?
IRIPHABLIKI YENINGIZIMU AFRIKA 
? 
UMTSETFO WEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI 
? 
REPUBLIEK VAN SUID-AFRIKA 
? 
MULAYO WA NDINDAKHOMBO YA VHUSHAYAMUSHUMO 
? 
No , 2001 
UMTSETFO 
Wekusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; lotawubukana nekukhokhelwa kwebasebenti labatsite esiKhwameni setinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti, futsi nekukhokhelwa kwetinzuzo tekugula, tekuyawubeleka, kwamukela umntfwana losisiwe netinzuzo temondliwa lokuhlobene nekuPhelelwa ngumsebenti kwalabo basebenti; kubukana nekusungulwa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, imisebenti yeliBhodi nesikhundla seliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; futsi nekubukana netindzaba letiphatselene nalo. 
LOMISWE yiPhalamende yeRiphabliki yeNingizimu Afrika, ngalokuladzelako:??
LUHLU LWALOKUCUKETFWE
Tigaba 
SAHLUKO 1? 
TINGENISO 
1. Tinchazelo 
2. Injongo yaloMtsetfo 
3. Kusetjentiswa kwaloMtsetfo?
SAHLUKO 2? 
SIKHWAMA SEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI 
4. Kusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
5. Kusetjentiswa kwesiKhwama 
6. Kutfola timali tesiKhwama, timalimboleko nekutfola imali leyecile ebhangi
7. Kusiswa kwemali yesiKhwama 
8. Iminikelo nemafa laniketwa siKhwama 
9. Kukhetfwa kwetati nekubuyeketwa kwangemnyaka
10. Imali lengenako netikweleti tesiKhwama 
11. Kulandzisa, kucwaninga nembiko wetetimali
SAHLUKO 3? 
KUFAKWA KWESICELO SETINZUZO
Sigaba A: Lilungelo letinzuzo 
12. Lilungelo letinzuzo 
13. Kubalwa kwetinzuzo 
14. Umnikeli longanalilungelo letinzuzo ngenca yetihibe letitsite?
Incenye B: Tinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti 
15. Kubalwa kwesikhatsi sekungasebenti ngaphasi kwalencenye 
16. Lilungelo letinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti 
17. Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti 
18. Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuPhelelwa ngumsebenti?
Incenye C: Tinzuzo tekugula 
19. Kuncunywa kwesikhatsi sekugula ngaphasi kwalencenye 
20. Lilungelo letinzuzo tekugula 
21. Kubalwa kwetinzuzo tekugula 
22. Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekugula 
23. Kukhokhelwa kwetinzuzo tekugula?
Incenye D: Tinzuzo tekuyawubeleka 
24. Lilungelo letinzuzo tekuyawubeleka 
25. Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuyawubeleka 
26. Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka?
Incenye E: Tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
27. Lilungelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
28. Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
29. Kukhokhelwa kwetinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe?
Incenye F: Tinzuzo temondliwa 
30. Lilungelo letinzuzo temondliwa 
31. Kufakwa kwesicelo setinzuzo temondliwa 
32. Kufakwa kwesicelo setinzuzo temondliwa?
Incenye G: Imibandzela jikelele lehlobene nekufakwa kwesimangalo setinzuzo
33. Tinzuzo letingeke tiniketwe, tibambiswe nobe tikhishwe
34. Tinzuzo letingatseliswa 
35. Kubuyiselwa kwetinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa
36. Kumiswa kwelilungelo lwemnikelo letinzuzo
37. Umbango lohlobene nekukhokhelwa kanye nekungakhokhelwa kwetinzuzo
SAHLUKO 4? 
KUPHOCELELA
38. Kucinisekiswa kwetitsembiso
39. Sincumo senkantolo sekuphocelela
40. Kuphikisa sincumo senkantolo sekuphocelela
41. Sincumo senkantolo sekuphocelela singentiwa ngumtsetfo weNkantolo yeTemisebenti 
42. Umsebenti wemcashi?
SAHLUKO 5? 
IKHOMISHANI NETIKHULU LETIBUKENE NETICELO 
43. Kukhetfwa kweKhomishani yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
44. Umbiko weKhomishani, kuniketwa nekwabelwa kwemandla kanye nekuniketwa kwemisebenti 
45. IKhomishani ingasho kutsi umuntfu abe ngumnikeli
46. Kukhetfwa kwetikhulu letibukene neticelo
SAHLUKO 6? 
LIBHODI LEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI 
47. Kusungulwa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
48. Emandla kanye nemisebentiyeliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
49. Emalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
50. UMtsetfosisekelo weliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
51. Kuphatfwa nekuphakelwa kwemitfombolusito yeliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
52. Umholo netimfanelo temalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
53. Kuvikeleka kwemalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti
SAHLUKO 7? 
IMITSETFOSIMISO 
54. Imitsetfosimiso 
55. Inchubo uma kukhishwa imitsetfosimiso
SAHLUKO 8? 
JIKELELE
56. Umniningwano lotawuniketwa ngumcashi 
57. Kwakhiwa nekunakekelwa kwedathabhesi 
58. Emandla kanye nemisebenti yeMcondzisi-Jikelele 
59. Tintfo tekusebenta letingatseliswa
60. Kubuyiselwa kwetindleko leticitfwe basebenti besiKhwama 
61. Kubuyiselwa kwetindleko jikelele
62. Bufakazi 
63. Kukhishwa kwemniningwano 
64. Indlela yekutiphatsa lengafuneki jikelele
65. Tinhlawulo
66. Emandla eNkantolo yeTemisebenti 
67. Kubikwa kwelicala eNkantolo yeTemisebenti 
68. Kukhetsa nekuniketa imisebenti yiNdvuna 
69. Bantfu labatsatfwa njengebanikeli ngekwemigomo yeMtsetfo 
70. Kucitfwa kwemitsetfo
71. Emalungiselelo esikhashana
72. UMtsetfo ubopha uMbuso
73. Sihloko lesifushane nesicalo?
ISHEJULI 1?
EMALUNGISELELO ESIKHASHANA 
ISHEJULI 2?
KUBALWA NGEKWETIBALO KWEMALUNGELO EMNIKELI?
ISHEJULI 3?
SILINGANISO SEMALUNGELO EMNIKELI ETIKWENZUZO? 
SAHLUKO 1?
IMIBANDZELA YESINGENISO ?
Tinchazelo 
1. (1) KuloMtsetfo ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela ? ?sati? kushiwo umuntfu locashwe ngekwesigaba 9(1); ?sitfunywa? kushiwo nobe muphi umuntfu ngaphasi kwesigaba 58(9); 
?tinzuzo? kushiwo tinzuzo letimiswe kusigaba 12; 
?liBhodi? kushiwo liBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti losungulwe ngekwesigaba 47; 
?CCMA? kushiwo iKhomishini yekuColelana nekuLamula (Commission for Conciliation, Mediation and Arbitration) lesungulwe sigaba 112 seMtsetfo weBudlelwano beteBasebenti, 1995 (uMtsetfo No. 66 wanga 1995); 
?sikhulu lesibukene neticelo? kushiwo  sikhulu lesibukene neticelo lesikhetfwe ngekwesigaba 46; 
?umntfwana? kushiwo umuntfu lomiswe kusigaba 30(2) longaphasi kweminyaka lengu-21 futsi kufaka ekhatsi umuntfu loneminyaka lengaphasi kulengu-25 longumfundzi futsi loncike kakhulu longumondliwa wemuntfu loshonile; 
?iKhomishani? kushiwo iKhomishani yeliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti loniketwe sikhundla lesinjalo ngaphasi kwesigaba 43; 
?umnikelo? kushiwo linani lelikhokhwa ngumcashi nobe ngumnikeli ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
?umnikeli? kushiwo umuntfu phaca? 
(a) locashiwe nobe lobekacashiwe;
(b) lochazwa nguloMtsetfo, ngekwesigaba 3, futsi
(c) longanetisa iKhomishani kutsi ukhiphile iminikelo ngetinjongo taloMtsetfo; ?uMcondzisi-Jikelele? kushiwo uMcondzisi-Jikelele weliTiko leTemisebenti futsi  sikhulu seliTiko leTemisebenti lesiniketwe nguMcondzisi-Jikelele umsebenti ngekwesigaba 58(3); 
?sisebenti sasekhaya? kushiwo umcashwa lowenta umsebenti wasekhaya ekhaya lemacashi wakhe, futsi kufaka ekhatsi? 
(a) umuntfu losebenta engadzeni;
(b) umuntfu locashwe ngumniyo welikhaya njengemshayeli wemotela; futsi 
(c) umuntfu lonakekela kulelo likhaya, kodvwa hhayi umuntfu losebenta emapulazini.
?sisebenti? kushiwo phaca lotfola umholo, nobe lokhokhelwako ngemsebenti lowentiwe nobe umsebenti lowentiwe ngulowo muntfu, kodvwa hhayi inkontileka letimele; 
?umnikelo wesisebenti? kushiwo linani lelibekiwe ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti;
"umcashi" kushiwo , kufaka ekhatsi umuntfu lotsembekile lobambele lomunye, lokhokhela nobe logunyateke kukhokhela umuntfu linani lemholo lelitsite, futsi losemtfwalo wekukhokhela linani lelitsite njengemholo ku ngaphasi kwemibandzela yanobe nguwuphi umtsetfo nobe etikhwameni temphakatsi, hhayi umuntfu longesiye inhloko; 
?lihhovisi lekucasha? kushiwo nobe nguliphi lihhovisi leliTiko leTemisebenti sitfunywa ngaletinjongo teMcondzisi-Jikelele ngekwesigaba 58(9); 
?umnyaka wetetimali? kushiwo sikhatsi emkhatsini kwelusuku lwekucala lwa-Apreli ku umnyaka nelusuku lwemashumi lamatsatfu nakunye kuMashi emnyakeni lolandzelako, totimbili tinsuku tifakiwe; 
?siKhwama? kushiwo the siKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti losungulwe sigaba 4; 
?umhloli wetebasebenti? kushiwo? 
(a) umhloli lokhetfwe ngaphasi kwesigaba 63 seTimo letiSisekelo seMtsetfo wekuCasha, 1997 (uMtsetfo No. 75 wanga 1997); nobe 
(b)  loniketwe sikhundla nguNdvuna ngaphasi kwalesigaba kwenta nobe nguwuphi umsebenti webahloli betemisebenti; ?iNdvuna? kushiwo iNdvuna yeTemisebenti; 
?inyanga? kushiwo sikhatsi lesisukela elangeni lekucala enyangeni yinye kuye kulelinga lelilandzelana nalelilanga lekucala kulenyanga lelandzelako, emalanga lamabili ayafakwa. Sibonelo 10 Mashi 9 Apreli;
?NEDLAC? kushiwo uMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa newetemiSebenti losungulwe sigaba 2 weMtsetfo weMkhandlu weMnotfo, wekuTfutfukisa neweTemisebenti, 1994 (uMtsetfo No. 35 wanga 1994); 
?sikhulu? kushiwo sikhulu lesichazwe kusigaba 1 seMtsetfo weTemisebenti yeMphakatsi, 1994 (Simemetelo No. 103 wanga 1994); 
?bekiwe? kushiwo umtsetfo lobekwe ngumtsetfosimiso;
?umsebentihulumende? kushiwo umsebentihulumende njengobe umiswe kusigaba 197 seMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika, 1996 (UMtsetfo No. 108 wanga 1996); 
?umtsetfosimiso? kushiwo umtsetfosimiso lowentiwe ngaphasi kwaloMtsetfo; 
?liholo? kushiwo ?liholo? njengobe lichazwe kusigaba 1 seMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
?losebenta ngetikhatsi temnyaka? kushiwo nobe ngabe ngubani locashwe ngumcashi sikhatsi lesingaba tinyanga letintsatfu lokungenani etinyangeni letingu-12 nemcashi munye kantsi futsi umsebenti wakhe lotsikameteka lohlukana ngetikhatsi tekuba khona kwemsebenti,;?loMtsetfo? ufaka ekhatsi nobe nguwuphi umtsetfosimiso lowentiwa ngekwaloMtsetfo; 
?UMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti? kushiwo uMtsetfo lophasiswe yiPhalamende emva kwaloMtsetfo, kukhishwa kweminikelo yekuphelelwa ngumsebenti;
?liviki? kushiwo nobe ngusiohi sikhatsi semalanga lasikhombisa lalandzelanako;
Injongo yaloMtsetfo 
2. Injongo yaloMtsetfo kusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lapho khona ebacashi nebasebenti bakhokha futsi lapho khona uma ebasebenti labaphelelwa ngumsebenti nobe bondliwa, uma kungenteka, banelilungelo lekutfola tinzuzo ngaleyo ndlela batawukhona kulwa nehlupheko yekungasebenti.
