Inkhulumo Yesive yaMengameli waseNingizimu Afrika, Thabo Mbeki: Kuhlala Lokuhlanganyelwe kwePhalamende
Febhuwari 2007
Somlomo weLibandla laVelonkhe;
Sihlalo weMkhandlu waVelonkhe weTifundza;
Lisekela leSomlomo weLibandla lavelonkhe kanye neLisekela laSihlalo we-NCOP;
Lisekela laMengameli weRiphabhuliki;
Baholi labahloniphekile betinhlangano tepolitiki tetfu kanye neMalunga laHloniphekile asePhalamende;
Tindvuna nemaSekela etiNdvuna;
Lijaji Lelikhulu letfu lelihloniphekile kanye nemalunga etebulungiswa;
Tinhloko Tetinsita Tekuphepha tetfu;
Umbusi weliBhangengodla;
Mengameli Nelson Mandela kanye naNkhosikati Graca Machel;
Mengameli F.W de Klerk kanye naNkhosikati Elita de Klerk;
Bondvunankhulu labahloniphekile kanye neTikhulumi teTifundza tetfu;
BoMeya nebaholi eluhlelweni lwabohulumende basemakhaya;
Baholi betfu bendzabuko labahlonishwako;
Tinhloko temitimba yembuso leyesekela idimokresi yetfu yemtsetfosisekelo;
Bocondzisi-Jikelele kanye nalabanye baholi bemisebenti yahulumende;
Bahlonipheki, Titfunywa talamanye emave kanye naBokhomishali labaKhulu;
Tivakashi tetfu letihle, bangani kanye nemakhomredi;
Bantfu baseNingizimu Afrika:
Ngalesikhatsi ashona, besati kwekutsi Mame Adelaide Tambo bekasandza kukhishwa esibhedlela. Kodvwa ngobe besati kwekutsi bekanemoya wekuphikelela kanye nemandla ekuchubeka nemphilo, besihlose kumemukela kanye nalamanye emalunga emndeni wakho njengetivakashi tetfu kulomsitfo wa-Agasti. Kodvwa ngenhlanhla lembi akubanga njalo.
Kusasa sitawubeka simuvalelisa njengobe njengobe utawube abekwa. Ngako-ke utawuba natsi ngekwemoya nga-Okthoba kulomnyaka, ngalesikhatsi segubha iminyaka lengu-90 yekutalwa kwendvodza yakhe, babe webantfwana bakhe, umlingani wakhe, likhomredi lakhe, nelijaha lelihle lebantfu betfu, Oliver Reginald Tambo. Sitawuphindze, sindlulise kukhala kwetfu kumndeni wakaTambo.
Nanobe kunjalo, ngajabula kakhulu kolukusa kwanamuhla ngekuba khona kweMhloniphekati Albertina Luthuli, indvondzakati yememukelo wemklomelo we-Nobel Peace Laureate, Inkosi Albert Luthuli, lona lesikhumbula kufa kwakhe ngengoti eminyakeni lengu-40 lendlulile, kukhumbula lolusuku lwelifu lelimnyama ngalesikhatsi kubikwa kwekutsi ushayiswe sitimela lesigijimako etisimini temoba taKwaDukuza. Kufa kwakhe kwetfusa kakhuli futsi kwaba simanga ngobe imphilo yakhe beyiyinkanyeti lesikhombisa kunkhululeko lesiyijabulelako namuhla.
Ngiyatigcabha ngekutsi iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti ineluvo futsi iyakhumbula kutsi Albert Luthuli na-Oliver Tambo bayini eveni letfu ngekuniketa emagama aleTicu taVelonkhe ngemagama abo - i-Order of Luthuli kanye ne-Order of the Companions of O.R. Tambo Futsi ngiyati ngeligcabho lelikhuli leliviwe ngulabo labemukeliwe kumarenki etiCu taVelonkhe letiphakeme.
Ngiyajabula futsi ngekwemukela kulendlu tishikashika teMshuco waBomake wanga-1956 kanye neSoweto Uprising labahleti ebhokisini laMengameli, kanye netilwi letiphakeme letiphuma kuto tonkhe letifundza, letiphakanyiswe Tikhulumi Tetifundza kwekutsi bahlanganyele licembu letivakashi letibalulekile labahlanganyele natsi namuhla.
Hulumende webantfu baseNingizimu Afrika lengikhulumela bona namuhla, njengobe nginiketiwe litfuba lekwenta eminyakeni lendlulile, wakhiwa nga-1994, ngemuva kweLukhetfo Jikelele lalowo mnyaka.
KuLekgotla lawo nobe kuBosberaad yawo yangaJanawari minyaka yonkhe kulenyanga lephelile, iKhabhinethi yaVelonkhe leme esicongweni seluhlelo lwekubusa lesinenhlanhla yekuwengamela, ibonisile kwekutsi kuhlangana kwayo kusho sikhatsi lesisemkhatsini semphilo yahulumende lotalwe kulukhetfo lwetfu lwanga-2004 lolundlulile.
Ngekuvisisa loku, kube sidzingo kwekutsi sitibute lombuto - nguyiphi inchubekelaphambili lesiyentile kumsebenti wetfu wekutfola letinjongo lesitetsembise ngekwetsembeka kwekutsi sitatenta eveni, leti kungenca yato kutsi bantfu betfu basikete ligunya lekubusa lelive kusukela nga-2004 kute kuye kulukhetfo lolundzelako nga-2009!
Ngemvumo yenu, ngitsandza kutsi catfu kancane ngibuyele emuva, ngikhumbute loku lesikukhulumile, nga 2004, njengetitfunywa tebantfu betfu, emehlweni ebangani betfu labaphuma emhlabeni wonkhe, labahleti etihlalweni tetfu tahulumende e-Union Buildings eTshwane ngeLusuku Lwenkhululeko, umgubho wesi-10 wenkhululeko yetfu, futsi labahlanganyela ekuGcotjweni kwaMengameli weRphabhuliki, lokhetfwe yiPhalamende yetfu, ngekuhlonipha intsandvo yebantfu labayikhombise ngekwentsambo yelinyenti elukhetfweni lwanga-2004.
Ngaleso sikhatsi satsi:
"Sekusikhatsi lesidze live letfu licuketse futsi limele lokunyenti lokubi futsi lokungafuneki kumphakatsi webantfu."
"Bekuyindzawo lapho khona uma utalwa umnyama bewutalelwa inhlupheko emphilweni yakho yonkhe. Bekuyindzawo lapho khona uma utalwa umhlophe utfwala umtfwalo wemphilo yonkhe wekwesaba nekwetfukutselo."
Bekuyindzawo legcwele kungcola, kungcola lokubangelwa buphuya, emaswireji lahleti ebaleni, kubola kwetibi, kugcwala kwemacembu alabahluphekako, imibonakaliso lengapheli yetibi letilahlwa nobe ngukuphi, bese kuba neluhlangotsi lolubonisa umhlaba lomuhle wetitaladi letihlobile, kanye nemigwaco lehlobile, kanye netimbali letikhombisa buluhlata kanye netjani lobuhlabelako, kanye netinyoni netindlu letifanele tinkhosi nemakhosatana, kanye nemculu lomnandzi, kanye nelutsandvo."
"Bekuyindzawo lowatiko kutsi uma uhlala kuyo umema labanye kutsi kutsi bamunye ingati yakho nobe bente lomunye kutsi aphile ngalabanye, bomakhelwane bakhe labaphila ngekunatsa tjwala kanye nebantfu labasebentisa tidzakamiva, labatiko kwekutsi timphilo tabo angete taba nguletetayelekile ngaphandle kwekubulala, kanye nekwendlungula kuphindze futsi kume netimphi letimatima phakatsi kwabo ngaphandle kwesizatfu."
"Bekuyindzawo lapho khona bekumele uhlale kuletinye tindzawo ujabulele kuphepha nekukhuseleka ngobe kute uphephe bekumele uvikelwe yimitsangala lephakeme, emafenisi agezi, tinja tekubhasobha, emaphoyisa kanye nemasotja alungele kuvikela labo bebatikhulu tetfu, ngetibhamu nangetimbayimbayi kanye netimfulayimashini letitawubulala laba lebatsikameta kuhlaliseka kwetikhulu."
"Sihlangene lapha namuhla, ngeLusuku lweNkhululeko, ngobe ngesikhatsi, bantfu betfu, sikanye netigidzigidzi tebantfu emhlabeni jikelele, singemakhomredi labumbene futsi lamelwe tivakashi tetfu, sincume kutsi - kuphelisa konkhe loko!
"Sigcugcutelwa kakhulu nguloku Lukhetfo Jikelele letfu emavikini lamabili landlulile lucinisekise kutimisela kwebantfu betfu, ngaphandle kwekubuka buve, libala kanye nebuhlobo bebantfu, kusebentela ekwakheni iNingizimu Afrika leyakhiwe ngeliphupho lelifanako"
"Kute kuletinkinga tetenhlalakahle letikhulu lekumele siticatulule letingakhona kundlula lena yekwakha imisebenti kanye nekulwa nebuphuya futsi sibucedze nya. Loku-ke kuhlobene nako konkhe, kusukela ekwenteni ncono timphilo tebantfu betfu, kunciphisa emazinga ebugebengu, kuphakamisa emazinga ekukhona kubhala nekufundza kanye nekubala, kanye nekuvula emasango ekufundza nemasiko kuwonkhe wonkhe.
