INDLELA LELIBANGISE EKUBUYEKETWENI KWEMINYAKA LELISHUMI NESIHLANU 
Inchubekelembili solomane kwacaliswa intsandvo yelinyenti – kubheka embili 
Ngalesikhatsi kucalisa inkhululeko nga-1994, bantfu baseNingizimu Afrika batfuma hulumende wabo wekucala wentsandvo yelinyenti kutsi abukane nelubandlululo – ikakhulukati kungalingani, buphuya nekucwasana. Kwalindzeleka futsi kutsi hulumende abuyisele lelive emmangweni wemhlaba lobosowukhiphele eceleni live leNingizimu Afrika lenelubandlululo.
Ngekuhambisana nemtsetfosisekelo lomusha wentsandvo yelinyenti kanye neluhlelo lwekwakha kabusha nekuvuselela (RDP), hulumende waletsa tinchubomgomo letitakwenta loku:
•	kuhlangabetana netidzingonchanti 
•	kwakha umnotfo
•	kwenta umbuso nemphakatsi ube ngewentsandvo yelinyenti 
•	kutfutfukisa tinsita tebantfu 
•	kwakha sive.
Ngemuva kweminyaka leli-10 yenkhululeko 
Nga-2004, ngemuva kweminyaka leli-10 yenkhululeko, kube nenchubekelembili lenyenti, kodvwa kunyenti lokunye lobekusamele kwentiwe. Nangalesikhatsi sisabukana nalokwashiywa lubandlululo, tingucuko emphakatsini wetfu taletsa tinchabhayi letinsha.
Ekucaleni kwemnyakalishumi wesibili wentsandvo yelinyenti, linyenti belisakhishelwe ngephandle emnotfweni welive kanye nasekutfoleni incenye lefanele esivunweni sentfutfuko. Nanome lokunyenti kwentiwe ncono lapho kulawula khona hulumende – njengetinhlelo tetenhlalakahle – tintfo betihamba ngelunyawo lwelunwabo etimeni lapho hulumende abeyeme khona kuloko lokwenta ngulabanye, njengekusungulwa kwemisebenti. Umbuso ngekwawo bekudzingeka kutsi usebente ngalokwenetisako futsi wetfule tinhlelo letincono.
Lukhetfo lwanga-2004 lwatfuma hulumende kutsi etfule tinhlelo tekusimamisa – anonophise – tintfutfuko letinhle aphindze abukane netinchabhayi. Kumemetela lubambiswano lwawo wonkhe umphakatsi, wabeka inhloso yekuhhafula buphuya nekuswelakala kwemisebenti nga-2014. Kuze atfole loku, watibekela eluhlwini lolusetulu letintfo letilandzelako:
•	kukhulisa umnotfo, njengemkhakha wekungenelela lobalulekile 
•	tindlela letinsha tekusita labaphuyile kutsi bangene emnotfweni kuze baphume ebuphuyeni labakubo 
•	kwenta ncono kusebenta kwembuso, umkhankhaso wekulwa nebugebengu kanye nebudlelwane    
    beNingizimu Afrika kanye nalamanye emave.
Nyalo-ke, ngemuva kweminyaka leli-15?
Sisekelo lesabekwa eminyakenilishumi wekucala wenkhululeko kanye netintfo letacalwa kusukela nga-2004 tibeke iNingizimu Afrika endleleni yekukhula lenonophako. Kusenjalo, letinye tinchabhayi betisolomane tichubeke njalo. Kwavela letinye ngekucala kwetingucuko emphakatsini wetfu nasemhlabeni tsine lesiyincenye yawo.
Njengobe siya embili, kumele sifundze sifundvo sesikhatsi lesengcile.
Cishe eminyakeni leli-15 yenkhululeko, yini lokube nemandla kutinchubomgomo tahulumende ekusiteni kutsi iNingizimu Afrika ibe ngumphakatsi lowesekelwe ekulinganeni, longabandlululi ngekwebuhlanga nalongabandlululi ngekwebulili? Hulumende uphumelele kanganani ekwenteni loku bekatibekele kutsi utakwenta, kantsi futsi kungentiwa kanjani loko kutsi kube ncono? 
Lena mibuto hulumende layibutile ngalesikhatsi enta Kubuyeketwa Kweminyaka Lelishumi Nesihlanu. 
Kwentiwa luphenyo ngekhatsi kuhulumende lobelwentiwa bantfu bangephandle. Imiphumela ishicilelwe njengemculu lokungakhulunyisanwa ngawo.
Inhloso kugcugcutela wonkhe umuntfu kutsi akhulume ngaletindzaba njengobe live letfu lilibangise ekwakheni umphakatsi lomusha.
Ingasetjentiswa njani lencwajana 
Kuto tonkhe tindzawo lesihlala kuto nasemmangweni, kuto tonkhe tinhlaka temphakatsi nome tinhlangano, kungabutwa imibuto:
•	Tintfo tingentiwa ncono ngatiphi tindlela? Ngutiphi tintfo letingakentiwa ncono?
•	Ngumuphi umehluko lowentiwe yimimango nalowentiwe bantfu? Ngutiphi tindlela lesingasebenta ngato  
     ngekubambisana kuze sichubekisele tintfo embili?