Kusetjentiswa kwaloMtsetfo 
3. (1) LoMtsetfo usebenta kubo bonkhe bacashi nebasebenti, ngaphandle ? 
(a) kwebasebenti labacashwe kusebenta emahora langaphasi kulangu-24 ngenyanga nemcashi lotsite, nebacashi babo; 
(b) basebenti labatfola umholo ngaphasi kwesivumelwano sekufundza lesibhaliswe ngekweMtsetfo wekuTfutfukiswa kweMakhono, 1998 (UMtsetfo No. 97 wanga 1998),nebacashi babo; 
(c) bacashi nebasebenti kumikhakha yesifundza neyavelonkhe yahulumende; 
(d) bantfu labangena kuRiphabliki ngenhloso yekwenta inkontileka yekusebenta, yekufundzela umsebenti (bu-aprentisi) nobe kufundza ngekhatsi kweRiphabliki uma ngabe sekuphele umsebenti kanjalo umcashi kudzingeke kutsi ngemtsetfo nobe ngenkontileka yekusebenta, yebu-aprentisi, yekufundza, uma kungaba njalo, nobe ngabe ngusiphi sivumelwano nobe ngesitsembiso, kubuyisela lowo muntfu emuva, nobe lomuntfu udzingekile kutsi ashiye iRiphabliki yeNingizimu Afrika, nebacashi babo. 
(2) Ngaphandle kwesigatjana (1), loMtsetfo utawusebenta kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka nebacashi emva kwetinyanga letingu-12 sekusebenta loMtsetfo. 
(3) (a) INdvuna kumele, ngalokukhulu kushesha emva kwekusebenta kwaloMtsetfo, ikhetse umtimba lotawuphenya futsi wente tincomo mayelana nekuphatfwa kwalomtsetfo kwaloMtsetfo kubasebenti basemakhaya nebantfu labasebenta ngetikhatsi temnyaka. 
(b) Luphenyo kumele luphetfwe kungakendluli tinyanga letingu-12 kusukela kulolusuku lwekusebenta kwalesigaba 
(c) INdvuna kumele ichumane neliBhodi mayelana nemiphumela yeluphenyo.
SAHLUKO 2? 
SIKHWAMA SEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI ?
Kusungulwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
4. (1) SiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti siyasungulwa. 
(2) SiKhwama sicuketse naku? 
(a) iminikelo lekhishwe bacashi nebasebenti lemukelwe nguKhomishani liHhovisi leMalingena eNingizimu Afrika (i-SARS) ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(b) iminikelo lekhishwe bacashi nebasebenti lemukelwe nguKhomishani ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(c) imali lebekwe yiPhalamende; 
(d) tinhlawulo letitfwesiwe ngekwaloMtsetfo ngaphandle ngekwenkantolo yemtsetfo;
(e) intalo nobe imbuyiselo yemali lesisiwe leyentiwe ngulesiKhwama; 
(f) imali lekhokhelwe ngeliphutsa kulesiKhwama, lena ngekuya ngembono weMcondzisi-Jikelele ingeke yabuyiselwa emuva;
(g) nobe nguliphi lifa nobe umnikelo lotfolwe siKhwama; 
(h) imphahla lehambako nalengahambi letsengwe nobe letfolwe siKhwama; futsi
(i) nobe yimali lenjani lengaba yesiKhwama.
Kusetjentiswa kwesiKhwama 
5. SiKhwama kumele sisetjentiswa kuloku? 
(a) kukhokhela tinzuzo ngekwaloMtsetfo; 
(b) kubuyisela iminikelo leyengciyisiwe yebacashi; 
(c) kukhokhela ? (i) imiholo netimfanelo kumalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti nemaKomiti akhona; futsi
(ii) nobe ngabe ngutiphi tindleko letisetjentiswe ngalokuvakalako ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo.
Kutfola timali tesikhwama, timalimboleko nekutfola imali  leyecile ebhangi (overdraft).
6. Kutfola timali tesiKhwama ngekuboleka timalimboleko nobe ngekutfola imali leyecile ebhangi yesiKhwama kumele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999).
Kusiswa kwemali yesiKhwama
7. (1) Imali yesiKhwama ngaphandle kwemali lengasetjentiswa masinyane ngetidzingo tesiKhwama kumele ifakwe ebhange lesiKhwama nguMcondzisi-Jikelele nemaKhomishane ekuSisa eSive isiswe ngekweMtsetfo wemaKhomishani ekuSisa kweMali yeSive, 1984 (uMtsetfo No. 45 wanga 1984). 
(2)  inzuzo leyentiwe yesiKhwama futsi nekulahlekelwa kumele kutfwalwe siKhwama.
? Iminikelo nemafa laniketwa siKhwama 
8. (1) Nobe ngumuntfu, umtimba, inkapani, inhlangano nobe sikhungo setimali nobe ngasiphi sikhungo banganikela nobe bakhiphe lifa kulesiKhwama. 
(2) UMcondzisi-Jikelele angemukela iminikelo nobe emafa egameni lesiKhwama.
Kukhetfwa kwebacungulu betimali nekubuyeketwa kwangemnyaka
9. (1) UMcondzisi-Jikelele kumele akhetse umcubunguli wetimali lolilunga leMkhambatsi weBacungulu betimali baseNingizimu Afrika nobe lophetfwe lulinga lalowo Mkhambatsi kutsi ente imisebenti leniketwe bacubunguli betimali kuloMtsetfo. 
(2) Kungakendluli tinyanga letimbili emva kwekuphela kwemnyaka ngamunye, umcubunguli wetimali kumele abuyekete kusimama kwetimali tesiKhwama kulowo mnyaka wetetimali, futsi anikete nembiko wekulinganiswa kwetintfo kuMcondzisi-Jikelele. 
(3) Umbiko wekulinganiswa kwetintfo ucukatse loku? 
(a) sitatimende? (i) lesikhombisa silinganiso sesisindvo setimphahla nemacala etimali esiKhwama; 
(ii) ngekusimama kwetimali tesiKhwama; futsi
(iii) nangekutsi ngabe kube khona kungeteka kwemali nobe cha kulesiKhwama kulomnyaka wetetimali lokubhekwene nayo;
(b) inkhomba? (i) yesisekelo nendlela lesetjentisiwe yekulinganisa timphahla nemacala etimali tesiKhwama; 
(ii) tingucuko letikhona kulesisekelo kanye nendlela lesetjentisiwe kulinganisa siKhwama uma silinganiswa nesilinganiso sembiko wemnyaka lophelile; futsi 
(iii) nekuba khona kubukisiswa lokusipesheli nobe umtsetfo wekuvimbela loletfwe nguMcondzisi-Jikelele kwekutsi bacubunguli kumele bente njani umsebenti ngekulandzelela lesigaba; 
(c) incwajana lechazako nobe ngabe nguyiphi yintfo lefanele yekutfola sitatimende lesilicinsa sesimo setimali tesiKhwama; 
(d) tincomo tekulondvolotwa nekukwentiwa ncono kwesimo setimali tesiKhwama.
Imali lengenako netikweleti tesiKhwama 
10. (1) Ngekuya ngekwesigatjana (2), uMcondzisi-Jikelele kumele abike futsi ente tincomo kuNdvuna uma tincumo phakatsi kwemali lengenako nendleko yesiKhwama? 
(a) ingetulu kwendlula kuhlangabetana nekukhokhelwa kwetinzuzo; nobe 
(b) ayikeneli nobe ayikhuphuku ngelinani lelenele kuhlangebetana nekukhokhelwa kwetinzuzo letingalindzeleka. 
(2) UMcondzisi-Jikelele angahambisa umbiko kuphela lomiswe (1) emva kwekutsi sekachumene neliBhodi kanye netati tetibalo ngalokucuketfwe kulombiko.
(3) Ngekuya ngembiko lomiswe kusigatjana (1)(a), iNdvuna, emva kwekuchumana neliBhodi, ingasebentisa imali lengenile kuhlangabetana netinjongo taloMtsetfo, kufaka ekhatsi-
(a) kwenta ncono umsebenti wekuphatsa nemtsamo weliBhodi nesiKhwama; futsi
(b) nekusungula siKhwama sekugcina eceleni.
(4) Ngekuya ngembiko lomiswe kusigatjana (1)(b), iNdvuna ingacela iNdvuna yeTetimali kutsi ilungise ibhajethi yaVelonkhe ngendlela lemiswe kutigaba 16 na 30 teMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (UMtsetfo No. 1 wanga 1999), kute kubuyiselwe imali lelahlekile yesiKhwama.
Kulandzisa, kucwaninga nembiko wetetimali
11. (1) Ngetulu kwaloku kwesigaba 49(2) na (5) kweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999), uMcondzisi-Jikelele siphatsimandla lesilandzisako sesiKhwama. 
(2) (a) Ekucaleni kwemnyaka wetetimali ngamunye, iKhomishani kumele abeke phasi luhlelo lwebhizinisi neliTiko leTetimali laVelonkhe.
(b) INdvuna kumele ihlanganise luhlelo lwebhizinisi ngekuvumelana neMcondzisi-Jikelele kanye neKhomishani, futsi kumele bancedziswe bacubungulu betimali kanye neliBhodi. 
(3) Letinye tintfo lekumele tingetwe kumbiko wemnyaka nakutitatimende tetetimali letishiwo kusigaba 55 seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (UMtsetfo No. 1 wanga 1999), ngumbiko wemnyaka lohleliwe futsi locuketse sitatimende lesicuketse-
(a) linani leliphelele lebantfu labatfole tinzuzo ngekwaloMtsetfo; 
(b) linani leliphelele lebacashi lebakhokhe iminikelo ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(c) linani leliphelele lebanikeli labakhokhe iminikelo ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(d) linani leliphelele lebantfu lebatsatfwa njengebanikeli ngaphasi kwesigaba 45; 
(e) Silinganiso semali lesiphelele setinzuzo letiniketiwe ngesigaba ngasinye senzuzo; 
(f) sitatimende lesikhombisa timalimboleko, timali letecile tasebhangi netimali letiphetfwe siKhwama; 
(g) imininigwano yayo yonkhe iminikelo nemafa latfolwe siKhwama; 
(h) umbiko wesilinganiso setati tetimali lomiswe kusigaba 9; 
(i) imininingwano yekusetjentiwa kwato tonkhe timphahla letingahambi netimphahla letihambako letisetjentiswe siKhwama ngetinhloso lemiswe kusigaba 58(6) na (7); 
(j) nobe nguliphi linani lemali lelesuliwe ngekwesigaba 58(8); futsi
(k) nobe yini lencunywe yiNdvuna.?
SAHLUKO 3? 
KUFAKWA KWESICELO SETINZUZO
Sigaba A: Lilungelo letinzuzo? 
Lilungelo letinzuzo 
12. (1) Ngekuya ngemiyalelo yaloMtsetfo, umnikeli nobe umondli, uma kwenteka, unelilungelo laletinzuzo letilandzelako: 
(a) tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti letimiswe kuNcenye B yaleSahluko;
(b) tinzuzo tekugula letimiswe kuNcenye C yaleSahluko; 
(c) tinzuzo tekuyawubeleka letimiswe kuNcenye D yaleSahluko; 
(d) tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe letimiswe kuNcenye E yaleSahluko; futsi
(e) tinzuzo temondliwa letimiswe kuNcenye F yaleSahluko. 
(2) Sibonelo sesilinganiso setinzuzo umnikelo lagunyatwe tona ticuketfwe kuShejulu 3, njengobe tibaliwe kuShejuli
2. (3) (a) INdvuna ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali, ngesatiso kuGazethi futsi nangesigatjana (4), ingagucula silinganiso setinzuzo lesicuketfwe kuShejuli 3 ngekucondzana nelinani lenyanga lelisetulu lemholo wesisebenti lesinelukhono njengobe Sivumelwano sekuCinisekiswa kweteNhlalakahle (emaZinga laLingene), 1953 (Sivumelwano No. 102), seNhlangano yeTemisebenti yeMhlabawonkhe. 
(b) Silinganiso setinzuzo letimiswe kusigamu (a) tingehlukana phakatsi kwelinani leliphelele lelingu 60% lemholo webanikeli labatfola imali lencane kanye nelinani lelincane lemholo webanikeli labatfola imali lesetulu njengobe kutawencunywa ngematiko njengobe kubekiwe kuShejulu.
3. (4) Ngekuvumelana nesigatjana (3), iNdvuna kumele? 
(a) ichumane neliBhodi futsi ihloniphe ? (i) imali lengenako yemnikelo nalesisiwe lebhajetiwe yesiKhwama; 
(ii) kukhokhelwa kwetinzuzo; 
(iii) umbandzela wekuhlangabetana netindleko letihlobene nekuphatfwa kwaloMtsetfo; futsi
(iv) umbandzela wemali lebekiwe yesehlakalo sengoti, futsi
(b) ivumelane nenchubo lebekwe kusigaba 55, ngetingucuko letidzingwa yingcikitsi.
