









SIVUMELWANO SELUNTJINTJO





LESISEMKHATSINI:



WELITIKO LETASEKHAYA

(I-DHA)



KANYE



NENHLANGANO YEBASEBENTI BAHULUMENDE

[I-PSA]

KANYE

NATIONAL EDUCATION HEALTH AND ALLIED WORKERS UNION

[NEHAWU]



NJENGETINCENYE TEFORAMU YEKUBONISANA NGELUNTJINTJO







LOKUCUKETFWE



SENDLALELO

TINCHAZELO  

UMBONONCANTI KANYE NENHLOSO YESIVUMELWANO

BUBANTI BEKUSETJENTISWA

LUCWEBU LWEKUTIPHATSA

IMIGOMO NETINJONGO TEKUYISWA KULENYE INDZAWO

KUHLOLA LIKHONO LEKUSEBENTA

KUYISWA KULENYE INDZAWO MACONDZANA NETIKHUNDLA TESIGABA A

KUYISWA KULENYE INDZAWO MACONDZANA NETIKHUNDLA TESIGABA B

EMALUNGISELELO EBASEBENTI LABATAWUFAKWA KULETINYE TIKHUNDLA

IPHANELI YEKUFAKWA KULETINYE TIKHUNDLA

KUPHIKISA KUFAKWA KULESINYE SIKHUNDLA

KUCASHA

KUCECESHA NEKUTFUTFUKISA

KUPHATSA KUSEBENTA

KUCHUMANA

LUSUKU LWEKUCALA KANYE NESIKHATSI SALESIVUMELWANO

KUCATULULA IMIBANGO







SENDLALELO

Emacembu angena kuSivumelwano seLuntjintjo ngesikhatsi emlandvweni welive lapho khona incabhayi yekuphatsa inchubo yengucuko ngekhatsi kweLitiko Letasekhaya isemandleni etfu. Sikhatsi lapho khona emacembu abukene nalencabhayi lenkhulu yekwakha kanye nekugucula le-DHA yamanje yentiwe Litiko Letasekhaya lelitawenta ncono kufinyelela, kujula, sakhiwoncanti, kusebenta kahle, likhono kanye nelizinga lekuphakelwa kwetinsita macondzana nemisebenti leyentiwa yi-DHA, bese ngaleso sikhatsi kukhuliswe kucasha futsi nekwenta ncono kusebenta, kucecesha kanye nekutfutfukisa likhono, lizinga kanye nekusimamiswa kwemisebenti yebasebenti be-DHA lokungulokubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwetingucuko te-DHA. 

Emacembu ayavuma kwekutsi abelana ngesibopho sinye kutimfuno letibanti tekusebentela tidzingo tekutfutfukisa liVe kanye nesiVe saseNingizimu Afrika.  Aphindze avume kwekutsi uMtsetfosisekelo uvikela emalungelo abo bonkhe bantfu kuRiphabhuliki futsi ucinisekisa nemagugu edimokrasi kusitfunti sebantfu, kulingana kanye nenkhululeko. Umtsetfosisekelo ubeka umsebenti kuMbuso kutsi uhloniphe, utfutfukise uphindze ugcwalise emalungelo njengobe evikelekile kuMculu wemaLungelo.

Ngalokunjalo emacembu arekhoda ngco kutibophelela kwawo ekuphakelweni kwetinsita ngekhatsi kwe-DHA, kucinisekisa kwekutsi tinsita letidzingekile tiyaphakelwa kumiphakatsi kanye nakubasebenti macondzana nemisebenti leyentiwa yi-DHA, kanye nekuphatfwa kwahulumende ngemphumelelo kanye nekusetjentiswa ngalokuphelele kwemitfombolusito.  Aphangisisa kuphakelwa kwetinsita ngekulandzela imigomo yekuphatfwa kwahulumende leyesekelwe kuMtsetfosisekelo kanye nakuNchubomgomo ye-Batho Pele Policy. Ngetulu kwaloko, emacembu arekhoda kutibophelela kwawo kwakha lisiko lemsebenti wahulumende lelinenshisekelo ngekhatsi kwe-DHA letibophelele ekuphatfweni kwahulumende ngekulunga, kugcila ekubuseni kwemtsetfo kanye nakulucwebu lwekutiphatsa kanye nekwenyusa tindlela letisebentako tekubekela eceleni kanye nekuvimbela inkhohlakalo kanye nekuphatfwa ngendlela lengakemukeleki.