"Setsembiso onkhe emachawe nemachawekati labatinikelela inkhululeko yetfu, futsi nakuwe, bangani betfu emhlabeni wonkhe, kutsi angeke sephulo kusetsemba kwenu lenisinikete kona ngalesikhatsi nisisita kusiniketa litsemba lekugucula iNingizimu Afrika kutsi ibe live lembuso wentsandvo yelinyenti, lelinekuthula, lelingabandlululi ngekwelibala, lelingabandlululi ngekwebulili futsi live lelitfutfukako, lelitibophelele kumbono lowakhako wekumela bantfu."
"Umsebenti wekwakha leyo Ningizimu Afrika sewucalile." Lomsebenti utawuchubeka ngeMnyakalishumi weSibili wetfu weNkhululeko."
Eminyakeni lengemashumi lasihlanu lendlulile, ngalesikhatsi balungiselela kuhlangana ku-Congress of the People, lena yakha Lucwebu Lwenkhululeko (i-Freedom Charter), labahambeli belusuku batsi, "Asikhulumeni sonkhe, sonkhe ndzawonye - ema-Afrika nebantfu labaMhlophe, ema-Indiya nemaKhaladzi sonkhe bantfu baseNingizimu Afrika asikhulumeni sonkhe ngenkhululeko. Nangenjabulo lengeta emadvodzeni nakubomake uma bahlala emhlabeni lokhululekile".
Namuhla kumele sivuselele setsembiso setfu, sekukhuluma ngenkhululeko sisonkhe, kute sisebenta ngekubambisana kutfola injabulo yako konkhe lokuta nekukhululeka, sisebentisane ekwakheni eNingizimu Afrika leyakhiwe ngeliphupho lelifanako.
Kumele sichubeke sisebente ngaletintfo lesikhulume ngato njengobe lohulumende wanyalo acala sikhatsi sawo selihhovisi, ngekwati ngalokuphelele kwekutsi "Kute kuletinkinga tetenhlalakahle letikhulu lekumele siticatulule letingakhona kundlula lena yekwakha imisebenti kanye nekulwa nebuphuya futsi sibucedze nya", futsi-ke "lemphi yekulwa nebuphuya beyikhona futsi itawuchubeka ngekuba incenye lenkhulu yemtamo wavelonkhe wekwakha iNingizimu Afrika lensha".
Ngekubuka kulesidzingo lesikhulu sekuya phambili masinyane ekwakheni eNingizimu Afrika leyakhiwe ngeliphupho lelifanako, hulumende wetfu utibophelele, ngekusebentisa nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kuphumelelisa letinhlelo letichazwe ngalokujulile letihlosiwe:
kukhuphula lizinga lekusisa kuMnotfo wekuCala;
kunciphisa tindleko sekwenta ibhizinisi eveni letfu;
kwenyusa kukhula kwemkhakha wemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini;
kuphangisisa inchubo yekutfutfukisa emakhono;
kwenta ncono umsebenti wekutfumela ngaphandle, kubuka kutinsita nasetimphahleni letakhiwe;
kwengeta imali ekuklayeni nasekutfutfukisweni kwesayensi;
kuphumelelisa letinhlelo letijulile kuphendvula kuletincabhayi teMnotfo weSibili;
kuphumelelisa tinhlelo kucinisekisa kuhlonyiswa kwalabamnyama emnotfweni;
kuchubeka ngetinhlelo tekwakha luchungechunge lwekucinisekisa inhlalakahle kuhlangabetana netinhloso tekucedza buphuya;
kukhulisa kufinyeleleka kutinsita letifana nemanti, igezi kanye nekutfutfwa kwedodi;
kwentancono luhlelo lwetemphilo lwesive sonkhana;
kucinisa loluhlelo lwetindlu;
kusebentisa letinye tindlela kuvula emasango ekufundza newemasiko;
kwentancono kuphepha nekukhuseleka kwato tonkhe takhamuti nemiphakatsi;
kucinisekisa kwekutsi umkhakha wahulumende wenta imisebenti wawo njengemdlali losemcoka ekukhuleni, ekwakhiweni kabusha nasekutfutfukisweni kwelive letfu;
kuphangisisa lenchubo yekuvuselelwa kwelivekati lase-Afrika; kanye
nekufaka kakhulu ligalelo kulesisombululo semibuto lemikhulu lebukene nebantfu balomhlaba.
Somlomo wami naSihlalo;
Ngijabulile kubika kwekutsi macondzana naletibopho ngasinye, hulumende usatimisele kusebenta ngekutimisela kucinisekisa kwekutsi tinhloso tiyaphumelela.
Ngekukhula kwesilinganisomkhatsini sa-4,5 kwemnotfo wetfu kuleminyaka lemibili nehhafu lendlulile kube ngulokusetulu kusukela sitfola idimokrasi yetfu nga-1994. Kusisa kumnotfo, lokwentiwa mikhakha yahulumende neyangasese kukhula cishe nga 11%, bese kutsi kusebentisa imali kusakhiwo semkhakha wahulumende kona kukhule ngesilinganisomkhatsini sa 15,8%. Namuhla, kusisa lokungagucuki njengeliphesenti le-Gross Domestic Product - cishe nga 18,4% lokusetulu kunako konkhe kusukela nga 1991.
Sibalo sebantfu labacashiwe besikhula sice ngencenye yesigidzi ngemnyaka kuleminyaka lemitsatfu lendlulile.
Sibone inchubekelaphambili ekutfutfukeni kwebantfu labaMnyama kumnotfo. Kusukela ekubeni na 3% wekusisa emakethe ye-JSE nga 2004, loku sekukhule kwa ku 5%; kantsi licembu lebantfu labaMnyama kubaphatsi labasetulu likhule kusukela ku 24% kuya ku ku 27%. Nanobe kunjalo kumele sikhumbule kutsi letibalo tisasephasi ngendlela lengatsandzeki.
Lokukhula kwemnotfo kuletse tincabhayi letinkhulu kitsi sonkhe. Lokukhula kakhulu futsi lokusimeme kwesidzingo sebatsengi kukhombisa kukhula lokunemphilo kumazinga ekutfutfuka kulo lonkhe linanibantfu; futsi lemiklamo yetakhiwoncanti lemikhulu lekumele siyente idzinga ligalelo lelikhulu letinsita nemishini.
Kodvwa ibhalansi yetfu yekuhweba nemave emhlaba ikhombisa kwekutsi asikaphumeleli ekhwakheni umtsamo wekukhicita timphahla tebatsengi netekwenta letidzingwa live letfu. Nanobe tikweleti tasemakhaya tikhule ngalokwanabile njengelinani linye nekukhula kwemalingena, lokwekutsi bantsi baseNingizimu Afrika bonga kancane kusho kwekutsi kumele setsembele ekongeni kwalamanye emave. Lokucina lokuchubekako kwemali yetfu akuhlali kahle etimbonini tetfu tekutfumela ngaphandle.
Kuleminyaka lemitsatfu lendlulile, umnotfo wakhe imisebenti lesigidzi nencenye. Kuyatfokotisa kwati kutsi ngemnyaka wa 2005 ngaMashi kuya kuMashi 2006, kulemisebenti lengu 300 000 leyakhiwe beyikumkhakha lohlelekile ngaphandle kukwetekulima, lokumele lizinga lekukhula cishe nga 4%.
Incenye lencane yalemisebenti ngulamatfuba emsebenti walomphela lowakhiwe ngaloLuhlelo lwemiSebenti yaHulumende loluKhulisiwe. Kodvwa akunakungabata kwekutsi loluhlelo lungakhuliswa luyiswe phambili kakhulu. Futsi kute kungabata kwekutsi singenta ncono lokunyenti kwenta kutsi bantfu batisebente ngekwenta emabhizinisi lamancane kakhulu nalamancane. Futsi ngekuya ngekutsi linani lelikhulu lebantfu lebangasebenti bantfu labasha, singenta lokuncono ngemangenelelo lafana ne-National Youth Service kanye nekutfutfukiswa kwabosomabhizinisi labancane.
Kuligcabho lelihambisana nesibopho setfu sekwakha umphakatsi lonakekelako, sente ncono kuphakelwa kwetinsita kanye naletinye tinhlangotsi temiholo yeluntfu kusukela nga 2004. Nanobe bazuzi betibonelelo tetenhlalakahle bebafika ku 8 tigidzi nga 2004, namuhla 11 tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika batfola letibonelelo. Kuyajabulisa kwati kwekutsi lamazinga ebantfu labatfola letibonelelo, kulesikhatsi sanyalo, sekangekhatsi kwemazinga laphatsekako, njengobe letinhlelo setifike esigabeni lesiphakeme. Loku kutawucinisekisa kusimama, kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito yahulumende leminyenti kuniketa tinsita tetemnotfo kwakha imisebenti leminyenti kanye nematfuba ebhizinisi.
