



LITIKO LELUPHIKO LWETIKHALO LOLUTIMELE


IMANUWALI YELUPHIKO LWETIKHALO LOLUTIMELE NGEKULANDZELA SIGABA 14 SEMTSETFO WEKUGCUGCUTELA KUFINYELELEKA KWEMINININGWANE, 2000
(UMTSETFO NO. 2 WANGA-2000)

IKHISHWE SIPHATSIMANDLA SEMINININGWANE SELUPHIKO LWETIKHALO LOLUTIMELE (I-ICD)


SINGENISO

Sigaba 14 semTsetfo wekuGcugcutela kuFinyeleleka kwemiNiningwane siniketela, ekhatsi kwaletinye tintfo, ngekutsi siphatsimandla semininingwane sesikhungo semphakatsi kumele sibhale imanuwali mayelana nesikhungo saso semphakatsi kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekucala kusebenta kwalesigaba. Lesigaba, nanobe kunjalo, sencike ekwengetelelweni lokuniketwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo ngekubhalwa nekushicilelwa, emCulwini waHulumende, kwaleyo manuwali.

Kushicilelwa kwalemanuwali yeluPhiko lwetiKhalo lolutiMele kuhlose kuphumelelisa kuyalela kwaleso sigaba 14 lesesiphawuliwe kanye nekuniketela ngelilungelo lemuntfu ngekwemtsetfosisekelo kutsi afinyelele emininingwaneni legcinwe luPhiko lwetiKhalo lolitiMele ledzingekile kutsi lowo muntfu asebentise nobe avikele nobe nguliphi lemalungelo akhe.



1.	SAKHIWO NEMISEBENTI YE-ICD (Sigaba 14(1)(a))

1.1	Sakhiwo

I-ICD iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende. Loku kusho kutsi i-ICD itsatfwa, ngekwenhloso yemTsetfo wemKhakha waHulumende, 1994 (siMemetelo 103 sanga-1994), njengelitiko lembuso.

I-ICD ilitiko lembuso lavelonkhe kantsi lakheke emazingeni lamabili kuvelonkhe nasetifundzeni. Lenganyelwe, kuvelonkhe, ngumCondzisi loweNgamele bese, etifundzeni, yiNhloko yesiFundza. TiNhloko tetiFundza te-ICD tibika futsi tingaphasi kwekulawula, kwemCondzisi loweNgamele.

UmCondzisi loweNgamele ukhetfwa yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka ngekulandzela luhlelo lolumiswe yiNdvuna ngekubonisana nemaKomiti (emaPhothifoliyo) ePhalamende. Bonkhe labanye basebenti be-ICD bantfu labakhetfwa ngumCondzisi loweNgamele ngekubonisana neNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleleka ngaphasi kwemitsetfo leyengamele umkhakha wahulumende nalabanye bantfu njengobe bangabolekwa nobe batfunyelwe ku-ICD.

LiHhovisi laVelonkhe le-ICD lisePitoli. Emakheli esitaladi neweliposi kanye naleminye imininingwane yekuchumana yeliHhovisi laVelonkhe le-ICD ime ngalokulandzelako:

	Likheli lesitaladi:		ICD House
				388 Andries Street
				Pitoli
				0001

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 941
				Pitoli
				0001

	Inombolo yelucingo:		(012) 392 0400

	Inombolo yefeksi:		(012) 320 3116

	Likheli lencwadzigesi:	icdpta@icd.pwv.gov.za

	Likheli lewebhusayithi	http:www.icd.gov.za


Emakheli esitaladi neweliposi kanye naleminye imininingwane yekuchumana yemahhovisi etifundza eme ngalokulandzelako:

Gauteng:

	Likheli lesitaladi:		8th Floor, Custom House
				3 Fraser Street
				Johannesburg

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 0101
				Marshalltown
				2107

	Inombolo yelucingo:		(011) 838 2875/6

	Inombolo yefeksi:		(011) 834 2118

Nshonalanga Kapa:

	Likheli lesitaladi:		6th Floor, Colonial Mutual Building
				106 Adderly Street
				Khiphithawini
				8000

	Inombolo yelucingo:		(021) 426 0700

	Inombolo yefeksi:		(021) 426 0705

Mphumalanga Kapa:

	Likheli lesitaladi:		1 Prince Alfred Square
				Old Embassy Building
				King William?s Town

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 7491
				King William?s Town

	Inombolo yelucingo:		(0436) 421 667/8

	Inombolo yefeksi:		(0436) 433 615

KaZulu-Natali:

	Likheli lesitaladi:		7th Floor, Kingsfield Place
				30 Field Street
				eThekwini
				4000


	Likheli leliposi:		Sakaposi X 54303
				eThekwini
				4000

	Inombolo yelucingo:		(031) 305 8370

	Inombolo yefeksi:		(031) 305 8217

Mpumalanga:

	Likheli lesitaladi:		9th Floor, Nedbank Centre
				48 Brown Street
				Naspoti
				1200

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 11325
				Naspoti
				1200

	Inombolo yelucingo:		(013) 752 4316

	Inombolo yefeksi:		(013) 752 2602

Limpopo:

	Likheli lesitaladi:		Old Mutual Building
				66A Market Street
				Polokwane
				0700

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 9525
				Polokwane
				0700

