LITIKO LETEMFUNDVO LASEGAUTENG KUHLOLWA KWELIBANGA LELISHUMI NAMBILI SISWATI LULWIMI LWESIBILI
LIZINGA LELIPHAKEME (Liphepha Lesibili) SIKHATSI: 2 EMAHORA EMAMAKI: 80
CAPHELA:
Kubutwe tincwadzi letisihlanu.
Phendvula nome ngutiphi tincwadzi LETIMBILI.
SIGABA A
UMBUTO 1
TINKONDLO
Fundzisisa letinkondlo letilandzelakobese uphendvula yonkhe imibuto lengentasi:
Inkondlo A
Yehheni, Malangeni! 10
Nidzabule tinkhalo netinkhalo,
Tsatsani timbita, Malangeni,
Khipha luchumanosicalo lolutfolakala kulenkondlo endzimeni yesibili. 
Ngekusho komcondvo lofihlakele yini libhudlo? 
Bhala ingcikitsi yalenkondlo. 
Chaza lemigca lelandzelako:
Nidzabule tinkhalo netinkhalo.
Bunkondlo buni lobutfolakala emgceni wekucala? 
SISWATI LULWIMI LWESIBILI
LIZINGA LELIPHAKEME
Liphepha Lesibili 932-1/2 U
Inkondlo B:
SITFOMBE
Ngenhla kwenhloko yami,
Bangibuka ngentfokoto.
Kuso sitfombe sami,
Mine ngisemncane,
Konkhe kukusha.
Kuso sitfombe sami, 15
Budzala nebungako bami bumile.
Kwasala lowangimema nami,
Kuso sitfombe siphelele. 20
Sonkhe sisahleka kuso sitfombe,
Tihlahla netjani kwaba luhlata.
Ngisibuka ngikhatsateke, 25
Leyo mvelo kayisekho,
Sibhakabhaka savalwa yintfutfu.
Lamuhla sengikhulile,
Umkhuhlane ungibhokele, 30
Kodvwa kuso sitfombe sami,
Ngimncane ngiphile njengasheleni
Nika lelinye ligama lelisho sitfombe endzimeni yekucala. 
Khipha sifaniso lesitfolakala endzimeni yekugcina. 
Chaza lemisho lelandzelako:
Kwasala lowangimema nami 2x2= 
Ngekubona kwakho sibaluleke ngani sitfombe. 
EMAMAKI ESIGABA A: [40]
SIGABA B
UMBUTO 2
UMDLALO
Fundzisisa leticephu bese uphendvula imibuto letawulandzela:
Sicephu A
Tentile : Wametsa kadzeni uyise. Lona nje angimati kutsi uhlushwe yini ngobe phela uyasola ...
Mzimela : Sengikhona-ke ye Tentile. Wentani la? Ufunani? Ngubani lona lomchaphata ngalendlela? Kusekhaya kitsi lapha? Ungeke udlale ngetimali tami kanje/ Uphi lomntfwana? Yeyi wena madala! Buyisa lomntfwana! (Angene akhulume ngelulaka.) (Asho acondza kuye, atsatsa umntfwana.)
LaShongwe : Ye nebakitsi! Sivelelwa yini yeboKunene. Wentani yemfokati? (Ngekwetfuka nekumangala.)
Mzimela : Ye gogo! Musa kungibita ngemfokati mine uyeva? Yekela kubamba umntfwana. Uyamati wena noma ufuna kutifaka entfweni longayati? Wena Tentile ngitakuvula. Usahleti! Buka-ke ngobe utangilandzela. Ngihamba naye lomntfwana. Ngifuna uze uchaze kahle kutsi wentani ngalesento sakho. (Aphume ahambe nemntfwana.)
Tentile : Hhawu ngemntfwanami!(Akhala.) (Asukume nemabhayi.)
Mphikeleli : Hawu! Kwentenjani Tentile? Make! Nesusa sililo yini ndzaba? Uphi umntfwana? Kwentenjani vele? (Achamuka achuba incola. Etfuke kubona beme ngetinyawo bakhala.)
Ngubani loMzimela longena akhulume ngelulaka? 
Achazani lamavi lalandzelako?
Funa ngimetse libito lesidzala.
Wena Tentile ngitakuvula.
Nobe kungaba nekuphikisanalokunjani ngalomntfwana liciniso lona liyabonakala kutsi lomntfwana waVeli Ndwandwe. Kambe sikusho ngani loku? 
Nika ligama lalesinye singani saTentile lebesilisotja. 
