SiTatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
TILWIMI
SiSwati
Lulwimi Lwekucala Lolwengetiwe
LITIKO LETEMFUNDVO
Litiko leTemfundvo
Lucingo: +27 12 312 5911 Ifekisi: +27 12 321 6770
Lucingo: +27 21 465 1701 Ifekisi: +27 21 461 8110
Lombhalo ufanele ufundvwe njengencenye
YesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo).
SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe seliBanga R-9 sifaka ekhatsi loku:
Sibutsetelo Jikelele
TiTatimende tetiNkhundla tekuFundza Letisiphohlongo Tilwimi IMetametiki ISayensi yeTemvelo IThekinoloji ISayensi yeTenhlalo Tebuciko neMasiko Tekuphila TeSayensi yeTemnotfo neTekuphatsa
SATISO KUBAFUNDZI
Litiko leTemfundvo liyatigcabha kwetfula lesiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) ngatotonkhe tilwimi letili-11 letisemtsetfweni eNingizimu Afrika.
Lomshikashika wekuveshina nekuhumusha umetima futsi unenchabhayi. Etikhatsini letinyenti itheminoloji nemishwana leyakhiwako yalekharikhulamu bekumele yakhiwe bantfu labasebentana nalemibhalo. Lemibhalo yayiswa etikolweni kanye nakubochwepheshe balendzima.
Litiko leTemfundvo libona lemibhalo njengesicalo semshikashika wekucinisa nekwandzisa tilwimi tetfu. Siyamukela futsi siyagcugcutela bantfu balukendzima kusebentisa lemibhalo njengesisekelo sekutfutfukisela embili.
KUSETJENTISWA KWALENCWADZI
Kutfola iminingwane lecuketse konkhe buka:
Kungeniswa kwesiTatimende seKharikhuramu saVelonkhe seHluko 1 - Loku kutawuniketa lwati ngeMfundvo leMiselwe emaKhono, siTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
kanye netiNkhundla tekuFundza.
Kungeniswa kweNkhundla yekuFundza seHluko 1 - Loku kutawuniketa singeniso kusiTatimende seNkhundla yekuFundza lekufaka timphawu, lokufundvwako kanye nemiPhumela yekuFundza.
KuHlolwa kwemFundzi - Lesehluko siniketa imigomo yekwenta kuhlolwa kuMfundvo leMiselwe emaKhono, kuchaze kuhlola lokuchubekako kuniketwe netibonelo tekugcinwa kwemalikodi.
Luhlu Lwekutsatsisela luniketa ikharikhulamu lesabalele kanye nemaGama lasetjentiswa ekuhloleni kanye nemagama lasetjentiswa etiNkhundleni tekuFundza.
Umtimba walencwadzi wehlukaniswe tehluko letehlukene Kunesehluko nga sinye setiGaba semKhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele - siGaba saboKhewane, siGaba lesiseKhatsi, siGaba lesiPhakeme. Nguleso naleso sehluko sinencenye yesingeniso lesifishane lesilandzelwa ngemaCophelo ekuHlola etiGaba. Kunesehluko sekuhlolwa kweMfundzi.
EmaCophelo ekuHlola esiGaba ngasinye avetwe ngendlela leyente kube lula kubona inchubekela embili. Kusho kutsi emaCophelo ekuHlola lafanako elibanga nelibanga ayalandzelaniswa nalamanye kute thishela akwati kucatsanisa inchubekela embili ngekuhamba kweminyaka. Loku kwenta kube netikhala ngobe akusho kutsi onkhe emaCophelo ekuHlola analahambelana nawo kuto tonkhe tigaba.
Letinye timphawu tiyasetjentiswa kulo lonkhe lelibhuku kusita umfundzi ekutfoleni lwati lalufunako.
Letimphawu nguleti:
EmaCophelo ekuHlola
LiBanga
ImiPhumela yekuFundza
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU SAVELONKHE 1
ImFundvo leMiselwe emaKhono 1
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe:
SiTatimende setiNkhundla TekuFundza 2
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe:
SiTatimende setiNhlelo TekuFundza 2
Kuhlola 4
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SENKHUNDLA YETILWIMI: SISWATI 4
Inchazelo 4
Inchubo lengetiwe yebulwimilwimi 4
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa 5
Inhloso 5
Timphawu Telikhetselo Nalokufundvwako 6
Tilwimi: kuhlanganisa lwati, emakhono nemagugu 6
SEHLUKO 2: SIGABA SABOKHEWANE (EMABANGA R-3) 11
SINGENISO 11
Lokugcilwe kuko 11
Kutfutfukiswa kwelwati 13
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 14
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 14
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 14
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 14
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 14
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 14
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 15
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO LIBANGA R 16
Imibhalo lephakanyiswako 16 UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 17 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 18 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 19
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 20
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 21 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 22
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 1-3 23
Imibhalo lephakanyiswako 23 UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 26 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 30 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 34 UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 40 UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 42 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 48
SEHLUKO 3: SIGABA LESISEMKHATSINI (EMABANGA 4-6) 53
SINGENISO 53
Lokugcilwe Kuko 53
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 55
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 55 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 55 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 55 UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 55 UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 55 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 56
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO 57
Imibhalo lephakanyiswako 57 UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 62 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 66 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 70 UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 76 UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 82 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 86
SEHLUKO 4: LIBANGA LELIPHAKEME (EMABANGA 7 - 9) 92
SINGENISO 92
Lokugcilwe Kuko 92
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 93
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 93 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 93 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 93 UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 93 UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 93 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 94
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO 95
Imibhalo lephakanyisiwe 95 UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 100 UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 104 UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 108 UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 116 UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 120 UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 126
SEHLUKO 5: KUHLOLWA KWEMFUNDZI 131
SINGENISO 131
IMIGOMO YEKUHLOLA 132
Inchazelo 132
Timphawu letimgogodla ekuhloleni 132Tinjongo teluhlolo 132
LUHLOLO LOLUCHUBEKAKO 133
Timphawu teLuhlolo loluChubekako 133 Tindlela tekuhlola 134 Imisebenti letayelekile yekuhlola 134
KULAWULA KUHLOLA 134
Bantfu labatsintsekako ekuhloleni 134 Luhlelo lwekuhlola lwesikolo 135
KUGCINWA KWEMALIKHODI 135
Emabhuku emaLikhodi 135 Emakhodi Lasetjentiselwa kuhlola 136 Emakhodi avelonkhe 137 Emashejuli ekuchubeka kwemsebenti 137 Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi 137
IMIBIKO 138
Imininingwane lekumele ifakwe emibikweni 138 Emakhadi emibiko 139
LUHLU LWESITSATSISELO
LUHLU LWEMAGAMA EKHARIKHULAMU NELUHLOLO 141EMAGAMA LASETJENTISWA ENKHUNDLENI YEKUFUNDZA: TILWIMI 143
SEHLUKO 1
SINGENISO
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU SAVELONKHE
UMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 (UMtsetfo 108 wanga- 1996) uphawula ngesisekelo sengucuko nentfutfuko eNingizimu Afrika lesikuyo. Lesendvulelo seMtsetfosisekelo sibeka kutsi injongo yeMtsetfosisekelo kwenta loku:
kuvala luchekeko lwaphambilini kanye nekusungula umphakatsi ngekwemagugu entsandvo yelinyenti, kwebulungiswa kutenhlalo kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo;
kwenta ncono imphilo yato tonkhe takhamuti kukhululwe emakhono langafinyelela kuwo umuntfu ngamunye;
kwendlala tisekelo tentsandvo yelinyenti netemphakatsi lovulekile, lokutinte kuwo hulumende losekelwe yintsandvo yelinyenti nesakhamuti ngasinye lesivikelwa ngumtsetfo ngekulingana;
kwakha iNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti iphindze ibumbane, ikwati kutsatsa sigaba sayo lesifanele njengelive lelitimele emndenini wemave.
Imfundvo nekharikhulamu inelichaza lelibambako ekufezeni letinhloso. Lekharikhulamu ihlose kutfutfukisa emakhono emfundzi ngamunye ngalokugcwele.
ImFundvo leMiselwe emaKhono
IMfundvo leMiselwe emaKhono isisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Itama kwenta bonkhe bafundzi bazuze emakhono abo ngalokwanele. Loku kwenteka ngekubeka imiphumela lekumele izuzwe ekugcineni kwalenchubo. Lemiphumela igcugcutela imfundvo letinte kumfundzi nenchubo letinte emisebentini labayentako. SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiphumela yekufundza yemkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele emaBanga R-9 (Tikolo) kumiphumela jikelele naletfutfukisako leyasuselwa kuMtsetfisisekelo yabuye yatfutfukiswa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
Imiphumela jikelele ihlose kwenta bafundzi bakhone kwenta loku:
kutfola baphindze basombulule tinkinga kanye netincumo ngekusebentisa kucabanga lokujulile nalokunekucamba;
kusebenta ngemphumelelo nalabanye ecenjini, kulidlanzana, enhlanganweni kanye nakumphakatsi;
kutihlela baphindze balawule labakwentako ngekutfobela tibopho ngalokufanele kanye nangemphumelelo;
kugcogca, kuhlatiya, kuhlela kanye nekuvivinya lwati ngalokujulile;
kuchumana ngemphumelelo basebentise emakhono ekubuka, etimphawu newelulwimi etimeni letehlukene;
kusebentisa iSayensi kanye neThekinoloji ngalokuyimphumelelo nangekuhlatiya, kukhombisa kwenta lokufanele emmangweni lohlala kuwo kanye nasemphilweni yalabanye;
kukhombisa kuvisisa kutsi umhlaba uligcogco letinhlelo letihlobene ngekubona kutsi timo tekusombulula tinkinga atiphili titodvwa.
Imiphumela letfutfukisako yona ihlose bafundzi labati loku:
kuveta kanye nekugcamisa emasu lahlukene kute bafundze ngemphumelelo;
kufaka sandla njengetakhamuti letenta lokufanele emmangweni wendzawo, wakuvelonkhe newemave emhlaba jikelele;
kuba neluvelo kutemasiko kanye nekutsandza buhle kuwo wonkhe umgamu wetimo tenhlalo;
kubheka ematfuba emfundvo kanye newemsebenti; kanye nalokutfutfukisa ematfuba ebuhwebi.
Tindzaba letifana nebuphuya, kungalingani, buve, bulili, budzala nebuncane, kukhubateka kanye netinselele letifana neHIV/AIDS. Konkhe kunemtselela ezingeni nangendlela bafundzi lebakwati kutibandzakanya ngayo ekufundzeni. SiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sisebentisa indlela yekubutsela ndzawonye ngekutsi sibeke kucace buncane lobusidzingo kubo bonkhe bafundzi. SiTatimende seNkhundla yekuFundza sitama nje kwakha kucaphelelisisa budlelwane emkhatsini webulungiswa betenhlalo, emalungelo eluntfu, indzawo lenemphilo kanye nekufaka wonkhe umuntfu. Bafundzi bayagcugcutelwa kutfutfukisa lwati lwekuvisisa kunotsa kwekwehlukana kwalelive, lekufaka emasiko, tenkholo tincenye tebuve kwalokuhlukana.
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe : SiTatimende SetiNkhundla
TekuFundza
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sinesiButsetelo Jikelele kanye netiTatimende tetiNkhundla tekuFundza letisiphohlongo:
Tilwimi;
IMetametiki;
ISayensi yeTemvelo;
IThekinoloji;
ISayensi yeTeNhlalo;
TeBuciko neMasiko;
TeSayensi yeTemnotfo nekuPhatsa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sikhombisa imiPhumela yekuFundza lemcoka lekumele kutsi izuzwe ekupheleni kwelibanga lesi-9. Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sibuye futsi sibalule emaCophelo ekuHlola latawenta kutsi lemiPhumela yekuFundza izuzwe. EmaCophelo ekuHlola ayachazwa kulelo nalelo banga kubuywe kuchazwe bungako balokumele bafundzi bakwati futsi bakwati nekukwenta. Ngulawo nalawomaCophelo ekuHlola esiTatimende seNkhundla yekuFundza akhombisa kutsi umcondvo nemakhono kutfutfuka njani ngekuhamba kwesikhatsi. Kuzuzwa kwebudlelwane lobanele emkhatsini wetiNkhundla tekuFundza letehlukene (lakufanele khona nalapho kuvumelana nemfundvo khona), umcondvo nekuchubekela embili kulibanga ngelibanga kubalulekile kulekharikhulamu.
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe: tiNkhundla tekuFundza
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose ekuphakamiseni kutimisela kanye nekwati kahle kubothishela lekutawuba ngibo lababandzakanyako ekutfutfukiseni tiNhlelo tekuFundza tabo. Kute kwesekwelwe lenchubo, Litiko LeTemfundvo litawuniketa inchubomgomo yekwenta lemiselwe kusiTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye. TiFundza titawakha leminye imigomo lakufanele khona kute kwenetiswe kwehlukana.
Imigomonchanti nemagugu kulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sesiTatimende setiNkhundla tekuFundza ngiko lokuphetse tiNhlelo tekuFundza. Nanobe tiNkhundla tekuFundza tibala imicondvo, emakhono nemagugu lekumele azuzwe ngekwelibanga ngelibanga, tiNhlelo tekuFundza tibalula bubanti bekufundza nemacophelo alokwentekako kulowo mkhakha. TiNhlelo tekuFundza tibuye ticukatse emashejula emsebenti loniketa sivinini nekulandzelana kwemisebenti ngalowo mnyaka kanye futsi netibonelo tetinhlelo tetifundvo lekumele tingeniswe nobe ngasiphi sikhatsi.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba saboKhewana tintsatfu nguleti: Kukwati kutibhalela nekufundza, Tibalo neMakhono ekuPhila. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesisemKhatsini: Tilwimi neTibalo titawuhlala titinhlelo letitimele. TiNhlelo tekuFundza kumele tente siciniseko sekutsi lemiphumela lebekiwe kuleyo nkhundla yekufundza yentiwa yacondza ngalokungiko. Tikolo tingakhetsa ngelinani kanye nebunjalo baletinye tiNhlelo tekuFundza bekweyamisa tikwekuhleleka kwesikolo, uma nje kubaluleka kwavelonkhe kanye nekutfutfukiswa kwetidzingo temfundzi kuleso sigaba kunakekelwa. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesiPhakeme tisiphohlongo letitsatselwe etiNkhundleni tekuFundza. Kwabelwa kwesikhatsi kuleyo naleyoNkhundla yekuFundza kuyabekwa kuwo onkhe emaBanga nemiKhakha.
Kwabelwa kwesiKhatsi
Kwabelwa kwesikhatsi kungemaphesenti ema-awa latawuniketwa kufundzisa lokuhlelekile. Kulelo naleloviki lekufundza bothishela basesikolweni ema-awa langu-35; ema-awa ekuhlangana nebafundzi (kufundzisa lokuhlelekile) kutawuhluka emabangeni lahlukene. EsiGabeni saboKhewane, kumele kube nema-awa ekuhlangana nebafundzi langu-22 nemaminitsi langu-30 lekusikhatsi sekufundzisa emaBangeni 1 na 2, bese kuba nema-awa langu-25 ekufundzisa eBangeni 3. EsiGabeni lesiseKhatsi, kutawuba nema-awa langu-26 nemaminitsi langu-30 ekufundzisa. EsiGabeni lesiPhakeme, liBanga 7 litawuba nema-awa langu-25 nemaminitsi langu-30 bese emaBanga 8 na 9 abe nema-awa langu-30 ekufundzisa.
Kuhlola
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sifaka incenye letse caca ngekuhlola. Luhlaka lwemfundvo lemiselwe emakhono lusebentisa tindlela temacophelo letikwati kwamukela timo tetingcikitsi letehlukene. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba talokuzuzwe ngumfundzi ngendlela lekahle naleyenteka ngendlela lengiyo kucinisekisa kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise emakhono. Kuhlola kumele kusite bafundzi kwenta tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo tekuchubekela embili nekutsintsa kufundza ngalokuchubekako.
LuHlobo lweMfundzisi loHlosiwe
Bonkhe bafundzisi nalabanye bothishela banelichaza lelibalulekile lekumele balibambe ekuguculeni imfundvo eNingizimu Afrika. SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sihlose bothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikele nalabanakekelako. Batakwati kwenelisa imisebenti kumiTsetfo nemaCophelo ebaFundzisi. Loku kubona bothishela njengebachumanisi bekufundza, bahumushi nebakhi betiNhlelo tekuFundza nalokufundvwako, baholi, baphatsi, tifundziswa, bacubunguli nalabafundzela imfundvo yemphilo yonkhe, emalunga emphakatsi, takhamiti, nebafundisi, bahloli kanye nabochwephesha betinkhundla/tigaba tekufundza.
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe
Kugcugcutelwa kwemagugu emphilo kubaluleke kabi, hhayi nje ngobe kutawutfutfukisa buyena bakhe umuntfu kepha ngobe kutawuletsa siciniseko sekutsi kube khona kutati ngekwebuve beNingizimu Afrika, kantsi bususelwa kumagugu lahluke kabi kulawo labekasekela imfundvo yelubandlululo. Luhlobo lwemfundzi lohlosiwe ngulolo lolutawube lufuntwe emagugu ekuphila angena emitsanjeni yakhe lotawenta tintfo ngalokutfokotisako emmangweni lokusekelwe kuhlonipha intsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu, imphilo kanye nebulungiswa bekuhlalisana.
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SENKHUNDLA YETILWIMI: SISWATI
Inchazelo
Inkhundla yekufundza yetilwimi ifaka ekhatsi:
Eveni lelibulwimilwimi lelifana neNingizimu Afrika kubalulekile kutsi umfundzi afinyelele emacophelweni lasetulu lokungenani ngetilwimi letimbili futsi akwati kukhuluma ngalolunye lulwimi.
Inchubo lengetiwe yebulwimilwimi
LeNkhundla yekuFundza tiLwimi ilandzela umgomo welulwimi nemfundvo yeLitiko LeTemfundvo. Lomgomo uniketa iMikhandlu Lelawulako etikolweni umsebenti wekukhetsa umgomo welulwimi esikolweni lowutawuhambelana netidzingo tabo kepha ube futsi uvumelana nemgomo longetiwe webulwimilwimi. Lesitatimende seNkhundla yekuFundza yeTilwimi iniketa ikharikhulamu lesekela nobe ngabe ngusiphi sincumo lesitsatfwe sikolo. Ilandzela indlela lengetiwe yebulwimilwimi:
Bonkhe bafundzi batfola litfuba lekufundza tilwimi tabo tasekhaya nalokungenani lunye lolungetiwe lolusemtsetfweni.
Bafundzi batalwati kahle lulwimi lolunye kepha lube lulwimi lwasekhaya lugcinekile futsi lutfutfukiswa.
Bonkhe bafundzi batawufundza lulwimi lweMdzabu lokungenani iminyaka lesitfupha ekupheleni kwemkhakha weGET. Kuletinye timo, lungafundvwa njengelulwimi lesibili lolungetiwe.
Lulwimi lwasekhaya, lulwimi lwekucala nelwesibili lolungetiwe kufundziswa ngetindlela letehlukene:
EmaCophelo ekuFundza elulwimi lwasekhaya atsatsa ngekutsi umfundzi ufika esikolweni akwati kuva nekukhuluma lolulwimi. Asekela kutfutfukiswa kwalolwati, ikakhulu etinhlotjeni letehlukene tekwati (kufundza, kubhala, lokubonwako kanye nekwati kabanti). Aniketa ikharikhulamu lecinile lesekela lulwimi lwekufundza nekufundzisa (LOLT).
Lulwimi lwekucala lolwengetiwe alutsatsi ngekutsi umfundzi usuke analo lwati lwalolulwimi nakafika esikolweni. Lekharikhulamu icala ngekutfutfukisa likhono lemfundzi lekuva nekukhuluma lolulwimi. Kulesisekelo, kwakhiwa kwati. Umfundzi uyakwati kudlulisela lolwati labalutfole elwimini lwasekhaya elwimini lwabo lwekucala lolwengetiwe. Ikharikhulamu iniketa kwesekela lokwenele kulabo bafundzi labatawusebentisa lulwimi lwekucala lolwengetiwe njengeLOLT nabasafundza emkhakheni weGET. Ekupheleni kweliBanga 9, labo bafundzi kumele bakwati kusebentisa lulwimi lwabo lwasekhaya kanye nalolu lwekucala lolwengetiwe ngalokungiko nangekutetsemba etinhlosweni letehlukene lekufaka nekufundza.
Lulwimi lwesibili lolwengetiwe lwentelwe bafundzi labafuna kufundza tilwimi letintsatfu. Lolulwimi lwesitsatfu lungaba lulwimi lolusemtsetfweni nobe lulwimi lwakulelinye live. Emacophelo ekufundza enta siciniseko sekutsi umfundzi uyakwati kusebentisa lulwimi etinhlosweni tekuchumaneni jikelele. Kutsatfwa ngekutsi sikhatsi lesincane lesitawuniketwa ekufundzeni lulwimi lwesibili lolwengetiwe kunelulwimi lwasekhaya nelulwimi lwekucala lolwengetiwe.
Lenkhundla yekuFundza tiLwimi ifaka tonkhe tilwimi letingu 11 letisemtsetfweni:
Njengetilwimi tasekhaya;
Ngetilwimi tekucala letengetiwe;
Njengetilwimi tesibili letengetiwe.
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa
Kuphakanyiswa kutsi tilwimi tasekhaya kufanele kutanywe kufundvwe kuphindze kufundziswe ngato ngalokusemandleni. Loku kubaluleke kakhulukati esigabeni saboKhewane lapho bafundza khona kufundza nekubhala.
Lapho bafundzi kufanele bente ingucuko basuka etilwimi tabo tasekhaya baya kuleto letengetiwe ngesizatfu sekufundza nekufundzisa, kufanele kuhlelwe ngekucophelela:
Lulwimi lolwengetiwe lufanele kutsi lusheshe lucalwe kufundziswa eBangeni 1.
Lulwimi lwasekhaya nalo lolu lolwengetiwe kufanele tichubeke tifundziswe
Lapho bafundzi bangena khona esikoleni lapho lulwimi lwekufundza nekufundzisa lululwimi lolungasulo lwemfundzi, bothishela nesikolo kumele bente taba tekusita futsi bamfundzise lolo lwimi ngesikhatsi lesengetiwe kudzimate kube nguleso sikhatsi lapho umfundzi akwati khona kufundza ngalokungiko kuLOLT.
Inhloso
Lulwimi likuphila kwetfu. Sichumana sati umhlaba wetfu ngelulwimi. Ngako-ke lulwimi lwakha butsine nelwati lwetfu.
Lulwimi lwenta imisebenti leminingi lemumetfwe Sitatimende seNkhundla yekuFundza Tilwimi. Ngunati letilandzelako:
Lokucondzene nemfundzi ngco - kugcina budlelwane lobucinile emndenini nasemmangweni; kutati buyena, kutitfutfukisa nekutijabulisa.
Luchumano - kute akwati kuchumana ngalokufanele nangemphumelelo etimeni letehlukene tenhlalo.
Ngekwemfundvo - kutfutfukisa emakhono ekucabanga nekunoma, nekuvula ematfuba etindlela tekutfola lwati.
Ngebuhle - Kukhutsata kutsi umfundzi abe nelutsandvo lwekutakhela nekuticambela imisebenti yetemibhalo netemlomo.
Imisimeto - kujabulela tindlela emasiko lachutjwa ngayo nalafundziswa ngayo, ngekusebentisa lulwimi.
Tembangave - kufakazela nobe kubanga emandla; kudvonsa labanye ubadvonsele embonweni lotsite; kubeka labanye etikhundleni nekutfutfukisa ugcine bubona.
Kubuka ngco - kwati budlelwane emkhatsini welulwimi, emandla nebuwena nekuphikisa kusetjentiswa kwaloku lakufanele khona; kwati kugucugucuka kwemasiko; kuphikisana lakufanele khona nekudvonselwa embonweni lotsite nasekubekweni endzaweni letsite.
Timphawu Telikhetselo Nalokufundvwako
INkhundla yekuFundza Tilwimi inaliphi ligalelo kukharikhulamu?
Kutfutfukisa lizinga lekufundza nekubhala, sisekelo lesimcoka selwati.
Lolulwimi lukwati kufundzisa letinye tifundvo letiseluhlelweni lwetifundvo, letifana netibalo nesayensi yetelive nendzawo.
Kugcugcutela lwati nekuvisisa ngemasiko, kuva leminye imibono nekwati kabanti ngemcondvo wemasiko.
Kugcugcutela kwemukela kusebentisana kwemasiko, kubamba lichaza kuleminye imibono yemhlaba jikelele nekuvisisa ngalokujulile umnyombo webunjalo bemasiko.
Kuvuselela kucabanga nekuticambela bese kutfutfukisa tinjongo letinyenti tebuciko nemasiko.
Kuniketa tindlela tekuhambisa lwati nekutfutfukisa tinjongo letinyenti tesayensi bucwepheshe kanye nemfundvo yetemvelo.
Kutfutfukisa emakhono ladzingekile kute babe takhamuti letemukelekile emphakatsini wentsandvo yelinyenti.
Tilwimi: kuhlanganisa lwati, emakhono nemagugu
Isitfupha ImiPhumela yekuFundza lebalulekile letfolakala ekufundzisweni kwelulwimi lwasekhaya, lwekucala lolwengetiwe nelwesibili lolwengetiwe:
Lemine yekucala iphatselene nemakhono lehlukene elulwimi.
Lowesihlanu uphatselene nekusetjentiswa kwetilwimi kufeza tinhloso tekucabanga nekunoma.
Umphumela wesitfupha utsintsa lwati lwelulwimi mbamba - imisindvo, emagama neluhlelo - emibhalweni.
Lolwati lusetjentiswa emakhonweni elulwimi lachazwe kuleminye imiphumela.
Lemiphumela ibhalelwe kugcizelela tinhlobo letitsite telwati nemakhono, icace futsi kube lula kubona imphumelelo yayo. Uma kusetjentiswa lulwimi, lwati, emakhono nalokungemagugu kuyacubana kunikete umcondvo lovakalako. Ngako-ke umgomo losemcoka weSitatimende seNkhundla yekufundza kuhlanganiswa kwaletigaba telulwimi ngekutakhela nekuhumusha imibhalo.
