
IPHALAMENDE YASENINGIZUMU AFRICA

BEWATI YINI?

TICELOTIKHALO

KUHLANGANYELA  EPHALAMENDE

Kuhlanganyela kwemmango kungumgogodla wentsandvo yetfu yelinyenti lendlondlobalako, lekungulenye indlela yekucinisekisa kutsi Hulumende uyabachazela bantfu ngalakwentako.  Iphalamende isungule tindlela letinyenti tekugcugcutela ummango kutsi uhlanganyele ekushayeni umtsetfo nasekwenteni kutsi iphalamende ifike ebantfwini.  Kuhlanganyela emisebentini yePhalamende akusiyo intfo lelikhuni njengoba labanye bacabanga.  Lenye indlela lengasetjentiswa ngummango kusebentisa lelilungelo lawo leMtsetfosisekelo kwenta sicelosikhalo.

YINI SICELOSIKHALO?

Sicelosikhalo yindlela lesemtsetfweni yekucela baphatsi kutsi bente lokutsite.  Kungatsatsa yindlela yekufuna ngenkhani lokutsite noma yekubuyeketwa kwesikhalo.  Kute sicelosikhalo siphumelele, kumele sivete kutsi sicondziswe kubani, luhlobo lwesicelosikhalo lolwentiwako, nencazelo yaso futsi-ke kufanele sibe neligama nemininingwane  yalabasibhalile.

TINHLOBO TETICELOTIKHALO

Ticelotikhalo tehlukaniswe kabili, ticelotikhalo letikhetsekile kanye neticelotikhalo temmango noma tawonkhewonkhe.  Lesi lesikhetsekile senteka uma umuntfu enta sicelosikhao  lesitsite ngco, noma uma acela  lusito kuMbuso, lolungagunyatwa ngumtsetfo njengekutfolakala kwemphesheni.  Sicelosikhalo semmango senteka uma licembu lelitsite lemalunga emmango lelinetidzingo letifanako licela kusitwa entfweni letsite, lengafaka ekhatsi tonkhe tinhlobo teticelotikhalo.


KWETFULWA KWESICELOSIKHALO

Kulilungelo lemalunga emmango lelingeke latsatfwa ngumuntfu kutsi abhale abuye etfule tiicelotiikhalo uma kunetidzingo kulommango wentsandvo yelinyenti. Sigaba 17 seMtsetfosisekelo walapha eNingizimu Africa (umtsetfo 18 wanga-1996), kutsiwa nanoma nguliphi licembu lebahlali  kanye nemuntfu nje ayedvwa unalo lilungelo lekubeka tikhalo ngekuthula futsi angakahlomi, lekuhlanganyela nalabanye ,bakhombise, bashuce bandlulise sicelosikhalo.  Noma kunjalo kunemigomo letsite lekumele ilandzelwe ngumuntfu noma licembu lebantfu uma betfula  ticelotikhalo.

Lilunga lePhalamende (MP) kuphela lingetfula sicelosikhalo ePhalamende ngalokulelekile kutsi sibuketwe.  Lilunga lemmango noma licembu lebantfu labatsite kufanele letfule sicelosikhalo salo emalungeni alo ePhalamende licele kutsi babetfulele sona ePhalamende.

KUMA KWESICELOSIKHALO

Ngembi kwekumiswa,   sicelosikhalo kumele sihambisane nanati tidzingo:
Sime ngendlela letsite lemiswe nguSomlomo  weSigungu Savelonkhe (NA) noma nguSihlalo weSigungu Setifundza (NCOP);
Sibhalwe noma ngaluphi lulwimi lolwamukelekile;
Sisayinwe nguloyo(labo) lo(laba)sibhalile  (ngaphandle kwalapho Somlomo noma Sihlalo abona ngalenye indlela);
Sibhalwe ngelulwimi lolwamukelekile , lolukhomba inhlonipho;
Sichaze kucace kahle loko lokukhulunywa ngako kuze iPhalamende ikubukisise futsi;
Kufanele sikhombise luhlobo lwelusito lolucelwako ePhalamende kute iPhalamende ikhone kubaniketa ngendlela umtsetfo  usho ngayo.



INDLELA LEKUHANJISWA NGAYO SICELOSIKHALO EPHALAMENDE

Ngenca yekutsi sicelosikhalo kufanele sitfunyelwe ePhalamende ngendlela lesemtsetfweni, labo labasitfumelako kufanele batfole kwesekelwa lilunga lePhalamende.

Kubalulekile kutsi ucale ukhulume nelilunga lePhalamende ngembi kwekusiniketa kute utfole kutsi lilunga lePhalamende liyasisekela yini noma cha, nekutsi libukisise kutsi sicelosikhalo senu sihlelekile futsi sibhaleke ngendlela lefanele nalekahle.

Uma kunemiculu lenebufakazi yeludzaba loluphakanyiswa ngulo (la) faka sicelosikhalo, ayihanjiswe naleso sicelosikhalo.

Lilunga lePhalamende litawungenisa kulobhala wePhalamende sicelosikhalo kute sibuyeketwe futsi semukelwe njengalesiliciniso ngendlela lesihleleke ngayo sabuye sacacisa lesikushoko , ngembi  kwekutsi siniketwe Somlomo noma Sihlalo. 

Sicelosikhalo sitawufundvwa ePhalamende bese sindluliselwa e (ema) Komitini leli (la) bukene naloko lokukhalwa ngako kulesicelosikhalo.
Imibuto macondzana netikhaloticelo kumele iyiswe ku:
Mabhalane Wemaphepha
Lucingo: (021) 403 – 222/6
