LiTiko leTemisebenti
UmTsetfo wekuLingana kutekuCasha
LUCWEBU LWEKUSEBENTA KAHLE ETIHLANGOTSINI LETIMCOKA TE-HIV/AIDS KANYE NEKUCASHA
?1.	SINGENISO? 
1.1. Sandvulelangculazi (iHIV) kanye neNgculazi (i-AIDS) titinkinga tempilo yemphakatsi, letiletsa tinkinga kutemnotfo, nakutemisebenti kanye nakumalungelo eluntfu.
1.2.     Kuyabonakala kwekutsi iHIV/AIDS sifomcedzave lesitawutsintsa tindzawo temisebenti, ngekuletsa kugula lokungapheli, kulova kanye nekufa lokutawuholela ekulimaleni kwemkhicito, tinzuzo tesisebenti, umsebenti wetempilo nekuvikeleka, tindleko temkhicito kanye nekutimisela emsebentini.
1.2. Sandvulelangculazi asibuki kutsi uphila nabobani, unemminyaka lemingaki, webulili lobunjani kumbe wakuluphi luhlanga, kodvwa kuyavumeleka kwekutsi simo setemnotfo sinesandla ekuveteni tinhlobonhlobo tetifo. Sandvulelangculazi sitimisela kakhulu endzaweni lapho kunendlala khona, nalapho kugcwele khona bantfu emadolobheni, nalapho kuneludlame khona kanye nekungahlaliseki kahle. Kutsatselana kwalesifo kubhebheteliswa kungalingani kwetinsita netindlela tekutfutseleka emadolobheni kusukwa emaphandleni. Bomake, ngabo lebasenkingeni kakhulu ekutfoleni lesifo ngekwemasiko kanye nesimo lesingekho kahle semnotfo lesibenta kutsi bangakhoni kunakekela kahle timpilo tabo.

1.3. Lokunye nge-HIV/AIDS kungukutsi sifo lesihambisana ngekunganaki, kuncuma kucala, kubandlulula kanye nekunyembenywa. Etindzaweni temisebenti kubandlululwa kwebantfu lebane-HIV kanye ne-AIDS kugcugcutelwa ngetento tekubahlola ngembi kwekubacasha, kubacosha uma kutfolakala kwekutsi banalesifo kanye nangekubanciphisela tinzuzo tabo.

1.4. Lenye indlela yekunciphisa nekuphatsa kwekundlondlobala kwe- HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kusebentisa luhlelo kanye nenchubomgomo. Kukhuluma nge-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti kutoncedza baphatsi, tinyonyana tebasebenti kanye nahulumende ekufakeni sandla tikwemitamo etigodzini, esiveni nasemaveni angaphandle ekulweni nalesifo. Ngekubona loku, lolucwebu lentelwe kuncedza bacashi, tinyonyana tebasebenti kanye netisebenti.

1.5. Lokunye futsi lolucwebu lutencedza ekutfoleni kabanti tinjongo te:
* kunciphisa kwelubandlululo ebantfwini labanesandvulelangculazi endzaweni yemsebenti.

* kugcugcutela kwekungabandlululwa kwebantfu lebaphila ne-HIV kanye ne-AIDS kute bakhone kutatisa ngesimo sabo se-HIV ngaphandle kwekusaba kunyembenywa nobe kungamukeleki,

* kugcugcutelwa kwetindlela letifanele kanye naletingasebenta ekuphatseni kwe-HIV etindzaweni temsebenti, 

* kwakha lubambiswano emkhatsini kwemalungelo kanye netibopho tabo bonke labadlala indzima kanye

* kuniketa umphumela wetibopho tesifundza njengelilunga le Southern African Development Community.

2.  TIMFUNO

2.1 Timfuno tekucala letibalulekile kuholela bacashi netinyonyana tebasebenti ekusebentiseni lolucwebu ekuboneni kutsi bantfu lebanesindvulelangculazi ababandlululwa etindzaweni temsebenti. Loku kufaka phakatsi lokulandzelako:

(i) kwakha indzawo yekusebenta lenganalubandlululo,

(II) kusebenta ngelucwaningo lwe-HIV,kufikala nekwatisa,

(iii) kuniketwa kwetinzuzo letilinganako kusisebenti,

(iv) kusebenta ngekucoshwa kwetisebenti, neku

(v)kuphatfwa kendlela yekusebenta ngetikhalo.

2.2.  Injongo lengaphasi yalelucwebu kuniketa indlela lecondzisako kubacashi, tisebenti netinyonyana tebasebenti ngekutsi bangayiphatsa njani iHIV kanye ne AIDS etindzaweni temisebenti. Kusukela sifomcedzave se-HIV/AIDS sidlala inzima emsebentini nasebantfwini emikhakheni lehlukahlukene, kudzingeka lubambiswano ebantfwini lolutofaka tonkhe tintfo. Lolucwebu lufaka umgomo lokukhulunywa ngawo kakhulu kulomtsetfo lohleliwe ephuzwini 5.1, ngalokulandzelako:

(i) kwakha indzawo lephephile yekusebenta yebaphatsi netisebenti;

(ii) kwakha inchubo yekuphatsa tehlakalo emsebentini netikhalo tekuncepheteliswa.

