Imphilo nekuphepha embonini yekudla netinatfo 
Tisebenti kulemboni tisetimeni letahlukahlukene letinebungoti letifaka ekhatsi lobulandzako:
_ Kuwa lokuvame kubangwa timo letishelelako lokungabakela kwenyela nekutsintseka kwemisipha 
_ Kuba sedvutane netintfo letibukhali letinjengemukhwa 
_ Kushayisana netitfutsi tangekhatsi letinjengemishini letfwala tintfo kanye nemishini letfwala tintfo, umsebenti lophindvwako, kanye nendlela yekuma emsebentini lengakalungi levame kwenta kutsi kungabi nendzawo leyenele kanye netinhlelo tekwenta umsebenti letingakelungi 
_ Kuba semsindvweni 
_ Kuba sengotini yetemphilo - kuba sengotini yetintfo letitfwala emagciwane lakhinyabeta imphilo langena ngekuhogela nangekungena kwelutfuli kanye nekusebenta etindzaweni letinemazinga lasetulu emswakamo. Lolutfuli lungabangwa tintfo letisetjentiswako ngesikhatsi semkhicito kanye nemazinga lasetulu emswakamo lokungabanga kulunywa esikhunjeni 
_ Kuba sengotini yemakhemikhali lanebungoti - kuba sengotini kungabangwa yimisebenti yekuphatfwa kwemakhemikhali lokungafaka ekhatsi kuhlobisa indzawo yekusebentela kanye neluhlelo lwekubulala emagciwane etindzaweni temsebenti 
_ Kuba sebaleni lekutfola kushisa nemakhata. Lemboni ingabanga timo tekushisa nekubandza letigucugucukako ngemisebenti lenjengekulwa nekushisa, kubandza kanye nekubandza lokulichwa. Tisebenti tingaba sebaleni lekutfola kushisa ngesikhatsi seluhlelo lwekufudvumalisa nekufaka kutimumatsi tiphindze tibe sebaleni letimo letibandzako etindzaweni tekubandzisa 
_ Kusebenta etindzaweni letiminyene. Letinye tibonelo kulemboni nguleti: kubeka emathangini nasemigconyeni, emapete nemasampu, emathangi etibasi, kucindzetelwa kwemagilebisi nekuchofota, emathangi netitja tekubilisa.
Bungoti bekuwa, kusetjentiswa kwemikhwa, kushayisana, kuphakamisa nemisebenti lephindvwako 
_ Gcina tindzawo lokuhanjwa kuto netindzawo tekusebentela tihlobile futsi tomile ngekuvimbela kuchitseka ngetikhatsi tekusebenta ubuye unikete tisebenti ticatfulo letingasheleli 
_ Niketa tisebenti emaglavu latabavikela ekusikweni imikhwa 
_ Nciphisa ematfuba ekushayisana ngalesikhatsi kwentiwa imisebenti yekukhicita 
_ Khombisa emaphaseji ekuhamba kwetitfutsi kanye netindzawo tekusebentela. Cinisekisa kutsi kunetinsimbi tekubambelela etindzaweni letiphakeme nasetitebhisini 
_ Vimbela kuchitseka kwemanti/kweluketjeti 
_ Tisebenti kumele ticeceshelwe emasu ekuphakamisa tintfo ngalokufanele kantsi etindzaweni tekusebentela kumele kucinisekiswe kutsi tisebenti tinendzawo leyenele yekusebenta.
Kuba semsindvweni
_ Leminye imisebenti lenjengekufaka emakanini, emabhodleleni, nekusetjentiswa kwetitfwali kungenta tisebenti tibe sezingeni lemsindo lomkhulu. Kumele kusetjentiswe tindlela tekulawula letinebunjiniyeli kute kuncishiswe emazinga emsindvo, kuphindze kugcizelelwe kuvikeleka kwemuntfu.
Bungoti bemphilo 
Lokulandzelako kungalawula kuba sebaleni betimo letiyingoni emphilweni kulemboni:
_ Yenta tikhala tekukhipha umoya ngetikhatsi temsebenti kute kuncishiswe lutfuli 
_ Niketela tisebenti ngetintfo tekwembatsa letifanele, imphahla kanye nekucinisekisa kuceceshwa lokusetjentiswa ngalokufanele.  
