EMASU LANGALANDZELELWA UMA NGABE KUBA NESOMISO 

1. SINGENISO
INingizimu Afrika inetindzawo letinyenti letehlukene ngekwesimo selitulu lokwenta kutsi kube imikhicito yetekulima leyahlukahlukene. Kodvwa, lelive leli lomile/incenye yomile njengobe litfola timvula letenta 500mm ngemnyaka kunalesibalo semhlaba lesiphelele setimvula letingu-800mm ngemnyaka. Kugucugucuka kwesimo selitulu kusenteko semvelo, kodvwa luphenyo lukhombise kutsi kulomnyakalikhulu londlulile kube nekukhula ekucocaneni kwemimoya yendlu leluhlata (greenhouse gases) ngenca yemisebenti yebantfu lefana netimboni, kubulawa kwemahlatsi, njll. Imiphumela yeluphenyo lolwentiwa ngekunaka kakhulu ngekugucugucuka kwesimo selitulu e-Afrika leseNingizimu lukhombisa kutsi kubandza nekushisa kwemoya kutawukhula ngesilinganiso sa-1,5-4? C kulomnyakalishumi lotako. Loku kuyinkinga lenkhulu etikwentfutfuko lesimeme, lokutsikameta imphilo yebantfu. Umnotfo wemhlaba wonkhe kanye nesimondzawo njengobe loku kusho lizinga lelikhulu letimo telitulu njengesomiso kanye netikhukhula. 

INingizimu Afrika yehlukaniseke ngetigodzi tekuna kwemvula letintsatfu: Sigodzi sekuna kwemvula yasebusika enshonalanganingizimu, indzawo lenemvula umnyaka wonkhe ngasesigodzini sangaselwandle eningizimu kanye nemvula yasehlobo kuyo yonkhe incenye yelive lesele. Kwehla kwemvula kusuka etincenyeni telive letisempumalanga kuye enshonalanga sekuboniwe. Kuna kwemvula eNingizimu Afrika kugucugucuka kakhulu kantsi loku futsi kwenta lelive kutsi libe nemkhicito wetekulima lomncane.

Tekulima tifaka yonkhe imisebenti yetemnotfo kusuka ekunikweni kwemagalelo ekulima kuye ekungetweni kwelinani futsi kutawuhlala kungumkhakha lobalulekile kuMnotfo waseNingizimu ngaphandle kweligalelo lako lelincane ku-gross domestic product (GDP). Basebenti basemapulasini, Balimi kanye nemindeni nabo bafaka ligalelo kumnotfo uma ngabe basebentisa imiholo yabo etimphahleni letitsengwako kanye nasetinsiteni, nobe batsenga tintfo temikhicito. Ngaleyo tekulima tiba ngumkhakha lofaka sandla kakhulu ekukhuleni nasekutfutfukisweni. Imiphumela yetimo telitulu letimbi kakhulu itawuba nemitselela lemibi kumikhicito yetekulima ngekuguguleka kwemhlaba lokwentiwa ngemanti kanye nekulandzelana kwetomiso njengaletinye tinhlekelele letitawenta kutsi kungakhonakali kutfola timvuno letinhle bese loko kubangela buphuya emakhaya latsembele kakhulu ekulimeni.

Lesomiso lebesikhona e-Afrika leseNingizimu kusukela ngemnyaka wanga-2002 kufika namuhla sendvulela lemitselela yekugucuka kwesimo selitulu kweminyaka letako futsi kungasho kuncipha kwemikhicito yetekulima kuletinye tintfo. Umtsetfo Wekuphatfwa Kwetihlekelele (Disaster Management Act (Act No. 57, 2002)) futsi ugcizelela kutsi kubukwe kakhulu ekuvimbeleni nasekuncishisweni kwetihlekelele ngekusebentisa umniningwane wesimo selitulu, etintfweni letikhona. 

I-ADRM ihlanganisa teluleko letitawukhishwa ngenyanga letinemasu emphakatsini lolimako latawusetjentiswa ngekuya ngaletimo letikhona telitulu. Kubonwe kwekutsi lamasu kumele aniketwe emandla futsi akhicitwe kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni kute avisiswe ngubo bonkhe basebentisi. 

