
likhasi  langaphandle		


KWETFULWA  KWENHLANGANO YEKUVUSELELWA KWESIMILO




Kusuka eNkhululekweni



kuya eNgucukweni











Kuphila ngeMagugu etfu kuMtsetfosisekelo



Likhasi lekucala
INhlangano YekuVuselelwa kweSimilo

Umlandvo

Ingcungcuthela isiniketa litfuba lelikhetsekile kutsi sibuyekete siticinisekise kwatsine njengetidalwa letinetimilo, kutsi sisonkhe sakhe taba letiphatsekako, letisebentisekako netinhlelo letitasenta sitibone sigcizelela inkhambo lehambisana neNingizimu Afrika lensha yentsandvo yelinyenti (LiPhini laMengameli Jacob Zuma)1

Incophamlandvo yembutsano wekwetfula iNhlangano yekuVuselela Similo yavelonkhe esikhumulweni setindiza iWaterkloof Air Base mhla ka 18 kuMabasa 2002 yaba sicongo semsebenti lobewucale nga 1998 lapho lowake waba nguMengameli uMnuzamne Nelson Mandela bekameme baholi bemacembu etembusave kanye nemikhandlu yetenkholo kutsi bete eNgcungcutheleni yeSimilo eJozi kudzingidza ludzaba lolubucayi lwekuvuselela similo eNingizimu Afrika. Imihlangano-sikolo lemibili ngekuVuselela Similo ngaphasi kweliPhini laMengameli Jacob Zama yalandzela, lekunguyona yakhicita libhukwana iFreedom and Obligation,2  kwabuye kwatsi nemkhandlu wekubonisana wavelonkhe iNational Consultation ngeLweti 2001 wahlongota kusimamiswa kweNhlangano yekuVuselela Similo yavelonkhe.

Inhloso
Inhloso yaleNhlangano yekuVuselela Similo (iMRM ngesiNgisi) bekuku ?gcugcutela, kukhutsata nekuchumanisa tinhlelo tayo yonkhe imimango ekusebentisaneni kubuyisela esimeni buntfu nesimilo sesive setfu?.

IMRM yinhlangano yemmango nje lengakabheki kugcugcutelwa ngulabaphetse nalababusako.  Injongo yayo kuchumanisa tintfo letinyenti letitsintsa imiphefumulo yesive letivele tikhona kubantfu bakitsi.  Lizinga leliphakeme lemagugu ebuntfu liyabonakala emasikweni etfu bantfu-ke bafisa kugucula tento nalomoya wekungabi nabuntfu lotsandza kungena eveni letfu.

IMRM itakubhekana ?neludzaba lwekuvuma kutsi lowo nalowo wetfu aketfwale umtfwalo ngemphilo yakhe, sisuka ekucondzeni kutsi, njengobe satikhulula tsine ngekwetfu emzabalazweni welubandlululo, kanjalo kufute lomuhla sibe ngulabatikhululako ekulweni nalencabhayi? ? Mengamei Thabo Mbeki3

Inhlangano yeMRM iluhlaka lwekukhutsata, kugcugcutela, kucaphelisa nekuchumanisa timvo-mphendvulo kuyo yonkhe imikhawu yemmango wetfu. Ibona lingemuso lelinemmango lotetsembako futsi lonemgoogodla locinile wekutiphatsa nesimilo. Umkhankhaso wayo kuvuselela umoya weBuntfu/Botho, ngekusebentisa tonkhe tinsita letikhona kuhulumende nasesiveni. IMRM itimisele kusungula lawo magugu lakuMtsetfosisekelo wetfu, ?insika lesimisa tinhlobonhlobo temagugu lesiwalandzelako lesifuna netive tonkhe temhlaba tisati ngawo.?4








Likhasi lesibili
Tinjongo neMiphumela leHlosiwe yeSetfulo

Tinjongo teSetfulo seMRM beku:5


? kwakha sikhala sekuhlahluba limuva nelinyalo lebunjalo benkhiyankhiya ngesimilo eNingizimu Afrika;
? kubuketa emasu netindlela tekwakha kabusha lamagugu ebuve kuleNingizimu Afrika lensha yedemokhrasi;
? kugcugcutela kusombuluka kwemkhankhaso-banti kusita nekusekela ummango nahulumende kulomklamo ngekuhlela luhlelo lolusimeme lwekusebenta kuvuselelwa kwesive setfu;
? kwakha luhlelo lolusecophelweni lwekusebenta umkhankhaso loyinchubekelembili wekuVuselela Similo;
? kugcugcutela kusekelwa kwesive sonkhe ekwakheni sive lesinembeko, lesinakekelako nalesite kungcola kwesimilo;
? kucinisa tisekelo tenkhululeko nedemokhrasi yetfu letfolakele matima ngekwakha sive lesicinile esimilweni, lesisime elisikweni nekutiphatseni lokufanako.

Imiphumela lehlosiwe

? Kwakha luhlelo lwavelonkhe lwekusebenta lolutakuniketwa sikhala sekucala  etinhlelweni tavelonkhe netetifundza esikhashananeni lesitako;
? kusebentisa lisu-tsite lelitawungenela imisakatotindzaba kudlala indzawo lemcoka kabi ekwabeni umlayeto weNhlangano yekuVuselela Similo esiveni sonkhana
? kwakha luhlelo lolubunjwe ngebudlelwane ikubandzakanyeni kubambisana lokusabalele kwemmango, tigungu tangasense kanye naleto letitimele;
? kutfunga emasu laluchungechunge lasime esimeni lesitimphandzemphanzde saloludzaba lokuyintfo lemcoka ekwakheni sisombululo lesicinile ekudzephuleni timphandze tekugula kwemmango nekwemnotfo eveni letfu.










