ISINDEBELE
UMTHETHOSISEKELO
UMTHETHOSISEKELO WERIPHABHLIGI YESEWULA AFRIKA KA-1996
 (Isihloko esifitjhani, ngaphambilini’ UmThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umThetho wenomboro 108 ka-1996’, ujanyiselelwe ngesigaba (1) somThetho wenomboro 5 ka-2005).
[WAVUNYELWA 16 DISEMBA 1996]   [ILANGA LOKUTHOMA UKUSEBENZA: 4 FEBERBARI 1997]
(Ngaphandle kwalokha nakuvezwe ngenye indlela, qala godu isigaba 243 (5) 
(UmTlolo wesiNgisi utlikitlwe nguMongameli)
Njengombana utjhugululiwe
UmThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996
UmThetho wokuThoma wetjhuguluko lomThethosisekelo ka-1997
UmThetho wesiBili weTjhuguluko lomThethosisekelo 	ka-1998
UmThetho wesiThathu weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-1998
UmThetho wesiNe 	weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-1999
UmThetho wesiHlanu weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-1999
UmThetho wesiThandathu weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-2001
UmThetho weKhomba weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-2001
UmThetho wobuNane weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-2002
UmThetho weTjhumi weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-2003
UmThetho weTjhumi naNye weTjhuguluko lomThethosisekelo ka-2003
Umthetho weTjhumi naMbili we Tjhuguluko lomThethosisekelo ka-2005
Umthetho weTjhumi naNthathu we Tjhuguluko lomThethosisekelo ka-2007
Umthetho weTjhumi naKune we Tjhuguluko lomThethosisekelo ka-2008
Umthetho weTjhumi naHlanu we Tjhuguluko lomThethosisekelo ka-2008
Umthetho weTjhumi naSithandathu we Tjhuguluko lomThethosisekelo ka-2009
In terms of Proclamation No. 26 of 26 April, 2001, the administration of this Act has been assigned to the Minister for Justice and Constitutional Development.
Imithetjhwana ngaphasi kwalomThetho
IMIYALO EBUSA ‘IRHEMO LOMSEBENZI OBUKWAKO'
IMITHETJHWANA YEKHOTHO YOMTHETHOSISEKELO
UMTHETHO
Ukwenza umThethosisekelo omutjha weRiphabhligi yeSewula Afrika nokuqalelela iindaba ezingavela ngawo. 
OKUMUMETHWEKO
Isendlalelo
Iingaba
ISAHLUKO1
1-6.	Iinjamiso ezisisekelo
ISAHLUKO 2
7-39.	UmTlolo wamaLungelo wobuNtu
ISAHLUKO 3
40-41.	Urhulumende webambiswano
ISAHLUKO 4
42-82.	IPalamende
ISAHLUKO 5
83-102.	UMongameli neKhabhinethe
ISAHLUKO 6
103-150.	AmaPhrovinsi
ISAHLUKO 7
151-164.	Urhulumende wendawo
ISAHLUKO 8
165-180.	Amakhotho nekambiso yezobulungiswa
ISAHLUKO 9
181-194.	Iinkhungo zombuso ezisekela intando yenengi
ISAHLUKO 10
195-197.	Ukuphatha kwezomphakathi
ISAHLUKO 11
198-210.	Zokuphepha
ISAHLUKO 12
211-212.	Abarholi besintu
ISAHLUKO 13
213-230A   Zeemali
ISAHLUKO 14
231-243.	Iinjamiso ezivamileko
ITjhejuli 1.	IFlarha yeNarha
ITjhejuli 2.	IimFungo namkha iimBopho 
ITjhejuli 3.	IKambiso yamaKhetho
ITjhejuli 4.	IiNdawo zokuSebenzela Kanye zeNarha nePhrovinsi 
ITjhejuli 5  	IiNdawo zokuSebenza eziLawulwa maPhrovinsi Kwaphela.
ITjhejuli 6.	AmaLungiselelo wesiKhatjhana
ITjhejuli 6A 
[Tjhejuli 6A efakwe sigaba 6 somThetho ka- 2003 yafakwa inomboro etja sigaba 6 yomthetho 14 ka 2008.]
ITjhejuli 6B  
[Tjhejuli 6B, ngaphambilini ebeyaziwa ngetjhejuli 6A, yafakwa inomboro etja sigaba 6 somThetho 2 ka-2003 yasulwa sigaba 5 somthetho 15 ka-2008.]
ITjhejuli 7.	ImiThetho eSuliweko
Isendlalelo
Thina, abantu beSewula Afrika, 
Siyakwazi ukungaphatheki kwethu ngokomThetho wakade
Sihloniphe labo abahlukunyezwa ngebanga lokobana kube nekululeko enarheni yekhethu
Sihloniphe labo abasebenze ekwakheni begodu nekuthuthukiseni iphasi lekhethu
Bakholelwa bonyana iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo, begodu sibambene ngokwahlukahlukana kwethu
Ngakhoke ngabajameli bethu abakhethwe ngokukhululekileko, samukela umThethosisekelo lo njengomThetho wokuthoma weRiphabhligi oza-
Kuqeda ukuhlukana okwadlulako begodu sakhe umphakathi ozokudzimelela eminqopheni yentando yenengi, ubulungiswa begodu namalungelo wangokomThetho wobuntu
Ukubeka isisekelo sentando yenengi nomphakathi okhululekileko lapho urhulumende adzimelele eemfunweni zabantu lapho esinye nesinye isakhamuzi sivikelwe mThetho;
Ukubeka isisekelo somphakathi okhululekileko lapho urhulumende adzimelele phezu kwentando yesitjhaba begodu esinye nesinye isakhamuzi sivikelekile ngokomThetho;
Ukwenza ngcono izinga lepilo yazo zoke izakhamuzi begodu nokuveza amakghono wawo woke umuntu; begodu
Ukwakha iSewula Afrika ebumbeneko begodu nentando yenengi ezokwazi ukuthatha indawo yayo njengenarha ezijameleko emndenini weentjhabatjhaba.
UZimu avikele abantu bekhethu
Nkosi Sikelel' i-Afrika. Morena boloka setjhaba sa heso. 
God seën Suid-Afrika. God bless South Africa. 
Mudzimu fhatutshedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.
ISAHLUKO 1
IINJAMISO EZISISEKELO (iingaba 1-6)
1.	IRiphabhligi yeSewula Afrika
IRiphabhligi yeSewula Afrika mbuso obambeneko wentando yenengi, osekelwe phezu kwamagugu alandelako:
(a)	Isithunzi sobuntu, ukuphumelelisa ukulingana nokuthuthukiswa kwamalungelo wobuntu kanye nekululeko. 
(b)	Ukungabandlululi ngobuhlobo nangobulili
(c)	Ukuba ngaphezulu komThethosisekelo nokusebenza komThetho
(d)	Ilungelo lokuvowuda labo boke abadala, irherho elifanako labavowudi, amakhetho abanjwa njalo ngemva kwesikhathi esithileko begodu nendlela yentando yenengi yokubusa kweenhlangano ezinengi, kuze kubonelelwe ukuziphendulela, ukuzimisela nokuvuleka.
2.	Ukubangaphezulu komThethosisekelo
UmThethosisekelo mThetho omkhulu weRiphabhligi; umthetho namkha isenzo esingakhambisani nawo asikho emthethweni, begodu neembopho ezibekwa ngiwo kufanele zifezwe.
3.	Ubuzwe 
(1)	Kunobuzwe obufanako eSewula Afrika.
(2)	Zoke izakhamuzi -
(a)	Zinamalungelo, amagunya kanye nokuzuza ngokulinganako;
(b)	Zifanele ukufeza imisebenzi neembopho zobuzwe ngokulinganako.
(3)	UmThetho wenarha kufanele ubonelele ukutholakala, ukulahlekelwa begodu nokubuyiselwa kobuzwe.
4.	Ingoma yesitjhaba
   Ingoma yesitjhaba yeRiphabhligi izakuquntwa nguMongameli ngesimemezelo sangokomThetho
5.	Iflarha yeNarha
   Iflarha yenarha yeRiphabhligi inombala onzima, osarulani, ohlaza satjani, omhlophe, obomvu nohlaza samafu, njengombana ibunjiwe beyahlathululwa kuTjhejuli 1.
6.	Amalimi 
(1)	Amalimi asemthethweni weRiphabhligi ngila: iSepedi, iSesotho, iSetswana, isiSwati, iTshivenda, iXitsonga, isiBhuru, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa nesiZulu.
(2)	Ukubonelela amalimi wabantu lawo ayengatjhejwako ngokomlando nangokobujamo, umbuso kumele uthathe amagadango afaneleko ukukhuphula ubujamo nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi lawo.
(3)	(a) urhulumende welizwe nowamaphrovinsi angasebenzisa elinye nelinye ilimi elisemthethweni malungana nemisebenzi karhulumende, kutjhejwe ukusetjenziswa, ukusebenza kwawo, iindleko, ubujamo beemfunda nokulinganisa iindingo nalokho okukhethwa mphakathi wokana namkha kumaphrovinsi athileko; kodwana urhulumende wenarha nomunye nomunye urhulumende wephrovinsi kumele asebenzise ubuncani bakhona amalimi amabili asemthethweni.
(b) Abomasipala kumele batjheje amalimi asetjenziswa namkha athandwa zizakhamuzi zabo.
(4)	Urhulumende wenarha nowamaPhrovinsi ngamagadango asemthethweni namanye angawasebenzisa kumele alawule begodu abeke ilihlo ekusetjenzisweni kwamalimi lawo asemthethweni. Ngaphandle kokuphikisana nokutjhiwo kusigatjana (2) woke amalimi kumele ahlonitjhwe ngokulinganako begodu aphathwe ngokulinganako.
(5)	IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika eyahlonywa ngokomThetho welizwe kufanele:
(a)	Ithuthukise begodu isungule nobujamo obuzokubonelela ituthuko nokusetjenziswa-
(i)	Kwamalimi woke asemthethweni
(ii)	isi-Khoi, isiNama nesi-San; begodu
(iii)	Nelimi lamatshwayo
(b)	Ukuthuthukisa nokubonelela ukuhlonitjhwa-
(i)	Kwawo woke amalimi asetjenziswa ngokujayelekileko miphakathi yeSewula Afrika, kufaka hlangana isi-German; isi-Greek; isi-Gujarati, isi-Hindi, isi-Portuguese, isi-Tamil, isi-Telegu begodu nesi-Urdu; begodu
(ii)	isi-Arabic; isi-Hebrew; isi-Sanskrit; begodu namanye amalimi asetjenziswa kwezekolo eSewula Afrika.
ISAHLUKO 2
UMTLOLO WAMALUNGELO WOBUNTU
7.	Amalungelo
(1)	Umtlolo wamalungelo wobuntu usisekelo lapho intando yenengi yakhiwe phezu kwaso eSewula Afrika. Umumethe amalungelo wabantu boke enarheni yekhethu begodu uqinisa amagugu wentando yenengi wesithunzi sobuntu, ukulingana kanye nekululeko.
(2)	Umbuso umele uhloniphe, uvikele, uphuhlise begodu uzalise amalungelo atholakala ngaphakathi komtlolo wamalungelo wobuntu.
(3)	Amalungelo amumethwe mtlolo wamalungelo wobuntu angarhunyezwa ngokwendlalwe ngaphakathi esigabeni 36 namkha ngokutjhiwo kwenye indawo ngaphakathi kwalomtlolo.
8.	Ukusetjenziswa
(1)	Umtlolo wamalungelo wobuntu usebenza kiwo woke umThetho begodu ubopha iimBethamthetho, iKhabhinethe, iphiko lezobulungiswa namagatja woke wombuso.
(2)	 Iinjamiso zalomtlolo wamalungelo wobuntu zibopha abantu nje namkha abantu bomThetho ukufikelela ezingeni lapho usebenza khona, kutjhejwe umhlobo welungelo lelo nomhlobo wesibopho leso esibekwe ngilelo lungelo.
(3)	Ekusetjenzisweni kweemiso zomtlolo wamalungelo wobuntu kunoma ngimuphi umuntu nje namkha umuntu womThetho ngokulandela isigatjana (2), ikhotho-
(a)	Ukuze iphumelelise ilungelo elisemtlolweni, kufanele isebenzise, namkha lapha kutlhogekako, ithuthukise umThetho wesintu kuze kufike ezingeni lapho umThetho omenyezelweko ungaphumelelisi ilungelo lelo, begodu
(b)	Ingathuthukisa imigomo yomThetho wesintu bonyana irhunyeze ilungelo, kodwana nangabe ukurhunyeza lokho kukhambisana nesigaba 36(1).
(4)	Nomuntu womThetho naye kumele athole amalungelo asemtlolweni wamalungelo wobuntu ukuya ngomhlobo wamalungelo begodu nangehlobo labantu bomThetho.
9.	Ukulingana
(1)	Boke abantu bayalingana phambi komThetho, begodu banelungelo lokuvikeleka kanye nokusizwa mThetho ngokulinganako.
(2)	Ukulingana kufaka hlangana ukuthabela amalungelo nekululeko ngokuzeleko nangokulingana. Ukuraga ukufikelela kokulingana, kungenziwa imithetho begodu kuthathwe namagadango ahlelelwe ukuvikela nokuthuthukisa abantu namkha isiqhema sabantu ababedlelezelwe ngaphambilini ngesibanga sebandlululo.
(3)	Umbuso angeze wabandlulula ngokungakafaneli, ngokunqophileko namkha ngokungakanqophi ngezizathu ezithileko, kufaka hlangana ukubandlulula ngokwebala, ngokobulili, ngokuthi umuntu usidisi, utjhadile namkha akakatjhadi, ngokobuhlobo ngokuthi umuntu udabuka kusiphi isitjhaba, ngokombala, ngokuzibandakanya nobulili obuthileko, ngeminyaka yobudala, ngokurholophala, ngokwekolo, unembeza, ikolelo, ngokwamasiko, ngokwelimi nango kubelethwa. 
(4)	Akakho umuntu ozakubandlulula ngokungakafaneli, ngokunqophileko namkha ngokungakanqophi ngezizathu ezithileko, ngokuya ngokwesigatjana (3). UmThetho wenarha kufanele wenze isiphakamiso sokuvikela namkha ujamise ibandlululo elingakafaneli. 
(5)	Ibandlululo ngebanga namkha ngamabanga arhenyiswe kusigatjana (3) alikafaneli ngaphandle kokuthi kutholakale bonyana ibandlululo leli lifanelekile.
10.	Isithunzi sobuntu
  Omunye nomunye umuntu unesithunzi ngokwemvelo, begodu unelungelo lokuvikelwa nokuhlonitjhwa kwesithunzi sakhe.
11.	Ipilo
   Omunye nomunye unelungelo lokuphila.
12.	Ikululeko nokuvikeleka komuntu.
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lekululeko nokuvikeleka okufaka phakathi ilungelo-
lokungadinywa ikululeko ngaphandle kwebanga elizwakalako namkha,
Angavalelwa ngaphandle kokuvela ekhotho atjhaphuluke kiyo yoke imihlobo yenturhu evela emithonjeni yomphakathi namkha yangeqadi.
angatlhoriswa nangayiphi indlela; begodu
Angaphathwa namkha ajeziswe ngendlela esihluku, engatjengisi ubuntu namkha eyehlisa isithunzi.
(2)	Omunye nomunye unelungelo lokobana ubujamo bomzimba nengqondo yakhe kungathathelwa phasi, lokhu kufaka hlangana nelungelo-
(a)	Ukuthatha isiqunto malungana nokubeletha
(b)	Lokuvikeleka nokuzilawula ngemizimba yabo; begodu
(c)	Lokungasetjenziswa ekulingeleleni ukusebenza komuthi namkha
(d)	Okuthile okuphathelene nesayensi ngaphandle kwemvumo yakhe.
13.	Ubugqila ukukatelelwa ukuhlonipha omunye namkha ukukatelelwa ukusebenza.
   Akekho umuntu ozakwenziwa isigqila, akatelelwe ukuhlonipha omunye namkha akatelelwe ukusebenza.
14.	Ilungelo lokungaphazanyiswa 
Omunye nomunye unelungelo lokungaphazanyiswa, lokhu kufaka hlangana nelungelo lokobana-
(a)	Angasetjhwa emzimbeni namkha kusetjhwe umuzi wakhe;
(b)	Kungasetjhwa ipahla yakhe
(c)	Ukungamukwa ipahla yakhe; namkha
(d)	Ukukhulumisana kwabo emsitheleni kungathikamezwa.
15.	Ikululeko yekolo, ikolelo begodu nombono 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lekululeko kanembeza, ikolo, ukucabanga, ikolelo namkha ukuveza umbono.
(2)	Iinkonzo zingabanjelwa endaweni zombuso namkha eenkhungweni ezirhelejwa mbuso, nangabe-
Iinkonzo lezo zilandela imithetho yekambiso ebekwe ziimphathiswa ezifaneleko.
(b)	Iinkonzo lezo zenziwa ngendlela efaneleko; begodu
(c)	Ukukhambela iinkonzo lezo kumele kube ngokutjhaphulukileko begodu kube ngokokuzithandela
(3)	(a) Isigabesi asivimbeli umThetho omenyezelweko ukutjheja-
(i)	Imitjhado eyenziwe noma ngaliphi isiko, namkha ngokwekolo, ngokomThetho womndeni namkha womuntu mathupha; begodu
(ii)	Amarherho womThetho womndeni kanye newomuntu mathupha ngaphasi kwelinye nelinye isiko, namkha kungabantu abaraga ikambiso yekolo ethileko.
(b)	Ukubonelelwa ngokulandela indima (a) kufanele kukhambisane nalesisigaba begodu nezinye iinjamiso zomThethosisekelo.
16.	Ikululeko yokuveza amazizo 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuveza amazizo wakhe ngokutjhaphulukileko, kufaka hlangana nalokhu-
(a)	Ikululeko yamaphephandaba nemirhatjho
(b)	Ikululeko yokwamukela namkha ukudlulisa ilwazi namkha imibono
(c)	Ikululeko yokuveza ikghono lokubumba nokusungula; begodu
(d)	Ikululeko yezokufunda begodu nekululeko yokwenza irhubhululo lezesayensi 
(2)	Ilungelo elitjhiwo esigatjaneni (1) alifaki lokhu-
(a)	Ukukhuluma ngendlela ephehla ipi
(b)	Ukutjala umoya ongabangela inturhu; namkha
(c)	Ukuletha izondo esekwe ekuhlukeni ngebala, ngokobuhlobo, ngokobulili, namkha ngokwekolo okubangela ukuphehla inturhu nokulimala.
17.	Ukubuthana, ukutjhagala, ukurhwanta nokwethula iinghonghoyilo
Boke abantu banelungelo lokubuthana, bangenele amajima wokutjhagala, wokurhwanta nokwethula iinghonghoyilo koke lokhu akwenziwe ngokuthula kungaphathwa iinkhali.
18.	Ilungelo lokuhlanganyela
Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuhlanganyela.
19.	Amalungelo wezombanganarha 
(1)	Esinye nesinye isakhamuzi sitjhaphulukile bona sizikhethele ihlangothi kwezombanganarha, lokhu kufaka hlangana nelungelo loku-
(a)	Sungula ihlangano yezombanganarha
(b)	Ukuzibandakanya emisebenzini yehlangano, namkha uyifunele amalunga ihlangano leyo, begodu 
(c)	Ukukhankasela ihlangano yezombanganarha.
(2)	Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungenela amakhetho atjhaphulukileko afaneleko neza njalo emva kwesikhathi esithileko, ukuvowutela ibandla lesibethamthetho, elisungulwe ngokulandela umThethosisekelo.
(3)	Omunye nomunye umuntu omdala unelungelo-
(a)	Ukuvowuda, emakhethweni wokuvowudela noma ngiliphi ibandla lesibethamthetho, elisungulwe ngokulandela umThethosisekelo, namkha ukuvowudela emsitheleni
(b)	Lokuba ngunkhetheni esikhundleni sokusebenzela umphakathi, nangabe kwenzekile akhethwe, aphathe isikhundla sokusebenzela umphakathi.
20.	Ubuzwe
   Asikho isakhamuzi esifanele sidinywe ubuzwe baso.
21.	Ikululeko yokukhamba neyokuhlala 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lokukhamba ngokukhululeka.
(2)	Omunye nomunye unelungelo lokufuduka kileRiphabhligi.
(3)	Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungena, nokuhlala nanyana kukuphi kileRiphabhligi.
(4)	Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokuba nepaspoto.
22.	Ikululeko yokurhweba, yesikhundla yokufundela umsebenzi 
Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokuzikhethela irhwebo esilifunako, ukwenza irhwebo, ukutholwa kwesikhundla nomsebenzi kuza kulawulwa mThetho. 
23.	Ubudlelwana kezemisebenzi 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngokufaneleko emsebenzini.
(2)	Esinye nesinye isisebenzi sinelungelo-
(a)	Lokubumba nokujoyina iinyonyana zabasebenzi
(b)	Lokuzibandakanya emsebenzini nemahlelweni weenyonyana, begodu
(c)	Lokunghala umsebenzi.
(3)	Omunye nomunye umqatjhi unelungelo-
(a)	Lokubumba nokujoyina iinhlangano zabaqatjhi, kanye
 	(b)	Nokuzibandakanya emsebenzi nemahlelweni weenhlangano zabaqatjhi. 
(4)	Enye nenye inyonyana yabasebenzi begodu nenye nenye ihlangano yabaqatjhi inelungelo-
(a)	Lokukhetha ukuphatha, amahlelo nemisebenzi yayo; 
(b)	Lokuhlela; begodu
(c)	Lokubumba nokujoyina umfelandawonye 
(5)	Enye nenye inyunyana yabasebenzi, nehlangano yabaqatjhi kunye nomqatjhi banelungelo lokuzibandakanya eenkulumiswaneni zokubonisana. UmThetho wenarha ungabekwa ukulawula ikulumiswano yokubonisana. Kangangobana umThetho ungaquntela ilungelo kilesi sahluko, ukuquntelwa kumele kukhambisane nesigaba 36 (1)
(6)	UmThetho wenarha ungamukela amalungiselelo wokuvikela iinyonyana okumumethwe eemvumelwaneni zebambiswano. Kangangobana umThetho ungaquntela ilungelo kilesi sahluko, ukuqintela kufanele kukhambisane nesigaba 36(1)
24.	Ibhoduluko 
Omunye nomunye unelungelo-
(a)	Lokuba sebhodulukweni engekhe lakhubaza ipilo namkha ukuhlala kuhle, begodu
(b)	Lokuba ibhoduluko labo livikeleke, ukuze kuzuze isizukulwana sanamhlanje nesizako. Ngokusebenzisa umThetho ozwakalako namanye amagadango ahlelelwe-
(i)	Ukuvikela ukusilaphazeka kwebhoduluko nokurhurhuleka kwehlabathi
(ii)	Ukuphuhlisa ukutlhogonyelwa kwemvelo; begodu
(iii)	Ukuqinisekisa ituthuko edzimeleleko nokusetjenziswa kuhle kwemithombo yemvelo, kutjhejwe ituthuko yezomnotho nomphakathi.
25.	Ipahla 
(1)	Akakho umuntu ozakudinywa ipahla ngaphandle kwalokha lokho kwenziwa ngokulandela umThetho osebenza mazombe, begodu awukho umThetho ozakuvumela bonyana umuntu adinywe ipahla kungathintwani naye.
(2)	Ungamukwa ipahla kwaphela ngokuya ngokomThetho osebenza mazombe-
(a)	Nangabe kwenzelwa iindingo namkha iinrhuluphelo zomphakathi; begodu
(b)	Nangabe kuzakubhadelwa imali yokulilisa, leyo inani layo, isikhathi nendlela yokubhadelwa kuzakuvunyelwana ngayo namkha iquntwe ikhotho.
(3)	Inani lemali yokulilisa, isikhathi nendlela ezakubhadelwa ngayo kufanele kube ngelungileko, etjengisa ukulinganiswa okufaneleko hlangana kweenrhuluphelo zomphakathi neenrhuluphelo zalabo abathintekako, begodu kutjhejwe woke amaphuzu, kufaka hlangana-
(a)	Ukusetjenziswa kwayo njenganje;
(b)	Umlando wokutholakala nokusetjenziswa kwayo; 
(c)	Bonyana ingabiza malini nange ithengiswa 
(d)	Izinga elinqophileko lombuso lokubekelela ngeemali namkha lokurhelebha ngeemali malungana nepahla leyo; begodu
(e)	Nomnqopho wokwemukwa ipahla leyo.
(4)	Ngokomnqopho walesisigaba-
(a)	Iinrhuluphelo zomphakathi kufaka hlangana isibopho sesitjhaba sokutjhugulula inarha namatjhugululo abonelela ukutholakala kwemithombo yemvelo yoke ye Sewula Afrika; begodu
(b)	Ipahla ayifaki inarha kwaphela.
(5)	Umbuso kumele ubeke umThetho ozwakalako begodu uthathe namagadango nakutjhejwa imithombo enawo, ukukatelela imibandela eyenza bona izakhamuzi zikghone ukuthola inarha ngokufaneleko.
(6)	Umuntu namkha umphakathi isikhathi sokusebenzisa inarha singakavikeleki ngokomThetho ngebanga lomThetho obandlulula ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha izenzo, unelungelo ukufikela ezingeni elitjhiwo mThetho wePalamende, lokunikelwa isikhathi sokuhlala enarheni leyo esivikelwe mThetho namkha anikelwe irhelebho eliqondeneko.
(7)	Umuntu namkha umphakathi omukwe ipahla ngemva kuka 19 June 1913 ngebanga lomThetho webandlululo ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha izenzo, unelungelo ukufikela ezingeni elitjhiwo mThetho wePalamende, lokubuyiselwa leyo pahla namkha anikelwe irhelebho elifaneleko.
(8)	Akukho okutjhiwo ngilesisigaba okuzakuvimbela umbuso ukwenza umThetho nokuthatha amanye amagadango bonyana ufikelele etjhugulukweni lenarha, amanzi nalokho okukhambelana nala matjhuguluko, ukuze kulungiseke imiphumela yebandlululo ngokwebala kwesikhathi esadlulako, kwaphela nangabe okungakhambisani nokutjhiwo kilesisigaba, kukhambisana nokutjhiwo sigaba 36 (1)
(9)	Ipalamende kumele imemezele umThetho otjhiwo esigatjaneni (6). 
26	 Zezindlu 
(1)	Omunye nomunye unelungelo lokufikelela ukutholakala kwezindlu ngokwaneleko.	
(2)	Umbuso kumele uthathe amagadango azwakalako womThetho namanye amagadango, ngokusemandleni wawo, ukufinyelela ngokuphumeleleko kwalelilungelo.
(3)	Akekho ozakukhutjhwa ngendlini yakhe, namkha indlu yakhe ibhidlizwe, ngaphandle kwencwadi egunyazwe yikhotho emva kokutjheja woke amaphuzu aqakathekileko. Awukho umThetho ozakuvumela bonyana umuntu akhutjhwe ngendlini kungakathintwana naye.
27.	Zamaphilo, ukudla, amanzi begodu nokuvikeleka kwezehlalakhuhle. 
(1)	Omunye nomunye unelungelo lokufikelela kilokhu-
(a)	Ukutlhogonyelwa kezamaphilo, lokhu kufaka hlangana ukutlhogonyelwa kezamaphilo okumalungana nokubeletha.
(b)	Ukudla okwaneleko namanzi ahlanzekileko; begodu
(c)	Ukuvikeleka kwezehlalakuhle okufaka hlangana, ukurhelejwa okufaneleko kwezehlalakuhle nangabe umuntu uyabhalelwa kukuzondla, yena nalabo abafanele bondliwe nguye.
(2)	Umbuso kumele uthathe amagadango womThetho namanye angawasebenzisa nemithombo yawo ekhona, ukuragela phambili ngokuphumelelisa elinye nelinye ilungelo.
(3)	Akakho umuntu ozakwalelwa irhelebho elirhabako lokwelatjhwa
28.	Abantwana 
(1)	Omunye nomunye umntwana unelungelo-
(a)	Lokuba nebizo nobutjhaba kusukela nakabelethwako;
(b)	Lokutlhogonyelwa bazali nomndeni; kanye netlhogomelo elifaneleko nangabe ususiwe emndenini wakhe;
(c)	Lokuthola ukudla okwakha umzimba, indawo yokuhlala; ukwelatjhwa; kanye nokutjhejwa kwezehlalakuhle;
(d)	Lokuvikelwa ekuphathweni kumbi; ukuninwa, ukuhlukunyezwa namkha ukwehliswa kwesithunzi sobuntu
(e)	Lokuvikelwa ekuberegisweni okubangela bonyana umqatjhi wakhe azuze ngokungakafaneli;
(f)	Kungafuneki namkha avunyelwe ukwenza umsebenzi lowo-
(i)	Ongakafaneli umuntu oneminyaka elingana neyakhe; namkha
(ii)	Lowo obeka ukuzilinganela kwakhe, ifundwakhe, ipilo yakhe, ingqondo, umoya wakhe, ukuziphatha nekuzithuthukiseni kwakhe.
(g)	Lokobana angabotjhwa ngaphandle kwalokha nangabe kuligadango lamaswaphelo, nangabe lokho kuyenzeka, ngaphezu kwamalungelo umntwana okumele awathole ngokulandela isigaba 12 no35, umntwana unelungelo loku- 
(i)	Hlukaniswa neembotjhwa ezingaphezulu kweminyaka eli 18 begodu
(ii)	Phathwa ngaphasi kwamajamo afanele umntwana waleyo minyaka;
(h)	Lokuba nomjameli wezomThetho obonelelwa mbuso, begodu nangeendleko zombuso kuleyo milandu yokumangalelana kwabantu okunamatha umntwana loyo nangabe ukungakhambi kuhle komThetho kungahle kube khona.
(i)	Lokungasetjenziswa ngaphakathi kwenturhu lapho kuhlonywe ngeenkhali nokuvikeleka eenkhathini zenturhu yeenkhali.
(ii)	Iinrhuluphelo zomntwana kuyinto eqakatheke khulu ezintweni zoke eziphathelene nomntwana.
(iii)	Kilesisigaba nakukhulunywa ngomntwana kutjhiwo umuntu oneminyaka engaphasi kwe-18 ubudala
29.	Ifundo 
(1)	Omunye nomunye unelungelo-
(a)	Lokuthola ifundo esisekelo, lokhu kufaka hlangane nefundo esisekelo yabantu abadala.
(b)	Lokuthola ifundo ephakemeko, leyo okufanele kube mbuso othatha amagadango bonyana ibekhona begodu iragele phambili ngokungakghonakala ngakhona
(2)	Omunye nomunye unelungelo lokuthola ifundo ngelimi elisemthethweni namkha ngelimi azikhethela lona eenkungweni zefundo ezingezomphakathi, lapho ifundo leyo inganikelwa ngokuzwakalako. Kuze kubonelelwe ukuqinisekisa ukutholakala nokusetjenziswa kwalelilungelo, umbuso kumele uqalelele woke amagadango ahlukeneko wefundo, kufaka hlangana iinkhungo eziphakathi naphakathi, ukutlhogomela-
(a)	Ukulingana
(b)	Ikghonakalo; begodu
(c)	Isidingo sokulungisa imiphumela yemithetho nenjayelo ebandlulula ngokwebala yesikhathi esadlulako.
(3)	Omunye nomunye unelungelo lokusungula begodu agcine isikhungo sezefundo, asisekele ngeemali zakhe begodu sizijamele nangabe isikhungo leso-
(a)	Azibandlululi ngokwebala; 
(b)	Zitlolisiwe embusweni, begodu, 
(c)	 Azikho ezingeni eliphasi nazimadaniswa nalezonkhungo zefundo ezilawulwa mphakathi 
(4)	Isigatjana (3) asivimbeli ukurhelejwa ngeemali mbuso kweenkhungo zefundo ezizijameleko.
