SEHLUKO 1
SETFULO SELUCWANINGO
  Lucwaningo    lutawugcila    ekubukeni  kubaluleka
  nekusentjentiswa    kwesibekandzaba    etindzabeni         
  letimfisha ta JJ Ncongwane.  Kutawubukwa  kusebenta 
  kwaso  kuleyo  naleyondzaba    ngenhloso   yekubuka
  likhono  lembhali ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.
Tindzaba letimfishane takhiwe yimigomo leminyenti lenjengalena: balingisi, luvutfondzaba, sicakacaka naleminye. Kepha-ke lapha kutawubukwa sibekandzaba nje kuphela ngenhloso yekugcamisa:
Kuphumelela kwelikhono lekubhalwa kwendzaba lemfishane.
Kukhula kwendzaba iye ifinyelele esicongweni sayo
Kuvela kwengcikitsi nesifundvo endzabeni
1.1	 INKINGA YELUCWANINGO
Uma kubukwa lucwaningo lolwentiwe kutemibhalo yeSiswati, kuyabonakala kutsi luncane kabi lucwaningo lolwentiwe kudzimate kube ngunyalo ikakhulu etindzabeni letimfishane.  Noko kuyatiwa kutsi Siswati akusilo lulwimi lolutfutfuke fana neSizulu neSichosa kepha loko akusho kutsi kumele kugocwe tandla kungentiwa lutfo.  Emaswati asenencabhayi lenkhulu yekwenta lucwaningo kutemibhalo kute kubonwe kutsi ngabe loku losekubhaliwe lizinga lakhona likuliphi licophelo.
Kubalulekile kusho kutsi ngaphandle kwelucwaningo akukho nani lesingabona ngako kutsi siya embili nobe nje sishaya situngeletane kulala kwenja  kutembhalo.  Kungumsebenti webacwaningi kusita kutfutfukisa temibhalo eSiswatini.  Tindzaba letimfishane tibaluleke kakhulu emibhalweni yeSiswati futsi angeke nani tihlale time ezingeni lelilodvwa.  Kumele kuhlale njalo kwentiwa lucwaningo lwekukhuphula lizinga laloluhlobo lwemibhalo.  Kungako-ke lomsebenti uhlose kucwaninga ngekusetjentiswa kwesizindza etindzabeni ta J.J Ncongwane kubukwe ikakhulu ekuphumeleleni kwakhe kusebentisa sizindza. 
1.2   TINHLOSO TELUCWANINGO
Tinhloso telucwaningo nguleti letilandzelako:
Kubuka indlela sibekandzaba lesivetwe ngayo etindzabeni letimfisha
Kubaluleka kwesibekandzaba ekukhulisweni kwendzaba
Umsebenti wesibekandzaba ekuveteni tingcikitsi nesifundvo
1.3    UMKHAWULO WELUCWANINGO
Lucwaningo lugcile etincwadzini letimbili kuphela:
Emahemuhemu naletsi Tikhatsi Letimatima
Tinyenti letinye tincwadzi letibhalwe ngumbhali J.J Ncongwane, kepha letingenakusentjetiswa kulolucwaningo.  Ngaphansi kwesibekandzaba kutawubukwa Indzawo, sikhatsi nesimonhlalo
TINDLELA TELUCWANINGO
   Lapha kusentjetiswe  tindlela  letimbili.  Indlela
   yemibuto nekufundvwa kwetincwadzi.
1.4.1	Indlela yemibuto
Lapha kubutwe bantfu labanelwati loludzingekako imibuto lephatselene nelucwaningo.  Laba labalandzelako batsite nebabutwa ngekubaluleka  kwesibekandzaba etindzabeni letimfisha baphendvula ngalendlela:
Sibekandzaba ngumgogodla wendzaba.   Umgogodla-ke yintfo lebalulekile ngobe nangabe umuntfu aphuke nobe alimele umgogodla akakwati kuma nekuhamba.  Sinjalo nesibekandzaba ngobe indzaba yonkhe yakhelwe etukwaso. 
                     (Malangwane 2006)
Sibekandzaba sibaluleke kakhulu ngobe simayelana nendzaba yonkhe.  Kulapho kugcama khona indzawo, sikhatsi nesimonhlalo.  Tehlakalo tonkhe letenteka endzabeni kumele tihambisane nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo.  
			   (Simelane, 2006) 
Sibekandzaba ngilokwentekako endzabeni kube kuhambisana kahle nesimo sendzawo nesikhatsi.  Tento, indlela lekukhulunywa ngayo nendlela lekugcokwe ngayo kumele kuvumelane nendzawo nesikhatsi.
                     				 (Ntuli  2006)
Kufundvwa kwetincwadzi
Lapha kufundvwe tincwadzi letinyenti letimayelana nekubhalwa kwetindzaba letimfisha.  Loku bekwentelwa kutsi kubonakale kutsi mbamba mbamba batsini labatiko mayelana naloluhlobo lwemibhalo.  Njengobe bese kushiwo ngembili, tincwadzi lekugcilwe kuto kulolucwaningo nguleti:  Emahemuhemu kanye neTikhatsi Letimatima lekutindzaba letimfishane.
Kuletincwadzi kubukwa likhono laNcongwane ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.   Kubukwa kutsi usebentise tiphi tindlela ekuveteni sibekandzaba etindzabeni takhe, kuphindvwe kubukwe kutsi sinamsebenti muni sona sibekandzaba ekuveteni ingcikitsi nesifundvo.
1.5	    EMATIYORI LABUKIWE
	Itiyori ingumcondvo nobe indlela ekuchazeni intfo 	letsite.  Swanepoel  (1990:1)  uma achaza itiyori 	utsi:
		A theory is simply a framework or system of ideas 		which serves as an explanatory base for the 				suppositions, hypotheses, methods so formulated 			that results could either be proved correct by 			supplimentary research, or otherwise be 				falsified.		
		Itiyori luhlakamsebenti noma-ke imibono lesita 			ekuchazeni tindlela nemiphumelalucwaningo 				lwebacwaningi lehleleke ngendlela yekutsi 				imiphumela kungenteka itfolakale iliciniso 
		nobe ingasilo.
Brumfit (1983:23) yena ubeka kanjena ngetiyori:
The value of a theory is to ensure that we know what we are doing at any particular point, and can defend it.
Kubaluleka kwetiyori ngilokucinisekisa kutsi sati kutsi sentani ngesikhatsi lesitsite futsi sikuvikela njani loko.
Kulolucwaningo kubukwe itiyori legcile kumbhali 
‘author oriented‘ itiyori legcile embhalweni ‘text oriented naleyo legcile kumfundzi wendzaba‘reader oriented’
1.5.1 Itiyori legcile kumbhali.                    
Lena tiyori igcizelela kakhulu ligalelo lembhali kulowo mbhalo, ivete netinhloso tembhali ngalowo mbhalo wakhe.
1.5.2 Itiyori legcile embhalweni.  
Kuletiyori umbhalo utsatfwa njengentfo letimele lengakanciki ndzawo.  Lena tiyori yadala kutsi kube khona lamanye ematiyori lamanyenti lokubalwa kuwo leyo yenhlangano yeMarashiya “Russian Formalism” lekuyinhlangano lephikisa kutsi umsebenti wetembhalo utimele.
1.5.3 Itiyori legcile kumfundzi                		 
Letiyori  ibuke kakhulu umfundzi nendlela lakawemukela ngayo umbhalo.
Uma sibuka indlela layisebentisile Ncongwane kuveta sibekandzaba kubonakala asebentisa indlela lesamlandvo loku lokutsiwa pheceleti ‘historical-biographical’ approach.  Swanepoel (1990) ubeka atsi ngalendlela:
This approach saw the literary work, if not exclusively, then for the greater part, as a reflection of the author’s life and times, of the life and times of the characters.
			(Swanepoel,1990:8)
(Lendlela ibona umsebenti wetemibhalo kuyindlela yekuveta imphilo nesikhatsi sembhali nemphilo nesikhatsi sebalingisi.)
Swanepoel (1990:5) ubuye achubeke ngalendlela atsi Albert Gerald ukhombisa lendlela ngekutsi atsi:
A.M Sekese’s Southern Sotho Play Pitso yadinonyana , (Gathering of the birds) reflects the malpractices of the feudal system in Lesotho During the last decade of the 19th century and the 1st decade of this century.
Umdlalo weSisutfu wa A.M Sekese lotsi Pitso yadinonyana (umhlangano wetinyoni) uveta indlela lembi yekuphatsa ELesotho ngasekupheleni kwelikhulu leminyaka ya 19 nasekucaleni kwelikhulu leminyaka lesikuyo.
Lendlela siyibona etindzabeni takhe Ncongwane letifana nalena letsi Kulukhuni emhlabeni.  Kulendzaba Ncongwane uveta imphilo lematima lebeyi philwa bantfu labamnyama uma bayofuna umsebenti emadolobheni.  Kulendzaba umuntfu lochamuka emakhaya kufute abe nemvumo yekutfolakala edolobheni.  Lenye indzaba lefana nayo ngulena letsi Cabanga, Cabanga lapho sitfola Titosi Mgabhi ayindvuna lenkhulu epulazini.  Kulelipulazi bekakhahlelwa ngisho nangumntfwana wemlumbi abe angenakwenta lutfo ngoba angumuntfu lomnyama.
Lenye indlela layisebentisile Ncongwane ngulena yelisikomphilo nekutiphatsa. (moral-philosophical approach Swanepoel (1990:7) ubeka atsi ngalendlela:
To the exponets of this approach the most important function of literature is to emphasise moralism and utilitarianism.				
Kulabavumelana nalendlela, umsebenti lomkhulu wetemibhalo kugcizelela buntfu nekutiphatsa.
Loku siyabona etindzabeni takhe Ncongwane njengalena letsi: Indandatho. Kulendzaba Mabel Masango labebafundza ekolishi abe angumfati waMhlupheki, usonywa lijaha lelingu Victor lafundza nalo.  Nobe linyenti ekolishi belicabanga kutsi boMabel naVictor bayatsandzana kodvwa Mabel akazange avume kutsandzana naVictor ngobe anebuntfu.  Phela kubuntfu lokutsi umfati abe nendvodza yinye hhayi lakengca lapho.
Ncongwane uyayiveta futsi indlela yebuntfu endzabeni letsi: Gumedze Loyo. Kulendzaba Mnjawule Sibeko usontse umntfwana waDube wase uyofuna lusito enyangeni lenguGumedze kuze angatoboshwa. Kunekutsi Gumedze atsatse imali yaSibeko wavele wamlutsa, wabita emaphoyisa waboshwa Sibeko ngalesento sakhe lesibi. Umuntfu akasiso silwane kutsi angabulawa nje kungabi ndzaba yalutfo, kantsi kwatona tilwane labo lababukene nekuphatseka kahle kwato bayawalwela emalungelo ato.
1.6    KUCHAZWA KWEMAGAMA
Emagama latawuchazwa kunikwetwe tinchazelo letifanele ngulawa lalandzelako:
     Sibekandzaba,   indzawo,   sikhatsi      nesimonhlalo.
1.6.1.  SIBEKANDZABA.
Sibekandzaba siphatselene nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Indzaba yonkhe yakhelwe kuso sibekandzaba.  Lokwentekako kumele kuhambisane nendzawo lokwenteka kuyo, sikhatsi lokwenteka ngaso nesimo senhlalo yebantfu labaphila kuleso sikhatsi nakuleyo ndzawo.  Indzawo ingaveta emasiko, kugcoka, kukhuluma, inkholo nalokunye.
	Pretorius naSwart (1982:8) basho loku ngesibekandzaba:
This is the physical background against which the story takes place.  The story can unfold against an idyllic background (that is where mountains, Rivers, Trees, etc are mentioned.  The story can also be set on an island, on a ship in the desert or in a city.
          Loku limuva lalapho  kususelwa  khona
          Yonkhe indzaba.  Indzaba  ingatsintsa 
          Tintsaba, imifula, tihlahla,nalokunye.
          Indzaba  ingenteka  futsi esichingini,
          emkhunjini elugwadvule nobe edolobheni.
Ngekusho kwaMsimango (1986:87) Sibekandzaba sibalulekile kakhulu endzabeni njengoba indzaba yonkhe yakhelwe kuso.  Ase simuve nabeka:
Setting is one of the most important aspects of a narrative. Its importance lies not only in the fact that it gives us the locale, time and social circumstances of the narrative but also because of its relevance to the other aspects of the narrative, especially style, characterisation, theme and plot.
Sibekandzaba ngulenye yetincenye letibalulekile tetindzaba letibhalwako. Kubaluleka kwaso akuyi ngalokutsi Sivetela indzawo, Sikhatsi neSimonhlalo kuphela kodvwa sibalulekile nakuletinye tinhlangotsi tetindzaba letibhalwako, Kakhulu nje indlela yekubhala, Balingisi, Indzikimba nekuhleleka kwetigameko.
Abrams lapho acashunwe khona nguMtuze usichaza ngalendlela sibekandzaba:
The setting of a narrative or dramatic work is the general locale and the historical time in which its action occurs; The setting of an episode or scene within a work is the particular physical location in which it takes place.
			(Mtuze,P.T 1986:65)
Sibekandzaba sendzaba lebhalwako noma semdlalo senteka endzaweni nasesikhatsini lesihambisana naso; Kuhleleka kwesicephu noma sigcawu endzabeni kuya ngaleyo ndzawo lekwenteka kuyo.
Vilakati naSibanda (1997:7) babeka kanje ngesibekandzaba:
Sibekandzaba sihlolisisa ngendzaba lapho indzaba yenteka khona nekutsi yenteka nini.  Sibuye  sibeke ebaleni simo jikelele sendzawo, sikhatsi nekuchubeka kwaso, kanye nesimo saloko lokwentekako endzabeni letekwako.  Tonke letimo tibalulekile endzabeni ngoba tigcamisa bunjalo bebalingisi, tite tiphumelelise nengcikitsi. 
1.6.2. INDZAWO
Indzawo ibalulekile kakhulu endzabeni ngoba ngilapho kwenteka khona tintfo. Tigameko atenteki nje ngesikhatsi lesitsite, kodvwa tenteka endzaweni letsite. Bayakufakaza boGrobler naStrachan (1992:68) uma batsi:
The space in a literary work stands in a certain relation to the events, characters and time.  Declaration of love, e.g., often takes place in the moonlight on a balcony while ghost are often associated with ruins.
 Indzawo emsebentini wembhalo iba nebudlelwane netigameko, balingisi netikhatsi.  Sibonelo salokukhombisa lutsandvo kuba lapho kukhanya khona inyeti kantsi tipoko tihambisana nekwehluleka. 
Indzawo levetwe kahle yenta kutsi loyifundzako ayilandzele kalula leyo ndzaba.  Uma indzaba ikhuluma ngendzawo yasemakhaya, lofundzako uvele atibonele ngemehlo engcondvo luhlobo lwebantfu loluphila kuleyondzawo.  Iyasita-ke indzawo ekuchazeni luhlobo lwendzaba nobe lwembhalo.  Etindzabeni letimfishane indzawo isheshe yetfulwe futsi ikholweke.
Sikhatsi
Umbhali usuke ayibhale kahle indzaba yakhe uma itakwenteka ngesikhatsi sinye. Kuyenteka kutsi kube sehlobo, ebusika, emini, ebusuku, njalonjalo.
Shlomith (1983:46) uchaza sikhatsi ngalendlela:
Time in general maybe viewed in three respects order duration and frequencyStatement about order would answer the question ‘When?’ in terms like: first, second, last, before, after, etc. Statements about duration, would answer the question ‘ how long?’ in terms like  an hour, a year long, short, from X till Y, etc. Statements about frequency would answer the question ‘how often?’ in terms like: X times a minute, a month, a page.	
(Sikhatsi singabukwa nhlangotsi letintsatfu.  Kuhleleka, budze nekwenteka.  Kuhleleka kwesikhatsi kungaphendula umbuto lotsi nini? Njengekutsi, kwekucala, kwesibili, kwekugcina, ngembi,ngemuva, njalonjalo.  Budze besikhatsi buphendula umbuto lotsi kanganani njengekutsi li-awa, ngumnyaka lomudze, mfisha kusukela ku X kuya ku-Y, njalonjalo.  Lokuphatselene nekwenteka kutsi kwenteka kanjani? Njengekutsi kangaka ngemzuzu, inyanga, likhasi).
Ngalesinye sikhatsi tigameko atilandzelani njengoba tenteka empilweni cobo lwayo.  Kuyenteka kucalwe ngesigameko sekugcina bese kugcinwa ngesekucala.  Lapha kusuke kukhomba kutsi tigameko atikabaluleki, lokubalulekile kugcamisa imphilo yangekhatsi yemlingisi.  Sikhatsi endzabeni akusiso leso semphilo mbamba, kodvwa sekwakha indzaba.  Sisita ekutseni ingcikitsi yeyame esikhatsini lesitsite.
Simonhlalo
Simosenhlalo sisikhombisa kutsi itsini ingcikitsi yendzaba futsi kufanele sikholeke.  Simo selitulu ebusika singamela lusizi netinhlupheko.  Kusibekela kwemafu kungasho futsi simo selusizi emndenini lotsite noma esiveni.
Kusetjentiswa kwendzawo yasemakhaya endzabeni kungakhombisa kutfokomala, lutsandvo lwebatali, budlelwane, inhlonipho nebuntfu. Lidolobha lona lingakhombisa simonhlalo lesishakutelako nebuphitsiphitsi bemphilo yanamuhla.
Simonhlalo sichaza neluvo lwemlingisi ngekhatsi kuye.  Singasho kutsi siyindlela yekuchaza balingisi.  Etindzabeni letimfisha , simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambawa nalacondzile kutsi sivakale kahle. 
Loku kufakazelwa nguBhiya nalabanye (1991:22) uma batsi:
Uma umlobi afuna kucoca ngemlingiswa lominta emfuleni, kumele umfula awuchaze ngendlela yekutsi umfundzi atibone tingoti talomfula. Ngako-ke kubalulelikile kuchazwa kwesimo sendzawo
 Msimango (1986:page) yena ubeka kanje:
This aspect of the setting involves the society's way of life at the time and place in which the story takes place. It embraces the society's customs and traditions as well as their beliefs.
Simonhlalo sifaka ekhatsi indlela yekuphila yalowo mango ngesikhatsi nendzawo lapho kwenteka khona leyo ndzaba.  Ifaka ekhatsi emasiko nemihambo kanjalo nenkolelo yalowo mango.
1.7	KUTFUTFUKA KWETINDZABA LETIMFISHA TESISWATI.
Tindzaba letimfishane tindzaba letindzala kakhulu.  Leti tindzaba lebetikhona nasendvulo.  
LiBhayibheli, lokuLitestamende lelidzala nalelisha lakhiwe tindzaba letimfisha letikhetsekile tasendvulo.  Letinye tindzaba letingalibaleki eBhayibhelini nguleti, "Davide na Goliyadi", "Indzaba yaJobe", “indzaba yaEsteri”, “Tintfombi letilishumi” nalena letsi "Indvodzana leyalahleka".
Indzaba lemfishane yindzaba legcogcekile.  Umbhali wendzaba lemfisha akaloku agega kuhle kwelilanga lasebusika kodvwa uvele ahlale endzabeni.
Eminyakeni leyengcile betiyindlala kakhulu tindzaba letimfisha letibhalwe ngelulwimi lweSiswati.  Noko kuya ngekubancono kulesikhatsi ngoba setiya ngekuba khona letincwadzi.
Ngekusho kwa Bhiya (1991) incwadzi yekucala yetindzaba letimfisha teSiswati yaphuma nga 1986 letsi Kuhamba Kubona lebhalwe ngu Mahlalela S.S.M.  Lenancwadzi yatsi kuhlalahlala etikolweni letiphakeme ngenca yekweswelakala kwetindzaba letimfisha.  Lencwadzi ibhalwa nje sekudlule iminyaka lengalinganiselwa eminyakeni lengemashumi lamane kuye kulasihlanu ngemuva kweSiXhosa neSiZulu.  Ngemyaka wa 1935 Bennie W. wabhala incwadzi letsi ‘Imibengo’ kantsi Made E.H yena wabhala yeSizulu ngemnyaka wa 1940 letsi ‘Ubuwula Bexoxo’.
Babekhona-ke babhali labafana nabo Ncongwane J.J,  Khanyile B.S,  Magagula M.S, Malindzisa G.A nalabanye labatse nebabona kutsi lulwimi lweSiswati lusalela emuva basukuma babhala.
Tincwadzi tetindzaba letimfisha letilandzelako nguletinye taleto lesetikhona letikhombisa  kutfutfuka kwetindzaba letimfisha teSiswati:
UMNYAKA
INCWADZI
UMBHALI
1986
Kuhamba Kubona
S.S.M Mahlalela
1987
1987
Ingcamu
Idubukelwe
E.T Mthembu na D.B.Z Ntuli
1987
Emahemuhemu
J.J Ncongwane
1988
Akwehli ngamphimbo
B.S Khanyile
1988
1988
Indlela ilukhuni
Idlangaye
M.S Magagula.
1988
Kahleni phela
G.A Malindzisa
1989
Telutsando Atipheli
J.J Ncongwane
1989
Tikhatsi Letimatima
J.J Ncongwane
1991
Injalo-ke impilo
S.J Ncongwane naM.J.
    Ncongwane
1991
Insakavukela
J.J Thwala
1992
Lapha nalapho
J.J Ncongwane
1992
Tiyenteka Tintfo
J.J Thwala
1995
Ingungubane
B.B Malangwane
1995
Siphundvu kawuboni
T.M Mongwe.
1996
Imiphonsanyoni
D.E Nkosi
1999
Imphumelelo
D.E Nkosi
2005
Siyaticeketsa
J.J Thwala
2006
Litsemba Lekugcina
N.C Jele
2006
Litsambo
E.J Mhlanga
Lokuphawulekako lapha kutsi noma babhali beSiSwati bachamuke muva noko ligalelo labo liyabonakala.  Babhalinchanti labafana naNcongwane J.J baniketa labanye inselelo ngekutimisela kwabo ekubhaleni nasekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati.  Singasho singangabati kutsi waNcongwane uyibekile indvuku ebandla.