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela ngenjongo yekutfola lwati nekulutfokotela, akwati kuphawula ngalokujulile nangalokungiko etimeni letehlukene.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi lolukhulunywako ngekutetsemba nangemphumelelo etimeni letiningi.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza neKwehlwaya
Umfundzi utawufundza/abuke atfole lwati, aluhlatiye, atitfokotise, aphawule ngalokujulile.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utakwati kubhala tinhlobo letinyenti temibhalo leliciniso nalayisusela enhloko etizatfwini letehlukahlukene.
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga neKunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
UmPhumela WekuFundza 6: Luhlelo lwelulwimi neKusetjentiswa
Umfundzi uyakwati futsi uyakhona kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Kuhlanganisa imiphumela
Kufundza nekubuka, kulalela nekukhuluma, kubhala, kucabanga nekunoma kanye nelwati lwemisindvo, emagama neluhlelo, nanobe kubekwe kwaba imiphumela lehlukene, kumele kuhlanganiswe nakufundziswa nekuhlola kutfolwa nelwati.
Sibonelo: Bafundzi:
Kulalela luhlobo lolutsite lwembhalo sibonelo: kuchaza inchubo njengekumba igolide nekumaka emaphepha;
Kufundza nekuhlatiya timphawu letibalulekile taleminye imibhalo yeluhlobo lolufanako sibonelo:
Kuhlela nekucamba umbhalo lomusha weluhlobo lolufanako.
Kusungula nekuhumusha imibhalo
Kute akwati kusungula nekuhumusha imibhalo, bafundzi badzinga lwati ngetilwimi, lwati ngemibhalo kanye nemakhono nemasu ngetilwimi.Imibhalo ingaba:
Lekhulunywako, sib: inkhulumo;
Lebhalwako, sib: incwadzi;
Inhlanganisela yalokubhaliwe nalokubonwako, sib: kukhangisa;
Temisakato lehlukene, sib: kukhangisa ngethelevishini.
Lwati ngetilwimi nemibhalo kufaka ekhatsi lwati ngaloku:
simo - lokusho kutsi inhloso, sihloko, balaleli kanye netibukeli;
lwati lwelulwimi ngekwetenhlalo nemigomo yemmango: sib: indlela yekubingelela ngetilwimi letehlukene;
luhlelo, imisindvo nesilulumagama selulwimi;
kubhala nekupelwa kwemagama emibhalweni lebhaliwe;
imifanekiso micondvo nesimo semibhalo lebukwako.
Kuhlanganisa kufundvwa kwelulwimi: emagugu
Imibhalo icukatsa emagugu lekungabangiwo layinhloso yemibhalo leminingi. Lamagugu akabonakali lula ngaso sonkhe sikhatsi. Bafundzi kumele bakwati futsi bahlatiye emagugu lakhona emibhalweni labayifundzako nalabayibukako nemibhalo labatentela yona bona.
Uma bahlatiya babuta kutsi emagugu abekwa njani nakukhulunywa, kuboniswa noma kubhalwa imibhalo, umfundzi:
batawufundza kutsi imibhalo iyitsatsa njani imibono yebantfu netehlakalo;
batawakha ngalokujulile emakhono abo ekuhlola futsi uma kudzingekile kwala lemibono nemagugu lahlobene nayo;
batawufundza futsi basho lokuhle ngemagugu emibhalweni labatakhele yona ngekunonga ngemaphuzu lakhako njengekubeketelelana, luvelo, bumnandzi, kutitfokotisa, buhle bemahlaya kanye nekutfukutsela.
Kuhlanganisa kufundvwa kwelulwimi: tingcikitsi
Kufundvwa kwelulwimi kungahlanganiswa ngetingcikitsi. Kusetjentiswa kwengcikitsi kunika umfundzi ematfuba ekwakha silulumagama lesihambisana nesihloko.
Uma ngabe ingcikitsi netihloko kukhetfwe ngekucophelela ivuselela lutsandvo lwemfundzi. Kutfola loku kumele utame:
kutsi kutfolakale kukhetfwa kahle kwetihloko nemagugu lajabulisa bafana nemantfombatane, bafundzi bemakhaya nasemadolobheni - netingcikitsi letihlanganisa umfundzi ngekwehlukana kwato;
Kukhetsa tihloko letifanele tihambisane nesimomphilo senhlalo yebafundzi kanye nalokungetulu kwaloko lesebavele bakwati ngaphambilini. Sibonelo: bangafundza ngemihambo nemasiko aletinye tive;
Kukhetsa tingcikitsi netihloko letitawuhambelana nemiphumela jikelele. Sibonelo: umfundzi kufanele atimbandzakanye ngetindzaba letibalulekile temalungelo eluntfu netendzawo, lekufana nebuphuya, iHIV/AIDS , emalungelo emhlaba, nekusetjentiswa kwemanti.
Emalungelo eluntfu nebulungiswa bendzawo lahlala kuyo
Tilwimi ngemathuluzi labalulekile ekuphumeleliseni emalungelo elunftu kanye nebulungiswa betemvelo.
NgemaCophelo ekuHlola alo, sitatimende senkhundla yekufundza sifuna kutfutfukisa lelithuluzi ngalokwenele. Bafundzi kumele babe nekutetsemba ekubeni bakhulumi betilwimilwimi labanemathuluzi laneliso lelibukhali kufundza live labakulo nemibhalo lekhulunywa ibhalwe ngalo. Kumele bakwati kuhlatiya lemibhalo bayibhale kabusha ngetindlela letitawenta kwandze ematfuba lahlobene nemalungelo eluntfu kanye nebulungiswa betendzawo.
SEHLUKO 2
SIGABA SABOKHEWANE
EMABANGA R-3
SINGENISO
Bantfwana labanengi batawenta letinye tinkhundla tabo tekufundza basebentisa lulwimi lolwengetiwe.
Kubalulekile kutsi bafundzi bakulungiselelwe loku etifundvweni tabo telulwimi lolwengetiwe. Sibonelo: bafanele bakwati kucabanga ngelulwimi lolwengetiwe, kubuta imibuto nekunika timphendvulo temibuto leshukumisa ingcondvo.
Tincwadzi telibanga lesine tidzinga silulumagama sekufundza semagama latinkhulungwane letinyentana. Lomunye wemisebenti lebalulekile yelikilasi lelulwimi lolwengetiwe kusita bafundzi kutsi bacoce lelinani lemagama. Bafundzisi bafanele baphokophelele kutfutfukisa silulumagama lesitawuba sesigabeni lekangakhona kufika kuso umfundzi ngesikhatsi ngasinye. Bafundzisi bafanele bahle bahlola silulumagama sebafundzi njalo ngemidlalo yelwatimagama netiphicaphicwano.
LOKUGCILWE KUKO
Uma bafundzi bacala kufundza lulwimi lolwengetiwe, balufundza kakhulu ngekululalela. Sibonelo: balalela tingcoco netindzaba letinekuphindvwaphindvwa kwetakhiwo nemagama lamasha. Umlandzi waletindzaba usebentisa iminyakato, titfombe, naletinye tintfo letiphatsekako kute kube nekuchazeleka ngalokucacile. Bafundzi bacala kutsiya tindlebe tabo kuloku labakuvako. Bacala kufundza emagama, sakhiwo, imisindvo netindlela tekuchumana. Kulesigaba likhono lekuluvisisa lingetulu kwelikhono lekulukhuluma lolulwimi. Njengobe kukhula kutetsemba nekuvisisa kulabafundzi, batawucala kukhuluma. Batawu:
sebentisa imisho netinkhulumo tamihla yonkhe (sib: kubingelela);
phindzaphindza emagama nemabintana latayelekile;
phendvule imibuto lemalula ledzinga ligama linye njengemphendvulo;
kwati kuhlabela tingoma letilula;
kusho tilandzelo letineminyakato.
Kungenteka kutsi bafundzi basebentise lulwimi lwabo lwasekhaya njengesikhatsi bacoca ngekutsi miva mini levuswa ngulendzaba ngekhatsi kubo. Kudzingekile-ke kutsi bafundzisi bahlale njalo babadvumisa baphindze babakhutsate kute batetsembe ekusebentiseni lolulwimi.
Lwati lolukubo
Kubalulekile kutsi kwakhiwe sisekelo lesinemandla sekuluvisisa nekulukhuluma lolulwimi lolwengetiwe. Lwati lwalolulwimi lufaka ekhatsi lwati lweluhlelo nesilulumagama labatasifundza njengobe balukhuluma, balulalela kulabanye. Lesisekelo sibaluleke kakhulu ekulubhaleni nasekulufundzeni lolulwimi lolwengetiwe. Kulalela ematekelo netindzaba nako kusisekelo sekulufundza nekulubhala. Bantfwana bafundza ngetakhiwo tetindzaba.
Lolwati lwatiwa ngekutsi lwati labanalo. Tikhona letinye tindlela letisetjentiswa bafundzi ekutfutfukiseni lolwatisisekelo sabo sib:
Kubona timphawu letibhaliwe emmangweni, nekwati inshokutsi yato.
Kusebentisa imilolotelo yalolulwimi kutetayeta imisindvo yalo (kucaphelisisa imisindvo)
Kulinga kulufundza nekulubhala nanobe sandla sabo sisabonakala kwangatsi ticoco ephepheni.
Bafundzisi bafanele babakhutsate kuloku labakwentako. Bafanele bente siciniseko sekutsi banikwa tincwadzi tetitfombe letinengi letinemilayeto lelula lesezingeni labo.
Uma bafundzi sebakwati kufundza nekubhala lulwimi lwasekhaya kuba lula kusebentisa lelo khono ekufundzeni lulwimi lolwengetiwe.Kute bakwente loku ngemphumelelo kutawufanela kutsi babenalo lwati lwelulwimi lolwengetiwe ikakhulukati babe nelwati lweluhlelo lwalo nesilulumagama lesenele.
Sibonelo:
Bangafundza imisho lelula njengalena: siSwati: Cebi ujuba lucingo. Lucingo ludze kakhulu.
Vele bantfwana sebavele bafundze ngelulwimi lwasekhaya kusebentisa lokuchazwa titfombe kubasita bati inchazelo yemagama. Ngako-ke, basebentisa lolulwimi lwasekhaya kwati timphawu telicophelo telulwimi lolungetiwe.
Kugcugcutela kutfutfukisa emakhono
Bafundzi balindzelwe kutsi batfutfukise emakhono abo ekulalela nekukhuluma. Bafanele bakwati kulalela imibhalo lemidze letfulwa ngemlomo, banakisise inshokutsi yemagama kanye nekusetjentiswa kweluhlelo lokutse kwehluka. Bafundzi bafanele bagcugcutelwe kuhlala bakhuluma ngalo lolulwimi lolwengetiwe, babute nemibuto lapho badzinga inchazelo khona. Kungenteka bakudzinge kusebentisa tilwimi ngekutibhica lapha sib: uma baveta luvo lwabo mayelana nendzaba kepha bafanele bakhutsatwe kutsi basebentise siNgisi lebasatiko uma ngabe kwenteka kuba nesidzingo. Bafanele bakwati kungenela tingcoco netinkhulumiswano letiphatselene netihloko letilula, naletetayelekile.
Kute likhono labo lekufundza litfutfuke, bafundzi badzinga kufundza tincwadzi letinengi letisezingeni labo lelulwimi. Silulumagama lesibanti sisita kakhulu etifundvweni tekufundza, ngako-ke bafundzi bafanele babe netichazamagama labatakhela tona. Kufundza nekubhala kuyahambelana. Kute babhale kahle kufanele bafundze tincwadzi letinengi. Kulelibanga, lizinga lekubhala nekufundza lulwimi lolwengetiwe kutawuba:
Alebula tintfo (sib: imidvwebo yabo);
Kubhala tinhla tetintfo letitsite;
Kukopa nekubhala imisho.
Kucinisekisa inchubekela embili - LiBanga 3
Bafundzi kumele bacinisekise emakhono abo ekufundza nekubhala lulwimi lolwengetiwe. Bafanele babe sebatifundzela tindzaba letingemaciniso naletisuselwa engcondvweni letisezingeni labo, ngaphandle kwekusitwa.
Umfundzi ufanele achubeke nekwandzisa silulumagama sakhe ngekuba nesichazamagama njalo.
Bafundzi bafanele bagcugcutelwe kutsi babhale ngelulwimi lolwengetiwe lwabo. Utawucala ngekubhala emagama lahamba ngawodvwana, neticunjana temagama kulebula titfombe nome kucedzela imisho. Umfundzisi kufanele esekele bafundzi ekubhaleni ngekubanika:
Takhiwo tekubhala imibhalo lelula (sib: umbiko ngelibhuku).
Uma ngabe bafundzi sebakhona kutentela ngekwabo lomsebenti setingesuswa letakhiwo bakhutsatwe kutsi batibhalele ngephandle kwekusitwa ngaletakhiwo. Bafundzi bafanele batiswe kutsi bangesabi kwenta tiphosiso. Ukhumbule kutsi inhloso yetfu kwakha kutetsemba nekukhuluma ngekukhululeka. Bafundzi bafanele bachubeke nekutfutfukisa emakhono abo ekulalela nekukhuluma, ngekubamba lichaza etingcocweni, ekulaleleni nasekukhiciteni imibhalo lemidze lehlukahlukene. Umfundzisi akaciniseke kutsi bafundzi bayalinikwa lelitfuba lekutfutfukisa lulwimi lwabo lolwengetiwe ngekubanika imisebenti lekhutsata loko.
Kutfutfukisa lwati lwelulwimi - luhlelo, silulumagama nemphimisomagama
Bafundzi akukafaneli kutsi banganikwa tinhla letindze temagama noma imitsetfo yeluhlelo, lekumele kufundvwe. Batakufundza luhlelo, emagama nekuphinyiswa kwemagama ekulusebentiseni ngekutsi babe nguloku:
beva bafundze tinhlelo, emagama nemisindvo emibhalweni lekhulunywako nalebhaliwe;
abhala emagama labangakawetayeli kutichazamagama tabo, bawafundze babuye bawasebentise.
Eminyakeni yekucala kufundza lulwimi lolwengetiwe, lokubalulekile kulukhuluma ngekutetsemba nangekukhululeka kunekugcila ekubalekeleni emaphutsa. Kuba nesilulumagama lesibanti kungumhlahlandlela wekulukhuluma ngekukhululeka. Umfundzisi kufanele anike bafundzi ematfuba nesimo lesihle sekufundza lulwimi baze babone kutsi sebayavisisa nakukhulunywa nabo. Emagama lamasha kufanele asetjentiswe njalo kucinisekiswe kutsi bafundzi bayawavisisa kute batewetayela. Umfundzisi angasita umfundzi kutsi ente loku:
kwakha silulumagama ngekubanika tihloko netingcikitsi;
kubona indlela emagama lakheke ngayo (sib: khululeka/inkhululeko);
kubona budlelwane bemagama lamasha nalabawatiko elulwimini lwasekhaya.
Bafundzi bangaze bakwati kufundza nekubhala batawube sebayakwati kutakhela silulumagama sabo, ngekufundza tincwadzi letinyenti nangekutsi basibhale kutichazamagama tabo bawafundze bawati.
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
Umphumela Wekufundza 1: Kulalela
Umfundzi utawukwati kulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, nekuphawula ngalokufanele nalokujulile, etimeni letehlukene.
Bafundzi batawulalela lulwimi lolwengetiwe ngesikhatsi lesifanele. Lesi sisekelo lesingiso, kwenta bafundzi bakhone kutfutfukisa onkhe lamanye emakhono.
Umphumela Wekufundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunelisako asebentisa lulwimi lolukhulunywako etimeni letehlukene.
Umfundzi utawucala kulusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngalokulula. Batawucala kuba nelikhono lekukhuluma ngetilwimi letehlukene bangabi namincele nangekwemasiko. Bafanele bafundze ngekuchubeka kwemphilo kutsi kuba tilwiminyenti kuyakunotsisa ngekwebunguwe kanye nangekwenhlalo.
Umphumela Wekufundza 3: Kufundza Nekuhlola
Umfundzi utawufundza ahlwaye imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko neluvo lwabo ngemibhalo.
Kufundza kabanti kumcoka kabi ekutfutfukiseni lulwimi, kute bafundze kubhala, kwengeta intfokoto, nekuphindze bati kabanti ngelive. Kufundza imibhalo kuniketa sicalo sekufundza nekufundziswa emakhono alolunye lulwimi.
Umphumela Wekufundza 4: Kubhala
Umfundzi utawukwati kubhala tinhlobo letehlukene temibhalo, lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kubhala kuchumene nekufundza, lokutinsita tekufundza tonkhe tinhlelo tetifundvo. Kufundza kubhala kahle elulwimini lolungetiwe kumcoka kabi nangabe bafundzi batawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngalolulwimi.
Umphumela Wekufundza 5: Kucabanga Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, akwati kutfola nekuhlelembisa lwati, alusebentise ekufundzeni.
Umfundzi utawucala kuvisisa imifanekisomcondvo, utawufundza emakhono nemasu ekucabanga nekutfola lwati lwaletinye tinkhundla tekufundza. Kubalulekile kutsi bafundzi bakwente loku ngelulwimi lolungetiwe uma batalusebentisa lolulwimi kufundza letinye tinkhundla tekufundza.
Umphumela Wekufundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi utawukwati kusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe ekwakheni nasekuhlatiyeni imibhalo.
Luhlelo nesilulumagama kusisekelo selulwimi. Silulumagama singumsuka wekukhuluma ngenkhululeko. Uma bafundzi kufanele bafike ezingeni lekwati ngalokulinganako lulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe ekupheleni kwelibanga 9, kutfutfukiswa kwesilulumagama kumele kube ngulokuhamba embili kusukela ebangeni R kuye embili.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela wekufundza atawuniketwa atawetfulwa ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO ELIBANGA R
LiBanga R
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Imiyalo lemelula
Tindzaba letentiwe imidlalo, tesekelwa iminyakato, titfombe netintfo temphilo letiphatsekako letifaka ekhatsi kuphindzaphindza lokunyenti (sib: emakhorasi bahlanganyele bantfwana)
Tilandzelo letihambisana nekunyakata kwemtimba
Tingoma
Imidlalo (lekufaka leyo letsatfwe kulamanye emasiko nemihambo)
Lokubhalwako nalokubonwako:
Tindzaba tetitfombe letinetingcikitsi letilula
Temisakato lenhlobonhlobo:
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawulalelela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele 
 Kuvisisa tindzaba letidlaliwe letimfisha, letilula:nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Bangenela emakhorasi etikhatsini letifanele sib:
Kudvweba umfanekiso wendzaba;
Kubona kuhambelana kwendzaba lecocwako netimphilo tabo, ngekutsi kucocwe ngelulwimi lwakhe;
Kuvisisa imiyalo labanikwa yona (sib: sukuma, gobondzela, buya lapha, gijima);
Kukhomba inhlonipho kubontsanga yakhe ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, nangekulalela agcugcutele imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lwabo lolungetiwe.
KUKHULUMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi ukwati kusebentisa lulwimi kuchumana ngekutetsemba 
 Kuphendvula ngendlela uma abingelelwa, avalelisa,nangalokufanele etimeni letehlukahlukene. noma abonga nakufanele.
Kucula ngenhloko emaculo, afake neminyakato etingomeni nakumilolotelo lenyakatako nesigci lesifanele nangekuphimisa lokufanele.
KUFUNDZA NEKUHLWAYA
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuphimisa imisindvo yetinhlavu letisekucaleni kweligama lakhe (loku kube sinyatselo sekucala sekucaphelisisa imisindvo).
Kufundza tilandzelo tetingoma letigcamisa kucaphela imisindvo - kucalwe ngekufundza tilandzelo letitfutfukisa kucaphelisisa imisindvo (sib: Iyasho inhlitiyo itsi ncincibo, Yemfati longesheya utsi bhubhubhuni na? Ngitsi bhubhu sidvwaba).
Afundza tincwadzi tetitfombe.
UmPhumela wekuFundza 4 EmaCophelo EkuHlola
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi. Si
 
 yakwati loku uma umfundzi akwati: Kudvweba titfombe lokutsi kuto thishela alebule. Kuvisisa kutsi kudvweba nekubhala kuhlukene.
Kuvisisa inhloso yekubhala (kutsi kucuketse umcondvo).
Kutsatsela emagama lasakwati kuwaphimisa.
Kulinga kubhala lokuhambelana naye (sib: kubhala ligama lakhe).
KUCABANGA NEKUNOMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni 
 Kuvisisa emagama nemicondvo layeme kuloku:nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise
Kutatisa (sib: ligama lami ngingu...);ekufundzeni.
Tinombolo (sib: kunye, kubili, kutsatfu);
Umbala (sib: phuti, bovu, ntima).
Kubona lokufanako sib: beka lokukhulu kanye kanye.
NEKUSETJENTISWA Umfundzi unelwati lwemisindvo, lwesilulumagama nelweluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe
EmaCophelo EkuHlola
Sikwati loko uma ngabe umfundzi akhona:
Kuvisisa tindlela tekubuta emibhalweni yemlomo (sib: yini...? bani...? kuphi...? Kungaki...? kudzala nganani?).
Kukhombisa kuvisisa sikhatsi sanyalo nesikhatsi sanyalo lesichubekako emibhalweni yemlomo (sib: uyahamba, usahamba).
Kuvisisa imisho lephocelelako emibhalweni yemlomo sib: sukuma, ungadli loko.
Kuvisisa timo letivetwa tento emibhalweni sib: uhamba adla, ugeza ahambe.
Kuvisisa kusebenta kwabondzaweni nesibanjalo emibhalweni yemlomo (sib: etikwe, uhamba naye).
Kuvisisa tiphawulo letimbalwa (sib: -ncane, - khulu)
kanye netandziso (sib: Ngekushesha).
Kuvisisa indlela lephikako emibhalweni sib: angidli, akavuki.
Kuvisisa bunengi bemabito (sib: liswidi/emaswidi lokufaka netakhiwo letingakatayeleki emahewu, emakhosi).
Kuvisisa tabito leticondzise kuye umuntfu emibhalweni yemlomo (sib: mine, wena).
kumibhalo yemlomo nasetingcikitsini tayo.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 1-3
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela wekufundza atawuniketwa atawetfulwa ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
LiBanga 1
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Imiyalo lemalula
Tindzaba letesekelwe kunyakata kwemtimba, titfombe netintfo letitfolakala emphilweni sibili lokufaka kuphindzaphindza (sib: emakhorasi)
Tindzaba temsakato netethephu yekulalelwa
Kuteka tindzaba tetigameko takudzala
Kuchaza kalula
Tilandzelo letinemnyakato
Tingoma
Imidlalo
Tiphicaphicwano nemahlaya
Lokubhalwako/Lokubonwako:
Tindzaba tetitfombe (lekufaka leto letitsatfwe kulamanye emasiko nemihambo)
Tilandzelo
Titfombe
Titfombe temaphephabhuku
Temisakato lenhlobonhlobo:
LiBanga 2
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Imiyalo leseyitse kushuba kancane
Tinganekwane (tindzaba letilula, tinganekosilwane, ematekelo)
Tindzaba temsakato netemathephu ekulalelwa
Tindzaba tetigameko takudzala
Kuchaza kalula
Tinkinga temagama (lulwimi kulo lonkhe luhlelo lwetifundvo - metamatiki)
Tilandzelo letinemnyakato
Tingoma
Tinkondlo
Imidlalo
Tiphicwaphicwano nemahlaya
Lokubhaliwe/nalokubonwako:
Tindzaba letimelula (letifaka ekhatsi leto letiphuma kumasiko lamanye nemihambo)
Tinhlu (sib: luhlu lwetintfo letiyowutsengwa)
Tindzaba tetigameko takudzala
Tinchazelo letimelula
Tingoma
Tilandzelo netinkondlo
Tiyalo (sib: yentiwa njani indiza yeliphepha)
Imidlalo (sib: umdlalo wetindlu newamabhacelana)
Emashadi lalula (sib: lishadi lekulandzelana kwesikhatsi kutemlandvo)
Imidlalo (sib: intjuba)
Titfombe temaphephabhuku
Titfombe
Temisakato letinhlobonhlobo:
Tikhangisi letimelula tethelevishini
LiBanga 3
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Imiyalo leyitsi kushuba kakhudlwana
Tinganekwane tindzaba letilula, tinganekosilwane, ematekelo - lokufaka ekhatsi naletinye letitsetfwe kulamanye emasiko
Tindzaba temsakato netethephu lelalelwako
Imibiko yetigameko
Tinchazelo
Tinkhulumo mphikiswano netingcoco
Tikhangiso temsakato
Tingoma
Tinkondlo
Imidlalo
Lokubhalwako/Lokubonwako:
Tincwadzi (letinemaciniso naletingenamaciniso) lokufaka ekhatsi leto letitsatfwe kulamanye emasiko nemihambo
Emabhuku etitfombe
Tinhlu
Tindzaba tetigameko takudzala
Tiyalo
Imitsetfo (sib: Imitsetfo yesikolo)
Ikhalenda
Imibhalo yamihlayonkhe (timemo, emakhadi ekuvuselana)
Imidlalo yebantfwana
Emashadi nemabhagrafu
Emaphazili emagama
Titfombe temaphephabhuku nemaphephandzaba
Imifodo
Temisakato lenhlobonhlobo:
Tikhangiso tethelevishini
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawulalelela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele 
 Kuvisisa tindzaba letimfisha naletilula, ngekwentanangalokujulile, etimeni letehlukene. loku :
Kulingisa indzaba;
Kungenelela emakhorasi lapho kufanele khona nangesikhatsi lesifanele (sib: Bahlala bejabula o ameni aleluya, o ameni aleluya);
Kudvweba imifanekiso ngetindzaba;
Kuhlela titfombe ngekulandzelana kwato;
Kuphendvula imibuto lelula yeligama linye yebo/cha, nemibuto levulekile ngeligama linye;
Kuphawula ngeluvo loluletfwa ngulendzaba (ngelulwimi lwasekhaya uma kunesidzingo).
