INKHULUMO YAMENGAMELI LEMAYELANA NEKUMA KWELIVE
(SoNA)
“Sigubha umkhosi wemshiyandvuku wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wePhalamende neBantfu”
Inyanga yeNdlovana yinyanga lebalulekile leyincophamlandvo ePhalamende nakubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Sikhatsi sekubuka emuva kuko konkhe lesekwentiwe, kucabangela embili nekubeka embili tidzingo telive. Njalo ngemnyaka ngenyanga yeNdlovana kwetfulwa Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive, sikhatsi Mengameli etfula inkhulumo esiveni njengenhloko yembuso.   
Iyini Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive?
Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive, nakunekuvulwa kwePhalamende kwePhalamende yaseNingizimu Afrika kwemnyaka. Lenkhulumo yetfulwa Nakuhlangene Tindlu tePhalamende Totimbili, Sigungu Savelonkhe (i-NA) Nemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (i-NCOP). Igcila esimeni selive setepolitiki nesetenhlalo kanye nemnotfo. Lomhlangano ubitwa nguMengameli futsi ungeniswa nguSomlomo we-NA kanye naSihlalo we- NCOP. Ingulesinye setehlakalo letingakavami lapho khona kuhlangana ndzawonye imikhakha lemitsatfu yembuso lebitwa ngekutsi Sigungu Lesiphetse, simelelwa nguMengameli, Lisekela LaMengameli kanye neTindvuna; Emajaji, amelelwa Lijaji Lelikhulu neBengameli Bemajaji; neSishayamtsetfo, simelelwa  ngemaLunga Ephalamende (ema-MP). Emalunga emmango nawo ayemelelwa Enkhulumeni Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive kuhlanganyela kulomkhosi lodlala incenye lebalulekile ekwakheni live letfu. 
Kungani Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive ibalulekile? 
KuleNkhulumo, Mengameli ugcamisa lokuzuzwe emnyakeni lophelile kanye netinselele lekuhlangabetwene nato bese uveta kwemnyaka lotako. Lenkhulumo itsintsa tindzaba tetepolitiki, temnotfo kanye netenhlalo bese icabanga ngesimo jikelele seNingizimu Afrika. Ikhuluma ngetindzaba tangekhatsi eNingizimu Afrika kanye nebudlelwane ne-Afrika nangesheya kwetilwandle. Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive iyindlela lebalulekile yekubikela Iphalamende kanye nesive saseNingizimu Afrika ngalokwentiwe  emnyakeni lophelile kanye nekubandzakanya sive ku-ajenda yetepolitiki yemnyaka lotako. Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive ibuye futsi ibe mayelana nekugubha umkhosi welive letfu kanye nekwalelive. 
Yetfulwa nini?
Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive ivamise kwetfulwa ngenyanga yeNdlovana. Nanobe kunjalo, nakunelukhetfo jikelele kwetfulwa tinkhulumo letimbili, yinye ikhombisa sigaba sekugcina sePhalamende lephumako bese kutsi lena lenye yetfulwa ngemuva kwelukhetfo, nakwemukelwa Mengameli nePhalamende lensha. Nakwehlukwa esikweni leletayelekile ngenyanga yeNdlovana 2010, Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive yetfulwa kusihlwa kwekucala ngca, kute kuniketwa batfu baseNingizimu Afrika labanyenti litfuba lekubona tinchubo nekulalela inkhulumo yaMengameli. 
Umphumela waloko kwaba kukhula kwelinani lebantfu lelibukela ithelevishini, lesuka kutigidzigidzi letimbili laya kutigidzigidzi letine. 
Kuhlanganyela kwemmango Enkhulumeni  Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive
Kuhlanganyela kwemmango kuyincenye lenkhulu yalomkhosi. Emalunga emmango ayamenywa kutewuhlanganyela kulomkhosi njengetivakashi tePhalamende letimenyiwe. Takhamuti taseNingizimu Afrika letivela kuyo yonkhe iNingizimu Afrika nasetifundzeni ngasinye tenta incenye Yeluhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfwana Besikolwa kanye neLwebantfu Labadzala. Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfu Labadzala labemukela Mengameli ePhalamende, lufaka ekhatsi bantfu jikelele labetayelekile baseNingizimu Afrika. Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwebantfwana Besikolwa lutsatfwa etikolweni takulo lonkhe lelive lakitsi futsi bemelela lusha, iNingizimu Afrika lebeka etandleni tabo likusasa lalelive. Bantfu baseNingizimu Afrika labamcoka nalabahloniphekile bavamise kumenywa kutsi babe yincenye yemisebenti leyentiwako.  Batsatfwa kuto tonkhe tifundza futsi babantfu labafake ligalelo lelivelele kulelive
Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive kanye nemisebenti leyenganyelwe yiPhalamende
 Inkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive yenta incenye lebalulekile yemisebenti leyenganyelwe yiPhalamende kanye nekutiphendvulela ngayo. Sivivinyo mbamba sentsandvo yelinyenti libanga lelingafinyelelwa yiPhalamende ekucinisekiseni kutsi hulumende uhlala atiphendvulela kubantfu. Imisebenti leyenganyelwe yiPhalamende iniketwa Iphalamende nguMtsetfosisekelo kutsi yeluse ibuye yengamele tinyatselo tahulumende. Iphalamende yetfwele umtfwalo wekwengamela yonkhe imitimba yaHulumende kufaka ekhatsi leyo lestifundzeni kanye nasezingeni lasekhaya kute:
Hulumende aphendvule, abike ngetimali tebakhokhintsela
Kwentiwe imisebenti yahulumende ibe sebaleni kubuye futsi 
Kukhuliswe kwetsembeka kwemmango kuhulumende.