(iii) kuveta tindlela tekuvikela kubhebheteleka kwe-HIV,

(iv) kutfutfukisa tindlela tekucedza kundlondlobala kwalesifomcedzave endzaweni yemsebenti; kanye

(v) kubambisana nalabo labatselelwe nalabaphetfwe yi HIV/AIDS kute batochubeka nekusebenta kahle sikhatsi lesidze.

2.3.  Kwengeta, lolucwebu lutfutfukisa ekwakheni kwekusebenta samshini ekukhutsataneni kulubambiswano loluselevelini lelandzelako:

(i) emkhatsini webacashi, tisebenti kanye netinyonyane tetisebenti emsebentini; kanye

(ii) emkhatsini wasemsebentini kanye nalabanye labatsatsa indzima lebalulekile, esigodzini, esiFundzeni nasesigabeni saVelonkhe.
3. IMIGOMO YENCHUBOMGOMO

.? 
LOKUCUKETFWE
3.	IMIGOMO YENCHUBOMGOMO
3.1.	Kugcugcutelwa kwekulingana nekungabandlululani emkhatsasini kwebantfu lebane-HIV/AIDS nalabangenayo, nasemkhatsini kwe-HIV/AIDS naletinye tifo letingafaniswa nayo. 
3.2. Ekwakhiweni kwesimo sendzawo lesitawuncedza tisebenti letine-HIV kutsi tikhune kuchubeka ngaphasi kwesimo lesitayelekile emisebentini yabo nangabe batfolakala kwekutsi baphilile kutsi bangakwenta loko.