Emacembu kusivumelwano seluntjintjo ayafunga futsi ayatibophelela kuhloniphana ngemagama nangetento, kanye nekuphila ngemoya nangencwadzi yalesivumelwano lesitawengamela tinhloso, imigomo kanye netinchubo tekuphatfwa kwenchubo yengucuko kwakha Litiko Letasekhaya lelisha.



TINCHAZELO

“Tikhundla telicembu A” nguletikhundla letikutigaba 9 kuya ku-12 kumtimba lomusha.

“Tikhundla telicembu B” nguletikhundla letikutigaba 8 nangaphasi kumtimba lomusha, kodvwa atifaki tikhundla letiwela ngekhatsi kwesigaba A.

“Likhono” kusho inhlanganisela yelwati, emakhono, kutiphatsa kanye nesiphiwo lesingasetjentiswa ngulomuntfu esimenindzawo sasemsebentini, lesikhombisa likhono lalomuntfu kuhlangabetana netidzingo leticondzene nesikhundla.

“UMtsetfosisekelo” kusho uMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika nombolo 108 wanga-1996, njengobe uchitjiyelwe.

“DG” kusho uMcondzisi-Jikelele we-DHA nobe sitfunywa sakhe.[1]

“DHA” kusho Litiko Letasekhaya.

“Umcashi” kusho i-DHA.

“Sisebenti” kusho nobe ngumuphi umuntfu ngaphandle kwasonkontileka lotimele lona:

 losebentela umbuso futsi lotfola nobe logunyatwe kutfola nobe ngumuphi umholo futsi;

losita nganobe ngayiphi indlela ekwenteni ibhizinisi ne-DHA;

“GPSSBC” kusho General Public Service Sector Bargaining Council (uMkhandlu wekuBonisana kuMkhakha wemiSebenti yaHulumende Jikelele).

“HR” kusho luphiko lolukhulu lwetiNsita tebaSebenti lwe-DHA. 

“LRA” kusho uMtsetfo weBudlelwano betemiSebenti (Labour Relations Act) nombolo 66 wanga-1995, njengobe uchitjiyelwe. 

“Kuyiswa kulenye indzawo” kusho inchubo yekufaka basebenti kusuka kulesinye sikhundla kumtimba wenhlangano wakudzala kuye kulesinye sikhundla kumtimba wenhlangano lomusha.

“NEHAWU” kusho i-National Education Health and Allied Workers Union, iNyonyana yetebasebenti lebhalisiwe.

“Kufakwa esikhaleni” kusho kufaka sisebenti esikhundleni kumtimba lomusha.

“PSA” kusho iNhlangano yemiSebenti yaHulumende, iNyonyana yetebasebenti lebhalisiwe.

“Sivumelwano Seluntjintjo” nobe “Sivumelwano” kusho sivumelwano semacembu letinyenti.

“TCF” kusho iForamu yekuBonisana ngeLuntjintjo (Turnaround Consultative Forum).

“Sisebenti lesingakafakwa esikhaleni” nobe “sisebenti lesitawufakwa esikhaleni” kusho sisebenti lesisengakafakwa kumtimba wenhlangano lomusha.



3.	UMBONONCANTI KANYE NENHLOSO YESIVUMELWANO 

3.1	Hulumende waseNingizimu Afrika utibophelele ekuhlomiseni ebantfu bakhe kusukela elusukwini lwekucala kuye kulekugcina ngemiculu lefanele, kanye nekwesekela kukhula kanye nekutfutfuka ngekusita bantfu labanemakhono, tivakashi kanye nebasisi kutsi bafake ligalelo kumnotfo wetfu.

