‘Kugubha Inyanga Yelusha’
______________________________________________________________________
Ingcikitsi: “Iphalamende lenakekelako lechubekisela embili kutfutfuka kwelusha kute luzuze inkhululeko kutemnotfo.”
“Umlandvo wetfu sonkhe sikhatsi uphocelele bantfu bakitsi labasha kutsi batfwale umtfwalo wekutibophelela basesebancane ngemnyaka. Babe balweli benkhululeko esikhundleni sekutsi ngabe bebadlala nome babe sesikolweni. Manje lusha lwaseNingizimu Afrika lubukene netinsayeya letinkhulu ngenca yeminyaka yekuncishwa ematfuba, ludlame nekutsikameteka kwemfundvo. Kutawudzinga kutinikela lokukhulu nesibindzi kute kuncotjwe letihibe nekutsi bantfu labasha batijabulele ngalokuphelele letinzuzo labaphatselwe tona yinkhululeko yetfu lesatfutfuka.” (Nelson Mandlela, 15 Inhlaba 1997)
Kubaluleka kwamhlaka 16 Inhlaba
Mhlaka 16 Inhlaba yabekwa yaba liholidi lesive nguhulumende wentsandvo yelinyenti waseNingizimu Afrika emva kwa-1994. Loku kwentelwa kutsi kukhunjulwe tibhelu telusha letenteka ngeNhlaba ngemnyaka wa-1976. Lenyanga yonkhe yekugubha umzabalazo webantfu labasha eNingizimu Afrika balwa nembuso welubandlululo.
Ikhomba licophelo lelisetulo lekumelana nelubandlululo lwelusha lwaseNingizimu, lolwacala nga-1976 lolwachubeka kwadzimate kwaba sekungeneni kwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Lomzabalazo webantfu labasha waholela ekutfutfukeni kweluhlelo lwemfundvo loluhlonipha sitfunti seluntfu, kwehlukahlukana ngemasiko, kanye nenkhululeko yekutikhetsela, nalehlose kwenta siciniseko kutsi sinekufinyelela lokulinganako.
Lusha lweminyaka yabo-70 lwaba neligalelo lelikhulu ekwakheni likusasa lelive letfu. Lwachubeka lwadlala indzima lemcoka esiveni, kanjalo nembuso wentsandvo yelinyenti utinikele ekutfutfukiseni lusha, njengebaholi bakusasa kanye nebalondvoloti balenkhululeko yetfu lesayilwela kamatima.
Tinsayeya letibukene nelusha
Lusha lwalamuhla lubukene netinsayeya letinyenti letifaka ekhatsi:
Kungasabenti lokusezingeni lelisetulu
Buphuya
Bugebengu
Kuhabula netifo
Kuswelakala kwemakhono
Kungafinyeleli kutinsita letimcoka/letingumgogodla
Lifutse le-HIV/AIDS livakalele kakhulu kubantfu labasha. Emakhaya laphetfwe bantfwana nelusha ayandza ngenca yekushona kwebatali babulawa tifo letihambelana ne-HIV/AIDS naleto letinchakelako njengesifo sesifuba.
Ematfuba lakhona elusha
Enkhulumeni yakhe Yesive, Mengameli Jacob Zuma wabeka umnyaka wa-2011 kutsi ube ngumnyaka wekwakha umsebenti. Waphawula kutsi kusungulwa kwematfuba emsebenti kumele kucondziswe ekukhutsateni kutfutfukisa lusha.
Kusita ekulweni nekungasebenti, hulumende wesekela ngetimali tindleko tekucasha bantfu labasha kugcugcutela bacashi etimbonini tangasese kutsi ticashe bantfu labete sipiliyoni.
Tindzaba temfundvo, emakhono netekutfutfuku ngekuhweba lokuncane kwelusha, kuvele kakhulu enkhulumeni yebhajethi yeNdvuna Yetetimali Pravin Gordhan, yemnyakatimali wa-2011/2012.