Balimi bangasebentisa lamasu lalandzelako ngesikhatsi sesomiso:

2. KUKHICITO TITSELO
2.1 Kukhetsa umhlaba:
* Khetsa umhlaba lofanele wetitselo letihlanyalwako sib. umhlaba wesanti kuhlanyela ummbila kantsi umhlaba welibumba wekuhlanyela emabele njll 
* Khetsa emasimu langakhuphukeli kakhulu kute unciphisa kugijima kwemanti.

2.2 Kulungiselela umhlaba:
* Vimbela, lapho kukhonakala khona, imihlaba locinile lelinyanywako.
* Sebentisa likhuba kukleklebula imihlaba locinile lelinywako bese ukhulisa kufinyeleleka kwetimpandze emantini lagciniwe nasemisocweni 
* Ungakhulisi umhlaba wekulima ngaphandle kwesizatfu
* Hlalisa ngetulu kwemhlaba kute unciphise umhamuko 
* Sebentisa tindlela tekulima ngekonga umhlabatsi sib. kungalinywa (zero tillage), kulinywa kancane, kuphakula umhlaba njll.
* Kunciphisa kuminyana kwemhlaba ngekuvimbela kundlula kwemishini lemikhulu esimini. Loku kungentiwa ngekutsi kusetjentiswe imishini lefanele yeluhlobo lwemhlaba lotsite.

2.3 Kukhetsa inhlanyelo nekuhlanyela:
* Khetsa tinhlobo tenhlanyelo letimelana nesomiso
* Ungashonisi imbewu ikakhulukati ummbila njengobe imbewu leshoniswe kakhulu itsatsa sikhatsi kuvela kundlula imbewu lengakashoniswa.
* Bani lunama futsi wehlukanise tinhlelo tekuhlanyela ngekusebentisa luhlelo lwekuhlanyela loluhlanganisiwe kundlula kuhlanyela intfo yinye sib. hlanyela ummbila nemabhontjisi esimini yinye. Loku kutawusita umlimi kutsi azuze kulesi lesinye sivuno uma lesi lesinye sihluleka.
* Landzelela tikhatsi letetayelekile tekulima uma kufanele futsi ulandzele simo selitulu lesilindzelekile ngaso sonkhe sikhatsi. Yenta tinhlelo tetinhlanyelo tesikhatsi lesincane sib. bojikanelilanga.
* Cabanga kuhlanyela ngemigamu lelandzelana ngemaviki
* Ungalingi uhlanyele tinhlobo letinsha futsi letingatiwa tenhlanyelo futsi uvimbela kusebentisa imali ngaphandle kwesidzingo
* Untjintjanise tinhlanyelo takho ngaso sonkhe sikhatsi

2.4 Kuphatsa titselo:
* Lungisa kuminyana kwendzawo yekuhlanyela ngendlela yakhona
* Cabanga kuhlanyela titselo letivalwako kanye nekuvala ngemacembu kunciphisa umhwamuko
* Hlakula likhula ngaso sikhatsi
* Cabanga ngelisu lamanyolo lolondvolekako 
* Cabanga ngamanyolo lowentiwa ngetintfo letilahlwako
* Buka tintfo letikhatsatako kanye netifo ngaso sonkhe sikhatsi 
* Sebentisa emasu ekutfola emanti sib. kwakhiwa kwemadamu, emakhondova, imingcengcema.

Balimi labahlanyela ummbila kumele bakhumbule letigaba letilandzelako temmbila: 
Kuhlanyela kuya ekumileni:
* Hlanyela ungashonisi njengobe timbewu letishonisiwe timelela ngaphasi kwemhlaba bese setiyafa.
* Vimbela manyolo lomnyenti edvute nembewu njengobe loku kungabangela kusha.