Lomculu usifinyeto Sekubuyeketwa Kweminyaka Lelishumi Nesihlanu kwahulumende. Umbiko lowenabile uyatfolakala kuwebsayidi yahulumende (www.gov.za).
KUBUYEKETA EMANDLA EKUSEBENTA KWAHULUMENDE 
Umsebenti wembumba yahulumende 
1. Kuphatsa 
Kusukela nga-2004, bekugcilwe ekuhlanganiseni intsandvo yelinyenti kanye nasekwenteni ncono kusebenta kwembuso.
Kugucuka ngekwentsandvo yelinyenti 
•	Intsandvo yelinyenti leyeyeme kumtsetfosisekelo – kusungulwe tikhungo leticinile letimele bonkhe kanye  
    nebulungiswa lobutimele. 
•	Intsandvo yelinyenti lejulile – kusungulwe tindlela letinsha: 
	– kuchumana nemmango etinhlelweni tentfutfuko lehlanganisako 
	– izimbizo, kukhulumisana ngco emkhatsini kwahulumende nemphakatsi 
	– emakomiti emawadi, nyalo kumawadi langema-96%
	– Thusong Service Centres – tikhungo letili-125 nga-2008
	– tisebenti letisebentela kutfutfukisa ummango – kuceceshwe letingetulu kwa 3 000.
•	Kwenta buholi bendzabuko bube bentsandvo yelinyenti – imitsetfo lemisha netikhungo kuniketa buholi 
    bendzabuko indzima lobutayidlala eluhlelweni lwetfu lwentsandvo yelinyenti.
Kutfutfukisa kuphatsa lokukahle 
•	Kubhekisa embusweni lovulekile nalobeka tintfo ebaleni: – Umtsetfo we-Promotion of Access  
    to Information Act, 2000 uniketa bahlali lilungelo lekutfola lwati ikakhulukati etintfweni letenganyelwe   
    nguhulumende. 
	– I-Batho Pele ibeka “Bantfu embili” njengemgomo lohola embili tisebenti tahulumende.
•	Kulwa nebugebengu – hulumende ucinise ngemandla sandla sakhe sekubukana nebugebengu ngekusebentisa lemitsetfo i-Special Investigating Units kanye ne Special Tribunals Act, 1996, Public Service Anti-Corruption Strategy (2002) kanye ne-Combating of Corrupt Activities Act, 2004 lokumitsetfo lebukene nekulwa nebugebengu:
	– tingcungcutsela tekulwa nekukhohlakala letibanjwe emkhatsini kwa-2001 na-2008 telule kulwa nekukhohlakala  kuyo yonkhe imiphakatsi.
Tinhlelo temphakatsi kanye nemandla abohulumende basemakhaya 
•	Kugucula tinhlelo temphakatsi – iminyaka yekucala leli-10 yakhombisa inchubekelembili lebabatekako  
    ekuhlanganiseni tinhlelo temphakatsi letehlukene kutsi tibe luhlelo lwemphakatsi loluyintfo yinye. Luhlelo 
    lwemphakatsi nyalo selumele tonkhe tinhlaka temphakatsi letinyenti. 
	– Imitsetfo lebukene nekuphatfwa kwetimali temphakatsi netimali tabomasipala i-Public Finance Management Act, 1999 ne-Municipal Finance Management Act, 2003 yenta ncono kuphatfwa kwetimali.
•	Kuhlonyiswa kwebantfu ngemakhono – intfo yelikhetselo lebekubhekiswe kuyo kusukela nga-2004:
	– Kuhlela, kubheka nekuhlola kuyaciniswa. Kunetinhlelo tekwenta ncono kuphatsa kanye neluhlelo lunye lwemphakatsi.
	– Kwenyuswa kwekuceceshwa kwelinyenti lebantfu kwacala ngalesikhatsi kusungulwa sikhungo sekucecesha tisebenti temphakatsi ngenyanga yeNgci 2008.
	– Kusukela nga-2004, umklamo wekusita bomasipala labasalela emuva i-Project Consolidate lwahlomisa bantfu labanetinkinga letisipesheli kubomasipala labangema-136. Nga-2006, lendlela yekusebenta ngekubambisana yendluliselwa eluhlelweni lweminyaka lesihlanu lwabohulumende (Five-Year Local Government Strategic Agenda).
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Kwandza kwekukhalata kukhombise sidzingo sekucinisa tindlela tekuchumana njalo emkhatsini kwalabamele bantfu kanye nebahlali.
• Tinhlelo letibhekiswe emphakatsini tidzinga kwentiwa ncono emikhakheni leminyenti.
• Butsakatsaka bekwetfulwa kwetinhlelo bunciphisa umtselela wemikhankhaso yekulwa nenkhohlakalo.
• Hulumende, ikakhulukati bomasipala, banetinchabhayi ekuheheni nasekugcineni bantfu lababadzingako. 
2. Tenhlalo
Tinhlelo tetenhlalakahle tente lokunyenti ekwenteni ncono timphilo tebantfu, kodvwa kusadzingeka tisombululo tesikhatsi lesidze.
Kwenyusa liholo lebantfu labaphuyile 
•	Luhlelo lwetibonelelo tahulumende – loku kube yintfo lebalulekile ekunciphiseni linani lebantfu labatfola imali lencane. Kube nebantfu labazuzako kuloluhlelo labatigidzi letingu 2,5 nga-1999 – kantsi nyalo sebangetulu kwetigidzi letili-12.
