



KWETFULWA KWENKHULUMO MAYELANA NESIMO SELIVE YETFULWA NGUMENGAMELI WARIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA, KGALEMA MOTLANTHE

AYETFULELA TINDLU TEPHALAMENDE TOTIMBILI

EKapa, 6 Indlovana 2009.



Make Sikhulumi Sesishayamtsetfo Savelonkhe; Sihlalo Wemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza; Make Lisekela LaMengameli; Lisekela LeSikhulumi kanye Nasihlalo Lolisekela Lemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza; Lijaji Lelikhulu Babe Langa; Lisekela Lamengameli  waseNingizimu Afrika leselabeka phansi tintsambo kanye naMengameli we-ANC; 

Bondvunankhulu Betifundza; emalunga Ekhabinethi kanye naboSolomo Betishayamtsetfo Tetifundza; Lijaji Lelikhulu leselabeka phansi tintsambo lingasekho NaboTihlalo bePhalamende Lasebabeka phansi tintsambo; Bahlonishwa, Emancusa Bonkomishani Labakhulu nebahlonishwa labavakashele bemave angaphandle; malunganga lahloniphekile emacembu etembusave kanye Nemalunga ePhalamende, Baholi Bendzabuko; Betemtsetfo, Mphatsi Welidolobha LaseKapa; bafundisi kanye nebameleli bemmango; macabane nemabangani; tivakashi letihloniphekile, ngitiva ngihloniphekile kutsi bengingetfula lenkhulumo embutsanweni Wetindlu tePhalamende yaseNingizimu Afrika Tihlangene, ekucaleni kwemgamu  WePhalamende Yesitsatfu Yentsandvo Yelinyenti.



Ngime ngembi kwesive saseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngalelitfuba lengilitfoliIe lekutsi ngibe sesikhundleni lesiphakeme kulelive ngenca yesimo lesiyincalisakuvela lesivetwe sincumo selicembu letembusave leliphetse sekutsi kwehliswe esihlalweni Mengameli lobekaphetse ematomu.     



Umtfwalo lenginawo, kutsi etinyangeni letimbalwa, kufanele ngihole Sigungu Lesiphetse savelonkhe siphotfule umsebenti waso lesawanikwa yi-African National Congress elukhetfweni lwaanga-2004, kanye nekulungisa sendlalelo sebaphatsi nobe-ke balawulu labakhetfwe elukhetfweni lolwendlulile kutsi badle bagijima ngalokubusheleleti.



Sibonga kucocodzela kwenchubo yetfu yemtsetfosisekelo, leyente sakhona kubanenchubekela embili lenganitihibe, incenye yayo iphindze yabonakala ekusebentisaneni kweSigungu Lesiphetse, labasha nalabadzala, kanye nekuphatsa ngalokusimeme kwebaphatsi bemkhakha wesive. 



Sisabuka emuva eminyakeni le-15 leyendlulile, ngitsandza kuphakamisa kutinikela nekusebenta kamatima kwaMengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nalabanye bomake nabobabe labanyenti endzimeni labayidlalile yekugwedla umkhumbi wembuso ngaphansi kwentsandvo yelinyenti: Esigungwini Lesiphetse nesekulawuleni, tishayamtsetfo kuyo yonkhe imilente lemitsatfu yahulumende nakutemajaji, bachutjwa yinshisekelo yekwenta kancono lizinga lemphilo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.



Ngetulu kwako konkhe, ngime embi kwenu ngeligcabho nekutetsemba kutsi leNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla –ikhashane kabi nekwehlukahlukana  , imibango nekungafakwa ekhatsi kweminyaka lengayiphi le-15 leyendlulile – ingumkhicito wekusebenta kamatima netitfukutfuku taboMake baseNingizimu Afrika kanye nabobabe labavela kuwo onkhe emakhangala emphilo. Labantfu baseNingizimu Afrika bamelela litsemba nekungaphelimandla lokungukona kutici tesive setfu. 



Kulombutsano lesikuwo webantfu baseNingizimu Afrika labakhetsekile kunemalunga ePhalamende yentsandvo yelinyenti lekutsite kusukela ngenyanga yeNdlovana leyengcile saba nelishwa lekubavalelisa kwekugcina. Bafaka ekhatsi  Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers and Jan van Eck.



Kuloluhlu ngitsandza futsi kwengeta, Ms Helen Suzman, lomunye waseNingizimu Afrika lophakeme kakhulu, lowamelela emagugu ePhalamende yetfu lensha emagumbini ePhalamende lendzala.     



Ngulaba-ke kanye nalabanye labanenshisekelo nalelive labo lekufanele batfole linoni lelikhulu lalamavi lamnandzi ekudvumisa bukhulu nekubaluleka kwabo uma akhishwa, nonobe ngutiphi tivunguvungu letisivungutelako, nobe ngabe ngukuphi kungabata ngetepolitiki lokungafika kunwembeza wetfu lobumbene, lowendlulela embili, sive setfu sisesimeni lesihle. 



Nanobe kunjalo, akukafanele kutsi sititsatsa kancane letinselele lesibukene nato. Kwehla kwenomnotfo emhlabeni wonkhe jikelele kuveta ingoti lembi kakhulu emnotfweni wetfu macondzana nekulahlekelwa yimisebenti kanye nelizinga lemphilo lelingulona lona lebantfu betfu. 



Ngekwemvelo, kungabata ngetepolitiki kungaveta imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kwamanje. 



Njengemphumela waloko, labanye bentfu bangamangaliswa kugucuka kwesivunguvungu bese sigongobalisa emahlombe etfu uma kuvunguta letivunguvungu tetemnotfo kanye netiphitsiphitsi tepolitiki. 



Kwetfu nje luhambo lolulubangise etsembeni nasekumeni kahle kwetintfo. 



Singaphindze futsi sisho, ekujikeni kwetintfo lokumangalisako, tinhlangotsi letinyenti teluhlelo lwetfu lwemtsetfosisekelo tivivinyiwe kuletikhatsi letisandza kwendlula, futsi tonkhe tiphumelele kulokuvivinywa, takhombisa intsandvo yelinyenti lecinisela ngalokwecile. 





Intsandvo yelinyenti yetfu iyaphila. Iloku ishaye ngesivinini sinye iya ngekucina nobe kuba nemandla, yesekelwe nguMtsetfosisekelo longete walinganiswa nanobe ngumuphi emhlabeni wonkhe jikelele. 



NembaIa, kushuba kwendlela yekubukana netepolitiki Kulesikhatsi, lapho khona sonkhe sivumelana ngavi linye, lekutsi kumele kube lukhetfo lolunesitfunti nekuthula, kusiciniseko sekuphila ngalokuchubekako kanye nekujulisa intsandvo yelinyenti yetfu.



Bantfu baseNingizimu labacinisekise inchubekela embili yayo, futsi ngabo labatawuvikela intsandvo yelinyenti yetfu eminyakeni letako. 



Ngivumele, Make Sikhulumi nawe Sihlalo, sisekelo loludzaba, ngincenge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekile kutsi bayobhalisa baphindze bavote kulolukhetfo lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute kutse sihlele likusasa letfu tsine ngekwetfu.



Loku kumele sikwente onkhe malanga ekusebenta emahhovisi abomasipala ngembi kwekutsi kuvalwe kubhalisa. Kepha kufanele kutsi siphindze silisebentise lelitfuba lelihle lemphelansontfo yelikhetselo yekubhalisa lehlelwe Yikhomishini Yelukhetfo Letimele YaseNingizimu Afrika (Independent Electoral Commission of South Africa, i-IEC), kusasa nangeLisontfo, mhlaka 7 na 8 Indlovana ngalokufanako.



Ngingatsandza futsi kutsatsa lelitfuba ngisho kutsi, kulamalangana letako, ngitawuphetsa tingcoco neKhomishini Yelukhetfo Letimele kanye naboNdvunakhulu betifundza ngiphindze futsi ngimemetele lusuku lwelukhetfo.



Malunga lahloniphekile; sikweleta bantfu baseNingizimu Afrika buntsandvo yelinyenti betfu, lekwatsi mhlaka 27 Mabasa 1994, lekwatsi ngekubambisa, kwekucala ngca batilawulela likusasa labo.  