3.3.	Kuvikeleka kwemalungelo nesimilo sebantfu labaphila ne-HIV/AIDS kubalulekile ekuvikeleni nasekucapheleni kwe-HIV/AIDS.? 
3.4.	iHIV/AIDS igadla kakhulu kubantfu labasikati ngako kumele kunakwe kakhulu ekutfutfukiseni kwenchubomgomo kanye netinhlelo letiphatselene nendzawo yekusebenta.
3.5	Kuchumama, kuhlanganyela, nekugcugcutela lubambiswano labo bonke ladlala lichaza ngiko lokungamela inchubomgomo ye-HIV/AIDS neluhlelo lwalo.? 
LOKUCUKETFWE
4.	KUSETJENTISWA KANYE NENDZIKIMBA
4.1.	Bonke bacashi kanye netisebenti, kanye netinhlangano tabo letihlukahlukene tiyagcugcutelwa kwekutsi tisebentise lolucwebu kute takhe, tisebentise tiphindze tilungise inchubomgomo netinhlelo te-HIV/AIDS kute tifanele tidzingo tetindzawo temisebenti yabo.
4.2.	Ngalenhloso yalolucwebu, leligama ?indzawo yekusebenta? kumele lichazwe kabanti kunalencazelo leniketwa umTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, umTsetfo 66 wanga-1995, Sigaba 213, kutsi ifake simo sendzawo yekusebenta, kolokunye, bantfu labangenabo budlelwane bemcashi kanye nesisebenti, kodvwa basebenta etindzaweni letitimele nalabo labatisebentako.
4.3.	LoluCwebu alunato tibopho temtsetfo letingeta kulemitsetfo lekumTsetfo wekuLingana kutemiSebenti kanye nemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, nobe kuleminye mitsetfo lebaliwe kuloluCwebu. Kuhluleka kulihlonipha akusho kwekutsi umcashi utawushushiswa, ngaphandle kwalapho loluCwebu likhuluma ngetibopho lemtsetfo.t ? 
4.4.	LoluCwebu kumele lifundzwe ngekubambisana nalamanye maCwebu ekutiphatsa lakhishwe nguNdvunankhulu wetemiSebenti.? 
LOKUCUKETFWE
5.	LUHLAKA LWETEMTSETFO
5.1.	LoluCwebu kumele lufundvwe ngekubambisana nemTsetfo wemTsetfosisekelo waseNingizimu Africa, No.108 wanga-1996, kanye nakokonke kushaywa kwemtsetfo lokulandzelako:
(i)	umTsetfo wekuLingana kutemiSebenti, No. 55 wanga-1998;
(ii)	umTsetfo webuDlelwane kubaSebenti, No. 66 wanga-1995;
(iii)	umTsetfo weteKuvikela kanye neteMpilo kutemSebenti, No. 85 wanga-1993;
(iv)	umTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, No 29 wanga-1996;
(v)	umTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini, No 130 wanga-1993;
(vi)	umTsetfo longamele Simo emSebentini, No 75 wanga-1997 
(vii)	umTsetfo weluHlelo lwekweLapha, No 131 wanga-1998; kanye 
(viii)	nemTsetfo loGcugcutela kuLingana kanye nekuVikelwa kweluBandlululo, No 4 wanga-2000.
5.2.  Lokucuketfwe ngulolucwebu kumele kucatjangwe uma kwakhiwa, kusetjentiswa nobe kubuyeketwa nobe ngabe nguyiphi inchubomgomo yasendzaweni yemsebenti nobe tinhlelo letimayelana nemitsetfo lebaliwe ngenhla. 
5.3.	Letincenye letilandzelako titfolakala kulemitsetfo leshayiwe ngenhla. Loku kufanele kufundvwe ngekuhambisana naleminye mitsetfo leshayiwe. oned legislation. ? 
5.3.1.	LoluCwebu lukhishwe ngekulandzela Sigaba 54(1)(a) semTsetfo weKulingana emSebentini, No 55 wanga-1998 losuselwa kumgomo longavumeli kucoshwa kwemuntfu ngenca yekutsi une-HIV. Kute kunedvwe bacashi netisebenti ekusebentiseni lomgomo njalo emsebentini, loluCwebu lutsatsa letinye tincenye ekushayweni kwemtsetfo.? 
5.3.2.	Sigaba 6(1) semTsetfo weteKulingana emSebentini ichaza kutsi asikho sisebenti lesingabandlululwa, nobe umuntfu lofuna umsebenti, nobe kuyiphi inchubomgomo yetekucasha, ngenca yekutsi une-HIV. Kunobe nguliphi licala lapho kucatjangwa kwekutsi umcashi ubandlulule sisebenti ngalokungekho emtsetfweni, umcashi kufanele akhombise kwekutsi lolubandlululo nobe lokwahlukanisa kuvumelekile.? 
5.3.3.	Asikho sisebenti, nobe lofuna umsebenti, lotawuphocelelwa ngumcashi kwekutsi ahambe luhlolo lwe-HIV kute kutfolakale kwekutsi une-HIV. Luhlolo lwe-HIV lelentiwa ngumcashi nobe lelentiwa esikhundleni semcashi litawenteka lapho inkantolo yetemisebenti ivuma kwekutsi loluhlolo luvumelana neSigaba 7(2) yemTsetfo weteKulingana emSebentini.
5.3.4.	Mayelana neSigaba 187(1)(f) semTsetfo webuDlelwane kutemSebenti, No 66 wanga-1995, sisebenti lesine-HIV/AIDS angeke sicoshwe ngobe siphetfwe yi-HIV/AIDS. Uma kutfolakala kwekutsi kunetizatfu letivakalako letiphatselene nesimo sekuchubeka nekusebenta kanye nekutsi tinyatselo letivakalako tilandzelwe, angayekeliswa kusebenta  ngekulandzela Sigaba 188(1)(a)(i).
5.3.5.	Mayelana neSigaba 8(1) semTsetfo weteKuvikela kanye neteMpilo kutemiSebenti, No 85 wanga-1993, umcashi uphocelekile kwekutsi anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
5.3.6.	Sigaba 2(1) neSigaba 5(1) semTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, No 29 -1996 ucacisa kwekutsi umcashi kumele anikete sisebenti indzawo yekusebenta lephephile. Loku kungafaka phakatsi kubuka kwekutsi ematfuba ekutfola iHIV ancishisiwe.
5.3.7.	Sisebenti lesitowutfola iHIV ngenca yekuhlangana nengati lenalesifo ngobe singavikelekanga emsebentini, singafaka sicelo sekuncepheteliswa mayelana neSigaba 22(1) semTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini, No 130 wanga-1993.  
5.3.8.	Ngekuya kwesisekelo semTsetfo wekucashwa, No. 75 wanga-1997, wonkhe umcashi uphocelekile kutsi tonke tisebenti titfola umgomo wekucashwa,  nebuncane bekugcina bemalanga ekugula [Sigaba 22(2)]. 
?5.3.9.	Ngekuya kweSigaba 24(2)(e) kwemTsetfo weluHlelo lwekweLapha, No. 131 wanga-1998, iregista yeluhlelo lekulapha akumele ikhombise nobe ikhombise lubandlululo kumalunga ayo ?ngesizatfu sempilo yabo?. Lokunye mayelana na 67(1)(9) imitsetfo imele icondzise kwekutsi tonke tinhlelo kumele tinikete buncane bekugcina benzuzo kumalunga ayo.   ? 
5.3.10.	Ngekuya kwemtsetfo lovamile kanye neSigaba 14 semTsetfosisekelo waseNingizimu Africa, No. 108 wanga-1996, wonkhe umuntfu lone-HIV nobe i-AIDS unelilungelo lemfihlo, kufaka ekhatsi simo sakhe se-HIV nobe i-AIDS. Kahlekahle sisebenti asikaphoceleki kwekutsi satise umphatsi nobe letinye tisebenti ngesimo saso se-HIV.  ? 
LOKUCUKETFWE
6.	KUGCUGCUTELA SIMO LESINGABANDLULULI EMSEBENTINI? 
6.1.	Akukho umuntfu lone-HIV nobe i-AIDS lotawubandlululwa emsebentini wakhe nobe abandlululwe ngumgomosiseko nobe tento tetemisebenti, lokufaka ekhatsi naloku:
(i)	tindlela tekuheha bantfu, tindlela tekutatisa, tindlela tekukhetsa;
(ii)	kucashwa, tindlela tekucasha, kufake ekhatsi kufakwa emsebentini;
(iii)	kuhlelwa kwemsebenti nekuhlukanisa
(iv)	imiholo, tinzuzo temisebenti, imibandzela lokusetjentwa ngaphasi kwayo;
(v)	tinhlelo tetinsita tesisebenti;
(vi)	lokwentiwa emsebentini;
(ix)	kufundziswa kanye nekutfutfukisa;
(x)	luhlelo lolulandzelwako uma kuhlutwa;
(xi)	kwenyuswa, kuntjintjwa, nekwehliswa;
(xiii)	kucoshwa emsebentini.? 
6.2. Kugcugcutela indzawo yekusebenta lengabandlululi ngekulandzela umgomosiseko wekulingana, bacashi kanye netinyonyana tetisebenti kumele batfole indlela yekutsi tonke tisebenti letine-HIV kanye ne-AIDS atibandlululwa bese bayavikelwa ekulwisweni ngekutsatsa tinyatselo letifana naleti:  
6.3. ? 
(i)	kuvikela kubandlululwa kanye nekunyembenywa kwebantfu labaphila ne-HIV kanye ne-AIDS ngekutfutfukisa imigomosiseko kanye netinhlelo te-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti;
(ii)	kwatisa, kufundzisa kanye nekulolonga kumalungelo abo bonkhe bantfu kubukwe iHIV kanye ne-AIDS;
(iii)	tinsita tekwatisa ngekwamukeleka kanye nekuvuleleka ngetindzaba te-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti;
(iv)	kunakekela tonkhe tisebenti letine naletiphetfwe yi-HIV kanye ne-AIDS; kanye
(v)	indlela lekuletfwa ngayo tikhalo kanye nendlela lekujeziswa ngayo tikhalo letiphatselene ne-HIV endzaweni yemsebenti.? 
7.	LUHLOLO LWE-HIV, IMFIHLO KANYE NEKUDZALULA
7.1.	Luhlolo lwe-HIV ? 
7.1.1.	Akukho umcashi lodzinga kutsi sisebenti, nobe lofuna umsebenti, kwekutsi entiswe luhlolo lwe-HIV kute abonise simo sakhe se-HIV. Njengobe kutfolakala kumTsetfo weKulingana emSebentini, bacashi kumele baye eNkantolo yebaSebenti kute batfole imvumo yaloluhlolo. ? 
7.1.2.	Nobe ngabe Sigaba 7(2) semTsetfo wekuLingana emSebentini ayivumeli sicashi-nangabe tinsita tetempilo tiniketa ngeluhlolo kusisebenti lesicele loluhlolo, kutawuya ngekutsi tiNkantolo tebasebenti titawuvuma kwekutsi sisebenti singavuma kutsatselwa lelilungelo lalesigaba. Loludzaba alusengakadzalululwa tinkantolo. 
7.1.3.	kute lesigaba lesingaphasi sisebente, kuvunyelekile kwekutsi labo labatsatsa indzima bati nalendzawo lebekwe ngaphandle kwaleliphuzu 7.1.2.
7.1.4.??Luhlolo loluvumelekile
Bacashi kumele baye eNkantolo yetiSebenti kute batfole sivumelwane kulabanye, timeko letilandzelako: 
?(i)	ngesikhatsi ufuna umsebenti; 
(ii)	ngesimo semsebenti; 
(iii)	ngesikhatsi sencubo lehlobene nekucoshwa emsebentini;
(iv)	njengesidzingo lesifanele sekucecesha nobe tinhlelo tekutfutfukiswa sitafu; kanye
(v)	njengetimfuno tekutsi utfole tinzuzo njengesisebenti.? 
