INdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye nemchudzelwano weNdzebe yeLubumbano (Confederations Cup) eNingizimu Afrika nga-2009
EMACINISA 
Silive lesibili emhlabeni leselibambe imichudzelwano yeNdzebe yeMhlaba yekhrikhethi, iragbhi kanye newelibhola letinyawo.
TINKHUNDLA
Tinkhundla letinsha tinguletinhle emhlabeni wonkhe kantsi setitonkhe titawutsatsa bantfu labangetulu kwa-570 000.
Inkhundla i-Moses Mabhida eThekwini inesigobela sesakhiwo sensimbi lesingemamitha langu-105 lesisemkhatsini nendzawo enkhundleni, kantsi ngekusebentisa imoto yekhebuli, babukeli batawutfokotela kubona lwandle i-Indian Ocean.
Inkhundla i-Soccer City eJozi ime njengengula, lokusitja sekunatsa sesintfu. Indzawo lesikhumba yangephandle yeluleke nga 43 000m2 futsi itakwakhiwa ngetintfo temvelo leticine ngalokunemandla. Yinkhundla lenkhulukati e-Afrika, lehlala bantfu labacishe babe ngu-95 000.
Inkhundla i-Mbombela eNaspoti yakhiwe esigodzini lesatiwako ngebuhle baso bemvelo nangetilwane, dvutane ne-Kruger National Park. Luphawu leyibonakala ngalo lenkhundla tintfo tekwesekela luphahla letingu-18 letimele indlulamitsi.
Tinkhundla emalokishini tiyalungiswa, letinye njengetindzawo tekutilolonga. Letinkhundla tifaka ekhatsi:
I-Orlando Stadium, leyiphotfulwe ngembi kwesikhatsi lesibekiwe, kanye ne-Dobsonville Stadium e-Soweto
Tinkhundla i-Rand, Cecil Payne, Rabie Ridge ne-Ruimsig e-Jozi
Tinkhundla i-HM Pitje, i-Super ne Giant eTshwane/Pretoria
Inkhundla i-Sesa Ramabodu e-Rocklands, eKapa
Tinkhundla i-Princess Magogo, King Zwelithini kanye ne-Sugar Ray Xulu eThekwini
Inkhundla i-Olympia e-Rustenburg.
Utsi bewati?
Tigidzi temarandi letingu-25 titawuyiswa ekutfutfukisweni kwemacembu kuto tonkhe tinhlobo temidlalo, ikakhulukati emimangweni lephuyile, kute kuvuswe futsi kukhuliswe ematalente etfu etemidlalo, kuphindze kwentiwe ncono kuchudzelana kutemidlalo.
Tigidzi temarandi letingu-212 tisiwe emidlalweni yetikolo nasemidlalweni yemimango kudzimate kube ngu-2010.
Luhlelo lwetikolo lutawuletsa umoya weNdzebe yeMhlaba ye-FIFA wekudlalisana kahle, kuphila lokukahle kanye nemasiko lahlukahlukene kubantfwana besikolo labatigidzi letingu-12 ngetemidlalo, tebuciko nemasiko.
TEKUTFUTSA
Lamanye emabhiliyoni emarandi langu 11,7 asiswe eluhlelweni lwesakhiwonchanti setekutfutsa kute kucinisekiswe kuhamba kahle kwebalandzeli, kwemacembu nekwebetindzaba. Imiklamo yetekutfutsa yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 uyincenye lephelele yekusisa ngalokuphelele kwahulumende kutekutfutsa, lokuyintfo levuselela luhlelo lwetfu lwetekutfutsa lokutawuzisa bagibeli kanye nemnotfo sikhatsi lesidze.
Kulungiswa kwemigwaco yetfu, loliwe netindlela temabhasi kutawunikela luhlelo lwetekutfutsa loluhlangene. Loku kufaka ekhatsi kuta nalokusha njengeluhlelo lwaloliwe i-Rapid Rail kanye nelwemabhasi i-Bus Rapid Transit, lokufaka ekhatsi imigca lesipesheli emigwacweni lokutawuhamba kuto tintfo letitfutsa umphakatsi kanye netindzawo tekuntjintja tekutfutsa lapho bagibeli bayakuntjintja batsatse lokunye kwekutfutsa. INdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 itawucaba luhlelo loluhlanganisako lwamathikithi latfolakala nge-elekhtroniki, lokuyintfo letakwenta bagibeli basebentise linye lithikithi lekugibela nabagibela emabhasi, titimela nematekisi.
