




INHLOSO YEMAZINGANCANE 
v 
SINGENISO	v 


INCENYE I: 
EMALUNGELO AKHO NJENGEMHLUKUNYETWA WEBUGEBENGU 1 
INCENYE II: 
INCHUBO NETIBOPHO TEBASEBENTI BEMATIKO LAFANELE BETINHLELO TEBULUNGISWA BEBUGEBENGU 3 
Yini letawenteka uma –	3 
•	Uma umuntfu ente bugebengu 3 
•	Uma licala lindluliselwa kumshushisi 3 
•	Uma abitwe njengafakazi ecaleni 4 
•	Uma kufanele ube ngufakazi enkantolo 5 
•	Ngemuva kwekulahlwa licala 7 
•	Ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo 9 
•	Uma udzinga lusito 9 

INCENYE III: 
EMAZINGANCANE EMISEBENTI YEKUSITWA KWEBAHLUKUNYETWA BEBUGEBENGU 11 
1.	Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho 11 
2.	Lilungelo lekuniketa lwati 15 
3.	Lilungelo lekuniketwa lwati 18 
4.	Lilungelo lekuvikeleka 22 
5.	Lilungelo lekusitwa 25 6. Lilungelo lesincephetelo 30 


7. Lilungelo lekubuyiselwa esimeni lesifanele 31 
INCENYE IV: 

TINDZAWO LONGABIKA KUTO KUNGENETISEKI KWAKHO 32 LUHLA LWEMAKHELI LALUSITO 38 



INJONGO YEMAZINGANCANE 
Lamazingancane eMisebenti yekuSita Bahlukunyetwa beBugebengu (‘’eMazingancane”) ngumculu wekwatisa, lowabhalwa wandlondlobaliswa kute uchaze kabanti emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMisebenti yekuSita Bahlukunyetwa beBugebengu eNingizimu Afrika. (“leShatha”) yenta lamalungelo abe yintfo leliciniso, lephatsekako. LeShatha yeBahlukunyetwa, kanye nalaMazingancane, entelwe kukuniketa lwati macondzana nekutinikela kwahulumende ekuphuculeni nekutfutfukisa lizinga lekwenta imisebenti yekusita bahlukunyetwa bebugebengu. Lamazingancane ahlose kucacisa emazingancane lacondzene nemisebenti yelusito loluniketwa bahlukunyetwa bebugebengu. Lamazingancane akabeki-nje kuphela emabalengweemalungelonchantinemigomosisekelo,kephaaphindzeanikete lwati lolubanti kute ukwati kusebentisa emalungelo akho kanye nekwenta labaniketa letinsita bakhone kugcina emalungelo akho njengobe achaziwe kuShatha, ngekukuniketa lawo mazingancane longawalindzela kulabaniketa tinsita. Lamazingancane atakusita ekubambeni bonkhe lababandzanyekako kutebulungiswa bebugebengu kutsi babe nekutiphendvulela ekucinisekiseni kwekutsi utfola kusitwa ngalokufanele. 

SINGENISO 
Uma ubika bugebengu uphindze unike nebufakazi enkantolo, udlala indzima lebalulekile ekwenteni tebulungiswa bebugebengu kutsi bunake tidzingo temmango nekucinisekisa kutiphendvulela kwesigebengu. Imbuyiselo yaloko, tebulungiswa bebugebengu kufanele bukunakekele ngekushesha, ngesizotsa nangekuhlonipha sitfunti nelingasese lakho buphindze buhlangabetane netidzingo takho. Lamazingancane amitamo yekucinisekisa kutsi loku kuyenteka, ngekukuhlomisa ngelwati lolufanele kute ukwati kucindzetela kunakwa kwemalungelo akho. 


Lamazingancane ehlukene ngetincenye letine. Incenye 1 isiniketa kafisha sendlalelo ngemalungelo akho iphindze ibeke emabalengwe ekutsi ngubani longatfola lawo malungelo. Incenye 2 ichaza kafisha tinchubo letiseluhlelweni lwetebulungiswa bebugebengu nekutsi kutawentekani kuwe uma kwenteka ugetjengwa nanobe uyewubika lobugebengu emaphoyiseni. Incenye 3 icuketse lamazingancane etinsita longatilindzela kubasebenti labehlukene labadlala indzima kutebulungiswa bebugebengu, ngekuya kwelilungelo ngalinye njengobe achaziwe kuShatha yeBahlukunyetwa. Loku nguyona ncenye lebaluleke kakhulu yemazingancane, njengobe entelwe kwenta emalungelolahlelwekuShathaabelicinisoleliphatsekakokuwe.Ngukulencenye –ke lapho khona utawutfola khona imigomosisekelo leminyenti yeBulungiswa loBubuyisaSimilo(RestorativeJustice)lamumetfweluhlakamsebentiloluchazwe kuShatha yeBahlukubetwa kanye neMazingancane. Incenye 4 ibeka emabalengwe macondzana netinchubo tekubika bugebengu. Nobe-nje basebentibebulungiswabebugebengubacondzakucinisekisakutsiimiphumela lemibilebangwebugebenguayentiwaibemibikakhulungulokolokutawenteka kamuva, futsi batakuphatsa kahle nangesizotsa bakunikete netinsita letikahle, kuyenteka kutsi tintfo tingahambi kabi ngalesinye sikhatsi. Kungenteka uve sengatsitinsitalewutitfolileatikefikiecophelwenilelikwenetisakolebewulindzele. Lencenye-ke iyakuchazela kutsi usifaka njani sikhalo sakho, iphindze futsi ibe neluhla lwemakheli labalulekile ekuchumana nalabo labangakusita. 
Lamazingancane entelwe kutsi kwelusa kuniketwa kwetinsita kube malula njengobe aniketa emazingancane lekutawuhlolwa ngawo kuniketwa kwetinsita. Tikhungo letifanele, ema-ejensi ekusebenta nematiko atawelusa kusetjentiswakwemalungelonemacopheloetinsitalabekiwekuMazingancane, njengencenye yekwelusa kwawo futsi, lama-ejensi angatsintsana nawe. Leminye yalemiphumela yekwelusa nekutsintsana ingashicilelwa. 


Uma ngabe uke wahlukunyetwa bugebengu, ungalindzela kutsi basebenti betebulungiswa bebugebengu batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe ahleliwe kuShatha yeBahlukunyetwa, ayentiwa ngencindzetelo nemazingancane labekiwe kulomculu ayaphunyeleliswa. 
Njengenjongoyalomculu,nangekuhambisananenchazelolebekwephambilini kuSimemetelosincumo saMhlab’uhlangene semGomosisekelo weBulungiswa beBahlukunyetwa beBugebengu nekuHlukunyetwa kweMandla (GA/ Res/40/30), lelapho-khona iNingizimu Afrika ingulomunye walabasayina, umhlukunyetwawebugebenguuchazwanjengemuntfulolimele,lovebuhlungu, kufaka ekhatsi kulimala kwemtimba nobe kwengcondvo, kulimala kwemiva; kulahlekelwa ngumnotfo nobe konakalelwa kabuhlungu ngemalungelo akhe lasisekelo, ngenca yetento letilwisana nemtsetfo lophatselene nebugebengu. Leligama lelitsi ‘Umhlukunyetwa’ liphindze lifake ekhatsi, lapho kufanele khona, bemndeni nobe labo labancike kuye umhlukunyetwa. Umuntfu angatsatfwa njengemhlukunyetwangaphandlekwekutsilesosigebengusibonwe,sibanjwe, sibekwe licala nobe silahlwe licala, nangaphandle kwekunaka buhlobo emkhatsini waso nemhlukunyetwa. 
Imibandzela lekuMazingancane yabo bonkhe bahlukunyetwa ngaphandle kwekubandlulula kwanobe nguluphi luhlobo, ngekwebuhlanga, bulili, kukhulelwa, umshado, lusendvo, nobe nguyiphi imvelaphi yetenhlalo, libala, budzala ngemnyaka, kukhubateka, inkholo, nembeza, kukholwa, emasiko, lulwimi nekutalwa, njengobe kubekiwe kuSigaba 9 seMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika( Umtsetfo 108 wanga-1996). 


Ngesikhatsiuchumananebasebentibetebulungiswabebugebengulamalungelo lalandzelako atawusetjentiswa, njengobe ahleliwe kuShatha yeBulungiswa nangekuhambisana neMtsetfosisekelo nesishayamtsetfo lesifanele: 
•	
Lilungelo lekuphatfwa ngebucotfo nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho 

•	
lilungelo lekuniketa lwati 

•	
lilungelo lekutfola lwati 

•	
lilungelo lekuvikeleka 

•	
lilungelo lekusitwa 

•	
lilungelo lesincephetelo 

•	
lilungelo lekubuyiselwa esimeni lesifanele 





Yini letawenteka? 
Uma kwentiwe bugebengu: 
1	Uma kwentiwe bugebengu, kubika lobo bugebengu kubeLuphiko lwemiSebenti aseNingizimu Afrika kutawenta luhlelo lwebulungiswa bebugebengu lungene egiyeni, lucale lusebente. Luphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lunesibopho sekuphenyisisa ngebugebengu lufake tephulamtsetfo endleleni. Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyisa atawuvula idokhethi aphenye ngalobo bugebengu. Uma ngabe emaphoyisa ete siciniseko sekutsi kushushisa kungalandzela, kubekwa kwelicala angeke kulandzele masinyane. Nobe kunjalo emaphoyisa atawuchubeka aphenye ngelicala lelinjalo anikete umshushisi wesive idokhethi kute atsatse sincumo. 
2	Kusukela ngesikhatsi kwenteka bugebengu futsi bubikwa, kubalulekile kutsi kugcogcwe bonkhe bufakazi lobukhona futsi bugcinwe kahle ngendlela yekwekutsi bube lusito uma kusaphenywa ngalelo cala nekutsetfwa kwalo lokungalandzela kamuva. Kulimala nemonakalo longenteka kuwe kungacinisa bufakazi lobumelane nembekwacala. Umbiko wadokotela ufanele upheleliswe uyiswe lapho kufanele khona. 
3	Uma umuntfu asabekwe licala, lindluliselwa enkantolo lapho umshushisi atsatsa tibopho letifanele lelicala. 

