

 

 

NATIONAL 

SENIOR CERTIFICATE 

 

 


 

 

 

 

 

LIBANGA 12 

 


 

 

 

 

 

 

SISWATI LULWIMI LWASEKHAYA (HL) 

LIPHEPHA LESIBILI (P2) 

 

LELISIBONELO 2009 

 

IMEMORANDAMU (EXEMPLAR) 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

EMAMAKI: 80 

 

SIKHATSI: 2½ EMA-AWA 

 

 

LELIPHEPHA LINEMAKHASI LANGEMA-22. 

 

 

 




TINKONDLO LETIFUNDVWE EKILASINI 

 

 



 

1. 

 Buka nankha emaphuzu lalandzelako: 

• Sonkondlo utsi bantfu bakhala sililo ngabosidlani labahluphako. 
• Tintfo betibahambela kahle bisidlani kodvwa basenkingeni. 
• Kuba khona kwetintsandzane, bafelokati nalabo labangenabantfwana 
kungenca yabosidlani. 
• Sonkondlo uyafunga utsi bosidlani batakubona lokukhulu. 
• Sonkondlo ubita bosidlani ngetimbungulu, bondzingasitsebeni, 
tinswelaboya ngobe babulele bantfu lalanyenti. 


 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA TINKONDLO SICHIBIYELO A 

 

 



 

 

 

 

[10] 



 

2 

 



 

 

2.1 

 

 

 

2.2 

2.3 

 

2.4 

 

2.5 

Sonkondlo ulikhetse kahle ligama lelitsi insika ngobe insika 
lugodvo lolusimisa indlu yonkhe lolutfolakala ekhatsi nendlu, 
umnumzane welikhaya uyinsika yelikhaya ngobe nguye loyinhloko 
nalobambe likhaya lonkhe. 

Lenkondlo ikhuluma ngemnumzane welikhaya loshonile. 

Yi-enjambamenti, umcondvo walokushiwo ngumugca wekucala 
awukapheleleli uze uphelele emgceni wesitsatfu. 

Lesiphumuti isizuri sikhombisa kudvonsa umoya nekuphumula 
emgceni, loku kuletsa sigci enkondlweni. 

Imibono itawehluka 

• Kuwa kwensika emmangweni kwenta kutsi umndeni usale 
uhlupheka nelikati lilale etiko ekhaya. 
• Ummango uyalahlekelwa ngoba intfutfuko neligalelo lalona 
loshonile ekwakheni nasekusiteni ummango alibe lisaba 
khona, njll 


 

 

 

 

(2) 

(2) 

 

(2) 

 

(2) 

 

 

 

 

 

(2) 



 

 

 

 

[10] 



 


3 

 



 

 

3.1 

 

3.2 

 

3.3 

3.4 

3.5 

 

 

3.6 

 

3.7 

Sonkondlo usebentise luphawu lolusibabato kugcizelela 
kubaluleka. 

Sonkondlo ufuna kusitjela kutsi gogo usilulu selwati, 
sekulondvolota emagugu nemasiko esive. 

Sonkondlo ucondze kusitjela kutsi gogo akabandlululi. 

Imvumelwano mkhatsini. 

Sihloko lesitsi umtapo siyahambisana naloko lokushiwo yinkondlo 
ngobe umtapo kulapho kugcinwa khona tincwadzi telwati, kantsi 
gogo naye ungumtapo welwati emphilweni yetfu. 

Ucondze kutsi titukulwane tiyasitakala ngobe titfola lwati nemagugu 
kulomtapo longugogo. 

Nobe nguyiphi imphendvulo leshaya emhlolweni yemukelekile. 

• Ummango kumele wakhele lasebagugile indzawo 
lephephile. 
• Ummango kumele kumele uciniseke kutsi bogogo banikwa 
tinsita. 
• Ummango kumele uciniseke kutsi bantfu labadzala 
abahlukunyetwa baphatseka kahle. 
• Banikwa kudla. Njll. 


 

 

(1) 

 

(1) 

(1) 

(1) 

 

 

(2) 

 

(2) 

(2) 

 



 

 

 

 

[10] 



 

4 

 



 

 

4.1 

4.2 

4.3 

 

4.4 

 

4.5 

Ngentenjani manje. 

Sonkondlo umangele ngaloku lokwentekile. 

Yinkondlosililo: lenkondlo ikhuluma ngekushona kwalowo 
sonkondlo lamtsandzako. 

Tetsamelilwati tifundza kutsi umuntfu kumele awagcine emavi 
lakhulunywe ngumuntfu loshonile ngobe asuke amumetse lukhulu. 

Sonkondlo ukhuluma ngekushona kwemuntfu lamtsandzako. 

 

(1) 

(1) 

 

(2) 

 

(2) 

(2) 




4.6 

Sonkondlo bekasesimeni selusizi nekudzabuka. 