3
Tisebenti kulemboni tisebaleni letimo letahlukahlukene letinebungoti letifaka ekhatsi kushayisana kwetitfutsi tangekhatsi letinjengemishini letfwala tintfo kanye netimumatsi.
Tfutfukisa kuphila kahle kwebantfu ubuye ucinisekise kwehlukaniswa kwemisebenti ledzinga emandla kanye netintfo letitsintsa tenhlalakahle.
Bungoti bemakhemikhali 
Tisebenti kumele ticeceshelwe tindlela tekusebenta letiphephile emsebentini ngamunye letiwentako lokufaka ekhatsi tindlela telusito lwekucala.
Kushisa nekubandza 
Dokotela lobhaliswe ngalokusemtsetfweni nome nesi kumele kube nguye lofakatela kutsi tisebenti tiwulungele umsebenti.
Tindzawo letiminyene 
Umcashi unesibopho sekutfola kutsi ingabe tikhona yini tindzawo tekusebentela letiminyene. uma ngabe tikhona, tonkhe tindzawo tekufinyelela lapho tiyabiyelwa kute kungangenwa kuto kulokunye kungasetjentiswa timphawu kukhombisa tindzawo letiminyene.
_ Kumele kuniketelwe ngetimvume tekusebentela etindzaweni letiminyene 
_ Tisebenti kumele tiniketelwe ngetintfo tekuphefumula letifanele ngembi kwekutsi tingene etindzaweni letiminyene futsi kumele ticeceshwe kute titfole lwati lwekutsi letintfo tisetjentiswa njani.
Tintfo letiwako 
_ Cinisekisa kutsi tintfo letibekwa etindzaweni letiphakeme (sib. kumashelufu ekubeka tintfo) tisimeme futsi ngete tawa malula natingatsintseka. Beka tintfo letisindzako phasi nome dvutane nendzawo lephasi letimalula tibekwe etulu 
_ Cabangisisa ngetindlela tekupaka, tekuphatsa netekuhanjiswa kwemphahla kute kuvinjelwe kuwa kwetintfo 
_ Cinisekisa kutsi tintfo letitimele (sib. emasilinda egesi) nome tintfo leteyeme elubondzeni tisimeme futsi tibiyelwe.
Emathulusi 
_ Imikhwa lephatfwa ngesandla ibanga kulimala lokunyenti futsi kumele ibekwe endzaweni lephephile uma ingasetjentiswa 
_ Uma kusetjentiswa umukhwa wesandla esikhatsini lesinyenti, kumele kwembatfwe tembatfo letivimbela kujubeka njengobe kulawula luhlolo lwetimo letinebungoti (sib. esilaheni kumele kwembatfwe i-eproni nalokuvikela tingalo/emaglavu esandleni lesingakaphatsi mukhwa)
_ Emathulusi lasetjentiswa ngetandla kumele ahlale asesimeni lesikahle kute timo letingakahloswa tingakhoni kuwasebentisa.
Tintfo letinyakatako 
_ Timoti tekutfwala imphahla letilawulwa ngulabahamba ngetinyawo, emaraki, tincola, njll. kumele kusebentise tindzawo letakhelwe tona tibe khashane naletinye tisebenti uma kunekwenteka. Umuntfu lophusha/lodvosa incola kumele abonakale kahle 
_ Luhlolo lwebungoti kumele luvete letinye tindzawo letitsite letiyingoti letingaba khona etisebentini (sib. imiphongolo nome imiphongolo lemincane legicikako, emahuku, tintfo letikhishwa yimishini).
Imboni yekudla netinatfo 
Imboni yekudla netinatfo inetimboni letahlukahlukene letingetulu kwa 30. Letimboni tisukela kutilaha, tekugaywa kwashukela tekugaywa kwemmbila kuya etimbonini temitfombo netekuphekwa kwewiski. Lizinga lekulimala selihlangene etimbonini tekudla netinatfo lingulamanye lasetulu. Nanome kunjalo emazinga ekulimala aya ngekwehluka emkhatsini kwetimboni tekudla netinatfo.