Uma licala lendluliselwa kumshushisi: 
4	Umshushisi utawucabangisisa kahle abukete lokungemaciniso ngawo onkhe emacala. Umshushisi –ke angenta kunye kwaletintfo letintsatfu letilandzelako: 


•	
Kuncuma kutsi bukhona bufakazi lobenele bekutsi angachubeka abeke licala, achubeke nemininingwane. 

•	
Kuncuma kutsi kusadzingeka bufakazi lobutsite kute akhone kutsatsa sincumo lesibhadlile bese utjela liphoyisa leliphenya ngalelicala lichubeke liphenye. 

•	
Ngetizatfu letehlukene, njengesifiso sesive, angancuma kulihocisa licala. 


Umshushisi utawubuyeketa tifiso takho uma atsatsa letincumo futsi kungenteka agucule lelicala, ngekuya kwemaciniso lalifanele. 
5	Ungalindzela tinchubo letiphutfumako naleticeceshekile, letitawucinisekisa kutsi lelicala lingena enkantolo ngekushesha lokungalindzeleka. 
6	Ungalindzela kutsi umshushisi utawucela lonkhe lwati loluphatselene nebheyili ephoyiseni lebeliphenya ngelicala bese ulwetfula enkantolo, kucinisekisa sincumo sekuniketa nobe kwala kuniketa umbekwacala ibheyili kutsatfwa ngekuya tifiso nekuvikeleka kwakho. 
7	Ngembikwekumukela sikhalo sekuba nelicala umshushisi utawucabangela tifiso takho netemndeni wakho. 

Uma ngabe ubitiwe njengafakazi uma kushushiswa: 
8	Liphoyisa litakwatisa uma kufanele uvele enkantolo njengafakazi. Emacala lamanyenti atekwa enkantolo yamantji bese kutsi lawo lamabi kakhulu ayiswa enkatolo yesifundza nobe enkantolo lephakeme. 
9	Kuyisa licala liyewutekwa enkantolo kungaba mankindonkindo, ikakhulu uma ngabe lelo cala litsintsa bantfu labanyenti. Labo labachuba lelo cala batawenta konkhe lokusemandleni abo kutsi lingene enkantolo ngekushesha. 


10 Liphoyisa leliphenya ngalelicala, umshushisi wesive lophakeme nobe lomelele liHhovisi leMcondzisi weBashushisi utawucinisekisa kutsi ngemuva kweluhlolo lwekucala lolwentisisiwe nalapho kuhlangatjetwane netimfuno letitsite, utawufakwa ehlelweni lwekuvikelwa kwabofakazi uma ngabe kukhona labekwesabisako nobe labakusongelako. 

Uma ngabe kufanele ube ngufakazi enkantolo: 
11 Kuniketa bufakazi enkantolo kungaba yintfo lematima lecinanisako/ bandzetelanako. Labo lababandzekanyekako–emaphoyisa, umshushisi nebasebenti benkantolo -batakwesekela, bakulungiselele, bakunike lonkhe lwati lodzinga kuba nalo macondzana nalokutawenteka. 
12 Utawunikwa lisamane, likwatise kutsi licala litawutekwa nini, kuphi futsi. Ngaletinyetikhatsiemacalenilatsite,lisamanelitawuhambisananencwajana letawuchaza kutsi kutawube kwentekani enkatolo. Uma ngabe uya enkantolo yamantji kantsi futsi unemibuto macondzana nemininingwane yakhona enkantolo, ufanele utsintsane neliphoyisa leliphenya ngalelo cala nobe liphoyisa lelisita liphindze lilungiselele umhlukunyetwa uma likhona, lonake litawukulayela lowo muntfu lofanele uye litawuphindze futsi likuchumanise nenkantolo. 
13 Uma ufika enkantolo, ungatfola timphawu leticacile letikukhombisa indlela. Uma ngabe kute timphawu leticacile futsi awati nekutsi inkantolo ingakuphi, ungabuta ehhovisi lekwatisa nekusita uma likhona, ubute kutsi ingakuphiinkantololaphoutawetfulabufakazibakhokhona.Ungatsintsana futsi nebasebenti bekushushisa, labatawuphendvula nobe ngumuphi umbuto lonawo macondzana netinchubo. Umshushisi lonikwe licala lakho utawukhona kukutjela silinganiso sekutsi kutsi utawulindza sikhatsi lesingakanani ngaphambi kwekutsi unikete bufakazi. 


14 Umshushisi utawenta konkhe lokusemandleni akhe kutsi ubitwe utewetfula bufakazi ngekushesha lokungalindzelaka. Umshushisi lophetse lelicala lakho,laphokufanelekekhona,utawutsintsananawengaphambikwekutsi ubitwe utewetfula bufakazi. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi kubakhona kubambeleleka.Kufanelewentesicinisekosekutsiufikangesikhatsilesifanele enkantolo. Ufanele umatise umshushisi uma utawufika ngemuva kwesikhatsi enkantolo nanobe ungeke ukhone kuta enkantolo ngalelo langa. 

Ekutekweni kwelicala: 
15 Uma kufanele wetfule bufakazi, ngaletinye tikhatsi, ungacela umngani nobe umsekeli akuphekeletele uye enkantolo. Ngemuva kwekuniketa bufakazi utawutjelwa kutsi ungahamba. Uma utsandza ungahlala ulalele imininingwane lechubekako. 
16	 Umtsetfo uyativumela letibonelelo letilandzelako uma wetfula bufakazi: 
•	
ngaphasi kwetimo letitsite, ungabetfula bufakazi ngendlela yabomabonakudze,uhletiegunjinilakho.(Lokukushokutsiusukeungekho enkantolo embikwembekwacala, usuke ukulelinye ligumbi). 

•	
Ungaphindze futsi, usitwe nguloyo longumlamuli/umsekeli wakho uma uniketa bufakazi kumabonakudze losegunjini lohleti kulo uma ngabe ungaphasi kweminyaka lengu-18, nanobe imantji nobe lijaji libona kutsi kuma enkantolo wetfule bufakazi kungakubangela kubandzeteleka kwengcondvo nobe buhlungu lobungakafaneli. 

•	
Uma ufanele wetfule bufakazi enkantolo, ngaphasi kwetimo letitsite, imininingwane yekutekwa kwelicala ingentiwa ngemshini wekutfwebula titfombe ( egunjini lelivaliwe) 




17 Kudzingeka bufakazi lobucinile ngaphambi kwekutsi umuntfu abekwe licala. Ekutekweni kwelicala-ke kufanele kube nebufakazi lobumsulwa, lobungasoleki nakancane kutsi umsolwa akanacala. Loku kungasho kutsi umuntfu bewukadze ukholelwa kutsi unelicala, utfolalakala angenacala. Loku–ke akusiko kwehlulelwa kwakho, kodvwa kumiselwe esimeni lesicinile sekutekwa kwelicala ngalokuphelele. 
18 Umshushisi utawubita bofakazi betfule bufakazi babo bemacala lafanele. Kutawubitwa nemtoliki uma adzingeka. Umbekwacala utawunikwa litfuba lekukujikijela ngemibuto, anike bufakazi, abite nabofakazi. Ngemuva kwekutsi inkantolo seyive bonkhe bufakazi nekutivikela, bonkhe labatsintsekako batawuvunyelwa betfule inkhulumo enkantolo ngaphambi kwekutsi kukhishwe sigwebo. 

Ngemuva kwekulahlwa licala: 
19 Uma umsolwa atfolakala anelicala, kushushisa nekutivikela kungahola bufakazi kuphindze kwatise inkantolo ngesigwebo lesitawukhishwa. Loku kwentiwangekuphikisanaekwentenisigwebolesimatimanobesincishisiwe. Uma ngabe loko kuphikisana ekunciphiseni sigwebo kufaka ekhatsi lwati lolungemanga, inkantolo ifanele yatiswe ngaloku. Ezingeni lekugwetjwa, ungacela kubuyeketwa kwemonakalo nobe sincephetelo sekonakalelwa. Uma ngabe inkantolo ikhipha sincephetelo, asitsatfwa njengesigwebo, ngako-ke leso sincephetelo singentiwa sibe ngunobe nguluphi luhlobo lwesijeziso. Inkantolo ingaphindze isilahle ngelifasitelo sigwebo etimeni letitsite, loku kufaka ekhatsi simo lapho khona umbekwacala afanele akuncephetele. Umshushisi angafaka sitatimende semhlukunyetwa nobe ahole bufakazi lobuchubekako lobeseka sigwebo uma bukhona futsi bufanele. 


