SEHLUKO 5
5.0	LUHLATIYO, LOKUTFOLAKELE TINCOMO KANYE NESIPHETFO
5.1	Singeniso
Lesehluko sitawuniketa luhlatiyo, lokutfolakele tincomo kanye nesiphetfo. Loku ngulokutfolwe ngulolucwaningo njengobe beluhlose kuba mhlahlandlela kulendzima yemasiko nemihambo yebantfu bendzabuko kubukwe kakhulu emaSwati.
5.2	Luhlatiyo lwelucwaningo	
Sehluko sekucala sitfole naku lokulandzelako:
Singeniso lapho bekungeniswa khona lonkhe lolucwaningo kubukwa imphilo yebantfu bemdzabu jikelele, tinhloso telucwaningo, tindlela telucwaningo, kubaluleka kwelucwaningo, umkhawulo welucwaningo, kuchazwa kwemagama lasetjentisiwe kanye nemlandvo lomfisha wemaSwati.
Sehluko sesibili sona kunaloku lokulandzelako:
Kuganana, kulobola, kugidza umtsimba, kukhinyabeteka kwemendvo, umgcwabo, kuzila, kubuyisa umuntfu ekhaya, tibhimbi nemicimbi yemaSwati kanye netingoma takhona, kudla kwesintfu nekutfutfukiswa kwelulwimi kanye nemvunulo yemaSwati nekutfutfukiswa kwelulwimi. 
Sehluko sesitsatfu sinaloku lokulandzelako:
Kubaluleka kwesibongo nekutsi siyini, umlandvo wetibongo letikhetsiwe kanye netinanatelo takhona bese kuba ngemagama asekhaya, kuvetwe kubaluleka kwawo nemonakalo lowentiwa ngulabamhlophe nebefundisi ekuhleliseni emagama ebantfu bemdzabu.
Sehluko sesine besicondzene ngco naloku:
Bunjalo baMvelinchanti, bunjalo benkholo yesintfu, umtselela wenkholo yebuKhrestu enkholweni yesintfu.
5.3	Lokutfolakele netincomo
Lolucwaningo luvule emehlo ngekubaluleka kwemasiko nemihambo yebantfu bendzabuko.  Kubonakele kutsi kunyembenya nekungawati emasiko nemihambo yesive ngiko kanye lokubangela bantfu bendzabuko batitfole bakulesimo labakuso namuhla.  Kutfolakele kutsi bantfu labamnyama sebalahla emasiko nemihambo yabo batsatsa emasiko nemihambo yebelumbi naletinye tive ngekuyengwa kutsi loku kuyimphucuko.  Kutfolakele njenganyalo kutsi bantfu bendzabuko akusekho lapha babambelele khona ngobe nalamasiko aletinye tive lesebatsatseke kuwo abawati bafana nenkhomo lelahlekelwe mhlambi wakubo yayongena kulesinye sibaya.  Loku kuyimphicabadzala ngobe utfola kutsi sebayantanta nje.  
Sivumelana naNyoka nakhala endzabeni levele kuCity Press, 24 iNdlovana 2002 nakhala kutsi esikolweni abafuni umntfwanakhe afundze siChosa.  Kwale ngisho satsi utawucasha thishela ambhadale ngeyakhe imali.  Kudzimate kwasita inkantolo leyaphoca sikolo kutsi lomntfwana atfole thishela lotamfundzisa lulwimi lwakhe lwasekhaya atewutfola emasiko nemihambo yakubo.  Kubuhlungu lokunjena nakwenteka emntfwaneni loneminyaka lesihlanu budzala.  Kepha ligalelo laDokotela Nyoka liyakhombisa kutsi nasingatfola bantfu bakitsi labalwa ngalendlela lingabuya emasisweni.  Kubuhlungu noko kutsi bantfu bakitsi ngibo kanye labasita belumbi kucindzetela tilwimi nemasiko ebantfu bendzabuko.  Nyoka, (2002) uyibeka kahle lendzaba nakatsi ngemagama akhe:
African parents were now carrying the sword and fighting their master’s war.  They were now the holders of the oppressor’s interest.  They had started to acquiesce to the lies they were being told, and had become the vanguard of a force that had fought so long and had to defeat.
                                                            (Nyoka, 2002:17).