Loluhlelo lwetindlu lwente kutsi kuniketwe tindlu letesekelwe letinsha letifika ku 300 000 kuleminyaka lemibili lendlulile. Kodvwa, njengobe sidzinga kwenta ncono ikhwalithi futsi nekutfutfukisa tinhlelo talabo labandlulwa nguletinhlelo temkhakha wangasese newahulumende letikhona nyalo, lomsebenti utotoba kwendlula indlela lebeyilindzelekile. Kumele sisukume kugucula lesimo.
Njengobe emalunga etfu lahloniphekile ati, kuleminyaka lembalwa lendlulile sitfutfukise futsi sacala kwenta tinhlelo latahlukene letihlose kwenta kutfutfwa kwebagibeli. Loku kufaka ekhatsi luhlelo lolusha lwematekisi kanye nemiklamo yetifundza lefana neMoloto Rail Corridor eMpumalanga futsi nemsebenti wekuhlola kufaneleka sewucalile, iKlipfontein Corridor eKhephithaweni kanye nemklamo weGautrain lohlanganisa tonkhe letinhlelo tekutfutfwa kwemphakatsi.
Lena kanye naleminye imiklamo yenta incenye yelisu lwetekutfutfwa kwebantfu loluphelele loluhlanganisa kokubili umgwaco kanye naloliwe. Sitawubuka kulokuphunyeleliswa lokuphutfumako kwaletinhlelo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo ikakhulukati kubantfu labasebentako.
Kufinyeleleka ku-elektrisithi, emantini nasekutfutfweni kwetinsila sekuncono. Nga 2005, iNingizimu Afrika beseyifike ku-Millennium Development Goal macondzana nekuphakelwa kwemanti lasisekelo, ngekwenta ncono kufinyeleleka kusuka ku 59 nga 1994 kuya ku 83 nga 2006. Ngekuya ngeLuhlelo Lwentfutfuko Lwamhlab'hlangene, iNingizimu Afrika ngulenye yemave lambalwa lesebentisa kancanye kubhajethi yetemphilo kundlula yemanti neyekuhanjiswa kwetinsila. Kumagama eMbiko Wekutfutfukiswa Kweluntfu we-UNDB wanga 2006:
"INingizimu Afrika ikhombisile kwekutsi lilungelo lebantfu kumanti lingasebenta njani njengendlela yekuhlomisa futsi inkhombandlela kutingucuko tenchubomgomo yelilungelo lelisisekelo lemanti isite kukhulisa kufinyeleleka kanye nekuncoba lokulingalingani ngekwelibala lokutfolwe kulubandlululo, incenye yakhona yenteke ngemagunya lasisekelo selilungelo". 
Kumele siyigubhe sikujabulele lokuphumelela lokungaka. Kodvwa kulicinisa kutsi bantfu labatigidzi letingu 4 bete emanti lafanele. Lbanyenti bakhona basete igezi futsi abatfutfwelwa netinsila.
Siyatigcabha kwekutsi ngekhatsi kwemnyaka munye, sikhonile kunciphisa lomtfwalo wekucedza lokusetjentiswa kwemabhakethi etindzaweni tekuhlala letihlelekile cishe ngehhafu. Sisendleleni yekucedza loluhlelo lolungabukeki kuletindzawo ngasekupheleni kwalomnyaka.
Sitawuchubeka sibukane naletincabhayi kute sicedze loku lokumbi futsi lokungabukeki eveni letfu kute sikwati kukhuluma ngenkhululeko nangekujabula lokuya ngekukhululeka.
Kuhlolwa kwemfundvo kanye nekutfolwa kwemakhono kukhombisa kutfutfuka lokusetulu nga 2004, nanobe nje kutotoba. Loku kusho kuto tonkhe tigaba tekufundza, kubhalisa etikolweni sekukonkhe kanye nemanani ekuhlanganyela etikolweni letiphakeme. Emanani ekuphasa kwaMatikuletjeni lantengantengako ayakhombisa kwekutsi kunyenti lokusamele kwentiwe kute kumamiswe loluhlelo futsi kucinisekiswe kwentiwa ncono lokungagucuki. Ngasikhatsi sinye, sibalo setitjudeni tamatikuletjeni letiphasa iMethamethiki ngegreyidi lesetulu incono kancane kundlula nga 1995. Futsi siyachubeka ngekukhombisa kungacini kahle ekuphumeleliseni luhlelo lweMfundvo leSisekelo yalaBadzala.
Nanobe luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba luholele etindzaweni tekuhlala letinyenti kulesikhatsi sanyalo, sisadzinga kufaka kakhulu umfutfo ekusebenteni ngalamacala lasele, lamanyenti akhona lacakako. Ngakulolunye luhlangotsi, kuncane lokwentiwe mayelana nekwabelwa kabusha kwemhlaba. Sitawubukisa kahle letivimba kute kuphangisiswe loluhlelo.
Tonkhe letinhlelo tetemnotfo netetenhlalakahle tenta incenye yemasu etfu ekunciphisa futsi nekucedza buphuya lobuchubekako ngekuhlasela bantfu betfu labanyenti. Umsebenti lowentiwe lomnyaka lophelile, lowentiwa ngubomake ngeluhlelo lwe-South African Women in Dialogue basebentisana nematiko ahulumende lahlukahlukene, kufaka ekhatsi kuvakasha emaveni lafana neTunisia kanye neChile lapho kwentiwe khona lokunyenti ekulweni nebuphuya, ukhombisa kuba khona lokushodako etinhlelweni tetfu. Kusukelwa elwatini lolutfolwe kulesihlwele kusobala kwekutsi kumele sente letintfo letilandzelako:
Sichaze kahle lengcikitsi lebuphuya belive letfu;
Sibe nedathabhesi lehlelekile yemakhaya laphila ngebuphuya;
Sitfole sphindze sente emangenelelo lacondzene ngco nalawo makhaya;
Sicaphele inchubekelaphambili yalamakhaya ngalesikhatsi letinhlelo seticala kusebenta;
Kulengcikitsi, kumele sibukene nabo bantfu labaphuyile, ikakhulukati lamanani lasetulu abomake labatsintsekile;
Sihlelembise siphindze sicondzise tonkhe tinhlelo tekulwa nebuphuya kute sandzise imphumela siphindze sivimbela kucitsa kanye nekwenta tinhlelo letifananko; futsi,
Siphangisise kuceceshwa kwetiSebenti teteNhlalakahle temiNdeni kumazinga ebucwepheshe nakumazinga ekwelekelela kucinisekisa kwekutsi lamakhaya latfoliwe asekelwa ngendlela lefanele futsi ayacashelwa.
Loku kutawucinisekisa kutsi lokuhlanganiswa kweluhlelo lwebazuzi belusito lwetenhlalakahle kutinsita tamasipalati kanye nematfuba ekusebenta, kutawuchubeka kugcile kulomsebenti kucinisekisa kwekutsi bantfu labanyenti bayaphuma kulokwetsembela kutibonelelo tetenhlalakahle futsi bangena emakethe yekusebenta. Kwanyalo, sitawuchubeka ngekubuka imiklamo lemisha letawenta ncono imihola yebahlali.
Libanga lelibalulekile lalamangenelelo kumele kube kuciniswa kwalemitamo lehlanganyelwe kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kwenta ncono lubumbano lwetenhlalakahle.
Kulomnyaka wesikhumbuto sema-60 eSivumelwano saboDokotela sebabaholi base-Afrika kanye nemiphakatsi yemaNdiya, sikhumbuto seminyaka lenge-30 sekubulawa kwaSteve Biko kanye nesikhumbuto sema-20 sekuvaksha eDakar kwetinhlakaniphi temaBhunu kuyohlangana ne-ANC, lendzaba yekwahlukana kwetfu futsi nekutiva singebantfu baseNingizimu kumele kwentiwe kuto tonkhe tihlaka, ngendlela lecinisa kubumbana kwetfu njengesive. Lokunye futsi, kulesikhumbuto sema-30 sekuvalwa kwemaphephandzaba i-The World kanye ne-The Weekend World, siphocelekile kwekutsi sibute lombuto - kanye sesisayawati umsebenti umsebenti wekwakha kubumbana kwesive kanye nekwenyusa umcondvo lofanako wekutiva semukelekile, sicinisekisa le-glu lebambe sive setfu ndzawonye.
Ngalamanye emagama, tindlela letidzingekile tekwenta ncono kubumbana kwesive angeke tentiwe nguhulumende kuphela. Kumele sonkhe njengebantfu baseNingizimu Afrika sikhulume ngenkhululeko ngaloku lesikufunako futsi nasekuboleni kwebucotfo, futsi sisebentele kutfola lenjabulo leta nako.