Kuso leso sento lesibukeka simelula kepha sibe kujulile, sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu balelive, safuletsela limuva lebelisingcunula sonkhe.



Kufanelekile-ke kutsi Kulesikhatsi sigubhu umkhosi weminyaka le-20 kwemukelwa Sifungo Selikomidi Lesikhashana Lenhlangano Yebunye Be-Afrika YaseNingizimu Ne-Afrika mayelana nekwemukelwa kweNingizimu Afrika ngenyanga yengce, 1989 – lesatiwa ngalokwetayelekile njenge-Harare Declaration. Loyo mtamo wenta sisekelo sekuvumelana kwemave emhlaba, lokwaphuma Ngamhlabuhlangene, mayelana nendlela yebubukana netingcoco tekuncengana eNingizimu Afrika. Ngekhatsi eNingizimu Afrika, kwaphindze kwenta lokucuketfwe, i-1989 Conference for a Democratic Future, kwaletsa ndzawonye cishe bonkhe labanenshisekelo nalelive labo labavela kuoyo yonkhe imikhakha yemphilo.



 Konkhe loku kwaholelwa etingcogcweni tekubonisana ngekuncengana letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994. 



Mayelana naloku, kumele setfulele sigcoke mengameli Wekhongolose Yavelonkhe Ye-Afrika, lengasekho emhlabeni, Oliver Reginald Tambo, ngemitamo nekuphumelelisa kumavekati nemitimba yemhlaba lokwaba yinkhombandlela yesisombululo lesinekuthula sekungevani lobekukhona eveni letfu.



Leso sinyatselo lesinesibindzi sekwakha luhlaka lolutawufuna kuthula nekubuyisana esikhundleni/endzaweni yemphi nekungevani, kwabuyisela emuva, ulomphelo bubi beminyaka lelikhulu leyendlulile - loko-ke, kwephetfwa kwanga-1909 kwe-National Convention, leyaba yinkhomba yekubunjwa kweBunye BeNingizimu Afrika. 



Nobe-nje lesivumelwano sancuma saphelelisa imincele yeNingizimu Afrika njengobe siyati lamuhla, yamiselwa ekucindzetelaneni ngekwebuhlanga nangekukhetsa indlubu ushiye lintongomane.



Ngako-ke, kuleminyaka lengu-15 singenile kuntsandvo yelinyenti yetfu, singaciniseka kutsi kwesaba, kutiva singakaphephi nekwenyanya kwekutsi iminyaka le-100 leyendlulile yenta kwaba khona kuthula kwelikhetselo nalokungemanga kutikhulu letibomandlengwenya bekute emaciniso kepha bekungakamiswa endzaweni lefanele.



Loko kwesaba nekungaphephi kwenta kwaba khona emashumishumi eminyaka yemzabalaza lokuthulile. Mayelana naloku-ke, setfula sigcoko, sisetfulela  indvodzana yebantfu betfu lelichazwe, Solomon Kalushi Mahlangu,  lowagwetjwa intsambo, waya kagocanyawo ngalokukhulu kutigcabha eminyakaeni le-30 leyendlulile, ngeligcabho lekwati kutsi ingati yakhe itawunisela sihlahla senkhululeko. Ngivumeleni ngetfule, Lucas Mahlangu, lokanye natsi lapha, umnakaboKalushi, lomelele umndeni.  



Solomon Mahlangu bekachubeka nelisiko lemabutfo eminyaka leyendlulile, kulesibala ku labangaphansi kweNkhosi Cetshwayo lowatsi nga-1879, walwa wehlula imphi yemaNgisi  British e-Isandlwana, avikela inkhululeko yebantfu bemdzabu belive letfu kanye nekubaluleka  kwemhlaba wabo. 



Iminyaka lelikhulu nemashumi lamatsatfu kusukela lapho, singadvumisa litsemba nekungapheli mandla kwaleto tinhlitiyo letinkhulu. 



Nasetikhungweni tetemfundvo, wona loyo mzabalazo wabhebhetsela umshikashika ngesikhatsi sebusika lobubandzako, ngemuva kwekuvalwa kwelicembu lelishucela inkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi balo labanyenti.

Licembu lebafundzi labanesibindzi bacembuka ku-Nusas, batisungulela labo licembu lelibitwa ngekutsi yi-South African Students’ Organisation, Saso,eminyakeni le- 40 leyendlula.



Kulesitukulwane kunebaholi bekucala be-Saso, lebebafaka ekhatsi, kusho labambalwa nje,  boStrini Moodley, Phrofesa Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel nathuli ka Shezi. Sibetfulela sigcoko ngekwenta kube khona litsemba ngesikhatsi sekuphelelwa litsemba. Mayelana naloku, sitsandza kwatisa kutsi emkhatsini wetfu lamuhla, kukhona Pat Tlhagwana, Onkgopotse umzala waTiro, umelele umndeni. 



Sisekuyo yona lendzikimba sitsandza kuhlonipha Ephraim Mogale, lengasekho emhlabeni, longumengameli lowasungulwa i-Congress of South African Students, Cosas, kanye nebalingani bakhe eminyakeni le-30 leyendlulile.  



Ekujuleni kwekukhumbula letitjudeni taleyo minyaka leyendlula kunemlayeto lesibopho lotsi, komela inkhululeko nelwati kushisekela ngemandla etifubeni telusha lwetfu. 



Umlayeto wetento tebuchawe babo uncencetsa ngeliciniso lamuhla, njengobe wawenta kuleyo minyaka leminyenti leyendlulile, kutsi kumele sibambisane sikhulise ematfuba; kutsi ngekweliciniso kufanele, ngekwemagama Eshatha Yenkhululeko, sivule kabantana “iminyaka yekufundza neyemasiko”



Sikhumbula letikhungo nebaholi kugcizelela umoya welitsemba nekungapheli emandla lokwaletsa umzabalazo wentsandvo yelinyenti nanobe nje yonkhe intfo beyibonakala sengatsi angeke iphumelele; kugcizelela umtfwalo losemahlombe etfu kute kuphunyeleliswa imicondvo linyenti lelatinikelela yona, lala kwesatjiswa tinselele nebumatima. 



Ngako-ke, Make Sikhulumi naSihlalo lohloniphekile, kumele sitibute lombuto: Tento tetfu tiyichaza kanjani indlela yebantfu baseNingizimu Afrika eminyakeni le- 15 solo kwaba khona intsandvo yelinyenti yetfu, nekutsi sesiyitfutfukisa kangakanani imbangela yekutfutfuka kwemuntfu nesitfunti semuntfu kusukela saniketwa ligunya lentsandvo yelinyenti nga- 2004?



Lamuhla sinentsandvo yelinyenti lesebenta kahle kakhulu, imiselwe kutinchubomgomo letibeka tintfo ebaleni, inetindlela letinyenti tekutsi bantfu bangahlanganyela futsi kukhona Netikhungo letitimele letigunyatiwe nguMtsetfosisekelo kutsi teseke intsandvo yelinyenti. 



Kuleminyaka Lendlulile, kancane kancane sente kancono timiso tahulumende. Sakhe inchubo yebudlelwane lobuhle bangekhatsi kwahulumende kuyo yonkhe imikhakha nekuhlangana nobe-ke kuchumana lokuncono ngekhatsi kulemikhakha nasemkhatsini wayo.



Nembala, hulumende angatichenya ngekweliciniso ngekutsi sesiliguculile linani letinhlobo tebantfu eMisebentini yaHulumende, lokukhombisa ngato tonkhe tindlela kucishe kukhombisa simo semmango wetfu.



 Nanobe kunjalo, nanobe-nje bomake labasetikhundleni letisetulu Emisebentini yaHulumende benta 34%, lelinani lincane kunelizinga lekulingana lebesitibekele lona. 



Ezingeni lesishayamtsetfo savelonkhe netetifundza, kunetinkhomba tekutsi sive lonyaka sitawendlula lo 32% wabomake lowazuzwa nga-2004 futsi ngekwetsemba, ngisho na 40% lowatfolwa nga-2006 elukhetfweni lwabohulumende basekhaya. Setsemba kwekutsi onkhe emacembu etembusave, lapho asacedzela luhla lwawo lwelukhetfo, atawufaka sandla kulokutikhandla lokunesitfunti. 



