Imemorandamu yesivivinyo
6.	Chaza ngekuhleleka kwemagama emigceni yalenkondlo.
3.	Sinongo sini senkhulumo lesisetjentiswe ngusonkondlo kulemigca: “Libibi letikotela nemabhodlela. Intsabakati levimba ungaboni ngale.”
6.	Niketa lokushiwo inkondlo.
·Emagama
8.	Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca lengandluli kulelishumi.
Tinkondlo
Sibonelo:
Umvila: yindlela lokuhanjwa ngayo
8.	Veta umcondvo lojulile walenkondlo.
Ndzabandzaba! Uhlabela kwengca labanye, Lebeme khon'aph'enkhundleni, Batisho ngalamakhul'emaphimbo, Wen'utisho ngecilongo' NjengaJohan' ememetel' ehlane,
Sonkondlo ukhumbuta bantfu bakaNgwane ngesive nangebuve babo. Utsi live ngelabo ngako-ke abangavumeli bantfu betive babadvunge umoya eveni labo. Ubakhumbuta ngemphi yemaNgisi naleyabakhona bokhokho betfu bayincoba ngoba bavikela maMelika live lemaSwati. Ukhutsata bantfu kutsi asebabe nalomoya wekuvikela buve babo njengelifa labo lebalishiyelwa bokhokho babo. Uyacwayisa sonkondlo kubantfu bakaNgwane kutsi uma bangakacapheli buve babo butawuphela nya basale betikhotsa titfupha.
4. Umugca 18 unesidvonsamoya. Ase uchaze umsebenti waso enkondlweni.
Sesidziniwe ngini,Kodwva nicabanga kutsi niyini vele? Ngemavundvo nekucwayana kwenu, Niyasehlukanisa sivundzane-mahhala, Asisevani ngesimanga sekungavani kwenu, Ngenca yekungatfolani kwenu asisatfolani, Ngekungabhobokelani kwenu asisabhobokelani, Lemphi yenu yimbi kabi bakitsi, Lizulu ngeke nilibone,
NOBE
Lulwimi lwekucala
5.	Lenkondlo iluhlobo luni? Chaza kuvakale.
Sonkondlo usitjela ngesikhatsi lesilindzelwe lesifikela noma ngubani losaphila kulomhlaba; sikhatsi sekufa. Lesikhatsi uyasibona kutsi sesifikile. Umuntfu uma sesimfikele lesikhatsi uyavalelisa tihlobo, nebangane ngobe angeke wahamba nabo, kungako sonkondlo simuva avalelisa neliGugu lakhe. Ngekwasonkondlo umuntfu uma sekufike sikhatsi sekundlula emhlabeni uyabona ngaleyondlela kumele avalelise kute labo labasondzelene naye bangalimali kakhulu.
Umhlaba bewuhleti ungcunu, Ingubo yawo leluhlata wemukiwe, Wemukwe busika sikwadzi semvelo, Ngemoya siyiphephetsa siyivitsita, Siyimbonya ngelichwa siyiwombisa, Yahhumbuka njengelumamadvu Lwemfat' afelwe yindvodza.
Imemorandamu yesivivinyo
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle luhlongw' emakhondvosini Umuhle likhiwan' etihlanjeni, Umuhle nsikan' etigangeni, Umuhle lutindz' etintsabeni, Umuhle mhlang' emacentselweni.
Mhlaba ngicolele 29
6.	Uchazani sonkondlo nakatsi ungatikhipheli likhadi lelibovu?
5.3	Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala endzimeni yekucala? Yibhale. (2)
Batsi batikha ngesipunu, Wen'utikhe ngelifosholo, Batsi bativuvubula ngemapiki, Wen'utikhiphe ngemakatapula, Batsi batamnyenyeta, Wen'utish'umentsabeni, Batsi bem'emifuleni, Wen'umephandleUdzilite tintsaba, Uwele tilwandle, Utisho utishilo ndzabandzaba.
3.	Phawula ngemoya wenkondlo.
2. Sakhiwo Sangaphandle
Iii) Ngumdlandla
Uma ufundza inkondlo, kubalulekile kutsi wati kutsi leyo nkondlo loyifundzako iluhlobo luni.Tinkondlo tehlukaniswe ngetinhlobo letinyenti. Kuvamile kutsi timbongi tibhale loluhlobo lwetinkondlo lolulandzelako:
Yebo-ke, awehl' umoya ... Insika lebeyimise lelikhaya Kusukela kwatsi nhlo, Idliwe ngumuhlwa yawa, Kayiphindz' ivuke nanini. Kuyobuye kulunge, cola... Nob' emanceb' opha, Nobe tilondza tibhibha, Nom' iminjunju ifutsa, Kulukhuni kulitje kuwe, Cola... cola... cola...
Mhlabatsi
Ngivumeleni ngihambe
2.3	Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomugca? Kutsembeka kwaTsembeka'. (2)
Imibuto
Besengitsi nginelitsemba mntfwanaketfu, Besengitsi nginelutfo mntfwanaketfu, Lutfo lolo luphunyukile lwanyamalala, Lunyamalele njengemant' esihlabatsini, Pho, ngingabuye ngitsini? Bengiphetseni kona kungasimanti? Bengingati kutsi ngiphetse lite: Lite lona lelijinge laba ngumoya, Laba ngumafel' emlonyeni sibili, Pho, ngingabuye ngitsini?
7.	Nhloboni yesinongo senkhulumo lesikumugca 23.?
4.	Kungani sonkondlo atsi “Ngiyihamb' indlela yami ngedvwa”?
Talukat' atililiteli; Emajah' awaphoseki, Tintfomb' atigidz' indlamu, Bantfwana bamel' ekudzeni, Bamunya titfuph' emlonyeni, Kungabe bayawulala badleni? Iwil' insika yelikhaya.
1.2.1	i) Imphilo iyagucugucuka namuhla inguloku kantsi kusasa ingulokunye.
Imibuto
Imvelo nengodvwane sekwabate. Naku kuhlwa kukusondzelela, Nali lisela likunyonyobela, Nangu Monase akucatsamela Kulesosicel'uphunga timphungane; Maye ngamkhulu wami ...! Lafiphala lilanga lami, Lala komnene mkhulu wami!
NOBE
Kwacisha Bukhatikhati beKhabhorabhasa Kwaba mnyama khwishi eveni lonkhe Ungenile Mangena Kwatsakasa boGogomkhulu Batibona sebakhululekil'esandleni saFaro Kwadvuma timbayimbayi Kwakhwehlela tinganono. Kwaba ngumtimba lobuhlungu
4.	Phawula ngemoya walenkondlo.
Mvunulo yemhlaba
Bukhulu bakho buyamangalisa, Kukhanya kwakho kuyajabulisa, Tandla takho tifana nebutjoki, Tandla takho tibutjok'emehlweni, Mani njalo sibani semvelo Khanyisa njalo liso Iendalo!
2.4	Ngulonjani umuntfu lotfole inkhululeko yengcondvo? (2)
Imibuto
Wangena Mafufunyana; Angasaceli tinkhobe temfokati, Waphefumula kaningi,Intfutfu yaphuma njalo.
1.2.4 Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: i) Emugceni wesitsatfu newesine. ii) Emugceni wesiphohlongo. (2)
Inkondlo: Iwil' insika:Thwala J.J.
Sonkondlo uphetse tonkhe tindzima talenkondlo ngekutsi “kants' uphumula nini?”
3.	Bunkondlo buni lobusendzimeni yesibili umugca 2?
Awusiso sambane lesimb' umgodzi singawulali!
Lenkinga loyenweba ibe ngubhazabhaza.
Imibuto
Inkondlo:Waze wabagwinya sitimela!
Imibuto
“Sidziniwe kuwubona nalomgodzi, Sekudzala sagcina emakhaya; Kuhle nje ngabe seyiyophel'inyanga, Umuntfu uyoke atsi kuphumula”
4.	Usho kutsini sonkondlo nakatsi 'ingcondvo isikhali lesinemandla?
DBJ Masilela ungumbhali weSiswati lofakile sandla ekubhalweni kwalolulwimi. Empeleni lowaVungandze likhono lakhe ulikhombise kakhulu ekubhalweni kwetinkondlo takhe letimihibahiba. Ingani phela tifaka leto letitsintsa imvelo nalokunye.
1.	Endzimeni yesine kunemugca lonesidvonsa moya, wucaphune bese uchaza kafisha loko lokugcizelelwa ngusonkondlo ngawo.
1.	Phawula ngekujula kwenkondlo.
3.	Shano ngemavi akho kutsi iyini imphindvwa.
Sonkondlo ukhuluma ngemhlabatsi lesonkhe siphila kuwo. Utsi umhlabatsi ute umona ngobe wonkhe umuntfu nobe ngabe unjani umhlabatsi usisekelo sakhe ngobe umuntfu umnakekela aphila ngisho sekafile. Njengoba bantfu bavela emhlabatsini utsi wona lowo mhlabatsi uphindze utfumele.
·Imvumelwano
Ungumatfunywa avume sibili Unguchitha situngu mbamba Ungumantjilota longenamahloni nekuhlekwa Ungumatsengisa ngenkhani etindlini tebantfu Ungumaphikelela wetimanga ntfombi yetimanga Wakho umkhuhlane ukhuba linyenti
Umbuto 5
Lokushiwo yinkondlo
g) Inhlonipho
·	Bhala ngesandla lesifundzekako.
Imphilo yasonkondlo 57
7.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Chaza.
Umtapo
4.	Phawula ngemphindwa kulenkondlo.
7.	Yini lebangela sonkondlo akhetse lomusho lolandzelako enkondlweni yakhe. Phaphama! Phepha elugibeni!”
lotsite
Noko-ke, kukuWE KUTIKHETSELA! Njengoba senginivulele sifuba sami nje, Vulani tingcondvo nintjintje kwenta kwenu. Ningandzi ngemlomo! Ntjintjani similo nintjintje lunyawo: Kwakho akube kwakho KUPHELA MHLONIPHENI umzala wami Ntsandvo!
Imibuto
Inkondlo: Mali Netakho
Mhlabatsi Mondli wetfu sonkhe, Kuyakho inhlitiyo awukho umhobholo, Lomhlophe nalomnyama, lomphofu nalocebile. Mhlabatsi usisekelo sako konkhe,
Lesinye sikhatsi umuntfu uvelelwa yinkinga lenkhulu layibona ungatsi seyendlula tonkhe tintfo ngebukhulu, kodvwa utsi kusuke kugacali ngaye futsi kungagcini ngaye.
2.	Kubangelwa yini sonkondlo akhetse kubuta mkhulu nagogo imibuto leminyenti?
Mnukubeti, Mnukubeti, Cabanga, ucabangisise,Zindla uzindlisise Tinsuku takho setibaliwe, Sala kutjelwa sibona ngemopho.
Kwemhlaba ngikucedzile, Kwami sekuhlangene, Sala wena losalako, Sitawubonana kulelitako.
Imphilo yasonkondlo
2.	Bunkondlo buni lesibutfola kulemigca lelandzelako: Imfihlo letfukusw' ekungatini. Kwekungati kwalabatiko nalabangati.
1.	Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi “Tintsandz' atibonakal' ehlobo”?
Ngangingati kutsi ngalelinye lilanga Anginakuvakashelwa nabengati yami Ngob' endlini yami sekunendlondloLegijimis' emehlo ilungele kugadla, Ungidvumatile ntfombi lenhle kangaka.
Mvunulo yemhlaba
Mnisi S.W. 72
2. Kulenkondlo lengenhla, nyomula umusho lochaza kutsi “umuntfu walelive untekateka” uwubhale phansi.
Bakini bats'unguSibongile, Babanga kuvela kwentfombi lenhle; Pho! Ngeke mine ngibonge lokuhle! Kunekube ngilicalekise Lilanga lesatana ngalo sisobabili?
Inkondlo: IntfutfwaneSigaba 4 Umugca 3 na-4Sigaba 5 Umugca 2 na-3Sigaba 6 Umugca 2 na-3
Tinjulamcondvo nabosiyati bemhlaba Abakwati mfihlo yetimfihlo;Luntfu luyafisa kukubalekela, Kodvwa ngob' awubhacelwa Uyabatsatsa bayewufihlwa Emfihlweni yemhlaba.
Imfihlo yetimfihlo yimfihlo Lengenakwembulwa nome nini, Futsi lenganekelwa labaphilako, Iyindumba lengadzalulwa, Imfihlo letfukusw' ekungatini Kwekungati kwalabatiko nalabangati; Ibhacele nebavumbululi betimfihlo.
1.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
i) Akucali futsi akugcini ngawe?
Singeniso
Imphilo yasonkondlo 72
Inkondlo: Mvunulo Yemhlaba. Sonkondlo ubhale inkondlo yakhe yaba netigaba letine, sigaba ngasinye sinemigca lengu-6.
Jozi Joseph “JJ” Thwala utalwa boSamuel naChristinah Thwala lasebawufulatsela lomhlaba lomagadze lahlabako, batjalwe eBhilidi (Breyten).Watalwa ngemhlaka 22 kuMabasa 1959.Wafundza imfundvo yekucecesha jikelele nalokuchubekako kuletikolo letilandzelako: Siyacatfula, Mkhomazi nase-Thembeka. Buthishela wabutfwasela ekolishi iMgwenya.Wafundza watfola ticu letilandzelako: BA (Hons), MA (UNISA), MA (UZ) kanye nePhD (UZ).
Uma ngicabanga ngendvumalo Kuma konkhe lokubalulekile, Ngilahlekelwa ematfuba,Ngihlitfwa lokukhona ngalokungekho, Kufa kungicindzetele.
Lolucontsako lolucokotsile. Nyambisa imitsambo yami ngeneliswe Ngome njengemlilo longesutsi ubaselwa, Ngophele ngekhatsi kwemagagasi entfokoto Ngoba ngifa lutsandvo.
Imphilo yasonkondlo
6. Khipha imigca lenemvumelwano uyibhale bese usho kutsi iluhlobo luni lwemvumelwano.
Inkondlo: Ngingabuye Ngitsini?
1.	Ngemigca lemine chaza ngesakhiwo sangekhatsi kulenkondlo lengenhla.
Kuhle ketfu!
Iv) Caphelisisa.
4.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Chaza kuvakale.
5.	Sihloko salenkondlo sibumbene kanganani nayo?
Ngabe yintsandvo yakho Kutsi ngiphile lemphilo Lehlobe ngeluhlambalato, Legcwebe butsa nemavundvo Yagaba sikhwele ne mona? Kuba ngimi kusho tinyembeti Letigeletako takh' emachibikati, Tigelete takh' imifulakati, Tigelete takhe lwandlekati? Lapho ng ubhadze khona ilBangitfwalis' emajoke lesindzako, Banginameka ngalenkhulu' inhlamba Ngobe babona mabonw' abulawe Longafanele kuphil' ekhatsi kwetive?
Uma ngicabanga ngendvumalo Kuma konkhe lokubalulekile, Ngilahlekelwa ematfuba,Ngihlutfwa lokukhona ngalokungekho, Kufa kungicindzetele.
Ngingamane ngidle ngedvwaNjengenkhom'ingenandzaba, Ngitibophe ngelibhande laPawula Langahlulwanga inyama, Wakhandleka ngelutsandvo lwalababili.
Ngiyabonga Nina! Ngiyabonga Ntombemhlophe! Kwandza kwaliwa ngumtsakatsi
Inkondlo: Waze wabagwinya sitimela.
Masilela C.D.
Imibuto
iii) Imvumelwano sigcino
Ngivumeleni ngiye, Kutawusa ngikudze Emakhangala ngiwajubile, Ngingasabonwa nangelukhalo.
Lelikhetselo laletinkondlo letisembili titawusita bafundzisi belibanga lelishumi nakubili kutsi bakwati kuhlangabetana netidzingo tebafundzi ngekwetimiso teSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe.
3. Endzimeni yekugcina kukhona luchumano. Phawula ngalo uchaze kutsi lunhloboni.
5.	Bhala luchumanomkhatsini lolukulenkondlo.
5.	Bhala umusho lokhona enkondlweni lapho sonkondlo asebentisa khona sifanamsindvo.
Tibuko lemphilo yemuntfu, Welisa labafuna kuwela Bafinyelele mshiyalowa, Bayogidza batibetsele, Bahlomele likusasa Lelingatiwa ngumuntfu.
6.	Veta imigca leneluchumano kulenkondlo.
Mine ngibuta kutsi kungani ungangiva Iminyaka lengaka uhlala nami?Mine ngilufundze njani lulwimi lwakho? Yingoba ngihlakaniphe kakhulu kunawe?
3.	Bhala imvumelwanosicalo lekhona kulenkondlo.
Uma sewungumazitapele,Uyobe sewehlulwe kutitsiba nekutati,Uyobe wehlulwe kutati kutsi ungubani. Tati kutsi ungubani ngoba Batakufundza bese bakukhetsela buwena. Ukuze ungalahlekelwa kutsi ungubani, Tifunisise uze utati kutsi ungubani, Ngoba uma ungatati kutsi ungubani, Batawukhwela batehlele.
Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu.
5.	Chaza lomugca “Sala kutjelwa sibona ngemopho”.
3.	Niketa ingcikitsi yalenkondlo (kujula) ngemigca lengandluli kulelishumi.
Ngifikelwa butfongo lobubi ngilale, Bubuye bungibalekele ngicabange ngawe, Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama; Anginalo likhambi lekulisusa, Ngabe belilekuphoca lolutsandvo?
Imibuto
Thwala J.J.
Lokushiwo yinkondlo
e) I-enjambamenti
Ngingematse nelulwimi nebuphuya nenkengane,Ngingena ngelinceba, ngidla ngesutse,Ngibasoma basemahostela ngibange basemahhotela.Tintjwebe letingondli imindeni nabodali emakhaya Tingisita kushiyelana ligwayi nebesifazane Labachwandzela emachwane abo kulelive. Ngitfumbeleta nabo njalo mine Magaya ...
Khula phela
7.	Luhlobo luni lwebunkondlo lobukulomugca? “Tonkhe timbali tiyachakata tibune”.
f) Inkondlo lelandzisako
3.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Usho ngani?
Umfanekisomcondvo: sitfombe lesakheka engcondvweni kudvonsa umcondvo lokhashane ube sedvute
Kutsiwa ngisemncane,Kutsiwa ngisemncane ngingafungi, Ngincumile ngincumileMine emuva angibuyeli, Sengiyesaba angisenakuteka.
Lena yincwadzi leyingcayizivele emibhalweni yetinkondlo letifundvwa etikolweni. Ilicoco lelakhiwe ngekuhlanganisa tinkondlo letitsetfwe emacocweni lehlukene lamanyenti nalasezingeni lelisetulu. Empheleni lencwadzi ingumphumela wemshikashika lomkhulu lababenawo bacubunguli bemibhalo labacacelwe kabanti ngeSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe. Ngulabosolwati labahleti phasi bacubungula letinkondlo bagcina baphume nalelicoco lelinetinkondlo lebatibone kutsi titawukwati kuhlangabetana netidzingo tebafundzi belibanga lelishumi nakubili.
7.	Isho kutsini lenkhulumo:“Sigwaca lesihle ngulesishoshako”.
Lapho tinyembeti ticwab' emehlo, Tingabi yimvula levimbela Kukhuphuka kwami ngibitiwe, Esangweni laSomandla, ngincusele.
1.3	Kwehlula/ kuhamba embili wehlule nalabo labatetsembako ngekuhamba embili. (2)
3. Bhala umoya walenkondlo wesekele nemphendvulo
1.	Ase uphawule ngebunkondlo lobusetjentiswe endzimeni yesitsatfu, umugca 2 na-3. Usho kutsi sonkondlo uwakhetse kahle yini lamagama 'emahlombe', 'emehlo'.
Kulenkondlo sonkondlo usitjela ngetigebengu leticedze bantfu.“Ngani boSathanendzini”. [umugca 5: kuchaza umuntfu lowenta bubi bodvwa lonenhlitiyo lembi] “Nisebentile majaha, Nate natibamba letinswelaboya” [imigca 26 na-27: emaphoyisa agcine abopha letigebengu] “Hambani nabo bangasabuyi” [umugca 31: bayovalelwa ejele bafele khona]
Sonkondlo ukhutsata bantfu kutsi banakekele imvelo ngekutsi bangalahli tikotela yonkhe indzawo. Utsi tincono tibi letingemaphepha nobe tjani ngobe tona tiyasha ngemlilo tiphele kepha tikotela nobe tingasha atipheli. Utsi libibi letikotela nobe emabhodlela ibulala tjani lobusuke bungephasi kwalo ngobe tjani lobungalitfoli lilanga bubese bugucuka bubamhlophe futsi bube butsakatsaka bugcine sebufile.
3.	Kungani sonkondlo abite lilanga ngekutsi “Nkhosi Yemkhatsi”.
Sibonelo:Inkondlo: Ngabe intsandvo yakho:Thwala J.J.Inkondlo: Khula phela: Magagula M.S.
Siphuku: yingubo yesikhumba lembatfwako
Iwil' insika
Lesi sinongo senkhulumo lapho intfo lengaphili inikwa timphawu nesimo nome tento tesilwane.
Tinkondlo yimibhalo lapho babhali nobe bosonkondlo baveta khona imibono yabo ngetihloko letitsite. Bafundzisi kanye nebafundzi, bakhululekile kuhumusha tinkondlo ngendlela labayiva ngayo. Phela umbono wembhali akusiwo umncamlajucu, kodvwa utsi lapho abhala abeke umbono wakhe kute lofundzako atohumusha nobe abeke yakakhe inchazelo ngaleyo nkondlo. Phela tinkondlo tivula emehlo nome imicondvo kulabatifundzako tibente bacale kubona tintfo ngalamanye emehlo ngemuva kwekujula nabacabanga ngato. Loku babhali bakwati kukwenta ngekusebentisa lulwimi lwabo lolushubile.
Sigaba 2 Umugca 3
7.	Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 2 umugca 1 na-2?
Tati kutsi ungubani. Uma ungayati indlela Utawubutfwa ngito tonkhe tibi leti, Ugucuke umzali ungakacini lkukhakhayi, Ugucuke likhehla nesalukati lesincane. lngani uyobe sewutse cwili etjwaleni, Sewusigcili sayo yonkhe imiva. Tati kutsi ufunani. Tati kutsi ungubani! Tati kutsi ushopheni ngoba Uma ungalati likusasa lakho Utawufana nesih ahla esomile emgwacweni, Ugucuke Mazitapele.
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Kwetimbuti ngiyawutondla nami ngeluhlata, Kwetindlulamitsi ngidle nam' emacabunga, Kwabhejane ngidle timphandze tabhoco.
Niyawute niwukhombe umuti lonetjwala! LaboNdzingasitsebeni labo! Niyawuyihlanta yonkhe lengatiYebantfu labangenalicala, letimbungulu leti, Tinswelab ya leti!
Imfihlo yetimfihlo
Inkondlo: Kants' uphumula Nini?
Lapha imbongi ikhuluma yandzise loko lekhuluma ngako.
NjengeSky News uyasho, Usho kubengca bona bakaSky, Wen'uyikhebuli, Uvumbuk'usuyinyoka leluhlata, Usho sewu'hlanta emahlanzeni, Bamangale babambimilomo, Bagcine ngako kukusho, Ndzabandzaba usho ushilo Ticeketse CNN
Imbongi kulesinongo isebentisa ligama lelitsambile, lelimnandzi lelikhombisa inhlonipho endzaweni yenkhulumo lehlabako.
Imibuto
Ngenhlitiyo nangemphefumulo wami, Ngemandl' ami ngikutjele, Ngitayiluka sengingumdodovu, Ngiyiluke kuhlwile kumnyama.
4.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Chaza kucace.