Kuvisisa tinchazelo letimalula sib: ngekulalela tinchazelo talokutsite noma simo semuntfu lotsite, ngenhloso yekumatanisa nesitfombe lesitsite.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa tindzaba letilula ngekwenta loku:
Kucombelela kutsi itawubhekaphi indzaba ngekubuka sihloko;
Kulingisa indzaba ngekuphimisa emavi ebalingisi;
Kudvweba imifanekiso lemele indzaba nekubhala abuye akope abuye akhulume emagama latsite laphuma kuyo;
Kuhlela titfombe ngekulandzelana kwato alandzelise tihloko netitfombe;
Kuphendvula imibuto yeligama linye yebo/cha nemibuto levulekile ngetimphendvulo letimfisha;
Kuphawula ngemiva yakhe ngendzaba;
Kuphendvula imibuto lechumanisa lendzaba kanye neyakhe imphilo ngelulwimi lwasekhaya.
Kuvisisa tigameko tendzaba leke yenteka ngekutikhumbula ngendlela letilandvwe ngayo (sib: Kuleliviki leliphelile Mkhulu uye empeshenini. Utse nabuya wasitsengela tintfo lebesimcele kutsi asiphatsele tona. Ubuye asiphatsele emahewu).
Kuvisisa tinchazelo letilula ngekucaphelisisa loko lokuchazwako (sib: intfo iyindilinga. Ibuye ibe bovu. Ibuye ibe luhlata. Iyanongotela. Itsandvwa bantfwana, Ngabe yini?).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa tindzaba ngekwenta loku:
Akhone kucombelela kutsi indzaba ibhekaphi ngekubuka sihloko;
Aphendvule imibuto yesivisiso (sib: liphutsa/ liciniso);
Acagele lokutawulandzela;
Akhumbule abuye alandzise tigameko tendzaba;
Abhale emaphuzu labalulekile endzabeni (sib: eshadini lelilula);
Kuveta imiva yabo ngendzaba;
Kucocisana ngelulwimi lwasekhaya; ngemaphuzu lasendzabeni latsintsa timphilo tabo, nendzaba yekutiphatsa endzabeni (kutsi intfo letsite ikahle nome ayisikahle);
Kufinyeta indzaba ngekwesekelwa ngumfundzisi.
Kuvisisa tigameko letiphawuliwe ngekutilandzelisa ngendlela (sib: Licembu letfu liphumelele emdlalweni. Sikhotsa ufake emagoli lamabili).
Kuvisisa tinchazelo ngekucikelela emaphuzu lahambelana nendzaba (sib: kugcwalisa emashadi lalula).
EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KULALELA 
 Kuvisisa imiyalo lelula lenikwa ngemlomo ngekwenta
Ukhombisa kucaphela imisindvo:
Ukhona kwehlukanisa imisindvo leyehlukene lebalulekile ekucaleni nasekugcineni kweligama (sib: bala/bhala);
Akhona kubona umehluko emkhatsini webunye nebunyenti ekucaleni kwemagama (sib: incwadzi yinye, tincwadzi timbili).
Kukhombisa inhlonipho yabontsanga ngekubanika litfuba lekukhuluma, lekulalela, nekubakhutsata kukhuluma lulwimi lolwengetiwe.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa imiyalo lelula leluchungechunge 
 Kuvisisa luchungechunge lwemiyalo lolungeludze (sib: Dvweba indilinga. Yihlobise ngekuyilandzela ngendlela (sib: imitsetfo ngembala lobovu). yekudlala ibhola).
Ukhombisa kucaphela imisindvo: 
 Ukhombisa kucaphela imisindvo:
Kwehlukanisa imisindvo leyehlukene
Ukhona kwehlukanisa imisindvo leyehlukene lebalulekile ekufundzeni nasekubhaleni lebalulekile ekufundzeni nasekubhaleni emagama (sib: litsanga/litsanga, libele/libele, emagama (sib: litsanga/litsanga, libele/libele, tsamba/tsamba); tsamba/tsamba)
Kwehlukanisa imisindvo lehlukene lebalulekile
Kubona emagama lanemisindvo lehambelanako endlebeni ikakhulu kutilandzelo kanye netingoma letifananako;
Akhona kubona umehluko wemcondvo lovumako nalophikako.
Kukhombisa inhlonipho kubontsanga 
 Kukhombisa inhlonipho kubontsanga ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, lekubalalela, ngekubaniketa litfuba lekukhuluma, lekubalalela, nekubakhutsata emitameni yabo yekukhuluma nekubakhutsata emitameni yabo yekukhuluma lulwimi lwabo lolwengetiwe. lulwimi lwabo lolwengetiwe.
KUKHULUMA
Umfundzi ukwati kusebentisa lulwimi kuchumana ngekutetsemba nangalokufanele etimeni letehlukahlukene.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuphendvula ngalokwemukelekile imibuto lelula noma ngelibintana lelingantjintji (sib: Ngiyaphila. Ligama lami ngingu...).
Kwenta nekucula tingoma netilandzelo letinemnyakato ngesigci nangekuphimisa lokufanele, lokufaka loko lokucaphelisisa imisindvo (sib: Shosholoza, shosholoza uyeyeye kulezo ntaba).
Kusebentisa abuye ananele ngalokungiko ekubingeleleni nasekuvaleliseni lokulula abuye ente ticelo letilula abonge nebantfu.
Kusebentisa emagama lakhomba kutitfoba -
Kubeka imibono yakhe ngetindlela letilula nakanikwe luhlaka ngemlomo (sib: ngitsandza..., angikutsandzi ku...).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuphendvula imibuto lelula ngalokufanele. 
 Kuphendvula imibuto ngemagama nemabintana.
Kufundza ngenhloko nekucula tingoma, 
 Kusho tilandzelo, kuhaya tinkondlo, nekucula netilandzelo letineminyakato kanye netinkondlo noma tingoma.
letimelula.
Akhona kwenta ticelo letilula kanye netitatimende 
 Kwetfula ticelo.
sib: ngisite tsine, angiphili kahle.
Kubuta lapho angavisisi khona sib: Angivisisi 
 Kucoca ngemdvwebo noma ngemfanekiso.
ngicela uphindze futsi.
Kukhomba inhlonipho nekutitfoba sib: 
 Kukhombisa kucaphelisisa tinhlobo tenkhulumo ngekusebentisa luvelomagama njengalawa .sita letemukeleka kumasiko lahlukene sib: kutitfobatsine, .ngicela lucolo nekwati kutsi emagama nemagama ekuhlonipha ahluka kanjani etilwiminiekuhlonipha ayehluka ngekwetilwimi sib: Make, letehlukene.Ntate, Malome.
Kunika imiyalo lelula. 
 Kunika imiyalo.
Kucoca ngemidvwebo noma ngemifanekiso. 
 Kubamba lichaza engcocweni yetingcoco tesihloko lesetayelekile.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUKHULUMA 
 Kuphimisa emagama latayelekile ngalokucacile.
Umfundzi ukwati kusebentisa lulwimi kuchumana ngekutetsemba nangalokufanele etimeni letehlukahlukene.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kwetfula luhlelo lolulula lwetintfo nome 
 Kuteka tigameko temphilo lake watibona nome tigameko lake watibona emphilweni. tenteko ngekulandzelana kwato.
Kunakisisa imphimiso njengencenye yekufundza, 
 Kuchaza inchubo letsite sib: Kulungela kuya sibonelo: esikolweni:
Kufundza kusebentisa bosankhamisa, njengaku
Kwehlukanisa emkhatsini wemisindvo
Anake acaphelisise kwehla nekwenyuka lephakeme nalephinyiswa ibe phasi. kweliphimbo njengencenye yekuchumana sib:
Asebentise sigci kanye nekugcizelela elulwimini lolwengetiwe.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute atfole lwati nekutitfokotisa ananele 
 Kusebentisa titfombe njengetinkhomba tekuvisisa ngekucophelela emagugu laphatselene imibhalo lebhaliwe:
nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kunika imicondvo lecuketfwe titfombe (sib: ngekukhipha sitfombe lesingahambelani naletinye);
Kucondzanisa emagama nobe titfombe (sib: asebentisa emagama labhaliwe kuwanamatsisela etintfweni noma etitfombeni);
Kudvweba titfombe letikhombisa lokushiwo endzabeni.
Kucondzanisa titfombe nemagama ngekunamatselisa emalebuli etintfweni kucalwe ngalawo lafanako elulwimini lwasekhaya (sib: ruler/irula, flour/fulawa, stoel/situlo).
Kulandzela imiyalo lebhalwe kumakhadigama sib:
Sukuma; Zuba; Moyitela.
Kufundza tincwadzi tetitfombe letinengi letinemcondvo longabekwa ngeligama linye noma mabili.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa titfombe tekuvisisa imibhalo
Kucoca indzaba ngetitfombe (sib: ngekutihlela titfombe);
Kucondzanisa umusho nesitfombe;
Kudvweba umfanekiso lochaza umusho;
Kumatanisa titfombe abuke kuhambisana kwato nemphilo yakhe;
Achaze luvelo lalutfola etitfombeni angasebentisa tilwimi ngekutibhica uma kudzingeka.
Kucala kuvisisa imibhalo ngekufundza incwadzi nemfundzisi:
Kufundza sihloko bese acagela kutsi incwadzi ikhuluma ngani;
Kulandzela kunyakata kweliso nekwemuno wemfundzisi;
Kukhomba ligama lelingilo nalibitwa;
Kuphendvula ngemlomo imibuto lemifisha ngendzaba lefundziwe;
Ngekusitwa ngumfundzisi ayicoce futsi indzaba.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa titfombe njengetinkhomba tekuvisisa imibhalo (sib: umbala, bombunjwa, kuphimisa).
Kucatsanisa imifanekiso nobe titfombe kanye nalokwenteka emphilweni yabo kuphindze kucocwe ngayo kabanti (Yimphilo yabani lena letiyimele).
Kuvisisa indzaba yetitfombe nobe yabopopayi ngekutsi kufundvwe tihlokwana kanye netinkhulumo letikumabhamuta letihambelana nemifanekiso lebonwako.
Kuvisisa imibhalo ngekufundza incwadzi ngekuyifundza kanye nemfundzisi:
Kufundza sihloko;
Kucagela kutsi incwadzi ikhuluma ngani ngekufundza sihloko;
Kuphendvula imibuto lebutiwe ngendzaba.
Kulandzisa ngendzaba;
Kucoca ngetindzaba tenhlalo nobe tekutiphatsa emphilweni letivela endzabeni ngelulwimi lwabo lwasekhaya (sib: ngabe intfo letsite endzabeni ikahle yini);
Kucocisana ngetenhlalo nekutiphatsa letisendzabeni ngelulwimi lwabo lolwengetiwe nelwasekhaya.
UmPhumela wekuFundza 3 EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Akhe likhono lekubona kalula emagama lavamile
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute (sib: make. babe, lala).
atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Atfutfukise likhono lekuva kwehluka kweliphimbo nakushiwo emagama lahlukene (sib: libele/libele).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubona nekunika inchazelo yetinhlavu temagama ekwakheni umcondvo:
Kubita tinhlavu temagama letisebenta ngalokuvamile.
Kutfutfukisa likhono lekuva imisindvo:
Kubona umehluko wemphimiso yelulwimi lwasekhaya nalolo lolwengetiwe (sib: Boya/ boy);
Kubona indlela lokungabutselwa ndzawonye emagama ngekwemisindvo lehambelanako kuwo (sib: khula, thula);
Kufundza imisindvo yabongwaca labahlalelene labagcina bakhipha umsindvo munye babe bangetulu kwamunye (sib: k + l = kl njengaku kleza esiSwatini).
Kubona kwandza kwemagama lasebenta ngalokuvamile (sib: hamba, mine);
Kusebentisa lwati lwemsindvo njengelikhono lekufundza nekubhala (kusho emagama uma afundza, kupela emagama uma abhala).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubona tinhlavu nemagama bawati inchazelo yawo
Kufundza abona emagama lavamile;
Kusebentisa emakhono ekubona emagama nekutfola lakushoko lafana nemisindvo, ingcikitsi yendzaba nekucombelela kwakha umcondvo loshiwo ngumbhalo.
Uya ngekufundza ngekushesha nangekukhululeka.
Ufundza ngelivi leliphakeme, asebentise indlela lengiyo yekuphimisa nekugcizelela lokufanele.
Kusebentisa emasu ekutilungisa bona ngekwabo lafana nekutsi aphindze afundze, kuma kwesikhashana, kutilolongela kusho ligama ngaphambi kwekufundza aphumisele.
Kutfutfukisa likhono lemisindvo:
Kubona umehluko wemphimiso emkhatsini welulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe
Kubona umehluko lotsite emkhatsini webudlelwano bemisindvo nesipelingi elulwimini lwasekhaya kanye nalolwengetiwe.
Kufundza imisindvo leshiwo njengeluhlavu lunye kepha lube lunetinhlavu letingetulu kwalunye ndzawonye (sib: t + f; t + s kutfutsa)
Kufundza emagama lanemvumelwano sib: sukuma, khuluma;
Kubona tibaya temagama ngekwekushuba lokubangelwa kuba nesidlidla setinhlavu letibitwa njengeluhlavu lunye (sib: umsindvo logcanyiswe kuleligama .kuntfwanata);
Kubona tijobelelo letishubile temagama.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawukwati kufundza ahlole kute atfole lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundza tincwadzi letinengi (letinemaciniso naletinetindzaba tekwakhiwa) nemilolotelo letayelekile ngelulwimi lolwetayelekile ezingeni lekufundza lelibalingene. 
 Kufundzela kutitfokotisa nekutfola lwati:
Kufundza balandzela ticondziso (sib: indlela yekupheka ligusha, yekudlala mabhacelana);
Kufundza tincwadzi letinengi (letinemaciniso naleto letingetindzaba tekutakhela);
Kucocela bangani ngencwadzi layifundzile;
Kuhlukanisa emkhatsini wendzaba lenemaciniso naleyo leyekutakhela;
Kufundza inchubondlela yalokutsite (sib: Indlela yekwenta liphepha);
Kufundza tinkondlo netilandzelo letetayelekile.
Kuba nesilulumagama lesisemkhatsini wema- 250 nema-500 emagama latayelekile - umfundzi lotawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngelulwimi lolwengetiwe ufanele abe nesilulumagama lesingema- 500. 
 Kukhombisa silulumagama lesisemkhatsini wema-700 ne-1 500 langasisebentisa ekufundzeni. Umfundzi lotawufundza letinye tiNkhundla tekuFundza ngelulwimi lolwengetiwe ufanele abe nesilulumagama lesingema-1500.
KUBHALA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwa 
 Kukopa emagama latayelekile nemisho lemifisha engcondvweni kufeza tinhloso letinengi. (sib: emalebula, tihloko temidvwebo yakhe).
Kusebentisa emagama latayelekile kucedzelela takhiwo temisho (sib: ligama lami ngingu ...; Ngitsandza ...; Angitsandzi ...).
Kubhala tinhla letinetihloko (sib: Bangani bami).
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kukhetsa akope sihloko lesichaza sitfombe 
 Kubhala emagama (sib: emalebula).
ngalokufanele.
Kufaka emagama kusichazamagama sakhe.
Kubhala lokushiwo sitfombe ngesihloko.
Kupela emagama letayelekile ngaphandle
Kucedzela imisho ngekugcwalisa emagama lasele. kwemaphutsa.
Kubhala imisho asebentise luhlaka lanikwe lona 
 Kubhala imisho kusetjentiswa luhlaka sib: Mine sib: Ngitsandza ... nginga ...
Kuhlela nekukopa imisho lengakahleleki ibe 
 Kubhala tinhla atinike tihloko sib: Tinyoni:
ngekulandzelana kwayo. ncedze, liphokotsi, lohheya, lingce.
Kusebentisa bofeleba nabongci. 
 Kubhala imisho ngaphandle kweluhlaka sib: kuvakalisa luvo nemibono yakhe.
Kusebentisa lwati lwemisindvo kucala kupela 
 Kusebentisa timphawu tekubhala - bofeleba, kahle emagama. bongci, nabokhefana.
Kupela kahle emagama letayelekile ngenhloko. 
 Kuhlelembisa nekukopa imisho, kwakha indzima.
Kubona nekulungisa emaphutsa emagama lapelwe 
 Kubhala imibhalo lehlelekile sib: simemo, kabi. emakhadi etilokotfo.
Kubhala sibitelo semagama latayelekile. 
 Ngekwesekelwa, abhale inkhulumo mphendvulwano lemfisha.
Kubhala emagama ngekweluhlu lwe-alfabhethi 
 Ngekusebentisa luhlaka abhale umbiko lolula sib: kusichazamagama sakhe sib: Itolo, ngi...; ngabe sengi...
Kubhala tinhlu (sib: tinhlu talokuyotsenga).
Kubhala tihloko tetinhlu sib: tilwane tasekhaya:
likati, inja, inkhomo.
KUCABANGA NEKUNOMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimiekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni 
 Batawuvisisa imicondvo nemagama laphatselenenasekuhlelembiseni lwati, alusebentise naloku:ekufundzeni.
Buyena (sib: Ligama lami ngingu...);
Inombolo (sib: kunye, kubili, kutsatfu);
Timokubunjwa (sib: indilinga, sikwele);
Sikhatsi (sib: nyalo, kusasa);
Budzala (sib: Ngineminyaka lesikhombisa);
Umkhondvo (sib: sekudla, sebuncele);
Kulandzelalana kwetintfo (sib: kwekucala, kwesibili);
Likhono lekwenta (sib: Nginga...).
Kusebentisa lulwimi ekucabangeni
Kubona umehluko nekufana (sib: Kubeka tindilinga ndzawonye, kutfola leyehlukile);
Kubona incenye yalokuphelele (sib: incenye yemtimba, incenye yebuso);
Kuhlelembisa tintfo (sib: kubeka lokwentiwe ngelipulastiki ndzawonye nalokwentiwe ngesigodvo ndzawonye);
Kuhlela tintfo (sib: kusuka kulokuncane kuya kulokukhulu).
Kubona tintfo natichazwa ngalokulula sib: Ngisilwane. Nginetinyawo letine. Nginentsamo lendze. Nginetimphonjwana letimbili. Ngiyini mine?.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa imicondvo nesilulumagama 
 Kuvisisa imicondvo nesilulumagama lesihambelana naloku: lesiphatselene nesilinganiso sib: kudze
Kutetfula sib: Mine ngingu..., ngikhuluma kanganani...? Kusindza kanganani ...? Kungaki...? siSwati; Kusekudzeni kanganani...?.
Tinombolo sib: lishumi nakunye, lishumi nakubili;
Timo (sib: indilinga, ncantsatfu, sikwele);
Umkhondvo (sib: ebuncele, sekudla, entasi);
Kulandzelana (sib: kwekucala, kwesibili);
Likhono lekwenta sib: Nginga...;
benginga...
Kusebentisa lulwimi ekucabangeni 
 Kusebentisa lulwimi kukhomba kuvisisa imibono
Kubona lokufanako nalokwehlukile nemagama laphatselene netinkhundla tekufundza (sib: kucatsanisa imfishi nemkhoma, inja letehlukahlukene (sib: kwenta luhlu najakalazi); lwekulandzelana kwetigameko temlandvo).
Kubona incenye yalokuphelele sib: incenye yebuso, incenye yemtimba;
Kuhlelembisa tintfo ngetinhlobo tato sib: titselo todvwa, tibhidvo todvwa;
Kulandzelanisa tintfo sib: cala ngalokukhulu ugcine ngalokuncane
Kusebenta ngemashadi: 
 Kubuta imibuto kutfola inchazelo.
Kugcwalisa emashadi sib: luhlelo lwetikhatsi talokwentiwa malanga onkhe;
Kwenta lucwaningo lwasekilasini. sib: kudla lengikutsandzako emaphuzu abhalwe eshadini, noma kubhagrafu.
UmPhumela wekuFundza 5 EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUCABANGA NEKUNOMA 
 Kucopha lwati lalutfolile emashadini lalula
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimi sib: ngekufaka siphambano nome .yebo kanye na ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni .cha.
nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
Kuvisisa nekusebentisa lamanye emagama etibalo sib: hlanganisa, tfola samba, tfola umehluko, susa.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kudvweba umugca wemalanga lekwenteka ngawo 
 Kusebentisa lulwimi ekucabangeni tigameko letibalulekile emlandvweni wesive nasekucatululeni tinkinga:
sib: lusuku lwenkhululeko yentsandvo yelinyenti,
Kucatsanisa tintfo ngeliso lelijulile sib: yini netigameko letenteke emlandvweni wemphilo lenelitubane, libhayisikili nemoti? Bobani yakhe umfundzi. labasebentisa libhayisikili netimoto? Ngukuphi lokukahle emvelweni?;
Kucocisana nekusombulula tinkinga emacenjini sib: babonisana kutsi yini lokugijima kwendlula lokunye, sitimela nemoti
Kubutsa nekucopha lwati ngetindlela letehlukene:
Kwenta lucwaningo lolulula sib: sitfutsi lesisetjentiswa ngumfundzi ngamunye naketa esikolweni - ibhasi, itekisi, sitimela, ngetinyawo;
Kucopha lwati ngetindlela letehlukene sib: ngemathebula, ngemashadi, ngemidvwebo, ngegrafu yemabhulokhi.
Kuvisisa nekusebentisa lulwimi lolusetjentiswa 
 Kwendlulisa lwati lusuke kuyinye indlela luye malanga onkhe lolubaluleke etibalweni: kulenye:
Kulalela, kufundza nekucatulula tinkinga
Kulalela tinkhulumo letimfisha bese kubhalwa tetibalo letilula letibhalwe ngemagama sib: emaphuzu emashadini noma kulebulwe lokuncane kuna..., lokukhulu kuna..., umehluko imidvwebo.
Kusebentisa lwati lolutfolwe ngekubonwa kuhhafula .lokusele) (Thandi unetimabuli nalolutfolwe ngekubhalwa, ekwakheni letilishumi, bamudla letisiphohlongo, usele emashadi, emagrafu, imidvwebo, emabalave natingaki? engcondvo , noma umfanekiso, ekubhaleni noma ekucedzeleleni imibhalo
Kusebentisa lwati lolutfolwe ngekubonwa nome lobelubhaliwe kutsi akhe emashadi, emabhagrafu, imidvwebo, emabalave emicondvo, noma kulebula umdvwebo.
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawukwati kusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati, alusebentise ekufundzeni.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kugcina sichazamagama sakhe. 
Kwendlulisa Kugcina sichazamagama latakhele sona, nekusebentisa sichazamagama lesisezingeni labo (nakwenteka, letilwimitimbili nalelulwimilunye).
UmPhumela wekuFundza 6 EmaCophelo EkuHlola
SAKHIWO SELULWIMI NEKUSETJENTISWA Umfundzi unelwati lwemisindvo, lwesilulumagama nelweluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe Si
 yakwati loku uma umfundzi akhona kwenta loku: Kuvisisa tindlela tekubuta emibhalweni yemlomo (sib: yini...?; ngubani...? njani...?; kungaki/ kunganani/kudzala kanganani njll...?)
Kuvisisa tikhatsi tesento sanyalo, lesichubekako emibhalweni yemlomo (sib: ngihamba nyalo, ngisahamba nyalo)
Kuvisisa imisho lelula emibhalweni yemlomo (sib: Ngifuna kuya ekhaya).
Kuvisisa imisho lephocako emibhalweni yemlomo (sib: Buya lapha, ungagangi).
Kuvisisa tindlela tesento emibhalweni yemlomo (sib: uhamba adla, ugeza ahambe).
Kuvisisa tiphawulo: -khulu; - ncane;- bi, (sib: -khulu, -ncane) kanye netandziso tendzawo (sib: phansi kwe..., etukwe...eceleni kwe...).
Kuvisisa indlela lephikisako emibhalweni yemlomo (sib: Ungadli, ungagangi).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa tindlela tekubuta (sib: yini leyenteke itolo?/kuleliviki leliphelile/namuhla ekuseni .../ itolo ebusuku? Wake yini...).
Kuvisisa nekusebentisa tikhatsi tesento - sikhatsi lesilula lesengcile (sib: Itolo ubukele mabonakudze, Uhambe kahle umtsimba wakaSigudla).
Kuvisisa kusebentisa tindlela tesento sib: uhamba adla, ngimvile ahonela etulu.
Kuvisisa nekusebentisa tichasiso netandziso sib: ingabisa lematima, uhamba kancane.
Kuchaza tiphawulo netandziso sib: lomkhulu kakhulu, mncane kakhulu.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa nekusebentisa tindlela letehlukene tekubuta (sib: kuphi...?; nini...?; leni...?).
Kuvisisa nekusebentisa sikhatsi lesitako (sib: Litawuna kusasa, Ngitawubuya kuleliviki lelitako).
Kuvisisa nekwetfula inkhulumo leveta kwetsemba nekutsi intfo letsite ingahle yenteke (sib: Angahle efike kusasa).
Kuvisisa kwetfula inkhulumo lekhomba sidzingo sekwenteka kwalokutsite (sib: Ifanele ifike ibhasi nakanjani. Beyifanele kufika nakanjani ibhasi. Kufanele sisebentise tivikelitifo lapho kudzingeke khona).
Kusebentisa tiphawulo letitsite sib: umfana lomkhulu.
Kuvisisa kusebentisa lulwimi ekuhlelembiseni tintfo, ngekulandzelana kwato (sib: lolandzelako, lokutako).
Kusebentisa tandziso ngendlela lengiyo sib:
kuhamba kahle kakhulu. Ufike itolo ekuseni.
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi unelwati lwemisindvo, lwesilulumagama nelweluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akhona kwenta loku:
Kuvisisa bunengi bemabito emibhalweni yemlomo sib: litje - ematje kufaka lawo langakatayeleki sib: emakhosi, emahewu.
Kuvisisa tabito tebuniyo emibhalweni yemlomo sib: kwami, sami.
Kuba nesilulumagama semagama latayelekile lesisemkhatsini wema- 500 kuya e-1 000 ekucedzeni libanga lekucala.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
lasetjentiswa njalo nje. Uma ngabe ekugcineni kwelibanga lesitsatfu, akube utawusebentisa lulwimi lolwengetiwe ekufundzeni ngemagama letayelekile lasetjentiswako letinye tinkhundla tekufundza, ufanele emmangweni wabo. Uma ngabe umfundzi aphokophelele layi-1500 emagama. atawufundza letinye tinkhundla tekufundza ngelulwimi lolwengetiwe, bafanele baphokophelele silulumagama lesiti-3 000.
