KUHLOLWA KWELIBANGA LELISHUMI NAMBILI
SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LIZINGA LELIPHAKEME
Liphepha Lesitsatfu
SIGABA A
UMBUTO 1 Luhlaka Lwekumakha Indzaba
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Samba [40] [40] [29] [13]
SIGABA B
UMBUTO 2
Luhlaka Lwekumakha Incwadzi Yasemtsetfweni
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
SAMBA [20] [20] [15] [6]
NOBE
Luhlaka Lwekumakha Incwadzi Yebungani
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
SAMBA [20] [20] [15] [6]
UMBUTO 3
Luhlaka Lwekumakha Umlandvo Wemufi
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Sakhiwo Linani lemagama 2. Lokucuketfwe 3. Lulwimi [7] [8] [5] 6-7 6-8 4-5 5-6 4-5 3-4 1-2 1-3 1
Luhlaka Lwekumakha Emaminitsi
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Inkhulumo-mphendvulwano Buciko lobubukwako
Lulwimi lolusetjentisiwe: Kwakheka kwemisho, sipelingi, timphawu tekubhala, lulwimi lolufanele simo sendzaba. 
Lokucuketfwe: Kunamatsela esihlokweni lokhuluma ngaso. Emaphuzu langiwo mbamba. [20] 
UMBUTO 4
Sikhangisi
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Kuvetwa kwetikhala kwendzawo lapho tikhala tikhona Kuvetwa kwemsebenti lotakwentiwa nguloyo lotawuchashwa Kuvetwa kwaloyo lofisa kucashwa Kuvetwa kwendzawo la kufunyelwa khona ticelo Kubhalwa kwelulwimi netimphawu talo [2] [2] [2] [2] [2] [2] [2] [2] [2] [2] 1 2 1 1 2 1 1 1 0 1
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Simemo
Emaphuzu labukwako Kuhle kakhulu Kuhle Kusezingeni leliphasi
Emagama ebantfu labamenywako Sihloko nelilanga lemshado Indzawo yemshado Lokucuketfwe Lulwimi [1] [1] [1] [4] [3] 1 1 1 3-4 2-3 1 1 1 1-2 1-2 0 0 0 1-2 1-2
EMAMAKI ESIGABA B: [50]
SIGABA C
UMBUTO 5
Coca ngemhlangano lowabitwa yindlovu.
Umdali wakubona lokukuhlupheka watfumela indlovu yamema umhlangano yasho kutsi umdali uyatibona tidzingo tato. Letilwane tatsi tona atihlupheki. Batitjela ngekwehluleka kubhilika nekuphunga timphungane. Umdali utakhele tilwane lishoba. Angeke tihlale tiletfwele utalihloma emtimbeni. Lelishoba litawuntjikita lishaye ngalapha nangale. Bantfwana sebatawutalwa nalo. Lelishoba litawusebenta nekukhomba injabulo, ngekuntjikita. Ligama lelishoba kufanele letsiwe ngito tilwane. Tasho emagama lehlukene tilwane. Inyatsi yatsi lisondvo, inja yathi sihulahula, umgwaja watsi umsila ngobe sitfo lesifike ekugcineni. Indlovu yatsi kuphakame tandla talabangavumi, kwabate sandla. Yatsi akuphakamise labavumako kwacala kwathula, kepha kwatsi sekuphakamise libhubesi tonkhe tandla taphakama, ngobe sekuphakeme lesikhulu kucala. Umdali utsite loyo naloyo akavukele ayotikhetsela umsila esigodzini lesingasemfuleni. Lemisila angeke ilingane kutaba nalemikhulu nalemincane. Lufudvu lwatsi lona aluwufuni umsila ngeke luwulandze. Kwaphela umkhambatsi tilwane tabuyela emakhaya. 
UMdali wadala umhlabatsi wahlanyela tihlahla, netjani, netimbali. Emkhatsini wahlanyela sihlahla lesikhulu, kakhulu sasingagcini kukhula solo sikhula onkhe malanga. Ngaleso sikhatsi bekute tilwane. Ngalelinye lilanga lesihlahla savuleka imbobo lenkhulu kwaphuma kuso tilwane letinyenti. Imihlobohlobo wena ndlovu, bhubesi, mphala, nwabu, taphuma tagijima tijabulela kuba ngaphandle. Betite imisila. Taphila iminyaka leminyenti tite imisila. 
Coca ngemmbila nekweswela umsila.
Ngakusasa imbila iyesuka iya lapho kuyotsatfwa imisila ematolo ayimantisa, yase ibuyela emuva yema ematjeni. Isemile yabona ingulube yendlula yatsi mngamu ungiphatsele, kulungile yavuma ingulube. Nempela ingulube ayizange ikhohlwe yayicelela imbila umsila. Umdali watsi besewuvele uwekugcina lona lewunike ingulube sekute imisila. Ngaloko imbila yeswela umsila ngekulayetela. [30] 
NOBE
KaMalume wabo. 
Ngoba yenta ucaphele ungalali. Lelenye yenta utele - iyalalisana. 
Babona kulotita umlilo bacabanga kutsi kukamalume. 
Watsi uyalati livi lamalume nguye lokhulumako. 
Kwaphendvula lizimu. Salukati sabavulela umnyango bangena. 
Bekamatsatfu. 
Kwaba mnyama basafuna. 
Bekukuphekela lamazimu. 
Kutsi kufanele umuntfu ahlohiphe imiyalo yalabadzala kungalaleli kukufaka engotini. 