likhasi lesitsatfu

INHLELEMBISO YESETFULO
sitfombe

Sikhatsi SekuBhunga

Setfulo seNhlangano yekuVuselela Similo (MRM) kwaba ngumbutsano lowehlukile impela webameleli labangu 1 300 bavela etindzaweni letehlukene talelive, beta ngetindiza, emabhasi nangetimoto bachamuka etindzweni ngentindzawo talelive, batsintsekile ngekutfola tindlela tekwakha sive lesinebuntfu nesimilo lesicini.  Bekukhona kubo emalunga eKhabhinethi, bondvunankhulu, emalunga ePhalamende, baholi bemacembu etembusave, labasha, baholi betenkholo, tinhlangano letitimele, bahwebi kanye nalabamele basebenti. Bakhombisa kutimisela  kwebantfu beNingizimu Afrika ?kuba mdzibimunye kulencophamlandvo yavelonkhe yekubeka sisekelo sekwakha iMvuselelo yeSimilo lebumbene naletimele eveni letfu?6. Setfulo saniketa litfuba kutakhamuti phaca kutsi time kanye nalabo lababaholi kukhulunywe ngavi linye nanganhloso yinye ludzaba lolutsintsana nemagugu ekutiphatsa.

Sihlalo weLikomidi lekuSebeta leMRM, Father Simangaliso Mkhatshwa, wemukela tiphakanyiswa, kwandzela inkhulumo-ngco leyetfulwa  liPhini leMengameli, lowavula Setfulo waphindze wacolisela uMengameli Thabo Mbeki, lobekabambekile encenye. Cedric Mayson wetfula sifinyeto saletinye taletinkinga live lelibhekene nato ngaphasi kwesihloko: ?Inkinga Yini??


likhasi lesine
Inkinga Yini?

Kubulala! Kuphanga ngekweba! Kudlwengula! Tidzakamiva! Kukhwanyabeta timali! Kubandlula ngebuhlanga! Kukhuthuza! Kuchwaga timoto! Kuhlukunyetwa kwalabasikati nebantfwana! Umkhatsibanti kulabo labanemnotfo nalabate! Tinkholelo letibheke eceleni! Kuhleba! Budli! Kungcola emmangweni webabusi nasesiveni! Kuya ngani konkhe loku kwenteke kitsi?

Kufute sicale sihlolisise timbangela talenkinga. Semukele lifa lekwehluleka kwangaphambilini, lifa lebuchwagimhlaba nelubandlululo, lokwasonga kwaguculela imicabango yetfu netimo tetfu tekubuka tintfo, kwasifundzisa kabi, kwasishiya nendathane yetinkinga temihla.

Tinyenti kabi tihibe tekwehluleka kwalomuhla. Inkhululeko kutembusave yente kwakhonakala kubhekana nensinzabetjatsi yensayeya yekugucula live kusuka elisikweni lemakholonisi lekutfobela kuya  esikweni ledemokhrasi lekutimela.  Kusho indlela lensha yemphilo kuye wonkhe muntfu? intfo labancane kabi betfu bayibona ngaphambilini kwa1994.

Linyenti lebantfu lisola sigungu sekusakata, lesivama kwetfula loko lesingatsandzi kukugcugcutela: kwehluleka kucinisa buungiswa emaPhoyiseni, etiNkantolo, neTinsiteni teku Condzisa, nobe kusolwe hulumunde ngekwehluleka.

Kodvwa kudzingeke sitihlole kwanatsi. Ngabe kuba netintfo nemandla ekubusa kuyalisundvuta liso  emgomeni welive geisha kuliyise ekutiphandzeleni emandla akho wedvwa nebudli kulelo live?

Singalibuyisa njani lizinga leliphakeme lesimilo ? nangabe imali seyaba sithico lesikhontwa ngulabanyenti, nangabe tinsita tetfu temnotfo tenta labanyenti babe tindlwaphu, nalapho emagugu akamoya ahlale adzebeselwa?

Litsemba letfu lekucatulula leti tinkinga lisimeme esisekelweni lesisimile. Naletinye tive tinetinking aletifana naleti, kodvwa-ke kutinikela ngekubambisana ekuticatululeni kwehlukile..

Emandla etfu kutsi emasiko etfu atimisele ngekwenta lokuhle kuwonkhe wonkhe.

Timphandze tetfu tikubumakhelwane lapho bantfu baphila basenta futsi badlala ndzawonye. Singasakha sive lesisha ngekwetfu sinenshisekelo yekubumbana nekutifaka sibandawonye.

Inhloso yetfu kuvuselela tinhlangano tetfu letivele tikhona netakhiwo, hhayi kucalela phasi ngalokusha. Kuvuselela kwesimilo kukhona lapha lasikhona.

Emikhakheni yetfu nasetinhlanganweni, nekutimisela kwetfu, singakhona kucatulula  letinkinga ngekumelana nencabhayi yekuvuselelwa kweSimilo.
7 (?)
likhasi lesihlanu. 
Kwentiwani Kwamanje?

Sikhatsi sekubonisana nekubhung asasekuseni, setfulwa ng Tim Modise, satsintsa umdlwenga ngengoma, kugidza nemavi labekagcile ekuphumeleleni nasekhonweni. Sacinisekisa similo nebucotfo lesatalwa nawo, sitfunti nekulunga kwemoya wemuntfu. Lowake waba sigcila setidzakamiva, umuntfu lonengculaza yeHIV/AIDS,  likwaya lasejele, licembu lalabasha lelidansako? bonkhe betfula ngaphimbo linye lemakhono litsemba ngesikhatsi sekudzangala, kucina lidvolo ngetikhatsi tensayeya, kutinikela esikhatsini sekuhhohloka kwetimilo. 


faka titfombe talabo bebakhona nemibhalo letsite


Wona lowo mlayeto wetfulwa ngemlomo, lapho bahlonishwa beva ngemicabango netenteko lebetentiwa kutfutfukisa timilo letibhadlile kuvela kuBusiness Against Crime, iNational Anti-Corruption Forum, iPanel of Catholic, Hindu and Communits, baholi, bafundzisi kanye ne-African Renaissance nalabanye. 8



likhasi lesitfupha
Kwehlukanwa Ngemacembu

Emva kwemadina, umhlangano wehlukana emacembu lalishumi (10)(linye lavelonkhe nalayimfica etifundza) kucocisana ngetindlela letitsintsekako tekuchubela embili lomkhankhanso weMRM. Licembu ngalinyebelinebameleli labavela ematikweni lehlukene emmango, nelicembu lalabachuba inkhulumiswano labatsatfu? loceceshelwe kuchumanisana, umchumanisi lomelele takhiwo tesifundza, nemchumanisi lobekangulobhala lowalungisa umbiko lobhaliwe.

