IPHALAMENDE NEMSEBENTI WAYO WEKUHLOLA

Kuhlola kahle kusebenta kwentsandvo yelinyenti kusezingeni iPhalamende lengacinisekisa ngalo kutsi hulumende uhlala aphendvula kubantfu.  Loku kwenteka ngekuhlala ahlola (agadza) njalo kusebenta kwahulumende.



IPhalamende nemakomiti ayo inemandla ekubita noma ngabe ngubani kumbe ibite noma ngusiphi sikhungo sitoniketa bufakazi noma sitoveta imibhalo lenebufakazi, nekutfula umbiko kuyo. 



Ligunya lelikuMtsetfosisekelo

UMtsetfosisekelo utsi iPhalamende inemandla ekwenta luhlolo lwetinhlaka tahulumende, lokufaka ekhatsi leto letisesifundzeni naletisezingeni labohulumende basekhaya.





Yini kuhlola?

Kuhlola kungumsebenti loniketwa iPhalamende nguMtsetfosisekelo wekubuka nekuhlola imisebenti yahulumende. 

Uma yenta umsebenti wekuhlola, iPhalamende igcila kuletintfo letilandzelako:

kusetjentiswa kwemitsetfo

kusebentisa luphakelo timali

kubukisisa kusebenta kwemitsetfo yePhalamende neMtsetfosisekelo

Kuhola kahle tikhungo tahulumende.



Ubaluleke ngani umsebenti wePhalamende wekuhlola? 

Ngekuhlola kusebenta kwahulumende, iPhalamende iyakhona kucinisekisa kutsi kwetfulwa kwetinsita kuyenteka, kute tonkhe takhamuti tiphile imphilo lesezingeni lelisetulu.



IPhalamende isebentisa kuhlola ngaletizatfu letilandzelako:

Kubona nekuvikela kusebentisa kabi

Kuvikela kutiphatsa lokungekho emtsetfweni nalokungahambisani neMtsetfosisekelo eluhlangotsini lwahulumende.

Kuvikela emalungelo nekukhululeka kwetakhamuti

Kwenta hulumende aphendvule kutsi imali yebakhokhi bentsela isetjentiswa njani

Kwenta kusebenta kwahulumende kwatiwe nekungeta kutsembeka kwahulumende kubantfu. 



Umsebenti wekuhlola waletindlu letimbili tePhalamende

IPhalamende ineTindlu letimbili, letatiwa ngekutsi:  

Sigungu Savelonkhe (NA), ne

Umkhandlu Wavelonkhe Wetifundza (NCOP)



Ngayinye inemsebenti tsite wekuhlola lekufanele iwente.  



UMtsetfosisekelo utsi Sigungu Savelonkhe sikhetselwe kumela bantfu nekucinisekisa kutsi hulumende webantfu ulandzela uMtsetfosisekelo.  Wenta loku ngeku:  

Cinisekisa kutsi tonkhe tigungu letisetulu tembuso letikuhulumende losezingeni laVelonkhe tiyaphendvula kuso, neku 

gcina kuhlola ekusebentiseni emandla kwahulumende lomkhulu, kanye nekusetjentiswa kwemitsetfo. 



Umkhandlu Wetifundza Wavelonkhe umele kucinisekisa kutsi tidzingo tetifundza tiyatsatfwa kuloluhlaka lwahulumende welive lonkhe.

Umsebenti we-NCOP kusebentisa kuhlola etintfweni tavelonkhe letisesifundzeni nakubohulumende basemakhaya.

I-NCOP ingadzinga lilunga Lekhabinethi, sisebenti sahulumende wavelonkhe noma-MEC wahulumende wesifundza kutsi ahambele umhlangano weSigungu noma welikomiti.



 Umsebenti Wemakomiti asePhalamende

NgekweMtsetfosisekelo emakomiti asePhalamende asungulwe njengetinsita Tendlu, asebenta kuhlola nekubuka hulumende. 

Lamakomiti angumgogodla wemsebenti wePhalamende wekuhlola nekushaya umtsetfo. 

