SISWATI LULWIMI LWASEKHAYA (HL) 
LIPHEPHA LEKUCALA (P1) 
LWETI 2007 
NATIONAL 
SENIOR CERTIFICATE 
GRADE 11 
EMAMAKI: 70 
SIKHATSI: 2 ema-awa 

Leliphepha linemakhasi lali – 12. 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 
2 
DoE/Lweti 2007 

NSC 

TICONDZISO 

1. 
Phendvula yonkhe imibuto ngeSiswati. 
2. 
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni 
kwaleso sigaba. 
3. 
Leli phepha lehlukaniswe tigaba letintsatfu. 
4. 
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho. 
5. 
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho. 
Emalungelo agodliwe 
Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 3 DoE/Lweti 2007 

NSC 

SIGABA A 

Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela: 

Kwatsi kube kuvakale ngenkontileka leyakha tindlu eMatsulu, kutsiwa umsebenti 
uswela tisebenti, Mphini wesuka washiya indzawo yaseMjejane wayawufuna
umsebenti. Watfola bantfu baphishekile bagijima nemabhala, kuvakala lifosholo 
lingena esihlabatsini kubhunya lutfuli lubheka etulu nemishini idvuma. 


Mphini wasondzela wamela edvutane. Lababedvute naye bambuta lakufunako 
wavele lomdzala wabika lemsebenti. Amange aphutiselwe walayelwa ehhovisi 
lemcashi. Wanikela khona, esandleni agoce lona ligwayi lakhe. Utsite nakasondzela 
emnyango, labekuphetse wakufaka ekhukhwini lelibhantji wase uyanconcotsa
emnyango. Lanele livi lelingekhatsi lamulawula, wangena asakhokhoba sekusala
kancane kutsi aguce. Asangekhatsi wahlala ngetibunu phasi. 


'Ukhala ngani jaha lakitsi?' Kubuta umswahla wendvodza isuluka nesitulo 
lesisulukako. Mphini watsintsa sikhwehlela afuna kubeka ludzaba lete ngalo. 
'Ngitewucela umsebenti.
' 
'Ufuna umsebenti nje tiphi titifiketi tekufundza?
' 
Umfana weva kwangatsi ungenwa yinyalitsi enhlitiyweni, umcondvo wangatsi ufuna 
kuma, umcondvo wacala wagadvula nyovane ubuyela emuva esikolweni nasemavini 
ebatali. Umbuto wetitifiketi wamtsela emahloni wate wahloma emehlo phasi. Watsi 
uphakamisa inhloko wabona sandla salomcashi sikhangetile sifuna kwemukela
titifiketi. Wasibuka lesandla ngemehlo lakhatsatekile. 
'Cha anginato titifiketi mnumzane,' asho ngelivi lelikhatsatekile libuye livevetela.
'Uwufuna kanjani umsebenti ungenamaphepha?
' 
'Cha babe angifuni wasemahhovisi.
' 
'Ufuna lonjani kantsi?
'
'Nanobe nguwuphi.
' 


Wabutwa kutsi uyakwati kugwedla umshini wekubhuca ludzaka lwasemende. Cha 
umfana walandvula. Umcashi wabeka sandla esihlatsini lesinye siphenya 
emaphepha. Wabuka, wabuka waphakamisa emehlo. 
'Ungalihlaba lifosholo nobe uchube ingolovane?
'
Wabindza sikhashana Mphini asatibuta ngengolovane, wase uyaphendvula utsi 
angalihlaba lifosholo nobe libhala. Umcashi watsatsa kwekubhala wasondzeta
liphepha lekubhala phasi imininingwane ngalomuntfu lacoca naye. 
'Ubhema yiphi inhlobo yeligwayi?
'
'Ngibhema nansi inhlobo,' asho akhokha leya mboza layigoce naketa khona lapha.
Lomnumzane wambuka umfana amkhomba imboza kwaba ngatsi uyamdzabukela.
'Bantfu lababhema leyo ntfo asibatsatsi kulomsebenti.
' 
'Hawu nebakitsi ngicela uma . . .
' 
'Cha, cha, mfana wami, kutawutsi kusetjentwa ugocane naleyo ntfo ucitse sikhatsi 
mahhala nje. Vele asisabacashi, sabona kabi.
'


Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 4 DoE/Lweti 2007 
NSC 

Abecabanga kutsi lomuntfu umane uyamgalajela. Wamcela kutsi aphume kute 
avulele labanye labafuna kungena. Waphuma inhlitiyo yenyele wafike wema 
ngaphandle. Wacala kutisola kutsi usholeni kutsi ubhema ligwayi lekugocwa. 
Wancata ancatile aphikelela ngekutsi 'kube' kepha 'kube' angasasebenti. Kute intfo 
labengayenta ngaphandle kwekubuyela ekhaya ngobe nemadlana labekanayo 
beseyiphelile. Wathula angati kutsi utawubuyela ngani ekhaya. Wabatse wetama 
emachinga kwaba ngatsi bucopho bakhe bukhohliwe kucabanga. Sikhatsi bese 
sishakutele kangangobe lilanga bese lilengela ngetulu kwetintsaba tenshonalanga. 
Asabindzile asakhohlwe ngiko konkhe kwakhala umshini lobika kukhumuka 
kwetisebenti, kwaba ngukhona abona kuhamba kwesikhatsi. Wesuka wabeka 
kancane angena emgwacweni logijima timoto letichamuka eNasipoti. 

Asafike emahlanganweni emgwaco wema abuka leyo naleyo moto lendlulako ibheka 
ngalapho aya khona. Umcondvo waba ngatsi kukhona lapho uphambukele khona. 
Intfo lebeyimtsikameta ngemandla yindlela ladendwe ngayo kulelihhovisi lekucashwa 
kulo. Inhlitiyo yaba buhlungu ngendlela laswela ngayo umsebenti. 

Tacala tintsaba kuletsa ematfunti apheleketelwa ngumoya lobuta lijezi. Lowo moya 
watsandza kumgedletelisa Mphini. Lamakhata amenta wakhutsala kuntjikitisa 
titfupha acela kugitjeliswa. Liningi letimoto belendlula umshayeli angatihluphi 
nakutihlupha kumbuka. Amange aphele emandla. 

Kwacala kwahlwa seloku etama ngesitfupha sakhe. Tincola letendlulako tacala kuba 
yindlala, sekwendlula ngayinye ngemuva kwesikhatsi. Mphini kwamkhanyela kutsi 
vele namuhla utawulala esikhotseni. Wafisa kwangatsi ngabe uwetsile emabele kute 
ammise sibindzi. 

1.1 Phendvula yonkhe imibuto letawulandzela. 
1.1.1 
Kusho kutsini kutsi tincola letendlulako tacala kuba yindlala? (1) 
1.1.2 
Abetalwa kuyiphi indzawo Mphini? (1) 
1.1.3 
Bhala tintfo letimbili lebetikhombisa kutsi inkontileka yekwakha 
iphishekile ngemsebenti. (2) 
1.1.4 
Kwabangelwa yini kutsi ligwayi laMphini lingalishisi likhukhu 
lelibhantji lakhe? (2) 
1.1.5 
Kwabangelwa yini atsi asacoca nemcashi eve ngatsi ungenwa 
yinyalitsi enhlitiyweni? (1) 
1.1.6 Sifundvo sini lesisifundza kulombuto wemcashi: 
'Uwufuna njani umsebenti ungenamaphepha?' (2) 
1.1.7 Abetibutani enhlitiyweni yakhe Mphini ngengolovane? (1) 
1.1.8 Sifundvo sini lesatfolwa nguMphini ngeluhlobo lweligwayi (2) 

lalibhemako? 

