  SEHLUKO   1
1.O.  SETFULO SELUCWANINGO
SINGENISO
Bantfu labamnyama badalwa nguMvelinchanti wababeka emvelweni.  Lemvelo lesikhuluma ngayo titjalo, titfombo netilwane. Amange kube liphutsa kutsi bantfu batfolakale batungeletelwe yimvelo.  Imvelo lena bantfu bayisebentisela tintfo letinyenti lekufaka ekhatsi kudla, kwembatsa, kwakha, kutiphilisa nalokunye. Bantfu baniketwa emandla ekutsi bakwati kusebentisa lemvelo lwati baludlulisele kusitukulwane ngesitukulwane. Akusilo nani liphutsa kwekutsi Emaswati nanawo atfolakale asebentisa imvelo kutiphilisa nanobe lolwati selutsandza kushabalala ngenca yekunyembenywa ngulaba labandlebe tikhanya lilanga,  lababulwe tinhlitiyo phela.
Empeleni nine bekunene sitsandza kunikhumbuta kutsi sive seMaswati bekusive lebesitsembele emasikweni. Loku sikubona etintfweni letinyenti njengemihambo, emasiko kanye nakulokunye lokutsite. Sive seMaswati besinelwati lolunyenti mayelana nemitsi yesintfu kanye nekulapha tifo letinyenti lebetibahlasela endvulo.  Sive seMaswati sati kamhlophe kutsi imitsi yesintfu isebenta kahle futsi ngaphambi kwekuba isetjentiswe kufanele ibikwe kucala.
Lapha kubikelwa labadzala lesebalala batjelwa ngalona logulako kutsi bamsite bamsindzise nalemitsi latayidla imsite.  Emaswati ayati kutsi uma kungenteka kugule umuntfu emdenini kufanele ayobuka kutsi ngabe lesifo sibangwa yini futsi nekutsi singalashwa kanjani.  Loku basuke bakwentela kutotfola kutsi lesifo sichamuka kuphi futsi ngubani lona lokufanele abikele labadzala lesebalala.  Empeleni labaphilako kanye nalabo lesebalala kukhona budlelwane lobukhulu.
Kuyenteka umuntfu agule kantsi uguliswa ngulabo lesebalala. Kuyenteka labadzala bafuna etsiwe libito lakhokho noma lamkhulu wakhe kute aphile ngaphambi kwekusebentisa umutsi. Imitsi yesintfu ibalulekile impela futsi iyasikhipha sifo siphele nya emtimbeni wemuntfu. Bantfu bakitsi batsandza silumbi hhayi sintfu sakubo.  Inkinga yemitsi yesilumbi ayisicedzi sifo siphele nya kepha iyasihhuhhwata. Imitsi yesintfu ibalulekile kodvwa ngaphambi kwekuba uyisebentise kufanele uyibike kulesebalala kutsi kunembita loyinatsako nekutsi unasifo sini.
Kuyenteka utfole kwekutsi kukhona wakini lowafa endvulo angenamfati wafa ayingwendze. Loku ukutfola sekulandzelela nesitukulwane ngesitukulwane. Kubalulekile kutsi nangabe emajaha angateki kantsi sekakhulile noma ayateka bafati bayahamba. Lokufanele kwentiwe kutsi labadzala kufanele batsatse tindvuku bayokuva kutsi kubangelwa yini lamajaha angateki noma ahanjelwe bafati.  Empeleni batawutfola  kwekutsi kunalowafa angakateki ayingwendze kodvwa bangamncenga bamcele kutsi angawaphazamisi lamajaha tonkhe tintfo tibese tihamba kahle. Lapha sitama kugcizelela kwekutsi umuntfu uyaphila ngaphandle kwekusebentisa umutsi.
Imitsi yesintfu ibalulekile kantsi vele beyibalulekile esiveni seMaswati kusukela endvulo.  Loku bekwenteka imihla ngemihla uma ngabe kunesifo sematfumba labadzala bebati kutsi kunemitsi lekufanele yinanyekwe kulamatfumba. Lokunye uma babhobotene noma bagwazene bekunemitsi yekuwasha emanceba kanye nemitsi yekubhandisha lawo manceba.  Sive seMaswati besihlakaniphile ngoba uma kukhona lophukile bebamnatsisa mahlanganisa lomunye amkhotse kute litsambo lihlangane.  Lokunye bebakwati kubelekisa labo lebebakhulelwe nekutsi bangaphunyelwa tisu.  Emaswati bekasebentisa imitsi yekutsi umfati abeleke kahle ngaphandle kwekutsi asikwe. Lokunye bekakhona kukhipha yonkhe lensila leba semlonyeni wemntfwana uma bacedza kumbelekisa.  Loku lobekwentiwa Maswati bekusezingeni leliphakeme kwedlula silumbi. Intfo lengasitfokotisi kutsi belumbi banyembenya lemihambo yetfu kanye nemasiko etfu. Lentfo seyingene ngisho naso sive sakitsi imbala asisafuni kutsi sisebentise imitsi yesintfu. 
Emaswati kudzala bekakhula acinile, anemandla futsi akhule adzimate akhokhotele.  Linyenti leMaswati belikhula kakhulu lamanye uwatfole angaseva ngisho nasetindlebeni nekubona angasaboni kahle kodvwa ukhandze kutsi asaphila. Labanye ubatfole kutsi sebatfwala ngetikhumba bakhishelwe ngaphandle kute batsamele lilanga kodvwa solo basaphila. Emaswati bekaphila edlulele ekhulwini leminyaka ngoba bebadla lemitsi yesintfu. Lokubuhlungu kutsi sive sakitsi asisakhuli kwekuyaphi. Linyenti lingadlula eminyakeni lengemashumi lasitfupha sitsi labo bawadlile emabele. Sive seMaswati besiphila sikhatsi lesidze emhlabeni,  loku sikusho ngoba bewutfola labanye baze babacelele kulabo lesebalala kwekutsi babalandze bayophumula ngoba kuyabonakala kwekutsi baphilile impela.  Emaswati bekangehlukani nemitsi yesintfu ngoba ilwa netifo letinyenti.  Imitsi yesintfu kukhona lelapha emadvolo, ematsambo, kucinana kwemisipha emaphashini, imikhuhlane ngekwehlukahlukana kwayo, emehlo, inhloko, tilondza tasesiswini, gagabukane, inchubulunjwane, kuvuvuka kwetinyawo kanye naletinye tifo letinyenti.
Imitsi leminye bebalapha ngayo emanceba lametima ngoba bekute tibhedlela. Empeleni siyati sonkhe malangeni kutsi kudzala bekunetimphi kuliwa kubulawana kungako bebasebentisa lemitsi yesintfu kubhandisha lawo manceba. Loku akusho kutsi lemitsi beyisetjentiswa kudzala nyalo ayisasebenti. Lemitsi solo iyasebenta futsi ungasebentisa yona linceba lihlangana ngekushesha.  Imitsi leminye beyisetjentiswa uma kuyoliwa noma uma kunetimphi. Bekusetjentiswa imitsi yekutsi lenilwa nabo baphelelwe ngemandla, leminye ibente babe nesitfunti besabeke. Leminye imitsi beyisetjentiswa kucosha imimoya lemibi.  Lemitsi nanyalo isatfolakala futsi isasita kucosha lemoya lemibi.
Intfo lesingayisho kutsi bantfu labadzala nalabo labati kabanti ngemitsi yesintfu sebaya ngekuphela.  Lokunye futsi kutsi imitsi yesintfu seyiyaphela kantsi leminye seyiyakhohlwakala ngoba ayisasetjentiswa njalo-njalo.   Imitsi wesintfu iyasita kucedza noma kwelapha umkhuhlane njengemphilane uyayidla lemphandze umkhuhlane usheshe uphele.  Lomunye umutsi wemkhuhlane ngumsutane kanye nemhlonyane kanye naleminye leminyenti. Lemitsi inukelela kamnandzi kantsi ungayipheka ukhipha yonkhe lemikhuhlane emtimbeni ngekwehlukahlukana kwayo.  Sitfola nemitsi lepholisa emanceba njengemnengwane, sinwathi, umhlonyane, lulwimi lwenkhomo, sicalaba, sitfwetfwe kanye naleminye imitsi leminyenti.  Lemitsi lengenhla ungayigcobisa esilondzeni siphola ngekushesha.  Kudzala sive seMaswati besisebentisa lemitsi lengenhla kulapha emanceba kanye naleminye imitsi.  
Lokutsandza kushabala kwelwati lwemitsi yesintfu kanye nekunyembenywa kwayo  ngiko lekwente kwekutsi kube nalolucwaningo. Kuyateka futsi ngekwenta lolucwaningo kutfutfukiswa nelulwimi lweSiswati. Phela bantfu labanelwati baya ngekushabalala ngobe umuntfu akaphili ingunaphakadze. Kungako tihlobo netinyanga ikakhulu lesebaluphele kuvele kwalalwa ngabo kutfola lwati.
1.2. SENDLALELO
Empeleni kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi imitsi yesintfu iyimphilo esiveni lesimnyama kulo lonkhe lase-afrika. Sive lesimnyama besiphila ngemitsi yesintfu kusukela endvulo. Sive sase-Afrika besihlakaniphile futsi besinelwati mayelana netifo kanye nemitsi lelapha letotifo.  Inkinga leyaba khona kufika kwebadzeshi lebebalichamukisa emaveni angesheya.   Belumbi batsi batseleka kuleli balahlisa bantfu labamnyama onkhe emagugu abo kanye nemasiko lebekalandzelwa ngaleso sikhatsi.  Empeleni lokwasilimata kakhulu ngulendlela inkholo leyangena ngakhona kuleli.  Bantfu labamnyama kulo lonkhe lase-Afrika batjelwa kwekutsi konkhe labakwentako kubusathane.
Lokunye emagama lebetsiwa wona boyisemkhulu kwatsiwa abangasabitwa ngawo baniketwa lamagama latfolakala eBhayibhelini.  Lokuvisana buhlungu kulabelumbi labafika kuleli labanye babo bebabuta sive sakitsi imitsi lelusito. Inkinga bebati kutsi sive sase-Afrika sinelwati lolunyenti mayelana netifo kanye nangemitsi lelapha leto tifo.  Lokunye lebebakwenta bebatsatsa lemitsi bayihlole kutsi iyasebenta noma iyatilapha letifo na.  Labadzeshi babona kwekutsi kumele bahlanganise emakhambi abo kanye nalemitsi yesintfu sebenta imitsi yesilumbi kanye nemaphilisi. Empeleni kwacala lapho kulahlekelwa kwesive lesimphisholo. Sive sakitsi satjelwa kwekutsi imitsi yesintfu ayikalungi kufanele bantfu labamnyama banganatsi imitsi lephekwe ngibo.
Labelumbi bagcugcutela sive lesimphisholo kutsi kufanele silashwe bodokotela kungako sive sakitsi sesilahlekelwe ngaloluhlobo. Empeleni lokuvisana buhlungu kutsi labelumbi basebentisa lemitsi yetfu kulapha imikhuhlane njengemisutane kanye nemihlonyane.  Loku kuyasikhombisa kutsi bona bebatsatsa lolwati kuphela futsi bebanebucili lobutsite bekutfola lolwati lwesive lesimnyama.  Empeleni loku kuliciniso ngoba uma ungabuka kahle utawutfola kwekutsi letifo letihlupha tsine lamuhla njengesifo sashukela nekukhuphuka kwengati kanye naletinye, labelumbi basebentisa yona lemitsi yetfu njengenhlaba kanye naletinye letibabako. Sive seMaswati sona besingahlupheki kangako ngoba lokudla lebesikudla bekulwa nato letifo. Emaswati bekakhona kulapha nobe kuvala umsheko.  Sive lesimnyama besihlushwa timbuzulwane kodvwa besisindza ngekusebentisa tihlahla njengemphathankhosi kanye naletinye.
Sive sakitsi sihlakaniphile kantsi nakudzala besinelwati. Imitsi besiyigandza emakhovini leminye bayisile ngematje.  Sive sakitsi besisebentisa umhlanga kucatseka lokukhomba kona kutsi besinelwati.  Imitsi leminye bebayihosha ngeluhlanga leminye bebayicapha etindzengelweni.  Lokunye kutsi kudla kwesintfu lokunyenti kungumutsi kuyalapha lokunye kwenta sisu sihlale sihlambulukile. Singasho kutsi belumbi bafika kuleli bangati lutfo ngemitsi yesintfu.  Loku sikubona lapho batfola khona Batfwa bafise kwati kudla labakudlako. Singasho kutsi Batfwa bebaphila ngetimphandze kanye nemacembe etihlahla latsambile.  Lemitsi lebebayidla beyakha umtimba kute bahlale bacinile. Lokunye Batfwa bebadla tihlahlane letiftolakala emfuleni njenge feni.  Lemitsi beyikudla futsi iphindze ibe mitsi lebebatilapha ngayo. Belumbi batsatsa lonkhe lolwati babese benta imitsi yabo sebayekelisa tsine imitsi yesintfu.  Uma ungabuka sive seMaswati sititfola sesihlupheka ngobe sabese sesibambelela eBhayibhelini salahla emagugu aso.  Loku sikusho ngoba tincane tincwadzi letibhalwe ngeMaswati letikhuluma ngemitsi yesintfu. Kungako nje sesifisa kwetimphungane asisati lutfo nekutsi singatisindzisa kanjani. 
Kudzala uma bokhokho balwa nebelumbi bebacapha imitsi etindzengelweni bece emagumbi onkhe emhlaba.  Lomutsi bewubaniketa sibindzi sekuncoba. Lokunye lokucedze sive likhubalo.  Lesifo sifuna sintfu hhayi sibhedlela. Loku sikusho ngoba bangakuphutfumisa kadokodela bakujove uyafa.  Empeleni tinyenti tifo letilashwa ngesintfu njengesifulane.  Sifulane asifuni kutsi bakujove, kepha  belumbi balahlise sive lesimnyama emagugu aso.  Uma ungabuka  bantfu labanyenti bashiye emasiko kanye nemihambo yabo ngoba kutsiwa kusono uma balandzela yona. Bantfu labanyenti inyanga sebayitsatsa njengasathane.  Lokuvisana buhlungu baholi labanyenti belivangeli balashwa khashane emaveni langubomakhelwane futsi tinyanga bativakashela ebusuku.
Empeleni imitsi yesintfu imvelo lesayishiyelwa bokhokho betfu kutsi sitawuphila ngayo.  Lokunye Mvelinchanti akazange ente liphutsa ngekudala letihlahla tonkhe letikhona lapha emhlabeni.  Umdali wadala letihlahla kutsi sitiphilise ngato nangabe kunetifo letisihlaselako. Sibonga hulumende wentsandvo yelinyenti lobese ugcugcutela sive sakitsi kwekutsi asibuyeleni emuva sisebentise imitsi yesintfu.  Lokunye hulumende udlale indzima lenkhulu kutsi tinyanga tisebentisane nabodokotela ekulapheni sive.  Singasho kutsi loku kwenta netinyanga tibonakale tibantfu labanelusito hhayi bosathane.  Tinyanga tiyalapha impela loku sikusho ngoba kunetifo lowungeke utilaphe ngesilumbi. Uma ulele nemuntfu lokhiphe sisu.  Lesifo silashwa ngesintfu hhayi ngesilumbi. Uma singabuka netinsila nato atilashwa ngesilumbi tifuna sintfu kuphela. Lesinye sifo kudzingeka utfole imitsi lebatakucaphisa yona leminye bakugate ngayo emvakwaloko sewutfola imbita unatse yona.  Hulumende waseNingizimu Afrika kanye newaKangwane eveni laseSwatini wakubona kubalulekile kutsi tinyanga nabodokotela basebente ngekubambisana. 
Empeleni tinyanga tibalulekile ngoba tiyafundza kabanti ngetifo letinyenti kanye nangemitsi lelapha leto tifo.  Bodokotela bona bafundzela kwelapha kodvwa ukhandze kwekutsi letihlahla letakha lamaphilisi abatati babona ngemutsi sewentiwe. Tinyanga tiyakwati kuyigucugucula imitsi nangabe lesigulane singasitakali kuleminye imitsi.  Singasho kutsi lombono wahulumende wekutsi tinyanga netibhedlela kufanele tisebentisane sikubona kubalulekile kakhulu. Kuyenteka utfole kutsi lomuntfu sewugule sikhatsi lesidze kodvwa sewute ingati emtimbeni kanye nemanti sibhedlela siyakhona kumfaka ingati kanye nemanti. Lokunye bodokotela abakhoni kulapha tinsila kepha tinyanga titilapha kalula. Sintfu sibalulekile ngoba uma ugula uphetfwe  yinhloko kuyenteka uye esibhedlela utfole bodokotela batsi ababoni lutfo kantsi vele bacinisile. Kunyenteka lenhloko lekuphetse yesipoliyane ihamba netilwane ekhatsi. Bodokotela abakwati kukhipha tilwane baticoshe.  Lokunye uma umuntfu agulwa lufefenyane amemeta sekangasacedzi bodokotela abakhoni kumlapha kepha kudzingeka sintfu kute kucoshwe letilwane letilimata lomuntfu.
Imitsi yesintfu ibalulekile futsi bekungaba kuhle kutsi sonkhe sive lesimnyama sibuyele emuva. Uma singanakisisa kahle imitsi yesilumbi ayisilaphi sifo siphele nya emtimbeni kodvwa sintfu siyasicedza umuntfu aphile saka.  Uma umuntfu agula anagcunsula kuyenteka bodokotela batsi angasadli bilibili ngoba lesifo sitawuvuka.  Sintfu sona siyamlapha gcunsula aphele nya uphindze udle lobilibili singavuki lesifo.  Uma singanakisisa bantfwana labatalwa kulesikhatsi salomuhla sitsi abasavisisi kahle.  Loko kubangwa kulahla emasiko silandzele belumbi.  Sikubona kwenteka kuso sonkhe sive lesimnyama. Bokhokho bebati kutsi umntfwana angatalwa kumele abhunyiselwe ngetinyamatane talelo khaya kute labantfwana bangahhunguki bente tintfo letingentiwa ngulowo mndeni. Lokunye bantfwana bebakhula ngekunatsa timbita. Letinye betikhipha yonkhe lensila leseswini uma bacedza kumbeleka.  Imitsi leminye beyakha lomtimba walomntfwana kute akhule acinile.  Uma singabuka kahle belumbi abakhoni kutfombisa labo labangatfoli bantfwana kantsi kudzala bekusetjentiswa letihlahla kutfombisa loyo longatali.  Empeleni sintfu sakitsi sibalulekile ngoba bewukhona kubona kutsi longenantalo ngubani kulabantfu lababili.  Lokunye bokhokho bebakwati kuvikela litulu kutsi lingangeni ekhaya. Sitsandza kukhutsata sive seMaswati kutsi asibuyele emuva sifundze tihlahla futsi sikulandzelele nekutsi ngutiphi tifo letilashwa nguleto tihlahla. 
Lokunye nyalo sitfola sive sintjontjelana sodvwa kantsi kudzala bantfu bebasaba kweba ngoba bekunetihlati letisetjentiswako kutsi loyo lowebile akubiyise ngaphandle kwenkinga. Empeleni malangeni besingajabula uma besingabuyela emuva silandzele lapho salahleka khona.  Lokunye kunibonisa nje kutsi nabokhokho betfu bebakholwa futsi bebamati Mvelincanti.  Singasho nje kutsi uma usebentisa umutsi wesintfu akusho kutsi awukholwa ngoba kuyenteka nalabo labakholwako nabo bayafuna kuwunatsa kodvwa bayesaba besaba lite.  Bokhokho bebatati futsi batisebentisa tihlahla tenhlanhla kanye netekukhipha umnyama emtimbeni wemuntfu.  Lokumele sikwati litfunti angeke ulikhiphe kalula emtimbeni kodvwa kufuneka tihlati leticondzene nawo lowomnyama. Empeleni ngitsandza kubonga Dokotela PM Lubisi kanye namake BG Fakudze ngekugcugcutela sive seMaswati kutsi sibuyele emasikweni aso.  Sibonga leluhlelo labo lolutsi “Sidla ngaloludzala” ngoba luyafundzisa ngemihambo, emasiko kanye nangeminantiso yeMaswati. Kuloluhlelo bantfu labanyenti sebayatati tibongo tabo kanye netinanatelo tabo nekutsi bavelaphi. Lokunye sebayakwati nalebakutilako ngekugcugcutelwa ngulabo labangenhla.
1.3. INHLOSO YELUCWANINGO
Kuveta kutsi umutsi wesintfu ubaluleke kangakanani esiveni lesimnyama.
Kuveta lwati mayelana nemitsi yesintfu lebeyisetjentiswa bokhokho emandvulo.
Kuveta kutsi sintfu setfu salahleka kanjani ngekufika kwebadzeshi.
Kuveta kutsi imitsi isetjentiswa kanjani ngetigodzi ngetigodzi noma ngetifundza.
Kugcugcutela sonkhe sive lesimnyama kutsi siwufundze umutsi wesintfu.
Kuveta kutsi kubalulekile kwati tihlahla tesintfu kute sikhone kutisita ngato.
Kuveta emasiko, imihambo kutsi kunabudlelwano buni kanye nemitsi yesintfu.
Kuveta kutsi badzeshi bona cobolwabo basebentisa letihlahla tetfu tesintfu ekulapheni.
Kuveta kutsi badzeshi batsatsa lwati lwetfu tsine sive lesimnyama bese balapha ngalo.
Kuveta kwekutsi umutsi uyawuhlukanisa ngemakhangala ungawucubanisi.
Kuveta kwekutsi sive seMaswati singatinyembenyi futsi singayikhobosi imitsi yesintfu.
Kuchazela sive seMaswati kutsi imitsi yesintfu isetjentiswa kanjani  nekutsi nguyiphi lena lenebungoti.
Kugcugcutela eMaswati kutsi kufanele ahumushe letihlahla letibhalwe 
      ngaletinye tilwimi atihumushele eSiswatini.
Kuveta tifo letinyenti nekutsi tilashwa ngatiphi tihlahla.
1.4. TINDLELA TEKUCWANINGA
Empeleni njengoba sati kutsi bacwaningi basebentisa tindlela letinyenti tekutfola lwati.   Kulolucwaningo kusetjentiswe letindlela letilandzelako:
1.4.1. KUBUTA TINYANGA
Lapha kubuta tinyanga letehlukahlukene macondzana nemitsi yesintfu. Tinyanga letinyenti tetfwasa futsi imitsi leminyenti tayikhonjwa ngulabaphansi. Lokunye kubuta tinyanga letehlukahlukene nekutsi tilapha kanjani nekutsi ngutiphi tihlahla letilapha leto tifo.  Lapha kutfolakala lwati lolwahlukahlukene ngoba tinyanga letinyenti tiyahlangana uma tigandza imitsi kepha kukhona letingafuni kuhlangani naletinye.  Lokunye kubuta bocwephesha betinyanga ngelwati lengilutfolile kuletinye tinyanga nekutsi bangete lapho kushoda khona.
1.4.2. KUBUTA TINGEDLA
Lapha kubutwa tingedla letehlukahlukene ngemitsi letiyatiko nekutsi ilapha tiphi tifo. Ngiyetsemba siyati kutsi tingedla atikatfwasi kodvwa nato tiyalapha impela. Kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi tingedla tiyatati tihlahla kanye netifo letinyenti. Lengingakusho kutsi lolwati lengilutfolile etingedleni nalo lindluliselwe kubocwephesha betingedla kute kubukisiswe kutsi lolucwaningo liliciniso kangakanani. Loku bengikwentela kwekutsi sive sakitsi sibe nelwati lolujulile futsi sikwati kusitakala uma sisebentisa leto tihlahla.
1.4.3. KULALELA IMISAKATO
Lapha kulalela kwemisakato kusisita ekutfoleni tintfo lebetilusito endvulo lebetingentiwa.  Empeleni  umsakato ulusito ngoba linyenti lebantfu liyawulalela. Umsakato wetfu Ligwalagwala F.M. kunyenti losifundzisa ngako ngemihambo, emasiko kanye netintfo lebetihlonishwa kadzeni. Lokunye liyasikhumbuta nangetintfo lesititilako lebetingentiwa kantsi futsi nanyalo atentiwa.  Ligwalagwala ligcizelela ikakhulu tikwemihambo kutsi wonkhe umuntfu akabuyele emasikweni akhe futsi atati kutsi ungubani uvelaphi. Loku kufakazelwa nguleluhlelo leluholwa ngumake B.G Fakudze kanye na Dokotela P.M Lubisi asitana na make LaZwane kanye nalabanye. Loluhlelo lolutsi sidla ngaloludzala loluholwa ngulaba lesengikhulume ngabo lapha ngenhla. Loluhlelo lulusito kakhulu esiveni lesimnyama ngoba sive sisive ngemihambo kanye nangemasiko.
Lokumele sikwati kutsi umuntfu uma agula akaphiliswa ngumutsi kuphela kepha kunetintfo letitsite letingasiwo umutsi kodvwa tiyamsita umuntfu kute aphile.  Dokotela P.M Lubisi kanye na B.G Fakudze bayafundzisa ngetintfo letingentiwa.  Ngingasho kutsi umgodzi awuhlali ukhamsile kodvwa kufanele umbonywe ngelithayela.  Loku bayakuchaza kutsi kuyahlola ningahle nivelelwe yingoti noma ngakunini.  Lokunye labakugcizelelako kusho kutsi umntfwana awumcabuzi emlonyeni kepha umcabuza esihlatsini bese umkhafunela kancane ngaphansi kwesilevu. Loku kufakazela kona kutsi umntfwana angakhula angenanhlanhla nangabe umcabuza emlonyeni. Loku kusho kwekutsi lomntfwana sekumele awashwe ngetihlati letitsite kute abe nenhlanhla futsi.  Lokunye sitfola Dokotela P.M Lubisi agcizelela egwalagwaleni ngesifo selibhandi kutsi uma lisatsandza kukucala kumele ulishikishe ngemanti enhlaba liyaphela ngekushesha.
Loku kufakazela kona kwekutsi bayafundzisa kulomsakato lokunye sibatfola bachaza kwekutsi akuyiwa emacansini nemuntfu lomsikati asebuntfwini ngoba loko kubese kubanga sikhukhu. Sibatfola sebachazela sive kutsi sikhukhu silashwa ngeligala lelinesikhukhu nemanti bese upheka imbita sewuyanatsa. Empeleni kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi Dokotela P.M Lubisi udlale indzima lenkhulu esiveni seMaswati ngoba sonkhe sive sibuta yena kutsi savelaphi kanye nekuhlobana kwetibongo. Labanye bantfu bakhala ngetinanatelo tetibongo tabo bayasitakala. Labanye sebayatati kutsi bebangemakhosi intfo lebebangayati bati kutsi babantfukatane. Lokunye uyafundzisa waNgceshe kutsi nangabe unatsa timbita,  ugula noma ulimele imbita iyatilelwa kuze uphile. Lokunye uyachaza kutsi umfana akadleli ebhodweni ngoba ubese ubanesifo sesigalane. Lokungijabulisako kutsi bayachaza kabanti kutsi tifo letinyenti tivela noma titfolakala kanjani baphindze bachaze nekutsi tingalashwa kanjani.
