Siphandla saVelonkhe
Indzima
Idizayini
Luphawu
Siphandla saVelonkhe, nobe luphawu lwembuso, luphawu lolubonakalako lolukhulu lweMbuso.
Siphandla saVelonkhe siphindze yincenye lengumnyombo yeSitembu Esikhulu, letsatfwa njengeluphawu lolukhulu lweMbuso. Yonkhe imiculu leneluphawu lwe- Sitembu Esikhulu iniketwa inhlonipho lenkhulu, njengobe loku kusho kutsi yemukelwe nguMengameli waseNingizimu Afrika.
Siphandla saVelonkhe samiswa ngeLusuku lweNkhululeko, 27 Apreli 2000. Lengucuko ikhombisa inhloso yaHulumende yekubonisa ingucuko yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika kanye nemcondvo lomusha wekutsandza live letfu.
Siphandla (Luphawumbuso) luluchungechunge lwetitsako letihlelenjiswe ngetiyingi temumo welicandza letehlukene letibekwe lenye ngetulu kwalenye.
Umumo weluphawu wenta ufananiswa nesigubhu, futsi ucukatse imifanekiso yebantfu lababili labentiwe ngemdvwebo wematje wemaKhoyisani. Lemifanekiso ibekwe yabukana ngekubingelelana nangelubumbano.
Sicubulo
Sicubulo - !ke e: /xarra //ke, lesibhalwe ngelulimi lwemaKhoisani lwebantfu bema/Xam, ngekwamampela lokusho kutsi: bantfu labehlukene bayahlangana. Sibuka umzamo wemuntfu ngamunye wekucinisa bunye emkhatsini kwemcabango nekwenta. Ngekwelizinga lelihlanganisele sibita nokumemetela sive kutsi sihlangane ngengcondvo lefanako yekuba lilunga nekutigcabha kwavelonkhe - Bunye eKwehlukaneni.
Tindlebe takolweni
Esiyingini semumo welicandza lesentiwe ngematinyo - tiluphawu lekuvundza, kukhula nekutfutfuka kwelikhono, kondla bantfu, netekulima umhlaba.
Ematinyo endlovu
Luphawu lwekuhlakanipha, emandla, kwenta tintfo ngemkhawulo lofanele, nalokungenamkhawulo.
Lihawu
Simo selihawu legolide simise kwesigubhu. Linemisebenti lemibili: kukhombisa bungempela nekuvikela ngekwemoyan.
Isuselwa etitfombeni telitje le-Linton, sibonelo lesidvume kakhulu emhlabeni seBuciko lobentiwe ematjeni eNingizimu Afrika (South African Rock Art), nyalo selakhelwe lakhonjiswa eMyuziyemu yeNingizimu Afrika (South African Museum) eCape Town. EmaKhoisani (Batfwa), bahlali labadzala labatiwako emhlabeni wetfu, bafakazela buntfu betfu lobufanako nelifa letfu njengebantfu beNingizimu Afrika. Lemitimba ivetwe njengesimo sekubingelela, lesikhombisa bunye. Loku kuphindze kumele kucala kwekugucuka kwemuntfu ngamunye ngemcondvo lomkhulu wekuba lilunga lesive futsi nekubonisa Buntfu betfu sihlangene.
Sikhali nesagila
Timphawu letimbili tekuvikela neligunya - tiphindze timele tinyawo letinemandla tentinginono. Lesikhali nesagila kulele phansi, lokukhombisa kutfhula.
Imbhali yeProthiya
Siphandla sebuhle bemhlaba wetfu nekuhlobisa emandla etfu njengesive lesisebentela iMvuselelo ye-Afrika - kukhombisa inhlanganisela lephelele yemibutfo lekhula emhlabeni, leyondliwe kusuka ngetulu. Imibala legcame kakhulu e-Afrika iniketwe iphrothiya - loluhlata, loyigolide, lobovu nalomnyama.
Intinginono
Leboniswe indiza - ngumphumela wemvelo wekukhula kanye nelitubane. Inyoni lenemandla tinyawo tayo - letivetwe njengesikhali nesagila - tiyisebentela kahle ekutingeleni kwayo tinyoka lokukhombisa kuvikeleka kwesive etitseni taso. Sitfunywa semazulu kantsi senta umsebenti waso wemusa emhlabeni, kuloku iluphawu lwebukhosi lobungcwele. Letimphiko tayo letiphakeme tisiphandla sekwenyuka kwesive sakitsi, kantsi ngaso sona leso sikhatsi tisiniketa kuvikela kwayo.