Imibuto
Ntfombi yetimanga 69
Imibuto
a) Isathaya
Majaha ngelethu lelive,Live labogogomkhulu leli majaha, Sibunuzelenititfo tibhedza, Sithuleleni live libhubha, Sivalelen'imilomo kudlalwa ngatsi. Sentani sitenta tikhihlinga, Kwabelwana ngulabadzala betfu, Kwacitseka ingati yemadvaodza, Angenil'emaNgisi,
Sikhatsi lesinyenti usichitse lapho eMango College of Higher Education acecesha tincuncudvu tabothishela besiSwati. Kumanje-nje usita bothishela besiSwati etikolweni taseHlanzeni.
Emehlwen' akho kuyakwakheka Emachaphoti lachucha tinyembeti, Buso bakho lobubusheleleti Buvele tisihla letingahhudluleki, Boph' inhlitiyo ngemabopha.
Labakwatiko batsi: Ulisango lemphilo, Usihlutfulelo semphilo, Ulitibuko lemphilo, Ungumhlahlandlela wemphilo.
Sonkondlo ubongela umholi walela la Soshangane, iMozambiki, umnumzane Moses Samora Machel lowalwa impi nemaPutukezi wate wawancoba. Samora Moses Machel wate wafa afela live labo, live laseMozambiki, afela inkhululeko yebantfu baseMozambiki. Sonkondlo umbita ngelivulandlela ngoba vele wayivula indlela yenkhululeko nekuthula kulelalaBoshane.Aphuma abaleka eMaPutukezi angenile Samora nelibutfo lakhe leFRELIMO.Yebo inkhululeko indlalelwa ingati yemadvodza, nakulela leMozambiki kwaba njalo; kwafa bantfu labanengi kusalelwa yona inkhululeko. Uyadvumisa sonkondlo ngemsebenti lomuhle lowentiwa ngulelichawe, namuhla titselo tenkhululeko tiyabonakala.
1.	Ngabe sonkondlo leligama lelitsi 'Nyosi' ulisebentise kahle yini kulenkondlo? Sekela umbono wakho.
Imitfombo yelwati 84
Imibuto
Sigci: bungoma lobuvakala enkondlweni nayifundvwa
Sonkondlo ufuna kwati kutsi imali ivelaphi ngobe ayihlali kubantfu “Ushabalalisa kwemanti”. Utsi umuntfu lonemali uyatatatela achuche yedvwa. Noma ingaba yinyenti imali umuntfu akaneliswa. Imali inetimanga ngobe yenta bantfu batsandzane noma batondzane. Imali iyabulalisana ifakane nasemajele.
3.	Lenkondlo ibukeka inemoya wekudvumisa. Utsini wena? Sekela imphendvulo yakho.
Imphilo yasonkondlo
5.	Bhala timvumelwano letisendzimeni yesibili.
Sivivinyo
6.	Esikhatsini lesinyenti kuba ngusiphi silwane lesingumabonw'abulawe? Sekela imphendvulo yakho.
Ungumalum' aphotise,
Lesitimela sitsi singumngani wetinganwa letikwati kubeka lulwimi tibe tigobe nge Z3, tize tingasebentisi nelijazi lekutivikela, kube kulapho sibhebhetseka ngemandla ngetindlela taso.
Sonkondlo uchubeka atsi lentfombi icedza situnge kulabaningi ngoba ayiteki tindzaba kuphela, kepha kuyo kukhona imidlalo, imiculo kanye nebakhangisi labatsengisa imikhikito yabo.
8.	Bunkondlo buni lesibutfola kulomugca walenkondlo “Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama”?
Sonkondlo ubuta umnakabo kutsi kuya ngani kutsi konkhe lokubi kwenteka kuye. Utsi ukwentile konkhe “ngitakhile tincabakati ngetemsimbitsi”. Ngatisimbitsela etulu naphasi “Konkhe lakwentako kulite,“titfukutfuku tenja tiphelela eboyeni”. Ufuna kwati kumkhulu wakhe kutsi kutawuze kube nini?
Masilela C.D.
Lokushiwo yinkondlo
5.	Sihloko salenkondlo sibumbene kanganani nalenkondlo? Chaza kuvakale.
NOBE
Indzima yenkondlo linani lemigca lelilandzelanako libumbe umcondvo munye wendzima.Tindzima tenkondlo tiyindlela yekuhlukanisa imicondvo kodvwa lenekuchumana.
Ngayichuba ngiyiluka futsi, Ngayiluka ngiyenyusa nelihlandze, Ngaze ngayenya kuw' uMgwenya, Ngayenta yaphindzana kwemamba.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yekudvumisa Buhle bemvelo yemhlaba, Lobugcamis' imphilo yemhlaba, Ledzinga kukhutsala kwaSikhutsali, Kutsembeka kwaTsembeka, Kulunga kwaLunga.
Sigaba 1 umugca 1na-2
Ngentenjani manje? 80 Ngingenise 82
2.	Caphuna imigca leneluchumamcondvo uyibhale phansi, unike sizatfu sakho sekukhetsa leyo migca loyikhetsile.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngemuntfu lamtsandzako loshone basengakatekani.“luphunyukile lwanyamalala” [umugca 3: kushona kwemuntfu ungakalindzeli.]“Monase wakaKufa” [umugca 14: bubi bekufa, kufa kunemona akufuni kubona bantfu baphila kamnandzi.]Sandla semvelo asiphikiswa [umugca 46: yonkhe intfo inesikhatsi sayo.NguMvelinchanti loncuma sikhatsi semuntfu emhlabeni.]
KaDvokolwako idayiman' itfolakeleBalel' etikwayo beMatfombeni bayilondzile. Wo sesuka sililo sendvulo! Emanceba laphola, kuvuswa kabusha, Bagujwa bakhweshiswa bangcwatjwa Imfakabili nembala nay' ikhona, Tingedzama tawubuk' umnotf' usitsela, Tindvundvuma telite taphakama tahawukisa.
Kuma-eseyi uphose litje esivivaneni ngekubhala ema-eseyi ecocweni letindzaba letimfishane nema-eseyi letitsi, Izihlenga Zempilo (Umhleli L.F. Mathenjwa).Danisile abambisene naSisana Mdluli, wabhala tincwadzi taka-ABET letilandzelako:Ugogo ushintsha umqondo, Imfundo, Imfundo Ephakeme, Epulazini, Imihlangano.Kutemfundvo ushicilele emaphepha lambalwa. Lapho acwaninga khona ngetincwadzi tesiZulu. Ungumhumushi losahumushe imibhalo leminengi netincwadzi tebantfwana, njengaleti: Ingubo kaJameli, uJameli uphi?
2.	Khipha munye umugca lonesidvonsamoya endzimeni yesitfupha.
Uma unguDidizela unguCakekile, Uma unguNontsandzakubukwa, UnguSimukanandwendwe, UnguMapheshulwa ngumoya, UnguSundvutwako ngacikilicane, Caphela! Kukhona lokugidza kukujeceta.
Imibuto
6.	Ikhuluma ngani lenkondlo? Chaza.
Etinsukwini letingu-16
Ngayiphotsa yafohl' emahlatsini, Umntongontongo loweca tiganga, Ngayiphotsa yashay' eMangweni, Yagocana yamgiga Mtshali.
2.	Endzimeni yekucala asukhiphe imvumelwano sigcino.
Umbiti: lapho kubitwa intfo lengaphili ungatsi itakuphendvula
Imibuto
Imibuto
7.	Uchazani sonkondlo ngemugca 1 endzimeni 3?
5.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Sekela imphendvulo yakho.
Umbuto 3
Batali bayatfukutsela bamcoshe umntfwana, Kodwva uhlala, ahlale akhumbule, Ekhaya kutsi kungakuphi?
3.	Sonkondlo ubhale lenkondlo yakhe akusiphi simo? Sekela imphendvulo yakho.
4.	Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Thwala J.J.
Lolu hlobo lwenkondlo lolunemigca lelishumi nakune. Loluhlobo lwenkondlo ludzabuka nome lutsatselwe ngesheya kwetilwandle kwelase Ntaliyane nakumaNgisi.
Ngichubelen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukhotsa nemhlambi wenyonikayiphumuli, Ngilalele timfihlo tayo ngendl' ivaliwe, Ngibuye ngitokhuluma konkhe lengikwetsekele.
Sisana sewuke wasebenta emsakatweni i-Mopani iminyaka lesitfupha lapho abehumusha aphindze etfule tindzaba tesiSwati. Ulilungu etinhlanganweni letinyenti letifaka ekhatsi inhlangano yebabhali Umdlandla lapho ake waba ngumabhalane jikelele wagcina asangumengameli wayo lenhlangano. Uphindza abe ngulomunye webasunguli balenhlangano yebabhali besiSwati.
Iv) Ngumdladla
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto ngalenkondlo lengakafundwa.
b)Kucatsanisa
1.	Phawula ngemoya wenkondlo.
2. Nhloboni yenkondlo lena? Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili.
3.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza kuvakale.
Insika: sigodvo lokusimiswa ngaso indlu kutsi ingawi
1.1.3 Endzimeni yesibili ase ukhiphe imphindvwa. (2)
8.	Usho kutsini sonkondlo nakatsi “Nkhosi yemukela umoya wami”?
Nako-ke sewubahlangabetile, Utsi utowubuye ubagwinye Ekupheleni kwenyanga, Uyobuy'uyobahlantel'eMphumalanga.
Imibuto
Luchumano lisu lekuphindvwa kweligama leliphelele emigceni lemibili nome ngetulu endzaweni lelandzelanako. Lokuphindvwa kweligama leliphelele kungaba sekucaleni emkhatsini nome ekugcineni kwemigca lemibili yenkondlo.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yekudvumisa Buhle bemvelo yemhlaba, Lobugcamis' imphilo yemhlaba, Ledzinga kukhutsala kwaSikhutsali, Kutsembeka kwaTsembeka, Kulunga kwaLunga. Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yetinzululwati Leveta imikhakha yebunzululwati. Funa ngibe ngumuntfu ebantfwini, ngitfol' inkhululeko yengcondvo, Umhlaba ngiwubuke ngalamany' emehlo.
Locondze kwakha likhaya.
Lolu luhlobo lwenkondlo lesola nome lehlaba ligceke lokubi, emaphutsa lakenteka emmangweni. Loluhlobo lwenkondlo luvele lusole lokubi lokwentiwa bantfu.
1.	Sonkondlo ucondzeni nakatsi “Ungumonisi futs' ungumlungisi”. Chaza wesekele.
Sonkondlo ucela kutsi nasalele umlalela wafutsi loyo lotawube atsintsekile amncusele kuSomandla ucela labeva buhlungu bangamvimbeli nasikhati sifikile kutsi ahambe emhlabeni. Ucela kungabi netinsolo ngobe nobe uhamba kanjani emhlabeni akunandzaba “Ndlelaphi lengitisa kuy' ayinendzaba”. Uma kuchazwa ngaye, akuchazwe ngendlela lecosha buhlungu inikete litsemba.
Bhalasha nkhosi yendalo yonkhe!Bhalasha mbusi wemkhatsi wonkhe, Bhalash'etul'emafin'esibhakabhakeni, Indalo yonkh'isuk'ebumnyameni, Umhlaba wonkh'utfakat'ekukhanyeni, Bhalasha sibani semhlaba!
Lokushiwo yinkondlo
Imibuto
Imibuto
Nkambule L.X.
Emaphepha, emaphepha emabaleni etfu.
·	Yonkhe imibuto ayiphendvulwe ngesiSwati.
Letfu phela leli, Kute umuntfu lotasitjela umbhedvo wakhe, Nasingatisukumeli kute lotasisukumela, Buve nendabuko yetfu-kuyalotsa, Emasiko nemihambo yetfu iyalotsa, Singamane sife siphelele nya, Singamane sibhujiswe njengeGomora neSodoma, Kungamane kwenteke lokwentekako. Lapha kukitsi lapha, Inkhaba yetfu ilapha, Futsi siyofela lapha, Futsi singcwatjwe lapha. Emuv'asiyi, siphikelel'embili, Emacadzini asibuki, sifak'emahhanisi, Sesiphokophele kubona likusasa letfu, Emasiko etfu akhule, Sesifile ngemaNgisi nemaMelikana, Lacov'aphindze abulale lolwetfu, Lolwetfu lulwimi nemasiko, Sesingemacaba ebantfwaneni betfn, Ngobe sebati lwaJoji lulwimi, Asiyibamben'ishisa majaha, Kute ngisho namunye longasuya walelive, Longasitjela emamenemene akhe
Ngitawuphapha
Sango lemphilo yemuntfu, Vulela lusapho lwakaNtfu Lwendlule luphangelane kuwe, Lugijime ngematubane lamakhulu Luyofinyelel' esicongweni sakaMfundvo Kulelibuswa nguNgcondvonkhulu.
Sonkondlo ucabanga ngelusuku lolukhulu lapho wonkhe umuntfu atotilandza ngemisebenti yakhe embi kweMdali. Utsi utawuphendvula atsini nakabutwa ngemisebenti yakhe layentile asaphila kanye naloko lakwentele batali bakhe, bangani kanye nemmango wakubo. Imphendvulo uyayitfola kutsi utawuphendvula ngekuhlakanipha atjele uMehluleli kutsi ukhandlekile asebenta ngaphasi kwetimo tonkhe, kodvwa kwafana nekusebentela lite ngobe kute labanake lakwentako ngisho naloko lakushoko kute lofune kukulalela.
1.2	Sinongo sini lesisetjentiswe ngusonkondlo kulenkondlo yakhe yonkhe? (2)
7.	Phawula ngeluchumano lolusendzimeni yesitsatfu.
Leyo ntsambo
Emagama lakha inkondlo abalulekile ngobe akhombisa kutsi imbongi phumelele kangakanani kuveta umcondvo wayo ngemagama lambalwa.Linani lelincane lemagama liletsa bunkondlo.
Siyakukhumbula kumenta kwakho Ulibita kuts'alite kuwe Siyakudvumisa kungapholisi Kwakh'emaseko Wanyatsela kanye, Wanyatsela kabili, Wayidvonsa leya ntsambo, Ladvuma litul'enkhundleni, Ladvuma litul'eNingizimu Afrika Ladvuma layitsats'inyamatane, Bewela Bafana bayeFulansi, Yewel'iNingizimu Afrika, Behla butfong'emadvodzeni, Mani njalo ntsambo yetfu. Uyibek'ilindvuk'ebandla Mfana, Uyibeke kwabona nalesingaboni, Uyibeke kwangcingcitel'umhlaba, Mani njalo Masinga.
Lomsindvo uvela ngekuphindzaphindza nkhamisa lofanako emgceni munye.
8.	Umuntfu lofundzile akahlupheki. Caphuna umugca lofakazela lenkhulumo lengenhla.
7. Phawula ngetinhlobo tetimvumelwano letikulenkondlo, unike netibonelo.
Intfutfwane
Imibuto
7. Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 5, umugca 1 na-2.
Ngisinge netinyamatane temanti.
Luphoko J.B.
4.	Caphuna imigca leneluchumomcondvo kulenkondlo uyichaze kutsi ishoni.
Mkhulu 4
Wo! Letfwese manje lihlobo! Ngiphakamis'emehlo ngabonaOnkh' emakhangala savunulaLetiluhlata tembatfo temvelo, Ngabona kuchakaz' imbal' etsafeni, Ngeva kuyiyitel' inyos' itsatsela, Ngeva kuntjilota tinyon' etulu.
Ungangigayeli mphako, Ungangiphatsisi mavi, Nginik' imvumo kuphela Ngiyihamb' indlela yami ngedvwa.
Inkondlo:Nifike kahle
Thwala J.J.
Labangakwat' abakushayimkhuba: Bakubuka baval' emehlo, Batjelwe ngawe bavale tindlebe, Bahogeliswe wena baval' emakhala, Banambitsiswe wena'ocudvul' umlomo.
7.	Nhloboni yenkondlo lena? Sekela.
Lokushiwo yinkondlo
Ngitawuhlal' endlini Yakhe, Ngihub' emahub' enjabulo, Ngidl' umoya loyiNgcwele. Ngiyekeleni ngihambe, Kwemhlab' akupheli, Kwemhlaba kuyahlupha, Ungigugisile ngingumdodovu; Ngiphen' imvume ngihambe.
4.	Hluta lenkondlo uvete loku lokulandzelako. (imphendvulo yakho ingengci likhasi linye).
5.	Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomugca: “Sengikhayite ngidziniwe ngikhatsele”.
1.	Bunkondlo buni imbongi lebusebentisile kusigaba 2 umugca 3 kulenkondlo?
7.	Phawula ngemvumelwano lekhona enkondlweni.
4.	Hloboluni lwenkondlo lolu? Usho ngani?
Lenkondlo ikhuluma ngebantfu labahlukubeta imvelo. Utsi kunukubeteka nobe kungcola kwemvelo kusho kona kuhlukubeteka kwebantfu ngobe nangabe emanti, umoya nemigwaco lokuhanjwa kuyo ingcolile bantfu bayalimala nobe bafe. Kugcwale sililo eveni lonkhe ngenca yebudlabha balabantfu. Utsi noko sikhatsi salabanukubeti sesiphelile, utsi nabangayekeli kunukubeta imvelo batatisola.
Ngangingati Lomanti kuts' unje, Utakugcina sewungipoyile kangaka. Ngalutfwa buhle bakho nekutfobeka, Kants' akunakutfobeka bujila Lobutishaya santfobeko.
1.4	Netidalwa letifana netinyoni tiyabubona tivumelane nasonkondlo ngebuhle balemvunulo yemhlaba. (2)
Libibi letibi ngiletayele,Libibi limbonya umhlaba libe yintsaba Libibi limbonya tjani libe yindvundvuma Kepha ngekuhamba kwesikhatsi litawehla Ngakhula ngilibona libola embikwami Ngilibona lehla liphele etaleni Ngiyati libibi liyabola liphele Ngiyati libibi liyasha liphele Kepha leli angilati liyangicaka.
Sibonelo:Inkondlo: Kants' uphumula Nini?Sigaba 5 Umugca 1 “Lebakwati ncono bats' ulibhikawozi”
Kumuntfutisa: intfo lengasiye umuntfu inikwa timphawu tebantfu
4.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Chaza kucace.
E.E. Shabangu
Intsambo
Lamuhla ingumjikeni kimi, Lamuhla iyincatfu kimi, Lamuhla ngiwela ngayo, Lamuhla ngitibopha ngayo.Sayiluka yelukeka,Umtsambo wetitukulwane, Umvila wakusasa, Intsambo yami naye.
Umbhishobh' ubusis' umlobokati, Umbhishobh' ubhek' emculwini; “Lutful' elutfulin' umphefumulo kuMnikati” Liyakhemetel' etibukelini,
___________emlonyeni.
Amemet'insindziso, Wen'umemetel'inkululeko, Uyisho uyishilo.
Kulenkondlo sonkondlo ukhatsatekile ngekufa kwebantfu babulawa ngulesitimela “Ngafel' esigangeni ngingumnumzane”
Ngabe kujikeleta kwemhlaba Ngabe imphil'ilukhun'inemanyeva? Bengits'injabul'iyophindzeka, Kantsi kutondza nemsindvo wodvwa, Ngabe kudzelela loku?
Ngisitimela semalahle
1.	Bunkondlo buni lobusemgceni wesibili newesitsatfu?
7.	Uchazani sonkondlo nakatsi “Umcali wayo ngubabe”?
Tinhlobonhlobo tindlela lengibhebhetseka ngato: Bashayeli bemaloli ngitfumbeleta naboBangena baphume ngenca yesitunge, Bacedze situnge ngaSondzela-ngange, Ekugangeni ngibagone ngemfutfumalo. Timphandla letiphazanyiswa kuguga, Tiphandlwa busha tishe emashushu, Tigol' ematjitji ngemali lengalutfoti lolumanti, Imali lengaludli lolubabako iwente umsebenti, Batetemuke bamincilite luju batikholise, Ngakha bungani nemasok' emanyala Alalisa lulwimi asike likhasi nge-Z3, Ayilime insimu angakalifaki lijazi lemkhwenyana, Ngife luhleko ngibona tilima titilimata. Ngibatsi laphalati ngitsi ati ime tiy' etjeni!
2.6 Imvise/umletsele butfongo lobumnandzi. (1)
Imphilo yasonkondlo 75
Kujula
4.	Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 1 umugca 1na-3?
Ngihlale
5.	Phawula ngekujula kwenkondlo.
3.	Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi?
Lenkondlo yecwayisa bantfu kutsi kungatsi ngobe kuvele inkinga emphilweni umuntfu bese utsi imphilo iyagcina nobe sekuphelile ngaye avele atibulale. Utsi imphilo vele igcwele tikhilikitsi namuhla uyitfola yehlela, kusasa iyenyukela, kodvwa loko akusho kugcina kwemphilo kumuntfu.
Inkondlo: Kuhle ketfu!
Bengikutsandza Sibongile
5.	Ungatsini ngekuhluleka kwetindzima kanye nemigca yalenkondlo.
Iyan' imvula yetinsizi; 30Umtsimba wonkh' uhlukene, Umlobokati usele weneme. Insimu bayifulatsela ngenjabulo, Tinini tichawulana ngenjabulo; Tibukeli titfwayitela ngenjabulo. Sebayawusala bamkhumbula; Sebayawusala betintsandzane Batsandzane ngebuntsandzane.
Sekwasal' iMphaka yemigodzi yemalahle, Lolumnya ma lutftuli lubhunya luy' etulu, Lumbony emaSwati' atfungats' umnotfo, Insimbi bayimbil' eNgwenya bayivukuta, Kwatsiw' akayigobi Ngwan' igotjw' eJalimane, ENgwenya yasal' imigodz' ikhamisile. EBulembu bulembu batsandzel' imigodzi, Litjeboya balivukute balicedza, Lihlehletela ngeluthaka liy' eBhabtini.
“Kants' ugwaza labanjani?”
·Umcondvo losebaleni (lokushiwo inkondlo)
Gogo ngungu yesive,Uyincwadzi lehamba ngetinyawo Ungumtapo wetincwadzi emphilweni yetfu, Emaphiko akho asifukamela sonkhe.Kuwe angisiye u mntfwana wesihlahla, Angisiwo umlanjwana, ngingumntfwana wagogo. Ngiyingati yakho ngingumntfwanakho gogo. Uyadvondvolotela kepha uludvondvolo lwetfu Uyinsimu lesiyivuna sonkhe ngekukhululeka Ulibhange letfu kantsi uyinkomazi yetfu Unjengesikolo kitsi, ungucedzasitunge. Ungunesi, uyinyanga yetfu, usibhedlela setfu. Naloku ematsambo sekaphikisana nenhlitiyo, Kepha inhlitiyo yakho inguphethiloli Lokuvuselelako, unyatsele ngemandla Siyabonga gogo, loligugu Ungumtapo loligugu etitukulwaneni!
Kutawutsi entsatsakusa Nami ngitawube ngitseleka, Ngingakalambi futsi ngingakomi, Khon' ekhaya laBabe.
·Tindzima
Tinikele nawe, Ungatinikeleli tinsuku, Letingu- 16 Kodvwa tinikelel'imphilo Imphilo yakho yaphakadze. Uphilele lutsandvo nelucolo. Uphilele luhleko nemusa Uphilele kuba lusawoti, Uyivangele kahl'impilo, Leso akube setsembiso, Leso akube sifungo, Lesiyawuma phakadze, Amen.
