i) Bantfu labangesiwo emaSwati mbamba.
“Lalela lapha mntfwanami. Bekusifiso sami kukubona ugcoke liloko lelo belitawube lilelikhetselo langalelo langa. Ubuye utfole nemali yekukhokhela sitfutsi lenitawube nikhetse kuhamba ngaso. Kodvwa ngiyadzabuka mntfwanami ngobe konkhe loko angeke kusenteka njengobe bengihlelile,” abindze ambambe ngesandla Lonhlanhla umntfwanakhe lobesekabonakala afuna kuphelelwa litsemba besekanalo.
Watsi ubuka emuva, wabona kulala tjani emva kwakhe. Wabona naye kutsisekukhona futsi kwafeleba. Walukhumbula lubhoko lwakhe walubamba walucinisa. Yefika ingwenya wayisho futsi kangako ekhaleni ngemshiza. Esikhundleni sekutsiyente leso phela, ijike, yema nje ingwenya yambuka yakhamisa umlomo waba ngaka.Wayiphindza futsi wayishaya waze wayigcuzula. Hhayi, yeva buhlungu kakhulu yakhumbula futsi emuva emfuleni ngematubane. Ngiyo leya ilalisa tjani iyawushonaentasi.
“Yingwenya bo! Ngafa!” Kusho Matfundvuluka aphendvula labafana labambutako.
• Kanhlitiyo ngiyise
“Fuseki! Fuseki! Fuseki!” Kumemeta Boy atiphunga ngetandla tinjatimdzabula ngala nangala. Utekhuta-nje letinja Boy solo uhlehla nyovane.Uhlehla nyovane nje akaboni lapha emva kwakhe kutsi kunematje lamiswe kahle ashaya ludvongwana. Watsi angaketeleli, weva lololudvongwana lwematje selumgila. Wawa wabheka etulu tabe setikhona tinja kuye. Tamluma tinyawo netandla taba bovu tju ingati. Kwatsi ngelikadze, wakhona kukhipha linye litje kulawa lembelwe. Watsi ngekuva kutsi sewulibambile ligcwele sandla, waliyekela lahlala enhlafunweni kulenye inja yaye yafumbeka phasi. Yakhala buklewu klewu seyichwisha lapha. Lena lenye yona yatsi kuma kancane kumluma nayiva lena lenye seyikhala kabuhlungwana. Kulapho-ke Boy atfola khona litfuba lekutsi avuke afune lelinye futsi litje. Watsi nakatsi ufuna kushaya lelenye futsi inja,babe sebachamukile banikati bato. Bamtsetsisa kabuhlungu ngesiBhunu basho kumshaya nekumbophisa. Wabindza-nje Boy asaphefumulela etulu solo aphetse umgubane wakhe ngesandla. Lapha enhloko kugcwele tjani nemhlabatsi.
Ngingamane ngiyekele.
-Irejista ibalulekile kakhulu kumele ihambisane nalomuntfu lokutsiwa khuluma ngaye.
g) Bafundza kutsi ungabotsandza kuphindzisela lokubi, beketela kute utophumelela. Indlela leya emphumelelweni imatima, ngako-ke ungalahli litsemba. Chubeka uphikelele kuze kulunge. Nasekutawuphuma lilanga kubandza kakhulu.
Wathandaza ngenhlitiyo Gubevu kutsi bamtfume ayowenta lokutsite khashanengikhona batomkhandza angekho lalabasikati.Ngalesinye sikhatsi kuyaye kuhambenjengetifiso temuntfu kepha ngalesinye sikhatsi tintfo tiyabhedza. Phela umaumhlatsi ugaya ngalokunye kuye kube mnyama emini.
Wahlala lapho ngaphandle Lonhlanhla ngenhloso yekulindza Vusi kube afike.Kutsite ngelikadze wavela Vusi ahamba nalenye intfombatana lesiphashaphasha lucobo lwaso. Bewungadzingi kubuta, bewutibonela kutsi bayatsandzana. Bahambakancane, babambene ngesandla, kukuhle kudzelile. Lonhlanhla nakababona beta nganeno wehluleka kutibamba. Wacondza kubo baseta esitaladini, wafike wangena emkhatsini wabo wafike wabuta kuVusi kutsi ingubani lentfombatana lahamba nayo akhona yena umfati wakhe?
Umsebenti wemanti emvubelo. Kudzakwa tjwala.
“Ngikubeka kuwe-ke loko mnumzane Ndzinisa kutsi wayitsengelaniinjini lensha wangasayisi emtsetfweni kutsi bantjintje letinombolo talelendzala leseyingekho kulemoto bafake leti talensha lotsi uyitsengile. Lokunye-ke futsi,tinombolo temtimba wemoto yakho tifana netinombolo temtimba wemoto yamnumzane Vekufa Nhlabatsi leyalahleka mhla tingemashumi lamabili enyangeni yeNgongoni ngemnyaka wa-1988.”
Emashiya boya,
ii. Umuntfu lomuhle uvamise kuba nesimilo lesibi.
h) Chaza lenkhulumo ngekubhekisa endzabeni Umtsala:
-Ludvweshu lwangaphandle.
Kusekuseni kakhulu sikhatsi sitsi yinsimbi yesihlanu. Kulapho sitfola Lonhlanhla Tfwala usekamelweni lakhe, lapho atfolakala khona alungisela kutsatsa luhambo loluya esinganini sakhe lesinguVusi. Ngaphandle kusemnyama kwatise phela ngoba kusebusika kukhanya akusheshisi kufika. Bantfu basalele njengoba kunguMgcibelo umlingisi lomkhulu longuLonhlanhla ulele angakalali ngoba lelilanga lanamuhla besevele alihlelele kuhamba ngalo, atfutse aye lapho inhlitiyo yakhe imholela khona esinganini sakhe lesihlala eMlomo e-Ermelo phela. Uhlele kutsi uhamba uyotendzisa kute atewuphila imphilo layitsandzako hhayi kulawulwa batali. Ngaphambi kwekutsi ahambe untjontje imali lenyenti yenina wakhe. Lonhlanhla entela kugibela nekufike ajabulise Vusi sincandzamatse sakhe phela.
iii. Mthokozisi
• Yinja-ke le?
i. Atfukutsele agane lunwabu.
Kulomphumela kuchazwa kuhlahlela, kutfutfuka kwesakhiwo, sakhiwana, ludvweshu, umlingisi nendzima yemlandzi.
Achubeke unina waLaHlubi ambonise umntfwanakhe kutsi uma atawencabela Solani kugana kaLwandle njengobe atikhetsele, umphumela ungaba yini. Bantfu bacala kungena etindlini-nje lapha kaboSolani, ekamelweni lagogo wakhe unina kanye nagogo Chamkile sebakhulume kwasha ematse emlonyeni. Litje seligaya ngalomunye umhlatsi.
“Ewu mnumzane vele bengitsi ngifuna nekucitsa emanti ngobe sengiphatsekile.” Kusho Boy. “Ungene kuphi? Endlini yami lencane? Hhayi, hamba uyewugeza lapha empompini kunasiya sitaladi nobe ujikele ngale ngemuva kwendlu.”
Bekangati kutsi uphuma uyaphi nelive nakasuka kaVusi. Asendleleni wacabanga kuyocela imali yekugibela neyekushayela unina lucingo kulomunye ntfombatana lobekangumakhelwane wakhe lapha kaVusi futsi lobesekametayele.Phela bekasacabanga kushayela unina lucingo ngobe sekabona kutsi akukho lapho angaya khona ngaphandle kwasekhaya kubo. Wafisa kutsi acolise kunina, acele nekubuyela ekhaya. Nembala lodzadze waba nesihawu wamupha imali yekuyoshaya lucingo neyekugibela. Wabonga kakhulu Lonhlanhla kuye,waphuma waya lapho kunelucingo lemphakatsi khona. Wafike washayela unina lucingo. Ngenhlanhla wamtfola unina Lonhlanhla, wambekela ngelusizi lwakhe lonkhe. Wabuye wacela lucolo kunina. Wacela kutsi bamvumele abuyele ekhaya atewubuyela esikolweni kute alungiselele kubhala kwekuphela kwemnyaka lobesekudvutane. Watsembisa unina nekutsi angeke aphindze alente liphutsa lelinje ngobe utfole sifundvo lesikhulu kuloku.
Wafika ekhaya wacondza ngco kunina kute ayotikhalela kuye. Wasetfula sicelo sakhe kunina, sevakala. Kwabonakala kutsi utimisele-nje kakhulu kutsi naye aye lapho kuya khona bontsanga yakhe kuyotijabulisa.
Buhlebenkhosi abazange bamnake nakabatjela kutsi utawulandza isudu yakhe yekuntjintja. Bekufanele bangamvumeli ahambe, bekumele bamlandzele yona, hhayi kuhambe umnikati wemsebenti.
j) Bafundza kutsi bangagijimeli kutfola bantfwana bangakashadi ngoba emajaha akavamisi kubondla bantfwana lababatfole ngaphandle kwemshado. Emajaha akakastembeki- enta ngatsi ayanitsandza kantsi ayatidlalela ngani.
• Kunjalo-ke batukulu
ii. Makati Simelane.
Sihloko
NINGAYENGWA, NKHULUNKHULU
Washayeka phansi luvalo. Kwabuya kwathula kwatsi dvu. Kwavakala livi leliyimbodlonga libuye lihoshotela litsi; “Mnumzane Mhlolo Sigudla, lalela kahle wakitsi, sikhatsi sakho sesisondzele. Tilungisele jaha lembutfo. Tsatsa takho utewutiphendvulela”.
Bekubonakala ematinyo ayo tingebhulakati.
Ekugcineni yaphumelela ingwenya kutsi ilandzele Mabovu lohambe nenyamatane yayo. Yamlandzela njalo ingasavinjwa ngumuntfu. Mabovu watsilapha nasakhuphukela ekhaya, wabuka emuva, wakubona kutile kwaheceba emvakwakhe.
Kungawa lilanga licoshwe tinkhukhu. Ngeke kwenteke loko.
Imibuto lemifishane
“Hawu imphela ugone umuntfu, uyaphila.” Kuphahluka lesinye salukati lebesiloku sime sisime ngelubhoko lwaso eceleni kwendlu. Bonkhe bantfu batsi fu sebafuna kubona kutsi nangemphela uphetse umntfwana njengobe linengi live kutsi kutawubuya silwane. Sangoma sakhwica umsila sangete savalelisa muntfu nasiva kutsi kubuya umntfwana lophilako.
ii. Kutfolakala kwesitfombe saVekufa Nhlabatsi emotweni.
f) Nguliphi litiko lelisita bantfwana labangondliwa boyise?
Zitha bekakholelwa etinyangeni.
iv. Labahluleka kutibamba abativikele ngekusebentisa lijazi lemkhwenyana.
a) Indlela lusha lolutiphatsa ngakhona, ingculazi ibhebhetseka lula. Kulendzaba Umtsala ngubani longayibhebhetsekisa? Chaza.
Kutsi emva kwesikhashana aphume Solani acondze emotweni. Ehliseemaphephabheki lamabili. Agcwele ayaphuphuma! Lokunye khona laphoemaphephabhekini kusongwe ngemaplastiki. Lokuvele kutsatse emehlo ngobe kuselubala ngilo libhokisana leChicken Licken yaSidumo weludvumo.
• Kwaphela emaphupho
Imibuto lemidze
Wativa sabamncane kakhulu kunakucala. Wativa salula njengeliphepha.
Umsebenti 7
“Hhawu! Seyingibambile vele Nkhosi yami! Ngelekeleleni bo!” KushoMatfundvuluka ngelivi lekulayela.
j) Likhetseke kahle. Siboti kushiwo intfo lebolile. Sento sakhe sekusaha libhuloho latebetetebe sikhombisa kubola.
Ingwijikhwebu
Iglosari
Wacunga sibindzi wafaka sandla sakhe ekhatsi emlonyeni weNgwenya. Watsi nakasasifakile, wabamba lilakanya layo walidvonsa ngawo onkhe emandla akhe bekanawo.
Amutsi laphalati LaHlubi bese ahleka kancane.
c) Siboti unenhlitiyo lembi, ufisela bantfwana baSimelane lokubi bangakamenti lutfo lokubi kantsi Ndevukazibalwa unenhlitiyo lenhle, akaphindziseli lokubi ngalokubi. Wamsita umsa waSiboti ngekubulala ingwenya nanoma uyise bekanemona nje futsi aphila yedvwa.
Wahamba libanganyana nakasuka ekhaya kubo, wema wabuka emuva. Watfola kutsi indlu yakubo isasemnyama, lokusho kutsi akekho lombonile kubatali bakhe. Futsi bekaneliciniso lekutsi nasemtini ledvutane bekungekho umuntfu lombonako. Phela kungobe bonkhe bantfu bebalele ngaleto tikhatsi.Wenta sicinisekiso sekutsi kungabikhona umuntfu lombonako. Uhamba-nje ukhuluma yedvwana. Inhlitiyo yakhe iyagidza ngenca yenjabulo. Utsakase ufile lonkhabi lona.
J.J.Thwala
Ligama Inchazelo
“Matfundvuluka! Matfundvuluka! Inyandza leyo bo!! Nayi ingwenya ibambaMatfundvuluka!” Kumemeta bantfwana ngaphandle sebadzindza sililo bonkhe, betfwele imikhono enhloko.
“Lokungenami kwakho ngesibongo sakaLwandle akuphele.Khona umkhwen-yane wakho uyomvusela njani ekuseni ugcwele emavundvo ngalendlela?”
“Nkhosi yenkantolo, lekhumbi ngeyami ngicinisile. Asambeni njenganyalo ngiyewukunikhomba tiga letilapha kulekhumbi.” Kusho Vekufa.
“Ewu, nembala beseyihambile babe imoto yakho. Vele kuyingoti kushiya imoto ngaphandle ungayilalisi egalaji.Nemuntfu londlula ngemgwaco nakayibona ime ngaphandle ebusuku, uyalingeka.” Kusho liphoyisa.
a)Veta umlingisi lomkhulu nenkinga labukene nayo kulendzaba letsi Kunjalo-ke batukulu.
Inkunzi yakitsi lengahlab’ iyahlohlota,
Unina ngisho nekutsi vu. Ubambe sihlatsi ngesandla sesancele. Ubukephasi. Ukhashane ngengcondvo. “Ngitakuchazela uve kahle mtukulu wami. Angikadzakwa phela.Kufika kwaLwandle kusho kuhlatjwa kwembuti lemhlophe,kucelwe kulabaphasi kwekutsi batsalalise bese nichubeka ke nelutsandvo lwenu,”abindze sikhashana.
Sibonelo: “Emehlo akhe abewabhekise kuSimakadze njenga-Abrahamu wasendvulo…”
“Manje ngenta njani?”Kusho Matfundvuluka emcabangweni wakhe ngesikhatsi ayibona ilele lapha edvute kwakhe iphefumulela etulu nemlomo iwuvule ungaka.
h) i. Ungacali wetsembe umuntfu ngobe angakwenta kabi ngalelinye lilanga.
Umangele Solani kutsi ligula lani lesekufanele libulawe. Ichubeke intfombi lengukadzebona, “Loko kulisiko. Lokubi ngiko kutsi sekutawufuneka kungenwe etindlekweni lebetingakalindzelwa. Nalapho mtukulu sesiyawulala ngelinceba.Kuyincenye yemphilo kwehlelwa tintfo lebetingakalindzelwa.”
Imibuto lemidze
i. Mhlupheki.
Kukhuphuka
KuBaseGalathiya 6 livesi 7
“Hhayi yona beyisancenga babe.” Kusho umshayeli ngalokukhulu kunganaki.
Nembala-ke sahamba sikhatsi sefika sekutsi Boy asale ashiya laphakaMashayinombolo ayewufuna umsebenti etimbonini.
Hhayi, nembala-ke alicishe Vekufa ligwayi. Ngesikhatsi seyihamba ikhumbi,Vekufa acalate njalo lapha ngekhatsi ekhumbini. Uyibuka yonkhe indzawo, phasi nasetulu kanye nasemaceleni.
ii. Bosivile/ bantfu labatatiko tindzaba.
Umsebenti1
Ligama Inchazelo
Tibambe ticine wetfu!
Nalaba lababili babindze balindzele yena kutsi achubeke. Achubeke-ke atsi: “Loku kufanele kwentiwe ngembi kwekutsi bavele bakaLwandle futsi usengakapheleketelwa emtini. Nguloko-ke mtukulu. Nangabe ungevisisi kahle seniyokuva kahle kusile kanye naye umkhwenyane.”
“Ungakusho na? Bekangaloyi bekabuya kusile Jalimane. Angiyikhohlwa indzaba yakhe yekuyosigidzisa esibibini netitajani takhe. Ha! Ungayiteki yaleyo Nzula. Ngiyabona nguloko lebamcoshela kona kulakubo.”
Khetsa imphendvulo lekungiyo kubakaki.
“Ya, ngimlayile make ngamtsatsela lokwemali bekangafuni kungipha ngisho lilandi lodvwa leli nangitsi ngicela imali yekutijabulisa nami esikolweni.Bekacabanga kutsi uhlakaniphile kantsi ukhe phasi washiya eludziweni. Nami ngihlakaniphe kwendlula yena. Ucabanga make kutsi bengingaboni kwekutsi nakahleti nalendvodza yakhe kuhlalwa ngeligama lami? Nakafika kimi atente umuntfu longitsandza ngaleyo ndlela. Kantsi uyangiyenga. Futsi sekumahlandla lamanyeti phela lobabe alinga kungicosha lapha emtini wakhe, lamuhla-ke ngitihambele mine ngingakacoshwa nguye. Ngitawubona kutsi batewusala baphila siphi kulomuti wabo ngobe bebaphila ngami. Bebangisebentisa kube sengatsi ngisiboshwa. Ngitawubona kutsi nyalo batawubangela bani umsindvo ngobe angisekho emtini wabo. Phela kube ngichubekile nekuhlala kulomuti wabo, angingabati kutsi bengitawuchwala ngisasemncane ngendlela bebanginika imisebenti leminyenti ngakhona.Ya,nyalo balayeke-nje mbamba.Mine ngitawube sengitihlalele endlini letsi mine lamuhla lesikhatsi bona bakhungatsekile, bangati kutsi benteni nasekunje,” ahleke yedvwana aze atishaye sifuba.
Phunyuka bamp hetse etandleni. Ngumutsi lowenta kutsi umuntfu aphunyuke nakonile (Bayamkhohlwa).
Hhawu yafa njalo ingwenya ibulawa nguNdevukazibalwa umsa waMsutelambeleko. NaMatfundvuluka wasindza njalo emlonyeni wengwenya.Ingabe Siboti wayiteka watsini kumntfwanakhe Matfundvuluka lendzaba?
Imibuto lemidze
f) Kutentisa utsi ulikholwa kantsi unemanga, kungaba namtselela muni ebandleni? Chaza.
e) Kungena emshadweni utigcinile uyintfombi-ntfo, nelijaha libe lingakatsintsi lutfo kukusita ngani loko? (veta liphuzu linye)
j) Sifundvo sini lesisifundzako ngaBoy sibafundzi?
Umlandzi
“Nawungasho kanjalo utsini?”
a)Phawula ngekuhambelana kwesihloko nesiphetfo kulendzaba letsi Yinja–ke le?.
Kufakela tibuko. Kwetfuka.
Kulendzaba kuvetwe Siboti Shongwe anenhlitiyo lembi. Ngubabe longasebenti lohlalele kucabanga lokubi. Siyambona ahlela kumukisa bantfwana bakaSimelane ngemfula lobe ugcwele ugola tintsetse. Bantfwana baSimelane kute lebakwentile lokubi. Sono ngulokuphasa kwabo bashiye laba bakhe emabangeni laphansi. Bantfwana baSimelane sebafundza eSekhondali ngiko-nje sekufanele babe kudla kwetingwenya.
Ugcwele ugola tintsetse. Ugcwele kakhulu.
“Singati make. Sitawutsi liphume nebovu kantsi emanti sekatawuphindze eme lapho ake ema khona. Mine-nje nasengikhuluma liciniso, ngiva umoya wami wehla ngalomkhwenyane,” kusho unina waSolani. Loku lakushoko akudzingi kulandzelelwa ngemibuto. Kusebaleni-nje. Kubhaliwe ebusweni bakhe. Buso bunyukubele. Abukehluki ebusweni bemuntfu logongonyekako.
f) i. Yintfo latentele yena ngemabomu.
Lendzaba yenteka ekhaya kaMashayinombolo. Kuntsambama Boy uyatadisha ngalesikhatsi Mashayinombolo angena ekamelweni lakhe lekulala. Singaphindze sitsi sikhatsi lapho sekutawucala khona lihlobo ngobe naku Boy ufundzela kuyobhala luhlolo lwakhe lwekugcina lwemnyaka.
Kuvamile kutsi lococa lendzaba kube ngulomunye webalingisi noma icocwe nguye umbhali cobo lwakhe.
-Kutfola lwati
“Cha, angikwati vele kukuvumela kutsi ungene ubhale ungakaliphatsi likhadi lelisho kutsi ungumfundzi wase-UNISA. Impela ngabe ngenta liphutsa lelikhulu kakhulu.”Kusho lomlumbi Boy lekumele abhalele endlini yakhe.
lwakho.
“Nembala uyahhema Boy, uyayati igezi kutsi iyimalini kuyikhokhelangenyanga?
“Angitsi solo nimile niyambukela umntfwanami labatsakatsi laba!” Kubhavumula Siboti.
“Hawu, awumati? Ingani yena uyakwati?”
Ake athule sikhashana kungatsi ingcondvo imlahlekele umphatsi tintsambo,bantfu bacakekile kutsi kwentenjani. Advonse umoya bese utsi, “Bandla lenkhosi, sekonakele. Umshado awusachubeki.” Akhiphe liduku lakhe esule tinyembeti intfo lengakavami emadvodzeni. Kucace nakubani kutsi kumatima.“Niyacelwa bazalwane kutsi kubete lohamba angakadli. Umkhwenyane kutsiwa uhlangene nengoti nasabuya.” Kwesuka lomkhulu umsindvo ehholeni bantfu bekhuta lomhlolo labawuvako. Baphuma noko sebajakele ekudleni njengekusho kwemphatsi tintsambo.
“Ya, lamuhla ngikhulile. Bengitsi ngimdzala ngiyati, kantsi ngiyatiyenga.Bekutsi batali bami nabangikhuta ngitsi bayangihlukumeta. Ngihambile ngaya kanhlitiyo ngiyise, ngifike ngagabeka. Satelo siyangidla ngobe ngabaleka nemali yamake etikwekutsi vele bese ngibahluphe kakhulu ngekuba lihlongandlebe lobese bugcwele enhloko yami.
“Uyativa kahle kutsi utsini nobe usephusheni, usho kutsi mine ngihambe indlela lengayishiya? Musa kuphosisa nkhosikati, mine sengishumayela livangeli lelisindzisa umuntfu ehlukane nemikhuba yakhe yebumnyama. Ungatentisilima umdzala uphukutwe nguSibongile atetfwele kubonakala. Ngekebamane bamcoshe esikolweni ngobe bamenyanya.” Kusho Zitha ungatsi kuyeakubuhlungu kantsi uyopha ngekhatsi.
ii. Kwabamnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba.
Sewumgucukele esiswini njengetjwala. Kujikela umuntfu.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
Emagama lekubutwa ngawo
Kanhlitiyo ngiyise
d) Bosidlani baphila imphilo lengemukeleki futsi lesengotini. Umphakatsi wangakini ungawusita njani kute kunciphe lizinga lebugebengu.
g)“Kutsengwa kwetintfo letintjontjiwe” ngemacembu etfu asicoce siphawule ngebubi bekutsengwa kwetintfo letintjontjiwe.
“Nami sengididekile babe, kona bantfu batawutsini-nje singemakholwa lahlonishwa ngalendlela, bese kuyogcwala emadimoni ekhaya letfu.” Sekuphendvulaumkamfundisi ngalokukhulu kutentisa abe ati kahle kutsi nguye kanye lolandze lenyanga yakhe.
“Kuyamangalisa ngobe nakhona ekufeni lapho nine balomuhla aninakani.Nje utsi ngingachamuka nebatukulu bami neyihlo achamuke nebakhe, banga-butana kutsi batalwa bobani, kuphi kuze batfole kutsi bahlobana njani?” kubuta Chamkile.
Sihonga. Ngumuntfu lotsandza kulwa.
Kwanyalo unguthishela weSiswati neSayensi eMbuyane Senior Secondary School eClau-Clau. Ligama laMbuyane liyavela etincwadzini letinyenti tetikondlo letifaka ekhatsi letilandzelako: Inhlokomo, Emagalelo, Inhlabamkhosi 2. Uphindze futsi avele kakhulu etindzabeni letimfishane lesingabala kuto Magayiwe, Umhidvo, Lukhotse, Umshikashika.
Latsi kuthula kancane livi. Kukhanya Mhlolo bese kumgabhile. Bewungatsi ungenwa tinhlase temlilo emehlweni.
Lendzaba iyaheha, yenta umfundzi afise kwati kutsi kwentekani emkhatsini waGubevu naDanisile. Kushaya kwelucingo nguDanisile nekuphendvula kwaGubevu kunemibuto lenganatimphendvulo njengalapha “kodvwa yini ngematje sitsandvwa sami?.”
Ngesheya kwemfula iNkomazi kunendzawo leyatiwa ngekutsi kuseMbhejeka.Linyenti lebantfu lelakhe kulendzawo ngemaSwati endzabuko hhayi elukhuhlelo.Bantfwababo bafundza esikolweni eMbhejeka lesinganeno kweNkomazi esabelwenieTjakastad. Labanye njalo bafundza kuboMaqhawuzela bese kutsi labatse tfutfungemfundvo bafundze esikolweni lesikhulu Insika.
a) Phawula ngesingeniso salendzaba, usho kutsi sibhaleke kahle yini.
a)Kunenkhulumo letsi “tandla tiyagezana”. Siboti Shongwe ubonakala angayivisisi lenkhulumo. Fakazela loko ngetento letimbili letentiwe nguSiboti.
“Asewutsi sengibone lamabhuku akho.” Kusho umlumbi elula sandla.
Kugcolotela. ematinyo lamhlophe.
Umsebenti 3
Sekela Kunembono lonikiwe. Wena beka emavi lakhombisa kuvumelana nalowo mbono.
Kusho kutsi wena ndvodzana bekungusebusuku lina. Lemoto yami bengiyibeke-nje ngaphandle kodvwa ngekhatsi ejalidini kami. Kwefika-ke kwesigebengu kwabulala lifasitelo langakumshayeli kwase kuvula sivalo kuyangena.Nasekungenile, kudzabula tintsambo tesikhiya kwase kutihlanganisa ngekwati kwako, kwayitsintsa yadvuma. Kwayishayela njalo-ke kwesigebengu kwayikhipha nyovane ajalidini. Indzaba beseyifika icaka ngesikhatsi kutsi kuyayijikisa kutsi iphume esangweni. Yala yaphetsa imoto yangajiki, sitelingi sabindza nje satsi dvu.Kwabatse kuyayitamatama yala imoto.
ii. Wasaha sihlahla lekushayelwe kuso tingodvo nemaphulango atebetebe losita kuwelisa bantfwana nababuya esikholweni. Esikhundleni sekusita labanye yena uyabalaya.
Nembala wehla lapho Lonhlanhla wacondza lapho kuhlala khona Vusi.Phela bekungesiko khashane nawusuka lapho ehle khona. Bekasajahe kutsi sengatsi ngabe sewufikile kuVusi wakhe kute abone kutsi utawujabula njani nakambona. Wafike wacondza emnyango wendlu yaVusi, wafike wanconcotsa.Wavulelwa nguVusi lobekamangele kutsi Lonhlanhla ubekwa yini lapha,futsi ekuseni kangaka nekwenta. Kodvwa yabuye yendlula leyo emvakwekutsi Lonhlanhla sekamchazele ngalo lonkhe luhambo lwakhe, nekutsi sewutohlala naye unomphela. Wabuye Lonhlanhla wacela Vusi kutsi baye edolobheni ngobe ufuna kutsenga kudla lokunyenti lokutawubachuba aze ahole Vusi njengaloku yena afike angakamlindzeli.
“Ewu! Ngaze ngavelelwa-ke nebakitsi! Mashayinombolo utsi utangidvonsela imali lengaka emholweni wami? Kusho kona vele angisanawuhola lutfo. Sengitawuhola emarandi lasihlanu kuphela, cishe umnyaka wonkhe vele. Hhayi, kodvwa anginandzaba ngobe kulomnyaka vele sengiyacedza kufundza.Mashayinombolo ngiyambona, uhlushwa ngulobuchaka bakhe nalokungafundzi kwakhe. Ngiyeva batsi yena wagcina kufundza ebangeni lesitfupha. Nalena emsebentini lapho asebenta khona, wawutfola lomsebenti ngobe angumlumbi,kube bekungasinjalo ngabe naye uhlupheka njengami. Hhayi, angiyekele kubalisa ngilale. Kusasa kutawumele kutsi ngiyewutsenga emakhandlela ngobe naku kuhlolwa sekusondzele.” Kucabanga Boy Mavuso ngesikhatsi angena engutjeni alala.
Imibuto lemifishane
Batali baLonhlanhla bakhuluma naye ekufikeni kwakhe. Bamtjela kutsi bona sebamcolele kulentfo lembi labente yona. Unina watama kumakha futsi kute abuyisele similo sakhe endleleni lengiyo nalefunekako. Lonhlanhla wabuyela esikolweni ngeMsombuluko lolandzelako.Nakhona wafike wamukelwa ngaletimhlophe tandla bafundzisi bakhe nebangani bakhe. Watimisela ngekutsi acale likhasi lelisha lemphilo Lonhlanhla.
f) Imali akusiyo intfo yekusetjentiswa budlabha. Ngekulandzela lenkhulumo catsanisa Lonhlanhla namake wakhe.
Emanotsi nemisetjentana
Sibonelo semibuto lechaza lokufunwako
Indzaba ngalamafuphi
Sigameko
iii. Watiwa ngani kulendzaba?
Kufika kwemoto yemaphoyisa ngiko lokwakhanyisela noma ngubani lobekasemshadweni kutsi umshado ngete usachubeka. Siphetfo sisombulula lelifindvo lebeselikhona lokunyamalala kwemkhwenyana.
Kanhlitiyo ngiyise. Lapho ngitsandza khona.
ii. Besekahola R5.00.
b) Ngabe umbhali uyilandzele yini imigomo yendzaba lemfishane nawubuka luhlangotsi lwebalingisi? Chaza ubhekise endzabeni yonkhe.
• Kanhlitiyo ngiyise
Afike Solani. Kukhona kweciwa injabulo kepha hhayi loku kwaSolani. Pho yini lebeyingamncumisa umkhwenyane sekafikile kutewubonwa ngulabadzala? Yini lebeyingenyelisa umoya wakhe umkhwenyane lotimisele ngemoya wakhe wonkhe kumteka sekashilo kutsi nakanjani evikini lesibili lenyanga yakhisimusi njengobe sekusele tinyanga letintsatfu-nje bayofika bakhongi kutovela, bacele intfombi? Hhawu wekunene nawe bewungajabula emva kwekube setehle ngemphimbo letinye tetiyoliyoli lebetiphuphuma emaphephabhekeni. Inyanisi,tibiliboco setibhekene nelutsandvo tihlanyisa titsandzani. Ubitwa-nje Solani bekasatincokolela newakakhe wakusasa kumnandzi kunjeya. NakuTiga umsa waLwandle bekativa imgabhile injabulo.
Inkhulumo lenjalo bekayijikisa masinyane bese iyekelwa kutekwe letinye.Lokunye lobekwenta Solani angete wabona kungenami kahle kwenina ngukutsi unina bekungumuntfu locitsa sikhatsi lesinyenti asesilungwini. Bekutsi nome abuyile emakhishini lapho asheshe abuyele emuva. Imbangela yaloko yindlela belumbi bakhe lebesebametsembe ngayo.Kusuka kwakhe bese kusho situnge kubo.Solani bekungamkhatsati loko ngobe ati kutsi kusebenta kwenina ngeMigcibelo nangemaSontfo bekusho kungena kwemholo lotse gcagca.
iii. Kugana kwemtukult wakhe Solani lokungasikhahle ngoba ugane lapho atalwa khona, nako kuyamkhatsata bese utinikela etjwalaleni.
Gubevu afika watitsela etikweluswane.Washawya luvalo.Umntfwana abetidlalelaangati lutfo. Utse uyanakisisa Mthokozisi etingutjeni temntfwana wabona lipheshanelelifundzeka kanjena:
“Litsatse ulivule Simelane khona sitewubona lesigilamkhuba nesihlophoyisemuntfu kutsi ngubani.” Kusasho yena njalo Ndevukazibalwa.
Wetfuka satumekile wavuswa lucingo lolwakhala kanye wazubela kulo.
Watsi ubuka emuva wabona-nje kulala tjani kutsi sekukhona kwafeleba futsi.Bekuhamba kutamula lite kuphakamise inhloko yako kumhlola kutsi ukuphi.
Umsebenti longetelelweko Umsebenti 5
• Umona waSiboti
Umsebenti 10
a) Nawugubha umgodzi utsi ugubhela lomunye umuntfu, kuvamisile kutsi kwenteke ingwijikhwebu bese kugcumukela wena. Ngemavi langema-90 futsi angabi ngetulu kwalali-140, bhala indzabambhalo uhumushe lenkhulumo lengenhla.
Inyumba. Ngumfati longabatfoli bantfwana.
• Tiyenteka tintfo
Umsebenti 3
“Ngalapha elunyaweni lwangesancele babe.” Kusho Matfundvuluka.
“Yasindziswa kutsi sitelingi sayo siyakhiya nakukhokhwe sikhiya.
Asewubuke-nje mnumzane labanye sebacalile kubhala mine solo angikacali.”“Akusiyo indzaba yami leyo, angitsi nguwe?”“Ewu phela mnumzane angitsi nami ngiyachaza kutsi ngivelelwe lishwa lekulunywa tinja, kwabese kulahleka likhadi lami. Futsi kantsi mnumzane, lena e-UNISA abakakutfumeleli yini emabito etfu kanye netifundvo lekumele kutsi sitibhale?” Kubuta Boy ngalokukhulu kutitfoba.
“Cha, tintfo letincane-nje mnaketfu. Awati ngingajabula ngife na Gabisile angehluleka kufika, tintfo atihambi kahle. Kubi.”“Ungatsi imbuti igudla emva kweliguma. Ase ugonyuluke wakitsi ungatsi kunengi longifihlela kona. Kantsi ngempela kwentekani kangaka?“
Akamange asaliminta nekuliminta. Angakacedzi kukhuluma.
Waba ngumfundzisinchanti welulwimi lweSiswati eYunivesithi yakaZulu. Ungumeluleki wetilwimi, ungumcubunguli nemhloli wemaphepha elibanga lelishumi nakubili, weticu te BA, BA Hons, MA ne PhD emayunivesithi lehlukene; Ungumhumushi wetincwadzi nemibhalo yeminyango yembuso lehlukene yakuleli neyemave angesheya; ungumhluti wetincwadzi, emaphephabhuku nemaphephandzaba lehlukene; ungumcwaningi lotimele.
b) Phawula ngalesimo selitulu lebesikhuluma ngaso.
Etikwako konkhe loku babuye bangicolela, banginika litfuba lekubuyela esikolweni ngiyokwakha likusasa lami. Indzaba yekutsandzana ngisemncane kangaka vele beyingalunganga. Asewubuke-nje nyalo kutsi sengihleti kamnandzi njani nebatali bami njengobe sengilungise kutiphatsa kwami. Bacinisile nabatsi ayikho indzawo leyendlula likhaya.”
Kubeka sibunu. Kuphila kahle.
Imibuto lemifishane
Umsebenti 6
Mhlupheki watsi akangene. Nangena watfola Bhalashile alele Mhlupheki wamkhomba yena. Wamangala Tibindzele kutfola kutsi loBhalashile lekukhulunywa ngaye nguLotifiso intfombi yakhe. Mhlupheki wamcosha.
Chamkile bekawati kahle kamhlophe emasiko esintfu. Nakube kunjalowalephula lisiko Chamkile wacela umtukulu wakhe Solani kutsi acele umkhwenyane kutsi afike ufuna kumbona. Wakucela loko ngobe avela engatini kutsi kungenteka batsi befika ngembi kwakhisimusi lo bakaLwandle batfole kutsi kudzala yena asawashiya emabele wayewulusa emadada kamnyamungasi, kuletilima. Kwaya ngawo emavi enkhehli.
-Indlela yekubachaza: Umbhali angabachaza yena ngekwakhe balingisi bakhe.
c) Sibongo saSolani sangemphela sakaHlubi.
Kulendzaba nakhona umbhali uphumelele kucoka balingisi bakhe. Balingisi labachuba lendzaba bane (4) nguSolani longumlingisi lomcoka, Lijaha lakaMahlalela, gogo Chamkile, Tiga, Lwandle namake waSolani LaHlubi. Labanye bakhona kodvwa kukhulunywa ngabo-nje alikho lichaza lebalidlalako kulendzaba.
Atidvonsa. Aphelelwa mandla.
“Kuhle kakhulu loko Tibindzele. Kuyabonakala kutsi senibantfu labatana kancono futsi labangetuhlukaniswa tintfo letincane. Loko kufakazelwa sikhatsi lesenisicedzile nibambisene kutelutsandvo. Shano-ke ntsanga kutsi uyilobola nini lentfombi?”
d) “Angitsi solo nimile niyambukela umntfwanami labatsakatsi laba!”
Umsebenti 1
Phendvula lemibuto nga’Yebo” noma “Cha”.
“Cha basi ngeke ngihambe lapha kuwe. Ngitawusebenta lapha kuwe ngize ngifele...”
• Ngingamane ngiyekele
“Nami sengikhulekela loko wakitsi. Sala ungibambela lapha ngisayobukatimphahla nekudla kwemntfwana etitolo. Inkinga sengakhohlwa kutsi udla lokunjani.Noko batangisita embili.” Akuphelanga sikhatsi lesingakanani wabe sabuyile Gubevu.Ingani phela kusemkhatsini weliviki kantsi nenyanga ime kabi manje titolo titse cwe.
f) Kusho kutsi intfombi ichamuka kabojaha ingumuntfu lotewuvakasha, nayisuka lapho uyibona seyitendzisile sewubona ngumfati angakalotjolwa. Loko kusho kona kutsi uhambe ngaphandle kwemvume yebatali.
“Babe phoyisa, ngicela kutsi kube nguwe lotakwenta wonkhe umsebenti.Mine ngitakukhomba-nje kuphela kutsi sika la nalapha.” Kusho Vekufa ngesikhatsi sebangene ngekhatsi ekhumbini.
Ngimatima. Angeke kwenteke loko.
ngu JJ Thwala
e) Bantfwana batfunyelwa etikolweni kutsi bayewufundza bese bafika benta lokunye lokubheke eceleni. Wena njengemfundzi locacelwe ungabayala utsini? Nika imiyalo ibe mibili.
e) Kulesikhatsi lesiphila kuso yini lengentiwa ngemajaha netintfombi kute bativikele kulesifo semacansi ingculazi? Kubhale kube kutsatfu.
Humusha Beka lenkhulumo ngemavi lamalula lasheshe avakale kunoma ngangubani.
“Mnumzane Simkha Ndzinisa, asewulandzise inkantolo kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lemoto.” Kusho umshushisi asho ahlale phasi kaCanadian Motor
Litfumba selibhobokile. Liciniso seliphumile ebaleni.
“Asiyekeleni!” Kumemeta livi lendvodza ekhatsi esicukwini sebantfu.
Kubuka ngeliso lengulube. Kulalela nekufuna.
Phendvula lemisho nga“yebo” noma “cha”.
Indzaba lemfishane yehlukile yona ngoba icoca ngesehlakalo sinye emphilweni yemlingisi. Loko-ke kukhombisa kona kutsi indzaba lemfishane ayisiyo inoveli lefinyetiwe, futsi kufanele ivakale iphelele iphindze itimele yona ngekwayo. Umbhali kufanele agcile ngalokuphelele kuleso sigameko lekacoca ngaso.
Kukha phasi ushiye eludziweni. Awukaphumeleli.
Kungapheli. Kukhuluma loko.
a)Endzabeni Kanhlitiyo ngiyise, Lonhlanhla ukhala ngekutsi batali bakhe banyatsela emalungelo akhe. Nguwaphi lawo malungelo?
