





I-AgriBEE

Kuhlonyiswa kuteMnotfo kwalabaMnyama lokweNabile
(Broad-Based Black Economic Empowerment)


Umbhalo weShatha yekuHlela kaBusha kutekuLima





Likomidi lekweluleka le-AgriBEE

2005-11-02





















LUHLU LWALOKUCUKETFWE
1.	LUHLU LWALOKUCUKETFWE	1
2.	SINGENISO	2
3.	BUBANTI BEKUSEBENTA	3
4.	TINCHAZELO	3
5.	TINHLOSO	5
6.	TINKHOMBA TEKUHLOMISA	6
6.1.	BUNIYO	7
6.1.2.	BUNIYO BEMHLABA WETEKULIMA	8
6.2.	KULAWULA KUPHATSA	9
6.3.	KULINGANA KUTEKUCASHA	9
6.4.	KUTFUTFUKISA EMAKHONO	10
6.5.	I-PREFERENTIAL PROCUREMENT	11
6.6.	KUTFUTFUKISWA KWEBHIZINISI	12
6.7.	I-CORPORATE SOCIAL INVESTMENT (CSI)	12
7.	LETINYE TINDZABA LETINCONYWE LIKOMIDI LEKWELULEKA	13
7.1.	KUPHUNYELELISWA	13
7.2.	KUCAPHELA, KULINGANISA NEKUBIKA	14
7.3.	TIMPHICA TENCHUBOMGOMO NETINHLELO	15
8.	TINCHAZELO TEMAGAMA	15
9.	I-FOOTNOTE NGEMHLABA WEKULIMA	Error! Bookmark not defined.



1. SINGENISO

Lomculu wetfula sincomo seLikomidi lekweluleka kuNdvuna ngeluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolwamiswa ngaKholwane 2004.  Letincomo letiphakanyisiwe tisuselwa kulenchubo nakumiphumela yekubonisana ngekulandzela kumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE. Lomculu usebenta njengenkhombandlela lenekuguculwa yekuhlomisa kulomkhakha. Leshatha itawushicelelwa njengeLucwebu lweMkhuba loMuhle (Code of Good Practice) lweMkhakha wetekuLima.

Inchubo yekubonisana ngekumiswa kweluhlakamsebenti lwe-AgriBEE iholwa ngemalunga langu-16 laphuma kumkhakha wonkhana  lakhetfwe ngetikhundla tawo. Lelikomidi libambe imihlangano lesikhombisa kute livumelane ngekutsi lenchubo yekubonisana ingayihola njani, kucaphela inchubekela phambili, kubukisisa yonkhe imibono lebhaliwe lengemashumi lasihlanu nesihlanu, kuvumelana ngetincomo letisezingeni lelisetulu kanye nekusebenta ngembiko wekugcina loya kuNdvuna. Lelikomidi lisebente ngekulandzela leMitsetfo lelandzelako (Terms of Reference) (TOR):

* Kucinisekisa kubonisana nabo bonkhe babambimsuka labehlukahlukene kumkhakha wetekulima kuletihlangotsi letiphakanyisiwe kanye nemathagethi laphakanyisiwe kanye netikhatsi te-AgriBEE. Mayelana naloku kulindzeleke kutsi Likomidi lekweluleka le-AgriBEE lithagethe bomake, lusha temisebenti kanye nemiphakatsi yasemaphandleni ekubonisaneni kwayo.

* Kuhola, kuhlanganisa, kanye nekwengamela tinkhulumiswano ngetindlela tekuhlela letibalulekile ? kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwendlela yelikhadi lemaphuzu lelilinganako; sichumanisi eLuhlelweni lweMKhakha wetekuLima (Agricultural Sector Plan) nakuleminye imiklamo yaHulumende lengasetjentiswa kute kuphunyelelwe etinhlosweni teLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE.

* Kutfola emagebe langaba kuLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE lolunekuguculwa kanye nekucinisekisa kubonisana lokwanele kanye nekubika kuloku.

* Kubuka kanye nekwenta tiphakamiso ngetinhlelo letisebentako tekubika, kucaphela kanye nekulinganisa iShatha ye-AgriBEE lesemgceni munye ne-Broad Based Black Economic Empowerment Legislation futsi lebukisisa kuhlangahlangana kweMkhakha wetekuLima eNingizimu Afrika. 

* Kulungiselela imibiko yesikhashana lecondziswe kuNdvuna njalo ngenyanga kanye nembiko wekugcina wemsebenti kanye nesiphetfo selikomidi ekupheleni kwethemu yemsebenti. Umbiko wekugcina utawuphindvwe wetfulwe eMhlanganweni.

Lenchubo yekuchumana ihlose emabhizinisi etekulima nalahlobene (lamancane nalamakhulu) lahlelekile. Imihlanganosikolo ibanjwe nebabambimsuka labehlukahlukene njengebetemisebenti, lusha, bomake kanye nemacembu alabakhubatekile labanelutsandvo lefanako kutekulima. Kubekwa nekubonisana kwasetifundzeni kwentelwa linani lelinyenti lebantfu labangaphandle kwetekulima lokuhlelekile.

2. BUBANTI BEKUSEBENTA 

2.1. I-AgriBEE isebenta kulo lonkhe luchungechunge lwemkhakha wetekulima eNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekuniketwa kwemagalelo etekulima, tinsita, kulima, kulungiselela, kwaba, kuhambisa kanye nemisebenti yekuhlanganyela leniketa ligugu kumikhicito yetekulima. 

2.2. Ema-SMMEs ahlanganyela ku-AgriBEE ngekucondza uMtsetfo we-BBBEE Nombolo 53 wanga-2003, uMtsetfo wemaBhizinisi lamaNcane Nombolo 102 wanga-1996 kanye neluCwebu lweMkhuba loMuhle. 

2.3. Kungcubutana phakatsi kwemaShatha kanye nemaShatha emiKhakha kulungiswa ngekulandzela emaCwebu ekuSebenta Kahle.

2.4. Tindzaba letiphatselene nemave lamanyenti kanye naletinye naletihlobene tilungiswa ngekulandzela luCwebu lweMkhuba loMuhle Lwangamuva (lolusatawushicelelwa).

3. TINCHAZELO
Ngenhloso yekucacisa kanye nekuvimbela kuphambaniseka, lamathemu lalandzelako asebenta kuloLuhlakamsebenti:

3.1. UMtsetfo nguMtsetfo we-Broad-Based Black Economic Empowerment Nombolo 53 wanga-2003.

3.2. Tekulima kusho yonkhe imisebenti yetemnotfo lehlobene nekukhicita kanye nekulungiselela tekulima kusukela ekuphakelweni kwemagalelo etekulima, kulima, kwengeta ligugu kuze kuye ekugcineni kumtsengi.

3.3. I-AgriBEE ishatha yekwakha kabusha kwemkhakha njengobe kuchaziwe kuMtsetfo we-Broad-Based Black Economic Empowerment 53 wanga-2003.

3.4. I-Agri-Industry kusho inhlanganisela yemaBhizinisi etekuLima lamaKhulu kanye nemaBhizinisi e-Agribusiness lamaKhulu.

3.5. Kuhlonyiswa kuteMnotfo kwalabaMnyama lokweNabile (njengobe kuchaziwe kuMtsetfo) kusho kuhlonyiswa kutemnotfo kwabo bonkhe bantfu labamnyama kufaka ekhatsi bomake, basebenti, lusha, bantfu labakhubatekile kanye nebantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni ngemasu lahlukahlukene kodvwa lahlanganisiwe emnotfo wetenhlalakahle lafaka ekhatsi, kodvwa angapheleli lapho -

(a) kwengeta linani lebantfu labamnyama labaphetse, futsi labalawula emabhizinisi kanye netimphahla temikhicito;
(b) kusita ngebuniyo nangekuphatfwa kwemabhizinisi kanye netimphahla tekukhicita temiphakatsi, basebenti, tinhlangano kanye nalamanye emabhizinisi lahlanganisiwe;
(c) kutfutfukiswa kwemitfombolusito yeluntfu kanye nemakhono;
(d) kumelelwa ngekulingana kuto tonkhe tigaba temisebenti kanye nemazinga asemisebentini;
(e) i-preferential procurement; kanye
(f) nekusisa kumabhizinisi ebantfu labamnyama nobe laphetfwe ngebantfu labamnyama;

3.6. CASP kusho Luhlelo lokweSekela kutekuLima loLuphelele (Comprehensive Agricultural Support Programme)

3.7. Ibhizinisi kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika. Ngaphandle uma ingcikitsi isho ngalenye indlela, emaBhizinisi afaka ekhatsi, kungapheleli lapho, iBhizinisi leLinganisiwe kanye neBhizinisi leHlanganisiwe;

3.8. EmaBhizinisi etekuLima lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letikhicita imikhicito yetekulima lesisekelo futsi futsi lenganyelwe, lephetfwe,  futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.

