi liLunga lesiGungu seMkhandlu?
xviii NABABET kushiwo liBhodi laVelonkhe lekweLuleka ngelucecesho kanye neMfundvo yalaBadzala lesiSekelo, lelimiswe ngemitsetfosimiso ngekwesigaba 11 seMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No?
xix sitfo seMbuso?
a Ndvuna ngekweMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No.
xxi sikhungo sangasese?
xxii sishayamtsetfo sesifundza?
xxiii sikhungo semphakatsi?
xxiv loMtsetfo ufaka ekhatsi imitsetfosimiso leyentiwe ngaphasi kwaloMtsetfo?
LoMtsetfo usebenta kunobe nguluphi lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo leniketwa kunobe ngusiphi sikhungo kuRiphabliki yeNingizimu Afrika.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu neNhloko yeliTiko kumele basebentise nobe nguwaphi emandla labanikwe nguMtsetfo nobe langaphasi kwaloMtsetfo, emva kwekubukisisa kahle ngenchubomgomo lesetjentiswako lencunywe ngekweMtsetfo weNchubomgomo yeMfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No. 27 wanga-1996.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, lingamisa sikhungo semphakatsi, ngesatiso kuGazethi yesiFundza futsi ngemali lebekelwe loko sishayamtsetfo saleso sifundza.
Leso naleso sikhungo semphakatsi lokucondziswe kuso kusigatjana 1 kumele sibe ngumuntfumtsetfweni.
Sikhungo semphakatsi lesinemphahla lengahambi yeMbuso, sinelilungelo, kuso sonkhe sikhatsi sekuba khona kwesikhungo, kuhlala nekusebentisa lemphahla lengahambi ngenhloso yekutfutfukisa sikhungo ngekwemfundvo.
Kulesigaba, imphahla lengahambi yeMbuso kufakwa ekhatsi imphahla lengahambi lebekelwe sive lesitsite kuthrasti leyentiwe ngemtsetfo.
Lilungelo lelishiwo kusigatjana 3 iNhloko yeliTiko ingalephuca uma imphahla lengahambi ingasetjentiswa ngenhloso yemfundvo.
b inikete umtimba longamele litfuba lelanele lekutsi bametfulele ngalesento; futsi c ibukisise kahle letetfulo.
INhloko yeliTiko kumele inikete tinsita tekusetjentiswa sikhungo semphakatsi kwenta imisebenti yaso ngekwaloMtsetfo.
Uma kute tinsita letikhona tekusetjentiswa sikhungo semphakatsi, iNhloko yeliTiko kumele ngekwesigaba 201k seMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika, 1996 uMtsetfo No.84 wanga-1996, icele umtimba longamele wesikolo semphakatsi kutsi uvumele sikhungo semphakatsi kusebentisa tinsita tato.
f kugadvwa kwesakhiwo; kanye g nebudlelwano phakatsi kwemtimba longamele wesikolo nemtimba longamele wesikhungo semphakatsi.
INhloko yeliTiko kumele ibonisane nemtimba longamele waleso sikhungo semphakatsi ngaphambi kwekwenta sivumelwano lekucondziswe kuso kusigatjana 3.
Indvuna, emva kwekubonisana nemKhandlu wetiNdvuna teTemfundvo, ingenta imitsetfosimiso mayelana netidzingo letincane tesivumelwano lekucondziswe kuso kusigatjana 3.
Ngekuya ngesigatjana , liLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lingahlanganisa tikhungo temphakatsi letimbili nobe ngetulu esikhungweni sinye.
d libukisise kahle letetfulo; futsi e linetiseke kutsi bacashi besitafu kuleto tikhungo temphakatsi bavumelene netibopho tabo ngekwemtsetfo wetemisebenti losebentako.
Timphahla, tikweleti, emalungelo kanye netibopho tetikhungo letihlanganako tibekwa esandleni sesikhungo sinye lokucondziswe kusigatjana 1.
Imitimba lengamele yetikhungo letishiwo kusigatjana 1 kumele ihlangene ngaphambi kwekuhlanganiswa kwetikhungo kutsi kwentiwe umtimba longamele munye wesikhashana.
Umtimba longamele kumele uncume ngebhajethi nangekwehlukana kwendlela yekutiphatsa netimali, kanye nanobe nguyiphi indzaba lebalulekile kulokuhlangana nobe lehleliwe, kute kufike sikhatsi lapho khona umtimba lomusha longamele sewuhlanganisiwe ngekwesigaba 8.
Umtimba longamele wanobe ngusiphi sikhungo semphakatsi lekumele uhlanganiswe ngaphasi kwesigatjana 1, ungafaka sikhalo kuNdvuna ngekutsi ungahlanganiswa.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lingavala sikhungo semphakatsi.
b linikete umtimba longamele litfuba lelanele lekutsi bametfulele ngalesento; futsi c lilungisele kulalelwa kwemphakatsi emva kwetinsuku letingu-90 kusukela ngelusuku lwesatiso lesishiwo kusigatjana 1 kuniketa umphakatsi litfuba lekuletsa tetfulo kuye mayelana netento letinjalo, futsi d libukisise kahle letetfulo.
Uma sikhungo semphakatsi sivalwa ngekwesigatjana 1 tonkhe timphahla netikweleti tesikhungo lesinjalo kumele tibukwe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngekulandzela umtsetfo ngekubonisana nemtimba longamele, futsi nobe ngutiphi timphahla emva kwekukhokhelwa kwato tonkhe tikweleti tiba ngaphasi kwesandla sembuso.
Sikhungo semphakatsi senganyelwe ngumtimba longamele.
Umtimba longamele kumele ube sesimeni sekwetsenjwa esikhungweni.
Kuphatfwa kwesikhungo semphakatsi kumele kwentiwe ngumphatsi wesikhungo ngaphasi kwemvumo yeNhloko yeliTiko.
Leso naleso sikhungo semphakatsi kumele simise umtimba longamele ngaphandle kwesikhungo semphakatsi lokucondziswe kuso kusigaba 21 (d) seMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika 1996 (uMtsetfo No. 84 wanga-1996) nobe sigaba 9 seMtsetfo wemFundvo lePhakeme neluCecesho, 1998 (uMtsetfo No. 98 wanga-1998).
d ummeleli wanobe nguyiphi imitimba leyesekelako.
e ummeleli wenhlangano yalabakhubatekile, lapho kukhonakala khona, kanye f nengcweti emkhakheni welucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, lapho kukhonakala khona.
b sigatjana 3b kumele likhetfwe ngemalunga esitafu langesiwo bafundzisi esikhungweni; futsi c kusigatjana 3c kumele likhetfwe bafundzi esikhungweni.
Emalunga lekucondziswe kuwo kutigatjana 2a, b, d, e na f kumele enyule emalunga lekucondziswe kuwo kusigatjana 2c kumphakatsi losetjentelwa ngulesikhungo kantsi emalunga angavota kunobe nguwuphi umhlangano wemtimba longamele.
i sihlalo wemtimba longamele nobe nguliphi lilunga lelikhetfwe nguye, nobe ii inhloko yesikolo nobe ngumuphi umfundzisi lokhetfwe nguye, yesikolo lapho khona kusebentela lesikhungo.
b Lilunga lekucondziswe kulo kumgamu a angeke livote emhlanganenweni wemtimba longamele.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi usebenta ngekweMtsetfosisekelo lekumele uvumelane netidzingo letincane letincunywe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso seGazethi yesiFundza.
b kubhalwa kanye nekugcinwa kwemaminithi emihlangano yemtimba longamele; kanye c nekwenta kutsi lamaminithi atfolakale kute ahlolwe yiNhloko yeliTiko.
Umtimba longamele kumele utfumele ikhophi yeMtsetfosisekelo wayo kuNhloko yeliTiko kungakendluli tinsuku letingu-90 sewukhetsiwe.
Uma sikhungo semphakatsi simiswa ngekwesigaba 3, kwenganyelwa kwaleso sikhungo kuba setandleni teNhloko yeliTiko kute kuhlanganiswe umtimba longamele ngekwaloMtsetfo.
f ifomula yekubalwa kwemalunga emtimba longamele kusigaba ngasinye letishiwo kusigaba 83, futsi ifomula lenjalo kumele inikete kumelelwa lokuvakalako ngesigaba ngasinye futsi ilungele kufakwa ebukhulini lobehlukene nakutimeko tetikhungo temphakatsi; kanye g naletinye tindzaba letidzingekile telukhetfo, kwenyula nobe kucala kusebenta kwemalunga emtimba longamele.
b umphakatsi utsandza; nobe c bekacelwe ngulemitimba lengamele yaleto tikhungo, uma lemitimba lengamele ikhona.
b linikete emacembu lanenshisekelo litfuba lekwetfula imibono lebhaliwe ngekhatsi kwesikhatsi lesingekho ngaphasi kwetinsuku letingu-30; futsi c libukisise yonkhe lemibono.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele, ngesatiso kuGazethi yesiFundza, lincume kuhlanganiswa kwemtimba munye longamele ngendlela lecinisekisa kutsi sikhungo ngasinye simelelwa ngalokulinganako.
Nobe nguwuphi umtimba longamele longaphasi kwesatiso ngekwesigatjana 2 uyachubeka kute kube khona umhlangano wekucala wemtimba longamele lohlanganiswe ngekwalesigaba.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele?
p utfobele yonkhe imisebenti lekhona letfwese umtimba longamele nguMtsetfo nobe lengaphasi kwaloMtsetfo; futsi q utfobele yonkhe imisebenti lelandzelana neMtsetfo njengekuncunywa kwayo nguNdvuna ngesatiso kuGazethi yaHulumende, nobe kube liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso kuGazethi yaHulumende.
a fundzisi futsi sicashe labanye bafundzisi labangetulu kulabancunywe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngekwesigaba 5 seMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi; kanye b nalabangafundzisi futsi bacashe nalesinye sitafu lesingafundzisi lesingetulu kulesi lesincunywe ngekweMtsetfo weMsebenti waHulumende, 1994 Simemetelo No. 103 sanga-1994.
Sikhungo semphakatsi singacasha kuphela umfundzisi esikhundleni lesishiwo kusigatjana 2a uma lomfundzisi abhalisile njengemfundzisi kumKhandlu webaFundzisi waseNingizimu Afrika.
c sidzingo sekulungisa tento letingakalungi takudzala; kanye d nesidzingo sekumelelwa.
Uma kwetfulwa ibhajethi yemnyaka lekucondziswe kuyo kusigaba 24 umtimba longamele wesikhungo semphakatsi unikete umniningwano lowanele wanobe ngutiphi tikhundla letihlongotiwe ngekwesigatjana 2, kufaka ekhatsi netindleko letihlobene nekucashwa kwesitafu kuleto tikhundla kanye nendlela lephakanyisiwe kutsi kuhlanganyetwa ngayo letikhundla.
Umbuso awunacala kunobe ngusiphi sento nobe liphutsa lelentiwe sikhungo semphakatsi macondzana nemtfwalo waso wesivumelwano njengemcashi ngesitafu lesicashwe ngekwesigatjana 2.
Emva kwekubonisana lekucondziswe kuko kusigaba 5 seMtsetfo yeNchubomgomo yeTemfundvo yaVelonkhe, 1996 uMtsetfo No. 27 wanga-1996, iNdvuna ingancuma tinkhambiso kanye nemitsetfo ngesatiso kuGazethi yaHulumende mayelana netimali letisetjentiswe kucashwa kwesitafu letishiwo kutigatjana 2, kodvwa letinkambiso nalemitsetfo ingatsatfwa njengekutsi itawenta uMbuso kwangatsi ubambisene nalokucashwa kwesitafu.
Kumiswa kwebafundzisi besikhungo semphakatsi kuncunywa kuhociswa kwetikhundla yiNhloko yeliTiko letisuka lapho khona kumiswa tikhundla tebafundzisi besifundza letakhiwe liLunga lesiGungu seMkhandlu ngekwesigaba 5 seMtsetfo wekuCashwa kwebaFundzisi, kantsi bafundzisi labacashwe kuletikhundla bacashwa ngekweMtsetfo.
Kumiswa kwebasebenti labangafundzisi besikhungo kuncunywa ngekweMtsetfo weMsebenti waHulumende, 1994 Simemetelo No.
a lucecesho lolwatisako lwemitimba lengamele lemisha lekhetsiwe kute kutsi yente kahle imisebenti yayo; futsi b lucecesho kumitimba lengamele kutsi isebente ngendlela lekahle imisebenti yayo nobe ikhone kwenta leminye imisebenti.
INhloko yeliTiko kumele icinisekise kutsi umphatsi wesikhungo kanye naletinye tikhulu telitiko letemfundvo tiniketa lusito loludzingekile kumitimba lengamele ekwenteni imisebenti yayo ngekwaloMtsetfo.
Uma umtimba longamele uyekele nobe wehluleke kwenta imisebenti yawo, iNhloko yeliTiko kumele icitse umtimba longamele bese ikhetsa munye umuntfu nobe bantfu labanyenti labatawenta lemisebenti sikhatsi lesingandluli tinyanga letintsatfu.
INhloko yeliTiko ingangeta sikhatsi lesishiwo kusigatjana 1, kuletinye tikhatsi kungandluli etinyangeni letintsatfu ngesikhatsi sinye, kodvwa lesikhatsi sesiphelele kumele singandluli umnyaka munye.
INhloko yeliTiko kumele icinisekise kutsi umtimba longamele ukhetfwa ngekwaloMtsetfo kungakendluli umnyaka emva kwekukhetfwa kwemuntfu nobe bantfu lekucondziswe kubo kusigatjana 1.
Lilunga lemtimba longamele kumele liphume emhlanganweni wemtimba longamele ngesikhatsi setinkhulumiswano nangalesikhatsi kutsatfwa sincumo nganobe nguyiphi indzaba lapho khona lelilunga linetimfuno talo.
Imali lecitfwe lilunga lemtimba longamele ekwenteni imisebenti yalo umtimba longamele ungambuyisela yona.
Kute lilunga lemtimba longamele lelingaholelwa ngekwenta imisebenti yalo.
a misa emakomiti, kufaka ekhatsi likomiti lelengamele; futsi b ukhetse bantfu labangesiwo emalunga emtimba longamele kulawo makomiti ngebungcweti babo, kodvwa lilunga lemtimba longamele kumele libe ngusihlalo ngemhlangano ngamunye.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi lesiniketa imfundvo kubafundzi labanetidzingo letisipesheli temfundvo kumele umise likomiti letidzingo temfundvo letisipesheli.
Sikhungo semphakatsi kumele sibhalise bafundzi futsi sibanikete tidzingo tabo temfundvo ngaphandle kwekubandlulula nganobe nguyiphi indlela.
Sicelo sekubhaliswa kusikhungo semphakatsi kumele sitfunyelwe kuNhloko yeliTiko ngendlela lencunywe nguyo.
Uma sicelo lesishiwo kusigatjana 2 singavunywa, iNhloko yeliTiko kumele yatise umfundzi ngencwadzi ngaloko kwaliwa netizatfu takhona futsi.
Nobe nguwuphi umfundzi lowalelwe kubhalisa esikhungweni semphakatsi angafaka sikhalo ngesincumo seNhloko yeliTiko kuliLunga lesiGungu seMkhandlu.
Umkhandlu lomele bafundzi esikhungweni kumele umiswe kuleso naleso sikhungo semphakatsi.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngesatiso kuGazethi yesuFundza, lingabeka tinkhombandlela tekumiswa, telukhetfo kanye nemisebenti yemikhandlu lemele bafundzi.
Lowo nalowo mfundzi losesikhungweni semphakatsi ungaphasi kwaleyo ndlela yekutiphatsa, tindlela tekwelula tigwegwe kanye netinchubo njengobe tingancunywa ngumtimba longamele ngaphasi kwenchubomgomo yesifundza.
Lenchubomgomo lekucondziswe kuyo kusigatjana 1 kumele ibe nekubambisana lokutsite naletindlela kuvimbela kubandlulula ngebuhlanga, budlova bemacasi nekuhlukumeta ngemacasi.
Indlela yekutiphatsa kumele ifake imibandzela yenchubo lefanele yekulondvolota timfuno temfundzi etinchutjweni tekwelula tigwegwe.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele kutsi ngemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza ikhishelwa loku lisekele ngetimali lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kahle, ngalokulinganako futsi ngalokuselubala.
a nobe ngusiphi sikhungo lesifanelekile ngekuhociswa kwetimali lekucondziswe kuto kusigatjana 1; futsi b netimo letehlukile ngetikhungo letehlukene, tinhlelo letehlukene telucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo, uma kunesisekelo lesifanelekile salokwehlukaniswa.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, njalo ngemnyaka, kumele sinikete umniningwano lowanele kutikhungo temphakatsi mayelana nekwesekela ngetimali lokushiwo kusigatjana 1 kuvumela sikhungo semphakatsi kutsi sitilungiselele ibhajethi yaso yemnyaka wetimali letako.
INdvuna kumele, ngekweMtsetfo yeNchubomgomo yemFundvo yaVelonkhe, 1996 (uMtsetfo No. 27 wanga-1996), incume tinkhambo nemibandzela yekwesekela ngetimali kwetikhungo temphakatsi, emva kwekubonisana nemkhandlu wetiNdvuna Temfundvo, iNdvuna yeTetimali kanye neNABABET.
c kumele kunobe nguwuphi umnyaka wetimali, utfumele titatimende letilungisiwe temali lengenako lelinganiswe netindleko kuliLunga lesiGungu seMkhandlu kutsi litemukele, ngekuvumelana nelilunga lesiGungu seMkhandlu weTimali kuleso sifundza; futsi d angeke utifake etikweletini letindlula linani leliphelele lelivunywe ngekwetigamu b na c.
Uma ngabe liLunga lesiGungu seMkhandlu lingasemukelo sitatimende semtimba longamele semali lengenako lelinganisiwe netindleko, liLunga lesiGungu seMkhandlu litawudzinga kutsi umtimba longamele utfumele sitatimende lesibuketiwe kulo ngesikhatsi lesibekiwe.
b sitatimende lesicwaningiwe nobe lesihloliwe semali lengenako netindleko, kanye c nebhalansishidi nesitatimende semali lengenile nalephumile.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele unikete liLunga lesiGungu seMkhandlu ngemniningwano longetiwe longacelwa liLunga lesiGungu seMkhandlu ngesihle.
Umtimba longamele wesikhungo semphakatsi kumele ukhetse umuntfu lobhaliswe njenge-akhawuthenti njengemcwaningimabhuku ngekweMtsetfo wema-Akhawuthenti nebaCwaningimabhuku besiVe, 1991 uMtsetfo 80 wanga-1991, kutsi acwaninge imiculu kanye netitatimende tetimali letishiwo kusigatjana 1.
a uneticu tekwenta imisebenti yesikhulu sekubhala ema-akhawunti ngekwesigaba 60 seMtsetfo weClose Corporations, 1984 uMtsetfo 69 wanga-1984; nobe b wemukelwe liLunga lesiGungu seMkhandlu kwenta lomsebenti.
Kute umuntfu lonenshisekelo yemali etindzabeni tesikhungo semphakatsi longakhetfwa ngaphasi kwalesigaba.
Uma liLunga lesiGungu seMkhandlu libona kunesidzingo, lingacela umCwaningimabhuku-Jikelele kutsi ente umsebenti wekucwaninga imiculu netitatimende tetimali tesikhungo semphakatsi.
Uma umtimba longamele wesikhungo wehluleka kuvumelana nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo wemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza ikhokhelwa sikhungo semphakatsi, nobe nganobe ngusiphi ngekuya ngekutsi nguyiphi imali lekhokhelwe sikhungo semphakatsi, liLunga lesiGungu seMkhandlu lingacela umtimba longamele kutsi ulandzele umbandzela nobe simo ngesikhatsi lesibekiwe.
Uma umtimba longamele wehluleka kulandzela umbandzela nobe simo ngaso sonkhe sikhatsi, liLunga lesiGungu seMkhandlu lingagondla imbadalo yanobe nguyiphi incenye yemali lekhishwe sishayamtsetfo sesifundza yaleso sikhungo semphakatsi.
b linikete lowo mtimba longamele litfuba lelanele lekwetfulo tetfulo; futsi c libukisise letetfulo.
Uma liLunga lesiGungu seMkhandlu litsatsa sinyatselo ngaphasi kwesigatjana 2, umbiko mayelana nalesinyatselo kumele liLunga lesiGungu liwetfule kusishayamtsetfo sesifundza nobe wetfulwe masinyane ngaphambi kwekutsatfwa kwesincumo.
Ngekuya ngesigaba 27, nobe ngubani, ngemali yakhe, angamisa futsi agcine sikhungo sangasese.
Kute umuntfu longamisa nobe agcine sikhungo sangasese ngaphandle uma sibhaliswe yiNhloko yeliTiko.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele, ngesatiso kuGazethi yaHulumende, lincume tizatfu tekubhaliswa nobe kuhociswa kwesikhungo sangasese yiNhloko yeliTiko.
b inchubomgomo yekwemukelwa kwesikhungo sangasese ayibandlulili ngekwelibala; futsi c sikhungo sangasese silandzela tindlela tekubhalisa lekucondziswe kuto kusigatjana 2.
b umnikati wesikhungo sangasese uniketwe litfuba lekwetfula tetfula letibhaliwe kuNhloko yeliTiko kutsi kungani kubhaliswa kwesikhungo sangasese kufanele kungahociswa; futsi c leto tetfulo letinjalo tibukisiswe kahle.
Umnikati wesikhungo sangasese angafaka sikhalo kuliLunga lesiGungu seMkhandlu ngekuhociswa kwekubhaliswa kwaleso sikhungo sangasese.
INdvuna, ngesatiso kuGazethi yaHulumende, ingancuma tinkhambo nemibandzela ngekuniketwa kwetelekelelo kutikhungo tangesese emva kwekubonisana nemKhandlu wetiNdvuna temFundvo kanye neteTimali neKhomishani yeMali yeMbuso ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, etimalini letikhishwe sishayamtsetfo sesifundza letikhishelwe leyo njongo, linganiketa imali yekwelekelela kusikhungo sangasese ngekuya ngesigatjana 1.
Uma timo lekucondziswe kuto kusigatjana 1 lekukhishwe imali yekwelekelela ngaphasi kwato atikalandzelwa, iNhloko yeliTiko ingaphelisa nobe yehlise imali yekwelekelela kusukela elusukwini lelincunywe ngiyo.
b lowo mnikati aniketwe litfuba lelanele lekwetfula tetfulo letibhaliwe kutsi imali yekwelekelela kufanele ipheliswe nobe yehliswe; futsi c leto tetfulo letinjalo tibukisiwe kahle.
Umnikati wesikhungo sangasese angafaka sikhalo kuliLunga lesiGungu seMkhandlu ngekupheliswa kwehliswa kwemali yekwelekelela kwaleso sikhungo.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu, ngekuvumelana neliLunga lesiGungu seMkhandlu lelibukene neTetimali kuleso sifundza, lingavumelana nemnikati wesikhungo sangasese ngekwekutsi leso sikhungo simenyetelwe kutsi sibe sikhungo semphakatsi.