Nanobe-nje kukhona inchubekela embili, ya 0,2% simo sisengakajabulisi kahle macondzana nebantfu labakhubatekile labasebentela hulumende, uma bacatsaniswa na 2% lebesimhlosile, lesatibekela yena. 



Kuko kokubili, umkhakha wangasense usasesalele emuva kakhulu.



Kune taba letentiwa tekwenta kancono likhono Letemisebenti yaHulumende, lokufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali,  Tikhungo ema-Thusong Service Centres naletinye timiso letinsha tekwetfula tinsita, tizimbizo kanye nebuholi lobucinile, njengobe kunjalo kwamanje Etikweni Letasekhaya.



Nanobe kunjalo, kusesekunyenti lokumele kwentiwe kute kukhushulwe lisiko lekusebenta nekufundziswa kwalabanye basebenti bahulumende, ikakhulu labo labasemalahleni lashisako, labachumana ngco nesive. 



Njengobe emalunga lahloniphekile atawucaphela, hulumende wetfu wente kulwa nenkhohlakalo kwaba ngulenye yetintfo lagcile kakhulu kuto. Loku Kuyabonakala, emkhatsini waletinye tintfo, kumitsetfo, timiso nemitsetfo leyengamele basebenti bahulumende kanye nalabaphetse emahhovisi, ngekulingana, lubanjiswano kumango yeluntfu kanye nemmango wemabhizinisi kanye netincingo letiphutfumako tekulwa nenkhohlakalo.



Nobe-nje tindlela tekuvimbela ngekujezisa labenta kukhohlakala tisengakeneli, kepha ngekuya kwetinchubo tahulumende, singatfola kudvudvuteka ecinisweni lekutsi 70% wemacala enkhohlakalo labikwa kubetindzaba, atiwa sive ngobe hulumende uwutfolile umonakalo futsi ubukene nawo.



Tinselele letifanana naleti tiwukhungetse nemkhakha wangasense. Ekugcineni letinselele tigcile kakhulu kumitsetfotimiso njengobe kunjalo nasekukucinisekiseni ngalokuchubekako kulungiswa kwato.



Malunga lahloniphekile, nginesiciniseki sekutsi siyavummelana ngekutsi inhlalonhle yemimamgo yetfu incike kakhulu, kunchubekele embili lesiyentako macondzana nekukhulisa umonotfo wesive setfu kanye nekucinisekisa kutsi bantfu babelana ngaletinzunzo tekukhula kwemnotfo, njengesitfo sinye.



Kwaba yimbangela ledvumile kutsi, ngemuva kwekushona phansi kwemnotfo ngeminyaka yabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nekutfutfuka kwemnotfo lokuchubeke njalo kusukela nakucoshwa lolubalobalo nga-1940. 



Kumnyakalishumi wekucala wenkhululeko, umnotfo wakhula nobeke-ke kutfutfuka kwemnotfo ngalokulingene nga 3% ngemnyaka futsi loku kwaba ncono nga 5% ngalokulingene, ngemnyaka, nga-2004 kuya ku-2007. 



Kutfutfuka kwetidzingo tebantfu, lokwabangelwa kutfutfuka kwelizinga letekucashwa, timali letingenako netintsengo letiphansi kanye While the consumer boom, impelled by rising employment and incomes and low inflation and interest rates, played its part in this regard, we are encouraged by the broad canvass of opportunities for further expansion going forward.



Lekubaluleke kakhulu ngumbuto lotsi: Yini mbamba mbamba lekumele kutsi kukhula kwemnotfo kugcile kuko? Umnotfo wentelwa kutfutfukisa lizinga letemphilo yebantfu. Nga-ke, umbuto wekutsi ngabe kukhula kwemnotfo kwabelwana ngako ngalekulinganako yini kufuneka ube ngumgogodla wako konkhe kucutjungulwa kwetemnotfo. 



Lokumcoka kutsi kwabelana ngenzuzo yekukhula kwemnotfo kufuneka kufake ekhatsi kuvela kwemisebenti futsi kucinisekise kutsi kukhona imisebenti lehloniphekile. Nembala kuloludzaba lesingatigcaja ngalo kutsi emkhatsini wemnyaka weti-1995 kanye nemnyaka weti-2003, umnotfo usungule imisebenti lemisha sha lelinganiselwa esigidzini lesisodwa kanye nesigamu kantsi lekuphindze kugcame kakhulu kutsi kube nemisebenti lelinganiselwa etigidzini letingema-500 000 ngemnyaka ngamunye emkhatsini wemnyaka weti-2004 kanye nemnyaka weti-2007.



Kamuva nje nanobe kukwekucala ngca solo mane satfola intsandvo yelinyenti, kusungulwe imisebenti leminingi kunesibalo sebantfu labasha labacashwako emakethe yemisebenti ngaloko kwancishishwa litinga lebantfu labeswele umsebenti kusukela kumaphesenti lange-31 ngemnyaka weti-2003 kuya kumaphesentini lange-23 ngemnyaka weti-2007.



Yebo ngiyavuma impela kutsi leku akukamele kusigudlute kulesibopho setfu sekuchubeka nekuphenyisisa ludzaba lwebucotfo balemisebenti, kuhlanganisa nemalungelo kanye nemivuzo basebentisi labayitfolile.    



Kwabelana ngemivuzo yekukhula kwemnotfo kufuneka kuphindze kuhlanganise nekusetjentiswa lekusheshako kweluhlelo lwekunikwa ematfuba kwalabo labebacindzetelekile ngaphambilini kubandzakanya neluhlelo lolubanti lolugcile ekufukuleni umnotfo webantfu labamnyama ngokwehlukana kwabo, i-BBEE.



Loku akwentiwa ngoba kubhebhetsekiswa loko labanye labakubita ngekutsi luhlelo lwemisebenti leniketa ematfuba ngekwebuhlanga. Ecinisweni, live lelingakucinisekisi kukubandzakanywa kwabo bonkhe bantfu balo kuwo onkhe emazinga nemisebenti yetemnotfo, nakanjani ligcina selisebenta ngaphansi kwemandla lelinawo.



Ngenca yekutsi tikhungo letitimele tisasalele emuva nekugucula tinhlobo tebuhlanga bebantfu labaphetse emsebentini kanye nasemisebentini ledzinga bantfu labanemakhono latsite, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi kanye nalokunye, ngakulolunye luhlangotsi kwenta live letfu lisilele ngemuva emazingeni lasetulu ekukhula kwemnotfo. 



Kwabelana ngemivuzo yekukhula kwemnotfo kuphindze kusho indzima leyenele nelelinganako yembuso ekusebentiseni Sikhwama semali yelive njengelithulusi lekwaba kabusha kanye nekwabelana ngemtfwalo wekusita ngemphahla yemmango.



Emalunga lahloniphekile atawulukhumbula cishe lonkhe ludzaba ngetindzaba letitsintsa emaholo enhlalakahle. Ngitawucaphuna tibonelo letimbalwa futsi kubeka ebaleni bunjalo benchubekela embili lesesiyentile kanye netinselelo lesibukene nato. 



Hulumende ubona kabuhlungu kutsi buphuya busebhidlangile emimangweni yetfu, kanye nekutsi lizinga lekungalingani lisetulu kakhulu.



 Eminyakeni lengu-15 leyendlulile sente konkhe lekusemandleni etfu kubukana nalekuhlupheka ngekuholela bantfu imali yenhlalakahle. Kucaphuna umsebenti lowentiwa licembu letifundziswa eNyuvesi yaseStellenbosch, lebeliholwa nguSolwati Servaas van der Berg:



 Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temmmango kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti [B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.” 





…Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.