3.9. EmaBhizinisi e-Agribusiness lamaKhulu kusho labantfu, emacembu, tinhlangano nobe tinkapani letenta imisebenti yetekulima lesekelako kanye nemisebenti yetekulima lelandzelako nalehlobene netekulima futsi lenganyelwe, lephetfwe,  futsi lelawulwa kakhulu ngumtimba walabamhlophe.

3.10. Hulumende kusho iRiphabliki, hulumende uhlanganiswe ngemikhakha yabohulumende bavelonkhe besifundza nebasekhaya labehlukene, labatimele futsi labehlobene. 
3.11. I-Preferential Procurement kusho tigaba tekukhetsa letisetjentiswa ekuniketweni kwemankontileka, kutsengiselana kweluchungechunge,  nobe kutsengwe kwetimphahla kanye netinsita, lokuhlohlisiswe kutsi kwentiwe nebantfu lebebangenamatfuba ngekwemlandvo.   
3.12. Ikukhishwa kwemathenda nemisebenti kusho yonkhe inchitfomali yekutsenga timphahla kanye/nobe tinsita kufaka ekhatsi imali yekwenta umsebenti, kodvwa kungafakwa i-non discretionary expenditure. (Buka inchazelo)  
3.13. I-Non Discretionary Expenditure kusho inchitfomali lapho inkhapani ingeke ikhone kutikhetsela kutsi umkhicito/insita kungatfolwa kuphi, lapho khona imvelo (sib. emanti negezi), lapho khona kwehlukahlukana kwetimboni kuholele ekulawulweni (Silimo), tintfo talamanye emave, lapho khona umphakeli atfwesa ngenca yenchubomgomo yemave ngemave ngetizatfu letinye (kodvwa hhayi ngetizatfu tekutsengiselana), nobe  i-inter-entity charges ngetinsita letentiwa ngulamanye emalunga elicembu.

3.14. Umkhakha: Umphakatsi wekulima ngekhatsi kwalo lonkhe luchungechunge lwebhizinisi yekulima kanye naHulumende.

3.15. Luhlelo lweMkhakha: Luhlelo lweMasu ekuLima kweNingizimu Afrika lolutfutfukiswe ngekubambisana kwaHulumende waseNingizimu Afrika, i-Agri SA (kufaka ekhatsi i-Agribusiness Chamber) kanye ne-NAFU, lwasayinwa ngamhlaka 27 Lweti 2001.

3.16. SOE: Emabhizinisi aHulumende (State-owned enterprise) kusho uMtimba waHulumende waVelonkhe lochazwa ngekutsi-
(a)	yibhizinisi yahulumende wavelonkhe; nobe
(b)	ibhodi, ikhomishini, inkapani, inhlangano, sikhwama nobe lomunye umtimba (ngaphandle kwemabhizinisi ahulumende) lawa 
		(i)	lamiswe ngekwemtsetfo wavelonkhe;
(ii)	lesekelwe ngetimali ngalokuphelele nobe incenye lephuma kuphuma ku-National Revenue Fund, nobe ngentsela, inhlawulo nobe lenye imali leniketwe ngekwemtsetfo wavelonkhe; futsi
(iii)	latiphendvulela kuHulumende;

3.17. Babambimsuka lisetjentiswa njengelithemu lelibanti lekuchaza bahlanganyeli kulo lonkhe luchungechunge lwetekulima kanye nebahlomuli  be-AgriBEE labakhona kanye nalabangase bahlomule kufaka ekhatsi nahulumende. 

3.18. Lusha bantfu labangaphasi kweminyaka lengu-14 kanye na-35 njengobe kuchaziwe ku-National Youth Commission Act 19 wanga-1996.

Tinchazelo letikuMtsetfo we-BBBEE (53 wanga-2003) natikwetiNdlela tekuSebenta Kahle njengobe tishicelelwe Litiko leTekuhweba netiMboni titawemukelwa lapho kudzingakala khona tichazelo.  Buka kuSehluko 8 seTINCHAZELO TEMAGAMA.

4. TINHLOSO

4.1. Tinhloso teMtsetfo wekuHlonyiswa kweBantfu labaMnyama kuteMnotfo lokweNabile (Broad Based Black Economic Empowerment Act) Nombolo 53 wanga-2003 kutsi kwelekelelwe kuhlonyiswa kutemnotfo kwebantfu labamnyama kutemnotfo lokwenabile nge ?

4.1.1. kutfutfukisa kuhlelwa kabusha kwemnotfo kute kutsi bantfu labamnyama bahlanganyele kahle emnotfweni;
4.1.2. kwenta ingucuko lenkhulu enchubevangeni yelibala ebuniyweni nakumitimba yekuphatsa kanye nasetikhundleni temakhono kumabhizinisi lakhona nakulamasha;
4.1.3. kwengeta lizinga leli imiphakatsi, basebenti, tinhlangano kanye nalamanye emabhizinisi lahlanganisiwe laphatsa futsi langamela ngayo emabhizinisi lakhona nalamasha futsi kwengete kufinyelela kwabo kumisebenti yetemnotfo, imitfombolusito kanye nekuceceshelwa emakhono;
4.1.4. kwengeta lizinga bomake labamnyama labaphatsa futsi bangamela ngalo emabhizinisi lakhona nalamasha, kanye nekwengeta kufinyelela  kwabo kumisebenti yetemnotfo, imitfombolusito kanye nekuceceshelwa emakhono;
4.1.5. kutfutfukisa tinhlelo tekusisa letiholela ekuhlanganyeleni lokubanti lokusisekelo futsi lokuvakalako  kwebantfu labamnyama emnotfweni kute kufinyelelwe intfutfukweni lesimeme kanye nekundlondlobala jikelele;
4.1.6. kuhlomisa imiphakatsi yasemaphandleni neyasekhaya ngekutsi bafinyelele kumisebenti yetemnotfo, umhlaba, takhiwoncanti, buniyo kanye nemakhono; kanye
4.1.7. nekutfutfukisa kufinyeleleka kutetimali ekuhlonyisweni kutemnotfo kwebantfu labamnyama.

4.2. Tinhloso te-AgriBEE kutsi kusitwe kuhlonyiswa kutemnotfo kwebantfu labamnyama kumkhakha wetekulima ngekuphumelelisa imiklamo lefaka Bantfu baseNingizimu Afrika labaMnyama kuto tonkhe tigaba temisebenti yetekulima nakumabhizinisi kulo lonkhe luchungechunge lwetekulima:

4.2.1. Kutfutfukisa kufinyeleleka ngalokulinganako kanye nekuhlanganyela kwebantfu labaMnyama kulo lonkhe luchungechunge lwebhizinisi yetekulima;
4.2.2. Kuntjintja libala lemhlaba kanye nebuniyo bemabhizinisi, kulawulwa, tikhundla temakhono kanye nekuphatsa kwemabhizinisi etekulima lakhona kanye nalamasha;
4.2.3. Kwembula emakhono ebhizinisi lagcwele kanye nebukhoni bebantfu labaMnyama kulomkhakha;
4.2.4. Kulungisa tingucuko temitimba etinhlelweni tekwesekela tekulima kanye nemiklamo yekutfutfukisa kute kusitwe bantfu labaMnyama baseNingizimu Afrika, ekuphatseni, kumisa, kuhlanganyela ngekhatsi kanye nekusebentisa emabhizinisi etekulima;
4.2.5. Kutfutfukiswa kutenhlalo kanye nekubuyisela sitfunti sebantfu labaMnyama baseNingizimu Afrika ngekhatsi kwemkhakha;
4.2.6. Kwengeta lizinga imiphakatsi, basebenti, tinhlangano kanye nalamanye emabhizinisi lahlanganisiwe laphatsa futsi angamele ngalo emabhizinisi lakhona kanye nalamasha etekulima, kwengeta kufinyelela kwabo kumisebenti yetemnotfo, kutakhiwoncanti kanye nekuceceshelwa emakhono;
4.2.7. Kwengeta lizinga bantfu labasikati labaMnyama, bantfu labakhubatekile kanye nelusha labaphatsa futsi bangemele ngalo emabhizinisi lakhona kanye nalamasha etekulima, kwengeta kufinyelela kwabo kumisebenti yetemnotfo, kutakhiwoncanti kanye nekuceceshelwa emakhono
4.2.8. Kuhlomisa imiphakatsi yasemaphandleni kanye nemiphakatsi yindzawo kutsi ifinyelele kumisebenti yemnotfo wetekulima, umhlaba, takhiwoncanti tekulima, buniyo kanye nemakhono.

5. TINKHOMBA TEKUHLONYISWA

Letinkhomba tisebenta kuwo wonkhe emabhizinisi kumkhakha wetekulima ngaphandle kwema-SMME?s etekulima latawuphatfwa ngakulolunye luhlangotsi njengobe kuphawuliwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle lwe-SMME. 