Satiso sekuguculwa kwesikhungo lekucondziswe kuso kusigatjana 1 kumele sishicilelwe kuGazethi yesiFundza.
c indlela yekufaneleka, timo nendlela yekukhokhelwa kwanobe nguyiphi imali yekwelekelela, kuleso sikhungo; futsi d nobe nguyiphi indzaba lecondzene naleso sikhungo lengashicilelwa ngekwaloMtsetfo.
Tidzingo letehlukene tingentiwa ngaphasi kwesigatjana 1 ngekwehlukahlukana kwetikhungo.
LiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele sinikete laba labatsintsekile sikhatsi lesenele sekubeka imibono kunobe ngusiphi sidzingo lelihlose kusincuma ngaphasi kwesigatjana 1.
Kucinisekiswa kwekhwalithi kanye nekwenyuswa eluceceshweni kanye nasemfundvweni yalabadzala lesisekelo kumele kwentiwe ngendlela leshiwo kuMtsetfo wemFundvo Jikelele nalePhakeme nekuCinisekiswa kweKhwalithi yeluCecesho, 2001 (uMtsetfo No. 58 wanga 2001).
I-NABABET kumele yeluleke iNdvuna ngekwenyuswa nangekucinisekiswa kwekhwalithi.
a ibukisise nobe ngusiphi seluleko lesiniketwa yiNABABET; futsi b inikete iNABABET tizatfu letibhaliwe uma iNdvuna ingasemukeli leseluleko.
a kuyindzaba lephutfumako; nobe b iNABABET yehluleke kuniketa seluleko kungakendluli tinsuku letingu-14 emva kwekutsi sekwentiwe leso sicelo.
a yatise iNABABET ngaleso sento; futsi b inikete iNABABET tizatfu letibhaliwe taleso sento.
a iNABABET ngelive lonkhana; kanye b neliLunga lesiGungu seMkhandlu ngesifundza ngasinye.
Letikhungo kumele utsatse umniningwano lokhona kute uhlolwe ngunobe ngubani, kute kufike ekutseni lomniningwano udzingekile kusetjentiswa nekuvikelwa kwemalungelo aloyo muntfu.
Leso naleso sikhungo kumele sinikete imininingwano yaloluhlobo ngalesikhungo njengobe ifunwe ngalokuvakalako yiNhloko yeliTiko, nobe umCondzisi jikelele nekuchumana neNhloko yeliTiko.
INhloko yeliTiko, umCondzisi jikelela kanye nanobe ngusiphi sikhungo lesiniketa lucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kumele sinikete leyo mininingwano ngalesikhungo nobe ikhwalithi yelucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo njengobe ifuneka ngalokuvakalako yiNABABET.
c ancume tindlela letikahle tekulungisa letinkhinga.
LeLiLunga lesiGungu seMkhandlu kumele ngalokuphutfumako lokungakhonakala lente umbiko lokucondziswe kuwo kulesigatjana 2 kulomtimba longamele lobutwako.
Lomtimba longamele wesikhungo semphakatsi, ngekuvunyelwa LiLunga lesiGungu seMkhandlu nangesatiso kuGazethi yaHulumende, ungantjintja ligama lesikhungo semphakatsi.
b kukhipha sitifiketi lesitenta kwangatsi sikhishwe ngulendzawo yelucecesho, nobe ngekubambisana nalendzawo nobe c lotenta kwangatsi wenta umsebenti esikhundleni salendzawo yelucecesho utfolakala anelicala futsi utawubukana nekugwetjwa nganobe ngabe ngusiphi sigwebo lesinganiketelwa kukhwabanisa.
Nobe ngabe ngubani lotentisa kwangatsi uniketwe sitifiketi ngulendzawo yelucecesho ekubeni empheleni akukho sitifiketi saloluhlobo lasiniketiwe, utfolakala anelicala futsi utawubukana nekugwetjwa nganobe ngabe ngusiphi sigwebo lesinganiketelwa kukhwabanisa.
Nobe ngabe ngubani lophambana nesigaba 271, utfolakala anelicala futsi utawubukana nesigwebo senhlawulo nobe kuyohlala ejele iminyaka lengadluli kulesihlanu nobe kokubili inhlawulo kanye nelijele.
Kute emkhatsini waHulumende, I-NABABET nanobe ngabe ngubani lokhetfwe mayelana naloMtsetfo lobophelelekile ekulahlekelweni nobe umonakalo lovelele umuntfu ngetizatfu tetento letentiwe nobe tikhohlwe ngeliphutsa ngalesikhatsi kwentiwa nobe ngabe nguwuphi umsebenti lowo muntfu lebekakhetfwele wona mayelana naloMtsetfo.
b Kunobe ngabe ngusiphi sisebenti seliTiko nobe c Kunobe ngabe ngusiphi sitfo seMbuso.
a Sisebenti etikweni lesifundza lelinalomtfwalo wemfumndvo nekuceceshwa b sitfo seMbuso.
UmCondzisi jikelele, kuletimo letingaloluhlobo latibonako, anganiketa kusetjentiswa kwanobe ngabe nguwaphi emandla akhe ngaphasi kwaloMtsetfo nekwentiwa kwemisebenti yakhe mayelana nalomtsetfo kunobe ngabe ngusiphi sisebenti etikweliTiko.
INhloko yeliTiko, kuletimo letingaloluhlobo letibonako, inganiketa kusetjentiswa kwanobe ngabe nguwaphi emandla akhe ngaphasi kwaloMtsetfo nekwentiwa kwemisebenti yakhe mayelana nalomtsetfo kunobe ngabe ngusiphi sisebenti etikweliTiko letemfundvo lesifundza.
Kuniketelwa kwemandla mayelana naloMtsetfo akuvimbeli INdvuna, LiLunga lesiGungu seMkhandlu, umCondzisi jikelele nobe iNhloko yeliTiko, njengoba kungahle kwenteke, ekusebentiseni lamandla abo ekwenteni imisebenti yabo.
a indzaba iNdvuna neliLunga lesiGungu seMkhandlu labaniketwe emandla futsi bacelwa kutsi banikete imitsetfo mayelana naloMtsetfo; kanye b nanobe nguyiphi indzaba lephatselene nekutsi ngabe nguyiphi imitsetfo ledzingekile nobe lencomekako kute kuzuzwe lenjongo yaloMtsetfo.
Nobe ngabe ngutiphi tikhungo telucecesho lwemphakatsi kanye netemfundvo yalabadzala lesisekelo lebetikhona ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kumele titsatfwe njengaletisungulwe mayelana naloMtsetfo.
Nobe ngabe ngusiphi sakhiwo nobe umtimba lebewukhona kulesikhungo semphakatsi ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo utawuchubeka kuba khona kuze kufikwe lapho tivalwa khona ngetakhiwo lekucondziswe kulo in loMtsetfo.
Sigaba 38 asisebenti kumuntfu lobekaniketa tinhlelo telucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo kulesikhungo sangasese ngaphambi kwekucala kwekusebenta kwaloMtsetfo kuze kufike elusukwini loluncunywe LiLunga lesiGungu seMkhandlu ngesatiso kuGazethi yaHulumende.
LoMtsetfo uLucecesho kanye nemfundvo yalabadzala lesisekelo umTsetfo, 2000.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Umbhalo lomFishane we.txt</fn>
Ngabe kulwa nebudlova kukutsikameta njani?
Kutfutfukisa Idimokrasi yeMtsetfosisekelo, kufaka ekhatsi kuncintisana kutembusave kanye nelitfuba lekutikhetsela, kubusa kwemtsetfo, emalungelo ebahlali kanye nekubusa kweMtsetfosisekelo.
Yini lokukahle nalokungekho kahle ngeluhlelo lwetembusave lwetfu?
Ngabe imitimba lekhona kanye nemabandla lakhiwe nguHulumende kuyakuvumela kuhlanganyela ngentsandvo yelinyenti?
Ngabe bantfu baseNingizimu Afrika bawasebentisa njani lamalungelo?
Ngabe benti bemtsetfo nemajaji bakuliphi licela?
Ngabe siyacinisekisa kutsi kunebulungiswa kubo bonkhe bantfu?
Ngabe hulumende usebenta kahle njani?
Kanye nebantfu labasebenta kuye?
Ngabe sinjani simo senkhohlakalo kutembusave?
Yini lenye lengentiwa ngako?
Ngabe bomake basekelwa ngendlela lekahle njani kute bakhululeke?
Ngabe bantfwana bavikeleke njani?
Kutfutfukisa nekuvikela emalungelo emacembu langaba sengotini kufaka ekhatsi bafikinamtfwalo labakhubatekile.
Ngabe bafikinamtfwalo kanye nebantfu labakhubatekile baphatfwa njani?
Kanye nebantfu labakhubatekile?
Ngabe umnotfo uphatfwe kahle njani sewuwonkhe?
Kusebentisa tinchubomgomo temnotfo letivakalako futsi leticambelekako.
Ngabe Hulumende uyenta kahle njani imisebenti yakhe?
Ngabe Hulumende uyiphatsa kahle njani imali yakhe?
Ngabe utsikameteka ngakanani ngenkhohlakalo kuHulumende?
Kuphangisisa kuhlanganiswa kwesigodzi ngekuhlanganyela ekuhlanganisweni kwetimali, tinchubomgomo tekuhweba nekusisa.
Ngabe senta intfo lekahle kuhwebelana nekusebenta kakhulu nalamanye emave ase-Afrika?
Ngabe kumalula ngakanani kwenta ibhizinisi eNingizimu Afrika?
Ngabe tinkapani letikhulu tiyabahlonipha bantfu kanye nesive?
Ngabe bacashi babahlonipha ngakanani basebenti babo?
Kutfutfukisa kwemukelwa kwetindlela tetimilo tebhizinisi lenhle ekuphumeleleni tinhloso tenkapani.
Ngabe tinkapani letikhulu titiphatsa ngekwetsembeka futsi kahle ngekhatsi kwato?
Kuniketa kutiphendvulela kwetinkapani, bacondzisi kanye netiphatsimandla.
Ngabe imitsetfo lelawula ngendlela tinkapani titiphatsa ngakhona isebenta njani?
Kutfutfukisa kwetsembela entfutfukeni yetfu kanye nekwakha likhono lwentfutfuko letisimamelako.
Ngabe siyitfola kuphi imicondvo yetfu ngelikusasa?
Ngubani lokhokhela intfutfuko yetfu?
Kuphangisisa intfutfuko yeNhlakalakahle neMnotfo kute siphumelele entfutfukeni lesimeme kanye nekucedza buphuya.
Ngabe senta tintfo letikahle kucedza buphuya?
Kucinisa tindlela tekwetfulwa kwenchubomgomo kanye nemiphumela etindzaweni letibalulekile kufaka ekhatsi imfundvo kanye nekulwa ne-HIV/AIDS kanye naletinye tifo letitsatselanako. Kucinisekisa kufinyeleleka emantini, kulahlwa kwekungcola, igezi, timali, timakethe, ICT, tindlu, kanye nemhlaba kubo bonkhe bahlali ikakhulukati emaphandleni lahluphekile.
Ngabe Hulumende uphakela kahle njani tinsita, ikakhulukati tinsita letisisekelo njengemanti netindlu?
Kugcugcutela kuhlanganyela lokwenabile entfutfukweni ngubo bonkhe babambimsuka kuto tonkhe tigaba.
Ngabe imibono yebahlali labafana nawe itsatfwa njani ngulabantfu labaphetse?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Umniningwano.txt</fn>
Umniningwano webashayeli bemaloli wekushayela kahle, imphilo lekahle kanye nekufika ekhaya baphephile.
Lencwajana ingumholi wekukugcina usesimeni lesihle ngesikhatsi usemgwaceni.
Lencwajana ibhalwe yiNyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA) kanye nemklamo iGTZ/EU futsi lisuselwa kulemibuto lebutwe bashayeli bemaloli labangu-800 labasuka emaveni lehlukene e-Afrika leseNingizimu.
Lihhovisi letiGitjelwa letiNcamula imiNyele (C-BRTA) ngekubambisana nelitiko lavelonkhe letekutfutsa eNingizimu Afrika (SA), lesekela umklamo wekwatisa bashayeli bemaloli, bantfu labatsengisa ngemtimba kanye nebantfu labahlala emiphakatsini lesedvute neminyele ngemibuto lehlobene netemphilo.
Uyacelwa kutsi ukhulumise labaceceshi labanemusa!
Bayayemukela yonkhe imibuto lehlobene nemphilo takho.
Uyabalungisela lusito lwetemphilo (umshuwalensi wetemphilo nobe umshuwalensi wetekwelashwa)?
Uyayisebentisa inchubomgomo yetemphilo kubo bonkhe basebenti?
Uyaluniketa lwati lwetemphilo nemakhondomu?
Uyabavumela bashayeli bakho kutsi bahambe nebalingani babo eluhanjweni loludze?
Uyabahlomisa bashayeli bakho ngemaglavu labangawasebentisa uma basita umuntfu lolimele?
Ngabe nginato tilondza etitfweni tami tangasese?
Ngabe umlingani wami unato?
Ngabe ngikhipha bovu ngaphambili nobe ngichama umchamo loshisako?
Ngabe umlingani wami ukhipha bovu ngaphambili?
Uma kunjalo, kuyini lokwentako?
Uma kunjalo, wena nemlingani wakho (nobe balingani) kumele nitfole lusito letekwelashwa esibhedlela nobe emtfolamphilo nobe emtfolamphilo losecele kwemgwaco.
Ngobe kumelula kwelashwa tifo temacasi.
Ngobe uma ngabe une STD unematfuba lamanyenti ekutfola nekudlulisa iHIV.
Ngabe uyati ngetiNdzawo teteMphilo nemNiningwano letingaseMgwaceni?
Bashayeli bemaloli bemukelekile!
Ngingalashwa kuphi uma ngabe ngitiva ngingaphili kahle emgwaceni?
Ngingalutfola lwati lolubanti ngetifo temacasi , HIV/AIDS, malalaveva, kungaboni kahle kanye nalokunye?
Endleleni yakho ungangena kunobe ngusiphi sibhedlela sahulumende, emtfolamphilo nobe kudokotela wekwelapha. Kodvwa kulukhuni kushiya indlela. Futsi kulukhuni kumisa iloli yakho emini uyishiye sikhatsi lesidze.
Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni. Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo. Ungamisa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.
Ngabe yini leniketwa mitfolamphilo yangesemgwaceni?
Kwelashwa lokutfolakal emitfolamphilo lengasemgwaceni kuyimfihlo. Inkapani yakho nobe umcashi angeke ati kutsi uvakashele lemitfolamphilo.
Yonkhe lemitfolamphilo lengasemgwaceni iyavulwa ntsambama kute kube sebusuku kakhulu ekhatsi neliviki.
Letikhatsi leti tihle kakhulu kubashayeli bemaloli labamatasatasa kutsi bangamisa emaloli emini.
Tindlu / imiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni yakhiwe kuletindlela letikhonjiswe lapha kulelibalave.
Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni. Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo. Ungamjsa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.
ImiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni eNingizimu Afrika ingumklamo weRFA, NBC kanye neliTiko leTemphilo laVelonkhe.
Ngabe ikuphi lemitfolamphilo?
Emini, mani endzaweni lekhanyako bese ubeka lelikhadi phambi kwakho efasiteleni langaphambili. Hlala esihlalweni sakho kudze ngelimitha kulelikhadi.
Ungafundza tingaki tihlamvu temagama ebudzeni belimitha linye?
Ngabe wenta njani?
Uma ngabe wehluleke kufundza tonkhe letihlamvu, kumele ubone dokotela wemehlo futsi uhlolwe ngebucwepheshe.
Uma ngabe unesitunge, ukhumbule ekhaya futsi ukhumbule lobatsandzako?
Ucitsa sikhatsi lesinyenti kudze nekhaya futsi tikhona tikhatsi lapho khona ukhumbule bunandzi basekhaya nalobatsandzako.
Titselo netibhidvo tikhutsata sincandzatifo sakho futsi tikuniketa umdladla. Zama kuvikela kudla lokunemafutsa.
Kulala elolini angeke kuhlale kumnandzi njalo KODVWA kulala kahle kuyakuncedza kutsi usebente ngemandla.
Kulula tinyawo takho kanye nekujima ngaso sonkhe sikhatsi kukwenta kutsi ucaphele. Kuphuma elolini nako kwenta kutsi ushayelwe ngumoya kuphumuta ingcondvo futsi uyaphumula.
Kuhloba kuvuka uhambe?
Nanobe kute titeshi temaloli letinetindlu tekugezela letikahle, zama kutsi ugeze onkhe malanga. Kuhloba kahle akukabalulekile kuphela emphilweni yakho, kodvwa kukwenta utiva umcemane.
Emgwaceni uhlangabetana netinkinga letinyenti. Bashayeli babanjwa inkunzi futsi batsatselwe nemaloli, njengobe wati.
Kanjalo-ke kumele utinakekele futsi ucaphele kute uvikele ihlekelele.
Futsi ngabe bewati?
I-HIV ngulenye yetinkinga letikhulu kubashayeli. I-HIV ligciwane lelibangele i-AIDS. Liyingoti kakhulu ngobe uma ngabe likungena, alilashwa futsi imphilo yakho iyancipha.
Cha Angeke utfole iHIV uma ngabe ushayela nemuntfu lonayo emtimbeni wakhe. Ungatfola kuphela i-AIDS uma ulala nemuntfu ngalokungakaphephi lone HIV nobe uma ingati yakho ingahlanga nengati lene HIV. Kungako-ke kumele usebentise ikhondomu njalo uma uya ecasini. Futsi kungako-ke kumele ugcoke emaglavu uma uncedza umuntfu lolimele.
Cha. I-AIDS ayilapheki. Dokotela angeke akulaphe. Dokotela wesintfu angeke akulaphe. Kute umuntfu langakulapha. Uma ngabe ungenwe ligciwane kumele utfole imitsi lesipesheli futsi welulekwe kahle ngetekulashwa.
Yebo Umuntfu lomsikati lokhulelwe lone HIV/AIDS angandlulisa leligciwane kumntfwana ngesikhatsi sekuteta futsi nangalesikhatsi amunyisa. Kubalulekile kutsi bantfu labasikati labakhulelwe bahlolwe i-AIDS. Batfola lusito esikalweni. Lolusito lutawuniketa umntfwana litfuba lelincono.
Yebo Emakhondomu angakuncedza kutsi ungangenwa yiHIV/AIDS uma uwasebentisa kahle futsi uwasebentisa njalo.
Cha Angeke ubone uma umuntfu ane HIV. Bantfu bangabonakala baphilile futsi bangenalutfo kodvwa bangaba neHIV. Ngalolunye, bantfu lababonakala bondzile futsi bagula kungenteka kutsi abakangenwa ligciwane. Luhlolo lwe-AIDS kuphela lolungakutjela kutsi utfwele leligciwane emtimbeni wakho, nobe umsulwa.
yebo Uma ngabe utfolakale unaleligciwane akusho kutsi imphilo seyiphelile. Ungaphila sikhatsi lesidze futsi ungachubeka ushayele. Kodvwa kutawudzingeka kutsi welulekwe ngetekulashwa njalo nje. Kutawudzingeka kutsi ufundze kudla kahle futsi ujime njalo nje, futsi kutawudzingeka kutsi uyekele kunatsa nekubhema.
Uma ngabe ungenwe ligciwane unemtfwalo wekutsi ungalendluliseli kumkakho nobe lomunye umuntfu lolala naye. Kumele-ke ukhumbule kusebentisa ikhondomu ngendlela lekahle uma ngabe uya ecasini.
Yebo Bantfu labanetifo etitfweni tabo tangasese bangangenwa yiHIV malula nje uma ngabe balala nemuntfu leseyimngenile. Balingani babo labalala nabo basengotini lenkhulu yekungenwa yiHIV/AIDS. Uma ngabe une STD tfola lusito lwetekulashwa masinyane. Ema STD angalashwa ngaphandle kwetindleko nobe buhlungu. Tivete kumlingani wakho (nobe balingani) ngenkinga yakho futsi ubagcugcutele kutsi bakhulume ngayo.
Ngabe utfole ngaki kuloluhlolo?
Lwati lwakho ngeHIV/AIDS luhle futsi uyati kutsi ungativikela njani kutsi ungahabuli.
Kodvwa, cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi.
Unemsebenti wekwatisa labanye bashayeli labangadzinga lusito lwakho.
Buka timphendvulo lohluleke kutiphendvula. Cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi. Kumele utinekekele kakhulu. Futsi, cinisekisa kutsi lokwentako, akukufaki engotini yekutsi ungenwe ligciwane. Kumele utfole lwati lolubanti. Imitfombo yelwati ngulena: bacashi, mitfolamphilo, tibhedlela, ngemaGumbi langasemGwaceni emNiningwano, AIDS Helplines..
Kumele wati umlingani wakho. Ingoti yekutfola iHIV yinkhulu kakhulu uma ungabati balingani bakho. Bantfu labanyenti labane HIV abati kutsi banayo.
Ungesabi kukhuluma nemlingani wakho ngetingoti te-AIDS. Ngaso sonkhe sikhatsi uma uya ecasini cinisekisa kutsi uphephile uma ungenaso siciniseko sekutsi umlingani akanayo iHIV.
Uma unatsa tjwala nobe ubhema isangu ungahluleka kutibamba. Ungavuma malula kuya ecasini futsi ungakhohlwa kusebentisa ikhondomu. Uyati nawe, kutsi angeke ushayele uma ngabe unatsa tjwala nobe ubhema isangu.
Hlala njalo uphetse emakhondomu. Angeke wati kutsi utawuhlangana nabani nobe utativa unjani. Awuhlali wati kutsi ungagcina wenteni.
Sebentisa emakhondomu ngaso sonkhe sikhatsi uma ungamati umlingani wakho nobe ungametsembi, futsi ungacali uye kumuntfu lotsengisa umtimba ngaphandle kwekhondomu.
Ungatsenga emakhondomu emakhemisi, etitolo tekudla etiteshini tepethroli. Ungawatfola emaGumbini eteMphilo angasemGwaceni newemNiningwano, emitfolamphilo nasetibhedlela. Sebentisa emakhondomu kahle. Buka kumiyalelelo.
Luhlolo lwaselabholathri kuphela lolungakhombisa kutsi une HIV nobe ute. Kuhle kwenta lohlolo kutsi utfole kutsi ngabe unayo nobe ute iHIV/AIDS. Kucedza kungatetsembi. Futsi kuyakuncedza kuhlela kahle ngelikusasa lakho. Ungenta luhlolo emtfolamphilo nobe esibhedlela nobe ungatfola dokotela wetemphilo wangesese kutekuhlolo.
Baluleki labasipesheli nalabanelwati batawukhulumisana nawe ngesingawe futsi ngasese ngaphambi kwekwenta luhlolo futsi nangemuva kwekutfola imiphumela. Imiphumela yeluhlolo itawuniketwa kuphela. Kute lomunye umuntfu lotawati lemiphumela. Luhlolo luvame kwentiwa mahhala.
Njengendvodza unemitfwalo leminyenti?
Unemtfwalo wemkakho, bantfwana bakho, bangani kanye nalamanye emalunga emndeni wakho.