20 Ngembikwekukhipha sigwebo, sikhulu lesiphetse, umshushisi nobe umvikeli angacela kutsi sikhulu lesivivinyako nobe-ke nguyiphi lenye ingcweti ingahlela umbiko ngawe nobe umbekwacala. Lombiko ungafaka ekhatsi luhlolo lwebubanti bemonakalo lobentiwe bugebengu kuwe. Lolwati lungatsatfwa esitatimendeni lowasenta emaphoyiseni, nobe sikhulu lesivivinyako singabamba ingcocoluhlolo nawe matfupha nobe ungabitwa utewetfula bufakazi ngesikhatsi sekukhishwa kwesigwebo. 
21 Uma ngabe ukholelwa ekutseni lesigwebo sinebubele kakhulu, ungacocisana ngaloko neMshushisi lomkhulu, longancuma kukubeka etandleni teMcondzisi weSive weTekushushisa lofanele. Umcondzisi weSive weTekushushisa angafaka sikhalo sekubukeyetwa kabusha kwelicala enkantolo lengalalela lesikhalo. Lesikhalo sifanele sinakwe ngesikhatsi lesitsite lesimisiwe. 
22 Umbekwacala angafaka sikhalo ngekulahlwa licala nesigwebo lasinikwe yinkantolo. Uma sikhalo sesifakiwe, ungacela umshushisi welicala lekucala, nobe ummeli wesive welicala losebentana nalesikhalo, ahlale atiswa ngetingucuko letichubekako kulelicala, sibonelo, lusuku lolukhetsiwe lekuyewulalela sikhalo, nobe ngabe umbekwacala unikiwe ibheyili, nemiphumela yesikhalo. 
23 Uma kunesidzingo nelunako ngekuphepha kwakho nobe kwafakazi, liphoyisa, umshushisi nobe ummelli weLuphiko lwekuVikela Bofakazi utawukhona kukwecwayisa ngalokumele ukwente kute uphephe. Batawukusita bagcine lapho bangefika khona. 



Uma kukhishwa sigwebo: 
24 LiTiko leTekucondzisa Similo litawucinisekisa kutsi sigwebo sekuboshwa sikhishwa ngekuya kwemtsetfo. Uma kucatjangelwa kukhululwa kwembekwacala, liTiko leTekucondzisa kweSimilo litawunakisisa kweluswa kwembekwacala lokhishwe ngemvume yekwetsembisa kutsi angeke abaleke (ngepharoli). 
25 Ungacela kungenela tingcoco teLuphiko lweTekwelusa neBhodi yePharoli. Uma ufisa kungenela letingcoco utawatiswa ngelusuku lwato neBhodi itawunaka licabangele tifiso takho uma licabanga kukhulula umbekwacala ngepharoli. 
26 Kuwo onkhe emacala lapho khona umbekwacala akhululwa ngepharoli, iBhodi yePharoli itawubeka timo letitsite macondzana nekukhululwa kwembekwacala, uma ibona kutsi loko kutawuba lusito kuwe. 
27 Uma ngabe, ngemuva kwekukhululwa ngepharoli, umbekwacala utiphatsa ngendlelalekhombisakutsiangabanebungotiekuphephenikwesive,nobe ephula nobe ngusiphi simo labekelwe sona ngekukhululwa kwakhe, angaboshwa kute acedzele sigwebo sakhe lesisele ejele. 

Uma udzinga lusito: 
28 Ematiko lamanyenti ahulumende atokuniketa lusito. Emaphoyisa atokusita, angene uma kuvela simo lesiyingoti; akukhombe lapho ungatfola lusito lekwelwashwa nobe kwelashwa kwengcondvo; ngekuchaza tinchubo temaphoyisa; ngekukuniketa lwati ngemalungelo akho; ngekukukhomba tinhlanganoletingekhongaphasikwahulumendenaletisebentelaimimango (NGOs nema CBOs) nobe basebenti bemmango labaseka bahlukunyetwa; kucinisekisa kuphepha kwakho lapho kwenteke bugebengu khona; uma kuniketwa bufakazi; nangekukweluleka ngekuvikela bugebengu. 


29 Uma kukhona kusongelwa lokuchubekako ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, wena, umseshi nobe umshushisi kufanele aphutfume atsintsane nelihhovisi lweLuphikko lwekuVikela Bofakazi. 
30 LiTiko leBasebenti beteNhlalakahle nalabanye labasebenta ngetenhlalakahle batawuniketa, uma kukhona lusito lwetemiva nalolu, lungafaka ekhatsi emalungiselelo etinhlelo tekuya enkantolo. 
31 Basebenti betemphilo batawucinisekisa kutsi emalungelo akho, njengobe abekiwe kuShata yeMalungelo eSigulane ayaphakanyiswa asetjentiswe. 
32 LiTiko leTemfundvo litawucinisekisa kutsi tinhlelo tekusita njengekweluleka, kukwendlulisela netinchubo tekweseka, tisesimeni lesifanele kuletinhlelo tekufundzisa. 



1	LILUNGELO LEKUPHATFWA NGEBUCOTFO NEKUHLONISHWA KWESITFUNTI NELINGASESE LAKHO 
1.1	Ungalindzela kutsi bonkhe labadlala indzima eluhlelweni lwetebulungiswa batakuphatsa ngebucotfo nekuhlonipha kwesitfunti nelingasese lakho, nangebuvelomiva. 
Uma bugebengu bubikiwe emaphoyiseni, ungalindzela kutsi – 
1.2	kuphenywe ngalobugebengu; 
1.3	uma ubike bugebengu emaphoyiseni, batawusukumela etulu, basebente ngekushesha; 
1.4	kutawentiwa lokutsite kute kuncishiswe kukhinyabeteka longahlangabetana nako; 
1.5	liphoyisa litawutsatsa sitatimende sakho, ligcwalise emafomu lafanele ekubhalisa lobugebengu; 
1.6	wendluliselwe ekunakekelweni ngekwelashwa nobe welulekwe uma kunesidzingo; 
1.7	uma uhlukunyetwe ngekwelicansi, utawubutwa imibuto ngasese liphoyisa; 
1.8	tingcocoluhlolo letitawubanjwa nawe titawentiwa ngelulwimi lwakho loluvisisako, uma ngabe lomuntfu lokhuluma nawe akakhulumi lulwimi loluvisisako, ungacela umtoliki, futsi 
1.9	ungacela kucociswa liphoyisa lelibulili bunye nawe, uma likhona, sicelo sakho sitawemukelwa. 



Uma ngabe lelicala liyiswa enkantolo, ungalindzela kutsi: Sikhulu lesichuba licala
1.10 sitawucinisekisa kutsi kutekwa kwelicala kuchutjwa ngendlela yekwekutsi ayicekeli phasi emalungelo akho ekuphatfwa ngesizotsa nekuhlonishwa kwesitfunti nelingasese lakho. 

umshushisi – 
1.11 utawutsatsa tinyatselo, ikakhulu emacaleni ekuhlukunyetwa ngekwelicansi newebudlova basekhaya, kute aciniseke kutsi, nobe ngukuphi lapho kukhoneka khona, lelicala liphatfwa ngumshushisi munye lite lifike ekugcineni; 
1.12 utokubita utowetfula bufakazi ngekushesha lokungalindzeleka; uma kunekubambeleleka , umshushisi lonikwe licala lakho utakwatisa kutsi kungani kunekubambeleleka nekutsi kungenteka ulindze sikhatsi lesigakanani; 
1.13 utokunika litfuba lekutsi utikhumbute, ufundze titatimende, atsintsane nawe, uma kufanele bese kutsi 
1.14 lilunga lebasebenti benkantolo litokwatisa kutsi ufanele ukhokhelwe tindleko tekuhamba naletinye tesikhatsi lowusicitse enkantolo wetfula bufakazi,litawuphindzefutsilikuniketelwatilikusitemacondzananekufaka sicelo saletindleko. 

Basebenti benkantolo – 
1.15 batawenta konkhe lokusemandleni abo kutsi uvikeleke ekuhlukunyetweni nobe ekudlakatisweni kwengcondvo ngalokwenteka enkantolo; 


1.16 batawukhipha,lapho kufanele khona, basebenti nemavolontiya laceceshiwe eLuphiko lekweSeka Bahlukunyetwa kutsi bakusite kanye nemndeni wakho enkantolo, ngaphambi kwekutsetfwa kwelicala, lisachubeka nangemuva kwekutsetfwa kwalo; 
1.17 ngekwesicelo nanobe kukhoneka, batawukuvumela kutsi ubone inkantolo utetayete netintfo tasenkantolo yakhona, kute lekumele ukulindzele uma wetfula bufakazi; 
1.18 batawuvumela umuntfu lotakwesekela (sihlobo nobe umngani) kutsi akuphekeletele uye enkantolo; bese; baphindze 
1.19 bakuvumele, ngekwesicelo futsi uma ngabe tinsita tikhona, ungalindza endzaweni lehlukene nembekwacala nobe bofakazi bakhe. 