(This is from Poverty since the transition: What we know, p25 by Prof van der Berg of Stellenbosch)



Ecinisweni kunjalo lemibono iye yacinisekiswa nalucwaningo lwetfu lolukhombisa kutsi buphuya bekungabi nemali loyiholako ikakhulukati emimangweni yabantfu labamnyema kanye nalabahlanganise buhlanga behlile kakhulu, nalekuyinenye yemphumela wemazinga lasetulu ematfuba emsebenti kanye nekukwati kufinyelela emalini yetibonelelo. Ngesikhatsi sibalo sebantfu labebatfola imali yetibonelelo sitigidzi leti-2,5 ngemnyaka weti-1999, kwatsi ngemnyaka weti-2008 lesi sibalo sabe sesikhuphukele etigidzini letiyi-12,4.



Loku kungumphumela wekukhuliswa ngemandla kwematfuba ekutfola sibonelelo Sekondla bantfwana, lesakhula kusukela kubantfu laba-34 000 ngemnyaka weti-1999 kuya kubantfu labatitigidi letiyi-8,1 ngemnyaka weti-2008. 



Njengencenye yekufaka sandla emalini letfolwa bantfu labahluphekako umklamo wekuvula ematfuba emisebenti atigcini ngeTinhlelo Letingetiwe Temisebenti yemmango watfolwa ngemnyaka we-2008, nakumnyaka longembili kwaloyo lowawubhekiswe egunyeni lelukhetfo lwanga-2004. Leku sekudale ematfuba ekukhulisa loluhlelo kanye nekutfutfukisa lizingabunjalo lalo.



Mayelana nematfuba ekutsi onkhe emakhaya akwati kutfola tidzingonchanti, tibalo titisholo tona ngekwato. Sibonelo, ematfuba ekutfola emanti ekunatsa anyukile kusukela kumaphesenti langema-62 ngemnyaka we-1996 kuya kumaphesenti langema-88 ngemnyaka weti-2008.



Bufakazi bemali yenhlalakahle buphindze bubonakale ekutfutfukeni ngemandla kwematfuba ekutfola tindzawo telusito lwetemphilo. Emaphesenti langemashumi lasishiyagalolunye nesinhlanu manje ebantfu baseNingizimu Afrika labahlala etindzaweni letisedvute netikhungo tetemphilo ngemakhilomitha la-5 kantsi futsi satisiwe kutsi yonkhe imitfolamphilo manje seyinawo emanti ekunatsa. Kusingatfwa kweludzaba lekugonywa kwebantfwana kukhuphuke kancane kwate kwafika kumaphesenti latsi akabe ngema-85 kantsi netigameko tamalaleveva tehle ngemandla lamangalisako. 



Siphindze sakhutsateka kuva kutsi lucwaningo lolumayelana nekwenyuka kweligciwane lesandvulela ngculazi lukhombisa kudzamba kanye nekwehla kwemazinga ekusuleleka kwebantfu.

Ngetulu kwaloko, luhlelo lwetfu lwekuniketa ngemishanguzo yekudzambisa sifo sengculazi akusilo kuphela lolukhulukati emhlabeni jikelele kodvwa luya ngekuya lukhula ngato tonkhe tikhatsi kantsi sekube nebantfu labagulako labangetulu kweti-690 000 lasebacale kuniketwa imishanguzo yekudzambisa isifo sengculazi solomane loluhlelo lwacalwa. 



Yebo letinye tikhungo letinengi tetemphilo atikabi nayo njalo imitsi ledzingekako, emazinga lafanelekile kubasebenti, kanye nekutisita lokuphutfumako kwetidzingo nchanti letinjengemanti lahlantekile kanye nagesi. Kuletinye taletikhungo imphatfo yakhona isezingeni leliphansi kakhulu kantsi nemimoya yekusebenta kwebasebenti bakhona isadzinga kwentiwa ncono.



Kutemfundvo, sibone kwehla kakhulu esilinganisweni sathisela kanye nebafundzi labafundzisako cishe kube nematfuba lafanako eveni lonkhe jikelele mayelana nekwemukelwa kwabafundzi etikolweni temabanga laphansi kanye nekutfutfuka kwesibalo sebafundzi labaphasa sifundvo setibalo, kucaphuna nje lokumbalwa. 



Ngesikhatsi lesifanako, imitamo leminingi yentiwe kutfutfukisa timiso/takhiwo etindzaweni tebantfu labaphuyile. 



Yebo siyati kutsi lizinga lekuyekela kwebafundzi sikolwa ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu kanye nasemazingeni laphakeme emfundvo liphakeme ngendlela lengamukelekile kantsi luhlelo lwetemfundvo kusafanele lukhicite emakhono laswelekile naladzingwa kakhulu ngummango.



Ngetulu kwaloko, titinkinga emsebentini wekufundzisa kanye nekufundza tikhombisa kukhatsateka ngekungapheli kwekwehlukana kwaphambilini kwemmango.



Lokubuhlungu-ke kutsi kuyaye kutsi lapho imfundvo idzingeka khona kakhulu kulwa nebuphuya, kube ngulapho khona kanye timiso, indlela yekuphatsa kanye nekushoda kwabothishela akujabulisi.  



Tinhlelo tahulumende letentelwe ummango nato tiwutfutfukisile umnotfo webabantfu laphuyile, letindlu phela, nalosekwakhiwe futsi kwasitakala bantfu ngetindlu temchaso letitigidzi leti-2,6. 



Kufanele kona ngeliciniso sikuvume kutsi Luhlelo Lwekwabiwa Kabusha Kwemhlaba kanjalo nekwesekelwa kwekubuyiselwa kwebantfu etindzaweni tabo tekuhlala bekumele ngabe kuphetfwe ngendlela lesheshako nalencono kunalena. 



Ngetulu kwako konkhe loku siyatichenya ngenchubekela embili lebe khona etinhlelweni tetfu temmango kodwa-ke asikwati kutishaya sifuba ngebukhulu belushintjo lolwentekile nje kuphela. 



Noma ngabe kukwetemfundvo, kwetemphilo, kwetetindlu, kwetemanti noma kusekutfutfweni kwendle umbuto lomcoka lesibukana nawo onkhe malanga ngulotsi singabutfutfukisa kanjani bucotfo baletinsita. Luseludze lukhalo lekusafanele siluhambe kuloku. 



Malunga lahloniphekile kubhidlanga kwebugebengu kuseseyimbangela yekuhlala kwebantfu baseNingiimu Afrika besengotini. Lokwenteka malanga onkhe etindzaweni letiphuyile kanye naleto letakhelene nato ngekufana kunguletinye tetintfo letifakela bantfu umkhoshokhosho lwekuhlaselwa ngebudlova.



Ngekhatsi etikhungweni temmango kanye naleto letitimele ematfuba ekuboshwa kwemachinga lamabi kanye nekusetjentiswa kwetinsita kusebenta ngenkhohlakalo kuhlala njalo kutintfo etikhatsata kakhulu. 



Yebo impela lizinga lebugebengu sebubonkhe lebelikhuphukile ngemnyaka 

weti-2002, libuye lehla ngendlela egculisako. Tonkhe itinhlobo tetibalo tingacashunwa ukufakatela leku. 



Kodwa-ke futsi siyati ukutsi kuncishiswa kwebugebengu akukashi ngalokwanele hhayi ngisho nangesilinganiso semaphesenti lasi-7 kuya kulali-10 lebetibekele wona ngetinhlobo letahlukahlukene tebugebengu lobunendluzula. Kantsi futsi nje nekutsi tehlakalo tebugebengu bekubamba inkunzi imiti yebantfu kuhlonyiwe emakhaya kanye nemabhizinisi inkunzi betiloku tenyuke njalo kanye nekutsi bugebengu lobubhekiswe kubantfu lababomake kanye nebantfwana nabo abukehli ngendlela lebonakalako, loku kusitsinta kakhulu.



Loku kukhombisa butsakatsaka betindzawo lesakhelene nato ikakhulu ekwakheni lubumbano kanye nekuvelana emmangweni lokutosisita ekuvikeleni kanye nasekucedeni bugebengu. Kukhombisa butsakatsaka kutimiso tetfu tekulwa nebugebengu kusukela ekuphenyweni kwemacala kuya ekuhlunyelelisweni kwetimilo tetephulamtsetfo. Kukhombisa butsakatsaka ekusebenteni ngendlela legculisako kwetinhlelo tetinkantolo macondzana nako kokubili kwati umsebenti kanye naletinye timiso nekuphathwa kwato. Leti tinkinga luhlelo lolubanti lwekulungisa kabusha loselucalile kubukana nato.  



