Inkhwekhweti 2007
Kusebenta ngendlela lefanele kwemabhizinisi embuso (State Owned Enterprises) kungumgogodla wentfutfuko yelive. Bumetima ekuvisiseni umnotfo wemhlaba nekuntjintjantjintja kwawo, emandla etimakethe kanye nekwehla nekwenyuka kwekusiswa kwemnotfo ngemave emhlaba kuphosa incabhayi kulamave njengobe etama kufeza tinhloso tawo tekufukula iminotfo yawo. Ngaleyo ndlela-ke sesincume kusebentisa emandla ebuniyo bembuso etingonini letimcoka tetemnotfo kucinisekisa kutsi tiphumelela sikhatsi lesidze tinhloso temasu ekuhlela kwetfu.
Emabhisizinisi embuso kufanele angenise imali futsi akwati kutigcina asebenta kahle kute akwati kuheha tinsita etimakethe tetimali tavelonkhe netasemaveni emhlaba. Nanoma kulungile kutsi umbuso uwasite ngetimali tekucalisa umsebenti lamabhizinisi embuso, uphindze usite nangakuletinye timo, kufanele kutsi emva kwaloko lamabhizinisi engetele kuloku lokufakwe ngumbuso ngalemfalakahlana lewayingenisako kanye naloku lakutomula etimakethe tetimali.
Kubaluleke kakhulu kutsi emabhisinisi embuso agcine imisebenti yawo yawonkhe malanga ihamba kahle. Loko kungenteka nangabe kunebuphatsi lobuvutsiwe, kunetisebenti letinemakhono netinsita letibucakacaka lokusecophelweni lelisetulu. Ngekubambisana emabhizinisi embuso angenta umehluko lomkhulu emnotfweni welive asebentisa tinhlelo tekutjala umnotfo, tekutfutfukisa emakhono etisebenti, tekucubungula kanye netentfutfuko.
Njengobe umbuso unesifiso sekutsi imiphakatsi incutfule embonini yedayimane lapha eNingizimu Afrika, umbuso sewucoke i-Alexkor kutsi isebentele kufeza lesifiso. Kepha noma kunjalo mibili imisebente lesemahlombe e-Alexkor, futsi yomibili ibaluleke kakhulu kute kufezeke tizatfu letimbili tentfutfuko. Sizatfu sekucala sekutsi i-Alexkor icinisekise kutsi umphakatsi wase Richtersveld uba mdzibi munye nemisebenti yentfutfuko yawo. Sesibili ngulesisandza kuvela kepha naso seyame kakhulu kulesi sekucala. Sona-ke sekutsi imise sisekelo sekuhlela kahle i-Namaqualand Diamond Fields. Kepha indzaba yekufuna kubuyiselwa umhlaba kuleyandzawo seyibeke i-Alexkor esimeni setimali nekusebenta kahle lesingakaphephi nalesingakatinti. Sikhatsi siyahamba, futsi nasolo kungabi nasisombululo masinyane, sitabate lokunye lesingakwenta ngaphandle kwekutsi siyimise sikhatsi lesingatiwa leminye imisebenti siphindze siyilahle yonkhe imphahla letabate umsebenti ngendlela yekuyitsengisa.
Sicambe i-Infraco kute sicinisekise kutsi sisungula luhlaka lwekuchumana lolunemgogodla locinile. Akusesimelula kuncintisana nalabanye balingani emkhakheni wemnotfo welwati ngaphandle kwelusito lwendlela yekuchumana lebita kancane, leyetsembekile nalesetjentiswa emhlabeni citsi saka. Kunemabhizinisi labengabakhona angenise umnotfo kulelive, kepha awekho ngobe angeke akwati kumelana nekubita kwaletinhlelo tekuchumana lesinato. Kukhula kwemnotfo weNingizimu Afrika kukhungatfwa kuba khona kwetinhlelo tekuchumana letidulile tibe tingasebenti ngendlela leyetsembekile.
Entsengisweni yemphahla lebe ingasenamsebenti, sicongelele sizumbulu setigidzi letingemakhulu lamane (R400m). Lowo msebenti wekususa lemphahla yeDenel lengasadzingeki utawuphotfulwa emnyakeni-timali wa 2007/2008. Umsebenti wekufakwa kweDenel ngaphasi kwelitiko-tsite uyinjongo lenkhulu lesifuna kuyifeza, kantsi litiko lami, yona i-Denel kanye nelitiko letekuvikela siyasebentisana mayelana nalomklamo. Ekutsengweni kwemphahla yelitiko letekuvikela, sesinike timboni takuleli tinkhontileka letinyenti. Letinkhontileka tifaka ekhatsi inkhontileka yemsebenti wekwakhiwa kwencola yekulwa, i-Hoefyster Infantry Fighting Vehilcle, kanye neyekutfutfukiswa kwemcibisholo wemphi i A-Darter Missile. Kutfutfukiswa kwe Oryx nako kuseta. Letinkhontileka tekucala leti letingaphasi kwaR400m tiyachubeka nekuvulela imboni yetekundiza jikelele ematfuba.
Esikhatsini lesitako i-Denel itawuhola umklamo wekusukunyiswa kwetimboni tekukhicita letitawutsatsa kusetjentiswa bucakacaka bemishini lokusecophelweni lelisetulu nelwati tikufake kuwo wonkhe umkhakha wekwakha nekukhicita kulelive.
I-Eskom imemetele kutsi ifake sizumbulu lesingu R150 billion eluhlelweni lwayo lwekutjala umnotfo kulesikhatsi lesiminyaka lesihlanu letako. Kutawutsi kungakashayi inyanga yeNhlaba (June) lonyaka, tikhungo tekuphehla gezi letamiswa tibe setisebenta, i-Eskom itakwati kuphehla gezi lolinganiselwa ngetulu kwa 36 300 Mega Watts, naloku angahle abemncane lotawubekwa etsala. Litiko lami litawube likucaphe ngelalohheya kuchubeka kwalomsebenti , kanye nekucinisekisa kutsi live lihlala liphakelekile ngagezi. Sisacocisana ne-Eskom, i-DME ne-Nersa kutsi sicalise kushicilela umbiko lotawatisa ngesimo sekwenela kwagezi.
Kulesikhatsi lesitako i-PMBR itawususa phasi umsebenti wekwakha imboni letawukhicita emafutsa, i-Pilot Fuel Plant ePelindaba, iphindze igcugcutele kuphasiswa kwemklamo wekwakhiwa kwesikhungo sekucala ngca sekuphehla gezi eNshonalanga Kapa. Tinkhapani letivela ngaphandle tiyachubeka nekukhombisa inshisekelo, kantsi khona lapha ekhaya i-SASOL ivete kutsi icocisana ne-PMBR mayelana nemiklamo leminyentana yetinsita tekuphemba kushisa lokusetjentiswa etimbonini. Kunenchubekelembili lenkhulu leseyentiwe ekucondziseni luhlelo lwe-Eskom lwe PWR kute luhambisane naleti tetfu te Generation IV. Loku kutawandzisa ematfuba ekutsi bucakacaka lobusemcoka butfolakale khona lapha eningizimu Afrika kute nalelive lincintisane futsi lisebentisane nalamanye kulesikhatsi sesimanje manje sekusetjentiswa kwenuzi nakuphehlwa gezi.
Emehlo sesiwabukise ekuphotfulweni kwetidzingo tekusita ngetimali nekuntjintjwa kwendlela yekungenisa imali yalelisu lekugucula i-SAA kute ikwati kwetsembela etimali tayo. Kutawudzingeka nekutsi kube netingucuko letentiwako ekhatsi ku-SAA. Loku kutawufaka ekhatsi kwentiwa kweluhlu lwetikhulu letisetulu luvisiseke kahle, kuletfwe labanye balingani kulemboni kuphindze kususwe imisebenti lengasadzingeki. Kwanyalo kusakhulunyiswana netinyonyane.
Naloku lenkhapani inesabelo lesingemaphesenti langemashumi lamatsatfu ekukhicitweni kwetingodvo, ingenisa 2.5% kuphela emnotfweni lofakwa ngulemboni, iphindze icashe tisebenti letingu 3.5%. Ngaleso sizatfu ikhabinethi seyiphasise kutsi ayitsengiswe lencenye yayo yekugcina lesele, i-Komatiland Forests.
Kumnyaka timali wa 2006/07, libhodi lebacondzisi laphasisa lisu leminyaka lesihlanu lekutjala imali lenguR64.5 billion. Lelisu libuyeketiwe nga 2007/08 kantsi imali leyo seyikhula yayofika ku-R78 billion. Ngalokutjalwa kwalemali bekuhloswe kukhulisa imisebenti yemivila lehambisa insimbi nemalahle, kwenta ncono takhiwonchanti tetikhumulo netiteshi kanye nekwenta ncono liphayiphi lelisuka eDurban liya eJozi. Sisebentisana nelibhodi, sisesemsebentini wekudvweba luhlaka lwekusebentisana ekusebentiseni lesikhumulo lesisha sema-container lesisakhiwa eNgqura, futsi sisetawucacisa imininingwane kungesikudzala.
Kukhula kwekudzingeka kwetimphahla letinkhulu sekubangele kutsi kube matima kutichicita leto timphahla. Ngekusitwa luhlelo lwekutfutfukisa kukhicita, i-CSDP, sihlose kutfutfukisa umkhakha webakhiciti kuleli.
Kudzingeka kutsi sicinisekise kutsi iyatfolakala imphahla yekusebenta kubakhiciti, kantsi loku kungaba yimphumelelo nasingatfutfukisa bakhiciti bayo bakuleli. Kepha noma kunjalo kukhicitwa kwaleyo mphahla kufanele kube secophelweni lemhlaba ngentsengo nangekhwalithi. Ngekusebentisana nelitiko letemfundvo, i-JPF, litiko letetisebenti, emaSETA latsintsekako kanye netimboni tembuso setama kubuka tifundvo, emakolishi netifundziswa letitawukhona kuphotfula tifundvo tabo temsebenti etindzaweni temsebenti etimbonini tetfu ngembi kwekutsi tiyohlolelwa emakhono. Kusafundvwa ngeliphayiphi lelibuya ePhalaborwa. Lomklamo we-Afrika utawuveta ematfuba kulivekati lapho emabhizinisi ahulumende eNingizimu Afrika angaba lusito kulomklamo wentfutfuko.