(2) 



 

 

 

 

[10] 



 

 

 

TINKONDLO LETINGAKAFUNDVWA EKILASINI 

 

 



 

5 

ISAHARA J.P. SHONGWE 

Indzaba ayitsatse nankha emaphuzu lalandzelako: 

Unyoyobisa kweligoya 

Lomfanekisomcondvo longenhla sifaniso. Sonkondlo ufanisa iSahara neligoya 
lelinyonyobako. 

Nesitfunti sakho siyasindza. 

Lomfanekisomcondvo longenhla sihabiso. Sonkondlo wandzise sitfunti 
wasenta saba ngendlela lenkhulu nalesabekako. 

Deda sahara uyonats’ elwandle. 

Lomfanekisomcondvo longenhla kwentasasilwane. ISahara yentiwe yafana 
nesilwane lesinatsa emanti. 

Liphango lakho lingumgodzi wemayini. 

Lomfanekisomcondvo longenhla sifanisongco. Sonkondlo ufanise liphango 
nemgodzi wemayini kepha akatisebentisi takhi tekufanisa. 

Seloku wafika ugcishatela ngenkhani. 

Lomfanekisomcondvo longenhla simuntfutiso. Sonkondlo ufanisa iSahara 
nemuntfu lohamba ngetinyawo agcishatela. 

 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA TINKONDLO SICHIBIYELO A 

 

 



 

 

 

 

[10] 



 

6. 

 



 

6.2 

 

 

6.3 

6.1 

6.2.1 

 

6.2.2 

Leyo naleyo ndzima inemigca lesihlanu. 

Usho kwekutsi lomfula usita balimi bemaBhunu ekuniseleni 
emasimini kanye nato tonkhe tidzingo tawo letidzinga emanti 

Kusho kwekutsi igcina ingene elwandle. 

 

(1) 

 

(1) 

(1) 






 

 

6.5 

 

6.6 

6.3. 1 

6.3.2 

6.4 

6.5.1 

6.5.2 

 

Usebentisa sifanisongco. 

Sidvonsamoya. 

Lomfula usita bonkhe bantfu lapho ufinyelela khona. 

Luchumanosicalo lolucondzile. 

Imvumelwanosicalo. 

Imvelo, umfula. 

(1) 

(1) 

(2) 

(2) 

 

(1) 



 

 

 

 

[10] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




 

SIGABA B 

 

 



 

 

INOVELI LIPHUME NEBOVU B. B. MALANGWANE 

 

 



 

7 

Bahlolwa batawuveta sibekandzaba (simonhlalo) salenoveli ngekuveta 
indzawo, sikhatsi, badlali nekholelo. 

Indzawo nesikhatsi: lendzaba yenteka etindzaweni letimbili: emaphandleni 
nasedolobheni. 

• Yenteka emaphandleni kulela lakaMshwalubunjwayinkunzi, umfudlana 
wakhona nguMlambotjwala. 
• LaMagagula wendza, wagidza umtsimba kaKhumalo. LaMagagula 
wafike wakha tindlu. 
• Lushawulo wabanjelwa kuhlanyela insangu namankantjane. 
• Umntfwana waLushawulo wafela enkelembeni elusa tinkhomo. Njalo 
njalo. 


Konkhe loku kufakazela kutsi lendzaba yenteka emaphandleni 
esikhatsini semasiko. 

Esilumbini: 

• Lushawulo usebenta eMankayane, ushiselwa indlu . 
• Uyesuka uyewusebenta eJozi. 
• Tintfombi utfola umntfwana longasiye waLushawulo. 


Konkhe loku kufakazela kutsi lendzaba yenteka esilumbini. 

Badlali nenkholelo: LaHlophe, LaMagagula, tindvuna temmango- bonkhe 
bakholelwa emasikweni, kantsi naleyo yebukrestu iyalandzelwa. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA INDZABAMBHALO YENOVELI 
SICHIBIYELO B 

 

 



 

 

 

 

[25] 



 

 

 

 

 

 




8 

 

 

 



 

 

8.1 

8.2 

 

8.3 

8.4 

8.5 

 

 

8.6 

 

8.7 

 

8.8 

 

Ejozi 

Lenkhulumo iveta kukhatsateka ngendlela LaMagagula laphuma 
ngayo. 

Utfukutseliswa kufika kwaLushawulo naTintfombi. 

Kusemakhaya, tindlu tifulelwe ngetjani. Kunelidladla. 

NguLaMagagula. Tonkhe tigameko letisendzabeni titsintsa 
yena,sibonelo: Kunyamalala kwaLushawulo, inkinga yasesitsenjini, 
njalo njalo. 

Kuliciniso, akhona emadvodza latsi angaya kuyosebenta ekudzeni 
bese atsandzana nalabanye bafati, sibonelo: Tintfombi. 