-Kucatulula uchaze imibono yembhali.
i. Lonhlanhla wabaleka (ebusuku, ekuseni) ekhaya kubo.
e) Lusha lufundzani ngesiphetfo salendzaba? Veta emaphuzu lamabili.
V. O. Literature of Africa Awards ngemnyaka wa–1996.
Kunemigomo lelandzelwako uma kubhalwa indzaba lemfishane. Lemigomo ilandzelwa ngaphansi kwaletihlokwana. Asibuke letindzatjana letimfisha letilandzelako kutsi tona tibhaleke kanjani nasilandzela lemigomo.
Wayisho ngemzaca yaze yatsimula yanikina inhloko yajika yakhumbulaemfuleni. Ngesikhatsi ijika, Matfundvuluka naye wakhasa ngemandla solo amemetenjalo nelivi selishile.
Yachamuka ingwenya seyitfukutsele ifile ihamba itamula lite kubonakale tingebhula tematinyo ayo.
Angibhenywa ngingesiyo insango. Akudlalelwa kimi.
“Ucinisile lapho. Kugcina tsine labadzala lesisatana. Kepha nibokucaphela loko. Kutawuhamba kuhambe kudale inhlamba nalokunyenti lokutawuba yimphicabadzala.” Batihlekele-nje kunganakeki lutfo.
“Ndevukazibalw’ ungatibal’ uyasangana!
“Iluhlata ndvodzana njengesibhakabhaka kantsi nguloluhlobo lwetimoto labatsi ngemaDatsun E20. Yinsha mfana wami lemoto yami, ayikacedzi ngisho nenyanga yinye nginayo. Lelisela liyitsatsa-nje ngibuya lapha kaWesbank kuyewukhokha sikwelede.
“Wena umtsetfo wakho unengcondvo lelukhuni ngiyakubona. Uyakhohlwa mfana wami kutsi ngingumlumbi, kutawugcina mine.”“Ngiyakwati loko mnumzane kodwva ngentiwa nguwe ngize ngikhulume ngalendlela. Ngiyacolisa kakhulu futsi kuloko.”“Kulungile-ke ngena ubhale kodvwa ungacabangi kutsi ngitakunika sikhatsi lesengetiwe. Nasiphela- nje sikhatsi lesibekiwe, nawe ube sewucedzile.”“Hhayi, kulungile mnumzane. Bengicela kutsi ngingene endlini lencane sengigeze tandla ngobe naku tigcwele ingati.” Kusho Boy atibuka.“Ungene kuphi? Endlini yami lencane? Hhayi, hamba uyewugeza lapha empompini kunasiya sitaladi nobe ujikele ngale ngemuva kwendlu.”“Ewu mnumzane vele bengitsi ngifuna nekuchitsa emanti ngobe sengiphatsekile.” Kusho Boy.
e) Yini lebekufanele Boy ayente ngemuva kwekulunywa nguletinja?
“Wabamatima-ke lowombuto wakho.”“Kusho sikhatsi nje utsi ngeliviki lelitako nobe ngenyanga letako kumatima?”
ii. Singani sakhe besihlala (e-Ermelo, eMakoko).
a) Bakhona bantfwana labafana naLonhlanhla emmangweni lesiphila kuwo labagijimela tintfo talabadzala. Ungabayala utsini wena? b) Nawubuka wena ingculazi beyingamngena yini Lonhlanhla? Chaza. c) Hlola similo saVusi kutsi sinjani. d) Chaza lenkulumo:-i Walalabenyoni butfongo ngalobo busuku Lonhlanhla. ii Utsi inkhomo ingatala umuntfu. iii Kukuphi kanhlitiyo ngiyise.
b) Boy Mavuso ulungile futsi uyabeketela. Wabeketela kaMashayinombolo noma ahola imali lencane kodvwa wabeketela. Bambhadalisa gezi ngoba afundza, kodvwa wabeketela kunjalo.
“Hawu! Vele nasi sitfombe siphuma!” Kusho lelinye liphoyisa.
“Ini? Ngiphumeleni?” Kuphendvula lendvodza leshayelako ngesikhatsi ime erobothini, ilindze kutsi lirobothi livule bese iyahamba.
A B
Tibambe ticine wetfu!
a) Mhlupheki usebenta kulungisa timoto. Tibindzele ungumlimisi. b) Akasatfoli sikhatsi sekuvakashela intfombi yakhe lenguLotifiso. Ngalesinye sikhatsi bekuphela tinyanga letisitfupha bangabonani. c) i. Lotifiso uyingwadla ubhanca emajaha. Utsandzana naboTibindzele naMhlupheki kube babangani.
Bhalashile... Bhalashile...
a) Humusha simo semoya esiphetfweni.
Indzaba ngalamafuphi
Wavuka ekuseni-ke Boy wagibela ibhasi leya khona eGalina.
Kulendzaba lemfisha ingwijikhwebu siyitfola lapho Majalimane atfola khona ikhumbi yakhe. Phela kusukela akhulumisana naSimkha Ndzinisa umfundzi bekanesiciniseko sekutsi Majalimane umane uyamsukela-nje Simkha. Indlela Simkha bekakhuluma ngayo umfundzi bekanesiciniseko sekutsi vele lekhumbi yakhe. Ekugcineni kuyatfolakala kutsi vele ya Majalimane Vekufa Nhlabatsi ngekutsi avete bufakazi.
“Nangabe-ke kunjalo pho kepha wehlulwa yini kuyakulifuna lapho liwe khona?”
Sacala phasi futsi sililo emfuleni sekuhambe naye kwafeleba kantsi bese banelitsemba lekutsi sewuphunyulile emlonyeni wengwenya.
Yinja-ke le?
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Umuntfu logeza elwandle. Ngumuntfu lomuhle kakhulu.
Umsebenti 1
Umsebenti 2
Indzaba ngalamafuphi
c) Bengingambonisa kubaluleka kwemfundvo bese ngiyamtjela kutsi akacale ngekufundza, asebente lapho sekakhulile angendza. Akayekele kuyotendzisa ngoba lijaha livamise kudlala ngentfombi letendzisile.
h) Sibongile abehlakaniphile kutotonkhe tifundvo. Bekayitfola nethothali nakubhalwa tivivinyo. Bebamtsandza bonkhe bafundzi ngobe abebasita ngekubachushisa kulokuningi labangakukhoni. Kukhulelwa kwakhe kwamphambukisa endleleni. Lonhlanhla abengafani naSibongile ngoba yena abengalaleli ekhaya anatsa tjwala, nasesikolweni bekangakatimiseli amane aya nje ngesidvumbu. Intfo lebekayitsandza kuya emaphathini bese uyonatsa angatati nelibito lakhe. Bafana abazange bamphazamise, nguye lohamba ayobafuna yena ngekwakhe.
b) Hlola similo saSigudla ephusheni.
Wahlamba ngemandla Matfundvuluka asaphike elusentseni lwemfula. Banganibakhe bonkhe bese baphumele ngaphandle sekusele yena yedvwa emfuleni. Yahambanelihembe libangana lelincane kodvwa yatsi kube ive kutsi lentfo leyibambile ilula,yajika yaphindzela kuye. Lapho-ke bamemeta kakhulu boJuluka batsi akahlambe masinyane aphume.
g) Sandla semtsetfo kugcina sona. Ngutiphi tintfo letimbili letabophisa Simkha Ndzinisa njengobe watfolakala anelicala lokweba imoto?
“Loko akusiyo imfihlo, phela lentfombi ilotjoliwe ishada- nje. Indlebe phela ayincishwa, futsi yaba nguleyontfo-nje lehlala ivulekile lokusho kona kutsi iva naloko lesuke ingakacondzi kukuva.” Bachubeke baticocele letinye tabo tekuchuba sikhatsi njengabo bonkhe bantfu.
f) Lamavi “Yinja-ke le”, asho kutsini nawubuka esiphetfweni salendzaba?
i. Lotfuke abeka sibunu endzaweni yabo ususwa ngekushesha.
Simo semoya
“Yinja-ke le?” Kusho Vekufa atsi kumamatseka kancane.
Lomtfwalo Solani yintfo lachamuka nayo eMapulaneng College njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Sebamsolile ekhaya kutsi akasiyedvwa,akazange abike imbiba abike libuti. Wavele walimisa ngesihloko washo kutsi lomtfwalo uwetfweswe ngulelinye lijaha lakaLwandle leselaphotfula ekholishi lapho.
f) Kubhunga indzaba. Kubone wonkhe umuntfu.
“Hawu, ngaze ngadvumala ngingakalindzeli yenebakitsi! Kodvwa ngabe uyephi Vusi lilanga selijike kangaka? Ngobe sengati kahle kutsi lamuhla akayanga emsebentini? Sengitawuze ngibonwe bantfu labanyenti kutsi ngikhiyelwe ngephandle njengemuntfu lowaliwe. Phela bantfu baselokishini bayatitsandza tindzaba tebantfu.”
“Cha ndvodzana ngiyabuta nje, asingacatjaniswa yintfo lencane. Solo ngisalindzele imphendvulo ndvodzana kutsi ngeyakho yini lekhumbi nobe mhlawumbe akusiyo yakho, nawe uchashiwe. Uhlulwa yini kuphendvula umbuto lolula nakangaka ndvodzana? Umbuto utsi ngeyakho yini lekhumbi nobeuyasebenta uchashiwe?”
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
A B
-Kumele ingcikitsi lococa ngayo ihambisane nesihloko loniketwe sona.
i) Lotifiso ungumlingisi longatiphatsi kahle lobhanca emajaha. Umbhali umvete ngemabomu anesimiilo lesibi. Nawucabanga wena ukwenteleni loko umbhali? Chaza.
Emanti emvubelo. Tjwala.
Wadzabuka kakhulu emoyeni Lonhlanhla, watisola kakhulu ngesento sakhe nangekutiphatsa kwakhe. Weva sengatsi umhlaba ujikeleta naye. Ngalelo langa lekuya eBhadini bekungayiwa esikolweni. Wawabona emakhumbi lebekatfwele bangani bakhe lesikhatsi yena eme esangweni lakubo endlula nabo ngesitaladini sakubo bajabulile. Yena wabonakala ahlengetela tinyembeti njengobe bekawabukele aze ayositsela etulu elukhalweni injabulo ivakala ichuma etulu. Wabuka elukhalweni lapho kusitsele khona lamakhumbi, tinyembetitacatsaka talandzelana emehlweni akhe. Bekungatsi asitsele nematsembaakhe elikusasa lelisha nalelichakatile lebesekuliphupho laLonhlanhla kulawo malanga kulolukhalo bekalubukile. Inhlitiyo yaLonhlanhla yaphambana imibane lehambisana nekudvuma lokutsintfwa ngumoya lohhushela ekhatsi.
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto.
f) Chaza lenkhulumo njengobe isetjentiswe etheksthini. (endzabeni)
g) Kwehluleka kukhulisa bantfwana ngendlela lefanele kungaba namtselela muni esiveni? Veta kube kubili.
Kwatsi lapho sekuvalwe titolo letinyenti lapha edolobheni njengaloku kunguMgcibelo-nje, naye Lonhlanhla wabona kukuhle kutsi abuyele endlini ayolungisela Vusi kudla njengobe sekusondzela sikhatsi sekutsi ayongena ebusuku emsebentini.
“Utsi sesidze sikhatsi nitsandzana nje, nacala nini sewungate ucevute lento ngatsi nacala nyase” Kuphendvula Mhlupheki ababata lesikhatsi lesesigucuke sihabiso….
-Kuveta luvo lwemfundzi
ii. Mhlupheki yena bekatsandzana na ( Bhalashile, Sibongile)
“Hhayi dzadze, ungakhali ngobe utamentela ematfunti umkhwenyana lapho akhona.” Kusho dzadzewabo amcinisa ngobe abona kutsi sewukhale kakhulu kube kute lokuphatsekako lakuvile. Naye ukhuluma-nje kodvwa sekukhonakusola ngalokunyamalala kwemkhwenyana.
h) Nguwaphi emalungelo aBoy lahlukumetwako kulendzaba?
Lomntfwana ingcamu yakho. Kuhle ngobe utse utawutsenga nekudla kwakhe. Mine kuyokutsatsa lesidze sikhatsi kungibona. Umgcine kahle lomntfwanetfu. Ukhumbule kutsi sekusele tinyanga letimbili kutsi ahlanganise umnyaka nga-30 Mashi.
Umbhali kulendzaba usetfulela umlingisi lomcoka longuTibindzele acoca nemngani wakhe Mhlupheki. Umbhali uyasetfulela nenkinga lanayo yekutsi Tibindzele utsandzana naLotifiso. Uma kuphela sikhatsi lesidze angamboni uyafa. Kungamboni kwakhe njalo naLotifiso kubangwa kusebenta nekuchelelana kwetindzawo labahlala kuto.
ii. Mhlupheki
“Boy, ungaphiki ngobe sengikubambile. Uyati ayikho intfo lengidzinanjengekuva umuntfu akhuluma emanga! Wena Boy kusho kutsi uyinyoka umtsetfo wakho. Tintfo takho utenta ngebunyenye. Kodvwa Boy ufihlelani ngobe mine anginandzaba nekufundza kwakho.”
“Bengingekho kodvwa kusho kona kutsi wavuma kutsi tonkhe tinkinga tetfu lesihlangabetana nato utatisombulula. Ngetulu kwako konkhe loko, uyakhokhelwa kutsi sitewubhalela lapha emtini wakho.”
c) Ngekubona kwakho kwabangelwa yini kutsi Sigudla aphuphe kabuhlungu kangaka? Chaza.
d) Nababuya esibhedlela umkamfundisi bekagoce (luswane, silwane) ngengubo.
Kuve kancane ngu NL Shongwe 39
c) ‘Butulujane abufundzelwa’ Kuliciniso loku noma kungumbono? Chaza.
Vele yena wagcina basamkhungile, kwaphela lapho nekuba sihonga kwakhe.Ngibo labekunene labamsita waze waba lapha akhona nyalo ngekutsi bamotse.
Yangena intfombi lemhlophe
“Hhayi, lokuncono angiyewubika kubemtsetfo! Mhlawumbe bangenta lichinga balinge kuyilandzela babambe lomuntfu!” Kusho lendvodza isuka ngematubane ibuyela emuva ekhatsi edolobheni; seyiyawumangala emaphoyiseni. Yakhala tinyembeti tehla indvodza lendzala madvodza. Yagijima njalo ngematubane seyijakele emaphoyiseni. Lapha etitaladini edolobheni beseyihamba ihashatela nje ingasabuki netimoto. Timoto betiyishayela emahutha ngala nangala. Kwaphela umnyaka wonkhe gonco solo inyamelele. Wabatse uya nasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka. Nesikwelede sayo bekaloku asishaye njalo kodvwa ikhumbi asete. Ingani phela watsi ngesikhatsi ayitsenga wangayifaki ngaphasi kwemshwalense.
“Department of Psychology. ‘Ya, wenta lesifundvo lesinje? Ufuna kwentani ngalesifundvo?” Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi.
Kuvula indlebe nemehlo. Kubuka kabi.
Condzanisa emagama laku–A nalaku-B.
Amanotsi nemisetjentana
j)Kuyala bantfwana babo ngelikhaya lakaZitha kwaba namtselela muni kulabanye bantfu nje kanye nebantfwana babo nawubuka siphetfo saSibongile? Veta umbono wakho ngemaphuzu lamabili.
Condzanisa emagama laku–A nalaku-B.
Lemancamu. Lekugcina.
a) Gubevu bekalijaha lelitsembekile.b) Bekakwati kondla umntfwana wakhe.c) Danisile uyatifela nge-Chicken Licken neperi peri chips.d) Besekatfole singani lesisha Gubevu.e) Bekasebenta umsebenti webuhlengikati Danisile.f) Danisile wabhalela Gubevu i-email.
Tisho
Waphumelela Lonhlanhla kuyitsatsa yonkhe imali lebeyifihlwe ngunina kusenelilanga lelandvulela leli lekubaleka kwakhe. Watsi kutsalalisa afuna kubona kutsi unina unakile yini kutsi imali yakhe layifihlile ayisekho. Watfola kutsi hhayi unina akanakanga nekunaka. Wabuya ngaLesihlanu ntsambama Lonhlanhla esikolweni watfola kutsi tintfo tisahamba kahle lapha kubo. Unina wakhe akakaboni lutfo ngalomonakalo lasawentile Lonhlanhla esilulwinilatfukusa kuso. Lelo langa wabonisa inhlonipho lenkhulu kubatali bakhe, bekabaphekela abaletsele kudla lokumnandzi embikwekutsi bayolala ngalobo busuku lebesekuyintfo lekukadze agcina kuyenta. Kantsi ngenhlitiyo utsi lala lulata sikwengule. Batali bakhe basheshe bahamba bayolala.
b) Kusho kutsini loku lokulandzelako?
iv. Kungenteka bekabutsandza tjwala gogo Chamikile.(Naleminye imibono lemihle yemukelekile)
“Inyandza leyo bo! Inyandza leyo bo! Hawu! Ngafa mine Nkhosi yami!” Kumemeta Matfundvuluka solo akhase njalo ngemadvolo acondze kulesinye setihlahla lapho bekushayelwe khona lotebetebe.
Kudla kusale. Kuhlala.
f) Lonhlanhla imali akayinakekeli. Ngemaviki lamabili wayimosa yonkhe imali layintjontjele unina kantsi unina wakhe uyakwati kuyonga imali. Uyakhona kuyigcina ayimlumi ngoba endzabeni kutsiwa bekayisebentisa nakunesidzingo lesikhulu.
“Ngiyakuva mntfwanami kutsi nawe ufuna kuya kulelidzili. Ngiyati kutsi wena sonkhe lesikhatsi bewungenandzaba nalelilanga. Mine ngakhumbula usasuka lomnyaka kutsi konje nawe kufanele uye lapho kutawube kuya labanye bontsanga yakho niyewutijabulisa khona. Ngicale kukufihlela imali lengihle ngiyiphiwa nguyihlo umnyaka usasuka. Besengiyihlanganisile imali yekutsenga liloko lakalokusho lotawuligcoka ngalelo langa. Nemali yekukhokhela titfutsi lenitawuhamba ngato lelo langa...,” atsi kubindza kancane unina asondzele kuye njengaloku bahleti emasofeni endlini yekuphumula.
a)Sihloko sendzaba Yangena intfombi lemhlophe sikhetseke kahle yini? Usho ngani? (sekela ngemigca lemi-3)
a) Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga.
Umsebenti 4
Emagama lalukhuni
“Hhayi, mine bengi...”Abone kutsi umngani wakhe uyakhweshisisa kuye,atfubelete naye asaphetfwe ngemahloni.Lentfombi lokutsiwa inesibindzi nguye Nokuthula Mkhize siphashaphasha saseThekwini. Muhle umntfwana webantfu, uyabonakala-nje kutsi ugeza elwandle.Labambone ngayitolo ekhabo makoti abawuvali umlomo, bamangaliswe kutsi emajaha akulela live alibaliswe yini kutsi angaze emukwe intfombi lenhle kangaka futsi lebonakalako kutsi ibuya emafutseni hhayi kudlala. Labatatiko noko batsi laba lababili bacala kubonana ekhempini yalabasha basafundza sikolo. Bobabili bebasemakomidini alabasha etifundzeni tabo, loko kwenta kutsi basondzelane phela ngobe ekhempini kubanesikhatsi lapho kubukwa khona bonkhe labasemakomidini bese kukhetfwa likomidi lelikhulu lelengamela onkhe emakomidi lamancane. Buhlebenkhosi naNokuthula batfolakala bangemalunga alelikomidi lelikhulu, lokulikomidi laVelonkhe ebandleni labo. Wokheleka kanjalo-ke umlilo kulaba lababili. Bachubeka batsintsana ngetincwadzi taze talunga tintfo.
“Angitikholwa tindlebe tami kutsi nguwe lona Vusi lokhuluma nami emagama lasindza njengalawa etikwesikhatsi lesingaka sitsandzana futsi etikwemali yami lengaka lengakupha yona nangifika lapha kakho?” Kubuta Lonhlanhla njalo kuVusi ngalokukhulu kukhatsateka.
Sibongile ngumntfwana wesibili kabo, welama emaphahla lasenta umnyaka wawo wekugcina enyuvesi. Lowelama yena nalowekugcina, ufundza libangalesihlanu. Sibongile yena wenta libanga lelishumi nakubili, naye sewutitjelakutsi ngemnyaka lolandzeleko sewulandzela bomnakabo. Sikolo sonkhe sibuke yena kutsi utasakhela ligama lelihle ngenca yekuhlakanipha kwakhe. Kuto tonkhe tifundvo abetihambela kamalula-nje Sibongile, kungamehluli kutfola ithothali nakubhalwa tivivinyo. Bafundzi bonkhe bebamtsandza ngobe abebasita kubachushisa kulokunengi labangakukhoni bona. Ngelibala abengamunwe kantsi usekhatsi nendzawo ngebudze. Noko umtimba wakhe bewuchaza kona kutsi ungumntfwana lowondlekile. Abesho ngemashoba etinwele letimnyama khwishi,emehlo akhe lamakhulu amhlophe bha, afana nematinyo akhe. Nakahleka kutsi faca tigodzi etihlatsini takhe letibusheleleti ungatsi kukhona lohlalela kutigudla ngembokodvo. Phela Sibongile abemuhle, umuntfu abengambuki kanye. Bewutsi umbukile kutsi phindza futsi uphe emehlo kudla kwawo.
Umsebenti 1
Sihloko asingaveti loku lokucuketfwe ngulendzaba. Umfundzi kufuneka atfole inchazelo uma sekayifundzile yonkhe indzaba.
A B
-Ludvweshu lwangekhatsi.
Kulala ngelinceba. Kusale ucola.
ii. Solani – uchaza kutsi bakubo bayamsola kutsi ngewabo. Kungenteka uyise bekangetsembi kutsi lomtfwalo bewutfwelwe nguLonhlupheko wakhe sibhaca Lwandle.
Indlela lokusetjentiswa ngayo lulwimi ngiyo leveta likhono noma sitayela sembhali. Kubalulekile kutsi umbhali asebentise lulwimi loluhle futsi lolumnandzi kute kubonakale kutsi uyalwati lulwimi lekabhala ngalo. Angasebentisa taga, tisho, tentakutsi, tinongo tenkhulumo nalokunye-nje lokunonga lulwimi.
e) Bewungumphatsi luhlelo emshadweni waNokuthula, yetfula inkhulumo loyilungiselele kutjela libandla ngekungachubeki kwemshado .
“Hhayi! Kahle mnaketfu ungangidubuli sengiyaphuma-ke.”Kusho lendvodza lengumshayeli.
BA (UNISA), BA Hons. (UP). Ulilunga le-SASWA, ALASA, AFRILEX kanye neMhlanhlandlela Writers’ Guild.
Umngani waSimelane. Gubevu
Kwacala manje kopha kwafuna kumcedza emandla. Nematsemba ekutsi angahleasindze acala kumphelela umsa waSiboti. Imphela bese limshonela ngobe vele watsiubuka lilanga etikhaleni tetjani, walibona selibovu etintsabeni seliyawushona.
Amoyitele Chamkile. Akhokhe indlelo yeligwayi letimphumulo. Ayivule.Abheme. Atsatse atsi: “Hhawu! Ngisho mani kutsi nome bantfu bafana kepha hhayi ngalendlela. Ngikubuta ngemabomu. Nkhosi yekuthula! Wamfuta wamcedza unyoko. Uphi yena LaMalinga?”
Condzanisa letisho letiku- A netinchazelo letiku- B.
Kuvula indlebe nemehlo. Kulalela nekufuna.
Sebentani ngemacembu nidvwebe iphosta lapho utoba watisa labasikati ngekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana, bese ubhala umlayeto lochaza lephosta yakho.
Iglosari
Emagama lalukhuni
h) Kwenta indumezulu yemshado kubonakala kukudlala ngemali kulesikhatsi salomuhla. Utsini umbono wakho njengemuntfu lomusha? Veta tizatfu leticinile.
k) Lusha ungalucwayisa utsini ngalesento saSibongile? Ngemaphuzu lamane ase ucwayise.
“Uyati nami ngiyawatsandza emaDatsun, tinjini tawo tiyabeketelaemkanaweni. Tinjalo nje futsi atiphukeli futsi.” Kusho Vekufa solo ayibuke njalo lekhumbi yalelijaha lapha ngekhatsi etulu.
Lachubeka livi latsi: “Kusukela lamuhla utawuba kudla kwemlilo kuze kube ngunaphakadze.”
Indlela yekubhala
“Njengobe bewumvakashele kulenyanga lephelile, bewugcine nini kuya kuye?”
Hhayi-ke nembala bahamba boVekufa naSimkha Ndzinisa umnikati waleyokhumbi. Wayishiya ikhumbi yakhe Simkha kodvwa tikhiya tayo wahamba nato emva kwekuba asayikhiyile.
Bantfu babulala inyoka. Bantfu bebabanyenti.
Umsebenti 2
i. Lufu lwekutenta lolu.
h) Bhala emalungelo ebantfwana lowatiko abe mane.
“Nangabe ngehluleka kuniketa emaphoyisa bufakazi lobungangabateki kutsi lekhumbi ngeyami, ngitakukhokhela imali yakho yonkhe longabe uyitfolile.Kodvwa nangabe ngiveta bufakazi lobungangabateki kutsi vele lekhumbi ngeyami, kutawusho kutsi wena kumele ungikhokhele njengaloku vele nanyalo usatangikhokhela.” Kusho Vekufa.
Taga
“Besekuphele tinyanga letisitfupha ngagcina kulubeka kwami eMatsulu.”
Yimbali yetimbali
Umbhali ungenise ngekusendlalela ngesimo salapha emshadweni; kugcwala kwebantfu, simo selitulu kanye nekusetfulela labashadako. Uphindze asicocele ngebatali bemkhwenyana, kutiphatsa kwabo njll. Loku kwenta umfundzi afise kwati kutsi lendumezulu yemshadvo itawuhamba njani. Indzima yemlandzi iyatfolakala lapha esingenisweni. Lisu lekubuyela emuva (flash back) lisetjentiswe ngumlandzi ngekusicocela lokunyenti lokuphatselene nemlingisi lomcoka. Asetfule umlingisi lomcoka longuBuhlebenkhosi nenkinga lanayo yekutsi tonkhe tintfombi talesigodzi tifisa sengatsi angatisoma.
Umsebenti 8
ii. Bammangalela / Bamceba.
ii. Lowente lentfo akatetfwese atetfule.
Iglosari
Chaza Kulindzelwe kutsi umfundzi acacise, enabe kuloko labutwe kona.
Litfumba selibhobokile. Kukhuluma loku ukhulume lokuya.
Umtsala ngu JJ Thwala 18
Lukhalo lwamanyovu
Kulihlabisa ngesihloko. Kukhuluma ucondze ungagegi.
c)Catsanisa similo saSiboti naNdevukazibalwa nawuhlolisisa siphetfo salendzaba. (nika emaphuzu lama-2 ngamunye)
Lokhatsatekile
“Hawu, kantsi nguwe mntfwanaketfu. Ushaya njena nami bengitsi uma ngiphumalapha emsebentini ngitake ngitsi kunivakashela sesidze sikhatsi nganigcina nebakitsi.Uyati naleti...”
Lubohlo
Butulujane. Butsotsi.
“Ya, kantsi wena bewufuna ngikudvonsele tinyanga letingaki?”
“Kunjalo-ke batukulu” ngu MS Mbuyane 51
ngu JJ Ncongwane
Umlayeto netifundvo letehlukene umfundzi utawutitfola nasekatifundzile letindzaba letimfishane njengoba umbhali ngamunye uvete likhono lakhe ekuyaleni nasekufundziseni ummango ngetigigaba lesihlangabetana nato esikhatsini salomuhla.
Lendzaba iyaheha ngobe yenta umfundzi ahlalele etulu afune kwati kutsi kuyogcina ngani ngaLonhlanhla. Nakatsi Lonhlanhla batali bakhe bahlukumeta emalungelo akhe ingabe lapho “kanhlitiyo ngiyise” batawahlonipha yini emalungelo akhe na?
–Emaphupho aSibongile, namake wakhe kanye nalabantfu babahlala bakhuluma ngaye. Loku kuchaza kutsi “namuhla liciniso litawuphumela ebaleni” Sibongile abephika kutsi ukhulelewe, atsi sisu samane saticalekela kukhukhumuka angakenti lutfo. Namake wakhe bekametsemba kuloko lakushoko waze wafuna inyanga letamsita ngekuhlola kutsi lesisu saSibongile sinani. Inyanga yamtjela kutsi kunesilwane esiswini saSibongile. Ngiso lesilwane lesikhukhumukisa lesisu.
• Ikharikhulami yakho itsi kumele wati letintfo letilandzelako:
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Sihloko lesincomekako nguleso lesihambisana nengcikitsi yendzaba.
iii. Bafundzi babocaphela kunesifo sembulalave ingculazi, abangayi emacasini sikhatsi sisengakafiki.
Umtsala
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
f) Beyimtjela kutsi angabotenta ngatsi uyakholwa ngoba naku sewusebunzimeni, akayekele kuphukuta Nkulunkulu ngoba lokuthandaza kwakhe ngeke kumsite, utakutfola sijeziso lesimfanele njengoba asoni futsi angumbulali.
Sakhiwo
Atiphunga ngetandla. Aticosha ngetandla.
“Cha, a...angati lutfo ngabo.” Kuphendvula Sibongile kubonakala-nje kutsi ikhona intfo lemudlako ngalemibuto yeyise.
“Nali basi libuke.” Kusho Boy amniketa linye.
Labatatiko batsi laba lababili bacala kubonana ekhemphini yalabasha basafundza sikolo. Bobabili bebasemakomidini alabasha etifundzeni tabo, loko kwenta kutsi basondzelane phela ngobe ekhempini kubanesikhatsi lapho kubitwa khona bonkhe labasemakomidini bese kukhetfwa likomidi lelikhulu lelengamela onkhe emakhomidi lamancane. Buhlebenkosi naNokuthula batfolakala bangemalungu alelikomidi lelikhulu lokulikomidi laVelonkhe ebandleni labo. Wokhela kanjalo-ke umlilo kulaba lababili.
• Kuphendvula imibuto lemidze endzabeni lemfishane lenemibuto lefuna imphendvulo.
a) Asikakhetseki kahle ngoba sicondze ngco. Uvele ubone kutsi kukhulunywa ngemshado endzabeni. Kuhle kutsi sihloko sisifihlele kute umfundzi atewuba nenshisekelo yekufisa kwati kabanti ngalokusendzabeni. Labanye bafundzi bangasibona sikhetseke kahle ngoba endzabeni silindzele umshado, kwaba simangaliso ngobe umshado awuzange ube khona ngoba umkhwenyane washona engotini yemoto asaya khona ehholweni lapho umshado bewutawuba khona.
Unina sekeva umntfwanakhe atikhalela kanje, kwavele kwaphela kumtfukutselela kwakhe. Wamvumela Lonhlanhla kutsi abuye ekhaya batewukhuluma.Wajabula kakhulu Lonhlanhla nakeva emagama lanjalo aphuma emlonyeni wenina. Waphuma lapho Lonhlanhla sekanelitsemba wabamba lebheke kubo. Ngale Vusi nentfombi yakhe lensha basala batibusela. Phela Vusi bekayinganwa.
“Asewutsi sengibone lamabhuku akho.” Kusho umlumbi elula sandla.
Kutsite basahamba, beva kuhaza tjani emva kwabo. Batsite basamangaliswenguloko, babona-nje ngekulala kwetjani kutsi kukhona kwafeleba lokubalandzelako.
• Umtsala
c) Labanye bahluti betincwadzi batsi kungenteka kutsi Simkha Ndzinisa
Akuphihlitwe ligula. Akukhulunywe liciniso.
b) Catsanisa similo saBoy Mavuso kanye nemlungu wakhe longuMashayinombolo bese wesekela ngalokusencwadzini. (ngemaphuzu lama-2 ngamunye)
“Inyandza leyo bo! Awu! Ngafa ngibukile nebakitsi! Inyandza leyo bo!” Kumemeta Matfundvuluka ngelivi lekulayela.
ii. Kanye nemalungelo lanyatselwako.
Ahleke Tiga bese atsi: “Awu! Sesiyakholwa tsine gogo utsi bafundisi batayi-vuma indzaba yemadloti?”
iii. Balingisi. (ngemigca lemi-3 kuya kulesi-5)
Kutsite-nje angakahlali sikhatsi lesidze, babe sebachamkile bantfwabesikolobadlubhe injinifomu yabo. Bebangasasibahle-nje bantfwana bebantfu bacitsa sikhatsi.
Hlola Bukisisa. Kungaba similo semlingisi njll. Umfundzi akabukisise bese uyasho kutsi sinjani.
Umsebenti 3
Indzaba isuke seyikhuphuke yafinyelela esicongweni. Kulapho sekusombululeka lifindvo, noma sekubhoboka imfihlo noma sekuvela ebaleni kutsi ngubani lophumelelako noma longaphumeleli. Loku lokuvela kulolu vutfondzaba kufanele kube yintfo lekholwekako.
d) Ungenta njani wena kugwema lesimo lesimbi lesenteka kulendzaba?
ii. Lenetisho ibe mibili.
Lamuhla kulamuhla, ngifuna kukukhomba kutsi nami bantfu ngiyabati kantsi nebutulijane abufundzelwa. Kudzala ukwenta kukulungela. Njenganyalo ufundza sengitfubeletela khashane kabi. Buka ngobe ngize ngacasha imoto kuta lapho.
i. Singeniso. (ngemigca lemi-3)
b) i. Wabulala bantfu labangema-25.
Nembala wayibamba itekisi lebheke edolobheni eMlomo Lonhlanhla.Kwatsi nakushaya insimbi yemfica ekuseni, yabe imbeka itekisi edolobheni eMlomo.Wehla lapho esikhumulweni sematekisi wabamba itekisi lecondze elokishini lapho kulele khona ematsemba akhe. Phela basangumuntfu lokhululekile Lonhlanhla ngaleso sikhatsi. Bekatibona sekangumuntfu losekaphumile enhluphekweni.
iv. Bantfu labatsandza tindzaba tebantfu bakhona esiveni lesiphila kuso. Bahlalele kubuka emaphutsa alabanye njengoba kwenteka endzabeni Kwaphela Emaphupho.
“Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa,sentiwa ngumngani wami.”Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane.
“Hhayi,kuncono ngilahle lomuntfu phasi ngibaleke! Lengwenya ingaze ibambemine!” Kusho Mabovu vele amlahla phasi.
ii. Kulihlabisa ngesihloko. i) Ngekulandzela indzaba, hlola.
Umsebenti 4
Kodwva Nabonkhosi uwuphulelani umphefumulo wami kanjena? Yini indzaba ungente imata yekusula tinyawo?
Condzanisa emagama laku-A nalawa laku-B.
“Asewutsi ngisukume khona ngitewubona kahle.” Kusho Siboti vele asukumaema ngetinyawo abuka khona phasi emfuleni.Nembala-ke bacala bantfwana bagibela kutebetebe. Ngekulinganisa-nje kwasengatsi bebasihlanu.“Hawu! Lolomunye wesihlanu umntfwana ngubani ngobe bakaSimelane banekuphela?” Kubuta Siboti emcabangweni wakhe.Hhayi-ke bangena bantfwana baze baba sekhatsi impela kodvwa solo nanikwephuka tihlahla.“Hawu! Tangephuki letihlahla kusho kutsi ngitisahe kancane kakhulu yini?
d) Hlola kutsi ngubani lonelutsandvo mbamba kulabalingisi labalandzelako: Chaza ngamunye.
“Nkhosi yenkantolo,lekhumbi ngeyami nobe ngabe kungayiwaphi.Lomuntfu wantjontja lemoto yami wabese uyifaka titulo kanye nemafasitela, wayentaikhumbi yekulayisha bantfu. Mine phela bengilayisha tjwala ngalekhumbingesikhatsi iseyiPanel Van. Nkhosi yenkantolo, intfo lenginganasiciniseko ngayo kutsi ngabe ngiyo, yinjini. Kodvwa umtimba wona nguwo nobe ngabe singayaphi ngicinisile.” Kusho Vekufa afunga acinisa.
“NguSayitjeni Simelane, lolokhulumako, ngingakusita,” asho ahlaliseka esitulweni sakhe ingani ulubambe sekaphuma.
Bhala idayari yaLonhlanhla lapho uveta tintfo latentako.
Ngenhlanhla bebafake inombolo lengasiyo. Watsi uyahlola ngaphandle wabona imoto ingasekho. Kwamkhanyela kutsi bekungasuye lomunye webantfu bakhe.
b) Luswane alondliwa kahle nguyise longuGubevu, nenina walo uyalutsatsa uyolulahla kuyise emsebentini. Emalungelo alo ayanyatselwa ngobe kulilungelo lemntfwana kondliwa, kunakekelwa kahle batali bobabili kodvwa lapha akweteki loko. Batali ngibo kanye labanyatsela emalungelo eluswane.
Intfombi lensha. Danisile
iii. Unelilungelo lekuyiswa esikholweni afundziswe.
• Kunjalo-ke batukulu
Kwakhala lucingo lwabanjwa nguMthokozisi ngobe Gubevu asaba. Emphelenibekungukapteni wakhe lombitako. Watsatsela khona waSimelane atfukile. NgemuvaMthokozisi wetfuka kabi kutseleka Danisile agone luswane abukeka atfukutseleagane lunwvabu. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe kutsi koti kwente njani.Wefike wabingelela ngemoya lohlobile, wahlala phasi. Sebacocile naMthokozisiwabeka luswane esihlalweni watsi usayocitsa emanti.
-Kwati tintfo letifihlekile
b) Bukhulu bemsebenti buyambamba Tibindzele angalitfoli litfuba lekubonana naLotifiso wakhe. Lokubambeka kukhinyabeta imphilo yakhe yangasese. Chaza kutsi imphilo yakhe ikhinyabeteka njani. (ngemigca lemi-2)
c) Shano kutsi kuliciniso noma kungemanga:
Condzanisa lamaphuzu ahambelane.
Umphumela wekufundza 2: Kufundza nekwehlwaya
“Mnumzane Nhlabatsi, wena wefika enkantolo mhla tingemashumi lamabili enyangeni yeNgongoni, emnyakeni lofile watewumangala kutsi untjontjelwe imoto leyikhumbi leluhlata leyiDatsun E20 kantsi futsi iyiPanel Van. Lokusho kutsi iyikhumbi yona kodvwa ite titulo kanye nemafasitelo njengawo onkhe emakhumbi letfwala bantfu.
Umsebenti 6
Tisho Inchazelo
c) “Likhiwane lelihle ligcwala tibungu” Humusha lesaga usibhekise kuLotifiso.
Ligama Inchazelo
Umsebenti 2
Imoti yaZitha yatsi uma ima, bonkhe bantfu bese beme ngetinyawo, ngulowo afuna kubona kutsi Sibongile uyabuya,ubuya unjani.Zitha wehla kucala njengobe yena abehleti embili nemshayeli. Kwake kwatsi nya ungatsi akusenabantfu labatokwehla. Ngelikadze wehla umkamfundisi aphetse umfuntana lokubonakala kamhlophe kutsi ngumntfwana ngobe naku usongwe ngemabhayi. Linengi lebantfu labamba longentasi. Empheleni kwaphela emagama ngalesimanga,kwaba sengatsi liphupho kantsi nani, yintfo leyentekako ngemphela.
“Ungatsi ngobe wena mntfwanami kwakuhambela kabi kaLwandle bese utsi nakumtukulu wami kuyoba nguleso. Kantsi futsi ubokwati kutsi bantfu kabefani.Lokubi lokwentiwa ngulomunye welusendvo ungakulindzeli kulabanye.”
Kuvulelana tifuba kwaba yintfo lejabulisako kubo bobabili. Wajabulakakhulu Mhlupheki nakeva tifiso taTibindzele ngaLotifiso. Wajabula kuvasinyatselo lesihle lesitawutsatfwa nguTibindzele ngalentfombi lengumlimisikati lehlala eMatsulu. Lokwamenta wajabula wehluleka nekutibamba kutsi nayeabetsandzana nemlimisikati weMatsulu.
Iglosari
i. Kusho kutsini loko?
“Kodvwa kunini ngikutjela kutsi lolokwentako kuDanisile akukho emtsetfweni? Uyati kube bewumane umkhohlise uphatsise kudla kwemntfwana ngabe akakasho kutsi uyeta.”