Indvuna Yetetimali yaphawula kutsi lusito lwetetimali lwebafundzi lutakwenyuswa kute kuniketwe bantfu labasha labanyenti kufinyelela emakolishi emfundvo lechubekako nekucecesha, kute kutfutfukiswe emakhono. Imali lenyenti yafakwa eSikhwameni Semakhono Savelonkhe, lekhokhela kuceceshwa kwalabo labafuna umsebenti.
Letinye tinhlelo tahulumende tifaka ekhatsi:
Luhlelo Lwavelonkhe Lwemisebenti Yetekuvikela Lusha Lwasemakhaya,  lolwasungulwa litiko Letekutfutfuka Kwasemakhaya Nekulungiswa Kabusha Kwemhlaba kusita bantfu labasha kutsi batfutfukise emakhono lamasha latawubalusito emimangweni yabo.
Luhlelo Lwavelonkhe Lwelusha Lwekucecesha Bapheki, lolwasungulwa litiko Letekuvakasha, kuniketa emakhono, lwati nesipiliyoni kubantfu labasha kute batfole kucasheka lokusimeme embonini yetekuvakasha nekuphatsa tivakashi.
Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono, lolwasungulwa Litiko Lavelonkhe Letemisebenti yesive kutfutfukisa emakhono lamcoka kubantfu labasha kuleyo ndzawo.
Hulumende wentsandvo yelinyenti umise tikhungo letifana ne-National Youth Development Ageny (NYDA), legunyatwe ngumtsetfo kutsi ibuke tonkhe tindzaba letitsintsa lusha, kusukela kumtsetfomgomo kuya kuntfutfuko.
I-NYDA simiso lesasungulwa nguhulumende kute sibukane ngco netinsayeya temnontfo bantfu labasha lababukene nato, njenge-Agency lesekela ngetimali intfutfuko, nekundluliseleka kwemakhono kulusha lwaseNingizimu Afrika.
Indzima ledlalwa yiPhalamende Ekutfutfukiseni Lusha
Kukhutsata ingcikitsi letsi: “Iphalamende lenakekelako lechubekisela embili kutfutfuka kwelusha kute luzuze inkhululeko kutemnotfo,” Iphalamende  yakhe tindlela letehlukahlukene kubukana netindzaba letitsintsa lusha.
Iphalamende inalamakomidi lalandzelako labukene netindzaba telusha:
Likomidi Lesingungu Savelonkhe Letabomake, Bantfwana Nelebantfu Labanekukhubatekile
Likomidi Lemkhandlu Wetifundza Letabomake, Lusha, Bantfwana  Labakhubatekile
Lamakomidi abukene nekwengamela tindzaba telusha futsi kumele adzingidze umtsetfo lotsintsa bantfu labasha.
Iphalamende inetinhlelo letehlukahlukene leticondziswe etigabeni letehlukene, sibonelo, Iphalamende Yelusha (lebakhona Ngenyanga Yalabasha) lapho kucocoswana khona ngeitindzaba letitsintsa lusha. Kuvunyelwa bantfu labasha kuphela kutsi bahlanganyele bese kutsi tonkhe tinchubo tasephalamende tinikwa bona.
Umtsetfosisekelo ubophelela Iphalamende ngekwemtsetfo kutsi imbandzakanye  emalunga emmango kuleyikwentako, ngako-ke lusha njengencenye yesive lumenywa njalo njalo kutsi luhlanganyele kuloko lokusungulwe yiPhalamende, Luvo lwemmango, Inkhulumo Letfulelwa Sive kanye naletinye tinhlelo  tekufinyelela esiveni nekutimbandzakanya kwaso.
Bangenta kutsi emavi abo alalelwe ngekutsi bente tetfulo temlomo nome letibhaliwe.
Lusha lwakha incenye yemalunga emmango lakangatsamela Imihlangano Yemakomidi lapho umsebenti lomkhulu wasephalamende wenteka khona, nekutsi bantfu labasha bangatsamela kuhlala kwephalamende kute bacaphele, batinotsise kanye nekutihlomisa bona.
“Iphalamende Yelusha: Silawula likusasa.”