Lokunye sive seMaswati sikhala ngesifo setinyawo waNgceshe uyachaza kwekutsi emadliza noma emathuna akanyatselwa noma awuhambi etikwawo. Uphindze achaze kutsi letinyawo tingalapheka kanjani.  Ngingasho kutsi sive seMaswati sinenhlanhla kutfola bantfu labanjengalaba ngobe bayasihluphekela sive sakubo basisite ngato tonkhe tindlela. Lokunye lokungichazako kutsi bantfu babatjela liciniso kepha sekukuye umuntfu kutsi yena ukhetsani. Malangeni ngiyakholwa kutsi sonkhe sive seMaswati siyakholwa kodvwa imihambo kanye nemasiko kuyahambisana nenkholo.  Lokunye bayachaza kahle kamhlophe kutsi lesebalala bayabikelwa ngako konkhe lokwentiwako. Lokunye nangabe kukhona loshone ngengoti yemoto bayachaza kwe kutsi kumele bamlandze lapho afele khona ngoba lomuntfu ubese ulandza labanye. Sive seMaswati ngitsi asibambelele kuko konkhe loku lesikutjelwa ngu Ngceshe kanye naMphotholozi sitawuphila sikhatsi lesidze emhlabeni.
Babuye bachaze ngesifo lesesihluphe bantfu labanyenti ,sifo sekukhukhumuka sente liguludla. Linyenti lebantfu baya kubodokotela kutsi bayosihlahla lesigadla  kantsi kufanele baye kumtedlane asifafatele lesigadla siphele. Lengingakusho kutsi letintfo lebatsi singatenti asibalalele sente loku lokuvumelekile kutsi kwentiwe.  Lokunye bayagcizelela kutsi lomdvuna nangabe asila etjeni kumele aguce ngalapho inhlama iwela ngakhona.  Loku kusho kutsi yakhe inhlama ayiweli lapho kuwela khona yalabasikati ngoba utawuba nesigalane.
Uyasho na Dokotela P.M Lubisi kutsi nangabe ujutjwa sisu kumele ugandze emacembe emsilinga utamatise emantini lacandzako unatse. Uphindze aphawule ngemuntfu lonelinceba ngekhatsi kutsi kumele apheke lesigwabhugwabhu semdolofiya ente imbita, lelinceba liphola ngekushesha. Kuliciniso kutsi labantfu lengibabala lapha bayafundzisa egwalagwaleni futsi sebakhe imiti leminyenti. Loku ngikusho ngoba kuyenteka ugule  kodv³I kufuneke sibongo sakho kanye nesinanatelo ukwati kusisho kute labaphansi bajabule.  Dokotela P.M Lubisi  usite labanyenti kutsi titsini netinanatelo tabo futsi sewuhlanganise bantfu labanyenti lebebangati kutsi bahlobene.
Lomunye umsakati loyitsintsako imihambo nguShakes Nkuna asebentisana namake LaZwane.  Kukhona lapho bebayala lusha kutsi uma usengakateki awuligubhi lithuna ngoba kungenteka ungasateki.  Lokunye bebayala lusha kutsi nangabe selifuna indzawo yekwakha likhaya kumele labadzala bagale kucala kute wonkhe muntfu atongena kulomuti futsi angatobanjwa ngumuti. Lokunye bebafundzisa nekutsi umlilo aweciwa.
Empeleni singasho kutsi kunyenti lesifundziswe ngako angeke sikucedze. Lokunye ngitakuchaza kuletinye tigaba. Lokunye hulumende wakitsi uyikhulume kanyenti kuloluhlelo lolutsi “Asikhulume” achaza kwekutsi tinyanga kumele tisebentisane nabodokotela. Loku bekakusho ngobe bodokotela abakhoni kwelapha letifo tesintfu tikhonwa tinyanga.  Lokunye hulumende waseNingizimu Afrika kanye newaseSwatini, bagcugcutela kwekutsi tinyanga kumele tatiwe nekutsi tilapha tiphi tifo.  Hulumende wabuye wakukhuluma kumabonakudze kutsi sive lesimyama kumele sihambe sikhululekile uma siya etinyangeni singasayi ebusuku.
Empeleni siyatigcabha nga Dokotela P.M Lubisi,  B.G Fakudze kanye na make LaZwane.  Ngifisa sengatsi sive sonkhe seMaswati singayilandzela imihambo kanye nemasiko. Empeleni kumele kuphele lokutsi uma kukhulunywa ngemasiko labanye batsi yintfo yakudzala, abakwati kutsi sive, sive ngemihambo kanye nemasiko.
1.4.4. KUFUNDVWA KWETINCWADZI NEMAPHEPHANDZABA
Sive seMaswati sive lesinemlandvo lomuhle kodvwa lokumatima kutsi lomlandvo bewungabhalwa phansi.  Loku ngikusho ngobe kulukhuni kabi kutfola tincwadzi letibhalwe ngeMaswati letikhuluma ngemitsi yesintfu. Emaswati bekusive lesihlakaniphile lebesikwati kugcina lwati enhloko.  Loku ngikusho ngobe imitsi leminyenti bayayati.  Lokunye tihlahla bayatati kakhulu emagama ato nekutsi tilapha tiphi tifo.  Ngiyetsemba kwekutsi nonkhe nitawuba nami kuloku lengikushoko.
Lapha sitalusebentisa lolwati lweMaswati akitsi kepha sitawubuka nakuletinye tive lebesetihambe luhambo loludze ngekubhala tihlahla tesintfu kanye netifo letilashwa nguleto tihlahla.   Lapha kuletincwadzi kutawucashunwa lwati lolutsite lolutawuba lusito nekuncedza kwekutsi lomsebenti uhambe ngendlela lefanele. Tincwadzi titawutfolakala nasemitatjeni yelwati. Babhali lokutawucashunwa kubo ngunaba labalandzelako: C.J Manana (1968), Margaret Roberts (1990) kanye nalabanye.
1.5. UMKHAWULO WELUCWANINGO
Uma sikhuluma ngemitsi yesintfu sisuke sikhuluma ngemitsi leminyenti leyehlukahlukene. Lokunye sisuke sikhuluma ngetihlahla letinyenti letisetjentiswako ekwakheni lowo mutsi. Ngingasho nine bakalazidze kutsi ngitatitsintsa tihlahla letinyenti letitfolakala endzaweni yeMaswati, kaZulu nakuletinye tifundza.  Letinye tihlahla tite lamagama esintfu sakitsi kepha tibitwa ngemagama esilumbi kungako ngisho kutsi asitameni Maswati kwetsa letihlahla naletimbali letibitwa ngemagama esilumbi sitihumushele eSiswatini. Lokunye ngitawuchaza itheminoloji lesetjentisiwe ngoba letinye tihlahla kudzingeka tichazwe kutsi tibonakala kanjani nekutsi titfolakalaphi.  Lokunye sitawubona kwekutsi letihlahla lengikhuluma ngato tisita kangakanani ekulapheni leto tifo.  Ngingasho kutsi tinyenti tifo letihlupha eMaswati futsi langati kutsi tingalashwa kanjani. Ngitawutama kuveta letinyenti tifo noma ngingeke ngiticedze njengoba sati kutsi tifo atipheli.  Loku ngikusho ngoba utsi usabukile kuvele tifo letinsha lekumele tifundvwe njengengculazi neligciwane laso.
1.6. KUBALULEKA KWELUCWANINGO
Empeleni lolucwaningo lutawusita wonkhe umuntfu lophilako ngekutsi atitfolele lwati lwemitsi.   Lokunye lutawusita sive sakitsi kutsi sati emagama emitsi kanye nemagama etihlahla letikhona eveni labo. Loku kusho kona kutsi lulwimi lweSiswati luyatfutfuka. Empeleni akusiyo intfo lenhle kutsi sive sakitsi singawati emagama etihlahla lesiphila nato lapha eveni lakitsi.  Lolucwaningo lutawusita bantfwana baseMakolishi, emaNyuvesi kanye nasetikolweni kutsi batitfolele lwati.
Lokunye kutsi lolucwaningo lutawulondvoloteka emitatjeni nasetikolweni kutsi lowo nalowo lonenshisekelo atifundzele.  Lokunye sive sitawusitakala ngoba uma nangabe kunekugula lokutsite labo labanelwati batawusita labanye. Lolucwaningo lutawusita sive kutsi naso sitentele lwaso lucwaningo ngemitsi yesintfu.  Bafundzi labanyenti njengebantfu labasha batatifundzela futsi ngibo labangenta kutsi sibuyele emasikweni kanye natikwemihambo yetfu. Lolucwaningo lutawugcugcutela nebantfwana labatalwa tinyanga kutsi bafundze kabanti ngekwelapha.  Loku kutabenta bangayinyembenyi imitsi yesintfu.
Loku kutawenta bantfwana betangoma kutsi bavumele etulu uma batfunywa kuyogubha imitsi kute batobona kutsi ihlanganiswa kanjani nekutsi ilaphani. Lolucwaningo lutawudvonsa bantfu labanyenti kutsi batifunele lwati mayelana nemihambo nemasiko etfu.  Lokunye lolucwaningo lusivetela kutsi akusi sono kusebentisa imitsi yesintfu kodvwa lokungafuneki noma lokungatsandzeki kuganga ngayo uloye bantfu.
Lokunye utawusita bantfu nebafundzi bamukele kutsi tihlahla tadalwa nguMdali njengoba liBhayibheli lichaza lapha ku Genesisi.   Lokunyenti sakulahla kusho belumbi batsi lokwetfu kubusathane.  Ngitsandza kukhutsata lusha kutsi kumele sibati buve betfu njengeMaswati.  Lokunye tifo atipheli tihlala tikhona futsi kunaletinsha letivelako.   Loku kufakazela  kona kutsi uma singalahla sintfu sakitsi siyawufisa kwetinkhunkhu tiphetfwe ngumbhabhamane.  Lokunye uma singabuka belumbi abafi ngoba bayayati imitsi futsi bayakhona nekutivikela. Lolucwaningo lutawusita kutsi umuntfu ati kutsi imitsi ihlanganiswa kanjani nekutsi nguyiphi lenebungoti.  Lengigcina ngako, belumbi basebentisa lolwati labalutfola kubokhokho kutsi sihlahla ngasinye selaphani.  Ngalamagama ngikhutsata lusha kutsi nalo alubuyele emuva lufune kwati kutsi bokhokho bebaphila kanjani baze bakhule bagcine sebakhokhotela.
1.7. BANTFU LEKWENTIWE KUBO LUCWANINGO
Dlamini Jabulane watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1963 endzaweni yakaMdladla. Jabulane wetfwasa, ngekuhlala ukaMhlushwa esigodzini sakaShongwe. 
Gumedze Logadaza watalwa mhlaka 9 iNgci 1957 eNdvwabangeni. Logadaza akazange etfwase naye kepha uyatati tihlahla. Sifuba naso usilapha lula .
Gumedze Matobhi watalwa mhlaka 12 iNdlovulenkulu 1943 endzaweni yaseMhlangatane. Matobhi ngekuhlala useLukwatini,  watfwasiswa nguNsimbini Belina wase Boschfontein esigodzini sakaMkhatshwa.  Unesikhatsi lesidze alapha.
Gumedze Million Majobha watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1957 endzaweni yaseNdvwabangeni.   Majobha wafundziswa ngunina kulapha lowatiwa ngelibito laKhabonina.   Majobha uyaboniswa ngetifo letehlukahlukene.
Gumedze Siphiwe Dudu watalwa mhlaka 18 iNhlaba 1949 eSwatini, Endvwabangeni. Dudu indvodzakati yaKhongwase Shongwe kanye naMashona Gumedze. Dudu wafundziswa yindvodza yakhe kulapha lebeyatiwa ngekutsi nguMzila Shabangu.  Empeleni uyatati timbita letinyenti letilapha tifo letehlukahlukene.
Gumedze Siyaphi watalwa mhlaka 26 Lweti 1936 endzaweni yaseNdvwabangeni. Kulapha wafundziswa ngu-anti wakhe Geli Gumedze kodvwa sewashona.  Naye akamange etfwase, ulapha luhlanga, sigwebo kanye naletinye tifo tebantfwana.
Mabuza Guduva watalwa mhlaka 17 iNgongoni  1938 endzaweni yaseMatibetibe. Guduva akamange etfwase kepha wafundziswa nguyise asesemncane. Uyise waGuduva nguSangu Mabuza. Umndeni wakaMabuza utfolakala eNtunta.  Guduva uphetse tonkhe tinyanga esigodzini saseNkomazi letingaphansi kwaNhlavane.
Mabuza Majawonkhe watalwa mhlaka 25 iNhlaba 1970 eSchoemansdal. Majawonkhe akamange etfwase kepha uyaboniswa aphindze alaphe ngesikholwa. Kulapha wafundziswa nguDlamini Mandla kanye naMagagula Bongane.
Mabuza Mgwazeni watalwa mhlaka 2 kuMabasa 1937 endzaweni yaseMaputo. Ushaya tinhlola aphindze alaphe kantsi ungulomunye lofundzisanako kulapha.
Magagula Bongane watalwa mhlaka 25 iNhlaba 1979 endzaweni yaseSchoemansdal. Bongane wafundziswa nguMajahenkhaba Ndwandwe lohlala endzaweni yase Ndvwabangeni.  Bongane ubukeka amncane kodvwa uyatati tihlahla.
Magagula Tonto [Mtondvo] watalwa mhlaka 7 iNhlaba 1916 endzaweni yaseMekemeke ngaseMalelane.  Mtondvo wafundziswa nguMahhumakhulu Mamba kulapha. Empeleni ngelishwa lelibi sewasishiya emhlabeni kodvwa sikhwama sakhe wasishiya kuZenzile magagula.  Mtondvo bekadvume kakhulu ngekulapha emakhubalo ngisho ungachami noma ungakaki. Mtondvo angafika akubhunyisele uphila leso sikhatsi.  Lengikubongako lomutsi solo uyasebenta. Empeleni ngekuhlala useBhevula esigodzini sakaShongwe.
Magagula Zenzile Lilly watalwa  mhlaka 21 iNgongoni 1971   endzaweni yaseBhevula. Zenzile wafundziswa nguMtondvo kulapha asesemncane. Sikhwama seyise sesisele naye ulapha ngaso.
Mahlalela Lizi  watalwa mhlaka 17 iNhlaba 1957 endzaweni yaseMalelane. Mahlalela ngekuhlala utfolakala endzaweni yase Schoemansdal.  Mahlalela watfwasiswa nguMakhubela Sabelo endzaweni yaseBhevula.
Makhubela Sabelo watalwa mhlaka 27 iNdlovane 1966 endzaweni yaseBhevula. Sabelo watfwasiswa nguLagwebu. Sabelo uyalapha impela ngisho luhlanya lungafika kuye kuhamba konkhe lokwetilwane.
Mamba Mandlenkosi watalwa mhlaka 1 iNhlaba  1947 endzaweni yaseMashobeni eSwatini. Lendzawo ingemakhilomitha lamabili uma usuka eMatsamo egedeni. Mandlenkosi utalwa nguLondlongo Mamba kanye naTondzekile Shongwe. Mandlenkosi watfwasa eMsapa eMandzaweni eMaputo, watfwasiswa nguDubulamanzi Mlilwane.  Umsebenti wakhe kulapha kanye nekulima ondle tigulane takhe.
Manikela Steven Genesisi watalwa mhlaka 5 Kholwane 1963 ngekuhlala uhlala eSchoemansdal ngasesibhedlela.  Steven Manikela akamange etfwase kantsi uyatilapha tifo letitsite njengashukela kantsi udvume ngelibito laMbutfo.
Matsaba F. Andries watalwa mhlaka 6 iNhlaba 1940 endzaweni yaseMekemeke ngaseMalelane.  Matsaba watfwasiswa nguManzana Sambo nga1957 lobekadvume ngelibito langaSikhoma. Matsaba ngekuhlala use Driekoppies ngelishwa wasishiya emhlabeni nga2005. Matsaba bekaphetse tonkhe tinyanga teLwandle lubumbene.
Mavimbela Bheki watalwa mhlaka 15 iNkwekhweti 1982 eMagogeni, kantsi kulapha wafundziswa nguyise wakhe Mphunyuka Mavimbela.
Mavimbela Petros Mhlaba watalwa mhlaka 27 iNgci 1972 endzaweni yaseMagogeni, naye kulapha wafundziswa nguyise wakhe Mphunyuka Mavimbela kute bakhone kutiphilisa. 
Mavimbela (Lambuso) Ntfombizokufa watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1932 endzaweni yaseMagogeni esigodzini sakaMkhatshwa. Ntfombizokufa waftwasiswa nguNkosi Lomasontfo. Empeleni ngulomunye lotatiko tihlahla kantsi futsi nendvodza yakhe Mavimbela beyitfwasile iyinyanga. Ngiyo leyamfundzisa kabanti ngekulapha.
Mavimbela Sibongile watalwa mhlaka 14  Lweti 1980 endzaweni yaseMagogeni esigodzini sakaMkhatshwa. Sibongile uyalapha watfwasiswa ngulaMndzawe waseSiteki endzaweni yase Swatini.
Mgoveni Rheyila watalwa mhlaka 1 iNgongoni 1948 eMakosha, eGiyani.  Tinyenti tihlahla langifundzise tona,  kantsi futsi wetfwasa.
Mkhatshwa Mkhethwa watalwa mhlaka 28 iMpala 1947 endzaweni yaseSikhwahlane.  Mkhethwa akazange etfwase kepha wafundziswa nguyise kulapha ngobe bekalugedla.  Mkhethwa utalwa nguKokwane Mkhatshwa kepha ngekuhlala utfolakala eSchoemansdal.
Mndawe Elimon watalwa mhlaka 14 iNhlaba 1950 endzaweni yaseDvwaleni. Elimon ngekuhlala kanye nebakubo baseSchoemansdal kantsi kulapha wafundziswa ngugogo wakhe.
Mongo Sarah watalwa mhlaka 3 Mabasa 1950 endazweni yeseSikiliga emkhatsini weMatsulu neBhabutini. Sarah watfwasiswa nguMatfukutsela kodvwa naye sewasishiya emhlabeni. Sarah ngekuhlala useSchoemansdal ngaseLugebhuta esikolweni.
Nkosi Evelinah watalwa mhlaka 1 iNhlaba 1949 endzaweni yaseSchoemansdal.  Evelinah wafundziswa nguyise kulapha kodvwa akazange etfwase.   Sifo lasilaphako sihambi kanye naletinye. 
Nkosi Matfoti watalwa mhlaka 15 iNdlovane 1934 endzaweni yasePinali, eMpakeni.  Matfoti ngekuhlala useDriekopies esigodzini sakaShongwe. Kulapha wafundziswa nguLovondvo Mahlalela, eMaputo. Imitsi leminyenti Matfoti ukhonjwa ngulabaphansi.  Nkosi wati imitsi lematima kodvwa akusilula kutsi akukhombe nje.   Matfoti ulapha nalesifo lesikhulu (sekuwa).
Nsimbini Belina Giyasana watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1943. Watfwasiswa nguNdingimuzi Sambo waseBoschfontein. 
Nsingwane Gegedane watalwa mhlaka 13 Kholwane 1918 endzaweni yaseNdvwabangeni. Gegedane akazange etfwase naye washiyelwa ngulabadzala. Uyatilapha tifo letinyenti kantsi futsi uyakhona nekubiyela emasimu kungangeni muntfu atontjontja.
Nsingwane Msindvo watalwa mhlaka 12 Mabasa 1920 endzaweni yaseNdvwabangeni.  Empeleni naye akazange etfwase kodvwa wafundziswa bokhokho.  Empeleni Bayatati tihlahla kodvwa bayalisa akusilula kutsi bakutjele.
Ntuli Zamekile watalwa mhlaka 8 iNgongoni 1962 endzaweni yasePhongolo eNcotjane.  Zamekile wafundziswa ngumkhulu wakhe kulapha lowatiwa nga Mandiki Ntuli,  sikhwama samkhulu wakhe sasala naye ulapha ngaso.
Shabangu Geletfu watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1927 Embekelweni. Geletfu ngekuhlala useSwatini eMhlangatane ngasesitolo kaJuwela. Geletfu utsi uyaboniswa kantsi futsi uyayati imitsi leminyenti. Shabangu unelwati futsi mayelana nemhlabelo.
Shabangu Norman watalwa mhlaka 12 iNdlovulenkhulu 1941 endzaweni yaseBhevula kantsi ngekuhlala usesiSchoemansdal. Norman wafundziswa linyasa kulapha kantsi futsi uyaboniswa tihlahla ebusuku. 
Shongwe (Sayi) Sizane watalwa mhlaka 2 iNhlaba 1964 eSchoemansdal. Sizane akamange etfwase kantsi kulapha wafundziswa nguGeletfu Shabangu.
Shongwe Florah watalwa mhlaka 20 iNyoni 1970 endzaweni yaseSchoemansdal, kantsi ulapha sigweba kanye naletinye tifo kepha akamange etfwase.
Shongwe Lomzwane watalwa mhlaka 9 iNhlaba emnyakeni wa 1929 endzaweni yaseJeppes esigodzini sakaShongwe.  Lomzwane uyatati tihlahla tekulapha kodvwa naye ungulomunye longatsandzi kutsi lwati alindlulise kulabanye kalula.   Lomzwane wafundziswa bomkhulu wakhe kulapha.
Sibiya Boy Moses watalwa mhlaka 29 Mabasa 1957 endzaweni yaseSchoemansdal, kantsi naye akamange etfwase kepha kulapha wafundziswa ngugogo wakhe.
Thwala James watalwa mhlaka 17 iNhlaba 1920 endzaweni yaseNyukhasela, eSimakadze.  James akazange etfwase wafundziswa nguyise kulapha.  James watalwa nguMafeni Thwala bekayinyanga manje ngekuhlala useLukwatini endzaweni yase Nhlazatje.
Tsabetse Siphephile Olive watalwa mhlaka 19 Bhimbidvwane 1934 eSchoemansdal.  Siphephile akamange etfwasa kodvwa kulapha wafundziswa ngunina kanjalo nekwenta timbita. Unelwati lolunyenti Mayelana netimbita tebantfwana kanye netifo temancansi.
1.8. KUCHAZWA KWEMAGAMA
Lapha kuchazwa emagama lacondzene nalolucwaningo kute avakale kancono, emagama lachazwako ngulawa lalandzelako.
1.8.1. Tinhlobo temitsi
Umutsi sisuke sikhuluma ngemagcolo, timphandze, emacembe, ematsanga tigadla kanye nalokunye. Lokunye umutsi kungaba tinyamatane letehlukahlukene letisetjentiswako ekulapheni bantfu. Kungafaka ekhatsi tinyamatane,  tinyoka kanye naletinye tilwane.
Insiti
Ngumutsi lowakhiwe ngetihlahla letahlukahlukene wabese sewuyashiswa noma ngumutsi lowakhiwe ngetinyamatane wabese sewuyashiswa. Insiti singagata ngayo,  singayikhotsa futsi singabuye siyivuvutele etilondzeni noma singayihlanganisa nemafutsa sigcobise etilondzeni.  Insiti singayifaka etihlahleni tekutfoba.
Silobekelo
Ngumutsi  logatjeliwe  wabese ufakwa emantini  lacandzako noma lashisako. 
Silobekelo ngumutsi logandvwako bese kutselwa emanti lacandzako nomalashisako awuphekwa.  Lomutsi uwuyekela utiye lilanga noma sikhatsi lesitsite emvakwaloko sewuyawunatsa. 
Imbita
Ngumutsi logandziwe noma logatjeliwe wabese sewuyaphekwa.
Umbhemiso
Ngumutsi logandziwe waba yimphuphu kungaba timphandze noma emagcolo. Lomutsi uyawuhosha ngetimphumulo uma inhloko ibuhlungu.  Uma unenhloko yesipoliyane uyawuhosha wentele kucosha tilwane.
Emahlungu
Ngumutsi logandvwako ube yimphuphu ungawukhotsa uma kubuhlungu esiswini kantsi futsi bangakugata nangawo uma ufuna kuvikela tinyoka tingangeni ekhaya lakho noma tingakulumi tikubalekele.  Lomutsi ungena kalula emtimbeni ngoba uhlangana nematse sewungena kalula engatini nase mitsanjeni. 
Libaso
Ngumutsi wekucosha tilwane lowakhiwa ngetinhlobonhlobo tetilwane kanye nangemafutsa etilwane kanye nalokunye njengesikhehle setinyosi.  Kungasetjentiswa netikhumba tetilwane bese uyabhunyiselwa ngato.
Umtombela
Umtombela ngemanti lamunyu latfolakala tikwetinhlengezi. Lamanti ayasetjentiswa ekucapheni noma kumuntfu logulwa tinsila. Lamanti ahlanganiswa netinsiti letitsite bese utsela lomutsi eludzengelweni kungabila bese uyacapha.
1.8.2. Tindlela tekwelapha
Ludzengelo
Ludzengelo lucetu lweludziwo nobe sidikiselo lesentiwe ngelibumba noma simbonyo selibhodo lebacaphela kuso umutsi noma lebagayingela kuso kungaba ngumbila noma umutsi.
Kucatseka
Kucatseka kufaka umutsi  tikwesipedi bese uwuputjutela lapho uphumela khona.  Kufanele ucaphelisise ngoba kucatseka kunebungoti lobutsite.
Kumemeta
Kusho kubita umuntfu emtsebulweni ngekutsi usebentise imitsi yekumlandza lapho bamvalele khona.
Kucapha
Kusho kudla umutsi loseludzengelweni ngetandla.  Lomutsi awuhlanganiswa nemanti lacandzako,  utsatsa ludzengelo ulufake etiko, lutsi naselushisa bese utsela lomutsi,  ubile,  sewuyacapha.   Loku kwenta kwekutsi ematse ahlangane kalula nalomutsi.  Lokunye usheshe ungene emitsanjeni nasengatini.
Kubhunyiselwa
Kubhunyiselwa kusho kufaka umutsi emalahleni bese uyatigubetela ngetingubo
lentfutfu iyabhunya bese tilwane tiyabaleka.
Kugata
Kusho kusika umuntfu ngensingo bese umkhuhlela ngensiti lapho umsike khona.
Kukhuhlela
Kusho kumgcobisa ngensiti lapho umgate khona.
Kutfoba
Ngumutsi lophekiwe wabese ubekwa lapho kuvuvuke khona noma endzaweni lebuhlungu. Lapha kungasetjentiswa emacembe sibonelo emacembe emkhuhlu singatfoba ngawo. Kufanele sicaphelisise njengagibizisila uyanwayisa kakhulu.
Kukhotsa
Kufaka umutsi emlonyeni bese kuhlangana nematse.  Loku kwenta kwekutsi lomutsi uhlangane kalula nengati futsi ungene nasemitsanjeni.
Kutsetjulwa
Kubulala umuntfu bese uyavuswa ngetindlela letitsite ayogcinwa endzaweni letsite kute asetjentiswe. 
Kuhlanta
Kusho kunatsa umutsi ugcwale sisu sewuphindza uyawukhipha ngemlomo. Imvamisa sihlanta uma sikhipha inyongo,  sidliso noma tindzendze.
Kufutsa
Kusho kubilisa emanti ufake umutsi lohlukahlukene bese uyatimbonya. Ungabilisa emanti  ufake umutsi ebhavini lensimbi bese utsela emanti sewufaka ematje lashisako kuba nesimoko sewuyajuluka.  Lomutsi ukhipha kugula emtimbeni.
1.8.3. Tinhlobo tetifo
Kuhishwa
Labashonelwe ukhandza sebaniketa bantfu kudla kodvwa bati kahle kutsi akukafaneli bakwente loko. Labanye bakhumula tinzilo baye emacansini baphindze batigcoke letinzilo.  Emvakwaloko babese bapheka kudla bahishise bantfu bagule.  Lesifo siyakhwehlelisana kwangatsi unesifo sesifuba.