“Sitawutsini? Wambonaphi wena umuntfu wekwehlukana nebakubo ayotiphosa eweni langalati? Nekwenta angabhudzi nekubhudza kubuyela nome kuyewuhlola tihlobo takhe kulakubo?”
Kulapho umbhali angenisa indzaba yakhe ngekuniketa imininingwane ledzingekile njengesendlalelo, lesibitwa ngekutsi sibekandzaba kanye nemlingisi logcamile. Setfulo singaba sigaba sinye noma letimbili.
g) Sihloko sisibikela ngemshado kantsi esiphetfweni umshado awuzange uphumelele. Kwenteke lokungakalindzelwa (ingwijikhwebu). Lesiphetfo sihle ngobe vele siphetfo lesihle nguleso lesikushiya nembuto.
f) Lenkhulumo ingumbono noma emaciniso? Chaza. i “Kufika kwaLonhlanhla nemali levakalako kuVusi kutawuba yintfo letawenta kutsi lelijaha limtsandze kakhulu.” ii “Phela kulamalanga emalobolo akusasiyo intfo lesalandzelwa njengalokwa kadzeni.” g) Bafundzi labanyenti batsi Lonhlanhla ulihatsa. Utsini wena? Chaza.
Ngekushesha lokukhulu babe sebakhona bafana. Bakhandza Matfundvulukaabhuca nje phasi angasakhoni nekukhasa ngenca yekopha kakhulu.
d) Siyahambelana ngoba endzabeni yonkhe kukhulunywa ngekutsatselwa imoto kwase kudzingeka bufakazi bekutsi vele Vekufa yakhe lemoto. Sitfombe lesaphuma emotweni ngiso lesakhonjwa nguVekufa watsi “Yinja-ke le?”.
“Awuva-ke loku sengisahe lesihlahla lapho kushayelwe khona lokwetigodvo nemapulango, sengicedzile ngingasilo litfole. Kutawulayeka lokwebantfwana kwaSimelane. Angitsi sekudvwalile ngobe sekufundza esekondali. Bantfwana bami bona solo bagidza libanga linye kube nabo bangena esikolweni ngemnyaka munye nabo. Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi.”
h) Hlola kutsi sihloko sendzaba Kwaphela emaphupho, kutsi siyahambelana nendzaba yonkhe na? Chaza.
Emanotsi nemisetjentana
-Indlela yekucoca: Ngalesinye sikhatsi umfundzi angeva labanye balingisi bakhuluma ngalomunye umlingisi, bese bayamati ngaleyo ndlela bunjalo bakhe.
Letindzaba letimfishane titsintsa loko lokwenteka emmangweni lesiphila kuwo kulamalanga. Tiphindze tisecwayise ngaloko lesikwentako sibe singati kutsi kunamphumela muni ekugcineni. Tiyasecwayisa, tisifundzise lokumele sikwente naloko lokungakafaneli nebungoti bako.
Bamfuna Matfundvuluka baze badzela baphuma nabo sebesaba kutsikutawudzimate kuchamuke lenye futsi ibambe nabo.
b) Sifuba sakhe. Kuphengula.
ii. Lotifiso.
Kwaphela umnyaka wonkhe gonco solo inyamalele. Wabatse uyanasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka. Nesikwelede sayo bekaloku asishaye njalo kodvwa ikhumbi asete. Ingani phela watsi ngesikhatsi ayitsenga wangayifaki ngaphasi kwemshwalense.
Lapha kulencwadzi kunetindzaba letimfishane letibhalwe babhali labehlukahlukene belulwimi lweSiswati. Letindzaba letimfishane tikhetfwe bacubunguli labasembili emibhalweni lehlukene lesecophelweni lelisetulu. Umbhali ngamunye uphosile litje esivivaneni kute lusha lutewuhlomula, lwakheke luphindze lutfutfukiswe ekufundzisweni lulwimi lwasekhaya nelwekwengetwa ngekweSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe.
Akuphihlitwe ligula. Akukhulunywe emaciniso.
Yachamuka enhla nemfula ingwenya ibonakala shengatsi kwelilongwana-nje.Yeta njalo-nje ingwenya icondze ngco kuMatfundvuluka umsa waSiboti Shongweumtsakatsi wendzaba. Njengaloku beyichamuka enhla nemfula, yatsi nayifikakuye yamendlula yayawujika njengalapha. Ngumkhuba wayo phela lowo. Kwetakwafeleba sekungadli nkhobe tamuntfu. Matfundvuluka wakhumula lihembe lakhengekushesha. Yatsi nayifika kuye, wayinika lona yakhala yemuka nalo.
i. Lonhlanhla besekadziniwe kuhlonipha batali bakhe.
“Sesidze sikhatsi sitsandzana naLotifiso, ngiko-nje nangingamboni ngiyafayinkhumbulo,” kusho Tibindzele atjela Mhlupheki.
Yabe seyikhona kuye ingwenya. Wakhipha onkhe emandla lanawo wayishayakakhulu lapha emphumulweni. Yanikina inhloko ingwenya iva buhlungu yabuyelaemuva emfuleni futsi.
Hhayi-ke, wahamba njalo Vekufa emuva kwekumangala kwakhe. Nguye loya ayawumela ematekisi labheka eBhabtini. Uhamba-nje inhlitiyo yakhe ibuhlungu ngekhumbi yakhe lensha labamtsatsele yona.
iv. Unelilungelo lekusho lekangakutsandzi. (Nalamanye emalungelo langakabalwa lapha) i) Wadliwa ngemahloni ngaloku lekumehlele – kulahlekelwa ngeluswane ngenca yekwehluleka kulondla.
iv. Lemali layeba make wakhe bekayibekele (kutsenga imoto, Lonhlanhla).
“Letimoti tiyasho nje kutsi lomndeni udla kusale.” Kusho lelinye lijaha nabengca bajakele kuyawungena ehholeni lapho bekungasangeneki khona.“Phela basiki belibundza batsi uyise walentfombi nguSodolobha wendzawo yakubo.”Kuphendvula lelinye likhulumela phasi ngobe libona kutsi kunebantfu ngekhatsi kuletimoti.
Umona waSiboti
Njengaloku sati kutsi ingcikitsi ngumlayeto umbhali lafuna kuwendlulisa kumfundzi, kulendzatjana lemfishane sitfola kutsi kubalulekile kutsi umuntfu kumele atiphatse kahle. Lusha kumele lwetsembeke lutiphatse kahle kungabi khona kuganga nangabe batsandzana. Kute babe nelikusasa lelichakatile nekuvikela tifo letifana nengculazi naletinye.
“Ngelekeleleni bo!” Kumemeta Matfundvuluka kuze kuhaze tihlanja.
a) Buhlebenkhosi bekangumntfwana wekugcina kabo.
Motor Dealers eJozi, ngabe kukhona yini lewayenta kona emva kwekuba sewuyitsengile?” Kubuta umshushisi.
Wayicedza Gubevu sajuluke waba manti nte. NaMthokozisi waswela kutsiutawudvudvuta atsini uma sekunje.
Taga
vi. Wayinyatsela emsileni.
Indzaba ngalamafuphi
Petros Themba Jele lijaha lelitalelwe ngephasi kwamasipala we-Albert Luthuli epulazini i-Hereford endzaweni yaseMayflower, esifundzeni seMphumalanga. Imfundvo yakhe yemabanga laphasi uyitfole eNtababomvu (Redhill) nase-Ekuphakameni (Dundonald). Imfundvo yemabanga laphakeme nekucecesha lokuchubekako uyicedzele esikolweni iLindile (Ermelo).
Watsi-nje nakamlahla phasi, babe sebakhona labadzala. Kwachamuka emadvodza, boMakati kanye naboNdevukazibalwa. Lenye indvodza yamcubulangekushesha yabaleka naye.
iii. Sibongile bekangakahlakaniphi esikolweni.
“Liciniso sibili lelo ntsanga. Besisatincokolela-nje sonkhe lesikhatsi liciniso leliphelele nguleli: kuleliviki lelitocala ngitfumela bakhongi ekhabo Lotifiso eMatsulu.”
iii. Kushayeka phasi.
c) Lusha lufundzani ngekujahela emacansini indzaba yekutsandzana isengakabikwa kulabadzala?
d) Bhala idayari yaBoy, bese uyicatsanisa neyemngani wakho nicocisane ngaloko lenitobe nikubhalile. Bese nibhala yinye idayari nobabili ngetintfo lenivumelene ngato.
a) Umtfwalo waSolani wawutfola eMapulaneng.
f) Ingalo yemtsetfo ibanti. Nawubuka wena Gubevu ungamenta njani umtsetfo nawungeva lendzaba yakhe naDanisile? Chaza.
Imphilo lemunywana. Imphilo lengasimn andzi/ kungaphilisani kahle.
Umsebenti 1
“Imphela ngingabonga kakhulu ndvodzana naningangibambela lesigebengu.Uyati setibhokile tigebengu tetimoto kulamalanga. Kulomnyaka lophelile bacishe bangintjontjela lena lengiyitsengisile ngase ngitsenga lena.”
iii. Bekenta libanga (lemfica, lelishumi) esikolweni.
Taga
“E! Utsi tsine sisatana gogo. Kwagcina ngani kuvakashelana nekwatana nangabe nitihlobo. Tsine sesigcina ngekwati bemndeni wasekhaya kuphela.Singatsi siyenaba ngebuhlobo, sivame kwati ikakhulukati leto tihlobo letise-ndzaweni yakitsi. Sihlobo singaze sakhe lena khashane hhawu, sekonakele. Nangabe kukuhlangana sekuyawuhlanganwa ngetifo kuphela,” kuphendvulaTiga.
Lokunye-nje
Njengaloku kulilanga langeMgcibelo-nje entsatsakusa, Lonhlanhla yena utihlele tema ngabolonina tintfo takhe. Inhlitiyo yakhe ibuhlungu sengatsiitawuphuma ngemlomo. Butfongo azange behle. Njengaloku labanye bebalele kamnandzi, kuLonhlanhla bekungesinjalo. Yena bekasabuke ngewayitolo,butfongo akabati. Ngengcondvo bekapheka atfulula. Angati kutsi atsatse iniayihlanganise nani nangabe umhlaba sewume ngeludzengelo kanje emphilweni yakhe?
“Sengatsi sincumo lesihle lesi lengisitsetse sekutsi ngiyohlala naVusilena khashane nasekhaya, eMlomo. Vusi ngiyamtsandza, angitentisi. Futsi lokusolomane ngishayelwa batali bami umtsetfo, kuphelile lamuhla. Mine sengiya kanhlitiyo ngiyise. Sekuyokhala sicatfulo sami kuleyandlu. Ngifuna kutsi ngimjabulise Vusi ngekutsi angibone sengingena nemitfwalo.Phela kadze angicela Vusi kutsi ngitewuhlala naye, kube ngimi lowalako. Lamuhla utawungibona sengitseleka, ngimtjele kutsi sengite kutewuhlala naye unomphela. Ngineliciniso lekutsi utawujabula Vusi nakeva leyo. Inkinga bekatewuba nayo Lonhlanhla bekutawuba imali yekugibela. Wafikelwa ngumcondvo wekutsi antjontje imali yenina lebekavame kutitfukusela yona esutukesini lelisekamelweni lakhe.Nembala wakhona kuntjontja sikhiya senina sekuvula lisutukesi lebekalondvolota kulo imali layinikwa nguyise waLonhlanhla kutsi atitsengele naye tintfwanyana letincane latidzingako. Yena make waLonhlanhla bekangatsengi lutfo, bekayilondvolota lemali. Bekaze ayolivula lelisutukesi nangabe kunenkinga lenkhulu lefuna imali.Unina phela bekungasuye umuntfu lotsandza kusebentisa imali budlabha, nangaphandle kwesidzingo. Bekakwati kulondvolota imali.
Ingcikitsi
k) i. Endzabeni kukhulunywa ngelucingo unina wakhe na Vusi bebanato.
“Yebo, ngayitsenga ngayigibela ngatfutsa bantfu labesuka eNasipoti baya eBhabutini.” Kuphendvula Simkha.“Cha, ngisho kutsi ngabe wake wayintjintja yini injini yayo nobe wayipenda lomunye umbala?”
“Namuhla ngelemancamu, imibuto leminyenti itawuphendvuleka kulabanyenti. Babodvwa labatsi Sibongile utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo njengobe bekenta libanga lekugcina nje laphayi esikolweni lesikhulu eBuhlebuyeza.”
f) Lenkulumo lekubaseGalathiya 6 livesi 7 beyicondze kumtjelani Mhlolo Sigudla?
• Yangena intfombi lemhlophe
Ndevu! Ndevu’ Ndevu!...”
e) Ngaso sonkhe sikhatsi batali betfu bayasicabangela baphindze basifisele lokuhle kodvwa. Ngutiphi tintfo letimibili (2) lebekafiselwe tona Lonhlanhla ngaphandle kwekumupha imfundvo.
Umsebenti 3
Watsi uyabuka khona lapho edvute, wabona lubhoko lulahlwe phasi. Wakhasangemandla wefika walutsatsa walubamba walucinisa.
“Ngiyakuva ndvodza kutsi utsi imoto ngeyakho. Kodvwa-ke, bengicela kutsi usale uyishiya lapha enkanjini lemoto yakho niphindze nibuye futsi mhla welicala.Kute intfo lengingayisho kwanyalo, nine nobabili kumele nivele embikwemantji niyichazele kutsi nisho ngani kutsi lemoto ngeyenu. Ngitawucela kutsi nanita lapha, loyo naloyo aphatse tonkhe tincwadzi letimfakazela kutsi ngeyakhe lemoto.” Kusho liphoyisa Ginindza.
Matfundvuluka umemeta nje kantsi kwebafana lokugalela tinkhomo kutisaemakhaya kuyamuva. Kwanikela ngesidvumo lesikhulu ngalapho kumuva akhalangakhona.
“Empheleni kulimala kwakhe bekusho kulimala kwemiphefumulo leminengi lebuke yena njengesibonelo ekukholweni. Labanye bantfu bebangakhatsateka, kodvwa akekho labekhatsateka njengeyise lamtalako. Lilanga lekucala abehlanga butfongo kuyise.”
Hhawu besuka bonkhe bantfu bahlakateka. Nguloyo nalowo waticondzela kakhe. Bekhuta umhlolo bafati ngalesento saSiboti. Wasala yedvwa solo emile Siboti abheke phasi. Kwatsi ngelikadze naye wabalandzela ngemuva wakhuphukela kakhe.
Aphindze futsi achubeke Vekufa atsi: “Uyabona babe phoyisa, lapha etulu kunesitfombe sami lengasifaka mzukwana ngiyitsenga lemoto. Ngasika kahle ngasifaka,ngatfunga ngabuyisela kahle kwangabonakali kutsi kwake kwachachwa yini.” Kusho Vekufa akhomba ngemuno lapha ngekhatsi ekhumbini etulu lapho kunembutjabutja khona kwase kuvalwa ngeliseyila.
Mpumelelo Nozi Mkhatshwa ungulomunye webabhali beSiswati labancane labasafufusa. Watalwa tingemashumi lamabili nakune enyangeni yeNyoni ngemnyaka wa-1984. Imfundvo yakhe yemabanga laphasi uyicale esikolweni eMatsafeni Primary, wachubekela eLuvolwetfu waze waphotfula eWem Primary School nga-1998. Imfundvo yemabanga laphakeme uyicale eMahhushe Agricultural High lapho aphotfule khona tifundvo tamatikuletjeni nga-2002.
Umsebenti 5
Umsebenti 4
Atsi nakabuta Solani kutsi usho kutsini ngelutsandvo lwekudlala kubhacelana bese aphendvula gogo wakhe atsi usho lutsandvo lolugcina ngekungatsatsani kwaleto titsandzani njengendvodza nemfati.
Ematinyo lasitfwatfwa. Kubuka.
ii. Mhlupheki
g) Lisiko lekulobola libalulekile ngoba likhombisa kutsi ekhaya uphume ngemvume, awukatendzisi njengaLonhlanhla. Lijaha likuphatsa kahle nasenihlala nobabili ngobe liyatigcabha ngawe njengoba lisuke likujulukele ngekusebentela kukulobola. Kantsi vele kulobola lisiko letfu sive lesimnyama lekufanele singalilahli ngoba lichaza imvelaphi yetfu. h) Cha, akusimnandzi kanhlitiyo ngiyise ngobe uma sewuhlangabetana netinkinga, uvamisa kuba senkingeni yekutfola lusito. Akekho lotambikela ngobe kanhlitiyo ngiyise kulapho uya khona ngekutsandza kwakho, hhayi ngemvume yebatali bakho. Kuvamisile kutsi kukuhlule njengoba naLonhlanhla kwamhlula.
ii. Lizinga lebugebengu lingakhuphuka kakhulu. h) i. Umntfwana unelilungelo lekunakekelwa ahlale endzaweni lephephile.
“Sekuphele iminyaka lesihlanu sitsandzana naLotifiso. Sacala sesiphotfula eKwaluseni, kute kube kunyalo lutsandvo lwetfu lusachakatile.” “Kuhle kakhulu loko Tibindzele. Kuyabonakala kutsi senibantfu labatana kancono futsi labangetuhlukaniswa titfo letincane.”…”
d) i. Kuyaphila ngoba tintfo letenteka kulendzaba tiyenteka emmangweni lesiphila kuwo.
Balilitela bayifumba ngebunyonyo!
“Hawu! Hawu! NguSiboti phela lo! Hawu! Shongwe kantsi nguwelesigilamkhuba?” Kubuta Ndevukazibalwa ambuka ngemehlo lavutsa lulaka.
Indzaba lemfishane ingabhalwa noma ngayiphi ingcikitsi. Indzaba ingaba nalokutsite lokungakatayeleki kuyo, kepha akube yintfo lengenteka emphilweni. Kuyajabulisa kubona umbhali abhala ngengcikitsi lengakavami etindzabeni letimfishane, avete imicondvo lemisha lekholwekako. Injongo yembhali akube ngukutsi uhlose kuveta sifundvo lesitsite, kumbe emaciniso latsite ngemphilo nangebunjalo besintfu.
NL Shongwe
Emalungiselelo emshado ahambe kahle. Indzaba yonakele ekugcineni ngendzaba yekulandvwa kwesudu yekuntjintja. Umshado nawusachubeka esontfweni kutfolakala kutsi umkhwenyana akabonakali ngoba avukele kuyolandza isudu yakhe. Nanoma timpheleketeli bese ticalile kujayiva, kwadzingeka kutsi tisale tiyekela kuyobukwa umkhwenyana longamange aphindze abonwe.
Emanotsi nemisetjentana
i. Lilanga lekuvetwa kwemaciniso.
• Kwaphela emaphupho
e)Catsanisa lendzaba letsi Kuve Kancane nalena letsi Tiyenteka tintfo. Buka sitayela sembhali ngamunye kuletihloko:
ii. Gubevu Simelane
Inkunzi yakitsi lekhony’ eMbhejeka
Vusi lona ungumantjingelane kulesinye sitolo lesikhulu lapha edolobheni i-Ermelo. Lokuhlanyise Lonhlanhla ngaVusi ngulefenisha lelapha endlini ye-RDPlapha elokishini eMlomo. Utibona sekangumfati waVusi, sekangumake walendlu. Lena yekutsi atewuhlalisana naVusi akanandzaba nekutsi bontsanga yakhe batawutsini. Loku kwekulobolana ukubona sekulisiko leseliphelelwe sikhatsi ngobe lamuhla sekuphilwa ngephasi kwetikhatsi temphucuko. Phela kulamalanga emalobolo akusasiyo intfo lesalandzelwa njengalokwa kadzeni.Wabona kahle Lonhlanhla kutsi nakangaphotisa emaseko ngaVusi, bakhona labatewumtsatsela yena. Lena yesikolo, wayibona kuyintfo letokwenta kutsi aphunyukwe litfuba.
-Kutfola emakhono ekufundza
Watsi kusiva sikhalo saMhlupheki, wavele watibindzela Tibindzele,njengalokwetayelekile.
ii. Babe waSolani wakhulelisa make wakhe. e) Solani kulesingani sakhe utsi babe loncane ngobe uyise wakhe ngumnakabo singani sakhe lomkhulu.
Njengobe i-ambulesi ivakele ngekuhlaba umkhosi nayilandze Sibongile,wonkhe umuntfu abesavule tindlebe afuna kwati kutsi ingabe kuchubekeni kuSibongile. Lashona lilanga solo Sibongile kungakevakali lutfo ngaye futsi solo angakabuyi. Batali bakhe batsi bashaya lucingo baphendvulwa sidvwaladvwala semuntfu lesavele sabatjela kutsi abalandze lomuntfu wabo ngobe uvimbele labanye indzawo.
Yinja-ke le?
g) Nawubuka kuMtsetfosisekelo, utsini ngaloku lokwenteka kulendzaba?
“Hhawu, sikhatsi lesidze kangaka?”
Indzaba lemfishane kufanele ibe nesigameko sinye. Leso sigameko asitfolakale senteka ngelilanga linye noma lokungenani senteke esikhatsini lesingalingana neliviki. Kuye kube ncono kakhulu uma sigameko singenteka esikhatsini lesicocekile lesingaba lilanga linye noma emalanga lamabili.
Shongwe wasaha tihlahla telibhuloho walishiya libambeke kancane kute titoncamuka sebasekhatsi nalo uma bawela. Siboti wenta konkhe loku ngoba wetsembe kutsi bantfwabakhe sebawelile ngoba basheshe baphume kunalaba base Sekhondali.
“Hawu make, kungatsi sengetsembe kangaka? Yini nyalo inkinga?”
Lesihloko siyaheha futsi sihambisana nengcikitsi yalendzaba. Umfundzi nakasifundza utibuta umbuto wekutsi yini loko lokukhulunywa ngako kuze kutsiwe “kunjalo-ke batukulu”. Ingcikitsi yalendzaba iyahambelana nesihloko. Kuliciniso kutsi Solani ugane sihlobo sakhe. “Solani lona nakabuka wena utsi babe lomncane”.
iv. Kwaba nhlanga timuka nemoya.
“Sengiyasho-nje ngobe lijaha lelingaka liyasolisa ku...” Atsi angakacedzeli inkhulumo yakhe amhabule umngani wakhe ngelulaka manje.
d) Asisite kakhulu. Boy bekulilungelo lakhe lekunikwa emalanga ekutilungisela uma sekusikhatsi sekubhala luhlolo kwekupela kwemnyaka. Unelilungelo lekukhululeka ahambe aphephile. Kunikelwa ngetinja angenti lutfo kukhomsiba kunyatselwa kwemalungelo aBoy. Ngekwemalungelo bekufanele awamangalele lamaBhunu ladzabule tincwadzi takhe aphindze amlumisa ngetinja.
Ukhuluma nje solo ume emnyango welikamelo lekubhalela. Lapha etandleni uyopha nje ingati lapho alunywe khona tinja.
“Awuva-ke, loku sengisahe lesihlahla lapho kushayelwe khona lokwetingodvonemapulango, sengicedzile ngingasilo litfole. Ngifuna kuyawuhlala laphaetulu entsabeni ngibukele nasebagcumkela. Kutawulayeka lokwebantfwanakwakaSimelane. Angitsi sekudvwalile ngobe sekufundza esekondali. Bantfwabami bona solo bagidza libanga linye kube nabo bangena esikolweni ngemnyakamunye nabo.Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi.Lamuhla-nje batakubakudla kwetingwenya. Solo tagcina nyase kudla inyama tingwenya teNkhosi. He!He! Shengatsi sengiyababona-nje batfwashata bagodle umtfwalo wetincwadzibaze batjekele eceleni kantsi balibuka bayaligcina lamuhla. NeNkomazi lamuhlaigcwele igola tintsetse, kusho kona kutsi netingwenya tifike ngebunyenti.”Kucabanga Siganandza Siboti Shongwe ngesikhatsi asaha tihlahla telibhuloholatebetebe leliwela bantfwana labafundza mshiya lowa kweNkomazi.
a) i.Unenkinga yekuhlala yedvwa njengobe umntfwanwakhe uhlala emsebentini. Unesitunge.
Iglosari
Vele yaphuma-ke emotini yayo lensha lenemaviki lamabili-nje kuphelaitsengiwe. Labe lisho etulu lijaha letibuko letimnyama, lasho livula nelirobothi,layitsintsa imoto lakhala emaphepha.
“Kulungile, mine ngeke ngikhulume nani kakhulu. Umuntfu lenitawukhuluma naye ngummeli wami. Imali yami lengingabe ngiyayibhalangalekhumbi nitanginika. Anikwati kubamba ikhumbi yami ngesizatfu-njesekutsi niyayisola. Ngicinisile imphela nitangikhokhela lemali yami! Kudzalakwasa nikwenta kunilungela!”
Chaza. e) Hlola timilo talabalingisi:
g) Sibongile uvetwe kulendzaba ngetento nangekuchazwa. Ase umchaze ngemigca lesihlanu.
Balingisi
“Hheyi wena, ngavuma, bewukhona wena mzukwana ngivuma?”
“Ukhumbule kutsi ngakusoma ngidzakiwe, nawe ngalokunjalo. Angeke mine ngize ngishade intfombi lengiyati kahle kutsi inatsa tjwala ize ingalati nelibito layo njengawe Lonhlanhla! Mine sengititfolele intfombi letiphetse kahle lengibona kahle kutsi ilubambo lwami. Ngicela ungidedele muntfu webantfu. Ngifuna kukhululeka lapha endlini yami futsi lemali lokhuluma ngayo azange ngikucele yona, nguwe lowangisukela watewungipha yona ngitihlalele lapha kami. Angati kutsi weva kutsi ngeswele imali yini? Lena lapho ubuya khona abekho yini bafana labatfwabalele njengawe bewungabapha lemali lokubonakala kutsi iyakusindza?”Kuchuba Vusi njalo ngekumedzelela lokukhulu.
• Tinhlobo tebalingisi
“Kusolisani? Uyati uyangicasula wena ngaletinkhulumo takho letibheke eceleni. Ncono sehlukane ngobe wena ungatsi awuketi kutobukela umshado kodvwa ute ngaletinye.Ngicela sehlukane ngobe utangonela lusuku lwami.”Asho akhwesha kancane kuye angasafuni nekuva lakushoko.
Akhuluma-nje lamadvodza Siboti Shongwe uyaweva. Bekawabuka kabilamadvodza lakhuluma njalo.
c) i. Bekahola R35.00.
Tema emtfumeni. Wacakeka.
Ngekhatsi ehholeni sekute ngisho yekufaka lunyawo indzawo ngencayekugcwala. Bokhewana bona sebavele batihlalele phasi. Labanye labadzalasebeme ngetinyawo. Bantfu lababekelwe indzawo ngulabo balemindeni lemibili,bakabo makoti nebakabo mkhwenyane. Lotfuke abeka sibunu endzaweni yabo ususwa ngekushesha ngulabo labakhetselwe kuhlalisa bantfu, bo-asha phela. Pho bakabo makoti bagcwele ibhasi kanye nekhumbi, akusakhulunywa ngetimoti letincane.
Kwatsi akafe luvalo. Lomuntfu lokhulumako akamange abonakale, kepha bekakhuluma ngesankahlu ungatsi ume khona lapha edvute naye. Wamangala ngemphela kutsi lelivindzini lishoni-nje inyanisi. Lesikhatsi lekukhulunywa ngaso savele samcaka wangati kutsi utawutsatsani ayihlanganise nani. Wativa saba mncane kakhulu kunakucala. Wativa salula njengeliphepha. Watama kutivala buso lobebungekho.
Kwatsi lapho sekanetisekile Lonhlanhla kutsi sewulungise konkhelobekufanele akwente, azange asaphotisa emaseko. Watsatsa imitfwalo yakhe wacondza emnyango. Phela likamelo lakhe vele belingasekuphumeni kwalendlu yakubo. Wanyenya ngebunono belikati kute bangeva boyise nenina kutsi ukhona umuntfu lophumako lapha endlini. Waphumelela kuvula ngesikhiya kungevakali lapha ekamelweni lekuphumula, waphuma kahle kanye nemitfwalo yakhe.Wabuye wawubuyisela kahle umnyango sekangephandle. Laphumelela lisu lakhe Lonhlanhla ngobe kubo bobabili batali bakhe akekho lowamuva nakaphuma.
“Ngitombona ngiyamati yini? Angitsi ngike ngive wena ukhuluma ngaLotifiso wakho usho utsi lilanga liphuma, kepha awutihluphi-nje ngisho kungikhombisa sitfombe sakhe,”
Kanhlitiyo ngiyise
g) i. Kungahambelani kwetinombolo: inombolo yemtimba wemoto. beyingahambelani nenombolo yenjini.
h)Bafana nabo bayaphambukisana endleleni. Intfombatane nayiyinhle futsi itimisele etifundvweni tayo bavamisile kuyiphazamisa. Ngekulandzelela lenkhulumo catsanisa umlingisi Sibongile Zitha nemlingisi longuLonhlanhla Tfwala endzabeni letsi Kanhlitiyo ngiyise. (ngemigca lemi-3 kuya kulesi-5)
Ngakusasa ntsambama Lonhlanhla wabuya nendzaba yekutsi esikolweni bontsanga yakhe bahlele lidzili lekuyovalelisana njengobe benta libanga lelishumi nakubili. Lelidzili kuhlelelwe kutsi libeseBhadini ehhotela lakhona labatibhukele bona ngekusitwa bothishela babo. Bonkhe bangani bakhe besebatitsengile timphahla takalokusho labayotigcoka ngalelo langa. Bese kusele-nje kutsi lifike.Lonhlanhla yena bekangakalungisi lutfo njengaloku besekangasayingeni yesikolo.Wacabanga kutsi utawulungisa liloko lakhe lalitsengelwa ngunina ngaKhisimusi lowendlulile. Amane aye ngalo kulelidzili lelingaka. Intfo basayifisa kutsi amane atfole imali yekuya-nje lapho eBhadini kube kuphela. Bekangafuni kubuye ahluphe batali bakhe njengaloku nelilanga lekuhamba besekulilanga lakusasa.Wafikelwa lutsandvo lwekuya naye njengobe phela bekenta libanga lelishumi nakubili.
c) Bekamangaliswe kuva gogo Chamkile nakabachazela kutsi bekungakafaneli kutsi Solani atsandzane naLwandle ngobe ngubabe lomncane wakhe.
d) Umshado wabo awumange uchubeke ngoba Buhlebenkhosi watfola ingoti yemoto.
Umsebenti 6
Lendzaba imayelana naSolani Hlubi losaphotfulile kufundzela umsebenti. Ubuya ekolishi njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Uphotfule-nje sekatetfwele umtfwalo wakaLwandle. Sevele kuvakele kutsi utawulotjolwa masinyane ngembi kwakhisimusi. Gogo waSolani ucele kubona umkhwenyane kusengakatfunyelwa bakhongi. Unina waSolani akamange ayijabulele indzaba yekutsi umntfwanakhe kufanele ayokwendza kaLwandle. Wanele kufika umkhwenyana kaHlubi gogo Chamkile waveta emaciniso kutsi bakaLwandle ngibo lababelekisa intfombi yakhe unina waSolani babe sebayamyekela bangamteki. Kwabekwa ebaleni kutsi ngembi kwekutsi kulotjolwe kudzingeke kutsi bashwelete kulabaphansi ngekuhlaba imbuti lemhlophe. Solani kumkhwenyane kufanele atsi babe lomncane njengoba uyise wakhe ngubhudi lomkhulu waLwandle. Kuyabonakala kutsi Solani akazange anake kutsi kuya ngani yena abe nesibongo lesifana nesenina.
Ligama Inchazelo
c) Letifundvo lebetentiwa nguBoy betitawumenta asebente kuliphi lelinye litiko ngaphandle kwaleli lelisetimbonini?
e) Kulahla luswane ululahlele kuyise kungaba namtselela muni emphilweni yakhe? Veta kubili.
i. Gogo Chamkile
d) Singambamba ngoba singani sakhe “Lotifiso” akatiphatsi kahle, uyaemacasini nemajaha lamanyenti. Kusobala kutsi bakhona labanye lekatsandzana nabo ngaphandle kwaMhlupheki.
“Sewusho kutsi labantfwabakho bangalamba-nje ngelusuku lunye imile?”Kubuta Ginindza.
• Umtsala
Ligama Inchazelo
Umfanekisomcondvo wenta kutsi umfundzi ayivisise kahle indzaba.
Bantfwana bawela umfula iNkomazi ekuseni nantsambama ebhulohweni latebetebe.Lotebetebe wakhiwa takhamiti takhona eMbhejeka ngobe tingwenyabese tibacedzile bantfwana.
“Yona lentfombi lenesibindzi kangaka yakuphi?” kubuta lenye kumngani wayo ngekunyembenya.
i) Make waLonhlanhla akazange akhatsateke kakhulu ngemntfwanakhe ngobe vele besekabahluphe kakhulu angalaleli fitsi anatsa tjwala, intfo lebatimisele ngayo ngemntfwanakhe,kumakha kabusha ngoba akholelwa kutsi besekawubonile umhlaba ngekucoshwa nguVusi. Kamfundisi Zitha bekwehluke kakhulu ngobe Sibongile abengumntfwana lotiphetse kahle futsi asibonelo esontfweni nasesikolweni imbala. Loku lakwentile (Kukhulelwa) bekungakalindzelwa kuye. Kuyabonakala kutsi kwaba liphutsa. Ekhayakubo umoya nesimo besishubile ngoba babe wakhe wehluleka nekulala ngelilanga lewabuya ngalo. Abekhatsatekile impela uyise, kantsi unina waLonhlanhla abengakakhatsateki ngemntfwanakhe, bekajabulile kutsi Lonhlanhla sewutibonile tigigaba temhlaba kungako atawugucuka alungise emaphutsa akhe.
“Cha, ujabulile mtukulu,” kusho Chamkile atimoyitelisa.
d) Chaza lini lelingabanjwa bomake lebafana namake waSolani kute kuvikelwe kutsandzana kubelusendvo?
“Nawuyibuka ikwenta ucabange kutsi bantfu badzabuke etimfeneni.”
• Sisusa
Tibambe ticine wetfu!
Ucasulwa nakutsi labantfu lababuye banyatsele emalungelo akhe batali bakhe labamtalako. Ubona loku kukuhlukumeta lilungelo lakhe njengaloku yena sekaneminyaka lelishumi nesikhombisa budzala. Utibona anelilungelo lekutikhetsela kutsi ufunani emphilweni yakhe, nekutsi yini layifunako. Lena yekutsi afundzekelwe batali bakhe, ayehli kahle lapha kuLonhlanhla. Utsi angeke aze akuvumele loko. Ufunga uyagomela utsi inkhomo ingatala umuntfu. Njengaloku alapha ekamelweni lakhe, sewubutse tonkhe timphahla takhe latewutidzinga embili, watifaka esikwameni lesikhulu latimisele kweca atifakhe kuso.
Kuhlatiywa kwendzaba lemfishane
e) Balingisi bangavetwa ngetindlela letehlukene emibhalweni yeSiswati. Hlola kutsi umbhali usebentise tiphi tindlela. Veta tibe tintsatfu.
ngu PT Jele
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
e) Hlola kutsi injani ingalo yemtsetfo kulamalanga. Sekela imphendvulo yakho ngalokwenteka lamalanga.
Ngagcina kulubeka lwami. Kufika lapho.
Umsebenti 3
ii. Labamnyama bebabukelwa phansi ngulabamhlophe kutsi angeke bafundze kwendlula bona.
a) Siphetfo siyahambelana nesihloko sendzaba “Yinja-ke le?” ngoba esiphetfweni kulapho kuvela khona bufakazi besitfombe savekufa lesiphuma ekhatsi ekhumbini, lesifakazela kutsi ikhumbi ngeyakhe. Siphetfo siphendvula umbuto lotsi nguyiphi lenja lekukhulunywa ngayo kulesihloko.
Imidlalo layibhalile M.S. ngulena lemitsatfu: Ungatihluphi,Yenebakitsi kanye nalona lotsi Emaguma. Letinye tetincwadzi lavela kuto Mbabane tisengaphasi kwesandla sebashicileli betincwadzi.
“Ngabe Lotifiso ukuphi? Ngeke behle butfongo ngingati kutsi ukuphi.Asengiye kuMhlupheki mhlawumbe Bhalashile angamati kutsi ukuphi.Bayawutsini nabangibona ngifika ebusuku kangaka? NaBhalashile lengingamati uyosho atsi angicabangi ngekubanconcotsela ebusuku balele.Akusenani angamane asho.Ngete ngilale ngingamati Lotifiso kutsi ukuphi,”kusho Tibindzele inhlitiyo yakhe ibuhlungu.Nakabuka etulu eMphumalanga abebona umtsala ugcame etulu shangatsi umcocela tindzaba. Wahamba wacondza ekhabo Mhlupheki atidvonsa.Wafike wanconcontsa emnyango welikamelo laMhlupheki, cedze watisho kutsi ungubani. Waphaphama Mhlupheki yedvwa watewuvula emnyango. Watsiakangene angesabi lutfo. Emehlo aTibindzele atsi njo kulentfombatane lelele embhedzeni. Esikhundleni sekutsi abute loku lete ngako, wavakala atsi: “Lotifiso! Lotifiso, ufunani lapha?” Yaphaphama intfombatane yahlahla emehlo kwaba shangatsi sicoco sishayiswe yimoto.
Emagama lalukhuni
“Ungakhali gogo. Lomuhla akusilo lilanga letinyembeti. Lilanga lenjabulo yodvwa. Lilanga lelisendvulelo senjabulo yakusasa, yangemhlomunye neyapha-kadze. Kona ucinisile gogo nawutsi ngibonge imfundvo make lekawe avuka kuze lamuhla ngibe ngumuntfu ebantfwini. Lengikubongako ngawe gogo lamuhla kunye kuphela. Indlela lotiphetse ngayo kusukela kusile. Akamange wabutsi mbibi tjwala emlonyeni.”
Vusi Imali layintjontja.
“Iphi kepha?”
Tisho
Lendzaba ikhuluma ngaBoy losebenta kumlumbi wakhe Mashayinombolo. Ngalelinye lilanga Mashayinombolo utfola Boy uyafundza emabhuku akhe aseUNISA. Uyambuta kutsi wentani Boy uyaphika kutsi uyafundza. Mashayinombolo utjela Boy kutsi unemanga. Angabokhuluma emanga ngobe sekukanyenti abona kukhanya gezi. Kumele amdvonsele imali yagezi. Lusuku lekuhlolwa lwefika Boy wacamba emanga kutsi uyagula kantsi uyawubhala luhlolo eGalina. Asaya khona wahlangabetana netinja letamluma walimala kwachamuka banikati bato bamtsetsisa badzabula netincwadzi takhe. Waphumelela kodvwa kuyofika lapho abhalela khona. Ekufikeni kwakhe wahlangabetana nalenye inkinga futsi yekutsi bangamvumeli abhale ngobe anganalo likhadi. Likhadi lakhe beliwe lapho tinja betimbhucabhuca khona. Ekugcineni bamvumela nanoma sikhatsi sekubhala besesicalile, wabhala wacedza. Imiphumela yefika kwatfolakala kutsi uphumelele. Ubese wenta lisu lekutsi kushone make wakhe ekhaya kantsi sewufuna kuyekela kaMashayinombolo. Nafika ekhaya watfola incwadzi letsi akafike eBelfast emsebentini. Wafika bamenta indvuna yetindvuna. Lenye yaletindvuna bekatotiphatsa bekunguMashayinombolo. Mashayinombolo wanyanya kuphatfwa nguBoy wancuma kuyekela.
Inkhulumo lefana nalena lengenhla ingaba namtselela muni kuloyikhipha ngemlomo wakhe uma sibuka umtsetfosisekelo walapha eMzansi? Chaza.
Lapha bekulindzelwe kutsi umshado uchubeke kodvwa kwenteke lokungakalindzelwa. Bonkhe ehholweni balindzele kungena kwamakoti nemkhwenyana njengoba titilomisi beseticalile kungena, kunyamalele umkhwenyana. Kushona kwaBuhlebenkhosi besingakakucabangi. Kudla tiphihli, kugcwele njengoba bekuhlatjwe tinkhomo letimbili.
“Department of psychology. Ya, wenta sifundvo lesinje? Ufuna kwentani ngalesifundvo?” Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi. “Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa sentiwa ngumngani wami.” Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane.
“Utfukutseliswa yini umuntfu lomdzala kantsi umtsetfo uyawati.Natsi sisheshe sefika. Bekufanele sifike sekubuya tiganga. Kantsi lokunye lokusibambelele kwengca edolobheni sitsenge lesitawuhlangabetwa sikwetfwele.Kungaba kutikhipha sitfunti kutsi sifike sitobona umuntfu lomdzala silengisa tandla,” kubeka Tiga.