Longakulindzela kubasebenti betenhlalakahle kanye nemavolontiya – 
1.20	Uma kwentiwa ingcocoluhlolo nawe, itawentelwa ngasese, inkhulumo yenu itawuba yimfihlo futsi utawucociswa ngelulwimi loluvisisako; 
1.21	Angeke uyekelelwe utibonele kutsi wenta njani ngalelicala wena ngekwakho. Uma ngabe bewusengakalibiki lelicala emaphoyiseni, basebenti betenhlalakahle batokusita kutsi ulibike; futsi 
1.22	Uma ngabe uhlukunyetwe ngekwelicansi, emaphoyisa atawudzinga kutsatsa njengebufakazi letembatfo bewutigcokile ngesikhatsi uhlukunyetwa,umakunjalo-keungacelabasentibetenhlalakahlebakusite ngekukutfolela tembatfo longatigcoka uma emaphoyisa asatitsetse leti letinye. 



Longakulindzela kubasebenti betemphilo – 
1.23 kwentiwa kweluhlolo loluphelele lwesimo semtimba, imiva kanye nesengcondvo yakho; 
1.24 utawukhulunyiswa endzaweni yangasese lengenta kulalelwa kwelicala lenu kube yimfihlo futsi uhlonipheke kanye nekutsi kulalelwa kwelicala kuchutjwe ngelulwimi loluvisisako; 
1.25 kucelwa ube nelivi macondzana nekuhlolwa nobe kwelashwa bodokotela, kepha utawatiswa kutsi ungala kuhlolwa bodokotela nobe wesekwe ngekwengcondvo, ngalokunjalo-ke utawuchazelwa ngemiphumela yaloko; 
1.26 uma uhlukunyetwe ngekwelicansi, uma ucelile futsi kukhoneka, utawuhlolwa nobe welashwe ngudokotela lotisebentako webulili bunye nawe. 
1.27 batawucinisekisa kutsi lonkhe lwati ngekwelashwa kwakho lutawufakwa kumarekhodi elicala lakho; 
1.28 utawelashwa ngekushesha lokungalindzeleka kube kucatjangelwa emalungelo akho njengobe abekiwe kuShatha yeMalungelo eTigulane. 
Longakulindzela etikhulwini teLuphiko lweTekucondziswa kweSimilo kutsi – 
1.29 uma ngabe ucele kubakhona etingcocweni tekukhishwa ngepharoli, Sihlalo wekweLusa kuCondziswa kweSimilo kanye neLibhodi lePharoli, ngembikwetingcoco, utakwatisa ngelulwimi loluvisisako ngetinchubo tetingcoco nekutsi yini lelindzeleke kuwe; 


1.30 Uma ungenela tingcoco teBhodi yePharoli bese ufanela kujika litje esivivaneni,ungacelanobengubanilotikhetseleyenakutsiakuphekeletele kute akwesekele ; futsi 
1.31 
Uma ungenela tingcoco teBhodi yePharoli, kutawentiwa yonkhe imitamo kutsi uvikeleke kute ungahlushwa nobe udlakatiswe ngekwengcondvo uma kulalelwa kwelicala kusachubeka 

2.
 LILUNGELO LEKUNIKETWA LWATI  


longakulindzela uma kusaphenywa licala kutsi – 
2.1	a. liphoyisa litawubhalisa sitatimende sakho bese liyakucela kutsi usifundze bese uyasayina ucinisekisa lokubhaliwe; 
b.	
uma ngabe ungakwati kufundza kufanele ulatise leliphoyisa, ngalokunjalo-ke leliphoyisa litawukufundzela bese likucela ucinisekise lelikufundzile ngekutsi usayine nobe ungcivite ngesitfupha; bese 

c. 
uma ngabe umtoliki akhona kantsi futsi ufisa kutsi sitatimende sakho sifundvwe ngelulwimi loluvisisako ngaphambi kwekutsi usicinisekise ngekusayina nobe ngekugcivita ngesitfupha, umtoliki utawubese uyabitwa kutsi ente lomsebenti. 


2.2	uma ngabe utfola kwekutsi sitatimende sakho asikapheleli nobe sinemaphutsa, utawuvunyelwa kutsi wengete nobe usichibiyele nobe wente lesinye sitatimende; 


2.3	utawunikwa litfuba lekuchaza esitatimendeni sakho kutsi lelicala likutsitse kanjani, lapho kufanele khona tifiso takho titawunakekelwa; 
2.4	utawatiswa kutsi ungacela ikhophi yesitatimende sakho; 
2.5	liphoyisa litawukubuta ngemininingwane yekulahlekelwa kwakho, kulinyalelwa futsi loku kutawurekhodwa; 
2.6	uma ungacelwa kutsi watise umphenyicala ngelikheli lakho, imininingwane yetindlela tekuchumana nawe nekutsi utawube ukuphi kute kuphenya nekutekwa kwelicala kuphele; futsi 
2.7	utawucelwa watise umphenyicala uma ngabe umbekwacala wetama kufaka lunyawo lwengulube ekuphenyweni kwelicala, uma ngabe angeke ete ecaleni nobe ngabe uyakwesabisa. 
Uma ngabe licala liyiswa enkantolo ungalindzela kutsi: 
Umshushisi – 
2.8	etintfweni tonkhe, utocabangela tifiso takho uma bacabanga ngekwekutsi bafanele yini bashushise nobe cha; 
2.9	utokucela ubeke sobala lonkhe lwati lolufanelekile loluhambisana nekukhulula umbekwacala ngebheyili, sibonelo, njengekutsi nje umbekwacla ukhinyabeta bufakazi nobe bofakazi, nobe uyakwesabisa nobeuyakusongelawenanobeumndeniwakho,nobekutsiumbekwacala angeke ete ecaleni; nanobe, kufaneleka, umshushisi utokubita utewetfula bufakazi macondzana naloku ngesikhatsi setingcoco tebheyili; 


2.10 utokunika litfuba lekushayisa ingcondvo yakho ngemoya, uyente ikhumbule, ngekutsi atsintsane nawe nobe akuvumele ufundze sitatimende ngaphambi kwekutsi wetfule bufakazi; 
2.11 utawutsintsana nawe ngaphambi kwekutsi wemukele sikhalolesimelula aphindze akucele uchaze kutsi lelicala likutsintse kanjani wena nemndeni wakho. Kulokuchumana-ke utawutfola litfuba lekuveta imininingwane yekulahlekelwa nobe yekulimala lokukuvelele njengemiphumela yalobugebengu. Umshushisi utawucabanga ngaloku ngaphambi kwekutsi atsatse sincumo macondzana nesikhalo sekwetfweswa licala lesimelula. Umphumela lelibe nawo kuwe nemndeni wakho lelicala utawubekwa embikwenkantolo nobe utawunikwa litfuba lekwetfula bufakazi enkantolo, nobe umbiko lohlelwe tingcweti utawetfulwa enkantolo uma sekufike sikhatsi sekukhipha sigwebo; futsi 
2.12 utawutsi ngesikhatsi kusatsintfwana nawe, akucele uvete leminye imininingwane lesengeto lebeyingakafakwa esitatimendeni sakho. Uma kuhambisana, umshushisi utawuveta leminingwane angatsikanyetwa ngaphambi kwekutsi kutekwe licala 
lokutawentiwa basebenti betemphilo – 
2.13 uma ngabe kunesidzingo, batawungenela nawe ingcocoluhlolo futsi uma batfola bufakazi bekutsi bugebengu lobentiwe kuwe budzinga kutsi ubonane nadokotela, batawukuhlelela kutsi utfole kucilongwa ngudokotela; futsi 
2.14 bacinisekise kutsi nobe ngabe kwentekani, uchubeke usebentisane nalowo losebentela tetenhlalakahle nobe loyo lolivolontiya locale kusebentisana naye kusukela ngesikhatsi kubikwa licala lebugebengu kute kufike ekuphetfweni kwelicala. 


Basebenti betemphilo – 
2.15 uma ngabe inkantolo (umshushisi nobe imantji) ibacela kutsi bente njalo, batawuniketa inkantolo emarekhodi akho adokotela naleminye imininingwane lobanike yona lephatselene nalelicala. 
Tikhulu teLuphiko leTekucondziswa kwesimilo –  
2.16 titokuvumela ubhalele Sihlalo weLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neiBhodi yePharoli, ucele kungenela tingcoco tekukhishwa ngepharoli, Sihlalo utawubese ukwatisa ngesikhatsi, lusuku nendzawo lapho kulalelwa kwelicala kutawubanjelwa; futsi 
2.17 
uma ngabe ungenele tingcoco teLuphiko lekweLuswa kuCondziswa kweSimilo neBhodi yePharoli batawukuvumela kutsi nawe uphose litje esivivaneni ngekutsi ukhulume ngemlomo nobe ubhale phasi. 

