BOMAKE NEPHALAMENDE

1.Kungani kubalulekile kutsi bomake babambe lichaza ekushayweni kwemtsetfo?
Bomake bangetulu kwehhafu yemmango wonkhe waseNingizimu Afrika ngako-ke emavi abomake kufanele evakale uma kwentiwa tincumo nemitsetfo.

Kufakwa kwabomake ekutsatseni tincumo kusisekelo selilungelo lebuntfu.  Bomake kufanele badlale indzima ekushayeni umtsetfo ngoba kusebenta kwemtsetfo nemigomo yahulumende kunemtselela etimphilweni tabo tangemihla.  Lokubaluleke kakhulu, lucwaningo lukhombisile kutsi uma bomake badlala indzima ekutsatseni tincumo, kuholela ekungetekeni kwekubukisisa nasekwabiweni kwemitfombotinsita letitfutfukisa imphilo lencono kitsi sonkhe. 1 Kwandza kwekubamba lichaza kwabomake ekushayeni umtsetfo kungaholela ekutfutfukiseni kutfolakala kancono kwetinsita letisisekelo njengetindlu, imfundvo nenhlalakahle.

2. Bangalibamba njani bomake lichaza ekushayweni kwemtsetfo?
Umtsefosisekelo waseNingizimu Afrika utsi ummango kufanele ukhone kufika ubuye ubambe lichaza ePhalamende nasemisebentini wayo.  Kunetindlela letehlukene lokungentiwa ngato loku.

Bomake bangadlala indzima ekushayeni umtsetfo ngekuvotela licembu lepolitiki lebacabanga kutsi lingayimelela kahle imibono yabo kanye nekutsintseka kwabo ePhalamende. Bangabuye babe yincenye ekuhleleni nasekusebenteleni licembu lebatikhetsele lona babuye bakhetfwe etimisweni talo.  Bomake bakhuphukele etikhundleni letisetulu ngalendlela.

Sive sinelilungelo lekuya emihlanganweni yelikomiti nekufaka sandla eTinkhulumeni Tekutfola Luvo Lwesive.  Uma intfo itsintsa kakhulu ummango, likomiti leSigungu Savelonkhe noma uMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza lingancuma kubamba tinkhulumo tekutfola luvo lwesive noma licele kutsi kwentiwe tiphakamiso.  Sive singabikela Likomiti Lesigungu Savelonkhe noma Likomiti Lemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe ngalowo mbono noma intfo lekuphikiswana ngayo.  Emalunga emmango angatsintsa Lilunga LePhalamende kuvakalisa umbono esigejaneni semtsetfo lotsite.

3. Ngutiphi tintfo letibekwe ngumtsetfosisekelo letenta bomake babambe lichaza?
Umtetfosisekelo waseNingizimu Afrika uniketa luhlakamsebenti lwekukhutsata kulingana ngekwebulili, ngako-ke nekufaka sandla kwabomake ekushayeni umtsetfo. Umtsetfosisekelo uniketa tindlela letiningi letitfutfukisa kulingana ngekwebulili.  Umtsetfo Wemalungelo Ebuntfu ucinisekisa kuphatfwa ngekulingana kwabobonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Uvimba kubandlululana lokungasikahle ngekubuka buve, noma bulili.   Umtsetfo Wemalungelo Ebuntfu ugcizelela kutsi kutsatfwe tinyatselo tekutfutfukisa kuphumelela kwekulingana kuto tonkhe tinhlanga.

Umtetfosisekelo ubonelela tikhungo letesekela intsandvo yeliningi, nekubamba lichaza kwabomake.  Loku kufaka ekhatsi Likhomishane Lekulingana Ngekwebulili neKhomishane Yemalungelo Ebuntfu yaseNingizimu Afrika. 

 Kungeta kuloko lokubekwa nguMtsetfosisekelo, iNingizimu Afrika itibophelele ekulinganiseni bulili ngekuvumela tinkhofa temave ngemave njengeNkhofa Yekucedza Kubandlululwa Kwabomake (Elimination of Discrimination Against Women (CEDAW) nePlatifomu Yekushukuma, leyasungulwa Yinkhofa yaseBeijing yaBomake. INingizimu Afrika iyincenye yetinhlelo tekushukuma tase-Afrika nekutfutfukiswa kwabomake, sib. Iphrothokholi Yemmango Wekutfutfukisa Wasentasi Neningizimu Afrika (Southern African Development Community (SADC) kutebulili nekutfutfukisa.

4. Ngutiphi timiso tabomake letibamba lichaza Ekushayweni kwemtsetfo? 

Indlela yekucala nalebaluleke kakhulu yabomake yekufaka sandla ePhalamende kungesikhatsi selukhetfo. Indlela bantfu lebavota ngayo ngesikhatsi selukhetfo ikhombisa indlela yekwakheka kweSigungu Savelonkhe kanye neMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza.  Lukhetfo lwavelonkhe luniketa bonkhe bantfu labangetulu kweminyaka leli-18 lilungelo lekuvotela licembu labo lepolitiki.  Bomake benta linani lelikhulu lebavoti ngako-ke bangasebentisa lilungelo labo lekuvota kute babenemtselela ekwakhekeni kwePhalamende, nendlela lesikhungo lekufanele sikuhambise ngayo embili kutfutfukiswa kwabomake.

