CAPHELA:
Bhala ngesandla lesifundzekako.
SIGABA A
UMBUTO 1
Fundza lendzaba uphendvule imibuto lelandzelako:
Zondivila yena wakutsandza kusebenta matima kwalomfana. Lilanga lakhe lesibili asebenta Zondivila wamkhuphula Jabulile waba ngumabhalane. Lilanga lesitsatfu Jabulile wentiwa indvuna yalabajoyinako bangena ngabo-6 baphume nga-11 ebusuku.
Basebenti labanyenti bebatsi Jabulile ngumuntfu wetigodvo ngoba usemncane kepha utsandvwa belumbi nebantfu bakubo ngalokufanako. Tindvuna letindzala betimbita ngaVumabencabangoba konkhe lakushoko belumbi batsikulungile, akwentiwe. Lapho bekatfukutsela agane lunwabu Jabulile. Bekutfuke kulanyulwe butatata seyitsi ayibambane ngetandla.
Basebenti bonkhe ePaki bebadla ndzawonye, badla ebhodvweni lefemu. Uyati-ke kutsi ematsanga ahlantela labangenasilulu. Lapha bekudliwa kakhulu inyama yenkhukhu neyenkhomo. Jabulile yena udla le yenkhukhu kuphela. Labadzala nabontsanga yakhe Jabulile bebahlalela kumchukuluta batsi yena unenhlanhla ngisho ekudleni. Bapheki labanye nabobesebafakwe lomoya lomubi. Bebasukabamkhahle bametfuke lomfana webantfu angakoni lutfo. Kuhleka noma acoce Jabulile amile edelezini yalabaphakako bekwenta bomantjingelani bamdvonsadvonse ngetimphama noma bamnatse ngemvubu.
Jabulile bekaphiwe, ayingwazi ebholeni lanobhutjuzwayo. Bekalikhulumisa libhola lomfana. Bekenta lakutsandzako ngalo. Nasekudlalwa ngemphelasontfo bekugcwala etinkhundleni taseMfezi. Bekuphuma ngisho lesidzala salukati. Wonkhe umuntfu afuna kutawubukela "Malawi-Chipha" njengobaadume ngalelo. Tintfombi bekuba yimphi emva kwemdlalo. Tonkhe tiphangelana kumesula ititfukutfuku. Lesento naso besimbangela titsa umntfwanebantfu. Lamanye emajaha bekamcabangela kabi atsivele unemutsi wetintfombi loJabulile.
Umuntfu labechazwa ngulesimo nguAlex umngani waJabulile. Nguye kanye labemkhutsata kutsi nadlala abuye acoce nebantfu bendzawo Jabulile bayawugcina bamemukela bamtsandze njengoba inkhomba kungito tingabisa lesetibhala tibhalile titicelela umendvo. Kutsiwa alishoni lingenato tindzaba talo lilanga. Bekunjalo etikhatsini taJabulile ePaki. Njalo nje tikhatsi tantsambama Alex abemhlalisa phasi umnganakhe amtekele letishisako leticocwa basebenti ngaJabulile.
Shano kutsi emagama ladvwetjelwe achaza kutsini njengoba asetjentiswe endzabeni. 
Bhala lelinye ligama leliphikisana naleli ngemcondvo: 
Kusho kutsini kutsi bekamkhulu umuntfu lophase J.C.? 
Kuchazani lokutsi tindvuna betimfuna lapho kushisa khona Jabulile? 
Tindvuna betifuna kumlimata njani loJabulile? 
Zondivila akasentanga sifiso setindvuna takhe. Wasuka wacaka wonkhe umuntfu. Chaza kutsi ngani? 
Ucabanga kutsi kubangelwa yini basebenti babite Jabulile ngemuntfu wetigodvo? 
Kusuka kwentekani nakutsiwa ibambene ngetihlutfu? 
Fundza nalena indzatjana bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Tidzingo tekufundza nekudla nekugcoka bayatibonela. Njengoba benta tifundvo tekupheka sebabosomabhizinisi ekhaya. Bayabhaka batsengise emakhekhe. Nativaliwe tikolo babamba litoho emahhotela aseNelspruit. Basitwa nguMisi wabo labambita ngaF.G. Ngomane-Mabuza.
Kufundzaeveni lelikhashane kuyabita. Tati titsi Thembi naTomasi babamba nematoho ekutiphilisa batitfolele imadlana yekutsenga tembatfo nalokunye lokungangeni kumfundzate. Kutakha kutentela. Lokwentiwa ngulabafundzi kukutakha. Kukhandleka kwabo akusilo lite. Umuntfu lonetandla akasweli ndzawo yekuhlala, akasweli lokuya etfunjini ngoba bantfu bayamhawukela loyo lokhutsele.