30.	Ilimi namasiko
Omunye nomunye unelungelo lokusebenzisa ilimi ekudlaleni indima eempilweni zabo ngokwamasiko abazikhethela, kodwana akekho umuntu ozakuthi lokha nakasebenzisa amalungelo wakhe, enze njalo ngendlela ekhambisana nomtlolo wamalungelo wobuntu.
31.	Imiphakathi yangokwamasiko, ikolo nelimi 
(1)	Abantu bomphakathi wangokwamasiko, ikolo nelimi angeze badinywe ilungelo, nabanye abantu bomphakathi wabo, loku-
(a)	Thabela isiko labo, benze ikolo yabo bebasebenzise ilimi labo, begodu
(b)	Sungula, ukujoyina nokuraga iinhlangano zamasiko zekolo nezamalimi, namanye amagatja womphakathi 
(2)	Amalungelo asesigatjaneni (1) angekhe asetjenziswa ngendlela engakhambisani nanoma ngisiphi isimiso somtlolo wamalungelo wobuntu.
2.	Ilungelo lokuthola ilwazi 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuthola-
(a)	Ilwazi eliphethwe mbuso, begodu
(b)	Elinye nelinye ilwazi eliphethwe ngomunye umuntu elifunakalako ukulisebenzisa namkha ukuvikela nofana ngimaphi amalungelo 
(2)	UmThetho wenarha kufanele umenyezelwe bonyana lelilungelo libonelelwe begodu ungabonelela amagadango azwakalako azakwethula ubudisi bokuphatha nebeemali obuphezu kombuso.   
33.	Igadango lekambiso elilungileko lezomThetho 
(1)	Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngendlela esemthethweni, ezwakalako begodu nangekambiso elungileko.
(2)	Omunye nomunye umuntu amalungelo wakhe nakathinteke kabuhlungu ngebanga legadango lekambiso, unelungelo lokunikelwa iamabanga atlolwe phasi.
(3)	UmThetho wenarha mazombe kufanele umenyezelwe bona uphumelelise amalungelo la, begodu kufanele-
(a)	Ubonelele ukuhlolisiswa kwegadango lekambiso yekhotho namkha lapha kufaneleko, ikundla ezijameleko begodu engathathi ihlangothi;
(b)	Ubophelele umbuso bonyana uphumelelise amalungelo akuzigatjana (1) no (2); begodu 
(c)	Uphuhlise ikghono lekambiso yezokuphatha.
34.	Ilungelo lokuya ekhotho
Omunye nomunye umuntu unelungelo namkha ngimuphi umraro awurarulule ngokusetjenziswa komThetho, ulalelwe phambi komphakathi ngaphambi kokuya ekhotho; namkha kenye iforamu ezijameleko engathathi ihlangothi. 
35.	Abantu ababotjhiweko, abavalelweko begodu nabamangalelweko 
(1)	Omunye nomunye umuntu obotjhiweko ngebanga lokusolelwa bonyana wenze umlandu unelungelo-
(a)	Lokuzithulela; 
(b)	Lokutjelwa msinyana-
(i)	Ngelungelo lakhe lokuzithulela; begodu
(ii)	Ayeleliswe ngokungenzeka nakangazithuleliko;
(c)	Lokungakatelelwa bonyana avume akwenzileko, lokho okuyinto engahle isetjenziswe njengobufakazi obumbophelelako;
(d)	Lokulethwa ekhotho msinya ngokungakghonakalako, kungabi ngemva-
(i)	kwama-iri ama-40 ngemva kokubotjhwa
(ii)	Ukuphela kwelanga lokuthoma lekhotho emva kokudlula kwama-iri ama-48 ngaphandle kwama–iri wekhotho ejayelekileko namkha ngelanga okungasilo lekhotho;
(e)	Ekuveleni kokuthoma phambi kwekhotho emva kokubotjhwa, athweswe umlandu namkha atjelwe ibanga elenza bonyana isikhathi sakhe sokuvalelwa sengezwe, lokha lokha lokho kubhala ukwenzeka, ulungela ukutjhaphululwa; begodu
(f)	Atjhatjhululwe ejele nangabe imibandela yomThetho iyavuma, kuye ngamabanga azwakalako.
(2)	Omunye nomunye umuntu obotjhiweko, kufaka hlangana esinye nesinye isibotjhwa esele sigwetjiwe, sinelungelo-
(a)	Lokobana atjelwe bonyana ubotjhelweni;
(b)	Ukukhetha, nokuthintana nomjameli womThetho begodu atjelwe msinya ngalelilungelo;
©	Lokubonelelwa ngomjameli womThetho okhonjwe mbuso nangabe kunekghonakalo lobanyana ubungekho emthethweni kungenzeka begodu atjelwe msinya ngalelilungelo;
(d)	 Sokumangala ekhotho bona ukubotjhwa kwaso kusemthethweni na? Nangabe ukubotjhwa kwaso akukho emthethweni, sitjhatjhululwe
(e)	Sokuvalelwa ngaphasi kobujamo obukhambisana nesithunzi sobuntu, lapho kufaka hlangana ukunikelwa indawo eyaneleko yokuhlala, ukudla okwakha umzimba, iincwadi zokufunda, kanye nokwelatjhwa ngeendleko zombuso; begodu
(f)	Lokuthintana, begodu avakatjhelwe ngilaba abalandelako-
(i)	Ngowakwakhe namkha umlingani;
(ii)	Iinhlobo;
(iii)	Umeluleki wezekolo okhethwe nguye, begodu
(iv)	Nodorhodere okhethwe nguye.
(3)	Omunye nomunye ummangalelwa unelungelo lokusegiswa ngendlela efaneleko, lokhu kufaka hlangana ilungelo-
(a)	Lokwaziswa ngomlandu abekwe wona, anikelwe nemininingwana ngokunabileko ukwenzela bonyana akghone ukuziphendulela emlandwini loyo;
(b)	Lokuthola isikhathi esaneleko nezinto ezaneleko angazisebenzisa ekuzivikeleni;
(c)	Lokusegiswa ekhotho yomThetho ejwayelekileko nevulelwe umphakathi;
(d)	Lokulalelwa komlandu wakhe kuthonywe bekuqedwe ngaphandle kokuriyada okungazwakaliko;
(e)	Lokubakhona lokha nakugwetjwa umlandu wakhe;
(f)	Lokukhetha begodu ajanyelwe mjameli womThetho begodu atjelwe ngalelilungelo msinyana;
(g)	Lokubonelelwa ngomjameli womThetho ozakubhadelwa mbuso lokha nakubonakala bona kungaba nokungakhanjiswa ngokulungileko komlandu, begodu atjelwe ngalelilungelo msinyana;
(h)	Lokuthathwa bonyana umsulwa, azithulele, begodu angafakazi lokha nakugwetjwako;
(i)	Lokuthula ubufakazi nokuphikisa ubufakazi obuthuliweko;
(j)	Lokungakatelelwa ukwethula ubufakazi obumbophako;
(k)	Lokugwetjwa ngelimi alizwisisako, namkha lokho nakungakghonakaliko, atologelwe ngelimi alizwako; 
(l)	Lokungagwetjelwa isenzo namkha ukungenzi okugade kungasimlandu ngaphasi komThetho wenarha namkha umThetho wamazwe ngesikhathi lokho kwenziwa namkha kungenziwa;
(m)	Lokungakatelelwa umlandu ngezenzo namkha ukungenzi ngalezo owabonwa umlandu namkha anganamlandu ngazo ngaphambilini;
(n)	Lokuba nomzuzu wokubethwa ngeswazi elincani lokho nangabe isigwebo esibekiweko sitjhugululwe hlangana nesikhathi umlandu wenziwe ngaso nesikhathi sokugwetjwa; begodu
(o)	Lokwenza isibawo bonyana umlandu wakhe ubuyekezwe namkha uhlolisiswe yikhotho engaphezulu.
(4)	Lokha nangabe isigaba lesi sifuna umbiko utjelwe umuntu; lowo mbiko kumele unikelwe ngelimi lelo umuntu loyo alizwisisako. 
(5)	Obunye nobunye ubufakazi obutholakele ngendlela ephikisa noma ngiliphi ilungelo elingaphakathi komtlolo wamalungelo wobuntu bufanele kulahlwe, nangabe ukwamukelwa kwabo ubufakazi lobo kuzakwenza bonyana ukugwetjwa komlandu lowo kube ngokungakalungi namkha ngendlela ethile kungakhubaza ikambiso yezobulungiswa.
36.	Ukurhunyezwa kwamalungelo 
(1)	Amalungelo angaphakathi komtlolo wamalungelo wobuntu angarhunyezwa kwaphela ngokulandela umThetho osebenza mazombe kufikela lapha ukurhunyezwa kwawo kuzwakala begodu kufaneleko emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba osekelwe phezu kokuhlonitjhwa kwesithunzi sobuntu, ukulingana nekululeko, kutjhejwe amaphuzu woke afaneleko kufaka hlangana-
(a)	Umhlobo welungelo lelo;
(b)	Ukuqakatheka komnqopho werhunyezo lelo; 
(c)	Umhlobo werhunyezo begodu ukuthi ukurhunyezwa lokho kungangani;
(d)	Ubuhlobo hlangana nokurhunyezwa nomnqopho wokurhunyezwa lokho; begodu
(e)	Ukurhunyezwa kube ngendlela efitjhani yokufikelela umnqopho lo.
(2)	Ngaphandle kwalokho okutjhiwo esigatjaneni (1) namkha noma ngasiphi isimiso somThethosisekelo, awukho umThetho ongarhunyeza noma ngaliphi ilungelo elibonelelwe ngaphakathi komTlolo wamaLungelo wobuNtu.
37.	UmThetho wobujamo oburhabileko 
(1)	UmThetho wobujamo oburhabileko ungamenyezelwa kwaphela ngokulandela umThetho wepalamende begodu kwaphela nangabe-
(a)	Ipilo yesitjhaba isengozini yokuthuselwa ngepi, ukusahlelwa, ukuvukela umbuso, irawurawu, umonakalo omkhulu ngenarheni namkha kunento erhabileko emphakathini; begodu
(b)	Isimemezelo somThetho loyo siyatlhogeka ekubuyiseni ukuthula nokuthobelwa komThetho.
(2)	Ukumenyezelwa komThetho wobujamo oburhabileko, begodu nomunye nomunye umThetho omenyezelweko, namkha elinye nelinye igadango elithathwako ngokulandela ukumenyezelwa komThetho lo, kuzakubanamandla kwaphela nangabe-
(a)	Uthoma ukusebenza ngelanga omenyezelwe ngalo, begodu
(b)	Akudluli amalanga ama-21 ukusukela ngelanga omenyezelwe ngalo, ngaphandle kwalokha nangabe iKoro yePalamende eKulu ithatha isiqunto sokwengeza isimemezelo leso ngesikhathi esingadluli eenyangeni ezintathu esikhathini esisodwa. Ukungezelela kwamathomo kokumenyezelwa komThetho wobujamo oburhabileko kufanele kube ngendlela yesiqunto esamukelwe inengi lamalunga weKoro yePalamende eKulu. Isiqunto esithathwe ngokulandela kwendima le, kufanele samukele kwaphela ngokulandela iinkulumiswano zokuphikisana ezivulelwe umphakathi ezibanjwe ngaphakathi kweKoro.
(3)	Enye nenye ikhotho enamandla ingahlolisisa ukuba semthethweni-
(a)	Kwesimemezelo somThetho wobujamo oburhabileko;
(b)	Ukwengezelelwa kwesikhathi somThetho wobujamo oburhabileko; namkha
(c)	KomThetho ophasisweko namkha igadango elithethweko, ngaphasi kwesimemezelo somThetho wobujamo oburhabileko.
(4)	Omunye nomunye umThetho omenyezelwe ngokulandela isimemezelo somThetho wobujamo oburhabileko ungaphikisana nomtlolo wamalungelo wobuntu ukufikela kwaphela lapha-
(a)	Ukuphikisana lokho kudingwa khulu bujamo oburhabileko; begodu
(b)	UmThetho loyo-
(i)	Ukhambisana neembopho zeRiphabhligi le ngaphasi komThetho wamaZwe osetjenziswako eenkhathini zobujamo oburhabileko;
(ii)	Ukhambisana nesigatjana (5) begodu
(iii)	Waziswe ngaphasi komThetho ogadangisiweko wombuso wenarha msinyana ngemva kokumenyezelwa kwawo.
(5)	Awukho umThetho ogunyaza isimemezelo sobujamo oburhabileko begodu awukho umThetho omenyezelweko namkha amanye amagadango athathwe ngokulandela lesosimemezelo, ongavumela namkha ugunyaze-
(a)	Ukubhadela umbuso namkha omunye nomunye umuntu malungana nesenzo esinye nesinye esingekho emthethweni;
(b)	Okhunye nokhunye okuphikisana nalesisigaba; namkha
(c)	Okhunye nokhunye okuphikisana nalesisigaba okutjhiwo kukholomu-1 lerherho elitjengisa amalungelo angeze aqalelwa phasi ukufikela ezingeni maqondana nesigaba leso kukholomu-3 lerherho.
Irherho lamalungelo angeze aqalelwa phasi.
1
Inomboro yesigaba
2
Isihloko sesigaba
3
Izinga lelo ilungelo lingeze laqalelwa phasi
9
Ukulingana
Malungana nokubandlulula okungakafaneli ngezizathu zobuhlobo, umbala, ubuzwe namkha imvelaphi, ubulili, ikolo, namkha ilimi.
10
Isithunzi sobuntu
ngokupheleleko
11
Ipilo
Ngokupheleleko 
12
Ikululeko nokuvikeleka komuntu
Malungana neengatjana (1).(d) kanye no (e) kanye no 2 (c )
13
Ubugqila, ukukatelewa ukuhlonipha nokuberega
Malungana nobugqila nokukatelelwa ukuhlonipha nokuberega
28
Abantwana
Malungana:
-   isigatjana (1) (d) begodu no (e)
-   amalungelo asendinyaneni (i) begodu (ii) zesigatjana (1) (g); begodu
-   Isigatjana (1) (i) malungana nabantwana beminyaka eli-15 nangaphasi.
35
Abantu ababotjhiweko, abavalelweko begodu nabamangalelweko
Malungana na:  
-   isigatjana (1) (a) , (b) begodu no (c) ni 2 (d)
-   amalungelo eendinyaneni (a) kufika ku (o) zesigatjana (3) kungafaki  hlangana indima (d)
-   isigatjana (4); begodu
-   Isigatjana (5)	malungana nokungamukeleki kobufakazi nangabe ukwamukelwa kwalobo bufakazi kuzakubangela bonyana ukugwetjwa komlandu kungabi ngokufaneleko.
(6)	Lokha omunye nomunye umuntu avalelwa ngaphandle kokugwetjwa ngokulandela ukudinywa kwamalungelo kusukela emiphumeleni yokumenyezelwa komThetho wobujamo oburhabileko, imibandela elandelako kufanelwe izaliswe-
(a)	Ilungu elimumuntu omdala lomndeni namkha umngani womuntu obotjhiweko kufanele lithintwe msinyana ngokukghonakalako litjelwe, laziswe ngokubotjhwa komuntu loyo.
(b)	Isaziso kumele sitlolwe eGazedini yomBuso yesitjhaba kungakapheli isikhathi samalanga amahlanu umuntu lowo abotjhiwe, kuvezwe ibizo lomuntu obotjhiweko loyo, indawo avalelwe kiyo begodu kuhlathululwe namagadango arhabileko abotjhwe ngaphasi kwawo.
(c)	Umuntu obotjhiweko loyo, kufanele avunyelwe ukuzikhethela udorhodere begodu avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako. 
(d)	Umuntu obotjhiweko loyo ufanele avunyelwe ukuzikhethela umjameli womThetho begodu avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako.
(e)	Ikhotho kufanele ihlolisise ukubotjhwa komuntu loyo msinya ngokungakghonakalako, kungakadluli amalanga ali-10 kusukela ngelanga abotjhwe ngalo begodu, ikhotho kufanele itjhaphulule isibotjhwa leso ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe kuyatlhogeka ukubuyisela ukuthula nokuthobela umThetho.
(f)	Isibotjhwa esingatjhaphululwa ngokulandela indima (e), namkha esingatjhaphululwa ngokulandela ukuhlolisiswa kokubotjhwa kwakhe ngokulandela indima le, singenza isibawo ekhotho bona kuhlolisiswe kabutjha ukuvalelwa kwaso kwesinye nesinye isikhathi emva kwamalanga alitjhumi ukuhlolisisa okugandungileko kudlulile, begodu nakulelo  iphuzu  ikhotho kufanele itjhaphulule isibotjhwa ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe kuyatlhogeka ukubuyisa ukuthula nokuthobela umThetho.
(g)	Umuntu obotjhiweko ufanele avele mathupha phambi kwekhotho ehlolisisa ukubotjhwa kwakhe, ajanyelwe mjameli womThetho nangabe isibawo sakhe silalelwe ikhotho begodu azililele mayelana nokuvalelwa kwakhe mlibe.
(h)	Umbuso kufanele wethule amabanga atlolwe phasi phambi kwekhotho ukukhombisa ukuqakatheka ngokungezelelwa kokubotjhwa komuntu loyo, begodu umbuso kufanele unikele isibotjhwa leso ikhophi yamabanga wokubotjhwa kwaso kusese namalanga amabili ngaphambi kobana ikhotho ihlolisise ukubotjhwa kwaso.
(7)	Lokha nangabe itjhaphulula umuntu obotjhiweko, umuntu loyo angeze abotjhwa godu ngenzathu ezifanako ngaphandle kwalokha umbuso ukhombisa ngokucacileko ukuqakatheka kokubotjhwa komuntu loyo godu.
(8)	Iingatjana (6) no (7) azisebenzi ebantwini abangasi zizakhamuzi zeRiphabhligi begodu abavalelwe ngokulandela inturhu yeenkhali yamazwe. Kuhle kuhle, umbuso kufanele ulandele amazinga lawo abopha iRiphabhligi ngaphasi komThetho wamazwe wobuntu malungana nokuvalelwa kwabantu labo. 
38.	Ukukatelelwa kwamalungelo
Omunye nomunye orheliswe kilesisigaba, unelungelo lokwenza isibawo ekhotho enobukghoni, atjho bona ilungelo elimumethwe emTlolweni wamaLungelo wobuNtu liphuliwe namkha lithuselwe, lapho ikhotho izakuphana ngerhelebho elifaneleko kufaka hlangana nokwenziwa kwesimemezelo samalungelo wobuntu. Abantu abangenza isibawo ekhotho ngilaba:
(a)	Omunye nomunye ozenzela isibawo ngokwakhe;
(b)	Omunye nomunye umuntu owenza isibawo esikhundleni somunye ongakghoniko ukuzenzela ngebizo lakhe;
(c)	Omunye nomunye owenza lokho njengelunga, namkha oraga iinrhuluphelo zesiqhema sabantu namkha kungaba ziinrhuluphelo zabantu besiqhema esithileko;
(d)	Omunye nomunye owenza isibawo ngeenrhuluphelo zomphakathi; begodu
(e)	Ihlangano eyenza isibawo ngeenrhuluphelo zamalunga wayo
39.	Ukuhlathululwa komTlolo wamaLungelo wobuNtu
   (1)	Lokha nakuhlathululwa umTlolo wamaLungelo wobuNtu enye nenye ikhotho, ikundla namkha iforamu-
(a)	Kufanele ithuthukise amagugu asekela umphakathi ovulekileko newentando yenengi esekelwe phezu kwesithunzi sobuntu, ukulingana nekululeko;
(b)	Kufanele itjheje umThetho wamazwe; begodu
(c)	Ungatjheja umThetho wamazwe wangaphandle.
(2)	Lokha ihlathulula omunye nomunye umThetho, begodu lokha nayithuthukisa umThetho wesintu namkha enye nenye   ikhotho, ikundla namkha iforamu kufanele ithuthukise ummoya, itjisakalo nomnqopho womTlolo wamaLungelo wobuNtu.
(3)	UmTlolo wamaLungelo wobuNtu awuvimbeli ukubakhona kwamanye amalungelo namkha iinkululeko atjhejwa namkha anikelwe umThetho wesintu, namkha umThetho omenyezelweko, ukufikela ezingeni lapha akhambisana nomTlolo khona
ISAHLUKO 3
UMBUSO OSEBENZISANAKO (iingaba 40-41)
40.	URhulumende we Riphabhligi 
(1)	IRiphabhligi, ngurhulumende obunjwe mazinga anjengombuso wenarha, wePhrovinsi neweNdawo lawo ahlukeneko; asekelanako begodu anobudlelwano.
(2)	Woke amazinga karhulumende ifanele ukuhlonipha nokulandela imigomo engakulesi sahluko begodu kufanele enze imisebenzi yawo ngaphakathi kwemikhawulo ebekwa ngilesisahluko.
41.	Imigomo karhulumende obambiseneko kanye norhulumende wangaphakathi onokuzwana.
(1)	Woke amazinga karhulumende namagatja woke ngaphandle kwezinga elinye nelinye kufanele-
(a)	Abonelele bonyana kuhlala kunokuthula, itjhebiswano lesitjhaba nokungahlukaniswa kweRiphabhligi;
(b)	Aqalele ukuzilinganela kwabantu beRiphabhligi;   
(c)	Abonelele bonyana umbuso weRiphabhligi yoke ngonepumelelo, osebenzela etjhatjhalazini, onokuziphendulela nobambeneko;
(d)	Athembeke emThethwenisisekelo, kuRiphabhligi nebantwini bayo;
(e)	Ahloniphe ubujamo bomThethosisekelo, iinkhungo, amandla nemisebenzi karhulumende keminye imikhakha yemisebenzi;
(f)	Angathathi amanye amandla namkha enze eminye imisebenzi ngaphandle kwaleyo athweswe yona mThethosisekelo
(g)	Asebenzise amandla ukwenza imisebenzi yawo ngendlela engeze yakhubaza ubujamo bakaRhulumende ngokwemikhawulo, imisebenzi neenkhungo keminye imikhakha yemisebenzi; begodu
(h)	Kube nokubambisana; ukwethembana nokukholelwa -
(i)	Ngokukatelela ubudlelwana nobungani;
(ii)	Ngokurhelebhana nokusekelana;
(iii)	Ngokwazisana, nokuthintana; eendabeni lezo ezineenrhuluphelo ezifanako;
(iv)	Ngokuvumelanisa izenzo zabo kunye nemithetho;
(v)	Ngokubambelela ekambisweni ekuvunyelenwe ngayo; begodu
(vi)	Ngokuvimbela iinkambiso zomThetho komunye nomunye 
(2)	UmThetho wepalamende kufanele-
(a)	Usungule namkha ubonelele izakhiwo neenkhungo ezizakuthuthukisa nokuphumelelisa ubudlelwana hlangana norhulumende, begodu
(b)	Ubonelele indlela namahlelo afaneleko azakuphumelelisa ukurarululwa kwemiraro ehlangana naborhulumende.
(3)	Igatja likarhulumende elinamathekako emrarweni hlangana norhulumende lifanele lithathe amagadango azwakalako ngokusebenzisa iindlela namahlelo abonelelweko ukurarulula lemiraro; begodu kufanele isebenzise zoke iindlela ezikhona ngaphambi kobanyana ithinte ikhotho enamandla ukurarulula lomraro 
(4)	Nangabe ikhotho iqunta bonyana iindingo zesigatjana (3) azikazaliseki, ingabuyisela umraro lowo kumagatja lawo karhulumende othintekako.    
ISAHLUKO 4
IPALAMENDE (iingaba 42-82)
42.	Ukubunjwa kwePalamende
(1)	Ipalamende ibunjwa-
(a)	YiKoro yePalamende eKulu; kanye
(b)	NomKhandlu wamaphrovinsi.
(2)	IKoro yePalamende eKulu nomKhandlu wamaphrovinsi uzibandakanya ekambisweni yokwenza umThetho ngendlela endlalwe ngaphakathi komThethosisekelo.
(3)	IKoro yePalamende eKulu ikhethwe bona ijamele abantu begodu libonelele ukubusa kwabantu ngaphasi komThethosisekelo. Lenza lokho ngokukhetha uMongameli, ngokubonelela ukubakhona kweforamu yesitjhaba ezakutjheja iindaba zomphakathi; ngokuphasisa umThetho, ngokutjheja nokubeka ilihlo elibukhali phezu kwekambiso yeKhabhinethe.
(4)	UmKhandlu wamaphrovinsi ojamele amaphrovinsi ukuqinisekisa bonyana iinrhuluphelo zamaphrovinsi ziyatjhejwa ezingeni lakarhulumende wesitjhaba, wenza lokho ngokuzibandakanya ehlelweni lokwenza umThetho wenarha mazombe begodu nokudlulisela iindaba zomphakathi ezithinta amaphrovinsi eforamini yesitjhaba.
(5)	UMongameli angabiza ipalamende bonyana izokuhlala ngokungakavami ngesinye nesinye isikhathi uzokwenza iindaba eziqakathekileko.
(6)	IPalamende iseKapa, kodwana umThetho wePalamende, omenyezelwe ngokukhambisana nesigaba 76 (1) no (5) ungaqunta bonyana indawo yokuhlala yePalamende ibe kenye indawo.
43.	Ilawulo lomThetho weRiphabhligi
Ngaphakathi kwe Riphabhligi ilawulo lomThetho-
(a)	Ezingeni lakarhulumende wenarha lithweswe ipalamende; ngendlela etjhiwo esigabeni 44;
(b)	ezingeni lakarhulumende wamaphrovinsi lithweswe isiBethamthetho sephrovinsi, ngendlela etjhiwo esigabeni 104; begodu
(c)	Ezingeni lakarhulumende wendawo lithweswe umKhandlu kamasipala, ngendlela etjhiwo esigabeni 156. 
44.  	Amandla welawulo lomThetho wenarha
(1)	Amandla welawulo lomThetho wenarha njengombana athweswe iPalamende-
(a)	Anikela iKoro yePalamende eKulu amandla woku-
(i)	Tjhugulula umThethosisekelo
(ii) 	Phasisa umThetho omalungana nanoma ngiyiphi indaba, kufaka hlangana indaba engaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kutjhejuli 4, kodwana kungafaki ngaphasi kwesigatjana (2), indaba ewela ngaphasi kweendawo zokusebenza ezitlolwe kutjhejuli 5, begodu
(iii)	Nikela amandla welawulo lomThetho walo, ngaphandle kwamandla wokutjhugulula umThethosisekelo, kwesinye nesinye isibethamthetho ezingeni elinye lombuso; begodu
(b)	Anikela umKhandlu wamaphrovinsi amandla-
(i)	Wokuzibandakanya ekutjhugululweni komThethosisekelo ngokuya kwesigaba 74;
(ii)	Wokuphasisa umThetho ngokuya kwesigaba76 malungana nenye nenye indaba engaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kutjhejuli 4, begodu noma ngiyiphi indaba leyo umThethosisekelo ofuna bona iphasiswe ngokuya kwesigaba 76; begodu
(iii)	Nokutjheja ngokuya kwesigaba 75, omunye nomunye umThetho ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu.
(2)	IPalamende ingangena ngokuphasisa umThetho ngokuya kwesigaba 76 (1), malungana nendaba ewela ngaphasi kwendawo yokusebenzela etlolwe kutjhejuli 5, lokha nakutlhogeka- 
(a)	Ukubonelela ukuvikeleka kwenarha;
(b)	Ukubumbana kezomnotho; 
(c)	Ukubonelela amazinga aqakathekileko wenarha;
(d)	Ukubeka amazinga atlhogekako ekwethuleni kwemisebenzi; namkha; 
(e)	Ukuvimbela igadango elingazwakaliko elithethwe yiphrovinsi elikhubaza iinrhuluphelo zenye iphrovinsi, namkha zenarha yoke.
(3)	UmThetho malungana nendaba eqakathekileko namkha ekhambisana nokusetjenziswa kwamandla ngekghono, malungana neendaba namkha ngiyiphi etlolwe kutjhejuli 4 eminqopheni yoke, mThetho omalungana nendaba etlolwe kutjhejuli 4.
(4)	Lokha nayisebenzisa amandla wayo wokwenza umThetho ipalamende ibotjhwa kwaphela ngilomThethosisekelo, begodu kufanele ithathe igadango lokukhambisana nangaphasi kwemikhawulo yalo mThethosisekelo.
45.	Imigomo iinqunto kanye namakomidi ahlanganyeleko 
(1)	IKoro yePalamende eKulu kanye nomKhandlu wamaphrovinsi kufanele isungule ikomidi ehlanganyelweko yemigomo, engenza imigomo neenqunto malungana nomsebenzi wokuhlanganyelwa weKoro newomKhandlu, kufaka hlangana imigomo neenqunto-
(a)	Ibeka iindlela ezizakuphumelelisa ukwenziwa komThetho, kufaka hlangana ukubekwa kwesikhathi leso ngaso ihlelo elithileko liqedwe ngalo umsebenzi;
(b)	Esungula amakomidi ahlanganyelweko abunjwa malunga womKhandlu neweKoro bona atjheje nokwethula umbiko malungana nemiTlolo ehlongozwako etjhiwo esigabeni 74 no 75 lawo athunyelwe emakomidini atjhiweko;
(c)	Ukuhloma ikomidi ebumbeneko ukuqalisisa umThethosisekelo okunganani kanye ngonyaka; begodu
(d)	Ukulawula okwenziwa - 
(i)	Yikomidi yemigomo ehlanganyelweko
(ii) 	Yikomidi yokuLamula; 
(iii) 	Yikomidi eqalisisa umThethosisekelo, begodu
(iv)	Nanofana ngiyiphi enye ikomidi ebumbeneko ehlonywe ngaphasi kwendima B
(2)	Amalunga weKhabhinethe, amalunga weKoro yePalamende eKulu begodu neenthunywa kumKhandlu wamaphrovinsi banamalungelo nokuvikelwa phambi kwekomidi ehlanganyelweko yekoro kanye nomKhandlu njengombana banawo ngaphambi kweKoro namkha umKhandlu.
IKoro yePalamende eKulu (iingaba  46-59)
46.	Umtlhamo nokukhetha
(1)	IKoro yePalamende eKulu ibunjwe malunga angasingaphasi kwama-350 begodu angadluli kuma-400 wabomma nabobaba abakhethwe njengamalunga ngokuya ngokwekambiso yerherho lokukhetha eli- 
(a)	Quntwe mThetho wenarha;
(b)	Dzimelele phezu kwerherho elifanako labavowudi
(c)	Bonelela bona iminyaka yokuvowuda ibe li-18; begodu
(d)	Miphumela, seyiyoke, ibe ngendlela yokujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowudi atholwe ngizo.
(2)	UmThetho wePalamende kufanele uqunte indlela yokubeka inani lamalunga weKoro yePalamende eKulu.
Isigatjana. (1) sitjhugululwe ngesigaba 1 somThetho 2 ka-2003 kanye nesigaba 1somThetho 15 ka-2008.]
47.	Ubulunga
(1)	Esinye nesinye isakhamuzi esilungele ukuvowudela ikoro yepalamende ekulu sikulungele ukuba lilunga laliKoro; ngaphandle kwalokha-
(a)	Nangabe umuntu loyo ubekwe esikhundleni namkha usebenza kurhulumende begodu uthola umrholo ngaphandle-
(i)	KoMongameli, iSekela likaMongameli, aboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe; begodu-
(ii)	Abanye nabanye abantu abakulezonkhundla okutholakala bona umsebenzi abawenzako ukhambisana nomsebenzi welunga lepalamende, begodu njengomsebenzi okhambisana naloyo; 
(b)	Iinthunywa zasafuthi emKhandlwini wesiTjhaba wamaPhrovinsi namkha amalunga wesibethamthetho sephrovinsi namkha womKhandlu kaMasipala;
(c)	Umuntu oneenkolodo obhalelwa kuzibhadala, begodu angakalatjhelwa zona;
(d)	Omunye nomunye umuntu omenyezelwe yikhotho yange Riphabhligi bona akakazilinganeli engqondweni; namkha 
(e)	omunye nomunye umuntu othe ngemva kobanyana lesisigaba sisebenze wabonwa umlandu begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezili-12, ejele ngaphandle kokuhlawuliswa, kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabhligi nangabe isenzo esibange umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabhligi, kodwana akekho umuntu ozokuthathwa bona sele agwetjiwe, beze kufike isikhathi lapho ukubuyekezwa kokubonwa umlandu namkha isigwebo, sesiquntiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga lalelibandla, kuphela emva kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo leso.
