Lombiko ungaletilwimi letilandzelako:
_ Sibhunu
_ SiNdebele
_ SiSuthu
_ SiSwati
_ SiVenda
_ SiTsonga
LiTiko leTebuciko nemaSiko: Umbiko weMnyaka 2002/2003
Umbalo wesiSwati
1
Inombolo yelikhasi.
1. Umniningwane jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2
1.1 Kwetfulwa kweMbiko weMnyaka kuSiphatsimandla leseNgamele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2
1.2 Sandvulela nguNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
1.3 Sandvulela liSekela leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTeknoloji . . . . . . . . . . . . .4
1.4 Singeniso nguMcondzisi Jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5
1.5 Umniningwane ngeliHhovisi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
1.6 Sitatimende seMbono neMgomo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7
1.7 Ligunya lesishayamtsetfo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
1.8 Sifinyeto  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
2. Kusebenta kweluphiko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11
2.1 Sifinyeto seluphiko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11
2.2 Tekuchumana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13
2.3 Tebuciko, emaSiko neluLwimi esiVeni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15
2.4 Timboni temaSiko neBudlelwano beMave ngemave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22
2.5 Emagugu, Kugcinwa kweMlandvo nemadvodzakhodi aVelonkhe netiNsita neMtapomabhuku waVelonkhe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35
2.6 Tinsita tekwelekelela . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .48
3. Titatimende tetiMali taVelonkhe (Luhla lwetimali) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .50
3.1 Umbiko wekuPhatsa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .51
3.2 Umbiko weMcwaningimabhuku Jikelele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .60
3.3 Umbiko weliKomiti lekuCwaninga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62
3.4 Sitatimende setiNchubomgomo tekuTiphendvulela . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63
3.5 Titatimende tetiMali teMnyaka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .67
4. Kuphatfwa kweMitfombolusito yeLuntfu             . . . . . . . . . . . .91
5. Luhlu lwemininingwane yekuchumana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .115
LiTiko leTebuciko nemaSiko: Umbiko wemNyaka 2002/2003
Lithebula lalokucuketfwe
LITHEBULA LALOKUCUKETFWE
2 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Kuniketwa kwemBiko wemNyaka kumPhatsi
Ngihloniphekile kutsi nginikete umBiko wemNyaka wanga-2002/2003
weliTiko leTebuciko nemaSiko.
Profesa Itumeleng Mosala
umCondzisi Jikelele
liTiko leTebuciko nemaSiko
Prof I Mosala
umCondzisi Jikelele weTebuciko nemaSiko
3
umnkatimali wanga-2002/2003 wabona
luhlelotimali lwetebuCiko nemaSiko lungeteka
luya etulu. Kuniketwa Lokungetiwe
kusuka ku-fiscus, lokucondziswe
ekutfutfukiseni timboni temasiko,
umklamo wase-Freedom Park
nekutfutfukiswa 
kwekwenta buciko, kuphindze
kwaniketa liTiko emandla kutsi
lente umsebenti walo wesungula nekutfutfukisa tebuCiko nemaSiko
eNingizimu Afrika.
Ngibuka emuva ngekutigcabha kumicimbi leminyenti, imiklamo,
tinhlelo netinchubo letenteka
nga-2002/2003, kodvwa lembalwa levela
njetibonelo letihamba phambili tekutsi kungani liTiko lisebentisa
kuniketwa kwalo kweluhlelotimali ngetindlela letinsha naletinengcondvo.
Munye wayo nguMklamo wase-Morgan's Bay Carnival
lowabanjwa ngaDisemba 2002. Lomklamo 
Waletsa ndzawonye emave ami omabili - tebuCiko nemaSiko,
nesayensi netheknoloji - kumcimbi
lowaveta emandla awo ekuba tinsita 
tekutfutfukisa kuvana kwemphakatsi. I-carnival
ngekwayo yaveta lithalenta nemdlandla 
webantfwana base-Morgan Bay, futsi ngaba nenhlanhla
kuvula itheminali yekhompuyutha
yekufinyelela kumamaSayithi lafundzizako e-Inthanethi,
imidlalo lefundzisako nelitfuba lukuhlangabetana
nelikhono lelinemandla letheknoloji yemniningwane.
Ngesikhatsi se-Carnival ngaphindze ngavakashela umklamo wekucedza inhlupheko
lobewusekelwa liTiko.
Kutsatsa kulelithalenta nenshisekelo yabomake besigodzi
nema-athisti, lomklamo uniketa lucecesho 
ekutfungeni naletinye tinhlobo temakhono ebuciko. Nyalo njengoba umtimba
wekukhicica lophatsekako usunguliwe, sinyatselo
lesilandzelako kutaube kungeta linani lekutfutfukiswa
kwemkhicito nekukhicita, nekusungula
timakethe letiphatsekako talemimikhicito.
Emadolobheni lamancane njenge-Morgan Bay, 
LiTiko ngilo lebelihamba phambili 
kukubandzakanyeka kwemphakatsi, inshisekelo, futsi ekugcineni,
kuniketwa emandla. Kimi lomklamo
uveta indzima lebalulekile lena
LiTiko leTebuciko nemaSiko leliyidlalako
_ njengemgcugcuteli webuciko bemphakatsi, ibhizinisi
netivakashi, weNingizimu Afrika njenge
ndzawo lapho buciko butfolakala khona;
_ umphumelelisi losita kugcina nekutfutfukisa
takhiwoncanti ? totimbili temtimba netekuhleleka
- lokusekela kwekuhlangahlangana lokunotsile
kwekuvunyelwa kwebuciko;
_ umlingani wemacembu labandi lahlukene kanye
nebanftu labatibandzakanye ngelucobo kubuciko 
eNingizimu Afrika, kusekela nekusekela 
imizamo yabo;
_ ummeli wemathalenta ebuciko balelive;
_ umhleli nemgcugcute kwekutfutfukiswa
nekuvunyelwa kwebuciko kulelive;
_ umgcini nemphatsi
nemitfombo yetebuciko netimphahla;
_ umcambi wesimo lesisimamisa
umphakatsi lonebuciko lobuhlangahlangene kulelive;
_ sati sekwakha salesimo salelive lesihlukile semasiko;
_ umniketi wemniningwane webuciko, ematfuba ebuciko
, imisebenti yeTebuciko netinsita.
Buso lobusha beliTiko leTebuciko 
nemaSiko selicala kuvela futsi kube
yinshisekelo kutsi ngimukele Nks Buyelwa
Sonjica njengeLisekela leNdvuna yeTebuciko, emaSiko,
iSayensi neTheknoloji, naProfesa
Itumeleng Mosala, umCondzisi Jikelele weliTiko leTebuciko
nemaSiko.
LomBiko wemNyaka uniketa sibutsetelo 
setimphumelelo letinyenti teliTiko 
ngemnyaka timali wa-2002/2003, futsi ngiyatigcabha ngekutsi ngiyitfule
kuPhalamende neBantfu baseNingizimu Afrika.
Njengoba ngenta njalo, ngikhumbula iNdzima lebalulekile
Leyadlalwa ngumlingani wami wangaphambilini, iNdvuna Brigitte
Mabandla, kucinisekisa kutsi tinjongo tekutfulwa kwemisebenti
Kwahlangatjetwana nato kulomnyaka lobuketwako
neleminyaka leminyenti ngaphambilini.
Kulahlekelwa kwetfu kuzuza kwephothifoliyo yetetiNdlu.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Livi lesandvulelo leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, Isayensi netheknoloji
UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Dokotela Ben Ngubane
INdvuna yeTebuciko,
emaSiko, iSayensi 
neTheknoloji.
4
nga-2002 iNdzima yekusekela
INdvuna yeTebuciko,
emaSiko, iSayensi 
neTheknoloji, 
Umhlonishwa Dokotela Ben
Ngubane, yadluliselwa kimi.
Lisekela langaphambilini
leNdvuna yeTebuciko, emaSiko,
Isayensi netheknoloji
Liniketwe umsebenti
wekuchubekisa tinjongo tahulumende kuniketa
tindlu letanele kutakhamiti takhe, futsi
ekutsatseni kwalomtfwalo lomkhulu kushiye sikhala
lesikhulu lekumele tigcwaliswe.
Kungenshisekelo lenkhulu kutsi ngibukelele  phambili
ekusekeleni nasekuholeni liTiko leTebuciko
nemaSiko kulemizamo yekwakha iNingizimu
Afrika lapho buciko, emaSiko nemaMagugu kuhluma khona.
Ngikwenta loko nginelwati kutsi sisekelo lesicinile
kucocisana nalotsintsekako, budlelwano 
nekubusa ngemphumelelo kwemitimba kubekiwe
nguMhlonishwa iNdvuna Mabandla.
Yinye yetintfo letibaluleke kakhulu kimi kulomnyaka lotako
Kutsi ngichubeke ngigcizelele Kubaluleka 
Kwekutfutfukisa bulili nekubeka emgceni kwetintfo ngekhatsi
kwebuciko, kucinisekisa kutsi bafati batsatse
iNdzima yabo lefanelekile kuyo yonkhe imikhakha yemagugu, buciko 
nemaSiko. Ngetulu kwaloko, kubaluleke kakhulu kutsi
liTiko lichubeke kusekela imiklamo kute
kuvuleke iminyango kubuciko bebantfu labakhubatekile.
Nakanjani, kufinyelela kuyinsika yenchubomgomo 
yahulumende. Ngitawutsandza kubona kutibandzakanya lokungetekile
kwabo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kulomlandvo wemiklamo yeliTiko,
leniketa luhlakamsebenti loluhambelanako
nembono wemagugu aseNingizimu Afrika. 
Emagugu etfu anelikhono lekufaka sandla
ngalokwadlulela kwakha sive. Ngaleso sizatfu,
kusetjentiswa kweLuhlakamsebenti lweNchubogomo 
yeluLwimi lwaVelonkhe kutawuba sengcondvweni yami kulomnyakalotako
siyatsemba kutsi leLuhlakamsebenti lweNchubogomo yeluLwimi lwaVelonkhe 
litawuncedza hulumende etikwekutfulwa kwemisebenti 
nekwenta kutsi iBatho Pele isebente.
Akusimi kuphela lomusha kuleliTiko 
leTebuciko nemaSiko. Ngiyajabula kusebenta
nemCondzisi Jikelele weliTiko leTebuciko nemaSiko,
Profesa Itumeleng Mosala. Ngaphambilini bekayi-Vice
Chancellor naThishelanhloko we-Technikon North
West, Profesa Mosala uletsela leliTiko
Emakhono ekuphatsa newebuhlakani latosincedza kutsi
sikhule ngemandla lamakhulu.
Ngitfula lomculu kuPhalamende 
nebantfu baseNingizimu Afrika ngekwamukela ngalokukhulu kutitfoba
leNdzima yalona longilandzelako futsi
nekutsemba kutsi kulomnyaka lotako
sitawuhlangabetana netimphumelelo tanga-2002/2003.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Livi lesandvulelo leLisekela leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, Isayensi netheknoloji
Nks Buyelwa Sonjica
liSekela leNdvuna yeTebuciko,
emaSiko, iSayensi neTheknoloji.
5
Nga- Agasti 2002, ngekuchumana neNdvuna
yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji, 
Mongameli uncume kuhlukanisa lemisebenti 
yeliTiko leTebuciko, emaSiko, iSayensi 
neTheknoloji (DACST). EmaTiko lamabili lahlukene
asungulwa, LiTiko leSayensi neTheknoloji (DST) 
neliTiko leTebuciko nemaSiko (DAC), lelo nalelo
liholwa ngumCondzisi Jikelele futsi lelo nalelo
linendlela yalo, luhlelotimali netisebenti.	
Lesincumo asizange sikhinyabete lihhovisi leNdvuna, kodvwa,
savumela emaTiko kutsi abike kuNdvuna
Ben Ngubane neliSekela leNdvuna, Buyelwa
Sonjica. Umcodvo lohamba phambili walokuhlukana bekukuvumela
Kunaka kakhulu kwemdlandla nelwati 
kuletindzawo temiphumela letiniketwe mandla. Kubuka lokuhlukana
kwemisebenti ibe emagatja ngekhatsi 
kwaleliTiko langaphambilini leTebuciko, emaSiko, iSayensi 
neTheknoloji, lokuhlukana akuzange kube nemphumela
lotsite lophazamise imisebenti leyinkhaba. Lokuhlukana kwemsebenti 
wemphakatsi wabosomabhizinisi, lokufaka ekhatsi kuchumana,
imitfombolusito yeluntfu, kulawulwa kwetimali 
netheknoloji yemininingwane, kwakhinyabetwa kakhulu nguloluntjintjo.
Letindzawo temisebenti letiyinkhaba taleliTiko 
leTebuciko nemaSiko titawuchubeka tibe:
_ Kuchumanisa, kucala nekusebentisa
tivumelwano telubanjiswano temave ngemave 
ngetebuCiko nemaSiko.
_ Kucinisekisa kumelwa kwetebuCiko nemaSiko taseNingizimu
Afrika emkhakheni wemave ngemave
_ Kulawula tindzaba temagugu naletihlobene netemafilimu
kulelive.
_ Kulawula nekuphatsa buciko, emasiko
netakhiwo temagugu.
_ Kutfutfukisa buciko, emasiko netindumezulu temagugu.
_ Kusekela imfundvo lengekho emtsetfweni nelucecesho lwemakhono
netebuCiko nemaSiko.
_ Kusekela intfutfuko and kufinyelela to the
buciko.
_ Kusekela kuhamba phambili nekusimama 
kubuciko.
_ Kukhutsata lubanjiswano nekwenta luchungechunge
kubo bonke labatsintsekako kulamagugu lahlukahlukene
aseNingizimu Afrika.
_ Kucoca nekugcina emagugu etiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
ngekulawula lokufanelekile
nekunakekela imibiko yahulumende.
_ Kuniketa imisebenti leyakhako
_ Kusungula timboni temasiko ngebudlelwano
nemkhakha wangasese.
_ Kuniketa imisebenti yekutoliga nekuhlela 
kumaTiko avelonkhe.
_ Kutfutfukisa tilwimi tendzabuko.
_ Kuhlela lulwimi nemisebenti yetheminoloji.
_ Kuhlela nekululeka ngekusebentisa lokukahle
kwemagama etendzawo.
_ Kulawula nekubusa emalayibrari avelonkhe
nemininingwane.
LomBiko wemNyaka ubonisa lomsebenti weligatja:
leTebuciko nemaSiko lwale-DACST yangaphambilini
kanye naleliTiko leTebuciko nemaSiko lelisha, lapho
Imitfombo leminyenti yaseNingizimu Afrika 
Yemphilo lencono abekwe khona. Buciko bubaluleke kakhulu
etikwekusungula kuvana kwemphakatsi, nensita yekuhlanganisa
lebalulekile ekwakheni buve lobufanako.
LeliTiko leTebuciko nemaSiko lelisha nakanjani litawudlala
 iNdzima lenkhulu ekuhlanganiseni
labatsintsekako kucinisekisa kutsi tebuCiko nemaSiko
tigcina buso bemphakatsi lobusetulu.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Singeniso semCondzisi Jikelele
UMNININGWANE LOTAYELEKILE
6
Lihhovisi leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji laniketwa sikhwama semali salo lodvwane
Sa-R5 million nge-umnyaka timali.wanga-2002/2003
Lesikhwama salawulwa lihhovisi leNdvuna, 
UmCondzisiate weBuciko walawula kubusa kwemitimba 
kuleliTiko leTebuciko nemaSiko, kanye
nemPhatsi lomKhulu wemKhandlu weTebuciko baVelonkhe
(NAC), ngalokulandzelako
_ R1 million waniketwa kuNaka kaKhulu emndenini,
i-NGO yase-Durban lenaka kahulu
ekuvimbeleni kusabalala kwe-HIV/Aids.
_ UmKlamo weKuVuselelwa kwetiMilo, lolusekelwe
yiNyuvesi yase-Zululand, watfola-R400
000 wekusetjentiswa kwalomklamo 
ngekubambisana nematiko etindzaba temaSiko
tesifundza ta-KwaZulu-Natali 
teKuphepha neKuvikeleka, nematiko etemFundvo, Temidlalo
nemaSiko, nabohulumende basemakhaya. 
UmKlamo wesibili weKuVuselelwa kwetiMilo, losekelwe
Emzimkhulu eMphumalanga Kapa nawo unaka
Ku-HIV/Aids kanye neNdzima yemaSiko 
ekubuyiseleni tintfo letinhle temphakatsi, watfola R1 million.
_ Uma sichubeka ngekunaka lokuphatfwa 
kwaleSikhwama semali salo lodvwane ekuVuselelweni kwetiMilo
netintfo letinhle temphakatsi, R500 000 waniketwa kumKlamo
weMvuselelo weteMasiko neMagugu
_ Imboni yetemculo yaseZakheni yemklamo 
yetemfundvo yatfola R250 000 kufundzisa ebaculi
ngetindzaba letiphatselene nemalungelo emphahla yebuhlakani
kanye netintfo letinhle tebhizinisi.
_ Umklamo wemaphupho emakhadibhokisi
webantfwana basesitaladini, lowacalwa ngelusuku lweLusha nga-2002
lelichutjwa ngumklamo weLusha wentfutfuko i-Karos ne-Kambro,
yatfola imali lelinganiselwa ku-R400 000.
_ Ngekunaka tindzaba letifana nekuvuselela, kwetimilo,
HIV/Aids nenhlupheko, Umklamo waProfesa
Mzilikazi Khumalo's wentfutfuko ye-Choral
watfola R350 000. Lisekela langaphambilini
leNdvuna yeTebuciko, emaSiko, 
Isayensi netheknoloji, Nks Brigitte Mabandla,
Watsatsa buhloli kumizamo yalelive kubuyisa
Tinsalela ta-Sarah Baartmann, lowagcina abekwe
Endzaweni yakhe yekuphumula ngelusuku kwemagugu nga-2002. 
Ngekuncedvwa liTiko leTangaphandle
Kanye neBuNgameli, futsi nasezingengi letemfundvo lephakeme,
nguProfesa Phillip Tobias, waseNyuvesi yase-Witwatersrand 
watimbandzakanya kutingcociswano letijulile
letaholela kulokungcwatjwa kwa-Sarah Baartmann.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Umniningwane eHhovisini leNdvuna
7
Umbono
LiTiko leTebuciko nemaSiko lisebenta ngalokuphelele ekuzuzeni intfutfuko
Yemphakatsi nekuniketwa emandla etemnotfo 
Nekwakha lelive, kutfutfukiswa lokulinganako 
nekuvikelwa kwato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni letingu-11, 
nekuhlonishwa kwemlandvo wetfu ngekongiwa
kwemagugu lacociwe etfu
Umbono
_ Kuzuza kulingana njengekufinyelela 
kumitfombo yeTebuciko, emaSiko, emagugu nelulwimi
kuyatsintseka
_ Kutfutfukisa lokuhlukahlukana ngetilwimi 
kwelive njengemtfombo loniketa emandla kubo bonkhe
Bantfu baseNingizimu Afrika kubamba lichaza kulelive labo
kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
_ Kusekela intfutfuko lelinganako, kongiwa
nekutfutfukiswa kwemlandvo lococekile,
emasimbuli avelonkhe, emagugu nemalayibrari.
_ Kutfutfukisa Kubakhona kweNingizimu Afrika 
ezingeni lemave ngemave ngetinhlelo tangababili
netekubambisana ngebunyenti.
_ Kusungala emakhono etemnotfo nebuhlakana
bebuCiko nemaSiko ngemfundvo yeTebuciko
nelucecesho, nekucedza inhlupheko 
ngekusebentisa tebuCiko nemaSiko njengelibala
lekwakhiwa kwemisebenti.lokusimeme
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Umbono nesitatimende setinjongo
UMNININGWANE LOTAYELEKILE
8
Umsebenti walomtsetfo lokhishiwe weliTiko
leTebuciko nemaSiko ubanti, uhlanganisa takhiwo letimbalwa
letahlukene nemtsetfo lokhishiwe. Lomsebenti wekucala
wemtsetfo lobekiwe weliTiko usukela
kumtsetfosisekelo we-Riphabliki yaseNingizimu Afrika,
lokubeka kucace kutsi-
"Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko yekuveta luvo lakhe,
lokufaka ekhatsi -
a) inkhululeko yetemaphephandzaba naleminye imisakato,
b) inkhululeko yekutfola nekukhipha umniningwane nobe imicondvo,
c) inkhululeko yebuhlakani bebuciko, kanye
d) nenkhululeko yetemfundvo nenkhululeko yelucwaningo lwebusayensi
(sigaba 16) nekutsi
"Wonkhe umuntfu unelilungelo lekusebentisa lulwimi 
nekubamba lichaza kulemphilo yelisiko labayitsandzako,
kodvwa kute umuntfu losebentisa emalungelo langakwenta loko
ngendlela lengahambisani nanobe ngabe nguwaphi emalungelo
lavunyelwe kuma?Malungelo eluntfu" (sigaba 30).
Incenye A yeShejuli 4 yeMtsetfosisekelo ibonisa
Letindzaba temaSiko neluLwimi 
letitindzawo temisebenti temandla lalinganako
emkhatsini wahulumende wavelonkhe newetifundza.
Lokusekelwe siPhakamiso mTsetfo kuBuciko, EmaSiko
neMagugu, lemiTsetfo lelandzelako ihlanganisiwe
yiPhalamende netakhiwo letakhiwe
ngekuchutjekiswa kwemsebenti wemtsetfosisekelo 
weliTiko leTebuciko nemaSiko:
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Umsebenti walomtsetfo lokhishiwe
Injongo
Kutfutfukisa 
Nekuvikela imitfombo
yemagugu nemasiko

Injongo
Kutfutfukisa
kuchaswa ngetimali 
kwebhizinisi
yeTebuciko

Injongo
Kutfutfukisa 
nekuvikela
imitfombo
yetakhiwo
temagugu

Injongo
Kutfutfukisa 
nekusungula 
umkhakha
wemaFilimu netiTfwebuli
waseNingizimu Afrika

Injongo
Kutfutfukisa 
nekusungula
tebuCiko nemaSiko
eNingizimu Afrika

I-Ejensi
yemiTfombo
yemaGugu
yaseNingizimu Afrika
(SAHRA)
Buciko beBhizinisi
yaseNingizimu Afrika
(BASA)
umKhandlu
waVelonkhe
weMonyumenti (NMC)
Sisekelo
SaVelonkhe
SemaFilimu netiTfwebuli
 (NFVF)
Likhansela 
leTebuciko laVelonkhe
(NAC)
umTsetfo 
wemiTfombo
yemaGugu
aVelonkhe
Nombolo. 25 wanga-1999
UmTsetfo welimKhandlu
wemaGugu waVelonkhe
Nombolo. 11 wanga-1999
UmTsetfo wesiSekelo
wetemaFilimu netetiTfwebuli
Nombolo. 73 wanga-1997
UmTsetfo wemKhandlu 
weBuciko 
Nombolo. 56 wanga-1997
UmTsetfo weliBhodi letiLwimi
Tonkhe taseNingizimu Afrika
Lulwimi Board
Nombolo. 59 wanga-1995
UmTsetfo wekutfutfukiswa kwemaSiko
Nombolo. 35 wanga-1983
UmTsetfo weTakhiwo temasiko
Nombolo. 119 wanga-1998
Heraldry Act
Nombolo. 18 wanga-1962
UmTsetfo wetiNdlu temilandvo 
nemaRekhodi 
Nombolo. 43 wanga-1996
9
Ngekuniketwa emandla ngumtsetfosisekelo 
waseRiphabliki yaseNingizimu Afrika, nemyalelo losuka
kusiPhakamiso mTsetfo kuBuciko, emaSiko nemaMagugu, 
LiTiko leTebuciko nemaSiko, ngemtsetfo lokhishiwe,
takhiwo netinhlelo, tihlose
kutfutfukisa buciko baseNingizimu Afrika, emaSiko nemaMagugu.
Ngekwenta njalo, leliTiko licinisekisa imigomo yekulingana
yeBatho Pele, kufinyelela, 
kubuswa kahle nekuhlala ebaleni kwetintfo kuyasebentiswa
kuto tonkhe tinhlelo netakhiwo
lelitibusako.
Tinhlelo teliTiko tangekhatsi tifaka ekhatsi
letindzawo temsebenti letisihlanu letilandzelako:
_ Kuchumana
_ Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
_ Kutfutfukisa emasiko neBudlelwano bemave ngemave
_ Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti 
yemaLayibrari avelonkhe
_ Kuphatsa 
Kuchumana kwemsebenti webuhlakani 
Lokuyincenye futsi kufanele kusebentele tonkhe tinhlelo.
Kuhlanganisa imisebenti njengekuchumana nemisakato,
kuchumana kwetiFundza, kuchumana kwalotsintsekako
nekuhlela imicimbi, tikhatsi letihle temnyaka 
teKuchumana tifaka ekhatsi
_ kusungulwa kweForamu yetintsatseli teBuciko
kwenta ncono budlelwano
emkhatsini wahulumende nemisakati;
_  Kuhlelwa kwemicimbi lehlukahlukene lebanti,
kuleNkhomfa yemNyaka wesiTsatfu 
yeluChungechunge lwemave ngemave bekuhlukahlukana
kwemasiko (INCD) eKapa,
kulemisebenti yekukhuliswa nekungcwatjwa 
kwetinsalela taSarah Baartmann.
Loluhlelo lweBuciko, EmaSiko neluLwimi emphakatsini
Lunaka ekujabuleleni, kusungula
Nekugcina lokuhlukahlukana kwetemasiko lokunotsile
eNingizimu Afrika. Kutsatsa buholi ekutfutfukiseni 
kweTilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika letingu-11, 
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS) uniketa
imisebenti yekutoliga neyetheminoloji kuhulumende
nelinani lelihlukene lebantfu labatsintsekako.
Tikhatsi letihle temnyaka timali wanga-2002/2003 
We-NLS tifaka ekhatsi lusekelo lwetiNdlela 
TekuToliga ngeLucingo eNingizimu Afrika (TISSA), 
umsebenti loniketa imisebenti yekutoliga kubazuzi 
bemsebenti nebaniketi bemsebenti, 
kuvunywa kweNchubomgomo yeVelonkhe yeluLwimi 
lokucinisekisa kutfutfukisa lokuchubekako kwato tonkhe 
tilwimi letingu-11. TebuCiko nemaSiko emphakatsini kutsatsa
kubuswa takhiwo tebuciko letihlukile,
leti kulomnyaka setintjintjwe taba
mitimba lephetse, kuvumela kubuswa lokuhleleke kakhulu
neluhlakamsebenti lwekutiphendvulela, imfundvo yeTebuciko
netindzaba tekulingana nekufinyelela. 
Ekuchutjekisweni kwekutfutfukiswa kweNdzima yemphakatsi
wetebuCiko nemaSiko, tikhatsi letihle talomnyaka 
tifakiwe kulolusekelo lweNhlangano lwekuVuselelwa kwetiMilo
(MNUM), kusungulwa kweNhlangano
yeTikhungo temphakatsi teBuciko, 
nalusekelo loluchubekako kwemicimbi lolubonisa
emathalenta ebantfu labanekukhubateka kulobuciko.
Lokutfutfukisa emasiko neluhlelo lweBudlelwano bemave ngemave
Lokuniketwe umsebenti wekucinisekisa
kutfutfukisa Timboni temasiko taseNingizimu Afrika
nekucinisekisa kuhamba phambili kwetebuCiko nemaSiko
taseNingizimu Afrika ezingeni lemhlaba, lomnyaka
wabona tinchubo letinyenti ticala kutsela titselo. Indlela 
lensha yekusekela ngetimali kwentfutfuko 
kunekusungulwa budlelwano kwebudlelwano lobucinile, 
sibonelo, e-Sweden, lobukhutsata kusimama
kumiklamo yentfutfuko lobusimeme kuliTiko leTebuciko nemaSiko: 
UmBiko wemNyaka 2002/2003
Sibutsetelo salabaPhetse
UMNININGWANE LOTAYELEKILE
10
kusekelwa ngekwentfutfuko ngesheya kwetilwandle (ODA). 
Ngetulu kwaloko, ebantfu bebuciko labanyenti batfole lusekelo
lweliTiko ekuveteni emathalenta ngesheya kwetilwandle.
Ngekubambisana ngeKutfutfukisa emasiko,
Kunkhofa ye-INCD, umcimbi lobalulekile loveta
Sidzingo semhlaba jikelele wekuvikelwa
kwekuhlukahlukana kwetemasiko, wabanjwa. kutfutfukiswa
kwemasiko kusebentise tinhlelo tekucedza inhlupheko
kutfola ematfuba elucecesho ku-10 000 yebantfu
nematfuba ekucashwa yalabanye labangu-2 700.
Tinchubo nemiklamo lesuselwe
kuleliCebo leKukhula kweTimboni temasiko 
tibonisa kukhula ngemandla lamakhulu. sibonelo lesicinile sekutsi,
loku kwaba yimphumelelo lenkhulu 
Yembizo yemakhono eBuciko aVelonkhe nekuKhangiswa kweTintfo letinhle 
Leyakha incenye yeMbutsano weMhlaba ngeNtfutfuko leSimeme (WSSD).
Emagugu, tiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe neluhlelo
Lwemisebenti yemaLayibrari aVelonkhe ingumgcini wemagugu emilandvo
newekuhlakanipha labambekako nalangabambeki kulelive.
kulelive. Kulawula iphothifoliyo lehlukahlukene,
loluhlelo lufuna kutfutfukisa 
takhiwo temagugu letikhono, lwakhe takhiwo letisha temagugu
nekucinisekisa kucoca ngemphumelelo
nekubuyiselwa kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi nemagugu lakhishwe
kumaphephandzaba alelive. Tikhatsi letihle taloluhlelo
tifaka ekhatsi kubuyiselwa kwetinsalela taSarah
Baartmann ngemuva kwenchubo lendze yetingcociswano,
Kukhunjulwa kweMphi yeMangisi ? neMabhunu yaseNingizimu
Afrika kanye nenchubekela phambili ngekusungulwa 
kweMklamo wase-Freedom Park. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi, kulandzela
imisebenti lehlukile yekuvula tandla, kwente
kufuneka kwekufinyelela kumagugu etemlandvo lanotsile
kukhule kundlondlobale. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi
nato tiyachubeka kuntjintja lokucuketfwe
magugu etemlandvo ngekusekela nekuhlela
imitfombo yemlomo yemlandvo kulelive. Lokuniketwa 
kwemiyalelo lemisha yavelonkhe kwekucala
nga-2002/2003 bekungumcimbi lobalulekile 
kuletiNdlu temilandvo nemaRekhodi, njengekubamba lichaza kulomklamo
kubuyisela lama-Timbuktu Manuscripts labaluleke kakhulu email.
Licela lelisha lemsebenti
weliTiko leTebuciko nemaSiko yimininingwane,
lelitsandza kusuka kuleliTiko
leSayensi netheknoloji iphothifoliyo. Kuphatsa 
ngemphumelelo kwalokucocwe yiLayibrari lokubaluleke
kakhulu kuyacinisekiswa ngekubambisana kwemitimba
lebona kutsi umsebenti wemalayibrari avelonkhe..
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 UMNININGWANE LOTAYELEKILE
Sibutsetelo salabaPhetse
11 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Sibutsetelo seTinhlelo
KUSEBENTA KWELUHLELO
Kuniketwa lokuphelele kweluhlelotimali nguloLuhlelo
Luhlelo 1
Luhlelo 2
Luhlelo 3
Luhlelo 4
Kuniketwa lokuphelele kweluhlelotimali
Luhlelo 1: Imisebenti yemphakatsi wabosomabhizinisi
Uchuba kulawulwa konkhe kweliTiko
Futsi liniketa imisebenti lecocelwe ndzawonye.
Luhlelo 2: Buciko, emaSiko 
nelulwimi eMphakatsini
Kukhulisa, kondla nekuvikela buciko 
nemaSiko kulelive, kunaka likhono letakhiwo,
tinchubomgomo tebulili, kuvuselela timilo
nekuhlukahlukana ngetilwimi,
kuvumela bantfu bonkhe baseNingizimu Afrika kutsi
babambe lichaza ngalokuphelele.
kumphilo yetemphakatsi, ipolitiki netemnotfo.
Luhlelo 3: Kutfutfukisa temasiko
neBudlelwane bemave ngemave
kukhutsata kuhlukahlukana kwetemasiko 
netimboni temasiko taseNingizimu Afrika, 
nekutfutfukisa budlelwane kutemasiko emave ngemave.
Luhlelo 4: Emagugu,
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yemalayibrari
avelonkhe
Lihola, ligcina futsi litfutfukisa emagugu,
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi netakhiwo temniningwane 
kucinisekisa kubusa lokukahle, kuntjintjwa
kwetakhiwo nekufinyelela kwawo wonkhe.
LiTiko
of Buciko and
EmaSiko
12 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Sibutsetelo seTinhlelo
Profesa Itumeleng Mosala
UmCondzisi Jikelele
Lucingo: (012) 337-8452
Itumeleng.Mosala@dac.gov.za
Mnu Themba Wakashe
DDG: Emagugu 
netiNdlu taVelonkhe temilandvo nemaRekhodi
Lucingo: (012) 337-8275
Themba.Wakashe@dac.gov.za
Nks Thandi McLean
DDG
Buciko, emaSiko neluLwimi
emphakatsini
Lucingo: (012) 337-8000
Thandi.McLean@dac.gov.za
Mnu Victor Julius
DDG: Kutfutfukisa emasiko 
neBudlelwane bemave ngemave
Lucingo: (012) 337-8130
Victor.Julius@dac.gov.za
Nks Itumeleng Letsebe
Chief Financial Officer
Lucingo: (012) 337-8412
Itumeleng.Letsebe@dac.gov.za
Mnu Andile Xaba
UmCondzisi lomKhulu
weKuchumana
(012) 337-8313
Andile.Xaba@dac.gov.;za
Dkt Graham Dominy
UmCondzisi lomKhulu
weTiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
Lucingo: (012) 323-5300
Graham.Dominy@dac.gov.za
Mnu Vusithemba Ndima
UmCondzisi lomKhulu
wetemagugu
Lucingo: (012) 337-8032
Vusi.Ndima@dac.gov.za
Dkt Nomso Mgijima
UmCondzisi lomKhulu
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe
Lucingo: (012) 337-8081
Nomso.Mgijima@dac.gov.za
UmCondzisi lomKhulu
Budlelwane bemave ngemave
(Sikhala)
Mnu Steven Sack
UmCondzisi lomKhulu
Kutfutfukisa emasiko
Lucingo: (012) 337-8137
Steven.Sack@dac.gov.za
Mnu Mike Rennie
UmCondzisi
Kubusa ngekubambisana
Lucingo: (012) 337-8236
Mike.Rennie@dac.gov.za
Mnu Mack Lewele
UmCondzisi
Kuchumana
Lucingo: (012) 337-8176
Mack.Lewele@dac.gov.za
Nks Mandy Gilder
UmCondzisi
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
Lucingo: (012) 323-5300
Mandy.Gilder@dac.gov.za
Nks Sibongile van Damme
UmCondzisi
Emagugu
Lucingo: (012) 337-8136
Sibongile.Vandamme
@dac.gov.za
Mnu Xolile Mfaxa
UmCondzisi
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe
Lucingo: (012) 337-8487
Xolile.Mfaxa@dac.gov.za
Mnu Themba Mabaso
UmCondzisi
State Heraldry
Lucingo: (012) 323-5300
Themba.Mabaso@dac.gov.za
Mnu Phakamani Mthembu
UmCondzisi: Emagugu
Lucingo: (012) 337-8471
Phakamani.Mthembu
@dac.gov.za
Mnu Sydney Selepe
UmCondzisi
Tebuciko nemaSiko emphakatsini
Lucingo: (012) 337-8004
Sydney.Selepe.dac.gov.za
Mnu Tale Motsepe
UmCondzisi
Kutfutfukisa emasiko
Lucingo: (012) 337-8529
Tale.Motsepe@dac.gov.za
Mnu Kedirang Oagile
UmCondzisi
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu
Lucingo: (012) 337-8400
Kedirang.Oagile@dac.gov.za
Mnu Arno Web
UmCondzisi
Tindlela temniningwane
Lucingo: (012) 337-8357
Arno.Webb@dac.gov.za
Mnu Anil Singh
UmCondzisi
Imisebenti yetemtsetfo
Lucingo: (012) 337-8457
Anil.Singh@dac.gov.za
LISHADI LEKUHLELA LELITIKO
13
njengoba kuchumana kungumsebenti webuhlakani,
Lihhovisi lemcondzisi wekuChumana lichumana
Nato tonkhe tinhlelo kuleliTiko.
Uma imikhankhaso yekuchumana yeDAC 
Ihlelwa, lemvelo yekuhlukahlukana kwemphakatsi waseNingizimu Afrika
Iyanakwa. I-DAC ihlose kuchumana 
Ngendle yekutsi imilayeto yayo iyafika
Futsi iyavisiswa ngibo bonkhe bantfu lekucondziswe kubo
Futsi inikete umniningwane lotsintsekako
Ngendlela lehehako naletsandzekako.
Imisebenti yeLetsema, tinkhomfa, indabas 
netimbizo lokufaka ekhatsi yonkhe imikhakha yemphakatsi, iDAC
ichumana ngco nalabatsintsekako.
Emaforamu lakhetsekile akhiwe ngetinjongo tekuchumana
Lokukhetsiwe. Sibonelo, iForamu yetiNtsatseli teBuciko 
Ibe yimphumelelo lenkhulu,
Letfolakala e-Jozi, leForamu yakhiwa
Ngetulu kwetiNtsatseli letingu-43 letisebenta emphakatsini,
umsakato wetetinchingo newemaphephandzaba. Imiklamo lefanako
itawusungulwa KwaZulu-Natali naseNshonalanga Kapa.
Lihhovisi lemcondzisi lisenta inchubo yekusebentisa
takhiwo tawo njengoba kuncome umbiko we-Comtask. 
Lesakhiwo sifaka ekhatsi lolokulandzelako:
_ Budlelwano nebetindzaba nemisakato lokunake ekusunguleni
budlelwano lobuhleliwe bamisakato nahulumende kute sakhe sive lesinelwati.
_ Kucamba, kukhangisa nekuchumana kwemave ngemave
kucinisekisa intfutfuko
nekuvunyelwa kwemikhicito yemniningwane loyikhwalithi.
_ Kuchumana kwetiFundza nebaphatsi balabatsintsekako
kucinisekisa kutfulwa kwemisebenti lokuhlanganisiwe.
Tikhatsi letihle letikhetsiwe talomnyaka lobukwako 
Tichazwe ngalokuphelele ngaphasi
Ngekubambisana nelihhovisi leBungameli, 
LiTiko leTebuciko nemaSiko libambe lichaze 
kumalungiselelo eMcimbi loMusha weKucala waVelonkhe
wemiKlomelo yemiLayeto mhlaka 10 Disemba
2002 e-courtyard ye-Union Building.
Incenye yalolusekelo, siSekela leNdvuna 
yeTebuciko, EmaSiko, Isayensi netheknoloji langaphambilini, Nks B
Mabandla, lavakashela Nks Noria Mabasa 
Esigodzini sangakubo etintsabeni taseVuwani e-Limpopo 
Kumhalalisela kusebenti wakhe emphakatsini.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lahlelwa
lusekelo lweINhlangano yekuVuselelwa kwetiMilo
nga-18 Apreli 2002. Titfunywa letiyinkhululeko letisuka kuto
tonkhe tifundza letiyimfica te-Riphabliki yaseNingizimu
Afrika tamenywa kutsi bete kulolusekelo lobelubanjelwe
e-Waterkloof Air Force Base ePitoli.
Inhlangano yeluBumbano lwe-Afrika (OAU) 
Yashabalala mhlaka 10 Julayi 2002, ivulela indlela
Yekwakhiwa kweNhlangano yase-Afrika (AU). 
Lolusekelo e-Durban bekukuhlangana kwekucala
Loko kwabona Mongameli Mbeki abekwa 
njengasihlalo wekucala we-AU.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kuchumana
KUSEBENTA KWELUHLELO
14
Ngesicelo seliTiko leTangaphandle,
LiTiko leTebuciko nemaSiko
lahlela luhlelo lwetemasiko kujabulela
lusekelo lwe-AU e-Durban nga-Julayi 2002. 
loluhlelo lwafaka ekhatsi -
_ Kusebenta kwengoma yengcikitsi ye-AU.
_ ikhonsathi yebantfu, ifestivali yemafilimu 
nefestivali yasethiyatha.
_ busking by emacembu etemasiko lahlukene 
nemibukiso lembalwa.
_ I-tattoo yetemasotja
Lomnyaka wesihlanu wemhlangano wekuphatsa
kweluChungechunge lwemave ngemave ngeNchubomgomo yeteMasiko (INCP)
twenteka eKapa e-Radisson Hotel
kusuka mhlaka 12 kuya ku-17 Oktoba 2002. LeliTiko
lahlela umcimbi neluhlelo lwemphakatsi
lebelifaka ekhatsi:
_ Lomcimbi wekuvula e-Spier Wine Estate
e-Stellenbosch.
_ I-banquet ye-Castle of Good Hope.
_ ilantji eMnyuziyamu ye-Gold of Afrika.
_ Kusebenta kwe "Tintfo letinhle" e-Baxter Theatre.
_ Umkhenkhetso wewayini loya e-Stellenbosch.
LiTiko leTebuciko nemaSiko labamba iKomfa
YekusebeNtisa iTheminoloji yekuLawula lokuphambili (TAMA)
Kusukela mhlaka 19 kuya kumhlaka 21
Februwari 2003 ku-Indaba Hotel e-Jozi.
LeNkhomfa yabukana netheminoloji,
umniningwane nekulawulwa kwelwati
kulesikhatsi lesibuswa yitheknoloji 
nangendlela itheknoloji lengasetjentiswa ngayo kusita
tisebenti telulwimi emphakatsini nakumkhakha wangasese
kwakha ngemphumelelo, kulawula nekuhlela
itheminoloji. Titfunywa tasekhaya netemave ngemave
netikhulumi taya kuleNkhomfa,
leyavulwa ngu-NksB Mabandla.
Kulandzela inchubo lendze yetingcociswano, 
iPhalamende yema-French yashaya umtsetfo lokhishiwe
ngaFebruwari 2002 lowavumela kubuyiselwa
kwetinsalela ta-Sarah Baartmann' eNingizimu Afrika.
Umcimbi kuniketa letinsalela wabanjwa eNdlini yemancusa
aseNingizimu Afrika e-Paris mhlaka 29 Apreli 2002.
Tinsalela ta-Sarah Baartmann tafika eNingizimu
Afrika mhlaka 3 Meyi 2002 futsi, ngekulandzela ticelo
Tetinhlangano tebafati netinhlangano,
Umcimbi webambisa wabanjwa mhlaka 4 Agasti
2002 EKapa. Umcimbi wekungcwaba 
wabanjwa ngeluSuku lweBafati lwaVelonkhe 2002 
e-Hankey e-Mphumalanga Kapa.
Imicimbi yekugutjwa Lusuku lwemagugu 2002 lwenteka
e-Mary Fitzgerald Square e-Newtown,
E-Jozi mhlaka 24 Septemba 2002,
Kuhlanganiswa kwetinhlelo taVelonkhe netesifundza
eGauteng tagutjwa
Emasimbuli avelonkhe aseNingizimu Afrika netakhiwo.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kuchumana
15
Kunetinhlelo letincane letimbili letibalulekile 
Luhlelo lweBuciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini:
_ LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS), lophindze
usekele LiBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika;