Tinkhomba tekuhlonyiswa tihlelwe ngekulandzela imisuka lesemcoka lesikhombisa yekuHlonyiswa kuteMnotfo kweBantfu labaMnyama lokuSatjalalisiwe, njengobe kuphawuliwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle:

* Buniyo
* Kulawula kwengamela
* Kulingana kutekucasha
* Kutfutfukisa emakhono
* I-Preferential procurement
* Kutfutfukisa emabhizinisi
* Kusisa etiNkhapanini teMphakatsi

5.1. BUNIYO
5.1.1. Buniyo Jikelele
Macondzana neluHlelo lweLisu lwekuLima eNingizimu Afrika, umbono walomsuka kutsi kugcugcutelwe kufinyeleleka ngekulingana kumatfuba nasekuhlanganyeleni kuluchungechunge loluphelele lwetekulima; kuntjintja libala lebuniyo bemhlaba nemabhizinisi; kanye nekuvumbulula likhono lebubhinisi leligcwele kulomkhakha.

5.1.1.1. Ngekwemlandvo, kuhunyushwa kwebuniyo kutekulima bekuvisiswa njengekutsembela ekubeni nemhlaba.  Loluhlakamsebenti lwe-AgriBEE lenta umehluko phakatsi kwebuniyo bemhlaba kanye nebhizinisi. 

5.1.1.2. I-AgriBEE isisekelo sesikhatsi lesidze sekukhula kanye nekucatsanisana kumkhakha wetekulima. Imisebenti kanye netinchubo kumele ekugcineni tiholele ekwakheni kwemabhizinisi lephatsekako futsi lesimeme kumkhakha wetekulima.

5.1.1.3. Babambimsuka kumkhakha batawusebentela ngasekutfutfukiseni kanye nasekuphumeleliseni kwehlukahlukana kwetinhlobo tebuniyo bemabhizinisi ekwesekeleni i-AgriBEE.

5.1.1.4. Bonkhe babambimsuka bemkhakha kumele balwele kutfola lusito lwetimali lolwanele kute bacinisekise kumiswa kwemabhizinisi lephatsekako futsi lasimamako.

Imboni yetekuLima (i-Agri-Industry) itimisele: -

5.1.1.5. Kuchubekisa kuhlanganyela kwalaMnyama kumabhizinisi lakhona kanye nakulamasha ngekutsenga emasheya. Loku kufaka ekhatsi tikimu temasheya kanye naletinye tindlela letihlanganyelwe nebasebenti bemapulazi kanye nabanye bosomabhizinisi labaMnyama.

5.1.1.6. Kusebentisa emaphoyinti ebhonasi  newekuphumelela (buniyo, kutsengiswa kwetimphahla, linani lemasheya kanye nemalungelo ekuVota) kute kuchutjekiswe buniyo balabaMnyama kumkhakha wetekulima.

5.1.1.7. Kutsengisa timphahla tebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile. Tintsengo letifanelekile titawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe nematfuba ebhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono lekukhicita kubosomabhizinisi labaMnyama.

       Hulumende utimisele:-

5.1.1.8. Kusebentisa yonkhe imitsetfo kanye naletinye letikhona kute kutsi akhutsate buniyo.

5.1.2. BUNIYO BEMHLABA WEKULIMA

5.1.2.1. kubalulekile kusebenta ngendlela lekahle ngekuguculwa kwemhlaba kute kucinisekiswe kusimama emaphandleni kanye nekucinisekisa imakethe.  Inchubo yekuhlonyiswa kutemnotfo wetekulima eNingizimu Afrika kucala ngekufileleka kumhlaba lokwentiwe ncono kanye nekuniketwa kwemalungelo emhlaba lacinisekisiwe ebantfwini kanye nasetindzaweni lapho khona loku kungekho.

5.1.2.2. Ithagethi lebekwe nguhulumende yeNgucuko kuteMhlaba ngu-30% wemhlaba wekuhweba (njengemhlaba wemapulazi wekuhweba wabalaMhlophe?) nga-2014, loku futsi yithagethi ye-RDP futsi lekwavunyelwana ngako nebabambimsuka kusukela kudzala ngabo-1994.  

5.1.2.3. Kusetjentiswa lokuyimphumelelo futsi lokusimeme kutekulima kwemhlaba wekulima kumele kucinisekiswe ngekulandzela tinchubomgomo nemitsetfo lefanele yetekulima. Timfundvo kumele tentiwe kute kuniketwe sisekelo sesayensi lesikhona sekutfutfukiswa kwemhlaba (futsi kubukwe neMtsetfo wekuPhatfwa kweMtfombolusito lokuSimeme).

       Emabhizinisi ekuLima lamaKhulu atimisele: - 
       
5.1.2.4. Kutsengisa umhlaba wekulima ngetintsengo tasemakethe ngekutifunela (Buniyo).

5.1.2.5. Ngetulu kwekutsengiswa kwemhlaba wekulima, timboni letikhulu titimisele kucashisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile.   Intsengo yekuFaneleka ekugcineni itawuholela ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe ematfuba emabhizinisi kubosomabhizinisi labaMnyama kanye nasekundlulisweni kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono kubosomabhizinisi labaMnyama (Kutfutfukiswa kweBhizinisi). 

5.1.2.6. Ngetulu kwekutsengiswa kanye nekucashiswa kwemhlaba wekulima, emabhizinisi lamakhulu atimisele kuniketa umhlaba lokhona kubasebenti basemapulazini (Kusisa etiNkapanini teMphakatsi).

Hulumende utimisele: -

5.1.2.7. Kufaka sandla ngetinhlelo takho letikhona ekungeteni kufinyeleleka kanye nasekutfolweni kwemhlaba wekulima ngebantfu baseNingizimu Afrika labaMnyama;

5.1.2.8. Kutfola ngaphambili umhlaba wekulima lofanele lofika emakethe wekwatjelwa kabusha;

5.1.2.9. Kusetjentiswa kwemhlaba wekulima lobuyiselwa kumbuso ngekwemtsetfo ngekuvimbela balimi labanetikweledi wekwatjelwa kabusha ngemalungiselelo ekubolekisa sikhatsi lesidze (sib. kubolekisa iminyaka lengu-99) kulawa lamanye; 

5.1.2.10. Kutfutfukisa kuphatsa lokusimeme kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo.

5.2. KULAWULA KUPHATSA

       Imboni yetekulima itimisele: -

5.2.1. Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labaMnyama etikhundleni tebhodi;

5.2.2. Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labaMnyama kutigungu tekuphatsa;

5.2.3. Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labasikati labaMnyama etikhundleni tebhodi nasetigungwini tekuphatsa.

5.2.4. Kutfutfukisa kuhlanganyela kwebantfu labaMnyama njengemaLunga emaBhodi lengekho esiGungwini latiMele kute atfole emaphoyinti ebhonasi.

5.3. KULINGANA KUTEKUCASHA

Emathagethi ekulingana kutekucasha kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kumele afinyelelwe ngekhatsi kwemncele wemiTsetfo yekuLingana kutekuCasha kanye nekuTfutfukiswa kwemaKhono.

       Ibhizinisi yetekuLima itimisele:-

5.3.1. Kucasha ngaphambili bantfu labaMnyama etikhundleni tekuphatsa letisetulu, emkhatsini nakuletiphasi;

5.3.2. Kucasha ngaphambili bantfu labasikati labaMnyama etikhundleni tekuphatsa letisetulu, emkhatsini nakuletiphasi;

5.3.3. Kucala ngaphambili bantfu labakhubatekile labanemakhono lafanele kanye nelusha kute bafaneleke kutfola emaphoyinti ebhonasi;

5.4. KUTFUTFUKISWA KWEMAKHONO

Tingucuko letiphangisako kusimo semhlaba wonkhe sidzinga kutsi kuhlanganiswe imitfombolusito kute kukhuliswe lichibi lenzuzo yeluntfu lekhona ngekusisa ebantfwini, kulingana kutekucasha, kutfutfukiswa kwemakhono, kanye nekuhlelwa kabusha kwetikhungo. Kuhweba kahle kutekulima kudzingeka umkhicito lelemkhulu kanye nemazinga lasetulu ekuphatsa ibhizinisi, kutibophelela sikhatsi lesidze, imitfombolusito kanye nemakhono.  Emacembu lahlosiwe njengelusha, bantfu labasikati kanye nalabakhubatekile batawubukwa ngaphasi kwalesigaba.