Ungubuhlungu futsi uyintfokoto. Unjengemakha lengititsela ngawo. Unjengato tonkhe tinongo tekudla: Ungusawoti, ungushukela, ungupelepele Umnandzi mnandzi!
a) Kwentasasilwane
6.	Sonkondlo usitjelani ngaloku lokulandzelako:“Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku”.?
Lapho sengim' embikwaKhe Ngelusuku lwekwehlulelwa, Ngibutwa loluchungechunge Ngemabanga emphilo yami 10 Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
1.3	Phawula ngebunkondlo lobukulomugca lolandzelako: “Kucocodza tincocodzi” (2)
7.	Libhange yindzawo lenjani? Leligama lelidvwetjelwe kulomugca longenhla lihambisana kangakanani nalenkondlo?
Imibuto
Imibuto
Ase nibe kahle majaha embutfo, Ningacabani, nicabanele lifa letfi, Akusilo lenu lelive ngeletfu, Ningavuni lapho ningakahlanyeli khona, Musani kutenta tilima tidzimate tilimatane, Asisibo bantfu benu tsine, Asisiso sive senu tsine, Sive bekunene akusuti, Hulumende ngitsi sive, Tsine sive singu-Hulumende,
Imphilo yasonkondlo
Inhlonipho: kusebentisa ligama lelitfokotisako endzaweni yalelibuhlungu
Imigedze: yimigodzi lemikhulu levulekile
Lapho ngibutwa ngemisebenti, Ngiyawutsini ngalengakwentela batali? Ngiyawutsini ngalengakwentela bangani? Ngiyawutsini ngalengakwentela ummango? Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
Ungibona nginje-nje ntsangayetfu, Angipheleli khona Laph'etaleni, Wen'ulatiswa ngulelibalalama, Bes'ungicabangela khon'aphetaleni, Lemicatsane yetinwele tam'iyakusitsa, Yent'ungangiboni kahle, Yingak'ungangati kahle, Mine ngise nguye wa-Adam,
2.	Ase uphawule ngekuchumana lokukhona endzabeni
Ngiva livi litsi angihaye, Ngihaye ngigiye ngicephuke Ngeliphimbo lelulwimi lwakitsi. Ungangibuti kutsi njengoba Ungangiva nje angikwititi ngani.
Imphilo yasonkondlo 1
Khweshani kuhlobe nasenidzakwe ngimbuso, Umbuso vele uyadzakana, Emajazi akagcwele umoya, Nivulele labafuna kusebenta basebente, Sukani ngemoya lomuhle, Tinyawo atigcwale ludzaka, Musani kuba liphela emasini, Musani kudvunga nidlaphatisa lelive, Nibhubhise, ningcongcise umnotfo walelive,
Hheyi nine lapho Mina sengikhatsele kunyinyitseka nginichitsa. Ngiyekeleni lamadlabha lawa!
Lokushiwo yinkondlo
Salayedvwa ngulomunye webabhali beSiswati labangemahlahlandlela. Empeleni liyabonakala ligalelo lalifakile lowaMtfombeni ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati, ikakhulu imibhalo. Ubhale tinhlobo letehlukene temibhalo lefundvwa etikolweni. Letinye tato “Bungani Bebangani”, “Tentile” naletinye.Tinkondlo latibhalako tifaka imvelo, kufa, lutsandvo naletinye. Likhono lakhe ligcanyiswa lulwimi lalusebentisako lolwenta imifanekisomcondvo legcamile etingcondvweni
6.	Caphuna imigca lenemvumelwano, usho nekutsi luhlobo luni.
Imphilo yasonkondlo 59
Kuyoba kuhle kuwe Ngwane, Sitivukuta tibilini temhlaba, Siwakhiph' emagugu siwasakata, Lapho bakusasa sebasibut' emagugu, Sibanik' imphendvulo yetibiyo telive, Timile titinsika temaSwati, Tingemagugu laphum' etibilini Temhlaba siwuvukuta sifun' ingcebo.
Nyosi yekuphila lephilisako, Tfululela luju lwakho lolumnandzi
Fakude A.T. 8
6. Hlobo luni lwekuchumana lokutfolakala kusigaba sekugcina?
Ndzabandzaba 22
Sekungakuwe-ke mfundzi kutsi utitike nganankha emanoni etinkondlo telikhetselo, utifundze utivisise kute ube nemphumelelo eluhlolweni lwakho lwekuphela kwemnyaka. Lokuncane lokubhaliwe ngenkondlo kwekukuvula emehlo, kodvwa khumbula kutsi ngumbono, nawe ukhululekile kuveta umbono wakho njengobe uyiva inkondlo.Yetama kuphendvula imibuto lesekugcineni kwenkondlo ngayinye, loko kutakusita kukulolongela luhlolo lwakho.
Imphilo inguphansi-phezulu, Wena lowabona kunatsa kwenkhukhu. Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu, Noma ingakhuluphala igcwale indlu, Ungatikhipheli likhadi lelibovu! Akucali futsi akugcini ngawe phakama uye phambili! Lenkingana loyenweba ibe ngubhazabhaza, Kulomunye ingangentfutfwane, kulomunye iyinselele. Tibale tibusiso takho ucaphele. Ingcondvo isikhali lesinemandla khetsa imphilo! Vula emehlo, manengi ematfuba lapha ngephandle, Tsani ntinini ngelitubane utsatse litfuba lakho. Sigwaca lesihle ngulesishoshako. Ungacali nje, utinikete likhadi lelibovu!
Sibonelo: Inkondlo: Intsambo Sonkondlo usebentise emagama lamatsatfu kuloyo naloyo mugca.
Ngente ngiphile njengentfutfwane, Lenelikhaya lekuphephela nasekubhoke Emakhata nemimoya yebusika, Netimvula letinhl'ehlobo.
Emadlelweni
Likhadi Lelibovu
2.5 Lapha kunemcondvo longakapheleli (Injambamenti) kubuye kube nesisho “kungakawi indvuku yembangandlela” lokusho kungenti tintfo letingenamphumelelo. (2)
Lapha sonkondlo ucela kuhayelwa inkondlo lemnandzi. Utsi akube yinkondlo yemhlaba wonkhe jikelele. Ufuna kuhayelwa ingoma letomenta acabange ngalokujulile, inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, inkondlo ledvumisa buhle bemvelo nome inkondlo yelwati lolujulile. Utsi sonkondlo ingoma yaletimphawu letingenhla itamenta atfokote kakhulu.
lelandzelanako
Imphilo yasonkondlo
3.	Khipha umugca lochaza kwekutsi sonkondlo umbatsa ingubo leyentiwe ngesikhumba.
Wacala kufundzisa eShongwe Secondary School nga1973-1975.Wafundzisa eMshadza nga1976 kwase kutsi nga1977 kwavulwa i Sidlamafa High School, wafundzisa khona kusukela 1977-1982. Kutse mhla lulunye kuMabasa waba ngulomunye webasakati bekucala emsakatweni i Radio Swazi lekunyalo yatiwa nge Ligwalagwala FM.Wabuyela ebuthisheleni eSidlamafa nga 1994-1992.Waya eUniversity of the Westem Cape nga1992-1994 waphotfula ticu te BA etifundvweni te English ne Linguistics.Wakhushulelwa esikhundleni sekuba ngu Sosekhethi wetikolwa kudzimate kube ngunyalo njengobe atinte lapha eNkomazi West Circuit. Ungumbhali wemabhuku esiSwati lokufaka ekhatsi nawa: Atsekeletene, Cosi-Cosi Iyaphela, Impalampala 1, 2, 3; Simnandzi siSwati Libanga 7, 8, 9, 10, 12.
Labakwatiko batsi: Uyinsimu lemakhabakhaba, Usiyalu lesigobhot' umlibe, Uyimbita lebil' umlibe, Ulifa lelim' umlibe.
Ngangingati Lomanti kuts' unje, Ngangingati kuts' usidvwaladvwala, Bujila bakubopha bakwehlula. Buyakubusa buyakukhomuza, Awunakukhululeka licubo naphakadze.
d) Sidvonsamoya
Sifaniso: lapha kufaniswa tintfo letimbili kusetjentiswe takhi, njenga, shengatsi naletinye
Labanye bakuv'emini basebenta, Kantsi wen' usebusuku balele, Batsi bakuv'ebusuku balele, Kantsi wen' usemini basebenta, Shaya lapho-ke ndzabandzaba, Shay'ubaphice baphiceke, Baphiceke sebaphumil'emaphusheni, Uloko utisho utishilo nkunzimalwanga.
1. Umugca lotsi “Lendzawo ingephul' inhlitiyo” imumetse bunkondlo buni?
Ngingabuye ngitsini?
·Imigca
Imibuto
Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngigambute ngelulwimi lengiphupha ngalo, Ngelulwimi lwelugcozi loluta kimiKwemagagasi elwandle, Ngivuke ngitsi gelekece ebusuku Ngive labatele bangilalelisa endlebeni. Ngive ingoma levusa lusinga ingifundekela.
Lulwimi lesibili
1.	Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni yesitsatfu umugca 1 na-2.
Ndzingasitsebeni: sihlupheki, umhambuma
2.	Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni 3?
Ngabe kujikeleta kwemhlaba Ngabe imphil' ilukhun'inemanyeva? Bengits'injabul' iyophindzeka,Kantsi kutondza nemsindvo wodvwa, Ngabe kudzelela loku?
Sonkondlo usitjela ngesitimela lesitfwala bantfu eMpumalanga sikhuphuke nabo siyobadzimula etimayini taseJozi. Labantfu bahamba bajabulile kutsi bayokumba imali babuyele emakhaya sebanemali lenyenti. Labantfu ekupheleni kwenyanga nome emuva kwesikhatsi lesitsite baphindzela emuva emakhaya eMpumalanga. Sekuyenteka-ke ngalelinye lilanga satsi sisabatfwele njalo sibaphindzisela emakhaya, satsi nje uma sifika eBhova sawa kwafa banumzane labanyenti. Emakhaya basala batigone tandla emndenini leminyenti bakhala sililo lesingenamkhawulo ngekulahlekelwa bobabe bemakhaya.
4.	Phawula ngephethini yalenkondlo ubhekise emagameni.
4.	Iluhlobo luni lenkondlo? Chaza kucace.
Bengikutsandza Sibongile 60
7.	Chaza kutsi lenkondlo iluhlobo luni.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela
6. Sihloko salenkondlo sibumbene kahle yini nayo? Chaza.
Kutsiwa ngisemncane,Kutsiwa ngisemncane ngingafungi, Ngincumile ngincumileMine emuva angibuyeli, Sengiyesaba angisenakuteka.
Emafahlawane: imvunulo legatjwa etinyaweni ngulabasikati
2.	Nhloboni yesinongo lesimumetfwe ngulomugca lotsi “Usilwane lucobo wena”.
Kukwitita
3. Sihloko salenkondlo sibumbene kangakanani ngengcikitsi yalenkondlo?
Bengingentani kona ngite lutfo, Bengiyini kona ngingenalisondvo? Labancono kunami bafikile, Lwahhungeka lona lwavuma Wamgana Monase wakakufa, Pho, ngingabuye ngitsini? Bengitamile kukukhomba lingekhatsi lami, Besengisidzabulile sifuba sami, Bese ububonile bukhulu balo, Kepha lwagcina ngekuba ngumoya; Bengitsi siyohlukaniswa ngukufa, Kufa usehlukanisile singakashadi, Pho, ngingabuye ngitsini?
“Ngisebente sikhatsi sisekhona”. “Ngicabangele sikhatsi lesitako”.
Tonkhe timbali tiyachakata tibune, Kukhanya kwakh'akufiphali kubune, Umbala wakh'awugucuki ubune, Buso bakh'abushwaphani bubune, Bukhulu bakh'abunciphi bubune, Mani njalo nkhosi yemvelo!
8. Emagama latsi “tinswelaboya, timbungulu” akhetseke kahle yini?
2.	Bunkondlo buni lobutfolakala kulemigca 64 na-65? Chaza ubuye ubhale.
Lokushiwo yinkondlo
Wangena wawangena emaPutukezi Ungahleki, futsi ungashushi Wawadvudvula agibela tindiza ngematata Aphindzela ePutukezi kukubi Usemuva kwabo nesipakatane Ashiya inyosi ngemagonso Wasala advonsa umoya Soshangane Waba nekuthula-enhlityweni yakhe
Imphilo yasonkondlo
1.	Hloboluni lwesakhiwo sangaphandle lesitfolakala kusigaba 2 mugca 1 na-3. Niketa sibonelo.
Sonkondlo ucela umhlaba kutsi umcolele. Utsi akasati kutsi kumele enteni “sekuhlwile manje kimi”. Bakubo bamfulatsele. Mihla yonkhe yemalanga uyalila. Ucela umhlaba umvele ngobe inhlitiyo yakhe seyitikhala khala “inhlitiyo seyimbobombobo”. Umhlaba awukhetsi uhlaba wonkhe umuntfu
Kadze laniphumela lilanga, Besenicabanga kutsi ete lanishonela, Linishonele-ke lamuhla:Niyowute nibone kahle; LaboSathane laba.
5.4	Endzimeni yekucala umugca wekucala newesibili kuneluchumanosicalo lolucondzile lolungu ngangingati
3.	Kusho kutsini kutsi “Usalibele kukhasel” etiko”?
1.1.2 i) Kuhlabelela ikakhulukati ngesintfu.
Ngabe yintsandvo yakho?
4. Luhlobu luni luchumano lolutfolakala endzimeni yesitsatfu?
c) Tindzima
2.	Bunkondlo buni lobutfolaka kusigaba 2 umugca 2? Chaza.
3. Unjani umoya walenkondlo? Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu lamabili.
Imibuto
Imphilo yasonkondlo 26
Masilela D.B.J.
6.	Veta luhlobo lwemvumelwano lekhona enkondlweni.
Watalelwa eNasipoti khona lapha eMpumalanga. Wafundza etikolweni takhona waze waphotfula libanga lemfica (JC) eThembeka Secondary School. Waphasa Matikuletjeni khona lapha eThembeka wase uyewufundzela temphilo eMedunsa. Sibongile njengobe atiwa kanjalo ungumbhali lomkhulu wesiSwati. Nguye lona lowakhicita emanoveli ekucala esiSwati ngaleta tikhatsi tendlala yetincwadzi. Kubhala wakucala asemncane kakhulu, afundza leliya banga bekutsiwa ngu-Std 6. Sikhuluma nje Sibongile utinte lapha esibhedlela iThemba lesilapha emtini waKaBhokweni.
Sonkondlo usebentise imifanekisomcondvo, uchaza kudlala kwaMasinga ibhola. “Uyintsambo, etintsanjeni” [umugca 7: kudlala nekushaya] “Ugijima kwenge” umbani” [umugca 11: akadzinwa] “Wayidvonsa leyo ntsambo” [umugca 42: washaya ligoli].
Lesi sinongo senkhulumo lesibeka emagama abukane kute kuvele umehluko emkhatsini wawo.
Kuya ngani?
Lomshad' uyangimangalisa!Umlobokati wembets' iveyili yelipulango, Umyeni wembetse letimnyama, Bahlabeleli bambetse inyufomu lemnyama; Buso babo buphaphatsekile, Imiphefumulo yab' ikhatsatekile.
5.	Lenkondlo inamuphi umlayelo?
4. Uchazani sonkondlo nakatsi,“Khweshani kuhlobe nasenidzakwe ngumbuso”?
JJ Ncongwane ngumbhali losagiye waphindzelela enkhundleni yetekubhala kantsi cishe ubhala nome ngabe nguluphi luhlobo lwembhalo. Kamuva ubhale inoveli yakhe lenesihloko lesitsi Loyishayile sewuyosile leyadla umhlanganiso emncintiswaneni wemabhuku waka M-Net Book Prize ngemnyaka wa-2000.
Ngihayel' inkondlo,Inkondlo yemanon' emicabango, Lelets' intfokoto lemangalisako, Iletse kukhanyiselwa kabusha Emcondvweni nemphefumulweni, Ngiphil' imphilo lensha, Ngincob' imphi letfunatako.
Fundza lenkondlo bese uphendvula imibuto lelandzelako:
2.	Umugca lotsi “Tsani, ntinini ngelitubane...” umumetse sinongo sini senkhulumo?
Umtapo
Sihabiso: sinongo lesikhulisako ngenhloso yekugcizelela umcondvo
3.	Phawula ngebunkondlo lobutfolakala: Endzimeni yesibili umugca wemfica. Endzimeni yesibili umugca welishumi.
Mnisi S.W.
1.1.5 Lapha ucondzise kubelungu kwekutsi kumele noma kanjani
·Iphethini yalenkondlo
4.	Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni 7 umugca 1 na-2? Chaza kutsi busetjentiswe kahle yini.
Inkondlo: Kants' Uphumula Nini?
Yinakekele! 70
Khanyile B.S. 26
Sisana uyimbongi leseke yetfula tibongo emicibini leminyenti. Njengembhali sewuke washicilela tinkondlo, imidlalo, tindzaba letimfisha kanye netemdzabu ngesiSwati nangesiZulu. Uphindze wabhala tincwadzi tekufundza temfundvo yalabadzala (ABET). Ungumcubunguli wetinhlobo letenhlukene temibhalo yesiSwati. Uphindze waba lijaji iminyaka leminyenti etilwimini tesiNguni kulomncintiswano waminyaka yonkhe yakaM-NET
Nkhosi yemkhatsi!
·	Wonkhe umhlolwa uphocelekile kutsi aphendvule umbuto 5, inkondlo l lengakaze ifundvwe ekilasini.
8.	Sonkondlo bekakusiphi simo nakabhala lenkondlo yonkhe, usho ngani?
Mnukubeti wemvelo 20
Ngisitimela lesihamba ngemalahle, Jantji lengihamba kuye unemswakama, Ngiphila ngitjakadvule kuletifutfumele. Ngihamba kuto tonkhe tinkhalo, Ngishosholota kuwo onkhe emave.
“Sesiy' emakhay'eMphumalanga, Utsi lamuhl'uyasifikisa Mafufunyana? Nangu asontsana bo! Nangu ashelela bo!
Sonkondlo lapha ukhuluma ngemfundvo utsi ufundze bantfu bambukile “Ngayiluka emajaha abukile” ubala tikolwa lafundze kuto. Uphumelela nje ngenca yebatali bakhe “umcali wayo ngubabe” kwajabula nenina. Utsi utawuchubeka nekufundza nome samdzala nome kumatima.“Ngitayiluka sengimdodovu”. Ngiyiluke kuhlwile kumnyama”.
Absalom Tolo Fakude watalelwa endzawenl yaseKaapschehoop edvute naseNasipoti. Batali bakhe nguThimothy Fakude naFelani Ngwenya.Wacala kufundza khona kulendzawo.
Yebo umlilo uyawashisa emaphepha aphele Kanjalo tiyasha netihlahla tiphele Kantsi nabo tjani buyasha buphele
6.	Sihloko salenkondlo sibumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo?
v) Kuphakama nekwehla kwemanti elwandle. (5)
Ngayilula ngigigelelela temaXhosa,Akhamisa koma imilomo,Ingasiyo yekuboph' iminyaba,Kepha yelikusasa lami.
3. Luchumano
4. Ngulonjani umuntfu longumakhonza ngolimi?
·Sidvonsamoya
Imibuto
Lapha sonkondlo uchaza kutsi imali ayihlali inyamalala njengemanti emhlabatsini.
1. Luhlobo luni lwenkondlo lolu?
Lokushiwo yinkondlo
Kub' uyatiwa mfihlo yetimfihlo Ngabe sekuneticu takho Letetfweswa lebakwatiko Njengabe batfweswa lebati Tinsuku tekuteta kwalotetfwele; Kodvwa wen' awatiwa mfihlo yetimfihlo.
1.2.4 i) Luchumano sicalo lolucondzile.
1.	Sonkondlo ucondzeni nakatsi “Iyindumba lengadzalulwa”.?
Lena imvumelwano letfolakala ekucaleni kwemugca. Loluhlobo lwemvumelwano lungaba lilunga, ngwaca nome nkhamisa.
Imibuto
Bhek'eMphumalang'usinge mkhulu, KweMphumalanga kudliwe kweNshonalanga, Ubonan'emshini wenkhosatana? Kungan'ubalis'ungacedzi mkhulu: Utakuphiselwa ngubani lamuhl'ingodvwane? Ungek'usayosebent'eNgodvwane,
Lena yinkondlo lengumlandvo welive leNingizimu Afrika. Sonkondlo lapha ukhuluma ngalokwenteka ngalelilanga lapho bantfwana bacala khona ludlame balwela emalungelo eluntfu. Loku nguko lokwenta kutsi bantfu baftole emalungelo abo njengoba nje bonkhe bantfu sebanemalungelo. Bantfwana nabomake sebanawo nabo akusafani nayitolo lapho babe abebentela matsandza ekhaya njengemnikati welikhaya. Utsi nyalo sekute ludlame belukhona phambilini, kuvakala sekushunyayelwa livangeli. Utsi-ke ungatsi bantfu bangalamukela lelivangeli lelucolo, baphile leyo mphilo yekucolelana baze bendlule emhlabeni.
Bakini bats' unguSibongile, Babanga kuvela kwentfombi lenhle; Pho! Ngeke mine ngibonge lokuhle! Kunekube ngilicalekise Lilanga lesatana ngalo sisobabili?
4.	Lenkondlo iluhlobo luni? Chaza kuvakale.
Imibuto
Ngitsi ibuyile i-Afrika? Sukuma mntfwanemlungu ufundze lulwimi lwami, Lulwimi lwami nesisekelo lesingemasiko. Lungisa tintfo sikhatsi sisekhona Kute ukwati kugucula bantfwana bakho Uma bakubuta kutsi Kwa...Kwente...Njani?
2.	Ngaba sitsini lesinongo lesisetjentiswe kulomugca longentasi? Chaza nekubumbana kwaso nalenkondlo. “Yahhumbuka njengelumamadvu.”
2.	Icondzeni imbongi nayitsi “umlobokati wembets' iveyile yelipulango”.
Ngiva livi litsi angihaye, Ngihaye ngigiye ngicephuke Ngeliphimbo lelulwimi lwakitsi. Ungangibuti kutsi njengoba Ungangiva nje angikwititi ngani.
Imibuto
Lalela ngikutekele phela, Ngayigodza yehla neLukhahlamba, Phasi... phasi... ngiyiphetse, Budze bayiwela iNciba.
7.	Usho kutsini sonkondlo ngalomugca?
8.	Sibumbene kanganani sihloko salenkondlo nayo?
Imphilo yasonkondlo 79
8.	Indzima yekucala imigca 7 na-8 inaluhlobo luni lwesinongo? Isho kutsini?
Mnukubeti wemvelo
Nifike kahle
Litibuko: yindzawo lokuwelwa kuyo emfuleni
3. Bhala luchumomcondvo (i-enjambamenti) lolukhona kulenkondlo.
Ngihayel' inkondlo Yemhlaba wonkhe jikelele, Nakale ngesigci lesihehako, Itsints' imizwa nemitsambo, Itsints' imicabango lejulile, Ikhutsat' emandla nesineke Sekulwa nenjabho nendzangalo.
3.1 Bhala umoya wenkondlo ungengci emigceni lemine. (4)
Sivivinyo
Wafundza watfola leticu temfundvo letilandzelako: BA (UNISA), BA Hons (UP).Ulilunga leSASWA, ALASA, AFRILEX kanye neMhlahlandlela Writer's Guild.
4.	Ucondze kutsini sonkondlo uma atsi “ungangilileli ngoba funa siphindze siboane”?
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle bewuyovunulani Kube bewungekho mvunulo? Uyihlobisile imvelo Ngebuhle bakho lobubabatekako, Nangekuheha kwakho lokumangalisako.
Libibi letikotela nemabhodlela Intsabakati levimba ungaboni ngale Ikhukhumuka imihla nemalanga Tjani lobungephansi kwayo sebobuvana Tjani buyabonakala budla lite Tjani lobungephansi kwayo abusalati lilanga Impela bukhala abucedzi ngekucindzetelwa Kantsi uyenyanyani umuntfu imvelo?