Sicephu B
Tentile : Ngiyabona Veli. Kodvwa-ke nawe utsatsa matima kakhulu. Sekwentekile phela manje. Mine sengikubikele, futsi ngakutjela kutsi ngitawuzama kugceba lesimo. Wena-ke ingabe kumbe ukhuluma ngekwatisa batali.
Veli : Batali? Ngiko-ke lapho kulukhuni khona. Mine ngingeke ngikhone kwatisa bami batali, futsi akusiyo indlela yesiSwati kutsi ngatise batali bakho. Lokungukanye wena bikela make wakho. Yena-ke njengemuntfu lomdzala utawubona. Batakuchuba wena kutewubikwa sisu lapha ekhaya. Kuncono wente njalo. Mine ngitawulindzela wena.
Tentile : Yebo Veli, ngiyeva. Ngitawubika ekhaya kumake nobe nakimi kutakuba lukhuni kukwenta loko. Kodvwa-ke Veli kungakuhluphi kakhulu loko. Eyi! Nesikhatsi sesibalekile. Ibhasi leya kaHlatsi seyitawuphuma. Kuncono ungipheleketele ungibeke esiteshini. Ngiyetsemba sitawutsintsana ngetincingo sivalelisane ungakahambi njengaloku uhamba kulela viki lelilandzela lelitako.
Veli : Kumatima. Kumatima. Indvodza iguga seyivile! (Asukume naTentile asukume, wavala umsakato baphuma sebaya esiteshini.)
Tentile : Lamuhla ungivalelisa indlela lewungazange uyente. Hawu Veli! Ingabe uyenyanya yini? (Akhuluma asondzela kuye.)
Veli : Kutsi, nangabe uyindvodza uguga uvile.
Ngusiphi lesimo latsi utosigceba Tentile? 
Nika ligama lemntfwana waTentile lalinikwa nguVeli nakeva ngalesimo? Bhala nesizatfu lesamenta amnike leligama. 
Sicephu C
LaMatsebula : Sala kahle Tentile mntfwanami. Ungetfwali kametima ntfombi yami. Kwemhlaba kuyahlaba. Kuyengca futsi, kodvwa sifundvo lositfolile mntfwanami, asisayikwengca emphilweni yakho. Ufundze sifundvo Tentile lesimetima. Kungulamuhla ubhekwe live likuhlahlale emehlo kutsi uyatisola yini kuloku lowukwentile. Mntfwanami, Tentile. Mntfwanami ... (Asondzele kuye ambambe sandla.) (Achiphite akhale, bakhale bobabili.)
Tentile : Make! Make! Ngiyatisola. Maye mine Nkhosi yami!(Akhala.)
LaMatsebula : Yebo mntfwanami. Ngiyakuva mine,futsi ngiyabona. Live Tentile lelisibukile. Ngilo mntfwanami lekumele futsi libone kutisola kwakho nekwetfu. Tentile, tento letinhle mntfwanami temuntfu, atisheshi tidvume kantsi sinye nje lesimbi, kudvuma kwaso kulingisa umlilo welifusi.
Tentile : Make ngiyesaba. Emehlo ebantfu ngiwabona avutsa lobovu, achuluka tinyembeti. Hawu ngaVeli Ndwandwe ngicolele.(Abibitseke.)
LaMatsebula : Kahle mntfwanami. Sakukhala, sakwesaba Tentile. Khumbula kutsi Mvelinchanti ukhona. Kutisola kwakho kusenhlitiyweni. Ungeke ukukhulume, yena uyakucondza. Kuhle kuwe uma utiva utisola. Bindza mntfwanami sekwendlulile.
Nkhambule : Hawu naboTentile! Sesime ngawe. Musani kukhala bantfwabami. Kasambeni naboTentile. Sala kahle ntfombatane. Sakutibulala ngesililo ungasakhoni ngisho kumunyisa nango umntfwanebantfu. Ngiyacolisa emagama ami emagama ami lamabi. Sengibikile nakubo labaphansi ngalelikhombo. Kasambe make sesibambelele indvuna. Sala kahle ntfombi yami. (Avela emnyango.)
LaMatsebula utsi Tentile ufundze sifundvo. Ngusiphi lesifundvo lakhuluma ngaso? 
