

EMAVI EKUVULA ANDVUNANKULU 
3 

SENDVULELO 
	 Kuvuma	 5 
	 Kukholelwa	 6 
	 Kubona	 6 
	 Kucaphela	 6 
	 Kwamukela ishatha yebahlukunyetwa 7 

EMALUNGELO AKHO NJENGEMHLUKUNYETWA WEBUGEBENGU 8 
1.	 Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho	 8 
2.	 Lilungelo lekuniketa lwati 9 
3.	 Lilungelo lekuniketwa lwati 10 
4.	 Lilungelo lekuvikeleka	 11 
5.	 Lilungelo lekusitwa	 12 
6.	 Lilungelo lesincephetelo	 13 
7.	 Lilungelo lekubuyiselwa	 14 TIKHALO 15 

IMINININGWANE LENGETIWE 
17 

KUBONGA 
19 


EMAVI EKUVULA ANDVU-NANKULU WEMTSETFO NEKUTFUTFUKISWA KWEMTSETFOSISEKELO 
Ishatha yetinsita tebahlukunyetwa ebugebengwini baseNingizimu Afrika (Ishatha yebahlukunyetwa) ilithulusi lelibaluleke kakhulu lekutfutfukisa bulungiswa kuwo wonkhe umuntfu.Leshatha yebahlukunyetwa ihambisana nemoya weMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, wango 1996 (umtsetfo namba 108 wango 1996) neSimemetelosincumo saMhlabuhlangene semGomosisekelo weBulungiswa beBahlukunyetwa nekuHlukunyetwa kweMandla (GA/ RES/40/34). 

Kusukela nga 1994, nasekugcineni kutfutfukiswa kwemasiko emuntfu, kunaka sekusuke kancane kumtsetfo webulungiswa wekuvimbela nekujezisa waya kubulungiswa bekubuyisela. Ekhatsi kulomcondvo webulungiswa bekubuyisela kunakwa kakhulu bugebengu kwendlula licala lelentiwe embusweni, nekulimala noma kwenta lokubi kulomunye umuntfu. 
Loku kuhambisana neNdlela Jikelele yekuVikela Bugebengu yembono locabangela umhlukunyetwa kumtsetfo webulungiswa webugebengu. Inhloso lenkhulu yekuhlonyiswa kwemhlukunyetwa ngekuhlangabetena netidzingo takhe, kungaba nguletiphatsekako noma temoya. 
Leshatha yebahlukunyetwa nalencwajana yemazingancane lefakiwe emathulusi labalulekile lachaza abuye ahlanganise emalungelo netibopho leticondziswe etinsiteni letisetjentiswa kubahlukunyetwa nalabasindze ebugebengwini baseNingizimu Afrika.Leshatha yebahlukunyetwa ihambisana nalokushiwo kusigaba 234 weMtsetfosisekelo. 


Ngiyatsemba kutsi ngekutinikela nekutibophelela kwawo wonkhe lobalulekile kunchubo yebulungiswa bebugebengu, leShatha yebaHlukunyetwa itoncedza ekusetjentisweni kwemitetfo lesebentako ngendlela letofeza injongo yawo-kwente bulungiswa bube yintfo lekhona kubo bonkhe bantfu. 
SENDVULELO 
Hulumende waseNingizimu Afrika nema-ejensi labandzakanyeka kumtsetfo webulungiswa bebugebengu : 


Kuvuma 
Kutibophelela kwaHulumende ekusebentiseni tindlela lekuhloswe ngato kugucula umtsetfo webulungiswa bebugebengu kuvikela nekutfutfukisa emalungelo ebahlukunyetwa ngekuhambisana netibopho temave emhlaba ngaphasi kwemathulusi emalungelo ebantfu emave angaphandle, njengeSimemetelosincumo saMhlabuhlangene semGomosisekelo weBulungiswa 


beBahlukunyetwa bebuGebengu nekuHlukunyetwa kweMandla wango (1985) nekuVinjelwa nekuCedvwa kwesihlanganiswa sebudlova kulabasikati nebantfwana kusimemetelo sanga 1997 se SADC ekutfutfukisweni kwebulili. 