Kubalwa kwetinzuzo 
13. (1) Ngekuya ngekwesigatjana (2), ngetinjongo tekubala tinzuzo letikhokhelwa umnikeli, linani langelilanga lemholo wemnikeli, ngekuya ngelinani leliphelele lelihleliwe, kumele lincunywe ngalendlela? 
(a) uma akhokhelwa ngenyanga, ngekuphindzaphindza umholo wenyanga kayi-12 bese udivayidwa nga-365; 
(b) uma akhokhelwa ngeliviki, ngekuphindzaphindza umholo weliviki kayi-52 bese udivayidwa nga-365.
(2) Uma umholo wemnikeli untengantenga kakhulu njalo ngatikhatsi, kubalwa kumele ngemholo losemkhatsini wemnikeli wetinyanga letisitfupha letindlulile. 
(3) Ngekuya ngekwesigatjana (5), tinzuzo letigunyatwe umnikeli ngekwaleNcenye titala ngelinani inzuzo yelilanga linye emva kwawo wonkhe emalanga lasitfupha ekucashwa njengemnikeli ngaphasi kwemalanga langu- 238 ekucokelela enzuzo kuminyaka lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye, sekwehliswa nobe nguwaphi emalanga etinzuzo latfolwe ngumnikelo ngaleso sikhatsi. 
(4) Ngehloso yekuncuma emalanga lasetjentiwe njengobe kumiswe kusigatjana (3), sikhatsi sifaka? 
(a) Lilanga lacale ngalo kusebenta umnikelo kufika agcine khona kusebenta kufaka nelilanga lekupheliswe ngalo umsebenti; futsi
(b) sikhatsi lesi? (i) sisebenti sikhokhelwe ngaso umholo esikhundleni sesatiso; 
(ii) sisebenti sasemkhunjini wetimphahla sitfole umholo ngekwesigaba 140 seMtsetfo weMikhumbi yekuTfwala tiMphahla, 1951 (UMtsetfo No. 57 wanga 1951). 
(5) Emalanga etinzuzo lagunyatwe umnikeli ngekwesigatjana (3) angeke ahliswe ngekukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka ngekweSigaba D saleNcenye. Indlela yekubala emalanga etinzuzo lagunyatwe umnikeli: 
Sinyatselo 1 ? Ncuma linani leliphelele lemalanga lasetjentwe sisebenti njengemnikeli eminyakeni lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye 
Step 2 - Divayida linani leliphelele lemalanga nga- 52 umphindzaphindze kasikhombisa bese uyekela ingcosana lekhishwe ngulesibalo. 
Step 3 ? Khipha kulelinani tinzuzo temalanga (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) letitfolwe eminyakeni lemine ngaphambili kwelusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo ngekwaleNcenye. 
Step 4 ? Linani lelitfolakele lincuma tinzuzo letigunyatwe umnikeli. 
Umnikeli longakagunyatwa tinzuzo ngenca yetigameko letitsite 
14. Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo nganobe ngabe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli? 
(a) bekatfola? (i) imphesheni yenyanga yeMbuso; 
(ii) inzuzo yesiKhwama sesiNcepheteliso lesisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weTifo nekuLimala kwaseMsebentini, 1993 (uMtsetfo No. 130 wanga 1993), leyingumphumela wekulimala nobe sifo, kulimala nobe sifo lesibangele kuyekela kusebenta kwemnikeli kwalomphela nobe sikhashana; 
(iii) tinzuzo tesikhwama nobe sikimu lesisungulwe mgumkhandlu ngaphasi kwesigaba 28(g) nobe 43(1)(c) seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 (UMtsetfo No. 66 wanga 1995); 
(b) wehluleka kuvumelana nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe lomunye umtsetfo lohlobene nekuphelelwa ngumsebenti nobe;
(c) uyekelisiwe kutfola tinzuzo ngekwesigaba 36(1).
Sigaba B: Kubalwa kwesikhatsi setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti ngaphasi kwaleLencenye 
15. (1) Ngekwemigomo yalesigaba, sikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti kumele sibalwe kusukela ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti. 
(2) Lusuku lolumiswe kusigatjana (1) lungayiswa elusukwini lolusondzelene nelusuku lwekufakwa kwesicelo uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senetisekile kutsi kubambeka lokube khona ekufakweni kwesicelo kubangelwe tigameko kwemandla emnikeli.
Lilungelo letinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti 
16. (1) Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lophelelwe ngumsebenti unelilungelo letinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekuphelelwa ngumsebenti lesingetulu kwetinsuku letingu-14, uma? 
(a) sizatfu sekuphelelwa ngumsebenti ? (i) kukupheliswa kwenkontileka yekucashwa kwemnikeli lepheliswa ngumcashi wemnikeli nobe kuphela kwesikhatsi lesibekiwe senkontileka, 
(ii) kucoshwa kwemnikeli, njengobe kuchazwe sigaba 186 seMtsetfo weBudlelwano beTebasebenti, 1995 (uMtsetfo No. 66 wanga 1995), nobe 
(iii) kuwa kwelibhizinisi ngekwemibandzela yeMtsetfo yeKuwa kweliBhizinisi, 1936 (uMtsetfo No. 24 wanga 1936); 
(b) sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe nemibandzela yaleNcenye; 
(c) umnikeli ubhalisiwe kutsi ufuna umsebenti nesikhungo setemisebenti lesisungulwe ngaphsi kweMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono, 1998 (UMtsetfo No. 97 wanga 1998); futsi
(d) ngekuya sigatjana (3), umnikeli uyakhona futsi ukhona kutsi angasebenta. 
(2) Umnikeli lophelelwe ngumsebenti akakagunyatwa tinzuzo letishiwo kusigatjana (1) uma? 
(a) umnikeli wehluleka kuvela ngetikhatsi nangetinsuki letibekwe sikhulu lesibukene neticelo ngekwesigaba 17(4)(d); nobe
(b) umnikeli wencaba ngaphandle kwesizatfu kuceceshwa nekwelulekwa lokuphatselene nemisebenti ngekucashwa ngaphasi kwesikimu lesivunyelwe nguMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo umtsetfo.
(3) Nobe kunesigatjana (1)(d) nangekuya ngekwesigaba 20(1)(a), umnikeli lotfolwa kugula kantsi utfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti, ugunyatekile kutsi atfole tinzuzo takhe yingce-nje uma ngabe sikhulu lesibukene neticelo senelisekile kutsi lokugula angeke kuvimbele umnikeli ematfuba ekutfola umsebenti.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti 
17. (1) Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumele kwentiwe kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha. 
(2) Sicelo kumele sifakwe kungekendluli tinyanga letisitfupha tekuphela kwenkontileka, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
(3) Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchebeka ngekungasebenti kwemfakisicelo. 
(4) Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele? 
(a) semukele lesicelo; 
(b) sincume? (i) linani letinzuzo ngekwemigomo yalesigaba 13(3); 
(ii) tinzuzo letigunyatwe umfakisicelo ngekwesigaba 13(4); 
(c) sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi 
(d) sikhombise kutsi umfakisicelo kumele afike nini ehhovisi lekucasha ngenhloso yekucinisekisa kutsi umnikeli? (i) bekangasebenti sikhatsi lesingakanani uma ngabe simangalo setinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti sesentiwe; futsi 
(ii) ulungele futsi angakhona kusebenta. 
(5) Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti 
18. (1) UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo. 
(2) Uma umnikeli atfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti futsi ngaphandle kwesizatfu wencaba kwemukela umsebenti lofanele, umsebenti lokhona, nobe kwelulekwa ngetelucecesho nobe ngekwemisebenti, sikhulu lesibukene neticelo singenta umnikeli kutsi umnikeli angakhokhelwa tinzuzo takhe sikhatsi lesingaba ngemaviki lalishumi nakutsatfu.
Sigaba C: Tinzuzo tekugula ?
Kuncunywa kwesikhatsi sekugula ngaphasi kwaleNcenye 
19. (1) Ngekwemigomo yaleSigaba, sikhatsi sekugula kumele ngelusuku umnikeli layekela ngalo kusebenta ngenca yekugula. 
(2) Sigatjana (1) sisebenta ngetingucuko letifanele ngekuncunywa kwetikhatsi tetinzuzo tekuyawubeleka netinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe letimiswe kutigaba 24(2) na 27(3), ngekulandzelana
Lilungelo letinzuzo tekugula 
20. (1) Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli unelilungelo letinzuzo tekugula letimiswe kuleNcenye ngesikhatsi sekugula uma? 
(a) umnikeli ehluleka kusebenta ngenca yekugula; 
(b) umnikeli ugcina nobe ngutiphi tidzingo letibhaliwe nganobe ngukuphi kugula lokutsite; futsi 
(c) sicelo setinzuzo tekugula sentiwa ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye. 
(2) Umnikeli akakagunyatwa tinzuzo tekugula? 
(a) uma sikhatsi sekugula singaphasi kwemalanga langu-14; futsi 
(b) kunobe ngusiphi sikhatsi lapho umnikeli? (i) agunyatwe tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti ngeNcenye B yaleSahluko nobe tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe ngekweNcenye E yaleSahluko; nobe
(ii) ngaphandle kwesizatfu, wencaba nobe wehluleka kutelaphisa nobe kwelandzela imiyalelo layiniketwe ngudokotela, ishiyophrakta(chiropractor) nobe ihomophathi (homoepath)
Kubalwa kwetinzuzo tekugula 
21. (1) Ngekuya ngekwesigatjana (2), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19, kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2). 
(2) Uma kubukisiswa ilifu yekugula lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yekugula angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma ngabe akamange agule.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekugula 
22. (1) (a) Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe ngumnikati matfupha kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha. 
(b) Uma umnikeli angeke akhone kutifakela sicelo ngekwakhe, sikhulu lesibukene neticelo singaniketa lomunye umuntfu imvumo yekugcwalisela umfakisicelo lifomu lekufaka sicelo.
(2) Sicelo setinzuzo tekugula kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha sekucale kugula, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha setindlulile ngetizatfu letivakalako.
(3) Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nekuchubeka ngekungasebenti kwemfakisicelo. 
(4) Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele? 
(a) semukele lesicelo; 
(b) sincume? (i) linani letinzuzo ngekwemigomo yalesigaba 13(3); 
(ii) tinzuzo letigunyatwe umfakisicelo ngekwesigaba 13(4); 
(c) sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo 
(d) sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
(5) Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekugula 
23. UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekugula? 
(a) ehhovisini lekucasha lapho kwentiwe sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumcashi ngesikhatsi sekufaka sicelo; futsi
(b) kumnikeli nobe kulomunye umuntfu loniketwe ngumnikeli imvumo lomukelwe sikhulu lesibukene neticelo kutsi abe nemvumo.
Sigaba D: Tinzuzo tekuyawubeleka ?
Lilungelo letinzuzo tekuyawubeleka 
24. (1) Ngekuya ngekwesigaba 14, umnikeli lokhulelwe unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letimiswe kuleNcenye nganobe ngusiphi sikhatsi sekukhulelwa nobe kubeleka nangemvakwaloko, uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe nemibandzela yaleNcenye. 
(2) Ngekuya ngekwesigatjana (3), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko phakatsi kwelifu yekugula lekhokhelwe lowo mnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo, sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19(2), kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2). 
(3) Uma kubukisiswa ilifu yekuyawubeleka lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo yelifu yekuyawubeleka angeke yengce umholo lengabe uwutfole uma bengakayi kulifu yekuyawubeleka. 
(4) Ngekwemigomo yalesigaba sikhatsi lesiphelele selifu yekuyawubeleka ngemaviki langu-17,32. 
(5) Umnikeli lophunyelwe sisu nobe lobeleke umntfwana loshonile unelilungelo letinzuzo tekuyawubeleka letiphelele temaviki lasitfupha emva kwephunyelwa sisu nobe kwekubeleka umntfwana loshonile.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuyawubeleka 
25. (1) Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekuyawubeleka kumele  kulelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha lokungenani emavikini lasiphohlongo ngaphambi kwekubelekwa kwemntfwana.
(2) IKhomishani ngetizatfu letivakalako.? 
(a) angemukela sicelo emva kwesikhatsi semaviki lasiphohlongo lesishiwo kusigatjana (1); 
(b) angachubekisa sikhatsi sekuletfwa kwesicelo sifike etinyangeni letisitfupha emva kwelusuku lwekubelekwa kwemntfwana. 
(3) Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano. 
(4) Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele? 