Wonkhe muntfu wanikwa likhadi wacelwa kutsi abhale sinyatselo sinye lsidzingekile ekuchubeleni embili umkhankhaso wekuvuselela similo eNingizimu Afrika. Bacocisana ngaloko lokudzingekile kugcugcutela ingcucuko, loko losevele kwenteka lokudzinga kuhlanganiswa, imiphumela-ngco ledzingekile egumbini ngalinye, nekutsi konkhe loku kungazuzeka kanjani.

Inhlelembiso yenkhulumiswano yalawulwa tidzingo telicembu.  Labanye behlukana emacenjana lamancane labese ayabika kulelikhulu ngalakhumisene ngako.  Lamanye acoka tintfo letimcoka akhulumisana ngato kanye kanye.  Tinyatselo netinkhulumiswano tabhalwa phasi tabese tiyafinyetwa.

Ekupheleni kwalesikhatsi sekukhulumisana, lelo nalelo lunga lacelwa kutsi lente sibopho salo laniketwa likhadi kutsi libhale kulo tinyatselo lelitatitsatsa lona ngekwalo kuseka kuvuselelwa kwebuntfu eNingizimu Afrika. Emalunga abese aniketa likhadi kulelinye lilunga lelivel aesifundzeni, lilunga lebe lingalati ngaphambi kwekungenela lomhlangano, libese licela lelo lunga kutsi libaseke ngekubashayela lucingo esikhatsini lesingangenyanga.

Indzaba lemcoka kwaba kutsi  imikhandlu lehlukene yemmango, isebenta ngekubambisana esifundzeni ngasinye, lidolobhakhulu lakametro, kutakutsatsa tinyatselo kufaka imiphumela yalomklamo emikhakheni yayo lese ivele ikhona.

Imiphumela ifinyetwe kanjena:

Livi leSive kuLenkinga yeSimilo

Ngabe yini nje leyashiwo yimilomo lengetulu kwenkhulungwane ngemahora lamabili enkhulumiswano ngenkhiyankhiya yesimilo lebhekene nelive letfu? Ngekusitwa ngulabo labachumanisa emacembu nabolobhala ecenjini  ngalinye, kunyenti kabi lokwalotjwa, loku lokulandzelako yinhlanganisela yemaphuzu-ngco etinkingeni letacokwa, netiphawulo ngetinyatselo nangengucuko.

likhasi lesikhombisa

Umndeni

Tifundza tonkhe taveta kutsintseka ngekuhhohloka kwemindeni nekuceka kwetakhiwa letisimamisa imindeni. Njengensika yebuve, umndeni wabonwa ngulabanyenti njengemgogodla  ekunetsetekiseni imbeko lecinile nekutiphatsa kanye nemagugu ebuntfu lokudzingeke kuciniswe kute kube nendzima lenemfutfo kulomkhankhaso.

Kungabikho kwabobabe, nobe-ke kulahleka kwesitfunti sabobabe ngekusebentisa dlakadlaka ematjwala nalokunye kuyinkhaba yenkinga. Bantfwana labanye ababati ngisho bonina.  Labanye abababoni batali babo ngobe batfunjwe ngumsebenti. Kuceka kwekuciza kwebutali ebantfwaneni, bantfu labangalandzelwa, nekubamba tintsambo, kushiya bantfwana labanyenti bate sisimo-sisekelo. Kanjalo-ke labanyenti bayazabalaza kutfola bungibo nebunjalo etimphilweni tabo.

Bantfwana labanyenti bangaphasi kwelijoko lekuhlukunyetwa ngekwengcondvo, emtimbeni nob engekwelicansi bahlukunyetwa batali nobe tihlobo, lokuyintfo lebashiya bonakele imphilo yabo yonkhe, bangakhoni kubona buhle nekunetsetekisa kwemndeni. Linani lekikhula mihla le lebantfwana batintsandzane ngesizatfu seligciwane i-AIDS.

Labadzala nabo kancane kancane sebayadzebeselwa eveni lakitsi. Inhlakanipho yabo nelwatinjulo akusatsatselwa etulu futsi sebabukeka bangumtfwalo kutemnotfo kunekuba babe ngumtfombo wekucondzisa nekukhutsata timilo.

Labatsetsene bayazabalaza kusimamisa balondvolote budlelwane babo, kanyenti baphelela ekwehlukaniseni lokucubungula indathanae yetinkinga temmano netemnotfo.

Lamanye emacembu aveta inkholelo yekutsi  imphandze yekuhhohloka kwemasiko emndeni ngulengcondvo lesimbelambela yebudvodza levuna kuhlukunyetwa emtimbeni, engcondvweni nasemoyeni kwabomake.  Kute kuvuseleleka kwemampela kwemphilo yemndeni lokungenteka,  kungekho kugcamisa sitfunti nekulingana kwabomake.

Tinyenti tiphakamiso tetinyatselo letetfulwa. Baholi bembuso nebetenkholo bacelwa kusti bahlanyele lisiko lekubambisana emmangweni ngemoya ?letsema.? Kunesidzingo sekkhula lokuchubekako ngesikhatsi kushadziwe, nekunakekela imindeni lenamtali munye.  Tinsita letisebenta ncono tekufaka tintsandzane emindenini kunganiketa letintsandzane nobe bantfwan alabalahliwe sikhala sekuphila ekhaya.

Tinkhulumo tabuye tagcila kuloko lokwentiwako ngendlela leyakhako kucinisa nekuseka imphilo yemndeni. Lamanye emacembu advumisela uhulumende ngemtsetfo lomusha lonetsetela emalungelo ebantfwana nebafati, ngalokunjalo uniketa inzuzo nasemadvodzeni. Tinhlangano tesigodzi nemaNGO bekenta imihlangano tikolo ngalomtsetfo, kuletinye  tikhatsi imikhandlu yemmango isunguliwe kukhutsata emagugu nenkhambiso yemindeni neyesive.