Kungeti kwaLaMagagula atombingelela, kungena kwabo ngemjaho 
edladleni. 

Bahlolwa banika imibono yabo. Sibonelo: indzaba iphetseke kahle 
ngobe yonkhe imibuto iphendvulekile ngenkinga yaLaMagagula, 
njalo njalo. 

 

(1) 

 

(2) 

(2) 

(2) 

 

 

(2) 

 

(2) 

 

(2) 

 

 

(2) 



 

 

 

 

(15) 



 

8.2 

8.2.1 

 

8.2.2 

 

8.2.3 

 

8.2.4 

 

8.2.5 

Ungumlingisi lonesimilo lesihle ngobe naku ukhombisa luvelo 
kuninatala. 

Tintfombi yena abengenandzaba naloko lokwentekako ngobe 
angumsunguli walendzaba. 

Ushubile umoya ngobe kucoshwa umuntfu lomdzala, insika 
yelikhaya, acoshwa yindvodzana yakhe. 

Ummango ufundza kutsi nangabe uyindvodza ungayengeki kalula, 
funisisa emaciniso ngembi kwekutsatsa tinyatselo. 

Akukukayicedzi ngobe bantfwabakhe bachubeka nekushona. 

 

 

(2) 

 

(2) 

 

(2) 

 

(2) 

(2) 



 

 

 

 

(10) 



 

 

[15+10] 

 

[25] 






 

KUBAMBA LETINGELAKO D. E. NKOSI 

 

 



 

9 

Nankha emaphuzu lamcoka: 

 

 



 

 

• Bahlolwa batawuveta singeniso, umtimba nesiphetfo. 
• Umlingisi lohambisana nekumela emaciniso nguMphikeleli. 
• Mphikeleli wacala ngekuya ekudzingisweni ngoba alwela inkhululeko. 
• Wazama kufundza khona lena ekudzingisweni kute atawuba nelwati 
lwekuphatsa. 
• Mphikeleli wabuya eludzingisweni angakacedzi matikuletjeni. 
• Wacela indzawo yekufundza eKhayaletfu. 
• Wavunyelwa kepha Tsabetse wacelwa kutsi akhishwe ngobe amdzala. 
• Waphikelela wabeka tizatfu tekungafundzi kwakhe sikhatsi sisekhona. 
• Wavunyelwa wachubeka wacedza. 
• Waya eVaal wayochubeka netifundvo takhe. 
• Wavula emakomiti ekutfutfukisa ummango waseMbalenhle. 
• Kwatsi nobe boMagumeni bangavumelani naye wachubeka 
ngekutitfoba lokukhulu. 
• Wangena elukhetfweni waphumelela. 
• Imbalenhle yaphumelela. 


 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA INDZABAMBHALO YENOVELI 
SICHIBIYELO B 

 

 



 

 

 

 

[25] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




 

10. 

 

 



 

 

10.1 

 

 

10.2 

 

 

10.3 

 

 

 

 

10.4 

 

 

 

 

10.5 

 

 

10.6 

10.7 

 

10.8 

Mphikeleli naMsiti bafundza sikolo, kunetikolo. Kunelubandlululo 
ngetindzawo tekuhlala; bantfu bahlala emalokishini, belumbi 
emadolobheni 

Mphikeleli abekholelwa enkholweni yaNkulunkulu ngobe 
angatsandzi kutsi kube khona lubandlululo ngobe sonkhe sibe 
Mdali munye. 

Esingenisweni salendzaba Tsabetse akafuni nekumbona 
Mphikeleli uyamcosha ekhaya lakhe kepha esiphetfweni 
sengubabe lonelucolo lofuna bakhulumisane kahle. Wanika 
Mphikeleli tincwadzi tekushona kwebatali bakhe intfo 
bekangakayilindzeli Mphikeleli. 

Sihloko siyahambisana naloko lekukhulunywa ngako ngobe 
Mphikeleli ucale asesemncane alwela inkhululeko, wabuye 
walwela emalungelo akhe ekufundza sikolo. Wafundza wacedza, 
walwela tingucuko tendzawo yaseMbalenhle, kunetihibe kepha 
wagcina aphumelele. 

Kubalela kusho kuphuma kahle kwelilanga; Mphikeleli ucondze 
kubona wonkhe umuntfu aphila kahle, kungekho nekukhetselwa 
indzawo, imisebenti ngekwelibala. 

Bunye, inhlalakahle, kusitana. 

Bafundzi bafundziswa kutinikela emsebentini wabo wesikolo, 
batinike sikhatsi lesinyenti sekutadisha 

Tiyakholweka ngobe bakhona bantfu lebaya eludzingisweni 
njengaMphikeleli, bantfu lebadzinga tindzawo tekuhlala. Njll. 