_ NetebuCiko nemaSiko emphakatsini, lelisekela,
kufaka ekhatsi, iKhansela yeTebuciko yaVelonkhe (NAC) 
neBhizinisi neBuciko baseNingizimu Afrika (BASA).
Tinjongo letiphelele taloluhlelo nguleti:
_ Kukhutsata kufinyelela kubuciko nemitfombo yetemasiko;
_ Kugcina nekwenta ncono kuphumelela ngekwebuciko
_ kutfutfukisa nekuvikela emalungelo elulwimi 
kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11 .
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
KUSEBENTA KWELUHLELO
Imisebenti
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe ungumgcini wenchubomgomo 
YaVelonkhe yeluLwimi.
Ekuchubekiseni kwetinjongo tenchubomgomo,
i-NLS iniketa imisebenti yekutoliga netheminoloji
kuhulumende nalabanye labatsintsekako.
LiBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika
PANSALB ngumtimba wemtsetfo welulwimi
Lobika ngco kuNdvuna.
Kutfutfukiswa kwebuciko
nemaSiko eNingizimu Afrika.
Lenjongo yaloluhlelo loluncane 
Kucinisekisa kuhamba phambili nekulingana 
nekufinyelela kutebuCiko nemaSiko kuyasekelwa,
nekutsi kutfutfukiswa kwebuciko kwenteka kuwo onkhe
emazinga emphakatsi. Imfundvo yeTebuciko 
nelucecesho nentfutfuko nemacembu lekucondziswe kuwo
njengebafati, bantfwana, lusha
nebantfu labakhubatekile kunakwa kwakhulu.
IKhansela yeTebuciko yaVelonkhe
i- NAC ingumtimba lophetse 
lobika ngco eNdvuneni
Buciko, EmaSiko
and Lulwimi in
Umphakatsi
16
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe
Kubuyeketa lokuhlelekile netiNtfutfuko teNchubomgomo lebalulekile
Ngalesikhatsi lesibuyeketwako
INdvuna yeTebuciko, EmaSiko, Isayensi 
neTheknoloji imemetele Luhlakamsebenti 
lweNchubomgomo yeLulwimi lwaVelonkhe(NLPF)
mhlaka 3 Disemba 2002.
Injongo lebalulekile ye-NLPF kutfutfukisa 
Kusebentisa ngalokulinganako kwetilwimi letisemtsetfweni letingu-11 
Ngembono wekuchumanisa kufinyelela ngalokulinganako kumisebenti yahulumende
nemniningwane. Kuze kube ngunyalo, kutfutfukiswa
nekusungulwa kwetilwimi lebetibandlululiwe 
ngaphambilini kubaluleke kakhulu.
Luhlakamsebenti lwenchubomgomo lubophelela hulumende 
kusungula tinhlelo telucecesho temakhono letinyenti
nemayunithi elulwimi, kulawula kusetjentiswa
kwalenchubomgomo, kutfutfukisa emakhono eluntfu
netakhiwoncanti kulensimu 
yemaTheknoloji eLuntfu eluLwimi (HLT), nekusungula
lubanjiswano lolucinile lwetakhiwo temfundvo lephakame letiniketa
- tinhlelo telulwimi letimukekwe yi-SAQA
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe 
neTimphumelelo
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Kutoliga, Kuhlela 
neKuhlela lulwimi
Lisu lekusetjentiswa kucinisekisa imigomo
Ye-NLPF yabhalwa futsi kwacociswana ngayo
Kumhlanganosikolo yemaTiko ahulumende aVelonkhe
nemisebenti yelulwimi yesifundza
nga-Februwari 2003. I-NLPF yasekelwa 
ngalokulandzelalo nga- Mashi 2003.
Umklamo wemSebenti wekutoliga ngelucingo longumhlahlandlela
waseNingizimu Afrika (TISSA) wacalwa nga-2002,
lovumela takhamiti kutfola kufinyelela 
kumisebenti yahulumende ngelulwimi labalitsandzako. bekutfolakala
etiteshini temaphoyisi kulo lonkhe lelive
nemitfolamphilo ye-Tshwane Metropolitan
ngetinsuku tekusebenta ngo-08:00 kuya ku-16:00.
Timphumelelo letinkhulu:
Lusekelo lwemklamo we-TISSA 
i-TISSA ngumklamo lovula indlela lochuba
kufinyelela kumisebenti yahulumende 
kweTakhamiti taseNingizimu Afrika ngelulwimi 
labalitsandzako. Batoligi bemklamo bavala leligebe
lelulwimi emkhatsini welikhasimende
nemniketi wemsebenti ngesikhungo selicingo. 
Injongo yesibili yaloluhlelo 
Kukhutsata nekutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko kulelive
Lomklamo ngumcondvo wekubambisana
kweliTiko leTebuciko nemaSiko, 
LiBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika (PanSALB),
liTiko leteMphilo, neLuphiko lwemiSebenti yemaPhoyisa
aseNingizimu Afrika (SAPS). Lisayithi lelicondziswe
EkuToligeni kweLulwimi lwemaSayini
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Buciko, EmaSiko neluLwimi emphakatsini
Luhlelo 2: Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
Kutfutfukiswa kwebuciko
nemaSiko
liKhansela leTebuciko baVelonkhe
Umsebenti 
WeLulwimi waVelonkhe
i-PanSALB
Kuniketwa kweluhlelotimali ngeLuhlelo loluncane
17
lolusekelwe e SiKhungweni se-Bastion e-Kapa
nga-Agasti 2002. Sifundvo lesingumhlahlandlela 
sitawucedvwa nga-Julayi 2003 futsi lemiphumela
itawatisa tincumo ngekungeteka netindleko
temsebenti wekutoliga ngelucingo lophelele
kuyo yonkhe imisebenti yahulumende eNingizimu Afrika.
LiPhanela lekuLuleka iNdvuna ngemaTheknoloji eLuntfu 
eluLwimi (HLT) ahlola umbiko
welicebo letinyatselo letintsatfu tekutfutfukisa
ema-HLT eNingizimu Afrika. LeliPhanela laphelelisa
umbiko ngekusungulwa
kwetheknoloji yeluLwimi lweLuntfu
eNingizimu Afrika nga-Septemba 2002. Lombiko
wabukana ngalokubanti netincomo
letiphatselene nekusetjentiswa kwelicebo le-HLT
eNingizimu Afrika wabuye waveta kuma kwayo yonkhe
imisebenti leyatsatfwa nguleliPhanela.
Njengencenye yemkhankhaso weHoyozela lochubekako 
wekwatisa lulwimi, ikhalenda yebulwiminyenti
yanga-2003 yasungulwa yasatjalaliswa etisebentini
tahulumende kukhulisa kwatisa ngenchubomgomo 
yahulumende yebulwiminyenti.
Kube nekungeteka ekufunekeni 
kwekutoliga nekuhlela imisebenti, njengoba kukhonjiswa
kulamagrafu ngentasi:
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Buciko, EmaSiko neluLwimi emphakatsini
KUSEBENTA KWELUHLELO
Kucatsanisa kwemiculu letoligiwe 2001/02 to 2002/03
Sibhunu
Singisi
2002/2003
2001/02
0 200 400 600 800 1000
Sigaba seTilwimi taNgaphandle kufake ekhatsi tilwimi letingu 19,
Kusuka kutesi-Arabhu kuya kutesiShona. Kutoliga ngesi-French
Kwaphindze kwafuneka kakhulu (59%), kwalandzelwa si-Spanish
(34,06%), siPutukezi (2,83%), nesiJalimane (1,02%). 
Kufuneka kwekutoliga nge-Spanish kwangeteka nga-52% 
NesiPutukezi nga-140%.
18
Kungeteka kwekufuneka kuphindze kwangeteka
Ekutoligeni ngetilwimi letisemtsetfweni tase-Afrika .
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kuchunywaniswa kwetheminoloji
LuPhiko lwetiLwimi lwaVelonkhe (NLS) uphindze ukhutsate,
Ungete futsi uphakamise kusetjentiswa
kwetilwimi tendzabuko tase-Afrika 
ngekusungula itheminoloji lehlelekile,
futsi uphindze ube nemtfwalo wekuchumanisa
imiklamo yetheminoloji yangaphandle lehlukahlukene
i-NLS icale imiklamo leminyenti letsite,
inaka kakhulu ekukhicitweni 
kwetilulumagama tebuciko tetikolo tetifundvo letihlukile.
Umklamo wemaSayensi emvelo neTheknoloji 
Uyachutjwa kute kwentiwe emathemu ebuciko 
kuletifundvo tesayensi yemvelo njengeFizikhali Sayensi 
iBhayoloji, iKhemistri, iBhayokhmistri neBhothani.
Lokusumgulwa kwetheminoloji yemagama lamasha
Kutawuncedza kulokungeniswa
kwetilwimi tase-Afrika njengetilwimi tekufundzisa 
etikolweni kusuka kumaBanga 1 kuya ku-6. kusungulwa
kwetheminoloji yemasayensi eluntfu, emphakatsi newetemnotfo
kuphindze kufake sandla lesibalulekile
kulokutfutfukiswa kwetilwimi letisemtsetfweni tase-Afrika 
kutsi tibe tilwimi tekufundzisa ngalokuphelele letisebentako.
Lomklamo ufaka ekatsi tifundvo letifana
netemlandvo, tendzawo, tepolitiki,
imitimba yekuphatsa lebalulekile yahulumende, emasayensi etemnotfo
nemasayensi etekuphatsa.
Umklamo wetheknoloji yemniningwane weKuchumana 
Ufaka ekhatsi linani letinsimu tekufundza 
Njengekuchumana ngetincingo, e-commerce, imisebenti yeliposi
nekusakata titawenta incenye yekucala,
letawunaka ekhwakheni kulingana kuto
tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kumikhakha lemine leshiwo.
Lomklamo ngumzamo wekubambisana
emkhatsini we-DAC, ne-liKhansela leluCwaningo lweteMitsi
(MNUC) neLuchungechunge lweMisakato yeMphakatsi yaVelonkhe(NCRF).
Injongo yalomklamo kutsi
usabalalisa umniningwane welucwaningo lwemiphakatsi
kute banike emandla futsi bente ncono 
lolwati lwelucwaningo nekutfutfukisa
itheminoloji yetemphilo ngetilwimi tendzabuko taseNingizimu Afrika.
Kuyo yonkhe lemiklamo i-NLS isebentisa ngekubambisana
Nebantfu labanemakhono nalabaceceshiwe
Futsi babukwe ngebochwepheshe. Labantfu basuka
kumaKomiti eluLwimi etiFundza (PLCs), 
nemiTimba yeluLwimi yaVelonkhe (NLBs), 
emaYunitsi avelonkhe e-Lexicography (NLUs), takhiwo temfundvo lephakame
kulo lonkhe lelive, bothishela nemalunga emphakatsi.
Kufuneka kweKutoliga kweLulwimi lwase-Afrika
2002/03
2001/02
siTsonga
siVenda
siSuthu
siTswana
SiPedi
siZulu
siChosa
siSwati
siNdebele
0 5 10 15 20
TebuCiko nemaSiko emphakatsini
(Kutfutfukiswa kwetebuCiko nemaSiko
eNingizimu Afrika)
TebuCiko nemaSiko emphakatsini yindzawo lensha yebuhlakani
kuleliTiko leTebuciko nemaSiko. 
Injongo yalephothifoliyo kunakisa kabusha iNdzima 
yetebuCiko nemaSiko ekuvuseleleni umphakatsi ngekuniketa
lusekelo lwebuhlakani kutakhiwo tebuciko 
netinhlangano tebuciko. Enkhabeni yemsebenti walo
kufakwa nekuhlanganiswa kwemacembu lahlosiwe
lafaka ekhatsi bantfu lakukhubateka, bafati, lusha nebantfwana.
Ngemagama abo:
?ngetikhatsi letihle tanga-2002/2003
"Umklamo wemKhakha weMphakatsi weBuciko we- Flemish ?
lincedze iphothifoliyo kakhulu. kwekucala
kwaba ngulomphumela wekusungula licebo lelihlangene le-DAC
kuncedza tikhungo kute tisebente kakhulu
futsi umklamo we-Flemish unikete lelicebo
imitfombo lengetiwe yekuphuma kwetinhlelo tesigodzi
ngema-CAC. Lomklamo unaka kutifundza letintsatfu,
letisetjentiswa njengetifundvo letingumhlahlandlela 
letitawuphindvwa kuto tonkhe tifundza letiyimfica. 
Kusinike tisebenti nelwati letingetiwe, 
Futsi tibaluleke kakhulu kumphumelelo yetinhlangano
TetiFundza teTikhungo temphakatsi teBuciko. 
Sicale kutfola kusimama lokutsite ngekhatsi 
kwalokwenta emaKhansela ebuciko kwangaphambilini. I-State
Theatre ivule iminyango yayo futsi, naletinye
takhiwo seticaliwe kusebenta mayelana ne-PFMA,
ngemasu lahlelekile emnyaka,
kubuketwa ngemakota emnyaka netinchubo letifanelekile
tekutiphendvulela kwekucala."
"The KuVuselelwa kwetiMilo luhlelo ludzinga
tsine kutsi sihlele Imbizo yekuVuselelwa kwetiMilo kwaVelonkhe
nemitimba yemphakatsi wetakhiwo. 
Bekukusungulwa kweluhlelo lwavelonkhe
Kubukana netindzaba letihlobene netimilo, lokubalulekile,
Kutati, njalo njalo. lolunye luhlelo loluyimphumelelo 
Kube luhlelo lwemnyaka lesilenta
Ne-Federal Council yebantfu labakhubatekile lebonisa
Kuphumelela lokuhamba phambili nekufinyelela 
kubuciko kwebantfu labanekukhubateka."
19 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Buciko, EmaSiko neluLwimi emphakatsini
KUSEBENTA KWELUHLELO
20
?Kulenchubomgomo lenkhulu nekuntjintja kwesimo:
"Luntjinto lolukhulu kube kusetjentiswa
kwemTsetfo wekuChibiyela imiTsetfo yemaSiko 
ledzinga tonkhe takhiwo temasiko letiskelwe ngetimali
liTiko kutsi tibe ngumitimba lephetse. 
Loku nyalo kusho kutsi INdvuna ikhetsa sihlalo
Waleyo naleyo khansela. Iphindze icinisekisa kutsi
takhiwo tiwela ngekhatsi kwemitsetfo ye-PFMA."
?ngekubuka kumyaka 2003/2004
"ngetulu kwekusungula budlelwano lobungetiwe 
ngetakhiwo temasiko, kusungula imfundvo yeTebuciko,
kukhubateka nalamanye emaphothifoliyo, kukhona 
tindzawo letinsha temsebenti letimbili. Lena yekucala
luhlelo lwemisebenti yahulumende lolululiwe lolumenyetelwe
ngesikhatsi seMbutsano wemiSebenti, lokubonisa kutsi liTiko leTebuciko
nemaSiko lineNdzima lekumele iyidlale ekwakhiweni
kwekukhuliswa kwetakhiwoncanti. Lolomunye umklano
welikhono neliTiko lwetiNdlu
kufaka ekhatsi bacambi, ema-athisti naletinye tisebenti tebuciko
kuya kulenchubo yekubuka kutsi buciko
bungafaka sandla njani kulemitsetfo lephatselene nekwakhiwa kwetindlu 
letibita kancane.
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe 
netimphumelelo
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Lusekelo lwetakhiwo
nekubuswa
Kusekela umsebenti weliTiko 
leTebuciko nemaSiko kusukela nga-1995, linani letakhiwo
tisekelwe kuwo
lomnyaka timali wanga-2002/2003 . Letakhiwo
tifaka ekhatsi:
_ IKhansela yeTebuciko yaVelonkhe (NAC)
_ Ibhizinisi neBuciko eNingizimu Afrika (BASA)
_ Tinkhampani tekwenta buciko ngebunyenti
_ EmaFestivali ebuCiko nemaSiko 
_ Tindlu tekudlalela
Incenye yelusekelo lwenchubo ifake ekhatsi
Kuntjintjwa kwaletindlu tekudlalela kutsi tibe mitimba
Lephetse ngaphasi kwemTsetfo weTakhiwo temasiko.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Imfundvo yeTebuciko neLucecesho
Lomnyaka lodlulile wabona kusungulwa nekuchaswa ngetimali
kwemitimba leveta emazinga lasitfupha (SGB).
Tati letivela etifundvweni letahlukene kubona
Kuhleleka kweticu temfundvo yeTebuciko 
Emazingeni lahlukene nekubona emakhono 
Emazingeni lahlukene.
Lomnyaka ubone imiklamo lebalulekile yelubanjiswano
Netindlela tisungulwa kanye
neLiTiko lemfundvo (DoE). Ngekuholwa 
tindlela tekucondziswa lubanjiswano ngekhatsi kwemaTiko,
tinhlelo letifana nabo-Baswa le Meetse
tacalwa. Baswa le Meetse ngumklamo
wavelonkhe loholwa liTiko leteManti neteMahlatsi (DWAF) etikolweni.
Lesebentisa buciko njengendlela yekwakha kwatisa
kweKubaluleka kwemanti.
Tindzaba letihlobene nekubamba lichaza kwebantfu
Labakhubatekile kulobuciko kuwela ngaphasi kwemfundvo yeTebuciko
neLucecesho. Kulomnyaka lodlulile, I-DAC yabamba
iNkhomfa yekuChumana ngeKukhubateka
leyavula indlela yenchubomgomo yekukhubateka. 
Kufinyelela kweNdvuna kuMiklomelo yeTebuciko yaniketwa
Ku-Akhademi yeTebuciko baloKubonwako neyemaKhono ebuCiko (VACA)
Ngalomsebenti wabo lohamba phambili wekucondzisa 
nekuhlanganisa ema-athisti nebafundzi nekukhubateka.
i-DAC iphindze yabambamba lusuku lweMave ngemave 
lalabakhubatekile nehhovisi laMongameli', e-Khimbali.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 3: Tikhungo temphakatsi teBuciko
Kunemikhakha lemibili yemphakatsi yetikhungo tebuciko
eNingizimu Afrika. Lokwakhiwa kabubsha 
neTikhungo teluhlelo lwentfutfuko letisungulwe yi-DAC
emkhatsini wa-1996 na-2000, 
Tikhungo temlandvo temphakatsi teBuciko, lebetiniketa
imfundvo yeTebuciko nelucecesho ngaphambi 
kwelukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwanga-1994.
Luhlolo lweTikhungo temphakatsi teBuciko te-RDP 
Lwentiwa yi-DAC ngeluncedvo 
lweKhansela yeSayensi yeluHlolo lweluNtfu (HSRC).
Loluhlolo lwabona tinselele letibukene netikhungo
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
21
lwabuye lwaholela kulokusungulwa kwalelicebo.
Lelicebo lenchubo lekutfutfukiswa lafakwa ekhatsi
Emamhlanganosikolo nga-Apreli na-Oktoba 2002, ngetisekelo lekusho kutsi i-DAC yaniketa 
R960 000 kusekela tinhlelo 
kuleTikhungo temphakatsi teBuciko nga-2002/03.
Tikhungo temphakatsi temlandvo tenteka
ngekusungulwa kwelicebo letikhungo temphakatsi
tebuciko . I-DAC isungule budlelwano
netikhungo letindzala tekucinisekisa kutsi
kwakhiwa kwelikhono nekuniketwa emandla kwaleti 
letinsha. Lusekelo lwe-Federation ye- DAC'
ngetikhungo temphakatsi teBuciko lwasekelwe nga-Mashi
2003.
kusekela ngalokungetiwe tikhungo temphakatsi teBuciko, I-DAC
isayine sivumelwano seminyaka lemitsatfu semave lamabili
nahulumende wase-Flemish yekwakha emakhono
nekutfulwa kweluhlelo kwaZulu-Natali,
eLimpopo nase-Freyistata. I-DAC ibophelele timali
kulula lomklamo kuletifundza letisitfupha letisele.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: Luhlelo lwema-athisti lamancane
Luhlelo lwema-athisti lamancane, lolunaka kakhulu
Ekutfutfukisweni kwebaculu be-opera labancane,
Lwasungulwa nga-Juni 2002 ngebudlelwano
emkhatsini we-DAC nebangani ngeKuchumana. 
Umchudzelwano wavelonkhe lofaka ekhatsi 22 yebaculi 
Labancane wabanjwa e-Unisa Auditorium, lapho
Lisekela leNdvuna Brigitte Mabandla langaphambilini laniketa
Lababili labaphumele, Mnu Buyani Mlindi na-Mnu
Desmond Ntshebe, baniketwa imiklomelo
Leyavumela loyo naloyo lophumelele litfuba kuya esikolweni
Se-Opera sase-Queensland eBrisbane,
e-Australia, Emasu acaliwe kuchubeka 
ngaloluhlelo nga-2003/2004.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 5: Imizamo yeNhlangano yeKuVuselelwa kwetiMilo (MNUM) 
Ngemizamo yechumanisa imicondvo yemaTiko ahulumende lahlukene
ngekusungula nekuchuba
kuVuselelwa kwetiMilo tinhlelo ngekhatsi kwahulumende,
LiTiko leTebuciko nemaSiko 
lichube kubamba lichaza kwayo yonkhe imikhakha
yabohulumende basemakhaya nebetifundza. LiTiko
laniketa R5 million ku-MNUM yetakhiwoncanti
nemisebenti, laniketa lusekelo lwekuphatsa imisebenti yalo.
Timphumelelo letinkhulu:
UMbutsano wekuVuselelwa kwetiMilo
LoMbutsano wekuVuselelwa kwetiMilo lowahlelwa
LiTiko leTebuciko nemaSiko 
Lwabanjwa mhlaka 18 Apreli 2002. lababambi lichaza labangu-1000 
Labasuka kuto tonkhe tinkhalo temphilo bavumelane ngalolokulandzelako:
1. Sinyatselo seluhlelo lwavelonkhe.
2. Licebo lebudlelwano
netinhlangano temisakato 
letiboniswe njengemgijimi wekucala
wabo bonkhe bantfu balelive.
3. Luhlelo lolucondziswe kubudlelwano
lokuhloswe ngalo kusebentisa licebo lelivisisekako 
nalelifaka wonkhe umuntfu.
Mhlaka 31 Januwari 2003, liShadi leTimilo 
lwaseNingizimu Afrika lwasekelwa imhlanganosikolo 
yekuhlela ngebuhlakani yabanjwa mhlaka 28
Februwari kuya ku-1 Mashi 2003 kwenta licebo lebhizinisi
Leliveta timfuneko letibalulekile tebuhlakani be-MNUM,
Kufaka ekhatsi licebo lekuchumana 
nembono nesitatimende sembono.
Emamhlanganosikolo ekuhambisaneni kwetakhiwo
nebabambisani, laveta licebo lekutsenga,
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Buciko, emaSiko neluLwimi emphakatsini
KUSEBENTA KWELUHLELO
22
lasungulwa. Kuniketwa kweluhlelotimali ngeLuhlelo loluncane
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
Imisebenti
Luhlelo 3: Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
Kutfutfukisa emasiko
neBudlelwane bemave ngemave
NFVF
Kutfutfukiswa kweTimboni temasiko
Kutfutfukiswa kwetimboni temasiko
Kubonwe njengendzawo leyinkhaba
yekukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwemisebenti.
Ngekumela, nekutfutfukiswa nekusekela ngetimali lokuhlosiwe
LiTiko lihlose kutfutfukisa imikhakha
Yemafilimu, Umculo, yemaphephadzaba, buciko,
Kucamba nebuciko balokubonwako.
Budlelwane bemave ngemave
Lihhovisi lemcondzisi lomkhulu weBudlelwane bemave ngemave 
licondze kucinisekisa kutsi buciko
butfola imihlomelo lefanako nekuba yincenye
yemphakatsi wemhlaba jikelele. Kulawula tivumelwano temave ngemave
kwakha budlelwano bebuhlakani nemave 
lanikelako emave ngemave 
nekusekela kubamba lichaza kweNingizimu Afrika 
kumicimbi yangesheya kwetilwandle 
kusenkhabeni yalephothifoliyo.
Sisekekol saVelonkhe setemaFilimu netiTfwebuli
LeSikhwama setemaFilimu netiTfwebuli savelonkhe
singumtimba lophetse lobika ngco
eNdvuneni yeTebuciko, EmaSiko,
Isayensi netheknoloji.
Umklamo wekucedza inhlupheko 
neweLucecesho lwemakhono 
Luhlelo lwekucedza inhlupheko
Lubukana nenhlupheko ngekunaka kumikhakha yeTebuciko,
Umculo, emagugu nelukhenkhetso lwemasiko
. Luhlelo  lwelucecesho lwemakhono ilingumklamo
weminyaka lemitsatfu losekelwa ngetimali
LiTiko leteMisebenti, liniketa lucecesho kumikhakha
yemakhono ebuciko, kucamba, nebuciko balokubonwako, emagugu,
Umculo netemafilimu.
Cultural
Development and
Emave ngemave
Budlelwano
23
Injongo yaloluhlelo
Injongo yaloluhlelo yonkhe:
_ Kukhutsata kuhlukahlukana kwetemasiko netimboni temasiko
taseNingizimu Afrika;
_ Kukhutsata budlelwane kutemasiko temave ngemave.
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwano bemave ngemave
Luhlelo lwakhiwe tinhlelo letincane letincane:
1. Kutfutfukisa emasiko.
2. Budlelwane bemave ngemave.
Kutfutfukisa emasiko
Ngemagama abo:
... tikhatsi letihle tanga- 2002/2003
"Imphumelelo lenkhulu yalomnyaka lophelile kwaba
yimbizo yaVelonkhe yemakhono eBuciko leyahlanganiswa neMbutsano
weMhlaba weNtfutfuko leSimeme (WSSD),
futsi ngekubamba lichaza kwato tonkhe tifundza letiyimfica.
Yinye yetinzuzo letinkhulu kwaba ngulokukhula lokukhulu
kwekwatisa kwebuciko nelikhono
kuletifundza kubukana nemkhakha wemakhono ebuciko. 
Kwesibili lokuhle kakhulu ngulokubekwa phasi lokuphelele
Kwe-CREATE SA, kucala tifundvo letingumhlahlandlela nekucala
Kuveta imiphumela yebudlelwano nebetemiSakato,
BekuKhangisa, maPhephandzaba, kuPaka
NeKuphipha tincwadzi (MAPPP) SETA neliTiko letemiSebenti.
"Lokunye lokuhle kakhulu kwaba nguloluhlolo
lolwentiwa ngekuhlukahlukana kwetemasiko. iNingizimu Afrika
yabamba i-INCD futsi yatsatsa buholi ngekuchaza
simo ngekubuka ngesimo semave lesatfutfuka
ngekuya kwalendlela lenconyiwe 
yekuvikelwa kwekuhlukahlukana kwetemasiko. Kwesine 
kwaba ngulokuciniswa kwaloluhlelo lwenhlupheko
lolwadlulela kumyaka walo wesitsatfu wekusekela ngetimali.
Imiklamo leminyenti yacala kubonisa titselo talomsebenti
Lowentiwe kuto tonkhe tifundza letiyimfica."
"Ngekuya kwemboni yetemculo sicale kubona
linani letincomo teMculo.
LiCembu leteMsebenti weMboni licala kugucukela emgceni
nemaTiko ahulumende labukene netincenye tekulawulwa
kwemboni yetemculo. Sibonelo,
LiTiko letemiSebenti libukene nendzaba
Yetisebenti tetinkhontileka ngekubuka
kulomTsetfo weteBudlelwano beteMisebenti (LRA). LiBhodi lekuNcedza
ngetemTsetfo bahlangana futsi benta luhlelo kutsi
baceceshe bammeli labamakhandidethi kulomkhakha.
LiTiko letekuHwebelana netiMboni
livete tichibiyelo ku-Performer's Royalty
Act kanye neluntjintjo kutabelo tebaculi
ekusakateni. SiSekelo saVelonkhe setemaFilimu netiTfwebuli
sisebenta ngalenkhulu imphumelelo 
futsi siciniswe kakhulu ngulokucalwa nguleSimo
seSikhwama setemafilimu. Nga-2002, I-Sithengi Film Market
yachuba kuhlangana ndzawonye kwemboni yetemafilimu
njengekuvana nemkhakha wetekuchumana."
"IKhansela yetiCucu teMboni yeteMaphephandzaba (PICC) 
icinise lihhovisi layo futsi isungule licebo
lelicacako nekubona sihlahla lesiyinkhinga lesivimbela
kukhula. Imiklamo leMikhulu kube
kusetjentiswa kwemaGama ekuCala kuMklamo weteMaphephandzaba
newe kusungulwa kweLuchungechunge lwebabhali.
?kulokubukwa kwa-2003/2004
"Kunelinani lemiklamo leMikhulu lefana
nekubonisa luhlelo lwenhlupheko nekukhankhasela
kuchazwa ngetimali lokusha nekukhishwa nekusetjentiswa 
kwaloluhlelo lwe-CREATE SA 
kucinisekisa kutsi itfula loku lokulindzelekile. 
Sitawube sisungula imakethe yemculo njengeSithengi
Kwenta lunako lwekuhlangana kwabo bonkhe badlali bendzima
kulemboni. Kufanele sisungule 
indlela lechunyanisiwe kakhulu kulomkhakha wemakhono ebuciko.
Sitawube senta lucwaningo lwetimphahla kulomkhakha wemakhono ebuciko 
nekusungula kutsi singatenta njani letimphahla kutsi tibe
luchungechunge loluyimphumelelo. Lemboni yetemafilimu itawubona
kusayinwa kwetivumelwano tekukhicina ngekubambisana
ne-Ireland ne-Italy. Kuleminye imiklamo,
sitawube sikhipha lokuma 
kweSikhwama setemafilimu kulungiselela 2004 uma iNingizimu
Afrika seyinconywe njengekunakwa lokubalulekile
kufestivali ye-Cannes Film e-France."
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO
24
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe
NeTimphumelelo.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Imboni yetiNcwadzi nekuKhishwa kwetincwadzi
Kutfutfukiswa
LiTiko lichubekile kusekela liKhansela lesiCuku 
seTimboni temaPhephandzaba, kanye nekusungulwa
kweLuchungechunge lebaBhali lelitfolakala
kuSiKhungo seTiNcwadzi, EKapa. 
LiTiko lincedze SiKhungo 
ngetiNcwadzi kulokusekelwa ngetimali kwemaGama ekuCala ekukhishweni
kumaphephandzaba kwemklamo longumhlahlandlela, ukhicite ngemphumelelo
tiNcwadzi letifanelekile kubafundzi labasha ngelinani letilwimi .
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kutfutfukiswa kweMboni yetemculo
Luhlelo lwemculo ngilo lelinemtfwalo 
wekusetjentiswa kwemasu lamabili labalulekile entfutfuko
Licebo leKukhula kweTimboni temasiko (CIGS)
Nga-1998, neliCembu leteMsebenti lemboni yetemculo 
(MITT) nga-2000. Lolucwaningo lwe-CIGS lwabona
tento letibalulekile lekumele tentiwe kuphumelelisa
likhono lalomkhakha weteMculo lekufaka sandla 
ekukhuleni kwetemnotfo. I-MITT yenta 37 tincomo
lebekubonakala kutsi tibalulekile kute kuncotjwe
lendlela yanyalo lenganamphumelelo kulemboni. 
Yomibili lemiculu ibona hulumende njengemtimba
loneNdzima lebalulekile lekumele ayidlale kuchumanisa kufinyelela 
kumatfuba etemnotfo kuletimboni temasiko.
Ndzawonye nalamanye emaTiko ahulumende
nemitimba lephetse, I-DAC isebentisa 
imiklamo lehlukene lehlose kutfutfukisa lemboni.
Lolokulandzelakko ngulemiklamo lebalulekile lena
liTiko belinemitfwalo nga-2002/2003
umnyaka timali.
Lelibhukwana lemboni yetemculo libhukwana lemnyaka
Lelicuketse tinchukaca tekutsintsana nemniningwane 
Lobalulekile wabo bonkhe badlali bendzima kulemboni. 
kucinisekisa kutsi tindlela tekuchumana 
tihlala tivulekile kunobe ngabe ngubani lonenshisekelo
kulemboni yetemculo yaseNingizimu Afrika. LiTiko
linikete lusekelo kulomklamo kuleminyaka lemitsatfu lendlulile.
LeliViki lemCulo waseNingizimu Afrika ngumklamo wemnyaka 
Lobanjwa ngasekupheleni kwa-Agasti, umklamo webudlelwano
emkhatsini weliTiko 
neKhansela yeTebuciko yaVelonkhe (NAC). LeliViki lemCulo langa-2002 
labanjwa kusukela mhlaka 24 Agasti kuya ku-31 Agasti.
Lomcimbi uhlelwa futsi wentiwe yi-Trust yeMklamo
weKutfutfukiswa kweMboni yetemculo (MIDI)
futsi insimu lenkhulukati yekutfutfukisa live
laseNingizimu Afrika nemboni yekurekhoda 
umculo ngekusakata, kwatisa 
nekutfutfukiswa kwemikhicito yemculo yalapha ekhaya. 
Ngesikhatsi seliViki lemCulo basakati bangeta
Loluhlu lwabo lwekudla umculo waseNingizimu Afrika,
Baniketa ema-athisti alapha ekhaya libala lekukhangisa imikhicito yabo
Nekungenisa imali kwebanikati bema- royalties kuya kuma-copyright
Lomcimbi wanga-2002 wanaka kulemisebenti yalelive,
Kwenta imisebenti yabaculi, matheknishiyeni
Naleminye imihlangano lehlobene nebhizinisi
Yabanjwa emkhatsini we-DAC, neliBhodi lekuNcedza ngetemTsetfo (LAB) nenyonyane yemculo yaseNingizimu
Afrika (MUSA). Ngemuva kwetinkhulumiswano letijulile,I- LAB
ikhetse sisebenti kuphatsa lomklamo we-Legal Aid
ngekusebenta sikhatsi lesigcwele futsi kwavunyelwana kutsi-
_ Ummeli ngalokuphelele nemakhandidethi
ebammeli lamabili atawukhetfwa kutsi abukane
nalokubambeleleka lokukhona kwemacala laletfwe
kuliTiko yiNyonyane yemCulo yaseNingizimu
Afrika (MUSA).
_ umklamo weminyaka lemibili longumhlahlandlela utawentiwa
e-Gauteng futsi lihhovisi litawuvulwa e-Newtown.
Lomklamo utawucala kuphuma nga-Oktoba 2003.
i-DAC itawuchubeka nekuchumana
neliTiko letaseKhaya (DHA), LiTiko
letemiSebenti (DOL) netemiSebenti teMali lengenako taseNingizimu Afrika (SARS)
kucocisana ngendlela leya phambili
mayelana netimvume tekusebenta kulemboni yetemculo.
Kuchumana lokungetiwe kutawentiwa nabo bonkhe
labatsintsekako kulomnyaka timali wanga-2003/2004 .
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
25
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 3: Kutfutfukiswa kweMboni yetemafilimu
LiTiko linikete i-NFVF umtfombo lomusha
Wekusekelwa ngetimali kusungula sikhwama se-Feature Film
Lolinganiselwa ku-R35 million kulesikhatsi sa-2002-
2005 se-MTEF. Lesikhwama sitawenta kutsi 
i-NFVF iyakucinisekisa kusti iNingizimu Afrika inelutjalomali
lolukhulu kuma-feature film lamasha
kuncedza kutfola timali letingetiwe kubatjali timali
balapha ekhaya nebemave ngemave. Budlelwano 
lobuvakalako busunguliwe 
nemaTiko ahulumende lahlukahlukene, ikakhulukati
EmaTiko ekuHwebelana netiMboni 
newekuChumana. Labangani bacala
kubeka endzaweni inchubomgomo, takhiwo netinchubo
letitawusebenta njengenzuzo yekukhicitwa kwemafilimu
kulelive. I-NFVF ibeke etafuleni lisu lebuhlakani
lekutfutfukisa imboni yetemaFilimu yaseNingizimu Afrika.
.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: Kutfutfukiswa kwemboni yemakhono ebuciko
Timphumelelo letinkhulu:
Imbizo yaVelonkhe yemakhono eBuciko 2002 
nekuKhangiswa kweTintfo letinhle
Nga-2002/2003 imiklamo yeLihhovisi lemcondzisi
Lebe yimphumelelo ngalokwandlulele 
bekunguleMbizo yaVelonkhe yemakhono eBuciko kulomButsano weMhlaba
ngeNtfutfuko leSimeme. ngalesikhatsi
KuKhangiswa kweTintfo letinhle kwamela
Incenye yaleMbizo, incenye lenkhulu
Kakhulu nguloKubakhona kweliTiko lapho
kulembizo, leyakhiwe titabele letisuka kuto tonkhe
tifundza letiyimfica nesitabele lesincane sibonisa
imisebenti ye-DAC yekucedza inhlupheko.
Inchubo yacanjwa kutsi
icinisekise kutibandzakanya kwelitiko ngalokukhulu, 
sibonelo sekubonisa lokukahle kwelubanjiswano 
ngekhatsi kwahulumende.
Lomcimbi waba yimphumelelo lenkhuku, 
Ngetulu kwemiklamo lengu-380 yabamba lichaza nemali leyangena
Beyingetulu kwa-R2 million leyatfolwa emkhatsini waletitabele letingu-10
Lemibukiso nyalo ibekwe ngalokuphelele
Ku-Bus Factory e-Newtown, e-Jozi. 
Lenzawo isebenta njengelihhabhu lelibalulekile
Lekukhangisa buciko baseNingizimu Afrika.
Tindzawo letibalulekile temsebenti we-DAC kulomkhakha webuciko
Tigcugcutelwa yi-CIGS. Letindzawo tifaka ekhatsi: kuchumanisa
lomkhakha, kufinyelela kutimakethe letisimeme talapha ekhaya
netimakethe temave ngemave, kufinyelela 
kutintfo tekukhicita buciko, lucecesho
nekutfutfukiswa kwemkhicito, nekucamba kufinyelela 
emalini yeTebuciko ye- SMME.
i-DAC yanika inkhontileka kuKhansela yeluCwaningo lweSayensi
neMboni (CSIR) kwenta sifundvo sekuphumelela
kulokusungulwa kweSakhiwo sekuKhicita
i-Glass Bead eNingizimu Afrika. lesifundvo
sancuma kutsi sakhiwo saloluhlobo singatfolakalo,
nekutsi i-DAC, i-CSIR ne-Industrial Development
Corporation (IDC) babamba  lokwetfulwa kwalesifundvo
Lapho lokwatfolwa kwakhishwa. Badlali bemboni
Labanenshisele bayamenywa kuletsa emasu emabhizinisi ku-IDC.
i-Universal Crystal Glass sincomo lesiphumelele.
Njengencenye yenchubo yekucala libhizinisi,
Ebamtfu lababili labamele 
i-Universal Crystal Glass batfola lucecesho lekutsi
basebentise umshini we-glass bead manufacturing 
e-Czech Republic nga-Mashi 2003. INingizimu Afrika
itawucala kukhicita ema-glass beads kwekucala nga-2003.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 5: Kutfutfukiswa kwemKhakha wekuCamba
I-DAC isekele Indaba yekuCamba yemnyaka yemave ngemave
Kuleminyaka lemibili ledlulile. Lomcimbi
Unguwo kuphela loyiNkhomfa yekucamba eNingizimu Afrika
Futsi lenkhulukati kulomhlaba loseNingizimu,
Loletsa bacambi labasuka emhlabeni jikelele
Ndzawonye kutsi babelane ngemicondvo nekubaluleka kwekucamba
Lokukahle. Ngelusekelo lwe-With DAC, umcimbi
Watfola titfunywa letingu-850 letingumlandvo nga-2002.
umklamo lokhetsekile webafundzi labancane labamnyama bekucamba
wentiwa kutsi uphumelele ngeluncedvo lwe-CREATE SA.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 6: Imiklamo lekhetsekile
Lihhovisi lemcondzisi leKutfutfukisa emasiko liphumelelise
kubamba lichaza kweNingizimu Afrika kunchubo ye-INCP
yekusungula insita yemave ngemave 
yekuhlukahlukana kwetemasiko. Liphepha ngetindzaba
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO
26
temave lasatfutfuka ngekuya ngekuhlangana kwemhlaba,
EmaSiko netekuHweba kwaniketwa emandla.
Leliphepha lajikeletiswa kakhulu kumave
Lasatfutfuka kute abeke umbono bese abeka etafuleni
LeNkhomfa ye-NCP leyabanjwa eNingizimu Afrika eKapa.
UmPhumela loBalulekile 7: LokuCaphela temaSiko
LiTiko laniketa emandla i-HSRC kutsi
Ibuke kulenkhinga yekutsembeka lubalo lwetemasiko
Netibonisi futsi bancome licebo
Lekuniketa emandla luhlolo loluchubekako. 
Lokutfolakale kucala kubonisa kutsi letibonisi letikhona 
Atibonisi kahle simo setimboni temasiko taseNingizimu
Afrika. Inchubo yekuchumana
Nebantfu labatsintsekako itawenteka
kulomnyaka timali wanga-2003/2004 .
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 8: Umklamo wekucedza inhlupheko
Imphumelelo lenkhulu:
Umklamo wekucedza inhlupheko
Umklamo we-DAC wekucedza inhlupheko,
Lowacala nga-1999, unikete ematfuba emsebenti
Kubantfu labangu- 2 700 futsi lacecesha bantfu
Labangu-10 000. Benti bebuciko labanyenti nebadlali
Bahlomulile kulolucecesho lwebhizinisi.
Kutfutfukiswa kwemkhicito kube kunaka lokubalulekile,
Ngemiphumela yekutsi lemikhicito lesuka kulinani
lemiklamo yakhetselwa
lembizo yemakhono eBuciko kulomButsano weMhlaba 
weNtfutfuko leSimeme leyabanjwa eJozi nga-2002.
Ngenca yemphumelelo yamahhala yekhonsathi
Yemculo lowabekwa njengeluhlelo weMculo 
Etindzweni teMphakatsi e-Gauteng, 
i-trasti ye-MIDI yelula loluhlelo kuto tonkhe
tifundza njengenceye yekugutjwa liViki leMculo 
nga-Septemba 2003. EKapa,
emakhonsathi atsandvwa kakhulu kangangokuba
linani lemakhonsathi laphindvwa kabili, kusuka kulamane
nga-2001 kuya kulasiphohlongo nga-2002.
Umklamo we-Boardwalk e-Port Elizabeth watsengisa
R176 000 imali yeTebuciko ngekhatsi kwetinyanga letintsatfu.
LoMklamo wase-Khayalethu e-Alexandra
Uphumelele kutfola inkhontileka
Yekuniketa titolo tase-Pick 'n Pay ngetikhwama temaphekisi.
Ngenca yalokuhlangana emkhatsini
weKhumbula-Zulu ne-Sothebys, benti bebuciko
basebentela likusasa lelibonakalako 
lekutsi labanyenti bangaceceshwa kusabalalisa kufuneka lokukhulu.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
27
KuNiketwa kweLuhlelotimali kweMklamo (R)
IKhomani eNshonalanga Kapa 774 000
Tikhungo temphakatsi teBuciko (ema-CAC) eNshonalanga Kapa 40 000
WCCDI eNshonalanga Kapa 200 000
Kutfutfukisa kweBuciko eNshonalanga Kapa 1 293 000
EmaKhoi San eNshonalanga Kapa 1 300 000
Indonsa KwaZulu-Natal 50 000
Khumbula KwaZulu-Natal 638 031
iNkosi Shaka KwaZulu-Natal 500 000
E-Bergville KwaZulu-Natal 100 000
E-Vryheid KwaZulu-Natal 100 000
Ubumba KwaZulu-Natal 100 000
I-Warwick Junction KwaZulu-Natal 500 000
IKhayalethu eGauteng 300 000
JHB City eGauteng 4 597 625
Ema-CAC eMpumalanga 300 000
Imitfolamphilo leHambako eMpumalanga 400 000
IPiet Retief eMpumalanga 20 000
IKhumbula eMpumalanga 150 000
ILittle Elephant eMpumalanga 400 000
I-Maputo Corridor eMpumalanga 600 000
Ema-Cultural Villages eMpumalanga 500 000
Ema-CAC eNshonalanga Kapa 310 000
I-WCCDI eNshonalanga Kapa 731 000
Umculo emPhakatsini eNshonalanga Kapa 200 000
I-Mission ne-Slave ENshonalanga Kapa 600 000
I-CSIR North West 2 425 000
I-N West e-North West 800 000
I-Khoi San e-North West 1 300 000
I-CSIR e-Freyistata 1 425 000
I-Cloth and colour e-Freyistata 546 000
I-CSIR eMphumalanga Kapa 1 425 000
IKhumbula eMphumalanga Kapa 150 000
IKwaBomvane eMphumalanga Kapa 410 000
I-PE Technikon eMphumalanga Kapa 300 000
IDibanisani eMphumalanga Kapa 700 000
I-Wild Coast eMphumalanga Kapa 650 000
Umklamo Wase-Boardwalk eMphumalanga Kapa 294 806
I-CSIR esiFundzeni saseNyakatfo 2 000 000
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi TiNdlu temilandvo nemaRekhodi 100 000
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO
28
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 9: KuTfutfukiswa kweMakhono
umklamo welucecesho lwekuTfutfukiswa kweMakhono 
Timboni tebuHlakani tisunguliwe ngebudlelwano
Ne-MAPPP SETA 
neLiTiko letemiSebenti. Lelicebo lichaswa ngetimali
Sikhwama Savelonkhe seMakhono lesiholwa
Yi-MAPPP SETA yemklamo we-CREATE SA. Tinhlelo
Tekutfutfukiswa kwemakhono tiyangeniswa
Etinsimeni letahlukene, kufaka ekhatsi kukhicitwa
Kwebuciko, ibhizinisi yeTebuciko, kukhicitwa ngekwethekhnikhali
Kwemicimbi yalelive, kutfutfukiswa kwemkhicito,
Ibhizinisi yemculo neTheknoloji yeMculo.
Imiklamo yelucecesho leyengetiwe iyangeniswa
Ngekubambisana netinhlangano kulemboni.
A Kulawulwa kwemculo nekuphatfwa 
kwemklamo longumhlahlandlela kwachutjwa eMphumalanga
Kapa, Limpopo, eNshonalanga Kapa 
naseNshonalanga Kapa. Ngasinye ngasinye sifundza baculi
bebatsatfwa bayiswe kukhozi yelucecesho yeliviki linye
lebhizinisi yekulawulwa kwemculo nelucecesho.
Lomklamo wacalwa yi-Showbusiness
Foundation (2001) ne-Zakheni Music Trust 
Nga-(2001/2002). Ema-athisti langu-500 abamba lichaza
kuloluhlelo. IZakheni Music Trust iyachubeka
ngaloluhlelo nga-2003/2004
umnyaka timali.
I-DAC iphindze yasekela iNhlangano ye-Roadies yaseNingizimu Afrika(SARA) 
Njengalenye yemiklamo lehamba phambili ekuTfutfukisweni kweMakhono. 
Kusukela yabekwa nga-1992, lenhlangano beyitibandzakanya
Ekutfutfukiseni emathekhnishiyeni kutemsindvo,
Umbane netiteji. Lenhlangano inemalunga
Ebaceceshwa labangu-350 
Nemathekhnishiyeni netinhlelo tekuntjintjiselana
Ne-France, Denmark, Holland, USA, Ireland ne-Norway.
Budlelwane bemave ngemave
Ngemagama abo:
?tikhatsi letihle nga-2002/2003
"I-INCP akusiyo kuphela leNkhomfa yaseKapa,
kodvwa yonkhe lenchubo, lefaka ekhatsi 
INdvuna lehola litsimba le-INCP kuyonhlangana
nemCondzisi Jikelele we-UNESCO. Lendzaba 
yekusungula tinkhulumiswano temave letiphambili
mayelana nenchubomgomo yeteMasiko yemhlaba wonkhe 
itfumela umlayeto lobalulekile emhlabeni.
LeNdzima lena i- DAC seyicala kuyidlala
Ensimini yemasiko yemave ngemave ibalulekile.
INingizimu Afrika seyigucuke yaba ngulelinye lalamavi
Emave lasatfutfuka futsi sizama kwenta kutsi
emave lasatfutfuka lamanyenti abambe lichaza kumisebenti ye-INCP.
Sibonelo, kuForamu ye-Afrika Caribbean
Pacific, INingizimu Afrika ibambe lesihlalo sesigaba
Se-sub-Saharan Afrika salomnyaka.
Ngaloluntjintjo kululawulo lwe-SADC,
iphothifoliyo yemaSiko ifakwe
kulomkhakha wemphakatsi futsi ngalokunjalo iNingizimu Afrika
nalamye emave e-SADC ancuma kutsatsa buholi
ku-Colloquium yeNdvuna eNingizimu
Afrika, ngekusebentisa ema-colloquiums njengemaforamu
Yekucocisana ngekutfutfukisa emaSiko kulesigodzi."
?ngenchubomgomo lenkhulu nekuntjinjta kwesimo:
"Sintjintje lebesikubeka phambili kute sikhulise
kubaluleka lokungatfolakala kubudlelwano bemave ngemave
Sesisukile kulendlela yemnikeli nemmukeli
Saya kulena yebudlelwano lobusimeme kubungani,
Lokuyindlela lesimeme yeluncedvo lwentfutfuko.
Budlelwano betfu bekucala, 
I-Swedish Institutional Fund, yaba ngumhlahlandlela
Ngobe yatfola imali teminyaka lesihlanu kuya kulesihlanu
Futsi yakha indlela yekusebenta kahle. lendlela
Ibona tincenye totimbili tifaka sandla kulesikhwama
nekusungula imiklamo ndzawonye. 
Lendlela itawucinisekisa kusimama. 
Sisebentise lendlela futsi sinetimphumelelo letinhle
Ne-Flemish, lapho budlelwano busimeme kumklamo,
Buholela kwekucala ekwakhiweni kwemisebenti esikhatsini lesitako.
?.uma sibuka ku-2003/2004
"SineNdzima lebalulekile lekumele siyidlale ku-NEPAD 
futsi kwenta loko kumele sibeke emaSiko enkhabeni
nekuveta kubaluleka kwetimboni temasiko 
ekusimamiseni nekutfutfukisa kuhlukahlukana kwetemasiko.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
29
Lubanjiswano ngekhatsi kwemaTiko ngaloko libese luyabanjiswano.
Sitawuphindze sikhulise kakhulu
iNdzima yeNingizimu Afrika kutinhlangano tekubambisana
ngoba sisengakambuli kahle lelibala
mayelana nekwenta bulunga kulemisebenti
yekubambisana kulelive, 
futsi sidzinga kungeta imitfombo yemakhono 
kuletakhiwo tetfu letitfutfukisiwe. Kubambisana emkhatsini wemikhakha
ngulenye indzawo lesitawunaka kuyo kute
sikhone kufaka sandla kutincumo 
letitawutsintsa emaSiko."
"Umklamo lomkhulu kutawuba ngulokutsakaselwa kweminyaka lelishumi
yeNtsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika ngesheya kwetilwandle
kutawube yinselele ngebudlelwano bemitfombo letfolakalako.
Sitawube sibuka kuletinjongo 
Tekutsakaselwa nekusebentisana neliKomiti
LeliHHovisi leNdvuna kusebentisa litfuba 
Lekutfutfukisa lelive bese sinika lizinga letfu
NemaSiko lanenshiseko. Letinye tinsita lesitatisebentisa
Kugutjwa tinsuku tavelonkhe.
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe 
netimphumelelo
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Tivumelwano letihlosiwe
Naletinye tindlela nebangani bebuhlakani bemave ngemave.
LiTiko kwanyalo ligcine tivumelwano letingu-32 temave ngemave,
Kufaka ekhatsi tivumelwano temave angababili,
tivumelwano tekubambisana ngabanyenti, emakomiti lahlanganisiwe
netinhlelo telubanjiswano (POC).
Leso naleso sivumelwamo ngumphumela weluhlelo
Netinkhulumiswano letindze netinchubo kucinisekisa kutsi
Tinkhontileka tihlangabetana netinjongo temacembu omabili.
Lolokulandzelako nguletinye tetikhatsi letihle
temnyaka timali wanga-2003/2004 ngekuhlobana netivumelwano:
_ Ikhabinethi yavuma siKhwama setemaSiko se-Swedish-neNingimu Afrika ngekubambisana, lesitawubona iNingizimu Afrika 
inebudlelwano ne-Sweden yesikhatsi seminyaka lelishumi.
Linani lalesikhwama lilinganiselwa ku-R30 million ngemnyaka.
_ Litsimba le-DAC lamella iNingizimu Afrika 
ku-Joint Binational Commission (BNC) yemnyaka
emkhatsini kwe-Flanders neNingizimu Afrika
e-Brussels nga-Februwari 2003.
_ Luhlelo lweLubanjiswano kuleminyaka
2003 - 2005 kwavunyelwana futsi lwasayinwa lwe-BNC e-Brussels.
_ Umhlangano wabanjwa e-Paris 
nga-Februwari 2003 emkhatsini weNdvuna Ngubane
nemlingani wakhe wase-France, INdvuna
Aillagon, kucocisana ngekucinisa kubambisana kweNingizimu
Afrika ne-French kwemasiko.
i-France yatibophelela ekwandziseni lubanjiswano
kufaka imikalo yahulumende-kuya-hulumende
Tindzawo letinconyiwe tekubambisana
Kusungulwa kwemakethe yemculo 
neNingizimu Afrika, kuCamba, nelucecesho lwemagugu, I-rock
tebuciko, netheknoloji yeluLwimi lweLuntfu, Umculo netindzaba
tema-copyright.
_ Mnu Colin Ball, UmCondzisi 
we-Commonwealth Foundation, wavakashela eNingizimu
Afrika ngekumenywa yi- DAC kutsi ente lutfulo lwemniningwane
weliTiko kuleKomiti yePhothifoliyo
yetebuCiko nemaSiko. Bulunga beNingizimu
Afrika ku-Commonwealth
Foundation kutawucedvwa nga-2003/2004.
_ Litsimba le-DAC laya kumsebenti wekugutjwa kwemnyaka wekuchumana
e-Swedish
._ Tivumelwano tasayinwa ne-Iran,
Benin ne-Italy.
_ I-POC yasayinwa ne-People's
Republic of China nga-Mashi 2002. Litsimba laseNingizimu
Afrika lavakashela lelive kusayina lesivumelwano.
_ LiTiko lamukela litsimba lahulumende 
wase-Flemish njengencenye yemlente wesibili
wetingcociswano tekutfola lusekelo lwahulumende
wase-Flemish esikhatsini seminyaka lemitsatfu
ngenjongo yekutfutfukisa imfundvo yeTebuciko
nelucecesho, buciko bemphakatsi nemikhakha 
yekwati buciko KwaZulu-Natali, Limpopo ne-Freyistata.
_ INingizimu Afrika yabamba lichaza kumhlangano wekucala
welicembu le-Afrika, Caribbean ne- Pacific (ACP) Group
kuhlangana kwetiNdvuna temaSiko e-Dakar,
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO
30
e-Senegal. Injongo yalomhlangano
bekukwakha nekumukela Licebo letiMboni letemasiko i-ACP
netiNchubomgomo temaSiko.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kukhutsata, kuniketa imitfombo nekuchumanisa kubambisana kwemave ngemave emkhatsini
kwalabatsintsekako kutebuCiko nemaSiko eNingizimu Afrika
nemhlaba jikelele.
Lemiklamo lelandzelako nebantfu batfola
Lusekelo lolusuka ku-DAC lwemisebenti lekuntjintjelana lwemave ngemave 
Nga-2002/2003:
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
Ma-Athisti asesiteji neMcimbi
I-France nge-Khatlehong Pantsula Dancers yabamba lichaza kufestivali
Yemdanso wanyalo.
Isizwe Art yadlala kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
I-Heavy Spirits Jazz Ensemble lesuka e-Atteridgeville, e-Pitoli ibambe lichaza
Kufestivali ye-jazz.
I-Belgium Fancy Galada and Band, kanye ne-designer, Sister Bucks, nema-models
babambe lichaza kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
Luncedvo lwaniketwa ku-Oppikoppi kutfumela emabhendi lamabili aseNingizimu Afrika kutsi abambe lichaza kufestivali yePukkelpop.
E-Netherlands. Kukhicita ngekubambisa emkhatsini weMklamo weThiyetha yeMphakatsi waseSibikwa kanye ne-De
Nieuw Amsterdam Theatre e-Amsterdam wasekelwa
ngekubambisana neNdlu yemaNcusa asebikhosini ase-Netherlands, 
luncedvo lwaniketwa
ku-Oppikoppi kutfumela emabhendi lamabili aseNingizimu Afrika kutsi abambe lichaza kufestivali yase-Lowlands.
I-Fra Fra Sound/SA exchange jazz ensemble yatfola lusekelo.
E-United Kingdom, Yvonne Chaka Chaka nebhendi yakhe badlala kulemiGubho yeLusuku lweNkhululeko e-London.
Benti bemafilimu labatsatfu labancane babambe lichaza kufestivali yamaFilimu 
ye-Commonwealth.
Vicky Doesebs waKwaZulu-Natal wachaswa ngetimali kutsi atfule liphepha
leNdzima yeTebuciko yekwatisa nge-Aids nesemina yekuvikelwa kwayo.
e-Switzerland, Lombukiso we-Break the Silence lowentiwa ngema-athisti emalungelo eluntfu wasekelwa.
I-Caribbean Boers bakhenkhetsa e-Caribbean babuye babeka emaviki 
aseNingizimu Afrika 
e-Jamaica, St Kitts nase-Nevis, Trinidad ne-Tobago, nase-Guyana.
Licembu lemCulo iSiyakhula lesuka KwaZulu-Natal ibambe lichaza kulemigubho
YaLusuku lase-Afrika e-Jamaica nase-Bahamas, nemcoci wetinganekwane watfunyelwa e-Jamaica nga-Apreli kufestivali lencane yebacoci betinganekwane.
ECuba, iThuba Thulisa Brothers ibambe lichaza kulefestivali yase-Wemelere 
YetiMphandze tase-Afrika e-Havana.
31 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO
Ma-Athisti asesiteji neMcimbi
Columbia, Sandile Dikeni, imbongi, watfunyelwa kutsi ayobamba lichaza kulefestivali yetimbongi yemave ngemave e-Medellin.
Libya, Licembu lebadansi baseNingizimu Afrika latfunyelwa e-Indonesia kuyobamba lichaza kulomGubho weLusuku lwaseNingizimu Afrika lolwahlelwa yiNdlu
Yemancusa aseNingizimu Afrika e-Libya.
i-Egypt ne-Jordan, i- J M Ntsime Traditional Dancers ibambe lichaza kulemiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
Morocco, Kwekucala licembu letemCulo nemDanso laseNingizimu Afrika labamba lichaza kulefestivali ye-Rabat yemave ngemave. Lelicembu ladlala etifundzeni letisihlanu e-Morocco.
I-Senegal Tafelberg Publishers ne-Skotaville Media ibambe lichaza kule-Fair 
yetiNcwadzi yemave ngemave.
Judith Sephuma naSipho Gumede nelibhendi lakhe babambe lichaza kufestivali yase-Saint Louis Jazz e-Senegal, kumigubho leyabona i-anivesari yelishumi yalefestivali ye-jazz.
i-South Korea, I-Chorale yeNyuvesi yase-Pitoli ibambe lichaza kuma-Olimpiki e-Choral.
Australia, Ema-Bongos, badansi besintfu labasuka eLimpopo, bamela iNingizimu Afrika kufestivali yemasiko lamanyenti ye-Canberra.
Hungary. Croatia and Water Colours, licembu le-Jazz yase-Afrika lelisuka e-Soweto, libambe lichaza kumiGubho yeLusuku lweNkhululeko.
The United States, I-Young Black Mambazo ibambe lichaza kumafestivali lamanyenti emculo.
Ebadansi lababili be-ballroom labasuka eKapa batfola lusito lwetimali kute babambe
lichaza kumchudzelwano wemDanso we-Ballroom wemhlaba e-Miami.
Canada, I-Bonisudumo Choral group yase-Springs ibambe lichaza kulama-Olimpiki e-Choral ase-Newfoundland.
I-DAC yachasa ngekubambisana umkhicito wekwatisa nge-Aids yemave ngemave lebitwa ngekutsi yi-FreeBirds,
Leyakhenkhetsa imiphakatsi yasemaphandleni eNingizimu Afrika.
I-Czech Republic,
32 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
INingizimu Afrika yamukela lamave lalandzelako nema-athisti kulomnyaka lesiwubukako:
Ma-Athisti asesiteji neMcimbi
People's Republic of China, Licembu lebadansi labangu-20, i-flautist nemculi labasuka e-People's Republic
of China babambe lichaza kulefestivali yeTebuciko baVelonkhe.
Ifestivali yemafilimu yase-Chinese yemaviki lamatsatfo yabanjwa e-Pitoli, e-Kapa nase-Jozi nga-Novemba2002.
Litsimba letemafilimu lebantfu labasikhobisa lelisuka e-People's Republic of China lamukelwa liTiko leTebuciko nemaSiko tinsuku letingu-10. Imihlangano beyihleliwe 
e-Pitoli nase-Kapa. Litsimba leteMafilimu laseNingizimu Afrika litawuvakashela
i-People's Republic of China nga-2003.
LiTiko lamukela babhali labasikhombisa labasuka e-People's Republic of China
Nga-2002 ngaphasi kwaloluhlelo lweLubanjiswano. Litsimba letebabhali laseNingizimu Afrika litawuvakashela
i-People's Republic of China nga-2003.
Japan, iJapan yaniketa sipho lesiluncedvo sa-R4 wetigidzi semishini yetitfwebuli nemafilimu kuSikhwama setemaFilimu netiTfwebuli nga-2002. 
Lemishini yafika eNingizimu Afrika nga-2003.
New Zealand, Kubambisana kwasungulwa emkhatsini weNingizimu Afrika ne-New
Zealand kulomklamo wekulwa neGebengu ngeBuciko.
33 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
KUSEBENTA KWELUHLELO Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 3: Kuchumanisa kubamba lichaza kumaforamu ebuhlakani
emave ngemave
Imphumelelo lenkhulu:
Luchungechunge lwemave ngemave lwenchubomgomo yeteMasiko.
INingizimu Afrika yabamba luchungechunge
lwenchubomgomo yeteMasiko yemave ngemave eKuhlangana kwetiNdvuna
kusuka mhlaka 14 - 16 Oktoba 2002 e-Kapa
Lomhlangano wahanjelwa mave langu-21,
Kanye ne-UNESCO njengemcapheli.
NgaFebruwari 2003, iNdvuna Ngubane 
i-ICNCP nelicembu lelisebentako lelihhovisi leNdvuna lahlangana
e-Paris nemCondzisi Jikelele we-UNESCO,
Mnu Matsuura, kutococisana ngekucutjelwa phambili kwembutsano
wemave ngemave ngekuhlukahlukana kwetemasiko ngekhatsi kwe-UNESCO. Emalunga laniketwe lomsebenti 
bekasebenta ngensita lebhaliwe lengumhlahlandlela 
kuleminyaka lemibili ledlulile.
Ingcoco yenhlangano ngekuhlukahlukana
Kwemasiko yavunywa ngalokulandzelako 
Kule-ajenda yeNkhomfa ye-UNESCO 
NgaSeptemba 2003. Tisebenti te-DAC tibambe lichaza
kumihlangano yemacembu lasebentako
e-INCP e-Norway nase-UK ekulungiseleleni
lomhlangano walamahhovisi, yabuye yabanjwa
licembu lelisebentako lemhlangano e-Jozi 
nga-Meyi 2002. Iningizimu Afrika ne-Senegal bahola ngekubambisana
sifundvo ku-INCP ngekusungula tinsita ekucala
temtsetfo netemali letisekela
emagugu lapha ekhaya
nasemaveni ngemave, emandla atfolwa
kulomhlangano wemahhovisi etiNdvuna e-Kapa nga-002.
LiTiko labamba lichaza kulomButsano
Jikelele we-UNESCO wanga-2002 nemaCembu
LaSebentako eMagugu nemihlangano yekusungula 
yekuvikelwa kwemagugu. I-DAC 
beyimelwe kulomhlangano wesihlanu webudlelwano 
emkhatsini we-Japan neNingizimu Afrika nemhlangano
wekucala we-ACP yetiNdvuna temaSiko e-Dakar, e-Senegal.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: Ematfuba elucwaningo 
Nekusunulwa kwetindzawo letifanako tenshisekelo temakhono ekubambisana kwemave ngemave
Ngetinjongo tekucinisekisa kutsi tivumelwano
Telubanjiswano nebudlelwano tisekelwa
Kumniningwane locinile, liTiko labamba futsi
labamba lichaza kulemikhenkhetso yetifundvo nga-2002/2003:
34
LuKhenkhetso lekuFundza Live
Sweden, Litsimba lelisezingeni lelisetulu lelisuka e-Sweden lelimele ikhabinethi ye-Swedish lavakashela iNingizimu Afrika kusukela mhlaka 24 kuya ku-27 Mashi 2003, kutobuketa Lubanjiswano lweNtfutfuko lwemave ngemave lwe- Swedish.
INingizimu Afrika yakhetfwa njengelive lapho kuBuketwa kumele kwentiwe, 
Ngekuya ngalokubambisana lokusha lokusungulwe kulesiKhwama lesihlanganisiwe se-Sweden/neNingizimu Afrika setemaSiko.
Litsimba lelisuka kuliKhansela laVelonkhe letemaSiko (NCCA) lelisuka e-Sweden lavakashela iNingizimu Afrika kusuka mhlaka 04 kuya ku-17 Apreli 2003. Injongo 
Yaloluvakasho bekukucocisana ngetinchukaca mayelana nalesiKhwama lesihlanganisiwe se-Sweden/neNingizimu Afrika setemaSiko lesihlongotwako. 
I-NCCA yamukelwa eNingizimu Afrika yi-NAC,
Lekusakhiwo lesigcine lesikhwama eNingizimu Afrika. Lesikhwama silindzeleke kutsi sicedvwe ekupheleni kwa-2003.
Litsimba le-DAC, kufaka ekhatsi i-CEO ye-NAC yavakeshela i- Sweden nga-Oktoba 2002 kucocisana nekusebenta kulesiKhwama
Sekubambisana seNingizimu Afrika/ne-Swedish ngetemaSiko.
INorway, Litsimba le-DAC laya e-Norway nga-Novemba 2002 kusungula tindzawo letifanako tekubambisana ngekwemakhono,
Nekucocisana ngelikusasa le-Mmino Music Fund.
Italy, Litsimba le-DAC laya e-Italy nga-Novemba 2002 kubeka sisekelo saloLuhlelo lweLubanjiswano emkhatsini weNingizimu Afrika ne-Italy.
Belgium, Litsimba leNingizimu Afrika lavakashela e-Belgium nga-Januwari 2003 kuyohlola lokusungulwa kwemklamo lomusha
Wekusungulwa kwenchubomgomo ye-TebuCiko nemaSiko ezingeni labohulumende basemakhaya.
Litsimba lase-Flemish lavakashela iNingizimu Afrika nga-Mashi/Apreli 2003 kutocedzelela umklamo wekubambisana ngekusungulwa
kwenchubomgomo lebitwa ngekutsi nguMklamo wenchubomgomo yeLuchungechunge lweteMasiko aseKhaya. Lomklamo utawusebenta
etindzaweni talapha ekhaya etifundzeni letintsatfu, e-Freyistata, Limpopo, naKwaZulu-Natal. 
Lomklamo ucondze kusungula insita letawuchuba kwakhiwa kwenchubomgomo yetebuCiko nemaSiko yasekhaya.
Hungary, Luvakasho lwelucwaningo loluya e-Hungary lwacalwa kute kutfolwe tinsimu letinsha tekuntjintjiselana, nanoma 
bekuneLuhlelo lweLubanjiswano, tinsimu letincane kakhulu telubanjiswano betitfoliwe. Lelitsimba belakhiwa tisebenti te-DAC, ne-Technikon Pretoria kanye 
neLiTiko leTebuciko nemaSiko leSifundza eMpumalanga.
Mexico, Brazil, Sifundvo selukhenkhetfo kuya e-South America lwentiwa, ngenjongo yekusungula emakhono
I-Chile naletinye tindzawo telubanjiswano kutemasiko temave ngemave netivumelwano tekukhicita ngekubambisana emkhatsini
We-Venezuela, neNingizimu Afrika ne-Mexico, Brazil, Chile ne-Venezuela.
The Caribbean, Luvakasho loluya e-Caribbean (Jamaica, Trinidad and Tobago, St Kitts and Nevis, Guyana nase
Cuba) lwacalwa liTiko leTebuciko nemaSiko njengendlela yekuphusha kucinisa budlelwano emkhatsini kwemikhakha yahulumende neyangasese. Umcondvo bekukuzama kutfola ematfuba ekuntjintjiselana ngekwemasiko nematfuba ekutimaketha kwetimboni temasiko kanye nekuhlola ematfuba e-protocol yekuntjintjisana ngekwemasiko netivumelwano letisayiniwe tekukhicita ngekubambisana nema-Caribbean countries.
Australia, ngesikhatsi se-Multicultural festival e-Canberra, Australia, imihlangano yabanjwa netisebenti tahulumende
Kucocisana ngetindzawo lekungahle kubanjiswane kuto nekuntjintjisanwa kwetemasiko.
Taiwan, Tisebenti letimbili teliTiko leTebuciko nemaSiko takhetfwa kutsi tibambe lichaza kuloluKhenkhetso lwekuFundza emaSiko lweLusha
Lobelubanjwe nguhulumende wase-Taiwan. Injongo yalolukhenkhetso lekufundza bekukwakha kucocisana emkhatsini wa-80 wetitfunywa wemave lahlukene kanye nekufundza ngawo.
Taiwan.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Kutfutfukisa emasiko neBudlelwane bemave ngemave
Lapha ekhaya, tinkhulumiswano tabanjwa kumave ngemave.
umCondzisi wema-Ejensi etemasiko ema-French 
ngesheya kwetilwandle kuphumelelisa kubambisana kwabohulumende. 
Kulomhlangano emkhatsini we-Goethe Institute, i-DAC
Nelinani letakhiwo temasiko letibitiwe,
Kwavunyelwana kutsi le-Institute itawungena esivumelwaneni
Sesikhashane lesifishane titindzawo te-DAC 
Nobe i-NAC tekutfutfukiswa letifanako.
Imihlangano leminengi yabanjwa ne-Pro
Helvetia Liaison Office laseNingizimu Afrika kubeka
Sisekelo sekubambisana mayelana 
Nekuhlanganisa tifundza taseNingizimu Afrika nema-Swiss
cantons nga-2003/2004.
35 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe neLayibrari yaVelonkhe Imisebenti
KUSEBENTA KWELUHLELO
Imisebenti
Kuniketwa lokuphelele kweluhlelotimali kulelo nalelo Hlelo loluncane
Luhlelo 4: Emagugu, Imisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe 
neLayibrari yaVelonkhe
Takhiwo temagugu
SAHRA
Kutfutfukiswa kweMagugu
Likhansela lemaGama etiNdzawo taseNingizimu Afrika 
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
Imisebenti yetiMali
Emagugu
Kucinisekisa kutsi emagugu aseNingizimu Afrika 
Abonisa lokuhlukahlukana lokunotsile kwalelive 
Kwalesikhatsi lesidlulile lwetintfo letitsintsa i-DAC.
Kugcina emagugu laphilako nekulungisa emaphutsa
Asesikhatsini lesidlulile sekwetfulwa kwemagugu
Kumaphuzu lasenkhabeni yalomsebenti.
I-Ejensi yemiTfombo yeMagugu aseNingizimu Afrika.
njengemtimba lophetse, -Ejensi yemiTfombo yeMagugu 
aseNingizimu Afrika (SAHRA)
ibika ngco kuNdvuna.
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
LeTiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe acinisekisa kutsi
Emagugu etakhiwo talelive ahlelwe,
Asungulwa futsi alawulwa ngemphumelelo.
Lokusetjentiswe ngiwo onkhe emaTiko ahulumende,
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi tiyinkhaba
yemtfombo yebacwaningi, benti benchubomgomo 
nalabatsintsekako nesakhiwo lesibalulekile
ekuvikeleni nenkhumbulo yesive nemalungelo
lakumtsetfosisekelo netakhamiti kufinyelela
kumniningwane wahulumende.
Imisebenti
Yavelonkhe
YeLayibrari
Imisebenti yaVelonkhe yeLayibrari
Leyakhiwe linani lemitfombo 
lebalulekile yeLayibrari yaVelonkhe 
icinisekisa kutsi emagugu ekuhlakanipha alelive
ayafinyeleleka kubo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika.
Bureau of Heraldry
I-Bureau of Heraldry inemtfwalo
Yekubhaliswa timphawu tavelonkhe
Nemasimbuli lafaka ekhatsi 
Emasimbuli esive nemamiyalelo
Emagugu,
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe,
ILayibrari yaVelonkhe
Imisebenti and Bureau
of Heraldry
36
Injongo yaloluhlelo
Injongo yaloluhlelo lephelele ngulena
_ Kusekela takhiwo temagugu nekukhutsata,
nekusela nekugcina emagugu eNingizimu
Afrika;
_ Kuhlela emagama etindzawo;
_ kutfola nekulawula emarekhodi ahulumende
nalangasiwo ahulumende lanekubaluleka lokukhulu
_ Kubhalisa kumelwa kwe- heraldic, magama;
magama lakhetsekile nekufana kwetinhlangano
netakhiwo.
Loluhlelo luhlukaniswe laba tinhlelo letincane letintsatfu
ngalokulandzelako:
_ Emagugu neliKhansela leMagama etiNdzawo taseNingizimu Afrika
_ TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe taseNingizimu Afrika
_ I-Bureau of Heraldry
_ Umsebenti weLayibrari yaVelonkhe
Emagugu
Ngemagama abo:
?tikhatsi letihle tanga-2002/2003
"Kulendzawo yemlandvo yemisebenti yekubuyiselwa
kwa-Sarah Baartmann bekungumcimbi longumlandvo.
Lihhovisi lemcondzisi lidlale iNdzima leyinkhaba
yekubuyiselwa nekungcwatjwa nemisebenti yebambisa
yetinsalela ta-Sarah Baartmann.
Ngekuya ngeliKhansela lemaGama etiNdzawo taseNingizimu Afrika
Sizuze lokuningi mayelana
Nedathabhesi yavelonkhe kanye
nekuvunyelwa kwekutfolakala kwemsebenti wetincingo
futsi litawuncedza kunciphisa lokubambeleleka kwemagama langu-57 000."
"Kumagugu langatsintseki sente imiklamo
lengumhlahlandlela levetwe kulelicebo letfu langa-2002. 
Sibambisene netakhiwo temfundvo lephakeme
Kwenta imihlahlandlela yaleminye imiklamo."
"Kubudlelwano betakhiwo temagugu besisolo
sikhuluma ngengucuko. Sikhonile kutfola
timali tengucuku kusukela nga-2002/03
kuya phambili. Tibonisi tekuSebenta lokuBalulekile(KPIs)
tasungulwa letaholela kuletincomo temklamo.
Lama-KPI bewaguculeka kakhulu
mayelana nekutfutfukiswa kwemtfombolusito yeluntfu,
imibukiso lebonisa kuhlukahlukana kweNingizimu
Afrika, ngebulwiminyenti nekusebentisa kuhlukana
ngekwebulwiminyenti. Siphindze futsi sizame kwenta ncono
kufinyelela futsi naletinye tinsita letingasetjentiswa
kucinisekisa kufinyelela kulwati nemniningwane
kumele kumele itfolakale ngelulwimi
lwemiphakatsi lapho takhiwo tibekwe khona.
Letakhiwo taphindze tacelwa kutsi tibuke
Kutinkhulumo mphikiswano letisihloko sekuVuselelwa kwetiMilo
Ne-HIV/Aids, kanye nekubandzakanyeka kwemphakatsi 
nekubamba lichaza, nekucinisekisa kutsi bavuna kumitfombo yemphakatsi,