ITHEKINOLOJI YELWATI NEKUCHUMANA
Sakhiwonchanti sesathelayithi yethelephothi nekuchumana yeNdzebe yeMhlaba itawesekela emandla ekusakata langu-40 gigabytes ngelisekhondi kantsi futsi sitawusetjentiswa nangemuva kwa-2010 kute sihlintekele ngetinhlelo tekusakata letibanti.
Sikhungo sekusakata kuvelonkhe lesiseJozi sitawuba sikhungo sekusakata, semukele kusakatwa lokuvela etinkhundleni bese sikwendlulisela kuwo onkhe emave emhlaba.
Sikhungo setekusakata sifaka ekhatsi tindishi letinyenti tesathelayithi letembonya indzawo lengu-5 000 m2. Babukeli bethelevishini ngemidlalo yanga-2010 batawufinyelela kumabhiliyoni langu-26,9.
Utsi bewati?
Sicubulo setfu lesisemtsetfweni seNdzebe yeMhlaba yanga-2010 sitsi KE NAKO. Bungata buntfu be-Afrika “Ke Nako” ligama leSisuthu, iSisuthu se Leboa neSitswana lelisho kutsi “sekusikhatsi”. Lubito lwekubungata i-Afrika njengesisusa sebuntfu nemfaki wesandla emitameni yebantfu.
TEKUVAKASHA NENDZAWO YEKUHLALA
Kwekucala emlandvweni i-FIFA iniketa inkontileka tindzawo letingasiwo emahhotela, letinjengemapaki, tindzawo tekulala nekudla, emaloji kanye netindlu letilalisa tihambi.
Sesivele sinawo emakamelo lahleliswe ngalokusezingeni langu-80 000 – langetulu ngalokwenele kubukana nalawo langu-55 000 ladzingwa yi-FIFA.
TEMPHILO NETINHLELO TEKWELASHWA
Lelive litawuba netinhlelo tekwelashwa letimahhala etindzaweni letisemtsetfweni, tinhlelo telusito loluphutfumako tema-awa langu-24 kanye netindlela tekuhlola kucubuka kwetifo emhlabeni wonkhe kanye nalapha ekhaya. INdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 itawunonophisa kwentiwa ncono kwetinhlelo tekwelashwa letiphutfumako taseNingizimu Afrika:
tikhungo letimbili tetekuchumana letinemphahla lesetulu letibita tigidzi temarandi letingu-37 tiyakhiwa esifundzeni ngasinye kute kuchunyaniswe timoto telusito loluphutfumako nesikhungo lesisedvute selusito loluphutfumako
kusiswa tigidzi temarandi letingu-8 kute kwentiwe ncono tikhungo telusito loluphutfumako
kutawelulwa tinhlelo tekwelashwa tendiza leneluphephe emcolo kuto tonkhe tifundza
kutawutsengwa lamanye ema-ambulensi endzaweni yalawo lakhona kungunyalo langu-450.
TEKUPHEPHA NEKUVIKELEKA
Akukho lokutawuhlala kungabukwa ekuvikeleni imidlalo nasekuphephiseni live letfu. Lokusisa kutawuchubeka kute kusite emaphoyisa emitameni yawo yekulwa nebugebengu ngemuva kwekuba sekwendlule iNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010:
tigidzi temarandi letingu-665 titawusetjentiswa ekutsengeni imphahla yebuciko, kufaka ekhatsi imphahla yekulawula ticumbi tebantfu, tindiza letilawulwa ngemishini, tindiza letineluphephela emcolo, tinganono temanti letilishumi, timoti tema-BMW letingu-100 letitawubheka simo emigwacweni lemikhulu kanye nempahla yekutivikela emtimbeni
tikhungo letine tebuchwepheshe lobusetulu letihambako titawutfola kusakatelwa bulanti atindizeni nakulamanye emakhamera.
Libutfo lemaphoyisa lelitimisele lelingu-41 000 litawusatjalaliswa ngeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010.
Utsi bewati?
Engcungcutseleni yeMave eMhlaba emayelana neNtfutfuko leSimeme, iNingizimu Afrika yahlahla indlela yetekuphepha levunywe njengalensha nakubukwa letinye – kantsi kusukela ngaleso sikhatsi yemukelwa ngumhlabuhlangene njengendlela yawo yetehlakalo letinkhulu.
KUFINYELELA ENINGIZIMU AFRIKA
Kusiswe emabhiliyoni langu 1,5 ekwenteni ncono emachweba ekungena, kantsi nemalungiselelo eNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 enta ncono tinchubo tekwemukela tihambi kute kutewuhamba kahle kungena nekuphuma kwebantfu kulelive.
