SISWATI
(EVERYTHING YOU SHOULD KNOW ABOUT TB)



KONKHE LEKUMELE UKWATI NGESIFO SESIFUBA (TB)

										

I-TB INGAVIKELEKA

										

Ngekulashwa masinyane, i-TB ingalapheka

										

Ngekusebentisa INDLELA LEMFUSHANE YEKWELASHWA LECASHELWE NGCO (DOTS)


KODVWA NGAPHANDLE KWEKWELASHWA I-TB INGABULALA



LiTiko leteMphilo




NGABE YINI I-TB?

I-TB sifo lesitsintsa emaphaphu kakhulu, kodvwa singatfolakalo kunobe ngusiphi sitfo semtimba.
Ibangelwa ligciwane lellibitwa ngekutsi iMycobacterium tuberculosis.
Emagciwane lawa atfolakala etikhwehlelweni letikhafulwa bantfu labane-TB yemaphaphu.
Lamagciwane avame kubulala tinyama letimalula temaphaphu. Loku kubangela timbobo (tigodzi) kumaphaphu, kubangele kutsi kube matima kuphefumula. Ingati ingakhafulwa.
Uma ingalashwa i-TB ingabangela kufa.

NGABE BANTFU BAYITFOLA NJANI I-TB?
Lesifo sisuka kulomunye umuntfu siye kulomunye.
Uma umuntfu lone-TB akhwehlela, atsimula nobe akhafula, lamagciwane asakatelwa emoyeni lapho khona angaphefulelwa ngaphakatsi.
Ngehlahla hhayi kutsi bonkhe labatfola lamagciwane babanjwa yi-TB. Esikhatsini lesinyenti ayaphuma emtimbeni futsi akaphindzaphindzeki.
Kodvwa, uma ngabe emasotja emtimba angake kuphatsa lamagciwane, aba nemandla bese lomuntfu ungenwa yi-TB.
Ematfuba ekutfola i-TB ayandza uma emasotja emtimba aphelelwa ngemandla ngenca:

* Yetifo letifana nesifo sashukela ne-AIDS
* Kunatsa kakhulu tjwala
* Kweswela kudla lokukahle
* Kuphatseka kabi
* Kuhlala etindlini letingashayeli umoya, letigcwele kakhulu.

NGABE YINI TIMPHAWU NOBE TINKHOMBA TE-TB?

* Umkhuhlane lotsatsa ngetulu kwemaviki lamatsatfu
* Tihlungu tesifuba
* Kudzinwa nekuphela kwemandla emtimba
* Kungakhanuki kudla
* Kulahlekelwa sisindvo semtimba
* Kufoma ebusuku, nanobe kubandza
* Kukhwehlela ingati


Uma ngabe timbili nobe ngetulu tikhona ngesikhatsi sinye, umuntfu kumele atfole lusito emtfolamphilo nobe esibhedlela ngalokukhulu kushesha. 



NGABE I-TB IBONAKALA NJANI?

* Nobe nguluphi luphawu kuletimphawu letingetulu kungaba luphawu lwalesifo.
* Lamagciwane atfolakala ematseni uma ahlolwa elabholathri.
* I-X-reyi leyentiwa emtfolamphilo nobe esibhedlela, ingakhombisa timbobo nobe tingucuko emaphashini.
* Luhlolo lwesikhumba lesentiwa ngunesi nobe ngudokotela kubantfwana kungaba luphawu.

Uma umuntfu sekabonakele kutsi ugulwa yi-TB, bonkhe bantfwana labangaphasi kweminyaka lesihlanu budzala labebahlala basedvute nalowo muntfu kumele bahlolwe, kute kutsi uma ngabe kunesidzingo kumele batfole kulashwa. Nabo labadzala kumele balulekwe kutsi batfole lusito uma kungenteka nabo bakhombise timphawu te-TB.

Bantfu labanyenti bativa bacindzetelekile nobe babe nemahloni uma babatjela kutsi bagulwa yi-TB. Ngelicinisa asikho sidzingo saloko ngobe I-TB sifo lesifana naletinye tifo. Ingenteka nakunobbe ngubani.


KWELASHWA KWE-TB

I-TB INGALASHWA NGAPHANDLE KWETINKINGA
* Kodvwa imitsi, kumele isetjentiswe ngalokukhulu kushesha futsi kumele inatfwe njalo ngekulandzela imiyalo leniketwe emtfolamphilo.
* Kutsatsa tinyanga letisitfupha nobe ngetulu kutsi i-TB ilapheke iphele, kodvwa kungakandluli emaviki lamabili sekucalwe lokwelashwa, lomuntfu angeke asandzisa lesifo.
* IMITSI KUMELE IPHELISWE.
* Kuliphutsa kuyekela kunatsa imitsi uma umuntfu sekativa ancono.


Kutsatsa sikhatsi lesidze kutsi emagciwane e-TB kutsi aphele. Uma ngabe imitsi iyekelwa masinyane ngaphandle kwemiyalo yanesi nobe dokotela lesifo singacala kabusha futsi.


KUHLANGANA KWE-TB NESANDVULELANGCULAZA (HIV)

* Kubantfu labanemasotja emtimba laphilile, ngulangu-10% kuphela kulaba labangenwe yi-TB labagcine baguliswe yi-TB.
* Ngetulu kwebantfu labangu-50% labangenwe yi-TB ne-HIV batawugulwa yi-TB ngaphandle kwekutsi bashone.
* I-HIV yandzisa ingoti yekugulwa yi-TB.
* Hhayi kutsi bonkhe bantfu labane TB bane HIV.
* I-HIV/AIDS yandze kakhulu emiphakatsini lenenkinga kutenhlalo nakutemnotfo, futsi yona leyo miphakatsi isengotini ye-TB.


INGAVIKELWA NJANI I-TB?

Ngekulapha laba laba labagulako labane TB kute kuvimbelwe kwandza kwalesifo.
Kugonywa kwabo bonkhe bantfwana emtfolamphilo labangakendluli kumnyaka munye (1) sebatelwe.
Ngekudla kudla lokunemphilo lokufaka ekhatsi lokudla lokunjena:
Inyama, imfishi, emacandza, emabhontjisi, libisi, emasi, sinkhwa lesinsundvu, imphuphu, tibhidvo, titselo.
Tjwala kumele buvikelwe ngobe behlisa emadla emtimba.
Kubhema kuchubekisa kulimala kwemaphaphu futsi kungabengela sifo senhlitiyo kanye nemdlavuza wemaphaphu.
Ngekutfola lilanga, umoya lohlobile nekuhlala endzaweni lehlobile.




