LIGAMA LEMFUNDZI	: T R MAHLALELA
INOMBOLO YEMFUNDZI	:
SICU					:
UMHLOLI				:
SIHLOKO				:
Setfulo selucwaningo
  Lolucwaningo    lutawugcila    ekubukeni  kubaluleka
  nekusentjentiswa    kwesibekandzaba    etindzabeni         
  letimfisha ta JJ Ncongwane.  Kutawubukwa  kusebenta 
  kwaso  kuleyo  naleyondzaba    ngenhloso   yekubuka
  likhono  lembhali ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.
Tindzaba letimfishane takhiwe yimigomo leminyenti lenjengalena: balingisi, luvutfondzaba, sicakacaka naleminye. Kepha-ke lapha kutawubukwa sibekandzaba nje kuphela ngenhloso yekugcamisa:
Kuphumelela kwelikhono lekubhalwa kwendzaba lemfishane.
Kukhula kwendzaba iye ifinyelele esicongweni sayo
Kuvela kwengcikitsi nesifundvo endzabeni
1.1	 INKINGA YELUCWANINGO
Uma kubukwa lucwaningo lolwentiwe kutemibhalo yeSiswati, kuyabonakala kutsi luncane kabi lucwaningo lolwentiwe kudzimate kube ngunyalo ikakhulu etindzabeni letimfishane.  Noko kuyatiwa kutsi Siswati akusilo lulwimi lolutfutfuke fana neSizulu neSichosa kepha loko akusho kutsi kumele kugocwe tandla kungentiwa lutfo.  Emaswati asenencabhayi lenkhulu yekwenta lucwaningo kutemibhalo kute kubonwe kutsi ngabe loku losekubhaliwe lizinga lakhona likuliphi licophelo.
Kubalulekile kusho kutsi ngaphandle kwelucwaningo akukho nani lesingabona ngako kutsi siya embili nobe nje sishaya situngeletane kulala kwenja  kutembhalo.  Kungumsebenti webacwaningi kusita kutfutfukisa temibhalo eSiswatini.  Tindzaba letimfishane tibaluleke kakhulu emibhalweni yeSiswati futsi angeke nani tihlale time ezingeni lelilodvwa.  Kumele kuhlale njalo kwentiwa lucwaningo lwekukhuphula lizinga laloluhlobo lwemibhalo.  Kungako-ke lomsebenti uhlose kucwaninga ngekusetjentiswa kwesizindza etindzabeni ta J.J Ncongwane kubukwe ikakhulu ekuphumeleleni kwakhe kusebentisa sizindza. 
1.2   TINHLOSO TELUCWANINGO
Tinhloso telucwaningo nguleti letilandzelako:
Kubuka indlela sibekandzaba lesivetwe ngayo etindzabeni letimfisha
Kubaluleka kwesibekandzaba ekukhulisweni kwendzaba
Umsebenti wesibekandzaba ekuveteni tingcikitsi nesifundvo
1.3    UMKHAWULO WELUCWANINGO
Lucwaningo lugcile etincwadzini letimbili kuphela:
Emahemuhemu naletsi Tikhatsi Letimatima. Tinyenti letinye tincwadzi letibhalwe ngumbhali J.J Ncongwane,kepha letingenakusentjetiswa kulolucwaningo. Ngaphansi kwesibekandzaba kutawubukwa Indzawo, sikhatsi nesimonhlalo. Letinye tincwadzi titawutsintfwa nakucatsaniswa.
TINDLELA TELUCWANINGO
   Lapha kusentjetiswe  tindlela  letimbili.  Indlela
   yemibuto nekufundvwa kwetincwadzi.
1.4.1	Indlela yemibuto
Lapha kubutwe bantfu labanelwati loludzingekako imibuto lephatselene nelucwaningo.  Laba labalandzelako batsite nebabutwa ngekubaluleka  kwesibekandzaba etindzabeni letimfisha baphendvula ngalendlela:
Sibekandzaba ngumgogodla wendzaba.   Umgogodla-ke yintfo lebalulekile ngobe nangabe umuntfu aphuke nobe alimele umgogodla akakwati kuma nekuhamba.  Sinjalo nesibekandzaba ngobe indzaba yonkhe yakhelwe etukwaso. 
                     (Malangwane 2006)
Sibekandzaba sibaluleke kakhulu ngobe simayelana nendzaba yonkhe.  Kulapho kugcama khona indzawo, sikhatsi nesimonhlalo.  Tehlakalo tonkhe letenteka endzabeni kumele tihambisane nendzawo, sikhatsi nesimonhlalo.  