Timbangela letinkhulu tekulimala tiyachubeka nekuba ngetaloku lokulandzelako:
_ kulimala lokubangwa kuphatsa tintfo ngesandla/lokutsintsa umtimba 
_ Kushelela etindzaweni letimanti nome tindzawo letiphasi letonakaliswe kudla 
_ kuwa kwentitfo etindzaweni letiphakeme 
_ titfutsi tasetindzaweni tekusebentela (kufaka ekhatsi titfutsi letitfwala imphahla)
_ kushaywa ngulokutsite (sib. mukhwa lokhaliphile, nome tintfo letiwako)
_ imishini.
Kuletintfo, timbangela tekulimala lokukhulu tiyachubeka nekuba titfutsi etindzaweni tekusebentela, kufaka ekhatsi kuwa kwetintfo letisetulu nemishini.
_ kungasebenti kahle kwematsambo emtimba  
_ sikhumba lesinebovu nemahlaba 
_ umsindvo
_ sifuba 
_ kubaba kwetimphumulo 
_ kucindzeteleka engcondvweni lokubangwa ngumsebenti.
Timboni 
_ kuhanjiswa kwekudla nenhlanti 
_ Kugaywa kwemmbila, kudla kwetilwane 
_ Imikhicito yalokubhakwako 
_ Imikhicito yelubisi 
6
Tisebenti kumele ticeceshwe ngetindlela letiphephile tekusebenta temsebenti ngamunye kufaka ekhatsi tindlela telusito lwekucala.
_ Titselo netibhidvo 
_ Lokubhakwako 
_ Tinatfo letinalokudzakisako netinatfo letite tjwala.
Imikhicito lebandzako naleselichweni 
Kuhanjiswa kwemkhicito wekudla kunetigaba letintsatfu - kufuya, kukhicita nekutsengisa/kunikwa kudla. Kukhicitwa kwekudla netinatfo kwenteka etimbonini letishiyana ngebukhulu kusukela kuleto leticasha tisebenti letimbalwa kuye kuleto letichashe tisebenti letingemakhulu. Licinisa, linyenti letimboni tekudla netinatfo letinebukhulu lobusemkhatsini nalobukhulu tiyincenye yetinhlangano tavelonkhe, nome temave emhlaba, leticasha tisebenti letitinkhulungwane. Sibopho lesibalulekile senkhundla yeLitiko letemisebenti sifaka ekhatsi tigaba tekucala letimbili kuletitolo letinyenti - kufuya nekukhicita. Kutsengisa nekunika kudla kungena ngephasi kwesibopho selitiko letemvelo neletemphilo, nanome litiko letisebenti lisebentisana nalamatiko kute kucinisekiswe indlela lefanako yekusebenta etindzabeni letitsintsa temphilo netekuphepha.
Sitfombe lesibonakala kahle
Temphilo emsebentini tivame kuba yintfo lematima kuyilawula kunekuphepha. Timbangela nemiphumela yetekuphepha letingakelungi emsebentini tintfo letivame kuba malula kubukana nato. Timbangela tekugula lokuphatselene nemsebenti kungaba matima kutsi ukubone. Kungatsatsa sikhatsi lesidze ngembi kwekutsi kuvele timphawu, ngako kuchumana emkhatsini wembangela nemphumela kucaca kancane, kodvwa uma inkinga seyitfolakele futsi yavunywa, tisombululo tibhalwa phasi.
Tinkinga letinyeti tekuphepha letivamile emsebentini, njengetemhlane, kungenteka kube naletinye timbangela letingatsintsi umsebenti.
Tisebenti kungenteka atikatimiseli kuvuma kutsi tinetinkinga ngekwato letihambisana netemphilo emsebentini ngenca yekwesabela kulahlekelwa yimisebenti yato nome ngenca yendlela kugula lokutsite lokutsatfwa ngayo. Ngenca yaletizatfu kubalulekile kutsi kukhonjwe kubuye kuncishiswe timo letiyimbangela letivela emsebentini.
