SIGUBHA UMKHOSI WELUSUKU LWE-AFRIKA
Lusuku lwe-Afrika lugujwa yonkhe minyaka mhla tinge-25 Inkhwekhweti 
Lenhlangano Yelubumbano Lwemave Ase-Afrika (OAU) yasungulwa mhla tinge-25 Inkhwekhweti 1963 e-Addis Ababa, e-Etopiya  
Kukhumbula lomcimbi, Lusuku Le-Afrika lutawugujwa kwema-48 lomnyaka 
I-OAU beyingumhlahlandlela Welubumbano Lwemave Ase-Afrika (AU) lolwasungulwa eDurban, eNingizimu Afrika mhla ti-9 Kholwane 2002  
Kunemave lange- 54 e-Afrika kwatsi lange- 53 aba ngemave lamalunga e-AU.  IMorokho ayisilo live lelililunga le-AU.  
I-AU ihlanganise livekati i-Afrika kutsi libuke tinsayeya talo letinyenti letifana netimphi, tingucuko tesimo selitulu, kanye nebuphuya.  
KUBALULEKA KWELUSUKU LWE-AFRIKA 
Lusuku Lwe-Afrika ngumkhosi we-Afrika, bantfu bayo kanye nekubumbana  
Lucinisekisa inchubekela embili leyentiwe ngema-Afrika nekuveta tinsayeya letifananako lekuhlangabetwana nato etintfweni letiphatselene nemhlaba wonkhe 
UMSEBENTI WENHLANGANO YELUBUMBANO LWEMAVE ASE-AFRIKA (OAU) KULELIVEKATI   
I- AU isikhungo lesikhulunalesibalulekile lesigcugcutela kuhlangana ketenhlalo netemnotfo talelivekati, lesihlose kwakha kubumbana nekuvelana emkhatsini wemave nebantfu base-Afrika 
I-AU isukela kulombono wayo lowetayelekile welivekati lelibumbene nalelinemandla
Iphindza futsi isukele kulesidzingo sekwakha kusebentisana emkhatsini wabohulumende kanye nato tonkhe tigaba temmango, ikakhulu bomake, lusha kanye nemkhakha webetemabhizinisi.  
Njengenhlangano yelivekati, ibuka kakhulu kuthula, kuphepha kanye nekusimama, futsi ibaluleke kakhulu ekuvuseleleni lelivekati    
I-AU ihlose kugcina emalungelo entsandvo yelinyenti, emalungelo eluntfu nekusimamisa umnotfo e-Afrika, ikakhulu ngekucedza kungcubutana nekwakha imakethe lesebentako yawonkhewonkhe.
 UMBONONCHANTI
Umbononchanti Welubumbano Lwemave ase-Afrika utsi: “i-Afrika lehlangene, lephumelelako nalenekuthula, leyentiwa bahlali bayo nalemele imitimba lehlukahlukene emaveni emhlaba”.
IMISEBENTI YEKUBAMBISANA YENHLANGANO YELUBUMBANO LWEMAVE ASE-AFRIKA       
Ema-Afrika acale imisebenti yekubambisana nge-AU kute ku:
Kuvikelwe indalo 
Kulwa nebudlova bemave emhlaba wonkhe
Kulwa nekubhebhetseka kweligciwane le-HIV/AIDS leselandze kakhulu, malaleveva kanye nesifo sesifuba     
Kubukana netintfo tebuntfu letifana nesimo lesimbi setifikanamtfwalo kanye nebantfu lebabaleke emaveni abo  
Bagcugcutele kuthula, kuphepha kanye nekusimama, baphindze bente kubelula kuletsa kubambisana nentfutfuko e-Afrika
Kukhulisa kuvelana kulo lonkhe livekati bese kwakhiwa sive sebantfu be-Afrika labanenhloso lefananako. 