 

 

(2) 

 

 

(2) 

 

 

 

(2) 

 

 

 

 

 

 

(2) 

 

 

(2) 

(1) 

 

(2) 

 

(2) 

(15) 



 

10.2 

10.2.1 

 

10.2.2 

Wakhombisa kutitfoba nenhlonipho akazange ahlutfuke. 
Wakhombisa kutsi ungumntfwana lobatiko bantfu labadzala. 

Uma sewubuka siphetfo salendzaba Tsabetse vele uyamati 

 

 

(2) 

 






10.2.3 

 

 

10.2.4 

 

10.2.5 

lomntfwana futsi wati netindzaba nemndeni wakaboMphikeleli. 

Tsabetse naMphikeleli bayayitfutfukisa ngobe sitfola lapho 
Tsabetse atfukutsele acosha Mphikeleli kakhe. Ekucoshweni 
kwakhe kwaba nemibuto engcondvweni yakhe. 

Ummango ufundza kuba neluvelo, nekulalelisa kahle inkhulumo 
yemuntfu ngembi kwekutsi umphendvule. 

Uma sibuka simo sesikhatsi kuyabonakala kutsi sikhatsi sanyalo 
ngobe kukhulunywa ngekucashiswa kwemakamelo, kukhulunywa 
ngelubandlululo. 

(2) 

 

 

(2) 

 

(2) 

 

 

(2) 



 

 

 

 

(10) 



 

 

[15 + 10] 

 

[25] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




 

UMDLALO 

 

 



 

 

KWAHLWA EMINI J. J. THWALA 

 

 



 

 

INDZABAMBHALO YEMDLALO 

 

 



 

11 

SAKHIWO SEMDLALO 

 

 



 

 

Bahlolwa abavete letincenye letilandzelako tesakhiwo semdlalo netigameko 
letiveta leto tincenye: 

 

SINGENISO: 

Kubalwa tincenye tesakhiwo semdlalo: Setfulo, ludvweshu, sicakacaka, 
sicongo, lupholavutfondzaba nesiphetfo. 

UMTIMBA: 

Setfulo semdlalo: Akuvele loku lokulandzelako: 

Sibekandzaba, umlingisi losemcoka, inkinga labukene nayo. 

Ludvweshu: 

Sigameko lesicuketse kuphambana kwemibono kubangiswako nembangi 
netinhlobo teludvweshu lolutfutfukisa umdlalo. 

Sicakacaka: 

Tigameko letakha sicakacaka. 

Sicongo: 

Lesi akube sicongo semdlalo netigameko leticuketfwe ngulesicongo. 

Lupholavutfondzaba: 

Akuvetwe kucatululeka kwenkinga, kubohla kweludvweshu nesiphetfo 
sabangiswako njengemlingisi lomcoka. 

Siphetfo sendzabambhalo: 

Kusongwa kwemaphuzu lekucocwe ngawo emtimbeni wendzabambhalo 
nekuphawula imphumelelo yembhali ekwetfuleni sakhiwo semdlalo. 

 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA INDZABAMBHALO YEMDLALO 
SICHIBIYELO B 

 

 



 

 

 

 

[25] 






12 

TIMPHENDVULO TEMIBUTO LEMIFISHA: 

 

 



 

12.1 

Mkhalelwa wasebentisa lisiko lekutsi umfati lotekwe sive nguye lotala inkhosi. 
Make waMakhosi abetekwe sive 

 

 

(2) 



 

12.2 

Mkhalelwa abengafuni kutsi lihlazo lakhe latiwe bantfu bangaphandle, ngiko 
nje atsi bantfu abanake tabo tindzaba bayekele temuti wakhe 

 

 

(2) 



 

12.3 

Umdlalo lobhalwe ngemphumelelo kumele ube nemnyakato lohambisana 
nenkhulumiswano. Kulesicashunwa lesingenhla kuyacocwa nje akukho 
lokwentekako. 

 

 

 

(2) 



 

12.4 

Kuhambisana kwebalingisi nemagama abo. 

 

 



 

 

12.4.1 

 

12.4.2 

Nkhanise- ulilandzele ligama lakhe ngoba wafuna kutsatsa bukhosi 
ngenkhani 

Makhosi- naye wetsiwe walilandzela ligama lakhe ngobe uyise 
wakhetsa yena kutsi atsatse bukhosi. 

 

 

(2) 

 

(2) 



 

12.5 

Mkhalelwa ufanisa kukhuluma emaciniso njengenkhulumo yemuntfu lofako. 
Kuvamile kutsi lokukhulunywa ngumuntfu lofako kutsatfwe njengemaciniso 
futsi kulandzelwe njengobe kunjalo. 

