SIKHATSI: 2½ ema-awa
EMAMAKI: 100
CAPHELA:
Hlela umsebenti wakho ngendlela lekuhlelwe ngayo imibuto ephepheni.
SIGABA A
UMBUTO 1
Fundza lendzatjana bese uphendvula imibuto lelandzebuko
Behlukana esiteshini semabhasi kwaba ngulowo wabamba lecondze kakhe. Sebehlukene LaVilakati akazange atfole kuphumula enhlitiyweni yakhe. Abeloku alwa nemicabango leyayifika njengemsakato wetitfombe. Kulokunye abetisola ate afise kungatsi ngabe kunendlela yokuncandza Mzimela. Yayingasekho indlela yekumjikisamanje. Nomeabesacabanga kugucula umcondvo, lowo mcondvo wawuphelela eteni ngobe ati kahle kutsi nakuye kungasho kulahlekelwa ngumphefumulo wakhe. Kwatsi nalapho efika ekhaya bantfwana bamjabulele, yena kwakhe kwangete kwafana naloko kwasemihleni. Abebukeka aphatsekile, wate wacala emanga kuMhlanga lapho umbuta imphilo wamtjela kutsi akaphili kahle.
Sekuyawulalwa LaVilakati wangena ekamelweni lebantfwana. Kwametfusa loko Mhlanga. Kodvwa watsi lapho abuta wamtjela kutsi ngenca yekudvubuteka emtimbeni ubona kuncono alale embhedeni webantfwana ngobe wona wemapulangwe uphatsana kahle nawungaphili. Leyo mphendvulo yamenelisa Mhlanga wangatsandzi kubeloku andza nemagama. Lokwafike kwamphica nje kutsi umkakhe aphume samuntfu loyocitsa emanti,atsi nasabuya angete akhiya emnyango. Emva kwemizuzu lengemingaki waphuma futsi La Vilakati waphindza sona leso nakabuya.
Hawu! make longatsi awukakhiyi emnyango?" Lowo mbuto watibuta watiphendvula umntfwana Mhlanga. Naye manje wavele wabona kutsi lukhulu luhloswe nguLaVilakati. Ababange asatsandza kubuye atihluphe abe avuka ayawukhiya emnyango.
Lapha endlini kwakumnyama kodvwa hhayi kakhulu ngobe kwakunenyeti. Phela Mhlanga abesadvonse lizembe lakhe alibeke dvute naye ngobe wesuke weva ahanjelwa ngumtimba. Kwatsi emva kwesikhashana kwevakala tigi ngaphandle. Mhlanga wabona kuncono avuke ahlale ngetibunu. Watsi asahleti kwatsi akasukume; nembala wehla embhedeni wema emva kwesivalo solo aphetse lizembe lakhe. Sakhala kanye sivalo babe sebangekhatsi kuhamba Mzimela embili. Wangena macedze wacondza khona embhedeni njengobe abelayelwe. Watsinakatsi uyawuphelelisela umukhwa wakhe kuMhlanga kantsi ugwaza umbhede longenalutfo. Kulowo mnyama weva lizembe likhala enhloko. Mhlanga watsi nakatsi ufuna kugalela kwesibili weva asabanjwa ngulenye indvodza. Tatfolana etulu kwaba ngulongaphansi ngulongetulu. Kwachuma sibhakela, sicatfulo, ematinyo, beva nekwekhamana.
Kulowo mgudvugudvu Mhlanga waba nenhlanhla watsi uyevisela ngelitinyo wahlangana nemlomo. Akabange asawuyekela wavele walususa ludzebe lwangetulu wahlanganisa nesigamu semphumulo. Indvodza yasala isineke njalo ngobe kungasekho lokuvimba ematinyo angetulu. Kulolunye luhlangotsi naMhlanga wetfuka asalumitile ludzebe lolo. Umfokati eva kushisa walwela kwekutsi aphunyuke. Kwatsi lapho kuvela sikhala wavele watsi tinyawo ngetfwale.
Kwaba akakaphunyuli umfokati, wanhlanhlatseka nesiganga angati nekutsi indlela ingakuphi, besasitwa ngiko kutsi kwakunenyeti. Endleleni wahlangana nemavodza labephalala ngekuva kuhlatjwa inyandza leyo. Lenye yalamadvodza wayishayisa yaye yayawusakateka ekudzeni. Bonkhe baphubuka bahleka ngobe kute labeyilindzele lentfo leyenteka. Batsi befika bakhandza Mhlanga abovutju ingati. Bavele bafuna imoto kulobo busuku bamphutfumisa esibhedlela. Nefika esibhedlela Mhlanga wacala kugonyuluka samuntfu lofuna kuhlanta. Bonesi baphutfuma bamniketa sitja sekuhlantela. Batsi basibeke embikwakhewabe abhoboka ahlanta. Kwaphumaemabhudlo engati. Kulawo mabhudlo kwabonakala kuphuma licatsa lenyama, batsi lapho babukisisa bakhandza kutsi kudzebe lwemlomo wemuntfu. Bonesi bema bukhwimilili labanye betfuka sebaphubuka bahleka ngobe liftumbu linjalo nje.
Ingabe ematinyo uwambonye ngani lomuntfu weNkhosi?" Sekusho lomunye wabonesi ashumpha luhleko.
Latsi lifutfumala lilanga wabe asabanjiwe umngani waMzimela lowatsi ngenxa yekungati indzawo wetfuka asatitsela emtini lonebantfu lebesebavile ngalenhlekelele yakaMhlanga. Ngekumbona ashone ingati ababanga basachitsa sikhatsi bavele bambamba bamyisa khona emaphoyiseni. Ngekubona kutsi sewophe kakhulu emaphoyisa amphutfumisa esibhedlela kucala atotfola kwelashwa. Nome abelimele umuntfu lo, kodvwa lokwafike kwakhanga bonesi kutsi siguli sasingenalo ludzebe lwangetulu. Njengobe indzaba yase ibikelwe emaphoyiseni bonesi bavele batsatsa umlomo kutobona kutsi awusiwo yini walendvodza. yebantfu.
Ngenca yekufutselwa ngemanceba lendvodza yase ihhema nje. Indzaba yaphuma yonkhe lapho emaphoyisa asambuta. Emaphoyisa abuta imibutwana lemibalwa, kepha yena akazange ayilandzele wavele wayicala phansi yonkhe indzaba wayetsa njengobe injalo.
Bonkhe lababelapho basebesaba ngisho kumbuka Mhlanga lowalala embhedzeni wakhe kwangatsi vele ufile, phela abemangaliswe ngulendzaba labeyiva ngalomfokati. Etindlebeni takhe kwaba ngatsi uyaphupha, wate watincinta eva kutsi uva cobo yini. Asavalelwe umnganiwaMzimela, emaphoyisa aphumaangena etindzaweni letehlukene afuna Mzimela. Phela luhala abelukhonjwa nguye uLaVilakati.
LaVilakati utsi uyagula. Pho, kuyawumsita ngani kulala endlini yebantfwana? 
Wena ucabanga kutsi Mzimela bekati njani kutsi Mhlanga ulala kuliphi likamelo. 
Kusho kutsini lokutsi Mhlanga bekalwa kepha ngala, ahlaba inyandza leyo? 
Kulala acamele silimato kwamsita ngani Mhlanga? 
Yini leyacaka basesibhedlela ngalesikhatsi Mhlanga ahlanta? 
Indvodza lengenaludzebe yona yafika njani emaphoyiseni? 
Fundza nalesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Kwabhodvuka tjani endleleni ngobe lamajaha abuya abuyile kutowuvulelaindzaba yawo. Lomathembawazuba wazuba wagcina asatsambile wavele wasemukela sicelo saSipho Ngidi. Pho abeyidla yini indvwangu umfo kaNgidi kantsi nebusweni abemuhle. Kujabula labanako ngalelo langa lamajaha, ngeke kuchazwe ngumuntfu. Akaphelanga malanga babuya batocelakutsi sebake bahambe naye bayokhombisa batali babo. Bavumelana base bemisa lilanga labetawubuya ngalo lamajaha.
Ngelilanga lelimisiwe, atseleka ekuseni nalifutfumala lilanga. Ngalelilanga kwakungatsi indvwangu sebayidle ngalokunye. Pho nalentfombi nayo yayigcoke intfontsa. Babevumelenekutsi batawuhamba naye baphindze bambuyise entsambama. Sebatfole lokuya ngasetfunjini baphuma bakhwenyana sebahamba naye Lomathemba. Yatsi lapho ifulatsela imoto yalamajaha seyiyophuma esangweni, kwangukhona babona kutsi inombolo ayinayo.
Impela sente liphutsa kutsi lomntfwana sivume ahambe yedvwa nebantfu lesingabati nekutsi bakuphi nemango," kuchuba Zondivila.
Kwasa ngalokunye manje kumfati wemlumbi. Kwasheshe kwabuya futsi engcondvweni yakhe kutsi lemoto akakhumbuli ngisho linye lilanga ime icondzile. Sonkhe sikhatsi beyima lukeke kute kungabonakali inombolo yayo. Noko basale babhekisa tonkhe tintfo kuMdali.