SEHLUKO 3
SIGABA LESISEMKHATSINI
EMABANGA 4-6
SINGENISO
Esigabeni saboKhewane, bafundzi batfole litfuba lelihle lekwati lulwimi lwabo lolwengetiwe. Batawucondza emagama lamanyenti netakhiwo, nobe batawube bangakafundziswa wona ngalokucondze ngco. Batawube batfutfukise lizinga lekutetsemba, kujabula nekuchumana kamalula basebentisa lulwimi lolwengetiwe.
Lokugcilwe kuko
Emabangeni 4 - 6, bafundzi batawucala:
Kucaphela banake emagama netakhiwo teluhlelo lasebatetayele eBangeni laboKhewane.
Kubona indlela lolusebenta ngayo lulwimi lolwengetiwe bacale kululawula.
Kusebentisa kutfutfukiswa kwelwati lwabo kuhlola kusetjentiswa kwalolulwimi, ikakhulu lapho babhala.
Kufundza kancane kancane
Kubalulekile kwati kutsi lulwimi lufundvwa kancane kancane. Nobe nje kunganakekelwa silulumagama, neluhlelo (igrama), kusetjentiswa kahle kwemagama netakhiwo kutawutsatsa sikhatsi lesidze. Akukalungi kutsi kucatjangwe kutsi umfundzi kumele afundze ati kahle sinye sakhiwo kube ngukhona andlulela kulesinye. Basatawuchubeka bente emaphutsa lamanyenti, lokuvele kuyimvelo yekufundza lulwimi lolwengetiwe. Nobe kunjalo, kufanele batfutfukise kuvisisa lokundlondlobele kutsi lulwimi lwabo lolwengetiwe lusebenta njani, kancane kancane basondzele ekulusebentiseni kahle, ngaphandle kwemaphutsa.
Esigabeni saboKhewane, bafundzi bafanele kube bebafundza ngekutetsemba ngelulwimi lwabo lwasekhaya netilwimi letengetiwe. Kufanele kube babenelitfuba kubona imibhalo leminyenti yebantfwana. Emabangeni 4 kuya ku 6 utawusebentisa lesisekelo kute babe babhali labatetsembako.
Kwesekelwa lokucashelwe ekubhaleni
Kubhala kulelibanga kufanele kwesekelwa ngekunakekela. Ekucaleni umfundzisi ubasekela ngalokwenele, sib:
ngetinhlaka netakhi letitibonelo temibhalo letsite (sib: tinkondlo letilula, imibiko). Lapho bafundzi bacala kwetayela lemibhalo (kutsi yakhiwe njani, kusetjentiswe lulwimi luni), umfundzisi utawucala kancane kancane agodle lusito lwakhe lwekusekela bafundzi. Bafundzi batawetama kubhala incenye yembhalo bodvwana.
Njengasekufundzeni lulwimi lolwengetiwe, inchubo yekufundza kufundza (reading) nekubhala nayo ihamba kancane kancane. Bafundzi bafundza ngekutsi betame kwenta lokutsite ngekutama, bente emaphutsa. Badzinga umbiko ngalabakwentile kute bakhone kufundza, bayakudzinga nekukhutsatwa lokukhulu. Kubalulekile kucondza kutsi nobe imiphumela yekufundza, ngamunye inelikhono lelehlukile njengaloko lokugcilwe kuko, loku kufanele kuhlanganiswe neluhlelo lwetifundvo.
Kusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya lwemfundzi
Esigabeni saboKhewane bafundzi bafanele kutsi bakhutsatwe kutsi bachumane ngelulwimi lwabo lolwengetiwe njalo nje uma kudzingeka ngesikhatsi selikilasi lesibekelwe lesifundvo. Loku kubalulekile ngobe badzinga kutsi basondzetwe, bashukane baphindze babonisane ngenchazelo ngelulwimi lwabo lolwengetiwe kute balufundze. Noko, sitawuba khona sikhatsi lapho badzinga kutsi babuyele basebentise lulwimi lwabo lwasekhaya. Sib: Batawudzinga kutsi basebentise tilwimi ngekutibhica nabacoca ngetintfo letishubile njengetindzaba letitsintsa kutiphatsa nenhlaliswano, nome nabachatsanisa luhlelo lwelulwimi lwabo lwasekhaya nelwalolo lolwengetiwe sib: Kunemagama laba odvwa atimele ngalokwehlukile esiNgisini nasesiBhunwini kepha abe yincenye yesakhiwo seligama etilwimini te-Afrika: Sib: On the table/Etafuleni.
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela KuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa kuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letinengi letehlukene.
Bafundzi kumele balalele lokunengi kwelulwimi lolwengetiwe lokuvetiwe esigabeni lesifanele. Loku kusisekelo sekutfutfukisa onkhe lamanye emakhono elulwimi.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngalokuvakalako nangekutetsemba nangalokufanele asebentise lulwimi etimeni letinengi letehlukene.
Bafundzi batawutetfula ngekutetsemba basebentisa lulwimi lolwengetiwe ngetindlela letilula. Batawukhona kuchumana nebantfu bemasiko netilwimi letinyenti letehlukene bangavinjwa lutfo. Batawufundza ngekuhamba kwesikhatsi kutsi kuba bulwimilwimi kulusito kuye nasemphilweni nemmango.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza neKwehlwaya
Umfundzi utawufundza ahlole imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa, ananele ngekucophelela emagugu laphatselene nebuhle nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kufundza kabanti kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi, ekutijabuliseni nangekufundza ngemhlaba. Kukulesigaba bafundzi batawufundzela kutitfutfukisa bona. Kutawuba ngiko kufundza lokwenta kutsi batfole lwati ngemibhalo lebhaliwe. Ngako-ke kufundza kusisekelo sekubhala.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kubhala kuhlanganiswa kakhulu nekufundza kantsi futsi kuyindlela bafundzi labandlulela ngayo kuletinye tinkhundla tekufundza. Kubalulekile nasekutitfutfukiseni kwakhe umfundzi.
UmPhumela WekuFundza 5: Kufundza Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, balusebentise ekufundzeni.
Bafundzi batawuvisisa imibono lecangene bafundze emakhono nemasu ekucabangeni nasekutfoleni lwati kuletinye tinkhundla tekufundza.
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi utawukwati futsi akhone kusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Luhlelo kanye nesilulumagama kutitini tekwakha lulwimi. Lwati loluhle ngeluhlelo, nesilulumagama kubaluleke kakhulu ekufundzeni kalula. Kufanele tifundziswe esimeni selulwimi (context) tihlanganiswe nekufundza, kubhala, kulalela nekukhuluma.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 4-6
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa)
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
LiBanga 4
Imibhalo Lephakanyisiwe
Kwemlomo:
Tindzaba
Tinganekwane
Tinsimu
Tinsumansumane
Tingoma
Tinkondlo tebantfwana letilula
Emahlaya netiphicaphicwano
Imiyalo
Kuteka indzaba kabusha
Kulayela indlela
Kuchaza bantfu netintfo
Imibiko ngetigameko
Tinkhulumiswano
Tinhlelo temisakato
Lokubhaliwe/Lokubonwako:
Tincwadzi (letingemaciniso naletingesiwo)
Tinkondlo tebantfwana letilula
Tindlela tekupheka/emaresiphi
Emathayimuthebuli
Imidvwebo
Titfombe
Emagrafu nemashadi
Emaphazili emagama
Tatiso
Emakhathuni
Bopopayi/emakhomikhi
Emahlaya
Imibikomabhuku
Tichazamagama
Imisakato lenhlobonhlobo:
Tinhlelo tebantfwana tamabonakudze
Kukhangisa kwabomabonakudze
Emafilimu nemavidiyo ebantfwana (uma kutfolakala)
LiBanga 5
Imibhalo Lephakanyisiwe
Kwemlomo:
Tindzaba
Tinganekosilwane
Ematekelo
Tinkondlo tebantfwana,
Emahlaya netiphicaphicwano
Tingoma
Imiyalo
Tinkhombandlela
Imibiko (sib: umbiko welucingo)
Kuchaza kwebantfu, tintfo netindzawo
Imibiko yetigameko
Tinkhulumiswano
Imibiko yetindzaba temsakato newesimo selitulu
Lokubhaliwe/nalokubonwako:
Titfombe
Tincwadzi (letingemaciniso naletingesiwo)
Tinkondlo tebantfwana
Imiyalo
Tindlela tekupheka/emaresiphi
Emathayimuthebuli
Tinhlelo (sib: tamabonakudze)
Timemo
Imidvwebo
Emagrafu nemashadi
Emaphazili emagama
Tatiso
Imilayeto (sib: welucingo)
Imibiko (sib: kwenta ema-eksiperimenti lalula)
Imibikomabhuku
Tichazamagama
Emaphosta
Emakhadi ekuposwa
Emakhathuni
Bopopayi
Imisakato lenhlobonhlobo:
Tinhlelo tebantfwana tamabonakudze
Sibiketelo sesimo selitulu
Kukhangisa kwabomabonakudze
LiBanga 6
Imibhalo Lephakanyisiwe
Kwemlomo:
Tindzaba
Tinganekosilwane
Ematekelo
Tingoma
Tinkondlo
Emahlaya netiphicaphicwano
Imitsetfo
Kuchazwa kwebantfu kwentfo, tindzawo netindlela tekwenta lokutsite
Kutekwa kwetigigaba
Imibiko ngetigameko
Tinkhulumiswano
Tinkhulumo letihleliwe
Tindzaba temisakato nemibiko ngesimo selitulu
Lobhaliwe/Lokubonwako:
Tincwadzi (letingemaciniso naletingesiwo)
Emadayari
Imilandvomphilo, lemifisha
Tinkondlo
Tingoma
Emabalave, tinhlaka nemapulane tetakhiwo
Ticondziso tinhla tesikhatsi
Tindlela tekupheka
Tinhlelo (sib: lamabonakudze)
Imidlalo, lebhaliwe
Tatiso
Emaphephandzaba, Emaphephabhuku
Tikhangisi, emaphosta, Imibiko yema-eksperimenti lalula
Kuhlelwa kwetincwadzi
Emabhukulwati, (sib: imicululwati)
Emakhathuni
Emakhomiki
Emaphosta
Imisakato lenhlobonhlobo:
Tinhlelo tamabonakudze
Sibiketelo sesimo selitulu kuthelevishini
Emafilimu nemavidiyo (uma kutfolakala)
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawulalelela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele 
 Kuvisisa tindzaba (laticocelwe nome latifundzelwe):nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kuphendvula imibuto yemibhalo;
Kucagela ngalokutawulandzela endzabeni;
Kwenanela yena ngekwakhe;
Kucocisana ngetimilo nalokunye lokuphatselene nesimonhlalo ngelulwimi lwabo lolubhicwe nelwasekhaya uma kudzingeka (sib: Utawujikela kaleft nawufika lapho.);
Kucoca kabusha indzaba ngekulandzelana kwayo;
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi.
Kuvisisa imiyalo leyetfulwa ngemlomo, ngekukhomba nangetinchazelo:
Kuvisisa kulandzela kahle tinkhombandlela ngekwenanela ngekwenta (sib: kwenta intfo letsite)
Kuvisisa tinkhombandlela temlomo ngekulandzela indlela lekuhanjwa ngayo nekutfola indzawo ebalaveni noma eplanini lelula.
Kuvisisa tinchazelo temlomo:
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa tindzaba laticocelwe nome 
 Kuvisisa tindzaba laticocelwe nome latifundzelwe: latifundzelwe:
imibuto ngemibhalo;
Kuphendvula imibuto ngemibhalo;
Kwenanela yena ngekwakhe;
Kwenanela yena ngekwakhe;
Kucaphela lwati loluhambisanako sib:
Kucaphela lwati loluhambisanako kulebula umdvwebo lomelula; sib: kulebula umdvwebo lomelula;
Kucocisana ngetimilo nalokunye lokujulile
Kwenanela yena ngekwakhe;
kwesimonhlalo sib. Ngabe kutiphatsa
Kubuka lendzaba ngekuyihlanganisa nemphilo lokukulendzaba kufanele kuto tonkhe timo? yakhe;
Bangatibhica tilwimi ekuphawuleni kwabo
Kucocisana ngetimilo nalokunye lokujulile uma kudzingeka; kwesimonhlalo sib: Liluhlobo luni lwemlingisi
Kuncoma siphetfo lesifanele indzaba; lichawe lalendzaba? Wenta njani? Ngabe
Kucoca kabusha indzaba ngekulandzelana uvetwe ngendlela lesimile yini nome uvetwe kwayo; ngendlela yelicala linye. Bangatibhica tilwimi
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi. ekuphawuleni kwabo uma kudzingeka;
Kuncoma siphetfo lesifanele indzaba;
Kucoca kabusha indzaba ngekulandzelana kwayo;
Kubhala sifinyeto ngekusitwa ngumfundzisi.
Kuvisisa imiyalo leyetfulwa ngemlomo, 
 Kuvisisa imiyalo leyetfulwa ngemlomo, ngekukhomba nangetinchazelo: ngekukhomba nangetinchazelo:
Kuvisisa kulandzela kahle tinkhombandlela
Kuvisisa kulandzelana kahle tinkhombandlela ngekwenanela ngekwenta sib: kulalela imiyalo ngekwenanela ngekwenta sib: kulalela imiyalo kwenta intfo letsite ekilasini; kwenta intfo letsite ekilasini;
Kuvisisa tinkhombandlela temlomo
Kuvisisa tinkhombandlela temlomo ngekulandzela indlela lekuhanjwa ngayo ngekulandzela indlela lekuhanjwa ngayo nekutfola indzawo ebalaveni noma eplanini nekutfola indzawo ebalaveni noma eplanini lelula; lelula;
Kuvisisa tinchazelo temlomo;
Kuvisisa tinchazelo temlomo;
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
Kukhomba bantfu, tintfo noma indzawo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati
Umfundzi utawulalelela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile, etimeni letehlukene.
Kuvisisa tigameko letitekwe ngekulandzelana kwato:
Kuphendvula imibuto ngekutsi kucale kwentekani, kwalandzelani njll.
Kuhlonipha labanye bafundzi:
Kubanika litfuba lekukhuluma;
Kukhutsata imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lolwengetiwe.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kulebula emadayagramu:
Kucaphela lwati loluhambelanako sib: eshadini.
Kuvisisa tigameko letitekwe ngekulandzelana kwato:
Kuphendvula imibuto ngekutsi kucale kwentekani, kwalandzelani njll.
Kuteka tigameko yena ngekwakhe ngekwesitwa.
Kuhlonipha labanye bafundzi:
Kunika labanye bafundzi litfuba lekukhuluma;
Kubalalela akhutsate imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lolwengetiwe;
Kukhutsata lamanye emalunga elicembu kutsi esekele labanye bafundzi.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kulebula emadayagramu:
Kucaphela lwati loluhambelanako sib: eshadini;
Kuphendvula imibuto
Kuvisisa tigameko letitekwe ngekulandzelana kwato:
Kuphendvula imibuto ngekutsi kucale kwentekani, kwalandzelani njll;
Kuteka tigameko yena ngekwakhe ngekwesitwa.
Kuhlonipha labanye bafundzi:
Kunika labanye bafundzi litfuba lekukhuluma;
Kubalalela akhutsate imitamo yabo yekukhuluma ngelulwimi lolwengetiwe;
Kukhutsata lamanye emalunga elicembu kutsi esekele labanye bafundzi.
KUKHULUMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawuchumana ngalokuvakalako nangekutetsemba nangalokhufanele 
 Kucocisana ngelulwimi lolwengetiwe:basebentise lulwimi etimeni letinengi
Kubuta imibuto lelula (sib: kufuna inchazelo);letehlukene.
Kuniketa timphendvulo letimfishane emibutweni;
Kutibandzakanya kutinkhulumiswano ngesihloko lesetayelekile.
Kwenta ngekulandzela emasiko ngetindlela letifanele:
Kulingisa simo lesitsite labasetayele (sib: kulayela indlela) asebentisa, umnyakato nelulwimi ngekwemasiko lemukelekile;
Kukhombisa kucaphelisisa umehluko wenchubo yemasiko netenhlalo (sib: kubingelela lokweluliwe etindzaweni tasemakhaya, nalokufishane etindzaweni temadolobheni);
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona (sib: kubingelela umuntfu longakhulumi lulwimi lwakho).
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe kwendlulisa lwati:
Kukhumbula nekuchaza ngekulandzelana kwetintfo letenteka asebentisa tihlanganisi (sib: kwekucala, lokulandzelako, besekuta);
Kunika ticondziso letilula;
Kuchaza bantfu, tintfo, netinchubo letilula;
Kubeka umbono.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucocisana ngelulwimi lolwengetiwe:
Kubuta aphendvule imibuto lelula;
Kutibandzakanya kutinkhulumiswano ngesihloko lesetayelekile;
Kubeka umbono anikete sizatfu saloko;
Kwetfula luvo lwakhe.
Kwenta ngekulandzela emasiko ngetindlela letifanele:
Kulingisa simo lesitsite labasetayele (sib: kunika tinkhombandlela) asebentisa, umnyakato nelulwimi ngekwemasiko lemukelekile;
Kukhombisa kucaphelisisa umehluko wenchubo yemasiko netenhlalo sib. kubona umehluko nawetfula inkhulumo ngenhlonipho ekhaya nangelulwimi lolwengetiwe;
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona (sib: kufaka umuntfu ecenjini longakhulumi lulwimi lwakho).
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe kwendlulisa lwati:
Kuteka tigameko ngekulandzelana kwetintfo letenteka asebentisa tihlanganisi;
Kunika ticondziso letilandzelanako;
Kuchaza inchubo;
Kuchaza inhloso yentfo letsite (sib: lithuluzi leletayelekile - lisetjentiselwani).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucocisana:
Kubuta aphendvule imibuto lelula;
Kubambelela kutinkhulumiswano ngesihloko lesetayelekile;
Kubeka umbono anikete sizatfu saloko;
Kubeka imiva.
Kwenta ngalokulandzela emasiko ngetindlela letifanele:
Kulingisa simo lesitsite labasetayele (sib: kunika tinkhombandlela) asebentisa, umnyakato nelulwimi ngekwemasiko lemukelekile;
Kucuba tilwimi lapho kufanele khona sib: khombisa kuhlonipha lulwimi lwalabanye.
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe kwendlulisa lwati:
Kukhumbula nekuchaza ngekulandzelana kwetintfo letenteka asebentisa tihlanganisi;
Kunika ticondziso letilandzelanako;
Kuchaza inchubo;
Kuchaza inhloso yentfo letsite (sib: lithuluzi leletayelekile - lisetjentiselwani).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUKHULUMA 
 Kucoca ngentfo/ngesimo ngalokulungiselelwe sib:
Umfundzi utawuchumana ngalokuvakalako tindlela tekonga emanti.nangekutetsemba nangalokhufanelebasebentise lulwimi etimeni letinengiletehlukene.
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngendlela leyakhako:
Kutisungulela adlale tindzinyana temdlalo (playscripts);
Kucoca indzaba lelula;
Kuhaya silandzelo/umlolotelo, inkondlo, noma ingoma letayelekile;
Kudlala umdlalo lokhutsata kusetjentiswa kwelulwimi.
Kukhombisa indlela lulwimi lolwakha lwati nekutati kanye nekubeka bantfu esigabeni lesitsite:
Kungavumeli kucaphatana noma ngayiphi indlela (sib: emagama latiswana, lanelubandlululo lakhombisa buve, emakwerekwere).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucoca ngesihloko lesetayelekile ngekulungiselela (sib: umdlali wami lengimtsandza kakhulu).
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngendlela leyakhako:
Kucoca indzaba;
Kuhaya inkondlo, acule ingoma adlale imidlalo lelula;
Kudlala imidlalo lefaka ekhatsi lulwimi;
Kucoca ngesihloko lesetayelekile lesidzinga atilungiselele (sib: umdlali webhola lengimtsandzako).
Kukhombisa indlela lulwimi lolwakha lwati ngayo luletse kutati kanye nekubeka bantfu esigabeni lesitsite:
Kuvisisa kutsi indlela lobita ngayo umuntfu ikuveta njani kutsi unabuhlobo buni naye (sib: umfundzi abita umfundzisi Memu; abita umfana lomkhulu Bhuti)Takhiwo letilimata sitfunti sebantfu Kubita umuntfu lomdzala ngentfombatanaNaleto letiletsa kuhlonipheka kubantfu.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucoca ngesihloko lesetayelekile ngekulungiselela (sib: ongiwa kanjani emanti)
Kwenta lucwaningo ekilasini (sib: intaviyuwa bontsanga ucophe timphendvulo tabo eshadini noma egrafini).
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngendlela leyakhako:
Kucoca indzaba;
Kuhaya inkondlo, acule ingoma adlale imidlalo lelula;
Kusungula umdlalo lotsintsa lulwimi;
Kunoma nekuchaza lokungenteka.
Kukhombisa indlela lulwimi lolwakha lwati nekutati kanye nekubeka bantfu esigabeni lesitsite:
Kucala kubuka ngeliso lelijulile indzaba yekwetsa emagama (kutsi tigcili netisebenti betetsiwa njani emabito banikati bato, bafati nabashada batsatse sibongo sendvodza, kulamanye emasiko utsi umfati nakendza ekhaya etsiwe libito ngumndeni lekendze kuwo; kubita bantfu ngemakwerekwere, emazizimbane njll).
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawufundza ahlole imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa, ananele 
 Kuvisisa ngendlela lelula tincenye letitsite tendzaba: ngekucophelela emagugu laphatseleme
Sihloko (sib: kukhetsa lesishaya tonkhe aniketenemasiko nemiva yabo ngemibhalo. tizatfu taloko);
Balingisi (sib: kucabanga emagama lafanele ebalingisi labangenawo emagama).
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka lwendzaba kwakhiwa njani kute kuvete indlela letsite yekubuka tintfo eveni (Misebenti mini leyentiwa bafana nematfombatana kulendzaba, ngabe baveta licala linye lakudzala lekubuka tintfo ngabe emantfombatana nebafana benta nome yini ngekufanana?).
Kucaphela umsebenti lowentiwa titfombe ekwakheni umcondvo (sib: Bavetwa kanjani bafana nematfombatana?).
Kuvisisa ngendlela lelula, timphawu letitsite tenkondlo:
Imvumelwano (sib: khehle, fehle);
Emagama lacala ngemisindvo lefananako (sib: bhibi, bhikisha);
Emagama lalingisa umsindvo lokuwo (sifutamsindvo) (sib: sivunguvungu, bufohlofohlo)
Umehluko wekubhala lemisindvo etilwimini letehlukene (sib: cicici, pipipi).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa ngendlela lelula tincenye letitsite tendzaba:
Sihloko, sibekandzaba nebalingisi sib: condzanisa tiphawulo nebalingisi endzabeni;
Sifundvo sendzaba (lapho kufanele khona).
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka lwendzaba bakhiwa njani kute indlela letsite yekubuka tintfo (sib: Ngabe bantfu labadzala nalabasha bavetwe ngendlela yakudzala yekubuka tintfo nome bavetwe ngendlela labaphila ngayo emphilweni lekhombisa kwehlukahlukana).
Kucaphela umsebenti lowentiwa ngimifanekiso lebonwako titfombe/netitfombe imifodo ekwakheni umcondvo Bavetwe njani bantfu labadzala nalabasha kuletitfombe?.
Kuvisisa ngendlela lelula, timphawu letitsite tenkondlo:
Imvumelwano;
Kuchatsanisa (Uhlabela njengenyoni.);
Sifutamsindvo (sib: gegelagege)
Emagama lacala ngemsindvo lofanako sib: lala lapha lize lishone.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa letinye tincenye tendzaba:
Kuvisisa sihloko, simonhlalo sendzaba neluhlaka (sib: kuchaza kutsi tintfo tentekeleni ngalendlela letenteke ngayo);
Kuvisisa balingisi (sib: kuchaza imiva yabo bacocisane ngetizatfu letibente benta lokutsite);
Kukhomba bacoce ngetimilo letifundziswa yindzaba lapho kufanele khona.
Kucaphela kutsi balingisi neluhlaka kwakhiwa njani kute kuvete indlela letsite yekubuka imphilo (Ngabe bantfu betinhlanga letitsite nome betive letitsite bavetwe ngekwendlela yakudzala yekubukwa kwabo nome kuvetwa kwemasiko ngabe kwentiwe ngaliphi liso nome-ke ngendlela lephilako batjengisa kwehlukana.).
Kucaphela umsebenti wetitfombe letibonwako ekwakheni umcondvo (sib: Bavetwe njani bantfu betive nebetinhlanga letehlukene?):
Kuveta letinye tindlela tekuveta balingisi netento tabo.
Kuvisisa tinhlangotsi letitsite tetinkondlo:
Imvumelwano;
Emagama lacala ngemsindvo lofanako;
Sifutamsindvo;
Kuchatsanisa;
Kucoca ngalokutsite (sib: lilanga) kube ngatsi lingumuntfu (sib: Lilanga liyamoyitela).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Kufundzela kutfola lwati.
Umfundzi utawufundza ahlole imibhalo
Kufundza emabalave lalula nemaplani kutfola lwati nekutitfokotisa, ananele (sib: kulandzela indlela utfole indzawo letsite); ngekucophelela emagugu laphatseleme
Kufundza ulandzele ticondziso, tetindlela nemasiko nemiva yabo ngemibhalo. tekupheka tindlela tesikhatsi;
Kufundza nekulandzela emathamithebula;
Kufundza emadayagramu, emagrafu nemashadi (sib: emafloshadi, kutalana kwelusendvo);
Kufinyeta indzima ngekuyesekela (sib: kugcwalisa emagama lasilele esifinyetweni lesibhaliwe);
Kufundza imibhalo yato tonkhe tinkhundla tekufundza kulekharikhulamu.