 

 

 

(3) 



 

12.6 

Ndzabeni usehlangotsini lwaNkhanise- uvakala ngekusola Mkhalelwa 
ngekutsatsa bukhosi abunike Makhosi abe amncane kuNkhanise, abuye 
abute kutsi njengoba Makhosi anikwe bukhosi nje Nkhanise utawunikwani 

 

 

 

(3) 



 

12.7 

BoNdzabeni naMkhalelwa bantfu labakhe eLusizini, bacoca nje baselawini - 
lilawu yindlu yemajaha lapho tindzaba temajaha tidzingidvwa khona tiphele 

 

 

(3) 



 

12.8 

Lichaza lelibanjwa nguNdzabeni kaNhlapho ngulelo lekuba yinyanga 
yekwelapha inkhosi. Kuyabonakala kutsi lusendvo lwakaNhlaqpho lukholelwa 
enkholweni yesintfu/yemadloti/yalabaphasi njll. 

 

 

 

(3) 



 


12.9 

Simonhlalo setepolitiki yaselusizini bekukubambelela ebukhosini. Konkhe 
kuncunywa bukhosi hhayi inhlangano letsite njengobe kunjalo kuleminye 
imimango. 

 

 

(3) 



 

12.10 

Inkhulumiswano yaNdzabeni naMkhalelwa ibumbene nengcikitsi 
LENGUMBANGO webukhosi, ngoba bacocisana ngesisombululo 
salombango webukhosi. 

 

 

(2) 



 

 

 

 

[25] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




 

 

UMVUZO N. S. NZIMA 

 

 



 

13 

INDZABAMBHALO YEMDLALO 

 

 



 

 

EMAPHUZU LABALULEKILE. 

 

SINGENISO: 

Kuchazwa kutsi umlingisi lomcoka emdlalweni ngulonjanifutsi silindzele kutsi 
abambe liphi lichaza emdlalweni. 

Sib. Ngubangiswako, lohamba embili kuko konkhe, loncobako. 

UMTIMBA 

Ligama labangiswako, lkwentako emdlalweni , imphumelelo yakhe 
kulakwentako nobe kwehluleka kwakhe. 

Sib. Kulomdlalo umlingisi lomcoka nguBatjele- konkhe lokwentiwa esikolweni 
kuholwa nguye, ulilunga lesigungu sebafundzi, etifundvweni takhe 
uhamba ngemalengisiso kantsi ugcina ancobile ngekuphumelela 
ngemalengiso njll. 

SIPHETFO: 

Kusongwa loko lebekucocwa ngako bese kushiwo kutsi umbhali uphumelele 
nobe wehlulekile kwetfula umlingisi lomcoka emdlalweni wakhe. 

Sib. Nobe kungekho lokungaka lakwentako Batjele kodvwa ugcamile 
etinkhulumiswaneni ngobe tonkhe tingcoco tiholwa nguye kantsi ekugcineni 
kwemdlalo uphumelela ngemalengiso. 

 

 



 

 

BUKA IRUBHRIKI YEKUMAKA INDZABAMBHALO YEMDLALO 
SICHIBIYELO B 

 

 



 

 

 

 

[25] 



 

 

 

 

 

 

 


14 

TIMPHENDVULO TEMIBUTO LEMIFISHA: 

 

 



 

14.1 

Batjele angabekwa ezingeni lesi-7 ngobe utibandzakanya ngalokugcwele 
etingcocweni temacembu ubuye abe nguye lotiholako 

 

 

(2) 



 

14.2 

Ingcikitsi yalomdlalo yimfundvo. Loko sikusho ngobe kusukela ekucaleni kute 
kuyewufika ekugcineni ikhuluma ngemfundvo 

 

 

(2) 



 

14.3 

Imibono itawehluka- labanye batawesekela imibono yaSakhile labanye 
batayicitsa, besekele tiphakamiso tabo 

 

 

(3) 



 

14.4 

Kuletheksthi lengenhla kuboniswana ngekucanjwa kwemagama etikhungo- 
kucamba ngemagama ebantfu, bantfu abatsatselwa tincumo kumbe imibono 
yebantfu icekelwe phasi- injobo itfungelwa ebandla. 

 

 

 

(3) 



 

14.5 

Umbono waMaphahla awuzange uphumelele ngobe nasekumenyetelwa 
imiphumela kutfolakele kutsi kusetjentiswe emabito ebantfu. 

 

 

(3) 



 

14.6 

Indlela lekukhetfwa ngayo emagama etindzawo emimangweni lesiphila kuyo, 
kunemehluko kuloku lokwentiwa kuletheksthi lengenhla ngalamaphuzu 
lalandzelako: 

 

 

(1) 



 

 

14.6.1 

14.6.2 

Bantfwana besikolo ababandzakanywa nakukhetfwa emagama 

Loku lokwentiwa kuletheksthi kwentiwa licembu letembangave, 
njll. 

