SISWATI

Umniningwano 
webashayeli bemaloli
wekushayela
kahle, 
imphilo lekahle kanye
nekufika ekhaya baphephile.


Lencwajana ingumholi wekukugcina usesimeni lesihle ngesikhatsi usemgwaceni.
Yibuke uma ngabe utfola sikhatsi

Lencwajana ibhalwe yiNyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA) kanye nemklamo iGTZ/EU futsi lisuselwa kulemibuto lebutwe bashayeli bemaloli labangu-800 labasuka emaveni lehlukene e-Afrika leseNingizimu. 

Maputo / Pitoli Agasti 2002

Lencwajana itfolakala mahhala



Umklamo weMphilo yeMphakatsi weBashayeli betiGitjelwa letiNcamula imiNyele

Lihhovisi letiGitjelwa letiNcamula imiNyele (C-BRTA) ngekubambisana nelitiko lavelonkhe letekutfutsa eNingizimu Afrika (SA), lesekela umklamo wekwatisa bashayeli bemaloli, bantfu labatsengisa ngemtimba kanye nebantfu labahlala emiphakatsini lesedvute neminyele ngemibuto lehlobene netemphilo.
Baceceshi labanelwati kungunyalo baniketa tinsita letiyimfihlo kantsi futsi baniketa emakhondomu kulamasango eminyele lelandzelako: 

* Beitbridge, Nancefield township, 
* Lobatse / Zeerust, 
* Maseru Bridge / Ladybrand, 
* Oshoek
* Komatipoort / Lebombo 

Uyacelwa kutsi ukhulumise labaceceshi labanemusa!
Bayayemukela yonkhe imibuto lehlobene nemphilo takho.


Kubo bonkhe bacashi: 
Uma ucasha bashayeli bemaloli, unesemtfwalo wekubanakekela

Ngabe??
* Uyabalungisela lusito lwetemphilo (umshuwalensi wetemphilo nobe umshuwalensi wetekwelashwa)?
* Uyayisebentisa inchubomgomo yetemphilo kubo bonkhe basebenti?
* Uyaluniketa lwati lwetemphilo nemakhondomu?
* Uyabavumela bashayeli bakho kutsi bahambe nebalingani babo eluhanjweni loludze?
* Uyabahlomisa bashayeli bakho ngemaglavu labangawasebentisa uma basita umuntfu lolimele?


NGABE WATI KANGAKANANI NGE-HIV/AIDS?
Phendvula lemibuto lelandzelako.

Ngabe yini lokwatiko ngaloku lokulandzelako
Yebo
(Y)
Cha
(C)
1
Ngingatfola i-AIDS ngekushayela nemuntfu lonayo


2
I-AIDS ingalashwa


3
I-AIDS ingasuka kumake indlulele kumntfwana


4
Kumele ngisebentise ikhondomu njalo uma ngabe ngilala nemuntfu lomsikati uma ngingati kutsi unabo yini labanye balingani


5
Ngingabona kutsi umuntfu unayo i-AIDS


6
Uma ngabe bengingenwe yiHIV, ngingachubeka ngishayele


7
Bantfu labagulako etitfweni tabo tangasese bangandlulisela letifo uma balele nalomunye futsi basengotini lenkhulu yekungenwa yiHIV




Ungabona njani kutsi umlingani wakho unesifo etitfweni tangasese (iSTD):
* Ngabe nginato tilondza etitfweni tami tangasese? 
* Ngabe umlingani wami unato?
* Ngabe ngikhipha bovu ngaphambili nobe ngichama umchamo loshisako?
* Ngabe umlingani wami ukhipha bovu ngaphambili?

Uma kunjalo, kuyini lokwentako?
Uma kunjalo, wena nemlingani wakho (nobe balingani) kumele nitfole lusito letekwelashwa esibhedlela nobe emtfolamphilo nobe emtfolamphilo losecele kwemgwaco.
Kungani?
Ngobe kumelula kwelashwa tifo temacasi.
Ngobe uma ngabe une STD unematfuba lamanyenti ekutfola nekudlulisa iHIV.



Ngabe uyati ngetiNdzawo teteMphilo nemNiningwano letingaseMgwaceni?

Bashayeli bemaloli bemukelekile!

Ngingalashwa kuphi uma ngabe ngitiva ngingaphili kahle emgwaceni?
Ngingalutfola lwati lolubanti ngetifo temacasi , HIV/AIDS, malalaveva, kungaboni kahle kanye nalokunye?

Endleleni yakho ungangena kunobe ngusiphi sibhedlela sahulumende, emtfolamphilo nobe kudokotela wekwelapha.  Kodvwa kulukhuni kushiya indlela.  Futsi kulukhuni kumisa iloli yakho emini uyishiye sikhatsi lesidze.