(2)	Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga leKoro yePalamende eKulu ngokuya ngokwesigatjana (1) (a) no (b) angaba ngu’nkhetheni weKoro, ngaphasi kweenrhunyezo namkha imibandela esungulwe mthetho wenarha.
(3)	Umuntu ulahlakelwa bulunga bakhe ekorweni yepalamende ekulu nangabe umuntu loyo-
(a)	Akasakulungeli ukuba lilunga, 
(b)	Utshwilile ukuba seKorweni ngaphandle kwemvumo ngaphasi kobujamo bemithetho nekambiso kanye neenqunto zaleKoro, zithi kumele athathelwe ubulunga
(c)	Akasalungeli ukuba lilunga lehlangano eyamkhethako njengelunga laleyoKoro.
[Isigatjana (3) sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho 2 ka-2003 kanye nesigaba 2 somthetho 15 ka-2008.]
(4)	Iinkhundla ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu kufanele zizaliswe ngendlela equntwe mthetho wenarha.
48.	Ukufunga namkha ukuzibopha
Ngaphambi kobana amalunga weKoro yePalamende eKulu athome ngemisebenzi yawo kiliKoro, kufanela bona bafunge namkha, bazibophe ngokuthembeka kuRiphabhligi begodu nokuthobela umThethosiseko, ngokuzibopha ngokuya ngokweTjhejuli 2
49.	Isikhathi esibekelwe iKoro yePalamende eKulu
(1)	IKoro yePalamende eKulu ibekelwe isikhathi seminyaka emihlanu.
(2)	Nangabe iKoro yePalamende iyahlakazwa ngokuya kwesigaba 50, namkha isikhathi sayo nasiphelako, uMongameli, ngesimemezelo, kufanele abeke ilanga lokukhetha, okumele libanjwe kungakadluli amalanga ama-90 kusukela ngelanga iKoro leyo yahlakazwa ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sayo. Isimemezelo sokubiza nokubekwa kwelanga lamakhetho singakhutjhwa ngaphambi namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokuphatha kweKoro yePalamende eKulu.
[Isigatjana 2 sijanyiselwe ngesigaba 1 somThetho 5 ka-1999.]
(3)	Nangabe imiphumela yamakhetho weKoro yePalamende eKulu ayikamenyezelwa ngesikhathi esibekwe esigabeni 190, namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho, uMongameli, ngesimemezelo kufanele amemezele begodu abeke amalanga wamakhetho amanye afanelwe kubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga ama-90 emva kokuphela kwesikhatheso namkha kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo. 
(4)	IKoro yePalamende eKulu ihlala inamandla wokusebenza kusukela ngesikhathi sokupheliswa kwayo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwayo, beze kufike ilanga elingaphambi kwelanga lokuthoma kwamakhetho weKoro elandelako.
50.	Ukupheliswa kweKoro yePalamende eKulu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sayo esibekelwe sona.
(1)	UMongameli kufanele aphelise iKoro yePalamende eKulu lokha nangabe-
(a)	IKoro yamukele isiqunto bona ipheliswe, esifanelwe sisekelwe linengi lamalunga walo; begodu 
(b)	Iminyaka emithathu sele idlulile ikoro ikhethiwe.
(2)	UMjaphethe kaMongameli kufanele aphelise iKoro yePalamende eKulu lokha nangabe-
(a)	Kukhona isikhundla e-ofisini lakaMongameli, begodu
(b)	IKoro ibhalelwa kukhetha uMongameli omutjha ngamalanga ama-30 ngemva kokuvuleka kwesikhundla leso.
51.	Iinkhathi zokuhlala nezokuphumula 
(1)	Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kweKoro yePalamende eKulu kufanele kwenziwe ngesikhathi nelanga eliquntwe liJaji eliKhulu, kodwana kungadlula amalanga ali-14 kokumemezelwa kwemiphumela. IKoro yePalamende eKulu ingaqunta iinkhathi zayo zokuhlala nezokuphumula.
[Isigatjana (1) sijanyiselelwe ngesigaba 1 somThetho 6 ka-2001.]
(2)	UMongameli angabizela iKoro yePalamende eKulu emhlanganweni ongakajayeleki noma ngasiphi isikhathi mangabe kukhona izinto eziqakathekileko.
(3)	Ukuhlala kweKoro yePalamende eKulu kuvunyelwe eendaweni ezinye ngaphandle kwendawo yokuhlala yePalamende kwaphela ngamabanga avezwe ziinrhuluphelo zomphakathi, ukuvikeleka namkha lokha kungcono ukuhlala kileyo ndawo, begodu nalokha kubonelelwa imigomo neenqunto zeKoro.
52.	USomlomo nephini lakaSomlomo 
(1)	Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka ukuzalisa isikhundla, iKoro yePalamende eKulu kufanele ikhethe uSomlomo nephini likaSomlomo hlangana namalunga walo.
(2)	IJaji eliKhulu kumele kube ngilo elilawula amakhetho kaSomlomo, namkha akhethe elinye ijaji ukwenza lokho. USomlomo yena ulawula ekukhethweni kwephini lakhe.
[Isigatjana 2 sijanyiselelwe  ngesigaba 2 somThetho 6 ka-2001.]
(3)	Ikambiso ebekwe engcenyeni A yesigatjana 3 isetjenziswe ekukhethweni kwakaSomlomo nephini lakhe 
(4)	IKoro yePalamende eKulu ingasusa uSomlomo nephini lakhe ngokuthatha isiqunto. Inengi lamalunga weKoro kufanele abekhona lokha isiqunto leso samukelwa.
(5)	Ukulandela imigomo neenqunto zayo iKoro yePalamende eKulu ingakhetha hlangana namalunga walo abosihlalo abanye abangarhelebha uSomlomo nephini lakhe.
53.	Iinqunto
(1)	Ngaphandle kwalokha umThethosisekelo ubeka ngokuhlukileko-
(a)	Inengi lamalunga weKoro yePalamende eKulu kufanele babe khona ngaphambi kobana ivowudu ingathathwa phezu komThethomlingwa namkha ukutjhugululwa komThethomlingwa okunganani kunye esithathwini samalunga kufanele babekhona nakuvowudelwa enye nenye into engaphambi kweKoro, begodu
 	(b)	 Zoke iindaba ezingaphambi kweKoro ziquntwa inengi lamavowudu aphoselweko.
(2)	Ilunga leKoro yePalamende eKulu elengameleko emhlanganweni loyo alikavunyelwa ukuvowuda; kodwana-
(a)	Kufanele aphosele ivowudu ehlukanisako lokha nangabe kunamavowudu alinganako emahlangothini womabili phezu kombuzo othileko; begodu
(b)	Angaphosela ivowudu lokha kunendaba efanele iquntwe ivowudu esekelwa buncani bobunengi yobubili ebuthathwini bamalunga weKoro.
54.	Amalungelo wamalunga athileko weKhabhinethe nephini lika Mongameli eKorweni yePalamende eKulu
UMongameli nanomangiliphi ilunga leKhabhinethe namkha elinye nelinye iphini likaMongameli elingasililunga leKoro yePalamende eKulu, ngokuya ngokwemigomo nekambiso yeKoro, lingabakhona begodu likhulume kileyoKoro, kodwana angeze livowude.
[Isigaba. 54 sijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 6 ka-2001.]
55.	Amandla weKoro yePalamende eKulu 
(1)	Ekusebenziseni amandla wayo wokulawula, iKoro yePalamende eKulu inga-
(a)	Tjheja, iphasise, itjhugulule namkha Yale nanyana ngiwuphi umThetho phambi kweKoro, begodu,
(b)	Isungule ukulungiswa komThetho, ngaphandle komThethomlingwa weemali 
(2)	IKoro yePalamende eKulu kumele ibonelele indlela-
(a)	Iqinisekise bonyana woke amagatja wokuphatha urhulumende wenarha aziphendulela kiyo, begodu 
(b)	Ibonelela ukutlhogomela ngaphezulu-
(i)	Ukusetjenziswa kwamandla wesigungu somThetho wenarha, kufaka hlangana nokusetjenziswa komThetho, begodu
Kwelinye nelinye igatja lombuso.
56.	Ubufakazi namkha umbiko phambi kweKoro yePalamende eKulu.
IKoro yePalamende eKulu namkha enye yamakomidi wayo inga-
(a)	Biza omunye nomunye umuntu ukuvela phambi kwayo ukuzokwethula ubufakazi ngokufunga namkha ngokuqinisekisa bonyana ukhuluma iqiniso, namkha ethule iincwadi zobufakazi
    	(b)	 Bawa omunye nomunye umuntu namkha iinkhungo bona zizokwethula umbiko ngaphambi kwayo;
      	©	Katelela, ngokuya ngokomThetho wenarha namkha imigomo neenqunto, omunye nomunye umuntu namkha iinkhungo bona bakhambisane namasamoni namkha iimfuno ngokuya ngokwendima (a) namkha (b); begodu
(d)	Mukele iinghonghoyilo; iinlilo neemphakamiso komunye nomunye umuntu oneenrhuluphelo namkha iinkhungo.
  57. Ukuhleleleka kwangaphakathi, ikambiso neendlela zeKoro yePalamende eKulu
(1)	IKoro yePalamende eKulu –
(a)	Lngaqunta beyilawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zalo; begodu
(b)	Ingenza imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi wayo, kutjhejwe intando yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwabo boke, ukuziphendulela, ukusebenzela etjhatjhalazini nokubandakanywa komPhakathi.
(2)	Imigomo neenqunto zeKoro yePalamende eKulu kufanele ibonelele –
(a)	Ukusungulwa, ukubunjwa, amandla imisebenzi, iindlela neenkhathi ezibekelwe amakomidi walo;
(b) 	Ukufaka isandla ekambisweni yeKoro begodu namakomidi weenqhema ezincani ezijanyelweko, ngendlela ekhambisana nentando yenengi;
(c) 	Irhelebho leemali begodi nelokuphatha kwenye nenye ihlangano ejanyelwe eKorweni kuye ngobukhulu bokujanyelwa kwayo, ukukghonakalisa ihlangano nomrholi wayo ukwenza ukwenza imisebenzi yayo eKorweni kuhle; kanye
(d)	Nokuphathelwa phezulu komrholi wesiqhema esingesikhulu esiphikisako eKorweni njengomrholi wesiqhema esiPhikisako.
58.	(Amalungelo akhethekileko) 
(1)	Amalunga weKhabhinethe, amaSekela waboNgqongqotjhe namalunga weKoro ye Palamende eKulu-
(a)	Anekululeko yekulumo ngeKorweni nemakomitini wayo, ngokuya ngokulandela imigomo neenqunto, begodu 
(b)	Angeze bamangalelwa bonyana benze okumbi namkha ngobunye ubelelesi, babotjhwe bavalelwe namkha bahlawuliswe ngalokho abakumotjhileko- 
(i) Noma ngakuphi abakukhulumileko, abakukhiphileko namkha abakwethule ngaphambi kweKoro namkha kwenye nanye yamakomiti wayo;
(ii) Okhunye nokhunye okuvezwe ikulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe ngaphambi kweKoro namkha kwenye nenye yamakomidi walo.
[Isigatjana (1) sitjhugululwe sigaba 4 somThetho 6 ka-2001.]
(2)	Amanye amalungelo akhethekileko nokulitjalelwa kweKoro, amalunga weKhabhinethe kanye namlunga weKoro kungabekwa mThetho wenarha.
(3)	Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemivuzo ebhadelwa amalunga weKoro yePalamende eKulu adoswa bunqopha sikhwama seemali yengeniso.
59. Ukufikelela komphakathi eKorweni yePalamende nokuzibandakanya komphakathi eendabeni zeKoro yePalamende eKulu.
(1) IKoro yePalamende eKulu kufanele-
(a) Ikhuthaze ukuzibandakanya komphakathi esiBethamthetho begodu neenkambiso ezinye zeKoro kanye namakomidi wayo; 
(b) Izakwenza imisebenzi yayo ngendlela evulekileko, beyibambe imihlangano yayo naleyo yamakomidi yayo emphakathini kodwana amagadango azwakalako angathathwa-
(i) Ukulawula ukufikelela komphakathi eKorweni, kufaka hlangana nokufikelela kwezokurhatjha eKorweni nemakomitini walo, begodu 
(ii) Ukubonelelwa ukusetjhwa kwanomangimuphi umuntu begodu, nakufanela lokho, kwalelwe ukungena ngaphakathi namkha ukutjhiwa kwanoma ngimuphi umuntu
(2)	IKoro yePalamende eKulu angeze yavimbela umphakathi, kufaka hlangana bezokurhatjha namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha kuzwakalako begodu kufanelekile bonyana kwenziwe lokho ephakathini ovulekileko nowentando yesitjhaba.
UMKHANDLU WENARHA WAMAPHROVINSI
60. Ukubunjwa komKhandlu weNarha (iingaba 60-72)
(1)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovisi ubunjwa siqhema esisodwa esinamalunga alitjhumi abathunyelwa bona bajamele iphrovinsi enye nenye
(2)	Amalunga alitjhumi lawo athunyelwako ngila-
(a)	Amalunga amane akhethekileko angaba bo-
(i) Ndunakulu bePhrovinsi, namkha lokha uNdunakulu angaphumeleli, elinye nelinye ilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi elikhonjwe nguNdunakulu bona ajamele iPhrovinsi leyo safuthi namkha aqalane nomsebenzi othileko ophambi komKhandlu weNarha amalunga amanye amathathu azinthunywa ezikhethekileko; begodu
(ii) Amalunga amathandathu abajameli ngokuzeleko abakhethwe ngokulandela isigaba 61 (2) 
(3)	UNdunakulu wePhrovinsi namkha lokha uNdunakulu angaphumeleli; ilunga lesiqhema elikhonjwe ngilesosiqhema lizakudosa phambili isiqhema samalunga aziinthunywa.
61.	Ukwabelwa kwamalunga aziinthunywa. 
(1)	Iinhlangano ezijanyelweko esiBethamthethweni sePhrovinsi zinelungelo lokuba namalunga aziinthunywa ngaphakathi kwesiqhema samalunga ajamele iphrovinsi ngendlela akhambisana nenani elendlalwe eNgcenyeni B yeTjhejuli 3. 
(2)    (a)	Ngamalanga ama-30 ngemva kwemiphumela yamakhetho yesibethamthetho sePhrovinsi, isiBethamthetho kufanele –
(i)	Sibeke, ngokuya ngokomthetho wenarha, inani lamalunga weenhlangano azokuba malunga wasafuthi besiqunte nokobana mangaki azakuba malunga akhethekileko; begodu 
 		 (ii)	Sikhethe amalunga aziinthunywa ngokuzeleko ngokukhambisana ngenyulo zehlangano
[Isigatjana (2) sisuliwe sigaba 1 somThetho wobunane ka-2002 kanye nesigaba 1 somthetho 14 ka-2008.]
(3)	UmThetho wenarha okusigatjana (2) (a) kufanele kuqinisekise ukubandakanyeka kweenqhema ezincani kizo zombili iingcenye zeenthunywa zasafuthi nofana ezikhethekileko zalomhlangano ngendlela ekhambisana nentando yenengi.
(4)	Isisethamthetho sephrovinsi ngemvumo kaNdunakulu begodu nabarholi beenhlangano ezinelungelo lokuba nabajameli abasipetjheli esiqhemeni sabajameli sePhrovinsi, kufanele sikhethe abajameli abakhethekileko, njengoba bazakufuneka ngeenkhathi zoke, kusukela phakathi kwamalunga wesiBethamthetho.
62. Amalunga aziinthunywa ngokuzeleko
(1)	Umuntu onyulwe njengelunga elisithunywa ngokuzeleko kufanele alungele ukuba lilunga lesibethamthetho sePhrovinsi
(2)	Lokha nangabe umuntu olilunga lesibethamthetho ukhethwa njengelunga lesithunywa ngokuzeleko, loyo muntu uphelelwa bulunga bakhe besibethamthetho.
(3)	Amalunga aziinthunywa ngokuzeleko akhethelwa isikhathi sokusebenza esiphela -
(a)	Maduze phambi kokuhlala kokuthoma kwesiBethamthetho ngemva kokukhethwa kwaso okulandelako namkha  
[Indima b isuliwe sigaba sesibili somthetho sisekelo wetjhuminane ka-2008]
[Isigatjana sesithathu sisuliwe sigaba sesibili somthetho sisekelo 8 ka-2002 esisulwe sigaba sesibili somthetho sisekelo wetjhuminane ka-2008] [Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba1 somThetho 21 ka-2002]
 (4)	Umuntu ulahlekelwa kukuba lilunga elisithunywa ngokuzeleko lokha umuntu loyo-
(a)	Angasalungeli ukuba lilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi ngebanga elinye nelinye ngaphandle kwalokha abalilunga elisithunywa ngokuzeleko; 
(b) 	Lokha nakabekwe esikhundleni lokuba lilunga lokuba leKhabhinethe;
(c ) 	lokha nakangasanathemba esiBethamthethweni sePhrovinsi begodu abizelwa emva yihlangano emenyulileko;
(d) 	Lokha nakalisa ukuba lilunga lehlangano leyo eyeyamenyula begodu adoselwe emva ngileyo hlangano; namkha
(e) 	Lokha nakatshwilileko kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ngaphandle kwemvumo ngaphasi kobujamo lobo imigomo neenqunto zomKhandlu zibeka bona kufanele alahlakelwe sikhundla sokuba lilunga elisithunywa ngokuzeleko.
(5)	Ukuvuleka kweenkhundla hlangana namalunga aziinthunywa ngokuzeleko kufanele zizaliswe ngokulandela umThetho wenarha.
(6)	Ngaphambi kobana amalunga aziinthunywa ngokuzeleko angathoma ngomsebenzi ngaphakathi komKhandlu weNarha, kufanele bafunge namkha baqiniseke bonyana bazakukhuluma iqiniso, ukwethembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
63. Ukuhlala komKhandlu weNarha 
(1)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ungaqunta isikhathi sokuhlala kwawo, nokobanyana isikhathi sokuhlala sibe ngangani begodu neenkhathi zabo zokuphumula.
(2)	UMongameli angabiza umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, emhlanganweni ongakavami ukuzokwenza umsebenzi oqakathekileko.
(3)	Ukuhlala komKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kuvunyelwe kwezinye iindawo ngaphandle kwendawo yokuhlala kwePalamende kwaphela ngeenzathu zeenrhuluphelo zomphakathi, ukuvikeleka, nofana, nangekungcono ukuhlala eendaweni lezo, begodu nalokha kuhlinzekelwa imithetho nemiyalo yomKhandlu.
64. Usihlalo namaphini kaSihlalo 
(1)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kufanele ukhethe uSihlalo namaphini waboSihlalo amabili hlangana namalunga aziinthunywa.
(2)	USihlalo nePhini likaSihlalo linye bakhethwa hlangana namalunga aziinthunywa ngokuzeleko, bakhethelwa iminyaka emihlanu, ngaphandle kwalokha iinkhathi zabo zokuba malunga athunyelwe emKhandlwini ziphela msinya kunalesosikhathi.
(3)	Omunye oliPhini likaSihlalo ukhethelwa isikhathi sonyaka owodwa; begodu kufanele alandelwe esikhundleni lilunga elivela kwenye iphrovinsi ukuze enye nenye ijanyelwe.
(4)	IJaji eliKhulu kufanele longamele amakhetho lokha nakukhethwa uSihlalo, namkha akhombe elinye ijaji ukwenza lokho. USihlalo nguye okhambisa amakhetho wamaPhini waboSihlalo.
[Isigatjana (4) sijanyiselelwe ngesigaba 5 somThetho 6 ka-2001.]
(5)	Ikambiso endlalwe kuTjhejuli 3 isetjenziswa lokha kukhethwa uSihlalo namaPhini waboSihlalo
(6)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ungasusa usihlalo namkha iPhini likaSihlalo esikhundleni
(7)	Ngokwemithetjhwana nemigomo, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ungakhetha hlangana nabajameli ezinye iinkhulu eziphetheko ukurhelebha uSihlalo namaPhini waboSihlalo.
65. Iinqunto  
(1)	Ngaphandle kwalokha umThethosisekelo utjho ngendlela ehlukileko-
(a)	Enye nenye iPhrovinsi inevowudu yinye ephoselwa ebujameni bePhrovinsi mdosiphambili wesiqhema s			amalunga aziinthunywa, begodu
(b)	Zoke iindaba eziphambi komKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kuzakuvunyelwana ngazo lokha ubuncani amaPhrovinsi amahlanu avowutela leyo ndaba.
(2)	UmThetho wePalamende, owenziwe ngokwekambiso ehlonywe nofana isigatjana (1) nofana (2) sesigaba 76, kufanele uhlinzeke iinkambiso ezifanako lapho iimBethamthetho zePhrovinsi zinganikela igunya kubajameli babo ukuvowuda eenkhundleni zabo.
Ukuzibandakanya kwamalunga weKhabhinethe
(1)	Amalunga weKhabhinethe angasiwo amalunga womKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, namaPhini waboNgqongqotjhe bangakhambela begodu bakhulume emKhandlwini, kodwana angeze bavowuda.
(2)	UmKhandlu weNarha, ungabawa ilunga leKhabhinethe, iphini likaNgqongqotjhe namkha isiphathiswa seKhabhinethe namkha umKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi bona sikhambele umhlangano womKhandlu namkha ikomidi yomKhandlu. 
67. 	Ukuzibandakanya kwabajameli bombuso wendawo 
Abajameli besikhatjhana abangadluli etjhumini abakhonjwe mbuso ohlelekileko wendawo ngokulandela isigaba 163 ukujamela iinqhema ezahlukeneko zabomasipala, bangazibandakanya lokha nakutlhogekako, emisebenzini yomKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, kodwana angeze bavowuda.
68.	 Amandla womKhandlu weNarha
Ekusebenziseni amandla wawo wokulawula umThetho, umKhandlu wamaphrovinsi unga-
(a) Tjheja, udlulise, utjhugulule, uhlongoze amatjhuguluko, namkha ungavumeli omunye nomunye umThetho phambi komKhandlu ngokuya ngalesiSahluko, begodu
(b) Sungula namkha ulungise umthehto owela ngaphasi kwendawo yokusebenza atlolwe kuTjhejuli 4 namkha omunye nomunye umThetho otjhiwo esigabeni 76 (3), kodwana angeze usungule namkha ulungise imiThethomlingwa yeemali.
69. Ubufakazi namkha umbiko emKhandlwini weNarha
UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi namkha enye nenye yamakomidi wawo anga-
(a)	Biza omunye nomunye umuntu ukuzokuvela ngaphambi kwawo ukuzokwethula ubufakazi sele afungile namkha aqinisekise ukukhuluma iqiniso, namkha ukuveza iincwadi;
(b)	Bawa enye nenye ihlangano namkha umuntu bona azokwethula umbiko ngaphambi kwayo;
(c)	Katelela, ngokulandela umThetho weNarha namkha imigomo neenqunto, bonyana omunye nomunye umuntu afeze ukubizwa kwakhe ngokulandela indima (a) namkha (b); begodu
(d)	Mukela iinghonghoyilo, iinlilo neemphakamiso ezivela komunye nomunye umuntu onetjisakalo.
70. Ukuhleleka kwangaphakathi ikambiso neendlela zomKhandlu weNarha
(1). UmKhandlu wamaPhrovinsi weNarha –
(a)	Ungaqunta bewulawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zawo; begodu
(b)	Ngenza imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi wawo; kutjhejwe intando yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwabo boke, ukuziphendulela, ukusebenzela etjhatjhalazini nokubandakanywa komphakathi,
(2). Imigomo neenqunto zomKhandlu weNarha kufanele ihlinzekele-
(a) 	Ukusungulwa, ukubunjwa, amandla, imisebenzi, ikambiso neenkhathi ezibekelwe amakomidi wawo, 
(b)	Ukuzibandakanya kwamaPhrovinsi woke emisebenzini yawo ngendlela ekhambisana nentando yesitjhaba; begodu
©	Ukuzibandakanya ngeenkambisweni zomKhandlu wamakomidi wawo weenqhema ezincani ezijanyelwe emKhandlwini, ngomukghwa okhambisana nokubusa ngentando yenengi, lokha nange indaba izokulungiswa ngokwesigaba 75.
71  Amalungelo akhethekileko
(1)	Amalunga aziinthunywa emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, begodu abantu abatjhiweko esigabeni 66 no 67-
(a)	Banekululeko yokukhuluma emKhandlwini nakumakomidi wayo, ngokuya ngemithetho nemiyalo yalo; begodu
(b)	Angeze bamangalelwa ngokwekambiso yobulelesi, babotjhwe, bavalelwe namkha ngokumoroswa kwe- 
(i)	Okhunye nokhunye abakutjhwileko, abakuvezileko ngaphambili namkha okunikelwe umKhandlu namkha okhunye kwamakomidi wawo, namkha
(ii)	Okhunye nokhunye okuvezwe yikulumo etjhiweko, abakuvezileko ngaphambili namkha okunikelwe umKhandlu namkha okhunye kwamakomidi wawo
(2)	Okunye ukuvikeleka nokulibalelwa komKhandlu weNarha, amalunga athunyelwe ukujamela amaPhrovinsi emKhandlwini nabantu abatjhiweko esigabeni 66 no 67 kungaquntwa mThetho weNarha 
(3)	Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemivuzo ebhadelwa amalunga athunyelwe ukujamela amaPhrovinsi kumKhandlu odoswa bunqopha esiKhwameni seMali yombuso seNarha.
72.	Ukufikelela nokuzibandakanya komphakathi emKhandlwini weNarha 
(1)	 UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kufanele –
(a)	Uphumelelise ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yokwenza umThetho nekweminye imisebenzi yomKhandlu namakomidi wawo; begodu
(b)	Urage umsebenzi wawo etjhatjhalazini, begodu imihlangano yawo neyamakomidi wawo ivulekele umphakathi; kodwana, amagadango azwakalako angathathwa –
(i)	Ukulawula ukufikelela komphakathi, kufaka hlangana ukufikelela kezokurhatjhwa namaphephandaba emKhandlwini namakomidi walo; begodu
(ii)	Ukubonelela bonyana omunye nomunye umuntu asetjhwe, begodu lapho kunesidingo adinywe ilungelo lokungena lapho namkha kukhitjhwe omunye nomunye umuntu
(2)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi angeze wavimbela umphakathi, kufaka hlangana zokurhatjha namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho kufaneleka begodu kulungile kumphakathi ovulekileyo newentando yesitjhaba.
Ikambiso yomThetho weNarha (iingaba 73-82)
73.	Yoke imiThethomlingwa 
(1)	Omunye nomunye umThethomlingwa ungangeniswa eKorweni yePalamende eKulu
(2)	Kwaphela ilunga leKhabinethe namkha iPhini likaNgqongqotjhe, namkha ilunga, namkha ikomidi yeKoro yePalamende eKulu ingazisa umThethomlingwa eKorweni, kodwana imiThethomlingwa yeemali elandelako ingaziswa kwaphela lilunga leKhabinethe eliziphendulela eendabeni zeemali zenarha eKorweni:
(a)	 UmThethomlingwa weemali, namkha
(b)	UmThethomlingwa onikelwe ngokomThetho otjhiwo esigabeni  214.
[Isigatjana (2) esijanyiselelwe ngesigaba. 1 (a) somThetho 7 ka-2001]
(3)	UmThethomlingwa otjhiwo esigabeni 76 (3), ngaphandle komThethomlingwa otjhiwo esigatjaneni (2) (a) namkha (b) walesi sigaba, ungafakwa emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi. 
[[Isigatjana (3 esijanyiselelwe ngesigaba 1 (b) somThetho wesikhombisa ka-2001.]
(4)	Lilunga, namkha ikomidi yomKhandlu weNarha ngilo kwaphela elingazisa umThethomlingwa ngaphakathi komKhandlu.
(5)	UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, nangabe ufanelwe uyelelwe mKhandlu; umThethomlingwa ophasiswe mKhandlu ufanele udluliselwe eKorweni.
74.	ImiThethomlingwa etjhugulula umThethosisekelo 
(1)	(1) Isigaba 1 begodu nesigatjana lesi singatjhugulwa mThethomlingwa ophasiswe –
 	(a)	YiKoro yePalamende eKulu, ngevowudi esekwe okungasenani maphesente ama-75 yamalunga wayo; begodu
(b)	MKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, ngevowudi esekwa okungasenani yamaPhrovinsi asithandathu.
(2)	Isahluko 2 singatjhugululwa mThethomlingwa ophasiswe-
(a)	IKoro yePalamende eKulu, ngesisekelo samavoti esibili kokuthathu wamalunga wawo; begodu
(b)	MKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, ngesisekelo samavoti asithandathu wamaPhrovinsi.
(3)	Esinye nesinye isijamiso somThethosisekelo singatjhugululwa ngomThethomlingwa ophasiswe-
(a)	YiKoro yePalamende eKulu, ngevowudi esekelwa okungenani sibili sesithathu samalunga walo; begodu nomKhandlu wamaPhrovinsi wesiTjhaba, ngevowudi esekelako okungenani yamaPhrovinsi asithandathu, nange ukutjhugululwa –
(i)  Kutjho indaba ethinta umKhandlu;
(ii) Kutjhugulula imikhawulo, amandla, imisebenzi nofana iinkhungo zePhrovinsi; nofana
  		(iii) Kutjhugulula isijamiso esisebenza ngokunqophileko ngendaba yePhrovinsi.
4.	UmThethomlingwa otjhugulula umThethomlingwa angakhe wafaka hlangana iinjamiso ngaphandle kwamatjhuguluko neendaba ezihlangene namatjhuguluko.
(5)	Okungenani amalanga ama-30 ngaphambi kobana umThetho osahlongozwako utjhugulula umThethosisekelo uvezwa ngokwesigaba 73(2) umuntu nofana ikomiti ezimisele ukuveza umThethomlingwa kufanele –
(a)	Waziswe eGazedini yomBuso nangokukhambisana nemithetho nemiyalo yeKoro yePalamende eKulu, imininingwana yetjhuguluko ehlongoziweko bona umphakathi ube nemibono.
(b)	Adlulise, ngokukhambisana nemigomo neenqunto zeKoro yePalamende eKulu, leyomininingwana eembethamthethweni zamaPhrovinsi bona siveze imibono yaso.
(c)	Anikele, ngokukhambisana nemithetho nemiyalo yomKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, imininingwana leyo eKorweni bona kube nekulumo-pikiswano, nange itjhuguluko ehlongoziweko akusilitjhuguluko elizokufuna bona iphasiswe mKhandlu.
(6)	Lokha umThethomlingwa otjhugulula umThethosisekelo uvezwa, umuntu nofana ikomiti eveza umThethomlingwa kufanele anikele eminye nemine imibono etloliweko evela emphakathini neembethamthetho zamaphrovinsi-
(a)	KuSomlomo bona awendlale eBandleni lesiTjhaba; begodu
(b)	Malunga namatjhuguluko atjhiwo esigatjeneni (1), (2), nofana (3) (b), kuSihlalo womKhandlu wamaPhrovinsi weNarha bona awendlale ngemKhandlwini.
(7)	UmThethomlingwa otjhugulula umThethosisekelo angeze wavowudelwa ngeKorweni yePalamende eKulu ngaphambi kwamalanga ama-30 woku –
(a) 	Vezwa kwawo, nange iKoro lihlangene lokha umThethomlingwa uveziwe; nofana
(b) 	Wokwendlalwa ngeKorweni, nange iKoro isesekuphumuleni lokha umThethomlingwa uvezwa.