 

(1) 

(1) 



 

14.7 

Imibono yaMaphahla yekutsi kungetsiwa ngemagama etifikanamtfwalo 
ikhomba kutsi yena uhambisana nalabo lababulala tifikanamtfwalo. (imibono 
itawehluka) 

 

 

(3) 



 

14.8 

Tetsamelilwati talomdlalo letisetikolweni tifundza kutsi kufanele tibambe 
lichaza ngalokuphelele etingcocweni temacembu: 

. Buntfu buyagcizelelwa kulomdlala, ngaloko tetsamelilwati 
tiyakheka etimilweni tabo. 


 

 

 

 

 




. Similo lesibi asemukeleni emmangweni – bangane labahle 
bayelulekana – uma ungatsatsi teluleko tebangani ugcina 
kabi njengaSatile lowagcinela esibhedlela naMaphahla 
wagcinela esitokisini aboshiwe, njll 


 

 

 

(3) 



 

14.9 

14.9 Ingcikitsi yalomdlalo yimfundvo – Bahlolwa kumele banike inchazelo 
yabo yekucanjwa kweMkhuphukantsaba kuhambisane nemfundvo. 




Sib. Imfundvo ingumcansa, kuyowufinyelela kuyo kufana nekucanca intsaba 
(Mkhuphukantsaba) njll. (Imibono itawehluka) 

 

 

 

 

(3) 



 

 

 

 

[25] 



 

 

SAMBA SAKOKONKHE 

 

[80] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




TICHIBIYELO 

 

 



 

 

SICHIBIYELO A 

 

 



 

 

EMARUBHRIKI EKUMAKA TINKONDLO 

 

 



 

 

 
EMARUBRIKI 
EKUMAKA 
INDZABAMBHALO 
YETINKONDLO 
LULWIMI 
LWASEKHAYA 
10 EMAMAKI 

LULWIMI 
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono 
kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya. 
Nesitayela lesisetjentisiwe endzabenimbhalo 

Emalengiso 
Kunekubumbana 
kwesakhiwo 
- Singeniso 
nesiphetfo 
kungemalengiso. 
-Imibono 
yakheke kahle 
yatfutfukiswa 
ngemalengiso. 
-Lulwimi, 
liphimbo 
nesitayela 
kuvutsiwe 
kungemalengiso. 


Licophelo lelisetulu 
-Itheksti yakheke 
ngelicophelo 
lelisetulu. 
- Singeniso 
nesiphetfo 
kusecophelweni 
lelisetulu. 
- Imibono 
ilandzeleka kalula. 
-Lulwimi, liphimbo 
nesitayela kulungile 
kuhambisana 
nenjongo. 
- Umbhalo wetfulwe 
kahle. 


Lokuncomekako 
-Sakhiwo lesicacile 
nemibono 
levakalako. 
- Singeniso 
nesiphetfo 
naletinye tindzima 
kubumbene. 
- Imibono iyevakala 
Lulwimi, liphimbo 
nesitayela 
kulungile 
. 


Lokwenetisako 
- Kunebufakazi 
lobutsite besakhiwo. 
- Umbhalo 
awuvisiseki futsi 
awukabumbani. 
- kunemaphutsa 
lambalwa elulwimi, 
-liphimbo nesitayela 
lokufanene. 
-Tindzima tikahle. 


Lokulingene 
- Sakhiwo siveta 
emaphutsa 
ekuhlela. 
- Imibono 
ihlangahlangene. 
- Kunemaphutsa 
elulwimi. 
-liphimbo nesitayela 
akuhambisani 
nenhloso yembhalo. 
-Tindzima 
tinemaphutsa. 


Lokuyincenye 
- Kwetfuleka kabi 
nekungahleleki 
kwesakhiwo kwenta 
imibono ingevakali. 
- Emaphutsa elulwimi. 
nesitayela 
lesingakalungi kwenta 
umbhalo 
longenamphumelelo. 
- Tindzima 
tinemaphutsa. 


Lokungenamphumelelo 
- Kulikhuni kubona kutsi 
sihloko silandzelwe. 
- Akunabufakazi 
bekuhlela futsi 
akuvakali. 
- Lulwimi lunemaphutsa 
lamanyenti. 
- liphimbo nesitayela 
lokungakalungi. 
- akunatindzima 
nekubumbana. 





LOKUCUKETFWE 
Kuvisisa sihloko. Kujula 
kwemibono, kwesekela 
nekuvisisa inkondlo 

 

7 
80 – 100% 

6 
70 – 79% 

 5 
60 – 69% 


4 
50 – 59% 

3 
40 – 49% 

2 
30 – 39% 

1 
0 – 29% 

Emalengiso 

- Kuvisisa sihloko 
ngalokujulile, kwehlwaywe 
tonkhe tinhlangotsi. 
- Timphendvulo 
letingemalengiso: 90%+. 
Timphendvulo 
letisecophelweni lelisetulu: 
80 – 89%. 
- Tinhlobo letehlukile 
temibono lebanti lehehako 
tesekelwe ngemalengiso 
ngekucaphuna enkondlweni. 
- Kuvisisa luhlobo lwembhalo 
kanye nenkondlo 
ngemalengiso. 


