EMAMAKI: 80 SIKHATSI: 2 ema-awa
Leli phepha linemakhasi lalishumi nakunye.
TICONDZISO:
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule imibuto.
Leli phepha lehlukaniswe tigaba LETINTSATFU:
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho.
UMBUTO 1
Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto lelandzelako:
NguMgcibelo lobandzako. Ngaphandle lisibekele umuntfu angaphika kutsi ngilo belikhipha umkhovu etjeni ngayitolo. Kunemoya lobandzako lohamba nemkhemetelwane, lotsi nawufika emntfwini ubute kutsi ingubo ngaki.Bantfu batishumpetele ngemibhalo emini. Kubantfwana emafinyila aphuma aphumile, kodvwa labasemsebentini, labo batawulanyulelwa ngushayile.
Umfundisi Ndlangamandla uhleli nemkakhe LaMbuyisa bayacoca emva kwekube babuye emngcwabeni weligosa lakhe lebelishonelwe ngemadvodzana alo lamabili laminte edamu lapho bekabhukusha khona.Bacoca nje baphunga lisobho kucosha wona phela emakhata. Kusenjalo kungene umfanyana wakhe wekugcina labemtfume eposini.
Washesha kangaka kubuya namuhla Sipho kwentenjani loku uhlala ubuya ngesikhatsi tinkhukhu setigibela etihlahleni?' kubuta LaMbuyisa ngekunganaki nje. 'Ngibuyiswa ngunansi incwadzilucingo lengibuya nayo,' asho atibeka etafuleni embikweyise tonkhe tincwadzi labuya nato eposini. Avele acale ngalencwadzilucingo Ndlangamandla ayivule. Uyivula nje umkakhe sewumbuke akasacwabiti. Inkhomishi yelisobho sewuyiphetse nje akasanatsi ngobe incwadzi lenjena iyetfusa. Ambone aswaca umyeni wakhe, lucale kumshaya luvalo manje naye ngoba angati kutsi uswaca nje sewuve tiphi lapha encwadzini. Asambuke loko ambone atsi lotfu umuntfu lomdzala,solo aphetse yona njalo leyoncwadzi. Utsite nakabange emnyango wayiniketa umkakhe.' Tifundzele make ungeva ngami,' asho aphumela ngaphandle angasanaki nemakhata labutsekise bantfu labanyenti etindlini.
LaMbuyisa wanele kuyifundza wakhihla sematsambo sililo. Umntfwana wamangala kutsi kantsi lencwadzi lefika nayo injani, abe angatikubuta muntfu. LaMbuyisa wavele wabona kutsi ligama laDuduzile ekugcineni wangabe asayifundza yonkhe incwadzi wajuluka lisibekele.
Angcingcitela LaMbuyisa asalungiselela kufika kwalabantfu labashiwo yincwadzi. Ngemehlo engcondvo abembona umkhwenyane wakhe asahleti esofeni, aphindze ambone ashaya sitephu ngelilanga lemshado. Abhakabhake emakukisana emahloni. Kwaba yinhlanhla ngoba vele lisontfo kusasa, batawukhandza kuphekwe lokunconywana.Watsi ngekuyawucambalala Ndlangamandla, watsi shelele kamkhoti wakhe LaMbuyisa, wefika wamluma indlebe ngaletindzaba letimnandzi taThandeka.
Itsite lapho itsi nsi emabaleni, kwehla indvodza nje leseyicatsetela ihamba nemfana nentfombatana.Lomfana nawumbuka, nguNdlangamandla atihlalele. LaMbuyisa labevele efasitelweni ative ashaywa luvalo langati kutsi ngelwani. Basondzele emnyango bafike banconcotse, abangenise yena LaMbuyisa njengoba abevele abalindzele. Phela umyeni wakhe abesagcoka ekamelweni. Utsite nakangena ekamelweni lekuhlala wakhandza bantfu bagcwele indlu.
Agijim' emehlo labantfu.Tindlebe lakubonako. angakahlali naphasi, timile enhloko manje abuke umkakhe, kuNdlangamandla abuke ngaloku
IMIBUTO:
1.1.2 1.1.3 1.1.4 1.1.5 1.1.6 1.1.7 1.1.8 1.1.9 1.1.10 1.1.11 Ndlangamandla bekenta muphi umsebenti? Ngubani lona lofika netincwadzi abuya eposini? Kusho kutsini kutsi: 'belikhipha umkhovu etjeni'? Luhlobo luni lwencwadzi lolwetfusa umfundisi nankhosikatiYini incwadzilucingo? LaMbuyisa yena ucabanga kutsi lencwadzi iphatselene naNgubani libito lendvodzakati yaLaMbuyisa? LaMbuyisa bekajabulele kutsi sewutaba nemkhwenyana. noma uphikise lombono. Bobani laba labatsatfu labehla emotini? Nika lendzatjana sihloko losibona siyifanele. wakhe? ni? Vumela 
Bukisisa lesecwayiso bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Niketa lesecwayiso sihloko lesifanele. 