(8)	Nange umThethomlingwa otjhwiwe ngesigatjaneni (3)(b), nofana enye nenye ingcenye yomThethomlingwa, umalungana kwaphela nePhrovinsi nofana amaPhrovinsi athize, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi angenze waphasisa umThethomlingwa nofana ingcenye eqaleneko ngaphandle kobana ivunywe sibethamthetho nofana iimbethamthetho zephrovinsi nofana zamaphrovinsi athintekileko.
(9)	UmThethomlingwa otjhugulula umThethosisekelo loyo odluliselwe eBandleni lesiTjhaba begodu, lapho kufaneleko, mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, kufanele udluliselwe kuMongameli bonyana awutlikitle.
75. Imithetho-esahlongozwako engaphandle kweTjhejuli 4
(1)	Lokha iKoro yePalamende eKulu liphasisa umThethomlingwa owela ngaphandle kwezindawo zokusebenza ezitlolwe kuTjhejuli 4, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi begodu usetjenzwe ngokukhambisana nendlela elandelako:
(a)	UmKhandlu weNarha kufanele –
(i)	Uphasise umThethomlingwa loyo;
(ii)	Uphasise umThethomlingwa loyo ngokuya; namkha
(iii)	Ungaqitha umThethomlingwa loyo.
(b)	Lokha nangabe umKhandlu weNarha uphasisa umThethomlingwa loyo ngaphandle kokwenza iimphakamiso, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe kuMongameli bona awutlikitle.
(c)	Lokha nangabe umKhandlu weNarha uqitha umThethomlingwa, namkha uwuphasisa ngeemphakamiso, iKoro yePalamende eKulu kufanele litjheje kabutjha umThethomlingwa loyo, ithathele ehloko iimphakamiso zomKhandlu, begodu Inga –
(i)	Buyelela iphasise umThethomlingwa neemphakamiso namkha ngaphandle kwazo; namkha
(ii)	Qunta bona ayisarageli phambili ngomThethomlingwa loyo.
(d)	UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (c) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(2)	Lokha iKoro yePalamende eKulu iwuvotela umbuzo ngokulandela isigaba lesi, isigaba 65 asizukusebenza; okuzakwenzeka ngilokhu –
(a)	Elinye nelinye ilunga elithunyelwe ukujamela iphrovinsi   kumkhandlu linevowudu yinye;
(b)	Munye ebuthathwini bamalunga aziinthunywa kufanele babekhona ngaphambi bona kuvowudelwe umbuzo loyo; begodu
©	Umbuzo lowo uquntwa linengi lamavowudi aphoselweko, kodwana nangabe kuba nenani elilinganako lamavowudi ngakwelinye nelinye ihlangothi lombuzo, ilunga elithunyelwe ukujamela iPhrovinsi elinguSihlalo kufanele liphosele ivowudi.
76.	Imithethomlingwa ejayelekileko ethinta amaphrovinsi	
(1)	Lokha iKoro yePalamende eKulu liphasisa umThethomlingwa otjhiwo kusigatjana (3), (4) namkha (5), somThethomlingwa kufanele udluliselwe emKhandlwini wenarha wamaPhrovinsi begodu usebenze ngawo ngendlela elandelako:
(a)	UmKhandlu kufanele –
  		(i)	Udlulise umThethomlingwa loyo;
     		(ii)	Udlulise umThethomlingwa wetjhuguluko;
     		(iii)	Uqithe loyo mThethomlingwa.
(b)	Nangabe umKhandlu weNarha uphasisa umThethomlingwa loyo ngaphandle kwamatjhuguluko, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(c)	Lokha umKhandlu weNarha udlulisa umThethomlingwa wetjhuguluko kufanele udluliselwe eKorweni yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro iphasisa umThethomlingwa wetjhuguluko loyo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(d)	Nangabe umKhandlu weNarha uyawuqitha umThethomlingwa loyo, namkha lokha iKoro yePalamende eKulu lingavumi ukudlulisa umThethomlingwa wetjhuguluko, odluliselwe kilo ngokwendima (c), umThethomlingwa loyo, begodu nakwenzeka, umThethomlingwa wetjhuguluko, kufanele uthunyelwe kuKomidi yezokuLamula, leyo engavumelana nalokhu –
 		(i)	NomThethomlingwa njengombana uphasiswe liBandla;
 		(ii)	NomThethomlingwa wetjhuguluko njengoba uphasiswe mKhandlu;
(iii)	UmThethomlingwa ohlukileko.
(e)	Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga ama-30 kusukela ngelanga umThethomlingwa udluliselwe kiyo, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi, ngaphandle kwalokha iKoro yePalamende eKulu libuyelela liwuphasisa loyo mThethomlingwa, kodwana lisekelwa mavowutu abuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(f)	Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa njengoba uphasiswe liKoro yePalamende eKulu, umThethomlingwa lo kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha, begodu lokha nangabe umKhandlu uyawuphasisa umThethomlingwa loyo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(g)	Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana phezu komThethomlingwa wetjhuguluko njengoba uphasiswe mKhandlu weNarha, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe eKorweni yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro iwuphasisa, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(h)	Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa ohlukileko, umThethomlingwa ohlukileko loyo kufanele udluliselwe eBandleni lesiTjhaba nomKhandlu weNarha womabili, begodu lokha nangabe uphasiswa iKoro nomKhandlu kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(i)	Nangabe umThethomlingwa odluliselwe kumKhandlu weNarha ngokulandelako indima [(f) namkha] (h) awuphasiswa mKhandlu, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi ngaphandle kwalokha iKoro yePalamende eKulu liphasisa umThethomlingwa loyo lisekelwe mavowudi wobuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(j)	Nangabe umThethomlingwa odluliselwe eKorweni yePalamende eKulu ngokulandela indima (g) namkha (h) awuphasiswa yiKoro, namkha lokha nangabe umThethomlingwa odluliselwe emKhandlwini ngokulandela indima (f) awuphasiswa mKhandlu, umThethomlingwa njengoba uphasiswe ekuthomeni liBandla, ungabuyelelwa ophasiswe liBandla, kodwana lisekelwe ivowutu yobuncani bobubili ebuthathwini yamalunga walo.
(k)	UmThethomlingwa ophasiswe liKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (e), (i) namkha (j) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awutlikitle.
(2)	Lokha umKhandlu weNarha ophasisa umThethomlingwa owela ngaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4, umThethosisekelo loyo kufanele udluliselwe eBandleni lesiTjhaba begodu usetjenzwe ngendlela elandelako:
(a)	IKoro yePalamende eKulu kufanele –
(i) Iphasise umThethomlingwa loyo;
  		(ii)	Iphasise umThethomlingwa woguqulo; namkha
  		(iii)	Iqithe umThethomlingwa loyo.
(b)	UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (a) (i) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(c)	Lokha nangabe iKoro yePalamende eKulu iphasisa umThethomlingwa wetjhuguluko, loyo mThethomlingwa wetjhuguluko kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha, begodu lokha nangabe umKhandlu uyawuphasisa lomThethomlingwa wetjhuguluko, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(d)	Lokha nangabe iKoro yePalamende eKulu iyawuqitha umThethomlingwa loyo, namkha lokha umKhandlu weNarha ungavumi ukuphasisa umThethomlingwa wetjhuguluko odluliselwe kiwo ngokulandela indima (c), umThethomlingwa wetjhuguluko, nakwenzeka, kufanele udluliselwe kuKomiti yezokuLawula, leyo engavumelanako ngalokhu –
  		(i)	NgomThethomlingwa njengoba uphasiswe mKhandlu;
(ii)	NgomThethomlingwa wetjhuguluko njengoba uphasiswe liBandla; namkha
 		(iii)	NgomThethomlingwa ohlukileko.
(e)	Lokha iKomiti yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga ama-30 umThethomlingwa loyo udluliselwe kiyo, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi.
(f)	Lokha iKomiti yezokuLamula ivumelana ngomThetho njengoba uphasiswe mKhandlu weNarha, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe iKoro yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro liphasisa umThethomlingwa lo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(g)	Lokha iKomitjhana yokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa wetjhuguluko, umThethomlingwa lo kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha, begodu lokha umKhandlu uwuphasisa, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(h)	Lokha iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa ohlukileko, umThethomlingwa ohlukileko loyo kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha neKoro yePalamende eKulu kokubili, begodu lokha uphasiswa mKhandlu neKoro, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(i)	Lokha nangabe umThethomlingwa odluliselwe eKorweni yePalamende eKulu ngokulandela indima (f) namkha (h) awuphasiswa yiKoro, umThethomlingwa lo uphelelwa sikhathi.
(3)	UmThethomlingwa ungasetjenzwa nganoma ikambiso esungulwe sigatjana (1) namkha (2) lokha nangabe ubonelela umThetho otjhiwo ngesinye seengatjana ezilandelako: 
(a) isigaba 65(2);
(b) Isigaba 163
(c) Isigaba 182
(d) isigaba 195(3) no (4)
(e) Isigaba 196; begodu
(f) Nesigaba 197.
(4)	UmThethomlingwa kufanele usetjenzwe ngokukhambisana nendlela esungulwe sigatjana (1) nangabe ubonelela umThetho–
(a)	Otjhiwoko esigabeni 44(2) namkha 220(3); namkha otjhiwoko lapha kanye eSahlukweni se-13 begodu ofaka hlangana iinrhuluphelo ezithinta zeemali zezinga lombuso wePhrovinsi.
[Indima  (b) ijanyiselelwe sigaba 1 somThetho 11 ka-2003.]
(5)	UmThethomlingwa otjhiwo kusigaba 42(6)	ufanele usetjenzwe ngokukhambisana nendlela esungulwe sigatjana (1) ngaphandle kwalokha –
(a)	Lokha iKoro yePalamende eKulu livowutela umThethomlingwa, iinjamiso zesigaba 53(1) angeze zisetjenziswe, okwenzako ngokobanyana lomThethomlingwa ongaphasiswa kwaphela nangabe inengi lamalunga weKoro awusekela ngevowutu; begodu
(b)	Nangabe lowo mThethomlingwa udluliselwe eKomitini yezokuLamula imigomo elandelako ezakusetjenziswa –
(i)	Nangabe iKoro yePalamende eKulu litjheja umThethomlingwa ngokutjhiwo sigatjana 1(g) namkha (h) lowo mThethomlingwa ungaphasiswa lokha inengi lamalunga wekoro awusekela ngevowutu.
(ii)	Nangabe iKoro yePalamende eKulu litjheja namkha litjheja kabutjha umThethomlingwa ngokutjhiwo sigaba (1)(e),(i) namkha (j), lowo mThethomlingwa ongaphasiswa lokha nangabe ubuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga weKoro awusekela ngevowudi.
Isigaba lesi asisebenzi kumThethomlingwa weemali	
77. ImiThethomlingwa yeemali
(1)	UmThethomlingwa weemali na-
(a)	 Wabelana ngeemali;
(b)	Wubhadelisa intela yenarha, yepahla namkha intela engezelelweko;
(c)	 Wuphelisa namkha uphungule, namkha anikele isiyekelo esivela eenteleni yenarha, yepahla namkha intela engezelelweko; namkha sigunyaza ukutholakala kwentela esikhwameni sentela sesetjhaba, ngaphandle komThethomlingwa ovezwe esigabeni 214 ogunyaza ukutholakala kweentela okunqophileko.
(2) UmThethomlingwa weemali awusebenzi ezinye izinto ngaphandle –
(a)	Kwendatjana ekhambelana nokwabiwa kweemali;
ukukatelela, ukuphelisa namkha ukuphungulwa kweentela yenarha, imithelo yepahla namkha imithelo engezelelweko
ukunikelwa kwesiyekelo esivela enteleni yenarha, imithelo yepahla nemithelo engezelelweko
ogunyaza ukutholakala kweentela okunqophileko ngokungayi ngendlela yesikhwama seentela yenarha
(3)	Yoke imithethomlingwa yeemali imele icatjangelwe ngokukhambisana nekambiso ehlonywe sisahluko 75. UmThetho wePalamende kumele uhlinzekele ikambiso yokutjhugulula imithetho yeemali ngepalamende.
[Isigaba 77 sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho 7 ka-2001.]
78.	IKomiti yezokuLamula 
(1)	IKomiti yezokuLamula ibunjwa –
(a)	Malunga alithoba weKoro yePalamende eKulu abakhethwe yiKoro ngokukhambisana nendlela endlalwe migomo neenqunto zeBandla, okuzakufinyelela lapha khona ukujanyelwa kweenhlangano kuzakufana khulu nokujanyelwa kwazo iinhlangano lezi eBandleni: begodu
(b)	Ilunga elilodwa elikhethwe siqhema esinye nesinye samalunga athunyelwe bona ajamele iPhrovinsi enye nenye emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, elikhethwe ngilesiqhema.
(2)	IKomidi yezokuLamula ivumelene ngomThethomlingwa ohlukileko, namkha ithethe isiqunto phezu kombuzo, lokha umThetho ohlukileko loyo, namkha ihlangothi lombuzo lisekelwa –
buncani babajameli abahlanu beKoro yePalamende eKulu; begodu           
Buncani babajameli abahlanu bomKhandlu weNarha.
79.	Ukwamukelwa kwemithethomlingwa 
(1)	UMongameli kufanele amukele begodu atlikitle umThethomlingwa ophasiswe ngokulandela iSahluko lesi, namkha lokha uMongameli anokungabaza ngoku khambisana nomThethosisekelo kwaloyo mThethomlingwa, kufanele awubuyisele emva eKorweni yePalamende eKulu bona iyowuhlolisisa kabutjha.
(2)	Imigomo ehlanganyelweko kufanele ibonelele indlela leyo ngayo nomhlobo lowo ngawo iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ingazibandakanya ngayo ekuhlolisiseni kabutjha umThethomlingwa.
(3)	UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ufanele uzibandakanye ekuhlolisiseni kabutjha komThethomlingwa lowo uMongameli awubuyisele emva ePalamende nangabe:
(a)	Ukungabaza kukaMongameli ngokukhambisana nomThethosisekelo komThethomlingwa lowo kumalungana nendaba yekambiso ethinta lomKhandlu; namkha
(b) 	isahluko 74(1), (2) nofana (3)(b) nofana 76 sasetjenziswa ekuphasisweni komThethomlingwa.
(4)	Nangabe umThethomlingwa ngemva kokuhlolisiswa kabutjha utjheja ukungabaza kukaMongameli, uMongameli ufanele amukele begodu atlikitle lowo mThethomlingwa; nawungatjheji lokho, uMongameli angenza okunye kwalokhu:
(a)	 Angamukela begodu atlikitle lowo mThethomlingwa;
(b)	Angadlulisela lowo mThethomlingwa ekhotho yomThethosisekelo bonyana ithathe isiqunto ngokukhambisana kwako nomThethosisekelo
(5)	Lokha nangabe ikhotho yomThethosisekelo iqunta bonyana lowo mThethomlingwa ukhambisana nomThethosisekelo, uMongameli kufanele awamukele begodu awutlikitle.
80.	Isibawo samalunga weKoro yePalamende eKulu ngekhotho yomThethosisekelo.
 (1)	Amalunga weKoro yePalamende eKulu angenza isibawo eKhotho yomThethosisekelo bona ikhiphe isiqunto isitjho bona umThethomlingwa woke namkha ingcenye yayo, ophasiswe liKoro yePalamende eKulu awukhambisani nomThethosisekelo.
(2)	Isibawo –
(a) Kufanele sisekelwe buncani bobunye ebuthathwini kwamalunga weBandla; begodu
(b) Kufanele senzwe emva bona uMongameli amukele begodu atlikitle umThethomlingwa loyo, begodu ngaphakathi kwamalanga ama 30 kusukela kilelo langa.
(3)	IKhotho yomThethosisekelo ingaqunta bona woke umThetho namkha ingcenye yawo leyo enthintwa sibawo ngokulandela isigatjana (1) awunamandla womThetho kuze kufike lapha ikhotho ithatha isiqunto ngesibawo leso, lokha nangabe –
(a)	iinrhuluphelo zezobulungiswa ziyakudinga lokho; begodu
(b)	isibawo sisebujameni obuzwakalako bona singaphumelela.
(4)	Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yomThethosisekelo  kufanele igunyaze bona abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekgonakalo ezwakalako bona singaphumelela.
81.	Ukwaziswa kwemiThetho
UmThethomlingwa ovunywe bewatlikitlwa nguMongameli uba mThetho, ufanele umenyezelwe msinya, begodu uthoma ukusebenza lokha nawumenyezelweko nofana ngelanga eliquntwe ngokomThetho.
82.	Ukulondwa kwemiThetho yePalamende 
IKhophi etlikitlweko yomThetho wePalamende ibufakazi obuzeleko bezimiso zalowo mThetho begodu, sele umenyezelwe kufanele unikelwe iKhotho yomThethosisekelo bona iwulonde.
ISAHLUKO 5
UMONGAMELI NEKHABHINETHE (iingaba 83-102)
83.	UMongameli
UMongameli-
(a)	UyiHloko yomBuso nehloko yeKhabhinethe;
(b)	Kufanele asekele, avikele begodu ahloniphe umThethosisekelo njengomThetho ophezulu kuRiphabhligi; begodu
(c)	Uthuthukisa ibumbano lesiTjhaba nalokho okuphumelelisa iRiphabhligi.
84.	Amandla nemisebenzi kaMongameli 
(1)	UMongameli unamandla athwese mThethosisekelo nomThetho, kufaka hlangana amandla atlhogekako wokwenza imisebenzi yokuba yiHloko yomBuso begodu nehloko yeKhabhinethe.
(2)	UMongameli uziphendulela kilokhu-
(a)	ekwamukeleni nekutlikitlweni kwemiThethomlingwa;
(b)	ekubuyiselweni emuva komThethomlingwa ePalamende bona ihlolisise ngobutjha ukukhambisana komThethomlingwa ngokomThethosisekelo;
(c)	 ekudluliseni umThethosisekelo  eKhotho yomThethosisekelo  bona ithathe isiqunto bona uyakhambisana nomThethosisekelo  na;
(d)	ekubizeni iKoro yePalamende eKulu, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi namkha iPalamende bona izokuhlala ngokungakavami bona yenze imisebenzi eqakatheke khulu;
(e)	ekuzaliseni ezinye iinkhundla lezo ngokomThethosisekelo namkha ngokomThetho omenyezelweko ezifuna ukuzaliswa nguMongameli, ngaphandle kwesikhundla sehloko yeKhabhinethe;
(f)	nakabeka amakomidi wokuphenyisisa;
(g)	nakamemezela ireferandamu yenarha mazombe ngokulandela umThetho wePalamende
(h)	nakamukela begodu avumela iinvakatjhi zombelele ezijamele amazwe wangaphandle;
(i)	nakabeka abajameli zombelele benarha le bona bajamele inarha le emazweni wangaphandle;
(j)	nakalibalela abantu abasele babonwe umlandu begodu ehlisa ihlawulo namkha lokho abamukwe khona; begodu
(k)	nakethula iziqu zokuhlonitjhwa.
85.	Amandla wokulawula weKhabhinethe yeRiphabhligi
Isaziso: Izinkambisa ezikhethekileko ezivezwa yiGazete 24155 kaGulumende yango 6 December 2002 ne Gazete 25213 ka Gulumende yango 25 July 2003.
 (1)	Amandla welawulo yeRiphabhligi athweswe uMongameli 
(2)	UMongameli usebenzisa amandla weKhabhinethe, namanye amalunga weKhabhinethe, ngoku –
(a) 	Phumelelisa umThetho weNarha ngaphandle kwalokha lomThethosisekelo namkha umThetho wePalamende ubeka okuhlukileko;
(b) 	ngokuthuthukisa nokusebenzisa indlela yekambiso yenarha;
(c) 	ukuthintanisa imisebenzi yeminyango yomBuso neyozokuphatha;
(d) ukulungisa nokusungula umThetho; begodu
(e) ukwenza omunye nomunye umsebenzi weKhabhinethe otjhiwo ngaphakathi komThethosisekelo  namkha ngaphakathi komThetho weNarha.
86.	Ukukhethwa kukaMongameli 
(1)	Lokha nalihlala kokuthoma, nalokha kutlhogeka ukuzalisa isikhundla, iKoro yePalamende eKulu kufanele likhethe umma namkha indoda hlangana namalunga wawo bona abenguMongameli.
(2)	IJaji eliKhulu kufanele likhambise amakhetho wakaMongameli, namkha likhombe elinye ijaji bona lenze lokho. Ikambiso endlalwe kuTjhejuli 3 ngiyo ezakulandelwa lokha nakukhethwa uMongameli. 
[Isigatjana  (2) esijanyiselelwe ngeSigaba  6 somThetho 6 ka-2001.]
(3)	Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sikaMongameli kufanele abanjwe ngesikhathi begodu nangelanga elikhethwe nguMongameli weKhotho yomThethosisekelo, lokhu kufanele kwenzeke kungakadluli amalanga ama-30 isikhala leso sivulekile.  
[Isigatjana  (3) esijanyiselelwe ngesigaba 6 somThetho 6 ka-2001.]
87.	Ukuthoma ukusebenza kwakaMongameli 
Emva kokukhethwa bona abenguMongameli, loyo muntu utjhiya phasi ukuba lilunga leKoro yePalamende eKulu, begodu ufanele, kungakadluli amalanga amahlanu, athome ngomberego wakhe ngokwenza isifungo, namkha enze isibopho ukuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo ngokukhambisana neTjhejuli 2.
88.	Isikhathi esibekelwe ukuba nguMongameli 
(1)	Isikhathi sokuba nguMongameli sithoma lokha athoma ukusebenza esikhundleni sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe ukuba nguMongameli olandelako athoma ukusebenza.
(2)	Akekho umuntu ozakuba sesikhundleni sikaMongameli amahlandla adlula kwamabili, kodwana lokha umuntu nakakhethelwa ukuvala isikhundla sikaMongameli, isikhathi esihlangana nokukhethwa kwakhe lokho beze kufike amakhetho alandelako kaMongameli asithathwa njengesikhathi sobumengameli 
89.	Ukususwa kuka Mongameli
(1)	Ikoro yePalamende eKulu, ngesiqunto esisekelwa buncani bobunye esithathwini wamalunga wayo ingasusa uMongameli esikhundleni kwaphela ngamabanga alandelako- 
(a)	ukwephulwa komThethosisekelo okudanisako;
(b)	ukuziphatha kumbi okudanisako; namkha
(c)	ukubhalelwa kukwenza umsebenzi wesikhundla sakhe
(2)	Omunye nomunye umuntu osuswe esihlalweni sikaMongameli ngokulandela isigatjana (1) (a) namkha (b) angeze athole nofana ngimaphi amazuzo wesikhundla leso begodu aphathe isikhundla sokusebenzela umphakathi.
90 	UMjaphethe kaMongameli
(1)	Lokha uMongameli angekho ngaphakathi kweRiphabhligi namkha lokha nakabhelelwa kwenza imisebenzi yakaMongameli, nalokha kunesikhala sikaMongameli, omunye umuntu osesikhundleni ngokulandelana okungaphasi ubanguMjaphethe kaMongameli –
(a)	iPhini likaMongameli.
(b)	UNgqongqotjhe okhonjwe nguMongameli.
(c )	uNgqongqotjhe okhonjwe ngamanye amalunga weKhabhinethi
(d)	uSomlomo kuze kufike lapho iKoro yePalamende eKulu likhomba omunye wamalunga walo.
(2)	UMjaphethe kaMongameli unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaMongameli.
(3)	Ngaphambi kobonyana angathatha ukuziphendulela, iimbopho nemisebenzi kaMongameli, Mjaphethe kaMongameli ufanele afunge namkha enze isibopho, ukuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo , ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(4)	Umuntu lowo onguMjaphethe kaMongameli nasele afungile namkha asenzile isiqinisko sokuthembeka kuRiphabhligi akukafaneli abuyelele ikambiso yokufunga nakabuyelela ukuba nguMjaphathe nasele kutjhidele isikhathi salowo asele akhethiwe athome ukusebenza. 
[Isigatjana (4) esingezelelwe ngesigaba 1 somThetho 1 ka-1997.]
91.	IKhabhinethe
(1)	IKhabhinethe ibunjwa nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, iPhini likaMongameli naboNgqongqotjhe.
(2)	 UMongameli ubeka iPhini lika Mongamelli naboNgqongqotjhe, abanikele amandla nemisebenzi, begodu angabaqotjha.
(3)	 UMongameli –
(a) 	kufanele akhethe iPhini likaMongameli hlangana namalunga weKoro yePalamende eKulu;
(b) 	angakhetha isibalo saboNgqongqotjhe hlangana namalunga weKoro yePalamende eKulu; begodu
(c) 	angakhetha aboNgqongqotjhe abangadluli kwababili abangabantu abavela ngaphandle kweKoro.
(4)	UMongameli kufanele akhethe ilunga leKhabinethe bona libemrholi wemisebenzi yombuso ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu.
(5)	IPhini likaMongameli kufanele lirhelebe uMongameli ekurageni imisebenzi yombuso
92.	Ukuziphendulela neembompho
(1)	IPhini likaMongameli naboNgqongqotjhe bazakuziphendulela emandleni nemisebenzini yeKhabhinethe abanikelwe yona nguMongameli.
(2)	Amalunga weKhabinethe aziphendulela ngokuhlanganyela begodu nangokomunye nomunye ePalamende ekurageni imisebenzi yabo.
(3)	Amalunga weKhabinethe kufanele –
(a) 	asebenze ngokukhambisana nomThethosisekelo; begodu
(b) 	ethulele iPalamende ngeenkhathi zoke imibiko ezeleko malungana neendaba ezingaphasi kwelawulo labo.
93.	Amaphini waboNgqongqotjhe
(1)	UMongameli angakhetha-
(a)	 Angakhetha nanyana mangaki amaPhini kaMongameli kumalunga weKoro yePalamende eKulu; begodu
(b)	  Angeze akhetha abadlula kwababili ngaphandle kweKoro,  khona bazakurhelebha amalunga weKhabhinethe, begodu unelungelo lokubaqotjha.
(2)	AmaPhini waboNgqongqotjhe akhethwe ngokwesigatjana (1) (b) azkuziphendulela ePalamende ngokusebenzisa amandla wawo nekwenzeni imisebenzi yawo. 
[Isigaba 93 sijanyiselewe ngesigaba 7 somThetho 6 ka-2001.]
94.	Ukuragela phambili kweKhabhinethe emva kwamakhetho
Lokha amakhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwa, iKhabhinethe, iPhini likaMongameli, abo nelinye nelinye iPhini lika bahlala banamandla wokusebenza kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli iKoro elandelako, ithoma ukusebenza.
95.	Ukufunga namkha ukuzibopha
  Ngaphambi bonyana iPhini likaMongameli, abo namaPhini wabo  bathome ukusebenza eenkhundleni zabo, kufanele bafunge namkha benze iimbopho, ukuthembeka kwabo kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
96.	Ukuziphatha kwamalunga weKhabhinethe namaPhini kaMongameli
(1)	Amalunga weKhabhinethe namaPhini wabo kufanele aziphathe ngendlela eyamukelekako yokuziphatha ebekwe mThetho weNarha.
(2)	Amalunga weKhabinethe namaPhini wabo ngeze bavunyelwa bonyana-
(a)	benze omunye umsebenzi abazokubhadelelwa wona;
(b)	Baziphathe ngendlela engakhambisani neenkhundla zabo namkha bazivumele ukuthi babesebujameni lapho ngunengozi yokutjhayisana phakathi kwemiberego yabo yombuso neenrhuluphelo zabo zangeqadi; namkha
(c)	baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga semberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela ephambene nokulunga.
97.	Ukudluliselwa kwemisebenzi
UMongameli, ngesimemezelo angadlulisela elungeni leKhabinethe –
(a) ukuphathwa komunye nomunye umThetho obewunikelwe elinye ilunga; namkha
(b) amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga lomThetho.
98.	Ukunikelwa kwemisebenzi kwesikhatjhana 
  UMongameli anganikela ilunga leKhabhinethe omunye nomunye umsebenzi welinye ilunga elitshwilileko namkha ongaphumeleliko okwenza imisebenzi yakhe.
99. Ukunikelwa kwemisebenzi
Ilunga leKhabhinethe linganikela amanye namanye amandla namkha umsebenzi elungeni lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi namkha kumKhandlu kaMasipala. Ukunikelwa –
(a) kufanele kube ngokulandela isivumelwano hlangana nelunga leKhabinethe elithintekako nelunga lomKhandlu wezokuPhatha namkha umKhandlu kaMasipala;
(b) kufanele kukhambisane nomThetho wePalamende lowo osetjenziswako ekunikelweni kwalawomandla namkha ekwenzeni kwaloyomsebenzi; begodu
(c) kuthoma ukusebenza ekumenyezelweni nguMongameli.
100. Ukubeka ilihlo kweKhabhinethe kwezokuphatha zePhrovinsi
 [Isihloko sitjhugululwe ngesigaba 2 (a) somThetho 11 ka -2003.]
(1) Lokha iPhrovinsi ibhalelwa namkha ingafezi imisebenzi yezokuphatha ebotjhelelwe yona ngokulandela umThetho wenarha namkha umThethosisekelo, iKhabhinethe inga ngenangena phakathi kilokho ngokuthatha amagadango afaneleko ukubonelela ukufezeka kwemisebenzi leyo kubotjhelelwe kiyo, kufaka hlangana –
(a) Bonyana ikhiphe umlayo  kumKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi  obekisa izinga lelo ubhalelwa ngalo ukufeza iimbopho zalo, etjho namagadango afanele athathwe bona iimbopho lezo zifezeke; begodu
(b) ithathe ngokwayo umsebenzi bona kufezeke isibopho leso esiqakathekileko kileyoPhrovinsi kufikela ezingeni lapha kutlhogeka uku –
(i) raga izinga eliqakathekileko leNarha namkha ukufinyelela izinga okungasenani elitlhogekako ekwethuleni kwemisebenzi;
(ii) raga ibumbano kwezomnotho;
(iii) raga ukuvikeleka kwenarha; namkha ukuvimbela amagadango angazwakaliko angalimaza iinrhuluphelo zenye iPhrovinsi namkha  zenarha iyoke.
[Isigatjana (1) sitjhugululwa ngesigaba 2 (b) somThetho 11 ka -2003.]
(2) Lokha iKhabhinethe ingenangena phakathi kwezePhrovinsi ngokulandela isigatjana (1)(b)-
(a)	Isaziso ngokungenangena phakathi lokho kufanele sethulwe ngaphakathi komKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ngaphakathi kwamalanga ali 14 womhlangano walo wokuthoma emva kokungenangena phakathi lokho sekuthomile;
(b)	Ukungenangena phakathi lokho kufanele kuphele ngaphandle kwalokho kuvunyelwe mKhandlu ngaphakathi kwamalanga ama-30 kokuhlala kwawo kokuthoma emva kokungenangena phakathi lokho sekuthomile; begodu
( c )	UmKhandlu kufanele uhlolisise ukungenangena phakathi lokho njalo emva kwesikhathi  esithileko, begodu wenze iimphakamiso kuKhabhinethe.
[Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba 2 (c) somThetho 11 ka-2003.]
(3)	UmThetho weNarha ungalawula ikambiso esungulwa kilesisigaba.
[Isigatjana . 100 sitjhugululwe ngokwesigaba 2 (a) somThetho 11 ka-2003.]
101. Iinqunto zeKhabhinethe
(1) 	Isiqunto sikaMongameli kufanele sibengesitlolwe phasi nangabe –
(a) 	sithethwe malungana nomThetho; nofana
(b) 	sinemiphumela yangokomThetho.
(2) 	Isiqunto esitloliweko sikaMongameli kufanele setlikitlwe godu ngelinye ilunga lekhabhinethe lokha nangabe isiqunto leso sethinta umsebenzi onikelwe lelolunga lekhabhinethe.
(3)	UmThetho omenyezelweko, imigomo nezinye iinsetjenziswa zomThetho omncani kufanele zifikelele umphakathi.
(4)	umThetho weNarha ungabeka indlela leyo nezinga ukufika lapho iinsetjenziswa ezitjhiwo esigatjaneni (3) kufanele –
(a) 	zethulwe ngaphambi kwePalamende; begodu 
(b)	 zivunyelwe yiPalamende.