       Hulumende utimisele:-

5.4.1. Kuniketa imfundvo kanye nekucecesha lokusisekelo. Loku kufaka ekhatsi kuceceshelwa kufundza kubhala nekufundza.  Umbuso, ngekubambisana nemitimba yahulumende yetikhungo tetemfundvo kanye nemitimba lefanako, kumele bacinisekise kutsi lizinga lelisetulu liniketwa kuto tonkhe tikhungo temfundvo yelizinga leliphasi, emasekhondari kanye nasetikhungweni temfundvo lephakeme;

5.4.2. Kuceceshela tekulima esikolweni kanye nakumakolishi etekulima kumele kubhekiswe etidzingweni teluhlelo lwekuhlonyiswa kwalabaMnyama kutemnotfo wetekulima.  Luhlelo lwekucecesha kutekulima loluhlelekile, lolutawuhlomisa balimi bakusasa ngemsebenti wekulima kumele lunakisiswe;

5.4.3. Kutfutfukisa tekulima njengemsebenti futsi kutawutsi nga-2005 kubuyeketwe sidzingo lesifanelekile semitfombolusito yeluntfu kumkhakha wetekulima

5.4.4. Kuhola kanye nekuhlelembisa tinhlelo letihlosiwe ngekubambisana nemitimba, yetemfundvo, tinhlangano tebalimi kanye nemkhakha wetekulima wangasese kutsi kubuyeketwe loluhlelotimfundvo lolukhono lwekufundzisa nekucecesha kute kutsi kukhuliswe emakhono ekusebenta, ekwenta emabhizinisi, kanye nemakhono ekuphatsa ebantfu labaMnyama labangenako kulomkhakha nga-2006;

5.4.5. Kucinisekisa kufakwa kwelinani lelikhulu lwebantfu labaMnyama emkhakheni njengemnyombo webalingani bemsebenti kumisebenti yekuhweba yaHulumende nemave angesheya, lusito lwemisebenti, kuvakasha kwekufundza kanye nematfuba ekuceceshwa. 

5.4.6. Lwati lwekufundza nekubhala lolusebentako kumele lutfutfukiswe futsi lugcugcutelwe ngetinhlelo te-ABET.

5.4.7. Kumisa umkhakha logcwele webasebenti labancane kanye netinhlelo tekulolongelwa umsebenti, lohlose bantfu labaneticu labaMnyama labangasebenti nalabangakacashwa kahle kuto tonkhe timfundvo, kusukela nga-2005. Tinhlelo tekufundzisa umsebenti titawemukelwa yi-SETA nobe lomunye umtimba lovunyelwe.

       I-AgriSETA itimisele:-

5.4.8. Kumisa tinhlelo tekucecesha temapulazi netebasebenti bemabhizinisi ngemakhono lafanele emsebenti newekuphatsa

       Imboni yetekuLima itimisele:-
       
5.4.9.  Kutfola emagebe etidzingweni tekuceceshwa kwebasebenti kute kubanjiswane kanye nekwesekela tikhungo tekufundzisa netetemfundvo kute basebenti babo batfole emakhono nekuceceshelwa umsebenti, 

5.4.10. Kuphisa ngemitfombolusito kute kuniketwe lucecesho ngekusebenta, kufundzisa umsebenti kanye netidzingoncanti tekucecesha bosomabhizinisi betekulima labasha, baphatsi bemapulazi kanye nebasebenti basemapulazini;

5.4.11. Kucinisekisa kusetjentiswa ngalokuphelele kwemitfombolusito leniketwe yiMali yemaKhono yeteMfundvo teMikhakha kanye neMitimba yekuCecesha (Sector Education and Training Authorities) lefanele (i-AgriSETA, i-Wholesale kanye ne-Retail SETA, kanye ne-FoodBev);

5.4.12. Kwesekela bahlomuli betingucuko temhlaba kanye naboSomabhizinisi labaMnyama kute kwakhiwe emabhizinisi lelamakhulu ngekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile etinhlelweni tekufundziswa kwemsebenti letifanelekile.

5.5. I-PREFERENTIAL PROCUREMENT

Imphumelelo yetibopho te-AgriBEE ifakwa kufuntwa ngulobudlelwano phakatsi kwekukhishwa kwemathenda nemisebenti kanye nekuniketa tinkontileka ngekhatsi kwaloluchungechunge njengekusho kweMtsetfo we-BBBEE. 

       Imboni yetekuLima itimisele:-

5.5.1. Kutfola ngaphambilini bese isebentisa emasu ekukhishwa kwemathenda nemisebenti lahlosiwe kanye netinchubomgomo kute kuphunyeleliswa imigomo ye-AgriBEE;

5.5.2. Kubika njalo ngemnyaka kuyo yonkhe inchitfo yekukhishwa kwemathenda nemisebenti leyentiwe ku-BBBEE;

5.5.3. Kuniketa lokuchubekako, bantfu labaMnyama kanye nema-SMMEs lilungelo lephakeli lotsenjiwe kufaka ekhatsi kuphakelwa kwetinsita kanye netimphahla;

       Hulumende utimisele: -

5.5.4. Kucondzisa imikhuba yabo yekukhishwa kwemathenda nemisebenti kanye ne-AgriBEE uma batsengi betimphahla nobe tinsita kumkhakha wetekulima;

5.5.5. Kuniketa bantfu labaMnyama kanye nema-SMMEs lilungelo lekuphakela ngetinsita kufaka ekhatsi kuphakela tinsita kanye netimphahla;

5.5.6. Kutfola, kubeka phambili kanye nekuthagetha bosomabhizinisi labaMnyama kanye netinkapani ekuniketeni emathenda kanye netinkontileka nemkhakha wahulumende.

5.5.7. Kutsi hulumende asebentise tonkhe tindlela letisemtsetfweni kanye naletinye letikhona kuye kute aphocelele kufinyelelwa kumigomo ye-BBBEE.

5.6. KUTFUTFUKISWA KWEMABHIZINISI

Tinsita tekwesekela njengetinhlelo tekufinyeleleka kutetimali, kutakhiwoncanti, kumniningwane kanye natikwelwati, tingemadvonga labalulekile emiklamo yekuhlonyiswa lokusimeme. 

       Imboni yetekulima itimisele:-

5.6.1. Kucinisa kanye nekuphangisisa kutfutfukiswa kwelikhono lwekusebenta kanye nelwetetimali lwabosomabhizinisi labamnyama;

5.6.2. Kuniketa teluleko, kufinyeleleka kumibono, tikweledi, takhiwoncanti, timakethe, itheknoloji kanye netinsita tekuchubekisa;

5.6.3. Kuniketa iminikelo yekutfutfukiswa kwebhizinisi, lechazwa njengeliphesenti lwenzuzo lesemkhatsini ngaphambi kwentsela, intalo kanye nesabelo njengendlela yekulinganisa;

5.6.4. Kubolekisa umhlaba wekulima kubosomabhizinisi labaMnyama ngetintsengo letifanelekile.

       Hulumende utimisele:-

5.6.5. Kwakhiwa kwesimo lesivumela kwesekela tetekulima;

5.6.6. Kuchubeka ngekuPhumelelisa Luhlelo lwekweSekela tetekuLima loluPhelele [kanye naletinye tahulumende];

5.6.7. Kuphumelelisa iMAFISA kanye naletinye tinsita tetetimali tahulumende kute kuchutjekiswe kutfutfukiswa kwemabhizinisi;

5.6.8. Kwakha Budlelwano bemiKhakha yangaSese neyaHulumende   kute kwentiwe ncono kuphakelwa kwetinsita.

5.7. KUSISA KUMABHIZINISI ASEMPHAKATSINI (CSI)

Emabhizinisi ekuLima lamakhulu atimisele:-

5.7.1. Kufaka sandla ekutfutfukisweni kwemphakatsi kanye nemiklamo lebukene ngco nemboni, sibonelo, kodvwa kungashiywa:
5.7.1.1. Lizinga lelinhle letindlu, kufaka ekhatsi kutfola emanti lahlobile, kulahlwa kwetinsila kanye nagezi.
5.7.1.2. Tinsita tekukhibika kanye netindleko tekuphatfwa kwaletinsita.

5.7.1.3. Tinsita tekunakekelwa kwetemphilo kanye naletihlobene nato.

5.7.1.4. Kuhlangabetana netidzingo tebasebenti kanye nebantfwana babo, njengentilasipoti yekuya emitfolamphilo nasetibhedlela, kutfutfwa kwemikhicito yebasebenti iyiswe emakethe, njll.

5.7.1.5. Kufakwa kwetikimu temhlalaphasi netemigcwabo.

5.7.1.6. Kusisa kanye nekwesekela tikolo temapulasi.

5.7.2. Kunikela ngekuhlanganyela ekutfutfukisweni kwemphakatsi kanye nakumiklamo lebukene ngco nalemboni.

5.7.3. Kwenta kutsi umhlaba wekulima utfolakale kubasebenti basemapulasini.

Emabhizinisi etekuLima lamaKhulu atimisele:-

5.7.4. Kufaka sandla ekutfutfukisweni kwemphakatsi kanye nemiklamo lebukene ngco nemboni, sibonelo, kodvwa kungashiywa:

5.7.4.1. tinsita tekufundza temphakatsi; tinhlelo tetemfundvo letibhekiswe ekutfutfukiseni imboni yetekulima; kanye nemifundzate kute kugcugcutelwe bafundzi kutsi bente timfundvo tesayensi yetekulima.
5.7.4.2. tinhlelo tekucecesha umphakatsi letibhekiswe ekutfutfukiseni emakhono ebantfu labangasebenti kanye ne-ABET.
5.7.4.3. tinhlelo tekutfutfukisa lusha kanye namalanye emacembu emphakatsi.
5.7.4.4. tinhlelo kumiklamo yekulondvolota; tinhlelo tekuhlobisa umphakatsi kanye nekugcinwa kwesimondzawo semvelo.
5.7.4.5. tinhlelo tekwakha imisebenti kumkhakha wetekulima kanye nalona lohlobene netekulima longaphandle kwalebhizinisi.
5.7.4.6. tinhlelo tekutfutfukisa likhono lelisha kutebuciko kanye nemasiko.
5.7.4.7. imitfolamphilo yemphakatsi kanye netinhlelo tetemphilo temphakatsi.
5.7.4.8. tinhlelo tekutfutfukiswa kwemidlalo.