Likhubalo
Likhubalo sifo labaganga ngaso bantfu labatsite. Likhubalo lakhiwa ngemitsi leyehlukahlukene kungaba tihlahla noma tinyamatane kanye nalokunye. Likhubalo kungaba ngumutsi labalapha ngawo futsi imvamisa lidvonsa titfo talomdvuna tibuyele ekhatsi.  Lokunye umuntfu lobanjwe likhubalo usongeka inkaba ishwilane. Likhubalo lenta umuntfu angakhoni kuchama futsi angaphumeli.
Imfelwa
Imfelwa sifo lesitfolakala kumuntfu lomdvuna kanye nakulomsikati. Lesifo imvamisa sitfolakala lapho kufihlakele khona. Singatfolakala etitfweni tangasese noma ngaphansi kwemakhwapha. Imfelwa ifana nensumphe kodvwa yona iyakhula ibeyindze iyanwayisa futsi. Labanye bayilapha ngetimbita labanye bayayijuba. 
Sigalane
Lesi sifo lesibamba umuntfu lomdvuna uma asila tikwelitje bese uguca lapho kuguca lomsikati khona.   Kufanele kwekutsi umuntfu lomdvuna aguce ngalapho kuwela khona ihlama hhayi lapho kuguca lomsikati khona.  Lenhlama kumele iwele ngalapho kuguca lomsikati ngakhona.  Lokunye singasho kutsi sifo lesibamba umuntfu lomdvuna lodlela ebhodweni.
Lucabangu 
Sifo lesitfolakala esilembeni semuntfu. Lesifo sivula sigodzi esilembeni kancane kancane sigcine sesisikhulu.   Lesifo siyahwaya esilembeni.
Sikhukhu
Sifo lesibangwa kuvuvuka kwetikhwama temuntfu lomdvuna tiphindze tigcwale emanti. Lesifo sibangwa kotsa umlilo lobaswe ngetinkuni letingabaswa. Lokunye singabangwa  kulala nemuntfu lomsikati uma asesikhatsini.
Sinkhantsameti
Lesi sifo lesibangwa kuvuvuka kwesitfo salomdvuna lachama ngaso. Lesitfo sivuvuka kusukela lapho  sisukela khona.
Gagabukane
Lesi sifo lesibonakala ngekucecebuka noma kugagabuka kwesikhumba emtimbeni.
Lukhwekhwe
Sifo lesibonakala ngekunwayisa kwemtimba bese kuba nematfutfumba esikhumbeni.
Imfanganhlanye
Sifo sekutsi ufe luhlangotsi lwangenhlanye.
Umklwebho
Lesifo sitfolakala ngekweca umutsi loyingoti emgwacweni noma kuphi lapho bakudvwebele khona.  Umklwebho kungaba likhubalo noma sifulane.  Lomutsi wakhiwa ngemitsi kanye nangetinyamatane letehlukahlukene.
Gcunsula
Tifo temacansi letihlangahlangene letitfolakala  kubantfu labasikati.
Sifulane
Sifo lesidla imisipha yemuntfu, sigcugcise ingati ibemnyama.  Siyabula nengati  ishise kakhulu,  kantsi futsi akufanele ujovwe.  
Kuhhibita
Kusho kuchama endlini imihla ngemihla.
Silungulela
Ngemanti lamunyu lasuka esiswini aze ayofika emphinjeni noma ngemanti lamunyu lasuka esiswini aze ayofika emlonyeni. Kuyenteka kuhayite nemphimbo.
Sicitfo
Ngumutsi losetjentiswa uma bafuna kucitsa umuntfu. Lapha kusho kutsi bangakucitsa emsebentini, ekhaya lakho ubhunguke ungatiwa. Sicitfo siyasetjentiswa kuhlukanisa bantfu.
1.9. KUSETJENTISWA KWEMITSI YESINTFU NOMA INDLELA                                                    UMUTSI WESINTFU USEBENTA NGAYO 
Empeleni imitsi yesintfu isetjentiswa ngetindlela letahlukahlukene eveni lase Afrika.  Loku ngikusho ngoba tive ngetive tiwusebentisa ngetindlela letehlukene futsi kuya ngekutsi leso sive siwusebentisa kanjani.  Lengingakusho kutsi ayikho indlela lelandzelwako kutsi umutsi uwusebentisa kanjena. Loku sikubona ngekutsi sihlahla sinye singasetjentiswa tikwetifo letehlukahlukene futsi ngetindlela letehlukahlukene. Lokubalulekile kutsi tinyamatane tiyasetjentiswa todvwa ekwakheni imitsi  kantsi tinyamatane tingahlanganiswa kanye netihlahla ekwakheni umutsi lotsite lokufakazela lokutsi sifo singalashwa ngemitsi leyehlukahlukene umuntfu aphile.  Lokunye tinyanga utitfola tihlangene naletinye tigaya imitsi nguleyo ichamuke nelwati lwayo.
Uma ungasuka uye kulenye indzawo utawutfola kwekutsi nakhona basebentisa lomunye umutsi ekulapheni leso sifo. Intfo lekumele siyati kutsi ayikho intfo lephocelela umuntfu kutsi umutsi angawugaya kanjani.  Lengingakusho kutsi sive seMaswati asinalolwati lolugciniwe mayelana nekusetjentiswa kwemitsi. Sive sakitsi besati kutsi lwati luhlala enhloko ungafa ufa nalo sekuphelile njalo. Imvamisa lwati belutfolwa ngulabo lebekuhanjwa nabo uma kuyogujwa leyo mitsi.  Kungako ngigcugcutela eMaswati kutsi akatati tihlahla futsi afundze nekulapha, loku kutasenta siphile sikhatsi lesidze emhlabeni.  Loku ngikusho ngoba kunemitsi lewasha ingati uma ingcolile emtimbeni.  Leminye imitsi icedza emajacamba kanye nensindze. Leminye imitsi icedza kushisa emtimbeni njenge licimamlilo kanye nesibunu selilanga.  Nankha emalungiselelo lentiwako mayelana nemitsi yesintfu. 
Kunemitsi lenatfwako, imbita
Lapha ucupha kancane umutsi lotsite uwupheke nobe uwufake enkomishini bese utsela emanti lashisako sewuyanatsa.  Lomutsi ungaba ngemacembe, timphandze nobe emagcolo.  Ungawugandza ube yimphuphu sewucupha kancane uwupheke.  
Kunemitsi yekubhema
Imitsi leminyenti uyayibhema uma ubandvwa yinhloko, unetilwane nobe sipoliyane. Lomutsi uyagandvwa ube yimphuphu sewucupha kancane sewufaka etimphumulweni sewuyabhema. Lomutsi uyatsimulisana uvule lengcondvo tilwane tibaleke. Kuyenteka nawunengati lekuhluphako enhloko igcine iphumele ngaphandle.
Kunemitsi yekukhotsa
Lomutsi uyawugandza ube yimphuphu lomunye ubeyinsiti uwukhotse. Lomutsi ungawukhotsa uma unetilondza esiswini, emahlaba, unesidliso.  Uma unesidliso ukhotsa lensiti lecondzane nalesidliso isibambe isikhiphele ngaphandle singakukhami.  Loku ukwentela kwekutsi uma sewunatsa lamanti sivele sitiphumele. Ungayikhotsa insiti uma ubanjwe likhubalo. Imitsi yekukhotsa singayakha ngetihlahla kanye nangetilwane.
Kunemitsi yekugcobisa
Lomutsi ungawugandza ube yimphuphu bese uwuvuvutela esilondzeni. Lomunye ungawushisa ube yinsiti bese uhlanganisa nemafutsa sewugcobisa lesilondza.  Ungatsatsa sitfwetfwe ushise lamagcolo abeyinsiti sewuhlanganisa navaselina sewuyagcobisa
Kunemitsi yekuhlanta
Umutsi uyagandvwa ube yimphuphu bese uyifaka emabhodleleni ngekwehlukahlukana. Imitsi yekuhlanta ishiyashiyene ngoba kukhona imitsi yenhlanhla kanye nemitsi yekukhipha sidliso. Kuyenteka kutfolakale kutsi unemnyama wangekhatsi longaphuma ngekutsi uyohlanta.  Uma bakudlise inzilo noma indvwangu lemnyama ebusuku kufanele utfole umuntfu lohlantisako longakukhipha lesidliso noma utfole imboziso usikhiphe ngaphansi.  Empeleni ungahamba live ulicedze ngalendzaba yemnyama longekhatsi. Tinyanga letinyenti tingatama ngawo onkhe emandla tikugezise ngayoyonkhe imitsi yenhlanhla kodvwa tintfo takho tingalungi.  Sive seMaswati siphila ngekuhlanta sikhiphe tonkhe letindzendze letiba sesifubeni.  Kuhlanta kuyimvelo kantsi futsi siyakholelwa kukhipha inyongo ngetulu hhayi ngaphansi.
Kukhona yekucatseka
Sive seMaswati siyakutsandza kucatseka ngetihlati. Sikholelwa kwekutsi kucatseka kuwasha imitsambo kuphindze kukhiphe kungcola lokuba khona elukhalo nasesinyeni.  Lapha kusetjentiswa tihlahla njengakhubakhulu,  minya kanye naletinye. Ugandza lomutsi bese uyawulobeka ngemanti lashisako lomutsi ungatiya bese utsatsa sipedi sewuyacatseka.  Lomutsi ukhipha onkhe lamatseketseke langasadzingeki emtimbeni.  Sipedi senta nemitsambo yakho isebente kahle.   Lokunye sipedi sikhipha nemanti atikoloshi latfolakala esinyeni. 
Kukhona nemitsi yekutfoba
Kuyenteka kusetjentiswe emacembe etihlahla ekutfobeni lapho uvuvuke khona. Empeleni singasebentisa emacembe, emagcolo etihlahla noma timphandze letitsite.  Kuyenteka umtimba wakho uvuvuke uma bakushayile.  Uma tinyawo takho tibuhlungu ungatfoba ngemacembe emhlafutfo noma emkhuhlu, lobuhlungu buyaphela.  Uma uvuvuke emadvolo ungatfoba ngagibizisila kodvwa uyanwayisa kumele uwusebentise ngekucophelela.
Kukhona imitsi lelobekwako
Umutsi ungawugandza bese uyawucupha kancane sewuyawulobeka. Ungasebentisa emanti lacandzako noma lashisako. Umutsi lolobekiwe unemandla kakhulu ngoba usuke ungakaphumi lamandla.
Kukhona imitsi yekugata
Kugandvwa lomutsi ube yimphuphu bese uyawuhlukanisa lomunye ushiswe ube yinsiti lolomunye ungashiswa.  Lokuwuhlukanisa usuke wentela kwekutsi kuyenteka umuntfu uma agula kudzingeke asetjentwe ngalona loshisiwe loyinsiti. Kuyenteka futsi kudzingeke asetjentwe ngalona longakashiswa. kuyenteka kwekutsi  bakugate ngalona loshisiwe uhlanganiswe nalona longakashiswa.  Kugata kusho kusika umuntfu ngensingo bese uyamkhuhlela ngalomutsi.  Kuyenteka ugate umuntfu uma agula kantsi kuyenteka umgate ngoba afuna kucina. 
Kukhona imitsi yekuchela
Usuke uwasha likhaya lakho uma kunetilwane letitfunyelwa bantfu titokuhlupha. Uchela lelikhaya uma ufuna kukhipha lomnyama bese ugcina ngekuchela ngetihlati tenhlanhla imitsi yekuchela ishiyashiyene.
Kukhona yekugeza
Lapha kuyenteka ube nematfunti lamabi ungamukeleki esiveni.  Kufanele utfole umuntfu lotakuwasha lelitfunti asebentise tihlati letikhokha lomnyama sewugcina ngetihlati tenhlanhla.  Kufana nemfati loshonelwe yindvodza uyazila leyominyaka labekelwe yona emvakwaloko kufanele agezwe lomnyama sewusetjentwa ngetihlati tenhlanhla letitawukhipha lelitfunti. Empeleni sive sase-Afrika imitsi siyisebentisa ngetindlela letinyenti letahlukahlukene.
1.10. Siphetfo
Empeleni uma sicwaninga imitsi yesintfu kanye netifo kumele sitsintse tinyanga,  tingedla, babholofithi netimphunga kanye netalukati.  Lapha sisuke sibuka kwekutsi sive seMaswati  besiphila ngani  endvulo.  Lokunye  sibuka kwekutsi  ngutiphi tihlahla, tinyamatane nalokunye lobekusetjentiswa  njengoba  sati  kutsi bekute tibhedlela.         
Lokunye  sibuke  kwekutsi  inkholo  ibe namtselela muni ekufikeni  kwayo kuleli. Budlelwane lobukhona kulabaphilako kanye nalesebalala  ekusebentiseni imitsi  yesintfu.  Uma  sicwaninga  imitsi  kanye netifo  kumele sitsintse tinhlobonhlobo temitsi,  tindlela tekulapha  kanye netinhlobo tetifo.
SEHLUKO 2
2.0. IMITSI YENHLANHLA NEKUGEZA
2.1. SINGENISO
Kuliciniso lelingeke liphikiswe ngumuntfu kutsi sive lesimnyama siyakholelwa esintfwini.  Loku kuvela uma lomunye wemndeni tintfo takhe tingasamhambeli kahle.  Sive sakitsi siyati kutsi umuntfu kumele ahlante kute akhiphe umnyama longekhatsi.   Lokunye siyahlanta uma sifuna kukhipha inyongo.   Empeleni loku siyakholelwa kuko nanoma belumbi bangakusekeli.
Lapha kucwaningwa ngemitsi lesetjentiswako nangabe ufuna kukhipha umnyama emtimbeni wakho.  Lokunye sibuka netindlela lekumele tilandzelelwe uma ufuna kukhokha lowo mnyama.  Kuliciniso kutsi kufanele sihlante sikhiphe umnyama wangekhatsi.  Loku sikusho ngoba kuyenteka bantfu bakunyanye noma tintfo takho tingakuhambeli kahle.
Empeleni kumele ufutse ngetihlati letikhipha lowo mnyama emvakwaloko sewuyageza ngalowo mutsi. Uma sewucedzile kumele uhlante ngetihlati tenhlanhla letitakubuyisela esimeni sakho sewuphindze uyageza ngalomutsi wenhlanhla. Lokunye umutsi wesintfu uyakhulunyiswa kute wente loko lokufunako.  Lokunye uyawubika ngaphambi kokuba uwusebentise uhlanganise emadloti akini kanye nalenyanga lekusebentako kute tintfo takho tikuhambele kahle.
2.2. IMITSI YEKUHLANTA
2.2.1. Imitsi yekuhlanta inyongo
Inyongo iyingoti ngoba akufuneki kutsi icitsekele ngekhatsi esiswini. Labamhlophe bona abakholelwa tikwekuhlanta. Sive lesimnyama sikholelwa kwekutsi inyongo iyahlantwa.  Siyikhipha ngalemitsi lelandzelako.
Umsenge {emagcolo} 
Umfusamvu {emagcolo}
Umncozi {emagcolo}
Umganu {emagcolo}
Umhonono {timphandze}
Manyongwane {timphandze}
Sivalasangwane {timphandze}
Ngekusho kwaMagongo  (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla awuyihlanganisi uma ufuna kuyisebentisa kepha uwusebentisa ngamunye ngamunye. Lemitsi lengenhla iyayikhipha inyongo kanye naleliphukuphuku lelivala esifubeni semuntfu. 
Umuntfu lohlanyako
Umuntfu lohlanyako umhlantisa ngalemitsi lelandzelako kute kuhambe lamabhungane lamhlanyisako.
Inkhofe {sigadla}
Umhonono {timphandze}
Nhliziyo {emagcolo}
Ngekusho kwaMavimbela L (2005), lapho achaza khona kutsi inkofe iyasetjentiswa kumuntfu lophambana ingcondvo.  Lemitsi lengenhla uyahlanta ngayo kute uphile. 
Manana    (1984:40), naye utsi:  
Uma isithombo salomuthi sigxotshiwe nje sangabiliswa siye sithelwe amanzi kube isichongco esiphalazela isiyezi nokuphambana kwengqondo.
Imitsi yenhlanhla
Kuyenteka umnyama ube ngekhatsi emtimbeni ubese wenta loku kungalungi kantsi unesigcwagcwa.  Kute tintfo takho tikuhambele kahle kumele uhlante ngalemitsi lelandzelako. Empeleni kubalulekile kutsi kuphume wonkhe lomnyama longekhatsi kubuye bunguwe bakho. Ligama lakho balikhulume kahle ngala nangala.  Bantfu bonkhe bakujabulele uma bakubona.  Kumele uhlante ngalemitsi lelandzelako.
Luphehlwane {timphandze}
Bhubhu  {timphandze}
Hlakahla {timphandze}
Liphambo {emagcolo}
Ngekusho kwaMamba (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza ibe yimphuphu bese ucupha kancane ufaka ebhakedini utsele emanti agcwale sewuyawushaya kuphuphume ligwebu.  Uma sewucedze kuwushaya ubese ufaka lilahle lelishisako sewuyahlanta kucimeka konkhe lokuhlupheka ube sekukhanyeni. 
Uma unesiyeti
Kumele uhlante ngalemitsi lelandzelako
Inkhofe {sigadla}
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguShabangu G (2006), uyasigandza lesigadla bese usifaka emantini lashisako sewuyahlanta ngawo   lomutsi siyeti siyaphela kanye nekuphambana kwengcondvo. 
Lapha kuyenteka ube nesiyeti ungakhoni kuma, kuvuka kanye nekuhamba. Kuyenteka utsi utama kuhamba sikubambe uze uhlale phansi. Siyeti silapheka ngalemitsi lelandzelako.
Inzululwane {bantfwana bakhona}
umnhlonhlo {logigelako macembe akhona}
Siyeti siyaphela nya ungaphindzi ube nenkinga ngalemitsi lengenhla. 
Sifo senhlitiyo
Uma unesifo senhlitiyo kumele utfole umutsi lotsite kute inhlitiyo yakho itosebenta ngendlela lefanele.  Kuyenteka lomunye inhlitiyo yakhe ishayele phansi kantsi futsi kuyenteka ishayele etulu.  Empeleni kufanele utfole lomutsi lolandzelako uhlante ngawo kute inhlitiyo yakho itoba sesimeni lesifanele.
Lilabatseka {sigadla}
Ngekusho kwaTsabedze N  (2005) asekelwa nguGumedze D (2005),  lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane  sewutsela emanti lasivuvu bese uyahlanta.   Emvakwaloko inhlitiyo yakho itawusebenta kahle. 
2.3. IMITSI YEKUGEZA
2.3.1. Umutsi wetinhlanhla
Kuyenteka umuntfu angatsandzeki emangweni nalapho aphila khona kantsi futsi nalapho asebenta khona. Kungenteka lomuntfu unelitfunti lelibi ngilo lelenta angatsandzeki noma angamukeleki ebantfwini.  Kuyenteka noma ufuna umsebenti noma ufuna umfati kube mnyama ngoba analamatfunti. Lomuntfu kute abuyele esimeni sakhe kumele ageze ngalemitsi lelandzelako.
Hlakahla {timphandze}
Luphehlwane {timphandze}
Liphambo {emagcolo}
Bhubhu {timphandze}
Ngekusho kwaDlamini M (2005) asekelwa nguMamba (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewutsela ebhavini uyageza. Uma sewucedzile kukwenta loko nebantfu sebatakwemukela bakutsandze ngoba inhlanhla yakho isuke seyikhona. Lokunye kuhamba nalamatfunti lamabi. 
Umutsi wekwelapha incubulunjwane
Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu acubuke wonkhe lomtimba ube netilondza letincane. Lesifo siyanwayisa naso sibuhlungu kabi. Kulapha lesifo kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile.
Vimbophi {emacembe}
Inkaka {emacembe}
Libovu {umhlaba}
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguGumedze L (2005),  lemitsi lengenhla uyayigandza bese ucupha kancane sewufaka ebhavini bese uyageza.  Lelibovu ulishikisha wonkhe lomtimba. Ungenta njalo ubese uyaphila. 
Imitsi yekuwasha likhaya
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguMavimbela B (2005), kuyenteka ekhaya lakho ungahlali ngekuthula ebusuku uve kunetintfo letigijimako lapha endlini.  Kuyenteka nibhudze kabi nifune nekushiya lelikhaya. Kuyenteka tinyoka tihlala tingena njalo ekhaya.  Emakhaya lamanyenti utfola  bantfu bakhala batsi baphupha balala nebantfu.  Emakhaya imvamisa ahlushwa ngulamlambo kanye nalendvodza lemfishane. Batsakatsi batfumela tona letilwane kutsi tiyoganga emakhaya ebantfu. Kumele kutfolakale lemitsi lelandzelako kuwasha likhaya. 
Umhlume {sibindzi}
Ukhuhlu {liphakama}
Umdlebe    lomkhulu {emagcolo}
Umhlabatsi waselwandle
Emanti asemfuleni
Lemitsi lengenhla uyayihlanganisa bese uyachela. Konkhe lokukuhluphako kuyahamba likhaya lakho lihlale lihlobile.
Imitsi leminye yenhlanhla neyekugeza. 
 Minyenti imitsi yenhlanhla kantsi futsi ihlukahlukene.  Imitsi leminye yekuhlanta kute ube netinhlanhla ngulena lelandzelako.
Mamphunzane   {timphandze}
Dzwele   {timphandze}
Ummemezi  {timphandze}
Ngekusho kwaMakhubela  (2005) asekelwa nguGumedze M (2005),  lemitsi lengenhla ungageza ngayo,  kukhona lokusukako siyahamba sinyama.  Kumele uyigaye nobe uyigengedze ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewutsela ebhavini kanye nemanti sewuyageza,  kusuka onkhe lamatfunti. 
Sicitfo nemnyama
Kuyenteka bakuloye ngesicitfo. Sicitfo sishiyashiyene kuyenteka bakuloye ngesicitfo setintfwala, ufikelwe sicanucanu utitfuke sewushiya likhaya lakho uhambe undzindze nelive. Kuyenteka bakucitse emsebentini utitfuke sewuyekelile kungakafiki sikhatsi.  Sicitfo singalashwa ngalemitsi lelandzelako.
Bhoco {litsanga}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), lobhoco uyawugandza uwuneke bese uyawugaya ube yimphuphu, ubese ucupha kancane utsele ebhavini sewuyageza. Lesicitfo siyaphela utibone sewukhulumisana kahle nebantfu kuhambe tonkhe letibibitfwane nekungavisisani kahle.   Kungaba kusekhaya noma ngukuphi kuyafana. 
Inkhwetfu
Kuyenteka inhloko ingcole ibe nenkhwetfu kodvwa kufanele uyigeze kute iphele.   Lenkhwetfu kumele uyigeze ngalomutsi lolandzelako. 
Gcumgcumu   {emacembe}
Ngekusho kwaManana (1984:60) asekelwa nguMatsaba  (2004),  lomutsi ugeza ngawo lenkhwetfu iphele. 
Emakhosikati lete lubisi lolunyenti emabeleni
Kuyenteka umntfwana alambe ngoba unina anganalo lubisi lolwanele emabeleni.  Kudzingeka atfole lomutsi lolandzelako.
Umkhiwane   {emacembe, emagcolo}
Ngekusho kwaGumedze L (2006) asekelwa nguMhlanga (2005), emacembe alomutsi ayabiliswa bese emakhosikati lete lubisi emabeleni sekageza ngalomutsi kute lubisi lube lunyenti kunina. 
Umutsi wekugezisa bantfwana labancane kute sikhumba sabo sibukeke
Umsenge     {timphandze}
Ngekusho kwaMagagula B (2005) asekelwa nguRoberts (1994:111), lomutsi uyawugandza bese ugezisa bantfwana labancane kute sikhumba sibukeke kahle,  ingati yabo itsandzeke nemtimba wabo ucine. 
Umutsi wekungena umfelokati
Kuyenteka umfati ashonelwe yindvodza,  kufuneka angenwe ngulomunye kute akhulise bantfwana balomufi. Kufanele kube ngumuntfu welusendvo.  Kumele ageze ngalomutsi lolandzelako lona lotawungena lomakoti.
Lisendzelenja
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguManana (1984:47), lomutsi ugeza ngawo uma ucalisa kungena umfati. 
Umutsi wekutsi ubukeke kahle
Kuyenteka kutsi ungamukeleki esiveni futsi lokukhulumako kungavakali. Labadzala baye batsi awunangati.  Kufanele ugeze ngalomutsi lolandzelako.
Sigolwane     {timphandze}
Ngekusho kwaManana (1984:51) asekelwe nguShabangu G (2005), lomutsi uma ugeza ngawo ubukeka kahle futsi uyemukeleka esiveni.  Lomutsi ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese  ucupha kancane sewuyageza. 
2.4. IMITSI YEKUFUTSA
Uma ugulwa ngemehlo
Kuyenteka emehlo ahlale  abuhlungu angafuni nekubuka. Kuyenteka uve lamehlo ahhedla lapha ngekhatsi kwangatsi  kunemhlaba noma ngemabhodlela. Ukhandza lamanye sekabovu asetju kwangatsi ubhema insangu.   Emehlo alashwa ngekusebentisa lemitsi lelandzelako.
Sitolomu   {timphandze}
Litinyo lemamba,  imamba cobo
Sinama     {timphandze}
Ngekusho kwaShabangu N (2006) asekelwa nguGumedze D (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ufutsa ngayo. Uyatigubetela utimbonye lenhloko lesimoko sicondze ngco emehlweni.  Kumele uwahlahle kute lesimoko sitewungena emehlweni ungacimeti uma ufutsa. 
Imitsi yekukhipha umnyama
Umnyama uhlukene kanyenti njengoba sati. Kukhona umnyama lokhishwa ngekutsi kudzingeka ungene ephungulweni. Kuyenteka kutsi ungageza kungahambi kahle nanoma bewugeza ngewenhlanhla. Kubalulekile kucala ngekufutsa bese wenta lolokunye.  Umnyama uyaphela tinhlanhla takho tibuye tonkhe.   Imitsi yekukhipha umnyama ngulena lelandzelako.  Sifutsa ngaleti. 
Makhampeni {tintfonga  nemacembe}
Sikwenge lesifishane {timphandze}
Magucu {timphandze}
Imbuti {umswane}
Ngekusho kwaNtini  (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza bese uyihlanganisa nalomswane wembuti. Kufanele bakuhuce ngalomswane wonkhe lomtimba. Ubese ungena esifutfweni bakufutse,  emvakwaloko sewuyageza. 
Umutsi wekulapha umuti
Sifo lesibamba umuntfu ahlale phansi vitsi, elukhalo netinyawo angakhoni kuhamba.  Lesi ngulesinye sifo lesikungena uma emasiko angakalandzelelwa kahle. Ngingasho kutsi uma ulijaha noma uyintfombi sewukhulile sewufuna kuba nelikhaya lakho kubalulekile kutsi babe wakho kube nguye lotawuhamba ayokujubela lihlahla kucala kuleyondzawo yakho. Uma uyihlo sekashonile kumele kube ngumake wakho loyokujubela lelihlahla.  Uma bonkhe labo lababili sebashonile kumele kube ngulomdzala lokhona.  Uma kungenteka labalababili bangakakujubeli lihlahla endzaweni lapho utawakha khona,  kumele bangangeni ekhaya lakho ngoba batawubanjwa ngumuti.  Uma kunjalo kufanele kwekutsi nangabe sebayongena kulelo khaya bese bavula ligede lelisha labatawungena ngalo futsi lelitawusetjentiswa nguwonkhe wonkhe. Umuti ulashwa ngalemitsi lelandzelako. 