EMAMAKI ESIGABA B: [40]
SIGABA C
UMBUTO 3
INOVELI
Fundzisisa kahle leticephu bese uphendvula imibuto letawulandzela
Sicephu A
Babe naMake, Aningati nami anginati. Kodvwa nginibhalela ngendzaba lesondzelene kakhulu kabi nani. Jabulani nangu lapha eGoli, ngekusho kwakhe kukhona ingoti lenkhulu lelengela etikwakhe, nami lengingayati kutsi iyini. Abetsite kimi ngibonibhalela nasekwendlule konkhe, nginitjele kutsi sewuyatisola ngako konkhe lanona ngako, ucela nimcolele kuko konkhe boDlamini. Utsi-ke nangabe nine nimcolela nhlawumbe naseZulwini uyawucolelwa. Kodvwa mine ngibone kutsi kuncono ngisheshe nginitjele kusengumanje, kuze mhlawumbe nente imitamo yekumsindzisa nangabe indlela yekumsindzisa ingaba khona. Kukhulu kakhulu boNkhosi lokumdlako Jabulani ngekhatsi emphefumulweni, kodvwa nami angikwati ngobe akakafuni kungitjela kutsi kuyini. Ngimi lotitfobako Alice Mabaso. Wabuye wayibuka Alice lencwadzi, watibuta kutsi ingabe bayakuyemukela yini bekhabo Jabulani inkhulumo yentfombatana labangayati nekuyati. Watsi encenye nje bayawucabanga kutsi ungulomunye walamantfombatana labo Thekeni asemadolobheni langatiphatsi kahle. Kodvwa konkhe loko wakushaya indiva nje, incobo nakuvele indlelayekutsi kusindze Jabulani wakhe. Abuye atibute kutsi kodvwa ngabe yini lesikulakula langafuni kusiveta Jabulani. Wayitsatsa incwadzi yakhe, wayifaka emvilophiniwahamba wayakuyiposa.
Ngubani lona lobhalela batali baJabulani incwadzi? 
Kungani atsi abamati laba lababhalele incwadzi? 
Nguyiphi lengoti latsi Jabulani ilengele etikwakhe? 
Nguyiphi imitamo leyentiwa batali baJabulani nabatfola lencwadzi? 
Wena usibona sinjani leseluleko? Niketa sizatfusemphendvulo yakho. 
Kufika kwa-Alice emphilweni yaJabulani kwaba nelusito lolukhulu. Ngabe uyavumelana naloku? Chaza. 
Sicephu B
Dlamini wachubeka washo kutsi imphatse kabi lentfo leyentiwe bakaMthabela. Washo nekusho kutsi kubi kutsi bantfu batsi bahleti ndzawonye kuvele tintfo letifanana naleti ngobe tiletsa kucabana nekungevani. NaMthabela naye wacolisa kakhulu ngalentfo leyenteke lapha emtini wakhe. Dlamini wesuka wangenela indlela wahamba. "LaNtjangase! Uyabona-ke sewucishe usifaka etindzabeni? Dlamini nje njengobe ahamba nawe uyambona kutsi akajabuli nani. Yonkhe lentfo lesimtjela yona ayimgculisi nani nani nani. Kadze ngakutjela kutsi khawula lokutsi ulibale kupha bantfwana tjwala bami. Ngiyaye ngitsi ngiyefika lapha ngeswele nekutsi nginatsani, ngobe sewusuke watsatsa yonkhe intfo wanika bantfwana. Mine angifuni kubesolongingenaemacaleni lafanana nalawa." Dlaminiwahambawaze wayawufikaekhayasolomane atfukutsele agaya tiboti. Abengazange aze eneliseke ngalentfo labeyitjelwe kaMthabela. Abebona kahle nje kutsi bamane bayaphika, ngobe vele licala ngumphikwa, kodvwa bona bakwentile loku.
Kukhona naletinye tintfo lebetentiwa nguJabulani letingajabulisi. Ase utibhale njengobe tinjalo. 
Chaza lamavi njengoba asetjentiswe esiceshini ngenhla:
Atfukutsele agaya tiboti.
Ngumuphi umngani waJabulani lowaba nesandla ekonakaleni kwakhe? 
Sikusho ngani kutsi lomngani wafaka sandla ekonakaleni kwakhe? 
Bekakhuluma liciniso yini LaNtjangase nakatsi unike boJabulani emahewu? Nika sizatfu semphendvulo yakho. 
