Onkhe emashansela nemasekela emashansela
Bonkhe borektha netinhloko temanyuvesi etheknoloji nemakolishi
Bonkhe bothishelanhloko
Onkhe emalekshala nebafundzisi
Nkhosatane/Mnumzane
UMKHUHLANE LONGUBHUBHANE (PANDEMIC INFLUENZA A) (H1N1) 2009 
NjengeNdvuna Yetemphilo, nginibhalela ngekwami macondzana nalesifo lesingetulu ngetizatfu letimbili:
kuniniketa umniningwane lotanisita ngekweni kubukana nalesifo
kucela lusito lweni kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lesemcoka ngaloMkhuhlane (H1N1) 2009, ngekhatsi kwesakhiwo sakho sekufundzisa.
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane a (pandemic influenza A) (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America nga-Apreli lomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjwanga kwekutsi uphuma etingulutjeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela wemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele sewubitwa ngemkhuhlane longubhubhane (pandemic influenza) nobe ngeligama lawo lelisemtsetfweni lelingasetjentiswa, A (H1N1) 2009.
Kusekela nga-Apreli lomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, sewundlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalencwadzi, leligciwa selitsintse bantfu labangu 177 457 (kucinisekise ilabholathri) emhlabeni wonkhe kantsi kushone bantfu labangu 1 457. 
ENingizimu Afrika kufika nyalo, sicinisekise sibalo salabangenwe sifo lesingu-2 844 kantsi sekushone bantfu labasitfupha.
Emva kwemhlangano wesine weKomiti yeSimo lesiPhutfumako ngamhlaka 11 Juni 2009, iNhlangano yeteMphilo yeMhlaba (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe kulizinga labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, wamemetela bhubhane (umgamu 6). Loku nje kutsi lesifo sindlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kwekutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kwekutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Mhlaka 6 Julayi, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kwekutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe 0,8% kantsi eNingizimu Afrika 0,2% webantfu labatsintsekile). Leligciwane lingena kakhulu bantfu beminyaka kusuka ku-10 kuya ku-29 – labanyenti balabantfu basetikolweni nobe etikhungweni
I-WHO yeluleke emave kwekutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Indlela yekusabalala
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uphefumula lomuya labawukhwehlelele nobe labawutsimulele. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uphefumula lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Timphawu talesifo
Timphawu Tingahlungahlukaniswa ngetigaba letintsatfu
lesilingene
lesisemkhatsini
lesimatima.
Timphawu letilingene tifaka ekhatsi: 
timphumulo letiphuma lokusamanti nobe letivalekile
kukhwehlela
imfiva 
buhlungu betinyama nebuhlungu 
kungativa kahle yonkhe indzawo  
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele batimphawu letilingene kantsi abadzingi kwelashwa lokukhetsekile. Kantsi, bantfu labatimphawu letilingene kumele balashelwe timphawu temkhuhlane lowetayelekile ngaphandle kwebantfu labanetifo letilandzelandzelako labadzinga kwelashwa masinyane nanobe banetimphawu letilingene:
bantfu labanesifo senhlitiyo nobe semaphaphu lesingapheli
bomake labakhulelwe 
bantfu labaphila ne-HIV ne-AIDS 
bantfu labanesifo sashukela (diabetes mellitus).
Timphawu lesisemkhatsini tifaka 
timphawu letilingene kanye 
nekungaphefumuli kahle 
buhlungu besifuba 
kuhlanta lokungapheli 
insheko kanye netimphawu tekoma.
Timphawu letimatima tifaka ekhatsi timphawu letilingene kuya kuletisemkhatsini kanye :
bulukhuni bekuphefumula (kuvaleka umoya)
tindzebe letiluhlata, lulwimi nobe letinye tincenye temtimba
kuphelelwa ngemandla kamatima kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini kuya kuletimatima kumele afune futsi atfole kwelashwa masinyane.
Kusabalala kwalesifo etifundzeni
Kusabalala kwalesifo ngekhatsi kwetifundza tetfu njengeliphesenti lalabangenwe ngulesifo eveni letfu kungalendlela:
eGauteng			50% 	
eNshonalanga Kapa	31%	
KaZulu-Natali		7%	
eMpumalanga Kapa		4%	
eLimpopo			2,4%	
eMpumalanga		1,9%	
eNyakatfo Nshonalanga	1,8%	
Fuleyistata			0,7%	
Nyakatfo Kapa		0,1%	
Labantfu labashonile labasitfupha:
eNshonalanga Kapa labatsatfu
eMpumalanga Kapa munye
eFuleyistata munye
KaZulu Natali munye.
Kuhlolwa kwaleligciwane
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa kuSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesitfolakala eGauteng futsi sesiyiswe naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele bangaceli luhlolo lwelabholathri. Siyati kwekutsi loku kuyenteka ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako kukulendzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu. Lona kumele ukhishwe ngencwadzi yadokotela kantsi unconotelwa kuphela laba:
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngetulu.
labanetimphawu letisemkhatsini
labanetimphawu letimatima
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungabi namsebenti nakulabo bantfu lekungenta uvikele timphilo tabo.
Kuvalwa kwetikhungo
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kwekutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo tefundvo lephakeme, emamoli etitolo netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, bafundzisi nobe sisebenti lesitimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo Lesisekelo, leli sikanye netikhulu tetemphilo bataweluleka kwekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
Kuhlanteka lokumelula
Ngenca yendlela yekusabalala kwesitfo njengobe kuphawuliwe ekucaleni, lokuhlanteka lokumelula lokulandzelako kuyanconotwa:
geza tandla ngensipho njalo njalo
khwehlelela nobe tsimulela ephepheni letishuyu nobe emkhonweni wakho
ungacali ukwehlelele etandleni, ungamane ukhwehlelele engcozeni yakho
uma uphocelelwa kwekutsi ukhwehlelele tandla takho, ungabambi nobe ngabe yini lefana netibambo tetivalo, emasitelo, ematafula nobe tintfo tekudlela uze ugeze tandla takho ngensipho
uma unetimphawu letincane, hlala ekhaya futsi uvimbele kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukucinisekisa kwekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa. Kodvwa, kungenteka kube nesidzingo lesikhulu semutsi wekugoma kunalelikhono lelincane lekuwukhicita – kute likhono lelikhona e-Afrika.
Ngitsandza kunibonga ngekutsatsa sikhatsi kunifundzela lencwadzi, futsi ngiyanibonga ngelitsemba lwekutibandzakanya ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imiphumela yalesifo.
Ngimi lotitfobako
DKT A MOTSOALEDI, MP
INDVUNA YETEMPHILO 
LUSUKU 