Kubaluleke kakhulu kutsi unakekele imphilo yemndeni wakho futsi awundlulisi tifo letifana netifo temacasi nobe iHIV/AIDS kumkakho. Vikela imphilo yakhe! Khumbula kutsi uma angakhulelwa kantsi une HIV/AIDS, umntfwana wenu naye angayitfola. Vikela imphilo yemntfwana wakho!
Kwati kutsi wentani kusho kutsi uyamnakekela nalomuntfu lomsikati loya naye ecasini. Cinisekisa kutsi awubandluliseli ngetifo futsi ucinisekise kutsi awutitfoli kubo.
Hamba uyococa ngetemphilo nangekuphepha kubalingani emsebentini. Kungenteka nabo bayifundzile lencwajana futsi bafisa kukhuluma.
Cinisekisa kutsi iloli yakho ilungiswa kahle. Kuphepha kwakho kubalulekile, kantsi kuphepha kuya ngekulungela kweloli kuhamba emgwaceni.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Umtimba weMuntfu loBh.txt</fn>
Njalo ngemizuzwana lesiphohlongo ukhona umuntfu lofako ngenca yekubhema, kusho iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba. Luphenyo lutsi bantfu labacala kubhema basesebasha (njengobe benta labandlula ngetulu kwemaphesenti langu-70) bese sebayachubeka iminyakalishumi lemibili nobe ngetulu batawufa masinyane ngeminyaka lengu-20 kuya kulengu-25 kundlula laba labangakaze babheme. Akusuwo umndlavuza wemaphaphu nobe sifo senhlitiyo lesibangele tinkinga letinkhulu tetemphilo kanye nekufa. Ngaphasi, nguletinye tetifo tekubhema letingakadvumi kusukela enhloko kuye eluntwaneni.
Kuphela kwetinwele Kubhema kwenta emasotja emtimba angabi namandla, bese umtimba ungenwa malula tifo letifana ne-lupus erythematosus, lesingabangela kuphela kwetinwele, tilonjana emlonyeni kanye nematfutfumba emehlweni, enhloko kanye nasetandleni.
Sifo semehlo (Cataracts) Kubhema kucatjangelwa kutsi kubangela nobe kungacindzetela tifo temehle letinyenti. Bantfu lababhemako banematfuba emaphesenti langu-40 ekugulwa sifo semehlo (I-cataracts), (kuba nenkhungu elensini yeliso levimbela lilanga futsi lengabangela kungaboni). Kubhema kubangela i-cataracts ngetindlela letimbili: ngekwenta liso libe buhlungu nangekukhipha butsi emaphashini bese sebuhamba ngengati buye emehlweni. Kubhema futsi kuhlobene nalesinye sifo seliso lesihlobene nebudzala, sifo seliso lesingalapheki lesibangelwa kulimala kwencenye lemaphakatsi kwerethina, lesibitwa ngekutsi (yi-macula). Umsebenti we-macula wekubuka umbono lophakatsi elisweni futsi yenta kutsi sikhone kufundza, sibone buso nobe imibala, futsi sibone netintfo letincane.
Kushwabana Kubhema kugugisa sikhumba sikhatsi singekefiki ngekucedza emaphrotheni lenta kutsi sikhumba sinwebeke, kuncishe sikhumba ivithamini A futsi kuvimbele kugijima kwengati. Sikhumba semuntfu lobhemako somile, ngatsi sikhumba lesishukiwe futsi siphuma imigca lengatsi tifologo, ikakhulukati ititfweni nasemehlweni.
Kuvaleka tindlebe Ngobe kubhema kwakha siphandla emabondzeni emitsambo yengati, kwehlise kugijima kwengati leya endlebeni lengaphakatsi, bantfu lababhemako bangavaleka tindlebe masinyane kunebantfu labangabhemi futsi bangavaleka tindlebe malula ngenca yekugula kwendlebe nobe umsindvo lomkhulu. Bantfu lababhemako banematfuba laphindzaphindzene katsatfu kwendlula bantfu labangabhemi kungenwa tifo tendlebe lekungaholela kuletinye tifo njengemenenja kanye nekuchwala kwasebusweni.
Umdlavuza wesikhumba Kubhema akusiyo imbangela ye-melanoma (ngalesinye sikhatsi iluhlobo loluyingoti lwemdlavuza wesikhumba), kodvwa kungeta ematfuba ekutsi ubulawe nguwo. Bantfu lababhemako basengotini lengeteke kabili yekungenwa ngumdlavuza lokutsiwa yi-cutaneus squamous cell cancer?
Kubola kwematinyo kubhema kukhinyabeta ikhemistri yemlomo, kwakhe kungcola lokudlulele, kwente ematinyo abe kheri futsi kufake sandla ekuboliseni ematinyo. Bantfu lababhemako banematfuba lalinganiselwa kukunye nesigamu kutsi balahlekelwe matinyo abo.
I-Emphysema (Umoya emaphashini) Ngetulu kwemdlavuza wemaphapho, kubhema kubanga i-emphysema, kuvuvuka nekuphuka kwemasaka emoya emaphapho lokunciphisa likhono lemaphapho lekudvonsa umoya lohlobile nekukhipha umoya longcolile. Kutehlakalo letikhulu, i-tracheostomy isetjentiselwa kuphefumulisa tigulane. Kuvulwa sikhala kuleliphayiphi lemoya nekuphocelela umoya kutsi uye emaphashini (buka sitfombe). Sifo sachochocho lesingapheli (I-Chronic bronchitis) (asikakhonjiswa) senta kwakheka kwemafinyila lagcwele bovu, lokuholela ekukhwehleleni lokubuhlungu nebulukhuni bekuphefumula.
I-Osteoporosis Khabhonimonoksayidi, lentfutfu lenebungoti kakhulu kuko konkhe kungcola lokukhishwa timoto kanye nentfutfu yeligwayi, inamatsela engatini kakhulu kundlula umoya lohlobile, kunciphisa emandla ekutfwala umoya lohlobile engati yebantfu lababhema kakhulu ngemaphesenti langu-15. Ngaloko ematsambo ebantfu lababhemako alahlekelwa sisindvo, aphuka lula futsi atsatsa sikhatsi lesinyenti ngemaphesenti langu-80 kutsi aphile. Bantfu lababhemako bangaphindze bangenwe kalula kugulwa licolo: lesinye sifundvo sibonisa kutsi tisebenti tasetimbonini letibhemako tinematfuba laphindzaphindvwe kasihlanu ekutsi tihlushwe licolo ngemuva kwekulimala.
Sifo senhlitiyo Munye umuntfu lofako kulabatsatfu emhlabeni kungenca yetifo tenhlitiyo (cardiovascular). Kubhema kunguletinye tintfo letibanga tifo tenhlitiyo (cardiovascular). Letifo tibulala ngetulu kwesigidzi sebantfu ngemnyaka emaveni lasatfutfuka. Tifo tenhlitiyo (cardiovascular) letihlobene nekubhema tibulala ngetulu kwa-600 000 yebantfu njalo ngemnyaka emaveni latfutfukile. Kubhema kwenta inhlitiyo ishaye masinyane, kukhuphukise lizinga lengati futsi kungeta ematfuba ehayiphatheshini nemitsambo levalekile bese ekugcineni kubange kuma kwenhlitiyo nestroku.
Tilondza tasesiswini Kubhema kunciphisa emandla ekulwa naleligciwane lelibanga tilondza tasesiswini. Kuphindze kunciphise emandla esisu ekucedza bungoti bema-esidi ngemuva kwekudla, lokushiya lama-esidi kutsi adle inyama yesisu. Tilondza tasesiswini tebantfu lababhemako atilapheki kalula futsi tivamile kubuya.
Iminwe lenemibala lemibi Lesikontiyela kulentfutfu yeligwayi sicoceka eminweni kanye netinzipho, sitingcolise tibe nsundvu lokusakheri.
Umdlavuza wesinye nekonakalelwa tisu Ngaphandle kwalokungeta ematfuba emdlavuza wesijingo kanye newesinye, kubhema kubanga tinkhinga tentalo kubomake kanye netinkhinga ngalesikhatsi bakhulelwe nangesikhatsi sekutala. Kubhema ngalesikhatsi ukhulelwe kungeta ematfuba ekutfola bantfwana labanesisindvo lesiphansi nemiphumela yekungaphili kahle esikhatsini lesitako. Konakalelwa sisu kuvame ngalokubili kulokutsatfu ngetulu kubantfu lababhemako, njengobe nebantfwana labavela bashonile bavamile ngenca yekuncishwa umoya lohlobile kanye nekuphatseka kabi kweplasenta lokufakwe yikhabhonimonoksayidi nenikhothini kulentfutfu yeligwayi. Sifo sekufa lokungacondzakali kwemaswane nako kuyanyaniswa nekubhema. Ngetulu kwaloko, kubhema kubanga kuya enyangeni ngaphambi kwesikhatsi.
Budvodza lobungakakheki kahle Kubhema kungonakalisa budvodza bese kona i-DNA, lokungabanga konakala kwetisu nobe inkhinga yentalo. Letinye tifundvo titfole kutsi emadvodza labhemako anematfuba lamanyenti ekutfola batfwana labangenwa ngumdlavuza. Kubhema kuphindze kunciphise bunyenti bebudvodza futsi kunciphisa kuhamba kwengati esitfweni sangasese, lokungabanga kungavukelwa. Bunyumba buvamile ebantfwini lababhemako.
Sifo sesikhumba (Psoriasis) Bantfu lababhemako bavame ngalokubili kulokutsatfu kutsi bangenwe sifo sesikhumba, simo lesinganambitseki lesishisako sesikhumba lesishiya tigwabugwabu letilumako, letiyimbicimbici kuwo wonkhe umtimba.
Sifo lekutsiwa yi-buerger Sifo lekutsiwa yi-buerger, lesiphindze satiwe ngekutsi yi-thromboangitis obliterans, kushisa kwemitsambo yasemaphashini, imitsambo nemiva emilenteni, ikakhulukati, lokuholela ekuncipheni kwekugeleta kwengati. Uma singalashwa, lesifo singaholela kutsi ube ne-gangrene (kufa kwemathishu emtimba) kanye nekuncanyulwa kwetitfo temtimba letitsintsekako.
Umdlavuza Ngetulu kwetitsako letingu-40 entfutfwini yeligwayi tibonise kutsi tibanga umdlavuza. Bantfu lababhemako banematfuba langu-22 ekungenwa ngumdlavuza wemaphaphu 16a kunebantfu labangabhemi. Futsi ngekusho kwetifundvo letinyenti, uma umuntfu abhema sikhatsi lesidze, ematfuba ekutsi angenwe nguletinye tinhlobo temdlavuza ayandza, kufaka ekhatsi umdlavuza wemphumulo makhulu ngalokuphindvwe kabili 16b; welulwimi 16 c; wemlomo, wemadlala ematse nachochocho makhulu ngalokuphindvwe kayi-6 kuya ku-27: wemphimbo ngalokuphindvwe kayi-12, we-oesophagus ngalokuphindvwe kayi-8 kuya ku-10; wabhongwane ngalokuphindvwe kayi-10 kuya ku-18; wesisu ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-3; wetinso ngalokuphindvwe kayi-5 16d; wesinye ngalokuphindvwe kayi-3; welipipi ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-3 we-pancreas ngalokuphindvwe kayi-2 kuya ku-5 16e, we-colon-rectus ngalokuphindvwe kayi-3 kanye newemdzidzi ngalokuphindvwe kayi-5 kuya ku-6. Letinye tifundvo tiphindze tatfola kuchumana emkhatsini wekubhema nemdlavuza wemabele 16f.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Umutsi Wekukusita Uma.txt</fn>
kutsi usebenta njani nesizatfu sekubentisa i-nrt?
Kutsi ibasite bayekele kubhema. Intfo lebalulekile kutsi uyikhumbule uma ufuna kwehlula ligwayi kutsi usuke sewubanjwe yinikhothini lebutsi lobusegwayini hhayi ligwayi ngekwalo. Inikhothini ikwenta ubambeke kepha linyenti lemiphumela lemibi yekubhema ibuya kutinhlobonhlobo tebutsi lobusegwayini kanye naletinye tintfo letitfolakala kusikilidi: lokungaba yikhabhoni monoksayidi, itar, kanye naletinye tibulalamphilo letibanga umdlavuza, sifo senhlitiyo nesemaphaphu naletibanga tonkhe letinye tifo letimatima letehlukene.
I-nrt yehlisa letilimata-mtimba masinyane, ibe kepha yenetisa inkhanuko yeligwayi loba nayo ngekutsi ikunikete inikhothini lekhululwa ngetikhawu kancane kancane ute ufike ezingeni lekutsi sewulungele kuyekela kubhema. Kunjalo utawudzinga kutibamba lokungekukhulu kangako nawusebentisa i-nrt kunekutsi usukeleke nje ubukane nekuyekela kubhema wena ngekwakho.
Inikhorethi gamu (nicorette gum) ikuniketa emandla ekulawula inkhanuko yeligwayi kutsi ukhone kuyilawula ngendlela lengakuphoceleli.
Tichibi tenikhorethi (nicorette patch) tilawula inkhanuko yeligwayi ngekutsi tikunike litsamo lelilawukekako nemphumela lolawulekako kute kushone lilanga.
Sihogelwa senikhorethi (nicorette inhaler) sigcina tandla takho tiphishanekile kwentela kutsi uma ngabe kuba nesitunge salomkhuba wekuyisa sandla emlonyeni nangabe ubhema kube ngiso lesikulibatisako.
Meninjeli wenikhorethi kulenombolo yelucingo 516 5500?
Ngabe Kubhema Kuhle Kangako?
Ngakhishwa indzawo lebitwa ngelibhokisi lelivi emphinjeni wami ngemuva kwekuba nemdlavuza lobangelwa kubhema. Nyalo sengiphefumula ngembobo emphinjeni wami?
Ngangicabanga kutsi angeke sekwenteke kimi. Angeke sengibanjwe ngumdlavuzakepha ngangitiyenga.?
Ngiyakucela kutsi uphume kulomkhuba usakwati kuphefumula, kukhuluma nekuhamba?
Kulukhuni kanganani kuyekela kubhema?
Letifo letibangwa kubhema atigcini nje ngekukubulala?
Kantsi yini lekuvimbako?
Uyakufuna yini kuyekela kubhema, kepha ungete wati kutsi ungaphuma kanjani kulenkinga Ngako-ke, lencwadzi icondzene nawe?
Sitakusita uphume siphelane ngekutsi sikuchazele kutsi kwentekani uma uyekela kubhema, kutsi kwentakalani nekutsi ungalwa kanjani netinkinga lokungenteka uhlangabetane nato?
Ngangineluvalo lolukhulu lwekuyekela kubhema. Bengiye ngititjele kutsi: Nginesithresi lesinyenti. Ngihlala ngiphaphulekile. Angikho esigabeni saloku. Bekuvele kubonakale kuyinkinga lenkhulu kimi. Ngase ngiyetama, ngatibona ngiphuma kwaba kutsi manje yini lena lebeyingesabisa. (Lobekabhema 30 ngelilanga iminyaka lengu-12)?
Labanye bantfu bakutfola kulula kakhulu kuyekela kubhema. Labambalwa bakutfola kulukhuni kakhulu kantsi kulabanyenti kuyekela kubhema kuyintfo lengasimelula kanjalo lengelukhuni.
Ngakhetsa lusuku ngase ngitimisela kutsi ngilugcine. Kwaba melula kunekucabanga kwami ngemuva kwekukhuluma kanyenti ngekuphuma egwayini.?
Ngetama emahlandla lamatsatfu . Ekugcineni ngahlala ngineliphakethe. Ngasebentisa kutimisela kwami ngacishe ngasangana kumaviki lamatsatfu.?
Mine nemngani wami sancuma kutsi setame kanyekanye. Sasitana kwaba melula kabi.?
Ngitiva ngikhululeke kahle futsi ngijabulile. Uma ngibuka emuva, akukabi yintfo lematima.?
Ngatsi kube ngititjele engcondvweni yami kutsi ngiyayekela kubhema ngavele ngakwenta.?
Bangetulu kwetigidzi letingemashumi lamane (40 million) bantfu be-America, batigidzi letilishumi nanye (11 million) beBriton kantsi batigidzi ngetigidzi bantfu beNingizimu Afrika labayekele kubhema siphelane. Babe bufakazi bekutsi uma ufuna kuphuma egwayini uyakhona.
Bukana ngco nentfo loyesabako, kanjalo uyakucedza kuyesaba.?
Tinyenti tizatfu tekuphuma egwayini. Cishe kuyatiwa kutsi utawuba nemphilo lendze nalengenato tinhlungu netifo. Kuncoba uphumelele emkhubeni lobambana njengalona wekubhema sikilidi kutawenta utive umkhulu kwawena.
Nati letinye tintfo lositakala ngato ngekuyekelwa ligwayi: Maka leto letibalulekile kuwe.
Angifuni kulawulwa ngusikilidi mine.
Angeke ngisangcolisa umoya labawuphefumulako labanye.
Buka ngemehlo engcondvo imphilo yakho seyingenantfutfu yeligwayi.
Nyalo cedzela lomusho ngekutsi ubhale phansi tizatfu takho letimcoka kakhulu kuwe tekuyekela kubhema.
Ngincume kuyekela kubhema ngobe.
Ngekusho kweNhlangano yeTemphilo yeMave eMhlaba kubhema kutawuba yimbangela yekufa lehamba embili emhlabeni wonkhe ngemnyaka wa-2030.
Emaveni lafana nabo United States, United Kingdom, naseCanada kubhema ligwayi sekuvele KUBULALA labanyenti bantfu kunalabo lababulawa tidzakamiva letifana naboheroyni, ikhokheyni, tjwala, i-AIDS, imililo, babulali balabanye, kutibulala kanye netingoti temgwaco kuhlanganiswe ndzawonye.
ENingizimu Afrika tifo letiphatselene neligwayi tibulala bantfu lababalelwa ku-25 000 ngemnyaka ngamunye. Loko kulingana nekutsi kube nendiza ijambo lephihlika itfwele bantfu bafe bonkhe njalo NGEMALANGA LASIHLANU.
Kwentiwa yini kepha kutsi kubhema kube yingoti kangaka?
Umdlavuza wemaphaphu, wemphimbo, wesigubhu selivi, wemlomo, welulwimi, wachochocho, wesinye semchamo, welubendze, wetinso wesisu newesinye.
Kwengeta kuloko, bantfwana labatalwa bomake lababhemako bavamisa kutsi batalwe babancane kakhulu kunesisindvo salabanye bantfwana, batalwe bafile, nome bafe ngaphambi kwekutsi bacedze umnyaka munye budzala.
Ngacabuza umfati wami wekucala ngaphindze ngabhema ligwayi lengacala ngalo ngelilanga linye; Angiphindzanga ngaba nesikhatsi seligwayi kusukela lapho.?
Imitsambo yengati levimbekile ingakubangela buhlungu emilenteni uma utivocavoca kantsi kungabangela nekutsi ugcine sewuncanyulwe sitfo semtimba.
Tinkinga tasesifubeni letifana nekueykela kusebenta kwemaphaphu (emphysema) tingakushiya uyintfo yekulala embhedeni kuphela iminyakanyaka, ube ulwa kamatima nemphefumulo ngamunye lowudvonsako.
Lababhemako bavama kutsi bacalwe tinkinga kuminyaka yabo-30 na-40, kantsi naloyo loneminyaka lengu-18 usuke angenawo emandla lakahle njengewebangani bakhe labangabhemi.
Umndeni wakho kanye nebangani bakho bangasitakala ngekutsi wena uyekele kubhema.
Bantfwana labancane emakhaya alababhemako kungenteka kutsi baphatfwe sifuba sekucinana (asthma) nome balaliswe esibhedlela ngekuba nenyumoniya nome ibhronkhayithisi.
Kusitakala kwakho, kwemndeni wakho nebangani bakho kucala mhla uyekela kubhema.
Intfutfu yeligwayi isuke iyinhlanganisela yemakhemikhali langu-4500.
Ngalesinye sikhatsi ngike ngihlale embikwesibuko ngitibuke ngihoshana nemoya longushevu kangaka. Kube bengisenkanjini yemasotja kungulabanye bantfu labangiphocelela kutsi ngente loku bengitawufuna kubabulala.?
Ngemuva kwesikhatsi lesingema-awa lamabili uyekele, ayisekho inikhothini engatini yakho. Noko-ke, kungenteka kutsatse emalanga lamabili kutsi butsi lobuhambelana nenikhothini bube buphume baphela emtimbeni wakho.
Ngesikhatsi lesingema-awa lasitfupha inhlitiyo yakho iyehla kushaya kwayo kantsi nekugijima kwengati kutsi kwehla kancane. Kungaba sikhatsi lesingemalanga lamatsatfu kuya emalangeni langemashumi lamatsatfu kutsi ingati yakho ibuyele ihambe ngalokufanele.
Emkhatsini wema-awa langu-12 kuya kulangu-24, ikhabhoni monoksayidi isuke seyiphumile emtimbeni wakho. Kusebenta kwemaphaphu kuba ncono. Kutawehla kutsi utive uphelelwa ngumoya wekuphefumula uma kukhona lokwentako lokudzinga emandla, nekutsi utawuya ngekuba nemandla kancono.
Ngemuva kwemalanga lambalwa utawucala utive sewuva uphindze unukelela kahle. Imiva yekuva kudla itawubuye iphile kantsi nemiva yekunuka ngemphumulo itawubuyela isebente. Kungenteka uphindze uve injabulo ngemuva kwekuphumelela entfweni lebewucabanga kutsi ayinakwenteka.
Ngemuva kwemalanga ludzendza lwekucinana lebesekunamatsele emaphashini luyaphakama ulukhwehlele kumaviki lalandzelako lambalwa. Isiliya lokuyincenye yesihlanta-mtimba semvelo ibuyela ivuke isebente.
Kungatsatsa sikhatsi kuyofika etinyangeni letintsatfu kutsi isiliya ibuyele esimeni sayo ngalokuphelele kutsi ikhone kuhlanta emaphaphu ahlobe ngalokuphelele. Ngemuva kwemaviki lamatsatfu emaphaphu akho asebenta kancono, kushukumisa umtimba sekuba melula.
Kutinyanga letimbili ingati lentjuza iya kutitfo temtimba iba ncono. Utawuba nemandla lamanyenti (utive unekutichenya nekwenetiseka).
Ngemuva kwetinyanga letintsatfu indlela yekuhlanta emaphaphu akho itawube seyisebenta ngalokufanele. Uma ngabe uyindvodza ngisho nembewu yentalo yebudvodza itawubuyela ibe ngulefanele kwandze nesibalo sayo.
Ngekuya kwesikhatsi simo sengati neticubu letisemaphashini akho kubuyela kube sesimeni lesifanele. Kungenteka kutsatse sikhatsi lesidze.
Ngemuva kwetinyanga letilishumi nambili , ingoti yekutsi ungabanjwa sifo senhlitiyo iyehla cishe ihhafu yonkhe yematfuba alabo labasachubeka nekubhema. Ngemuva kweminyaka lesihlanu litfuba lekuba sengotini yekuphatfwa ngumdlavuza wemaphaphu liyancipha ngehhafu.
Ngemuva kweminyaka lelishumi nesihlanu ingoti yekutsi ungaphatfwa tifo tenhlitiyo seyilingana neyalabo labangabhemi.