ESwitzerlandboTomasi naThembi bayofundza iminyaka lemitsatfu bafundza khona. Bayobuya sevele bacashiwe ngoba tinkhapani nemahhotela akuleli ayabaswela bantfu labacecesheke kahle kulomsebenti. Thembi naTomas-ke bona bayawubuya sebabongoti kutekupheka. Loku kuchaza kutsi bayawube sebati kuphekela nobe ngusiphi sive emhlabeni lesinelisiphi yekudla lesikudlako.
Nasebaphotfulile labantfwana bangasebenta khona le ngesheya nobe nganeno kuleli lakitsi. IMphumalanga yona ngikholwa kutsi iyabe ibalindzela ngalamnyama emehlo. Lokunye laba bangativulela emabhizinisi abo batimele kusuka nje phasi bacedze sikolo. Loku kuhle ngoba kungavuleka ematfuba emsebenti. Loku kungagcwalisa tifiso nembono wahulumeni lomkhulu walelive lokhutsata kutsi bantfu bavete noma betfuleemakhono abo kuye, yena bese ubachasa ngetimali tekucala lawo mabhizinisi adzimate asimame atimele.
Labanye batibuta kutsi pho kungani tibe mbalwa kangaka tikolo letetfula lesifundvo? Imphendvulo ilukhuni kuyibeka kahle ibe ebaleni kuhle kwemphahla yembuti. Phela lesifundvo kuyabitabita kusifaka kukharikhulamu yesikolo ngoba sisifundvolesidulako. Sidzinga titofu lokungenani tibesitfupha. Kudzingeka likhishi lelinemazinki lasitfupha lokungenani, imigconyana yetibi lesitfupha, ematafula lasitfupha ekusebentela kuwo. Titja tekudlela, tona tiba nguletiphaka kudla lokhuhlobonhlobo njengetekudla kokucala, telisobho, tekugcina kudla kanyenemabhodo ekupheka nemapani ekubhaka.
Tintfo letitsintfwe ngenhla tibita tinkhulungwane temarandi. Imvelaphi yebantfwana labafundza lesifundvo ibanga kube lukhuni kukhokha tonkhe timali letidzingekako. Thishela lapho usuke kufana nekutsi utalelwe yinja endlini ngoba umntfwanesikolo ngeke umekhame utsi akhokhe imali batali babebangenayo futsi bangasebenti. Sonkhe lesimongekebasiphuphe boThembi naTomasi ngoba bona bayoba basebenta emahhotela wona lanato tonkhe tidzingo, noma-ke baticaleleabo emahhotela noma emathilomu.
Kusho kutsini kutsi "kute lusizi lolubhalwe kubo"? 
Ngubani lobavulela ematfuba ekusebenta ehhotela nakuvalwe tikolo? 
Bhala ligama lamasipala laphetse indzawo labahlala kuyo boTomasi? 
EMAMAKI ESIGABA A: [25]
SIGABA B
UMBUTO 2
Wena wekunene", kukhuluma Gawosi, "Sitfunywa libandla leSwartland. Litsi licela Hulumende alelekelele. Lifuna kwakha sibhedlelana khona endzaweni yalo."
Kwaba kucala kwebantfu beSwartland kutfola imitsi nabodokotela kalula. Lwati lwemfundvo lwacala kulwa nelwatilwekwetfwasa. Lwati lwetinhlola lwacelwa insalela tinsimbi tabodokotela tekupopola. Tadzabuka tinkhungu, lekhwela lilanga. Lilanga ngumutsi lomkhulu wetifo; likhatsakhatsa lelikhulu lemvelo lekubulala emagciyane. Tento tinemandla kakhulu kunemavi emlomo. Kutjela umuntfu kutsi akakhohlwe tingedla, akholwe bodokotela labasekudzeni naye kumphukuta. Licinisa kusondzeta kuye lolo lusito.
Kulungile, babe", kuvuma Phikwase ngaleliphasi, "khuluma."
Tjela Dokotela kutsi ngiphetfwe sidliso. Bangitfumela tipoko tangidlisa ngilele."
Cha!"
Yebo."
Lalela-ke. Lomjovo wami, nalamaphilisi ami awevaninetjwala. Nawufuna kuphila yekela kunatsa. Uyeva?"
Ngiyeva."
Uyangetsembisa."
EMAMAKI ESIGABA B: [10]
SIGABA C
UMBUTO 3
Fundza nasi siceshana sendzaba bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Umfundisi : Nangabe akhona lonesizatfu lesivimbela kuhlanganiswa kwalaba lababili Njengemfati nendvodza, akakhulume nyalo noma abindze aze afe nya. ( ).Kutsi nya endlini
Umfundisi : Ngitsi ngabe ukhona yini emkhatsini wetfu lonesizatfu lesivimbe ... ( )Imphendvulo ichamuke emnyango
Umfundisi : Amen! Buphi bufakazi baloku lokukhuluma ngabo?
Umfundisi : Sesenta njani naku nje? Gosa, nawe bhishobhi, ngipheni likhambi!
Fihliwe : Emuva nonkhe! Shaluza Vuka! Hheyi wena! ( ) Amphakamise amphose etulu. Amhlangabete ngesicatfulo atsi dekle phasi. Atsi kubuyisa lakudle ngakutsanti aphaphame. Asukume.
Shaluza : Ngikuphi? Bitani umhlengikati! Tibani tiyacima lapha kimi. Noma kantsi ukuphi?
Umfundisi : Tibambe Fihliwe! Kubi kulalela inhlitiyo ngoba uyogcina ukhiphe umphefumulo.
Noma : Tsatsa indandatho yakho Shaluza. Ungaphindzi ungikhulumise noma ungibuke. Ngiyakutondza. Ngiyakwenyanya. Ungiphocile.
Shano kutsi sabito emshweni lelandzelako sinhloboninekutsi sisetjentiswe njani?
Umfundisi yena uyachubeka. 
imphambosi yekwenteka. 
imphambosi yekwentela. 
imphambosi yekwentisa. 
Sebentisa tentakutsi "dvu" na "nya" emshweni lotibumbele wona. Ubonise kutsi inchazelo yato uyayati. 
Sento lesisendleleni lesabito.
Sento lesisendleleni lephocako.
Sento lesisendleleni lencikako. 
Emshweni lotsi: "Bafundzele wena mfana wetibukwana" ngabe sijobelelo 'ana' setfula muphi umcondvo egameni lelincishisiwe? 
Yakha umusho lovakalako ngekuhlela lamagama ngendlela lefanele. "baloku, buphi, lokhuluma; bufakazi; ngabo. 
Bhala tibe tine tento letisendzatjaneni lengenhla letiphetse sivumelwano samentiwa bese usidvwebela phasi. 
Phikisa lomusho lolandzelako bese uchaza kutsi simo sesivumelwano senhloko sigaba 1 sigucuka kanjani.
UMBUTO 4
Fundza lendzaba bese uphendvula imibutolelandzelako:
Seloku ngingatalwa angizange ngiwubone umshado lomkhulu kangaka, futsi ngiyakwesaba kufa ngaLaLukhele angasayiboni intfombi yakhe. Pho kuphila neyise nanguya abhadla ejele," Kusholesinye salukati siticocela nemkhoti waso bancoma buhlebemshado. "Bona buhle balomakoti uyabubona LaShongwe longatsi bekadze avalelwe endlini inyanga yonkhe. Yebo fane limpentjisi nje kantsi nalomfana waMndzebele muhle ngalokunye namhla-nje." Tinkhulumo letinje tatigcwele yonkhe indzawo ngalelo langa. Emajaheni labeyifuna lentfombi kwakubuhlungu. Angisaphatsi etintfombini letatifundzisiwe njengaNhlanhla kodvwa titokwemukwa lijaha nguDuduzile lophansi kangaka ngemfundvo. "Kodvwa cha lutfo lolu nebakitsi," kusho lenye intfombi itiphahlukela nje kantsi beyitsi icabanga ngenhlitiyo. Yeva nje seyiphendvulwa ngulenye eceleni kwayo nayo yenanela buhle bamakoti.
Luvelomagama kulomusho lotsi "Futsi ngiyakwesabakufa ngaLaLukhele," luphatselene nani? 
Kuchazani "Kubhadla ejele" kulesicashunwa lesingenhla? 
avalelwe. 
lijele. 
Akha imisho leveta inchazelo lendzala neyanyalo / lensha yaleligama:
makoti. 
umfana. 
UMBUTO 5
Lungisa emaphutsa lakubakaki bese uyadvwebela lapho ulungise khona.
Litsemba (labatali) kutfolakala kwalenye (imphuphwana) yekubambisa. 
(Sigubhuwana) sakhe setinyembeti taKhwini sigcwele. 
Fundza lesicashunwa ulungise onkhe emaphutsa lakuso:
x½=[5] EMAMAKI ESIGABA C: [40]
EMAMAKI SEKAWONKHE: [75]
SIPHETFO
