Umutsi Wekukusita Uma Uyekela Ligwayi (Nicotine Replacement Therapy)
	- kutsi usebenta njani nesizatfu sekubentisa i-nrt?

Tigidzi tebantfu kulo lonkhe lelive tisebentise i-nrt (nicotine replacement therapy)
Kutsi ibasite bayekele kubhema. Intfo lebalulekile kutsi uyikhumbule uma ufuna kwehlula ligwayi kutsi usuke sewubanjwe yinikhothini lebutsi lobusegwayini hhayi ligwayi ngekwalo. Inikhothini ikwenta ubambeke kepha linyenti lemiphumela lemibi yekubhema ibuya kutinhlobonhlobo tebutsi lobusegwayini kanye naletinye tintfo letitfolakala kusikilidi: lokungaba yikhabhoni monoksayidi, itar, kanye naletinye tibulalamphilo letibanga umdlavuza, sifo senhlitiyo nesemaphaphu naletibanga tonkhe letinye tifo letimatima letehlukene.

I-nrt yehlisa letilimata-mtimba masinyane, ibe kepha yenetisa inkhanuko yeligwayi loba nayo ngekutsi ikunikete inikhothini lekhululwa ngetikhawu kancane kancane ute ufike ezingeni lekutsi sewulungele kuyekela kubhema. Kunjalo utawudzinga kutibamba lokungekukhulu kangako nawusebentisa i-nrt kunekutsi usukeleke nje ubukane nekuyekela kubhema wena ngekwakho.

Inikhorethi gamu (nicorette gum) ikuniketa emandla ekulawula inkhanuko yeligwayi kutsi ukhone kuyilawula ngendlela lengakuphoceleli.

Tichibi tenikhorethi (nicorette patch) tilawula inkhanuko yeligwayi ngekutsi tikunike litsamo lelilawukekako nemphumela lolawulekako kute kushone lilanga.

Sihogelwa senikhorethi (nicorette inhaler) sigcina tandla takho tiphishanekile kwentela kutsi uma ngabe kuba nesitunge salomkhuba wekuyisa sandla emlonyeni nangabe ubhema kube ngiso lesikulibatisako.

Uma ufuna kutfola lwati lolwenele tsintsana nalaba:
Meninjeli wenikhorethi kulenombolo yelucingo ? (011) 516 5500.

Nikhorethi 
Umutsi Losita Uma Uyekela Kubhema  

Yekela kubhema
 tinike sicalo lesisha

 


Incwadzi yekukucatfutisa uphume kulomkhuba


NATIONAL COUNCIL AGAINST SMOKING 
P.O. Box 1242 
Houghton 2041

Lucingo Lwekukusita Uphume: (011) 720 3145

www.againstsmoking.org

 

?Ngabe Kubhema Kuhle Kangako??


?Ngakhishwa indzawo lebitwa ngelibhokisi lelivi emphinjeni wami ngemuva kwekuba nemdlavuza lobangelwa kubhema. Nyalo sengiphefumula ngembobo emphinjeni wami?

?Ngangicabanga kutsi angeke sekwenteke kimi. Angeke sengibanjwe  ngumdlavuza?kepha ngangitiyenga.?

?Ngiyakucela kutsi uphume kulomkhuba usakwati kuphefumula, kukhuluma nekuhamba?






LOKUCUKETFWE
								Likhasi
Tizatfu tekuphuma kulomkhuba

Ungakwenta loku							
Kulukhuni kanganani kuyekela kubhema?
Uphumelani egwayini?
Kubhema kuyabulala
Letifo letibangwa kubhema atigcini nje ngekukubulala?
Umndeni nebangani
Boshevu beligwayi
Lusito lwekuphuma egwayini
Kantsi yini lekuvimbako?
Kutsi uphuma kanjani
Kutilungiselela kuyekela ligwayi
Kuyekela
Kukhohlwa ngeligwayi
Kumelana nesikhatsi sekushiya lomkhuba
Kuphila ungasabhemi
Imibuto yekugcina


UNGAKWENTA LOKU

Uyakufuna yini kuyekela kubhema, kepha ungete wati kutsi ungaphuma kanjani kulenkinga? Ngako-ke, lencwadzi icondzene nawe.

Sitakusita uphume siphelane ? ngekutsi sikuchazele kutsi kwentekani uma uyekela kubhema, kutsi kwentakalani nekutsi ungalwa kanjani netinkinga lokungenteka uhlangabetane nato.

Kukhona tigaba letine tekuphuma egwayini:

1. Ucabanga ngekuyekela ligwayi
2. Ulungiselela kuyekela kubhema
3. Uyekela kubhema
4. Usebenta kutenta uhlale ungatsintsani neligwayi


Ngangineluvalo lolukhulu lwekuyekela kubhema. Bengiye ngititjele kutsi: ?Nginesithresi lesinyenti. Ngihlala ngiphaphulekile. Angikho esigabeni saloku. Bekuvele kubonakale kuyinkinga lenkhulu kimi. Ngase ngiyetama, ngatibona ngiphuma kwaba kutsi manje yini lena lebeyingesabisa.? (Lobekabhema 30 ngelilanga iminyaka lengu-12). 


KULUKHUNI KANGANANI KUYEKELA KUBHEMA?

 Labanye bantfu bakutfola kulula kakhulu kuyekela kubhema. Labambalwa bakutfola kulukhuni kakhulu kantsi kulabanyenti kuyekela kubhema kuyintfo lengasimelula kanjalo lengelukhuni.

Nankha emavi lashiwo bantfu lebebabhema mayelana nekushiya ligwayi:

?Ngakhetsa lusuku ngase ngitimisela kutsi ngilugcine. Kwaba melula kunekucabanga kwami ngemuva kwekukhuluma kanyenti ngekuphuma egwayini.? (Lobekabhema 25 ngelilanga iminyaka lengu-23)

? Ngetama emahlandla lamatsatfu . Ekugcineni ngahlala ngineliphakethe. Ngasebentisa kutimisela kwami ngacishe ngasangana kumaviki lamatsatfu.? 
(Lobekabhema 20 kuya ku-40 ngelilanga iminyaka lengu-6)

?Mine nemngani wami sancuma kutsi setame kanyekanye. Sasitana kwaba melula kabi.?
(Lobekabhema 15 ngelilanga iminyaka lengu-34)

?Ngitiva ngikhululeke kahle futsi ngijabulile. Uma ngibuka emuva, akukabi yintfo lematima.?
(Lobekabhema 30 ngelilanga iminyaka lengu-32)

Linyenti lebantfu lebebabhema bayavumelana nalesitatimende:

?Ngatsi kube ngititjele engcondvweni yami kutsi ngiyayekela kubhema ngavele ngakwenta.?


Bangetulu kwetigidzi letingemashumi lamane  (40 million) bantfu be-America, batigidzi letilishumi nanye (11 million) beBriton kantsi batigidzi ngetigidzi bantfu beNingizimu Afrika labayekele kubhema siphelane. Babe bufakazi bekutsi uma ufuna kuphuma egwayini uyakhona.

?Bukana ngco nentfo loyesabako, kanjalo uyakucedza kuyesaba.?
-Longatiwa

TIYINI TIZATFU TEKUPHUMA EGWAYINI?

Tinyenti tizatfu tekuphuma egwayini. Cishe kuyatiwa kutsi utawuba nemphilo lendze nalengenato tinhlungu netifo. Kuncoba uphumelele emkhubeni lobambana njengalona wekubhema sikilidi kutawenta utive umkhulu kwawena.

Nati letinye tintfo lositakala ngato ngekuyekelwa ligwayi: Maka leto letibalulekile kuwe.

( Ngifuna kuba nemphilo
( Ngifuna kukhululeka kulomkhuba lodulako lophindze ulimata umtimba
( Ngitawonga imali
(ilinganiselwa ku-R4000 ngemnyaka uma ubhema liphakethe linye ngelilanga ngentsengo yangemnyaka wa-2002)
(Angifuni kulawulwa ngusikilidi mine.
( Ngitawuphefumula kancono
( Ngitawukhululeka kulomcabango lebewungikhatsata wekutsi ngiyatibulala
( Angeke ngifanane nalongemukeleki emicimbini yekuhlanganyela nesive uma ngisemkhatsini walabangabhemi
( Angeke ngisaba netimphahla letinukako, tindishi temlotsa weligwayi letihlala tingcolile, tincamu teligwayi lokufanele tisuswe nome emakamelo lanentfutfu
( Angeke ngigulise bantfwana bami ngekubaphilisa nentfutfu lendzala
( Ngifuna kuba sibonelo lesihle kubantfwana bami
( Angeke ngisangcolisa umoya labawuphefumulako labanye.


Buka ngemehlo engcondvo imphilo yakho seyingenantfutfu yeligwayi.

Nyalo cedzela lomusho ngekutsi ubhale phansi tizatfu takho letimcoka kakhulu kuwe tekuyekela kubhema.

Ngincume kuyekela kubhema ngobe?????????.
????????????????????????
????????????????????????
????????????????????????
????????????????????????


KUBHEMA KUYABULALA

Ngekusho kweNhlangano yeTemphilo yeMave eMhlaba  kubhema kutawuba yimbangela yekufa lehamba embili emhlabeni wonkhe ngemnyaka wa-2030.

Emaveni lafana nabo United States, United Kingdom, naseCanada kubhema ligwayi sekuvele KUBULALA labanyenti bantfu kunalabo lababulawa tidzakamiva letifana naboheroyni, ikhokheyni, tjwala, i-AIDS, imililo, babulali balabanye, kutibulala kanye netingoti temgwaco kuhlanganiswe ndzawonye.


Kubhema				Ikhokheyni
					Iheroyni
					Kutibulala
					Umlilo
					Kubulawa ngulomunye
					Tingoti temgwaco
					Tjwala


ENingizimu Afrika tifo letiphatselene neligwayi tibulala bantfu lababalelwa ku-25 000 ngemnyaka ngamunye. Loko kulingana nekutsi kube nendiza ijambo lephihlika itfwele bantfu bafe bonkhe njalo NGEMALANGA LASIHLANU.
 



Kwentiwa yini kepha kutsi kubhema kube yingoti kangaka? Nalu luhlu lwaletinye tetifo letibangwa kubhema nome letibhebhetseliswa kubhema


* Kuhlaselwa sifo senhlitiyo
* Tifo letihambisana nemitsambo yengati
* Sifo semitsanjana lehamba umoya lesingapheli
* Kuphelelwa ngumdlandla wetelicansi
* Sithrokhi
* Sifo semaphaphu ehluleke kusebenta (emphysema)
* Tilondza ematfunjini
* Umdlavuza wemaphaphu, wemphimbo, wesigubhu selivi, wemlomo, welulwimi, wachochocho, wesinye semchamo, welubendze, wetinso wesisu newesinye.

Kantsi kubafati:

* Kusheshe kucale timphawu tekukhula esimeni sebufazane kanye nekutsamba kwematsambo. (menopause and osteoroposis)

Kwengeta kuloko, bantfwana labatalwa bomake lababhemako bavamisa kutsi batalwe babancane kakhulu kunesisindvo salabanye bantfwana, batalwe bafile, nome bafe ngaphambi kwekutsi bacedze umnyaka munye budzala.

?Ngacabuza umfati wami wekucala ngaphindze ngabhema ligwayi lengacala ngalo ngelilanga linye; Angiphindzanga ngaba nesikhatsi seligwayi kusukela lapho.?
- Arturo Toscanini, umbhidisi lodvumile 


TIFO LETIBANGWA LIGWAYI ATIGCINI NJE NGEKUKUBULALA

Letifo tingenta imphilo yakho ibe lusizi iminyaka leminyenti:

* Imitsambo yengati levimbekile ingakubangela buhlungu emilenteni uma utivocavoca kantsi kungabangela nekutsi ugcine sewuncanyulwe sitfo semtimba.
* Tinkinga tasesifubeni letifana nekueykela kusebenta kwemaphaphu (emphysema) tingakushiya uyintfo yekulala embhedeni kuphela iminyakanyaka, ube ulwa kamatima nemphefumulo ngamunye lowudvonsako.

Lababhemako bavama kutsi bacalwe tinkinga kuminyaka yabo-30 na-40, kantsi naloyo loneminyaka lengu-18 usuke angenawo emandla lakahle njengewebangani bakhe labangabhemi.

UMNDENI  NEBANGANI

Umndeni wakho kanye nebangani bakho bangasitakala ngekutsi wena uyekele kubhema.

* Bangatfokotela umoya lohlobile
* Bantfwana bebantfu labangabhemi abakavamisi kutsi bacale kubhema bona ngekwabo
* Bantfu labangabhemi labahlala nalobhemako bangangenwa sifo semdlavuza wemaphaphu kanye netifo tenhlitiyo ngekutsi betsamela intfutfu yalona lobhemako labahlala naye
* Bantfwana labancane emakhaya alababhemako kungenteka kutsi baphatfwe sifuba sekucinana (asthma) nome balaliswe esibhedlela ngekuba nenyumoniya nome ibhronkhayithisi.

Kusitakala kwakho, kwemndeni wakho nebangani bakho kucala mhla uyekela kubhema.



YANGA UMUNTFU LONGABHEMI?UTAWUVA UMEHLUKO!


BOSHEVU LABASEGWAYINI

Labanye baboshevu labatfolakala egwayini



LONCIBILIKISA PENDE
(Aceton)

IFIYUWELI LEMELULA
(Butane)

IFIYUWELI  YESINDIZAMOYENI
(Methanol)

KWEKUGEZA IMITHOYI
(Ammonia)

IVINIGA
(Acetic acid)


EMABHOLA EKUBULALA TILOKATANA LETIHLALA EMPHAHLENI
(Naphthalene)

INTFUTFU LEPHUMA KU-EKZOSI YEMOTO
(Carbon Monoxide)

SHEVU WEKUBULALA TINTFUTFWANE
(Arsenic)

IREDIYESHINI
(Polonium -210)


SIBULALA  MAGCIWANE
(Phenol)



Intfutfu yeligwayi isuke iyinhlanganisela yemakhemikhali langu-4500.


?Ngalesinye sikhatsi ngike ngihlale embikwesibuko ngitibuke ngihoshana nemoya longushevu kangaka. Kube bengisenkanjini yemasotja kungulabanye bantfu  labangiphocelela kutsi ngente loku bengitawufuna kubabulala.?
- lobhemako longatiwa
 

KUSITAKALA LOKUTFOLA UMA UYEKELA KUBHEMA

Kusitakala lokutfola uma uyekela kubhema

Uma ngabe ungumuntfu lobhema bosikilidi labangu-20 ngelilanga bese uphuma kulomkhuba kuvamise kutsi umtimba wakho wendlule kutigaba letifana naleti:

* Ngemuva kwesikhatsi lesingema-awa lamabili uyekele, ayisekho inikhothini engatini yakho. Noko-ke, kungenteka kutsatse emalanga lamabili kutsi butsi lobuhambelana nenikhothini bube buphume baphela emtimbeni wakho.
* Ngesikhatsi lesingema-awa lasitfupha inhlitiyo yakho iyehla kushaya kwayo kantsi nekugijima kwengati kutsi kwehla kancane. Kungaba sikhatsi lesingemalanga lamatsatfu kuya emalangeni langemashumi lamatsatfu (30) kutsi ingati yakho ibuyele ihambe ngalokufanele.
* Emkhatsini wema-awa langu-12 kuya kulangu-24, ikhabhoni monoksayidi isuke seyiphumile emtimbeni wakho. Kusebenta kwemaphaphu kuba ncono. Kutawehla kutsi utive uphelelwa ngumoya wekuphefumula uma kukhona lokwentako lokudzinga emandla, nekutsi utawuya ngekuba nemandla kancono.
* Ngemuva kwemalanga lambalwa utawucala utive sewuva uphindze unukelela kahle. Imiva yekuva kudla itawubuye iphile kantsi nemiva yekunuka ngemphumulo itawubuyela isebente. Kungenteka uphindze uve injabulo ngemuva kwekuphumelela entfweni lebewucabanga kutsi ayinakwenteka.
* Ngemuva kwemalanga ludzendza lwekucinana lebesekunamatsele emaphashini luyaphakama ulukhwehlele kumaviki lalandzelako lambalwa. Isiliya lokuyincenye yesihlanta-mtimba semvelo ibuyela ivuke  isebente.
* Kungatsatsa sikhatsi kuyofika etinyangeni letintsatfu kutsi isiliya ibuyele esimeni sayo ngalokuphelele kutsi ikhone kuhlanta emaphaphu ahlobe ngalokuphelele. Ngemuva kwemaviki lamatsatfu emaphaphu akho asebenta kancono, kushukumisa umtimba sekuba melula.
* Kutinyanga letimbili ingati lentjuza iya kutitfo temtimba iba ncono. Utawuba nemandla lamanyenti (utive unekutichenya nekwenetiseka).
* Ngemuva kwetinyanga letintsatfu indlela yekuhlanta emaphaphu akho itawube seyisebenta ngalokufanele. Uma ngabe uyindvodza ngisho nembewu yentalo yebudvodza  itawubuyela ibe ngulefanele kwandze nesibalo sayo.
* Ngekuya kwesikhatsi simo sengati neticubu letisemaphashini akho kubuyela kube sesimeni lesifanele. Kungenteka kutsatse sikhatsi lesidze.
* Ngemuva kwetinyanga letilishumi nambili (12), ingoti yekutsi ungabanjwa sifo senhlitiyo iyehla cishe ihhafu yonkhe yematfuba alabo labasachubeka nekubhema. Ngemuva kweminyaka lesihlanu litfuba lekuba sengotini yekuphatfwa ngumdlavuza wemaphaphu liyancipha ngehhafu.
* Ngemuva kweminyaka lelishumi nesihlanu ingoti yekutsi ungaphatfwa tifo tenhlitiyo seyilingana  neyalabo labangabhemi.







YINI KEPHA LEKUVIMBAKO?

?Ngulenye yaletinjabulo letimbalwa lengitishiyile? 

Asesibukisise edvute ?lenjabulo? leshiwoko. Likwenta ukhwehlele, lintinyela umphimbo wakho, likushiye nemabala eminweni yakho, lenta tibi, lingcolisa umoya, liyingoti lengabanga umlilo, ngemuva kwalokulijabulela aweneli uze uphindze ubheme futsi.

?Lingumngani wami loyedvwa?

Kubhema kukwetsembisa kutsi kungumngani wakho kepha kukugwaza ngemuva ungaboni. Kweba sikhatsi sakho, emandla akho nemali yakho. Lokukhulu kunako konkhe kungenteka litsatse ngisho nemphilo yakho. Ngumngani lonjani loyo?