7.1.5.	Luhlolo loluvumelekile
(a) umcashi kumele anikete luhlolo kusisebenti lesicele luhlolo kuletimeko letilandzelako: 
(i)	Njengencenye yetinsita kutempilo letfolakala endzaweni yemsebenti
(ii)  Ngekwengoti yemsebenti letfwala kulimala engatini nalokusamanti emtimbeni; 
(iii)	Njengenjongo yokwenta sincesitelo kuletingoti temsebenti letifaka ekhatsi kulimala engatini nalokusamanti engatini.
(b)	Lokunye futsi, loluhlolo lolunjenga lolu lingenteka kuletimo letilandzelako: 
	(i)	Ngekutifunela kwesisebenti; 
(ii)	Ekhatsi kwesisebenti setenhlalakahle kanye nasebudlelwaneni besisebenti-nesiguli
(iii)?????????????Ngesidzingo lesatiwako kanye nekukhulunyiswa kwasemuva nakwaphambili, njengobe kuchazwa kuNchubomgomo weSive kuliTiko leteMpilo ngenhla kweluhlolo le-HIV; kanye 
(iv) ??????????Ngenchubo lehlobene nemfihlo esimeni se-HIV kusisebenti njengobe kuchazwa kulomshwana 7.2 waloluCwebu.? ? 
7.1.6 Wonkhe emahlolo, nalawo lavenyelwe kanye nalalungele kumele entiwe ngekulandzela iNchubomgomo yaVelonkhe yeliTiko leTemphilo yekuHlola iHIV lekhishwe ngekweNchubomgomo yaVelonkhe yemTsetfo weteMphilo, No. 116 wanga-1990.  ? 
7.1.7.	Labo labatsintsekako kuchaza kwekutsi sebanikiwe lombiko, futsi bayawuvisisa kanye nekutsatsa luhlolo lwe-HIV. Loko kuchaza kwekutsi umuntfu uyavisisa kutsi luyini loluhlolo, yinindzaba kudzingakalekile, tinzuzo, kulimala, tintjintjo kanye nemiphumelo  lengahle ivele.? 
7.1.8.??Lokungatiwa, kubukwa lokungatsandzeki nobe luhlolo lwe-HIV endzaweni yemsebenti lungenteka nangabe lentiwa ngemvumo kanye nelusesho lelisemtsetfweni lemgomosiseko lentiwe. Lapho lusesho lwentiwe, lombiko lotfolakele akumele usetjentiswe ekubandlululeni ebantfu nobe emacembu ebantfu. Loluhlolo ngeke lutsatswe njengalolungatiwa nangabe kutfolakala kwekutsi lesimo sakhe se-HIV singancishiswa kuloluphumo,  ? 
7.2.	Lokuyimfihlo kanye? 
7.2.1.  Bonke bantfu labaphetfwe yi-HIV kanye ne-AIDS banelilungelo lelisemtsetfweni lemfihlo. Sisebenti asikavunyelwa ngalokusemtsetfweni kwekutsi sichaze ngesimo saso se-HIV kumcashi waso nobe kuletinye tisebenti.  
7.2.2.	Lapho sisebenti sikhetsa khona kuveta ngekwaso simo saso se-HIV kumcashi nobe kuletinye tisebenti, lolwati akumele kwekutsi lwatiswe kulabanye ngaphandle kwemvumo lebhalwe nguleso sisebenti. Lapho imvumo lebhaliwe ingatfolakali, tinyatselo kumele titsatfwe kute ticacise kwekutsi lesisebenti sifuna kutatisa ngesimo saso. 
7.2.3.	Kumele kusungulwe tindlela letitawugcugcutela kuvulelekana;kwamukelana nekuncedzana kulabacashi netisebenti labatikhetselako kuveta simo sabo se-HIV endzaweni yemsebenti, lokufaka: 
(i)	kugcugcutela bonkhe bantfu labatiwako kutsi baphila ne-HIV kanye ne-AIDS kutsi batiphatse nobe babambe lichaza ekufundziseni; nasekuvikeleni nasetinhlelweni tekwatisa; 
(ii)	kugcugcutelwa kwekutfutfukiswa kwetinhlangano tebasebenti labaphila ne-HIV nobe i-AIDS; kanye  
(iii) kuciniseka kwekutsi bantfu labaphila ngalokwatiwako kwekutsi bane-HIV 
(iv) nobe ababandlululwa kumbe banyembenywe.
8.	KUGCUGCUTELA KWENDZAWO YEKUSEBENTA LEPHEPHILE? 
8.1?????????????Umcashi uphocelekile kwekutsi anikete aphindze anakekele, ngendlela langakhona ngayo, indzawo yekusebenta lephephile lengaletsi kulimala empilweni yetisebenti. ? 
8.2???????????Lizinga lengoti yekutsatselana kwe-HIV emsebentini? lincane. Kodvwa tingoti letifaka ekhatsi lokusamanti emtimbeni tingenteka emsebentini, ikakhulukati etindzaweni tetempilo. Tonkhe tindzawo temisebenti kumele tibone kwekutsi tivumelana nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo emSebentini, lokufaka ekhatsi Timiso te-Hazardous Biological Agents, nemTsetfo weteKuvikela neteMpilo etiMayini, nekutsi umgomosiseko usebenta ngaloku, kulokunye:? 
(i)?????????????kulimaleka, uma kukhona,kwekutsatselana endzaweni yemsebenti lotsite;? 
(ii)??????????????kufundzisa lokufanelekile,kwatisa, kufundza ngekusetjentiswa ngetivikeli letisetjentiswa mhlaba wonkhe tekutfola, tisebente tibuye tinciphise lizinga lekutsatselana kwe-HIV endzaweni yemsebenti;? 
(iii)????????????kuniketwa kwetintfo tekusebenta letitawuvikela tisebenti engotini yekutfola i-HIV;??  
(iv)?????????????tinyatselo lekumele titsatfwe ngemuva kwengoti lekufaka ekhatsi kuphatfwa kahle kwekubukana kahle ne-HIV emsebentini kanye netintfo letiletsa tifo engatini, lokufaka ekhatsi kuphumelela kulapha sifo nasesingenile;  
