SEHLUKO SESIBILI
EMASIKO NEMIHAMBO YEMASWATI
2.1     Singeniso
Emasiko nemihambo yesive ngiko lokukhombisa kutsi leso sive siyini.  Phela ana sive singenawo emasiko kanye nemihambo lapho sibambelele khona, kufana nekutsi sivele sifile leso sive.  Esikhatsini lesiphila kuso lomuhla live selaba ngulelicakile ngobe emasiko nemihambo kwabhecwa kwaba yintfo yemacaba lengenamsebenti.  Bantfu labanyenti bayacakeka nababona umuntfu avunulile.  Empeleni kuvunula lamalanga sekutsatfwa njengentfo lemangalisako.  Nangabe ulicobile uhamba edolobheni, ngicinisile kutsi bangajika nawe bantfu bamangele kutsi lowekunene uvelaphi.  Angeke bawaswele emagama labangakucaphata ngawo, kukhombisa kutsi wena awuyati imphucuko.  
Lokwadala loku kutsi nakufika labekubulwa tinhlitiyo, bafika batsi basiletsela imphucuko, batesikhipha ebumnyameni bekugcoka tikhumba.  Loku kwaba liphutsa lelikhulu ngobe phela tonkhe tive letikhona emhlabeni kunalapho tasuka khona tatfutfuka-ke tadzimate tafika kuleli zinga lesetititfola tikulo kulamalanga.  Kute sive lesadzabuka sigcoka emabhuluko.  Kantsi futsi imvunulo ayisho kutsi sevele unguloko lokwembetse kepha kungekhatsi emntfwini.  Kuya ngekutsi lowo muntfu uphila yiphi imphilo.  Umonakalo lokhona eveni ikakhulu ngekulahleka nekubukelwa phansi kwemasiko, sekumele sisale silalisa tibutsa ngobe laba labangevani nemasiko banencokodvo.  
Lapha sitawubuka emasiko nemihambo yemaSwati kutsi ingaba nasiphi sandla ekuvuseleleni buntfu bebantfu.  Lamasiko nemihambo kutawubukwa kuchatsaniswa naloku kwesilumbi kubona kutsi ingabe konakelephi uma kukhona lakonakele khona.  Kutawusikwa lelijikako kunaku lokulandzelako: kuganana, kulobola, kugidza umtsimba, kukhinyabeteka kwemendvo, umgcwabo, kuzila, kubuyisa umuntfu ekhaya, tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona, kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nemvunulo yemaSwati nekutfutfkiswa kwelulwimi. 
 Kuganana
Kuteka kungumhambo wato tonkhe tive letikhona kulomhlaba.  Empeleni nguMvelinchanti lowabeka kutsi bantfu batawutekana batalane bandze (Genesisi 1:27).  Nalapho kukhulunywa khona embhalweni longcwele kutsi bantfu bangatekani, kusuke kungumbono walowo muntfu futsi lawukhuluma sakulesinye simo, angasenayo inkhanuko yalapha emhlabeni.  Phela evini leNkhosi, Pawula ubeka umbono wakhe kutsi kube kuya ngaye ngabe vele bantfu abatekani ikakhulu laba labasebentela iNkhosi.  Ukusho loku nje ngobe abona kutsi nasebanemiti batawunaka kwemindeni yabo, bakhohlwe ngumsebenti weNkhosi (KubaseKhorinte Besibili 7:25-35).  Loku wakusho emva kwekutsi sashaywe lunyati, angasasuye Sawula.  Besekete lilukuluku nenkhanuko njengendvodza.  Besekaphila imphilo lehlukile kulena letayelekile.  Kepha ubuye asho vele atsi indvodza kumele ibe nemfati wayo kanjalo nemfati abe nendvodza yakhe.  
Nawuteka umfati ngesiSwati usuke wakha buhlobo lobukhulu kuleyo mindeni yenu.  Kubangumtfwalo wabo bonkhe labatsintsekako kuleyo mindeni kubona kutsi lobo buhlobo buyanakekelwa ngekusho kweLikomidi LeMtsetfo neMihambo yesiSwati, bacashunwe eTikhatsini TemaSwati 28 Indlovulenkhulu 2001.  Loku kufakazelwa kutsi umfati akendzi endvodzeni yakhe kuphela kepha wendza ngisho nakubekhakhakhe.  Kukhulumisana kwemindeni akwentiwa ngemaSwati kuphela kepha nebaTswana benta njalo.  Kuba netinkhulumo tekuhlanganisa loku lesekucalwe ngulaba lababili.  Bafana Hlatshwayo encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye (1995) uyibeka kahle lendzaba nangemavi akhe atsi:
“Bamalome” will then be asked by the parent of the young man to go to and ask for “sego sa metsi”.  Negotiations will then take place between the two families.  This process of negotiations can take place a long time even more than a year before a settlement or agreement is reached.
						(Makobane nalabanye, 1995:75).
Loku kuhluke kakhulu kunaku kwesilumbi ngobe khona umfati ushada nendvodza yakhe bemndeni abanalo lilungelo ngekwemtsetfo kutsi kube khona labakwentako kulowo mshado.  NgesiSwati nakendzile umfati ngisho nanobe seyishonile indvodza yakhe, uyachubeka ahlale nabo bemndeni ate afele lapho nakatsandza.  Ngesilumbi lingawa licoshwe tinkhukhu nangabe umshadikazi angavuma kuhlala nebemndeni indvodza yakhe seyishonile.  Kutekana akukajutjelwa iminyaka kutsi nayintfombi seyinaleminyaka seyingahamba iyokwendza kepha kubukwa kutsi nje nase ikulelibutfo lelinje.  Lapho isuke vele seyivutsiwe, seyiyingcuce icinile.  Nakungenteka itekwe ingakafiki lapho lowo lowente loko uhlawuliswa inkhomo lekutsiwa yemabhaca ngekusho kwalabadzala.  Phela ngesiSwati akumane kutekwane kepha intfombi nelijaha bacale bajumisane[1].  Kepha kujuma akusho kulala.  Kujuma kusita kwetayelisa labantfu lababili labatsandzanako imphilo yemindeni yabo.  Asitsi nawutsi uvakashela singani sakho, uve bantfu bakhuluma, bagidzagidza busuku bonkhe, utawubona kutsi hhayi lapha kwangatsi angeke kulunge nangiteka khona.  Kanjalo nentfombi nayijumile, ingabona kutsi imphilo yalelikhaya ingayifanela nobe cha.  
NgesiSwati kusonywa kabili.  Intfombi uyayisoma kuba singani uphindze uyisome futsi kutsi ibe ngumfati wakho.  Nangabe ivuma nasewuyisomela kuba ngumfati, kukhona imisimeto leyentako kukhombisa loko.  Lokunye kwako kuba kuluma umgoco kulandzelwe kuphuma elawini ishaye umvalo ngesikhali.  Kuvana kwalemindeni lemibili kubaluleke kakhulu.  Nakungenteka kube khona kungevani ekhatsi kwemindeni, kuyema konkhe.  Ngekwemshado wesilumbi, umuntfu nasekaneminyaka lengu-21 usuke sekakhululile kutsi angahamba aye enkantolo, afike acele incwadzi yemshado nalowo latsandzana naye.  Fakazi angatsatsa nobe ngubani lahlangana naye emgwacweni akunankinga.  Labo bantfu ngekwemtsetfo sekutawutsiwa bangumfati nendvodza.  
NgesiSwati angeke nakancane intfo lenjengaleyo yenteke.  Bekwenteka ngalesinye sikhatsi utfole kutsi intfombi iyendziswa.  Betitincane tigameko lapho bewutfola khona kutsi intfombi iyala kwendziswa.  Loku bekubangwa kutsi nakwentekile yacatjangelwa kwendziswa, kusuke kubukwe inhlalakahle nelikusasa lelihle layo.  NgesiSwati bantfu lababili bahlanganiswa ngengati yesilwane.  Kantsi futsi lokubalulekile kulendlela yekutekana kutsi umfati wendza kanye.  Ngesilumbi ungashada kaningi ngendlela lefunwa nguwe ingce nje nawutakwati kuloku udzabula lesitifiketi.  Nakayowendza umfati kutsiwa uyafa ngobe vele sewuyofela lapho.  Phela lesilwane lesibulawako nangabe kuganwana, sisuke sihlanganisa emadloti alemindeni lemibili.  Ingani phela umfati nakasuka kubo uyabikwa emadlotini akubo, kuhlatjwe kutsiwe nangu bani sewuyahamba, mvuleleni indlela.  Kantsi nangesikhatsi afika lapha ekhakhakhe kuyabikwa emadlotini akubo kutsi nangu Labani sewufikile lapha, utewendza bese emadloti ayamemukela.  Loku lokwentiwa ngemaSwati kucishe kufane naloku lokwentiwa sive semaZulu ngekusho kwaKhumalo (1997).  Phela konkhe lokwentiwako ngesintfu kuyabikwa kubanikati belikhaya kutsi bakubusise.  Khumalo S (1995) acashunwe nguKhumalo (1997: 119) uyibeka kahle lentfo yekubikela banikati belikhaya nangemagama akhe atsi:
Naso-ke isilwane enginibikela ngaso.  Sengathi-ke ningakwemukela nonke ngezandla zombili nangezinhliziyo ezimhlophe.  Sikhulekela okumhlophe kodwa okufana nezihlabathi zolwandle.
Loku lokungenhla kuyakhombisa kutsi banikati belikhaya baningi kungako nawukhuleka emtini wendvodza ubabita ugcine lawati khona banikati baleso sibongo.  Ngesintfu banikati belikhaya ababonwa kepha bahlala njalo bakhona futsi ngibo labagcina baphephise lusapho lalowo muti.  Letinyatselo letilandzelako ngito letilandzelwako ekutekaneni kwebantfu ngesiSwati.  Lapha kufakwe netinhlobo tekuganana kusita laba bakitsi lesebakhohlwa nobe laba labangati sanhlobo kutsi ngesintfu sakubo kugananwa njani.  Phela kubhalelana tincwadzi nekushayelana tincingo yintfo lensha emaSwatini, ngingatsi esintfwini nje vele ayatiwa.
2.2.1		Kugana ngelicuba, lijuba noma ingeje
Loku kuluhlobo lwebuhlalu lobugatjiswa lelo jaha leselibe nenhlanhla yekuganwa.  Kuvamise kutsi intfombi iphatsise umngani wayo kutsi abunikete umngani wayo kutsi abunikete lelo jaha.  Phela lapha ngulapho kuvela khona saga lesitsi: `Lucu aluhlangani entsanyeni’.  EmaZulu nanawo anako loku, ingani phela anaso lesaga lesinjalo.  Kulesinye sikhatsi intfombi ingaluka luhlongwa esikhundleni sekwenta buhlalu.  Emva kwaloko kulindzeleke kutsi lelo jaha leliganiwe libese liyoyicela ngalokusemtsetfweni intfombi leyo ekhaya kubo.
2.2.2 		Kugana ngekuhlehla
Lena yindlela yekugana leyentiwa yintfombi nangabe seyincumile kutsi ivele ivumelana nelijaha, iyalitsandza emva kwekutsintsana nabontsanga yakhe.  Loku kwentiwa ngekutsi intfombi icele letinye tintfombi letibontsanga yayo endzaweni yakubo kutsi tivunule bese tiyahlehla, tifike bese tiyahlabela tigidze ngasemabaleni akhabo lijaha.  Kuleyongoma letisuke tiyihlabela tiyaligagula libito lalelojaha,  tiphindze timbite kutsi asondzele titomgana.  Manje loku kukhombisa kutsi bekute lokufihlwako nakuganwana.  Batawubese bayabindza laba labampheleketele bese iphuma yodvwa lentfombi letogana, iyahlabela, igidze kubone nanoma ngubani lokhona lapho ngiyo-ke letogana.
Kugana ngekutiba
Kulendlela lena intfombi ivele ivumelane nelijaha ngaphandle kwekwatisa ngisho nebatali bayo.  Nalapho iyabamema batali bayo kutsi bayogidza umtsimba lena ekhabo lijaha.  Phela ngesiSwati tinkhomo temabheka tifunwa umfati sendzile, hhayi lokwesilumbi kwanyalo kwekutsi sekucala kulotjolwe kunguma umfati agidza umtsimba.  Emva kwekugidza lowo mtsimba, bakabojaha bayaye bangabopheleki kutsi bayishaye inkhomo yekuyoyicela lentfombi.
Kuqabangula
Kucabangula ngulenye indlela yekugana lebeyisetjentiswa tintfombi natifuna kugana lijaha.  Lelisu leli belisetjentiswa yintfombi ngekutsi ivele iye ekhabo jaha iyocela umbhidvo.  Nayiya lapho ivame kupheleketelwa bontsanga yakhe kanye nagogo wakhe.  Kutawutsi-ke nasebalapho kubonakale kutsi vele bete ngani.  Lelijaha lelitewuganwa belibitwa, kukhulunywe nalo, ibe seyiphelile indzaba lapho.
Kujuma
Lena yindlela yekuvakashelana kwalaba lababili labatsandzanako emalangana, imvamisa akwengci kulamatsatfu.  Kujuma akusiko nani loku lesekuvamise lamalanga kutsi intfombi ivakashele lijaha ebusuku bese kutsi ekuseni ngembulukusa iphindzele kubo lentfombi ingakabonwa.  Futsi loko kufana nekudlala ngemlilo emenweni ngobe kutsiwa bayawetana nekuwetana lapho.  Nangabe ngulentfombi levakashele lena ekhabo jaha abalali ndzawonye.  Indzaba yekwewetana vele ayiphatfwa ngoba phela ngesiSwati kutsatfwa ngekutsi akumane nje kungenwe esibayeni semnumzane kungakentiwa imisimeto yakhona.  Labanye bebatsi nakwentekile balala ndzawonye bate bafika esigabeni sekuhanjelwa yingati banatsana, lijaha belitihlonipha lingalingisi indvodza ilele nemfati wayo.  Lelijaha belimane liphefumulele emvalweni.  Kulesinye sikhatsi lentfombi nayifundzisekile kahle, beyivele yale itibutsise inyandza.  Libabatse lijaha liyayinamatsela, yale kube ngumshikashika kute kube ngiko loko ibe solomane ilwela kugcina buntfombi bayo.  Nayinemandla beyivele lokwelijaha nakuyinsutelansikeni kusacatwe lekhashane nasekutsi kufuna kutinamatsisela kulentfombi.  Phela ngesiSwati kwewetana indvodza nemfati kuphela.  Kulala kwelijaha nentfombi kufana nekudlala ngemlilo emenweni.
Kutsiwa lokwa ekuseni ngembulukusa bogogo bebayihlola kutsi isaphelele yini.  Nakungenjalo bekungena uyise welijaha atoyibukisisa lentfombi.  Uma abona tindlebe tiya lena nalena  njengetembongolo, abevele atsi ngeke  atikhiphe tinkhomo.  Kusho lapha lomuntfu lomdzala abefuna kutenelisa kutsi lesingani selijaha lakakhe simuntfu sibili.  Phela labadzala kubatsatsa sikhatsi lesincane kufundza umuntfu, ingani sebanemalanga baphila.  Ngalesinye sikhatsi kuyenteka lobabe akhulumisane nemusa wakhe kuva kutsi kuhambe njani ebusuku.  Nakatsi akayitfoli indlela abese uyajabula loyise atsembise kutishaya tiphelele.  Kepha uma litsi lelijaha litfole indlela seyihambeka, uyadvumateka lomuntfu lomdzala, avele atsi angeke atishaye tiphelele njengoba loko kutawube kukhombisa kutsi nayo lentfombi ayikapheleli.  Ngesilumbi-ke akukho konkhe loku ngobe ngisho nobe ichuta akunandzaba.  Kutsi umshwedla sewunabangaki bantfwana, akuhluphi kuvelwe kuyobhaliswa sitifiketi batakhele indlu yabo bahlale.
Kulobola
Emashayangantfonga ngesiSwati kukukhipha tinkhomo tiyiswe ekhabo mfati wakho.  Loku kwentiwa ngumndeni wekhabo ndvodza.  Esikhatsini lesinyenti uyise welijaha nguye lolokhipha letinkhomo.  Natikhishwa letinkhomo kubikelwa banikati belikhaya kutsi naku lokuphumako kuyaphi.  Loku kwentelwa kutsi phela babavulele indlela kantsi nalaba labatawutekana babenenhlanhla.  Umnumzane nobe likhehla lalapha ekhaya liyabika kulabadzala kutsi nayi imphahla seyiyaphuma iyofuna sihlobo lesihle.  Loku lokwentiwa ngemaSwati kuyefana nalokwentiwa ngemaZulu ngekusho kwaZulu (1996) acashunwe nguKhumalo (1997:118) ngemavi akhe uyibeka atsi Zulu:
Nina basekutheni!  (Ebathakazela).  Nina bakabani kabani kabani! (Ebathopha).  Nazo-ke izinkomo zenu seziyaphuma esibayeni senu.  Ziphuma nje ziyolanda umfazi ukuba azonizalela phakathi kwamagceke ukuze ulibo lwenu lume njalo!  Sinxusa isibusiso senu ukuba siphume nazo nokukhanya okusimeme ekuphenjweni kwalo mlilo. 
Kudzala-ke emalobolo bekakhishwa sekatekiwe umfati wagcotjiswa libovu wagidziswa.  Kepha nyalo ngenca yekuntjintja kwetintfo lekubangelwa butulujane bebantfu tinkhomo sengito leticala embili.  Nawungenato tinkhomo bekungasho kutsi awunawukumteka umfati.  Umfati bewumteka kepha bekukhulunyiswana ekhatsi kwalemindeni letsintsekako.  Lapha bekuvunyelwana kutsi letinkhomo utatikhipha ngesinye.  Loku bekusho kutsi umntfwana wakho wekucala utawutsi nakalotjolwa bese leto tinkhomo tiyiswa lekhabo mfati wakho.  Kepha-ke nobe ungenato tinkhomo temabheka, insulanyembeti yona bekungakhulunywa ngayo ngobe bekumele nakanjani uyikhiphe.  Loko bekuyindlela lephilako futsi leyenta bantfu bahlale ngekuthula.  Ngemshado wesilumbi-ke angeke sewucale utsi utawushada ungakaloboli wacedza.  NgesiSwati bekubakhona ngisho emangcibo[1] lekuyintfo lengasatiwa nyalo kantsi kudzala bekuphilwa ihlonishwa futsi lenchubo lenjena.