Lentfo utsi ifike imvule umcondvo eve ingcondvo yakhe kungatsi seyigcwala tonkhe tiganga. Noko utsi akakhoni kuchaza lobumnandzi balentfo, kungako nje akubita ngapelepele, shukela, sawoti nalokunye.
7.	Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi “Libibi letikotela nemabhodlela”.
Lokushiwo yinkondlo
Khewane ucoca nawe ahlekelele Likhehla uliphulula imphandla likhumbule Likhumbula ebusheni kucine libunti Litikhumbule lisayikhahlela yetinyawo Somidlalodlalo ntfombi yesive.
Kawulondvoloteki malindzini! Ufak'ebantf'ematilongweni, Udzimat'ubakhiph'ematilongweni. Ungumonisi futs'ungumlungisi-Pha uyalondvoloteka yini wena Mahamb'angancotjelwa!
f) Imvumelwano
5.3	* Yimvumelwano sicalo bu emgceni wesitfatfu newesine.
Yasukuma yonkhe i-Afrika Yema ngetinyawo yakushayela tandla Yacina lidvolo, Labuya litsemba Wavukuza kwemvukuzane Mavukuvulela Wavukuza ladzimate laveta La Ngungunyane Lavela kumatima kungemnandzi Tilevu letinyenti tabheka etulu Tifela live lato
1.	Yinhloboni yenkondlo lena? Sekela imphendvulo yakho.
7.	Lenkondlo iluhlobo luni?
Usichamkele kuphi Masinga, Usiletselwe ngubani? Besesimile sibambe longentasi, Simangaliswa ngunansinsindza-betjatsi, Yekungangen'eFulansi yeludvumo, Kants'ematinyo sesiwalolile, Siwalolele yon'indlela yaphesheya, Sidvonse njalo ntsambo yetfu,
Luchumano: kuphindvwa kwemagama lafanako emigceni lelandzelanako
1.1 Timphendvulo
8.	Phawula ngetindzima talenkondlo.
1.1.1 Bunkondlo buni lobutfolakala emugceni wesitfupha nemugca Wesiphohlongo?
8.	Lamagama latsi” “Sandla semvelo asiphikiswa” amele bani? Usho ngani?
6.	Sihloko salenkondlo ngabe siyahambisana yini nengcikitsi?
Imphilo yasonkondlo
Sigaba 1 umugca 4 na-5
Sigaba 5 Umugca 4 “Ungumonisi futhi ungumlungisi.”
Sicumbi setivakashi siyashuca, Libandla lebafundisi liyahuba; Bayolim' ensimini lengafulwa. Likhaba lalensimu liyabola; Likhaba lalensimu alibonwa.
Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngigambute ngelulwimi lengiphupha ngalo, Ngelulwimi lwelugcozi loluta kimiKwemagagasi elwandle, Ngivuke ngitsi gelekece ebusuku Ngive labatele bangilalelisa endlebeni. Ngive ingoma levusa lusinga ingifundzekela.
Lolu luhlobo lwenkondlo lolulandzisako nome lolucoca indzaba. Kuloluhlobo lwenkondlo, imbongi isebentisa lulwimi lwebumbongi kute umbiko wakhe uvakale kahle. Imbongi icoca ngesehlakalo lesike senteka.
Kulo kuncono kufundvwa lokukhulu, Pho ngibuye ngitibopheleni?Sani setsembiso lengingasenta nemuntfu? Esitibeni setingwenya ngitiphoseleni? Ngitishelelis' esiweni ngibuka?
Imibuto
7.	Chaza lenkhulumo:“Batsi kuncono kwetsemba litje kunemuntfu”.
Utsini ngalamoya lowunukubeta nsuku tonkhe? Utsini ngalamani lowakhipa sitfunti?Utsini ngalomhlaba'lowukhipha buwona? Utsini ngalolwandle loluncisha inhlonipho? Vele sonkhe sesihlukubetekile, Vele sonkhe-sesihiuphekile, Sekwanele Mhlukubeti ndzini. Salusikhawula ngekushesha.
Sibonelo:
Sonkondlo lapha kulenkondlo ukhuta labantfu labaphetse kuhulumende, labangaphatsi ngendlela lefanele.“Khweshani” [umugca 20: kumele bashiye letikhundla kungene labanye labatawuphatsa ncono]. Letikhulu letiphetse utsi sonkondlo tintjontja imali yahumende: umugca 32:“imikhaba yekweba”. Labantfu bayalwa abavani: umugca 42:“Ngemavundvo nekucwayana”. Bantfu bonkhe sebadziniwe ngalokungavisisani kwaletikhulu tahulumende.
yemhlaba ngoba wonkhe umuntfu ufuna imfundvo futsi kufanele afundze. (2)
Kusemtsimbeni lomangalisako, Kusemgidvweni lowesabekako; Bapheleketeli bamakoti banyukubele, Buso betibukeli buncumile; Bahlabelela kungatsi bakhatsele, Makoti ucambalele tfwi!
Umbuto 2
Lokushiwo yinkondlo
2.	Ngabe lenkondlo imumetse moya muni? Sekela imphendvulo yakho ngalokusenkondlweni.
Letfwese Ngincuseleni
4.	Bhala imvumelwanosigcino letfolakala endzimeni yesitsatfu.
8.	Lesihloko 'Ndzabandzaba' siyayifanela yini lenkondlo?
Ngiyawutsini?
1.2.2 i) Ucondze kutsi lesento siyinhlalayenteka. Ii) Kucabanga kakhulu kungamenta umuntfu kutsi agcine setibulele. (2)
___________ekudzeni.
Umgudvu: yindlela lenkhulu
Lokushiwo yinkondlo
7. Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi?
1.1	Uyisebentise kahle kakhulu sonkondlo ngoba ingcamisa ingcikitsi yenkondlo, lapho atsi:“umuhlemvunuloyemhlaba”. Lemphindvwa ingcamisa lobuhle umuntfu abubone ngemehlo engcondvo. (2)
Umhlab' emhlabatsini, Umlots' emlotseni, Ningakhali tihlobo tami, Imvumo yekuhamba senginayo.
5.	Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi “Sonkhe sidalwe nguMdali futsi Sibantfu”.
Uchelela umantise yonkhe imiva yami. Unjengemlilo lofutfumeta ingati yami, Ungilola ingcondvo, ungivulele umhlaba.
Ningitfukuselani?
1.	Phawula ngemphindvwa kulenkondlo.
Kuhlutwa kwetinkondlo
Ngiklabisen' emadlelweni laluhlata, Ningindlulisele nasemacentselwen' emfula, Ngiyawukhotsama nginats' emanti,
Awubandlululi, Awikhetsi phel'emasini, Uphakel'Ngilandi, Utitfulul' eRashiya, Utitfului' eNdiya, Awuyesab' iBosima, Ungena ngish'eBanjalika, Ubavete babhanjululwa, Wengce uyet'ish'eShayina, Ugcine khon'eNingizimu Afrika Utisho utishilo.
Mdluli S.R. 66
___________badleni.
Uma agezile wapolishwa kudzela botsotsi Umkhandza asakhukhumukise emahlombe acunusile Ubone ngemehlo kutsi simele kutsintfwa silwane Uyalalela akasiye sonkhanise Ncamula Ubhukula imincele aye kuleSwatini ngekwetsembeka Akakhononi ngisho akhonjwa leya eKZN indlela Sifungo sekutsi siyofa silahlane sisecinile Sinini sami lesibambe naye namuhla Sibika baphetsene kalale eluhambeni.
Umlobokati: makoti losandza kwendza
8.	Phawula ngemvumelwanosigcino lekhona enkondlweni.
a) Luchumanosicalo
8.	Umugca lotsi “Umphefumulo ucwebe iminkenke” umumetse sinongo Sini?
Emabhodlela, emabhodlela emigwacweni yetfu Asihlaba sihlabeke enyameni yettu Emaphepha, emaphepha emahaleni etfu Aphephuka sihlabeke etindleleni tetfu Tincamu, tincamu etindleleni tetfu Tincamul'imphilo,yetfu eveni ngekushesha Kantsi yini ngawe Mnukubeti? Kantsi kwakhala nyonini kuwe? Kantsi wabhunyiselwa ngatiphi wena? Usilwane cobo lwaso wena Sekwanele Mnumzane-COLA.
Lokushiwo yinkondlo
6.	Umugca 1 na-2 umumetse bunkondlo buni?
NOBE
Imibuto
7.	Usho kutsi sonkondlo nakatsi: Awuphumul' emini badla Awulal' ebusuku babhadla
Umbuto 2: Ngihayel' inkondlo
Sibonelo:
1.5	Phawula ngemigca yalenkondlo. (2)
2.	Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni yesibili?
Imibuto
5.	Bhala imvumelanomkhatsini letfolakala kulenkondlo.
Khula phela? Umdzal' asutibuke, Livi liyabhobhodla, silevu sifomile, Sifomel' umuti netawo kufamisana, Wen' usalibele kudlal' emadlwane, Utiyenga ngelite njengesinkhitsi, Utifak' engcakin' ukhalele kusitwa, Yelele! Sewumdzal' utativela?
Lokushiwo yinkondlo
3.2 Lenkondlo ikhuluma ngekungatsembeki elutsandvweni. Sonkondlo usivetela simo semuntfu lodvunyatwe yintfombi yakhe lengakatsembeki. Ute uyafunga kutsi ngeke waphindza watsandza umuntfu emphilweni yakhe yonkhe. Loko ute akubite ngekutiphonsa esitibeni setingwenya ubuka noma kutishelelisela eweni ubukile. (6)
Ngilinike ingeje yelutsandvo sengihehekile Ngihehwa ngemandla atibutse wakho.
Sibonelo:
1.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza kuvakale.
·Sifanamsindvo/Sifutamsindvo
8. Niketa lokushiwo inkondlo.
Inkondlo:Kuhle ketfu!
1.1.4 Khipha imvumelwano sicalo endzimeni yekugcina. (2)
Silala kuwe sivuke kuwe. Ulutfuli lolungesiso silima, Ulutfuli lolungesiso silima ngekubatfutsa: “Umhlabatsi emhlabatsini lutfuli elutfulini.” Konkhe kucala kubuye kuphelele kuwe.
7.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
1. Niketa inchazelo yalesisho lesitsi:“Kuba liphela emasini”.
Wehla esiphundvu!
Sonkondlo usitjela ngemfati loshonelwe indvodza.“Bekukuhl' usime ngensika” (umugca 8: kunakekelwa wondliwe indvodza).“Idliwe ngumuhlwa yawa” [umugca 15: kushona kwalendvodza] “Bamb' inhlitiyo uyibambisise” [umugca 33: kucinisela wehlise umoya] “Lokwentekile kuyafana nalokwadalwa” [umugca 37: kwamukela simo njengoba sinjalo].
Umbuto 4
Thwala J.J.
3.	Bhala umoya walenkondlo, uphindze wesekele.
5.	Kwenta njani loku: Kungahleki futsi ungashushi Kushiya inyosi ngemagonso. Kwashaya umoya esiveni seShangane.
NGIHAYEL' INKONDLO
1. Phawula ngekuhleleka kwetindzima talenkondlo.
9.	Phawula ngalokushiwo yinkondlo umcondvo lojulile.
Umbuto 1: Imvunulo yemhlaba
Tilimela: tikhatsi temnyaka
1.1.3 Yingoba kakhulu kunawe?
Sibonelo:
2.	Bunkhondlo buni lobukulemigca: Indzima yesibili umugca wesiphohlonga. Indzima yesitsatfu umugca wemfica.
6.	Khipha imigca lenesidvonsamoya uyibhale phasi.
Lokushiwo yinkondlo
Khanyile B.S.
Imphilo yasonkondlo
Imibuto
Mahlahlandlela
1. Ase ubhale luchumano lolutfolakala endzimeni yesibili ubuye uchaze kutsi luhlobo luni lweluchumano.
d) Isonethi
5.1.4	sidvwaladvwala (1)
6.	Veta luhlobo lwemvumelwano lekhona enkondlweni.
Mina ngise nguye wa-Eva, Yam'ingcondv'iphelele, Yam'imiva injengeyaJobe, Ngitakwenta kunye vo, Ngitakwenta kudzele tibukeli, Ngitawuphapha.
4. Bala umugca munye lonesidvonsamoya ubuye uchaze kutsi sisetjentiswa nakwentenjani.
Kulesinongo senkhulumo kufaniswa tintfo letimbili letehlukene nome letingafani kodvwa tibe tinebudlelwane lobutsite emkhatsini wato.
7.	Ngumuphi umugca lonedvonsamoya kulenkondlo?
Ngingenise
4.	Khipha umugca loneluchumomcondvo uwubhale phasi.
Sonkondlo utsi sikhatsi sisekhona abalungise kuze batokwati nekusita bantfwababo uma babuta tintfo babe netimphendvulo.
Sivivinyo
Lokushiwo yinkondlo
Umuhle mvunulo yemhlaba, Buhle bakho benanelwa Tinyoni ngemaphimbophimbo Kuncwincwita tincwincwi, Kucocodza tincocodzi Kuswesweta tinsweti
2.	Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 2 umugca 2 na-3.
Lokushiwo yinkondlo
Tiphi tinja tona mkhulu? Sengikhayite ngidzinwe ngikhatsale. Tiphi tidzandzane mkhulu? Sengifune kufiphal'emehlo. Tiphi tingabiso mkhulu? Ngicalata ngibon'imishwedla kuphela. Kungabe kwashonaphi mkhulu?
3.	Icondzeni imbongi nayitsi:“Ngiyitfukuse kuph' inhloko kute kube nini”?
Imibuto
Sigaba 3 umugca 3.
Inkondlo ibhalwe yahluka kuleminye imibhalo. Iba nemigca lehlelwe ngendlela lehlukile kunaleminye imibhalo. Inkondlo yakhiwe imigca leyakha indzima.
Ngilala ngikushiy' unoma, Ngitumeka solo wen' udidiyela, Uhamb' ungishiy' ube ngumcubashi Emaven' enjabulo netinsizi, Lapho tifiso tikutfwala tikubeke khona, Ungishiye ngisiphalat' emaphusheni; Ungishiye ngilele ngentfokomalo; Kants' uphumula nini?
Lokushiwo yinkondlo
8. Lenkhulumo letsi kwehla ngesiphundvu ichazani?
Imibuto
Intfutfwane
Ngichubelen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukhotsa nemhlambi wenyonikayiphumuli, Ngilalele timfihlo tayo ngendl' ivaliwe,Ngibuye ngitokhuluma konkhe lengikwetsekele.
Sigaba 1 umugca 1 na-4
Silushayela tandla, Lunyawo lwakho Mtungwa, Siyishay' elumulungwane, Iphasi yakho, Leyakhubata lebebamelene natsi,
1.	Bhala ngemoya wenkondlo.
·Umoya walenkondlo
5.	Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni 6.
Ngangingati Lomanti
Ngitawuphicaphi ensitini? Nembeza wami ungilahlile, Bakitsi bangifulatsele, Kuhlwe libalele kimi.
Lokushiwo yinkondlo
2.	Ngabe leligama lelitsi “ngingumdodovu” likhetseke kahle yini kulenkondlo? Sekela umbono wakho
Ngiyishaye ngayiphendvulela,Kwawela Thabo wahlekelela,Kwawela Nobenguni wamamatseka, Kwawela Zamangwane watsakasa.
Uhlakaniphe njengachakijane! Ungijova ngitive sengidideka imiva. Unjengelisoka lelilalisa lulwimi ngititfole Ngivumelane nalo lingidoba njengenhlanti,
Lokushiwo yinkondlo
Imibuto
Imibuto
Basho nalabadzal' emandvuloBatsi kuncono kwetsemba litje kunemuntfu, Kepha akusiwe longiphocile, NguSomhawu Monase wakakufa. Luvutse lwavutsa njengemalangabi Lwagcina ngemangaba sibili, Pho, ngingabuye ngitsini?
Labakwati ncono bats' ulibhikawozi, Kuwe kuhlum' ematsemba netifiso, Kuphekwe nelutsandvo luphuphume; Nalokubi batsi kuvela kuwe, Nentondvo nemavundvo kukuwe, Kungak' usigayo lesingaphumuli, Nasidziniwe ngulokuhle sigcakaza lokubi; Kantsi nasewuphemba kuthula nelucolo Utsats' ubeke taba tekudvudvuta Kungats' ulitiko lemhlatjelo wekuthula; Nome kunjalo kants' phumula nini?
Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
Etinsukwini letingu-16 9
Inkondlo: Mahlahlandlela
4.	Ngabe indzima yesibili yeyeme kangakanani ekujuleni kwalenkondlo Phawula.
3.	Phawula ngebukondlo lobutfolakala endzimeni yesitsatfu umugca welishumi nakunye.
Mine ngibuta kutsi kungani ungangiva Iminyaka lengaka uhlala nami?Mine ngilufundze njani lulwimi lwakho? Yingoba ngihlakaniphe kakhulu kunawe? Yingoba ngihlupheke kakhulu kunawe?
Inhlitiyo lengalali namuntfu Ibubula ingacedzi namuhla Ngitiva tehla nesibibitfwane singasiti Idzabuka ingeke iletse mehluko Timsitsile tintsaba letikudze Ncamul' emave Namuhla ngikudla kwemizindlo nemicabango Ingabe uyawubuya aphila nje nebakitsi?
4.	Hlobo luni lwekuchumana lolutfolakala kusigaba 1 umugca 1 na-3?
1.	Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Indzima yesibili umugca welishumi nesiphohlongo. Indzima yesibili umugca wemashumi lamabili nakubili newemashumi lamabili nakutsatfu.
3.	Hlobo luni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 3, umugca 1 na-5 na 7 na-8?
Lokushiwo yinkondlo
3.	Nhloboni yenkondlo le? Usho ngani?
Sisana Rachel Mdluli ungumfundzisi wesiSwati lapha eluphikweni lwetilwimi tesintfu e-UNISA. Uneticu te MA latitfola kuyo lenyuvesi. Wacala kusebenta lomsebenti wakhe webuthishela nga-1979. Ufundzise etikolweni letinyenti letehlukene angakayi kuyawutinta lapha e-UNISA. Utinaka kakhulu tindzaba letiphatselene nebulili, ikakhulu bafati bakuleli le-Afrika.
6.	Uchazani sonkondlo nakatsi “Mine ngisenguye wa-Adam”?
“Ushabalalisa kwemanti”
1.	Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
9.	Leligama lelitsi “kunoma” lichazani?
Sigaba A
Sigaba 1 Umugca
Imfihlo yetimfihlo 76
Nisebentile majaha,Nate natibamba letinswelaboya. Kutsi kangitifikele kubo matfupha! Njengabe bacumbile nje Bacumbe ingati yebantfwabami.
e) Inkondlo yetenkholo
Sesifikile* 25
3.	Ihleleke kanjani iphethini yalenkondlo? Sekela imphendvulo yakho.
6.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
2.	Ucondzeni sonkondlo nagatsi “ngayenta yaphindzana kwemamba”.
7.	Sibumbene kanganani sihloko salenkondlo nayo?
7.	Ngumaphi lamagugu lakhuluma ngawo sonkondlo?
Ngihayel' inkondlo Yemhlaba wonkhe jikelele, Nakale ngesigci lesihehako, Itsints' imizwa nemitsambo, Itsints' imicabango lejulile, Ikhutsat' emandla nesineke Sekulwa nenjabho nendzangalo.
Hhawu sesifikil'eBhova! Mafufunyana nang'asontsana bo! Aw'umkami nebantfwabami! Ngafel'esigangeni ngingumnumzane? Waze wasigwinya sitimela!”
8.	Usho kutsini sonkondlo uma atsi “Akakhononi ngisho akhonjwa leya eKZN indlela”.
Inkondlo: Kuya Ngani?
Ngubani longakhohlwa ngulesa simomondiya Sikhikhikhi sikhutsali semihla ngemihla Ngisho Lomagadvula sishingishane selucobo Uma sekajika ekoneni kudzela sibukeli Abelesele asho ngaleliphansi livi Ngimoyitele kancane ngisho ngekutichenya Ncamul' emave tintsaba tivamdedela!
c) Kumuntfutisa
Lolu luhlobo lwenkondlo lapho imbongi iveta imiva yayo ngesimo lesitsite. Imiva yayo ingakhomba kufa, lutsandvo inkholo, tembangave njalo nje.
Lulwimi lolungetiwe
Sewubagwinye ngetinkhulungwane; Uphum'unyelela kants'ubebile, Pho awubahlebeli ngani batise tihlobo! Ufuna kubagwinya siphetfo?
Ingeje: imvunulo legatjwa entsanyeni
Konkhe lokuphilako kusingatfwe nguwe, Konkhe lokufako kuboliswa nguwe, Bukhulu bakho buyesabeka ngemandl'akho, Emandl'akho ayesabeka ngebukhulu bawo, Kuyini lokungamelana naw'emhlabeni? Hlala njal'ubus'emhlabeni! Somandla wakugcob'etikwayo yonkh'indalo, Bantfu netilwane kukhotsamela wena, Inyanga netinkhanyeti kubuswa nguwe, Laph'uvela kunyamalala konkhe, Laph'ulele kuyakhululek'emkhatsini, Bhalasha nkhosi yemkhatsi!
Sigaba 1 umugca 5
Mathunjwa E.S.N.
Lulwimi LolungetiweLiphepha lesibiliTinkondlo
Wehla esiphundvu!
1.	Sonkondlo ucondze kusitjelani ngalemigca lengentasi: Tiphi tingabisa mkhulu? Tiphi tidvwaba kubalobokati?
1.5	Sonkondlo usebentise linani lemigca lesitfupha etindzimeni. Tindzima letine, emagama lamabili noma lamatsatfu emigceni. (2)
2.1	Nguyiphi lengoma yemhlaba lakhuluma ngayo sonkondlo? Sekela imphendvulo yakho. (2)
Imphindvwa: kuphindvwa kweligama nobe umugca enkondlweni
Lokushiwo yinkondlo
Lokushiwo yinkondlo
Kuchazwa kwemagama
Sifutamsindvo: ngumsindvo lofute umsindvo lowentiwa
h) Sihabiso
Bukhulu nebucotfo bakho, Umusa nesimilo sakho, Kuyawukufakw' emehlo tedzeleli, Tikuchukulute nom' usemantini Ngob' ungasenansika lekusimisile.
Emashwayi: sikhumba lesishwaphene
1.	Endzimeni yesitsatfu caphuna umugca lonemvumelwano uchaze kutsi luhlobo luni lwemvumelwano.
Kulenkondlo sonkondlo ubabata buhle nemsebenti lomangalisako lowentiwa lilanga.“Tonkhe timbali tiyachakata tibune” [umugca 13: lilanga nalishisa timbali tiba tinhle kodvwa emini tiyabuna ngalokushisa kwelilanga].“Kutfukutsela kwakho kutala Somisa” [umugca 31: lilanga lingashisa kakhulu imvula ingani kuba nesomiso.]
8.	Umugca wesitsatfu umumetse sinongo sini?
Kuhluta: kuhlahlela ngalokujulile
Jabulane Johan “JJ” Ncongwane, wakhulela epulazini kaMagwamazi endzaweni yaseGalina, eCarolina. Uyindvodzana yesine ebantfwaneni bakubo labayimfica.
Sonkondlo ukhuluma nemuntfu losakhulile kodvwa abe angatiboni yena kutsi sewukhulile. Ube seloku atikhobosa atibone amncane alibale kwenta tintfo tebuntfwana. Utsi ase abuke letimphawu letikhomba kukhula letikuye, esuke ebantfwaneni angene esigabeni lesimfanele salabakhulu, angaloku atitsatsela phasi kantsi mkhulu.