 ?Kubhema kutfoba imiva yami?

Liciniso kutsi kucinana lokuhhanyulwa ligwayi nguloko ngulokukhanuka ligwayi lelinye! Kunetindlela letinyenti letinemphilo tekutfoba sithresi kuneligwayi (bona likhasi 24)

?Sesengcile sikhatsi sekutsi ngingabe ngisayekela nyalo?

Akuzange sekube ngemuva kwesikhatsi kuyekela kubhema. Akunandzaba kutsi unganani budzala bakho, ingoti yekutsi uphatfwe tifo letihambelana neligwayi iyehla uma ngabe uyekela kubhema. Kunjalo, uma ngabe ucabanga kuyekela masinyane kuncono kakhulu loko. Akuzange sekube ngaphambi kwesikhatsi kakhulu kutsi uyekele kubhema.

?Sengezame yonkhe intfo kute lokusebentako?

Loku kwanyalo kungaba nemehluko. Lusito lusedvute kabi nawe, lokwentako nje  kutsi ushaye lucingo kuphela. Shayela kulenombolo (011) 720 3145. Seluleko lesikulencwajana sesisite ngemphumelelo tinkhulungwane tebantfu lesebangasabhemi nyalo. Fundza ngekubuka tiphosiso takho taphambilini khona utewuphumelela nyalo.


KULUNGISELELA KUYEKELA LIGWAYI 
  
* KHETSA LUSUKU LWEKUPHUMA KULOMKHUBA

Ncuma lusuku lokhetsa kutsi utawuyekela ngalo (akungabi kutsi uncuma KWETAMA, kepha akube kutsi uncuma  KUYEKELA). Yenta kube lusuku longeke ucindzetelwe sithresi lesinyenti kulo kepha ungabe nguloku utitsetselela ngekutsi awukhoni kutfola lilanga lelikahle lekuyekela kubhema. Khetsa lilanga lelingaba sesikhatsini lesiliviki kusuka nyalo bese utilungiselela ngekwengcondvo kutsi utawuyekela.


* TFOLA KWESEKELWA

Umndeni, bangani kanye nalosebenta nabo bangaba lusito lolukhulu ekusiteni umuntfu lofuna kuyekela kubhema. Nati letinye tetintfo longabacela kutsi batente:

- ?Ngicela kutsi ningibeketelele  uma ngabe ngiphelelwa sineke nome ngicansulwa lite kumalanga ekucala lambalwa  ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema. Kutawuphela masinyane.?
- ?Ngicela ningangilingi. Kubona nekuhosha sikilidi kutawenta kube lukhuni kakhulu kutsi ngiyekele. Ngako-ke, ngicela ningangiphi sikilidi, uma futsi kungenteka ngicela kutsi ningabhemi embikwami.?
- ?Ngicela ningisite kuloku. Ngicela nihlale ningitjela ngekutsi niyajabula ngikuyekele kubhema.?
- ?Ngicela kutsi ningihlomelise ningidvumise. Ngicela nente lokutsite lokuncane kukhombisa kutsi niyatichenya ngami.?
- ?Ngicela ningangitsetsisi. Ngicela ningivele.?
- Ngicela ningiphe emavi ekungikhutsata uma ngabe ngiba nebulukhuni. Ngitjeleni kutsi ngichubeke ngibambelele.?

Yetama kutsi utfole umuntfu losayekele kubhema kutsi akusite ngekukwesekela ngalesikhatsi ? umuntfu loke wengca kuloku yena ngekwakhe. Tfola umuntfu longamshayela nome ngunini- umuntfu lotakulalela, angakwehluleli. Kungenteka nekutsi ufune kujoyina licembu lalabayekele kubhema ? uma ngabe likhona endzaweni yakini.

* HLELA  LOTAWUKWENTA  UMA NGABE KUNETIHIBE

Utawudzinga tintfo tekutifaka esikhundleni salokubhema. Ungatfola intfokoto ngekutsi ube nalotawukudla njengesilibatisi lokungakhuluphalisi kepha, kungaba yishungamu nome kube tintsi tekuvungula ematinyo. Ungenta tandla takho tihlale tenta lokutsite lokungaba yimpenseli, buhlalu bekuncandza kucabanga, nome ibhola yesikwashi.

LUHLU LWETINTFO TEKUKUSITA  
 
- Faka ticadze letijutjwe njengetintsi ediloweni lakho
- Faka liphakethe leshingamu emotini
- Gcina?.

Ufanele kutsi uphindze uncume kutsi utawusebentisa kuphi lokunenikhothini emkhatsini weticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, ishungamu lotayihlafuna nome sifutfo semlomo. Letinsita tingaba ngulolukhulu lusito ekutsini tehlise timphawu tekuphuma egwayini letikhatsata kabi. Khulumisana nadokotela wakho nome nasokhemisi masinyane nje. Kepha-ke, ungakhona kahle kutiyekelela ligwayi wena ngaphandle kwekusebentisa letinsita.

* NCUMA KUTSI UTAWUTIBONGA NGANI

Ngesizatfu sekutsi utsatsa sinyatselo sengucuko lesimatima emphilweni yakho kufanele kutsi utinikete lokutsite kwekukujabulisa. Hlela kutsi ube nemiklomelo lemincane lotipha yona nawusachubeka nalokushiya ligwayi.

Lemiklomelo lemincane akudzingi kutsi ize ibe nguledulako. Kantsi ungayibhadalela ngekusebentisa imali loyonga ngekungatsengi bosikilidi. Letinye tibonelo kungaba tincwadzi, timbali, kukushikisha welula imisipha emhlane nekutsi utinike sikhatsi lesengetiwe setintfo lotsandza kutenta njengetekutilibatisa. Faka lemali loyongako ngelilanga ngalinye ebhodleleni lelitsite uyibuke ikhula. Tsengela lotsetsene naye nebantfwana tipho tekubabonga kutsi bakwelekelele kulomshikashika.

TINDLELA TEKUPHUMA

Indlela lenhle kakhulu yekuphumelela kutsi uvele uyekele siwonkhe kubhema kunekutsi utsi utawehlisa kancane kancane. Uma utsi wetama kwehlisa linani sikilidi ngamunye uvele abe ngulobaluleke kabi kuwe, lokwenta kuvele kube lukhuni kuyekela labosikilidi bekugcina labambalwa.

Noko-ke, umuntfu ngamunye wehlukile, kungenteka kutsi wena ubona kuncono kwehlisa kancane kancane ngaphambi kwekutsi uyekele.

* Cala ngekutsi ubheme kancane egwayini ngalinye

Cala wehlise linani lekudvonsa kwakho kusikilidi ngamunye. Cala ngekutsi udvwebe indingilizi lapho kungusemkhatsini walosikilidi wakho. Bhema ufike ume lapho. Ngelilanga ngalinye ungayehlisa lendingilizi yekumaka kutsi ugcinaphi kwentela kutsi ubheme kancane kancane egwayini ngalinye.

?Indlela lenhle kakhulu yekuyekela kubhema kutsi uvele nje uyekele ?kungabi nakudzidzitela, kutitsetselela nganome ngani.?
-Edith Zittler.

* Phazamisa lokutilawula kwakho lokungenatihibe

Faka intsanjana yelasitiki kubopha liphakethe lakho leligwayi kwentela kutsi uma ulivula utawuphoceleleka kutsi ucale ngekususa yona. Loko kutakutsikameta kutsi kungabi ngulokutentakalela kalula nje kukhipha sikilidi lomunye, ingani kutawudzingeka kutsi ucale ucabange ngekutsi uncuma kubhema.

Ngako-ke, kusukela namuhla bhema labo bosikilidi lofuna kubabhema.

* Vele nje utsi ?cha!?

Bhema wakho sikilidi kuphela ungabi nguloku wemukela lophiwa yena ngulabanye kusukela namuhla kuye embili.


	KUYEKELA


BUSUKU NGAPHAMBI KWELILANGA LOTAWUYEKELA NGALO


		TIBI  

Ligwayi NOME imphilo. Uyatikhetsela.
Lucingo lwalabayekela kubhema (011) 720 3145

* BUSUKU NGAPHAMBI KWELILANGA LOTAWUYEKELA NGALO

- Lahla lonkhe ligwayi lonalo lebelikhona kuwe. Yenta siciniseko sekutsi awubi neligwayi lelisala kuwe ngisho nesincamu singasali.
-  Hambisa netilumeka-ligwayi  takho kanye netindishi temlotsa weligwayi. ?Lokukhipha engcondvweni kufanele kungabonakali.?
- Vala sikhala seligwayi ngekutsi ube neshungamu lengenashukela, tintsi letincane (straws), tintsi tekuvungula ematinyo nome buhlalu bekucedza kucabanga kwentela kutsi tandla nemlomo wakho kuhlale kunalokukwentako.
- Yiba ngulongangabati. Kuyekela kubhema kungumcansa. Ungakhona kukwenta!
- Uma ngabe usebentisa tinsita tekuyekela ligwayi tenikhothini, letifana neshungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nome sifutfo, yiba nesiciniseko sekutsi uyakwati kukusebentisa. Fundzisisa lipheshana lolitfola ngekhatsi kweliphakethe lako. 
- Bhema sikilidi wakho wekugcina bese utsi usale kahle sitsa sami seminyakanyaka.

* LUSUKU LOLUKHULU

Namuhla lusuku lolukhetsekile ? lilanga lekutsi USHIYE KUBHEMA. Lilanga lekutsi utentele umusa wena ngekwakho. Khululeka ulutsatse kalula nje ungaticindzeteli kakhulu.


* BUKANA NELUSUKU NGALUNYE
Kuyekela kubhema siphelane kubukeka kusinyatselo lesikhulu. Ngako-ke, bukana nelusuku ngalunye. Ungacali ucabange ngekutsi angeke uphindze ubheme futsi. Cabanga ngekuyekela kubhema kwelusuku lunye ngesikhatsi ngasinye- titjele kutsi ?Angeke ngibheme namuhla? bese awusabhemi.  Yenta lilanga lekucala libe lusuku lolukhulu. Noma nje uvele ulale ungavuki ngesikhatsi lovame kuvuka ngaso ngalelilanga ? nome uvuke ekuseni kakhulu kabi ngalo kwentela kutsi lehluke kulamanye emalanga.  Natsa ijusi yesitselo kusukusula.  Lokuba yi-esidi kwayo kutawusita ekususeni inikhothini.  Hlela kutsi kube nalotakwenta kukujabulise ekupheleni kwalolusuku njengemklomelo wekutsi awukabhemi. Tichenye utidvumise ngemuva kwelusuku ngalunye uma ngabe uphumelele. Injongo yakho kucedza lilanga ungakabhemi. Bukana nekulikhanuka ngakunye ulwe nako ukuncobe.

* TIBALEKELE TILINGO

- Takhele indzawo lehlobile, lensha lengenantfutfu yeligwayi lapho ukhona.
- Becwaye lababhemako. Citsa sikhatsi sakho lesinyenti nalabangabhemi.
- Tecwaye tindzawo lebewubhemela kuto kantsi ungahlali etindzaweni tekubhemela.
- Evikini lekucala nome lamabili ekucala yetama kugwema tjwala, likhofi naletinye tinatfo letihambela nekubhema.

* KUNCOBA INKHANUKO YEKUBHEMA
Uma kufika inkhanuko yekufuna kubhema ligwayi naku longakwenta:

1. Tikhumbute ngetizatfu letikubangele kutsi uyekele kubhema. (buka likhasi 4).
2. Titjele kutsi ?Ngikhetsa kungabhemi?.
3. Landzela lokushiwo ngulabo- D labasihlanu lokufanele ubente labahleliswe lapha ngentasi.
4. Sebentisa lokulandzelako kwenikhothini lokungaba yishungamu ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni, nome sifutfo uma ngabe uncume kusebentisa letinsita.


Natsa emanti
 
Lena yindlela lemelula nalenemphumelelo yekubalekela kubhema. Empeleni kufanele kutsi unatse emanti lalinganiselwa kutingilazi letingu 8 -10 emanti nome ijusi yetitselo ngelilanga. Lamanti atakusita kugeza lenikhothini iphume emtimbeni wakho. Unganatsi emanti lamanyenti uma ngabe usebentisa letinsita tenikhothini, lokuticeshana tekunanyatseliswa, ishungamu nome sifutfo.