Somlomo wami naSihlalo;
Nginesiciniseko kutsi sonkhe sitawuvumelana ngekutsi ngekusebentisana kutfola injabulo leta nenkhululeko kuyafana nalencabhayi yekulwa nebugebengu. Kusicubungulomtsetfo se-RDP nga-1994 satsi:
"Kwenyusa kuthula nekukhuseleka kutawufaka wonkhe umuntfu. Sitawakha futsi sengete kulomklamo wavelonkhe wekuthula kanye nekulwa nebudloba lobungaphaeli lobubhekene nemiphakatsi kuphindvwe kubukwe kakhulu tindlela letehlukene tebudlova lobentiwa kubomake.
"Kuthula nekusimama kwetepolitiki nako kuyincenye lesemcoka yemitamo yahulumende yekwakha simo lesihle sekugcugcutela kusisa. Kutawutsatfwa sinyatselo lesicinile kucedza kungabi nemtsetfo, kushushumbisa tidzakamiva, kutsengisa ngetibhamu, bugebengu futsi ikakhulukati kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana."
Kulicinisa, angeke sibucishe lobubi naletento letimbi bese sesitsi sijabulela inkhululeko uma imiphakatsi iphila ngekwesaba, itivalele ngemabondza lamadze lanemayela lahlabanako, labahlala baphakamise tibindzi, etitaladini nasemigwaceni yetfu, bangakhona kutijabulela ngekukhululeka tindzawo tetfu tasemiphakatsini. Kusobala, kumele sichubeke futsi sicinise imphi yetfu nebugebengu.
Nanobe sesindlule lesibalo lesebesihlosiwe semaphoyisa langu 152 000 lacashwe kuLuphiko Lwemisebenti YemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, futsi nanobe sesente ncono luhlelo lwekucecesha, siyavuma kwekutsi lomphumela waloko uwakabi sezingeni lelisetulu kubo bonkhe bantfu kutsi bative baphephile futsi bakhuselekile. Nanobe sesinciphise kuba khona kwebugebengu lobentiwa ngetandla, linani lekuncipha lemnyaka macondzana netigaba letifana nekubamba inkhunzi, kushaya nekubulala busangaphasi kwa 7-10 kuleli lesilihlosile. Futsi kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana kuchubeka ngemazinga langakemukeleki.
Kukhula ekwentekeni kwebugebengu lobehlukile ngalesikhatsi sesiteleka sabanogadza ngabe kusikhombisile kwekutsi lemboni yabonogadza angeke isetjentwe malula njengendzaba yangasese yemkhakha wangasese. Loluhlelo lwekulawula lesinalo lunemagebe. Loku kusho tintfo letifana nemazinga emiholo, tinhlelo tekuhlola kufaneleka kwetisebenti, kuphocelelwa kwetinkhombandlela etimotweni tekuhambisa imali, futsi njalo njalo.
Lena yindzaba lesitayebuyeketa ngekuhamba kwalomnyaka, kute kutsi, ngetulu kwekwenta ncono umsebenti wemaphoyisa, sonkhe semboni yangasese singakha simondzawo lapho khona kuhlangabetwana khona netidzingo tekuphepha kwesive, lapho kusetjentiswa khona imitfombolusito leminyenti.
Sitawuphindze sichubeke sifake umfutfo ekwenteni ncono kusebenta kwetinkantolo tetfu, kute sikhulise lelijubane lekunciphisa kusalela emuva kwemacala. Sitawucinisekisa kuphunyeleliswa kwetincumo tekukhulisa tidzingoncanti tetiNsita tetekuCondziswa kweSimilo, kwenta ncono kuphatfwa kwekuLawulwa kwemiNyele kanye nekungena kwebantfu eveni netinsita tekukhishwa kwemiculu.
Bonkhe butsakatsaka lesinabo ekwenteni ncono tinsita eveni bubangelwa kungabi nemtsamo lowanele kanye netinhlelo tekucaphela kuphunyeleliswa. Ngenca yaloko, kulesikhatsi lesiya ku 2009, indzaba yekuhlelwa kanye nemtsamo wembuso itawuhlala isetulu ku-ajenda yetfu.
Lokuphumele ngaphandle, kunaloku lokunye, njengemkhakha losemcoka wekungenelela nguloku lokucuketfwe ekuceceshweni kwetisebenti tahulumende kutikhungo letahlukahlukene kanye nendzima ye-SA Management Development Institute lekumele ibe ngumphakeli wetinsita tekucecesha lohamba phambili kutisebenti tahulumende.
Emazinga ekutfobela ngekhatsi kwematiko, macondzana nemsebenti wahulumende kanye nemtsetfo wekuphatsa timali, kuhlangahlangene. Loku angeke kuvunyelwe kutsi kuchubeke, nanobe singakhumbula kwekutsi kubuka lokufanele kwetidzingo etigabeni tavelonkhe netetifundza sekulawulwa kakhulu. Macondzana naloku, kusetjentiswa kweluhlelo lesivumelwano sekuhlola kubalulekile ikakhulukati kubaphatsi labasetulu.
Tinhlelo tekwenta ncono umtsamo wetinhlelo tahulumende wasemakhaya kugijima ngesivinini. Masinyane ngemuva kwelukhetfo lwabohulumende basemakhaya ngaMashi 2006, kwentiwa tinhlelo tekufundzisa, kukhumbula kwekutsi emameya langu 62 bekamasha.
Lokungatsi kubi, kutsi kubomasipalati labanyenti, kunetikhala letinyenti nobe tivele kubaphatsi labakhulu nakulobunye bucwepheshe. Sibonelo, kulomnyaka lophelile ngaSeptemba, bomasipalati labangu 27 bebangenabo baphatsi babomasipala; eSifundzeni saNyakatfo Nshonalanga, lizinga letikhala kusigaba sebaphatsi labakhulu besingetulu kwa 50; kantsi eMpumalanga munye nje kuphela umphatsi lomkhulu lobekacedze Tivumelwano Tekusebenta Letisemcoka.
Siyachubeka ngekuniketa timphendvulo kuletincabhayi futsi sitawenta yonkhe imisebenti ledzingekile, lelandzela i-Ajenda Yelisu Labohulumende Basemakhaya Lesiminyaka Lesihlanu, lelifaka ekhatsi lusito ngco kubomapasilati leliphuma kumitimba yavelonkhe neyetifundza, kanye nekuciniswa kwemaKomiti emaWadi - langu-80 akhona sekasunguliwe kulo lonkhe live.
Luhlelo lwekulinganisa ema-instrumenti ekuhlela kuyo yonkhe imikhakha yahulumende luyachubeka, kwentiwa imiklamo yekulinganisa lokuphelele kutigodzi nakumametro etfu langu 13. Lemiklamo yekulinga kumele iphetfwe ekupheleni kwalomnyaka.
Kulirekhodi lesingatigcabha ngalo kwekutsi ngetulu kwehhafu yetigodzi nemametro babambe Imihlangano Yekukhula Nentfutfuko, kanye letinyenti tihlose kucedza lenchubo ekupheleni kwaFebhuwari. Loku kutawenta sisekelo sekusebentisana kubo bonkhe balingani ekuphangisiseni kutfutfukiswa kwemnotfo wasemakhaya.
Malunga Lahloniphekile;
Ngitsandza kutsatsa lelitfuba lalomcimbi kubonga Lisekela laMengameli Phumzile Mlambo-Ngcuka ngebuholi lobunshisakalo labunikete ekuphunyelelisweni kwe-Accelerated and Shared Growth Initiative, ngekusebentisana netiNdvuna kanye naboNdvunankhulu labenta i-Task Team, lebukane phaca naletintfo letidzinga kwentiwa kucinisekisa emazinga lasetulu ekusisa kanye nekucasha, kanye netindzaba letifana nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nekusebenta kahle kweluhlelo lwembuso. Sibonga kakhulu ligalelo labo bonkhe baPhatsiswa kanye nabo bonkhe baphatsi labakhulu, kuto tonkhe tigaba tahulumende letintsatfu, ekuholeni lenchubo nasekuphumeleliseni tinhlelo tahulumende setiphelele. Loku kungumnyombo wemitamo yetfu yekutsi sicedze loku lokumbi futsi lokungabukeki emphakatsini wetfu kute sikwati kukhuluma ngenkhululeko nangekujabula lokuta ngekukhululeka.