Ngemugca munye, bhala umlayeto loletfwa ngulesecwayiso. 
Kungani kunesidzingo sekwenta lesecwayiso? 
Ngikuphi lokubi lokwenteka etikolweni tekusokwa? 
Ucabanga kutsi lesecwayiso sihle impela ebafaneni labafuna kusoka? Sekela. 
Emalungelo agodliwe Phenya
Hulumende nemimango kumele babambisane ekuchubeni lelisiko. Vumela noma uphikise lombono, bese uyesekela. 
Bhala munye umusho lokulesicwayiso lokhombisa kuphocelela. 
SAMBA SESIGABA A: 30
UMBUTO 2
Kumkhanyele bha Ginindza kutsi labantfu bete ngani. Kuvakale kuhhumutela. Lolokhulumako kusho kutsi ukhuluma nalomunye ngamakhalekhukhwini kutsi akete neveni ngoba konkhe kume kahle. Avakale atsi 'Zimhlophe' Kulowo mzuzwana asacabanga kutsi wenta njani, abone munye wabo lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela. Phela umnyango walapha ekamelweni lekugezela bewukadze ungavaleki ngci. Bewuvaleke kancane utjekile.Lomuntfu lambona Ginindza bekakadze aphetse livolovolo ahamba kancane ngekunyenya futsi acuphe nje lokutsi khwasha, akulahle phasi ngenhlavu.Lendvodza yelivolovolo Ginindza uyibuka lapha esibukweni ngesikhala sesivalo sendlu yekugezela lesivuleke nje satjeka kancane. Kumkhanyele Ginindza kutsi lomuntfu uta kancane nje ucondze kuleminyango lemibili. Uta lapha endlini yekugezela kumbe ucondze lapha endlini lencane yatsi nya nya.
Laba labalapha ekhatsi endlini, wabeva sebakhulumela etulu ngekukhululeka. Bese kuvakala nje kutsi batsini. Kwevakala etinkhulumeni tabo kutsi bete ngenhloso futsi nangemsebenti labantfu lapha ekhaya.Wakhulelwa yinhloko Ginindza kutsi kufute ente njani nasekunje. Weva futsi nemdvumo wemoto lapha ngephandle. Lokusho kona kutsi beseyifikile leveni lebitiwe kutsi ayite ngoba konkhe kuhamba kahle. Sekuyabonakala kutsi labantfu betele kutewuntjontja timphahla lapha ekhaya. Titawulayishwa lapha evenini leme lapha ngephandle. Vele sebacalile bayatitfutsa letimphahla batilayisha evenini ngalokukhulu kukhululeka.
Lendvodza lengene lapha endlini lencane yatsi nya nya, lokusho kona kutsi bekutisita kwafeleba.
SAMBA SESIGABA B: SIGABA C: LUHLELO
UMBUTO 3
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Hawu! Lomakhalekhikhini wami lomncane kusho kutsi uvelile lapha losidlani wawutsatsa. Ewu ngaze ngafa lwembita-ke mine nebakitsi.' Kusho Nkhosikati Mabuza emicabangweni yakhe ngesikhatsi afuna lomakhalekhikhini wakhe ngemnyama. Wamfuna makhalekhikhini kepha wangamtfoli. Kutsite lapho asadzelile, wamtfola khona lapho kulokwesigojana lokuhlala ijeke. Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi ngaphumelela.' Tehla tibindzi ngesikhatsi asamtfolile lomakhalekhikhini wakhe. Wachachatela wamchafata asamvula. Wakhanyisa. Watishaya tinombolo telucingo tasho tigijima tiyobikela indvodza yakhe.
Yebo, nikuphi manje?' Kubuta indvodza yakhe Mnumzane Mabuza lobekadze asendlini avunula.
Kepha kungenteka labosidlani baye esibhedlela kuyowumikisa lomunye wabo ngobe sewulunywe yinyoka lapha esigangeni.' 'Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala.Uphi umntfwanami Fezile uphephile yini naye?' 'Ewu! Babe angati ngobe mine bangifake lapha ngemuva ebhudzini.Ngiyacela babe hamba ubikele emaphoyisa. 'Sengilapha edolobheni eBhabhutini.Ncono utsatse emaphoyisa niye nawo lapha esibhedlela ngobe nakanjani lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela,' kusho Nkhosikati Mabuza akhala abibitseka umfati webantfu. Yahamba njalo imoto yacondza elokishini eMjindini. Nangalesikhatsi ingena emgwacweni longena khona, wayiva Nkhosikati Mabuza. Ngemehlo engcondvo wabona kutsi njenganyalo seyengce lapha erenkini yemathekisi. Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo. 'Caphelani bugebengu lobudlondlobalako'.