Emashayangantfonga abengasiyo ibhizinisi njengoba sesibona namuhla kwenteka.  Msimanga (1995) uwachaza kahle nakatsi:
In its origin lobola was nothing but a token of appreciation presented by the fiance to the parents of his future wife, as a way of thanking them for bringing her up for his benefit. It was not even to compensate them for losing her since they believed that the future home of a girl is at her in-laws. Accordingly they would be very worried if she grew to be an old spinster.
					(Msimang, 1995:2-3).
Natifika tinkhomo kulomuti letiletfwe khona bekusuka gozolo amemete atsi: siyalobola gogo, atisho imibala yetinkhomo lebete nato nebulili bato ngelobukhulu bugagu lobu.  Loku kufana ncamashi nalokwentiwa ngemaZulu ngekusho kwaNdawonde (1995) acashunwe nguKhumalo (1997: 120) nakabeka atsi ngemavi akhe:
E! Nina basekutheni!  (Ethaphuza izithakazelo).  Sesingangani ngezinkomo zenu zesibopho sothando.  ngifika nazo zonke ngothi lwazo ziholwa yinsingizi isuka (isithole sokumemeza).  Ngiphethe amaqanda kawayiba ……… (Esho ezibala zonke ngothi lwazo).
Tihanjiswa nje tinkhomo sekuke kwacociswana kwevakala kutsi lukhalo lwakulowo muti lungakanani.  Nasetemukeliwe letinkhomo kunemsimeto lekumele wentiwe ngumnumzane welikhaya.  Phela njengobe kushiwo ngetulu yonkhe intfo yesintfu iyabikwa.  Khumalo (1997) ukubeka kahle loku nangemavi akhe atsi:
USokhaya uma esezishunqisela, uyazethula koyise mkhulu ngokubabiza.  Yindlela lena enganandlela yokuyigwema ukuze oyisemkhulu bangazibuzi ukuthi ezaphi lezi zinkomo ezigcwele isibaya.  Uzibika nje ngoba bezibikiwe ziphuma, umahluko ukuthi unxusa okhokho bakhe ukuba bazemukele.
							(Khumalo, 1997:123).
Emagama lababikela ngayo labantfu labadzala kuba ngemagama lachazako kutsi kwentekani futsi kuba nekucela kutsi labadzala bakhanyise indlela.  Ngubane (1996) ukubeka kucace natsi:
Nina basekutheni!  (Ebathakazela).  Nina bakabani kabani kabani …!  (Ebathopha).  Nazo-ke izinkomo zomntanenu sezingene phakathi kwamagceke omuzi.  Zemukeleni nina basekutheni izinkomo zenu, nizigcobe isibunge salapha ekhaya ukuze ziwashaye alakanye kugcwale isibaya senu.  Zaluseni nizivikele ezifeni zonke nina bosibanibani nithele inhlanhla kuzona.  (Kokunye usuke esebasho ngezibongo zabo).
							(Ngubane, 1996:124).
Tinkhomo atimane tishiywe nje kungakabuswa.  Labakhongi bayabusiswa kulelo khaya, bahambe bamnandzi.  Kantsi nalabadzala bahlatjelwa lokutsite babongwe phela njengelisiko.  NemaZulu anawo lomsimeto ngekusho kwaNtombela (1996).  Kantsi nasekuphele konkhe, bakhongi bahlatjiswa tingege babuse.  Tingege tichaza kutsi konkhe sekuphelele.  Nakungakahlatjwa tingege kusuke kungakapheleli kutekana ngesiSwati.  Akucaciswe lapha kutsi nchantilini loku bekubanjalo ingani phela umtsimba bewugidvwa kungakalotjolwa, kusakhishwe inkhomo yekuyocela lukhalo kepha nyalo emaSwati sakucadzisa loku ngobe naku sekucalwa ngekulotjolwana kungagidvwa umtsimba.  Tingege setikhombisa kona kutsi bakazibani sebatishaye taphelela kungako babongwa ngekuhlatjiswa kubuswe kulelo khaya.
Kugidza umtsimba
EmaSwati emandvulo bekangayati intfo lekutsiwa ngumshado.  Nanyalo nje basekhona labo lababambelele emasikweni bangeke nani bavumele bantfwababo bashade.  Lokumangalisako nyalo kutsi bantfu ubatfola sebenta konkhe.  Bayashada babuye bagidzise umtsimba ingani phela nobe angatsi umuntfu sewuphumile emasikweni ngobe abucaba kepha ngekhatsi kuye kukhona kutsi ungumuntfu futsi uyohlala angumuntfu kudzimate kufike ekugcineni kwemalanga ekuphila kwakhe.  Lamalanga bantfu sebenta sijabane.  Bashada bagidze ungati kutsi seyini lemboza labayentako.  Bafana Hlatshwayo encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye (1995) uyibeka kahle lendzaba nangemavi akhe atsi:
The phenomenon of marriage for a modern African Christian is a confusing experience.  For an average African Christian to get married they must go through a traditional African process, then a civil marriage and lastly some Church process of marriage.
					(Makobane nalabanye, 1995:73-74).    
Lapha kubekwe kwacaca kutsi vele bantfu badvungekile mayelana nekutekana.  NgesiSwati kugidza umtsimba kungumsimeto wekumukelwa kwamakoti ngalokusemtsetfweni ekhakhakhe ngekubeka kweTikhatsi TemaSwati, 28 Indlovulenkhulu 2001.  Ngekwemhambo makoti ucelwa asekubo kepha kulamalanga ugidza savele ahlala ekhakhakhe.  Kugcotjiswa kwemfati ngelibovu ngusona sifungo lesisemtsetfweni sekumhlanganisa nebekhakhakhe lapho sebayawuhlukaniswa kufa kuphela.  Indzawo lenakekelwa kakhulu nakugcotjiswa libovu buso.  NgesiSwati umuntfu ubitwa ngekutsi ungumfati wabani nasagcotjiswe libovu ngulabo labafanele bekhakhakhe.  Dlamini, (1995) ubika kutsi umuntfu lomsikati bekeva buhlungu lobuphindziwe nangabe angamtfoli lotamteka.  Intfombatane beyikhula vele yati kutsi kumele iyokwendza naseyikhulile.  
Ngekwemtsetfo nemhambo wesiSwati umfati ugcotjiswa libovu kanye.  Lelo bovu aliphindzi nani ligezwe kepha ngekusho kwaBabe Jim Gama, babe wemfati angaligeza lelo bovu nangabe laba labamgcobisa lomntfwanakhe bakwenta loku ngendlela lengekho emtsetfweni.  Laba labateka lomfati lonjalo bahlatjelwa inkhomo yekuvimba inhlamba kutsi bangamtfuki laba layowendza kubo.  Umfati nasagcotjiswe libovu ngisho noma angaze ahlukane nendvodza yakhe ngekuvumelana kwemindeni angeke nani aphindze agcotjiswe libovu embili.  Lokwentekako nangabe sayogana embili, umane agcotjiswe liphehlake lokungenani esikhundleni salelibovu.  Phela nangabe makoti agidza umtsimba kunetingoma takhona letihambelana nalesimo.  Ingoma letayelekile nalevame kakhulu kuba ngunayi lengentasi.  
Ngitocela inkhonto
Ngitocel' inkhonto,
Nabosingani ngitocel' inkhonto,
Singemantabende.
Yehha hhemhi, ahhe mhi, ahhe mhi.
Wakhala nabojaha,
Ukhalela kwentani?
Wakhala nabosingani.
Singemantabende.
Yehha hhemhi, ahhe mhi, ahhe mhi.
Umtsimba ungenisa ngaLesihlanu ebusuku, ufike uniketwe indlu lotawuhlala kuyo.  Ekuseni ngembulukusa uya emfuleni lapho uhlaba imbuti khona  kantsi phela vele nanawo usuke kukhona lote nako.  Imisimeto leyentiwe ekhaya lakubo makoti ifaka nembuti imbala.  Kulisiko lebantfu kutsi kwentiwe imisimeto lehambelana nemtsimba.  Westermarck (1926) ukubeka kucace kutsi vele lemisimeto iyentiwa.  Asimuve nabeka ngemavi akhe atsi:
The various marriage rites are performed for many different purposes.  Some of them have different reference to the separation of the bride from her old home.
					(Westermarck, 1926:187).  
Nasewukhuphuka umtsimba emini timphahla tamakoti titfwalwa ngudzadzewabo.  Letimphahla tifaka ekhatsi licansi lamakoti phela ngulo latawulala ngalo lekhakhakhe.  Nyalo ngesilumbi sekuba ngumbhede latsengelwa wona makoti.  Kuyagidvwa-ke kube mnandzi emacembu lamabili achudzelene.  Ekuseni ngembulukusa ngakusasa, ngeLisontfo phela makoti ungeniswa esibayeni ayomekeza.  Lapha kuvamise kutsi kube nebemndeni kanye netihlobo letisedvute letetsamela lomcimbi lobaluleke kakhulu esiveni semaSwati.  Dlamini (1995) ukuchaza kahle kumekeza ngobe phela vele loku kwatiwa futsi kubuye kwentiwe ngulabasikati.  Asimuve nangemavi akhe abeka atsi:
This ceremony is part of the Swazi wedding, when the bride moves into the cattle kraal at the home of her in-laws with other women to sing and cry. The ceremony is held at the crack of dawn on the last day of her wedding.  The songs that are sung evoke sorrow in the bride so that she cries.  The women stand at the sides of the kraal.  The bride is the one who makes some slow movements towards and from the kraal outlet.  She stands holding a spear that is pointing down and wearing only the traditional skirt.  She then cries in a controlled voice.  The other women sing for her those songs that will make her cry very bitterly.  They also take turns in crying in the same controlled voices.
							(Dlamini, 1995:89).
Kunetingoma takhona letihlatjelwako lapha kumekezwa.  Leto tingoma atimane nje tihlatjelwe noma nini kepha tihlatjelwa ngalelilanga kuphela.  Levamile ingoma lapha ngulena lelandzelako.
Ngaphum' ekufeni
Ngaphum' ekufeni,
Ngangen' ekufeni.
Yelababe, ngitawufa mine,
Yehha!
Yelababe, ngitayifel' inkhonto.
Yehha!
Imilomo ita yonkhe kimi,
Yehha!
Yelababe, ngitayifel' inkhonto.
Dlamini (1995) uchubeka atsi kumekeza kulicophelo lemtsimba.  Ngulapho labadzala bajabula khona kutsi hhayi umtsimba uhambe kahle.  Lokunye lokuvelako lapha kutsi ngeLisontfo gozolo uyaye ayewubikela laba bekhabo makoti kutsi kutfolweni kumakoti lowo.  Uma ngabe kutfolakale kutsi indlela seyivutsiwe, gozolo abefika abonge kulaba bakabomakoti kutsi cha siyabonga makoti lenisiletsele yena kepha nali liselwa lelivulekile.  Loku kuyinhlamba lembi kabi.  Kantsi uma kutfolakale kutsi indlela ayitfolakali bekabonga angabaniki lesipho lesiliselwa.
Kujojelwa inyongo yelugege
Loku kwenteka ngekukhishwa kwenyongo yelugege bese ijojetelwa kumakoti kusashiwo leti tifungo tekutsatfwa kwakhe.  Phela ngesiSwati makoti uyafunga nakatekwa.  Letifungo utenta kuva wonkhe umuntfu kepha akafundzelwa tona bese ulandzela umfundisi njengobe kwenteka emshadweni wesilumbi.  Kepha makoti usho lokuphuma ngekhatsi kuye abuye akhale futsi kufakazela loko.  Emva kwaloko utawubese uyayifutsa gozolo kute atoyigaba makoti.  Kutawubese kufuneka inhlanti yakhe makoti le nangabe ikhona, itayitsatsa kuye makoti nayo iyigabe esandleni sangasencele.  Lolu phela luphawu lwekutsi umsebenti sewentiwe wadzimate wafika ekugcineni. 
Umhlambiso
Umhlambiso ngesiSwati kuba tipho letiniketwa bekhakhabomakoti baniketwa ngumakoti wabo.  Kuyaye kubone bekhabo mkhwenyane kutsi bobani lekumele bahlanjiswe.  Kungumsebenti wabo-ke kutsi babatise bekhabomakoti kute nabo bakulungiselele kahle loko.  Bantfu abafani kuyake kushiyashiyane kwenta kwabo mayelana nalomcimbi kepha labavamise kungasali nakuhlanjiswa bogogo, mkhulu, lusendvo, umntfwana welibovu, gozolo kanye nemkhwenyane lucobo lwakhe.  Letipho lekuniketwana ngato tiyehlukahluka, kuye ngalowo mndeni kutsi ufuna kubaniketani laba bekhakhamntfwanabo.  Kudzala bekwatiwa kutsi kuhlanjiswa ngemacasi, tinjujo, imishanyelo nalokunye nje lokwentiwe ngatandla.  Lamalanga bantfu sebaniketana ngisho nemibhede imbala.  Kutsiwa etinsukwini talomuhla bantfu bahlambisa ngekutsi bayakhona yini, kepha kuyelana kakhulu nemalobolo ngoba phela nguwo lasetjentiswako ekutsengeni umhlambiso.  Besekushiwo kutsi bantfu banyalo sebabhica sintfu nesilumbi kangangekutsi ngisho kanye laba labashade silumbi sewubatfola nanabo bahlambisa.  Kulukhuni-ke bantfu kubayekelisa intfo lesengatini yabo nanoma loku kwenta kutsi kube nesibhicongo lesingatiwa.  Phela emshwadweni wesilumbi kukhona nakhona kuphana tipho kepha imvamisa kuba tipho letiniketwa emva nje kwemshado futsi tiphutselwe emaphepheni ebukhatikhati.  Lapho-ke wonkhe umuntfu uyanikela ngesipho lanaso ngisho nangemali imbala.  Kantsi umhlambiso wabo laba labashade ngesilumbi kuvamise kutsi laba labahlambiswako babhale luhla lwetintfo labatifunako balinikete bekhabomakoti.  Lokunye lebesekushiwo ekucaleni kutsi nabo laba labashada umshado wesilumbi bayawafuna emalobolo lekuyintfo yesintfu.  Phela ngesintfu emalobolo anika ligunya umkhwenyane kutsi atale labatawuba ngebakhe ngalokuphelele.  Uma kungenjalo basenekudliwa bekhabomfati.  Kuper (1975) encwadzini lehlelwe nguRadcliffe-Brown naForde uyakufakazela loku nangemagama akhe abeka kanjena:
The Swazi say `A child is one blood with its father and its mother’, but if a man has refused to perform the recognized marriage ceremonony the children will belong to the mother’s kin.  The indisputable, but by no means sole, evidence of legal marriage is the acceptance of by the bride’s people of a number of cattle known as emabheka under the custom of ukulobola.
				               (Radcliff-Brown naForde, 1975:88). 
Kuyenteka umuntfu ateke kutsiwe utawulobola ngesinye noma kube naletinye tinkhulumo letitawenta kutsi lamashayangentfonga angalandzeli umtsimba njengalokwetayekile.  Kepha lokubalulekile lapha kutsi konkhe loku bekuhlanganiswa ngulemindeni lemibili letsintsekako.  Umhlambiso phela kusuke sekubongwa kutsi cha nine bakabani siyabonga lenisentele kona nemntfwanetfu setsemba utawuphatfwa kahle. 
Kukhinyabeteka kwemendvo
NgesiSwati bantfu lababili bangatsatsana ngekusho kweTikhatsi TemaSwati 28 Indlovulenkhulu 2001, kute kwehlukana kute kulamule kufa.  Kepha nako kufa kwehlukanisa laba lababili hhayi lemindeni leyakhe bukhoti.  Kufa kwemkhwenyane kusho kutsatsa lesinye sigaba lapha ekhakhakhe ngobe phela ngekwemhambo akahambi uchubeka ahlale khona lapha ekhakhakhe.  Labekhakhakhe bachubeka bamnake njengobe beyenta indvodza yakhe isaphila.  Kuyakhulunyiswana naye makoti nase bageze emanti asahlambulukile ngetindzaba tekungenwa nakufanele kube njalo.  Makoti lapha unelilungelo lekuvuma noma angavumi kungenwa.  Nakavuma kuvamiswe kutsi angenwe ngumnakabo mufi nobe umzala wakhe nakangekho lofanele kulabanakabo mufi.  Kunetindlela letehlukahlukene labatisebentisako bantfu kubona kutsi makoti uyavuma yini kungenwa lapha ekhaya.  Letindlela tifaka ekhatsi kutsi lomakoti aniketwe emanti kutsiwe akanikete umuntfu lapha endlini, nakangafuni kungenwa utawuvele awanike dzadzewabo mufi.  Uma avumile kungenwa, labantfwana labatalwa lapho akusibo balona longenile kepha basolomane babemufi.  Nasekulotjolwa labobantfwana lolongenile uniketwa inkhomo yelidvolo, kumbonga.  Nangabe kwentekile kutsi kushone lomakoti kucala, bukhoti bujinge buchutjwe ngekutsi kusale kubuyiswa leyo nhlanti itewuhlala naleyo ndvodza ikhulise bantfwana badzadzewabo nobe bababekati.  Loku yintfo lengatiwa emshadweni wesilumbi, ingani vele bashada sebanelikhaya labo futsi bemndeni abasatingeni tindzaba talaba lababili.  Kwashona munye, kusuka lomkhulu umsindvo futsi nalobukhoti buvele bushabalale kuhle kwematolo abona lilanga.