Kukholwa 
Kutsi kuyincenye yemsebenti wembuso kutfutfukisa kutsakaselela lokulinganako kwawo onkhe emalungelo nenkululeko lecinisekiswe kuMtsetfosisekelo nanguwo wonkhe umuntfu nekutsi umtsetfo webulungiswa bebugebengu locotfo ungatfolwa uma emalungelo ebahlukunyetwa bobabili nembekwacala ahlonishwa, avikelwe abuya alinganiswa. 

Kubona 
Umphumela lomkhulu webugebengu kubahlukunyetwa, nemandla awo ekubukela phasi emalungelo eluntfu emhlukunyetwa. 



Kucaphela 
Inchubekela embili lebonakalako leyentiwe kusukela kwacala inkululeko , ngekuguculwa kwemtsetfo webulungiswa bebugebengu kucinisekisa kutfolakala kwebulungiswa kwemiphumela yetinchubo kubo bonkhe bantfu, ngaphandle kwebuve, bulili, lisiko nelizinga. Kusetjentiswe tindlela letinyenti letihlukile njengencenye yekuguculwa kwemtsetfo webulungiswa, ngekucabangela kuciniseka kubaluleka kwebahlukunyetwa , ngekulinganisa emalungelo abo nalawa ebabekwacala nekuncishiswa kwekuhlukunyetwa lokukhulu etigabeni letehlukene tenchubo yebulungiswa bebugebengu. 

Kwamukela leshatha yebahlukunyetwa 
Kuvumela kuhlanganiswa kweluhlakamsebenti lolusemtsetfweni lolukhona eNingizimu Afrika lekucondzene nemalungelo netinsita letiniketwa bahlukunyetwa bebugebengu ku: 


	 
Kucedvwa kwekuhlukunyetwa lokukhulu enchubeni yebulungiswa bebugebengu; 

	 
Kucinisekisa kutsi bahlukunyetwa bahlala bavikelwe yinchubo yebulungiswa bebugebengu 

	 
Kucacisa emazinga etinsita langalindzelwa futsi kufanele avumeleke kubahlukunyetwa uma batsintsana nemtsetfo webulungiswa bebugebengu 

	 
Kwentiwe sibonelelo sekusitwa kwebahlukunyetwa uma emazinga angakaphumeleli. 




EMALUNGELO AKHO NJENGEMHLUKUNYETWA WEBUGEBENGU 
Uma ube ngumhlukunyetwa webugebengu, lamalungelo lalandzelako, njengoba acuketfwe kuMtsetfosisekelo nasemitseshwaneni lehambisana nayo, atociniswa ngesikhatsi sekuchumana nemtsetfo webulungiswa bebugebengu. 


1. 	Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nangekuhlonipha sitfunti nelingasese lakho 
	 
Unelilungelo lekunakwa ngekuphutfuma nangekucophelela, uphatfwe ngekuhlonipha sitfunti nelingasese nguwo onkhe emalunga anoma nguliphi litiko, sikhungo, ema-ejensi noma inhlangano lekutfulela tinsita (lebitwa ngekutsi umphakelitinsita) 

	 
Liphoyisa (ngesikhatsi seluphenyo), bashushisi netikhulu tasenkantolo (ngesikhatsi balungiselela nalesikhatsi kutekwa licala ), nabo bonkhe baphakelitinsita batosebentisa tindlela tekunciphisa tintfo letingakucekela phansi, lokufaka ekhatsi, 

kubanjwa kwenkulumoluhlolo nawe ngelulwimi lolutsandzako nangasese, uma kunesidzingo. 

	 
Letindlela titovimbela kutsi usengotini yekuhlukunyetwa lokukhulu. 