Kunalenye indlela!
Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni. Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo.  Ungamisa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.

Ngabe yini leniketwa mitfolamphilo yangesemgwaceni?
* Kwelapha tinkinga tetemphilo letetetayelekile letifana nemkhuhlane, ihloko, malaleveva, buhlungu besisu nobe umhlane
* Kwelapha nobe kweluleka nganobe ngusiphi sifo setitfo tangasese
* Umniningwano kutsi ungaya kuphi uyowenta luhlolo lweHIV/AIDS.
* Umniningwano ngeHIV/AIDS kanye naletinye
* Lusito lwekucala lwekulimala lukungasho lutfo
* Emakhondomu amahhhala

Kuyimfihlo
Kwelashwa lokutfolakal emitfolamphilo lengasemgwaceni kuyimfihlo.  Inkapani yakho nobe umcashi angeke ati kutsi uvakashele lemitfolamphilo.  

Ngingafika nini?
Yonkhe lemitfolamphilo lengasemgwaceni iyavulwa ntsambama kute kube sebusuku kakhulu ekhatsi neliviki.

Letikhatsi leti tihle kakhulu kubashayeli bemaloli labamatasatasa kutsi bangamisa emaloli emini.

Tindlu / imiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni yakhiwe kuletindlela letikhonjiswe lapha kulelibalave.

Zama munye kulemiTfolamphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni.  Kunebahlengikati labanemusa, labaneticu futsi ungatfola lusito lekwelulekwa kumfundzisi wetemphilo loneticu nganobe ngabe nguyiphi inkinga yetemphilo.  Ungamjsa iloli yakho emtfolamphilo futsi ungangena nasebusuku.

ImiTfolamphilo yeteMphilo nemNiningwano yangaseMgwaceni eNingizimu Afrika ingumklamo weRFA, NBC kanye neliTiko leTemphilo laVelonkhe.

Ngabe ikuphi lemitfolamphilo? 
Lisayithi
Indzawo 
Moatize Tete
Mozambique, eTete Corridor 
Inchope
Mozambique, eBeira Corridor
Matola
Frigo, edvute neMaputo, kuMaputo Corridor
Harrismith
Ningizimu Afrika, eFuleyistata kuN3 kuHighway Junction Truck Stop
Beaufort West
Ningizimu Afrika, eNshonalanga Kapa kuN1 ngaseKapa
Messina Beitbridge
Ningizimu Afrika, kuN1 eSifundzeni saseNyakatfo Garaji iShell emNyeleni waseZimbabwe
Ventersburg
Ningizimu Afrkika, Fulestata, kuN1 ecele kweTotal Station, ngaseKapa
Port Elizabeth
Ningizimu Afrika, Mphumalanga Kapa. KuN2, 16 km ngaphandle kwePE edvute ne-East London  (PE Truckers Inn, Caltex Garage)
Tugela
Ningizimu Afrika, N3 edvute neDurban eTugela Truck Stop, 2km kudze neTugela Toll Station



Hlola emehlo akho
Uma wehluleka
- kufundza timphawu tetinkapani lapho kumele wehlise khona umtfwalo
- kufundza tinombolopleti nobe emabito etitaladi

Kumele
Uhlolwe emehlo.


Kuhlolwa masinyane
Emini, mani endzaweni lekhanyako bese ubeka lelikhadi phambi kwakho efasiteleni langaphambili.  Hlala esihlalweni sakho kudze ngelimitha kulelikhadi.  

Ungafundza tingaki tihlamvu temagama ebudzeni belimitha linye?

Ngabe wenta njani?
Uma ngabe wehluleke kufundza tonkhe letihlamvu, kumele ubone dokotela wemehlo futsi uhlolwe ngebucwepheshe.



Uma ngabe unesitunge, ukhumbule ekhaya futsi ukhumbule lobatsandzako?

Ucitsa sikhatsi lesinyenti kudze nekhaya futsi tikhona tikhatsi lapho khona ukhumbule bunandzi basekhaya nalobatsandzako.  Asesikuhlebele tindlela letingakuncedza ngesikhatsi usendleleni:

Dlani kahle
Titselo netibhidvo tikhutsata sincandzatifo sakho futsi tikuniketa umdladla.  Zama kuvikela kudla lokunemafutsa.
Lala kahle 
Kulala elolini angeke kuhlale kumnandzi njalo KODVWA kulala kahle kuyakuncedza kutsi usebente ngemandla.
Nyakatisa umtimba wakho
Kulula tinyawo takho kanye nekujima ngaso sonkhe sikhatsi kukwenta kutsi ucaphele.  Kuphuma elolini nako kwenta kutsi ushayelwe ngumoya kuphumuta ingcondvo futsi uyaphumula.
Kuhloba ? kuvuka uhambe!
Nanobe kute titeshi temaloli letinetindlu tekugezela letikahle, zama kutsi ugeze onkhe malanga.  Kuhloba kahle akukabalulekile kuphela emphilweni yakho, kodvwa kukwenta utiva umcemane.
Tindzawo tengoti 
Emgwaceni uhlangabetana netinkinga letinyenti.  Bashayeli babanjwa inkunzi futsi batsatselwe nemaloli, njengobe wati. 
Kanjalo-ke kumele utinakekele futsi ucaphele kute uvikele ihlekelele.  

Futsi ngabe bewati?
I-HIV ngulenye yetinkinga letikhulu kubashayeli.  I-HIV ligciwane lelibangele i-AIDS.  Liyingoti kakhulu ngobe uma ngabe likungena, alilashwa futsi imphilo yakho iyancipha. 






Buka timphendvulo lekungito kuloluhla mibuto lelikhasi langemuva:

1.	Cha	Angeke utfole iHIV uma ngabe ushayela nemuntfu lonayo emtimbeni wakhe.  Ungatfola kuphela i-AIDS uma ulala nemuntfu ngalokungakaphephi lone HIV nobe uma ingati yakho ingahlanga nengati lene HIV.  Kungako-ke kumele usebentise ikhondomu njalo uma uya ecasini.  Futsi kungako-ke kumele ugcoke emaglavu uma uncedza umuntfu lolimele. 

2.	Cha.	I-AIDS ayilapheki.  Dokotela angeke akulaphe.  Dokotela wesintfu angeke akulaphe.  Kute umuntfu langakulapha.  Uma ngabe ungenwe ligciwane kumele utfole imitsi lesipesheli futsi welulekwe kahle ngetekulashwa. 

3.	Yebo	Umuntfu lomsikati lokhulelwe lone HIV/AIDS angandlulisa leligciwane kumntfwana ngesikhatsi sekuteta futsi nangalesikhatsi amunyisa.  Kubalulekile kutsi bantfu labasikati labakhulelwe bahlolwe i-AIDS. Batfola lusito esikalweni.  Lolusito lutawuniketa umntfwana litfuba lelincono.

4.	Yebo	Emakhondomu angakuncedza kutsi ungangenwa yiHIV/AIDS uma uwasebentisa kahle futsi uwasebentisa njalo.

5.	Cha	Angeke ubone uma umuntfu ane HIV. Bantfu bangabonakala baphilile futsi bangenalutfo kodvwa bangaba neHIV. Ngalolunye, bantfu lababonakala bondzile futsi bagula kungenteka kutsi abakangenwa ligciwane.  Luhlolo lwe-AIDS kuphela lolungakutjela kutsi utfwele leligciwane emtimbeni wakho, nobe umsulwa.

6.	yebo	Uma ngabe utfolakale unaleligciwane akusho kutsi imphilo seyiphelile.  Ungaphila sikhatsi lesidze futsi ungachubeka ushayele.  Kodvwa kutawudzingeka kutsi welulekwe ngetekulashwa njalo nje. Kutawudzingeka kutsi ufundze kudla kahle futsi ujime njalo nje, futsi kutawudzingeka kutsi uyekele kunatsa nekubhema.  
Kepha,
Uma ngabe ungenwe ligciwane unemtfwalo wekutsi ungalendluliseli kumkakho nobe lomunye umuntfu lolala naye.  Kumele-ke ukhumbule kusebentisa ikhondomu ngendlela lekahle uma ngabe uya ecasini.

7.	Yebo	Bantfu labanetifo etitfweni tabo tangasese bangangenwa yiHIV malula nje uma ngabe balala nemuntfu leseyimngenile.  Balingani babo labalala nabo basengotini lenkhulu yekungenwa yiHIV/AIDS.  Uma ngabe une STD tfola lusito lwetekulashwa masinyane.  Ema STD angalashwa ngaphandle kwetindleko nobe buhlungu.  Tivete kumlingani wakho (nobe balingani) ngenkinga yakho futsi ubagcugcutele kutsi bakhulume ngayo. 



Ngabe utfole ngaki kuloluhlolo?

5 kuya 7 wetimphendvulo lekungito:
Lwati lwakho ngeHIV/AIDS luhle futsi uyati kutsi ungativikela njani kutsi ungahabuli.
Kodvwa, cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi.
Unemsebenti wekwatisa labanye bashayeli labangadzinga lusito lwakho.