IPhalamende yesine yakhe Lamakomiti lalandzelako lasebenta ngco ngetintfo letitsintsa bomake:

 Likomidi Lesigungu Savelonkhe LaboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile

 Likomiti Lemkhandlu Wetifundza Lavelonkhe,  laboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile

Kusungulwe buholi lobusha baboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile kute kugcugcutelwe imisebenti yahulumende ekutfutfukiseni nasekuvikeleni bantfu lababutsakatsaka emmangweni wetfu.

5. Ngutiphi tinselele letibukene nabomake ekubambeni lichaza ekushayweni kwemtsetfo?

Nanoma-nje bomake balinani lelikhulu kummango wonkhe waseNingizimu Afrika, bomake baseloku balidlanzana uma kutsatfwa tincumo. Tiningi tinselele letivimbela bomake ekudlaleni indzima lebonakalako nalekugcwele, futsi lenkhulu yakhona yindlala.  Indlala ingumshikashika lobukene naboMake labaningi baseNingizimu Afrika, ikakhulu bomake basemaphandleni.

Kutfolakala kwetidzingo letisisekelo njengemfundvo, emanti nenhlalakahle kugcugcutelwe kungalingani ngekwebulili, buve kanye nemazinga letenhlalo.  Kute bomake babambe lichaza ngolokugcwele ekushayweni kwemtsetfo, kutfoloakala kwetidzingo letisisekelo tabomake kufanele kutfutfukiswe.  Bomake labaphuyile banetindlela letincane tekufika etikhungweni letishaya imitsetfo.

Liningi labomake basilele emuva ekutfutfukeni ngemnotfo.  Ngekwelisiko bomake balicembu leliphuye kakhulu eNingizimu Afrika futsi kubukeka kwangatsi ngibo labangeke bacasheke kahle noma labangeke basebente. Lokunye futsi, yi-HIV/AIDS itsintsa linyenti lebafati, ikakhulu labo labasebancane labaseminyakeni yekutala bantfwana.

Budlova lobentiwa kubomake busaseyinselele lebukene neNingizimu Afrika.

Intsandvo yelinyenti yetfu lesakhula itfutfukise bomake ekutfoleni emandla kutembusave nasekutsatseni tincumo.  INingizimu Afrika futsi isungule umtsetfo lotawubukana ngco nekulingana ngekwebulili.

Inselele lekhona kwenta kutsi lamalungelo afike kubo bonkhe bomake.

6. Kungunyalo bamelelwe kahle yini bomake ePhalamende?

Kumelelwa kwabomake kuSigungu Savelonkhe kunyuke kwaya ku-45%. INingizimu Afrika iphuma ibe yesitsatfu emhlabeni wonkhe ekumelelweni kwabomake ePhalamende.
7. Nguliphi lichaza lelingabanjwa bobabe?

Bobabe bangabamba lichaza lelikhulu ekuphumeleliseni kulingana ngekwebulili emmangweni waseNingizimu Afrika. Baya ngekwandza bobabe labatsatsa sincumo lesivikela kusetjentiswa kwebudlova kubomake nebantfwana. Bobabe kumele bagcugcutelane kutsi bantjintje indlela yekucabanga, nekutsi bahloniphe bomake. Bobabe nabomake banelichaza lelilinganako lekufuneka balibambe ekuguculeni budlelwane bebulili emmangweni.  Awukho ummango longakhululeka ngalokugcwele kute kufike lapho bomake nabobabe bakhululekile futsi balingana, futsi kute kufike lapho, bobabe nabomake banesibopho lesilinganako.


Kuchubeka ufundze:

1. Molokomme, Representation of Women and Men in Politics and Decision –making Positions in SADC, 2001





LWATISO LOLUBALULEKILE 

Likomidi Lesigungu Savelonkhe LaboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile Lucingo: (021) 403 3840

Likomiti Lemkhandlu Wetifundza Lavelonkhe,  laboMake, Lusha, Bantfwana neBantfu Labakhubatekile
Lucingo: (021) 403 3768

Buholi baBomake, Bantfwana Nebantfu Labakhubatekile
Lucingo: (012) 3005575/05516/ (021)464 2203

Kukhicitwe Betinsita Tekuchumana TasePhalamende
KUGCUGCUTELWE BANTFU

www.parliament.gov.za
P.O. Box 15, Cape Town, 8000
Lucingo: (021) 408 3341
Ifeksi: (021) 403 3303

Lephamfulethi iyatfolakala ngato tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni



