Indlovana 2009
Make Sikhulumi sesiShayamtsetfo;
Sihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Lisekela lesikhulumi nelisekela lasihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Mengameli wemajaji Babe Langa;
Malunga ekhabinethi netikhulumi tetishayamtsetfo tetifundza;
Mengameli wemajaji wangaphambili kanye netikhulu letengamele ephalamende;
Makhosi, Mancusa nabonkhomishani labakhulu kanye netivakashi letisembili letivela emaveni angephandle;
Baholi labahloniphekile bemacembu etepolitiki nemalunga eliphalamende, baholi bendzabuko;
Mhlonishwa sodolobha welidolobha lase Kapa;
Baholi betenkholo kanye nalabamele tinhlangano nemphakatsi;
Bangani nebangani emzabalazweni;
Tihambi letimcoka:
Ngima embi kwebantfu baseNingizimu Afrika ngekutitfoba ngelitfuba lenginiketwe lona lekubamba sikhundla lesisetulu nakangaka eliveni lokube yintfo lelandzele simo lesehlukile lesilandzele sincumo selicembu lelibusako kuhulumende sekushiyisa phasi sikhundla loyo lobekangumengameli welive.
Kutsi sikwatile etinyangeni letisihlanu letengcile kucinisekisa kwendluliselwa kwetintsambo lokungenatihibe nekuchubeka kwetinhlelo tahulumende, sibonga kukhula kweluhlelo lwemtsetfosisekelo, lokukhonjiswe ngalokuyincenye ekubambisaneni kwemalunga esigungu lesisetulu lamadzala nalamasha kanye nesandla sekuphatsa lesikahle sebaphatsi betikhungo temphakatsi.
Njengobe sibuka emuva eminyakeni lelishumi nesihlanu leyengcile, ngitsandza kubonga kutibophetela nekusebenta kamatima kwabomengameli Nelson Mandela naThabo Mbeki kanye nelinyenti labomake nabobabe labadlale indzima yabo ekucondziseni lomkhumbi wembuso ngaphasi kwentsandvo yelinyenti: esigungwini lesiphakeme nasekuphatseni, tishayamtsetfo kuto totintsatfu tinhlaka tahulumende netebulungiswa; lobekuholwa yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika.
Ngetulu kwako konke, ngima embi kwenu ngekutigcabha nangekutetsemba kwekutsi iNingizimu Afrika lesiyigubhako lamuhla imihlaba ngaphandle kwekwehlukana, kungevani nekukhishelwa ngaphandle kweminyaka lelishumi nesihlanu leyengcile ngumkhicito wemsebenti nemshikashika webahlali baseNingizimu Afrika bomake nabobabe kuto tonkhe tinkhalo temphilo.
Labahlali baseNingizimu Afrika bamele litsemba nekuma ucine lokuluphawu lwesive setfu.
Ngulaba nalabanye emzabalazweni lokumele babelane ngetihalaliso letinkhulu ngalesikhatsi sikumemetela loku nome ngutiphi tivunguvungu tetemnotfo letihlaseIa leli lakitsi, nekungaciniseki kahle kutepolitiki lokuvakashela simo setfu sonkhe ngalesikhatsi sengucuko sive setfu sisesimeni lesikahle.
Nanobe kunjalo, kumele singatibukeli phasi tinchabhayi lesibukene nato. Kuwa kwemnotfo emhlabeni wonkhe kuletsa ingoti lenkhulu emnotfweni wetfu ngekulahleka kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo lebantfu bakitsi.
Kungabi nesiciniseko sengucuko leyenteka kutepolitiki kungaletsa imibuto leminyenti kunetimphendvulo letikhona kungunyalo.
Singasho nekusho kutsi, ekujikeni kwetintfo lokumangatako, tincenye letinyenti temtsetfosisekelo wetfu setike tavivinywa; tonkhe tiphumelele tivivinyo tekuveta intsandvo yelinyenti lenetitselo letinhle kakhulu.
Intsandvo yetfu yelinyenti ingulenhle. Iya ngekukhula njalo, yesekelwe ngaphasi kwemtsetfosisekelo lotsi awufane newemave emhlaba.
Nembala, kucina kwekutibandzakanya kwetfu kutepolitiki ngalesikhatsi sekukhankhasela lukhetfo lesivumelana sonkhe kutsi kumele kube ngulokunesitfunti nalokunekuthula siciniseko lesiphelele sekusebenta nekujula kwentsandvo yetfu yelinyenti.
Bantfu baseNingizimu Afrika labacinisekise inchubekelembili yayo; kantsi futsi kuyindlela lesitawuvikela ngayo intsandvo yetfu yelinyenti eminyakeni letako.
Ngivumele, make sikhulumi nalokangusihlalo, kuloku kutsi ngicele bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labakulungele kuvota kutsi babhalise baphindze bavote elukhetfweni lolutako lwavelonkhe nelwetifundza, kute sitewukwati kuticabela tsine indlela lesilibangise kuyo.
Ngitsatsa lelitfuba futsi ngisho kutsi kuletinsuku letimbalwa letitako ngitawube ngiphotfula tinkhulumiswano nelikomishani lelukhetfo kanye nabondvunankhulu betifundza kute ngimemetele lusuku lwelukhetfo.
Malunga laHloniphekile;
Kumele sibhekise kubonga bukhona betfu njengentsandvo yelinyenti kubantfu baseNingizimu Afrika, labatsi ngamhlaka 27 Mabasa 1994, kwekucala emlandvweni batsatsa indlela lababhekise kuyo bayibeka etandleni tabo.
Ngalesento lesimalula kodvwa lesibaluleke nakangaka sekuvotela hulumende wabo bonkhe bantfu belive lakitsi, sigucuka sibuke esikhatsini lesengcile lokusikhatsi lapho tsine sonkhe besingentiwa khona bantfu.
Leso sinyatselo sekuhamba embili sakha sisekelo sekuvumelana ngalivi linye kwemave emhlaba, ngekuhlelwa ngumhlabuhlangene, ngendlela lokwachutjwa ngayo tinkhulumiswano eNingizimu Afrika.
ENingizimu Afrika, kuphindze kucinisekiswe lokwakucuketfwe yingcungcutsela yanga-1989 yelikusasa lentsandvo yelinyenti kuhlanganisa ndzawonye labanenshisekelo yelive labo labavela kuwo onkhe emagumbi emhlaba.