3.2	I-DHA iniketa tinsita letahlukahlukene kakhulu kulo lonkhe lelive. Sibonelo, ngekuniketwa kwetitifiketi tekutalwa kanye nemiculu yamatisi, litiko lisita bantfu kutsi bakhone kufinyeleleka kutinsita tahulumende letisisekelo.  Liphindze linikete imiculu ledzingekile kubavakashi labafisa kwenta ibhizinisi kulelive liphindze lihlelembise kungena kwebantfu eveni labanemakhono laswelakalako kulelive.  Kweswelakala kwalamakhono kubonakale njengesivimba lesikhulu sekukhulisa kukhicita kanye nekukhula kwemnotfo.  Sekukonkhe, i-DHA idlala indzima lebalulekile ekuniketeni kufinyeleleka kuletinsita tahulumende kanye nekwesekela kukhula kwemnotfo kulelive.  Loku kusho kutsi kumele ibe nelikhono lekuphakela letinsita ngendlela leyimphulelo futsi lesebentako, ekwesekeleni i-Accelerated and Shared Growth Initiative – South Africa (ASGI-SA) kanye ne-Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA).

3.3	Ngato tonkhe letinjongo engcondvweni, hulumende usise imitfombolusito leminyenti ekwakheni kabusha lokuphelele kwe-DHA Kwakha Litiko Letasekhaya Lelisha kute kucinisekiswe kutsi Litiko liphakela tinsita letinebungani nemphakatsi, letingenankhohlakalo futsi letanele kubo bonkhe basebentisi ngekulandzela emagugu lasisekelo kanye nemigomo lebekwe kusigaba 195 (1) seMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika.

3.4	Inchubo yeLuntjintjo itawetama kuphumelela loku, ngaloku:

	3.4.1	ngekwenta ncono tinchubo yekusebenta telitiko;

	3.4.2	ngekulinganisa imitimba yayo kumisebenti yayo; 

	3.4.3	ngekwenta ncono takhiwoncanti telitiko;

3.4.4	ngekukhulisa ngakancane sitafu sayo kuniketa ngalokwanele nangemphumelelo tinsita tahulumende; kanye

3.4.3	kwenta ncono kanye nekutfutfukisa bucotfo babo bonkhe basebenti babo, kufaka ekhatsi basebenti labaphetse.

3.5	Kusebenta kahle kwebasebenti be-DHA kutawentiwa ncono, kufaka ekhatsi letinye tintfo:

	3.5.1	kuceceshwa, kutfutfukiswa kanye nekuhlonyiswa kwebasebenti; kanye

3.5.2	nekucinisekisa kutsi bantfu labanemakhono lakahle nobe likhono lekutfola emakhono lafanele kanye nelwati lwemsebenti bafakwa etikhundleni letifanele.

3.5.3 	kucinisekisa kutsi bantfu labanelwati lwemsebenti nobe likhono lekutfola emakhono lafanele kanye nelwati lwemsebenti batawutfutfukiswa lapho labaswela khkona ngekhatsi kwesikhatsi lesitawuncunywa yi-DHA ngekubonisana nesisebenti kanye/ nobe inyonyana yakhe yebasebenti.

3.6	Inhloso yaleSivumelwano seLuntjintjo kutsi kuphunyelelwe letintfo leti, 

3.6.1	inchubo yekuyiswa kulenye indzawo kwebasebenti labacashwe kutigaba 12 nangaphasi kusuka kutikhundla kumtimba wenhlangano wakudzala kuye kutikhundla kumtimba wenhlangano wanyalo kute kuhlangabetwane netinjongo teNchubo yeLuntjintjo njengobe ticuketfwe kulesivumelwano. 

3.6.2	tindlela, imihambo netinchubo letengamele imiphumela yenchubo yeLuntjintjo kubasebenti, kufaka ekhatsi tinhlelo tekucecesha kanye nekutfutfukisa kanye nekucinisekiseka kumsebenti kanye neticinisekiso tekuvikeleka kwemholo.

3.6.3	kucinisekisa kwekutsi kute umuntfu locashwe yi-DHA lotawudzilitwa ngenca yalenchubo yeluntjintjo.



4.	BUBANTI BEKUSETJENTISWA.

4.1	Lesivumelwano sisebenta kubasebenti labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.

	4.2	Lesivumelwano sibopha:

		4.2.1	umcashi;

4.2.2	tinyonyana tebasebenti letisayine leSivumelwano kanye nabo bonkhe basebenti lababhaliswe ngaphasi kwe-GPSSBC labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.