3.	
LILUNGELO LEKUNIKETWA LWATI 


Umba ngabe bugebengu sebubikiwe, ungalindzela kutsi liphoyisa litakwatisa nge – 
3.1	simo nenhloso yesitatimende sakho; 
3.2	ligama netinombolo telucingo teliphoyisa lelinikwe umsebenti wekuphenya ngelicala kanye nenombolo yelicala (iCAS nobe inombolo yeLicala); 
3.3	ngekwenteka kutsi kushushiswe ngasese, utikhiphele tindleko uma ngabe uMcondzisi weSive wetekuShushisa ala kushushisa kulelicala; kanye 


3.4	nangekwesicelo, semininingwane lehambisana naloku lokulandzelako: 
a.	
Kuboshwa kwemsolwa 

b. 
Nobe uma kufanele ute utokhomba umsolwa kanye nelusuku lekwenta loko 

c. 	
Inombolo yelicala lenkantolo 

d. 
Lusuku lwekuyowulalela tingcoco tebheyili 

e. 	
Umphumela wetingcoco tebheyili (nobe kufanele umsolwa akhululwe ngebheyili) 

f.	
Tinchubo tekuphenywa nekushushiswa kwelicala lakho 

g. 
Sincumo simbe sekuhocisa nobe kugucula licala kabanti 

h. 
Nobe ufanele ubekhona uma kuchutjwa licala enkantolo, kanye nelusuku nobe tinsuku taleto tinchubo 

i. 	
Lusuku lwekutsetfwa kwelicala nemiphumela yekugcina 

j. 	
Lusuku lwekukhipha sigwebo nemphumela 

k. 	
Nobe umsolwa ufake sikhalo ngesigwebo lanikwe sona nemphumela wesikhalo sakhe 

l. 	
Imphahla letsetfwe ingabuyiswa kanjani nobe nini 

m. 
Ngutiphi tinsita letikhona letingahlangabetana netidzingo takho nekutsi ungatisebentisa kanjani letinsita 


Uma licala liya enkantolo ungalindzela kutsi: Basebenti benkantolo– 
3.5	bakuvumele, lapho kufaneleke khona nangekwesicelo sakho, ubone ligumbi lenkantolo ngaphambi kwekutsi licala lingene, kute kutsi ukwati lekumele ukulindzele, kanye 
3.6	batawucinisekisa kutsi timphawu netinkhombandlela letiniketiwe enkantolo tiyacaca futsi titawukukhomba indlela leya egunjini lenkantolo. Lapho kukhona khona Lihhovisi Lekusita/ Kwatisa/Kweluleka utawatiswa ngekutsi nguliphi ligumbi lenkantolo lapho utawetfula khona bufakazi. 


Umshushisi lotawusebentana nelicala lakho – 
3.7	utawatisa umcashi wakho nganobe ngutiphi tinchubo letitakwenta ulove emsebentini 
3.8	utakwatisa uma ngabe uMcondzisi weSive wetekuShushisa uncume kungashushisi kulelicala, ungacela lishushiswe ngasese netinchubo letitawulandzela macondzana naloku; 
3.9	utakwati kuphendvula imibuto yakho macondzana netinchubo tasenkantolo, uma kunekubambeleleka, utakwati kutsi kungenteka ulindze sikhatsi lesingakanani ngaphambi kwekutsi wetfule bufakazi; 
3.10 utawuniketwa litfuba lelanele lekutsintsana ngaphambi kwekutsatfwa kwetincumo telicala, uma kufanele 
3.11 utakwatiswa ngemiphumela yetinchubo tekuniketwa kwebheyili, timo letisipesheli letihambisana nebheyili, nekucaciswa kwenshokutsi yaleto timo tebheyili; 
3.12 kuvikela ebudloveni, ekujikejelweni ngemibuto ngendlela lenebudlova, bungoti naleyehlisana sitfunti; kanye 
3.13 nekukwatisa ngemphumela wekutekwa kwelicala nekutsi kumbe kukhona kufaka sikhalo ngesigwebo lesikhishiwe. 
kusekwa kwemhlukunyetwa nobe labaniketa tinsita tetenhlalakahle – 
3.14 batakuchazela ngemalungelo akho netinchubo letitawulandzela; 
3.15 ngekwesicelo, batawusita kufuna licala eluhlelweni; 
3.16 uma kukhoneka, batakuphekeletela uye enkantolo ngaphambi kwekutsi kungene licala kute kutsi utetayete ngeligumbi lenkantolo nako konkhe lokukhona; baphindze futsi 


3.17 bakwesekele futsi bakweluleke nobe bakwendlulisele etingcwetini tekweluleka netinsita tekweseka. 
uma sisebenti lesinakekela ngetemphilo sitsintseka kulelicala ungalindzela kutsi tita – 
3.18 kwatisa ngetinchubo lekumele tentiwe kuwe tekucilongwa nobe welashwe bodokotela; 
3.19 kunika ikhophi yemarekhodi abodokotela, uma uwacelile; siphindze 
3.20 kwatisa ngetinsita letikhona tekwesekwa temmango netinombolo tetincingo talapho ungatfola khona lusito. 
Tikhulu letivela kutemfundvo –   
3.21 uma ucelile titakwatisa ngetinsita tebahlukunyetwa letikhona etikolweni tendzawo. 
Uma umbekwacala aboshiwe, liTiko leTekucondziswa kweSimilo:  
3.22 ngekucelwa,litakwatisa kutsi umbekwacala ucatjangelwa kutsi angakhululwa nini ngepharoli; 
3.23 ngekucelwa nobe uma kufanele, litakwatisa etingcogcweni teLibhodi lePharoli ngetinsita letikhona  tekweseka nekwelulekwa; 
3.24 litakwatisa ngekukubhalela phasi macondzana netingucuko telusuku lwekungena kwelicala nobe kuhociswa kwesikhashana, kwemiphumela yetingcoco teBhodi yePharoli kanye netimo letiphocelekile; 


3.25 uma ngabe ucele kubakhona etingcogcweni teBhodi yePharoli, Sihlalo utakwatisa ngelulwimi loluvisisako ngetinchubo taletingcoco nekutsi yini lelindzeleke kuwe futsi 
3.26 
ngekwesicelo nangemvume yembekwacala, utawatiswa ngetinhlelo tekutfutfukisa lesetingenelwe ngumbekwacala kute atiphatse kancono. 

4.	
LILUNGELO LEKUVIKELEKA 


Uma bugebengu sebubikiwe emaphoyiseni – 
4.1	futsi ungufakazi, futsi wena nobe umndeni wakho nisongelwa nobe imphiloyakhoisengotini,ufaneleukubikelokuemaphoyiseningekushesha nobekumshushisiwetekushushisawesiveenkantolouphindzeufakesicelo sekuvikelwa kwafakazi, uma kunjalo-ke ungalindzela kutsi 
4.1.1	Emaphoyisa atawuphenya ngekusongelwa kwakho; 
4.1.2	Uma kusongelwa kwakho sekucinisekisiwe, utawudzingeka wente sivumelwano neLuphiko lwekuVikelwa kwaBofakazi ngaphambi kwekutsi ufakwe eHlelweni lwekuVikelwa kwaBofakazi; 
4.1.3	Uma ungeniswa kuloluHlelo, kufanele uhambe ngayo yonkhe imitsetfo yakhona njengobe ibekiwe esivumelwaneni. Lokucuketfwe ngulesivumelwano kutawuba yimfihlo; 
4.1.4	Uma ungahambi ngekuya kwalesivumelano utibeka engotini futsi ungasuswa kuloluHlelo lwekuVikelwa kwaBofakazi; 


4.1.5	Kungentiwa imibandzela yekukhokhelwa kwemali yesibonelelo uma useseHlelweni njengobe kuncunywe nguMtsetfo wekuVikela nekuLungisa; 
4.1.6	Ufanele unike beluHlelo lwekuVikela Bofakazi yonkhe imininingwane yetimali takho, kute kutsi uncunyelwe imali yesibonelelo lefanele; 
4.1.7	Uma sewemukelwe kuloluHlelo, utawugcinwa endlini lephephile futsi nobe kungaphasi kwasiphi simo kute umuntfu lotawatiswa ngelikhelinobeindzawolaphouhlalakhona,kutengisholilunga lemndeni wakho lelitawatiswa ngalemininingwane; 
4.1.8	Ngemuva sewetfule bufakazi bakho, utokwatiswa kusenesikhatsi lesanele kutsi sewutawususwa ehlelweni; futsi 
4.1.9	Ungatsintsana neliphoyisa lebeliphenya ngelicala lakho nobe umshushisi lomkhulu wesive macondzana nalolunye lwati ngeluHlelo lwekuVikelwa kwaBofakazi. 
4.2	Uma ngabe awufuni umbekwacala ati ngemininingwane yakho, ungatsintsana neliphoyisa leliphenyako nobe umshushisi umcele kutsi lolo lwati bangaluniketi umbekwacala 
4.3	Sikhulu lesinesibopho, ngaso sonkhe sikhatsi sitawucinisekisa kutsi yonkhe imphahlayakhonaleyolebanjwenjengebufakazi,igcinwakahleibuyiselwe kuwe masinyane uma umsebenti wayo sewuphelile; nanobe futsi 
4.4	ungummangali welicala lebudlova basekhaya, futsi kubonakala emaphoyiseni kutsi kunematfuba ekutsi ungalimala kabi ngenca yemiphumela yekutsi umbekwacala ephule imigomo yesivumelwano sekuvikelwa – 


4.4.1	ungayisa i-afidavithi emaphoyiseni uchaze timo tesivumelwano letephulwe ngumbekwacala; futsi 
4.4.2	emaphoyisa atawuphutfuma abophe lombekwacala lowephule imitsetfo lagidlabetwe yona yinkantolo ngaphasi kweSigaba 7 semTsetfo weBudlova basemaKhaya, Nombolo. 116 wanga-1998. 
Uma ngabe licala liya enkantolo ungalindzela loku: Kutsi umshushisi– 
4.5	akwatise kutsi, uma ngabe umbekwacala angaphasi kweminyaka lelishumi nesiphohlongo,kungentekaungabitwaekutekwenikwelicalangaphandle kwanangabeudzingekakutsiubekhonanobeubitweyinkantolo,nanobe fakazi angaphasi kweminyaka le-18, ungacela kungabitwa uma etfula bufakazi; 
4.6	utakwatisa kutsi ngaphasi kwetimo letitsite inkantolo itakwala kutsi kushicilelwe lwati loluphatselene nekutekwa kwalelicala nobe nguluphi lwati lolugcinwe luyimfihlo (lokufaka ekhatsi lokungatisa ngemmangali nobe fakazi); 
4.7	lapho kufanele khona, utakwatisa ngemuntfu loshicilela ngalokungekho emtsetfweni lwati , aveta lokungatisa ngafakazi ngendlela lengekho emtsetfweni, unelicala futsi angatekiswa lelo cala. 
Labaniketa tinsita tetenhlalakahle batawu – 
4.8	tsatsa tinyatselo tekucinisekisa kutsi wena nemndeni wakho anikho yini engotini. 