Konkhe loku kuholele eluhlelweni lwetinkhulumiswano letaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Leso sento lesigcugcutelako sekwakha luhlaka lwelucolo nekubuyisana, esikhundleni sekulwa nekungevani, sabuyisela emuva unomphela bubi beminyaka lelikhulu leyengca: lokusiphetfo nga-1909 sembutsano wavelonkhe lesaholela ekwakhiweni kwelubumbano lwaseNingizimu Afrika.
Ngako, eminyakeni lengu-15 yentsandvo yetfu yelinyenti, singacinisa kutsi loko kwesaba, kungavikeleki kanye nekwenyanya kwekutsi iminyaka leli-100 leyengca yaletsa kuthula lokukhohlisako nekwelikhetselo emkhatsini kwebaphatsi bekufika, bekungasiko loko kuphela, kodvwa bekubekwe endzaweni lengakafaneli.
Loko kwesaba nekungavikeleki kwenta kutsi kube neminyaka yekuphikisa. Kuloku, sibonga lichawe lakitsi lelaba nesibindzi, Solomon Kalushi Mahlangu lowatiphanyeka eminyakeni lengu-30 leyengca inhloko yakhe ibheke etulu, ngelwati lwekutigcabha kutsi ingati yakhe itawutselisa sihlahla senkhululeko.
Iminyaka lengemashumi lamatsatfu , singamangala ngelitsemba nasekutsambeni lokwahlanganisa leto tinhlitiyo leticinile.
Etikhungweni temfundvo, kuphikisa lokufanako kwacubuka kwandzisa kuphikisa kwesive ngesikhatsi sekubandza kwasebusika ngemuva nje kwekuvalwa umlomo kwetinhlangano tenkhululeko kanye nekuboshwa kwebaholi bato labasetulu.
Ekukhumbuleni labafundzi bakutsanti kuhleti umcabango longesuki, wekutsi koma kwenkhululeko nelwati kuvutsa nakakhulu phakatsi kwelusha lwakitsi.
Umlayeto wetento tabo tebuchawe uvakala uliciniso lamuhla njengobe wenta kuleyo minyaka leminyenti leyengca, wekutsi kumele sisonkhe sandzise ematfuba, loku kumele sikwente nakanjani, emagameni eshatha yenkhululeko, sivule kakhulu iminyango yemfundvo nemasiko!
Sikhumbula letinhlangano nebaholi sigcizelela umoya welitsemba nekwakheka kabusha lokwahlanganisa kulwela inkhululeko ngisho nangetikhatsi lapho konkhe bekubukeka kufiphele; kubukela phasi umsebenti losemahlombe etfu wekuchubekisela embili imibono leyalwela linyenti, yekwala kwetfuswa tinkinga nebumatima bangaleso sikhatsi.
Ngako, Make Sikhulumi nalokanguSihlalo loHloniphekile, kumele sitibute tsine: kutsi tento tetfu tiyichaze kanjani indlela yengucuko emphakatsini waseNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi nesihlanu kusukela ekucalisweni kwentsandvo yelinyenti; nekutsi siyichubekisela kanjani embili inhloso yekutfutfukisa bantfu kanye nesitfunti sebantfu kusukela ekutfunyweni kwentsandvo yelinyenti kwanga-2004!
Lamuhla sinalo luhlelo lwentsandvo yelinyenti lolusebenta kahle, lolwesekelwe ngaphasi kwemigomo yekubeka tintfo ebaleni nekuvuleleka, netinhlelo letinyenti tekubamba lichaza kwemphakatsi kanye netikhungo letitimele letitfunywe ngumtsetfosisekelo kutsi tesekele intsandvo yelinyenti.
Eminyakeni leyengcile, sitame kwenta ncono tinhlaka tekuphatsa. Sakhe luhlelo lolukahle lwebudlelwane etinhlakeni tahulumende kuyo yonkhe imikhakha, sabuye senta ncono kuhlanganiswa phakatsi nasemkhatsini kwayo.
Nembala, hulumende angatigcabha ngekutsi sigucule kuma kwetinhlelo temphakatsi, lokuyintfo lekhombisa iphindze ivete ngato tonkhe tindlela bunjalo bemphakatsi wetfu.
Nanobe kunjalo, njengobe labasikati bahlanganisa 34% wato tonkhe tikhundla letisetulu emisebentini yahulumende, loku kusengaphasi kwesibalo lesitibekele sona.
Kuwo onkhe emazinga esishayamtsetfo savelonkhe newetishayamtsetfo tetifundza, tinkhomba titsi sive kulomnyaka sengca 32% welizinga lekumelwa ngulabasikati lokwatfolakala nga-2004 setsemba nekutsi futsi kwengce na 40% lowatfolwa elukhetfweni lwabohulumende basemakhaya lwanga-2006.
Setsemba kutsi tonkhe tinhlangano tetepolitiki, njengobe kuphotfulwa kwentiwa kweluhlu lwato lwelukhetfo, nato titawufaka sandla kulomtamo lomuhle nakangaka!
Nanobe kunenchubekelembili leseyentiwe, lokungaba ngu 0,2%, simo asenetisi kahle nakubukwa kucashwa kwebantfu labakhubatekile kuhulumende, nakucatsaniswa nesibalo lesitibekele sona sa 2%.
Kuloku kokubili, emabhizinisi angasese asalele emuva kakhulu.
Kwentiwe tinhlelo letinyenti tekwenta ncono kusebenta ngalokuphemelelisako kwemisebenti letfulelwa umphakatsi, kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetimali, tikhungo telusito (Thusong Service Centres) kanye naletinye tinhlelo tekwetfulela bantfu lusito, izimbizo, kanye nebuholi lobucinile njengobe kwenteka kungunyalo elitikweni letindzaba tasekhaya.
Nanobe kunjalo, kunyenti lokusamele kwentiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinhlelo kanye nekufundziswa kwaletinye tisebenti tahulumende, ikakhulukati kuleto letibukene ngco nekusebentisana nemphakatsi.
Njengobe eMalunga laHloniphekile ati, hulumende wetfu sewususe imphi yekulwa nenkhohlakalo lokuyintfo lesemcoka lokubukenwe nayo.