Ngaphandle kwekuba khona kwelwati ngetisombulula letitsintsa tinkinga temphilo letihambisana nemsebenti, lwati lolusedvute mayelana netisombulula letiyimphumelelo luncane kakhulu. Lamanye emabhizinisi lamakhulu kulemboni acasha tisebenti leticeceshelwe temphilo emisebentini, letivame kuba nelwati lwetekwelashwa. Nanobe kunjalo, kumabhizinisi lamanyenti, ikakhulukati emabhizinisi lamancane, kutfola teluleko lokwetsembekile ngetekwelashwa mayelana netemphilo emsebentini kuncane kakhulu. Uma ngabe bantfu labanyenti banenkinga kutemphilo bavakashela bodokotela babo, kodvwa bodokotela labanyenti abakaceceshwa ngalokwanele kutsi bangabukana netindzaba letitsintsa kugula emisebentini.
Emabhizinisi lamanyenti akudzingeki kutsi asungule ematiko abochwepheshe nome akhokhele beluleki kutekwelashwa kute balawule temphilo yemalanga onkhe emisebentini.
Linyenti lekugula emisebentini libangwa timbangela letincane letisisekelo, letingalawuleka tonkhe ngekusebentisana emkhatsini kwebaphatsi netisebenti ekukhombeni tindlela tekulawula letifanele indzawo yemsebenti. Nanobe kunjalo, kusetjentiswa kwabodokotela bematsambo emisebentini kanye nalabanye bochwepheshe kungoka kakhulu etimeni letifanele.
Lesigaba sichaza timbangela letivamile tetemphilo emisebentini etimbonini tekudla netinatfo sibuye sinikete teluleko tekutsi tingalawulwa njani.
Timbangela letibalulekile 
Timbangela letinkhulu tekugula emisebentini etimbonini tekudla netinatfo nguleti:
_ kungasebenti kahle kwematsambo emtimba: esikhatsini lesinyenti kuba kungasebenti kahle kwetingalo letingenhla lokubangwa ngumsebenti kanye nekulimala emhlane 
_ kucindzeteleka engcondvweni lokubangwa ngumsebenti: lokungabangwa kungahlelwa kahle kwemsebenti 
_ sifuba lesibangwa kusebenta: lesibangwa lutfuli lwekubhaka nelwalokunetinhlavu 
_ kuluma kwesikhumba: lokubangwa kuwasha tintfo ngetandla, kutsintsana nekudla lokusemathinini, njll.
_ kubaba kwetimphumulo: lokubangwa lutfuli loluphatamisako njengelwekubhaka nelwetinhlavu, tinongo kanye nekwekutsela ekudleni 
_ umsindvo lovala emadlebe: lapho emazinga emsindvo engca 85 dB(A).
(kungasebenti kahle kwematsambo emtimba kanye nekulimala kwemhlane) tintfo letivame esikhatsini lesinyenti. Nanobe kunjalo lokunye kutidzela kubalulekile kodvwa kusebenta uma timo tivuma.
Timbangela letinkhulu tekulimala kwemalunga emtimba 
Etimbonini tekudla netinatfo, kulimala kwematsambo emtimba kusukela kutimbangela letisihlanu kuphela:
_ kubekwa/kudzilitwa kwetimumatsi (njengemabhokisi, emakhreyiti nemasaka)
_ emaragi lanemasondvo (njengemaragi emawondvo netincola temikhicito lekhicitwako)
_ kujuba, kubhona, kuvula imisele, kwentiwa kwetinyandza nekukhishwa kwematfumbu 
(njengenyama netinkhulu)
_ kupaka imikhicito (lenjengashizi, lokubhakwako nemabhisikidi)
_ kuphatfwa kwetimumatsi tetinatfo (njengekwetfulwa kwemiphongolo, imiphongolo lemincane nemakhreyiti)
_ Lena yimisebenti lebalulekile lokumele icashelwe kakhulu ngalesikhatsi kuhlolwa timo letinebungoti.
Sitawukwati njani uma ngabe sinenkinga?