	Inombolo yelucingo:		(015) 295 5561/5

	Inombolo yefeksi:		(015) 295 3409

Fuleyisitata:

	Likheli lesitaladi:		3rd Floor, Civilia Building
				13 Elizabeth Street
				Bloemfontein
				9300


	Likheli leliposi:		Sakaposi X 20708
				Bloemfontein
				9300

	Inombolo yelucingo:		(051) 430 8100/0872

	Inombolo yefeksi:		(051) 430 8852

Nyakatfo Kapa:

	Likheli lesitaladi:		9th Floor, Public Works Building
				(Court Building)
				Cnr Stead & Knight Streets
				Kimberley
				8301

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 6105
				Kimberley
				8301

	Inombolo yelucingo:		(053) 831 7390

	Inombolo yefeksi:		(053) 832 5615

Sifundza saseNyakatfo-Nshonalanga:

	Likheli lesitaladi:		11 Tilliard Street
				Mafikeng
				2745

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 2017
				Mafikeng
				2745

	Inombolo yelucingo:		(018) 381 1490/1154

	Inombolo yefeksi:		(018) 430 8852 (?????)

Mayelana nekwakheka kwangekhatsi nekuhleleka kwemisebenti, i-ICD inetinhlangotsi letimbili letisembili, lokungunati:

(a) KuPhatfwa kweTekwelekelela, lokufaka ekhatsi imiSebenti yeTekwelekelela, imiSebenti yeTemtsetfo, kuPhatfwa kwemiTfombolusito yeLuntfu, iTheknoloji yemiNiningwane, Tekuchumana, imiSebenti yekuPhakela, luHlolotimali lwangeKhatsi neTekuvikeleka; kanye

(b) KuPhatfwa kweTekusebenta, lokufaka ekhatsi Teluphenyo, Tekubhalisa, Tekulandzelela neTekutfutfukisa (Telucwaningo).

1.2	Imisebenti

Umsebenti losembili neligunya ngekwemtsetfo (ngekulandzela umTsetfo wemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, umTsetfo No. 68 wanga-1995) we-ICD kucinisekisa kutsi tikhalo letimayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokwentiwa ngemalunga emButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika (iSAPS) nemButfo wemaPhoyisa aboMasipala (bemaDolobhakati) (emaMPS) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo.

Sishayamtsetfo ngaloku besihlose kuniketa i-ICD ngemtfwalo wekwengamela ngeliso lesive nemisebenti macondzana neSAPS lebeyiphawulwe esigabeni 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana, 1993. Lesigaba (222) besiniketela ngekutsi ?kutawusungulwa indlela letimele lengaphasi kwekulawula kwemphakatsi kuphindze kulawulwe ngemTsetfo wePhalamende, ngenjongo yekucinisekisa kutsi tikhalo mayelana netephulomtsetfo nekungatiphatsi kahle lokusolelwa kutsi kwentiwe ngemalunga emButfo (wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika) tiyaphenywa ngendlela lefanele nalenemphumelelo?.

Leligunya langaphambilini ngekwemtsetfosisekelo nemsebenti we-ICD (lelihloswe ngesigaba 222 semTsetfosisekelo wesiKhashana) liye lachutjekiswa ngekuchitjiyelwa kwemTsetfo weSAPS nga-1998. Ngekulandzela lesichibiyelo i-ICD iphindze yagunyatwa ekwenteni nasekuchubeni lemisebenti lefanako yemphakatsi lenawo macondzana neSAPS, uma kucondziswe kumaMPS. Ngesikhatsi sekubhala leManuwali, kunemaMPS lasihlanu lebesekavele asunguliwe, lokungunawa, umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseThekwini (DMPS), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati laseJozi (JMPD), umButfo wemaPhoyisa eliDolobhakati laseTshwane (TMPS), emaPhoyisa eliDolobha laseKhiphithawini (CTCP), Litiko lemaPhoyisa eliDolobhakati lase-Ekurhuleni (EMPD) kanye nemButfo wemaPhoyisa aMasipala weSwartland (SMPS).

Khona kutawuphunyeleliswa lamagunya nemisebenti, i-ICD -

(a) ngekutibonela kwayo nobe ngekwemukela sikhalo, ingaphenya nobe ngukuphi kungatiphatsi kahle nobe sephulomtsetfo lokusolelwa kutsi kwentiwe ngunobe nguliphi lilunga leSAPS nobe leMPS, futsi, uma kufanelekile, ingedlulisela lolo luphenyo kuKhomishani nobe iNhloko leyeNgamele letsintsekako;

(b) ngekutibonela kwayo nobe ngekwemukela sikhalo, ingaphenya nobe ngukuphi kufa ekuvalelweni kweSAPS nekweMPS nobe ngenca yesento seSAPS neMPS;

(c) ingaphenya nobe nguluphi ludzaba lolwedluliselwe kuyo yiNdvuna yeTekuphepha nekuVikelelka nobe lilunga lemkhandlu wesifundza.