Sigaba sekukhula emacembe:
* Emva kwekumila, sitselo sitawungena esigabeni sekukhipha emacembe. Kute kutsi sitselo semmbila sicedze tigaba tekukhipha emacembe, kumele sikhiphe kusukela emacembeni lamane kufike kulalishumi nesitfupha. 
* Kungondleki nekweswela emanti kulesigaba angeke kubangele konakala kwalomphelo, kodvwa kukhula kwesiliga kungatsintseka kanye netimbumbulu ngesikhutu semmbila ngasinye.

Sigaba sekukhicita: Sikhatsi lesibalulekile lesidzinga kakhulu emanti.
* Sigaba sekucala futsi lesibaluleke kakhulu sekukhicita kuvela kwasiliga esihlokweni sesikhutu semmbila. Ngalesikhatsi kudzingakala linani lelanele lemanti njengobe kuswelakala kwemanti kunganciphisa sikhatsi sekuphuma kwemphova bese kubambelele kukhula kwasiliga bese sekulahleka sivuno.
* Tikhatsi tekuhlanyela kumele tikhetfwe ngendlela lekahle kucinisekisa kutsi lesigaba sihlangana kanye netimo letinhle letetayelekile.
* Tigaba tekukhukhumuka, kutsamba kanye nekucina kwemmbila nato tibaluleke kakhulu ekukhicitweni. Kuswelakala kwemanti ngalesikhatsi saletigaba kungaholela elizingeni lelibi letinhlavu temmbila kanye nekulahleka lokukhulu kwemmbila.
* Sigaba sekubotjoka lesiphelele silandzela masinyane emva kwekucina kwemmbila kantsi lesi sikhatsi lesikahle sekujuba isileji. Umswakama lowanele usadzingeka kodvwa awukabaluleki, kodvwa kuswelakala kakhulu kwemanti kungehlisa kutsela kanye nelizinga letinhlavu temmbila.

Kukhula kwemtimba kanye nekuvuna:
* Kukhula ngekwemtimba sigaba sekugcina sekukhula kwemmbila. 
* Umlimi kumele acaphele kutsamba kwangekhatsi kwetinhlamvu temmbila kute kutsi acale kuvuna masinyane nje uma ummbila sewuvutsiwe futsi lapho kulapho kutsamba kwemmbila sekufike ngaphasi kwa-15%. Tifo letidzingwa kunakwa ngalesikhatsi teticu kanye nekubola kwetimphandze kanye neTifo tetibhuluja temmbila. 

2.5. Tilokatane netifo 
Jikelele, kuphatfwa kwetilokatane lokuhlanganisiwe kumele kwentiwe kuso sonkhe sikhatsi sekuhlanyela. Loku kufaka loku lokulandzelako:
* Kulawula ngekuvimbela: lendlela lena iyasebenta, kodvwa, hhayi ezingeni lelisetulu lekungenwa tifo njengobe kungenteka ingasebenti kantsi ingabangela kulahleka lokukhulu.
* Kulawula ngekulima: lendlela ifaka kulima umhlaba nasebusika, kukhipha titselo letitimilelako, kukhetsa titselo kanye nekujwayeta tikhatsi tekuhlanyela.
* Kulawula imphilo yesitselo: loku kwenteka lapho khona titsa temvelo tihlasela tonkhe tigaba tekuphila tetifo tetilokatane. Inkimbonkimbo yesitsa semvelo ingavikelwa kufike esigabeni lesitsite ngekusebentisa imitsi yetilokatane ngekusebentisa imitsi lengatsikameti simondzawo futsi leyingoti etintfweni lekumele itibulale.
* Titjalo letingahlushwa tilokatane: loku kwenteka uma ngabe usebentisa inhlanyelo lengahlushwa tilokatane. Tinhlanyelo tiyehluka ngekusolelwa kwato etifeni letifana nekubola kwetindlebe (ear rot), i-maize streak virus, i-grey leafspot, siwumba (rust), ligciwane lesibhuluja semmbila kanye neliphotse (cob-and tassel smut), kubola kwesicu kanye nekubola kwetimphandze. Kute uvimbele nobe unciphise umtselela waletifo, khetsa titjalo letinelizinga lelisetulu lekumelana nobe kubeketela uma ngabe letifo tiba khona.

