SEHLUKO 5
5.0 Siphetfo 
5.1 Lokutfolakele
Empeleni njengoba sichazile ekucaleni kutsi ngitawuhambela tinyanga,  tingedla, babholofithi kanye nebantfu labadzala njengetimphunga kute ngitfole lwati lolwahlukahlukene mayelana nemitsi yesintfu. Lenginga kusho kutsi linyenti letinyanga likutfokotele kakhulu loku lengikwentako.  Loku ngikusho ngoba babe Matsaba ngulomunye longikhutsate kakhulu kutsi ngichubeke ngalolucwaningo mayelana nemitsi kanye  nangetifo kodvwa wabese uyasishiya emhlabeni.
Empeleni ngabese ngicela babe Guduva Mabuza,  Mandlenkosi Mamba kanye na James Thwala,  kutsi kutawuba ngibo lebatawucwaningisisa lolwati lwami kutsi lungilo yini. Empeleni labobabe labangehla ngibo labangisekela ngetandla totimbili ekwenteni lolucwaningo.  Lokungijabulisako kutsi labobabe labangenhla baphindze bangifundzisa imitsi leminyenti nekutsi isebenta kanjani.  Lokunye bebangitjela tihlahla lokumele tihlanyelwe ekhaya njengetekuvikela batsakatsi,litulu,tenhlanhla kanye naletinye letinyenti. Lokunye kutsi akusito tinyanga todvwa letiwatiko umutsi kepha nebantfu labadzala labangakatfwasi njenga Lomzwane Shongwe kunyenti langitjele kona.  Timphunga letinyenti titsi tafundziswa bokhokho tihlahla kepha kulukhuni kukhombisa labanye bantfu.  Lokunye bakhona bomake labangakatfwasi labakholwako kodvwa bayayati imitsi yesintfu njengeyekulapha bantfwana.  
 Lokunye kutsi sive sakitsi siyatati tihlahla inkinga sitisebentisa ngekufihlelana. Loku ngikusho ngoba ngititfole emakholweni immbala angitjele ngetihlahla letilaphako,  abuya angikhutsata kutsi angichubeke ngalolucwaningo.  Ngingasho kutsi nanoma ngiphumelele kwenta lolucwaningo kodvwa kuletinye tinyanga bengihlangana nebumatima.  Labanye bebangafuni kunginiketa lwati lebanalo bafune ngikhokhe imali.  Lokunye lokungente ngaphumelela kutsi  bengivele ngilukhokhele imali kulabanye.
Bekulukhuni kutsi bangangitjela emanga ngoba betikhona tinyanga netingedla lebetingisita ekucwaningeni lolwati. Lokunye bengikutfola etincwadzini lebengitisebentisa labanye ngibatfole banato leto tincwadzi. Lokunye lengikutfolile kutsi labanye  bayalapha kodvwa abakatfwasi kepha  batsi bayaboniswa uma balele.  Lokunye lengikutfolile tihlahla letiyingoti lokumele tingasetjentiswa kakhulu etimbiteni ngoba tinebutsi lobutsite, kumele uma utisebentisa utifake kancane etimbiteni.  Leminye imitsi kudzingeka uyisebentise liviki emvakwaloko ungasayisebentisi.
5.2 Tincomo
Lengingakusho kutsi eMaswati ayatati tihlahla letilaphako ngisho netinganekwane letilusito. Singatsandza kukhutsata sive seMaswati kutsi asiyilandzele imihambo yaso.  Lokunye bengiwacela kutsi lwati lanalo mayelana nemitsi yesintfu asilundlulisele kulabanye singabi nemhobholo. Lokunye ngikhutsata sive sakitsi kutsi asibhale tincwadzi letinyenti letikhuluma ngemitsi kanye netifo letahlukahlukene.  Loku kwenta kwekutsi lulwimi lwakitsi lutfutfuke luye embili.
Uma singakubhala phansi loku sitabe sisite titukulwane netitukulwane. Siyatigcabha ngababeMatsaba,  babeMamba kanye nalabanye.  Uma singenta njengalabantfu lengicwaninge kubo ngiyetsemba Siswati singatfutfuka ngekushesha.
Lokunye kutsi sive sakitsi tihlahla asisatati ngingasho kutsi kumele kubhalwe tincwadzi letitawufakwa netitfombe tetihlahla kanye nemagama ato.
 Loku ngikusho ngoba sive seMaswati siphila ngetihlahla letinye tihlanyelwe emakhaya abo tentiwa imihlobiso abati kutsi bahlanyele imitsi lelaphako. Lokunye bekungaba kuhle kutsi kufanele kufundziswe nangato emisakatweni kanye nasetikolweni.  Empeleni kuhle kutsi sibe nalo lwati mayelana netihlahla kepha akusho kutsi sesitawutsatsa umsebenti wetinyanga.
Lokunye ngitsandza kunicwayisa sive seMaswati kutsi akusikuhle kufa nelwati ungalushiyi kulabanye.  Ngingasho kutsi  nebantfwana betinyanga, betingedla kanye nebebabholofithi abangakubukeli phansi kulapha kepha abafundze kancane kancane batosala nalelwati.