Kuhlukana
NgesiSwati kulukhuni satje kuhlukanisa bantfu nabatekene.  Kwala ngisho nobe bantfu bangasahlali kanye kepha lowo mfati usolomane angumfati waleyondvodza ingce nje nagcotjiswa libovu.  Kuper (1975) encwadzini lehlelwe nguRadcliff-Brown naForde ukubeka kahle loku nangemagama akhe abeka atsi:
Divorce is practised by the Swazi, but is extremely very rare.  A husband can `return his wife’ if she continually misbehaves, and he will receive back his cattle minus two for a daughter and one for a son.  It is very much more difficult for a woman to refuse to return to her husband if he asks her people to send her back and is prepared to pay a fine for any wrong he admits to having committed.
					(Radcliff-Brown naForde, 1975:92).
Silumbi siyavuma kutsi bantfu lababili nabangasavani bahlukanise, babuye bayocala phansi imphilo lensha ikakhulu lolomsikati ngobe untjintja kwasibongo lesi sekhakhakhe.  Bukhoti lebesebukhona lapho nabo buyanyamalala.  Manje kulukhuni satje kutsi wena utawati kutsi bani bekangumake zibanibani kusasa utsi umbita ngaleso sibongo akudvubulele umlomo.  Ingani uma sebahlukanisile akasasinambitsi kahle leso sibongo sekhakhakhe.  Ngesintfu lomfati usolomane afunga leso sibongo sekhakhakhe nanobe phela vele sibongo semfati asintjintji ngesiSwati uhlala angulazibani adzimate afe.  Kepha sibongo sekhakhakhe usihlonipha ngisho sebehlukene nendvodza.  Phela ngesintfu lemindeni lemibili nelusendvo imbala ihlala phansi kukhulunyiswane nangabe laba lababili banetinkinga.  Ngisho kungatsiwa lomakoti abesebuyele kubo kepha kutsi kungafa lendvodza alandvwe kwentiwe imisimeto yakhona.  Naye lomfati kwala noma angafela khashane etigangeni ngekucabana nendvodza yakhe, leso sidvumbu sakhe siyalandvwa sitewungcwatjwa ekhakhakhe.  Uma kungulomfati longasafuni kuhlala nalendvodza, lemindeni lemibili iyakhulumisana ikakhulu phela ngobe naku lomendvo vele wahlanganiswa ngubo.  Batsi labatiko lapha tinkhomo kuyenteka tiphindzele emuva kepha akucaci kahle kutsi tihamba tisaphelele noma kanjani.  Kepha uma kungulendvodza lengasafuni kuhlala nalomfati, tinkhomo ayiphatfwa yato.  Tizatfu letilandzelako nguletingenta kutsi bantfu labatsatsane ngesintfu bahlukane:
Kutsakatsa
Lapho umfati ayiswe emkhayeni ngobe anukwa tafike tamshaya.  Nangabe anukwa tifike timshaye lena kubompondovumani, uyabese vele uboshelwa umtfwalo kutsi sale abuyela kubo.  Kepha nebakubo banalo lilungelo kutsi bandlulele kulesinye sangoma nabo sebayotivela kutsi kuliciniso nganani loku lokutfolwe ngelesangoma lesimshayile lomntfwanabo ikakhulu nanabo bati kutsi kulomuti wabo abatani nebutsakatsi.  Nangabe naleso sangoma sivumelana nalesa sekucala kubete labangakwenta ngaphandle kwekutsi bamukele umntfwanabo ngobe phela umuntfu akalahlwa.  Kepha-ke loku akusho kuphela kwebukhoti emkhatsini kwalemindeni lemibili.  Ngalesinye sikhatsi kuyenteka kukhulunyiswane, bemtini bamcolele makoti wakabo.  Loku kwenteka nangabe kutfolakele kutsi unukwa nje lomutsi labanjwe nawo kuyevakala kutsi bekatilapha lokutsite wase uba butsi lapha ekhaya sewutsatfwa njengemtsakatsi hhayi nakutfolakala kutsi vele ungumkhunkhulu.  Nakwentekile makoti kwakhulunyiswana, wadzimate wacolelwa nasekabuya akabuyiselwa lapha ekhaya lacoshwe khona kepha uyaye bese ugotelwa lidlangala lakhe lapha khashanyana nelikhaya emagadzeni.  Loku bekumsita nanaye kutsi angabesolomane ayinhlekisa kulalabanye bantfu bakulelo khaya kepha ashayelwe moya le khashane.  Uma ngabe lowo mfati bekatala inkhosana ibese iyaphucwa bunkhosana, buniketwe lomunye umntfwana.  NgesiSwati ngembi kwekutsi umfati atekwe, kuyaphengulwa kuhlola kutsi abatingeniseli yini emanti ngemsele.  Phela kutsiwa umswane wembabala awungeniswa endlini.  Loku kuyasita kutsi kungatfolakali sewutsatsa likhukhuva ulenta umfati kantsi selitawubhubhisa lonkhe likhaya.
Kuphinga
Uma umfati abanjwe ashiyelana ligwayi nalenye indvodza, uboshelwa umtfwalo emabombo awabhekise kubo.  Phela nendvodza nanayo nayibanjwe ilele nemfati walenye indvodza nanayo kutsiwa iphingile kepha ngetizatfu letitsite ayiboshelwa yona ingani phela ivele ikubo kute lelinye likubo ngaphandle kwalelo lekulo.  Uma bufakazi benetisa kutsi vele umfati uphingile, ubuyiselwa kubo abongwe.  Laba bakubo babhekekile kutsi bamletse ekhakhakhe batewuva kutsi empeleni yini sizatfu lesiphelele saleso sento.  Indzaba lenjena igcine seyitekwa ngisho nasebandla, emcubeni phela.  Lingamudla lowo logile lomhlolo nemfati wemuntfu uyahlawuliswa.  Inhlawulo kuvamise kutsi kube tinkhomo letisihlanu.  Bekhabomakoti logile lowo mhlolo nanabo bayahlawuliswa ngetinkhomo letimbili lekutsiwa tinkhomo tekugeza emacansi.  Emshadweni wesilumbi indzaba lefana nalena ilungiswa ngesigila semagwala lapho indvodza ifike ibhubhise konkhe.  Sekuvamise futsi kutsi naleyo ndvodza legilelwe imihlola igcine seyitibulele emva kwekubulala laba lababili.    
Kungembatsisani ingubo
Kuyimphilo nemhambo wemaSwati kutsi bantfu lababili labatekene bambatsisane ingubo.  Nangabe lolomsikati sewuluphele kuyaye kufunelwe lendvodza lomunye umfati.  Kudzala bekunguye lomake losomela lendvodza yakhe lomunye umfati.  Kepha nyalo bafati sebayindlala labakwentako loko.  Phela ngesiSwati akumelanga kubekhona lovakala avakala akhala ngemakhata.  Uma ngabe kwentekile kwabakhona loko kukhala lokunjalo kutsi abasambatsisani ngubo, akujakelwa ekuhlukaneni.  Nangabe indvodza ingasameweti umkayo isuke esikhatsini lesinyenti inekugula lokutsite lenabakubo babikelwe babese bayayelaphisa.  Kubalulekile kutsi umfati abikele bekhakhakhe nangabe sekulichwa lapha ekhaya kute lababekhakhakhe batsatse tinyatselo belaphise umntfwanabo.  Akukavunyelwa kutsi makoti aye enyangeni atsi uyolaphisa indvodza yakhe ngobe loko kufana nekutibatela tiphunti ngobe utawunukwa kutsiwe uyatsakatsa.  Indvodza iyake ikhale ngelichwa uma ngabe umfati atetfwele kantsi sewubange kuyobeleka, nangabe usemfuleni, nangabe uzilile nanobe usengumtedlane.  Njengobe sekushiwo, ngesiSwati akusilula kuhlukana kwebantfu lababili labatekene.
Kudikila
Umfati utiva alahliwe nangabe indvodza yakhe sekuphele sikhatsi lesidze yahamba yahamba ingasabuyi nekuhle itomvusela.  Loko noko akusho kutsi usuke sekaliwe lowo mfati, loku kusuke kubunyefu nje bendvodza lenganaki.  Leyo ndvodza ingabuya noma nini itemvusela lapha lomakoti kudzingeka akhombise bufati bakhe khona.  Kuba ngulapho-ke lapho kwehlukaniseka khona umfati nemuntfu lomsikati.  Umuntfu lomsikati ubamba emabhabha abe nebuhatsa ahambe kantsi umfati uyabeketela indzaba kwenteke ilunge kusasa loku.
Umngcwabo
Umngcwabo ngesintfu utsatfwa njengentfo lehlonishwa kakhulu kabi.  Phela nakugubetele lifu lelimnyama kazibani ngekwemhambo wemaSwati bomakhelwane bebaletsa kudla kungaphekwa nani kulelo khaya lelihluphekile.  Nyalo umngcwabo sewufana nemshado kulabantfu labaphucukile.  Nawushonelwe usuke uvelelwe ngobe kumele upheke tibiliboco letidlula taKhisimusi.  Ngesintfu-ke loku akwatiwa, phela khona nobe kuhlatjiwe, inyama yakhona iyadlwadliswa nje emantini kungafilijelwa.  Bantfwana abasondzeli nani lakufiwe khona ingani kutsiwa umngcwabo unesinyama, manje akumelanga bantfwana batfole lesinyama.  Umntfwana ute umtfole umngcwabo nangabe kushonwe kabo.  Ngesilumbi bantfwana bema phambili emingcwabeni.  Baze bahlole nelibhokisi imbala.  Gwembe, (1995) encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye, (1995) ubeka ngemavi akhe atsi:
It is significant that children are not allowed at funerals in many African societies.  They are not yet initiated to the life of the living and the dead.  The graveyard is a sacred place, because the ancestors are “sleeping” there.  For this reason, in many African societies, people take important oaths over the graves, in the presence of the ancestors.
				(Makobane nalabanye, 1995:30). 
Umngcwabo ngesintfu walabadzala kuphela.  Umuntfu nakangcwatjwa ngesintfu kuba nesizotsa lesimangalisako.  Phela uyahlonishwa umuntfu ngobe phela sekayoba lidloti lelihle.  Angitsi ngesintfu na umuntfu ashonile kutsiwa sewuya kubakubo kantsi ngesilumbi nawushonile kutsiwa uyewulindzela kukhala kwelicilongo nalivusa labafile.  Mbamba mbamba kunemisimeto leyentiwako nangabe umuntfu sasishiyile ngobe vele inkholo yebantfu kutsi umuntfu akafi kepha kufa umtimba kuphela kungako ahlonishwa kangaka.  Rutebuka (1989) uyibeka kahle lendzaba nangemavi akhe atsi:
Funeral rites and observances point to the belief that death is a transition into another world and another form of existence.  Special care is, therefore, taken to ensure that the dead are given a descent burial, in accordance with the customary practices and observances.  The worst punishment a person can have is to be denied a descent burial, because this is equal to refusing a dead person entry into the company of the departed relative.  In that case, the spirit of the deceased could remain restles, dangerous and malevolent.  To minimise such occurrences, proper rituals have to be performed during and after the burial.
							   (Rutebuka, 1989:181).
Sitfunti lesiniketwa labangasekho asichazwa ebantfwini, ingani vele kuyinkholo yabo kutsi laba labangasekho sebadvute naMvelinchanti manje kumele bahlonishwe.  Ngesintfu-ke umuntfu bekangcwatjwa ekuseni lisaphuma lilanga nobe naseliyotibeka kunina.  Lokuhle lapha kutsi emaSwati asakuhlonipha kutsi umuntfu angafihlwa emini kalobha kepha bamfihle ekuseni.  Lokubuhlungu futsi losekucedze labanyenti ngenca yekungawalandzeli nobe kungawati emasiko ngulokudla lokudliwako emingcwabeni lesekucedze sive kepha sona singaboni.  Phela ngesintfu nakushoniwe akumelanga nangeliphutsa labashisako baphatse lokudliwako lapho kulelokhaya ngisho nemanti imbala.  Manje-ke sesaphucuka saba nemasosayathi lasiphekelako, lapha kuba bantfu labalala emakhaya abo babuye ekuseni batewuphakela kudla kantsi loku navele umtimba wakho umelula utawuphatfwa sifo setinsila kube tiga umhlola.  Lokubuhlungu lapha kutsi lesifo setinsila timphawu taso tifana nconono nalesifo sembulalave, i-AIDS phela.  Manje nalolophetfwe ngulesifo acala kukhwehlela ayiswa kubodokotela batawufike babambe losa-TB kantsi ngulapho sebamcedzisa khona ngoba lesifo setinsila asivani nani nemitsi yesilumbi.  Empeleni uma nifuna asheshe afe lophetfwe sifo setinsila, kumele nimyise kubodokotela.  Utawondza aphele kungakapheli sikhatsi lesingakanani, agcine lishoba selilele ematolo.  Manje labadzala bebakwati kubona lesifo ngekutsi lolophetfwe ngiso ukhwehlela nje eve atinwaya lapha etandleni kantsi futsi nalokukhwehlela kwakhe kuhlukile kancane kunalokwe-TB ngobe ukhwehlela kungaphumi lutfo kantsi futsi ukhwehlela tikhawu.  Umuntfu losuke aphetfwe nguleso sifo kufuneka nakanjani alashwe ngesintfu kuphela.  Angalokotsi ayiswe esilumbini ngobe kutawube kukumbulala loko.  
Kubuhlungu kutsi sifo setinsila ungatitfola ngekutsi unatse emanti nje loniketwe ngumuntfu lobelele nendvodza ngayitolo.  Manje-ke kuphakanyiswa kutsi kudla kuncishiswe emingcwabeni ngobe sive siphelile.  Ngenhlanhla emaSwati sayacala kukubona loku ngobe kuletinye tindzawo sevele bayekelile kuphakana nekudla nakushoniwe.  Sekuvele kuphekelwa bekuhamba kuphela lekuyintfo letawunciphisa lolubhubhane.  Lokufike kube buhlungu kutsi nangelishwa lowo lophetfwe ngulesifo setinsila angumzalwane nobe kungabonakala kutsi uphetfwe ngiso, kulukhuni kutsi alashwe ngesintfu ingani phela emasontfweni bashunyayelwa imini nebusuku kutsi bangalubhadzi kulaba labelapha ngesintfu.  Manje vele lowo utawugcina angcwatjiwe nanaye ngobe kute lokungamsita.  Phela kugula unciphe kulamalanga kuvele kutsiwe unalesifo lesingumbulalave, bavele batsi angeke ulapheke, uyekelwe ubhubhe bakubukile.  Kubalulekile kwati kutsi ngesintfu tinswane bevele tingalubhadzi emathuneni.  Make nabuya emngcwabeni bekaphuca ngemlotsa ngembi kwekutsi atsatse luswane lwakhe.  Nyalo sesijabane nje bantfwana bakhala bakhalile emathuneni.  Kungenteka nalemihlolo nemabhadi lesesinawo sive sakitsi kwentiwa ngiko loku kwekutsi singasakuhloniphi loku laba lesitsi bebatilima bangakafundzi basigcinela kona sadzimate salitfola live lihlangene linotsile letsine sesilubhubhisa nje singenandzaba nalo.
Kuzila
Kulisiko nemhambo wemaSwati kutsi nakushoniwe kuzilwe.  Empeleni cishe tive tonkhe tiyazila nakushoniwe kepha tizila ngetindlela letehlukene.  Ncantilini bekatiwa kutsi bantfu bazila ngekuphotsa intsambo ngetjani noma ngesihlahla lesikhetsiwe basigabe.  Manje lokubuhlungu kutsi bantfu sebatsatsa umkhuba wesilumbi, bawenta umhambo wabo.  Phela emaNgisi afika lapha kitsi asitela nendlela lensha yekuzila, ugcoke timphahla letimnyama.  Loku kwacala ngalaba lababazalwane kwacubukisa kwemlilo wesiganga.  Bakutsandza bantfu bakitsi kangangekutsi kwatse nobe belumbi sebakuyekelile kuzila ngetembatfo letimnyama kepha laba bakitsi basolomane babambelele kuto.  
Loku kucishe kufane nejoyina yasemasontfweni ngobe bantfu bakitsi bodvwa labasayigcokako esikhatsini lesinyenti, emasontfo ebelumbi ayabalwa lapho basagcoka ijoyina khona kepha lawakitsi kusefeshinini.  Manje lokubuhlungu kutsi bantfu batfwala tincotfo babe bangayati imitsetfo nemisimeto yakhona.  Loku kubayingoti ekutseni sifo setinsila singena kalula ngayo inzilo lena.  Kungalandzeli nekungahloniphi tincotfo kuyingoti lenkhulu esiveni kantsi futsi phela kuyatiwa kutsi emadvodza bekangagabi inzilo.  Lebekwenta kutsi emadvodza angagabi inzilo kutsi phela alibutfo lenkhosi, manje angabitwa nobe nini kutsi ayovela esigodlweni.  Inkhosi nangeliphutsa ayibukani nemuntfu lozilile.  Labasikati ngobe bona bahlala ekhaya kuba ngibo labazilako.  Kepha nyalo utfola nemadvodza sekayayigaba inzilo.  Kuzila kusenhlitiyweni yemuntfu, akukho etimphahleni latigcokile ngobe nangatihloniphi yena letimphahla atisho lutfo.  Futsi lesekufike kube yimboza kutsi sekuzilwa ngemibalabala lehlukene.  Bomake sebatfungelwa emasudu nabazilile.  