Kuyakhombisa kutsi vele sesitsengise ngebutsine nasesisita bachamuki sibe sati kamhlophe kutsi emagugu etfu lesawashiyelwa bokhokho angitsi lucobo.  (Nyoka, 2002:17) uyibeka kahle lentfo natsi:
By submitting to a foreign culture through language, African sell their soul.
Infact, their African authenticity is dirtied and their characters emptied of genuine content.
Kuphakanyiswa kutsi bantfu bendzabuko babuyele emuva kuyewubuka kutsi bantfu labadzala bebaphila njani.  Kuliciniso kutsi vele kutsatfwa ngekutsi imphilo yebantfu labadzala isidzala futsi ayikhombisi imphucuko kepha lelive bakwati kulibamba iminyakanyaka kudzimate kufike tsine.  Kuyateka futsi kutsi ngesikhatsi sabo labantfu labadzala konkhe bekuhamba kahle eveni kunenhlonipho, bantfu basenabo buntfu kanye nanembeza.  Kubuka indlela lebebaphila ngayo kutawusita ekutseni bantfu batati bubona babo.  Loku akusho kutsi sekumele bantfu babuyele etikhumbeni, bavunule bayohlala kubogucasithandaze kepha kusho kubuka lapho sivela khona kutsatfwe lokuhle lokungasenta sibe bantfu lababatiko bubona babo.  
Tindlela tekukhuliswa kwemntfwana ngendlela yakudzala tingenta kutsi bantfwana bakhule banenhlonipho futsi bati kutsi bavelaphi.  Kungabenta bakwati nanabo kutitfola bahloniphekile nabanaletinye tive ngobe phela nanabo batawubambelela kuloku kwakabo bahlukane naloku labangakwati.  Futsi bangakwati kuhlukanisa lokuhle nalokubi emasikweni etive labaphila nato imihla nemalanga.  Kwanyalo sive sakitsi sidzinga kubuka kutsi nanobe emasiko ebantfu bendzabuko anyatselwa abukelwa phansi kusukela kwafika belumbi kepha ngenca yekubaluleka kwawo nanyalo asekhona lite asahlaneketelwa kepha bantfu labawatsandzako basaphila ngendlela yakhona.  Kuphakanyiswa kutsi etikolweni nakubete kusakata ngetinhlobonhlobo takhona kushunyayelwe livangeli lemasiko nemihambo kute kuvuselelwe lelivekati le-Afrika.  Kuphakanyiswa kutsi umuntfu atibuke yena kutsi yini langakwenta kutfutfukisa nekwandzisa lutsandvo lwemasiko emmangweni wangakubo ikakhulu kusukela emndenini wakubo.  Njengobe kukhulunywa ngekutsi live lifile nje, lolucwaningo lutfole kutsi kungawati emasiko nemihambo yetfu ngiko kanye lokuyimbangela yalokufa kwelive.
Kutfolakele kutsi kubukela phansi labalapha ngemitsi yesintfu kwenta kutsi bantfu bafe busaphasapha ngobe letinye tifo tilapheka ngesintfu kuphele njengobe besekuvetiwe ngesifo setinsila.  Kantsi futsi nalesifo lesingumbulalave nasona alitfolakali likhambi nje kutsi balaphi bendzabuko babukelwa phansi kantsi netihlahla labalapha ngato setavaleleka eticiwini nasemapulazini ebelumbi.  Manje balaphi bendzabuko abakwati kuyitfola lemitsi balaphe sive.  Kuphakanyiswa kutsi hulumende alungenele loludzaba nangabe balaphi bendzabuko banganiketwa imvume yekungena kuleto tindzawo lapho kukhona khona imitsi bayimbe baphilise sive.  Futsi sitfunti nje semuntfu lolapha ngendlela yendzabuko sibukelwa phansi kube kuyateka kutsi bantfu labanyenti bendzabuko baphila ngayo imitsi yesintfu.  