102.	Iintjhukumiso zokungathembani
(1) Nangabe iKoro yePalamende eKulu ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowutu yokuzwakalisa ukungabi nethemba kuKhabhinethe ngaphandle kukaMongameli, uMongameli kufanele abumbe kabutjha iKhabhinethe.
(2) Nangabe iKoro yePalamende eKulu, ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowudu zwakalisa ukungabi nethemba kuMongameli, uMongameli namanye amalunga weKhabhinethe nomunye nomunye oliphini lika kufanele bathokoze umberego.
ISAHLUKO 6
AMAPHROVINSI (iingaba 103-150)
103.	AmaPhrovinsi
(1)	 IRiphabhliki inamaPhrovinsi alandelako:
	(a)	IPumalanga-Kapa;	
  	(b)	IFreyistata;
  	(c)	I-Gauteng;
  	(d)	IKwaZulu-Natal;
 (e)	IMpumalanga;
	 (f)             ITlhagwini-Kapa;
 (g)	ILimpopo
          [Indima (g) ijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 3 ka-2003.]
(h)	ITlhagwini-Tjhingalanga
(i) 	ITjhingalanga Kapa:
 [Isigatjana (1) sijanyiselelwe ngesigaba 11 somThetho 3 ka-2003 sijanyiselelwe ngesigaba 1 somthetho 12 ka-2005]
(2)	Imikhawulo yamaPhrovinsi kuzakuba ngileyo ezakube ikhona lokha   umThethosisekelo uthoma ukusebenza.
[Sub-s. (2) substituted by s. 1 of the Constitution 12 Amendment Act of 2005.]
(3)	(a) Whenever the geographical area of a province is re-determined by an amendment to the Constitution, an Act of Parliament may provide for measures to regulate, within a reasonable time, the legal, practical and any other consequences of the re-determination.
(b)	An Act of Parliament envisaged in paragraph (a) may be enacted and implemented before such amendment to the Constitution takes effect, but any provincial functions, assets, rights, obligations, duties or liabilities may only be transferred in terms of that Act after that amendment to the Constitution takes effect.
 [Isigaba 103 sijanyiselelwe ngesigaba 1 somThetho 12 ka-2003]
IimBethamthetho zamaPhrovinsi (iingaba 104-124)
104  Amandla wamaPhrovinsi wokwenza umThetho
(1)	Amandla wokwenza umThetho wePhrovinsi athweswe isiBethamthetho sePhrovinsi, begodu isiBethamthetho sePhrovinsi sinikelwa amandla –
(a)	wokuphasisa umThethosisekelo  wePhrovinsi yaso namkha wokwenza amatjhuguluko womunye nomunye umThethosisekelo  ophasiswe ngiso ngokulandela izigaba 142 no 143;
(b) 	wokuphasisa umThetho ngaphakathi begodu iwuphasisele iPhrovinsi malungana nalokhu-
(i) Enye nenye indaba ewela ngaphakathi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4; begodu
(ii) Enye nenye indaba ewela ngaphakathi kwendawo yokusebenzela etlolwe kuTjhejuli 5; begodu
(iii) Enye nenye indaba ewela ngaphandle kwalezo iindawo zokusebenza, enikelwe ngokuqophileko kuPhrovinsi mThetho weNarha; begodu
(iv) enye nenye indaba leyo lomThethosisekelo  uhlongoza bonyana kumenyezelwe umThetho wePhrovinsi; begodu
(c) 	wokunikela amanye namunye amandla wokwenza umThetho emKhandlwini kaMasipala kileyoPhrovinsi.
(2)	IsiBethamthetho sePhrovinsi, ngesiqunto esisekelwa bubili ebuthathwini kwamalunga waso, ungabawa iPalamende bona itjhugulule igama laleyoPhrovinsi. 
(3)	Isibethamthetho sephrovinsi sibotjhwa kwaphela mThethosisekelo begodu lokha nangabe siphasise umThethosisekelo wePhrovinsi, nawo uyasibopha, begodu kufanele isebenze ngokukhambisana begodu nangaphasi kweenrhunyezo zomThethosisekelo lo, nomThethosisekelo waleyoPhrovinsi.
(4)	Umthetho wePhrovinsi malungana nendaba leyo etlhogakala ngokuzwakalako namkha emayelana nokuphumelelisa kokusetjenziswa kwamandla malungana nenye nenye indaba etlolwe kuTjhejuli 4, uzakuthathwa ngazo zoke indlela njengomThetho omalungana nendaba etlolwe kuTjhejuli 4.
(5)	Isibethamthetho sephrovinsi singenza iimphakamiso eBandleni lesiTjhaba bona yenza umThetho malungana nendaba ewela ngaphandle kwamandla wesiBethamthetho, namkha kuleyo umThetho wePalamende ungaphezulu komThetho wePhrovinsi.
105. 	Ukubunjwa nokukhethwa kweemBethamthetho zamaPhrovinsi
 (1)	IsiBethamthetho sePhrovinsi sibunjwa bomma nabobaba akhethwe njengamalunga ngokulandela indlela yamakhetho leyo 
(a)	 ebekwe mthetho wenarha mazombe;
(b) 	esekelwe phezu kwerherho elifanako labavowuti;
(c) 	ebonelela ubuncani iminyaka eli-18 njengeminyaka yokuvowuta; begodu
(d) 	imiphumela, ngokuvamileko, iba kujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowutu atholwe ngizo.
[Isigatjana  (1) sitjhugululwe ngesigaba 3 somThetho 10 ka-2003 esitjhugululwe ngesigaba (3) somthetho ka-2008]
(2) Isibethamthetho sephrovinsi sibunjwa malunga ahlangana nama-30 nama-80. Inani lamalunga, lelo elingahlukako ukuya ngamaPhrovinsi, kufanele liquntwe mThetho weNarha.
106.	Ubulunga 
(1)	Esinye nesinye isakhamuzi esilungela ukuvowutela iKoro yePalamende eKulu siyakulungela ukuba lilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi ngaphandle kwalokha –
(a) 	nangabe umuntu loyo ukhonjwe esikhundleni namkha uberega umbuso begodu athola  umrholo, ngaphandle –
(i) 	koNdunakulu namanye amalunga omKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi; begodu
(ii)	abanye nabanye abantu abaseenkhundleni lezi okutholakala bona umberego obawenzako ukhambisana nomberego begodu umenyezelwe mThetho wenarha njengomberego okhambisana naloyo;
(b)	amalunga weKoro yePalamende eKulu namalunga aziinthunywa ngokuzeleko emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, namkha amalunga womKhandlu kaMasipala;
(c) 	umuntu oneenkolodo abhalelwa ukuzibhadela, begodu angakalatjhelwa lokho;
(d) 	omunye nomunye umuntu omenyezelwe yikhotho yangeRiphabhligini bona akakazipheleli engcondweni; namkha
(e)	omunye nomunye umuntu othe ngemva kokuthi isigaba lesi siberege wabonwa umlandu begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezi-12, ejele ngaphandle kokuphiwa ihlawulo, kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabhligi nangabe isenzo esibange umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabhligi; kodwana akekho umuntu okuzakuthathwa bona sele agwetjiwe, beze kufike isikhathi lapho isibawo sokubuyekezwa kokubonwa umlandu namkha isigwebo sesiqundiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga lekoro leli, kuphela emva kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo lesi.
(2)	Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga lesibethamthetho sephrovinsi ngokulandela isigatjana (1) (a) namkha (b) angaba ngung’khetheni wesiBethamthetholeso ngaphasi kweenrhunyezo namkha imibandela esungulwe mthetho wenarha mazombe.
(3)	Umuntu ulahlekelwa bulunga bakhe besiBethamthetho sePhrovinsi nangabe umuntu loyo –
(a) 	akasakulungeli ukuba lilunga; namkha
(b) 	utshwilile esibethamthethweni ngaphandle kwemvuma ngaphasi kobujamo othola bona imithetho yekambiso neenqunto zeBandleli, zithi kufanele athathelwe ubulunga.
  	 (c)	 akasalungeli ukuba lilunga lehlangano leyo eyamkhethako  bonyana abe lilunga lesibethamthetho
[Isigatjana (3)	sijanyiselelwe sigaba 4 somThetho 10 ka-2003 kanye nesigaba 4 somthetho 14 ka 2008].
(4)	Iinkhundla ngaphakathi zizaliswe ngendlela equntwe mthetho wenarha.
107. Ukufunga namkha ukuzibopha
Ngaphambi kobana amalunga wesibethamthetho sephrovinsi bathome ngemisebenzi yabo esibethamthethweni kufanele bona bafunge namkha, bazibophe ngokuthembeka kuRiphabhligi begodu nokuthobela umThethosisekelo ngokuzibopha ngokukhambisana neTjhejuli 2. 
108.	Isikhathi esibekelwe iimbethamthetho zamaphrovinsi
(1)	Isibethamthetho sephrovinsi sivowutelwa isikhathi seminyaka emihlanu.
(2)	Nangabe isibethamthetho sephrovinsi siyapheliswa ngokulandela isigaba 109, namkha lokha nakuphela isikhathi saso, uNdunakulu ngesimemezelo somThetho, kufanele abize begodu abeke namalanga amakhetho afanele abanjwe ngawo, kungakadluli amalanga ama- 90 kusukela ngelanga isiBethamthetho sipheliswe ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi saso. Isimemezelo esibizako namkha esibeka ilanga lamakhetho kumele sikhutjhwe ngaphambi namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokuphatha sesibethamthetho sephrovinsi.
[Isigatjana 2 sijanyiselelwe ngesigatjana 1 somThetho 4 ka-1999]
(3)	Nangabe imiphumela yamakhetho wesibethamthetho sephrovinsi ayikamenyezelwa ngesikhathi esibekwe esigabeni se-190 namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho, uMongameli ngesimemezelo somThetho kufanele amemezele begodu abeke namalanga amakhetho amanye afanele ukubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga ama-90 emva kokuphela kwesikhatheso namkha kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo.
(4)	IsiBethamthetho sePhrovinsi sihlala sinamandla wokuberega kusukela ngesikhathi sokupheliswa kwaso, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwaso, beze kufike ilanga elingaphambi kwelanga lokuthoma kwamakhetho wesibethamthetho esilandelako. 
109.	Ukupheliswa kweembethamthetho zamaphrovinsi ngaphambi kokuphela kwesikhathi sazo.
(1)	 UNdunakulu wephrovinsi kufanele aphelise isibethamthetho sephrovinsi lokha nangabe –
Isibethamthetho samukele isiqunto esisekelwa inengi lamalunga waso bonyana sipheliswe; begodu iminyaka emithathu sele idlulile solo kwakhethwa isibethamthethweso.
(2)	UMjaphethe kaNdunakulu kufanele aphelise isibethamthetho sephrovinsi lokha –
(a)	 isikhundla sikaNdunakulu sivulekile; begodu isibethamthetho sibhalelwa kukhetha uNdunakulu omutjha ngaphakathi kwamalanga ama-30 emva kokuvuleka kwesikhundla lesi.
110. Iinkhathi zokuhlala nezokuphumula
(1) 	Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kwesiBethamthetho sePhrovinsi kufanele kubanjwe ngesikhathi nelanga eliquntwe ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu, kodwana kungakadluli amalanga ali-14 emva okumemezelwa kwemiphumela. Isibethamthetho sephrovinsi singaqunta iinkhathi zaso zokuhlala nezokuphumula.
[Isigatjana (1) esijanyiselelwe ngesigaba 8 somThetho 6 ka-2001.]
(2) 	UNdunakulu angabiza isibethamthetho sephrovinsi bona sizokuhlala ngokungakavami ukuzokuqalana neendaba eziqakathekileko.
(3)	Isibethamthetho sephrovinsi sizakuqunta bona sizakuhlala kuyiphi indawo ngokwenjayelo.
111.	USomlomo nePhini likaSomlomo
(1)	Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka ukuzalisa isikhundla, isibethamthetho s	ephrovinsi kufanele sikhethe uSomlomo nephini lakaSomlomo hlangana namalunga waso.
(2)	Ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele likhambise amakhetho kaSomlomo; uSomlomo nguye ozakukhambisa amakhetho wephini likaSomlomo.
[Isigatjana  (2) sijanyiselelwe ngesigaba 9 somThetho 6 ka-2001.]
(3)	Ikambiso endlalwe eHlangothini A leTjhejuli 3 ngiyo eberegiswako nakukhethwa uSomlomo nephini likaSomlomo.
(4)	Isibethamthetho sephrovinsi singasusa uSomlomo namkha iphini lakaSomlomo. Esikhundleni ngokuthatha isiqunto. Inengi lamalunga wesibethamthetho kufanele babekhona lokha isiqunto lesi samukelwa.
(5)	Ngokulandlela imigomo neenqunto zalo, isibethamthetho sephrovinsi singakhetha hlangana namalunga walo aboSihlalo abanye ukurheleba uSomlomo nephini likaSomlomo.
112.	Iinqunto
(1)	Ngaphandle kwalokha umThethosisekelo ubeka ngokuhlukileko –
(a)	Inengi lamalunga wesibethamthetho sephrovinsi kufanele babekhona ngaphambi bona ivowuti ingathathwa phezu komThethomlingwa namkha ukutjhugululwa komThethomlingwa;
(b)	Ubuncani, bobunye ebuthathwini kufanele babekhona nakuvowutelwa enye nenye indaba ephambi kwesibethamthetho; begodu
(c)	Zoke iindaba phambi kwesibethamthetho ziquntwa linengi lamavowutu aphoselweko.
(2)	Ilunga elingusihlalo emhlanganweni wesibethamthetho sephrovinsi akakavunyelwa bona akhethe njengabanye, kodwana –
(a)	kufanele aphosele ivowutu ehlukanisako lokha nangabe kunamavowutu alinganako eenhlangothini zombili phezu kombuzo othileko; begodu
(b)	Angaphosela ivowutu njengabanye lokha indaba kufanele iquntwe ivowutu esekelwa buncani benengi yobubili ebuthathwini bamalunga.    
Amalungelo wamalunga azithunywa ngokuzeleko eemBethamthethweni zamaphrovinsi
Amalunga wePhrovinsi aziinthunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi angakhambela begodu angakhuluma eemBethamthethweni zamaPhrovinsi namakomidi wazo, kodwana angeze bavowuta. IsiBethamthetho singabawa ilunga elisithunywa ngokuzeleko likhambele namkha likhulume esibethamthethweni namkha amakomidi waso.
114.	Amandla wesibethamthetho sephrovinsi
(1)	Ekusebenziseni amandla waso wokulawula umthetho, isibethamthetho sephrovinsi singa –
(a) 	tjheja, sidlulisa, sitjhugulule namkha siqithe nomana ngimuphi umthetho ongaphambi kwesibethamthetho; begodu
(b) 	bonelela ukusungulwa nokulungiswa komThetho, ngaphandle kwemiThethomlingwa yeemali.
(2) 	Isibethamthetho sephrovinsi kufanele sibonelele iindlela –
(a) 	eziqinisa bona amagatja wokuphatha wombuso wephrovinsi aziphendulela kiso; begodu
(b) 	ebonelelwa ukutlhogonyelwa ngaphezulu –
(i) 	kokusetjenziswa kwamandla womKhandlu wezokuphatha kufaka hlangana nokusetjenziswa komThetho; begodu
(ii) 	kwelinye nelinye igatja lombuso wePhrovinsi.
Ubufakazi namkha umbiko ngaphambi kweembethamthetho zamaphrovinsi
 Isibethamthetho sephrovinsi nomkha enye yamakomidi yaso inga –
(a) biza omunye nomunye umuntu ukuvela ngaphambi kwayo ukuzokwethula ubufakazi namkha ukuveza iincwadi emva kobanyana sele afungile namkha enze isibopho;
(b) bawa omunye nomunye umuntu namkha iinkhungo zePhrovinsi bona izokwethula umbiko ngaphambi kwaso;
(c) katelela, ngokulandela umThetho wePhrovinsi namkha imigomo neenqunto, omunye nomunye umuntu namkha inkhungo bona ifeze ngokokubizwa kwayo namkha iindingo ngokulandela indima (a) namkha (b); begodu
(d) mukela iinghonghoyilo, imibono neemphakamiso ezivela kunoma ngibaphi abantu abanetjisekelo.
116  Ukuhlela kwangaphakathi, ikambiso neendlela zeembethamthetho zamaphrovinsi
 (1) Isibethamthetho sephrovinsi singa –
(a)	  qunta besilawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zaso; begodu
(b)	senze imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi waso, kutjhejwe intando yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwaboboke, ukuziphendulela, ukusebenzela etjhatjhalazini nokubandakanywa komphakathi.
(2) Imigomo nemiyalo yesiBethamthetho sePhrovinsi kufanele ibonelele –
(a) 	ukusungulwa, ukubunjwa, amandla imisebenzi, iindlela neenkhathi ezibekelwe amakomidi waso;
(b) 	ukuzibandakanya emisebenzini yesiBethamthetho kwazo zoke iinhlangano zombanganarha ezincani ezijwayelweko ngaphakathi kwesiBethamthetho ngendlela ekhambisana nentando yesitjhaba;
(c)	ukusekelwa ngeemali nangezokuphatha kwenye nenye inhlangano yezombanganarha ejanyelweko esiBethamthethweni, ngokulande indlela yekujanyelwa kwazo esiBethamthethweni, kwenzelwe bonyana ihlangano enye nenye nomrholi wayo ikghone ukwenza imisebenzi yayo esiBethomthethweni; begodu
(d)	ukutjhejwa komrholi wehlangano engekulu kwezincani esiBethamthethweni, njengoMrholi wehlangothi eliPhikisako
117.	Amalungelo akhethekileko
(1) Amalunga wesibethamthetho sephrovinsi namalunga aziinthunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha –
(a) 	anekululeko yokukhuluma nomayini ngaphakathi kwesiBethamthetho amakomidi waso, ngokulandela imigomo neenqunto; begodu
(b)	Angeze bamangalelwa bona bamotjhele omunye umuntu namkha ngobulelesi, babotjhwe, bavalelwe namkha bahlawuliswe ngalokhu –
(i) 	Okhunye nokhunye abakukhulume, abakunikele namkha bakwethule ngaphambi kwesibethamthetho namkha kwenye yamakomidi waso; namkha
(ii) 	Okhunye nokhunye okuvezwe ngilekulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe ngaphambi kwesibethamthetho namkha kwenye nenye yamakomidi waso.
(2) 	Okunye ukuvikela nokulibalelwa kwesibethamthetho namalunga waso kungabekwa mthetho wenarha.
(3)	Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemizuzo ebhadelwa amalunga wesibethamthetho sephrovinsi idoswa ngokutlhamaleleko esiKhwameni seMali yombuso sePhrovinsi.
118.	Ukufikelela nokuzibandakanya komphakathi eembethamthethweni zamaphrovinsi
(1)	Isibethamthetho sephrovinsi kufanele –
(a) 	siphumelelise ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yokwenza umthetho nekweminye imisebenzi yesibethamthetho namakomidi waso; begodu
(b) 	sirage umsebenzi waso etjhatjhalazini, begodu imihlangano yaso neyamakomidi waso ivulekele umphakathi; kodwana, amagadango azwakalako angathathwa –
(i)	ukulawula, ukufikelela komphakathi, kufaka hlangana nokufikelela ngwemirhatjho namaphephandaba esiBethamthethweni amakomidi waso; begodu
(ii)	nokubonelela ukusetjhwa komuntu omunye nomunye begodu, lapha kufaneleko nokwalelwa ukungena namkha ukukhutjhwa komuntu omunye nomunye.
(2)	Isibethamthetho sephrovinsi angeze savimbela umphakathi, kufaka hlangana nezokurhatjha unamaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho kuzwakalako begodu kulungele ukungenziwa emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba.
119. Ukungeniswa kwemithethomlingwa 
1. Malunga womKhandlu wezokuphatha wephrovinsi kwaphela namkha ikomidi namkha ilunga lesibethamthetho sephrovinsi angangenisa umThethomlingwa esibethamthethweni; kodwana kwaphela ilunga lomKhandlu wezokuphatha oziphendulela eendabeni zeemali, namkha ilunga elikhonjwe nguNdunakulu ongangenisa umThethomlingwa wezeemali esiBethamthethweni.
120. Imithethomlingwa yeemali
(1) UmThethomlingwa wemali mThethomlingwa wemali nayikuthi- 
(a)	wabelana ngeemali;
(b)	 nawubhadalisa intela yama phrovinsi, intela yepahla namkha intela engezelelweko;
(c)	 nawuphelisa namkha uphungula, naamkha unikela isiyekelo esivela enteleni yanoma ngiyiphi iphrovinsi, intela yepahla namkha intela engezelelweko; namkha sigunyaza ukutholakala kwentela bunqopha esikhwameni sentela yePhrovinsi.
(3)	UmThetho wephrovinsi kumele unikele ikambiso ngayo isiBethamthetho sephrovinsi sizakutjhugulula umThethomlingwa weemali. 
[Isigaba 120 esijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 7 ka-2001.]
121. Ukwamukelwa kwemiThethomligwa
 (1) UNdunakulu wephrovinsi kufanele amukele begodu atlikitle
umThethomlingwa ophasiswe sibethamthetho sephrovinsi namkha lokha uNdunakulu anokungabaza ngokukhambisana nomThethosisekelo  kwaloyo mThethomlingwa, kufanele awubuyisele emva esibethamthethweni bona siwuhlolisisa kabutjha.
(2) Lokha emva kokuhlolisiswa kabutjha kwawo lomThethomlingwa ubonelela ukungabaza kukaNdunakulu ufanele awamukele be awutlikitle lomThethomlingwa; Lokha ungaboneleli ukungabaza kukaNdunakulu ngokuzeleko, uNdunankulu angenza okhunye kwalokhu –
(a) 	angamukela begodu atlikitle lomThetho- osahlongozwako; namkha
(b) 	Angawudlulisela ekhotho yomThethosisekelo  bonyana ikhiphe isiqunto ngokukhambisana kwawo nomThetho-sisekelo namkha awa.
(3)	Nangabe iKhotho yomThethosisekelo iqunta bona umThethomlingwa loyo ukhambisana nomThethosisekelo, uNdunakulu kufanele awamukele begodu awutlikitle.
122.	Isibawo samalunga ngaphasi eKhotho yomThethosisekelo
(1) Amalunga wesibethamthetho sephrovinsi angenza isibawo eKhotho
yomThethosisekelo bona ikhiphe isiqunto isitjho bonyana umThetho wephrovinsi namkha ingcenye yawo awukhambisani nomThethosisekelo.
Isibawo –
(a) 	kufanele sisekelwe ubuncani bakhona maphesente ama-20 wamalunga besibethamthetho; begodu
(b) 	kufanele senziwe emva bona uNdunakulu amukele begodu atlikitle umThethomlingwa loyo, begodu ngaphakathi kwamalunga ama-30 kusukela mhlokho.
(3)	Ikhotho yomThethosisekelo ingalaya bonyana umThetho namkha ingcenye yawo lowokwenziwe isibawo ngawo ngokulandela isigatjana (1) awunamandla womThetho bekufike lapha ikhotho ikhipha isiqunto ngalesosibawo, nangabe –
(a)	 iinrhuluphelo zezobulungiswa ziyakudinga lokho; begodu
(b) 	isibawo leso sinekgonakalo ezwakalako bonyana singaphumelela.
(4)	Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yomThethosisekelo kufanele igunyaze bona abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekghonakalo ezwakalako bona singaphumelela.     
123.	Ukumenyezelwa kwemiThetho yephrovinsi
  UmThethomlingwa ovunyiweko begodu bewatlikitlwe nguNdunakulu wephrovinsi uba mThetho wephrovinsi, kufanele waziswe msinyazana begodu bewuthome ukusebenza nasele wazisiwe nofana ngelanga elizokubekwa mThetho.
124.	Ukulondwa kwemiThetho yePhrovinsi 
IKhophi etlikitliweko yomThetho wephrovinsi ibufakazi obuzeleko beenjamiso zalowo mThetho begodu, sele umemezelwe kufanele unikelwe iKhotho yomThethosisekelo bona iwulonde.
ImiKhandlu yokuPhatha yamaPhrovinsi (iingaba 125-141)
125.	Amandla wokulawula amaphrovinsi 
(1)	 Amandla welawulo yePhrovinsi athweswe uNdunakulu wePhrovinsi leyo.
(2)	UNdunakulu usebenzisa amandla wezokuphatha namanye amalunga womKhandlu wezokuPhatha wephrovinsi ngokwenza lokhu –
(a)	Ngokubonelela ukusetjenziswa komThetho wePhrovinsi ngaphakathi kwaleyo Phrovinsi;
(b) 	Ngokubonelela ukusetjenziswa kwayo yoke imithetho yenarha engaphakathi kweendawo zokusebenza ezitlolwe kuTjhejuli 4 no 5 ngaphandle kwalokha umThethosisekelo namkha umThetho wePalamende utjho okuhlukileko;
(c) 	Ngokubonelela ukusetjenziswa ePhrovinsini, umThetho weNarha ongaphandle kwendawo zokusebenza ezitlolwe kuTjhejuli 4 no 5, lezo ilawulo lazo kunikelwe yona ngokulandela umThetho wePalamende;
(d)	 Ngokusungula nokusebenzisa ikambiso efanele ukulandelwa iPhrovinsi;
(e)	 Ukuthintanisa imisebenzi yeminyango yomBuso wePhrovinsi nezokuphatha;
(f) 	Ukulungisa nokusungula umThetho;
(g) 	Ukwenza omunye nomunye umsebenzi onikelwe wona ngokulandela umThethosisekelo namkha umThetho wePalamende.
(3)	IPhrovinsi inamandla welawulo ngokulandela isigatjana (2) (d) kwaphela ukufikela ezingeni lapho inamandla wokuba nekghono lokuziphendulela kwezokuphatha umBuso weNarha, ngendlela yokwenza umThetho namkha amanye amagadango, kufanele urhelebe amaPhrovinsi bona athuthukise amandla wezokuphatha lawo adingekako bona afeze imisebenzi yawo ngekgono, nokwenza imisebenzi ekhonjwe kusigatjana (2).
(4)	Omunye nomunye umbango omalungana namandla wezokuphatha wePhrovinsi nakulandiswa omunye nomunye umsebenzi kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi bona yiwurarulule ngaphakathi kwamalanga ama-30.
(5)	Ngaphasi kwesigaba 100, ilawulo lomThetho wePhrovinsi ngaphakathi kwayo iPhrovinsi, lisemandleni kwaphela womKhandlu wezokuphatha.
(6)	UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele usebenze ngokulandela –
(a) 	UmThethosisekelo; begodu
(b) 	UmThethosisekelo wePhrovinsi, lokha nangabe umThethosisekelo  wePhrovinsi ophasisiwe. 
   126.	Ukunikelwa kwemisebenzi
Ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi unganikela amanye namanye amandla namkha umsebenzi afanele ukusetjenziswa namkha ofanele okwenzwa ngokulandela umThetho wePalamende, namkha umThetho wePhrovinsi, emKhandlwini kaMasipala. Ukunikelwa –
(a) 	Kufanele kulandele isivumelwano hlangana nelunga elithintekako lomKhandlu wezokuphatha nomKhandlu kaMasipala;
(b) 	Kufanele kukhambisane nomThetho lowo lawomandla namkha umsebenzi asetjenziswako namkha wenzwako; begodu 
(c) 	Kuthoma ukusebenza ekumenyezelweni kwako nguNdunakulu.
127.	Amandla nemisebenzi yaboNdunakulu 
(1)	UNdunakulu wephrovinsi unamandla nemisebenzi ethweswe leso sikhundla mThethosisekelo begodu neminye imithetho.
(2)	UNdunakulu wephrovinsi uziphendulela kilokhu –
(a) 	Ekwamukeleni nekutlikitleni imithetho-esahlongozwako;
(b)	Ekubuyiseleni emva komThethomlingwa esibethamthethweni sephrovinsi bona sihlolisise kabutjha ukukhambisana nomThethosisekelo komThethomlingwa lowo namkha awa;
(c)	Ekudluliseleni umThethomlingwa eKhotho yomThethosisekelo bona ithathe isiqunto bona uyakhambisana nomThethosisekelo na;
(d)	Ekubizeni isibethamthetho sephrovinsi bona sizokuhlala ngokungavami bona senze imisebenzi eqakatheke khulu;
(e)	Lokha nakabeka amaKomitjhana wokuphenyisisa; begodu
(f) 	Ekumemezeleni ireferandamu kuPhrovinsi ngokukhambisana nomthetho wenarha.
128.  Ukukhethwa kwaboNdunakulu
(1) 	Lokha nasihlala kokuthoma, nalokha kutlhogeka ukuzalisa isikhundla,
Isibethamthetho sephrovinsi kufanele sikhethe umma namkha ubaba hlangana namalunga waso bona abenguNdunakulu wePhrovinsi.
(2)	Ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele akhambise amakhetho wakaNdunakulu. Ikambiso endlalwe kuTjhejuli 3 ngiyo ezakulandelwa lokha nakukhethwa uNdunakulu.
[Isigatjana (2) sijanyiselelwe sigaba 10 somThetho 6 ka-2001.]
(3)	Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sakaNdunakulu kufanele abanjwe ngesikhathi begodu nangelanga elikhethwe liJaji eliKhulu, lokhu kufanele kwenzeke kungakadluli amalanga ama-30 isikhala leso sivulekile.
[Isigatjana (3) sijanyiselelwe sigaba 10 somThetho 6 ka-2001.]
129.	Ukuthoma ukusebenza kwaboNdunakulu
1. 	Loyo akhethwe ukuba nguNdunakulu kufanele athome ngomsebenzi wakhe ngaphakathi kwamalanga amahlanu kusukela ngelanga akhethwe ngalo, ngokufunga namkha ngokuzibopha, ukwethembeka kuRiphabhligi begodu nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
130. 	Isikhathi esibekelwe ukuba nguNdunakulu
(1) 	Isikhathi sokuba nguNdunakulu sithoma lokha uNdunakulu athoma ukusebenza esikhundleni sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe ukuba nguNdunakulu olandelako athoma ukusebenza.
(2) 	Akekho umuntu ozakuba sesikhundleni sikaNdunakulu amahlandla adlula kwamabili, kodwana lokha umuntu nakakhethelwa ukuvala isikhundla sikaNdunakulu, isikhathi esihlangana nokukhethwa kwakhe lokho beze kufike amakhetho alandelako kaNdunakulu asithathwa njengehlandla.
(3)	Isibethamthetho sephrovinsi, ngokwesivumelwano esithathwe ngokusekelwa yivowudu okungenani yobunengi okusibili sesithathu samalunga waso, singasusa uNdunakulu esihlalweni ngeenzathu ezilandlako kwaphela –
(a) 	Ukwephulwa okudinisako komThetho nofana umThethosisekelo;
(b) 	Ukungaziphathi kuhle; nofana
(c) 	Ukubhalelwa kukwenza imisebenzi yesikhundla sakhe.
(4)	Nofana ngubani osuswa esihlalweni sobuNdunakulu ngokwesigatjana (3) (a) nofana (b) kufanele angatholi amarhubhelo walelosikhundla, begodu angasebenzi ngitjho nofana kungaba kiliphi i-ofisi lomphakathi.
131.	AboMjaphethe baboNdunakulu
(1)	Lokha uNdunakulu angekho namkha ngezizathu ezithile angakgoni ukuzalisa imisebenzi yakaNdunakulu, nalokha nakunesikhala sikaNdunakulu omunye umuntu osesikhundleni ngokulandelana okungaphasi ubanguMjaphethe kaNdunakulu –
(a) 	Ilunga lomKhandlu wezokuphatha elikhonjwe nguNdunakulu;
(b)	 Ilunga lomKhandlu wezokuphatha elikhonjwe ngamanye amalunga womKhandlu wezokuphatha
(c) 	USomlomo kuze kufike lapho isiBethamthetho sikhomba omunye wamalunga waso.
(2)	UMjaphethe kaNdunakulu unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaNdunakulu.