1.1.9 
Ucabanga kutsi umcashi abephenyani kulamaphepha abeloku 
awaphenya lakhuluma ngaMphini? (2) 
Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 5 DoE/Lweti 2007 
NSC 

1.1.10 Kungena kwaMphini akhokhoba bekukhombisani? (1) 
1.1.11 Bhala bantfu 
behluleka. 
labalinga kwakha likusasa laMphini kodvwa 
(2) 
1.1.12 Wena ucabanga kutsi sifo sini lebesingahle sibambe Mphini? 
Usho ngani? (1) 
1.2 Fundza letheksthi lehambisana 
umsebenti longentasi. 
netitfombe letilandzelako bese wenta 
Singani saNomusa, Lukhasi, sesiphumile ejele. Uchazela Nomusa kutsi yena 
sewuphendvukile, ulahle konkhe lokubi labeboshelwe kona. Nomusa wabona 
kutsi kumele ehlukane naThabo singani sakhe seliphoyisa labesatitfolele 
sona ngalesikhatsi Lukhasi asejele. Wehlukana naThabo wabuyela 
kuLukhasi. 
Ngalelinye lilanga kusihlwa Nomusa wahamba naLukhasi kantsi batatitsela 
kubosidlani. 
1 2 

NGI…NGI…SITE THABO! 
NGITFWELE UMNTFWANAKHO 
UMA UNGAKHONI KUSITA MINE 
LOKUNGENANI SITA ... 
NOMUSA!!!!! NOMUSA!!!!! 
HHAYI!!!! 
Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 6 DoE/Lweti 2007 

NSC 

3 
4


NOMUSA NALUKHASI BAYATI- 
KHIPHA. 
NOMUSA MNTFWANAKETFU! 
NGISITE UNGAFI!! 
NGIPHENDVULE NOMUSA 
5 
6


UNGAMYEKELA BATASIDU- 
BULA, BADUBULE BOBABILI 
ASIBALEKENI SIMSHIYE 
YEDVWA!!! 
1.2.1 Hlela letigameko njengekwenteka kwato ulandzelanise tinombolo 
tetitfombe (Bhala inombolo yesitfombe nesigameko sayo). (6) 
1.2.2 Ucabanga kutsi loluzungu lwabosidlani beluhlelwe ngubani? Usho 
ngani? (2) 
1.2.3 Uma ulalela emavi aNomusa, ngabe abekusiphi simo semphilo? (1) 
1.2.4 Wena kube nguwe Thabo bewutawusitsini lesicelo saNomusa? (1) 
1.2.5 Ucabanga kutsi besekakuphi Lukhasi nasekulimele Nomusa? (1) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 7 DoE/Lweti 2007 

NSC 
1.2.6 Nguliphi Litiko laHulumende waseNingizimu Afrika lelingacedza 
tigameko letinjengalesi lesisetitfombeni letingenhla? 
(1) 
TOTAL SIGABA A: 30 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 8 DoE/Lweti 2007 

NSC 

SIGABA B 

Fundza lesicephu bese uyasifinyeta ngemagama langemashumi layimfica (90). 
Bhala linani lemagama lowabhalile ekugcineni kwesifinyeto sakho. 

Lapha esitolo saNhleko kaManzini bantfu bayaphetfuka nje, sincane setintfutfwane 
tingena tiphuma emgodzini wato. Namuhla tingemashumi lamabili nesihlanu futsi 
nguMgcibelo. Linyenti lebantfu liholile, babodvwa labatsengela kudla inyanga 
yonkhe, babodvwa labatsengela kwenetisa tidzingo tanamuhla nje kuphela, kantsi 
futsi babodvwa labatsenga ngobe nje bangakwati kuhlala nemali ekhikhini nobe 
esandleni. 

Wasakha bo umntfwanaMgilije lesitolo sakhe, sikhulu sibili. Kunendzawo lapho 
kutsengwa khona nobe yini, bese futsi kuba nendzawo yekudlela. Kunaletinye futsi 
tindlwana khona lapha ekhatsi esitolo; lenye batsi ngulapho kugcinwa khona 
emasaka nemakhadibhokisi etintfo letingakavulwa, lelenye-ke lihhovisi lakhe Nhleko 
lapho kubalelwa khona imali. Labaticavisako batsi kukhona nemfiliji lencane lehlala 
kwekunatsa kwakhe yedvwa umnumzane lo. Batsi awu itfwele lukhulu lefilijana. Pho 
emanga ebantfu ungawatsini ngobe kute lowake watibonela matfupha, konkhe 
kuchamuka kungemagama ekutjelwa nje. 