6. Hlobuluni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 2, umugca 5 na-6?
Khula phela
Kants' uhlaba labanjani? Kants' ugwaza labanjani? Luphondv' ulufaka kulonjani? Kantsi mhlaba wabanjani?
1.	Endzimeni yesibili kunemigca lemumetse imphindzamcondvo. Yicaphune bese uyachaza kusekela imphendvulo yakho.
Ncamul' emave 67
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle kuleto tindzawo Lewuhlobise kuto ngentfobeko, Buhle bakho buyababateka, Buhle bakho buyamangalisa, Mvunulo yetimangaliso.
“Babe wetfu losezulwini, Alingcweliswe ligama lakhe, Ayentiwe intsandvo yakhe”; Nkhosi mukela umoya wami ...
Sibonelo:
Inkondlo: Mhlaba Ngicolele.
Vunulani makhangala nengcayele, Ngekufika kwelihlob' umyeni, Liniletsela lensha ingubo, Lendzala yavitsika yaphela, Ngengcilato yesigwadzi busika, Sinihlubula makhangala siningcunula, Nasala ningenangubo nihawukisa.
Mhlabatsi
Bhiya O.A.
Sigaba A
Kwakhala bumayemaye, Inhlavu ihlala enyameni.
Itfolakala emgceni munye lapho emagama acala ngemalunga lafanako.
Tinkondlo
Mali netakho 58
4.	Inkhondvesi luhlobo lwemhlabatsi lonjani? Chaza.
Ngangingati Lomanti nangikukha Kutsi ngitibitela kuhlupheka. Ngakha liphovela lentfombi, Watilalisa phasi walunga, Kants' utawuvus' umdlwenga wakho.
5.	Hluta lenkondlo ngaphansi kwaletihloko letilandzelako.
Imibuto
5.	Chaza ngekujula kwalenkondlo nobe umcondvo lofihlakele.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, Uyihaye busuku nemini, Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku, Ingikhutsat' emsebentin' emini, Ngijabule ngigidze ngedvwana Ngabe ngingakagawuli yembangandlala.
Ngentenjani manjeNekukhunjulwa kwakho sekukhohlwakele? Akusanandzaba!Ngiyawusala ngiwacocanisa Lowawasho usawadl' emabele.
NOBE
EMADLELWENI
Lokushiwo yinkondlo
Lapha sonkondlo ukhuluma ngentfombi letsandvwa ngabo bonkhe bantfu, labadzala nalabancane. Utsi kute namunye umuntfu longafuni kubona buso balentfombi, utsi futsi akekho umuntfu longatsi nakalelala afulatsele lentfombi yetimanga. Bantfwana labancane bahleka bodvwa nababuke lentfombi, kantsi emakhehla akhumbula lokwa kusengawo asadlala ibhola nawo.
5.	Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 1,umugca 1na-2?
Mathunjwa E.S.N. 59
Ngihayel' inkondlo
Imphilo yasonkondlo
3.	Sakhiwo sini sangekhatsi lesitfolakala kusigaba 13 umugca 2.
4.	Phawula ngemoya walenkondlo.
Nkambule L.X. 79
1.	Ase uchaze kutsi sonkondlo ulikhetse kahle yini ligama lelitsi 'ngungu' kulenkondlo. Nika tizatfu temphendvulo yakho.
5.1.1	bujila (1)
·	Hlonipha yonkhe imiyalo lonikwe yona kuleso naleso sigaba kute ungalahlekelwa ngemamaki.
Sonkondlo usitjela ngemuntfu losekufike sikhatsi sakhe sekufa.“Ngingakalambi futsi ngingakomi” [umugca 19: umuntfu loshonile angeke aphindze alambe nobe ome: akasalambi] “Ningakhali tihlobo tami” [umugca 35: umuntfu uma ashonile umndeni uyakhala ngebuhlungu bekwehlukana] “Sitawubonana kulelitako [umugca 44: ngemavi ekuvalelisa nakungcwatjwa].
Wash' umphompholot' ushaya
5.	Phawula ngemoya lokhona kulenkondlo.
Lapha kulenkondlo ucelwa kudluliselwa emadlelweni laluhlata lapho ayawufika adle nemhlambi wetinkhomo abuye andlulele nasemacentselweni emfula lapho atawufika anatse emanti lapholile ehlise luhlata. Ucela kudluliswe endzaweni lenemphumelelo. Mfundzi akangete.
Bamb' inhlitiyo uyibambisise, Landzel' umgudvu lofanele, Tifanise nalabanye bantfu. Kwemhlaba kuyendlula Mntfwanebantfu, Lokwentekile kuyafana nalokwadalwa.
Ngiyabesaba lobutfongo lobukunyonyobelako! Ungalal'ungakangihlatiyeli lenkhinankhina: Uph'umhelwane kumasungukati?Tiphi tidvwaba kubalobokati? Aph'emajob'emajaheni? Aph'emagcebesh'emajaheni? Tiphi tingej'etintfombini? Ngitjele mkhulu nawe gogo.
Sengivela bona bantfwana benuKanjalo nalababhocwa ngebubendze bangakayidli inyama!Oh! Konje nitsi tifa ngamvu yinye?Hhawu nebakitsi kulele kunye ...
Sinkhitsi: siphukuphuku, silima
Sibonelo:
Imibuto
2.	Khipha imvumelwanosicalo letfolakala endzimeni yesibili.
10. Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesibili.
Akusingimi lengodolo lutsandvo, Akusingimi lengatsi lababil'abahlangane; NguSimakadze e-Edeni mandvulo, Ngitibone ngikulensimu yasendvulo; Ngehluleka kuyilima.
1.2.3 Saga. (1)
1.	Niketa tinhlobo letintsatfu tetilwane letijatjuliswa lihlobo, ubuye uchaze kutsi kubangelwa yini loko.
Imphilo yasonkondlo 66
7.	Ucondzeni Sonkondlo makatsi “Khewane ucoca nawe ahlekelele”.
Lokushiwo yinkondlo
Tsemba lami usale kahle utinte Mine, sengiyahamba, sami sikhatsi, sesifikile, Ungangilileli ngoba funa siphinde sibonane, Munye kuphela lowatiko, Ngobe sami sikhatsi sesifikile. Sala ngekutfula tsemba, Gugu lami, ungasakhali
Imphilo yasonkondlo
Kahleni bo!* 11
1.	Sonkondlo ucondzeni nakatsi “Ngilala ngikushiy' unoma”.?
1.	Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni yesine.
4.	Chaza letinhlobo tetimvumelwano letitfolekala endzimeni yesine.
Iii) Bukhulu nebulukhuni benkinga empilweni.
Nkhosi yemkhatsi 6
7.	Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi: “Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje”.
Bengingatsini wena nawutseni? Bengingatsi yini kona nakwentenjani? Kona nakube yini yani? Kona kube bekuyini yani? Pho, ngingabuye ngitsini? Bengitsi kuncane kantsi kukhulu, Bengitsi ngushukela kantsi yinshubaba; Kube kantsi kona bekutawushubelani? Kube kukwani kona sibili? Pho, ngingabuye ngitsini?
5.4	Khipha luchumano lolutfolakala kulenkondlo. (2)
5.1	Chaza lamagama lalandzelako:
Sonkondlo usebentise sifaniso ngco lapho atsetse umbulalave watsi usitimela. Manje kulenkondlo sekukhuluma sona matfupha lesitimela siyaticasa sona sinetindlela letinengi lesibhebhetseka ngato njengoba sihamba lonkhe live nje. Sitsi bantfu sibatfola ngetindlela letehlukene. Bashayeli bemaloli bona sibatfola ngesitunge njengoba bahamba indzawo lendze bashiye imindeni yabo. Labadzala bona batsatseka ngekubona ematjitji latifunela imali kubo.
3.	Sonkondlo usebentise ligama “imicenge”. Kubangelwa yini kwekutsi akhetse leligama uma ubuka kutfwasa kwelihlobo.
Imemorandamu yesivivinyo
Imibuto
Ngangingati kutsi bacinisile Kutsi likhiwa lelihle ligcwala tibungu. Wangilaya ntfombi yaseMaNgcamaneni, Indlela lebuyela kini ewuyicentsile, Kumbe utawugoba, asengibeketele.
1.	Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi yenkondlo? Sekela.
6.	Phawula ngebunkondlo lobutfolakala endzimeni 4 umugca 4 na-5.
Imphilo yasonkondlo
5. Caphuna umugca loneluchumomcondvo.
Sandla semvelo asiphikiswa,Intsandvo yaMvelinchanti ayiphikiswa,Uyakwati lakubalekisele kon' emhlabeni,Lala ngekuthula mntfwanaketfu, Kulelitako siyobuye sibonane futsi, Lapho kufa kungenamandl' ekusehlukanisa khona.
Inkondlo:Letfwese. Kulenkondlo sonkondlo ubhale inkondlo yakhe yaba netindzima letine.
Tati kutsi ungubani, Yati kutsi uvelaphi, Yati kutsi uyaphi. Uma ungatati utawufana natibutse Lobutsa tonkhe tibi nemikhuba, Tibutse lohhungulwa tigemegeme tetigebengu. Utawudvonswa liphunga leligwayi neletidzakamiva. Uma ungatati kutsi ungubani Utawuba nguSiyamlandzela. Tati kutsi ungubani.
Umbuto 4
4.	Sonkondlo ubhale lenkondlo yakhe akusiphi simo? Sekela kuvakale.
Ngiyawutsini?
Kuhle ketfu! 2
7.	Ase aphawule ngetindzima talenkondlo.
Umil'emini babadze, Umil'ebusuku balele, Awuphum'ulemini badla, Awulal'ebusuku babhadla, Umele kona kwecwayisa, Umele kona kunandzisa, Ulindzele tona letimnandzi, Ulindzele tona letimbi, Utisho ngemumo wato, Utisho utishilo.
Bhiya O.A.
Utsini
Litawutsi lina ngiyiluke, Ngiyiluke kumnyama kumhlophe, Ngiyiluke ngisho ngigula, Intsambo umtsambo wemphilo.
Lokushiwo yinkondlo
Sigaba 6, umgca 4 na-5
Emadlelweni
7.	Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Sekela imphendvulo yakho.
3.	Sonkondlo uchazani nakatsi “Wadla mhlabatsi lowakha ngetinhloko temadvdva”?
3.	Phawula ngemoya wenkondlo.
8.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza kuvakale.
Sonkondlo ukhuluma ngemadlelo laluhlata klaba. Uyacela kutsi naye adluliselwe kulawo madlelo lapho ayewufike adzelise emehlo akho ngebuhle bemvelo. Utawufika abone umhlambi wetinkhomo letimibalabala tidla, abone netilwane tasendle kanye netitselo takhona. Utsi ucela kutsi uma safikile kulawo madlelo bese udluliselwa emacentselweni emfula lapho ayawufike anatse etjise phela loku kwasemadlelweni abuye abone netilwane tasemfuleni.
Kants' uphumula nini?
ii) Imvumelwanomkhatsini
Kulencwadzi-ke kukhona netindlela tekuhluta tinkondlo letitawukhanyisela bafundzi kanye nebafundzisi indlela yekutsi tinkondlo tihlatiywa kanjani.Tonkhe timphawu tenkondlo tendlalwa kahle kanye netibonelo leticacile. Noko kubalulekile kutsi umfundzi ati kutsi inkondlo ngumbhalo lovulekile, lokusho kutsi umfundzi uyihumusha ngendlela layiva ngayo, kuphela nje nangabe atakwati kusekela umbono wakhe kucace. Phela lokwenta inkondlo ibe nemicondvo lehlukene kulabo labayifundzako nobe labayihumushako, kunotsa kwelulwimi lwakhe lalusebentisako lokuba ngulona lolwakha titfombe etingcondvweni tebafundzi kuye ngekutsi lowo mfundzi ubonani yena.
Lokushiwo yinkondlo
2.4 Ngumuntfu lofundze ngalokwanele. (2)
Lokushiwo yinkondlo
Uyahumusha aphindze ahlelele tinkampani letehlukene kanye nematiko ahulumende imbala. Phela Sisana usekhatsi nasekuhunyushweni kweSitatimende leSibuketiwe seKharikhulamu ya-2005.
Lapho sewubachazela ngam' ufakaza, Emagam' akho akangibiti tinyembeti, Akacoshe buhlung' anike litsemba, Lekungen' enjabulweni nonkhe, ningincusele.
1.1 Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letolandzela.
Ngitakhile tincabakati ngetemsimbitsi, Ngatisimbitsela etulu naphasi, Ngatingwalima etinwongeni ngetesitsatsatsa, Konkhe ngikwembele kulelikhulukati lidvwala; Pho kimi-ke kuya ngani?
Sengifundze sifundvo lesilukhuni: Banyenti labafaka tidvwaba Bangenabo nalobu twi bufati, Ngemuso sengiyawufun' umfati.
Cynthia Danisile Ntuli (LaMasilela) watalelwa ePitoli. Uneticu te-Masters etifundvweni tetilwimi temdzabu. Ufundzisa siZulu eNyuvesi yaseNingizimu Afrika.LaMasilela ungumhleli welicoco laletincwadzi tetinkondlo: Induku Ebandla,Inkundla, Zibuyil' Emasisweni, iNkunola, Nkondlo Emnandi, Senz'Okwethu kanye naPhezu Komkhono!. Letimbili tetinkondlo takhe betiseluhlwini lwetinkondlo letatikhetselwe kuhaywa eluhlelweni lwaka-SABC,i-Voice of Africa, nga 2007.
1.1.6 Lapha sonkondlo ufuna inkhululeko elulwimini lwakhe lwendabuko. (2)
7.	Sonkondlo ulisebentise kahle yini ligama lelitsi kaDukathole?
Lapha sonkondlo uyabalisa, ubalisa ngemphilo yakhe legcwele lusizi nenhlupheko. Uyabuta kutsi ngabe lemphilo lemunyu nobe lebuhlungu layiphilako ngabe wadalelwa yona yini. Ingani utsi yonkhe indzawo lapho ahamba khona akemukeleki, bantfu nababona yena ungatsi babona silwane lokufanele sibulawe. Utsi uphatseka kabi kungatsi kukhona lakonile. Utsi yena utilalela kukhihla sililo onkhe lalatala bantfu.
4.	Kungani sonkondlo atsi imfundvo ilifa lelime njalo? Sekela imphendvulo yakho.
Ningizimu Afrika lenhle, Ngiphe indlebe lendze, Lelalela kungene konkhe, Ngoba kukhon'indzaba lenkhulu, Lenkhulu leyenge'iDrakensberg, Lehlaba kwendlula lusungulo, Lengatsi nayingakevakali kahle, Kungashi imiti,
Ungumalaleli ntsambo, Usilamlele siseIutakwini, Usidvonse wasitakul'emaweni, Wasifak'endleleni lenhle, Wawehlis' emaphaphu kumaAfrika, Sacala Sabula behla.
4.1 Phawula ngebunkondlo balenkondlo. (6)
ii) Labanye bantfu nabavelelwa tinkinga batibona tingasiyintfo Kepha bayifanise nesivivinyo lokumele basibhale basiphase futsi. (2)
Unjengemngani onemahlaya,
Kuba kuvuka nje, embikwakho kuyahlalwa Utikhinike ungakhatsali ungahhani Temhlaba netemmango utikhipha ngeliphimbokati Sotilwimilwimi ntsandvose wababe.
b) Sifanankhamisa/Sifutankhamisa
Phendvula umbuto 1.1 nobe umbuto 1.2
Kants'uvela kuliphi? Ngob'awuhlal'emakhikhini, Ushabalalisa kwemanti Angen'emhlabatsi ni, kusas'ungewalomurnye.
Imphilo yasonkondlo
5.	Nhloboni yesinongo senkhulumo lesivetwe kumugca 15 endzimeni yesibili.?
7. Khipha imvumelwanosicalo yabonkhamisa leyecako endzimeni yesitsatfu.
1.	Phawula ngeluchumano lolukulemigca lelandzelako: Kukhalwa ngesamboko kubantfwana. Kukhalwa ngemphilo kubantfwana
6.	Uchazani sonkondlo nakatsi:“Balel' etikwayo beMatfombeni bayilondzile”?
3.	Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesihlanu umugca wekucala.
7.	Caphuna imigca leneluchumano uyichaze kutsi iluhlobo luni.
Singeniso vii
Khaya lami* 13
Tati kutsi ungubani
V) Kutsatsa sincumo sekutibulala ngenca yetinkinga lobukene nato.
Ngentenjani manjeIndlela seyishaye goboluphonjwana? Nalowo mtfombo ngangisengakawuboni Akusanandzaba! Ngabe ngiyabhema manje Ngiyatsimula ngiciphita tinyembetana.
Lulwimi LwekucalaLiphepha lesibiliTinkondlo
Wash'umphompholot'ushaya kancane, Wanyelel'uphum'emgodzini wemayini; Sewutfunywe sinini sakhoKutakubalandza uyobasebentisa kamatima.
b) Inkondlosililo
1.2.3 Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca welishumi nakutsatfu? (1)
Imibuto
Sesiyawubuye sibonane Ngaphasi ematfunjini emhlaba. Lala uphumule kamnandzi, Siyakukhumbula imihla ngemihla. Lala uphumule kamnandzi Lala uphumule Msime.
Ngiye ngijabule ngitsi Shona langa ngitewuphumula... Uma ngidvonsa siphuku Ucala phansi ngemibala yakho, Ucale kancan' ungikhumbute Lobekwentek' emini yalamuhla, Wendlul' ungicabangise tayitolo, Utsatseke ngematsemba netifiso takusasa; Kants' uphumula nini?
Utsi nome alele iba khona imicabango. Kumcabango kubakhona lokunyenti, inzondo, lutsandvo “kungak' usigogo lesingaphumuli”.
Ndzabandzaba
6.	Ngabe sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo?
3.	Bunkondlo buni lobukhona kulomugca “Imisebe yelilanga ayiwucabuli umtimba wami?”
1.	Nhloboni yenkondlo le? Sekela imphendvulo yakho.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yenkhululeko yemphefumulo, Uyihaye busuku nemini, Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku, Ingikhutsat' emsebentin' emini, Ngijabule ngigidze ngedvwana Ngabe ngingakagawuli yembangandlala.
2.	Ligama lelitsi “tsekwane” libumbene kanganani nalenkondlo
6.	Nhloboni yenkondlo lena? Sekela umbono wakho.
5.	Chaza kutsi sonkondlo usho kutsini nakatsi 'Lutfuli' elutfulini' umphefumulo kuMnikati'.
4.	Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 1, umugca 3.
Imibuto
2. Phawula ngekujula kwenkondlo, usekele ngaloko lokusenkondlweni.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngebuhle bendalo, tjani lobuhlobise live “mvunulo yemhlaba”. [umugca 7: tjani lobumilile bavala umhlabatsi] “kuheha kwakho” [umugca 18: lotjani buyahlobisa benta kube kuhle] “benanelwa” [umugca 20: buyabatjatwa lobuhle, netilwane letinye tiyatfokota ngalendalo]
Ngentenjani manje? Lendzawo ingephul' inhlitiyo, Ngiyayibuka ngimbony' emehlo, Ngibe lusizi ngidzabuke, Ngingabe ngisakubonaphi? Wawungadzangali kubeketela.
5.	Lamavi lalandzelako achazani:“Kepha inhlitiyo yakho inguphethiloli” (umugca 14).
8.	Phawula ngetindzima talenkondlo, uchaze ngekuhleleka kwato.
Fakude A.T.
Wangishiya ngiciphita tinyembeti, Ungishiye ngilila sililo, Itolo bekunjalo ngesililo, Kants' awusangiveli ngani? Inhlitiyo seyimbobombobo, Umphefumul' ucwebe iminkenke, Umtimb' inkhundla yelusizi, Mhlaba NGICOLELE!
Lusinga
6.	Uchazani sonkondlo nakatsi “Emasiko nemihambo yetfu iyalotsa”?
Ngincuseleni
Ngiklabisen' emadlelweni laluhlata, Ningindlulisele nasemacentselwen' emfula, Ngiyawukhotsama nginats' emanti, Ngisinge netinyamatane temanti.
Lalela kulaya kwami msowami,Uya kulabanye bantfu ... Kutiphatsa kahle kunyeKufana netindlebe temgwaja, Uhlalisane nalabanye bantfu; Ungabi nguwe nguwe kubantfu, Ungabukeli labanye phasi. Ngulomubi umkhuba lo Lokhuba bantfu Kube awusincono kunabo.
Injambamenti: luchumomcondvo/ sicedzelelamcondvo
8.	Phawula ngemcondvo lofihlakile nobe kujula kwalenkondlo.
N jweza, untjweze nami sitsandvo tNjengemjiva wengubo yakho, Ngidvonse njalo emvakwakho Sengindiza ngenamile,Ngite ngingene emasangweni akenu, Sengihlobile ngihlome emagwalagwala akho.
Hambani nabo bangasabuyi:Ete sakhona kuhlala netinswelaboya. Nifike kahle boSathane ndzini,Lite lanishonela lamuhla: BoSathane laba!
Ngabe ngubani lomcoboshisisi wemtsakatsi Lonyikinye letibhonga talesiphephelo? Kute sitfukutfuku senja siphelel' eboyeni, Netinhlanga nato tiphephuk' emoyeni? Ecinisweni lonkhe, kuya ngani? Kuya ngani phela mkhulu? Lukhulu lengilubona lapha, Ngiyawuhamba ngite ngibe kuphi? Ngiyitfukuse kuph' inhloko kute kube nini? Nebakitsi, kuya ngani?
Sibonelo:
7.	Usho kutsini sonkondlo nakatsi “Ndlelaphi lengitisa kuy” ayinendzaba'?
Sonkondlo usitjela ngentfutfwane leyati sikhatsi sekwenta tintfo. Utsi intfutfwane iyati kutsi kumele isebente sikhatsi sisekhona ngobe kukhona sikhatsi lapho kutawuba nenswelakalo nome inhlupheko. Ufisa kufana nentfutfwane naye ente tintfo ngesikhatsi
Imibuto
Aph' emagugu?
Imphilo inguphansi-phezulu,Wena lowabona kunatsa kwenkhukhu.Noma inkinga yakho ingakhula ikhotse emafu, Noma ingakhuluphala igcwale indlu, Ungatikhipheli likhadi lelibovu! Akucali futsi alcugcini ngawe phakama uye phambili! Lenkingana loyenweba ibe ngubhazabhaza, Kulomunye ingangentfutfwane, kulomunye iyinselele. Tibale tibusiso takho ucaphele: Ingcondvo isikhali lesinemandla khetsa imphilo! Vula emehlo, manengi ematfuba lapha ngephandle, Tsani ntinini ngelitubane utsatse litfuba lakho. Sigwaca Iesihle ngulesishoshako. Ungacali nje, utinikete likhadi lelibovu!
Luteku: kubeka inkhulumo ivete kuteketisa nobe lomunye umcondvo. Siphukuto sisho lesiphambene nalesikushoko
Lokushiwo yinkondlo
Kutfukutsela kwakho kutala Somiso, Kutfokota kwakho kulamisa ngeMvula, Tintsandzane tiyatfokomal'ebusika, Tintsandzan'atibonakal'ehlobo. Lunya lwakho ngiyalwesaba,
Leli lengiya kulo, noma usibheva, usilima, Uyaswela, acebile, kodvwa ekhaya uyadzingeka 15Sengiphindzela ekhaya lami, Sengiya ekhaya.