Tinhlanyelo tonkhe tekudla
Tihlahla letiseceleni kwendlela  {timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela P (2006) asekelwe nguZitha (2005), lemitsi lengenhla kumele uyigandze bese ufutsa ngayo. 
Umutsi wekulapha sicitfo
Sicitfo njengoba ngike ngachaza kabanti ngaso kufanele unakisise kakhulu ngoba kuyenteka utinwaye umtimba wakho unwayise wonkhe kantsi bakutselele sicitfo. Sicitfo ngumutsi lokucitsa lapho ukhona khona nakuloko lokwentako.  Sicitfo basuke bakukhweshisa kuleyondzawo.  Umutsi  wekufutsa uma  ulapha sicitfo ngulona lolandzelako. 
Nhliziyo  {emagcolo}
Gibizisila {sigadla}
Makhampeni  lomsikati {emacembe}
Likhambi {emacembe} 
Ngekusho kwaThwala  (2006) kanye naMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese ucupha kancane sewuyafutsa kutawuhamba konkhe lokukuhluphako. 
2.5. Siphetfo
Lapha kumele sati kutsi lemitsi isetjentiswa ngendlela yakhona. Kumele ucale ngekungena ephungulweni lapho kutawuphuma khona letilwane tibaleke. Lokunye kusetjentiswa imitsi letawukhokha lamatfwunti. Lokunye kumele uhlante ngalemitsi yenhlanhla sewuyageza emvakwaloko. Empeleni loku kumihambo yetfu tsine sive seMaswati akusiso sono. Kumele siwalandzelele emesiko etfu njengaletinye tive. Letintfo lengititsintse lapha ngenhla tiyahambisana.  Kute longakwenta ushiye lokunye.  Lokunye sidliso sigcina naso sesakha umdlopha kantsi naso siyawubanga umnyama. Siyenta nekutsi ungatsandzeki esiveni. Lemitsi ingasikhiphela ngaphandle ubese uba ngumuntfu lophile kahle futsi lowemukelwa bantfu bonkhe.
SEHLUKO 3
3.0. IMITSI YEKULAPHA
3.1. SINGENISO
Empeleni lapha kucwaningwe kabanti ngemitsi yekwelapha ngekwehlukahlukana kwayo kanye nangendlela lesetjentiswa ngayo.  Kudzala bekute tibhedlela kodvwa sive seMaswati besikhona kusebentisa tihlati ekulapheni tifo. Kubuka tifo letinyenti nekutsi tingalapheka kanjani. Sive seMaswati besikhona kulapha imikhuhlane ngekwehlukahlukana kwayo ngekusebentisa imitsi yesintfu. Lokunye tifo letiphatselene nemacansi nato nguletinye lebebatilapha kalula.  Bebatati tihlati tekutfoba umuntfu uma enyele noma uma afe luhlangotsi. Lapha kuchazwa kabanti ngetifo letihlasela sikhumba, yekuhosha kanye neyekubhunyiselwa. Sive sakitsi sati kutsi umntfwana uma atalwa uyabhunyiselwa ngetinyamatane takubo. Kubukwe imitsi yemakhubalo kanye nemalumbo ngekwehlukahlukana kwawo nekutsi angalapheka kanjani. Kucwaningwe ngemitsi yetindlebe, emehlo, kanye neyekucatseka.
3.2. IMITSI YEKULAPHA UMDLOPHA, LUFU KANYE NETILONDZA
Umdlopha
Lesifo imvamisa sibamba libele, sitfolakale etitfweni tangasese noma emtimbeni wonkhe jikelele. Lesifo sigubha sigodzi lesikhulu uma ungeke usheshise kuselapha ungagcina sewufile.  Kumele utfole lemitsi lelandzelako uyigcobise lapho unemdlopha khona.
Umtfombotsi {timphandze}
Umlahlabantfu {timphandze}
Liphakama lemkhuhlu
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguSingwane M (2005),  lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti bese uyayifaka noma uyivuvutele lapho kunalamabhoboka khona. Umdlopha uphola kalula uma ungagcobisa lensiti njalo uma ucedza kusigeza lesilondza. 
Emathansi
Emathansi libala noma ngemabala laba yindingilizi emtimbeni wemuntfu.  Lesifo kute silapheke kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kusicedza emtimbeni wakho.
Umvangati {lengati yakhona}.
Lomutsi longenhla noma lengati yemvangati ugcobisa lamathansi.  Emvakwe malangane ayaphela lamathansi.
Umkhiwa longatali {lubisi}.
Ngekusho kwaMhlanga  (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), lapha uhamba nalomuntfu niye kulesihlahla. Nivuka ekuseni ningakakhulumisi muntfu niye kulesihlahla.  Lokunye nine nobabili anikhulumisani nize niyofika kulesihlahla. Ugawula eceleni kwalesihlahla bese kuphuma lelubisi bese ugcobisa lamathansi,  loku ukwenta emalanga lamabili alandzelana. 
Tishwebeba
Tishwebeba ngemabala labakhona emtimbeni wemuntfu noma ebusweni amhloshana. Tishwebeba imvamisa tivela ungahleka imbongolo uma isuta. Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Umkhiwa  {lubisi lwakhona}
Umvangati { ingati yakhona}
Ngekusho kwaMhlanga  (2005) asekelwa nguShongwe S (2006), lemitsi lengenhla uyishikisha lapha kuletishwebeba. Utsatsa ingati yemvangati uyishikishe kulomuntfu. Uphindze utsatse ingati yalomuntfu lapho umgate khona sewuyishikisha kulomvangati lapho uchekete khona. Loku ukwenta ekuseni uma kuphuma lilanga bese uya ekhaya awusabuki emuva. 
Tintfwala
Tintfwala tibangwa kungcola ungagezi. Tintfwala tilwanyana letitfolakala emtimbeni wemuntfu imvamisa lapho kunetinwele khona. Kuyenteka ube netintfwala uma bakufake sicitfo. Tintfwala tiyaluma awukhoni nekuti bamba utinwaya ungacedzi. Tintfwala tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Umnukelambiba
Sipilitsi
Phalafini
Ngekusho kwaKunene  (2005) asekelwa nguMavimbela B (2005), kumele uhhule letinwele bese ugcobisa lemitsi lengenhla tintfwala tiyaphela kodvwa kuyadzingeka kutsi uhlale uhlobile ngoba ungahlala ungagezi titawuhlala tikuhlupha njalo. 
Inhlasela
Lesifo imvamisa sikungena uma uke wancisha umuntfu lokutsite lakucelile wangamuphi noma uncishe umuntfu lotetfwele. Labanye batsi batawukhulumela ekhovini.   Inhlasela ilashwa ngaloku lokulandzelako:
Lomdvuna sitfo sakhe sangasese
Lomsikati sitfo sakhe sangasese
Ngekusho kwaShongwe L (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lomdvuna utfola lomzala wakhe lomsikati amshikishe ngalesitfo sakhe sangasese. Lomsikati utfola mzala wakhe lomdvuna amshikishe noma amshaye ngalesitfo sakhe kulenhlasela. 
Tingwesese
Tingwesese nato tilwanyane letitfolakala emtimbeni wemuntfu longagezi. Leti tilwanyane letincanyane letinamatsela emtimbeni wemuntfu letitsi atibe mhlophe ngelibala. Titfolakala etitfweni tangasese. Tilashwa ngalemitsi lelandzelako:
Likhambi.
Ligulugulu.
Phalafini
Sipilitsi.
Ngekusho kwaNtini  (2006) asekelwa nguMagagula B (2005), nalapha kumele ugunde letinta noma letinwele tangembili bese ugcobisa lemitsi lengenhla tiyaphela. 
Uma umntfwana anetilondza enhloko
Tilondza tishiyashiyene njengoba kuchaziwe, telashwa ngalemitsi lelandzelako.
Incatsavane {tjani}
Shipa {timphandze}
Silulwane {sigadla}
Vaselina
Ngekusho kwaMamba (2005) lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti bese uyihlanganisa nalovaselina sewuyamshikisha  lapha  enhloko. Tsatsa lencatsavane uyishise nayo ibe yinsiti uyihlanganise navaselina bese umshikisha lapha kuletilondza.
Umlomo lobovu
Kuyenteka umlomo ubebovu noma ungabhemi ligwayi kantsi futsi netjwala unganatsi.  Uma ungenwa ngulesifo kumele utfole lomutsi lolandzelako:
Umtfunduluka { indvumbu yawo}
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), kumele uyigandze lendvumbu iluhlata bese ushikisha lomlomo. 
Liklabishi
Lesifo usitfola nangabe uhlangene nemuntfu lomsikati lonalesifo.  Uma ucedza kuhlangana naye ngakusasa kubese kumila sigadlana lapha kulendvuku yalomdvuna lefana neliklabishi.   Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Sihlonhlwane
Umhubhulu {sikhehle sakhona}
Ngekusho kwaZitha  (2006) asekelwa nguKhoza  (2005),  loku lokungenhla kumele ukugcobise lapha ngaphambili uma sewukushisile kwaba yinsiti. 
Imfelwa
Imfelwa sifo lesibi kabi ngoba kuyenteka utale bantfwana emvakwaloko bafe kabuhlungu ngoba unemfelwa. Kunemfelwa lendvuna nalensikati. Imfelwa labanye bayilapha ngalomutsi lolandzelako.
Bhoco  {sigadla}
Ngekusho kwaNtuli  (2006) asekelwa nguMabuza M (2005),  lemfelwa iyajutjwa.  Uma seyijutjiwe kushiswa lobhoco abe yinsiti bese igcotjiswa lapho kusikwe lemfelwa khona. 
Labadzala babuya ekufeni
Labadzala uma babuya ekufeni kufanele bantfwana labancane babagcobise loku lokulandzelako ngaphambi kwekubabamba.  Babaniketa lokutsite noma bababambe ngetandla.
Umlotsa
 Ngekusho kwaDokotela Lubisi P.M (2006) asekelwa nguNtini  (2006), labadzala bahuca labantfwana ngalomlotsa bangatoba nenkinga. Uma kungenteka bangahucwa ngalomlotsa babese bayagula bashise wonkhe lomtimba. 
Tilondza, ludvuma, ushayiwe, ugcotjiwe
Umkhuhlu {emacembe, sitselo}
Ngekusho kwaMabuza G (2004) asekelwa nguManana (1984:75), uyawagandza lamacembe bese unameka esilondzeni kuyaphola.  Uyatigcoba letinkuhlu bese unameka etilondzeni tidvonsa lobutsi bese siyaphola. 
Umsinsi {emagcolo, emacembe}
Ngekusho kwaMagagula Z (2006), uyawagandza lamagcolo noma lamacembe bese unameka etilondzeni tibese tiyaphola.  Lokunye lokumele ukwente kushisa lamagcolo  bese lensiti uyifaka etilondzeni tangephandle letivulekile tibese tiyaphola. 
Umduze {emacembe, tigadla}
Ngekusho kwaGumedze M (2004),  uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa lamatfumba ayaphela kanye naletilondza. Uma unatsa lomutsi kumele ucikelele ngoba unebutsi. Ungawunatsa liviki ubone kutsi ukusita kangakanani. 
Simuhu / umshimulu {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), uma bakushayile waba nelidvuma kumele ubilise emanti bese uyatfoba.  Kumele utfobe ngalamacembe lapho kuvuvuke khona noma lapho ulimele khona kungenteka bakushaye kuvuvuke lomutsi uyasita uma utfoba ngawo.
Emanceba
Kuyenteka ube nelinceba lekutsi bakugwazile noma utilimalele nje ngaphandle kwekushaywa. Kuyenteka ube nesilondza lesitivelelako sigcine sesisikhulu sisabeka. Tishiyashiyene ungatitsatsela phansi bangagcine sebakujubile bodokotela.  Tilondza  tilashwa ngalomutsi lolandzelako 
Indodemnyama {timphandze}
Lemphandze uyayibata bese utsatsa lamagcolo uyawashisa sewuvuvutela noma ugcobisa lelinceba liyaphola.
Bhoco {timphandze}
Ngekusho kwaShongwe R (2006) asekelwa nguManana (1984:57), uyawugandza lomutsi  bese uyawunameka etilondzeni tiyaphola. 
Umkhuhlu {tinhlavu}
Uyatigandza bese utinameka emancebeni nalapho kugegebuke khona sikhumba.
Sivalasangwane {timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2006) asekelwa nguManana (1984:81), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu. Imphuphu yalomutsi uyifaka etilondzeni nasemancebeni tiyaphola. 
Libhande
Lesi sifo lotsi uma uvuka ekuseni utikhandze kwangatsi ushile njenge nshabusuku. Kuyenteka likubambe liso, kantsi futsi kungenteka likubambe emtimbeni. Libhande uma likubambile awukhoni nekulala awubuhoshi nakancane butfongo. Libhandi liyayabula njengemanti labilako. Lesifo sibuhlungu kabi.  Labanye batsi sifo lebasitsela phansi ungeca lapho basitsele khona siyakubamba.  Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako:
Lihlunguhlungu
sibaluli
Sibhaha {emagcolo}
Inkhofe {Sigadla}
Indzema
sicimamlilo
Ngekusho kwaGumedze M (2006) asekelwa nguNkosi J (2005), kufanele ugabele noma ugengedze lemitsi lengenhla bese upheka imbita sewuyanatsa libhandi lisheshe liphele. 
Lishisha/Ligola
Lesi sifo lositfola nangabe ulele nentfombatane lekhiphe sisu. Lesifo simetima naso ngoba uma kungenteka kuphume lilanga ungakalashwa uyahamba emhlabeni. Kumele niphutfume nimsite lomuntfu konkhe nikwente lilanga lingakaphumi.  Umuntfu lobanjwe ngulesifo kumele atfole lemitsi lelandzelako:
Umtfombotsi	{timphandze}
Umhonono {timphandze}
Umnungwane {timphandze}
Imphandze lebhukula endleleni
Litfola 	{timphandze, emacembe}
Lomutsi longenhla uyawugengedza bese upheka imbita leso sikhatsi bese uyanatsa. Ubese uhlanganisa letihlahla letilandzelako bese uyatidla nato  wente ingwebu:
Umdlelanyamatane {timphandze}
Manyongane	{timphandze}
Ngekusho kwaGumedze M. (2006) asekelwa nguThwala (2005), lemitsi lengenhla  kumele uyigandze bese uyayisefa sewuyitsela entfweni letsite njengelibhakedi. Kumele utsele emanti lacandzako bese uyawushaya uma sekuphuphuma lengwebu  ubese uyayidla. 
Tinsila
Lesifo sitfolakala ngekungatihloniphi kwebantfu uma kushoniwe noma kuziliwe.  Kuyenteka utfole kutsi ekhaya kushoniwe labanye bangatihloniphi utfole sebalalana.  Labantfu labagile lemikhiba utfola sebaphakela kudla baniketa labantfu labete ekufeni.  Kuyenteka utfole kutsi lapha ekhaya kuziliwe labanye abawagocoti emacansi bachubeke nekuganga bahishise lalabanye. Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu atinwaye lapha etingalweni,  lokunye letingalo lapha phambili utfola setimhlophe ingati ingasabonakali.  Lokunye utfola lomutfu sekakhwehlela ngatsi ubanjwe yi T.B. Tinsila tilashwa ngalemitsi lelandzelako:
Umhonono {timphanze}
Umnengwane {timphandze}
Imphandze lebhukula endleleni
Litfola {timphandze, emacembe}
Ngekusho kwaSimbini  (2006) asekelwa nguMamba  (2005),  lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita.  Unatsa ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga.  Lesifo silapheka kalula uma usati futsi akufuni sikudle sikhatsi lesidze . 
Umnyama
Lapha kuyenteka umuntfu wesifazane abenemnyama. Lesifo sibonakala etitfweni kumuntfu wesifazane. Umtfola adzayeke imilayini lapha ngemuva ematsangeni nasemabeleni. Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako. Lesifo sitfolakala emtimbeni wonkhe.
Sivangatane	{emagcolo}
Lobeka lamagcolo esivangatane bese uyanatsa. Lomutsi lolandzelako uyawupheka awuwulobeki.
Makhampeni	{timphandze, emacembe}
Ngekusho kwaNsingwane G (2006) asekelwa nguMndawe  (2005),  lomutsi longenhla uyawugengedza bese upheka imbita. Uma uyinatsa lemitsi lengenhla umnyama uyaphela.  Lesifo senta kwekutsi uma ucedza kubeleka umntfwana ubese uyafa. Lokunye kutsi sidla umntfwana abemncane angasaphili sikhatsi lesidze njengoba ngishito lapha ngenhla bese uyashona. Lesifo siyalapheka ngekunatsa imitsi yesintfu hhayi yesilumbi. 
Imfelwa
Lesi sifo lesitfolakala  kumuntfu lomsikati nakulomdvuna. Lesifo imvamisa sibhaca lapho kusitsele khona njenga semakhwapheni,  tikwetitfo tangasese kanye nalapho siphumela khona.  Lesifo siyalashwa ngetimbita kuhhohloke loko lokumilile. Ngingasho kutsi imfelwa iyajubeka ngekunatsa lemitsi lelandzelako kantsi labanye bayayijuba ngelezane.  Lesifo siyingoti ngoba utala bantfwana babese bayashona. Bantfwana bangashona babancane noma sebabadzala.   Lesifo siyalashwa siphele nya ngalemitsi lelandzelako.
Libhulomi lesiganga {timphandze}
Libhulomu noma nguliphi yingce lilesiganga
Godzidze {sigadla}
Sitfwetfwe {bantfwana}
Imfelwa {timphandze}
Ngekusho kwaMndawe  (2006) asekelwa nguMgoveni  (2005), ngalemitsi lengenhla upheka imbita bese uyanatsa lesifo siyaphela. Lemitsi uyayigengedza bese uyacupha kancane sewupheka imbita uyanatsa.  Unatsa kuze kujubeke loku lokumilile. 
 Umhlonyane  {emacembe}
Ngekusho kwaMaseko  (2004), lapha ugandza lamacembe bese ubilisa lomutsi sewugeza lemfelwa ibese iyajubeka kancanekancane. Labanye bayayijuba lemfelwa bese bayishikisha ngensiti kutsi ingaphindzi imile.  Lesifo sibi ngoba siyababulala bantfwana lobatele. Lokubalulekile kufanele ugeze ngalomutsi longenhla uma sewuyijubile. 
Lunwele {emacembe / timphandze}
Ngekusho kwaNtuli   (2005), ugandza lamacembe kanye naletimphandze bese upheka imbita. Lomutsi ungawunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama.   Imfelwa iyingoti njengoba ngike ngachaza lapha ngenhla. 
Umutsi washukela  
Kuyenteka ube nesifo sashukela.
Umgwaba {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza M (2004), uyawagandza lamacembe bese upheka  imbita sewuyanatsa.  Sifo sashukela siyaphela kancane kancane. Unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Lihlunguhlungu   {emacembe}
Ngekusho kwaMawelela  (2004), uyawagandza lamacembe abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebungoti.  Ungawunatsa liviki ungendlulisi ubone kwekutsi ukwentanjani. 
Lihlunguhlungu  {timphandze}
Ngekusho kwaShongwe S (2005), uyatigandza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Emangwe  {emagcolo}
Ngekusho kwaMatsaba (2004),  lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa.  Lomutsi ungawunatsa kabili ngelilanga ekuseni nantsambama.  Kumele unatse ihhafu yenkomishi. 
Bhoco {timphandze}
Ngekusho kwaDlamini M (2005), uyatigandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse kabili ngelilanga ihhafu yenkomishi. 
Umganu {emagcolo}
Ngekusho kwaMavimbela B (2004), uyawagandza lamagcolo bese upheka  imbita uyancedza kakhulu lomutsi.  Kumele uwunatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Umutsi wekuncoba shevu noma butsi
Kuyenteka umuntfu bamdlise shevu  noma butsi lobutsite kepha kufanele bamsheshisele ngoba lobutsi bungaze bumjube lamatfumbu kusuke sekute kwakhe.  Lomuntfu angafa noma kunini.  Intfo lengitsandza kuyigcizelela kutsi shevu uyalapheka uma unganatsa letintfo letilandzelako:
Bulongo betinkhomo   {bhuca ubunatse}
Bulongo betimbuti    {bhuca ubunatse}
Bulongo betimbongolo  {bhuca unatse }
Lihlala leliluhlata  {bhuca unatse}
Fish oil  { yinatse }
Lubisi  {lunatse}
Emantongomane lasiliwe  {tamatisa unatse}
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguSilombo  (2006), lemitsi lengenhla unganatsa yona shevu ubabete emandla.  Uma singabuka imbuti idla tihlahla letahlukahlukene uma ubhuca lobulongo buyawubamba loshevu ungabi nemandla.  Lokunye kutsi letintfo ungatisebentisa ngekwehlukana noma utfola kunye kwaloku lokungenhla akunankinga.  Loshevu ungamhlanta noma ungamsheka aphume ngaphansi. 
3.3. IMITSI YEKUTFOBA UMTIMBA TINYAWO UMA TIVUVUKILE
Kuyenteka tinyawo tivuvuke kakhulu futsi letinye tize tiphathime noma ticwatimule.  Loku kusuke kungumgadlo akukavami kutsi tinyawo titivuvukele tona kwangatsi ngumuntfu lotitfwele.  Kufanele utfole lomutsi lolandzelako:
Insuta {emacembe}
Kuvuvuka kwemtimba
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaMagagula M (2005), ugengedza letimphandze bese upheka imbita ikusita uma kunekuvuvuka lokutsite lokubangwa kubaleka kwemanti emisipheni lehambisa ingati. 
Linyazangoma {emagcolo}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004), lomutsi ulapha kuvuvuka kwetindvunjana  letitungeletela emasendze.  Lapha ugandza lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa letindvumbu letincane tiyaphela. 
Liloyi {emacembe}
Upheka lamacembe bese uyatfoba acedza kuvuvuka emadvolweni nase macakaleni kanye nasemalungeni.  Kumele uphindze unatse futsi kutophuma lamanti.
Umphafa {timphandze, emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguMagongo  (2005), lomutsi longenhla uyawubilisa bese utfoba ngawo lapho kuvuvuke khona kucedza buhlungu. 
Gibizisila {sigadla}
Ngekusho kwaGumedze D (2005), lomutsi uyawugandza bese uwufaka emantini labilako sewushikisha emehlweni lavuvukile. 
Ibozane {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005), uyawagandza lamacembe bese ucupha kancane sewupheka  imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyasita uma uvuvuke umphimbo noma tinyawo. 
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaMkhatjwa  (2005), uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka  sewuyanatsa  kuvuvuka kuyaphela. 
Gibizisila {sigadla}
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguMatsaba  (2004), uma uvuvuke emadvolo emanti alomutsi ayanatfwa uma sewubilisiwe kwaba yimbita. Ucedza kuvuvuka kwemadvolo lokubangwa  kubaleka kwemanti lanembulukako emitsanjeni. 
Licimamlilo {emacembe, tigadla}
Ngekusho kwaMamba  (2005), uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyayinatsa kuyaphela lokuvuvuka noma lokudvumba lokukhona emtimbeni.  Lomutsi ucedza nekuvuvuka etimbilasheni ungawupheka noma ungawulobeka emvakwaloko bese uyawunatsa. 
Umsinsi {emagcolo, emacembe}
Uyatfoba ngawo uma uvuvukile kuyetja.
Umsinsi {timphandze}
Ngekusho kwaMakamo  (2005),  ugengedza letimphandze bese uyawupheka sewutfoba lamehlo lavuvukile abese ayaphola. 
Umduze {timphandze, tigadla}
Ngekusho kwaThwala  (2005), uyawugandza lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa emadlala ayaphela.  Ubocaphela ungawunatsi sikhatsi lesidze unebutsi. 
Tekutfoba uma wenyele
Kuyenteka wenyele noma ngukuphi emtimbeni.  Kungenteka kube selunyaweni ulimale ebholeni noma wenyele usebenta kodvwa lapha sisho noma nganguyiphi indlela yekwenyela.  Kumele utfole lemitsi lelandzelako
Lidzambiso {emacembe}
Lugwenyane {tjani}
Umkhuhlu {emacembe}
Umhlafusho {emacembe}
Madakwane {sigadla}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba  (2006), lemitsi lengenhla ubilisa lamanti bese utfoba ngalamacembe aletihlahla letingenhla ubese uyaphola ngekushesha. Ungatfoba ngalemitsi lelandzelako kuyetja lapho kuvuvuke khona. 
Gcumgcumu {emacembe}
Umphafa {emacembe}
Licimamlilo {timphandze}
Umsinsi {timphandze}
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uyatigandza letimphandze bese utfoba ngato lapho wenyele khona.  Kumele uwubilise lomutsi bese uyatfoba kuyetja kantsi futsi nalengati ibese iyasakaka. 
Liloyi {emacembe} 
Ngekusho kwaMavimbela L (2004), uyawabilisa lamacembe bese uyatfoba ngawo lamacembe lapho kuvuvuke khona kuyetja. Kumele utfobe kabili ngelilanga ekuseni nantsambama. 
Umgwenya {emagcolo}
Ngekusho kwaShabangu G (2005), uyawapheka bese uyatfoba ngalomutsi kuyetja. Kumele nakhona utfobe kabili ngelilanga ekuseni nantsambama lengati iyasakaka. 
Umphafa {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts (1990:33),  uma uphetfwe lukhalo kumele ubilise emanti bese uyatfoba ngalamacembe emphafa. Utfoba lapho kubuhlungu khona buyaphela lobuhlungu noma lokucacamba kancane kancane. 
Uma ugula ngemadvolo / tinyawo
Kuyenteka utfole umuntfu avuvukile lamadvolo amakhulu kakhulu kwangatsi tigila.    Lamadvolo kumele uwatfobe ngemitsi letsite kute etje.
Umvongotsi {emacembe, bantfwana bakhona}
Umhlafusho {emacembe}
Ngekusho kwaDlamini M (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lapha kumele ubilise emanti bese utfoba ngalemitsi lengenhla lamadvolo ayabotja uphile saka.  Lokunye kumele utfobe ngalomutsi lolandzelako kodvwa kumele ucaphele ngoba uyanwayisa imphela.
Gibizisila {sigadla}
Ngekusho kwaMatsaba  (2005) asekelwa nguMasimula (2004), lomutsi uyawugabela ubese uyawupheka sewutfoba ngawo kepha kufanele unganyakati ngoba unganyakata utakunwayisa kakhulu. 
Sifulane
Sifulane sifo lesibamba imisipha yemuntfu bese kuma ingati ingasakhoni kuhamba.  Kumele utfobe ngalemitsi lela ndzelako.
Lijoye {emagcolo}
Umhlafusho {emacembe}
Umvongotsi {emagcolo}
Umkhuhlu {emacembe}
Insiti {yekutfoba loyifaka emantini lotfoba ngawo}
Gibizisila {sigadla}
Ngekusho kwaVilane  (2005) asekelwa nguNyoni  (2004), kumele ubilise emanti bese utfoba ngalemitsi lengenhla. Ubocaphela gibizisila uyaluma kodvwa kumele utfole insiti lecondzane nalesifo. Kumele utfobe ekuseni nantsambama. 