Kutfolakele kutsi indlela yekutekana ngesintfu ikuphila kwebantfu futsi buhlobo lobakheke lapho abupheli nani kantsi buhlobo bemshado wesilumbi buphela manje laba lababili labavanako bacansukelene.  Kona baze batfola incwadzi yesehlukaniso kuba titsa letinkhulu ngobe ngisho kwasibongo salowo muti lolomsikati usintjintja ngalokukhulu kushesha.  Ngesintfu labatekene nabanenkinga balanyulwa ngulemindeni lemibili ngekuhlangana itfole likhambi.  Indlela yekutsatsana ngesilumbi yaletfwa kitsi kusebenta umtsetfo lowakhiwe emaphalamende angensheya, yafike yadzinyulwa natsi sayitsatsa ngobe naku singemahatsa.  Kuphakanyiswa kutsi kutekana ngendlela yesintfu kugcugcutelwe kepha kwentiwe kuhambelane  nesikhatsi sanyalo.
Kutfolakele kutsi imingcwabo seyentiwa emabhizinisi nemdlalo.  Akusekho kuhlonipha kutsi kumele kuye bobani.  Kudla lokutsengwa lapho ungamangala utsi kwentiwe lidzili laKhisimusi kantsi nani.  Bantfu sebaba netinhlangano labaphekelako kute lizinga lekudla litewuba embili.  Kantsi nemabhokisi akhona kuya ngekutsi utalwa ngubani.  Emabhokisi aba bukhatikhati, umangale kutsi kantsi lomuntfu angeke yini abole nasafakwa entfweni lebita kangaka kube emuva kusele tintsandzane letidla imbuya ngelutsi.  Kantsi futsi kuyateka kutsi emabhokisi afika nebachamuki labeta ngemkhumbi, manje kungenteka nje kutsi njengobe nawo lamabhokisi afana nemikhumbi, kwentelwa kutsi bakwati kuntanta balibangise lapho babekuvela khona.  Kuphakanyiswa kutsi indzaba yekudla ayiphele emingcwabeni.  Bantfu labeta emngcwabeni abete nekudla kwabo ngobe phela lelo khaya lebete kulo lisuke selife lwembita ngekulahlekelwa ngulesihlobo sabo.  Kantsi nesifo setinsila singena lula ngekudla lakushonwe khona nangabe lona lophakela kudla ashisa.  Nangabe siwatsandza emabhokisi singasafuni kubuyela kuloku kwakitsi, akube ngemabhokisi langembi ecolo, kungenjalo sitatibangela kuhlala silandzelelana nabomashonisa size siyofa.  Bangcwabi sebacubuke njengemakhowa ngobe naku bayati kutsi singemahatsa botsatsekile labatsatfwa tintfo tekufika.  
Kubuye kwabonakala kutsi bantfu abasalandvwa labashonele khona ngobe naku sitsi sesiphucukile.  Loku ngiko kanye lokusibangela emabhadi ekufa lokungapheli emindenini bantfu bafa balandzelane cishe ngendlela lefanako.  Lesinye sikhatsi utfola kutsi kuba netingoti emgwacweni tingapheli kantsi ngulabantfu labafa bangalandvwa.  Kuphakanyiswa kutsi bantfu kumele balandze bantfu babo labashonela khashane nelikhaya ngobe naku kuyabonakala kutsi loku kuyingoti lenkhulu leseyicedze bantfu labanyenti bangayiboni kepha bona.  Kantsi nekuvala emanceba akusatiwa kulabanye ikakhulu laba lesebayekela konkhe lokutsintsene nemasiko kanye nemihambo yesintfu bakhetsa kuphila imphilo yesilumbi.  
Tibhimbi nemicimbi yesintfu kuvelile kutsi ibaluleke kabi esiveni ngobe nguyo lekuhlanganwa kuyo kukhonjiswe bunye eveni.  Esikhatsini lesinyenti lemicimbi ibusiswa kuba khona kwenkhosi.  Umkhosi wencwala kutfolakele kutsi ingumthandazo wesive semaSwati.  Kulapho emaSwati akwati kutibongela khona kuMdali ngalabentela kona kanye nekuticelela inhlanhla emnyakeni lotako.  Incwala ibaluleke kudlula yonkhe imikhosi lekhona emaSwatini kungako Dlamini naKhumalo, (1993) babeka kanje:
Incwala nguwona mkhosi umkhulu kunayo yonkhe imikhosi kulakaNgwane.  Iyagidvwa ayibukelwa.  Ngwane udzilika kuwo onkhe emagumbi elive nalabangaphandle.  Ingani nangensheya kwetilwandle lapho emaSwati alidlanzana khona ayayigidza.  Ngisho bobhekinyanga ubabona sebagabe emashoba bashona encwaleni.
