LUPHAKELO LWEMANTI AMAHHALA LASISEKELO
Imibandzela leBalulekile yabohulumende basekhaya
Silandziso 1
Mashi 2001

SINGENISO

Kusukela ekucaleni kwemnyaka wa-2000, liTiko leTemanti nemaHlatsi (iDWAF) beliphenya kukhonakala kwekuphakelwa sigaba lesisekelo semanti amahhala kulabaphuyile. Lomklamo wesekelwa nguhulumende wonkhe ngekumemetela kwaMengameli weMbuso ngaSeptemba 2000 kutsi hulumende uhlose kuphakela ngetinsita letisisekelo mahhala. NgaFebhuwari 2001 iNdvuna yeTemanti nemaHlatsi imemetele kutsi hulumende uncume kutsi kuphakela ngemalitha langu-6000 emanti lasisekelo laphephile ngenyanga kumakhaya laphuyile mahhala. Lomklamo wesekelwa linyenti lemaKhansela abomasipala kulabomasipala labasha labasungulwe ngasekupheleni kwemnyaka.

Umbono wavelonkhe wekunconota kutsi nalabaphuyile batfole emanti ngendlela lekahle ubalulekile. Nanobe kunjalo, hulumende wasekhaya utawutfwala umsebenti wekwendlalela wekuphakela emanti lasisekelo kulabahluphekile mahhala. Bomasipala badzinga kuvisisa kutsi ngabe inchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo ifakani futsi bahlelisise kuze bayisebentise. Hulumende wavelonkhe newetifundza kumele wesekele lomklamo. LiTiko leTemanti nemaHlatsi nalamanye ematiko bamatatasa benta emalungiselelo ekwesekela lachazwe kulomculu.

LiTiko leTemanti nemaHlatsi lilungiselele lomculu kutsi linikete bomasipala umniningwano wekucala njengencenye yeluhlelo loluchubekako lokwesekela ngemanti amahhala lasisekelo lolutawusebenta ngekubambisana neSALGA (iNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika), iDPLG (liTiko leTindzaba taboHulumende bemaPhrovinsi nebasemaKhaya) neluPhiko lwaVelonkhe lweTimali. Lomculu wenaba loku:

* luhlelo lokwesekela bomasipala
* imibandzela lemikhulu yenchubomgomo lephakanyiswe yinchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo
* Imibandzela lemikhulu yekwenta umsebenti yabohulumende basekhaya
* Indlela yekusebenta lehlongotiwe.

Imibandzela ibekwa njengemibuto lebalulekile lokumele kutsi hulumende wasekhaya ayibukisise ngekuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile.

LUHLELO LOKWESEKELA BOMASIPALA

Imininingwano yelisu lavelonkhe ngemanti amahhala lasisekelo iyamiswa kulesikhatsi sanyalo esigabeni savelonkhe. ?LiCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo? selisukunyisiwe kutsi lilungiselele futsi liphenye ngelisu lekwenta umsebenti kanye nekwengamela kusetjentiswa kwalenchubomgomo kuvelonkhe. Kwenta umsebenti kungadzinga kuhlolisiswa kabusha ngalokukhulu ngendlela tinsita tekwabela emanti tesekelwa ngakhona ngetetimali, ikakhulukati emaphandleni. Kwenta umsebenti kuphindze kudzinge kumiswa kweluhlelo lwekwesekela lolucinile lwabomasipala. Umsebenti weliCembu leMsebenti leliSu leManti aMahhala laSisekelo utawelekelelwa ngekusekelwa lokunemandla lokusuka kuletinye tinhlelo letenganyelwe liTiko leTemanti nemaHlatsi kanye nalamanye ematiko avelonkhe. Lisu lekwenta umsebenti lehlukaniswe ngetigaba letintsatfu:

Sigaba selisu (Janawari kuya ku-Apreli 2001)
* Kutfutfukiswa kwelisu lekugcina lekwenta umsebenti ngekuchumana nebabambimsuka;
* Kutfutfukiswa kwenkhombandlela yabohulumende basekhaya ekusetjentisweni inchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo emalitha langu-6000;
* Imihlanganosikolwa yetifundza yekwatisa bohulumende basekhaya nekusita kutfutfukiswa kwetinchubomgomo temanti amahhala lasisekelo asekhaya ngekhatsi kweluhlaka lwenchubomgomo yavelonkhe.

LiCembu leMsebenti lemukela wonkhe emagalelo kulelisu.

Sigaba sekuHlela (Apreli kuya ku-Juni 2001)
* ?Bomasipala labaphambili? batawusungula imiklamo yemanti amahhala lasisekelo etindzaweni tabo kutsi labanye bafundze;
* LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawutfutfukisa letinye tintfo tekusebenta kutewusita bomasipala ngekufaka ekhatsi tibonelo tetimali letisebentisekako tekusebentisa lelisu ngekunakisisa timp tasekhaya.

Sigaba seKwenta uMsebenti (Apreli 2001 kuya ku-Juni 2003)
* Litiko leTemanti nemaHlatsi litawusungula imiklamo yekwesekela yetifundza ngekuchumana neDPLG, iSALGA kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweTimali kutawuncedza bomasipala ngeteluleko tekwenta umsebenti wetinhlelo tabo temanti amahhala lasisekelo;
* LamaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti atawusita bohulumende basekhaya kusigaba sekwenta umsebenti.



IMIBUTO LEBALULEKILE KUBOHULUMENDE BASEKHAYA

Umbuto 1	Kungani kuphakelwa ngemanti amahhala?

Inhloso lenkulu yenchubomgomo kucinisekisa kutsi kute umuntfu loswela emanti ngobe ehluleka kukhokhela tindleko taleyo nsita. Lokusemcoka kuloku kukhombisa kutsi kuniketwa kwemanti esigabeni ?sesisekelo? kuyelekelela ekunciphiseni buphuya, kwenta ncono imphilo yemphakatsi futsi kukhulula nebantfu labasikati emsebentini webugcila. Leti tinzuzo letinkhulu temphakatsi.

Umbuto 2	Kusho kutsini kuphakelwa kwemanti ?lasisekelo??

Lizinga laseNingizimu Afrika esigabeni ?lesisisekelo? sekuphakelwa kwemanti lanele ekutfutfukisa kuphila lokunempilo lifana nelizinga leNhlangano yaMhlabawonkhe yeTemphilo lemalitha langu-25 ngemuntfu ngelilanga. Loku kufinyelela emalitheni langaba ngu-6000 ngelikhaya linye ngenyanga emndenini lonebantfu labasiphohlongo. Lelinani libekwe njengemgomo losisekelo wawo onkhe emakhaya eNingizimu Afrika futsi utalawulwa njengencenye yelisu lavelonkhe ngekwetigaba 9 na-10 teMtsetfo weTinsita teManti wanga-1997.

Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya bangasatibonela kulelinani. Kuletinye tindzawo bangakhetsa kuphakela lamanyenti, kantsi kuletinye tindzawo kungalunga kuphela linani lelincane. Sibonelo, kuletinye tindzawo tasemaphandleni letinemakhaya lasabalele kanye netindzawo letinebumatima bemanti, angeke kukhonakale kuphakela lelinani lemanti. Uma kunjalo sigaba ?lesisisekelo? singachaza loku lokukhonakalako kusebentisa itheknoloji lesebenta kahle kuleyo ndzawo (njengetimpompi tetandla nobe mabholimashini).


Umbuto 3	Ngubani lokumele atfole emanti amahhala?

Licembu lelihlosiwe lokumele litfole emanti amahhala lasisekelo kusobala ngulabaphuyile, lekusisekelo sebufakazi lobubekwe kulemphendvulo yembuto 1. Loku kufaka ekhatsi laba labangawatfoli emanti laphephile kulesikhatsi samanje kwasonhlobo, labavamise kuba ngulabahlupheke kakhulu futsi lokumele batfole kunakwa ngekushesha lokukhulu.

Nanobe kunjalo, bomasipala labatsite bangakhona kuphakela emanti amahhala kubo bonkhe bantfu babo, kungakakhatsaleki kwekutsi ngabe baphuyile. Kunebufakazi lobucinile baloku: kunebulungiswa futsi akubukwa tindlela tekutsi kuniketwa bobani. (Lombandzela wekubuka kutsi kuniketwa bobani udzingidvwe ngaphasi kweMbuto 14). Luhlatiyo lwetetimali ludzinga kwentiwa bomasipala ngaphambi kwekutibopha ngenchubomgomo ?yamahhala kuwonkhewonkhe?. Litiko leTemanti nemaHlatsi ngekuchumana neDLPG kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweteTimali lutawuniketa ngelusito futsi/nobe netinkhombandlela ngaloku.

Umbuto 4	Ngubani lonemtfwalo wekuphakela emanti amahhala lasisekelo?

Bomasipala banemsebenti ngekwemtsetfosisekelo wekuphakela ngemanti kubo bonkhe bantfu babo. Masipala ngamunye kumele ngaloko atsatse umtfwalo wekuphakela ngelusito nangekubeka ematharif (kufaka ekhatsi ematharifi langabali lapho kufanele khona). Nanobe kunjalo, bomasipala kumele futsi babuke kutimela kwabo ngekwetimali bese ngalko benta kuhlatiya lokufanelekile ekuhloleni kutsi ngabe yini labangayizuza ngemitfombolusito yetimali neyetakhiwo labanayo. Loku kuyadzingidvwa kabanti ngaphasi kweMbuto 22.

Ngobe iNingizimu Afrika ineluhlelo lwekubusa ngekubambisana, imikhakha yahulumende yetifundza newavelonkhe itibophelele ngekusita ngenchubomgomo yemanti amahhala lasisekelo. Kungentiwa loku ngelusito lwekusekela ngetakhiwo nangetimali (buka Umbuto 24). Bomasipala futsi bangasebentisa lusito lwalabanye baphakeli betinsita temanti kutsi basite ngekuniketa tinsita temanti.


Umbuto 5 	Ngabe emanti amahhala lasisekelo angaphakelwa kulabaphuyile kubo bonkhe bomasipala yini?

Lombuto ungaphendvulwa kahle kuphela uma emaKhansela netiphatsimandla kumasipala ngamunye sebahlolile kusebenta kwetinsita tabo tekuphakela ngemanti nangemitfombolusito yetetimali labanayo. Nanobe kunjalo, kuhlatiya kwangaphambilini esigabeni savelonkhe kukhombisa kutsi kuyakhonakala kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo kulawo makhaya lawela ngaphasi kwesabelo sebulungiswa sesilinganiso sebuphuya (ekucaleni lebeyingu R800 ngenyanga). Loku kusho kutsi etikhatsini letinyenti lucetu lwekuniketela (S-transfer component) lwe?sabelo sebulungiswa? lwemnotfo longenako kuvelonkhe lowabelwe bohulumende basemakhaya lwenele kuhlangabetana netindleko tekuhambisa ekuphakeleni ngalensita. (Buka uMbuto 9 mayelana nekusetjentiswa kwetimali tesabelo sebulungiswa).

Kunemaphuzu lamabili labalulekile lapha:

* Emakhaya lamanyenti eNingizimu Afrika solo akafinyeleli esigabeni lesisisekelo sekuphakelwa kwemanti. Kulaba kumatima kukhuluma ?ngemanti amahhala lasisekelo?. Kulamakhaya inkinga lenkhulu kutfolakala kwemali yekucala umsebenti. Lomculu awukhulumi ngalendzaba, kodvwa lelicembu kufanele licaliswe embili ngekuphakelwa kwemanti. Uma ngabe kukhetfwa kutsi ?emanti lasisekelo kuwonkhewonkhe? ?nemanti amahhala lasisekelo?, kutawuba ngumsebenti lonekutiphendvulela kuhulumende wasekhaya uma ngabe abeka njengabocalangaye emakhaya langenako kuphakelwa kwemanti lasisekelo.

* Awukho umyalo wekusetjentiswa kwesabelo sebulungiswa nobe letinye tinhlelo tavelonkhe letisebentako letesekela ngemanti amahhala lasisekelo emakhaya latfola umholo wenyanga longetulu ?kwelizinga lebuphuya? losetjentiswa esabelweni sebulungiswa. Ngaloko-ke bohulumende basekhaya labafuna kufaka selekelelo ekuphakelweni kwemanti emakhaya lahola kancono kumele basebentise imitfombo yangekhatsi yetetimali kwenta loko.