Imfanganhlanye
Lapha kuyenteka umuntfu afe umhlubulo noma atjeke umlomo. Lesifo  sesandzile. Lesifo bayakuloya ngaso kantsi lokunye kubangwa  ngulokudla lesikudlako.  Lokudla kugcwala emafutsa bese umuntfu uzimuka kakhulu. Loku kuyingoti ngoba kungenteka ungenwe ngulesifo. Lokunye kutsi akufuneki ucabange kakhulu.  Uma sesikulahle phansi lesifo kumele utfobe ngalomutsi lolandzelako.
Umhlafutfo {emacembe}
Lidzangamane {emacembe}
Umkhuhlu {emacembe}
Tinsiti
Shibhoshi
Sawoti lomnyama
Sawoti lobovu
Ngekusho kwaZitha  (2005) asekelwa nguSibiya M (2006),  kumele utfobe ngalemitsi lengenhla lemisipha iyaluleka kancane kancane.  Akufuneki ucale esibhedlela ngoba bangafike bakujove lesifo sikuhlasela ngemandla ungafa noma kunini. 
Ugulwa yingculu
Kuyenteka ingculu yakho ibe buhlungu uma uhamba utsi khenye, khenye. Lapha kumele utfole lomutsi lolandzelako.
Imfene {ingculu yayo lelitsambo}
Ngekusho kwaMasimula (2005) asekelwa nguDlamini M (2006),  kumele ubilise emanti bese utfoba ngalengculu yemfene. Loku sikwenta uma lengculu itikhwebukele. 
Uma udvumbile Noma uvuvukile 
Uma uvuvukile utfoba ngalomutsi lolandzelako kuyetja.
Bhoco {timphandze}
Ngekusho kwaMakhubela  (2005), uyatfoba ngaye lobhoco inyama ibuyele esimeni sayo. 
Imitsi lenatfwako
Lapha kukhulunywa ngayo yonkhe imitsi lenatfwako uma ugula. Ngiyetsemba siyati kutsi miningi imitsi lesiyinatsako kodvwa nalowo nalowo ulapha sifo locondzene naso lapha ngitawukhuluma ngemitsi kanye netifo letinjengaleti. Lapha ngitawubuka sihambi,  imitsi yemahlaba,  kanye nalokunye.
Imitsi yemahlaba
Emahlaba ashiyashiyene kunelihlaba lelikuhlaba enhlitiyweni, kunelihlaba lelikuhlaba esilembeni kuphindze kube nelihlaba lelikuhlaba emhlane. Siphindze sitfole emahlaba asesiswini, esinyeni kanye nasemihlubulweni. Lamahlaba ahlukahlukene akafani. Intfo longayenta kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Sihlabamakhondlwane {timphandze}
Sitfwetfwe {timphandze}  
Imbondvo lemhlophe {timphandze}
Umvongotsi	{emagcolo}
Umzilazembe {timphandze}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMakhubela  (2004), lemitsi lengenhla kumele uyigandze bese uyayisefa sewuba yimphuphu bese ukha ngelukhezo sewupheka imbita uyanatsa. Kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga. 
Emahlaba emtimbeni / esiswini /esifubeni
Umfusamvu {emagcolo}
Ngekusho kwaMavimbela L kanye naMatsaba  (2004), uma unemahlaba esiswini kumele ugandze lomutsi ubeyimphuphu bese upheka imbita bese uyanatsa ngehhafu yenkomishi ayaphela lamahlaba.
Inyazangoma {emagcolo esicu}
Ngekusho kwaMamba (2005 afakazelwa nguGumedze M (2006), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi lamahlaba abese ayaphela lalasesifubeni.
Vukakwabafile {emacembe,  emagala,  timphandze}
Ngekusho kwaMatsaba (2004), uma unemahlaba lavakala emhlane noma emahlaba lakhona emtimbeni. Uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamahlaba. 
Licimamlilo {emacembe /tigadla}
Ngekusho kwaMamba  (2004) kanye  naMakhubela  (2005) basekelwa nguManana (1984:31) kanye naRoberts (1990:263), uma unemahlaba esifubeni uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamahlaba lavakala esifubeni
Mabuzane {emagcolo /timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2004) asekelwa nguManana (1984:62), uma unemahlaba lavakala esifubeni kumele ugengedze letimphandze bese ugandza lamagcolo sewupheka imbita uyanatsa ayaphela lamahlaba.  Lokunye ungagandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Ibozane {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts  (1990:87) asekelwa nguMabuza G (2004), uyawugandza lomutsi bese upheka imbita sewuyanatsa lamahlaba ayaphela esiswini. 
Inhlunguyembe {emacembe}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguMatsaba  (2004), ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa emahlaba ayaphela. 
Umbemiso {emagcolo}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguGumedze M (2004), lomutsi ulapha emahlaba latayelekile emtimbeni. 
Liloyi {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2006) asekelwa nguMabuza G (2005), sitselo lesiluhlata salomutsi uyasisebentisa kanye nemacembe. Uyawagandza lamacembe bese ugandza nalesitselo sewupheka imbita uyanatsa lamahlaba ayaphela. 
Siphephetfo {timphandze tesicu}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguMongo  (2004), ugengedza letimphandze noma utigandze tibe yimphuphu bese upheka imbita uyanatsa lamahlaba ayaphela. 
Licakatsi {timphandze}
Ngekusho kwaRoberts (1990:6),   kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita. Uma unemahlaba esifubeni lomutsi uyasita kakhulu. Kumele uwunatse ekuseni. 
Umhlonyana {emacembe, sicu} 
Ngekusho kwaDlamini J (2006), uma unemahlaba esiswini kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka.  Lomutsi uyasita uma unemahlaba esiswini.  Kumele uwunatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama emahlaba ayaphela. 
Licakathi {timphandze}
Ngekusho kwaSibiya B (2006), uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi usita nangabe unemahlaba esifubeni. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi lamahlaba ehla kancane kancane agcine sekaphelile. 
Intebe {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005), lapha ubilisa lamanti bese utfoba ngalamacembe alomutsi uma unemahlaba emhlane.  Lamahlaba abangwa yingati lemako emhlane kodvwa ungatfoba ngalomutsi ekuseni nantsambama ayaphela lamahlaba. 
Umhlungulu {emacembe /emagadlane}
Ngekusho kwaMamba  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ucedza emahlaba noma buhlungu lobubakhona emtimbeni kanye nemahlaba.  Lomutsi uyawushikisha etinyaweni noma emibaleni usashisa noma lapho kubuhlungu kona emilenteni.  Lomutsi ungawusebentisa lobuhlungu buyaphela imisipha ibuyele isebente ngendlela leyetayelekile noma ibe sesimeni lesikahle.  Lomutsi uyatfoba ngawo etinyaweni nasemahlombe. 
Uyasekela  Roberts (1990 :23), yena  ubeka kanje:
It takes away all the aches and pains.
Umbewe {hairy rhizomes}
Ngekusho kwaRoberts  (1990:39),  lomutsi uyawugandza ubeyimphuphu bese uyawupheka. Lomutsi ungawunatsa ucedza emahlaba lasesiswini  noma ungawupheka kanye nemphuphu kube liphalishi sewuyadla emahlaba ayaphela
Lunwele {timphandze emacembe}
Ngekusho kwaDlamini M (2005), lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita.  Lembita akufuneki itiye kakhulu kodvwa kumele ibelulana.  Lomutsi uyasita kucedza emahlaba labasemhlane noma usita kudzambisa emahlaba. 
Lungana {emagcolo}
Ngekusho kwaMhlanga  (2005), lomutsi uyawugandza ubeyimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka.   Lomutsi ucedza emahlaba emtimbeni. 
Umsolo {emacembe / timbali}
Ngekusho kwaMhlanga  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uyawupheka. Lomutsi uncedza kakhulu uma uphetfwe ngemahlaba kanye nemisipha lebuhlungu. Lokunye lomutsi ucedza nekukhatsala kwemtimba noma ingcodvo yakho ingasasebenti kahle. 
Umnyezane {emagcolo nemagadlane hhayi emacembe}
Ngekusho kwaMaseko  (2005),  lomutsi kumele uwugandze ube yimphuphu emvakwaloko sewupheka imbita. Lomutsi ucedza emahlaba lakubamba esiswini. 
Sihambi
Lapha nakhona sitfola imitsi yesihambi leyehlukahlukene futsi iyahlukaniswa ngekusebenta kwayo. Leminye iyahlanganiswa naleminye iphindze yehlukaniswe ifakwe kuleminye sihambi sishiyene kukhona sihambi lesibasebeleni, etitfweni talabadvuna tangasese nakulabasikati kanye nakuletinye tindzawo.  Uma ufuna kucedza sihambi emtimbeni kumele utfole lemitsi lelandzelako.  Lemitsi lengentansi itayikhipha kancane lengati lengcolile emtimbeni kanye nalobovu losebugcwele umtimba wonke.
Inhlaba {tigwabhugwabhu}
Nunwankulu	{litsanga}
Bhoco	 {litsanga noma imphandze}
Inkhokhabovu lendvuna {timphandze}
Inkhokhabovu lensikati {timpandze}
Inkhofu {sigadla}
Silulwane {sigadla} 
Gibizisila {litsanga}
Umdlelanyamatane	{timphandze}
Incithamuzi {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2006) asekelwa nguShabangu G (2005), lemitsi lengetulu uyayigabela bese ucupha ngaloku linganako kubete lotawuba mningi kakhulu kunalomunye.  Emvakwaloko kumele upheke imbita.  Lomutsi uhamba wonkhe umtimba ukhiphe bonkhe lobovu, ingati lecinile kanye nematseketseke uphindze upholise letilondza lapho bekunalesifo khona.  Lemitsi lengenhla  ikulapha uphile bhoncu ungaphindze ube nenkinga. kumele unatse inkomishi legcwele ngelilanga. 
Lihlunguhlungu {timpandze / emacembe}
Lomutsi uyawugandza ube yimpuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa.  Lomutsi usicedza kancane lesihambi sigcine sesiphelile. Kumele uwunatse lomutsi size siphele nconono lesihambi.
Tilondza esinyeni
Lapha kuyenteka kwekutsi uve sinye sakho sibuhlungu ngendlela lecakile. Lokunye kuyenteka uhambele kubodokotela sikhatsi lesidze kodvwa ungasitakali ndzawo sinye seloku sichubeke njalo sibuhlungu. Sinye uma sibuhlungu kusuke kubangwa tilondza noma sifo lesitsite lesisuke sikhona. Imitsi lengakusita kute uphile kumele utfole lena lelandzelako:
Umpopo {timphandze talomdvuna}
Umphathankhosi {timphandze}
Sikhokho {timphandze}
Umgungulutane {timphandze}
Sibhaha {emagcolo}
Inhlitiyo yabhanana
Ligulugulu {litfolakala ekhemisi}
Ngekusho kwaMagagula B (2006) asekelwa nguThwala  (2005), lemitsi lengenhla kumele uyigabele yonkhe bese ucupha kancane noma ngesandla bese uyawupheka.  Lomutsi utayikhipha kancane kancane lensila idzimate iphele.
Uma usebentisa sibhedlela sodvwa ungayisebentisi imitsi yesintfu lesinye sitawuhlala sibuhlungu njalo.  Kumele kuphume lelicandza kancane kancane lize liphele. Lemitsi lengenhla ikulapha uphile saka.  Uma seyivutsiwe lembita kumele uyinatse ngenkomishi size siphele lesifo. Caphela sibhaha usifaka kancane.  Lokunye lemitsi lengenhla ungayigandza ibe yimphuphu, kumele lowo nalowo ube sebhodleleni lawo.  Ucupha kancane kulelo nalelo bhodlela. Loku usuke wentela kwekutsi ingangamani noma kubete lotawufaka kakhulu kunalomunye.  
Uma inhlitiyo imnyama ungadli kudla
Uma umntfwana angadli kudla angakufuni noma inhlitiyo yakhe imnyama kumele atfole imitsi letsite lengamsita kute akhone kudla.  Empeleni akusikahle kutsi kudla ungadli ngoba ubese utfolwa noma ungenwa tifo letinyeti njenge sifo sendlala. Imitsi lokumele uyinatse futsi iphindze ikuvule tinhlitiyo ngulena lelandzelako:
Umvangati {emagcolo}
Lihala lelikhulu {sigadla}
Silulwane {sigadla}
Ngekusho kwaShabangu G (2006) asekelwa nguMagagula M (2005), lemitsi lengenhla uyayigandza bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lokunye lembita ingakusita kulokunyenti ngoba kungenteka awukhoni kudla kantsi unetilondza esiswini. Lemitsi ingakusita kutsi tinhlitiyo takho tivuleke futsi netilondza tiphole uma tikhona. 
Sifo senhlitiyo
Sifo senhlitiyo sibangwa kungaphatseki kahle emoyeni kantsi lokunye sibangwa tinkinga letihlala tikuvelela njalo letenta umphefumulo wakho ungaphatseki kahle.  Lokunye kudla,  kudla lokunemafutsa lamanyenti kakhulu kungasibanga lesifo. Sifo senhlitiyo asifuni uhlale utfukutsele kakhulu siyakungena.  Imitsi lelapha sifo senhlitiyo ngulena lelandzelako:
Inhlaba {tigwabhugwabhu}
Litiya lesiganga {emacembe}
Inkakha yesibhulantane {emacembe}
Inhlitiyo yabhanana
Umsilinga {timphandze kanye nebantfwana bakhona}
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguMahlalela  (2005), lemitsi lengenhla kufanele uyigabele bese upheka imbita. Ucupha kancane bese uyapheka.  Unatsa ngenkomishi legcwele.  Sifo senhlitiyo siyaphela ngalemitsi lengenhla.
Silume
Silume sifo lesiphatsa labasikati.  Imvamisa batsi sivama kuhlupha labasikati labasengakatali.  Silume sifo lesisika umuntfu wesifazane esinyeni kabuhlungu. Sivama kumcala uma sekatawugeza noma asetulu kodvwa kungaphela noma angacedza kugeza bese kuyamyekela lokumsika.  Silume silashwa ngalemitsi lelendzelako:
Insikane {timphandze}      
Imbabatane {timphandze talendvuna}
Intsane {emacembe, timphandze}
Madakwane {timphandze}
Umtsentane {bantfwana bemtsentane}
Ngekusho kwaGumedze D (2006) asekelwa nguShabangu G (2005),  lemitsi lengenhla uyayigabela bese upheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi silume siyaphela asiphindzi sikuhluphe kuphela nje uma unganatsa lemitsi lengehla ngekutimisela. 
Ishongwe {timphandze, emacembe, timbali, tinhlavu}
Ngekusho kwaGumedze M (2004) kumele ugandze lomutsi longenhla ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi. 
Roberts (1983 :30), uyafakaza naye nabeka atsi: 
The Zulu and the Xhosa boil the flowers  and seeds with the leaves in water as colic remedy. 
Gibizisila {sigadla}
Ngekusho kwaManana  (1984:59), uma sinye sibuhlungu ugabela lomutsi longenhla upheke imbita bese uyanatsa. Lokunye ungamane uwuhhahlate ubetincetu letincane bese utsatsa kancane sewupheka imbita. 
Umhlonyane {emacembe / timphandze}
Ngekusho kwaRoberts  (1990:3), uyawugandza lomutsi noma ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Imphepho {emacembe / ligadlane / timpandze}
Ngekusho kwaMongo  (2005) asekelwa nguMavimbela S (2004), ugandza lamacembe ugengedze letimphandze  bese upheka imbita sewuyanatsa silume siyaphela.  Kumele uwunatse ngenkomishi ekuseni nantsambama. 
Umtfuma {timphandze}
 Ngekusho kwaShabangu G (2004), uyatigandza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa silume siyaphela, kumele uwunatse ngenkomishi ekuseni nantsambama. 
Uyasekela Roberts (1990:28), uma aphawula kanje:
The xhosa use the scraped root pounded and make into tea the relief of flatulence and colic.
Tekulapha umntfwana uma anetilondza enhloko
Ngekusho kwaTsabetse N (2006) asekelwa nguMongo (2005), lapha sitfola umntfwana abhidlike noma anetilondza lapha enhloko tinwele seticotfuka. Uma kungenteka utfole imitsi yesintfu letilondza tiyakhwasha naletinwele tiphindze timile kuvaleke lamabala lebekakhona.   Imitsi lengacedza konkhe loku noma lesifo ngulena lelandzelako:
Batfwana bemzilazembe	
Sivangatane {emagcolo}
Sinama {timphandze}
Bhoco	 {timphandze noma sigagla}
Mkotapeni {timphandze}
Lemitsi lengenhla uyayigabela bese ucupha kancane sewupheka imbita unatsa ngehhafu yenkomishi. Lomutsi udvonsa bonkhe lobovu bese ubukhipha ngaphansi emva kwaloko tibese tiyakhwasha letilondza.  Tinwele bese tiyamila uma kuphela lobovu lapha enhloko.
Kukhukhumuka kwesisu
Lapha siyatfola kutsi umuntfu kuyenteka atalwe aphilile sisu sakhe sikahle singenankinga kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi simbone lomuntfu seka khukhumuka sisu noma simgule. Kuyenteka sisu sikhukhumuke ngoba bakuloyile loku sikusho ngoba kuyintfo lengakavami.  Kuyenteka utfole kutsi lomuntfu ukhukhumuka lesisu ngoba wadliswa lokutsite. Lesifo siyancotjwa ngekuhlanganisa letintfo letilandzelako.  Lokunye kufanele kulandzelwe kutsi kuyini lokushodako nangabe ungaphili ngoba kungenteka kushode inyamatane letsite.   Imitsi lesingayisebentisa ngulena lelandzelako:
Lufudvu lwemanti
Sicoco senkhangala lesiluhlata
Intje
Ingambha
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba  (2005),   letinyamatane letingenhla tiyashiswa bese kuyasilwa emvakwaloko ucupha kancane ngehhafu yelukhezo bese ufaka ebhodleleni lenamunedi sewuyanatsa ngelukhezo ekuseni, emini nantsambama. Uma inkhosi ivumile uyaphila nangabe kute inyamatane leshodako. 
Intfwabi
Sifo lesimetima impela uma uphetfwe ngiso.  Labadzala nabo bayati kutsi uma ugula ungaze uphatfwe yintfwabi kungenteka ufe noma kunini. Ngisho nabodokotela labamhlophe bayatfuka uma ugula bese ushaywa yintfwabi.  Lesi sifo lesisatjwa nguwonkhe wonkhe. Intfwabi ingalashwa ngalemitsi lelandzelako:
Umboko wendlovu
Intje  {tinsiba}
Liphakama lemganu
Ngekusho kwaNyoni  (2005) asekelwa nguMabuza M (2004),  loku lokungenhla kuyashiswa bese kuyasilwa emva kwaloko bese ukha ngehhafu yelukhezo. Kufanele utsele emanti lacandzako ebhodleleni lenamanedi bese utsela lehhafu yelukhezo ebhodleleni.  Unatsa kancane emva kwesikhashane. 
Emathansi
Lesifo sibonakala  ngemabala lavela emtimbeni wemuntfu. Lamabala enta sikhumba semunftu singabukeki kahle.  Emathansi kuba ngemabala lamhlophe. Emathansi alashwa ngalemitsi lelandzelako: 
Sikhehle semagenge lesimhlophe
Inkhokhabovu lendvuna {timphandze}
inkhokhabovu lensikati {timphandze}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba  (2005), lemitsi lengenhla uyayigabela bese upheka imbita.  Unatsa ngehhafu yenkomishi emathansi ayaphela. 
Umtfundzangati
Lesi sifo lotfola kutsi umuntfu lomdvuna nalomsikati uma achama sekugcina ingati ekugcineni. Ngekwenkholo yesintfu kutsiwa umlilo aweciwa utawuba nemtfundzangati.  Lesifo siyalashwa ngekusebentisa lemitsi lelandzelako:
Umthunduluka {timphandze}
Lihlwili {timphandze}
Ngekusho kwaNtini  (2005) asekelwa nguMatsaba  (2005), lemitsi lengenhla   uyayigabela bese upheka imbita. Unatsa ngenkomishi emva kwaloko lesifo siyaphela bese umchamo wakho uphuma uhlobile sewungena ngati ekugcineni. 
Kuhlanta ingati
Lesifo lesi ngulesinye sifo lesimetima. Lapha utfola umuntfu ahlanta ingati ichamuka esiswini.  Lomunye uhlanta aze agcwalise libhavu kumangalise
wonkhe umutfu kutsi ngabe lengati  ibuyakuphi.  Lesifo siyalashwa ngekunatsa timbita.  Lesifo singalashwa ngekupheka imbita ngalemitsi lelandzelako.  Lesifo singamubamba umuntfu ubese uphelelwa ngemandla kumele bamphutfumise esibhedlela. 
Singayilapha ngalemitsi lelandzelako:
Inkhunzebovu {timphandze}
Sihlangu setindzala	{timphandze},  hhayi lapho kwafela muntfu khona
Vovovo {emacembe}
Ngekusho kwaGumedze M.(2005) asekelwa nguMabuza G. (2005), kumele uyigabele noma uyigengedze bese upheka imbita.  Lemitsi lengenhla iyasilapha lesifo futsi iyakhona kungeta ingati. 
3.4. IMITSI YEKUHLOBISA INGATI
Licimamlilo {emacembe / tigadla}
Ngekusho kwaRoberts (1990:263), uyawagandza lamacembe bese uyawalobeka sewuyanatsa, ingati iyahloba. Ingati kuyenteka ingcole ibemnyama khwishi kodvwa unganatsa lomutsi iyahloba. 
Umduze {emacembe,  tigadla}
Ngekusho kwaGumedze D (2005) kanye naGumedze M (2005),  uyawagandza lamacembe kanye naletigadla upheke imbita yekunatsa. Ingati iyahloba, lokungcola kuyaphela. Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebungoti. Kumele uwunatse liviki emvakwaloko sewuyawuyekela. 
Insangu {timbali tesihlahla lesisikati letisetulu kwesihlahla}
Ngekusho kwaThwala  (2004), lomutsi uwasha ingati lengcolile lenashevu ibe sesimeni lesikahle.  Kumele upheke letimbali talensangu bese unatsa lomutsi ngehhafu yenkomishi. 
Mlahleni {emagcolo}
Ngekusho kwaGumedze M (2004), uyawagandza lamagcolo abeyimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Ingati iyahloba kuphume bonkhe lobutsi.  Uma lengati ingahlobi igcine seyakha nebovu sigcino sewuyafa. 
Umgwenya {emagcolo esicu}
Ngekusho kwaThwala  (2005) kanye naMatsaba  (2004), lamagcolo uyawagandza lomutsi  bese upheka imbita sewuyanatsa,  ingati iyahloba. 
Umgandankawu {emagcolo / emacembe /timphandze}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguDlamini M (2004), uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa emvakwaloko ingati iyahloba. 
Umhlonyane {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts (1988:3), uyawagandza lamacembe aze abe yimphuphu emvakwaloko bese ucupha kancane sewupheka imbita.  Lomutsi uhlobisa ingati emtimbeni bese ukhipha wonkhe loshevu losengatini nobe lobutsi lobuhlangene nengati. 
Umquma {emagcolo}
Ngekusho kwaThwala  (2004), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Unatsa ngenkomishi ekuseni kuphela. Lomutsi uwasha ingati emtimbeni bese ukhipha loshevu losengatini kanye nalobutsi. 
3.5. IMITSI YEKUWASHA IMITSAMBO EMTIMBENI
Kuyenteka utfole ingati yemuntfu imnyama isekhwishi ngatsi lilahle. Loku kubangwa kungcola kwengati. Uma ingati imnyama kusuke kukhombisa kwekutsi lomuntfu unesifo lesitsite emtimbeni. Lemitsi lelandzelako iyasita     ekuwasheni  ingati.
Umtfombotsi
Sitolomu
Lidzambiso
Lihlwili
Ngekusho kwaMakhubela  (2005) asekelwa nguMagagula M (2005), lemitsi lengenhla iwasha noma ihlanta ingati yemuntfu emtimbeni. Lemitsi uyayigengedza bese upheka imbita. Kumele unatse ngenkomishi. Lemitsi iyayihlanta ingati ihlobe ibe bovu tju. 
Libhume {timphandze}
Ngekusho kwaPujol  (2001:40) kanye naScott (1996:21) basekelwa ngu Manana  (1984:29), ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Uma kunemitsambo levalekile iyavuleka. Lomutsi wenta ingati igijime kahle emtimbeni. 
Bhoco {timphandze}\
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguMavimbela  L (2004), lomutsi usebenta uma ingati ingahambi kahle emtimbeni. Lapha lomutsi kumele uwugandze ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi lengati ibuyela esimeni 
3.6. IMITSI YALOTITFWELE, WEKUTFOMBISA, KUNGAYI ESIKHATSINI NEKUYA ESIKHATSINI UNGACEDZI
Siyati kutsi umuntfu wesifazane angaze akhulelwe kufanele anakekelwe kute lomntfwana akhule kahle. Simnakekela ngekutsi anatse timbita.   Loku sikwenta ngoba sisuke sivikela lokunyenti. Sisuke sivikela emapuleti kanye nekuphunyelwa sisu nekutsi umntfwana ahlale kahle esiswini angaphatamiseki. Imitsi lenatfwako ngulena lelandzelako:
Umtabhane {timphandze}
Umtfombotsi	{tmphandze}
Bhungela {timphandze}
Sicholo salazwane {timphandze}	
Inkhofe lendvuna {sigadla}
Intsane lendvuna {sigadla}
Sinwati lomdvuna {sigadla}
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane upheke imbita. Lembita uyinatsa sisu sisesincane uze uyobeleka.  Iyasita impela lotitfwele akahlupheki kangako aphekugulela futsi. 
Imitsi yekubelekisa lotitfwele (matfukulula)
Lemitsi yekubelekisa iyasita ngoba kuyenteka bakubophe ungakhoni kubeleka. Lomunye bagcina ngekumsika bodokotela kantsi loku akusikahle.  Matfukulula uyasita ngoba ungaze uphatfwe ngumhelo uyabeleka ngekushesha uma uwunatsile.  Ubeleka kahle ungabi netinkinga uma unatse lemitsi lelandzelako.
Inkunzane {timphandze}
Msiphane {emagcolo}
Mvuvula {timphandze}
Intsane {sigadla}
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguMabuza M (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese upheka imbita. Lomutsi unatsa inkomishi legcwele ukukhipha lamanti lagcwele esiswini kancane kancane. 
Libhume  {timphandze}
Ngekusho kwaGumedze M (2004), uma ukhulelwe unenkinga yekubeleka kumele upheke lomutsi longenhla. Ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa ubeleka ngekushesha. Lomutsi uyasita uma unetinkinga letingacondzakali kahle leticondzene netifo tekutala. 
Pujol (2001:40),  uyasekela nabeka kanje:
It is further used to clean the fallopian tubes of women who have difficulty in conceiving.
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005), lomutsi wenta kwekutsi usheshe ubeleke nekutsi ungonakalelwa. Uncedza nekukhipha inhlaphu uma lomake sekabelekile. 
Ngekusho kwaPujol (2001:64), nabeka atsi:  
gobho is also used frequently to wash women after childbirth.
Umhlonyane {emacembe}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004),  uma sewubelekile kumele unatse lomutsi kute kuphume yonkhe lensila lesele lengekhatsi.  Lapha ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse inkomishi legcwele ekuseni nantsambama. 
Umutsi wekutfombisa
Lapha sitfola kwekutsi kuyenteka umuntfu angatfoli bantfwana hhayi ngoba kuhlelwe ngumdali kodvwa kusuke kubangwa kutsi akazange atfombe.  Kulisiko letfu tsine sive lesimnyama kutsi uma ungakatfombi bese uyatfonjiswa kute utfole bantfwana.  Lokunye siyakhona nekulandzelela kutsi ngumuphi lona longenantalo kulaba lababili indvodza nemfati. Umuntfu longakatfombi utfonjiswa ngalemitsi lelandzelako. 