Kunyenti lokufute kwentiwe kugucula umndeni. Loku kufute kufake ekhatsi kusetjentiswa kwemkhankhaso wekuVuselelwa kwe-Afrika (I African Renaissance) kubuyeketwa  nekwekhiwa kabusha kwetakamoya te-Afrika nemasiko-mihambo emphilo yemndeni, kugcizelela inkholelo letsi ?umntfwanami ngumntfwanakho, nemtali wami ngumtali wakho?, nekugcugcutela lisiko lelutsandvo, kubeketelelana, kuthula nekwetsembana. Tinhlelo tekusekela umndeni kudzingeke tigcame kakhudlwana.

Umndeni wabonakala kuMRM usenkhabeni yemkhankhaso wekutimatisa njengobe ulutfo lolumcoka ekwenetsiseni tinkhambo-masiko, imicondvo yebantu kanye nekutiphatsa kwabo.

titfombe, neticaphuno


likhasi lemfica

Bugebengu neNkhohlakalo

Emacembu lambalwa adzingidza ludzaba lwebugebengu nenkhohlakalo. Timbangela tebugebengu tisukela etintfweni letifaka ekhatsi kungakhatsaleli imphilo nekuchutjelwa bangani, kungabi nandzaba nebuve,  nekungatifaki emsebenti kwemalunga eSAPS. Simemo sekubambisana emkhatsini wahulumende, betemabhizimisi, emaphoyisa nemmango savela kuwo onkhe emacembu. Onkhe emcembu agcizelela sidzingo semikhankhaso etifundzeni kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.

Onkhe emacembu avakalisa kutsi bacaphi-tigwegwe kufute batfole umvuzo, lelinye laphakamisa kutsi kusungulwe lucingo lapho bacaphi bangashayela khona. Kunyakatiswa kwekutifaka kwemmango ekukhawuliseni umfula webugebengu nenkhohlakalo kudzingekile, nesidzingo sekucinisa umkhandlu wemaphoyisa emmango savetwa.


BuNjinga nebuMphofu

Akungabateki kutsi budlwaphu busitsikameto lesibi ekuvesetelweni kwenkhambo-similo. Loku akusho kutsi bantfu labamphofu babi, ngoba kanyenti labo labamphofu kakhulu ngabo lababa nebuntfu lobudzephile.  Ngulokuvuleka kwesikhala emkhatsini walabanelutfo nalabate lutfo lokuyintfo lengakavumeleki nani nani. Lesi simo sidala inyakanyaka yetinkinga temnotfo netemphilo nje, lokufana nekweswela imisebenti nebuphuya, lokusimo lesifukama kuhhohloka kwebuntfu bemimango ekhaya nasemacentselweni. Kuya ngani timiso tetfu nemnotfo tente bantfu labanyenti kangaka baphuye?

Kuhhohloka kwesimilo kufana nendvwangu lenkhulu lengenamtfungo. Konkhe lokufaka sandla enkhiyankhiyeni yetfu yekutiphatsa kutfungeleke ndzawonye. Budli nekugwebela kusakho kwalabnye banganaki tidzingo talabanye, umzabalazo nekwehluleka kwabosomabhizimisi labancane nebahwebi kutiphilisa, kuphuma kwetimali eveni letfu? konkhe kushaya esimeni sekuphila sebantfu, kubakatelela kutsatsa tinyatselo letitsite kutsi nje lokunenani  bacoshe linkentjane ekhaya.

Kwake kwaba nemkhankhaso wamhlaba wonkhe wekwenta imisebenti, kakhulukati ngekutfutfukisa ematiko lasekhaya. Lamanye emacembe aphakamisa sidzingo sekwakha imisebenti emalokishini nasetindzaweni letingephandle kwemadolobha kucedza lokugeleta kwalabasha beta edolobheni.  Labanye baphakamisa kutsi imimango ikhutsatwe kungenela imiklamo yekukhicita kudla.   Tinyatselo letaphakanyiswa ekwakheni imisebenti tafaka ekhatsi kusungula kubambisana lokucinile, kwehlisa lizinga lemishini, kuceceshwa kwemakhono, kwakha ligcabho lebunguwe, ematfuba lalinganako, timiso nenkhambiso egunjini letimali, kufinyelela etimalini tekubolekwa kwalabamphofu, kuneketwa kwemfundvo lesetulu, nekufinyelela kancono kumifundzate kulabo basemaphandleni labamphofu. Kuphatsa kahle timali kwetakhamuti letinayo macondzana naleto letite nako kwaphakanyiswa.


likhasi lelishumi

Imfundvo

Luhlelo lwemfundvo eveni lakitsi lwemukele timiso lebetite nani buntfu, takhelwe kudlondlobalisa imfundvo yaluhlanga lunye icedze nya ematfuba alabanye. Kusatakutsatsa sikhatsi lesidze kulungisa lenyakanyaka.

Kunesikhala lesikhulu sekungabikho kwemidlalo etikolweni. Emacembu lamanyenti  akuphawula loku njengesisusa lesengetetela kungabikho kwekuhlangana, lokuyintfo ledzingekile ekucecesheni labasha emakhonweni ekusebentisana, kunakekela labanye, kucondziseka nekutinikela. Temidlalo tidzinga kuvuselelwa njengentfo yekutijabulisa emmangweni, hhayi yekucudzelana. Loku kungafaka ekhatsi kuvuka kwemidlalo yasendvulo lokungenta badlali babone budlelwan ekutemidlalo nemasiko. Temidlalo tivamise kuniketa umoya wekuba ?wakuphi? kubadlali labangawutfoli emakhaya.