2. 	Lilungelo lekuniketa lwati 
	 
Unelilungelo lekuniketa imininingwane ngesikhatsi seluphenyo lwebugebengu nangesikhatsi sekutsetfwa kwelicala 

	 
Liphoyisa, umshushisi nesikhulu sesikhungo sekulungiswa kwesimilo batowenta tindlela tekucinisekisa kutsi nanoma nguwuphi umbono longaba nawo eluphenyweni , ekushushisweni, nasekulalelweni kwepharoli ulalelwe futsi ucatjangelwe uma kuncunywa kutsi kuchutjekwe neluphenyo, noma ngesikhatsi kushushiswa noma ngesikhatsi sekulalelwa kweBhodi yepharoli. 

	 
Lelilungelo lisho kutsi ungaba nendzima loyidlalako (uma kunesidzingo noma kwenteka) enchubeni yebulungiswa bebugebengu, ngekuhambela 

kulalelwa kwebheyili, kutekwa kwelicala, inchubo yekukhishwa kwesigwebo ne/noma kulalelwa kweBhodi yePharoli. 

	 
Kusho kutsi unelitfuba lekwenta lesinye sitatimende ephoyiseni uma ubona kutsi sitatimende sakho asikapheleli. Ungenta sitatimende enkantolo noma unikete bufakazi ngesikhatsi senchubo yekugwetjwa kuletsa sisindvo salobugebengu kutsi inkantolo ibunake. 

	 
Kungeta, ungenta sicelo lesibhaliwe kuSihlalo weBhodi yePharoli kutsi uhambele kulalelwa kwepharoli ubuye uhambise umbono lobhaliwe. 





3. 	Lilungelo lekuniketwa lwati 
	 
Unelilungelo lekwatiswa ngemalungelo akho nekutsi ungawasebentisa njani 

	 
Njegencenye yalomtsetfo, ungacela kuchazelwa ngelulwimi lwakho nanoma ngabe yini lenye longayivisisi. 

	 
Unelilungelo lekutfola lwati nekwatiswa ngato tonkhe 

tinsita letifanele longatitfola kubaphakelitinsita. 

	 
Utotjelwa ngendzima lotoyidlala ecaleni nesilinganiso sesikhatsi selicala. Ungacela imininingwane mayelana netinsuku tasenkantolo, tindleko tafakazi neluhlelo lwekuvikelwa kwafakazi. 

	 
Ungacela kwatiswa ngesimo selicala, kutsi ummangalelwa sewuboshiwe noma cha, ugwetjiwe, uniketwe ibheyili, utfweswe licala, utfolakele anelicala wavalelwa. 

	 
Ungacela tizatfu tesincumo lesitsetfwe ecaleni lakho sekushushisa noma sekungashushiswa. 

	 
Ufanele kutfola tincwajana leti umtsetfo uvumela kutsi ube nato. 

	 
Ungacela kutfola satiso ngetinchubo longafuna kutihambela. 

	 
Ungacela umshushisi kutsi atise umcashi wakho nganoma ngutiphi tinchubo letodzinga kutsi ulove emsebentini. 







4. Lilungelo lekuvikeleka 
	 
Unelilungelo lekukhululeka ekusatjisweni, ekuhlukunyetweni, ekusabeni, ekungeneleleni, ekudizeni, enkohlakalweni nasekuhlukunyetweni. Uma ungufakazi, kufanele ubike noma ngabe ngukuphi kusatjiswa emaphoyiseni noma kumshushisi wembuso lomkhulu. 

	 
Uma ulandzela letinye tidzingo, liphoyisa lingakufakela sicelo sekutsi ufakwe ehlelweni lekuvikela bofakazi. 

	 
Uma ufakwe ehlelweni lwekuvikela bofakazi, utovikelwa, kunanoma nguluphi luhlobo lwekufaka umoya, kuhlukunyetwa nekusatjiswa. 