1.8	LOKUNGASHIWO NGA J.J NCONGWANE
1.8.1	Umlandvo wakhe
Jabulani Johan Ncongwane wefika emhlabeni, efikela lapha epulazini kaMagwamazi esifundzeni saseGalina tinge-30 enyangeni yeNyoni nge-1961.  Wakhulela esifundzeni sakhona eGalina lapho elusa khona tinkhomo takubo kwesikhashana ngembi kwekutsi acale sikolo.
J. J. wacala kungena sikolo ngemyaka wa-1971 lapha eZithandani Bantu School eBadplaas.  Njengaloku lesikolo sasigcina ebangeni lesine, kwadzingeka kutsi nakacedza lelo banga, uyise wamtfumela eBhabutini, esikolweni saseMoodies ngemnyaka wa-1977.  J.J Ncongwane ungulomunye webafundzi bekucala kufundziswa tonkhe tifundvo ngelulwimi lweSingisi, emva kwetibhelu temnyaka wa-1976.  Nakhona eMoodies wafundza iminyaka lemibili kwadzingeka kutsi achubekele embili eKulindeni eKromdraai ngemyaka wa-1981.  Wafundza eKulindeni waze waphotfula incwadzi yelishumi ngemyaka wa-1982.  Inshisekelo yekubhala yacala lapho noko bekabhala ngeSizulu kepha kute umsebenti lawubhala ngeSizulu  lowaphumelela.  Emabhuku lamfaka umdlandla wekubhala ngemabhuku abo Msimang C.T, Ntuli D.B.Z kanye nabo Charles Dickens. 
Emva kwekuphotfula incwadzi yamateleka waya ekolishi lemfundvo lephakeme eMgwenya lapho afundzela khona ticu tebuthishela (STD)..  Likhono lakhe lekubhala lagcama kakhulu ngesikatsi asesekolishi afundzela buthishela.  Bekabhala tinkondlo netindzaba letimfishane. 
Nakacedza ekolishi wacala kufundzisa lapha esikolweni eHlabangemehlo eNhlazatje ngemnyaka wa 1986.  Ngalowo mnyaka wakhipha libhuku letinkondlo lalibhala alihlanganyela nemnakabo Ncongwane S.J lelisihloko lesitsi: Kuyophela Situnge.  Njengemuntfu loyitsandzako imfundvo, wachubeka afundza ngelikhandlela enyunivesi yase-UNISA waze watfweswa ticu te B A.  Wangagcini lapho wachubeka wafundza enyuvesi yasePitoli lapho azuza khona ticu te BA(Hons).  Ngemnyaka wa 2004  wabhalilsela ticu te M.A neNyunivesi yaKazulu.
Ekusebenteni kwakhe esikolweni eHlabangemehlo ube yi-HOD yetifundvo tesayensi, waba lisekela lemphatsisikolo kwaze kwaba sekushiyeni kwakhe ngemnyaka wa-2003.  Washiya phasi ekufundziseni wayokuba ngumhleli lomkhulu(Editor-in-chief) wesikhungo savelonke sekubhalwa kwenshokutsi yemagama eSiSwati (National Lexicography Unit).   Lesikhungo silapha elichakeleni lenyunivesi yebuchwepheshe  iTshwane Universiy of Technology lelilapha eNasipoti.
Imisebenti yakhe yebuciko:
J.J Ncongwane ubhale letincwadzi letilandzelako:-
Tinkondlo 
Kuyophela Situnge 
Emagalelo
Sigiya Ngenkondlo
Letingayubuna
Impalampala 
Naletinye.
Tindzaba letimfishane 
Emahemuhemu
Telutsandvo Atipheli
Tikhatsi Letimatima
Emantjontjo
Lapha Nalapho
Naletinye.
Tindzabambhalo 
Tikhatsi Tiyagucuka
Imihlanga Yeluhlanga
Ngenca Yakho
Loyishayile Sewuyosile
Ematfunti Etikhatsi
Lukhulu Luyeta
Imidlalo 
Linyeva Ngelinyeva
Mncwi Ngitake Ngibone
Umoya Wetikhatsi 1 (Umdlalo wemoya)
Umoya Wetikhatsi 2 (Umdlalo wemoya)
Buciko bemlomo
Ematekelo Ayitolo
Tincwadzi Teluhlelo
Siswati Sasegumeni Libanga-5
Siswati Sasegumeni Libanga-6
Siswati Sasegumeni Libanga-7
Siswati Sasegumeni Libanga-8
Siswati Sasegumeni Libanga-9
Siswati Sasegumeni Libanga-10
Ligalelo lakhe
Nakusungulwa emabhodi etilwimi avelonkhe (National Language Boards), naye Ncongwane wakhetfwa  kutsi asebente ebhodini yelulwimi lelitfutfukisa lulwimi lweSiSwati.
Kwanyalo ulilunga lenhlangano yebabhali leyatiwa ngekutsi Umhlahlandlela aphindze futsi abe ngumabhalane wayo.  Ulilunga futsi lenhlangano yetichazamagama, tinshokutsi iAfrilex.
Leminye imisebenti yaNcongwane seyike yacokelwa kutsi ifundvwe etikolweni nasemanyunivesi.
Ngemnyaka wa-2003 wacala kubhala sichazamagama kumbe inshokutsi yemagama eSiSwati.  Lona ngumsebenti lacale kuwenta  emva kwekubeka phansi emajoka ebuthisheleni.  Noko utsi angeke aze akuyekele kubhala ngelulwimi lweSiSwati ngobe  nasibuta ngencwadzi layibhalako njenganyalo, usitjele kutsi uphishekile ufunana netindlela tekubhala umdlalo wamabonakudze wesiSwati.  Macondzana netingucuko kutepolitiki,  utsi J J tibe nemtselela lomubi ekutfutfukeni kwetilwimi teMdzabu.  Kusukela ngemnyaka wa-1994, tinkampani letinyenti letishicilela emabhuku tawa futsi tikutjela kutsi tite imali yekushicilela emabhuku labhalwe ngelulwimi lweMdzabu.  Ngekubona kwakhe, esikhundleni sekutsi sigubhe iminyaka lelishumi yenkhululeko, tsine babhali betilwimi teMdzabu kumele sigubhe iminyaka lelishumi yekufa kwetilwimi tetfu. (Ten Years Of  Democratic  Demise of Our African Languages) 
1.9	KUHLELEKA KWELUCWANINGO NGETEHLUKO
SEHLUKO 1
Lapha kuvetwe tinhloso, umkhawulo, tindlela, kuchazwa        kwemagama, kutfutfuka kwetindzaba letimfisha teSiswati kanye nemlandvo ngemphilo yembhali.
SEHLUKO 2
Lapha kubukwe indzawo yasemaphandleni, indzawo yasemadolobheni, indzawo levetwe esingenisweni, indzawo lesuselwa enhloko nendzawo levetwe esihlokweni.
SEHLUKO 3
Lapha kuphawulwe ngetikhatsi temnyaka, tikhatsi telusuku nemalanga eliviki.
SEHLUKO 4
Lapha kuvetwe injabulo, lusizi, buchawe, bugwala, buhlobo, butsa, kubeketela, nekucasuka
SEHLUKO 5
Siphetfo selucwaningo netincomo.
1.10	SIPHETFO
Ekuphetseni lesehluko ngitsandza kuveta kutsi tindzaba letimfisha tativele tikhona eSiswatini kuphela nje kutsi bekungekho umuntfu locabanga kutibhala phansi. Ngekusukumela etulu kwebantfu labafana naboNcongwane namuhla Emaswati sekayatigcabha ngelulwimi lwawo loselutfutfukile.
SEHLUKO 2
2.0	 INDZAWO
Imphilo lephilwako yenteka endzaweni letsite futsi lekholwekako.  Kufanelekile kutsi umuntfu lofundza indzaba ati kutsi indzaba leyo layifundzako yenteka kuyiphi indzawo futsi leyo ndzawo  iyindzawo lekholwekako kutsi indzaba ingenteka kuyo.  Loku kufakazelwa ngu Pretorius na Swart (1982:12) uma batsi:
The short story as a literary genre is intended for adults and, therefore, must (of necessity) be related to actual and real-life situations:  The characters around whom the short story is constructed, are people like ourselves.  
Indzaba lemfisha njengendzaba lebhalwako icondzene nebantfu labakhulile ngakoke ifanele iphatselane nemphilo lesiyiphilako.
2.1  SINGENISO
Kubalulekile kutsi umbhali nanoma ayati kahle indzawo layikhetsele kwenteka kwendzaba yakhe, akhetse kuphela loko lakubona kufanele kuhambisana nendzaba yakhe.
      Pretorius naSwart (1982:12 batsi:
As a very nature of the short story is restricted the development of the plot and the reaching of a climax is very rapid.  This necessitates the elimination of everything that is of minor importance to the course of narration.  
Indzaba lemfisha ngekwemgomo wayo iyindzaba lecocekile. Konkhe kwayo kwenteka masinyane. 
Loku kwenta kutsi tonkhe tintfo letingakabaluleki tishiywe ngaphandle uma ibhalwa.
Etindzabeni letimfisha indzawo kufanele kube yindzawo lecocekile.  Kulesahluko kutawubukwa indlela waNcongwane layivete ngayo indzawo etindzabeni takhe.  Tindzawo letitawubukwa nguleti:  Indzawo yasemakhaya,  indzawo yasemadolobheni, indzawo lesuselwa enhloko, indzawo levetwe esihlokweni nendzawo levetwe esingenisweni.
2.2 INDZAWO YASEMAKHAYA
Indzawo yasemakhaya singatsi yindzawo lapho kusadliwa khona ngaloludzala.  Imphilo lephilwa khona akusiyo lena leshakutelako.  Lite-ke namuhla nobe umoya wasemadolobheni sewungenile kodvwa inhlasana isalotita lekhombisa kona kutsi kusemakhaya lapha.  Bantfu basemakhaya bayalima kantsi futsi bafuyile.
Ncongwane usivetela kahle indzawo yasemakhaya encwadzini yakhe letsi:  Emahemuhemu nalena letsi Tikhatsi Letimatima.  Kulencwadzi letsi: Emahemuhemu sitfola indzaba letsi: Vuka Ngemuntfu lapho Ncongwane (1987:32)akhuluma khona ngendzawo yase makhaya atsi:
Ngaphasi kwentsaba uMkhingoma, kunemuti wesiSwati lomkhulu.  Kunetindlu letimbili letifulelwe ngemathayela, letinye-ke bogucasithandaze.  Ngentansana kwawo kukhona tibaya letimbili.  Kukhona setinkhomo kanye nesetimbuti.  Lona ngumuti waGubevu Mlotjwa.  Ngesheya kwemfula uMkhomazana kukhona emasimu emmbila kanye newemantongomane. 
Lapha Ncongwane ukhombise lutsandvo labanalo bantfu ngemfuyo yabo kanye nendlela labakhonte ngayo tekulima.  Kusemakhaya lapho kusalinywa khona ummbila nemantongomane.  Imiti yebanumzane iba nemihhalo yemasimu kute indlala ingangeni ekhaya.  Phela kubantfu bendlu lemnyama indvodza ibayindvodza ngemfuyo lenayo.  Imfuyo yenta kutsi umuntfu ahlonipheke.  Indvodza lefuyile noma ikhuluma ebandla iyalalelwa kantsi lengenalutfo iyadzeleleka.  Labatatiko batsi ebandla uye uve labanye sebatsi: “hlala phasi wena kukhulume emadvodza,” uma ngabe lowo lokhulumako kungumumntfu longenasibaya.
Bogucasithandaze tindlu tesintfu lekutsi uma kungenwa kuto kugucwe ngobe iminyango yakhona imifishane.  Kungako letindlu tibitwa ngabogucasithandaze.  Tindlu letinjengaleti utibona emakhaya lapho kusagcinwa khona kakhulu emasiko nemagugu esintfu.  Kulesicashunwa lesingenhla Ncongwane ukuvete ngalokusobala kutsi yindzawo yasemakhaya lena ngekusivetela imphilo lephilwa khona emakhaya.
Kuyo futsi incwadzi Emahemuhemu Ncongwane uyayiveta indzawo yasemakhaya endzabeni letsi: Sulumlomo lapho kutsi:
Emafusini phela bekuyindzawo nje yase makhaya, kwakhe nje imiti lapha nalaphaya.  Lendlela lena-nje labeme kuyo boDzeliwe naSulumlomo, ngulehamba timoto tabomnumzane labakhe eMafusini.
                  	                            (Ncongwane,1987:76)
Lapha sitjelwa ngalokucacile kutsi kusemakhaya lapha.  Kutsiwa lemiti yakhona beyilapha nalaphaya.  Imiti yasemakhaya yakheke kanjalo nobe nje namuhla tindzawo letinyenti tasemakhaya setisondzelene ngenca yekuhleliswa kwebantfu.  Loku kwenta kubelula uma bantfu sebafakelwa tinsita letinjengemanti nagezi.
Sibuye sibone kutsi Sulumlomo watsi nekabona imoto wabhaca emeneni, phela imeno ivamisile emakhaya kantsi akusilula kutsi utfole umeno edolobheni.  Ngemehlo engcondvo sivele siyibone lendzawo lakuyo Sulumlomo kutsi yindzawo yasemakhaya ngenca yemeno lenawo.  Lokubhaca kwakhe kukhombisa inhlonipho lanayo ngobe angafuni kutsi uyise ambone eme emgwaceni kantsi kunemsebenti langakawenti ekhaya. 
Bantfu labanyenti basemakhaya basenayo inhlonipho futsi isafundziswa nakubantfwana.  Bantfwana bafundza lokunyenti ngekukubona kwenteka.  Uma umdzala-ke uyafundzisa nangetento.  Kuyo lendzaba letsi: Sulumlomo Ncongwane uyasivetela indzawo yasemakhaya kunayi indzima letsi:
Kutsite kusenjalo wabona kuvuleka umnyango wasekhishini kuphuma umuntfu aphetse indishi lenkhulu:  “Lokuncono angibhace emuva kwanati tihlahla anganakungibona”.  Watsi angakateleli lutfo Sulumlomo weva nje ngemanti asamtsela.  Amtsela emanti langcolile lanemakeleva ematabhane kanye nemaphalishi.  Watsi ngekucedza kuchitsa lawo manti langcolile lowo make wabuyela emuva endlini 
                 	 (Ncongwane,1987:78)
Indzawo yasemakhaya ayinawo emasinki ekugezela titja lapho emanti ehla khona ngemaphayiphi bese kutsi tibi tilahlwe emigconyeni yato.  Lapha kulendzatjana  kuyabonakala kutsi kusemakhaya ngoba lowo lochitsa lamanti uwachitsa nje ebaleni kube anjalo futsi anetibi lebetingalahlwa emgconyeni uma ngabe bekuyindzawo yasemadolobheni.  Kona nje lokutsi Sulumlomo abhace etihlahleni teheshi kukhomba kutsi lendzawo yindzawo lebeyingenawo gezi, lekubhaceka kalula kuyo.  Namuhla-ke tintfo setiya ngekuba ncono ngoba nato tindzawo tasemakhaya seticale kukhanyisa bogezi lokukhomba intfutfuko lenkhulu etindzaweni letinyenti.
Kubhaca kwaSulumlomo kukhombisa inhlonipho lebasenayo bantfu basemakhaya.  Uganiwe kulomuti Sulumlomo kodvwa angeke-nje amane angene afike abite singani sakhe ahambe naso.  Bekunjalo-ke etikhatsini letisembili, bantfu labasha bebahlonipha.  Bekungelula kutsi utfole umfana nentfombatane bagonene nje emgwaceni embi kwebantfu labadzala.
Namuhla sengatsi seyicala kulahleka lenhlonipho ngoba sewukhandza kugonenwe nje emigwaceni nawe umdzala uze udliwe tinhloni.  Kuye kube kubi kakhulu-ke uma ubakhandza banjalo bafake nenyunifomu yesikolo. Emakhaya kulindvwe kutsi bantfwana bayabuya kantsi bona basaticeketsela tindzaba tabo emigwaceni.
Kuyo futsi incwadzi yaNcongwane Emahemuhemu sitfola indzatjana letsi: Sengibuyela Ekhaya.  Kulendzaba siyayitfola indzawo yasemakhaya ivetiwe ngalendlela:
Phela lelijaha lelinguMashica belingesabi kweba sibaya sonkhe semnumzane, atishishimbise tinkhomo emini kalobha ayotidlisa indali.  Bekungumkhuba wakhe vele kweba tinkhomo tebantfu.  Bantfu besebahlalela eluvalweni lwekwesabela tinkhomo tabo lapha eCembeni mshiya lowa weMkhomazana 
 			(Ncongwane,1987:84)
Lapha Ncongwane uyayiveta kahle futsi indzawo yasemakhaya ngemfuyo yetinkhomo.  Kulesicashunwa sitfola lijaha lelinguMashica leleba tinkhomo tebantfu liyotitsengisa.  Kutsiwa bantfu bebahlalela eluvalweni basaba kwebelwa imfuyo yabo.  Phela emakhaya imfuyo yintfo lenkhulu.  Imfuyo ilibhange lesitfu.  Usuke umbulele kumbulala umuntfu uma umebele tinkhomo takhe.  Ligama lakhe nje lolowebako lekutsiwa nguMashica liyatisho kutsi ngumuntfu wasemakhaya.
Phela imvamisa emakhaya ngiko lapho sitfola emagama esintfu asasetjentiswa kakhulu khona.  Bantfu labatibona baphucukile basemadolobheni abawatsandzisisi kahle lamagama lasintfu kakhulu. Ncono nakasintfu mane kube bo Sipho, Thulani, Themba nalamanye lafana nawo hhayi boMashica, Fakesakeni, Bhodlemswaneni nalamanye lafana nawo.
Emashica ngemovovo lakhanywa uma kuhlutwa tjwala besintfu.  Tjwala besintfu yintfo letfolakala kalula emakhaya.  Ingani vele bona abubiti kakhulu.  Kungenteka-ke kutsi unina bekatsandza emashica ngesikhatsi atetfwele lona lelijaha kuze kutsiwe nguMashica nje.  Bantfu phela bavamisile kwetsa emagama ebantfwana ngetento noma tehlo letitsite letenteke esikhatsini sekutalwa kwalowo lowetsiwako.
Kwetayelekile futsi emakhaya kutsi tinkhomo titihlalele esigangeni tingabuyi ekhaya.  Labatelusako baze batilandze ngelilanga lelendvulela lekuyotidibhisa edibhini lapho hulumende asita khona ngekunciphisa emakhatane lekabanga tifo etinkhomeni. Lokutiyekela esigangeni kweta kube lula kubantfu labafana naMashica kutsi batintjontje.
Encwadzini yakhe Ncongwane letsi:  Tikhatsi Letimatima sitfola lapho asivetela khona indzawo yasemakhaya endzabeni letsi:  Caphela Lulwimi Lwakho.  Sitfola laMasina akhuluma nendvodza yakhe atsi:
“Babe ngibone umhlolo lamuhla entsambama kusihlwa nangiyokukha emanti emtfonjeni”. 
      				(Ncongwane,1989:38)
Umtfombo yindzawo legujiwe lapho kunyelela khona emanti laphuma phansi.  Lawa kuba ngemanti lahlantekile,  lapholile nalamnandzi.  Akapheli kalula emanti asemtfonjeni.  Kusemakhaya-ke lapho usatfola khona bantfu bahamba bayokukha emanti emtfonjeni.  Ingani etindzaweni tasemadolobheni emanti akhiwa etimpompini.  Sekucalile kukhanya nakuto letinye tindzawo tasemakhaya ngoba sewuyatitfola nakhona timpompi temanti.
Lendzawo levetwe lapha ikhombisa bulukhuni bemphilo yasemakhaya ikakhulu kumuntfu longakayitayeli.  Emanti akhiwa ekuseni lokwa noma entsambama.  Kuyenteka kutsi lawo manti lakhiwa ngemnyama atfolakale bawangcolisile labanye labanemona.  Labanye uye uve kutsi baya bayohlantela khona kuze babe nenhlanhla ikakhulu labadvuna labavame kungabi nenhlanhla yekuganwa.
Labo labatsandza kakhulu kukhuluma tindzaba, ubatfola bahleti emtfonjeni ngoba ngiko lapho baticeketsa khona.  Labanye uva sekutsiwa bebashayana khona lena emtfonjeni kubangwa tona tindzaba.
Kuyo futsi indzaba letsi:  Caphela Lulwimi Lwakho Ncongwane ( 1989:39) ubeka kanje
Ngalelinye lilanga LaMasina nemyeni wakhe Siphundvu baphelelwa yimphuphu.  Imphuphu bebangayitsengi etitolo talapha esabelweni kodvwa bebatsatsa ligogogo  lemmbila bayoyigayisa esigayweni kaMbokodvo,  kwadzingeka kutsi kuhambe yena laMasina.  Wahamba-ke LaMasina ibhasi wayigibela ekhatsi esabelweni iNkhulungwane.
Lapha sibona ngalokucacile kutsi LaMasina nendvodza yakhe Siphundvu bebahlala esabelweni iNkhulungwane.  Sabelo yindzawo yasemakhaya lapho kusabusa khona buholi bendzabuko.  Simtfola lapha laMasina atsatsa ligogogo lemmbila ayogayisa lommbila asigayweni.
Bantfu basemakhaya bayalima batfole ummbila.  Labanye bayawugandza emakhovini.  Uma ummbila ugandvwe ekhovini uyaphephetfwa ngeluhlelo kukhishwe umhhungu kusale ummbila.  Ngenca yemphucuko, linyenti selitsi lingavuna ummbila bese liwuyisa esigayweni kute uyogaywa kutfolakale imphuphu.  Letinye tigayo tigaya konkhe tihlanganise imphuphu nemhhungu kantsi leti letinkhulu tiyakwati kuhlukanisa umhhungu nemphuphu.
Bantfu basemakhaya bayatigcabha ngemvelaphi yabo, abanamahloni ngebuve babo.  LaMasina uvetwa agibela ibhasi neligogogo lemmbila aya nalo esigayweni.  Akumenti abe nemahloni loku LaMasina ngoba ummbila lekayowugayisa kudla kwakhe lekumele adle kona. 