Bayahhumutela bantfu lapho kudliwa khona, ngenhlanye umsindvo utse mphu lapho 
kutsengwa ngakhona. Kuso leso siphitsiphitsi kungene lomunye nje umbhemi, efike 
eme eceleni angajaki kutsenga. 'Siyakusita Nkhosi?' Kusho lomunye umfana naye 
lotsengisako etama kuphangisa umsebenti naye. 
'Ungangipha libhodlela lanamnedi ungivulele, ngitayinatsela khona lapha.' 
Nembala anatse lomuntfu. Anatse kancane sengatsi kuyamehlula loku lakunatsako. 
Atsi nome asacedzile ajinge eme khona lapho. Emehlo akhe agijime yonkhe 
indzawo lapha esitolo. Umuntfu wakhona unesitfunti lesimatima. Uvunule emahiya 
labovu nemajobo empunzi. Lapha ngetulu ufake lihembe lelimhloshana lelivela 
kancane ngaphsi kwelibhantji lelimphunga. Entsanyeni kuneluphondvo loluncane 
lalugabile, bese kuba yimicu lemibili yebuhlalu lobumhlophe nemishanyana lebovu 
kulomunye umucu, bese kuba nguloluhlata kulomunye. Etinyaweni ugcoke ticatfulo 
nemasokisi lancamulele umbala. Inhloko ayikakanywa kahle hle. Esandleni 
yindvuku nesikhwama lesicishe sibe bovu. 

'Bekunene lose atsengile akaphume ngobe lamuhla bantfu banyenti kakhulu. Wena 
wekunene, usatsenga nje?' Kubuta umfanyana lotsengisako. 
Atsi kubindzabindza lombhemi bese uyaphendvula. 'Cha fana, mine bengicela 
ningicelele Nhleko uma akhona.' 
Umfana alayetele kulenye intfombatane kutsi iyocela umphatsi wabo. Ekufikeni 
kwayo lentfombatane ngale ehhovisi, ucale waba lukhunyana Nhleko acabanga kutsi 
ngulaba labacela kubhukiswa nobe-ke bekuboleka imali. Atsi uma eva kutsi sihambi 
lesi lesimcelako agcine asukumile. 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 9 DoE/Lweti 2007 

NSC 

'Yebo wakitsi.' Kubingelela Nhleko sebemlayele lolomcelako.
'Yebo Nhleko,' kuphendvula umlisa ngelivi lelicinile lingafani nelebantfu labasuke betele 
ticelo lebaye bakhulume ngelekuhlupheka.
'Kwentenjani ndvodza yakitsi, loku mine angikwati lapha?
' 
'Kufanele Nhleko. Vele awungati. Bengicela kutsi sitsi kukhulumela eceleni.' Ayitsi 
kuyinaka kancane lendvodza, kubete lakusolako ngaphandle nje kwekutsi acabange
ticelo letivamile Nhleko. 
'Mine Nhleko ngiwakaMkhaliphi. Nami-ke ngangenwa ngulabaphasi. Ngingulenyanga
lebonako nekubona. Ungibona nje kukhona lapho ngibitwe khona. Ngiyawucinisa 
lesinye sitolo ngala ngakuMaliyadvuma. Kodvwa-ke lapha kuwe ngitfunywe lidloti.
' 
'Usuka kuphi nendzawo Mkhaliphi?
' 
'Lapha kaHlatsi Nhleko.
' 
'Pho mine ungivakashele ngani njengobe uwakhashane nje, nekungati ngabe ungati 
kanjani?
' 


Hhawu, utsini Nhleko? Kantsi kawuva yini loku ngichaza kutsi ngitfunywe lidloti? 
Phela tsine sahlupheka ngobe sibona konkhe, besiyini sibongo sakho.
' 
'Kuyevakala ndvodza! Pho-ke likutfumeni lidloti?
' 
'Kukhona lokungihluphako lapha, ngibe batse ngiyatsalalisa kuyala. Lidloti litsi kangite 
ngikulume indlebe kutsi sengatsi uzulelwa ngemangce Nhl…
'
'Utsini? Kangiva mine Mkhaliphi!
' 
'Ngitsi uzulelwa ngemangce Mgilije. Kubi sibili. Ute yini indzawo yakho yangasese, 
nobe lihhovisi lakho? Uma unalo besingete saya ngakhona yini ngobe kwenile lapha?
' 


Kubonakale kutsi iyamtsatsa lendzaba Nhleko. Kumangala nekwetfuka kuyabonakala 
kutsi unako. Avele ahole indlela, ngibo nabo sebacondze ehhovisi lakhe, khona 
ekhatsi esitolo.