Kwehla kweliholo lalabaphuyile 
Emaphesenti ebantfu:
1995
2005
Ngaphasi kwa R322 ngenyanga
53%
48%
Ngaphasi kwa R174 ngenyanga
31%
23%
Kwelula kufinyelela etinhlelweni  
•	Tinhlelonchanti – kwentiwa inchubekelembili ekucinisekiseni kutsi wonkhe ufinyelela emantini ekunatsa lahlobile, tinhlelo tekuhanjiswa kwemangcoliso nanye nakugezi. 
Emakhaya laphuyile atfola tinhlelonchanti tamahhala: 6 000 emalitha emanti kanye na 50 kwh wagezi ngenyanga 
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Ikhwalithi yetinhlelo tetenhlalo idzinga kwentiwa ncono.
• Ngale kweluhlelotimali lolukhulu lwetemfundvo, loluhlelo lukhicita umphumela jikelele longasimuhle.
• Hulumende uhlose kwendlulisela emahektha emhlaba wekulima latigidzi letingu 24,9 kulabamnyama nga-2014 – kudzimate kube ngunyalo kwendluliselwe emahektha latigidzi letingu 4,8.
• Ngale kwekwehla kwebuphuya nekukhula kwemnotfo lokunonophako, kungalingani eliholweni akukehli kantsi kuletinye tinhlaka kwenyukile. 
• Kwenyuka lokusheshako kwemakhaya kuholela esidzingweni lesisetulu setinhlelonchanti kanye nasekusitweni kutenhlalakahle.
Kwandzisa kufinyelela etinhlelweni 
•	Imfundvo – tindlela tekutfutfukisa imfundvo tenyuse linani lalabo labatingenele. 
	– Kuchitfwa imali lenyenti etikolweni temphakatsi, ekutfutfukiseni imfundvo yabokhewane, imfundvo 
      yalabadzala kanye nemfundvo lechubekako nekucecesha (FET).
	–  Linani lebafundzi etikhungweni temfundvo lephakeme lenyuke kusukela ku 300 000 nga-1986 kuya ku 
       750 000 nga-2005. Kubhaliswa kwebafundzi emakholishi e FET kwenyuke ngema-34% kusukela nga-
       1998 kuya ku-2002.
•	Temphilo – tinhlelo tekwakha imitfolamphilo, tibhedlela netikhungo tetemphilo kusho kutsi ema-95% ebahlali baseNingizimu Afrika nyalo sebahlaba dvutane netikhungo tetemphilo ngemakhilomitha lasi-5.
	– Tehlakalo tamalaleveva tehlile kusukela ngetulu kwa 50 000 ngasekupheleni kweminyaka yabo-1990 kuyewufika ku 5 000 nga-2007. 
– Lizinga lemphumelelo ekwelashweni kwesifo sesifuba kufinyelela kuma-70%. 
	– Ngeminyaka yabo-1990, kwesuleleka nge HIV kwenyuke ngekushesha kodvwa nyalo sekuyehla kancane. Emkhatsini walabasikati labangaphasi kweminyaka lengema-20 labahambela tifundvo talabakhulelwe, i-HIV yehle ngema-16% nga-2004 kuya kuma-13,5 nga-2006. Emkhatsini kwa-2008 bantfu labangu 480 000 bacalise kwelashwa ngemakhambi lalwa nengculazi.
Kwelula buniyo bemphahla 
•	Tetindlu – nga-2008, kwavunywa luchaso lwemakhaya langu 3 132 769, kwacedvwa tindlu letingu 2 358 
    667. Loku kwaletsa sibalo sebahlali labanetindlu etigidzini letingu 9,9. 
Umhlaba – luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba lwendlulisele imphahla lebita emabhiliyoni langu R12,5 kubaniyo bemhlaba labatigidzi letingu 1,4 kanye netibonelelo tekwesekela ngetimali letibita emabhiliyoni langu R15,2.
Emakhaya lafinyelela kuletinhlelo:
1996
2007
Gezi wekukhanyisa 
58%
80%
Emanti (lokungenani 200 m kusukela endlini)
62%
88%
Emanti endlini 
61%
70%
Kuhanjiswa kwemangcoliso 
50%
71%
Bantfwana beminyaka lemihlanu esikolweni
23%
81%
Bantfwana beminyaka lesitfupha esikolweni 
49%
91%
Emanti etindzaweni tekuhlala 
61%
70%
3. Temnotfo
Ngemuva kwekusimama kwemnotfo, lokubhekiswe kuko kwagucuka kwabhekiswa ekukhuleni lokunonophako nekwekwabelana.
Kusungulwa kwekukhula nemnotfo.
• Luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA) – kwehlisa ngahhafu buphuya nekuswelakala kwemsebenti nga-2014, kukhula kwemnotfo kumele kube sezingeni la-4,5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kudzimate kube ngu-2009 nanga-6% kufikela nga-2014. I-AsgiSA ibhekise ekuncobeni tintfo letivimbela kutsi umnotfo ungakhuli ngekunonopha.
• Kukhula – umnotfo bewukhula njalo ngemnyaka kusukela nga-1994, wakhula ngelitubane kusukela nga-2006. Ungetulu kwelinani lelihlosiwe langa-2004-2009.