Manje kube kuyangalolucwaningo ngabe vele indzaba yaletimphahla ifakelwa tibuko ngobe yehlisa sitfunti semuntfu lomnyama ngendlela bantfu bangahloniphi ngayo.  Loshonelwe sewumtfola acwebetela ngendlela sebagcoka ngayo.  Loku kulibulala live.  Bantfu bayati kutsi bebagabani bangakefiki belumbi lapha.  Yini nje ngempela lengasenta sihluleke kubuyela kulokwetfu?  Lokungenani-ke tsine lesisawatsandza emasiko etfu siyekele lamahhantanta.  Njengobe kukhulunywa ngekutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika, kumele tintfo letifana nekuzila tibukwe kabusha, kute kuhlonipheke kuzila futsi ahlonishwe nalozilile.  Nanobe sekugezwa emanti, utfola kutsi akusalandzelwa imisimeto yakhona sekuyadliwa nje kwentiwe lidzili. 
Kubuyisa umuntfu ekhaya
EmaSwati fana naletinye tive letiMnyama umuntfu nakangakafeli ekhaya uyalandvwa.  Lisiko lekulandza umuntfu libaluleke kakhulu ebantfwini labamnyama.  Phela umuntfu ufuna kuhlanganiswa nebakubo.  NeBhayibhelini kuyevakala kutsi lenye indvodza yacela kutsi nayifile ematsambo ayo ayewungcwatjwa dvute nebakubo.  Gwembe, (1995) encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye, (1995) uyichaza kahle lendzaba nakabeka atsi:
It is also very significant that for Africans the land (home) of one’s origin is not where one was born but where the ancestors are buried.  The desire to die at one’s own home in order to be buried together with the ancestors is a charecteristic of every African.  If somebody dies far away it is necessary to find for him “ukubuyisa”.
				(Makobane nalabanye, 1995:30).
Kubuyisa yintfo leyentiwa bantfu labadzala ekhaya.  Lokwentekako lapha kutsi kwentiwa umcimbi bese kuyiwa kuleyondzawo umufi umphefumulo wakhe lowaphumela khona.  Nangabe ashonela esibhedlela, kufikwe ngakulowo mbhede lebekalele kuwo abitwe ngeligama lakhe kutsi sikulandzile bani.  Umuntfu lomdzala ekhaya nguye lovamise kwenta loku aphetse lihlahla lemlahlabantfu, umphafa phela.  Kusukela lapho, lowo lowente lowo mcimbi akabuki emuva futsi akacoci namuntfu.  Nakudlulwa emfuleni uyakhuluma amtjele umufi kutsi sesindlula emfuleni lotsite nyalo baze bayofika ekhaya.  Kungenwa emsamo lapho kufike kushiswe impepho khona nakukhona silwane lalandvwa ngaso fana nembuti nje, kuyabekwa dvute naleyo mpepho atjelwe kutsi naku kudla kwakhe.  Emva kwaloko lelihlahla liphoswa etulu endlini bese bantfu bachubeka nekubusa ngaloku lokuphekiwe.  Naso leso silwane siyabulawa sidliwe.  Nangabe umuntfu ashone ngengoti yemoto nobe yekubulawa ngesikhali, nakhona uyalandvwa kepha ucale agezwe emanceba ngembi kwekutsi angeniswe ekhaya.  Kulandza umuntfu loshone ngengoti nanaye ulandvwa fana nalona loshonele khashane.  Umehluko kutsi ngembi kwekutsi bangene ekhaya kuhlatjwa imbuti egedeni ihlindvwe.  Leyo mbuti ayidliwa ngulaba balapha ekhaya kepha inikwa bantfu bayidlele khona lapho egedeni bangangeni nayo kulelo khaya besekutsi umswane wayo usetjentiswa kuvala lamanceba.  Lenye ibulawa ngekhatsi ekhaya emva kwemsimeto lotsite.  Leyo mbuti idliwa iphelele khona lapho ekhaya ematsambo ayo akaphumi.  Kantsi nayo leledliwa ngaphandle kwelikhaya ematsambo ayo akuhanjwa nawo. 
Lokubalulekile kutsi kubuyisa umuntfu ekhaya kuyenteka alandvwe emathuneni kepha nakashonele ekhaya asikho sidzingo sekuyomlandza.  Kantsi akukho mutsi lodzingekako nakulandvwa umuntfu.  Empeleni asikho ngisho nesidzingo sekutsi uze uye enyangeni nawuyolandza umuntfu.  Lihlahla lemlahlabantfu ngulo kuphela lelisebentako.  Kungalandzi umuntfu loshone ngengoti yemoto ngiko kanye lekubangela tingoti temgwaco tandze ngendlela letingayo lamalanga ngobe labantfu bayapoka.  Manje utfola kutsi bashayeli bayaphazamiseka badale tingoti kuleto tindzawo lekunebantfu labangamange balandvwe khona.  Kungako nje kunetindzawo lapho kutsiwa khona tingoti akupheli inyanga tingakenteki ibe lendzawo ihlobile.  Ngenca yekutsi sesatsatfwa tinkholo tekufika utfola kutsi labanyenti bakitsi abasanandzaba nekulandza umuntfu loshone ngengoti, kepha loku kunemphumela lomubi sibili.  Kungagezi emanceba umuntfu loshone ngengoti kona angisakubali ngobe phela lowomshopi wehlela situkulwane ngesitukulwane kangangekutsi ningaze nitsi niloyiwe ngekutsi nifele emgwacweni nobe nicedvwe ngetikhali niphele nya.  Kulisiko lesintfu kutsi umuntfu loshone ngengoti agezwe emanceba ngoba kungenti njalo nisuke nitingenisela emanti ngemsele.  Kuyefana nekutsi nitibatela tiphunti.  Nanobe ningeke nife nine kepha situkulwane senu nakanjani siyohlangabetana nelitje lembetse ingubo.  Lokujabulisako lapha kutsi ngisho labamhlophe bayaligcina lisiko lekulandza umuntfu nanobe indlela yabo yehlukile kuleyetfu kepha nakungacashelwa lapho kwenteke khona ingoti bayeta netimbali.  Futsi etindzaweni letinyenti beta njalo badzimate bakhe nelitje lesikhumbuto ibe lowo muntfu amange angcwatjelwa lapho.
2.9		Tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona
EmaSwati sive lesiwatisako futsi sibuye siwagcine emasiko.  Kunetibhimbi letisisekelo letitsintsa sive kanye nebukhosi.  Letibhimbi tibalulekile esiveni semaSwati ngobe kulapho kuhlanganwa khona neNkhosi iphefumulele sive.  Tibhimbi tifaka ekhatsi umkhosi wencwala, lusekwane kanye nemhlanga.  Kantsi nemicimbi miningi sibili futsi ibalulekile ngobe phela ihlanganisa emaSwati, tihlobo nebangani.  Ngenhlanhla beseyike yatsintfwa leminye yemicimbi lefaka umtsimba nekumekeza.  
Lapha ngentasi kutawuchazwa tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona.  Bantfu labamnyama bahlukile kubelumbi ngekutsi uma ungacala ingoma nobe lihubo ngisho nobe lowomuntfu angalwati lololwimi lekuhlatjelwa ngalo kepha angaze nje eve sigci, uyahlanganyela nalabo labahlabelako, angabi nankinga.  Loku kuhlukile kulaba labamhlophe ngobe bona kulukhuni satje kwenta loko.  Labatiko batsi imbangela yaloku kutsi tilwimi tetfu tisamculo, manje kuva sigci nje sivele nanatsi sihlanganyele, singabi nankinga lehlangabetana nebelumbi.  Kungako tonkhe tibhimbi nemicimbi yemaSwati kuhambelana netingoma takhona leticanjelwe loko.  Kantsi nemgcumo nekugiya kwakhona kukhombisa bugabazi kanye nesinwe sekwenta tintfo.
Incwala 
Incwala sibhimbi lesikhulu kunato tonkhe esiveni semaSwati.  Matsebula (1993) usibikela kutsi nanobe incwala yacala kadzeni kepha yiNdlovukati LaZidze leyayenta yakhula yaba nguloku lenguko lamuhla.  Empeleni incwala yona beyigidvwa beNguni kusengakadzabuki sive semaSwati.  Kube nendvuna lewuvulako lomcimbi bese kutsi iMbube yona iyavala.  Inkhosi ngiyo leyenta cishe konkhe kulomcimbi wekudla titselo kwekucala.  Incwala inesizotsa futsi inguwo umkhuleko wemaSwati abonga kudla kutsi sekuvutsiwe.  Empeleni lona kungumcimbi wekubonga kuphela kwemnyaka kanye nekucala kwemnyaka lomusha.  Kuper (1966) lowake wahlala iminyaka lemibili kaLobamba lebekuyindzawo yekwenta yonkhe imicimbi yesive ubika uyichaza kanjena incwala:
The Ncwala is a sacred period set apart from the profane and mundane outine of normal life.
							 (Kuper, 1966:68).   
Inkhosi ngiyo lesingatsa lomcimbi futsi watiwa ngekutsi ngumcimbi wenkhosi.  Futsi kuyacaca kutsi lapha ngulapho sive sitsintsana khona neMvelinchanti.  Matsebula (1993) uyibeka kahle landzaba nangemavi akhe atsi:
The ncwala is more sacred and religious than merely a ceremony.  It is not easy for the reader to understand what is meant by this.  Only those who have attended the occasion with an inquisitive mind will understand this, particularly as regards the last six days of the ritual.  It is a thanksgiving occasion for the ending of year and prayer for the new year.  The king, as a unifying figure and a national symbol, is the foremost actor.  Hence it is called the ceremony of the kingship.  In a less seriuos interpretation it is known as the first fruit eating ceremony.  Although participation is on voluntary basis, the atmosphere in the byre compels everybody to take part, as is the case in any religious meeting.
                                                      (Matsebula, 1993:230).
							(Matsebula 1993:330)
Kwasemandvulo emaSwati bekati kutsi kuneMvelinchanti lowavela kucala, lekunguye lowadala konkhe lokukhona emhlabeni.  Kungako emaSwati atsembela enkhosini yawo kutsi nakwentiwa sibhimbi sencwala, kusuke kubongwa kuye Mvelinchanti.  Phela vele bahlanganyela ethemphelini labo lekusibaya eLudzidzini, kubonga kuMvelinchanti minyaka yonkhe.  Wonkhe wonkhe losuke alapho uyatsatseka ngendlela kunesizotsa ngayo.  Empeleni kutsiwa vele incwala ayibukelwa, iyagidvwa.  Incwala yenteka nangabe labadzala labati kuma kwenyanga sebabuke babona kutsi seyime njani ngaleso sikhatsi, kuvamise kutsi kube emkhatsini kwenyanga yeMphala naLweti bese-ke uyacala lomcimbi lotsatsa emaviki lamatsatfu.  Kucala ngekuphuma kwalaba lekutsiwa bemanti, bahlukane emacembu lamabili.  Lelinye licembu lilibhekisa eMozambiki elwandle i-Indian lapho yonkhe imifula lesuka eSwatini ingenisa khona tinsila takhona.  Lelelinye libandla lona lilibangisa emifuleni iNkomazi kanye neMgwenya lapha seyitawungena ngaseMozambiki, khona inganiphela lemifula inetinsila tendzawo leyatiwa ngekutsi yiMphumalanga lebekuyindzawo yawo emaSwati kudzala emaBhunu asengakalisiki emalegeni.  Lamanye emanti akhiwa emfuleni iMbuluzi.  Lomcimbi wekutfuma laba bemanti wentiwa yiNkhosi neNdlovukati emnyango wendumba lapho iyala khona baholi balamacembu ngekutsi batiphetse kahle endleleni.  Kantsi ngembi kwekutsi baphume kuyiwa esibayeni lapho batfola khona imiyalo yekugcina nekubafisela luhambo loluhle sebafiselwa ngiyo iNgwenyama kanye neNdlovukati.  Kusukela nje nakuphuma bemanti iNkhosi iyahamba iyobhaca layingabonwa khona.  Empeleni imicimbi yesive ayiyingeneli kudzimate kuphele incwala.  Konkhe lakwentako kwesive ukwentela emahhovisi akhe.  Lapha ngulapho kutsiwa iNkhosi isuke ihlabe likhefana.  
Labemanti bahamba baphetse tindziwo lekutsiwa yinkhosatane.  Nakwentekile wahlangana nabo, kutsiwa usuke sewuyinyatsele inkhosatana kube nenhlawulo loyikhokhako ngaloko.  Ngalamanye emagama, kumele nawubabona, uvele utsi galo yephuka.  Bake bakutfola, kudzala bewuhlawula ngebuhlalu nobe yini letentiwe ngetandla.  Nyalo sewuhlawula ngemadlana nje lencane.  Uhlawuliswa khona lapho, kungenjalo batakukhumula timphahla takho ngenkhani.  Tonkhe timphahla letitsatfwe ebantfwini tiyashiswa ngelusuku lesitfupha lencwala eLudzidzini.  Kuyatila kutsi bemanti bangene emtini wakaMatsebula nobe kaVilakati.  Emanti akhiwa ekuphumeni kwelilanga uma inyanga seyigcwele.  Uma kwenteka kutsi liphume lilanga ingakagcwali, emanti akhiwa ngelilanga lelilandzelako.  Babese bacala umshikashika weluhambo lwekuphindzela emuva. 
Licembu leliya elwandle liholwa umfundisi wesive sakaMkhatjwa losuka endzaweni yakaLwandle dvutane nakaManzini.  Lelicembu nanalo lehlukana katsatfu.  Licembu lelikhulu licondza ngco elwandle.  Licembu lesibili lona lelatiwa kutsi Bemzaca lihamba ngemfuleni Lusutfu ngasenyakatfo nayo, bakhwele intsaba Lubombo, bafike esicongweni sayo, batsatse emakhatsakhatsane latsite alomcimbi.  Lelesitsatfu lona liwela Lusutfu liye ngaseningizimu nayo baye enshonalanga nentsaba Lubombo lapho bafike batsatse khona emakhatsakhatsane ngasentsansi nayo.  Lamacembu atsi nasekacedzile abuyele khona kaLwandle emva kwemalanga lalishumi.  Lapho kutfunyelwa umbiko eLudzidzini kutsi sebabuyile.  Ludzidzini-ke lona litawutfumela livi kutsi abete nini khona.  Lelelinye licembu lebeliye ngasemifuleni iNkomazi neMgwenya lilindza ngasentsabeni uMdzimba bese lihlangana naleli lakaLwandle nasekuyiwa esibayeni.  Emini yalelo langa inyanga kutsiwa iyafa ngembi kwekutsi lensha ivele ngebusuku lobulandzelako.  Bemanti batfwele tindziwo letimbili (emakhosatana phela) kanye nemakhatsakhatsatane bangena esibayeni ngelisango lelikhulu lapho baphume khona.  Umholi wabo uhaya tibongo teNkhosi atsi angacedza bese bonkhe basondzela ngasenhlambelo.  Indvuna yelibutfo leyise weNgwenyama ingena nelibutfo layo kulelosango lelikhulu bahlabelele Inqaba kaNqotfula, beme ekhatsi nesibaya bese bacala lihubo lencwala lelatiwa ngekutsi sandla sesihayo.  Lesigaba satiwa ngekutsi kuvulwa kwemahubo encwala.  Lelihubo lihutjwa kusukela lapho kudzimate kufike sikhatsi lapho inkhosi ijikijela luselwa lwEmbo khona ngelilanga lesine lencwala.  Leliselwa phela lingulokunye lokulandvwe ngulamacembu akaLwandle.  
Emabutfo angena esibayeni ngekuhleleka kwetigaba tawo ahlanganyele nendvuna yeLudzidzini bese-ke kuyacalwa kugidvwa incwala.  Nakushona lilanga iNgwenyama ihlafuna letinye timphandze.  Loku ngiko lokucedza lusuku.  Ngelilanga lelilandzelako emabutfo angena esibayeni ngembulukusa bachubeke nekugidza bese kutsi nalitsi phasha lilanga iNgwenyama iphindze ikhwife futsi ngaletimphandze.  Ngelilanga lapho inyanga igcwele khona, imvamisa emva kwemaviki lamabili incwala yacala, emabutfo abutsana elawini lenkhosi.  Kutsi nje emva kwemadina bese nayo inkhosi ihlanganyela nemabutfo ayo kuyagidvwa sikhashane.  Nasekuphele lokugidza kubese kutsi bafana labancane labasengakamtsintsi umuntfu lomsikati, batfunywa kuyewukha lusekwane.  Konkhe loku lebesolomane kwenteka kubitwa ngekutsi incwala lencane.  Kuphuma kwalabafana labayokha lusekwane baholwa libutfo lelincane kusuke sekukucala kwelilanga lencwala lenkhulu.  Ngembi kwekutsi basuke labafana bayayalwa kwekutsi batiphatse kahle endleleni.  Loluhambo libanga lelingemakhilomitha langu-96 kuya nekubuya.  Bafika lapho selishonile, balindze inyanga ize iphume.  Babese bajuba emagala elusekwane.  Bakwenta loku nje bayahlabelela lihubo lakhona labatalihlabela busuku bonkhe badzimate bayewutfula lolusekwane eLudzidzini.  