Sandla semlungu { singumdzandzela /timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguMhlanga  (2006), lomutsi uyawugengedza bese uyawupheka. Uyawunatsa uze ukutfombise, emvakwa loko ningabese nitfola bantfwana. Loku kumihambo yetfu tsine sive lesimnyama kutsi uma bantfu bangatfoli bantfwana kubese kuyabukwa kwekutsi konakelephi.  Uma kudzingeka batfonjiswe kwentiwa njalo.   
Libhume {timpandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguThwala  (2004), lomitsi uyabatfombisa bafati nemadvodza kanye nemajaha netintfombi.
Imitsi yekwenta umfati aye esikhatsini uma angayi
Lapha sitfola kwekutsi umuntfu lomsikati noma umfati kuyenteka kutsi ahlale angasayi esikhatsini njengoba satikutsi njalo ngenyanga umuntfu lomsikati kumele aye esikhatsini nakanjani. Uma kungenteka iphele inyanga angayi esikhatsini usuke acabange kwekutsi ubambile.  Lesifo sandzile kakhulu futsi labanye labasikati akubahluphi kutsi kungani bangagezi. Uma umuntfu lomsikati anenkinga yekungagezi kumele atfole lemitsi lelandzelako:
Umvangati {emagcolo}
Umlahlabantfu {emagcolo}
Ngekusho kwaMagagula M (2005) asekelwa nguMetiso  (2006), kumele ugengedze lemitsi bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lapha noma besewungagezi uyageza.  Iyasebenta lemitsi kodvwa kudzingeka ungapheli emandla unatse. 
Umutsi wekulapha umuntfu lomsikati loya esikhatsini angacedzi
Lapha sitfola kutsi kuyenteka umuntfu wesifazane aye esikhatsini angasacedzi. Kuyenteka kwekutsi kuyaticalekela nje ngoba kusuke kusifo.  Ngiyasho ngitsi kuyenteka kutsi aye esikhatsini angacedzi ngoba aloyiwe. Sive sakitsi siyakwenta loko kantsi akusiyo intfo leyemukelekako emphakatsini noma emangweni.  Lesifo sibi kabi ngoba sicedza lengati agcine sekaphelelwa ngemandla. Loku kwenta kwekutsi atfolakale sekaya etibhedlela kodvwa angasitakali ngalutfo.  Lesifo singelashwa ngalemitsi lelandzelako:
Imbabatane  {timphandze}
Lidzambiso  {timphndze}
Sitolomu   {timphandze}
Lihlwili                                                      
Libaso letilwane tekopha
Insikane {timphandze}
Nomalwane {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguDlamini M (2006), ngalemitsi lengenhla lesifo sekopha siyaphela. Lemitsi uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa.  Lokopha kuyaphela uma ulandzela lemigomo yakhona. Kumele ubhunyiselwe ngelibaso letilwane tekopha, Uma uya esikhatsini kaningi enyangeni. Kumele umuntfu wesifazane aye kanye ngenyanga esikhatsini.  Ugandza lamacembe anomolwane bese uyawalobeka. Lomutsi wenta kwekutsi uyekanye enyangeni njenge bantfu bonkhe.  Unatsa inkomishi ekuseni nantsambama.
Imitsi yekwelapha emapuleti kulotitfwele
Lapha sitfola kwekutsi uma umuntfu wesifazane atitfwele kufanele anatse timbita temapuleti.  Loku ukwentela kwekutsi abeleke kahle.  Uma kungenteka anganatsi timbita temapuleti kuvaleka lendlela yekubeleka labanye babese bayasikwa kute babeleke ngoba indlela isuke ivalekile. Lamapuleti abese andlulela kulomntfwana.  Emapuleti alashwa ngalemitsi lelandzelako.  Lokunye vele kumihambo yetfu tsine sive lesimnyama kutsi sinatse timbita.
Bulembu { sigadla}
Lipuleti {laselwandle}
Libhola
Manyeva etihlahla tonkhe
Ngekusho kwaNgubane  (2005) asekelwa nguMakamo  (2006), lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese utsela emanti ebhodleleni emvakwaloko sewucupha kancane ngehhafu yelukhezo sewutsela ebhodleleni sewuyanatsa. Uma unatsa lemitsi lengenhla indlela iyavuleka ubeleke kalula.
Uma uphunyelwa sisu
Kuyenteka umuntfu wesifazane atitfwale sitsi sisajabulile sibone lomtfwalo sewonakele. Imphela kubalulekile kutsi uma utitfwele usinakekele lesosisu noma lowomtfwalo kuze ungonakalelwa.   Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Liphakama lelikhulu.
Imphikayibonwa.
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguNyoni  (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese upheka imbita sewuyanatsa.  Lomutsi ukuvikela
ekutseni lomtfwalo ungonakali kalula kuze kuyofika sikhatsi sakho sekubeleka.
Mahlanganisa
Kuyenteka umuntfu abe nelinceba ngekhatsi esiswini.  Kungenteka bodokodela babone lokutsite emtimbeni wakhe bese bayamhlindza.  Lomuntfu kumele atfole mahlanganisa latawunatsa kute lelinceba liphole nya.  Kuyenteka umuntfu wesifazane kube lukhuni kubeleka bodokodela babese bayamhlindza. Lelinceba libayinkinga uma kumakhata noma uma litawudvuma litulu libabuhlungu kakhulu. Uma ufuna kungabi nenkinga kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Umhlabelo {timpandze}
Silulwane {sigadla}
           Ngekusho kwaDokotela P.M Lubisi (2006), kumele upheke imbita ngalemitsi
lengenhla bese uyayinatsa lelinceba litawuphola uphindze ukhohlwe kutsi wake wahlindvwa.  Lomunye umutsi wamahlanganiso ngulona lolandzelako. 
Umdolofiya {sigwabhugwabhu}
Ngekusho kwaDokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguDlamini M (2006), kumele ugabele lesigwabhugwabhu bese upheka imbita sewuyanatsa lelinceba liyaphola angeke liphindze likuhluphe. 
3.7. IMITSI YEMKHUHLANE,TILONDZA TANGEKHATSI, YEKULAPHA GCUNSULA, IMITSAMBO KANYE  NESISU
 Umkhuhlane
Lesi sifo sesifuba futsi sibuhlungu uma sikuphetse. Utfola sifuba sishisa bhe utsi ungakhwehlela uve kwangatsi utawukhwehlela ingati. Lesifo silapheka kalula. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute umkhuhlane usheshe ubole emphinjeni noma esifubeni. 
Linyatselo {emacembe}
Sibhaha {emagcolo}
Indlulamitsi {emacembe}
Umsutane {emacembe}
Umgwaba {emacembe}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguMatsaba  (2004), kumele upheke lemitsi lengenhla bese unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni, emini nantsambama. Kumele uwufutfumete ngaphambi kwekuba uwunatse.  Lapha utfola kwekutsi ngelilanga lelilandzelako lomkhuhlane ubese uyabola. Umkhuhlane wekuchuchisana malalaveva lesi sifo lesibonakala ngaletimphawu letilandzelako. Uva umtimba ushisa kakhulu kantsi futsi uwuve sewuva emakhata.  Umtimba uyashisa umbatse tingubo uve sewushisa kakhulu bese umbula tingubo.  Ngingasho nje kutsi uva kushisa nekubandza kantsi nenhloko ibabuhlungu.   Lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako:
Manana   (1984:44, 84), yena ubeka kanje:
Umsuzwane lomuthi amakhasi awo aba isichongco esichathayo nesiphuzwayo esinqanda umkhuhlane odala ukuqhuqha nokujuluka.
Umsutane   {emacembe / timphandze}
Ngekusho kwaManana (1984:84) uchaza ngemsutane kanye naRoberts  (1990:118), uyatipheka letimphandze nalamacembe noma uwugandze emvakwaloko sewupheka imbita sewuyanatsa. Timphandze uyatigengedza sewupheka imbita uyanatsa.   Umsutane usheshe uwucedze umkhuhlane. 
Umganu {emagcolo / timphandze}
Ngekusho kwaMabuza M.  (2005), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa. Timphandze tona uyatigengedza sewupheka imbita sewuyanatsa. 
Sibhaha  {emagcolo /timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2005),  uyawagandza lamagcolo abeyimphuphu noma letimphandze bese upheka imbita.  Uma sewubilile ubese uyanatsa. 
Umhlonyane   {emacembe /timphandze}
Ngekusho kwaManana (1984:73), ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa.  Letimphandze kudzingeka utigengedze nato bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Mabuzane {emagcolo / timphandze}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004), lapha ugandza lamagcolo noma letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Ibozane {emacembe}
Ngekusho kwaManana (1984:29), lapha ugandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Uyafakaza Manana    (1984:29), nabeka atsi:
Lomuthi uqeda izilonda zomkhuhlane oba nokushisa komzimba nozwela amakhaza,  nosi lokukhwehlela.
Insangu {timbali tesihlahla lesisikati letisetulu kwesihlahla}
Ngekusho kwaMdaka  (2005), asekelwe ngu Van Wyk E (2000 : 158), lapha ugandza letimbali talensangu bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Simuhu /umshimuli  {emagcolo}
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), kumele ugandze lamagcolo abe yimphuphu. Kumele ucuphe kancane upheke imbita sewuyanatsa ngenkomishi. Lomutsi ukhipha bonkhe lobutsi lobusengatini. Lomutsi ubalulekile uma ulunywe timbuzulwane. 
Uma unemkhuhlane umtimba wakho uphelelwa ngemandla. kumele ucatseke ngalemitsi lelandzelako.
Umsutane {emacembe}
Umgwaba {emacembe}
Manukane {emacembe}
Lulwimi lwenkhomo {timphandze}
Ngekusho kwaMgoveni  (2006) kanye naMamba (2005) basekelwa ngu Roberts (1990:118), lapho atsi khona umsutane uyawucedza umkhuhlane. Lemitsi lengenhla uyayigcoba bese uyifaka ebhavini sewutsela emanti lashisako bese uyacatseka. Emvakwaloko ubese ushayelwa ngumoya. Umkhuhlane uyaphela. 
Umhlonyane  {emacembe ,  tihlokwane tesihlahla}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004) asekelwa nguSibiya B (2005), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita.  Kumele uwunatse nangabe ukhwehlela unemkhuhlane umkhuhlane wekuchuchisana noma wekutsi uve emakhata kakhulu.  Lokunye uma unemkhuhlane wekutsi ngaphambi kwekuba ukhwehlele ucale udvonse umoya kakhulu lomutsi kumele uwubilise sewuyawunatsa. Umkhuhlane uyaphela kwala ngisho uphetfwe imbo lelicembe ungaligoca bese ulibeka etimphumulweni sewuyali hosha umkhuhlane uyaphela. 
Dikelenge {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005), uyawugandza lomutsi ubeyimphuphu  bese uyawupheka sewuyanatsa. Lomutsi uyawucedza umkhuhlane lovamisa kuhlupha bantfu labanyenti.  Lomkhuhlane uvamisa kuba sesifubeni uyaphela uma unatsa lomutsi,  lomutsi ubolisa letikhwehlela sewuphumela ngaphandle uma ukhwehlela. 
Umphafa { emagcolo / emacembe / timphandze}
Lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita.   Lomutsi kumele uvutfwe ube sitilongo kute umelane nalomkhuhlane. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama uyasita umkhuhlane usheshe uphele. Ngekusho kwaMgoveni  (2005) asekelwe nguDlamini J (2005),  lomutsi uyasita uma uphetfwe ngumkhuhlane lokukhwehlelisa ugcine sewukhipha bovu. 
Licakatsi     {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2004) asekelwa nguVan Wyk (2000:180), lapha ugandza letimphandze.  Lomutsi kumele uwugandze udzimate ube yimphuphu bese upheka imbita emvakwaloko.  Lomutsi uyasita uma ukhwehlela noma uphetfwe ngumkhuhlane lochuchisanako. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Matangula { timphandze} 
Ngekusho kwaMamba  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uncedza kakhulu uma ukhwehlela. Lomutsi nawo uyawushaya umkhuhlane unatsa ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Roberts (1990 :28),  naye  uyasekela  nabeka atsi:
The root shaved and added to hot water is excellent for coughs.
simuhu/umshimuli {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uyasita kakhulu uma ukhwehlela. Lomutsi unganatsa wona usheshe uphele umkhuhlane. Uwunatsa ekuseni nantsambama ngehhafu yenkomishi. 
Umhlungulu {sihlahla sonkhe}
Ngekusho kwaMamba  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita.  Lomutsi usita kakhulu ngabe ukhwehlela noma uma timphumulo takho tivalekile. 
Matfolisa {emacembe, timphandze}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004), lamacembe uyawahlafuna noma uwadla nangabe uphetfwe ngumkhuhlane lomubi. Lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uwufaka emantini labilako. Lomutsi ubese uyawunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Lisendzelenja/umtfuma {timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela L (2006), ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uyawunatsa ulapha umkhuhlane kanye nesifuba. 
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaShabangu  G (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi ulapha umkhuhlane wekuchuchisana kanye nekukhwehlela. 
Caphuza  {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza  (2005), lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi usita kakhulu uma uphetfwe ngumkhuhlane lokhipha emafinyila kanye nemkhuhlane lochuchisanako. Lomutsi  uwufaka emantini lashisako bese uhogela lesimoko.  Lomutsi usita nangabe timphumulo takho tivalekile kodvwa ungawusebentisa tiyavuleka . 
Umupambati {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza M (2006) asekelwa nguSibiya B (2005), lomutsi uyawugandza bese ucupha kancane sewuyawubilisa emantini. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ucedza umkhuhlane lochuchisanako kanye nekuwuvimbela kutsi ungakungeni. 
Umtjanela/litiyalebantfu {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka. Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ucedza kukhwehlela.   Lokunye usita noma livi lihambile noma lishile libuyela esimeni. 
Venter   (1996 : 44),  naye uyasekela nabeka atsi:
Preparations made from leaves and roots are used as a remedy for influenza and the treatment of coughs.
Lunwele {emacembe), timphandze}
Ngekusho kwaVan Wyk kanye nabanye (2000:148) asekelwa nguRoberts (1990:55),  lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita lelula. Kumele uwunatse ngenkomishi kantsi futsi wehlisa lizinga lemkhuhlane kutsi libe phansi. 
Umnyezane {emacembe, emagala latsambile}
Ngekusho kwaThwala  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyapheka. Lomutsi uyasita nangabe uphetfwe ngumkhuhlane lochuchisanako kanye nemkhuhlane logedletelisa ematsambo. 
Umsolo {emacembe, timbali takhona}
Ngekusho kwaGumedze G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewuyawupheka.  Lomutsi  ucedza kukhwehlela,  umkhuhlane wemakhata kanye nemkhuhlane lokhiphisana emafinyila.
Uma ukhwehlela kumele ukhotse lomutsi lolandzelako.
Luju lwetinyosi
Ngekusho kwaShongwe  2006) asekelwa nguSilombo  (2005),  Ungalukhotsa uyaphela umkhuhlane. 
Sifuba
Lesifo sibonakala ngekutsi umuntfu aphelelwe ngumoya angasakhoni kuphefumula. Lomunye uye umtfole aphefemulela etulu avaleke umbone kwangatsi uyafa nyalo.  Lesifo asikalungi kufanele umuntfu lesimphetse atfole timbita takhona letitawukhipha lonkhe leliphukuphuku lelilapha esifubeni.  Sifuba singelashwa ngalemitsi lelandzelako:
Sihlangu  {timphandze}
Vovovo lomdvuna  {emagcolo, netimphandze}
Imbondvo lemnyama  {loku  lokuphehliwe}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguNyoni  (2006),  lemitsi lengenhla kumele uyigengedze bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi utayikhipha yonkhe lentfo lekuhluphako.  Kubalulekile kutsi usebentise timbita kucala ungayi kubodokodela bakufutse ngoba kubese kubalikhuni kulapheka. Kuyenteka ube nesifuba semoya. Loku sikubona uma umuntfu afuna kuphefumula angakhoni kukhipha lomoya bese uyavaleka.  Lesifo singalashwa ngalemitsi lelandzelako:
Siphephetfo {timphandze tesicu}
Ngekusho kwaMabuza M (2004), lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ukhipha lonkhe leliphukuphuku naletindzendze ngaphansi. 
Liloyi {emacembe}
Ngekusho kwaMakhubela  (2004), Utsatsa lamacembe uwafake edzengelweni sewuyabhema. Lomutsi ukhipha konkhe loku lokukuvala lapha esifubeni. Ukhipha onkhe lamagwebu lamhlophe sifuba sakho sishaywe ngumoya.
Inkomankomo {emacembe}
Ngekusho kwaMagagula B (2005), lapha utsatsa lamacembe uwafake edzengelweni sewuyahosha noma ubheme. Lomutsi ucedza konkhe lokuvaleka esifubeni. Kumele uhoshe kanye ngelilanga kuphuma tonkhe letindzendze letikuvala esifubeni. 
Insangu {timbali tesihlahla lesisikati letisetulu kwesihlahla}
Ngekusho kwaMdaka  (2004), lapha upheka lomutsi longenhla sewunatsa ngekota yenkomishi siyaphela lesifuba. 
Likhatsato {timphandze, luju}
Ngekusho kwaMamba  (2004),  lapha ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uwupheka kanye neluju lwetinyosi. Lesifo siyaphela  ngekunatsa lembita.  Unatsa ikota yenkomishi. 
Simuhu /umshimulu {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts (1990:19), kumele ugandze lamacembe bese upheka imbita. Kumele uyinatse ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. Sifuba semoya siphela kancane kancane ugcine sewuphilile sekuphume yonkhe lensila levala lesifuba. 
Umhlungulu {sihlahla sisetjentiswa sonkhe kute lokungasetjentiswa}
Ngekusho kwaMamba  (2005), uma unesifuba semoya kumele ugandze lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita.  Lapha unatsa ngenkomishi  njengelitiya.  Lomutsi uyasivula sifuba ukhone kuphefemula ngendlela lefanele. 
Imitsi yekulapha gcunsula
Lesifo sibangwa kutsi umuntfu lomdvuna ahlangane nalomsikati lonetifo letinyenti temacansi.  Kuyenteka umuntfu lomsikati abe naletifo letilandzelako liklabishi,  lidolopha kanye naletinye.  Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute utelaphe.
Inkhokhabovu  {timphandze}
Silulwane  {sigadla}
Gibizinsila  {sigadla}
Umndlelanyamatane  {timphandze}
Inhlitiyo  {yabhanana}
Umpopo lomdvuna  {timphandze}
Umpopo lomsikati {timphandze}
Indzema  {sigadla}
Umkotapeni  {timphandze}
Umngoza  {timphandze}
Umpentjisi  {timphandze}
Inkhofe  {sigadla}
Ngekusho kwaMamba  (2006) asekelwa nguMavimbela L (2005), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa tiyaphela letifo. Kumele unatse ngenkomishi kute kuphume lonkhe lelicandza noma litsanga esinyeni. 
Libhume {timphandze}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi. 
Uyafakaza Roberts  (1990 : 49),  uma aphawula kanje:
This medicine is taken internally for the treatment of venereal diseases.
Bhoco {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2004), lapha kumele umgandze lobhoco abe yimphuphu. Emvakwaloko kumele ucuphe ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi. 
Matangula {timphandze,  macembe,  emanyeva}
Ngekusho kwaThwala  (2005) kanye naMatsaba, lomutsi uyawugandza bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa.  Sifo semacansi noma sinjani siyaphela ngekunatsa lembita. 
Roberts  (1990 :15),  naye uyasekela nabeka atsi:
Tribes use it with leaves and thorns to treat venereal diseases.
Ngekusho kwaManana (1984:84) asekelwa nguMgoveni  (2005), gcunsula angalashwa ngalemitsi lelandzelako ngekutsi uyigaye bese uyayipheka emvakwaloko sewuyacatseka ngayo lelitsanga noma lamacandza alesifo ayaphuma aphele nya. 
Umtfombotsi {timphandze} 
Umdlelanyamatane {timphandze}
Incithamuzi {timphandze}
Umhlangulo {imphandze}
Umutsi wetimbilapho
Timbilapho sifo lesitfolakala nangabe uhlangene newesifazane longcolile. Kuyenteka vele umuntfu wesifazane utsi ungahlangana naye uvele utfole letimbilapho.  Timbilapho kufanele utilaphe ngekuphutfuma ngoba tiyabhamuka noma tiyadubuka. Timbilapho tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Umngoza {emagcolo} 
Umkotapeni {timpandze}
Inkhofe {sigadla}
Silulwane {sigadla}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguSilombo  (2006), kumele uyigengedze lemitsi lengenhla bese ucupha kancane upheka imbita.  Kumele unatse kancane kancane utawugcina sewuphilile nato tibese tiyetja. 
Uma ujutjwa sisu
Uma ujutjwa sisu kubalulekile kutsi unatse imitsi yesintfu kute siphele nya.  Sisu siyingoti ngoba sikusonga lamatfumbu kutsi yani endlini lencane kodvwa ungakhiphi lutfo.   Kuncoba konkhe loku kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Umkaklu {emagcolo}
Sihlangu {emacembe}
Umsilinga {emacembe}
Ngekusho kwa Dokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguGumedze D (2006), kumele uwugandze ngekuhlukahlukana bese utsatsa emanti lacandzako  uwahlanganise nalomutsi sewuyatamatisa sewuyanatsa.  Lesisu siyaphela nya kukushwila noma kukujuba kwani. 
Uma ugulwa lukhalo (lumbago)
Kuyenteka uma utsi uyagobondzela uve lukhalo lwakho lubuhlungu kabi loku kubangwa kutsi lusuke lungcolile.  Kuyenteka kunengati lemile lecinile noma kunematseketseke. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile uma uphetfwe lukhalo ngisho ungakhoni nekuma sikhatsi lesidze.
Umdlelanyamatane { timphandze}
Incithamuzi {timphandze}
Umntokolovu {timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela S (2005) asekelwa nguNsingwane M (2005),  kumele uwugengedze lomutsi bese ucupha kancane sewupheka imbita. Kumele unatse ngenkomishi lomutsi ukhipha yonkhe lengati lemile.  Uma uphumela esigangeni uyacocoma awuhlali ndzawonye ngoba lentfo loyikhiphako iyanuka kakhulu. 
Umphafa {emacembe}
Ngekusho kwaShongwe L (2004),  kuyenteka uve lukhalo lwakho lubuhlungu. Kumele ugandze lamacembe alomutsi longenhla bese upheka imbita.  Lukhalo lubancono nalengati lemile iyaphela.  Unatsa inkomishi ekuseni na ntsambama. 
Umsolo {emacembe, timbali}
Ngekusho kwaRoberts (1999:63),  lapha ugandza lomutsi ube yimpuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita.  Lomutsi uyasita uma unenkinga yelukhalo (lumbago), Unatsa ngenkomishi ekuseni njalo ngelilanga. Uma selincono uyayekela kunatsa lomutsi. 
Sifo sematsambo
Kuyenteka uve ematsambo akho abuhlungu kantsi futsi kuyenteka uweve acacamba.  Sifo sematsambo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Mahlabekufeni {emagcolo}
                     Ngekusho kwaMabuza M (2005), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu                      bese upheka imbita sewuyanatsa. Sifo sematsambo siyaphela noma abuhlungu kanjani. 
Liloyi {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005),  lamacembe uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Unatsa ihhafu yenkomishi lobuhlungu buyaphela. 
Sibhaha {emagcolo, timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Letimphandze ungatigandza tibe yimphuphu uhlanganise upheke imbita unatse. 
Licimamlilo {emacembe, tigadla}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe kanye naletigadla sewupheka imbita sewuyanatsa.  Sifo sematsambo siyaphela noma sikuhlupha kangakanani. 
Pujol (2001 :70),  uyasekela naye nabeka atsi:
The roots is also used by the xhosa to treat sore joints.
Mabuzane  {emagcolo, timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela S (2005),  uyawagandza lamagcolo bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita. Lokunye ungawugandza wonkhe ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa sifo sematsambo siyaphela. 
Lihlunguhlungu {timphandze, emacembe}
Ngekusho kwaNkosi J (2005), timphandze uyatigandza bese ugandza lamacembe sewupheka imbita. Unatsa ihhafu yenkomishi lobuhlungu buyaphela. 
Bhoco {timphandze}
Ngekusho kwaMndawe  (2005), uyawugandza lomutsi noma uyawugabela  sewupheka imbita sewuyanatsa.  Unatsa ihhafu yenkomishi yalomutsi uyasita imphela. 
Livivane {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguRoberts (1988:70),  lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Sifo sematsambo siyaphela kanye nalokucacamba lokuvakala ematsanjeni kuyaphela. 
Intsebe {emacembe}
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lapha ubilisa lamanti bese utsatsa lamacembe sewuyatfoba lapho kubuhlungu khona. Kucacamba nekunkhenkhetsa kwematsambo kuyaphela. 
Roberts  (1988 :17), ubeka atsi aphindze angete nalokunye:
Gout and rheumatism suffers have found a leaf dressing warmed in hot water and used as a soothing poultice eases the pain.
Umhlunguli  {sihlahla sonkhe}
Ngekusho kwaThwala  (2006) asekelwa nguGumedze D (2005), uma ematsambo akho asentsanyeni abuhlungu kumele ugandze lomutsi upheke imbita bese uyanatsa.  Lobuhlungu buyehla kancane kancane. 
Icaphuza {emacembe}
Ngekusho kwaGumedze M (2005), lomutsi uyawunamatsisela lapho kubuhlungu khona. Uma kubuhlungu emalungeni   uyasetjentiswa kutsi uwunamatsisele lapho kubuhlungu khona.  Lamacembe uyatfoba nangawo. Ucale ubilise emanti bese utfoba lapho kubuhlungu khona. 
Roberts  (1990 :40), naye uyasekela nabeka atsi:
The burning sensation was and still is considered to be beneficial in the             treatment of arthritis and rheumatism.
 Sifo sekusheka ingati
 Uma uya endlini lencane usheke ingati kumele utfole lemitsi lelandzelako. 
Umphafa {timphandze}
Ngekusho kwaMongo  (2005), uyatigengedza letimphandze noma utigandze bese upheka imbita sewuyanatsa uyaphela umsheko.  Lengati bese iyavaleka kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga lomsheko uze uvaleke. 
Venter    (1996 : 42),  ubeka atsi:
An infusion of the roots is taken for dysentery.
Libhume {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguRoberts (1990:47), uyatigengedza noma utigandze letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa iyavaleka lengati. 
Umunga {emagcolo, emacembe}
Ngekusho kwaMamba  (2005), uyawagandza lamagcolo kanye nalamacembe kube yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomsheko uyavaleka kodvwa kumele unatse katsatfu ngelilanga. 
Roberts  (1990 :199),  yena-ke  ubeka  kanje:
The cape colonists used the bark in the form of a tea for diarrhoea and dysentery.
Umganu {emagcolo}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguPujol (2001:38), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ingati iyavaleka. Lomunye uyawutsatsa sewucatseka ngawo lengati iyavaleka. 
Umkhuhlu {emagcolo}
Ngekusho kwaShoba  (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ingati iyavaleka ungasayisheki.
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005),uma sisu sakho sichinsika ingati ugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Kuyaphela lokuchinsika kwengati esiswini ungasayisheki. 