                                            (Dlamini naKhumalo, 1993:16).   
Kunconywa kutsi lemikhosi ingayekelwa kepha ifundziswe kubaluleka kwayo ngisho nasetikolweni imbala.  
Tingoma temicimbi nanato kutfolakele kutsi tinalomkhulu umsebenti esiveni semaSwati kantsi nemibiko lekuto ibalulekile.  Kuphakanyiswa kutsi nanobe bantfu bakitsi sebatsatfwa ngumculo lomusha ikakhulu lona losanganisa insha lowatiwa ngekutsi yi`kwaito’  kepha nalona wesintfu kuyadzingeka kutsi bantfwana bafundziswe wona kute babone kubaluleka kwawo.  Phela tingoma tesintfu tihamba ekhatsi emitsanjeni yemuntfu.
Kubuye kwatfolakala futsi kutsi sibongo sibaluleke indlela lecakile emaSwatini.  Ingani esikhatsini lesinyenti sibongo kusuke kuligama lemsunguli waleso sive.  Kantsi kubukiwe futsi kutsi nawukhulekela ungena emtini wemnumzane, ubita tinsika talelo khaya ngekwelamana kwato.  Nanobe kubuswa ekhaya lelitsite kubongwa tinsika talelo khaya.  Loku kukhombisa kutsi emaSwati inhlonipho yintfo latalwa nayo lesengatini.  Kutsi nyalo bantfu sebete inhlonipho empeleni kubonakala kwangatsi babangelwa ngulaba bekubulwa tinhlitiyo ngobe bona kubo inhlonipho ayatiwa nani.  Kubita umuntfu lomdzala kutfolakele kutsi akwatiwa kubantfu bendzabuko njengobe kwenteka esilumbini.  Phela khona likhehla lelingangamkhulu wakho, ungalibita utsi `John’.  Kuphakanyiswa kutsi bachubeke nekuhloniphana, babitane ngetibongo hhayi kubita lomdzala ngeligama.  
Kubuye kwatfolakala kutsi tibongo tinemilandvo yato lebalulekile esiveni leso.  Lemilandvo isita kuchaza lokunyenti lokungatiwa ngaleso sibongo ikakhulu kutsi sihlobene njani nalesinye nekutsi sasungulwa njani.  Phela letinye tibongo tisebentisa tinanatelo letifanako manje ngemlandvo waleso sibongo kuphendvuleka umbuto wekutsi kungani loko kube njalo, njengekutsi nje kungani bakaDlamini nebakaMahlalela bananatelwa kutsiwe: `Nine bekucedza Lubombo ngekuhlehletela’.  Imilandvo yetibongo kudzingeka ifundvwe ngalokuphindvwaphindziwe ngobe lemilandvo iniketa lwati lolubalulekile ekwateni sibongo ngesibongo.
Emagama asekhaya kuye kwatfolakala kutsi abaluleke kabi kubantfu bendzabuko.  Loku kubangelwa kutsi ligama lesintfu alimane licanjwe nje kepha liyacatjangisiswa kahle futsi lelogama litsintsa umndeni, bomakhelwane kanye nesigodzi sonkhe umntfwana latawukhula khona.  Kuvelile kutsi bafundisi kanye nabothishela bebanelilungelo labatinika lona lekucamba bantfu bendzabuko emagama latfolakala eBhayibhelini.  Ngalesinye sikhatsi bewutfola kutsi kwayena lowoMfundisi akayati inchazelo yalelogama laletsa lowo mntfwana.  Ligama beletsiwa umntfwana kungabinandzaba kutsi litsini kepha nalisilumbi nje bekusuke sekwanele.  Kuvakele Ntuli naNtuli, (1995) bakhala kutsi tingilosi ngabe titawuhluleka yini kubita emagama ebantfwababo esintfu bangeniswe ezulwini.  Kantsi kuye kwabonakala kutsi emagama asekhaya kulabanyenti bantfu amagama esibili kubobhukwane babo.  