Kulendzaba letsi:  Caphela Lulwimi Lwakho sibuye sitfole lamavi lalandzelako:
Wathandaza-ke laMasina inhloko asayifake ematsangeni adzindza sililo.  Bekalindzele kutsi inkemba ayive ikhala entsanyeni nome kunini.  Dvukudvuku weva imoto ima waphakamisa inhloko.  Esikhundleni sekutsi abone lihlatsi lelimnyama wabona sicheme semuti.  Lowo-ke bekungumuti wendvuna yesigodzi lephetse kulowo mango, Manyeva Magagula.  LaMasina bammangalela endvuneni ngekuhlambalata ligama lemuntfu.  “Wena make ubuye kusasa ekuseni nenkhomo yekugeza Mbeshe ngekumbita ngelijabhane angasilo,”  kusho Manyeva. 				        (Ncongwane,1989:41)
Lapha Ncongwane usivetela indlela lekuphilwa ngayo emakhaya ngaphansi kwemakhosi netindvuna.  Kulendzaba Mbeshe umangalele laMasina endvuneni ngekutsi amhlambalate atsi ujuba tinhloko abe asho intfo lengekho.  Emakhosini-ke uma umuntfu akonile uyammangalela, uma atfolakele anelicala uyahlawuliswa,  imvamisa kuhlawulwa ngetinkhomo.
Umfati wasemakhaya uma atfweswe licala, lelocala lakhe kusobala kutsi lisuke lilendvodza yakhe.  Ingani phela umfati akanasibaya, sibaya sendvodza.  Labadzala batsi licala lembula ingubo lingene, nakuyo lendzaba        yaLaMasina kuyasho kutsi Siphundvu besekumele alitfwale licala lemfati wakhe lite bekamkhuta njalo ngalokutsandza kukhuluma tindzaba langanasiciniseko nato. 
Umuti wenkhosi noma wendvuna awubutwa uwubona ngebukhulu bawo.  Nawo-ke lona walendvuna          yaka Magagula kutsiwa bekusicheme semuti lokusho kutsi bekungumuti lomkhulu.  Ebudvuneni kubekwa indvodza lehlakaniphile, lekwatiko kukhuluma futsi lehlonishwako emangweni.  Ababekwa bondlunganye labangabonakali  kutsi batikhulu ngakuphi nje.  Indvodza kubayindvodza ngemuti wayo nangemfuyo yayo.  Indvodza lenjalo iba nesibindzi sekukhuluma emkhatsini webantfu ingabi naluvalo.
Endzabeni letsi: Kantsi Bantfu Banje sitfola Ncongwane aveta emavi latsi:
Lapha esabelweni bantfu netakhamuti takhona                                                              bebatilimela tivandze tabo.  Labanye bebatilimela  imihhalo yemasimu.     
                     	    (Ncongwane,1989:46)
Imihhalo phela ngemasimu lamakhulu labanti.  Kulendzaba sitfola indvodza lenguMagilogilo lekutsiwa ilime umhhalo wensimu.  Bantfu basemakhaya bakukhontile kulima.  Lena yindlela yabo yekutiphilisa ngoba phela imisebenti iyimvelakancane emakhaya.
Lapha Magilogilo uvela anemhhalo wensimu nje kuze kubonakale kahle kutsi akayisebenti yedvwa lensimu kodvwa bakhona labamlekelelako.  Kulendzaba kutsiwa abesebentisa imikhovu.  Bantfu basemakhaya phela basakholelwa kakhulu ebutsakatsini.  Uye uve ngisho bantfwana labancane bakhuluma ngebutsakatsi utibonele nawe kutsi bentiwa yindzawo nendlela labakhuliseke ngayo.
Kuvamisile-ke emakhaya kutsi uve sekutsiwa bakhona labanukene ngako-ke kumele kuyiwe emkhayeni kuze kutfolakale umtsakatsi lokunguye lotsakatsako.  Bukhosi bukhipha emancusa layobuka konkhe lokwentekako bese abuya atokwetfulela inkhosi noma indvuna leyo lebavumele kutsi baye emkhayeni.
Endzabeni letsi:  Liphutsa Letfu indzawo yasemakhaya siyibona lapho kutsiwa:
Lamuhla tinkhomo tilandvwe nguNgula.  Watsi nakabuya umfana, uyise lomncane wabe asashayisile emsebentini aseme asibayeni banaMkhatjwa. Watibuka tinkhomo temnakabo Masotja tita laphaya tingumhlambi.
                        (Ncongwane,1987:22)
Njengoba sibona kukhona sibaya sentinkhomo kulendzaba, kuvele kusikhanyele kutsi yindzawo yasemakhaya.  Masotja ume esibayeni ubuka tinkhomo temnakabo.  Kusemakhaya lapho ungatfola khona belusendvo banakekela imfuyo yemnakabo longasekho.  Emadolobheni phela inkhomo yimali, sibaya sakhona libhange.  Umfati utibonela yena imali yakhe uma indvodza yakhe seyifile akadzingi muntfu welusendvo kutombonisa kutsi wenta njani ngayo.
Endzabeni letsi: Vuka Ngemuntfu sikhonjiswa indzawo yasemakhaya ngekutsi sive LaMkhonta akhuluma naMlotjwa indvodza yakhe atsi:
“Ucinisile babe ngumona lona.  Babona ngobe utifuyele awuhlushwa lutfo.”  Kusho LaMkhonta aguce ngemadvolo embi kwemyeni wakhe.
         (Ncongwane,1987:53)
Njengobe bekumenyetelwe kutsi imfuyo incishiswe, Mlotjwa njengemuntfu wasemakhaya bekangakutfokoteli loko.  Bekakubona kuyintfo letakwenta bantfu bambukele phasi.  Indvodza yasemakhaya itibona ihloniphekile ngekuba nemfuyo lenyenti.  LaMkhonta yena kutsiwa ugucile embi kwemyeni wakhe.  Kuguca kukhombisa kumhlonipha nekumtfobela lowo losuke uguce embi kwakhe.  Loku-ke yintfo leyenteka kakhulu emakhaya.
Kunemehluko lomkhulu emkhatsini wamake wasemakhaya newasedolobheni.  Bomake basemakhaya imvamisa yabo basagcwele kakhulu buntfu nenhlonipho, kantsi ngalesinye sikhatsi kwentiwa nangiko kutsi emadvodza asemakhaya atibona abaluleke kakhulu kunebafati bese adzinga leyonhlonipho ngenkhani.
Bakhona bafati lebangawahloniphi emadvodza abo kodvwa bayawesaba.  Umfati lonjalo uma angeke agucele indvodza yakhe angahle ashaywe nome kambe atfunyelwe kubo kutsi ayoyalwa.
Kuyo lendzaba LaMkhonta akayitsandzisisi indzaba yekutsi imoto lefuna kutsengwa nguMlotjwa ayitsenge kumuntfu nje wasesabelweni.  Uze uyakuveta kutsi bantfu basetabelweni abakatsembeki.  Kodvwa ngoba Mlotjwa yindvodza uyachubeka nekuyitsenga leyomoto kuDlangamane.
Lapha sivetelwa kutsi kunemehluko lomkhulu emkhatsini wendvodza nemfati etindzaweni lapho indvodza iyinhloko khona ngekwemandla nekwemagunya.   
Lokutsi Mlotjwa ayitsenge imoto layifunako yena noma umkakhe ambonisa ngengoti lengahle ibe khona ekutsengweni kwayo, ngiko kutsi yena yindvodza unemandla nemagunya langetulu kunemkakhe.   Akaboni kutsi yini lengamvimbela kutsi atsenge imoto lefunwa nguye ngoba ukwenta loku ngemali yakhe akwentela likhaya lakhe.  Umfati phela ucishe alingane nebantfwana.  Ncongwane uyasivetela-ke lapha kulendzaba imphilo lephilwa bantfu basemakhaya.
INDZAWO YASEMADOLOBHENI
Indzawo yasemadolobheni yindzawo lenebantfu labatsandza tintfo letisezingeni lelisetulu.  Loku kubangwa nakutsi bantfu bakhona linyenti labo liya sebenta.  Bantfu basemadolobheni ubabona ngisho nangendlela lebagcoka ngayo kutsi ngebantfu balemphilo nesikhatsi sanamuhla.  Kungenteka kutsi umuntfu wasedolobheni angasati ngisho nesibongo samakhelwane wakhe ngoba ngulowo nalowo uvuka ajakele lapho atisebentela khona, kute sikhatsi salomunye umuntfu.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima, Ncongwane uyasivetela indzawo yasedolobheni endzabeni letsi: Leso Sikhwama Lendzawo siyibona kulamavi laladzelako:
Lamuhla ngu Mgcibelo emini nenyanga iphelile.     Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina.  Kukhona labamhlophe nalabamnyama.  Kukhona labagodle timphahla letiphutselwe ngemapheshana, kukhona nalabagace tikhwanyana letincane tekufaka imali nalokunye nje. 
      		(Ncongwane,1989:11)
Kulendzatjana Ncongwane ukubeka ngalokugcwele kutsi lapha kusedolobheni eGalina.  Uma kuphela inyanga phela kuyaphitsitela edolobheni.  Bantfu ubatfola bangangetimphetfu tendlovu njengoba basuke batotitsengela loko lokutidzingo tabo.  Ncongwane ubuye atsi kulelidolobha kunalabamhlophe nalabamnyama.  Kunjalo phela edolobheni kutfolakala tinhlanga letehlukene.
Linyenti lalabo labamnyama labaphitsitela edolobheni alihlali khona kodvwa litsenga khona lelikudzingako.  Kulula kutfola lokudzingako edolobheni kantsi futsi kuyatsengeka.  Leti tasemakhaya titolo imvamisa yato timba ecolo.
Kuyo futsi indzatjana letsi:  Leso Sikhwama sibuye sibone indzawo yasedolobheni ngekutsi ibe nemarobothi.
Kutsite lapho bo Tom na Mandisa beca “kurobothi”, kwachamuka iveni yemaphoyisa. Lapho-ke Mandisa wetfuka waphela. 
                   						    (Ncongwane,1989:12)
Emarobothi siwabona khona emadolobheni ngoba kutindzawo letiphitsitelako, ingani emarobothi alawula kahle kuhamba kwebantfu kanye netimoto emigwaceni.  Nabo boTom naMandisa beca lelilobothi ngoba babalekela lijaha lelebe sikhwama semlumbi lasijiba ephephabhekeni yabo.
Lokutfusa Mandisa ngilolwati lwekutsi ephephabhekeni yabo kunalesikhwama semlumbi.  Uma abona iveni yemaphoyisa ucabanga kutsi kungenteka afuna bona.  Unjalo umuntfu lohlushwa satelo utfuswa nayintfo lencane.
Sitfola futsi lapho boTom na Mandisa basesekhona edolobheni kutsiwa:
Bahamba njalo-ke boTom sebajakele esikhumulweni sematekisi.  Kutsite basahamba njalo sebajakele kutsi lokungenani abaphumele ngaphandle kwelidolobha kute bakwati kuvula lesikhwama babone kutsi ngabe sinani lena lengaka, Tom watsi ubuka emuva wabona lelinye lijaha libalandzela libabuka ngemehlo labuhlungu.
	                   (Ncongwane,1989:12)
Lapha-ke Ncongwane uyasivetela kutsi bantfu labenta bugebengu basebentisa tindlela letinyenti kuze kuphumelele timfuno tabo.  Lelijaha lilandzela boTom nje ngoba lifuna lesikhwama lelisijibe ephephabhekini yabo.  BoTom nabo batibona banenhlanhla yekutfola sikhwama lebacabanga kutsi sinemali ekhatsi ngoba phela bebambonile nemlumbi longumnikati waso.  Injalo imphilo yasedolobheni, ngilowo nalowo uticabangela yena.  Bekungasilula-ke nakubo boTom naMandisa kutsi bangatsatsa lifa lesebalitfolile balinikete lomunye umuntfu.
Kuyo incwadzi Tikhatsi Letimatima Ncongwane usivetela indzawo yasedolobheni endzabeni letsi: Indvodza Yensudu.  Kulendzaba uveta kahle kutsi lelidolobha lakhuluma ngalo likuphi.  Simuva lapho asingenisela khona lendzaba atsi:
Lomuhla nguLesihlanu nenyanga iphelile.  Bantfu bayanyatselana lapha edolobheni eMlomo.  Linyenti lebantfu libuya emsebentini lijakele emakhaya.  Labanye bete kutotsenga kudla kwangemphelasontfo, ingani phela kuta bayeni babo.
             (Ncongwane,1989:43)
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela sitfombe lesigcwele ngelidolobha.  Ingani vele uma kuphele inyanga edolobheni kuyaphitsitela, bantfu bayanyatselana.  Nakulo lelidolobha laseMlomo sitfola bantfu bayanyatselana ngoba bekuphele inyanga.  Bantfu basemakhaya nabo ubatfola khona edolobheni uma kuphele inyanga ngoba phela atikho titolo letinyenti naletinkhulu lena emakhaya.
Bosidlani nabo ngilesikhatsi umsebenti wabo uhamba kahle khona uma bantfu baphitsitela kantsi futsi banemali.  Ngalesinye sikhatsi uva umuntfu sekayatsa nje akhala ngemali yakhe leseyilahlekile itsetfwe bosidlani angakaboni nekutsi bayitsetse nini, kanjani futsi.
Kuyo lendzaba letsi:  Indvodza Yensudu sibona lapho bugebengu lokungiyona ngcikitsi yalendzaba.  Ncongwane usivetela bugebengu ngendvodza lenguGabheni ikhuluma nemadvodza lafuna lusito lwemoto itsi:
“Kulungile-ke madvodza sengitanisita ngoba nihluphekile nijahele emakhaya futsi inyanga iphelile botsotsi banganenta kabi.  Sengiyanisita nje futsi ngobe nibantfu bakitsi labamnyama” kusho Gabheni akhokha liduku atesula umlomo  njengaloku bekasacedzile kunatsa sinatfo sakhe.
                   	 (Ncongwane,1989:44)
Lapha sibona ngalokusobala kutsi bunyenti bugebengu emadolobheni.  Akusilula futsi kutsi tigebengu usheshe utibone ikakhulu nawungumuntfu wasemakhaya.  Kulendzaba sibona lamadvodza latsi ajakele emakhaya agibela imoto yemlumngu wona acabanga kutsi yalendvodza yensudu lengu Gabheni.  Gabheni bekawagebenga nje lamadvodza, awatsatsela imali yowo.  Njengoba agcoke nensudu-nje, labantfu bambona imfanele lemoto kutsi ingaba yakhe kantsi kulele kunye ngabe kubili ngabe kuyavusana.
Labadzala batsi ayihlabi ngakumisa.  Loku kusho kutsi umuntfu ngeke utsi uyamati ngekubuka nje sakhiwo semtimba wakhe.  Kungenteka wena umbone angumuntfu locotfo kantsi akasinjalo, njengoba nalamadvodza labekafuna lusito lwemoto abuka Gabheni ametsemba kantsi usigebengu. 
Endzabeni letsi Lizizi Ncongwane uyasikhombisa futsi indzawo yasedolobheni lapho sitfola khona boSibhono Simelane na Sithole labasebenta emadzeleni babuya khona emsebentini  wabo.  Batfolwa ngumlumbi wabo endleleni ahamba ngeveni wase uyabagibelisa washo kutsi kodvwa usatawucala adlule nabo edolobheni.
Loku sikutfola kulamavi latsi:
  Yahhusha nabo-ke iveni idla 
  emagaloni.  Wefika eBhadini 
  umlumbi wayimisa.  Wehla wangena 
  esitolo.  Washiya boSibhono 
  bagibele ngemuva watsi uyabuya
  masinyane kukhona layokutsenga 
  lapha esitolo.  Tacala kancane 
  timphungane kumbungela Sibhono.
              	 (Ncongwane,1989:21)
Lapha Ncongwane usivetela kungetsembeki kwebantfu ikakhulu bona laba labasebenta emadolobheni.  Sibhono lapha besekantjontje ematfumbu lena emadzeleni lapho asebenta khona wawagigela elukhalo.  Ngiko atfolakala alandzelwa timphungane.
Kubi kakhulu kungetsembeki ngoba kukulahlekisela lokukhona ngalokungekho.  Kukufaka ehlazweni.  Kuledzaba Sibhono ugcina atfolakele kutsi bekantjontje ematfumbu wawagigela elukhalo.  Loku kwambangela emahloni lamakhulu.
Encwadzini letsi: Emahemuhemu waNcongwane uyasivetela futsi indzawo yasedolobheni endzabeni letsi: Lelo Liloko lapho Katrina acoca khona naNora.  Ncongwane uveta ledzaba ngalamavi:
Bekukadze kungumkhuba wakhe Madonela kutsi njalo nje angaholela sikwati sakhe asitfwale asise edolobheni ekupheleni kwenyanga. Nembala-ke naKatrina wefika edolobheni walitsenga lelo liloko lakhe lakanokusho. 
              	 (Ncongwane,1987:92)
Lapha sibona indlela lebaphila ngayo bantfu labaphuma emakhaya uma bafika emadolobheni.  Sibona umlumbi longu Madonela abatfwala bantfu bakhe labamsebentelako abayisa edolobheni uma baholile.  Katrina besekatjele nemngani wakhe kutsi uyotsenga liloko lakanokusho lekutatsi nekaligcokile kubonakale kutsi cha yintfombi tiphelele.
Ncongwane uchubeka asivetele lidolobha kuyo indzaba letsi: Lelo Liloko lapho Katrina sekaligcokile liloko lakhe agibela ibhasi leya edolobheni.  Bekashayela etulu waze weva bantfu sebakhuluma ngaye basho kutsi liloko lakhe liloko lekulala kantsi yena bekatsi uswenkile.  Sitfola lapho ibhasi lahamba ngayo seyifika edolobheni. 
Yefika edolobheni ibhasi yema behla bantfu.  Katrina wasaba nekusukuma ehle.  Kwatsi ekugcinenui wehla.  Wema phasi wativala ngesambulelo leso.  Bamhleka bantfu bakhombana ngaye. 
			(Ncongwane,1987:94)
Akekho umuntfu lebekangachubeka neluhambo edolobheni nekwenta sekeve kahle kutsi imphahla layigcokile yekulala.  Naye Katrina watitfola asehlazweni ngenca yekungati.Labadzala batsi kungati kufana nekungaboni.
Ncongwane usikhombisa umehluko lokhona kubantfu basemakhaya nebasedolobheni.  Katrina ngobe besekevile kutsi ugcoke liloko lekulala kungako besekesaba nekuhamba.   Wate wasitwa lijaha tsite lelafike lamtsatsa layomtsengela liloko lelifanele kugcokwa emini.  Loku kuyakhomba kutsi kunetintfo letinyenti tasemadolobheni  lotfola kutsi banfu basemakhaya abatati labanye.  Namuhla-ke sekuya ngekuba ncono ngoba bantfu labanyenti sebayayitayela imphilo yasemadolobheni lite bahlala emakhaya.
Bugebengu yintfo levamisile emadolobheni.  Ncongwane uyasivetela bugebengu lobuvame emadolobheni endzabeni yakhe letsi:  Likhadi LaPiet. Lapha sitfola Piet enta lichinga lekuntjontja timpahla esitolo saka Pick’n Pay. Uze akhulume yedvwa atsi:
“Uyabona, lomuhla angiphumi lapha kaPick ‘n Pay.  Ngifuna kutsi badzimate bavale bangivalele lapha ngekhatsi”. 
                (Ncongwane,1987:96)
Lapha siyabona kutsi lobu bugebengu lobuhlelwe kahle engcondveni.  Piet lona ubhaca lapha ngekhatsi esitolo kuze kutsi uma tisebenti setiphumile asale yena antjontja loko lakufunako.  Titolo taka Pick ‘n Pay titolo letinkhulu tasemadolobheni.  Kulula-ke kutsi tigebengu tente bugebengu bato ngoba phela indzawo ibanti ngekhatsi esitolo.  Kungako nje namuhla uye utfole sekufakwe titsatsa titfombe, emakhamera phela kuze kuvikeleke bugebengu lobufana nebaPiet.
Endzabeni letsi Kulukhuni Emhlabeni, sitfola futsi Ngcongwane asitfulela indzawo yasemadolobheni.  Lapha kuvela sikhatsi seminyaka leyadlula lapho bantfu labasuka emakhaya bekudzingeka kutsi babe nencwadzi yemvumo uma batawutfolakala edolobheni lebekuyindzawo yalabamhlophe.
  Batseleka-ke bantfu eHobogwana
  babangangesikhonyane.  Intfo 
  leyabahlupha kakhulu kutsi bebete 
  I(section 10). Umtsetfo phela
  lobagunyata kutsi bayofuna 
  umsebenti etindzaweni 
  talabamhlophe.  Ngako-ke 
  emaphoyisa bekababa ngaleyominyaka 
  ababambela I (section 10).
  Umtsetfo bewubavumela kutsi 
  bangatfolakala edolobheni emini 
  kodvwa hhayi ebusuku. 
            	(Ncongwane,1987:44)		
Lapha bantfu bafika kulendzawo yaseHobogwana ngasePitoli kutofuna umsebenti kodvwa imitsetfo yasemadolobheni beyingamvumeli umuntfu wasemakhaya kutsi amane atseleke nje edolobheni.  Uma kwentekile watfolakala edolobheni angenamvumo bekaboshwa avalelwe ejele noma abuyiselwe emuva ekhaya.  Namuhla-ke seyachitfwa leyo mitsetfo,bantfu sebakhululekile kutsi bangahamba noma kuphi lapho batsandza khona eveni labo.  Ncongwane usivetela lendzawo yalelidolobha ngenhloso yekuveta leyonhlulo lebebahlangabetana nayo bantfu labamnyama ngetikhatsi telubandlululo.  
Ncongwane uyasivetela futsi indzawo yasedolobheni endzabeni yakhe letsi:  Indandatho.  Kulendzaba sitfola Mabel alahlekelwe yindandatho yakhe yemshado base bavumelana naVictor lijaha lelimsomako kantsi futsi ufundza nalo ekolishi kutsi bayofuna lenye lefana nayo edolobheni.  Ncongwane uyibeka kanjena lendzaba:
Nembala-ke bavuka ngakusasa baphutfuma edolobheni bobabili.  Bangena kulesinye sitolo semigeco, batfola kutsi alukho loluhlobo labalufunako. Baphuma-ke bangena etitolo kodvwa lutfo kuyitfola indandatho.