Ngaphambi bonyana uMjaphethe kaNdunakulu angathwala ukuziphendulela, iimbopho nemisebenzi kaNdunakulu, ufanele afunge namkha azibophe, ngokuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo ngokukhambisana neTjhejuli 2.
132. Imikhandlu yezokuphatha
(1)	UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu, njengehloko yomKhandlu, begodu namalunga angasingaphasi kwamahlanu, begodu angadluli alitjhumi akhethwe nguNdunakulu hlangana namalunga wesiBethamthetho sePhrovinsi.
(2)	UNdunakulu wePhrovinsi nguye obeka eenkhundleni amalunga womKhandlu wezokuphatha, uwanikela amandla nemisebenzi, begodu angawasusa eenkhundleni.
133. Ukuziphendulela neembopho
(1)	Amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela kumisebenzi yokuphatha abanikelwe yona nguNdunakulu.
(2)	Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi aziphendulela ngokuhlanganyela nanofana munye ngamunye esiBethamthethweni ekwenzeni imisebenzi yabo.
(3)	Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele –
(a) 	Basebenze ngokukhambisana nomThethosisekelo; begodu
(b) 	Bethule imibiko ezeleko nangeenkhathi zoke esiBethamthethweni malungana neendaba ezingaphasi kwelawulo labo.
   134. Ukuraga komKhandlu wezokuphatha emva kwamakhetho
 Lokha amakhetho wesibethamthetho sephrovinsi abanjwa, umKhandlu wezokuphatha namalunga walo ahlala anamandla wokusebenza kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguNdunakulu siBethamthetho esilandelako athoma ukusebenza.
135. Ukufunga namkha ukuzibopha
1.	Ngaphambi bona amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi angathoma ukwenza imisebenzi yabo, kufanele bafunge namkha bazibophe ngokuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo,ngokukhambisana neTjhejuli 2.
136. Ukuziphatha kwamalunga wemikhandlu yezokuphatha
 (1)	Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele aziphathe ngendlela ebekwe mthetho wenarha.
(2)	Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ngeze bavunyelwa bonyana –
(a) 	Benze omunye umberego abazokubhadelelwa wona;
(b)	Bona baziphathe ngendlela engakhambisani neenkhundla zabo namkha bazivumele bonyana babe sebujameni lapho kunengozi yokutjhayisana phakathi kwemiberego yabo yombuso neenrhuluphelo zabo zangeqadi; namkha
(c)	Baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga somberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela ephambene nokulunga.
137.	Ukudluliselwa kwemisebenzi 
UNdunakulu ngesimemezelo somThetho angadlulisela elungeni lomKhandlu wezokuphatha–
(a) 	Ukuphathwa komunye nomunye umThetho obewunikelwe elinye ilunga; namkha 
(b) 	Amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga.
138. Ukunikelwa kwemisebenzi kwesikhatjhana
UNdunakulu, ngesimemezelo angadlulisela elungeni lomKhandlu wezokuphatha amandla namkha umsebenzi welinye ilunga elitshwilileko namkha elingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza lowomsebenzi.
139. Ukungenangena kurhulumende wendawo
(1)	Lokha uMasipala abhalelwa namkha angafezi iimbophelelo zawo zokuphatha ngokulandela umThetho, umKhandlu wezokuphatha ofaneleko ungangenangena phakathi ngokuthatha amanye namanye amagadango ukuqinisela ukufezwa kweembopho, kufaka hlangana–
(a)	Bona ukhuphe umlayo kuMasipala obekisa izinga lelo ubhalelwa ngalo ukufeza iimbopho zalo, etjho namagadango afanele athathwe bona iimbopho lezo zifezeke; begodu
(b)	Uthathe ngokwawo umsebenzi bona kufezeke isibopho leso esiqakathekileko kilowo Masipala kufikela ezingeni lapha kutlhogeka uku –
(i)	Raga izinga eliqakathekileko leNarha namkha ukufikelela izinga okungasenani elidingekako ekwethuleni kwemisebenzi;
(ii)	Vimbela amagadango angazwakaliko angathathwa mKhandlu kaMasipala, begodu angalimaza iinrhuluphelo zakaMasipala omunye namkha zePhrovinsi yoke; ukuraga ibumbano kwezomnotho;
(c )	Ukuhlakaza umKhandlu kaMasipala nokuqatjha umlawuli kufikela umKhandlu omutjha kaMasipala umenyezelwe nangabe kukhona okukatelela bonyana igadango elinjalo lithathwe.
(2)	Lokha umKhandlu wezokuphatha ingenangena phakathi iindaba zabomasipala ngokulandela isigatjana (1) (b) –
(a)	 kumele ilethe isaziso esitloliweko yokungenangena -
(i) 	elungeni leKhabhinethe eliphathelene neenda zikarhulumende; begodu
(ii)	esibethamthethweni sephrovinsi kanye nomKhandlu wamaPhrovinsi ofanelako, ngamalanga ali-14 emva kobanyana ukungenangena lokho kuthomile;
(b)	 Ukungenangena kumele kuphele nangabe-
(i)	Ilunga leKhabhinethe eliphathelene neendaba zikarhulumende wekhaya lingavumeli ukungenangena ngamalanga ama-28 ngemva kokuthoma kokungenangena namkha ekupheleni kwalesosikhathi akakavumeli ukungenangena lokho; namkha
(ii)	UmKhandlu awuvumeli ukungenangena lokho ngamalanga ali-180 ngemva kobanyana sekuthomile namkha ekupheleni kwaleso sikhathi akakavumeli ukungenangena lokho; begodu
(c ) 	umKhandlu kumele, ukungenangena nakusaragela phambili, uqalisise ukungenangena lokho ukuze benze iimphakamiso ezifaneleko kusigungu sephrovinsi.
(3)	Nangabe umKhandlu kaMasipala uhlakaziwe ngokwesigatjana (1) (c) -
(a) 	isigungu sephrovinsi kumele silethe isaziso esitloliweko sokuhlakazwa ngokurhabileko -
 		(i)	elungeni leKhabhinethe eliphethe iindaba zikarhulumende wendawo; begodu 
(ii)	esibethamthethweni  sephrovinsi nemkhandlwini wamaphrovinsi afaneleko; begodu
(b)	isenzo sokuhlakaza singathoma ukusebenza emalangeni ali-14 ngemva kwelanga lokwamukelwa kwesaziso leso mKhandlu ngaphandle nange sibekelwe eqai lilunga leKhabhinethe namkha mKhandlu ngaphambi kokuphela kwamalanga ali-14.
(4)	Nangabe umasipala akafezi iimbopho ngokomThethosisekelo namkha ngokomThetho ukuvuma isabelo seemali namkha amanye amagadango wokukhuliswa kweentela nokunikela umvuzo kusabelo seemali, isigungu sephrovinsi esiphathelene nalokho kumele singenelele ngokuthatha amagadango afaneleko ukuqinisekisa bonyana isabelo seemali namkha amagadango lawo wokukhulisa iintela ayamukeleka, kufaka hlangana umKhandlu kaMasipala begodu--
(a)	ukuqatjhwa komlawui kufikela bekumenyezelwa ukukhethwa komKhandlu kaMasipala; begodu 
(b)	ukuvumela isabelo seemali sesikhatjhana namkha amagadango wokukhuliswa kweentela akghonakalisa ukuragela phambili kokusebenza kukamasipala. 
(5)	Nangabe umasipala, ngokungakhambi kuhle endabeni zabo zeemali, isemrarweni namkha ukungafezeki kweembopho zayo zokunikela imisebenzi esisekelo namkha ukufezakalisa imbopho zayo zeemali, namkha bavuma bonyana abakwazi ukwenza iimbopho zabo, isigungu sephrovinsi esifaneleko simele-
(a)	linikele iqhinga lokobanyana umasipala ahlangabezane neembopho zakhe ngokunikela imisebenzi esisekelo namkha isibopho sabo sezeemali, ezi-
(i)	fanele zilungiswe ngokuya ngokomThetho wenarha; begodu
(ii)	 ibopha umasipala ekusebenziseni amandla wayo wesigungu nawomThetho, emandleni afunekako wokurarulula umraro weemalu; begodu
(b)	Ukuhlakaza umKhandlu kaMasipala, nangabe umasipala akavumeli amagadango womThetho, kufaka hlangana isabelo seemali namkha amagadango wokukhulisa intela, efuneka ukuphumelelisa iqhinga   lokulungisa, begodu
(i)	Aqatjhe umlawuli kufikela umKhandlu kamasipala omutjha ukhethwa namkha kumenyezelwe bonyana ukhethiwe begodu banikelwe ibhajethi yesikhatjhana namkha amagadango wokwenza imali ezobenza bonyana babe neengeniso ukuze baragele phambli nokwenza umsebenzi kamasipala; namkha 
(c)	nangabe umKhandlu kamasipala awukahlakazwa ngokwendima (b); kumele kuthome isibopho sokusebenzisa iqhinga lokuphumelela  kufikela ezingani lapho umasipala angeze asebenzisa iqhinga lokuzivuselela.  
(d)	Nangabe isigungu sephrovinsi iyangenela kumasipala ngokwesigatjana (4) namkha (5), kumele ilethe isaziso esitloliweko sokungenelela -
(i)	 elungeni leKhabhinethe eliphathelene neendaba zaborhulumende, begodu
(ii)	esibethamthethweni sephrovinsi  banomKhandlu wamaphrovinsi, ngamalanga amakhomba emva kokungenelela.
(6)	Nangabe isigungu sephrovinsi asisebenzisi amandla waso namkha asenzi umsebenzi otjhiwo kusigatjana (4) namkha (5); isigungu senarha kumele singenelele ngokuya nokwesigatjana (4) namkha (5) esikhundleni sesigungu sephrovinsi esifaneleko. 
(7)	UmThetho wenarha ungalawula ukusetjenziswa kwesigaba lesi, kufaka hlangana iinkambiso ezihlonywe ngilesi sigaba. 
[Isigaba 139 sijanyiselelwe sigaba 4 somThetho 11 ka-2003] 
140.	Iinqunto eziphezulu
 (1)	Isiqunto sikaNdunakulu wePhrovinsi kufanele sitlowe phansi nange –
(a) 	Sithethwe malungana nomThetho; nofana
(b) 	Sinemiphumela yangokomThetho.
(2)	Isiqunto esitloliweko sikaNdunakulu kufanele sitlikitlwe godulilunga lomKhandlu wozokuphatha nange isiquntweso sithinta umsebenzi onikelwe ilungelo.
(3)	Iimemezelo, imithetjhwana kunye neentlabagelo zemithetjhwana emincani yePhrovinsi kufanele kwaziswe umphakathi.
(4)	Umthetho wePhrovinsi ungatjho indlela leyo, begodu nokufikela, iinsetjenziswa ezitjhwiwo esigatjhaneni (3)	kufanele –
(a) 	wendlalwe esibethamthethweni sephrovinsi; begodu
(b) 	bewuvunyelwe sibethamthetho sephrovinsi.
141.	Isitjhukumiso sokuzwakalisa ukungabi nethemba 
(1)	Lokha isibethamthetho sephrovinsi ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga wasoiphasisa isiphakamiso sokuzwakalisa ukungabi nethemba kumKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ngaphandle koNdunakulu, uNdunakulu kufanele abumbe kabutjha umKhandlu loyo.
(2)	Lokha isibethamthetho sephrovinsi ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga waso siphasisa isiphakamiso sokungabi nethemba kuNdunakulu, uNdunakulu namanye amalunga womKhandlu wezokuphatha kufanele batjhiye phasi iinkhundla zabo
UmThethosisekelo wePhrovinsi (iingaba 142-145)
142.	Ukwamukelwa kwemiThethosisekelo yamaPhrovinsi
Isibethamthetho sephrovinsi singaphasisa umThethosisekelo wePhrovinsi, namkha nakunokwenzeka sitjhugulule umThethosisekelo wayo, lokha nangabe ubuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga waso bavowutela umThethosisekelo loyo.
143.	Okumumethwe miThethosisekelo yamaPhrovinsi
(1)	ImiThethosisekelo yamaPhrovinsi namkha itjhuguluko emThethwenisisekelo kufanele ukhambisane nomThethosisekelo lo, kodwana ungabonelela lokhu –
(a)	Izakhiwo neendlela zeembethamthetho namkha umKhandlu wezokuphatha ezihlukileko kulezi ezibonelelwe ngaphakathi komThethosisekelo lo; namkha
(b)	Ukusungulwa, umsebenzi, amandla begodu nobujamo boburholi besintu, lapha kufanele khona.
(2)	Iinjamiso ezifakwe emThethwenisisekelo wePhrovinsi namkha umThethosisekelo wetjhuguluko ngokulandela iindima (a) namkha (b) yesigatjana (1) –
(a)	Kufanele zikhambisane neSahluko 3 nemigomo ekusigaba 1; begodu
(b)	Angeze zithweswe iPhrovinsi amandla namkha imisebenzi leyo ewela –
(i) 	Ngaphandle kwendawo yamandla aphiwe iPhrovinsi ngokulandela amaTjhejuli 4 no 5; namkha
(ii) 	Ngaphandle kwamandla nemisebenzi ethweswe iPhrovinsi ziimiso ezinye zalomThethosisekelo.
144.	Ukuqinisekiswa kwemiThethosisekelo yamaPhrovinsi
(1)	Lokha nangabe isiBethamthetho sePhrovinsi siphasise umThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko, uSomlomo wesiBethamthetho kufanele adlulisele umtlolo loyo womThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko eKhotho yomThethosisekelo bonyana iwuqinisekise.
(2)	Akunamtlolo womThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko ozakuba mThetho bekufike lapho iKhotho yomThethosisekelo iqinisekise bonyana –
(a)	Umtlolo loyo ophasisweko ukhambisana nesigaba 142; begodu
(b)	Umtlolo woke uzalisa iindingo zesigaba 143.
 145 	Ukutlikitlwa, ukwaziswa nokulondwa kwemiThethosisekelo yamaPhrovinsi
(1)	UNdunakulu wePhrovinsi kufanele amukele begodu atlikitle umtlolo womThethosisekelo wePhrovinsi namkha umThethosisekelo wetjhuguluko loyo osele uqinisekiswe ikhotho yomThethosisekelo.
(2)	UmTlolo owamukelwe bewatlikitlwa nguNdunakulu kufanele waziswe ngaphakathi kweGazede yomBuso weNarha begodu ubamThetho ekwazisweni kwawo namkha elangeni lamuva, eliquntwe ngiloyo mThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko.
(3)	Umtlolo otlikitliweko womthethosisekelo namkha umthethosisekelo wetjhuguluko wephrovinsi ubufakazi obuzeleko bezimiso zawo begodu, emva kokwaziswa, kufanele udluliselwe eKhotho yomThethosisekelo  bona iwulonde.
Imithetho ephikisanako (iingaba 146-150)
146.	Ukungakhambisani phakathi komThetho weNarha newePhrovinsi
(1)	Lesisigaba sisetjenziswa lokha kunokutjhayisana hlangana nomThetho wenarha nomThetho wePhrovinsi owela ngaphasi kwendaw  yokusebenzela etlolwe kuTjhejuli 4.
(2)	UmThetho weNarha osebenza ngokufana malungana nenarha yoke ozakubangaphezulu komThetho wePhrovinsi otjhayisana nawo lokha nangabe imibandela elandelako iyazaliswa –
(a)	UmThetho weNarha uqalane nendaba engeze yalawuleka kuhle ngokwemithetho emenyezelwe ngileyo naleyo iPhrovinsi ngokwehlukahlukana;
(b)	iinrhuluphelo zenarha iyoke zidinga bona indaba ilawulwe ngokufanako ezweni loke, begodu umThetho weNarha ubonelela ukufanana lokho ngokusungula –
(i) 	imigomo namazinga;
(ii) 	imileyo; namkha
iindlela ezilandelwako enarheni.
(c) UmThetho weNarha uyadingeka ukubonelela –
(i) 	ukuvikeleka kwesitjhaba;
(ii) 	ukubumbana kwezomnotho;
(iii) 	ukuvikeleka kwezorhwebo ngokuhlanganyela nokusabalaliswa kwepahla okurhwetjwa ngayo ngobunengi, ukwenziwa komberego, imali nezomsebenzi ;
(iv) 	ukuthuthukisa zomnotho nangale kwemingcele yamaPhrovinsi;
(v) 	ukuraga bona kubenokulingana begodu kube namathuba alinganako emisebenzini yombuso kibo boke; namkha
(vi) 	ukuvikeleka kwebhoduluko.
(3)	UmThetho weNarha ubangaphezulu komThetho wePhrovinsi lokha nangabe lowomThetho weNarha unqophele ekuvimbeleni igadango elingazwakaliko lePhrovinsi lelo –
(a) 	elingakhubaza umnotho, ipilo nokuvikeleka kweenrhuluphelo zenye iPhrovinsi namkha zenarha iyoke; namkha
(b) 	ukuriyadisa ukusetjenziswa kwendlela yekambiso kwezomnotho yenarha mazombe.
(4)	Nangabe kunephikiswano malungana nokuthi umThetho weNarha uyatlhogeka ngehloso etlolwe esigatjaneni (2) begodu nokuthi iphikiswano izangaphambi kwekhotho ukuze kutholwe isiqunto, ikhotho, kufanele ihlolisise ukwamukelwa namkha ukwaliwa kwalomThetho mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
(5)	UmThetho wePhrovinsi obangaphezu komThetho weNarha lokha nangabe isigatjana (2) no (3) asisetjenziswa.
(6)	UmThetho obekwe ngokulandela umThetho wePalamende namkha umThetho ungaphumelela kwaphela lokha wamukelwe mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
(7)	Nangabe umKhandlu awufikeleli isiqunto ngaphakathi kwamalanga ama- 30 kokuhlala kokuthoma kwawo emva kokudluliselwa kwalowo mThetho kiwo, lowo mThetho kufanelwe uthathwe ngeendlela zoke njengomThetho ovunyelwe mKhandlu.
(8)	Nangabe umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi awamukeli umThetho odluliselwe kiwo ngokwesigaba (6), ufanele, ngaphakathi kwamalanga ama- 30 yesiqunto sawo, uthumele amabanga atjho bonyana kungani ungakavumeli lowo mThetho esiphathisweni esidlulisele lowo mThetho kiwo.
147. Ukutjhayisana okhunye
(1)	Lokha nangabe kuba nokutjhayisana hlangana nomThetho weNarha nesimiso somThethosisekelo wePhrovinsi malungana (a) 	indaba, leyo lomThethosisekelo udinga bonyana yenzelwe isimemezelo somThetho weNarha, umThetho weNarha lowo obangaphezulu kwalesimiso esithintekako somThethosisekelo;
(b) 	Nokungenangena phakathi kwenarha ngokulandela isigaba 44(2), umThetho weNarha uba ngaphezu kwalesimiso somThethosisekelo wePhrovinsi; namkha
(c) 	Nendaba engaphakathi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4, isigaba 146 sisetjenziswa sengathi isimiso esithintekako somThethosisekelo wePhrovinsi besimThetho wePhrovinsi otjhiwo kilesosigaba.
(2)	UmThetho weNarha otjhiwo esigabeni 44(2) ubangaphezu komThetho wePhrovinsi malungana neendaba ezitjhiwo eendaweni zokusebenza ezimumethwe iTjhejuli 5.
148. Ukutjhayisana okungararulwekiko
Lokha umraro omalungana nokutjhayisana ungakghoni ukurarululwa ikhotho yomThethosisekelo, umThetho weNarha obangaphezulu komThetho wePhrovinsi namkha umThethosisekelo wePhrovinsi.
149. Ubujamo bomThetho ongakabikhona
Isiqunto seKhotho bona umThetho ubangaphezu komThetho omunye asitjho bonyana umThetho otjhidiswako ophelelwa mamandla womThetho, kodwana loyo omunye umThetho uhlala ungasebenzi lokha nakusolo ukutjhayisana lokho kukhona.
150. Ukuhlathululwa kokungakhambisani
 Lokha nayiqalane nokutjhayisana okubonakala kukhona hlangana nomThetho weNarha newePhrovinsi, namkha hlangana nomThetho weNarha nomThethosisekelo wePhrovinsi, enye nenye ikhotho kufanele ikhethe ihlathululo oluzwakalako lalowo mThetho namkha umThethosisekelo leli libalekela ukutjhayisana kunehlathululo eletha ukutjhayisana.
   ISAHLUKO7
URHULUMENDE WENDAWO (iingaba 151-164)
151  	 Amajamo wabomasipala
 (1)	Umkhakha womBuso weNdawo ubunjwa boMasipala abafanele basungulwe kiyo yoke inarha yeRiphabhligi.
(2)	Amandla wokuphatha nokwenza umThetho wakaMasipala athweswe umKhandlu kaMasipala.
(3)	UMasipala unelungelo lokulawula ngokwayo iindaba ezimalungana nombuso wendawo zomphakathi wawo, ngaphasi komThetho weNarha newePhrovinsi, njengobana kutjho umThethosisekelo.
(4)	UmBuso weNarha newePhrovinsi ngeze wehlise namkha unyaze ikghono namkha ilungelo likaMasipala lokusebenzisa amandla wawo namkha wokwenza umsebenzi wawo.
152. 	Iminqopho yomBuso wendawo
 (1)	Iminqopho yombuso weNdawo ngile –
(a)	Ukubonelela umbuso wentando yesitjhaba newuziphendulelako kumiphakathi;
(b)	Ukubonelela ukwethulwa kwemisebenzi emiphakathini ngokuragela phambili;
(c)	Ukuthuthukisa zehlalakuhle nezomnotho zomPhakathi;
(d)	Ukuthuthukisa ibhoduluko elivikelekileko nelinepilo;
(e)	Ukukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi neenhlangano zomphakathi eendabeni zomBuso weNdawo.
(2)	UMasipala ufanele alwe, ngakhokoke okusemandleni wawo nakutjhejwe ukuphatha neemali, bonyana ufikelele imnqopho etjhiwo esigatjaneni (1).
153. 	Imisebenzi yokuthuthukisa yaboMasipala
1.	UMasipala ufanele –
(a)	Akhe begodu alawule zokuphatha, malungana neenlinganiso zeemali, ukuraga amahlelo, iindingo eziqakathekileko zomphakathi ibingizo ezicatjangelwa ngaphambili, begodu urage intuthuko kwezehlalakuhle nomnotho womphakathi; begodu
(b)	Urage ukusetjenziswa kwamahlelo wentuthuko weNarha mazombe newePhrovinsi.
154. 	AboMasipala embusweni webambiswano
(1)	Umbuso yeNarha neyePhrovinsi, ngomThetho namkha amanye amagadango, kufanele irhelebhe aboMasipala bona bafinyelele imnqopho yomBuso weNdawo, begodu kufanele yengeze nokungezelela amandla wombuso wendawo bona ukgone ukulawula iindaba zawo.
(2)	UmThetho weNarha newePhrovinsi othinta ubujamo, iinkhungo, amandla nemisebenzi yombuso weNdawo kufanele waziswe emphakathini bonyana uveze amazizo wawo ngaphambi kobonyana ungeniswe ngeKorweni yePalamende eKulu namkha isiBethamthetho sePhrovinsi, ngendlela leyo evumela umBuso weNdawo ohlelekileko, abomasipala nabanye abantu abaneenfisakalelo bonyana babe netjhudu lokuveza imibono yabo malungana nomThetho-osahlongozwako loyo.
155. 	Ukuhlonywa kwaboMasipala
 (1) Kuneengaba ezilandelako zobomasipala:
(a)	Isigaba A: Umasipala onamandla angezelelweko begodu nokuziphatha ngokomThetho endaweni yawo.
(b)	Isigaba B: Umasipala ohlukaniselwe amandla begodu nokuziphatha ngokomThetho endaweni yawo enesigaba C sikamasipala ngaphasi kwendawo ewela kiyo.
(c)	Isigaba C: Umasipala onikelwe amandla begodu nokuziphatha ngokumThetho endaweni efaka hlangana abomasipala abangaphezulu koyedwa.
(2)	UmThetho weNarha kufanele uhlathulule iingaba eziihlukeneko zabomasipala abangahlonywa ngaphakathi kwesigaba sinye.
(3)	UmThetho weNarha ufuze: –
(a)	Wenze indlela yokubona bonyana indawo kufanele ibenesigaba sinye isigaba A nofana kufanele ibe neengaba ezimbili iingaba B no C zabomasipala.
(b)	wenze indlela begodu namano wokusika imikhawulo yabomasipala libandla elizijameleko; begodu
(c)	ngokwesigaba 229, wenze iinjamiso zokuhlukanisa kuhle amandla begodu nemisebenzi Ukuhlukaniselana amandla begodu nemisebenzi hlanga kwesigaba B nesigaba C sabomasipala kungehluka ukuhlukaniselana amandla kunye nemisebenzi hlanga nezinye iingaba zikaB zabomasipala neengaba C zabomasipala.
(4)	UmThetho otjhiwo esigatjaneni (3) kufanele uyelele ukuhlinzeka ngemisebenzi yabomasipala ngendlela elinganako begodu nekgonakalako.
(5)	UmThetho wePhrovinsi ufanele ubonelele iingaba ezahlukeneko zabomasipala ezingahlonywako kuPhrovinsi.
(6)	Omunye nomunye umbuso wePhrovinsi kufanele uhlome abomasipala kuPhrovinsi ngendlela ekhambisana nomThetho ojanyisiwe ngesigatjana (2) begodu (3) begodu, ngokomThetho nofana ngezinye iindlela, kufanele –
(a)	uhlinzeke ngokulawulwa begodu nokusekela umbuso wabomasipala kuPhrovinsi, begodu 
(b)	ukhuphule ukuthuthukiswa kwamandla wombuso weNdawo ukurhelebha abomasipala ukwenza imisebenzi yabo begodu ukgone ukuphatha iindaba zabo.
(6A) 	nangabe indlela eqliweko esesigabeni (3) (b) angeze yazaliseka ngaphandle kobanyana umkhawulo kamasipala ufikelele emkhawulweni wephrovinsi- 
(i)	Umkhawulo kamasipala lowo ungabekwa ngokomkhawulo wephrovinsi kwaphela nangabe ngokulingalinganisa nokwephrovinsi leyo
(ii)	Emva kobanyana isigungu sephrovinsi sigunyazwe mThetho wenarha bonyana uhlome umasipala kileyo ndawo; begodu 
(b)	umThetho wenarha unga-
(i)	ngokuya ngokwesigaba  (5), sinikela ukuhlonywa kukamasipala kileyondawo lowo okuvunyelenwe ngaye kileyophrovinsi;  
(ii)	inikela indlela yokusebenza yesigungu somThetho sephrovinsi kiloyo masipala nangokuya kwekambiso kamasipala loyo  
(iii)	ukunikela ngobutjha imikhawulo yabomasipala lapho enye yamaphrovinsi ingafuni ukuwusekela ngokwemikhawulo njengombana ibekwe ngokwendima (a). 
[Isigatjana. (6A) sifakwe ngokwesigaba 1 somThetho 3 ka-1998 satjhugululwa sigaba 2 somthetho 12 ka-2005] 
(7)	Umbuso wenarha, ngokwesigaba 44, begodu nemibuso yamaPhrovinsi inamandla ngakomThetho nangokokuphatha ukuhlolisisa ukusebenza okubonakalako kwabomasipala ngemisebenzi yabo malunga neendaba ezitjhiwo kuTjhejuli 4 begodu 5, ngokulawula ukusebenza  kwabomasipala kwamandla wabo wokwenza umThetho nokuphatha atjhiwo esigabeni 156(1).
156. Amandla nemisebenzi yaboMasipala
(1)	UMasipala unamandla wokuphatha nelungelo lokulawula –
(a)	iindaba zombuso weNdawo ezitlolwe engcenyeni B yeTjhejuli 4 nengcenye B yeTjhejuli 5; begodu
(b)	enye nenye indaba enikelwe namkha edluliselwe kiwo mThetho weNarha namkha wePhrovinsi.
(2)	UMasipala angenza begodu alawule imithetho ekulawuleni iindaba lezo unelungelo lokuzilawula.
(3)	Ngaphasi kwesigaba 151(4)	umThetjhwana otjhayisana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi awukho emthethweni. Lokha nangabe kunokutjhayisana hlangana nomthethwana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi lokho okungasetjenziswako ngebanga lokutjhayisana okutjhiwo esigabeni 149, lowo mThetjhwana ufanele uthathwe njengosemThethweni esikhathini leso lowo mThetho solo ungasetjenziswa.
(4)	UmBuso weNarha newePhrovinsi kufanele inikele namkha idlulisele kuMasipala, ngesivumelwano esimumethe eminye neminye imibandela, ilawulo lendaba etlolwe engcenyeni A kaTjhejuli 4 namkha engcenyeni A kuTjhejuli 5 leyo elumatha umbuso weNdawo, nangabe –
(a) 	leyo ndaba ingaragwa ngcono lokha ilawulwa kundawo; begodu
(b) 	uMasipala unawo amandla wokuyiraga.
UMasipala unelungelo lokusebenzisa amanye namanye amandla malungana nendaba ekutlhogakala ngokuzwakalako namkha emayelana nokwenziwa komsebenzi wawo ngepumelelo.
157. Ukubunjwa nokukhethwa kwemiKhandlu yaboMasipala
(1) UmKhandlu kaMasipala ubunjwa- 
(a)	Malunga akhethwe ngokulandela iingatjana (2) no (3); namkha
(b) 	Lokha nawubonelelwa mThetho weNarha – 
(i)	Amalunga akhethwe ngomunye umKhandlu kaMasipala ukujamela umKhandlu lowo munye; namkha   
(ii) 	malunga womabili akhethwe ngokulandela indima (a) namalunga akhethwe ngokukhambisana nendinyana (i) yalendima.
[Isigatjana 1 sijanyiselelwe sigaba 1 (a) somThetho 8 ka-2002 kanye nesigaba 3 somthetho 15 ka-2008.]
(2)	Amakhetho wamalunga womKhandlu kaMasipala njengobana abonelelwa phambili sigatjana (1)(a) afanele akhambisane nomThetho weNarha lowo ufanele ubeke indlela –
(a) 	kokujanyelwa kweenhlangano ngokuya ngamavowutu atholwe ngizo okusekelwe phezu kwerherho elifanako labavowuti bendawo kaMasipala, begodu ebonelela ukukhethwa kwamalunga avela erherhweni labo ng’khetheni behlangano elitlolwe ngokulandelana okuquntwe inhlangano; namkha
(b)	Ngokujanyelwa kweenhlangano ukuya ngamavowuti atholwe ngizo njengoba kutjhiwo endimeni (a) okuhlangane nendlela yokujanyelwa kwamaWadi okusekelwe ekuhlukanisweni kaMasipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(3)	Indlela yeKhetho ngokulandela isigatjana (2) lesi kufanele iqiniseke bona inani lamalunga woke akhethwe kuvela ehlanganweni enye nenye itjengisa koke ukujanyelwa ngokuya ngamavowutu atholwe yihlangano elitlolelwe iinhlangano lezo.
(3)	Irherho lamakhetho ngokuya ngokwesigajana (2) kumele liphelele ngokujameleka okulinganako.
[Isigatjana (3) sijanyiselewe ngokwesigaba 1 (b) somThetho 8 ka-2002 ] 
(4)	(a)	Lokha nangabe indlela yokhetho ifaka hlangana ukujanyelwa kweWadi, ukurhunyezwa kwemikhawulo yamaWadi kufanele kwenzwe isiphathiswa esizijameleko esikhethwe ngokulandela begodu esizebenza ngekambiso ebekwe mThetho weNarha.
(b)	Lapho umkhawulo kaMasipala ubekwe ngokwesigaba 155 (6A), iwadi ehlonywe kilowo mkhawulo kamasipala angeze yeqela emkhawulweni wephrovinsi leyo.  