Kufundza imibhalomisakato:
Kuvisisa indlela lehlelwe ngayo/kucanjwa kwephosta nobe satiso semmango.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati Siyakwati loku uma umfundzi akwati
Kufundzela kutfola lwati. 
 Emagama latsite lachaza letimphawu
Kufundza emabalave lalula nemaplani (sib: sifutamsindvo)
sib: kulandzela indlela utfole indzawo letsite;
Kufundza ulandzele ticondziso netindlela 
 Kufundzela kutsekela lwati:
tekupheka;
Kulandzela imitsetfo, tindlela tekupheka,
Kufundza emadayagramu, emagrafu emabalave nemaplani;
nemashadi;
Kubuka halamusi emathebula esikhatsi
Kubuka atsi halamusi emathayimuthebuli netinhlelo tabomabenakudze kute kutsekelwe netinhlelo tamabonakudze kutfola lwati lwati lolucondzile;
lolutsite;
Kufinyeta sigamu: kukhomba emaphuzu
Kufinyeta indzima ngekuyesekela labalulekile nemusho loyinhloko;
sib: landzelanisa lemisho leniketiwe kwenta
Kufundza imibhalo yetinkhundla tonkhe sifinyeto); tekufundza kulekharikhulamu (tincwadzi
Kufundza imibhalo yetinkhundla tonkhe kuletinye tinkhundla tekufundza tekufundza kulekharikhulamu tincwadzi kuletinye tinkhundla tekufundza; 
 Kufundza nekunanela kumibhalo yasemphilweni
Kufundza baphendvule imibhalo yemphilo kutenhlalo (tincwadzi/letters):
emmangweni (sib: likhadi lesimemo).
Kubona lokuphatselene nemumo lofanele labafundzako sib: lokuhlelekile kumelene nalokungakahleleki.
Kufundza nekuvisisa imibhalo yetekusakata: 
 Kufundza imbhalo yemisakato:
Kufundza uvisise kuhlelwa neluhlakasimo
Kukhomba kutsi tikhangiso tibadvonsa kanjani lweliphephabhuku sib: liphephabhuku lesikolo labafundzako, ngekusebentisa nome lebantfu labasha.
Tiphawulo sib: lokusha, lokuhle, lomudze
Buciko bebunkondlo njengekufana kwemsindvo (sib: lekelela, kokota)
Lokuhlekisako.
Isayensi nobe bantfu labadvumile kukhangisa umkhicito.
Kuvisisa kuhlelwa kweliphephabhuku bakhone kulehlukanisa neliphephandzaba.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Kufundzela kutitfokotisa nelwati:
Umfundzi utawufundza ahlole imibhalo
Kufundza tincwadzi letinyenti letinemacinisokutfola lwati nekutitfokotisa, ananele naletingenawo ebangeni lelifanele nangelulwimingekucophelela emagugu laphatseleme lwalesisigaba;nemasiko nemiva yabo ngemibhalo.
Kuhlola tincwadzi emibikweni yeluhlolo;
Kufundza usombulule emaphazili (sib: iphazili yekuphambanisa emagama)
Kusebentisa emabhukulwati kutfutfukisa silulumagama.
Kusebentisa sichazamagama:
Kukhombisa silulumagama semagama langu-1000 na-2500 emagama latayelekile. Uma ngabe umfundzi utawufundza naletinye tinkhundla tekufundza kufanele aphokophele kwati emagama langu-2500.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati
Kufundzela kutitfokotisa:
Kufundza tincwadzi letinyenti letinemaciniso naletingenawo ebangeni lelifanele nangelulwimi lwalesisigaba;
Kuhlola tincwadzi embikweni yeluhlolo;
Kufundza umbiko wemabhuku lomelula;
Kusombulula emaphazili.
Kusebentisa emabhukulwati kutfutfukisa silulumagama
Kusebentisa sichazamagama:
Kukhombisa silulumagama semagama langu2000 na- 3500 emagama latayelekile. Umangabe umfundzi utawufundza naletinye tinkhunda tekufundza kufanele aphokophele kwati emagama langu-3500.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati
Kufundzela intfokoto:
Kufundza imibhalo leminengi lengemaciniso nalabaticabangele yona elulwimini nasesigabeni lesifanele;
Kufundza tinhlobo letinsha temibhalo (sib: emadayari abo);
Kuhlola tincwadzi emibikweni yetincwadzi;
Kufundza umbiko wetincwadzi noma emafilimu lahloliwe;
Kusombulula emaphazili emagama.
Kukhombisa kuvisisa kusetjentiswa kwemabhukulwati:
Kusebentisa likhasi lalokucuketfwe ne-indeksi kutfola kwati;
Kusebentisa sichazamagama
Kutfutfukisa silulumagama:
Kukhombisa silulumagama sekufundza lesisemkhatsini wemagama latayelekile langu- 3000 na-5000.
Umfundzi angatikalela kufundza 5000
wemagame uma utawufundza naletinye tinkhundla tekufundza
KUBHALA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe 
 Kubhala kute andlulise lwati:engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Ngekudvweba, balebule lamelula emabalave, emadayagramu, emagrafu nemashadi;
Kubhala luhla lolunetihlokwana;
Kubhala imiyaleto lelula;
Kubhala tigameko tendzaba;
Kubeka umbono ngekuwubhala (sib: kusho kutsi indzaba/incwadzi beyimnandzi nobe beyilalisa);
Kusebentisa luhlaka noma sakhiwo abhale luhlolo lwencwadzi.
Kubhalela ummango:
Kubhala ephepheni lelincane nobe umyaleto lomelula.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubhala kute adlulise inkhulumo:
Ngekudvweba, alebule emabalave, emadayagramu, emagrafu nemashadi;
Kubhala imiyaleto lelandzelanako;
Kubhala tigameko ngekwenteka kwato
Kubhala iresiphi;
Kubhala inchazelo lemfishane ngemuntfu, yentfo nobe yenchubo letsite;
Kubeka umbono ngekuwubhala (sib: kusho kutsi indzaba/incwadzi beyimnandzi nobe beyilalisa);
Kubhala luhlolo lwencwadzi.
Kubhala imibhalo yemmango emphilweni:
Kubhala umlayeto lomfisha lofana nelikhadi leliposwako
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubhalela kwendlulisa lwati:
Kudvweba nekulebula emapulane, emabalave, emagrafu kanye nemashadi;
Kubhala inchazelo yemuntfu, yentfo, yendzawo, yenchubo letsite;
Kwetfula umbono wesekelwe ngetizatfu sib: kuyangani kutsi inkondlo ibencono kunalenye;
Kubhala umbiko wencwadzi lehloliwe.
Kubhalela tenhlalo/temmango:
Kubhala incwadzi lelula yebungani ngekusitwa luhlaka;
Kukhombisa umehluko emkhatsini wesitayela lesihlelekile nalesingakahleleki (sib: kukhetsa emagama);
Kukhombisa umehluko emkhatsini wenkhulumo nalokubhaliwe;
Kubhalela kutiveta wena (sib: idayari)
EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene
Kusebentisa emasu latsite ekubhala; temibhalo lengemaciniso nalesuselwe Emagama lacala ngemsindvo lofanako, engcondvweni kufeza tinhloso letinengi. Sifaniso (Muhle njengelilanga liphuma),
Ngekusitwa luhlaka, abhale umdlalo lomalula nobe inkhulumo mphendvulwano:
Ngekusitwa luhlaka abhale indzaba lelula.
Kwenta umbhalo wemsakato:
Kubhala satiso nobe iphosta.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubhala lokunekucamba:
Kubhala umdlalo noma inkhulumomphendvulwano;
Kubhala indzaba lelula;
Kusebentisa emasu latsite ekubhala:
Sifaniso (sib: muhle njengelilanga liphuma). Tifanamsindvo (sib: cala, cala). Kumuntfutisa (sib: umfula ugola tintsetse). Kuchumana lokuletsa sigci:
fEmacembe atsi hhohlo Ligala litsi phohlo Emgodzini ngitsi hholokohlo~
Kwenta umbhalo wemsakato:
Kubhala satiso nobe iphosta lelula.
Kutsatsa kubhala njengenchubo:
Kubhala luhlaka lolungakahleleki;
Kulufundza ngeliso lelibukhali;
Kutfola imibiko kumfundzisi nakubontsanga;
Kubhala kabusha emva kwekutfola imibiko.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubhala lokunekucamba:
Kukhombisa kutfutfuka kwelikhono lekubhala tindzaba, imidlalo netinkhulumomphendvulwano (sib: ngekusebentisa buciko bebunkondlo kucamba tihloko letimnandzi, nekufaka inkhulumo-mphendvulwano endzabeni).
Kwakha imibhalo yemisakato:
Kwakha iphosta, sikhangiso lesimelula neluhla lwemibuto lolulula (questionnaire); Kubhala umbiko wetindzaba lomelula.
Kuvisisa inchubo yekubhala:
Kubhala luhlaka, kulufundza ngeliso lelibukhali, kutfola umbiko kuthishela nakubontsanga, abhale abuye alungise;
Kuvisisa umehluko emkhatsini waloku;
Kubuyeketa kugucula lokucuketfwe nesakhiwo;
Kucilonga (kulungisa emaphutsa)
Kucilonga umbhalo, asebentisa;
Lwati lwelulwimi (sib: luhlelo, kupela, tiphumuti, umehluko emkhatsini welulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe);
Tinsita (sib: sichazamagama).
UmPhumela wekuFundzaUmPhumela wekuFundza 4 EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUBHALA Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kufeza tinhloso letinengi. 
 Kukhombisa kutfutfuka kwebungcweti besakhiwo nekusetjentiswa kwelulwimi:
Kubhala indzima akhombise sakhiwo nobe luhlaka lwendzaba sib: kugcwalisa emagama lasilele, kuhlela imisho ibe kahle;
Kupela emagama latayelekile ngendlela lefanele;
Kusebentisa timphawu tekubhala sib: bofeleba, bongci, bokhefana, kuhlela ngetigaba.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kukhombisa kutfutfuka kwebungcweti besakhiwo nekusetjentiswa kwelulwimi:
Kucala kubona kuvisisa umehluko endleleni yekubhala sib: lokukhulunywako noma indlela lengakahleleki lokubhalwako noma indlela lehlelekile.
Kupela emagama latayelekile ngendlela lefanele;
Kusebentisa timphawu tekubhala sib: bofeleba, bongci, bokhefana, umbuti neluphawu lwekumangala, nachwishi.
KUCABANGA NEKUNOMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola 
 Kusebentisa lulwimi etinkhundleni tekufundza nekuhlelembisa lwati, alusebentise letehlukene kulekharikhulamu: ekufundzeni
Kuchaza leminye imicondvo lesetjentiswe kuletinye tiNkhundla tekuFundza (sib: kudla lokunemphilo (nutrition) kumakhono ekuphila);
Kwati nekukhona kusebentisa silulumagama saletinye tinkhundla tekufundza;
Kuvisisa etfule imibhalo lesetjentiswe kuletinye tinkhundla tekufundza (sib: kusebenta kwesikhatsi).
Kusebentisa lulwimi kucabanga:
Kuphendvula nekucala kubuta imibuto lematima (sib: leni...? ucabanga kutsini...?);
Kulandzelanisa tintfo ngemtsetfo lobekiwe (sib: lokudzala kuya kulokusha);
Kuhlelembisa tintfo (sib: tinhlobo tetimoto) ngekwendlela tsite (sib: inhloso yato, nekukhona kwato);
Kukhomba lokufanako nalokwehlukile emkhatsini wetintfo (sib: emkhatsini wehelikhoptha nendizamshini);
Kwehlukanisa titfo kulokuphelele (sib: imoto: injini siteringi, emathaya);
Kwetfula timbangela nemphumela;
Kwetfula umbono uwusekele ngesizatfu.
Ngekusekwa acocisana ngebuhle nebubi (sib: bekuhamba ngetekisi);
Ngekusekwa utawubhala tinchazelo letimalula anikete tibonelo (sib: kumatanisa umbono nenchazelo anikete sibonelo).
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa lulwimi etinkhundleni tekufundza 
 Kusebentisa lulwimi etinkhundleni letehlukene letehlukene kulekharikhulamu: talekharikhulamu:
Kuchaza leminye imicondvo lesetjentiswe
Kuchaza leminye imicondvo lesetjentiswe kuletinye tiNkhundla tekuFundza sib: somiso kuletinye tiNkhundla tekuFundza enkhundleni yesayensi yetendzawo netelive; sib: buhwebi;
Kwati nekukhona kusebentisa silulumagama
Kukhipha lwati emibhalweni lesetjentiswa saletinye tinkhundla tekufundza (sib: isayensi); kuletinye tiNkhundla tekuFundza;
Kuvisisa etfule imibhalo lesetjentiswe
Kwati nekukhona kusebentisa silulumagama kuletinye tiNkhundla tekuFundza sib: saletinye tiNkhundla tekuFundza sib: isayensi;
inchazelo yenchubo letsite kuthekinoloji nome
Kuvisisa etfule imibhalo lesetjentiswe kumakhono emphilo); kuletinye tinkhundla tekufundza (sib: kufundza
Kufundza nekulandzela imiyalo ekwenteni imiyalo yekwenta i-eksperimenti lelula ieksperimenti lelula; ngekwesekwa abhale imiphumela.
Kusebentisa imibuto kufundza: 
 Kusebentisa lulwimi kucabanga:
Kuphendvula nekucala kubuta imibuto
Kuphendvula nekucala kubuta imibuto lematima sib: leni...? ucabanga kutsini...? lematima sib: unganiketa lenye inchazelo
Bewungentani?; ngaloku?;
Kwenta imibuto ngembhalo lobhaliwe;
Kulandzelisa tintfo ngendlela letsite;
Kulandzelisa tintfo (sib: tindlela tenchubo);
Kuhlatiya timphawu tetintfo kute tihleleke
Kuhlelembisa tintfo ngendlela letsite kahle;
sib: tibhidvo netitselo;
Kukhomba lokufanako nalokwehlukile
Kukhomba lokufanako nalokwehlukile emkhatsini wetintfo;
emkhatsini wetintfo;
Kwehlukanisa titfo kulokuphelele;
Kwehlukanisa titfo kulokuphelele;
Kwetfula imbangela nemphumela;
Kwetfula timbangela nemphumela;
Kuhlola, kukhetsa nekutsatsa sincumo anikete
Kwetfula imibono ayesekele ngetizatfu; sizatfu;
Kucocisana ngebuhle nebubi;
Kubhala tinchazelo anikete netibonelo.
Ngekusekwa utawubhala ngebuhle nebubi sib: kubeka lolwati kulithebula;
Kubhala tinchazelo letilula anikete netibonelo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUCABANGA NEKUNOMA 
 Kubutsa abhale lwati ngetindlela letehlukene:
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
Kuchaza ngemlomo indlela yekwenta lokutsite, ekucabangeni nasekunomeni, kutfola aphindze ayibhale phasi ngekwesekelwa; nekuhlelembisa lwati, alusebentise
Kwakha, advwebe alebule libalave lelimalula, ekufundzeni emaplani, emashadi emagrafu nema-dayagramu.
Kugucula lwati alubeke ngalenye indlela sib: kusuka eshadini ibe ngumbhalo:
Kulalela inkhulumo lemfisha acophe lwati emashadini, alebule emadayagramu;
Kusebentisa lwati lolubhaliwe kuhlela igrafu nobe ishadi nobe kulebula idayagramu;
Kusebentisa lwati lolususelwa kushadi, igrafu noma idayagramu kubhala umbhalo lomfisha.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubutsa acophe lwati ngetindlela letehlukene: 
 Kubutsa acophe lwati ngetindlela letehlukene:
Kuchaza ngemlomo indlela yekwenta lokutsite,
Kwenta lucwaningo lolumelula sib: kusaveya aphindze ayibhale phasi; kuhamba kwetimoto.
Kwakha, advwebe alebule libalave lelimalula,
Kugucula lwati lusuke kulenye indlela luye 
 Kugucula lwati lusuke kulenye indlela lube kulenye: ngalenye:
Kulalela inkhulumo lemfisha acophe lwati
Kulalela inkhulumo acophe lwati emashadini, emashadini, alebule emadayagramu; alebule emadayagramu;
Kusebentisa lwati lolubhaliwe kuhlela igrafu
Kusebentisa lwati lolubonwako nome nobe ishadi nobe kulebula idayagramu. lolubhaliwe kuhlela i-grafu nobe lishadi nobe
Kusebentisa lwati lolususelwa kushadi, igrafu kulebula i-dayagramu;
noma idayagramu kubhala umbhalo lomfisha.
Kusebentisa lwati lolususelwa kushadi, igrafu
Kwenta sifinyeto selibalave-micondvo noma idayagramu kubhala umbhalo;
lembhalo lomfisha.
Kwenta sifinyeto selibalave-micondvo lembhalo lomfisha.
SAKHIWO SELULWIMI Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawukwati aphindze futsi 
 Kuvisisa asebentise letinye tinhlobo temibuto: akhone kusebentisa imisindvo, Kungani ungaka...? Uke wa...? Ucabanga kutsi ...? silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi.
Kusebentisa tikhatsi tesento letetfulwe esiGabeni saboKhewane kute bakhone kuchumana ngekwemlomo nangalokubhaliwe:
Sikhatsi samanje (sib: umfana uyadlala);
Sikhatsi samanje lesichubekako (sib: Nomfundo usafundza);
Sikhatsi sesento lesentekile (sib: sengicedzile);
Sikhatsi lesengcile (sib: wahamba kudzala);
Sikhatsi lesitako (sib: ngitawuhamba kusasa)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa asebentisa tinhlobo temibuto: Kubangelwe yini? Yini indzaba ...? Kwentiwa yini ucabange...? Usho kutsi ...?
Kusebentisa tikhatsi tetento letifundvwe etigabeni letengcile kuchumana ngemlomo nangekubhala phasi:
Kusebentisa tivumelwano tesento (sib: bahlala bakhala);
Kusebentisa inkhulumo lesemphambosini yekwentiwa akhuluma noma abhala phasi
Lucingo lwakhe lukhaliswa ngugogo,
Imphambosi yekwentiwa sikhatsi sanyalo (sib: Ligolide limbiwa eNingizimu Afrika.);
Imphambosi yekwentiwa sikhatsi lesengcile: (sib: Lucingo lwasungulwa kuleya minyaka yakudzala);
Imphambosi yekwentiwa sikhatsi lesisandza kwengca (sib: Ibhola idlalwe itolo.);
Kuchumana ngemlomo nangekubhala ngendlela lenembandzela (sib: uma asebenta kakhulu utawuphumelela);
Kusebentisa tandziso (sib: sandziso sendzawo phasi, eceleni, etulu) kuchumana ngemlomo nobe abhala phasi;
Kusebentisa tiphawulo lapho kucatsaniswa (sib: -khulu kuna ..., kudulile kuna...).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa asebentisa tinhlobo letitsite temibuto, sibonelo: Kungani ucabanga kutsi...? Yini unga...?
Kusebentisa sikhatsi sesento kuchumana ngekukhuluma noma ngekubhala:
Sikhatsi sanyalo sib: umfana uyadla; Sikhatsi lesengcile sib: wahamba kudzala; Sikhatsi lesitako sib: Sitawuhamba leliviki lelitako;
Kusebentisa tivumelwano letiphikisako sib: angina.../akana...;
Kutfutfukisa kusetjentiswa kwetandziso sib: uhamba kancane kakhulu;
Kutfutfukiswa kweticatsanisi (sib: kufananisa: njenge...);
Kubuyeketa kusetjentiswa kwetimphambosi. (sib: hamba - hambela);
Kuchumana asebentisa indlela leyeyamile ngemlomo nobe ngekubhala (sib: uvuka ageze agcoke ahambe).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
NEKUSETJENTISWA nalokunesidzingo kuchumana ngemlomoUmfundzi utawukwati aphindze futsi nangekubhala:akhone kusebentisa imisindvo,
Indlela lecondzile (sib: umfundisi uyashumayela);silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi.
Indlela yesimo (sib: uhamba akhala);
Indlela leyamile (sib: Uvuka ageze, adle, aye esikoleni);
Indlela lesalibito (sib: Kudla kumnandzi);
Indlela lephocako (sib: Suka sathane);
Indlela yemandla (sib: Ningahamba uma nitsandza).
Kuvisisa kusebentisa tandziso:
Sandziso sendzawo (sib: Udlela edladleni);
Sandziso sesimo (sib: Ukhuluma kamnandzi);
Sandziso sesikhatsi (sib: Ngitakuvusa ekuseni).
Kuvisisa asebentise buningi bemabito:
Emabito latayelekile sib: umfula - imifula;
Emabito lanebunye kuphela (sib: tjwala, bunandzi);
Emabito lanebuningi kuphela (sib: emanga, emahewu).
Kuhlanganisa umusho nga .futsi (sib: kumele abuye futsi abachazele);
Kuhlatiya umusho (sib: Sinkenteza/uhlala/njalo/ adzakiwe).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa sakhiwo semusho lesimalula kanye 
 Kuvisisa imisho leshubile nalemagalagala:
nekusisebentisa:
Kushiya lamanye emagama ngaphandle
Kuvisisa sakhiwo semusho lolula; (sib: labanye banjingile. Labanye cha).
Kucwiya imisho lelula sib: lendvuku/yami/ngayishiyelwa/ngubabe.
EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
NEKUSETJENTISWA
Kubona emagama lasho lokufanako sib: lila,
Umfundzi utawukwati aphindze futsi khala;
akhone kusebentisa imisindvo,
Kubona emagama laphikisanako sib: kakhulu, silulumagama, neluhlelo lwalolulwimi. kancane;
Kusebentisa tichazamagama takhe.
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-2000 kuya ku-3500 latayelekile lakhulunywako ekupheleni kwelibanga. Uma bafundzi bangafundza lamanye etinkhundleni tekufundza ngelulwimi lwabo lolungetiwe kufanete balwele kufinyelela emagameni langu-3500.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kutfutfukisa silulumagama sakhe:
Kuhlatiya kwakhiwa kwemagama sib: khuluma, sikhulumi;
Kusebentisa sichazamagama akhe;
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa- 3000 kuya ku-4500 latayelekile lakhulunywa esimeni lesitsite ekugcineni kweLibanga 5. Uma umfundzi utawufundza letinye tinkhundla tekufundza asebentisa lulwimi lwabo lwekucala lolwengetiwe utawufundza emagama langu-4500
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kutfutfukisa silulumagama sabo.
Kubona emagama lahamba ndzawonye (sib: litiya lelitelekile hhayi lelinemandla);
Kucaphela emagama lavakala sengatsi ayafana kantsi apelwa ngetindlela letehlukene (sib: umfundzisi/umfundisi);
Emagama lavamise kudidana i-dayari/ideri.
Kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-4000 na-5500 latayelekile lasetjentiswa esimeni lesitsite ekupheleni kwelibanga 6. Uma bafundza bafanele batimisele kwati emagama langu-5500.
SEHLUKO 4
SIGABA LESIPHAKEME
EMABANGA 7-9
SINGENISO
Kulamabanga 7 - 9 bafundzi balungiselela imfundvo lechubekako nalececeshako (Further Education and Training) nemphilo yebudzala emsebentini. Ngako-ke bafanele basebentise emazingeni laphakeme emakhono ekulalela, kukhuluma, kufundza, kubhala nekucabanga. Imiphumela yelulwimi nemacophelo ekuhlola agcizelela emakhono emphilo newekufundza.
Kulesigaba, bafundzi kumele:
Bakwati kuticabangela ngekwabo basebentisa lulwimi;
Bafanele bangenele tinkhulumomphikiswano letiphatselene netindzaba letibalulekile njengaletitsintsa emalungelo esintfu netemmango;
Batiswe ngelikusasa labo kutemisebenti nematfuba ekuchubekisa imfundvo;
Batiswe ngemalungelo abo nalokulindzelwe kubo ngummango njengetakhamuti eveni lentsandvo yelinyenti nemphakatsi lomasikosiko.
Lokugcilwe kuko
Bafundzi batawufundza babhale imibhalo leminengi leshubile lesezingeni lelendlula lelo lemabanga laphansi ngaphandle kwelusito. Lemibhalo itawufaka ekhatsi leyo lehambelana neyaletinye tinkhundla (sib: Tibalo nesayensi yemnotfo nekuphatfwa). Batawufundza kubhala imibhalo lemidze, sibonelo - kusuka:
Kusuka emishweni uye etindzimeni, lokuholela ekubhalweni kwembiko logcwele wesayensi;
Kusuka ekubhaleni indzaba kuya ekucoceni ngetimphilo tabo emakhasi lambalwa.
Bafundzi batawufundza babhale imibhalo lefaka titfombe, emagrafu netinombolo sib: titfombe, imidvwebo nemanani elucwaningo statistics. Batawutfutfukisa buchwepheshe ekuhleleni tinhlaka design and layout.
Emakhono ekufundza kufundza kwemphilo yonkhe
Bafundzi batawutfutfukisa emakhono abo ekufundza ladzingekile kutsi akwati kufundza imphilo yabo yonkhe (lifelong learning). Batawufundza:
Tindlela letehlukene tekufundza ngetinhloso letehlukene;
Kutfutfukisa emakhono abo ekufundza ngekuphangisa;
Kucwenga bafundze halamuzi umbhalo.
Kufinyeta umbhalo;
Kubuka ngendlela lejulile imibhalo nelwati.
Caphela:
Emabangeni 7, 8 na 9, bafundzi batawucala kufundza tincwadzi leticokiwe. Tifundza titawuniketa tihloko taletincwadzi leticokiwe.
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile etimeni letehlukene.
Elulwimini lolwengetiwe, kulalela kanye nekufundza kungumtfombo welwati lwelulwimi lolusha, sib: silulumagama, tisho, luhlelo, lwati lwemasiko netenhlalo ngako-ke loko kubaluleke kakhulu.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangaloku vakalako elulwimini lolukhulunywako etimeni letehlukene.
Kufundza kukhuluma lulwimi lolwengetiwe ngekutetsemba nangalokuvakalako kuyinselele. Umfundzi udzinga ematfuba lamanengi ekwesekelwa nekugcugcutelwa kute azuze loku.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya
Umfundzi utawufundza ahlwayele kutfola lwati, kutitfokotisa nekuphawula ngalokujulile ngebumnandzi/buhle bemasiko nemiva ngemagugu emibhalweni.