Tinkinga tekulimala netemphilo titiveta ngetindlela letahlukene, letinjengaleti:
_ tigameko tekulimala emhlane nasetingalweni 
_ buhlungu nemahlaba 
_ umkhicito longekho ezingeni 
_ lizinga lelisetulu letintfo letilahliwe 
_ umkhicito lophasi
_ tikhalato tetisebenti letihlala tikhona njalo kanye netindzawo tekuphumula 
_ kwentiwa ncono etindzaweni tekusebenta nakumathulusi ekutentela (sib. kugcusha intfo yekuhlala)
_ tisebenti letifake emabhandishi, emabhande, kwekuhlikihla, emabhengela ekhopha nome botibutse.
Nawunenkinga kutakubita imali lenyenti kulokubangwa kulova ngenca yekugula, kuba netisebenti letinyenti, kucecesha kwesibili, kulahlekelwa ngumkhicito, njll. Tigameko tekuncesheteliswa, tiyandza kantsi tinkinga tingaba nemtselela kutindleko takho temshwalense.
Sifuba 
Imitfombo yedatha ikhombisa emazinga lasetulu esifuba embonini yekudla netinatfo. Imbangela lenkhulu yesifuba kuhogela lutfuli loluvela kulokusatinhlavu nafulawa, babhaki basezingeni lesibili lelisetulu kunome nguyiphi imboni.
Timbangela tesifuba 
Sifuba lesibangwa yindzawo lokusetjentelwa kuyo sinemtselela etisebentini letihogela lutfuli lokuyintfo letsikameta emalunga ekuphefumula kwemuntfu - njengelutfuli loluvela kulokusatinhlavu, fulawa, lokunema-enzayimu, emaphrotheyini latfolakala emacandzeni, emaphrotheyini latfolakala enhlantini, tinongo nelugodvo - ngako tisebenti letisebenta lapho kugaywa khona ummbila, emabele, lapho kubhakwa khona, ekuhanjisweni kwetigaba tenhlanti, njll. tisengotini. Sifuba kugula lokuyingoti kakhulu futsi lokunemtselela emphilweni.
Kuluma kwesikhumba 
Imitfombo yedatha ikhombisa emazinga laphakeme ekuluma kwesikhumba.
Timbangela tekuluma kwesikhumba 
Kuluma kwesikhumba kunemtselela etisebentini letiphatsa inyama, inhlanti, tinkukhu, titselo netibhidvo, nakulababhakako, labaphekako, labenta kuhlobe kanye nakuletinye tisebenti letinyenti.
_ Ekulungisweni kwekudla, esikhatsini lesinyenti kutsintsa tandla netingalo tangembili 
_ kuholela ekubeni bovu, kuchubeka nekuba nemabhamuta kwemtimba, lokuvame kuba kubi ngendlela yekutsi kwenta bantfu bangeti emsebentini futsi lokunemandla ngalokwenele kutsi kungenta bantfu bantjintje imisebenti 
_ kuluma kwesikhumba kubangwa kutsintsana nemanti, insipho tibulali magciwane (tigameko letingu 55% ) kanye nekutsintsana netinhlobo letahlukahlukene tekudla lokunjengashukela, fulawa/inhlama, titselo letinawolintji, tibhidvo, tinongo nemakhambi, inhlanti nekudla kwaselwandle, inyama nenkukhu (tigameko letingu 40%).
Kubaba kwetimphumulo 
Kubaba kwetimphumulo (timphumulo letigeleta emanti nome letivimbene) tiholela ekubeni nemafinyila lashisako lokubangwa lutfuli loluphatamisako.
Timbangela tekubaba kwetimmphumulo 
Lutfuli lwalokusatinhlavu, fulalwa, kwekutsela ekudleni nelwetigodvo lungabanga kubaba kwetimphumulo, sifo semehlo (mehlo lakhalako nome lanemanti) kanye naleminye imitselela.
Umsindvo lovala emadlebe.
Timbangela temsindvo lovala emadlebe 
Kuba sebaleni lemsindvo lomkhulu emsebentini kungabangela konakala kwemadlebe lokungasalapheki, njengobe kumatima kubona umtselela ngalesikhatsi wenyuka ekuhambeni kwesikhatsi. Emazinga emsindvo angaba setulu, etindzaweni letinkhulu (sib. emabhaleni) nome emsindvweni wetitfombo tendzawo nasemishinini (sib. umkhicito lonemtselela etintsetseni). Uma kuhlola kwakho endzaweni yemsebenti kukhomba lizinga lelisetulu lemsindvo lonebungoti, loku kuncono kulawulwe lapho kusuka khona.
Kusungula umtsetfomgomo wetemphilo emisebentini 
Kunetindzaba letintsatfu letibanti lokumele tibhekelelwe ekusungulweni kwekuphatfwa kwetemphilo emsebentini ngalokuyimphumelelo:
1. Kuvimbela
Umcashi unesibopho lesisemtsetfweni kwenta lokusemandleni akhe kuvimbela kugula lokubangwa ngumsebenti.
Kute kuphephiswe imphilo yetisebenti, kumele kucale ngekwatiwa kwetintfo letinebungoti emsebentini. Etikhatsini letinyenti loku kutativeta kona ngekwako. Nasekutfolakele timo letinebungoti (lutfuli, umsindvo njll.), kungatsatfwa sinyatselo sekuhlola lobungoti kumuntfu ngamunye ngalokufanako njengetindzaba tekuphepha. Kubalulekile kutfola kungabi kumuntfu ngamunye losengotini kuphela (nome emacembu ebantfu labahamba ngamunye) kodvwa nelizinga labasengotini ngalo kanye nalokungaba ngumphumela waloko. Lolwati lutawubuye lusite ekuheheni tisebenti, nome kulungisa, kucinisekisa kutsi 
12
Leminye imisebenti lenjengekufaka emabhodleleni kusetjentiswa kwebantfu labahambisa imphahla kubangela kutsi tisebenti tibe sengotini yemazinga lasetulu emsindvo 
indzawo yemsebentii ayitsikameti timo letikhona tekwelapha.
Kugadza kulova lokubangwa kugula 
Kulawulwa kwekuba khona emsebentini sekube ludzaba lolusetulu kubacashi labakhulu. lwati lolutfolakele ekuphatfweni kwekuba khona emsebentini lungasebenta ekutfoleni tinkinga letihambisana nekugula emsebentini. Uma kunetincenye letitsite temsebenti lapho lizinga lekulova lisetulu, loku kuyinkhomba yekutsi kunenkinga. Timphawu temazinga lasetulu emahlabi emhlane nome kuba buhlungu kwetingalo angayanyaniswa neluhlobo lolutsite lwemsebenti.
Kulalela tisebenti 
Kungatfolakala lwati lolunyenti etisebentini cobo lwato.
Tisebenti kungenteka tingavumi kubaphatsi kutsi tinetinkinga tetemphilo uma ticabanga kutsi loko kungonakalisa imisebenti yato nome uma lwati lunguloluneluvelo. Nanobe kunjalo, kunetindlela letinyenti tekutfola lwati nome tekugcogca imibono yato letingavikela imfihlo kubuye kucinisekise timphendvulo letetsembekile.
Kuphatfwa kwetimo letinebungoti 
Njengobe kwenteka kunome nguyiphi inkinga yemphilo nekuphepha, kumele kulandzelwe umgudvu lolandzelwako wetindlela tekulawula. Uma kwenteka, kususa bungoti kuba kukhetsa lokuhle. kwetsembela ekutivikeleni kwemuntfu ngamunye ngemphahla yekutivikela kumele kube likhambi lekugcina. Esikhatsini lesinyenti kulawula kuphila emsebentini kudzinga kuphela nje kuchumana lokuhle emkhatsini webaphatsi netisebenti. Akukevami kutsi kube nesidzingo sekutfola bochwepheshe nome bongoti labasipesheli; nanobe kunjalo, kutibandzakanya kwalabasebenta ngematsambo nabochwepheshe kungaba yindlela leyongako etimeni letifanele. Uma kudzingeka teluleko tachwepheshe kungenteka kungabi tekwelashwa, sib. tinkinga letinyenti tekungasebenti kahle kwematsambo, kungadzinga chwepheshe kutematsambo, nome inkinga yesifuba idzinga losebenta ngetemphilo.
2. Kulungisa 
Nanobe kwentiwa konkhe lokusemandleni kuvikela bantfu kutsi bangaguli emsebentini, kutawuba khona tigameko lapho lomunye atawugula khona. Imbangela yekucala yenkinga yekugula kwabo kungenteka ingeyami emsebentini, kodvwa imiphumela yakhona kuyadzingeka kutsi ilungiswe. Kungenteka kutsi lomunye abe nenkinga yemhlane nome kugula kwekucindzeteleka engcondvweni lokubangwa tintfo letingatsintsi umsebenti, kodvwa uma basebenta emsebentini lofaka ekhatsi kuphakanyiswa kwetintfo letisindzako nome letiminyene kunematfuba lamanyenti ekutsi umsebenti wabo uchubekisele embili simo bese kuba yintfo lenkhulu kakhulu. kwehluleka kubukana nesimo sekugula kungaholela ekuguleni lokungasapheli nasekulahlekelweni sisebenti lesibalulekile.
Ingabe sewuhlolile wabuye wahlangabetana netidzingo tetemphilo emsebentini wakho?
Kuhlolwa kwebugoti kungakhomba imisebenti lebalulekile kanye netimo letingaba nebungoti emphilweni ngako ungatsatsa sincumo sekutsi ungahlangabetana njani netidzingo tetemphilo enkampanini yakho. Kuhlolwa kutemphilo kuyadzingeka ngenca yebungoti lokute emazinga ekwehlulela kutsi ingabe tindlela tekulawula tenele yini nome cha. Tibonelo tekutsi kunini lapho kuhlolwa kwetemphilo kungadzingeka khona tifaka ekhatsi lapho kunebungoti besifuba (sib. kuba sebaleni letintfo letigulisako njengelutfuli lwalokusanhlamvu, lutfuli lwafulawa, lutfuli lwekubhaka, inhlanti nome emaphrotheyini latfolakala emacandzeni nome tinongo), kungasebenti kahle kwematsambo (kufaka ekhatsi kungasebenti kahle kwetingalo) kwembuleleka ekwesulelekeni ngemagciwane (sib. etilaheni), bungoti bekungasebenti kahle kwemalunga emtimba nekusebentela etindzaweni letishisako nome letibandzako. Khumbula: tintfo tekudla tingaba nemtselela wekuvela nanome kuyindzawo lete bungoti.
Kudzingeka indlela lehlelekile kutemphilo emsebentini. Loku kungachunyaniswa kahle netidzingo tekudla/tetemphilo.
Kungasebenti kahle kwemalunga emtimba latsite 
Ingabe unendlela lecwebe yekubukana nekuvimbela, kuphenya nekulawula kulimala kwemalunga emtimba, njengekudvoseka lokubangwa kuphakamisa tintfo letisindzako esikhatsini lesinyenti nome kungasebenti kahle kwetingalo lokubangwa imisebenti lephindvwako? Tindlela tekuvimbela tiyonga kakhulu. Akusimalula kuvimbela tonkhe tigameko tekungasebenti kahle kwemalunga emtimba, ngako kubika ngekushesha ngetimphawu, kwelashwa lokufanele kanye nekulungisa tintfo letidzingekako.
Indlela lenemphumelelo ekuphatfweni kwekungasebenti kahle kwetingalo 
Kuma kwemsebenti 
Hlanganisa timo temsebenti ekwakhiweni kwemathulusi, imishini, tindzawo temsebenti kanye netindlela temsebenti. Bukisisa kuncishiswa kwekunyakata, emandla ladzingekako nasetingucukweni tesimo.
Sikhatsi sekuba sebaleni 
Buka umjikeleto wemsebenti, sivinini sekusebenta, kuphumula nekuniketelwa kwelusito. Cikelela ikakhulukati lapho sikhatsi sekuba sebaleni 
15
Cikelela kakhulu tindlela tekupaka, tekuphatsa nekuhanjiswa kwemphahla kute kuvinjelwe kuwa kwetintfo.
sandziswa ngesikhatsi lesengetiwe nome sidzingo sekusebenta ngetikhatsi tekushayisa.