8.	Niketa lokushiwo inkondlo.
8.	Nguwuphi umugca lochaza kunakekela? Bhala phansi lowomugca.
Sifanamsindvo: kufana kwemisindvo egameni nobe emgceni
5.	Phawula ngekusetjentiswa kwemphindvwa kulenkondlo.
6.	Umugca wesibili ucuketse nhloboni yesinongo senkhulumo?
Imphilo yasonkondlo
Ngitawutfubeleta emafu, Ngiphambane netimvula, Ngiyibuk' imisebe yelilanga, Ngincamul' imimoya ngihamba.
c) I-ephiki
7. Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Sekela kuvakale. Lenkondlo ibumbene kangakanani nesihloko sayo? Chaza kuvakale
Lapha sonkondlo ukhatsatekile ngetimbiwa letingutona mcebo waleli leMaswati lesetingasembiwa. Utsintsa insimbi lebeyimbiwa eNgwenya, emalahle, litjeboya konkhe lokungasembiwa. Utsi sekwasala imigodzi lekhamisile lokusho kwehla kwemnotfo. Uva buhlungu kakhulu ngemigodzi lekaDvokolwako lokwadzingeka kutsi kugujwe bantfu emathuneni kuze kutotfolakala ledayimani labebalele etikwayo. Kodvwa namuhla konkhe sekuliphupho, sekwasala tindvundvuma nje. Utsi live lakaNgwane selasimamiswa tibiyo talo. Lesekungito emagugu elive.
Ncongwane J.J. 75
1.	Shano umoya lokulenkondlo.
2.	Ucondze kutsini sonkondlo uma atsi:“Ticeketse CNN”.
6.	Bunkondlo buni lesibutfola kusigaba 1 umugca 1 na-2?
5.	Bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 5 umugca 5?
Likhadi lelibovu
2.	Lenkondlo ngabe sonkondlo uyibhale akusiphi simo? Sekela kuvakale.
1.Tinhlobo tetinkondlo
Phela sekuyakhanya iyatondvwa imvelo Impela akwatiwa yona ngaliphi imvelo Emabibi etibi emataleni nasemigwacweni Intfutfu ibhunya emishinini nasemafemini lyodvwa lebhunya ilandzele timoto netitimela lmifula iluhlata butsi lobubuya emishinini Kunatsa emanti alemifula kutiloya emitimbeni Kulavuka emalangabi etikhotseni nasemah atsini lKutse vekelele emabhodlela netikotela eveni Kundiza emapulasitiki lamibalabalaba eveni Kuphephetela emaphepha emibala yonkhana Tihlahla tishe tangcongca kwaphela emahlatsi Kantsi kwentekani ngemuntfu eveni nemvelo?
Imibuto
Khanyile longasekho abenelikhono lekubhala tinhlobo letehlukene temibhalo. Ngaphandle kwetinkondlo tinyenti tindzaba letimfishane latibhalile lesetike tafundvwa etikolweni temabanga laphakeme.Tinkondlo takhe titsintsa kakhulu tenkholo, kufa kanye nemfundvo. Empeleni lowa Khanyile uyibekile indvuku ebandla ngekubhala tinkondlo letisecophelweni lelisetulu
Emagagasi (5)
Tihlahla betime tishikilile, Kushikila kwentfombi ingatsandzi, Emacemb' ahhohlok' aphela, Asal' ebalen' emagala tinsaba, Kwangatsi ngimisipha yalesishwaphene, Lesimichilibana salukati sakhona, Ngetiga taso sigwadzi semvelo.
2.	Khipha imvumelwanosigcino lesendzimeni yesibili.
Kants' uphumula nini?
Ligodza: yintsambo lenkhulu
Kunyukubala: kukwata
5.	Ungatsini ngekuhluleka kwetindzima kanye nemigca yalenkondlo.
6.	Sinongo sini lesisetjentiswe kusigaba 2 umugca 1.
Utsi yena ulufundzile lulwimi lwasemtini, ngabe ulufundze njani yena nangabe kukhona lotsi akamuva, kungani yena angafundzi lolwakhe lulwimi kute atokwati nekufundzisa bantfwabakhe.Yena-ke utsi angeke atihluphe ngekubhala ngelulwimi lwebantfu, kodvwa utawubhala ngalolu lalumunya ebeleni futsi labhudza ngalo nobe alele. Ugcina ngekutsi badzeshi abasutitsambisa abafundze lulwimi kanye nemasiko esintfu ngobe ngiko lokusisekelo.
Sonkondlo lapha ukhuluma ngaSibongile sitsandvwa sakhe labesitsandza ngendlela lemangalisako. Kodvwa kulolo lutsandvo labenalo seluhlangene nenjabho lenkhulu ngobe Sibongile labetimisele kutsi batawuhlala naye imphilo yakhe yonkhe sewumshiyile.
8.	Phawula ngemvumelwano lesendzimeni yesine.
Yati kutsi sikhatsi siyahamba, Lokuhle kulandzele lokubi Nalokubi kulandzele lokuhle, Konkhe kuhamba njengesikhatsi.
Uyasindza neb'uliphepha, Nawufakw'emakhikhini Lonaw'ungenwa ngemant'emadvolweni, Naye-ke wabonaka!'ekufaka Liyamshonela njalo kuboSidlani, Utsatfwe ngenkhani yodvwa. Usimanga ngempela mali, Nob'ungagcwal'uchichime Kuhle kwemant'esigcingini, Inhlitiyo ayeneliswa nguwe, Ilubalubela kukulandzisa Kepha yehluleke ... yehluleke ... Mali nelakho, uyatenta timanga, Went'ebantfu batsandvwe Ngobe kufunwa wena. Went'ebantfu batondvwe Ngobe kungakhishwa wena.
2.	Bekakusiphi simo sonkondlo uma abhala lenkondlo? Chaza ngemaphuzu lamabili.
2.	Icondzeni imbongi nayitsi “Kulelibuswa ngungcondvomshini”.? Sekela.
Lokufa kutsi abalandze babuyele kuwo sebafile.Akekho umuntfu lotalwa nobe avele kuphela, kungako sonkondlo atsi 'konkhe kucala kubuya kuphelele kuwe'. Ingani vele umuntfu wonkhe losafile ungcwatjwa khona emhlabatsini lapho avela khona.
Sibonelo:
2.	Khipha luchumano sonkondlo lalusebentise kusigaba 2 umugca 4 na-5 bese uchaza luhlobo lwalo.
1.	Bunkondlo buni sonkondlo labusebentise kusigaba 1 umugca 2? Chaza kabanti.
8.	Ngukuphi etaleni?
5. Sonkondlo ubhale lenkondlo akusiphi simo? Sekela ngalokusenkondlweni.
Litawutsambama nginyatsela, Kubhunye lutfuli ngihamba, Ngihambe ngingabuki nasemuva, Ngihambe ngingashiyi tinsiti.
i) Imvumelwano sicalo
Ngitawuphapha 24
Ngiva Ingoma
·Enjambamenti
Akusingimi lengodolo lutsandvo, Akusingimi lengatsi lababil'abahlangane; NguSimakadze e-Edeni mandvulo, Ngitibone ngikulensimu yasendvulo; Ngehluleka kuyilima.
5.	Caphuna imigca neleluchumomcondvo uyibhale.
Lalela kulaya kwami ndvodzana 62
Ngisitimela semalahle
“Ngiyekele ngikhulume ngelulwimi lwabokhokho bami, Ngiyekele ngiyambute ngelulwimi lengiphupha ngalo”.
nome sililo.
7.	Caphuna imigca leneluchumanomcondvo uyibhale phansi.
2.	Bhala luhlobo lumvumelwano lolutfolakala kusigaba 3 umugca 3.
7.	Umugca 5 umumetse bunkondlo buni? Chaza.
Uma sikhuluma ngalokushiwo inkondlo sisuke sibuka umcondvo losebaleni wenkondlo. Uma sifundza inkondlo, kumele sati kutsi itsini nekutsi ikhuluma ngani.
3.	Leli lelitsi 'mafufunyane' libumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo.
2.1 Sonkondlo ucondzise emfundvwemi lapho akhuluma ngengoma
4.	Bunkondlo buni lesibutfola kusigaba 6 umugca 1 na-2?
4.	Uchazani sonkondlo nakatsi,“Ngatsimbitsela etulu naphasi”?
Ningitfukuselani?
4.	Phawula ngemigca lesetjentiswe ngusonkondlo.
8.	Phawula ngekusetjentiswa kwesentakutsi 'tfwi' kulenkondlo, uvete kubumbana kwaso nenkondlo yonkhe.
ii) Ingcondvo isikhali lesinemandla. (2)
Uma sikhuluma ngekujula kwenkondlo, sikhuluma ngemcondvo lojulile nalofihlakele wenkondlo.
8.	Nhloboni yeluchumano lolukhona endzimeni yelishumi?
Emadlelweni
5.1.3 Liphovela > intfombi lenhle (leligama livama kusentjetiswa kubita umdlunkhulu wenkhosi).
Seniphendvuke Jona, Lowatfunywa eNiniva wacondza eThalashishi, Nani senikhohliwe lenitfunywe khona, Nichuba imikhata yekweba, Bantfu benkhasi bamunya titfupha, Imini yonkhe badla titfupha bantfwana baNchanti, Bantfwana baSomadzili baticucudze tingalo busuku bonkhe, Mlentemunye akaninyomule kusasekuhle, Singabhubhi saphela sive sakhe.
5. Ngembono wakho, kungani batsi indvodza iyinsika yelikhaya? Chaza.
Lokushiwo yinkondlo
5.	Sonkondlo usebentise luhlobo luni lwesinongo kulenkondlo yakhe yonkhe?
e) Secamagama
6.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza kuvakale.
Likhadi lelibovu
Sonkondlo lapha ukhuluma ngentfo lemnandzi ngendlela lecakile. Utsi nayifika emtimbeni wakhe kula sengatsi ungenwa ngumjovo, imiva yakhe uva seyididekile. Uyifanisa nelisoka lelihhungula intfombi ngemavi lamnandzi itfuke nayo seyitsatseke ilivuma.
1.	Chaza lomugca kutsi usho kutsini:“Tehle ngigubhetelwe ngulelimnyama”.
3.	Ucondze kusitjelani sonkondlo ngaloku:“Ugucuke Mazitapele”.
6.	Sakhiwo sangaphandle ngaloku: ·Iphethini ·Imvumelwano ·Imphindvwa
2.	Usho kutsini sonkondlo nakatsi “Ngitibophe ngelibhande laPawula longahlulwanga yinyama”?
5.1.4 Sidvwaladvwala > Ngumuntfu lodvwale kakhulu. Longabati bantfu. (4)
Yingoba kukhulu kunawe? (2)
Ngilukisen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukuv' emagugu emvelo ahlabela, Ananela buhle betjani bemadlelo Lobuheha tinkhomo ngembala logcamile.
1.	Sonkondlo ubukeka akhatsatekile emoyeni. Ngabe yini lena lekhatsata sonkondlo kangaka?
Silutfo: intfo lofuna kuyisho ngendlela lesikako nobe lehlabako
Ngifuna kuyewukhonta kulelinye, Ngifuna kuyewuhlehla kulelinye, Ngishinge nalamany' emadvodza, Ngiphumut' umphefumulo wami.
Sonkondlo lapha usitjela ngelisango lemphilo. Lelisango imfundvo “sigogodza inhlakanipho yeleNshonalanga” “Sinotse emphefumulweni nengcondvweni”. Utsi nawuwele lelitibuko wafinyelela ngesheya uyajabula “Bagidze batibetsele”. Utsi imfundvo ayipheli “usiyalu lesigobhot'umlibe”. Utsi labangakwati kubaluleka kwemfundvo abanandzaba nayo.
Umbuto 5
Watalelwa esifundzeni saKaShongwe khona lapha eMpumalanga. Wafundza etikolweni takhona waze waphotfula libanga lesiphohlongo (JC) eShongwe Secondary School. Waphasa Matikuletjeni khona lapha eShongwe Secondary School, wase uceceshelwa kwekuba liphoyisa (SAPS). Wasebenta kakhulu esifundzeni seHlanzeni aliphoyisa. Wabe sewuya enyuvesi lapho aphasa khona ticu tebuDokotela agcile kakhulu kutekuphepha nebulungiswa. Bengumbhali lodvumile wesiSwati. Ngelishwa-ke yena wabe sewuyashona.
3.	Bunkondlo buni lobukulomugca? Busetjentiswe kahle yini? “Uyintsambo etintsanjeni”
2.	Sonkondlo ngekubona kwakho abekusiphi simo nakabhala lenkondlo yakhe. Sekela imphendvulo yakho.
4.	Caphuna umugca lonesidvonsamoya uwubhale phasi.
b) Emagama
2.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza.
2.	Ase ulandze kafisha ngalokushiwo yinkondlo umcondvo losebaleni.
6.	Bhala tinhlobo teluchumano letikhona kulenkondlo, unike netibonelo.
Inkondlo: Mnukubeti Wemvelo.
Lena imvumelwano letfolakala ekugcineni kwemugca. Nayo ngalokunjalo iba lilunga.
Ngihayel' inkondlo
Nwele tinyampunyampu tibusheleleti Nyanyavu umenyetelisa inyakatfo neningizimu Unyatsela basulute tintsamo,Ukhanyis' umnyama unyamalale, Unye nyeta bunye, unyenyeta bunandzi Bunandzi lobunanatela lutsandvo.
5.	Ngemugca munye chaza lokushiwo yinkondlo kulendzima yekugcina nalenkondlo.
2.	Phawula ngeluchumano lolutfolakala kulenkondlo.
1.	Ucondze kutsini sonkondlo nakatsi: “Lokugcokel' emafahlawan' uyamhlaba”. “Lokuchwensako nay' uyamhlaba”
___________ndzini.
Kusobala kutsi ninemahloni ngami.Kuya ngani ningafuni ngiphume ekamelweni? Kuya ngani ningitfukusa uma kunetivakashi? Angitentanga kutsi ngibe sidalwa. Ingabe nine anikadalwa yini seningibita ngentfo nje. Sonkhe sidalwe nguMdali futsi sibantfu. Nangelusuku lwekuyohola imali yami, Imisebe yelilanga ayisawucabuli umtimba wami
Mathunjwa E.S.N.
Uma ngihamb' uyagcumagcuma Utfutsel' utsats' ubeke,Ufise lok' ufise lokwa, Wale lok' ufune lokwa; Ngikuyise ngasemitfonjeni lepholile, Ngihlale kulepholil' imitfunti Ngiphumule...wen' ushaye njalo, Ubelesele ngesivinini sakho semihla; Kants' uphumula nini?
1.1.5 Khipha bunkondlo lobutfolakala endzimeni yesine umugca welishumi nesiphohlongo nemugca welishumi nemfica. (2)
2.6	Uchazani sonkondlo nakatsi:“Ingilolotele kwemlolotel' ebusuku”? (1)
5.	Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca leli-10.
Sibonelo:
O! Nkhosikati yelikhaya, Bekukuhl' usime ngensika, Bekukuhl' unemtfunti wekukhosela, Kubuhlungu kuyashacisa lamuhla, Sililo setinyembeti sodvwana.
Sibonelo:
6.	Phawula ngalokushiwo ngusonkondlo umcondvo losebaleni.
Sonkondlo usivetela umuntfu lotsatselwa phansi ubuye uyahlupheka.“Lemicatsane yetinwele tam' iyakusitsa”. [umugca 5: simo sekweswela] “Mine ngisenguye wa-Adam”? [umugca 8: lomuntfu wadalwa nguMvelinchanti] “Ngitawuphapha”[umugca 14: utawutfutfuka kuphele inhlupheko]
2.	Leligama “unyelela” libumbene kangakanani nengcikitsi yalenkondlo?
Mhlaba ngicolele
Sinongo senkhulumo lapho kufaniswa khona tintfo letimbili letingafani, kodvwa letifaniswa ngetento tato. Intfo lekufaniswa nayo ivele ibitwe ngeligama laleyo lecatsaniswa nayo.
Lalela kulaya kwami ndvodzana
Lokushiwo yinkondlo
Utsini
Thwala J.J.
Emakhangala: tiganga, ematsafa
1.1.1 Luchumano sicalo lolwecako. (2)
Imibuto
Imibuto
Ingasha ingcongce, Kuphele imphilo yalabaphilako, Kusal'umlotsa eNingizimu Afrika, Etinsukwini letingu-16, Lalela, uve, uphile kahle. Ningizimu Afrika lenhle, Ngiphe umlomo nelivi, Lekumemeta kudvum 'iNingizimu-Afrika, Ngoba kukhon'umlayeto lomkhulu, Lotawumnik'indlela lenkhulu Lotawunik'emandla netikhwepha, Kute ime itsi mpo, Kute isime itsi nsi, Kute ummango nelive, Kulive lelivi lelikhulu, Lelimele lincencetse kuwowonkhe, Ngipheni-ke kuva.
6. Unjani umoya walenkondlo? Chaza.
Umcali wayo ngubabe, Umtukutu wamaBalengwe Umsa waSijoli, Wayishiy' etandleni tami.
Imibuto
Ababangaki labafihla buso bakho NtfombiAbabonwa labatsi uma bahlala bakufulatsele Ntfombi Ngikhuluma ngawe ntsandvokati yaketfu.
Sifanankhamisa: kufana kwabonkhamisa emgceni munye
Lokushiwo yinkondlo
Lokushiwo yinkondlo
Lokushiwo yinkondlo
Kutsanti bekukhuluma wen'eMgwenya Itolo bekwelulekwa wen'evenini yakho yentfutfu. Namuhla kusaithayutiva wena ngemfuhlumfuhlu yetibi takho Tehle letingeyusulwa-ngumuntfu, Akhale Noyana, Tikukhale takaSigonyela.
Kulwanetisa: kunika umuntfu timphawu tesilwane
7.	Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi:“Inhlitiyo lengalali namuntfu ibubula ingacedzi namuhla”.
4.	Lenkondlo ibukeka iyisonethi.Utsini wena? Chaza.
Sonkondlo ukhuluma ngagogo wakhe lambona angiko konkhe kuye. Umfanisa nengungu yesive ngobe kuye ulondvolote lwati lolutinhlobonhlobo labanika lona. Utsi noma labanye batsi ungumlanjwane kepha gogo wakhe umtsatsa njengalabanye bantfwana lababatukulu bakhe. Gogo wakhe akabandlululi, bonkhe uyabanakekela ngalokufanako. Sonkondlo umbona angiko konkhe etimphilweni tabo, utsi ufana nesikolo, abe ngunesi, cedza situnge nako konkhe nje lokwenta imphilo ichubeke ngalokufanele. Noma asakhulile gogo wakhe kodvwa utsi kepha inhlitiyo yakhe ayikagugi ngiyo lemnika emandla ekuchubeka asilulu nobe umtapo etimphilweni tabo.
Mhlahlandlela wemphilo yemuntfu, Yihlahle kumnyama kubovu, Kubhukul' emajaha embutfo, Kubhukule tintfombi telibutfo, Kuphumelele banumzane labatimisele, Kuphumelele bomake labatimisele.
Watiwa kakhulu ngetindzaba letimfishane kantsi letincwadzi takhe letilandzelako setike tazuza imiklomelo: Tikhatsi tiyagucuka, Mncwi! Ngitake Ngibone,Intsatsakusa. Letinye tincwadzi takhe tifaka ekhatsi nati: Emahemuhemu,Tikhatsi Letimatima, Loyishayile Sewuyosile kanye naletinye.Tinyenti tincwadzi takhe lesetike tafundvwa etikolweni. Cishe ubhala lonkhe luhlobo lwemibhalo, emanoveli,imidlalo kanye nato tinkondlo.
Igadze idziniwe!Kumnyam' eZembeni Makhasane! Ngubani loyakungiphendvulela? Nangabe imphendvulo kayikho kantsi Pho, kuya ngani?
3.	Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Indzima yesibili umugca 5 na-6.
“Umyeni wembetse letimnyama.
1.	Nhloboni yenkondlo lena? Sekela imphendvulo yakho.
Labanye babenato tinkinga letinkhulu tendlula, bachubeka nemphilo, nalabanye tike tabavelela, kodvwa loko akusiko kugcina kwemphilo. Ugcina ngekutsi umuntfu akabaleke nakabona ingati asebentise ematfuba lavelako.
3.	Lenkondlo ibukeka iyinkondlo yetenkholo? Utsini wena? Sekela imphendvulo Yakho.
Lenkondlo ikhuluma ngemuntfu losidalwa longaphatfwa kahle bakubo. Uyatibutela kutsi kungani bamfihle, bangafuni kutsi abonwe ngumhlaba. Sewubonile kutsi bakubo banemahloni ngaye ungatsi yena watidala kantsi cha; munye uMdali lowadala bonkhe bantfu. Utsi uphatseka kabi kakhulu lapho kunetivakashi ngobe abafuni nekutsi aphume ekamelweni.
1.	Hlobo luni lwenkondlo lolu?
Lokushiwo yinkondlo
___________ngani.
Imibuto
Umnumzane Bhiya unaleticu letilandzelako: BA (University of the Westem Cape), HED (RAU) BED ( Potchefstroom University). Usachubeka nekufundza kantsi uyabhala nemidlalo yemisakato. Indvodza leyakhutsata kufundziswa kwelulwimi IwesiSwati etikolweni ngaphasi kweMbuso weSabelo sakaNgwane.
5.	Sinongo sini lesimumetfwe ngulomugca:“ENgwenya yasal' imigodzi Ikhamisile”?
3.	Ingabe ligama “kugwaza” kulomusho “Kants' ugwaza labanjani?” likhetseke kahle yini kulenkondlo? Sekela.
Leyo ntsambo 16
Imphilo yasonkondlo 8
2.	Bunkondlo buni lobutfolakala endzimeni yesine emgceni wesibili newesitsatfu?
Ngihayel' inkondlo,Inkondlo yemanon' emicabango, Lelets' intfokoto lemangalisako, Iletse kukhanyiselwa kabusha Emcondvweni nemphefumulweni, Ngiphil' imphilo lensha, Ngincob' imphi letfunatako.
Lokushiwo yinkondlo
Sibonelo:
Ngililuke ngilitsatsa kubabe, Lowaliluka ngale! Lugojagoja lolweca luthaka, Lwefika emincozini yaMatsambo.
Lokushiwo yinkondlo
I-indeksi
a) Imigca
Ekucaleni nobe ekugcineni kwendzima
Uma unguMfaniseni, unguFananatsi, Uma utitsambisa kwabhanana, Ungujabulisa Tihlwele, Ungutsatsekile, Utenta limpentjisi lelilindzele kukhiwa, Phaphama! Phepha elugibeni! Litje lime ngelutsi Ntfombi yababe!
2.	Indzima yesitsatfu umugca 4 na-5 kukhona luchumano lolukhona lapho. Chaza kutsi luhlobo luni lwekuchumana lolu.
1.	Luhlobo luni lwemvumelwano lolusendzimeni yesibili?
Ngivumeleni ngihambe 31
Musani kubanga lelive letfu, Yekelani kukhombana ngetingala, Phela nine nabekwa lapho,Amange natalelwa kuba khona lapho lenikhonakhona, Lapho lenikhonakhona njengemakhosi, Sanibekela kutsi nibe bafana betfu. Nibe tigijimi tetfu,
Imphilo yasonkondlo
5.	Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lesisitfola kusigaba 1 umugca 3 na-5?
Kulesinongo senkhulumo intfo lengaphili yentiwa intfo lephilako kube shangatsi ngumuntfu.
Indlala nebuphuya ngulokunye lesingena ngako kulabaningi, umuntfu atitfole asagile tiga kantsi ekhaya ushiye umndeni logcina sewutfole emasaphatela. Ugcina ngekutsi umuntfu ngemuntfu kuhle atikhetsele njengobe asaweve onkhe emaciniso.
Uma sikhuluma ngekuhlutwa kwenkondlo sibuka: ·Tinhlobo tetinkondlo ·Sakhiwo sangaphandle ·Sakhiwo sangekhatsi
Umcubashi: sihambi
Vula emehlo.