4.9	bika nobe bendlulisele emaphoyiseni uma kunekusoleka kwebugebengu. 
Tinsita tekucondziswa kwesimilo 
4.10 uma ngabe bewucele kutsi uhlale watiswa ngekuchutjwa kwesigwebo, betekuCondziswa kweSimilo batakwatisa uma ngabe umbekwacala afohlile ejele nekuyiswa kwakhe kulenye indzawo kanye naleminye imininingwane kusukela lapho; kanye nekutsi 
4.11 
ikakhuluemacaleni ekudlwengula nekuhlubeta ngekwelicansi, iBhodi yePharoli inganamatsisela tibonelelo kupharoli yembekwacala uma kubonakala kutsi kudzingeke avinjelwe kutsi achumane nawe ngalokungafaneli 

5.	
LILUNGELO LEKUSITWA 


Ungalindzela kutsi emaphoyisa akusite – 
5.1	Ngekukulayela kulabanye labaniketa tinsita tekwesekwa lokufanele nangekusitwa khona lapho endzaweni lekwenteke kuyo bugebengu, sibonelo, kunikwa lusito lwekucala; 
5.2	Ngekuchaza tinchubo temaphoyisa; 
5.3	Ngekwatisa ngemalungelo akho; 
5.4	Ngekubeka embili kuvikeleka kwakho; 


5.5	Ngekugcina bufakazi; 
5.6	Ngekukweluleka ngekuvikela bugebengu; kanye 
5.7	Ngekumisa ludlame lapho kwenteka khona bugebengu. 
Uma ngabe licala liya enkantolo ungalindzela kutsi – 
5.8	Umshushisi utawetfulela hulumende licala aphindze acabangele timfuno takho; 
5.9	Ucocisane nemmeli lotikhetsele yena, ikakhulu uma ngabe ufuna kufaka sicelo sekunceshetelwa ngekulimala emtimbeni nobe ngengcondvo; 
5.10 Kwentiwe sikhala sekutsi kubekhona botoliki, futsi, lapho kufanele khona, kutawentiwa kutsi lwati lufinyelele kubantfu labakhubatekile; 
5.11 Uma kunebantfu labakhubatekile, batawesekwa ngalokufanele; 
5.12 Emacala ekuhlukunyetwa ngekwelicansi atawutekelwa etinkantolo letisipheshali, lapho khona tikhona tinkantolo letinjalo; 
5.13 Umshushisi nemaphoyisa atakwatisa kutsi, uma ngabe ungaphasi kweminyaka lelishumi nesiphohlongo kantsi futsi wetfula bufakazi kutakubangela buhlungu nekubandzeteleka kwengcondvo ngalokungafaneli,inkantolo-kengekuyakwesicelosemshushisi,ingakhetsa umuntfu longumlamuli (lotawuba semkhatsini wakho nenkantolo) akwente ukhone kuniketa bufakazi ngeluhlelo lwabomabonakudze egunjini lotawube uvalelwe kulo. 


5.14 Uma ngabe umlamuli abekiwe, sikhulu lesiphetse sitawucinisekisa kutsi yonkhe imibuto lecondziswe kuwe utawuyiphendvula ngelusito lwalomlamuli; 
5.15 Sikhulu lesiphetse sitakwatisa kutsi umlamuli utakwendlulisela inshokutsi yemibuto lebhekiswe kuwe, ngaphandle nangabe inkantolo icabanga ngalenye indlela, 
5.16 Uma ngabe ukhona umlamuli lobekiwe, sikhulu lesiphetse singenta kwekutsi wetfule bufakazi nobe ngukuyiphi indzawo le – 
a.	
Hleleke kahle letawukwenta ukhululeke; 

b.	
Hlelwe ngendlela yekutsi ungaboni futsi ungeva umuntfu lokhona, lebukhona bakhe bungakuphatsa kabi; 

c.	
Kanye nekwenta kutsi inkantolo nanobe ngumuphi umuntfu lofanele abekhonaumakutekwalicalaakubonefutsiakhonekukuva –angakuva nobeakubonengconobengatindlelatsiteletisebentisabogezi –wena kanye nemlamuli wakho uma kwetfulwa bufakazi. 


5.17 Emacala lafaka ekhatsi bahlukunyetwa labanekulimala batawusitwa ngekushesha; futsi 
5.18 uma ngabe kufanele kusetjentiswe bomabonakudze labatiwa ngekutsi ngema-CCTV bachunyaniswe nenkantolo uma kusachutjekwa nelicala, umshushisi utawuchaza kutsi usebenta njani lomabonakudze, nobe lapho kukhoneka khona utawukuvumela wena nebatali bakho nobe labo labeme endzaweni yebatali kutsi nibone kutsi usebenta njani lomshini ngaphambi kwekutsi kungene licala. 


Basebenti betenhlalakahle, lapho kukhoneka futsi bakhona-
5.19 batawukweluleka baphindze bakwesekele ngekwenta lokubonakalako; 
5.20 bakusite ngekwenta kubekhonabasebenti betenhlalakahle nobe kubekhona tikhulu tephrobheshini 
5.21 bakunikete – 
a.	
lusito ekutseni uchumane nemndeni nobe bangani bakho 

b. 
lusito uma unetinkhomba tekubandzeteleka kwemtimba lokubangwe kuhhadlateka kwengcondvo lokwendlulile 

c.	
inchazelo ngetinchubo letitawulandzelwa 

d. 
lusito ekuchumaneni nebeLuphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nemshushisi 

e.	
bakwendlulisele kutingcweti tekweluleka uma kuhhadlateka kwengcondvo kuchubeka 

f.	
bakwente ufinyelele ekutfoleni lwati netinsita, ikakhulu etindzaweni lapho khona tinsita letikhona tenabela ‘ekwesekweni yinkantolo’, lokufaka ekhatsi – 


i.	kukusita uvisise tinchubo tasenkantolo; 
ii.	kukuchazela kutsi kutawentekani enkantolo uma ubitwe njengafakazi; 
iii. kukuchazela kutsi ngubani lotawube asenkantolo nekutsi batawube badlala yiphi indzima, kanye nekukusita utfole kutsi inkantolo ingakuphi; kanye 
iv.	nekukulungiselela kwetfula bufakazi enkantolo nekutfutfukisa kuchumana nemshushisi. 


Kubasebenti bekuCondziswa kweSimilo ungalindzela loku – 
5.22 ngekuya kwesicelo, utawatiswa ngetichibiyelo temacala nobe tingucuko tetigwebo tekweluswa kucondziswa kwesimilo; imisebenti yeBhodi yePharoli; indzima ledlalwa nguwe etingcocweni teBhodi yePharoli; nekutsi yini lekumele uyilindzele kuleto tingcoco; 
5.23 uma kunesidzingo, kutawentiwa tibukelelo tekutsi kubekhona umtoliki ngesikhatsi kuchubeka tingcoco teBhodi yePharoli; 
5.24 kutawutsi ngekuya kwesicelo, batawenta kutsi kubekhona umlamuli emkhatsini wakho nembekwacala uma kuvela sidzingo; nafutsi 
5.25 ngekuyakwesicelo, nobe kunesidzingo, sibonelo, uma ngabe ungumhlukunyetwa kantsi futsi ukukhastodi nanobe kwenteka kuvela etingcocweniteBhodiyePharolikutsiudzingakwesekwa,utawendluliselwa kubaniketi betinsita labafanele bakweluleke nobe tinsita tekwesekwa 
Ungalindzela kutsi basebenti betekunakekela ngetemphilo batawucinisekisa kutsi-
5.26 lapho kufaneleke khona, utawuniketwa incwadzi yabodokotela yekulova esikolweni nobe emsebentini. 