sibonelo, lwati lwetinhlelo tendzabuko.
Sitsemba kutsi ngalendlela lena imiphakatsi
Itawuheheka kutsi isebentise takhiwo.
Sitawube sicapha inchubekela phambili 
Yalemiklamo ngeliso lelibukhali ngenjongo yekubumba
Kusekelwa ngetimali kwesikhatsi lesitako."
?.Eluntjintjweni lolukhulu lwenchubomgomo neletesimo:
"Sibone ematfuba langetiwe 
kulesiPhakamiso mTsetfo seBuciko, EmaSiko nemaMagugu. 
Lendlela lesibukene ngayo nengucuko
yeluhlelotimali, sibonelo, ibonisa kutsi
inchubomgomo ingakhuliswa njani. I-PFMA iletse
luntjintjo kulesimo setakhiwo.
Sidzinga tonkhe takhiwo kutsi tibike
Futsi titiphendvulele kutinhlelotimali. Loku kwenta kubuswa,
Futsi akuvimbeli buhlakani bato, ngaloko
Kutibusa kweluhlakamsebenti lwabo lwabo alukhinyabetwa
Kodvwa kumele batiphendvulele. Uma kubukwa kulomlandvo
wemiklamo, lwati lusifundzise kutsi
liTiko lidzinga imitimba yemphakatsi letawusebentisa
lemiklamo ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo,
kute sikhone kuphutfumisa lokuphuma kwaletakhiwo."
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe neLayibrari yaVelonkhe Imisebenti
37
?uma sibuka ku-2003/2004
"Yinye indlela lesicondze kuya kuyo kubuka
kulokusungula kwenchubomgomo yekubuyiselwa kwetintfo.
Akuzange kube netinkhulumo mphikiswano etindzabeni letiningi,
Sibonelo, lokungcwatjwa kwalabashona etimphini 
nekutsi iNingizimu Afrika ibukana njani naloku.
Sitawube sibuka ekusheshiseni kwemiklamo yemlandvo
Nekufaka phakatsi umphakatsi. lokunye
Lesikubukako kwenta ncono budlelwano
betakhiwo temagugu tetfu, sibonelo kwakha
likhono, tincomo temklamo wekuhlela nemklamo wekubhala
kutakhiwo temagugu."
"LiTiko litawube lenta bummeli
bemagugu, ngekuhambelana ngetindlela temave ngemave.
Emagugu bewanganakwa
Kumhlaba jikelele, iNingizimu Afrika yabamba lichaza
Ekubhaleni kwesivumelwano kuvikela
emagugu. Emagugu 
atawuba yinsita lebalulekile yentfutfuko, yekungenisa
imali, kuVuselelwa kwetiMilo netekuVakasha."
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe 
netimphumelelo
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Kuciniswa kwetiVumelwano temave ngemave
Ngemuva kweminyaka yekwentiwa lokusemtsetfweni kwalemiculu
yekuciniswa, iNingizimu Afrika seyisedvute
yekuba ngumsayini wesivumelwano we-UNESCO
wekungenisa nekutfumela ngaphandle kwalelive kwetimphahla 
temaSiko ngalokungakavunyelwa ngumtsetfo.
Lesivumelwano ngekuvikelwa kwemphahla yetemasiko
Ngesikhatsi semphi lekuhlonyiwe, kanye
Nesivumelwano sebulunga bemave ngemave.
SiKhungo sesifundvo sekuGcinwa nekuBuyiselwa
KweMphahla yemaSimo (ICCROM). 
Umkhandlu waVelonkhe (NA) kanye ne-National Coming
Out Project (NCOP) bamukela imiculu 
NgaNovemba2002. Imiculu lelandzelako
Iyiswe kuliTiko letaNgaphandle (DFA) 
Kutsi isayinwe futsi
Ifakwe kumCondzisi Jikelele we-UNESCO.
Kuciniswa kwaletivumelwano
Kubeka imitfwalo yemhlaba kuNingizimu Afrika yonkhe
Kanye nemkhakha wemagugu ikakhulukati,
Futsi ivula ematfuba lamakhulu elucecesho nekwenta
Luchungechunge lwemave ngemave.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kusungulwa kwenchubomgomo
Tinchubomgomo tekubuyiselwa kwensalela tebantfu,
Ngekubuyiselwa lokubalulekile kanye kwentiwa kwetinkhumbulo
Temphakatsi kutsi tibe tangasese tibhaliwe futsi
Titawutfutfukiswa ngemphakatsi nalotsintsekako.
Tinchubo tekuchumana titawentiwa nguleliKhansela
Lelitsandza kukhetfwa lemaGugu aVelonkhe (NHC).
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 3: Takhiwo temasiko lamagugu letincunyiwe
Sikhatsi selihhovisi lemakhansela labusa 
Takhiwo temasiko lamagugu letincunyiwe letiyimfica kanye netakhiwo 
Letitsintsekako saphela mhlaka-31 Mashi2003. 
Lubito lekukhetfwa kwemalunga lamasha elikhansela
Lwentiwa emisakatweni ngetilwimi letisitfupha letisemtsetfweni
Futsi neliphanela laniketwa umyalelo
wekululeka lihhovisi leNdvuna ngekucashwa kwalamakhandidethi 
lakhetsiwe kulamakhansela. Emalunga emaKhansela etakhiwo letilishumi
akhetsiwe.
Bunyenti balabatsintsekako, emakhono nelwati
Lolumelwe kulamakhansela lubeka
lomkhakha wemagugu esimeni sekubusa lokukahle,
kwekucinisa kweluntjintjo lolubalulekile
lwalomkhakha nekusekela
timfuneko tangemphela tentfutfuko yavelonkhe.
LeliKhansela lemaGugu aVelonkhe (NHC) lelisha
Lakhetfwa futsi labekwa ngalokusemtsetfweni
Nga-Agasti 2003. Lomtimba utawuncedza leLihhovisi leNdvuna
Kuchumanisa kwekusetjentiswa nekusungulwa
kwenchubomgomo mitimba lehlukene kumkhakha wemagugu
I-NHC itawucedzelela lokutfutfukiswa
kwaletinchubomgomo letingubhalo letishiwe ngenhla
futsi latise Lihhovisi leNdvunangekusetjentiswa kwato.
Lenchubo yekusungula baPhatsi bemtfombo wemagugu etifundza (PHRAs) 
Yaniketwa emadla ekuchubeka yimhlanganosikolo lebanjwe
liTiko kusekela I-Ejensi 
yeMtfombo wemaGugu eNingizimu Afrika (SAHRA) 
nemaTiko etifundza ngalomsebenti. Kulandzela 
lemhlanganosikolo, ema-PHRA asunguliwe eifundzeni
letine, bese kuba nasinye sifundza lesibita
kukhetfwa kwebantfu bese kutsi letinye letintsatfu tisacedzelela
tinchubo tato.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe neMisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 
KUSEBENTA KWELUHLELO
38
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: Ingucuko
LiTiko laniketa imali lelinganiselwa ku-R6,5
million yekuntjijwa kwetakhiwo temagugu.
Injongo yaloluhlelotimali bekukuncedza
takhiwo uma tihola ingucuko futsi
lube sibonelo semphumelelo kutindzaba letihlobene
nebhizinisi yawo leyinkhaba. Liphanela labekwa
yiNdvuna kutsi liluleke
liTiko ekutseni lingakhipha njani lolusekelo mali loluniketiwe.
Kule-15 yetakhiwo temagugu tavelonkhe,
Letingu-9 tafaka sicelo sekusekelwa ngetimali, kodvwa letingu-yatfola
Lusekelo timali. Letakhiwo titawucalisa imiklamo
Lebukana nebulwiminyenti, kwatisa nge-Aids,
kusungula imibukiso lemisha lebonisa lokuhlukahlunana
kwemphakatsi waseNingizimu Afrika, kubuyisela
imisebenti yeTebuciko yaseNingizimu Afrika, kwakha budlelwano
emkhatsini wetakhiwo temagugu, kusekela 
tinhlelo letifundzisako nekusungula idathabhesi
yemathuna ebantfu labafa emphini.
kulomnyaka timali wanga-2003/2004, R8,3 million 
itawutfolakala yetingucuko leticondziswe etindzabeni
letihlobene nekutfutfukiswa kwemtfombolusito yeluntfu, kutfutfukiswa
kwebantfu lokucodnziswe kubo lomsebenti nekulungiswa 
kwetakhiwoncanti temibukiso.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 6: Kwesekelwa kwesikhashana
kwelilungelo lemibukiso yenkhululeko ngumklamo wekubambisana
emkhatsini wabohulumende baseNingizimu Afrika naseCanada
netakhiwo temagugu. Lombukiso ubuka
lomlandvo lomudze wekuchumana
emkhatsini webantfu bemaSiko lahlukene eNingizimu
Afrika, kusuka kulobufakazi basekucaleni bekubakhona
Kwemphilo yemuntfu kulelivekati kanye
naleNingizimu Afrika yanyalo yangemuva kwelubandlululo. Lokukucoca ngabomabonakudze kutawutsatsa kumisebenti yeTebuciko, 
ma-artifacts, imiculu kanye nemisakato yemsidnvo nekubona kute tivakashi
tibe nelwati lekutsakasela umoya wenkhululeko
lotungeletelwe kuMtsetfosisekelo waseNingizimu
Afrika. LeliTiko lente luchaso mali kutsi lutfolakale
Lwekusungulwa kwalomcondo, kucanjwa
Kwalombukiso nekusungulwa kweluhlelo lolufundzisako.
Lombukiso uhlelwe kutsi eKapa e-Castle 
NgaFebruwari 2004.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 7: ImiKlamo yeteMlandvo
Ngaphasi kwelikhwapha lemKlamo weteMlandvo, linani
lemiklamo yemamnyuziyemu lemisha icaliwe,
lenkhulukati bese kuba nguMklamo we-Freedom Park
lamamnyuziyemu lamasha atawuchubekisa
injongo yekwenta ncono lokumelwa 
kwalomkhakha wemagugu kulelive.
Timphumelelo letinkhulu:
Umklamo wase-Freedom Park
Ngekuncedvwa kuniketwa kwe-METF lokungetiwe,
inchubekela phambili yentiwe ngelicebo letakhiwoncanti
nekuhlolwa kwekukhinyabeteka kwesimo.
Lomchudzelwano wemave ngemave wekucamba
Uvuliwe, futsi tintfo leticanjiwe
Titawukhetfwa bese tihlulelwa nga-Julayi 2003.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
Ngamhlaka 16 Juni 2002, umcimbi lokwenta kube semtsetfweni
Wabanjwa nguMongameli kuleNdzawo yemaGugu
e-Freedom Park, Salvokop, e-Pitoli.
Lomnyaka lophelile tinsalela ta-Sarah Baartmann 
Tabuyiswa tisuka e-France ngemuva kwetingcociswano letindze.
Licembu lekubukwa kulo lasekelwa kute liluleke
liTiko ngenchubo yekungcwaba letinsalela
mhlaka 4 Agasti 2002. kwavunyelwana kutsi umsebenti
wekubambisa kumele ubanjwe kucala kute
kubuyiswe sitfunti sakhe ngemuva kwekutsi waboniswa
angcunu futsi wasetjentiswa njengesinongo sesayensi.
Wabese uyangcwatjwa emcimbini wemphakatsi mhlaka 9
Agasti 2002 (Lusuku lwabomake) e-Hankey 
eMphumalanga Kapa. Mongameli wamemetela lendzawo
lapho wangcwatjwa khona njengendzawo yemagugu yavelonkhe.
LiTiko belisebentisana ndzawonye
Nesifundza, masipala kanye ne-SAHRA 
Kusungula lisu lekulawula kugcinwa kwelithuna
Lakhe lisesimeni lelakhinyabeteka ngenca
Yetimvula letinkhulu letana kulendzawo.
Timphumelelo letinkhulu:
Kukhunjulwa kweMphi yemaNgisi nemaBhunu
yaseNingizimu Afrika.
Luhlelo lwekukhunjulwa kweMphi yemaNgisi nemaBhunu
yaseNingizimu Afrika lwacalwa nga-1999, 
futsi lwacala kusebenta ngekutsakasela
kusayinwa  kwesiVumelwano sekuTfula
e-Vereeniging ngamhlaka 1 Juni 2002, lokwafaka ekhatsi
lokutibophelela kabusha kweNkhumbulo yaVelonkhe lefaka
wonkhe umuntfu kuleMphi yemaNgisi nemaBhunu
yaseNingizimu, kanye nekumbulwa kwembhalo.
Lomnyaka wanga-2002 waphindze wabona kubanjwa 
kweNkhomfa KwaZulu-Natal ngalokubandzakanyeka
kwebantfu labamnyama kuleMphi, lokubonwa 
kwetinkhambu tekuhlukubeta lapho batfu
labamnyama bebagcinwe khona, nalokukhunjulwa
kwalemphi ya-Holkrans/Mthashana 
e-Vryheid, KwaZulu-Natal mhlaka 5 May 2002.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 7: Magama eteNdzawo
Lokusungulwa kweliKhansela leMagama etiNdzawo
laseNingizimu Afrika nga-1999 kunikete
likhaya lelisemtsetfweni lwenchubo 
yekuntjintja emagama etindzawo kulelive kubonisa
lentsandvo yelinyenti lensha. Umsebenti walelikhansela
ufaka kuhlola emagama kutsi anesipelingi lesikahle
nekwenta lucwaningo kute litfole imvelaphi lengumlandvo
yemagama lekungiwo etindzawo. Ngenca yekutsi kwanyalo
kunekusalela emuva kwemagama langu-57 000, likhansela
litawusebentela kucinisekisa kutsi ayacedvwa nga-2005. 
Kusebentisa lenchubo idathabhesi lebanti
Yemagama etindzawo yentiwe.
Ledathabhesi iphumelelise
liTiko kutsi litfule lolokulandzelako:
_ Kulawula nekucapha emagama avelonkhe etindzawo
_ Kugcina emagama etinzawo lamasha
kuledathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
_ Kucapha nekuchumanisa inchubekela phambili 
mayelana neticelo letifakiwe.
_ Kuphipha lomniningwane kalula kute usetjeniswe
yi-SAGNC ne-DAC.
_ Kumelwa ngalokufanako kwedathabhesi yemagama avelonkhe etindzawo.
_ Kwenta inchubo yekulawulwa kwemibiko yemniningwane.
_ Kufakwa kwemininingwane lemisha kuledathabhesi ngaso sonkhe sikhatsi
nekumukelwa kwe-inthanethi.
_ Kufinyelela kuma-gazetteers lakhona.
_ Luhlolo kuloluguko lekulinganisa ema-latitude/longitude.
_ Umbiko lovele utibuyele nekubika kubafaki ticelo.
_ Kutingetekela ngekwawo kwemagama lavunyiwe
ku-SANGC Gazetteer.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, tiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
KUSEBENTA KWELUHLELO
40
Timphumelelo letinkhulu
Lamagama lalandzelako antjintjiwe kulomnyaka timali lodlulile.
Proposed Name Present Name Province
Dzanani Makhado Limpopo
Embhojeni Jeppe's Reef Mpumalanga
GaMmakola Mmakola (yatiwa njenge-Waterval) Mpumalanga
Hlengesha Schulzendal Mpumalanga
KaMbambiso (yatiwa njenge-Boschfontein) Mpumalanga
Katjibane Katsibane (yatiwa njenge- Kalkfontein) Mpumalanga
Magogeni (yatiwa njenge-Jeppe's Rust) Mpumalanga
Makhado Louis Trichardt Limpopo
Marapyane Marapjane (yatiwa njenge- Skilpadfontein) Mpumalanga
Mbhongo (yatiwa njenge- Almansdrift B) Mpumalanga
Mhlambanyatsi Buffelspruit Mpumalanga
Mhlambanyatsi River Mhlambanyathi (yatiwa njenge- Slabojet) Mpumalanga
Mtilane (yatiwa njenge-Ntulane) Mpumalanga
Mogwadi Dendron Limpopo
Mookgophong Naboomspruit Limpopo
Morebeng Soekmekaar Limpopo
Motlatse Blyde Mpumalanga
Mphephu Dzanani Limpopo
Nokananeng (known by Rooifontein) Mpumalanga
Seabe (yatiwa njenge-De Putten) Mpumalanga
Sefogane Treur Mpumalanga
Senwabarwana Bochum Limpopo
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 8: Emagugu
Nga-2002/2003, LiTiko lachubeka kusekela
Zindala Zombili, umDanso weSitfu waVelonkhe
Wemnyaka kanye nefestivali yemculo ngaphasi 
Kwetigameko te-Trust yemaGugu nemasiko ase-Afrika.
Lefestivali libala lekubonisa nekukhutsata
Lemidanso lenotsile nalehlukahlukene yendzabuko yesinftu,
Kanye neMculo waseNingizimu Afrika. Lefestivali
Yakhiwa michudzelwano lengu-22 yetigodzi kanye nalengu-8 yetifundza
Letakha ifestivali yavelonkhe.
Ibandzakanya ngetulu kwa-600 yebadansi nebaculi
Kumikhakha lelinganiselwa ku-28.
LeliTiko, ngetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe,
Lachasa ngetimali le-Trust yemaGugu ase-Afrika ekuyeni
Ekusungulweni kwelirekhodi lagezi letemilandvo njengencenye yemklamo
Longumhlahlandlela wetiNdlu temilandvo nemaRekhodi
Etendzabuko yetemasiko (ICA). Injongo yalomklamo 
Kusungula titfutsi letitawufaka sandla ekutfolweni kabusha
KwemaSiko endzabuko lanotsile alelive
Nemagugu ngekusungula imiklamo letawucoca,
irekhode, ipake, igcine ngagezi futsi isabalalise 
lolokucuketfwe ngulomniningwane, imfundvo,
kongiwa, kutfutfukiswa netinjongo tekwenta imali.
41
Kulomnyaka timali lodlulile, INdvuna
Yavuma kuchaswa ngetimali kwelucwaningo lolucondziswe
kumculo wendzabuko nemlandvo wemlomo lolutawentiwa
manyuvesi lamatsatfu lebekancishwe ematfuba ngaphambilini
aseNingizimu Afrika, yinyuvesi yase-Fort Hare 
eMphumalanga Kapa, iZululand KwaZulu-Natali 
neVenda eLimpopo. Lamanyuvesi atawucwaninga
tonkhe tincenye temculo wendzabuko,
kufaka ekhatsi imisebenti, tinsimbi tekudlala umculo,
nemlandvo wemlomo lophekeletela lencenye lebeyinganakwa
ngaphambilini yemagugu etfu, 
lamanye awo asedvute nenshabalalo.
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe aseNingizimu Afrika
Ngemagama abo:
?Kutikhatsi letihle nga-2002/2003
"Umlandvo wetemlomo ube sikhiya ekuntjintjeni
lokucuketfwe nguletiNdlu temilandvo nemaRekhodi. Nga-2000 sacala
Luhlelo lwemLandvo wemLomo waVelonkhe ngemklamo 
Longumhlahlandlela nelucecesho lwetisebenti tetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngetindlela tekucoca umlandvo wemLomo. 
Ngaleso sikhatsi liphanela letati lakhiwa kutsi 
liluleke iNdvuna ngenchubo futsi litfule
tinkhombandlela tekutsi umLandvo wemlomo kumele ulawulwe njani
kuvelonkhe. Kwanyalo kunemiklamo lelinganiselwa ku-20
lechaswa ngetimali liTiko, futsi
imikhicito lekhishiwe yalemiklamo iya kuletiNdlu temilandvo nemaRekhodi 
futsi iyabhaliswa kudathabhesi yerejista yaVelonkhe yemiTfombo
yemLomo (NAROS), yenta kutsi umniningwane
utfolakale kalula. LetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
lisekele i- web site yalo kulomnyaka lophelile futsi
siyachubeka kukhulisa tindlela tetheknoloji yemininingwane."
"Sisungule iphothifoliyo yekufinyelela kanye
nesekhala semsebenti savulwa ngalena njongo. Kwanyalo 
sisungule licebo lekufinyelela lelisebentako
futsi simukela bantfwana besikolo nalaba labayekele
sikolo kuleprofeshini yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi. TiNdlu temilandvo nemaRekhodi temaFilimu, ema-Video nemSindo limema bantfu kutsi 
bafinyelele kuletimphahla temlandvo, sibonelo, ekusakakatweni lokukhetsiwe.
Sibonelo, ngeLusuku lwemaLungelo eLuntfu 
(21 Mashi) basakata e-Thembisa 
lobekugcwele. Ngalemiklamo
Bantfu baseNingizimu Afrika bacala kubona kutsi
Banendlu yemcebu e-Pitoli."
?kunchubomgomo lenkhulu neluntjintjo lwesimo:
"kusigaba 5 semtsetfosisekelo wase-Riphabliki
yaseNingizimu Afrika kubekiwe kutsi tiNdlu temilandvo nemaRekhodi 
tingumtfwalo wetifundza. Lokuniketelwa etifundzeni
kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi ngumklamo lomkhulu. Tifundza letintsatfu,
i-Freyistata, KwaZulu-Natali neMphumalanga
Kapa, setiniketiwe vele. 
Kunetifundza letisihlanu ngaphasi kwalohulumende lomusha
Lekumele ticale phasi, lekutsiwa yi-Gauteng, 
yiNshonalanga Kapa, Limpopo, i-North West 
neMpumalanga. Kungumtfwalo 
waletiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe kucinisekisa kutsi
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi tesifundza tiyasungulwa. Kuyaphutfuma kitsi kutsi
sisungule likhono letindlu temilandvo kuletifundza."
?.uma sibuka ku-2003/2004
"Nga-1999, iNingizimu Afrika yacelwa kutsi ibambe
lithebula leliKhansela lemave ngemave 
letiNdlu temilandvo nemaRekhodi nga-Oktoba 2003. Lomhlangano
utawubanjwa eKapa futsi ungumklamo lomkhulu 
wanga-2003/2004. INingizimu Afrika itawuvela 
njengesihloko lesibalilekile sengcociswano, ikakhulukati mayelana
nekugcinwa kwemculu weliKomishana lemaCiniso
nekuBuyisana. Lokuniketelwa etifindzeni 
kwalomklamo kuyintfo lenkhulu neyesikhatsi lesidze, 
lokuchunyaniswa nemklamo wekwakha emakhono etifundza."
"Tinhlelo tekufinyelela titawungetwa,
futsi nemklamo weMlandvo wemLomo 
utawuchujtwa ngoba kunetintfo letinyenti
letingakafakwa kulomculu kuze kube ngunyalo.
Tindlela tekwenta letingetiwe titawungeniswa
kulomnyaka futsi sitawusebentela ekwenteni i-heraldry
kuba ligama lelingasilo  langaphandle bese siyenta
kutsi ibe yase-Afrika ngendlela singakhona ngayo.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Emacembu lavakashako
kuletiNdlu temilandvo nemaRekhodi:
Ngalesikhatsi salomnyaka lesiwubukako, 212 yebantfu bavakashela
letNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe. Kuletivakashi, 77
bekubafundzi labasuka kutakhiwo temfundvo
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
KUSEBENTA KWELUHLELO
42
njenge- J. Kekane Secondary School, iNyuvesi
yaseNingizimu Afrika, Rand Afrikaans University, 
Inyuvesi yase-Witwatersrand, nenyuvesi yase-Pitoli.
Letinye tivakashi tifake tisebenti
teliTiko leteTindlu, tihambi letisuka
e-Iran, Egypt nase-Canada, bacwaningi, bothishela
nebafundzisi basemanyuvesi. Njengencenye yeluhlelo lwekufinyelela,
lamahora endlu yekufundzela ngemgcibelo wesitsatfu
waleyo naleyo nyanga alulwa.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Kuyisa letiNdlu temilandvo nemaRekhodi eBantfwini
Loluhlelo lwekufinyelela lwavakashela tikolo
e-Pitoli kute lifundzise bafundzi 
nabothishela ngeKubaluleka kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi 
emphakatsini wetfu. Loluvakasho beluyincenye yeluhlehlo
lwekufinyelela lekuveta ebaleni imisebenti 
yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi kumiphakatsi yaseNingizimu Afrika. 
Letinye tikhatsi letihle tifaka ekhatsi lolokulandzeko:
_ Luvakasho etikolweni eMamelodi, Saulsville,
Atteridgeville nase-Eersterus.
_ Bothishela eMamelodi bamenywa kutsi bavakashele
letiNdlu temilandvo nemaRekhodi kanye na-15 bothishela labayincenye
wesicuku selikomiti lemlandvo beta.
_ Ngemuva kwekuvakasha emahlandla lamaningi kuletikolo 
eSoshanguve, letisebenti taloluhlelo lwekufinyelela
tamenywa enkhambini yetemlandvo lebeyihlelelwe
bafundzi nabothishela e-Roodeplaat.
Balinganiselwa ku-300 bafundzi
Labaya kulenkhambu. Tisebenti taloluhlelo
Tatfula lemisebenti nake nemisebenti
neyetiNdlu temilandvo nemaRekhodi. Bafundzi babambe lichaza, babuta
imibuto leminyenti.
_ Kwetfulwa kwentiwa kumniningwane
kubafundzi beSayensi eNyuvesi yaseNingizimu
Afrika (Sunnyside Campus).
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: I- Bureau of Heraldry
i-Bureau of Heraldry ikhutsata iphindze ishumayele
kuhlonishwa nekuvisiswa
kwemasimbuli avelonkhe kulelive. Le-Bureau
iniketa umsebenti yekubhalisa tonkhe timphawu tavelonkhe
netimbeji, netinchubo telinani lemibuto
yemnyaka mayelana nemasimbuli avelonkhe
aseNingizimu Afrika. Kulomnyaka lesiwubukako
i-Bureau yasungula ngemphumelelo futsi
yangenisa ema-oda lamatsatfu avelonkhe, 
lekaniketwa nguMongameli kwekucala
nga-Disemba 2002.
Timphumelelo letinkhulu:
Kuniketwa kwema-Oda laMasha aVelonkhe.
Ema-Oda laMasha aVelonkhe lamatsatfu aniketwa
nguMongameli Thabo Mbeki kutakhamiti letifanelekile
kanye netivakashi temave ngemave emcimbini
mhlaka 10 Disemba 2002. Lama-oda avelonkhe 
amiklomelo lesetulu kakhulu langaniketwa
kuBantfu labahlukene baseNingizimu Afrika nobe baholi labavelele
bangaphandle nalabanye iNingizimu Afrika 
lefisa kubahlonipha.
1. I-Order yeMapungubwe yaniketwa
kuTakhamiti taseNingizimu Afrika temphumelelo
lenhle nalehamba phambili.
2. I-Oda ye-Baobab iniketwa 
kuTakhamiti taseNingizimu Afrika ngemsebenti
lovelele ngetulu futsi longetulu kwelubito lwemsebenti.
Iniketwa kulaba labafake sandla ngalokuvelele
Kulomzabalazo wentsandvo yelinyenti
nemalungelo eluntfu, kwakha sive
nemsebenti wemphakatsi, nekutfula 
nekuvikeleka.
3. Le-Oda yema-Companions  a-OR
Tambo iniketwa kutinhloko tabohulumende
Nalabanye bantfu ngekutfutfukisa kutfula,
lubanjiswano nebungani neNingizimu
Afrika.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
43
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: Lucecesho
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe taseMalawi tamema
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi nemiSebenti yemaRekhodi yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika kutsi incedze
Ngekuvisiswa wemklamo wemlandvo wemlomo. Ngetulu kwaloko,
Njengencenye yekwakha likhono letifundza, luvakasho
Lwentiwa loluya kuTiNdlu temilandvo nemaRekhodi taseMtata kuyohlola takhiwo nekuncedza ngemalungiselelo ekutfutsela kulesinye sakhiwo.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 5: Kongiwa
Imisebenti yeKongiwa yenta imisebenti lefana nekongiwa,
Kubopha, ku-digitisation, ku-microfilming nekulawulwa kwetinhlekelele.
Kuphindze kunikete inkhombandlela yebucwepheshe kumisebenti
Lefana nemibukiso, kulawulwa kwemvelo, kugcinwa kwemculu,
Tikweleti nekugcinwa kwetindlu ngalokutayelekile.
Imisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe yekonga ingabutsetelwa ngalokulandzelako:
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
KUSEBENTA KWELUHLELO
Tinombolo tekubophelela
Tindzaba taleNdle yemilandvo 380
Emamanyuwali eLucecesho 2 500
Kujutjwa kwema-Bhodi 2 000
Tinombolo temSebenti weKongiwa
ema-rebound etiNcwadzi 20
emaBalave lalungisiwe (lahlotjisiwe alinganiswa) 3 917
ema-Microfilms latfolwe kumKlamo we-GSU 48 (35 mm)
38 (16 mm)
44
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 7: I-Digitisation
I-Digitisation yeMklamo waseNingizimu Afrika (DISA) 
Icalile futsi netiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
Tingiko kokubili lilunga nendzawo yekugcina imininingwane.
Lamakhasi lakotjwe ngemshini abhalwa kuma-compact discs,
Labese atfunyelwa enhloko hhovisi ye-DISA. Uma sekaphelele,
80 yemaphephandzaba, lanemakhasi langu-18 ngalinye, akotjwa.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 8: Imiklamo lekhetsekile
tiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe iyatibandzakanya kumklamo
waMongameli wekubuyisela nekugcina 
ema-Timbuktu manuscripts. Luhlelo 
lwekongiwa kwalama-manuscripts lwadvwetjwa
nekutfulwa kulomklamo kwentiwa 
kuNdvuna E Pahad weBuNgameli neLisekela
leNdvuna Mabandla.
Timphumelelo letinkhulu:
Lokubuyiselwa kwema-Timbuktu
Manuscripts
ngetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe aseNingizimu
Afrika, lelive litawuncedza iMali ekubuyiseleni
umtfombo lobalulekile wase-Afrika webuhlakani
ema-Timbuktu Manuscripts. Lemiculu yakudzala
tiyincenye yemagugu ase-Afrika futsi
Tiphindze tinikete umniningwane wemlandvo 
nemagugu emasiko alelivekati.
Lama-manuscripts alinganiselwa kutsi asuka esikhatsini
Semnyaka likhulu wesi13th, futsi ibhalwe ngesi-Arabhu.
Yinye yetincenye letibalulekile yalama-manuscripts
Kutsi ibonisa lisiko lekusebentisa
Emagama labhaliwe ekurekhodeni emagugu,
Ngetulu kwalamasiko lacinile emlomo
lawa lelivekati lelatiwa ngawo.
Lokubhalwe ephepheni lelilula, lamanye alamagama acala
kushabalala, lwati lweNingizimu Afrika
kkongeni tintfo letimagugu ngaloko luyadzingeka.
Tisebenti tetiNdlu temilandvo nemaRekhodi
titawabelana ngelwati lwabo nebalingani
babo basemali njengemklamo we-flagship 
wemklamo we-NEPAD. Lemiculu yekucala
yaniketwa ku-Thabo Mbeki 
Kumlingani wakhe Mongameli we-Riphabliki yaseMali nga-2002.
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe tibandzanyeka kumklamo 
wekucedza inhlupheko, lotawucecedza emalunga 
emphakatsi ekonga nemakhono ekwenta emabhokisi.
Loku kwentiwe ngekubambisana 
Ne-Pilgrim's Rest Museum ne-University of the
Witwatersrand.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 9: Imiklamo yeMlandvo wemLomo
Nga-2002/2003 imiSebenti yemaRekhodi etiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe yaseNingizimu Afrika yasekela imiklamo lengu-20 yemlandvo
yetemlomo. Lelelandzelako nguleminye yalemiklamo
leyatfola lokusekelwa ngetimali:
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
45
_ Umculo weMlandvo lophilako wetiNdlu temilandvo nemaRekhodi _ Freedom Park- imvelaphi _ YemCulu wakuMabonakudze
ibeka emagama lapha eNingizimu Afrika
E-Pitoli emagugu nemasiko
_ Imnyuziyamu yaseSimonstown _ Imisebenti yesiNtfu _ Intsaba yemtsetfosisekelo
(Umklamo wase-Phoenix) UmKlamo weteMlandvo
_ Emafilimu e-Video ngalaba _ Jacob Mavengo (_ ANC/UDW kwenta umculu
wekufaka sandla kusikhungo senkhululeko sentsantfo yelinyenti sase-Namibia 
sesilwi senkhululeko lesabulawa maPhoyisa aseKapa)
_ Umlandvo wemlomo wase-Roeland _ Kususwa ngenkhani _ kwemlandvo wemlomo wemave ngemave 
INkhomfa yase-Street Prison Griquas 
24-27 Juni 2002
_ Imanyuwali yemlandvo wemlomo _ Ikhodi yekutiphatsa yemlandvo wemlomo _ Umklamo wetigcila
Tisebenti, umlandvo wetisebenti telulwimi
_ Umlandvo wemlomo wase-Freyistata _ Kukopa imiklamo yemlandvo
yebafundisi labamnyama KwaZulu-Natal
Tincomo temlandvo wemlomo letingazange tisekelwe ngetimali kumnyaka timali wanga-2002/2003 titawunakwa kulomnyaka timali lolandzelako.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 9: Kuhlelwa, kuChazwa nekuniketa emaKhodi kwetiNdlu temilandvo nemaRekhodi
Lamathebula lalandzelako aveta kuhlelwa nekuchaza kwemisebenti yetiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe.
EmaRekhodi labekahlelwe abuye acedvwe ngema-Linear Metres
Masipala wase-Atteridgeville 20,00
K38 (Commission of Inquiry re Cape Coloureds, liquor) 00,30
K32 (Commission of Inquiry re E-Jozi Riots) 00,50
ITHOTHALI 20,80
EmaMitha langakapheli, Linear Metres
Mabhalane wangasese, iNdvuna yeteMphilo neteNhlalakahle 25,00
Umbutsano weMtsetfosisekelo 165,00
Inchubo yekuCocisana ngetiNhlangano letinyenti 105,00
ITHOTHALI 295,00
Imiphumela lephelele, Linear Metres
Emamitha laphelele sekavele ahleliwe ku-NAR 42 355,37
Emamitha laphelele langakahlelwa futsi kungenansita yekutfola 19 333,16
Emamitha laphelele langakahlelwa kodvwa ayatfolakala ngetindlela teluhla lekudluliselwa 8 238,60
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
KUSEBENTA KWELUHLELO
46
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 10: Meta-information
Meta-Information (umniningwane ngemniningwane)
Yi-national focal point yelayibrari letsite
nemniningwane wetindzaba temisebenti (LIS). Ngalomnyaka
lobuyetwako, luphiko loluncane
lwemisebenti ye-Meta-Information lwasuka 
kuLiTiko leSayensi neTheknoloji 
kuiTiko leTebuciko nemaSiko. Luhlelo lwavelonkhe
lwe-meta-information eNingizimu Afrika linetinhlobo
temalayibrari lahlukahlukene kanye nalomunye umniningwane
wetinhlangano futsi lusetjentiswa luhlakamsebenti lwesishayamtsetfo. 
Letinhlangano tifaka sandla ekwakheni kwetakhiwoncanti
Tavelonkhe te-LIS, letenta kutsi letinye temalayibrari
Tikhone kuniketa umniningwane kumiphakatsi yawo.
Imisebenti ye-Meta-information ibukene 
nelayibrari yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika
(NLSA), ilayibrari yaseNingizimu Afrika yalabangaboni
(Blindlib), Inhlangano yebaSebenti labangaBoni baseNingizimu Afrika
(SABWO), i-Legal Deposit Committee kanye
nemalayibrari netiNdlu temilandvo nemaRekhodi
letisebenta njengetindzawo tekulondvolota letisemtsetfweni.
Lesigaba tibukene netinhlangatsi tekubusa kwemitimba
ye-NLSA, Blindlib ne-SABWO,
letitfola telekelelotimali temnyaka 
kuliTiko futsi lisebente njengeBubhalane be-
Legal Deposit Committee (LDC) kanye
nemKhandlu waVelonkhe wemaLayibrari kanye
nemniningwane wemisebenti (NCLIS).
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
Linani lemaFomu, Linani leliphelele
Witwatersrand Local Division, emaCala ebuGebengu 5 160
Transvaal Provincial Division, kuTsengiswa kwemHlaba 1 161
Central Divorce Court, e-Jozi 5 701
Imisebenti yahulumende, Lihhovisi lesiGodzi, e-Jozi 11 455
LiTiko leteMphilo neteNhlalakahle 2 754
LiTiko leteNhlalakahle, Internment Camps 886
Commissioner e-Jozi 2 789
ITHOTHALI 29 906
Emafomu emniningwane lahloliwe 11 525
47
Imikhicito lekhishiwe yetakhiwo nga-2002/2003
Ye-NLSA. I-NLSA isebenta njenge-ejensi yavelonkhe yetemlandvo yebantfu (eKhampasi yase-Pitoli) futsi 
njengeLayibrari yekonga yavelonkhe yaseNingizimu Afrika (ekhampasi yase-Kapa). 