6. LETINYE TINTFO LETINCONOTWE LIKOMIDI LELICONDZISAKO

6.1. KUPHUNYELELISWA

6.1.1. Uma sekuvunyelwene ngetinkhombandlela te-AgriBEE kanye neluhla lwemaphuzu, sikhatsi sekulungiselela sitawudzingakala kute kuhlelenjiswe kuphunyeleliswa kuto tonkhe tigaba (Tesifundza, Umkhakha lomncane, kanye netigaba tendzawo) kanye nekucedza futsi kuphetfwe tidzingo ngco tabo bonkhe badlali. 

6.1.2. Kuphunyeleliswa kumele kwedlalwe ngeminyaka lemibili bese kutsi 2007 kube ngumnyaka wekucala wekuvumelana lapho khona tonkhe tinkhomba titawulinganiswa ngalokuphelele. 2007 unconotwa ngobe ucondzana nemnyaka lolandzelako wetelubalo lwetekulima.  Utawuvumela tilinganiso letisengakafakwa kudatha yavelonkhe kutsi tihlanganiswa. Ngako-ke, umnyaka wanga-2005 njengemnyaka losemgangatfweni lokhombisa kutsi lomkhakha ukuphi mayelana netinsika ngayinye yeluhla lwemaphuzu.

6.1.3. Sikhatsi seluhla lwemaphuzu seminyaka lelishumi se-AgriBEE ngako-ke sicala kusebenta kusukela nga-2007 kuya ku-2017. Iminyaka lemibili kusukela nyalo nanga-2007 kutawutsatfwa njengesikhatsi sekuhlela.

6.1.4. Litiko likhiphe umsebenti weluhlelo lwekuphumelelisa loluphelele lolutawuhlanganisa lisu lekuchumana leliphelele lelibuke etindzaweni tasemaphandleni.

6.2. KUCAPHELA, KULINGANISA KANYE NEKUBIKA

Kumculu weluhlakamsebenti kucashelwa kwe-BEE lenabile kanye netindlela tekusebenta kahle kuncunywe kuMtsetfo wekuHlonyiswa kuteMnotfo kwalabaMnyama lokweNabile wanga-2003. Likomidi leliCondzisako lincota kutsi:

6.2.1. Sikhungo ngasinye ngekhatsi kwemkhakha setsembisa kudzalula ngalokuphelele futsi sibike [ngekhatsi kwembiko waso wemnyaka], inchubo yekufinyelela kuletibopho. Umbiko wemnyaka lonjalo wekucala utawuba wemnyaka wetetimali wanga-2005.

6.2.2. Tindzawo letikhetsekile tekubika titawufaka tonkhe tinhlangotsi letisikhombisa teluhla lwemaphuzu.

6.2.3. Tikhungo tekucaphela nekulinganisa titawumiswa kute tibuke tikwekulinganisa, kufana kwetilinganisi kanye netikhatsi letifanele. Ngenca yekuba bete kwedatha lesisekelo letsembekile, tinkhomba tekulinganisa kudzingeka kutsi kuvunyelwane ngato. Inchubo kumele ibekwe yekuhlanganisa tilinganiso te-AgriBEE kanye netikhatsi telubalo kute kufakwe tilinganiso letidzingekile kutikhatsi telubalo kutelubalobalo lwavelonkhe. Umkhandlu kanye nesigungu se-AgriBEE seliTiko leTekulima batawenta umsebenti wekucaphela.

6.2.4. Umkhandli weShatha ye-AgriBEE 
o Imigomo lesisekelo ? 
* Umkhandlu utawumiswa njengemtimba lotimele ngeligunya lekubuka kuphunyeleliswa kwaleshatha. 
* Umkhandlu utawubukana netindzaba temgomo futsi, ikakhulukati 
* ubuyekete futsi utsatse tincumo; kanye 
* uma kunetingucuko etigamekweni nobe simo lekumele kuphunyeleliswa ngaso leshatha, utawubuka kutsi ngabe emathagethi kanye nekuphunyeleliswa kwemasu ngabe kusafanele na, uma kungenjalo angahlukaniswa njani. 
o Kutawuba nekulingana phakatsi kwebameleli betinhlangano tetimboni kanye nabo bonkhe kumkhandlu. Umkhandlu kumele ubonise kahle timfuno tato tonkhe tinhlangano letimele bantfu. 
o Tincumo temkhandlu titawutsatfwa ngekuvumelana. Uma, kunobe nguyiphi indzaba, uMkhandlu wehluleka kufika esivumelwaneni, kutawuba nendlela yekucedza umbango kuMkhandlu kungaba ngendlela lekuvunyelwene ngayo ngekhatsi kwemkhandlu, nobe ngekundlulisela kubalamuli. 

6.2.5. Emathagethi kumele abuyeketwe njalo eminyakeni lemitsatfu bese kwentiwa netinyatselo tekulungisa emnyakeni lolandzelako wetelubalo. Kubuyeketa kanye netindlela tekulungisa kumele kube yintfo leyentiwa ngesikhatsi seminyaka lemitsatfu, 2010, 2013, 2016 lokuhlanganiswe netelubalo ngetikhatsi teminyaka lengu-10 AgriBEE.

6.2.6. Luhlolo lolubanti kumele lwentiwe emva kweminyaka lesihlanu nga-2012 kantsi lolunye nga-2017.

6.3. IMITSELELA YENCHUBOMGOMO KANYE NETINHLELO 

6.3.1. Ngekuya ngekwehlukahlukana kweminotfo lemibili ngekhatsi kwemkhakha, indlela lehlanganisiwe kumele yehlukaniswe kabili ngemacembu ekukhicita/timboni kanye nesifundza kanye nema-NGOs/CBOs.

6.3.2. Tinhlelo tekukhicita/tetimboni kanye netinhlelo tekuphumelelisa ngekubambisana timisiwe futsi tiyalingwa. Inchubekela phambili beyitotoba ngenca yekuhlangahlangana kanye nekwehlukahlukana ngekhatsi kwelicembu ngalinye. Kumele kutfolakale indlela yekucinisa lenchubo leseyicaliwe. 

7. TINCHAZELO

(Tichashunwe kuluCwebu lweMkhuba loMuhle lolunekuGuculwa (?Draft Codes of Good Practice?))