6.	LILUNGELO LEKUNCESHETELWA 
“ sincephetelo” sisho imali lekhishwa yinkantolo lebukene netebugebengu, ikukhalele ngekulahlekelwa nobe konakalelwa yimphahla ( kufaka ekhatsi imali) ngenca yemiphumela yebugebengu nekweciwa kwembekwacala logwetjiwe. Lesincephetelo sihlose kubuyisela simo salomoshakalelwe esimeni lebesingiso phambilini kwenteke umonakalo. 
Uma licala liyiswa enkantolo ungalindzela loku – 
6.1	kutawutsi, emacaleni lafanele, umshushisi nemaphoyisa bakwatise kutsi ufaneleubekhonaenkantolongelusukulekukhishwakwesigwebonekutsi ungacela umshushisi afake sicelo enkantolo sekucela sincephetelo; 
6.2	emacaleni lafanele, inkantolo ingalengisa sigwebo uma ngabe umbekwacala utakuncephetela ngekulahlekelwa nobe konakalelwa yimphahla yakho ngenca yebugebengu lobentiwe kuwe; 
6.3	umshushisi utokwatisa, namabhalane wenkantolo utawucindzetela kutsi unikwe lomvuzo; 
6.4	emacaleni lafanele, mabhalane wenkantolo nemshushisi, batokwatisa kutsi lapho kutsetfwe khona imali yembekwacala ngesikhatsi aboshwa, inkantolo ingancuma kutsi ukhokhelwe ngaleyo mali ngekushesha; 
6.5	umshushisi utokwatisa kutsi, uma ngabe akukakhishwa sincumo lesikubonelelako uma kukhishwa sigwebo, ungatsatsela umbekwacala tinyatselo letitsite, 
6.6	umshushisi nobe sikhulu lesiphetse luhlelo ( imantji nobe lijaji) itakwatisa kutsi umvuzo lowentiwe yinkantolo unemtselela wekwahlulela ngekungalwi nekwekutsi ungasicindzetela lesincumo. 


6.7	Sikhulu lesiphetse luhlelo sitakwatisa kutsi, uma umvuzo lokhishiwe uhambisana netimfuno takho, unemalanga langu-60 ekwala lomvuzo ngekubhala phasi, uma wenta njalo ufanele ubuyisele kumabhalane wenkantolo yonkhe imali besewukhokhelwe yona; 
6.8	Sikhulu lesiphetse luhlelo sitakwatisa kutsi, uma ngabe uyehluleka kwala lemali angakapheli emalanga langu-60, angeke utsatsele kumbekwacala tinyatselo 
6.9	
Uma ngabe ufaka sicelo enkantolo kutsi unceshetelwe ngetindleko tabodokotela ngekulimala lokutfole emtimbeni ngenca yebugebengu, sisebenti sekunakekela ngekwetemphilo lesikupopolile sitawukhona kweseka sicelo sakho ngekutsi sinikete bufakazi enkantolo nangekuniketa inkantolo lwati lolungilo 

7.	
LILUNGELO LEKUBUYISELWA 


“Kubuyiselwa” kushiwo emacaleni lapho khona inkantolo, ngemuva kwekukhishwa kwesigwebo, itjela umbekwacala akubuyisele imphahla nobe timphahla lotsatselwe tona ngalokungekho emtsetfweni nobe letoniwe ngalokungekho emtsetfweni, kute kutsi ubuyele esimeni bewukuso ekucaleni ungakagetjengwa. 
Uma lelicala liyiswa enkantolo ungalindzela kutsi umshushisi – 
7.1	akwatise, emacaleni lafanele, acele umbekwacala akubuyiselele ngendlela lenconotekako kuwe, emndenini wakho nobe kulabo labancike kuwe; 
7.2	akwatise kutsi kubuyiselwa kwaloluhlobo kutawufaka ekhatsi kubuyiswa kwemphahla nobe kulungiswa kwemphahla leyonakele; aphindze 
7.3	akwatise kutsi sicelo sakho ngaloku singacindzetelwa yinkantolo futsi 
emacaleni lafanele utawuvunyelwa kufaka enkantolo sicelo sakho saloluhlobo. 


Tikhalo 
Onkheematiko,tikhungonema-ejensiekusebentalatsintsekakokulelicalaahlosa kusebenta ngelizinga lelisetulu, kepha ngalesinye sikhatsi tintfo tivele tihambe kabi. Uma kwenteka njalo, lamatiko, tikhungo, ema-ejensi ekusebenta afuna kwati kutsi kwentekeni. Lencenye lena --ke yalomculu icondze kukwatisa kutsi ufanele wenteni uma ungakanetiseki – 
a. 
ngendlela bewuphetfwe ngayo; 

b. 
ngelwati lolunikiwe; nobe 

c. 
ngetincumo letitsetfwe. 


LuPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika: 
1	ungafaka sikhalo sakho ngekubhalela Nkomisheni waleso siKhungo semaphoyisa lonenkinga naso macondzana neliphoyisa, kusebenta kwenchubomgomo yemaphoyisa, kwentiwa nobe tinchubo. 
2	Uma ngabe sikhalo sakho simacondzana nekulahleka nobe konakala kwemphahla yakho ngesikhatsi isetandleni temaphoyisa, ungafanela kunceshetelwa. Konkhe lewufuna kukwati nemibuto longaba nayo ungayicondzisa kuNkomisheni wesiKhungo; nobe, uma ngabe awukenetiseki, ungaphindze ubonane naNKomisheni weNdzawo yesikhungo semaphoyisa lesitsintsekako, uye nemininingwane yesikhalo sakho sekunceshetelwa. Uma ngabe sikhalo sakho solo mane asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungasiyisa eHhovisi leMvikeli weSive. 
3	Uma ngabe sikhalo sakho futsi nguloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisako,ungendlulelakuMcondzisiweLuphikolweTikhaloLolutimele, kephacaphelakutsiungetakulelihhovisikuphelaumangabeutangesikhalo lesiphatselene nebugebengu nobe kungatiphatsi kahle kwelilunga lweLuphikolweMisebentiyeMaphoyisaeMetrokanyenemalungaeLuPhiko lwemiSebenti yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, lelehluleke kwenta umsebenti walo ngalokufanele. 


bashushisi: 
4	Inkantolo lapho bekutekwa licala khona ingasombulula tonkhe tikhalo. Uma ngabe unesikhalo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMvikeli weSive Lomkhulu enkantolo lebeyiteka licala. Nobe kunjalo, uma ngabe liHhovisi lemShushisi wendzawo alisebentani nesikhalo sakho ngendlela lekwenetisako ungavakalisa kukhonona kwakho esiKhulwini sekuVikela sendzawo. Uma solo mane sikhalo sakho singasetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungakhonona kuMcondzisi weBashushisi wendzawo. Utawubese wenta lubuyeketo lolutimele. Uma ngabe futsi sikhalo sakho ngaloku asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungaya ubonane neMcondzisi weBashushisi waVelonkhe.  
5	Uma ngabe futsi ngaloku sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive. Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi leliHhovisi leli kuyiwa kulo kuphela ngetinkinga letiphatselene nemsebenti wekuphatsa. Ngekwemtsetfo, liHhovisi lemVikeli weSive angeke liphenye ngetincumo tenkantolo. 
Tinkantolo: 
6	Uma ngabe sikhalo sakho siphatselene nekungatiphatsi kahle kwesikhulu lesiphetse luhlelo, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yeteBulungiswa yesifundza. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji. 
7	Uma ngabe awenetiseki ngemphendvulo yeNhloko yeSifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neNhloko yesiGungu seBulungiswa yesifundza lesitsintsekako. 


8	Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yesifundza, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana neMengameli weNkantolo yeSifundza letsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo enkantolo yamantji wendzawo. 
9	Uma ngabe sikhalo sakho singeliJaji lenkantolo lephakeme, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana naMengameli weMajaji weLuphiko lolutsintsekako. Ungatfola likheli netinombolo telucingo kumantji yenkantolo yendzawo nobe inkantolo lephakeme. 
10 Uma ungenetiseki ngemphendvulo loyitfolako, ungabhalela iNkomisheni yaMantji uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo yamantji nobe iNkhomisheni yeteBulungiswa, uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa inkantolo lephakeme. Uma ngabe solomane sikhalo sakho asisetjentwa ngendlela lwekwenetisako, ungabonana neliHhovisi lemVikeli weSive. 
11 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa basebenti labatsite basenkantolo, sibonelo, bomabhalane nobe batoliki, ungabhalela nobe ufake sicelo sekubonana nemphatsi wenkantolo. Uma ungenetiseki ngemphendvulo yemphatsi wenkantolo, ungabhalela umcondzisi lophetse basebenti benkantolo nobe umcondzisi jikelele. 
Basebenti betenhlalakahle: 
12 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa Sisebenti seliTiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, ungabhalela inhloko yelihhovisi lelitsintsekako. Uma unganetiseki ngemphendvulo, ungatsintsa Inhloko yeSifundza nobe liHhovisi leSiFundza, neliHhovisi laVelonkhe.  
13 Uma ngabe solo awenetiseki ngemphendvulo loyitfole esisebentini sahulumende, ungatsintsa uMkhandlu wemiSebenti yeTenhlakahle nobe liHhovisi leMvikeli weSive. 