ngalomnyaka lesiwubukako, lesakhiwo samukelwa eKhampasi yasePitoli, lokutawubita R119 million futsi lokutawusebenta njengeliphuzu lekunaka lavelonkhe lemniningwane lemphakatsi waseNingizimu Afrika. LesiKhungo setiNcwadzi siyiyunithi lekhetsekile ngekhatsi kwe-NLSA futsi itfolakala eKapa. 
Kulomnyaka lesiwubukako, lesiKhungo besitibandzakanye ngalokubonakalako
Kumiklamo letsite lemavulandlela yekutfutfukisa kubhala nekufundza kanye nemaSiko ekufundza.
INdvuna iphindze yavuma timali letingetiwe te-NLSA kutsi isekele tisebenti letiyinkhaba tesiKhungo.
I-Blindlib Blindlib isabalalisa tincwadzi tekufundza e-Braille nema-audiotapes kubasebentisi labangaboni nalabangakhoni kufundza imibhalo kulo lonkhe lelive. Tikhala temsebenti letavuleka kuleliBhodi le-Blindlib tagcwaliswa kulomnyaka lesiwubukako. UmCondzisi lomusha we-Blindlib, UmCondzisi wekucala ngca longaboni, wakhetfwa nga-Novemba 2002.
SABWO SABWO luHlukano lwemiSebenti yase-Braille iphindze isabalalise tincwadzi tekufundvwa te-Braille eveni lonkhe.
Kulomnyaka lesiwubukako, i-DACST yaniketa i-SABWO ngetimali letingetiwe
Kuyiphumelelisa kutsi ichubeke ngekuprinta e-Braille entele emaTiko ahulumende.
I-NCLIS, Injongo ye-NCLIS kululeka iNdvuna yeTebuciko, EmaSiko, Isayensi 
netheknoloji kanye neNdvuna yeTeMfundvo ngetindzaba letihlobene nemisebenti yeLayibrari yemniningwane kute bakhulise kutfutfukiswa kwemphakatsi ngekuvunyelwa kwemininingwane letsintsekako.
Lenchubo yekusungula i-NCLIS yacedvwa 
kulomnyaka lesiwubukako nemalunga atawukhetfwa kulencenye yesibili ya-2003.
I-LDC, injongo ye-LDC kuchumanisa kwekusetjentiswa kwe-Legal Deposit
Act, 1997. LomTsetfo ucinisekisa yinye ikhophi yaloyo naloyo mculu lokhishwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala ku-NLSA, I-Layibrari yePhalamende, ILayibrari ILayibrari yeMphakatsi yase-Natal kanye neLayibrari yemiSebenti yaseMangaung (Bloemfontein). Emakhophi etintfo tema-audio-visual atfunyelwa kutiNdlu temilandvo nemaRekhodi TiNdlu temilandvo nemaRekhodi temaFilimu aVelonkhe, ema-Video nemSindvo e-Pitoli. LomTsetfo ucinisekisa lokufakwa kwemculu wemagugu aseNingizimu Afrika ayongiwa bese yentiwa kutsi itfolakale kumphakatsi. Kulomnyaka lesiwubukako, leliKomiti lihlangane kabili, njengoba nelikomiti lelincane letebuCwepheshe.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe nemisebenti yeLayibrari yaVelonkhe 9
KUSEBENTA KWELUHLELO
48 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KUSEBENTA KWELUHLELO
Imisebenti yemphakatsi wabosomabhizinisi
Imisebenti
Luhlelo 1: Kulawulwa kwemisebenti yemphakatsi wabosomabhizinisi
Kuchumana kwemisebenti yemphakatsi wabosomabhizinisi
Kuchumana kusebenta njenge buso bekuhlangana
emkhatsini kwemphakatsi 
neliTiko leTebuciko nemaSiko.
Kuhlela imicimbi, kukhipha imiculu 
Nekuchumana nemisakato 
yimisebenti leyinkhaba yalo.
Kulawulwa kwetimali
Balawuli bemisebenti yetimali 
Babagcini balomTsetfo we-Phabliki weKulawulwa kwetimali
kuleliTiko. Lomsebenti ucinisekisa
kubeka ebaleni, kutiphendvulela
nekusebenta ngemphumelelo kwema-akhawunti
kuto tonkhe tento tebhizinisi tetimali letichutjwe liTiko.
Imisebenti yetemtsetfo 
netheknoloji yemininingwane
Lelicele lemSebenti letemTsetfo liniketa -
Tiluleko temtsetfo tangekhatsi teliTiko.
Lephothifoliyo yetheknoloji yemininingwane 
icinisekisa kutfutfukiswa kwe-IT yeliTiko,
kugcinwa nekusetjentiswa kuhambisana
nenchubomgomo yahulumende netinjongo.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu
Sigaba sekuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu
sicinisekisa kutsi umTsetfo wemiSebenti yaHulumende
usetjentiswa ngemphumelelo. njengemgcini
wentfutfuko, yekuchubekisa
nekucashwa kwetisebenti, lomsebenti ucinisekisa
tento tekuphatsa kahle kumele tilandzelwe.
Umphakatsi wabosomabhizinisi
Imisebenti
Kuniketwa kweluhlelotimali kulelo nalelo Luhlelo loluncane
49
Tindzawo tekubaluleka kwemiphumela, Imikhicito lekhishiwe 
neTimphumelelo
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 1: Kulawulwa kweMtfombo
yeluNtfu
Nga-2002/03 licebo lekucashwa ngekulingana 
kweliTiko, ngekuhambisana
Employment Equity Act, wasungulwa waphindze
wangeniswa. Lelisu litawuletfwa 
kuleliTiko letemiSebenti nga-Agasti 2003.
Inchubekela phambili leya kulokusetjentiswa kungabonwa
Kulomniningwane webunyenti bebantfu lobucuketfwe
kusigaba 5. ngekuhambisana kwetingucuko tanyalo leticalwe
liTiko letemiSebenti yahulumende nekuPhatfwa (DPSA), leliTiko 
lisungule indlela lensha yekulawulwa kwemisebenti
lekungunyalo iyasetjentiswa.
Ngekuhambisana nemizamo yekwenta ncono kulawula
kwemsebenti, lencenye yemitfombolusito yeluntfu 
kusungula liCembu lemaKhono aseMsebentini yekuniketwa
kuloMkhakha wahulumende imFundvo neLucecesho
(PSETA). LeliCebo lemaKhono asemSebentini
litawuniketa luhlakamsebenti loluhambisanako lekwenta ncono
emakhono etisebenti bese avumela indlela lehambisanako
yemisebenti yetisebenti ngenjongo 
yekwenta ncono kukhicita netimilo nekunciphisa
tisebenti letidlulele.
Ngetinjongo tekwenta ncono kuphepha kwetisebenti
Netimphahla esakhiweni se-Oranje-Nassau, 
Indlela lensha yekuphepha yangeniswa. Onkhe emalunga
etisebenti tiniketwe emakhadi agezi ekungena
lavumela abuya alandzelele kungena nekuphuma 
kulesakhiwo.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 2: Itheknoloji yemininingwane
Lengucuko yenchubomgomo leyaholela ekhwakhiweni kwe-SITA
kube nemtselela lomkhulu waleliTiko.
Lokulawulwa kwebudlelwano wetinkhontileka
Titawenta incenye lenkhulu yephothifoliyo yetheknoloji yemniningwane
Lolokucuketfwe kanye nesimo semisebenti letfolwe ku-SITA aholwa
Likomiti langekhatsi lelinaka ekulawulweni kwetheknoloji 
yemininingwane yebuhlakani 
kanye nekuchumanisa tindzaba te-IT kuto tonkhe tinhlelo.
Umklamo lochubekako weliTiko
Ucinisekisa kutsi kusetjentiswa kwetheknoloji yemininingwane 
kuncedza kuvunyelwa lokukahle 
nekulawulwa lokukahle kwemniningwane.
LiTiko leTebuciko nemaSiko lisekele i-site
Lebukeka kabusha http://www.dac.gov.za nga-Agasti
2002, lebonisa tingucuko lekufinyelelwe kuyo
kuliTiko kulomnyaka nekwakhwa libala
lelisha lekuchumana nemniningwane.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 3: Imisebenti yetemtsetfo
Imisebenti yetemtsetfo iniketa tiluleko temtsetfo letichubekako
Kubo bonkhe labatsintsekako nelusekelo lwetimangalo kumacala
Lamelene neliTiko, kanye nekusekela balawuli
Bemisebenti lesemigceni ekubhalweni kwemtsetfo lokhishiwe.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 4: LuCwaningo lwangekhatsi
Lencenye yelucwaningo lwangekhatsi licedzile kusungula
Indlela yekugadza bungoti lokutawuncedza
leliTiko ekuboneni lokuhamba phambili lokumele kucwaningwe.
auditing. Lendlela yekugadza bungoti seyiyasetjentiswa
futsi tibekwe etindzaweni tebuhlakani letiboniwe,
kucapha kuyachubeka. Kucapha lokuchubekako nako
kwakha incenye lesenkhabeni yalokusetjentiswa ngemphumelelo
kweliCebo lekuVikela kuKhwabanisa
lelisungulwe nguleliTiko.
Indzawo yekubaluleka kwemiphumela 5: Kulawulwa kwetimali
Kulencenye yemisebenti yeKulawulwa kwetimali 
Ifaka ekhatsi kuhlelwa ngetikhatsi tonkhe, ngemphumelelo nangesikhatsi
Kwetento tetimali, kubika njalo njalo,
Nekulawula kwetimphahla tahulumende
Netindleko, nekugcinwa kwerejista 
Lekahle yetimphahla.
Kulomnyaka lesiwubukakko indlela yekubala timali lekhulisako neyekubika
Iyasetjentiswa, lokukusuka lokukhulu kulendlela
Lebeyisetjentiswa ngaphambilini. Loluhlelo lekusetjentiswa
Lafaka ekhatsi kubonwa nekusetjentiswa kwetinhlelo telucecesho 
Kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwalendlela.
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
Imisebenti yemphakatsi wabosomabhizinisi
KUSEBENTA KWELUHLELO
50
Inombolo yelikhasi
Umbiko wekuLawula nekuVuma 51
Umbiko wemCwaningi maBhuku Jikelele 60
Umbiko weliKomiti lekuCwaninga emaBhuku 62
Sitatimende setinchubomgomo tekubala imali netindzaba letihlobene 63
Sitatimende sekuhlukaniselana 67
Emanotsi esitatimende sekuhlukaniselana 73
Sitatimende semali lengenile 75
likhasi lebhalansi 76
Sitatimende tingucuko ku-net assets/kulingana 77
Sitatimende sekungena kwemali 78
Emanotsi etitatimende temnyaka tetimali 79
Kuvetwa kwemanotsi kutitatimende temnyaka tetimali 85
Tijobelelo 
Sitatimende sekudluliselwa kwemali kutakhiwo temphakatsi netijobeleo tetakhiwo 1A
Sitatimende sekudlulisela kwaletinye timali, sijobelelo 1B
Sitatimende seticinisekiso ngekwetimali letiniketiwe, sijobelelo 2
Ishejuli yekutfutswa kwetimphahla letiphatsekako (kungafaki ekhatsi luhlu lwemagama nemanani emphahla) sijobelelo 3
LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003


Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Department of Arts and Culture: Vote 34
Annual Financial Statements for the eight months ended 31 March 2003
51
1. General review of the state of
financial affairs
1.1 In 2002 the President announced that the
Department of Arts, Culture, Science and
Technology would be split into two departments.
This came into effect on 1 August
2002, and the Department of Arts and
Culture was established. The establishment
of the new Department brought with
it additional responsibilities, new programmes
and new projects, necessitating
a completely new structure. Three new
branches were created, namely:-
_ Arts, Culture and Language in
Society;
_ Cultural Development and International
Relations; and
_ Heritage, National Archives and
Library Services.
1.2 The Department's strategic approach follows
the focus areas of government operations;
to promote economic empowerment,
alleviate poverty, combat crime,
promote nation building, improve sound
governance and fight HIV/Aids.
The Department also continues to
address its core responsibilities of ensuring
that all South Africans have access to
arts, culture, languages, archives and
libraries.
Towards the end of the 2002/2003 financial
year, the Cabinet approved the draft
National Language Policy Framework,
aimed at promoting the equitable use of
all 11 official languages. During the
2003/2004 financial year the Department
will submit the South African Languages
Bill to Parliament in order to ensure the
implementation of the Policy.
Other Projects:
_ In 2002 the Department was involved
in the Summit on the Moral
Regeneration Movement. The Moral
Regeneration Movement was initially
a private sector initiative, which
arose out of a desire to find ways to
regain the high moral standards
endemic to all societies in Africa.
_ The Department continued to develop
relationships with a number of foreign
governments and embark on
partnerships of mutual benefit.
_ The Department supported a range
of poverty alleviation programmes
and will begin to roll out an extensive
skills training programme in the
2003/2004 financial year.
_ The Department continued to promote
economic empowerment
through the proper utilisation of cultural
industries, e.g. film, music,
design, books, publishing and crafts.
_ The Department facilitated the ceremony
at which the remains of Sarah
Bartmann were handed over, and
was prominent in the development of
the burial site and having the memorial
declared a national monument.
These projects were linked to local
tourism and will generate tourism
revenue in the area.
_ The Department initiated Freedom
Day and Heritage Day celebrations,
encouraging South Africans to celebrate
their hard-earned freedom and
drawing their attention to the national
symbols.
_ The International Network on
Cultural Policy (INCP), a round table
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
52
for culture ministers, was held in the
2002/2003 financial year. Approximately
35 culture ministers were
the guests of the Department. Some
of the issues discussed were culture
and globalisation, culture and economic
development, and the coordination
of cultural policies.
_ For the National Craft Imbizo and
Beautiful Things Exhibition at the
World Summit on Sustainable
Development (WSSD), the Department
selected and showcased 637
premier crafts projects from all over
the country. Handcrafted objects of
outstanding quality were sold during
the 22-day period.
_ The new National Orders were presented
at an event held to recognise
South Africans for excellence and
exceptional achievements. The
National Orders are the highest
awards that South Africa, through its
President, can bestow on its citizens
or on eminent foreign nationals.
1.3 Spending trends:
2002/03
R
Amount voted 457 759 000,00
Actual expenditure 429 283 101,34
Surplus 28 475 898,66
The net surplus relates to 6,22% of actual
expenditure against the voted funds for the
2002/2003 financial year. The majority of this
underspending is due mainly to the fact that
some capital works projects linked to cultural
institutions were not completed within the financial
year (R2,474 million), and because the
spending at Freedom Park has been slower
than anticipated owing to logistical problems
(R24,744 million).
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
The details of the net surplus are as follows:
R'000
Current expenditure 374
Transfer payments (current):
Ad hoc transfer payments 260
Transformation: cultural institutions 624
Transfer payments (capital):
Freedom Park 24 744
Other capital projects in process 2 474
Total 28 476
Spending on transfer payments (85,63%) dominated the Vote.
53
2. Services rendered by the
Department
2.1 National Archives
2.1.1 Type of service
The National Archives makes archival
material available to the public. Although
actual access to archival documentation
is free of charge, the public is charged for
the reproduction of material for further
use, either on film or paper. Publications
are also sold, and the public is charged
for the transfer of data by magnetic
means.
2.1.2 Tariff policy
The National Archivist determines tariffs,
taking into account the current market
rates.
2.2 National Film, Video and Sound
Archives
2.2.1 Type of service
The National Film, Video and Sound
Archives collects, preserves and provides
access to audio-visual records created
both by government and private bodies or
individuals. Its aims are as follows:
_ To preserve public and non-public
audio-visual records or documents,
with enduring value, for use by the
public and the State.
_ To make such records accessible
and promote their use by the public.
_ To ensure the proper management
and care of all public audio-visual
records.
_ To collect non-public audio-visual
and related records with enduring
value of national significance, which
another institution cannot more
appropriately preserve.
_ To maintain national registers of nonpublic
records with enduring value,
and to promote co-operation and coordination
between institutions having
custody of such records.
_ Generally, to promote the preservation
and use of our national archival
heritage.
2.2.2 Tariff policy
The National Archivist determines the tariffs,
taking into account the current market
rates.
2.3 Bureau for Heraldry
2.3.1 Type of service
The Bureau for Heraldry registers the
heraldic representations, names, special
names and uniforms of individuals, associations
and institutions. It also renders
advice on heraldic and related matters
and provides financial assistance to institutions,
boards, committees or other public
bodies or persons in order to promote
the functional objectives of the Bureau of
Heraldry.
2.3.2 Tariff policy
The State Herald determines the tariffs, in
consultation with the National Archivist
and taking into account the current market
rates.
3. Capacity constraints
The Department is constrained by a lack of
human resources. The establishment of the
new Department of Arts and Culture necessitated
a new departmental structure. In
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
54
order to address lack of capacity, the
Department advertised the majority of its
vacant positions. However, filling these
vacancies will not be sufficient to ensure
effective service delivery, and the
Department will have to approach the
National Treasury in the 2003/2004 financial
year to increase its allocation for personnel
expenditure. Personal skills development
plans have been developed for every
employee in the Department, and Human
Resource Management is co-ordinating the
development process.
The Department managed to a large extent
to reprioritise its activities within the Medium-
Term Expenditure Framework (MTEF) baseline
allocation, but some short-term priorities
such as funds for the Moral Regeneration
Movement, Cultural Industries and essential
capital works projects could not be accommodated
within these guidelines. To accommodate
this capacity constraint, the
Department will approach the Medium Term
Expenditure Committee, tabling options for
increasing the Department's overall MTEF
baseline allocation.
4. Public Entities
The public entities below were funded by the
Department. Their allocations for the
2002/2003 financial year are indicated.
4.1 Declared cultural institutions
Fifteen institutions were declared cultural
institutions by the Minister of Arts,
Culture, Science and Technology in terms
of the Cultural Institutions Act, 1998. The
institutions must formulate policy on
receiving and preserving all property, of
whatever kind, in their care, including
specimens, collections or other movable
property. They must also manage movable
property that belongs to the
Government.
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
INSTITUTION VOTED
R'000
Northern Flagship Institution, Pretoria 17 955
Iziko Museums of Cape Town 18 721
Natal Museum, Pietermaritzburg 3 840
National Museum, Bloemfontein 7 869
Die Afrikaanse Taalmuseum, Paarl 834
The National English Literary Museum, Grahamstown 1 732
Voortrekker Museum, Pietermaritzburg 2 649
War Museum of the Boer Republics, Bloemfontein 1 804
Robben Island Museum, Cape Town 15 931
William Humphreys Art Gallery, Kimberley 1 188
Engelenburg House Collection, Pretoria 66
Nelson Mandela Museum, Umtata 2 074
Freedom Park, Pretoria 47 000
National Zoological Gardens of South Africa 8 903
Transformation of Cultural Institutions 13 000
TOTAL 143 566
55
4.2 South African Heritage Resources
Agency - R9,550 million
The South African Heritage Resources
Agency was established in terms of the
National Heritage Resources Act, 1999,
in order to -
_ Introduce an integrated and interactive
system for the management of
the national heritage resources.
_ Promote good government at all
levels.
_ Empower civil society to conserve its
heritage resources for future generations.
_ Lay down general principles for heritage
resource management.
_ Introduce an integrated system for
the identification, assessment and
management of the heritage resources
of South Africa.
_ Establish the South African Heritage
Resources Agency, together with its
Council, to co-ordinate and promote
the management of heritage resources
at national level.
_ Set norms and maintain essential
national standards for the management
of heritage resources in South
Africa.
_ Protect heritage resources of national
significance.
_ Control the export of nationally
significant heritage objects and the
import into South Africa of cultural
property illegally exported from
foreign countries.
_ Enable the provinces to establish
heritage authorities, which must
adopt powers to protect and manage
certain categories of heritage
resources.
_? Provide for the protection and management
of conservation-worthy
places and areas by local authorities.
4.3 Performing arts institutions
The arts institutions assist in creating a
sustainable performing arts industry
based on access, excellence, diversity
and redress. They encourage the development
of the full range of performing
arts. The institutions are:
INSTITUTION VOTED
R'000
State Theatre 11 139
Playhouse Company 9 915
Cape Performing Arts Board 10 658
Performing Arts Council of the
Free State 8 700
Market Theatre 4 283
Windybrow Theatre 1 405
TOTAL 46 100
4.4 Business Arts South Africa -
R1,950 million
Business Arts South Africa is a Section
21 Company aimed at encouraging sponsorship
of the arts by the business and
private sector through the introduction of
a matching grant scheme.
4.5 National Film and Video Foundation -
R12,217 million
In terms of the National Film and Video
Foundation Act, 1997, the Foundation
develops and promotes the film and video
industry. It provides, and encourages the
provision of, opportunities for persons
from disadvantaged communities to par-
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
56
ticipate in the industry. The Foundation
also promotes local film and video products;
supports the development of and
access to the industry; and addresses
historical imbalances in infrastructure,
skills and resources in the industry.
4.6 National Arts Council -
R20,205 million
In terms of the National Arts Council Act,
1997, the Council facilitates opportunities
for people to practice and appreciate the
arts. The Council also promotes the general
application of the arts in the community,
fosters the expression of a national
identity by means of the arts, promotes
freedom in the practice of the arts, and
gives historically disadvantaged people
greater access to the arts. Other functions
include addressing historical imbalances
in the provision of infrastructure,
and promoting national and international
liaison.
4.7 Pan South African Language Board -
R18,633 million
The Board actively promotes an awareness
of multilingualism as a national
resource, and supports the previously
marginalised languages by developing,
administering and monitoring access,
information and implementation programmes.
These activities are in accordance
with the provisions of the Pan
South African Language Board Act,
1999.
4.8 Libraries
INSTITUTION VOTED
R'000
National Library 9 933
South African Library for the Blind 1 883
SA Blind Workers' Organisation 312
TOTAL 12 128
Libraries preserve and promote awareness
of the national documentary heritage,
and provide for related matters.
They include the South African Library for
the Blind, which provides library and information
services to blind and print-handicapped
readers, and related matters.
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
57
5. Other organisations to which
transfer payments were made
The Department supports and promotes projects
that aim to promote arts and culture, the
functional objectives of the National Archives
and language. To this end the Department
makes grant-in-aid payments to institutions,
boards, committees, other public bodies or
persons. Various funding committees in the
Department evaluate project proposals
received from the various role players and
enter into a memorandum of agreement with
the parties once a decision has been made
to fund a particular project. During the
2002/2003 financial year the various programmes
in the Department paid out the following
amounts:
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS PROGRAMME DIVISION VOTED
R'000
2: Arts, Culture and Promoting arts and culture in SA 14 031
Language in Society Translating, editing and language planning 987
3: Cultural Development Promoting arts and culture internationally 2 543
and International Relations Poverty relief 25 587
Cultural industries 20 000
4: Heritage, National Archives Promoting heritage 3 887
and Library Services National Archives of South Africa 600
Capital works (Infrastructure development) 63 702
TOTAL 131 337
58 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
6. Corporate Governance
Arrangements
In the 2002/2003 financial year the
Department had an established Audit
Committee, in compliance with the Public
Finance Management Act (PFMA), 1999,
and the Treasury Regulations (TRs) issued
under it, and to provide for its unique needs.
The Chairperson of the Audit Committee was
Mr S Kajee, a Director at Gobodo Corporate
Governance Services. The other members
of the committee were:
A new Audit Committee will be established
for the period 1 April 2003 to 31 March 2004.
The Internal Audit Unit conducted a risk
assessment of the Department of Arts,
Culture, Science and Technology in order to
address the needs of the new Department of
Arts and Culture, and an annual internal
audit plan was adopted.
A fraud prevention plan and strategy are in
place to implement fraud prevention measures
and to create awareness of fraud. As
part of this strategy a whistle-blowing hotline
has been set in operation.
As the Department transfers a large percentage
of its budget to public entities, and the
Minister has an obligation to oversee compliance
with the PFMA in terms of section
63(2), a separate unit was established to
effect and monitor corporate governance, but
due to a lack of capacity will only start fulfilling
its functions in 2003/2004.
7. Progress with financial management
improvements
The Department appointed an Acting Chief
Financial Officer from 1 October 2002 after
the new Department
started functioning
autonomously. It is
anticipated that a fulltime
Chief Financial
Officer at the level of
Chief Director will be
appointed from 1 June
2003.
The implementation of
the Public Finance
Management Act, 1999
(Act No. 1 of 1999) [PFMA] and Treasury
Regulations [TRs] issued in terms of sections
76 and 77 of the PFMA has a high priority
in the Department. Delegations in this
respect are approved and in use. Although
favourable progress has been made in certain
areas, others will require a more concerted
effort in the 2003/2004 financial year.
As required by the PFMA, accurate financial
reporting was submitted timeously to various
role players. Apart from the statutory requirements,
the Department also has an effective
in-house reporting and cash flow management
system. This is evident from the small
saving realised in the current reporting period
(excluding capital projects over which the
Department has no control of owing to construction
and contractor influences).
Member Institution Position
Dr RM Adam Department of Arts, Culture, Director-General
(Ex official) Science and Technology
Mr P Benade Department of Education Chief Director:
Corporate Services
Dr N Frick Council for Geosciences Chief Executive Officer
Mr K Moloi Africa Institute of SA Financial Manager
59
8. Performance information
Because the Department of Arts and Culture
was established only in August 2002, it did
not have either a designated Estimates of
National Expenditure for the 2002/2003
financial year, or a Strategic Plan for the period
1 August 2002 to 31 March 2003. Its programmes
had to be reconfigured in the
Adjustments Estimate for 2002/2003, which
made formal reporting in terms of set objectives
in the Estimates of National Expenditure
and the Strategic Plan of the former
Department of Arts, Culture, Science and
Technology very difficult. This was exacerbated
by the fact that its accounting, financial
and salary systems only started functioning
on 1 November 2002. However, the performance
systems established in the former
Department of Arts, Culture, Science and
Technology were maintained in respect of
management meetings and other forms of
continued progress assessment such as
Internal Auditing and the Audit Committees
evaluation processes. No external mechanism
was implemented to verify performance
information except for the Auditor-General's
normal evaluations.
9. Approval
The annual financial statements set out on
pages 67 to 90 have been approved by the
Accounting Officer.
Prof. Itumeleng Mosala
DIRECTOR-GENERAL
Date: 28 May 2003
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Management Report for the eight months ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
60
REPORT OF THE AUDITOR-GENERAL
TO PARLIAMENT ON THE FINANCIAL
STATEMENTS OF THE DEPARTMENT
OF ARTS AND CULTURE - VOTE 34
FOR THE EIGHT-MONTH PERIOD
ENDED 31 MARCH 2003
1. AUDIT ASSIGNMENT
The financial statements as set out on
pages 67 to 90, for the eight-month period
ended 31 March 2003, have been
audited in terms of section 188 of the
Constitution of the Republic of South
Africa, 1996 (Act No. 108 of 1996), read
with sections 3 and 5 of the Auditor-
General Act, 1995 (Act No. 12 of 1995).
These financial statements, the maintenance
of effective control measures and
compliance with relevant laws and regulations
are the responsibility of the
accounting officer. My responsibility is to
express an opinion on these financial
statements, based on the audit.
2. NATURE AND SCOPE
The audit was conducted in accordance
with Statements of South African Auditing
Standards. Those standards require that I
plan and perform the audit to obtain reasonable
assurance that the financial
statements are free of material misstatement.
An audit includes:
_ examining, on a test basis, evidence
supporting the amounts and disclosures
in the financial statements,
_ assessing the accounting principles
used and significant estimates made
by management, and
_ evaluating the overall financial statement
presentation.
Furthermore, an audit includes an examination,
on a test basis, of evidence supporting
compliance in all material
respects with the relevant laws and regulations,
which came to my attention and
are applicable to financial matters.
I believe that the audit provides a reasonable
basis for my opinion.
3. AUDIT OPINION
In my opinion the financial statements
fairly present, in all material respects, the
financial position of the Department of
Arts and Culture (department) for the
eight-month period ended 31 March 2003
and the results of its operations and cash
flows for the period then ended in accordance
with prescribed accounting practice.
4. EMPHASIS OF MATTER
Without qualifying the audit opinion
expressed above, attention is drawn to
the following matters:
4.1 Ad hoc transfer payments
The following weaknesses were identified
during the audit of ad hoc transfer payments:
_ In certain instances the payment of
transfers was not supported by sufficient
documentation.
_ Stipulations of regulations were not
always adhered to such as:
- A lack of reference on supporting
documents
- The regular monitoring of projects
- The allocating of weights to decisions
on programmes
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Report of the Auditor-General
61
_ A lack of scheduled or unscheduled
inspection visits or reviews of performance
_ Specific conditions not always stipulated
in contracts.
4.2 Windybrow Theatre
A consultant has been appointed to
investigate irregularities emanating from
a subsidy of R2.4 million paid to the
Windybrow Theatre. A preliminary report
confirmed the presence of potential irregularities
and other mal-practices. At the
time of compiling this report the investigation
was not finalised.
4.3 Internal audit
The Department of Arts and Culture had
separated from the Department of Arts,
Culture, Science and Technology on 1
August 2002. Since the separation a new
strategic internal audit plan for the department
had not been developed for the
period under review and no internal
audits had been finalised during this period.
Consequently, no internal audit
reports could be relied upon.
4.4 Assets
Due to the separation of the former
Department of Arts, Culture, Science and
Technology the department was required
to prepare an inventory of assets and liabilities,
which should have been transferred
to the newly created departments.
In accordance with subsection 42(2) of
the Public Finance Management Act,
1999 (Act No. 1 of 1999) the inventory
has to be signed by the accounting officers
of the transferring and receiving
departments.
Such an inventory list could not be submitted
for audit purposes, which resulted
in an inability to confirm the transferred
assets.
5. APPRECIATION
The assistance rendered by the staff of
the department during the audit is sincerely
appreciated.
Auditor-General
Pretoria 22 July 2003
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Report of the Auditor-General
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
62
We are pleased to present our report for the
financial year ended 31 March 2003.
Audit Committee Members and
Attendance:
The audit committee consist of the members
listed hereunder and meets at least 2 times per
annum as per its approved terms of reference.
During the current year 2 meetings were held.
Name of Member Number of
meetings attended
Mr S Kajee 1
Dr R M Adam 1
Mr P Benade 1
Dr N Frick 2
Mr K Moloi 2
Audit Committee Responsibility
The Audit Committee reports that it has complied
with its responsibilities arising from section
38 (1)(a) of the PFMA and Treasury Regulation
3.1.13. The Audit Committee also reports that it
has adopted appropriate formal terms of reference
as its audit committee charter, has regulated
its affairs in compliance with this charter and
has discharged all its responsibilities as contained
therein.
The effectiveness of internal
control
The system of internal control is effective as the
various reports of the Internal Auditors, the
Audit Report on the Annual Financial
Statements, the matters of emphasis and management
letter of the Auditor-General have not
reported any significant or material non compliance
with prescribed policies and procedures.
The quality of in year management
and monthly reports submitted
in terms of the Act and
the Division of Revenue Act.
The committee is satisfied with the content and
quality of monthly reports prepared and issued
by the Accounting Officer and the Department
during the year under review.
Evaluation of Financial
Statements
The Audit committee has
_ Reviewed and discussed with the Auditor-
General and the Accounting Officer the
audited annual financial statements to be
included in the annual report;
_ Reviewed the Auditor-General's management
letter and management response;
_ Reviewed changes in accounting policies
and practices;
_ Reviewed significant adjustments resulting
from the audit.
The Audit Committee concurs and accepts the
conclusions of the Auditor-General on the annual
financial statements and is of the opinion that
the audited annual financial statements be
accepted and read together with the report of
the Auditor-General.
Chairperson of the Audit Committee
Date: 5 August 2003
Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Report of the Audit Committee
63 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
STATEMENT OF ACCOUNTING POLICIES
AND RELATED MATTERS FOR THE EIGHT
MONTHS ENDED 31 MARCH 2003
The financial statements have been prepared in
accordance with the following policies, which
have been applied consistently in all material
respects, unless otherwise indicated. However,
where appropriate and meaningful, additional
information has been disclosed to enhance the
usefulness of the financial statements and to
comply with the statutory requirements of the
Public Finance Management Act, Act No.1 of
1999 (as amended by Act No.29 of 1999), the
Treasury Regulations for Departments and
Constitutional Institutions issued in terms of the
Act and the Division of Revenue Act, Act No.5 of
2002.
1. Basis of preparation
The financial statements have been prepared
on a modified cash basis of
accounting, except where stated otherwise.
The reporting entity is in transition
from reporting on a cash basis of
accounting to reporting on an accrual
basis of accounting. Under the cash basis
of accounting transactions and other
events are recognised when cash is
received or paid. Under the accrual basis
of accounting transactions and other
events are recognised when incurred and
not when cash is received or paid.
2. Revenue
Voted funds are the amounts appropriated
to a department in accordance with
the final budget known as the Adjusted
Estimates of National / Provincial
Expenditure. Unexpended voted funds
are surrendered to the National/Provincial
Revenue Fund.
Interest and dividends received are
recognised upon receipt of the funds, and
no accrual is made for interest or dividends
receivable from the last receipt
date to the end of the reporting period.
They are recognised as revenue in the
financial statements of the department
and then transferred to the National/
Provincial Revenue Fund.
3. Current expenditure
Current expenditure is recognised in the
income statement when the payment is
made.
4. Unauthorised, irregular, and fruitless
and wasteful expenditure
Unauthorised expenditure means:
_ the overspending of a vote or a main
division within a vote, or
_ expenditure that was not made in
accordance with the purpose of a
vote or, in the case of a main division,
not in accordance with the purpose
of the main division.
Unauthorised expenditure is treated as a
current asset in the balance sheet until
such expenditure is recovered from a
third party or funded from future voted
funds.
Irregular expenditure means expenditure,
other than unauthorised expenditure,
incurred in contravention of or not in
accordance with a requirement of any
applicable legislation, including:
_ the Public Finance Management Act,
_ the State Tender Board Act, or any
regulations made in terms of this act,
or
_ any provincial legislation providing
Statement of Accounting Policies
for procurement procedures in that
provincial government.
Irregular expenditure is treated as expenditure
in the income statement.
Fruitless and wasteful expenditure means
expenditure that was made in vain and
would have been avoided had reasonable
care been exercised. Fruitless and wasteful
must be recovered from a responsible
official (a debtor account should be
raised), or the vote if responsibility cannot
be determined.
5. Debts written off
Debts are written off when identified as
irrecoverable. No provision is made for
irrecoverable amounts.
6. Capital expenditure
Expenditure for physical items on hand
on 31 March 2003 to be consumed in the
following financial year, is written off in full
when they are received and are accounted
for as expenditure in the income statement.
Physical assets (fixed assets and
movable assets) acquired are expensed
i.e. written off in the income statement
when the payment is made.
7. Investments
Marketable securities are carried at market
value. Market value is calculated by
reference to stock exchange quoted selling
prices at the close of business on the
balance sheet date.
Non-current investments excluding marketable
securities are shown at cost and
adjustments are made only where in the
opinion of the directors, the investment is
impaired. Where an investment has been
impaired, it is recognised as an expense
in the period in which the impairment is
identified.
Increases in the carrying amount of marketable
securities classified as non-current
assets are credited to revaluation
and other reserves in shareholders' equity.
Decreases that offset previous
increases of the same marketable security
are charged to the income statement.
Increases/decreases in the carrying
amount of marketable securities classified
as current assets are credited/
charged to the income statement.
On disposal of an investment, the difference
between the net disposal proceeds
and the carrying amount is charged or
credited to the income statement. On disposal
of a marketable security classified
as a non-current asset, amounts in revaluation
and other reserves relating to that
marketable security, are transferred to
retained earnings.
8. Investments in controlled entities
Investments in controlled entities are
those entities where the reporting entity
has the ability to exercise any of the following
powers to govern the financial and
operating policies of the entity in order to
obtain benefits from its activities:
_ To appoint or remove all, or the
majority of, the members of that entity's
board of directors or equivalent
governing body;
_ to appoint or remove the entity's chief
executive officer;
_ to cast all, or the majority of, the
votes at meetings of that board of
directors or equivalent governing
body; or
_ to control all, or the majority of, the
voting rights at a general meeting of
that entity.
Investments in controlled entities are
shown at cost.
64 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Statement of Accounting Policies
65 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
9. Receivables
Receivables are not normally recognised
under the cash basis of accounting.
However, receivables included in the balance
sheet arise from cash payments that
are recoverable from another party.
Receivables for services delivered are
not recognised in the balance sheet as a
current asset or as income in the income
statement, as the financial statements are
prepared on a cash basis of accounting,
but are disclosed separately in the notes
to enhance the usefulness of the financial
statements.
10. Payables
Payables are not normally recognised
under the cash basis of accounting.
However, payables included in the balance
sheet arise from cash receipts that
are due to either the Provincial/National
Revenue Fund or another party.
11. Provisions
A provision is a liability of uncertain timing
or amount. Provisions are not normally
recognised under the cash basis of
accounting, but are disclosed separately
in the notes to enhance the usefulness of
the financial statements.
12. Lease commitments
Lease commitments for the period
remaining from the accounting date until
the end of the lease contract are disclosed
as a note to the financial statements.
These commitments are not
recognised in the balance sheet as a liability
or as expenditure in the income
statement as the financial statements are
prepared on the cash basis of accounting.
13. Accruals
This amount represents goods/services
that have been delivered, but no invoice
has been received from the supplier at
year end, OR an invoice has been
received but remains unpaid at year end.
These amounts are not recognised in the
balance sheet as a liability or as expenditure
in the income statement as the financial
statements are prepared on a cash
basis of accounting, but are however disclosed.
14. Employee benefits
Short-term employee benefits
The cost of short-term employee benefits
is expensed in the income statement in
the reporting period that the payment is
made. Short-term employee benefits, that
give rise to a present legal or constructive
obligation, are deferred until they can be
reliably measured and then expensed.
Details of these benefits and the potential
liabilities are disclosed as a note to the
financial statements and are not recognised
in the income statement.
Termination benefits
Termination benefits are recognised and
expensed only when the payment is
made.
Retirement benefits
The department provides retirement benefits
for its employees through a defined
benefit plan for government employees.
These benefits are funded by both
employer and employee contributions.
Employer contributions to the fund are
expensed when money is paid to the
fund. No provision is made for retirement
benefits in the financial statements of the
Department. Any potential liabilities are
disclosed in the financial statements of
the National/Provincial Revenue Fund
and not in the financial statements of the
employer Department.
Statement of Accounting Policies
Medical benefits
The department provides medical benefits
for (certain/all) its employees through
defined benefit plans. These benefits are
funded by employer and/or employee
contributions. Employer contributions to
the fund are expensed when money is
paid to the fund. No provision is made for
medical benefits in the financial statements
of the Department.
Retirement medical benefits for retired
members are expensed when the payment
is made to the fund.
15. Capitalisation reserve
The capitalisation reserve represents an
amount equal to the value of the investments
and/or loans capitalised, or
deposits paid on behalf of employees of a
foreign mission, for the first time in the
previous financial year. On disposal,
repayment or recovery, such amounts are
transferable to the Revenue Fund.
16. Recoverable revenue
Recoverable revenue represents payments
made and recognised in the
income statement as an expense in previous
years, which have now become
recoverable from a debtor due to non-performance
in accordance with an agreement.
Repayments are transferred to the
Revenue Fund as and when the repayment
is received.
17. Comparative figures
The functions related to arts and culture
have been transferred to the new
Department of Arts and Culture from the
former Department of Arts, Culture,
Science and Technology, which ceased to
exist on 31 July 2002. Therefore, the
report for the Department is only for an
eight month period, with no comparative
figures.
66 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Statement of Accounting Policies
67 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
APPROPRIATION STATEMENT
for the eight months ended 31 March 2003
Programme
2002/03
Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
1 Administration
Current 11 806 1 020 12 826 12 822 4 99.97%
Capital 134 1 125 1 259 1 249 10 99.21%
2 Arts, Culture and
Language in
Society
Current 126 706 (1 998) 124 708 124 265 443 99.64%
Capital 1 911 ( 875) 1 036 1 001 35 96.62%
3 Culture Development
and International
Relations
Current 65 466 ( 570) 64 896 64 797 99 99.85%
Capital - - - - - -
4 Heritage, National
Archives and
National Library
Services
Current 144 557 1 463 146 020 143 985 2 035 98.61%
Capital 107 179 ( 165) 107 014 81 164 25 850 75.84%
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.78%
APPROPRIATION STATEMENT
for the eight months ended 31 March 2003
2002/03
Direct charge Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
against the National Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
Revenue Fund revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
1 Arts and Culture 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.78%
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.78%
2002/03
Economic Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Current
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.97%
Transfer payments 288 768 - 288 768 286 505 2 263 99.22%
Other 26 666 1 156 27 822 27 513 309 98.89%
Capital
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.83%
Acquisition of capital
assets 2 306 85 2 391 2 335 56 97.66%
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.78%
Annual Financial Statements
Annual Financial Statements
68 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
2002/03
Standard item Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.97%
Administrative 8 726 197 8 923 8 897 26 99.71%
Inventories 1 790 742 2 532 2 523 9 99.64%
Equipment 2 306 240 2 546 2 532 14 99.45%
Professional and
special services 16 149 ( 183) 15 966 15 652 314 98.03%
Transfer payments 395 686 - 395 686 367 584 28 102 92.90%
Miscellaneous 1 204 205 203 2 99.02%
Special functions - 41 41 41 - 100.00%
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.78%
DETAIL PER PROGRAMME 1: Administration
for the eight months ended 31 March 2003
2002/03
Programme per Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
subprogramme Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
1.1 Management
Current 2 975 - 2 975 2 973 2 99.93%
Capital - 289 289 288 1 99.65%
1.2 Corporate services
Current 8 558 1 020 9 578 9 576 2 99.98%
Capital 134 836 970 961 9 99.07%
1.3 Departmental
entertainment
Current 273 - 273 273 - 100.00%
Capital - - - - - -
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.90%
2002/03
Economic Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Current
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.96%
Transfer payments - - - - - -
Other 3 150 2 556 5 706 5 705 1 99.98%
Capital
Transfer payments - - - - - -
Acquisition of capital
assets 134 1 125 1 259 1 249 10 99.21%
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.90%
69 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Annual Financial Statements
2002/03
Standard item Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.96%
Administration 2 207 397 2 604 2 603 1 99.96%
Inventories 531 537 1 068 1 068 - 100.00%
Equipment 134 1 210 1 344 1 335 9 99.33%
Professional and
special services 412 1 479 1 891 1 890 1 99.95%
Transfer payments - - - - - -
Miscellaneous - 17 17 17 - 100.00%
Special functions - 41 41 41 - 100.00%
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.90%
DETAIL PER PROGRAMME 2: Arts, Culture and Language in Society
for the eight months ended 31 March 2003
2002/03
Programme per Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
subprogramme Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
2.1 Promotion of arts
and culture in
the SA
Current 75 347 (1 998) 73 349 73 348 1 100.00%
Capital 1 394 ( 875) 519 518 1 99.81%
2.2 Foundations,
councils and
association for
arts and culture
Current 20 205 - 20 205 20 205 - 100.00%
Capital - - - - - -
2.3 National
language
services
Current 12 521 - 12 521 12 079 442 96.47%
Capital 517 - 517 483 34 93.42%
2.4 Pan South African
Language Board
Current 18 633 - 18 633 18 633 - 100.00%
Capital - - - - - -
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.62%
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Annual Financial Statements
70 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
2002/03
Economic Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Current
Personnel 9 574 ( 348) 9 226 9 224 2 99.98%
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.81%
Other 15 227 (1 650) 13 577 13 325 252 98.14%
Capital
Transfer payments - - - - - -
Acquisition of
capital assets 1 911 ( 875) 1 036 1 001 35 96.62%
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.62%
2002/03
Standard item Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Personnel 9 574 ( 348) 9 226 9 224 2 99.98%
Administrative 3 264 (1 090) 2 174 2 156 18 99.17%
Inventories 996 90 1 086 1 080 6 99.45%
Equipment 1 911 ( 875) 1 036 1 033 3 99.71%
Professional and
special services 10 966 ( 824) 10 142 9 883 259 97.45%
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.81%
Miscellaneous 1 174 175 174 1 99.43%
Special functions - - - - - -
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.62%
71 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Annual Financial Statements
DETAIL PER PROGRAMME 3:
Cultural Development and International Relations
for the eight months ended 31 March 2003
2002/03
Programme per Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
subprogramme Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
3.1 Promotion of
art and culture
in the SA
Current 65 466 ( 570) 64 896 64 797 99 99.85%
Capital - - - - - -
Total 65 466 ( 570) 64 896 64 797 99 99.85%
2002/03
Economic Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Current
Personnel 3 180 ( 85) 3 095 3 092 3 99.90%
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.93%
Other 1 939 ( 485) 1 454 1 401 53 96.35%
Capital
Transfer payments - - - - - -
Acquisition of
capital assets - - - - - -
Total 65 466 ( 570) 64 896 64 797 99 99.85%
2002/03
Standard item Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Personnel 3 180 ( 85) 3 095 3 092 3 99.90%
Administrative 1 038 ( 35) 1 003 1 001 2 99.80%
Inventories - - - - - -
Equipment - - - - - -
Professional and
special services 901 ( 452) 449 398 51 88.64%
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.93%
Miscellaneous - 2 2 2 - 100.00%
Special functions - - - - - -
Total 65 466 ( 570) 64 896 64 797 99 99.85%
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Annual Financial Statements
72 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
DETAIL PER PROGRAMME 4:
Heritage, National Archives and National Library Services
for the eight months ended 31 March 2003
2002/03
Programme per Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
subprogramme Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
4.1 Arts, cultural
and heritage
institutions
Current 100 351 - 100 351 98 347 2 004 98.00%
Capital 43 216 - 43 216 19 851 23 365 45.93%
4.2 Conservation
Bodies
Current 9 550 - 9 550 9 550 - 100.00%
Capital - - - - - -
4.3 Promotion of
arts and culture
in the SA
Current 6 675 524 7 199 7 170 29 99.60%
Capital - 4 4 4 - 100.00%
4.4 SA Geographical
Names Council
Current 400 ( 364) 36 36 - 100.00%
Capital - - - - - -
4.4 National archives
of South Africa
Current 27 581 1 303 28 884 28 882 2 99.99%
Capital 261 ( 169) 92 81 11 88.04%
4.4 Capital works
Current - - - - - -
Capital 63 702 - 63 702 61 228 2 474 96.12%
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.98%
2002/03
Economic Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Current
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.99%
Transfer payments 126 516 - 126 516 124 485 2 031 98.39%
Other 6 350 735 7 085 7 082 3 99.96%
Capital
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.83%
Acquisition of capital
assets 261 ( 165) 96 85 11 88.54%
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.98%
73 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Annual Financial Statements
2002/03
Standard item Adjusted Virement Revised Actual Savings Expenditure
classification Appropriation Allocation Expenditure (Excess) as % of
revised
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 allocation
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.99%
Administrative 2 217 925 3 142 3 137 5 99.84%
Inventories 263 115 378 375 3 99.21%
Equipment 261 ( 95) 166 164 2 98.80%
Professional and
special services 3 870 ( 386) 3 484 3 481 3 99.91%
Transfer payments 233 434 - 233 434 205 564 27 870 88.06%
Miscellaneous - 11 11 10 1 90.91%
Special functions - - - - - -
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.98%
1 Detail of current and capital transfers
as per Appropriation Act (after
Virement):
Detail of these transactions can be
viewed in note 7 (Transfer payments) to
the annual financial statements.
2 Detail of special functions (theft and
losses):
Detail of these transactions per programme
can be viewed in note 9.2
(Details of special functions) to the annual
financial statements.
3 Explanations of material variances from Amount Voted (after virement):
8 Months
31-03-2003
R'000
Programme 4: Heritage, National Archives and Library Services 27 885
Split per standard item:
Personnel payments 1
Administrative 5
Inventories 3
Equipment 2
Professional and special services 3
Transfer payments 3.1 27 870
Miscellanoeus 1
27 885
Notes to the Appropriation Statement for the eight months
ended 31 March 2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
3.1 The Ad Hoc Ministerial Committee on
Freedom Park requested that the architectual
competition in respect of the capital
works project to develop the infrastructure
at the Freedom Park site have to
be changed to include international participants.
International competition
requires the accreditation of the Union of
International Architects (UIC). This had
an impact on the capital works project as
well as the budget implementation, delaying
the project time frame with nine
months. Hence a saving of R24,744 million
that will be rolled over to the
2003/2004 financial year.
Annual Financial Statements
74 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
4 Reconciliation of appropriation statement to income statement:
8 Months
31-03-2003
R'000
Total expenditure per Appropriation Statement 429 283
Less: Investments acquired and capitalised during the
current financial year -
expensed for appropriation purposes -
Add: Local and foreign aid assistance (including RDP funds) -
Actual Expenditure per Income Statement 429 283
75 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
INCOME STATEMENT (STATEMENT OF FINANCIAL PERFORMANCE)
for the eight months ended 31 March 2003
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
REVENUE
Voted funds
Charge to National Revenue Fund 1 457 759
Non-voted funds
Other revenue to be surrendered to the revenue fund 2 509
TOTAL REVENUE 458 268
EXPENDITURE
Current 345 869
Personnel 3 31 851
Administrative 8 897
Inventories 4 2 523
Machinery and Equipment 5 197
Professional and special services 6 15 652
Transfer payments 7 286 505
Miscellaneous 8 203
Special functions: authorised losses 9 41
Capital 83 414
Machinery and Equipment 5 2 335
Transfer payments 7 81 079
TOTAL EXPENDITURE 429 283
NET SURPLUS FOR THE PERIOD 10 28 985
Income Statement
Balance Sheet
76 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
BALANCE SHEET (STATEMENT OF FINANCIAL POSITION)
as at 31 March 2003
Note 8 Months
31-03-2003
ASSETS R'000
Current assets 207 975
Cash and cash equivalents 11 190 030
Receivables 12 17 945
TOTAL ASSETS 207 975
LIABILITIES
Current liabilities 207 952
Voted funds to be surrendered 13 28 476
Revenue funds to be surrendered 14 407
Payables 15 179 069
TOTAL LIABILITIES 207 952
NET ASSETS/LIABILITIES 23
EQUITY
Recoverable revenue 23
TOTAL EQUITY 23
77 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Statement of Changes in Net Assets/Equity
STATEMENT OF CHANGES IN NET ASSETS/EQUITY
for the eight months ended 31 March 2003
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
Recoverable revenue
Opening balance -
Debts raised 23
Closing balance 23
TOTAL EQUITY 23 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Cash Flow Statement
78 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
CASH FLOW STATEMENT
for the eight months ended 31 March 2003
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES
Net cash flow generated by operating activities 16 112 399
Cash generated (utilised) to (increase)/decrease working capital 17 161 147
Voted funds and Revenue funds surrendered 18 (102)
Net cash flow available from operating activities 273 444
CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES 83 414
Capital expenditure 83 414
Proceeds from sale of equipment 2 -
Net cash flows from operating and investing activities 190 030
CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES -
Net increase in cash and cash equivalents 190 030
Cash and cash equivalents at end of period 190 030
79 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
1 Charge to National Provincial Revenue Fund
1.1 Included in the above are funds specifically and exclusively appropriated for National
Departments (Voted funds) and Provincial Departments (Equitable Share):
Programmes Total Actual Variance
Appropriation over/
8 Months (under)
2002/03
Administration 14 085 14 071 14
Arts, Culture and Language
in Society 125 744 125 266 478
Culture Development and
International Relations 64 896 64 797 99
Heritage, National Archives and
National Library services 253 034 225 149 27 885
TOTAL 457 759 429 283 28 476
1.2 Explanation of material variances including whether or not application will be made for a rollover.
Refer to note 3 to the Appropriation Statement for details of variances.
Notes to the Annual Financial Statements
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Notes to the Annual Financial Statements
80 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
2 Other revenue to be surrendered to the revenue fund
Description
Proceeds from sale of equipment -
Other 509
509
3 Personnel
3.1 Current expenditure
Basic salary costs 20 654
Pension contributions 3 155
Medical aid contributions 1 505
Other salary related costs 6 537
Total Personnel Costs 31 851
Average number of employees 341
4 Inventories
4.1 Current expenditure
Inventories purchased during the year
Computer related inventories 117
Maintenance material 788
Books, magazines and publications 417
Printing and stationary 1 077
Other 124
Total cost of inventories 2 523
4.2 Inventories on hand at year end Costing
(for disclosure purposes only) method
used
Computer related inventories Latest Unit 9
Printing and stationary Average Price 44
53
The value of inventory on hand disclosed is for all stores.
81 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Notes to the Annual Financial Statements
Note 8 Months
31-04-2003
R'000
5Machinery and Equipment
Current (Rentals, maintenance and sundry net of cash discounts) 197
Capital 5.1 2 335
Total current and capital expenditure 2 532
5.1 Capital machinery and equipment analysed as follows:
Annexure 3
Computer equipment 1 455
Furniture and office equipment 575
Other machinery and equipment 305
2 335
6 Professional and special services
6.1 Current expenditure
Auditors' remuneration 293
Contractors 731
Consultants and advisory services 9 752
Commissions and committees 3
Computer services 930
Other 3 943
Total Professional and special services 15 652
7 Transfer payments
Total transfer payments made Annexure 367 584
1A, 1B
Current transfers 286 505
Public entities 220 630
Other transfers 65 875
Capital transfers 81 079
Public entities 19 851
Other transfers 61 228
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Notes to the Annual Financial Statements
82 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
8 Miscellaneous
8.1 Current Expenditure
Gifts, donations and sponsorships made 8.2 203
Total miscellaneous expenditure 203
8.2 Gifts, donations and sponsorships paid in cash by the
department (items expensed during the current year)
Nature of gifts, donations and sponsorships
Contribution to funeral expennses
- Late Ms Mary Mxadana 10
Other gifts:
The department presented numerous gifts to various foreign
and local dignatories during official visits and other functions.
These gifts include amongst others flowers, glasware, beaded
crafts, clay pots and other crafts. 193
203
9 Special functions: Authorised losses
Details of special functions (theft & losses) 9.1 41
9.1 Other material losses written off in income statement
in current period
Nature of losses
Damage to hired vehicles 31
Dishonoured cheques written off 7
Claim against the state: loss of bagage whilst being on
officail duty 2
Claim against the state: loss of personal belongings in
accident whilst being on official duty. 1
41
9.2 Details of special functions (theft and losses)
Per programme
Programme 1: Administration 41
10 Analysis of surplus
Voted funds to be surrendered to the National/Provincial Revenue Fund 28 476
Non voted funds
Other revenue to be surrendered to the Revenue Fund 509
28 985
11 Cash and cash equivalents
Paymaster General Account 189 993
Cash on hand 37
190 030
83 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Notes to the Annual Financial Statements
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
12 Receivables - current
Amounts owing by other departments 14 977
Staff debtors 12.2 799
Other debtors 12.3 1 721
Advances 12.4 448
17 945
As a result of the establishment of the Department of Arts and Culture from 1 August 2002,
no age analysis of the debtor figures is available.
12.1 Amounts of R1 082 079 included above may not be recoverable, but has not been
written off in the income statement.
12.2 Staff debtors
Travel and subsistence debt 770
State guarantees 9
Bursary debt 13
Income tax debt 7
799
12.3 Other debtors
Debt in respect of previous employees to be recovered
Travel and subsistence debt 331
State guarantees 26
Bursary debts 59
Income tax debt 2
Salary overpayment 13
Other debt -
Other recoverable amounts
Possible amounts recoverable in terms of losses incurred 1 290
Others -
1 721
12.4 Advances
Nature of advances
Advances granted to departments for the rendering of services 145
Travel and subsistance allowances issued to officials 301
Persal salaries and stoppages 2
448
13 Voted funds to be surrendered
Opening balance -
Transfer from income statement 28 476
Paid during the year -
Closing balance 28 476
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Notes to the Annual Financial Statements
84 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Note 8 Months
31-03-2003
R'000
14 Revenue funds to be surrendered
Opening balance -
Transfer from income statement for revenue to be surrendered 509
Paid during the year (102)
Closing balance 407
15Payables - current
Description
Amounts owing to other departments 15.1 178 992
Other payables 15.2 77
179 069
15.1 Amounts owing to other departments
As a result of the functions relating to arts and culture that have been transferred to the new
Department of Arts and Culture from the Department of Arts, Culture, Science and Technology,
which ceased to exist on 31 July 2002, a conversion account was created to transfer all the
transactions from 1 August 2002 to 31 March 2003 from the former Department to the new
Department. The amount represented in this account, will be reconciled via the Pay Master
General account with the former Department.
15.2 Other payables
GRV suspenses 6
Tax RSA 53
Pension deduction 2
Credit balances on debt accounts to be refunded to debtors 16
77
16 Net cash flow generated by operating activities
Net surplus as per Income Statement 28 985
Adjusted for items separately disclosed 83 414
Purchase of equipment 2 335
Capital expenditure included in transfer payments 81 079
Net cash flow generated by operating activities 112 399
17 Cash generated to decrease working capital
Increase in receivables - current (17 497)
Increase in prepayments and advances ( 448)
Increase in payables 179 092
161 147
18 Voted funds and Revenue funds surrendered
Voted funds surrendered -
Revenue funds surrendered ( 102)
102
85 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Disclosure Notes to the Annual Financial Statements
19 Contingent liabilities
Liable to Nature Note 8 Months
31-03-2003
R'000
Motor vehicle guarantees Employees Annexure 2 97
Housing loan guarantees Employees Annexure 2 935
1 032
20 Accruals
Listed by standard item
Security 15
Advertising 78
93
Listed by programme level
Program 4 93
93
21 Employee benefits
Leave entitlement 247
Thirteenth cheque 1 355
Performance bonus 73
1 675
22 Leases
22.1 Operating leases - Equipment Nashua Minolco Total
Not later than 1 year 50 54 104
Later than 1 year and not later than 3 years 85 16 101
Later than 3 years - - -
Value of lease liabilities 135 70 205
23 Related party transactions
No related transaction took place during the period under review, other than transactions that
occur within a normal supplier or client/recipient relationship on terms and conditions no more or
less favourable than those which it is reasonable to expect the department would have adopted if
dealing with that individual or entity at arm's length in the same circumstances.
24 Key management personnel
24.1 Remuneration
Remuneration paid to key-personnel 360
24.2 Other remuneration and compensation provided to key management and close members
of the family of key management personnel
Key management personnel does not qualify for any other remuneration other than the
approved remuneration structures.
24.3 Loans that are not widely available (and/or widely known) to persons outside the key
management
No loans were granted to key management personnel in the Department.
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Annexures to the Annual Financial Statements for the eight months ended 31 March 2003
ANNEXURE 1A
STATEMENT OF TRANSFERS TO PUBLIC ENTITIES AND INSTITUTIONS
GRANT ALLOCATION EXPENDITURE
Public Entity / Institution Appropria-Adjust- Roll Total Actual Amount % of Capital Current
tions Act ments Overs Available Transfer not Available
Estimate Trans-T ransferred
ferred
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000
Performing arts Councils
_ Artscape 9 915 9 915 9 915 - 9 915
_ State theatre 11 139 11 139 11 139 - 11 139
_ Playhouse company 10 658 10 658 10 658 - 10 658
_ Performing Arts Centre
of the Free State 8 700 8 700 8 700 - 8 700
_ Market Theatre
foundation 4 283 4 283 4 283 - 4 283
_ Windybrow Theatre 1 405 1 405 1 405 - 1 405
_ Kwazulu-Natal
Philharmonic Orchestra 1 500 1 500 1 500 - 1 500
Business Arts
South Africa 1 950 1 950 1 950 - 1 950
National Arts Council 20 205 20 205 20 205 - 20 205
National Film and Video
Foundation 12 217 12 217 12 217 - 12 217
Arts, Cultural and
Heritage Institutions
_ Northern Flagship
Institute 17 955 17 955 17 955 - 17 955
_ Iziko Museum 18 721 18 721 18 721 - 18 721
_ Natal Museum,
Pietermaritzburg 3 840 3 840 3 840 - 3 840
_ National Museum,
Bloemfontein 7 869 7 869 7 869 - 7 869
_ Die Afrikaanse
Taalmuseum, Paarl 834 834 834 - 834
_ The National English
Literature Museum,
Grahamstad 1 732 1 732 1 732 - 1 732
_ Voortrekker Museum,
Pietermaritzburg 2 649 2 649 2 649 - 2 649
_ War Museum of the Boer
Republics, Bloemfontein 1 804 1 804 1 804 - 1 804
_ Robben Island Museum,
Cape Town 15 931 15 931 15 931 - 15 931
_ William Humphreys
Art Gallery, Kimberly 1 188 1 188 1 188 - 1 188
Statement of Transfers to Public Entities
86 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
87 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Statement of Transfers to Public Entities (continued)
GRANT ALLOCATION EXPENDITURE
Public Entity / Institution Appropria-Adjust- Roll Total Actual Amount % of Capital Current
tions Act ments Overs Available Transfer not Available
Estimate Trans-T ransferred
ferred
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000
_ Engelenburg House Art
Collection, Pretoria 66 66 66 - 66
_ Nelson Mandela
Museum, Umtata 2 074 2 074 2 074 - 2 074
_ Freedom Park, Pretoria (1) 47 000 47 000 22 256 24 744 52.65% 19 851 2 405
_ National Zoological
Gardens of South Africa,
Pretoria 8 903 8 903 8 903 - 8 903
_ Transformation of
Institutions 13 000 13 000 12 376 624 4.80% 12 376
Libraries
_ National Library 9 933 9 933 9 933 - 9 933
_ SA Library for the Blind 1 883 1 883 1 883 - 1 883
_ Literature for the visual
Handicapped 312 312 312 - 312
Pan SA Language Board 18 633 18 633 18 633 - 18 633
South African Heritage
Resource Agency 9 550 9 550 9 550 - 9 550
Total 265 849 265 849 240 481 25 368 9.54% 19 851 220 630
(1) The Ad Hoc Ministerial Committee on Freedom Park requested that the architectural competition in respect of
the capital works project to develop the infrastructure at the Freedom Park site have to be changed to include
international participants.
International competition requires the accreditation of the Union of International Architects (UIC). This had an
impact on the capital works project as well as the budget implementation delaying the project time frame with
nine months. Hence a saving of R24,744 million that will be rolled over to the 2003/2004 financial year.
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Statement of Other Transfers
88 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Annexures to the Annual Financial Statements for the eight months ended 31 March 2003
ANNEXURE 1B
STATEMENT OF OTHER TRANSFERS
GRANT ALLOCATION EXPENDITURE
Other Transfers Appropria-Adjust- Roll Total Actual Amount % of Capital Current
tions Act ments Overs Available Transfer not Available
Estimate Trans-T ransferred
ferred
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000
Financial Assistance
_ Promote arts and
culture in South Africa 12 531 12 531 12 529 2 0.02% 12 529
_ Promote arts and
culture international 2 543 2 543 2 529 14 0.55% 2 529
_ Promote heritage in
South Africa 3 887 3 887 3 883 4 0.10% 3 883
_ National Language
service (1) 987 987 800 187 18.95% 800
_ National Archives 600 600 576 24 4.00% 576
Cultural Industries 15 000 15 000 15 000 - 0.00% 15 000
Moral regeneration 5 000 5 000 5 000 - 0.00% 5 000
Poverty Relief 25 587 25 587 25 558 29 0.11% 25 558
Capital works:
Associated Institutions 63 702 63 702 61 228 2 474 3.88% 61 228 -
Total 129 837 129 837 127 103 2 734 2.11% 61 228 65 875
(1) Ongoing financial assistance projects that will be rolled over to the 2003/2004 financial year
89 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
Annexures to the Annual Financial Statements for the eight months ended 31 March 2003
ANNEXURE 2
STATEMENT OF FINANCIAL GUARANTEES ISSUED AS AT 31 MARCH 2003
DOMESTIC
Guaranteed Guarantee in Original Opening Guaran-Guaran- Closing Realised
institution respect of Guaran-balance tees tees Balance losses
teed as at issued Paid/ 31/03/2003 i.r.o.
capital 01/08/2002 during Cancelled/ claims
amount the year Reduced paid out
during
the year
New Paid
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000
Absa Bank Housing loans 395 395 - - 395 -
Standard Bank Housing loans 157 157 41 - 198 -
Permanent Bank Housing loans 57 57 - - 57 -
BOE Bank Housing loans 56 56 - - 56 -
First National Bank Housing loans 150 126 24 - 150 -
Peoples Bank Housing loans 25 25 - - 25 -
Cashbank Housing loans 17 17 - - 17 -
Nedbank Housing loans 37 37 - - 37 -
Stannic Motor vehicles 229 229 - 132 97 -
Total 1 123 1 099 65 132 1 032 -
Statement of Financial Guarantees
ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
Annexures to the Annual Financial Statements for the eight months ended 31 March 2003
ANNEXURE 3
PHYSICAL ASSET MOVEMENT SCHEDULE (Not including inventories)
PHYSICAL ASSETS Opening Additions Disposals TransfersTransfers Closing
ACQUIRED DURING Balance In Out Balance
FINANCIAL YEAR 2002/03
R'000 R'000 R'000 R'000 R'000 R'000
MACHINERY AND EQUIPMENT - 2 335 - - - 2 335
Computer equipment - 1 455 - - - 1 455
Furniture and office equipment - 575 - - - 575
Other machinery and equipment - 305 - - - 305
- 2 335 - - - 2 335
Physical Asset Movement Schedule (Not Including Inventories)
90 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003 ANNUAL FINANCIAL STATEMENTS
91 Department of Arts and Culture: Annual Report 2002/2003
The statistics and information published in this
part of the annual report are required in terms of
Chapter 1, Part III J.3 of the Public Service
Regulations, 2001 and have been prescribed by
the Minister for the Public Service and
Administration for all departments within the
Public Service. The statistical tables provide
high-level information on key human resource
issues. The information aims to empower legislatures,
the media, the public and other key
stakeholders to monitor whether departments:-
_ Are exercising the powers granted under
Public Service and Public Finance legislation
in a responsible manner,
_ Are achieving national transformation priorities
established by the Cabinet, for example,
affirmative action.
Annual reports are produced after the end of the
financial year. This is aimed at strengthening the
accountability of departments to key stakeholders.
The tables in this report are revised on a regular
basis by the Department of Public Service and
Administration (DPSA). If you wish to see additional
information included in this report, please
send suggestions (with a clear motivation) to:-
The Director-General
Department of Public Service and
Administration
ATTENTION:
Public Service Information Unit
P.O. Box 916, Pretoria, 0001
psiu@dpsa.gov.za
fax: (012) 314-7020
To ensure that enough time is available to evaluate
and incorporate your suggestions, please
ensure that all submissions are submitted on or
before 31 August.
For a detailed description and explanation of the
terminology used in this section of the report,
please consult the publication from the DPSA
entitled 'A guide to understanding the oversight
report of departmental annual reports'. A copy of
the guide is available from all departments or
can be accessed from the DPSA website
(www.dpsa.gov.za).





KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.1 Tindleko
Luhlelotimali lwemaTiko mayelana netinhlelo letichazwe kahle.
Lamathebula lalandzelako abutsetela letindleko
Leticwaningwe kwekugcina kweluhlelo (liThebula
1.1) nelibhande lemiholo (liThebula 1.2). Ikakhulukati,
kuniketa umbono locacako wesikhatsi lesicitfwe
kutindleko tetisebenti mayelana naleto naleto tinhlelo
nobe emabhandi emiholo ngekhatsi kweliTiko.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
92 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU 
Lithebula 1.1 - Tindleko tetisebenti ngeluhlelo, 2002/ 03
Luhlelo Loluphelele lweLucecesho lweTisebenti tebuprofeshinali Tindleko letitayelekile netindleko letikhetsekile tetisebenti
(R'000) (R'000) (R'000) emaphesenti ekubita kwemisebenti 
(R'000) ngetindleko letiphelele tetisebenti (R'000)
Baphatsi 14 071 7117 304 1890 50,58 74
Buciko, EmaSiko 
nelulwimi emphakatsini 125 266 9224 24 9883 7,36 131
Kutfutfukisa emasiko 
neBudlelwane bemave ngemave 64 797 3092 19 398 4,77 114
Emagugu, 
TiNdlu temilandvo nemaRekhodi taVelonkhe nemisebenti 
yeLayibrari yaVelonkhe 225 149 12 418 158 3 481 5,52 75
IThothali 429 283 31 851 486 15 652 7,42 89
LiThebula 1.2 - Tindleko tetisebenti ngemabhandi emaholi, 2002/ 03
Emabhandi emiholo, ema- etisebenti tekulinganiswa lokutayelekile.
Kubita kwetindleko tetisebenti, kubita kwetisebenti
(R'000) ngemsebenti (R'000)
labanemakhono lamancane (Emazinga 1-2) 1 206 3,79 24
Labanemakhono (Emazinga 3-5) 2 253 7,07 41,7
Umkhicito wemakhono lamakhulu (Emazinga 6-8) 12 007 37,7 78
Kucapha kwemakhono lamakhulu (Emazinga 9-12) 11 600 36,42 141
BaPhatsi labakhulu (Emazinga 13-16) 4 785 15,02 281
Ithothali 31 851 100 89
93 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lamathebula lalandzelako aniketa sibutsetelo ngeluhlelo
(Lithebula 1.3) nemabhandi emiholo (Lithebula
1.4), netindleko letenteko ngenca yemiholo, sikhatsi sekusebenta lesingetiwe, luncedvo lwemali loluvunyelwe kubanikati betindlu and
luncedvo ngetindleko takadokotela. Kuleyo naleyo ndzawo, lelithebula liniketa
inkhomba yalamaphesenti eluhlelotimali lwetisebenti
lolwasetjentiswa kuletintfo.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 1.3 - Emiholo, Sikhatsi sekusebenta lesingetiwe, Luncedvo lwemali loluvunyelwe kubanikati betindlu
neKuncedvwa ngetindleko takadokotela nguloluhlelo, 2002/03
Luhlelo Emiholo Sikhatsi sekusebenta lesingetiwe Luncedvo lwemali loluvunyelwe banikati betindlu Luncedvo ngetindleko takadokotela
Linani lemiholo, Linani leSikhatsi sekusebenta lesingetiwe, linani HOA linani letindleko takadokotela
(R'000) njenge- % a- (R'000) as a % of (R'000) njenge- % a- (R'000) Luncedvo
tisebenti tisebenti tisebenti njenge -
yekubita kubita kubita tisebenti
kubita
Kuphatsa 4 302 60,45 570 8,0 77 1,08 333 4.68 
Buciko, EmaSiko
neLulwimi emphakatsini 6 254 67,8 259 2,8 141 1,53 320 3.47
Kutfutfukisa emasiko
Budlelwano 
bemave ngemave 814 26,32 63 2,03 125 4,04 294 9.51
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi 
nemisebenti yeLayibrari 
yaVelonkhe 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.45
Ithothali 20 086 63,06 1 018 3,19 570 1,79 1 499 4.71
Lithebula 2.4 - Emiholo, Sikhatsi sekusebenta lesingetiwe, Luncedvo lwemali loluvunyelwe kubanikati betindlu neLuncedvo ngetindleko takadokotela
ngemabhandi emiholo, 2002/ 03
Emabhandi emiholo Emiholo Sikhatsi sekusebenta lesingetiwe Luncedvo lwemali loluvunyelwe kubanikati betindlu Luncedvo ngetindleko takadokotela
Linani lemiholo, Linani leSikhatsi sekusebenta lesingetiwe, linani HOA linani letindleko takadokotela
 (R'000) njenge- % a- (R'000) as a % of (R'000) njenge- % a- (R'000) Luncedvo
tisebenti tisebenti tisebenti njenge- % 
ekubita kubita kubita tisebenti
kubita
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 761 63.1 38 3.15 21 1.74 56 4.6
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 1 420 63.02 72 3.2 40 1.8 106 4.7
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 7 572 63.06 384 3.2 215 1.8 566 4.7
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 7 316 63.07 371 3.2 208 1.8 546 4.7
BaPhatsi labakhulu
(Emazinga 13-16) 3 017 63.05 153 3.2 86 1.8 225 4.7
Ithothali 20 086 63.06 1 018 3.2 570 1.8 1 499 4.7
4.2 Kucasha netiKhala temsebenti
Lamathebula lalandzelako aveta linani letikhala 
Temisebenti letisunguliwe, lelinani letisebenti,
Kukhokhelwa kwaleso sikhala semsebenti, nekutsi ngabe
Ngabe kukhona tisebenti letingetiwe kuloku kusungulwa.
Lomniningwane uniketwa mayelana nekuhlukana lokubalulekile
lokutsatfu:- luhlelo (Lithebula 2.1),
libhande lemiholo (Lithebula 2.2) netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu
(Lithebula 2.3).EmaTiko libone netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu letidzinga kuchapha lokukhulu. Lithebula
2.3 liniketa kusungulwa nemniningwane yekuvuleka
kwetikhala temisebenti letibaluleke kakhulu teliTiko. 
Letilinganiso tetikhala tibonisa lamanani etikhala temisebenti letingakavalwa.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
94 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 2.1 - Kucasha netiKhala temsebenti nguloluhlelo, 31 Mashi 2003
INombolo yeluHlelo, INombolo Yetikhala, INombolo Yetikhala temsebenti
yetikhala, tikhala temsebenti letigcwalisiwe, Kulinganiswa lokugcwalisiwe lokungetiwe
kulokusungulwa
Kuphatsa 144 96 33.33 8
Buciko, EmaSiko neluLwimi
emphakatsini 94 70 25.53 4
Kutfutfukisa emasiko 
neBudlelwane bemave ngemave 36 27 25.0 0
Emagugu, TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe 
Nemisebent yeLayibrari yaVelonkhe 220 164 25.45 2
Ithothali 494 357 27.7 14
Lithebula 2.2 - Kucasha netiKhala temsebenti ngemabhandi emiholo, 31 Mashi 2003
INombolo yeLibhande lemiholo, INombolo Yetikhala, INombolo Yetikhala temsebenti
Yetikhala, tikhala temsebenti letigcwalisiwe, Kulinganiswa lokugcwalisiwe lokungetiwe kulokusungulwa
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 68 50 26.47 5
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 73 54 26.03 1
Umkhicito wemakhono lamakhulu
(Emazinga 6-8) 215 154 28.37 8
Kucapha kwemakhono lamakhulu
(Emazinga 9-12) 111 82 26.13 0
BaPhatsi labakhulu
(Emazinga 13-16) 27 17 37.04 0
Ithothali 494 357 27.7 14
Lithebula 2.3 - Kucasha netiKhala temsebenti ngemsebenti lobalulekile, 31 Mashi 2003
INombolo yeTikhala temisebenti letibaluleke kakhulu, INombolo Yetikhala, INombolo Yetikhala temsebenti
yetikhala temsebenti, tikhala temsebenti letigcwalisiwe, Kulinganiswa lokugcwalisiwe lokungetiwe kulokusungulwa kwe-NA
Ithothali
95 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lomniningwane kuleyo naleyo ndzawo ibonisa simo
Kusukela mhlaka 31 Mashi 2003. Kulokubonisa
Kweluntjintjo ngemaphathini etisebenti kulomnyaka 
lesiwubukako, uyacelwa kutsi ubuke kusigaba 4 salombiko.
4.3 Kulinganiswa kwemsebenti
The UmTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 1999 wangenisa
kulinganiswa kwemsebenti njengendlela yekucinisekisa kutsi
umsebenti welinali lelilinganako uklonyeliswa ngelinani lelifanele.
Ngekhatsi kweluhlakamsebenti lelincunywe kuvelonkhe, siphatsi mandla
Letenta loku tingalinganisa nobe tiphindze tihlolisise
Nobe ngabe nguwuphi umsebenti lotukwenhlangano yakhe. Ngekuya 
kwalemitsetfo tonkhe tikhala letikumazinga eliholo 9 
kuya etulu kumele tihlolwe ngaphambi kwekutsi tigcwaliswe.
Loku kwasekelwa ngulesincumo lesentiwa
yiNdvuna yeteImiSebenti yaHulumende 
nekuphatsa yonkhe imisebenti yema-SMS kumele ihlolwe ngaphambi
kwamhlaka 31 Disemba 2002.
Lelithebula lelilandzelako (Lithebula 3.1) liveta 
Linani lemisebenti leyahlolwa kulomnyaka lesiwubukako.
Lelithebula liphindze liniketa
Tibalo kuleNombolo Yetikhala temsebenti 
Letakhuliswa nobe tehliswa.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 3.1 - Kulinganiswa kwemsebenti, 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
INombolo yeLibhande lemiholo, iNombolo yema-% yetikhala temsebenti, Tikhala temsebenti, Tikhala temsebenti
yetikhala temisebenti letihloliwe letikhulisiwe nobe tehliswa,
Tahlolwa ngeNombolo yemabhandi emiholo
iNombolo yema-% yetikhala temsebenti, iNombolo yema-% yetikhala temsebenti
letihloliwe
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 68 1 1.47 1 100 0 0
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 73 9 12.33 3 33.33 0 0
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 215 20 9.3 18 90 0 0
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 111 15 13.51 4 26.6 0 0
BaPhatsi labakhulu