Umbuto 6	Nguyiphi indlela yekutfola imali lekhona kwanyalo yekwesekela ngetimali kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
	
	Bomasipala lababaphakela betinsita temanti nebaphakeli bemanti labasebentela bomasipala kumele bacitse imali ngekwabela emanti ebantfwini. Uma ngabe bantfu bangakhokheli tinsita, nobe bakhokhela kuphela incenye yetindleko uma kunjalo timali kumele titfolwe kuletinye tindzawo tekusita ngetindleko tekuphakela ngemanti. Kunetindlela letinyenti letikhona tangekhatsi netangaphandle tekutfola imali yekukhokhela tindleko tekuphakelwa kwemanti lasisekelo:

	Imitfombo yangekhatsi:
* Tinsalela letitfolwe ngekhatsi kwe-akhawunti yekutsengiswa kwemanti ngekubita ebantfu labatsite (labangakahlupheki) ngetulu kwetindleko tekuphakelwa kwetinsita kubo.
* Tinsalela letitfolwe kulamanye ema-akhawunti, ikakhulukati kungaba ngulena yentsela yamasipala.
* Imitselo yemkhandlu wesigodzi letfowe kubosomabhizinisi (ngekwenjwayelo beyisetjentiselwa kuchasa).

Imitfombo yangaphandle:
* Incenye yeselekelelo setenhlalakahle yesabelo sebulungiswa semali lengenako yavelonkhe leyabelwe masipala.
* Letinye timali letisuka kuhulumende wavelonkhe, njengetinkhokhelo tetinsita letiphetfwe bohulumende basekhaya.

Kusetjentiswa kwemitfombo yangekhatsi yetimali kusho kwelekelela lokuphambanako lokusuka kulabanye basebentisi kuya kulabanye.


Umbuto 7	Kungasetjentiswa kwelekelelana ngekuphambanisa lokungakanani?

Lesi sincumo sendzawo. Kuya kakhulu ngebukhulu bebasebentisi bemanti lamanyenti (basebentise basemakhaya, bekuhweba nebasetimbonini) uma bacatsaniswa nebasebentisi labaphuyile. Ngalokuselubala uma sibalo salabacebile sisikhulu kunalabaphuyile kuba malula kwelekelela ngekuphambanisa. Nanobe kunjalo, kubeka ematharifi emanti etulu kakhulu kuyingoti. Timboni tendzawo tingatfutsela kuletinye nobe tiyekele kusebentisa emanti. Ngekubukana netintsela letisetulu, basebentisi labatfola imiholo lesetulu banganciphisa kusebentisa kwabo kwemanti. Loku kungehlisa linani lelikhona ngekwelekelelana ngekuphambanisa. LiTiko leTemanti nemaHlatsi litawuniketa inkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngaloludzaba njengencenye yemklamo welusito lwemanti amahhala lasisekelo.


Umbuto 8	Kwelekelela ngekuphambanisa kungentiwa kuso sonkhe sigodzi yini?

Ngalokunjalo lesi sincumo sendzawo. Kwelekelela ngekuphambanisa kuvame kwentiwa kumasipala (Sigaba B) wendzawo. Loku kuholela kumatharifu lafanako kubo bonkhe basebentisi bemanti kumasipala wendzawo. Kwenta kwelekelela ngekuphambanisa kuso sonkhe sigodzi kuyimphicabadzala kakhulu. Kungenteka kuholele ekwelekeleleni lokukhulu ngekuphambanisa kusuka etindzaweni tasemadolobheni kuya emaphandleni. Lapho kunemnyombo welidolobha locinile futsi kunesibalo lesincane sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni loku kungenteka kusebente. Nanobe kunjalo, lapho kunemnyombo longenamandla welidolobha futsi kunesibalo lesikhulu sebasebentisi bemanti labaphuyile basemaphandleni kungenteka kubeka ngumtfwalo losindzako longakafaneli kubasebentisi bemanti basemadolobheni.

Ngekwembono wavelonkhe, kwelekelelana ngekuphambanisa ngekwesigaba sesigodzi akukavami kuba nebulungiswa njalo ngobe kungenteka kubeke umtfwalo longakafaneli etindzaweni tasemadolobheni letinendzawo yasemphandleni leyenabile. Sibonelo, Umtata ungatfwala umtfwalo lomkhulu kubasebentisi basemaphandleni kantsi iCape Town ingatfwala umtfwalo lomncane ngendzawo lephakatsi nelive yasemaphandleni.

Bonkhe bohulumende basemakhaya batawutfola sibonelo seluhlelo lwetimali lolutfutfukiswako kutsi batewuphenya kukhonakala kwetindlela letitsite.


Umbuto 9	Timali ?tesabelo sebulungiswa? tingasetjentiswa njani?

Nanobe bomasipala batibonela ngekusetjentiswa kwencenye lendlulisiwe yetimali ?tesabelo sebulungiswa? lesuka kusikhwama savelonkhe, ngekwenchubomgomo yavelonkhe, kwendluliswa kwetelekelelo kucondziswe ekucedzeni buphuya futsi ikakhulukati nekuniketa ngetinsita letisisisekelo. Bohulumende basemakhaya labangasebentisi letimali ngalenjongo lena bayakhombisa kutsi abahlangabetana netidzingo temtsetfosisekelo kubasebentisi labangatfoli tinsita letisisekelo

	Tilinganiso tikhomba kutsi etindzaweni letinyenti 30% wesabelo sebulungiswa utawenela kwelekelela kuphakelwa kwetinsita temanti kulabaphuyile. Nanobe kunjalo, kuletinye timo, njengetindzawo tasemaphandleni letinemiti lesabalele lapho tindleko tekuhambisa tisetulu, sabelo sebulungiswa kungenteka singeneli.

	Uma tinsita tiphakelwa nguletinye tinhlangano, ikakhulukati uma kutinhlangano letincane temiphaktsi, kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawuphumelela kuphela uma bomasipala basebentisa incenye yesabelo sebulungiswa kukhokhela umphakeli wensita tindleko tekuphakeli ngaleyo nsita lesisekelo nobe, ngakulolunye luhlangotsi, ngekuniketa basebentisi labatsintsekile ngelinani lemali letawuvumela kutsi batsenge emalitha emanti langu-6 000.


Umbuto 10	Ngabe kutsiwani ngesimo lapho liTiko leTemanti nemaHlatsi lichuba khona tinhlelo tekuphakela emanti emaphandleni?

LiTiko kunginyalo lichuba tinhlelo letinyenti etindzaweni tasemaphandleni egameni labomasipala. Lokucatjangwako ngukutsi bomasipala batawutitsatsa letinhlelo kuleminyaka lembalwa letako. Lesimo simele luhlobo lolukhetsekile lwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Kunginyalo cishe akukho namunye kubasebentisi labaphakelwa ngaphasi kwetinhlelo letenganyelwe liTiko lokhokhela emanti. Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe kulabasebentisi lababasebentisi bemitsamo lephasi, nobe labaphuyile, futsi sigamu lesikhulu sabo sisebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga. LiTiko njengobe lisebenta njengemphakeli wetinsita temanti kuletimo kumele likhokhelwe njengobe nanobe ngumuphi lomunye umphakeli wetinsita temanti kumele akhokhelwe ngetinsita takhe.