?Uma singagucuki kusho kutsi asikhuli. Uma singakhuli kusho kutsi asiphili ngalokuphelele?(kukhula) kungasho kuyekela emaphethini letayelekile kepha langasiyisi ndzawo? 
Umbhali nguGail Sheehy 
 

Kuphefumula udvonse ngalokujulile 

Hlala ukhululekile ungetfukanga ngekutsi udvonse umoya ngalokujulile. Nayi indlela yekukwenta loku:

- dvonsa umoya lojulile ngemakhala
- Bamba umoya wakho ubale kufike ku-4
- Wukhulule uphume kancane kancane uphuma ngemlomo
- Phindza letinyatselo kute kube kane nome kasihlanu uze utive ungasenaluvalo

Yenta lokunye lokutsite
Kutenta uhlale uphisheke ngekwenta lokutsite kutawususa ingcondvo yakho ingete yacabanga ligwayi. Singabekisa , ngekutsi ngemuva kwekudla ungahlali etafuleni ungasenalutfo lolwentako, hamba uyogeza titja ugeze ematinyo akho, uye ngephandle uyohamba ngetinyawo, ungageza imoto nome ugeze inja.

Bhala luhlu lwemisebenti lemincane nalemelula kuyenta khona utowenta  munye ngesikhatsi kufika kukhanuka ligwayi. Ungazama nekugcwalisa umdlalo wekuphambana kwemagama (crossword puzzle) . Ungafundza liphephabhuku. Ungalalela umculo. Ungahlafuna sicadze . Ungaya kuyogeza ungene ebhavini uphumule sikhatsi emantini.


KUNCOBA KUBHEMA

Kucoca Nebangani

Kucoca nebangani kungakusita kutsi utive uncono. Kucoca nalosewayekela kubhema kungaba lusito lolukhulu kuwe. Nome ushayele inombolo yeligwayi nome Yelwati Lwetemphilo letsi (011) 720 3145 kutsi utfole kwelulekwa ngulabanelwati.


Yephuta
 
Inkhanuko yekufuna kubhema itsatsa emaminitsi lambalwa bese iyanyamalala. Uma lenkhanuko ingasiyo lenkhulu kakhulu ungavele uyiyekele yengce. Bala ufike ku-100 nome uhaye inkondlo lemfishane nome umthandazo. Lenkhanuko ungayincoba.


* Tikhulumise utitjele loku 
- Tinike imiyalo. ?Ungakwenti loku?. ?Yekela?, ?Kungaba lukhuni loku kepha ngingakwenta.?
- Yenta emandla ekuticabangela akusebentele ? angaphikisani nawe:
1. Uma ucala kucabanga kutsi kutawuba mnandzi kanganani kubhema, mane ucabange ngemaphaphu lasamnyama khwishi angcoliswe butsi beligwayi. Nome ucabange kutsi batawujabha kanganani bantfu uma uphindze ucala kubhema.
2. Tikhumbute tintfo letikwenta wenyanye ligwayi nome letenta ujabule kutsi ushiye ligwayi. Titjele kutsi ?Ngikhetsa kungabhemi?
3. Akutsi uma utiva umoya wakho uphansi  tiphakamise ngekutsi utibone ngemehlo engcondvo sewunemphilo, uphefumula kancono ujabulela imphilo. Ngubani lodzinga kubuyela emuva?

Ungativeli buhlungu. Ube ngulohlukumetekako. Kepha nyalo sewulichawe. Ligwayi lingancotjwa.



KUKHOHLWA NGELIGWAYI

*  Liviki lekucala uyekele kubhema utakutfola kulukhuni kakhulu. Ngemuva kwaloko tinkinga tiya ngekulawuleka kancono.
* Labanye bantfu abahlangabetani nalutfo lolubahluphako nome lokubagulisa uma bayekela kubhema, kepha linyenti lebantfu liba nako kuhlukunyetwa ngulokutsite lokubaphazamisa emtimbeni. Loku kuvama kuphela ngemuva kwemaviki langabalelwa kulamabili kepha letinye taletiphazamisi njengenkhanuko yeligwayi nekulilambela kungaba khona sikhatsi lesidze.
* Kutsatsa cishe tinyanga letintsatfu kutsi uphume gelekece utive sewukhululekile ngalemphilo lensha yekungabhemi.
* Akukho bantfu lababili labake bafanana ? nawe wehlukile. Linyenti laletecwayiso tekumelana nekuyekela kubhema titawusebenta kuwe ? tibe letinye tingasebenti. Kukuwe-ke kutsi ukhetse leto letisebenta tikulungele wena.


?Ngingamane ngibe ngulongabhemi lohle nje ahlaselwa kukhanuka ligwayi kunekutsi ngibe ngulobhemako lohlala njalo ahlushwa sifiso sekuyekela kubhema.? 
-Longatiwa

KUMELANA NEKUPHUMA EGWAYINI 

Kungenteka ubone  tingucuko letimbalwa emtimbeni kanye nasemoyeni ngemuva kwekuyekela kubhema. Letingucuko titawuba khona emalangana lambalwa ngemuva kwekushiya kubhema kantsi tisho kona kutsi uphile kahle.

LUPHAWU
SIZATFU SELUPHAWU
INDLELA YEKUMELANA NALO
Inkhanuko yekubhema









Kutiva ulula enhloko & nekulahlekelwa kucabanga ujule.









Kukhwehlela




Kucinana kwemisipha nekucansukela lite.





Kudzinwa kwengcondvo










Kulamba/Indlala










Inkinga yekungalali


Umtimba wakho sewetayele kutfola imitsamo yenikhothini








Kungenteka kubangwa kungatfoli inikhothini.










Emaphaphu akho akhipha kungcola kweligwayi kanye neludzendza lobelukhona kuwo.

Buncane benikhothini engatini yakho.






Nako kungenteka kubangelwa kuba kuncane kwenikhothini engatini yakho







Indlela yekugaya kudla emtimbeni wakho ibuyela esimeni lesifanele.










Inkhanuko lematima yekubhema ivama kuhlala 1-5 wemaminitsi ngaphambi kwekutsi inyamalale. Yenta lokutsite kutigcina unalokwentako ize yendlule ? natsa emanti, wente i-eksesayizi yekuphefumula



Tsatsa tintfo malula. Ungaticindzeteli kakhulu kulamalanga letako lambalwa. Tivocavoce. Sebenta tikhawu letimfishane ngesikhatsi ngasinye, utsatse sikhatsi sekuphumula emsebentini. Yenta siciniseko sekutsi udla ngalokwenele.