4.2.3	ngekwesigaba 23 (1)(d) se-LRA, bonkhe labanye basebenti bemcashi labangesiwo emalunga enyonyana yetebasebenti lebhalisiwe leyiyincenye yaleSivumelwano futsi labacashwe ngekhatsi kwe-DHA kutigaba 12 nangaphasi.[1]



5.	LUCWEBU LWEKUTIPHATSA

5.1	Emacembu kumele atfobele lamazinga ekutiphatsa kuyo yonkhe inchubo yeluntjintjo nekufakwa etikhaleni temsebenti.

5.2	Kufika lapha, i-DHA, emacembu etinyonyana tebasebenti, emalunga abo kanye nebasebenti be-DHA kumele, ngetulu kwetibopho tabo temtsetfo:

5.2.1	Batfobele imigomo, tinkhombandlela kanye netinchubo leticuketfwe kuleSivumelwano. 

5.2.2	Bakhiphe wonkhe umnininngwane losuselwa kumaciso hhayi kumzekelo. 

5.2.3	Balelwe kufinyelela kusivumelwano lapho kudzingakala khona tincungo. 

5.2.4	Batsatse tinyatselo ngendlela letawunetisa i-DHA, basebenti bayo kanye netibopho tekuphakela tinsita. 

5.2.5	Basebente ngendlela lehloniphako futsi lenesizotsa phakatsi kwabo. 

5.2.6	Ngekuya ngeSigaba 16 se-LRA, bangadzaluli umniningwane loyimfihlo. 

5.2.7	Bakhombise sifiso sabo, kutibophelela kanye nekugcugcuteleka ekwakheni iDHA lensha. 

5.2.8	Banikete satiso lesanele ngekwehluleka kwabo kuhambela umhlangano nobe kuhlangabetana nelusuku lwephetsa umsebenti, futsi batakuvimbela kwenta loko uma ngabe kukhonakala. 

5.2.9	Badzalule kucala konkhe kungcubutana kwetimfuno lokungahle kube khona futsi batibeke ecadzini lapho kubonakala kwangatsi kutawuba nekungcubutana kwetimfuno.



6.	IMIGOMO NETINJONGO TEKUYISWA KULENYE INDZAWO

Inchubo yeluntjintjo kanye nekuyiswa kulenye indzawo kumele yelulekwe, phakatsi kwaletinye, nguletinjongo kanye nemigomo lelandzelako. 

6.1	Kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokungaphatanyiswa futsi lokuhlelekile ngesikhatsi seluntjintjo kanye nekuyiswa kulenye indzawo kanye nekwatisa basebenti ngemitimba yenhlangano lensha. 

6.2	Kuhlelembisa kusetjentiswa ngalokuphelele kwebasebenti kanye nekwengeta emakhono abo ekutfutfuka.

6.3	Kusebenta ngebucotfo, kungagucuguku nangalokufanele.

6.4	Kuniketa inchubo lengakhetsi futsi leselubala lenciphisa timangalo kanye kanye nemibango futsi leniketa siciniseko kubasebenti masinyane kakhulu. 

6.5	Kuchumana nebasebenti ngaso sonkhe sikhatsi kunciphisa kwesaba kanye nekungabi nesicinisekiso kanye nekugcugcutela jikelele kuhlanganyela lokwakhako kulenchubo. 

6.6	Kuphumelelisa kutfutfukiswa kwemakhono e-DHA kanye netinjongo netinhlelo tebulungiswa kutekucasha, futsi nekutilinganisa lapho kudzingeke khona.

6.7	Kucala kanye nekuphatsa nekuntjintja basebenti labakhona ngendlela lenebulungiswa lengakhoanakala.

6.8	Kuniketa inchubo lapho i-DHA itawuba nenkhululeko yekubeka umuntfu nobe ngabe ngukuphi kuLitiko ngekubonisana nalowo muntfu nobe inyonyana yakhe yetemisebenti ngekuya ngetidzingo tekusebenta te-DHA.

6.9	Sisebenti angeke sifakwe esikhundleni lesiphasi kunalesi sisebenti seikuso kwanyalo.

6.10	Kutfutfwa kutawentiwa ngekulandzela tinchubomgomo tekutfutfwa letivamile kanye netinchubo kuMsebenti waHulumende.

6.11	Kuyiswa kulenye indzawo kutawentiwa ngekulandzela umlandvo wemakhono esisebenti kanye nekubukisisa kakhulu umgomo wekusondzelana kwemakhono. 