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaGumedze M (2005), uyatigandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita lomsheko uyavaleka. Kumele unatse ihhafu yenkomishi katsatfu ngelilanga. 
Van wyk   (2001:36), yena ubeka kanje:
The bitter roots are very popular medicines, taken as powered root or infusrons for dirrhoea and dysentery.
Umvangati {emagcolo, emabele}
Ngekusho kwaMongo  (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu emvakwaloko sewupheka imbita sewuhlanganisa nalamabele sekuba lijingi. Uma sekubhadlile ubese uyahuba lomsheko uyavaleka ungaphindzi uyisheke ingati. 
Lungana {emagcolo}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguRoberts (1990:57), kumele lamagcolo uwagandze abe yimphuphu. Uma sewucedzile kumele  upheke imbita.  Lomutsi uyasita noma bangatsi ingati ayisavaleki kodvwa ngalomutsi iyavaleka.  Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
likhambi lemabulawo  {emacembe}
Ngekusho kwaGumedze D (2005) asekelwa nguRoberts (1990:190), uma usheka ingati kumele ugandze lamacembe bese uhlanganisa nemanti. Emvakwaloko unatsa ngehhafu yenkomishi kabili ngelilanga.  Lomutsi uyayivala lengati ungasasheki. 
Uma ulunywe yinyoka
Inyoka silwane lesiyingoti kabi emphakatsini kodvwa asimane sikulume ungakasicali noma singakahlukunyetwa ngulabanye. Inyoka ingakuluma kufanele bakuphutfumise esibhedlela ngekushesha.  Lokunye lokubalulekile kumele uhlale unemahlungu bese bakukhotsisa wona sewuyaphila. Endvulo bekusetjentiswa imitsi yesintfu njengalena lelandzelako.
Licimamlilo {emacembe, tigadla}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguManana (1984:29),  uyayigandza lemitsi ibe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele uwunatse ngenkomishi legcwele ekuseni, emini, nantsambama loku sentela lobutsi busheshe buphelelwe ngemandla. 
Mayime {timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), uyawugandza lomutsi  ube yimphuphu bese ucupha kancane  sewupheka imbita sewuyanatsa.  Kumele uwunatse ngekucophelela. Ungawunatsa liviki kodvwa uwunatse kancane ngoba unebungoti. 
Mabuzane {timphandze, emagcolo}
Ngekusho kwaMongo (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005), uyawagandza lamagcolo bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita. Ungawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita.  Kumele uwunatse ngebunyenti inkomishi igcwale kute lobutsi butoshesha buphele engatini. 
Inhlunguyembe {emacembe, timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe bese ugengedza letimphandze sewupheka imbita sewuyanatsa. Uma ulunywe yinyoka timphandze kanye nemacembe kuyagandvwa kube yimphuphu bese kutselwa esilondzeni noma bakunamatsisele   esilondzeni. 
Sifo semsheko
Kuyenteka sisu sikushekise singasavaleki. Loku kuye kubangwe kungcola kwesisu sikushekise singasavaleki. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute singasakuhambisi.
Umganu {emagcolo,  timphandze,  emacembe}
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguManana (1984:70),  kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita sewuyanatsa.   Lomutsi uyashuba esiswini umsheko ubese uyavaleka. 
Umphafa {timphandze}
Ngekusho kwaMagagula M (2005),  kumele uwugandze lomutsi ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa.  Uyavaleka  lomsheko unatsa ngehhafu yenkomishi. 
Umgwaba {emacembe}
Ngekusho kwaShongwe (2005), ugandza lamacembe abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uyaphela noma uyavaleka. 
Ingwavuma {emagcolo}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese ucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uyavaleka.
Uyasekela Manana     (1984:39),  nakaphawula kanje:
Isichongco siyabiliswa noma sifakwe amanzi abilayo ukuqinisa umzimba siphalaze sichathele isisu esirhudisayo.
Mangwe {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005), ugandza lomutsi ube yimphuphu bese uyawulobeka emantini lashisako. Ungaphola ubese unatsa ngehhafu yenkomishi uyavaleka lomsheko. 
Libhume {timphandze}
Ngekusho kwaNkosi J (2005) asekelwa nguRoberts (1990:49), ugandza lomutsi longenhla bese upheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi size sisongeke lesisu. 
Munga {emagcolo, emacembe}
Ngekusho kwaMatsaba (2004), lapha kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi sisu sibese siyasongeka.
Mlahleni {emagcolo}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguGumedze M (2005).  Kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewucupha kancane sewupheka imbita lesisu siyasongeka umsheko uphela nya. 
Bhoco { timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2005),  lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita.  Lomutsi uyashuba kungako umsheko uwuvala kalula.  Unatsa ngehhafu yenkomishi umsheko uphela nya. 
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaMagagula M (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), ugandza letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita. Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama lomutsi ulusito kakhulu. 
Ibozane {timphndze}
Mangwe {timphandze}
Mbewe {timphandze}
Lapha ugandza lomutsi ube yimphuphu bese ubilisa emanti sewupheka liphalishi ngalomutsi sewuyadla.   Umsheko uyavaleka ngekushesha.
Likhambi lemabulawo {emacembe, ijuzi}
Ngekusho kwaNsingwane M (2005), lomutsi uwuhlanganisa nemanti bese unatsa ngenkomishi legcwele umsheko uyavaleka ngekushesha. 
Lunwele {timphandze, emacembe}
Ngekusho kwaMakamo  (2005) asekelwa nguvan Wyk (2000:148), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ekuseni nantsambama. Umsheko usheshe uncobeke awutsatsi sikhatsi lesidze. 
Lungana {emagcolo}
Ngekusho kwaMagagula (2004), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi uyasita nawo, uwunatsa ngenkomishi legcwele ekuseni nomakabili ngelilanga. Ungavaleka lomsheko  ubese uyawuyekela lokuwunatsa. 
Umsolo {emacembe, timbali}
Ngekusho kwaThwala  (2005),  lomutsi nawo uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uvala sisu uma usheka, unatsa inkomishi legcwele lomsheko  ubese uyavaleka. 
Livivane {emacembe,  sicu, nemahlumela}
Ngekusho kwaMamba  (2005), asekelwa nguThwala  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita. Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama emvakwaloko umsheko uyavaleka. 
Imbuya {timbali letomile}
Ngekusho kwaThwala  (2005),  lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita. Lomutsi uyawuvala umsheko ngisho ukuphetse kanjani. Uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Umupambati {timphandze}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese ucupha kancane sewupheke imbita.  Lomutsi uyasita kuvala umsheko nangabe usheka ungacedzi.  Unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Roberts  (1990:46),  naye uphawula kanje:
The Tswana and the Zulu make a root decoction for stomach upsets and diarrhoea.
Uma sisu sakho sinemajacamba, imisipha ibuhlungu, insindze
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaManana  (1984:48) asekelwa nguGericke nalabanye (2000:136), emuva kwekubeleka kuyenteka umuntfu wesifazane abe nemajacamba. Kumele ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela. Kuyenteka futsi ube nemajacamba esiswini langatsintsani nekubeleka.  Kumele ugengedze letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa.
Likhatsato {imphandze tesicu}
Kumele ugengedze letimphandze  bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamajacamba esiswini noma emtimbeni.
Ingwavuma {emagcolo}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) kanye naThwala  (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa ayaphela lamajacamba esiswini.   Kumele unatse ngehhafu yenkomishi.
Ibozane {emacembe}
Uyawagandza lamacembe aze abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa uma unemajacamba esiswini.  Lamajacamba ayaphela lemisipha isebente kahle ngendlela yakhona uma unatse lembita.
Sicalaba {emagcolo}
Ngekusho kwaMagagula M (2005) kanye naThwala  (2005), uma sisu sakho sinemajacamba. Kumele ugandze lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa. 
Umbhemiso {emagcolo}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguGumedze M (2005),  lamagcolo uyawagandza abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa lensindze ibese iyaphela.  Lokunye kumele ucaphele ngoba lomutsi unebutsi lobutsite ungawunatsa liviki. 
Umhlonyane {emacembe / sicu}
Ngekusho kwaMaseko  (2005) asekelwa nguManana (1984:73), kumele ugandze lamacembe kanye nalesicu sakhona.  Uma sewucedzile kuwugandza ubese sewupheka imbita.  Lomutsi uyawacedza emajacamba esiswini. Kumele unatse ihhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Uma usesikhatsini
Ishongwe {timphandze}
kuyenteka uma usesikhatsini uve kukusika kamatima lapha esinyeni. Lomutsi longenhla ucedza lobuhlungu uma usesikhatsini.  Lapha ugandza letimphandze tibe yimphuphu. Ucupha ngelukhezo bese upheka imbita sewuyanatsa buyaphela lobuhlungu.
Vukakwabafileyo {emacembe, timphandze, emagcolo}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), lomutsi ucedza lobuhlungu uma usesikhatsini. Kufanele ugandze lomutsi longenhla ube yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita.  Unatsa ngehhafu yenkomishi.
Sindiyandiya {emagcolo esicu, timphandze}
Ngekusho kwaDlamini M (2005),  uyawagandza lamagcolo noma letimphandze tibe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lesifo sehla kancane kancane sigcine sesingasavakali. 
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005), ugengedza letimphandze bese upheka imbita sewuyanatsa lamahlaba lamlimatako lowesifazane uma asesikhatsini ayaphela. 
Pujol  (2001 :64),  yenake ubeka kanje:
It remedies menstrual pains as well as the burning on  urination in cystitis.
Umhlonyane {emacembe}
Ngekusho kwaMaseko  (2005) asekelwa nguRoberts (1988:3), kumele ugandze lamacembe abe yimphuphu bese ucupha ngelukhezo sewupheka imbita. Unatsa ngenkomishi noma ngehhafu yenkomishi lobuhlungu lobusesinyeni buyaphela. 
Kudla uma kungagayeki   
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaGumedze L (2005) asekelwa nguRoberts (1990:30),  kuyenteka udle kudla kuphume njengoba kunjalo uma uyangaphandle. Loku kusuke kubangwa kutsi lokudla akugayeki kahle kumele ugandze lomutsi ube yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Kumele ucuphe ngelukhezo sewuyapheka  emvakwaloko  unatse ngehhafu yenkomishi. 
Umhlonyane  {emacembe}
Ngekusho kwaRoberts (1988:3), uma unenkinga yekutsi kudla akugayeki kahle kumele utfole lomutsi longenhla. Ugandza lamacembe kanye nalesicu bese upheka imbita.  Lomutsi uwunatsa ngenkomishi ekuseni nantsambama. Uma sewunatsile wenta kudla kugayeke ngendlela lefanele. Lokunye ucedza nekucumbelana lokuba khona esiswini. 
Tilondza tangekhatsi
Kuyenteka kutsi umuntfu abe netilondza tangekhatsi. Tilondza tangekhatsi tingabangwa kunatsa tjwala kanye nekubhema ligwayi. Lokunye kuyenteka uma udla kakhulu pelepele ubanetilondza. Lokunye kuyenteka ube nato tilondza noma ungatisebentisi letintfo letingenhla. Tilondza tangekhatsi tingalashwa ngalemitsi lelandzelako: 
Sikhokho  {timphandze} 
Umgungulutane	{timphandze}
Mahlanganisa {timphandze}
Inkhokhabovu {timphandze}
Ngekusho kwaMasuku  (2005) asekelwa nguMdawe  (2006), lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane uyapheka. Kumele unatse ngehhafu yenkomishi.   Letilondza tiyaphola uma uyisebentisa kahle. 
Tilondza taseswini
Ibozane {emacembe}
Ngekusho kwaManana (1984:29), uyawagandza lamacembe bese upheka imbita sewuyanatsa uma unetilondza emlonyeni. 
Ishongwe {timphandze}
Ngekusho kwaRoberts (1990:30),  lomutsi uyawugandza ube yimphuphu bese uvuvutela lemphuphu etilondzeni. 
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguManana (1984:48), uyatigandza letimphandze bese unameka etilondzeni. 
Umphafa {emacembe}
Ngekusho kwaDlamini M. (2005), uyawahlafuna lamacembe sewunameka etilondzeni noma tikwematfumba. 
Sibhaha {magcolo}
Ngekusho kwaMongo  (2005) asekelwa nguMavimbela L (2005) uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi ucedza tilondza emlonyeni nasesiswini. 
Umgwaba {emacembe}
Ngekusho kwaTsabetse E  (2006), lomutsi ulapha ematfumba kanye netilondza. Kumele ugandze lamacembe abe yimphuphu bese ucupha kancane sewupheka imbita sewunatsa. 
Imphepho {emacembe}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamacembe bese unameka etilondzeni kuvikela kuvuvuka kwetilondza. 
Umsinsi {emacembe, emagcolo}
Ngekusho kwaMakamo  (2006), uyawagandza lamagcolo noma lamacembe bese unameka kulelitfumba libese liyaphola. 
Sisu lesinenkinga  
Umfusamvu {emagcolo esicu}
Gobho {timphandze}
Ngekusho kwaShabangu G (2005) asekelwa nguMongo  (2005), uma sisu sakho sinenkinga upheka lomutsi sewuyawunatsa uyasita kwekutsi sisu sibencono. 
Umsutane { emacembe, emagala, timphandze}
Umgandankawu {emacembe,  timphandze,  emacembe}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004), upheka imbita unatse buyaphela lobuhlungu esiswini.  Lapha kufanele ugandze lomutsi bese ucupha kancane sewuyapheka. 
Pujol  (2001 :77),  uphawula kanje:
It can be made into a ligth infusron and taken in small quantities to treat stomach.
Umganu {emacembe}
Ngekusho kwaDokotela P.M Lubisi (2005) asekelwa nguThwala  (2005), kucumbelana ukucedza ngekuhlafuna lamacembe. Lomutsi ucedza kucumbelana esiswini. 
Umkhuhlu {emagcolo}
Ngekusho kwaMagagula M (2005), uma ucumbelana kufanele ugandze lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela kucumbelana ubuye uhlambulule nesisu. Lomutsi ulapha nabomahlalacela esiswini. 
Mahlabekufeni {emagcolo}
Uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela kucumbelana.
Gibizisila {sigadla}
Kumele uwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi. Usetjentiswa njengemutsi wekuhlambulula sisu uma  sibuhlungu.
Imboziso {timphandze,emacembe,imbewu}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguScott nalabanye (1996:226),  uma sisu sicumbelana noma sihlala sicumbelene kumele ugengedze lomutsi longehla bese upheka imbita noma ungawugandza ube yimphuphu upheke imbita unatse. Uma bantfwana bacumbelene noma uma kunekudla lokungagayeki eswini kuyaphela uma unatsa lomutsi longenhla.
Umhlonyane (emacembe, timphandze)
Ngekusho kwaRoberts (1988:3) asekelwa nguMaseko  (2005),  lomutsi ulapha emanyokane. Uyawugandza lomutsi ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa sisu sibancono. 
Vuma  lomhlophe {timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguMongo  (2005),  uma sisu sakho sicumbelene kumele ugengedze noma uwugandze ube yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa kuyaphela. 
Sicalaba {emagcolo}
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguManana (1984:54),  uma sisu sakho singasebenti kahle kumele ugandze lamagcolo bese upheka imbita sewuyanatsa kubancono. 
Mangwe {timphandze, emagcolo}
Ngekusho kwaNyoni  (2005), ugengedza letimphandze bese ugandza lamagcolo sewupheka imbita  sewuyanatsa kuyaphela. 
Imitsi yesikhukhu
Mahlabekufeni {emagcolo}
Ngekusho kwaMabuza G (2005), uyawagandza lamagcolo abe yimphuphu bese upheka imbita sewuyanatsa.  Lomutsi uyasicedza sikhukhu kodvwa kumele siwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi loku kusho kutsi ungawunatsa liviki bese uyawuyekela sewuyabuka kutsi siyetja yini lesikhukhu noma cha. 
Injalambu {timbali, sicu}
Ngekusho kwaNsingwane M (2005), lomutsi uyawugandza ube yimphuphu. Ucupha kancane ngelukhezo sewupheka imbita. Kumele unatse inkomishi ekuseni natsambama. Lomutsi ukhipha lamanti noma lesifo kancane kancane. 
Uma uphukile
Umgwenya {emagcolo,sicu}
Ngekusho kwaShabangu G (2004), uyawagandza lamagcolo sewupheka imbita sewuyanatsa litsambo lisheshe lihlangane. 
Imitsi lelapha kuhayita emphinjeni noma ugulwa ngumphimbo
Siphephetfo {timphandze tesicu}
Ngekusho kwaThwala  (2005), letimphandze uyatidla tisetinsha kuyaphela kuhayita. 
Liloyi {sitselo}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004), uyasigabela lesitselo bese upheka imbita emvakwaloko ubese uhahaza ngawo   lomutsi uyaphola lomphimbo. Uma unemadlala uphindze uhahaze ngawo lomutsi longenhla ayaphola. Uma emalakanya akho abuhlungu uhahaza ngawo lomutsi longenhla ayaphola nawo. 
Umhlonyane {emacembe}
Ngekusho kwaShabangu N (2004),  uma umphimbo uhayita noma unetilondza kumele ugandze lamacembe bese ucupha kancane sewuyapheka.  Lomutsi ucedza lokuhayita lokusemphinjeni kanye naletilondza noma lamatfutfumba langekhatsi emphinjeni.  Kumele unatse ekuseni nantsambama. 
3.8. IMITSI YEKUGATA
Uma kudvonseka inkhaba
Kuyenteka inkhaba yakho idvonsekele ekhatsi uyive ibuhlungu kakhulu. Empeleni uma ungakutsatsa kancane ungafa kufanele usheshise ubonane nabodokotela besintfu.  Kukwelapha Kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Intfuma {bantfwana }
Sinhlonhlane {timphandze}
Imbadi {timphandze}
Sikhundlasenongo {timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguMabuza G (2005), lapha kufanele ugengedze lemitsi lengenhla bese uyayishisa iba yinsiti. Kumele ugate lenkhaba uyitungeletele emvakwesikhashana kutabese kuyaphela. 
Mahlanganisa
Uma uphukile noma wenyele kumele utfole mahlanganisa kute lelinyawo noma lapho wephuke khona kutohlangana.  Kumele uligate lelinyawo noma ugate lapho uphuke khona. Uma sewuligatile lelinyawo ungamunya lengati ngelibhodlela.  Ushisa liphepha ulifake lapha kulelibhodlela bese unamatsisela lapha ugate khona lelibhodlela lidvonsa yonkhe lengati.   Emvakwaloko kumele ugatwe ngalemitsi lelandzelako.
Umhlabelo {timphandze}
Silulwane {sigadla}
Ngekusho kwaMabuza G (2006) asekelwa nguMetiso  (2005), kumele ukhuhlele lapho kuphuma lengati khona noma lapho ugatwe khona.  Kuyaphela konkhe lokwenyela litsambo libuyele esimeni salo. 
Intfumbeleti / intongolotela
Intongolotela sifo lesibangwa kuhamba emantini langcolile. Intongolotela sifo lesinwayisako impela.  Kungacala kunwayise  unwaya kuze kuchinsike ingati. Kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kulapha lesifo.
Intfuma {lencane lebovu}.
Umpopo {timphandze}
Lilahle lemsakato
Umsundvu
Ngekusho kwaTsabedze S (2006)asekelwa nguMamba  (2005), kumele ushise konkhe loku lokungenhla  kube yinsiti emvakwaloko bese uyagatwa lapho igijima khona lentongolotela.  Lesifo siyaphela uma uhlanganise konkhe loku lokungenhla. 
Kuswayeka kwemlomo utjeke
Lapha kuyenteka uswayeke umlomo utjeke ubebuhlungu ngendlela lecakile. Kufuneka utfole lemitsi lelandzelako kute uphole nalomlomo ubuyele esimeni sawo. 
Imamba lemnyama
Imfishi yaselwandle
Inyamatane levevetelako 
Sihlahla sesigadla {sibuya emaphuto}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguNyoni  (2005), lemitsi lengenhla kumele uyishise ibe yinsiti emvakwaloko ubese uyayigaya bese ugatwa ngayo. Kumele ucale umgate ngalapha angakalimali ngakhona kucala bese ugcina ngalapho alimele ngakhona.  Lomlomo uchuma kancane kancane ubuyele esimeni sawo. 
Uma ulunywe yimamba
Kuyenteka ulunywe yimamba kodvwa kumele bakusheshisele bakugate ngalomutsi lolandzelako.
Emahlungu.
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), uma sewugatiwe ungabese sewuyaphila ngoba nasemandvulo bekute tibhedlela bantfu bebasebentisa emahlungu kakhulu. 
Uma umgogodla ubuhlungu
Kuyenteka uve umgogodla ubuhlungu kwangatsi uphukile kantsi cha.  Umgogodla nguwo lophetse imphilo yemuntfu. Kumele utfole lomutsi lolandzelako.
Inhlatfu {umgogodla wayo}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguKhumalo  (2005), kumele ushise lelitsambo lemgogodla wenhlatfu bese umgata lomgogodla ubese uyaphola. 
Emakhubalo
Ngekusho kwaMamba  (2006) asekelwa nguMabuza G (2006),  kuyenteka bakuklwebhele phansi noma bakuloye ngelikhubalo.  Kuyenteka kukhukhumuke letikhwama noma tifinyele tiye ekhatsi esiswini. Kuyenteka likubambe likuchamise ingati. Likhubalo lilapheka kalula ngalemitsi lelandzelako.
Khubakhuba {sigadla}
Imamba {inhloko nemsila}
Litje lemklwebho
Imfinyezi {silwane}
Likhatsato {sigadla}
Magazini 
Vuka
Lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese iyasilwa.   Lapha ucupha kancane bese umgata umtimba wonkhe lomuntfu. Lemitsi iyasita emvakwaloko kutsi hhemu lapha emtimbeni. 
Lucabangu
Lesifo lesingenhla sibuhlungu naso ngoba sikudla lapha esilembeni. Uva kukuhwaya lapha esilembeni futsi usheshe ulambe. Lesifo siyondzisana. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute uphile.
Luswebhu {silwane}
Umzilazembe {timphandze}
Lucabangu lembuti
Lucabangu lwenkhukhu lendvuna 
Lucabangu lwenkhukhu lensikati
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguThwala  (2006), lemitsi lengenhla iyashiswa ibe yinsiti bese iyagaywa.  Kumele bakugate esilembeni licabangu liyaphela umtimba wakho ubuyela ube sesimeni semuntfu lophilile. 
Imfinyeti
Lesifo lesi naso sibuhlungu kabi nebutfongo abuti.  Lesifo sifinyeta lemisipha ibe buhlungu ungakhoni nekuhamba. Labanye batsakatsa labanye noma baklwebhela labanye ngawo lomutsi. Lapha labanye basebentisa lemitsi batsiye ngayo tinyamatane bese batsiya ngawo bantfu lesifo silashwa ngalemitsi lelandzelako.
Imfishi yaselwandle 
Likhatsato
Luswebhu – {silwane}
Sifulane
Emafutsa egezi lasebentile
Emafutsa endiza
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguThwala  (2005), lapha ushisa lemitsi lengenhla bese uhlanganisa nalamafutsa langenhla bese uyagata ngawo lomutsi. Sifulane siyaphela nanoma simetima kodvwa kufuneka uhlanganise letinyamatane takhona ngoba basakha ngetindlela letehlukahlukene. 
Umutsi wekulapha emapuleti emntfwaneni
Lapha umntfwana ungenwa ngulesifo ngoba unina angazange anatse timbita temapuleti uma atetfwele.  Lomntfwana bese utalwa nalesifo angasaphili kahle. Kufanele atfole lemitsi lelandzelako kute aphile.
Lipuleti {laselwandle}
Lilikoti {LP}
Ligoga inyamatane
Libhola {ball}
Emanyeva etihlahla tonkhe
Lipuleti lendiza.
Ngekusho kwaMakhubela  (2006) asekelwa nguNgubane  (2006), loku lokungenhla kumele kushiswe bese uyakusila sekuba yinsiti lomntfwana ubese uyamgata wonkhe lomtimba ayaphela lamapuleti uma sekagcatjiwe. 
Umutsi wekulapha libala emntfwaneni
Libala sifo lesiba khona enhloko yemntfwana. Kuyenteka ulitfole esiphundvu noma ngentasana nesiphundvu.  Libala liyakhuphuka kancane kancane lingaze lifike lapha phakatsi naphakatsi nenhloko lomntfwana ubese uyafa. Kumele umsheshisele lomntfwana agatwe ngalemitsi lelandzelako.
Imbadi
Intfuma
Umhlonhlo lomncane
Lishongololo imfumbatsa lemfishane kakhulu
Ngekusho kwaMavimbela B (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lomutsi longenhla uyashiswa ube yinsiti bese uyagatwa ngako lapha enhloko.  Lelibala libese liyaphela umntfwana sewuyaphila ngaphandle kwenkinga. Loku bodokotela abakukhoni kufuna imitsi yesintfu. 
Imitsi yekulapha lochama endlini
Kuyenteka uchame endlini ebusuku kantsi futsi kuyenteka utichamele nasemini. Loku kubangwa kutsi sinye sakho siyayekela. Kufuneka ulashwe kute uphile noma kute sinye sakho sikhone kubamba lomchamo. Umuntfu lochama endlini angalashwa ngalemitsi lelandzelako.
Tinkhobe tebelungu {timphandze}
Ligawozi silwane lesitfolakala emantini
Lintjwele ingati yalo.
Ngekusho kwaShongwe L (2006) asekelwa nguSimbini  (2005), lemitsi lengenhla uyayishisa bese ugata lomuntfu lapha ematsangeni omabili. Umgata inhlanga yinye ngala na ngala.  Lensiti uyihlanganisa nalengati yalelintjwele sewuyamkhuhlela. 
Tinso
Kuyenteka inso yakho ibe buhlungu. Inso iba buhlungu uma unganatsi emanti
ngendlela lefanele.  Uma unatsa lamanti tiyaphola ngoba atomi tihlala tinemanti.  Kuyenteka kwekutsi letinso tiyakugula tidzinga kwelashwa.  Tinso tilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Sibungu lesimhlophe lesitfolakala emcubeni
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba  (2005), utsatsa tibungu letimbili letimhlophe letitfolakala emcubeni.  Utsatsa sinye usishise sibe yinsiti emvakwaloko sewutsatsa lelesinye sewusijuba emkhatsini. Ugata lomuntfu ucala ngenso lephilile ugcine ngenso lebuhlungu.  Ujuba lesibungu lesiphilako emkhatsini bese ushikisha kulensiti sewukhuhlela ngaso lapha etinsweni. Lomunye umutsi wetinso ngulona lolandzelako.
Indlubu lemnyama.
Buhlalu lobumhlophe
Litje lelifana nenso
Libovu
Ludvonca
Timphandze letingadliwa lebacancatsa ngalo emantfombatane.
Ngekusho kwaShongwe L (2005) asekelwa nguMgoveni  (2005),  lapha sishisa lendlubu,  buhlalu,  litje, nalelidvonca  kube yinsiti. Lelibovu ulifaka emantini bese wenta indingilizi etinsweni. Ugata lenso lengambulali kucala bese ugcina ngalena lembulalako.  Lensiti lesele nalelibovu uyanatsa uminyele leso sikhatsi. Uma bacedza kukugata awuvalelisi awubuki emuva uze uyofika ekhaya. 