Natsa kancane emanti lafutfumele. Lokukhwehlela kutawutiphelela kona.


Phuma uhambe ngetinyawo, ngena uhlale ebhavini lelinemanti lashisako yetama tindlela tekuphumula. Coca nalotsite mayelana nalokuvako.


Tivocavoce ngalokulingene (kuhamba ngetinyawo emaminitsi lasihlanu kuya kulalishumi) kungasita kuphakamise lokudzangala lokuko. Tinkinga takho tingasonjululwa. Wena nje bukana nato ngayinye ngayinye ? nome kancane kancane.

Dlani iphophukhoni, ticadze, emaphruni, nalokunye kudla lokunemakhalori lamancane kwekulibatisa umlomo. Yetama kutsi udle tidlo letisitfupha letincane ngelilanga. Natsa emanti lamanyenti!

Ticwilise ebhavini lemanti unatse ingilazi yelubisi lolufutfumele ngaphambi kwekuyolala. Uma kungalaleki vuka ufundze ? nome ulalele umsakato. Kutivocavoca ngaphambi kwekulala nako kuyasita

   

* Lokunye lokungasita

- Yenta umlomo wakho uhlale uhlobile ngekutsi uhlukuhle ematinyo ngalokuvamile usebentise nesiwasha-mlomo nome sifutfo sekunukisa kahle umlomo.
- Yenta ema-eksesayizi ekutelula
- Phumula kakhulu
- Tinikete sikhatsi saleto tintfo letimcoka kuwe

* Letinye timphawu letivamisile:
Koma kwemlomo, umphimbo lobuhlungu, kubulawa yinhloko, tinkinga tekugaywa kwekudla esiswini, kudzinwa lokungapheli, tikhatsi tekutiva ugcwala tinyembeti emehlweni kanye netilonjana temlomo.


Lucingo lweLigwayi nome Lwelwati ngeTemphilo
(011) 720 3145






* Kuncoba sithresi
Nayi indlela yekusita kutsi wehlise kudzinwa kwelusuku utive uphumulile. Cala ngekwehlisa umsindvo losedvute. Hlala ukhululeke, vala emehlo akho bese uphefumula ngalokuthulile. Beka ingcondvo yakho kulokuphefumula bese usho leligama ?ngipholile? nome ?ngiphumulile? ngesikhatsi ukhipha umoya. Ngemuva kwemaminitsi langu 5 kuya ku-10 utawutiva sewuphapheme.

* Kulwa nekukhuluphala
Ngalokulingene bantfu lababhemako bakhuluphala cishe 2 kg ngemuva kwekuyekela kubhema. Ngalesinye sikhatsi loku kubangelwa kutsi umtimba wakho usebentisa emandla lamancane kunalawo lebewuwasebentisa phambilini. Ngalokuvamile kuba kutsi bantfu labayekele kubhema bayabe sebafaka kudla esikhundleni sekubhema

Awudzingi kutsi ukhuluphale
- Hlela tidlo lotatidla ngelusuku. Dlani katsatfu kuya kulokusitfupha esikhundleni sekutsi udle sidlo sinye lesikhulu
- Kugweme kudla lokunemafutsa
- Dlani kakhulu titselo netibhidvo letingakaphekwa
- Hlala unguloshukumisa umtimba ? yenta ema-eksesayizi kakhudlwana (sib. Kuhamba ushakutele ugega ibhuloki yakho)
- Ungatfuki uma ngabe kuba nemtimba lowungetako. Sisindvo semtimba wakho sitawugcina sesitintile ngekuhamba kwesikhatsi utawehlisa lamanye alamakhilogremu lowangetile.

Kubhema akusiyo indlela yekulwa nekukhuluphala kwemtimba. Kukhona tindlela letincono tekwenta loko. Lusito lwekuyekela kubhema lukhulu kakhulu kunengoti loba kuyo uma ukhuluphele ngemakhilogremu lambalwa. Uma ufuna kutfola lwati lolwengetiwe mayelana nekudla ngalokunemphilo shayela bakaHeart Foundation of South Africa inombolo yabo itsi  0800 223 222.

Uma ngabe ubhema?
Kukhona lokungakahambi kahle! Ube neligwayi. Uyatisola kantsi usengotini yekutsi ubuyele ekubhemeni. Awudzingi kwenta loko!

?Umehluko lokhona emkhatsini walokungeke kwenteke nalokungenteka kuya ngekutsi loyo muntfu utimisele kanganani.?
-Tommy Lasorda, Meninjeli weBaseball

Fundza ngalokuke kwewnteka phapbilini. Yini levuse lenkhanuko yekubhema? Ngabe kube kulibona nekulihosha ligwayi? Ngabe kube senteko lesikubangela sithresi? Yini lebewungayenta kuvimba kutsi ungabhemi? Utawulwa kanjani nalenkhanuko yeligwayi esikhatsini lesitako?

Nyalo asewubuke tizatfu takho tekuyekela kubhema bese utitjela kutsi ?Angeke ngimoshe emandla ami langaka. Ngisenguye longabhemi!?. Buyela ucale lapho ushiye khona.



			KUHLALA UKHULULEKILE
    

Lilanga Linye Ngesikhatsi?

Linamuhla liyinkinga ngekwalo; ubangelwa yini ufune kungeta likusasa? Sebentisa emathulusi akho ekulwa lafana ?Nemgodla Wekuphumelela?. Umuntfu lokwesekelako, kuphefumula ngalokujulile ukhumbule ku-eksesayiza.

Cinisela! Lokumatima kakhulu kutawengca ngeliviki, kepha kungatsatsa tinyanga letintsatfu kutsi ukhululeke njengalongasabhemi.

Kusuka kumaviki lamabili kuya kulasitfupha?

Ngemuva kwekutsi lokumatima kakhulu kuphazamiseka ngekwemtimba sekwengcile, sewungadzinga kutsi usale ulwa nemphi yengcondvo. Ngako-ke, ciniseka kutsi uyatibonga kutsi ukhweshe egwayini. Uma kufika inkhanuko yekubhema titjele lokutakukhweshisa kulo: ?Ngikhetsa kungabhemi?
Tsani ?CHA? namuhla kusasa nakumalanga lalandzelako ngemuva kwaloko.