	–  Ukhule kwendlula bahlali, ngaloko liholo lemuntfu ngamunye lenyuke kusuka ku-1% kusukela nga-1994-2003 nanga-4% kusukela nga-2004-2007.
• Umsebenti – kweswelakala kwemsebenti kwenyukile kusukela nga-1994, kwayewufika etulu ku-31% nga-2003. Ngemuva kwaloko kwehla, bekungu-23% nga-2007.
Kusimama kwemnotfo lomkhulu 
• Sikweleti nemanani etintfo letisetjentiswako – hulumende unciphise sikweleti sakhe cishe ngahhafu wemkhicito wemphahla lekhicitwa ngulelive ngemnyaka nga-1994 kuyewufika ngaphasi kwa-20%. 
	–  Emanani etintfo letisetjentiswako bekangema-19% nga-1991. Kusukela nga-1994, ahlala ngaphasi kwema-10% kwadzimate kwafika 2008.
• Kusisa kanye nekonga – kusisa kwenyukile kuleminyaka lembalwa leyengcile. Hulumende usisa kusakhiwonchanti ngemabhiliyoni langu R482 emkhatsini kwa-2008 na-2011. Kusisa kwetinkapani tasengwace kungetulu kwaloko bekungiko. 
Kuvuselelwa kabusha kwemnotfo lomncane – kugucula umnotfo 
• Inchubomgomo yetetimboni – luhlaka neluhlelo lwekusebenta kwetimboni i-National Industrial Policy Framework ne Industrial Action Plan yanga-2007 itawunonophisa ekwenteni ncono emandla emnotfo kuze kwetfulwe imphahla netinhlelo.
• Umchudzelwano – kusukela nga-2003, likomishani lekuchudzelana litsetse sinyatselo lesicinile sekucinisekisa kuchudzelana lokukahle nekubitwa kwemanani lokwentiwa timboni letinkhulu lokungito letisaphetse umnotfo wetfu.
• Kuhlonyiswa – umtsetfo lobukene nekuhlonyiswa kwalabamnyama i-Broad-Based Black Economic Empowerment Act wavunywa nga-2003 kanye nendlela yekutiphatsa kahle i-Codes of Good Practice nga-2007. 
	– Kumelwa kwalabamnyama kwafinyelela kuma-22% kubaphatsi labakhulu nga-2006, nakuma-27% kubaphatsi labasezingeni lelisetulu.
• Kutfutfukiswa kwemakhono – luhlaka lwetiphatsimandla kutemfundvo nekucecesha kanye nesikhwama semakhono kuvelonkhe bacalise ngetinhlelo tekungenelela ekutfutfukisweni kwemakhono ngenhloso yekusita labasha, labangasebenti nalabanemakhono lamancane.
	– Luhlelo lwekuhlintekelwa kwemakhono (Jipsa) luholele kubonjiniyela labaneticu labanyenti kanye nasekubhaliseni kwalabaceceshelelwe imisebenti kwafaka emisebentini labaneticu labangasebenti labangu 15 000.
• Umnotfo wesibili – Luhlelo lwetemisebenti (EPWP) lusungule ematfuba emisebenti lasigidzi – umnyaka ngembi kwelinani lebelibekelwe sibalo lemnyaka wanga-2009.
	– Hulumende wandzise luhlelo lwekwesekela lokucondzile kwemabhizinisi lamancane.
– Licebo lolubukene nekudla i-Integrated Food Security Strategy kanye netinhlelo tetifundza letitsite 
   ngenhloso yekukhuphula umkhicito walokulinywako likhombise kutfutfuka lokuhamba kahle. 
	– Tinhlelo letehlukehlukene tihlanganisa baniyo labancane eluchungechungeni lekuhanjiswa kwetintfo 
               letilinywako kutemahlatsi, shukela nasetintfweni letibaswako.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Iminyaka lesihlanu yekukhula lokunonophako idzalule butsakatsaka emnotfweni wetfu lokuvimbela kutsi umnotfo ungakhuli ngekushesha ngendlela lesiwudzinga ukhule ngayo. I-AsgiSA itivetile tinkinga kodvwa kunyenti lokusamele kwentiwe kuze kubukanwe nato.
• Kungasebenti solomane kuyinchabhayi kantsi bancane bantfu labasemsebentini nome labafuna umsebenti nakucatsaniswa nalamanye emave latfutfukako. 
• Luhlaka lwetfu lwemabhizinisi lamancane lucatsaniswe nalamanye emave latfutfukako.
• Kudzingeka kutsi sitfole tinhlelo temnotfo wesibili linemandla lanesisindvo kunekuba sitfole lawo elizinga lelincane.
4. Bulungiswa, kuvinjelwa kwebugebengu kanye nekuphepha 
Ngemuva kwekugucula tikhungo tebulungiswa netebugebengu, lokubhekiswe kuko kube kwenta letikhungo tisebente ngalokuphumelelako ekunciphiseni bugebengu.
Ingucuko 
• Kugucula nekucinisa ematiko – umbutfo wemaphoyisa alelive (SAPS), tinkantolo nemajele kugucukile kuloku bekungiko ngetikhatsi telubandlululo kwaba tikhungo letiniketa kuphepha nekuvikeleka kwawo wonkhe umuntfu.