TOTAL SIGABA B: 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 10 DoE/Lweti 2007 

NSC 
SIGABA C 
Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto letawulandzela: 
Kwatsi sekusondzele kutsi sishayise, kungene labo labatawusebenta ebusuku 
njengemalangeni onkhe, kwevakala umsindvo lofana newenganono. Ngabona nje 
kutsi cishi, nya, kwatsi khwishi. kwabhunya tintfuli. Nyandza leyo! Ngatsimula, 
ngakhwehlela, ngeva bantfu kubumayemaye bakhala. Labanye njalo bakhala 
ngetilimi. Kwaba matima impela ngeva ngijuluka ngiba manti nte ngishiywa 
ngumtimba, nesisu sahlambuluka. Bebasolo bakhala njalo bantfwabebantfu 
ngaphasi kwetinguzanguza tematje nemigubane. 
Labanye sebaphole kudzala ngobe ematje afane nje atsi fihli baphola khona lapho. 
Ngatsintsa makalabha wami ngamuva kutsi usekhona kodvwa loku kwelithoshana 
bese kucimile. Ngatsi ngibuka ngenhla kwami lapho bekuhlonywe umgcala khona 
ngabona libhudlo lengati ligeleta lita ngakimi. Yefike yema kulesinye sigodzi 
lesincane yaba ngemahlwili. Ngaleso sikhatsi umsindvo besewuya ngekudzamba. 
Lebewusasele nakhona besekungumsindvo wekulayela. Kwevakalanje kutsi 
besekusele sikhwehlela. Ngafisa kutsi nami kube ngifile ngobe beyingekho imbobo 
lapho bengingaphuma khona. Manje alimbiwa ligodzi umunfu asaphila. Ngabona 
lapho kutsi sengisele ebaleni. Ngate ngakhumbula batali bami nabatsi angiye 
esikolweni ngala. Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle. 
3.1 Tsatsa loluvelomagama lolulandzelako wakhe ngalo umusho uvete kutsi 
uyalwati kutsi lushono. 
Inyandza leyo! (1) 
3.2 Kucondzisweni kuletheksthi lengenhla nakutsiwa: 
'sengisele ebaleni' (1) 
3.3 Khokha umusho lokuletheksthi lengenhla lonesinongo sesifaniso. (1) 
3.4 Nika inchazelo yalesaga lesilandzelako lesitsetfwe kuletheksthi lengenhla 
'Alimbiwa ligodzi umuntfu asaphila' (1) 
3.5 Phindza ubhale lomusho ufake libintana lemagama lelingena esikhundleni 
saleligama lelidvwetjelwe bese uyalidwebela lelo bintana. 
Ngatsi ngibuka ngenhla kwami lapho bekuhlonywe umgcala khona ngabona 
libhudlo lengati ligeleta. (1) 
3.6 Phindza ubhale lomusho, esikhundleni seligama lelidvwetjelwe ufake 
mcondvophika walo. 
Ngabona nje kutsi cishi, nya... (1) 
3.7 Sebentisa leligama lethekhiniki lelitsetfwe kuletheksthi lengenhla emshweni 
lotakhele wona kute kuvele kutsi inchazelo yalo uyayati. 
'Kwevakala umsindvo lofana nenganono' (1) 
3.8 Leligama lelitsi 'sebapholile', lingumcondvojula. 
Ngemcondvo losebaleni lisho kutsini? (1) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 11 DoE/Lweti 2007 
NSC 

3.9 
Utsini wakho umbono ngalomusho lolandzelako lonenkholelolite. 
'Phela vele ngulabafundzile kuphela labaphila kahle.' (2) 
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela: 

Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavusela injabulo lenkhulu. Ibhasi 
lebesihamba ngayo yengca ematsafa, tjhani buluhlata klaba. Lwandle sasikhuluma 
ngalo yonkhe indlela. Tjwala bona bebungakavunyelwa lapha ebhasini. Baholi betfu 
bebahamba basifundzisa ngekutiphatsa kahle nasihlangana nalabanye bafundzi. 