Laphaya endleleni lebheke ekhabo lamajaha, imoto ayisagijimeli kona kuphila. Labasekhatsi besebabambe tibindzi. Yahamba libanga lelidze kungekho lokhulumisa lomunye laphaemotweni. Emehlo abesajikile kulabakhwenyana, umuntfu abengekeasho kutsi ngabo laba bebahlekelela ngesikhatsi besuka kaZondivila. Lomathemba wacala kuhanjelwa ngumtimba manje ngobe abesabatse ubuka lowo akhandzekutsi bonkhesebajike tilwane nje. Umshayeli yena abengakaze awuvule umlomo, ingani noma behlile yena abesele emotweni. Enhloko abefake sigcoko naloku lalishisa kangaka.
Lomathemba, uyayibona indlebe yami?" Wabuta lombuto macedze wasibuyisela enhloko sigcoko. Lomathemba kwaba sengatsi uyaphupha. Umcabango wakhe wagijimisa kwembane washeshe wayikhumbula indzaba yendlebe leyangcwatjwa netidvumbu letintsatfu. Wavele wabona kutsi kusho kutsi ngumnikati wendlebe lowo labesabhekene naye.
Bonkhe laba bomnaketfu. Mine nalona lowajubeka indlebe sasindza ngekulambisa mhlazana usidubula." Lawo ngemavi emkhwenyane lowabuya wachuba watsi: "Nawe ulibuka uyaligcina ntfombatana."
Emaphoyisa labeloku alandzela kancane atsi etfuka abona etipopolweni tawo kutsi Lomathemba sewucalwe kushaywa ngetimphama. Lowabeshayela wavele wanyatsela kakhulu emafutsa ngoba kwephuta kwabo kwakubeka imphilo yaLomathemba esimeni lesibucayi impela. Imoto yetigebengu yaphambukayema kungatsi kukhona lokonakele yentela kutsi yengce lena yemaphoyisa. Nembala yenta shengatsi iyedlula lena yemaphoyisa yatsi lapho ifika ehlashananeni yema. Wehla umshayeli wavula ngembili asaphetse netipanela takhe wayigodlolota. Yatsi lapho ichamuka yetigebengu wayimisa samuntfu locela lusito. Lapho icedzela kuma babesebayihace ngemavolovolo bakasidlodlo. Watsi wetama kuyisusa ngenkhani umshayeli watfola inhlavu leyamshaya yamvitsita sandla. Kwaba bubhudvubhudvu setetama kubaleka tigebengu letindzala, kepha konkhe loko kwaba lite ngobe emaphoyisa bawetfuka asatseleka
Njengoba bekalandzela ngemuva emaphoyisa abona njani kutsi Lomathemba sewuyashaywa? 
Yini kutsiwe imphilo yaLomathemba isengotini? 
Zondivila nemkakhe ngabe yini leyenta basole kokutsi Lomathemba labantfu lahamba nabo batigebengu? 
Emaphoyisa asebentisa lisu lini kumisa imoto yetigebengu? 
Lomathemba wetfuswa yini loku asahluleka ngisho kukhuluma? 
EMAMAKI ESIGABA A: [30]
SIGABA B
UMBUTO 2
Ngesikhatsi aboshwa Mabona bekaneminyaka lengemashumi lamatsatfu nesihlanu budzala,kepha lijeleselamvovalamfohlota lamcedza sewungafunga ugomele utsi uneminyaka lengemashumi lalisontfo kantsi cha. Naloku lelijaha belikhanya ngelibala kodvwa nyalo sewaba mnyama khwishi sekwasala insotja kuphela. Mabona bekayindvodza lecatsa emtimbeni kodvwa nyalo sewaba ngangelutsi lwekuvungula ematinyo, ungatsi unesifuba sengati. Sewasala ngenhloko lengangeyeligenga. Sekwaphuma nematinyo angembili ngenhla nangephasi, ungabe usambona uma uhlangana naye.
Waphuma esangweni emveni kwekube akhombise umphatsi-lisango incwadzi yekukhululwa kwakhe, wacondza esiteshini semabhasi kaNesi. Wefika esiteshini sekanetfwe amajokololo. Bekanetfwe amanti shengatsi uvuka esikhotseni. Wefika wema esiteshini kodvwa wabatse umisa leyo naleyo bhasi yangemi ngobe onkhe agcwele icicima.