“Inkinga kutsi wena wantjontja leyo mali lebengikulondvolotele yona tonkhe letinyanga. Kodvwa wena uyitsetse ngemzuzwana-nje kuphela. Ngiko-ke ngingeke mine neyihlo sisakhona kukukhokhela ngobe imali uyitsetse waya ngayo kanhlitiyo ngiyise mntfwanami. Wayidla wayicedza nawufika lapho,wabuya ungaphatsanga ngisho sheleni wodvwa lona. Utibulele wena Lonhlanhla mntfwanami, azange ulaye mine kuphela, kodvwa nawe utilayile...”
e) Labanyenti bantfu batsi Siboti Shongwe akayivisisi lenkhulumo letsi “Umuntfu ngumuntfu ngebantfu” Utsini wena? Fakazela lombalo ngekubhekisa endzabeni yonkhe
i) Lihle ngani lelisiko lesintfu lekutsi lijaha ngilo lelinemvume yekutibika entfombini hhayi intfombi?
Tibambe ticine wetfu!
“E, hhayi basi angenti lutfo mine. Ku …”
“Sengatsi ngiyabhudza, ngilele ngicinisile. Sengimi lona losekayohlala naVusi imphilo yami yonkhe? Hheyi, sengiyabona sesihleti kahle sinaVusi, sibuke bantfwana betfu kutsi bakhula njani! Nakimi sekufike sikhatsi sekutsi nyalo ngicale umndeni wami.
A B
a)Lendzaba Ngingamane ngiyekele imayelana nelubandlululo. Ngutiphi tintfo letintatfu letifakazela buhlanga nelubandlululo? Tibhale phasi.
“Ngiyacolisa ndvodzana nebakitsi,bangintjontjele imoto manje inhloko yami ayisatfoli kahle. Ungibona-nje ngijakele emaphoyiseni kuyawumangala.” Kusho lobabe.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
“Kodvwa nebakitsi ungentani-nje wena? Uyati uyangicasula. Yini ngemphelalocondze kuyenta ngami. Vele bayasho kutsi...”
Wathula sikhatsi lesidze umsa waNjonjela sajuluke amanti nte kwavele kwabamnyama emini. Lokwacanganisa tintfo kutsi bekangati kutsi angamtsintsa njaniDanisile. Phela abefona aseposini manje kulukhuni kutsi ungabuye umfonelengobe labanye basuke balisebentisa. Kodvwa watidvudvuta Gubevu ngekutsiDanisile uyatidlalela angeke aze ete lapha. Phela abelindzele singani sakhe lesishasaseMjindini. Kufika kwaDanisile bekungenta kutsi kufe gula linemasi. Leyondvudvuto yabuya yashabalala nakakhumbula kutsi Danisile lucingo uluvale bangakacedzi ngisho nekukhuluma futsi ngesankahlu.
ii. Kukhatsateka kwemuntfu lomdzala kungaba namtselela muni emphilweni yakhe c) Veta tinkinga letikhungatsa bafundzi ngekukhulelwa basafundza. Veta timbili.
Tiyenteka tintfo
ngu NL Shongwe
-Kumele nawubhala uloku ucaphuna encwadzini wente sibonelo kute wesekele loku lokhuluma ngako.
•Njengencwadzi yesine (Fourth Genre)
“Kunekutsi ngiphatfwe nguBoy, impela ngingamane ngishiye laphaemsebentini. Ngeke mine ngivume kuphatfwa ngulomuntfu bekasebentaekhishini kami.Sekufanele kutsi mime ngimshayele indesheni? Imphela kungawa lilanga licobongwe tinkhukhu. Mine ngeke ngikwente loko. Naye futsi Boy uyakwati loko.” Kusho Mashayinombolo ngesikhatsi umlumbi lomkhulu amatisa kutsi sebatawuphatfwa nguBoy, lijaha lelineticu kanye netifundvo tekuphatsa tisebenti.
“Isaye emfuleni iyabuya futsi!” Kusho Matfundvuluka.
“Cha, loko-ke angikwati nkhosi yenkantolo. Ngiyabona kutsi kumane kwaba kucondzana-nje kwetintfo. Mayelana nekuntjintja tinombolo tenjini ngekwemtsetfo, bekungukhani ngitsi ngisatantjintja kantsi naku-ke sekutawuvela loku. Phela lekufa alitjeli nkhosi yenkantolo.”
“Hawu basi nebakitsi yinyenti kakhulu lemali lotangidvonsela yona. Kusho kona vele kutsi ngeke ngisahola lutfo.”
i. Uyise sibili.
g) Lisiko lekulobola alisabalulekanga ngobe sesiphila ngephasi kwetikhatsi temphucuko. Utsini umbono wakho? (ngemaphuzu lama-3)
Kube sikhashana tifikile timoti tamakoti bese tiyatseleka letitfweletimpheleketeli temkhwenyane. Uphindze uvakale futsi lowo mlulungwane,kubacacele labangekhatsi kutsi sewutawucala umsebenti.
iii. Lotifiso e) Khetsa timphendvulo letiliciniso kulemisho.
“Cha, loko-ke ngeke ukubone. Hamba uyewuchitsa emanti le ekuphumeni kwelidolobha. Nakhona lapho futsi ucaphele emaphoyisa angakubambingiyakutjela.”
l)Nawubuka lesihloko Kwaphela emaphupho, abobani lamaphupho laphelako futsi aphela ngayiphi indlela? Chaza.
Taga
Umsebenti 9
Sebentani ngababili nente inkhulumo letotfulwa kubafundzi ibafundzisa ngekutiphatsa kwemantfombatane, ngekubhekisa ekutiphatseni kwaLonhlanhla.
“Kusho kutsi nawe bekufanele kutsi ube ngumlimisi. Bonkhe bantfulabasondzelene nawe ngebalimisi. Kuyabonakala kutsi uyogcina unguye njengatsi.Ngitawubuta Lotifiso kutsi ngubani Bhalashile, utongitjela. Kungenteka sihambe naye ayongikhombisa kuze ngimbone lona lotawuphumuta wena ekugcokeni ema-ovaloli lanindvwe ngawoyela.”
Tisho
v. Bekuyintfombatane lenatsa tjwala. b) Khetsa ligama lekungilo kulawa lamabili.
Hhayi-ke,behla labo bantfu bebagibele basala boVekufa nalelijaha.Bahamba-ke bacondza khona enkanjini yemaphoyisa eNaspoti. Ngesikhatsi bahambabesekungekho lokhulumisa lomunye.
Umsebenti 1
A B
d) Ufundzani kuMajalimani Nhlabatsi? Veta sifundvo lositfolile kuye.
“Inyandza leyo bo!!” Kumemeta bafana betinkhomo kanye kanye.
Emanotsi nemisetjentana
Kulihlabisa ngesihloko. Liciniso seliphumele ebaleni.
Umona waSiboti ngu JJ Ncongwane 71
Indzaba ngalamafuphi
Iglosari
Emanotsi nemisetjentana
a) “Namhla ngelemancamu”:
Besuka-ke bantfu bawutfungatsa umhume wayo bahamba bahlaba phasi.Kwadzimate kwalala umhlanga solo bafuna, kodvwa akekho namunye kubolowetfuka ahofokela kuwo.
Watsi angakateleli Matfundvuluka, weva-nje ngekukhala kwetjani kutsisekukhona futsi kwafeleba. Wema kukhasa Matfundvuluka waguca ngemadvolowayilindzela kutsi ifike. Yefika vele ingwenya, wayiphindza kakhulu futsi laphaekhaleni ngemshiza wembondvo.
Kutsatsa ubeka ngengcondvo kucabanga ungacedzi
“Hawu! Hawu! Asenibuke naku vele lapho bekuguce khona ngemadvololokwemtsakatsi ngesikhatsi kusaha lesihlahla!” Kusho Ndevukazibalwa.
Kuphitsana. Kusangana.
Sikhuni sibuye nemkhweteli. Lokwentako kuyaku jikela.
Yetfuka ingwenya yaye yamkhafula wacondza etulu wabuya watsi saca ekhatsiemantini futsi. Ngesikhatsi aphakama aya etulu, yavela nayo yakhamisa umlomowaba ngaka ifuna kumkhangetela nakabuya phasi. Bekhuta kakhulu bomakengaphandle.
Walala benyoni butfongo. Kucubasha ungalali.
b) Bekulilanga lemshado wakhe naNomusa.
Tisho
Kuba matasatasa. Kuphisheka.
iii. Ucela lusito kutsi bamlekelele. g) Bekangeke. Vele bekafuna kutsi ingwenya idle kulaba bakaSimelane ngoba atsi badvwalile ngalokufundza esekhondali.
Umsebenti 2
Sibekandzaba (simo sendzawo nesikhatsi)
Gabisile. Wati kutsi bese ngikhohliwe. Cha, mfana wasekhaya ungahlupheki, sisekhona sikhatsi utawutseleka,” kusho Mthokozisi.
• Yinja-ke le?
• Likhono lekukhuluma.
c) Inkhosikati yaZitha (beyicinile, beyingakacini) ekukholweni.
Sayitjeni Simelane. Gabisile
Unina waLonhlanhla nawucabanga wena wayibekelani ekamelweni laLonhlanhla lemali lebekatongela yona ekubeni bekambona umntfwanakhe kutsi ulihlongandlebe. Chaza kabanti.
Umsebenti 5
Indzaba ngalamafuphi
“Awu! Kodvwa Nkulunkulu wami ngivelelwa yini nje nebakitsi? Hhawu! Imoto yami lensha nakangaka! Maye! Ngafa-ke mine nebakitsi!!” Kusho lendvodza itikhalela kabuhlungu.
“Bona Matfundvuluka nayo ingwenya!” Kumemeta Juluka Simelane labe asemeelusentseni lwemfula.
“Hhayi bekunene akusimi lengente lentfo...”
“Sibona kutsi kuncono siyofika edolobheni lapho atsite uya khona siyotsatsisa sibalekisa umkhondvo.” Kusho lijaha selibancisha emehlo labasemotini ngobe libona simo kutsi akusesiso lesimnandzi. Angete alindza nemphendvulo emajaha,ayishaya yazula sekajakele edolobheni.
“Uyati, nangingamtfola lomuntfu losahe letihlahla imphela ngingamhlabangesikhali ngimbulale. Umuntfu lonjena akafanele kuphila nesive. Lotebetebe usita sive yena uyesuka uyawusaha. Uyati labanye bantfu mine bayangehlula kutsibacabanga njani.” Kusho lelinye likhehla lakaDlamini labatsi nguNdevukazibalwa.
b) Ngusiphi saga longasisebentisa kuchaza siphetfo salendzaba “Yangena intfombi lemhlophe.
Ngalokunjalo naso siphetfo salendzaba sifishane. Sisekela kona loko lokusho kutsi ayikho indzawo lefana nasekhaya. Phela Lonhlanhla bekatitjela kutsi kanhlitiyo ngiyise kutawuba mnandzi atfole konkhe lakufunako. Kodvwa konkhe lakufunako, lakudzingako nelutsandvo lusekhaya kubo.
c) “Mine umnikati wagezi angikhanyisi busuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. Uyabona Boy, kusukela lamuhla nje sengitawudvonsa imali emholweni wakho ngobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli.”
Kwatsi ngelikadze kwavumbuka munye. Kwalandzela wesibili baze bavumbukabonkhe. Ngenhlanhla lenkhulu bebatinhlambi bonkhe ngobe bebawati emanti.Bahlamba-ke bacondza elusentseni lwemfula kodvwa emanti solo abadvudvule njalobaze baphumela entasi nawo.
a) Bebanyatsela emalungelo akhe ngoba bebamlawula kantsi yena loko ukubona kukunyatselwa kwemalungelo akhe. Yena utibona sekakhulile njengoba aneminya leli-17, sewukholelwa ekutseni angenta nobe yini layitsandzako.
e) Kubone netinkhukhu. Kukhuluma.
Ungumbhali wetincwadzi letilandzelako: Kwasibekela emafu (inoveli), Lami lingumncamulajucu (umdlalo). Umtsimba (umdlalo), Umkhunsu naletsi Tinkhobe (buciko bemlomo), naletinye letinyenti. Emagalelo akhe abonakele nasetinkondlweni, etindzabeni letimfishane naselucwaningweni.
b) Mhlolo Sigudla kuyabonakala kutsi bekangatiphatsi kahle emmangweni. Ngutiphi tintfo letibaliwe endzabeni letikhombisa kuba nesimilo lesibi? (nika 2)
d) i. Bekatfukusele kakhulu.
“Yebabe, wena utangigeza nakutfolakala kutsi lekhumbi ngeyami, ngicinisile impela. Uyati wena babe ungenta lisela! Uyangihlazisa emkhatsini webantfu? Imphela utangigeza babe. Uwakabani-nje wena?”
Umsebenti 2
ii. Kungendzi kwentfwanakhe kuyamudla ngekhatsi ngoba waliwa ngaphandle kwesizatfu.
d) Sihloko “Yinja-ke le?” sihambisana njani nendzaba yonkhe? Landzisa. (ngemaphuzu lama-2)
d) i. Kuboshwa uye enkantolo uyogwetjwa.
Umsebenti 3
g)Kuliciniso kangakanani kutsi Bogogo ngibo lokufanele badlale indzima yabo ekufundziseni lusha lwalomuhla njengoba batali labanyenti sebahlala baphishekile ngemsebenti. Veta umbono wakho ngekubhekisa endzabeni Kunjalo-ke batukulu.
viii.Kusasemnyama njalo wabona emagama lamakhulu lakhanya bha
iii. Bayambabata. c) Beslisibekele, kuheleta umoya lobandzako. d) Besibabikela kutsi kukhona lokungahambi kahle, abazange basachubeka nemshado ngobe umkhwenyane akasekho emhlabeni.
Umsebenti 4
“Umona waSiboti”.
c) Wenta kutsi umuntfu lowonile anganakwa futsi angentiwa lutfo ngoba ligama lakhe liyaphunyuka bese abasakhulumi ngaye bamkhohlwe nekutsi unelicala.
Phela walala benyoni butfongo ngalobo busuku Lonhlanhla. Bekajahe kutsi kuse kute atewubamba leya lapho kutsandza inhlitiyo yakhe khona njengobe bekahlelile. Kwatsi nakukhala makhalekhikhini lebekawente kutsi umvuse lokwa ekuseni ngembulukusa, wavuka wageza Lonhlanhla intfombi yakaMnyamandze.
d) Kuva kutsi batsini bemanga. Imfihlo.
“Sewungamane ukhulume-nje make. Mine ngiyakwati lengikushoko,” abindze sikhashana bese kuchuba unina.
d) Kuliciniso loko. Lonhlanhla wantjontja imali yenina ngoba afuna kujabulisa Vusi ngekumtsengela timphahla netjwala kantsi lemali beyibekelwe yena kute atotsenga timphahla temcimbi wekuvalalisana ebangeni leli-12(Matric Farewell). Bekangati kutsi utilaya yena ngekwakhe ngoba loko kwahluphekisa yena ngekutsi angaSakhoni kuyohlanganyela nalabanye kuvaleliswana.
Liculuculu leliganwe tintfombi
b) Emajaha alomuhla afundzani kulesento lesentiwe nguDanisile kuSayitjeni Gubevu Simelane? Chaza.
“Unemanga Boy mani! Yini ndzaba lapha kubhalwe libito lakho? Kushokutsi nawe ungumfundzi wase-UNISA. Wenta i-Indusitrial Psychology.Ufuna kuyawuphatsa bantfu etimbonini? Nembala bekacinisile mesisi nakatsiwena usikelemu lesidzala. Asewungitjele, sewenta umnyaka wakho wesingakikulesifundvo lesi?”
Imibuto lemifishane
Wayingayinga. Wacalata. Wahlala phasi. Bekungekho sihlahla natjani laphabekahleti khona. Wasuka watfomeka. Waba sitsingitsingi ligwayi leliswelainhlaba.Kuba yinakatja kwakhe bese kungumlandvo.Bekungekho muntfu ngisho nesilwane imbala edvute kwakhe. Besekumnyama embili kumnyama emuvakumsa waMsangambe. Bekungatsi uyabhudza. Watsi uyatinwaya weva ungatsi akanamtimba. Wabona kukhanya langamange akubone phambilini. Bekake eve etinganekwaneni kucocwa ngemave lacakile kepha leli lakulo lamenta wavala emehlo wetama kulala. Simanga emehlo akamange afune kuvaleka ngencayekukhanya. Kwavele kwahlwa emini.
Condzanisa emagama laku-A nalaku-B.
Ludvweshu
Umsebenti 2
“Mhlolo Sigudla, wabulala bantfu labangu-25 ngesihluku lesikhulu. Waniketwa litfuba lelinyenti lekugucuka kulemphilo yebulwane kepha wahluleka kuphendvuka.Labantfu labadzala logcine ngabo bente licala lakho laba libi kakhulu.Nanyalo angati kutsi besebaphelile yini bekubulawa.Manje-ke uyinyatsele emsileni.Phela bewutenta ligabazi utsi nami imbala angilutfo. Futsi kukanyenti utsi mine angisilutfo.”
Ingcikitsi
f) Kunesaga lesitsi “Sitja lesihle asidleli”. Nawubuka lendzaba ungasichaza utsini ngekubhekisa endzabeni Yangena intfombi lemhlophe.
a) Lendzaba “Tiyenteka tintfo” imayelana nekunyatselwa kwemalungelo alabanye bantfu. Nguwaphi lawo malungelo lanyatselwako? Chaza.
“Namanje ngiyakubonga mntfwanami. Wayibonela entsini. Nakube samsola Sibhaca ngekukwetfwesa umtfwalo angasayingeni ngitsi wenta kona. Lomuhla loku ngabe sesiyakuphahla. Naloko besikusola ngobe vele kubuhlungu kutsi umuntfu atsi uyakutsandza bese kutsi uma sekakubona kutsi umatima bese acala butulujane.”
“Khuluma nkhosikati ngilalele, sive kutsi usho maphi emehlo.” KushoZitha abuke umkakhe etinhlavini temehlo. Abuke phasi umkakhe atsi kusuka atsi, “Ngisho sesiyewukuva kutsi batsini bemanga ngobe phela labamhlophe batsi kunemuntfu esiswini kodvwa lomntfwana nangimbutisisa uphika alale ngentsaba.”
j)Kunesaga lesitsi “indvuku lenhle ngulegawula etiveni”.Chaza kutsi kulesikhatsi lesiphila kuso kungaphumelela kangakanani loko? Sekela ngemigca lemi-2.
Wakha phasi. Wangaphumeleli.
Mcoshwa Samson Mbuyane utalwe mhla ka-15 Inhlaba nga-1957. Ufundze eMhwayi Primary School naseKhumbula Secondary School. Ufundzele buthishela eMgwenya College of Education.
f)Catsanisa sitayela sesingeniso nesiphetfo kulendzaba letsi Umtsala.
Ludvweshu loluvetwe kulesisusa kumele lubonakale lubhebhetseka ludzimate lufike esicongweni sendzaba. Indzaba kufanele ivakale kutsi iyachubeka.
Kungawa lilanga licoshwe tinkhukhu. Ngihlakaniphile.
Bantfu babulala inyoka ehholweni lemphakatsi waseDlangaleni. Naloku lisibekele nje lisho ngemoya lohlabako, kodvwa indlela bantfu batimisele ngayo ungafunga utsi libalele nasebukhweni betinja. Kute lofuna kuva ngematekelo, bonkhe bafuna kuyawutibonela ngemehlo lendumezulu yemshado waBuhlebenkhosi Shabangu kanye naNokuthula Mkhize.
Kuba yinyoka. Sigebengu.
Umsebenti 4
Kwatsi nakucala kuhlwa lelo langa itekisi yambeka esitaladini sakubo Lonhlanhla nemitfwalo yakhe. Watsi nakasondzela ngasendlini yakubo weva ashaywa luvalo ngalentfo lembi lashiya ayentile. Kodvwa watinika sibindzi sekutsi abukane buso nebuso nebatali bakhe lashiye abente intfo lenje. Ngemaviki lamabili-nje ahambile ekhaya kubo Lonhlanhla besekungatsi kadze ahamba.Bekabonakala nasemtimbeni kutsi lapho bekahleti khona bekangakahlali kahle.Lusizi belubhalwe emehlweni wakhe.
Kwaphela Emaphupho
Akamange asalimita. Uyakwati kuhlamba.
Watama kutivala buso lobebungekho.Kwavakala kudvuma lokungamange kuviwe. Kwabamnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba.
b) Sinjani similo saLonhlanhla nawusicatsanisa nesaVusi losingani sakhe? (veta emaphuzu lama-2 ngamunye)
“Uyakuphi babe?” Kubuta umshayeli wetekisi letfutsa bantfu labesukaeBhabtini baye eNasipoti.
“Madvodza, sentanjani-ke nasekunje? Siyachubeka nekufuna nome siyayekelasiya emakhaya?” Kubuta Makati Simelane.
Wacabanga ngebantfwabakubo boLomakhimbili,bangani bakhe lafundza nabosikolo. Wababona bantfwabesikolo sebafike ekhaya kubo batewulila. Wababonanalapho sebatfwele sidvumbu sakhe kuyiwa emathuneni nangabe batasitfola.Wababona nalapho sebagcoke injinifomu yesikolo sebahlabela liculo lekumvalelisa.Wakhumbula bonkhe bothishela bakhe bebamfundzisa. Wakhumbula nemavi athishela Masina labebafundzisa sifundvo semlandvo latsi: ligwala lifa kabilingembikwekutsi life mbamba. Lawo mavi amnika sibindzi lesikhulu kabi.
Lesi siphetfo sendzaba futsi umbhali angaveta emaphuzu latsite lekukhanyiselwa ngawo umfundzi endzabeni. Lubohlo yincenye lokumele ibe yimfishane. Labanye babhali bavamile kungalufaki lubohlo uma baneliswa kutsi umfundzi utawuticabangela atitfolele yena ngekwakhe siphetfo.
Kulendzaba kwaphela emaphupho, sihloko naso siyahamabisana nengcikitsi. Konkhe loko bekukhulunywa nguSibongile kwaphuma kwaba ngemaciniso. Imibuto bantfu bebanayo yaphendvuleka ngobe vele Sibongile bekatetfwele wavela umntfwana. Sihloko siyaheha umfundzi nakasifundza uba nelilukuluku lekufisa kwati kutsi kuphela emaphupho-nje kwentenjani.
Iglosari
Bekuyini inkinga yaLonhlanhla? Yasombuleka ngendlela lekahle yini? Chaza.
Bhala luhlelo lwemhlangano lapho sigungu sebafundzi besinemhlangano lapho bekudzingidvwa lizinga lekukhulelwa kwemantfombatane.
Sibekandzaba noma simonhlalo sisho lendzawo lapho indzaba yenteka khona, nesikhatsi leyenteka ngaso. Indzawo siyayibuka kutsi kusemakhaya noma kusedolobheni na? Sikhatsi kushiwo kutsi kunini? Kusehlobo noma kusebusika na? Kumbe sikhatsi sanyalo noma sakudzala na?
“Hhayi, iyahamba lekhumbi yakho ndvodzana. Asewubuke-nje ayitiva nekutiva letintsaba.” Kusho Vekufa ngesikhatsi sebakhuphuka Mancencetsa,intsaba yemawa nemahlatsi.
iii. Nome tintfombi letinyenti betizama kutidlisa satjanyana kuBuhle.
k) Lentfombi lekutsiwa nguLotifiso kubangelwa yini kutsi Mlupheki umati ngaBhalashile kantsi Tibindzele akalati lelo gama? l) Labalingisi bahlala kutiphi tindzawo?
UYAKUVUNA LOKO LAKUHLANYELAKO. Wawafundza kwaze kwaba ngemahlandla lamane. Watsi asatibuta kutsi kantsi kwentekani, kwavele kwatsi bha kukhanya.
Jozi Joseph Thwala utalwa boSamuel naChristinah Twala lasebawufulatsela lomhlaba lomagadze lahlabako, batjalwe eBhilidi (Breyton) eMsukaligwa. Watalwa ngamhlaka-22 kuMabasa 1959. Wafundza imfundvo yekucecesha jikelele nalokuchubekako kuletikolo letilandzelako: Siyacatfula, Mkomazi naseThembeka. Buthishela wabutfwasela ekholishi iMgwenya. Wachubeka wafundza wazuza ticu letilandzelako: BA (UZ), BA Hons (UZ), MA (UNISA) kanye ne-Ph.D (UZ).
“Sibongo semkakho, ngesenina. Naye uyakwati kutsi bomalume wakhebakaHlubi. Uyise sibili yena unina lo wangasafuni kuva lutfo ngaye ngaphandle kwesizatfu.”
f) Sitayela lekangenise ngaso umbhali sihle kakhulu ngoba siletsa likuluku kumfundzi. Kungeniswe ngenkhulumiswano. Balingisi bayacoca bese umfundzi uyeva kutsi kunenkinga indzaba isasuka phansi. Loko kumenta angayibeki phasi incwadzi, afise kufundza ati kabanti ngaleyondzaba. Siphefo naso siletsa imphendvulo kulombuto wekuhluleka kubona kwetitsandzani, Tibindzele “naLotifiso”. Kwenteka loku bekungaka lindzelwa (ingwijikhwebu) lokutsi batsandzana nentfombi yinye babe babangani.
i. Kubatali.
iv.
Kubika imbiba ubike libuti. Kukhuluma loko ukhulume lokwa ungalikhiphi liciniso.
Ngingamane ngiyekele
-Kucatulula uchaze imvelaphi yetemasikonhlalo netepolitiki kumatheksthi.
“Jalimane yena lona lomatiko. Yena cobo lwakhe lona bekakhe lena etulu eMalekutu ngale kwaboMcabeko.”“Naye adzimate acine sibindzi asho nekutsi uyise ngubani. Mine ngingaba nemahloni, ngibale lomunye umuntfu.”
Nakapheliisa emaseko. Kungacitsi sikhatsi.
Phela Lonhlanhla ungumfundzi esikolweni semabanga lasetului-Hlabangemehlo lesilapha Elukwatini, lokuyindzawo lengephasi kwamasipala i-Albert Luthuli nemaphetselo. Njengaloku kunguMgcibelo-nje, akayanga esikolweni lamuhla. Kepha seligama-nje nanekutsi uyafundza Lonhlanhla lapha esikolweni. Uba khona-nje ngesidvumbu, umoya wakhe awubi khona lapha esikolweni. Yena utitfola asemaphathini ahleti naVusi lisoka lakhe lelimvale tindlebe kulamalanga.
Indzaba ngalamafuphi
v. Wayibingelela inkhosi yenkantolo.
i. Danisile
• Kuvetwa ( kwetfulwa ) kwebalingisi
Yetfuka kakhulu ingwenya yametfwala ngengcova yamshayisisa etulu emhumeni.
Emagama lalukhuni
Watsi angakateleli Vusi wabe atseleka Lonhlanhla nemitfwalo yakhe. Akakhombisanga kumtsakasela wamane waba lusica-nje Vusi. Ngemuva kwemaviki lamabili Vusi wajikela Lonhlanhla wakhombisa kumala. Njengoba imali lafike nayoLonhlanhla bese iphelile, wacakeka kutsi nakabuyela ekhaya utawuhamba ngani. Noko-ke waba nenhlanhla walutfola lusito kubomakhelwane wabuyela ekhaya kanye nasesikolweni.
Nembala-ke wawacamba emanga Boy kubelumbi bakhe wahamba wayawubhala kuhlolwa kwakhe. Loko kuhlolwa bekafanele kuyawukubhalela edolobheni eGalina endlini yalomunye umlumbi. Yonkhe leminyaka lengcile bekabhalela endlini yelisontfo lemaBhunu khona eGalina kodvwa kulomnyaka bekufanele ayewubhalela endlini yalomlumbi longumfundisi walo lelisontfo laseNG Kerk.
Timphendvulo 100
Iglosari
Emagama lalukhuni
Phendvula lemibuto nga “yebo” noma “cha”.
Umsebenti 7
Tiyenteka tintfo ngu NL Shongwe 45
“Uyakwati loku?” Kusho lendvodza yetibuko letimnyama imkhomba nge-mlente wenkhukhu.
“Wena Mabovu kuncono umeme Matfundvuluka njalo ucondze naye ekhayatsine sitawubukana nayo.” Kusho Sigayoyo.
Njengaloku naku Boy bekabafihlela belumbi bakhe kutsi uchuba tifundvo takhe ngasese, ngesikhatsi sekufike lusuku lwekubhala kuhlolwa, kwadzingeka kutsi acambe emanga atsi uyagula.
ii. Phela basiki belibundza batsi uyise walentfombi ngusodolobha wendzawo yakubo.
Tisho
“Kunjalo-ke batukulu”
ii. Bekungadzingi kutsi ubute ngobe bekubonakala noma kubani.
“Matfundvuluka! Matfundvuluka! Hlamba masinyane uphume! HlambaMatfundvuluka nebakitsi! Maye! Umntfwanebantfu yehheni!”Kumemeta bantfwanangaphandle.
Chaza.
“E, hhayi basi angenti lutfo mine. Ku…”
Butsakatsaka kwabomake kuyabonakala kumake mfundisi ngobe ubonakala etsemba konke lakutjelwa nguSibongile. Wadzimate waya enyangeni ngasese kuyowuva kutsi lesisu saSibongile sibangelwa yini kutsi sikhukhumuke. Emanga wawatfola enyangeni njengoba vele kwatiwa kutsi nawuya kuyophengula usuke uyekuyova laba bemanga. Watjelwa kutsi umntfwanakhe unesilwane lesikhukhumukisa sisu lokufanele sicashelwe mhla sivela ngoba siyingoti. Ngako kufanele sibulawe.
d) Umuntfu lobukene nebumatima uyayikhumbula iNkhosi nanome angakholwa. Ngekubona kwakho kubangelwa yini loko? Chaza.
Ngelishwa ngitawube ngikudze nani.
Babutsa ematje bafana bayigangadza kodvwa kwafana nekusutela emanti-nje.Kulapho-ke lapho babona khona kutsi lentfo labayentako iyingoti sibili. Ekucalenibebakutsatsa njengemdlalo loku kepha ngekuhamba kwesikhatsi kwabakhanyela kutsi akudlalwa lapha kuyafiwa. Babatse bayatati ngematje hhawu bahhana,ingwenya solo itsi embiIi khona ngiyaya niyatsandza anitsandzi. Lenyamatane yami leningemuke yona ngiyayifuna. Ngifuna kuyawushangula ngayo lamuhla ntsambama. Badzinwa bafana baba tinkhananandza. Bacala nyalo kukhumbula bantfu labadzala.
-Kutijabulisa ngemakhono ebabhali
“Ngiyakuva babe Nhlabatsi. Kenje lemoto yakho utsi injani ngembala?”
iii. Kuvikela ngelijazi lemkwenyane akwentiwe kute ligciwane lengculazi lingatobangena.
Lilanga liphuma. Kuphelelwa ngemandla.
d) Ngekubona kwakho yini lebeyibangela Siboti kutsi abe nemona? Nika tizatfu letimbili.
Kanhlitiyo ngiyise ngu PT Jele 26
Umsebenti 1
“Maye ngiyabonga make wami ngentfo longentele yona. Usho kutsi-nje nami ngitawuhamba ngiye kulelidzili lekuvalelisana lebafundzi belibanga lelishumi nakubili yemake?” Asho asondzela kunina sakumbeka esifubeni sakhe.
a) Banengi bafundzi labafana naSibongile emmangweni lesiphila kuwo. Wena njengemfundzi, ungabayala utsini?
“Uhambe njani dzadze?” Kubuta yena Nokuthula aticinisa.
Bacwaningi labanyenti batsi linyenti lemajaha langakafundzi nalanatsako nasekufanele ateke, akabafuni bafati labangakafundzi nalabanatsako. Hlola kutsi kubangelwa yini loko.
Sachubeka sikhatsi, ahamba emalanga, endlula emaviki, emaviki akha tinyanga. Kuhamba kwesikhatsi bekusho kusondzela kwesikhatsi besibukeka sikhashane kuSibongile. Akusenganani babonakale bemanga nebemaciniso.Bodokotela bebasolo bemile ekutseni Sibongile utetfwele, labanye baze basho nekutsi umntfwana yintfombatane. Akukho dokotela labangazange befike kuye batali baSibongile. Ngiko loku lokwenta Zitha etsembe kutsi umntfwanakhe vele umatima nobe bekulukhuni-nje kusemukela lesimo ngenca yemsebenti wakhe webufundisi. Lesimo bese simcedza emandla ngobe abengasati kutsi utawushumayela atsini umntfwana wakhe amtsele ngelihlazo-nje.
Umlandvomphilo ngebabhali
Nembala-ke wabutsa tincwajana takhe Boy wahamba. Ngesikhatsi ahamba,besesisondzele sikhatsi sekutsi acale kubhala. Watsi asabukabuka, wayibona inombolo yalendlu layifunako. Wangena ejalidini wabona umnyango uvuleka kuphuma umfati wemlumbi. Wambuta kutsi ngabe utele kutewubhala yini, wavuma Boy wase uyamngenisa. Asangenile, wakhandza kunguye kuphela umuntfu lomnyama lotewubhala. Bonkhe laba labanye bekubelumbi. Ngesikhatsi atsi ucala kubhala, watfola kutsi likhadi lakhe lase-UNISA lokungilona lelisho kutsi ungumfundzi wase-UNISA alikho.
“Yemntfwanebantfu, phela angibhenywa mine ngingesiyo insangu.
Ekuseni kwavuselwana ngayo lekulelwe kubhungwa yona. Bonkhe batse voshololo ekamelweni lekuphumula. LaHlubi unele kubabingelela wavelewatihlalela esihlantsini wabakhomba luhlangotsi, wabuka le. Icalwe nguye gogo Chamkile atsi: “Itolo kusihlwa sibonise umkakho Lwandle ngalokufanele kwentiwe nisengakatsatsani. Lomuhla ngitsi anginitjele nihlangene nonkhe,”abindze sikhashana bese achubeka atsi: “Loku kutawufuna kubuye labadzala bakaLwandle kutawulungiswa masinyane. Bekungaba kuhle kutsi bafike um-kakho lona asengakatikhululi. Kepha anginanifihlela bogogo akusiyo ingoma lesitakukhuluma nalabadzala ningasekho. Kufanele kugcinwe lisiko. Kufute kwentiwe umcimbi lofanele. Kujabuliswe labaphasi bangakutfukutseleli kutsatsa-na kwenu. Ngaloko siyobe sibalekela kutsi umntfwana lotawuvela angabi silima kanye nabo bonkhe labatamulandzela.”
Indzaba ngalamafuphi
Kwatsi emva kwemaviki lamabili bahlalisene, imphilo yaVusi naLonhlanhla yacala kubanetinkinga.Kutsite ngalelinye lilanga Lonhlanhla akubona kuchubeka lokucasukelwa kwakhe nguVusi njalo nakabuya emsebentini ekuseni, wacabanga kutsi lenkinga ayisombulule ngekutsi alishiye lisoka lakhe leli kancane aye edolobheni alishayise ngemoya ngaleyo mini yasekuseni. Bekanelitsemba lekutsi mhlawumbe utawubuya simo sesincono lapha endlini. Washiya Vusi asatsetfwe sitfongwana njengobe bekabuya emsebentini ngaloko kusa.Lonhlanhla wancuma kutsi ayotizulela edolobheni, abuye nase lehlile ligwebu lekutfukutsela kuVusi. Ngobe nakangavuka aseselapho, kutawuphindze kusuke futsi loko lokubacabanisako. Intfo lebeseyidida Lonhlanhla inhloko kutsi Vusilona sewuvele amcasukele esitfubeni. Avele akhwele adzilike kuye ngemagama lasindzako kungakonakali lutfo. Lokubi kunako konkhe kutsi nalemali layintjontja kubo seyaphela njengobe bekayidla naVusi-nje, amtsengela timphahla tekugcoka.
“Ewu, bengicela mnumzane umane ungivumele ngibhale ngobe inombolo yami ngiyayati ngenhloko.Hhayi kutsi kukhona bugebengu lengibentako.”Kusho Boy ngekuncenga lokukhulu.
Noko-ke kodvwa wabhala. Kwatsi nakushaya sikhatsi lesincunyiwe naye wasukuma kanye nalabanye wamikisa liphepha lakhe.Wahamba-ke wabuyela emuva emsebentini wayewulindza kukhishwa kwemiphumela. Sahamba-ke sikhatsi yaze yakhishwa imiphumela.
J.J. Ncongwane ngumbhali lowatiwa kakhulu ngetindzaba letimfishane kantsi letincwadzi takhe letilandzelako setike tazuza imiklomelo: Tikhatsi tiyagucuka, Mncwi! Ngitake ngibone, Intsatsakusa.
Kuheha kwendzaba
“Yebabe, lemali yami letangilahlekela ngesikhatsi ngiya le emaphoyiseni utanginika yini?”
ii. Kukhuluma liciniso lodvwa njengoba linjalo.
Iglosari
Nembala-ke walitfaka kancane lubhoko Siboti lwehla njalo ngemlente. Watsingekuva kutsi sewufikile nyalo emlonyeni wayo, wacinisa tandla wayitsi dlo kakhuluekhatsi emlonyeni.
Uyatiwa kuso sonkhe lesigodzi saseMashonamini gogo Chamkile. Udvume kakhulu ngekudzakwa bese acaphata inhlamba lengashiwo. Utsi nasekacale kuyibhibita inhlamba bomakhelwane bafise kuvala tindlebe. Akatfukani uyangcunulana Chamkile lona. Solani umbonga-nje ngobe bekangakalindzeli kutsi sicelo sakhe sekutsi angabutsintsi gogo wakhe tjwala bekasemukele ngemphela lomdzala. Ubuzile- nje tjwala ulindzele kufika kwesingani semtukulu wakhe Solani. Bese kusikhatsi lesidze aloku akhala ngekubona umkhwenyane ngobe atsi sikhatsi sakhe sekwedlula emhlabeni sesifikile. Lokwabanga kutsi alangatelele kubona umkhwenyane ngalabovu kutetfwala kwaSolani.
ii. Nasekadvonselwe imali yagezi ugcine sekahola malini? d) Emalungelo asisite kangakanani kutsi siwati nawubuka loku lokwenteka kuBoy Mavuso? Chaza. e) Belungu baBoy bebangakalungi, ngiko-nje abebafihlela nakayobhala luhlolo lwakhe lwangasese. Utsini wena? f) Veta sifundvo lesivetwa nguMashayinombolo esiphetfweni sendzaba
a) Hlukanisanani nibe ngemacembu lamane bese nenta inkhulumomphikiswano ngalesihloko: Sigwebo sentsambo asibuyiswe.
f) Chaza lenkhulumo: “Umuntfu ulala ayintfombi, ngakusasa sewumbona utjekise lidukwana nesidziya sakanhlaka longati nekutsi usinikwe ngubani, wakabani, abe amkhandza kuphi.”
“BakaLwandle laba bebakhe lapha mshiyalowa kweliGujwa uyabati?”
f) Asho kutsi: “Aphi emanga ami?”, nginitjelile kutsi ngeyami lekhumbi.
Lilanga liphuma. Kuba muhle.
b) Bhala siceshana lotositfumela ephephendzabeni lapho utovakalisa sikhalo ngendlela bantfu labamnyama labahlukumeteka ngayo.
b) Yini leyabangela Boy angakhulumi emaciniso nakabutwa?
BoTibindzele naMhlupheki bakhuluma baseMzinti lapho bahlala khona.
d) Hlola timilo talabalingisi uphindze utisekele:
n) Vusi uphuma ekhaya lelibhadlile futsi lelinemfundziso. Ngutiphi tizatfu letifakazela lenkhulumo? Bhala tibe timbili.
(Kubili kwaloku lokungenhla)
“Konkhe loko ndvodzana sewutakukhuluma emaphoyiseni.” Kusho Vekufa.
“Nami vele ngibona kuncono siyekele madvodza ngobe lufu lwekutenta lolu.Lesingakwenta kutsi kuhanjwe kuyewubikelwa bemtsetfo ngobe nalomfana lesitsisiyamfuna, ngiyakholwa kutsi ingwenya vele seyicedzile ngaye. Asisafuni kusindzisaumphefumulo wakhe kepha sesifuna litsambo lakhe.” Kusho Makati Simelane.