(v)	tinyatselo letitawulandzelwa ekwenteni sicelo sekuncepheteliswa ngemuva kwekungenwa sifo;
(vi)	kwatisa ngato tonke tingoti letenteka emsebentini; kanye
(vii)	kucashelwa ngalokwanele ekubukaneni ne-HIV emsebentini kute kutfolakale kwekutsi kuhlangabetenwe yini netimfuno tekuncephetelisa. ? 
9.	SINCEPHETELO SE-HIV LESITFOLAKALE EMSEBENTINI 
9.1.	Sisebenti singancepheteliswa uma ngabe sitfole iHIV engotini lesivelele emsebentini, ngekulandzela umTsetfo wekuNcephetelisa ngekuLimala neTifo emSebentini. ?
9.2	Bacashi kumele batsatse tinyatselo letifanele ekuncedzeni tisebenti ekugcwaliseni ticelo tetinzuzo lokufaka: 
(i)	kuniketwa lwati etisebentini letingenwe sifo ngetinyatselo lekudzingeke kwekutsi titsatfwe kute sicelo sekuncepheteliswa samukeleke; neku
(ii)	kuncedza ngekuhlanganiswa kwelwati lelitawuncedza ekukhombiseni tisebenti kwekutsi tihlangene nengati lene-HIV. 
9.3.	Kuhlangabetana ne-HIV kanye ne-AIDS emsebentini kumele kubukwane nako ngekulandzela umTsetfo weteKulimala neTifo emSebentini. Bacashi kumele babone kwekutsi bavumelana nalomTsetfo naletinye timiso letihambisana nawo
10.	TINCEPHETELISO TEBASEBENTI? 
10.1.	Basebenti labane-HIV kanye ne-AIDS akumelanga babandlululwe ekunikwetweni kwetincepheteliso.? 
10.2.	Basebenti labangagulwa yi-AIDS bafanele kuphatfwa njengalabanye basebenti labagulwa tifo letifana nayo ekubukeni tinzuzo tebasebenti.? 
10.3.	Lwati lolumayelana netinzuzo ngesimo setempilo sesisebenti kumele lube yimfihlo futsi lungasetjentiswa ekubandlululeni. 
10.4.	Lapho umcashi aniketa lusito lwetempilo njengencenye yenzuzo yesisebenti kumele aciniseke kwekutsi lolusito alubandlululi, ngalokubonakalako nangalokungabonakali, kunanobe ngumuphi umuntfu ngenca yesimo sakhe se-HIV. 
Lokucuketfwe
11.	KUCOSHWA? 
11.1.	Basebenti ngete bacoshwa ngesimo sabo se-HIV kanye ne-AIDS.? 
11.2.	Lapho sisebenti sitfolakala kutsi sigula kakhulu singasakhoni kwenta umsebenti waso, umcashi uphocelekile kwekutsi alandzele timiso tekucoshwa kwesisebenti ngenca yekuhluleka ngembi kwekumyekelisa umsebenti, njengobe kutfolakala tikweluCwebu lekutiphatsa kahle ekucosheni lelitfolakala eluhlwini 8 wemTsetfo webuDlelwane kubaSebenti.? 
11.3.	Umcashi kumele abone kutsi imfihlo yesimo sesisebenti lesiphetfwe yi-HIV siyanakekelwa ngesikhatsi kukhulunywa ngesimo saso sekuhluleka kusebenta. Sisebenti akumele siphocelelwe kwekutsi sitsatse luhlolo lwe-HIV nobe sichaze simo saso se-HIV njengencenye yenchubo ngaphandle kwekutsi inkantolo yebasebenti ilivumela lelo luhlolo.? 
Lokucuketfwe
12.	INCHUBO YETIKHALO? 
12.1.	Bacashi kumele babone kwekutsi emalungelo ebasebenti mayelana ne-HIV/AIDS, kanye netilungiso letitfolakala kubo uma kuphulwe lawo malungelo, ayahlanganiswa kulenchubo yetikhalo lekhona.? 
12.2.	Bacashi kumele batise basebenti ngendlela lelandzelwako ekusebentiseni inchubo yetikhalo.? 
12.3.	Bacashi kumele baba nendlela yekuvikela imfihlo yebasebenti nangabe kutsetfwa licala, kubonwe nekutsi lelocala libanjwa ngasese.? 
13.	Lokucuketfwe
	13.? KUPHATSA KWE-HIV ENDZAWENI YEMSEBENTI 
13.1.	Kuphatsa ngekuphumelela kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti idzinga lusu loluhlangene lolufaka loku, ngalokunye, lemisuka lelandzelako:? 
13.1.1.	Kwati kanye nesilinganiso se-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti; kanye 
13.1.2.??Tilinganiso letindze kanye naletimfisha kute usebente futsi unciphise, kufaka: 	? 
(i)	Ichubomgomo ye-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti 
(ii)	Emahlelo e-HIV/AIDS, lafaka loku: 
(a)?????? Kuchubeka kwekutfola siviko sekudlondlobala kwe-HIV kuletinye basebenti kanye nemiphakakatsi yabo; 
(b)???????Kuphatsa kwebasebenti labane-HIV kute kwekutsi bakhone kusebenta kahle ngekusheshisa; kanye  
(c)??????? Emasu ekusebenta ngco kanye nangekungacondzisi kwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti. 
14. 	 
Lokucuketfwe
	14.? SILINGANISO SE-HIV ENDZAWENI YEMSEBENTI  
14.1.	Bacashi kanye netinyonyane tebasebenti kumele batfutfukise emasu lafanele kute bati, balinganise kanye nekuphendvula nge-HIV/AIDS etindzaweni tabo sekusebenta kanye netigaba. Loku kufanele kwenteke ngekubambisana kwetigaba,kwesigodzi, kwesifundza kanye nekutentela kwesive nguhulumende, umphakatsi wesive kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende.? 