Bafaka tinyoka, tinyosi, bofecela, naletinye tilwane letilumako. [30] 
UMBUTO 6
Nabefika ekhrosini kaMlambo besekuhwalele. Ngalesosikhatsi beyingekho lemakethe. Lamajaha acala kukhuluma ngesiSutfu atsi kuncono aphume lolosebhuthini. Misi Mdlalose watsi nawo umgwaco loya eKulindeni yena sewuyehla. Besekatfukile. Lolosebhuthini bekunguGilbert Zulu singani sakhe sakadzeni. Nayima imoto wavula sivalo waphuma wabaleka. Lamajaha alinga kumgijimisa wakhipha ematubane kwasala ticatfulo phasi. Amkhipha lolosebhuthini. Misi Mdlalose wagijima wacondza entasi nemfula ngaseLukwatini. Emajaha amsala ngemuva ngematubane. Besekumnyama, bekagijima phasi ngemakheza ave akhalakatsela emiseleni, bafokota emeneni. Misi Mdlalose wagcina adziniwe wabona sihlahla wagibela. Lamajaha afika endlula ngematubane, lelinye lagileka lawa. Wahlala lapho lesidze sikhatsi. Wakhumbula sipatji, ticatfulo emapulastikini letisele emotweni. Wabuka sikhatsi kucwabicwabi besekugabence lemfica ebusuku. Wehla wadzabula esigangeni wachamuka eNhlazatje, macondzana nemahhovisi ebahloli. Weva emavi emadvodza bacoca batsi besingeke simente lutfo besifuna kumtfusatfusa. Lolomunye watsi mine bengifuna kumfundzisa sifundvo. Wahlala phasi wabhaca lamajaha amedlula angamboni. Wavuka wacondza ekhaya. Wangena ekhishini. Unina nakambona agcwele tjani ahamba ngetinyawo phasi, washayeka phasi, wabuye wavuka. [10]
Labangani balesigwadzi bakhombisa kuseseka noma sesenta kabi (chaza ubonise kutsi vele kunjalo)
Labangani bakhombisa kumeseka ngoba nabafika esikolweni bakhandza ibhasi seyimile balindzele Misi Mdlalose kutsi kuhanjwe bebaphekeletele yena loGilbert. Nabehluleka kumtfola esikolweni babuta kutsi uyephi babalayela kutsi usetitolo eBadplaas bamlandzela khona le eBadplaas solomane bahamba naye noma sebambhacise ebhuthini. Nabatfola Misi Mdlalose esitolo bamyenga batsi bafuna longabasita abakhombe umgwaco loya eKulindeni; bebentela kutsi agibele kulemoto yabo bese bayomenta silo sengubo. Nembala wagibela nabafika ekhrosini kaMlambo besebalungele kwenta loku lebebamfunela kona. Noma wakhona kwehla abaleke kepha bamgijimisa waze walahlekelwa natintfo takhe labetitsengele loluhambo nabesikolo. [6]
Coca ngekutsi kwentekani ngalelinye lalamajaha lingena ekhefi laseBhadini liyotsenga lokuya ngasetfunjini.
Imoto yema kulelinye likhefi lelinye lijaha lehla layotsenga lokuya ngasetfunjini. Lelijaha lahamba umdvundvu. Kwatsi ngelikadze lachamuka lilengise tandla. Latsi lona selicishe lacabana nebelumbi, babuta kutsi kwentenjani ngobe phela vele belingakaphatsi lutfo. Latsi lelijaha belumbi balapha kulendzawo bagcwele umoya welubandlululo. Batsite angangeni ngekhatsi esitolo akavele efasitelweni atsenge. Watsi utibambe sekutsi akababhamule ngetimphama. Ngabe kudzala abuyile batsite bangeke bamtsengisele nangaveli efasitelweni, wasale wema wababuka. Sewubuta Misi Mdlalose kutsi kantsi belumbi bakulendzawo banjani. Wamtjela nekutsi ngala ngetulu ayikho lentfo, ngoba bona sebabageza babe babafaka emgceni. Sebangena nasetindzaweni lebebengakavumeleki kuto. Nekutsi bona nabangafika babebanyenti bangafundzisa sifundvo kulelikhefi. [30] [7]
6.2.1 Kufanele umuntfu atsembeke emtini wakhe nakuto tokhe tintfo. Akukalungi kutsatsela lomunye umuntfu phasi ucabange kutsi usilima. Kukhona lilanga lelisilima, ungayenta intfo kodvwa utawubanjwa nobe utawuphumela ebaleni. Akukho licili lelatikhotsa emhlane.
Inemakamelo lamabili, likamelo lekulala kanye nelikhishi, emafasitelo ayo anetinsimbi tekuvimbela tigebengu. 
Bese akwati kuhamba / agijima futsi akhuluma. 
Bekesaba kutsi Mavuso angatfuka afike amtfole / kutsi kungenteka abanjwe nguMavuso kuloku lokubi lakwentako. 
Uhlulwa tjwala / udzakwa kakhulu / udzakwa angati nalokwentekako. 
Wafundziswa kutiphatsa / kwetsembeka emendvweni. 
Mavuso wacala ngaMacatsa, wamkhahlela esiswini, wamshaya ngesibhakela emlonyeni kwaphuma ematinyo, wawa phasi, watsatsa sandvo wamshaya ngaso, wate wadzimate wenaba wafa. Nakacedza wangenela LaMasuku wamshaya wadzimate wamshiya anabile. 
Kutsi Mavuso bekatsetse tikhiya tekuvula umnyango watifaka esikhwameni selibhuluko lakhe. [30] 