	– Kwenta ncono ithekinoloji nekwandza kwebantfu labasebenta ngayo kuyasita ekuyenteni isebente 
              ngalokuphumelelisako. Nga-2010, umbutfo wemaphoyisa alelive (SAPS) utawube unemalunga langu 
              193 240.
	– Kubuyeketwa kweluhlelo lwebulungiswa lokwentiwe nguhulumende kanye nemphakatsi 
               kutemabhizinisi kuholele kuletinye tinyatselo tekuciniswa kwaloluhlelo nga-2008. 
• Kuguculwa kwetinkantolo temajaji – emkhatsini kwa-2007, ema-52% emajaji nabomantji bekubantfu labamnyama kantsi ema-30% bekungulabasikati. 
	– Ticumo tenkantolo yemtsetfosisekelo betilandzela umtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti. Kusungulwe tinkantolo letinsha kuze kwentiwe ncono luhlelo lwekufinyelela kutebulungiswa, njengetinkantolo tekulingana; tinkantolo letibukene netikweleti letincane; kanye netinkantolo letibukene netendzawo.
Kunciphisa bugebengu kanye nekukhulisa kuphepha 
• Kubuka jikelele – bugebengu lobunyenti buya ngekusimama nome behlile nakucatsaniswa nanga-1994. Kodvwa kube nekwandza kwetehlakalo tebugebengu lobuhambisana nebudlova.
	–  Kubukana nekugcwala emajele, kwentiwe imitamo lenjengekwakhiwa kwemajele lamasha; kwentiwe letinye tindlela tekukhishwa kwetigwebo; kugadvwa emajele; umklamo lobukene nalabamele kutekwa kwemacala abo; kanye nekukhishwa ejele ngembi kwesikhatsi – kodvwa inkinga ichubekile nekukhula.
	–  Kubambisana nahulumende njengetinhlaka letilwa nebugebengu emmangweni nekulwa nebugebengu kutemabhizinisi – kodvwa kunyenti lokusamele kwentiwe.
• Bugebengu lobunebudlova lobubhekiswe kulabasikati nasebantfwaneni – kulwa nalobugebengu lobunjalo kube yintfo lesetulu eluhlwini lwetintfo lekubukenwe nato. Kusungulwe tinkantolo letingemashumi lasitfupha nakutsatfu kanye netikhungo tekunakekela (Thuthuzela Care Centres) ngenhloso yekwesekela labahlukunyetiwe. 
	– Tigwebo letincane netichibiyelo takamuva emtsetfweni wemacala ekuhlukumeta ngekwemacansi newebantfwana i-Sexual Offences Act ne-Children’s Act kucinise sandla sahulumende sekulwa nekuhlukunyetwa. 
	– Umkhankhaso wemalanga lali-16 wekulwa neludlame lolubhekiswe kulabasikati nakubantfwana usitile ekwenteni imimango ihlangane ekulweni nekuhlukunyetwa.
• Bugebengu lobuhleliwe – kusungulwe tincenye letisipesheli tekulwa nebugebengu lobuhleliwe: 
	– nga-2007, ligala lelibukene nebugebengu lobuhleliwe lathena emandla tigungu tebugebengu letingema-738 kantsi Luphiko loluBukene nemacala lasiPesheli (i-DSO) lwashushisa ngetulu kwe-1 000 ngema-85% etigameko tekutfweswa kwemacala 
	– nga-2008, kwasungulwa umtsetfo lotawuhlanganisa i-DSO kanye neluphiko lwemaphoyisa lolubukene nemacala ebugebengu lobuhleliwe kube yincenye yinye ngaphasi kwemaphoyisa aseNingizimu Afrika.
• Tikhali letingekho emtsetfweni – umbutfo wemaphoyisa ushabalalise tibhamu letingetulu kwa 500 000 kusukela nga-2000. Umtsetfo locinile lobukene nekukhishwa kwemalayisenisi etibhambu wente ncono kulawulwa kwetibhamu.
Kuvikeleka
• Budlova kutembangave – budlova kutembangave buncishisiwe eminyakeni yekucala yentsandvo yelinyenti. Ikomishani yemacinisa nekubuyisana isitile ekubukaneni nekuhlukunyetwa kwemalungelo esintfu ngaphasi kwelubandlululo.
• Kulawulwa kwemnyele – likomiti lekusebentisana kwematiko kanye nethekinoloji lencono litfutfukise kulawula eminyeleni yelive.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Emaphoyisa, tinkantolo nemajele kusadzinga letinye tinsita, kusetjentiswa kahle kwato kanye nesinyatselo lesihlanganisako.
• Budlova nebugebengu lobuhleliwe tinchabhayi letisipesheli. 
• Kungabikhona kwenchubomgomo yekungena eliveni kubukela phasi kusebenta kahle kwelubambiswano. 
• Kudzingeka kuhlanganiswa lokukhulu kwemphakatsi kuze ubambe lichaza ekulweni nebugebengu.
• Kuba semtsetfweni kwaletinye tikhungo letibukene nemacala ebugebengu kuyahlolwa ngetitatimende letentiwa ngumphakatsi kanye netinyatselo tekuphikisana netikhulu letisetulu.