4 nobe ngaphasi wetimphendvulo lekkungito:
Buka timphendvulo lohluleke kutiphendvula.  Cinisekisa kutsi awuyi ecasini ngalokungakaphephi.  Kumele utinekekele kakhulu.  Futsi, cinisekisa kutsi lokwentako, akukufaki engotini yekutsi ungenwe ligciwane.  Kumele utfole lwati lolubanti.  Imitfombo yelwati ngulena: bacashi, mitfolamphilo, tibhedlela, ngemaGumbi langasemGwaceni emNiningwano, AIDS Helplines..


Ngingativikela njani?
Kumele wati umlingani wakho.  Ingoti yekutfola iHIV yinkhulu kakhulu uma ungabati balingani bakho.  Bantfu labanyenti labane HIV abati kutsi banayo.  
Ungesabi kukhuluma nemlingani wakho ngetingoti te-AIDS.  Ngaso sonkhe sikhatsi uma uya ecasini cinisekisa kutsi uphephile uma ungenaso siciniseko sekutsi umlingani akanayo iHIV.
Uma unatsa tjwala nobe ubhema isangu ungahluleka kutibamba.  Ungavuma malula kuya ecasini futsi ungakhohlwa kusebentisa ikhondomu.  Uyati nawe, kutsi angeke ushayele uma ngabe unatsa tjwala nobe ubhema isangu.
Hlala njalo uphetse emakhondomu. Angeke wati kutsi utawuhlangana nabani nobe utativa unjani.  Awuhlali wati kutsi ungagcina wenteni.  

KUYA ECASINI LOKUPHEPHILE
Sebentisa emakhondomu ngaso sonkhe sikhatsi uma ungamati umlingani wakho nobe ungametsembi, futsi ungacali uye kumuntfu lotsengisa umtimba ngaphandle kwekhondomu. 
Ungatsenga emakhondomu emakhemisi, etitolo tekudla etiteshini tepethroli.  Ungawatfola emaGumbini eteMphilo angasemGwaceni newemNiningwano, emitfolamphilo nasetibhedlela.  Sebentisa emakhondomu kahle.  Buka kumiyalelelo.

LUHLOLO LWE-AIDS
Luhlolo lwaselabholathri kuphela lolungakhombisa kutsi une HIV nobe ute.  Kuhle kwenta lohlolo kutsi utfole kutsi ngabe unayo nobe ute iHIV/AIDS.  Kucedza kungatetsembi.  Futsi kuyakuncedza kuhlela kahle ngelikusasa lakho.  Ungenta luhlolo emtfolamphilo nobe esibhedlela nobe ungatfola dokotela wetemphilo wangesese kutekuhlolo. 
Baluleki labasipesheli nalabanelwati batawukhulumisana nawe ngesingawe futsi ngasese ngaphambi kwekwenta luhlolo futsi nangemuva kwekutfola imiphumela.  Imiphumela yeluhlolo itawuniketwa kuphela.  Kute lomunye umuntfu lotawati lemiphumela.  Luhlolo luvame kwentiwa mahhala.



 Njengendvodza unemitfwalo leminyenti?
Unemtfwalo wemkakho, bantfwana bakho, bangani kanye nalamanye emalunga emndeni wakho.
Kubaluleke kakhulu kutsi unakekele imphilo yemndeni wakho futsi awundlulisi tifo letifana netifo temacasi nobe iHIV/AIDS kumkakho.  Vikela imphilo yakhe!  Khumbula kutsi uma angakhulelwa kantsi une HIV/AIDS, umntfwana wenu naye angayitfola.  Vikela imphilo yemntfwana wakho!

Kwati kutsi wentani kusho kutsi uyamnakekela nalomuntfu lomsikati loya naye ecasini.  Cinisekisa kutsi awubandluliseli ngetifo futsi ucinisekise kutsi awutitfoli kubo.

Hamba uyococa ngetemphilo nangekuphepha kubalingani emsebentini.  Kungenteka nabo bayifundzile lencwajana futsi bafisa kukhuluma.

Wena neloli yakho

Cinisekisa kutsi iloli yakho ilungiswa kahle.  Kuphepha kwakho kubalulekile, kantsi kuphepha kuya ngekulungela kweloli kuhamba emgwaceni.

Ungayiketi litfuba i-AIDS 


TINOMBOLO TELUSITO LWE-AIDS (AIDS HELP LINES)

Zimbabwe
04 732966

Mozambique
01 403073 

Namibia:
06123221

Botswana
0800600700

Ningizimu Afrika
0800 012322


Uma ngabe ufuna lwati lolubanti ngalencwajana shayela C-BRTA: +27 82 781 9484
Page 1