Ngulenye yaletinjabulo letimbalwa lengitishiyile?
Asesibukisise edvute lenjabulo leshiwoko. Likwenta ukhwehlele, lintinyela umphimbo wakho, likushiye nemabala eminweni yakho, lenta tibi, lingcolisa umoya, liyingoti lengabanga umlilo, ngemuva kwalokulijabulela aweneli uze uphindze ubheme futsi?
Lingumngani wami loyedvwa?
Kubhema kukwetsembisa kutsi kungumngani wakho kepha kukugwaza ngemuva ungaboni. Kweba sikhatsi sakho, emandla akho nemali yakho. Lokukhulu kunako konkhe kungenteka litsatse ngisho nemphilo yakho. Ngumngani lonjani loyo?
Kubhema kutfoba imiva yami?
Liciniso kutsi kucinana lokuhhanyulwa ligwayi nguloko ngulokukhanuka ligwayi lelinye!
Sesengcile sikhatsi sekutsi ngingabe ngisayekela nyalo?
Akuzange sekube ngemuva kwesikhatsi kuyekela kubhema. Akunandzaba kutsi unganani budzala bakho, ingoti yekutsi uphatfwe tifo letihambelana neligwayi iyehla uma ngabe uyekela kubhema. Kunjalo, uma ngabe ucabanga kuyekela masinyane kuncono kakhulu loko. Akuzange sekube ngaphambi kwesikhatsi kakhulu kutsi uyekele kubhema.
Sengezame yonkhe intfo kute lokusebentako?
Loku kwanyalo kungaba nemehluko. Lusito lusedvute kabi nawe, lokwentako nje kutsi ushaye lucingo kuphela. Shayela kulenombolo 720 3145. Seluleko lesikulencwajana sesisite ngemphumelelo tinkhulungwane tebantfu lesebangasabhemi nyalo. Fundza ngekubuka tiphosiso takho taphambilini khona utewuphumelela nyalo.
Ncuma lusuku lokhetsa kutsi utawuyekela ngalo (akungabi kutsi uncuma KWETAMA, kepha akube kutsi uncuma KUYEKELA). Yenta kube lusuku longeke ucindzetelwe sithresi lesinyenti kulo kepha ungabe nguloku utitsetselela ngekutsi awukhoni kutfola lilanga lelikahle lekuyekela kubhema. Khetsa lilanga lelingaba sesikhatsini lesiliviki kusuka nyalo bese utilungiselela ngekwengcondvo kutsi utawuyekela.
Umndeni, bangani kanye nalosebenta nabo bangaba lusito lolukhulu ekusiteni umuntfu lofuna kuyekela kubhema.
Ngicela kutsi ningibeketelele uma ngabe ngiphelelwa sineke nome ngicansulwa lite kumalanga ekucala lambalwa ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema. Kutawuphela masinyane.?
Ngicela ningangilingi. Kubona nekuhosha sikilidi kutawenta kube lukhuni kakhulu kutsi ngiyekele. Ngako-ke, ngicela ningangiphi sikilidi, uma futsi kungenteka ngicela kutsi ningabhemi embikwami.?
Ngicela ningisite kuloku. Ngicela nihlale ningitjela ngekutsi niyajabula ngikuyekele kubhema.?
Ngicela kutsi ningihlomelise ningidvumise. Ngicela nente lokutsite lokuncane kukhombisa kutsi niyatichenya ngami.?
Ngicela ningangitsetsisi. Ngicela ningivele.?
Ngicela ningiphe emavi ekungikhutsata uma ngabe ngiba nebulukhuni. Ngitjeleni kutsi ngichubeke ngibambelele.?
Yetama kutsi utfole umuntfu losayekele kubhema kutsi akusite ngekukwesekela ngalesikhatsi umuntfu loke wengca kuloku yena ngekwakhe. Tfola umuntfu longamshayela nome ngunini- umuntfu lotakulalela, angakwehluleli. Kungenteka nekutsi ufune kujoyina licembu lalabayekele kubhema uma ngabe likhona endzaweni yakini?
Utawudzinga tintfo tekutifaka esikhundleni salokubhema. Ungatfola intfokoto ngekutsi ube nalotawukudla njengesilibatisi lokungakhuluphalisi kepha, kungaba yishungamu nome kube tintsi tekuvungula ematinyo. Ungenta tandla takho tihlale tenta lokutsite lokungaba yimpenseli, buhlalu bekuncandza kucabanga, nome ibhola yesikwashi.
Ufanele kutsi uphindze uncume kutsi utawusebentisa kuphi lokunenikhothini emkhatsini weticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, ishungamu lotayihlafuna nome sifutfo semlomo. Letinsita tingaba ngulolukhulu lusito ekutsini tehlise timphawu tekuphuma egwayini letikhatsata kabi. Khulumisana nadokotela wakho nome nasokhemisi masinyane nje. Kepha-ke, ungakhona kahle kutiyekelela ligwayi wena ngaphandle kwekusebentisa letinsita.
Ngesizatfu sekutsi utsatsa sinyatselo sengucuko lesimatima emphilweni yakho kufanele kutsi utinikete lokutsite kwekukujabulisa. Hlela kutsi ube nemiklomelo lemincane lotipha yona nawusachubeka nalokushiya ligwayi.
Lemiklomelo lemincane akudzingi kutsi ize ibe nguledulako. Kantsi ungayibhadalela ngekusebentisa imali loyonga ngekungatsengi bosikilidi. Letinye tibonelo kungaba tincwadzi, timbali, kukushikisha welula imisipha emhlane nekutsi utinike sikhatsi lesengetiwe setintfo lotsandza kutenta njengetekutilibatisa. Faka lemali loyongako ngelilanga ngalinye ebhodleleni lelitsite uyibuke ikhula. Tsengela lotsetsene naye nebantfwana tipho tekubabonga kutsi bakwelekelele kulomshikashika.
Indlela lenhle kakhulu yekuphumelela kutsi uvele uyekele siwonkhe kubhema kunekutsi utsi utawehlisa kancane kancane. Uma utsi wetama kwehlisa linani sikilidi ngamunye uvele abe ngulobaluleke kabi kuwe, lokwenta kuvele kube lukhuni kuyekela labosikilidi bekugcina labambalwa.
Noko-ke, umuntfu ngamunye wehlukile, kungenteka kutsi wena ubona kuncono kwehlisa kancane kancane ngaphambi kwekutsi uyekele.
Cala wehlise linani lekudvonsa kwakho kusikilidi ngamunye. Cala ngekutsi udvwebe indingilizi lapho kungusemkhatsini walosikilidi wakho. Bhema ufike ume lapho. Ngelilanga ngalinye ungayehlisa lendingilizi yekumaka kutsi ugcinaphi kwentela kutsi ubheme kancane kancane egwayini ngalinye.
Indlela lenhle kakhulu yekuyekela kubhema kutsi uvele nje uyekele kungabi nakudzidzitela, kutitsetselela nganome ngani.?
Faka intsanjana yelasitiki kubopha liphakethe lakho leligwayi kwentela kutsi uma ulivula utawuphoceleleka kutsi ucale ngekususa yona. Loko kutakutsikameta kutsi kungabi ngulokutentakalela kalula nje kukhipha sikilidi lomunye, ingani kutawudzingeka kutsi ucale ucabange ngekutsi uncuma kubhema.
Ngako-ke, kusukela namuhla bhema labo bosikilidi lofuna kubabhema.
Vele nje utsi cha!?
Bhema wakho sikilidi kuphela ungabi nguloku wemukela lophiwa yena ngulabanye kusukela namuhla kuye embili.
Ligwayi NOME imphilo. Uyatikhetsela.
Lahla lonkhe ligwayi lonalo lebelikhona kuwe. Yenta siciniseko sekutsi awubi neligwayi lelisala kuwe ngisho nesincamu singasali.
Hambisa netilumeka-ligwayi takho kanye netindishi temlotsa weligwayi. Lokukhipha engcondvweni kufanele kungabonakali.?
Vala sikhala seligwayi ngekutsi ube neshungamu lengenashukela, tintsi letincane (straws), tintsi tekuvungula ematinyo nome buhlalu bekucedza kucabanga kwentela kutsi tandla nemlomo wakho kuhlale kunalokukwentako.
Yiba ngulongangabati. Kuyekela kubhema kungumcansa. Ungakhona kukwenta!
Uma ngabe usebentisa tinsita tekuyekela ligwayi tenikhothini, letifana neshungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nome sifutfo, yiba nesiciniseko sekutsi uyakwati kukusebentisa. Fundzisisa lipheshana lolitfola ngekhatsi kweliphakethe lako.
Bhema sikilidi wakho wekugcina bese utsi usale kahle sitsa sami seminyakanyaka.
Namuhla lusuku lolukhetsekile lilanga lekutsi USHIYE KUBHEMA. Lilanga lekutsi utentele umusa wena ngekwakho. Khululeka ulutsatse kalula nje ungaticindzeteli kakhulu?
Kuyekela kubhema siphelane kubukeka kusinyatselo lesikhulu. Ngako-ke, bukana nelusuku ngalunye. Ungacali ucabange ngekutsi angeke uphindze ubheme futsi. Cabanga ngekuyekela kubhema kwelusuku lunye ngesikhatsi ngasinye- titjele kutsi Angeke ngibheme namuhla bese awusabhemi. Yenta lilanga lekucala libe lusuku lolukhulu. Noma nje uvele ulale ungavuki ngesikhatsi lovame kuvuka ngaso ngalelilanga nome uvuke ekuseni kakhulu kabi ngalo kwentela kutsi lehluke kulamanye emalanga. Natsa ijusi yesitselo kusukusula. Lokuba yi-esidi kwayo kutawusita ekususeni inikhothini. Hlela kutsi kube nalotakwenta kukujabulise ekupheleni kwalolusuku njengemklomelo wekutsi awukabhemi. Tichenye utidvumise ngemuva kwelusuku ngalunye uma ngabe uphumelele. Injongo yakho kucedza lilanga ungakabhemi. Bukana nekulikhanuka ngakunye ulwe nako ukuncobe?
Takhele indzawo lehlobile, lensha lengenantfutfu yeligwayi lapho ukhona.
Tecwaye tindzawo lebewubhemela kuto kantsi ungahlali etindzaweni tekubhemela.
Evikini lekucala nome lamabili ekucala yetama kugwema tjwala, likhofi naletinye tinatfo letihambela nekubhema.
Tikhumbute ngetizatfu letikubangele kutsi uyekele kubhema. (buka likhasi 4).
Titjele kutsi Ngikhetsa kungabhemi?
Landzela lokushiwo ngulabo- D labasihlanu lokufanele ubente labahleliswe lapha ngentasi.
Sebentisa lokulandzelako kwenikhothini lokungaba yishungamu ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, nome sifutfo uma ngabe uncume kusebentisa letinsita.
Lena yindlela lemelula nalenemphumelelo yekubalekela kubhema. Empeleni kufanele kutsi unatse emanti lalinganiselwa kutingilazi letingu 8 -10 emanti nome ijusi yetitselo ngelilanga. Lamanti atakusita kugeza lenikhothini iphume emtimbeni wakho. Unganatsi emanti lamanyenti uma ngabe usebentisa letinsita tenikhothini, lokuticeshana tekunanyatseliswa, ishungamu nome sifutfo.
Uma singagucuki kusho kutsi asikhuli. Uma singakhuli kusho kutsi asiphili ngalokuphelele(kukhula) kungasho kuyekela emaphethini letayelekile kepha langasiyisi ndzawo?
Hlala ukhululekile ungetfukanga ngekutsi udvonse umoya ngalokujulile.
Kutenta uhlale uphisheke ngekwenta lokutsite kutawususa ingcondvo yakho ingete yacabanga ligwayi. Singabekisa , ngekutsi ngemuva kwekudla ungahlali etafuleni ungasenalutfo lolwentako, hamba uyogeza titja ugeze ematinyo akho, uye ngephandle uyohamba ngetinyawo, ungageza imoto nome ugeze inja.
Bhala luhlu lwemisebenti lemincane nalemelula kuyenta khona utowenta munye ngesikhatsi kufika kukhanuka ligwayi. Ungazama nekugcwalisa umdlalo wekuphambana kwemagama (crossword puzzle) . Ungafundza liphephabhuku. Ungalalela umculo. Ungahlafuna sicadze . Ungaya kuyogeza ungene ebhavini uphumule sikhatsi emantini.
Kucoca nebangani kungakusita kutsi utive uncono. Kucoca nalosewayekela kubhema kungaba lusito lolukhulu kuwe. Nome ushayele inombolo yeligwayi nome Yelwati Lwetemphilo letsi 720 3145 kutsi utfole kwelulekwa ngulabanelwati.
Inkhanuko yekufuna kubhema itsatsa emaminitsi lambalwa bese iyanyamalala. Uma lenkhanuko ingasiyo lenkhulu kakhulu ungavele uyiyekele yengce. Bala ufike ku-100 nome uhaye inkondlo lemfishane nome umthandazo. Lenkhanuko ungayincoba.
Tinike imiyalo. Ungakwenti loku. Yekela, Kungaba lukhuni loku kepha ngingakwenta.?
Yenta emandla ekuticabangela akusebentele?
Uma ucala kucabanga kutsi kutawuba mnandzi kanganani kubhema, mane ucabange ngemaphaphu lasamnyama khwishi angcoliswe butsi beligwayi. Nome ucabange kutsi batawujabha kanganani bantfu uma uphindze ucala kubhema.
Tikhumbute tintfo letikwenta wenyanye ligwayi nome letenta ujabule kutsi ushiye ligwayi. Titjele kutsi Ngikhetsa kungabhemi?
Akutsi uma utiva umoya wakho uphansi tiphakamise ngekutsi utibone ngemehlo engcondvo sewunemphilo, uphefumula kancono ujabulela imphilo. Ngubani lodzinga kubuyela emuva?
Ungativeli buhlungu. Ube ngulohlukumetekako. Kepha nyalo sewulichawe. Ligwayi lingancotjwa.
Liviki lekucala uyekele kubhema utakutfola kulukhuni kakhulu. Ngemuva kwaloko tinkinga tiya ngekulawuleka kancono.
Labanye bantfu abahlangabetani nalutfo lolubahluphako nome lokubagulisa uma bayekela kubhema, kepha linyenti lebantfu liba nako kuhlukunyetwa ngulokutsite lokubaphazamisa emtimbeni. Loku kuvama kuphela ngemuva kwemaviki langabalelwa kulamabili kepha letinye taletiphazamisi njengenkhanuko yeligwayi nekulilambela kungaba khona sikhatsi lesidze.
Kutsatsa cishe tinyanga letintsatfu kutsi uphume gelekece utive sewukhululekile ngalemphilo lensha yekungabhemi.
Akukho bantfu lababili labake bafanana nawe wehlukile. Linyenti laletecwayiso tekumelana nekuyekela kubhema titawusebenta kuwe tibe letinye tingasebenti. Kukuwe-ke kutsi ukhetse leto letisebenta tikulungele wena?
Ngingamane ngibe ngulongabhemi lohle nje ahlaselwa kukhanuka ligwayi kunekutsi ngibe ngulobhemako lohlala njalo ahlushwa sifiso sekuyekela kubhema.?
Kungenteka ubone tingucuko letimbalwa emtimbeni kanye nasemoyeni ngemuva kwekuyekela kubhema. Letingucuko titawuba khona emalangana lambalwa ngemuva kwekushiya kubhema kantsi tisho kona kutsi uphile kahle.
Kutiva ulula enhloko & nekulahlekelwa kucabanga ujule.
Kucinana kwemisipha nekucansukela lite.
Kungenteka kubangwa kungatfoli inikhothini.
Emaphaphu akho akhipha kungcola kweligwayi kanye neludzendza lobelukhona kuwo.
Buncane benikhothini engatini yakho.
Indlela yekugaya kudla emtimbeni wakho ibuyela esimeni lesifanele.
Inkhanuko lematima yekubhema ivama kuhlala 1-5 wemaminitsi ngaphambi kwekutsi inyamalale. Yenta lokutsite kutigcina unalokwentako ize yendlule?
Tsatsa tintfo malula. Ungaticindzeteli kakhulu kulamalanga letako lambalwa. Tivocavoce. Sebenta tikhawu letimfishane ngesikhatsi ngasinye, utsatse sikhatsi sekuphumula emsebentini. Yenta siciniseko sekutsi udla ngalokwenele.
Natsa kancane emanti lafutfumele. Lokukhwehlela kutawutiphelela kona.
Phuma uhambe ngetinyawo, ngena uhlale ebhavini lelinemanti lashisako yetama tindlela tekuphumula. Coca nalotsite mayelana nalokuvako.
Tivocavoce ngalokulingene (kuhamba ngetinyawo emaminitsi lasihlanu kuya kulalishumi) kungasita kuphakamise lokudzangala lokuko. Tinkinga takho tingasonjululwa. Wena nje bukana nato ngayinye ngayinye nome kancane kancane?
Dlani iphophukhoni, ticadze, emaphruni, nalokunye kudla lokunemakhalori lamancane kwekulibatisa umlomo. Yetama kutsi udle tidlo letisitfupha letincane ngelilanga. Natsa emanti lamanyenti!
Ticwilise ebhavini lemanti unatse ingilazi yelubisi lolufutfumele ngaphambi kwekuyolala. Uma kungalaleki vuka ufundze nome ulalele umsakato?
Yenta umlomo wakho uhlale uhlobile ngekutsi uhlukuhle ematinyo ngalokuvamile usebentise nesiwasha-mlomo nome sifutfo sekunukisa kahle umlomo.
Koma kwemlomo, umphimbo lobuhlungu, kubulawa yinhloko, tinkinga tekugaywa kwekudla esiswini, kudzinwa lokungapheli, tikhatsi tekutiva ugcwala tinyembeti emehlweni kanye netilonjana temlomo.
Nayi indlela yekusita kutsi wehlise kudzinwa kwelusuku utive uphumulile. Cala ngekwehlisa umsindvo losedvute. Hlala ukhululeke, vala emehlo akho bese uphefumula ngalokuthulile. Beka ingcondvo yakho kulokuphefumula bese usho leligama ngipholile nome ngiphumulile ngesikhatsi ukhipha umoya. Ngemuva kwemaminitsi langu 5 kuya ku-10 utawutiva sewuphapheme?
Ngalokulingene bantfu lababhemako bakhuluphala cishe 2 kg ngemuva kwekuyekela kubhema. Ngalesinye sikhatsi loku kubangelwa kutsi umtimba wakho usebentisa emandla lamancane kunalawo lebewuwasebentisa phambilini.
Hlela tidlo lotatidla ngelusuku.
Hlala unguloshukumisa umtimba yenta ema-eksesayizi kakhudlwana sib?
Ungatfuki uma ngabe kuba nemtimba lowungetako. Sisindvo semtimba wakho sitawugcina sesitintile ngekuhamba kwesikhatsi utawehlisa lamanye alamakhilogremu lowangetile.
Kubhema akusiyo indlela yekulwa nekukhuluphala kwemtimba. Kukhona tindlela letincono tekwenta loko. Lusito lwekuyekela kubhema lukhulu kakhulu kunengoti loba kuyo uma ukhuluphele ngemakhilogremu lambalwa. Uma ufuna kutfola lwati lolwengetiwe mayelana nekudla ngalokunemphilo shayela bakaHeart Foundation of South Africa inombolo yabo itsi 0800 223 222.
Uma ngabe ubhema?
Kukhona lokungakahambi kahle! Ube neligwayi. Uyatisola kantsi usengotini yekutsi ubuyele ekubhemeni. Awudzingi kwenta loko!
Umehluko lokhona emkhatsini walokungeke kwenteke nalokungenteka kuya ngekutsi loyo muntfu utimisele kanganani.?
Fundza ngalokuke kwewnteka phapbilini. Yini levuse lenkhanuko yekubhema Ngabe kube kulibona nekulihosha ligwayi Ngabe kube senteko lesikubangela sithresi Yini lebewungayenta kuvimba kutsi ungabhemi Utawulwa kanjani nalenkhanuko yeligwayi esikhatsini lesitako?
Nyalo asewubuke tizatfu takho tekuyekela kubhema bese utitjela kutsi Angeke ngimoshe emandla ami langaka. Ngisenguye longabhemi!. Buyela ucale lapho ushiye khona?
Lilanga Linye Ngesikhatsi?
Linamuhla liyinkinga ngekwalo; ubangelwa yini ufune kungeta likusasa Sebentisa emathulusi akho ekulwa lafana Nemgodla Wekuphumelela. Umuntfu lokwesekelako, kuphefumula ngalokujulile ukhumbule ku-eksesayiza?
Cinisela! Lokumatima kakhulu kutawengca ngeliviki, kepha kungatsatsa tinyanga letintsatfu kutsi ukhululeke njengalongasabhemi.
Kusuka kumaviki lamabili kuya kulasitfupha?
Ngemuva kwekutsi lokumatima kakhulu kuphazamiseka ngekwemtimba sekwengcile, sewungadzinga kutsi usale ulwa nemphi yengcondvo. Ngako-ke, ciniseka kutsi uyatibonga kutsi ukhweshe egwayini. Uma kufika inkhanuko yekubhema titjele lokutakukhweshisa kulo: Ngikhetsa kungabhemi?
Tsani CHA namuhla kusasa nakumalanga lalandzelako ngemuva kwaloko?
Kucabanga kutsi sikilidi loyedvwa angeke akulimate utakulimata. Bancane kabi bantfu labakhona kubhema ngetikhatsi letitsite. Awusiye lobhemako nome unguye?
Sibhimbi. Kuba nalapho kunebantfu lababhemako khona kanye nekuba khona kwetjwala kuyinhlanganisela leyingoti- ngako caphela. Ungatiniki imvumo yekubhema; tinike imvumo yekuba nemphilo.
Sicakacaka. Tintfo tibonakala titimbi kakhulu kangangobe akunandzaba kutsi uyabhema nome awubhemi. Kepha tonkhe ticakacaka tiyengca. Uma sesengcile kutawufuneka ucalele phansi kuphuma futsi.
wente kahle. Uyekele kubhema. Kepha-ke kuyekela kubhema ngulenye intfo kantsi KUHLALA UKHULULEKE ENTFUTFWINI ngulenye intfo mbamba.
Kuze kube ngukulesigaba kufanele kutsi sewutfolile kutsi bantfu bayekele kucaphela kutsi wente kahle kanganani. Ngekubuka kwabo batsatsa ngekutsi sekwengcile. Kepha wena wati kancono. UNGENTI UMDLANDLA WAKHO UNCIPHE. Kuphumelela ekushiyeni ligwayi nako kungumkhuba ngesingako. Nangabe uhlala ngekungabhemi sikhatsi lesidze kutawuba ngulapho ukubona kufaneleke ngekwemvelo.
Kutawuba sikhatsi lesinganani ngaphambi kwekutsi iphele siphelane lenkhanuko yeligwayi?
Kulukhuni kusho ngalokucondzile. Kulabanye bantfu kutsatsa emalanga lambalwa. Kulabanye inkhanuko yekubhema itsatsa sikhatsi lesijana naloku kuyaye kuye ngekuba melula ngekuhamba kwesikhatsi?
Indlela lelula yekucedza lenkhanuko kutsi uyilambise ize ife. Uma ngabe uyondla ngekutsi ubheme itawuya ngekucina.