ININGIZIMU AFRIKA NELUSUKU LWE-AFRIKA 
Lomkhosi wekukhumbula lusuku lwe-Afrika ugcamisa umsebenti lowentiwe yiNingizimu Afrika nekubamba lichaza kuloluhlelo lwalelivekati 
Lusuku lwe-Afrika lusebenta njengelilanga lekugubha umkhosi wemagugu ase-Afrika nekukhombisa umlandvo nemasiko alelivekati ngebuciko    
Ifaka umcondvo wekutsi sisebentisane, ikakhulukati lusha, ekutfutfukiseni lizinga lemphilo labo bonkhe bantfu labatsintsekako etindzaweni letibucayi labaphila kuto, lokufaka ekhatsi:  
Temphilo, tekuphepha netekuvikeleka  
Kubuyiselwa kwesimilo 
Kubumbana ngekwetenhlalo, ngekwetemasiko nangekwetemfundvo 
Ekukhunjulweni kwelusuku lwe-Afrika, sinelitfuba lekutsi sitivuselele kutibophelela kwetfu, kwalelivekati i-Afrika kanye nekwabelana ngemagugu etfu naloko lesikuhlosile.  
UMSEBENTI WEPHALAMENDE YERIPHABHLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA 
Iphalamende yeRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ibamba lichaza etinhlanganweni letehlukahlukene tase-Afrika, letifaka ekhatsi i-Pan African Parliament (PAP) kanye Neforamu Yephalamende Yemimango Lesatfutfuka LengaseNingizimu ne-Afrika (SADC PF)
Ngekuhambisana nemgomo wetemave angaphandle walelive, Iphalamende yeRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ibukisisa kahle luhlaka lwenchubomgomo yetebudlelwane nekusebentisana kwamhlaba wonkhe.  Loku kufaka ekhatsi kucocisana lokukhulu netindlu tetishayamtsetfo talamave lapho hulumende waseNingizimu Afrika bekafake khona sandla enta imitamo yekuletsa kuthula.   
Lonyaka Iphalamende yeRhiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika itawuvakashelwa uma ibamba umcimbi lowatiwa ngekutsi yi-African Dialogue mhla tinge-23 Inkhwekhweti lotawulandzelwa yinkhulumomphikiswano mhla tinge-25 Inkhwekhweti lenendzikimba letsi “ Kuvuselelwa kwe-Afrika, kutfutfuka nekukhula” lekuyawugujwa  ngayo Lusuku lwe-Afrika.
I-AFRIKA NETIGAMEKO TEMNYAKA WA-2011 
InkhundlaYamhlabawonkhe Yemnotfo e-Afrika, 2011: eCape Town, Eningizimu Afrika, 4-6 Inkhwekhweti 2011
Indzikimba: “Kusuka Kumbononchanti kuye Ekwenteni, Sahluko Lesilandzelako se-Afrika”.
Lenkhundla Yamhlabawonkhe Yemnotfo iyinhlangano letimele yemave onkhe emhlaba letibophelele ekutfutfukiseni simo semhlaba ngekucocisana nebetemabhizinisi, betepolitiki, tifundziswa nalabanye baholi bemmango kute kuhlelwe kahle tinhlelo temave emhlaba, tetigodzi kanye netetimboni.
Umbukiso Wetemphilo e-Afrika neKhongolesi mhla ti-9-11 Inkhwekhweti, 2011
Umbukiso Wetemphilo e-Afrika neKhongolesi utawuhlangana kwekucala ngeNkhwekhweti 2011 Esikhungweni sembukiso saseJozi, eNasrec, eNingizimu Afrika.  Temphilo e-Afrika titawuba nembukiso lomkhulu wemalanga lama-3 bese kutsi iKhongolesi yona itfule tihloko ngetifundvo letitsite letehlukahlukene letiphatselene nekunakwa kwetemphilo e-Afrika, futsi-ke itawuheha tinkhulungwane tetisebenti tekunakekelwa kwetemphilo letibuya kulesigodzi nakuwo wonkhe umhlaba.    
IFESTIVALI  LENSHA YELUSUKU LWE-AFRIKA  27 – 29 INKHWEKHWETI 
Kugubha Lusuku Lwe-Afrika, kusuka mhla tinge-27-29, Ejozi batatitfokotisa ngefestivali yemphelasontfo yonkhe leyatiwa ngekutsi yi-Sanaa Africa, Lomoya Wekubungata utawamukela lutsandvo lwesigci se-Afrika kanye nemoya lonemfutfo ngekutsi ivakashelwe ngulabanye lababalulekile balelivekati betebuciko, betekucitsa situnge, betemculo nalabanye labaniengi.  
LETINYE TINSUKU LETIBALULEKILE E-AFRIKA
16 Inhlaba Lusuku lwemntfwana wase-Afrika
9 Kholwane Lusuku Lwelubumbano Lwemave ase-Afrika 
25 Inyoni Lusuku Lwabomake be-Pan-African