Makoti akasemnandzi emotweni. Lucingo seluhleti endlebeni, kodvwa nome kunjalo, kute imphendvulo layitfolako. Livi laletayele akasaliva kulolucingo,sekusele lona leli lemfati wemlumbi lelibelesele ngekutsi lenombolo layishayelako ayitfolakali kwanyalo, aketame futsi emva kwesikhatsi. Ngalesikhatsi tihlatsi lebetifana nelimpentjisi setigucukile,atisabukeki ngenca yetinyembeti lesetigeleta kuto tingasancamuki. Imicabango lephambana enhloko yakhe lehushula letinyembeti.
g) Bafundzi bafundziswani ngekuhlupheka kwaBoy Mavuso ahlushwa ngemabhunu lamyekele walunywa tinja, aphindze adzabula tincwadzi takhe ngemabomu?
“Mnumzane Nhlabatsi, niketa inkantolo bufakazi lobungangabateki kutsi vele lemoto nobe lomtimba walekhumbi wekhumbi yakho leyalahleka. Yebosiyakuva kutsi utsi nobe singayaphi lekhumbi ngeyakho kodvwa usho ngani?”
“Usho kutsi bonkhe lobewunabo basemakhaya njengawe nabo?”
Nembala-ke lwabekwa lugodvo lwagabanca endleleni lapho itawundlula khonasolo ilandzela Matfundvuluka. Yatsi lapho itsi iphakamisa lunyawo ifuna kwecalolugodvo, wabe asakhona ngesikhali Ndevukazibalwa ungatibala uyasangana.Wasifaka ngaphasi kwelikhwapha saphelela sonkhe sikhali. Yakhamisa kakhulu.Wasibamba njalo sikhali sakhe Ndevukazibalwa wangasikhiphi. Bekave asidlalisalapha ekhatsi encebeni. Ngesikhatsi enta njalo, kwevakala lomunye asamhashangetibongo takhe:
i. Matfundvuluka bekayintfombi lencane yaSiboti.
“Cha, besingahlangani ngobe sisebenta etindzaweni letehlukene. Wena-ke bewungamboni yini ngobe uvamile kuya eMatsulu?”
Umsebenti 1
Tisho Inchazelo
a) Nasicatsanisa siphetfo sendzaba kanye netinkhulumo taMhlupheki, kuyabonakala kutsi kukhona lokunuka santungwana. Kuyini lafihlelwa kona? Beka umbono wakho.
Yangena intfombi lemhlophe ngu MN Mkhatshwa 1
Ngingamane ngiyekele ngu JJ Ncongwane 82
“Hhayi, lokuncono angiyewubika kubemtsetfo! Mhlawumbe bangenta lichingabalinge kuyilandzela bambambe lomuntfu!” Kusho lendvodza isuka ngematubane ibuyela emuva ekhatsi edolobheni; seyiyawumangala emaphoyiseni.
a) i. Wativa salula njengeliphepha.
Sikhuni sibuya nemkhweteli. Akazange acedze kukhuluma.
Kunjalo-ke Batukulu
“Uyabona, kumele kutsi ngingatisahi jucu letihlahla kepha ngitisahengucuphise, ngentele kutsi nabatsi bayagibela, nase basekhatsi nalo, lutsi vodlo bagcumkele ekhatsi emfuleni kanye nalomtfwalo wetincwadzi tabo letibadvwalisako.” Kusacabanga yena Siboti Shongwe.
-Umoya wetitilomisi namakoti bewungasasimnandzi ngekunyamalala kwemkhwenyana.
ii. Lowente lentfo akatibonele yena ngekwakhe kutsi uyilungisa njani.
Tisho
“Hhayi basi, e… ngimane-nje ngichitsa situnge nganati tincwadzi lengitibolekwe ngumngani wami.” Kuphendvula Boy atsi kutivala kancane.
Wamangala umlumbi lomkhulu kodvwa bekungekho kwenta ngalokunye.Mashayinombolo vele washiya phasi emsebentini.
Nembala-ke wahamba Boy waya ekhaya. Nakefika ekhaya, watfola incwadzi letsi akafike ngekushesha eBelfast ngobe kunesikhala semsebenti njengaloku bekafake sicelo sakhe. Nembalake wahamba ngekushesha wanikela khona.Nakefika lapho, wabekwa waba yindvuna lenkhulu lephetse tisebenti.
“Mine ngisengakabi nemfati lokufanele angibute kutsi ngubani lengihamba naye. Futsi kunjalo-nje azange ngikubite kutsi ute lapha utewugadzana nami.Angati kutsi ufunani lapha ngobe uyangitsikameta,”kuchuba Vusi njalo,abhekise kuLonhlanhla.
e) Uma sikhuluma ngemakhomu endzawo bantfu lababaluleke ngani? Veta tibonelo letimbili.
“Hhayi kahle wena ndvodza, ngiphume ngiyephi ngobe yami lemoto?”Kuphendvula lendvodza lengumshayeli solo ingafuni kuphuma emotini yayo.
Abengapheli. Afika njalo nje / ahlala khona.
c) Umlingisi lomcoka kulendzaba uvetwe atsembele enkhosini nasetinyangeni. Caphuna imigca endzabeni lefakazela letinkholo letimbiIi bese uyibhala phasi.
Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga.
Njengaloku nakuBoy bekabafihlela belumbi bakhe kutsi uchuba tifundvo takhe ngasese, ngesikhatsi sekufike lusuku lwekubhala kuhlolwa, kwadzingeka kutsi acambe emanga atsi uyagula.
Ekhaya kamfundisi Zitha kulapho kunenkinga khona. Intfombatana yakhona lenguSibongile itfwelwe yi-ambulesi yamphutfumisa esibhedlela. Ihanjiswa esibhedlela-nje akwatiwa kutsi itawubuya nani ngoba naku kunekudideka ngalokukhukhumuka sisu. Sibongile wacoshwa esikolweni ngemuva kwekuyiswa esibhedlela ayohlolwa. Yena uphika uma entsabeni utsi sisu saticalekela sakhukhumuka angakenti lutfo. Batali bakhe nelibandla lonkhe belikhatsatekile ngalesenteko. Nabomakhelwane lebebayala bantfwana babo ngaSibongile bacakeka ngaloku lebakubonako ngobe bekungumntfwana lotiphatsa kahle futsi abesetikhundleni letiphambili kulabasha lapha esontfweni nakusifundza sonkhe. Batali bakhe bebakhatsateka kakhulu uyise njengoba angumfundisi angati nekutsi utawushumayela atsini uma emndenini wakhe sekunelihlazo lelinje.
“Hawu! Hawu! Hawu! Kantsi lomuntfu losihluphekisa kangaka ngitsi...”Akamange asalimita nekulimita lelo Makati Simelane ngobe wesuka wabuka Sibotilabesabheke phasi shengatsi lukhulu lalubona lapha phasi.
“Ya basi.” Kuphendvula Boy asachachatela ngenca yeluvalo nekwetfuka.
“Unemanga Boy mani! Ubuka titfombe letikuphi ngobe letincwadziatinatitfombe? Kantsi ngiye ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelwenilakho, kusho kutsi kantsi usuke ufundza? Mine umnikati wagezi angikhanyisibusuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. UyabonaBoy, kusukela lamuhla-nje sengitawudvonsa imali letsite emholweni wakhongobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli. Cishalogezi ulale njenganyalo! Angifuni kuphindze futsi ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, uyeva?”
i) Kuyekela kwaMashayinombolo emsebentini kukhombisani?
“Wentani Boy?” Kukhuta umlumbi waBoy ngalelinye lilanga ngesikhatsiakhandza Boy amatasatasa abhalana nemisebenti yakhe yetifundvo takhetangasese taseYunivesi yaseNingizumu Afrika.
“Yebabe, phela mine ngisemsebentini. Indzaba yekutsi ngijike ngaleemaphoyiseni angisebenti ngayo. Lekhumbi le ngeyami ngayitsenga.”
c) Kungatani nitihlobo kunamtselela muni? Chaza.
“Sekuphele iminyaka lesihlanu sitsandzana naLotifiso. Sacala sesitophotfula eKwaluseni, kute kube kunyalo lutsandvo lwetfu lusachakatile.”
Akachitsanga sikhatsi, wavele wakhumbula lamavesi lebebawenta silandzelo ngaleya minyaka asafundza sikolo. Watsatsa watsi:
ii. Emachinga akasikahle. Noma ungacamba emanga liciniso ligcina liphumele ebaleni.
b) Itsini ingicikitsi yalendzaba?
“Ungabongi mine mtukulu wami. Bonga imfundvo umntfwanami Lonhlupheko lakuphe yona. Bonga ungacedzi nakuMvelinchanti longamange wavumela unyoko wafa nembeza njengalabanye lebaye batitfole esimeni latitfola akuso Lonhlupheko. Hhayi! Asiyiyekele leyondzaba. Nangikhumbula indlela lahlupheka ngayo, nendlela laphela ngayo sitfunti, ngiva ngifikelwa kwesaba,”asho ahlengetele tinyembeti gogo waSolani Hlubi.
l) Bafundzi bafundziswa kabanti ngesifo lesingumbulalave ingculazi, kodvwa abalaleli. Ngusiphi sinyatselo lebekufanele sitsatfwe nguLonhlanhla nasekahlukene naVusi?
Umsebenti 4
iii. Balingisi abasibanyenti. Endzabeni Kuve kancane sinemlandzi longumbhali. Nguye losilandzisako ngalokwenta kumlingisi lomcoka longuMhlolo Sigudla kantsi kulena letsi Tiyenteka tintfo balingisi batsatfu; nguGubevu Simelane, Danisile na Mthokozisi. Umlingisi lobukene nenkinga nguGubevu. Lababhali babhala ngesitayela lesingafani.
Kanhlitiyo ngiyise. Acabanga angacedzi.
“Angisafuni-ke kuva lokunye. Ngitawudvonsa leyo mali-ke emholweniwakho kuze kube tinyanga letilishumi.”
“Kodvwa kunini ngikutjela kutsi lolokwenta kuDanisile akukho emtsetfweni?Uyati kube bewumane umkhohlise uphatsise kudla kwemntfwana ngabe akakashokutsi uyeta. Noko, mnaketfu asetsembe kutsi angeke nangeliphutsa afike. Phelakungenteka inyakanyaka ematfumbu ehhontji.”
c) Ingcikitsi yalendzaba iyahambisana yini nesihloko, sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lavakalako.
Wevakala umlulungwane kulabasemabhodweni sebaphambana ekhatsi badlalisela ngetingcwembe netikhuni. Ingani phela sebabona kuchamuka imoti letfwele makoti iholwa nguleyo letfwele timpheleketeli takhe. Kantsi kuhlotjiswa yini loku kwaletimoti ngobe ungafunga utsi tihlahla takhisimusi. “Li! Li! Li! Li!!! Yangena intfombi lemhlophe, ingabe uyotsi wabonani wena longekhatsi?” Kusho luhlanya lwemfati seluhhushatela netidziya talo. Bonkhe labangekhatsi sebafisa kuphumela ngaphandle, linengi selisukumile etitulweni selihlola ngaphandle.Emabhodweni sekusele labambalwa, liningi seliyontjintja ligcoke tintfo letinganuki intfutfu. Phela bapheke busuku bonkhe, emabhodo bawashiya-nje sevele avutsiwe. Kona kudla yini loku tiphihli, ingani phela kuwe timbili letitsi mo, akukhulunywa-ke ngetinkhukhu. Liphunga lelimnandzi likubita utengcela ngemgwaco, phela kulandvwe bapheki bemahhotela lamakhulu batewukhipha lunyawo.
“Ngiyabona mtukulu,” ukhuluma ngekukhululeka lokukhulu umuntfu lomdzala.
ii. Uyise wona unina.
i. Siboti Shongwe.
Asikalindzeli kutsi umbhali kube nguye lositjelako kutsi nguwuphi umlayeto lawuletsa kumfundzi waleyo ndzaba. Lokubalulekile kutsi umfundzi atitfolele yena ngekwakhe lowo mlayeto.
“Batsi bamcosha yini make?”
iii. Ayikho indvodza lefuna umfati longatiphatsi kahle, losidzakwa futsi longalaleli batali bakhe.
Ligama Inchazelo
d) Kunembono lotsi kuphakama kwelizinga lekukhulelwa kwemantfombatane lasemancane nalasafundza kubhebhetseliswa sondlo sebantfwana. Ngemacembu enu hlelani inkhulumomphikiswano ngalombono.
Ligama Inchazelo
“Awu! Kodvwa Nkhulunkhulu wami ngivelelwa yini-nje nebakitsi? Hhawu! Imoto yami lensha nakangaka! Maye! Ngafa-ke mine nebakitsi!!”Kusho lendvodza itikhalela kabuhlungu.
“Asambe emaphoyiseni wena, utawuva khona kutsi ngiwakabani sibongo.”
m) Bekuyindlela yekumfundzisa konga imali. Wonkhe umuntfu kufanele afundze kongela likusasa.
“Awuve ukwati kulalisa lulwimi Bholoja, vele longakwati angeke abone kutsiutsi lala lulata sikwengule.Angibonge Nabonkhosi tintfo lofuna kungitsengela tona.Bayimvelakancane labafana nawe ngemusa longaka. Kodvwa ungatsi sewukhulumengemuva kwesikhatsi. Angeke usafika nekufika lapha, sengimi lotawufika laphoeMalelane kucala. Umusa wakho ngiyawubonga, sewutawugcinela bozakwetfu,” wacedza walubeka phasi lucingo ngesankahlu. Wachubeka nekumunyisa luswanelebesolo alubambele libhodlela lalo.
“Kulungile-ke babe awutsi sengehlise naba bantfu bese siya khona nyalo.Ngiyakubona ucabanga kutsi ngiyadlala. Uyati nanyalo ngumhlolo wami sibili phela lona. Lekhumbi nginetincwadzi tayo letikhomba kutsi ngeyami.”
Bekapheka atfulula. Angeke kwenteke loko.
Umsebenti 3
• Yangena Intfombi Lemhlophe
Mhlupheki abengakabambeki emsebentini wakhe wekulungisa timoto.Abengakaphatsi kulomsebenti ngobe akasitfolanga sitifiketi lesimgunyataekuphatseni. Phela akaphumelelanga lesikhatsi aceceshwa, kepha wakha phasi.Kwakhe-nje kulekelela labaphotfula. Akahambi Mhlupheki, yinja yemoya. Yena-ke abengapheli eMatsulu, ekamelweni laBhalashile. Kancane, kancane abevakala atsi:
Tisho Inchazelo
-Indlela lesamdlalo: Kulapho umlingisi ativeta yena ngekwakhe ngekukhuluma, ngetento takhe, ngemicabango yakhe, bese umfundzi uyatibonela yena kutsi lomlingisi ngumuntfu lonjani.
Hebegu! Labantfu ngabe kusho kutsi vele bayaloya?”Kutsite khona lapho, hhawu wabona-nje tjeku sitse bantfwana ekhatsi emantini.“Washa khekhe! Nako-ke bengikufuna! Dlanini tingwenya nayo inyama yenu nginibambele!” Kusho Siboti ngenhlitiyo emehlo asawakhiphe angaka.Bashona bantfwana batsi njo. Kwabonakala kuphela tincwadzi tintanta ngetulu.Kwaphela lesidze sikhatsi solo kungaveli ngisho namunye.
Ligama Inchazelo
“Hhayi babe Shongwe kusuke kwe...” Akamange asalimita nekulimita leloJuluka, Siboti wamfumba ngalenkhulu imphama wabona tinkhanyeti emini.
“Loko basi ngeke ngize ngikwente. Mine ngitawusebenta-nje lapha kuwe.Phela wena basi wangitfola ngihlupheke kabi. Ngeke-ke ngikulahle nje-ngelite.”
Sakhiwo sendzaba lemfishane siluhlaka lolukhombisa kulandzelana kwetehlakalo.
“Hhayi kona vele kuyahamba lokwemaDatsun babe. Ungeta neZola Budd yakho kodvwa ngitakuhlolela ngalena.”“Kunjalo ndvodzana. Kodvwa ngabe wayitsengaphi lekhumbi yakho ndvodzana?” Kubuta Vekufa. Lelijaha lelishayelako lambuka nje kanye ngeliso lengulube lase litsi: “Wo, usho le? Hhayi ngayitsenga eJozi babe.”“Ngabe yakubitani?” Kubuta Vekufa.“Hhayi babe yangibita tinkhulungwane letingemashumi lamabili nesikhombisa.” Kuphendvula lelijaha.“Sewayicedza kuyikhokhela?” Kubuta Vekufa.“Yebabe, yini shengatsi sewubuta kakhulu? Ngendlela lesewungibuta ngayo ngiyasola shengatsi utawuze ungibute nekutsi ngitfola malini ngelusuku,” Kusho lelijaha selifuna kuphelelwa sineke kancane.“Hhayi, ungatfukutseli ndvodzana ngimane ngiyabuta-nje. Ungumshayeli lochashiwe yini nobe mhlawumbe ngeyakho lekhumbi?”“Hhayi yebabe, kahle kungigweba bo. Kantsi ugibelele loko yini lapha? Nangu umuntfu lomdzala afuna kuba liphela endlebeni bo!”
Kulendzaba umbhali uphumelele ekucokeni balingisi bakhe. Khumbula sitsi umbhali wendzaba lemfisha uphumelele ekukhetseni balingisi nangabe bangengci kulabasihlanu. Kulendzaba lemfishane balingisi bakhe labachuba indzaba nguSibongile umlingisi lomcoka, make wakhe (umkamfundisi) nababe wakhe umfundisi Zitha. Umlingisi lomcoka Sibongile usheshe wetfulwa esingenisweni nenkinga labukene nayo yekukhulelwa asesikolweni. Anjalo-nje ngumntfwana wemfundisi.
“Hawu! Sijutjwe ngubani lesihlahla Nkhosi yami? Buka nyalo ngabe ngiyagibela!”Kukhala Matfundvuluka ngesikhatsi akhandza sihlahla bekatsi ukhasa nje ucondzakuso khona atewufika agibele sisahiwe.
m) Lisutukesi lekutfukuswa kulo imali belibekwa ekamelweni laLonhlanhla. Ngekubona kwakho unina waLonlhanhla bekakwentelani loko?
Umsebenti 3
e) i. Lusha lufundza kutsi aluyekele kujakela tintfo tebantfu labadzala, lufundze kucala kute lutoba nelikusasa lelihle.
e) Bahlukunyetwa ngayiphi indlela? Chaza.
ii. Imininingwane yekutalwa kwakhe (umnyaka, utalwe ngubani, kuphi, bekafundza kusiphi sikolo).
• Yangena intfombi lemhlophe
iv. Indvodza noma ingakafundzi, ifuna kuteka umfati lofundzile.
i) i.Lusha lufundza kutsi kubalulekile kulalela batali ngoba angeke bakwentise tintfo letiphambene nekulunga.
“Besesingatsembi kutsi nitawufika. Kunini kusile silindzile? Nakungugogo yena bese atfukutsele abila atsi ngimyekelise imisebenti yakhe, ngamzilisa nemabele ngelite. Siyabonga noko kutsi senifikile” kubonga Solani.
“Yehheni bo! Nangu umuntfu angitsatsela imoto yami emini kalabha! Inyandza leyo bo!” Kumemeta lendvodza iyilandzela ngemuva ngematubane.Kodvwa-ke yabe seyisitsele kudzala imoto esigodzini.Ingani phela lelijaha letibuko letimnyama lamtsatsela yona ngesikhatsi eme kumarobothi lasekuphumeni kwelidolobha laseNasipoti, nawutsatsa umgwaco lobheka eBhabutini.
Kubika imbiba ubike libuti. Kukhuluma ucondze.
Njenganyalo Simkha sewubindze dvu. Lacala-ke liphoyisa lasika njengekusho kwaVekufa.
c) Kutfolisa tintfombi letehlukene bantfwana uphindze ungabanakekeli, kungaba namtselela muni kulabantfwana?
i. Kubika imbiba ubike libuti.
Kodvwa-ke lokumangalisako kutsi lamuhla sewuta nemnumzane Simkha Ndzinisa utsi imoto yakho uyibambe kuye. Ungake sewutjele lenkantolo kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lekhumbi ngobe yakho lowatsi yakulahlekela, yiPanel Van kodvwa lengiyo iDatsun E20 kantsi umbala wayo watsi iluhlata.” Kusho umshushisi.
“Cha basi angiyati kodvwa ewu basi nebakitsi sewuyangibulala...”
“Unemanga Boy mani! Ubuka titfombe letikuphi ngobe letincwadzi atinatitfombe? Kantsi ngiye ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, kusho kutsi kantsi usuke ufundza? Mine umnikati wagezi angikhanyisi busuku bonkhe kodvwa wena awukhiphi ngisho nasenti lomnyama. Uyabona Boy, kusukela lamuhla nje sengitawudvonsa imali letsite emholweni wakho ngobe ukhanyisa gezi wami busuku bonkhe kodvwa awuwukhokheli. Cisha logezi ulale njenganyalo! Angifuni kuphindze futsi ngibone ukhanyisile ebusuku lapha ekamelweni lakho, uyeva?”
“Eshi! Angiseva kutsi uphetse yiphi gogo.”
l) Siphetfo lesibhaleke kahle sikushiya nemibuto. Nguyiphi imibuto lemibili losele nayo? Yibhale.
Boy wachubeka nekusebenta.
Umtsala
Bagijima nje bafana tagila tabo sebatiphakamisile beca lite.
Gugu lami laphakadze, Buya sitovusa wababe, Siwusekele ngetisekelo tebutsine, Ume kute kube phakadze.
Tibambe ticine wetfu!
P. T. Jele
Siyetsemba kutsi emakhono latawutfutfukiswa entiwe ncono ngulawa:
Timphendvulo
Lulwimi lolusetjentiswe endzabeni, tisho, taga netinongo tenkhulumo tiphakamisa indzaba kute ibe sezingeni lelisetulu futsi ibe mnandzi.
i. Kubingelela inkhosi yenkantolo.
Imibuto lemidze
Balingisi
Tibambe ticine wetfu!
k) i. Emantfombatane abobacaphela bafana ngoba bayonisana, bakukhulelisa bese bayakushiya.
• Umona waSiboti
Phendvula lemibuto.
Ifika-nje inyumbula yemkhwenyane lilanga seliyotilahla kunina. Njengobe umuti wakaboSolani wakhiwe endzaweni lesetulu kangaka, timoto letita khona lapha ekhaya betingabutwa. Betibonakala kahle ngisho tilahla leminye imigwaco tibamba lona locondze lapha kaboSolani. Nayo lena yemkhwenyane kwavele kwacaca kutsi sekunguye lobekadze alindzelwe ngalabovu. Ita-nje iyanyonyoba.Nakudvuma loko ungatsi ayidvumi. Tinjalo-ke timoto temajaha sibili. Hhayi leti lekutsi nayichamuka kube shengatsi kuchamuka ihelikhoptha. Umsindvo uvimbanise yonkhe indzawo, kuphume bonkhe bantfu babukele. Itsi nayitsi ebaleni, aphume Solani. Kungasapholiswa maseko. Ngekucwabita kweliso ehle umkhwenyane kanye naloyo lampheleketelako. Bangeniswe endlini.
“Hhawu gogo! kumangala Solani asukuma akhala. Tandla sewutitfwele enhloko. Ahlabe umnyango. Chamkile agcine ngekutsi: “Kunjalo-ke batukulu.”
f) Bhala incwadzi ubhalele umlobi walendzaba umtjele ngendlela loyibona ngayo indzaba yakhe.
“Buyani nesikhali ningisite nebakitsi ngafa!” Kukhala Matfundvuluka.
h) Baphindzaphindza libanga linye, abaphasi esikholweni.
wayitsenga lekhumbi angati kutsi intjontjiwe. Utsini wena? Beka luvo
Lelijaha lasukuma latfuka kabi kubona kutsi lihembe lakhe selimanti ntengemjuluko. Nasebusweni abetiphulula atiphululile.
Singeniso
Ungatsi lokukhanya kwayibuyisa kancane ingcondvo kuMsangambe, uMsutfu Mswati. Wakhumbula kancane kutsi abebunganyelwe sive sonkhe seMgobodzi.Phela ejele bese ake wayibingelela inkhosi yenkantolo emahlandla lamanyenti kepha angaphunyuka kucala. Bekatiwa kutsi wakhendla kaMhlabuyalingana angaphunyuka bamphetse etandleni letimatima kabi. Bekangumbulali losatjwa yonkhe ikaNgwane. Wasuke wayinyatsela emsileni ngekubulala likhehla nesalukatilabatala sihlalo wemakhomu endzawo.
i. Kubuya kwaSibongile kwamkhatsata kakhulu uyise. Nawubuka wena yini lementa akhatsateke kangaka?
e) Siboti Shongwe nakasaha lesihlahla lokubetselwe kuso lotebetebe bekacabange kutsi bantfwana baSimelane ngibo labatawuba kudla kwetingwenya ngalelo langa. Bekacabanga kutsi laba bakakhe sebawelile ngoba basheshe baphume abafani nalaba labaseSekhondali ngoba bona bayephuta kuphuma. Akuzange kubenjalo ngobe ingwenya yabamba wakhe umntfwana.
Kwaphela emaphupho
Umsebenti 12
ii. Abayekele kujakela kuya emacasini netintfombi lebangatati kutsi simo sabo sinjani. Luhlolo lwengati aluhambe embili.
ii. Ematsulu
“Cha, angisho kanjalo.”
ii. Ebantfwaneni. c) Hlola timilo talabalingisi uphindze utisekele:
Lendzaba ikhuluma ngeliphupho lelibi. Umbhali ucoca ngetintfo letivelele Mhlolo Sigudla, letinye tato atikholweki. Sibonelo kungabi namtimba, kwehluleka kutinwaya, kwehluleka kunyakatisa umtimba njll. Sigudla kutsiwa wabulala bantfu labangema-25 ngesihluku. Akagucuki nanobe aniketwe litfuba lekuphendvuka. Inhlitiyo yakhe ilukhuni ngoba usachubeka nekubulala. Ngalobu busuku besekabulele bantfu labadzala. Kuyabonakala kutsi lokubi ukwenta, ukwente ugcine utfolakele. Uma wonile, litfuba lekuntjintja uyaniketwa kodvwa udlale ngalo bese uyalila ekugcineni. Asasephusheni njalo kunconcotse unina wakhe Mhlolo wavuka.
Bekuswelakala umuntfu wekumkhumbuta kutsi basho kutsini uma batsi, umvundla tiyawuncandza embili. Lavakala futsi livi lelisabisako. Likhuluma shangatsi licondze kumdzabula tindlebe nyalo. Lelivi leli bese lilikhulu kakhulu ngalokucakile. Bekungekho muntfu lobonakalako kepha bucwaticwati kuphela.
c) Uyise wamakoti kutsiwa bekanguthishela.
c) Kutetfwala. Kungaphatsi lutfo.
“E! Ngeke ngitsi bangabutana gogo.”
“Yemadvodza, nayi ihhontji inginonela bo! Kantsi umtsetfo wakho wena babe ufunani kimi?” Kubuta lelijaha litsi kuswaca kancane.“Ndvodzana, njengaloku wehluleka kuwuphendvula umbuto wami, kusho kona-ke kutsi sewutawuphendvula enkantolo. Lemoto le ngeyami nome ngabe kungatsiwani, njenganyalo-nje angisehli lapha kuyo, sesiya nawe emaphoyiseni.”Kusho Vekufa ajika nasebusweni. Bamangala bonkhe bantfu bebagibele kutsi sekwentenjani nyalo.
Utangigeza. Kuhlawula.
Impela ngisite ndvodzana ningibambele lesigebengu. Buka nyalo sekumele ngishaye sikwelede samahhala imoto ingasekho.”“Hhayi,ungesabi babe sitawufaka tingcova phasi sisitfungatse lesigebengu size sisitfole.” Kuphendvula liphoyisa libhala phasi konkhe lokushiwo nguVekufa.
Loku-ke, bekusho kutsi nguye lotawuphatsa tindvuna letincane. Kantsi-ke,lapho awutfole khona umsebenti, kulapho kusebenta khona Mashayinombolo.Naye phela bekayindvuna lencane.
Umbhali usivetela imphilo lephilwa kuletinsuku yekutsatselwa timoto emini kalobha. Lesento sivamile kwenteka naphakatsi edolobheni. Kulendzaba “Yinja-ke le?” ingeniswe ngenkhulumomphendvulwano lapho sigebengu sihilitisana nemnikati wemoto simtsatsela yona ngenkhani. Wakhonjwa ngesibhamu Majalimane Nhlabatsi, kwabete masita wayikhulula kanjalo imoto leyikhumbi yatsatfwa sigebengu.
iii. Uhlala eMzinti edvute naMhlupheki
b) Umshwalensi ukusita uma imoto intjontjiwe noma ishayiswe kumbe ishile. Umshwalensi ukunika lenye imoto uma sekutfolakele siciniseko sekutsi tigebengu tiyitsetse njengoba nayo lena yaVekufa yatsatfwa sigebengu.
e) Kulesikhatsi lesiphila kuso banyenti bantfwana labalahlekelwa likusasa labo ngendzaba yekugijimela ekwendzeni basesebancane. Emantfombatane ungawayala utsini kute angafani naLonhlanhla? (ngemaphuzu lama-2)
“Inyandza leyo bo!”Sekumemeta yena njalo Mabovu ngabe Matfundvuluka velebekasafana nemuntfu lofile ngenca yekudzinwa sekuhlangene nekopha kakhulu.
h) i. Ahlala phasi.
Imibuto lemidze Umsebenti 4
Indzaba ngalamafuphi
ii. Kute lofuna kuva ngematekelo.
c) Mahlalela ubukeka angumasheshisa ekucabangeni. Lapha kuletheksthi ubambe umlomo ngesandla sesancele. Bekawubambelani? Chaza.
b) Lokwentiwa nguLotifiso kuyaphila. Fakazela lombono ngekubhekisa emmangweni lesiphila kuwo.
“Nali lipasi lalomuntfu losahe letihlahla lapho limwele khona angaliboni.”Kusho Makati alikhomba phasi.
“Solani lona nakabuke wena utsi babe lomncane.Hhayi ngekuhlonipha kepha ngobe wena nangilandzelisa njengobe ngikubutile itolo, welanywa sigcinatfumbu saLaMalinga. Uyise waSolani nguSibhaca, umnakenu lomkhulu.” Loyo naloyo besekatse ndvumbe emehlo phasi. Naye Chamkile achubeke akhulume ngobe vele udliwe yinkhatsa.
-Kubona kukhula kwesakhiwo, sakhiwana sendzaba lemfishane nendzima ledlalwa ngumlandzi lapho kufanele khona.
“Uyabona-ke ndvodza bengingafuni kutsi uphume kabuhlungu kulemoto yakho;kodvwa wena sewufuna kutsi ngikukhiphe ngenkhani nyalo.Angisakuceli-ke nyalo sengiyakutjela ngitsi phuma lapha emotini. Phuma mnumzane lirobothi lingaze livule!” Kusho lendvodza leme phasi eceleni kwelifasitela lemoto.
b) Gogo waSolani bekanganatsi tjwala.
Tisho
Ngaphandle kuke kube nesidididi kancane ngobe naku imoti letfweleumkhwenyane ingabonakali nangelukhalo. Noko ticale kungena timpheleketeli letincane njengemkhuba wakhona. Kantsi tiyajayiva yini loku ungatsibanetinyanga bayifundzela lentfo kantsi busuku bunye vo.
ngu MN Mkhatshwa
Nika Shano loko lokufunekako.
“Cha basi wami angifundzi ngebunyenye, kuphela-nje mine ngitibukela nati titfombe. Futsi nje ...”
“Hhayi, angikushiye ndvodzana. Ngisafuna kutsi ngiyewubamba ematekisi labheka le kitsi. Uyati kubuhlungu kabi kungabi nemoto kantsi bewungumuntfu lowetayele kutsi awuhambi ngetinyawo.” Kusho Vekufa asaphuma emnyango.
“Bantfwabami bona solo bagidza libanga linye.”i) Ngulanjani emaSwati elukhuhlelo?j) Hlola libito “Siboti” kutsi likhetseke kahle yini? Chaza.
Kusasemnyama njalo wabona emagama lamakhulu lakhanya bha bucadlwana.Abefundzeka kanjena:
“Usho ngani kutsi inesibindzi? Kantsi lomntfwana waShabangu silwane yini?” Sekuphendvula umngani wayo ngekucasuka lokukhulu ngobe amati kutsi ungulomunye lababesolo batigudla lapha kuBuhle.
f) Nawulijaha ungakugwema njani lokuvelele Lwandle, kute kungakuveleli wena?
“Yebo, kutawuphuma sitfombe sami lengasitsatsa ngihleti esofeni kami.Lapha ngemuva ngasibhala inombolo yenjini yalemoto kanye nenomboloyemtimba wayo, ngaphindze futsi ngasayina ngaphasi.” Kusho Vekufa.
“Hhayi, kulungile Boy ungahamba.” Kusho Mashayinombolo.
j) i.Kwadida libandla nemmango wonkhe. Lusha lwalimala kakhulu lwahlukana ekhatsi.
Wakhala kwaba nhlanga timuka nemoya. Kusasemnyama njalo wabona emagama lamakhulu lakhanya bha bucadlwana. Abefundzeka kanjena: KubaseGalathiya 6 livesi 7 NINGAYENGWA, NKULUNKULU AKAPHUKUTWA, NGOBE UMUNTFU UYAKUVUNA LOKO LAKUHLANYELAKO. Wawafundza kwaze kwaba ngemahlandla lamane. Phela ejele bese ake wayibingelela inkhosi yenkantolo emahlandla lamanyenti kepha angabekwa cala. Bekatiwa kutsi wakhendla kaMhlabuyalingana anaphunyuka bamphetsetandleni lomatima kabi. Bekambulali losatjwa yonkhe iKaNgwane. Wasuke wayinyatsela emsileni ngekubulala likhehla nesalukati labatala sihlalo wemakhomu endzawo. Vele yena wagcina basamkhungile, kwaphela lapho nekuba sihonga kwakhe. Ngibo labekunene labamsita waze waba lapho akhona nyalo ngekutsi bamotse. Lavakala futsi livi lelisabisako. “Mhlolo Sigudla, wabulala bantfu labangu-25 ngesahluku lesikhulu. Waniketwa litfuba lelinyenti lekugucuka kulemphilo yebulwane kepha wahluleka kuphendvuka”. a) Bukisisa kusetjentiswa kwelulwimi nesitayela sembhali bese ukhokha loku lokulandzelako ukubhale phansi. Imisho:
“Ngubani kantsi?” Kubuta Ndevukazibalwa asondzela kuMakati atsatsa lelopasi afuna kutibonela ngewakhe lomuntfu.
-Ungakhulumi njengemuntfu wekucala kodvwa khuluma njengemuntfu wesitsatfu
b) Veta tifundvo letimbili letibhekiswe:
Abengumphatsi wetikolo letilandzelako: Litjelembube, Simtfolile neMzinoni.
“Utsi sesidze sikhatsi nitsandzana-nje, nacala nini sewungate ucevute leto shengatsi nacala nyase,” kuphendvula Mhlupheki ababata lesikhatsi lesesigucuke sihabiso. BoTibindzele naMhlupheki bangani labangehlukani nome kunini.Bahlukana-nje ngemuva kwekucedza libanga lelishumi, ngobe Tibindzelewacondza etikweni letemfundvo lephakeme eKwaluseni kuleSwatini, Mhlupheki etikweni labochwepheshe kwetekulungisa timoto kaNongoma kulakaZulu. Noko-ke Mhlupheki akaphotfulanga ngetizatfu letitsite.
Taga Inchazelo
“Yelekelelani bo!” Kumemeta bona njalo bantfwana. Yamdvonsa njalo ingwenyaMatfundvuluka naye asayitsambele vele entela kutsi itawucabanga kutsi ibambe intfolengaphili ngobe naku ayilwi. Beyimdvonsa ive imshonisa phasi imutsi njo iphindzefutsi imkhiphe atsi kudvonsa umoya kanye. Yamenta loko emahlandla aze abamatsatfu. Kwatsi loku kwesine nayi mvumbula, wabamba umhlanga Matfundvulukawabindzisa watsi dvu. Yabindza nayo yangasamdvonsi kodvwa solo imbambilengetingebhula tematinyokati ayo.
Lobekumbangela sibibitfwane kutsi abengafikelwa butfongo. Kwaba ngemahlandla lamanyenti atama kutsi woko kwaba tinhlanga timuka nemoya.Wabona kutsi uhlangene netimbila tifutsa tiholwa ngulemhlophe embili. Weva buhlungu kutsi buhonga bakhe akakwati kubusebentisa. Phela abetitjela kutsi lokutawuvela-nje ufuna kumtjela kahle kutsi ubekwe yini lapha sagucuke silima khona.Ngoba vele abengakaphatsi silimato,watsembela esiphiweni sakhe sekarati.Waze walinganisa kutsi nakungavela umuntfu utamkarata njani. Simanga kutsi wehluleka kunyakatisa ngisho nesandla imbala. Waba nesibibitfwane langasati naye. Wabona kutsi kute langalwenta ngaphandle kwekutsi asale atsi akwenteke lokwentekako. Naso leso sibinjana sahwamuka ungatsi ngematolo abona lilanga.
d) Bewungulomunye lobewumenywe kulomshado waNokuthula, bhalela umngani wakho incwadzi umtjele ngalokwentekile ngelilanga lemshado.
a) Imoto yaVekufa bayitsatsa erobothini laseNasipoti.b) Imoto yakhe bekuyiveni lemhlophe.c) Lelijaha latsi lemoto liyitsenge eJozi.d) Vekufa bekayibekise ngentsambo imoto yakhe.e) Vele lemoto beyiyaNdzinisa.
“Department of Psychology. ‘Ya, wenta lesifundvo lesinje? Ufuna kwentani ngalesifundvo?” Kubuta umlumbi atsi kuyiphenyaphenya leyo ncwadzi.
“Naloya lebengikhuluma naye ungitjela kona loku, lokusho kutsi nabosebabatse bayamtsintsa akatfolakali emoyeni. Utsi ugcine kukhuluma nayengesikhatsi amtjela kutsi sewuyaphuma edolobheni, washo nekutsi utabesekafikile ingakapheli imizuzu lengemashumi lamatsatfu.”
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
vii.Kwabuya kwathula kwatsi dvu.
f) Litiko leTenhlalakahle.g) i. Kungandza bantfwana labahlala emgwacweni.
Tisho Inchazelo
Umsebenti 2
“Anisahlangani-nje nemsebentini wenu webulimisi?”
“Wo, kuyintjintja injini vele ngayintjintja ngobe lena lengayitsenga nayo bese ikhatsele. Nekuyipenda futsi ngayipenda yabamhlophe. Kuyitsenga kwami mine beyibovu.”
Ase uchaze kutsi letinhlobo teludvweshu tivetwe njani endzabeni:
Umtsala
“Hhayi madvodza, e, nami...” Kusho Siboti Shongwe alinga kutivikela ngelite.
n) Bekangamfuni umfati lotendzisako futsi abe asidzakwa.Nalokuntjontja nako akwemukeleki. Bekangatsandza kumtfola ngemvume yebatali (amlobole)
Hhawu wahhobhoka umgodzi Matfundvuluka watitfuka asangaphandle angati naye kutsi uphume njani.
iv.
Nanoma waSigudla abengemuhle kahle enkholweni yebuKhrestu kephalapha tiyabona kutsi ncono ashaye umkhuleko lomncane. Wacabanga livesi lelingahle limsite kulobumatima nelusizi lakulo.Alikho lalikhumbula ngaphandle kwesiHlabelelo saDavide.
Emagama lalukhuni
b) Ungumntfwana longakafundziseki, akeva futsi lutsandvo lwaVusi uyalutsenga njengoba simtfola antjontja imali yenina kute atojabulisa Vusi. Usidzakwa lesihamba emashibhini busuku bonkhe. Akalicabangeli likusasa lakhe. Vusi ubhadlile enhloko. Noma angakafundzi kodvwa uhlelekile futsi uyayati intfo layifunako. Umfati losidzakwa akamfuni. (Naleminye imibono lehambisana nalendzaba yemukelekile)
Nembala-ke bagijima bonkhe baya ngalapho Makati angakhona. Makati phelabekeme eceleni kwalesinye sihlahla lesijutjiwe kuze kwephuke lotebetebe.
“Hhayi, asambe emaphoyiseni ndvodzana siyewukhuluma khona.”