Simo sendzawo 
Cinisekisa kutsi ifutfumele nekutsi kunendzawo leyenele, yekuhlala kanye nekukhanya.
Kuhlola bungoti 
Ekuhloleni kwakho bungoti, khomba imisebenti lebanga kulimala ledzinga kunye nome ngetulu kwaloku lokulandzelako:
_ emandla
_ kuphindzaphindza
_ kuma ngalokungasikahle.
Nciphisa imisebenti lenebungoti bekulimala uma kwenteka ngekubukana ngco naloku lokulandzelako.
Kuhlolela umsebenti kucala 
Loku kutawusita kucinisekisa kutsi bantfu abafakwa emisebentini letawubhebhetselisa simo lesikhona nome timo tekungasebenti kahle kwemalunga emtimba kwaphambilini nome letinye timo.
Kufakwa kwebantfu etikhaleni temsebenti 
Cinisekisa kutsi imisebenti lengabanga kulimala ayinikwa bantfu labangakayilungeli nekutsi imisebenti lebanga kulimala ayinikwa lasebake balimala ngaphambilini.
Kuceceshwa kwetisebenti 
Tisebenti kumele ticeceshwe tiphindze tibe nelwati lwebunjalo bekulimala kanye netimbangela tako, tindlela tekuphakamisa letiphephile (ikakhulukati tekuma kanye netindlela tekutfwala) kanye nesidzingo sekubika lokulimala.
Gadza tisebenti 
Bheka tisebenti emisebentini lelimatako nome lebangela kulimala emsebentini lomusha, sib. ngemuva kwemaviki lamane, kucinisekisa kutsi akukho lokushayisana nekufakwa emsebentini lotsite.
Kuhlintekelwa kwetemphilo emsebentini 
Imisebenti leminyenti ikhonjisiwe ngenhla, kodvwa ungalungisa ubuye ugadze labahlukumetekile.
Kubuyeketa lirekhodi lekungabi semsebentini ngenca yekugula 
Bukisisa kubuyeketwa kwekwelashwa kwetisebenti, sib. kungabi semsebentini ngemuva kwemasontfo lamane; buya ubuke kufinyelela ekwelashweni ngudokotela wematsambo laphukile, sib. njengobe kudzingekile.
Bheka kusebenta ngalokuyimphumelelo kwalelicebo 
Kucinisekisa kutsi indlela yekulawula kungasebenti kahle kwetingalo kuyimphumelelo, kumele igadvwe ngaso sonkhe sikhatsi.
Kulawula simo lesinebungoti 
_ Khomba kutsi ngumiphi imisebenti lenebungoti lobukhulu bekulimala kamatima (sib. ekuphakamiseni) nome kulimala lokungasapholi (sib. kusebentisa umtimba longetulu ngalokuphindziwe)
_ Hlola lemisebenti ngalokucwebe kute utsatse sincumo sekutsi ngutiphi timbangela letiholela engotini 
_ Yetfula tindlela lapho loku kunekwenteka khona, sib. emaloli lanemandla, labahambisa imphahla, lokuphakamisa tintfo, kuphatsa tintfo letiyinyandza nome lokutihambelako 
_ Uma kungekho indlela, yetfula tindlela tekuvimbela kulimala, sib. nciphisa sisindvo semasaka/semabhokisi kuya ku 25kg nekuya ngaphasi, yenta ncono kumo kwetindzawo nalapho kusetjentelwa khona, kujikeletiswa kwemsebenti, kubhekwa kwetekwelashwa kanye nekundluliswa kwemsebenti 
_ Tsintsana nalomele inyonyane yetisebenti lobukene netekuphepha nome nalomunye lomele tisebenti kanye netisebenti kute ucinisekise kutsi kutfolakala tisombululo tetinkinga letinemphumelelo letisebentako.
Kuba sebaleni lekushisa nekubandza. Lemboni ibanga timo tekushisa nekubandza ngemisebenti lenjengekulwa nekushisa, kubandza netimo telichwa.
Word count: 3,182