5. Budlelwane bemave emhlaba, kuthula nekuvikeleka 
INingizimu Afrika ibe yincenye yemphakatsi wemhlaba, isebentela timfuno telive, te-Afrika temhlaba lotfutfukako.
Kwenta budlelwane nemave emhlaba bube kahle 
• Budlelwane kutemachinga – nga-1994, iNingizimu Afrika beyinalabayimele labangema-65 emaveni angephandle amshiya lowa – nga-2008 bekuneli-121. Labamele lelive emaveni ase-Afrika benyuke kusukela e-17 kuya ema-45. 
• Tehlakalo temhlaba – iNingizimu Afrika seyibambe imigidvo leminyenti lemikhulu kusukela nga-1994, njengendzebe yemhlaba yelibhola lembhoco (1995), Ingcungcutsela yemave langakachemi i-Non-Aligned Movement Summit (1998), Ingcungcutsela yekutfutfukisa kusimama i-World Summit on Sustainable Development (2002) kanye neNgcugcutsela yetiNhlangano teMave eMhlaba temaPhephandzaba (2007), futsi iphindze yazuza kubamba umchudzelwano weNdzebe yeMhlaba yeLibhola leTinyawo. 
Kuhlanganisa luhlelo lwe-Afrika 
• Tikhungo telivekati – iNingizimu Afrika ifake sandla ekugucukeni kwe-Organisation of African Unity ibe yi-African Union, ibambe liphalamende lemave ase-Afrika yaphindze yasita ekusebenteni kwemkhandlu wetekuphepha wemave ase-Afrika i-African Union (AU) Peace and Security Council.
• Kusebentisana kwekutfutfukisa emave ase-Afrika (i-New Partnership for Africa’s Development) – i-Nepad ibe luhlaka lwekutimbandzakanya ne-Afrika kwemhlaba wonkhe.
• Kubuyeketwa kwemave lakhelene i-African Peer Review Mechanism (APRM) – iNingizimu Afrika ingulelinye lemave lasikhombisa landlule eluhlelweni lwekubuyeketwa kwemave lakhelene. Loluhlelo lwanconywa ngetindlela letinhle letili-18 laphindze lemukela luhlelo lwekwenta loluphelele i-APRM Programme of Action kuze lubukane nekwehluleka lokutfolakele eluhlelweni lwekubuyeketa.
• Kuthula – iNingizimu Afrika idlale indzima ekugcinweni kwekuthula nasekusonjululweni kwetinkinga e Democratic Republic of Congo, e Burundi, e Sudan, e Ethiopia-Eritrea, e Côte D’Ivoire, e Liberia, e Comoros nase Zimbabwe.
• Kusisa nekuhwebelana nemave ase-Afrika – i-Africa nyalo seyilivekati lesine ngebukhulu lelitsengisa imphahla emaveni langephandle.
• Kucinisa emave lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) – hulumende usebentisana nemave eSADC ekuhlanganyeleni lokukhulu. Kusungulwa kweluhlelo lwekuhwebelana lokukhululekile i-SADC Free Trade Area ngenyanga yeNgci 2008 kutawuholela ekubambisaneni kwekukhishwa kwemphahla kanye nasemakathe lephetse tintfo letifanako. Kubambisana kutekuvikeleka kwenyukile, ngaletinhlelo i-Organ on Peace and Security, i-Regional Early Warning System, i-Regional Peacekeeping Training Centre kanye ne-SADC Brigade.
Kubamba lichaza etindzabeni temave emhlaba 
• Kwakha budlelwane bekutfutfukisa nekwenta ncono umhlaba – iNingizimu Afrika isebentile ekuciniseni kusebentisana emkhatsini wemave latfutfukako, kwakhiwa kwebudlelwane kutemachinga lamasha nemave lanjenge Brasil, India ne China. 
	– Budlelwane nemave latfutfukako kuyaguculwa kuze kwente ncono iNingizimu Afrika ne-Afrika kanye nasekuchubekiseleni embili luhlelo lwemave emhlaba lolukahle. 
	– INingizimu Afrika ibe lilunga lelingakapheleli lemkhandlu wetekuphepha wamhlabuhlangene i-United Nations (UN) Security Council iminyaka lemibili nga-2007. Isebentele kubheka ishatha yamhlabuhlangene, kusebentisana lokunemandla emkhatsini kwe UN ne AU. 
• Kukhangisa iNingizimu Afrika ne-Afrika – kube nemkhankhaso wekwatisa ngeNingizimu Afrika kusukela ngeminyaka yabo-1990. Tekuvakasha tikhule ngalokunonophako, kwasungulwa imisebenti lengu 400 000.
Kukhula kwemboni yetekuvakasha 
1998 
2001 
2004 
2007
Abantfu bavela ngaphandle  
5,73m 
5,79m 
6,68m 
9,10m
– 
Indzebe yeMhlaba yeLibhola leTinyawo ilitfuba lelikhulu lekukhangisa lelive, kanye nekusebentisana nalamanye emave ase-Afrika, ekwenteni ncono sitfombe se-Afrika 
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Kwetfulwa lokunonophako kwe Nepad kanye nesimo selitulu lesincono ngito tinchabhayi lokubukenwe nato.