?Lizinga lelemukelekile lekulinganisa (?Acceptable Valuation Standard?) kusho kulinganiswa kwemphahla, i-Economic Interest, ibhizinisi nobe lesinye sisetjentiswa nobe lilungelo lelilungelo kulinganisa ngaphasi kwaleSitatimende lesentiwe ngekulandzela tindlela tekulinganisa letetayelekile letimelele umkhuba wemakethe lomaphakatsi engcikitsini yemvelo kanye nasesigabeni sekutfutfukiswa kwemphahla, i-Equity Interest nobe kulinganiswa kwebhizinisi;
?uMtsetfo? kusho uMtsetfo wekuHlonyiswa kuteMnotfo kweBantfu labaMnyama lokweNabile 53 wanga-2003 (Broad-Based Black Economic Empowerment Act 53 of 2003);
?uMtsetfo weBantfu labaDzala? (?Aged Person Act?) kusho uMtsetfo weBantfu labaDzala nombolo 81 wanga-1967, njengobe uchitjiyelwe;
?IBhizinisi leHlanganisiwe? kusho nobe nguyiphi ibhizinisi ngaphandle kweBhizinisi leLinganisiwe lokungukutsi yiBhizinisi leLinganisiwe lephetse i-Thrasakshini yekuFaneleka;
 ?Sigaba sekweMukelwa kuBEE? (?BEE Recognition Level?) kusho emaphesenti etigaba tekwemukelwa kuBEE; 
?Sitfunti seBEE (?BEE Status?) kusho emabhandi ekutfobela;
 ?i-BEE? kusho kuhlonyiswa kutemnotfo kwalabamnyama;
?bantfu labakhulile labamnyama? kusho bantfu labamnyama futsi lokungebantfu labantfu njengobe kuchaziwe kuMtsetfo weBantfu labaDzala;
?emacembu lahlosiwe alabamnyama? kusho basebenti labamnyama, bantfu labamnyama labangasebenti, lusha lwabamnyama, bantfu labadzala labamnyama, bantfu labakhubatekile labamnyama, kanye nebantfu labamnyama labahlala emaphandleni;
?bantfu labakhubatekile labamnyama? kusho bantfu labamnyama nabo futsi labenetisa tonkhe tidzingo etikwenchazelo ?yebantfu labanekukhubateka? labaphawulwe kusigamu 5.1 ?selucwebu lwemkhuba lomuhle ekucashweni kwebantfu labakhubatekile? (njengobe uchitjiyelwe nobe lontjintjwa ngetikhatsi letitsite) lokhishwe ngekwesigaba 54(1)(a) seMtsetfo wekuCasha ngekuLingana;
?bafiki labasha labamnyama? kusho um(ba)hlanganyeli (lokufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo, bahlanganyeli labamnyama ku-Broad-Based Ownership Schemes) labanelilungelo lelingu-5% lemaLungelo ekuVota laphelele kanye neLutfo kuteMnontfo ngeBhizinisi leLinganisiwe laba, ngaphambi kwekutfola Lutfo lwemaSheya kuBhizinisi leLinganisiwe, baphetse tintsengo letifanako mayelana nalamanye emabhizinisi, lekalinganiswe ngelilanani lelingu-R20,000,000.00 lekakalwe ngekulandzela liZinga lekuLinganisa lelemukelekile;
?bantfu labamnyama? njengobe kusetjentisiwe kuleSitatimende, inchazelo yakhona yinye njengobe kuchaziwe kuMtsetfo, ngaphandle kwekutsi kushiwo kuphela bantfu bemvelo labatakhamitsi teRiphabliki yeNingizimu Afrika ngekutalwa nobe ngentalo kanye nebantfu bemvelo labatfole buve ngekutsi ngekwemukelwa njengetakhamiti ngaphambi kwekucala kwelusuku lweMtsetfosisekelo weSikhashana;
?bantfu labangasebenti labamnyama? kusho bantfu labamnyama labangasebenti, labangangeni nobe labangadzingwa ngekwemtsetfo kutsi bangene esikhungweni setemfundvo futsi labangakalindzi kubhaliswa esikhungweni setemfundvo;
?bantfu labasikati labamnyama? kusho bantfu labamnyama labasikati;
?basebenti labamnyama? kusho bantfu labamnyama futsi lababacashwa njengobe kuchaziwe kuMtsetfo wekuLingana kutekuCasha;
?bantfu labasha labamnyama? kusho bantfu labamnyama futsi lekubantfu labasha njengobe kuchaziwe kuMtsetfo weliKhomishani lebantfu laBasha;
?Sikimu seBuniyo loBunabile? (I-Broad-Based Ownership Scheme) kusho umuntfu mtsetfweni, ithrasti nobe inhlangano yemtsetfo lovamile yebantfu labahlanganiswe ngembono wekuhlelembisa kuhlanganyela kwebantfu bemvelo labatsite etinzuzweni letisuka kubuniyo baleso sikimu nobe  baphatsi baso ku-Equity Interest (Equity Interest) ku(ma)Bhizinisi. Macondzana nalenchazelo lena, letinchazelo letengetiwe letilandzelako teSikimu seBuniyo tiyaniketwa:
(a)	?Sikimu Sekwabela? kusho Sikimu seBuniyo lesiNabile lapho khona bantfu bemvelo labasabalele (njengemphakatsi nobe licembu lelisabalele lebantfu bemvelo kufaka ekhatsi, ngaphandle kwemkhawulo, bantfu labasikati kanye nemacembu lahlosiwe ebantfu labamnyama) ahloswe kuniketwa tabelo teSikimu letikhokhelwa kusuka ku-Economic Interest letfolwe ngulesikimu nobe baphatsi besikimu; futsi
(b)	?Sikimu seNzuzo? kusho Sikimu seBuniyo lobuNabile lapho kusabalala kwebantfu labangetulu kwa-50 (njengemphakatsi nobe licembu lelisabalele lebantfu bemvelo kufaka ekhatsi, ngaphandle kwemkhawulo, bantfu labasikati kanye nemacembu lahlosiwe ebantfu labamnyama) ahloswe kuniketwa tabelo teSikimu letikhokhelwa kusuka ku-Economic Interest letfolwe ngulesikimu nobe baphatsi besikimu ngaphandle kwekutfola mbamba tabelo letikhokhelwa kusuka ku-Economic Interest;
?uMtsetfo we-Close Corporations Act? kusho uMtsetfo we-Close Corporations nombolo 69 wanga-1984, njengobe uchitjiyelwe;
?emaCwebu? kusho onkhe emaCwebu eMkhuba loMuhle  (Codes of Good Practice) lakhishwe ngekwesigaba 9 seMtsetfo, kufaka ngaphandle kwemkhawulo, leSitatimende;
?uMtsetfo wetiNkapani? kusho uMtsetfo wetiNkapani nombolo 61 wanga-1973, njengobe uchitjiyelwe;
?uMtsetfosisekelo? kusho uMtsetfosisekelo  weRiphabliki yeNingizimu Afrika nombolo 108 wanga-1996, njengobe uchitjiyelwe;
?Ema-elementi? (elements) kusho bunyenti nobe lizinga lema-elementi lalinganiswako ekuhambelana ne-BEE lophawulwe kuleSitatimende;
?uMtsetfo wekuLingana kutekuCasha? (Employment Equity Act) kusho uMtsetfo wekuLingana kutekuCasha nombolo 55 wanga-1998, njengobe uchitjiyelwe;
?ibhizinisi? kusho umu(ba)ntfu labenta ibhizinisi, kuhweba nobe bucwepheshe eNingizimu Afrika. Ngaphandle uma ingcikitsi isho ngalenye indlela, emamabhizinisi afaka ekhatsi, kungapheleli lapho, iBhizinisi leLinganisiwe kanye neBhizinisi leHlanganisiwe
?i-Equity Interest? lithemu lelihlanganisa lokunyenti lelisho ligunya leMhlanganyeli lekutfola i-Economic Interest kanye nekusebentisa emalungelo ekuVota kubhizinisi ngekuya ngekutsi, imibandzela yetigamu 9 ? 13 tiniketa lenye inchazelo yeluhlobo lwe-Equity Interest kubhizinisi ngaphandle kwekutsi inkapani ibe nelisheya, lemibandzela kumele ifundvwe sikanye nalenchazelo lena mayelana nemamabhizinisi lanjalo. Lokukhishwe ngco kulenchazelo ye-Equity Interest ngulesisetjentiswa lesakhiwe ngendlela yekuhlelenjiswa kubuyisela kwemali yesikweledi nguMhlanganyeli nobe yibhizinisi.
?i-Excluded Equity Interests? kusho i-Equity Interests lesetandleni:
(a)	semtimba wembuso;
(b)	sikhwama seprovidenti, sikhwama semphesheni nobe sikhwama semphesheni yeMhlalaphasi, njengobe kuchaziwe kuShejuli 2 yeMtsetfo weNtsela yeMalingena (Income Tax Act); nobe
(c)	inkapani lekhawuliswe ngesicinisekiso lesingesiso se-Broad-Based Ownership Scheme;
?Lilungelo lekuVota leliSetjentiswako? (Exercisable Voting Right) kusho liLungelo lekuVota leMhlanganyeli lelisetjentiswa ngalokuphelele ngaphandle kwemkhawulo kulelo lungelo. Ngekuvinjelwa kwetinsolo, lapho khona uMhlanganyeli lomnyama aneliLungelo lekuVota kuBhizinisi leLinganisiwe nobe ku(ma)bhizinisi laHlobene:
(a)	akakavunyelwa kusebentisa liLungelo lekuVota ngesizatfu setimo letitsite nobe sigameko lesihlobene nemitsetfo lena yekutsi kutfola kweMhlanganyeli i-Equity Interest lekuyanyaniswe kuyo lamaLungelo ekuVota beyesekelwe ngetimali nobe kumibandzela yanobe ngusiphi sivumelwano lesiphetfwe phakatsi kwebaHlanganyeli kuBhizinisi leLinganisiwe, ngako-ke uMhlanganyeli ngenca yetinhlelo tekulinganisa ngaphasi kwaleSitatimende utawutsatfwa njengalote emalungelo ekuVota laSebentako;
(b)	wencatjelwe kukhetsa bacondzisi (nobe baphatsi labakhetfwa ngumniyo) kubhizinisi losebentisa emaLungelo ekuVota ngebunyenti, ngelinani leligunya lakhe lemaLungelo ekuVota, ngako-ke loMhlanganyeli utawutsatfwa ngetinhloso tekulinganisa ngaphasi kweleSitatimende kutsi unemaLungelo ekuVota laSetjentiswako.
?Umtsetfo weNtsela yeMalingena? (Income Tax Act) kusho uMtsetfo weNtsela yeMalingena nombolo 58 wanga-1962, njengobe ushicelelwe;