Kubangelwa yini kube lukhuni kangaka kukhweshelana neligwayi?
Yingci nje uma ubheke kutsi utawutijabulisa ngasikilidi nome ubheke kutsi utawuhhamula kungaphatseki kahle inkhabunkhabu yakho yekubhema itawuhlala iphila. Utawukhululeka egwayini uma ngabe kubhema kungasenawo umsebenti lokuwenta emphilweni yakho?
Impela sikilidi loyedvwa nje angete angilimata ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema.?
Sikilidi loyedvwa angaholela ekutsini lomunye vo kuphela ngaphambi kwekutsi wati lokwentekako utatikhandza sewubuyele shice lapho wacala khona?
Ngingete ngalibhema linye kute ngitewubona kutsi ngikhona kanganani kutibamba nome kubona kutsi kwakunjani kubhema?
Leti taba tekutitsetselela kutsi ubuyele ubheme. Uma ngabe sewukhohliwe kutsi sikilidi unjani jabula. Awudzingi kutsi utilinge wena ngekwakho ngekutsi ubheme lomunye sikilidi. Sewuphumelele eluhlolweni lolumcoka kabi. Uphumile egwayini?
Uma ngabe ngingaphindze ngicale-ke?
Ungesabi, akusho kutsi usehluleki. Akusiye wonkhe umuntfu lophumelela ekucaleni. Bantfu labanyenti betama emahlandla lamanyenti ngaphambi kwekutsi bagcine sebaphumile siphelane. Njalo nje uma wetama ungafundza lokutsite lokutawukusita kulokutako. Ngako-ke, naloku wena ucabanga kutsi wehluliwe kulemphi, usengaphindze uyiwine lemphi.
Tilungiselele, khetsa lilanga lekuyekela futsi uchubekele phambili UCALE KABUSHA futsi. Kuba ncono kona kutsi uvele uphume kwekucala. UHLALE UPHUMILE.
Tisita kanganani letinsita tenikhothini lokuyishungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nesifutfo?
Letinsita setitfole kucinisekiswa kutsi tiletsa lenkhulu imphumelelo. Ematfuba ekutsi uphumelele atawandza aphindzeke kabili uma utatisebentisa kanye naleti letinye tecwayiso letikulencwajana.
Ngitawati kanjani uma ngabe sengikhululekile?
Uma ngabe sewungacabangi ngasikilidi. Uma ungasabali emalanga. Uma ngabe sewuyekele kutikhukhumeta ngekuphuma kwakho ekubhemeni kepha ube ujabuliswa kutsi uphumile. Uma ngabe kungabi ngulobhemako sekungiko lokuyimvelo kuwe.
Wente sicalo lesisha angeke utisole?
Bonana nadokotela wakho kute utfole teluleko letinye nelwati.
Umfanekiso welingaphandle leliphaphu lemuntfu longabhemi loneminyaka lengu- 45 kuya ku-55. Lamabadlana lamancne lamnyama laseliphashini ngimisalela yekhabhoni lengeniswa kuphefumula umoya longcolile welidolobha.
Liphaphu lelimahwele ngemdlavuza libukeka lehluke kakhulu. Loku lokusimila lesimhlophe lapha ngetulu ngumdlavuza. Lokulimala lokumnyama kuleliphaphu kubbangelwa kugula kweliphaphu (emphysema).
Angeke kube nguwe nome-ke lokubalulekile encenye labo labakutsandzako kutsi batikhandze babukane nemphi lefana nalena. Kugcina kubonakala kutsi kuyekela kubhema akufani kakhulu nekungayekeli kubhema.?
<fn>ssw_Article_National Language Services_Ungasifaka njani sice.txt</fn>
Yingce nje uma ngabe sicelo sakho sibonakala kahle futsi sigcwaliswe kahle, liTiko litawukhona kulungiselela umculu wamatisi wakho cishe ngetinyanga letimbili. Uma ngabe ufaka sicelo udzinga kukhombisa esicelweni sakho kutsi ngabe utawulandza matisi nobe kumele bawuposele ekheleni lakho.
Sitifiketi lesikhishwe yiNhloko yesibhedlela nobe umtfolamphilo lotalelwe kuwo.
Khokha inhlawulo yekuniketwa kabusha ya-R12-00 bese ugcina irisidi yakho yekutsatsisele esikhatsini lesitako.
Kubuta kutsi ngabe liHhovisi leTasekhaya lelisedvute ngakuwe likuphi, chumana nelihhovisi lesigodzi endzaweni yakini.
<fn>ssw_Article_National Language Services_VIMBELA kukhwabanisa.txt</fn>
LiTiko leTemanti neMahlatsi libeke lucingo lwelusito lwamahhala lwemahora langu-24 kubika nobe ngulokunjani ikukhwabanisa lokusolelwako netento letingakalungi.
Uma ucabanga kuniketa libito lakho, umniningwano nemabito akho kutawuba yimfihlo. Lolucingo lwelusito lutawusebenta emahora langu-24 ngelusuku, tinsuku letingu-365 ngemnyaka. Lucingo lushaywa mahhala futsi lungashaywa nasecingweni lwangasese nobe lwemphakatsi ngaphandle kwetindleko kuloshayako.
Lolucingo lwelusito lumiselwe kusingatsa indlela yekusebenta lelungile futsi ngasikhatsi-sinye lunikete ebasebenti indlela yekubika tento temisebenti letingakalungi kubaphatsi labakhulu.
Leli litfuba lakho kutsi usite ekuvimbeni kwako konkhe kukhwabanisa, tinkohlakalo, bugebengu netento letingakalungi, njengekucashatwa ngekwelicasi kuleliTiko.
Shaya 0800 200 821.
Ungashaya ungashiyi libito lakho kodvwa cinisekisa kutsi uniketa umniningwano lophelele (ngubani, kuyini, kuphi, nini, njani nekubaluleka kwalombiko) kumuntfu lophendvula lucingo.
Utawuniketwa inombolo yekutsatsisela. Kubeke kahle loko, njengobe utakudzinga uma utawufuna kushaya lucingo futsi unikete umniningwano lomunye.
<fn>ssw_Article_National Language Services_Yati emalungelo akho.txt</fn>
Siyini SIKHWAMA SEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI?
Sikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti sisungulelwe kusita basebenti kwesikhashana, labasetimeni letitsite, uma baphelelwa ngumsebenti, nobe bangakhoni kusebenta ngenca yekugula, uma bomake bayewuteta nobe bahlabe likhefu lelusiso kanye futsi nekusita bantfu labebondliwa ngemalunga lashonile labekhokhela lesikhwama.
Itfolakala kanjani lemali yalesikhwama futsi iphindze itikhokhele kanjani tinzuzo?
Lesikhwama sitfola imali ngekukhokhelwa bacashi nebasebenti njalo ngenyanga. Hulumende utibophelele ekukhokheleni leSikhwama futsi ulindzeleke kutsi asite ngetimali kute kuhlangabetane netikhebesi ngetikhatsi tekukhuphuka kakhulu kwelizinga lekungasebenti.
Ngabe bonkhe basebenti bafanele yini kukokhela leSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti?
Kusukela mhlaka, 1 Apreli 2002 bonkhe basebenti labasebenta ema-awa langu-24 nobe ngetulu ngenyanya bafanele basikhokhele leSikhwama.
Kusukela mhlaka, 1 Apreli 2003, uMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti udzinga bonkhe basebenti basetindlini kutsi basikhokhele leSikhwama.
Basebenti labatfola iMali yaHulumende yeMhlalaphasi, kodvwa lokungafaki ekhatsi sibonelelo sekukhubateka nesondlo.
Basebenti labahola ngekutfola ikhomoshini kuphela.
Ngabe kufanele yini kutsi usikhokhele leSikhwama uma uhola kakhulu?
Yebo, bonkhe basebenti, ngaphandle kwalabo lababalwe ngaphasi kweliphuzu- 3.3 ngetulu bafanele basikhokhele leSikhwama. Ngemnyaka leSikhwama sibeka emazinga lasetulu ekukhokhelwa kweliholo lalabo labasikhokhelako. Bonkhe labo labahola ngetulu kwelizinga lelisetulu batawukhokha kufike kulelizinga bese kutsi uma sebaphelelwa ngumsebenti batawutfola tinzuzo tabo ngekuya kwelizinga bebahola ngalo. Loku kusho kutsi bonkhe basebenti kusukela ezingeni leliphasi bafanele bakhokhele leSikhwama.
Ngabe bonkhe bacashi bafanele bakhokhele leSikhwama?
Bonkhe bacashi labacasha umuntfu futsi bamholele, kungaba kumholela ngemali nobe ngalokunye lokutsite, bafanele babhalise kuleSikhwama masinyane nje uma bacala imisebenti yekubabacashi. Kungumsebenti wemcashi kubhalisa ibhizinisi yakhe futsi abambe leyo mali lefanele emholweni walabasebenti. Uma ngabe umcashi uyehluleka kwenta loku utawujeziswa kabuhlungu ngekuya kweMtsetfo wekuKhokhela Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa ngumSebenti wanga-2002. Uma ngabe umcashi akafuni kubhalisa kuleSikhwama kantsi futsi akafuni kubamba imali, basebenti bayelulekwa kutsi batsintsane nelihhovisi leliTiko leTemisebenti.
Bacashi bayacelwa kutsi bahambisane nemibandzele yaloMtsetfo, njengobe leSikhwama sisita labo bebabasebentela lasebasele netindlela letimkhawulo nobe abasenandlela yekutisita ngesizatfu sekuphelelwa ngumsebenti.
Ngabe yini letsatfwa njengemholo?
Tonkhe timali letitfolwa kumcashi, kungaba yimali nobe tintfo letitsite. Loku kufaka ekhatsi imali letfolwa uma ngabe usebente sikhatsi lesingetulu kunaleso lesibekiwe kanye nebhonasi, nekukhokhelwa kwesikhwama kufanele kumiselwe etikwaloku. Kwengeta, kuloku, tonkhe timali letitfolakalako letincunyiwe titsatfwa njengemholo. Tibonelo tetimali letincunyiwe, imali yekuhamba, timali tekutijabulisa kanye nekudla nendzawo yekulala/hlala. Lwati lolubanti macondzana nemholo lungatfolakala kulomculu i-EMP tinkhombandlela letilishumi tebacashi letitfolalakala kuluPhiko lweMalingena lwaseNingizimu Afrika (SARS).
Ngumalini lefanele ikhokhelwe leSikhwama?
Sisebenti sifanele sikhokhe -1% wemholo waso. Kwengeta kulo- 1% lokhokhwa sisebenti, umcashi naye ukhokha -1% sisebenti ngasinye lesimsebentelako. Imali lekhokhwako-ke seyiphelele ngu- 2%. Sibonelo, uma ngabe sisebenti sihola R1 000 ngenyanga, umcashi ufanele abambe -1% walo R1 000 longu-R10. kwengeta kuloko, umcashi ufanele akhokhele sisebenti sakhe R10. Lesamba semali-ke lengu-R20 ifanele yendluliselwe ku-UIF nobe ku-SARS nobe ngukuphi kwaloku lokufanele.
Kufanele kubanjwe imali lekhokhwako kuleyo nyanga futsi umcashi akavumeleki kubamba imali lengetulu kweyenyanga. Uma ngabe umcashi wehluleke kubamba imali yenyanga leyendlulile, ufale-ke akhokhe sikwelede sa-2%, ayikhishwa sisebenti.
Ngabe umcashi uyikhokha nini futsi kuphi imali yaleSikhwama?
Umcashi ukhokha lemali yaleSikhwama ungakashayi umhlaka-7 nyangatonkhe. Lapho khona lomhlaka 7 ashaya kungasilo lilanga lemsebenti, imali ifanele ikhokhwe ngelilanga lekugcina lemsebenti nobe lingakefiki lelo langa. "Lilanga lekusebenta " lisho nobe nguliphi lilanga lelingasiwo uMgcibelo, Lisontfo nobe liHolide leSive. Njengenjongo yekukhipha imali lekhokhwako, labo bacashi lababhalisele kukhokha umtselo/ uMtsedlwana wekuTfutfukisa emaKhono Skills Development Levy SDL, bafanele bakhokhe imali yabo e-SARS. Laba labanye bacashi bafanele bakhokhe imali yabo ngco kuleSikhwama?
Tinyenti tindlela tekufaka lemali kulesikhwama. Kungaba kutsi ibanjwe ebhange (uma kunjalo-ke umcashi ulungisa nelibhange lakhe kutsi kwentiwe njalo), ingafakwa ngco ebhange, (bona imininingwane yasebhange yaleSikhwama ekugcineni kwalencwajana.), ngekubhanga ngekwe-elekhtroniki/ kuBhanga nge-Internet. Ungaphindze futsi ubuke lamakheli lasekugcineni kwalencwajana.
Bacashi bangakhokha sonkhe samba semali yemnyaka kuphela nje uma ngabe leyo mali ikhokhwa yonkhe embili.
Lesamba semali lekhokhwako sifanele sikhishwe ungakapheli umnyaka wetimali nobe sikhatsi lekufanele kukhokhwe ngaso futsi emalangeni lasikhombisa ucalile loyo mnyaka wetimali nobe sikhatsi sekukhokha lemali. "Umnyaka weTimali" nobe "sikhatsi sekukhokha" sisho lilanga lekucala laMashi kunobe ngumuphi umnyaka, nobe nguliphi lilanga lekucala lekukhokha uma ngabe lelo langa liwela ngaphasi kwemnyaka wetimali, nafutsi uma uphela elangeni lekugcina laFebhuwari emnyakeni lolandzelako. Umcashi angeke abambe sabelo sesisebenti sesamba semali lekhokhwa "phambilini". Kubanjwa kwemali kufanele kuhambisane netikhatsi tekukhokhwa kwemholo. Uma ngabe ekuhambeni kwesikhatsi umcashi utfola kutsi nobe nguyiphi imali lekhokhiwe beyingakafaneli ikhokhwe nobe ayikakhokhwa, nobe ikhokhwe yeca kuleyo beyifanele ikhokhwe, umcashi ufanele ayibuyisele esisebentini sakhe leyo mali, leyecile njengekuyibamba kwakhe nome kuyikhokha ngalokwecile, ngekungayingeni indzaba yekutsi leSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti asikambuyiseleli umcashi lemali. Kubuyiselelwa kwetimali taloluhlobo kufanele kufunwe kuleSikhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti ngemnyaka futsi nasekupheleni kwemnyaka wetimali, lofanele kukhokhwa kwetimali ngemnyaka kuphela.
Uma ngabe kukhushulwa imiholo, loku kufanele kulungiswe masinyane nje uma kukhushulwa umhlolo futsi umehluko lokhona emkhatsini walitimali lekumele tikhoshwe kantsi futsi setivele tikhokhiwe, tifanele tilungiswe.
asayekele kubhalisa abhalisele kukhokha ngemnyaka ubhalisele kukhokha e-SARS.
Uma ngabe umcashi utfola lifomu (i-EMP201) lekubuyiselelwa timali, kusho kutsi bacelwa kutsi baletse e-SARS imali labayikhokhele i-UIF kusukela nga-Apreli- 002 kuya etulu. Nobe kunjalo, uma batfola emafomu ema-UI-7; kukhombisa kutsi ema-akhawunti abo aleSikhwama akachitjelwa kute kukhombise kutsi imali yabo ye-UIF bayikhokha e-SARS. Uma kunjena-ke leSikhwama sifanele selulekwe ngetinombolo letingu-10 Khokha Ngekuya Kwalokuholako (PAYE) tinombolo tekwatisa temabhinisi abo, kute kwentiwe tingucuko letifanele kute ngalokulandzelako bangasatfunyelelwa lamafomu ema- UI-7.
Bacashi bafanele bente siciniseko sekutsi imali labayikhokhela i-UIF iyakhonjiswa ku-EMP201 nekutsi futsi imali lekhokhiwe iyendluliselwa ku-SARS. LeSikhwama angeke sibe nemtfwalo, nobe sichumane ne-SARS nobe bacashi uma bahlawuliswa nobe kukhuliswa intalo uma ngabe imali ikhokhwa kuleSikhwama esikhundleni sase-SARS.
Kute kuvikelwe kukhokha tinhlawulo netintalo letingakafaneli, bacashi bafanele bente siciniseko sekutsi imali ifika eSikhwameni ngesikhatsi lesibekiwe, ngekungabi nendzaba kutsi emafomu ema-UI-7 ekubuyiselwa kwemali bawatfolile yini. Bacashi bafanele batsintsane neSikhwama uma ngabe abawatfoli njalo nje emafomu ema-UI-7 nobe abawatfoli emafomu ngalokufanele.
Ngabe bonkhe bacashi bafanele yini kugcwalisa baletse emafomu ema -UI-7, ngisho nobe ngabe bakhokha ngekwe-elektroniki nobe ngemnyaka?
Bonkhe bacashi labangaDzingi kukhokha e-SARS bafanele bagcwalise babuyise emafomu abo ema-UI-7 ngekunganaki indlela, tikhatsi nendzawo yekukhokha.
Sikhatsi lesikhokhelwako nemali lekhokhwako.
Kungumsebenti webacashi kubala imali lefanele ikhokhelwe Sikhwama. Bacashi angeke banikwe emafomu lakhombisa imali lekufanele bayikhokhe.
LeSikhwama sati kanjani kutsi imali lekhokhiwe ivela kubani?
LeSikhwama sisungule luhla lwemininingwane yebacashi/basebenti lolugcinwe kungcondvomshina. Kungumtfwalo wemcashi kutsi atfumele imininingwane yabo bonkhe basebenti bakhe kuleSikhwama kute kutsi kubuyeketwe kulungiswe loluhla lwemininingwane nyangatonkhe nobe ngabe sekunetingucuko kumininingwane yesisebenti. Lemininingwane yebacashi igcinwa kuloluhla lwemininingwane lolugcininwe bese kutsi uma ngabe sisebenti siphelelwa ngumsebenti, leSikhwama singachuba ticelo ngaphandle kwekucitsa sikhatsi. Ngako-ke kubalulekile kakhulu kwenta siciniseko sekutsi bacashi baletsa imininingwane yebasebenti babo kuleSikhwama, kute luhla lwemininingwane luhlale lunemininingwane yamanje lenguyonayona.
LeSikhwama sinetindlela letehlukene tekutsi bacashi baletse imininingwane yebasebenti babo kuso. Loku akufaki ekhatsi kutfumela ngetandla lelifomu (i-UI-19) kuleSikhwama bacashi labete tindlela tekukhokhela ngekwe-elektroniki. I-UI-19 lifomu lelifanele lisetjentiswe bacashi uma baletsa imininingwane yebasebenti babo eluhlwini lwemininingwane legciniwe yaleSikhwama. Lelifomu liyatfolakala kuwebusayithi kanye nasemahhovisini esifundza netikhungo tetemisebenti teliTiko leTemsebenti. Bacashi betekuhwebelana labanetindlela tekukhokha ngagezi bangatfumela ngagezi imininingwane yabo eluhlwini lwemininingwne legciniwe ngendlela lemisiwe kulelikheli, declarations@uif.gov.za. Kute utfole imininingwane macondzana nendlela lemisiwe, uyacelwa kutsi ubone umculu lonemininingwane lebekiwe kuwebusayithi ngaphandle kweluhla lweLwati lweBacashi i-Declaration Specification. Bacashi bebasebenti basetindlini bafanele bagcwalise lifomu i-UI 19, lebasebenti basetindlini lelitawutfunyelwa ngencwadzigezi kulelikheli; domestics@uif.gov.za?
Ngabe bonkhe bacashi bafanele batfumele ema-declaration ngenyanga?
Yebo bacashi bafanele, lokufaka ekhatsi labo labafanele bakhokhe ku-SARS. Bonkhe bacashi bafanele batise nobe ngutiphi tingucuko letingabakhona kumininingwane yebasebenti masinyane nje uma kwenteka leto tingucuko. Uma ngabe tingucuko tenteka njalo nje ngenyanga, tifanele-ke kutsi tatiswe ngenyanga.
Ngabe bacashi labakhokha ngemnyaka bafanele baletse ema-declaration?
Yebo, kanye ngemnyaka uma kubekhona tingucuko kumininingwane yesisebenti.
Ngabe leSikhwama sitawati kanjani kutsi ufanele kukhokhelwa malini uma uphelelwa ngumsebenti?
Linani lemali lekukhishwa ngalo letinzunzo lihambisana nesikalo lesigucukako emkhatsini wa- 38-58%.
Basebenti banikwa emaphuzu uma basasebenta bakhokhela leSikhwama. Lamaphuzu atfolakala kanjena: Kuwo onkhe emalanga lasitfupha lowasebentako njengemkhokhi (lokhokhela leSikhwama), utfola emaphuzu elilanga linye lemalanga langu-238 . kute ufanelwe kutfola onkhe emaphuzu emalanga langu-238, kufanele kutsi ube sewusebente iminyaka lekungenani lemine ukhokhela leSikhwama.
Sisebenti sitsatfwa sengatsi besikhokhela lesiSikhwama kusukela ngelilanga lekucala sicashiwe kufikela ngelilanga siphelelwa ngumsebenti. Sikhatsi lesatisiwe lesisetjentwe ungakapheli umsebenti naso sitsatfwa njengesikhatsi sekucashwa/sekusebenta. Nobe kunjalo, kufanele kucashelwe kutsi basebenti basetindlini, batsatfwa njengalabakhokhako kusukela mhlaka -1 Apreli- 2003.
UMtsetfosichibelo weMshuwalensi weSikhwama sekuPhelelwa nguMsebenti wanga-2003 nawo usakhuluma ngetimo lapho khona bacashi labangetulu kwamunye betisebenti tasemakhishini futsi kuletsa umcondvo wekucashwa ngalokuphelele kwalabo basebenti labanebacashi labangetulu kwamunye.
Lomtsetfo uniketa tinzuzo letikhokhwa uma ngabe umholo wesisebenti wehla ube ngaphasi kwelizinga lelibekiwe lemholo besiwutfola ekucaleni sisecashwe nguwo onkhe emakhaya sibonelo; uma ngabe sisebenti sasendlini sisebentela emakhaya lamatsatfu bese kutsi umholo waso sewuphelele uba ngu- 600,00 bese kutsi ulahlekelwa ngumholo walinye likhaya longu-200,00 uyafanelwa kutfola tinzuzo, ngobe phela manje sewuhola R400,00 kuphela njengobe asalahlekelwe ngumholo wa-R200,00.
Kuba kuphela ngumsebenti lophele etinyangeni letisitfupha letendlulile kusukela ngelilanga lelendvulela lekufaka sicelo lokutawusetjentelwa etikwawo uma kubuketwa kutsi lesisebenti asisebenti ngalokuphelele nobe cha. Macondzana nebasebenti basetindlini futsi, lusuku lwekushona kwemcashi wabo litawutsatfwa njengelusuku lwekuphela kwemsebenti. Linani lenzuzo lelitawukhishwa litawuya nge-declaration yekugcina yemcashi futsi uma ngabe ayikho le-declaration sisebenti lesibukene nekukhishwa kwetimali sitawuncuma letinzuzo ngekuya kwebufakazi lobubhaliwe lobukhona lobuletfwe kulelihhovisi lelikhipha tinzuzo.