2.6. KUTSENGISA TIBHIDVO
Kukhicita tibhidvo kufaka tindleko letisetulu kundlula titselo letinyenti. Letinye tetizatfu ngulobungoti bemakethe lobusetulu kanye, kuphakela lokusimeme kanye nemazinga ngasemakethe. Kunako konkhe, titselo letinyenti tetibhidvo tidzinga emanti lamanyenti. Kutfutfukisa emasu ekumaketha kubalulekile akuzameni kutfola inzuzo ekukhicitweni kwetitselo tetibhidvo kungakhatsaleki kutsi kunetimo tesomiso nobe cha. Uma ngabe kulindzeleke timo tetomiso, kubalulekile kutfola batsengi kanye netindzawo temikhicito lesezingeni lelincane. Nciphisa sivuno, tindleko tekupaka kanye nekumaketha uma kukhonakala. Imikhicito lelinyatwe somiso yaletinye tintfo kungenteka ibaluleke kuletinye tinkapani letilungiselela tibhidvo. Letindzawo kungenteka tingatfolakali malula, kodvwa kutsengiseka kungenteka kube khona. Tsintsana netindzawo letingaba lusito kusenesikhatsi kute uphenye ngalamalungiselelo.

 3. KUPHATSA IMFUYO
* Gcina tinhlobo tetilwane letijwayele simo futsi ulungise njalo emadlelo futsi ulungise emanani emfuyo (umhlambi/bukhulu bemhlambi) ngendlela yakhona.
* Lungisa sibalo lesiphasi setinkomo tekutala letingagcinwa etimeni letimatima bese utigcina njengemhlambi loyinkaba. Leti tinkomo letihamba phambili tekutalanisa letikhetfwe ngekusebenta kwato kahle kanye nemsebenti wato wangaphambilini, ngekusebentisa tonkhe tinsita lonato sib. (Emarekhodi, kuhlola kusebenta ngendlela lekahle). 
* Gcina tinkomo letisikati letikahle letincane bese ukhipha tinkomo letindzala letinganamsebenti  nobe letingatali.
* Tsengisa sitoko lesiyinsalela bese ukhipha tinkomo letingatali kahle uma ngabe imitfombolusito yekudla seyiphela.
* Niketa ematje ekumunya lafanele, kanye naletinye tinhlobo tekudla kwekungetela kugcina tidzingo tekudla njengobe emadlelo emvelo lehlaselwe somiso akanako kudla lokwanele.
* Sebentisa tinsalela tetitselo nobe titselo letihlaselwe somiso njengekudla kwesimo lesibucayi. Etahlakalweni letinjena, nakekela kakhulu kucinisekisa kutsi imitsi leyingoti etilwaneni ayikho kuletinsalela tetitselo njengobe loku kungaba yingoti emphilweni yemfuyo yakho. 
* Ntjintja imikhuba yekuphatsa tilwane kute ufake kudla kwekubekwa phasi nobe kuyekelisa masinyane ematfole kumunye, futsi ukhulise tilwane letincane ngemandla. 
* Ngesikhatsi setimo letimbi, yisa tilwane etinkanjini bese utiketa kudla
* Sebentisa imikhicito yemahlatsi emvelo (sib. umdvumba) bese ujuba loku lokudliwako (sib. ngaphasi kwa-1.5m kwembekelelo etimbutini) bese utidlisa khona etinkanjini.
* Lawula tifo tetilwane kanye nemapharasayithi  ngaso sonkhe sikhatsi
* Dlisa tilwane letikhulelwe kanye naletimunyasako kancono
* Hlehlisa sikhatsi sekulalana ngesikhatsi setimo tekoma lokukhulu
* Kwekucala dlisa tilwane etindzaweni letinetjani lobukahle.
* Sabalalisa tindzawo temanti ngekungalingani etindzaweni tekudla kute uvimbele kusetjentiswa kakhulu kwemadlelo lasedvute nemanti.
* Hlanyela tihlahla leticinile/ tihlahlane kwentela tilwane letidla tihlahla 
* Uma ngabe sikhatsi sekucala kwemvula sisilele, cabanga kuhlanyela ifolishi njenge-teff (sinandzi), i-babala nobe i-millet njengekudla kwekungeta ngetikhatsi tekoma
* Khipha likhule lelingadzingeki ngaso sonkhe sikhatsi