Emva kwesikhatsi lesidze emile lapho wabese ufikelwa kwekutsi kuncono ahambe ngetinyawo kuya elokishini kaSomlayidi lapho bekacashe indlu khona nemuti wakhe kube acoshwe emsebentini aselindzele kutekwa kwelicala lakhe - phela tindleko tekucasha bameli kulelicala betitinkhulu lokwesabekako wagcina sekatsengise nemoto yakhe; nasemafulethini ekucashisa eLondon House, bese bamcoshile ngobe angakhoni kubhadala imali yekucasha, neyagesi kanye neyemanti.
EMAMAKI ESIGABA B: [10]
SIGABA C
UMBUTO 3
Fundza lendzatjana bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Imantji ikubhale konkhe loko ebhukwini layolemtsetfo. Umshushisi ahlale phasi, alindzele lekutawukhulunywa yimantji. Ngaleso sikhatsi kuthule dvu enkantolo. Akuvakali nekukhwehlela nje. Umuntfu ange-ke asho nekutsi kugcwele kuyaphuphuma. Sengatsi lelicala lelibitiwe liyabadzina nje bantfu. Bona bafuna kutibonela Magangeni nebangane bakhe kuphela, beve kutsi imantji itsini ngabo.
Emuva kwekubhala sikhashana, itsatse imantji itsi: "Licala lakho liyahlehliswa ngesizatfu sekutsi ummangalikulelicala usesesibhedlela. Ngaloko-ke licala lakho litawungena mhla tilishumi enyangeni yeNgci. Kulungile-ke."
Nkhosi yenkantolo, bengicela kutsi ngitokele ngaphandle," kucela Faduku.
Utsini mshushisi ngalesicelo salommangalelwa?" kubuta imantji ibhekisa kumshushisi. (Labadzala nabatsi licala lelikhulu lifuna emajaji lakhulumako basuke bacinisile)
Endzatjaneni lengenhla nyomula emabito lamabili lawela kuletigaba letilandzelako:
Sigaba 9. 
Sigaba 1. 
Sebentisa libito "ummangali" emshweni lotibumbele wona wena. 
Imantji ikubhale konkhe.
Ngabe sitfola muphi umcondvo kuletakhi talamagama lacashunwe endzabeni:
sikhashana.
enkantolo. 
Senta msebenti muni siphawulo emshweni lolandzelako: "Licala lelikhulu lifuna emajaji lakhulumako." 
Kulomusho: "Nkhosi yenkantolo, bengicela kutsi ngitokele ngaphandle," kucela Faduku, chaza kutsi kungani Faduku asebentisa ligama 'bengicela' hhayi 'ngicela'. 
Endzabeni lengenhla sitfolele sento sibe sinye lesisemphambosini yekwentisa nesento sibe sinye lesisemphambosini yekwentela: 
Ngabe tento letidvwetjelwe letilandzelako tikutiphi tindlela tesento?
Emshweni lolandzelako dvwebela sentakutsi bese uyasho kutsi sisebente njani:
Ngaleso sikhatsi kuthule dvu enkantolo. 
Kulomusho lotsi: "Umshushisi ahlale phasi, alalele lokutawukhulunywa yimantji." Wena nyomulaligama lelisibanjaloulisebentise emushweni lotibumbele wona. 
UMBUTO 4
Make, ngiyekele ngemithandazo nebungcwele bakho. Kulungile ngiwucitsile. Nami labanye bayangicitsela.'
kwekucala. 
kubhidlita. 
lusizi. 
Ngabe ligama "lusizi" emshweni lolandzelako letfula nhloboni yeluvelomagama? 
Endzabeni ngenhla nyomula:
Sento lesicuketsesivumelwano samentiwa wesigaba selibito 6 nesento lesicuketse sivumelwano samentiwa wesigaba selibito 3 udvwebele phasi sivumelwano ngasinye.
Veta imicondvo lehlukene lemibili yaleligama: 'umuti'. 
Nika inchazelo lensha yeligama: 'kubulala.' 
Gcwalisa ngemagama lafanele etikhaleni kulesisho:
Titfolele ligama endzabeni lelichaza: "umuntfu lomsikati lowendza ekhaya noma emtini webantfu." 
Bhala lelinye ligama lesiSwati lelihlonipha lelitsi, "malukatana". 
UMBUTO 5
Endzatjaneni lelandzelako lungisa wonke emaphutsa ekufundza nekubhala:
Kulendzatjana lelandzelako kukhona emagama langakabhalwa kahle.
Lamanye afanele kubhalwa ngafeleba, lamanye afanele ahlanganiswe kutsi lamanye afanele ahlukaniswe: Tomula onkhe emagama lanephutsa uwabhale phansi. 10x½=[5]
EMAMAKI ESIGABA C: [60]
EMAMAKI SEKAWONKHE: [100]
LIYAPHELA