Ngulowo nalowo unakekela emagala akhe, kutsi angatsintsani newalomunye kwenteke angenwe butsi.  Bafika esigodlweni sendlovukati ngentsatsakusa.  Lotawufika lwakhe lusekwane lubunile, utfola kujeziswa lokumetima kubontsanga yakhe.  Bambavula kube matima.  Kubuna kwelusekwane kukhombisa kutsi sewuke walala naloke watfola umntfwana.  Ngetikhatsi tensimbi yesikhombisa ekuseni, bangeniswa ngelisango lelikhulu, bayobeka lolusekwane ngasenhlambelweni.  Nasebabekile emabutfo lamadzala ngetigaba tawo, ayangena esibayeni achubeke nekugidza.  Loku kusho lilanga lesibili lencwala lenkhulu. Ngelilanga lesitsatfu bafana labasengakatfombi bagcogca emagala esihlahla sembondvo lesimila ngaphandle kwelikhaya.  Emacembe aso asetjentiswa nelusekwane kutfunga inhlambelo.  Kutsi ntsambama ngalelo langa bese tinkhomo tingeniswa esibayeni nemabutfo bese ayangena.  Inkhunzi lemnyama bhuce (umdvutjulwa) igalelwa iyiswe kulenhlambelo ilandzelwa yiNgwenyama. Bafana labancane basondzela dvute nemnyango wenhlambelo.  INgwenyama ibese ishaya lenkhunzi ngelutsi lwelukhetselo lwalomsimeto.  Lenkhomo iphuma lapho igijima ihlanya.  Emajaha kumele ayibambe ngetandla, ayitinyatinye, ayidzimule phansi endzaweni lengcwele, ayibulalele khona.  Ngalobo busuku iNgwenyama ibuye ilume futsi lekuluphawu lwekucala kwekudliwa kwetilimo letinsha.  
Lusuku lwesine lusicongo sencwala.  Ngembi kwekuphuma kwelilanga, inkhosi iphindza futsi ilume timphandze.  Labamele emave abo bakhelwa lithende lekubahlalisa.   Kutawutsi-ke emva kwemadina ngabo-2, emabutfo avunule aconsa ngekwetigaba tawo, angena esibayeni ahleleke kahle bese kugidza kucala ngabo-3.  INgwenyama iphuma esigodlweni sayo kubuka umbutfo wetekuvikela lome ngendlela lehlelekile.  Batsi ngesikhatsi sengwenyama Sobhuza Wesibili loku bekwenteka njalo nga-3 enhloko.  Ibese iNgwenyama ingena esibayeni ngenshungunshwini, abuke emabutfo akhe, abese sewundlulela ethendeni kubingelela tivakashi nalabamele emave abo.  Ibese seyiphindzela kumabutfo ayo iyewuchubeka nekugidza.  
Naseliyotsambama kwenteka losekunesizotsa kakhulu ngobe bese kuthula ungatsi kufiwe.  Inkhosi ibese iya ngasenhlambelweni isingatfwe  bantfwabenkhosi mbamba nebakubo bengati.  Loku ngekusho kwalabatiko batsi kukhombisa luphawu lwekutsi iyinkhosi nenhloko yebakaDlamini, ashiye live nalaba labangesibo bakaDlamini labamtondzako.  Emabutfo alandzela laba labatihlobo tengati.  Ekugcineni inkhosi iyanyamalala, ingene enhlambisweni lapho ifike ivunule ngekwemlandvo nangekwemsimeto wakhona, iphumele ngaphandle igiyagiye tiwombane letitsite.  Emva kwesikhashane, kutawuvakala kumemeta kutsi: `Awaphume ematfonga!’.  Loku kusho kutsi baka Dlamini abaphume esibayeni.   Kusukela lapho iNgwenyama iphosa liselwa lemsimeto lelatiwa kutsi liselwa lwEmbo esihlangwini lesimnyama lesibanjwe ngumfana lokulaba belikhetselo lebeme emkhatsini kwemnyango wemhlambelweni nemabutfo.  Emva kwekuphosa leliselwa, iNgwenyama iphindzela emhlambelweni ilandzelwa ngulomfana lophetse leliselwa.  Kuphoswa kwaleliselwa kusho kuphetfwa kwelusuku, kusukela lapho kuhlatjelwa kwemahubo encwala kuyema kudzimate kufike umnyaka lotako futsi.  Wonkhe umuntfu uyaphuma esibayeni.  Emabutfo ngekwehlukana kwawo aya emfuleni kuyewugeza.  Emva kwekuba sekagezile emabutfo aphindze abuyele khona esibayeni ayoma etindzaweni tawo.  Ingwenyama iyaphuma emhlambelweni ihlale dvute nesihlalo sendzabuko sebukhosi, lekuyinhloko yenyatsi.  Lamanye emabutfo ayagiya, aphoseke akhombise injabulo.  Ingwenyama ibese iyalela emabutfo kutsi abuyele etindzaweni tawo.  
Lusuku lolulandzelako kuba lilanga lekuphumula, lelatiwa ngekutsi sitila.  Ingwenyama ihlala ithulile emhlambelweni.  Kute lokwentekako esibayeni.  Bemanti bayazulazula, bahambe bahlawulisa labo labatfolakala balele, bagcoke bucwebe, bahleti emacansini, bahleka, bachebulana, nalokunye nje lokungakemukeleki emasikweni nasemihambeni yemaSwati.  Lilanga lelilandzelako liba ngulesitfupha kwacala incwala lenkhulu.  Ekuseni ngeluvivi emabutfo atfota tinkhuni latibeka esibayeni.  Emadvodza lakhetsiwe abeka letinkhuni kulungisela kubasa lomkhulu umlilo.  Konkhe lokusele kwalomdvutjulwa naletintfo lebetitsatfwa ngulabemanti ebantfwini nabasaya nalesikhatsi sebabuya elwandle kanye nemacansi kanye netingubo letindzala tenkhosi tifakwa kuletinkhuni letilungisele kubasa lomlilo.  Umlilo wokhelwa ngeluvatsi.  Inkhosi ibese igeza ngemanti aselwandle kanye nemafutsa.  Naseyicedzile emabutfo, nasahlobe ngemvunulo lenhle, angena esibayeni kutewugidza emahubo latayelekile emigubho.  Inkhosi iphuma enhlambelweni ihlanganyele nemabutfo .  Umgidvo uphela ngengoma ledvumile iNqaba kaNqotfula.  
Kusukela lapho indvuna itsatsa imiyalo eNgwenyameni, itjele emabutfo kutsi ayewuhlakula emasimu ebukhosini lekutawenteka ekuseni ngelilanga lelilandzelako.  Kuhlakula kutsatsa emalanga lalishumi emva kwaloko bese emabutfo aphefumulelwa yinkhosi esibayeni lapho yetfula khona inkhulumo-mgomo bese iyawacitsa emabutfo.  Kuhlatjwa incumbi yetinkhomo lapha kudliwe, kufinywe ngengcoza emabutfo atibusisa.  Isuke seyiphelile-ke lapha incwala, emabutfo sakhululekile kubuyela emakhaya awo lehlukene.  Langentansi kuniketwe Inqaba kaNqotfula yeludvumo kanye nengoma yelusekwane:
Inqaba kaNqotfula
Inqaba kanqotfula
Wena weSilo
Inkhunzi yetfu
Okandaba yee…
Inqaba kanqotfula
Longangezwe
Longangezwe
Siyamntuntuzela
Lomntfwan’ usakhula
Longangezwe
Shhiya- hho
Umhlanga
Umhlanga ngumcimbi lowentelwa kukhombisa inhlonipho kuMhlekazi, iNdlovukati phela. Umkhosi wemhlanga ungumcimbi webeNguni.  Umhlanga ugidvwa ekupheleni kweNgci nobe ekucaleni kweNyoni.  Kungumcimbi lowetsanyelwa tingabisa letisuka kuto tonkhe tigodzi takaNgwane ngisho naseSikhwahlande imbala.  Tingabisa tisuke lapha titewugawula umhlanga kuyowakha liguma leNdlovukati esigodlweni.  Lona ngumcimbi lowetsanyelwa ikakhulu ngulabasikati, ingani tingabisa tisuke tivunule indlamu, tibunu titihlalele ebaleni.  Kepha kubakhona nemajaha lagadza letingabisa.  Akukho mnyaka lobekiwe kutsi kumele ingabisa ibe nganani kepha ngalokuvamile kuba ngemantfombatane lasukela eminyakeni lelishumi nakutsatfu kuye kulelishumi nesishiyagalolunye.  Kepha kuyenteka nalabancane kunaloku nobe labadzadlane bangenele nabo umhlanga. 
Lokubalulekile kutsi wonkhe longenele kumele abe intfombi ntfo.  Ingani phela kuyatiwa kutsi nawungageca umhlanga kantsi sewuke wawetwa kuyonakala.  Ngeliviki lekucala tingabisa tigeca umhlanga etindzaweni letikhonjiwe.  Tingabisa letindzadlana tihamba libanga lelidze kuyogeca lomhlanga, kutsi leti letisenetimphumamlotsa tona tigece dvutane.  Licophelo lalomcimbi liba lapho tingabisa setimikisa umhlanga esigodlweni seNdlovukati setihlobe tiphelele.  Lapha-ke leti lesetetsenjisiwe tibonakala ngemibala letsite.  Bantfwabenkhosi bona babonakala ngekufaka emagwalagwala etinhloko, bahola letingabisa kugidvwa kuyoniketwa iNdlovukati lomhlanga.  Letingabisa tihlukana ngemacembu alapha tisuka khona, kantsi nekugiya kwato akufani.  Nguleli naleli libutfo linetingoma talo kanye nendlela labagidza ngayo.  Phela onkhe asuka afuna kugidza adlule lamanye.  Tigidza tindlule tiyewungena ngemuva esibayeni lapho uyolahlwa khona lomcimbi.  Kutsiwa nangabe kukhona lokushaya emanti lesekwentiwa nguleyo ngabisa, umhlanga wayo uyabuna.  Loku kulihlazo lelimbi kabi lelikhombisa kungcola nekungatiphatsi kwaleyontfombatane.  Emantfombatane lamaningi aphatsa emathoshi kukhombisa kutsi bebawugeca ebusuku lomhlanga.  Ngelilanga lekugcina, tingabisa tigidzela iNdlovukati bese umcimbi uphela ngekutsi kudliwe kubuswe.  Tibukeli tivumelekile kuyewubuka umhlanga kepha atilokotsi nangeliphutsa titsintse letingabisa.  Kudzala bekuvamise kutsi iNkhosi ikhetse inkhosikati ngemcimbi wemhlanga kepha kulamalanga akukavami loku.    Lena ngulenye ingoma longahle uyive emkhosini wemhlanga:
Live
Lelive lelive linjani 
Hho – labola
Kwabavela tsine laze labola
Hho - labola
Tingoma tekugidza
Vilakati naSibandze (1997) babika kutsi leti tingoma letihlatjelwa uma kujatjuliwe.  Kungaba sekhaya nobe emicimbini letsite, emimemeni, emtsimbeni nobe kuphi lapho bantfu basuke batijabulele khona.  Tingoma tekugidza tehlukahlukene kukhona temmiso, tekutsamba, tengadla, njalonjalo.
Tingoma temmiso
Ummiso ugidvwa tintfombi kanye nabomake belutsango.  Tingoma tesiSwati ticanjwa tisuselwa etintfweni letentekako eveni.  Akumane nje kucanjwe ingoma ngobe kumele kuhlatjelwe kepha tingoma titeka indzaba lotsi nawuyiva ubone kutsi loku kusikhalo setintfo letingahambi kahle.  Lengoma lengentasi ikhonona ngesento lesimbi sebelumbi sekutsi bafike batsi batifikanamtfwalo basike live emapulazi intfo lebeyingatiwa esiveni semaSwati.  Lokubi kutsi basika lelive nje ikhona inkhosi yemhlaba lekungiyo leyengamele lelive.  Lapha kulengoma kukhutwa labamhlophe ngalesento sabo lesibi kangaka.  Bomake bafuna kwati kutsi bakwentelani loku labelumbi bekuchamuka.  Kuyatfolakala futsi kutsi sigodlo seMbube Mswati Wesibili besikaHhoho:  
Mswati Yinkhosi
Mswati yinkhosi kaHhohho
Wabekwa, wabekelw’ emaSwati
Chamu – chamu balisik’ emalageni
LakaNgwane balisik’ emalageni
Balisik’ emalayini
Ngabe bakwentela kwentani?
Chamu – chamu
Balisika emalageni
Tingoma tekutsamba
Tingoma tekutsamba tigidvwa bomake.  Munye uyayicala lengoma bese labanye bayamvumela, bashaye tandla abese sewuyasukuma lomunye agidze, atsambe phela.  Nalapho njengobe sekushiwo lengoma leniketwe njengesibonelo, ilandza indzaba lendze lebuhlungu.  Lokumangalisako kube kujabulisa lapha kutsi labomake lenkhulumo lebuhlungu bayente yemukeleka kungako baze bagidze nje.  Ngalokuvamisile bomake besilumbi angeke nani bavume kuva kutsi indvodza isemashendeni.  Kona kusento lesibi lesi lesentiwa ngulendvodza lekukhulunywa ngayo lapha kepha bavele bakwenta ingoma kangangekutsi nobe vele ngabe lomunye utewufika ekhaya ayitfole ingekho yakhe indvodza nakakhumbula lengoma, itawubohla inhlitiyo yakhe:
Iphi indvodza yami
Iph’ indvodza yami?
Uyibuta kubani
Isemashendeni.
Ngikhala ngendvodza yami
Uyibuta kubani
Isemashendeni.
Tingoma tekuhlehla
Kuhlehla kukugidza lokwentiwa ngulabadvuna nalabasikati.  Kuhlehla ngulokutsi utsi uhlabela ube uhamba.  Lapha bantfu bahlabela bahamba.  Laba labahlabelako bayahamba kepha bahamba ngesigci sinye, abemi ndzawonye njengoba kwenteka uma kugidvwa letinye tingoma njengemmiso.  Leti tivamise kuhlatjelwa ngemabutfo uma asebenta nobe atihambela nje kungakonakali lutfo.  Kungenteka kube libutfo lemajaha nobe libutfo labomake letintfombi lelelihlehlako akubi nandzaba loko.  Phela netingabisa natibuya kuyewugeca umhlanga tiyahlehla.  Kantsi nelibutfo labomake, lutsango nanalo liyahlehla.  Lengoma lengentasi iyakhombisa kutsi lomlamu lapha kukhona lakwentako ngekuphatsaphatsa lendvodza yadzadzewabo kuze kuse.  EmaSwati phela nasekuyiwa etingomeni akanamfihlo, avele indzaba ayibhibite emini kalobha:
Mlam’ wami
Wangiphatsa kwaze kwasa
Yemlam’ wami
Ungiphatsa kanjani.
Wangiphatsa kwaze kwasa
Yemlam’ wami
Ungiphatsa kanjani.
Tingoma tengadla
Ingadla ingumgidvo lovulekile.  Wonkhe umuntfu lonelikhono nebugabazi bekugidza uyayigidza.  Igidvwa bobabe, emajaha, bomake kanye netintfombi.  Kudzingeka kutsi kube namunye lohlabela embili bese laba labanye bamvumele bashaye tandla, asukume aluvatfute lunyawo luye etulu.  Kuyenteka babe baningi labashaya ingadla akunankinga.  Lokubalulekile kutsi lunyawo lwakho uluphakamisa njani.  Phela ingadla ikhombisa kutsi ukwati kanjani kushaya phansi ngelunyawo naselubuya etulu.  Nanato letingoma tinemlayeto lobalulekile letisuke tiwutfula njengobe unjalo.  Lapha ngentansi nje lolomsikati uyasho kutsi wagana khashane lekulandzela sona saga sesiSwati lesitsi indvuku lenhle ngulegawulwa etiveni.  Kwangatsi futsi kunenkhumbulo ngobe tintsaba tenta kutsi angakwati kubona lapho kunesingani sakhe khona:
Lezontaba
Ngagana khashane
Kulezontab’ uyakhala make
Kulezontaba
Ngagana khashane
Kulezontaba
Tingoma temicimbi
Lapha sitawuphawula ngetingoma temtsimba netekumekeza njengetingoma temicimbi.  Tingoma temicimbi cishe nato tiyefana naletinye tingoma temaSwati ngekutsi umbiko lokhona lapha uteka tindzaba.  Empeleni umuntfu angayiteka ayicedze indzba asebentisa ingoma.  Phela ingoma akekho loncatjelwe kukhuluma loku lokungekhatsi enhlitiyweni yakhe.  Empeleni lapha utfola nekutsi lomake uyabalisa ngalatakutfola lapha ekhakhake.  Loluhlobo lwetingoma vele licondzene nalabasikati.  Bomake phela labagidza umtsimba babuye bamekeze.    Tibukeli tiba tiningi nakugidvwa umtsimba kepha ngesikhatsi kumekeza kuvamisa kuba nebemndeni kanye nabomakhelwane imvamisa, ingani loku kwenteka ekuseni kantsi futsi kusuke kuzotse kakhulu kunetinkhulumo tekuyala.  Imilayeto lekhona kuletingoma ikhombisa lusizi kanye nenhlupheko bomake labahlangabetana nayo emendvweni.  Kepha akugcini lapho ngoba utfola letinetifundvo letinyenti mayelana nekutsi kumele makoti atiphatse njani.  Phela labasikati bamagagu ekucambeni tingoma manje nalapha utfola tingoma letinemagama lahlaba umchwele sibili. 
Tingoma temtsimba
Tingoma temtsimba ticulwa futsi tihlatjelwa bomake imvamisa.  Umtsimba asuke akhona emajaha lapheleketela labomake kepha akatsintseki ekucambeni tingoma wona, ayalandzela nakugidvwa ngobe phela vele emaSwati ayakwati kugidza nekuhlabela, manje akubinankinga uma ahlanganyela nabo bomake.  Tingoma temtsimba tihamba nesikhatsi kucanjwa kwakhona, atihlali tinguleto takudzala kepha bomake bahlala njalo babuka imphilo eveni bese bacamba ingoma ngaloko.  Ngalamanye emavi letingoma tinemlandvo walokwenteka emphilweni yemaSwati.  Kusho kutsi nawulalela tingoma temtsimba, utfola nekutsi imphilo yemaSwati injani nobe kuphilwa njani ngobe phela teneka emaciniso ebaleni.  Kulengoma lengentansi makoti uyayalwa kutsi kumele alalele bekhakhakhe.  Lokuhle ngetingoma temaSwati kutsi loku makoti utjelwa emini kalobha futsi kunebantfu labanyenti labevako kutsi uyayalwa.  Lengoma isitjela lokunyenti lekufaka ekhatsi nekudla emasi.  Siyati kutsi labasikati nemasi ngesintfu akuhambelani kahle.  Loku kufakazela kona kutsi tingoma temaSwati tinemibiko lebalulekile, atifani naleti lesitiva nyalo tisanganisa bantfwana tibe tingenawo umlayeto lotseni letiwetfulako:
Ubolalela
Ubolalela!