3.1. EMASU EKONDLA NGESOMISO 

Etimeni tesomiso udzinga kudvweba luhlelo lwekunakekela imfuyo yakho. 
* Ncuma linani lekudla lokuniketa emandla lokudzingakalako ngekuba khona kwemadlelo nobe linani lekudla lokuniketa emandla kwefoliji legciniwe emva kwaloko kumele ucale kubuka leminye imitfombo yekudla. 
* Lokunye kudla kwaseceleni njengakolweni, titselo letifana nemawolintji, emantongomane kungasetjentiswa njengekudla  futsi netinkhwa letindzala kanye nemvubelo lesetjentisiwe. Buta lihhovisi le-Extension kutfola umniningwane longetiwe ngekudla kwasemaceleni futsi ukhumbule kucatsanisa tindleko ngaphambi kwekutsenga kucinisekisa kutsi ukhokhela imali lencono ngekudla kwesimo lesibucayi. 
* Niketa kudla lokufanele kwemaminerali emhlanjini wetinkomo. ?Sawoti, ema-calcium kanye ne-phophorus kutawubaluleka kakhulu?.
* Kudla lokuniketa kungaba ngiko lokuswelakala kakhulu ngesikhatsi sesomiso. Tinhlamvu tesilimo, ifolishi, kanye nekudla kwasemaceleni kungasetjentiswa kuniketa emandla. Umtsetfo lowetayelekile kutsi kumele ungadlisi kudla kwekungetela kwetinhlamvu lokungetulu kwemaphesenti langu-2.5% emtimba. Lokungetulu kwaloku kutawutsikameta kugayeka kwefolishi. 
* Uma imvula seyina, ntjintjanisa tinkomo ngemandlelo kanyenti kute usebentise litfuba letjani lobukhona.
* Emadlelo labulewe somiso kungenteka angabi nemaphrotheni lekanele. Kungenteka linani lekukhulelwa lehle ngalesikhatsi kanye kudla kwabojikanelilanga kanye nalokunye kudla kwemaphrotheni kungasetjentiswa. 
* Emasimba etinkhukhu ngumtfombo lowonga imali futsi lophephile wemaphrotheni, emaminerali kanye ne-eneji etikwetinkomo tenyama. Tinhlamvu tesilimo kanye nemasimba etinkhukhu (inhlanganisela ya-40-45% ) kungehlisa sidzingo semadlelo nga-20-40% etinkomeni.
* Uma kukhonakala casha lomunye umhlaba wemadlelo kute wehlise lizinga letinkomo emadlelweni akho.

3.2. KUTSENGISA IMFUYO
Sikhatsi sekutsengiswa kwemfuyo kanye nesimo sesitoko kubalulekile. Umniningwane wangamuva uyatfolakala kukusita kuncuma tingucuko telinani lemfuyo ngesikhatsi sesomiso nangemuva kwesomiso. Kunciphisa ngekukhetsa kwemanani emfuyo kusenesikhatsi ngesomiso cishe kuvame kuba siphakamiso lesitsandzekako.