7 

80 – 100% 

 

8 – 10 

 

 

 

7 – 7 ½ 

 

 

 

7 – 8 

 

 

 

 

Licophelo lelisetulu 

- Kuvisisa sihloko 
ngelicophelo 
lelisetulu,kwehlwaywe 
tonkhe tinhlangotsi 
ngalokwenetisako. 
- Timphendvulo 
letinemininingwane 
lephelele. 
- Kunikwe tinhlobo 
letehlukene temibono 
levakalako, yesekelwe kahle 
ngekucaphuna enkondlweni. 
- Kuvisiswa kweluhlobo 
lwembhalo nenkondlo 
ngelicophelo lelisetulu. 


6 

70 – 79% 

 

 

 

7 ½ – 8 ½ 

 

 

 

7 – 8 

 

6 ½ - 7 ½ 

 

6 – 7 

 

 

 



 

- Lokuncomekako 
- Ukhombisa kuvisisa abuye 
ahumushe sihloko 
ngalokuncomekako. 
- Imphendvulo 
inemininingwane 
lencomekako. 
- Unikete imibono 
levakalako, kepha 
ayikesekelwa yonkhe 
ngendlela lelindzelekile. 
- Kunebufakazi bekuvisisa 
luhlobo lwembhalo 
nenkondlo 


5 

60 – 69% 

 

 

 

 

 

7 – 8 

 

 

 

 

6 ½ - 7 ½ 

 

 

 

 

 

6 – 7 

 

 

 

 

5 ½ - 6 ½ 

 

 

 

 

 

 

5 – 6 

 

 




ngalokuncomekako 


- Lokwenetisako 
- Uhumushe sihloko 
ngalokwenetisako.lamanye 
emaphuzu awakahlolisiswa 
- Kunemaphuzu latsite 
lamahle lasekele sihloko. 


Leminye imibono 
yesekelwe kepha bufakazi 
kulesinye sikhatsi abenetisi. 

- Kunekuvisisa luhlobo 
lwembhalo nenkondlo 
ngalokwenetisako. 


4 

50 – 59% 

 

6 – 7 

 

 

5 ½ - 6 ½ 

 

 

5 – 6 

 

4 ½ - 5 ½ 

 

4 – 5 

 

Lokulingene 

- Umtamo lolingene 
wekuphendvula umbuto. 
- Imphendvulo ikhombisa 
lwati loluncane 
ngesihloko. 
- Imibono ayenelisi 
kunekusekela lokuncane 
lokuchamuka 
enkondlweni. 


Umfundzi usengakaluvisisi 

luhlobo lwembhalo nobe 
inkondlo. 

 

3 

40 – 49% 

 

 

5 – 6 

 

4 ½ - 5 ½ 

 

4 – 5 

 

3 ½ - 4 ½ 

 

3 – 4 

Lokuyincenye 

- Kungavisisi sihloko. 

- Imphendvulo 
inekuphindzaphindza 
kulesinye sikhatsi iphumile 
esihlokweni. 

- Imibona ayikajuli, 
emaphutsa ekihumusha/ 
Imibono ayikasekelwa 
ngalokusenkondlweni. 

- Umfundzi akanalwati 

lweluhlobo lwembhalo nobe 
inkondlo. 

 

 

2 

30 – 39% 

 

 

 

4 – 5 

 

3 ½ - 4 ½ 

 

3 – 4 

 

1 – 3 ½ 

 




- Lokungenamphumelelo 
- Imphendvulo 
iinekuhamisana lokutsite 
nesihloko kepha kulikhuni 
kuyilandzela nobe 
esikhatsini lesinyenti 
iyanhlanhlatsa. 
- Wehlulekile kuphendvula 
sihloko. 


- Umfundzi akanalwati 

- lweluhlobo lwembhalo 
nobe inkondlo. 


 

1 

0 – 29% 

 

 

 

 

3 – 4 

 

1 – 3 ½ 

 

0 – 3 



 

 

 

 

 

 

[10] 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya 21 DoE/Exemplar 2009 
NSC – Memorandum 

SICHIBIYELO B 

EMARUBHRIKI EKUMAKA INDZABAMBHALO YENOVELI NEMDLALO 
I-Rubhrikhi yekuhlola I eseyi yeTemibhalo-[25 emamaki] 

LOKUCUKETFWE [15] 
KUCHAZWA KWESIHLOKO, 
KUJULA KWEMIBONO, KUSEKELA NEKUVISISA 
UMSEBENTI LOMELE WENTIWE. 
SAKHIWO NELULWIMI [10] 

EMAMAKI 
LAKLONYELISW 
AKO 
NALOKUPHAW 
KUHLELEKA KWEMISEBENTI NEKUSENTJETISWA 
EMAZINGA 

KWELULWIMI. LUHLAKA,SAKHIWO KULANDZELANA 
EMAMAKI LAKLONYELISWAKO 

NEKWETFULWA KWEMIBONO 
-KUSENTJETISWA KWELULWIMI ITHONI NESITAYELA 

ULWAKO 

LESIFANELE. 