	 
Loko kutocinisekisa kuphepha kwakho njengafakazi, nekubakhona kwebufakazi, nekuvimbela kutsi uhocise ekwetfuleni bufakazi ngenca yalokufakwa umoya. 

	 
Lelilungelo lifaka ekhatsi kutsi, kuletinye tikhatsi, inkantolo ingavimbela kushicilelwa kwanoma nguyiphi imininingwane (kufaka ekhatsi libito lakho), 

noma ingayala kutsi lokutekwa kwelicala kubanjelwe engwace. 

	 
Ungacela sikhungo sekulungiswa kwesimilo kutsi sikwatise uma ummangalelwa abalekile noma ayiswe kulenye indzawo. 





5. 	Lilungelo lekusitwa: 
	 
Unelilungelo lekucela kusitwa, lapho kufanele khona, ube nelilungelo lwelusito lwenhlalo, imphilo, netinsita tekwelulekwa, kanjalo nelusito lwetemtsetfo 

	 
Liphoyisa litokusita ngekukuchazela inchubo yemaphoyisa, likwatise ngemalungelo akho nekukutfumela etindzaweni letifanele kubaphakelitinsita labafanele. 

	 
Umphatsi welihhovisi noma loyinhloko yelihhovisi lenkantolo utokusita ngetinsita temtoligi. 

	 
Umshushisi utowenta siciniseko sekutsi kutsatfwa tindlela letisipesheli ecaleni letemacansi, budlova basekhaya nesondlo semntfwana noma tindzaba letiphatselene nesondlo nekutsi, uma kwenteka, emacala lanjalo alalelwa etinkantolo letisipesheli. 

	 
Uma unetidzingo letisipesheli, bonkhe baphakelitinsita ngalokudzingwa imisebenti yabo, batotsatsa tinyatselo letivakalako kukufaka babuye baciniseke kutsi uphatfwa ngendlela levela imiva 





6. 	Lilungelo lesincephetelo 
	 
Unelilungelo lekunceshetelwa ngekulahlekelwa noma kulimala kwemphahla lokubangelwe bugebengu lobentiwe kuwe. 

	 
Ungacela kutsi ube khona enkantolo ngelusuku lwekugwetjwa kwembekwacala ungacela umshushisi akufakele sicelo semyalo wekunceshetelwa enkantolo ngekwe sigaba 297 na 300 wemtsetfo wenchubo yebugebengu, wango 1977 (Umtsetfo wesi 51 wango 1977) 

	 
Sincephetelo sichaza samba semali lesi inkantolo yebugebengu isiniketa umhlukunyetwa lolahlekelwe noma lolinyalelwe yimphahla, kufaka ekhatsi imali, lokubangelwe sento sebugebengu.noma kushiywa ngulomuntfu logwetjelwe kwenta lobugebengu. 

	 
Umshushisi utokwatisa uma sincephetelo sakho sesivunyiwe, akuchazele lesikucuketse nekutsi ugasisebentisa njani. Ungamangalela umbekwacala ebukhosini lapho inkantolo yebugebengu ingakakhiphi umyalo wesincephetelo. Loku kuvame kwenteka lapho umonakalo ungabaleki kalula ngekwemali, sibonelo, etikhatsini tekulimala kwengcondvo noma buhlungu nekuhlupheka. 

	 
Mabhalane wasenkantolo utokusita ngekusetjentiswa kwemyalo wesincephetelo losiniketwe yinkantolo. 





7. 	Lilungelo lekubuyiselwa 
	 
Unelilungelo lekubuyiselwa etikhatsini lapho utsatselwe tintfo noma imphahla ngalokungekho emtsetfweni, noma lapho tintfo noma imphahla ilinyatwe ngalokungekho emtsetfweni. 

	 
Kubuyiselwa kuchaza tikhatsi lapho inkantolo, ngemva kwekugweba, iyale umbekwacala kutsi abuyisele imphahla yakho noma tintfo letitsetfwe kuwe ngalokungekho emtsetfweni, noma kulungisa imphahla noma tintfo letilinyatwe ngalokungekho emtsetfweni, kute utobuyela esimeni bewukuso 

ngembi kwekwentiwa kwalelicala. 