Lapha bekunemadazini nemadazini etinatfo lesasinatsisana tona. 'Nibokhumbula 
kungamane ningene elwandle kusasa ngobe labanye benu abakwati kuhlamba,' 
kwasho umholi wetfu. Lapha eThekwini kunetinhlobonhlobo tetintfo letinjengaborisha, 
lwandle, imikhumbi nemagagasi lamakhulu. Sasicala kulubona lwandle, umuntfu 
ubona bantfu bavete tintsamo ekhatsi emantini. Nasingena nje sabingelelwa 

ngemagama latsi, 'UMbuso WaKaZulu Uyanemukela! Nonkhe 
Nitiphatse Kahle, Ngcebelekani!' Fundzani kuhlamba njengetinhlanti 
baketfu! 

4.1 Bhala sifinyeto saleligama lelidvwetjelwe kulomusho lolandzelako: 
Lapha bekunemadazini etinatfo lesasinatsisana tona. (1) 
4.2 Kunelibito lelipelwe ngendlela lengakafaneli kuletheksthi lengenhla. 
kahle bese ulisebentisa emshweni libe sinciphiso ubuye ulidvwebele 
Lipele 
(2) 
4.3 Kunelibito lelingumfakelangumentiwangco. 
kuletheksthi. Lisebentise emshweni libe 
(1) 
4.4 Kuletheksthi kunemagama langena ngaphasi kwencenye yekucala yealfabhethi, kantsi lamanye angena ngaphasi kwencenye yesibili ye-alfabhethi 
nangabe uwafuna encwadzini yesichazamagama. Caphuna linye 
lelinemsindvo lonetinhlavu letimbili nobe ngetulu kuleyo naleyo ncenye 
ulisebentise emshweni bese uyalidvwebela. (2) 
4.5 Phindza ubhale lomusho lolandzelako kepha ube yinkhulumombiko. 
'Nibokhumbula kungamane ningene elwandle kusasa.' (2) 
4.6 Kuletheksthi lengenhla kunesabitonanibhanca, sitsatse usisebentise 
emshweni losesikhatsini lesitako. (1) 
4.7 Yini umsebenti wesabito selucobo njengobe sisibona lapha emshweni wesine 
kuletheksthi? (1) 
4.8 
4.9 
Khetsa sinye siphawulo kuletheksthi wakhe ngaso umusho sichaze sobito. 
Esikhundleni seligama lelitsi, 'Baholi,' sebentisa lelitsi 'Umholi', bese uwubhala 
wonkhe umusho. 
Baholi betfu bebahamba basifundzisa kutiphatsa kahle. 
(1) 
(2) 

Emalungelo agodliwe 
Phenya 


Siswati Lulwimi Lwasekhaya/P1 12 DoE/Lweti 2007 

NSC 
4.10 Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye lombici ngekusebentisa 
sihlanganiso lesifanele. 
Luhambo lwetfu lwekuya eThekwini lwabavuselela injabulo lenkhulu. Sasicala 
kulubona lwandle. (2) 
4.11 Kuletheksthi lengenhla 
lokulandzelako: 
caphuna imisho lenetento letisho loku 
4.11.1 
4.11.2 
Kwentana. 
Kwentisa. 
(1) 
(1) 
4.12 Shano kutsi umusho ngamunye ucuketse yiphi indlela yesento. 
4.12.1 
4.12.2 
Fundzani kuhlamba njengetinhlanti baketfu. 
Umbuso waKaZulu uyanemukela. 
(1) 
(1) 
4.13 Chaza lokubangela kwekutsi lemisho ibhalwe ngetinhlavu letinkhulu: 
'UMbuso WaKaZulu Uyanemukela Nonkhe, 
Nitiphatse Kahle, Ngcebelekani!'. 
TOTAL SIGABA C: 
(1) 
30 
SAMBA: 70 

Emalungelo agodliwe 