Kufundza kabanti nangalokujulile, kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi, kutitfokotisa nekufundza ngemhlaba jikelele. Kufundza kusisekelo sekubhala.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utawubhala imibhalo lehlukene lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kute bafeze tinhloso letehlukene.
Kubhala kuchumene kakhulu nekufundza futsi kulithulusi lekucabanga nekufundza kuyo yonkhe ikharikhulamu.
Kubalulekile ekuchubeni imfundvo nekuba sakhamuti lesinemphumelelo.
UmpHumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfobeni nasekuhlelembiseni lwati labatalusebentisa ekufundzeni.
Bafundzi batawuvisisa imicondvo leshubile, bacondzise indlela lehlelekile yekucabanga baphindze bafundze emasu latfutfukile ekutfola lwati kuletinye tinkhundla tekufundza. Loku kungumhlahlandlela wemfundvo yemphilo yonkhe (Lifelong learning).
UmpHumela WekuFundza 6: Luhlelo Lwelulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi utawuba nelwati lwekusebentisa imisindvo, silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe.
Lwati loluhle lweluhlelo nesilulumagama kubalulekile ekufundzeni ngekukhululeka, ekubhaleni nasekukhulumeni. Luhlelo nesilulumagama kufanele kusetjentiswe nesimo (context) kuhlanganiswe nekufundza, kubhala, kulalela nekukhuluma.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 7-9
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa)
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
LiBanga 7
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Tindzaba
Tinsimi
Ematekelo
Emaculo
Tinkondlo
Emahlaya
Imilayeto
Ticondziso
Kuchazwa kwebantfu netintfo
Kulandzisa ngetigameko
Tingcoco
Tinkhulumo letilungiselelwe
Kukhangisa kwemisakato
Imibukiso nkhulumo yemisakato.
Lokubukwako:
Emabalave
Emagrafu
Emashadi
Emadayagramu
Titfombe
Lokubhalako:
Emabhuku (langenamaciniso nalanemaciniso).
Tinkondlo
Imilayeto
Ithayimuthebuli
Emarisiphu
Emadayagramu
Emagrafu
Emashadi
Emaphazili emagama
Tatiso
Imibiko nekuhlwaywa kwemabhuku
Tichazamagama
Emabhuku emitfombolwati (sib: ema-insayiklophidiya)
Tinhlobonhlobo Temisakato:
Tinhlelo tebantfwana kumabonakudze
Kukhangisa kumabonakudze
Emafilimi
Emaphephabhuku
Emaphephandzaba
Emakhathuni
Emakhomikhi
Emaphosta
LiBanga 8
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Tindzaba
Tinsimi
Ematekelo
Emaculo
Tinkondlo
Emahlaya
Imilayeto
Ticondziso
Imibiko (sib: imibiko yetincingo)
Kuchazwa kwebantfu netintfo
Kulandzisa ngetigameko
Tingcoco
Tinkhulumo letilungiselelwe
Kukhangisa kwemisakato
Imibukiso nkhulumo.
Lokubukwako:
Emabalave
Emagrafu
Emashadi
Emadayagramu
Titfombe
Lokubhaliwe:
Emabhuku (langenamaciniso nalanemaciniso)
Tinkondlo
Imilayeto
Ithayimuthebuli
Tinhlelo tamabonakudze
Timemo
Emadayagramu
Emagrafu
Emashadi
Emaphazili emagama
Tatiso
Emaphephabhuku
Emaphephandzaba
Imibiko (sib: isayensi)
Kuhlwaywa kwemabhuku namabonakudze
Tichazamagama
Emabhuku emitfombolwati (sib: ema-insayiklophidiya)
Tinhlobonhlobo Temisakato:
Tinhlelo tebantfwana kumabonakudze
Tibiketelo tesimo selitulu
Kukhangisa kumabonakudze
Emafilimi
LiBanga 9
Imibhalo Lephakanyisiwe
Temlomo:
Tindzaba
Tinsimi
Ematekelo
Emaculo
Tinkondlo
Emahlaya
Imilayeto
Ticondziso
Kuchazwa kwebantfu, tintfo, tindzawo netinchubo
Kulandzisa ngetigameko
Tingcoco
Tinkhulumo letilungiselelwe
Imibukiso nkhulumo
Imibiko ngesimo selitulu
Lokubukwako:
Emabalave
Emagrafu
Emashadi
Emadayagramu
Titfombe
Lokubhaliwe:
Emabhuku (langenamaciniso nalanemaciniso)
Emadayari
Kuchazwa kwemilandvomphilo lemifishane
Tinkondlo
Imilayeto
Ithayimuthebuli
Tinhlelo tamabonakudze
Imibhalo yemidlalo
Timemo
Emaphosikhadi
Tincwadzi
Imibiko (sib: isayensi)
Kuhlwaywa kwemabhuku namabonakudze
Emabhuku emitfombolwati (sib: ema-insayiklophidiya)
Tinhlobonhlobo Temisakato:
Tinhlelo tabomabonakudze
Tibiketelo tesimo selitulu
Tikhangiso
Emafilimi
Emakhathuni
Emaphephabhuku
Emaphephandzaba
Emaphosta
KULALELA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, kuphawula ngalokufanele 
 Kuvisisa nekutfokotela tindzaba, kufaka ekhatsi letonangalokujulile etimeni letinengi leticocwa bontsanga:letehlukene.
Kuphendvula ngalokujulile nangekwemiva, kufinyeta, kucoca kabusha, kuphendvula imibuto;
Kuhlola umsebenti anike tiphakamiso.
Kuvisisa imibhalo yetemlomo sib: emaculo, imibhalo lengemaciniso, imidlalo yemisakato, imibukisonkhulumo, kumemetelwa kwemidlalo:
Kuphendvula imibuto;
Kucedzelela emashadi noma kulebula imidvwebo;
Kuhlanganisa nekufinyeta ngekwesekelwa.
Kulalelisisa ngemdlandla etingcocweni:
Kukhombisa kwemukela imibono yalabanye ngenhlonipho;
Kumema tiphakamiso kulabanye nekuphawula ngato;
Kuphikisa ngekutitfoba nekungaphazamisi labanye.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa nekutfokotela tindzaba, kufake ekhatsi naleto letihunyushwe ngulabanye bafundzi ngetilwimi tabo tasekhaya:
Kuphawula ngeluvelo nangalokujulile;
Kubona umehluko emkhatsini wesakhiwo nemumo welulwimi etindzabeni leticocwa ngelulwimi lwasekhaya nalolo lolwengetiwe;
Kuhlola sihumusho/lokutolikiwe nemasu ekucoca indzaba banike tiphakamiso.
Kuvisisa imibhalo yetemlomo (sib: emaculo, tinkondlo, imibhalo lengemaciniso, imidlalo yemoya, imibukisonkhulumo yemsakato):
Kuphendvula imibuto.
Kucaphuna emaphuzu langumgogodla;
Kucedzela ishadi nekulebula imidvwebo;
Kulandzisa labakuvile;
Kufinyeta ngembiko;
Kuchaza tinhlobo letehlukene tetimphawu temibhalo yetemlomo (sib: inkondlo icatsaniswe nembhalo losandzaba).
Kuvisisa ticondziso talabanye aphendvule ngekusebentisa titfo temtimba (sib: umfundzi akamkhombisi lomunye umfundzi sitfombe, kepha umnika ticondziso tekutsi sentiwa njani sitfombe).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa bajabulele tindzaba, letifaka ekhatsi naleto letihunyushwe ngulabanye bafundzi batisusa elulwimini lwabo lwasekhaya nge:
Kuphendvula ngekweneka imiva nangalokujulile;
Kubona umehluko emkhatsini wetindzaba, ngelulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe;
Kuhlola kuhumusha nemasu ekucoca indzaba nekwetfula umbiko.
Kuvisisa imibhalo lekhulunywako (sib: tingoma; tinkondlo; imibhalo lengemaciniso, umbukisonkhulumo wemsakato; imibhalo lecuketse imiphumela yetibalo telucwaningo).
Kuphendvula imibuto;
Kukhipha umcondvo lomkhulu, kucoca kabusha nekufinyeta;
Kugcwalisa lishadi nobe kulebula umdvwebo;
Kuhlatiya takhiwo temibhalo leyehluke kulekhulunywako.
Kuvisisa imiyalo yalabanye bafundzi:
Kwenta loko lokushiwoko (sib: umfundzi munye uphetse sitfombe, akamkhombisi lomunye kodvwa umnika umyalo wekutsi angatentela njani sakhe sitfombe lesifana naleso).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawulalela kutfola lwati,
Kutsatsa emanotsi lalula sib. Kucedzela emanotsi kutitfokotisa, kuphawula ngalokufanele labanikwe wona, kubhala tinhla temaphuzu; nangalokujulile etimeni letinengi
Kusebentisa lwati kucedzela lithebula, kulebula letehlukene. imidwebo.
Kulalela luchungechunge lwemilayeto, bente loko lokushiwo ngiyo.
Kulalela kuchazwa kwentfo, umuntfu, indzawo, inchubotsite ngekuyibekisa.
Kubonisa lwati lolutsite ngelulwimi sib: kusetjentiswa kwebulili bebantfu netilwane.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kulalela tingcoco ngalokuhlahlambile:
Kukhombisa kwamukela imibono nekutsatsa imibono yalabanye nenhlonipho;
Kumema tiphakamiso letivela kulabanye baphawule ngemibono yabo;
Kungavumelani ngendlela yekutitfoba ngaphandle kwekungena emilonyeni yalabanye;
Kusola imibono kungasolwa umuntfu.
Kukhombisa kwetayela emagama lagcizelelwako, bosankhamisa, buviyoviyo beliphimbo nesigci.
Kubonisa lwati lolujulile ngelulwimi (sib: tigaba letehlukene tekukhula kwemuntfu - kungabitwa intfombi ngemfati; lijaha - ngendvodza).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuvisisa kucocwa kwetehlakalo nekubona imibono:
Kulalela acatsanise tehlakalo letimbili letikhuluma ngentfo yinye;
Kulandzisa tindzaba ngakulolunye luhlangotsi.
Kulalela kubona lwati lolutsite:
Kubhala emanotsi asebentisa tihloko, tinombolo njll;
Kufinyeta lokukhulunyiwe.
Kuvisisa kuchazwa kwentfo, kwemuntfu, indzawo nobe inchubo:
Kukhomba intfo, umuntfu, indzawo nobe inchubo.
Kukhombisa kucaphelisisa lulwimi ngalokujulile:
Kubona nekungavumelani kutsatsa licala nesigwebonchanti ekukhulunyweni kwelulwimi.
Kukhombisa kwetayela lokusetjentiswako elulwimini:
Kukhombisa kwetayela kucindzetelwa kwemagama, bosankhamisa, kuviyota kweliphimbo, kucindzetelwa kwemisho nesigci.
KUKHULUMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokufanele asebentisa lulwimi 
 Kuhumusha nekutolika: etimeni letinengi letehlukene
Kucoca tindzaba letisuselwa elulwimini lwasekhaya ngelulwimi lolwengetiwe;
Kuhumusha nekutolika imilayeto;
Kuhumusha nekutolika lapho kudzingeke khona etingcocweni.
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe kufeza tinhloso tetenhlalo:
Kuveta lakutsandzako nalakutondzako anike netizatfu;
Kukwati kukhetsa nekuchaza lakukhetsile;
Kunika teluleko nekwenta tiphakamiso (sib: ngicabanga kutsi kufananele u...);
Kwenta ticoliso;
Kubamba lichaza etingcocweni telucingo (letihlelekile naletingakahleleki).
Kucala kuphikisana ngetenhlalo netesimilo ngendlela yemfutfo aphendvule ngalokujulile.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuhumusha nekutolika: 
 Kuhumusha nekutolika:
Kucoca tindzaba letingelulwimi lwasekhaya
Kucoca tindzaba telulwimi lwasekhaya ngelulwimi lolwengetiwe; ngelulwimi lolwengetiwe;
Kuhumusha noma kutolika imilayeto;
Kuhumusha imilayeto;
Kuhumusha noma kutolika etingcocweni
Kuhumusha inkhulumo lapho kufanele khona.
lakudzingeke khona etingcocweni.
Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe ngetinhloso 
 Kusebentisa lulwimi lolwengetiwe etindzabeni tetenhlalo: tetenhlalo:
Kwetfula imibono ngeluvelo ngekunika tizatfu.
Kucela lusito kubalingani/tihambi sib: lucolo,
Kunika teluleko, kukhetsa, nekunika tizatfu angati kutsi ungakhona ku...;
tato (sib: kwenta loko ...ngoba ..);
Kwala ngenhlonipho (sib: ngiyacolisa);
Kutinikela nekumema sib: ungatsandza ku...;
Kuvuma nekwala kwehlukanisa emkhatsini
Kwenta ticelo ngekutitfoba tekucela bantfu wekuba nemandla nekuba butsakatsaka;
kutsi bangenti lokutsite sib: kungakulungela
Kukhonondza kwehlukanisa emkhatsini kutsi wehlukane ...; wesikhonondvo lesilula nalesingemandla;
Kucela imvumo unikete tizatfu.
Kucolisa.
Kuphikisana ngetindzaba tetenhlalo netesimilo 
 Kuniketa inkhulumo lemfisha lehlelekile noma ngekuphikisana ngekugcugcutela abuye setfulo:
aphendvule ngalokujulile.
Kusebentisa tinombolo telucwaningo nalokubonwako (sib: iphosta);
Kusebentisa tihloko leticela inselele sib:
EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba
Kunikana imisebenti sib: kuba ngusihlalo, kuba nangalokufanele asebentisa lulwimi ngumgcini sikhatsi kuba ngulobhala.
etimeni letinengi letehlukene
Kungenisa bantfu etingocweni (sib: Wena ucabangani? ... Ubona njani?).
Kungenela ngekutitfoba (sib: Lucolo ...)
Kwetfula imibono nekuyesekela ngetizatfu (sib: Ngitawutsandza kusho njalo ... ngoba ...).
Kukhombisa kuvumelana (sib: ucinisile) nekwehluka (sib: yebo, kodvwa)
Kuntjintjela kulolunye lulwimi nakunesidzingo.
Kwakha nekubuta imibuto lefanele;
Kusebentisa liphimbo lelemukelekile; tibiti nelulwimi lwemtimba;
Kucopha timphendvulo.
Kukhombisa kucaphelisisa ngalokujulile indlela kusebentisa lulwimi lwakhe (sib: ngekusebentisa lulwimi ekumbandzakanyeni bantfu kunekubabandlulula).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucocisana emacenjini:
Kunikana imisebenti sib: sihlalo, umgcinisikhatsi, lobhala.
Kungenisa bantfu engcocweni (sib: wena ubona njani?, .awusho?...);
Kungena emlonyeni ngekutitfoba sib: lucolo...;
Kwetfula imibono bayesekele ngetizatfu (sib: ngitawutsandza nje kusho kutsi ... ngobe ...);
Kubonisa kuvumelana (sib: ushaye emhlolweni) nekwehlukana (sib: yebo, kodwa ...);
Kuguculela kulokunye lulwimi nakufanele.
Kwakha nekubuta imibuto lehambelana nesihloko;
Kusebentisa liphimbo, tibiti neluwimi lwemtimba lolwemuke lekile;
Kucopha timphendvulo.
Kubonisa kucaphelisisa ngalokujulile lulwimi lwakhe:
Kusebentisa lulwimi kubandzakanya bantfu kunekubabandlulula;
Kuba nelisu lekwati tikhatsi letifanele tekusebentisa lulwimi lwasekhaya nalolo lolwengetiwe
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kukhulumisana angenele tinkhulumomphendvulwano ngalokubalulekile emacenjini.
Kuniketana imisebenti (sib: Umphatsisihlalo, umgcinisikhatsi, mabhalane).
Kwenta bantfu bangenele inkhulumiswano (sib: nicabanga kutsini?);
Kuphazamisa ngenhlonipho (sib: lucolo ...);
Kukhombisa kuvuma (sib: ucinisile) kuphika (sib: kunjalo kepha ...);
Kwetfula imibono ayesekele ngetizatfu (sib: ngisho njalo ngobe ...);
Kuntjintja lulwimi lapho kufanele khona.
Kwakha nekubuta imibuto lefanele;
Kusebentisa kuviyota kweliphimbo lokufanele, tibiti nelulwimi lwemtimba;
Kucopha timphendvulo.
Kukhombisa kucaphelisisa lulwimi lwakhe ngalokujulile:
Kusebentisa lulwimi ngalokungakhetsi muntfu;
Kuba nemasu ekwati tikhatsi tekusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya nalolwengetiwe.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa ananele 
 Kufundza umbhalo (longemaciniso noma losuselwengekucophelela emagugu laphatselene engcondvweni):nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
Kubona imibono lemcoka;
Inchazelo lengekhosobala (tintfo letingatfolakali ngco embhalweni);
Kuchaza imibono yakhe;
Kufinyeta (sib: kucabanga ngesihloko, ngesihlokwana sesicephu);
Kubonisa kuvisisa ngebalingisi, ngesakhiwo nesimonhlalo embhalweni longemaciniso.
Kuvisisa ngendlela lelula letinye tetimphawu tenkondlo (sib: imvumelwano, tifaniso, tifanisongco, sifutamsindvo, sigci).
Kufundza nekuphawula ngemibhalo yetenhlalo sib: timemo letilula tincwadzi ngekubekisa tincenye temumo style letihambelana nalekubhalelwe bona sib: lehlelekile neyebungane.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundza umbhalo longemaciniso nalosuselwe egcondvweni:
Kubona emaphuzu langumgogodla;
Kunika inchazelo (tintfo letingatfolakali ngco embhalweni);
Kubona tibiti letihlelekile noma naletingakahleleki;
Kuchaza imibono;
Kufinyeta (sib: kubona imisho lesatihloko; kwehlukanisa emaphuzu langumgogodla nemininingwane lesekelako; naseluhlangotsini yaletingemaciniso);
Kubonisa nekuvisisa ngembhalo losukela enhloko balingisi, sakhiwo nesibekandzaba.
Kuvisisa letinye timphawu tebunkondlo (sib: imvumelwano, sifaniso, sifanisongco, sifanamsindvo, sifutamsindvo, sigci).
Kufundza nekuphawula ngemibhalo yetenhlalo sib: timemo letilula, tincwadzi ngekubona tincenye temumo style walababhalelwe lombhalo sib: labahlelekile nebangane formal/informal.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundza imibhalo lengemaciniso nalesuselwe enhloko:
Kubona imibono lengumgogodla;
Kutfola tinchazelo letifihlakele loko lokutfolakala embhalweni;
Kutfola tibiti (letihleliwe naletingakahlelwa).
Kuchaza umbono;
Kufinyeta (sib: kubona umusho losihloko; kwehlukanisa emaphhuzu langumgogodla kulawo lesekele);
Kucatsanisa tinhlobo letehlukene temibhalo nekuyimatanisa netinhloso tayo (sib: kuyalela, kugcugcutela);
Kukhombisa kucondza umlingisi, simondzawo, sibekandzaba nemlandzi etindzabeni letinganamaciniso.
Imvumelwano, sifaniso, sifanisongco, sifanamsindvo, sifutamsindvo, nesigci.
Kufundza aphawule ngemibhalo yetenhlalo (sib: tincwadzi (letters) njengaleyo lesemaphephabhukwini laniketa teluleko):
Kubona tindlela tesimo leticondzene nebalaleli (sib: letihlelekile/letingakahleleki).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Kufundzela lwati:
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
Kulandzela imilayeto, emarsiphi, emabalave;kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
Kuhlola tinhla tesikhatsi netikezhuli telwatingcongekucophelela emagugu laphatselene lolutsite.nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
Kufundza imidvwebo, emagrafu nemashadi;
Kufinyeta lwati.
Kuhlatiya tikhangisi nemapheshane:
Kubekisa labo lekubhalelwe bona: Sibhalelwe bobani sikhangisi?;
Kubona umlayeto;
Kubona luvelo lwelulwimi;
Kubona simo: Usibonephi sikhangisi lesifana nalesi?;
Kusho kutsi kumenta ative anjani asekele.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundzela kutfola lwati:
Kulandzela ticondziso, emarisiphi, emabalave.
Kubukisisa tinhla tesikhatsi nemashezhula kwentelwe lwati lolutsite;
Kufundza imidvwebo, emagrafu nemashadi;
Kufinyeta lwati.
Kuhlatiya titfombe ekukhangiseni nasemaphephandzabeni:
Kubona sihloko, simo nebabuki besitfombe;
Kubona kutsi kungumbono wabani kutsatfwa kwalesitfombe;
Kubona lokusele kulesitfombe nesizatfu saloko;
Kwehlulela kutsi lesitfombe siyakhumbuleka anike tizatfu.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundzela kutfola lwati:
Kulandzela umlayeto, tindlela tekupheka, nemabalave;
Kufuna lwati lolutsi ngetinhlelo tesikhatsi nemashezhula elwati lolutsite;
Kufundza emagrafu, emagrafu ibha nemlayini nemashadi iphayishadi;
Kufundza imibhalo yetinombolo;
Kufinyeta lwati.
Kufundza imibhalo yebetindzaba:
Kuhlatiya ngalokujulile tikhangisi netitfombe;
Kuhlatiya umumo (style) weticashunwa temaphephandzaba (sib: tihloko, kusetjentiswa kwemisho lemifishane, inkhulumo letfuliwe, ungabahunga njani umfundzi, tichasiso letilula).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Kusebentisa emasu ekufundza:
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
Kucondzanisa tindlela letehlukene tekufundza kutfola lwati nekutitfokotisa ananele netinhlobo letehlukene temibhalo (sib: kuhlolisisa ngekucophelela emagugu laphatselene tinhla tetinombolo tetincingo, kufundza ticondziso nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo ngekunensa nangekunakisisa);
Kusebentisa emasu ekutfola inchazelo yemagama (sib: kufundza emagama, lawabonako nabuka nobe ngumuphi umbhalo acele lomunye kutsi ahumushe);
Kucala kutfutfukisa nekulinganisa lizinga lesivinini sekufundza.
Kufundzela kutitfokotisa:
Kufundza letinye tetincwadzi letinsha (sib: tekutobetana, tekuphenya);
Kuhlola tincwadzi encwadzini yembiko;
Kufundza luhlatiyo lwencwadzi lolulula;
Kusombulula emaphazili emagama.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa emasu ekufundza:
Kuhlela tindlela letehlukene tekufundza tihambelane netinhlobo letehlukene temibhalo (sib: kuhlolisisa incwadzi yetinhla tetinombolo telucingo; kufundza ticondziso ngekucotfota nangekucaphelisisa);
Kutfutfukisa nekulinganisa sivinini sekufundza;
Kusebentisa emasu ekutfola tinshokutsi temagama (sib: kufundza emagama alapho bakhona, babuka noma ngumuphi umdvwebo/sitfombe, bacocisane ngemagama ngelulwimi lwasekhaya).
Kufundzela kutitfokotisa:
Kufundza tincwadzi temaciniso netalokusekelwe engcondvweni ngelizinga lelifanele lelulwimi.
Kufundza tinhlobo tetincwadzi letinsha sib: kuvuselela buve bema-Afrika;
Kuhlola tincwadzi encwadzini yembiko.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa emasu ekufundza:
Kufundza umbhalo utsi halamuzi - kubona sihloko, kubona emaphuzu langumgogodla, kusebentisa timphawu ufake tibonelo (sib: imifanekiso);
Kumatanisa tindlela letehlukene tekufundza nemibhalo leyehlukene lefundvwako (sib: kuhlolisisa incwadzi yetinombolo tetincingo, tinhla tesikhatsi; kuphenya emaphephandzaba kute batfole imibono lebalulekile);
Kutfutfukisa balinganise sivinini sekufundza.
Kusebentisa emasu kute kutfolakale tinchazelo temagama latsite (sib: kufundza emagama labasondzelene, nawo kubuka, imidvwebo, kucocisana ngemagama ngelulwimi lwasekhaya).
Kufundzela kutitfokotisa:
Kufundza tincwadzi letingemaciniso naletingesiwo ezingeni lelilungele kufundza nangelizinga lelilingene lelulwimi;
Kufundza luhlobo lolusha lwetincwadzi sib: emaciniso ngetesayensi;
Kuhlola tincwadzi letisencwadzini yembiko.
EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA 
 Kubonisa kuvisisa indlela tincwadzilwati letisebenta
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo ngayo:kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
Kwati tincenye letehlukene tencwadzi (sib: sihloko,ngekucophelela emagugu laphatselene umbhali, umshicileli, umnyaka wekushicilela,nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo likhasi lalokucuketfwe, i-indeksi);
Kusebentisa emakhasi alokucuketfwe neleindeksi kutfola lapho kunelwati lolufunekako;
Kusebentisa sichazamagama: kuvisisa lokufakwe kusichazamagama (kupelwa kwemagama imphimiso, titfo tenkhulumo, inshokutsi);
Kusebentisa umdlalo lolula wekuhlela emagama ngekuhambelana kwawo (thesaurus).
Kubonisa silulumagama lesisemkhatsini wa-400 na wemagama letayelekile. Umangabe umfundzi utawusebentisa lulwimi lolwengetiwe nabafundza letinye tinkhundla tekufundza bafanele baphokophele emagama langu- 5500.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kufundza ngalokujulile ngekubona lapho kunekutsatsa licala netinkhulumo letingenamaciniso bakucele inselele.
Kubonisa nekuvisisa indlela tincwadzilwati letisebenta ngayo:
Kusebentisa likhasi lalokucuketfwe neleindeksi kutfola lwati;
Kusebentisa sichazamagama netinhla temagama lalula nebudlelwane (thesaurus)
Kubonisa silulumagama lesisemkhatsini wa-4000 na-500 wemagama letayelekile. Uma ngabe umfundzi utawufundza letinye tinkhundla ngelulwimi lolwengetiwe ufanele aphokophelele kuba na 5500 wemagama.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kukhombisa kutsi tincwadzilwati tisetjentiswa njani:
Kuhlola nekuhlunga tincwadzi asebentisa emakhasi esicukatfo newe-indeksi;
Kusebentisa sichazamagama, tinhla temagama lalula nema-insayiklophidiya.