• Kunesidzingo sekwenta ncono kusebentisana kutepolitiki netemnotfo kanye nenchubomgomo lecinile yetangaphandle lesebenta ngekhatsi eNingizimu Afrika nasemaveni amshiya lowa.
Emacembu lahlosiwe   
Tindlela letisipesheli letibhekiswe kutinhlaka letisipesheli letikhinyabetwe kakhulu lubandlululo tisitile ekwenteni ncono timphilo tato.
Kubhekisa kulabasikati, bantfwana, insha nakubantfu labakhubatekile 
•	Tinchubomgomo netinhlelo – kusungulwe umtsetfo, tinchubomgomo netinhlelo. Kunetinhlaka letisebentisanako ehhovisi lemengameli nelabondvunankhulu kuze kuchutjekiselwe embili letinhlelo. Imitimba lechubekisela embili timfuno temacembu lokubhekiswe kuwo ifaka ekhatsi ikomishane yekulingana ngekwebulili, umkhandlu loweluleka ngemalungelo ebantfwana nekomishane yelusha kuvelonkhe nasetifundzeni kanye ne-Umsobomvu Youth Fund.
Umtselela wetinhlelo netinchubomgomo 
•	Umsebenti nekutsatfwa kwetincumo – nga-2004, ikhabinethi beyinalabasikati lbaangema-40%. Kumelwa ngulabasikati kubohulumende betifundza nebasemakhaya kwenyukile. Ngetulu kwema-30% webaphatsi labasetulu kuhulumende ngulabasikati, kodvwa tinkapani tasengwace tisalele emuva kuloluhlelo. 
• Tinhlelonchanti – kubhekisa tinhlelonchanti kulabaphuyile kusho kutsi kuzuza labasikati nebantfwana labanyenti. Kufinyelela ekutfoleni emanti, gezi netekuchumana kwenta umehluko lomkhulu kulabasikati nakubantfu labasha.
• Tibonelelo – kubantfu labangetulu kwetigidzi letili-12 labatfola tibonelelo tahulumende nga-2007, tigidzi letisiphohlongo tatfola tibonelelo tekondla bantfwana. Ema-53% eluchaso lwetindlu aya kulabasikati lokungibo lababuke emakhaya.
• Temphilo – kufinyelela lokukhulu etinhlelweni tetemphilo kanye nekunakekelwa kutemphilo kwente emacembu lahlosiwe kube ngiwo lazuzako.
	– Kungadli kahle kubantfwana labangephasi kweminyaka lesihlanu kunciphile, kusukela etehlakalweni letingu 88 971 nga-2001 kuya ku 28 165 nga-2007. Linani lebantfwana labebalala bangakadli emnyakeni lowengcile lehla kusukela kuma-31% nga-2002 kuya kuma-16% nga-2006.
• Temfundvo – imfundvo lephocelelwe yebantfwana labasemkhatsini kweminyaka lesikhombisa neminyaka leli-15 kwente bantfwana labanyenti baye esikolweni – lokungaba cishe kubhaliswa lokungema-100%.
	–  Kwasungulwa tikhungo temfundvo lechubekako nekucecesha (FET) nga-1998, kusita bantfu labasha kutsi batfutfukise emakhono. Nga-2007, emabhiliyoni langu R1,3 aya ku National Student Financial Scheme.
• Temnotfo – labasikati, lusha nebantfu labakhubatekile kube ngibo labazuza kakhulu etinhlelweni tekufundzisela imisebenti, nasetinhlelweni telusha, luhlelo lwahulumende lwetemisebenti, tinhlelo tabosomabhizinisi kanye nemabhizinisi lamancane. 
Kungenelela njenge-AsgiSA ne Jipsa kwente kutsi kubhekiswe ekutfutfukisweni kwalabasikati nebantfu labasha.
Letinye tintfo letidzinga kubukisiswa 
• Bugebengu lebunebudlova lobubhekiswe kulabasikati nasebantfwaneni kuseyinchabhayi lenkhulu. 
• Kuchashwa kwebantfu labakhubatekile etinhlakeni tahulumende netasengwace kungaphasi kwaloko lokumele kube ngiko.
• Kungasebenti kusetulu ikakhulukati emkhatsini walabasikati nebantfu labasha. 
KUBHEKA EMBILI
Iminyaka lelishumi nesihlanu entsandvweni yetfu yelinyenti, kunyenti lokwentiwe ekucedzeni sihlava selubandlululo nasekwakheni umphakatsi lomusha nalowenta lokufanele. Phakatsi nendzawo yemnyakalishumi wesibili wenkhululeko, iNingizimu Afrika ifike ezingeni lelisetulu lekukhula nekutfutfuka. 
Kodvwa loku kusengakanetisi.
Nguyiphi indlela lebanti letakwenta hulumende nelive kutsi balibangise futsi basimamise lizinga lelikhula nalelitfutfuka ngalokunonophako, kunekutsi livele lichubeke nalendlela lelihamba kuyo kungunyalo?
Ingabe kuhlangatjetanwe naletinchabhayi emitameni yavelonkhe leyesekelwe ekubambisaneni lokubanti emkhatsini kwahulumende nebantfu taphindze tabekwa etulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile?