LiBhande lemSebenti A 18 4 22.2 1 25 0 0
BaPhatsi labakhulu

LiBhande lemSebenti B 7 1 14.29 0 0 0 0
BaPhatsi labakhulu 
LiBhande lemSebenti C 1 3 300 0 0 0 0
BaPhatsi labakhulu
LiBhande lemSebenti D 1 1 100 0 0 0 0
Ithothali 494 54 10.93 27 50 0 0
Lelithebula lelilandzelako liniketa sibutsetelo 
Selinani letisebenti timo temiholo tabo
Letikhulisiwe ngenca yekutsi tikhala temsebenti tikhulisiwe
Lelinani letisebenti lingahle lihluke
kuleNombolo Yetikhala temsebenti letikhulisiwe njengoba akusito tonkhe
tisebenti letitsatfwa masinyane tingeniswe
kuletikhala temsebenti letinsha futsi letinye taletikhala temsebenti letikhulisiwe
tingahle tibe tingakavalwa.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
96 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 3.2 - I-profile yetisebenti leti timo temiholo letakhuliswa ngenca yekutsi tikhala temsebenti tabo tikhulisiwe, 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Labazuzako, ema-Afrika, ema-Eshiya, emaKhaladzi, labamHlophe, Ithothali
Bafati 8 1 0 6 15
Madvodza 8 0 1 3 12
Ithothali 16 1 1 9 27
Tisebenti letinekukhubateka
Lelithebula lelilandzelako iveta linani letindzawo lapho emaznga ekuhola adlula lelizinga lelincunywe ngulokulinganiswa kwemsebenti. 
Tizatfu talokuphambuka tiyaniketwa kuleyo naleyo ndzawo.
Lithebula 3.3 - Tisebenti leti emazinga emiholo to adlula lizinga lelincunywe ngulokulinganiswa kwemsebenti, 1 Apreli
2002 kuya ku-31 Mashi 2003 (mayelana ne-PSR 1.V.C.3)
INombolo yemSebenti yeKulinganiswa kwemsebenti, tizatfu tekuphambuka kulamazinga ekuhola -NA
Linani letisebenti leliphelele leli emiholo ato adlule emazinga
Lancunywe ngukulinganiswa kwemsebenti nga-2002/ 03
Emaphesenti ekucashwa lokuphelele
Lithebula 3.4 liveta labazuzako ngenhla ngekuya ngebuhlanga, bulili, nekukhubateka.
Lithebula 3.4 - I-profile yetisebenti leti emazinga emiholo ato adlula lelizinga lelincunywe kulinganiswa kwemsebenti,
1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003 (ngekuya kwe- PSR 1.V.C.3)
Linani letisebenti leliphelele leti emiholo ato ladlula kumaBanga lancunywe 
ngulokulinganiswa kwemsebenti nga-2002/ 03, akukho.
97 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.4 Luntjintjo lwekucasha
Lesigaba liniketa umniningwane ngetingucuko 
Ngekucasha kulomnyaka timali. Emazinga 
Ekudlulisa kuniketa tinkhomba tetindlela letinsha
Te-profile yekucasha yeliTiko. Lamathebula lalandzelako
Aniketa sibutsetelo semazinga ekubuyelwa yimali
kwelibhande lemiholo (Lithebula 4.1) nemisebenti
lebalulekile (Lithebula 4.2). (leti "tikhala temisebenti letibaluleke kakhulu"
kumele ifane nalena lebhalwe kuleliThebula 2.3).
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 4.1 ? Emazinga ekubuyelwa yimali emnyaka elibhande lemiholo kulesikhatsi lesisuka ku- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
INombolo yeLibhande lemiholo lekuCasha nekuCosha kuletisebenti letindlulele nekuyiswa kulenye indzawo nemazinga ekuyiswa kulenye indzawo
Ngalelo nalelo bandi 
1 Oktoba 2002, liTiko
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 33 0 5 15.15
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 54 7 6 11.11
Umkhicito wemakhono lamakhulu
(Emazinga 6-8) 159 6 7 4.4
Kucapha kwemakhono lamakhulu
(Emazinga 9-12) 90 4 3 3.33
BaPhatsi labakhulu
LiBhande lemSebenti A 10 0 0 0
BaPhatsi labakhulu
LiBhande lemSebenti B 5 0 0 0
BaPhatsi labakhulu
LiBhande lemSebenti C 1 0 0 0
BaPhatsi labakhulu
LiBhande lemSebenti D 1 0 0 0
Ithothali 353 7 21 5.95
Lithebula 4.2 - Emazinga ekubuyelwa yimali emnyaka elibhande lemiholo kulesikhatsi lesisuka ku- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
INombolo yeLibhande lemiholo lekuCasha nekuCosha kuletisebenti letindlulele nekuyiswa kulenye indzawo nemazinga ekuyiswa kulenye indzawo
Ngalelo nalelo bandi 
1 Oktoba 2002, liTiko -NA
Ithothali
Lithebula 4.3 libona tizatfu letinkhulu tekungani tisebenti tishiye liTiko.
Lithebula 4.3 ? tizatfu tekutsi kungani tisebenti tishiye liTiko
Kucoshwa,Inombolo yeluhlobo, ithothali yema-%
Kufa 1 4.76
Kubeka phasi 8 38.1
Kuphela kwenkhontileka 9 42.86
Kucoshwa ? luntjinto lwekusebenta 0 0
Kucoshwa ? kutiphatsa kabi 1 4.76
Kucoshwa ? kungasebenti ngemphumelelo 0 0
Kukhululwa ngenca yesimo semphilo lesingekho kahle 0 0
Kuyekela 2 9.52
Kudluliswa kwemaTiko emiSebenti yaHulumende 0 0
Lokunye 0 0
Ithothali 21 100
Linani letisebenti leliphelele labashiye njenge % 
Ekucasha lokuphelele 5.95
Lithebula 4.4 ? Kutfutfukiswa ngemsebenti lobalulekile
Kutfutfukiswa kweTisebenti ngekwemsebenti, Emabhandi emiholo esigaba lesinyukako
1 Oktoba 2002 kuya kulokunye kutfutfukiswa kunalamanye ema % emazinga emiholo lanyukako esigaba setisebenti njenge- % 
ngemazinga emiholo, emazinga emiholo etisebenti ngelibhande lemiholo -NA
Ithothali
Lithebula 4.5 - Kutfutfukiswa kwelibhande lemiholo,
Libhande lemiholo eTisebenti, Kutfutfukiswa kwesigaba semabhandi semiholo Lanyukako
1 Oktoba 2002 kuya kulokunye kutfutfukiswa kunalamanye ema % emazinga emiholo lanyukako esigaba setisebenti njenge- % 
ngemazinga emiholo, emazinga emiholo etisebenti ngelibhande lemiholo Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 33 0 0 2 6.06
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 54 0 0 2 3.7
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 159 12 7.55 4 2.52
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 90 10 11.11 3 3.33
BaPhatsi labakhulu
(Emazinga13-16) 17 1 5.9 0 0
Ithothali 353 23 6.52 11 3.12
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
98 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
99 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
4.5 Kucasha ngeKulingana
Lamathebula kulesigaba asuselwa kulendlela lencunywe ngumTsetfo weKucasha ngeKulingana, 55 wanga-1998.
Lithebula 5.1 Linani letisebenti leliphelele (kufaka ekhatsi tisebenti letinekukhubateka) kuleyo naleyo mikhakha yemisebenti lelandzelako 
Kusukela mhlaka 31 Mashi 2003
Madvodza Bafati labasebentako, imikhakha lephelele (SASCO) labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Bashayi mtsetfo, Tisebenti letisetulu nebaLawuli 4 0 0 3 2 0 0 0 9
Emaprofeshinali 65 6 2 24 54 5 3 50 209
Ematheknishiyeni
Emaprofeshinali enhlangano 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Emakleki 18 3 2 2 22 6 2 7 82
Umsebenti netisebenti letitsengisako 4 3 0 7 1 1 0 1 17
Labanemakhono etekulima netisebenti tekubamba tinhlanti 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Buciko netisebenti letihlobene nekuhweba 0 1 0 0 0 0 0 0 1
Labasebenta ngemishini nalabahlanganisako 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Imisebenti lecala phasi 15 4 1 1 17 1 0 0 39
Ithothali 106 70 5 37 96 13 5 78 357
Tisebenti letinekukhubateka 2 0 0 1 1 0 0 1 5
Kucasha ngeKulingana
Madvodza lamNyama 27%
Madvodza lamaKhaladi 17%
Madvodza lamaNdiya 1%
Madvodza laMhlophe 9%
Bafati labamNyama 23%
Bafati labamaKhaladi 3%
Bafati labamaNdiya 1%
Bafati labaMhlophe 19%
Lithebula 5.2 Linani letisebenti leliphelele (kufaka ekhatsi tisebenti letinekukhubateka) kulelo nalelo lalamabhande 
emsebenti lalandzelako kusukela mhlaka 31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Emabhendi laphelele, labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Balawuli labakhulu 1 0 0 0 0 0 0 0 1
BaPhatsi labakhulu7 1 0 5 3 0 0 0 16
Labafundzele umsebenti
nalabanelwati lwemsebenti
bochwepheshe 
nebalawuli labasemkhatsi 23 2 1 12 23 3 2 23 89
tisebenti letinemakhono emsebenti
nalabawufundzele umsebenti,
balawuli labancane,
bacaphi, Indvuna
nabonsumpa 44 4 1 18 37 4 2 50 160
Labanemakhono lasemkhatsini 
nemandla ekwenta tincumo 17 7 2 2 16 3 1 5 53
Labangenamakhono nemandla lamancane ekwenta tincumo 14 3 1 0 17 3 0 0 38
Ithothali 106 17 5 37 96 13 5 78 357
Lithebula 5.3 Kucasha kulesikhatsi sa-1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Emabhande laphelele, labaMnyama, maKhaladzi, Mandiya, Labamhlophe
Balawuli labakhulu 0 0 0 0 0 0 0 0 0
BaPhatsi labakhulu0 0 0 0 0 0 0 0 0
Labafundzele umsebenti
nalabanelwati lwemsebenti
bochwepheshe 
nebalawuli labasemkhatsi 1 0 1 0 2 0 0 0 4
tisebenti letinemakhono emsebenti
nalabawufundzele umsebenti,
balawuli labancane,
bacaphi, Indvuna
nabonsumpa 3 0 0 0 2 0 1 0 6
Labanemakhono lasemkhatsini 
nemandla ekwenta tincumo 2 0 0 0 5 0 0 0 7
Labangenamakhono nemandla lamancane ekwenta tincumo 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Ithothali 6 0 1 0 9 0 1 0 17
Tisebenti letinekukhubateka 0 0 0 0 0 0 0 0 0
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
100 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
101 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 5.4 Kutfutfukiswa kulesikhatsi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Emabhande laphelele, labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Balawuli labakhulu 0 0 0 0 0 0 0 0 0
BaPhatsi labakhulu0 1 0 0 0 0 0 0 1
Labafundzele umsebenti
nalabanelwati lwemsebenti
bochwepheshe 
nebalawuli labasemkhatsi 3 1 0 3 0 0 1 5 13
tisebenti letinemakhono emsebenti
nalabawufundzele umsebenti,
balawuli labancane,
bacaphi,
Tindvuna 
nabonsumpa 7 0 0 1 6 0 0 2 16
Labanemakhono lasemkhatsini 
nemandla ekwenta tincumo 1 1 0 0 0 0 0 0 2
Labangenamakhono nemandla lamancane ekwenta tincumo 2 0 0 0 0 0 0 0 2
Ithothali 13 3 0 4 6 0 1 7 34
Tisebenti letinekukhubateka 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Lithebula 5.5 Kucoshwa kulesikhasi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Emabhande laphelele, labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Balawuli labakhulu 0 0 0 0 0 0 0 0 0
BaPhatsi labakhulu0 0 0 0 0 0 0 0 0
Labafundzele umsebenti
nalabanelwati lwemsebenti
bochwepheshe and
balawuli labasemkhatsi 0 0 1 0 1 1 0 2 6
tisebenti letinemakhono emsebenti
nalabawufundzele umsebenti,
balawuli labancane,
bacaphi,
Tindvuna 
nabonsumpa 3 0 0 1 5 0 0 2 11
Labanemakhono lasemkhatsini 
nemandla ekwenta tincumo 1 0 0 0 2 0 0 0 3
Labangenamakhono nemandla lamancane ekwenta tincumo 0 1 0 0 0 0 0 0 1
Ithothali 5 1 1 1 8 1 0 4 21
Tisebenti letinekukhubateka 0 0 0 0 0 0 0 0 0
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 5.6 Kutsatselwa tinyatselo tekucodziswa tigwegwe kulesikhatsi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Emabhande laphelele, labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Kutsatselwa tinyatselo tekucodziswa tigwegwe 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Lithebula 5.7 KuTfutfukiswa kweMakhono kulesikhatsi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Madvodza, bafati labasebentako
Imikhakha lephelele, labaMnyama maKhaladi Mandiya Labamhlophe
Bashayi mtsetfo, netisebenti
Letisetulu nebalawuli 4 0 0 3 2 0 0 0 9
Emaprofeshinali 65 6 2 24 54 5 3 50 209
Ematheknishiyeni 
Nemaprofeshinali 18 3 2 2 22 6 2 27 82
Emakleki 4 3 0 7 1 1 0 0 17
Umsebenti netisebenti letihlobene
nekutsengisa 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Labanemakhono etekulina 
Netisebenti letibamba inhlanti 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Tisebenti tebuciko naletihlobene
nekuhweba 0 1 0 0 0 0 0 0 1
labasebenta ngemishini
nebahlanganisi 0 0 0 0 0 0 0 0 0
imisebenti lecalako 15 4 1 1 17 1 0 0 39
Ithothali 106 17 5 37 96 13 5 78 357
Tisebenti letinekukhubateka 2 0 0 1 1 0 0 1 5
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
102 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
103 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.6 Imiklomelo yeKusebenta
Kukhutsata kusebenta lokukahle, liTiko
Linikete lemiklomelo yekusebenta lelandzelako
kulomnyaka lesiwubukako. 
Lomniningwane uniketwa ngekuya kwelibala, bulili,
nekukhubateka (Lithebula 6.1), emabhandi emiholo
(lithebula 6.2) netikhala temisebenti letibaluleke kakhulu (Lithebula 6.3).
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 6.1 - Imiklomelo yeKusebenta ngelibala, bulili nekukhubateka, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Kubita kwe-profile yebazuzi
Linani leliphelele lema- % eKubita, kubita lotayelekile
kwalabazuzako kutisebenti ngekhatsi (R'000) ngesisebenti ngasinye
kulelicembu (R'000)
Madvodza lamanyama 21 98 21.43 213 10
Bafati 18 93 19.35 186 10
Madvodza ase-Asia 0 5 0 0 0
Bafati 0 5 0 0 0
Madvodza emaKhaladi 0 16 0 0 0
Bafati 1 13 7.69 14 14
Madvodza lamhlophe 9 32 28.12 148 16
Bafati 17 78 21.79 186 11
Ithothali 66 340 19.41 747 11
Lithebula 6.2 - Imiklomelo yeKusebenta ng emabhandi emiholo etisebenti ngentasi BaPhatsi labakhulu
Umsebenti, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Emabhandi emiholo, Kubita kwe-profile yebazuzi
Linani lema- % ethothali, Ithothali yalokutayelekile, Ithothali yekubita
kwetisebenti letizuzako ngekubita kwemiholo ngema- % 
emabhande (R'000) etisebenti letiphelele
(R'000) tindleko tetisebenti
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 8 50 16 45 6 3.7
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 7 54 13 47 7 2.1
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 36 154 32.4 379 11 2.2
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 15 82 18.3 276 18 2.4
Ithothali 66 340 19.4 747 11 2.3
Lithebula 6.3 - Imiklomelo yeKusebenta ngetikhala temisebenti letibaluleke kakhulu, Linani lema- % ethothali, Ithothali yalokutayelekile, Ithothali yekubita
kwetisebenti letizuzako ngekubita kwemiholo ngema- % 
emabhande (R'000) etisebenti letiphelele
(R'000) tindleko tetisebenti-NA
Ithothali
Lithebula 6.4 - Imiklomelo lehlobene nekusebenta (emabhonasi), ngelibhande lemiholo, kuBaPhatsi labakhulu
Umsebenti
Emabhandi emiholo, Kubita kwe-profile yebazuzi
Linani lema- % ethothali, Ithothali yalokutayelekile, Ithothali yekubita
kwetisebenti letizuzako ngekubita kwemiholo ngema- % 
emabhande (R'000) etisebenti letiphelele
(R'000) tindleko tetisebenti
Libhande A 0 0 0 0 0 0
Libhande B 0 0 0 0 0 0
Libhande C 0 0 0 0 0 0
Libhande D 0 0 0 0 0 0
Ithothali 0 0 0 0 0 0
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
104 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
105 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.7 Tisebenti tangaphandle
Lamathebula langentasi aveta kucashwa kwetisebenti
Tangaphandle kuleliTiko mayelana 
nemabhandi emiholo nangemisebenti lebaluleke kakhulu. 
Lamathebula aphindze avete tingucuko kulelinani leliphelele
letisebenti tangaphandle kulelo nalelo libhande lemiholo
kuloyo naloyo msebenti lobaluleke kakhulu
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 7.1 - Tisebenti tangaphandle, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003, ngelibhande lemiholo
Libhande lemiholo 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani lema- % laphelele eluntjintjo
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 0 0 0 0 0 0
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 0 0 0 0 0 0
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 0 0 0 0 0 0
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 0 0 0 0 0 0
baPhatsi labakhulu
(Emazinga 13-16) 0 0 0 0 0 0
Ithothali 0 0 0 0 0 0
Lithebula 7.2 - Sisebenti sangaphandle, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003, ngemsebenti lobaluleke kakhulu
Umsebenti lobaluleke kakhulu 1 Oktoba 2002 31 Mashi 2003
Linani lema- % laphelele eluntjintjo-NA
Ithothali 0 0 0 0 0 0
4.8 Kusetjentiswa kwelivu kulesikhatsi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku- 31
Disemba 2002
LiKhomishane lemiSebenti yaHulumende labona sidzingo sekucapha
ngekucophelela lwelivu yekugula ngekhatsi kwemiSebenti yaHulumende.
Lamathebula lalandzelako aniketa inkhomba yekusetjentiswa kwelivu
yekugula (Lithebula 8.1) nelivu yekukhubateka (Lithebula 8.2). 
kuko kokubili, lokubitwa lokulinganiswako kwelivi kuphindze kuniketwe.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
106 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 8.1 ? iLivu yekugula, 1 Oktoba 2002 kuya ku- 31 Disemba 2002
Tinsuku tema-% laphelele eLibhande lemiholo, linani lema-% latayelekile lalinganisiwe, 
Tinsuku letilinganisiwe ngekubita kwekucinisekisa ngekusebentisa (R'000)
Ilivu yekugula yemsebenti
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 82 29.3 19 12.8 4 10
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 70 30 24 16.2 3 13
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 277 24.2 69 46.6 4 86
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga9-12) 139 25.2 34 23 4 80
BaPhatsi
labakhulu
(Emazinga 13-16) 3 0 2 1.4 2 4
Ithothali 571 25.7 148 100 4 193
Lithebula 8.2 ?iLivu yeKukhubateka (yesikhashane neyenguna phakadze), 1 Oktoba 2002 kuya ku- 31 Disemba 2002
Tinsuku tema-% laphelele eLibhande lemiholo linani lema-% latayelekile lalinganisiwe
Tinsuku letilinganisiwe ngekubita kwekucinisekisa ngekusebentisa (R'000)
Ilivu yekugula yemsebenti
Emakhono lamancane
(Emazinga 1-2) 11 27.3 3 50 4 1
Labanemakhono
(Emazinga 3-5) 30 3.3 1 16.7 30 6
Labanemakhono lamakhulu
ekukhicita
(Emazinga 6-8) 25 20 2 33.3 13 7
Labanemakhono lamakhulu
ekuPhatsa
(Emazinga 9-12) 0 0 0 0 0 0
baPhatsi 
labakhulu
(Emazinga 13-16) 0 0 0 0 0 0
Ithothali 66 13.6 6 100 11 14
107 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 8.3 liveta kusetjentiswa kwelivu yemnyaka. sivumelwano
semiholo lesentiwe netinyonyane ku-PSCBC nga-2000,
Sidzinga kulawulwa kwelivu yemnyaka kuvimbela emazinga lasetulu
elivu letsetfwe lebhadelwe ngesikhatsi kuphela umsebenti.
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 8.3 ? iLivu yemnyaka, 1 Oktoba 2002 kuya ku- 31 Disemba 2002
Emabhandi emiholo etinsuku letiphelele letitsetfwe letitayelekile ngemsebenti ngamunye
emakhono lamancane (Emazinga 1-2) 454 13
labanemakhono (Emazinga 3-5) 500 11
Umkhicito wemakhono lamakhulu (Emazinga 6-8) 782 12
Kucapha kwemakhono lamakhulu(Emazinga 9-12) 1080 12
BaPhatsi labakhulu(Emazinga 13-16) 201 13
Ithothali 4017 12
Lithebula 8.4 ? Ilivu le-Capped, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Disemba 2002
Emabhandi emiholo etinsuku letiphelele leti-Capped letitayelekile ngemsebenti ngamunye elinani lelivu le-capped ngekuya ngetinsuku leitsetfwe ngumsebenti mhlaka 31 Disemba 2002
Emakhono lamancane (Emazinga 1-2) 38 1 51
Labanemakhono (Emazinga 3-5) 19 0 29
Umkhicito wemakhono lamakhulu
(Emazinga 6-8) 81 2 31
Kucapha kwemakhono lamakhulu
(Emazinga 9-12) 78 2 41
BaPhatsi labakhulu
(Emazinga 13-16) 7 0 51
Ithothali 223 4 37
Ilivu yemnyaka ngalelo nalelo bhande lemiholo
Lizinga 13-16
7%
Lizinga 1-2
15%
Lizinga 3-5
17%
Lizinga 6-8
26%
Lizinga 9-12
35%
Lelithebula lelilandzelako liveta timali letikhokhelwe tisebenti ngenca yelivu lengazange itsatfwe.
Lithebula 8.5 ? Kukhokhelwa kwelivu kulesikhatsi sa- 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
SIZATFU, linani leliphelele lemali lelinganisiwe
(R'000) lekhokhelwa tisebenti ngemsebenti ngamunye
imali lekhokhelwe yelivu nga-2002/03 
ngenca yekungasetjentiswa kwelivu kulesikhatsi sangaphambilini 0 0 0
imali lekhokhelwe yelivu le-Capped 
yekuphela kwemsebenti nga-2002/03 0 0 0
kukhokhelwa kwanyalo kwelivu uma kuphela
umsebenti nga-2003/03 0 0 0
Ithothali 0 0 0
4.9 Tinhlelo te-HIV/AIDS neteKutfutfukiswa kweteMphilo
Lithebula 9.1 ? tinyatselo letitsetfwe kunciphisa bungoti bemayunithi/imikhaka lebahlangana nabo emsebentini, tisebenti tibone tinyatselo letibalulekile letitsetfwe kunciphisa bungoti lobusetulu bekungenwa yi- HIV kanye netifo letihlobene nayo (uma tikhono)-NA
lucecesho lwesuSito lwekuCala loluphambili
kulapha tilondza letivulekile
kugcoka emaglavu
kusetjentiswa kahle kwemasirinji
netintfo tekuvusa umuntfu 
kanye nevelufa yakumunya sifuba nenyalitsi
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
108 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
109 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
Lithebula 9.2 - Tinchukaca teKutfutfukiswa kweTinhlelo teMphilo ne-HIV/AIDS  (thikha kulamabhokisi lafunekako bese uniketa umniningwane lofunekako)
Umbuto lofuma Tinchukaca ta ? Yebo nobe Cha, uma kungu-Yebo
1. Ngabe liTiko litfumele lilunga lema- SMS x Mnu KJ Oagile
kutsi lingenise letivumelwano leticuketfwe kuNcenye VI E ye- D/HRM
Sahluko 1 semTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 2001?
Uma kunjalo, niketa ligama lakhe nesikhundla
2. Ngabe liTiko lineyunithi letibophelele nobe ngabe x HIV/AIDS
icondziswe kumalunga latsite kutfutfukisa IYunithi yetiNhlelo letiKhetsekile
temphilo kanye nekuphila kahle kwetisebenti? Uma kunjalo, 1 x DD
bonisa Lelinani letisebenti letibamba lichaza kulomsebenti kanye neluhlelotimali lemnyaka lelikhona ngenca yaloku.
3. Ngabe liTiko lingenise Lucecesho x lwetisebenti nekwatisa.
Luhlelo lweluncedvo nelweKutfutfukiswa kwetemPhilo ye-VTC nekukhansela tonkhe tisebenti? Uma kunjalo, bonisa letintfo letibalulekile/ umsebenti. lucecesho lwemakhono emphilo.emisebenti aloluhlelo.
4. Ngabe liTiko lisungule (a) likomiti(s) x Nks F Greyling - Umphakatsi wabosomabhizinisi
njengoba uchazwa kuNcenye- VI E.5 (e) yeSahluko 1 semisebenti
yemTsetfo wemisebenti yemPhakatsi, 2001? Uma kunjalo, Mnu Fsesedinyane - NEHAWU
uyacelwa kutsi unikete emagama emalunga elikomiti Nks L Hadebe - TebuCiko nemaSiko
na(laba)lotsintsekako) laba lababamele. NksM Gilder - TiNdlu temilandvo nemaRekhodi aVelonkhe
Nks B Makhaya - PSA
Ms N Msindo ? luPhiko lwetiLwimi 
lwaVelonkhe
5. Ngabe liTiko libuketile tinchubomgomo x tekucasha
netento kucinisekisa kutsi atibandlululi 
ngalokungakafaneli tisebenti ngenca yesimo sabo se-HIV? 
Uma kunjalo, bhala letinchubomgomo tekuchasha/tento letibuketiwe.
6. Ngabe liTiko lingenisile tindlela tekuvikela x lenchubomgomo lekhona yetisebenti letine-HIV nobe lekumele kukhulunyiswane kabusha nabo ngenca yekuba ne-HIV ngoba babandlululwa? Uma kunjalo, bhala letinti teliTiko letihlukene taletindlela.
7. Ngabe liTiko liyatikhutsata tisebenti kutsi x bantfu labanyenti bente lokuKhanselwa ngekuTitsandzela nekuHlola? Uma kunjalo, ngaphambi kwekukhansela ungayibhali
lemiphumela loyitfolile. Kumele batiyele kulokuhlola
laba labatsatfu labagcine baye kuyohlola abazange bayiladze imiphumela yabo.
8. Ngabe liTiko lisungule tindlela/tibonisi
kucapha nekulinganisa imiphumela yeluhlelo
lwekutfutfukiswa kwetemphilo? Uma kunjalo, bhala letindlela/tibonisi. x
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
4.10 Budlelwano basemSebentini
Letivumelwano letihlanganiselwe letilndzelako kwangenwa kuto netinyonyane tebasebenti neliTiko.
Lithebula 10.1 ? Tivumelwano letihlanganislwe, 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani leliphelele letivumelwano letihlanganislwe, Kute
Lelithebula lelilandzelako liveta imiphumela yekulalelwa kwemacala ekucondziswa kwetigwegwe ngekhatsi kweliTiko kulomnyaka lesiwubukako.
Lithebula 10.2 ? Kutiphatsa kabi nemacala ekucondziswa kwetigwegwe lacedziwe, 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Macala ekucondziswa kwetigwegwe - 2002/ 03 Kute
Lithebula 10.3 ? Tinhlobo tekutiphatsa kabi lobekubukwa kulamacala ekucondziswa kwetigwegwe
Linani leliphelele lema% etinhlobo tekutiphatsa kabi, NA
Ithothali 0 0
Lithebula 10.4 - Tikhalo letifaliwe kulesikhatsi sa- 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani leliphelele lema-%
Linani letikhalo letisonjululiwe
Linani letikhalo letingakasonjululwa
Linani leliphelele letikhalo letifakiwe 0 0
Lithebula 10.5 - Kungaboni ngaliso linye lokufakiwe kumaKhansela kulesikhatsi sa- 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani leliphelele lema-%
Emahlandla ekungaboni ngaliso linye lamukeliwe
Emahlandla ekungaboni ngaliso linye lacitsiwe
Ithothali yemahlandla ekungaboni ngaliso linye lafakiwe 0 0
Lithebula 10.6 ? Kuteleka kulesikhatsi sa- 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani leliphelele letinsuku temunftu letilahlekile
Ithothali yekubita (R'000) kwetinsuku letilahlekile
imali (R'000) letfoliwe ngenca yekutsi uma umgasebenti awuholi 0
Lithebula 10.7 ? Kumisa umuntfu emsebentini ngamhlaka - 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani lebantfu labamisiwe 0
Linani lebantfu kumiswa kwabo kwadlula ku-30 yetinsuku 0
Linani lelitayelekile lekumiswa 0
Kubita (R'000) kwalokumiswa 0
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
110 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
111 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.11 KuTfutfukiswa kweMakhono
Lesigaba siveta lemizamo yeliTiko mayelana nekuTfutfukiswa kweMakhono.
Lithebula 11.1 Tidzingo teLucecesho letiboniwe 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani lemiSebenti yeBulili yetidzingo telucecesho letiboniwe letitawucala kubika tisebenti temikhakha kusukela ngamhlaka 1 Oktoba 2002
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
bashayi mtsetfo, baphatsi labakhulu nebalawuli labasikati 3 3 3
Madvodza 14 4 4
Emaprofeshinali labasikati 50 67 67
Madvodza 38 47 47
Ematheknishiyeni nemaprofeshinali enhlangano labasikati 91 58 58
Madvodza 66 40 40
EmaKleki labasikati 25 1 1
Madvodza 28 4 4
Umsebenti netisebenti letihlobene
Nekutsengisa letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Labanemakhono etekulima netisebenti
Letibamba tinhlanti letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Tisebenti tebuciko naletihlobene
Nekuhwebelana letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Labasebenta ngemishini
Nalabahlanganisako labasikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Imisebenti lecalako yebantfu labasikati 20 0 0
Madvodza 18 0 0
ithothali lencane yebantfu labasikati 189 129 129
Madvodza 164 95 95
Ithothali 353 224 224
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 11.2 Lucecesho loluniketiwe 1 Oktoba 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Linani lemiSebenti yeBulili yetidzingo telucecesho letiboniwe letitawucala kubika tisebenti temikhakha kusukela kulesikhatsi sa- 1 Apreli 2002
Emakhono emFundzi- nalelinye linani letimo tetinhlelo kanye nalanye emakhozi lamafishane elucecesho.
bashayi mtsetfo, baphatsi labakhulu nebalawuli labasikati 3 2 2
Madvodza 14 6 6
EmaProfeshinali labasikati 50 43 43
Madvodza 38 69 69
Ematheknishiyeni nemaprofeshinali enhlangano labasikati 91 47 47
Madvodza 66 39 39
EmaKleki lamaSikati 25 11 11
Madvodza 28 13 13
Umsebenti netisebenti letihlobene
Nekutsengisa letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Labanemakhono etekulima netisebenti
Letibamba tinhlanti letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Tisebenti tebuciko naletihlobene
Nekuhwebelana letisikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Labasebenta ngemishini
Nalabahlanganisako labasikati 0 0 0
Madvodza 0 0 0
Imisebenti lecalako yebantfu labasikati 20 0 0
Madvodza 18 0 0
ithothali lencane yebantfu labasikati 189 103 103
Madvodza 164 127 127
Ithothali 353 230 230
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
112 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
113 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
4.12 Kulimala emsebentini
Lamathebula lalandzelako aniketa umniningwane lobalulekile wekulimala emsebentini.
Lithebula 12.1 - Kulimala emsebentini, 1 Apreli 2002 kuya ku-31 Mashi 2003
Simo sekulimala emsebentini seLinani leliphelele lema-%
Kunakwa lokusisekelo ngekwetemitsi 1 100
Linani lekuKhubateka kwesiKhashane 0 0
Kukhubateka inguna phakadze 0 0
Labafile 0 0
Ithothali 1 100
4.13 Kusetjentiswa kwebachumanisi
Lithebula 13. 1: Umbiko ngekucasha bachumanisi kusetjentiswa timali letifanele.
Sihloko semklamo, Linani leliphelele lekuSebenta: Kubita kwenkhontileka
tebachumanisi labasebenta emalanga ngemarandi
basebente kulomklamo
kucashwa kwemchumanisi
wekuntjintja kulawula 1 27 150,000
kucasha inkhapani kutsi
itowenta luhlolo lolusemtsetfweni
e-Mnyuziyamu yase-Robben
Island 5 10 50,000
Kucashwa kwemphatsi
YetetiMali yesikhashane
eLayibrari yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika 1 90 130,500
Kucashwa kwemphatsi
YetetiMali yesikhashane 
e-Northern Flagship Institute 1 60 150,000
Kucashwa kwemchumanisi
Kwenta i-design, simo sangaphandle
nekusabalaliswa
kwemBiko we- DACST wemNyaka wanga- 2002 4 13 147,303
Linani leliphelele lemiklamo, Linani lebantfu, Sikhatsi lesiphelele sekusebenta: Linani leliphelele lebachumanisi betinkhontileka temalanga emsebenti ngemarandi
5 12 200 627,803
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
Lithebula 13.2: Kuhlatiywa kwekucashwa kwebachumanisi ngekusebentisa timali letifanele, ngekuya
ngeBantfu lebeNcishwe matfuba phambilini (HDIs)
Emaphesenti eSihloko semklamo, Linani lemaphesenti 
Ebunikati betinkhapani tebachumanisi
macembu lasuka kuma-HDI

Emacembu lasebenta kulomklamo
kucashwa kwemchumanisi
wekuntjintja kulawula 100 100 1
kucasha inkhapani kutsi
itowenta luhlolo lolusemtsetfweni
e-Mnyuziyamu yase-Robben
Island 20 20 3
Kucashwa kwemphatsi
YetetiMali yesikhashane
eLayibrari yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika 20 29 0
Kucashwa kwemphatsi
YetetiMali yesikhashane 
e-Northern Flagship Institute 20 20 1
Kucashwa kwemchumanisi
Kudvweba, simo sangaphandle
nekusabalaliswa
kwemBiko we- DACST wemNyaka wanga- 2002 50 50 3
Lithebula 13.3: Umbiko ngekucasha bachumanisi kusetjentiswa Timali tebanikeli
Linani leliphelele letihloko semiklamo, Linani lesikhatsi lesisetjentiwe: 
Banikeli nebachumanisi betinkhontileka temalanga emsebenti neKubita kwenkhontileka ngemarandi, NA 
Linani leliphelele lemiklamo Linani lebantfu Sikhatsi lesiphelele sekusebenta 
Linani leliphelele lebachumanisi betinkhontileka temalanga emsebenti ngemarandi

Lithebula 13.4: Kuhlatiywa kwekucashwa kwebachumanisi ngekusebentisa Timali tebanikeli, ngekuya
ngeBantfu lebeNcishwe matfuba phambilini (HDIs)
Emaphesenti eSihloko semklamo, Linani lemaphesenti 
Ebunikati betinkhapani tebachumanisi
macembu lasuka kuma-HDI, NA
KuLawulwa kwemiTfombolusito yeluntfu: UmBiko wekuPhatsa
114 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003 KULAWULWA KWEMITFOMBOLUSITO YELUNTFU
115 LiTiko leTebuciko nemaSiko: UmBiko wemNyaka 2002/2003
IMINININGWANE YEKUCHUMANA
INHLANGANO LIKHELI LIDOLOBHA IKHODI LUCINGO IFEKSI
Provincial Departments
Eastern Cape Department
of Sport, Recreation, Arts
and Culture Private Bag X0020 Bisho 5605 (040) 609-5879 (040) 635-0603
Free State Department of
Sport, Culture, Science
and Technology PO Box 264 Bloemfontein 9300 (051) 405-4680 (051) 403-3567
Gauteng Department of
Sports, Recreation, Arts
and Culture Private Bag X33 Johannesburg 2000 (011) 355-2591 (011) 355-2741
KwaZulu-Natal Department
of Education and Culture Private Bag X01 Ulundi 3838 (035) 874-3422 (035) 874-3682
Mpumalanga Department
of Sports, Recreation, Arts
and Culture Private Bag X11316 Nelspruit 1200 (013) 766-5213 (013) 766-5588
North-West Department of
Social Services, Arts,
Culture and Sports Private Bag X6 Mmbatho 2745 (018) 387-4295 (018) 384-5521
Limpopo Department of
Arts, Culture and
Language Services Private Bag X9549 Polokwane 0700 (015) 295-7039 (015) 295-2043
Northern Cape Department
of Sport, Arts and Culture Private Bag X5004 Kimberley 8300 (053) 831-1761 (053) 833-4353
Western Cape Department
of Cultural Affairs, Sport
and Recreation PO Box 16385 Vlaeberg 8018 (021) 483-4350 (021) 483-3885
Statutory Bodies
Business Arts South Africa PO Box 784481 Sandton 2146 (011) 784-9994 (011) 784-9996
National Arts Council PO Box 500 Newtown 2113 (011) 838-1383 (011) 838-6363
National Film and Video
Foundation Private Bag X04 Northlands 2116 (011) 268-2900 (011) 268-2909
Business Arts South Africa PO Box 784481 Sandton 2146 (011) 784-9994 (011) 784-9996
South African Heritage
Resources Agency (SAHRA) PO Box 4637 Cape Town 8000 (021) 462-4502 (021) 462-4509
Imininingwane yekuchumanala: EmaTiko etiFundza naLetinye tiNhlangano


KUKHAVA YANGEMUVA NGAPHANDLE



KUKHAVA YANGEMUVA NGAPHANDLE