Macondzana naloku, kute kuphangisiwe kuphunyeleliswe kwe-AsgiSA, ngetulu kunako konkhe tinhlelo teminyanyaka letimenyetelwe kulesikhatsi lesisandza kundlula, kulomnyaka hulumende:
utawuphetsa lenchubo yekubuyeketwa kwelwati lelive ekuhlanganisweni kwetinkhomba temabhizinisi lamancane njenge-Exchange Rate, kwehla nekukhula kwemandla emali kanye nentalo, kute kubekwe tindlela letitawulawula kukhula kwetimboni letikhicita tintfo letitsengiswa etimakethe talapha ekhaya nangaphandle, futsi tinelikhono lekutsatsa emacembu lamakhulu ebasebenti labanemakhono lamancane;
ngekuhambisana ne-National Industrial Policy Framework lena leseyicedziwe nyalo, sitawu:
cinisa kusetjentiswa kwetindlela temkhaya letentiwe lisiko kuhlelembisa kusisa ku-Business Process Outsourcing, kutekuvakasha, kumafutsa letentiwe ngetitjalo nakumakhemikhali, kanye nekuphetsa tinhlelo letisebentako tetemahlatsi nemaphepha, timphahla netindvwangu, tisimbi nebunjiniyela;
tfutfukisa lisu leliluliwe kubeka phambili emangenelelo lasemcoka kubazuzi betimani netimbiwa, betekulima nekulungiselela tintfo letilinyiwe, umkhakha wetimphahla letimhlophe, timboni telikhono lekucamba, tinsita temphahla netemitsi. Loku kumele kufake umklamo locondzile wekukhulisa umtsamo wavelonkhe kukhicita timphahla tekutsengiswa. Sibonelo macondzana nekuzuzisa timbiwa, sitawusungula i-State Diamond Trader letawutsenga emadayimane langu 10 kumakhiciti balapha ekhaya bese sekatsengiswa kubajubi nebakhiciti balapha ekhaya. Siyajabula kwekutsi iDeBeers ivumile kusita mahhala hha ngekuphatsa, emakhono ebucwepheshe nekuniketa ngetintfo tekusebenta sikhatsi seminyaka lemitsatfu;
tfutfukisa tinhlelo tekuhlelembisa kusisa kumikhakha ye-supply chain yetinhlelo tetidzingoncanti tetfu, kufaka ekhatsi ema-capital goods ku-ICT, tekutfutsa nembani: macondzana nembani, sitawuphindze siphangisise umsebenti wetfu wekucinisekis kwetsembela kakhulu kuphehla umbani we-nuclear, igesi yemvelo kanye naletinye tindlela temitfombo levuselelwako yembani. Macondzana netekuchumana. ngiyajabula kumemetela kwekutsi Litiko Letekuchumana sikanye naletinye tinkapani tabomakhalekhikhini ne-Telkom baphetsa tinhlelo tekwehlisa emanani etincingo kulomnyaka kute kuzuze onkhe emakhasimende. Ngetulu kwaloko, iTelkom itawucalisa kusebenta kwemanani laphasi e-bandwidth yemave emhlaba kutikhungo tekutfutfukisa letingu 10 ngasinye sicashe bantfu langu 1000, njengencenye yemtamo wekukhulisa umkhakha we-BPO. Letikhungo titawufakwa etindzaweni letfolwe nguhulumende. Lamanani lasipesheli atawucatsaniswa ngco netinsita nemtsamo lofanako ngenyanga letiniketwa kunobe nguwaphi emave lacananisekako.
Sitawuphindze sitsatse tinyatselo latahlukahlukene kwenta ncono kuncintisana kumnotfo, letinye takhona kwehlisa tindleko tekwenta ibhizinisi nekwenyusa kusisa, kufaka ekhatsi kungeniswa lokusebentako kweluhlelo lwe-Regulatory Impact Assessment, kutfutfukisa umtsamo welijubane leliphangisako le-broadband velonkhe nasemaveni emhlaba, kuphetsa loluhlelo lwekwenta ncono umtsamo webalawuli baloliwe nebematheku, nekucinisa kusebenta kahle kwemitimba yekuncintisana yetfu.
Inchubo lesiyentile macondzana nekuhlela kabusha kwemaKolishi Ekuchubeka Ngekufundza nekuCecesha isakhele ematfuba ekukhulisa kakhulu sibalo sema-artisan lakhona. Kucala kulomnyaka, imitfombolusito itawuniketelwa kuniketa lusiko lwetimali kubantfu labaceceshwako labaludzingako, labangena kuletikhungo. Ngasikhatsi sinye, sitawuphutfuma ngekucatulula imisebenti phakatsi kwemikhakha yavelonkhe neyetifundza ekuphatfweni kweluhlelo lwe-FET. Siyetsemba kwekutsi umtamo wetfu wekwenyusa lomkhakha wematfuba utawusita kutfumela umlayeto ikakhulukati kubantfu betfu labasha, kutsi emakhono ebu-artisan njengentfo lesemcoka yekukhula kwemnotfo njengaletinye tigaba teticu.
Ngemuva kwekubonisana lokujulile phakatsi kwahulumende nebaholi bemanyuvesi etfu, kufinyelelwe kusivumelwano futsi kwatsatfwa netincumo ngetinsitancane letidzingekile kucinisekisa kutsi lamakhono langatfolakali malula ayatfolakala.
Macondzana naloku, sitsandza kubonga indzima ledlalwe nguMklamo loHlanganyelwe wekuTfola emaKhono, loletsa ndzawonkhe hulumende, ibhizinisi, temisebenti, tikhungo tekucecesha kanye nalabanye.
Njengobe emaLunga laHloniphekile akwati, siphindze sakhulisa kakhulu sibalo setikolwa letingabhadalisi imali yesikolo.
Ekwenteni letidzingoncanti naletinye tinhlelo sitawatiswa sibopho setfu kucinisekisa kutsi i-2010 FIFA World Cup ihamba phambili kutindlula tonkhe. Sifisa macondzana naloku kuhalalisela i-Local Organising Committee kanye nalabanye balingani ngemsebenti lomuhle labawentako.
Kusobala, kute sicinisekise kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayakujabulela loku lokufika nekukhula kwemnotfo, loku naletinye tindlela kutawudzinga kupheleketelwa tinhlelo leticinisiwe kubukana naletinsayeya teMnotfo weSibili. Ngenca yaloku, ngekuhamba kwemnyaka, kunaletinye tintfo sitawu:
tsatsa lesinye sinyatselo lesisebentako kwenta ncono kufinyeleleka kutimalimboleko kufaka ekhatsi kutfola i-Apex Fund kanye ne-agricultural micro-credit fund;
cinisekisa kusebenta ngendlela lefanele kwe-Small Enterprises Development Agency, i-SEDA;
sebenta ngeSiphakamisomtsetfo setiNkapani, lesemukelelwe iKhabhinethi ngaLesitsatfu londlulile kutfola imibono yemphakatsi, njengencenye yetindlela letinyenti tekunciphisa umtfwalo wekulawulwa kwetinkapani letincane, letisemkhatsini naletincane kakhulu kanye nekuhlomisa baniyo bemasheya lamancane kanye netisebenti;
ngekutsi sindlule ithagethi ya 10 000 lesitibekele yona, sitawukhulisa sibalo sebantfu labancane lababandzakanyeka ku-National Youth Service ngalokungenani ngalabangu 20 000 ngekusebentisa lamatiko etfu langu 18 lasekatfutfukise tinhlelo mayelana naloku, sitawubhalisa emavolontiya lamancane langu 30 000 kumiklamo yekutfutfukisa umphakatsi, futsi sicashe bantfu labasha labangu 5 000 njengencenye ye-Expanded Public Works Programme ekulungisweni kwetakhiwo tahulumende;
cinisa imitamo yekuhlanganisa intfutfuko yelusha kumsebenti wahulumende, kufaka ekhatsi tinhlelo tekusebentisana telusha, kanye nemitamo lechubekako yekuchumanisa bantfu labaneticu labangasebenti nematfuba emisebenti - futsi ngaloku sitsandza kubonga tinkapani letinyenti, tahulumende netangasese, letikhulu naletincane, letiphendvule ngendlela lebabatekako kulomklamo; futsi,
sicale kusebentisa uMtsetfo wemaLungelo eMhlaba wekuHlala kute kwentiwe kubentisela kuhweba kwemhlaba wekuhlala, kuphindze ngasikhatsi sinye kukhuliswe lusito lolufana nekunisela, timbewu kanye netintfo tekusebenta kubalimi labancane nalabakhulu.
Malunga Lahloniphekile;
Tinhlelo tetemnotfo lebesisho kuto tenta incenye yemklamo lohlanganisiwe lapho khona bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bafaka ligalelo kute kuncishiswe emazinga ebuphuya kanye nekungalingani emphakatsini wetfu. Kitsi akusuwo umzekelo kuvuma kwekutsi imphumelelo yedimokresi yetfu kumele futsi itawulinganiswa ngetinyatselo leticinile lesititsatsako kwenta ncono lizinga lemphilo lalabo labasengcuphelweni kakhulu emphakatsini wetfu.
Kute kwentiwe ncono letinhlelo tetenhlalakahle lesitifake kuleminyaka lendlulile, kulomnyaka sihlose kucedza lomsebenti lesewucalile wekuhlela kabusha luhlelo lwetfu lwekucinisekisa inhlalakahle kute kutsi kuphunyeleliswa lokuhlelwe ngetigaba kucale masinyane. Incenye lesemcoka yalengucuko kutawuba ngumsebenti wekulungisa leliphutsa lelibonwe kuMbiko wanga 2000 weKomiti yekuPhenya kuloLuhlelo loluPhelele lwekuCinisekisa iNhlalakahle eNingizimu Afrika. Loku kungenca yekutsi insika lehlobene nemiholo lefaka sandla kuluhlelo lwekucinisekiseka kwetenhlalakahle lwetfu ayikho nobe ayiketsembeki kusibalo lesikhulu sebantfu labasebentako. umgomo lohola lendlela kutsi, kulo lonkhe loluhlelo loluniketwa ngebhajethi yahulumend, sidzinga kubuka kungeniswa kweluhlelo lwekucinisekiseka kwetenhlalakahle loluhlobene nemiholo lolulawulwa ngumgomosisekelo wekumelana kutenhlalakahle.