Lite noma kusimo lesinelunya futsi lesibucayi, kodvwa akukafanele sikhohlwe liphuzu lekutsi loku lesikulungisako kuluhlelo loluhambisa ngendlela lefanele nalokuyindlela lengakate ibowe eveni letfu. 



Loku kungenca yetingucuko letikhungo lesetitentile mayelana netimfundziso tato letigcile esikweni lemalungelo ebantfu, indlela letihlanganise ngato itinhlanga letahlukene kanye netinhlelo tato tekukwati kutiphendvulela. 



Kodwa-ke asingatikhohlisi: Njengengcenye yemphilo yetfu konkhe, itingucuko letinjena tisesemazingeni laphansi kakhulu. Luseludze lukhalo lekusafanele siluhambe.



Ngicinisekile kutsi emalunga lahloniphekile atovumelana nami kutsi bubele bembuso wentsandvo yeliningi kufuneka bubonakale ngalendlela yekutsi tsine sigcile kakhulu kulabo bantfu lababutsakatsaka kakhulu emmangweni.



Macondzana naloku-ke sicinisekisile ngekushaya imitsetfo, tivumelwano temhlaba wonkhe, ngemitsetfo kanye nemikhankhaso kutsi imitamo yekucala iyentiwa kutfutfukisa timo tebantfwana, bantfu labomake, bantfu labakhubatekile kanye nebantfu labadzala. 



Ngenca yemikhakhanso lesisekele kanjalo nangenca yemphumela webudlelwane lesibakhile netinhlangano letimele wona lamacembu ebantfu lababutsakatsaka sikwatile kwenyusa lizinga lekucaphelisa bantfu mayelana netintfo letitsinta bona lucobo futsi sachubekela embili ngekukhutsata kubukisiswa kwalekhalo. 



Etintfweni lesitichenyako ngako kutsi, sibonelo, imiti lephetfwe bantfu lababomake itfole samba lesingetulu kwalelo nani lebelibekiwe lemali yenhlalakahle, kuhlanganisa tindlu kanye nelusito lwetemphilo kanye nekutsi emkhatsini wetinhlelo letibe yimphumelelo kakhulu kube yimikhankhaso yekugonywa kwebantfwana kanye nekudla kudla lokunemphilo. 



Lite noma kunjalo, kepha ematfuba ekutfola umsebenti atsandza kwenyukela kubantfu lababomake labahlala etindzaweni tasemakhaya, lusha kanye nebantfu labakhubatekile. Ligciwane lesandvulela ngculazi nalo licedza kakhulu bantfu lababomake labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kubantfu lababomake kanye nebantfwana lusetulu kakhulu.



Konkhe loku kuyimisebenti lebukene nahulumende lotako.



Make Sikhulumi kanye naSihlalo lohloniphekile, leti-ke, letinye tetibonelo tenchubekela embili intsandvo yelinyenti lete nato kanye nendzima leseyihanjwe nguhulumende ekukwenetiseni ligunya lalinikwa bavoti. Intfo lengeke iphikiswe, nanganoma ngusiphi silinganiso, kutsi iyancomeka kakhulu inchubekela embili kusukela ngemnyaka weti-1994, kodwa akungabateki kutsi kusasesele inselele lenkhulu kakhulu.      



Kufanele-ke kutsi sitikhumbute ngekubona lekufundzisako kwetsemba kanye nekungapheli emandla, kuchubeka kanye nelushintjo, lobekanguMengameli, Nelson Mandela, encwadzini lengemphilo yakhe, i- Long Walk to Freedom:

Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.



Etinyangeni letimbalwa kusukela manje, bantfu belive lakitsi batokhetsa buholi labafuna kutsi buchubele embili umsebenti lomuhle webuchawe basigayigayi sekulwela inkhululeko kanye nalamanye emavulandlela embuso wentsandvo yelinyenti wetfu. 



Noma ngabe indlela yekwenta kwetfu tintfo ingahluka, loko lekumele siphokophele kukwenta kubekwe kwacaca nangalokusebaleni kuMtsetfosisekelo wetfu, lokukwakha ummango lobumbene, longeke ubandlululane ngekwebuhlanga, lote kubandlulula ngekwebulili, lobusa ngentsandvo yelinyenti nalotfutfukako lobambe lichaza lelihle ekwenteni umhlaba ube ncono. 



Eminyakeni lesitfupha lendlulile, baholi bebantfu  bakitsi bahlangana kuMhlangano Wekukhula Kwemnotfo kanye Nentfutfuko lowatiwa ngekutsi pheceleti yi-Growth and Development Summit, bafika esivumelwaneni ngemsebenti lekumele sonkhe siwente kute sente ncono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungacashwa nebuphuya ngemnyaka weti-2014. Loku kufaka ekhatsi: 



kudala imisebenti, imisebenti lencono futsi lehloniphekile yabo bonkhe bantfu ngekunyusa lizinga lekutjala timali, tinhlelo temsebenti wemmango, kusebentisana nekuta nemasu netikhungo letitsile, kutfola timpahla letifanele ngemanani lafanele kuleli, kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane nekuchaswa kwetinkampani letisebenta ngekuhlanganyela;



kubukana nenselele yekutjala timali ngekwenta  ncono konga imali, kwaba ngendlela lefanele imali kusukela emalini yesiKhwama sekutsatsa umhlalaphansi kanye nesiKhwama semali yetinsita, tindlu, timali letifakwe sikhungo setemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwalabamnyama ketemnotfo; 



kuchubekela embili ngekunika ematfuba, kutfutfukisa emakhono, kudala ematfuba etemnotfo kanye nekusabalalisa tinsita; kanye 



nalokutokwentiwa kuleli kanye nekucalwa kwentfutfuko, sekuhlanganiswa nekusitwa ngetimiso kanye nekufinyelela kwetinsitanchanti.



Nginesiciniseko sekutsi, njengencenye futsi kwengeta kuleti tinhloso, bantfu baseNingizimu Afrika angeke babe nekuhlukana kwemibono ngalokuphatselene nesidzingo sekutfutfukisa luhlelo lwetfu lwetemfundvo: kusita ngeluhlelo lwetemphilo lolusebentako, loluhloniphekile futsi lolufanele: kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemaphandleni kanye nekucinisekisa kutsi atidzingi kudla; kanye nekucinisa kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.



Angibali leti tinkinga nje ngoba tihlanganise konkhe futsi akusiko kutsi ngekutibala singalungisa loko lokungahambi kahle emimangweni yetfu. Kunaloko, ngikhetse kukwenta loku kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayikaphuyi ngekubeka umbono. Inselele yetfu kwenta lombono ube tinhlelo nemiklamo itocala kusebenta ngendlela lefanele.



Loku cishe kufiswa nguwo wonkhe muntfu, njengoba kuvetwe ku-United Nations Millenium Development Goals. Noma kunjalo, bantfu namuhla babukene nengoti yekutsi kuzuzwa kwetinhloso kungenteka kuhlehliswe ngeminyaka leminingi, noma kuhlehliswe emashumi ngemashumi eminyaka ngenca yetinkinga temnotfo letikhungetse umhlaba wonkhe.

 

Loku, uma ukubuka, kucale njengenkinga yetemnotfo etikhungweni letimbalwa letibolekisa ngemali manje sekusabalele njengenkinga yetemnotfo yemhlaba wonkhe, lenemphumela longemuhle ekukhiciteni kanye nasekuhwebeni.  



Singagceka bugovu, kubonelela sikhatsi lesincane kanye nekunganaki kwebaphatsi betinkampani letinkhulu lokungukona kusibishise kuloludzaka. Singagceka imigomo yahulumende leyasusa emehlo ayo ebholeni nekwenta kutsi kube nelayisense ekuphanga etimakethe letingahambi ngekwemtsetfo letidale umonakalo etinhlelweni tetimali. Sonkhe singakwenta loku, futsi kube yintfo letsatfwa njengalefanele. 