			  							(Ncongwane,1989:34)
Kusedolobheni lapho utfola khona titolo letinyenti futsi utfole titolo letiphatsa luhlobo lwaloko losuke ukufuna.  Nakuyo lendzaba sitfola boMabel na Victor baphuma bayangena etitolo tebucwebe ngoba bafuna kutsenga indandatho lebayifunako. 
Ncongwane ukhombisile kutsi uma umuntfu abeketelela simo lesitsite, ekugcineni uyaphumelela.  Bekulukhuni kundzindza edolobheni njengoba siva nekutsi Victor besekacale nekucasuka bangasahambi balinganisile njengalesikhatsi basafika edolobheni.  Kodvwa ngoba Mabel bekayifuna mbamba lendandatho wagcina ayitfolile.
INDZAWO LESUSELWA ENHLOKO
Indzawo lesuselwa enhloko yindzawo lasuke atakhele yona umbhali.  Lena sitsi yindzawo yemcabango ngoba phela uyisusela emcabangweni wakhe.  BoGrobler naStrachan (  1992) bayibeka lendzaba batsi:
The characters in a literary work find themselves somewhere.  When the place or locality is not stated explicitly in the text, the reader will normally fill in a place for himself  
        (Grobler & Strachan 1992:67)
(Balingisi emibhalweni batitfola basendzaweni letsite.  Uma indzawo ingakavetwa kahle, lofundza leyo ndzaba utifakela yena indzawo ngekwakhe.)
Loku kufakazela kutsi yonkhe intfo leyentekako endzabeni yenteka endzaweni letsite.  Ncongwane-ke uyayiveta indzawo etindzabeni takhe ngobevele ibalulekile.  Endzabeni letsi: Luhambo, Ncongwane usivetela lwandle endzaweni yaseSwatini.  Siva lapho akhuluma ngeyise waThimothi nalahamba nabo atsi:
Tonkhe tivakashi tabamba letichamuke ngayo.  Babodvwa labagibela etimotweni, labanye njalo bagibela emabhasi labete ngawo.  Neyise          waThimothi naye, King Dlamini wabita lahamba nabo bagibela emkhunjini wadvonsa walibangisa ekhaya eMadagascar. 
			(Ncongwane,1989:8)
Indzawo yaselwandle lapha yindzawo layisusela enhloko Ncongwane.  Uma ubuka live leSwatini alinalo lwandle, kodvwa sitfola lapha kutsiwa King Dlamini wangena emkhunjini nalahamba nabo balibangisa ekhaya.  Lwandle lungaphandle kwelive laseSwatini.
Ekugcineni kwalendzaba kuyabonakala kutsi King Dlamini abephupha.  Loku kusikhombisa indlela batali lebabatsandza ngayo bantfwana babo.  Ngisho balele bacabanga ngabo baze babaphuphe.  Wonkhe umtali ufisa kubona umntfwananakhe  aphumelela, njengoba sibona King Dlamini angatsandzi kubona Thimothi afela elwandle ngemuva kwekuphofula tifundvo takhe.  Ulindzele kumbona enta umsebenti lafundzele wona.
Kulendzaba letsi: Babe Ungehlulile, sitfola Busisiwe Hlatjwako asesikolweni lafundza kuso.   Hlatjwako uyise umtfumelela libhayibheli lelihambisana nencwadzi letsi:
Nalo liphasela lakho lesikutfumelela lona.   Siyetsemba kutsi litakusita ngetindlela letinyenti.  Nangabe ungenayo imali ubofundza libhayibheli lakho uthandaze.  Nangabe ulambile ubofundza libhayibheli lakho ucele eNkhosini.  Nangabe uva ugula  ungaphili kahle, ufundze libhayibheli lakho ngekukholwa nangekutsembela eNkhosini utawusindza. 
	                 (Ncongwane,1989:3)
Kulendzaba Busisiwe usesikolweni kodvwa asivetwa lesikolo kutsi sikuphi nendzawo.  Kuyabonakala kona kutsi sikhashane  nasekhaya ngoba naku utfole liphasela eposini lalitfunyelelwe nguyise.  Lapha kulesicashuwana Ncongwane usivetela kutsi batali batsandza kubona bantfwana babo babalalela.  Kulendzaba, Hlatjwako bekafuna kutsi Busisiwe ente njengoba ashito yena kuze tidzingo takhe tiphumelele.
Busisiwe wabona kungumhlolo kutsi kufundza libhayibheli kungakwentela tonkhe letintfo letishiwo nguyise.  Waze wacamba nemanga nakefika ekhaya watsi ulifundzile libhayibheli lakhe.  Uyise phela bekamtfumelele imali lelikhulu lemarandi labekayifake khona ebhayibhelini.
Kulendzaba yakhe Ncongwane usivetela sifundvo sekutsi kuhle kulalela batali ngoba ekugcineni kuba nemvuzo.  Kube ngabe Busisiwe walalela uma kutsiwa akafundze libhayibheli lakhe, ngabe wayitfola imali lebekatfunyelelwe yona nguyise kuze enetise tidzingo takhe.
2.5 INDZAWO LEVETWE ESIHLOKWENI
Indzawo ingavetwa esihlokweni sendzaba.  Ncongwane uyisebentisile lendlela yekuveta indzawo esihlokweni etindzabeni lasibhalele tona.  Lendlela yenta kutsi lofundzako advonseke afise kwati kutsi ingabe kwentekani kuleyondzawo.
Emhlabeni kusendzaweni lapho bonkhe bantfu baphila khona.  Ncongwane usivetela indzawo yasemhlabeni kulendzaba letsi: Kulukhuni Emhlabeni letfolakala encwadzini yakhe letsi: Emahemuhemu.  Uma umuntfu afundza lesihloko ufisa kwati kutsi pho yini lengaka leleyenteka khona.
Bulukhuni bemphilo phela yintfo lesihlangabetana nayo lusuku nelusuku.  Kulendzaba yakhe Ncongwane usivetela Magwayigwayi, Makhuhlumbane na Mnjololo emva kwetinyanga letitsite solo bafolele kutfola umsebenti kodvwa bangawutfoli.  Uveta bulukhuni labanye bantfu lebahlangabetana nabo lapha emhlabeni.  Sitfola Magwayigwayi ahlephula sinkhwa adla ashiba ngemanti laluhlata langakafakwa shukela.  Emhlabeni-ke imphilo yakhona ayifani.  Bakhona lewungasho kutsi batalelwe kutohlala kahle kodvwa bakhona nalabo longaze utsi batalelwa inhlulo.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Emahemuhemu sitfola indzawo esihlokweni sendzaba letsi: Sengibuyela Ekhaya.  Ekhaya phela kusendzaweni yalowo nalowo muntfu.  Likhaya noma lingaze lingabi lihle noma ngabe sitsabatsaba nobe ngundlunganye lokusalako nje kusekhaya.  Umuntfu nasekakhumbule ekhaya, noma ngabe kunjani kulelokhaya akekho longamvimba kutsi aye khona.  Ekhaya kulapho umuntfu afike ativele khona kuphumula nekutfokomala.
Nakuyo lendzaba yaNcongwane siyatfola kutsi kukhulunywa ngekubuyela ekhaya.  Lofundzako ucabanga masinyane kutsi ingabe lona lobuyela ekhaya ubuyela khona nje ngoba asukaphi, yini yona lementa abuyele ekhaya.  Ekugcineni siyaphendvuleka kutsi lijaha lelinguMashica lijaha lebelivame kuboshwa lihlale ejele.  Lijele lase lifana nelikhaya kulo.  Kutse-ke selikhululiwe ejele nenina ajabulele kukhululwa kwemtfwanakhe laseliboshwa futsi ngobe lintjontje ticatfulo labuyiselwa emuva ejele lokulikhaya lalo.
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzatjana letsi: Lokwabonwa Ngimi.  Lite-ke kubukeka sengatsi indzawo ayikavetwa esihlokweni kodvwa uma unakisisa uyeva kutsi ikhona indzawo kulesihloko mane ibhacile.
Uma umuntfu afundza lesihloko lesitsi Lokwabonwa Ngimi, utibuta lombuto: akubona kuphi?  Phela yonkhe intfo lebonwako ibonwa ngoba isendzaweni letsite.  Uma-ke sicala sifundza lendzaba, indzawo ivela masinyane kutsi umcoci wayo lakubona wakubona etimayini teligolide eJozi.  Kulemayini kwafa bantfu babulawa kudzilika kwemgodzi.
INDZAWO LEVETWE ESINGENISWENI
Babhali betindzaba letimfishane abajikajiki uma babhala indzaba yabo bavele bahlale endzabeni.  Indzawo lekwenteka kuyo indzaba iphangise yetfulwe.  Ncongwane uyasetfulela indzawo esingenisweni saletinye tetindzaba takhe.
Encwadzini yakhe Ncongwane letsi: Emahemuhemu sitfola lapho setfulelwa khona indzawo endzabeni letsi: Cabanga, Cabanga.  Sitfola lapha kulendzaba akhuluma ngaTitosi indvuna atsi:
Titosi Mgabhi bekayindvuna lenkhulu lapha epulasini kaMdosombane.  Bekashayela sigulumba sekulima.   Bantfwabakhe Mgabhi bebafundza khona lapha eMtfonjeni. 
  				 (Ncongwane,1987:36)	
Lapha Ncongwane usivetele lendzawo yasepulasini kaMdosombane lapho indzaba yenteka khona.  Sibona lapha imphilo yasepulasini kutsi ilukhuni kangakanani ebantfwini banamuhla.  Labadzala bona ngoba bakhulele ngaphansi kwalemphilo ababoni lutfo loluyinkinga, lite utfola indvodza lendzala igijinyiswa ngumfana wemlumbi cedze kungabi ndzaba talutfo.
Kuyo futsi incwadzi letsi Emahemuhemu sitfola indzawo levetwe esingenisweni endzabeni letsi Kulukhuni Emhlabeni, sitfola khona emavi latsi:
“Impela kulukhuni emhlabeni madvodza, lomhlaba lona uyahlaba ngempela.”  Kusho Makhuhlumbane Lukhele kubangani bakhe lababili ngesikhatsi bahlala ngephasi kwesihlahla semlahlabantfu.
			                    			(Ncongwane,1987:43)
Kulendzaba Ncongwane usetfulela indzawo esingenisweni ngehloso yekugcamisa ingcikitsi yalendzaba lekuhlupheka kwebantfu labafuna umsebenti.  Kuhlala kwabo boMakhuhlumbane ngaphasi kwesihlahla semlahlabantfu kukhombisa kukhatsateka nekuphelelwa litsemba.  Kubo phela kungawutfoli umsebenti kufana nekufa.  Umlahlabantfu phela sihlahla lekulekwa ligala laso ngetulu kwelidliza nangabe kukhona longcwatjiwe.
Ncongwane uyasivetela futsi indzawo esingenisweni sendzaba letsi: Sinyefu.  Kulendzatjane sitfola lamavi:
Sikobhosiyathesha mngani wami ungalilahli litsemba.  Beketela ucinisele, sengumnyaka wekugcina lona silapha eMtfonjeni.  Ngeke phela kwasisita kuyekela sikolo sesifike kulelibanga.
			             (Ncongwane,1987:28)
Nakuyo lendzaba siyayibona ingcikitsi yayo kutsi kubeketela.  Labafana labacocako kudzinga kutsi babeketele kuze baphumelele kulelibanga lesebakulo kulesikolo saseMtfonjeni.  Kulesikolo kunathishela loshayanako sibili, kodvwa uma basibeketelela lesimo bagcina sebaphumelele.  Sibuye sisitfole nesifundvo sekutsi kubeketela kuyamphumelelisa umuntfu.
Endzabeni letsi: Ayikho Imphunga Yelihlatsi Ncongwane uyasetfulela futsi indzawo esingenisweni.  Kulendzaba sitfola indvuna Sibindzi ikhuluma naletinye tisebenti ngoba itfunywe ngumlumbi lomkhulu itsi:
Utsite umlumbi lomkhulu nginiyale nginiyalisise ngobe kuloyo lotawutfolakala antjontja, utatikhipha tonkhe letimphahla letisolomane tilahleka lapha emayela.”
 					(Ncongwane,1987:61)
Indzawo lesetfulelwe yona kusemayela.  Kuyabonakala kutsi kukhona kungetsembeki kuletinye tisebenti kantsi kubalulekile kutsembeka emsebentini wakho lowentako.  Sitfola lapha kutsi ingcikitsi yalendzaba kutsembeka.  Umuntfu ugcina alahlekelwe nangumsebenti ngekutsi angatsembeki kulowo msebenti wakhe njengoba kwentekile nakulendzaba kutsi Madlala agcine aboshiwe ngekungatsembeki kwakhe emsebentini antjontja.
Lenye futsi indzaba lesitfola kuyo indzawo esingenisweni ngulena letsi: Vuka Ngemuntfu.  Ncongwane uyingenisa ngalendlela indzaba yakhe.
Ngaphasi kwentsaba uMkhingoma, kunemuti weSiSwati lomkhulu.  Kunetindlu letimbili letifulelwe ngemathayela, letinye-ke bogucasithandaze.  Ngentasana kwawo kukhona tibaya letimbili.
		             (Ncongwane,1987:52)
Lapha siyatfola kutsi lomuti wakhiwe ngaphassi kwentsaba.  Kubuye kuvetwe kutsi ngentasana kwawo kunetibaya letimbili.  Lendzawo isivetela kahle luhlobo lwebantfu loluphila kulendzawo.  Bantfu labaphila lapha ngilabo labakhonte kakhulu imfuyo.  Kulula phela nekwelusa imfuyo yakho uma wakhe ngasentsabeni ngoba imfuyo itelukela kalula entsabeni.
Endzabeni letsi: Lelo liloko siyayitfola indzawo esingenisweni.  Sitfola lendzaba ingeniswe ngalamavi latsi:
“Awati dzadze kukhona liloko lengilibone kaFoschini kulenyanga lefile lingelihle nakadzeni.  Ngaswela imali ngabe ngalitsenga” kusho Katrina Mgoduso kumngani wakhe Nora Khumalo.  Bacoca nje boKatrina bahleti ngaphasi kwesihlahla semgilebisi badla kudla kwasemini.
										(Ncongwane,1987:90)
Lapha sitfola lendzawo lebahleti kuyo kuyindzawo lepholile.  Baphumulile bayadla ngemuva kwekusebenta kumlumbi wabo lebamsebentelako.  Lapha Ncongwane usikhombisa imphilo yebantfu labasebentela belumbi babo kutsi akwenteki bahlale nabo ematafuleni badle nabo.  Lite noma loko kudla kuphekwa ngibo kodvwa uma sekudliwa bahlala lena khashane nabo.  Lomkhuba sewedlulele nakulabanye bendlu lemnyama labanalababasebentelako emakhaya.  Ubatfola nabo sebaphila lemphilo yekubabandlulula ngoba babatsatsa njengetimphuya labo lababasebentelako.  
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima siyayitfola futsi indzawo esingenisweni sendzaba letsi: Leso Sikhwama.
Lomuhla nguMgcibelo emini nenyanga iphelile.  Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina.  Kukhona labamhlophe nalabamnyama.
               (Ncongwane,1989:11)
Kulendzaba indzawo lapho kwenteka khona lendzaba isheshe yetfulwa.  Kutsiwa kusedolobheni eMlomo.  Edolobheni yindzawo lephitsitelako.  Njengoba Ncongwane acondze kuveta bugebengu lobenteka emadolobheni, ivele kahle-ke lendzawo ngoba inebantfu labaphitsitelako.  Kulesiphitsiphitsi lijaha tsite likhonile kutsatsela umlumbi sikhwama sakhe cedze wangaboni nekutsi liphelelephi ngoba kuphitsitela.
Endzabeni letsi: Indvodza Yensudu, Ncongwane usebentise indzawo esingenisweni salendzaba kukhombisa bugebengu lobenteka etiphitsiphitsini imvamisa tase madolobheni.
Lamuhla nguLesiHlanu nenyanga iphelile.  Bantfu bayanyatselana lapha edolobheni eMlomo.  Linyenti lebantfu libuya emisebentini lijakele emakhaya.
                 (Ncongwane,199:43 )
Indzawo lesivetelwa yona kulendzaba lidolobha laseMlomo.  Kulendzaba Ncongwane uvete Gabheni njenge sigebengu lesibuke lesiphitsiphitsi lesenteka lapha edolobheni kuze sitakhele imali.  Bantfu uma baphitsitela kungatsi naletingcondvo nato tiyaphitsitela bese bawela kalula elugibeni lwetigebengu, kungaloko-ke naboSilwanesembazo bagetjengwa kalula nguGabheni.
Endzabeni letsi: Indandatho Ncongwane uyayiveta futsi indzawo esingenisweni lapho kucoca khona lijaha lelingu Victor nentfombi lengu Mabel.  Sibeva batsi:
Mabel mntfwaketfu, kodvwa ufuna ngikhulume ngitsini, nome ngikhombise ngani kutsi ngiyakutsandza?  Sesidze lesikhatsi solo mane ngikutjela intfo yinye.  Kubeketela kwami nekubeka kwami siye lokungaka, kukhombisa kona kutsi ngiyakutsandza angikacondzi kudlala ngawe Mabel mbali lenhle.”  Lamavi akhulunywa ngu Victor Mthimkhulu ku Mabel Masango ngesikhatsi bahleti ngaphansi kwesihlahla semnyezane eceleni kwemfula.  Tjani bekuhlala kuluhlata klaba ngaphansi kwalesihlahla.
			(Ncongwane,1989:26)
Indzawo lebahleti kuyo bo Victor na Mabel yindzawo lengaphansi kwesihlahla semnyezane eceleni kwemfula.   Ncongwane usivetele lendzawo esingenisweni kuze sibone kutsi lendzaba iphatselene netelutsandvo.  Umtfunti wesihlahla semnyezane ngumtfunti lopholile lomnandzi futsi nje usedvute nemfula.  Bantfu labatsandzanako nobe labakhuluma tindzaba telutsandvo batsandza tindzawo letipholile kuze bacoce kamnandzi kungabikhona lokubaphazamisako.
Noma-ke lendzawo iphatselene netelutsandvo kodvwa Ncongwane usishiya nesifundvo lesihle sekutsi kuhle kwetsembeka.  Njengoba Mabel bekatsandzana naMhlupheki  labekamfake nendandatho wakwati kwetsembeka noma Victor azama kumehlukanisa naye ngekutsi atsi yena umtsandza kakhulu.
Esingenisweni sendzaba letsi: Lokwabonwa ngimi siyayitfola futsi indzawo asetfulela yona Ncongwane.  Sitfola asivetela lamavi latsi:
Angitsandzi kuyicoca lendzaba ngobe nangikhumbula leto tinsuku ngiva ngifikelwa tinyembeti nekudzabuka lokukhulu.  Kulomnyaka lofile ngahamba ngayofuna umsebenti le etimayini teligolide eJozi.  Besekusele emaviki lamabili kushaye khisimusi.  Sangena-ke emgodzini njengenhlala yenta.
                 (Ncongwane,1989:23)
Lapha-ke Ncongwane usetfulela lendzawo kutsi kuse mayini yeligolide eJozi.  Tinyenti kakhulu tingoti letenteka emigodzini yase timayini.  Uma setfulelwa lendzawo, masinyane sicabanga nangato tingoti letihambisana nalendzawo.  Nakuyo lendzaba yavela ingoti ngesikhatsi labasemgodzini sebalindze kushayisa kwafa lapho bantfu labanyenti.
SIPHETFO
Kuphetsa lesahluko ngitsandza kugcizelela kutsi yonkhe intfo leyentekako yenteka endzaweni letsite.  Kungenteka kutsi kube yindzawo yangempela nobe indzawo 
yasemcabangweni.  Indzawo-ke ibalulekile kakhulu ngoba kufanele kutsi lofundza indzaba acondze kahle kutsi leyondzaba yenteka kuphi futsi kungani kucokwe leyondzawo.  Ncongwane usivetele tindzawo letahlukahlukene etindzabeni takhe kute kugcame kahle ingcikitsi yendzaba. 
SEHLUKO	3
3.0. SIKHATSI
Sikhatsi sahlukaniseka kwasekucaleni ekudalweni kwemhlaba ngesikhatsi Mvelinchanti ahlukanisa kukhanya nebumnyama.    Loku siyakutfola eBhayibhelini Lelingcwele lapho sitfola emavi latsi:-
Nkhulunkhulu wakwetsa kukhaya
watsi:
“Yimini,”  bumnyama wabetsa
watsi:
“Busuku,”  kwahlwa, kwasa:    Kwaba lilanga lekucala.
(Genesisi 1:5)
Wonkhe umuntfu uyakholelwa ekutseni konkhe lokudaliwe lesikubonako kwadalwa nguMvelinchanti.   Tinkholo tonkhe letikhona tiyakholwa kutsi ukhona Mvelinchanti futsi konkhe kudalwe nguye.   Lelivesi lelikuGenesisi lisivetela kahle kutsi lokutsi kube nemini nebusuku kwentiwa nguMvelinchanti ngekweluhlelo lwakhe.
SINGENISO
Indzaba lebhalwako ingumfanekiso wemphilo lesiyiphilako.   Kungako-ke kufanele isivetele sikhatsi leyenteka ngaso indzaba leyo.  Lite-ke noma singachazwa kabanti sikhatsi kodvwa kumele sati kutsi lendzaba icondzaniswe nasiphi sikhatsi.   Kungenteka kutsi kusekuseni, emini, ntsambama noma ebusuku.   Indzaba kungenteka icondzaniswe netilimela temnyaka njengekutsi kusentfwasahlobo, ehlobo, ekwindla noma ebusika.
Kungenteka futsi kutsi belisibekele, belina noma belibalele.   Umbhali utikhetsela nobe ngusiphi sikhatsi asicondzanise nendzaba yakhe leyo lasuke asibhalela yona.
Sibuye sitfole futsi nemalanga.  Loku kufaka ekhatsi tinyanga, emaviki ngekwehlukaniseka kwawo njengekutsi nguMsombuluko, nguMgcibelo, Lisontfo, njalonjalo.
TIKHATSI TEMNYAKA
Umnyaka wehlukaniseke tigaba letine, iNtfwasahlobo, Lihlobo, Likwindla neBusika.  Tikhatsi temnyaka singatifanisa nemphilo lesiyiphilako ngoba nayo iyagucugucuka ayimi ndzawonye.   Ngalesinye sikhatsi kuba mnandzi emphilweni kodvwa ngalesinye sikhatsi kuba munyu imphilo ingabi mnandzi.