Ngetulu kwaloku lokungenhla, imisebenti nemitfwalo ye-ICD iphindze yelulwa ngalokwengetiwe ngumTsetfo webuDlova basemaKhaya (iDVA), 1998 (umTsetfo 112 wanga-1998). LomTsetfo uniketela ngekutsi kwehluleka kwelilunga leSAPS kulandzela umtfwalo lowetfweswe lona ngekulandzela iDVA nobe umYalelo waVelonkhe lokhishwe ngekulandzela iDVA, kutsatfwa njengekungatiphatsi kahle njengobe kulindzeleke kumTsetfo weSAPS, nekutsi i-ICD ngalokulandzelako kumele yatiswe ngaloko kwehluleka lokubikwe kuSAPS. Umphumela walesigaba ngalokucacile ngukutsi i-ICD kumele isebentise emandla nemisebenti yekwengamela ngekwemphakatsi kwayo khona kutawucinisekiswa kutsi leto tindlela tekungatiphatsi kahle tiyaphenywa ngalokufanelekile nangalokunemphumelelo yiSAPS.

IDVA iphindze iniketele ngekutsi ngaphandle uma i-ICD iyalela ngalenye indlela esimeni lesitsite, iSAPS kumele isukumise tinyatselo tekucondzisa tigwegwe kunobe nguliphi lilunga leSAPS lokusolelwa kutsi lehlulekile kulandzela umtfwalo ngekuyalela kweDVA. Umphumela walesigaba ngukutsi i-ICD kumele yente umsebenti lowengetiwe wekuhlola ticelo tekubonelelwa uma kusukunyiswa tinyatselo tekucondzisa tigwegwe letivela kuSAPS. Ngekwenta loku, i-ICD yenta umsebenti wekucinisekisa kutsi tinyatselo tekucondzisa tigwegwe atimani tilahlelwe eceleni yiSAPS etimeni letiphocelela kusukunyiswa kwaleto tinyatselo.

Ekwenteni yonkhe lemisebenti lephawulwe ngenhla yi-ICD, i-ICD isebenta ngekutimela kuSAPS nemaMPS. Lokutimela kwe-ICD ekwenteni imisebenti yayo kubonakaliswa nguloku lokulandzelako:

(a) I-ICD ayisiyo incenye futsi ayiweli ngaphasi kweLitiko leTekuphepha nekuVikeleka (ihlala iluHlangotsi ngekwesAkhiwo ngaphasi kwemKhakha waHulumende loluseceleni, lolutimele), nanobe yabelana ngeNdvuna ? iNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka ? neSAPS.

(b) I-ICD inesiPhatsimandla lesitiPhendvulelako sayo (umCondzisi loweNgamele) kantsi nemcombelelotimali wayo wemnyaka wabelwa yona ngco, ngeluphakelo lolutimele, yiPhalamende.

2.	IMINININGWANE YESIPHATSIMANDLA SEMINININGWANE NELISEKELA LESIPHATSIMANDLA SEMINININGWANE SE-ICD (Sigaba 14(1)(b))

2.1	SiPhatsimandla semiNiningwane

	Ligama:			umMeli wasemaJajini Karen McKenzie

	Sikhundla:			umCondzisi loweNgamele neNhloko yeLitiko leluPhiko lwetiKhalo lolitiMele


	Likheli leliposi:		Sakaposi X 941
				Pitoli
				0001

	Likheli lesitaladi:		ICD House
				388 Andries Street
				Pitoli
				0001

	Inombolo yelucingo:		(012) 392 0401

	Inombolo yefeksi:		(012) 320 0474

	Likheli lencwadzigesi:	jbreedt@icd.pwv.gov.za

NgesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD kushiwo kuphindze kufakwe nanobe ngubani lomunye umuntfu lobambile kulesikhundla lesiphawulwe ngenhla.

2.2	LoPhawulwe njengeliSekela lesiPhatsimandla semiNiningwane

	Ligama:			umNu Steve Mabona

	Sikhundla:			LiSekela lemPhatsi: Tekuchumana

	Likheli leliposi:		Sakaposi X 941
				Pitoli
				0001

	Likheli lesitaladi:		ICD House
				388 Andries Street
				Pitoli
				0001

	Inombolo yelucingo:		(012) 392 0439

	Inombolo yefeksi:		(012) 320 3116

	Likheli lencwadzigesi:	smabona@icd.pwv.gov.za


3.	INCHAZELO YENKHOMBA LECUKETSE IMINININGWANE LELINDZELWE NGALOKUFANELEKILE BANTFU LABAFISA KUSEBENTISA LILUNGELO LELIPHAWULWE KUMTSETFO WEKUGCUGCUTELA KUFINYELELEKA KWEMINININGWANE (SIGABA 14(1)(c))

Lenkhomba isatawubhalwa liKhomishani lemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika ngekulandzela sigaba 10(1). Ngaloko-ke akuphumeleleki kutsi sinikete inchazelo yalenkhomba kulemanuwali, njengobe kudzingekile ngekwesigaba 14(1)(c). Nanobe kunjalo, njengobe sigaba 10(1) sigunyata leliKhomishani leliphawuliwe kutsi libhale lenkhomba ngembi kwamhlaka 15 Agasti 2003, bantfu labafisa kutfola imininingwane lebanti kumele batsintsane neliKhomishani lemaLungelo eLuntfu eNingizimu Afrika, Boundary Road, Isle of Houghton-Wilds View, Entrance 1, Houghton, Johannesburg 2198 nobe ku-
lenombolo yelucingo: (011) 484-8300;
lenombolo yefeksi: (011) 484-1360
Iwebhusayitthi: www.sahrc.org.za; nobe PAIA@sahrc.org.za (ngemibuto jikelele).
	
