
LiTiko leTebuciko nemaSiko

SILULU SAVELONKHE KANYE NETINSITA TEMALIKHODI ENINGIZIMU AFRIKA

LUPHIKO LWALOKUNGEMAGUGU  EBUPHAWU

      SENDLALELO

Silulu saVelonkhe  eNingizimu Afrika sasungulwa kutsi kukhishwe uMtsetfo weSilulu saVelonkhe eNingizimu Afrika (National Archives of South Africa Act) (uMtsetfo No. 43 wanga-1996) nekuchitjiyelwa kwawo. Lona mtsetfo waletsa ingucuko kuSilulu seMbuso waPhambilini (Former State Archives Services) wase uba Silulu saVelonkhe  lonemgomo-jikelele; imisebenti kanye neluhlaka lwawo, konkhe kutjengisa inchubo yetembangave yangemuva kwelubandlululo.


IMISEBENTI YESILULU SAVELONKHE 

Silulu saVelonkhe  sibukene nemsebenti wekutsi kutfolakale, kulondvolotwe kanye nekusetjentiswa kwemalikhodi ahulumende nalangesiwo ahulumende abe nebugugu lobungapheli; kunakekela tindlela tekuvumbulula lwati lolulondvolotiwe kulomsamo; kubeka emacophelo ekwesekela lusito lwemisamo etifundzeni. Imisamo imumetse emagugu ebuve lamcoka kabi kantsi iyindlela yekugcamisa kutichenya ngebuve, kwakha sive kanye nekuhloma ngelwati. 

Imisamo iphindze ibe yindlela lemcoka lengenta bohulumende batikhandze bafanele kuphendvulela labakwentako esiveni. Ngetindlela letentiwe taba ncono tekutsi sive sitfole lwati lolusemisamo tento tahulumende tiba yintfo lesebaleni. Kanjalo, tilulu tiphindze ticukatse bufakazi lobubhaliwe lobudzingeka ekuvikeleni emalungelo etakhamuti kanye newemacembu. Umkhakha lomkhulu weTilulu taVelonkhe awuveti imphilo lephilwe linyenti lebantfu beNingizimu Afrika (sib. Labo bantfu beNingizimu Afrika lebebacindzetelekile ngesikhatsi selubandlululo phambilini, bomake njll.) Tilulu taVelonkhe tifake kumikhankhaso yetinhlelo letinyentana temlandvo lophila etingcondvweni tebantfu (losemlonyeni) kwentela kutsi ubhalwe kulondvolotwe loko lokubonwe luntfu phaca emphilweni,  ngaleyo ndlela luntfu lutawufaka sandla ekubutseleni ndzawonye tigigaba tekukhunjulwa tesive seNingizimu Afrika ngekwehlukana kwaso.

Silulu saVelonkhe seMafilimu, emaVidiyo, naLokungumsindvo (National Film, Video and Sound Archives) (NAFVSA) silihhovisi leliligatja ngephasi kwelihhovisi lemCondzisi weTiluli taVelonkhe. Umgomo we-NAFVSA kugcogca, kulondvolota kanye nekukhutsata  imibhalo lelalelwa-ibukwa leyakhiwe ngekhatsi kanye nangayo  iNingizimu Afrika. Umtsetfo weKugcina iMibhalo ngekweMtsetfo (uMtsetfo No. 54 wanga-1997)  uchaza umsebenti we-NFVSA ngekutsi uyindzawo lokugcinwa kuyo imibhalo lelalelwa-ibukwa lekhicitwe eNingizimu Afrika.

Tilulu taVelonkhe tigcina luhlu lwemibhalo yavelonkhe lwemalikhodi langesiwo ahulumende  kepha lasezingeni lekufanela kugcinwa emsamo. Ngetulu kwaloko tikhutsata kubambisana nekusebentisana emkhatsini wetikhungo letitibandzakanya kulomsebenti wekubutsa nekulondvolota emalikhodi langesiwo ahulumende.

Ngeluhlelo lwekuFinyelela esiVeni kweSilulu saVelonkhe tihlose kufinyelela kuwo onkhe emalunga emphakatsi langati lutfo mayelana nebukhona bemisamo kanye nekusebenta kwayo. Injongo yaloluhlelo kwandzisa kusetjentiswa kwetilulu ngekutsi ?kumikiswe tilulu eluntfwini? ngekutsi kuvakashelwe tikhungo temfundvo kanye nemiphakatsi yeNingizimu Afrika kanye nangekubamba imibukiso, kube nemalanga ekutjela bantfu kabanti kanye nangekuniketa lusito loluhle esiveni.

Tilulu taVelonkhe takha tiphindze tinakekele tinhlelo tekwatisa ngelwati,  letinemphumelelo letitawukhutsata kutfolakala kwelwati kute kuhlangabetwane netidzingo letehlukene tebantfu kwesekela kutfutfuka kwemphakatsi ngalokuphelele.