Loku kusho kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batawujabulela bulunga lobufanako, beluhlelo lwemshuwalensi wetenhlalakahle loluphetfwe ngendlela lekahle, bese kutsi laba labahola imiholo lesetulu batawuchubeka ngekufaka sandla kutikimu temshuwalensi wangasese wemhlalaphasi. Kutinkhulumiswano letentiwe kuhulumende kuze kube ngunyalo, kunesivumelwano sekutsi loluhlelo kumele lufake:
kuchutjekiswa kwetinzuzo letiphasi leticuketfwe kuluhlelo lwetfu lwetibonelelo tetenhlalakahle letibhadalwa ngeluhlelo lwekuphatsa lwesimanjemanje;
luchaso lwemholo kutisebenti letihola kancane, uma kukhonakala lucondziswe kulaba labacala kusebenta, ikakhulukati bantfu labasha; kanye
nentsela yekucinisekiswa tetenhlakahle kwesekela kongela umhlalaphasi lokusisekelo, kufa, kukhubatela kanye netinzuzo tekungasebenti.
Indvuna Yetetimali itawuphindze igalele kabanti ngaletindzaba kuNkhulumo yeBhajethi. Lekumele sikukhumbule kutsi kucedza luhlelo lwekuphatsa lolusha lwekuinisekiseka kwetenhlalakahle, kutawudzingeka kwekutsi hulumende ente inchubo lephelele yekubonisana nabo bonkhe balingani betenhlalakahle bantfu ngekwabo kanye ne-NEDLAC.
Ngetulu kwaloko, siphindze sacala tindlela tekuhlola kutfola bantfwana labantulile labangetulu kweminyaka lengu 14.
Luhlelo lwetfu kumkhakha wetenhlalakahle lwalomnyaka lutawufaka:
kuphangisisa kwakhiwa kwetindlu letibita kancane lokutawudzinga kusungulwa kwe-Special Purpose Vehicle letawuphatsa timali, kulinga kusebenta kweSiphakamisomtsetfo Sekuphatsa Kusetjentiswa Kwemhlaba kanye nekucinisekisa letintfo letiselele tesivumelwano lesesisalele emuva semkhakha wangasese wetindlu letibita kancanye kuyaphetfwa.
kuphangisa kuphunyeleliswa kwalomklamo wekuhlela kabusha imboni yematekisi, kusetjentiswa kwetinhlelo letijulile tetimali tekuhambisa bantfu kanye netekutfutsa letihamba ngemgwaco kufaka ekhatsi i-Bus Rapid Transit System kumaMetro kanye nekuhlelwa kabusha kweMetrorail: futsi ngaloku, ngicela kutsatsa lelitfuba ngigcizelele kwekutsi hulumende kanye nebalilngani betfu ku-SANTACo angeke setfuswe kutsi siyekele lomklamo wekuhlelwa kabusha kwematekisi, kantsi nobe nguyiphi imitamo yelutfutfuva lwasemphakatsini angeke ibeketelwe;
kukhulisa kufinyeleleka ku-Early Childhood Development njengencenye yetinhlelo tekwenta ncono luhlelo lwemfundvo jikelele futsi njengencenye ye-Expanded Public Works Programme;
kukhulisa kuceceshwa nekucashwa kwabonesi kanye netisebenti tetenhlalakahle njengebalekeleli, kwengeta sibalo setikhungo leticeceshako, kwenta ncono lizinga lekucecesha, kanye nekufaka luhlelo lwemfundzate;
kuchubeka ngekusetjentiswa kweluhlelo lwekuphatsa imiholo kubocwepheshe betekwelapha, kanye nekuniketa tinsitakusebenta letengetiwe kute kwentiwe emazinga emiholo yabothishela;
kucinisekisa kusetjentiswa, ngaphandle kwekucitsa sikhatsi, kwetindlela tekwehlisa tindleko temitsi; kanye
nekuchubeka ngekubukisisa ikakhulukati timbangela tekufa lokungesiyo imvelo emphakatsini wetfu kanye netifo letiphatselene netindlela tekuphila, malaleveva, tihlobo letehlukene teTB, tingoti temgwaco kanye nebugebengu bebudlova.
Macondzana naloku, hulumende utibophelele kucinisa umkhankaso wekulwa neHIV ne-AIDS kanye nekwenta ncono kusebentisa kwawo kwato tonkhe tisetjentiswa talendlela lephelelele njengekuvimbela, kunakekela kwasekhaya nekwelashwa. Sitawucinisekisa kwekutsi lobudlelwano lobakhiwe kuyo yonkhe leminyaka buyaciniswa, kantsi nelisu leliphelele lavelonkhe lelentiwe ncono lekulwa ne-AIDS kanye netifo temacasi liyaphetfwa masinyane.
Kulomnyaka sitawuphetsa tinhlelo leticinile tesetjentiswa kwetigaba tekugcina tetinhlelo tetfu kute kuhlangabetwane nemathagethi ekutsi wonkhe umuntfu atfole emanti nga-2008, kutfutfwelwa kwetibi nga-2010 kanye nagezi nga-2012. Sitawuphetsa lelisu kanye netinhlelo tekulungisa letinkinga telubumbano lwetenhlalakahle, kufaka ekhatsi lisu leliphelele futsi lelihlanganisiwe lekulwa nebuphuya lesikhulume ngabo, kanye nekulungisa letindzaba letiphatselene nelubumbano lwavelonkhe, tinhlelo temagugu nebungibo bemuntfu.
Yonkhe lemitamo, Somlomo naSihlalo, kumele ihambisane nemklamo losimamisiwe wekwenta ncono kuphepha nekukhuseleka kwemphakatsi. Macondzana naloku, sitawucinisekisa kwekutsi letincumo letitsetfwe letimayelana nekucinisa imphi yetfu yekulwa nebugebengu tisetjentiswa ngendlela lekahle. Lencabhayi lesinayo yekubukana nalendzaba ayihlobana netinchubomgomo.
Kantsi, intfo kedzingako kuhlela lokufanele, kuhlelembisa kanye nebuholi balaba lababukene nekuphocelelwa kwemtsetfo, tinhloli kanye nemaphoyisa ekucondziswa kwesimilo,kanye nemisebenti yeluhlelo lwebulungisa. Linyenti laletisebenti tahulumende tikukhombisile kwekutsi ngekubonisa kwekutsi batimisele kubeka timphilo tabo engotini kanye nekudzela sikhatsi sekutsi babe neminideni yabo, ekuvikeleni inkhululeko yetfu nekukhuseleka kwetfu.
Ngetulu kwetinhlelo letinyenti letichubekako lesitiphumelelisako, kulomnyaka hulumende:
utawuchubeka ngekwenta imiholo kanye netimo tekusebenta kwemaphoyisa, aphindze acale inchubo yekuphindze akhulise basebenti beLuphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika kute kuletfwe sibalo lesiphelele sangetulu kwa 180 000 ngekhatsini kweminyaka lemitsatfu, aphindze acinisekise kusetjentiswa ngalokuphelele kweluhlelo lwekucaphela nge-elektroniki kanye nekulinganiswa lolu lolusandza kungeniswa;
utawugcwalisa umtsamo wemalabholathri esiforensiki lawa lesewafakwe itheknoloji lensha, aphindze acinisekise kusetjentiswa ngalokuphelele kwedathabhesi weminwe, kantsi tonkhe timphumelelo kucatulula emacala lamabi tihlelenjiswe ngaletinhlelo;
utawenta kutsi imisebenti yeLitiko Letasekhaya isetjentwe ngalokugcwele, ngekugcwalisa tikhala, kwenta ncono tinhlelo kanye nekusetjentiswa kwetincomo ye-Task Team lebeyisebenta neNdvuna kute kwentiwe ncono umsebenti walesikhungo lesisemcoka;
utawubentisa tiphakamiso te-Khampepe Comission teligunya nemisebenti yeLuphiko lwe-Special Operations;
utawucala lenchubo yekwenta simanje tinhlelo teLuphiko lweMalingena lwaNingizimu Afrika, ikakhulukati macondzana nekulawula iminyele, kanye nekwenta ncono umsebenti wemitimba lehlelembisa kusebentisana phakatsi kwabohulumende macondzana naloku;
utawucinisa umsebenti webunhloli mayelana nebugebengu lobuhleleki, akhe kuletimphumelelo lesitfolwe kuletinyanga letimbalwa letindlulile ekulweni nekubanjwa kwetimoti temali kuhlonyiwe, kushushunjiswa kwetidzakamiva kanye nekutingela kwetilwane netihlanti letingakavami (abolone);
utawusebentisa ngalokusetulu itheknoloji lensha leniketwe luhlelo lwetebulungiswa futsi nekwenta ncono jikelele kuphatfwa kwetinkantolo kanye nemsebenti wekushushisa, kute kuncishiswe lamacala lasalele emuva;
utawuphetsa letimbangela letisele tetindlela tekwenta ncono tebulungiswa kanye nekwenta ncono kusebenta kwako, ngekubonisana netikhungo letiphambili kudimokresi yetfu;
utawusebentisa letinhlelo letincunyiwe kwakha takhiwo tekucondziswa kwesimilo aphindze abone letinjongo te-White Paper on Corrections;
utawuchubeka ngetinchubo tekuchubeka ngekuhlomisa ema-ejensi etfu ebunhloli, aphindze acinisekiwe kutsi ngaso sonkhe sikhatsi basebenta ngekhatsi kweluhlakamsebenti lweMtsetfosisekelo wetfu nangemitsetfo; kanye
nekwenta ncono luhlatiyo lwetfu lwemikhuba yekwenta ncono mayelana nekuvimbela kanye nekulwa nebugebengu. Macondzana naloku, kumele siphendvulo kulelicinisa lesilatiko, njengobe kwenteka kulamanye emave, linani lelikhulu lebugebengu bebudlova lobentiwa benteka etindzaweni leticindzetelekile ngetemnotfo nangetenhlalakahle eveni letfu futsi budzinga kungenelela lokunemandla nalokusimeme kwemphakatsi lokubuke ngco ekuvimbeleni bugebengu.