(a) semukele lesicelo; 
(b) sincume? (i) linani letinzuzo ngekwemigomo yalesigaba 13(3); 
(ii) tinzuzo letigunyatwe umfakisicelo ngekwesigaba 13(4); futsi
(c) sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
(5) Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakiseicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekuyawubeleka 
26. UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekuyawubeleka kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba E: Tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe ?
Lilungelo letinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
27. (1) Ngekuya ngekwesigaba 14, munye kuphela umnikeli kubalingani logunyatwe the tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe lomiswe kuleNcenye ngemntfwana ngamunye losisiwe futsi uma kuphela? 
(a) umntfwana usiswe ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 (uMtsetfo No. 74 wanga 1983); 
(b) sikhatsi lebekahleti sona umnikeli usicitse ngekunakekela umntfwana; 
(c) umntfwana losisiwe ungaphasi kweminyaka lemibili; futsi
(d) sicelo sentiwe ngekulandzela tidzingo letibhaliwe kanye nemibandzela yaleNcenye. 
(2) Lilungelolelimiswe kusigatjana (1) licala ngelusuku inkantolo lenikete ngalo imvumo yekwesiswa ngekweMtsetfo wekuNakekelwa kweMntfwana, 1983 (UMtsetfo No. 74 wanga 1983). 
(3) Ngekuya ngekwesigatjana (4), umnikeli kumele akhokhelwe umehluko, uma ukhona, phakatsi kwenzuzo lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha yesikhatsi lesimiswe kusigaba 19(2) kanye nelinani leliphelele lelikhokhelwa ngekwesigaba 12(2). 
(4) Uma kubukisiswa ilifu lekhokhelwe umnikeli ngekwanobe nguwuphi umtsetfo nobe sivumelwano selinyenti nobe inkontileka yekucasha, inzuzo angeke yendlule umholo lona ngabe umcashi uwukhokhele umnikeli uma ngabe umnikeli bekasemsebentini.
Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
28. (1) Kufakwa kwesicelo setinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumele kwentiwe ngelifomu leliniketwe ehhovisi lekucasha. 
(2) Sicelo kumele sentiwe kungakendluli tinyanga letisitfupha kusukela ngelusuku lekukhishwa kwemvumo, kodvwa iKhomishani angasemukela sicelo lesentiwe emva kwetinyanga letisitfupha ngetizatfu letivakalako. 
(3) Sikhulu lesibukene neticelo kumele siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano mayelana nesikhatsi lebekangasebenti ngaso umfakisicelo kute anakekele umntfwana losisiwe. 
(4) Uma sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele? 
(a) semukele lesicelo; 
(b) sincume? (i) linani letinzuzo ngekwemigomo yalesigaba 13(3); 
(ii) tinzuzo letigunyatwe umnikeli ngekwesigaba 13(4); 
(c) sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi 
(d) sikhombise kutsi tinzuzo kumele tikhokhelwe njani.
(5) Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi ngekutsi lesicelo asikaphelelil netizatfu kungani singakapheleli.
Kukhokhelwa kwetinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe 
29. UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo tekwemukela umntfwana losisiwe kumnikeli ehhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba F: Tinzuzo temondliwa ?
Lilungelo letinzuzo temondliwa 
30. (1) Umlingani lophilako wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye, uma sicelo sentiwe? 
(a) ngekulandzela tidzingo letiniketiwe kanye nemibandzela yaleNcenye; futsi
(b) kungakendluli tinyanga letisitfupha sekushone umnikeli ngaphandle kwekutsi, kuniketwe tizatfu letivakalako, iKhomishani angasemukela sicelo emva kwetinyanga letisitfupha. 
(2) Nobe nguwuphi umntfwana wemnikeli loshonile unelilungelo letinzuzo temondliwa letimiswe kuleNcenye uma ngabe sicelo sentiwe ngekulandzela imibandzela yaleNcenye futsi? 
(a) akekho umlingani lophilako; nobe
(b) umlingani lophilako akakafaki sicelo tinzuzo ngekhatsi kwetinyanga letisitfupha tekufa kwemnikeli. 
(3) Inzuzo lekhokhelwa umondliwa inzuzo yekuphelelwa ngumsebenti lekushiwo kuyo kuNcenye B yaleSahluko lebeyingakhokhelwa umnikeli loshonile uma ngabe umnikeli bekaphila.?
Kufakwa kwesicelo setinzuzo temondliwa 
31. (1) Sicelo setinzuzo temondliwa kumele sentiwe ngelifomu leliniketiwe ehhovisi lekucasha. 
(2) Sicelo kumele sentiwe ngesikhatsi lesishiwo kusigaba 30(1)(b) kungakendluli malanga langu-14 emva kwesikhatsi lesishiwo kusigaba 30(2)(b), uma kungenteka. 
(3) Sikhulu lesibukene neticelo siphenye lesicelo futsi, uma kunesidzingo, sitfole umniningwano locendzene nekusetjentwa kwalesicelo. 
(4) Uma ngabe sicelo sivumelana nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele? 
(a) semukele lesicelo; 
(b) sincume? (i) linani letinzuzo ngekwemigomo yalesigaba 13(3); 
(ii) tinzuzo letigunyatwe umfakisicelo ngekwesigaba 13(4); futsi
(iii) kumele tikhokhelwe bani; 
(c) sinikete imvumo yekukhokhelwa kwetinzuzo; futsi 
(d) sikhombise kutsi tinzuzo titawukhokhelwa njani.
(5) Uma ngabe sicelo singavumelani nemibandzela yaleNcenye, sikhulu lesibukene neticelo kumele sibonise umfakisicelo ngekubhala ngekutsi lesicelo asikapheleli futsi netizatfu tekutsi kungani singakapheleli.
Kukhokhelwa kwetinzuzo temondliwa 
32. UMcondzisi-Jikelele kumele akhokhele tinzuzo temondliwa kumondliwa elihhovisi lekucasha lapho kwentiwe khona sicelo nobe ehhovisi lekucasha lelikhetfwe ngumfakisicelo ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo.
Sigaba G: Imibandzela jikelele lehlobene nekufakwa kwesimangalo setinzuzo ?
Tinzuzo letingeke tiniketwe, tibambiswe nobe tikhishwe 
33. (1) Tinzuzo angeke ? 
(a) tiniketwe; 
(b) tibambiswe ngemvumo yanobe nguyiphi inkantolo, ngaphandle kwanobe nguyiphi inkantolo lehlobene nekondliwa kwemondliwa, kufaka ekhatsi umlingani wakudzala, walowo mnikelo, nobe 
(c) ikhishelwe sikweleti; 
(2) Ngekwemigomo yalesigatjana (1), ?sikweleti? asifaki sikweleti lesisukela kuletinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo.
Tinzuzo letingatseliswa 
34. Tinzuzo letikhokhelwa banikeli nebondliwa ngekwaloMtsetfo atitseliswa ngekweMtsetfo weNtsela, 1962 (uMtsetfo No. 58 wanga 1962).
Kubuyiselwa kwetinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa
35. (1) Banikeli nebondliwa labakhokhelwe tinzuzo labangakagunyatwa tona ngekwaloMtsetfo nobe labakhokhelwe tinzuzo lekungetabo kumele babuyisele tinzuzo emuva esiKhwameni.
(2) Uma iKhomishani incuma kutsi umuntfu lomiswe kusigatjana (1) ukhokhelwe tinzuzo ngeliphutsa nobe ukhokhelwe tinzuzo letingetulu, iKhomishani kumele, kutsi kungekndluli tinyanga letilishumi nesiphohlong tekwentiwa kwesincumo, abhalele lomuntfu sicelo sekutsi abuyisele lemali. 
(3) Sicelo lesibhaliwe lesimiswe kusigatjana (2) kumele sifake loku? 
(a) sitatimende selinani lelikhokhelwe ngeliphutsa; 
(b) inchazelo yekutsi kungani lomuntfu bekangafaneleki kutfola letinzuzo; futsi
(c) bufakazi bekutsi lomuntfu lotfunyelwe incwadzi nguye mbamba lotfole letinzuzo. 
(4) labantfu labamiswe kusigatjana (1) kumele baphindzisele emuva lelinani kungekendluli malanga langu-90 sekwentiwe lesicelo lesibhaliwe.
Kumiswa kwelilungelo lwemnikelo letinzuzo
36. (1) Emva kwekuniketa umnikeli nobe umondliwa litfuba lwekuletsa tikhalo ngekubhala, iKhomishani ingamisa umnikeli nobe umondliwa ngesatiso lesibhaliwe lesinetizatfu sikhatsi lesingaba minyaka lesihlanu kutfola tinzuzo ngekwaloMtsetfo uma umnikeli nobe umondliwa? 
(a) abhale emanga kulelifomu letinzuzo; 
(b) atfumele sicelo lesiyinkhohlakalo setinzuzo; 
(c) ehluleke kwatisa sikhulu lesibukene neticelo ngekucala lomunye umsebenti ngesikhatsi akhokhelwa tinzuzo; nobe
(d) ehluleke kuvumelana nesicelo lesibhaliwe lesikhishwe ngekwesigaba 35(2). 
(2) Sikhatsi sekumiswa kwetinzuzo singabekwa ngaphandle kwekutsi umnikeli nobe umondliwa sebakhokhelwe nobe basengakakhokhelwa. 
(3) Sincumo sekumisa umnikeli kutsi atfole tinkhokhelo asisho kutsi ? 
(a) umcashi kumele ayekele umsebenti wakhe wekukhipha imali yesiKhwama; nobe
(b) asinciphisi lilungelo lemcashi lekuphindziselwa umnikelo lawukhokhele umnikelo lomisiwe. 
Umbango lohlobene nekukhokhelwa kanye nekungakhokhelwa kwetinzuzo 
37. (1) Umuntfu logunyatwe tinzuzo ngekwaloMtsetfo angafaka sikhalo ekomitini letikhalo leliBhodi uma ngabe angaphatfwa kahle ngulesincumo? 
(a) seKhomishani sekumisa lilungelo lalomuntfu lowo letinzuzo; nobe
(b) sikhulu lesibukene neticelo nekukhokhelwa nobe kungakhokhelwa kwetinzuzo. 
(2) Umuntfu longaneliswa sincumo selikomiti letikhalo angandlulisa lendzaba kuyewulanyulwa kuCCMA.
SAHLUKO 4 KUPHOCELELA?
38. (1) Umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobuvakalako kwetsemba kutsi umcashi akakavumelani nanobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe wente licala ngekwaloMtsetfo, kumele azame kutfola setsembiso lesibhaliwe kumcashi kutsi utawulandzela lombandzela lofanele. 
(2) Ngekuzama kutfola setsembiso, umhloli wetebasebenti? 
(a) Angafuna kutfola sivumelwano kumcashi kutsi ngabe ngusiphi sinyatselo lesingatsatfwa ngumcashi ngekwaloMtsetfo; 
(b) angafuna kutfola sivumelwano kumcashi ngemali lekweletwa siKhwamai ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; futsi
(c) kumele akhiphe risiphu yemali lekhishiwe.
Incwadzi yasenkantolo yekutfobela
39. (1) Umhloli wetebasebenti angakhipha incwadzi yenkantolo yekutfobela uma umhloli wetebasebenti lonebufakazi lobukalako kwetsemba kutsi umcashi akakatfobeli ? 
(a) sitsembiso lesitfolwe ngekwesigaba 38; 
(b) incwadzi yenkantolo ngekwesigatjana (2); nobe
(c) nguwuphi umbandzela waloMtsetfo. 
(2) incwadzi yenkantolo kumele ikhombise ? 
(a) ligama lemcashi, netindzaba tekusebenta lapho khona lencwadzi yenkantolo isebenta khona; 
(b) nobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo umcashi langakawutfobeli kanye nemininingwano yemkhuba lawentile; 
(c) linani lekumele kutsi umcashi alikhiphe kulesiKhwama ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(d) sitsembiso lesibhalwe ngumcashi ngekwesigaba 38 kanye nekwehluleka kwemcashi kutfobela sitsembiso lesibhaliwe; 
(e) Tinyatselo umcashi lekudzingeka kutsi atitsatse, uma kunesidzingo, nekukhawulwa kwembandzela lophulwako kanye nesikhatsi lekumele kutsatfwe ngaso letinyatselo, futsi 
(f) Inhlawulo lephelele lengahlawuliswa umcashi ngekwehluleka kutfobelo umbandzela waloMtsetfo. 
(3) Umhloli wetebasebenti kumele atfumele ikhophi yencwadzi yemyalo wenkantolo kumcashi.
(4) Umcashi kumele atfobele sincumo senkantolo sekuphocelela ngesikhatsi lesibekiwe kulesigunyato senkantolo ngaphandle uma umcashi aphikisa ngekwesigaba 40.
