Kubhalisa sakhiwo njengesikhungo setekulima sekucocwa kwetitsako tekufananisa
Inchazelo
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Imitsetfo lesebentako
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Tindleko
Emafomu lagcwaliswako
Imininingwane yekutsintsana
Inchazelo
Emabala lapho titsako tekufananisa ticocwa khona, tihlolwa khona, tilungiswa khona, tipakwa khona, tilebulwa khona, tibekwa futsi titsengiswa khona, angabhaliswa njengesikhungo uma:
letakhiwo letifunekako titfolakala kulawo mabala kusebenta kwebuthekinikhali kulawo mabala, lokutsiwa kunakekelwa kwetilwane letihlala lapho, kucocwa, kuhlolwa, kulungiswa, kupakwa, kulebula kanye nekubekwa kwetitsako leti-genetic material, kulawulwa ngumuntfu lohambisana naletimfuneko letibekiwe lamabala ahambisana netimfuneko letibekiwe.
Ngetulu
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo kantsi futsi akukho kucolisa kwekusetjentiswa kabi lokutawumukelwa.
emakhophi lamabili epulani yalendzawo letsintsekako kanye nemapulani lanetinchukaca emhlaba lemali lebekiwe yekufaka sicelo ngelisheke ayikhokhelwe ku: Director-General: Agriculture .
Lamali yekufaka sicelo ingaphindze ikhokhelwe kule-akhawunti yasebhange lelandzelako:
Ngetulu
Imitsetfo lesebentako
Ngetulu
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Asikho sikhatsi lesibekiwe kulomsebenti, njengobe kuletinye tindzawo kucala ngekumukelwa kwemapulani ngaphambi kwekutsi takhiwo timiswe.
Ngetulu
Tindleko
Ngetulu
Emafomu lagcwaliswako
Ngetulu
Imininingwane yekutsintsana