Tingoti letikhona manje nguleti:

* Kucabanga kutsi sikilidi loyedvwa angeke akulimate ? utakulimata. Bancane kabi bantfu labakhona kubhema ngetikhatsi letitsite. Awusiye lobhemako nome unguye.
* Sibhimbi. Kuba nalapho kunebantfu lababhemako khona kanye nekuba khona kwetjwala kuyinhlanganisela leyingoti- ngako caphela. Ungatiniki imvumo yekubhema; tinike imvumo yekuba nemphilo.
* Sicakacaka. Tintfo tibonakala titimbi kakhulu kangangobe akunandzaba  kutsi uyabhema nome awubhemi. Kepha tonkhe ticakacaka tiyengca. Uma sesengcile kutawufuneka ucalele phansi kuphuma futsi.

?NGEMUVA KWALOKO

wente kahle. Uyekele kubhema. Kepha-ke kuyekela kubhema ngulenye intfo kantsi KUHLALA UKHULULEKE ENTFUTFWINI ngulenye intfo mbamba.

Kuze kube ngukulesigaba  kufanele kutsi sewutfolile kutsi bantfu bayekele kucaphela kutsi wente kahle kanganani. Ngekubuka kwabo batsatsa ngekutsi sekwengcile. Kepha wena wati kancono. UNGENTI UMDLANDLA WAKHO UNCIPHE. Kuphumelela ekushiyeni ligwayi nako kungumkhuba ngesingako. Nangabe uhlala ngekungabhemi sikhatsi lesidze kutawuba ngulapho ukubona kufaneleke ngekwemvelo.

KUYEKELA KUBHEMA NGULENYE YETINTFO LOKE WATENTA EMPHILWENI YAKHO. UNCOBE INIKHOTHINI WAGUCULA UMKHUBA LEBEWUNAWO IMINYAKA LEMINYENTI. JABULA! 


IMIBUTO LEMINYE YEKUCEDZELA
   
?Kutawuba sikhatsi lesinganani ngaphambi kwekutsi iphele siphelane lenkhanuko yeligwayi??

Kulukhuni kusho ngalokucondzile. Kulabanye bantfu kutsatsa emalanga lambalwa. Kulabanye inkhanuko yekubhema itsatsa sikhatsi lesijana ? naloku kuyaye kuye ngekuba melula ngekuhamba kwesikhatsi.
Indlela lelula yekucedza lenkhanuko kutsi uyilambise ize ife. Uma ngabe uyondla ngekutsi ubheme itawuya ngekucina.

?Kubangelwa yini kube lukhuni kangaka kukhweshelana neligwayi?? 
Yingci nje uma ubheke kutsi utawutijabulisa ngasikilidi nome ubheke kutsi utawuhhamula kungaphatseki kahle ? inkhabunkhabu yakho yekubhema itawuhlala iphila. Utawukhululeka egwayini uma ngabe kubhema kungasenawo umsebenti lokuwenta emphilweni yakho.

?Impela  sikilidi loyedvwa nje angete angilimata ngemuva kwekutsi ngiyekele kubhema.?
Sikilidi loyedvwa angaholela ekutsini ?lomunye vo kuphela? ngaphambi kwekutsi wati lokwentekako utatikhandza sewubuyele shice lapho wacala khona.

?Ngingete ngalibhema linye kute ngitewubona kutsi ngikhona kanganani kutibamba nome kubona kutsi kwakunjani kubhema??
Leti taba tekutitsetselela kutsi ubuyele ubheme. Uma ngabe sewukhohliwe kutsi sikilidi unjani ?jabula. Awudzingi kutsi utilinge wena ngekwakho ngekutsi ubheme lomunye sikilidi. Sewuphumelele eluhlolweni lolumcoka kabi. Uphumile egwayini.

?Uma ngabe ngingaphindze ngicale-ke??
Ungesabi, akusho kutsi usehluleki. Akusiye wonkhe umuntfu lophumelela ekucaleni. Bantfu labanyenti betama emahlandla lamanyenti ngaphambi kwekutsi bagcine sebaphumile siphelane. Njalo nje uma wetama ungafundza lokutsite lokutawukusita kulokutako. Ngako-ke, naloku wena ucabanga kutsi wehluliwe kulemphi, usengaphindze uyiwine lemphi.

Tilungiselele, khetsa lilanga lekuyekela futsi uchubekele phambili UCALE KABUSHA futsi. Kuba ncono kona kutsi uvele uphume kwekucala. UHLALE UPHUMILE.

? Tisita kanganani letinsita tenikhothini lokuyishungamu, ticeshana tekunanyatseliswa esikhunjeni nesifutfo? 
Letinsita setitfole kucinisekiswa kutsi tiletsa lenkhulu imphumelelo. Ematfuba ekutsi uphumelele atawandza aphindzeke kabili uma utatisebentisa kanye naleti letinye tecwayiso letikulencwajana.

?Ngitawati kanjani uma ngabe sengikhululekile??

Uma ngabe sewungacabangi ngasikilidi. Uma ungasabali emalanga. Uma ngabe sewuyekele kutikhukhumeta ngekuphuma kwakho ekubhemeni kepha ube ujabuliswa kutsi uphumile. Uma ngabe kungabi ngulobhemako sekungiko lokuyimvelo kuwe.

Shiya lomkhuba
Wente sicalo lesisha ? angeke utisole.

Bonana nadokotela wakho kute utfole teluleko letinye nelwati.



Umfanekiso welingaphandle leliphaphu lemuntfu longabhemi loneminyaka lengu- 45 kuya ku-55. Lamabadlana lamancne lamnyama laseliphashini ngimisalela yekhabhoni lengeniswa kuphefumula umoya longcolile welidolobha.


Liphaphu lelimahwele ngemdlavuza libukeka lehluke kakhulu. Loku lokusimila lesimhlophe lapha ngetulu ngumdlavuza.  Lokulimala lokumnyama kuleliphaphu kubbangelwa kugula kweliphaphu (emphysema).

?Angeke kube nguwe nome-ke lokubalulekile encenye labo labakutsandzako kutsi batikhandze babukane nemphi lefana nalena. Kugcina kubonakala kutsi  kuyekela kubhema akufani kakhulu nekungayekeli kubhema.?
-Lohlukunyetwe ngumdlavuza weliphaphu Phil Walters Uneminyaka lengu 57 budzala. 
   

 

      



1