Loku, Khumalo, (2000) ukhala lesimatfonsi kutsi kungeke nani utsi ungesuye umlumbi emagameni akho kucale lesilumbi.  Loku kuyinhlamba futsi kwenta kutsi bantfu bagongonyeke imphilo yabo yonkhe.  Kungako kunesiphakamiso kutsi hulumende akasite avumele bantfu balungise lamaphutsa lentiwa belumbi nebafundisi ngemabomu bafuna kwenta kutsi bantfu bendzabuko bangawatsandzi emagama abo.  Bantfu nanabo kukhona lesebangenwa nguleligciwane lelifike nebelumbi lekutsi bangasawatsandzi emagama abo esintfu kepha bachakambise emagama esilumbi njengobe naku nje labanye ungeke ulokotse ubabite ngemagama asekhaya basesikolweni nobe esontfweni.  Kutfolakele kutsi bewungeke nani wakwati kubhatjatiswa uma uneligama lesintfu kuphela.  Lapho bekumele nakanjani wetsiwe ligama lesilumbi.  Kantsi nemagama emakhosi akaZulu abukiwe.  Kutfolakele kutsi anemlandvo lomudze.  Nakubongelwa inkhosi yakaZulu, kubitwa emagama abomkhulu wayo ngekutalana kwabo.   Kuphakanyiswa kutsi bantfu abetse bantfwababo emagama esintfu, kungaloku kutfutfukisa lulwimi lwetichamuki kucindzeteleke lololwendzabuko.    Emagama emakhosi endzabuko adzingeka kufakelwa tibuko ngobe naku phela kubonakele kutsi kunemlandvo lobalulekile longatfolakala lapho.  Kantsi nalongati kutsi bekwentekani esiveni ngesikhatsi saleyo nkhosi.
Inkholo nanayo ifakelwe tibuko kulolucwaningo.  Kutfolakele kutsi bantfu bendzabuko bamati mbamba uMvelinchanti.  Kungemanga laluhlata kutsi uMdali bantfu bendzabuko bacala kumati ngesikhatsi kufika belumbi.  Bebangeke bantfu bendzabuko babe netibongo teMdali babe bangamati.  Tinganekwane letitsintsa kudaleka kwelizulu nemhlaba kukhombisa kona kutsi bantfu bevele bamati uMdali wabo.  Kubonakele kutsi belumbi beta lapha ngenjongo yekubhidlita basitile inkholo yemdzabu.  Inkholo yemdzabu ibonakele kutsi umuntfu utalwa nayo isengatini yabo, akusiyo ledzinga kutsi baze bashunyayelwe kute baphendvuke babe bazalwane.  Kantsi futsi kutfolakele kutsi nanyalo inkholo yesintfu isahlukunyetwa tinkholo tebachamuki.  Emasontfo lamanyenti acitsa sikhatsi lesinengi asolomane ashumayela ngemadloti nekunatsa imitsi yesintfu, umangale kutsi loku kungakuphi evini leNkhosi ngobe kunyenti kabi lokungakhulunywa kulo kunekunyembenya lenye inkholo.  
Bazalwane ikakhulu labangemaKhrestu babona inkholo yesintfu isitsa lesikhulu kubo ngobe kunyundzela ligama lenkholo yesintfu kuhlala kusematseni. Akunakungabata kutsi labazalwane labakhuluma kabi ngenkholo yesintfu onkhe emalanga kutsi bayayiva isengatini yabo kungako abadzinwa kukhuluma ngayo.  Belumbi bona sebayekela kusolomane  badzakata inkholo yesintfu kepha etimphondvweni temphi yabo babeke bantfu labamnyama kutsi kube ngibo labakhuluma kabi ngenkholo yesintfu.  Kubuhlungu kunyembenya intfo lesengatini yakho.  Kuncono laba labatsi abasondzelani nenkholo yesintfu bamane bampontjwe yonkhe lengati yabo bafakwe letawuhambelana naloku labatsi bangiko. 