	 
Umshushisi utokwatisa kutsi kubuyiselwa kuphatselene nani namabhalane wasenkatolo utokusita ekusebentiseni lelilungelo. 




TIKHALO 
Ngekucabanga kutsi unelilungelo lekufaka sikhalo, ungatsintsana nelitiko lahulumeni lelifanele noma umphakelitinsita uma unesikhalo macondzana netinsita lotitfolako, noma uma emalungelo akho anganakwa. Uma ungeneliseki ngendlela sikhalo sakho siphetfwe ngayo, ungatsintsana naletinhlangano letilandzelako: 
a)	 LiHhovisi leMvikeli weMphakatsi b)	 Ikhomishini yEmalungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika c)	 Ikhomishini yeKulingana kweBulili d)	 Luphiko lweTikhalo loluTimele e)	 EmaPhoyisa aka Metro f)	 Umkhandlu wemiSebenti yeteMphilo yaseNingizimu 
Afrika g)	 Ummeli lotsandvwa nguwe lotobhadalwa nguwe 




Uma ufuna imininingwane lengetiwe lephatselene neShatha yebaHlukunyetwa, uyacelwa kutsi uhlole emazingancane yemisebenti yebahlukunyetwa beBugebengu. Lencwajana iyatfolakala emahhovisini ematiko ahulumende ladlala indzima lenkhulu. 
Labadlala indzima lenkhulu emtsetfweni webulungiswa bebugebengu batowenta siciniseko sekutsi emakhophi eShatha yebaHlukunyetwa ayatfolakala kulamahhovisi lalandzelako: 
	 
Etinkantolo 

	 
Emahhovisi eliTiko lekuCondziswa kwetimilo 

	 
Emahhovisi ebaCondzisi bekushushiswa kweMphakatsi 

	 
Emajele 

	 
EtiTeshini temaPhoyisa neTikhungo taBofokisi 

	 
Emahhovisi eMsebenti weTenhlalakahle noma emaejensi 

	 
Emahhovisi emaPhoyisa aka Metro 

	 
Tikhungo teTemphilo teMphakatsi 




IMINININGWANE LENGETIWE 
Uma udzinga imininingwane lengetiwe kunoma nguluphi ludzaba lolucuketfwe kulencwajana, ungachumana nelihhovisi leBuholi beBulili beliTiko leteBulungiswa nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo kuletinombolo letilandzelako. 
Inombolo yelucingo: (012) 315 1670 Inombolo yefeksi: (012) 315 1960 I-imeyili: VictimCharter@justice.gov.za 
Inombolo yamahhala: 
0800 011 022 



KUBONGA 
Imisebenti yeShatha yebaHlukunyetwa yaseNingizimu Afrika yasungulwa lihhovisi lebuholi leBulili eTikweni leteBulungiswa nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, ngekuhlanganyela neliTiko lekuTfutfukiswa kweMphakatsi, Tikhungo teKulungiswa kwetimilo, teMfundvo, neteMphilo, kanjalo neBuholi bekuShushisa Jikelele, uMbutfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, Nkomisheni wekuGuculwa kweMtsetfo waseNingizimu Afrika, Ikhomishini yemalungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, Luphiko lwetikhalo lolutimele, emalunga ekhomishini yaboMantji nemalunga ekhomishini yekusebenta kwebulungiswa, nemalunga emaphoyisa aseTshwane iMetro. 
LiTiko leteBulungiswa nekuTfutfukiswa kweMphakatsi libonga sandla lesifakwe tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumeni netikhungo tetemfundvo ekusungulweni kwaleShatha yebaHlukunyetwa 














Private bag X81 Pretoria, 0001 329 Pretorius Street, Momentum Building Pretoria, 0002 