“Ngiya eNasipoti ndvodzana.” Kusho Vekufa ngalelinye lilanga ngesikhatsi agibela kulenye itekisi lemhlophe leyiDatsun E20, lebhalwe emagama lamakhulu lapha ngemuva kutsi: LILIZELA MLILIZELI.“Hhayi kulungile babe gibela. Intfo-nje ungisite ngekutsi ungicishele leligwayi lakho.” Kusho umshayeli ngesikhatsi ayisusa ihamba.
Tibambe ticine wetfu!
Kwaye kwaphuma bafati baseMbhejeka
Dluku, dluku. Nayi. Pamu Pamu. Yimoto lemhlophe egedeni. Wahlolakubuka labehlako. Hawu intfombatana lebhobhile ingehli, ikhuluma nemshayeli.Ungatsi kukhona labangavani ngako. Gubevu kutsi akafe luvalo. Wavele wakhetsakungasabuki lokwenteka ngaphandle. Yena-nje abelindzele kuva lonconcotsakonobe nini.
“Yebo mnumzane ngitawubhaca angangiboni.” Kusho Boy asuka velengematubane.
Emaphaphu asetulu. Kubukisisa intfo.
“Unemanga Boy mani! Yini ndzaba lapha kubhalwe libito lakho? Kusho kutsi nawe ungumfundzi wase-UNISA. Wenta i-Indusitrial Psychology. Ufuna kuyawuphatsa bantfu etimbonini? Nembala bekacinisile mesisi nakatsi wena usikelemu lesidzala. Asewungitjele, sewenta umnyaka wakho wesingaki kulesifundvo lesi?”
“Hhawu, gogo utsi ukhona longahlala angajabuli nasekabonene naloyo lahlekisana naye? Ngi ...”“Angikubambe lulwimi mtukulu.”Babindze bonkhe sikhashana. “Ewu! itsi ingaba inkhulu ingabe isatekeka mntfwanemntfwanami. Kafishane-nje angitsi kufanele kuphihlitwe ligula.”
Kunjalo-ke batukulu
g) Ngemacembu enu akube nenkhulumomphikiswano ngalesihloko “buhle nebubi bemasiko.”
Kuyabonakala kutsi lentfo layentile Lonhlanhla uyibona iyinhle kakhulu.Loko kufakaziswa yindlela lajabule ngayo. Wasuka lapho wachubeka neluhambo lwakhe loluya esikhumulweni sematekisi. Ngenhlitiyo bekatsi tinyawo tami ngitfwale ungiyise eveni lenkhululeko, kanhlitiyo ngiyise.
“Njenganyalo-ke sesitawucela umnumzane Majalimane Vekufa. Nhlabatsi kutsi agibele ebhokisini, alandzise inkantolo.” Kusho umshushisi. Nembala agibele Vekufa afunge acedze.
“Sebakuva ngabani-ke konkhe loku? Hhayi nebantfu labanye vele bafana netintsatseli mane-nje abaholi.”
AKAPHUKUTWA, NGOBE UMUNTFU
Umsebenti 1
Make wemntfwana. Mthokozisi
a) Kunetintfo letitfolakala tenteka lapha ephusheni laMhlolo Sigudla letingakholweki. Tibhale phansi tibe sihlanu.
Imotfombo yelwati 111
Imibuto lengetelelelweko 91
Kulendzaba sitfola Gubevu akhatsatekile uze ubanjwa butfongo. Kufika Mthokozisi uyambuta kutsi kwente njani? Gubevu utsi usheshe wafika ngobe bekugcwele emacala emakhomu. Utsi Gubevu uyajabula uma Gabisile angehluleka kufika ngobe tintfo atihambi kahle. Danisile bekamatise kutsi utawufika. Mthokozisi umtjela kutsi loko lakwenta kuDanisile akusikahle. Gubevu waya esitolo washesha wabuya. Basahleti kwakhala lucingo wesaba kulubamba lwabanjwa nguMthokozisi. Lucingo belushaywa nguKapteni abita Gubevu. Watsi nakabuya watfola Danisile ashiye umntfwana nencwadzi lematisa kutsi angeke asambona sekukadze adlala ngaye kakhulu. Nacedza kuyifundza kwachamuka Gabisile aswenke kwekufa.
j) Bantfu labasikati bafundzani kulesento saGubevu netintfombi takhe letinguDanisile naGabisile?
“YeSomandla kantsi kwentekani kunankhu umuti waZitha?” Kusho Zitha ngekumangala lemihlolo layibonako.
“Sibongile, kwentenjani mntfwanami?” Kubuta uyise ngekukhatsateka.
Umsebenti 9
Kudzela lowatiko kutsi emagagasi ebuhlungu lebekagubha ngekhatsikwenhlitiyo yaLonhlanhla asibekelana kwaze kwaphetsa ngekutsini.
Umbhali kulendzaba usetfulele umlingisi lomcoka longuMajalimane Vekufa Nhlabatsi. Kulendzaba umbhali usebentise lisu lekutsi balingisi abavete ngekutsi sibatfole batikhulumela bona. Ingcikitsi lanayo umlingisi lomcoka kutsi lendvodza langayati ifuna kumtsatsela imotela yakhe. Singeniso siyaheha ngobe umfundzi ufuna kwati kutsi kuyophetsa ngani ngobe naku sekuphuma umlente wenkhukhu.
-Kuchaza imvelaphi, simonhlalo nendlela lehambisana ngayo nemlingisi.
iii. Wawa.
Hhayi-ke nembala wahamba njalo lobabe wayawungena emaphoyiseni.“Ngiyakuva-ke babe. Kenje utsi libito lakho ungubani?” Kubuta liphoyisa ngesikhatsi imangala.“Mine ndvodzana nginguMajalimane Vekufa Nhlabatsi.” Kuphendvula yena Majalimane, aphefumulela etulu.“Ngekuhlala ukuphi nendzawo babe?” Kubuta liphoyisa solo libhala phasi konkhe loko. “Ngekuhlala ngiseTjakastad mntfwanami. Nginesitolo lesikhulu lesitsengisa emaphafane khona eTjakastad.”“Ngiyakuva-ke babe Nhlabatsi. Manje-ke ase ungitjele, lemoto yakhobayintjontje nini?”
“Bangintjontjele yona-nje nyalo mfana wami nangitsi ngiyema lapha erobothini lelimacondzana nesibhedlela. Kufike-nje lijaha langikhombangelivolovolo, langitjela kutsi ngehle. Ngehla-ke nami ngobe ngiphephisaimphilo yami. Hheyi mfana wami ngisindze kulelidvumako. Ngicishengalibuka ngaligcina lamuhla.” Kusho Majalimane.
e)Nawugubhela lomunye umgodzi kuvamisile kutsi kugcumkele wena. Ngemigca lesihlanu landzisa lokwenteke kulendzaba Umona waSiboti.
Kubona abuye achaze imilayeto netingcikitsi aticatsanise neticashunwa, bese uyayihumusha.
“Kusho kutsi yinhle lentfombatane yakaMhlanga. Ngilangatela kuyibonakute ngiphawule nami kutsi yimbali ngemphela. Ngitawujabula kakhulu uma emehlo etfu atawubona ngalokufanako. Lokutawutfokotisa umphefumulo wami kutsi Lotifiso utawukwenta ncono-nje, kantsi unjani?”
Kubalulekile kutsi sati umehluko emkhatsini wenoveli nendzaba lemfishane. Indzaba lemfishane akusiyo inoveli lefinyetiwe kantsi futsi kufanele sikhumbule kutsi nanoma iyimfishane-nje, kufanele ivakale ingulephelele futsi itimele yona ngekwayo.
Emanotsi nemisetjentana
g) Ngekubona kwakho umkhwenyana wayitfola njani ingoti yemoto? Chaza.
Emagama lalukhuni
Balingisi kulendzaba abengci kulabasihlanu. Umlingisi lomcoka nguBuhlebenkhosi Shabangu (umkhwenyana). Akukho lapho simtfola khona enta lokutsite, ngaphandle-nje kwekutsi kukhulunywa ngaye. Kuyabonakala kutsi indzaba imayelana naye. Kuchazwe kabanti ngekutalwa kwakhe. Kunyamalala kwakhe kwenta umshado ungachubeki, lokuholela ekupheleni kwendzaba.
iii. Labamhlophe bebangafuni kuphatfwa ngulabamnyanma.
a) i.Tandla tiyagezana, kusho kutsi nanibantfu niyasitana. Siboti akakwati loko ngoba ngalesikhatsi umntfwanakhe abanjwe yingwenya, akazange acele lusito kulamadvodza bekakhona lapho ngasemfuleni wavele watentela taba tekusindzisa indvodzana yakhe kantsi uyichilitela emlonyeni wengwenya.
“Uyati kutsi ngibhala malini ngelilanga ngalekhumbi? Nitanginika lemali lengiyibhala ngelilanga njengaloku itawube imile lapha?”“Cha,imali ngeke sikunike.Phela lekhumbi ngiyibamba ngaphasi kwemtsetfo wekusolela lowashicilelwa kuSomculu waHulumende.” Kusho Ginindza.
“Angitsi ngibona kutsi sikhatsi sekutsi ngicale kubhala sesishayile.
•Tindzaba letimfishane sitifundzela letinjongo letilandzelako:
i. Tibindzele
“Babe Nhlabatsi usho kutsi ngisike lapha-nje sitawuphuma lesitfombesakho?” Kubuta liphoyisa vele lilungisela kusika.
“Manje mnumzane ngikuchitsela sikhatsi sakho lesikuphi ngobe wavuma lena e-UNISA kutsi sitewubhalela lapha emtini wakho? Kantsi futsi angitsi uyabhadalwa ngalokutsi site sitewubhalela emtini wakho?”
Lwandle waphotfula emnyakeni lowandvulela lona Solani laphotfula ngawo. Asho nekusho kutsi lona wakaLwandle sewumtsembise lizulu nemhlaba.Nakunguye gogo wakhe besekati nekutsi batewuta batawuvela bakaLwandle labo ngembikwaKhisimusi. Akukho lebekungabatisa kuloko ngobe umsa waLwandle lona Solani bekamati angumuntfu lophila imphilo lecondze tfwi.
“Hawu! Kantsi bakutsatsele nje khona lapha babe? Ewu, imphela kusho kutsi sekubi-ke nalapha kitsi. Uyati bebatintjontja timoto lapha eNasipoti kodvwa hhayi ngekutsi behlise umnikati ekhatsi sebamkhombe ngelivolovolo. Kodvwa babe ungakhona kumkhomba lomuntfu nawungambona njenganyalo?” Kubuta liphoyisa solo libhala phasi.
Umsebenti 2
Bekakhitsitile waSimelane ngobe ibhuthi beyinhlinhla. Lekungakatsengwangulebekakukhohliwe. Phela naye abefuna kubhula umlilo kuDanisile. Vele abetitjelekutsi utawugibelisa Gabisile kuMthokozisi bese yena utsi cu kaboDanisile uyoshiyalalamtsengele kona.
d) Ummango ufundzani kulesehlakalo lesivelele umndeni wakaZitha? e) Shano kutsi lemisho iliciniso noma ingemanga.
Simo selitulu, kusibekela kusho lokutsite lokungachazwa ngetindlela letehlukene kuya ngenkholelo yalesive.
Kukhala wemuke. Kuhamba.
Bantfu babulala inyoka ehholeni lemphakatsi waseDlangaleni. Naloku lisibekele- nje lisho ngemoya lohlabako,kodvwa indlela bantfu labatimisele ngayo ungafunga utsi libalele nasebukhweni betinja. Kute lofuna kuva ngematekelo, bonkhe bafuna kuyawutibonela ngemehlo lendzaba yemshado waBuhlebenkhosi Shabangu kanye naNokuthula. Buhlebenkhosi lolitinyo lekubulala kubatali bakhe labamtfola emva kwelishumi leminyaka bashadile. Empheleni bese lingekho litsemba lekutsi bangatfola umntfwana. Bemndeni bese balibona- nje lishwa lemntfwana wabo kushada nenyumba. Bese basho nekusho kutsi kufuneka ifakelwe tibuko lendzaba yalomfati loweta kutawudla imali yemntfwanabo mahhala. Noko kukholwa lokujulile kwaShabangu kwasita ngobe yena emehlo akhe abewabhekise kuSimakadze njenga-Abrahamu wasendvulo lokutsiwa watfola umntfwana asaneminyaka leyitsi ayibe likhulu budzala, litsi liBhayibheli abesafana nalofile.
“Lidvuna lelo Simelane.” Kusho lenye indvodza.
b) Hlola timilo talabalingisi uphindze utisekele:
i) Esiphetfweni kutsiwa “Gubevu weswela umgodzi”. Kusho kutsini loko? Chaza.
Singeniso
Kwetincwajana kwakhe kwasakateka lapha ngesikhatsi awa. Amtsetsisa-ke Boy lawo maBhunu ase abuka letincwadzi takhe lesetisakateke phasi, abese asayesuka lapho atinyatsela asima etikwato tangcola letinye njalo tadzabuka.Atikhahlela amtjela kutsi akasuke lapha ngekushesha.
“Batali labaningi bebatsi nabayala bantfwana babo bente sibonelo ngalelikhaya lakaZitha lelinemfundziso lenhle.”
ii. Unelilungelo lekondliwa agcokiswe timphahla letifanele.
Kuve kancane
Condzanisa luhlu lwaka-A nelwaka-B.
Kuve Kancane
iii. Lotifiso
g) Bafundzi sebavumelekile kufundza bakhulelwe. Utsini umbono wakho mayelana nelamalungelo ekukhulelwa usafundza.
i. Bantfu babulala inyoka.
iv. Kudla yini loku tiphihli.
TaseMbhejeka letingawat’ emakheyiza!
k) Yentela kutsi lamajaha angasheshi atfole kutsi atsandzana nemuntfu munye. Uma bacoco abacabangi nakancane kutsi munye lomuntfu lebacoca ngaye.
Umsebenti 3
i. Kungani make waSolani etsiwe libito lelitsi “Lonhlupheko”?
“Ngeke ngikunike imphendvulo lapha kodvwa bengicela kutsi sendlule ngale emaphoyiseni, imphendvulo letakwenelisa utayitfola khona.” Kusho Vekufa aze ajuluke nyalo, umjuluko ugelete ebuntini.
MS Mbuyane
Fundza leteksthi bese uphendvula imibuto:
Yakhala tinyembeti tehla indvodza lendzala madvodza. Yagijima njalo nge-matubane seyijakele emaphoyiseni. Lapha etitaladini edolobheni beseyihamba ihashatela-nje ingasabuki netimoto. Timoto betiyishayela emahutha ngalanangala.“Hheyi wena babe wentani kodvwa?” Kusho lomunye umshayeli wemoto lowaphose wamshayisa.
iv. Ubafundzisani bontsanga yakhe?
Kuyo yonkhe lenjabulo yenhlanhla yekukhomba kwaSolani kaLwandle,yinye intfo langemange wayicaphela Solani kunina wakhe. Njalo-nje nakuphatfwa sibongo sakaLwandle bekashesha aphuke umoya unina. Loko bekungabonwa ngulabahlikihlile engcondvweni nalabakwati kuyifundza ivaliwe. Tingcocoletiphatselene nebakaLwandle bekalinga ngawo wonkhe emandla kutigwema unina. Bekangafuni kutsi nakucocwa kutsintfwe leso sibongo.
“Yini?” Kubuta bafana bagijima baya kuye.
Siphetfo salendzaba sifisha. Sitfolakala lapho imoto yaZulu itsi vumbu bantfu bese beme ngetinyawo bafuna kubona kahle kutsi Sibongile uta nani. Inkinga yasombululeka ngekutsi bekagone luswane nakehla njengaloku labanye bebasho kutsi vele utetfwele.
iii. Labambone ngayitolo abawuvali umlomo. c) Simo selitulu sangalelolanga lemshado besinjani? d) Lesimo selitulu besibika lokutsite. Ngekubona kwakho besisho kutsini?
“E! Kona kunjalo. Kepha imphendvulo lecinile angeke wayitfola gogo.Tizatfu takhona nome ngingatsi ngiyatibeka angeke tihlamuse kahle.”
Sihlabelelo saDavide
e) Buhlebenkhosi bekaye kuyolandza isudu yakhe yekuntjintja edolobheni.
Umsebenti 2
e) Kuyakuphephisa kutsi ungangenwa tifo temacasi letifana nengculazi naletinye nje tifo. Noma kukuvikela kulokutsi utale umntfwana nelijaha lelingeke likushade. (Naleminye imbono leyakhako yemukelekile)
Tibambe ticine wetfu!
h) Chaza lenkhulumo:
a)Catsanisa similo saGubevu Simelane naMthokozisi njengobe bavetwe endzabeni Tiyenteka Tintfo. (ngemaphuzu lama-2 ngamunye)
“Hheyi wena babe! Ungangiphapheli wena. Usho ngani kutsi ngeyakholekhumbi yami?”
h) Phawula ngekuphumelela kwembhali ekutfuleni singeniso nesiphetfo salendzaba.
“Nehlulwa kuvakashelana nitihlobo ngobe phela senaba belumbi, nihamba nihleti.”
g) Sibongile abemuhle ngobe umuntfu abengambuki kanye. Bewutsi nawumbukile kutsi phindza futsi umbuke. Nakahleka bekutsi faca tigodzi etihlatsini letibusheleleti. Abesho ngemashoba etinwele letimnyama khwishi, nemehlo abemakhulu aphindze amhlophe bha afana nematinyo akhe. Ngelibala abengamunwe.
-Inhloso yekubhala uyitfola kumbuto lobutwe wona.
“Inyandza leyo bo! Inyandza leyo!!” Kumemeta yena njalo Mabovu kodvwakungachamuki umuntfu lomdzala.
“Babe, mine ngibona sale sibona ngalamanye emehlo.” Kusho umkamfundisi kuvakala- nje kutsi lamagama aphuma kabuhlungu.
Njengaloku sengiyohlala naVusi, kwekucala ngifuna kuyekela kunatsa tjwala nekutsandza kuya emashibhini ebusuku. Phela sengingumfati nasekunje! Lesincumo lengisitsatsile sifuna kutsi umuntfu atiphatse kahle. Hhayi lentfo bengiyitjelwa batali bami batsi ngitigcine kahle. Ngitigcinele umuntfu lengingamati kutsi uyochamuka nini futsi nakwentenjani? Hheyi, kodvwa utsi bona angeke basole nje kutsi ngimi lona lontjontje imali yabo? Kodvwa angiboni kutsi bangayicabanga intfo lenje ngobe angicali kungalali ekhaya. Bengihlala ngeca, ngiyonatsa emashibhini busuku bonkhe. Ngize ngibuye ekuseni. Kodvwa angikaze ngente intfo lenje.”
Kusho kutsi ngimatima. Ngihlakaniphile.
ii. Siphetfo. (ngemigca lemine-kulesi-6)
• Yangena intfombi lemhlophe
iii. Tibindzele.
Imphumulo yeliphumalimi,
Hhayi-ke, kwesuka lomunye umfana wamcubula nalabanye bambambisa wamhloma emhlane wahamba naye.
Wavuka ekuseni-ke Boy wagibela ibhasi leya khona eGalina. Kutsite khona lapho asahamba ngesitaladi Boy, kwachamuka tinja letimbili letinkhulu letinemilomo lelengako kantsi emehlo ato abovu tju shengatsi tibhema insangu. Tamsukela tinja Boy kwancipha indzawo. Kwetincwajana kwakhe kwasakateka lapha ngesikhatsi awa. “Wena umtsetfo wakho unengcondvo lelikhuni ngiyakubona. Uyakhohlwa mfana wami kutsi ngingumlumbi, kutawugcina mine.”
d) i. Bekangasebenti ahlalele kubuka inchubekelembili yebantfu lembangela umona.
Wayibuka ingwenya wayikhandza solo ikhamsile iphefumulela etulu. Watsinakabukisisa ekhatsi emlonyeni wayo,wabona lilakanya layo.Wabuka etulu emhumeniacabanga kutsi mhlawumbe utawubona sikhadlana lapho kukhanya khona lilangakodvwa wangasiboni.
Bacale kubukana bonkhe. Abambe umlomo awuvale ngesandla sesanceleumfo kaMahlalela.
a) Hlola siphetfo salendzaba letsi Yinja-ke le? kutsi siyahambisana yini nesihloko sayo. Beka tizatfu leticinile. (ngemigca lemi-2 kuya kulemi-3)
a) Mhlolo Sigudla bekakuphupha loko lokwenteka kuye.b) Livesi lalibona beliphuma encwadzini yetiHlabelelo.c) Kutsiwa wabulala bantfu labalikhulu.d) Ekugcineni waphendvuka.
“Ngimi loneliphutsa ngobe angimtjelanga kutsi ngiyeta. Wo, hhe kuhamba libanga lelidze kangaka ngihambela mahhalal” Wakhombisa kutisola Tibindzele,kepha watsi ngete aphindze ente liphutsa lelifana naleli.Wayishayela waphindzela emuva eMzinti inhlitiyo yakhe ibuhlungu. Wafika kubo ebusuku kakhulu watfola kutsi akefikanga. Wacabanga kulala, kepha kwala kutsi alale.
Indzaba lemfishane yehlukile endzabeni lendze (inoveli). Inoveli ingacoca ngetigameko letinengi letitselelana emanti, tenteke sikhatsi lesidze lesitsatsa tinyanga letinengi noma iminyaka. Inoveli ingacoca ngemlingisi kusukela atalwa, akhule adzimate aguge solo icoca ngaye.
Yatsi nayifika emhumeni wayo, yambeka.
“Phindze ntsanga yetfu,ngisho nalaba labaye batsi bayashada sebagugile ngobe bangangenanga kahle emshadweni, kuvele kubandze-nje ngobe akusiyo indlela yakhona leyo.” Achubeka acoca-nje lamadvodza, tiyaphelela timpheleketelikungena, nyalo sekusele leti tekugcina, tona-ke ngete tingene angakefikiumkhwenyana.
ii. Lilanga/ lusuku. b) Bachaza kutsi njengobe bekafundza, esikhundleni sekutfola sitifiketi selibanga leli-12, utawutfola umntfwana.
Kutsite ngelikadze, kwachamuka emadvodza kanye nabomake labebasika incoboza khona lapha eceleni kwemfula. Siboti Shongwe wehla naye entsabeningobe weva shengatsi kubitwa ligama lendvodzana yakhe, Matfundvuluka.
c) Nawucabanga wena loluswane lwaDanisile belutawuphila imphilo lenjani nangabe uyise bekunguMthokozisi? Sekela umbono wakho. (ngemigca lemi-2)
• Yangena intfombi lemhlophe
ii. Bantfwana bakaSimelane bese bafundza eSekhondali bakhe basele emuva kantsi bangena kanye esikholweni.
Kanhlitiyo ngiyise
ii. Bamotsa.
Labasemabhodweni sebabonile kutsi kukhona lokungahambi kahle, sebahle batodvudvuta bomakoti emotini. Bantfu sebeme ticunjana yonkhe indzawo,ngulabo batikhulumela labakucabangako ngemkhwenyane longabonakali.Labadzala basekhabo makoti bacala baphuma ngamunye ngamunye kuyawuvisisa kutsi sekwentenjani. Kute imphendvulo labayitfola ngaphandle kwetinyembeti letabahlangabeta emotini.Noko kute lowatiko kutsi kwentekeni,bantfu bakhaliswa yimizindlo netindzaba labahlale bativa ngaleminye imishado letishacisako.
Wafika lapha kwabamnyama, wahluleka kutsi utawuchubeka atsini. Noko lebekakufuna kakhulu ngiko kutsi nobe ahamba esigodzini selitfunti lekufa akesabi lutfo lolubi ngobe unaye. Waliphindza lelovesi emahlandla lamatsatfu afuna kutsi lobubi lakubo bubone kutsi akesabi lutfo.
g) Yini lengentiwa bangani kute bangavelelwa ngulenkinga yekutsandzana nemuntfu munye kanye kanye babe bangati? (ngemaphuzu lama-2)
Imibuto lengetelelweko
b) Solani bekangakafaneli kugana kaLwandle. Ngekubona kwakho liphutsa likubani? Chaza.
ngu MS Mbuyane
g)Catsanisa sihloko salendzaba letsi Yangena intfombi lemhlophe usicatsanise nesiphetfo sayo. (ngemigca lemi-3) h) Chaza emagama ladvwetjelwe kutsi asho kutsini:
h)Sihloko salendzaba sitsi Kanhlitiyo ngiyise. Kuliciniso kangakanani kutsi kanhlitiyo ngiyise kumnandzi? (ngemigca lemi-2 kuya kulemi-3)
Indzaba ngalamafuphi
Ekhatsi emantini Matfundvuluka yambamba ingwenya yamdvonsela emhumeni wayo. Ngenca yekutsi bekasahishwe ngemanti, waculeka. Nemanti phela ayadzakana.
Imibuto lemidze
Umsebenti 8
Beyitiliswe tjwala intfombi lendzala ngobe kulindzelwe kufika kwemkhwe-nyane, Tiga Lwandle. Unina waSolani LaHlubi naye bekakhonangalempelasontfo. Bomalume waSolani bebangakabitwa njengobe phela bekungalotjolwa. Bekukuvakasha-nje kwemkhwenyane njengobe acelwe ngumuntfu lomdzala kutsi ucela kwenelisa inhlitiyo. Atsi ucela kumbona khona kutawutsi kufika lilanga lekushaya kwensimbi abesekambonile loyo loyosala ahlala nemtukulu wakhe Solani Hlubi.
b) Catsanisa similo sagogo Chamkile nesentfombi yakakhe Lonhlupheko. Veta kubili lebehluke ngako uphindze wesekele.
f) Ngumkamfundisi / Make waSibongile. Bekamvuna ngobe wema naye lesikhatsi akhulelwe, asho nekusho kutsi lesisu sikhukhumuka ngobe kunesilwane lesifakwe timfamona kantsi bekubonakala kutsi ngemanga laluhlata lawo ngoba Sibongile bekakhulelwe.
iii. Bahlala iminyaka leminyenti bandzawonye.
d) Labadzala bavamisile kutsi kugcwala kakhulu kwebantfu kunemphumela lomubi. Nguyiphi leyo nkholelo letfolakala kulendzaba?
e) Kufakwa kwemakhamera labhacile kuyasita. (Naleminye imibono lehambisana nalona, yemukelekile)
d) Chaza letinkhulumo:
ii. Wonkhe umuntfu ufuna kuyotibonela angeva batsi.
Kungabi mnandzi. Kungajabuli.
“Lucolo bazalwane, kucelwa bonkhe balemindeni lemibili baphumele ngaphandle, kukhona labasayokulungisa. Libandla lonkhe lisale ngekhatsi.” Kusho umphatsi luhlelo ngesizotsa lesimangalisako. Nembala baphume belakanyana balemindeni yomibili. Kulabadzala emadvolo asayaceka-nje kantsi labanye sebacalwa natisu labangati kutsi setingenwe yini. Baphuma-nje vele setiyadvuma tonkhe timoti tabo sekucondvwe ekhaya.
Kulapho kucala khona ludvweshu lolutawuchubeka njalo kudzimate kube sesicongweni. Kuye kube kuhle kutsi sisusa sisheshe singene kute indzaba icale masinyane. Indzaba lecala ngesisusa ivamile kuba mnandzi. Kuvamisile kutsi indzaba ibe mnandzi uma icala kuso sisusa bese setfulo silandzele kamuva.
“Yebo-ke mhlaba netakho!”Kusho lomunye umfati ashikitela ajakele edilesini lekudla lelaselilidze imphela ngenca yalaba bebavele bangephandle.
ii. Siphetfo salendzaba letsi Kuve kancane siyingwijikhwebu ngobe kuyacaca kutsi Mhlolo abephupha liphupho lelibi kantsi endzabeni letsi Tiyenteka tintfo iphetsa ngekutsi Gubevu asamangaliswe kuphoswa ngeluswane nguDanisile kuphindze kuvela lenye inkinga yekufika kwesingani sakhe lesingu Gabisile. Imibuto leminyenti iyavela kulesiphetfo: Ingabe Gubevu walwenta njani loluswane? Gabisile ndzini wanakwa yini uma tintfo setime ngalendlela? Ingabe Danisile wanyamalala kokuphela yini?
A B
“Kahle phoyisa ungadlali ngami wena. Lekhumbi phela ngisebenta ngayo,ngondla bantfwabami. Manje-ke nayiyawuhlala lapha utsi bantfwabami badleni?”Kubuta lelijaha.
Jabulani Johan “J.J.” Ncongwane watalelwa wakhulela epulazini kaMgwamazi, endzaweni yaseCarolina. Uyindvodzana ebantfwaneni bakubo labayimfica. Wafundza watfola leticu temfundvo lephakeme letilandzelako:
-Budze bayo lemphendvulo kufanele ibe ngemaphepha lamabili kuya kulamabili nesigamu kumele ubhale imphendvulo yakho ibe ngemagama langu-240 – 290 ebangeni lelishumi, 290 – 340 ebangeni lelishumi nakunye bese libanga lelishumi nakubili ibe ngu-340 – 390.
“Ngiyaweva Mhlupheki. Ngiyabona kutsi kungakwatisi sitsandwva sami kukuphatse kabi, kodvwa uke watihlupha ngekutsi ungatise sakho?”
j) Akusalungi kahle. Ayabalwa emantfombatane lekatiphatsa kahle kulamalanga. Lijaha lingabomjabulela umfati wakhashane ngoba angeke umati kutsi sewugijime nganani. Netifo temacasi awutati kutsi setimngenile noma cha.
“Sikhuni sibuye nemkhweteli”. Humusha lesisho ubhekise endzabeni
Budze bayo
i. Sibongile waletfwa ngemoto yasesikolweni ngoba ehlulwe ngumtsetfo wesikolo.
a) Nika tifundvo letimbili lotitfolile kulendzaba.
Kwatsi ngelikadze weva kuhhumutela. Wacala wetfuka, wabuva futsi hhayi kuncono labantfu batamsita bamtekele kutsi ubekwe yini lapha. Labalabahhumutelako, bebahhumutela bucalu. Watama kutsi eve kutsi batsini kepha kwaba lukhuni. Kona tinhlavana letimbalwa bekativa kodvwa angeva kutsi utsini.Kwamjabulisa kona kutsi eve emavi nanoma abengati kutsi avelaphi lawo mavi.Inhlitiyo yatsi cosololo kwesikhashane.
c) Intfombi lefana naLotifiso ungayichaza utsini mayelana nesimilo sayo? Veta emaphuzu lamatsatfu.
Umlente wenkhukhu. Kuhlawula.
a) Bhala umlandvomphilo (Biography) yaSibongile ulandzele lendlela:
• Kwaphela emaphupho
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
Tiyenteka Tintfo
I-indeksi 110
Simakadze ngumelusi wami,angeke ngeswele lutfo.Ungilalisa emadlelweni laluhlata,angiholele nasemantini ekuphumula.Uhlumelelisa umphefumulo wami,angiholele nasetindleleni tekulunga,kuze kudvunyiswe ligama lakhe.Nobe ngihamba esigodzini lesinelitfunti lekufa,angesabi lutfo lolubi,ngobe wena unami;intfonga yakho neludvondvolo lwakho kuyangivikela.
Endzabeni lemfishane balingisi baba mbalwa, abandluli kulabasihlanu.
h) Bhala idayari yaMajalimane kusukela lelilanga lekuhamba kwemoto yakhe.
f) Kwandza kwetibhamu ngiko lokubhebhetselisa ludlame esiveni. Beka umbono wakho ngaloludzaba.
Ingcikisti singasho kutsi kunganaki noma kutsatsela tintfo phansi.
“Ngibuta-nje ngobe ngifuna kukukhombisa sitsandvwa sami ngaLesihlanu.”
“Ngikubeka kuwe-ke futsi loko kutsi wena awunamoto. Intfo lowayenta-nje wantjontja lenjini encenye waphindze wayifaka emtimbeni wemoto yamnumzane Vekufa Nhlabatsi lowamtsatsela yona umkhombe ngesibhamukumarobothi khona lapha edolobheni eNaspoti. Ngiyabonga nkhosi yenkantolo angisenamibuto.” Kusho umshushisi.
Kutidlisa satjanyana. Ngumntfwana loyedvwa kabo.
“Hheyi wena, ungafuni kungichitsela sikhatsi sami ngelite. Usho kutsimine ngibone ngani kutsi awenti bugebengu kuloko lokwentako? Mhlawumbe utfunyelwe ngulomunye-nje umuntfu kutsi utembhalela ngobe wena sewaphasa kadzeni e-UNISA.”
Naye Tiga amebe ngeliso bese uphindza ubuka phasi.
Tibindzele abeyibona imphilo yemhlaba iphelele futsi iyinhle ngalokumangalisako lapho acabanga Lotifiso. Inkinga yakhe ngukutsiabehlala sikhatsi lesidze angayi kuyomhlola ngenca yebukhulu bemsebentilobumbamba angalitfoli litfuba. Kungabi khona kwakhe lusuku lunye kwakufana nenyanga yonkhe. Umsebenti bewuma, ungachubeki ngendlela lefanele. Intfo leyayibachumanisa njalo lucingo. Lalishaywa tinsuku tonkhe kubutwana imphilo,kuchubeka kwemsebenti nesimo selitulu.
c) Bantfwana bavamisile kucabanisa batali babo ngetintfo tabo tekungeva. Bomake bavamisile kutsi babavune. Veta kutsi kuvuna umntfwana kuvetwe ngayiphi indlela kulendzaba letsi Kwaphela emaphupho.
Lamuhla ngelemancamu, imibuto leminyenti itawuphendvuleka kulabanyenti.Bonkhe bantfu bakulendzawo babuke elukhalweni lapho kushobele khona i-ambulesi lebeyikadze yetfwele Sibongile Zitha longumntfwana wemfundisi lodvumile wakulendzawo. Bantfu bakhuluma kunyenti ngaSibongile labangati nekutsi lalabakukhulumako bakutsatsaphi ngobe naSibongile lowo abasondzeli kuye. Babodvwa labatsi Sibongile utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo njengobe bekenta libanga lekugcina nje laphayi esikolweni lesikhulu eBuhlebuyeza.Bakhona labo bebatsi utawubuya alengise tandla ngobe sebevile kutsi sisu saSibongile sikhukhumuka-nje kukhona silwane lesikhula ngekhatsi kwakhe lesafakwa timfamona. Lokwenta bantfu bahlephukane ekhatsi ngiko kudideka ngobe Sibongile nakabutwa utsi sisu sakhe saticalekela lokukhukhumuka kungekho lutfo labelwentile. Itsite sitse ishobela i-ambulesi, kwabe kuchamuka iveni yaGudluthukela sangoma lesidvumile kulendzawo yekhabo Sibongile.
Lokucuketfwe
Nembala-ke wenta njalo vele Mabovu.Yeta-ke ingwenya bacala bafana kuyishayangematje nangetagila. Bekuyishaya kwebafana kuze kushaye netinkhwela. Lokunyebekuyishaya kuze kuzube kuye etulu kubuye ngetinyawo kutsi hhinkli lapha ngemuvakwayo emhlane. Buta phela kutsi iyeva yini ingwenya kutsi kukhona labakwenteko?Bayishaya bafana kwaze kwephuka tagila nabomabhelengwane kodvwa nani ingwenya kuhlehlela emuva. Yona beyisolo ifuna lomuntfu wayo layibalekele.Beyingenandzaba nalaba labayishayako ngobe bekufana nekutsi bayatidlalela-nje.
“Hheyi nine bafana nimbambiselani lomntfwanami ngengwenya? Batsakatsindzini nitangifundza ningicondze kahle lamuhla!” Kusho Siboti.
“Esibhedlela? Niyokwentani? Nine nitsite niyagula yini?”Iphuma ilandzelana imibuto kuZitha angasalindzi nemphendvulo.
Umsebenti 4
Hhayi-ke nembala wawacitsa emanti Boy wabese ugeza netandla. Watsi ngekwenta njalo, waphindzela emuva futsi ngematubane. Wefika wangena wabhala kuhlolwa kwakhe kodvwa watfola labanye sebabhale sikhatsi lesingemaminithi langemashumi lamatsatfu nesihlanu.
A B
i)Chatsanisa simo (umoya) samake waLonhlanhla endzabeni letsi Kanhlitiyo ngiyise, nesababe waSibongile uma la bantfwababo babuya ekhaya ngoba sekubahlulile. Uchaze nemiva yabo. (ngemigca lesi-6)
Siphetfo
Utibuta atiphendvule Lonhlanhla kutsi kantsi wadlani yena lena lengaka nangabe atewuhlupheka kangaka etikwelive lokutsiwa likhululekile? Ucasulwa nakutsi labantfu lababuye banyatsele emalungelo akhe batali bakhe labamtalako.Ubona loku kukuhlukumeta lilungelo lakhe njengaloku yena sekaneminyaka lelishumi nesikhombisa budzala. Utibona anelilungelo lekutikhetsela kutsi ufunani emphilweni yakhe, nekutsi yini langayifuni. Lena yekutsi afundzekelwe batali bakhe, ayehli kahle lapha kuLonhlanhla. Utsi angeke aze akuvumele loko. Ufunga uyagomela, utsi inkhomo ingatala umuntfu. Njengaloku alapha ekamelweni lakhe, sewubutse tonkhe timphahla takhe latawutidzinga embili,watifaka esikhwameni lesikhulu latimisele kweca atifake kuso.
Sibekandzaba (simonhlalo nesikhatsi)
“Kuthula emshadweni!” Kusho umphatsi luhlelo ajikitisa tandla totimbili kubingelela libandla. “Sitawucela baculi betfu basishayele munye umucu sike sitsi kusukuma sitelule sonkhe ungakacali umsebenti.” Atsi angakaligwinyi abe asayikhwebulile i-ogani, kwasuluka tintwane kulabasha. Aphindze abahlalise phasi masinyane ngenca yesikhatsi.
Umsebenti 5
ii. Ngelemancamu, ini? Veta ligama leleciwe. b) Basho kutsini nabakhuluma ngaSibongile batsi “utawubuya aphetse sitifiketi lesinemehlo”? Chaza. c) Ase uvete umehluko wetimilo emkhatsini kwemfundisi Zitha nemkakhe uphindze wesekele. (ngemigca lemi-3 kuya kulesi-5) d) Lokwenteka kulendzaba Kwaphela emaphupho kuyaphila. Veta emaphuzu lamane lafakazela loko.
ii. Lusha alutsatse imfundvo kucala, bese nalucedzile lungagana-ke.
“Inyandza leyo bo!” Kuhlaba yena njalo umkhosi asakhasa ngemadvolo abaleka.
Ngesikhatsi ibuyela emuva, yena-ke walinga kukhasa ngemandla ave ahlabaumkhosi. Phela, ibuyela emuva emfuleni-nje lengwenya iyawukwenya ingcuvaemantini iphotise buhlungu. Yefika vele yenta leso yajika yakhumbula inyamatane yayo.
Kubhalwa kwendzaba lemfishane
a) Gubevu Simelane utsandza tintfombi, unjalo nje udlala ngebantfwana bebantfu ngoba angakutfolisa umntfwana akasakunaki, nalomntfwana akamondli. Mthokozisi wehlukile akafani naGubevu. Akatsandzi tintfombi futsi simtfola amkhuta kuGubevu ngendzaba yekungondli umntfwana. Umehluko uyawubona nakungahambi kahle akafani naGubevu.
d) Yini lena beyikhatsata Mashayinombolo kangaka ngekufundza kwaBoy?
e) BoSolani nesingani sakhe bahlobene. Ngekusho kwagogo Chamkile bahlobene njani? “Lomtfwalo Solani yintfo lachamuka nayo eMapulaneng Collage njengobe bekungumnyaka wakhe wekugcina. Sebamsolile ekhaya kutsi akasiyedvwa, akazange abike imbiba abike libuti. Wavele walihlabisa ngesihloko washo kutsi lomtfwalo uwetfweswe ngulelinye lijaha lakaLwandle leselaphotfula ekholishi lapho.
d) i. Babe lomtalako
Sihloko lesihle nguleso lesihehako futsi sente umfundzi kutsi abe nemibuto letawuletsa inshisekelo nelilukuluku, abe sewulangatelela kwati ngaleyo ndzaba bese uyayifundza. Imibuto ayiphendvuleke uma umfundzi sekayifundzile leyo ndzaba lemfishane.
Tibindzele naMhlupheki bafundza kanye (eKwaluseni, eMgwenya College)
Emanotsi nemisetjentana
Akuzange kuhambe njengoba ahlelile. Umntfwana wakhe ngalelolanga bekahambisana nebantfwana baSimelane. Tebetebe wakhwebuka wawela emfuleni iNkomazi, nebantfwana bawela ekhatsi emfuleni. Ingwenya yabamba umsa waSiboti.
a) i.Labamhlope bebangafuni kuhlanganyela nalabamnyama, etintfweni letinyenti nase endlini lencane.
a) Lamajaha Mhlupheki naTibindzele asebenta msebenti muni? Chaza ngamunye umlingisi.