Loku kukhonjiswe, phakatsi kwalokunye, kusishayamtsetfo, kumitsetfo nakumigomo lelawula tisebenti tahulumende kanye netikhulu tetepolitiki ngalokufanako, kubambisana netinhlangano temphakatsi nabetemabhizinisi, kanye netikhungo letilwa nenkhohlakalo.
Encenye kungaba ngukutsi tinhlelo tekuvimbela nekujezisela inkhohlakalo tisengakeneli kahle; kodvwa ngaseluhlangotsini lwetinhlelo tahulumende, singadvudvuta ngekutsi ngetulu kwa 70% wemacala enkhohlakalo labikwe betindzaba etfulelwa umphakatsi ngobe hulumende nguye lovumbululile lokungasebenti ngalokufanele kanye nekutsi uphikisana nayo.
Tinchabhayi letifanako tibukana nemabhizinisi angasese. Ekugcineni, kubukanwa nemtsetfo; njengobe wona umayelana nekucindzetelwa kwemtsetfo ngalokufanako.
Malunga laHloniphekile;
Ngicinisekile kutsi sivumelana sonkhe kutsi kusebenta kahle kwemphakatsi wetfu kuncike, kakhulu, kunchubekembili lesiyentako ekwandziseni umnotfo wesive nasekucinisekiseni kutsi imbuyeketo yekukhula kwemnotfo kwabelanwa ngayo emkhatsini webantfu bonkhe.
Kuyintfo levamile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka yangabo-1980 nasekucaleni kwabo-1990, iNingizimu Afrika ibe nesikhatsi lesidze sekukhula kwemnotfo losimeme kusukela kwacala tibalo letinjalo nga-1940.
Emnyakenilishumi wekucala wenkhululeko, kukhula kwemnotfo bekume ku 3% ngemnyaka, loku kwenyuka kwayewufika ku 5% ngemnyaka kusukela nga-2004 kuya ku-2007.
Njengobe kutsenga kwenyukile, lokudalwa kwenyuka kwemisebenti nemaholo nemandla emali lehlile kanye nentalo yemali lebolekiwe, kudlale indzima yako kuloku, sigcugcutelwa ngematfuba labanti lavulekile ekwandza nekuchubekela embili.
Loku kufaka ekhatsi, kwekucala, yintalo lesetulu yekusisa leletfwa tinhlaka tahulumende netangasese. Kuloku, eminyakeni lesihlanu leyengcile, besidlalela ku-16% welinani lelingagucuki njengeliphesenti lemkhicito wemphahla lekhicitwa lapha ekhaya - Gross Domestic Product (GDP). Lapho kube nekunonopha ekusiseni lokwenta kutsi lamuhla linani lime ku-22%, lokusondzele ku 25% lesabiketela kuwutfola nga-2014.
Loku kuyincenye yemphumela wetinhlelo letihloswe nguhulumende tekwandzisa sakhiwonchanti semphakatsi.
Kuphindze kube ngumphumela wetinchubomgomo tekwenta ncono simo sekusisa kwetinhlaka tangasese; kanye nekuhambisa inchubomgomo yetetimali ngendlela letakwandzisa kufinyelela etinhlelweni kanye nekunciphisa umtfwalo wekuwa kwemandla emali kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa kucina nekusimama kwemabhizinisi lamakhulu.
Kubhekisa ekwakhiweni kabusha kwemabhizinisi lamancane kumnyakalishumi lowengcile, nemitamo, ikakhulukati nga-2004 yekususa tintfo letahlukahlukene letivimbela kukhula kube nemtselela lomuhle.
Kungaleso sizatfu kwetfulwa luhlelo lwekukhuliswa kwemnotfo (AsgiSA), kucinisekisa kutsi tonkhe tivimbela letimcoka letinjengekucineka kwesakhiwonchanti, inchubomgomo netinhlelo tetimboni letihlanganisako, tinchabhayi temakhono, lokuvimbele kusebenta kwetintfo leticondzisako kanye nekusebenta kahle kwetinhlelo tahulumende kubukanwa nako ngendlela lecondzile nalehlelekile.
Umnotfo wetfu ube ngulovulekile kakhulu, kantsi kusukela nga-1994 bewuya ngekuya uhlanganiswa neluhlelo lwemave emhlaba. Tikhungo tetfu tetetimali tisibonelo lesihle lesisivikele kuletivunguvungu letikhungetse umnotfo wemave emhlaba.
Kodvwa bubanti bawo emphakatsini wetfu solomane bungephasi kakhulu kuloko lesikulindzele. Umnotfo wetfu usancike kakhulu ekutsengiselweni kwemikhicito yetetimayini netekulima itsengiselwa emave angephandle. Ngaphandle kweluhlaka lwetinhlelo, sisengakaboni kwandza lokukhulu etinhlakeni letibalulekile, ikakhulukati ekwakhiweni kwetintfo letitsite.
Ngalokunjalo lizinga lekukhula kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave akukenyuki nakucatsaniswa nalamanye emave. Ngulobutsakatsaka lobenta kube nesikweleti lesikhulu setimali letibolekwako ikakhulukati nasingena etinhlelweni tekukhula letiphakeme.
Kantsi sinelizinga leliphasi lekonga, bekumele sitsembele ekusebenteni kwemali yesikhatsi lesifishane kute sikwati kukhokhela tikweleti kanye netinhlelo tetfu tekusisa.
Leti tinchabhayi live letfu lokumele nakanjani libukane nato libheke embili.
Lokubaluleke kakhulu ngumbuto: kukhula kwemnotfo kahle kahle kumele kube mayelana nani? Kwakhiwa umnotfo kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo yebantfu.
Ngako, ludzaba lwekutsi ingabe umnotfo kwabelanwa ngawo ngalokulinganako yini lwakha sisekelo lesibalulekile sako konkhe kubhekelwa kwemnotfo.
Ngalokubalulekile, kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kumele kubonakale ngekuba khona kwemisebentini, lokucinisekisa kutsi kunemisebenti lemihle.
Nembala, ludzaba lwelirekhodi lekutigcabha ngekutsi emkhatsini kwa-1995 na-2003, umnotfo usungule ematfuba emisebenti lemisha lacishe abe sigidzi sinye nahhafu; nangetulu kwaloko lokuhle nakangaka, kwaba nemisebenti lecishe ibe ngu 500 000 ngemnyaka emkhatsini kwa-2004 na-2007.