Kwentekani uma ngabe umholo ugucugucuka?
Uma ngabe umholo uyagucugucuka ngenyanga nobe ngemaviki, bese kutsi umholo lolingene/losemkhatsini wetinyanga letisitfupha letendlulile ufanele usetjentiswe kute kubalwe tinzuzo lekumele tikhokhwe.
Ngutiphi tinzunzo letiniketwa nguleSikhwama?
Tinzuzo tekufelwa kwebondliwa (Sigaba 31).
Tinzuzo tikhokhwa kuphela uma ngabe umcashi uphelisa umsebenti wesisebenti lebesikhokhela leSikhwama. Uma ngabe sisebenti siphelisa umsebenti waso nobe sinyamalala emsebentini, angeke sikhokhelwe tinzuzo, ngaphandle uma ngabe lokuphelelwa ngumsebenti kutawutsatfwa ngekutsi kucoshwa lokwakhako.
Umkhokheli waleSikhwama ufanele abhalise emahhovisini ebasebenti ladvutane naye ngekuya kwemibandzela yeMtsetfo wekuTfutfukisa emaKhono,1998, kute atfole tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti. Umkhokheli weSikhwama ufanele akhone futsi atfolakale uma kufanele ayewusebenta.
Umkhokheli weSikhwama ufanele abike ngaletinye tikhatsi nakuletinye tindzawo letishiwo sisebenti selihhovisi lelikhokha tinzuzo ngenhloso yekusayina irejista yekuphelelwa ngumsebenti.
UmkhkheliweSikhwama ufanele aceceshwe aphindze alulekwe ngekwemsebenti uma atfunyelwe sisebenti selihhovisi lelikhokha tinzuzo.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhwa emalanga lancunyiwe laphelele langu- 238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Tinzuzo tikhokhwa kusukela ngelilanga sisebenti siyekela kusebenta ngenca yekugula.
Sisebenti sifanele siletse incwadzi yabodokotela lesifakazelako kutsi siyekele kusebenta ngenca yekugula.
Tinzuzo letikhokhwako ngumehluko lokhona emkhatsini walokukhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe leluhlelo lweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti. Uma ubuka lemali lekhokhwa ngumcashi nalelinani lelincunyiwe kuloluhlelo lwetinzuzo, samba lesiphelele semali lekhokhwako asikafaneli kuba ngetulu kwa-100% semholo lofanele lebewungatfolwa ngulesisebenti uma ngabe besisasebenta.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhelwa emalanga laphelele langu-238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Sicelo setinzuzo tekuyewubeleka tifanele tikhokhwe ngalokungenani ngemaviki lasiphohlongo umntfwana angakabelekwa nobe tinyanga letisitfupha asatelwe umntfwana.
Tinzuzo letikhokhwako ngulomehluko losemkhatsini wemali lekhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe eluhlelweni lweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokwa ngelizinga lelisetulu lemalanga langu-121. Kufaka sicelo setinzuzo tekuyewubeleka akukhinyabeti lilungelo lesisebenti lekutfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti. Loku kusho kutsi sisebenti sisengafanelwa kutfola tinzuzo tekungasebenti uma kungenteka lesisebenti siphelelwe ngumsebenti.
Uma sisebenti singonakalelwa sisu, siphume nobe sitfole umntfwana loshonile, tinzuzo-ke titawukhokhelwa emaviki lasitfupha ngemuva kwekonakalelwa sisu nobe kutalwa kwemntfwana asashonile.
Sicelo setinzuzo sifanele sifakwe tingakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwelusuku Inkantolo lefanele ikhiphe imvume yelusiso.
Tinzuzo letikhokhwako ngumehluko lokhona emkhatsini wemali lekhokhwa ngumcashi nelinani lelincunyiwe etinhlelweni lwetinzuzo. Ngekuphindza futsi, kutsatfwe lemali lekhokhwa ngumcashi nalena lencunywe eluhlelweni lwetinzuzo, lesamba semali asikafanele sendlule-100% umholo lowetayelekile lebekumele utfolwe ngulesisebenti uma ngabe besisasebenta.
Ngekwemaphuzu, tinzuzo tingakhokhwelwa emalanga laphelele langu-238 anobe ngusiphi sikhatsi lesingangeminyaka lemine.
Indvodza/umfati losele wemufi ufanele afake sicelo sekutfola tinzuzo tingakapheli tinyanga letisitfupha.
Sicelo sifanele sifakwe esikhungweni setemisebenti lesisedvutane ngelifomu lelikhetsiwe.
Tinzuzo letikhokhwako tilingana netinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti lebetingakhokhwa, uma ngabe lomkhokheliSikhwama bekasaphila.
Ngunini lapho umkhokheli weSikhwama ete lilungelo lekutfola tinzuzo?
Uma ngabe umkhokheli weSikhwama utfola ngenyanga imaIi yeMpesheni (kungafaki ekhatsi imali yesibonelelo sekukhubateka nobe sondlo).
Uma ngabe umkhkheliweSikhwama utfola letinye tinzuzo esikhwameni sekuphelelwa ngumsebenti nobe luhlelo lolusungulwe ngekuya kweMtsetfo weTemisebenti.
Uma umkhokheliSikhwma atiyekelele emsebentini.
Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti sisungule emaKomidi eTikhalo etiFundza labukene nekucatulula tinkinga kuto tonkhe tifundza. Uma ngabe umzuzi unetikhalo, angatifaka ngekugcwalisa atfumele ngesandla lifomu (i-UI 12) lelimiselwe nobe ngeliposi ngekuphambana kwesincumo saKhomishani nobe sisebenti lesibukene nekukhishwa kwetinzuzo ngekwemibandzela yesigaba 37 eKomidini leTikhalo lesiFundza etikhungweni temisebenti letifanele teliTiko leTemisebenti.
Umuntfu longenetiseki ngesincumo seliKomidi leTikhalo leSifundza angendlulisela sikhalo sakhe eKomidini leTikhalo laVelonkhe kute kutsatfwe sincumo sekugcina ngekuya kwesigaba 37 ngekutsi atihambisele matfupha lifomu i-UI 13 leligcwalisiwe aliyise e-94 Church Street, Pretoria, 0001, nobe ngelipolisi lelibhalisiwe litfunyelwe ku; Sikhwama semmshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, Pretoria, 0052 nobe ngefeksi ku: 337-1893.
Yini umsebenti/sibopho semcashi ngemuva kwekuphela kwemsebenti wesisebenti?
Imininingwane yemcashi nobe sisebenti lesifanele itawulungiswa kute ikhombise imininingwanesimo yamanje kwehluleka kuletsa lelifomu i-UI-19 nobe i-UI-19D kungenta kutsi kubambeleleke tinchubo tekukhokhwa kwetinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti nobe letinye nje tinzuzo kweluleka labebabasebenti babo kutsi baye emahhovisini ladvutane eliTiko leTemisebenti.
Umcashi ulesula kanjani ligama lakhe kuleSikhwama?
Bacashi bangatsintsana naleSikhwama nobe ngukumaphi emahhovisi eliTiko leTemisebenti alicele kutsi limesule emabhukini ekubhalisa. Ngaso sonkhe sikhatsi kufanele kufanele kwetfulwe inombolo lengumatisi ye-UIF. Lifomu i-UI-19 lelilungisiwe lifanele ligcwaliswe liletfwe kuleSikhwama uma sekuvalwa kusisebentisa.
Ngabe umcashi ubabhalisa kanjani kusebentisa lesebentisa leSikhwama kabusha?
Emafomu lagcwalisiwe angatfunyelwa kulelikheli: UIF, Pretoria, 0052. Khumbula kutsi imali yekuposa iyakhokhwa uma uposela tintfo kuleSikhwama.
Ngabe inchubo yekubhalisa itsatsa sikhatsi lesingakanani?
Konkhe kubhalisa kutawupheleliswa angakapheli ema-awa langu-48 emukelwe emafomu ekubhalisa.
Ngabe utawati kanjani umcashi kutsi sisebenti sakhe sesibhalisiwe kuleSikhwama?
Uma ngabe lifomu i-UI-19 leseligcwalisiwe lebasebenti emsebentini wemcashi seliletsiwe, kutawubese kutfunyelwa bufakazi kumcashi.
Ngabe basebenti banikwa inombolo lengumatisi leyehlukile yini?
Yinye inombolo lengumatisi lenikwa umcashi bese kutsi bonkhe basebenti labamsebentelako bawela ngaphasi kwayo. Uma ngabe kukhona imibuto nobe kukhonona, kubalulekile kutsi kwetfulwe inombolo lengumatisi ye-UIF yemcashi kanye namatisi(ID) wesisebenti.
Uma ngabe ibhizinisi seyivele ibhalisiwe kuleSikhwama ngabe yona leyo nombolo lengumatisi ingasetjentiswa yini kutsi kubhaliswe ngayo basebenti basetindlini?
Cha. Sisebenti sasendlini sifanele sibhaliswe ngeyaso inombolo lengumatisi leyehlukile.
UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa ngumsebenti wanga-2002 (uMtsetfo no. 4 wanga- 2002) uchaza kutsi yini sisebenti sasendlini?
Ngekuya kwaloMtsetfo lesekukhulunywe ngawo, basebenti basetindlini nebacashi babo bacala kukhokhela I-UIF mhlaka- 1 Apreli 2003. Kubhalisa angeke kuyiswe elusukwini lolusemuva.
Uma ngabe sisebenti sasendlini sinebacashi labangetulu kwamunye, umcashi ngamunye ufanele abhalise ngekwehluka futsi abe nesiciniseko sekutsi lesisebenti sasendlini sibhalisiwe.
Kubhalisa ngekwehlukana kuyadzingeka futsi etimeni lapho khona umcashi lonemabhizinisi uphindze abe ngumcashi wesisebenti sasendlini. Kubhalisa nekukhokha imali yesikhwama yebasebenti basetindlini kungenteka kungafakwa ekukhokheleni emabhizinisi langenisa imali.
Bantfu labacashwe emabhizisini lentelwa emakhaya abatsatfwa njengetisebenti tasetindlini.
Bantfu labacashwe ngemakoporasi njengalabasebenta etingadzeni nalabahlanta tindlu nabo abatsatfwa njengalabatisebenti tasetindlini.
Tinkapani, emakoporasi lahlangene, Kuhlanganyela ibhizinisi naleminye imitimba yemakoporasi ayisiyo bacashi bebasebenti basetindlini kutsatfwa njengekukhwabanisa uma ngabe bemukeli betinzuzo babuyela emsebentini kodvwa bangatisa leSikhwama kutsi sebabuyele emsebentini, bachubeke bemukele tinzuzo.
Incwadzi yadokotela lekhombisa lusuku sisebenti lesifanele sibe ngalo ekhaya, uma ngabe umntfwana asabelekiwe kufuneka sitifiketi sekutalwa semntfwana.
Sitifiketi sekufa semufi (uma kufanele) umkhkheliweSikhwama: (sicelo angeke semukelwe uma kuletfwa sitifiketi sekufa salamnye emave.
Kungahlali nje banganaki imiyalo yesisebenti selihhovisi letimfuno.
CAPHELA: Yiba nesiciniseko ngaso sonkhe sikhatsi kutsi inombolo yakho lengumatisi ye-UIF iyabhalwa kulesiliphi sekufaka imali uma kukhokhwa.
<fn>ssw_Article_National Language Services_likhasi langaphandle.txt</fn>
Inhloso yaleNhlangano yekuVuselela Similo (iMRM ngesiNgisi) bekuku gcugcutela, kukhutsata nekuchumanisa tinhlelo tayo yonkhe imimango ekusebentisaneni kubuyisela esimeni buntfu nesimilo sesive setfu?
IMRM yinhlangano yemmango nje lengakabheki kugcugcutelwa ngulabaphetse nalababusako. Injongo yayo kuchumanisa tintfo letinyenti letitsintsa imiphefumulo yesive letivele tikhona kubantfu bakitsi. Lizinga leliphakeme lemagugu ebuntfu liyabonakala emasikweni etfu bantfu-ke bafisa kugucula tento nalomoya wekungabi nabuntfu lotsandza kungena eveni letfu.
IMRM itakubhekana neludzaba lwekuvuma kutsi lowo nalowo wetfu aketfwale umtfwalo ngemphilo yakhe, sisuka ekucondzeni kutsi, njengobe satikhulula tsine ngekwetfu emzabalazweni welubandlululo, kanjalo kufute lomuhla sibe ngulabatikhululako ekulweni nalencabhayi?
Inhlangano yeMRM iluhlaka lwekukhutsata, kugcugcutela, kucaphelisa nekuchumanisa timvo-mphendvulo kuyo yonkhe imikhawu yemmango wetfu. Ibona lingemuso lelinemmango lotetsembako futsi lonemgoogodla locinile wekutiphatsa nesimilo. Umkhankhaso wayo kuvuselela umoya weBuntfu/Botho, ngekusebentisa tonkhe tinsita letikhona kuhulumende nasesiveni. IMRM itimisele kusungula lawo magugu lakuMtsetfosisekelo wetfu, insika lesimisa tinhlobonhlobo temagugu lesiwalandzelako lesifuna netive tonkhe temhlaba tisati ngawo.?
kucinisa tisekelo tenkhululeko nedemokhrasi yetfu letfolakele matima ngekwakha sive lesicinile esimilweni, lesisime elisikweni nekutiphatseni lokufanako.
kutfunga emasu laluchungechunge lasime esimeni lesitimphandzemphanzde saloludzaba lokuyintfo lemcoka ekwakheni sisombululo lesicinile ekudzephuleni timphandze tekugula kwemmango nekwemnotfo eveni letfu.
Setfulo seNhlangano yekuVuselela Similo (MRM) kwaba ngumbutsano lowehlukile impela webameleli labangu 1 300 bavela etindzaweni letehlukene talelive, beta ngetindiza, emabhasi nangetimoto bachamuka etindzweni ngentindzawo talelive, batsintsekile ngekutfola tindlela tekwakha sive lesinebuntfu nesimilo lesicini. Bekukhona kubo emalunga eKhabhinethi, bondvunankhulu, emalunga ePhalamende, baholi bemacembu etembusave, labasha, baholi betenkholo, tinhlangano letitimele, bahwebi kanye nalabamele basebenti. Bakhombisa kutimisela kwebantfu beNingizimu Afrika kuba mdzibimunye kulencophamlandvo yavelonkhe yekubeka sisekelo sekwakha iMvuselelo yeSimilo lebumbene naletimele eveni letfu6. Setfulo saniketa litfuba kutakhamuti phaca kutsi time kanye nalabo lababaholi kukhulunywe ngavi linye nanganhloso yinye ludzaba lolutsintsana nemagugu ekutiphatsa?
Sihlalo weLikomidi lekuSebeta leMRM, Father Simangaliso Mkhatshwa, wemukela tiphakanyiswa, kwandzela inkhulumo-ngco leyetfulwa liPhini leMengameli, lowavula Setfulo waphindze wacolisela uMengameli Thabo Mbeki, lobekabambekile encenye. Cedric Mayson wetfula sifinyeto saletinye taletinkinga live lelibhekene nato ngaphasi kwesihloko: Inkinga Yini?
Kubulala! Kuphanga ngekweba! Kudlwengula! Tidzakamiva! Kukhwanyabeta timali! Kubandlula ngebuhlanga! Kukhuthuza! Kuchwaga timoto! Kuhlukunyetwa kwalabasikati nebantfwana! Umkhatsibanti kulabo labanemnotfo nalabate! Tinkholelo letibheke eceleni! Kuhleba! Budli! Kungcola emmangweni webabusi nasesiveni! Kuya ngani konkhe loku kwenteke kitsi?
Kufute sicale sihlolisise timbangela talenkinga. Semukele lifa lekwehluleka kwangaphambilini, lifa lebuchwagimhlaba nelubandlululo, lokwasonga kwaguculela imicabango yetfu netimo tetfu tekubuka tintfo, kwasifundzisa kabi, kwasishiya nendathane yetinkinga temihla.
Tinyenti kabi tihibe tekwehluleka kwalomuhla. Inkhululeko kutembusave yente kwakhonakala kubhekana nensinzabetjatsi yensayeya yekugucula live kusuka elisikweni lemakholonisi lekutfobela kuya esikweni ledemokhrasi lekutimela. Kusho indlela lensha yemphilo kuye wonkhe muntfu intfo labancane kabi betfu bayibona ngaphambilini kwa1994?
Linyenti lebantfu lisola sigungu sekusakata, lesivama kwetfula loko lesingatsandzi kukugcugcutela: kwehluleka kucinisa buungiswa emaPhoyiseni, etiNkantolo, neTinsiteni teku Condzisa, nobe kusolwe hulumunde ngekwehluleka.
Kodvwa kudzingeke sitihlole kwanatsi. Ngabe kuba netintfo nemandla ekubusa kuyalisundvuta liso emgomeni welive geisha kuliyise ekutiphandzeleni emandla akho wedvwa nebudli kulelo live?
Singalibuyisa njani lizinga leliphakeme lesimilo nangabe imali seyaba sithico lesikhontwa ngulabanyenti, nangabe tinsita tetfu temnotfo tenta labanyenti babe tindlwaphu, nalapho emagugu akamoya ahlale adzebeselwa?
Litsemba letfu lekucatulula leti tinkinga lisimeme esisekelweni lesisimile. Naletinye tive tinetinking aletifana naleti, kodvwa-ke kutinikela ngekubambisana ekuticatululeni kwehlukile..
Emandla etfu kutsi emasiko etfu atimisele ngekwenta lokuhle kuwonkhe wonkhe.
Timphandze tetfu tikubumakhelwane lapho bantfu baphila basenta futsi badlala ndzawonye. Singasakha sive lesisha ngekwetfu sinenshisekelo yekubumbana nekutifaka sibandawonye.
Inhloso yetfu kuvuselela tinhlangano tetfu letivele tikhona netakhiwo, hhayi kucalela phasi ngalokusha. Kuvuselela kwesimilo kukhona lapha lasikhona.
Emikhakheni yetfu nasetinhlanganweni, nekutimisela kwetfu, singakhona kucatulula letinkinga ngekumelana nencabhayi yekuvuselelwa kweSimilo.
Sikhatsi sekubonisana nekubhung asasekuseni, setfulwa ng Tim Modise, satsintsa umdlwenga ngengoma, kugidza nemavi labekagcile ekuphumeleleni nasekhonweni. Sacinisekisa similo nebucotfo lesatalwa nawo, sitfunti nekulunga kwemoya wemuntfu. Lowake waba sigcila setidzakamiva, umuntfu lonengculaza yeHIV/AIDS, likwaya lasejele, licembu lalabasha lelidansako bonkhe betfula ngaphimbo linye lemakhono litsemba ngesikhatsi sekudzangala, kucina lidvolo ngetikhatsi tensayeya, kutinikela esikhatsini sekuhhohloka kwetimilo?
Emva kwemadina, umhlangano wehlukana emacembu lalishumi (linye lavelonkhe nalayimfica etifundza) kucocisana ngetindlela letitsintsekako tekuchubela embili lomkhankhanso weMRM. Licembu ngalinyebelinebameleli labavela ematikweni lehlukene emmango, nelicembu lalabachuba inkhulumiswano labatsatfu loceceshelwe kuchumanisana, umchumanisi lomelele takhiwo tesifundza, nemchumanisi lobekangulobhala lowalungisa umbiko lobhaliwe?
Wonkhe muntfu wanikwa likhadi wacelwa kutsi abhale sinyatselo sinye lsidzingekile ekuchubeleni embili umkhankhaso wekuvuselela similo eNingizimu Afrika. Bacocisana ngaloko lokudzingekile kugcugcutela ingcucuko, loko losevele kwenteka lokudzinga kuhlanganiswa, imiphumela-ngco ledzingekile egumbini ngalinye, nekutsi konkhe loku kungazuzeka kanjani.
Inhlelembiso yenkhulumiswano yalawulwa tidzingo telicembu. Labanye behlukana emacenjana lamancane labese ayabika kulelikhulu ngalakhumisene ngako. Lamanye acoka tintfo letimcoka akhulumisana ngato kanye kanye. Tinyatselo netinkhulumiswano tabhalwa phasi tabese tiyafinyetwa.
Ekupheleni kwalesikhatsi sekukhulumisana, lelo nalelo lunga lacelwa kutsi lente sibopho salo laniketwa likhadi kutsi libhale kulo tinyatselo lelitatitsatsa lona ngekwalo kuseka kuvuselelwa kwebuntfu eNingizimu Afrika. Emalunga abese aniketa likhadi kulelinye lilunga lelivel aesifundzeni, lilunga lebe lingalati ngaphambi kwekungenela lomhlangano, libese licela lelo lunga kutsi libaseke ngekubashayela lucingo esikhatsini lesingangenyanga.
Indzaba lemcoka kwaba kutsi imikhandlu lehlukene yemmango, isebenta ngekubambisana esifundzeni ngasinye, lidolobhakhulu lakametro, kutakutsatsa tinyatselo kufaka imiphumela yalomklamo emikhakheni yayo lese ivele ikhona.
Ngabe yini nje leyashiwo yimilomo lengetulu kwenkhulungwane ngemahora lamabili enkhulumiswano ngenkhiyankhiya yesimilo lebhekene nelive letfu Ngekusitwa ngulabo labachumanisa emacembu nabolobhala ecenjini ngalinye, kunyenti kabi lokwalotjwa, loku lokulandzelako yinhlanganisela yemaphuzu-ngco etinkingeni letacokwa, netiphawulo ngetinyatselo nangengucuko?
Tifundza tonkhe taveta kutsintseka ngekuhhohloka kwemindeni nekuceka kwetakhiwa letisimamisa imindeni. Njengensika yebuve, umndeni wabonwa ngulabanyenti njengemgogodla ekunetsetekiseni imbeko lecinile nekutiphatsa kanye nemagugu ebuntfu lokudzingeke kuciniswe kute kube nendzima lenemfutfo kulomkhankhaso.
Kungabikho kwabobabe, nobe-ke kulahleka kwesitfunti sabobabe ngekusebentisa dlakadlaka ematjwala nalokunye kuyinkhaba yenkinga. Bantfwana labanye ababati ngisho bonina. Labanye abababoni batali babo ngobe batfunjwe ngumsebenti. Kuceka kwekuciza kwebutali ebantfwaneni, bantfu labangalandzelwa, nekubamba tintsambo, kushiya bantfwana labanyenti bate sisimo-sisekelo. Kanjalo-ke labanyenti bayazabalaza kutfola bungibo nebunjalo etimphilweni tabo.
Bantfwana labanyenti bangaphasi kwelijoko lekuhlukunyetwa ngekwengcondvo, emtimbeni nob engekwelicansi bahlukunyetwa batali nobe tihlobo, lokuyintfo lebashiya bonakele imphilo yabo yonkhe, bangakhoni kubona buhle nekunetsetekisa kwemndeni. Linani lekikhula mihla le lebantfwana batintsandzane ngesizatfu seligciwane i-AIDS.
Labadzala nabo kancane kancane sebayadzebeselwa eveni lakitsi. Inhlakanipho yabo nelwatinjulo akusatsatselwa etulu futsi sebabukeka bangumtfwalo kutemnotfo kunekuba babe ngumtfombo wekucondzisa nekukhutsata timilo.