?Umtimba wetiMboni? (Industry Body) kusho umtimba wetimboni we-Ejensi yekuCinisekisa yemkhakha wangasese lotfutfukisa intfutfuko kanye nekulungisa lokusezingeni lelisetulu kanye netinsita tekucinisekisa iBEE letetsembekile ngekusebentisa imfundvo kanye nekucecesha lokuchubekako, sincomo setindlela tenchubo yemkhuba lomuhle kubhizinisi, kutfutfukiswa kwelucwebu lwekutiphatsa lwetimboni, kuphunyeleliswa kwetinchubo tekulungiswa kwetikhalo etimbonini tonkhana ngendlela leyimphumelelo kanye nekuphunyeleliswa kwetindlela tekulula tigwegwe tebucwepheshe, kungenelela lokuchubekako esisekelweni setimboni tonkhana ngasekuphunyelelisweni kanye nasekutfutfukisweni lokuchubekekako kwemaZinga ekuCinisekisa kanye nekuchumana nahulumende lokuchubekako lokunemphumela futsi lokwemukelwe yiNdvuna. Kute kuvinjelwe tinsolo, kute uMtimba wetiMboni wemukelwe yiNdvuna, kumele uvumele kuhlanganyela kwebantfu labamele indvuna kanye neMtimba we-Accreditation njengobe iNdvuna ingancuma;
?Umtsetfosisekelo weSikhashana? (Interim Constitution) kusho uMtsetfo weMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika nombolo 200 wanga-1993;
?Ibhizinisi leLinganisiwe? (Measured Enterprise) kusho iBhizinisi lelinganiswako ngaphasi kwaleSitatimende futsi kubekela eceleni ngco ibhizinisi leHlobene;
?Umtsetfo weKhomishini yeLusha waVelonkhe? (National Youth Commission Act) kusho uMtsetfo weKhomishini yeLusha waVelonkhe nombolo 19 wanga-1996, njengobe uchitjiyelwe;
?I-Net Equity Value? kusho linani lema-instrumenti lawa lahlanganiswa ku-Equity Interest ngeBhizinisi leLinganisiwe (kufaka ngaphandle kwemkhawulo, linani le-Economic Interest letfolwe kusukela ngelusuku lwekututwa kwalama-instrumenti) emva kwekukhishwa kwelinani lemalungelo anobe nguliphi licembu lesitsatfu nobe emaklemu langaba khona kumhlanganyeli lomnyama ngenca yenthrakshini (kufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo, linani layo yonkhe inzuzo lekhokhelwa egameni lemanthrasakshini lanjalo) lalinganiswe ngemaphesenti elinani leliphelele leBhizinisi leLinganisiwe, konkhe kulinganisa lokwentiwe ngekulandzela Lizinga lekuLinganisa leleMukelekile;
?Kugcwaliseka kwebuniyo? (Ownership Fulfilment) kusho macondzana ne-Economic Interest yeMhlanganyeli longumuntfu lomnyama, kukhululwa ngalokuphelele kweMhlanganyeli kunobe nguwaphi futsi nakuwo wonkhe emalungelo elicembu lesitsatfu kungaba ngekwemtsetfo nobe ngetekuhweba lahlelelwe kugcinelwa nobe nguwuphi umuntfu ngaphandle kweMhlanganyeli nobe kubamba, kuhlehlisa nobe kwencabela kutsakasela kweMhlanganyeli tinzuzo te-Economic Interest, kungaba ngulokwetayelekile, nobe lokucondzene ngco, nobe kwesikhatsi lesibekiwe, nobe kuze kufike nobe uma sekwenteka sehlakalo ngekuya ngekutsi emalungelo alelo cembu lesitsatfu akhiwe ngesizatfu semtamo wekutfola kukhokhelwa kwemboleki imalimboleko nobe emalungiselelo ekwesekelwa ngetetimali lafana nalawo landluliselwe kuMhlanganyeli ngenhloso yekutfola i-Equity Interest lekuhlanganiswe kuyo emalungelo alelicembu lesitsatfu.
?Sicelo seMhlanganyeli (Participant?s Claim) kungcikitsi yaleSitatimende, kusho ngunobe ngusiphi sicelo senkhokhelo letfolwa nguMhlanganyeli kuBhizinisi leLinganisiwe nanobe leso sicelo sitfolakala kubhizinisi yinye nobe kulamanyenti;
?Umhlanganyeli? kusho umuntfu phaca lone ?Equity Interest kuBhizinisi;
?Ibhizinisi leNcane leFanelekako? (Qualifying Small Enterprise) kusho ibhizinisi lefaneleka kulinganiswa ngaphasi kwe-scorecard sekufaneleka kwebhizinisi lencane, ngekwenchazelo lophawulwe ku-code 000, ku-statement 001, futsi kungaba yibhizinisi lesemkhatsini, lencane nobe lencane kakhulu njengobe kuphawuliwe kumtsetfo wemabhizinisi lamancane wavelonkhe nombolo 102 wanga-1996, njengobe uchitjiyelwe;
?Ithrasakshini yekuFaneleka? (iThrasakshini yekuFaneleka) kusho kutsengiswa kwebhizinisi kanye/nobe timphahla teBhizinisi leLinganisiwe itsengisela iBhizinisi leHlanganisiwe (Associated Enterprise). Ithrasakshini yekuFaneleka angate yafakwa ngaphasi kwe-Elementi yekuTfutfukiswa kweBhizinisi ye-Generic Scorecard. Ngetulu kwaloko, kute kutsi ithrasakshini lenjalo kute itsatfwe njengeThrasakshini yekuFaneleka, kumele ihambisane naletidzingo letilandzelako:
(a)	iThrasakshini yekuFaneleka kumele ekugcineni iholele ekwakhiweni kwebhizinisi lesimeme kanye/nobe ematfuba ebhizinisi kubantfu labamnyama kanye nekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile kanye/nobe likhono lekukhicita kubantfu labamnyama; futsi
(b)	iBhizinisi leHlanganisiwe lesukela kuThrasakshini yekuFaneleka kumele yibe yibhizinisi lesimeme ngalokuphelele ecadzini layo futsi, njengobe kube kunjalo, kumele kancane:
(i)	ingabi nemikhawulo lengavakali letfwese yona mayelana nekutfola emaklayenti kanye/nobe emakhasimende ayo; futsi
(ii)	ibe nemaklayenti/emakhasimende kanye nebaphakeli ngaphandle kwalebhizinisi lekwentiwa nayo iThrasakshini yekuFaneleka; futsi
(iii)	ingabi nemalungiselelo ekukhipha umsebenti kanye nebhizinisi lesungulile langamange sekaphetfwe kahle ngendlela lefanele futsi lebonakalako;
?Emaphoyinti ekuphumelela (Realisation Points)? kusho linani lelipoyinti lekuGcwaliseka kwebuniyo kanye nemaphoyinti e-Net Equity Value njengobe achazwa ku-scorecard sebuniyo kusigamu 7;
?uMculu wemaSu? (the Strategy Document) kusho umculu loshicelelwe litiko letekuhweba netimboni lahulumende waseNingizimu Afrika ngeNdlovulenkhulu 2003 futsi lenalesihloko ?South Africa?s  Economic Transformation ? A Strategy for Broad-Based Black Economic Empowerment? njengobe ingachitjiyelwa nobe ivalwe ngekwesigaba 11 seMtsetfo;
?Umfakisandla loMkhulu? (Superior Contributor to BEE) ngenhloso yaleSitatimende, nguMfakisandla we-Level One kuya ku-Level Four ku-BEE njengobe kuchaziwe kuKhodi 000, Sitatimende 000;
?Ithagethi? (Target) kusho emaThagethi lophawulwe tindlela letehlukene ku-scorecard sebuniyo kusigamu 7;
?Ithagethi? (Target) kusho emathagethi lophawulwe ngema-Elementi lahlukahlukene ku-Generic Scorecard;
?Sikhatsi sekuNtjintjela? (Transitional Period) kusho sikhatsi phakatsi kwelusuku lwekucala kwaleSitatimende kanye nelusuku lolutawugazethwa yiNdvuna njengobe kushiwo kusigamu 26;
?I-Trust Property Control Act? umtsetfo we-Trust Property Control Act nombolo 57 wanga-1998, njengobe uchitjiyelwe;
?I-Ejensi yekuCinisekisa? (Verification Agency) kusho i-Verification Agency ye-BEE ngekufaneleka ngalokuphelele ngekwaleSitatimende;
?Sitifiketi sekuCinisekisa? (Verification Certificate) kusho sitifiketi seBEE lesikhishwe yi-Verification Agency ngekulandzela emaKhodi; Futsi
?Emazinga ekuCinisekisa? (Verification Standards) kusho emazinga lamancane ladzingwa kuma-Ejensi ekuCinisekisa kute kutsi baniketwe ligunya futsi bagazethwe yiNdvuna ngekwesigaba 14 seMtsetfo.
?Lilungelo lekuVota? (Voting Right) macondzana nelilunge leBhodi, kusho lizinga lekulawula lalowo muntfu mayelana netincumo teBhodi. Lilungelo lekuVota etandleni tebantfu labamnyama labangemalunga eBhodi labaMnyama lebekwe njengeliphesenti lekutsi emaboti lanjalo enta linani leliphelele lemavoti lawa onkhe emalunga eBhodi agunyatwe wona emhlanganweni weBhodi;
?Lilungelo lekuVota? (Voting Right) kusho emavoti lawa umnikati wemasheya lagunyatwe kuwasebentisa emhlanganweni jikelele webaniyo bemasheya enkhapani ekuba ne-share capital nobe emalungelo lefanako kunobe nguliphi luhlobo lwekwenta ibhizinisi, ngekuya ngekutsi:
(a)	imibandzela yetigamu 9-0 iniketa lenye inchazelo ngeluhlobo lwemaLungelo ekuVota kuBhizinisi ngaphandle kwekutsi inkhapani ine-share capital, leyo mibandzela kumele ifundvwe sikanye nalenchazelo macondzana nemaBhizinisi lanjengalawo;
(b)	lapho khona umu(ba)ntfu agabanciswa ngaphakatsi kweBhizinisi kanye nebaHlanganyeli bakhona, ligunya lemaLungelo ekuVota lincunywa ngekusetjentiswa kumigomo lebekwe ngaphambili kutigamu 8(2) kanye na-8(5); futsi
(c)	Emalungelo ekuVota lasetjentiswa esikhundleni seMhlanganyeli ngulomunye umuntfu phaca losebenta njengemmeleli nobe ngekweligunya ngco nobe lisekela, atawutsatfwa njengalasetjentiswa kulowo Mhlanganyeli;