Kukhombisa silulumagama lesilinganiselwa ku-6000 - 7000 wemagama lavamile. Uma umfundzi angafundza letinye tinkhundla tekufundza asebentisa lulwimi lwabo lolwengetiwe kufanele batimisele kutfola emagama langu -7500 ekupheleni kwemnyaka.
KUBHALA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene tembhalo lengemaciniso nalesuselwa 
 Kubhalela kwendlulisa lwati:engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kugcwalisa emafomu;
Kubhala inchazelo yenchubo letsite (sib: indlela yekuntjintja lisondvo lemoto);
Kusebentisa lwati lolutfolwe nge-intaviyu kubhala umbiko noma inchazelo.
Kubhalela tinhloso tetenhlalo:
Kubhala incwadzi lelula yebungani neyemsebenti sib: kuphawula ngesikhangisi.
Kubhalela kutihlolisisa:
Kubhala idayari;
Kubhala umlandvomphilo wembhali.
Kubhala ngalokwakhako:
Kubonisa kutfutfuka kwelikhono lekubhala tindzaba, tinkondlo nemidlalo (sib: ngekufaka ekhatsi inkhulumomphendvulwano endzabeni).
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kubhalela kwendlulisa lwati: 
 Kubhala ngenhloso yekwendlulisa lwati:
Kugcwalisa emafomu netinhla tesikhatsi;
Kuchaza indzawo;
Kubhala tinhla tesikhatsi;
Kubhala imibhalo lefaka ekhatsi emagrafu,
Kubhala inchazelo yenchubo; netinombolo/stethistiki;
Kubhala indzima ngebuhle nebubi balokutsite;
Kwenta luphenyo nekulubhala sib: umbiko
Kusebentisa lwati lolutsetfwe noma sicashunwa seliphephandzaba;
Elucwaningweni kubhala umbiko lokufaka:
Kubhala umbiko wekuhlatiywa kwencwadzi.
sihloko singeniso, indlela lucwaningo loluchutjwe ngayo, imiphumela, tincomo.
Kubhalela tinhloso tetenhlalo: 
 Kubhala ngetinhloso tetenhlalo:
Kubhala tincwadzi letilula tebungani
Kubhala iCV lelula nencwadzi yekucela netemabhizinisi ngesimo lesihlelekile umsebenti;
nalesingakahleleki sib: incwadzi yekwala
Kubhala incwadzi leya kumhleli ngekutitfoba; incwadzi leya kumhleli; weliphephandzaba noma eluhlwini
Kubhala imilayeto ye-imeyili. lweteluleko;
Kubhala emaminitsi emhlangano
Kubhala ngekharikhulamu yonkhe: (sib: umhlangano webafundzi betibalo);
Sibonelo, kubhala ngekulandzisa ngemlandvo.
Kubhala imilayeto lehlelekile nalengakahleleki nge i-imeyili.
Kubhalela kutihlolisisa:
Kubhala idayari;
Kubhala umlandvomphilo lolula.
Kubhala ngalokwakhako: 
 Kubhala ngalokwakhako:
Kuhumusha tindzaba (naleminye imibhalo)
Kuhumusha tindzaba (naleminye imibhalo)
tisuswa elwimini lwasekhaya kutanywe kubuka ngelulwimi lwasekhaya, kulingwa kusebentisa tisho nemagugu kutsi kwehluke njani tisho nekusetjentiswa kwato (nemagugu)
kuletilwimi letimbili. ngetilwimi letehlukene letimbili.
Kubhala inkondlo.
Kubhala ingoma noma inkondlo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUBHALA 
 Kuhlela luhlaka lwembhalo wetetindzaba:
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene
Kusebentisa luhlaka kuhlela sikhangisi lesilula; tembhalo lengemaciniso nalesuselwa
Kusebentisa luhlaka kuhlela libhukwane lelilula. engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
Kutsatsa kubhala njengenchubo:
Kudvweba luhlaka, kufundza nekucocisana ngalokujilile;
Kusebentisa tiphakamiso (feedback) kute kubuketwe, kuhlela nekubhala;
Kubonisa likhono lekuba nelwati lwesakhiwo nekusetjentiswa:
Kuhumusha tindzaba letingelulwimi lwasekhaya lwabo kubona tisho nekucaphela umehluko wetisho (emagugu) taletilwimi letimbili;
Kwenta kutsi umbhalo uhambelane (sib: kusebentisa tihlanganiso).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuhlela luhlaka lwembhalo wetetindzaba:
Kuhlela (design) sikhangisi lesilula noma iphamflethi;
Kubhala umbiko lolula wetindzaba.
Kutsatsa inchubo yekubhala:
Kudweba luhlaka, kufundza nekucocisana ngalokujulile, kusetjentiswa tiphakamiso kutewubuketa, kuhlelwe, kubhalwe kabusha;
Kusebentisa lwati lwelulwimi ekuhleleni.
Kubonisa kutfutfuka kwelwati ngekwesakhiwo nekusetjentiswa kwelulwimi:
Kubhala ngemcondvo lotsite;
Kwakha umbhalo ngekuchumanisa (sib: kusebentisa emagama lachumanisako, hlanganisa tindzima);
Kubhala tindzima letihlamusako ngemcondvo, munye longumgogodla, sihloko sinye nangemisho lesekelako;
Kubhala tingeniso netiphetfo;
Kusebentisa timomidvwebo nemidvwebo emibhalweni.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kuhlela imibhalo yebetindzaba:
Kubhala tikhangisi takhe (sib: kukhangisa ngendali yalokutsite);
Kuhlela liphephabhuku, iCD nekhava yetincwadzi.
Kusebentisa inchubo yekubhala:
Kuhlela sakhiwo (layout) sembhalo, lokufaka ekhatsi indlela yekusebentisa emagrafu netitfombe;
Kukhomba kutfutfuka nekuvisisa sakhiwo nekusetjentiswa:
Kukhomba kuvisisa umumo (style) netibiti (sib: kuphindza kubhalwe indzaba njengesicashunwa seliphephandzaba);
Kukhomba kuvisisa sakhiwo selwati lwemibhalo;
Kubhala ticephu letindze tembhalo letingakahlanganiswa letinetingeniso netiphetfo
KUCABANGA NEKUNOMA Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola 
 Kusebentisa lulwimi netemibhalo kuyo yonkhe nekuhlelembisa lwati, alusebentise ikharikhulamu. ekufundzeni
Kubuta nekuphendvula imibuto lelukhuni sib: bekungentekani uma ...?.
Kuvisisa nekukhicita imibhalo lesetjentiswa kuletinye tiNkhundla tekuFundza.
Kusebentisa lulwimi kucabanga:
Kuchaza luchungechunge lwetimbangela nemiphumela sib: emlandvweni.
Kuchaza nekuhlela;
Kucocisana nekuphikisana emacenjini;
Kuvisisa timphawu nekucondza indlela letisebenta ngayo (sib: imibala, timphawu, emafulegi).
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kusebentisa lulwimi netemibhalo kukharikhulamu 
 Kusebentisa lulwimi nekufundza kukharikhulamu yonkhe: yonkhe:
Kubhala tinchazelo, kuhlela nekudidiyela;
Kuvisisa nekusebentisa bufakazi kwesekela
Kubhala inchazelo yemsebenti walokutsite umbono noma imphikiswano (sib: sitfombe, (sib: kusebenta kwenso); tintfo tasemandvulo, Iintaviyu nafakazi).
Kubhala ngetikhatsi tekwenteka kwetigameko;
Kuchaza indlela kutsi intfo letsite yenteka njani ngekusebentisa idayagramu;
Kubuta nekuphendvula imibuto leholela etimphendvulweni sib: ngabe loku kuyaguculwa? yini lenye letawube seyiyagucuka?.
Kusebentisa lulwimi kucabanga: 
 Kusebentisa lulwimi kucabanga:
Kucocisana nekuphikisana emacenjini;
Kubuta nekuphendvula imibuto lelukhuni
Kwenta emathebula kuboniswe emaphuzu kakhulu; ekucatsanisa;
Kutfutfukisa inkhulumomvama, inchazelo
Kucoca nekucopha lwati ngetindlela nekuhlela ngekwetindzima; letehlukahlukene;
Kucabanga tibonelo tetitatimende jikelele;
Kukhetsa lwati lolungilo;
Kubhala tinchazelo letindze netibonelo;
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutsetfwe
Kutsatsa tincumo.emibhalweni lelula lehlukene lengesihlokolesifanako .
Kugucula simo selwati basiyise kulesinye sib: kusebentisa emabalave engcondvo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUCABANGA NEKUNOMA 
 Kucoca nekucopha lwati ngetindlela letehlukene:
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
Kukhetsa tintfo letingito;ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
Kwenta lucwaningo lolulula nekubhala umbikonekuhlelembisa lwati, alusebentise lohlanganisa sib. emagrafu, emathebula,ekufundzeni imidvwebo, tinombolo/stethistiki;
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutfolwe emibhalweni lemibili lelula lenesihloko lesifanako.
Kuntjintja lwati kulolunye luhlobo lwembhalo uwuyise kulolunye:
Kulalela inkhulumo nekucophela lwati eshadini noma kulebula idayagramu;
Kusebentisa umbhalo wetitfombe noma lobhaliwe kwakha igrafu nobe lishadi nobe kulebula idayagramu;
Kusebentisa lwati loluseshadini, igrafu noma idayagramu.kubhala umbhalo;
Kusebentisa emabalave engcondvo.
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kucoca nekucopha lwati ngetindlela letehlukahlukene:
Kukhetsa lwati lolungilo;
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutsetfwe emibhalweni lelula lehlukene lengesihloko lesifanako;
Kugucula simo selwati basiyise kulesinye (sib: kusebentisa emabalave engcondvo).
Kutsatsa emanotsi emibhalweni yetemlomo nalebhaliwe:
Kubona emagama nemisho lengumgogodla;
Kuhlela emaphuzu labalulekile ngaphasi kwetihloko, kusetjentiswa simoluhlaka (layout) (sib: bofeleba, kudvwebela);
Kufinyeta emagama. 
 Kutsatsa emanotsi emibhalweni yetemlomo nalebhaliwe:
Kubona emagama nemisho lengumgogodla;
Kuhlela emaphuzu labalulekile ngaphasi kwetihloko, kusetjentiswa simoluhlaka (sib: bofeleba, kudvwebela);
Kufinyeta emagama.
Kucoca nekucopha lwati ngetindlela letehlukahlukene:
Kuhlela lwati lolujikelele lube ngco;
Kufundza nekuhlanganisa lwati lolutsetfwe emibhalweni lelula lehlukene lengesihloko lesifanako.
Kugucula simo selwati basiyise kulesinye:
Kusebentisa stethistiki kubhala tindzima;
Kusebentisa emabalave engcondvo.
UmPhumela wekuFundza 5 EmaCophelo EkuHlola
Uyachubeka
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
KUCABANGA NEKUNOMA 
 Kutsatsa emanotsi embhalweni wetemlomo
Umfundzi utawusebentisa lulwimi nalebhaliwe:
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
Kubona emagama nemisho lengumgogodla nekuhlelembisa lwati, alusebentise wembhalo;
ekufundzeni
Kubhala luhla lwemaphuzu labalulekile;
Kusebentisa tihloko, tinombolo netifinyeto.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kutsatsa emanotsi emibhalweni yetemlomo nalebhaliwe:
Kubona emagama nemisho lengumgogodla awabhale ngemagama akhe;
Kubona kuphindzeka kwemibono;
Kuhlela emaphuzu labalulekile ngaphasi kwetihloko netihlokwane;
Kufinyeta tibonelo;
Kusebentisa simoluhlaka (layout) (sib: bofeleba, kudvwebela).
LUHLELO LWELULWIMI Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi unelwati lwemisindvo, 
 Kubukela luhlelo lolufundvwe emabangeni laphasi. silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe. 
 Bangandzisa kusebentisa imibuto kufaka ekhatsi emathegi (tags) emibuti.
Kwandzisa lwati lwekusebentisa tivumelwano, tiphawulo netibalului.
Kuvisisa nekusebentisa tindlela tesento kwetfula umcondvo wekuhlawumbetisa nekwetsemba kwekwenteka, nalokusidzingo sekwenteka, sibonelo:
Lingahle line namuhla (siciniseko lesivumako);
Lifanele line (kungahle);
Kungenteka line (lokungenteka);
Belingahle line (akunasiciniseko);
Alinakuna (siciniseko lesiphikako).
Kuvisisa kusebenta kwetindlela tesento kwetfula simiso nesidzingo, sibonelo:
Ubocaphela (sidzingo);
Kufanele ucaphele (kusifiso);
Akufanele ucaphele (akunasifiso);
Akufanelanga unganaki (kuvinjelwe).
Kuvisisa kusebenta kwesimiso sekucala, sib: uma kungenamafu litulu ngeke line.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati: Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kwehlukanisa tento letikhombisa simo 
 Kuvisisa nekusebentisa tindlela letehlukene lesichubekako ngekusebentisa takhi akhuluma ngelikusasa (sib: ngitambona (sib: ngisahamba, ngisadla, basadlala). kusasa/sitawubonana kusasa/ngimbona kusasa).
Kusebentisa sikhatsi lesitako uma kusetjentiswa 
 Kuvisisa asebentise indlela yesento yesikhatsi tinsitasento (sib: uma ngicedza kufundza lesengcile, lesichubekako (sib: bekaseme li-awa ngitawusebenta). lonkhe ngesikhatsi ngifika).
Kuvisisa asebentise inkhulumo ngco nekhulumombiko.
Kusebentisa sikhatsi lesedlulile sib: wahamba 
 Kutfutfukisa nekusebentisa tindlela tesento:
kutsanti:
Indlela lecondzile sib: umfana uyabhala;
Kusebentisa kwengetwa kwelibito sib: umfula
Indlela lesabito sib: kudla kumnandzi; umfulakati.
Indlela leyamile sib: uvuka ageze agcoke
Kusetjentiswa kwesabito sib: yena ahambe;uyahamba.
Indlela yesimo sib: uhamba akhala;
Kusebentisa tento letikhombisa inhlonipho
Indlela lephocako (sib: hamba mfana);
sib: ngiyacela tsine.
Indlela yemandla sib: ningahamba nanitsandza.
Kuvisisa nekusebentisa sento leseyeme etsembeni 
 Kuvisisa asebentise simiso sesitsatfu (sib: kube (sib: uma bengingahlangana neMengameli bengingakavali emagede, lemoto ngabe bayebile). bengingamcela angakhele indlu).
Kusebentisa imphambosi yekwentiwa esikhatsini lesitako (sib: lukhetfo lutawubanjwa kulenyanga letako).
Kusebentisa imishombici sib: libintana lesibaluli.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
LUHLELO LWELULWIMI 
 Kwandzisa silulumagama sabo sib: ngekusebenta
NEKUSETJENTISWA ngemagama lahambelanako sebenta, umsebenti,
Umfundzi unelwati lwemisindvo, sisebenti, basebenti.
silulumagama neluhlelo lwelulwimi lolwengetiwe. 
Kubonisa kuvisisa emagama lasemkhatsini kwa-4000 na-6500, lakhulunywako esimeni lesifanele, ekugcineni kwelibanga lesi - 7. Uma umfundzi batawenta lokunye kufundza kwabo ngelulwimi lolwengetiwe, ufanele aphokophele linani lelingu 6500.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kwandzisa silulumagama (sib: ngekudvweba libalave lengcondvo kufakwe emagama lanebudlelwane).
Kubonisa kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-5000 na-7500 latayelekile lakhulunywako ekugcineni kwelibanga le 8. Uma umfundzi atawenta letinye tifundvo ngelulwimi lolwengetiwe ufanele aphokophelele linani lelingu 7500.
EmaCophelo EkuHlola
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
Kukhulisa silulumagama (sib: kusebentisa tijobelelo kwakha emagama lamasha: siphamandla, Somandla, lidzelakufa, Lokufa).
Kukhombisa kuvisisa emagama lasemkhatsini wa-6000 na-8000 latayelekile lasetjentiswa etimeni letifanele ekugcineni kwelibanga 9. Uma umfundzi atawufundza lokunye ngelulwimi lolwengetiwe, kufanele aphokophelele kwati linani lemagama langu 8000.
SEHLUKO 5
KUHLOLWA KWEMFUNDZI
SINGENISO
Luhlaka lwekuhlola lwesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) sitinte kumigomo yemfundvo lemiselwe emakhono. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba tekusebenta kwemfundzi ngendlela lekahle nalecondzile bese kwenta siciniseko kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise lwati nemakhono. Luhlolo kumele kusite bafundzi kutsatsa tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo ngekuchubeka kwabo babuye bente kube nekufundza lokuchubekako.
Kusita kulenchubo yekuhlolwa kwemfundzi, lesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe:
sikhombisa imiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuHlola kuto tonkhe tiNkhundla tekuFundza eBangeni ngalinye ku kuMkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele (emaBanga R-9);
sifaka imiPhumela Jikelele naleTfutfukisako esimeni lesifanele, kumiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuhlola eliBanga ngalinye;
sibeka emaCophelo ekuHlola embili kunemshishika wekuhlola kuwo onkhe emabanga. Sichaza lizinga lekumele bafundzi bakhombise labakuzuzile kumiphumela yekufundza kanye netindlela (kutinta nebubanti)
tekukhombisa kuphumelela kwabo.
Lomdvwebo ukhombisa budlelwane emkhatsini wetincenye teluhlaka lwesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe:
IMIGOMO YEKUHLOLA LESETJENTISWA KUMFUNDVO LEMISELWE EMAKHONO
Inchazelo
Kuhlola kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) kuyinchubo lechubekako, lehlelekile yekutfola lwati ngekusebenta kwemfundzi kulinganiswa kanye nemaCophelo ekuHlola emiPhumela yekuFundza. Idzinga indlela lechazwe kahle kanye netinhlobonhlobo temacebo lafanele kute kusite bothishela kuniketa bantfwana imiphumela yalabakwentile nekubika kubatali kanye nalabanye bantfu labafuna kwati.
Timphawu letimgogodla ekuhloleni
Imfundvo lemiselwe emakhono iyindlela yekufundza nekufundzisa leyenta kucace bha lekumele bafundzi bakuzuze. Umgomo lapha kutsi thishela usho kucala kutsi yini bafundzi lekumele bakuzuze. Umsebenti wathishela kufundzisa kute bafundzi banelise tidzingo temacophelo ekuhlola kukharikhulamu; umsebenti wemfundzi kufundza nobe kwenta loko lokulindzelwe ngemacophelo ekuhlola.
Kute kusitakale bafundzi bazuze konkhe lokusemandleni abo ngalokungiko, luhlolo kumele:
lucace bha futsi lucondze ngco;
luhlanganiswe nekufundzisa nekufundza;
lususelwe etincumeni noma emacophelweni labekwe kucala;
kuhluka mayelana netindlela netingcikitsi;
lubeneliciniso, lwetsembeke, lulinganiselwe umfundzi futsi lugucugucuke ngalokwanele kute luvumele ematfuba langetiwe.
Tinjongo teluhlolo
Injongo lebalulekile yekuhlola bafundzi kumele isite ekukhuliseni nasekutfutfukiseni umfundzi, lusetjentiswa kubuka inchubekela embili yebafundzi nekwenta kutsi bafundze kahle. Isihlanu imisebenti lecondzile yeluhlolo. Lokunye kusetjentiswa kweluhlolo kufaka:
Luhlolo-sisekelo luhlolo lwekucala loluvamise kwenteka ekucaleni kwelibanga nobe sigaba kubona kutsi yini lesevele bayati bafundzi. Lusita bothishela kuhlela umsebenti lotawufundvwa kanye nemisebenti leyentiwako.
luhlolo-kucilonga
Luhlolo-kucilonga lusetjentiselwa kutfola bungibo netimbangela tebulukhuni letihlangabetana nebafundzi labatsite. Lulandzelwa kuhola, kusekela ngalokufanele kanye nemacebo.
luhlolo lolwakhako
Luhlolo lolwakhako lulandzelela lwesekele inchubo yekufundza nekufundzisa futsi lwatisa bafundzisi nebafundzi ngenchubo yemfundzi kute kutsi kutfutfukiswe/kwentiwe kancono kufundza. Kuniketa imiphumela leyakhako kute kwentiwe umfundzi akheke.
luhlolo sibutselo
Loluhlolo luniketa sitfombe lesiphelele senchubo yonkhe yemfundzi ngaletinye tikhatsi, sibonelo njengasekupheleni kwethemu noma umnyaka, noma lapho umfundzi ahamba aya kulesinye sikolo.
luhlolo Loluhleliwe
Luhlolo loluhleliwe luyindlela yekubuka kusebenta kwenchubo yemfundvo. Lenye incenye yalokuhlolwa kwekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe netinkhomba tavelonkhe. Luhlolo loluhleliwe lwentiwa ekupheleni kwesigaba semkhakha lweMfundvo nekuCeceshwa Jikelele. Lisempula lelimele tikolo nebafundzi lukhetfwa etifundzeni nakuvelonkhe kwentela luhlolo loluhlelekile.
LUHLOLO LOLUCHUBEKAKO
Timphawu teLuhlolo loluChubekako
Luhlolo loluchubekako luyindlela yekuhlola lenkhulu leyenteka kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe. Ifaka yonkhe imigomo yemfundvo lemiselwe emakhono ibuye icinisekise kutsi kuhlola:
kwentiwa ngemuva kwesikhatsi lesitsite futsi luchubeka njalo: Kufundza kuhlolwa njalo emalikhodi emfundzi ahlala afakwa lokusha njalo.
kusekela kukhula nekutfutfuka kwebafundzi: Bafundzi baba ngulabatsintsekako ekufundzeni nasekuhlolweni, bati tindlela letisetjentiswako emisentini yekuhlola, bayatibandzakanya ekutihloleni bona, batibekela lekumele bakuzuze ngamunye, bakhombisa kufundza kwabo bese-ke batfola kwenyusa kutetsemba kwabo.
lwetfula umbiko wenchubo yekufundzisa nekufundza: Umbiko ubaluleke kabi eluhlolweni loluhlelekile. Tindlela tekutfola labakwentile tifaka ekhatsi kubuta ngalokungiko, kugcila tikwalokuphawulwa nguthishela ngemlomo nalakubhalako ngalokumele kuzuzwe umsebenti wekuhlola nekugcugcuteleka kumfundzi.
kuvumela kuhlanganiswa kweluhlolo: Loku kungahle kufake kuhlola leminyenti imiphumela yekuhlola lehlobene emsebentini munye wekuhlola bese kuhlanganiswa inchumbi yetindlela tekuhlola, emacebo emathuluzi kuhlola emacophelo ekuhlola. Kwati kahle imiphumela yekufundza kungakhonjiswa ngetindlela letinyenti kungako tindlela letinyenti tekuhlola nematfuba kumele kuniketwe lapho bafundzi batawukhombisa emakhono abo.
kusetjentiswa tindlela letikwati kwenelisa tidzingo letehlukene tebafundzi (lulwimi, temtimba, teluvelo netemasiko): Luhlolo loluchubekako luvumela thishela abe ncelencele kubafundzi labanetidzingo temfundvo letehlukile nekwetama kuncoba tihibe tekufundza ngetindlela letigobekako. Nobe nguliphi licembu lebafundzi, kunetinhlobo temazinga netindlela letehlukene. Bafundzi abadzingi kuhlolwa ngesikhatsi sinye kanye nangendlela lefanako. Kuhlolwa KweMfundzi kuvumela luhlolo sibutselo: Umphumela lobutselwe wemisebenti weluhlolo loluchubekako uniketa sitfombe lesinhle sekuchubeka kwemfundzi nangasiphi sikhatsi. Luhlolo sibutselo ludzinga kuhlelwa kahle ekucaleni kwemnyaka kufaka ekhatsi tinhlobonhlobo temasu ekuhlola - sibonelo, kutivocavoca, imisebenti, imiklamo, kulolongwa esikolweni nasemakilasini lekutawuniketa bafundzi ematfuba lahlukene kukhombisa loku labakufundzile.
Tindlela tekuhlola
Kukhetsa kutsi nguyiphi indlela yekuhlola latayisebentisa umuntfu kuyintfo latikhetsela yona, lehlukile kulowo thishela, libanga kanye nesikolo futsi kweyame endleleni lothishela lancuma ngayo ngekwemsebenti. Kuba khona kwesikhala netinsita kumsita ekutsatseni sincumo nobe kunjalo kuyafana, bothishela bayahlukana ngendlela labatsatsa ngayo tincumo.
Tindlela, emacebo nemathuluzi lakhetselwa imisebenti yekuhlola kumele ahambisane nemacophelo ekuhlola latawuhlolwa nenhloso yaloluhlolo kumele ivakale kahle kubo bonkhe bafundzi nabothishela labatsintsekako. Kwati kahle kungaboniswa ngetindlela letinyenti. Ngako-ke tindlela letehlukene tiyadzingeka kuniketa bafundzi ematfuba ekukhombisa emakhono abo ngalokuphelele.
Imisebenti letayelekile yekuhlola
Tinhloso temisebenti lefanako yekuhlola ku:
kucinisekisa kufanana etincumeni tathishela;
kugcugcutela kwenta emacophelo lafanako;
kucinisa bungako beluhlolo loluchubekako lolutinte etikolweni;
kukhulisa kwenta kahle kwenchubo nemathuluzi ekuhlola;
kucinisekisa kutsi umsebenti wekuhlola lotinte etikolweni uhlolwa ngelwati lolukahle kanye nangemphumelelo;
Imisebenti lefanako yekuhlola ingentiwa kuvelonkhe, esifundzeni, esigodzini nobe lakuhlangenwe khona, bese ibhalelwa ezingeni lesikolo, bese icutjungulwa ngaphandle.
KULAWULA KUHLOLA
Bantfu labatsintsekako ekuhloleni
Sikolo kanye nabothishela ngubo lekumsebenti wabo kuhlolwa kwebafundzi. Bothishela kumele bente inchubo yekuhlola lecinisekile, letsembekile nalekholwekako. Inchubomigomo yetifundza kumele yente siciniseko sekutsi bantfwana, emacembu ekuhlola, emacembu lasitako etigodzini, tinsita tekwesekela kanye nebatali bayatibandzakanya ngalokufanele.