3.2.1. Kutsengisa imfuyo
* Uma sitoko sitsengiswa masinyane esomisweni, tintsengo letitfolwako tivame kuba ncono ngobe imfuyo kumele ibe sesimeni lesincono futsi itsengiseka emakethe. Futsi, tindleko tekodla tiyavinjelwa.
* Gcina imfuyo lekutawuba malula kuyilawula ngesikhatsi sesomiso futsi letawukhicita ngendlela lefanele nobe iniketa tinzuzo letincono emva kwesomiso. Timvu, njengesibonelo, timvu tinikete imbuyiselo yemaphesenti lasetulu ngalokufanele yemfuyo lesisiwe kudlula tinkomo. Uma somiso sihlala sikhatsi lesidze, lelisu libese lisebenta kakhulu.
* Uma somiso sitsatsa sikhatsi lesincane kantsi futsi kutsengiswe emaphesenti lamancane emfuyo, imfuyo lesele imfuyo lekhona itawungeteke ngenca yekusebenta lokungetekile ngesilwane ngasinye ngenca yelinani lelincishisiwe lemfuyo. Futsi angeke kube nesidzingo sekutsenga kabusha imfuyo.
* Ngesomiso lesidze kanye nemaphesenti lasetulu emfuyo letsengisiwe, intfo leyinkinga lenkhula iba sekutseni kutawukhonakala yini kutsenga imfuyo lenye ngentsengo lencono uma ngabe timo tiba ncono. 
* Tintsengo temfuyo esigabeni sangamuva kwesomiso atikavami kuphakama kakhulu, ngobe tilulu tetimali tihlakatekile.
* Kutsengiswa kwemfuyo kutawenta imali yekukhokhela tikweleti tekugcina kusebenta kwelipulazi nobe kwacha intalo, letawusita kuphila kwesikhatsi lesidze kwebhizinisi.
* Njengobe somiso sichubeka, tsengisa imfuyo yonkhe usale nelicembu lemfuyo lencane, lephilile, letinsikati tekutala, letitawuba nenzuzo uma ngabe sekufike semiso futsi letitawukhona kukhicita ngaleso sikhatsi sesomiso.
* Phakula tinkunzi uma kunesomiso lesidze kute uvimbele kuphindzaphindzana kwemfuyo. 


4. KUPHATSA KUSETJENTISWA KWEMANTI
4.1 Kusetjentiswa kwemanti ekhaya nasengadzeni yasekhaya:
* Londvolota tinsita temanti letikhona
* Khipha likhula lemanti
* Nciphisa kucitfwa nekulahlwa kwemanti
* Lungisa emaphayiphi lavutako kuvimbela kulahleka kwemanti lokungadzingeki
* Imitfombo leminye yemanti ingasetjentiswa ngalesikhatsi sib. emanti emvula ekhaya ngemalanga ekuna kwemvula

4.2 Kunisela emapulazini
* Nisela ngetikhatsi letipholile kute wehlise kuhwamuka, ikakhulukati ebusuku
* Khipha lonkhe likhulu lelinetimbewu bese ugcina uyekela likhula lelingenatimbewu ngetulu kwemhlaba kunciphisa kuhwamuka
* Tfola timbewu letifanele letitawuhlanyelwa ngekubuka simo selitulu lesilindzelekile 
* Hlola futsi ulingise onkhe emathulusi kanye nemishini lesetjentiswa kunisela
* Buka emazinga emadamu emhlaba futsi uncike kumikhawulo yemanti ngaso sonkhe sikhatsi

4.3 Emanti ekunatsa emfuyo
* Sabalalisa tindzawo temanti ngalokulingene kuto tonkhe tindzawo tekudlela kute uvikele kusabalala kwetifo
* Cinisekisa kutsi lakanele ayatfolakala kuso sonkhe leso sikhatsi semnyaka futsi ulondvolote lapho kufanele khona 
* Sebentisa emanti ngendlela lefanele futsi uma ngabe yonkhe imitfombo yemanti yomile, bika masinyane eTikweni Letemanti Nemahlatsi langakini 