A B
k) Kuletinkhulumo tetibukeli temshado kunemavi latiswana lebekakhombisa kutsi kunalokungahambi kahle. Bhala kube kubili.
Bekapheka atfulula. Acabanga angacedzi.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
i. Bese sisidze sikhatsi Lotifiso atsandzana na (Zimele, Tibindzele)
Kwavele kwamkhanyela Lonhlanhla kutsi Vusi sewuyamala. Wavele wangati kutsi ente njani nangabe tintfo setinje. Phela watsi nome akhala ngekutsi akanamali Lonhlanhla yekubuyela ekhaya,Vusi wangamniki imali yekutsi abuyele ekhaya. Bekungekho kwenta ngalenye indlela. Lonhlanhla kwadzingeka abambe lete ngayo.
Umona waSiboti
Umkamfundisi akaphindzanga wayitsi vu lendzaba lebucayi kangaka.Wabindza-nje walindza lifutjana lelincane lalitfolako. Lentfo yalomntfwanabeyimhlupha busuku nemini. Kungendlela labemetsembe ngayo Sibongilelebeyenta kutsi angakukholwa kubona kwalabamhlophe, asho nekutsi tinengikabi tifo letikhukhumukisa sisu letakhiwa bantfu ngemalumbo lamakhululabawahlanganisa nemanti aselwandle. Watsi kube atfole litfutjana watsi shelele waya esangomeni sakhe ngobe naku umfundisi abesemvuselelweni. Wabuya tibindzi tiphakeme ngobe inyanga yamtjela kutsi umntfwana akanamuntfu esiswini, kodvwa kugcwele silwane lesibi lokumelwe sicashelwe nasiphuma sivele sigangadvwe ngobe siyingoti. Lendzaba yamlimata kakhulu ngobe kute labetamtjela, abengeke ayicale kumfundisi ngobe uvele walimisa ngesihloko kutsi yena akasahambisani nalemikhuba yetinyanga nemanga ato. Abengeke futsi amtjele naSibongile kutsi uveni ngaye ngobe abesolo emile ekutseni ngeke kwenteke kutsi yena atfolakale atetfwele. Indzaba-ke yaba sifuba sakhe yedvwa.
l) Kuphela emaphupho ebantfu labanyenti.
“Kubindza kwakho akukhombisi kutsi uyaweva emavi ami,” kuchaza Mhlupheki.
Bamangala bonkhe bantftu nabakhandza kunguye vele Siboti Shongwe logileletiga. Balitsatsa balibuka lelipasi bese babuka Siboti Shongwe, banikine tinhlokobalijike phasi bancaphe bafulatsele.
“Ngimgcine kulenyanga lephelile.”
iv. Lonhlanhla wantjontja timphahla tamake wakhe wayotitsengisa.
b) Umtsakatsi nguye Siboti ngoba unenhlitiyo lembi, ufuna kubulalisa bantfwana bakaSimelane ngekudliwa tingwenya.
Caphuna Khipha lokubutiwe. Lapha ulindzeleke kutsi ukhokhe loko lokufunekako endzabeni njll.
“Ewu, angati nobe ngitawubona yini lapho kumele ngiyewubhalela khona.Kodvwa hhayi ngeke ngilahleke ngobe batsite baka-UNISA yindlu lekunembe 987, esitaladini i-Sitrauss. Uyati umuntfu...” Kutsite khona lapho asahamba ngesitaladi Boy; kwachamuka tinja letimbili letinkhulu letinemilomo lelengako kantsi emehlo ato abovu tju shengatsi tibhema insangu. Tamsukela tinja Boy kwancipha indzawo.
Umsebenti 5
“Hheyi wena, ungichitsela sikhatsi sami mahhala. Wena hamba uyewufuna likhadi lakho lase-UNISA lapho ulilahle khona. Ungaloku ungibelesela ngentfo lengekho.”
“Utsi siyakumkhohlwa Buhlebenkhosi atewusivisa umshado wangemphela hhayi lomsangano losewandza live lonkhe.” Kuphahluka lelinye lijaha lelidzala lebelitsi likhuluma ngenhlitiyo kantsi seliyaphumisela ngenca yaloku lelikubonako kulelihholo.
Yangena intfombi lemhlophe
f) Sifundvo: Ungambukeli phansi lomunye umuntfu ngobe kungenteka abe ngumphatsi wakho ngalelinye lilanga. Ungacali ucindzetele labanye bantfu ngobe loko kutakuhlupha kusasa.
Batawumuva kuphi-ke bantfu ngobe bese bakhuphukela emakhaya futsisebatfukutseliswe sento saSiboti.
Ingcikitsi ngumongo indzaba leyakhelwe etukwayo, noma singatsi ngumcondvo lekazama kuwuveta umbhali ngendzaba lekayicocako. Ingcikitsi singayichaza sitsi iyinhlitiyo noma ingumukantja wendzaba. Nguloku lokususe umbhali kutsi abhale. Ingcikitsi ingumlayeto lobalulekile wendzaba.
Labangekhatsi ehholeni sekufutsa tintsamo ngobe onkhe emehlo asabuke emnyango kutsi kusale kungena bona phela banikati bemsebenti. Sekubuhlungu etihlotjeni nasekunje. Kute lowatiko ngempela kutsi sekubambephi. Kulabadzala emndenini sewuhle ubona basula tinyembeti lebesetigcwele emehlo.Tinyembeti-ke atibitwa, tiyatitela-nje nome sewutsi wetama kutincandza. Umculo sewukhalela phasi sibili, sewulungela kona kungena kwebanikati bemcimbi. Kusenjalo kusukume linye lijaha kuletimpheleketeli, lifike litsi kugobondzela kuyise waBuhlebenkhosi sikhashana kubonakala kutsi kukhona labakuhlebako.Lisuke liphume nalomunye eceleni kwalo, bafike batsi kukhuluma bobabili,laphindze labuya selilandze umshayeli wemoti yabo.Befike bagobondzele emotini lenamakoti.
Kulindzeleke kutsi itsatse emakhasi lasi-8 kuya kulali-15 uma seyishicilelwe. Nanoma kunjalo kepha tikhona tindzaba letimfishane letiba ngaphasi noma ngetudlwana kwalamakhasi labhalwe lapha ngenhla. Nato tiyemukeleka uma tiheha futsi tibhaleke kahle. Indzaba lemfishane kufanele umfundzi akwati kuyifundza ayicedze ngesikhashana lesingendluli lihora. Letinye tivamise kuba ngaphasana noma ngetudlwana kwelihora. Nato temukelekile.
Lokwamcedza emandla kutsi bekangemange alibone lilanga. Bekangati kutsi liyaphuma nobe seliyomema kunina. Lokukhanya lokukhulu kwacala kwamdida watsi kusemini kepha phela bekumele alibone lilanga uma kunjalo. Wacalata etulu, do lilanga. Wavele watsi hhayi kusebusuku nobe kungatsiwani bogesi laba.Kodvwa lokwaba yimphicabadzala kutsi abengaboni kutsi bakhanyaphi labogesi bakhona uma ngemphela kungubogesi. Phela kwakhanya yonkhe indzawo kepha wagcina sacabanga kutsi ubona umlingo. Kepha nobe kungumlingo awusapheli yini ngobe bekangeva ngisho nalomncane umsindvo.
Ngingamane ngiyekele
i)Vusi ulufundzisani lusha uma sibuka siphetfo salendzaba Kanhlitiyo ngiyise? (length?)
Ngesikhatsi awela emantini Matfundvuluka, yabe seyikhona futsi ingwenyaimhudvula ihamba naye. Yamveta-nje kanye kutsi avalelise yashona naye nomphela.
Wetfuka Lonhlanhla lapho itekisi seyicishe yendlula naye kulesitaladilokufanele ehle kuso. Phela bekakhashane ngemcabango Lonhlanhla lona.Ingcondvo yakhe beyicabanga ngaVusi lasayohlala naye. Bekabonakala amoyitela yedvwana kubonakala kutsi utsatsekile ngalentfo layicabangako.
Taga
• Yangena intfombi lemhlophe
Umuntfu lowake wayitsintsa yebantfu bakaLwandle nguye gogo wakhe Chamkile. Wake waphawula emva kwekube Solani sekayibikile yekuhlekisana kwakhe naTiga Lwandle.Ekuphawuleni kwakhe bekusakuncokola futsi iphawula itihlekela-nje intfombi lengukadzabona itsi: “Loyo lowaniloya, waniloyela kutsandzana nebantfu bakaLwandle. Ngisho nenyoko impela wawiswa ngabo emabele. Lokwaba kubana ngabo ngukutsi lolwabo lutsandvo bekungulolulwekudlala kubhacelana.”
“Kodvwa yena lolonenhlitiyo lembi kangaka lojube letihlahla ngubani?Uyati uloya sibili-ke nangu umuntfu.” Kusho Simelane ngesikhatsi sekuphunyweumkhankhaso kufunwa umhume wayo lapha eceleni kwemfula.
Wafika Lesihlanu ntsambama. Tfushu sitsandvwa saMhlupheki sigcoke siyaconsa sihambela etulu. Pho, nebudze bayo lentfombi buyayifanela! Bahleti ekamelweni laMhlupheki batipholele. Pho, yimphelasontfo! Tibindzele watsi abephume emsebentini wayishaya yazula imoto yakhe wacondza kuboLotifiso.Watsi nefika wahlangatjetwa ngumbiko lotsi uhambe ngebhasi yantsambama watsi uya eMzinti.
Umsebenti 2
g) Lotifiso utsengisa umtimba. Akube nenkhulumomphikiswano ngalombono emacenjini enu.
a) Labadzala batsi umsebenti lofana nemshado nalokunye-nje uyacelwa kusanesikhatsi lesinyenti ngembi kwekutsi ube khona. Kuliciniso kangakanani loku? Chaza.
i. Kuncono kutsemba litje kunekutsemba umuntfu.
f) Nawucabanga Lotifiso wagcina njani?
Tintfo lokumele utigcine enhloko nawuphendvula
Simo semoya kulendzaba besingasimnandzi. Phela loku bekubangelwa kutsi bantfwana sebangafa ngenca yemona wemuntfu. Phela sebatfolile kutsi nguSiboti lona lodale wonkhe lomkhuba njengaloku sekutfolakele matisi wakhe lapho kusahwe khona letihlahla. Labanyenti sebadvubulile njengalapha “Pho nakungasuwe lipasi lakho lifike njani lapha”? “Asiyekeleni”! kumemeta livi lendvodza ekhatsi esicukwini sebantfu.
Umsebenti 1
Umfula ugcwele ugola tintsetse. Lokwentako kuyakujikela.
v. (Watilengisa, watfolwa aculekile) Tibindzele.
Umsebenti 7
Likhaya laVusi lahlonipheka ekufikeni kwaLonhlanhla ngobe phela bekuyintfombi lekhutsele kakhulu. Bomakhelwane baVusi bebakudvumisa kusebenta nekukhutsala kwaLonhlanhla.
• Umtsala
i. Imphilo yakhe.
Kutsi umkhuleko wakhe wasebenta nobe cha kudzela lowatiko kepha simo kunekutsi sidzambe sachubekela embili. Empheleni weva ungatsi ulunywa ngematekenya kepha natsi uyatinwaya eve kute umtimba. Wasidzindza sililo.Manje lokubuhlungu kutsi bekatawutsi yebani asabele kuphi” Lebekumhlupha kakhulu kutsi akati kutsi ufunani, futsi ubekwe yini, kanjani, nini?
d) Lendzaba ifaka kuhlukunyetwa kwalabanye bantfu. Bobani labahlukunyetwako?
Emanotsi nemisetjentana
Phela, kutsiwa ingwenya igubha umgodzi wayo ngaphasi emantini uyewuphumela ngaphandle dvute nemfula. Lomgodzi awushoni phasi ngobe ifuna kutsi ufutfumale khona itekwati kutsamela kahle sicelu nayilapha emhumeni wayo.
l) Bakufanele ayokwenta luhlolo lwengati kute atewubona kutsi akanalo yini ligciwane lengculazi. Uma angenalo akayekele kuhamba alala nje, akatjintje indlela yekutiphatsa acikelele kutivikela nakaya emacasini ngaso sonkhe sikhatsi. Uma kwentekile ngelishwa sekatfolakala analo leligciane. Nalapho akantjintje indlela lebekaphila ngayo. Akahlale ativikele alandzele tindlela tekutinakekela lekunikwa bodokotela nabonesi kute aphile sikhatsi lesidze emhlabeni.
c) Yentani inkhulumiswano nemngani wakho lapho nicocisana khona ngekuhlukunyetwa kwebantfu labamnyama.
“Hhayi, ayendlule leyo mngani wami. Ngiyatincokolela-nje.”
g) Nawucabanga wena ngabe ingwenya yabamba umntfwana waSimelane, Siboti Shongwe bekatamsita yini? Sekela imphendvulo yakho. (ngemigca lemi-2)
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
v. Sibongile wabeleka silwane lebasibulala ngekushesha.
Ehholeni lusukile lutfuli, sebafome bamanti nte bantfwana bebafati. Sekumnandzi kakhulu nyalo ngobe sekungena leseticocodzele. Labangaphandle bayachilitana emafasitelweni kute lonake lomunye.BoZakewu sekufutsa ticadzala ngekuntontomela. Bafati bekudlalisa baphambana ekhatsi kucephuka tidvwaba,pho bobabili labafati bakhetfwe ngebuchalachala babo futsi abanikani emanti nhlangotsi totimbili. Labahleti phasi ubona ngetinhloko kulekuta-nje kutsi konakele. Labanye sebakhamise imilomo abasacwabiti nekucwabita. Ungete ubasole, lentfo labayibonako ilivelakancane kulendzawo. Linengi letintfombi takhona tiyatendzisa-nje, umuntfu ulala ayintfombi ngakusasa sewumbona utjekise lidukwana nesidziya sakanhlaka longati nekutsi usinikwe ngubani,wakabani, abe amkhandza kuphi.
Kuba yinyoka. Kuyekela.
“Sewubuyile wakitsi eBabtini. Nashesha bo lamuhla emacala abe mancanekusho. Ase ubuke-nje kusasengu-3 kantsi nivamise kubuya emva kwa-4.”
c) Emajaha afundzani kulesento lesentiwa nguLotifiso? Sekela imphendvulo yakho.
Umsebenti 10
Sichomoketi sakits’ eMbhejeka lobhej’ ingati!
Kusindza emlonyeni wengwenya. Ugcwele kakhulu.
• Yangena intfombi lemhlophe
“Hawu! Konje ngigcine ngibanjwe yingwenya?” Kusho Matfundvulukangesikhatsi aphaphama asasekhatsi emhumeni wengwenya nayo ihleti lapha ecelenikwakhe ikhamise umlomo ungaka. Kusho kona kutsi nayo beyisamphumulela ifunakumudla kahle.
e)i. Esingenisweni salendzaba letsi Kuve kancane umbhali nguye lococa lendzaba abe yena angakatsintseki ngaloko lokwentekako kantsi kulena letsi Tiyenteka tintfo ingeniswe ngenkhulumiswano. Umfundzi uyabeva balingisi bakhuluma bese kuletikulumo tabo uyatitfolela bunjalo bemlingisi ngamunye.
“Cha basi mine angisiyo inyoka futsi angisiso sikelemu. Kutsi-nje wena basi ...”
Lena yincenye lebaluleke kakhulu endzabeni lemfishane. Singeniso singahlukaniswa kabili, setfulo kanye nesisusa.
d)Nawubuka wena Sifo sengculazi singambamba yini Tibindzele? Ase usekele ngalokwenteka kulendzaba Umtsala.
“Pho nakungasuwe lipasi lakho lifike njani lapha?”
“Yebo basi ngiyeva kodvwa...”
• Kanhlitiyo ngiyise
Tisho
a) Lesento saMashayinombolo sikhombisani nawusibuka?
j) “Inhlitiyo yaLonhlanhla beyisila tiboti nakacabanga ngalemphatfo labamphetse ngayo batali bakhe.” Kahle kahle batali bakhe bebamphetse njani? Chaza. (ngemaphuzu lama-2)
Umsebenti 8
e) Bengitawubika emtsetfweni kutsi uyise wemntfwana akamondli, kute aboshwe kutsi nakanjani amondle umntfwanakhe. Lokunye lokungentiwa kungaba kuvakashela emahhovisi eTenhlalakahle kute kubhaliswe imali yesondlo sebantfwana.
-Coca, uchaze wesekele lokhuluma ngako ngekucaphuna encwadzini. -Nawubhala, bhala sengatsi kukhona umuntfu lokuphikisako ngalombono wakho noma ngatsi kukhona umuntfu longayati lentfo lobhala ngayo, kute umchazele. Khumbula kubhala ligama lebalingisi ngalokuphelele.
b) i. Gogo Chamkile uyetfukana akalesabi lihlazo kantsi Lonhlupheko ubindzile akakutsandzi kukhuluma futsi utiphetse kahle.
Emanotsi nemisetjentana
Linyenti lebantfu labasha likubona kungakabaluleki kugcina lisiko lekulobola. Likubona kukudlala ngesikhatsi ngoba litsi bantfu labasha abasabambeleli emtini. Utsini umbono wakho? Chaza.
“Hawu, yasindza njani babe?”
Luvutfondzaba
Hlola budze balendzaba lemfishane “Kanhlitiyo ngiyise” kutsi imigomo yendzaba lemfishane ilandzelwa na?
k)Lendzaba Kanhlitiyo ngiyise, kuyabonakala kutsi yenteka kulesikhatsi sanyalo. Nika tizatfu letifakazela loko tibe timbili.
Umsebenti 1
Dealers.”
Ligama Inchazelo
• Setfulo
“Mnumzane bengicela kutsi uphume lapha emotini ushiye tikhiya kuphela.”Kusho indvodza leluhlata ngelibala legcoke tibuko letimnyama telilanga.
d) Nguliphi litiko lebelingasita Danisile kulenkinga yekondla umntfwana?
-Ubhala ngesikhatsi sanyalo.
“Hhayi, kulungile babe wena fika-nje mhla welicala. Futsi ngitanibhalela tincwadzi tekunibita enkantolo. Umuntfu lotawucedza indzaba ngumantji hhayi mine.”
Kwabatse kulinga kutsi kuyigugumadza kute utewukhona kuphumaesangweni, hhawu yala imoto. Kwatsi nakusa, ngatsi nangivuka ngakhandza imoto ishayise esigodvweni selisango ishiyiwe. Ngabona-ke nami kutsi hhayi imphela imoto yami isindze seyihambile.” Kusho Vekufa.
Hhayi-ke nembala watsi ngekushayisa emsebentini ngakusasa Boy,waphutfuma esitolo lesikhona lapha epulasini wayawutsenga emakhandlelaekufundza ebusuku. Njengaloku nasi sikhatsi sekuhlolwa besesisondzele imphela, Boy wafundza ngalokukhulu kutimisela. Bekatsi nakavuka ekuseniaya emsebentini, avuke emehlo abovu tju ngenca yebutfongo.
c) Umfundisi Zitha ungubabe locotfo, lomela emaciniso. Uyakholwa akafani nemkakhe logcwele kutentisa kantsi futsi uyamvuna umntfwanakhe longuSibongile. Siyambona utsatsa konkhe lakutjelwa ngulomntfwana noma sekungemanga. Utsi sisu saticalela kukhukhumuka kantsi unemanga.
Ingati yemadvodza netingwazi taseMawelawela!
Lelijaha lakaMahlalela lebelihamba naTiga layilalelisisa layisola lendzaba lefike naSolani. Latsi kumbonibonisa Tiga bashesha batsatsa letinye ngobe ikhashane kakhulu naloku lokushiwo ngulomfo wakaMahlalela. Ikakhulukati ngobe Tiga bekawakaLwandle kantsi Solani yena angewakaHlubi.
“Kahle dzadzewetfu, yini indzaba ungatsi ukhuluma nemuntfu longasiye. Konjevele ungubani wena libito lakho,” usho sacala kuntjintja ebusweni Simelane.
Besewutawuta lamuhla ngobe uva naku ngikufonela sewutenta lebevele utewuta.Letinyanga letintsatfu letiphelile bewusolo ubanjwe yini? Udlani umntfwana sonkhelesikhatsi? Wena ngitakukhomba bantfu lamuhla, ngiyabona utayele labelumbilosebenta nabo. Ngifuna kukukhipha lensangu legcwele lenhloko yakho. Ngifunakukuvula ingobhiya. Sengidziniwe nguwe mine Bholoja,” livi beselichachatela kuLaMhayise.
Umsebenti 4
iii. Kutinakisa.
ii. Wanatse uya nasetinyangeni kutsi tiyiphengule, kodvwa nato tehluleka.
iii. Inyandza leyo bo!
d) Umkhwenyana waLaHlubi bekawakaLwandle. e) Chamkile ngumake waSolani.
iii. Usihonga lesatiwako.
Ase ugonyuluke. Khipha lokungekhatsi.
Nozi Mkhatshwa
Nakacabanga Bhalashile umcondvo wakhe bewuphitsana kube shengatsiuyaphungela.Abesho atsi loku acala kuba lijaha uyacala kuhlangana nentfombatane lenhle kangaka.
“Njengekutsandza kwenkantolo, uyavunyelwa mnumzane Nhlabatsi kutsi uhambe nemaphoyisa lamabili kanye naye umnumzane Ndzinisa uyewubakhomba kutsi usho ngani kutsi ngeyakho lekhumbi.” Kusho umshushisi.
“Gogo Chamkile utsandza tjwala, aketfukani nje uyangcunulana kodvwa uyamtsandza umtukulu wakhe longuSolani ngobe uzile kunatsa afuna kujabulisa umtukulu wakhe kulesicelo lasentile.”
Njengaloku kulilanga langeMgcibelo nje entsatsakusa, Lonhlanhla yena utihlele tema ngabolonina tintfo takhe. Inhlitiyo yakhe ibuhlungu sengatsi itawuphuma ngemlomo. Butfongo azange behle. Yena bekasabuke ngewayitolo. Butfongo akabati. Ngengcondvo bekapheka atfulula. Angati kutsi atsatse ini ayihlanganise nani nangabe umhlaba sewume ngeludzengelo kanje empilweni yakhe.
g) Bangani kubalulekile kutsi bangafihlelani tingani tabo. Bangatikhipha kanye kanye kute batowatana.
a) Labanye batsi kuncono loku lokwentiwe nguSibongile, kwekumbeleka umntfwana kunekukhipha sisu. Wena njengemfundzi lonelwati ngeMtsetfosisekelo walapha eMzansi utsini ngalomtsetfo logunyata emantfombatana laneminyaka lelishumi nakubili kuya ngetulu ekuhushuleni tisu.
Ngendlela emanti bekasawanatse ngayo, weva umtimba wakhe sewuphelelwangemandla sekuba mnyama emehlweni. Wawunkonkoshela njalo umhlanga nayosolo imbambile.
“Ngulabantfu labangasebenti labahlala lapha emakhaya bahlalele kugilaimikhuba. Uyati nawuyindvodza uhlala ekhaya imini yonkhe ungasebenti beseucabangana nekwenta tintfo letimbi.” Kusho lenye indvodza.
“Hhayi basi, he! he! Angati lutfo, ngimane-nje ngitibukela titfombe ngobe naku ngiphetfwe situnge.” Kuphendvula Boy atsi yena uyahleka kantsi akaboni sewuyasineka-nje.
Sihloko
a) Ngekubona kwakho ngutiphi tizatfu letimenta atsandze tjwala? Veta emaphuzu lamatsatfu. “Sibongo semkakho, ngesenina. Naye uyakwati kutsi bomalume wakhe bakaHlubi. Uyise sibili wona unina lo wangasafuni kuva lutfo ngaye ngaphandle kwesizatfu.” Bacale kubukana bonkhe. Abambe umlomo awuvale ngesandla sesancele umfo kaMahlalela.
“Kantsi umkhwenyana uvukele kuphi?” Sekubuta dzadzewabo makotilomkhulu labenguyena ashayela lemoti letfwele makoti.
Kuve Kancane
a) Singeniso sicala ngekutsi Namuhla ngelemancamu.
“Tibindzele abeyibona imphilo yemhlaba iphelele futsi iyinhle ngalokumangalisako lapho acabanga Lotifiso.Inkinga yakhe ngukutsi abehlala sikhatsi lesidze angayi kuyomhlola ngenca yebukhulu bemsebenti lobumbamba angalitfoli litfuba. Mhlupheki abengabambeki emsebentini wakhe wekulungisa timoto. Abengakaphatsi kulomsebenti ngobe akasitfoli sitifiketi lesimgunyata ekuphatseni. Phela akaphumelelanga lesikhatsi aceceshwa kepha wakha phasi.
d)Konkhe lokwentiwa ngunoma ngubani lapha emhlabeni usuke atentela yena ngekwakhe. Fakazela lenkhulumo ngekuhlolisisa Lonhlanhla endzabeni Kanhlitiyo ngiyise. (ngemigca lemine)
“Mine gogo ngingumsa waJalimane kuLaMalinga. Nabasho labadzala batsi kudzala babe asaphila bekwakhiwe lena ngekuya eNumbe. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi bagcina sebatfutsile bayowakha eMalekutu.”
Siganandza wenta konkhe loku-nje bantfwana bamshiya lowa kwemfulaetikolweni. Lentfo layentako, uyenta emini sekusondzele sikhatsi sekuphumakwesikolo sebantfwana labafundza lapha e-Insika. Ingani phela sewubonilelomdzala kutsi sikhatsi sekuphuma bantfwabakhe labafundza laphaesikolweni lesiphasi sesishayile. Ngaloko-ke bantfwabakhe boMatfundvulukanaboLomakhimbili sebawelile.
Beyisila tiboti. Atfukutsele.
-Kucaphuna tibonelo endzabeni lemfishane kuba luphawu lolukhombisa kuyati kahle lentfo lokhuluma ngayo.
d) Chaza lenkulumo:
“Angitsi imoto yakho inetinombolo letitsi: KB 113311 njenganyalo?”“Yebo.”“Kubangelwa yini-ke kutsi inombolo yemtimba wemoto yakho ingahambelani netinombolo tenjini yayo? Ngisho ngobe lapha etincwadzini kubhalwe kutsiumtimba wayo unetinombolo letitsi 654-756 kantsi tinombolo tenjini tisi:1329-876?”
Danisile
b) Sinjani sikhatsi nendzawo kulendzaba lemfishane. Khumbula imigomo yendzaba lemfishane ngaphambi kwekuphendvula lombuto.
iii. Banyenti bomake bemthandazo labatenta emakholwa kantsi abakapheleli ekukholweni, basakholelwa etinyangeni njengemkamfundisi.
Tisho
Ngingamane ngiyekele
Imibuto lemifisha
“Cha, akusinjalo mnumzane. Likhadi lami nginalo, intfo nje kutsi ngisuke ngalunywa tinja lapha kwase kuwa tonkhe tincwadzi tami tasakateka phasi.Manje-ke ngiyakholwa kutsi nalo lelikhadi lami liwe lapho ngaleso sikhatsi.”
a) Ngekwemigomo yendzaba lemfishane kutsiwa singeniso lesihle ngulesihehako. Phawula ngalesi salendzaba lemfishane sichaze uma siheha kutsi sibangelwa yini?
i. Lenetifaniso ibe mibili.
ii. Umkhwenyane Lwandle
Kwaphela emaphupho ngu MN Mkhatshwa 10
• Yangena intfombi lemhlophe
c) Nangabe bewungumngani waLonhlanhla, bewungameluleka utsini kulesincumo sekushiya batali bakhe ayotendzisa?
Taga Inchazelo
Khombisa Lapha umfundzi kumele avete kutsi intfo uyayati ngekusebentisa tibonelo lekatatiko.
“Bekunene, ngibona kutsi kuncono sonkhe siphatse imigcala sihambe sihlabaphasi mhlawumbe singetfuka sicondzana nemhume wayo, siwuhofote.” Kusho Makati Simelane kubantfu labanyenti bebakhona lapho.
“Ungumlimisikati naye futsi uhlala khona eMatsulu. Ngiyo-ke intfombatane lokulindzeleke kutsi icedze tinhlupheko tami. Ngiyo leyokwenta bantfu bangibite batsi Mnumzane Mncina.”
Esingenisweni noma kusetfulo kulapho sivamise kuchazelwa ngesimo setintfo ngalesikhatsi tisengakaphazanyiswa. Kungaze kube nekuphazamiseka kwalesimo lesetayelekile, kusuke sekuludvweshu-ke lolo. Kungaba kushayisana kwemicondvo emkhatsini webalingisi. Ngalesinye sikhatsi umlingisi yena ngekwakhe angashayisana nesimo lesitsite sib. emasiko, inkholo njll. Kulokunye kungaba kuphikisana kwemicabango engcondvweni yemlingisi. Ngiko siye sitfole ludvweshu lwangaphandle neludvweshu lwangekhatsi. Indzaba angeke iphile ngaphandle kweludvweshu. Kubalulekile kutsi imbangela yeludvweshu ikholweke.
Kugeza. Sibhamu.
Kwavakala Mhlupheki atsi, “Phuma lapha ekamelweni lami!” Wamchilitela ngaphandle wavala umnyango. Bewungafunga utsi umsebenti wemanti emvubelo lona lowentekako. Intfombatane yahlahla emehlo njalo inhlitiyo yayo yabhakuta.Tibindzele wakhala tinyembeti tehla mihli. Watsi ubuka etulu eMphumalanga wangaboni lutfo. Emehlo wawaphonsa eNshonalanga, wawubona umtsalaubutsene. Wasuka lapho wacondza entasi lapho kugeleta khona umfula. Wema,watsatsa wabeka ngemcodvo. Watfolakala ekuseni awele emtsaleni aculekile.
Kwabuye futsi kwathula kwatsi cwaka. Lwabuya luvalo lwashaya kakhulukunakucala. Watfomeka shangatsi ubanjwe ngugezi. Kuwo lowo mnyama kwevakalakudvuma lokufana nesibhamu. Washayeka phasi luvalo. Kwabuya kwathula kwatsi dvu. Kwavakala livi leliyimbodlonga libuye lihoshotele litsi: “Mnumzane Mhlolo Sigudla,lalela kahle wakitsi,sikhatsi sakho sesisondzele.Tilungisele jaha lembutfo.Tsatsa takho utewutiphendvulela.”
Yinja-ke le?
Umona waSiboti
Umsebenti 9
“Nali basi libuke.” Kusho Boy amniketa linye.
Kwaba bubhudvubhudvu babangana ngaye labebangatiwa nekutsi bachamukaphi. Walwa tiga umhlolo. Kutsi emandla bekachamukaphi kudzela lowatiko. Wajuluka waba manti nte. “Mhlolo vuka tinkhomo tidla emabele,”ngumake wakhe lowo anconcotsa efasiteleni.
Tisho
a) Lotifiso bekunguBhalashile. b) Bekasebenta esibhedlela angumhlengikati. c) Lotifiso bekahlala Kanyamazane. d) Tibindzele bekayindvodza lengakatsembeki. e) Mhlupheki bekangumngani waTibindzele. f) Lotifiso besekatolotjolwa nguTibindzele.
“Ewu ndvodzana, ngingalinga-nje kumkhomba kodvwa angikamboni kahle emehlweni ngobe bekafake tibuko telilanga letimnyama. Lengikubonile nje kahle kuye kutsi unemlomo lobovu locecebuka tilondza.”
Kucela tinyawo. Kucela incola.
ii. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe.
“Lesihlanu loyo utawufika sewumbonile Lotifiso, imbali yami. Utambona Lakhabako wami:
Umsebenti 3
l) i. Uhlala eMzinti
Kutsi bahlukumeta emalungelo ebantfwana. Kodvwa bayati kutsi bacondzephi ekukulungiseleleni likusasa lakho. Phela kutsiwa indlela ibutwa kulabasembili. Bona bayati kutsi nabenta loku balaphaphi kumntfwana kute abe nelikusasa lelichakatile. Hlonipha batali bakho. Ngekungati kwaLonhlanhla wenta konkhe loku atsi utawukhululeka nakhashane nebatali bakhe kodvwa akuphelanga lemalanga mangaki wabona kutsi bekuncono ekhaya kunakanhlitiyo ngiyise batali bakhe bamukela noma abonile. Asifundze kucolelana.
“Nali mkhulu Ndevu, tibonele.” Kusho Makati Simelane amniketa.
b) Emalungelo eluswane ayanyatselwa endzabeni. Landzisa kutsi batali beluswane bawanyatsela njani emalungelo emntfwanabo. (ngemaphuzu lama-3)
Ubonakala aphishanekile ekamelweni lakhe. Lapha ngaphandlekusasemnyama njengaloku kuselihora lesihlanu ekuseni. Phela sikhatsi sebusika emnyakeni. Emakhata lapha ngaphandle abelesele kakhulu kunakucala. Wonkhe umuntfu ungephasi kwetingubo njengaloku kuyimphelasontfo. Bantfu labanyenti abasebenti phela nakuyimphelasontfo. Kusuke kube malanga ekuphumulanakungulamalanga. Kantsi kulabanye kuba sikhatsi sekutsi batilalele kuzekuphume lilanga ngobe kungekho lapho baya khona. Kantsi kulabanye lawa ngemalanga ekutsi bavakashele tinini letikhashane nome baye emishadweni nome emingcwabeni yebantfu labasondzelene nabo.
Bebatinhlambi. Bakwati kuhlamba.
“Ya basi.” Kuphendvula Boy asachachatela ngenca yeluvalo nekwetfuka.
Imibuto Lemifishane
a) Kulengisa tandla. Kuticinisa.
• Umoya waSiboti
-Luphawu:- Mayelana nekugcwala kakhulu emshadweni, kusibekela nekuba nemoya lohlabako.
“Mine vele kube ngisemusha ngabe ngikopa lunyawo kulomshado. Pho lendlela ifana nekufa, ungaze ungene kuyo kute kubuyela emuva nome sewuyatsandza.”
ii. Lustandvo alutsengwa ngemali. Ungantjontji imali ngoba ufuna kujabulisa singani sakho.
j) Batali bebamphetse kahle. Inkinga yaLonhlanhla bekangafuni kubuswa ngumtsetfo webatali bakhe. Bekatilawula, anatsa futsi angafuni kutfunywa. Uma bamsebentisa angaboni kutsi bayamfundzisa, kepha yena bekabona ngatsi bamenta sigcila.
Singeniso iv
Ihleke icetfuke intfombi lendzala nakasho njalo Solani.
“Unemanga Boy, kulomnyaka lophelile-nje wasitjela tsine kutsi bewubhala incwadzi yelishumi? Tsine sati kutsi wena unencwadzi yesitfupha kantsi wena umatasatasa ufundza ngebunyenye.”
Walungisa tintfo takhe ngekushesha Lonhlanhla afuna kutsi nakutsi kucala kuyasa, kube sewukhashane neluhambo lwakhe. Bekahlele kubamba itekisi yekucala lapha esikhumulweni sematekisi leya eMlomo. Inhlitiyo yakhe beyisila tiboti nakacabanga ngalemphatfo labamphetse ngayo batali bakhe. Kodvwa iyazubazuba inhlitiyo yaLonhlanhla nakacabanga ngelutsandvo lwakhe naVusi.Utibona agonwe nguVusi ngemehlo engcondvo.Eve nemoya wakhe udvudvuteka.Atitfole akulaluhlata emadlelo nakacabanga ngelikusasa labo banaVusi sitsandvwa sakhe. Ubona konkhe kulungile, kuphela-nje nakatihlalele naVusi.
ii. Abatange batfole kutsi ngubani losahe tingodvo tatebetebe.
Umsebenti 2
Umsebenti 10
Kulendzaba sitfola Tibindzele acoca nemngani wakhe Mhlupheki. Tibindzele utjela Mhlupheki kutsi sesidze sikhatsi atsandzana naLotifiso. Akabi nesikhatsi sekubonana naye ngenca yemsebenti. Tibindzele ungumlimisi wabonana naLotifiso eKwaluseni kantsi Mhlupheki yena ulungisa timoto. Tibindzele ubala buhle baLotifiso lasafuna kumlobola. Kuvulelana kwabo tifuba kwenta kutsi naMhlupheki amtjele ngebuhle bentfombi yakhe Bhalashile lohlala naye eMatsulu. Labangani bobabili babengatelani tingani tabo. Bebatawukhombana tona ngalesihlanu. Bhalashile wafika atewuvakashela Mhlupheki ngalowo Lwesihlanu. Tibindzele washayisa emsebentini wacondza kaboLotifiso wamtfola angekho waphatseka kabi. Waya kuMhlupheki ngenhloso yekuyobuta Bhalashile. Watsi nakefika wanconcotsa wavula
b) Kufaka imoto ngaphasi kwemshwalensi nawuyitsenga kukusita kuphi? Chaza.
Ingwijikhwebu itfolakala lapho sekulimala umntfwana waSiboti abanjwa ingwenya. Phela Siboti yena bekatsi kutawufa labantfwana labangasibo bakhe. Ummango besewati kutsi Matfundvuluka umntfwana waSiboti sewubulewe yingwenya. Akusale kuchitfwa lamanti. Ekugcineni lapho sekungasatsembi muntfu Matfundvuluka waphunyuka engwenyeni waphumela ngaphandle watfola lusito waphila.
ngu MN Mkhatshwa
“Phela akudlalwa Lwandle. Nabatsi labadzala kucitseke luphoko basho nasekunje. Kufanele kuhlatjwe imbuti lemhlophe, kucelwe emadlotini kutsalalisa bese nichubeka nendlela leseniyingenele. Loko kufanele kwentiwe ngobe lomkakho njengobe umbona unina ngulo,” akhombe LaHlubi.
“Angisati nami dzadze ngobe itolo utsite utawuhamba ayolandza isudu yakhe yekuntjintja ngobe naku kwephutekile kufikwa itolo.” Kusho Nokuthula asacala kwecwaya ngobe sewubatse umshayela lucingo phindze kutfola imphendvulo.
Nembala tifiso takhe betikhombisa kuphumelela ngobe insimbi yesine beseyishayeyedlula ngemizuzu lelishumi.Kusho kutsi besekusele ngaphasi kweli-awa kutsi akhaleemuke. Abeloku abonakala shangatsi udlalisela incabakancofula nobe sishiyawohhokuhle kwemajaha embutfo.
iv. Kuhlala ungayi emacasini ngiko lokufanele bakwente uma basengakashadi
o) Akusilo liciniso. Uma atfunywa usuke afundziswa umsebenti kute atokwati kutimela kusasa nasekakhulile,angahlupheki nanome batali sebashonile.
Phendvula lombuto nga “Yebo” noma “Cha”.
“YeTibindzele, uyamati Bhalashile Hlubi?” kubuta Mhlupheki agcolotele Tibindzele alindzele imphendvulo khona atewuchubeka ngenkhulumo.
Inkhomo ingatala umuntfu. Angeke kwenteke l oko.
ii. Nemntfwanakhe kutsiwe nguSolani?
Sala ngekuthula. Kwangatsi iNkhosi ingaba nawe.
Bobabili laba bebalapha kulelikamelo sebamelwe tinhloko. Ingani phela litfumba phela selibhobokile. Akusimanga sendzaba leseyivelile inkhebelele Yonkhe indzaba ichazwe nguye LaHlubi cobo lwakhe. Umuntfu lomdzalanaye walibona liciniso. Sekuvunyelenwe ngelekutsi ncono abuye naye umnikati wendzaba, Solani atawubeka wakhe umbono ngembi kwekutsi kuse unina abonane nemkhwenyane.
“Universiteit van Suid Afrika? Watini ngaloku wena?”Kubuta umlumbi atsi kuswaca kancane ebusweni.
Nembala-ke kwaphunyelwa ngaphandle enkantolo kwacondvwa khona ekhumbini njengaloku beyibekwe khona lapha dvute nenkambu yemaphoyisa.
Imibuto lemidze
a) Phawula ngendzawo yalendzaba lemfishane.