4.	IMINININGWANE YEKUHLELEMBISA SICELO SEKUFINYELELA LIREKHODI LE-ICD, INCHAZELO YETIHLOKO I-ICD LEGCINA NGATO EMAREKHODI KANYE NETINHLOBO TEMAREKHODI LAGCINWE KULESO NALESO SIHLOKO (SIGABA 14(1)(d))

4.1	Imininingwane yekuhlelembisa sicelo sekufinyelelela lirekhodi le-ICD

4.1.1	Sicelo sekufinyelela lirekhodi leliphetfwe yi-ICD kumele sentiwe ngekubhala ngendlela yekutsi lowo lofaka sicelo agcwalise liFomu le?Sicelo sekuFinyelela liRekhodi lesiKhungo semPhakatsi?, liFomu A, lelitfolakala -

(a) ehhovisi leliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, imininingwane yekuchumana naso leniketiwe endzimeni 2.2 ngenhla; nobe

(b) kunobe nguliphi liHhovisi lesiFundza le-ICD leliphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.

4.1.2	LiFomu A, lokunanyatseliswe kulo ishejuli yemali lemisiwe lekhokhwa uma ufaka sicelo sekufinyelela imininingwane, lokungenani litawudzinga lowo lofaka sicelo lotsintsekako -

(a)	anikete imininingwane leyenele kutsi siphatsimandla se-ICD sikwati kuphawula -

(i) lirekhodi nobe emarekhodi lacelwako; kanye

(ii) nalofaka sicelo;

(b)	kubonisa luhlobo lwekufinyelela lolufunwako;

(c) kusho kutsi ngabe lelirekhodi lelitsintsekako lilangatelelwa ngelulwimi lolutsite;

(d) kucacisa likheli leliposi nobe inombolo yefeksi yalofake sicelo eRiphabhuliki;

(e) uma, ngetulu kwemphendvulo lebhaliwe, lofake sicelo afisa kwatiswa ngesincumo mayelana nesicelo ngalenye indlela, kusho leyo ndlela kanye nemininingwane ledzingekile yekutsi atiswe ngaleyo ndlela; nekutsi

(f) uma sicelo sentiwa egameni lemuntfu, kuniketa bufakazi beligunya lowo lofake sicelo lafaka ngalo lesicelo, lokumele kwenetise liSekela lesiPhatsimandla semiNiningwane ngalokufanele.

4.1.3	Uma sekagcwalise sicelo sakhe, lowo lofaka sicelo kumele -

(a) avele acondzise sicelo sakhe lesibhaliwe ngco kuliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane, njengobe siphawulwe endzimeni 2.2 yalemanuwali, ekhelini nobe enombolini yefeski nobe ekhelini le-imeyili; nobe

(b) aletse sicelo sakhe ehhovisi lesifundza le-ICD lesisedvute (imininingwane yakhona lephawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali). Kulesigameko lihhovisi lesifundza le-ICD litawutsi uma litfola sicelo, linikete lowo lofaka sicelo ngerisithi levuma kutsi sicelo sakhe semukelwe kulelihhovisi lelitsintsekako.

4.1.4	Lowo lofaka sicelo uma, ngenca yekungakwati kufundza nekubhala, angaphumeleli kufaka sicelo sekufinyelela emininingwaneni yelirekhodi le-ICD ngekulandzela tindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali, angasifaka sicelo sakhe ngekukhuluma. Lowo lofaka sicelo lesinjalo angafaka lesicelo sakhe -

(a) kuleliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane; nobe

(b) kuNhloko yesiFundza (nobe kulokhetfwe ngiyo) yelihhovisi lesifundza lowo lofaka sicelo aye khona ngenhloso yekufaka sicelo ngekukhuluma.

4.1.5	LiSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane litawubhala leso sicelo lesikhulunyiwe phasi bese liniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo. Uma lowo lofake sicelo ente sicelo sakhe lesikhulunyiwe kuNhloko yesiFundza njengobe kulindzeleke endzimeni 4.1.4(b) yalemanuwali, leNhloko yesiFundza letsintsekako itawubhala lesicelo phasi  bese iniketa ikhophi yaso kulowo lofake sicelo.

4.1.6	Uma lofaka sicelo atisa liSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane nobe, uma kuhambisana, iNhloko yesiFundza nobe lokhetfwe ngiyo, kutsi ufisa kwenta sicelo sekufinyelela lirekhodi le-ICD, lesiPhatsimandla lesiphawuliwe semiNiningwane sitawuniketa lowo lofake sicelo ngelusito lolufanelekile, ngaphandle kwekukhokha, njengobe kudzingekile kutsi lowo lofake sicelo aphumelele kuhlangabetana netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.

4.1.7	Uma kubonakalaka ekwemukelweni kwesicelo salofaka sicelo sekufinyelela kutsi bekumele ngabe sentiwe kulesinye sikhungo semphakatsi, leliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane -

(a) litawuniketa lusito lolufanelekile njengobe kudzingekile kutsi lowo lofake sicelo aphumelele kufaka sicelo kusiPhatsimandla semiNiningwane salesikhungo semphakatsi lokungusona; nobe

(b) lengcise sicelo kulesiphatsimandla semininingwane lesiphawulwe ngasekugcineni,

	kuye ngekutsi ngukuphi lokutawuholela ekutseni lesicelo sisetjentwe ngekunonopha.