5. KUPHATSA EMAHLATSI
* Linganisa umtsamo wekutfwala wendzawo yekudlela lekhona (kk luhlolo lwengcuphelo yesomiso: simo kanye nekwehlela kwemhlaba wemadlelo) bese ugcina emanani lafanele emfuyo. Umhlaba loguguleka kakhulu ungamoshakala kakhulu ngenca yekudlela kuwo ngalokwecile ngesikhatsi sesomiso ngenca yaloko kugcina tjani lobumbonyile kumele kube yintfo yekucala emhlabeni losolelwa kutsi ungaguguleka.
* Tfola / hlola bukhoni bendzawo yekudlela ngekukhetsa luhlelo lolufanele kahle timo, sibonelo, kwehlukanisa kanye nekukhulisa tinkabi, ngekuya ngeluhlobo Lwesiganga kanye nelinani lemvula.
* Cinisekisa kutsi indzawo yakho yekudlela ihlukaniseke ngetinkambu futsi untjintjanise tilwane phakatsi kwetinkambu letehlukene (sib. sebentisa emadlelo ngekuntjintjana); futsi ucaphele ngaso sonkhe sikhatsi tilwane letidlika, gcina umgomo (?wekudla ihhafu futsi kushiywe ihhafu? kute uvimbele kudliwa kakhulu.
* Vimbela kudliwa kakhulu ngaso sonkhe sikhatsi njengobe loko kutawonakalisa lihlatsi. Loku kubangelwa kuba netilwane letinyenti.
* Faka tihlahlakatane netihlahla letidlekako; letihlahla tingajujwa futsi tigayelwe kuniketa tilwane ngetimo letibucayi. 
* Lawula tilwane letihlaselako kanye nelikhulu njengobe ticatsanela netihlahla letidliwako nekutsamba kwemhlaba lokukhona kanye nendzawo lenonile.
* Kungeta emadlelo emvelo ngekuhlanganisa tihlahla letikhula masinyane letinemacembe lamanyenti kute wengete emaphrotheni kanye netjani lobuluhlata lobukhulako, kanye nebukhulu sebubonkhe. 
* Vimbela imililo yemahlatsi ngekuhlala ubuka simo selitulu bese ubeka tintfo tekuvimbela umlilo tihlale tilungile.
* Tintfo tekuvimba umlilo kumele tihlolwe ngaso sonkhe sikhatsi kute kuvinjelwe kulimala lokubangelwa ngumlilo ikakhulukati ngetikhatsi tekusha kwetiganga. Laba labashisa siganga ngetinhloso temvelo bayelulekwe kutsi bakhumbule Umtsetfo Wekushiswa Kwemahlatsi Wavelonkhe (National Forest Fire Act No. 101 of 1998) lotsi umniyo wemhlaba uphocelelwe kutsi alungiselele futsi agcine tintfo tekuvimba umlilo futsi acinisekise kutsi, ngenca yesimo selitulu, kuna kwemvula, simo sendzawo kanye netintfo letimila endzaweni, loku lokulandzelako kuyanakekelwa ngekulandzela kufakwa kwetintfo tekuvimbela umlilo (sehluko 4 semtsetfo we-National Veld and Forest Fire Act No. 101 of 1998):
* Kumele tibe banti futsi tibe tindze ngalokwanele kute tibe nematfuba lancono ekuvimbela umlilo wesiganga kutsi wengcele nobe usuke kulomunye umhlaba longumakhelwane
* Atibangeli kuguguleka kwemhlaba futsi
* Atikacukatsi tintfo letivutsako letingabangela kubhebhetseka kwemlilo ngekhatsi kwato.

Umtsetfo Wekuphatsa Tinhlekelele (Disaster Management Act (Act No 57 of 2002)) ucela Tifundza, bantfu kanye nebalimi, kutsi bahlole futsi bavimbele nobe banciphise bungoti betinhlekelele ngekusebentisa umniningwane lababelana ngawo ngekwabo. 

Balimi bayagcugcutelwa kutsi bahlole teluleko te-agro-meteorological teLitiko Letekulima kanye nesimo selitulu leseluliwe se-South African Weather Service njalo ngenyanga. Balimi bayalulekwa kutsi babelane lomniningwane phakatsi kwabo. 

Luphiko Lwe-Agricultural Risk and Disaster Management lutsandza kubonga lamaphiko lalandzelako: Plant Production Systems, Animal and Aqua Production, Water Use and Irrigation Development, Animal Health, Plant Health kanye ne-Agricultural Research Council kanye ne-South African Weather Service ngemagalelo abo labalulekile ekuhlanganiseni lencwajana. 

