Tindzaba ngalamafisha 



I-GEPF itawubhadala lobekaliphoyisa 



Lobekaliphoyisa bekufanele abhadalwe imali leyadvonswa emalini yakhe yempesheni njengencenye yekulandza sikweleti selitiko. Umvikeli Wesive  Lawrence Mushwana uphakamise kutsi ummangali kufanele abhadalwe imali nentalo yayo, lebalwe kusukela esukwini lwekudvonswa kwemali. 



Loku kuvele ngemuva kweluphenyo lelentiwe Lihhovisi Lemvikeli Wesive lelatfola kuitsi inchubo lemiswe Yimali YempesheniYestisebenti Tahulumende (GEPF) Ebhukwini Lenchubo yekulandza tikweleti Telitiko ngekwesigaba  21(3) Semtsetfo Wempesheni Yetisebenti Tahulumende, 1996(GEP Law) awutange ulandzelwe. 



Kwatfolakala kutsi lesincumo sekulandza sikweleti sahulumeni etinzuzweni tempesheni yemmangali akutange kulandzele tidzingo tesigaba 3 Temtsetfo Wekutfutfukiswa Kwekukuphatfwa Kwebulungiswa , 2000 ngaloko “akukalungi ngekwenchubo”. 





Somlomo uitjelwe kutsi atsatsele Lisekela Lendvuna  tinyatselo 



Somlomo Welibandla Lavelonkhe watjelwa kutsi atsatsele Lisekela Lendvuna Yetasekhaya , Malusi Gigaba, ngekulandzela netibopho temtsetfosisekelo yekuvumelana Nelihhovisi Lemvikeli Wesive (OPP).



Loku kube ngemuva kwekutsi  Mnu. Gigaba ahluleke kubambisana neluphenyo lwe- OPP ngetinsolo tekutsi watfumelela umkakhe timbale ngetindleko tembuso nekutsi wakhokhela emathikithi endiza nekubolekwa kwetimoto tebantfu labehlukene ngetikjhatsi letehlukene.



Ngekulandzlea luphenyo, Umvikeli wesive Lawrence Mushwana  waphakamisa kutsi Somlomo kutsi atsatse tinyatselo kucinisekisa kutsi kwehluleka kweMnu. Gigaba kubambisana kutsi kubukwe.  



Uma luphenyo lutfole kutsi tindleko letibukene nelihhovisi laGigaba macondzana netimbali letitfunyelwe kumkakhe bekungakalungi, kungenasidzingo futsi kukusaphata, kuvete kutsi tinsolo tetindleko tekuhamba letibukene nelihhovisi lelisekela lendvuna atikatfolwa. 



Adv. Mushwana wachubeka waphakamisa kutsi Umcondzisi Jikelele Welitiko, Mavuso Msimang, atfutfukise indlela yekulawula timali telihhovisi LeMnu  Gigaba.

Iphalamende ilandzlea kusetjentiswa kwetincumo te- NERSA tekwabelana ngemandla agezi 



Likomiti  lemsebentitsite Lephalamende lelibukene nemandla agesi kufanele lilandzele libuye libike ngemphumelelo ngaso sonkhe sikhatsi nekusebenta ngemphumelele kwetiphakamiso letentiwe Ngumphatsi Wemandla Agesi Welive WaseNingizimu Afrika (NERSA) ngaMeyi  2008 kulandzela luphenyo lwekuswelakala kwegezi .  



Kuphakamisa tento tekubuyeketa kulandzela luphenyo lwekucala lwekuticalela etigamekweni tekuswelakala kwegezi nekuncamuka kwegezi ngenca yekwabiwa kwemandla egezi ngemsebenti wemandla embuso, i-Eskom, Umvikeli Wesive  Lawrence Mushwana utjele Somlomo Welibandla Lavelonkhe kutsi litsatse tinyatselo ngaloludzaba. 



Incenye lenkhulu YaseNingizimu Afrika ihlangabetane nekuswelakala kwegezi nekuncamuka kwegezi ngenca yekwabiwa kwemandla agezi kusukela Nganovemba  2007 kuye Kujanawari 2008. 



“Lokubukiwe netiphetfo letentiwe tisuselwa eluphenyweni taba kutsi kube khona kwephuta ehlangotsini lwahulumende lekutfutfukisa umtsamo wekwakha emandla we- Eskom ngesikhatsi kwetfulwa kucolisa esiveni macondzana nekuphatamiseka lokubangelwe kwabiwa kwemandla agezi ,” kusho  Adv. Mushwana . 



Wengeta watsi i- NERSA, njengebagcini ne-ejenti lesebentako yeluhlaka loluphetse loluniketwa Ngumtsetfo Wekuphatsa Emandla agesi, 2006, unemandla nemagunya ekucinisekisa kutsi letiphakamiso letentiwe kulombiko tiyentiwa nekutsi i- Eskom ilandzlea imigomo temvume nekuphakelwa Kwalomtsetfo.







 