4.1.8	Uma lofaka sicelo ente sicelo sekufinyelela lesingahambisani netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali, leliSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane angeke lencabe lesicelo ngenca yalokungahambisani ngaphandle kwekutsi lelo liSekela leliphawuliwe lesiPhatsimandla semiNiningwane -

(a)	limatisile lowo lofaka sicelo ngenhloso yekwencaba lesicelo futsi sasho kulesatiso

(i) tizatfu talokwencaba lokuhlongotwako; kanye

(ii) nekutsi lesiphatsimandla lesiphawuliwe nobe lesinye siphatsimandla lesikhetfwe ngulesiphatsimandla lesiphawuliwe sitawusita lowo lofaka sicelo khona atawufaka sicelo ngendlela letawususa lembangela yekwencatjwa;

	(b)	linikete lowo lofaka sicelo litfuba lelenele lekufuna lolo lusito;

(c) ngendlela lokungaphumeleleka ngayo, linikete lowo lofaka sicelo nganobe nguyiphi imininingwane, lokufaka ekhatsi imininingwane mayelana nemarekhodi (ngaphandle kwemininingwane lengahle yencatjelwe ngekulandzela nobe ngusiphi setigaba tesAhluko 4 teNcenye 2 yemTsetfo) lagcinwe yi-ICD lahambisana nesicelo, letawusita lokufakwa kwesicelo ngaleyo ndlela; liphindze

(d) linikete lowo lofaka sicelo ngelitfuba lelenele lekucinisekisa sicelo nobe kusigucula kutsi sihambisane netindzima 4.1.1 na-4.1.2 talemanuwali.

4.2	Tihloko i-ICD legcina ngato emarekhodi kanye netinhlobo temarekhodi letigcinwe ngaleso naleso sicelo.

SIHLOKO SEMAREKHODI LAGCINIWE		LUHLOBO LWEMAREKHODI

A	KUPHATFWA KWETEKWELEKELELA

1	Kuphatsa

(a)	KuPhatfwa kwemiTfombolusito yeLuntfu	
(a) Emarekhodi lamayelana netikhangiso;
(b) Emarekhodi lamayelana nekusomela kucasha;
(c) Emarekhodi lamayelana nekucecesha;
(d) Emarekhodi lamayelana nekuhlatiywa kwebasebenti;
(e) Emarekhodi lamayelana nekucocisana lokubanjelwe sikhala semsebenti;
(f) Emarekhodi lamayelana netinyatselo tekucondzisa tigwegwe letiye tatsatfwa nobe letitawutsatselwa basebenti;
(g) Emarekhodi lamayelana nekugongonyeka lokufakwe basebenti;
(h) Emarekhodi laphatselene nePersal; kanye
(i) Nemarekhodi emafayela emininingwane yemuntfu ngamunye longumsebenti.

(b)	Kwesekela: imiSebenti yekuPhakela
(a) Emarekhodi lamayelana netisetjentiswa tekwelekelela letitsengwako;
(b) Emarekhodi lamayelana netintfomsebenti tekusita; kanye
(c) Nemarekhodi lamayelana netekutfutsa letisemtsetfweni.

(c)	Kwesekela: Tekubhalisa
(a)	Emazinga lalandzelako lamane emarekhodi lahlelisisiwe:
(i)	Emarekhodi layimfihlo lenkhulu;
(ii)	Emarekhodi layimfihlo;
(iii) Emarekhodi lasifuba;
(iv) Emarekhodi angasese.
(b)	Emarekhodi etincwadzi letingenako naletiphumako.

(d)	Kwesekela:	Tekuphepha
(a) Emarekhodi lamayelana neluchungechunge lwetekuphepha lwe-ICD; kanye
(b) Nemarekhodi lamayelana nekucinisekiswa kwebasebenti.

(e)	ITheknoloji yemiNiningwane
(a) Emarekhodi lamayelana nekuphepha kweTheknoloji yemiNiningwane;
(b) Emarekhodi laphatselene nemiyalelo yeTheknoloji yemiNiningwane; kanye
(c) Nemarekhodi lamayelana nekuphatfwa kwedathabhesi ye-ICD.

(f)	LuHlolotimali lwangeKhatsi
(a) Emarekhodi ekuhlolwa nekubuyeketwa kwetindlela tekulawula tangekhatsi;
(b) Emarekhodi elizinga lebungoti be-ICD;
(c) Emarekhodi lamayelana nekuchumana neliKomiti leluHlolotimali; kanye
(d) Nemibiko yeluHlolotimali lwangeKhatsi.

2	Kuphatfwa kwetekuChumana
(a)	Tekuchumana nekuKhangisa
(a) Emarekhodi lamayelana nekukhangiswa kwe-ICD;
(b) Emarekhodi lamayelana nekwakha luchungechunge;
(c) Emarekhodi lamayelana nekuchumana kwangekhatsi;
(d) Emarekhodi lamayelana nekuchumana kwangephandle; kanye
(e) Nemarekhodi lamayelana nekubekwa kwesitfombe sebetekwatisa.	