5. Bhala sifanankhamisa lesikhona kulendzima yekugcina.
2.	Phawula ngephethini/sakhiwo salenkondlo.
Lena yindlela nome lisu lekuphumula uhlabe likhefu phakatsi emigceni yenkondlo. Lendlela yekuphumula iletsa sigci enkondlweni.
8.	Phawula ngelinani lemagama emigceni yalenkondlo.
6.	Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi yalenkondlo?
Sonkondlo kulenkondlo ukhuluma ngemcabango. Utsi umcabango uhlala njalo ukhona nanome angatsi ufuna kuphumula yena “Ngihlale kulepholil' imitfunti. Ngiphumule... wen' ushaye njalo”
Lapho uva ngelubito lwami, Ungibona sengilel' umlalela wafutsi, Kulowo muzwa wakh' utsintsekile, Khumbula kungincusela kuSomandla.
Utsi kutsandza kubukwa bantfu nekujabulisa bantfu, nguko kanye lokwenta kutsi umuntfu agcine sekalahlekelwe similo, atikhandze angene shice etjwaleni nasetidzakamiveni tintfo letitamgucula likhehla nobe salukati lucobo. Sonkondlo ugcizelela kutsi kuhle kutsi umuntfu abe nenjongo ngemphilo yakhe, akwati lakufunako emphilweni. Konkhe loku utsi kwenteka nangabe umuntfu uyatati kutsi yena ungubani, ubuyaphi futsi uyaphi. Kodvwa lowo longatati kahle ugcina asayintfo yekudlala bonkhe bantfu bamentise tintfo langatifuni.
Imphilo inguphansi phezulu.
Siyawudla kudla kwehle, Silale butfongo behle, Sive nekuhlala kahle, Emitini yetfu lemihle, Lesanikwa yona ngesihle.
7.	Ase uvete imvumelwano letfolakala endzimeni yesitsatfu, usho kutsi iluhlobo luni.
Inkondlo: Kahleni bo
Ngiyakhala nangicabang' emaguguEmagugu emvelo phas' etibilini temhlabaTemhlaba welive laMswati.Iph' igolide nesiliva kaNgwane? Sekwasal' imigedze lengemakhay' etimamba, Kwasala tindvundvum' emanyela engcebo, Lebayigubha baphangelana baphangi, Yetfwalwa tinkayiman' idzabula tilwandle.
Sigaba 3 umugca 4 na-6
Lokushiwo yinkondlo
Lokushiwo yinkondlo
2.2	Bhala umugca loyimphindvwa kulenkondlo. (1)
Luvulindlela* (Samora Moses Machel) 18
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Lahacwe iminga nemicozi, 20 Yahacwa imisimbitsi nemincayi; Ngiyawudzelis' inhlitiyo nemphefumulo.
Ngiyawukusho ngebuntsengu ngitsi. Emandl' ami agucuk' esambane, Inkhulumo yami yagucuk' umculo, Ngafana nesimungulu nemphumphutse Kuleli lelimagadze lahlabako.
Ii) Kukhuluma lulwimi lwaJoji lokusiNgisi noma-ke siBhunu.
1.	Ingabe sihloko salenkondlo “intsambo” siyahambelana yini nengcikitsi yenkondlo?
Umholi kufanel'abe sibonelo, Kubete lokubi lokukhonjwa kuye; Abe lifolosi letinye tilandzele yena, Atfole lokuhle kufabafundzisako Abuye nako akutfulule; Akwendlal'esiveni sakubo. Emavi netento kube ngulokuhle,
Umbuto 3
Imibuto
Lokushiwo yinkondlo
Imibuto
5.1.3	liphovela (1)
Mfihlo yetimfihlo kungakalindzelwa Uyembulek' utume kube lusizi Kulabasetikolweni baphuphum' ematsemba Ekujubalala ngalokwa nalokwa, Batali basafisa lokuhle kodvwa, Etifungweni tetidzandzan' ukhona, Mfihl' ungukuphela kwetintfo tonkhe .
5.1.2 Umdlwenga > kuba nelulaka lolukhulu njengenja ngabe ifuna kuluma umuntfu ivusa umdlwenga kuphakame etulu emhlane kanye nemsila.
Lokushiwo yinkondlo
3.	Sihloko salenkondlo ingabe siyahambisana yini nengcikitsi yenkondlo?
lUngicobelela lwati.Uhlakata umcondvo uklaye netiganga, Uphindze uwubutse ujule.
Ngiphumule
8.	Nguliphi lelikhaya lakhuluma ngalo sonkondlo?
Sonkondlo utsi kutati kubalulekile kuye wonkhe umuntfu ngoba nangabe umuntfu angatati kahle kutsi ungubani utikhandza asatsetfwe ngumoya ngobe vele ulula, akanamgogodla wekutimela yena acine, emele bunguye.
5.	Ase uchaze kutsi sonkondlo ulisebentise kahle yini ligama lelitsi “bhalasha” kulenkondlo.
Kulenkondlo sonkondlo ukhuluma ngekungena kwelihlobo lapho busika bucedze khona yonkhe intfo lemilako. 'Ingubo yawo leluhlata wemukiwe' [umugca 9: ebusika konkhe lokumilako kuyasha kuphele, kucedvwa ngulamakhata.] 'Ngativa ticoc' emifuleni' [umugca 34: ehlobo kunemphilo, yonkhe indalo iyatfokota].
4.	Ngesigamu selikhasi, bhala ingcikitsi yalenkondlo.
Sibonelo:Inkondlo: Ngincusele: Magagula M.S.Inkondlo: Ngivumeleni Ngihambe: Khanyile B.S.
Ngangingati kutsi ngalelinye lilanga Utakuncadvulisana nami ngalendlela, Ngilibeke uwabek' alandzelane, Konkhe lengikushok' ukuphikise, Uchwepheshe netintfo lengikutsengela tona.
3.	Esakhiweni sangekhatsi bunkondlo buni lobutfolakala kusigaba 3 umugca 1?
6.	Phawula ngephethini lesetjentiswe ngusonkondlo.
d)Sifaniso
Sonkondlo ukhuluma ngengoma layiva yedvwa etindlebeni takhe lengiyona imtjela kutsi akahaye inkondlo yakhe ngelulwimi lwakhe angete anaka kutsi ukhona umuntfu longaluva lulwimi lwakhe. Uchubeka atsi uyamangala yena kutsi kungaba khona longatsi akamuva ekubeni ahleti iminyaka lengaka naye.
ngulenye intfo
Inkondlo ikhuluma ngemtsimba. Lomtsimba lekhuluma ngawo ngumtsimba wemgcwabo. Imbongi itsi labantfu labete kulomtsimba abakajabuli “banyukubele”, Bantfwana bamele ekudzeni lokusho kutsi abasondzeli. Utsi lensimu lokuhlanyelwa kuyo “lithuma” ayifulwa kantsi nelikhaba alibonwa liyabola. Bantfu bayakhala “iyana imvula yelusizi”. Ngemuva kwekuhlanyela umtsimba ushiya lensimu ngenjabulo
Thwala M.J.
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle bewuyovunulani Kube bewungekho mvunulo? Uyihlobisile imvelo Ngebuhle bakho lobubabatekako, Nangekuheha kwakho lokumangalisako.
2. Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni yesibili.
Vulandlela lase Mozambiki Vulandlela Lase-Afrika Wayivula lendlela kuvaliwe Kwasa ebusweni beMozambiki Tadzilika tintfongo emehlweni Tashabalala tincwencwe lebetilel'ebusweni Laphuma lilanga ka Gasa Lashona lilanga ePutukezi.
Imphilo yasonkondlo
1.1.6 Ase uchaze lenkhulumo:
Inkondlo:Mnukubeti wemvelo.
Ncongwane J.J.
Sibonelo:Inkondlo: Intsambo
3.	Kuya ngani inkhululeko yesive indlalelwe yingati?
3.	Kulenkondlo imfundvo bayibita ngemagama lamanyenti, ase ubhale phansi lamatsatfu kuphela.
3.2 Bhala lokushiwo yinkondlo ngemigca lengedluli kulesitfupha. (6)
Lolu luhlobo lwenkondlo lolucoca indzaba letsite leyake yenteka.Loluhlobo lwenkondlo luba ludze, iba nesingeniso, nekhatsi kanye nesiphetfo.
Umbuto 1
3.	Bunkondlo buni lobumumetfwe ngulomungca? “Lotawunik” emandla netikhwepha”.
Besitsi nasihamba nobe sihleti Basho batsi: “Bate bafanelana labantfwana!” Lwakhohlisana lona lulodvwa Lwagcina lungikhiphel' emangaba wodvwa; Pho, ngingabuye ngitsini?
Ngitsi ibuyile i-Afrika? Sukuma mntfwanemlungu ufundze lulwimi lwami, Lulwimi lwami nesisekelo lesingemasiko. Lungisa tintfo sikhatsi sisekhona Kute ukwati kugucula bantfwana bakho Uma bakubuta kutsi Kwa ... Kwente ... Njani?
1.2	Ngumbiti (2)
Ugcizelele kutsi bantfu abayitsandze imvelo, tihlahla, emanti emifuleni, tjani nalokunye. Futsi bayinakekele njengoba isipho sawonkhe umuntfu lesivela kuMdali.
1.	Lenkondlo iluhlobo luni? Sekela imphendvulo yakho kuvakale.
1.4	Sonkondlo usho kutsini nakatsi: “Buhle bakho benanelwa Tinyoni ngemaphimbophimbo!” (2)
2.	Hloboluni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 1 umugca 2 na-3?
3. Phawula ngeluchumano lolukulemigca. Hulumende ngitsi sive, Tsine sive singci Hulumende,
Ngiva ingoma
6.	Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala kusigaba 3,umugca 2 na-3?
a) Sifanangwaca/Sifutangwaca
Kuhaya
Mdluli S.R.
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle kuleto tindzawo Lewuhlobise kuto ngentfobeko, Buhle bakho buyababateka, Buhle bakho buyamangalisa, Mvunulo yetimangaliso.
Ngaphandle kwaletindlela tekuhluta tinkondlo, kukhona futsi nemagama labhaliwe kanye netinchazelo tawo. Lamagama ngawo kanye labawafunako bafundzi ekuvisiseni tinkondlo letehlukene ngobe bulukhuni bemagama enkondlweni benta lofundzako alahlekelwe yinshokutsi nome ngumlayeto lokhona enkondlweni. Lamanye emagama atsetfwe etinkondlweni letitsite kantsi lamanye ngulawo magama lavamise kusetjentiswa ekuhlutweni kwetinkondlo, aftolakala ikakhulukati esakhiweni sangekhatsi lesingisona sibeka ebaleni likhono lembhali lekusebentisa lulwimi lolushubile lolungulona lwakha titfombe engcondvweni yalofundzako. Ngilo lolulwimi lolushubile lolwenta kutsiwe umbhalo uyinkondlo.
2.2 Itsints' imizwa nemitsambo Itsints' imicabango lejulile (1)
Imvumelwano: kuphindvwa kwetinhlavu letitsite emigceni
Ngifikelwa butfongo lobubi ngilale, Bubuye bungibalekele ngicabange ngawe, Tehle ngigubetelwe ngulelimnyama; Anginalo likhambi lekulisusa, Ngabe belilekuphoca lolutsandvo?
Imphindvwa
Maye mhlab' uyahlaba, Lokugcokel' emafahlawan' uyamhlaba, Lokuchwensako nay' uyamhlaba, Mhlaba wen' uyahlaba.
Liphepha lesibili
7.	Lamagama:“nemavundvo, sikhwele netinyembeti” abumbene ngakanani nengcikitsi yalenkondlo? Chaza.
6.	Nika sibonelo semvumelwano sicalo leyecako.
Lokushiwo yinkondlo
4.2 Bhala umoya wenkondlo ngemaphuzu langendluli kulamane. (4)
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Kwetimbuti ngiyawutondla nami ngeluhlata, Kwetindlulamitsi ngidle nam' emacabunga, Kwabhejane ngidle timphandze tabhoco.
9.	Usho kutsini sonkondlo nakatsi, Ushiya inyosi ngemagonso.
2.	Coca kabanti ngeluchumano lolukhona enkondlweni, usho kutsi sonkondlo ngabe uphumelele kanganani ekulusebentiseni.
5.	Phawula ngeluchumano lalusebentisile sonkondlo.
Konkhe kunesikatsi-sakho, Isho njalo-incwadzi yeNkhosi, Wonkhe umuntfu-kumtele atilungiselele, Ngobe loluhambo aludzingi mphako. Nakimi sikhatsi sesifikile, Sekutsi ngibuyele lapho ngavela khona. Kodvwa tinini tona cha, angihambi nato, Ngisho nelitsemba lami imbala.
Letfwese
Imphilo yasonkondlo
1.2 Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto:
Sonkondlo usebentise umcondvo lofihlakele kuchaza mabonakudze “Wen' utisho ngelicilongo” (umugca 4: kuvakala kwemsindvo ngembhobho)“Wen uyikhebuli” [umugca 51: kufinyelela kuto tonkhe tindzawo]“Ticeketse CNN” (umugca 57: kukhuluma tindzaba)
Sigaba 5 Umugca 2 “Yihlahle kumnyama kubovu.”
Ii) Lapha ucondzise tikwebukhulu benkinga umuntfu langahlangabetana nabo.
MVUNULO YEMHLABA
Sigwadzi: umuntfu lomdvuna longaganwa
Kuleso naleso sigaba imbongi iphetsa ngemugca lotsi:“kuya ngani?”
Lomsindvo udalwa kuphindzeka kwabongwaca labafanako emgceni munye.
Masilela D.B.J.
Sonkondlo uphetsa leso naleso sigaba senkondlo ngemugca lotsi “pho, ngingabuye ngitsini”
Imphindzamcondvo: yindlela lokuphindvwa ngayo umcondvo enkondlweni
Lesi sinongo senkhulumo lapho kweciwa khona ligama ngemabomu ngenhloso yekuveta bunkondlo.
Imibuto
Wanyelet' uphum' emgodzini
Uma sihluta inkondlo sibuka sakhiwo sangaphandle sibhekisa kuletihlokwana letilandzelako.
Ningizimu Afrika lenhle, Minyentana leminyaka, Liloku limile lelivi,Siloku simile lesimemetelo, Ngoba sifikile sikhatsi, Sekutsi wesifazane aphelele, Bufazane bakhe bufakazeke Bufakazelwe kuhlala kahle Bufakazelwe yinkhululeko lenhle. Ningizimu Afrika lenhle, Sidze lesikhatsi kukhalwa, Kukhalwa ngesamboko kubantfwana, Kukhalwa ngemphilo kubantfwana, Lokushisa buhanguhangu. Lokushisa kushe nalobekusamila, Kusale tincisi letome nkhwa, Letingay'usumila nanini, Ngako-ke Ningizimu Afrika lenhle, Hamba nesikhatsi. Phila nesikhatsi Ngalenyatfulo lenje INingizimu Afrika itawuphila.
5.1.1 Bujila >	kwenta tintfo ngenkhani lemangalisako
8. Ngemigca lesitfupha bhala umcondvo losebaleni walenkondlo.
Kuya ngani?
Mkhulu
6. Ase uchaze lenkhulumo:“Bopha inhlitiyo ngemabopha”.
Kutsanti nami bengilila, Itolo kwamine bengilila, 15 Lamuhla kunjalo futsi, Mhlaba kants' ungentani?
Ngente ngibe njengentfutfwane Leyati sikhats'ingenaliwashi, Leyati teliv'ingenalibalave, Leyat'imphil'ingafundziswanga. Ngente ngibe njengentfutfwane, Ngisebente sikhatsi sisekhona, Ngicabangele sikhatsi lesitako Lesimatim'emphilweni yami.
2. Bunkondlo buni lobusendzimeni yekucala umugca 3 na-4?
Umusa makh'uyababateka Noma umkhulu kangaka Langa Wayikhotsamel'iNkhos'esiphambanweni!
M.S. Magagula.Tekufa njengalena letsi 'Ngentenjani Manje' leyabhalwa ngu Lillian Xolile Nkambule.Telutsandvo, tekukholwa kanye naletinye letibhicene tiyatfolakala kulelicoco.
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto.
Caphela:
Lelive ngeletfu* 14
Sekuhlwile manje kimi, Sekuyi' shonalanga kusile, Kumnyama kimi kusile, Kantsi kwentekani?
Ngingabuye ngitsini? 73
Wate wabelesela kutsi baphume Basayovalelise'etininini tabo, Ngabe sebahamb'emalombo, Emalangalanga bayolala kulesisukati sakho.
Waze wabagwinya sitimela!
Inkondlo: Nkhosi yemkhatsi: Bhiya OAInkondlo: Ngingenise: Nkambule L.X
Kahleni bo!*
Ngalendlela labetimisele ngayo ngaSibongile, utsi loku lokumehlele sekumente wancuma kutihlalela yedvwa njengaPawula lowakhona kuhlala yedvwa ngobe inyama ayincobile, waphila imphilo lephephile angenako kutikhatsata ngalomunye umuntfu kutsi angahlala naye.
f) Sifanisongco
“JJ” sewuke waba nguthishela etikolweni letahlukene waphindza futsi waba nguthishelanhloko. Usishikashiki lesatiwako selulwimi nembhali longalubeki phasi lusiba lwakhe. Ungumcwaningi, umhumushi, umhluti kanye nemeluleki wetilwimi nalokunye.
Imibuto
Khaya Lami*
8.	Hlobo luni lweluchumano lolutfolakala endzimeni yekucala?
Uma sikhuluma ngemoya wenkondlo sikhuluma ngesimo imbongi beyikuso ngalesikhatsi ibhala inkondlo. Lomoya nobe lesimo siyavela enkondlweni nangabe uyifundza. Lomoya kungaba wenjabulo, welutsandvo, wekudvumala, wekukhatsateka njll.
Lokucuketfwe
Sonkondlo ukhuluma ngekufa kulenkondlo kutsi kuyimfihlo.“lengenakwembulwa nobe nini”. Utsi lemfihlo yekufa yehlula netati letati tinsuku tekuteta kwalotetfwele. Utsi kufa kukhona nakubantfu labente tifungo kutsi ngeke bahlukane, kungafika kuba nelusizi “uyabatsatsa bayewufihlwa” “Emfihlweni yemhlaba”.
Lokushiwo yinkondlo
Bhiya O.A.
Lapho buhlungu bufik' enhlitiyweni, Bungabi bensolo yeluntsandvo yemuntfu, Ngentsandvo yaSomandla nasangibitile Ndlelaphi lengitisa kuy' ayinendzaba.
Lokushiwo yinkondlo
Sesifikile*
7.	Bunkondlo buni lobuvetwa imigca 16 na-17? Sekela imphendvulo yakho.
g) Iliriki
Kwashaya umoya esiveni seShangane Kwaba nekuthula esiveni semaTjopi Kuhlukubetwa kwaphela esiveni semaTfonga Kwatfokotwa kakhulu emmangweni wenaNdzawe Yasukuma uMozambiki yashaya ingoma Yashaya ingoma yenkhululeko Yasukuma i-Afrika yayitsatsa kwahlokoma inkundla Ulivulindlela Samora Machel
Kuchazwa kwemagama
Utsini
Umuhle mvunulo yemhlaba, Buhle bakho benanelwa Tinyoni ngemaphimbophimbo Kuncwincwita tincwincwi, Kucocodza tincocodzi Kuswesweta tinsweti
3.	Ucondze kutsini sonkondlo ngalemigca: Indzima yesine umugca 26na-27
Kutiniketa likhadi letibovu. (10)
Umlingo wemlilo ucedze imvelo netibi Kepha tikotela netinsimbi akushi kuphele Kuphela umlilo kujame libibi letibi Hhawu yini bo yimvelo yakho lena! Lena yimvelo yakho nami. Lena yimvelo yesitukulwane sakho nesami. 40 Yinakekele! Yonge!
Mnisi ungulomunye webabhali beSiswati labatse bafaka ligalelo ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati, ikakhulukati ngasemibhalweni yetinkondlo.Tinkondlo taMnisi titsintsa imvelo, lutandvo kanye naletinye tingcikitsi.
Magagula M.S.
Umbuto 1
Umuhle mvunulo yemhlaba, Umuhle luhlongw' emakhondvosini Umuhle likhiwan' etihlanjeni, Umuhle nsikan' etigangeni, Umuhle lutindz' etintsabeni, Umuhle mhlang' emacentselweni.
Lokushiwo yinkondlo
NOBE
Waze wabagwinya sitimela! 64
Uyintsambo etitsanjeni,Uyingcwenga kuto tonkhe tintsambo, Utishiya ngetinkhulungwane, Temakhilomitha letinye, Temakhilomitha letinye, Ugijima kwenge'umbani, Ngawe sagijima sangen'eFrance, Ngawe sayibon'indzebe yemhlaba, Cina njalo ntsambo yetfu.
6.	Kusho kutsini kutsi atilime tiy' etjeni?
Imphilo yasonkondlo
Tingedzama: tintsandzane
Yati tilimela temnyaka Njengentfutfwane letatiko, Leyati kutsi kunebusika nelihlobo, Nekutsi kunelikwindla nentfwasahlobo.
Uyidvonsil'intsambo Mfana, Uyidvonse kwandiza bafana, Uyidvonse kwandiza tihlwele, Sinjenje nguwe Mfana wetfu.
Inkondlo: Mali Netakho
1.	Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi: Angipheleli khona laph' etaleni.
2.	Phawula ngebunkondlo lobukulemigca: Umugca 1 na-2 endzimeni yekucala. Umugca 7 na-8 endzimeni yesibili.
Lelive ngeletfu*
3.	Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Ngihayel' inkondlo, Inkondlo yetinzululwati Leveta imikhakha yebunzululwati. Funa ngibe ngumuntf ebantfwini, Ngitfol' inkhululeko yengcondvo, Umhlaba ngiwubuke ngalamany' emehlo.
UOubaas Amos Bhiya (Mfanuyashayela) watalwa mhla-ka 23 Imphala 1950 eMgobodzi kaMawewe.
1.2.1 Ase uchaze lemisho lelandzelako njengoba isetjentisiwe enkondlweni.
Niye lapho emadvolo etfu angafinyeleli, Angafinyeleli kufika khona.
1.	Ase uphawule ngekujula kwalenkondlo. Sekela imphendvulo yakho kuvakale.
Ningizimu Afrika lenhle, Kutsanti bekulila make, Atfwel'umkhono enhloko,Akhihla saNandi sililo, Akhala, ngababe lophakamisa tandla, Akhwel'atehlele kumake, Ibemuny'imphilo yelikhaya, Nyalo sekuyashunyayelwa, Kushunyayelwa livangeli, Livangeli lelucolo nemusa, Ngako-ke bonkh'abaphendvule,
Yalilitel' intfombi yaSibiya,Ihleka tikhatsa tetjani,Lobakhelw' emagodz' aNgwane,Tintsambo temphilo yaphakadze.
2.3 Kutsembeka kwemuntfu lotsembekile.- Imphindvwa (2)
Lokushiwo yinkondlo
4.	Hlobo luni lwesakhiwo sangaphandle lolutfolakala kusigaba 5?
Ngayiluk' intsambo yelukeka, Ngayiluk' emajah' abukile, Ngaliluka ligodza lucobo, Ngaliluka ngingenawutfwala ngalo.
7.	Ucondze kusitjelani sonkondlo uma atsi “Ngome njengemlilo longesutsi ubaselwa”?
Lapha sikhuluma ngemsindvo lowentiwa tinhlavu temagama emigceni leyenta sigci lesimnandzi. Lomsindvo udalwa bongwaca nabonkhamisa.
5.1.2	umdlwenga (1)
Umntongontongo: intfo lendze ngalokwecile
4.	Hloboluni lwemvumelwano lolutfolakala kusigaba 3,umugca 3 na-4?
Tati kutsi ungubani
Sakhiwo sangekhatsi senkondlo siveta likhono lembongi ekusebentiseni lulwimi imifanekisomcondvo netinongo ekuveteni loko lakhuluma ngako.