Kulesikhatsi lesibalwe kamuva, kwekucala solomane kwatfolwa intsandvo yelinyenti, kwasungulwa imisebenti leminyenti nakucatsaniswa nelinani lalabo labangena etimakethe tetisebenti, lokungako kunciphe lizinga lekutfolakala kwemisebenti lisuka ku 31% nga-2003 layewufika ku 23% nga-2007.
Loku akusiko kuchubekisela embili luhlelo lwebuhlanga. Ngalokungiko, live lelingacinisekisi kubandzakanyeka kwabo bonkhe bahlali balo kuwo onkhe emazinga etemnotfo ngalokucinisekisekile litawuzuza ngephasi kwaloko lelinemandla ekukuzuza.
Licinisa lekutsi timboni tangasese tisalele emuva ekuguculeni simo setekuphatsa kanye nemisebenti yalabaceceshiwe, ekutfutfukisweni kwemabhizinisi nalokunye kunaso sandla kancane lesenta live letfu lisalele emuva ekukhuleni lokusetulu.
Kwabelana ngetimbuyeketo tekukhula kuphindze kusho indzima yembuso lephumelelisako nalelinganako ekusebentiseni sikhwama sembuso njengesikhali sekusabalalisa kabusha nekwabelana ngemtfwalo wekuhlintekela umphakatsi ngemphahla.
Kwekucala, buphuya eluhlangotsini lwemali behlile kakhulu eminyakenilikhulu yakamuva. Lokwehla kubangelwe ikakhulukati kwandza kwetindleko tetibonelelo temphakatsi kusukela nga-2002 kuta nganeno. Lokwenta ncono kukhonjiswe ekufinyeleleni etinhlelweninchanti kwehla ngekushesha kubuphuya bekuba nemphahla kwandvulele kwehla kwebuphuya bemali. Kwesibili, nanobe kwehla kwebuphuya kube ngulokukhulu, linani selilonkhe lekungalingani lenyukile ngeminyaka yabo-1990. Kwesitsatfu, kugucugucuka lokukhungetse buphuya nemigudvu yekungalingani ngiko lokuncuma kubukeka kwenchubomgomo lebanti[B] buphuya bunciphile kusukela ngesikhatsi sengucuko, kodvwa kungalingani akukentiwa kwaba ncono.
Eludzabeni lolubalulekile lwemininingwane, bacwaningi baphindze babona:
Emkhatsini kwemakhaya lafaka ekhatsi bantfwana (labachazwa njengalabo labaneminyaka lengu-17 nangaphasi), linani lemakhaya labika kulamba kwebantfwana lehle kakhulu (kusukela ngetulu nje kwemaphesenti langu-31 kuya kumaphesenti langu-16) emkhatsini kwa-2002 na-2006. Loku kusho kutsi simo sebuphuya sibe ncono kakhulu, ikakhulukati phakatsi kwebantfu labanemazinga lasetulu ekuncishwa kwetenhlalakahle. Kuba khona kwendlala ebantfwaneni kwehliswe ngahhafu esikhatsini lesiminyaka lemine.
Njengencenye yekufaka sandla emalini yalabaphuyile, silinganiso lebesitibekele sona sematfuba emisebenti lasigidzi sinye ngeluhlelo lwahulumende lwemisebenti sizuziwe nga-2008, umnyaka munye ngembi kwaloyo bewuhlosiwe ekutfunyweni lukhetfo lwanga-2004. Loku kudale ematfuba lamanyenti ekwandzisa loluhlelo kanye nekulwenta libe ncono.
Mayelana nekufinyelela kwemakhaya etinhlelweninchanti, emanani ayatichaza wona ngekwawo. Sibonelo, kufinyelela emantini lakhiwako kwentiwe ncono kusuka ku-62% nga-1996 kuya ku-88% nga-2008; gezi 58% kuya ku-72%0; tinhlelo tekutfutsa emangcoliso 52% kuya ku-73%.
Bufakazi bemaholo ebantfu bubonakala ekwenteni ncono kufinyelela etikhungweni tetemphilo. Bahlali baseNingizimu Afrika labangu-95% nyalo sebahlala dvutane netikhungo tetemphilo ngelibanga lelingaphasi kwemakhilomitha lasihlanu; satiswe nekutsi yonkhe imitfolamphilo nyalo seyinemanti lakhiwako. Kugonywa kwebantfwana kwenyuke kahle kwayewufika ku-85%; kantsi netehlakalo tamalaleveva tehlile kakhulu.
Sikhutsatekile futsi kutsi lucwaningo lwetehlakalo te HIV tikhombisa kusimama kuphindze futsi kube nekwehla ezingeni lekwesuleleka.
Ngale kwaloko, tinhlelo tetfu temakhambi ekudzambisa ligciwane akusilo nje lelikhulu kuphela emhlabeni; kodvwa luyandza ngaso sonkhe sikhatsi, tiguli letingetulu kwa 690 000 selicalise kwelashwa ngaloluhlelo.
Kodvwa linyenti letikhungo tetemphilo atinayo imitsi lefanele ngaso sonkhe sikhatsi, tisebenti letinemazinga ekusebenta lafanele, kantsi futsi atetfulelwa njalo tidzingonchanti letinjengemanti nagezi. Kuletinye tikhungo, kuphatsa akuhambi kahle kantsi nendlela tisebenti letiphatsa ngayo bantfu tidzinga kwentiwa ncono.
Kutemfundvo, sibone kwehla elinanini lebafundzi kumfundzisi ngamunye; cishe kuyefana ekufinyeleleni lokumayelana nemazinga ekubhalisa etikolweni temabanga laphasi; nekwenta ncono elinanini lebafundzi labaphumelela imathematiki, kwenta nje tibonelo letimbalwa.
Ngalokunjalo, kwentiwe imitamo leminyenti yekwenta ncono sakhiwonchanti etindzaweni letiphuyile.
Yebo siyati kutsi lizinga lekungaphumeleli ikakhulukati etikolweni temabanga lasetulu nasetikhungweni temfundvo lephakeme lisetulu ngalokungamukeleki, kantsi luhlelo lwetemfundvo kusamele likhicite emakhono lanhlobonhlobo ladzingwa ngumphakatsi.
Ngetulu kwaloko, tindlela tekusebenta, ekufundziseni nasekufundzeni, tihombisa kukhatsateka lokuchubekako lokubangwa kwehlukana kwesikhatsi lesengcile kutenhlalo.