	Ngekulandzela uMtsetfosivivinyo weKwehlukaniswa kweMalingena, lowetfulwe ePhalamende nga-2001, telekelelo tebasebentisi betinhlelo letenganyelwe liTiko titawuniketwa bomasipala kuphela uma imibandzela letsite kuhlangatjetenwe nayo. Lomunye walemibandzela ngukutsi akukho selekelelo sekuhambisa lesitawuniketwa ngaphandle kwekuba khona kwesivumelwano lesisemtsetfweni wekuphakelwa kwensita emkhatsini kwelitiko nalowo masipala lotsintsekako futsi lokusivumelwano lesifaka ekhatsi tibonelelo tekukhokhelwa kwetinsita letiphakelwako. Ngako-ke kutawuba yintfo ledzingekile kutsi tindlela tekukhokha talabasebentisi bemitsamo lemikhulu tintjintjwa ngalokubonakalako. Bomasipala labatsintsekako kumele ngekusheshisa bacale kusebentisa tinhlelo temamitha, tekukhokhisa kanye nekulawula tikweledi.

Umbuto 11	Ngabe itawuba khona leminye imitfombo yemali kusikhwama savelonkhe yekwesekela inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?

INdvuna yeTetimali, kunkhulumo yayo yemcombelelotimali ngamhlaka 21 Febhuwari 2001, imemetele kwabelwa lowengetiwe lokubonakalako kubohulumende basemakhaya kuleminyaka lemitsatfu letako. Sabelo sabohulumende basemakhaya sesisonkhe kumalingena letfolwe kuvelonkhe sitawenyuka nga-11% ngemnyaka, lokusilinganiso lesisetulu kakhulu kunaleminye yonkhe imikhakha yahulumende.

Lokwenyuka kulokwabiwa kwesabelo sebulungiswa kuligalelo lelicondzile kulencabhayi yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Lokwabiwa kuphindze kwenyuke ngelizinga lelisheshisako, kusuka kutigidzi letingu-R1 867 nga-2000/01 kuya kutigidzi letingu-R2 618 nga-2001/02, futsi kuhlongotwa kutsi kutawenyuka kuye kutigidzi letingu-R3 551 nga-2003/04. Indlela yesilinganiso yalokwabiwa lokusabalalisiwe kwalesabelo sebulungiswa ivuna tindzawo letiphuyile letinelikhono lelilinganisiwe lekwenyusa imalingena, kantsi-ke ngalokunjalo lokwabiwe lokwenyusiwe kutawuba yinzuzo kulabomasipala labanelikhono lelilinganiswe kakhulu ekwelekeleleni ngekuphambanisa. Kwengeta lapho, luPhiko lwaVelonkhe lweTetimali kanye neliTiko laboHulumende betiFundza nabaseKhaya bahlola indlela yekwenyusa lizinga lebuphuya lelisetjentiswe kulendlela yekubala sabelo sebulungiswa kusukela kuR800 ngemndeni ngenyanga kuya ku-R1 100. Uma ngabe lengucuko iyemukelwa, loku kutawunconota lobulungiswa bekusabalalisa balendlela yekwaba.

Hulumende wasekhaya utawuphindze atfole kwelekelelwa ngetimali lokwengetiwe lokunemibandzela, ikakhulukati ngekungeniswa kweselekelelo sesikhashana, khona kutawusitwa bomasipala ngetindleko tekuhlanganiswa kulandzelwa kuklaywa kabusha kwemincele. Imali seyiyonkhe letawuniketwa bohulumende basemakhaya, kufaka ekhatsi sabelo sebulungiswa, yenyuka kusuka kutigidzigidzi letingu-R6,5 nga-2001/02 kuya kutigidzigidzi letingu-R7,8 nga-2003/04. Letimali tifaka ekhatsi tigidzigidzi letingu-R2,2 lokutabelo tekwelulwa kwetakhiwonchanti letisisekelo tabomasipala emindenini lephuyile.

Tabelo letengetiwe kusabelo sebulungiswa tingaphindze tiphumelele ngekuhamba kweiskhatsi njengobe tinhlelo letikhona tekuniketela tihlanganiswa futsi tihlelenjiswa.


Umbuto 12	Ngabe siyini simo mayelana netimali tekubolekisa?

Bohulumende basekhaya abakavunyelwa ngekwemtsetfo kutsi bangaboleka timali kutsi bahlangabetane netindleko tencitfomali yekwenta umsebenti.Nanobe kunjalo, kuboleka khona kutawuhlangatjetanwa nencitfomali yekucalisa yindlela levulekile kubomasipala labahleliswa ngalokunesitfunti lesihle kutekuboleka. Bonkhe bomasipala kumele bahlole kuboleka imali khona kutawufaka esikhatsini nobe ezingeni tinhlelo temitha netekukhokhisa njengentfo lesipesheli. Loku kungahle kwenyuse imalingena ngalokubonakalako futsi ngaloko-ke esikhatsini lesinyenti kutawutsatfwa njengentfo lenhle basekeli ngetimali. LiBhangi lekuTfutfukisa laseNingizimu ne-Afrika lihlosa indlela yekusungula luhlelo lwekubolekisa lolusipesheli lwetinhlelo temamitha akamasipala nekukhokhisa.


Umbuto 13	Ngabe bomasipala ? nalabanye baphakeli betinsita temanti ? bangabukana njani netinkinga tesikhahsna letihambisana nekulahlekelwa yimali lengenako ngenca yekwenyuka kwekungakhokhelwa kwetinsita?

Esikhatsini lesinyenti lomlayeto we?kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo? ungahle uholele ekwenyukeni kwekungakhokhelwa kwetinsita ngebasebentisi labatitsatsa njengalabaphuyile. Loku kusho kulahleka ngalokuphutfumako kwemali lengenako lengeke ibuyiseleke ngesikhatsi lesincane. Ngaloko-ke bomasipala badzinga kuba nelisu lesikhashana badzimate bakwati kuhlela kabusha timali tabo lebanaato. Lelisu kumele lifake ekhatsi:

* Kubuyeketwa ngalokunonophako kwemcombelelotimali lokhona.
* Sinyatselo lesisezingeni lelisetulu sekwatisa basebentisi. 