Lizinga 
7 Emalengiso 
80%12-
15 Emamaki 
100% 

-Sihloko usivisisa ngalokujulile 
-Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe 
ngalokuphelele Emalengiso 
-Imphendvulo ingemalengiso(90%-100%) 08-10 
-Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe Emamaki 
ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. 
-Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako 
ukuvisisa kahle. 

-Sakhiwo sihleleke kahle , tindzima tikhomba 
budlelwano bemicondvo lobuhlanganiswe 
ngebuciko. 
-Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu. 
-Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu 
yasekelwa ngalokuvakalako. 
-Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga 
lokutfutfukile, lokuncomekako 
nalokwemukelekako. 

-Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa 
Lizinga 
6 
70%79% 
Licophelo 
Lelisetulu 
10½-11½ 
Emamaki 
umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko 
tidzingidvwe ngalokwanele. 
-Imphendvulo inemininingwane yonkhe 
ledzingekako. 
-Imibono levakalako minyentana, 
-Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini 
lefundvwako. 
Licophelo 
lelisetulu 
7-7½ 
emamaki 
-Indzaba ihleleke kahle 
-Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu. 
-Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula. 
-Lulwimi, ithoni. nesitayela kwemukelekile futsi 
kuhambisana nenhlosongco yembhalo. 
-Indzaba yetfuleke kahle. 
-Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle. 
Lizinga 
5 
60%69% 
Lokuncomekak 
o 
09-10 Emamaki 
-Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle 
sihloko. 
-Imphendvulo inemininingwane lencomekako. 
-Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa 
ngekucaphuna encwadzini ,kodvwa hhayi 
Lokuncomek 
ako 
6-6½ 
Emamaki 
-Sakhiwo siyacaca nemicondvo yetfulwe 
ngalokulandzelekako. 
-Singeniso, siphetfo,naletinye tindzima kuhleleke 
ngalokukhomba budlelwane bemicondvo. 
-Kwetfulwa kwemibono kuyalandzeleka. 

Emalungelo agodliwe Phenya 


ngalokunembako 

-Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo 
lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako. 

- Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi 
kuyemukeleka. 

Lizinga 
4 

50%-
59% 

Lokwenetisako 

7½-8½ 
Emamaki 

-Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa 
akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi 

-Ikhona leminye imibono lesekela sihloko. 

-Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa 
lobufakazi abusibo lobujabulisako 

-Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa 
kancane. 

Lokwenetisako 

 

5-5½ 
Emamaki 

-Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba. 

-Indzaba ite kahle sakhiwo lesinemicondvo 
lelandzelekako lebumbene kahle. 

-Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi , 

- ithoni nesitayela kusebentiseke kahle. 

-Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle. 

Lizinga 
3 

40%-
49% 

Lokulingene 

06-07 Emamaki 

-Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi. 

-Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko. 

- Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa 
kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe. 

-Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo 
noma lencwadzi lefundvwako. 

 

Lokulingene 

 

4-4½ 
Emamaki 

-Luhlaka nesakhiwo lunemaphutsa 

- Imibono ayikahleleki ngalokukhomba 
kuhambelana kwemicondvo 

- Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima. 

-Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. 

- Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso 
yalombhalo. 

Lizinga 
2 

30%-
39% 

Lokuyincenye 

4½-5½ 
Emamaki 

-Sihloko usivisisa kancane ngalokungenetisi. 

-Uyatiphindzaphindza, ahle aphuma 
nasesihlokweni anhlanhlatsa. 

-Imibono ayijuli, inchazelo yesihloko inemaphutsa 

-Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini 
lefundvwako. 

- Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo 
akaluvisisi kahle. 

Lokuyincenye 

3-3½ 
Emamaki 

-Indzaba yetfulwe ngalokungenelisi 

-Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono 
ingalandzeleki. 

-Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe 
ngumbhalo longakaphumeleli. 

Lizinga 
1 

0%-29 
% 

Akunamphumele-lo 

0-4 Emamaki 

-Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko 
kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni. 

-kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko. 

-Umbuto awukaphendvuleki ngendlela lefanele . 

- Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa 
ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. 

-Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi 
lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu. 

Akunamphumelelo 

00-02 
Emamaki 

-Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko 
labutwe ngaso. 

- Kute luhlaka nesakhiwo 

-Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima 
noma kwemicondvo. 

- Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu. 

- Ithoni nesitayela akukasebentiseki kahle. 

 

 

 

[25] 






 

 

 

 

 