Ngalokulutsako, etindzaweni lapho imfundvo idzingeka khona kute isite ekucedzeni umjikeleto webuphuya, kulapho sakhiwonchanti, emandla ekuphatsa nekufundzisa kunganetisi khona.
Kumele sibonge kutsi luhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba kanye nekwesekelwa kwalabo labatsintsekile ngemuva kwekususwa etindzaweni kwentiwe ngekushesha nangendlela lengcono.
Kungaba kutemfundvo, kutemphilo, kutemanti nome kutekutfutfwa kwemangcoliso, umbuto lobalulekile lesibukene nawo onkhe emalanga ngukutsi siyenta njani ikhwalithi yaletinhlelo ibe ncono! Kuloku sisenalokukhulu lokusamele sikwente.
Malunga laHloniphekile;
Etikhungweni temphakatsi netangasese, emacebo ekutsatfwa kwetinsita ngekweba ahlala aletsa kukhatsateka lokukhulu.
Yebo, lizinga selilonkhe lebugebengu, njengeobe belenyukile nga-2002, selehlile. Tonkhe tinhlobo tetibalo telucwaningo tingabalwa kute kufakazelwe loku.
Loku kukhomba butsakatsaka kubomakhelwane betfu, ikakhulukati ekwakhiweni kwelubumbano lwemimango lolutawusisita ekuvimbeleni nasekucedzeni bugebengu. Kukhomba kubutsakatsaka beluhlelo lwetebulungiswa, kusukela ekuphenyweni kwemacala kuye ekuhlunyelelisweni kwetimilo tebabanjwa. Kukhomba kubutsakatsaka ekusebenteni lokuphumelelisako kweluhlelo lwetinkantolo, emisebentini leyentiwako nalesinye sakhiwonchanti kanye nekuphatsa.
Kodvwa, ngalesikhatsi sitihlatiya tsine ngekwetfu, kumele singakhohlwa kutsi sihlola luhlelo lwetemtsemtfo loluncono kakhulu kunalolo loseluke lwaba khona eliveni letfu.
Loku kwentiwa tingucuko letentiwe nguletikhungo, bantfu labehlukahlukene labasebenta kuto kanye netinhlelo tekutiphendvulela kwaletikhungo.
Ngicinisekile kutsi eMalunga laHloniphekile atawuvuma kutsi buntfu besikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu kumele buvetwe ngendlela lesibhekela ngayo umphakatsi losengotini.
Kuloku, sicinisekise kutsi kwentiwa imitamo yekwenta ncono timo tebantfwana, labasikati, bantfu labakhubatekile nalabadzala ngekusebentisa imitsetfo leshaywako, tivumelwano temave emhlaba, imigomo nemikhankhaso.
Ngemikhankhaso wekukhulumela labanye nangemiphumela yebudlelwane sisungule tinhlangano letimele lamacembu lasengotini, sente ncono tinhlelo tekwatisa ngetindzaba letibatsintsako; sachubeka futsi kugcugcutela kutsi kubukanwe nalokukhatsateka lokukhona.
Ludzaba lwekutigcabha kutsi, ngekwesibonelo, emakhaya laphetfwe bomake atfole sabelo lesikhulu kunaleso lesivamile setibonelelo tahulumende kufaka ekhatsi tindlu kanye netinhlelo tetemphilo; nekutsi emkhatsini wetinhlelo letiyimphumelelo kube nemikhankhaso lemayelana nekugonywa kwebantfwana kanye nekudla ngalokufanele.
Kodvwa kutfola imisebenti kuba matima kulabasikati basemakhaya, kulabasha nakubantfu labakhubatekile. Ligciwane i-HIV linemtselela lomkhulu kulabasikati labasebancane. Ludlame lolubhekiswe kulabasikati nebantfwana lusetulu kakhulu.
Konkhe lonkhe tinchabhayi lokubukenwe nato kulesikhatsi lesitako.
Leti nguletinye tintfo letiletfwe yintsandvo yelinyenti; kanye nenchubekelembili hulumende lasayentile ekufezeni kutfunywa kwakhe elukhetfweni.
Ngiluhambile loluhambo loludze lolubangise enkhululekweni. Ngitamile kutsi ngingangabati; ngibe netinyatselo letiphumako endleleni. Kodvwa ngitfole imfihlo ngemuva kwekukhwela intsaba. Lapha ngitsatse sinyatselo sekuphumula, kute ngikwati kubona buhle betintfo letingitungetile, kubuka emuva lapho ngivela khona. Kodvwa ngingaphumula nje kwesikhashana, ngobe ngenkhululeko kunetibopho, ngako angikatimiseli kulibala, ngobe luhambo lwami loludze alukafiki esiphelweni.
Etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo bantfu belive lakitsi batawumemetela buholi lababufunako kute bachubekisele embili umsebenti webuntfu walesishikashiki lesalwela inkhululeko kanye nalabanye basunguli bentsandvo yetfu yelinyenti.
Nanobe tindlela tetfu tingafani, tinhloso lokumele siphokophele kuto tibekwe ngalokucacile nangalokungagucuki kumtsetfosisekelo wetfu: kwakha umphakatsi lobumbene, longenabuhlanga, longenabulili, wentsandvo yelinyenti nalonenchubekelembili lodlala indzima lenhle ekwakheni umhlaba loncono.
Eminyakeni lesitfupha leyengcile, baholi bebantfu bakitsi bahlangana engungcutseleni yentfutfuko bafinyelela esivumelwaneni semisebenti sonkhe lokumele siyente kute sente ncono lizinga lemphilo yebahlali baseNingizimu Afrika, ikakhulukati kwehlisa lizinga lekungasebenti nebuphuya ngahhafu nga-2014. loku kufaka ekhatsi:
kusungula imisebenti leminyenti, imisebenti lencono nalekahle yawo wonkhe umuntfu ngemazinga ekusisa lasetulu, tinhlelo temisebenti yahulumende, budlelwane naletinye timboni kanye nemasu, kutsengwa kwetintfo ekhaya, kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane kanye nekwesekelwa kwemabhizinisi labumbene;
kubukana nenchabhayi lebukene nekusisa ngekwenta ncono konga, ngekusabalalisa ngalokufanele tinsita letivela etikhwameni temphesheni netesikhatsi lesitako, tetindlu, timali letifakwa tikhungo tetimali kanye nekuhlomisa labamnyama kutemnotfo;
kuchubekisela embili kulingana, kutfutfukisa emakhono, kusungula ematfuba etemnotfo kanye nekwandzisa tinhlelo; kanye nesinyatselo sasekhaya sekwetfulwa kwentfutfuko, kufaka ekhatsi kuhlintekelwa kwesakhiwonchanti kanye nekufinyelela kutinhlelonchanti.