Kuphakanyiswa kutsi bantfu batiswe kahle kamhlophe kutsi inkholo isekhatsi kwemuntfu neMdali wakhe.  Loku kusho kutsi nguMdali yedvwa longasho kutsi inkholo letsite ngiyo levumelekile.  Kantsi nje nasekubekwa kahle, nguleso naleso sive uMdali wasidala kutsi simkhonte ngendlela yaso lehambelana naso.  Akumange kube liphutsa kutsi bantfu bendzabuko uMdali bamkhonte ngendlela yalabaphansi.  Kwaba luhlelo lwayo iNkhosi kutsi kutawuba njalo.  Futsi akusilo liphutsa kutsi bantfu bakhetse inkholo yebuKhrestu ngobe phela inkholo yinkholo nangabe umuntfu ayitsandza ngenhlitiyo yakhe yonkhe, kuhle loko.  Kepha lokubi kutsi umuntfu walenye inkholo agceke lenye kwangatsi leyakhe ngiyo yodvwa lekhona eveni.  Kubuhlungu kakhulu futsi uma umuntfu akhuluma kabi ngenkholo langayiva engatini yakhe.  Akusiko kufundzisa libandla kushumayela ngaletinye tinkholo utikhulume kabi.  Kuphakanyiswa kutsi bantfu babukane netinkholo tabo, bakhohlwe nguleti labangahlangani nato.  Uma ngabe leto tinkholo labangekho kuto bona titabayisa esihogweni bantfu labalandzela tona, yindzaba yabo, akufuni lomunye.  Kantsi phela kudzimate kube ngunyalo akekho lowake wayohlola, wabuye wasitjela kutsi kunjani ngale emva kwekufa.  Cishe sonkhe sikhuluma intfo lesikholelwa kuyo ngobe siyicabanga, hhayi lesesike sayibona ngemehlo.  Tonkhe tinkholo tinetindlela tato letimkhonta ngayo uMdali lekuyintfo lenhle kabi.  Kuphakanyiswa kutsi umuntfu anake kwakhe, akhohlwe nguloku langakwati.  Ayikho inkholo lencane nobe lenkhulu kunalenye, tonkhe tiyalingana uma nje tikholelwa kuMdali. 
Kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika kwangatsi kutawusita kutsi bati kutsi nenkholo yesintfu iyinkholo leyadalwa nguye uMdali ayidalela bantfu bendzabuko.  Kute nalesincane sono kukhuluma nalabaphansi ubacele bakukhulumele neMdali.  Usuke umuntfu angakoni nahlabela labaphansi ngobe phela ngibo labadvute neMdali.  Kube inkholo yesintfu ayidalwanga nguMdali ngabe sinabo boSanta Simelane, Santa Sigudla, Santa Matsebula, njalonjalo.  Manje nyalo sisanaboSanta bebelumbi kuphela, kukhombisa kutsi nanayo lenkholo yesintfu inemsebenti wayo ngobe ayibafaki bakitsi lesebahamba kepha ifaka belibala lelimhlophe kukhombisa kutsi vele sikhona sidzingo senkholo yebantfu.  Liciniso lelingeke laphikiswa kutsi kuletinye tinkholo bantfu bakhonta futsi balawulwa imitsetfo yemabandla abo kulelivi lenkholo.  Kunjalo bahlukahlukene naleli liya lena nalelinye liya lena.
Kutfolakele nekutsi bantfu bendzabuko bayalunyembenya lulwimi lwabo lwasekhaya bachakambise lulwimi lwebachamuki.  Loku kulimata sive sonkhe ngobe emasiko esive aselulwimini lwaso nangabe bantfu bangasalutsandzi lulwimi lwabo, loko kwenta kutsi nemasiko bangasawatsandzi kantsi  kukhulunywa ngekuvuselelwa kabusha kwelivekati le-Afrika lekudzinga kutsi lulwimi lwemdzabu lufundziswe bachamuki.  Kunyembenya lulwimi lwasekhaya kufana nekutitondza wena utihheletele.  Akumange kube liphutsa kutsi kube nesive lesimnyama ngako-ke bantfu abatigcabhe ngelulwimi lwabo lwasekhaya.  Kuphakanyiswa kutsi kube nemikhankhaso yekukhuluma tilwimi tebemdzabu etikhungweni temiphakatsi kute nebachamuki batewusibona sizatfu sekutsi bafundze tilwimi te-Afrika, bangaloku basolomane babhaca ngesitfupha.  