			   (Simelane, 2006) 
Sibekandzaba ngilokwentekako endzabeni kube kuhambisana kahle nesimo sendzawo nesikhatsi.  Tento, indlela lekukhulunywa ngayo nendlela lekugcokwe ngayo kumele kuvumelane nendzawo nesikhatsi.
                     				 (Ntuli  2006)
Kufundvwa kwetincwadzi
Lapha kufundvwe tincwadzi letinyenti letimayelana nekubhalwa kwetindzaba letimfisha.  Loku bekwentelwa kutsi kubonakale kutsi mbamba mbamba batsini labatiko mayelana naloluhlobo lwemibhalo.  Njengobe bese kushiwo ngembili, tincwadzi lekugcilwe kuto kulolucwaningo nguleti:  Emahemuhemu kanye neTikhatsi Letimatima lekutindzaba letimfishane.
Kuletincwadzi kubukwa likhono laNcongwane ekubhalweni kwetindzaba letimfisha.   Kubukwa kutsi usebentise tiphi tindlela ekuveteni sibekandzaba etindzabeni takhe, kuphindvwe kubukwe kutsi sinamsebenti muni sona sibekandzaba ekuveteni ingcikitsi nesifundvo.
1.5	KUHLELEKA KWELUCWANINGO NGETEHLUKO
SEHLUKO 1
Setfulo selucwaningo.
SEHLUKO 2
Indzawo ngalokwehlukene.
SEHLUKO 3
Sikhatsi ngetigaba taso.
SEHLUKO 4
Kucatsanisa injabulo, lusizi, buchawe, bugwala, buhlobo, butsa, kubeketela, nekucasuka
SEHLUKO 5
Siphetfo selucwaningo netincomo.
UMTFOMBO WELWATI
Bhiya, O.A nalabanye 1991 : Simnandzi Siswati.
					Pretoria: De Jager-HAUM Publishers
Brumfit, C.J 1983 :	Teaching Literature Overseas Language-Based Approaches. 
					New York: Pergamon Press Ltd.
Bernard Cohen, B 1973 :  Writing About Literature. United 
					State of America: Scott,
					Foreman and company.
Grobler, G.M.M    
naStrachan, A   1992 :  Only Study Guide for MPROSE-9. 
Pretoria: University of South Africa.
Hall, D        1993 :  	To Read Literature : Fiction, 
Poetry and Drama. New York : Holt, Rinehart and Winston.
Khumalo, J.A.M 1976:	Swazi Customary Courts.
					Capetown: Juta
Maxwell-Mahon, W.D 1984 : Van Schaik’s Creative Writing.
				 	Pretoria : J.L Van Schaik
Mazibuko, F 2002 :		Training Manual: Research Methods.
					Durban: University Of Natal
Msimang, C.T 	1986	    : Folktale Influence on the Zulu 
					Novel.  Pretoria: Via Afrika
Mtuze, P.T 	1986 :  Siwisa’s Short Stories.  A critical 
				   Appraisal. Unpublished 				                  MA Dissertation.  Pretoria:   				  		   University of Pretoria
Ncongwane,J.J 	1989 :  Tikhatsi Letimatima.  Pretoria: J L 
				   Van Schaik Publishers.
Ncongwane, J.J 1987 :  Emahemuhemu.  Pietermaritzburg: 
				   Shutert & Shooter.
Pretorius W.J  
naSwart, J.H.A	1982 :  Teaching African Literature.  
				   Pretoria: UNISA press.
Shlomith, R.K 1983 : Narrative Fiction: Contemporary 
				   Poetics. London and New 
				   York: Methuen.
Swanepoel, C.F	1990 : African Literature: Approach and 
				  Applications Pretoria: Haum Tertiary
Vilakati, T.S
naSibanda, E.S 1997 : Chaza Ngive: Manzini: Macmillan 
				  Swaziland National Publishing Co.
Libhayibheli Lelingcwele 1996: Inhlangano Yelibhayibheli 
  YaseNingizimu AfriKa, Cape Town:  
  South Africa.
Colliers Encyclopedia 1973:	Macmillan Educational Coperation.
	New York: Collier
South African Journal Of African Languages volume 23  number 1, 2003
South African Journal Of African Languages volume 19
	Number 4, 1999  
South African Journal Of African Languages volume 19
	Number 3, 1999  