5.3 Siphetfo
Ngitsandza kukhutsata tinyanga, tingedla kanye nebabholofithi kutsi abachubeke ngekutfutfukisa lizinga lekwelapha.  Loku ngikusho ngoba ngibonile kutsi sive seMaswati siyayati imitsi inkinga linyenti alifuni kusitana nalabanye.  Lokunye tinyanga atingapheli mandla nanoma batigceka kutsi umsebenti wato awubonakali.  Empeleni ngiyatihlonipha ngoba tiyakhona kupholisa emanceba lametima agcine sekahlangene. Lokunye tiyakhona kuhlanganisa litsambo leliphukile libuyele esimeni salo.  Loku ngikusho ngoba bodokotela kuyenteka bafake umuntfu lophukile semende lelinyawo ligcine selibola liphuma bovu.  Loku ngikukhuluma ngentfo lengike ngayibona ngemehlo kutsi umuntfu aphuke sibhedlela sihluleke agcine sekelashwa tinyanga.
Ngiyetsemba nekutsi lolubhubhane lolucedza eMaswati lutawugcine selulapheka.  Ngitsandza kucwayisa bodokotela balomuhla kutsi kute balaphe letifo letihluphako kufanele basebentisane netinyanga.  Loku ngikusho ngoba belumbi benta lucwaningo tikwetinyanga  emvakwaloko babese basebentisa lelwati lwato ekulapheni.  Loku ngakubona kudokotela Hoyilandi bekasebentisana netinyanga tesintfu. Lomunye wabo bekunguMolesi Tsabetse wase Schoemansdal.  Dokotela Hoyilandi bekavakasha nebelumbi kaTsabetse abute imibuto mayelana netifo bese babhala phansi.  Lokungitfokotisako ngaye kutsi sigulane angasibona kutsi kufanele silashwe ngesintfu bekasitfumela kaTsabetse. Ngitsandza kucwayisa nemakholwa kutsi angadukisi sive sakitsi silahle imitsi yesintfu.  Ngitsi imitsi yadalwa nguMdali kutsi siyidle futsi sitiphilise ngayo. 
Letinye tinyanga betingitjela tihlahla letimbalwa titsi letinye ngitatitfola kulabanye. Lokunye lengikutfolile kutsi kunaleminye imitsi letiyatiko letingatsandzi kutsi yatiwe nguletinye tinyanga ngoba titsi kungenteka batibulale ngemitsi yato. Lokunye kutsi tinyanga atitsandzi kuhlangana ndzawonye tisile imitsi, tikhala ngekutsi atitsembani.  Empeleni lengikubonako kutsi tinyanga kufanele tihlangane ndzawonye kute tisitane tikwetifo letitsite.
Lokunye lengikutfolile kutsi imitsi iyehlukana ngetindzawo kanye nangemagama akhona.  Lokunye kutsi kunemagama etihlahla latayelekile kanye nemagama etihlahla ebunyanga.  Empeleni lokunye lokungitfokotisile kutsi letinye tinyanga tiwutsandzile lomsebenti lengiwentako futsi tifisa kwekutsi ngichubeke ngawo ngingawuyekeli.  Tinyanga letinyenti tikhala ngemabhuku kutsi kufanele abhalwe kute titfole lwati lolunyenti lokwelapha.
Tiyalu Telwati
Bromilow, C. (2001): Problem Plant. Pretoria: Briza Publications
Chevallier, A. (2001): Encyclopedia of medical Plants. Italy : Rex Printing CO. Ltd.
Clive, B (2001): Problem Plants of South Africa. Pretoria: Briza Publication 
Dlamini, G.D. (1981): Lwati LweSiswati Dictionay. Pietermaritzburg: Shuter and Shooter (Pty) Ltd.
Doke, C.M. nalabanye (2005): Zulu English Dictionary. Johannesburg: Witwatersrand University Press.
George, D. Pamplona-Roger, M.D. (2001): Encyclopedia of Foods and their healing power.  Vol 2, Spain: Marpa Artes Graficas.
Hutchings, A. nalabanye (1996): Zulu Medicinal Plants. Pietermaritzburg: University of KwaZulu Natal.
Isidro, A. na Herminia, G. (2000): Encyclopedia of Health and Education for the Family. Vol 1.
Mahlalela, S.S. nalabanye. (1988): Lidlelantfongeni. Pretoria: Via Africa (Pty) Ltd.
Manana, C.J. (1968): Umongo Wolwazi. Pinetown Printers Ltd (Pty)
Mervyn, G. Hordinge, M.D. (1991): Family Medical Guide. Vol 1, Vol 3, USA: Pacific Press Publishing Association.
Neil, M. Orr (MA Research Psychology UCT): Impilo Eqhakambile. Creda Communication.
Pujol (2001): Natur Africa, The herbalist hand book.
Roberts, M. (1988): Book of Herbs. Bergslei: Southern book Publisher Ltd (Pty) 
Roberts, M. (1990): Indigenous Healing Plants. Bergslei: Southern Book Publishers Ltd (Pty).
Roycroft, D.K. (1981): Concise Siswati Dictionary. Pretoria: JL Vanschaik  Ltd
Shongwe, M. (1992): Vutsela Umlilo. Cape Town: Maskwe Miller Longman (Pty) Ltd.
Simelane, S.Z. nalabanye (1992) Silondvolota SiSwati. Cape Town: Ndaben, The Rustica Press (Pty) Ltd.
Van Wyk, B. na Gereicke, N. (2000): People’s Plants. Pretoria : Briza Publication.
Venter, J.A. na Fanie (1996): Indigenous Trees. Pretoria: Briza Publications.