6.12	Kuniketa inchazelo kumgomo wekwenyusa kusebentisana ngekhatsi kwe-DHA kanye nekwabelana lwati ngekutsi, kunaletinye tintfo, ngekuba lunama uma ngabe kuyiswa basebenti kuletinye tikhundla labangaba nemakhono kuto nobe labangatfola khona emakhono ngekhatsi kwesikhatsi lesitsite. 

6.13	Kuphocelela umgomo wekutsi labaphetse tikhundla etikhundleni tekubamba kanye nasetikhundleni tekunconotwa bete emalungelo ekucashwa ngalokuphelele etikhundleni kumtimba lomusha. 

6.14	Kucinisekisa kutsi imitfombolusito lekahle nalenele iyaniketwa kute kusetjentiswa kahle leSivumelwano. 

6.15	Kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokwanele.



7.	KUHLOLA LIKHONO LEKUSEBENTA

7.1	Bonkhe basebenti kutigaba temsebenti 12 kuya ku 9 kumtimba lomdzala kumele bahambele luhlolo lwelikhono lekusebenti lolutawentiwa ngumtimba logunyatiwe futsi kungenteka kudzingeke kwekutsi bahambele lucocomibuto lwelikhono lekusebenta.

7.2	Imiphumela yeluhlolo lwelikhono lekusebenta itawusetjentiswa njengelithulusi lekutfutfukisa tidzingo tekucecesha nekutfutfukiswa kwebasebenti.

7.3	Macondzana nalabafake ticelo kutikhala temsebenti nobe tikhala letinsha kuliCembu A letikhala, kusidzingo salofaka sicelo kwekutsi ahambele luhlolo lwelikhono lemsebenti lolwentiwa ngumtimba logunyatiwe kantsi lofaka sicelo kutawudzingaka kwekutsi ahambele lucocomibuto lwelikhono.







8.	KUYISWA KULENYE INDZAWO MACONDZANA NETIKHUNDLA TESIGABA A

8.1	Esehlakalweni lapho khona ingcikitsi yemsebenti wesikhundla lokugucuke kakhulu, k.k 50% nobe ngetulu, sikhundla sitawutsatsa njengaleso sesikhundla lesisha kanye nemigomo ledzingekile yetikhundla letisha itawusebenta. 

8.2	Esehlakalweni lapho khona umsebenti wekulinganisa umsebenti uncume sigaba sesikhundla ngalokuhlukile, imigomo levamile kanye netinchubo kuMsebenti wahulumende titawusebenta. 

8.3	Umniyo wesikhundla lesigucukile futsi lobekangafaneleki kusikhundla lesisha utawufakwa kusikhundla kusigaba lesifanako ngekhatsi kweLitiko. 

8.4	Kuyiswa kulenye kwabo bonkhe basebenti kusuka kusakhiwo lesidzala kuyiwe kulesisha kutawucinisekiswa ngekubhala yi-DHA. 

8.5	Esahlakalweni lapho khona kunekuba netikhundla letincane kungafani nasesakhiweni sakudzala, luhlolo lwelikhono kanye nendlela letawuncunywa yi-DHA ngekubonisana netinyonyana itawusetjentiswa njengendlela yekukhetsa kuncuma kufaka etikhundleni letisha. I-DHA itawungena etingoceni kanye netinyonyana ku-TCF lapho khona lendlela leshiwo igucula timo tekusebenta kwebasebenti.

8.6	I-DHA itawuba nenkhululeko yekufaka sisebenti nobe ngukuphi eTikweni ngekuya ngetidzingo tekusebenta emva kwekubonisana nesisebenti ngasinye kanye/nobe inyonyana yaso. Uma ngabe kwala kwalowo muntfu kungavakali, ngako-ke i-DHA iingasebentisa emakhambi lafanele lakhona. 



9.	KUYISWA KULENYE INDZAWO MACONDZANA NETIKHUNDLA TESIGABA B

Macondzana netikhundla tesigaba B, imibandzela yemshwana 6 ngetulu itawusebenta ekuhlolweni kwelikhono lekusebenta, lekungeke kube khona. 