Kubalulekile kutsi iNingizimu Afrika ikhumbule tifundvo tesikhatsi lesengcile, umoya wekuzabalaza nelubandlululo nendzima leyadlalwa bantfwabesikolo lapho, kakhulukati ekwaleni kwabo kutfobela imfundvo lephasim lokwaholela etiDvungudvungwini teSoweto ta1976. Inkmbandlela yetfu yemfundvo yetemlandvo kufute itivete letigameko kwenta bantfwan betfu babone bumcoka balapho sivela khona, babuye babe neligcabho lokuba ngulabasha baseNingizimu Afrika.

Imfundvo kufute ibukwe ngeliso lelibanti kungabi yintfo lephelela etikolweni letiphasi, emasekhondali kumbe-ke letiphakeme lapho kufundzelwa khona. Uma imfundvo itakwengetetela ekuvuselelweni kwebuntfu eveni letfu kufanele isuke enkombosini lencane yemfundvo yasekilasini, kufute inetsetele umoya wekuphenya nekutfungatsa lokhutsata lisiko jikelele lekufundza nekutifundzisa. Kwaba nemkhankhaso wekutsi batali nebaholi bemmango nabo  batifake emfundvweni yesikolo.  Lokwaba sembili bekungumkhankhaso wekungenisa emfundvweni timiso leticondze kugucula ?umuntfu longekhatsi? lokuyindlela letsembekile kulwa nebulelesi nenkhohlakalo eveni. Lenye ingcikitsi lebeyivamile etinkhulumeni bekukungenisa imfundvo-mango ifakwe kunkhombandlela  yemfundvo etikolweni, kugcizelelwe emalungelo ebuntfu nemtsetfosisiekelo welive. Lamanye emacembu aphakamisa kutsi kuvuselelwa kwebuntfu kubuye kufakwe etifundvweni tesikolo njengendlela yekusimamisa iMRM.9






Ticaphuno

likhasi lelishumi

Labasha

Ummango walomuhla utsandza kudzambisa lusha ngetindlela letehlukene.  Bacedvwa emandla ngekungabi tibonelo letinhle kwebatali babao, badzanjiswa kungakhutsati kwabothishela babo, badzanjiswa kubate likusasa lekutfola imisebenti. Loku, kuhambisana nemandla ebungani sekuholelel ekudlondlobaleni kwekusetjentiswa kwetidzakamiva, tjwala, kwanza kwekutetfwala kwalabangakahlanganisi emashumi lamabili eminyaka, kwandza kwembulalave HIV/AIDS nekuphelelwa yinhlonipho nje yesitfunti semphilo.

Emacembu abika ngemiklamo lecondzene nekutfutfkiswa kwalabasha lapho imikhakha yetenkholo  nemaNGO abongwa kakhulu. Tinhlelo talabasha nemihlanganosikolo levuselela  buntfu yatsinftwa.  Kwaba nemibiko ngetinhlelo temakhono ekuphila etikolweni, imitamo yalabasha ngemiklamo letsintsa tindzawo talabakhulili nalabo cabane-AIDS, kanye netinhlelo tetemidlalo.

Nanobe ibonakala lemitamoleyentakalako, kwaphakanyiswa kutsi indzima iseseyindze, lokufaka
ekhatsi kusungulwa kwetindzawo tekuceceshela kutfutfukiswa kwalabasha, nekukhankhasela emacembu emasiko netemidlalo latakufaka labasha kakhudlwana. Lesinye siphakamiso besibhekiswe etindzaweni talabasha lapho bafundzisi lase batsatse umhlalaphasi bangasebentisa khona sikhatsi sabo ngemoya wekunikela.

Tinsakati

Basakati betindzaba abekho ?le ngaphandle?.  Baphila natsi, bayincenye yemndeni babangani betfu, nafutsi bananembeza.  Lomkhatsi lokungatsi ukhona emkhatsini wetinsakati nesive nahulumende uyinkinga ledzinga kudzingidvwa.

Lolunye ludzaba lizinga tinsakati lese tingeniswe ngalo elisikweni lekucocodza leNyakatfo neMelika. Uvele utibonele ngelidvumela lemidlalotitfombe, (emasophi) nje. Kwengetela kuloku ngulokudlondlobala kewkuhlukumeta netindzaba telicansi letikubomabonakudze. Tecwayiso tekugadza kwebatali (PG) atikeneli, ngobe bantfwan labanyenti bahlala emakhaya kungekho mtali.

Tinsakati timcoka ekwendluliseni umlayeto wekuvuselelwa kwebuntfu.  Tinelikhono lekungenelela imibono nemikhuba ngendlela lejulile.  Ngaleso sizatfu, kuphatsa insakati nendlela lokuhanjwa ngayo  kufute kube sebaleni, tintsatseli kufute kuba bantfu labatifake ngempela nangeliciniso emsebentini wabo.  Kufane kube netnhlelo letinyenti tasekhaya emisakatweni yetfu yetitfombe. Insakati kufute igcizelele tindzaba letitfutfukisa ingucuko naleticedza bumphofu, ivete bantfu bembeko njengebalandzelwa kulusha lwetfu.

Inkholelo

Akusiwo onkheemacembu lakhuluma ngesikhala senkholelo ekuguculeni tinkhambo tetfu tebuntfu nesimilo, kodvwa kwaba nesimemo lesivakalako sekubambisana kakhudlwanan nekuhloniphana kancono emkhatsini wemikhandlu yetenkholo emsebentini wayo wekutfutfukisa kukhula kwesimilo. Emacembu etenkholo kufute anciphe ekutikhuphulenie wona netakhiwo tawo kodvwa acine ekutfutfukiseni lesidzingo lesikhula mihla yonkhe sekulambela takamoya kubantfu. Loku kungenta imimango yetenkholo fake sandla ?kuRDP yemphefumulo?.

Lomunye umkhankhaso waba wekwakha kusebentisana emkhatsini wahulumende nemikhakha yetenkholo kuwo onkhe emazilnga, kukhutsata kusebentisana nekwabelana tinsita. Umtsetfosisekel wetfu usekela kwehlukana kwembuso netenkholo, kodvwa loko akusho kujindana, takhiwo kumele timiswe kukhutsata kubambisana, kakhulukati ezingeni letigodzi.