Luphoko J.B.
Sengibute kanyentinyenti mnaketfu, Kodvwa imphendvulo kayitfolakali. Sengitibut' inhlok' ayisatsatsi kahle mnaketfu, Ngitibuta umbuto lemphendvulo kayitfolakali; Kuya ngani?
Bakubekile nje elugangadvwini, Akuhhushi moya, akukhali nyoni, Ngibona nje ngesangcotfo Naso sitigandvula phasi Akusanatje lelinemlandvo; Sigatjana, ngaso, ngitidvudvule.
Ngisingisen' emadlelweni laluhlata, Dvutane neteminyezane tihlahla, Ngiyawubona tikhehle temahlokohloko tinyakata Shengatsi timbita tiyekelelwe ngemantfombatane.
Ncamul' emave
4.	Phawula ngebunkondlo lobusendzimeni yekucala emugca wesikhombisa nesiphohlongo.
3.	Nhloboni yeluchumano lolutfolakala endzimeni yekucala?
Lapha imbongi ibhala imigca lemibili nome ngetulu esigabeni senkondlo-ngaphandle kwekutsi isebentise tiphumuti.
Lokushiwo yinkondlo
Kulenkondlo sonkondlo umuntfutisile lapho akhuluma ngaNcamul' emave wakhe lamhambisa nobe kukuphi lapho afuna kuya khona. Ubhala lenkondlo nje ukhatsatekile ngaye ngobe aboleke sihlobo sakhe langati nobe siyawubuya naye yini. Uchaza ncamul' emave njengesikhutsali lesihamba indawo lendze singakhononi nobe ngabe ufuna kuyaphi. Sonkondlo uchubeka ayichaze lemoti yakhe kutsi yinhle sibili, utsi naseyigeziwe iba yinhle kakhulu ize ihawukeleke nakubotsatsi.
Akekho umuntfu longenalo likhaya Ngisho nentfutfwane inalo,Noma sewuhlupheke kangakanani, Uyati kutsi, kukhona likhaya.
Sonkondlo weluleka umntfwanakhe lohambako kuyawuhlala nalabanye bantfu langabati. Umyala ngekutsi kubi kufika kubantfu utiphakamise, utibone uncono kubo bonkhe bantfu lohleti nabo. uchubeka atsi angababukeli phasi labanye bantfu ngobe loko kungumkhuba lomubi. Utsi kutiphakamisa kucedza buntfu uphendvuke umlotsa nje nobe ngabe ungumholi. Utsi umholi longuye ngulotigcabhako ngebuve bakhe, awagcine emasiko akhe, loyo ubonakala ngekutsi angalulahli lulwimi lwakhe atsatseke ngelwasemtini. Sonkondlo ugcina ngekutsi umholi longuye nguloba sibonelo lesihle, kubete nakunye lokubi lokukhonjwa kuye. Afundze lokuhle kulabanye kute kutositakala sive sakhe.
Luvulindlela* (Samora Moses Machel)
Sigaba 1Umugca 2 “Utfutsel' utsats' ubeke”
· Loku kusho kutsi tintsatfu tinkondlo lekufanele kuphendvulwe ngato. -Yekucala emibutweni lemifisha. -Yesibili ibe emibutweni lemidze. -Yesitsatfu lengakaze ifundvwe eklasini
Washaya baniyo besipakatani Wabadvunsuta ngasa sipakatani Batsi nabacabanisa inhloko, beva kutsi iyashisa Bagcwala tiganga nemahlatsi Usemuva kwaba neFRELIMO Kwahhonya indvodza Kwakhala umfatiIngenile yakho chawe lemachawe
Sigaba 3, umugca 1 na-2
Lolu luhlobo lwenkondlo lapho imbongi iveta lusizi, imibono yayo ngekufa
2.	Ngabe sonkondlo ucondze kutsini uma atsi: Inkhaba yetfu ilapha Emacadzini asibuki sifak' emahhanisi Kute ngisho namunye longasuye walelive, longasitjela emamenemene.
Imibuto
Nani bafanyana bami, Vukani niteluke, Nitelukisise tenu tintsambo, Tikhaliphe tikhaliphisise, Nitotidvonsa nitidvonsisise, Natsi sitewubalwa, Nato tihlabani temhlaba.
Ngingamane ngidle ngedvwaNjengenkhom' ingenandzaba, Ngitibophe ngelibhande laPawula Langahlulwanga inyama, Wakhandleka ngelutsandvo lwalababili.
Lokushiwo yinkondlo
Emavi ekubonga
Buthishela bakhe ubutfole eUniversity of Zululand Kantsi ticu takhe ta BA utigcokele eUniversity of South Afrika. I B.Ed yona uyitfole eRandse Afrikaanse Universiteit.
Kadze kwasa kukhalwa, Kukhalwa lesingapheli sililo, Sililo lesikhalwa ngabo bonkhe bantfu; Bantfu bonkhe bangati siyocedvwa ngani; Ngani boSathane ndzini.
Sithunywa, Magqilatwa angakhokhelwa, Munye kuphela lomtfuma atfumeke, Utfuma Nokufa atatamise asindvwa Atewugolela wena, sintfu sibuyele kamhlaba. Wadla mhlabatsi lowakha ngetinhloko temadvodza!
Xolile ngulomunye webabhali beSiswati labanelikhono ekubhaleni imibhalo letinkondlo.Tinkondlo takhe letikulelicoco titsintsa kakhulu kufa, imvelo kanye nenkholo. Nkambule uphindze wabhala tibongo kanye naletinye nje tinkondlo letimhibahiba.
Imibuto
Sidvonsamoya: likhefu nobe siphumuti lesisemgceni
5.	Unjani umoya walenkondlo?
Sive siphakamisa tandla totimbili, Siyanihhayita ngemoya lomuhle lophasi, Siyanekhuta ngenhlitiyo yelutsandvo, Yekelani lomoya longakalungi, Shiyani lemitfwalo lenisindzako, Siyalila sive ngenhlupheko, Sebentani, nisebentel'ema-Afrika.
Ngiyawukusho ngebuntsengu ngitsi. Ngisebentile kulula kulukhuni, Ngisebentile kukubi kukuhle,Kute ngidle lifa Laphakadze Lapho sengiphila yangesheya kwelidliza.
1.1.2 Chaza kutsi asho kutsini lamagama njengoba asetjentisiwe enkondlweni.
Hamba minyaka guga sitsebe, Kukadze wawuwadla emabele, Ngicatsatele mphunga lebhadlile Kute ngibhadle ngibe ngungcondvonkhulu, Ngitekel'imihamba yasendvulo mkhulu, Kushabalaliswa yini nibukile mkhulu?
Sakhiwo Sangekhatsi
2.	Nguyiphi lemvunulo lekukhulunywa ngayo kulenkondlo? Chaza ngemaphuzu lamabili.
Magagula M.S.
2.	Phawula ngemoya wenkondlo.
Kuya ngani kantsi mnaketfu? Tincabakati tetincabakati tiyabhidlika, Emadvwalakati nemawakati nako kuyahhihlika! Konkhe lokukhona nako kugcina kuphela; Pho mine-ke, kuya ngani?
Lokushiwo yinkondlo
4. Ngemigca lelishumi niketa lokushiwo ngulenkondlo.
Labacubunguli labasembili kutemibhalo bakhonile kuhlanganisa tinkondlo letibhalwe babhali labanemakhono lasezingeni lelincomekako imphela. Babhali bato bamihibahiba njengobe besuke edvute nakhashane futsi babuya kuyo yonkhe imikhakha yemphilo. Loku kuvela etinkondlweni tabo letinhlobonhlobo letehlukene, ekhatsi kwato kukhona leto letiphatselene nemfundvo njengalena ya J.J.Thwala letsi 'Mahlahlandlela', temvelo njengalena letsi 'Letfwese' leyabhalwa ngu
Yinakekele!
Lifusi: insimi lendzala lengakalinywa
Tihlatsi timsheleleti njengeteluswane, Tihlatsi kwetintsambo tebuhlalu, tigcwele, Titsambile tigicik' umusa. Ematinyo akho amhlophe njengesitfwatfwa, Sitfwatfwa sembetfwe nguMdzimba, Akuphunga uphetfuka bunandzi.
Iwil' insika 77
1.1	Phawula ngemphindvwa lesenkondlweni usho kutsi sonkondlo uyisebentise kahle yini. (2)
Nangu achamuka egedeni sebamletsile Nangu amandzatela ngebusokati Waba lilanga lucobo namuhla! Ncamul' emave tintsaba tiyamdedela!
Nkhanyeti yekusa, Ngimeme kuleto timphiko, Njengeluvivane etimbalini, Ngifike, ngihlale, ngihlabelele Ngishone, ngivoshoke ngivumbuke Ngebunandzi senginamatsele Ngicamele nginambitsisisa tutsandvo.
Lolu luhlobo lwenkondlo lolutsintsa tinkholo ngekwehlukana kwato. Kungaba inkholo yebuKrestu, yaMohamed, Umuntfu nenkholo yakhe njalo nje.
Kulenkondlo sonkondlo usitjela ngekushabalala kwemasiko endzabuko nekungena kwemphucuko.“Sengifune kufiphal’ emehlo” [umugca 10: bonkhe bantfu sebalahle emasiko abo] “Ngiyabesaba lobutfongo lobakunyonyobelako” [umugca 21: kuvetwa lemphucuko lengenako netimanga tayo] “Lafiphala lilanga lami” [umugca 42: kuphelelwa litsemba nekunyamalala kwemasiko endzabuko.
Sihlutfulelo semphilo yemuntfu, Vuleka singene ngekhatsi Kuletindvongakati letinkhulu, Siyotsekela lwati lolujulile Sigogcote inhlakanipho yeleNshonalanga, Sinots' emphefumulweni nengcondvweni.
Umbuto 1
Ngidvonselen' emadlelweni laluhlata, Lahacwe iminga nemicozi,Yahacwa imisimbitsi nemincayi; Ngiyawudzelis' inhlitiyo nemphefumulo.
balufundze lulwimi lwebantfu labamnyama. (2)
Ngikuyise
3.1 Ngumoya wekukhatsateka ngekudvunyatwa yintfombi labeyitsandza kakhulu. Sonkondlo bekayitsandza ngalokuphelele lentfombi abeke litsemba lakhe lonkhe kuyo kepha yamdvumata. Uyafunga uyagomela utsi ngeke yena aphindze atibophele elutsandvweni. (4)
Aph' emagugu?
6.	Bunkondlo buni lobukulemigca? “Wangishiya ngiciphita tinyembeti Ungishiye ngilila sililo”.
3.	Umugca 12 kulenkondlo, umumetse sinongo sini? Ngabe sonkondlo ukwatile yini kukhetsa emagama.
Imphilo yasonkondlo
Jabulani Luphoko, longuthishelanhloko wesikolo iMadazanga Primary esifundzeni saseGert Sibande.Watiwa kakhulu ngaJB.Watalelwa laphayi eMbuzini esigodzini sakaLomahasha.Wacala kufundza eMbuzini Primary wadzimate waphotfula matekuletjeni nga1992 laphayi eMkomazi High School, kulapho likhono lakhe lekubhala laloleka khona. Libhuku lakhe letinkondlo,“Asikhutulisane” lashicilelwa nga 1980 baka De Jager Haum. Sewuke wafaka ligalelo ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati, njengobe nje ake wabhala leminye imibhalo njengalomdlalo lotsi “Ufunani” telulwimi “Emasisweni” kanye naletinye. Akakayekeli-ke kubhala, usashikashikana nekubhala ikhakhulu tinkondlo ngobe kulapho licine khona likhono lakhe.
5.2	Bunkondlo buni lobutfolakala kulomugca:“Buyakubusa buyakukhombisa.”? (2)
Letimnyama = tingubo. Lapha kwengciwe ligama tingubo.
Mali netakho
Tinganani tintsandzane letikhona ngani? Banganani bafelokati namuhla ngani?Banganani labangenabantfwana namuhla ngani? Nifike kahle-ke kona, niyawutibonela, BoSathane ndzini.
Intsambo 27
4.	Nhloboni yenkondlo le? Sekela imphendvulo yakho.
3.	Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni 3 na-4?
Loku kuchumana lokutfolakala ekucaleni kwemigca.
3.	Hlobo luni lwesinongo sonkondlo lasisebentise kumugca 14? Usisebentise kahle yini lesinongo kulenkondlo?
2.	Ucondzeni sonkondlo nakatsi “ufak' ebantf'ematilongweni, Udzimat' ubakhiph' ematilongweni”. Chaza.
Ngisingisen' emadlelweni laluhlata, Dvutane neteminyezane tihlahla, 15 Ngiyawubona tikhehle temahlokohloko tinyakata Shengatsi timbita tiyekelelwe ngemantfombatane.
Bengikutsandza Sibongile
6.	Caphuna imigca lecuketse luchumanomcondvo (i-enjambamenti) kulenkondlo.
Ngiva ingoma
Nifike kahle
1. Esakhiweni sangekhatsi bunkondlo buni lobutfolakala emgceni wema-21.
5.2	Uphilela bona. Akanamandla etukwako. Bujila buyambusa.
Sifanisongco: intfo letsite ifaniswa nalenye ngekutsi ibitwe ngayo
Buntsengu: kuhlakanipha
8.	Ngabe umlolotelo ushiwo bobani? Chaza.
Kunye lokummangalisako, kwekutsi noma yena banemahloni ngaye, kodvwa imali yakhe bayayifuna. Bamshiya ekhatsi endlini bahambe bayohola imali yakhe batijabulise ngayo yena bamnike imisalela. Utsi vele kuyofana nekutsi lemali yakhe seyoba yabo, kodvwa banemahloni ngaye nakuba atalwa nabo. Yena bamenta intfo yekubasita nabaya emphumelelweni.
Esihlanjeni: ngasemfuleni lapho kuhlala kumanti khona
Imphilo yasonkondlo
Imvumelwano lisu nome buciko bembongi bekuphindzaphindza bongwaca nabonkhamisa ekucaleni, emkhatsini nasekugcineni kwemigca yenkondlo ngenhloso yekugcizelela nekukhombisa sigci.
Kahleni bo! Kahleni bo! Madvodza sekwenele,
Lokushiwo yinkondlo
Lapho imihla yami seyiphelile Umhlaba sengiwufulatselele futsi, Buhle nebubi bemphilo yelive Ngingasenakukhuluma ngabo nanini Ngiyawutsini kuMvelinchanti?
BENGIKUTSANDZA SIBONGILE
Ngangingati lomanti
Lelifusi lelibhalash'enhloko liyakhuluma, Liyongichweba kutewutsekela lwati; Letihlatsi letimashwayi tiyachasisa, Loludvondvolo lokhokhotela ngalo Lungubufakazi betilimela lotiphilile, Ngifikelwa ngumhawu nangikubuka, Ngifikelwa ngumunyu nangikubuka.
5. Hloboluni lwemvumelwano lokutfolakala kusigaba sekucala, umugca 5 na-6?
5.	Bhala sakhiwo sangekhatsi ulandzele lemigca ledvwetjelwe.
Ngentenjani manje?
Thwala M.J.
Ngabe yintsandvo yakho?
Sibonelo:
1.1.4 Endzimeni yesine umugca wemashumi lamabili nemugca wemashumi lamabili nakunye. (2)
8.	Sonkondlo ubhale lenkondlo achutjwa ngumoya lonjani?
Imibuto
2.5	Chaza lemigca lelandzelako: “Ngijabule ngigidze ngedvwana. Ngobe ngingakagawuli yembangandlala.” (2)
2. Nika tibonelo letimbili temonakalo lowadalwa nguletigebengu.
Kulo kuncono kufundvwa lokukhulu, Pho ngibuye ngitibopheleni?Sani setsembiso lengingasenta nemuntfu? Esitibeni setingwenya ngitiphoseleni? Ngitishelelis'esiweni ngibuka?
5.	Phawula ngemoya lokhona enkondlweni.
Inkondlo:Kuya Ngani?
Lokushiwo yinkondlo
6.	Nika tibonelo temigca leneluchumano tibe timbili.
7.	Uchazani sonkondlo nakatsi “Tilevu letinyenti tibheka etulu”?
Kutenyanya kwenta bonke Bakubukele phansi nabo, Kuphele bonke bujaha bakenu, Kugandzageke nakoloko Lobewungaba sibonelo kuko, Sinyamalale sifiso sakho; Lapho kuhlala khona tingwazi, Umholi longuye ngufotigcabhako Ngemasiko nelulwimi lwakubo; Alele avuka ahambo.
Lugcozi
Ngoba senihambela etulu niyoyidvonsa ebhange. Nayo leyo mali ngiyigcina ngeliphunga nje. Nitisikela kulelinonile mine ningiphe emajwabu nje. Empeleni imali yami seyaba ngeyenu. Nentiwa yini nibe nemahloni ngami ngiyingati yenu? Nami ngiwenu, angisiso sitebhisi semphumelelo!
Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela
4.	Luhlobo luni lwenkondlo lolu? Chaza kucace.
Yeka leto tikhatsiLetendlula letingenawuphindze tibuye: Tendlulise kwemanti lageletako Tendlulise kwemphilo yesotsamlilo Lenemabanga amafisha njalo l Lendlul' ingab' isakhonjwa ndzawo.
1.	Phawula ngemoya lokhona enkondlweni, usekele kuvakalale.
Ngiklomelise ngenkhutsalo yentfutfwane, Ngisebente kamatima ngikhohlwe Telive letihlatimulis'umtimba, Tingente ngiphefumule kamatima.
4.	Ase uphawule ngekujula kwalenkondlo.
Bhiya O.A. 1
Sibonelo:
·	Khetsa inkondlo yinye emibutweni lemifisha ubhale ngayo uphindze ukhetse yinye emibutweni lemidze ubhale ngayo.
8.	Niketa lokushiwo inkondlo ngemigca leli-10.
Sonkondlo usebentise imifanekisomcondvo kuchaza lomuntfu lamtsandzako.“Nyanyavu umenyuteliso” [umugca 2: intfombi ntfo nebuhle bakhe]“Tihlatsi tigicik' umusa” [umugca 9: utawuphilisana nebantfu, unebuntfu]“Ngimeme kuleto timphiko” [umugca 27: ucela kutsi amatsandze bese umfaka enhlitiyweni yakhe]
7. Bhala umugca munye lonesifaniso.
Imibuto
Caphela: Tinkondlo letine asteriki* ngetabafundzi beLulwimi lolungetiwe wekucala.
8.	Phawula ngekunjula kwalenkondlo.
8.	Uchazani sonkondlo nakatsi “Somandla wakugcob' etikwayo yonkh” indalo”?
Noma ulekaDukathole, kuhlwa kuyacocana.Ayikho indlela lengayi ekhaya, Nanoma-ngihlangabetana nemilingo, Netinhlupheko, ngeswela, ngingadli lutfo, Kodvwa kukhona likhaya
Man' echibini njengatsekwane, Sulusuluk' utibuke ndzawonkhe, Emabel' agcwele sifub' ayaguca, Agucela luswane, selungakwenela, Wen' usalibele kukhasel' etiko, Wetsembe kwekhutwa njengemntfwana, Kants' uyatiyeng' umdzal' utatiyela!
NOBE
Siphukuto: ligama lisetjentiswa lisho lokuphambene nalelikuchazako
Ntfombi yetimanga
Imibuto
Inkondlo: Kants' Uphumula Nini?
Kubhala tincwadzi tesiSwati, uyakutsandza ngobe ubhale tincwadzi letinyenti telulwimi lwesiSwati, tinkondlo, tindzaba letimfishane, ema-eseyi (essays) kanye nencwadzi yemidlalo (drama).
6.	Nguyiphi lencwadzi yenkhosi lakhuluma ngayo sonkondlo?
Ingcikitsi
Buka sebakubonile bodokodela Kutsi laph' ukhuphuk' imicansa Wetfwel' imicabango netifiso, Udvons' elubikibikini lwendvumalo, Ugabadvul' imimango yetinsizi, Kuvakale nemoya sewushona phansi; Uva sebatsi kufanel' uphumule, Kants' uphumula nini?
Inkondlo ikhuluma ngemfundvo.
Ngilukisen' emadlelweni laluhlata, Ngiyawukuv' emagugu emvelo ahlabela, Ananela buhle betjani bemadlelo Lobuheha tinkhomo ngembala logcamile.
Sicatsaniso: emagama laphikisanako ngenhloso yekugcizelela lokutsite.
·Luchumano
4.	Asuphawule ngephethini yalenkondlo.
5. Hlobo luni lwenkondlo lolu? Sekela.
Lokushiwo yinkondlo
Angabi ngumakhonta ngelulwimi nangemasiko, Langagcini alilulwane;Emcabangweni nasekwenteni'aphambuke Angakamudli naphambukane. Mhlawumbe aphambuke unomphefa Emanon'elifa lendzabuko yakubo, Angawabhashi nakahl'ematsambo Lashiywe nguletotive Lambukele kuto; Andzindze nelive.
Njengoba ayetsembile ngekwetsembeka kwayo, nesihlobo sakhe, sabika kutsi abesiphetse kahle ncamul'emave eluhambeni lwaso. Sonkondlo umbona kwangatsi semuhle kakhulu namuhla loku sebamletsile.
Sifanamsindvo / Sifutamsindvo
Umoya wenkondlo
Mahlahlandlela
Utsini
Uma sikhuluma ngengcikitsi sisuke sikhuluma ngemnyombo losuse imbongi phasi yaze yabhala lenkondlo. Imbongi ibanesizatfu nome lokumhluphile emoyeni kuze abhale lenkondlo.
Sifanangwaca: kufana kwabongwaca egameni nobe emgceni
* Imvumelwano sigcino emgceni wesibili newesitfatfu ngu la (2)
Sibonelo:
1.	Endzimeni yesitsatfu khipha luchumano lolukhona ulubhale phansi, ubuye uluchaze.
5.	Sihloko salenkondlo siyahambisana yini nengcikitsi.
10. Bunkondlo buni lobukumugca 1 na-2?
Lenkondlo imayelana nesihlobo sasonkondlo lesingasekho. Utsi sonkondlo uva buhlungu ngobe bekusekunyenti labesalindzele kukufundza kulesihlobo sakhe. Buhlungu buyadlanga lapho efika ethuneni lakhe abona kutsi akazange angcwatjwe kahle. Utsi kute ngisho litje ethuneni lelikhomba umlandvo ngaye, lelingulona litakuba sikhumbuto. Noko unelitsemba lekutsi sebayobonana nesihlobo sakhe naye nasendlulile emhlabeni.
Sonkondlo usitjela ngekubaluleka kwelikhaya. Utsi yena uyahamba uya ekhaya lakhe. Utsi wonkhe umuntfu unalo likhaya ngisho nebantfwana imbala. Kuyenteka kutsi batali bamcoshe umntfwana ekhaya kepha ajike abuye ngobe ingekho lenye indzawo lefana nelikhaya. Ekhaya kutfokomele ngaso sonkhe sikhatsi umuntfu utivela akhululekile lapho asekhaya.
1.2.2 Ucondze kutsini sonkondlo lapho atsi:
3.	Lemvula lenako lokukhulunywa ngayo kulenkondlo yini?
Lapho uhlabelela tingom' ujulile, Tingoma tingakucwilis' echibini lwelusizi, Tikunike timphiko temoya undize, Ufik' emaZulwini, ungincusele.
Uyintsengo yetintsengo, Ngawe sayitseng'iFrance, Satsenga saphelela, Tikweledi tasal'emuva, Saphuma msulwa, Sawela sindiza, Sangena kwabonakala, Sitsengise njalo ntsambo.