Sitawuba nema-visa lasipesheli labukene nalemidlalo latakwenta kutsi labanemathekithi bangene kulelive ngalokumalula.
Loku kufaka ekhatsi kunonophisa luhlelo lwalabafikako emachwebeni ekungena ngekusebentisa emalayini “laphutfumako” kanye neluhlelo lwebagibeli loluhamba embili lapho bagibeli baseshwa khona ngembi kwekuba bayewugibela indiza lelibangise lapho baya khona.
FIFA.com
Kute utfole leminye imininingwane:
www.sa2010.gov.za
EMACINISA LASHESHISAKO
Emalungiselelo ahulumende eNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe yeLubumbano ye-FIFA eNingizimu Afrika nga-2009
2010 KANYE NEMNOTFO WETFU LOKHULAKO
Kutawusunguleka imisebenti lemisha lecishe ibe ngu-415 000 ngekubamba imichudzelwano. 
Leminye imisebenti lemisha lengu-80 000 seyivele isunguliwe embonini yetekuvakasha kantsi lengu-40 000 embonini yekwakha.
Cishe emabhiliyoni emarandi langu 55,7 atawengetwa ngemkhicito wasekhaya nga-2010.
Lenye imali lengemarandi langemabhiliyoni lamabili leseyichitfwe kutinkhundla letinsha itawuzuzisa emakhaya lahola kancane.
Tivakashi tangephandle titawuchitsa limali lecishe ibe emarandi langemabhiliyoni langu 8,5 eNingizimu Afrika nga-2010.
Emkhatsini kwa 2007 na 2015, iNingizimu Afrika itawemukela letinye tivakashi temave emhlaba letitigidzi letimbili ngenca yekubamba imichudzelwano.
INdzebe yeLubumbano ye-FIFA eNingizimu Afrika nga-2009
14 – 28 Inhlaba 2009
Yatiwa njengemgidvo waboshampeni, lemidlalo ledvosako yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA idlalwa emkhatsini walabancobe kumichudzelwano yelubumbano yetigodzi ye-FIFA, labancobe ngaphambili kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA kanye nalabatawubamba umchudzelwano lolandzelako weNdzebe yeMhlaba ye-FIFA. Ngekuhlangana kwemacembu lasezingeni lelisetulu emhlabeni – kufaka ekhatsi lamatsatfu emacembu kulawo lamane lasetulu emhlabeni – kanye nemandla esive ngekutfokotela umoya welibhola letinyawo, umdlalo weNdzebe yeLubumbano yintfo lokungamele igejwe.
EGYPT – boshampeni be-CAF African Cup of Nations 2008
I-Egypt ingulelinye lamacembu lanemandla kakhulu ngalokungangete kwangabatwa elibholeni letinyawo lase-Afrika. Balicembu leliphumelele kakhulu emlandvweni we African Cup of Nations leseliyincobe kasitfupha. Umceceshi: nguHassan Shehat. Kukleliswa ku-FIFA: 22. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Hossam Hassan, Ahmed Hassan, Amr Zaky, Mohamed Zidan.
IRAQ – boshampeni be-AFC Asian Cup 2007
Sitayela sabo sekudlala ngekugadla kanye nelisu labo lelicinile sibenta bafaneleke kutibita boshampeni base-Asia. Umceceshi: nguJorvan Vieira. Kukleliswa ku-FIFA: 77. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Younis Mahmoud, Noor Sabri, Bassim Abbas, Nashat Akram.
SPAIN – boshampeni be-UEFA EURO 2008
I-Spain kwanyalo ngiyo lekleliwe yaba kunombolo yekucala ekuklelisweni yi-FIFA lokusemtsetfweni kwemave emhlaba. Umceceshi: nguVincente Del Bosque. Kukleliswa ku-FIFA: 1. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kwekucala. Badlali labasembili: Fernando Torres, Xabi Alonso, Iker Casillas, Sergio Ramos.
UNITED STATES OF AMERICA (USA) – boshampeni be-CONCACAF Gold Cup 2007
Njengobe bangenele imichudzelwano yekugcina lesihlanu yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA nangemuva kwekuvikela ngalokuyimphumelelo sicoco sabo se-CONCACAF nga-2007 ngekwehlula i-Mexico nga 2-1, i-USA ibonwa njengesichwaga lesinganakeki ebholeni letinyawo. Umceceshi: nguBob Bradley. Kukleliswa ku-FIFA: 21. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: katsatfu. Badlali labasembili: Damarcus Beasley, Landon Donovan, Clint Dempsey, Tim Howard.