IMIBUTO:
Bhala tifinyeto talamagama 'Nkhosikati , Mnumzane'. 
Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni: Tehla tibindzi. 
Bhala mcondvofana waleligama lelilandzelako lelapha.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako ulungise emaphutsa lulwimi netimphawu tekufundza: uphi untanami Fezile uphephile yini naye. 
Nciphisa lelibito: 'emehlo' bese ulisebentisa emushweni. 
Sebentisa ligama 'sibindzi' emishweni lemibili ivete imicondvo lehlukile. 
Kulomusho longentasi, ligama 'imbita' liletsa mcondvomuni kulenkhulumo?
Ngafa lwembita. 
Nika ligama linye lelichaza lenkhulumo lelandzelako:
Bamvala ngalenkhulu imphama. 
Phindza ubhale lomusho lolandzelako bese uphikisa ligama lelidvwetjelwe:
Kusho Nkhosikati Mabuza akhala, abibitseka umfati. 
Chaza lenkhulumo lelandzelako:
Lobekadze asendlini avunula. 
Sebentisa leligama emushweni lotakhele wona:
Sidlani. 
Khetsa yinye imphendvulo kuleti letingentasi lehambisana nalenkhulumo:
Kulungile mntfwanaketfu, tsambela konkhe kuze bangenakukubulala.
a indzelelo b kuteketisa c kujabula 1
Khokha umusho lonesiga kulena lelandzelako:
a Bantfwana bagijima nakukhala insimbi yesikole.
c Washo ngenhlitiyo watsi 'gabi gabi' ngaphumelela. 1
Lomusho longentasi ngabe ungumbono noma ngemaciniso:
Wawashayela lucingo emaphoyisa wawatjela kutsi ucabanga kutsi sebakuphi nyalo. 
Sinongo sini senkhulumo lesi lesingentasi? Khetsa imphendvulo yakho kuleti letiniketiwe:
Bamvala ngalenkhulu Imphama.
a Sihabiso b Kumuntfutisa c Inhlonipho 2
3.2.1 Khokha ligama lelilibitombici kulamagama lalandzelako:
a Inhloko b Umshayeli c Makhalekhikhini 2
Sebentisa lesabito sekukhomba 'lapho' emushweni lotakhele wona. 
Hlanganisa lemisho lemibili lelandzelako:
Ncono utsatse emaphoyisa niye nawo lapha esibhedlela
Lolomunye sidlani batammikisa lapha esibhedlela nakanjani. 
Sebentisa leligama lelitsi 'ebhudzini' emushweni lotakhele wona. 
Phindza ubhale lomusho lolandzelako bese udvwebela sibabato:
Ewu! babe angati ngobe mine bangifake lapha ebhudzini. 
Bhala sikhatsi lesifanele sesento kulomusho longentasi. Khetsa timphendvulo takho kuleti letilandzelako:
Yingako wamkhipha wamfaka ngephasi kwemati.
sikhatsi sanyalo.
sikhatsi lesitako.
sikhatsi lesengcile 
Fundza lesibonelo sesichazamagama bese uphendvula imibuto lelandzelako:
phepha: sibindzi: sindza engotini lengahle ikwehlele, phunyula, balekela indzawo lenengoti sitfo semtimba, kungesabi, ngumuntfu longatsandzi kukhuluma
Tsatsa lamagama lamabili bese utakhela sakakho sichazamavi ngekulandzela lesibonelo lesingenhla:
Umuti Litsanga 
Bhala lomusho longentasi ngendlela lephikako:
Yebo, nikuphi manje'? Kubuta indvodza yakhe.
Indvodza yakhe ... 
Luhlobo luni lwemphambosi lolu? Khetsa yinye imphendvulo kuleti letingentasi.
Wawashayela lucingo emaphoyisa a b c imphambosi yekwentana imphambosi yekwentela imphambosi yekwenteka 1
Shano kutsi kungani lamanye emagama abhalwe ngetinhlamvu letinkhulu kantsi lamanye abhalwe ngaletincane kulomusho.
Caphelani bugebengu lobudlondlobalako' SAMBA SESIGABA C: SAMBA SAKOKONKHE: 40 80