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo
Nguleso naleso sikolo kumele sitakhele luhlelo lwekuhlola lwaso lolususelwe kuteluleko tekuhlola tesifundza natavelonkhe. Sikolo sidzinga kuba neliTsimba lekuHlela kuHlola kute bakwati kwenta loluhlelo lusebente. Licembu kumele libe nalabalimele kuto tonkhe tigaba netinkhundla tekufundza.
Kwenta siciniseko sekutsi kuhlola kwentiwa ngendlela lekahle, luhlelo lwekuhlola lwesikolo kumele lucacise kahle:
indlela kuhlola lokuchubekako lokuhlelwe kanye nalokutawusetjentiswa ngayo;
kutsi emabhuku ekucopha agcineka njani kanye nekutfolakala nekuphepha kwawo;
emakhodi ekuhlola labekwe sifundzave;
kucinisekisa kweluhlolo kwangekhatsi;
kutsi kuhlolisisa (kucubungula) kwentiwa njani esikolweni;
tikhatsi netindlela tekuhlola;
kulandzela tonkhe tinchubo tekuhlola;
kuceceshwa kwabothishela kuto tonkhe tincenye tekuhlola.
Tindzawo letidzinga kuceceshwa ekhatsi esikolweni tifaka:
kutsi tisetjentiswa njani tindlela lekungabonwa ngato nakuhlolwa;
kutfola kuvumelana kubothishela kutsi ngukuphi lekumele kutsatfwe ngekutsi kubalulekile kwenelisa tidzingo temiphumela yekufundza;
kutsi kuphawula ngemiphumela yekuhlola kubhalwa njani kanye nemariphoti;
kwenta kube nekucondza ngalokufanako luhlelo lwekuhlola lwesikolo.
KUGCINWA KWEMALIKHODI
Emabhuku emaLikhodi
Kugcina kahle emabhuku ekucopha kubalulekile kulo lonkhe luhlolo, ikakhulu luhlolo loluchubekako. Libhuku lemalikhodi nobe ifayela kumele ihlale ilungile kulowo nalowo thishela. Kumele icukatse:
ligama lemfundzi;
lusuku lwekuhlola;
ligama nekuchazwa kwalomsebenti wekuhlola;
imiphumela yalomsebenti wekuhlola kuye ngenkhundla yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo;
Onkhe emalikhodi kumele atfolakale, ahumusheke lula, agcinwe aphephile, abe yimfihlo futsi asite ekufundziseni nasenchubeni yekubika.
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo lulawula kutsi emabhuku ekucophela kumele agcwaliswe njani. Emakhodi ekuhlola asetjentiswa kubona kutsi umfundzi uchuba njani kubukwe imiphumela yekufundza. Emakhodi lasetjentiswako kumele acace futsi avisiswe bafundzi nebatali.
Emakhodi Lasetjentiselwa kuhlola
Tinyenti tindlela lekungahanjiswa ngato umbiko wekuhlola kubafundzi ubuye ucoshwe bothishela. Kukhetsa indlela lengiyo kwenta luhlolo kutaweyama etintfweni letinyenti, njengaleti:
linani lebafundzi ekilasini kanye nesikhatsi lanaso umfundzisi;
kushuba nebudze bemsebenti wekuhlola;
lokufundvwako nobe emakhono lahlolwako (sib: Tibalo nobe sibitelo);
kushehsa njani kuniketa bafundzi umbiko;
lombiko uba njani ngekwemfundzi nemfundzi;
lokubonwa kuko lokusetjentiswa nguthishela kuchaza kusebenta kwemfundzi;
nobe kusebenta kwemfundzi kumele kucatsaniswe nakwabontsanga, nobe nemsebenti lodlulile, nobe netidzingo temacophelo ekuhlola nemiphumela yekufundza.
Emakhodi ekuhlola lamanye ancono kunalamanye ngetinhloso letitsite. Sibonelo, kuphawula kungaba kudze, kube kwemfundzi anikete netincomo tekwenta ncono. Kuphawula kubalulekile kubika kusebenta kwemfundzi kubukwe emacophelo ekuhlola. Kepha-ke kuphawula kutsatsa sikhatsi lesidze kukubhala futsi akusilula kukucopha. Emakhodi lafana nalawa .Kuhle kakhulu, .Kuhle, .Kuncono, .Akukapheleli alula kuwabhala futsi avumela kuhlola kwekusebenta kubukwe umsebenti lodlulile kanye nemacophelo ekuhlola. Kepha-ke, awaniketi iminingwane lengentiwa kuphawula. Emamaki ngakulolunye luhlangotsi, alula kuwacopha futsi angahlanganiswa ndzawonye, aphindvwaphindvwe abuye ahlukaniswe. Kuyasita kuhlola kusebenta kwemfundzi ukucatsanisa nekwalabanye ekilasini, nakwalamanye emabanga nobe tikolo. Kepha-ke, kuniketa imininingwane lemincane ngekusebenta kwemfundzi kubukwe nemacophelo ekuhlola.
Kubala kulamanye emakhodi ekuhlola tibonelo, ngulawa:
akukatfolakali, cishe kulunge, kutfolakele;
kuyancomeka, kudzinga kwesekelwa;
emabintana (nobe lokubekiwe) lakhelwe kona kuhlola umsebenti nobe kubika.
Nobe nganguwaphi emakhodi ekuhlola lasetjentisiwe, umbiko uba kahle nawuhlanganiswe nekuphawula. Kunekwenteka kutsi kube nenchubekela embili ekusebenteni uma bafundzi baniketwa umbiko lobhaliwe kune-mamaki nje kuphela. Nanobe emamaki nemaphesenti abalulekile ekucopheni, njengobe kulula kubhala emamaki ebhukwini lemibiko, akakabaluleki ekuniketeni umbiko nasekukwetfuleni. -Letinye tinkinga letiletfwa ngema-maki kutsi angakhuliswa akhwabaniswe futsi afihla lokunyenti ngekusebenta nenchubekela embili yemfundzi. Uma bafundzi bacedze umsebenti longetulu kwalomunye wekuhlola kunekulingeka kutsi kusetjentiswe emamaki lafanako, kwengetwe kubuye kutsatfwe lokulinganako. Uma loku sekwentiwe, emamaki alahla kubaluleka kwawo njengelwati lwekubika. Limaki lelisemkhatsini lisita liphuzu lekutsi umfundzi kungenteka ukwatile kuzuza kufundza lokulindzelekile kahle kulokunye hhayi kulokunye.
Emamaki aniketa konkhe lokuzuzwe kepha kufihla tizatfu tekuhlola loku lokuzuziwe (nobe kungazuzi) kulomunye umfundzi, bese kuvimba kugcila kufundza lokutsite eluhlolweni. Atichazi kahle kusebenta kwemfundzi kukharikhulamu. Esikhatsini lesinyenti kutfola emamaki lafanako (uma kungulamahle) kutsatfwa ngengenkhomba yekuchuba kahle. Emamaki langu-70 eBangeni 5 kumacophelo ekuhlola nemamaki langu-70 eBangeni 6 kumacophelo ekuhlola kujika ngalokuphelele kuchuba kwemfundzi lengabe ukwentile emnyakeni lokuchazwa kahle kusitatimende, ikhodi nekuphawula.
Emakhodi avelonkhe
Ekucopheni nasekubikeni ngalokuzuzwe ngumfundzi emiphumeleni yekufundza kucondzene nelibanga, lamakhodi lalandzelako kumele asetjentiswe:
= Kusebenta kwemfundzi kudlule kakhulu tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.2 = Kusebenta kwemfundzi kudlulile tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.3 = Kusebenta kwemfundzi kutenelisile kancane tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.4 = Kusebenta kwemfundzi akukanelisi kepha kusedvute kwekutenelisa tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
Emashejuli ekuchubeka kwemsebenti
Ekupheleni kwalowo nalowo mnyaka, luhlelo lwenchubo yemsebenti kufanele lugcwaliswe, bese lusayinwa nguthishelanhloko nesikhulu setemfundvo. Loluhlelo lwemsebenti lusikhali sekucopha lwati lolufinyetiwe ngenchubo yabo bonkhe bafundzi belibanga kuleso sikolo.
Luhlelo lwenchubo yemsebenti lufaka akhatsi :
ligama lesikolo nesitembu sesikolo;
luhla lwebafundzi kulelo nalelo banga;
emakhodi enchubo yemsebenti kulelo nalelo banga kuchubekela ebangeni lelilandzelako nobe kuhlala kulelo banga;
kuphawula lapho asebente kahle khona nalapho adzinga kwesekelwa khona kuleyo naleyo nkundla yekufundza;
lusuku nekusayina kwathishelanhloko, umfundzisi/thishela nesikhulu setemfundvo.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi simbiko welwati lochubekako loniketa yonkhe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi, kufaka ekhatsi kutfutfuka ngalokuphelele kwemagugu, timongcondvo nekutfutfuka kwakhe ngekwenhlalo. Loku kusita umfundzisi welibanga lelilandzelako kuvisisa umfundzi kancono, kute akwati kumsita ngalokufanele lapho kudzingeke khona. Sitfombe jikelele semsebenti walowo nalowo mfundzi profile kufanele sigcinwe ngalokuphephile, futsi kufanele sihambe nebafundzi emphilweni yabo yonkhe yesikolo.
Lolu luhlobo lwelwati lekufanele lufakwe esitfombeni jikelele semsebenti wemfundzi (profile):
lwati ngemfundzi lucobo lwakhe;
simo semphilo yakhe nemlandvo wetekwelashwa kwakhe;
tikolo lake wangena kuto nembiko wekungena kwakhe;
lichaza lelibanjwa batali;
tinhlangotsi letidzinga kwesekelwa lolwengetiwe;
umbiko weluhlolosibutselo sekuphela kwemnyaka; kanye ne umbiko lofinyetiwe wekumininingwane yakhe yekufundza.
Caphela:
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi sitsatsa indzawo yawo wonkhe umbiko lochubekako losemculwini londlulile lobewusetjentiswa etikolweni, njenge makhadimbiko, emakhadi ekufundzisa, nemakhadi eLabhorethri yeTemfundvo. Inhloso lenkhulu yesitfombe jikelele semsebenti wemfundzi kusita umfundzi kutsi atfole lwati lolunhlobonhlobo lolucuketfwe kuso.
Lwati loluphatselene nemfundzi lucobo lwakhe kulesitfombe jikelele akufanelanga lusetjentiswe ekubandlululeni nakumuphi umfundzi.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi akumelanga siphanjaniswe nephothifoliyo. Iphothifoliyo iyindlela yekuhlola leniketa umfundzi nemfundzisi bakanye litfuba lekubuka umsebenti lowentiwe emisebentini leminengi yekuhlola. Lomsebenti ufakwa efayeleni nobe ebhokisini. Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi ngakulolunye luhlangaotsi, ililikhodi lelicuketse imininingwane ngemfundzi.
IMIBIKO
Imininingwane lekumele ifakwe emibikweni
Bothishela kumele baphendvule kubafundzi, kubatali, eluhlelweni lwemfundvo kanye nemphakatsi wonkhe ekuhloleni bafundzi. Loku kwenteka ngekubika. Kwengeta imibiko lebhaliwe, kwetfula ngemlomo nobe ngekwenteka, kukhangisa ngemsebenti webafundzi kungasetjentiswa.
Yonkhe imibiko ngenchubo yemfundzi ifanele ifake ekhatsi:
lwati loluzuziwe;
bucwepheshe bemfundzi;
lusito loludzingekako;
umbiko lowakhako lekumele ucukatse kuphawula ngekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe nekwabontsanga nekusebenta kwakhe lokwedlulile kucatsaniswe netidzingo tetinkhundla tekufundza.
Kwetfula umbiko kubatali kufanele kwentiwe njalo nje, kubakhutsata ekufakeni sandla nekutibandzakanya emfundvweni yebantfwana babo. Bafundzisi kufanele babike kubatali njalo ekupheleni kwethemu, basebentise emakhadimbiko lahlelekile.
Esikhatsini lesinyenti akwenteki kutsi kuniketwe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi kumphumela wekufundza ngamunye. Kepha-ke, imibiko kumele inikete imininingwane ngalokuzuzwe kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo (esiGabeni SaboKhewane).
EMAKHADI EMIBIKO
Tidzingo letimbalwa lekumele tifakwe kumbiko welikhadi:
Lwatisisekelo ligama lesikolo;
ligama lemfundzi;
libanga lemfundzi;
lusuku lwekutalwa kwemfundzi;
umnyaka nethemu;
lusuku nekusayina kwemtali nobe kwalahlala naye;
lusuku nekusayina kwemfundzisi;
lusuku nekusayina kwathishelanhloko;
kusayina kwemfundzisi nelusuku;
lusuku lwekuvalwa nekuvulwa kwetikolo;
sitembu sesikolo;
sitfombe jikelele (profile) sekuya kwakhe esikolweni;
Labakhona kukwenta nalabakudzingako
Nika inchazelo yalabakukhonako, netidzingo labadzinga kutitfutfukisa nobe tinhlangotsi tekwesekela umfundzi kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwekufundza.
Sebentisa luhlelo lwemakhodi avelonkhe kulinganisa kusebenta kubukwe emaCophelo eKuhlola nemiphumela yekufundza kudzimate kube nguyalo - akukabaluleki kuniketa ikhodi kulowo nalowo mphumela wekufundza. Embikweni wekuphela kwemnyaka, kusebenta jikelele kwemfundzi kuto tonkhe tin-khundla tekufundza kumele kukhonjiswe.
Kuphawula ngaleyo naleyo Nkhundla yekuFundza nobe luhlelo
Phawula ngato tonkhe tiNkhundla tekuFundza nobe tinhlelo, ngekugcila kakhulukati kubafundzi labaphumelele ngemalengiso nobe labafuna lusito lolwengetiwe. Phawula ngaloko labakhona kukwenta ngemalengiso netinhlangotsi tekwesekelwa leteyame kumaCophelo ekuHlolwa. Lokuphawula kutawenta batali, bafundzi nalabanye bafundzisi kutsi bavisise luhlobo lokwesekelwa loludzingwa ngumfundzi.
LUHLU LWESITSATSISELO
LUHLU LWEMAGAMA EKHARIKHULAMU NELUHLOLO
Lolu luhlu lwematemu langumgogodla walombhalo lasetjentiswe lapho kwakhiwa siTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe nakumigomo yekuhlola umfundzi ngaso (Sehluko 1 na 6 salencwajana):
Kuhlola -ngumshikashika lohlelekile nalochubekako wekubutsela ndzawonye lwati ngekusebenta kwemfundzi, lolukalwa ngekubhekisa kumaCophelo ekuHlola
EmaCophelo ekuHlola -lwati, ngemakhono, ngemagugu umfundzi ladzinga kuwakhombisa kuzuza imiPhumela yeKufundza kuwo onkhe emabanga
Luhlolo lolusisekelo -luhlolo lwekucala lolusetjentiswa kutfola kutsi nguluphi lwati lasavele analo umfundzi angakacali kufundziswa
Luhlolo lolugcugcutela kuhlanganiswa kweluhlolo nekufundzisa nekutfutfukisa inchubekela phambili yebafundzi ngekubatisa ngenchubo yabo Luhlolo loluchubekako
Imiphumela Jikelele -yimiPhumela yekuTfutfukisa, nemiphumela yeSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lekhutsatwa ngumTsetfosisekelo - ifaka ekhatsi emakhono layinkhaba ebafundzi, njengekuchumana, kucabanga ngalokujulile, kuba nemdlandla nekusebentisa kahle lwati, imisebenti yemacembu nemmango, nemakhono ekuhlola (evaluation skills)
IKharikhulamu ya- 2005 -loku kusho kuhunyushwa kwekucala kwesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe lovele ngemuva kwekucitfwa kwembuso welubandlululo. Umculu wemgomo wemfundvo uniketa luhlaka lwekuKhula Kwemntfwana eBuncaneni, iMfundvo nekuCeceshwa Jikelele, iMfundvo nekuCeceshwa lokuChubekako, iMfundvo nekuCeceshwa kwalabaDzala lokusisekelo. Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe lesibuketwe kabusha ihlose kucinisa iKharikhulamu ya-2005
Emakhono ekutfutfukisa -nakahlanganiswe nemiPhumela Jikelele, imiphumela lengumgogodla wesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lakhutsatwa ngumTsetfosisekelo - afaka ekhatsi kwenta bafundzi bakwati kufundza ngemphumelelo, babe takhamiti letitibophako, letineluvelo letikwati nekukhicita.
Lizinga lekuphuma kulesiGaba -lapho bafundzi bacedza liBanga lemfica banikwa siTifiketi semFundvo nekuCeceshwa Jikelele
Luhlolo lolwakhako -loluhlobo lwekuhlola luyahlola/lulandzelela inchubo yemfundzi ngetikhatsi tekufundza kute nabo batiswe ngenchubo yabo batfole umdlandlawenchubekela phambili.
Umgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele -iminyaka leli 10 lephocelelekile yekufundza, ifaka ekhatsi siGaba saBokhewana, lesisemKhatsini nalesiPhakeme
Sitifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele -sitifiketi lesitfolwa ngemuva kwekucedza ngemphumelelo umgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele
Kuhlanganisa ndzawonye -ngumgomo longumnyombo wekwakhiwa kweSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lodzinga kutsi bafundzi basebentise lwati nemakhono abo aletinye tiNkhundla tekuFundza, noma laphuma kutingoni letehlukene taleNkhundla teKufundza, kwenta imisebenti labayentako
Sigaba lesisemKhatsini -sigaba sesibili semgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele - emaBanga 4, 5 ne 6
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa - Lulwimi loluvamise kusetjentiswa etindzaweni letitsite tekufundzisa nekufundza. Labanye bafundzi batfola kufundziswa nekufundza ngetilwimi letinye (hhayi tilwimi tabo tasekhaya)
TinKhundla tekuFundza -tinKhundla letisi 8 telwati kusiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe: Tilwimi,
Tibalo, iSayensi yemvelo, iThekhnoloji, iSayensi yetenhlaliswano, Buciko neMasiko, teMphilo neSayensi yekuPhatsa nekuGcina umnotfo
TiTatimende teNkhundla yekuFundza -siTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye lokungisona siveta imiPhumela yekuFundza kanye nemaCophelo ekuHlola
ImiPhumela YekuFundza -imiPhumela yekuFundza ivetwa ngimiPhumela Jikelele kanye naleTfutfukisako kantsi isho konkhe lokufanele umfundzi akwati kuyenta uma afike ekugcineni kwesigaba, kwemgamu nome kwengcikitsi
Umniningwane ngemfundzi -ngumbiko lobhaliwe ngenchubo jikelele yemfundzi, lofaka ekhatsi lwati ngebunguye, kutfutfuka kutenhlaliswano, tidzingo tekusekelwa, tincenye letitiboniso temsebenti wonkhe kanye nemibiko lekhishwa ekupheleni kwemnyaka
Tinhlelo tekufundza -tinhlelo temisebenti yekufundza, lokufaka ekhatsi lokumumetfwe ngulokutawufundvwa netindlela tekufundzisa - tilawulwa siTatimende seKharikhulami yaVelonkhe, kepha titfutfukiswe tifundza, tikolo nabafundzisi
ImiPhumela -yimiphumela umfundzi layitfola ekugcineni kwemshikashika wekufundza emfundvweni lemiselwe imiphumela-lemiphumela isita kugucula nekulolonga lomphumela wekufundza ImFundvo leMiselwe emaKhono -inchubo yemfundvo letinte kumphumelelo, kulokwentiwako nalebukene nemfundzi ngco. Kulandzela lendlela, iKharikhulamu 2005 kanye nesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe tihlose kugcugcutela kufundza lokuhlala imphilo yonkhe
Iphothifoliyo -lifayela nome lemsebenti wemfundzi ngamunye
Kutfutfuka ekutfoleni lwati -umfanekiso-simo wemgomo longuwona ungumgogodla wesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe, levumela umfundzi kutsi atfutfukise kancane kancane emakhono ekwati nekukhanyelwa kwakhe kutigaba ngasinye kuye ngekushuba, ngekujula nangekuba banti
Sikejuli sentfutfuko ekutfoleni lwati -yindlela yekugcina kucophekile inchubekela phambili ebangeni ngalinye lefaka ekhatsi tinhlelo letimiselwe kucopha inchubekela phambili yeNkhundla yeKufundza ngayinye kuwo onkhe emabanga, iphindze iphawule ngelusito lwekwesekelwa loludzingekako
Luhlolo sibutselo -loku kwehlukile eluhlolweni lolwakhako, kumacondzana nembiko leyentiwa njalonjalo yenchubekela phambili ngenchubo yemfundzi ngamunye, lokuvame kutsi kwentiwe ekugcineni kwethemu noma kwemnyaka
EMAGAMA LASETJENTISWA ENKHUNDLENI YEKUFUNDZA: TILWIMI
Lulwimi lolwengetiwe -lulwimi lolufundvwako kwengeta kulolu lwasekhaya:
Kwengeta bulwimilwimi -kungesikhatsi umuntfu afundza lolunye lulwimi nobe tilwimi kwengeta lolwakhe lwasekhaya. Loku akusho kuyekela lolwakhe lwasekhaya kepha kulufundza kanye nalo
Sifanamsindvo -kuphindzeka kwemsindvo lefanako ekucaleni kwemagama (sib: Sahamba sangena saphuma sahlala).
Umcondvophika -ligama lelinemcomndvo lohlukile kunalelinye (sib: hleka - khala)
Umcondvofana -ligama lelinemcondvo lofanako nalelinye (sib: khala -lila)
Emacophelo ekuhlola -lwati lwelulwimi, emakhono nemagugu bafundzi lekumele bakwati kuwakhombisa kutsi bayawati ekupheleni kwelibanga lelitsite.
Labatsintsekako -kushiwo umuntfu nobe bantfu labalalelako, labafundzako nobe lababukelako umbhalo sib:
labatsintsekako enkhulumeni mbukiso yemsakato, inoveli nobe mabonakudze
Imibhalo lengemaciniso -loku kusho imibhalo letsintsa imphilo letayelekile lengemaciniso (sib: liphephabhuku, liphephandzaba, kucopha emsakatweni nobe kumabonakudze, emafomu)
Kutsatsa licala -kusho kutsandza lokunye kunalokunye bese utsatsa kabi tincumo Licophelo -ngulencenye yendzaba lebalulekile lapho kuvela emaciniso khona, lejabulisa kakhulu nobe ishwacise lugogo, ivamise kuba ngasekugcineni Kuntjintjela kulolunye lulwimi -kusho kuntjintjela kulolunye lulwimi ngenhloso letsite sib: Ngambona ajikela kaleft
Ingcikitsi -umbhalo ubhaleka ubuye ufundvwe engcikitsini. Ingcikitsi ifaka simo lesisabalele kanye nalesisedvute
Lulwimi lweluvelomagama -kushiwo lulwimi loluvusa imiva
Lwati lolukuye -kushiwo lwati lakhula nalo ngemagama labhaliwe. Bantfwana babona imibhalo endzaweni labahlala kuyo bese bacala kucondza inhloso yawo. Ngembi kwekuya esikolweni basuke sebati lokutsite. Bangatama kubhala emagama abo basebentisa imicondvo yabo ngemagama. Bangenta kwangatsi bafundza libhuku. Loku kusuke kukucala kwelwati
Luvelo -likhono lekwati kutifaka eticatfulweni talomunye umuntfu umvele lakuvako Kubhala ngekukhululeka -kulapho bafundzi baniketwa inkhululeko yekubhala ngaphandle kwekutihlupha ngemaphutsa. Bafundzi kumele bagcugcutelwe kubhala kakhulu
Lulwimi lwasekhaya -lulwimi umntfwana lalumunya ebeleni lenina. Lululwimi umntfwana lalushiyelwa bokhokho wakhe Msindvofana -ligama lelibhalwa fana nalelinye kepha libe linenchazelo lehlukile sib: libele/libele Sihabiso -kukhulisa, kuchaza intfo ngalokwecile, kwenta ibe yinkhulu kunaloku lengiko sib: Ngengena inyoka igcwele indlu Siphukuto -intfo lephambene naloku lokulindzelwe kona, kusebentisa emagama kusho lokuphambene naloku lokulindzelwe
Lwati (literacy)-likhono lekubhala nekufundza lwati nekubhalela tinhloso letehlukeneLulwimi lolusetjentiswako -lulwimi lolusetjentiswa kukhuluma ngelulwimi. Ifaka ekhatsi imisindvo, emagama, imisho, umbhalo, ingcikitsi nalabatsintsekako
Tindlela tesento -loku kusho kuntjintja kwesento emshweni sib: uhamab akhala = indlela yesimo; umfana uyahamba = indlela lecondzile
Temisakato lenhlobonhlobo -loku kusho tinhlobonhlobo tekwatisa letifaka ekhatsi imibhalo, lokubonwako, imisindvo, emavidiyo
Kumuntfutisa -kufaka timphawu temuntfu entfweni lengaphili sib: umfula bewugola tintsetseKucaphelisisa imisindvo -likhono lekwati kuhlukanisa imisindvo yemagama elulwiminiKucoca kabusha -kusho kucoca indzaba ngentfo lendlulile, njengekutsi nje bewentani leliviki leliphelileIrijista -emagama, sitayela neluhlelo lolusetjentiswa babhali nalabakhulumako ngetinhloso letehlukene sib:
lulwimi lwasesontfweni alufani nelwasekweluseni nobe emdlalweni)Imvumelwano sigcino -emagama nobe imigca legcina ngemisindvo lefanako lekufaka nabonkhamisaSifaniso -kufanisa intfo nalenye (sib: Muhle njengelilanga liphuma)Kubambelela kulokudzala -umbono longagucukingebantfu labatsite (sib: Bafati abakwati kusebenta ngetinsimbi
Umbhalo -kusho nobe ngabe yini lebhaliwe, lekhulunywako nobe lebonwako lekuyindlela yekuchumana lesebentisa lulwimi Silulumagama -loku kusho licocomagama lapha abekwa khona abe manyenti.