Kuphikisa sincumo senkantolo sekuphocelela
40. Umcashi angaphikisa ngekundlulisela umbango kuMcondzisi-Jikelele ngendlela leniketiwe.
Umyalo wenkantolo ungentiwa umyalo weNkantolo yeTemisebenti 
41. UMcondzisi-Jikelele angafaka sicelo eNkantolo yeTemisebenti kutsi sincumo senkantolo sekuphocelela sentiwe sincumo senkantolo eNkantolo yeTemisebenti uma ngabe umcashi angakatfobeli umyalo.
Umsebenti wemcashi 
42. Umcashi kumele acinisekise kutsi tonkhe nobe leminye imininingwano legcinwako naletfunyelwako ngekwaloMtsetfo ilicinisa.
SAHLUKO 5 IKHOMISHANI NETIKHULU LETIBUKENE NETICELO ?
Kukhetfwa kweKhomishani yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
43. INdvuna kumele ikhetse sisebenti seliTiko leTemisebenti njengeliKhomishani leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Umbiko weKhomishani, kuniketwa nekwabela kwemandla kanye nekwabelwa kwemisebenti
44. (1) IKhomishani kumele inikete uMcondzisi-Jikelele umbiko ngemisebenti yesiKhwama ngemnyaka londvulela umnyaka wetetimali kungakendluli tinyaka letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetetimali ngamunye nobe sewucalile umnyaka lomusha. 
(2) IKhomishani angeke isebentise emandla nobe inikete umsebenti lotfwese iKhomishani ngekwaloMtsetfo, ngaphandle uma uMcondzisi-Jikelele avumelana naloko kukhetfwa nobe kuniketwa kwemsebenti.
(3) Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentwe ngekutfunywa ngekuniketwa njengobe kumiswe kusigatjana (1) kumele kutsatfwe njengekutsi kwentiwe nguKhomishani. 
(4) Kutfuma nobe kuniketa umsebenti ngekwalesigaba akunciphisa emandla eKhomishani kutsi ente umsebenti laniketwe wona.
IKhomishani ingasho kutsi umuntfu abe ngumnikeli 
45. IKhomishani ingasho kutsi umuntfu abe ngumnikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo uma kubonakala kutsi lomuntfu bekumele kutsi atfole tinzuzo ngekwaloMtsetfo kodvwa, ngenca yetigameko letingetulu kwemandla akhe, akakagunyatwa tinzuzo.?
Kukhetfwa kwetikhulu letibukene neticelo
46. Ngekuya ngemitsetfo leyengamele Temsebenti wahulumende, uMcondzisi-Jikelele kumele akhetse tikhulu letibukene neticelo kuncedza iKhomishani ngekusebenta ngetimangalo teticelo letentiwe ngekwaloMtsetfo.
SAHLUKO 6? 
LIBHODI LEMSHUWALENSI WEKUPHELELWA NGUMSEBENTI ?
Kusungulwa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
47. INdvuna kumele isungule liBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Emandla kanye nemisebenti yeliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
48. (1) LiBhodi kumele? 
(a) leluleke iNdvuna? (i) ngenchubomgomo yemshuwalensi wekuphelelwa ngumsebenti; futsi 
(ii) nangemigomo levela ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo; 
(iii) imigomo yekunciphisa kuphela kwemsebenti; futsi 
(iv) nekwakhiwa kwetikimu letitawucedza imiphumela yekuphela kwemsebenti; 
(b) lente tincomo kuNdvuna ngetingucuko kusishayamtsetfo njengobe sishatsintsana nenchubomgomo yekuphela kwemsebenti nobe umshuwalensi wekuphelelwa ngumsebenti; futsi
(c) lomunye umsebenti longahle ucelwe yiNdvuna ngekwemigomo yekusebentisa kahle loMtsetfo. 
(2) Emandla kanye nemisebenti yeliBhodi inngasetjentiswa futsi yentiwe ngekuya ? 
(a) ngemibandzela yaloMtsetfo neMtsetfosisekelo walo lomiswe kusigaba 50; 
(b) ngetinkhomba letikhishwe yiNdvuna; kanye
(c) netinkhombandlela letincunywe nguMcondzisi-Jikelele.
Emalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
49. (1) LiBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti licuketse lamalunga lalandzelako? 
(a) sihlalo, lonelivoti lekutikhatsela ngetulu kwelivoti lekuncuma futsi ukhetfwa yiNdvuna; 
(b) emalunga lalishumi nakubili lakhetfwe yiNdvuna; kanye 
(c) neKhomishani, lenelivoti. 
(2) Kulamalunga lashiwo kusigatjana (1)(b)? 
(a) emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yi-NEDLAC kutewumela bemisebenti lehleliwe,
(b) emalunga lamatsatfu akhetfwe yi-NEDLAC kutewumela bemabhizinisi lahleliwe; 
(c) emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yi-NEDLAC kutewumela tinhlangano temphakatsi kanye netintfutfuko temphakatsi, kantsi 
(d) emalunga lamatsatfu kumele akhetfwe yiNdvuna kutewumela timfuno teMbuso. 
(3) Lilunga leliBhodi lelimiswe? 
(a) kusigatjana (1)(a) na (b) liphatsa sikhundla iminyaka lemitsatfu futsi lilungelo kukhetfwa kabusha; futsi
(b) kusigatjana (1)(c) lililunga lelikhona ngekwemtsetfo leliBhodi. 
(4) Lilunga lishiya sikhundla uma ngabe lelilunga? 
(a) likhishwa yiNdvuna esikhundleni njengobe kumiswe kusigatjana (5); nobe
(b) lishiya sikhundla ngekubhalela iNdvuna satiso. 
(5) INdvuna ingakhipha lilunga leliBhodi? 
(a) uma kwenteka kunobe nguliphi lilunga lelimiswe kusigatjana (2)(a), (b) or (c), ngesicelo se-NEDLAC; 
(b) ngekungatiphatsi kahle; 
(c) ngekwehluleka kusebenta kwasohlobo; 
(d) ngekulova emihlanganweni lemitsatfu yeliBhodi ngaphandle kwemvumo yeliBhodi ngaphandle uma lilunga linganiketa sizatfu lesivakalako; nobe
(e) ngekwenta tento nobe tintfo letingehlisa imisebenti yeliBhodi. 
(6) Uma ngabe lilunga leliBhodi lishiya sikhundla ngaphambi kwekuphela kwesikhatsi salo sasehhovisi, iNdvuna kumele igcwalise lesikhundla ngekulandzela tigatjana (1) na (2) lesikhatsi lesisele lesingakapheli.
UMtsetfosisekelo weliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
50. (1) LiBhodi kumele kutsi ngalokukhulu keshesha emva kwekukhetfwa kwemalunga , lilungise futsi lemukele uMtsetfosisekelo uma sewuvunywe yiNdvuna. 
(2) UMtsetfosisekelo weliBhodi? 
(a) kumele uniketele ? (i) kusungulwa kanye nemisebenti yemakomiti eliBhodi, latawufaka likomiti letikhalo; 
(ii) ngekuya ngekwesigatjana (3), imitsetfo yekuhlangana nekuchutjwa kwemihlangano yeliBhodi kanye nemakomiti, kufaka ekhatsi nesibalo sebantfu labahambele umhlangano (ikworamu) labadzingekile, futsi nekugcinwa kwemaminithi; 
(iii) ngekuya ngekwesigaba 49(1), emalungelo ekuvota emalunga lahlukene, nangendlela tincumo lekufanele titsatfwe ngayo, liBhodi nemakomiti alo; 
(iv) lucwebu lwekutiphatsa lwemalunga eliBhodi; 
(v) kutsatsa sincumo ngekulamula umbango mayelana nekuhunyushwa nekusetjentiswa kweMtsetfosisekelo; 
(vi) ngekuya ngekwesigatjana (4), inchubo yekuguculwa kweMtsetfosisekelo; futsi
(b) unganiketela? (i) kuniketa liBhodi kanye nemalunga, emakomiti kanye nebasebenti, emandla kanye nemsebenti: Uma liBhodi ? 
(aa) lingabeka timo tanobe nguwuphi umsebenti nobe kuniketwa kwemsebenti; 
(bb) lingeke lephuce nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti ngeligunya lekuniketwa umsebenti, futsi 
(cc) lingehluka nobe libeke eceleni nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngaphasi nobe nguwuphi umsebenti loniketiwe , futsi (ii) nobe lesentiwe ngaphasi kwanobe nguwuphi umsebenti loniketiwe; futsi (ii) nalokunye lokudzingekile ekwenteni imisebenti yeliBhodi. 
(3) Lokungenani kumele kuniketwe tinsuku letingemashumi lamatsatfu ngaphambi kwemhlangano weliBhodi lapho kumele kubukisiswe kuguculwa kweMtsetfosisekelo lophakanyisiwe. 
(4) Livoti lelesekelako lokungenani linyenti letincenye timbili kuletintsatfu temalunga eliBhodi futsi nekuvunywa kweNdvuna kudzingekile ngekuguculwa kweMtsetfosisekelo.
Kuphatfwa nekuniketwa kwemitfombolusito yeliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
51. (1) IKhomishani ngiyo lebhekene netekuphatsa teliBhodi. 
(2) Kute kutsi liBhodi likhone kwenta kahle imisebenti yalo uMcondzisi-Jikelele kumele anikete liBhodi timali letidzingekile kanye nemitfombolusito futsi, ngekuya ngemitsetfo lengamele Temsebentihulumende, nangebasebenti labalingene. 
(3) Masinyane nje uma tintfo setihamba kahle emva kekuphela kwato tonkhe tinyanga, iKhomishana kumele, emva kwekubonisana neliBhodi? 
(a) lincume sisindvo semsebenti kanye nemitfombolusito leniketwe siKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti kuliBhodi; futsi
(b) nekukhokhela kusebentisa letinsita nemitfombolusito yesiKhwamaseMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti.
Luholo netimali letincunyiwe temalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
52. Lilunga leliBhodi or nemakomiti alo langasebenti ngalokuphelele kuMbuso kumele bakhokhelwe luholo kanye netimali letincunywe yiNdvuna ngekweMiyalo yeTetimali lekhishwe liTiko leTetimali laVelonkhe.
Imbuyiselo yemalunga eliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
53. Lilunga leliBhodi libuyiselwa kuto tonkhe tento, tindleko nendleko letentiwe ngulelo lilunga ngesikhatsi livikela nobe liphikisa tinchubo tasenkantolo letisukela etentweni letilungile talelo lilunga ngekwaloMtsetfo.
SAHLUKO 7 IMITSETFOSIMISO ?
Imitsetfosimiso 
54. INdvuna, emva kwekubonisana neliBhodi, ingenta imitsetfosimiso lemayelana nanobe nguliphi ludzaba? 
(a) lolusukela, nobe lolungumphumela, ngemibandzela yesikhashana lemiswe kuShejuli 1; nobe
(b) ledzingekile nobe ufanele kubhalwa kute kutsi umgomo nemibandzela yaloMtsetfo isebente kahle.
Inchubo uma kukhishwa imitsetfosimiso
55. (1) Ngaphandle uma ngabe umphakatsi ufuna kutsi umtsetfosimiso ukhishwe ngaphandle kwekucitsa sikhatsi, INdvuna kumele itfobele lenchubo lelandzelako uma ifuna kukhipha imitsetfosimiso: 
(a) Inhloso yekukhishwa kumele kwatiswe ngesatiso kuGazethi futsi lokungenani nganobe yinye lenye indlela yekuchumana letawusabalaliswa kuyo yonkhe iRiphabliki; 
(b) satiso kumele sisho kutsi? (i) umtsetfosimiso lonekuguculwa sewuhleliwe kutsi imibono ingatfunyelwa; 
(ii) luhlobo lwemtsetfosimiso lenekuguculwa
(iii) lapho kungatfolakala khona ikhophi yemtsetfosimiso lonekuguculwa, futsi
(iv) lapho kutawuphindziselwa khona imibono;
(c) kumele kuniketwe bantfu labanenshisekelo sikhatsi lokungenani lesingaba yinyanga emva kwekukhishwa kwesatiso kutsi bafake imibono ngemtsetfosimiso, futsi
(d) imibono letfoliwe kanye nalokucuketfwe kutinkhulumiswano nekubonisana kumele kubukwe ngaphambi kwekukhipha nobe kugucula lomtsetfosimiso. 
(2) Sigatjana (1) asisebenti? 
(a) kunobe nguwuphi umtsetfosimiso lolungisa indzikimba; nobe 
(b) uma iNdvuna ikhipha umtsetfosimiso lotsite nobe satiso lesentiwe nobe lesikhishwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966), njengobe umiswe enhlamvini yesibili (2) yeShejuli 1. 
(3) Nobe nguwuphi umtsetfosimiso lotsintsa imali lengenako nobe imali lecitfwako ungakhishwa nobe uguculwe ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali.?
SAHLUKO 8? 
JIKELELE?