Lesi enye!
Ubolalela laph'ugane khona.
Dlala nsizwa dlala mkhwenyewetfu.
Ubohlonipha!
Lesi enye!
Ubohlonipha laph'ugane khona.
Dlala nsizwa dlala mkhwenyewetfu.
Udl' emasi!
Lesi enye!
Udl' emasi laph'ugane khona.
Awuzwa yemkhwenyewetfu.
Sewutabaloya!
Lesi enye!
Sewutabaloya laph'ugane khona.
Awuzwa yemkhwenyewetfu.
Tingoma tekumekeza
Kumekeza kusicongo semtsimba.  Ingani ngulapho kuvela khona emaciniso kutsi makoti ubatsandza nganani bekhakhakhe.  Lapha makoti usuke enta sifungo sekugcina ngobe uhlaba phansi ngesikhali, akhombise kutinikela kwakhe kulelikhaya.  Kutsiwa talukati timdzakata ngenhlamba adzimate akhale.  Lokukhala kwangatsi ngiko lokukhombako kutsi utimisele nganani.  Kepha konkhe lokwentako lapho esibayeni kusuke sekusho kona kutsi banikati bemuti basuke nanabo balapho, ingani sibaya silithempeli lemaSwati.  Ngekumngenisa esibayeni umfati, kusho kona kutsi sevele ungewalelokhaya ngobe phela ngesintfu labasikati abalubhadzi esibayeni.  Kute lomsikati angene esibayeni kunemisimeto lekumele yentiwe ngumnumzane welikhaya lelo.  
Imibiko letfolakala kuletingoma tekumekeza uvele ulusizi ngobe phela makoti sekuvele kumkhanyele kutsi sewuhlukene nebakubo.  Umendvo batsi ungumkhumulansika, manje intfo lenjengaleyo angeke nani utsi uya kuyo ujabule kuze kuvele lemhlatsi.  Tingoma tekumekeza tisikhalo sabomakoti batikhalela kukhona nebakubo ngalemphilo lensha lesebatayitsatsa.  Lilanga lekumekeza lililanga lekugcina lemtsimba manje, emehlo alabadzala asuke atse njo kulolomekezako.  Bafuna kuva kahle konkhe lakukhulumako nalakuhlabelako kutsi kunekutimisela yini nobe nje uyanyembenya.  Makoti nanaye utiva sangumakoti lophelele emuva kwekumekeza ngobe ngulapho afunga khona.  Lengoma lengentansi ifakazela kona kutsi tingoma tekumekeza tiveta kukhala kwabomakoti.  Lapha lomakoti ukubeka ngalokusebaleni kutsi ukhumbula bontsanga yakhe ingani phela sewukulesinye sigaba yena.  Futsi lengoma iyaveta kutsi kumekeza kwentiwa ekuseni ngembulukusa ngobe naku bontsanga yakhe basalele:
Bontsanga yetfu
Ngibashiye balele bontsanga yetfu
Yehha – yehha – yehha – ye
Ngibashiye balele bontsanga yetfu
Ngandzindza nelive bontsanga yetfu
Ngandzidza nelive bontsanga yetfu.
Tingoma tekusebenta
Tingoma tekusebenta livese ligama liyatichaza kutsi nguloluhlobo lwetingoma letihlatjelwa uma kusetjentwa.  Bacambi baletingoma baticamba tikhombe kubambisana nekukhutsatana. Awukho umsebenti lomelula kepha ngenca yekubambisa uba malula futsi uhambe ngemandla.  Letingoma tigcugcutela kutsi bantfu basebente ngemandla lalinganako babe bajabulile futsi kunesigci lesibaniketa emandla.  Bumatima balomsebenti ababuva nani ngenca yekubambisana.  Sigci lesibakhona sekuphindzaphindza sekwenta kutsi labasebentako baye kanye kanye emsebentini kube mnandzi.  Nato-ke tingoma tekusebenta kunemlayeto lotsite letiwetfulako esiveni.  Lapha kutawubukwa tingoma telilima neticubulo.
Tingoma telilima
Tingoma telilima tihlatjelwa lapho kwentiwa khona imisebenti letsite njengekuhlakula, kubhula kanye naleminye imisebenti leyentiwa bantfu labanyenti bawuhlanganyela.  Labantfu basuke babambisene kutsi lomsebenti uhambe kahle.  Letingoma tibenta babe nemdlandla.  Kuhlabelela kuyamtfokotisa lodzabukile manje nabo laba labasebentako kutsi basebente ngemdlandla nangemfutfo.  Umsebenti uyashesha kuphela uma bantfu babambisene futsi baya kanye kanye kulowo msebenti.  Ngisho nobe ngabe sewuphelelwa ngemandla kepha nakuhlatjelwa uyagcugcuteleka. Nemavila akabonakali nakunelilima lihlabelela kanye emsebentini.  Umbiko lokuletingoma awukabaluleki kangako kulaba labasebentako kepha ngulesigci lesikuletingoma lesenta labantfu basebente ngekutimisela:
Mfaz’ wenduna
Mfaz’ wenduna
Gwabule’ emaloko sikubone
Gwabulemaloko
Gwabulemaloko sikubone
Gwabulemaloko.
Ticubulo
Ticubulo tisetjentiswa kakhulu emadvodza nabukene nemsebenti lomatima sibili.  Nangabe kukhona umsebenti lomatima sibili lofana nekucukula tinsimbi letisindzako noma kumba imigodzi, ticubulo tenta kube lula kwenta lowo msebenti ngendlela lelula.  Laba labahlabela ticubulo basuke bajuluke bamanti nte kepha batenelisa ngalokuhlabelela.  Umlayeto awunamsebenti kangaka kulaba labasebentako kepha ngulesigci salengoma lesenta labantfu basente kanye kanye. Kumetima kuphakamisa noma kumba lilanga lishisa manje ticubulo tiba lusito ekwenteni lomsebenti ungavakali.  Nasemidlalweni yekudvonsana ngentsambo kuyevakala bahlabela ticubula kubanika umdlandla ngisho nalabamhlophe imbala.   Lokuvelako ngalombiko waletingoma kutsi tiyahlekisa kwentela labantfu bakhululeke.  Kulena ngoma lengentasi nje kuyevakala kutsi batsi labantfu basebenta kamatima babe bacabange boswenka emadolobheni.  Lengoma bayihlabela khona emadolobheni, lishisa bhe lilanga.  Kuyenteka esikhatsini lesinyenti labafake bothayi badlule vele kuhlatjelwa lengoma kepha kute labangakwenta ngaphandle kwekutendlulela:
Jikiliji
Jikiliji ma
Yenkomo kababa
Jijikiliji ma
Yeyi – vu
Naba boswenka
Bafak’ ebothayi
KaManzin’ edolobheni.
Kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi
EmaSwati njengato tonkhe tive tebantfu atsembele kakhulu kulokulinywa emasimini kondla bantfwababo.  Liphalishi kungashiwo kutsi ngiko kudla lokusisekelo emaSwatini kutsi lishitjwa ngani akunandzaba loko.  Kukhombisa kutsi emasimini ngulapho emaSwati atsembele khona adzimate acamba nenyanga yaBhimbidvwane ngobe vele kusuke kubhidvwa lokudla lokulinyiwe.  Tinyenti-ke tinhlobo tekudla kwemaSwati letikhona futsi letisisekelo semphilo.  Labati kabanti ngetemphilo batsi kudla kwesintfu kunawo wonkhe umsoco nemavithamini ladzingeka emitimbeni yetfu.  Ingani kudla kwesintfu kudliwa kusekusha, kuphuma emasimini.  Ummbila nje ngesintfu awulali, uvele udliwe lelo langa.  Kepha kuyateka kutsi wesilumbi siwutsenga etitolo singati kutsi wafulwa nini.  
Lokwenta kutsi kukhulunywe ngekudla kwesintfu lapha kutsi kudla kwesintfu sekutsandza kubukelwa phansi.  Ingani bantfu sebangenwe silumbi lesesibente bakhohlwa kudla kwabo kwendzabuko.  Kudla kwesintfu akufakwa emafutsa njengobe kwenteka kulokwesilumbi futsi nobe kufuswa, kusuke kungalahleki lutfo kuko ngobe akufakwa tikweticandzisi kepha komiswa elangeni.  Emasi esintfu nje anemsoco lomangalisako ngobe akangulwa, akhishwa lobunandzi bawo njengobe kwenteka kulawa esilumbi.  Ngisho nelubisi lwakhona kunemehluko lomkhulu ngobe kuyevakala kutsi lesintfu linemsoco kantsi lelesilumbi lona ngisho nobe ungatsi uyalubeka, lugucuka lube manti, lungabi mangcanga.  Kwangatsi futsi lungetwa ngemanti lolwesilumbi ngobe phela lubisi kumele nawulubeka, lucine lube masi kepha akwenteki kulolu lwesilumbi.  Kunengi lokungashiwo ngekudla kwesintfu nekwesilumbi kepha lapha kutawuvetwa kudla kwesintfu nekubaluleka kwako ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati.  Lokudla lokutawukhulunywa ngako nguloku lokutsatfwa kwangatsi sekubucaba kudla kona kulesikhatsi sanyalo. Lokudla kusekhona nanyalo kutsi nje bantfu sebatitsandzela silumbi.  Inkhukhu yesintfu, nakubekiswa nje, bantfwana banyalo abayifuni nekuyibona inyama yakhona ngobe batsi icinile futsi ayisimnandzi kepha lokwabolamtutu bakudla baze babhashe nalamatsambo akhona laphushutelako.  Lokudla kutawuhlukaniswa ngetinhlobo takhona.  Kutawukhulunywa ngalokulinywako, ngalokudliwa kuluhlata, titselo kanye nekubaluleka kwako ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati. 
Kudla lokulinywako
EmaSwati anesisho lesitsi: `Phezu kwemkhono’.  Lekusho kutsi kuphila kusetandleni tabo bantfu kungako kulima nje kuyimphilo yemuntfu loliSwati.  Naku-ke kudla lokulinywa maSwati:
Ummbila
Ummbila usisekelo sekudla emaSwatini.  Besekuchaziwe kutsi liphalishi likudla lokusisekelo emaSwatini.  Liphalishi lentiwa ngawo ummbila ngekutsi lommbila ugaywe wentiwe imphuphu nobe kusilwe.  Ummbila kunengi kudla kwesintfu lokwentiwa ngawo kantsi nanawo uyadliwa nje, uphekwe, udliwe ulifutfo bashaye lesibovu.  Kuyenteka nabafuna bapheke sentangabomu ngemmbila lomanti kepha lapha kusuke sekuhlanganiswe nalokunye.  Ngalesinye sikhatsi ummbila nasewomile kwenyiwa ngawo tinkhobe nobe emancobo kantsi nembasha yemmbila imnandzi sibili kantsi futsi iyasita kucinisa ematinyo.  Nyalo bantfu sebadla emakipikipi lekuyintfo lengumaphelela emlonyeni, ingawacinisi nakancane ematinyo.  Lokutsandvwa kakhulu ngembila tinkhwa takhona, angeke usinike lesinelidvolo natiphekwe tavangelwa ngendlela yakhona.  Futsi nobe utidla tinkhwa temmbila uyeva kutsi udla kudla lokunemsoco.   Ummbila uyakwati kutsi ubekwe esilulwini nasewuvuniwe ubekelwe kudliwa ngalesinye sikhatsi nasekunendlala.  Kantsi labadzala bayakwati nekuwumbela phansi engungwini kuyilwe.  Lowo mmbila ubitwa ngekutsi sancote.  Lommbila umbelwa esibayeni.  Labatiko batsi ungahlala iminyaka leminengi solomane ungakonakali.  Lokunye lokwentiwa ngemmbila yinembe, sijabane, inhluziba, emancobo, sishwala, incwancwa, lijingi, libhedla, lidzishela, lukhotsi kanye nalokunye lokunyenti.
Ematsanga
Ematsanga nanawo akudla lokubalulekile emaSwatini.  Ematsanga alinywa kanye nemmbila kantsi kuwo kubuye kutfolakale umbhidvo wetintsanga nasengakavutfwa.  Ematsanga lamancane entiwa sicobetelo nakuphekwa umbhidvo wetintsanga.  Ematsanga nasavutsiwe ayaphekwa, entiwe inceke bese kuyadliwa njalo.  Emanti laphuma nakuphekwa inceke kutsiwa yinkhovu, ayanatfwa-ke wona.  Ngematsanga kubuye kwentiwe  sidvudvu.  
Ematsanga latayelekile abitwa ngekutsi tikhutane kantsi lawa lamakhulu lanetingedla kutsiwa emaphuti.  Ematsanga abuye abetinhlobonhlobo letehlukene, kukhona nje emajoti lenawo aluhlobo lwelitsanga kepha ahluke ngembala.  Uma uke wadla sidvudvu selijoti kuvuleka inhlitiyo.  Nanobe  umuntfu bekangafuni kudla kepha ngekudla lesidvudvu, iyavuleka inhlitiyo.  Lolunye luhlobo lwematsanga ngemahwabha nobe labanye bakubita ngekutsi ngemakhabe.  Emahwabha adliwa aluhlata.  Wona-ke atayelekile ngobe nasetitolo letinkhulu ayatsengiswa.  Ngalesinye sikhatsi utfola bawacheketile bawenta tincetwana.  Kepha nawutsandza ungalipheka nanobe loko labanyenti bantfu abakwenti loko ngobe batsi kugcwala emanti.  
Emaselwa
Emaselwa fana nematsanga alinywa kanye nemmbila.  Nanawo emaselwa uma asemancane entiwa sicobetelo sembhidvo wetintsanga.  Emaselwa adliwa asengakacini, aphekwe bese bantfu bayatibusisa.  Emaselwa fana nemajoti ayativula tinhlitiyo talongakufuni kudla.  Kunengi lokunye kudla kwesintfu lokwentiwa ngemaselwa fana nesentangabomu.  Emaselwa angoma akasadliwa.  Kepha minyenti leminye imisebenti leyentiwa liselwa emisimetweni yemaSwati.  Emkhosini wencwala liselwa lenta umsebenti lomkhulu kabi nayinkhosi seyitawungena emhlambelweni ngelilanga lesitfupha.  Kantsi futsi nanakugidvwa umtsimba, liselwa liyasetjentiswa ngugozolo kuniketa bekhabomakoti nangabe kutfolakale kutsi indlela beseyivutsiwe kuye.
Emabele
Emabele alinywa kanye kanye naloku lesekubaliwe ngenhla.  Wona akhula afane nemfe.  Emabele asita kwenta liphalishi, luhhayi, sancapha, inembe kanye netjwala. EmaSwati asuke angakadli nangakehlisi ngetjwala manje emabele ngiwo lekuphiswa ngawo.    Emabele ayavunwa omiswe bese abekwa lakuhlala khona kudla njengemmbila, ematsanga netindlubu.  Emabele ayakwati kuhlala lesidze sikhatsi nangabe abekeke lapho angeke angenwa yingobolwane khona.
Tindlubu
Tindlubu timila phansi fana nabhatata.  Tindlubu atihlanyelwa ngesikhatsi sinye fana naloku lokungenhla lesekubaliwe.  Tindlubu tihlanyelwa muva.  Tivame kutsi tihlanyelwe ngenyanga yaBhimbidvwane.  Tikhanyelwa emaganu kute timile kahle.  Tindlubu tiyadliwa tisemanti tingakacini ngekutsi tiphekwe tidlwadlwise.  Kantsi nalesikhatsi setomile tiyaphekwa tidliwe.  Tindlubu letiphekiwe kutsiwa ngumbhonyo.  Lokungemnandzi ngetindlubu kutsi tikhiphisana umoya.  Tinkhobe nanato tiyentiwa ngetindlubu.  Tindlubu tingulokunye kudla lokukwatiko kutsi kuhlale sikhatsi lesidze.  
Emantongomane
Emantongomane akudla lokulinywa kanye nemmbila.  Kungulokudla lokumila phansi fana netindlubu.  Emantongomane nanawo anemisebenti leminyenti ekudleni kwesiSwati. Imishibo leminyenti ivangelwa ngawo emantongomane lekufaka ngisho nenyama imbala, ikakhulu umcwayiba noma umcwebu.  Tinkhwa temmbila nanato tiyanongwa ngemantongomane.  Kantsi futsi emantongomane ayagayingwa entiwe imbasha awodvwa nobe ahlanganiswe nembila.  Sentangabomu nanaso sisuke singakapheleli kunongwa nangekho emantongomane.  Timbabe ngulokunye kudla lokumandzi futsi lokwentiwa ngako ingcamu, ingani tiyakwati kuhlala sikhatsi lesidze tingaboli.  Emantongomane kwentiwa ngawo timbabe letikudla lokumnandzi sibili.  Tinkhobe nanato tiyavangelwa ngemantongomane.  Umuntfu uyakwati kwenta umshibo ngemantongomane awodvwane.  Kunyenti kakhulu lokwentiwa ngemantongomane kungako nje uma akhona ekhaya indlala iyabaleka.  Emantongomane ayakwati kubekwa ahlale sikhatsi lesidze angaboli.