Emakomiti ahlolisisa umtsetfo, abuke tinyatselo tahulumende, aphindze acocisane nemphakatsi. 

Lokunye lokubaluleke kakhulu kwalomsebenti wekuhlola, emaKomiti abuka imibiko yemnyaka yetinhlaka taHulumende, nemibiko yeMhlolimabhuku Jikelele.  

 Ngekuya ngenhloso yaloko kuhlola, iKomiti ingacela kucocisana neluhlaka lwaHulumende noma iluvakashele kuee itfole emaciniso.



Tindlela Tekuhlola



a) Umcombelelotimali

Indvuna Yetimali imemetela lwabiwo timali loluhlongotwako lwemnyaka lotako, kanye nelucombelelo lelitiko ngalinye.  

IPhalamende kufanele iphasise Lomcombelelotimali.

Emva kwekutfulwa kwelucombelelotimali, likomiti ngalinye likhulumisana nemaTiko lahlukahlukene aHulumende mayelana naloko lelikuhlolako.

Loku kwentelwa kubona kutsi ingabe Litiko lisigcinile yini sitsembiso salomnyaka lowengcile, nekutsi lisebentise kahle yini imali yebakhokhi bentsela. 



b) Imibuto lekufanele iphendvulwe sigungu lesiphetse

Kubuta imibuto kuhulumende ngulenye yetindlela iPhalamende leyenta hulumende kutsi achaze. 

Imibuto lekufanele iphendvulwe ngemlomo noma ngekubhala ingabutwa kuMengameli noma kuSekela Lamengameli naseTindvuneni etintfweni letiphatselene nemsebenti wato.   

Sikhatsi sekubuta imibuto siniketa eMalunga ePhalamende litfuba lekubuta emalunga aHulumende ngetintfo letiphatselene nekuniketwa kwetinsita, babe babutela emacembu abo epolitiki noma bavoti. 



c) Titatimende Temalunga

Kusebentisa lenchubo, eMalunga ePhalamende angenta titatimende Endlini, ngayo yonkhe intfo. 



d) Tatiso tesiphakamiso

Ngekuniketa satiso sesiphakamiso, lilunga lanoma nguliphi licembu lepolitiki lingaletsa tintfo lekungacociswana ngato ePhalamende, ngaloko lincedza ekwenteni umsebenti wabo wekuhlola.



e) Umhlangano wendlu

Imihlangano yendlu ingulenye yetindlela tekuletsa lwati lolubalulekile loluphatselene neluhlelo lolutsite lwahulumende noma umtsetfo lodzinga kutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita.





f) Umsebenti wasemimangweni

Umsebenti wasemiphakatsini uniketa eMalunga ePhalamende litfuba lelikhulu lekwenta luhlolo ngemuntfu. 

Umsebenti wasemimangweni uniketa indlela lesondzele kakhulu yekuchumana emkhatsini kweMalunga ePhalamende nemphakatsi. 

Emalunga anemsebenti wekwatisa iPhalamende ngayoyonkhe intfo lebonakele ngasikhatsi sekungenelela kuhlola.



 Ungangena njani



a)  Kwenta siphakamiso 

Kwenta siphakamiso eKomitini lePhalamende ngulenye indlela yekwenta livi lakho livakale ePhalamende.

Ngekwenta siphakamiso, unelitfuba lekungeta sisindvo kumbono weMalunga eKomiti lasuke akhuluma ngesiceshana seMtsetfosivivinyo ngembi kwekuba ngumtsetfo.  



b) Sikhalonyandzaleyo 

Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekufaka sikhalonyandzaleyo ePhalamende, njengoba kushiwo kuMtsetfosisekelo. 

Wonkhe umuntfu, licembu lebantfu noma inhlangano ingafaka sikhalo ePhalamende.

Sikhalonyandzaleyo sicelo lesisemtsetfweni lesicondziswe kulophetse kutsi ente lokutsite. Singatsatsa indlela yekuphoca, kucela umusa, noma kulungiselwa sikhalo. 