Umniningwano lotawuniketwa ngumcashi 
56. (1) Wonkhe umcashi kumele, macedze uma kucala imisebenti njengemcashi, anikete umniningwano loshiwo kusigatjana (2) mayelana nebasebenti bakhe kuKhomishani, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti. 
(2) Umniningwano lomiswe kusigatjana (1) kumele? 
(a) ufake likheli lelibhizinisi, kanye nalamanye emagatja ebhizinisi, yemcashi; 
(b) uma ngabe umcashi angahlali kuRiphabliki, yinkapani lengakabhaliswa eRiphabliki, ufake imininingwano yemuntfu lonemvumo yekwenta imisebenti yemcashi ngekwaloMtsetfo; futsi
(c) ufake nemagama, tinombolo tabomatisi kanye nemholo wenyanga wesisebenti ngasinye semcashi, futsi kumele usho likheli lapho khona kucashwe sisebenti ngasinye. 
(3) Wonkhe umcashi kumele, ngaohambi kwelilanga lesikhombise lenyanga ngayinye, atise iKhomishani ngetingusuko tenyanga lendlulile kunobe nguwuphi umniningwano loniketwe ngekwesigatjana (1) 
(4) IKhomishani ingacela umcashi kutsi anikete lemininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala kutsi yente umgomo waloMtsetfo usebente kahle kungandluli tinsuku letingu-30 sekufakwe sicelo, nobe ngaleso sikhatsi lesingetiwe iKhomishani lengasivumela.
Kwakhiwa nekunakekelwa kwedathabhesi
57. (1) IKhomishani kumele yakhe futsi igcine idathabhesi yebanikeli, yetindlalifa kanye neyebacashi. 
(2) Kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo kumele kususelwe kumniningwano locuketfwe kudathabhesi futsi loniketwe? 
(a) ngumnikeli nobe umondliwa; 
(b) ngekwesigaba 56 saloMtsetfo; futsi 
(c) ngekweMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti. 
(3) (a) Kute kuncunywe kukhokhelwa kwetinzuzo ngekwaloMtsetfo, iKhomishani ingatfola umniningwano lewufunako kudathabhesi yeMbuso lecuketse umniningwano mayelana nekucinisekiswa kwetenhlalakahle.
(b) Ngekwemigomo yesigamu (a) iKhomishani kumele isebentisane naletinye tikhungo teMbuso kuhlanganisa emadathabhesi abo.
Emandla kanye nemisebenti yeMcondzisi-Jikelele 
58. (1) Emandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfweswe uMcondzisi-Jikelele ngekwaloMtsetfo yandzisa kulamandla kanye nemisebenti leniketwe nobe letfwese uMcondzisi-Jikelele njengenhloko yeliTiko leTemisebenti. 
(2) UMcondzisi-Jikelele kumele ente imisebenti yesiKhwama ngekweMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999). 
(3) Ngekuya ngetimo ngekuncuma kweMcondzisi-Jikelele, uMcondzisi-Jikelele angatfwesa emandla nobe anganiketa umsebenti loniketwe nobe lotfeswe yena ngekwaloMtsetfo kunobe ngusiphi sikhulu sesiKhwama. 
(4) Emandla lasetjentisiwe nobe umsebenti lowentiwe ngekutfunyelwa nobe ngekuniketwa umsebenti ngekwalesigaba kumele utsatfwe njengemsebenti losetjentwe nobe lowentiwe nguMcondzisi-Jikelele. 
(5) Umsebenti loniketiwe ngekwalesigaba awunciphisi imvumo yeMcondzisi-Jikelele kutsi asebentise emandla laniketiwe nobe ente umsebenti loniketiwe. 
(6) UMcondzisi-Jikelele, emva kwekubonisana neliBhodi? 
(a) angatsenga nobe angatfola imphahla lehambako ledzingeke kutsi isetjentiswe ngekwemigomo yaloMtsetfo; 
(b) angahlukanisa, nobe avumele nobe nguyiphi imphahla lehambako ledzingekile; nobe 
(c) anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele. 
(7) UMcondzisi-Jikelele angatsenga nobe angatfola nobe nguyiphi imphahla lehambako ledzingakale ngekwemigomo yekusebenta kahle kweMtsetfo, futsi? 
(a) angatsengisa nobe esule tindleko netikweleti talemphahla, nobe 
(b) anganiketa imvumo yekusetjentiswa kwemphahla ledzingekile kwentela kutsi nobe nguwuphi umtsetfo usebente kahle etintfweni letinjalo ngekukhetsa kweMcondzisi-Jikelele. 
(8) Nanini lapho uMcondzisi-Jikelele anembono wekutsi wekutsi imali lekweletwa siKhwama, nobe imali lekhokhelwe siKhwama kufaka ekhatsi timali letitfolakale ngekukhwabanisa tesiKhwama, angeke nobe tingeke tifunwe, uMcondzisi-Jikelele angakhipha umyalelo wekutsi tesulwe. 
(9) UMcondzisi-Jikelele? 
(a) angabeka basebenti bekuphatsa nobe ligatja lekubaphatsa kutewusebenta njengelihhovisi lekucasha njengobe lingadzingeka kutewusita uMcondzisi-Jikelele, iKhomishani nobe siKhwama kutewuphatsa ngendlela lekahle loMtsetfo; futsi 
(b) angatfesa basebenti nobe tikhulu talawo mahhovisi imisebenti lenjalo njengobe kungadzingeka kute kuhlangabetwane nalomgomo. 
(10) Ingani kusigaba 10(1), uma uMcondzisi-Jikelele anemcondvo wekutsi imali lengenako yesiKhwama ayikaneli nobe ayikhuli ngelizinga lelidzingekile kuhlangabetana netindleko tesiKhwama kuhlangabetana nelikusasa lelindzelekile leticelo tetinzuzo, uMcondzisi-Jikelele kumele? 
(a) atjele iNdvuna, bacubunguli betimali (ma-akhshuwari) kanye neliBhodi ngaloludzaba; futsi
(b) emva kwekubonisana neliBhodi bente tincomo ngalendzaba kuNdvuna. 
(11) UMcondzisi-Jikelele angaboleka imali egameni lesiKhwama ngekwesigaba 66(3)(b) seMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali teSive, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga 1999). 
(12) Ingani kusigaba 11, uMcondzisi-Jikelele kumele kutsi kungendluli tinyanga letisitfupha ekupheleni kwemnyaka wetimali ngamunye nobe macedze uma tintfo setihamba kahle, atfumele umbiko lobhaliwe kuNdvuna mayelana? 
(a) ngendlela liBhodi kanye nemakomiti lenta ngayo imisebenti yawo; 
(b) sibalo sebanikeli labaphelelwe ngumsebenti labakhokhelwe tinzuzo kanye nelinani leliphelele laleto tinzuzo; 
(c) sibalo sebanikeli labakhokhelwe tinzuzo tekugula, tekuyawubeleka kanye netekwemukela umntfwana losisiwe, kanye nelinani leliphelele laleto tinzuzo; kanye
(d) sibalo sebanikeli labashonile labo tinzuzo tabo tikhokhelwe bondliwa kanye nelinani leliphelele laleto letinzuzo. 
(13) Umbiko lomiswe kusigatjana (12) lohambisana nesitatimende semali lengenako netindleko kanye neluhlelo lemali lephumile nalengenile (ibhalansishidi) yesiKhwama, kumele kubekwe phasi eBandleni laVelonkhe kungakendluli tinsuki letingu-30 emva kwekutfolwa yiNdvuna uma iPhalamende ihlala phasi futsi, iPhalamende ingahlali phasi, kungakendluli tinsuku letilishumi nakunes tekucala kwekuhlala kwePhalamende lokutako.
Tintfo tekusebenta letingatseliswa 
59. Nobe ngabe yini lekhishwe ngekwaloMtsetfo ayitseliswa, uma ngabe lomsebenti ukhokhelwa siKhwama ngekwemtsetfo.
Kubuyiselwa kwetindleko leticitfwe basebenti besiKhwama 
60. (1) Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa kwetindleko tesiKhwama kufaka ekhatsi? 
(a) kwenta nobe kuniketa imvumo? (i) yekukhokhela timali tesiKhwama ngendlela lengekho emtsetfweni; 
(ii) imbadalo ngaphandle kwencwadzi yebufakazi nobe bufakazi lobesekelako; 
(b) kwehluleka kwenta umsebenti lotawuholela ekusetjentisweni kahle timali tesiKhwama; 
(c) insalela yetimali tesiKhwama, titembu, tibambiso, imiculu lebalulekile, nobe imphahla yesiKhwama; 
(d) kulimala kwanobe nguyiphi imphahla yesiKhwama; kanye
(e) sento nobe liphutsa leliholela ekutseni kumangalelwe siKhwama. 
(2) Uma sisebenti sesiKhwama sibangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, uMcondzisi-Jikelele? 
(a) angamisa luphenyo ngalokulahlekelwa nobe ngalokulinyalelwa;
(b) angancuma kutsi ngabe sisebenti sinelicala ngalokulahlekelwa nobe ngalokunyalelwa;
(c) uma ngabe sisebenti sitfolakala sinelicala ngekulahlekelwa nobe ngekulimala, angancuma? (i) linani lalokulahlekelwa nobe lokulinyalelwa
(ii) kutsi sisebenti sitayikhokhela njani lemali futsi nini?; futsi 
(d) abikele sisebenti ngekubhala ngesincumo lesitsetfwe ngekwalesigatjana. 
(3) Uma, ekuphelisweni kwemsebenti wesisebenti, uma ngabe kukhona imali lesele kulelinani lelincunyiwe ngekwesigatjana (2), lelinai lelisele lingakhishwa etimalini letitawuniketwa sisebenti. 
(4) Nobe ngabani longaphatseki ngesincumo lesentwe nguMcondzisi-Jikelele, angafaka sikhalo kungakendluli tinsuku letingu-30 kusukela ngelusuku latiswe ngalo ngekwesigatjana (2)(d), kuNdvuna macondzana nenchubo yetikhalo kubasebenti bembuso. 
(5) Kute kulesigaba lokuvimbela uMcondzisi-Jikelele ? 
(a) kufaka simangalo enkantolo yemacala kutsi kubuyiselwe nobe yini lokulahlekile nobe lokulinyatwe sisebenti lesisemsebentini nobe lebesisemsebentini wahulumende; nobe 
(b) kumisa tincubo tekwelula tigwegwe kulesisebenti lesimiswe kusigamu (a); nobe
(c) kumisa tinchubo letimiswe kutigaba (a) na (b).
Kubuyiselwa kwetindleko jikelele
61. (1) Ngekwemigomo yalesigaba, kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama kushiwo? 
(a) kungakhokhi kahle kwemcashi nobe kwehluleka kukhokha timali teliKhomishani ngekwaloMtsetfo nobe uMtsetfo weMinikelo yeMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti; 
(b) kwehluleka kwemnikeli kwatisa sikhulu lesibukene neticelo ngekutfola umsebenti ngalesikhatsi bekakhokhelwa ngaso tinzuzo; 
(c) timali letikhokhelwe ngenca yetitatimende letingemanga nobe timangalo letiyinkhohliso; 
(d) kwehluleka kutfobela umsebenti loniketwe mibandzela yaloMtsetfo lokuholela ekulahlekelweni nobe ekulimaleni kwesiKhwama. 
(2) Nobe ngubani labangela kulahlekelwa nobe kulinyalelwa kwesiKhwama, unelicala lekwaphula umtsetfo. 
(3) Inkantolo, ngesikhatsi igweba umutfu ngekwenta licala lelimiswe kusigatjana (2), ingancuma linani lalokulahlekelwa nobe kulimala lokwentiwe kulesiKhwama. 
(4) Nobe ngubani lotfolakala anelicala njengobe kuphawuliwe kusigatjana (2) kumele aphindzisele loku lokulahlekile kwesiKhwama ngendlela uMcondzisi-Jikelele langancuma ngayo. 
(5) UMcondzisi-Jikelele angavumela kukhokhelwa kwemali ngesitolimendi.
(6) Uma ngabe kulahlekelwa kwesiKhwama kungenca yenkhohlakalo yesimangalo setinzuzo, lokulahlekelwa kungaphindziselwa kuletinkhokhela lekumele tikhokhelwe umnikeli nobe mondliwa ngaphasi kwemibandzela yaloMtsetfo. 
(7) Kute kulesigaba lokungavimbela uMcondzisi-Jikelele kutsi afake simangalo enkantolo kute kuphindziselwe lokulahlekile nobe lokulimele lokwentiwe ngunobe ngubani kulesiKhwama.