[Indima (b) yesigaba 3 somthetho 12 ka-2005. Isigatjana (4) sijanyiselewe ngesigaba 2 somThetho 3 ka-1998] 
(5)	Umuntu angavowuta kuMasipala kwaphela lokha umuntu lowo atloliswe engcenyeni yalowo Masipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(6)	UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni 1 (b) kufanele usungule ikambiso yokubekwa eenkhundleni leyo ezakuvumela iinhlangano neenrhuluphelo ezivezwa ngaphakathi komKhandlu kaMasipala, begodu ebonelela bonyana lezonkhundla zizaliswa ngokujanyelwa okufaneleko. 
158. Ubulunga bemiKhandlu kaMasipala
(1)	Esinye nesinye isakhamuzi esinelungelo lokovowutela umKhandlu kaMasipala sinelungelo lokuba ilunga lomKhandlu loyo, ngaphandle –
(a)	Komuntu omunye nomunye oqatjhwe namkha asebenza uMasipala begodu athola umrholo ngebanga lokuqatjhwa namkha ukusebenza lokho; begodu loyo ongakalibalelwa ekwalelweni kwalelilungelo ngokulandela umThetho weNarha;
(b)	Komuntu omunye nomunye oqatjhwe namkha osebenza umbuso kwelinye izinga, begodu athola umrholo ngebanga lokuqatjhwa namkha ukusebenza lokho, begodu owamukwe ubulunga bomKhandlu ngokulandela umThetho weNarha;
(c)	Komuntu omunye nomunye owamukwe ilungelo lokuvowutela iKoro ye Palamende eKulu namkha owalelwa ngokulandela isigaba 147(1) (c), (d) namkha (e) ukuba lilunga leBandla;
(d)	Lilunga leKoro yePalamende, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi namkha isiBethamthetho sePhrovinsi: kodwana ukwalelwa lokhu angezekusetjenziselwe ilunga lomKhandlu kaMasipala ojamela umbuso wendawo kumKhandlu kaMasipala; namkha 
(e)	Ilunga lomKhandlu kaMasipala omunye; kodwana ukungabi nelungelo lokhu akusebenzi kulilunga lomKhandlu kaMasipala elijamela umKhandlu lowo komunye umKhandlu womhlobo ohlukileko.
(2)	Umuntu ongakalungeli ukuba ilunga lomKhandlu kaMasipala ngokulandela isigatjana (1)(a), (b), (d) namkha (e) angaba ngung’khetheni womKhandlu, ngaphasi kwanoma ngiyiphi iinrhunyezo namkha imibandela esungulwe mThetho weNarha.
(3) Izikhundla kuMkhandlu kaMasipala kumele zigcwaliswe ngokuya koMthetho weNarha. [Isigatjana 3 singezelelwe sigaba 4 soMthetho 15 ka-2008].  
159. Isikhathi semiKhandlu kaMasipala
(1)	Isikhathi leso imiKhandlu kaMasipala ivowutelwe sona angeze sadlula iminyaka emihlanu, njengobana kubekwe mThetho weNarha.
(2)	Nangabe umKhandlu kaMasipala uyasuswa ngokomThetho wenarha, namkha isikhathi sawo somsebenzi nasiphalako, ikhetho kumele libanjwe kungakadlulli amalanga ama-90 umKhandlu lowo sewususiwe namkha isikhathi sawo sesiphelile.  
(3)	UmKhandlu kaMasipala, ingasi umKhandlu osusiweko ngokulandela ukungenelela ngokwesigaba 139, usengasebenza kusukela ngesikhathi esuswe ngaso namkha isikhathi sawo siphelile, kufikela umKhandlu omutjha okhethiweko umenyezelwa ngokomThetho. 
[Isigaba 159 sijanyiselelwe sigaba 1 somThetho 2 ka-1998]
160. Iinkambiso zangaphakathi
 (1) 	UmKhandlu kaMasipala –
(a) 	Wenza iinqunto ngokusetjenziswa kwawo woke amandla begodu nokwenza imisebenzi kamasipala woke;
(b) 	Kufanele uzikhethele usihlalo wawo;
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwendima (b) : 30 Juni 1997.]
(c) 	Ungakhetha ikomiti ekulu namanye amakomiti malungana nomThetho weNarha; begodu 
(d) 	Ungaqatjha abasebenzi labo abadingekako ukwenza imisebenzi yawo ngokupheleleko.
(2) 	Imisebenzi elandelako angeze idluliselwe phambili mKhandlu kaMasipala:
(a) 	Ukwenziwa kwemithetho kamasipala;
(b) 	Ukuvunyelwa kwamabhajethi;
(c)	 Ukufakwa kweenlinganiso kunye neentela ezinye, imithelo neminye imisebenzi; begodu
(d) 	Nokukhulisa iimbolekiso.
(3)	(a) 	Inengi lamalunga womKhandlu kaMasipala kufanele babekhona ngaphambi kobonyana ivowuti ingathathwa kwenye nenye indaba.
(b)	Zoke iindaba ezimalungana nokutjhiwo sigatjana (2) siquntwa ngesiqunto esithethwe mKhandlu kaMasipala ngevowuti esekelwa inengi lamalunga lawo.
(c)	Zoke ezinye iindaba phambi komKhandlu kaMasipala.
(4)	Awuko umthetjhwana ongaphasiswa mKhandlu kaMasipala ngaphandle kobonyana –
(a)	Woke amalungu womKhandlu anikelwe isaziso ngaphakathi wesikhathi esizwakalako; begodu
(b)	Umthetjhwana lowo ohlongozwako waziswe emphakathini bonyana uveze imibono.
(5)	UmThetho weNarha ungabonelela indlela equnta –
(a)	Ubukhulu bomKhandlu kaMasipala;
(b)	Nanyana umKhandlu kaMasipala ungakhetha ikomidi yelawulo namkha noma ngiyiphi ikomidi;
(c)	Ubukhulu bekomidi yezokuphatha namkha enye ikomidi yomKhandlu kaMasipala.
(6)	UmKhandlu kaMasipala ungenza imithetjhwana ebonelela imigomo neenqunto eziqalene nokulandelako –
(a)	Ukuhleleka kwawo ngaphakathi
(b)	Umsebenzi nekambiso wawo; begodu
(c)	Ukusungulwa, ukubunjwa, indlela yekambiso, amandla nemisebenzi yamakomidi wawo.
(7)	UmKhandlu kaMasipala kufanele urage umsebenzi wawo etjhatjhalazini, begodu ungabambela imihlangano yawo neye makomidi wawo emsitheleni kwaphela nangabe kufanelekile ukwenza njalo makutjhejwe umhlobo waloyo umsebenzi owenziwako.
(8)	Amalunga womKhandlu kaMasipala alungele ukuzibandakanya ekambisweni wawo naleyo yamakomidi awo ngokulandela indlela –
(a)	evumela iinhlangano neerhuluphelo ezikhona emKhandlwini bonyana zijanyelwa ngokufeneleko;
(b)	ekhambisana nentando yesitjhaba; begodu 
(c )	engalawulwa ngomThetho weNarha.
161. Amalungelo akhethekileko Ukuvikeleka
UmThetho wePhrovinsi owakhiwe ngokomThetho weNarha ungabonelela ukuvikeleka nokulibalelwa kwemiKhandlu kaMasipala namalunga wawo.
162. Ukwaziswa kwemithetjhwana kaMasipala
(1) 	Imithethwana kaMasipala ungakatelelwa kwaphela lokha waziswe emThethweni ogadangisiweko wePhrovinsi ethintekako.
(2) 	Igazede yephrovinsi yangokomthetho kufanele yazise imithetjhwana kaMasipala lokha uMasipala abawa lokho.
(3)	Imithetjhwana kaMasipala kufanele ifikelele umPhakathi.
163. UmBuso weNdawo ohlelekileko
 UmThetho wePalamende omenyezelwe ngokulandela ikambiso esungulwe esigabeni 76 kufanele –
(a) Ubonelele ukutjhejwa kweehlangano zeNarha nePhrovinsi ezijamela abomasipala;
(b) Ubeke iindlela lezo ngazo umbuso weNdawo unga –
(i)	 Thintana nombuso weNarha nowePhrovinsi;
(ii)	 khomba abajameli abazakuthatha indima emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha; begodu 
(iii)	Zibandakanya ekambisweni ebekwe emthethweni wenarha obonelwe phambili esigabeni 221 (1) (c).
[Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 4 somThetho 2 ka-2001.]
164. Ezinye iindaba
 Zoke iindaba ezimalungana nombuso weNdawo ezingakabonelelwa emThethosisekelo zingabonelelwa mThetho weNarha, namkha mThetho wePhrovinsi ngokulandela imibandela yomThetho weNarha.
ISAHLUKO 8
AMAKHOTHO NOKULAWULWA KOBULUNGISA (iingaba 165-180)
165.	Amandla wezobulungiswa
 (1) 	Amandla welawulo zobulungiswa weRiphabhligi athweswe amaKhotho.
(2) 	Amakhotho azijamele, begodu angaphasi kwaphela kwalomThethosisekelo nomThetho, lo ofanele ukuwusebenzisa ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi nokugandelela.
(3)	Akakho umuntu namkha igatjha lombuso elizakungenangena phakathi nokuphazamisa umsebenzisa wamakhotho.
(4)	Amagatja wombuso, ngokusebenzisa umThetho namanye amagadango, afanele arhelebhe nokuvikela amakhotho, aqinisekise ukuzijamela, ukungathathi ihlangothi, ukuhlonipheka, nokufikelelwa kwawo begodu nekgono lamakhotho la.
(5)	Ukugunyaza namkha isiqunto esikhutjhwe yikhotho sibopha boke abantu namagatja womBuso lawo sisebenza kiwo.
166.	Ukuhlelwa kwerherho loBulungiswa 
Amakhotho ngila –
(a) 	IKhotho yomThethosisekelo;
(b) 	IKhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza iinGwebo;
(c) 	Amakhotho aPhakemeko, kufakwa hlangana nenye nenye ikhotho ephakemeko yokubuyekeza esungulwe mThetho wePalamende bona ilalele iimbawo zokubuyekeza ezibuya emaKhotho aPhakemeko;
(d) 	AmaKhotho waboMarhastrada;
(e) Enye nenye ikhotho esungulwe namkha evunyelwa ngokulandela umThetho wePalamende, kufakwa hlangana namakhotho wezinga elilingana nawamaKhotho aPhakameko namkha newamaKhotho waboMarhastrada.
167. 	IKhotho yomThethosisekelo 
IKhotho yomThethosisekelo ibunjwa liJaji eliKhulu leSewula Afrika, iPhini leJaji elikhulu namanye amajaji alithoba
[Isigatjana (1) sijanyiselelwe sigaba 11 somThetho 6 ka-2001] 
(2)	Isiqunto malungana nomraro owethulwe ngaphambi kweKhotho yomThethosisekelo  kufanele sithathwe okungasenani majaji abunane.
(3)	IKhotho yomThethosisekelo –
(a)	 iyikhotho engaphezulu kwazo zoke ekuraruleni imiraro emalungana nomThethosisekelo;
(b)	 ingararulula kwaphela imiraro emalungana nomThethosisekelo  nendaba ezimalungana neenqunto zomThethosisekelo; begodu
(c) 	ngiyo ikhotho le ethatha isiqunto samaphelelo bona indaba ethile iyindaba ethintana nomThethosisekelo  namkha awa.
(4)	IKhotho yomThethosisekelo kwaphela –
(a)	Enganqunta imiraro hlangana namagatja wombuso ezingeni lenarha namkha iPhrovinsi emalungana nobujamo bomThethosisekelo, amandla namkha imisebenzi yanoma ngimaphi amagatja wombuso lawo;
(b) 	Inganqunta bonyana namkha umThethomlingwa wePalamende namkha wePhrovinsi uyakhambisana nomThethosisekelo namkha awa, kodwana ingenza njalo kwaphela nangabe lokho ngokubonelwa phambili esigabeni 79 namkha 121;
(c) 	Engaqunta iiNdawo ezitjhiwo esigabeni 80 no 122.;
(d) 	ingaqunta bonyana umThethosisekelo  wetjhuguluko ukhambisana nalo mThethosisekelo;
(e) 	engaqunta bona iPalamende namkha uMongameli ubhalelwe kwenza umberego wakhe awuthweswa mThethosisekelo; namkha
(f) 	engaqinisekisa umThethosisekelo  wePhrovinsi ngokulandela isigaba 144.
(5)	Ikhotho yomThethosisekelo yenza isiqunto samaphelelo bona nofana umThetho wePalamende, umThetho wePhrovinsi namkha igadango likaMongameli kuyakhambisana nomThethosisekelo, begodu kufanele iqinisekise esinye nesinye isiqunto esigunyaza ukungabi semThethweni esenzwe iKhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza iinGwebo namkha ikhotho ephakemeko, ngaphambi bona isiqunto leso singaba namandla womThetho.
(6)	UmThetho weNarha namkha imigomo yeKhotho yomThethosisekelo kufanele uvumele umuntu, lokha kuseenrhuluphelweni zezobulingiswa begodu nangemvuma yekhotho yomThethosisekelo  –
(a) 	ukuletha iindaba ngokunqophileko ekhotho yomThethosisekelo; namkha
(b) 	enze isibawo sokubuyekeza ngokunqophileko eKhotho yomThethosisekelo  ngesiqunto senye nenye ikhotho.
(7)	Indaba emalungana nomThethosisekelo efaka hlangana enye nenye indaba emalungana nokuhlathululwa, ukuvikelwa begodu nokukatelelwa komThethosisekelo.
168. 	IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo
(1)	IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli kanye namanye amajaji wezokubuyezwa labo inani labo libekwa mThetho wePalamende.
 [Isigatjana (1) sijanyiselelwe sigaba 12 somThetho 6 ka-2001]
(2)	Umraro olethwa ngaphambi kweKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo kufanelwe uquntwe linani lamajaji elibekwe mThetho wePalamende.
[Isigatjana (2) sijanyiselelwe sigaba 12 somThetho 6 ka-2001] 
(3)	IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo ingathatha iinqunto kuzo zoke iimbawo zokubuyekeza. Yikhotho engaphezu kwazo zoke yokubuyekeza ngaphandle kweendaba ezimalungana nomThethosisekelo begodu ingaqunta kwaphela –
(a)	 Iimbawo zokubuyekeza;
(b) 	Iindaba ezikhambelana neembawo zokubuyekeza; begodu
(c) 	Nomunye nomunye umraro ongathunyelwa kiyo ngokulandela ubujamo obubekwe mThetho wePalamende.
169. 	Amakhotho aphakemeko
IKhotho ePhakemeko ingaqunta –
(a) 	Enye nenye indaba yomThethosisekelo ngaphandle kwendaba leyo –
(i) 	Engaquntwa kwaphela iKhotho yomThethosisekelo; namkha
(ii) 	Edluliselwe kwenye ikhotho esezingeni elifanako neleKhotho ePhakemeko; begodu
(b) 	Enye nenye indaba engakanikelwa enye iKhotho mThetho wePalamende.
170. 	AmaKhotho waboMarhastrada namanye amaKhotho
 Amakhotho waboMarhastrada namanye amakhotho woke angaqunta enye nenye indaba ebekwe mThetho wePalamende, kodwana amakhotho asezingeni elingaphasi kwelekhotho ePhakemeko angeze ahlolisise namkha agunyaze ngokokukhambisana nomThethosisekelo namkha awa komThetho omunye nomunye omenyezelweko namkha igadango elinye nelinye likaMongameli.
171. 	Iinkambiso zeKhotho
 Amakhotho woke asebenza ngokulandela umThetho weNarha, begodu imigomo neenkambiso zawo kufanelwe zibonelelwe ngokulandelwa umThetho weNarha.
172. 	Amandla wamaKhotho eendabeni zomThethosisekelo 
(1) 	Lokha nayiqunta indaba yomThethosisekelo engasemandleni wayo, ikhotho –
(a) 	Kufanele imemezele bona omunye nomunye umThetho namkha igadango elingakhambisani nomThethosisekelo awukho emthethweni kufikela ezingeni lokungakhambisani lokho; begodu
(b)	 Ingenza isiqunto esilungileko nesifaneleko, kufaka hlangana –
(i)	 Isiqunto esirhunyeza ukusebenza kwesimemezelo sokungabi semthethweni kusukela esikhathini esidlulileko;
(ii) 	Isiqunto esijamisa kwesikhatjhana ukusebenza kwesimemezelo sokungabi semthethweni ngokwesikhathi esinye nesinye nangemibandela eminye neminye.
(2)	(a) 	IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo, iKhotho ePhakemeko namkha ikhotho yezinga elifanako ingathatha isiqunto malungana nokukhambisana nomThethosisekelo  komThetho wePalamende, umThetho wePhrovinsi namkha ngiliphi igadango likaMongameli, kodwana isiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo  asinamandla womThetho ngaphandle kwaloka siqinisekiswe ikhotho yomThethosisekelo .
(b)	IKhotho enza isiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo, inganikeza isiqunto esivimbela kwesikhatjhana namkha elinye irhelebho lesikhatjhana kunoma ngimuphi umuntu, namkha ingajamisa ukuzwelelwa komlandu, bezekufike lapha ikhotho yomThethosisekelo  ikhupa isiqunto ngokuba semthethweni kwaloyo mThetho namkha igadango.
(c)	UmThetho weNarha kufanele ubonelele ukudluliselwa kwesiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo eKhoto yomThethosisekelo.
(d)	Omunye nomunye umuntu namkha igatja lombuso oneenrhuluphelo ezaneleko angenza isibawo sokubuyekeza, namkha enze isibawo ngokunqophileko, eKhotho yomThethosisekelo bona iqinisekise namkha itjhugulule isiqunto sekhotho enye esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo ngokulandela isigatjana lesi.
173. Amandla wemvelo akhona
 IKhotho yomThethosisekelo, iKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo namakhotho aPhakemeko ahlala anamandla wokuvikela nokulawula ikambiso yazo begodu nokuthuthukisa umThetho wesintu, itjheja khulu iinrhuluphelo zezobulungiswa.
174. Ukubekwa eenkhundleni kweemphathiswa zomthetho
 (1)	Omunye nomunye umma namkha ubaba olungela ngokufaneleko
ukuba ngumahluleli, ozilinganeko nofaneleko angabekwe esikhundleni sokuba siphathiswa somThetho omunye nomunye umuntu ozokubekwa esikhundleni eKhotho yomThethosisekelo  kufanele godu abe sisakhamuzi seSewula Afrika.
(2) 	Isidingo bona iiphathiswa zifanele ukutjengisa ngokunabileko ibumbo lomhlobo nobulili beSewula Afrika kufanelwe sitjhejwe lokha nakubekwa abahluleli eenkhundleni.
(3)	UMongameli njengehloko yeKhabhinethe, emva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa nabarholi beenhlangano ezijanyelweko eKorweni yePalamende eKulu, ubeka esikhundleni iJaji eliKhulu neSekela lalo; begodu, ngemva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, ubeka uMongameli weKhotho ePhakameko yokuBuyekezwa kweenGwebo neSekela lakhe.
[Isigatjana (3) sijanyiselelwe sigaba 13 somThetho 6 ka-2001.]
(4)	Amanye amajaji weKhotho yomThethosisekelo abekwa eenkhundleni ngumongameli emva kokuthintana noMongameli njengehloko yombuso, ngemva kokubonisana neJali eliKhulu nabarholi beenhlangano ezijanyelwe eKorweni yePalamende eKulu, ngokulandela ikambiso elandelako –
(a) 	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ilungise irherho lamabizo wabantu abanyulwako adlula isibalo esibekiweko ngamabizo amathathu, ilidlulisele irherho lelo kuMongameli.
(b)	UMongameli angakhetha kilo irherhwelo lokha nakabeka abantu eenkhundleni begodu ufanele aluleke iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, athule namabanga afaneleko lokha nangabe kunomunye onyuliweko ongakamukeleki namkha nakusafanele kubekwe abanye eenkhundleni.
(c)	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ingezelele irherho ngokunikeza ngamabizo wabanye abenyulweko begodu, uMongameli kufanele abeke abanye eenkhundleni ezisaleleko asebenzisa irherho lokuzaliselelwa lelo.
[Isigatjana. (4) sijanyiselelwe sigaba 13 somThetho 6 ka-2001.]
(5)	Ngaso soke isikhathi, kufanele okungasenani kube namalunga amane wekhotho yomThethosisekelo ebegade bangamajaji lokha nakabekwa enkhundleni ekhotho yomThethosisekelo.
(6)	UMongameli ufanele abeke amajaji wawo woke amanye amakhotho ngokwelulekwa yiKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa.
(7)	Abanye abahluleli kufanele babekwe eenkhundleni ngokulandela umThetho ophasisweko wePalamende, lowo ofanele ubonelele bonyana ukubekwa eenkhundleni, ukukhutjulelwa eenkhundleni eziphakemeko, ukuthunyelwa kwenye indawo yokusebenzela namkha ukuqotjhwa,
namkha ukuthathelwa igadango lokujeziswa kwalababahluleli, nowenzeka ngaphandle kokuthatha inhlangothi namkha igandelelo.
(8)	Ngaphambi kobana abahluleli labo bathome ukwenza imisebenzi yabo, kufanele bathathe isifungo, namkha bazobophe ngokukhambisana neTjhejuli 2, bona bazakugcina nokuvikela umThethosisekelo.
175. 	Amajaji abomjaphethe
(1)	UMongameli angabeka umma namkha ubaba bonyana abengumjaphethe wejaji eKhotho yomThethosisekelo nangabe kunesikhala, namkha lokha nangabe ijaji litshwilile.
Ukubekwa kwejaji lokhu, kungenziwa nangabe lokhu siphakamiso selunga leKhabinethe eliqalane nelawulo lezobulungiswa, lingakwenza kanye kanye neJaji eliKhulu.
[Isigatjana (1) sijanyiselelwe sigaba 14 somThetho 6 ka-2001.]
Ilunga leKhabinethe eliqalene nelawulo lezoBulungiswa kufanele libeke eenkhundleni amajaji ukuba bomjaphethe kwamanye amakhotho emva kokuthintana nejaji elisesikhundleni esiphezulu lekhotho okufanele kusebenze kiyo ijaji elingumjaphethe lelo.
176. 	Isikhathi esibekelwe iJaji nemirholo
Ijaji lekhotho yomThethosisekelo libekwa esikhundleni iminyaka eli- 12 engavuselelwako, kodwana kufanele litjhiye phasi isikhundla salo lokha naliba neminyaka ema-70 ubudala, kuye ngokuthi ngokuphi okwenzeka kokuthoma ngaphandle kwalapho umThetho wePalamende ungezelela isikhathi sokusebenza sejaji leKhotho yomThethosisekelo. 
[Isigatjana (1) sijanyiselwe sigaba 15 somThetho 6 ka-2001.]
Amajaji amanye abaseenkhundleni kuzekufike lapha bathokoziswa iinkhundla zabo ngokulandela umThetho wePalamende.
Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemizuzo yamajaji ngeze yehliswa.
177. Ukususwa esikhundleni
(1)	Ijaji lingasuswa esikhundleni kwaphela nangabe –
(a)	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ithola bona uyahluleka ngenqa yokugula, ngokungabi nekghono okudluleleko namkha ukuziphatha kumbi okudanisako; begodu
(b)	IKoro yePalamende eKulu lenza isimemezelo bona ijaji lelo lisuswe esikhundleni ngesiqunto esamukelwa ngobuncani bobubili ebuthathwini wamalunga walo.
(2)	UMongameli kufanele asuse ijaji esikhundleni lokha kwamukelwe isiqunto sokobana ijaji lelo lisuswe esikhundleni.
(3)	UMongameli ngokululekwa yiKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, angajamisa kwesikhatjhana ijaji emsebenzini lokha liqalane nekambiso etjhiwo esigatjaneni (1).
178. IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa
(1)	KuneKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ebunjwa –
(a)	IJaji eliPhakemeko eliyiHloko, elingusihlalo emihlanganweni yekomitjhana;
(b)	UMongameli weKhotho ePhakemeko yokuBuyekezwa kweenGwebo;
[Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 16 (a) somThetho 6 ka-2001.]
(c) 	IJaji eloNgameleko okhonjwe maJaji oNgameleko;
(d) 	Ilunga leKhabhinethe eliqalene nokulawula kwezobulungiswa, namkha umuntu okhethwe lilungelo;
(e)	Amagqwetha amabili asebenza umsebenzi wobugqwetha, anyulwe hlangana namanye amagqwetha ukujamela ithwasiso loke, begodu babekwe eenkhundleni nguMongameli;
(f)	Amagqwetha amabili asebenza umsebenzi wobugqwetha enyulwe hlangana namagqwetha amanye ukujamela uthwasiso lobugqwetha loke, begodu babekwe eenkhundleni nguMongameli;
(g)	Uthitjhere oyedwa ofundisa zomThetho okhethwe mathitjhere wezomThetho emayunivesithi weSewula Afrika;
(h)	Abantu abasithandathu abakhonjwe yiKoro yePalamende eKulu hlangana namalunga walo, ukungesenani abathathu babo kufanele babe malunga weenhlangano eziphikisako ezijanyelweko kuBandla;
(i)	Amalunga amane azinthunywa ngokuzeleko ukujamela iPhrovinsi emKhandlwini wenarha wamaPhrovinsi, akhonjwe mKhandlu uwoke, usekelwe ivowutu yobuncani bamaPhrovinsi asithandathu;
(j)	Abantu abane abakhonjwe nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe, emva kokuthintana nabarholi beenhlangano zoke ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu; begodu
(k)	Lokha iqalene neendaba ezimalungana neKhotho ePhakameko ethileko, iJaji eloNgameleko lekhotho leyo kanye noNdunakulu wephrovinsi leyo, namkha umuntu okhonjwe ngomunye nomunye wabo.
[Indima (k) ijanyiselelwe sigaba 2 somThetho 65 ka-1998 kanye nesigaba 16 (b) somThetho 6 ka-2001.]
(2)	Lokha inani labantu abenyulwe ethwasisweni lamajaji namkha amagqwetha ngokulandela isigatjana (1) (e) namkha (f) lilingana neenkhundla ezimele zizaliswe, uMongameli kufanele ababeke eenkhundleni. Lokha inani labantu abenyulweko lidlula inani leenkhundla ezimele ukuzaliswa, uMongameli, emva kokuthintana nethwasiso elithintekako, kufanele abeke eenkhundleni labo abantu abenyuliwe abaneleko ukuzalisa iinkhundla lezo, atjheja iindingo zokuqinisekisa bonyana labo ababekwe eenkhundleni bajamela ithwasiso loke.
(3)	Amalunga weKomitjhana akhonjwe mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, asebenza kuze kufike lapho batjhidiswa ngabanye, namkha kuze kuvuleke isikhundla hlangana nenani labo. Amanye amalunga akhonjwe bona abekuKomitjhana le, asebenza bekufike lapha labo ababakhombileko babatjhidiswa ngabanye.
(4)	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa inamandla nemisebenzi ewanikelwe ngaphakathi komThethosisekelo nomThetho weNarha.
(5)	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingaluleka umBuso weNarha malungana nenye nenye indaba ephathelene nezokwehlulela namkha ikambiso yezoBulungiswa; kodwana lokha nayicalane nenye nenye indaba ngaphandle kokubekwa esikhundleni kwejaji kufanele ihlale ngaphandle kwamalunga akhethwe ngokulandela isigatjana (1) (h) no(i).
(6)	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingazibekela ikambiso yayo, kodwana iinqunto zeKomitjhana le, kufanele zisekelwe inengi lamalunga wayo.
(7)	Nangabe iJaji eliKhulu namkha uMongameli weKhotho eKulu yokuBuyekezwa kweenGwebo abakwazi ukusebenza eKomitjhaneni okwesikhatjhana, iPhini leJaji eliKhulu namkha iPhini likaMongameli weKhotho eKulu yokuBuyekezwa kweenGwebo, kuye ngobujamo, nguye ozakubamba kukomitjhana.
[Isigatjana (7) singezelelwe sigaba 2 (b) somThetho 65 ka-1998 besajanyiselelwa sigaba 16 (c) somThetho 6 ka-2001.]
(8)	UMongameli nabanye abantu abakhetha namkha abakhomba amalunga weKomitjhani ngokuya ngokwesigatjana (1) ( c), (e), (f), no (g), ngendlela efanako, bangakhetha namkha bakhombe ozakubajamela, ekusebenzeni kuKhomitjhani nangabe ilunga lelo alikghoni kwesikhatjhana ukwenza njalo ngebanga lokungakghoni namkha lokungabikhona kuRiphabhligi namkha elinye ibanga elizwakalako.
[Isigatjana (8) singezelelwe sigaba 2(b) somThetho 2 ka-1998.]
179. Amandla wokutjhutjhisa
(1)	Kunelawulo elilodwa lobutjhutjhisi ngaphakathi kweRiphabhligi, elimiswe ngokulandela umThetho weNarha, begodu libunjwa –
(a)	UMnqophisi Mazombe wezobuTjhuthisi oyihloko yabatjhutjhisi, begodu ubekwa esikhundleni nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe; begodu
(b) 	AbaNqophisi bezobuTjhutjhisi nabatjhutjhisi abaquntwa mThetho weNarha.
(2)	Ilawulo lokutjhutjhisa linamandla wokusungula ukugwetjwa ngemilandu yobulelesi, ebujameni bombuso, nekwenzeni eminye neminye imisebenzi etlhogekako enamathelene nekambiso yokuzwelela imilandu yobulelesi.
(3)	UmThetho weNarha kufanele uqinisekise bonyana abaNqophisi bezobuTjhutjhisi bombuso–
(a)	Balungele ngokufaneleko ukuba baNqophisi bobuTjhutjhisi; begodu
(b)	Baziphendulela kwezobutjhuthisi ngokwamandla phezu kwendawo ezithileko, ngokulandela isigatjana (5).
(4)	UmThetho weNarha kufanele uqinisekise bonyana ilawulo lobutjhutjhisi lenza umsebenzi walo ngaphandle kokwesaba ukuthatha ihlangothi namkha izindlekelo.
(5)	UMnqophisi Mazombe wezobuTjhutjhisi –
(a)	Kufanele abeke, kanye kanye noNgqongqotjhe begodu emva kokuthintana nabanqophisi bezobuTjhutjhisi, ikambiso yobutjhutjhisi leyo efanele ukulandelwa emisebenzini yobutjhutjhisi;
(b)	Kufanele akhiphe imikhombandlela yekambiso leyo efanele ukulandelwa emisebenzini yobutjhutjhisi;
(c)	Angangenangena phakathi ekambisweni yobutjhutjhisi lokha nangabe imikhombandlela yekambiso ayilandelwa; begodu 
(d)	Angahlolisisa isiqunto sokutjhutjhisa namkha sokungatjhutjhisi ngemva kokuthintana noMnqophisi wezobuTjhutjhusi othintekako begodu ngemva kokuthatha iinkhalo ngaphakathi kwesikhathi esitjhiwo Mnqophisi Mazombe wezobuTjhutjhusi ezivela kulaba abalandelako –
(i)	Ummangalelwa.
(ii)	Ummangali.
(iii)	Omunye nomunye umuntu lowo uMnqophisi Mazombe wezobutjhutjhasi athatha bonyana uyathinteka.
(6)	Ilunga leKhabhinethe eliziphendulela kulawulo lwezobulungiswa kufanele ibenguye obanokuziphendulela kwamaphelelo malungana nelawulo yobutjhutjhisi.
(7)	Zoke ezinye iindaba ezimalungana nelawulo lezobutjhutjhisi kufanele zibekwe mThetho weNarha.
180. 	Ezinye iindaba ezimalungana nelawulo lezobulungiswa
UmThetho weNarha ungabonelela enye nenye indaba emalungana nelawulo lezobulungiswa engaka landiswa ngaphakathi komThethosisekelo, kufaka hlangana –
(a) 	Amahlelo wokuthwasiswa kwabahluleli;
(b) 	Iindlela zokuqalana neenghonghoyilo ezibakhona ngabahluleli; begodu
(c) 	Nokubandakanya kwabanye abantu ngaphandle kwabahluleli ekuthathweni kweenqunto zekhotho.