Lihlobo
Lihlobo sikhatsi lesimnandzi nalesihle eveni.  Umhlaba uwubona umuhle uluhlata klaba ngobe kusuke kuna netimvula ngalesikhatsi semnyaka.  Ngalesinye sikhatsi bona lobumnandzi bugucuka busiletsele lusizi ngobe uma imvula seyina ngemandla kuye kube netikhukhula kudzilike tindlu konakale nemigwaco yetfu.
Kuntjintja kwesimo selitulu kuvame kuhambisana nesenteko lesitsite sebalingiswa.  Kungahhusha umoya, liphendvule uma kutokwenteka sigameko lesibi, noma licwatse uma kutokwenteka sigameko lesihle.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasehlobo endzabeni yakhe letsi:  Makoti Uphi.   Kulendzaba sitfola Jabulani naYolanda bacoca, balungiselela umshado wabo.  Siva Jabulani akhuluma naYolanda atsi:
Njengaloku kusehlobo nje nyalo, ngifuna kutsi nakucala likwindla kulomnyaka lotako sishade.  Ngifuna kutsi sishade ngendlela lengakatayeleki.  Ngifuna kutsi sishadele etulu emoyeni ngendiza.
				(Ncongwane,1987:2)         			     
Uma sibuka kulendzaba yabo Jabulani naYolanda siyabona kutsi kusehlobo.  Bacoca njengalesikhatsi balungisela umshado wabo lokumele ube khona nakucala likwindla lapho batawuhlala khona kamnandzi bobabili batitfokotise ngelutsandvo lwabo.
Ehlobo kuyalinywa, kuhlakulwe emasimini.  Ngalokulima ehlobo, bantfu basuke balungiselela kutsi uma kufika likwindla badle kamnandzi kudla lokusha kwasemasimini.   Uma kufika busika bangabulawa yindlala.  Ingani ngisho lona Libhayibheli Lelingcwele liyamyala umuntfu kutsi akaye ayobuka kutsi intfutfwane yenta njani kuze ingahlupheki ebusika.  Liyibeka kanjena lendzaba:
Lite tintfutfwane tite sikhulu nome indvuna nome umbusi, kodvwa kudla kwato tikubutsa ehlobo tikulondvolote ngesikhatsi sekuvuna 
				(Taga 6:7-8)
Kulendzaba Ncongwane uyasifundzisa kutsi nangembala tikhatsi tiyagucugucuka kube khona lokumnandzi naloko lokungemnandzi.  Njengalo nje lihlobo ngoba kulesikhatsi kuba khona buhle beluhlata eveni kodvwa uma sekunetikhukhula kuba nelusizi lokukhulu.  Kulendzaba boJabulani naYolanda batfolakala sebahlukumeteka emoyeni ngenca yetigebengu letantjontja Yolanda sekusondzele lilanga labo lenjabulo lokulilanga lemshado wabo.   Injabulo lebebanayo ngalelilanga labo yaphendvuka lusizi ngoba kungacondzakali kutsi ingabe Yolanda ndzini utawutfolakala aphila yini nobe utawutfolakala afile.
Busika
Busika sikhatsi semakhata.  Bantfu lebabondzingasitsebeni babonakala kahle ngelesikhatsi.  Ingani basuke bangenako lokufutfumalako kokwembatsa.  Kulabo lebafundzako kuba sikhatsi lesimnandzi ngoba kuba nemaholide bahlale emakhaya batfokomale.
Live lona libonakala lingasilihle kahle ngoba tihlahla letinyenti tisuke tingenawo emacembe, netjani nabo bushile bumhlophe bushiswe makhata.  Ngalesikhatsi nemfuyo iyondza ngoba bungekho kahle tjani lengabudla, ngisho nemanti imbala aye aswelakale.
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasebusika endzabeni yakhe letsi Lunjalo-ke lutsandvo.  Kulendzaba sitfola lapho asilandzisa khona ngemlingisi longuLomcolisi Mashele lobekafundza libanga lelishumi eThembeka.  Namuhla lelibanga lelo sitsi lelishumi nakubili.  Kulendzaba sitfola Ncongwane asivetela lamavi latsi:
Kwatsi ngenyanga yaJuni, tavalwa tikolo. Kuvamisile-ke kutsi nakuvalwa tikolo eThembeka kube khona tifundvo tebusika( ema-Winter Schools)  Ngako-ke bafundzi labavela etikolweni letehlukene takaNgwane, bavamisile kutihambela letifundvo.										(Ncongwane,1989:50)  		
Lapha sitfola kutsi lendzaba yaboLomcolisi icala ebusika.   Lomcolisi uyekela kubukana netifundvo takhe kodvwa uchuba indzaba yelutsandvo embili.  Lutsandvo lunetitselo.   Naye Lomcolisi watitfola titselo telutsandvo lwakhe naMdumiseni ngoba wagcina sekakhulelwe.
Sikhatsi sasebusika uyasiveta futsi Ncongwane encwadzini Emahemuhemu endzabeni letsi Incwadzi yayicedza indzaba.   Kulendzaba sitfola Sithulile afika ekhaya  ngenyanga yeNhlaba kuvalwe tikolo.  Batali bakhe bayamsola ngoba naku bambona ondzile angajabulisi. Siva lapho unina atsi: 
“Hawu Sithulile!  Wondza kangaka ikuphatsa kabi yini leya ndzawo?”  Kubuta unina ngesikhatsi afika ekhaya.  															(Ncongwane,1987:72 )
Ngesikhatsi afika ekhaya kuvalwe tikolo Sithulile bambuta kutsi uhlushwa yini kodvwa yena akamange asisho sizatfu lesimbangela kutsi ondze.  Ngemuva kwetinyangana wabonakala umphumela wekondza kwakhe.  Ingani besekatetfwele akhuleliswe nguFather Miya welibandla lemaRoma.
Ncongwane kuletindzaba takhe usivetela kutsi tikhona tintfo letiye tibukeke titinhle ekucaleni kantsi ekugcineni tintinyela kuhle kwafecela.  Lomcolisi bekativela injabulo ekucaleni kodvwa leyo njabulo yamehlukanisa nesikolo.  Sithulile bekatibona ahleti kahle kaFather Miya umphatsisikolo lophindze abe ngumfundisi kantsi uhleti nemphisi lembetse sikhumba semvu.  Loku kusecwayiso kuwo emantfombatane kutsi aboticaphela tintfo letingabalahlekisela ngelikusasa labo lelihle. 
TIKHATSI TELUSUKU.
Lusuku lwehlukaniseke ngetikhatsi letitsite. Elusukwini lulunye sitfola kukhona sikhatsi sasekuseni, sasemini, santsambama nesasebusuku.  Etindzabeni takhe Ncongwane uyativeta letikhatsi ngekwehlukahlukana kwato.
Sikhatsi sasekuseni
Ecwadzini yaNcongwane letsi Emahemuhemu  sitfola indzaba lesivetela sikhatsi sasekuseni  letsi Likhadi LaPiet.  Piet lona bekangene ngayitolo ntsambama esitolo wabhaca kuze atontjontja kahle ebusuku kulesitolo saka-Pick ‘n Pay.  Ngelishwa-ke wanatsa kakhulu wase uyalala uyaselwa.   Ngesikhatsi aphaphama wacala wanoma, ingcondvo itsatsa ibeka.  Simuva sekakhuluma yedvwa atsi:	
“Hebegu!  Ngacishe ngatifaka emanyaleni kantsi sengilidlale kanjena likhadi lami.  Awutsi ngiphutfume lapho bengibhace khona itolo.  Batawutsi bangavula nyalo ngensimbi yesikhombisa, ngiphume nje ngemutfu longene nyalo ekuseni atewutsenga.”				
(Ncogwane,1987:98)
Lapha Ncongwane uveta lokutsi imisebenti yebumnyama ayihlangani neyekukhanya.  Piet bekahlele kwenta bugebengu ebusuku kuze kutsi uma sekusile kuvulwa esitolo naye abonakale njengemuntfu lebekatotsenga.  Noma nje angazange aphumelele kuntjontja nobe kwenta lomsebenti wakhe lebekangenele wona esitolo kodvwa waphumelela kutsi angabanjwa.  Lokwamehlulekisa ngiko kutsi besekusile sekangabonwa kalula uma aganga lapha esitolo.
Kuyo futsi incwadzi Emahemuhemu sitfola indzaba letsi Gumedze Loyo.  Nakuyo lendzaba Ncongwane uyasiveta sikhatsi sasekuseni.  Sitfola lapha Mnjawule Sibeko asontse umntfwana wakaDvube wase ugijima uya enyangeni lenguGumedze kutsi itomsita imkhiphe kulenkinga lasabukene nayo ngoba emaphoyisa bekamfuna.  Gumedze wamnika imphandze yaphunyuka kutsi aboyicucudza kuze amaphoyisa angambambi.  Bavumelana ngekutsi batawubonana entsambama ngakusasa.
	Sikhatsi sasekuseni Ncongwane usivetela sona kulamavi latsi:
Gumedze wavuka ekuseni ngelilanga lelilandzelako wacondza ekamantji yesigodzi e-Eerstehoek, Wefika lapho wakhuluma nebemtsetfo macedze wabuyela emuva kakhe.			
(Ncongwane,1987:12 )
Kulendzaba Ncongwane usivetela kwetsembeka lokukhulu emmangweni.  Kunesisho lesitsi, nawe uliphoyisa.  Loku kusho kutsi bubi nobe bugebengu lobukhona emmangweni noma ngubani angaba nayo indlela yekubukhalima. Lapha kulendzaba Gumedze uvuka ekuseni nje ujake kuyobikela emaphoyisa kutsi bangasitfola njani lesigebengu lesinguSibeko lebasifunako.  Gumedze njengoba bekayinyanga bekangayitsatsa nje imali yaSibeko ativalele umlomo wakhe, kodvwa yena wakhombisa kwetsembeka.   Loku kusifundzisa nekutsi tinyanga lekutinyanga mbamba tetsembekile emsebentini wato.  Emaphoyisa akwati kumbopha Sibeko ngelicala lakhe lekubulala umntfwana waDvube.
Encwadzini letsi Tikhatsi Letimatima Ncongwane uveta sikhatsi sasekuseni endzabeni letsi: Kantsi Bantfu Banje.  Sikhatsi sivetwa kulamavi latsi:
Kwatsi nakudzabuka kusa, wafika Magilogilo kutewuhlola kutsi ngabe tisebenti takhe setikhuphi nemsebenti latinikete wona, “Hawu madvodza! Solomane anikenti lutfo nanyalo?  Nilele nje.		
(Ncongwane,1989:49 )
Lesikhatsi lafika ngaso Magilogilo kusekuseni kakhulu.   Ingani sewutokhulula lemikhovu yakhe kuze labanye bantfu banganoyibona.  Labadzala batsi kungahlwa kwenile.  Loku kuchaza kutsi ebusuku kunyenti lokwentekako ngoba kungeke kwabonwa ngumuntfu.
Tinyenti tintfo letenteka ebumnyameni.  Uma nje bekungenteka kutsi uMdali avete kukhanya ngesikhatsi sasebusuku, linyenti belingeke liwakholwe emehlo alo ngaloko lelingakubona.  Kunebantfu labahloniphekile emini newubabuka kantsi lingashona bayajika babe tigilamkhuba.
Ncongwane uyasikhombisa-ke kutsi ngileso naleso sikhatsi sinemsebenti waso, nekutsi futsi akusiko konkhe lokuhle lokubonako lokwenteka ngendlela lenhle nalongayijabulela.  Phela Magilogilo kutsiwa bekanemhhalo wensimu lenhle lejabulisako kodvwa-ke ekugcineni kutfolakala kutsi kulensimu yakhe usebentisa imikhovu.  Loku akekho longakujabulela futsi akekho longaba nemdlandla wekutsenga kudla lakati kahle kutsi kusetjentwe bantfu lekwatiwa kutsi bafa.
Sikhatsi sasemini
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasemini encwadzini letsi: Emahemuhemu lapho sitfola khona indzaba yakhe letsi: Kulukhuni Emhlabeni.  Lapha kulendzaba sitfola lamavi latsi:-
Yonkhe imini yangalelo langa boMagwayigwayi naMakhuhlumbane bayicitsa kuleso sikejana sabo.  Indlala yabe seyibabulele kodvwa kungekho lutfo labangaludla.				
(Ncongwane,1987:50 )
Kulendzaba Ncongwane usivetela lamadvodza lamabili abukene nenkinga yekulahlwa elwandle ngesikejane abe angati nekutsi akuphi nelive. Uma umuntfu asenhluphekweni akalilahli litsemba. Njengoba bekusemini nje bekulula kutsi babone kahle netingoti lebabukene nato njengoba siva kutsi bebahlaselwa naboshaka lapha elwandle.  Njegoba bekusikhatsi sasemini baphumelela kutsi sikejana sabo basigwedle size sifike enhlabatsini lapho bakwati kuhlamba khona baphumela ngaphandle basindza ekufeni.
Kuyo lencwadzi siphidze sivetelwe sikhatsi sasemini endzabeni letsi: Ayikho Imphunga Yelihlatsi.  Lendzaba  yenteka emayela lapho sitfola kulahleka timphahla  letinyenti temayela lokusolakala kutsi kukhona lotintjontjako.  Sitfola lapho kusemini ngesikhatsi sekudla Sibindzi indvuna akhuluma naMtfombeni ngalenkinga lebabukene nayo atsi:
“YeMntfombeni, usho kutsi kute umuntfu lomsolelako lapha emayela kutsi ngabe nguye lontjontjako?”
			(Ncongwane,1987:62)
Ncongwane uveta lesikhatsi sasemini lekusikhatsi sekuphumula emsebentini kudliwe nekudla.  Ngalesikhatsi bantfu batfola nesikhatsi sekuticocela netindzaba.   Kungaloko–ke nendvuna itfolakala seyibuta kuMtfombeni kutsi akekho yini lamsolako, kodvwa Mtfombeni uyatilandvulela ngoba angafuni kutsi kutsiwe uyimpimpi.  
Noma Mtfombeni angazange asho kutsi usola bani ngalesento kodvwa kubukeka sengatsi ukhona lebekamsola.  Loku kungoba ekugcineni kuboshwa Madlala ngelicala lekuntjontja aboshiswe nguye Mtfombeni ngekutsi amhlwitsele sinkwa sakhe angakateleli kantsi untjontje imali yemlumbi wayifihla khona kulesinkwa.
Labadzala batsi sichelo siyayeyisa ingcondvo.  Loku kusho kutsi kulukhuni kuhlukana nentfo losewetayele kuyenta.  Madlala uze aboshwe afihle imali yemlumbi esinkhweni nje ngoba akwetayele kweba.  Ingani ngalelinye lilanga waphuma nelidada alifake esakeni emaphoyisa asesangweni acabanga kutsi likati lebakanemvumo yekuphuma nalo.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima, sikhatsi sasemini sisitfola endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo.  Kulendzaba boLomcolisi naMdu abasaphatsani kahle njengasekucaleni kwemphilo yabo.  Ncongwane usibekela lendzaba ngalendlela:
Kwatsi emini, Mdu ngalelolanga watfola lucingoncwadzi luvela ekhaya lubhalwe nje kutsi: “SESIYOBONANA KULELITAKO”.  Watfuka kabi Mdu wacasha imoto yamphutfumisa ekhaya ngaleso sikhatsi.
   										(Ncongwane,1989:56)
Kulendzaba kuyabonakala kutsi uma ubukene nenkinga ikuhlupha ngisho nasemini ingakuniki kuthula.  Lomcolisi ubhala lolucingoncwadzi lolukhomba kutsi ufuna kutibulala ngoba sekadzinwe ngulemphilo layiphilako lapha kulomuti wakhe naMdumiseni.
Mdu wakwati kutfola imoto letamphutfumisa ekhaya masinyane ngoba bekusemini.  Noma Mdu ndzini bekangasenandzaba naLomcolisi kodwa ngoba Lomcolisi bekakhuluma ngendzaba yekutibulala, kwametfusa loko Mdu.  Phela kufa kwemuntfu akusiyo intfo yekudlala.
Ncongwane usikhombisa kutsi simo lesilukhuni emphilweni sikuhlupha ngasosonkhe sikhatsi.  Uma ungeke ukwati kusilawula lesosimo ungagcina sewutibulele njengaLomcolisi kantsi kutibulala akusiso sisombululo senkinga leso.
Sikhatsi santsambama.
Ncongwane uyasiveta sikhatsi santsambama endzabeni letsi: Gumedze Loyo.  Kulendzaba sitfola Gugu Dube umntfwana waLaKhumalo angabonakali kubuya ekhaya abuya esikolweni kantsi sekuntsambama.  Kuyabonakala kulendzaba kutsi Gugu bekabuya ngesikhatsi lesifanele njalo ekhaya.  Lokutsi kuze kube ntsambama angakabuyi kwamkhatsata unina.
Lesikhatsi santsambama siveta kukhatsateka nje ngoba akucondzakali kutsi kantsi Gugu ndzini uphi?  Njengoba angumntfwana wentfombatane tinyenti tintfo letifika engcondvweni ngekunyamalala kwakhe.  Kungenteka udlwenguliwe ngoba bantfu abasatsembekanga lapha ngaphandle.  Kungenteka futsi kutsi usontsiwe.  Uhlupheka kangaka nje emoyeni LaKhumalo vele Gugu usontsiwe.  Ncongwane usivetela kunyamalala kwaGugu ngalendlela:-
Kwatsi entsambama wefika Mnjawule njengekutsembisana kwabo bana Gumedze.  “Mnumzane Sibeko ngifuna kutsi ungitjele lonkhe licisiso ungangifihleli lutfo”.  Kusho Gumedze. “Gumedze ngamntjontja umntfwana aphuma esikolweni ngayomcwiya”.	
			(Ncongwane,1987:12)
Sikhatsi santsambama usisebentise lapha Ncongwane kusivetela lendzaba yekubulawa kwaGugu.  NaMnjawule naye ufike entsambama atsi utolandza umutsi kantsi sewutawufike aboshwe ngemaphoyisa.
Ncongwane ubuye asivetele futsi sikhatsi santsambama endzabeni yakhe letsi Lizizi.  Kulendzaba Sibhono naSimelane basebenta emadzeleni kantsi futsi bayaliwe kutsi akungabi namuntfu lophuma nematfumbu ngaphandle kwemvumo.  Sikhatsi-ke sisitfola kulenkhulumo:
Kwatsi entsambama nasishayisako sikwati Sibhono   njengemuntfu losala emuva akhiye, watsi uyakhiya kulenye indlu, wabona kulenga ematfumbu.  Wacalata wabona kutsi akekho lombonako, kantsi nemlumbi Madoda usaye ngasendlini. 
			(Ncongwane,1989:20)
Sibhono wabese uyawantjontja lamatfumbu.  Uwantjontja nje ngoba sekuntsambama sebashayisile emsebentini ngako-ke utawuphumelela kuhamba nawo ekhaya.  Ncongwane usebentise lesikhatsi santsambama ngoba siyavuma kuloko lokwentiwa nguSibhono.
Sikhatsi sasebusuku
Ncongwane uyasivetela sikhatsi sasebusuku etindzabeni takhe ekugcamiseni ingcikitsi nesifundvo sayo indzaba.   Encwadzini yakhe letsi: Emahemuhemu sitfola indzaba yakhe letsi: Sengibuyela Ekhaya.  Lendzaba Ncongwane uyibeka ngalendlela:
Angikhohlwa ngalelinye lilanga atsi utitfole kahle tinkhomo talomunye umuntfu ebusuku kantsi sewutawugalela umhlambi longanani wetimbongolo alibangise nato endalini.  Nebasendalini nabo bebangasahlupheki ngekuhamba bafunana netinkhomo lebangatihlaba ngobe bati kutsi uyeta Mashica, netinkhomo lebatakutitsenga shibhi.
        		(Ncongwane,1987:84)                                 
Mashica uvetwa antjontja timbongolo nje abe atsi yena untjontja tinkhomo ngobe vele kungusebusuku.  Busuku bunemisebenti yakhona leminye umuntfu langeke atsandza uma ingavetwa ngobe iyasemnyameni.  Imvamisa yebantfu labantjontjako vele bantjontja ebusuku lapho kungeke kube lula kutsi babonakale.  Saga seSiSwati sitsi alikho licili lelatikhotsa emhlane.  Noma ungayenta intfo letsite ngobe utsi uhlakaniphile kodvwa ngalelinye lilanga utawuvela ebaleni.  Mashica naye wagcina aboshiwe ngetento takhe tekuntjontja.
Ncongwane ubuye asivetele futsi sikhatsi sasebusuku endzabeni letsi: Kantsi Bantfu Banje.  Kulendzaba sitfola emaphoyisa akaLaMagagula abhacele Magilogilo lokuvakala kutsi ufuye imikhovu layisebentisa ensimini yakhe ebusuku.  Lapha sitfola lamavi latsi:
Kwatsi ebusuku phakatsi kwalamabili avuka emaphoyisa avula kancane lifasitelo ahlola esivandzeni kaMagilogilo.  Eva Magilogilo akhuluma esivandzeni sakhe: “E,madvodza mine ngisayotsatsa sitfongwana.  Ngifuna kutsi nakudzabuka kusa nibe senicedzile sonkhe	lesiganga”                                                                                                                                                                      	      								(Ncongwane,1989:48)                                                                                                                                                 
Nakuyo lendzaba Ncongwane uyasivetela kutsi ebusuku tinyenti tintfo letenteka khona bantfu labanye bangatiboni.  Magilogilo uchuba umsebenti wakhe webutsakatsi nje ngoba kusebusuku, uyati kutsi bantfu balele ngalesikhatsi.  Ukhululekile ukhuluma intsandvo nemikhovu yakhe kantsi emaphoyisa abuke yena.  Waboshwa-ke Magilogilo nemikhovu yakhe ngoba phela yonkhe intfo loyenta ekusitsekeni ngalelinye lilanga iyawuvela ebaleni.
EMALANGA
Ncongwane uwasebentisile emalanga latsite etindzabeni takhe ikakhulu Lesihlanu neMgcibelo.