3.9. Imitsi yekuhlukuhla
Umutsi wematinyo
Kuyenteka ematinyo abe buhlungu kantsi anesifo.  Lomunye uva linye litinyo libuhlungu abese uyalikhipha kuphindze kube buhlungu lelinye.  Labadzala batsi kusuke kunesibungu.  Uma ukhipha linye lesibungu siyacocoma siye kulelinye.  Ematinyo alashwa ngalemitsi lelandzelako.
Umphitsi  {timphandze}
Umvongotsi  {timphandze}
Umningwane  {timphandze}
Intfuma  {timphandze}
Umtsentane  {timphandze}
Inkhunzane  {timphandze}
Umtfolo {timphandze}
Ngekusho kwaMamba  (2005)  asekelwa nguManana (1984:84), lemitsi lengenhla utsatsa ngamunye uwupheke bese uhlukuhla ngawo ukhafune. Kuyenteka ube nenhlanhla lesibungu usibone siphuma. Lemitsi iyakulapha ungaphindzi ube nenkinga yematinyo. 
Umutsi wekuhlukuhla ematinyo
Ematinyo nakudzala bebawahlukuhla bantfu basendvulo bebasebentisa incithamuzi bayibate kancane phambili  bese bayahlukuhla ngayo.
Incithamuzi  {indvuku lencane}
Ngekusho kwaShongwe S (2006) asekelwa nguMhlanga  (2005),  incithamuzi ungahlukuhla ngayo lamatinyo abamhlophe pa.  Kuyenteka andlule lolowageze ngekholigethi. 
Uma tinsini tibuhlungu
Kuyenteka tinsini tibe buhlungu noma tivuvuke.  Kufuneka uhlukuhle ngaletihlahla letilandzelako.
 Umganu {timphandze}
 Umvongotsi {timphandze}
 Umhlafusho {timphandze
 Inkhunzane {timphandze}
Ngekusho kwaMhlanga  (2005) asekelwa nguShongwe L (2005), letihlahla noma lemitsi lengenhla uhlukuhla ngayo lomutsi usashisa letinsini tibese tiyetja kuphele konkhe lokuvuvuka. 
3.10. IMITSI YEKUCATSEKA
Umutsi wekulapha inyoni emntfwaneni
Inyoni sifo lesimetima futsi umntfwana singambamba simubulala kabuhlungu ngoba simjuba lentsamo itidlalele ingasacini.  Umtfwana uma analesifo kumele kutfolakale lemitsi lelandzelako.
Sihlahla senkambane lesishaywe litulu {letimvitsi}
Ngekusho kwaMgoveni  (2006) asekelwa nguMakamo  (2005) , letimvitsi tiyashiswa bese lomntfwana uyacatsekwa phansi kwaleso sihlahla lesishaywe litulu. Imvamisa ukhipha lokuluhlata klaba.  Lapha bagubha sigojane bese babasa  umlilo.  Lomntfwana kumele akakele kulomlilo bese kusala lomdzala sewuyagcibela.
Uma uphetfwe yinkhunzi
Inkunzi sifo lesikubamba lapha ecolo.  Libabuhlungu lelicolo kantsi kusuke kunengati lemile noma leseyicinile.   Inkunzi ilashwa ngalemitsi lelandzelako.
Sibhaha {emagcolo}
Umtamatiso {emacembe}
Umganu {emagcolo}
Umlotsa
Ngekusho kwaMgoveni  (2005) asekelwa nguManana (1984:70), lemitsi lengenhla uyayipheka bese uyacatseka ngayo. Kuyenteka bakugwebedle ngelugalo bahlanganise sibhaha nemlotsa kuphume lengati sewuyaphila. 
Sigweba
Lesifo lesi imvamisa sibamba bantfwana.  Ubatfola bakhala bangathuli kantsi baphetfwe sigweba. Kumele babasite ngalemitsi lelandzelako. Sigweba siyaluma ngiso lesimenta akhale angasabindzi.
Lucunga kanye nalemphandze
Umlotsa
Inkhunzane {emacembe}
Inhlafusho {timphandze}
Ngekusho kwaGumedze S (2005) asekelwa nguShongwe F (2005), inkunzane uyayigcoba bese uhlanganisa nemlotsa emvakwaloko sewuyamgwebedla. Uma ucedza kumgwebedla uyamcatseka.  Ugcoba lemphandze yemhlafusho bese umcatseka ngayo.  Lomntfwana uyamcatseka emalanga lasikhombisa alandzelane. 
Emakhubalo
Kuyenteka bakugadle ngemakhubalo antjintje lengati ibe mnyama.  Kufanele utfole imitsi yekucatseka kute ihlobe lengati. Kumele ucatseke ngalemitsi lelandzelako.
Gecageca {emagcolo}
Khubakhuba {emagcolo}
Sivangatane {emagcolo}
Ngekusho kwaMagagula K (2004) asekelwa nguMagagula Z (2004), lemitsi lengenhla awuyihlanganisi utsatsa ngamunye uwugandze bese uyawulobeka emantini lashisako.  Emvakwesikhashane ubese uyacatseka.   Kuphuma onkhe lamahlwili engati lakemile emtimbeni. 
Uma usheka ingati
Kuyenteka usheke ingati ungati kutsi ichamuka kanjani.   Lesifo siba ngumoya
uhanjiswe sisu usheke ingati.  Kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna
kuncoba lesifo.
Intfolwane {timphandze}
Umnyamatse {emagcolo}
Sicalaba {emagcolo}
Umpentjisi {emagcolo}
Umsobo {timphandze}
Ngekusho kwaMatsaba  (2004) afakazelwa ngu Roberts (1990:132), lapho atsi khona umsobo uyawuvala umsheko wengati. Lemitsi lengenhla uyisebentisa ngamunye ngamunye.  Ugaya letimphandze tibe yimphuphu ulobeke ngemanti lashisako bese uyacatseka. 
Imitsi yekuwasha imitsambo
Kuyenteka imitsambo ibe buhlungu kakhulu. Loku kuye kubangwe kuvuvuka kwemitsambo noma ibe nebovu. Lokunye kuyenteka utfole kwekutsi lemitsambo inengati leyomile kungako ibe buhlungu.  Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute lemitsambo ikhululeke noma iphole.
Umntfuma {bantfwana}
Bayagaywa labantfwana bese uhlanganisa nemanti lashisako.   Emvakwaloko ubese uyasefa sewuyacatseka lemitsambo iyakhululeka.
Umntfuma {timphandze}
Ngekusho kwaMgoveni  (2006) asekelwa nguThwala  (2005), uyatigandza letimphandze bese uhlanganisa nemanti lashisako sewuyasefa.  Emvakwaloko bese uyacatseka imitsambo yekutala ibese iyakhutsala kakhulu. 
Uma unelilumbo letintfwala
Kuyenteka ube netintfwala kantsi bakulumbile. Tintfwala batsi labadzala tisicitfo.  Bangakulumba ngato kungenteka basuke bakucitsa endvodzeni yakho ikwenyanye igcine seyikulahlile seyitfola labanye.  Kumele ucatseke ngalomutsi lolandzelako tiyaphela letintfwala. 
Linyatselo {tinhlavu, ticu, timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2006) asekelwa nguManana (1984:44),  uyawugandza lomutsi bese uyawulobeka ngemanti lashisako uma sewusivuvu ubese uyacatseka tiyaphela letintfwala nibuye nitsandzane kahle ekhaya. 
3.11. IMITSI YEKUHOSHA, KUBHEMA KANYE NEKUBHUNYISELWA
Uma inhloko ikubandza noma ibuhlungu
Kuyenteka uve inhloko imokola noma ikushaya kancane imvamisa kunenhloko yesipoliyane.  Sipoliyane siyabulala kufanele utfole imitsi letsite kute usitakale, sipoliyane ungasincoba ngalemitsi lelandzelako.
Maluleka {timphandze}
Likhatsato {timphandze}
Sidvungulo {timphandze}
Mfusane {timphandze}
Litinyo lemamba {timphandze}
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguMabuza G (2005), lemitsi lengenhla uyayigaya ibe yimphuphu.  Uma inhloko ikubandza ucupha kancane ufake etimphumulweni bese uyatsimula lemitsambo iyavuleka. Tilwane tiyabaleka bese uyaphila. 
Imitsi yekubhema ibuyise emandla
Ngekusho kwaGumedze M (2005) asekelwa nguShabangu G (2005), Kuyenteka utitfole uphelelwa ngemandla uve lomtimba wakho ushona phansi. Kufanele utfole imitsi letsite kute ubuyise emandla emtimbeni.
Liphambo {timphandze}
Mnigwane {timphandze}
sivalasangwane {timphandze}
Inkhunzebovu {timphandze}
Sihlangu {timphandze}
Lemitsi lengenhla uyayigengedza bese ucupha kancane  sewufaka edzengelweni uma  sekubhunya utsatsa luhlanga sewuyawuhosha ngalo. Lapha emandla akho ayabuya utive sewungumuntfu mbamba. 
Uma unetilwane tikuhhemisa
Kuyenteka umuntfu ahheme ebusuku angakhoni nekulala.  Kuyenteka abone netilwane timgijimisa nobe bantfu bafuna kumbulala.  Kuyenteka bamtsebule bamtfumelele bantfu lesebafile batomlandza nimuve sekahhema atsi akafuni amemete kakhulu kumangale wonkhe umuntfu.  Lapha kufanele bambhunyisele ngetilwane noma ngelibaso letilwane. Lelibaso licosha konkhe loku lokumhluphako.   Kumele atfole lemitsi lelandzelako.
Libaso letilwane alibheme ngemlomo nangetimphumulo.
Emvakwaloko kumele atfole lemitsi lelandzelako atsimule kute abuye noma sebamtsebulile.
Maluleka {timphandze}
Likhatsato {timphandze}
Sidvungulo {timphandze}
Litinyo lemamba {timphandze}
Ngekusho kwaMakhubela  (2006) asekelwa nguMabuza M (2005), lemitsi lengenhla uyayigaya ibe yimphuphu emvakwaloko bese uyifaka etimphumulweni iyatsimulisana. Kuyenteka utsatse sikhatsi kutsimula. Labadzala baye batsi besewukhashane utsetjuliwe kantsi ungawufaka bese uyatsimula batsi ubuyile. 
Libaso lenhlanhla
Uma tintfo takho betingakuhambeli kahle ubetse wenta loku kuyabhedza. Kumele utfole libaso lenhlanhla bakubhunyisele ngalo ulihoshe lingene nangekhatsi esiswini ubuye ulidvonse nangetimphumulo.  kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Liphakama {lesanhlangu}
Emafutsa {enhlatfu}
Emafutsa {enkhomo}
Ngekusho kwaMabuza G (2006) asekelwa nguThwala  (2005), lemitsi lengenhla iyahlanganiswa bese ubhunyiselwa ngayo. Emabhadi ayaphela usale unenhlanhla kuko konkhe lokwentako. 
Emaphaphu labuhlungu
kuyenteka ube nesifo lesitsite emaphashini. kumele ubheme lomutsi lolandzelako.  
Lijoye {emacembe}
Ngekusho kwaNyoni  (2005) asekelwa nguDlamini M (2005), lamacembe uyawomisa bese uyabhema.  Uwafaka edzengelweni bese uhosha lentfutfu siyaphela lesifo. 
Timphumulo letivimbene
Uma timphumulo tivimbene kumele ubheme lomutsi lolandzelako.
Manyongwane {timphandze}
Ngekusho kwaMgoveni  (2006) asekelwa nguMhlanga  (2005), ungahosha lomutsi kuyaphela kuvimbana etimphumulweni. 
Umutsi wekuvula imitsambo ukunikete nemandla emtimbeni kanye nengati
Kuyenteka uve umtimba wakho ushona phansi utive uphelelwa ngemandla. Kufanele uhoshe lomutsi lolandzelako. 
Sindiyandiya
Ngekusho kwaMavimbela L (2005) asekelwa nguManana (1984:53), uyawugaya ube yimphuphu bese uwufaka etimphumulweni sewuyakutsimulisa. 
3.12. IMITSI YEKUTSELA ETINDLEBENI, ETIMPHUMULWENI KANYE NASEMEHLWENI
 Umutsi wemehlo
Emehlo kuyenteka abebuhlungu ahlabe kwangatsi uhlatjwa tinyalitsi. Kuyenteka uweve ahhedla lekhatsi kwangatsi usikwa ngemabhodlela noma kwangatsi kunemhlabatsi.  Emehlo abuhlungu ngoba sibuka ngawo ngaphandle kwawo akukho longakwenta. Kumele utfole lemitsi lelandzelako uma ufuna kulapha emehlo.
Sigobhota semnenkhe
Bluestone {ligulugulu}
Ngekusho kwaMabuza G (2005) asekelwa nguMamba  (2005), lemitsi lengenhla uyisila icolisakale bese utsatsa emanti ngenkomishi sewutsatsa lomutsi uwubophela tikwesicephu lesihlobile sewunyeta emantini emvakwaloko sewukhamela emehlweni.   Lomunye umutsi wemehlo ngulona.
Sanama {macembe, timphandze}
Ngekusho kwaMabuza M (2006) asekelwa nguDlamini M (2005), lomutsi uyawupheka bese utsela emehlweni.  Kukabili ungagcoba lamacembe bese uyawusefa sewufaka emehlweni. 
Umutsi wetindlebe
Kuyenteka uve indlebe yakho ibuhlungu inkhenkhetse noma igawule. Lokunye kuyenteka kutsi lendlebe ingcolile lengekhatsi.  Kuyenteka kutsi ikugula nje ngoba kutintfo letentiwe bantfu.  Uma ugulwa yindlebe kumele utfole lemitsi lelandzelako.
Inhlatfu {emafutsa}
Emanti {aselwandle}
Sikwenge semabalabala {emacembe}
Emadlebe embongolo {emacembe}
Lemitsi lengenhla uyisebentisa ngalokuhlukahlukene hhayi kanye kanye ngingasho ngitsi utsatsa ngamunye ngamunye. Emafutsa enhlatfu uyawancibilikisa utsele endlebeni, emanti aselwandle nawo uyawatsela endlebeni.  Leleminye ufutfumeta lamacembe ukhamele etindlebeni.  Lomunye umutsi wetindlebe ngulona lolandzelako.
Litje leliluhlata liyashiswa
Ngekusho kwaManana (1984:52) kanye naRoberts (1990:130) lapho achaza khona kutsi sikwengwe semabalabala siyatilapha tindlebe. Mamba yena ugcizelela ngemanti aselwandle kanye nangemafutsa enhlatfu (2005).  Lomutsi longenhla uwusebentisa nangabe indlebe seyikhipha bovu. 
Umutsi lotselwa etimphumulweni
Kuyenteka uvaleke etimphumulweni kantsi uvaleka ngoba unelishashati. Lishashati ingati lecinako legcina seyenta bovu lekhatsi etimphumulweni. Lishashati lingelashwa ngalemitsi lelandzelako.
Pomupomu {emacembe}
Lamacembe uyawagcoba bese utsela emanti enkomishini utsatse lomutsi uwufake endvwangwini bese unyeta lapha emantini emvakwaloko untontisela etimphumulweni.  Lomutsi uyakutsimulisa kuphume lobovu kanye nelengati. Umuntfu ungamnuka  ekhatsi etimphumulweni uyeva ngekunuka kutsi ngilo lishashati.   Lomunye umutsi welishashati   ngulona  lolandzelako.
Likhambi {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguGumedze M (2005), lamacembe nawo uyawagcoba bese unyeta emantini sewuntontisela etimphumulweni sewuyatsimula seliyabhubuka. 
Uma emehlo avuvukile
Kuyenteka emehlo avuvuke ungakhoni nekubona. Lamehlo asuke aticalekela abe nemlanga noma  avuvuke ungakhoni nekubona kahle. Kumele utfole lemitsi lelandzelako kute etje abuyele esimeni sawo. 
Umthunduluka {emacembe}
Ngekusho kwaMamba  (2005) asekelwa nguManana (1984:26),  uyawagandza lamacembe bese utsatsa emanti lacandzako sewuyahlanganisa sewuyasefa sewutsela emehlweni. 
3.13. IMITSI YEKUTSANYELA
Tinsumpe
Tinsumphe sifo lesimila enyameni yemuntfu.  Lesifo simila sibe tigadlane
letincane emtimbeni wemuntfu lesifo silashwa kanjena.
Umtsanyelo wesintfu wasendlini
Uma libanika litulu
Ngekusho kwaThwala  (2005) asekelwa nguShongwe L (2005), lapha uma litulu lidvuma utsatsa umtsanyelo uphumele ngaphandle ulindzele kubanika kwelitulu.  Kungavela lombani utsanyela letinsumpe ngalomtsanyelo masinyane letinsumpe tiyanyamalala. 
Kutsanyela tilwane emtimbeni
Lapha sitfola kutsi uma umuntfu angativa kahle umtimba wakhe ubuhlungu futsi avuke adzinwe, kuyenteka utfole kwekutsi ucindzetelwa tilwane.  Ngekusho kwa  Makhubela  (2005) asekelwa nguMamba (2005), kudzingeka uyofenjwa kute letilwane nalabantfu lesebafa labakutfwesa bona bahambe usale uphilile. Inyanga isebentisa loku lokulandzelako.
Lishoba
Ligono
Libaso
Lifembo
3.14. IMITSI YEKUKHOTSA
Imitsi yekuncoba sisu uma sibuhlungu
Kuyenteka uve esiswini kubuhlungu noma sikuluma.  Lokunye kuyenteka ujutjwe sisu noma sibe nemahlaba.  Kufanele ukhotse lemitsi lelandzelako.
Emahlungu.
Ingwavuma {litsanga}
Ngekusho kwaMgoveni  (2006) asekelwa nguDlamini J (2005), lomutsi uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa uma ulunywa sisu sikujuba noma sinemahlaba. Ungakhotsa lemitsi lelandzelako  buyaphela lobuhlungu lobuvakala  esiswini. 
Mabophe.
Lomutsi uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa sisu sibancono nalobuhlungu buyaphela.
Kuvikela kudliswa lapho uyakhona
Manyongwane {timphandze}
Ngekusho kwaMakhubela   (2006) asekelwa nguMamba  (2005),  uma uya emtini ukhotsa lomutsi uvikele kudliswa. Uyawugaya ube yimphuphu bese uyawukhotsa. 
Uma ufuna kuphepha etinyokeni
Tinyoka tinebutsi lobungakalungi kumele ukhotse lomutsi lolandzelako. 
EMahlungu
Ngekusho kwaMavimbela L (2006) asekelwa nguShabangu G (2005),  tinyoka tiyakubalekela uma ukhotse wona. Lamanye enta kwekutsi tinyoka utibone kakhulu kodvwa atikulumi. 
Uma bakutsebulile
Kuyenteka utfolakale utsetjuliwe kodvwa usaphila. Intfo lebayentako bacale batsatse lesitfunti sakho kucala wena ufa nje kantsi kudzala batsatsa sitfunti sakho bayosibeka noma bayosivalela lapho bafuna khona.  Kumele utfole lomutsi lolandzelako:
Umbhongabhonga {emagcolo}
Lomutsi longenhla uyawugaya ube yimphuphu bese uyawushisa ube yinsiti. Emvakwaloko sewuyawukhotsa uyabuya emtsebulweni. Lomunye umutsi lokumele wukhotse ngulona lolandzelako.
Tive
Ngekusho kwaDlamini M (2006)  asekelwa nguMabuza M (2005), ungakhotsa lomutsi longenhla uyawuncoba umtsebulo. 
Uma unetilondza eswini
Kuyenteka uve sisu sibuhlungu kakhulu kantsi unetilondza. Tilondza tangekhatsi imvamisa tincotjwa ngulemitsi lelandzelako.
Bhoco {timphandze}
Gibizisila	{litsanga}
Silulwane {sigadla}
Ngekusho kwaMgoveni  (2005) asekelwa nguMamba  (2005),  lemitsi lengenhla uyayomisa bese uyayishisa seyiba yinsiti. Lensiti uyayikhotsa njalo emvakwesikhashane letilondza tiyaphola. 
3.15. IMITSI YEKULAPHA SIKHUMBA KANYE NELUKHWEKHWE
Umgandankawu {emagcolo, emacembe, timphandze}
Ngekusho kwaThwala  (2005), uyageza ngawo uphindze upheke imbita unatse.
Pujol  (2001:77),  ubeka kanje:
It has strong antiseptic properties and is used to clean the skin.
Umgwenya {emagcolo, sicu}
Ngekusho kwaPujol (2001:67), lomutsi uyageza ngawo uphindze upheke imbita unatse. Kufuneka ugandze lamagcolo abe yimphuphu sewupheka imbita sewuyanatsa. Ulapha nelukhwekhwe uyageza ngawo njalo lukhwekhwe luyaphela uphindze upheke imbita unatse kute lesifo siphume lengekhatsi. 
Umsutane {emacembe timphandze}
Ngekusho kwaMongo  (2005), uma ucubukile ugandza lamagcolo alomsutane bese uyageza ngawo.  Ubese upheka imbita sewuyanatsa lesifo sitophumela ngaphandle sonkhe. 
Umkhuhlu {emacembe naletitselo}
Ngekusho kwaMkhabela  (2005)  asekelwa nguNtini  (2005), ugandza lamacembe kanye naletitselo bese wenta imbita. Lokunye utsatsa lomutsi lowugandzile bese ugeza ngawo sewuwushikisha emtimbeni. 
Tinkhobe tebelungu {emacembe nesicu}
Ngekusho kwaSibiya M (2005), lapha uyawugandza lomutsi bese uyawubilisa. Ucupha kancane sewuyageza ngawo  kucubuka kuyaphela. Lomutsi uyasebenta uma sikhumba sakho sinenkinga. 
Ishongwe {lubisi lwesihlahla}
Ngekusho kwaMkhabela  (2005), uma sikhumba sakho sicubuka noma sinematfutfumba kumele utfole lolubisi lwalesihlahla bese ulugcobisa noma ulushikisha lapha etilondzeni noma esikhunjeni. Kuyenteka lesikhumba sihwebheke kumele ugcobise lolubisi lwalesihlahla lesifo siyaphela. 
Intelezi /Ingwelane{ ijuzi}
Ngekusho kwaMamba  (2004) asekelwa nguRoberts (1990:193), lapha uma sikhumba sakho sinematfutfumba kumele utsatse lejuzi uyigcobise lapho kunematfutfumba khona.   Lamatfutfumba ayaphela. 
Litfolanja {sitselo}
Ngekusho kwaMahlalela  (2004) asekelwa nguRoberts (1988:54), uma sikhumba sakho sinenkinga letsite kumele ugandze lesitselo ugeze ngaso. Lesikhumba siyantjintja sibe sikhumba lesinhle noma lesibukekako.  Lomutsi ungawupheka kufanele uwunatse ngekucophelela ngoba unebutsi.
Likhambi lemabulawo {emacembe}
Ngekusho kwaMkhabela  (2005) asekelwa nguRoberts (1988:12), uma ushiswe lilanga kumele uhlafune lamacembe bese ugcobisa lamanti ebusweni lesikhumba sibuyela esimeni saso. Lomutsi ulapha naletinye tifo tesikhumba. 
Umhlonyane {timphandze, sicu, emacembe}
Ngekusho kwaMahlalela  (2004), lomutsi uyawugandza bese upheka imbita sewuyanatsa.  Lomutsi uwasha sikhumba sibukeke kahle.  Lomutsi uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama. 
Likhambi lemabulawo
Ngekusho kwaMkhabela  (2004), emacembe uyawahlafuna. Kuyenteka sikhumba sakho sigegebuke, sisikeke noma ube nemhuzuko.  Lamacembe uyawahlafuna bese uyawashikisha lapho ugegebuke khona kanye nalapho usikeke khona.   Lomutsi uyasita uma ngabe sikhumba sakho sishiswe lilanga. 
Lunwele {emacembe}
Ngekusho  kwaMavimbela  L (2005) afakazelwe nguMahlalela   (2005), uma unencubulunjwane kumele upheke lamacembe noma uwagandze kucala bese uyawupheka lomutsi.  Lomutsi kumele ugeze ngawo lesifo siyaphela. Lokunye kumele uwupheke bese unatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni, emini nantsambama. 
Umnyezane {emacembe,emagala}
Ngekusho kwaThwala  (2004) asekelwa nguRoberts (1990:59), lamacembe uyawagandza bese lomutsi uwufaka emantini lashisako sewuyageza ngawo. Lomutsi usita uma ngabe sikhumba sakho sinenkinga letsite.  Uyawugandza lomutsi bese uwubilisa emantini.  Lomutsi ugeza ngawo noma  uwugcobise njengemafutsa. Lokunye kuyenteka ube nematfutfumba kumele ugeze ngalomutsi siyaphela lesifo.  Kuyenteka sikhumba sakho sishe noma simosheke ugeza ngalomutsi.
Umtshanela {emacembe}
Ngekusho kwaThwala  (2004) asekelwa nguRoberts (1990:52), lomutsi kufanele uwugandze bese upheka imbita sewuyanatsa. Lomutsi usita uma unesifo lesitsite noma ematfutfumba.  Uwunatsa ngehhafu yenkomishi ekuseni nantsambama lesifo siyaphela.
Umutsi weluhlanga
Lesi sifo lesibamba umntfwana kanye nemuntfu lomdzala, lapha sitfola kutsi umuntfu uvelwa tilondza wonkhe lomtimba. Kuyenteka tivele etibunu noma etitfweni tangasese. Lesifo sisuke singekhatsi emtimbeni kungako kufanele utfole imbita uyinatse kute luphele nya loluhlanga.  Lungaphela uma usebentisa lemitsi lelandzelako.
Umhlala {timphandze}
Umnhlonhlo {timphanze}
Inyokane lenkhulu {timphandze}
Ligulugulu {litje lelitsengwako}
Umganu {emakhekheva}
Lusololo { emacembe  latiwele phansi}
Ngekusho kwaMetiso  (2006) asekelwa nguMavimbela S (2005), kumele uwugengedze lomutsi bese upheka imbita. Lemitsi lengenhla iyalucedza luhlanga luphele nya.  Lesifo siyanwayisa kakhulu kodvwa uma unatsa lemitsi lengenhla ngekunakekela siyaphela. 
3.16. Siphetfo
Empeleni sive seMaswati singaphila kahle uma singalandzela konkhe lokuchazwe lapha ngenhla. Kumele sibuyele emuva sinatse timbita kute imitimba yetfu itocina. Imitsi yesintfu ibalulekile loku ngikusho ngoba lemitsi yesilumbi bayakhe ngato letihlahla. Lokunye belumbi lelwati lekwelapha balutfole tikwetinyanga takitsi babase bona babhala emabhuku.  Uma ungabuka tincwadzi letinyenti tinetitfombe tetangoma lokukhombisa kona kutsi bebatsatsa lelwati babatfwebule titfombe kuphela.
Kubalulekile kunatsa timbita ngoba ngito letikhona kukhipha sifo noma simatima kangakanani.  Emaphilisi nemijovo ayasihhuhhwata singapheli kantsi umutsi wesintfu usicedza nya.  Ngiyanikhutsata sive sakitsi  kutsi asidle lemitsi ngoba tihlahla ngito letivusa emasotja emtimbeni. Ngingasho ngitsi uma sewubutsa emaphepha lesifo silapheka kalula.  Ngekusho kwaMakhubela lesifo silapheka kalula angaze akutsele umutsi lotsite etimpumulweni.  Ngikhutsata sive kutsi asingabi nemahloni kusebentisa imitsi yesintfu. Empeleni kunga phela konkhe lokufisa kwetinkhukhu uma tiphetfwe ngumbhabhamane.