Iphalamende nayenta umsebenti wekwengamela imisebenti igcila kuloku:
Kuphunyeleliswa kwemisebenti
Kutsi ibhajethi isetjentiswe kanjani nekutsi futsi
Ngabe ematiko ahulumende aphetfwe kahle ngalokuyimphumelelo yini.
Kwengamela umsebenti kufaka ekhatsi kuphatsa nobe-ke kulawula ngalokuyimphumelo ematiko ahulumende kute kwentiwe kancono kwetfulwa kwetinsita kanye nekutfola imphilo lencono yato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika. 
Enkhulumeni Yamengameli lemayelana nekuma kwelive, Mengameli utsatsa kushaya kwenhlitiyo yesive bese wendlala tinjongo tetinchubomgomo kanye nalokumele kwentiweni emnyakeni lotako. Indvuna Yetetimali ingenisa Ibhajethi lemiselwe kuletinjongo 
kanye nemisebenti lehlelelwe umnyaka lotako, loku kuvamise kwentiwa ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovana. Letinjongo tenchubomgomo nemisebenti lengumgogodla lefanele yentiwe yenta sisekelo salokufanele kwentiwe nguhulumende emnyakeni lotako. Silinganiso lesisezingeni lelisetulu lesisetjentiswa yiPhalamende ekwenteni hulumende atiphendvulele kubantfu, mayelana nalakwentako, nekutsi timali letabiwe tisetjentiswa kanjani.
Kwentekani ngemuva kwekwetfulwa Kwenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive?
Ngemuva kwekwetfulwa Kwenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive, Tindlu totimbili tePhalamende tibese tibamba inkhulumomphikiswano ngayo. Emacembu etepolitiki aba nelitfuba lekuniketa imibono yawo abuye futsi abute nemibuto mayelana netintfo letitsintfwe kulenkhulumo. Kuphakanyiswa tintfo letivusa lunako kubuye kugcanyiswa esiveni tintfo letibaluleke kakhulu. Ummango uyamenywa utewetsamela letinkhulumomphikiswano njengobe Njengayo yonkhe imihlangano yePhalamende. Ngemuva kwaloko, Mengameli ubese uphendvula emaphuzu laphakanyisiwe kanye nemibuto levela kulenkhulumomphikiswano. 
Itsini ingcikitsi yePhalamende yalomnyaka?
Ingcikitsi yePhalamende yemnyaka wa-2011 itsi “Sigubha umkhosi wemshiyandvuku wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wePhalamende neBantfu”. Ngemnyaka ngamunye iPhalamende ikhetsa ingcikitsi lemiselwe kumasu Iphalamende legcile kuwo. Umbuso wentsandvo yelinyenti mbamba ufuna kutfola ligunya lawo kubantfu, ngelukhetfo lolubanjwa njalo ngetikhatsi letifanele kanye nekuhlanganyela kwemmango lokuchubekako kuletinchubo tekwengamela. Lengcikitsi ikhutsata kuhlanganyela, kumelelwa nentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo, lapho khona takhamuti tibandzakanyeka ekushayeni imitsetfo nekwengamela imisebenti. Icinisa indzima ledlalwa yiPhalamende, lekukumelela bantfu futsi icinisekise hulumende webantfu ngaphasi kweMtsetfosisekelo. Umsebenti wePhalamende kanye neweMalunga ayo ufanele ugcile ekuciniseni kuchumana emkhatsini webantfu kanye nebameleli babo labakhetsiwe, kuphumelela kwePhalamende kuncike ekuhlanganyelweni ngalokunemdlandla kwato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kute kucondziswe imisebenti yeMalunga abo asePhalamende (ema-MP) nakuMtsetfosisekelo.
Ummango ungahlanganyela kanjani ePhalamende?