Bufakazi 
62. (1) Uma ngabe nobe nguwuphi kulemiculu akhishwa enkantolo yemtsetfo atsatfwa njengemiculu lecinisekiswe ngumnikati wayo ngaphandle kwebufakazi besayini yemnikati ngaphandle uma bufakazi buphambene: 
(a) Umbhalo wesincumo lesentiwe nguMcondzisi-Jikelele, liBhodi nobe nguliphi likomiti; 
(b) ikhophi yeluceshwana lwembhalo losebhukwini nobe umbhalo logcinwe nguMcondzisi-Jikelele, liBhodi nobe nguliphi likomiti; nobe
(c) nguwuphi umculu lofayelwe neMcondzisi-Jikelele, liBhodi nobe nguliphi likomiti
(2) Kunobe ngabe nguyiphi inchubo ngaphasi kwaloMtsetfo, sitatimende lesifungelwe lesisho kutsi sentiwe nguMcondzisi-Jikelele sibufakazi banobe nguwaphi emaphuzu lashiwo kulesitatimende: 
(a) kutsi umuntfu nobe umtimba webantfu babacashi nobe banikeli ngaphasi kwaloMtsetfo; 
(b) kutsi umuntfu udzingeke nobe bekadzingeke ngaphasi kwaloMtsetfo kutsi akhokhele imali letsite kuMcondzisi-Jikelele; nobe 
(c) kutsi nobe nguliphi linani lelishiwo kusigamu (b) nobe nguyiphi incenye yalo lekhokhelwe nobe lengakakhokhelwa ngelilanga lebalwe kusitatimende letifungelwe.
(3) (a) Sikhulu lesengamele kuletinchubo bufakazi lapho khona sitatimende lesifungelwe lesishiwo kusigatjana (2) siletfwa njengebufakazi, ngentsandvo yakho, angacela lelinye licembu kuletinchubo, kutsi fakazi ngekubitelwa enkantolo aletse bufakazi, nobe aphendvule nobe nguwuphi umbuto lobhaliwe loniketwe sikhulu lesiphetse ngekufunga. 
(b) Nobe ngwuphi umbuto kanye nemphendvulo leniketwa ngufakazi kuvunyelwa njengebufakazi kuletinchubo. 
(4) Umnikeli utsatfwa njengemuntfu losasebentela umcashi wakhe kute kufike sikhatsi lapho umcashi atisa khona uMcondzisi-Jikelele kutsi phela lona wekunene akasasebenteli yena. 
(5) Kunobe ngabe tinchubo ngaphasi kwaloMtsetfo, nobe nguyiphi kulemiculu lelandzelako iyavunyelwa ngemcashi futsi ibeka emaphuzu latfolwe kulomculu ngaphandle uma kutfolakala kutsi sitatimende asikentiwa ngumcashi.: 
(a) Sitatimende nobe umbhalo locuketfwe kunobe nguliphi libhuku, umbhalo nobe umculu logcinwe; 
(b) nobe sitatimende lesinjani nobe umbhalo lotfolakala kunobe ngusiphi sakhiwo semcashi; 
(c) nobe sitatimende lesinjani, umbhalo lotfolakala emotweni lesetjentiswa ebhizinisini yemcashi; futsi
(d) nobe nguyiphi ikhophi nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende lesinjalo nobe umbhalo, locinisekiswe iKhomishani yesifungo kuba ikhophi yelicinisa nobe kukhishwa kabusha kwesitatimende selicinisa.
(6) Kute imphendvulo kunobe nguwuphi umbuto lophendvulwe ngumuntfu ngesikhatsi seluphenyo ngekwesigaba 60(2)(a) nobe ngumhloli wetebasebenti ungasetjentiswa kulowo muntfu kunobe ngutiphi tinchubo tasenkontolo ngelicala lekwaphula sifungo sekukhuluma licinisa nobe kwenta sitatimende lesingemanga. Kudzalula umniningwano. 
63. (1) Ngekuya ngemibandzela yeMtsetfo wekweNyusa kwekuFinyelela kuMniningwano, 2000 (uMtsetfo No. 2 wanga 2000), kute umuntfu longadzalula umniningwano lotfolwe ngulomuntfu ngesikhatsi enta imisebenti yakhe lemiswe kuloMtsetfo, kuphela? 
(a) uma ngabe kudzingekile ekuphatfweni kahle kwembandzela waloMtsetfo; 
(b) ngekwemigomo yekuphatfwa kwemtsetfo, nobe 
(c) ngekucela kweNdvuna, kweMcondzisi-Jikelele nobe lomunye umuntfu loneligunya lekutfola umniningwano.
(2) Nobe ngubani lophula sigatjana (1) unelicala lekwaphula umtsetfo.
Indlela yekutiphatsa lengafuneki jikelele
64. (1) Kute umuntfu? 
(a) longenta sitatimende ngemabomu nobe abangele kutsi kwentiwe sitatimende lesingemanga nobe lesingaholela ekukhokhelweni kwetinzuzo letingemanga esicelweni setinzuzo ngekwaloMtsetfo; 
(b) kutentela ngekutsandza nobe nguwuphi umbhalo longemanga ngelikhadi lembhalo wemnikelo nobe nguliphi libhuku, umbhalo nobe umculu lohlobene nemlandvo wekucashwa kwemnikeli nobe simangalo setinzuzo temnikeli; nobe 
(c) kwaphula, nobe kwencaba nobe kwehluleka ngalokuphelele kutfobela nobe nguwuphi umbandzela waloMtsetfo nobe umtsetfosimiso nobe satiso lekhishwe ngekwaloMtsetfo. 
(2) Nobe ngubani lophula sigatjana (1)(a), (b) nobe (c) unelicala lekwaphula umtsetfo.
Tinhlawulo
65. Nobe ngubani lotfolakale anelicala ngekwaloMtsetfo kumele ahlawuliswe nobe avalelwe ejele, nobe kokubili.
Emandla eNkantolo yeTemisebenti 
66. Ngaphandle uma loMtsetfo ubonisa ngalenye indlela, iNkantolo yeTemisebenti unemandla kuto tonkhe tindzaba ngekwaloMtsetfo, kuphela nje uma kunelicala ngekwaloMtsetfo.
Kubikwa kwelicala eNkantolo yeTemisebenti 
67. (1) Uma ngabe kuba khona umbuto wemtsetfo mayelana nekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele ngekuticabangela, nobe ngesicelo licembu lelinenshisekelo leyanele ngalendzaba, abike licala kute kutfolakale sisombululo seNkantolo yeTemisebenti. 
(2) UMcondzisi-Jikelele kumele ahlele loku ecaleni lelibikiwe? 
(a) emaphuzu lavetiwe; kanye
(b) nembono wemtsetfo lowamukelwa ngekulandzela lawo maphuzu. 
(3) Uma uMcondzisi-Jikelele anekungabata ngekulunga kwesincumo lesikhishwe yiNkantolo yeTemisebenti mayelana nembuto wemtsetfo ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo, uMcondzisi-Jikelele angafaka sincumo lesinjalo eNkantolo yetiKhalo Temisebenti.
Kukhetfwa nekuniketwa imisebenti yiNdvuna 
68. (1) INdvuna ingakhetsa nobe inikete uMcondzisi-Jikelele umsebenti ngekubhala nobe sisebenti semsebentihulumende, nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti loniketwe nobe lotfeswe iNdvuna ngekwaloMtsetfo, ngaphandle kwemandla eNdvuna ngekwetigaba 43, 47, 48(2)(b), 50(1) na (4), 52, lesigaba, sigaba 69 kanye nemandla eNdvuna ekwenta imitsetfosimiso nobe kukhipha tatiso.
(2) Kuniketwa emandla nobe kuniketwa umsebenti ngekwesigatjana (1) akunciphisi nobe akuvimbeli emandla eNdvuna kutsi isebentise emandla lenikete wona nobe umsebenti leniketwe wona. 
(3) Nobe ngubani loniketwe emandla nobe loniketwe umsebenti ngekwesigatjana (1) kumele asebentise lawo mandla nobe ente lowo msebenti ngekulandzela iNdvuna. 
(4) INdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi? 
(a) ingephuca emandla nobe umsebenti loniketwe ngekwesigatjana (1); futsi
(b) ingephuca nobe igucule nobe ngusiphi sincumo lesentiwe ngumuntfu losebentise emandla lowente umsebenti latfunywe wona nobe laniketwe wona ngekwesigatjana (1). 
Bantfu labatsatfwa njengebanikeli ngekwemigomo yeMtsetfo 
69. (1) INdvuna, emva kwekutfola sicelo lesingelifomu leliniketiwe futsi nangekuvumelana neliBhodi, ngesatiso kuGazethi, ingamemetela kusukela ngelilanga lelishiwo kulesatiso nobe nguluphi luhlobo lwebantfu lolushiwo, nobe ngumuphi locashwe kunobe nguliphi libhizinisi nobe sigaba selibhizinisi nobe endzaweni letsite, kumele batsatfwe njengebanikeli ngekwemigomo yaloMtsetfo. 
(2) Inchubo leshiwo kusigaba 55(1) isebenta ngetingucuko letifunekako letikhishwe ngaphasi kwesigatjana (1).
Kucitfwa kwemitsetfo
70. UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966), uyacitfwa kodvwa ngaphandle kwaShejuli1.
Emalungiselelo esikhashana
71. Imibandzela yeShejuli 1 isebenta ngekulandzela leminye imitsetfo yaloMtsetfo.
UMtsetfo ubopha uMbuso
72. UMtsetfo ubopha uMbuso.
Sihloko lesifushane nekucala 
73. (1) LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 2001, futsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawubekwa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi. 
(2) Tinsuku letehlukene tingabekwa ngaphasi kwesigatjana (1) ngenca yemibandzela leyehlukene yaloMtsetfo.
ISHEJULI 1? 
EMALUNGISELELO ESIKHASHANA 
Tinchazelo 
1. KuleShejuli ?uMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966? kushiwo the UMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966 (uMtsetfo No. 30 wanga 1966).
Imitsetfosimiso 
2. Nobe nguwuphi umtsetfo lowentiwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, losebentako madvutane ngaphambi kwekucala kusebenta kwaloku, uyawuhlala usebenta ute ukhishwe yiNdvuna ngesatiso kuGazethi
Timphahla letidluliswako, tikweleti, emalungelo netibopho tesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
3. Tonkhe timphahla, tikweleti, emalungelo netibopho tesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti lesisungelwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, tindluliselwe kusiKhwama lesisungulwe sigaba 4.
Kuchutjekiswa kweliBhodi leMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
4. (1) LiBhodi kanye nemakomiti alo lamancane, lelisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, litawuchubeke lisebenta kute kufike sikhatsi lapho iNdvuna isungula khona ngekwesigaba (2)
47. Emalunga eliBhodi lakhetfwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, atawuhlala etikhundleni tawo kute kufike sikhatsi lapho khona iNdvuna seyikhetse emalunga eliBhodi ngekwesigaba 49.
Kumangalelwa kwesiKhwama seMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti 
5. Konkhe kumangalelwa kwesiKhwama ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, kutawulungiswa futsi kumele kuphetfwe ngekwalowo Mtsetfo.
Tikhalo ngetincumo tetikhulu letibukene neticelo
6. (1) Nobe ngusiphi sikhalo ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, ngetincumo tetikhulu letibukene neticelo sitawulungiswa futsi kumele siphetfwe ngekwalowo Mtsetfo. 
(2) Ngekwemigomo yeluhlamvana (1), liKomiti letiKhalo setiNzuzo lelisungulwe ngaphasi kweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lutawuchubeka luphetse tonkhe tikhalo.
Luphenyo kanye nekushushiswa 
7. (1) Nobe nguluphi luphenyo lolwentiwe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lolungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele lucedvwe ngekwalowo Mtsetfo. 
(2) Nobe ngukuphi kushushiswa lokusukunyiswe ngekweMtsetfo weMshuwalensi wekuPhelelwa nguMsebenti, 1966, lokungakaphetfwa ekucaleni kwaloMtsetfo, kumele kucedvwe ngekwalowo Mtsetfo.
Umsebenti wemcashi wekuniketa imininingwano yebasebenti ekucaleni kwaloluhlamvu 
8. (1) Kumele kutsi kungakendluli tinsuku letisikhombisa ekucaleni kwaloluhlamvu, wonkhe umcashi kumele anikete iKhomishani umniningwano loshiwo kusigaba 56(2) wabo bonkhe basebenti labacashile, ngaphandle kwekubuka imiholo yalabo basebenti. 
(2) IKhomishani ingacela umcashi, kungakendluli tinsuku letungu-30 tesicelo, nobe ngesikhatsi lesingetiwe lesivunyelwe yiKhomishani kutsi anikete imininingwano lengetiwe njengobe ingadzingakala ngetizatfu letivakalako kwentela kutsi loMtsetfo usebente kahle. 