Noma lokungukona kungumsebenti wetfu lomcoka futsi kwamanje kukucondza ngalokuphelele loko losekwentekile kutemnotfo wetfu kanye nakusifundza setfu, bese sita nemasu latonciphisa kushayeka kwemnotfo, ikakhulukati etikhungweni letitsintseka kalula emmangweni wetfu. 



Lesikwatiko kutsi kuhambisa ngemtsetfo tintfo eveni lakitsi kanye nemigomo yebhajethi lelwa nekutungeleta ndzawonye kwesiKhwama sekucinisa umnotfo lesincume kuyisebentisa kusisitile kutsi sikwati kugwema kushayeka kakhulu kwetemnotfo. 



Kodwa-ke sonkhe siyati kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokuphelele nemnotfo wemave, lizinga nekudzingeka kwetimpahla lesitiyisa kulamanye emave lehlile; kutfola timali kanye nekungena kwemali ebhizinisini nakhona tintfo atisahambi kahle; kwehla kwelizinga lekudzingeka kwetintfo sekushonise phansi kukhicita; kube nemtselela longemuhle futsi ekudalweni kwematfuba emisebenti, kuleminye imikhakha basebenti sebavele badzilitwa.



Lobumantima buhlangane nesikhatsi lapho kwkunyuka kwemali yentsengo kanye nentalo yemalimboleko kusetulu kakhulu. Kodvwa, sibonga umphatsi weLibhange Ngodla, lokutse itolo wehlisa, ngalokungenani ngeliphesenti linye-1%.  



Uma tonkhe letintfo setihlangene, tiveta simo lesingesihle emalini lebolekwako lekudzinga kutsi sandzise sinikete tinsita kanye nekucala timiso temiklamo. Njengoba tintfo time kanje, sesiphocelelekile kutsi sinciphise ematfuba emnotfo wetfu lebesiwabukile ngalokuphatselene nekunyuka kwemandla emali kanye nekudalwa kwematfuba emisebenti. 



Siyati futsi kutsi, iNingizimu Afrika ayishayekanga kakhulu njengalamanye emave lamaningi. Kunjalo, esikhatsini lapho labanye bakhungetfwe noma babuke kutsi kungase kwehle linani letimphahla letikhicitwa live, iNingizimu Afrika kanye nelivekati lase-Afrika lonkhe lisesimeni lesihle sekukhula kwemnotfo, akunandzaba kutsi kuhamba kancane kangakanani. 



Kuloku, Malunga Lahloniphekile, ngiyajabula kwetfula umbiko wekutsi etingcocweni letisemkhatsini kwelihhovisi laMengameli kanye nebaholi bemikhakha lesisebentisana nako, sivumelene ngekuhlanganyela kuta nemasu ekunciphisa emandla ekushayeka kwesive ngenca yalenkinga. Litsimba lelibekelwe kutsi libukane nalenkinga lisebenta kamatima, naleti timphendvulo letilandzelako letibanti kusacociswana ngato.  



Kwekucala, hulumende utochubeka nekutjala timali kumiklamo emmangweni, imali yawo leseyikhushulwe yaba tigidzigidzi letingema-690 emarandi eminyakeni lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo, sitodala titindlela tekutfola timali.  



Loku kutohlanganisa tikhungo tekusita ngemali yekuletsa intfutfuko kanye nekuboleka imali kutikhungo temave emhlaba, kanye nekuba nebudlelwano bekusebentisana nemabhizinisi latimele kanye nekusebentisa tinsita letilawulwa ngummango, letifana netiKhwama temali yemhlalaphansi.

 

Kwesibili, sitocinisa tinhlelo tekucasha kutikhungo temmango. Kulolunye luhlangotsi, kutochubeka tinhlelo tekwengeta kucasha kutikhungo letifana netetemphilo, etenhlalakahle, etemfundvo kanye netikhungo tekulwa nekwephulwa kwemtsetfo. Ngakolunye luhlangotsi, sitosheshisa kwetfula letinhlelo letilandzelako teTinhlelo Letengetiwe Tekusebentela Umphakatsi, lekuyi-Extended Public Works Programme. 



Kwesitsatfu, kutokwentiwa imitamo yekunciphisa kwehla ngalokwecile kwemali letjaliwe etinkampanini letingekho kuhulumende kanye nekuvalwa lokungenasidzingo kwetindzawo tekwakha imikhicito.   



Lapha, hulumende utosebentisa kunika timali timboni kanye netindlela tekuklomelisa kusita kubukana netinkinga kutikhungo letehlukene, kanye nekukhutsata tikhungo tekusita ngemali yekuletsa intfutfuko kutsi tisite titinkampani letisebumatimeni ngenca yalenkinga. 



Kutobukwa letinye tindlela letingasetjentiswa kudzambisa timo, letihlanganisa kwandzisa emaholide, kwengetwa kwekuceceshwa, kuncishiswa kwetinsuku tekusebenta kanye nekwabelana ngemsebenti. Loku kutohlanganiswa nekukhutsata umkhankhaso wekutigcaja ngemikhicito leyentiwa kuleli, i-Proudly South African Campaign, kanye nekutsatsela tinyatselo leticatsa kuletfwa kuleli kwetimpahla tangaphandle ngetindlela letingekho emtsetfweni. 



Kwesine, hulumende utosekela aphindze andzise kusetjentiswa kwetimali tetenhlalakahle, kuhlanganisa kuchuba iminyaka yebantfwana labatotfola imali Yemchaso Wesondlo Sahulumende ite ifinyelele kuminyaka lengu-18 kanye nekwehlisa iminyaka yekwati kutfola imali yekutsatsa umhlalaphansi kubantfu labadvuna ibe yiminyaka lengema-60. Nami impela, njengoba ngitoba neminyaka lengema-60 kulo nyaka sengingatsatsa umhlalaphansi. 



Kwengeta kuloku, sitosebentisa kakhulu siKhwama sisibonelelo setenhlalakahle sahulumende lesibitwa ngekutsi-Social Distress Relief Grant kanye netindlela tekuvimbela kungabi khona kwekudla ngco futsi kubonelela labo labangakavikelwa Sikhwama Semshuwalense Webantfu Labangasebenti noma labo lasebabentise konkhe labakutfolile.

 

Sitochubeka nekubuka ngalokukhetsekile inselele yekutiphatsa ngekuhambisani nekuncintisana kwaletinye tetinkampani tetfu. Lapha, sifisa kuncoma Ikhomishani Yekuncintisana ngekukhombisa kucinisa sandla nekwenta siciniseko sekutsi labo labephula umtsetfo babukana nesandla semtsetfo. 



Siyetsemba kutsi emalunga emphakatsi atotfutfukisa emazinga awo ekuba nelitsemba lekutokwenta kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, uma intsengo yetimpahla yehla, kuzuze wonkhe muntfu.  

 

Letindlela letisetjentiswa njengamanje titotsatselwa kumgomo wetimali tekucinisa umnotfo tesiKhwama sembuso. Kodwa, sitokwenta siciniseko sekutsi emazinga ekuboleka imali kahulumende anebuhlakani futsi anesisekelo. Loku kusho lizinga leliphindzaphindziwe lekwehlisa ngemandla emazinga etikwelede tahulumende noma njalo uma simo siba ncono.   



Imitamo yetfu itotsatselwa futsi ekucondzeni kutsi tindlela tekuvikela indzawo lesiphila kuyo kanye nekunciphisa umtselela wetingucuko kusimo selitulu nekungaba nesandla ekudalweni kwematfuba emisebenti. 



Kuko kokubili kuhlangana kwemave latiwa ngekutsi yi-G20 kanye nakutingcoco taletinye tikhungo tetinhlaka letehlukene, hulumende wetfu uye wakugcizelela kutsi kube netindlela tekungenelela letifanele naletiphutfumako, ikakhulukati emaveni lasatfutfukile nalapho lenkinga icale khona futsi nalapho ishaya khona ngemandla. Sikholwa kutsi sikhatsi sekucinisa imitsetfo kuleli kanye nekubheka tinhlelo tetetimali sesifikile; kodwa ngale kwaloko, kubukwa ngeliso lelibukhali kanye nekutsatsa tinyatselo esikalini semave emhlaba lokungeke kugwenywe futsi lokunesidzingo. 