EMAMAKI ESIGABA C: 40
SIGABA D
Fundza lesicashunwa lesitsetfwe enganekwaneni letsi "Yeswela Umsila Ngekulayetela" bese uphendvula imibuto lengentasi
Kutsiwa mandvulo, uMdali wakha umhlabatsi wawubumba kahle, wase uhlanyela netihlahla kanye netjani netimbali, kwabakuhle kakhulu. Lapha emkhatsini walensimu yakhe khona kulomhlaba wakhe lawubumbile, wahlanyela sihlahla lesikhulu kakhulu. Lesihlahla besisikhulu ngalokumangalisako, kepha singagcini kukhula, solo sichubeka ngekukhula kwaso onkhe malanga. Phela lapha emhlabeni bekute tilwane ngaleso sikhatsi. Bekutsite nje nya, kukhala tinyoni nje, kuphela. Ngalelinye lilanga lesihlahla savuleka imbobo lenkhulu, kwaphuma kuso tilwane letinyenti, imihlobohlobo yetilwane; wenandlovu, wena bhubesi,wena mphala, wena nwabu, wena ini. Taphuma tigijma tonkhe letilwane tijabulela kuba ngaphandle. Phela letilwane tonkhe ngekuphuma kwato, betite imisila, tingati futsi nekutsi tite imisila. Betihlala titijabulele nje.
Kutsiwa letilwane tatihlupheka. Bekuyini inhlupheko yato? 
Letilwane letilandzelako taletsa tatsi yini lishoba?
a umgwaja.
b inyatsi.
c inja. 1x3=3
Phenya
Nika tinchazelo tanati tiphicaphicwano:
Ngikuphica ngemuntfu wami lodla akhafule.
Ngikuphica ngemuntfu wami lotsi nakesutsi eme,kepha angalamba ulala phasi.
Ngikuphica ngentfombi yami legwadla kakhulu, igana wonkhe umuntfu lehlangana naye.
Ngikuphica ngemfati lotsi angadla adle abese ulala etikwemntfwana wakhe.
Ngikuphica ngendlela lengemagiligombo lephelela elwandle. 2x5=[10]
Chaza letisho / letaga letilandzelako:
Kubitwa lijele.
Kuhamba nemoya.
Kudla wesule.
Ingabe kwakhala nyonini. 2x5=[10]
Lisiko lekugeca umhlanga libaluleke ngani esiveni semaSwati? 
Nguliphi lisiko lelentiwa bantfulabadvuna ngembi kwekutsi babonakale emkhatsini wemabutfo? 
Yini kulobola? 
Lukhiwa bobani lusekwane? Nini? 
EMAMAKI ESIGABA D: 40
SIGABA E
Fundzisisa leticashunwa bese uphendvula yonkhe imibuto lengentasi:
Sicephu A
Atfukutsele afe LaMasango. Asukume esihlantsini eme ngetinyawo afune kumudla ngematinyo Monase. "Utsini lomntfwana! Utsini nje nempela? Usho kutsi utiva kahle kutsi utsini Monase?"
Ngitiva kahle-hle make. Liciniso liciniso kufanele silikhulume noma sekumatima."
Ngabe sihloko salendzaba "Lijazi Lensimbi" siyifanele yini? Nika sizatfu semphendvulo yakho. 
Nika inkinga lesetfulelwa yona esingenisweni salendzaba. 
Njengoba Monase akhala ngekugula kwendvodza yakhe kungani angayisi esibhedlela kunekutsi atokhalela unina? 
Nika tibonelo tibe timbili kulesicephu letibonisa kutsi Monase wendze esitsenjini? 
Wagcinelaphi ngalokugula? 
SISWATI LULWIMI LWESIBILI
LIZINGA LELIPHAKEME
Liphepha Lesibili 932-1/2 U
Sicephu B
Unemanga, akasiye umbulali lomuntfu, u ... u ... unemanga, uyagula nje kuphela, mletseni la kimi ngimjove, vele, vele... vele ncono ngimjove mfundisi, e ... e ... vele ncono ..."
Lolongingitako lapha utsi akakwati kuthantaza ngobe angumbulali. Chaza kutsi usho kutsini? 
Ngubani lonesi lophatamisako lapha? Chaza kabanti sizatfu lesimenta aphatamise lapha? 
Lapha bese kusikhatsi sekutsi kupumuke ingula. Shano kutsi ngula yini lena leyiyakupumuka? 
Masuku nguye kanye lobange kufa kwemfati wakhe. Chaza usekele imphendvulo yakho utjengise kutsi uvumelana kangakanani naloku? 
Nika tifundvo letimbili lotitfole ngekufundza lendzatjana. 
Nawucabanga lonesi naMasuku bagcina bentiweni kulendzatjana? Nika sizatfu semphendvulo yakho. [20] 
EMAMAKI ESIGABA E: [40]
SIPHETFO