Nome yini lokwentiwako, kuya embili kutawudzinga kumbandzakanya imibono lebalulekile, lenjengale: kukhuphula nekugucula umnotfo, kulwa nebuphuya, kwakha kusebentisana kutenhlalakahle, kubambisana nemhlaba wonkhe kanye nekwakha umbuso lotfutfuka ngalokuphumelelisako.
Kunonophisa kukhula kanye nekugucula umnotfo 
Umnotfo lokhulako ngekushesha ubalulekile ekunciphiseni kungasebenti nebuphuya. Ngakulolunye luhlangotsi, emandla ekukhicita alelive kudzingeka entiwe ncono kuze sikwati kukhula ngekushesha, kufaka bantfu labanyenti emisebentini, kufaka ekhatsi bantfu labanemakhono lamancane, kucinisekisa kuchudzelana, kwenyusa kutfumela imphahla emaveni langaphandle kanye nekucinisekisa timo letikahle temabhizinisi lamancane nalamakhulu. Kuphindze futsi kube nesidzingo sekutfutfukisa tinhlelo temnotfo wesibili letinemtselela lomkhulu ebantfwini.
Kutakuba khona sidzingo sekubheka lokundlulisela kwelinani lemandla kanye nekuvikela imvelo.
Kulwa nebuphuya
Tindlela tekulwa nebuphuya tinguletibalulekile kulelicebo leliphelele lekulwa nebuphuya lelisungulwa nguhulumende. Kunciphisa kuswelakala kwemisebenti kuyindlela lebalulekile ekulweni nebuphuya. Kudzinga kutsi kususwe tonkhe tintfo letivimbako letenta lelive libe ngulelinemabhizinisi lamancane labutsakatsaka nekutsi linyenti lebantfu labaphile kahle lingabi nekugcugcuteleka kufuna umsebenti.
Kulwa nebuphuya kudzinga imitamo lesipesheli ekwandziseni ematfuba ebantfu ekungena etimakethe nekutsi bacale emabhizinisi abo. Imfundvo inelitfuba lelikhulu lekuphula umjikeleto webuphuya.
Kwakha kubambisana kutenhlalakahle nekusebenta ngemtsetfo kwembuso 
Kucinisekisa umphakatsi lonekuthula kudzinga kuncishiswa kwekungalingani, ngetinhlelo tematfuba etemnotfo awo wonkhe umuntfu kanye nekusimamisa kuchitfwa kwetimali tahulumende etinhlelweni letilwa nebuphuya.
Lokubalulekile ekubambisaneni kutenhlalakahle tikhungo temphakatsi leticinile naletisemtsetfweni. Loko kudzinga tinhlelo tembuso, tindzawo letincono tekutimbandzakanya kwemphakatsi kanye nekunciphisa bugebengu nenkhohlakalo. Ngalokufanako, umphakatsi nawo unelijokwe lekuhlonipha nekuvikela kuba semtsetfweni kwetikhungo tembuso.
Kwakha umphakatsi lobambisene kuphindze kudzinge kutfutfukiswa kwelubumbano nekunakekelana emkhatsini kwabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kunekutsi umuntfu atibone ayedvwana. Umbuso nemphakatsi kudzinga basebentisane ekutfutfukiseni luhlelo lolwakhako.
Kuchubekisela embili loko lokuligugu ekubambisaneni nemhlaba wonkhe 
Sekwentiwe umsebenti lomnyenti kucinisa budlelwane emhlabeni wonkhe, ikakhulukati e-Afrika naseNingizimu. Loku kumele kuchubeke, solomane kubekwa i-Afrika etulu kanye nemave laseNingizimu kuloku kugcinwa budlelwane nemave landze ngetimboni. Kucinisa budlelwane lobunemacebo kusita ekuchubekiseleni embili timfuno tetfu kuvelonkhe, kanye nekusatjalaliswa kwetinsita kuze tichubekisele embili kutfutfukiswa kwe-Afrika.
Kwakha umbuso lotfutfukako 
Kwenta letintfo letibalwe lapha ngenhla, umbuso utawudzinga timphawu letifaka ekhatsi leti letilandzelako: 
• kumele ube ngulobukene nebantfu futsi lochutjwa bantfu 
• kutawumele ukwati kuhola kuhlanganiswa kwato tonkhe tinhlaka temphakatsi utiholela eluhlelweni lolufanako 
• kutawumele ube nelikhono lekwetfula tinhlelo ngalokuphumelelisako kanye nekucinisekisa kutsi unetakhiwo netinhlelo tekwenta intfo lehlanganisako 
• kumele ukwati kugucula tinhloso letibanti letikumtsetfosisekelo kanye naloko lutfunywe kona bavoti kutsi tibe tinhlelo nemiklamo lebonakalako 
• kuphindze kudzinge kuciniswa kwetinhlaka tekuchumana emkhatsini kwebahlali kanye nebameli labamele imiphakatsi yabo.
Ngutiphi tintfo letibaluleke kakhulu locabanga kutsi hulumende angatenta ngekubambisana nawe?
Veta luvo lwakho, sita utfumele lelifomu ku:
Likheli: Vuk’uzenzele, Private Bag X745, Pretoria, 0001
Kute utfole lolunye lwati ngetinhlelo nemisebenti letfulwa nguhulumende, tibandzakanye na: www.gcis.gov.za nome Sikhungo Setincingo se Batho Pele 1020
Ishicilelwe yi Government Communications (GCIS)