Kubalulekile futsi, kumele sicaphele bucotfo beluhlelo lwetekuhweba lwemhlaba, sicedzele tingcoco tase-Doha e-Qater, letatiwa ngekutsi yi-Doha Round, letimayelana nekuhwebelana kwemave letacala ngeLweti ngemnyaka weti-2001. 



Sifundvo lesimcoka lesisifundze kulesehlakalo kutsi sidzinga kucinisa budlelwano bekusebentisana nalababambe lichaza kutemnotfo takuleli kanye nakutemhlaba, singenteli kuphela kubuka indlela lesishayeke ngayo ngenca yalenkinga, kodvwa kute sibe netindlela tekuvimbela kutsi loku kungaphindze kwenteke. 



Eveni letfu, sitokwenta loku njengengcenye yekubeka sive endleleni yekukhula kwetemnotfo kanye nentfutfuko. Siphindze selulwa sikhatsi sekutfola lizinga lelisetulu lenkubekela embili, kodwa asingabati kutsi leso sikhatsi sitofika, madvutane nje.  



Kuloku-ke, indlela lesibuka ngayo live letfu kute litfole lamatfuba layingcayizivele lesesiwatfolile kubaluleke kakhulu. Ngikhuluma lapha ikakhulukati ngemidlalo YeNdzebe Yemhlaba kanye nemidlalo ye-Confederations Cup letodlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela manje. Ecinisweni yonkhe imiklamo kanye netinhlelo setiphelile noma setiya ngasemaphetselweni- kusukela etinkundleni tetemidlalo, tintfo tekutfutsa ummango, tinhlelo tetekuphepha, tindzawo tekuhlala, kuya kwetempilo kanye netinhlelo tekuletsa tivakashi tangaphandle- lekufakazela kutsenjwa kwetfu bebhola lemhlaba ekutsini lemidlalo sitoyisingatsa ngemphumelelo. 

Futsi siyetsemba kutsi, ngemuva kwekuphumelela imidlalo lemihlanu lelandzelanako licembu lesive lebhola liyatitsemba ngendlela lemangalisako ekwenteni emalungiselo!



Kodwa ngale kwaloku, kubeka kwetfu indvuku ebandla kuloku kuyoba kwati kwetfu kubonisa kwemukela kahle tihambi kanye nekukhombisa buntfu njengebantfu baseNingizimu Afrika kanye nabantfu base-Afrika – kutjinta kusukela manje, yonkhe imicabango yebantfu bemave emhlaba ngelive letfu kanye nangekwelivekati. Loku kuncike kitsi sonkhe, futsi akubiti mali!  



Sisekulo loludzaba sifisa kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo, aphikelele endleleni yekuyiswa emphumelelweni kweNingizimu Afrika kulomnyaka londlulile. Kuncoma lokukhetsekile kuya ecenjini lakuleli lekhilikitsi, leselinyuke late layofika esicongweni sekuklonyeliswa kwemave emhlaba. 



Singibo futsi bompetsa bemhlaba bebhola lembhoco; Giniel de Villiers kanye nelicembu lakhe bawine umjako wetimoto, iDakar Rally; licembu lesive lemidlalo leyehlukene laLabakhubatekile liyachubeka nekusenta kutsi sitichenye ngalo; licembu letfu lebhola likanobhujuzwayo lalabaneminyaka lengaphansi kwema-20 nalo lisebente kahle kakhulu endzaweni yekuncintisana lesezingeni.



Sikhulumi kanye nawe Sihlalo, emasontfweni lamabili nje landlulile, iNingizimu Afrika kanye neMali icedze incenye yekugcina tintfo letingemagugu kute kulondvolotwe imibhalo yasendvulo yaseTimbuktu. Leli lifa leliligugu likhomba kutsi i-Afrika njengesibane kwetesanyensi kanye nalokubhaliwe, lwati lwetimfihlo tekudzabuka kwetintfo tonkhe letikhona kanye nekhomesi, lokwaphatanyiswa kutsengiswa kwetigcila kanye nekuphangwa kwemnotfo wase-Afrika. Loku kumele kusichubele embili kutsi sisebente ngekubambisana nalamanye emave lakuvekati letfu kanye nalamanye lngaphandle kute sente ncono simo sebantfu. 



Impela, eminyakeni leli-15 leyendlule, kute lesingamange sikwente kute sente siciniseko sekutsi i-Afrika itibonele kwentiwa kabusha kwako kuloko lekumele kutsatfwe njengesikhatsi se-Afrika, i-African Century. Kancane kancane kodwa kuyenteka, i-Afrika ichubekela embili ekutalweni kabusha kwayo, netinhloso tabantfu bayo letibekwe etulu eluhlweni lolutodzingidvwa baholi babo, kucinisa litsemba layo kanye nekuphokophelela kwayo ebaleni lemave emhlaba. 



Nguloku-ke futsi nguko kuphela, lokusho kuphikelela ekulekeleleni bantfu baseZimbabwe kutfola sisombululo letingagucuki etinkingeni letikhungetse lela live. Sifisa kuloludzaba kuhalalisela onkhe emacembu etepolitiki eZimbabwe ngekuphetsa tingcoco, beta nawo umklomelo lebuwuhlale ufiswa bantfu bakulela live kanye nelivekati lonkhe: lokusho kutsi, hulumende lotintile nalosemtsetfweni lohlomele kubukana netinkinga bantfu lababukene nato. Siyajabula kutsi itolo iphalamende yaseZimbabwe iphasise sichibiyelo 19 seMtsetfosisekelo, kwendlalela sisekelo sekufaka hulumende lohlanganise emacembu lehlukene etembusave.  



Sibala ngalokukhetsekile kuloludzaba umchumanisi we-SADC, loyo lobakanguMengameli, Thabo Mbeki kanye nelitsimba lelisebente ngekungakhatsali nangesineke kwenta siphetfo saloluhlelo sibe yimphumelelo.



Manje umsebenti wekwakha kabusha sewungacala ngekucophelela, futsi iNingizimu Afrika ikulungele kusita lapho ingakwati khona. Mayelana naloku, kunesidzingo esiphetfweni sekubukana netinkinga tebantfu bakuleliya live lababukene nato. Siyakholwa kutsi bantfu bemave emhlaba batobambisana nabantfu baseZimbabwe uma bavula likhasi lelisha ngoba bebanakekela. 



Kuyasikhutsata futsi kutsi, loku lokufanele nalokucalako kungaba nemtselela kunchubekela embili yaseDemocratic Republic of Congo endleleni leya etintfweni kanye nenchubekela embili nekutsi inchubekela embili kumele ibe khona.

 

Kubambisana lokwakhiwe esikhatsini lesingesingakanani emkhatsini webuholi baseDRC naseRwanda kubonisa setsembiso sekuchubekela embili kwetindzaba letiphatselene nekuvikeleka kanye nekubuka tinkinga tebantfu lababukene nato, kodvwa siyetsemba kutsi nasetintfweni etiphathelene nengcocomphikiswano yetepolitiki. Ngendlela lefanako, sitochubeka nekusebenta nalamanye emave kanye neBunye Bemave ase-Afrika, i-African Union, kute sizuze letinhloso eBurundi,Sudan, eestern Sahara, eôte d’Ivoire, Somalia nakuletinye tindzawo. 



Njengoba kungabonakala uma kubukwa titnhlelo letinhle letiye taba khona etinyangeni letimbalwa letendlulile, iNingizimu Afrika itosebentisa lelitfuba lekuphatsa i-SADC kusimamisa lesikhungo lesibaluleke kangaka, ngekugcila kakhulu ekucaliseni tingcungcuthela kanye nekuhlanganisa ngekulandzela emacebo  esifundza.



Ngesikhatsi lesifanako sitobe sitfutfukisa kusebentisana kwe-SADC nenhlangano i-Common Market of East and Southern Africa, i-Comesa ngematfuba, kanye nemmango waseMpumalanga Afrika (East African Community,EAC). Loku kutokwentiwa kute kukhuliswe kunekuba sitsambise budlelwane lesinabo neSouthern African Customs Union, i-Sacu. 