Tinhlumayo
Tinhlumayo tisamabhontjisi kepha tona tindze.  Timbaweni ngulelinye ligama lelisasho tona tinhlumayo.  Tinhlumayo timila tenabe njengetintsanga.  Emacembe etinhlumayo entiwa umbhidvo.  Ngesikhatsi tisesemanti tinhlumayo tiyaphekwa tidliwe.  Lapho kuphekwe tona khona ubona ngebantfu basolomane bantfweshula baloshela.  Uma setivutsiwe setomile tinhlumayo, tiyavunwa bese-ke kwentiwa ngato lokunyenti kudla.  Kukhona nje umbhidvo wato tinhlumayo.  Tinkhobe nanato tiyentiwa ngetinhlumayo.  Nanato tinhlumayo tiyakwati kugcineka sikhatsi lesidze tingakonakali kepha vele konkhe kudla lokuvunwako komiswe akuvani nani nengobolwane.
Imfe
Imfe itinhlanga letikhula tibe ngangemmbila nobe tibe tindze kunemmbila.  Imfe yona izacile, isamoba.  Naseyivutsiwe ibonakala ngaletishakato tayo.  Ematsimba ayo enta inhlanyelo.  Idliwa njengemoba imfe.  Esikhatsini lesinyenti isita labasebenta emasimini kucosha indlala ngobe bavele batifobotele.  Kantsi nebafana labelusako bayatisita ngemfe nobe loko esikhatsini lesinyenti bakwenta bangakatfoli imvumo kubanikati bensimu leyo. 
Kudla lokuphekwako
Cishe konkhe kudla lokuphekwako kunguloku lokulinywako.  Kepha bantfu bapheka ngetindlela letehlukahlukene.  Lapha sitawuchaza ngalamafuphi kudla lokuphekwako esiveni semaSwati kute labangakwati batfole litfuba lekukufundza.
Sidvudvu
Sidvudvu kudla lokwentiwa ngematsanga, kungaba lijoti, liphuti, budzibi nobe sikhutane.  Lesinye sikhatsi kuyenteka sidvudvu sifakwe lubisi.  Leso sidvudvu lesifakwe lubisi sibitwa ngekutsi ludvwidvwi.  Simnandzi tiga umhlola sidvudvu lesentiwe njalo.  Ematsanga acale asikwe entiwe tinceke, atsi nasekavutsiwe bese kuyabondvwa kwentiwa sidvudvu.  Sidvudvu  siyatehlela nawudla.  Asifani sidvudvu nemantongomane ngekutsi sifunisane emanti kunekutsi kube njalo sicedza koma.  Sidvudvu bewutsi nawudle sona ube sewucedzile, ungasafuni lokunye kudla.  Kwanyalo sidvudvu bantfu basuke basidlela kuvula tinhlitiyo ikakhulu.
Sishwala
Sishwala sikudla kwesintfu lokuphekwa kuhlanganiswe imphuphu netindlubu.  Loku kuphekwa kubondvwe kwente lokumnandzi kudla loku.  Sishwala sinemsoco futsi umuntfu usidla acedze indishi laphakelwe kuyo ngoba siyatehlela.  Sishwala sidliwa nobe kunini ingce uma kukhona imphuphu netindlubu.  
Lijingi
Lijingi likudla kwesintfu lokudliwa cishe bantfu yonkhe indzawo kulelivekati le-Afrika.  Lijingi leli labanye balibita ngekutsi yincwancwa, liphekwa ngemphuphu nome emaphepha lentiwe libe manti.  Kantsi nemabele ayalipheka lijingi kudliwe kusutfwe.  Ngalesinye sikhatsi nakuphekwa liphalishi kutsi kusengakafakwa imphuphu yekucinisa kukhishwe lijingi.  Kudla kwasekuseni kulabanyenti bantfu kuba ngilo lijingi.  Kantsi nebantfwana bavele bakhuliswa ngalo lijingi.  Kepha lelebantfwana libitwa ngekutsi yinembe.    
Libhedla 
Libhedla kushiwo ummbila lomusha losiliwe waba yinhlama wahlanganiswa nembhidvo wetintsanga kanye nelitsanga lelincane bese kuyabondvwa.  Litsandvwa kakhulu libhedla nakuba litfolakala ngesikhatsi semmbila kuphela.  
Lukhotsi
Lukhotsi ngummbila lokhantingiwe wabe sewuyasilwa.  Lommbila uba yimphuphu bese kuyadliwa.  Kutsiwa lukhotsi nje ngobe naku kuyakhotfwa nakudliwa.  Lukhotsi lubitwa ngaloluhlobo nje yingoba nawudla lona uyalukhotsa nobe ulukhume.  Lukhotsi ludliwa ngaso sikhatsi semnyaka, ingani ludzinga imphuphu nje lehlala vele ikhona.  
Titselo
Uma kungena lihlobo bafana labelusako basuke bati kutsi batawuhlala bashaye lesibovu njalo.  Lapha emahlatsini kukhona titselo letitinhlobonhlobo.  Lokubaluleke kakhulu kutsi letitselo letinyenti takhona tingumutsi emtimbeni wemuntfu.  Kudla titselo bekwenta kutsi bantfu bangangenwa tifo kalula.  Emahlatsini kugcwele titselo letenta kutsi bantfu bahlale basutsi ngaso sonkhe sikhatsi.  Lapha kutawucocwa ngaletinye taletitselo.
Emaganu
Emaganu titselo letimnandzi kabi.  Emaganu titselo letikhicitwa sihlahla semganu.  Uma sekavutsiwe emaganu, uvele uwaputjute umunye lamanti ekhatsi.  Ngisho netinyamatane kanye netilwane imbala, kuphila kahle ngesikhatsi semaganu.  Emaganu avutfwa ehlobo lapho bantfu bacedza nje kujabulela Khisimusi.  Labanyenti bantfu emaganu bawatsandzela kwenta buganu.  Buganu tjwala bemaganu.  Lamaganu ayabutfwa, abekwe inchumbi bese ayabhotjotwa, afakwa etindziweni aze alate.  Nakasatsandza kufakwa eludziweni emaganu asengakalati kutsiwa ngemagobolo.  Asuke asanongotela ngaleso sikhatsi.  Lobo tjwala bunatfwa ngulabanganatsi tjwala.  Kantsi nasekalatile aphuphuma ingwebu lekhishwa ngesikhetfo nasekubuswa.  Nakuyonatfwa buganu kubitana bangani ngekuchwebana ngamunye baze baphelele bayewusitsela kulelo khaya leliphise lobo buganu.  Imvamisa bukhishwa ngelidayizi ningaboni kutsi bunganani lapha bukhiwe khona.  Loku kwenta kutsi emajaha atsatse umtsamo lomkhulu ingani acabanga kutsi butawuphela angakatenelisi.  Lolobakhelelako umane asitsele abuye sikalo sesigcwele.  
Umtsetfo wekunatfwa kwebuganu kutsi anibangi msindvo uma busebuningi.  Kantsi bunemutsi wakhona buganu, nakuphuma loludziwo kuhlatjwa umukhwa nobe linyeva phansi.  Loku kwentelwa kutsi kungasangeni muntfu kulelo khaya.  Uke weva sebahlabelela ati kutsi ludziwo selomile ngaleso sikhatsi.  Kantsi lokunye lokuphawulekako kutsi bantfu bacala ngekuthandaza ngembi kwekunatsa lobuganu.  Uma lelikhaya labanatsa kulo lingelakaShongwe, batawukhuleka batsi: `Shongwe, Mntimandze, Bhambolunye, Tingaba timbili tekhabo nyoko, njalonjalo’.  Loku kusho kona kutsi babonga banikati belikhaya.  Batakwenta loku futsi nasebacedzile.  Ingoti ngebuganu kutsi budzakwana tiga umhlola.  Kantsi bungumutsi buganu.  Uma unatse bona, bukuhlambulula sisu sakho uma ngabe besesingcolile.  Kantsi nemadvodza ayakhululeka ngebuganu ngobe imiti iyacina.  Ingani bumutsi wawo emadvodza.  Nalabanganatsi tjwala kepha nasekunemaganu bayanatsa buganu kutihlambulula.  Ingoti ngebuganu kutsi behlela ngentansi.  Kantsi tindvumbu temaganu tona tiyagcotjwa kuphume tinganu ekhatsi.  Letinganu tiyadliwa noma kuvangelwe ngato njengemantongomane.  Njengobe besekushiwo phambilini nakunatfwa buganu akubangwa umsindvo ikakhulu lobuganu bekucala kanye nalobu bekugcina nasesiphela sikhatsi sabo.  Kantsi futsi bantfu banayo indlela yekutsi babumbele phansi babekele bantfu labasebentako labatawubuya sekukudzala baphela.  Imvamisa kubekelwa banumzane.  Nayi ingoma letayelekile nasebacedzile kunatsa buganu sebangenandzaba nobe bantfu labanye bayawuva lomsindvo.
Emazondo
Emazondo wash’ imbelebele
Wash’ umbelebele
Emazondo wash’ umbelebele
Tindzaba tiphel’ etjwaleni
Yemazondo wash’ umbelebele
Tindzaba tiphel’ etjwaleni
Yemazondo wash’ umbelebele
2.9.3.2	Emagwaba/Emagwava
Emagwaba titselo letitimilela emahlatsini ikakhulu eceleni nemifula.  Titsela ehlobo.  Emagwaba adliwa kuze kwentiwe ngisho najuzi ngawo.  Sihlahla semgwaba singumutsi ngobe emacembe akhona naphekiwe amutsi locedza umkhuhlane.  Emagwaba nawutawadla angakavutfwa kahle uba nenkinga nasewutitfuma.  Akubamba ufune nekukhala.  Kantsi ehlatsini wabona emagwaba avutfwe kakhulu endzaweni lobonako kutsi bantfu badlula ngakhona, kusuke kunengoti lapho, akumelanga usondzele. Lapho kusuke kunabomanyovu, kusondzela kwakho batakuntinyela, kudvume inhloko, ungatsi ulunywe yinyoka.  Bafana banekuwafaka bilibili emagwaba.
Emantulu, ematelemba, emanumbela, ematfundvuluka, bhungela, sineyi, tincozi, emahlala nemakhwakhwa
Emantulu, ematelemba, emanumbela, ematfundvuluka, bhungela, sineyi, tincozi, emahlala nemakhwakhwa titselo letitimilela esigangeni.  Tonkhe letitselo tikudla kwebantfu, tilwane kanye netinyoni.  Letitselo tivutfwa ehlobo.  Bantfu labakhula badla letitselo abamane baphatfwe kugula. Vele tingumutsi ngekwato.  Emakhwakhwa wona abuye omiswe kwentiwe lokusalikhotse.  
Kutfutfuka kwelulwimi
Lokudla kwesintfu kunesandla ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati, ingani kunetaga netisho letiphatselene nobe letisuselwa ekudleni kwesintfu.  Lapha ngentansi kuniketwe taga netisho letiphatselene nobe letisuselwe ekudleni kwesintfu.  Kubuye kwaniketwa netinchazelo takhona:
Tisho
Tisho tingemaganyana lashubile.  Tisebentisa emagama latayelekile nalesiwatiko kuveta incazelo lehlukile.  Tibuciko benkhulumo lekhombisa kunotsa kwelulwimi lwesive lolunemlandvo lomudze nalojulile.  Tisho atikwati kutimela emshweni.  Emabito labomentiwa avamise kubhaca.  Timfishane kunetaga.
Sisho							Inchazelo
Kwaliwa mabele				Kudzakwa ulwe
Kubhaceka kwemmbila			Kucala kubeka imikhwane
Kubhula emabele				Kukhipha tinhlavu temabele emakhobeni
Kubuyisa kwemmbila			Koma kwawo
Kudla imbuya ngelutsi			Kuhlupheka
Kungadli tinkhobe tamuntfu			Kutfukutsela kakhulu
Kukhama umlaza				Kukhipha umlaza enguleni
Kugabela litsanga etiko			Kupheka kakhulu litsanga
Kugodla lubisi					Kungehlisi kwenkhomati
Kuhluba indlubu ekhasini			Kukhuluma ungashiyi lutfo
Kukhahlela kwemmbila			Kuveta tishakato
Taga
Taga tibuciko bekusho intfo ngemavi lambalwa lashubile.  Tibugabazi bekubeka emagama ngendlela letsite.  Tingemavi lakhaliphile, lafinca luchungechunge lwenkhulumo ibe ngemagama lambalwa.  Tingumusho lophelele.  Tiyinkhulumo legigiyelako.  Tingumnotfo welulwimi lwesive.  Ticuketse emasiko nemihambo:
Saga							Inchazelo
Inkhukhu iyawusola ummbila		Kukhona lokusolisako
Tinkhwa kuminyana embiteni	Akwatiwa kutsi kutsi nguyiphi                leyophumelela
Lijingi lidliwa yinhlitiyo	Umuntfu ungeke umtsandzise intfo langayifuni
Likhiwa lelihle ligcwala tibungu	Umuntfu lomuhle uvama kuba nesimilo lesibi
Ndzala katimili mbuya!	Umuntfu lotfutsa njalo
Likhombo labhatata kuphakelwa	 Yinhlanhla yami lembi
Ngetandla
Lala lulata sikwengule	Labantfu bafuna kukhuphuka ngawe ngoba batsi usilima
Ngiphume ngiphelile njengenhlanyelo	Sengiwucedzile umsebenti wami
Yematabhane
2.11    	Imvunulo yemaSwati nekutfutfukiswa kwelulwimi
Kuhloba kwebantfu kubenta basheshe babonakale kutsi bangubasiphi sive.  Phela nguleso naleso sive sinendlela lesivunula ngayo lekusenta sitigcabhe ngaloko.  EmaSwati asive lesiyitsandzako imvunulo yaso.  Uma lijaha lilicobile awubuti kutsi ngewaphi-ke lona.  Imvunulo yesintfu inesitfunti nesizotsa.  Yenta nalowo muntfu loyivunulile ative anebuyena angumuntfu mbamba.  Phela kunetinkhulumo tekutsi labafundzile baphucukile manje abasakutsintsi lekuphatselene nemasiko fana nemvunulo nje.  Kuyabonakala kutsi bantfu sebadvungekile abasati kutsi yini mbamba mbamba lekumele bayente ngobe sebaphila imphilo lehlangahlangene.  Manje kuloku iNgwenyama leseyakhotsama Sobhuza Wesibili encwadzini lehlelwe nguSimelane naBhembe enkhulumeni yayo iphefumulela tintfombi teMcwasho enkhundleni yesive kaSomhlola nga-1971 tingu-23 enyangeni yeNyoni wabeka watsi:
Ngekubonakala kutsi-ke tinyenti tintfo letitayidvunga i-Afrika ayisati lapha ikhona, nalapha iya khona.  Kungaloko nje lomdlalo kwangatsi uyatfukelwa, kubonakale kutsi intfo lovele ibonakale kutsi nisive ngayo nitigabisa ngayo awusakwati kube nitigabise ngayo.   Kube khona umoya wekutsi uma ufundzile ukhwesha kuloku kwakini ungabe usaba liSwati ube ngekufundzeni.  Kubonakale kutsi sowusala emkhatsini  ngobe nasesilungwini awusefiki awukwati kuba nguMlumbi, nakuloku kwakini sowuphumule awusakwati kuba liSwati, sowundzindza ekhatsi nje.   Utsi ingema yini lenjalo na?  Kubonakale kutsi lomunye utawutsi cha, ngilikholwa mine ngingete kwemihambo yebuSwati.  Umangale kutsi lemihambo nguSathane yini?  Kantsi tsine sibheke kutsi nawulikholwa woba likholwa leliliSwati litigabise ngebuSwati balo kutsi ngilikholwa, ngiliSwati.  
						(Simelane naBhembe 2000:26).
Nasesibuka emasontfweni vele lovunulile akamukeleki kahle singati nobe kukholwa umuntfu nobe imvunulo.  Tekuvakasha kutsiwa ngito letingenisa imali emhlabeni wonkhe jikelele.  Lapha kulelivekati le-Afrika sinenhlanhla ngobe sinaloku labangenako laba lababuya ngensheya kwetilwandle lokumasiko.  Belumbi bayasangana nababona umuntfu alicobile phela bona yintfo lebangayati lena kulamave akubo labavela khona.  Bagcina ngekufundza emaphepheni manje imvunulo ibalulekile ngoba iyakwati kuletsa tivakashi.  
Imvunulo yesiSwati ngekusho kwaMahlalela, (1988) yenta umehluko emkhatsini wemadvodza nebafati futsi yente tigaba ekukhuleni kwemuntfu, njengebuntfwana, budzala kanye neguga.  Lapha kulolucwaningo sitawusika lelijikako mayelana nemvunulo yemaSwati kutsi iyini nekutsi yentiwa ngani yehlukene kanjani.  Sitawubuye sivete kutsi imvunulo ilunotsisa njani lulwimi lwesiSwati.
Imvunulo yalabadvuna
Imvunulo yalabadvuna yinyenti kabi lapha kutawubalwa nje lembalwa lekubonakala kutsi itayeleke kakhulu.  
2.11.1.1	Emajobo
Emajobo entiwa ngetikhumba tetinyamatane letehlukene, njengemsumphe, imphunzi nensimango.  Kantsi nengwe nayo iyasetjentiswa ekwenteni emajobo.  Lokubalulekile ngemajobo engwe kutsi lawengwe akamane avunulwe nje nobe nini.  Amajobo lavunulwa nakumkhosi wencwala, ingani phela ingwe yemakhosi.  Bantfwabenkhosi kanye nayo imbube babonakala ngayo ingwe nakunemikhosi lemikhulu.  Kuyashiwo kutsi umuntfu uvunule ingwe nafake emajobo lentiwe ngesikhumba sengwe.  Emajobo ahlukaniswe tinhlobo letine, kunemabhebha, emangongo, timbece netintwayi.
Emabhebha ngemajobo lentiwa ngetikhumba letinkhulu.  Avunulwa ngaphandle kwemahiya.  Ngekuvumeleka kwemahiya kwenta kutsi emajobo abe mancanyane futsi sehluka nesimo sawo kute emahiya abonakale.  