14.2.	Ngalokunabile, kulinganisa kufanele kufake naloku: 
(i)	Tinhlangotsi letingalimala; kanye 
(ii)	Silinganiso ngco kanye nangekungacondzisi kwemanani e-HIV/AIDS;? 
14.3.	Tinhlangotsi letingalimala tingafaka letilinganiso letilandzelako:? 
(i)???????? Kukhubeka kwebasebenti nobe tigaba tebasebenti lebangatseleleka nge-HIV;
(ii)???????Indlela kanye nekusebenta kwalenhlangano nangendlela lengakhuphula ngayo kutsambeleka ekutfoleni iHIV (sibonelo kutfutseleka kwebantfu kuleli nobe kuhlala emahhositela);?
(iii)	Luhlangotsi lwemphakatsi lapho lenhlangano idvonsa khona basebenti bayo;
(iv)	Luhlangotsi lwemphakatsi loludzebudvute nalapho lenhlangano isebentela khona; kanye
(v)???????Kulinganisa kwekugadla kwe-HIV/AIDS kulabantfu lebukene nabo kanye nalabanye labangayitfola.?? 
14.4.	Lesilinganiso kumele siphindze sibuke ngendlela lesifomcedzave lesiyi-HIV/AIDS singagadla ngakhona kuloku: 
(i)	Tindleko ngco njengetindleko letitsintsa tinzuzo tesisebenti, tindleko tekulapha kanye netindleko letikhuphukile letingavela ngenca yekufundzisa kanye netindleko tekuheha bantfu kanye netindleko tekusebentisa loluhlelo lwe-HIV/AIDS;
(ii)	Tindleko letingacondzisi njengetindleko lesititfola ngenca yekulova kwebantfu emsebentini, kungaphatseki kahle kwesisebenti ngekwetempilo, kwehla kwemkhicito, nekwehla kwemoya wekusebenta kanye nekuphazamiseka kwendzawo yemsebenti ngetizatfu letitsite;? 
14.5.	Tindleko temitamo yekulwa ne-HIV/AIDS kumele siyibuke njengencenye yekulinganisa kwekugadla kwalesifo. 
Lokucuketfwe
15. 	TINYATSELO LETINGATSATFWA EKULWENI NE-HIV/AIDS ENDZAWENI YEMSEBENTI  
15.1.	Inchubomgomo ye-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti 
15.1.1.	Tonke tindzawo temsebenti kumele takhe incumomgomo 1[4] ye-HIV/AIDS, kute kubonakale kwekutsi basebenti lebaphetfwe yi-HIV/AIDS ababandlululwa kunchubomgomo yekusebenta nakulokunye lwokwenteka emsebentini. Lenchubomgomo kumele ifake ekhatsi:
(i)	 indzawo lenhlangano leme kuyo mayelana ne-HIV/AIDS;
(ii)	sibekiso seluhlelo lwe-HIV/AIDS 
(iii)	imininingwane yenchubomgomo yekusebenta (sibonelo. Simo mayelana neluhlolo lwe-HIV, tinzuzo tesisebenti, kuphatfwa kwekutimisela kanye netinyatselo letitawulandzelwa kute kutfolakale kungasakhoni kusebenta ngekwetempilo kanye nekucoshwa emsebentini);
(iv)	kusho migomo lelindzeleke kubacashi nebasebenti kanye netinyatselo letitawutsatfwa ekulweni nekuphambuka kulemigomo;
(v)	indlela yekuletfwa kwetikhalo ngekulandzela liphuzu 12 laloluCwebu;
(vi)	kufanele kube nendlela yekuchumana kulenhlangano kutindzaba te-HIV/AIDS;
(vii)	imininingwane yemuntfu lolusito esisebentini lokhona lotosita umuntfu lophetfwe yi-HIV/AIDS; 
(viii)	imininingwane yekusebentisa kanye nekuhlanganisa tibopho; kanye
(ix)	kucaphela kanye nekuhluta kwetindlela tekusebenta.? 
15.1.2.  Tonkhe tinchubomgomo kumele takhiwe ngekuchumana nabo bonkhe lababambe lichaza endzaweni yemsebenti lokufaka ekhatsi tinyonyana tebasebenti, labamele basebenti, labasebenta ngetetempilo kanye neluhlangotsi lelibukene nebasebenti emsebentin.? 
15.1.3. Lenchubomgomo kumele ikhombise simo kanye netidzingo taleyo ndzawo yekusebenta.	
15.1.4.     Kutfutfukiswa kwenchubomgomo nekusetjentiswa kwayo kuyinchubeko lentjintjantjintjako, ngaloko lenchubomgomo yendzawo yekusebenta kumele ibe: ? 
(i)	ichunyaniswe nabo bonkhe lababamba lichaza;
(ii)	ibukwe njalo njengesifomcedzave kanye njengelwati lwesayensi; kanye 
(iii)	icashelwe ngekusebenta kwayo ngemphumelelo bese kunakwe nekuphumelela kwayo.? 
15.2.	Kutfutfukisa kweluhlelo lwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti? 
15.2.1. Kuyancomeka kwekutsi yonkhe indzawo yekusebenta kumele isebentele ekutfutfukiseni kanye nasekusebentiseni kweluhlelo lwe-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti lolutawulwela kuvimbela tifo letingangena, kuniketwe kunakekela kanye nekubambisana kubasebenti lebanalesifo nobe letibukene naso, bese kunakwe kugadla kwalomcedzave kulenhlangano.	? 
15.2.2.Bungayo nekufinyelela kwaloluhlelo endzaweni yemsebenti kumelwe luholwe tidzingo kanye nemtsamo waleyo ndzawo yekusebenta. Ngaloko, kuyancomeka kwekutsi lonkhe luhlelo lwendzawo yekusebenta kumele lulwele kunaka loku lokulandzelako ngekubuka imitamo yetigaba, tigodzi, tifundza kanye nesive sonkhana: 	? 