10.	EMALUNGISELELO EBASEBENTI LABATAWUFAKWA KULETINYE TIKHUNDLA

	10.1	Lusito lwebasebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla

10.1.1	Lusito kanye netingcocoluhlolo kumele kwentiwe macondzana nebasebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla ngenhloso:

(a)	yekucinisekisa kwekutsi tincumo letifanele tingatsatfwa mayelana naletinye tindlela tekufundziswa lamanye emakhono; kanye

(b)	nekuniketa inchazelo kanye nelusito kubasebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla, 

10.1.2	I-DHA itawucinisekisa kwekutsi kunekuchumana lokuba khona kubasebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla macondzana nekunchubo yekuyiswa kulenye indzawo. 

10.1.3	Ematsemba, tinkinga nobe ngabe ngutiphi letinye tindzaba letitsintsa basebenti labatawufakwa kuletinye tikhundla kumele kumele tiphatfwe ngekwetsembeka, kuchumana ngaso sonkhe sikhatsi futsi lokuselubala. 



11.	IPHANELI YEKUFAKWA KULETINYE TIKHUNDLA

11.1	Iphaneli yekufakwa kuletinye tikhundla itawusungula kubukana nekusetjentiswa kwalenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla. 

11.2	Inhlanganisela yePhaneli

11.2.1	I-DG itawukhetsa basebenti be-DHA labasihlanu, munye wabo lotawuba nguSihlalu wePhaneli wekuFaka baSebenti etiKhundleni. Ngetulu kwaloko i-TCF itawukhetsa llisekela lasihlalo. 

11.3	Bacapheli

11.3.1	Ngalinye kulamacembu etinyonyana tebasebenti kuleSivumelwano ataweukhetsa bacapheli lababili kuPhaneli.

	11.4	Emandla nemisebenti yePhaneli

		Emandla nemisebenti yePhaneli ingalendlela lelandzelako:

11.4.1	Kubukisisa kanye nekuncuma kuto tonkhe tindzaba letiphatselene nekuyiswa kwebasebenti kuletinye tikhundla kusuka kusakhiwo sakudzala kuye kulesisha. 

11.4.2	Kubita nobe ngumuphi umuntfu kuhambela imihlangano yePhaneli nobe kusita iPhaneli ekukhipheni tibopho tayo, tindlako takhona, uma ngabe tiba khona, titawukhokhelwa yi-DHA. 

11.4.3	Kwatisa ngato tonkhe tincumo tePhaneli nobe ta-DG nobe tesitfunywa lesigunyatiwe kubasebenti labatsintsekile. 

11.4.4	Kuphenya, kanye nekubika ku-DG nobe kusitfunywa lesigunyatiwe nganobe ngabe nguyiphi indzaba lephatselene nenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla.

11.4.5	Kucaphela kanye nekucinisekisa kusetjentiswa lokunebulungiswa kanye futsi lokufanako kwenchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla njengobe kuphawuliwe kuleSivumelwano. 

11.4.6	Kucinisekisa kwekutsi inchubo yekuyiswa kuletinye tikhundla iyaphetfwa futsi iyasayinwa. 



	11.5	Imihlangano kanye netiNchubo tePhaneli

11.5.1	Iphaneli ihlangana uma ngabe kuvunyelwene, futsi ngetikhatsi lesi Sihlalo abona kwekutsi tifanele. 

11.5.2	Tidzingo telinani lemalunga lekubamba umhlangano wePhaneli kumele libe ngu 50% kanye nalinye lilunga lemalunga ePhaneli. 

	11.6	Satiso semihlangano yePhaneli

11.6.1	Sihlalo wePhaneli utawubukana nekuhlanganisa imihlangano yePhaneli.

11.6.2	Ngaphandle uma ngabe kuvunyelweni, tatiso temhlangano ngamunye, lekumele tifake ekhatsi indzawo, sikhatsi, lusuku, i-ajenda, kanye nanobe nguwuphi umniningwane nobe imiculu leyesekelako, kumele  indluliselwe kulilunga lePhaneli ngalinye futsi nakunobe ngumuphi umuntfu lekudzingeke kwekutsi ahambele umhlangano nobe logunyatiwe, hhayi ngaphasi kwemalanga lamabili ngaphambi kwelusuku loluhlongotelwe umhlangano. 