Luhlelo lwavelonkhe lwekwatisa ngelwati  eNingizimu Afrika lunetinhlobo letinyentana temitapo yelwati kanye naletinye tinhlangano telwati.  Tilulu taVelonkhe tiphindze tibandzakanye neMkhandlu weMitapo yetiNcwadzi neLwati (National Council of Library and Information services -NCLIS),  Umtapo wetiNcwadzi waVelonkhe weNingizimu Afrika (National Library of South Africa) NLSA,  uMtapo wetiNcwadzi walaBangaboni eNingizimu Afrika (South African Library for the Blind) (BLINDLIB) naleyo mitapo yetincwadzi lesebenta njengetindzawo tekugcina lwati ngekwemtsetfo kanye neNhlangano yeBasebenti laBangaboni yeNingizimu Afrika (The South African Blind Workers Organisation (SABWO). Sikhungo setiNcwadzi siligatja lelikhetsekile ngephasi kwe-NLSA lelikhutsata kukwati kutifundzela kanye nelisiko lekufundza.

Imitsetfo lelawula lemisebenti yeTilulu taVelonkhe nguMtsetfo weMkhandlu weMitapo yaVelonkhe yetiNcwadzi neLwati wanga-2001 (National Council for Library and Information services Act, 2001); uMtsetfo weMitapo yetiNcwadzi neLwati yeNingizimu Afrika wanga-1998; uMtsetfo weMitapo yetiNcwadzi yaLabangaboni yeNingizimu Afrika wanga-1998; kanye neMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo, wanga-1997.

UMtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo wenta siciniseko sekutsi ikhophi leyodvwa yembhalo loshicilelwe eNingizimu Afrika itfunyelwa mahhala etindzaweni tekugcina ngekwemtsetfo letikulo lonkhe lakuleli. Ngalomtsetfo emagugu ebuve langimibhalo yeNingizimu Afrika ayalondvolotwa kutsi asetjentiswe sive.

LUPHIKO LWALOKUNGEMAGUGU  LANEBUPHAWU
 
Luphiko lwalokungeMagugu  laneBuphawu  ibukene nemsebenti wekubhalisa lokumele emagugu lanebuphawu lekufana neluphawu lwebuve, timbeje kanye nalamanye ema-embulemu lafana nemijeka, titembu, timendlela kanye nemagama netinyufomu tetinhlangano netikhungo. Imisebenti yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu njengekuchaza kweMtsetfo weMagugu laneBuphawu wanga-1962 (uMtsetfo No. 18 wanga-1962 kuba ngulena ?

* Kwemukela nekuhlola ticelo tekubhalisa nekuphikisa kutsi kungabhaliswa nobe kungasulwa emagugu ebuphawu latsite, emagama, emagama lakhetsekile nobe lanekufana;
* Kugcina luhla lwekubhaliswa nemibhalo lemiswe ngekwaloMtsetfo;
*  Kukhipha titifiketi tekubhalisa emagugu lanebuphawu latsite, emagama, emagama lakhetsekile nobe lanekufana;
* Kuniketa ngeteluleko ngalokungakhonakala, mayelana nemagugu lanebuphawu latsite, emagama, emagama lakhetsekile nobe lanekufana, nekuniketa lusito ngekudizayina emagugu lanebuphawu nekufana;
* Kuchuba leminye imisebenti  lokutawube ikhishwe ngekweMtsetfo yiNdvuna yaleliTiko, nguMkhandlu weMagugu laneBuphawu nobe yiKomiti yeMagugu laneBuphawu.

Ngetulu kwako konkhe loku umsebenti lomkhulu kunayo yonkhe yemagugu ebuve lanebuphawu ngulotsi loLuphiko ngekusebentisa Luhlelo Lwekufinyelela esiVeni lubukene nemsebenti wekwatisa ngetiMphawu taVelonkhe, Kwenta eMagugu laneBuphawu abe nebu-Afrika ngekutsi kwentiwe lucwaningo kanye nekuvikela tiMphawu taVelonkhe njengemphahla leyiNhlakanipho yeMbuso. Imphumelelo yaloLuphiko lweMagugu laneBuphawu iyabonakala ngentfutfuko kanye netindondo  letinsha taVelonkhe (National Orders;) Ifulegi nobe Umjeko weLive lomusha, Luphawu Lwebuve kanye neNgoma yeSive Lehlanganisiwe.


KUTFOLAKALA NEKUSETJENTISWA 
   
Inhloso yekulondvolota lokungemagugu kwenta siciniseko sekutsi  imibhalo leseyimidzala ngeminyaka lengetulu kwalengemashumi lamabili sive sikwati kuyitfola. Lesilulu saVelonkhe  neMalikhodi eNingizimu Afrika
Sivulelwe sonkhe sive kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesihlanu emkhatsini walesikhatsi 8:00-16:00, kantsi ngeMgcibelo wesitsatfu wenyanga ngayinye kuvulwa ngalesikhatsi 09:00-13:00.

Imininingwane yekutfolakala Uma ufuna kutfola lwati lolungetiwe tsintsana nebeSilulu saVelonkhe lapha:

24 Hamilton Street
Arcadia
Pretoria
0001


Private Bag X236
Pretoria
0001

Lucingo:	 27 12 323 5300
Ifeksi     :	27 12 323 5287

www.national.archives.gov.za 

Nawunemibuto:   arg17@dacst4.pwv.gov.za




1