(i)	kubanjwe tinhlelo tekwatisa te-HIV/AIDS njalonjalo;
(ii)	kugcugcutelwe kuhlolwa ngekutinikela;
(iii)	kwatiswe kubuye kufundziswe nge-HIV kanye ne-AIDS;
(iv)	kugcugcutelwe kwabelana nekusetjentiswa kwelijazi lemkhwenyana; 
(v)	kugcugcutelwa kwendlela yekutiphatsa lephephile kutifo temacasi;
(vi)	kugcizelelwa kwekusetjentiswa kwetindlela letisetjentiswa umhlaba wonkhe ekuphatseni kwekufakelana lesifo;
(vii)	kwakhiwa kwendzawo leyamukela kuvulelekana, kwamukelana kanye nekungafihlelani kwaba bonkhe basebenti;
(viii)	kulinga kusungula luhlelo lolufanele basebenti lebaphetfwe yi-HIV/AIDS;
(ix)	kuniketa teluleko kanye nelusito kubantfu labaphetfwe yi-HIV/AIDS;
(x)	Kwandziswa kwekusebenta kwebasebenti lebaphetfwe ngulesifo ngekubamukela kahle, njengekubabukela letinye tindlela letincono tekubaniketa ilivi yekugula;
(xi)	kwakhiwa kwemasu ekuhlangabetana netindleko letibonakalako naletifihlekile letiphatselene ne-HIV/AIDS endzaweni yemsebenti, njengobe kuvetiwe kuliphuzu 14.4
(xii)	kucashelwe  njalo, kunakwe kubuywe kubuyeketwe loluhlelo.? 
15.2.3. Bacashi kumele batsatse tinyatselo letibalulekile ekusiteni basebenti ngekutatisa ngetempilo letibalulekile, tenhlalakahle kanye netinsita tekuphila kahle emphakatsini, uma ngabe leto tinsita atitfolakali endzaweni yemsebenti.	?
16.	LWATI KANYE NEMFUNDVO ? 
16.1.	liTiko letemiSebenti kumele liciniseke kwekutsi lamakhophi aloluCwebu akhona futsi ayatfolakala. ? 
16.2.	Bacashi kanye netinhlangano tabo kumele bafake loluCwebu ekuboniseni, ekufundziseni kanye nasetinhlelweni tabo tekwatisa basebenti.? 
16.3.	Tinyonyana tebasebenti tifanele tifake loluCwebu etinhlelweni tato tekufundzisa nekucecesha emashophistiwadi kanye nebasebenti.
Luhlu lwemagama lasetjentisiwe  
Sisebenti lesitsintsakele
Sisebenti lesitsintsakele nobe ngayiphi indlela yi-HIV/AIDS sibonelo uma nangabe banemngani nobe lilunga lemndeni leliphetfwe yi-HIV
INGCULAZI
AIDS sifinyeto lesimele ?acquired immune deficiency syndrome?. Ingculazi incazelo yebudokotela leniketwe nakusukela kuletinye tifo letibhubhisako ebantfwini lesebafelwe masotja abo ekuvikela umtimba ngesizatfu sekuphatfwa yi-HIV. ?
TIFO LETANDZILE
Sifundvo setinhlobo tetifo, imbangela, kwandza kanye netindlela tekubukana naletifo esiveni. ?
SANDVULELANGCULAZI
HIV sifinyeto lesimele?human immuno deficiency virus?. HIV iyivayirasi lehlasela lengagcina ibulala emasotja ekuvikela emtimbeni. ? 
Luhlolo lweSandvulelangculazi
Kutsatsa luhlolo lwetempilo kute kutfolakale simo semuntfu se-HIV. Loku kungafaka phakatsi imibuto lebhalwe phasi nobe imibuto lephendvulwa ngemlomo lefuna kutfola ngesimo sakucala seluhlolo lwe-HIV; imibuto lephatselene nesilinganiso sekutiphatsa lokuyingoti? (sibonelo imibuto lephatselene natemacansi, nelinani lebangani kutemacansi nobe lokwatiwako ngetemacansi); kanye netindlela letisunguliwe tekutfola simo  se-HIV sesisebenti nobe semuntfu lofuna umsebenti. ? 
LOPHETFWE SANDVULELANGCULAZI
Lohlolwe waphindze watfolakala kwekutsi uphetfwe yi-HIV.? 
Sisebenti lesitselelwe sifo 
Sisebenti lesihlolwe satfolakala kwekutsi siphetfwe yi-HIV nobe lobonwe kwekutsi une-HIV/AIDS.? 
Kuvuma wati 
Inchubo yekutfola imvumo kusigulane lekhombisa kwekutsi uyavisisa ngalokuphelele lesimo nalemiphumela yaloluhlolo ngaphambi kwekuniketa imvumo.? 
Inchubomgomo
Incwadzi leveta simo senhlangano ngendzaba letsite. 
Kululekwa kwangaphambilini nagemuva kweluhlolo 
Inchubo yekweluleka legcugcutela kuvisisa simo nenhloso yeluhlolo lwe-HIV. Ikhombisa buhle nebubi baloluhlolo emuntfwini bese ibuka kwekutsi lemiphumela levumako nobe lengavumi itawuletsa tiphi tingucuko.? 
Kuvuma lokwamukelekile
Kuchaza tingucuko letentiwako nobe tilungiso letentiwa tikwemsebenti nobe endzaweni yemsebenti letivumelekile futsi letitowenta  umuntfu lophila ne-HIV/AIDS kwekutsi aphumelele kubamba lichaza nobe achubeke nekusebenta.
Tifo temacansi
Sinciphiso ?tifo letitsatselanako temacansi?. Leti tifo letitsatselanako kusukela ekuhlanganeni kwebantfu ngatemacasi, lokufaka ekhatsi lujovela, igonoriya kanye ne HIV.?? 
Kuhlolwa lokucashelwe
Loku akwatiwa, luhlolo lolungahlangani lolwentiwa kute kutfolakale sehlakalo kanye nekuvela kwalesifo emphakatsini lotsite nobe emacenjini kute kuniketwe lwati lwekunakekela, luvikele kanye nekubukana nalesifo. ? 