	11.7	Emaminithi emihlangano yePhaneli

11.7.1	Sihlalo wePhaneli kumele acinisekise kutsi emaminithi, emakhophi ayo yonkhe imibiko kanye nalenye idatha lebalulekile lesetjentiswa yiPhaneli ekufinyeleleni kutincumo tayo kanye nekwatisa ngetincumo tayo kugcinwa kahle. 

11.7.2	Sihlalo wePhaneli kumele acinisekise kwekutsi:



11.7.2.1	tinchubo kanye netincumo tePhaneli, kufaka ekhatsi emagama abo bonkhe labakhona, ayarekhodwa; futsi

11.7.2.2	emaminithi emihlangano yePhaneli ayasabalaliswa kuwo wonkhe emalunga kungakendluli emalanga ekusebenta lasihlanu emva kwemhlangano ngamunye wePhaneli, ngaphandle uma ngabe iPhaneli ivuma ngalenye indlela.

11.7.3	Sihlalo angakhetse mabhalane wemaminithi. 

	11.8	Kutiphatsa kwemalunga ePhaneli kanye nebacapheli

		11.8.1	Emalunga ePhaneli kumele:

11.8.1.1	Ente imisebenti yelilunga lePhaneli ngekwetsembeka ngebucotfo nangekutikhatsata.

11.8.1.2	Asebente ngendlela letawusita i-DHA nebasebenti bayo.

11.8.1.3	Atiphatse ngekulandzela imitsetfo leyahlukahlukene, umtsetfo lowetayelekile kanye naletinye tidzingo letilawula kuphatsa ngebucotfo kwetisebenti tahulumende. 

11.8.1.4	Avikele imfihlakalo yemniningwane lotfolakala kuye njengelilunga lePhaneli.

11.9.1.5	Ahambele umhlangano ngamunye wePhaneli, ngaphandle uma ngabe lidzingakala kwekutsi lingawuhambeli umhlangano, nobe angakakulungeli ngenca yekugula, kulimala nobe letinye tigameko letingatiwa letilicinisa. 

		11.8.2	Bacapheli bePhaneli:

11.8.2.1	Kumele bavikele imfihlakalo yemniningwane lotfolakala kuye yengemcapheli nobe kuPhaneli nakumihlangano yayo. 

11.8.2.2	Angeke bahlanganyele nobe batsikamete imihlangano kanye netinchubo tePhaneli. 

		11.8.3	Emalunga ePhaneli kanye nebacapheli kumele:

11.8.3.1	Badzalule nobe ngutiphi timfuno ngco nobe letingakacondzani nabo nobe tangasese leti lilunga nobe umcaphali nobe umlingani wakhe, lilunga lelisedvute lemndeni, umngani nobe umlingani webhizinisi langaba nato kunobe nguyiphi indzaba lehlangene nesisebenti lesibutwa imibuto yiPhaneli nobe sisebenti lesente tiphakamiso tekuyiswa kulesinye sikhundla. 

11.8.3.2	Baphume kutinchubo tePhaneli lapho khona indzaba lencunywako leyo lilunga nobe umcapheli kucatjantwa kwekutsi unenshisakalo kuyo, ngpahandle uma iPhaneli incuma kwekutsi inshisakalo yelilunga nobe umcapheli yincane nobe ayikabalulekile. 

11.8.4	Kute lilunga lePhaneli lelingasebentisa sikhundla salo, ematfuba nobe umniningwane loyimfihlo lotfolwe njengelilunga, kutsi litizuzise nobe kuzuzisa lomunye umuntfu ngendlela lengakafaneli. 



12.	KUPHIKISA KUFAKWA KULESINYE SIKHUNDLA

	12.1	Kufaka sikhalo sekuphikisa kufakwa kulesinye sikhundla

12.1.1	Sisebenti nobe licembu lenyonyana yetebasebenti, lelisebenta egameni lemalunga alo, kuleSivumelwano lelingaphatseki kahle ngenca yesincumo mayelana nekufakwa kulesinye sikhundla kwesisebenti, nobe lolunye luhlangotsi loluhlangene nekuyiswa kwebasebenti kuletinye tikhundla jikelele, lingandlulisela kuphikisa kuPhaneli ngekulandzela tinchubo letibekwe ngaphansi. 