Yinja-ke le? ngu JJ Ncongwane 61
“Hheyi wena phoyisa ndzini, utewungibuta ligama usangene yini? Hebegu! Bholoja kodvwa ungentani nebakitsi. Mihlola phela lena,” ushouphefumulela etulu lomuntfu lomsikati. Utfukutsele sewutselwe ngemanti.
e) Kulahla luswane akusiso sinyatselo lesikahle. Nangabe bekunguwe Danisile, ngusiphi sinyatselo lebewungasitsatsa mayelana neyise weluswane ekondleni umntfwana? (veta emaphuzu lama-2)
Umsebenti 6
e) Abayekele kujakela ekutendziseni, abanake tincwadzi tabo kucala kute babe nelikusasa lelihle. Emantfombatane akafundze kutimela kucala angatsembeli emadvodzeni.
c) i. “Awu! Kodvwa Nkulunkulu wami ngivelelwa yini nje nebakitsi?”
Lendzaba yenteka kabo Buhlebenkhosi (umkhwenyana) ehholweni lapho bashada khona. Indzawo ibukeka ingeyasedolobheni ngoba ayikachelelali kangako nelidolobha. Loko sikutfola lapho umkhwenyane achazela lomunye nasekabuya kuyolandza isudu yakhe, asho nekusho kutsi utawube sekafikile ingakapheli imizuzu lengemashumi lamatsatfu.
Ucevute leto. Ukhulume leto.
Uya kuyawuphumuta umtimba Solani uyabalisa ngemasiko lekusafanele alandzelwe basengakatsatsani. Kulalwa-nje besekambonisile kancane Tiga lebekabitelwe kona salukati. Ngekungati Tiga wavele watsi: “Lokunje kufanele ukulindzele lapho kusasenebantfu labadzala khona sekumane kwala kwenta-nje.Ngekwabo ngabe sisomana, sitsatsane ngendlela nabo lebenta ngayo.”
Kwaphela Emaphupho
ii. Likhiwa lelihle ligcwala tibungu.
o) Kuliciniso kangakanani kutsi umntfwana nakatfunywa futsi aniketwa umsebenti kutsi awente usuke asiboshwa? Sekela. (ngemigca lemi-2)
“Yebo kunjalo babe. Uhambe kahle-ke babe. Sewutawuva ngatsi kutsisiyasitfola yini lesigebengu. Kodvwa-ke nawe nangabe kukhona umuntfu losolela kuye usitsintse ngekushesha lokukhulu. Natsi futsi sitawuhlala sivule tindlebe nemehlo. Nakukhona imoto lesiyisolelako, sitakubita ngekushesha.”
“Yebo, ntsanga. Ayikho intfo lebengingayenta ngobe tichelelene letindzawo.”
Kubuka ngeliso lengulube. Kubuka kabi.
Imibuto lemidze
ii. Make Zitha bekakholelwa kutsi umntfwanakhe bamtsakatsile.
“Yebo ndvodzana, ngingabonga kakhulu.” Kusho Vekufa vele asaphuma emnyango.
c) Bekubangelwa yini kutsi lamanye emajaha angametsembi Buhlebenkhosi edvute netintfombi tawo?
“Make, kube ngatile kutsi ungibitela intfo lenje ngabe ngihleti emsebentini ngatisebentela imali. Nyalo lithikithi lami liphukele lite,” anikine inhloko LaHlubi.
Lulwimi
• Likhono lekufundza nelekulalela.
Wafundzisa emabanga emfundvo nekucecesha lokuchubekako (FCC) etikolweni letilandzelako: iShongwe, Ekulindeni nase-Amangwe.
Watsengela Vusi kudla ngayo. Bekangumantjingelane.
ngu JJ Ncongwane
Lamuhla-ke sengilo lilanga lekugwetjwa kwelicala lekhumbi.
Lendzaba nayo iyaheha ngoba umfundzi iyamdvonsa afune kwati kutsi lomona waSiboti usukelaphi aze ente intfo lembi lefana nekusaha letihlahla tatebetebe. Ingabe kuyogcina ngani uma tifiso takhe tingafezeki tekutsi labantfwana bawele emantini badliwe tingwenya letigcwele kulomfula. Takhamiti taseMbhejeka letakhe lotebetebe tingeva noma titfole kutsi nguSiboti lowente konkhe loku titawumentani.
“Boy, ukhuluma njena-nje ngobe usengakaboni lutfo. Nine bantfu ningafundza nidvwala kabi, bese nitibona bobasi nani njengatsi. Angikhulumi-ke ningabekwa etikhundleni letisetulu kutsi niphatse bantfu kanye natsi tsine belumbi. Nibona shengatsi seniphetse umhlaba nelizulu. Futsi angifuni-nje ngiloku ngikhulumana nalendzaba. Cisha logezi wami ulale.” Kusho Mashayinombolo umlumbi waBoy ahlaba umnyango aphuma.
Singeniso
Labanye bantfu bebangakhatsateka, kodvwa akekho labekhatsateke njengeyise lamtalako. Lilanga lekucala abehlanga butfongo kuyise, akakhonanga nekuvula umlomo akhulume naye ngenca yekudzabuka. Phela ngalelo langawalala angakadli ngisho nekudla. Uyise waze wamkhulumisa ngakusasa.
“Unemanga Boy, ucabanga kutsi wena ungasebenta lapha ekhishini nasewuneticu takho temfundvo?”
Umsebenti 4
Umsebenti 3
Buhlebenkhosi lijaha leliwushiyile umhlaba, ungamunwe ngelibala kantsi ngemtimba ulingene. Utsi nakahleka kuvele lamhlophe nke ematinyo lokungatsi bekafoliswa ngulelikhulu linono emlonyeni wakhe. Ebusweni unelihwanca lelihlanyisa tintfombi takulendzawo ngenca yekutsi liyanakekelwa, akahlali angemahlikilili-nje esilevu kube sengatsi sikhehle sabomanyovu. Nome tintfombi letinyenti betetama kutidlisa satjanyana lapha kuBuhle, kodvwa abengatishayi mkhuba, tonkhe abetitsatsa njengabodzadzewabo. Letinye betize timsole kutsi encenye akaphili kahle kantsi nani, utse saka. Emajaha lamanye nawo abengametsembi etintfombini tawo ngobe angeva lutfo ngaye. Namuhla ngito letintfombi nemajaha letigcwele libala kutewubona futsi tibe bofakazi baBuhlebenkhosi nasaphuma ebumphohlweni.
“Ye bekunene! Asenibuye ngalapha nitengibonisa naku!” Kumemeta MakatiSimelane.
ii. Akatsembeki, utibita ngemagama lamanyenti kute emajaha angetumbona kutsi uyingwadla.
“Pho bekudzingeke ngani kutsi kuze kuhambe yena matfupha ngobe ngawutfumele lomunye umuntfu. Phela yena akumelanga anyakate kudzimate kwendlule lomsebenti.” Atsi nakatsi utsatsa emehlo ubuka dzadzewabo, amtfole kutsi akusesuye lametayele. Ehle emotini acondze kulena yetimpheleketeli temkhwenyana, nakhona kwehle munye, batsi kukhulukhuluma bese ubuyela emuva. Efike angene abindze, kutsi cwaka sikhashana kube sengatsi labasemotini abasaphefumuli.
Phendvula nga “Yebo” noma “Cha”.
ii. Sitfunti saZitha sawa, bantfu bangasayi kahle esontfweni ngenca yekukhulelwa kwaSibongile.
iii. Labantfwana bebawela umfula uMgwenya nabaya esikolweni.
a) Mashayinombolo bekasifundziswa.b) Boy bekafundza tifundvo te-Psychology.c) Bekafundza e-UNIVEN.d) Mashayinombolo wadvonsa likhulu lemarandi yagezi.e) Boy wafundza wacedza waba ngetulu kwemlumbi wakhe.
Kulendzaba simo semoya besingasimnandzi. Indlela Tibindzele bekamtsandza ngayo Lotifiso bekangati kutsi utamenta loku lamente kona ngekumkhohlisa aphindze atsandzane nemngani wakhe Mhlupheki. Loku lokwentiwe nguLotifiso kushacise Tibindzele naMhlupheki bekangakalindzeli.
Watsi nakafika endlini watfola kukhala libhungane. Vusi bekakhiye indlu yakhe washaya tjani. Bekangati Lonhlanhla kutsi Vusi uyephi. Wacabanga kutsi mhlawumbe sewuye emsebentini. Wancuma kumshayela kumakhalekhikhini wakhe, kodvwa watfola kutsi Vusi akatfolakali. Wabuye wacabanga kumshayela emsebentini. Watfola kutsi kutsiwa Vusi lamuhla akangeni emsebentini. Tema emtfumeni nyalo kuLonhlanhla. Lokubi kunako konkhe kutsi bekangati kutsi Vusi lona utsandza kuba kuphi nakutsiwa utiphumulele kulelilokishi njengobe yena bekatifikela-nje lapha. Wagcina ancume kubuyela endlini ngenhloso yekutsi amlindze ngaphandle Vusi lona lasambona sengatsi sewumgucukele esiswini njengetjwala.
Watsi angenta njalo-ke Siboti wesuka wanyonyoba wayawuchwakela etulu entsabeni kuze abone kahle. Unyonyoba-nje ingani phela akafuni kutsi kube khonalambonako. Nguye loya akhuphuka intsaba netinja takhe letimbili. Lenye iyindlobhokantsi nasiva kutsiwa yashiswa ngumhidvo.
Emagama lalukhuni
iii. Umsebenti waMhlupheki (bewuwebuthishela, makhinikha)
ngu JJ ncongwane
f) Nawucabanga lendzaba yenteke ngasiphi sikhatsi? Usho ngani?
Imibuto lemifishane
Kuvulelana tifuba Kukhuluma timfihlo
“Kodvwa Shongwe wentani ungasilindzi size sifike kahle? Bekumele kutsingesikhatsi uyihlaba wena tsine sidvonse lomfana.” Kusho Makati Simelane uyisewaJuluka ngesikhatsi sebangenile nalamanye emadvodza batsi batewulekelela phelanabo.
iii. Mahlalela
Sekahleti nemntfwanemntfwanakhe unina waSolani Chamkile wayitsi fahla fahla yemsa waJalimane nemngani wakhe. “Utsi ungumsa waJalimane muphi make?” kubuta LaHlubi kunina.
“Sikhulile nasingaka ntsanga, ngako-ke sekufanele kutsi sitibophe.”
Esiphetfweni sitfola ingwijikhwebu kunina waLonhlanhla naye futsi Lonhlanhla. Yibeke ebaleni.
Kwatsi kuloyo mnyama kwatseleka Gabisile aswenkele kufa nekuphila.Bewungafunga kutsi uyongenela umncintiswane wekugcoka kahle. Gubevu waswelaumgodzi. Wevakala akhulumela ngekhatsi atsi: “Tiyenteka tintfo.”
Inhlambi. Kusindza engotini.
c) Ingalo yemtsetfo iyaludzinga lusito lwemphakatsi ekuphenyeni emacala kute kutewuncipha ludlame. Lusito luni lolwasita umtsetfo kulelicala lekwebiwa kwekhumbi?
“Lisiko kubuta intfombi ungakayisomi. Uyabuta ufuna kwati kutsi iboniwe yini nome cha. Nakubutwana akudlalwa. Kwentelwa kutsi umuntfu angasomi intfombi leseyigane kubo nome lonesibongo lesifana nesakhe. Kubaluleke kakhulu ngobe kulesinye sikhatsi bantfu bangatetfuka sebaganene kantsi batihlobo tengati njengobe sekwentekile nje.”
f) Lendzaba ikhombisa bubi bekuvuna umntfwana. Emkhatsini kwemfundisi Zitha nemkakhe ngubani lovuna Sibongile? Sekela imphendvulo yakho.
b) i. Bantfu banyenti kakhulu.
iii. Lenetentakutsi ibe mibili.
Imibuto lemifishane
A B
bucadlwana.
e) Chaza lenkhulumo: “Pho bekudzingeke ngani kutsi kuhambe yena matfupha ngabatfumele lomunye umuntfu. Phela yena akumelanga anyakate kudzimate kwendlule lomsebenti.” Labadzala bakusho ngani loku? Chaza.
Umsebenti 2
Tiyenteka tintfo
f) Umuntfwana noma angabhaliswa sibongo senina kubalulekile kutsi atjelwe sibongo sakhe mbamba kute nakagana angenti liphutsa lekugana lijaha noma intfombi lenesibongo lesifana nesakhe
Likhono lakhe lekubhala licale kubonakala asafundza, lapho bekabhala tindzaba letisezingeni lelisetulu talo lonkhe luhlobo. Lokwakumenta akhone kubhala tindzaba letimnandzi kutsi abetsandza kakhulu kufundza imibhalo yalo lonkhe luhlobo, futsi ayivisisa. Kwamanje uchuba tifundvo takhe tebudokotela eNyuvesi yaseNshonalanga Kapa. Nakhona kulesikolo semfundvo lephakeme, lowaMkhatshwa akakayekeli kuhle abhalabhala tindzatjana ngesikhatsi lesincane lasitfolako kute angalahlekelwa ngulelithalente lakhe.
Babhali betindzaba letimfishane baveta imibono yabo lemayelana nemphilo nesimo lesiphila kuso. Bafundzisi nebafundzi nabo bakhululekile kuhumusha nekuveta luvo lwabo. Imilayeto netifundvo kutawuvula emehlo nemicondvo yebafundzi batfutfuke babone ngalamanye emehlo baphindze bakhone kuphila imphilo leyemukelekile kulesikhatsi salomuhla.
Lemali bekayintjontje kunina Lonhlanhla ngesingaye bekayifunela nekutsi afike aphe lesingani sakhe kute sitewumtsandza kakhulu. Phela Vusi lonaakaholi mali lenyenti kulomsebenti lawentako. Kufika kwakhe nemali levakalako Lonhlanhla kuVusi wakubona kutawubayintfo letawenta kutsi lelijaha limtsandze kakhulu kunakucala.
“Uyabona,kulomnyaka lotako ngifuna kushiya phasi lapha kaMashayinombolo.Ngifuna kuyawutifunela umsebenti le etimbonini. Likusasa lami nyalo sengiyalibona kutsi seliyetsembisa.” Kusho Boy emcabangweni wakhe.
Umuntfu loyinyoka. Ngumuntfu lolicili.
“Ngelekeleni bo! Awu! Ngafa Veli” Kumemeta Matfundvuluka asabovu tjuingati.
“Kuyenteka phela labanye bantfu bakwati wena ungabati. Wakuphi? Utsi sasinaye eminyakeni leyedlulile eKwaluseni? Mhlawumbe wafika sengicedzile eKwaluseni, ngako-ke angimati.”
“Ngubani loyo Mhlupheki?”
h) Sifundvo sini lesitfolakala kulendzaba?
“Umgcine nini Lotifiso?”
Akaphume ngemvume ekhaya kute tintfo takhe titomhambela kahle.
b) Umuntfu lonenhlitiyo lembi akatiboni. Fakazela loku ngekuhlolisisa inkhulumo yaSiboti letsi: “Ngifuna kubalaya labantfwana bemtsakatsi.”
f)Tintfombi letitfole bantfwana tangatekwa bese tibhalisa bantfwabato ngetibongo tabo, tifundzani kulendzaba letsi Kunjalo-ke batukulu? g) Phutsa lini lelentiwe ngunina waSolani ekukhuliseni umntfwanawakhe aze atfolakale sekakhulelwe umtfwalo wakaLwandle. h) Chaza letisho:
“Ewu, awuva-ke. Uyabona nangihleti lapha etikwelitje ngitawubona konkhelokutakwenteka lapha entasi emfuleni.” Kusho Siboti emcabangweni wakhe ngesikhatsi afika ahlala phasi etulu entsabeni.
f) Uma sibuka imihambo yemaSwati sibongo semntfwana sibalulekile emphilweni yakhe yonkhe. Kunini lapho sidzingeke khona? Veta kube ku-2.
Kutfukutsela ugane lunwabu. Kutfukutsele kakhulu.
“Ukhona, usekhaya.”“Basatiphilele kodvwa?”“Bona basaphila gogo. Yemikhuhlane angeke sisayiphatsa ngobe vele ngema- hlalakhona.” “Ngiyabona gogo. Sebamlungisela yini indzaba yemholo?”“Yebo, sebamlungisela gogo.”“Vele bebatihlanyela nabamyekelisa umholo. Kweyana kabi lokwebafana kwekuholela.” Bahleke bese umkhwenyane atsi: “Phela nalona lengihamba naye ungulomu-nye walabo labaholelako.”Ahleke futsi Chamkile agcine ngekutsi: “Awu! Gogo loko akufihlwa akusiyo ingoma.”
“Hawu! Basi wami nebakitsi nkhosi yami! Pho kepha sewungaze ungidvonseletinyanga letinyenti kangaka?”
“Mnumzane Ndzinisa, njengaloku utsi lekhumbi wayitsenga kaCanadian
Kushiya phasi. Sigebengu.
Inkhomo ingatala umuntfu. Lapho ngitsandza khona.
b) Umuntfu longumtsakatsi ngulonenhlitiyo lembi. Kuliciniso yini loku noma kungumbono?
j) Ufundzani kumfundisi Shabangu lokumayelana nekubeketela?
“Utambona ngeLesihlanu lapha ekhaya. Nitakuya naLotifiso kuyombona sewuvele umati. Pho, utsi muhle yini Bhalashile,” kukhuluma Mhlupheki.
ngu NL Shongwe
“Ngawo ematinyo lekumele adle mine lawa? Ewu ngafa ngibuka Nkhosi yami!ngibuka! Nalokopha lapha encebeni shengatsi kungopha kakhulu khona ngitekufa,ingidle sengifile ngingeva.” Kusho Matfundvuluka avala emehlo akhe acabangengelive lakubo nelikhaya lakubo, tintfo langasayuphindze atibone.
“Cha nkhosi yenkantolo, angitsi ngishito kutsi lenjini akusiyo lena lengayitsenganayo, ngulenye lena. Nesilibhi sayo sekutsi angimange ngiyintjontje nasi.”Asho vele asikhokha. Aphindze futsi achubeke atsi: “Liphutsa-nje lengilentile kutsi bengisengakayi kuyakuyibhalisa ngekwemtsetfo, ngibatjele kutsi basale bantjintja letinombolo talenjini ngobe akusasiyo lena lengayitsenga nayo lemoto.”
c) Belutawuphila kahle. Uyise bekatalucabangela kutsi luyadla, luyagcoka futsi nenina walo bekangeke acabange kuyolilahlela kuyise.
Nguye loya ahlambisa kwenhlanti acondze kuMatfundvuluka. Uhlamba-njelomdzala ngalesinye sandla uphetse lubhoko lwekuyidlokolota emlonyeni.
Iglosari
Kufika kwaSibongile-ke kwabadida batali bakhe, kwalidida libandla kanye nemmango uphela. Labasha bona angisakhulumi, bekungatsi bayasangana, ikakhulukati belibandla lakhe ngobe phela abesetikhundleni letiphambili kulabasha besifundza sonkhe. Empheleni kulimala kwakhe bekusho kulimala kwemiphefumulo leminengi lebuke yena njengesibonelo ekukholweni. Yonkhe indzawo wawukhandza bantfu beme ticunjana, ngabatsatfu ngabane, kubhungwa indzaba yinye, indzaba yekubuya kwaSibongile sikolo singakavalwa.
Tingena njani tindzaba letimfishane ekufundzeni Siswati njengelulwimi lwasekhaya?
iii. Kulula kutsi andzise tifo temacasi ngoba ulala nemajaha lahlukahlukene.
Ematinyo sitfwatfwa. Ematinyo lamhlophe.
e) Ngekubona kwakho mitamo mini lengentiwa eNingizimu Afrika kute kwehle lizinga lekwebiwa kwetimoto? (veta liphuzu linye)
Sikhatsi seyinsimbi yemfica etimphondvweni, wonkhe umuntfu sewulwela kutsi amane angene ngekhatsi nobe sewutakuma ngetinyawo ngobe naku sikhatsi lesibekelwe kucala kwemsebenti sesisondzele. Ingani phela kuhlelwe kutsi nakugabanca insimbi yemfica tibe ticala kungena ehholeni timpheleketeli kute kutsi ngensimbi yelishumi enhloko kungene makoti kucale umsebenti lomkhulu wekubahlanganisa. Phela nome sekungulesikhatsi emaphaphu aba setulu ate acedze kubahlanganisa umfundisi laba labashadako kungakaveli lotawumisa umshado kutsi ungachubeki ngetizatfu letitsite. Umshayi we-ogani sewuhleayitsintsa kancane-nje naye alekutisa inhloko. Ikhalela phasi seyilungela kona kungenisa timpheleketeli.
Indzaba kumele ikholweke, balingisi netintfo letentekako, kumele kuphile. Indzaba kufanele ihehe kute umfundzi abe nemdlandla wekuyifundza ayicedze. Kuhle kutsi indzaba icocwe ngendlela lemnandzi. Umbhali akakaphoceleki kutsi alandzele konkhe lokungenhla ngoba kuteluleko-nje. Lokubalulekile kutfutfukisa lulwimi nelikhono lakhe.
“Kute babe lokwentekile, nami ngibone sebatsi asihambe siye esibhedlela nalabanye.”
c) Ngabe wenelisekile ngendlela umbhali laphetse indzaba yakhe, yibhale kabusha untjintje lapho ubona kufanele khona, noma ibe nesiphetfo lesingafani nalesi.
Mashayinombolo unenhlitiyo lembi. Wanele kubona kutsi Boy uyafundza, wabe sewumbhadalisa gezi.
Imibuto lemidze
“Inyandza leyo bo! Inyandza leyo bo! Ngelekeleleni bo!” Kumemeta Matfundvuluka solo akhase njalo ngemadvolo. Bekamemeta ave abuka emuva kutsiayimlandzeli yini.
8 Yangena intfombi lemhlophe
Umsebenti 4
a) Gudluthukela (ngumpholofidi, inyanga) ledvumileb) Sibongile bekungamehluli kuthola (ithothali, licandza) etifundvweni takhe.
Lulwimi lolunotsile lushiya umfundzi anemifanekiso letsite engcondvweni; Sibonelo: “Utsi nakahleka kuvele lamhlophe nke ematinyo lokungatsi bekafoliswa ngulelikhulu linono emlonyeni wakhe.”
i. Boy bekahola malini kaMashayinombolo?
Bafana bakhule badlala ndzawonye. Bafundze kanye kusukela ebangeni lelincane baze bayofinyelela kulelikhulu esikolweni lesiseMangweni, iNkomazi.
“Kusho kutibopha kwendvodza ntsanga. Akusilula kutsi umane ubeke lusuku, liviki nobe inyanga ngobe kutsatsa kusho kutibopha nekwenta sifungo lowungete usihlanekele.”
Kutidvonsa. Kuba muhle.
Siboti weswela umgodzi wekungena abhace ngesikhatsi Ndevukazibalwa ashonjalo. Wawachunsula emehlo akhe aba ngangetinganu shengatsi ngemehlo enkhala.
“Phela bekugcwele emacala emakhomu, manje labo uyati kutsi bangena ebhokisini balibulo futsi cishe onkhe emacala abo ahlehlisiwe. Manje uMgwenya wacwaba-nje esitfubeni?”
b) Kubita umntfwana wentfombatana ngesibongo sakhe kumsita kuphi njengoba nakendzile uyasintjitja? Chaza.
Wabika emaphoyiseni kodvwa emaphoyisa ehluleka kumtfolela imoto yakhe. Ngemuva kwesikhatsi lesidze watitfolela yena lekhumbi. Kungulapho umtsetfo wamelekelela khona kutfola imoto yakhe.
Umsebenti 3
Yakabani lentfombi? Ishada kubani? Kuyiphi indzawo? Ngaleyo ndlela umfundzi uba nelilukuluku lekufisa kufundza eve ngalentfombi lemhlophe. Sihloko siyahambisana nengcikitsi yalendzaba.
Agcolotele. Abuke.
“Kodvwa yini ngematje sitsandvwa sami? Ingani bese ngishilo kutsinangiphuma lapha emsebentini, fikiyani lapho mine. Konkhe-ke sesiyokucoca sesisobabili Danisile wami. EMatsulu ngulapho ngiyolala khona lamuhla. Njengobasekudlule nemadina-nje kusho vele sekusele ema-awa lambalwa kutsi ishaye. Wenakwakho kungitjela kutsi yini lemnandzi lofuna ngikutele nayo kodvwa ngiyati kutsii-Chicken Licken nema Piri-piri chips vele uyatifela ngako,” besekanelitsembaumsa waNjojela kutsi lulaka lwaDanisile sewulehlisile.
“Ya, sengiwubophe wacina umtfwalo wami nyalo. Akusasalanga sikhatsilesingakanani kutsi ngiwashiye lamabala akaTfwala. Sengiya lapho ngiyokwenta tintfo tami ngendlela letsandvwa ngimi khona. Ngingaloku ngifundzekelwa ngumake nababe ngekutsi ungakwenti loku, kodvwa yenta loku,” kuchuba Lonhlanhla njalo intfombi yakaTfwala.
“Bindza lesidvwaladvwala semntfwanemtsakatsi lesi!” Kusho Siboti atiphosaekhatsi emfuleni.
Umsebenti 1
“Bekunene, sikhuni sibuye nemkhweteli. Lentfo yentiwe nguwe Shongwe.Ulayekile-ke ngobe kubanjwe umntfwanakho kantsi wena mhlawumbe bewutsikutawugcumkela bantfwana balabanye.Bekunguwe,mine ngibona kuncono sihambesiyeni emakhaya simshiye atibonele yedvwa ngobe yingwe yakhe le. Kantsi nguweSiboti lowente lomhlolo lonje?” Kusho Ndevukazibalwa atsatsa tinyawo akhweshakancane esicukwini sebantfu.
Litinyo lekubulala. Kutisondzeta.
Tibambe ticine wetfu!
iii. Washayeka phasi luvalo.
Zitha wagcina ngako kutibindzela ngobe abona kutsi kute intfo leliciniso langayitjelwa nguSibongile.Lapha ekhaya imphilo beseyimunywana nobe betama kutentisa-nje ngobe bangafuni kute kubone netinkhukhu kutsi simo ngulesinye kulelikhaya lemfundisi. Ngendlela labesabindza ngayo Zitha, bese kulukhuni kumkakhe kumane amsukele-nje amkhulumise nakukhona lafuna babonisane ngako. Kodvwa lesinye sikhatsi bekudzingeka acunge sibindzi.
Imibuto lemidze
Buso beluswane,
Kwakhala lucingo lwabanjwa nguMthokozisi ngobe Gubevu asaba. Empeleni bekungukapteni wakhe lombitako. Watsatsela khona waSimelane atfukile. Ngemuva Mthokozisi wetfuka kabi kutseleka Danisile agone luswane abukeka atfukutsele agane lunwabu. Nawe bewungeke ubute libhasi libhaliwe kutsi kwente njani.
Indzaba icala khona emshadweni lapho umbhali asichazela khona ngekugcwala kwebantfu ehholweni lemphakatsi. Nanoma simo selitulu besingavumi kahle kodvwa bantfu abayingeni leyo, baphangelana ehholweni ngoba wonkhe umuntfu ufuna kuyotibonela lendumezulu yemshado. Kusenjalo umbhali uphindze asebentise lisu lekubuyela emuva (flashback) kusichazela kabanti kutsi bashada-nje basukaphi. Ugcile kakhulu emndenini wakabomkhwenyana lapho achaze khona kabanti ngetinkinga lebahlangabetana nato ngembi kwekutalwa kwemkhwenyana. Emandla netibonakaliso tekukholelwa kuSimakadze lophilako, kuphumelelise umndeni wakaShabangu wabusiswa ngendvodzana. Kuphila imphilo lecotfo kwelusha nekungena emshadweni utigcinile.
“Ikubambe kumuphi umlente mfana wami?”Kubuta Siboti ngesikhatsi asafikilekuye.
“Nkhosikati, ngisayawucela tinyawo lapha kaZulu amane asipheleketele lena esibhedlela.” Kusho Zitha kumkakhe labeloku abheke phasi. Ubheke phasi-nje kunengi lokuphambana engcondvweni yakhe, upheka uyatfulula. Kulokunye ubindze-nje udliwa yindzaba yanasi sangoma sakhe lasibutele kutsi sitobulala silwane lokutsiwa sigcwele esiswini saSibongile. Naso sesiloku sibubula ungatsi kukhona lesikuvako. Emakholwa nabomakhelwane bebakhona kutosingatsabakaZitha kulomhlolo lobehlele. Linengi liletfwe kutsandza tindzaba ngobe kunengi lokukhulunyiwe ngekugula kwaSibongile. Phela unjalo umuntfu, uyatikhutsalela tindzaba talabanye bantfu.Bonkhe-ke labagcwele libala lakaZitha bafuna kutibonela ngemehlo, bangeva ngetindzaba.
“Hawu, jaha lembutfo wabukeka utfukutsele kwentenjani? Wo, konje ulindzele
“Boy, angifuni kukhuluma nawe ngentfo lesebaleni. Wena ufuna kufundza mahhala ungakhokhi lutfo? Kantsi nawufundza ufundzela mine? Angitsi futsi nawucedza lokufundza kwakho utawuhamba lapha kimi uyewusebenta le lapho utsandza khona utidlele timali takho?”
Imibuto lemifishane
e) Ngiyavuma kutsi babangakalungi. Kube Boy wabatjela kutsi uya kuyobhala, bebangeke bamvumele. Lokufakazela loko ngulesento sekudvonselwa imali yagezi kute atoyekela angasafundzi.
Emagama lalukhuni
i) i. Lonhlupheko – kungabi nalutfo. Umbhali umetse kahle lelibito ngobe vele uyahlupheka utihlalela emsebentini, nendvodza yamlahla ngaphandle kwesizatfu.
• Kanhlitiyo ngiyise
Kucevuta loko. Kuta onkhe emalanga.
i. Tibindzele
“Kahleni bekunene! Kuncono sibekeni lugodvo embikwayo!” Kusho Ndevukazibalwa.
“Ngemavi endvodza lawa lowakhulumako. Batali sebangaze bafe-nje bangakaphekelwa bomakoti?” kwenanela Mhlupheki akhombisa kweseka emavi emngani wakhe.
g) Wenta liphutsa lekungamtjeli dibongo sakhe. Akazange amchazele kutsi uyise wakhe ngubani, wakabani futsi washonaphi. h) i. Kukhuluma tintfo letinyenti ungakhulumi liciniso.
Kwevakala kudvuma lokungamange sekuviwe nanini. Kwaba mnyama ungatsi kuphasi emajukujukwini emhlaba. Wakhala. Wakhala kwaba nhlanga timuka nemoya. Wavele watsi ngenhlitiyo asifike leso sikhatsi atewuva kutsi kutsiwani.
“Bindza Boy utawudzimate ungenyanyise kantsi vele sewungenyanyisile.Uyabona-ke njengaloku solo uyaphika, kusukela kulenyanga letako ngifunakukudvonsela emashumi lamatsatfu emarandi emholweni wakho ngalokusebentisa gezi wami busuku bonkhe ufundza ngaphandle kwemvume yami. Uyeva?”
Siyaheha, senta kutsi umfundzi alangetele kuva ngalomshado. Umfundzi utibuta loku:
b) Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto:
b) Bhalela umbhali walendzaba incwadzi umtjele ngendlela lova ngayo ngalendzaba yakhe, uma kukhona lapho ufuna kuphawula ngako uvumelekile.
“Basi, ngisacela kuya ekhaya. Kufike ligama lelitsi make akasekho emhlabeni,manje kumele kutsi ngiyekwenta emalungiselelo emngcwabo.” Kusho Boy.
Fundza bese uphendvula imibuto lelandezelako.
ii. Banyenti bantfwana labatfunyelwa etikolweni kutsi bayofundza, kodvwa bafike bente lokungasiko, batfolakale sebakhulelwa, balahlekelwe likusasa labo.
Ekufikeni kwakhe kwesibili waphindze wanconcotsa Lonhlanhla lapha endlini yaVusi. Ekunconcotseni kwakhe azange kube nemphendvulo.
Wahlamba ngemandla Matfundvuluka. Kwatsi asabange-nje kuyewuphuma,wahlatjwa liphika. Yabe seyikhona ingwenya seyitfukutsele ifile. Watsi nakatsi ubamba umhlanga, nayo yabe imhlala ngemlente imdvonsela ekhatsi emfuleni.
“Sitakwewela ngani kuyawubikela emaphoyisa ngesheya ngobe tebetebe usahiwe? Ngubani umuntfu lofuna kudliwa tingwenya ngenca yentfo-nje leyentiwengemabomu? Lowente lentfo akatetfwese atetfule. Mine angisangeni lapho, ngiphume ngiphelile njengenhlanyelo yematabhane.”Kusho Ndevukazibalwa atsatsatinyawo afulatsela ahamba.
“Cha babe, asikaze sibike kugula.”
Ematinyo sitfwatfwa.
e) Emkhatsini walamajaha lamabili, wena ucabanga kutsi nguliphi lelateka Lotifiso? Veta umbono wakho.
Kubona, ahumushe simo semoya, sikhatsi, ingwijikhwebu nesiphetfo.
Gubevu Simelane
J.J.Ncongwane
–Sibongile bekangumholi esikolweni, asita bafundzi labanyenti ngekubachushisa lapho behluleka khona. Bekahlakaniphile avamise kutfola ithothali esikolweni. Konkhe loko kwashabalala ngenca yekukhulelwa kwakhe. Enkhonzweni bekahola lusha aphindze asibonelo lesihle kuleyo ndzawo. Siyeva kutsiwa bekuyalwa ngaye bantfwana labangeva. Kukhulelwa kwakhe kwawashabalalisa emaphupho lamahle labekalindzelwe ngaye.
Manje seyinsimbi yelishumi nakubili, baculi solomane babelesele ngemculo wabo loshayela phasi.Timpheleketeli letincane setibanjwe butfongo kwatise phela kutsi kwephutiwe kulalwa ngendzaba yekulungisela lelilanga. Emehlo onkhe abuke emnyango, ingani nekhaphethi lebovu seyendlaliwe lapho atawunyatsela khona makoti.Bafati bekudlalisa sebahle bayitsintsatsintsa kancane ngemtsanyelo baphindze baphose emehlo emnyango. Ngaphandle kuvakale kudvuma kwemoti,kutsi nya, kuphindze kuvakale yesibili. Leyesibili ngeyemaphoyisa ilandzela lena yetimpheleketeli lesandza kusuka. Behla bonkhe batsi kuhlanganisa tinhloko nalabanye labadzala lebese baphumile, kwagcina kungene munye ngekhatsiehholeni wefika wacondza kumphatsi luhlelo watsi kumhlebela lokutsite waphindze waphuma.
Ungumbhali losagiye waphindzelela enkhundleni yetekubhala kantsi ubhala nome ngabe nguluphi luhlobo lwembhalo. Kamuva nje ubhale inoveli letsi Loyishayile sewuyosile, leyadla umhlanganiso emncintisweni wemabhuku waka M-Net Book Prize ngemnyaka wa-2000. Letinye tincwadzi takhe tifaka ekhatsi nati: Emahemuhemu, Tikhatsi letimatima.
iv. Kudla bekukunyenti kakhulu.
Linceba lopha kakhulu kunakucala ngobe phela bekephuke lapha etsangeni kantsi futsi beyimkhiphe lesikhulu sigadla lapha etsangeni. Nalapha etibunu, sibunu lesinye besesingekho sekusele-nje litsambo lodvwa.
c)Umutsi “Phunyuka bamphetsetandleni” nawubuka wena usebentani? Chaza.d) Chaza lenkhulumo:-
Kushiya phansi. Kuyekela.
“Pho sewudliwe yini loku sikhatsi sekucala kwemsebenti usati kahle kamhlophe. Asetsembe uphephile lapho akhona waShabangu.” Sekuphendvula impheleketeli lenkhulu yamakoti.
i) Umbhali wntele kucwayisa emajaha kutsi aboaona langaphandle kunebantfu labangatiphatsi kahle, lababhebhetselisa tifo temacasi njengoba setandze nakangaka tibe tingalapheki.
Lesikhatsi lombhali asebenta etimayini eBreyten wehlelwa siphiwo sekubhala. Ubhale etimayini, wabhala inoveli leyafundvwa etikolweni letsi: Umfula Wenhlakanipho. Wabuye wahlela tinkondlo letiselibutselweni lelitsi: “Imvubelo” nalo lisetikolweni. Lombhali tinyenti tincwadzi latibhalile nalatibhala ngekuhlanganyela njengaleti: Inkhokhelo, Letfwese Lihlobo, Ematfunti Etikhatsi, Emadvwala Empuluzi, Lilima, Kusibekelana Kwemagagasi, njll. Kutelulwimi ubhale Umcebo Welulwimi libanga 9, nalena letsi Umnotfo Welulwimi emabanga 9 – 12 lesetikolweni. Emidlalweni yemsakato weSiswati ubhale lena lelandzelako: Lami Lingumncamulajucu, Imali, Mhlaba Sengiyakwati, Imfihlakalo, Tikhetsele, njll. Ubuye wahlabana emincintiswaneni yebabhali lenjenge – De jager Haum Literary Competition naku – Bertrams
e) Ase uhlatiye similo senina waSibongile (umkamfundisi), uphindze usisekele.
Seyesitsatfu lenyanga kusukela Sibongile abuya lapha ekhaya. PhelaSibongile ulapha ekhaya kubo-nje waletfwa yimoti yesikolo lebesebayati labanye kutsi umntfwana wakho angaze agibele yona kusho kutsi wehlulwe ngumtsetfo walesa sikolo locinile. Kodvwa kufika kwaSibongile kwaba yimphicabadzala kuye wonkhe umuntfu ngobe bekwatiwa-nje kuleya ndzawo kutsi bantfwana bemfundisi Zitha basibonelo lesihle emmangweni. Batali labanengi bebatsinabayala bantfwana babo bente sibonelo ngalelikhaya lakaZitha lelinemfundziso lenhle.
Condzanisa lamagama laku–A nalaku–B.
Umlingisi lomcoka (logcamile) ubitwa ngekutsi lichawe lendzaba. Endzabeni lemfishane kugcilwa kakhulu kumlingisi lomcoka lobitwa ngekutsi ngummeleli. Lophikisana naye kutsiwa yimbangi. Uma umlingisi agucuka ngesimilo ubitwa ngekutsi uyindilinga, kantsi uma angagucuki ubitwa ngekutsi usicaba.
Kulendzaba setfulelwa Lonhlanhla uphishekile utsatsa konkhe lokungekwakhe latakusebentisa lapho ayakhona kanhlitiyo ngiyise. Sikhatsi kusekuseni ngeluvivi, kusemnyama futsi nguMgcibelo. Kusebusika, kuyabandza. Ukwenta konkhe loku batiphumulele ngobe abayi emsebentini futsi akekho latawumbona nakahamba.
Emagama lalukhuni
ii. Gogo Chamkile utsandza emaciniso nanoma asidzakwa, Lonhlupheko uyehluleka kubeka emaciniso ebaleni kungako umntfwanakhe Solani sekagane lapho atalwa khona ngoba unina wamfihlela sibongo sakhe.
Yangena intfombi lemhlophe
Umsebenti 11
ii. Singani sakhe bekunguVusi.
a) Phawula ngekunotsa kwelulwimi lolusetjentiswe kulendzaba lemfishane. Niketa tibonelo tibe timbili.
Shano kutsi lemisho “iliciniso” noma “imanga”.
“Ewu! Ngiphumelele Nkhosi yami! Imphela kusho kutsi ngimatima!Ngiphumelele kahle kangaka khatsaloku ngabhala kabuhlungu nakangaka! Imphela ngibonga bakitsi lababe nami.” Kusho Boy ngesikhatsi kubuyaimiphumela yekutsi uphumelele ekuhlolweni kwakhe.
ii. Wabuya wabulala likhehla nesalukati.
Tibambe ticine wetfu!
Imibuto lemifishane
Tisho Inchazelo
e) i. Emajaha akehlukane nekutsandzana netintfombi takhashane ngobe uma bangabonani kunyenti lokonakalako ngenca yekuchelelana kwetindzawo.
“Hhayi basi asentiwa ngimi kodvwa, sentiwa ngumngani wami.” Kuphendvula Boy adliwa tinhloni kancane.
Dvuku dvuku dvuku kungene gogo waSolani endlini lapho kuhleti khona bakhwenyane. Ungena-nje sekukhanyiswe nelikhandlela njengobe nelilangaselishone kwekushona. Yalile intfombi lendzala kuhlala ilindzele kusa bese iyobavusela. Ngunina waSolani lowatsi yena sewutababona sekusile.
b)Endzabeni Kwaphela emaphupho umbhali uvete kutentisa lokwentiwa ngemakholwa. Landzisa indlela lakuvete ngakhona lokutentisa. Gcwalisa sigamu selikhasi.