Labatsetsene bayazabalaza kusimamisa balondvolote budlelwane babo, kanyenti baphelela ekwehlukaniseni lokucubungula indathanae yetinkinga temmano netemnotfo.
Lamanye emacembu aveta inkholelo yekutsi imphandze yekuhhohloka kwemasiko emndeni ngulengcondvo lesimbelambela yebudvodza levuna kuhlukunyetwa emtimbeni, engcondvweni nasemoyeni kwabomake. Kute kuvuseleleka kwemampela kwemphilo yemndeni lokungenteka, kungekho kugcamisa sitfunti nekulingana kwabomake.
Tinyenti tiphakamiso tetinyatselo letetfulwa. Baholi bembuso nebetenkholo bacelwa kusti bahlanyele lisiko lekubambisana emmangweni ngemoya letsema. Kunesidzingo sekkhula lokuchubekako ngesikhatsi kushadziwe, nekunakekela imindeni lenamtali munye. Tinsita letisebenta ncono tekufaka tintsandzane emindenini kunganiketa letintsandzane nobe bantfwan alabalahliwe sikhala sekuphila ekhaya?
Tinkhulumo tabuye tagcila kuloko lokwentiwako ngendlela leyakhako kucinisa nekuseka imphilo yemndeni. Lamanye emacembu advumisela uhulumende ngemtsetfo lomusha lonetsetela emalungelo ebantfwana nebafati, ngalokunjalo uniketa inzuzo nasemadvodzeni. Tinhlangano tesigodzi nemaNGO bekenta imihlangano tikolo ngalomtsetfo, kuletinye tikhatsi imikhandlu yemmango isunguliwe kukhutsata emagugu nenkhambiso yemindeni neyesive.
Kunyenti lokufute kwentiwe kugucula umndeni. Loku kufute kufake ekhatsi kusetjentiswa kwemkhankhaso wekuVuselelwa kwe-Afrika (I African Renaissance) kubuyeketwa nekwekhiwa kabusha kwetakamoya te-Afrika nemasiko-mihambo emphilo yemndeni, kugcizelela inkholelo letsi umntfwanami ngumntfwanakho, nemtali wami ngumtali wakho, nekugcugcutela lisiko lelutsandvo, kubeketelelana, kuthula nekwetsembana. Tinhlelo tekusekela umndeni kudzingeke tigcame kakhudlwana?
Umndeni wabonakala kuMRM usenkhabeni yemkhankhaso wekutimatisa njengobe ulutfo lolumcoka ekwenetsiseni tinkhambo-masiko, imicondvo yebantu kanye nekutiphatsa kwabo.
Emacembu lambalwa adzingidza ludzaba lwebugebengu nenkhohlakalo. Timbangela tebugebengu tisukela etintfweni letifaka ekhatsi kungakhatsaleli imphilo nekuchutjelwa bangani, kungabi nandzaba nebuve, nekungatifaki emsebenti kwemalunga eSAPS. Simemo sekubambisana emkhatsini wahulumende, betemabhizimisi, emaphoyisa nemmango savela kuwo onkhe emacembu. Onkhe emcembu agcizelela sidzingo semikhankhaso etifundzeni kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.
Onkhe emacembu avakalisa kutsi bacaphi-tigwegwe kufute batfole umvuzo, lelinye laphakamisa kutsi kusungulwe lucingo lapho bacaphi bangashayela khona. Kunyakatiswa kwekutifaka kwemmango ekukhawuliseni umfula webugebengu nenkhohlakalo kudzingekile, nesidzingo sekucinisa umkhandlu wemaphoyisa emmango savetwa.
Akungabateki kutsi budlwaphu busitsikameto lesibi ekuvesetelweni kwenkhambo-similo. Loku akusho kutsi bantfu labamphofu babi, ngoba kanyenti labo labamphofu kakhulu ngabo lababa nebuntfu lobudzephile. Ngulokuvuleka kwesikhala emkhatsini walabanelutfo nalabate lutfo lokuyintfo lengakavumeleki nani nani. Lesi simo sidala inyakanyaka yetinkinga temnotfo netemphilo nje, lokufana nekweswela imisebenti nebuphuya, lokusimo lesifukama kuhhohloka kwebuntfu bemimango ekhaya nasemacentselweni. Kuya ngani timiso tetfu nemnotfo tente bantfu labanyenti kangaka baphuye?
Kuhhohloka kwesimilo kufana nendvwangu lenkhulu lengenamtfungo. Konkhe lokufaka sandla enkhiyankhiyeni yetfu yekutiphatsa kutfungeleke ndzawonye. Budli nekugwebela kusakho kwalabnye banganaki tidzingo talabanye, umzabalazo nekwehluleka kwabosomabhizimisi labancane nebahwebi kutiphilisa, kuphuma kwetimali eveni letfu konkhe kushaya esimeni sekuphila sebantfu, kubakatelela kutsatsa tinyatselo letitsite kutsi nje lokunenani bacoshe linkentjane ekhaya?
Kwake kwaba nemkhankhaso wamhlaba wonkhe wekwenta imisebenti, kakhulukati ngekutfutfukisa ematiko lasekhaya. Lamanye emacembe aphakamisa sidzingo sekwakha imisebenti emalokishini nasetindzaweni letingephandle kwemadolobha kucedza lokugeleta kwalabasha beta edolobheni. Labanye baphakamisa kutsi imimango ikhutsatwe kungenela imiklamo yekukhicita kudla. Tinyatselo letaphakanyiswa ekwakheni imisebenti tafaka ekhatsi kusungula kubambisana lokucinile, kwehlisa lizinga lemishini, kuceceshwa kwemakhono, kwakha ligcabho lebunguwe, ematfuba lalinganako, timiso nenkhambiso egunjini letimali, kufinyelela etimalini tekubolekwa kwalabamphofu, kuneketwa kwemfundvo lesetulu, nekufinyelela kancono kumifundzate kulabo basemaphandleni labamphofu. Kuphatsa kahle timali kwetakhamuti letinayo macondzana naleto letite nako kwaphakanyiswa.
Luhlelo lwemfundvo eveni lakitsi lwemukele timiso lebetite nani buntfu, takhelwe kudlondlobalisa imfundvo yaluhlanga lunye icedze nya ematfuba alabanye. Kusatakutsatsa sikhatsi lesidze kulungisa lenyakanyaka.
Kunesikhala lesikhulu sekungabikho kwemidlalo etikolweni. Emacembu lamanyenti akuphawula loku njengesisusa lesengetetela kungabikho kwekuhlangana, lokuyintfo ledzingekile ekucecesheni labasha emakhonweni ekusebentisana, kunakekela labanye, kucondziseka nekutinikela. Temidlalo tidzinga kuvuselelwa njengentfo yekutijabulisa emmangweni, hhayi yekucudzelana. Loku kungafaka ekhatsi kuvuka kwemidlalo yasendvulo lokungenta badlali babone budlelwan ekutemidlalo nemasiko. Temidlalo tivamise kuniketa umoya wekuba wakuphi kubadlali labangawutfoli emakhaya?
Kubalulekile kutsi iNingizimu Afrika ikhumbule tifundvo tesikhatsi lesengcile, umoya wekuzabalaza nelubandlululo nendzima leyadlalwa bantfwabesikolo lapho, kakhulukati ekwaleni kwabo kutfobela imfundvo lephasim lokwaholela etiDvungudvungwini teSoweto ta1976. Inkmbandlela yetfu yemfundvo yetemlandvo kufute itivete letigameko kwenta bantfwan betfu babone bumcoka balapho sivela khona, babuye babe neligcabho lokuba ngulabasha baseNingizimu Afrika.
Imfundvo kufute ibukwe ngeliso lelibanti kungabi yintfo lephelela etikolweni letiphasi, emasekhondali kumbe-ke letiphakeme lapho kufundzelwa khona. Uma imfundvo itakwengetetela ekuvuselelweni kwebuntfu eveni letfu kufanele isuke enkombosini lencane yemfundvo yasekilasini, kufute inetsetele umoya wekuphenya nekutfungatsa lokhutsata lisiko jikelele lekufundza nekutifundzisa. Kwaba nemkhankhaso wekutsi batali nebaholi bemmango nabo batifake emfundvweni yesikolo. Lokwaba sembili bekungumkhankhaso wekungenisa emfundvweni timiso leticondze kugucula umuntfu longekhatsi lokuyindlela letsembekile kulwa nebulelesi nenkhohlakalo eveni. Lenye ingcikitsi lebeyivamile etinkhulumeni bekukungenisa imfundvo-mango ifakwe kunkhombandlela yemfundvo etikolweni, kugcizelelwe emalungelo ebuntfu nemtsetfosisiekelo welive. Lamanye emacembu aphakamisa kutsi kuvuselelwa kwebuntfu kubuye kufakwe etifundvweni tesikolo njengendlela yekusimamisa iMRM?
Ummango walomuhla utsandza kudzambisa lusha ngetindlela letehlukene. Bacedvwa emandla ngekungabi tibonelo letinhle kwebatali babao, badzanjiswa kungakhutsati kwabothishela babo, badzanjiswa kubate likusasa lekutfola imisebenti. Loku, kuhambisana nemandla ebungani sekuholelel ekudlondlobaleni kwekusetjentiswa kwetidzakamiva, tjwala, kwanza kwekutetfwala kwalabangakahlanganisi emashumi lamabili eminyaka, kwandza kwembulalave HIV/AIDS nekuphelelwa yinhlonipho nje yesitfunti semphilo.
Emacembu abika ngemiklamo lecondzene nekutfutfkiswa kwalabasha lapho imikhakha yetenkholo nemaNGO abongwa kakhulu. Tinhlelo talabasha nemihlanganosikolo levuselela buntfu yatsinftwa. Kwaba nemibiko ngetinhlelo temakhono ekuphila etikolweni, imitamo yalabasha ngemiklamo letsintsa tindzawo talabakhulili nalabo cabane-AIDS, kanye netinhlelo tetemidlalo.
Nanobe ibonakala lemitamoleyentakalako, kwaphakanyiswa kutsi indzima iseseyindze, lokufaka ekhatsi kusungulwa kwetindzawo tekuceceshela kutfutfukiswa kwalabasha, nekukhankhasela emacembu emasiko netemidlalo latakufaka labasha kakhudlwana. Lesinye siphakamiso besibhekiswe etindzaweni talabasha lapho bafundzisi lase batsatse umhlalaphasi bangasebentisa khona sikhatsi sabo ngemoya wekunikela.
Basakati betindzaba abekho le ngaphandle. Baphila natsi, bayincenye yemndeni babangani betfu, nafutsi bananembeza. Lomkhatsi lokungatsi ukhona emkhatsini wetinsakati nesive nahulumende uyinkinga ledzinga kudzingidvwa?
Lolunye ludzaba lizinga tinsakati lese tingeniswe ngalo elisikweni lekucocodza leNyakatfo neMelika. Uvele utibonele ngelidvumela lemidlalotitfombe, (emasophi) nje. Kwengetela kuloku ngulokudlondlobala kewkuhlukumeta netindzaba telicansi letikubomabonakudze. Tecwayiso tekugadza kwebatali (PG) atikeneli, ngobe bantfwan labanyenti bahlala emakhaya kungekho mtali.
Tinsakati timcoka ekwendluliseni umlayeto wekuvuselelwa kwebuntfu. Tinelikhono lekungenelela imibono nemikhuba ngendlela lejulile. Ngaleso sizatfu, kuphatsa insakati nendlela lokuhanjwa ngayo kufute kube sebaleni, tintsatseli kufute kuba bantfu labatifake ngempela nangeliciniso emsebentini wabo. Kufane kube netnhlelo letinyenti tasekhaya emisakatweni yetfu yetitfombe. Insakati kufute igcizelele tindzaba letitfutfukisa ingucuko naleticedza bumphofu, ivete bantfu bembeko njengebalandzelwa kulusha lwetfu.
Akusiwo onkheemacembu lakhuluma ngesikhala senkholelo ekuguculeni tinkhambo tetfu tebuntfu nesimilo, kodvwa kwaba nesimemo lesivakalako sekubambisana kakhudlwanan nekuhloniphana kancono emkhatsini wemikhandlu yetenkholo emsebentini wayo wekutfutfukisa kukhula kwesimilo. Emacembu etenkholo kufute anciphe ekutikhuphulenie wona netakhiwo tawo kodvwa acine ekutfutfukiseni lesidzingo lesikhula mihla yonkhe sekulambela takamoya kubantfu. Loku kungenta imimango yetenkholo fake sandla kuRDP yemphefumulo?
Lomunye umkhankhaso waba wekwakha kusebentisana emkhatsini wahulumende nemikhakha yetenkholo kuwo onkhe emazilnga, kukhutsata kusebentisana nekwabelana tinsita. Umtsetfosisekel wetfu usekela kwehlukana kwembuso netenkholo, kodvwa loko akusho kujindana, takhiwo kumele timiswe kukhutsata kubambisana, kakhulukati ezingeni letigodzi.
Baholi babukeka njengebalandzelwa lokufute-ke kutsi babe bantfu labacotfo nalabasibonelo lesihle, labakamba emazinga ebuntfu. Umholi lomuhle utawukhona kuhlanganisa lwati lwebantfu bendzabuko nalolo lwasNshonalanga. Bafute babe nelihkono lekwemukela bantfu ngamoya munye, bemukele imibono leyehlukene, bakhombise inhlonipho lesime kuBuntfu/Botho. Imikhatsi leyehlukanisa baholi nemimango kufute ivalwe?
Sinye sifundza saphakamisa kutsi kube nemhlanganosikolwa webaholi bonkhe kubhunga loludzaba netinsayeya letivumbuke kuMRM, lokungaholela ekwakhiweni kwenkhambo yekutiphatsa ngemoya weMRM. Tifundza kufute tisungule lucwaningo-similo, sib. umnyango lotawubika nakukhona ikhansela lephakatsa ngemcebo kantsi isebambe sikhundla ehhovisi.
Lemibono yetama kuveta ngalamafisha umoya nesimo salabebangenele umhlangano eSetfulweni seMRM, nekubuyekisa livi leBantfu. Lelivi lidzinga kuvakala kakhulu nakamhlophe. IMRM isenteko lesichubekako futsi ingumgomo?
Kuva intsandvo yeBantfu ngekuvuselelwa kwesimilo kungaba ngumklamo lofana nalowo wanga 199506, lapho tetfulo letingetulu kwesigidzi temukelwa tabuketwa emhlanganweni wavelonkhe lokwaholela ekwakhiweni kwemtsetfo iSA Constitution and Bill of Rights. Kukutifaka kabanti ngabanye nemikhakha yesive sonkhana eLuhlelweni lwekuSebenta lokungenta iMRM isebente ngemphumelelo.
Kukhuphukisa lizinga lekucaphela ludzaba lwe mntfwanami ngumnftwanakho ne mtali wami ngumtali wakho?
Kuniketa umvuzo kubacaphi-tigwegwe.
Kukhutsata tinkhulumomphikiswano ngekuvuselelwa kwesimilo etikolweni nekucocisana etikhungweni temfundvo letiphakeme emihlanganweni nasetingcungcutheleni.
Kwenta imihlanganosikolo lesophe labasha kutsi bavuselele similo.
Kusungula tinkhundla letinye tekuceceshwa kwalabasha.
Kusetjentiswa kwebantfu lababalandzelwa kutemidlalo kubumba similo salabasha.
Kujova tinsakati kutsi tidlale indzima lemcoka ekusabalaliseni umlayeto weMRM.
Kukhulisa tinhlelo letikhuluma ngahulumende wesigodzi etinhlelweni tabomabonakudze.
Kwetfulwa kwalenhlangano iMRM kwaba yincophamlandvo yesigameko, kwamisa kabusha simo sangephandle nesangekhatsi seluhlelo lwekubambisana emkhatsini wahulumende nemmango wonkhana ekutimiseleni kwabo kwakhela leli live iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo (iMRM) lebumbene nalesimeme. Yancedza kuveta licophelo lelisetulu lekuhlela, tiNhlelo-ngco tekuSebenta etiFundzeni netiGodzini. Kwasita labebangenele umcimbi kuchaza bunjalo benkinga baphindze bacocisane ngetinkhomba letimbalwa tekubola kwesimilo, kwabuye kwaveta nelitfuba kulabebakhona lekunoma kadze ngemasu netindlela tekwakha kabusha emagugu ebuve aleNingizimu Afrika lensha yedemokhrasi.
Lokwetfulwa kwenhlangano kuphumelele ekufinyeleleni emgomeni wekubutsela ndzawonye kwenhlakanipho yelinyenti nekubambisana, kuhlanganyela nekusebentisa tonkhe tinhlelo letikhona, lwati netinsita teluhlaka lwekwakha umphakatsi locotfo, lonakekelako nalongenankhohlakalo. Kwetfula ngalokusemtsetfweni kwenhlangano iMRM kwaniketa lelive ngencola yinye lesingavuselela ngayo sibuye sicinisekise emagugu etfu ebuve sibuye sisimamise neligcabho, sitfunti nenhlonipho esiveni sakitsi?
Loluchungechunge lwetihlokwana teludzaba beludzingidvwa ngemacembu lehlukana aba lishumi, netiphakamiso letinyentana letetfulwa kuhlangabetana netinkinga, taveta tinsayeya letinyentana letibhekene naloluswane lwenhlangano iMRM, letatsintfwa liPhini leMengameli enkhulumeni yalo yekuvala.
Ngeke sekube khona kuvuseleleka kwesimilo uma bantfu beNingizimu Afrika bangasukumeli etulu bawusebente lomkhankhaso. IMRM kufute igcugcutele yonkhe ndvoza, umfati nemntfwana kuwo onkhe emazinga elive (kutifaka) eluhlelweni?
Kufute sakhelele esidlekeni lesikhulu salawo machawe nebantfu lesingabalandzela lesinabo kuwo onkhe emagumbi sibente babe ngulabafaka inshisekelo kulabasha njengencenye lemcoka lokufute sincobe kuyo lemphi yetinhlitiyo, tingcondvo, nemiphefumulo yebantfu bakitsi.
Imphumelelo yeMRM lesemahlombe ebantfu ngekwabo itakusima kakhulukati ezingeni bantfu labasebentisana ngalo ndzawonye emikhakheni yonkhe yemmango.
Tinhlelo letikhona kufute tichunywe eluhlakeni lwemiphumela lehlosiwe kuya ngetikhatsi letilawuliwe, futsi kufute ilandzelwe yeluswe kakhulu.
Bantfu labanyenti bacela Tincumo teKwetfulwa kweMRM, lokubuhlungu nje kutsi lena nkhomfa bekungasilo lolo luhlobo lwenkhomfa. Indathane yeTimiso teKutiphatsa neTincumo setitsetfwe emva kweNgcungcuthela yeSimilo ya 1998, kodvwa inkinga solo ayikasonjululwa. Kuvuseleleka kwesimilo ngeke kwenteke ngetitatimende letisecophelweni lelisetulu nje kuphela, kodvwa ngekusebenta kwalabasemmangweni lowo, tikhulu lebetisemhlanganweni-ke tashiya umhlangano weSetfulo nesincumo sinye nje lesimelula: kuya ekhaya bese ngulowo wenta lokutsite ngekuVuselela Similo endzaweni lapho akhona.
Kusukela lapho, bameleli labanyenti sebake bahlangana futsi, bamema nalabanye bantfu kuhlanganyela nabo, baphindze basungula emakomidi eMRM etifundza.
Emalunga lamanyenti atfole kusekelwa lokuhle takhiwo tabohulumende betifundza nebetigodzi., kanjalo atfola kukhula kwelinani lalabangenela lomkhankhaso ematikweni lehlukene emphakatsi. Cishe bonkhe bamatasatasa benta emalungiselelo lasecophelweni ekwetfula leNhlangano yekuVuselela Similo etifundzeni etinyangeni letitako.
LeseTfulo sibuye sagcugcutela imibono levela kulabo labatimele labaseMagunjini lamanyenti, tinkhulumiswano tiyachubeka kuhlanganisa nekungenisa lena mitamo.
Bantfu labanyenti sebabonile kutsi nanobe kungaba melula kubita bantfu bete emihlanganweni, kakusiyo intfo lemelula kufaka ejokweni takhiwo letehlukene ekubambisaneni kuletsa ingucuko lecondzene nendlela sive lesicabanga naletisiphatsa ngayo. Umzabalazo wekugucula ummango wetfu usho kwakha kabusha simo sebunye nekubambisana lokwaphokophela kwaphumelelisa umzabalazo wekukhulula sive setfu kutelubandlululo nencindzetelo.
Ezingeni lesive, liKomidi lekuSebenta leMRM lelenta seTfulo sibe yimphumelelo likhulisiwe kungenisa emagumbi lamanyentana, libuye lakhetsa bandla-ncane walobhala i-Executive Secretariat kutsi abhekane nemininingwane yamalanga onkhe. Licembu lebasebenti labalidlandzana eveni lonkhe nalo liyakhetfwa: uMgcugcuteli wavelonkhe kwengamela lomsebenti, uMgcugcuteli weMklamo kusekela etiFundzeni naseMagumbini ladzinga luncedvo ekukhutsateni imisebenti lesezingeni leliphakeme nekubambisana, kanye naMabhalane lotawuhlanganisa umklamo wonkhe kubumbane inkhatsa.
Kuchumana kubalulekile, ngako-ke Likomidi lekuSebenta lisungula iwebhusayithi kwentela kutsi wonkhe wonkhe abe nelwati njalo nje ngetigameko ve lonkhe, nekuhlela libhukwana imagazini yeMRM lelitawenta wona lowo msebenti lelitawushicilela imibhalo ngetilwimi tendzabuko.
Umklamo lobandzakanya live lonkhe ekulungiseni iShatha yeMRM utakumenyetelwa madvutane nje.
Inkhomfa yeMRM yaminyaka yonkhe iyalungiselelwa kutsi icale ngaMabasa 2003, lapho imibiko itakwetfulwa khona, kwabelwane tinhlelo, kubuye kukhetfwe liKomidi lekuSebenta leMRM.
<fn>ssw_Article_National Language Services_uMtsetfo No. 108 wang.txt</fn>
Ngekuya ngekuya ngeMtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika, 1996 (uMtsetfo No. 108 wanga-1996), wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola telekelelo tesicinisekiso setenhlalakahle uma ngabe behluleka kutiphilisa.
Selekelelo yimali lengukheshi lesuka kuMbuso iyiswe ebantfwini labahluleka kutiphilisa. Ikhokhelwa bantfu labahluphekile kutsi batfole tintfo tekutiphilisa letisisekelo nekutsi bakhone kutfola loko kuncane kute baphile. Telekelelo tiniketelwa kwesekela umgomo weliTiko wekuhlomisa bantfu labaphuyile kanye nekucinisekisa imphilo lencono kulabo labangenalutfo.
Uma ngabe ufaka sicelo selusito lwetenhlalakahle, timali temuntfu lofaka sicelo naleti temlingani nobe nalabanye bantfu labatsintsekako tiyehlolwa kute kubonwe kutsi lomuntfu uyafaneleka yini kutfola selekelelo sahulumende. Loku kubitwa ngekutsi sivivinyo sekufaneleka. Inchubo yekutfola selekelelo kumele ingatsatsi tinsuku letindlula kuletimbili kusukela kufakwe sicelo?