3	KuPhatfwa kwetiMali
(a)	Tetimali
(a) Emarekhodi lamayelana nemiholo;
(b) Emarekhodi lamayelana nekukhokha lokwentiwe yi-ICD;
(c) Emarekhodi lamayelana nemasheke lakhokhelwe;
(d) Emarekhodi etekubala;
(e) Emarekhodi emCombelelotimali; kanye
(f) Nemarekhodi lamayelana nekusebentisana neluPhiko lwaVelonkhe lwemCombelelotimali nemHlolitimali-Jikelele.

4	Imisebenti yetemTsetfo
(a)	Imisebenti yetemTsetfo
(a) Emarekhodi emibono yetemtsetfo/teluleko letiniketiwe;
(b) Emarekhodi lamayelana nekwetfula lokwentiwe emaKomitini latsintsekako ePhothifoliyo;
(c) Emarekhodi lamayelana neJCPS nemaBandla emKhakha weteNhlalakahle;
(d) Emarekhodi lamayelana nekuphawula lokwentiwe macondzana neluhlaka lolutsintsekako lwemtsetfo;
(e) Emarekhodi lamayelana netivumelwano lokufinyelelwe kuto nemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika neyaboMasipala macondzana neluphenyo lwe-ICD kanye nekusebentisa emagunya ekucaphela ebaphenyi be-ICD;
(f) Emarekhodi lamayelana nekubhalelana emkhatsini kweNdvuna yeTekuphepha nekuVikeleka, Khomishani waVelonkhe wemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika, umCondzisi waVelonkhe wetekuShushisa kanye nalabanye babambimsuka labatsintsekako;
(g) Emarekhodi lamayelana nekubhalelana nekuchumana nemMeli wemBuso, beLuleki bemBuso kuTemtsetfo nebemiSebenti yeTemtsetfo bemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika neyaboMasipala;
(h) Emarekhodi lamayelana nekucondziswa kwetigwegwe kwe-ICD;
(i) Emarekhodi lamayelana neluHlelo lwebaPhatsi labaseTulu neluHlelo lwekuTfutfukiswa kwebaPhatsi labaseTulu;
(j) Emarekhodi lamayelana nemacala lafaka ekhatsi i-ICD;
(k) Emarekhodi lamayelana nekuceceshwa kutemtsetfo kwemalunga ebasebenti be-ICD;
(l) Emarekhodi lamayelana neticelo temagunya ekucaphela;
(m) Emarekhodi lamayelana nekushicilela kwangekhatsi kwe-Information Bulletin;
(n) Emarekhodi lamayelana nekucondziswa nekuphatfwa kwemtapo wetincwadzi waseNhlokohhovisi; kanye
(o) Nemarekhodi lamayelana nekudvwetjwa kabusha kweluhlaka lwemTsetfo weSAPS. 

B	KUPHATFWA KWETEKUSEBENTA

(a)	KuBhaliswa kwetiKhalo
(a) Emarekhodi lamayelana nekuhleliswa nekubhaliswa kwetikhalo letemukelwe;
(b) Emarekhodi lamayelana nekwabiwa kwemafayela ekuphenya nekulandzela;
(c) Emarekhodi lamayelana netibalobalo temacala;
(d) Emarekhodi lamayelana netikhalo letemukelwe yi-ICD; kanye
(e) Nemarekhodi lamayelana nemisebenti yebantfu labalindzelwe kubitwa emsebentini kanye neNchubomgomo yekuLindzela kuBitwa emSebentini.

(b)	Kulandzelela nekutfutfukisa
(a) Emarekhodi lamayelana nekulandzelelwa kwemacala latfunyelwe kuSAPS kutsi ayophenywa;
(b) Emarekhodi lamayelana nelucwaningo lolwentiwe;
(c) Emarekhodi lamayelana nendzima ye-ICD ekusetjentisweni kwemTsetfo webuDlova basemaKhaya; kanye
(d) Nemarekhodi lamayelana nekuceceshwa kwebalandzeleli.

(c)	Luphenyo
(a) Emarekhodi lamayelana nekuphenya kwebugebengu kwe-ICD lokuchubekako;
(b) Emarekhodi lamayelana nekuchumana nemCondzisi wetekuShushisa;
(c) Emarekhodi lamayelana nekuceceshwa kwebaphenyi;
(d) Emarekhodi lamayelana nekuchumana nemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika neyaboMasipala.

(d)	LiHhovisi lemCondzisi loweNgamele
(a) Emarekhodi lamayelana netikhalo leticondzene ne-ICD;
(b) Emarekhodi laphatselene neticeshana te-ICD tekwatisa betindzaba;
(c) Emarekhodi lamayelana nemacala lafaka tigameko letisematseni emphakatsini;
(d) Emarekhodi laphatselene netiphakamiso;
(e) Emarekhodi laphatselene nemcombelelotimali welihhovisi lemCondzisi loweNgamele;
(f) Emarekhodi etindzaba letisifuba letiphatselene nekugongonyeka lokufakwe macondzana nemahhovisi etifundza e-ICD;
(g) Emarekhodi lamacondzana netincumo temihlangano yebaphatsi labasetulu;
(h) Emarekhodi lamayelana nebabambimsuka bamhlabawonkhe; kanye
(i) Nemarekhodi laphatselene nekuchumana kwangephandle lokusayindwe ngumCondzisi loweNgamele.