Njengobe sesikhulumile, leti naletinye tindlela tingaphumelela kuphela uma singakha budlelwano ngekhatsi kwemiphakatsi yetfu futsi ngaphakatsi kwemiphakatsi kanye nemaphoyisa, kwenta imphilo ibe matima kakhulu kutigebengu.
Macondzana naloku, sikhutsatwe kutimisela kwebaholi bebhizinisi kanye nemiphakatsi yetenkholo kuphindze bacinise lobudlelwa lobuphasi, kanye nekuniketa sikhatsi sabo nemitfombolusito kucinisa lemphi yekulwa yekulwa nebugebengu. Hulumende utawudlala indzima yakhe kucinisekisa kutsi lobudlelwano buyasebenta, nekutsi sonkhe sisebenta ngekubambisana kwenta umsebenti wekuvikela takhamuti tetfu.
Kumele ngiphawule kwekutsi Lihovvisi Letekuphepha Nekukhuseleka kanye neLuphiko lwemaPhoyisa basebenta ngetiphakamisi tekuphidze bente ncono kusebenti kanye nekuphumelela kwalamaForamu emaPhoyisa eMmango labaluleleke kakhulu.
Somlomo wami naSihlalo;
Kute aphindze ente ncono umsebenti wakhe ebantfwini, hulumende kumele akhulise umtsamo wawo kanye nekusebenta kahle kwakhe. Kute siphumelele kuletinhloso, kumele kulomnyaka:
sicinise umtsamo wekucaphela nekuhlola kutonkhe tigaba, kufaka ekhatsi kuceceshwa kwebaphatsi lababukene nekusetjentiswa kwaloluhlelo.
ngekhatsi kwaletinyanga letingu 18 letilandzelako, sitawuphetsa, umtsetfo wemsebenti wahulumende munye kanye nemitsetfo nemazinga, inchubomgomo yemholo kanye netindzaba letiphatselele nelusito lwetekwelashwa kanye netimphesheni;
sitawucinisa umkhankaso wekwatisa ngetindzaba letiphatselene nekutfutfukiswa kweminyele yavelonkhe, siphindze sikhulise linani labomasipalati labambandzanyeka ekuhleleni kuto tonkhe tigaba letintsatfu;
sitawenta luhlolo lwelikhono siphindze sisebentise emangenelelo kuMatiko etiFundza lasebenta ngabohulumende basemakhaya, kanye nemaHhovisi aboNdvunankhulu, ngalesikhatsi sichubeka ngekwenta ncono umtsamo wematiko etfu avelonkhe;
ngalesikhatsi sicinisa umkhakha wahulumende nemklamo wekulwa nenkhohlakala wavelonkhe, ngasekupheleni kwalomnyaka sitawuphetsa lenchubo yekwenta ncono kusebenta kahle kwemasu etfu ekulwa nenkhohlakalo kuto tonkhe tigaba tahulumende;
sitawucalisa kusebenta kwemkhankaso weBatho Pele kusigaba sahulumende wasemakhaya, kucinisa imisebenti yekuya ebantfwini kufaka ekhatsi timbiso kanye nekubeka ema-Multi-Purpose Community Centres ngetulu kwalaya langu 90 lasebentako; futsi
siphindze sengete umtsamo futsi sinikete lolunye lusito kutikhungo tebuholi bendzabuko.
Kwenta ncono kwengamela kusho kuba nedathabhesi yelubalobalo lulocondzile lwekwahlukahlukana kwenhlalakahle ngekhatsi kwesive setfu. Macondzana naloku, kutawentiwa luklayo lolukhulu nga 2007. Emalangeni lamabili landlulile tisebenti letingu 6 000 te-Statistics South Africa tiye kulo lonkhe lelive letfu kuyewugcogca umniningwane kumakhaya langu 280 000 lakhetselwe kuhlanganyela kuLuklayo lweMphakatsi, letawuniketa hulumende sitfombe setimeko tetakhamuti kuto tonkhe tincenye telive.
Nga-Okthoba labanye bantfu labangu 30 000 kumakhaya langu 8 000 batawukhetfwa kuyewuhlanganyela kusifundvo sephaneli yavelonkhe sekucala eNingizimu Afrika, i-National Income Dynamics Study. Labantfu labangu 30 000 tawuhlala bahlolwa ngekuhamba kwesikhatsi, kute kuvisiswe tintfo letifana nekuyewuhlala kuletinye tindzawo, tingucuko kumakethe yemsebenti, kuhmaba phakatsi kwebantfu kanye nemniningwane wemakhaya kanye nekuhlakateka. Ngitsandza kutsatsa lelitfuba kucela bonkhe laba labakhetsiwe kwekutsi basebente ngalokuphelele kulemiklamo lebalulekile.
Somlomo wami naSihlalo:
Kutimphumelelo letikhulu tebantfu base-Afrika kuleminyaka lemibili nehhafu lendlulile kube ngulobuyiselwa kwekuthula kuGreat Lakes Region. NjengeNingizimu Afrika, siyatigcabha, ngendzima ledlalwe ngebantfu betfu ekusiteni kuletsa lengucuko - kusuka kumadvodza nebomake labancane kuMbutfo weTekuvikela kuye kutikhungo tahulumende netangasese labanikete sikhatsi sabo kucinisekisa kwekutsi liphupho lase-Afrika liyafezeka emabaleni aPatrice Lumumba.
Sitawuchubeka ngekusebentisana nabosesi betfu eDRC, naseBurundi, kanye naseComoros naseSudan kucinisekisa kwekutsi timo tekuthula nekusimama tichubeka ngaphandle kwekuma tibe sente lekuvunyelwene ngaso sekwakhiwa kabusha kwemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalakahle.
Kodvwa, nanobe sineligunya leliphelele lekugubhela timphumelelo letentiwe yi-Afrika emtameni wayo wekutfola kuthula nentfutfuko, angeke sititsatsele phasi letinsayeya lesibukene ekubukeni letindzawo letisele letinembango, ikakhulukati lenchubo yekuthula jikelele eSudan, kufaka ekhatsi lesimo eDarfur, e-Ivory Coast naseSomalia.
Hulumende wetfu utawuphendvula ngendlela lefanele lelingene umtsamo wetfu, kusicelo se-African Union selusito ebantfwini kanye nakuhulumende waseSomalia. Kulosemcoka kuloku, ngulemiklamo lechubekako yekucinisekisa kutsi bameleli ngekhatsi kweSomalia bayakhulumisana kutfola sisombululo lesifaka konkhe futsi lesisebentako, ngekuya ngesidzingo sekutfola kucolelana kwavelonkhe.
Kulomnyaka i-African Perr Review Forum itawuphetsa kubuyeketa kwelive letfu. Ngitsantsandza kutsatsa lelitfuba kubonga tishayamtsetfo tetfu, tiNdvuna tahulumende kanye nematiko, tinhlangano tetfu tesive kanye nemphakatsi wonkhana ngeligalelo labalentile kulomsebenti lobewumetima njengobe bewumusha kudimokresi yetfu lencane. Sitawuphindze sitsatse tinyatselo letidzingekile kuphumelelisa tinhlelo letidzingekile tekusebenta letitawuphuma njengemphumela wenchubo yekubuyeketwa kwabontsanga.
Ngalokunjalo, sitawuchubeka ngekusebenta nalo lonkhe livekati letfu kanye nebalingani labasatfutfusa betfu kuphangisisa kusetjentiswa kwetinhlelo teNEPAD.
Nje kulenyanga lephelile, iNingizimu Afrika icale luhambo lwemsebenti njengelilunga lelingesilo lalomphelo lwe-United Nations Security Council. Sitsandza kwetsembisa, egameni lebantfu baseNingizimu Afrika, kutsi kulemitimba yemave ngemave, sitawenta konkhe lokusemandleni kuphindze sifake ligalelo ekuthuleni nasekukhuselekeni kwemave emhlaba.