Sikalo Lesikhulu Sembhalo lonekuguculwa se-AgriBEE SCORECARD1

I-elementi ye-BEE
Sisindvo
Inkhomba
Inkhomba yesisindvo
Ithagethi nembono
Buniyo
20%
Emalungelo ekuVota laSetjentiswako eBantfu labaMnyama
3%
25%









Ithagethi yemaphesenti langu-25 (25%) isebenta kuphela kumalunga ngamanye embonini lesimeme, kodvwa, ithagethi ya-30% yithagethi yavelonkhe yaHulumende


Emalungelo ekuVota laSetjentiswako eBantfu labasikati labaMnyama
2%
10%



I-Economic Interest kuBhizinisi legunyatwe bantfu labamnyama
4%
25%



I-Economic Interest kuBhizinisi legunyatwe bantfu labasikati labamnyama
2%
10%



I-Economic Interest kuBhizinisi legunyatwe emacembu lakhetsiwe ebantfu labamnyama
1%
3%



Kugcwaliseka kwebuniyo
1%
Kute imikhawulo



I-Economic Interest lephelele
7%
Ithagethi ya-20%
 (Umnyaka 1-2)
Ithagethi ya-50%
 (Umnyaka 3-5)
Ithagethi ya-75% 
(Umnyaka 6-8)
kanye neThagethi ya-100% (Umnyaka 9-10)




Buniyo betiKimu nobe Bangeneli laBasha be-BEE leNabile (Ibhonasi)
3%
Ibhonasi ngesigaba sinye semaphesenti lasihlanu



Lefaka ligalelo la-30% ekwendlulisweni kwemhlaba
5%
Liphoyinti lebhonasi ngeliphesenti ngalinye lemhlaba londluliselwe ngenhla 25% (bunyenti 5)

Lulawulo lwekuPhatsa
10%
Emalungelo ekuVota laSetjentiswako kweBantfu labaMnyama
3%
50%








Emalunga eBhodi langebantfu labamnyama
1%
50%



Kumelelwa ngumcondzisi lotimele lomnyama (Ibhonasi)
1%
40%









Emalunga eBhosi langabantfu labasikati labamnyama
1%
25%



Ummeleli longumphatsi lomkhulu lomnyama
2%
40%



Ummeleli longumphatsi longumake lomnyama
1%
20%



Lomunye ummeleli longumuntfu lomnyama
1%
40%



Ummeleli webantfu labamnyama labasikati njengalabanye baphatsi labakhulu
1%
20%

Kulingana kutekuCasha (EE)
10%
Tibalo tekuLingana kutekuCasha letiLinganisiwe kuto tonkhe tigaba temisebenti
12%
50%
I-COGP:Emapoyinti ebhonali atawuhlonyiliselwa kucashwa kwebantfu labamnyama labakhubatekile


Kumelelwa kwebantfu labamnyama labasikati kuto tonkhe tigaba temsebenti
8%
50%

Kutfutfukiswa kwemaKhono2
20%
Kusisa ekuTfutfukisweni kwemaKhono (kufaka ekhatsi imali yekutfutfukiswa kwemakhono), njengeliphesenti leluhlu lwemholo.
50% utawucitfwa ekufundziseni kubhala nekufundza kute kufike esigabeni sa-80%.
10%
3%
Lesigaba sifaka ekhatsi tinhlelo tekufundzisa umsebenti kubasebenti basemapulasini nakubosomabhizisi labamnyama kutekulima.


Bantfu labacashwe ngetindlelo tekufundzisa umsebenti (Learnerships and internship) njengeliphesenti lebacashwa labaphelele
10%
3%



Kwesekela tingucutko kutemhlaba kanye nabosomabhizinisi labaMnyama kute kwakhiwe ibhizinisi lesimeme ngekundluliselwa kwemakhono lakhetsekile etinhlelweni tekufundzisa umsebenti letifanelekile
5%
Tinhlelo tekufundzisa umsebenti letiphasiswe ngumtimba lofanele we-SETA

I-Preferential Procurement3
20%
Umnikeli weSigaba 1, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.35 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).
20%
50%



Umnikeli weSigaba 2, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.25 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 3, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 4, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R1.00 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 5, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.80 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 6, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.60 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 7, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.50 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).





Umnikeli weSigaba 8, njengobe kucinisekiswe ngema-ejensi eBEE lamiswe ngaphasi kweSitatimende 020 (Kuvunyelwa kwa R0.10 kuyo yonkhe i R1 lesetjentisiwe).



Kutfutfukiswa kweBhizinisi
10%
Umnikelo welinani lelicociwe lekutfutfukiswa kwebhizinisi eminyakeni lesihlanu lendlulile ngetulu kwenzuzo lesemkhatsini ngaphambi kwentsela, inzuzo kanye nentalo eminyakeni lesihlanu lendlulile nobe 20 wemhlaba nobe timphahla tekwenta ibhizinisi leticashiswe kubantfu labaMnyama
10%
1% Umnyaka 1 na-2
2% Umnyaka 3 na-4
3% Umnyaka 5 na-6
4% Umnyaka 7 na-8
5% Umnyaka 9 na-10



Kucashiswa kwemhlaba nobe timphahla tekwenta ibhizinisi ngesikhatsi lesidze
3%
Kucashisa lokungetulu kweminyaka lengu-5

I-Elementi ye-Residual
10%
Umnikelo welinani lelicociwe ekutfutfukisweni kwetenhlalakahle kanye nemiklamo yetimboni eminyakeni lesihlanu lendlulile ngetulu kwenzuzo lesemkhatsini ngaphambi kwentsela, inzuzo kanye nentalo eminyakeni lesihlanu lendlulile nobe 10% wemmhlaba loniketwe basebenti basemapulasini.
10%
1% Umnyaka 1 na-2
2% Umnyaka 3 na-4
3% Umnyaka 5 na-6
4% Umnyaka 7 na-8
5% Umnyaka 9 na-10



1 Khumbula: Licembu lekubhala lihlolisise kahle imiyalelo ye-Code of Good Practice (COGP) mayelana netisindvo te-scorecard kanye nemathagethi; emagalelo emibono lephuma emphakatsini; kanye neLuhlakamsebenti lwe-AgriBEE futsi lase lincoma kutsi ifomathi ye-COGP Model Scorecard isetjentiswe njengobe injalo ngetinkhomba letincane tekuchazisisa nobe letengetiwe kute kungabi netimphicabadzala.
2 COGP: Lamagalelo lalandzelako atawutsatfwa kumapoyinti ebhonasi bese angeta kwemukelwa:
1. Tinhlelo tekufundzisa umsebenti (Mentorships, internships and learnerships)
2. Kutfutfukiswa kwemakhono langumnyombo nalabalulekile
3. I-ABET
4. Kugcinwa kwebafundzi
5. Kutfutfukiswa kwemakhono layimvela kancane ngekwe-National Skills Development Strategy
6. Kutfutfukiswa kwemakhono emaphandleni

3 COGP: Letindzima letilandzelako kumele ticashelisiswe:
     1. Sigaba sekwemukelwa kwemaBhizinisi lamaNcane laFanelekako (ngekubuka nge-Scorecard sekuFaneleka seBhizinizi leNcane)
     2. Emabhizinisi lamaNcane kakhulu laKhululiwe (kwemukelwa nge--Scorecard sekuFaneleka seBhizinizi leNcane)
     3. Emabhizinisi lamaNcane kakhulu laKhululiwe (kwemukelwa lokutentelekako)
     4. Kwemukelwa lokukhutsatiwe ngenhloso yekwakhiwa kwelikhono lokukhicita kwasekhaya
     5. Kuhlangana nekutfutfukiswa kwemabhizinisi

??

??

??

??

20


7