ISHEJULI 2 
KUBALA NGEKWETIBALO KWEMALUNGELO EMNIKELI 
Inzuzo legunyatwe umnikeli ibalwa ngandlela tsite, ngekuya ngemholo wemnikeli ngaphambi kwekuba aphelelwe ngumsebenti: 
1. Banikeli labebahola ngaphasi kwelinani lelitsite (lelatiwa ngekutsi ?linani lemholo wesimo senzuzo?) bagunyatwe emaphesenti emholo wabo wangamuva. 
2. Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingene, lelingana nelilungelo lemnikeli lobekakhokhelwa ngelinani lemholo wesimo senzuzo kamuva. 
Linani lemholo wesimo senzuzo 
INgcungcutsela yetiNhlangano Temisebenti teMhlabawonkhe yanga-1953 (iNgcungcutsela No. 102) ivumela kutsi umholo wesisebenti lesinelukhono kumele uncume linani lelifanele lekubeka imali yebulunga besikimu setenhlalakahle. Kuyo yonkhe leminyaka, sikimu sekuPhelelwa ngumsebenti saseNingizimu Afrika besiphatamiseka ngekulandzela lenkhombandlela. Linani lemholo wesimo senzuzo kanjalo ke lihlanganiswa kulesibalo. 
Umholo wanyalo losetulu ngu R8 099 ngenyanga. Loku kutawuba sicalo selinani lemholo wesimo senzuzo ngekwemigomo yaloMtsetfo. Kodvwa, ngekwesigaba 12(3)(a), iNdvuna ingagucula linani lemholo wesimo senzuzo njalo ngesikhatsi kukhombisa tingucuko letentekako emholweni. 
Banikeli labebahola ngaphasi kwelinani lemholo wesimo senzuzo ngaphambilini 
Kubanikeli labahola ngaphasi kwelinani lemholo wesimo senzuzo, lilungelo letinzuzo libalwa ngemholo. Lilungelo lemnikeli libalwa ngalefomula lelandzelako: 
Inzuzo = Umholo wemihla * IRR 
lapho i-IRR Linani leMbuyiselo yeMholo (Income Replacement Rate) lihambisana nemholo wemihla wemnikeli.
Umholo wemihla
Uma ngabe umnikeli bekakhokhelwa ngeliviki, umholo wemihla linani leliviki lembadalo lidivayidiwe nga
7. Uma ngabe umnikeli bekakhokhelwa ngemaviki lamabili, umholo wemihla linani lembadalo yemaviki lamabili lidivayidiwe nga
14. Uma ngabe umnikeli bekakhokhelwa ngenyanga, umholo wemihla linani lembadalo yenyanga liphindzaphindvwe nga-12, bese lidivayidiwa nga-365.
Linani leMbuyiselo yeMholo
Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) lincuma emaphesenti emholo wemnikeli wangaphambilini lagunyatwe umnikeli njengetinzuzo. I-IRR iyaphendvuphendvuka, kanjalo ke ichaza silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe. Umnikeli lobekatfola umholo lomncane ugunyatwe tinzuzo letimele incenye lenkhulu yemholo wakhe wangaphambilini kundlula umnikeli lobekatfola umholo lomkhulu ngaphambilini. 
I-IRR ifika ekugcineni uma umholo ulinganisa licandza (zero), futsi ifika ebuncaneni bayo lapho umholo ulingana nelinani lemholo wesimo senzuzo. I-IRR lesetulu igciniswe kumaphesenti langu-60 (60%). I-IRR lephasi kwanyalo ikumaphesenti langu-38 (38%). Kodvwa, iNdvuna ingagucula lelinani lelinani leliphasi le-IRR ngekwesigaba 12(3)(b). 
Ngekusebentisa emanani amanje, I-IRR ingabalwa ngekulandzelela lefomula lelandzelako: 
IRR = 29.2 + (99779.68 / (3239.6 + Yi)) 
lapho i-Yi  imela linani lemholo wemnikelo wenyanga. (Kuvumelana kwemayunithi kubalulekile. Uma ufuna kubala I-IRR kumanini embadalo yemihla nobe yeliviki, buka kulenchazelo lejulile yefomula ye-IRR kulamanotsi lanhlobonhloba ngentasi.) 
Banikeli lebebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo ngaphambilini 
Banikeli labebahola ngetulu kwelinani lemholo wesimo senzuzo bagunyatwe inzuzo lelingena nelinani lemholo wesimo senzuzo leliphindzaphindvwe ngelinani leliphasi le-IRR. 
Kulelinani lemholo wesimo senzuzo lanyalo wa R8 099 ngenyanga, loku kwenta R101.18 ngenyanga: 
Umholo wemihla = (8099 * 12) / 365) = 266.2685 
IRR = 38% or 0.38 
Inzuzo = 266.2685 * 0.38 = 101.18 
Sikhatsi setinzuzo 
Ngekwesigaba 13(3), umnikeli ulungele kutfola inzuzo yelilanga kuwo wonkhe malanga lasitfupha lasetjentiwe, kute kube ngemalanga langu-238 laphelele (34 emaviki). Kanjalo ke umnikeli utawukhona kufaka simangalo setinzuzo tesikhatsi lesiphelele emva kwekusebenta iminyaka lemine. Uma ngabe umnikeli sekakhiphile tinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo kuleminyaka lemine lendlulile, sibalo semalanga umnikeli lalungele ngaso kufaka simangalo setinzuzo sitawehliswa kanjalo. 
Kubala sibalo semalanga etinzuzo letigunyatwe umnikeli: 
1. Ncuma sibalo lesiphelele semalanga lasetjentwe ngumnikeli (futsi anikela) ngesikhatsi seminyaka lemine madvute uma kundlula lusuku lwekufakwa kwesicelo setinzuzo. 
2. Divayida sibalo lesiphelele semalanga nga 6, yekela lokusela nobe incenye lencane yemphumela. 
3. Khipha linani lemalanga (uma akhona) umnikeli lafake ngawo simangalo setinzuzo (ngaphandle kwetinzuzo tekuyawubeleka) ngekwaloMtsetfo ngesikhatsi seminyaka lelandzelanako.
Linani lenkhokhelo yetinzuzo
Inkhokhelo yetinzuzo legunyatwe umnikeli kunobe ngusiphi sikhatsi kutawuba linani lelilungelo lenzuzo leliphindzaphindvwe ngesibalo semalanga umnikeli lalungele ngawo kutfola tinzuzo ngesikhatsi sekukhokhelwa.
Emanotsi latheknikhali ngekuBalwa kwe-IRR 
Silinganiso lesingakhushulwa futsi sehliswe Linani leMbuyiselo yeMholo (IRR) limelwa yincenye yelikhevu (rectangular hyperbola) lekhishwa ngumdvwebo wesisebentisi y = 1/x, lapho i- y axis imela i- IRR bese kutsi i- ?x axis? imela umholo. Kodvwa, kute kutsi uhlobanise lelikhevu nemanani lavakalako ngalenjongo, kubalulekile kusebentisa ifomulae yekulungisa. 
Kubala i- IRR lehlobene nanobe nguwuphi umholo longaphasi kwelinani lemholo wesimo senzuzo kungentiwa ngetinyatselo letintsatfu: 
1. Linani lemholo leguculelwa tikwelinani lelihambelanako ku ?x axis? (xi). Ifomula yaloko ngulena: 
Yi = (xi ? x1) YLRR / (x2 ? x1) (1) 
lapho: 
?Yi? alinani lemholo wemnikeli; 
YLRR alinani lemholo wesimo senzuzo; futsi
x1 na x2 bomahlalahleti labancuma incenye yelikhevu lelisetjentiselwa kubala i- IRR. 
Emanani anyalo emapharamithasi YLRR, x1 na x2 ngulawa: 
YLRR = R8 099 ngenyanga 
x1 = 2 
x2 = 7 
Ngekusebentisa lamanani, sisho (1) singentiwa malula ku: 
xi = 2 + (Yi / 1619.8) (1a) 
lapho ?Yi? ushiwo njengelinani lenyanga lemholo. [Kubalulekile kucinisekisa kutsi linani lemnikeli lemholo(Yi) kanye nelinani lemholo wesimo senzuzo (YLRR) kushiwo kumayunithi lafanako?ngenyanga, ngeliviki, nobe ngemihla.] 
2. Emanani lahambelana nemanani a ?x? abalwa ngekusebentisa ifomula letayelekile: 
y = 1 / x (2) 
kanjalo: 
y1 = 1 / x1 
y2 = 1 / x2 
yi = 1 / xi 
3. Linani le-yi liphendvulelwa ku-IRR lehambelana nalo. Ifomula yaloko ngulena: 
IRR = LRR + (yi ? y2) (URR ? LRR) / (y1 ? y2) (3) 
lapho: 
I-IRR ilinani lembuyiselo yemholo; 
I-LRR linani lembuyiselo yemholo lelincane (minimum); kantsi
I-URR linani lembuyiselo yemholo lelisetulu (maximum). 
Emanani amanje emapharamithasi LRR, URR, y1 na y2 ngulawa: 
LRR = 38% 
URR = 60% 
y1 = 1/2 
y2 = 1/7 
Ngekusebentisa lamanani, sisho (3) singentiwa malula ku: 
IRR = 61.6yi + 29.2 (3a)
ISHEJULI 3 SILINGANISO SEMALUNGELO EMNIKELI ETIKWETINZUZO (Sigaba 12(2)) 
(1) Lithebuli lekuCala silinganiso setinzuzo umnikeli langagunyatwa tona. Linani leluholo lwemnikeli lwenyanga lubekwe eluhlwini 1. Emaphesenti emholo wemnikelo wenyanga lotawukhokhelwa njengenzuzo ubekwe eluhlwini 2. Inzuzo mbamba lekhokhelwa ngemaRandi ibekwe eluhlwini 
3. (2) Tinzuzo letingaphasi kwelinani lesimo semholo tihlobene nemholo futsi futsi tiwela esabelweni semholo njengobe umholo ukhula. 
(3) Banikeli kanye nebacashi bebanikeli labahola ngetulu kwemholo longu R97 188 ngemnyaka batawunikela 1% wemali futsi banikeli lemholo lonjena batawutfola tinzuzo letikhokhelwako kulesigaba. Emathebula achaza tinzuzo ngetigaba letehlukene temholo
Losuselwa tikwesimo semholo longu R97 188 ngemnyaka 
timali letehluke kulamathebuli 
tibalwa nge-ikhweshini lekuShejuli 2 
IRR = Linani lembuyiselo yemholo
Tinzuzo letisondzele letikhokhelwako ngemihla
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI<LP;4Q
? 
150.00
58.64
87.96
? 
300.00
57.39
172.17
? 
500.00
<3>55.88
279.41
? 
700.00
54.53
381.69
? 
1 000.00
52.74
527.35
? 
1 500.00
50.25
753.79
? 
2 000.00
48.24
964.87
? 
3 000.00
45.19
1 355.74
? 
3 075.57
45.00
1 384.01
? 
4 000.00
42.98
1 719.30
? 
5 000.00
41.31
2 065.49
? 
6 000.00
40.00
2 399.95
? 
7 410.00
38.57
2 857.99
? 
8 099.00
38.00
3 077.62
? 
10 000.00
30.78
3 077.62
<LP;6Q Tinzuzo letisondzele letikhokhelwako ngemihla 
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI
? 
34.62
58.64
20.30
? 
69.23
57.39
39.73
? 
115.38
55.88
64.48
? 
161.54
54.53
88.08
? 
230.77
52.74
121.70
? 
346.15
50.25
173.95
? 
461.54
48.24
222.66
? 
692.31
45.19
312.86
? 
709.75
45.00
319.39
? 
923.08
42.98
396.76
? 
1 153.85
41.31
476.65
? 
1 384.62
40.00
553.83
? 
1 710.00
38.57
659.54
? 
1 869.00
38.00
710.22
? 
2 307.69
30.78
710.22
<LP;6QTinzuzo letisondzele letikhokhelwako ngemihla 
Umholo
IRR = Inzuzo ye-UI
? 
4.93
58.64
2.89
? 
9.86
57.39
5.66
? 
16.44
55.88
9.19
? 
23.01
54.53
12.55
? 
32.88
52.74
17.34
? 
49.32
50.25
24.78
? 
65.75
48.24
31.72
? 
98.63
45.19
44.57
? 
101.11
45.00
45.50
? 
131.51
42.98
56.52
? 
164.38
41.31
67.91
? 
197.26
40.00
78.90
? 
243.62
38.57
93.96
? 
266.27
38.00
101.18
? 
328.77
30.78
101.18
<LP;6Qtinzuzo te- UI letikhokhelwako kumathebuli 
titawukhokhelwa sikhatsi lesingangemalanga 
etinzuzo lasetjentwe ngumnikeli. 
Sikhatsi lesincane nobe kuphumula sikhashana akusiko kuphelelwa ngumsebenti ngekwemigomo yekufaka simangalo setinzuzo. 


?