Kungumsebenti wabomasipala bendzawo kwatisa basebentisi kutsi ngabe batawukulungela nini kuphakela ngemanti amahhala lasisekelo. INdvuna yeTemanti nemaHlatsi iye yatsi ePhalamende: ?Kudzinga ngigcizelele kutsi letindlela letileliwe letikhona kungunyalo tekukhokha titawuchubeka tikhona kudzima imikhandlu yendzawo yatise basebentisi ngelusuku loluncunyiwe lwekusebenta etindzaweni letitsite.?

	Tinhlelo letisetindzaweni tasemaphandleni letichutjwa baphakeli betinsita temanti basemphakatsini (lokuvamise kuba ngemakomiti etemanti) tibonakala tiletsa inkinga lenkhulu yesikhashana. Labaphakeli betinsita bebavamise kwencika ngalokuphelele ekukhokheni lokwentiwa basebentisi, esikhatsini lesinyenti lokubantfu labaphuyile. Lokoma kwalokukhokha njengobe kulangatelelwa kwalamanti amahhala lasisekelo kutawubeka letinhlangano esimeni lesimatima kakhulu futsi linyenti lato angeke tikwati kuchubeka nekusebenta. Loku kumele kulahlekelwa lokukhulu kwemtfombo wesakhiwonchanti lowakhiwe ngemizamo lematima esikhatsini lesiminyaka lembalwa leyengcile. Khona kutawuphunyelelwa ekugcineni kusimama kwaletinhlangano letesekeleke emiphakatsini, bomasipala kudzinga babuke ngalokuphutfumako kutsi ngabe tikhona yini tindlela tekwelekelela letinhlangano. Loku kuphindze kudzingidvwe ngaphasi kweMbuto 20.



Umbuto 14	Ngabe ngutiphi tindlela letikhona tekutelulela kutelekeleko?

Kunetindlela letisisekelo letintsatfu tekubukana netelekelelo letidzingekile khona kutauphakelwa emanti amahhala lasisekelo:

* Ematharifu esicheme lenyukako ayindlela lesebenteko yetelekelelo. Kwenta sibonelo, uma silinganiso sesicheme sekucala kudzimate kufike kumalitha langu-6 000 ngenyanga sibekwe ku-R0/kl kusho kutsi bonkhe basebentisi labagcina kusebentisa kwabo kungaphasi kwalelizinga batfola lensita kutharifi yaziro. Lena ndlela ingachazwa njengenchubomgomo ?yemanti amahhala lasisekelo kuwonkhewonkhe? njengobe wonkhe umsebentisi wasendlini utfola sicheme sekucala ngetharifi lenguziro. Loluhlelo lusebenta kuphela uma kunebasebentisi labanyenti labatfola imali lesetulu kulesicheme lesisetulu kakhulu futsi labasebentisa lizinga lemanti lelisetulu bese bakhokha ngetulu kwaletindleko tekuphakela. Lamatharifi lasetulu akhokhela nalamalitha amahhala langu-6 000 (kanye nalamalitha langu-6 000 alabaphuyile). Loluhlelo ludzinga kutsi basebentisi labasebentisa ngaphasi kwemalitha langu-6 000 bangakhokhi imali letsite lemisiwe. Lenye inzuzo leyengetiwe yaloluhlelo ngukutsi lungasetjentiselwa kwesekelwa kongiwa kwemanti.
* Kuniketa sikweledi kulabaphuyile: Uma kuphumeleleka kuphawula labaphuyile, banganiketwa sikweledi kuma-akhawunti abo emanti khona batawuhlangabetana nentsengo yekutsenga emalitha ekucala langu-6 000 ngenyanga. Kuphawula kutsi ngubani lophuyile kuvamise kuba yintfo lelukhuni futsi lenetindleko letimatima. Nanobe kunjalo, bohulumende basekhaya labanyenti eNingizimu Afrika baye bakwenta ngemphumelelo kantsi kunjalo-nje loluhlelo lungasetjentiswa kutelulela kutelekelelo kuletinye tinsita ngalokunjalo. Kunetindlela tekusebentisa ?tikweledi? kutimo lapho basebentisi banganiketwa titatimende tekukhokhiswa. Kwenta sibonelo, emavosha nobe emakhuphoni anganiketwa nobe tinhlelo tekukhokha ngaphambilini tingamiselwa kuphakela emanti ngetharifi lenguziro.
* Kutelulela ngekwemazinga etinsita: Kuyaphumeleleka kuphakela emanti mahhala kuphela ngekulandzela luhlelo lolutsite lwensita lolulawula kuphakela kumazinga lasisekelo. Loku kungahlelwa ngendlela yekutsi wonkhewonkhe aniketwe kuphakelwa ngelizinga lensita lelisisekelo, bese kutsi kube ngulabo lababonisa kutsi bangakhona kukhokha kuphela labaniketwa emazinga lasetulu alensita ? ngalokusempeleni lokukuphakela lokunemitha. Ngalamanye emavi imindeni lephuyile ?itawutelulela ngekwayo? ngekutikhuphula uma itawukwati kukhokha. (Buka imphendvulo kuMbuto 17 kutfola imininingwano leyengetiwe ngemazinga ensita).

LiTiko laboHulumende betiFundza nebasekhaya (iDPLG) ikhicite tinkhombandlela kubohulumende basemakhaya ngekuphakela telekelelo letelulelwe ekuphakeleni ngetinsita tamasipala kulabaphuyile (Kutelulela kumiNdeni lePhuyile ekuPhakelweni kwetiNsita taMasipala letiSisekelo: iNkhombandlela yaboMasipala, DCD, 1999). Bohulumende basemakhaya kumele basebentise letinkhombandlela uma batfutfukisa lisu lekuphakela ngetinsita tamahhala letisisekelo. Letinkhombandlela tingacelwa kuDPLG nobe utitfole ku-website letsi http://www.local.gov.za/DCD/dcdindex.html (ngaphasi kwalokuShicilelwe).


Umbuto 15	Ngabe masipala uyikhetsa njani indlela yekutelulela?