Namhla sifisa kundlulisa kuhalalisela bantfu kanye nebuholi baseZambia, eGhana, kanye nebaseMelika ngelukhetfo lwabo, umfanekiso londlulisa umkhawulo longumongo wesimo sesive sabo. Sitochubeka, njengaloku sihlale senta, kucinisa kusebentisana nalawa mave kanye nalamanye kwenta loko lekufanele bantfu.



Sinenhlanhla kutsi kulomnyaka sitobe siphetsa imibungato yeminyaka lelishumi yekucala yebudlelwane betfu ne-People’s Republic of China. Kuleminyaka kucace kakhulu kunakucala kutsi kukhona emave lamabili langakuzuza 

kulobudlelwane.



Sifisa futsi kucinisekisa kutibophela kwetfu ebudlelwaneni lobuhlangene lesibente neBrail kanye ne-India sibenta nge-Ibsa kanye nekuchumana lokucinile eveni letfu lesibente neRussia kanye nemave ase-Asia kanye neMiddle East kanye neLatin Melika.



Etikhatsini letiningi sike savakalisa lulaka lwetfu ngekuchubeka kwetincabano e-Middle East iphelele naka-Israyeli nasePalestine ikakhulukati. 

Kuphoceka kwetfu akukajuli ngekukhula kwetincabano, kulahleka kwetimphilo 

lenyeti, ikakhulukati bantfu phaca - kubalwa bantfwana, bomake, kanye nalabadzala - akuchazeki ngempela. 



Asikho sizatfu lesilungile salesi sento sekuphatamisa kanye nebulwane. Futsi siyetsemba kutsi kulesi sikhatsi, imitamo lemisha yemmango wemave lomhlaba yekutfola sisombululo lesingunaphakade kuleti tincabano itophumelela, kute bantfu base-Israel nebasePalestine batotfokotela kuthula kanye nekuphepha babe bomakhelwane etindzaweni tabo.



Sihalalisela ngalokukhetsekile Hulumende nebantfu baseCuba, njengoba bagubha iminyaka lengema-50 yekutfola bukhosi babo kanye nenkhululeko yekukhetsa indlela yabo yentfutfuko. 



Ngemnyaka lowendlulile sikwatile kuphetsa tingcoco ne-European Union ngetinhlelo tekusebentisana, futsi setsemba kutsi umoya locale loko kuhlangana utoba khona uma sicedza tingcoco letihlanganisile tesivumelwano sebudlelwane betemnotfo netive esifundzeni setfu. Siphokophelele kucinisa lobudlelwane uma sesibamba ingcungcuthela i-South Africa-EU Summit ngekuhamba kwesikhatsi kulomnyaka.



Ngekubambisana nalamanye emave aseNingizimu, titochubeka sikhutsate kuhlelwa kabusha kwemave lahlangene, i-United Nations, i-International Monetary Fund kanye naletinye tikhungo letehlukene kute tivete simo esigucukile kanye nesimo lesigucukako kanye nekusebenta ngendlela yentsandvo yelinyenti, lelinganako, nalete timfihlo.



Siyatibophela futsi kuhlangabetana netinhloso tetivumelwano temave onkhe kubandzakanya iKyoto Protocol kanye naletinye tivumelwane umbutfo wemave lahlangene lobukene nekuhlela luhlaka lekugucuka kwesimo selitulu nabeta emva kwabo, sentele titukulwane letitako tebantfu betfu kanye nebantfu bemhlaba wonkhe.



Make Sikhulumi kanye naSihlalo lohloniphekile, kwatisa ngale mitamo lemibili kuyimigomo lebalulekile: sidzingo sekutsi sicedzele ligunya lelibekelwe lohulumende

 ngemnyaka wa-2004, kanye nekubaluleka kekucinisekisa kutsi hulumende lotofika emva kwelukhetfo utotfola indzawo yekucalisa tinhlelo lengile ngaphandle kwekubambeleleka lokungenasidzingo.



Etinyangeni letimbalwa letitako sisalindze lukhetfo lwavelonkhe kanye nelwetifundza, sitoma kucedzela ligunya. Njengengcenye yemiklamo leminengi lekhona eluhlelweni lwetintfo letitokwentiwa nguhulumende, sitobuka kakhulu loku lokulandzelako:



kwenta emandla ladzingekao kutfutfukisa kuhanjiswa kwetinsita kubantfu kanye nekwenta ncono kuhlangana emkhatsi nakuto tonkhe tinhlaka tahulumene, kubandzakanya kuhlelwa kwemacebo avelonkhe;



kuchubeka nemkhankaso Wekulwa Nebuphuya  kanye nekucedzela Emacebo Abanti Ekulwisana Nebuphuya lesekuvele sekucalile, ngekuba netingcoco nemmango;



kucala kusebentisa tinhlelo letibanti lesitibekele kucedza tigameko letidalwa sifo semsheko etingcenyeni letahlukene telive;



lucwaningo loluchubekako kanye netingcoco Ngeluhlelo Lolubanti Lwekuphepha Kwemmango, kubandzakanya ludzaba Lwemshuwalense Wavelonkhe Wetemphilo;



Kucinisa umkhankhaso wekonga emandla agesi kute sikwati kubukana nebumatima lesikubo futsi sigucule indlela lesitiphetse ngayo, kutotsi ngesikhatsi lesifanako sibe sisheshisa imiklamo yekwakha emandla lamasha nekusebentisa letinye tindzawo lesingatitfola kuto emandla agesi, ekuboneni kutsi ngetulu kwemiphumela yesimo yekugucula kwesimo selitulu, tintfo letinjengetinsalela temalahle kanye nemanti silinganiso sako siyehla njengoba sidzingo sako senyuka;



Kuhlanganyela emisebentini yetindzawo leticondzene naloko imiphumela yelucwaningo lekungenelela emnotfweni wesibili lolunjengetinhlelo temisebenti yemmango, kwesekela emabhizinisi lamancane nalasafufusa kanye nekucalisa kutfutfukisa tindzaba tentfutfuko yasemakhaya;



Kucinisa imitamo yekulungisa kabusha luhlelo lebulungiswa, kubandzakanywa kwenta ncono kusebenta kwemtsetfo, kukhulisa ngekushesha sibalo sebaseshi, kusetjentiswa kahle kwelwati kanye nesayensi yetekuchumana, kanye nekuphatfwa kancono kwetinkantolo; kanye



nekulekelela kuchubeka lokubheke kunika emandla tinhlaka letibhekene netindzaba tekulingana ngekwebulili njengekulingana lekungema-50/50 etinhlakeni letitsatsa tincumo, kutfutfukiswa kwelusha, emalungelo ebantfu labakhubatekile nemalungelo ebantfwana - kubandzakanya kucedza tingcoco Ngemgomo Welusha Lalelive, kulungiselwa kucala kusebentisa uMculu Welusha lase-Afrika uma iPhalamende seyicedzile kuwubuka, kanye nekusungula i-National Youth Development Agency; kuhambisa incwadzi yetiphakamiso ye-SADC lemayelana nebulili kanye nentfutfuko ePhalamende; kucinisa kumela emalungelo ebantfu labakhubatekile; kanye nekwenyusa sibalo samasipala lababukele emalungelo ebantfwana ngalokungetulu kwaloku kukhona lekungemaphesenti langema-60. 



Leti naletinye tinhlelo kubalwa kuto tonkhe tinhlaka letivele enkhulumeni yesimo selive kuNdlovana nyakenye, tenta insika yemitamo yetfu yekucedza ligunya kanye nekwakha sisekelo sakusasa.



Sitokhulisa imitamo yetfu lekhutsata umdlandla, litsemba, kanye nekuphokophela kwebantfu baseNingizimu-Afrika kwenta lokuhle kubantfu betfu bonkhe. Loku, nanobe kungiko lokukhulu ngiko lokungumsuka wekutichenya kwetfu uma sitsi sive sisesimeni lesihle. Intsandvo yelinyenti yetfu inemphilo. Iya ngekucina kancane kancane.  



Ngaloko, ngemavi amengameli wangaphambilini, Mandela, [asi] katimiseli kulibala, ngobe luhambo [lwetfu] loludze alukafiki esiphelweni”)



Ngiyabonga.

.

                  