Ngicinisekile kutsi, njengencenye nangetulu, letinhloso bahlali baseNingizimu Afrika bangatitfola kumatima kuphikisana nato mayelana nesidzingo sekwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo; kuhlintekela ngalokwenele, lokuhle nalokulinganako kutemphilo; kutfutfukisa tindzawo tetfu tasemakhaya nekucinisekisa kuvikeleka ekudleni; kanye nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo.
Ngibala letintfo hhayi ngobe tonkhe tihlangene futsi kungabi ngoba kutakutsi ngemuva kwekuba tibalwe bese kulungiswa konkhe lokungakelungi emphakatsini wetfu. Ngikhetse kwenta njalo kute ngigcizelele liphuzu lekutsi iNingizimu Afrika ayititfoli seyisenkingeni yebuphuya. Inchabhayi lesibukene nayo kugucula lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute yetfulwe ngalokuphumelelisako.
Singakhala ngemhobholo, sikhatsi lesifishane kanye nebudedengu bebaphatsi betinkapani letinkhulu lokungiko lokubangele letinkinga. Singasola tinchubomgomo tabohulumende labasuse emehlo abo kuloko lokumele babuke kuko baniketa imvume letihulako kutimakethe letingalandzeli imigomo kutsi tiletse tincushuncushu etinhlelweni tetimali. Singakwenta konkhe loku; futsi sitawube senta lokufanele.
Kodvwa umsebenti losemcoka nalosheshako ngulowo wekwatisa imiphumela yaletintfutfuko emnotfweni wetfu nasesifundzeni setfu, bese sita netimphendvulo letitawunciphisa umtselela wato ikakhulukati etincenyeni temphakatsi wetfu letisengotini.
Lesikwatiko ngukutsi simo lesisemukele lesilawulako eliveni letfu kanye netinchubomgomo letiphikisana nekusaphatwa kweluhlelotimali sisisitile kutsi sigweme umtselela lomkhulu waletinkinga.
Kodvwa sonkhe sati kahle kutsi, ngenca yekutsi sihlanganiswe ngalokucinile emnotfweni wemhlaba, kufunwa kwemphahla letfunyelwa ngaphandle kwehlile; kufinyelela etimalini kanye nekungena nekuphuma kwetimali kube ngulokubi kakhulu; kwehla kwemphahla lefunwako kubangele kwehla kwemkhicito; kusungulwa kwemisebenti kuphatamiseke kakhulu kantsi kuletinye tincenye tetimboni kudzilitwa kwebantfu emisebentini kube yintfo bantfu lababukana nayo mbamba.
Lobumatima bucondzene nesikhatsi lapho kuwa kwemandla emali kanye nentalo yemali lebolekiwe kusesetulu kakhulu.
Kuhlangene, loku lokwentekako kuletsa tinkinga etimalini leticokelelwako ngako sidzinga kwelula kuhlintekelwa kwetinhlelo kanye nekwetfula imiklamo yetfu yesakhiwonchanti. Ngalokunjalo, siphocelelwe kutsi sehlise kubiketela kwetfu mayelana nekukhula kanye nekusungula imisebenti.
Siyati futsi kutsi iNingizimu Afrika iphatamiseke kancane nakucatsaniswa nalamanye emave. Nembala, esikhatsini lapho labanye batitfola nome babiketela tinkinga tekuhlehlela emuva kutemnotfo, iNingizimu Afrika nelivekati lonkhe tisabukene nekukhula, nanobe kuhamba ngelizinga lelincane.
Kuloku, Malunga laHloniphekile, ngiyajabula kubika kutsi ekukhulumisaneni emkhatsini kwebungameli kanye nebaholi betinhlangano letahlukahlukene tetenhlalo, sivumelene sonkhe ngekungenelela lokutawunciphisa umtselela waletinkinga emphakatsini wetfu. Litsimba lelibukene naletindzaba lisaphishanekile emsebentini; kantsi letincenye letibanti letilandzelako tetimphendvulo kusakhulunywa ngato:
Kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yekusisa emphakatsini, linani leselenyuke layewufika kumabhiliyoni emarandi langu-690 kuleminyaka lemitsatfu letako. Kuloku, uma kunesidzingo sitawutfola tindlela letinekucamba tekwenyusa timali.
Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfutfukiswa kwetfu kwetikhungo tetimali netimali letibolekwako etikhungweni temhlaba wonkhe, kanye nebudlelwane netinhlangano tangasese nekusetjentiswa kwetinsita letilawulwa tisebenti letinjengetikhwama temphesheni.
Kwesibili, sitawucinisa tinhlelo temisebenti yahulumende. Eluhlangotsini lunye, tinhlelo tekwandzisa timboni temisebenti njengetemphilo, tenhlalakahle, temfundvo kantsi netikhungo tekucindzetelwa kwemtsetfo titawuchubeka. Ngakulolunye luhlangotsi, sitawunonophisa kwetfulwa kwesigaba lesilandzelako seluhlelo lwemisebenti yahulumende (Expanded Public Works Programme).
Kwesitsatfu, kungatsatfwa tinyatselo letitsambisako etimbonini tangasese kute kuphikisanwe nekwehla lokukhulu ekusiseni kanye nekuvalwa lokungakadzingeki kwetindlela temikhicito nome tetitjalo.
Ngaseluhlangotsini lwakhe, hulumende utawemukela indlela yetimali lesetjentiswa timboni kanye netindlela tekuklomelisa letitawusita ekubukaneni naletinchabhayi etihlakeni letahlukahlukene, aphindze agcugcutele tikhungo tetimali kutsi tisite emafemu labukene nebumatima ngenca yaletinkinga.
Kutawubukwa telinye tindlela letingasetejentiswa, kufaka ekhatsi emaholideni lamadze, kuceceshwa lokwandzisiwe, sikhatsi lesifishane kanye nekwabelana ngemisebenti. Loku kutawuhlanganiswa nekutfutfukiswa kwemkhankhaso wekuba ngumhlali waseNingizimu Afrika lotigcabhako kanye netinyatselo leticinile ekungenisweni kwemphahla ngalokungekho emtsetfweni.