Ticaphuno

Buholi

Baholi babukeka njengebalandzelwa lokufute-ke kutsi babe bantfu labacotfo nalabasibonelo lesihle, labakamba emazinga ebuntfu.  Umholi lomuhle utawukhona kuhlanganisa lwati lwebantfu bendzabuko nalolo lwasNshonalanga.  Bafute babe nelihkono lekwemukela bantfu ngamoya munye, bemukele imibono leyehlukene, bakhombise inhlonipho lesime ?kuBuntfu/Botho?. Imikhatsi leyehlukanisa baholi nemimango kufute ivalwe.

Sinye sifundza saphakamisa kutsi kube nemhlanganosikolwa webaholi bonkhe kubhunga loludzaba netinsayeya letivumbuke kuMRM, lokungaholela ekwakhiweni kwenkhambo yekutiphatsa ngemoya weMRM. Tifundza kufute tisungule lucwaningo-similo, sib. umnyango lotawubika nakukhona ikhansela lephakatsa ngemcebo kantsi isebambe sikhundla ehhovisi.

KUPHETSA TINKHULUMO TESETFULO

Lemibono yetama kuveta ngalamafisha umoya nesimo salabebangenele umhlangano eSetfulweni seMRM, nekubuyekisa ?livi leBantfu?.  Lelivi lidzinga kuvakala kakhulu nakamhlophe.  IMRM isenteko lesichubekako futsi ingumgomo.

Kuva intsandvo yeBantfu ngekuvuselelwa kwesimilo kungaba ngumklamo lofana nalowo wanga 199506, lapho tetfulo letingetulu kwesigidzi temukelwa tabuketwa emhlanganweni wavelonkhe lokwaholela ekwakhiweni kwemtsetfo iSA Constitution and Bill of Rights. Kukutifaka kabanti  ngabanye nemikhakha yesive sonkhana eLuhlelweni lwekuSebenta lokungenta iMRM isebente ngemphumelelo.



likhasi lelishumi nambili

LUHLELO LWESUEBENTA

LUHLELO
SINYATSELO
Umndeni


? kusimamiswa kwemndeni njengetaba tekwendlulisela embili emagugu emikhakheni yetfu lemisha
? Kukhuphukisa lizinga lekucaphela ludzaba lwe ?mntfwanami ngumnftwanakho? ne ?mtali wami ngumtali wakho?
? kutfutfukisa emagugu emndeni newesive
? Kuvuselela emasiko ebunye emmangweni nemoya weBuntfu
Imikhankhaso yeBugebengu neNkhohlakalo

? Kutfutfukisa luhla lwemiklamo lesophe kucinisa imindeni lecekako
? kutfutfukisa umklamo-ngca wekuseka iminedeni lentengentengako lofana neweMelika iUS-basesd Fragaile Famalies Project
? Tindlela tekufaka esiswini bantfwana labatintsandzane nalabalahliwe
? Kusungula luchumano lwekusitana emmangweni
? Kucinisa imikhandlu levele ikhona yemmango lebhekene nekukhutsatwa kwemagugu esive newemndeni
? kugcugcutela imimango kulwa nebugebengu nenkhohlakalo
? Kucinisa imikhandlu yemaphoyisa emmango
? Kuniketa umvuzo kubacaphi-tigwegwe.
? 


 

Bumphofu  neBunjinga

* Umkhankhaso waVukuzenzele
* Umkhankhaso weLetsema
* Taba tekwehlisa buphuya tentiwa nguhulumende nemmango wonkhana
* Kugcugcutela umoya wavukuzenzele kufaka umcondvo wekwetsembela kuwe kubantfu labangasebenti
* Kukhutsata umoya wekutinikela emiklameni yemmango
* Kusungula taba tekubambisana letisimeme
* Kucecesha emakhono
* Kuvuselela kuhweba etindzaweni tasemaphandleni (kutfutfuka kwesigodzi)
* Kwakha tindlela tekulima letisimeme nekuvuseleleka kwendzawo yasemaphandleni ngekwenyusa lizinga lekukhicita kudla
* Kuvuselela similo lesicotfo sebuHwebi 

Imfundvo

* Lisiko lekufundza
* Imikhankhaso yetemfundvo
* Kubunjwa kabusha kwemphefumulo (iRDP)
* Tinkhulumo-mphikiswano nekucocisana

* Kugcugcutela lisiko jikelele lekufundza
* Kutfungela  timiso tesimilo, umoya webuntfu, timphawu tebuve etinhlelweni tetemfundvo
* Kusungula tinhlelo tekucecesha labasha kutemasiko
* Kwenta emavidiyo nemikhicito lebhaliwe  ngekuvuselela similo etikolweni
* Kukhutsata tinkhulumomphikiswano  ngekuvuselelwa kwesimilo etikolweni nekucocisana etikhungweni temfundvo letiphakeme emihlanganweni nasetingcungcutheleni.
Labasha

* Kutfutfukisa labasha
* Tinhlelo talabasha
* Emakhono emphilo
* Imiklamo yemiphakatsi kusita bantfu labakhulile nalabo labagula ngeligciwane le-AIDS
* Tinhlelo tetemidlalo

* Kwakha luchungechunge lwetinhlelo leticondzene nekutfutfukiswa kwalabasha  takhiwa ngemaNGO nemikhandlu yetenkholo genhloso yekuticinisa
* Kwenta imihlanganosikolo lesophe labasha kutsi bavuselele similo.
* Kusungula tinkhundla letinye tekuceceshwa kwalabasha.
* Kusungula imicimbi yemasiko etikhungweni talabasha 
* Kugcugcutela imikhandlu yetemidlalo kuvuselela temidlalo etikolweni nasemphakatsini
* Kwandzisa tindzawo temidlalo netekutijabulisa 
* Kusetjentiswa kwebantfu lababalandzelwa kutemidlalo kubumba similo salabasha.
Tinsakati