Basebenti bekunakekela betemphilo: 
14 Uma ngabe awenetiseki ngekusebenta kwebasebenti betemphilo esiveni, ufanele ukhonone kucala kulomuntfu bekakusita. Nobe kunjalo, uma ngabe sikhalo sakho asikasetjentwa ngendlela lekwenetiseko, ungasendlulisela kunhloko nobe umphatsi wetemphilo tesive lapho bowucilongwa nobe welashwa khona. 
15 Uma ngabe awutfoli imphendvulo nobe awenetiseki ngendlela umphatsi wetemphilo tesive lasebente ngayo sikhalo sakho, ungasendlulisela eTikweni leTemphilo lesiFundza. Uma ngabe awenetiseki ngendlela liTiko leTemphilo lesiFundza lisebente ngayo sikhalo sakho, ungacela Umkhandlu wemiSebenti yeTemphilo eNIngizimu Afrika kutsi uphenye ngaloludzaba. 
Basebenti beteMfundvo: 
16 Uma ngabe sikhalo sakho sitsintsa umfundzisi nobe nguliphi lelinye lilunga lebafundzisi lesikolo lesitsite nobe sikhungo setemfundvo lephakeme, ungatsintsana nathishelanhloko waleso sikolo nobe leso sikhungo setemfundvo lephakeme. Uma ngabe sikhalo sitsintsa thishelanhloko, ungatsintsana neMphatsi weTemfundvo wesiGodzi nobe wesiFundza.  
17 Uma ungenetiseki ngendlela lekusetjentwa ngayo sikhalo sakho, ungatsintsana neNhloko yeliTiko leTemfundvo kuleso siFundza. 
18 Uma ngabe sikhalo sakho solo asisetjentwa ngendlela lekwenetisako, ungatsintsana neNdvuna yeTemfudvo nobe liTiko leTemfundvo laVelonkhe. 


Basebenti betekuCondziswa kweSimilo: 
19 Uma angabe sikhalo sakho sitsintsa sisebenti setekucondziswa kwesimilo, ungabhalela Nkhomisheni wetekuCondziswa kweSimilo nobe liJaji lelinguMhloli. Uma asemukele incwadzi yesikhalo sakho, Nkomisheni utayendlulisela ehhovisi lelifanele lapho sitawusetjentwa khona. 
Letinye tiNdlela tekuFaka Sikhalo: 
20 Uma ngabe solo ungakenetiseki ngekusetjentwa kwesikhalo sakho ngubo bonkhe labadlala indzima nobe basebenti beluhlelo lwetebulungiswa, ungasebentisa tinsita letiniketwa tinhlangano njengaleti: 
a. 
Likhovisi leMvikeli weSive 

b. 
INkomisheni yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika 

c. 
Luphiko loluTimele lwetiKhalo 

d. 
INkomisheni yekuLingana ngeBulili 

e. 
Umkhandlu wemiSebenti teTemphilo eNingizimu Afrika 

f. 
Ummeli lotikhetsele yena futsi lotawukhokhelwa nguwe 


LOLUNYE LWATI 
Uma ngabe udzinga nobe nguluphi lusito lolukulomculu, ungatsintsana neliBandla letiPhatsimandla tekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo ngekweBulili kuletinombolo nelikheli lelilandzelako: 
Lucingo:  (012) 315 1670  
Ifeksi:  (012) 315 1960  
Incwadzigezi:  VictimCharter@justice.gov.za  



Emazingancane ekuSitwa kweBahlukunyetwa beBugebengu ahlelwa atfutfukiswa liBandla leTiphatsimandla teBulili eTikweni leTebulungiswa nelekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, babambisene neliTiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle, Tekucondziswa kweSimilo, Temfundvo, Temphilo, kanye neLigunya lekuShushisa kwaVelonkhe eNingizimu Afrika, Luphiko lweMisebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika, iNkomisheni yekuLungiswa kweMtsetfo weNingizimu Afrika, iNkomisheni 
yemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, liHhovisi leMvikeli weMphakatsi, luPhiko lwetiKhalo loluTimele, eMalunga aMantji naNkomisheni wemSebenti weBulungiswa kanye nemalunga emaPhoyisa eMetro aseTshwane. 
LiTikoleTebulungiswanekuTfutfukiswakweMtsetfosisekeloliyalitfokotelakakhulu ligalelolelifakwetinhlanganoletitimeleletehlukeneekuhleleninasekutfutfukiseni lomculu. 


•	UMCONDZISI JIKELELE LiTiko leTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo 
Private Bag X 81 
PRETORIA
0001
Inombolo yelucingo :

(012)
 315 1111
Inombolo yefeksi:


(012)
 326 0991
Iwebhusayithi:
www.doj.gov.za



•	UMCONDZISI JIKELELE LiTiko leTemfundvo 
Private Bag X 895
PRETORIA
0001
Inombolo yelucingo:

(012)
 312 5911
Inombolo yefeksi:


(012)
 321 6770 Iwebhusayithi: www.education.pwv.gov.za 


•	UMCONDZISI JIKELELE LiTiko lekuTfutfukisa teTenhlalakahle 
Private Bag X 901 PRETORIA 0001 Inombolo yelucingo: 
(012)
 312 7601
Inombolo yefeksi:


(012)
 312 7782
Iwebhusayithi:
www.welfare.gov.za



•	KHOMISHINI LiTiko leTekucondziswa kweSimilo 
Private Bag X 136 PRETORIA 0001 Inombolo yelucingo: 
(012)
 307 2000
Inombolo yefeksi:


(012)
 325 8080
Iwebhusayithi:
www.dcs.gov.za






•  KHOMISHINI WAVELONKHE  •  Umtimba wekuShushisa  
Luphiko lwemiSebenti yema-Phoyisa aseNingizimu Afrika Private Bag X 94 PRETORIA  waVelonkhe Private Bag X 752 Silverton PRETORIA  
0001  0001  
Inombolo yelucingo: (012) 339 1000 Inombolo yefeksi: 012) 339 1530 Iwebhusayithi:  Inombolo yelucingo: (012) 845 6000 Inombolo yefeksi: (012) 845 7311 Iwebhusayithi:  
www.saps.org.za  www.npa.gov.za  
•  UMCONDZISI JIKELELE  •  MABHALANE  
LiTiko leTemphilo Private Bag X 828 PRETORIA  Ikhomishini yaboMantji PO Box 9096 PRETORIA  
0001  0001  
Inombolo yelucingo: (012) 312 0000 Inombolo yefeksi: (012) 325 5706 Iwebhusayithi: www.doh.gov.za  nombolo yelucingo: (012) 325 3951 Inombolo yefeksi: (012) 325 3957  




•  Umcondzisi waVelonkhe we-luHlelo lwekuVikela boFaka- •  Bameli bemaLungelo eLuntfu  
zi Umtimba wekuShushisa waVe-lonkhe Private Bag X 655 PTA  Luphiko lwaVelonkhe Sikhungo seDimokrasi 357 Visagie Street, cnr Prinsloo Street PRETORIA  
0001  0002  
Inombolo yelucingo : (012) 315 1732/33 Inombolo yefeksi : (012) 323 5434 Iwebhusayithi: www.npa.gov.za  Inombolo yelucingo: (012) 320 2943/8 Inombolo yefeksi: (012) 320 2949 Iwebhusayithi: www.lhr.org.za  
•  Lihhovisi leMvikeli  •  Umkhandlu wemiSebenti  
weMphakatsi Private Bag X 677 PRETORIA 0001  yeteNhlalakahle The Registrar Private Bag X 2 Hatfield  
Inombolo yelucingo: (012) 322 2916 Inombolo yefeksi: (012) 322 5093 Iwebhusayithi: www.polity.org. za/govt/pubprot  0028 Inombolo yelucingo: (012) 342 5437 Inombolo yefeksi: (012) 342 3025  




•	Luphiko lwetiKhalo loluTimele 
Private Bag X 941 PRETORIA 0001 Inombolo yelucingo: 
(012)
 320 0431
Inombolo yefeksi:


(012)
 320 3116
Iwebhusayithi:
www.icd.gov.za



•	Ikhomishini yemaLungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika 
Private Bag X 2700 HOUGHTON 2047 Inombolo yelucingo: 
(011)
 484 8300
Inombolo yefeksi:


(011)
 484 1360
Iwebhusayithi:
www.sahrc.org.za



•	Inhlangano yaVelonkhe yebaMeli beNtsandvo yelinyenti (NADEL) 
PO Box 15803 
Vlaeberg
CAPE TOWN
8018
Inombolo yelucingo: 

(021)
 421 0577 
Inombolo yefeksi: 


(021)
 421 0633 Iwebhusayithi: www.sunsite. wits.ac.za/nadelproject/ 


•	Ikhomishini yekuLingana ngeBulili 
PO Box 32175
BRAAMFONTEIN
2017
Inombolo yelucingo:

(011)
 403 7182
Inombolo yefeksi:


(011)
 403 7188
Iwebhusayithi:
www.cge.org.za






•	Umkhandlu wemiSebenti yeteMphilo yaseNingizimu Afrika 
PO Box 205 PRETORIA 0001 Inombolo yelucingo: 
(012)
 338 9300/01
Inombolo yefeksi:


(012)
 328 5120 


•	Ikhomishini yemiSebenti yemaJaji Mabhalane 
PO Box x 258 BLOEMFONTEIN 9300 Inombolo yelucingo: 
(051)
 447 2769
Inombolo yefeksi:


(051)
 447 0836 













Private Bag X81 Pretoria, 0001 329 Pretorius Street, Momentum Building Pretoria, 0002 

the doj &cd 

Department: 
Justice and Constitutional Development

REPUBLIC OF SOUTH AFRICA 