Kwesine, hulumende utawusimamisa aphindze andzise etimalini letichitfwa kutenhlalakahle, kufaka ekhatsi kwelula sandla lokuchubekako ekufinyeleleni kutibonelelo tekwesekelwa kwebantfwana labaneminyaka lengu-18 kanye nekunciphisa iminyaka yebudzala yalabadzala labatfola imali yemhlalaphasi kuhulumende kutsi ifike eminyakeni lengu-60 kubobabe.
Sitawuphindze sichubeke nekubhekisisa tinchabhayi tekungatiphatsi kahle ekuncintsisaneni lokwentiwa nguletinye tetimboni tetfu. Kuloku, sitsandza kuhalalisela likomishani lelibukene nekuncintsisana (Competition Commission) ngesandla salo lesicinile lelisikhombisako kucinisekisa kutsi benti balokubi bayajeziswa.
Setsemba kutsi umphakatsi wetfu utawenyusa lizinga lawo lekutibandzakanya kute ucinisekise kutsi, phakatsi kwalokunye, imbuyeketo itfolwa ngibo bonkhe bantfu ngalesikhatsi emanani etintfo letingena kulelive ehla.
Letindlela letiphutfumako titawulandzela umtsetfo wenchubomgomo yekuphikisana nemjikeleto wetimali. Nanobe kunjalo, sitawucinisekisa kutsi emazinga ekuboleka ahulumende asebaleni futsi asimeme. Loku kuphindze kusho kuncipha emazingeni etikweleti tahulumende ngalesikhatsi timo tigucuka tiba ncono.
Imitamo yetfu itawuya ngekutsakasela kutsi tindlela tekuvikela imvelo nekutsambisa umtselela wekugucuka kwesimo tingabuye tifake sandla ekusungulweni kwemisebenti.
Emhlanganweni we G20 nasekuhlanganeni naletinye tikhungo letahlukahlukene, hulumende wetfu ucele kutsi kube khona kungenelela lokufanele nalokusheshako ikakhulukati emaveni latfutfukile lapho letinkinga tivela khona nalapho titinkhulu khona. Sikholwa ngukutsi sikhatsi sesifikile sekucinisa umtsetfo walapha ekhaya kanye nekubhekwa kweluhlelo lwetetimali; kodvwa ngetulu kwaloku, kubheka ngeliso lelibukhali kanye netinyatselo esilinganisweni semhlaba wonkhe kube yintfo lengagwemeki futsi naledzingekako.
Sifundvo lesakhako kuloku lesesikufundzile ngukutsi sidzinga budlelwane lobucinile emkhatsini walabadlala indzima kutemnotfo ezingeni lasekhaya nelemhlaba, kungabi kugcizelela umtselela wetinkinga letikhona kuphela; kodvwa kube nangukubeka tindlela letitawuvimbela kuchubeka kwato.
Eliveni letfu, sitawucalisa ngalokutibophetela njengencenye yeluhlelo lwekubeka umphakatsi wetfu endleleni lekhula kakhulu naletfutfukako. Budze besikhatsi ekutfolweni kuhamba ngesivinini lesikhulu kweluliwe ngandlelatsite. Kodvwa asinako kungabata kutsi sikhatsi sitawufika madvute nje.
Kuloku, indlela lesibeka ngayo live lakitsi kutsi lisebentise ematfuba layimvelakancane lesebusweni betfu, kutawuba ngulebaluleke kakhulu. Ngibhekise lapha ikakhulukati kuNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yanga-2010 kanye neNdzebe yelUbumbano letawudlalwa etinyangeni letimbalwa kusukela nyalo. Ngalokungiko yonkhe imiklamo netinhlelo sekuphotfuliwe nome sekusedvute nekuphotfulwa kusukela etinkhundleni temidlalo, sakhiwonchanti setekutfutsa, tindlela tekuphepha, tindzaba tetindzawo tekuhlala, kuya kutemphilo netinhlelo tebantfu bakulamanye emave kucinisekisa kutetsemba kwencenye yemdlalo welibhola letinyawo emhlabeni wonkhe kutsi umchudzelwano wetfu utakuba ngulonemphumelelo.
Sikholwa futsi ngukutsi, ngemuva kwekuncoba imidlalo lesihlanu ngekulandzelana, licembu lesive nyalo selinekutetsemba lokukhulu litilungiselela kusebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile!
Kodvwa ngetulu kwaloko, lifa lelikhulu lalomchudzelwane litawuba selikhonweni letfu lekukhombisa umoya lomuhle nebuntfu beNingizimu Afrika kugucula unomphela yonkhe lemicabango lekhona ngelive lakitsi nangelivekati lakitsi kubo bonkhe bantfu bemhlaba. Loku kuncike kitsi sonkhe; loko akusiyo intfo ledzinga imali!
Kuloku futsi sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu etfu etemidlalo labeke iNingizimu Afrika ekusebenteleni imphumelelo kulomnyaka lowengcile. Kuhalalisela lokukhulu kubhekiswe elicenjini letfu lekhilikithi lelenyuke intsaba yekukleliswa kwemave emhlaba.
Loku lokucaliswako kumele kusihlahlele kutsi sihlangane nalamanye emave kulelivekati letfu kanye nemave amshiya lowa kute sente ncono timo tekuphila tebantfu.
Nembala, ngetulu kweminyaka lengu-15 sente yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi i-Afrika itfola kuvuselelwa kabusha kuloko lokumele ngalokungiko kube ngumnyakalikhulu we-Afrika. Kancane kancane, kodvwa ngalokucinisekile, live letfu lichubekelembili nekutalwa kabusha kwalo, ngenshisekelo yebantfu balo labenyukela etulu kweluhlelo lwebaholi balo, kucinisekisa litsemba lalo nekuvuseleleka kwalo emhlabeni.