* Sandla seTinsakati 

* Kujova tinsakati kutsi tidlale indzima lemcoka ekusabalaliseni  umlayeto weMRM.
* Kugcizelela tindzaba letigcugcutela ingucuko nekucedvwa kwebumphofu
* Kukhulisa tinhlelo letikhuluma ngahulumende wesigodzi  etinhlelweni tabomabonakudze.
* Kukhetsa balandzelwa balabasha esikhawini sebantfu labagcamile
* Kusebentisa imisakato yemimango kusakata tintfo letentiwa yiMRM
Inkholelo

* Kubambisana ngekulingana emkhatsini wahulumende nemikhakha yetenkholo
* Umphefumulo weRDP
* Kwakha kubambisana kancono emkhatsini wahulumende nemikhandlu yenkholo kugcugcutela kutsintsana nekwabelana tinsita
* Kwakha tinhlelo letibhekene nekwakha kabusha umphefumulo (RDP) 
Buholi

* Inkhambiso yeKutiphatsa
* Kuhlolisiswa kweSimilo
* Buholi emacenjini etepolitiki
* Luhlaka lwebuholi kubasebenti



* Kubita ingcungcuthela nobe umhlanganosikolwa wato tonkhe takhiwo tekuhola  kubhunga ngenkhambiso yekutiphatsa ngemoya weMRM
* Kwenta luphenyo  ngesimilo nekutiphatsa kwebaholi labasandza kukhetfwa, kakhulukati kumakhansela etigodzi
* 
Hulumende

* Kubeka iMRM embili
* Hulumende Wavelonkhe
* Hulumende Wesifundza
* Hulumende Welidolobhakhulu
* Hulumende Wesigodzi

* Kuhlanganisela ndzawonye kuvuseleleka kwesimilo netinhlelo tematiko ahulumende


Likhasi --
SICHUBEKA NJANI

Kwetfulwa kwalenhlangano iMRM kwaba yincophamlandvo yesigameko, kwamisa kabusha simo sangephandle nesangekhatsi seluhlelo lwekubambisana emkhatsini wahulumende nemmango wonkhana ekutimiseleni kwabo  kwakhela leli live iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo (iMRM) lebumbene nalesimeme.  Yancedza kuveta licophelo lelisetulu lekuhlela, tiNhlelo-ngco tekuSebenta etiFundzeni netiGodzini.  Kwasita labebangenele umcimbi kuchaza bunjalo benkinga baphindze bacocisane ngetinkhomba letimbalwa tekubola kwesimilo, kwabuye kwaveta nelitfuba kulabebakhona  lekunoma  kadze  ngemasu  netindlela  tekwakha kabusha  emagugu ebuve aleNingizimu Afrika lensha yedemokhrasi.

Lokwetfulwa kwenhlangano kuphumelele ekufinyeleleni emgomeni wekubutsela ndzawonye  kwenhlakanipho yelinyenti nekubambisana, kuhlanganyela nekusebentisa tonkhe tinhlelo letikhona, lwati netinsita teluhlaka lwekwakha umphakatsi locotfo, lonakekelako nalongenankhohlakalo. Kwetfula ngalokusemtsetfweni kwenhlangano iMRM kwaniketa lelive ?ngencola yinye lesingavuselela ngayo sibuye sicinisekise  emagugu etfu ebuve sibuye sisimamise neligcabho, sitfunti nenhlonipho esiveni sakitsi? 10

Loluchungechunge lwetihlokwana teludzaba beludzingidvwa ngemacembu lehlukana aba lishumi, netiphakamiso letinyentana letetfulwa kuhlangabetana netinkinga, taveta tinsayeya letinyentana letibhekene naloluswane lwenhlangano iMRM, letatsintfwa liPhini leMengameli  enkhulumeni yalo yekuvala.

* Ngeke sekube khona kuvuseleleka kwesimilo uma bantfu beNingizimu Afrika bangasukumeli etulu bawusebente lomkhankhaso. IMRM kufute igcugcutele  yonkhe ndvoza, umfati nemntfwana kuwo onkhe emazinga elive (kutifaka) eluhlelweni ?msebenti lwekucatfula lweminyaka lemine 

* Kufute sakhelele esidlekeni lesikhulu salawo machawe nebantfu lesingabalandzela  lesinabo kuwo onkhe emagumbi  sibente babe ngulabafaka inshisekelo kulabasha ... njengencenye lemcoka  lokufute sincobe kuyo lemphi yetinhlitiyo, tingcondvo, nemiphefumulo yebantfu bakitsi.

* Imphumelelo yeMRM lesemahlombe ebantfu ngekwabo itakusima kakhulukati ezingeni  bantfu labasebentisana ngalo ndzawonye emikhakheni yonkhe yemmango.

* Tinhlelo letikhona kufute tichunywe eluhlakeni lwemiphumela lehlosiwe kuya ngetikhatsi letilawuliwe, futsi kufute ilandzelwe yeluswe kakhulu.








Likhasi 
KUSUKELA EKWETFULWENI 11

Bantfu labanyenti bacela Tincumo  teKwetfulwa kweMRM, lokubuhlungu nje kutsi lena  nkhomfa bekungasilo lolo luhlobo lwenkhomfa. Indathane yeTimiso teKutiphatsa neTincumo setitsetfwe emva kweNgcungcuthela yeSimilo ya 1998, kodvwa inkinga solo ayikasonjululwa. Kuvuseleleka kwesimilo ngeke kwenteke ngetitatimende letisecophelweni lelisetulu nje kuphela, kodvwa ngekusebenta kwalabasemmangweni lowo, tikhulu lebetisemhlanganweni-ke tashiya umhlangano weSetfulo nesincumo sinye nje lesimelula: kuya ekhaya bese ngulowo wenta lokutsite ngekuVuselela Similo endzaweni lapho akhona.

Kusukela lapho, bameleli labanyenti sebake bahlangana futsi, bamema nalabanye bantfu kuhlanganyela nabo, baphindze basungula emakomidi eMRM etifundza. 
Emalunga lamanyenti atfole kusekelwa lokuhle takhiwo tabohulumende betifundza nebetigodzi., kanjalo atfola kukhula kwelinani lalabangenela lomkhankhaso  ematikweni lehlukene emphakatsi. Cishe bonkhe  bamatasatasa benta emalungiselelo lasecophelweni ekwetfula leNhlangano yekuVuselela Similo etifundzeni etinyangeni letitako.