(e)	TiNhlelo teliKhetselo
(a) Emarekhodi laphatselene neHIV/AIDS;
(b) Emarekhodi laphatselene nebulili;
(c) Emarekhodi laphatselene nekukhubateka; kanye
(d) Nemarekhodi laphatselene neluHlelo lweKwelekelela baSebenti.


5.	SATISO SAKAMUVA, NGEKULANDZELA SIGABA 15(2), LESIPHATSELENE NETINHLOBO TEMAREKHODI TE-ICD LETITFOLAKALAKO NGAPHANDLE KWEKUTSI UMUNTFU AFAKE SICELO SEKUWAFINYELELA NGEKULANDZELA LOMTSETFO (SIGABA 14(1)(e))

Njengobe siPhatsimandla semiNiningwane se-ICD singakaze, ngekulandzela sigaba 15(1), setfule eNdvuneni yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kwemTsetfosisekelo inchazelo yetinhlobo temarekhodi e-ICD letitfolakalako ngaphandle kwekutsi umuntfu afake sicelo sekuwafinyelela ngekulandzela lomTsetfo, leyo Ndvuna ngalokunjalo ayikaze, ngekulandzela sigaba 15(2), ishicilele, ngesatiso emCulwini, leyo nchazelo. Nanobe kunjalo, imininingwane mayelana naleso satiso ngekulandzela sigaba 15(2) itawushicilelwa kumanuwali ye-ICD lefakwe esikhatsini ngaFebhuwari 2004.

6.	INCHAZELO NGEMISEBENTI LENIKETWA YI-ICD EMALUNGENI EMPHAKATSI NEKUTSI NGABE UNGAYIFINYELELA NJANI LEYO MISEBENTI (SIGABA 14(1)(f))

6.1	Imisebenti leniketwa yi-ICD emalungeni emphakatsi

Lemisebenti lelandzelako iyatfolakala:

6.1.1 Luphenyo lwetikhalo letemukelwe emalungeni emphakatsi macondzana nekungatiphatsi kahle nobe tephulomtsetfo lokusolelwa kutsi tentiwe ngemalunga eSAPS nobe eMPS: Ngaphasi kwembandzela wekutsi leto tikhalo tesekelwe ngekulandzisa;

6.1.2 Luphenyo lwako konkhe kufa ekuvalelweni kweSAPS nobe kweMPS nobe ngenca yesento seSAPS nobe seMPS.

6.1.3 Kubika emuva lokwetayelekile kulabafake tikhalo mayelana nenchubekelembili leyentiwe macondzana nalokuphenya lokuphawulwe ngenhla.

6.1.4 Kuniketwa, uma kuceliwe nalapho kufaneleke futsi kulindzeleke khona, kwelusito lwekulamula kulawo malunga emphakatsi lahlangabetene netinkinga letihambisana nemsebenti kuSAPS kanye nemalunga eSAPS latsintsekako.

6.1.5 Luphenyo lolubekwe njengacalangaye wetikhalo letemukelwe kubahlukunyetwa bebudlova basemakhaya (nobe labanye labafake tikhalo labafanelekile) uma kusolelwa kutsi emalunga eSAPS nobe eMPS akazange alandzele imisebenti yawo ngekulandzela iDVA.

6.1.6 Kuchutjwa kwetinhlelo tekwatisa emalungeni emphakatsi, ikakhulukati ngesikhatsi seliViki leMbizo, tinSuku letingu-16 tekuShikashika ngekuLwa nebuDlova lobuCondziswe kulabaSikati, lusuku lwekukhibika kanye nangelusuku lwamhlabawonkhe lwalabakhubatekile.

6.1.7 Kwenta kutsi kutfolakale emabhrosha ngemisebenti ye-ICD emalungeni emphakatsi.

6.1.8 Kumbandzakanyeka emikhankasweni yahulumende lecondziswe ekugcugcuteleni kwati kwemphakatsi ngeHIV/AIDS, tindzaba telusha kanye nemalungelo ebantfwana nebantfu labakhubatekile, kuvinjelwa kwebugebengu lobucondziswe kulabasikati nebantfwana lokuchutjwa nguhulumende ngekwengeta lwati lwemphakatsi ngetindzaba letimayelana nekulingana ngebulili kanye nemalungelo alabasikati, kanye nekucedvwa kwato tonkhe tinhlobo tekuhlukumeta, lokufaka ekhatsi kuhlukumeta ngekwemacasi, nebuhlanga.

6.2	NGABE UNGAYIFINYELELA NJANI LEYO MISEBENTI

6.2.1 Ngunobe nguliphi lilunga, lokufaka ekhatsi lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala, lemphakatsi likhululekile kutsi lingabika ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali nobe ngukuphi kufa kwemuntfu lokweyama emaphoyisa kanye nesento sebugebengu nobe kungatiphatsi kahle lokusolelwako lokwentiwa lilunga lemiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala.

6.2.2 Emalunga emphakatsi futsi akhululekile kwetfula tikhalo mayelana nekwetfulwa kwemisebenti lokungagculisi ngemalunga emiButfo yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.

6.2.3 Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya lababike tento tebudlova basemakhaya lobebucondziswe kubo emiButfweni yemaPhoyisa aseNingizimu Afrika nobe yaboMasipala futsi lababona nobe labacabangela kutsi lelilunga letitsintsekako lokubikwe kulo lesento, alizange lilandzele umtfwalo walo ngekulandzela umTsetfo webuDlova basemaKhaya, lingabika loko kungalandzelwa kwemtfwalo ngekwemtsetfo ngulamalunga, ku-ICD ehhovisi layo lelisedvute njengobe aphawulwe endzimeni 1.1 yalemanuwali.