Tilwimi tasekhaya atisetjentiswe kuwo onkhe emazinga emfundvo.  Alikho live lelake latfutfuka lisebentisa lulwimi lwalelinye live.  Lulwimi lwasekhaya ngulo kanye umntfwana lacabanga ngalo futsi labuye akhombise kujabula nekudvumala ngalo.  Kumele kube ngulo lulwimi umntfwana lacala kufundza ngalo esikolweni ngobe ngulo laluva kancono futsi lati emagama etintfo letinyenti ngalo.  Lolwati lalwatiko lomntfwana angeke nani lumsite nakangafundziswa ngalolunye lulwimi nakafika esikolweni.  Kungako siphakamisa kutsi akube lulwimi lwasekhaya lolubusako etikolweni.  Kuphakanyiswa kutsi bacwaningi balutsatse lolucwaningo, baluchubele embili ingani phela bekuchaziwe kutsi lungumhlahlandlela.
Siphetfo
Kulolucwaningo kubonakele kutsi sive lesimnyama sisenkingeni mayelana nebusona.  Kungawati emasiko nemihambo yesive kubonakele kutsi kufana nekutibatela tiphunti.  Loku kutsi uyatsandza awutsandzi nawumuntfu lomnyama emasiko nemihambo kusuke kulapha engatini yakho.  Tive ngetive tikholelwa tibuye tibambelele emasikweni ato.  Kugabisa imali nemandla unganaki emasiko ekugcineni uhlangabetana nelitje lembetse ingubo. Tintfo tendzabuko tingetetfu.  Kudla kwesintfu kanye nemvunulo yinsila yemuntfu lomnyama.  Imphucuko ayingasenti sibe tilima.  Asikutsatseni kwetive kepha singakulahli nalokwetfu ngobe kusasa siyokwemuka nemanti sihleka.  Kumnandzi futsi nenhlitiyo itsi cosololo nangabe umuntfu enta lokungekwakhe hhayi lobuhhantanta bebelumbi.
Kutekana ngesintfu kubonakele kutsi kungaba sisombululo kulokwehlukanisa lokukhona lamalanga.  Namuhla umfati uhlangana naye anguMake Zimpentjempentje, kusasa sewungulesinye sibongo.  Umngcwabo kuvakele kutsi kumele uhlonishwe, kudla akuvele kuvalwe.  Bantfu labasuka khashane kuphela labangentelwa kudla nako hhayi tibiliboco lesitibona lamalanga.  Kutfutfukiswa kwelwati lwemikhosi nemicimbi yesintfu kungaba ligalelo lelikhulu esiveni sebantfu bemdzabu.
Kubaluleka kwesibongo akudzingi kubuye kuchazwe.  Kantsi kuvakele nekutsi umlandvo wetibongo tebantfu ungulelikhulu ligalelo ekutfutfukiseni lwati lwebantfu ngetibongo tabo kanye nekutsi tihlobene natiphi.  Emagama asekhaya avakala ngisho nasengatini yemuntfu.  Angiboni kutsi umuntfu angabhudza ngesilumbi nobe abhudze umuntfu akhulume ligama lakhe lesilumbi.   Ligama lasekhaya liyakhuluma futsi linesitfunti kunanankha esilumbi.  Bantfwana abetsiwe emagama asekhaya.  Akugcugcutelwe kusebentiswa kwemagama asekhaya nobe umuntfu ukuphi.  
Inkholo ivetiwe kutsi ineligalelo ekulungiseni.  Akusilo nani liphutsa kukholelwa enkholweni yesintfu futsi akumelanga umuntfu atikhobose ngayo. Kuhle nje kutsi hulumende kwangatsi usemkhankasweni wekwakha likomidi lelitawubukela kuvikelwa kwemalungelo enkholo kanye nalokunye lokufute loko.  Kuphakanyisiwe kutsi umuntfu akanake lokushiwo yinkholo yakhe, angaloku aphikisa letinye tinkholo langekho kuto.  Kwangatsi kucacile kutsi uMvelinchanti munye kepha ubitwa ngemagama lehlukahlukene tive letinyenti.  Kuhluka kwetive ngetive kwadalwa nguMdali, manje kumele sikwamukele loko.  Angeke nakanye bantfu betinhlanga letehlukene babe nenkholo lefananako kusukela emandvulo.  Naleso naleso sive sinaloku lesibambelele kuko.  Sive lesesilahle emasiko nemihambo yaso sibonakala ngebantfu bakhona benta lokuhlatimulisa umtimba.  Asisaleni silungisela umnyaka lotako.  Ucinisile Ntuli, (1999) nakatsi sive lesimnyama sesilahle busona, salandzela emasiko nemihambo yetive. 