LeseTfulo sibuye sagcugcutela imibono levela kulabo labatimele labaseMagunjini lamanyenti, tinkhulumiswano tiyachubeka kuhlanganisa nekungenisa lena mitamo.

Bantfu labanyenti sebabonile kutsi nanobe kungaba melula kubita bantfu bete emihlanganweni, kakusiyo intfo lemelula kufaka ejokweni takhiwo letehlukene ekubambisaneni kuletsa ingucuko lecondzene nendlela sive lesicabanga naletisiphatsa ngayo.  Umzabalazo wekugucula ummango wetfu usho kwakha kabusha simo sebunye  nekubambisana lokwaphokophela kwaphumelelisa umzabalazo wekukhulula sive setfu kutelubandlululo nencindzetelo.

Ezingeni lesive, liKomidi lekuSebenta leMRM lelenta seTfulo sibe yimphumelelo likhulisiwe kungenisa emagumbi lamanyentana, libuye lakhetsa bandla-ncane walobhala i-Executive Secretariat kutsi abhekane nemininingwane yamalanga onkhe. Licembu lebasebenti labalidlandzana eveni lonkhe  nalo liyakhetfwa: uMgcugcuteli wavelonkhe kwengamela lomsebenti, uMgcugcuteli weMklamo kusekela etiFundzeni naseMagumbini ladzinga luncedvo ekukhutsateni imisebenti lesezingeni leliphakeme nekubambisana, kanye naMabhalane lotawuhlanganisa umklamo wonkhe kubumbane inkhatsa.

Kuchumana kubalulekile, ngako-ke Likomidi lekuSebenta lisungula iwebhusayithi kwentela kutsi wonkhe wonkhe abe nelwati njalo nje ngetigameko ve lonkhe, nekuhlela libhukwana imagazini yeMRM lelitawenta wona lowo msebenti lelitawushicilela imibhalo  ngetilwimi tendzabuko.
 
Umklamo lobandzakanya live lonkhe ekulungiseni iShatha yeMRM utakumenyetelwa madvutane nje.


Inkhomfa yeMRM yaminyaka yonkhe iyalungiselelwa kutsi icale ngaMabasa 2003,  lapho imibiko itakwetfulwa khona, kwabelwane tinhlelo, kubuye kukhetfwe liKomidi lekuSebenta leMRM.


Likhasi langemuva 

LiHhovisi laVelonkhe leMRM

Lucingo:
Likheli lencwadzi yagezi:  mrmovement@mweb.co.za
PO Box
IWebhusayithi

LiKomidi lekuSebenta leMRM

Luhla loluphelele lwemalunga netinombolo lutfolakala emahhovisi akaMRM

Bantfu longabatsintsa beliKomidi lekuSebenta leMRM eSifundzeni

Mphumalanga Kapa
Mr Gugwini E Nkwitini, MEC tel 040 636 4331/2, fax 040 639 2135
[PA: Ndileka Makeke makeke@dhlgl.ecape.gov.za]

Free State
Mr Z Dingani, MEC, tel. 051 405 5737/4141, fax 051 405 4152
[PA: Patty Davids <davidsp@majuba.ofs.gov.za>]

Gauteng
Pastor Dulton Adams,tel/fax 011 472 1843, cell 083 400 0519
PO Box 1146 Florida Hills, 1716
pastorsdesk@harvestime.co.za

KwaZulu-Natal
Dr Zweli Mkhize, tel. 033 395 2016, cell 082 555 3551
mkhizeZ@pixie.co.za / cooper@dohho.kzntl.gov.za

Mphumalanga
Rev. M M Nthali, cell 083 6843937, fax 013 755 3865
nthalim@sabc.co.za

Nyakatfo-Nshonalanga
Ms Lydia Sebego, tel. 018 387 4296
lsebego@nwpg.org.za

Nyakatfo Kapa
Mr M van Zyl, tel. 053 830 9600, cell 083 255 8880, fax. 053 831 4474/ 833 3746
astrakhan@leg.ncape.gov.za

Limpopo
Mr Ike Thema, tel. 015 291 3678, fax 015 296 3840
movundlela@premier.norprov.gov.za

Nshonalanga Kapa
Ms Virginia L Petersen, tel. 021 4833083, cell 082 550 4951, fax 021 483 4783
vlpeters@pawc.wcape.gov.za
 



1
Nawufisa kufaka ligama lakho  eluhleni lwalababhalelwako kuobe ngulipphi lalamakomidi  nobe imikhakha yekusebenta, sita ubabhalele nobe utsintsane nemahhovisi eMRM


EMANOTSI SIPHETFO
1
2

3
4
5
6
7
8
9
1 Inkhulumo yekuVula yeliPhini laMengameli Jacob Zuma
2 Bona kuwebhusayithi yetfu
3 MengameliThabo Mbeki, Inkhulumo Mlandvo yaVelonkhe, ePhalamende, eKapa, 8 iNdlovana 2002
4 Inkhulumo yekuVula yeliPhini laMengameli Jacob Zuma
5 Umculu wekuCocisana waHulumende weNingizimu Afrika: Luhlaka lwekuVuselelwa kweSimilo:                     walungiselwa  Setfulo seNhlangano yekuVuselela Similo, 18 Mabasa 2002 
6 Inkhulumo yeliPhini laMengameli
7 Bona kuwebhusayithi nalokushicilelwe kutimele kodvwa
8 Lwatiso ngalabetfula tinkhulumo: Bona kuwebhusayithi yetfu ngemininingwane legcwele
9 Bona lokushicilelwe  kwe Litiko leMfundvo
10 Inkhulumo yekuVala yeLiphini leMengameli Jacob Zuma
11Bona iwebhusayithi yetfu naletinye tishicilelo ngelwatiso lolusematseni




 
??

??

??

??

1


1