Khumbula: Letekelelo banikati njalo ngenyanga.
Selekelelo semntfwana welusiso sikhokhelwa kubatali labasiselwe egameni lemntfwana welusiso labahlala naye ngekuya ngeMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana, 1983 (uMtsetfo No. 74 wanga-1983).
Umuntfu lofaka sicelo/umntfwana kumele abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngesikhatsi kufakwa sicelo.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 losebentako wemuntfu lofaka sicelo kumele uniketwe.
Incwadzi yasenkhantolo lekhombisa simo sekunakekela umntfwana welusiso kumele iniketwe.
Umntfwana welusiso kumele ahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R12 720 ngemnyaka.
Faka sicelo eHhovisini leteNhlalakanhle edvute nalapho kuhlala khona lofaka sicelo.
Uma ngabe labafaka sicelo babadzala kakhulu nobe bagula kutsi bangaya ehhovisi kuyofaka sicelo, lilunga lemndeni nobe umngani angafaka sicelo egameni labo.
Lifomu lekufaka sicelo litawugcwaliswa phambi kwesisebenti seliTiko.
Uma ngabe lifomu lesicelo seligcwalisiwe, umuntfu lofaka sicelo utawuniketwa siliphu.
Siliphu kumele sigcinwe sisebenta njengebufakazi bekufaka sicelo?
Kute imali lekhokhelwako uma kufakwa sicelo.
Uma ngabe sicelo singavunywa liHhovisi leTenhlalakahle, umuntfu lofaka sicelo kumele atiswe ngencwadzi kutsi kungani sicelo sicitsiwe.
Umuntfu lofaka sicelo unelilungelo lekufaka sikhalo ngencwadzi kuNdvuna yeTenhlalakahle esifundzeni sakhe, achaze kutsi kungani angavumelani nalesincumo. Lesikhalo kumele sifakwe kungakendluli tinsuku letingu-90 tekwatiswa kwemphumelo walesicelo.
Uma ngabe sicelo semukeliwe, umuntfu lofaka sicelo utawukhokhelwa kusukela ngelilanga lekufakwe ngalo sicelo.
Umuntfu lofaka sicelo kumele atiswe ngencwadzi ngetizatfu tekucitfwa kweselekelelo, futsi nangelilungelo lakhe lekufaka sikhalo kungakendluli tinsuku letingu-90 tekwatiswa.
Khumbula: Uma ngabe umuntfu lofake sicelo uyehluleka kulandza selekelelo, umbambeli angakhetfwa kutsi alandze selekelelo ngato tonkhe tikhatsi egameni lemuntfu lofaka sicelo.
Sicelo sekubuyiselwa kweselekelelo kumele sitfunyelwe kungakendluli tinsuku letingu-90 tekuhlehliswa.
Umuntfu lofaka sicelo kumele avete nobe nguyiphi imali layitfolako ngesikhatsi afaka sicelo. Loku kutawuba yincencenye yesisekelo lesi liTiko litawutsatsa ngaso sincumo sekutsi selekelelo sibuyeketwe. Umuntfu lofaka sicelo utawatiswa etinyangeni letintsatfu ngaphambi kwelusuku lwekubuyeketwa nobe uma sekusondzele lusuku lwesitifiketi sekuphila.
Selekelelo sekondla umntfwana sikhokhelwa umnakekeli wemntfwana egameni longaphasi kweminyaka lengu-11. Umnakekeli ngunobe ngumuphi umuntfu lonemtfwalo wekubuka tidzingo temntfwana onkhe malanga, futsi lokungenteka uhlobene nemtfwana nobe lokungenteka akakahlobani nemntfwana.
Umuntfu lofaka sicelo kanye nemlingani wakhe kumele bahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R9 600 ngemnyaka etindzaweni tasemadolobheni kantsi emaphandleni sibe ngu-R13 200.
Umntfwana kanye nemnakekeli kumele kumele babe takhamiti taseNingizimu Afrika futsi bahlala eNingizimu Afrika.
Umuntfu lofaka sicelo kumele kube nguye lonakekela lowo mntfwana.
Umntfwana kumele abe ngephasi kweminyaka lengu-11.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 wemuntfu lofaka sicelo kanye nesitifiketi sekutalwa lesinetinhlamvu letingu-13 semntfwana kumele kuniketwe.
Umnakekeli angeke afake sicelo sebantfwana labandlula kulabasitfupha labangesibo bakhe ngekwengati.
Umntfwana angeke atfole selekelelo uma ngabe?
umuntfu lofaka sicelo akusuye umnakekeli wemntfwana; nobe sikhungo sitfola umholo wekunakekela umntfwana.
Leselekelelo sikhokhelwa batali, batali belusiso, beluleki nobe bagcini bemntfwana lophakatsi kwemnyaka munye kuya kulengu-18, lona lokungenca yekugula kwengcondvo kanye/nobe kukhubateka emtimbeni, adzinga kunakekelwa ngaso sonkhe sikhatsi.
Umuntfu lofaka sicelo kumele kube sakhamuti saseNingizimu Afrika, ngaphandle kwebatali belusiso.
Umuntfu lofaka sicelo kanye nemntfwana kumele bahlale eNingizimu Afrika.
Umntfwana kumele abe phakatsi kwemnyaka munye neminyaka lengu-18 budzala.
Umbiko weluhlolo lwetekwelashwa locinisekisa kukhubateka kumele uniketwe.
Umuntfu lofaka sicelo, unlingani kanye nemntfwana kumele bahlangabetane netidzingo tesivivinyo sekufaneleka, lesingu-R48 000 ngemnyaka semtali kanye na-R17 760 wemntfwana.
Umntfwana lonakekelwako akukafaneli kutsi anakekelwe ngalokuphelele esikhungweni sembuso.
Matisi lonemagabelo lonetinhlamvu letingu-13 wemuntfu lofaka sicelo kanye nesitifiketi sekutalwa lesinetinhlamvu letingu-13 semntfwana kumele kuniketwe.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Kufaka emtsetfweni imiculu ngekw.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Kufaka sicelo sekubhalisa inkapa.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
inkapani eNingizimu Afrika.
Kubhalisa kungatsatsa tinsuku letisihlanu.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Kuntintja linani lemali yesondlo.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
lotfola lemali yesondlo.
kusisebenti lesisebanta ngetesondlo.
nanobe kucala kufunwa imali yesondlo.
the Maintenance Act, 1998 Act No.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Sicelo sekubhalisa umfundzi njen.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
womntwana angalipha umntwanakhe ekhaya.
bona umntwana afundele ekhaya.
Bulunga iphotfoliyo yomsebenzi womntwana.
nokuhlahlubwa ekupheleni konyaka omunye nomunye.
ukufikelela imiphumela yalamagreyidi.
nguliphi Litiko leTemfundvo lesifundza.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Sicelo sekugucula i-close corpor.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
ngaphambi nobe ngemuva kwekuguculwa.
corporation akukafaneli kutsi kube muntfu munye.
corporation kutsi ibe yinkapani.
emaviki lamatsatfu kucedza lenchubo.
behalf of promoters Akatfolakali ku-website.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Sicelo selayisensi yekufundzela.txt</fn>
Umniningwane wahulumende | www.gov.
lolusisekelo lwekushayela imoti.
lehambelana neminyaka yebudzala lobuniketiwe.
sendzawo sekufundzela kushayela.
letinembala lomnyama nalomhlophe.
Khokha imali lencunyiwe.
mo khompiuteng ya gago.
Diforomo di tla rebolwa ka mokgwa wa PDF.
khompiuteng ya gago.
<fn>ssw_Article_services.gov.za_Sw070027 DAC - International Translation Day Invitation-2007 - SISWATI.txt</fn>
Luphiko Lwetilwimi Lwavelonkhe (NLS) lweLitiko Letebuciko Nemasiko, neBhodi Yetilwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika (PanSALB), lutsandza kukumema kumgubho wemnyaka weLusuku Lwebahushu Lwemhlaba Wonkhe. Ingcikitsi yalomnyaka "Ungadubuli sitfunywa!"
Lomsitfo utawubanjwa ngaletinsuku letikhonjiswe ngenhla e-Kopanong Hotel and Conference Centre, 243 Glen Gory Road, Norton Estates, Benoni.
Uyatiswa kwekutsi emalungiselelo netindleko tekuhamba nendzawo yekulala kutawuba semahlombe akho. Bahleli batawuncedza nge-shuttle yamahhala kusuka e-O.R. Tambo International Airport kuya ehhotela nekubuyela emuva. Nitawatiswa ngetikhatsi lekutawutfokala ngato le-shuttle.
Kuphangisisa tintfo, wentiwe i-block booking e-Kopanong Hotel and Conference Centre kucinisekisa kutsi indzawo yekulala iyatfolakala kubo bonkhe bahambeli betfu. Uyacelwa kwekutsi ubhuke indzawo yekulala kulenombolo: 011 749 0000, inombolo yefeksi: 011-9671389 nobe i-email: adelaidem@kopanong.co.za.
Luhlelo lolunekuguculwa, imephu netinkhomba tase-Kopanong kufakiwe. Khumbula luhlelo lolunekuguculwa lolujulile lutawuladzela masinyane. Loku kukuniketa umfanekiso wetikhatsi kukusita ekuhleleni.
Phendvula ku-Marilese Koch kulenombolo: 012-4413864, email: Marilese. Koch@dac.gov.za nobe ufekse: 012-441-3877 kungakendluli mhlaka 14 Inyoni 2007. Uma ungafuna kutfola lesimemo ngalolunye lulwimi, tsintsa lomuntfu laphawulwe ngetulu. Siyatfolakala futsi ngeSibhunu, siZulu, siChosa, siNdebele Siswati, Sisutfu, Sipedi, Sitswana, Sitsonga nangeSivenda.
<fn>swati.txt</fn>
Siphandla saVelonkhe, nobe luphawu lwembuso, luphawu lolubonakalako lolukhulu lweMbuso.
Siphandla saVelonkhe siphindze yincenye lengumnyombo yeSitembu Esikhulu, letsatfwa njengeluphawu lolukhulu lweMbuso. Yonkhe imiculu leneluphawu lwe- Sitembu Esikhulu iniketwa inhlonipho lenkhulu, njengobe loku kusho kutsi yemukelwe nguMengameli waseNingizimu Afrika.
Siphandla saVelonkhe samiswa ngeLusuku lweNkhululeko, 27 Apreli 2000. Lengucuko ikhombisa inhloso yaHulumende yekubonisa ingucuko yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika kanye nemcondvo lomusha wekutsandza live letfu.
Siphandla (Luphawumbuso) luluchungechunge lwetitsako letihlelenjiswe ngetiyingi temumo welicandza letehlukene letibekwe lenye ngetulu kwalenye.
Umumo weluphawu wenta ufananiswa nesigubhu, futsi ucukatse imifanekiso yebantfu lababili labentiwe ngemdvwebo wematje wemaKhoyisani. Lemifanekiso ibekwe yabukana ngekubingelelana nangelubumbano.
Sicubulo - !ke e: /xarra //ke, lesibhalwe ngelulimi lwemaKhoisani lwebantfu bema/Xam, ngekwamampela lokusho kutsi: bantfu labehlukene bayahlangana. Sibuka umzamo wemuntfu ngamunye wekucinisa bunye emkhatsini kwemcabango nekwenta. Ngekwelizinga lelihlanganisele sibita nokumemetela sive kutsi sihlangane ngengcondvo lefanako yekuba lilunga nekutigcabha kwavelonkhe - Bunye eKwehlukaneni.
Esiyingini semumo welicandza lesentiwe ngematinyo - tiluphawu lekuvundza, kukhula nekutfutfuka kwelikhono, kondla bantfu, netekulima umhlaba.
Luphawu lwekuhlakanipha, emandla, kwenta tintfo ngemkhawulo lofanele, nalokungenamkhawulo.
Simo selihawu legolide simise kwesigubhu. Linemisebenti lemibili: kukhombisa bungempela nekuvikela ngekwemoyan.
Isuselwa etitfombeni telitje le-Linton, sibonelo lesidvume kakhulu emhlabeni seBuciko lobentiwe ematjeni eNingizimu Afrika (South African Rock Art), nyalo selakhelwe lakhonjiswa eMyuziyemu yeNingizimu Afrika (South African Museum) eCape Town. EmaKhoisani (Batfwa), bahlali labadzala labatiwako emhlabeni wetfu, bafakazela buntfu betfu lobufanako nelifa letfu njengebantfu beNingizimu Afrika. Lemitimba ivetwe njengesimo sekubingelela, lesikhombisa bunye. Loku kuphindze kumele kucala kwekugucuka kwemuntfu ngamunye ngemcondvo lomkhulu wekuba lilunga lesive futsi nekubonisa Buntfu betfu sihlangene.
Timphawu letimbili tekuvikela neligunya - tiphindze timele tinyawo letinemandla tentinginono. Lesikhali nesagila kulele phansi, lokukhombisa kutfhula.
Siphandla sebuhle bemhlaba wetfu nekuhlobisa emandla etfu njengesive lesisebentela iMvuselelo ye-Afrika - kukhombisa inhlanganisela lephelele yemibutfo lekhula emhlabeni, leyondliwe kusuka ngetulu. Imibala legcame kakhulu e-Afrika iniketwe iphrothiya - loluhlata, loyigolide, lobovu nalomnyama.
Leboniswe indiza - ngumphumela wemvelo wekukhula kanye nelitubane. Inyoni lenemandla tinyawo tayo - letivetwe njengesikhali nesagila - tiyisebentela kahle ekutingeleni kwayo tinyoka lokukhombisa kuvikeleka kwesive etitseni taso. Sitfunywa semazulu kantsi senta umsebenti waso wemusa emhlabeni, kuloku iluphawu lwebukhosi lobungcwele. Letimphiko tayo letiphakeme tisiphandla sekwenyuka kwesive sakitsi, kantsi ngaso sona leso sikhatsi tisiniketa kuvikela kwayo.
Siphandla senkhatimulo nebukhathikhathi. Lifanekisa setsembiso sekutalwa kabusha, tigaba letikhutsele tenkhatimulo nekugcama, lwati, kuncuma lokuhle nemandla ekutimisela. Liluphawu lwemtfombo wemphilo, lwekukhanya nekuba munye lokuphelele kweBuntfu.
Sakhiwo lesiphelele seSiphandla sihlanganisa tiyingi temumo welicandza tangaphansi nangetulu njengeluphawu lwalokungenamkhawulo. Indlela lehlanganisa umphetfo wangaphasi wembhalo lobutsiwe, kwengca imigca yematinyo, ngelukhalo ngenhla lapho lilanga liphuma khona etulu, kwakha umumo welicandza lemkhatsi lapho intinginono iphakama khona. Ngekwemcondvo wekubonisa loku kutalwa kabusha ngekwemoya nesive sakitsi lesikhulu nalesilichawe.
Litiko leteBuciko, eMasiko, iSayensi neTheknoloji licele imibono ngeSiphandla lesisha esiveni. Ngekulandzela lemibono letfoliwe, kanye neligalelo lelisuka kuKhabhinethi, kuye kwabhalwa inchazelo. Luphiko lweteKuchumana neLwati lwaHulumende (GCIS) lube selutsintsa i-Design South Africa - umtimba lohlanganisele lomele tingosi tebadvwebi eveni lonkhe - kuniketa inchazelo kubadvwebi labalishumi labasetulu. Badvwebi labatsatfu bakhetfwa kutsi baletse luhlaka lwabo kuKhabhinethi. Umdvwebo waMnu Iaan Bekker wakhetfwa kutsi ube Siphandla seMbuso lesisha. UMnu. Bekker ungumcondzisi weLicembu leFCB futsi uye wadvweba madizayini lemanyenti etinhlangano tembuso neyetikhungo tangasese tebamabhizinisi.
I-Batho Pelesisho seSisutfu lesisho kutsi "Bantfu Kucala", kubophelela basebente bahulumente kutsi basebentele bonkhe bantfu beNingizimu Afrika. Emagugu netinchubomgomo teBatho Pele tesekela Luphawumbuso lwelive. Ngamhlaka-1 Okthoba 1997, basebenti bahulumende bacale umkhankaso weBatho Pele lohlose kutfutfukiswa kwemisebenti yahulumende yetinsita esiveni.
Kwenta msebenzi ngendlela lebonelela timali tebantfu kwentela kutsi emakhasimende abone kutsi intsela yawo isetjentiswa ngalokunemphumelelo nangalokufanelekile.
I-Batho Pele(Bantfu Kucala) imayelana nekunciphisa tinhlelo leticitsako naletibitako tangekhatsi letingakahlelelwa kubeka tidzingo tebantfu kucala. Kumayelana nekucinisekisa kwekutsi kuhlelwa kwetetimali kwemiSebenti yaHulumende imacondzana netidzingo kanye netimfuno tebantfu.
Kwentiwa ncono lokunyenti loku sive lesingatsandza kukubona akubiti lutfu, njengaloku: kumoyitela, kuphatsa emakhasimende ngenhlonipho, kwetsembeka uma ngabe kuniketwa umniningwane kanye nekuconisa uma tintfo tingahambi kahle. Leti akusito tintfo letidzingo imitfombolusito lengetiwe - yindlela nje yekutsi kube nemazinga lahlukene ekutiphatsa.
Kwenta ncono kuphakelwa kwetinsita kumayelana nekuhlelwa kabusha kuto tonkhe lesitentako kumigomo "yekusebentela emakhasimende". Kuphumelelisa iBatho Pele akusiyo intfo leyentiwa kanye kuphela. Yinchubo lechubekako, lendze, letawuba khona iminyaka leminyenti, letfola umfutfo ngaso sonkhe sikhatsi.
<fn>swati1.txt</fn>
INingizimu Afrika itsatse emagcatsi lamanyenti isuka kulingemuva layo lebelingafaki wonkhe umuntfu futsi libandlulula ngenca yebulili, umbala nenkholelo. Lelive seloku lisendleleni leya phambili ngekucinisekisa buntfu bakitsi. Kuloluhambo lolucondze ebuntfwini, kunemasiko lamasha emalungelo eluntfu nekuhlonishwa kwesitfunti semuntfu labe yincenye yeNingizimu Afrika. Lesinye setiwombe tekuphuma kwetfu esikhatsini sangaphambilini kwaba kuphakanyiswa kwembhelebhele lomusha nga-1994. Lesiwombe ngalokuvakalako sacinisekisa ligcabho nesitfunti selive lelivumbukako nekugutjwa kwemkhosi weluntfu. Lesinye kwaba kwembulwa kwesiPhandla semBuso lesisha ngamhlaka 27 Aphreli 2000, lebesifaka inhlanganisela yelingemuva lemlandvo webantfu balelive. Ngekwente njalo, insonge lensha lenakekela i-Afrika netimphawu tayo yaba yincenye yelisiko lelisha lelatisa ngekutalwa kabusha kweNingizimu Afrika. TiNdondo taVelonkhe letinsha tisukunyiswe ngekwemoya waloko kutalwa kabusha.
Sibhejane saMapungubwe - lokuyinsalela leyatiwa kakhulu leyatfolwa engcwabeni kulendzawo lekwambiwa kuyo, sithicwana seligolide lesibunjwe satungeleta inkhaba letsambile, lokungahle kube sigodvo lesibatiwe, lokubufakazi bebuhlakani ngekuba khona kwemitfombolusito yeluntfu kulowo Mbuso.
Ligcuma laMapungubwe - liba lingemuva, ligcuma litje lesihlabatsi endvundvumeni yelitje leludzaka endzaweni lelugwadvule lenetindvonga tetimvula tasehlobo letibonisa kutsi buhlakani buye baphikelela ngaphasi kwetimo letilukhuni temvelo.
Libhodo lelihlotjisiwe lekuncibilikisa ligolide - simo sesisekelo salokuphuma ebhodweni lekuncibilikisa ligolide sibonisa kwandza kwebuhlakani, isayensi nebuciko, lokubufakazi bekuhlabana kwangaphambilini kutetimbiwa.
Emagumbi lamane emhlaba - abonisa kuhlabana kwebantfu baseNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe.
Sitsandvo - tihlangotsi temlilo leticwebisako naletisimamisa imphilo, lebetiloku tisetjentiswa kusukela emaPhakadzeni, kuchubela embili kutfutfuka nebuhlakani emiphakatsini nasemimangweni.
Umzabalazo wentsandvo yelinyenti; Kwakha intsandvo yelinyenti nemalungelo eluntfu; Kwakha sive; Kuthula nekuvikeleka; Tebuntsatseli, ilitheresha, buciko, emasiko, temdlalo nemculo; Temabhizinisi netemnotfo; iSayensi, tekwelapha nekusungula kutetheknoloji, kanye nekusebentela umPhakatsi.
UMhlulandlovu uyincenye lebalulekile yetinhlelo tetekulima nemahlatsi e-Afrika. Uniketa emagcolo endvwangu nentsambo, titselo tekudla nemafutsa, kanye naleminye imikhicito lebalulekile.
Tincenye uMhlulandlovu (Baobab nobe Adonsonia Digitata) - watiwa ngetimphandze tawo nekuphila sikhatsi lesidze. Awugcini kuphela ngekuniketa ngemtfunti nendzawo yemihlangano, kepha uphindze ube sisekelo lesiyinkhaba emiphakatsini lotfolakala kuyo.
Sibumbeko lesinetinhlangotsi letiyimfica - lingemuva lelinetinhlangotsi letiyimfica lokubonisa imikhakha leyehlukahlukene yeligalelo lengahle ibe khona nemisebenti yekwakha sive lesichubekela embili nalesitfutfukako. Lesakhiwo siphindze sibonise netifundza letiyimfica telive lakitsi.
Majola (mokhayi) - Inyoka levakashela bantfwana ngalesikhatsi babelekwa. Ayibahlukumeti labantfwana nobe emalunga emndeni kantsi indlela yebungani yekuyicosha kutsi lomake wemntfwana ayifafate ngelubisi lwelibele. Ivakashela lomntfwana kutsi itomlungiselela indlela yemphilo yebudzala lenemphumelelo nalephephile. Ita njengemngani nanjengemvikeli. Lobungani lebubonisako abukesekelwa kulendlela yekubonisa sihe kepha njengendlela yekubonisa luvelelo nekukhandlekela kwesekela nekugcugcutela imphumelelo yesikhatsi lesidze yemalunga lamancane nalamadzala esive sebantfu. Lenyoka iyaphila etinganekanweni tase-Afrika ngobe iyavela encwadzini lelandzisako lebitwa Ingqumbo Yeminyanya lebhalwe ngu- AC Jordan. Lencwadzi yengca ngale kwekutsatsa umcondvo lowetayelekile wenyoka njengesilwane lesinashevu iphindze ivete umcondvo lowenabile wase-Afrika lowemukela inyoka njengemngani nelilunga lendalo lesecophelweni.
Indvuku yekuhamba - lebatwe ngesigodvo lesimnyama, sendzabuko iluphawu lwekutfokotela kwesekelwa neluvelelo loluboniswako, kantsi-ke ngalokunjalo kutibophelela ekwesekeleni nekuba lusito kulowo lowemukelako ngalokulandzelako.