Kutibandzakanya kutinchubo temkhosi Wenkhulumo Yamengameli Lemayelana Nekuma Kwelive kungulenye yetindlela ummango longatibandzakanya ngayo ePhalamende. Kunetindlela tekuhlanganyela ePhalamende futsi tifaka ekhatsi kuvota ngesikhatsi selukhetfo, kujoyina licembu letepolitiki, kufaka umtselela ecenjini letepolitiki nobe ekushayweni kwemtsetfo kanye nekujoyina inhlangano letinikelako nobe lengekho ngaphasi kwahulumende, kutsintsa ema-MP, kwenta tiphakamiso nobe kwetfula inkhulumo kanye nekutfumela tikhalosicelo ePhalamende.
Iphalamende itinikele ekutsini yente ummango waseNingizimu Afrika ukwati kuyifinyelela ngekutsi wente ematfuba labhadlile ekutibandzakanya nekuhlanganyela kwawonkhewonkhe: emadvodza nabomake, labafundzile nalabangakafundzi, labacashiwe nalabangakacashwa, labakhubatekile nalabangakakhubateki, labamphofu (ikakhulu labamphofu basemakhaya), nalamanye emacembu: bandzawonye bakhulume ngetintfo letiphatselene netidzingo tabo. Tindlela ngco letitsite ngePhalamende yebantfu, Kuyisa Iphalamende Kubantfu, Iphalamende yabomake nePhalamende Yelusha konkhe kutindlela leticondze kutsi kuhlanganyelwe nemmango kute kuviwe loko lokubantsintsa kakhulu. Iphalamende ifuna kwenabisa kuhlanganyela kwemmango ngekuhambisana negcikitsi yalomnyaka “Sigubha umkhosi wemshiyandvuku wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wePhalamende neBantfu”.
Ungatsandza yini kuvakashela Iphalamende?
Lihhovisi Lekufundzisa Ummango lasePhalamende liniketa luhambo lwangekhatsi ePhalamende mahhala kanye nelitfuba lekutsi ummango ukwati  kwetsamela tinkhulumomphikiswano uhleti kumagalali (tindzawo yekuhlala) tesigungu Savelonkhe neteMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe. Kungaphindze kwentiwe emalungiselelo ekutsi emalunga emmango ahlangane neMalunga ePhalamende futsi etsamele imihlangano lapho Ummango Uvela luvo lwawo khona kanye nemihlangano yeMakomidi. Nangabe awukhoni kuta ePhalamende, ungavakashela iwebhusayithi yetfu: www.parliament.gov.za futsi ubone luhambolifilimu lwePhalamende ukunobe nguyiphi incenye yemhlaba.
Umchumanisi:  Nhlanhla Mrwerwe
Lucingo: 	(021) 403 2266
Ifeksi:		(021) 403 3817 / 403 3303
Incwadzigesi: nmrwerwe@parliament.gov.za 
EMACINISO LASHESHAKO
Inkhulumo Yamengameli lemayelana nekuma kwelive (i-SONA) itawuphindze futsi yetfulwe kusihlwa, mhla ti-10 Indlovana 2011.
I-SONA yehlukaniswa ngemikhakha lemitsatfu. Wekucala kuhlanganyela kwemmango lapho khona Luhele Lwekuhlonipha Mengameli Lwalabadzala lwemukela Mengameli kanye netivakashi takhe ePhalamende lapho bahamba kukhaphethi lebovu. Loku kulandzela ngumkhosi wembuso lofaka ekhatsi kudutjulwa kwembayimbayi yekuhlonipha emahlandla la-21 kanye nekundiza kwelinani lelitsite Letindiza Tembutfo Wetekuvikela bese kutsi ekugcineni sekuba kwetfulwa kwenkhulumo yaMengameli lesuke ilandzelwe ngalabovu.
Emalunga Embutfo Wetekuvikela Avelonkhe (i-SANDF) ashaya luhele endleleni litawuhamba ngayo Mengameli nakaya ePhalamende.
Luhele lwekuhlonipha Mengameli Lwembutfo Wetemphi nalo luyahlanganyela kulomkhosi futsi ibhendi yetemculo yalombutfo ihlabela ingoma yesive yaseNingizimu Afrika.
Imbayimbayi ledutjulwa emahlandla la-21 idutjulelwa kuhlonipha Inhloko Yembuso, umjeka wavelonkhe, Inhloko Yembuso wangaphandle, lilunga lembuso wasesigodlweni kanye neNhloko Yembuso yaphambilini.
UMBONONCHANTI
Kwakha Iphalamende yebantfu lesebenta ngemphumelelo lephendvula tidzingo tebantfu nalechutjwa kwenta lizinga Lelincono lemphilo yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