BRAZIL – boshampeni be-Copa America 2007
Akukho licembu lesive emlandvweni leselizuze imphumelelo njenge-Brazil. Njengobe likhicite emagama ebadlali labatsite labanemagama lamakhulu labafana nabo Pele na Ronaldinho, ngilo kuphela licembu leselidlale kuyo yonkhe imidlalo yendzebe yemhlaba ye-FIFA. Umceceshi: nguDunga. Kukleliswa ku-FIFA: kwesine. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kasihlanu (bancobe kabili). Badlali labasembili: Ronaldinho, Adriano, Gilberto, Robinho.
NEW ZEALAND – boshampeni be-OFC Nations Cup
Ema “All Whites” njengobe babitwa, sebabambe lichaza kuyo yonkhe imidlalo ye-OFC Nations Cup kusukela nga-1973, bancoba tikhatsi letine. Umceceshi: nguRicki Herbert. Kukleliswa ku-FIFA: 54. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kabili. Badlali labasembili: Simon Elliot, Ryan Nelson, Chris Killen, Shane Smeltz. 
SOUTH AFRICA – live lelitawubamba lomchudzelwano
Ngesicoco sinye se-CAF African Cup of Nations naletimbili te COSAFA Cup egameni layo, i “Bafana Bafana” ikulungele kubeka luphawu lwayo njengesive lesitawubamba lomchudzelwano. Umceceshi: nguJoel Santana. Kukleliswa ku-FIFA: 85. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kanye. Badlali labasembili: Benny Mcarthy, Aaron Mokoena, Steven Pienaar, Teko Modise.
ITALY – boshampeni beNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2006
Njengobe incobe tiNdzebe teMhlaba te-FIFA letine, i-Italy lingelinye lemave lanemandla emdlalweni welibhola letinyawo. Umceceshi: nguMarcello Lippi. Kukleliswa ku-FIFA: lesibili. Kuvela kwalo kuNdzebe yeLubumbano ye-FIFA: kwekucala. Badlali labasembili: Fabio Cannavaro, Andrea Pirlo, Luca Toni, Gianluigi Buffon.
Kuhlelwa KWEMIDLALO
Tfokotela umdlalo welibhola letinyawo losezingeni kusukela ku-R70 – Tfola indzawo emlandvweni ube yincenye yaBoshampeni baBoshampeni.
Yenta sicelo ngangcondvomshini ku www.FIFA.com nome kunome nguliphi ligala le-FNB eliveni lonkhe.
Libhola lekudlala lelisemtsetfweni le-Ndzebe yeLubumbano ye-FIFA eNingizimu Afrika nga-2009
Livela egameni leSisuthu lelisho “hlanganisa ndzawonye”, ligama lelibhola “Kopanya” limele umhlaba welibhola letinyawo kantsi ligcugcutelwe ngumsebenti wetandla lowentiwe bantfu labangemaNdebele.
“KOPANYA”
Libhola lekudlala lelisemtsetfweni
KUHLELWA KWEMIDLALO
IMIDLALO YEMACEMBU 
IMIDLALO YEMACEMBU 
UMDLALO LOWANDVULELA WEMANCAMU 
EMANCAMU EKULWELA INDZAWO YE-3-NE-4 NEWEMANCAMU 
KUHLELWA KWEMIDLALO
Lisontfo 14 Inhlaba
Msombuluko 15 Inhlaba
Lesibili 16 Inhlaba – LUSUKU LWEKUPHUMULA 
Lesitsatfu 17 Inhlaba
Lesine 18 Inhlaba 
Lesihlanu 19 Inhlaba - LUSUKU LWEKUPHUMULA 
Mgcibelo 20 Inhlaba 
Lisontfo 21 Inhlaba
Msombuluko 22 Inhlaba - LUSUKU LWEKUPHUMULA
Lesibili 23 Inhlaba - LUSUKU LWEKUPHUMULA 
Lesitsatfu 24 Inhlaba
Lesine 25 Inhlaba 
Lesihlanu 26 Inhlaba - LUSUKU LWEKUPHUMULA 
Mgcibelo 27 Inhlaba - LUSUKU LWEKUPHUMULA 
Lisontfo 28 Inhlaba
Sigaba A
Ningizimu Afrika 		A1
Iraq 				A2
New Zealand		A3
Spain 			A4
Sigaba B
USA 			B1
Italy 			B2
Brazil			B3
Egypt 		B4