Emangongo aluhlobo lolutayeleke kakhulu kuletikhatsi talomuhla.  Leligama lisukela kulendzawo lecumbile ngantansi kwawo omabili.  Timbece ticishe tifanane nemangongo kepha tona tinemchewu emkhatsini.  Tintwayi tingemabhebha nobe emangongo lasuswe boya emkhatsini.  Leligama lelitsi tintwayi liyasetjentiswa futsi nakushiwo emajobo lasaguge ate acotfuka boya.
Emahiya
Emahiya ayasikwa esitolo.  Kuvamise kutsi umuntfu afike atsenge indvuku nentjwana kuye ngelukhalo lwakhe.  Indvuku phela kusukwe kucondvwe loku lesitsi namuhla yimitha ngesilumbi.  Atinhlonhlobo kuye ngendvwangu yakhona.  Kantsi nembala wakhona uya ngekutsi ufuna lonjani.  Bakhona-ke lotfola kutsi bamatanisa emahiya lapho uyotfola nakulikamo kufane wonkhe umuntfu lolapho.  Emahiya ayavunulwa elukhalo.  Bafana bayawavunula awodvwana kantsi labadzala bafaka emajobo ngetulu.  Kuvamise kutsi abe mabili emahiya kulabadzala.  Lelesibili kutsiwa kuyasulwa ngalo.  Emahiya avunulwa ngulabadvuna nalabasikati, akanabulili.  Umehluko kuba yindlela laboshwa ngayo.  Labadvuna bawabophela kusekudla kantsi labasikati bawabophela kusencele.  Labasikati bawavunula odvwana emahiya kepha aba mabili kepha leli labasula ngalo liyake liboshelwa kusekudla nanalo kuye ngesandla salowo lolibophako.
Umhelwane
Umhelwane uyindvwangu leyentiwe kahle yahlotjiswa.  Esikhatsini lesinyenti kuba nejeko welive leSwatini nobe lihawu.  Kepha kuvamisile kutsi kube nesitfombe senkhosi lebusako.  Njenganyalo nje kuvamise kutsi kuhlotjiswe ngesitfombe senkhosi, Mswati Wesitsatfu.  Umhelwane uvunulwa ngulabadvuna nalabasikati.  Wentiwa ube yisayizi yinye.  Umehluko loba khona kulowalabasikati nalabadvuna kutsi labadvuna bawubopha kusekudla kantsi labasikati bawubopha ngesencela.  Nakushisa nje, umuntfu ushayelwa ngumoya nakabophe umhelwane.  Kuyajabulisa kutsi nalabangasiwo emaSwati bayawutsandza umhelwane.
Inkhonyane
Inkhonyane yentiwa ngelugogo lwenkhonyane.  Inkhonyane iyasontfwa bese boya balolugogo buyaphakama buba buhle.  Inkhonyane igatjwa bafana nobe emajaha nakunemicimbi futsi bavunulile kute bahlobe.
Umbhenso
Umbhenso wentiwa ngesikhumba senkhomo.  Wentiwa ube libhandi.  Imvamisa uboshwa ngemabutfo nakuyiwa emphini.  Umbhenso uboshelwa kutsi emabutfo angasheshe abanjwe ngumalwabindzile.
Umncadvu
Uyimvunulo yalabadvuna.  Usigujane lesentiwa ngesihlahla semtfongwane.  Lesigujane sentiwa imbobo ngetulu kute umnumzane akwati kusitselisa umuti wakhe khona.  Imvamisa umuntfu ulinganisa ngesitfupha sakhe.  Nangabe sitfupha singena kusho kutsi yisayizi yakho leyo.  Umncadvu usita kakhulu kutsi emajaha akwati kutibamba, angamane abalekelwe yingati kungakafaneli.  Phela ngesiSwati usuke uhamba ngcunu nawungakafaki umncadvu.  Nyalo bantfu sebaba belumbi ngobe sebafaka bobhulukwane.
Siphandla
Siphandla ngesikhumba senkhomo nobe sembuti.  Sisikwa kahle bese emajaha asigaba etihlakaleni uma bavunulile.  Umsebenti wesiphandla kuhloba kungako sifakwa uma kunemicimbi fana nemtsimba nje.
Emagcebesha
Emagcebesha entiwa ngebuhlalu.  Lobuhlalu buhlotjiswa kahle ngumuntfu lonesineke.  Kutayelekile kutsi utfole kutsi emagcebesha ahlotjiswe enta lokutsite lokufana nelihawu nobe nje libalave.  Kulesinye sikhatsi utfola kutsi kuhlotjiswa ngembhalo lotsi `SD’ lekumele kutsi Swaziland.  Emagcebesha agacwa entsanyeni.  Akanabo bulili ngobe labadvuna nalabasikati bayawagaca uma bahlobile.
Umbhodzi
Umbhodzi wentiwa ngemtfwebeba lokhiwa esihlahleni.  Umbhodzi ukhombisa kutsi umuntfu sewuluphele njani ngobe phela usigcoko semakhehla.  Umuntfu longakafiki esigabeni sekuba ngumkhulu akalokotsi afake umbhodzi.
Ligwalagwala
Ligwalagwala lusiba lolutsatfwe kuyo lenyoni leyatiwa ngekutsi ligwalagwala.  Nobe tingaba tingaki letinsiba kusolomane kutsiwe umuntfu wakhona ufake ligwalagwala.  Ligwalagwala lifakwa yinkhosi nebantfwabenkhosi kuphela.  Silo, Mswati Wesitsatfu sibutwa nguDali Tambo eluhlelweni lwamabonakudze lolwatiwa kutsi yi`People of the South’ nyakenye (2001) kutsi yini ligwalagwala, saphendvula satsi ligwalagwala ngumchele wemakhosi.  Sabuya sasho kutsi kungako nakunemkhosi wencwala sifaka  tibe tinyenti letinsiba enhloko ngobe sisuke senta umthantazo wesive.
Lihawu
Lihawu lentiwa ngesikhumba senkhomo.  Siyonyiswa lesikhumba emva kwekutsi sesisikwe kahle, salungiswa.  Lihawu liphatfwa ngemajaha nahlobile nobe naya emikhosini letsite.  Kepha liyabuye lisetjentiswe lihawu nanakuyiwa emphini.  Lapho-ke lisebenta kuvika nangabe uhlaselwa sitsa, livimbe sikhali singangeni ngobe naku phela licinile lihawu.  Lihawu lemaSwati likhulu kunelemaZulu.
Sagila
LiSwati njengaletinye tive tebantfu bemdzabu, alihambi lilengisa tandla nje.  Sagila sinetinhlobo letehlukene, kunelingedla, makhundu kanye nalelesibitwa ngekutsi sigila.  Umehluko kutsi lingedla lentiwa laba lihle lahloba kahle lenta intfo lemavengevenge enhloko yakhona.  Lingedla imvamisa liphatselwa kuhloba nje.  Makhundu yena usigila lesinenhloko lenkhulu kantsi nemphini wakhona awumudze kakhulu.  Makhundu-ke nanobe aphatselwa kuhloba kepha uyasita uma kukhona lokufuna kukhweshiswa endleleni njengenyoka nobe umuntfu lotfola kutsi unekudzelela lokutsite.  Sagila kusuke kucondvwe kuloku lokutsi akube nenhloko lencane kunamakhundu.  Kungenteka lesinye sikhatsi kube nesibambo lesifishane kakhulu.  Phela kudzala indvodza beyihamba embili, umfati ete emuva kute kutsi nakuvela silwane nobe sitsa, indvodza isheshe isebente ngako kungaze kulimate lolomsikati.  Futsi kungako emadvodza bekangatfwali umtfwalo entele kona kutsi uma kuvela inkinga abe ayilindzele asheshe acedze ngayo.  Kepha ngesilumbi kutsiwa usuke ulicaba uma uhamba nalomsikati akulandzela ngemuva.
Lichuzu
Lichuzu lentiwa ngebuhlalu lobufakwe entsanjeni.  Lobuhlalu buhlotjiswa kahle ngendlela yekutsi bumataniseke.  Lichuzu lentiwa tintfombi esikhatsini lesinyenti tentele tingani tato.  Phela nangabe intfombi seyiwamumatsa emagama elijaha iye ite nalo lichuzu ifike imnike lona kukhombisa kutsi sekulungile.  Inganwa ibonakala ngemachuzu lamanyenti kantsi vukavale uvamise kutsi nabe nenhlanhla walitfola libe linye vo.  Lichuzu lifakwa nangabe kunemicimbi fana nemtsimba nje.  Angitsi kwentelwa kuhloba ngalo kantsi nenganwa ibonakale kutsi yona inelulwimi lolutsambile kulabasikati.
Ingcibo
Ingcibo icishe ifane nemagcebesha ngoba nayo yentiwa ngebuhlalu.  Yona mbamba mbamba ifana nelibhandi.  Ifakwa noma ngubani navunulile kuhloba.	
Imvunulo yalabasikati
Imvunulo yalabasikati fana neyalabadvuna yinyenti kakhulu.  Lapha sitawusika lelijikako.
Sidvwaba
Umuntfu lomsikati ngesiSwati uphelela kuba mfati nasekafakwe sidvwaba.  Sidvwaba sentiwa ngesikhumba sembuti.  Kulisiko lesiSwati kutsi umfati ahlale agcoke sidvwaba kukhombisa inhlonipho ekhakhakhe.  Kantsi nanobe kunemicimbi nje njengemitsimba, lutsango lubonakala ngetidvwaba.  Sidvwaba siba sidze sibe ngentansi kwemadvolo.  Kulamalanga sekunesidvwaba lesentiwa ngendvwangu ngobe phela naku imphahla seyaba yindlala.  Umuntfu nakafuna kwenta umsebenti sewuze asitwe kuyotsenga emapulazini kantsi kudzala timbuti betitsechitsi saka nelive.  Sidvwaba sigcokwa ngisho natalukati.  Phela talukati ukhandza setichoba tintfwala emsendvweni.
2.11.2.2	Sicholo  
Make ngesiSwati ubonakala ngesicholo.  Vele usuke make angakavunuli waphelela nangakafaki sicholo.  Kuyinhlamba ngesiSwati kutsi umfati ahambe ngenhloko.  Labasikati banenhlanhla ngobe ngisho nasenkantolo bayangena nesigcoko.  Sicholo sisigcoko sesintfu.  Kulamalanga sekuneticholo letibitwa ngekutsi tipumpha ingani phela setentiwa ngetinwele tekutsengwa, leti longatsi ngemashoba hhayi ngeboya kepha nanato tisenta wona umsebenti wesicholo.  Inhloko yabomake ihlonipheke kakhulu ngesiSwati.  Angeke nani umfati ahhule tinwele indvodza isaphila.  Ake wenta njalo ngabe uyayiphahla lendvodza.
Sidziya
Sidziya nanaso sakhiwa ngesikhumba sembuti.  Siyashukwa silungiswe kahle bese siniketwa makoti.  Sidziya senta make ahlonipheke futsi siluphawu lwekutsi lomuntfu sewudlulile esigabeni sekuba yintfombi.  Umfati lofake sidziya kulicala lelibovu kumsoma.  Kulamalanga sekunetidziya letentiwa ngetindvwangu ngenca yekusekela yekweswelakala kwetimbuti.  Sidziya sigcokwa njengeliloko sehle sishayise esidvwabeni bese sidvwaba sona sishayisa ngale kwemadvolo.   
Luvadla
Luvadla lwentiwa ngemantfweshu emacembe esihlahla selibendle nobe yinhlingizane.  Lwakhiwa lube lufisha.   Luvadla luvunulwa tidzandzane nangabe kunemicimbi lefana nemhlanga nje.
Indlamu
Indlamu yimfisha fana neluvadla.  Yakhiwa ngebuhlalu.  Indlamu ivunulwa tingabisa ngabe kunemikhosi lefana nemhlanga.
Emafahlawane
Emafahlawane akhiwa ngetikhashakhasha letisakhwane.  Emafahlawane afakwa emacakaleni bomake.  Asebenta kukhala nabomake badlalisela kugidvwa.  Enta umsindvo lobukhashakhasha.  Uma bobabe bafake siphandla kubomake kusuke kulenga emafahlawane.  Leligama lelitsi `emafahlawane’ lisuselwa kulomsindvo webufahlafahla lowentiwa ngawo nangabe bomake sebadlalisela.  Phela umlulungwane ushayeka kahle nagabe lona lowuhlayako adlalisela kukhala nebufahlafahla.
Siphuku
Siphuku sentiwa ngesikhumba sembuti.  Siphuku siyingubo yakadzeni.  Kudzala kusete emabhantji netingubo siphuku bekuba ngilo libhantji nengubo yakhona. Uma kumakhata bantfu bebativikela ngekwembatsa siphuku.  Siphuku asinabulili, simbatfwa ngulabadvuna nalabasikati, labadzala nalabancane.
Insontfwane
Insontfwane yentiwa ngentsambo lemhlophe.  Insontfwane isebenta kwesekela sicholo.  Nangabe kunemicimbi nje bomake bahlobile lokwentsambo lokumhlophe lekubonakala kutungelete inhloko kubomake ngiyo kanye insontfwane.
Sibutfo
Sibutfo sentiwa ngebuhlalu.  Sigatjwa bomake entsanyeni nakunemicimbi kwentela kuhloba.   Sibutfo singahlotjiswa noma ngabuphi buhlalu lobumataniswe kahle kwentela kutsi kube kuhle.  Umuntfu utilinganisa intsamo yakhe kute kutsi singaceki nobe sibe sincane kakhulu.  Kuba kuhle kabi nawubona lutsango luhlobe ngesibutfo emicimbini.
Umshanyelo
Umshanyelo wentiwa ngetjani uboshwe kahle kusale loku lokufana nesishakato embili.  Umsebenti wemshanelo kudlalisela ngawo bomake nabasemicimbini lefana nemitsimba naleminye.  Make uwubamba lomshanyelo awumise bese unyakatisa tibunu ashaye umlulungwane kukhashatele emafahlawane kube mnandzi kujabule tibukeli.
Bujijimba
Bujijimba bentiwa ngemashiya lamadze lalengiswa engculwini.  Bujijimba bufakwa yintfombi lesengakagani uma kunemkhosi wemhlanga.  Bujijimba buluphawu lolukhombisa kutsi leyo ntfombi iyintfombi ntfo.  Manje kuligcabho kuleyontfombi kutitfola igabe umjijimba kantsi nebatali nabo bayatigabisa ngemntfwanabo nakwati kutiphatsa kahle ikakhulu kulamalanga lapho sifo sembulalave sesibhilide live lonkhe.
Umcwasho
Umcwasho wentiwa ngensontfo utfwalwa tintfombi ntfo enhloko.  Umcwasho ufakwa sikhatsi lesisuke sibekwe yinkhosi.  Njenganyalo tintfombi ticelwe kutsi titfwale umcwasho iminyaka lesihlanu kusukela nga-2001.  Intfombi letawutfolakala iya ecansini kantsi itfwele umcwasho ihlawuliswa inkhomo kantsi nalelijaha liyahlawuliswa.  Loku kwenteka ngekutsi tintfombi tendzawo tifike tidzimule imicwasho yato ekhabontfombatane leyo legangile.  Umcwasho unemibala lemibili.  Umbala loluhlata usetjentiswa tidzandzane letisasetincane kantsi lobovu utfwalwa tintfombi lesetifutsiwe.  Umcwasho awutfwalwa imishwedle.  Uma lomsikati salibondzalisuta akalokotsi nangeliphutsa awutfwale.  Kantsi nentfombi lekutse kushaywa umtsetfo wekutfwala umcwasho ibe yona seyivele ilungisela kuyowendza ayiwutfwali.
Sipashi
Sipashi sentiwa ngesikhumba, akukhatsaleki kutsi ngesasiphi silwane leso sikhumba.  Sipashi sifakwa bomake nakunemikhosi lefana nemtsimba.  Kuyaye kufakwe imali uma kukhona lowinisa lowo losuka agidza nobe ashaya ingadla letsakatisa tibukeli. 
Kutfutfuka kwelulwimi
Imvunulo yesintfu fana nekudla kwesintfu inesandla lesikhulu ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati.  Lapha sitawuniketa tisho netaga letiphatselene nemvunulo kanye nenchazelo yakhona.
Tisho
Sisho						Inchazelo
Kubamba eshobeni	Kuchamuka lapho kungenangoti ngakhona; kungasaleli emuva uchubekele embili.
Kubamba sikhali ngasekudleni	Kwenta intfo lebulima
Kubasa ngesagila	Kushaya ngesagila
Kubeka indvuku	Kwehlula
Kubuyisa tindvuku	Kuphindzisela
Kudla ngengcwembe lendzala	Kubambelela emasikweni; kusabuswa
Kudvubula ngesikhwili	Kushaya ngendvuku
Kufaka sikhali	Kugwaza
Kugabela lihawu	Kwenta lihawu
Kuhlala etukwetikhali	Kuhloma; kulindzela imphi
Taga
Saga							Inchazelo
Indvuku lenhle igawulwa etiveni	Intfombatane lechamuka kulenye indzawo, ibonakala iyinhle futsi inesimilo.
Sikhumba lesihlula bashuki	Ngumuntfu lonenkhani lembi
Lishoba kulala ematolo	Kufa
Injobo itfungelwa ebandla	Intfo nayikwehlula ubocela teluleko kulabanye
Indvuku ishaya imviki	Umuntfu use alinyatwe nayintfo lekatsi uyayati uyicilikele
Lucu aluhlangani	Ngiyehluleka kwemukela inkhulumo yalelijaha
Sisu sibekelwa ngaphandle kwelugogo	Umuntfu lohlakaniphile utsi adla abe abeka lokunye eceleni abekele lingemuso
Bafanana bonkhe njengemajobo aKaZulu	Kute loncono emkhatsini wabo
Indvuku ibuya nemkhweteli	Utibangele yena loku lokumvelele