12.1.2	 Lesikhalo sekuphikisa kumele sibhalwe futsi sicukatse umniningwane lowanele kusita iPhaneli kutsi itsatse tincumo letifanele. 

12.1.3	Lesikhalo sekuphikisa kumele sifakwe ngekhatsi kwemalanga lasihlanu lesisebenti lesikhalako lesitfolwe ngawo satiso lesiphuma ku-DHA sesincumo sekufakwa kulesinye sikhundla kwalesisebenti. 



13.	KUCASHA

13.1	Kute tikhala temsebenti letitawukhangiswa kuze kuphetfwe inchubo yekumatanisa kanye nekufakwa kuletinye tikhundla. 

13.2	Esahlakalweni sekuvalwa kwetikhundla lokuphutfumako, kukhangisa kwangekhatsi nangephandle kungentiwa ngekutsandza kwe-DHA lapho tidzingo temakhono emsebenti tingamatanani netebasebenti labayiswa kuletinye tikhundla.



14.	KUCECESHA NEKUTFUTFUKISA

14.1	Emacembu atawubonisana ngembono wekutfutfukisa luhlelo loluphelele lwekucecesha kanye nekutfutfukisa emakhono emsebenti nebungcwetu kubasebenti be-DHA.

14.2	Luhlelo lwekucecesha nekutfutfukisa lutawufaka ekhatsi, kunalokunye:

14.2.1	Lucecesho lwekutfutfukisa baphatsi lwebaphatsi labangekhatsi kwetigaba 9 kuya ku 12 lolutawuhlelwa yi-DHA.

14.2.2	Lucecesho lwekunakekela emakhasimende lwabo bonkhe basebenti kutigaba 8 nangaphasi kanye nelucecesho lwekutfutfukisa tindvuna lwetindvuna kuletigaba.



15.	KUPHATSA KUSEBENTA

Emacembu atawubonisana ngemcondvo wekutfutfukisa inchubomgomo yekuphatsa kusebenta lephelele kanye nenchubo yekuphatsa kusebenta kwebasebenti be-DHA labacashwe kulesakhiwo lesinsha. Inchubomgomo itawuhambisana neluhlakamsebenti lwekuphatsa kusebenta lweMsebenti waHulumende. 



16.	KUCHUMANA

I-TCF itawuniketwa umsebenti wekubukana netekuchumana lokuhlobene nalesivumelwano. 



17. 	LUSUKU LWEKUCALA KANYE NESIKHATSI SALESIVUMELWANO 

Lesivumelwano sitawucala ngelusuku lwekusayinwa futsi sitawupheliswa ngelusuku lolutawuncunywa ngemacembu. 



18.	KUCATULULA IMIBANGO

18.1	Uma ngabe umbango uphatselene nendzaba yekuyiswa kulesinye sikhundla, sisebenti nobe licembu lenyonyana yetebasebenti kuleSivumelwano kumele licale ngekundlulisela sikhalo ngekulandzela tinchubo letibekwe kupharagrafu 10.

18.2	Uma ngabe sikhalo asikacatululwa ngalokwenetisako, sisebenti kanye nelicembu lenyonyana yetebasebenti kuleSivumelwano bangayisa umbango phambili ngekuhunyushwa nobe kusetjentiswa kwaleSivumelwano ku-GPSSBC.

Uma ngabe umbango uhlobene kufakwa esikhundleni kwesisebenti, kantsi lowo mbango awuweli ngaphasi kwelulawulo lwekulawula umkhuba wetemisebenti longenabulungisa, emacembu ayavumelana kundlulisela umbango lonjalo kumlamuli wangasese.

Emacembu atawuncuma iPhaneli yebalamuli kulenhloso lena. 



Sisayinwe futsi safakwa lusuku e ___________________________ ngalelilanga lamhlaka ____ inyanga ya ________________.



_________________________

Ye-DHA

Igunyatwe ngalokufanele



_________________________

Ye-PSA

Igunyatwe ngalokufanele



_________________________

Ye-NEHAWU

Igunyatwe ngalokufanele