Ngalokusempeleni indzawo lenhle kakhulu yekucala kuyo kuhlola itharifi yesicheme lesenyukako lesinesilinganiso lesinguziro kulesicheme sekucala. Kunetimfuneko letimbili kulendlela yekusebenta:

* Kumele kube nelinani lelenele lebasebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kufaka ekhatsi basebentisi basetindlini, bemabhizinisi nabetimboni khona kutawuba nekwelekelela ngekuphambanisa lokwenele.
* Uma bangekho basebentisi labasebentisa imitsamo lesetulu kulomasipala, timali tesabelo sebulungiswa tingasetjentiselwa kuhlangabetana netindleko tekuphakela emalitha langu-6 000 ngenyanga. Nanobe kunjalo, loku angeke kusebente lapho linani lelisetulu kakhulu lebasebentisi basemindenini lehola ngetulu kwalesilinganiso sesabelo sebulungiswa (ekucaleni lengu-R800 ngenyanga) kepha basebentise ngaphasi kwemalitha langu-6 000. Lemindeni ayihehi kuniketwa kwesabelo sebulungiswa kepha kusebentisa kwabo emanti kuwela ngaphasi kwalesicheme setharifi yamahhala yemalitha langu-6 000, bese ngaloko abalindzeleki kutsi bakhokhele tindleko tekuphakelwa kwabo. Kuletimi letifana naleti akukavamisi kutsi kwenteke kube nekwelekelela ngekuphambanisa lelicembu ngemholo walabasebentisi labasebentisa kakhulu.

Uma itharifi yesicheme lesenyukako ingeke isebente, kusho kutsi kusetjentiswa kwemazinga etinsita kungacatjangwa. Nanobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi loku kwesekeleke kumazinga ekusebentisa ngesikhatsi ngesikhatsi.  Kwenta sibonelo, uma linyenti lebantfu labaphuyile kunginyalo basebentisa imphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kusho kutsi emanti anganiketwa kupho mahhala. Nanobe kunjalo, lokwe kwencike kakhulu ekutseni ngabe ikhona imalingena leyenele kulabo basebentisi labakhokhiswako labanemazinga etinsita lasetulu, kuhlanganiswe nesabelo sebulungiswa, kutsi kuhlangatjetanwe netindleko tekuhambisa taloluhlelo.

	Loluhlelo lwekuniketa sikweledi kulabaphuyile nalo lungacutjungulwa. Lolu ludzinga indlela yekuphatsa leyenabile kepha lutawuholela ekunakekelweni kancono kwemindeni lephuyile.


Umbuto 16	Ngabe kufakwa kwentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti kukutsintsa njani kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?

Intsengo lekhokhwa ngumasipala ngemanti lalinganisiwe ngebunyenti yintfo lebalulekile ngekukhona kwakhe kuphakela emanti amahhala lasisekelo. Kulesigaba akusengakabonakali kuyintfo lefanelekile futsi naletawusebenta kungenisa selekelelo lesinsha kulentsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti. Nanobe kunjalo, liTiko leTemanti nemaHlatsi liyakwemukela kubaluleka kwekugwema intsengo yemanti lalinganisiwe ngebunyenti lemane yenyuswa ngekutentela futsi liyaluhlolisisa loludzaba. Bohulumende basemakhaya bangakwesekela loku ngekucocisana ngentsengo lenebulungiswa nekufaneleka nalabo baphakeli babo bemanti uma kuphumeleleka.


Umbuto 17	Ngabe nguwaphi emazinga etinsita lafanelekile kunchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo?

Emazinga lehlukene etinsita anemiphumela leyehlukene ekusimameni kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo. Imindeni leminyneti akukavamisi kutsi ingasebentisa ngetulu kwemalitha langu-6 000 ngenyanga uma kusukela kumphomphi yeliphayiphi lemphakatsi kantsi-ke loluhlelo lwensita (lokungenayo imali lekhokhwako ngenyanga) ngulenye yetindlela tekuphakela ngelizinga lelisisekelo lemanti. Yebo, ngalokusempeleni loku kusho kutsi akukho kuchuma lokungekho emtsetfweni  lokwentiwe kuletimphophi teliphayiphi lemphakatsi.

Emathangi asebaleni, naletinye tindlela tekukhongetela letingatfwala kuphela emalitha langu-6 000 ngenyanga, angulenye indlela yekuphakela emanti lasisekelo ngaphandle kwesidzingo sekufaka imitha nekukhokhisa basebentisi. Ngalokwetayelekile luhlelo lwelithangi lasebaleni luniketa lowo nalowo mndeni ngelithangi lemalitha lasekhatsi kwa-200 na-250, lokulithangi leligcwaliswa kanye ngelusuku. Lena ngulenye yetindlela letinekusebenta tekuphakela emanti amahhala lasisekelo.

Inchubomgomo yekuphakela emanti amahhala lasisekelo ayisho kutsi bomasipala bamele kutsi njalo-nje baphakele emanti ngelizinga lensita lephasi. Kuletinye tikhatsi kungenteka kube ncono kuniketa basebentisi kutikhetsela kwetinsita letihlanganisele. Labanye basebentisi bangatimisela kukhokha ngetulu ngenca yalokufaneleka lokuletfwa tinsita temazinga lasetulu. Loku kukhipha umtfwalo wetetimali kuhulumende wasekhaya wekwelekelela lemindeni kantsi futsi kuletinye tikhatsi kungavumela nekwelekelela ngekuphambanisa emindenini lenetinsita telizinga lelisetulu.

LiTiko leTemanti nemaHlatsi lisandza kushicilela libhukwana lelibhalwe, Emazinga ekuPhakelwa kwetiNsita temanti: iNkhomba yaboHulumende basemaKhaya. Lelibhukwana liniketa inkhombandlela ngekukhetsa emazinga lafanele etinsita temanti kantsi lingacelwa kuLitiko leTemanti nemaHlatsi, LuPhiko lwemiSebenti yekuPhakela ngeManti nekweLekelela kuSebenta, Sakaposi X313, Pretoria 0001.


Umbuto 18	Ngabe luhlelo lwekuphakelwa kwemanti lasisekelo lungasebenta ngaphandle kwekusetjentiswa kwemitha nobe kulawulwa kwemtsamo?

Imphendvulo lelula nguletsi ?cha?. Kubalulekile kutsi labo labanekuphakelwa kwemanti lokungakavinjelwa etindzaweni labahlala kuto bawakhokhele emanti abo. Uma kuchubeka kutsi labo basebentisi labangakaphuyi bakhokhela kuphakelwa kwabo ngemanti luhlelo lwekuphakelwa kwemanti luya ngekuba nekusimama kutetimali. Loku kudzinga tinhlelo letisebentako temamitha, tekukhokhisa nekulawula tikweledi. Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo lutawusebenta kuphela uma labo labazuza ngetulu kweluphakelo lwensita lesisekelo bakukhokhela loko.



Umbuto 19	Ngabe iyini imitselela yetekuphatsa kubomasipala?

Inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ezingeni labomasipala idzinga kuphatfwa lokusezingeni lelisetulu kakhulu. Ingenisa timfuno letinsha kubaphatsi: kutibophelela lokwengetiwe ekuphakeleni leyo mindeni lebeyikhishwa inyumbatana lengenako kuphakelwa kwesikhahsna kwesisekelo; tindlela leticinile tekucinisekisa kutsi labo labatfola ngetulu kwelizinga lesisekelo bayakukhokhela loko; tinhlelo letinsha tekuphawula labaphuyile kuletinye tindzawo; tindlela letinsha tekwesekela ngemali kulabanye baphakeli betinsita kuya ngekuya. Kungeniswa kwetinhlelo letinconotiwe tekuphatsa kusasengulenye yetincabhayi letinkhulu lokumele kubukanwe nato uma lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawusebenta.


Umbuto 20	Ngabe masipala kumele abesekele njani baphakeli betinsita temanti labasemiphakatsini?

Etindzaweni letinyenti tasemaphandleni hulumende wasekhaya akasiye umphakeli losembili etinsita temanti. Kuletinye tikhatsi emanti aphakelwa liTiko leTemanti nemaHlatsi, ngemabhodi emanti, imikhakha letimele, nobe baphakeli labesekeleke emphakatsini. Letinhlelo tekuphakela tingahle tingabi nekusimama kahle kutetimali uma tingaphumeleli kutfola imali yetindleko tekuphakela emanti lasisekelo kubasebentisi bato. Bohulumende basemakhaya kumele besekele labaphakeli ngekucondzisa incenye lefanelekile yesabelo sebulungiswa nobe letinye timali kubo. Ngalokulolunye luhlangotsi bohulumende basemakhaya bangadzinga kuhlolisisa kwesekela ngetimali basebentisi ngco ngekubavumela kutsenga emanti lasisekelo kumphakeli wabo wetinsita.

Ngaphandle kwaletindlela letifana naleti inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo angeke ikwati kusebenta etindzaweni tasemaphandleni lapho bomasipala bencike kakhulu ekusebenteni kahle kwalabanye baphakeli betinsita temanti. Tinkinga tesikhashana letibukene nebaphakeli betinsita temanti basemiphakatsini labalindzele umholo imalingena yabo kubasebentisi tiya ngekushabalala ngenca yalomlayeto wekuphakelwa ?kwemanti amahhala lasisekelo? lnjengobe kuphawulwe ngaphasi kweMbuto 13. Labaphakeli betinsita labencike emiphakatsisni batawudzinga kwesekelwa lokukhulu futsi lokusheshisa ngalokubonakalako kubomasipala.


Umbuto 21	Ngabe lenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo itawuhlanganiswa njani naletinye tinsita?

Kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kutawumele kuphakelwe ngekuhambisana nekuphakelwa kwagesi wamahhala losisekelo kanye mhlawumbe naletinye tinsita netidzingo letisisekelo lokufanele nato tihlolisiswe ngaphasi kwalomkhakha. Indzaba lesembili kutawuba kwabiwa kweselekelelo lesikhishiwe sesabelo sebulungiswa kanye nalenye imalingena emkhatsini kwaletinsita letehlukahlukene letesekelwe ngetimali. Tinsita temisebenti yekutfutsa emangcoliso tiyincenye lesipesheli njengobe linyneti kulamanti langemalitha langu-6 000 litawusetjentiselwa kugwedla emathoyilethi emindenini lephuyile lesebentisa indlela yekutfutsa emangcoliso lahanjiswa ngemanti.

LiTiko leTemanti nemaHlatsi likufakele liso lelibanti kuhlanganiswa kwenchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kanye nenchubomgomo yekuphakela ngekutfutsa emangcoliso ngemanti mahhala.


Umbuto 22	Ngabe bohulumende basemakhaya kumele bachubeke njani kulesikhashana sengucuko?

Sinyatselo sekucala sabomasipala kutsi bente kuhlatiya kwetetimali baphindze bente kuhlatiya kwesakhiwonchabti nemazinga etinsita khona batawutfola kutsi ngabe kuyini lokungaphumelela ekuphakeleni emanti lasisekelo mahhala. Ngekulandzela loko labakutfole kulokuhlatiya, inchubomgomo yekumisa intsengo, njengobe idzingekile ngekulandzela uMtsetfo wetiNhlelo taboMasipala, kumele ilungiswe kanye nekutsi ngabe itawutsintsa njani umcombelelotimali wanga-2001/02.

	Nanjengobe silinganiso savelonkhe sekucala ngekuphakelwa ngemanti amahhala lasisekelo singuJulayi 2001, bomasipala labanyenti batawubukana netinkinga temicombelelotimali letingeke tibavumele kutsi bahlangabetane lolusuku lwekucalisa lolumisiwe. Nanobe kunjalo, kumele lokungenani babe nesitatimende senchubomgomo lesimisiwe ngaJulayi 2001 futsi babe bente kuhlatiya lokwenele kutsi bavisise kutsi ngabe yini lengaphumelela ekuhambeni kwesikhatsi. Kutawubaluleka kakhulu kutsi bomasipala batise basebentisi betinsita etindzaweni tabo ngalesimo labafinyelele kuso.

	Bohulumende balindzeleke kutsi balungise emaSu ekuTfutfukisa kuSetjentiswa kweManti (Water Services Development Plans ? emaWSDP) njengencenye yeluhlelo lwabo lwekuhlela emaSu ekuTftutfukisa lokuHlanganisele (Integrated Development Plans ? emaIDP). Kulungiswa kweWSDP kudzinga kutsi bomasipala babike ngesimo nebunjalo bebasebentisi labanabo njenganyalo (kufaka ekhatsi emazinga emiholo), emazinga etinsita, imitfombolusito yemanti netindzaba leteyamene naloko, tinhlelo letentiwe ngekwesakhiwonchanti netekuphatsa, kanye nekubika ngetinkhomba letisembili kutetimali (imali yekucalisa, tindleko tekuhambisa kanye nematharifi) kufaka ekhatsi letinye tintfo. Lomtfombo welwati lotawutfolakala kuloluhlelo utawusita bomasipala ekuhleleni kuphakelwa kwetinsita temanti esikhatsini lesitako, lokufaka ekhatsi kuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.


Umbuto 23	Ngabe yini lokumele basebentisi batjenlwe kona mayelana nenchubomgomo yekuphakelwa ?kwemanti amahhala lasisekelo??