LESIHLANU
Lilanga langaLesihlanu siyalitfola aliveta Ncongwane endzabeni letsi: Gumedze Loyo.  Kulendzaba LaKhumalo ucabanga ngemntfwanakhe Gugu kutsi ingabe ukuphi.  Ncongwane uveta lelilanga kanje:
“Ngabe Gugu sewungenwe ngulomkhuba wabo Thandi  wekutsi nabaphuma esikolweni bacale bajikajike etindzaweni tabo ngembikwekutsi bete ekhaya?”     Kucabanga LaKhumalo unina waGugu Dvube ngesikhatsi abona kushaya lihola lesine entsambama ngaLesihlanu kodvwa indvodzakati yakhe yekucala nekugcina ingafiki ekhaya”.								    (Ncongwane,1987:8)
Kulendzaba kuyabonakala kutsi LaKhumalo ukhatsateka nje ngoba vele lilanga langaLesihlanu livame kuphitsitela ngako-ke kunyenti lokungahle kuvelele umntfwanakhe.  Angahle antjontjwe lokuyintfo levamile kuvelela bantfwana.  Lokunye lokumkhatsatako kutsi uyati kutsi ngalelilanga uyise waGugu uta ekhaya njengoba asebenta e-SASOL.  Uma afika ekhaya utawufuna kumbona umntfwanakhe.   
Siyalitfola futsi lilanga Lesihlanu endzabeni letsi Indvodza Yensudu.  Utsi angena nje kulendzaba abe aliveta lelilanga.  Lapha usibekela kanje.
Lomuhla nguLesihlanu nenyanga iphelile.  Bantfu bayanyatselana lapha eMlomo.  Linyenti lebantfu libuya emsebentini lijakele emakhaya. 								(Ncongwane,1989:43)        
Lelilanga langaLesihlanu Ncongwane usivetela lona njengelilanga leliphitsitelako.  Bantfu behla benyuka baya etindzaweni letehlukene.  Njengoba lilanga liphitsitela nje nabosidlani batibona bawenta kahle umsebenti wabo, njengoba sibona kulendzaba kutsi kwabalula kuGabheni kutsi atsatsele lamadvodza labekaya emakhaya imali yawo.
Umgcibelo
Lilanga langeMgcibelo uyasivetela lona Ncongwane endzabeni letsi: Leso Sikhwama.  Lelilanga uliveta ngalendlela:
Lomuhla nguMgcibelo emini nenyanga iphelile.  Bantfu bayaphitsitela lapha edolobheni eGalina.     
   		 			(Ncongwane,1989:11)
uMgcibelo lilanga leliphitsitelako ikakhulu emadolobheni.  Ingani phela bantfu basuke batotsenga ngoba linyenti liyasebenta ekhatsi neliviki.  Labanye kusuke kufike bobabe lebasebenta khashane nemakhaya abo manje ngalelilanga njengoba basuke bafikile basemakhaya kubese kuyahanjwa-ke kuyiwa edolobheni kuyotsengwa lokudzingekako emakhaya.
Kulendzaba Ncongwane usivetela bugebengu lobentekako lapho kuphitsitela khona ngoba uma simo sinjalo akekho losuke anake lomunye.  Wonkhe umuntfu usuke ajake kwenta loko lokucondzene naye kantsi futsi ngeMgcibelo titolo letinyenti tiphangise tivalwe.
Ncongwane uyaliveta futsi lelilanga langeMgcibelo endzabeni letsi: Lelo Liloko.  Kulendzaba Katrina losebenta kaMadonela uya edolobheni kuyotivakashela nje ngobe agcoke liloko lelisha.  Uyibeka kanjena-ke Ncongwane lendzaba:
Nembala wafika loyo Mgcibelo Katrina wageza watimonyonga wangena engutjeni yakhe yakanokusho lebovu.  Wadlubha neticatfulo takhe letibovu letiphuma ligundvwane ngaphasi.  											(Ncongwane,1987:92)
Kulendzaba Ncongwane usebentise lelilanga langeMgcibelo ngoba ngalelilanga bantfu labanyenti abasebenti basuke batfole sikhatsi lesikahle sekuvashela edolobheni.  Kungalelilanga-ke lapho naKatrina waya ngalo edolobheni agcoke liloko lakhe lekulala yena angenalwati lwaloko, bekatibona nje agcoke liloko lelihle.
3.5.SIPHETFO
Ncongwane utivetile tikhatsi letehlukahlukene etindzabeni takhe.  Tonkhe letikhatsi ngekwahlukahlukana kwato tisikhombisa kukhula kwendzaba ize ifike esicongweni.
Letikhatsi tiyasisita ekutfoleni tingcikitsi tetindzaba takhe.  Uma sibuka sikhatsi sasebusuku siyabona kutsi imvamisa yetintfo letenteka ngalesosikhatsi tintfo leti umuntfu angeke wakujabulela kutsi labanye bantfu bambone atenta.  Tonkhe tindzaba takhe tisinika sifundvo lesitsite emphilweni. 
SEHLUKO	4 
4.0  SIMONHLALO
Simosenhlalo sisivetela ingcikitsi yendzaba kungaloko kufanele sikholeke.  Tigigaba netehlakalo letenteka kubantfu atenteki nje emoyeni kodvwa tenteka endzaweni letsite nasesikhatsini lesitsite.  Simonhlalo kufanele kutsi sihlangane sivumelane nebantfu nanesikhatsi sekwenteka kwetintfo.  Kuhlwa noma kushona kwelilanga kungasho simo lesibuhlungu emndenini nje ngekufelwa.   Etindzabeni letimfisha simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambalwa nalacondzile kutsi sivakale kahle.
4.1 SINGENISO
Umuntfu ungumfanekiso wendzawo nesikhatsi laphila kuso.  Balingisi kumele bavumelane nesimo senhlalo nesikhatsi.  Umlingisi lohlala esabelweni namuhla kumele ahluke kulowo lobekaphila kulesosabelo eminyakeni leyendlulile.  Umuntfu lophila edolobheni unemehluko lomkhulu kulowo lotiphilela emakhaya.  Tehlakalo nato kumele tihambisane nenhlalo nesikhatsi indzaba leyenteka ngaso.
Akwemukeleki kutsi umbhali atsi akhuluma ngetintfo tasendvulo abe asebentisa tintfo tanamuhla.  Asitsi nje umbhali akhulume ngaSoshangane lebekabhala ngekhompuyutha.  Kubalulekile kutsi sikhatsi, indzawo, balingisi kanye netingameko kubumbane kusukela ekucaleni kwendzaba ize iyofika ekugcineni.  Etindzabeni takhe Ncongwane uyasivetela simonhlalo.  Siyamtfola aveta timo letehlukahlukene njenge njabulo, lusizi, buchawe, bucili, kuvana, butsa, kucasuka nalokunye.
4.2  INJABULO
Injabulo yintfo lengafihleki.  Uma umuntfu ajabulile ubonwa ngibo bonkhe labasedvute.  Labanye–ke batsi bangajabula ubatfole sebakhala bakhaliswa ngiyo phela injabulo.  Emagama lawakhulumako umuntfu ayevakala kutsi wenganywe yinjabulo.  Lomunye njalo uze ephane ngisho nangemali lanayo uma ajubulile kuze wonkhe umuntfu losedvute naye agcine ativela leyo njabulo.
Endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo kulencwadzi letsi: Tikhatsi Letimatima, sitfola Mdumiseni Maduna naLomcolisi Mashele bacoca kamnandzi benganywe lutsandvo. Siva Mdumiseni sekatsi:
“Lomcolisi ngilosi yami, lonamnyaka wekugcina ngisekolishi.  Sengisalelwe nje tinyanga letine ngiyokudla imali yami”.
										(Ncongwane,1989:51)
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela simo lebakuso labantfu lababili labajabulele lutsandvo lwabo.  Mdumiseni ubita Lomcolisi ngengilosi yakhe.  Phela bantfu uma bajabulile babitana ngawo onkhe emagama lawa lamahle.  Njengoba naye Lomcolisi abitwa ngengilosi nje lite angayati nangilosi leyo kodvwa inhlitiyo ivele itsakase ibe mhlophe bha.
Kulendzaba Ncongwane unika sifundvo ikakhulu kubantfu labasha kutsi uma babukene netifundvo tabo akube ngiloko bangatihlanganisi netelutsandvo. Ngekutsandzana kwakhe Lomcolisi naMdumiseni watfolakala sekatetfwele.  Ngaleso sizatfu bagcina sebatekene naMdumiseni.  Batekana nje Lomcolisi yena akasacedzelanga tifundvo takhe.  Mdumiseni ngoba yena ufundzile watitsandzanela na Maryrose Malinga lithishelakati lokwadala kutsi Lomcolisi angasahlali kahle emtini wakhe, wagcina sekatibulele.
Lunjalo-ke lutsandvo, lunesikhwele.  Umuntfu lomtsandzako unesikhwele ngaye. Lomcolisi utibulala nje ngoba usola kutsi kusho kutsi yena akasatsandvwa.  Kuliciniso kutsi lutsandvo aluboni.  Umuntfu awumtsandzi ngoba afundzile noma anjingile kodvwa utsandza yena sicu sakhe.  Noma kunjalo-ke kodvwa ngeke sakuphika kutsi imfundvo ibalulekile ngobe yenta imphilo ihambe kalula ekhaya.  
Lesikhatsi lesiphila kuso siyabita.  Lizinga lemphilo lisetulu.  Kudzingeka bantfu babe ngulabo lebafundzile batokwati kutfola nemisebenti leholela kancono.  Loku kutawusita ekutseni nalolutsandvo lugcame kahle.  Ingani neLibhayibheli liyakufakaza kutsi imali iyimphendvulo yako konkhe. 
Encwadzini yaNcongwane letsi: Tikhatsi Letimatima, sitfola indzaba letsi: Indandatho.  Kulendzaba sitfola Victor na Mabel batsenga indandatho lebeyibita emakhulu lasiphohlongo emarandi.  Victor lijaha lebelifuna lentfombi lenguMabel kantsi Mabel kahlehle akasasiyo intfombi ngumfati.  Phela umuntfu lomtsandzako umentela konkhe lokuhle lokutamjabulisa.  Lapha sitfola Ncongwane asivetela lamavi latsi:
“ Mabel wajabula wafa.  Wagcumagcuma njengemntfwana.  Wakhala tinyembeti ngenca yenjabulo.  Bahamba-ke babuyela ekolishi.
             								(Ncongwane,1989:34-35)
Lapha kulendzaba Ncongwane usivetela injabulo labanayo umuntfu uma atfole intfo layifunako.  Mabel wajabula ngalendlela ngobe phela bekaphumelele kutsenga indandatho ngemva kwekutsi alahlekelwe yindandatho yakhe layifakwa yindvodza yakhe Mhlupheki.  Uze avetwe akhala tinyembeti ngenca yenjabulo.  Banjalo phela labanye nabajabule kakhulu bayakhala.
Mabel bekajabule kufanele.  Phela kuye bekubuhlungu kakhulu kulahleka kwendandatho yakhe ngobe bekutamcabanisa naMhlupheki indvodza yakhe.  Ekugcineni kwalendzaba siyatfola kutsi Victor bekungasiko kutsi utsandza Mabel kodvwa bekamvivinya kutsi ngabe uyitsandza ngempela yini indvodza yakhe lenguMhlupheki umngani wakhe lomdzala.
Siyafundza lapha kulendzaba yaNcongwane kutsi akusibo bonkhe bantfu labatsi bayakutsandza lebasuke bakutsandza mbamba.  Labanye basuke bachutjwa yinkhanuko nje.  Uma-ke umuntfu angacapheli angatetfuka sekangene elugibeni lokungeke kube lula kuphunyuka kulo. 
Ncongwane ubuye asivetele injabulo endzabeni letsi: Luhambo.  Kulendzaba sitfola King Dlamini waseMadagascar netihlobo takhe bete kutolandza indvodzana yakhe Thimothi enyuvesi yeseSwatini lapho beyiyotfweswa khona ticu tebudokotela.  Ncongwane uveta injabulo ngalamavi:
Bonkhe bantfu bebafile yinjabulo emkhunjini bahalalisela Thimothi   ekuphumeleleni  kwakhe.  Naye Thimothi bekahleti kulelinye ligumbi lemkhumbi ativa alichawe lelincobile.  Bekudanswa kuhlatjelelwa kubufiyofiyo tinkhwela
										(Ncongwane,1989:8)
Ncongwane uveta kutsi lebebatolandza Thimothi bebafile yinjabulo.  Loku kusho kutsi bebajabule kakhulu.  Bantfu uma bajabulile ubeva ngendlela lebahlabelela ngayo nangemsindvo nje lebawentako uvele utibonele kutsi cha bajabulile labantfu.  Nakuyo lendzaba siyeva kutsi bewuva ngawo umsindvo lebawentako kutsi bajabulile
Injabulo ke ayihlali ikhona ngaso sonkhe sikhatsi.  Labatiko baye batsi injabulo yendvulela lusizi.  Lenjabulo lebebanayo yaphendvuka lusizi ngoba Thimothi kwadzingeka kutsi atinikele ngekutiphosa elwandle afe kuze ahlenge labantfu lebekanabo emkhunjini.
 LUSIZI 
Lusizi nalo yintfo lengafihleki kalula.  Uma umuntfu aphetfwe lusizi uyabonakala.  Uze uve labanye sebatsi lusizi lubhalwe ebusweni banangu umuntfu.  Lomunye lutsi uma lumphetse lusizi umtfole sekakhuluma yedvwa.  Labanye-ke baze babone kuncono kutibulala kunekumelana nelusizi lebasuke babukene nalo.  Baye banatse butsi, batitsele ngaphalafini batishise, batikhunge nobe batidubule ngetibhamu. 
Indzaba letsi: Makoti Uphi, letfolakala encwadzini letsi: Emahemuhemu isivetela lusizi loluba khona kumuntfu uma abukane nesimo lesilukhuni emphilweni.  Kulendzaba  Jabulani ulahlekelwe yintfombi yakhe layitsandzako. Ukhatsateke kakhulu ngalendzaba.  Simuva Jabulani akhuluma nenina atsi:
“Make mine anginandzaba nemali kodvwa ngikhatsatekile ngekulahleka kwalomntfwanebantfu  ngobe bakubo sebacalile batsi umntfwanabo ngimsontsile.”  Lashona-ke langalelo langa. boJabulani nenina balala tinhlitiyo tabo tibuhlungu.  Inhlitiyo yaJabu beyigaya tiboti ngalendzaba lebavelele.
										(Ncongwane,1987:6)
Kulendzaba Ncongwane usitfulela simo lakuso Jabulani ngekulahlekelwa kwakhe yintfombi yakhe Yolanda sekusele emalanga lamatsatfu kutsi bashade.  Uze asho Ncongwane kutsi inhlitiyo yaJabu beyigaya tiboti.  Uma inhlitiyo yemuntfu sekutsiwa igaya tiboti, usuke lomuntfu acabanga lokubi kodvwa ngobe aphatseke kabi.  Bekunjalo-ke nakuJabulani ngobe loko bekumvelele bekungetulu kwemandla futsi kuyintfo lebuhlungu. Lebekwenta kube buhlungu kakhulu ngiko kutsi Yolanda akakalahleki kodvwa utsetfwe bantfu labatsite ngobe bafuna imali.  Jabulani ubukene netindleko temshado kodvwa tigebengu atikushayi mkhuba loko, tona nje tifuna imali.
Jabulani ngudokodela futsi imali unayo.  Tigebengu letitsetse Yolanda singani sakhe betifuna yona lemali kuze timbuyisele yena.  Kungako simuva atsi kunina akanandzaba nemali kodvwa ukhatsateke ngekunyamalala kwaYolanda.  Imphilo yaYolanda ibaluleke kakhulu kunemali.  Bekungamane kume nalowo mshado uma nje Yolanda angatfolakala aphila.  Injalo ke imphilo yasemhlabeni, ayihlali imnandzi ngasosonkhe sikhatsi. Tibakhona tikhatsi letimatima kodvwa noma kunjalo akudzingeki kutsi sitsatse tincumo letingakalungi.  Sifanele kulwa nalesosimo size siphumelele.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzaba letsi: Kantsi Bantfu Banje.  Kulendzaba sitfola LaMhlanga akhulisa bantfwabakhe kabuhlungu ngoba angumfelokati.  Bantfwana bakhe LaMhlanga besebake bamtjela kutsi baye bambone uyise ngetikhatsi tantsambama abacele kudla.  Kwamphatsa kabi loko LaMhlanga wadzimate wondza.  Sibusiso umntfwana waLaMhlanga wefika kunina ngalelinye lilanga  ahleli namakhelwane wakhe LaMagagula watsi:
“Yemake, yemake babe utsi ucela kudla.”  Bamangala kakhulu kuva umntfwana akhuluma kanje.  LaMhlanga wadliwa tinhloni watiyela kutsi utawutsini.   Watsatsa luswati wafuna kumshaya.  Kodvwa LaMagagula wamkhuta watsi akangamshayi kodvwa akatfole kahle licinisa.                                        
                    						(Ncongwane,1989:47) 
Intfo lemphatsa kabi umuntfu imhlupha ngisho alele ebusuku, nimbone aya ngekuphela njalo kodvwa kungekho kugula latibika kona.  Ngiloko kanye lebekwenteka nakuLaMhlanga.  Indzaba yekutsi indvodza yakhe kunalabayibonako kwamkhatsata kakhulu ngobe besekuphele umnyaka nesigamu yashona.  Nobe kungatsiwa umuntfu utsandvwa kangakanani kodvwa angaze afe akekho namunye lobuye afise kuhlangana naye nobe kumbona nje.  Naloku kulisiko letfu bantfu kutsi alandvwe umuntfu lofile kutsiwe ubuyiswa ekhaya kodvwa nakungenteka avele yena sicu sakhe akekho longakumela loko ngobe kusuke kungakalandvwa lesidvumbu sakhe.
Simo lesifana nalesi lesehlela LaMhlanga simo lesivame kuvakala ebantfwini bakitsi. Bantfu labaningi labasuke bashonile kuye kungatsenjwa kahle kutsi batifele nje kodvwa kuye kube sengatsi babulewe batsakatsi labafana naboMagilogilo.  Loku kwentiwa ngilolwati lwekutsi umuntfu angafa akaphindzi abonakale ebantfwini.  Kubonakala kwakhe akumukeleki nakubani nje.
Kuba ngumfelokati kukodvwa nje kuyinkinga ngobe usuke ungasenaye umuntfu losedvute kakhulu nawe lotawubonisana naye etintfweni letinyenti.  Lesimo lesinjena siyamhlupha umuntfu lobukene naso.  Ncongwane uyasivetela-ke lusizi lolubukana nemfelokati ngobe sekufanele abukane nekondleka nekukhuliseka kwebantfwabakhe ayedvwa.  Ngalesinye sikhatsi uye utfole kutsi lowo mfelokati akasebenti nendvodza kute lokuphatsekako lekushiyile.  Simo lesinjengalesi siletsa lusizi lolukhulu ekhaya.  Uma-ke lolusizi lwekushonelwa yindvodza seluhlangene nalesigameko lesivelela LaMhlanga kwenta lusizi lwedlulele.
Encwadzini Emahemuhemu, sibuye sitfole indzaba letsi: Sengibuyela Ekhaya.  Kulendzaba  sibona LaSukati acabanga ngelusizi labukene nalo njengobe ahlala nemtukulu wakhe Vusi lowashonelwa ngunina amncane kantsi uyise waVusi yena longuMashica lekungiyo yodvwa indvodzana yakhe LaSukati ukudla kwelijele.
Kwaba buhlungu kwasika.  Wabindza LaSukati acabanga.  Tehla tinyembeti !	Wasidzindza sililo umuntfu lomdzala. 
					(Ncongwane,1987:83) 
Lapha Ncongwane usivetela lisizi lolubukana nebantfu labadzala lababukene nekondla batukulu babo ngobe batali babo bangasekho noma babashiyile nje, bona batiyela lapho kusho tinhlitiyo tabo khona.
Lusizi luyamenta umuntfu abukeke sengatsi sewulahlekelwe nayingcondvo.  Ngalesinye sikhatsi uma umuntfu acabanga kakhulu ngelusizi lwakhe umelwa yinhlitiyo afe.  Loku siyakubona nakuyo lendzaba ngobe LaSukati wamelwa yinhlitiyo wafa ngenca yelusizi labekanalo ngekubona indvodzana yakhe Mashica ibuyela ejele kantsi yena bekabona seyitakuba ncono imphilo uma Mashica asekhaya.
Ncongwane ubuye asivetele lusizi encwadzini Tikhatsi Letimatima endzabeni letsi: Lokwabonwa Ngimi.  Kulendzaba bantfu labasebenta emayini badzilikelwa ngumgodzi.  Siva lowo lowasindza lapho atsi:
Ngatsi ngibuka ngenhla kwami ngabona libhudlo lengati ligeleta lita ngakimi.  Yafike yajama kulesinye sigodzi lesincane yabamahlwili.  Ngafisa kutsi nami kube ngifile ngobe beyingekho imbobo lapho bengingaphuma khona.
 						 (Ncongwane,1989:23)
Lapha sibona lusizi labelubukene nalendvodza ibona lesebenta nabo bacindzetelwe ngemadvwala.  Ingati lebeyigeleta bekungasiyo yetilwane kodvwa bekungeyebantfu.  Loku kwakubuhlungu kakhulu ngobe beyingekho nentfo langayenta njengobe bebavaleleke emgodzini.  Simuva afisa nekufa imbala ngoba ahluleka kumelana nalolusizi labukene nalo.
  BUCHAWE
Buchawe bungehlukahlukana ngetindlela letinyenti.  Umuntfu lophumelele kuhlula intfo letsite lesatjwako njengesilwane nje kuye kutsiwe ulichawe.  Ngalesinye sikhatsi uma ehlule lomunye nekuliwa kutsiwa lichawe.  Tento letitsite nato letikhomba sibindzi sekumelana netimo letitsite emphilweni tiye tifaniswe nabo buchawe. Endvulo ngesikhatsi timphi tisaliwa ngetikhali kutsiwa lichawe bewulibona ngemanceba embili hhayi ngemuva.  Loku kukhomba kutsi lemphi bekayidvudvula aya embili angabaleki.
Encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima sitfola indzaba letsi: Indandatho. Kulendzaba Victor usha emashushu ngentfombi lengu Mabel.  Kulelikolishi lebafundza kulo  bo Victor na Mabel batsatfwa njengebantfu labatsandzanako ngendlela lebavama kubonakala ngayo, nangendlela labatiphatsa ngayo.  Kulendzaba sitfola Victor akhuluma naMabel atsi:
“Lenandandatho lengikufaka yona Mabel yindandatho yesetsembiso kutsi uyoshada nami.  Kudzala vele solomane ngilifisa lelitfuba lelinje.”  Wamangala Mabel kutsi Victor sewutsini manje.  Watigicita phansi wakhala wayobayoba.
			(Ncongwane,1989:35)
Ncongwane usikhombisa sibindzi labanaso umuntfu ekutsatseni tincumo ngemphilo yakhe.  Kulendzaba Ncongwane uvete buchawe bekuncoba tilingo tenkanuko.  Phela Mabel bekashadile naMhlupheki, kodvwa Victor wetama ngayoyonkhe indlela kutsi Mabel ahlukane nendvodza yakhe kuze atsandzane naye.  Victor ufaka Mabel indandatho lebayitsengile, Mabel yena akakunaki kutsi Victor ucondze lokunye lokungakacatjangwa nguMabel ngalesosikhatsi.  Mabel waba lichawe ngobe wamehlula Victor wangavumelani naloko lakushoko.  Ekugcineni Victor nguye kanye lowagcina sekatjela Mhlupheki indvondza yaMabel kutsi cha, wateka umfati sibili.
Endzabeni letsi: Makoti Uphi, sitfola Jabulani acakekile njengobe besekusondzele lilanga lekutsi ashade na Yolanda intfombi layitsandzako.  Tigebengu tintjontje Yolanda ngenhloso yekutitfolela imali ku Jabulani ngobe bekangudokotela.  Letigebengu tamyala Jabulani kutsi utamtfola makoti wakhe uma nje atatinika imali letinkhulungwane letimashumi lamabili emarandi.  Siva lesinye seletigebengu sitsi:
“Lokunye futsi lengitsandza kukucwayisa kuko, lokungaba yingoti emphilweni yakho nemphilweni yamakoti wakho nguloku: nakwenteka ngibona lomunye umuntfu kusasa ngelihora lelishumi nakubili kuleyondzawo lesivumelene ngayo, loko kungafaka imphilo yakho neyamakoti wakho engotini lenkhulu kakhulu.									(Ncongwane,1987:5)
Ekugcineni letigebengu letantjontja Yolanda tiyabanjwa ngobe Jabulani wenta buchawe ngekutsi lite betimyalile kutsi lendzaba angayitsi vu kumuntfu  kodvwa yena watjela laba labantjintja tincingo eposini kutsi tonkhe tincingo letiya kakhe batilandzele kutsi tisukaphi bese batjela emaphoyisa.  Kwenteka njengesifiso saJabulani kutsi tincingo letiya kakhe tilandzelwe.  
Lesento sikhomba buchawe ngobe phela besihambisana nekufa ekhatsi.  Lichawe phela ngumuntfu lonesibindzi longasabi lutfo njengobe naJabulani wenta.  Ngalesibindzi sakhe tabanjwa tigebengu watfolakala naYolanda.  Kube waba ligwala Jabulani ngabe walahlekelwa yimali yakhe mhlawumbe aphindze alahlekelwe nanguYolanda.
Kulendzaba Ncongwane usikhombisa sibindzi labanaso umuntfu uma kunentfo yakhe layifunako.  Phela umuntfu lolichawe unesibindzi, ngeke sekwenteke nje kutsiwe sibani bani loligwala lelatiwako lichawe.  Lichawe ngumuntfu loncobile njengobe sibona Jabulani abe nesibindzi wancoba tigebengu lebetihlukumeta imphilo yakhe.
BUCILI 
Bucili kutenta ube sesimeni lesitsite ube wena ungekho kulesosimo.  Licili livame kutenta umuntfu lolungile kantsi litakuvukela ekhatsi njengetjwala.  Ngalesinye sikhatsi ungakhandza umuntfu atenta inyanga leyelaphako kantsi ulicili nje ufuna imali yebantfu akuna mutsi lawatiko.  
Lesinye sikhatsi ukhandza umuntfu atenta umfundisi wena uze umetsembe kantsi licili lelisigebengu lesitakushiya ukhala.  Bantfu lababukeka batsembekile lesiphila nabo emangweni baye bangakatsembeki bona batfolakale sebente bucili lobutsite.  
Licili ngumuntfu lonetento letimbi. Noma lomuntfu angavela sengatsi ngumuntfu lotsembekile kodvwa tento takhe atimveti anjalo. Bucili-ke ngulesento lesentiwa licili.   
Endzabeni letsi: Indvodza Yensudu, sitfola Gabheni enta bucili ngekutsi afune imali kubantfu lebebafuna imoto letabamikisa eTjakastad.  Labantfu bebasedolobheni eMlomo bachamuke ngebhasi tsite bavela emsebentini.  Gabheni watibonela litfuba lelihle lekutentela imali.  Wabatsembisa Gabheni kutsi utabamikisa abe angenayo imoto, abayenga ngemoto yemlumbi leyikhumbi enta sengatsi yakhe.  Ngemuva kwekugcogca imali kulamadvodza wahamba atsi usayofuna intjintji kantsi sekubaleka kwakhe nemali yalamadvodza.
Umlumbi longumnikati wemoto nekafika emotweni uyamangala kuyikhandza igcwele mfi bantfu ekhatsi.  Simuva sekakhuluma atfukutsele atsi:
“Wat doen julle in my kar?  Kwabindza kwatsi dvu emotwemi.  Emadvodza abukana odvwa emehlweni.  Lamanye etfuka kwawa emagwayi phansi.									(Ncongwane,1989:44)
Kulendzaba Ncongwane usivetela bucili lobentiwa bantfu labatibona bahlakaniphile kunalabanye.  Lapha Gabheni wayitsatsa lula nje imali yalamadvodza ngobe wona abecabanga kutsi leyokhumbi beyiyakhe Gabheni.  Loku kuyabafundzisa bantfu kutsi babocaphela kakhulu ngobe manyenti emacili lapha ngaphandle.  Phela kutsiwa tjani lobulele buvuswa ngemlilo, nemuntfu longacapheli uphaphama sekabukene ngco nenkinga.
Bucili sibuye sibubone endzabeni letsi: Liphutsa      Letfu.  Kulendzaba sitfola indvodza lekutsiwa nguNgwili isebenta kwelusa tinkhomo emtini wakaGinindza.  Ngwili wabe sewucela kutsi bamtsengisele titfokati letimbili.  LaJele naMasotja umkhula wakhe bavuma kumtsengisela linye litfokati kodvwa hhayi letimbili.  Bamnika nencwadzi lefakaza ngesivumelwano sekutsengiselana kwabo lelitfokati.  Ngemuva kweliviki ngwili wabuya sekatsi incwadzi yakhe lebambhalele yona ilahlekile ngako bekacela kutsi abhalelwe lenye.  Kwaba lula kutsi bambhalele lenye incwadzi lefana naleyo lelahlekile ngobe bebasenayo incwadzi leyasala ngakubo.
Indzaba seyonakala lapho Masotja nala Jele sebafunwa enkantolo babe bangati kutsi cala lini lebanalo.  Phela besebamangalelwe nguye Ngwili.  Simuva etfula bufakazi enkantolo atsi:
“Nkhosi yenkantolo umnumzane Masotja Ginindza  kanye nankhosikati Rosilina Ginindza, bangitsengisela titfokati letimbili letibhidzi.  Ngabakhokhela emashumi lamahlanu emarandi esitfokatini sinye, banginiketa nayi incwadzi lefakazela loko. (asho vele ayikhipha).  Ngaphindza futsi ngatsenga lesinye sitfokati kubo  ngakhokha emashumi lamahlanu emarandi, banginiketa nasi lesinye siliphi ( asho  vele asikhipha sesibili).  Lengibamangalela ngako kutsi abafuni kunginiketa lesisesibili sitfokati.
			   (Ncongwane,1987:26)
Ncongwane usivetela bucili lobukhona ebantfwini.  Ngwili wenta bucili ngekutsi afune lenye incwadzi yesivumelwana entela kutsi atokutsi utsenge titfokati letimbili ngobe netincwadzi letifakazela loko timbili.  Umtsetfo wagunyata kutsi Masotja nalaJele banikete Ngwili lelilelinye litfokati nembala kwaba njalo.
Nakuyo lendzaba Ncongwane usivetela sifundvo sekutsi kuhle kucaphele tintfo lotentako ngobe liphutsa lelincane nje lingenta kutsi utfolakale sewusenkingeni.  BoMasotja nalaJele uma ngabe bacaphela ngesikhatsi babhala incwadzi yesibili ngabe abazange batfolakale sebanika Ngwili litfokati lesibili mahhala ngobe lencwadzi yesibili beyitawuveta kutsi ingumsalela wencwadzi yekucala pheceleti (duplicate).
Labadzala batsi alikho licili lelatikhotsa emhlane. Loku kusho kutsi noma ungabenta bucili kodvwa ngeke sewuphumelele. Naye Ngwili wabenta bucili bakhe kodvwa akuzange kumsite ngalutfo ngobe lesitfokati sebucili sahlala liviki linye kakhe sanyamalala. Wasitfola emuva kwesikhatsi asitfola sesafa kudzala wabona ngetimphondvo nje kutsi ngiso.
Endzabeni letsi: Vuka Ngemuntfu, sitfola Dlangamane  atsengisele Gubevu imoto langakayicedzi naye kuyibhadala.  Belumbi lekubanikati bemoto bafika kuGubevu bafuna imoto yabo ngobe ikweleda.  Basho nekutsi uma ayifuna kumele akhokhe sikweledi lesisele.  Dlangamane wabalekela eSwatini esaba kubukana naGubevu ngobe ati kutsi loku lakwentile kubucili futsi kutabacabanisa.
Ncongwane uyasivetela-ke kutsi ngalelinye lilanga boGubevu naDlangamane batfolana enyangeni yaseMawelawela lapho Gubevu bekayotifunela khona emakhatsakhatsane  kantsi naye Dlangamane uye lapho.  Dlangamane watsi nakabona Gubevu waculeka wafa khona lapho.  Simuva Gubevu sekakhuluma atsi:
“ Utawuhlale usindza Dlangamane.  Utawusindzela kona kufa.  Bengifuna kukubulala lamuhla. Akusenandzaba kodvwa sesiyodibana khona lena esihogweni”
(Ncongwane,1987:60)
Gubevu bekamtfukutselele kakhulu Dlangamane.  Bekangambulala mbamba njengekusho kwakhe.  Dlangamane wasindziswa ngibo bucili bakhe kutsi atente umutfu lofile nakabona sitsa sakhe lesingu Gubevu.  Kutsi lokufa kwakhe bekubucili kubonakala ngobe emva kwekuhamba kwaGubevu wasale waphaphama.
Ncongwane uyasivetela lapha, kutsi bakhona bantfu labaphila ngebucili.   Kona lokutsi Dlangamane atsengisele Gubevu imoto lekati kahle kutsi iyakweleda kubucili loko.  Ingani vele watsi acedza kumtsengisela yona   wabalekela eSwatini kuze Gubevu angakwati kumtfola.
Ncongwane uyasivetela futsi bucili endzabeni letsi Incwadzi Yayicedza Indzaba.  Kulendzaba Sithulile Mbingo uyofundza libanga lemfica esikolweni semaRoma  iSt. John Mission.  Lesikolo besiphetfwe licili lemfundisi longu Father Miya.  Njengobe Sithulile bekahambisana nemngani wakhe longu Thabisile, Father Miya wenta lisu lekubahlukanisa ngekutsi atsi utabatsatsa esikolweni kodvwa angeke bayitfole indzawo ehostela.  Lobucili ba Father Miya sibutfola kulamavi:
Kodvwa yabuye yatsi lendvodza kulungile munye angangena ehostela ahlale khona kodvwa lomunye utawuhlala kayo, loyo-ke kwaba nguSithulile.
					(Ncongwane,1987:71)
Lokutsi ahlukanise labantfwana Father Miya bekentela kutsi atokwati kumhlukumeta kahle ngekwemacansi lowo loyohlala kakhe ngobe abona kutsi lobucili bakhe ngeke bulunge uma Sithulile na Thabisile bangahlala ndzawonye.
Ncongwane uyasivetela bucili lobentiwa bantfu lababukeka batsembekile.  Father Miya phela bekamgumfundisi, umfundisi ngumuntfu lotsembekile lohlonishwako futsi emmangweni, kodvwa nangu yena sekatfolakala akhulelise Sithulile umntfwana wesikolo aphindze futsi amnike nemali yekutsi ayosikhipha lesisu lesekanaso.  Loku ngiko kanye lokwadala kugula kwaSithulile waze wagcina afile.
KUVANA, BUHLOBO NEBUNYE 
Kuvana yintfo lenhle letfokotelwa ngiwowonkhe umuntfu.  Bantfu labevanako ubeva nangetinkhulumo tabo kutsi kunekuvana emkhatsini wabo.  Kuvana kwebantfu kudala buhlobo emkhatsini wabo noma ngabe bebangakahlobani ngekwengati.  Umuntfu angeke ayingene indzaba yebantfu labahlobene ngobe angayingena ivama kusala ngaye.  Ncongwane naye uyasivetela buhlobo nekuvana etindzabeni takhe.
Encwadzini letsi: Emahemuhemu, sitfola indzaba letsi: Liphutsa Letfu.  Kulendzaba Ncongwane usivetela indlela lebaphilisana ngayo bantfu labahlobene nobe labevanako.  Sitfola lapha Masotja Ginindza acoca nemlobokati wemnakabo longuLaJele ngesimanga setinkhomo letibuya njalo emadlelweni tilimele kantsi ukhona umuntfu lotelusako.  Lesento sekulimala kwetinkhomo besibamangalisa kakhulu.  Kwafika kuMasotja kutsi ncono akhulume naMkhatshwa longumelusi wemfuyo yalapha kulomuti wemnakabo.  Simuva akhuluma nemkhula wakhe atsi:
“Cha mlamu wami, kulala kwemnaketfu akumgunyati kutsi ente matsandza lapha emtini wabo Ngovane naboSukubesi.  Yena phela usisebenti lapha.  Nakatosenga letinkhomo kusasa ekuseni, umtjele kutsi entsambama nasacedzile kuvalela angahambi, ngifuna kukhuluma naye.
			(Ncongwane,1987:20)
Kulendzaba Ncongwane usikhombisa kutsi bantfu labahlobene bayasitana.  Masotja ubita	LaJele ngekutsi mlamu wami.  Loku kukhombisa kutsi bahlobene.  Ubuye futsi afune kukhulumisana naMkhatjwa umelusi wetinkhomo taLaJele ngobe naku indvodza yaLaJele lebekungumnakabo Masotja seyashona.  Phela bantfu baye bawudzelele umuti longenandvodza bafune kutentela matsandza kulomakoti.  
Uma-ke tikhona tihlobo takulowomuti, tisukuma time ngetinyawo tikhute lapho kufanele tikhute khona njengobe nangu naMasotja ufuna kubonana naMkhatjwa atomekhuta ngendlela laphetse ngayo imfuyo yemnakabo.  Uma ngabe LaJele nemkhula wakhe Masotja bebangevani, kungekho bunye kulolusendvo ngabe naye Masotja watibindzela wabukela lomonakalo lowentekako.
Buhlobo sibuye sibubone endzabeni letsi: Babe Ungehlulile letfolakala encwadzini letsi: Tikhatsi Letimatima.  Lapha sitfola LaMtsetfwa akhuluma nendvodzakati yakhe Busi ngesikhatsi ifika ekhaya iphuma esikoleni lapho ifundza khona.  Itfukutsele ngobe batali bayo bayitfumelele libhayibheli esikolweni kunekutsi batfumele imali:
“Hawu!  Busi ndvodzakati yetfu letsandzekako, kube uyati kutsi sikutsandza kangakanani ngabe lentfo loyishoko awukalokotsi nakancane wayisho.
					(Ncongwane,1989:5)
Lapha kulendzaba Busi utfukutsele ngobe atsi batali bakhe abakamtfumeleli imali.  Unina yena umbita kahle utsi ndvodzakati yetfu.  Akasho kutsi ndvodzakati yami.  Lokutsi atsi yetfu kukhomba kuvana lokukhona kulomndeni.  Bantfu bavama kutsi intfo letsite yami.  Uma ekhaya kunetinkhomo uye uve indvodza seyitsi tinkhomo tami, imoto yami, bantfwana bami, njalonjalo.  Ncongwane-ke uveta lokuvana lokukhona kutsi bantfu labatekene tintfo lebanato tabo atisito temuntfu munye.  Uma ekhaya babona tintfo ngalendlela loko kukhombisa kuvana nebunye.
.BUTSA
Butsa kungevani lokubakhona emkhatsini webantfu labatsite kangangekutsi bangaze bafiselane lokubi kodvwa.  Tinyenti tintfo letingadala butsa emkhatsini wabo.  Kubukela labanye phansi nekubaphatsa ngesihluku bantfu lobaphetse emsebentini kungabudala butsa.
Butsa giloko lokuviwa ngumuntfu ngekhatsi lokumenta abe nenzondvo.  Loku kuveta kutsi butsa yintfo leyenteka ngekhatsi kwemuntfu, yintfo loyivako longeke wayikhomba watsi nansi.  Lemiva ngiyo leholela esentweni lesibi.
Encwadzini letsi Emahemuhemu sitfola indzaba letsi: Sinyefu.  Kulendzaba sitfola bafundzi besikolo baseMtfonjeni bakhala ngendlela thishela wabo lebambita ngaSinyefu nobe Mafonkholo labaphatsa ngayo.  Ncongwane usetfulela bafundzi lababili lekungu Mphikeleli naSikobhosiyathesha babonisana ngayo indlela labaphetse ngayo Mafonkholo.
“Ngiyakuva mngani wami uyakhuluma, kodvwa nome ngingacedza lapha esikolweni, “Mafonkholo” yena kodvwa sitawudibana ngicinisile ngingafunga babe phasi.  Nangicedza kubhala kuhlolwa kwami ngifuna kuvala ngaye.  Ungihluphile lomuntfu emhlabeni.”  Kusho Sikobho atsatsa incwadzi yakhe bekandze ayijike phansi.
										(Ncongwane,1987:29)   
Lapha Ncongwane usivetela butsa lobudaleka kubantfu uma lomunye umuntfu enta tintfo letimkhatsatako lolomunye.  Kulendzaba thishela Msibi lona lobitwa ngaMafonkholo akabaphatsi kahle bafundzi labafundzisako.  Ubashaya ngemvubu yakhe layibita ngaShine on, abuye ababite nangetinyefu.  Sento saMafonkholo size sadala butsa emkhatsini wakhe nebafundzi.  Bafundzi abasamfuni lothishela wabo ngalesihluku labaphetse ngaso.  Loku kuvela kahle lapho bafundzi bakhe sebamakhela lisu lekumbulala kute batophumula kulenhlulo labaphatsa ngayo.   
Ncongwane uvete lesimo kukhombisa kutsi butsa bungakwenta kutsi bantfu bagcine sebabulelene lekuyintfo lengasiyinhle.  Bafundzi bahlangana bafuna umutsi enyangeni, waweca emnyango Mafonkolo wase ushayeka phansi.  Ngenhlanhla akamange afe kodvwa nguye lowagcina abonakala asinyefu ngobe watonela. Bajabula bafundzi ngalesento sabo kwaba kuhamba kwakhe Mafonkholo kulesikole.
Encwandzini letsi: Tikhatsi Letimatima, sibuye sitfole indzaba letsi: Liphutsa Letfu.  Lapha kulendzaba Ncongwane uyasibonisa kutsi kwati timfihlo tebantfu kungakudaleli butsa lobungagcina bukubulalisile.
Kulendzaba sitfola Zulu atfola imfihlo yemfati wakhe Jeaneth kutsi uma asuka ekhaya atsi uya emsebentini usuke angayi khona kuletinye tinsuku kodvwa usuke atiyela lapho kufuna inhlitiyo yakhe khona.  Jeaneth unendvodza lenye lenguSam latsandzana nayo.  Sibeva bakhuluma naSam ngemuva kwekubanjwa kwakhe kutsi bekangekho emsebentini batsi:
“Kahle Jeaneth mntfwanaketfu ungakhali, lalela lapha: mine ngitsi asimcishe, kuphela nje wena nawungaveta onkhe ematfuba nesikhatsi mine ngitawenta wonkhe umsebenti wekumsusa,”  kusho Sam.  “ Sam mine ngitsi asikwente lomuhla ebusuku.”
			(Ncongwane,1989:17)
Siyabona-ke lapha kutsi nembala butsa bungakuholela ekufeni.  Jeaneth naSam bavumelana ngekubulala Zulu nje ngob sewunelwati lwekutsi Jeaneth akatiphatsi kahle.  Lemfihlo ya Jeaneth seyidale butsa emkhatsini wakhe nendvodza yakhe Zulu.  Jeaneth uvuma lula nje kutsi Zulu abulawe futsi nguye lotsi lomsebenti wekubulala Zulu awenteke masinyane ngabo bona lobo busuku ngobe besekudaleke butsa emkhatsini wabo.  Kute lokuhle lebekangasakufisela Zulu.
KUBEKETELA
Kubeketela kukumelana nesimo lesingetulu kwemandla akho kodvwa wena uphumelele kusimela lesimo leso.  Kucinisela nobe kulukhuni kanganani enhluphekweni losuke ubukene nayo.  Ekugcineni kwekubeketela kuvamise kutsi kube nephumelelo.
Kulendzaba letsi Cabanga, Cabanga sitfola Titosi Mgabhi lebekayindvuna lenkhulu epulasini kaMdosombane asebenta engadzini asusa lukhula.  Masayidi umfana wakhe Titosi ufika lapha engadzini utfola uyise ukhahlelwa ngumfanyane wemlumbi loneminyaka lelishumi.  Lesimo lasibona senteka kuyise Masayidi siyamtfukutselisa.  Ubona uyise adzelelwa ngendlela lengakaze ibonwe.  Simuva Masayidi sekakhuluma atsi:
“Hawu! Babe uvumela lomntfwana akukhahlele etibunu ngesicatfulo usebenta?  Shaya lomntfwana babe angadlali ngawe umdzala kangaka” 
   			(Ncongwane,1987:38)
Mgabhi yena bekaloku atihlekela nje angayingeni lite nobe naye bekangakutsandzi loko lokwentiwa ngulomntfwana wemlumbi wakhe.  Kutsiwa bekatsi nje,
“He! He! Kahle “kleyibasi.”