Lilanga leliphumako
Siphandla senkhatimulo nebukhathikhathi. Lifanekisa setsembiso sekutalwa kabusha, tigaba letikhutsele tenkhatimulo nekugcama, lwati, kuncuma lokuhle nemandla ekutimisela. Liluphawu lwemtfombo wemphilo, lwekukhanya nekuba munye lokuphelele kweBuntfu.
Sakhiwo lesiphelele seSiphandla sihlanganisa tiyingi temumo welicandza tangaphansi nangetulu njengeluphawu lwalokungenamkhawulo. Indlela lehlanganisa umphetfo wangaphasi wembhalo lobutsiwe, kwengca imigca yematinyo, ngelukhalo ngenhla lapho lilanga liphuma khona etulu, kwakha umumo welicandza lemkhatsi lapho intinginono iphakama khona. Ngekwemcondvo wekubonisa loku kutalwa kabusha ngekwemoya nesive sakitsi lesikhulu nalesilichawe.
Incubo yokwenta leSiphandla
Litiko leteBuciko, eMasiko, iSayensi neTheknoloji licele imibono ngeSiphandla lesisha esiveni. Ngekulandzela lemibono letfoliwe, kanye neligalelo lelisuka kuKhabhinethi, kuye kwabhalwa inchazelo. Luphiko lweteKuchumana neLwati lwaHulumende (GCIS) lube selutsintsa i-Design South Africa - umtimba lohlanganisele lomele tingosi tebadvwebi eveni lonkhe - kuniketa inchazelo kubadvwebi labalishumi labasetulu. Badvwebi labatsatfu bakhetfwa kutsi baletse luhlaka lwabo kuKhabhinethi. Umdvwebo waMnu Iaan Bekker wakhetfwa kutsi ube Siphandla seMbuso lesisha. UMnu. Bekker ungumcondzisi weLicembu leFCB futsi uye wadvweba madizayini lemanyenti etinhlangano tembuso neyetikhungo tangasese tebamabhizinisi.
I-Batho Pelesisho seSisutfu lesisho kutsi "Bantfu Kucala", kubophelela basebente bahulumente kutsi basebentele bonkhe bantfu beNingizimu Afrika. Emagugu netinchubomgomo teBatho Pele tesekela Luphawumbuso lwelive. Ngamhlaka-1 Okthoba 1997, basebenti bahulumende bacale umkhankaso weBatho Pele lohlose kutfutfukiswa kwemisebenti yahulumende yetinsita esiveni.
Kubonisana nebantfu ngaso sonkhe sikhatsi ngelizinga lemsebenti loniketwako
Kubeka imigomo yemazinga emsebenti kukhombisa lizinga lemisebenti lengalindzeleka
Kukhulisa kufinyeleleka kwemisebenti yetinsita ikakhulukati kulabo bebancishwe matfuba ngesikhatsi lesendlule
Kucinisekisa emazinga lasetulu esizotsa ngekulandzela emazinga lamisiwe ngekuphatsa emakhasimende
Kuniketa lwati lolunyenti nalolungcono ngetinsita kwentela kutsi emakhasimende abe nelwati lolufanelekile
Kukhulisa lizinga lekusebenta ngendlela leselubala ngekutsi tinsita tiniketwa njani
Kulungisa lapho kwehlulekwa khona kanye nemaphutsa kwentela kutsi tinkhinga tisonjululwe nobe tisetjentwe ngemphumelelo
Kwenta msebenzi ngendlela lebonelela timali tebantfu kwentela kutsi emakhasimende abone kutsi intsela yawo isetjentiswa ngalokunemphumelelo nangalokufanelekile.
I-Batho Pele(Bantfu Kucala) imayelana nekunciphisa tinhlelo leticitsako naletibitako tangekhatsi letingakahlelelwa kubeka tidzingo tebantfu kucala. Kumayelana nekucinisekisa kwekutsi kuhlelwa kwetetimali kwemiSebenti yaHulumende imacondzana netidzingo kanye netimfuno tebantfu.
Kwentiwa ncono lokunyenti loku sive lesingatsandza kukubona akubiti lutfu, njengaloku: kumoyitela, kuphatsa emakhasimende ngenhlonipho, kwetsembeka uma ngabe kuniketwa umniningwane kanye nekuconisa uma tintfo tingahambi kahle. Leti akusito tintfo letidzingo imitfombolusito lengetiwe - yindlela nje yekutsi kube nemazinga lahlukene ekutiphatsa.
Kwenta ncono kuphakelwa kwetinsita kumayelana nekuhlelwa kabusha kuto tonkhe lesitentako kumigomo "yekusebentela emakhasimende". Kuphumelelisa iBatho Pele akusiyo intfo leyentiwa kanye kuphela. Yinchubo lechubekako, lendze, letawuba khona iminyaka leminyenti, letfola umfutfo ngaso sonkhe sikhatsi.