Bohulumende basemakhaya basebente kamatima kakhulu kutsi banconote emazinga ekukhokhelwa kwetinsita temanti kusuka kubasebentisi futsi baye banconota imibono yebasebentisi macondzana nekukhokhelwa kwetinsita tamasipala. Kukhona kukhatsateka nekutsi lesimemetelo ?semanti amahhala lasisekelo? singahle sitsintse imibono yebantfu bese sibuyisela emuva lomsebenti lomuhle losewentiwe kudzimate kube ngunyalo. Bohulumende basemakhaya kumele bagcizelele kubasebentisi kutsi lenchubomgomo lensha imiselwe kucinisekisa kutfolakala kwekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo kulabaphuyile kanye nekutsi kungenteka kuphela kutsi tinsita temanti amahhala lasisekelo tiniketwe wonkhewonkhe uma lowo masipala angaphumelela kukwenta loko.

Labomasipala kumele futsi batise basebentisi betinsita kutsi umsebenti wekukhokhelwa ngetindleko seloku uyinhloso lesembili yahulumende wasemakhaya kanye nekutsi basebentisi kutawumele bakhokhele tinsita letisetjentiswa ngetulu kwelizinga lesisekelo. Kuya ngekuya kwetimo tendzawo umlayeto kubasebentisi kumele ube ngulocace kahle mayelana nekutsi ngabe lenchubomgomo itawusetjentiswa njani kanye netikhatsi letimisiwe tekucala kusebenta. Mayelana nekulawula tikweledi, iNkantolo leNkhulu iya yancuma ecaleni lelitsintsa masipala waseThekwini kutsi bomasipala banelilungelo lekuvala kuphakelwa kwetinsita kubasebentisi labangakukhokheli kusetjentiswa kwemanti lokungetulu kwemalitha langu-6 000. Ngalamanye emavi basebentisi angeke batsi emanti amahhala lasisekelo asho kutsi abanako kutsi bangakhokhela kusejtentiswa kwemanti lokungetulu kwelizinga lelisisekelo.


Umbuto 24	Ngabe yini lokwentiwa liTiko leTemanti nemaHlatsi ekusiteni bomasipala?

LiTiko leTemanti nemaHlatsi liniketa ngetinkhombandlela kanye nesibonelo setetimali lokutawutfolakala kulusito kubohulumende basemakhaya uma lelisu lekusebentisa lenchubomgomo selicale kusebenta. Kutawuba neluchungechunge lwetigaba letimbili tekusebentisana khona kutawesekelwa hulumende wasekhaya. Kwekucala, kutawubanjwa luchungechunge lwemihlanganosikolwa yetifundza lehleliwe lapho lelisu kanye netinkhombandlela kutawetfulwa khona. Kwesibili, emaCembu eTifundza laSekela luSito lweKwenta uMsebenti lahlanganyele eliTiko leTemanti nemaHlatsi neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika atawutfunyelwa kuleso naleso sifundza. Umsebenti wawo losembili kutawuba kuniketa lusito lolucondzile kubohulumende basemakhaya ekusebentiseni lesibonelo setetimali kanye nekusebentisa lenchubomgomo.

Esikhatsini lesitinyanga letisihlanu tekucala ku-2001, liCembu laVelonkhe lekuPhakelwa kweManti amaHhala laSisekelo lihlose kwenta loku lokulandzelako:

* Kutfutfukisa lisu lavelonkhe lelendlala kahle yonkhe imisebenti lokutawumele yentiwe babambimsuka labehlukahlukene labatsintsekako.
* Kutfutfukisa inkhombandlela yekusita bomasipala ekusebentiseni inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo.
* Kutfutfukisa iManuwali lesebentisekako yeSibonelo seTetimali neluHlelo lwekuSita letawusita bohulumende basemakhaya uma bahlatiya kusimama kutetimali kwaletindlela letehlukene tekuphakelwa kwetinsita temanti amahhala lasisekelo. Lesibonelo sitawuphindze sisite bomasipala ekuhloleni kutsi ngabe inchubomgomo yekuphakelwa kwemanti amahhala lasisekelo ingentiwa njani kutsi ibe ngulenekusimama kutetimali ngekulandzela tingucuko latiba khona kusakhiwo sematharifi kanye nekutsi ngabe nguyiphi inhlanganisela yemitfombo yemalingena lefaneleke kakhulu kulowo nalowo masipala lotsintsekako.
* Kubamba imihlanganosikolwa lengu-3 yabohulumende basemakhaya kuleso naleso sifundza khona kutawuboniswa leSibonelo seTetimali kanye nekuniketwa kwelisu lekusebenta.

Kusukela nga-Apreli 2001 liTiko leTemanti nemaHlatsi ngekubambisana neNhlangano yaboHulumende basemakhaya eNingizimu Afrika, liTiko laboHulumende betiFundza nabasemaKhaya kanye neluPhiko lwaVelonkhe lweTetimali batawusebenta ngekwelekelelana nalabanye bomasipala ekuniketeni kwesekelwa lokucondzile bese, ngekuhamba kwalomnyaka, basukumisa luhlelo lolumisiwe lwekwesekela sikhatsi lesidze.




IMINININGWANO YEKUCHUMANA

EMphumalanga Kapa
Dewald Coetzee 
043-604 5402  
043-642 1737 
coetzeed@dwaf.pwv.gov.za 

eNshonalanga Kapa
Gerrit van Zyl 
021-950 7100
021-946 3664 
oda@dwaf-wcp.wcape.gov.za 

eSifundzeni saseNyakatfo
RM Shaker
 015-295 9410 
015-295  3215 
 shakerm@ dwaf-ptg.pwv.gov.za 

KaZulu-Natali
Jay Reddy 
031-336 2765
031-307 7279 
reddyj@dwaf.kzntl.gov.za 

eGauteng 
Walther van der Weshuizen 
012-672 2881 
012-672 2885 
uba@dwaf-nuc.pwv.gov.za 

eMpumalanga 
Nancy Ngobeni 
013-755 7340 
013-755 1678 
ngobenn@dwaf.mpu.pwv.gov.za

eNyakatfo Kapa
Leonardo  Manus 
053-831 4125 
053-831 5682 
manusl@dwaf.ncape.gov.za

eFuleyisitata 
Andries Visser
051 - 430  3134
051 - 448 1115
@4bg@dwaf.ofs.ofs.gov.za 

eNyakatfo Nshonalanga 
Placid Fernandez 
018 - 384 3270 
018 - 392 2998 
2CA@dwaf.pwv.gov.za

eNhlokohhovisi
Hugh Sussens
012 ? 336 6504
012 ? 323 3877
sussenh@dwaf.pwv.gov.za