Macondzana naloku sitawuphindze sichubeke nekubandzakanya baholi bebantfu basePalestine, ka-Israel, e-Iraq, e-Iran nakulamanye emavelo laseMiddle East kanye nasePersian Gulf.
Sitawuphindze sichubeke ngekucinisa budlelwano betfu nalamanye emave alelivekati, balingani betfu eNdiya, eBrazil kanye ne-People's Republic of China, kanye nalamanye emave eNingizimu, kanye naseJapan, eYurophu kanye naseMelika leseNyakatfo.
Munye wemibuto lematima lekumele kutsi siphendvule macondzana nekucala lokuphangisako kwe-Doha Development Round yetinkhulumomphikiswano te-WTO. Siyetsemba kwekutsi tisombululo titawutfolakala ngalokubambeleleka lokukhona, nekutsi kusifiso sesikhatsi lesidze semave latfutfukile kanye nalawa lasatfutfusa kutsi letinkhulumo tifike esiphetfweni lesitsandzekako.
Somlomo, Sihlalo neMalunga laHloniphekile;
Kusukela kuleligunya lelidvumile langa 2004, sente inchubekelaphambili letsandzekako ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe ngulencono. Akumelanga sitsatsele phasi bonkhe lobumetima lesisatawuhlangabetana nabo.
Kodvwa lomlayeto wekutsi lwati lwetfu loluhlangene lolusitjela kona kutsi, ngekusebenta ngekubambisana, singaphumelela ekuhlangabeteni umgomo lofanako lesitibekele wona njengelive - kwakha imphilo lencono yawonkhe wonkhe, eliveni lelingakacukatsi futsi lelingakameli loku lokumbi futsi lokungatsandzeki kumphakatsi weluntfu.
Kumele namuhla, futsi ngekutetsemba lokukhulu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko. Kumele singangabati kusebenta ngekuphangisa kutfola "injabulo leta emadvodzeni nakubomake uma bahlala emhlabeni lokhululekile".
Asikafiki lapho. Kodvwa kute lomunye, ngaphandle kwekutsi, lotawucinisekisa kwekutsi leliphupho liba yimphumelelo. Ngako-ke, asikhweceni emabhuluko etfu sisebente, kuvisisa ngalokuphelele kwekutsi lomsebenti wekwakhwa iNingizimu Afrika lesiyifisako ngumtfwalo lofanako lesabelana wona sonkhe.
Ngiyabonga.
Ikhishwe: Lihhovisi laMengameli
Febhuwari 2007
Umtsetfo 63 wemiTsetfo yeNkantolo yemaJaji yaseNingizimu Afrika, njengobe ichitjiyelwe kuSatiso saHulumende R. 500 sangamhlaka 12 Mashi 1982 kanye na R .801 sangamhlaka 23 Apreli 1982.
Imitsetfo yeNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika njengobe ishiciyelwe kuSatiso saHulumende R .277 sangamhlaka 3 Mashi 1967.
Sivumelwano saseHague sangamhlaka 5 Okthoba 1961.
Tikhatsi tesive nguMsombuluko-Lesihlanu, 08:30-12:30 (kungafaki emaholide esive).
Luphiko Lwekwentasamtsetfo lutawuniketa satiso semalanga lasikhombisa ngekuvala ngelilanga lelingesilo liholide lesive.
Incwadzi yesimo sebusakhamuti.
Sifundza: Gauteng.
Lidolobhakati/lidolobha: Pitoli
Lucingo: 012 324 1860.
Ifeksi: 012 326 8328
Likheli lendzawo: Litiko Letasekhaya, 173 Pretorius Street, Pretoria.
Likheli leliposi: Private X605. Pretoria, 0001.
Titifiketi Tetekwelashwa.
Sifundza: Gauteng.
Lidolobhakati/lidolobha: Pitoli
Lucingo: 012 338 9300.
Ifeksi: 012 328 5120.
Likheli lendzawo: Health Professions Council at 553 Vermeulen Street, Arcadia, Pretoria. 
Likheli leliposi: P.O Box 205, Pretoria, 0001.
Titifiketi letigcwele nobe letifinyetiwe tekutalwa, temshado netekufa.
Sifundza: Gauteng
Lidolobhakati/lidolobha: Pitoli
Lucingo: 012 810 8911
Kuvula imiculu ye-PDF, udzinga kuba ne-Acrobat Reader 4 nobe ngetulu lefakwe kukhompyutha yakho.
Isukela ku R138 kuya ku R12 231
Isukela ku R102 kuya ku R11 439
Isukela ku R96 kuya ku R11 316
Isukela ku R126 kuya ku R14 526
Isukela ku R108 kuya ku R1 089
I-HRMS Recruitment and Selection
I-HRMS Work Structures Manual
I-HRMS Employee Management Manual
Imali legodliwe letfolwe yinyuvesi ibe ncono kumnyakatimali wanga-2005 ngenca ye-nt surplus ya R64,3 tigidzi, lemele 5,7% wemalingena seyiphelele.
Imalingena seyiphelele yeNyuvesi ikhule nga 11,9% kuye kuthothali ya R1 134 tigidzi, bese kutsi inchitfomali seyiphelele ikhule nga 7,1% kuye kunchitfomali seyiphelele ya R1 070 tigidzi kumnyakatimali wa 2005.
Imalinsalela yemnyakatimali wa 2005 ibekelwe tinhloso letitsite.
Imalingena yeNyuvesi yeluchasomali lwembuso imele 44.0%.
Imalingena yeNyuvesi yeluchasomali lwembuso imele 44.0%. (2004: 45,1%) yemalingena lephelele.
Sibonelo saNjing. De Waal, ngalesikhatsi asebenta njengeMengameli we-SAELA, lebeyihlela umbhalo lokhetsekile we-Education Lawu yeJenali ye-Juridical Science (JSS-UOVS) yanga 2009.
DOKOTELA WAKHO / INDLELA YEKWATISA YEBUNGCWETI
Sivumelwano sekuphakelwa kwetinsita sasayindwa phakatsi kweLitiko Letemfundvo neleTemisebenti yaHulumende ngamhlaka 31/07/2005.
Uma ungabata nobe ufuna lolunye lwati lwanobe nguluphi luhlangotsi lwalomklamo, khululeka kutsintsa Phumzile Mmope, ku (018) 299-4391 nobe incwadzigezi: hcmppm@puknet.puk.ac.za.
Emabhasari eticu letisetulu e-NWU aniketwa bafundzi labafundza ngalokuphelele, lababhalisiwe labafaneleka kufaka sicelo ku-National Research Foundation (NRF) ku http://www.nrf.ac.za kanye naku-Medical Research Council (MRC) ku www.mrc.ac.za. 
Bahlangabetana netidzingo letincane, kodvwa labangazange batfole ibhasari kuloMkhandlu lobaliwe.
Uma ngabe ufuna kwabelana ngemicabango yakho nge-NWU, sitfumele incwadzi ku nelia.engelbrecht@nwu.ac.za nobe HHRVLM@nwu.ac.za.
Sitsandza kucinisekisa kwekutsi Nks HM Vorster (lusuku lwekutalwa 1953-05-02), ngemuva kwekutsi i-Primary Education Diploma yeminyaka lemitsatfu, ucedze lenye i-one-year junior primary training course.
Sikhutsato selinanikhulu la R3 050 000 ngemnyaka, semabhizinisi lasise kutakhiwo, kufenisha, kumishini nasetimotweni.
Linanikhulu la R100 000 litawudzinga umnikelo wakho welinanikhulu la R400 000.
Incwadzigezi yemibuto yeluchasomali: info2@nefcorp.co.za.
Lewebhusathi inetinyatselo tenkhombandlela yenchubo yeluchasomali, yitfole lapha.
Sivakashele ku 6th Floor, Jorissen Place, 66 Jorissen Street, Braamfontein, 2001 nobe ku 5th Floor, Nedbank Building, St George's Mall, Cape Town.
Luhlelo lwe-Expanded Public Works Programme lutawuvulwa nguMengameli Mbheki ngamhlaka 4 Septemba.
Imiculu ingatfolwa ku http://www.nda.agric.za/docs/npposa/page_e.htm.
Uma ungafisa kwati Litiko ngemisebenti lemihle leyentiwa yi-ejensi yesiphoyisa, ungatfume incwadzegezi ku policingcomplaints@pgwc.gov.za.
Uma uphasa ihhafu yemakhozi, ufaneleka kutfola 20% webhasari.
Umhlata wemabele nguwo umhlata longesiwo wesikhumba lotfolwa kakhulu kubomake futsi kwanyalo uyimbangela lahamba yetingoti temhlata kubomake eNingizimu Afrika (16.6%).
Shaya 023 348 1401 nobe tfumela ifeksi ku 023 342 8501 kutfola lomunye umniningwane.
Ngubani langakhohlwa leligale la-Archbishop Desmond Tutu lona, ngabo 1970 nangabo 1980 futsi kuya le kubo 1990 wasuka wakhuluma ngebuhlungu besive setfu?