Nguloku, futsi nguloku kuphela, lokwente kutsi sichubeke nekusita bantfu baseZimbabwe kutsi batfole sisombululo saphakade etinkingeni letikhungetse lela live. Kuloku sitsandza kuhalalisela onkhe emacembu eZimbabwe ngekuphetsa tinkhulumiswano, kwetfula umklomelo wekugcina lobesolomane kuyinshisekelo yebantfu balela live kanye nayo yonkhe incenye yelivekati lelingaseNingizimu: lokunguhulumende losimeme losemtsetfweni lolungele kubukana netinchabhayi letibhekene nebantfu. Sikhutsatekile kutsi, itolo, liphalamende laseZimbabwe liphasise sichibiyelo 19 semtsetfosisekelo, lakha sisekelo sekubunjwa kwahulumende lofaka ekhatsi tonkhe tinhlangano.
Nyalo umsebenti wekuvuselela kabusha sewungacala ngekutimisela; kantsi neNingizimu Afrika seyime ngemumo kusita lapho ingakhona khona. Njenganyalo sekuvele kunesidzingo lesiphutfumako sekusita ekubukaneni netinkinga letikhungetse bantfu bakulela live. Sinelitsemba lekutsi, ngobe uyanakekela, umphakatsi wemave emhlaba utawubambisana nebantfu baseZimbabwe njengobe bacala bavutsa endleleni lensha.
Njengobe bekutawube kufakazelwe tintfutfuko letehlukahlukene etinyangeni letimbalwa letengcile, iNingizimu Afrika itawusebentisa litfuba lekuba ngusihlalo we-SADC kute icinise lesikhungo sesifundza lesibaluleke nakangaka, ngekugcizelela ikakhulukati kutincumo tengcungcutsela kanye nekucinisa kusebentisana kwesifundza eluhlangotsini letemasu.
Sitawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi sicinisa kusebentisana nalamave kanye nalamanye kute sichubekisele embili loko lokuhle kubantfu.
Kudana kwetfu lokujulile ekubhebhetsekeni kwekungevani kanye nekulahleka kwetimphilo, ikakhulukati tebahlali kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati nalabadzala akuchazeki nekuchazeka.
Ngete kwaba khona kufakazela letento tebubheva leticekela phasi kanye nelunya. Sitsemba kutsi ngalesikhatsi, imitamo leyentiwe kabusha yimiphakatsi yemave emhlaba yekuletsa tisombululo taphakade kulokungevani itawutsela tiselo, kute ema-Sirayeli nemaPhalestina atewuba nekuthula nekuvikeleka emaveni emibuso yawo.
Kuhalalisela kwelikhetselo kubhekiswe kuhulumende wase-Cuba ekubungateni iminyaka lengemashumi lasihlanu latfola kutimela, ngayo, inkhululeko yekukhetsa indlela leya entfutfukweni.
Emnyakeni lowengcile sikwatile kuphotfula letinye tinkhulumiswano nelubumbano lwaseYurophu ebudlelwaneni betfu kutemasu; sitsemba futsi kutsi umoya lokhonjiswe ngalesikhatsi setinkhulumiswano utawuba khona nangalesikhatsi siphotfula tinkhulumiswano letahlukahlukene etivumelwano tekwakha budlelwano kutemnotfo nalamanye emave esifundza sakitsi.
Kanye nalamanye emave aseNingizimu sitawuchubeka nekuchubekisela embili tinhloso tekwakhiwa kabusha kwamhlabuhlangene, sikhwama semali yemave emhlaba kanye naletinye tikhungo letahlukahlukene kute tikhombise ingucuko nengucuko lengiyo yemhlaba wonkhe tibuye tisebente ngendlela yentsandvo yelinyenti, lefanako nalesebaleni.
Siphindze sitibophetele ekuhlangabetaneni netinhloso tetivumelwano temave emhlaba, lokufaka ekhatsi i-Kyoto Protocol kanye netangembili kwato kute kuzuze titukulu letitako phakatsi kwebantfu bakitsi kanye nebantfu bemave emhlaba.
Lokuchuba lemitamo yetfu yimigomonchanti lemibili: sidzingo setfu sekucedzela kutfunywa lokutfunywe lohulumende nga-2004; kanye nekubaluleka kwekucinisekisa kutsi hulumende lotawungena ngemuva kwelukhetfo utfola indzawo seyilungisiwe yekwetfula tinhlelo tawo ngaphandle kwekwephuta lokungadzingeki.
Etinyangeni letimbalwa letitako kuye ngelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza, sitawutama kuphotfula loko lesitfunywe kona. Njengencenye yemiklamo leminyenti lecuketfwe eluhlelweni lwekusebenta kwahulumende, sitawubhekisa ikakhulukati kuloku:
kusungula emandla ladzingekako ekwetfulwa kwetinhlelo letincono kanye nekuhlanganisa lokuncono ngekhatsi nakuto tonkhe tinhlaka tahulumende, kufaka ekhatsi lisu lekuplana kuvelonkhe;
kuchubeka nemkhankhaso wekulwa nebuphuya kanye nekucedzela luhlaka lwelisu lwekulwa nebuphuya kusetjentiswa tinkhulumiswano nemphakatsi letichubekako kungunyalo;
ekwetfuleni luhlelo loluphelele site netindlela tekucedza tehlakalo tesifo sensheko etincenyeni letahlukahlukene telive;
kucinisa umkhankhaso wekonga gezi, kute kukwati kubukwana nalobumatima lobukhona kungunyalo nekugucula kutiphatsa kwetfu, ngakulolunye luhlangotsi sibe sinonophisa imiklamo yekwakha emandla lamasha nekusebentisa leminye imitfombo yekutfola emandla agezi sibona kutsi ngetulu kwemiphumela yekugucuka kwesimo selitulu, imitfombo lefana netibasa letitimbiwa kanye nemanti kuyancipha kantsi sidzingo sako siyenyuka;
kuhlanganisa imiphumela yelucwaningo ibe ngumsebenti wesicuku lesifanele ekungeneleleni emnotfweni wesibili lokunjengeluhlelo lwemsebenti wemphakatsi, kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane nalamakhulu etinhlelweni tekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya;
Sitawucinisa imitamo yetfu lekhutsatwa ngumdlandla, litsemba nekuvuseleleka kwebantfu baseNingizimu Afrika ekuphokopheleni kutfola loko lokusilungele tsine sonkhe. Loku, kantsi kungulokubalulekile, kungumtfombo wekutetsemba kwetfu nasitsi sive sisesimeni lesikahle. Intsandvo yetfu yelinyenti ingulekahle. Iya ngekukhula njalo icina.
Ngiyabonga.