Kulendzaba siyambona Mgabhi abeketelela lesimo lesikudzelelwa ngumntfwana lomncane amkhahlela kodvwa angeke ente lutfo ngobe akhontile kulelipulasi.  Bekati kahle Mgabhi kutsi uma angamtsetsisa nobe amshaye lomtfwana kungenteka kutsi aphelelwe ngumsebenti.  Imphilo lebeyiphilwa nguMgabhi bekakwati yena kuyimela kodvwa umfana wakhe Masayidi uyevakala kutsi ngeke nje sekayimele yena.  Nasemakhaya sibakhona simo losibona kulabanye uze usho kutsi lesinje ngeke usibeketelele kodvwa lababukene naso noma basibona bayakwati kusibeketelela.
Kubeketela kwaMgabhi kuto tonkhe timo tasepulasini kwamsita ngandlela tsite ngobe ekugcineni Mdosombane wamupha timvu letisihlanu netinkhomo letimbili ambonga ngekubeketela nekutsembeka kwakhe.  Umngani waMdosombane naye wamupha timvu letimbili ambonga.  Lapha Ncongwane usivetele kutsi umuntfu lobeketelako utfola sibongo lesihle ekugcineni.
Endzabeni letsi: Kulukhuni Emhlabeni sitfola bangani labatsatfu lekungu Magwayigwayi, Makhuhlumbane naMnjololo sebandzindze sikhatsi lesidze bafuna umsebenti bangawutfoli.  Bagcina ngekutidzela bayongena babhaca emkhunjini lebebeve kutsi uya emaveni aseMpumalanga lapho bebatsemba kutsi umsebenti batawutfola khona.  Babanjwa emkhunjini, Mnjololo waphoswa elwandle aboshiwe kantsi Makhuhlumbane naMagwayigwayi baphoswa nesikejane lebekumele batibonele kutsi benta njani ngaso.  Ekhatsi elwandle bahlaselwa boshaka kodvwa basindza.  Loku sikuva lapho umbhali asivetela lamavi latsi:
“Lomunye wafika wasidvushuta ngengcova sikejana kwaba kabili katsatfu base bayajika babuyela emuva.  Yonkhe imini yangalelolanga boMagwiyigwayi naMakhuhlumbane bayicitsa kuleso sikejana sabo.  Indlala yabe seyibabulele kodvwa kungekho lutfo labangaludla.
Ncongwane,1987:50)
Lapha sibona lamadvodza lamabili abeketelela simo lebesingetulu kwemandla.  Bahlushwa boshaka, emagagasi kanye nendlala, kodvwa babeketela baze baphumela ngaphandle lapho batfola khona lusito.  Ncongwane uyasivetela-ke kutsi simo nobe ngabe silukhuni kangakanani kodvwa uma ukwati kubeketela uyaphumelela ekugcineni.  Asikho simo lesihlala sinjalo kodvwa siyagucuka njengobe sibona nesimo selitulu kutsi siyagucugucuka, injalo-ke nemphilo.
KUCASUKA
Kucasuka yintfo leyenteka ngobe kukhona lokusuke kungakuphatsi kahle.  Umuntfu lomunye uyacasuka acasulwe yindlela lomunye umuntfu lasuke atiphetse ngayo, njengemntfwana nje lotsi nawumekhuta uzama kumkhomba indlela lefanele yekuphila yena angakhombisi kukulalela.  Kucasuka ngalesinye sikhatsi kuba sisusa sangcabano.   Ngekucasuka lomunye utitfola sekente sento lebekangeke asente uma ngabe bekasengcondvweni kahle.  Imvamisa yemadvodza laye abulale imindeni yawo aphindze atibulale nawo asuke acasuke kakhulu bese enta lesento lesingamukeleki emangweni.  
Kuyabonakala kutsi kucasuka kubangwa tento letitsite letingenta kutsi umuntfu agcine sekatfukutsele mbamba kangangekutsi angatibona sekente nalokungakafaneli kutsi akwente.  
Encwadzini letsi: Emahemuhemu sitfola indzaba letsi: Gumedze Loyo, lapho Dube nemfati wakhe laKhumalo balahlekelwe ngumntfwana wabo lolitinyo lekubulala, longu Gugu libito lakhe.  Litinyo lekubulala phela kushiwo umntfwana lotelwe waba yedvwa kubo.  Kugcine sekuvakele kutsi lomntfwana usontsiwe siva Dube sekacasukile atsi kulaKhumalo:
“Nkhosikati uyaganga wena, uyamati lomntfwanami, mkhiphe!”
(Ncongwane,1987:9)
Emavi aDube abekhombisa kucasuka lokukhulu.  Phela LaKhumalo naye bekubuhlungu kuye kunyamalala kwaGugu kodvwa Dube utsi akamkhiphe lomntfwana ngobe uyamati.  Kunjalo-ke kucasuka kwenta umuntfu abe sengatsi ulahlekelwa nayingcondvo.  Umuntfu uma acasukile uye akhulume nemavi laye atisole ngawo nasekwengcile loko lokumcasulile.  Sibuye simuve futsi Dube aphendvula umkakhe lapho umkakhe asho khona kutsi Nkulunkulu uphile Nkulunkulu utsatsile.  Simuva yena Dube atsi:
“Nkhosikati ungasho kutsi Nkulunkulu uphile Nkulunkulu utsatsile kodvwa yitsi Nkulunkulu uphile kodvwa umuntfu utsatsile ngobe ngumuntfu lowente lentfo.  Nkhosikati, angimange ngikhiphe sidvumbu kodvwa lomuhla ngiyosikhipha!”
					(Ncongwane,1987:10)
Nalapho Ncongwane uyasikhombisa kutsi umuntfu angacasuka wemta netintfo langatati, langamange sekatente emphilweni yakhe.  Dube lapha uyasonga kutsi uyobulala lowo mutfu losontse umuntfwanakhe.  Uze uyasho kutsi yena akakaze abulale muntfu kodvwa lomuhla utambulala umuntfu.  Konkhe loku kwentiwa yindlela lasacasuke ngayo.  Kubuhlungu phela kubulawelwa umntfwanakho nje ubulawelwa ngumuntfu lophile saka kodvwa ente sento lesikhomba kungatsi ugulwa yingcondvo.  Lesimo lesinje siyacasula sibili.
Ncongwane ubuye akuvete futsi kucasuka endzabeni letsi: Leso Sikhwama.  Kulendzaba sitfola Tom naMandisa basedolobheni, lijaha tsite lintjontja sikhwama semlumbi lisiphosa ephephabhekeni yabo.  Mandisa utjela Tom kutsi akakhiphe lesikhwama ngoba sitababophisa ngemaphoyisa.  Tom simuva sekabhavumula atsi:
“Hheyi wena bamba ubekelani phansi!  Ngitakudzabula ngemphama khona nyalo.”
		(Ncongwane,1989:11)
Tom simuva asho lamavi lanjena kuMandisa longudzadzewabo ngobe besekacasukile ngalokutsi aloku atsi akukhishwe lesikhwama semlumbi ephephabhekini yabo.  Phela yena bekanelitsemba lekutsi kukhona imali kulesikhwama semlumbi.  Tom bekangamdzabula vele ngemphama ngoba besekacasukile.  Kutsi lapho bakhona kusedolobheni kuphitsitela bantfu bekungeke kumhluphe loko ngobe vele umuntfu angacasuka wenta netintfo letimletsela emahloni kusasa.  
Ngesikhatsi umuntfu  asacasukile uyatikhohlwa kutsi ungubani futsi kunabobani edvute naye.  BoTom naMandisa bebatihambela kahle batijabulele kodvwa kungena kwesikhwama ephephabhekeni yabo kugucule lesimo saba munyu.  Ncongwane usivetela lesimo kukhombisa kutsi umuntfu lophile kahle tibakhona tikhatsi lapho acasuka khona, akahlali nje asesimeni sinye.  
SIPHETFO
Kuphetsa lesahluko ngitsandza kuveta kutsi Ngcogwane usivetela kahle simonhlalo etincwadzini takhe Emahemuhemu neTikhatsi Letimatima.  Injabulo, lusizi, buchawe, butsa, kubeketela, njalonjalo uyasivetela kona lokungikona cobo kwenteka etimphilweni tebantfu.
SEHLUKO	5
5.0 SIPHETFO
Uma umuntfu enta intfo letsite njengagogo nje uma eluka licansi, uye uve sekatsi sengiyaliphetsa.   Loku kusho kutsi intfo inesicalo futsi inesiphetfo.  Ngisho uMdali lesikholelwa kutsi nguye lowadala konkhe lesikubonako kutsiwa usicalo futsi usiphetfo.
 LOKUTFOLAKELE
Esahlukweni sekucala kutfolakele kutsi kunematiyori lahlukahlukene lasetjentiswako kuleti temibhalo.  Ngako-ke ngilowo nalowo mbhali utikhetsela itiyori levumelana nalowo mbhalo lasuke awubhalile.  Lokunye lokutfolakele kulesahluko kutsi Siswati singuletinye tetilwimi letitfutfukako njengoba sibona yandza imibhalo lebhalwe ngalo lolulwimi.
Esahlukweni sesibili kuvelile kutsi imphilo lesiyiphilako yenteka endzaweni letsite futsi lekholwekako.  Umuntfu uba ngumfanekiso wendzawo laphila kuyo.  Tindzawo letahlukahlukene tiluveta kahle neluhlobo lwebantfu loluphila kuleyo naleyo ndzawo.
Esahlukweni sesitsatfu kutfolakele kutsi indzaba kufanele isivetele sikhatsi leyenteka ngaso.  Tikhatsi ngekwehlukahlukana kwato tisikhombisa kukhula kwendzaba ize ifinyelele eicongweni.  Sikhatsi siyasita nasekutfoleni ingcikitsi yendzaba.
Esahlukweni sesine sitfola kutsi simonhlalo sisivetela ingcikitsi yendzaba kungaloko sifanele sikholeke.  Siyatfola nekutsi simosenhlalo sichaza neluvo lwemlingisi nemiva yakhe.  Simosenhlalo asichazwa kakhulu kepha umbhali usibeka ngemavi lambalwa nalacondzile kutsi sivakale kahle.
SIPHETFO NGENDZAWO
Ncongwane uphumelele kuveta  likhono lakhe  etindzabeni takhe lasibhalele tona.
Etindzabeni takhe indzawo isivetela kahle kukhula kwendzaba ite ifinyelele esicongweni sayo.   Indzawo yasemakhaya ivela kahle ngetintfo  letenteka khona emakhaya.  Loku kufaka ekhatsi tinhlobo tetindlu letakhiwe khona, kulinywa kwemasimu, imitfombo yemanti, imfuyo, nalokunye.
Indzawo yasedolobheni njengendzawo lephitsitelako nayo Ncongwane ukwatile kusivetela yona kahle.  Imphilo lephilwa khona edolobheni yehlukile kuleyo lephilwa emakhaya.  Uma sibuka bugebengu lobukhulu sibutfola benteka kakhulu emadolobheni kunalobo lobenteka emakhaya.
Imphilo yasedolobheni uyivete kahle ngekusebentisa 
tikhatsi letitsite ikakhulu tekuphela kwenyanga lapho bantfu bagcwala kakhulu khona emadolobheni.  Etindzabeni takhe sibona nebugebengu lobenteka khona emadolobheni uma kuphitsitela ngato letikhatsi tekuphela kwenyanga.  Loku kusita  ekutsini uma umuntfu ahamba edolobheni aphetse imali angajatjuliswa ngiloko kuphela kodvwa acaphele ngobe kuleso siphitsiphitsi bakhona bosidlani labayifunako nabo, lebangazama kuyitsatsa nobe ngayiphi indlela.
SIPHETFO NGESIKHATSI
Sikhatsi sibalulekile ekubhalweni kwetindzaba.  Loku kufakazelwa nanguSlomith (1983:43) uma atsi:
Time is one of the basic categories of human experience.  Doubts have been cast as to the validity of considering time a constituents of the physical word, but individuals and societies continue to experience 
time and to regulate their lives by it.
Sikhatsi     ngulokunye    kwetintfo 
Letibalulekile  emphilweni.  Sikhatsi 
ngiso lesilawula imphilo yebantfu.
Njengobe indzawo lebhalwako ingumfanekiso wemphilo lesiyiphilako kungako-ke sikhatsi sibalulekile ngoba siphila esikhatsini lesitsite.
Ncongwane usivetele tikhatsi letehlukahlukene lekwenteka ngato tindzaba lasibhalele tona.  Tikhatsi temnyaka letinjengelihlobo nebusika utiveta kahle njengobe kunemehluko lomkhulu emkhatsini wato letikhatsi.
Tikhatsi telusuku tiyavela etindzabeni  taNcongwane.  Sikhatsi sasekuseni, sasemini, santsambama nesasebusuku.  Kuto tonkhe letikhatsi siyayibona imisebenti leyenteka ngaleto tikhatsi.  Uma sibuka sikhatsi sasebusuku siyabona kutsi Ncongwane usisebentise ngenjongo yekugcamisa imisebenti leyenteka khona.  Kulesikhatsi sasebusuku sitfola Magilogilo enta imisebenti yakhe yebutsakatsi  kantsi Mashica untjontja tinkhomo tabantfu khona ebusuku.  Letento lebatentako tiyabavumela kutenta ngalesikhatsi kodvwa ekugcineni bayabanjwa lokukhombisa kona kutsi konkhe umuntfu lakwenta ekusitsekeni ngalelinye lilanga kutawuvela ebaleni ngobe labadzala batsi ayikho imphunga yelihlatsi.
Emalanga lakhona evikini uwasebentisile Ncongwane ikakhulu leSihlanu neMgcibelo lapho bekazama kuveta kahle imphilo yasemadolobheni lehambisana nebugebengu ngalokuphitsitela lokwenteka khona kakhulu ngawo lamalanga.
5.3    SIPHETFO NGESIMONHLALO
Ncongwane usibekele kahle simo senhlalo etindzabeni takhe lasibhalele tona.  Njengobe imphilo yemuntfu kuyimphilo legucugucukako njengesimo selitulu, loku siyakubona etindzabeni takhe Ncongwane.  Injabulo, lusizi, buchawe, bucili, buhlobo, butsa, kubeketela  nekucasuka ukuvetile njengetimo lesibukana nato imihla yonkhe.
Umuntfu lophetfwe yinjabulo siyambona njengobe sibona endzabeni letsi: Lunjalo-ke Lutsandvo, lapho boLomcolisi naMdumiseni  benganywe yinjabulo njengobe Mdumiseni uze abite loMcolisi ngengilosi.  Injabulo ubuye ayivete Ncongwane endzabeni letsi: Indandatho.
Lusizi nalo luyavela endzabeni letsi: Makoti uphi, lapho sibona khona kutsi bugebengu lose bandzile eveni bungakuletsela lusizi lolumangalisako emphilweni.
Buchawe lokungulesinye simo umuntfu latitfola akuso, Ncongwane usivetela bona endzabeni yakhe letsi Indandatho.  Sitfola lapho Mabel alwa nesimo sekuhhungeka kutsi avane nalenye indvodza abe anayo yakhe.  Kuncoba kwakhe lesimo kwamenta waba lichawe.
Ncongwane ubuvetile nebucili endzabeni yakhe letsi: Indvodza Yensudu naleyo letsi: Liphutsa Letfu.  Kuletindzaba sibona bucili lobentiwa bantfu bacabanga kutsi butabasita baphumelele etinhlosweni tabo tebugebengu.  Ekugcineni siyabona kutsi bucili abusiti ngoba noma ungaphumelela, kuba kwesikhashana bese uyavela ebaleni nalobucili bakho.
Loku  kuyawufundzisa futsi umango kutsi ubocaphela lapho wenta tintfo ngobe manyenti  emacili lapha ngaphandle lazama kutiphilisa ngengati yalabanye bantfu nje ngetimbungulu.
Kubeketela Ncongwane usivetele kona endzabeni letsi: Cabanga Cabanga, lapho Mgabhi abeketelela simo sasepulazini lesingasimnandzi.  Simbona akhahlelwa etibunu ngumntfwana wemlumbi lamsebentelako kodvwa yena angasho lutfo.  Kubeketela kwakhe kwamniketa umvuzo ekugcineni.  Tinyenti–ke  netimo lesibukana nato sibantfu letidzinga kutsi sitibeketelele kuze ekugcineni sitibone sesiphumele.  Ingani kutsiwa, inja iyawacedza emanti ngelulwimi.
Kucasuka nako siyakubona akuveta Ncongwane njengesimo lesikhona kubantfu bonkhe.  Etindzabeni takhe kuyavela kutsi nobe ngabe bantfu batsandzana kanganani kodvwa kuyenteka bacasuke uma kuba khona lokubacasulako.
TINCOMO
Etindzabeni takhe letimfisha Ncongwane ukhombisile kutsi ungumuntfu lonalo likhono ekubhalweni kwetindzaba letimfishane.  Labadzala noko baye batsi akusoka lingenasici.  Loku sikusho ngekutsi uma sibuka emalanga lawasebentisako etindzabeni takhe usebentisa kakhulu Lesihlanu neMgcibelo.  Lamalanga lamanye uwasebentisa ngendlela lebhacile njengekutsi ngalelinye lilanga nobe elangeni lelilandzelako njengobe sibona endzabeni letsi “Liphutsa lakho”.  Siva nje kutsi besekuphele iminyaka lemibili bashada boJeaneth Mwelase naMandlenkosi Zulu.  Sibesesitfola lamavi latsi:
Kwatsi ngalobunye busuku laMwelase asemsebentini, Zulu asele ekhaya nendvodzakati yabo lencane                                                              leliphahla, yahlatjwa kugula kwaba ngulesimnyama.
(Ncongwane,1989:15 )
Endzabeni letsi: Lokwabonwa Ngimi nakhona asilitfoli lilanga lelicondzile kahle, kodvwa siva emavi latsi:
Besekusele emaviki lamabili kushaye khisimusi.  Sangena-ke ngaphansi emgodzini njengenhlalayenta.
                    		(Ncongwane,1989:23 )
Endzabeni letsi Caphela lulwimi lwakho Ncongwane  usivetela lilanga ngalendlela: 
Ngalelinye lilanga LaMasina nemyeni wakhe Siphundvu baphelelwa yimphuphu.
	                      					(Ncongwane,1989:39 )
Uma siphila-ke siphila kuwo wonkhe emalanga lakhona evikini.  Tintfo letenteka emphilweni kufanele kube tintfo letenteka malanga onkhe.
Simo senhlalo usetfulele sona  ngalokugculisako ngobe cishe tonkhe timo umuntfu lophilako latfolakala angaphansi kwato tivetwe kahle.  Ngako sitsi akakhule adlondlobale waMvila.  Sikholwa kutsi minyenti imisebenti lemihle letako lasatayetfulela sive.
5.5 IMITFOMBO YELWATI
Bhiya, O.A nalabanye 1991 : Simnandzi Siswati.
					Pretoria: De Jager-HAUM Publishers
Brumfit, C.J 1983 :	Teaching Literature Overseas Language-Based Approaches. 
					New York: Pergamon Press Ltd.
Bernard Cohen, B 1973 :  Writing About Literature. United 
					State of America: Scott,
					Foreman and company.
Grobler, G.M.M    
naStrachan, A   1992 :  Only Study Guide for MPROSE-9. 
Pretoria: University of South Africa.
Hall, D        1993 :  	To Read Literature : Fiction, 
Poetry and Drama. New York : Holt, Rinehart and Winston.
Khumalo, J.A.M 1976:	Swazi Customary Courts.
					Capetown: Juta
Maxwell-Mahon, W.D 1984 : Van Schaik’s Creative Writing.
				 	Pretoria : J.L Van Schaik
Mazibuko, F 2002 :		Training Manual: Research Methods.
					Durban: University Of Natal
Msimang, C.T 	1986	    : Folktale Influence on the Zulu 
					Novel.  Pretoria: Via Afrika
Mtuze, P.T 	1986 :  Siwisa’s Short Stories.  A critical 
				   Appraisal. Unpublished 				                  MA Dissertation.  Pretoria:   				  		   University of Pretoria
Ncongwane,J.J 	1989 :  Tikhatsi Letimatima.  Pretoria: J L 
				   Van Schaik Publishers.
Ncongwane, J.J 1987 :  Emahemuhemu.  Pietermaritzburg: 
				   Shutert & Shooter.
Pretorius W.J  
naSwart, J.H.A	1982 :  Teaching African Literature.  
				   Pretoria: UNISA press.
Shlomith, R.K 1983 : Narrative Fiction: Contemporary 
				   Poetics. London and New 
				   York: Methuen.
Swanepoel, C.F	1990 : African Literature: Approach and 
				  Applications Pretoria: Haum Tertiary
Vilakati, T.S
naSibanda, E.S 1997 : Chaza Ngive: Manzini: Macmillan 
				  Swaziland National Publishing Co.
Libhayibheli Lelingcwele 1996: Inhlangano Yelibhayibheli 
  YaseNingizimu AfriKa, Cape Town:  
  South Africa.
Colliers Encyclopedia 1973:	Macmillan Educational Coperation.
	New York: Collier
South African Journal Of African Languages volume 23  number 1, 2003
South African Journal Of African Languages volume 19
	Number 4, 1999  
South African Journal Of African Languages volume 19
	Number 3, 1999  
5.6 BANTFU LABAKHULUNYISIWE
Malangwane, Bukiwe Bella 2006
Bukiwe ungulomunye webabhali bemibha yeSiSwati. Ukhulunyiswe lapha emtini wakhe losendzaweni yakaMhlushwa.
Simelane, Semion Zantjuka 2006
Semion ungulomunye webabhali bemibhalo yeSiSwati. Ukhulunyiswe lapha endzaweni yaseNasipoti lapho atinte khona.
Ntuli Bonisiwe Dorrence 2006.
Bonisiwe ungumdlali losembili emidlalweni yemsakato weSiSwati.  Ubuye abe ngumholi weklatsa yebafundzisi beSiSwati belisekethi iMalelane. Ukhulunyiswe lapha emtini wakhe lose Driekoppies esigodzini sakaMatsamo.