6.2.4 Bahlukunyetwa bebudlova basemakhaya futsi bakhululekile kutsi bangabika lokwentiwa kwentento letinjalo tebudlova lobucondziswe kubo, ku-ICD ngco.


7.	INCHAZELO YANOBE NGUKUPHI KUHLELA NOBE SIGABA KUTSI UMUNTFU ENTE SETFULO NOBE ATIMBANDZAKANYE NOBE AFAKE LIGALELO EKUSUKUNYISWENI KWENCHUBOMGOMO NOBE EKUSETJENTISWENI KWEMAGUNYA NOBE EKWENTIWENI KWEMSEBENTI YI-ICD (SIGABA 14(1)(g))

I-ICD ayinakuhlela nanobe ngubani futsi akukho sigaba sekutsi umuntfu angenta setfulo nobe atimbandzakanye nobe afake ligalelo ekusukunyisweni kwenchubomgomo nobe ekusetjentisweni kwemagunya nobe ekwentiweni kwemsebenti yi-ICD. Tinchubomgomo te-ICD tisukunyiswa yi-ICD ngekwayo ngekhatsi, ngaphandle kwekumbandzakanyeka nobe kweligalelo lalabanye bantfu.

8.	INCHAZELO YEMAKHAMBI LAKHONA MAYELANA NEMTSETFO NOBE KWEHLULEKA KWE-ICD KULANDZELA UMTSETFO (SIGABA 14(1)(h))

Lamakhambi lalandzelako ayatfolakala:

8.1	Uma kunesento nobe kwehluleka kutsi kutsatfwe sinyatselo siPhatsimandla semiNiningwane se-ICD ngekulandzela lomTsetfo, -

8.1.1	Lofake sicelo, ngekulandzela sigaba 74(1), angadlulisela sikhalo sakhe ngekhatsi mayelana nesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD -

(a) sekwala sicelo sekufinyelela; nobe

(b) lesitsetfwe ngekulandzela sigaba 22 (lokusho sincumo lesiphatselene nekukhokha sibambiso semali yekufinyelela ngulowo lofake sicelo), sigaba 26(1) (lokusho kwengeta sikhatsi semalanga langemashumi lamatsatfu lapho siPhatsimandla semiNiningwane kumele sitsatse sincumo ngekutsi ngabe sisivumele nobe sisencabe sicelo sekufinyelela) nobe sigaba 29(3) (lokusho sincumo sekungavumeli kufinyelela lirekhodi ngeluhlobo lolucelwe ngulofake sicelo),

macondzana nalowo lofake sicelo eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.

8.1.2	Umuntfu wesitsatfu, ngekulandzela sigaba 74(2), angadlulisela sikhalo sakhe ngekhatsi mayelana nesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD sekuvumela sicelo sekufinyelela eNdvuneni yeTekuphepha nekuVikeleka.

8.1.3	Lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu lophawulwe esigabeni 74 (buka tindzima 8.1.1 na-8.1.2 talemanuwali) angafaka sicelo enkantolo kutsi inikete sincumo lesifanelekile ngemuva kwekutsi lowo lofake sicelo nobe umuntfu wesitsatfu etame konkhe lokusemandleni ngenchubo yangekhatsi yekwedlulisa tikhalo ngesincumo sesiPhatsimandla semiNiningwane se-ICD.

8.2	Uma kunesento nobe kwehluleka kutsi kutsatfwe sinyatselo yi-ICD ekwenteni umsebenti wayo njengalokulindzeleke endzimeni 1.2 yalemanuwali -

8.2.1	Ummangali, kuye ngesimo i-ICD leyente ngaso nobe yehluleke kwenta futsi kuye ngemiphumela lelandzelako kanye/nobe emadameshe ummangali lahlangabetene nawo ngenca yaleso sento nobe kwehluleka kutsatsa sinyatselo, angavula licala lebugebengu nemButfo wemaPhoyisa aseNingizimu Afrika lelicondzene nelilunga le-ICD lebelisebenta ngaphasi kweligunya lekucashwa kwalo nobe afake licala lembango wekuncesitelwa ngemadameshe macondzana ne-ICD.

8.2.2	Umuntfu lofisa kuvimbela i-ICD kutsi yente intfo ngendlela letsite nobe ayivimbele kutsi iyekele kutsatsa sinyatselo ekwenteni umsebenti wayo, angafaka sicelo eNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika kutsi atfole sigunyato macondzana ne-ICD lesivimbela i-ICD ekwenteni lokutsite nobe lesiphocelela i-ICD kutsi yente lokutsite.

8.2.3	Umuntfu lofisa kufaka sikhalo mayelana nekungatiphatsi kahle lokusolelwako macondzana nelilunga le-ICD, angafaka leso sikhalo sakhe kumCondzisi loweNgamele we-ICD.

8.2.4	Umuntfu longahle afisa kufaka sikhalo mayelana nesento nobe tento te-ICD nobe kwehluleka kwayo kutsatsa sinyatselo, angafaka sikhalo sakhe nelihhovisi lemVikeli wemPhakatsi.



??

??

??

??




20