ISAHLUKO 9
IINKHUNGO ZOMBUSO EZISEKELA UMTHETHOSISEKELO WENTANDO YESITJHABA (iingaba 181-194)
181.	Ukuhlonywa kanye nemigomo elawulako
(1)	Iinkhungo ezilandelako ziqinisekisa ukuba ngokwentando yesitjhaba komThethosisekelo ngaphakathi kweRiphabhligi:
(a)	UmVikeli womPhakathi
(b)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika.
[Indima (b) itjhugululwe sigatjana 4 somThetho ka-1998.]
(c)	IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiPhakathi ngokwamaSiko, iKolo neLimi
(d)	IKomitjhana yokuLingana koBulili
(e)	UmHloli Mazombe wezeeMali
(f)	IKomitjhana yezamakhetho.
(2) 	Iinkhungo lezi zizijamele, begodu ziberega kwaphela ngokulandela umThethosisekelo nomThetho begodu, kumele bona zingathathi ihlangothi begodu ziberegise amandla ezinikelwe wona begodu zenze imisebenzi yazo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ngokudisela omunye umuntu.
(3)	Amagatja amanye wombuso, ngokusebenzisa umThetho namanye amagadango, kufanele arhelebhe begodu avikele iinkhungwezi, ukuqinisekisa ukuzijamela kwazo, ukungathathi hlangothi, ukuhlonipheka nokuphumelela kwazo.
(4)	Akukho muntu namkha igatjha lombuso elifanele lingenangene phakathi ukuberega kweenkhungwezi.
(5)	Iinkhungwezi ziziphendulela ePalamende, begodu kumele zethule imibiko ngokusebenza kwazo eKorweni yePalamende eKulu okungenani kanye ngonyaka.
182. 	UmVikeli womPhakathi (iingaba 182-183)
Imisebenzi yomVikeli womPhakathi
(1)	UmVikeli womPhakathi unamandla alandelako, njengombana alawulwa mThetho weNarha –
(a)	wokuphenya okhunye nokhunye ukuziphatha emsebenzini yombuso namkha ekuphathweni kwemisebenzi yomphakathi kunoma ngiliphi izinga lombuso, okuthiwa namkha okusolelwa bona alisebenzi ngokufaneleko namkha okungaletha imiphumela emimbi namkha ekhubaza omunye muntu.
(b) 	Wokwethula umbiko kulokho ukuziphatha; begodu 
(c) 	Newokuthatha amagadango afaneleko wokulungisa ubujamo.
(2) 	UmVikeli womPhakathi unamandla angezelelweko nemisebenzi ebekwa mThetho weNarha.
(3)	UmVikeli womPhakathi angeze aphenye iinqunto zekhotho.
(4)	Boke abantu nemiphakathi bafanele bakwazi ukufikelela mVikeli womPhakathi.
(5)	Nanyana ngimuphi umbiko okhitjhiwe mVikeli womPhakathi, abantu kumele bavunyelwe bona bawubone, ngaphandle kwalokha nakunobujamo obuthile obungakavami obubekwe ngokulandela mThetho wenarha obudinga bonyana umbiko ubeyifihlo.
183. Isikhathi esibekelwe ukuphatha isikhundla
1.	UmVikeli womPhakathi ubekwa ahlale esikhundleni iminyaka elikhomba engavuselelwako.
Ikomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika (isigaba 184)
184.	Imisebenzi yeKomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika 
(1)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu kufunele –
(a)	Ithuthukise ukuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu nesiko lamalungelo wobuntu ngaphakathi kweRiphabhligi;
(b)	Irage ukuthuthukiswa, ukuvikelwa begodu nokutholakala kwamalungelo wobuntu; begodu
(c)	Ibeke ilihlo begodu imede bona amalungelo wobuNtu ahlonitjhwa kangangani ngaphakathi kweRiphabhligi le.
(2)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu inamandla, njengoba alawulwa mThetho weNarha, ewadingako ekwenzeni imisebenzi yawo, kufaka hlangana namandla –
(a)	Wokuphenya nokwethula umbiko malungana nokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu;
(b)	Wokuthatha amagadango abonelelwa ukunikelwa kwerhelebo lapha amalungelo wobuntu akhubazeke khona;
(c)	Wokwenza irhubhululo; begodu
(d)	Wokufundisa.
(3)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu kufuneka njalo ngonyaka ifune imbiko emagatjeni wombuso athintekako, mayelana namagadango athethweko ekuphumeleliseni nekuqinisekiseni ukuthola ilungelo lokuba nendawo yokuhlala, indlu, zepilo, ukudla, amanzi, ukuvikeleka lapho uhlala khona, ifundo nebhoduluko.
(4)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika inamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwa mThetho weNarha.
[Isigaba 184 sitjhugululwe ngesigaba 4 somThetho 65 ka-1998.]
IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiPhakathi ngokwamaSiko, iKolo neLimi (iingaba 185-186).
185. Imisebenzi yeKomitjhana
(1)	IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiphakathi ngokwamaSiko, iKolo neLimi inemnqopho eqakathekileko elandelako –
(a)	Ukuthuthukisa ihlonipho yamalungelo wamasiko, ikolo namalimi wemiphakathi;
(b) 	Nokuthuthukisa ukuthula, itjhebisano, ubuntu, ukungapheli ihliziyo nebumbano yesitjhaba hlangana namasiko, ikolo namalimi wemiphakathi, okusekelwe phezu kokulingana, ukungabandlululi nekululeko yokuzibandakanya.
(c)	Kwenza isiphakamiso ngokuhlonywa namkha ukuvunyelwa, ngokulandela umThetho weNarha komKhandlu wamasiko namkha eminye imikhandlu yemiphakathi ethileko ngeSewula Afrika.
(2)	IKomitjhana inamandla, njengoba ilawulwa mThetho weNarha, ewadingako bona ifeze imnqopho yayo eqakathekileko, kufaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya, wokurhubulula, wokufundisa, wokubawa abantu bayisekele, wokweluleka begodu nowokuthula umbiko eendabeni ezimalungana namalungelo wamasiko, wekolo namalimi wemiphakathi.
(3)	IKomitjhana ingathula nanyana ngimuphi umbiko owela ngaphasi kwamandla nemisebenzi yayo eKomitjhaneni yamaLungelo wobuNtu bona yona iphenyisise.
[Isigatjana (3) sitjhugululwe ngokwesigaba 4 somThetho 65 ka-1998.]
(4)	IKomitjhana inamandla nemisebenzi engezelelweko equntwa mthetho.
186. Ukubunjwa kweKomitjhana	
(1)	Inani, ukubekwa eenkhundleni, nesikhathi esibekelwe ukusebenza kwamalunga weKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wangokwamaSiko, iKolo neLimi zizakubekwa mThetho weNarha.
(2)	Ukubunjwa kweKomitjhana –
(a)	kufanele ngokunabileko kufake ukujanyelwa ngokwamasiko, ikolo namalimi aqakathekileko imiphakathi eseSewula Afrika; begodu
(b)	Itjengise ngokunabileko ubujamo bobulili beSewula Afrika.
 IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili (isigaba 187)
187. Imisebenzi yeKomitjhana yokuLingana ngokoBulili
(1)	IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili kufanele ithuthukise ukuhlonitjhwa kokulingana kobulili, ikhuthaze nokuthuthukiswa, ukuvikelwa begodu nokwenza bona kufikelelwe ukulingana kobulili.
(2)	IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla, alawulwa mThetho wenarha, ewadingako ekwenzeni imisebenzi yayo efaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya, wokurhubhulula, wokufundisa, wokufuna bona isekelwe, wokweluleka nawokubika malungana neendaba ezithinta ukulingana kobulili.
(3)	IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko ebekwa mThetho weNarha.
UmHloli Mazombe wezeeMali (iingaba 188-189)
188. Imisebenzi yomHloli Mazombe wezeeMali
(1)	UmHloli Mazombe wezeeMali ufanele ahlolisise begodu ethule nombiko malungana nama-akhawunti, iintatimende zezeemali begodu nekambiso yezeemali –
(a)	Kiyo yoke iminyango yombuso wenarha neyamaPhrovinsi, nehlangothini lokuphatha;
(b)	YaboMasipala boke; begodu
(c)	Nanoma ngiziphi ezinye iinkhungo namkha iingcenye ezisebenza ngama-akhawunti adingwa mThetho namkha mThetho wamaPhrovinsi bonyana afanele ahlolisiswe umHloli Mazombe wezeeMali.
(2)	Ukungezelela kimisebenzi etjhiwo esigatjaneni (i) nangokulandela omunye nomunye umThetho, umHloli Mazombe wezeeMali angahlolisisa begodu ethule umbiko malungana nama-akhawunti, iintatimende zeemali nekambiso yezeemali –
(a)	Esinye nesinye isikhungo esirhelejwa ngeemali ezivela esiKhwameni seMali yomBuso seNarha, isiKhwama seMali yomBuso sePhrovinsi namkha kuMasipala; namkha
(b) 	Nesinye isikhungo esivunyelwe ngokulandela nofana ngimuphi umThetho ukwamukela imali ukufeza umnqopho womphakathi.
(3)	UmHloli Mazombe wezeeMali kufanele ethule umbiko omalungana nokuhlolisisa kwakhe ama-akhawunti kunofana kusiphi siBethamthetho esinetjhisakalo ekuhlolisisweni kweemali lokho, begodu nakwesinye nesinye isiphathiswa njengoba kuqunte umThetho wenarha. Yoke imibiko kufanele yaziswe kumphakathi.
(4)	UmHloli Mazombe wezeeMali unamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwe mThetho weNarha.
189. Isikhathi sokuphatha isikhundla
UmHloli Mazombe wezeeMali ubekwa esikhundleni ihlandla elibekweko, elingekhe lavuselelwa kabutjha, lwesikhathi esihlangana kweminyaka emihlanu nelitjhumi.
IKomitjhana yezamaKhetho (iingaba 190-191)
190. Imisebenzi yeKomitjhana yezamaKhetho
(1)	IKomitjhana yezamaKhetho kufanele –
(a) 	Ilawule ikambiso yamakhetho wesibethamthetho senarha, zamaphrovinsi nezabomasipala ngokukhambisana nomThetho weNarha;
(b)	Iqinisekise bonyana amakhetho, kuba ngatjhaphulukileko nalungileko; begodu
(c)	Imemezele imiphumela yalawo makhetho esikhathini ekufanele sibekwe mthetho wenarha begodu esifitjhani ngokukgonakala okuzwakalako.
(2)	IKomitjhana yezamaKhetho inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko abekwa mthetho wenarha.
191. 	Ukubunjwa kweKomitjhana yezamaKhetho
IKomitjhana yezamaKhetho kumele ibunjwe ubuncani bakhona babantu abathathu. Inani lamalunga nesikhathi sokuphatha iinkhundla kumele kuquntwe mThetho wenarha.
UmKhandlu oziJameleko oLawula zokuRhatjha (isigaba 192)
192. 	IPhiko lezokuRhatjha
Umthetho wenarha kufanele usungule iphiko elizijameleko bona lilawule zokurhatjha ngokweenrhuluphelo zomphakathi nokuqinisekisa ngokufaneleko ukwehlukahlukana kwemibono ejamela umphakathi weSewula Afrika ngokunabileko. 
Iinjamiso ezijayelekileko (iingaba 193-194)
193.	Ukubekwa eenkhundleni
(1)	UmVikeli womPhakathi namalunga wanoma ngiyiphi ikomitjhana esungulwe ngilesiSahluko kufanele kube bomma namkha abobaba labo –
(a)	abazizakhamuzi zeSewula Afrika;
(b)	abazilinganeleko begodu bafanelekile ukubamba isikhundla isithileko, begodu
(c)	bazalize noma ngiziphi iindingo ezibekwe mThetho weNarha. (2) Iindingo zamaKomitjhana asungulwe ngokweSahluko lesi kobanyana atjengise ngokwenabileko ibumbo ngokobuhlobo nobulili beSewula Afrika kufanele zitjhejwe lokha aboKomitjhinara babekwa eenkhundleni.
(3)	UmHloli Mazombe wezeeMali kufanele kube ngumma namkha ubaba esisakhamuzi seSewula Afrika, begodu abengumuntu ozilinganeleko nofaneleko ukuphatha isikhundla leso,.ne namkha nelemuko lezokuhlolwa kwezeemali zombuso nokwezokuphatha komphakathi kufanele kutjhejwe khulu lokha nakubekwa umHloli Mazombe wezeeMali esikhundleni.
(4)	UMongameli, ngokulandela isiphakamiso seKoro yePalamende eKulu kufanele abeke eenkhundleni umVikeli woMphakathi, umHloli Mazombe wezeeMali, namanye amalungo we –
(a)	Komitjhana yamaLungelo wobuNtu;
[Indima (a) itjhugululwe sigaba 4 somThetho 65 ka-1998.]
(b)	Komitjhana yokuLingana koBulili; begodu
(c)	Komitjhana yezamaKhetho.
(5)	IKoro yePalamende eKulu kufanele iphakamise abantu –
(a)	Abenyulwe iKomidi yeKoro yePalamende eKulu ngendlela yokujanyelwa kweenhlangano zoke eKorweni yePalamende eKulu; begodu
(b)	Abavunyelwe iKoro yePalamende eKulu ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga weKoro -
(i)	Okungasenani amaphesenti angama-60 wamalunga wesibethamthetho, nange iimphakamiso ziphathelene nokuqatjhwa komVikeli womPhakathi nofana umHloli Mazombe weeMali, nofana
(ii)	Yenengi lamalunga wesibethamthetho, nange iimphakamiso ziphathelene nokuqatjhwa kwelunga leKhomitjhana.
(6)	Ukuzibandakanya komphakathi wabantu ekwenzeni iimphakamiso kungabonelelwa njengoba kubekwe esigabeni 59 (1)(a).
194. Ukususwa esikhundleni
(1)	UmVikeli womPhakathi, umHloli Mazombe wezeeMali namkha amalunga weKomitjhana esungulwe ngokulandela iSahluko lesi, angasuswa eenkhundleni kwaphela nangabe –
(a)	Aziphethe kumbi, akakghoni ukwenza umsebenzi, namkha lokha nakabhalelwa imsebenzi yabo;
(b)	Nakukhona isiqunto kulokho esivela ekomidini yeKoro yePalamende eKulu; begodu
(c)	Ngokwamukela sibethamthetho ngesiqunto esitjho bonyana umuntu loyo akhutjhwe esikhundleni.
(2)	Isiqunto seKoro yePalamende eKulu malunga nokususwa esikhundleni: –
(a)	KomVikeli womPhakathi nofana umHloli Mazombe wezeeMali kufanele kwamukelwe ngesisekelo samavowuti amabili ebuthathwini ubuncani bakhona amalunga weKoro; nofana
(b)	Ilunga lekomitjhana kufanele lamukelwe ngokusekelwa mavoti wenengi lamalunga weKoro.
(3)	UMongameli –
(a)	Angajamisa kwesikhatjhana umuntu esikhundleni sakhe ngesinye nesinye isikhathi ngemva kobonyana ikomidi yeKoro yePalamende eKulu lithome ngephenyo lokususa loyo muntu esikhundleni; begodu
(b) 	Kufanele asuse umuntu esikhundleni ngemva kobanyana iKoro yamukele isiqunto esitjho bonyana loyomuntu asuswe
ISAHLUKO  10
UKUPHATHA KWEZOMPHAKATHI (iingaba 195-197)
195.	Amagugu aqakathekileko nemigomo elawula ukuphatha komphakathi
(1)	Ukuphatha kwezomphakathi kufanelwe kulawulwe magugu asekela intando yesitjhaba nemigomo emumethwe mThethosisekelo kufaka hlangana –
(a)	Izinga eliphakameko nemphatho eyamukelwako kufanele ethuthukiswe nokuphumeleliswa.
(b)	Imithombo ifanele iberegiswe ngekghono nangokubabalela iindleko kufanele ziphumeleliswe.
(c)	Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kuphumeleliswe.
(d)	Imisebenzi kufanele yethulwe ngaphandle kokuthatha ihlangothi, ngokufaneleko, ngokulinganako nangaphandle kokuveza iinrhuluphelo zalowo owethula lomberego.
(e)	Iindingo zabantu kufanele zibonelelwe begodu umphakathi ufanele ukhuthazwe bona ubenesandla ekuthatheni iinqunto ezimanqophana nokuphatha.
(f)	Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube nokuziphendulela.
(g)	Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube setjhatjhalazini ngokubonelela umphakathi ngamaqiniso ngeenkhathi ezifaneleko.
(h)	Ubudlelwano hlangana nabantu netuthuko yokuthwasiselwa imisebenzi kufanele kungezelelwe begodu kutjalwe emphakathini.
(i)	Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kutjengise ukujanyelwa ngokunabileko ngabantu beSewula Afrika, ukuqatjha nekambiso yokuphatha kufanele isekelwe phezu kwekghono, kufanele kuzaliswe neendingo zokukhuphula labo abatjhiyeke emva ngebanga lebandlululo kuze kufikelele ubujamo obulinganako;
(2)	Imigomo le engaphezulu kufanele isetjenziswe –
(a)	Kwezokuphatha kiyo yoke imikhakha yombuso;
(b)	Kumagatja wombuso; begodu
(c)	Amabhizinisi wombuso
(3)	UmThetho weNarha kufanele uqinisekise ukuthuthukiswa kwamagugu wawo nemigomo yeendingo etlolwe esigatjaneni 1.
(4)	Ukubekwa eenkhundleni kwenani labantu kwezokuphatha komphakathi akukavimbelwa, kodwana umThetho weNarha kufanele ubonelele ukubeka eenkhundleni emisebenzini yomphakathi.
(5)	UmThetho olawula ukuphatha kwezomphakathi ungahlukanisa hlangana neenqhema ukuphatha namkha iinkhungo.
(6)	Umhlobo nemisebenzi yeenkoro namkha iinkhungo ezahlukileko zezokuphatha komphakathi maphuzu aqakathekileko amele atjhejwe emThethweni olawula zokuphatha komphakathi.
196. IKomitjhana yezemisebenzi yomphakathi
(1)	KuneKomitjhana yezemiSebenzi yomPhakathi eyodwa yaleRiphabhligi.
(2)	IKomitjhana izijamele begodu ayikhethi, begodu kufanele isebenzise amandla wayo yenze nemisebenzi yayo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukulimaza iinrhuluphelo zomphakathi, iqinisekise ukuphatha ngokuphumeleleko nangobuqhwephetjhe begodu nezinga eliphezulu lobukghoni emsebenzini womphakathi. Lekomitjhana kufanele ilawulwe mthetho wenarha.
(3)	Ezinye iinhlangano zombuso, njengesibethamthetho kanye nangamagadango amanye, kufanele zivikele bezirhelebhe ikomitjhana ukuze kuqiniseke ukuziphatha, ukungakhethi, isithunzi kunye nokuphumelela kwekomitjhana. Akunamuntu nofana ihlangano yombuso engangenangena phakathi ukusebenza kwaleKomitjhana.
(4)	Amandla nemisebenzi yaleKomitjhana ngalandelako –
(a)	Kuphemelelisa amagugu nemigomo endlalwe esigabeni 195  kwezomsebenzi womphakathi ngokusabaleleko;
(b)	Ukuphenya, ukubeka ilihlo nokutjhejisisa ukuhleleka nekambiso begodu namagadango athathwa basebenzi bezomsebenzi womPhakhathi;
(c)	Ukwenza iimphakamiso zamagadango angahle athathwe ukuqinisekisa ubukghoni nempumelelo kwezomsebenzi womphakathi;
(d)	Ukukhupha imikhombandlela enqophe ukuqinisekisa bonyana ikambiso malungana nokuqatjhwa, ukuthunyelwa kwenye indawo yomsebenzi namkha ukuthunyelwa kwenye indawo yomsebenzi ukukhutjhulwa nokuqotjhwa emsebenzini, ikhambisana nemihlinzeko nemigomo etjhiwo esigabeni 195;
(e)	Ukwethula umbiko malungana nomsebenzi wayo kufaka hlangana neenqunto ezithetheko, iimphakamiso nekweleluleka ekunikelweko ukufikela ezingeni lapha imihlinzeko nemigomo endlalwe esigabeni 195 izalisweko; begodu
(f)	Nofana ngokwayo nofana ekwamulekeni iinghonghoyilo –
(i)	Iphenye namkha ihlolisise amagadango wezokuphatha anamatha abasebenzi nokwethula umbiko kusiphathiswa esiqondeneko namkha isiBethamthetho;
(ii)	Ukuphenyisisa inghonghoyilo zabasebenzi bombuso malungana namagandango wangokomThetho namkha ukubhalelwa kuthatha amagadango lawo, begodu yenze iimphakamiso zendlela lokho kungararululwa ngayo;
ukuhlolisisa nokuphenyisisa ukulandelwa kweenkambiso ezifaneleko kwezomsebenzi womphakhathi; begodu
(iv)	Ukuyelelisa amagatja wombuso weNarha newePhrovinsi malungana neekambiso ezinamatha abasebenzi bombuso kufaka hlangana leyo emalungana nokuqatjha, ukuthunyelwa kwenye indawo yomsebenzi namkha ukuphiwa omunye umsebenzi, ukuqotjhwa neminye imininingwana emlungana nabasebenzi bombuso.
(g).	Ukusebenzisa amandla namkha imisebenzi engezelelwe etholakala emThethweni wePalamende.
[Indima (g) ifakelelwe sigaba 3 somThetho 2 ka-1998]
(5)	IKomitjhana iziphendulela eKorweni yePalamende eKulu.
(6)	Ikomitjhana ifanele yethule umbiko ubuncani bakhona kanye ngonyaka ngokulandela isigatjana (4)	(e) –
(a)	EKorweni yePalamende eKulu; begodu
(b)	Malungana nemisebenzi yayo ngakuPhrovinsi, esiBethamthethweni sePhrovinsi leyo.
(7)	Ikomitjhini inabo komitjhinara aba-14 abalandelako ababekwe eenkhundleni nguMongameli: –
(a)	Abokomitjhinara abahlanu abavunywe yiKoro yePalamende eKulu ngokwesigatjana (8)	(a); begodu
(b)	Ukomitjhinara munye ukujamela enye nenye iPhrovinsi okhethwe nguNdunakulu waleyoPhrovinsi ngokulandela isigatjana 8 (b).
(8)	(a)	uKomitjhinara obekwe esikhundleni ngokwesigatjana (7)(a) ufanele –
(i)	Aphakanyiswe yiKomidi yeKoro yePalamende eKulu elibunjwe ngokulinganako malungana neenqhema zoke ezijanyelwe ngeBandla; begodu
(ii)	Avunywe yiKoro ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa inengi lamalunga walo.
(b)	Ukomitjhinara okhethwe nguNdunakulu wePhrovinsi ufanele –
(i)	Aphakanyiswe yikomidi yesiBethamthetho sePhrovinsi ebunjwe ngokulinganako malunga weenqhema zoke ezijanyelwe ngesiBethamthethweni; begodu
(ii)	Avunywe siBethamthetho ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa linengi lamalunga waso.
(9)	UmThetho wePalamende ufanele, ulawule ikambiso yokubekwa eenkhundleni kwaboKomitjhinara.
(10)	Ukomitjhinara ubekwa esikhundleni isikhathi seminyaka emihlanu, evuselelelwa isikhathi esengezelelako sonyaka munye kwaphela, begodu ufanele abengumma nofana ubaba –
(a)	Osisakhamuzi seSewula Afrika; begodu
(b)	Omumuntu okulungeleko nolungele begodu nonelwazi le, nofana ilemuko lokwenziwa, ukuphathwa nofana ukunikela ngemisebenzi yombuso.
(11)	Ukomitjhinara angasuswa esikhundleni kwaphela ngebanga –
(a)	Sokungaziphathi kuhle, ukungakgoni nofana ukubhalelwa;
(b)	Sokutholwa ngalokho yeKoro yePalamende eKulu nofana, nange kungukomitjhinara owenyulwe nguNdunakulu wePhrovinsi, yikomiti yesiBethamthetho sePhrovinsi leyo; begodu.
(c)	Ngesiqunto sokuthathwa yiKoro nofana siBethamThetho sePhrovinsi esiqaleneko, ngesiqunto sevowutu esekelwa inengi lamalunga walo bona ukomitjhinara asuswe esikhundleni.
(12)	UMongameli ufanele asuse loyo komitjhinara othintekako esikhundleni lokha –
(a)	Ikoro lamukele isiqunto esitjho bonyana ukomitjhinara lowo asuswe
(b)	Isaziso esitlolwe nguNdunakulu bona iPalamende yePhrovinsi ithethe isiqunto sobana uKomitjhinara lowo asuswe.
(13)	AboKomitjhinara abatjhiwo esigatjaneni (7)(b) bangasebenzisa amandla bebenze imisebenzi yeKomitjhana kumaPhrovinsi wabo njenganyana kuquntwe mthetho wenarha.
197. 	Zomsebenzi wombuso 
(1)	Ngaphakathi kwezokuphatha komphakathi kunezemisebenzi yombuso kuRiphabhligi, ekufanele isebenze begodu yakhiwe ngokulandela umThetho weNarha begodu efanele irage bonyana iinkambiso zombuso wanamhlanje ngokuthembeka.
(2)	Imininingwana nemibandela yokuqatjhwa kwezemisebenzi yombuso kufanele ilawulwe mThetho weNarha. Abasebenzi banamalungelo wokuthola umhlalaphasi njengoba ulawulwa mThetho weNarha.
(3)	Asikho isisebenzi sombuso esizakuphathwa ngcono kunabanye namkha akhubazeke ngebanga kwaphela lokusekela ihlangano ethileko yezombanganarha namkha umnqopho wayo.
(4)	Kusemahlombe wemibuso yamaPhrovinsi ukuzifunela ukuqatjha, ukukhuphula emsebenzini, ukuthumela kwenye indawo yokusebenza namkha ukwenza omunye umsebenzi nokuqotjhwa kwabasebenzi bombuso ngakwezokuphatha ngeendaweni zawo, kodwana ngokulandela imigomo efanako namazinga asetjenziswa kwezomsebenzi wombuso.
ISAHLUKO 11
ZOKUPHEPHA (iingaba 198-210)
198. Imigomo elawulako
1.	Imigomo elandelako ilawula zokuphepha kweNarha ngaphakathi kweRiphabhligi:
(a)	Ukuphepha kweNarha kufanele kutjengise ukuzibopha kwamaSewula Afrika, ngokwehlukana kwabo kodwana basitjhaba sinye, ukuphila nje ngabantu abalinganako, baphile ngokuthula, nangaphandle kokwesaba, ukutlhoga nokufisekela ipilo engcono.
(b)	Isibopho sokuphila ngokuthula nomusa sivimbela omunye nomunye umuntu osisakhamuzi ekuzibandakanyeni ngaphakathi kwenturhu yeenkhali, ngaphakathi kweNarha namkha emaphasini wangaphandle, ngaphandle ngokokubonelelwa mThethosisekelo namkha umThetho weNarha.
(c)	Ukuphepha kweNarha kufanele kulandelwe ngokukhambisana nomThetho, kufaka hlangana nomThetho wamazwe.
(d)	Ukuphepha kweNarha kuzakuba ngaphasi kwelawulo yePalamende neKhabhinethe 
199. Ukuhlonywa, ukwakhiwa nokuziphatha kwamaphiko wezokuphepha
(1)	Imisebenzi yezokuphepha yeRiphabhligi yakhiwa mbutho wobusoja owodwa, zobupholisa nemisebenzi yezobuHloli esungulwe ngokulandela umThethosisekelo.
(2)	Umbutho wobusotja ngiwo kuphela umbutho osemthethweni ngaphakathi kweRiphabhligi.
(3)	Ngaphandle kwamaphiko wezokuphepha asungulwe ngokulandela umThethosisekelo, iinqhema ezihlome ngeenkhali namkha imisebenzi, ingasungulwa kwaphela ngokulandela umThetho weNarha.
(4)	Amaphiko wezokuphepha kufanele asungulwe begodu akhiwe ngokulandela umThetho weNarha.
(5)	Amaphiko wezokuphepha kufanele asebenze begodu afundise begodu abawe amalunga wawo bona asebenze ngokulandela umThethosisekelo nomThetho kufaka hlangana umThetho wamazwe neemvumelwano zeentjhabatjhaba ezibopha iRiphabhligi.
(6)	Alikho ilunga lePhiko lezokuphepha elifanele lithobele isiqunto okusobala bona asikho emthethweni.
(7)	Nofana amaphiko wezokuphepha nofana ngimaphi amalunga wawo angeze enze imisebenzi ngendlela leyo –
(a) 	Ekhubaza iinrhuluphelo zeenhlangano yezombanganarha evunyelwa mThetho ngokulandela umThethosisekelo; namkha
(b)	Ngendlela esekelako neraga iinrhuluphelo zeenhlangano yeezombanganarha.
(8)	Ukuphumelelisa imigomo ebonelela ukusebenzela etjhatjhalazini nokuziphendulela amakomidi wePalamende ahlonywe ziinhlangano ezinengi kufanele abeke ilihlo phezu kwamaphiko wezokuphepha ngendlela ebekwe mThetho weNarha namkha imigomo neenqunto zePalamende.
Zokuvikela (iingaba 200-204)
200. UmButho wezokuVikela
(1)	Umbutho wobusoja kufanele ujanyiswe nokulawulwa njengombutho-wobusotja othobekileko.
(2)	Umsebenzi oqakatheke khulu wombutho wobusoja kujamela nokuvikela iRiphabhligi, inarha yoke engaphakathi kwayo	nabantu bayo ngokukhambisana nomThethosisekelo nemigomo yemiThetho yamazwe elawula ukusetjenziswa kwamandla.
201. Ukuziphendulela kwezombanganarha
(1)	Ilunga lekhabhinethe kufanele liziphendulele emsebenzini wombutho-wokuvikela.
(2)	NguMongameli kwaphela, nje ngehloko yekhabinethe, ongagunyaza ukusetjenziswa kwamalunga wezobusotja –
(a)	Ekusebenzisaneni nezesipholisa;
(b)	Ekuvikeleni iRhiphabligi; namkha
(c)	Ekufezeni iimbopho zamazwe.
(3)	Lokha nangabe umbutho wobusotja usetjenziswa ngokutjhiwo sigatjana (2), uMongameli ufanele azise iPalamende msinya nangokuzeleko ngalokhu – 
(a)	Ngamabanga okusetjenziswa ngawo umbutho wokuvikela;
(b)	Ngenye nenye indawo lapha umbutho wokuvikela osetjenziswa khona;
(c)	Inani labantu abasetjenziswako; begodu
d)	Isikhathi leso kulindwe bona umbutho ungasetjenziswa ngaso.
(4)	Nangabe iPalamende ayihlali ngaphakathi kwamalanga alikhomba emva kokusetjenziswa kombutho njengokutjhiwo kusigatjana (2), uMongameli kufanele athule umbiko odingeka kulesosigatjana kukomidi ethintekako eqalene nalokho.
202. Ilawulo lombutho wezobusotja
(1)	UMongameli njengehloko yeKhabhinethe nguMlawuli-oyiHloko wombutho wobusotja, begodu kufanele abeke esikhundleni uMlawuli wamasotja.
(2)	Ilawulo lombutho wobusotja lifanele lisetjenziswe ngokukhambisana nemikhombandlela yelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobusotja ngaphasi kwelawulo kaMongameli.
203. Ubujamo bokuvikela inarha
(1)	UMongameli angamemezela ubujamo bokuvikela inarha begodu kufanele azise iPalamende msinya nangokuzeleko –
(a)	Amabanga wesimemezelo;
(b)	Enye nenye indawo lapha umbutho usetjenziswa khona; begodu
(c)	Inani labantu abasetjenziswako.
(2)	Nangabe iPalamende ayihlali lokha ubujamo bokuvikela inarha bumemezelwa, uMongameli kufanele abize iPalamende bona izokuhlala ngokungakavami ngaphakathi kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
(3)	Isimemezelo sobujamo bokuvikela inarha siphelelwa sikhathi ngaphandle nangabe sivunyelwa iPalamende ngaphakathi kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
204. Unobhala womphakathi wobusotja
Igatja laboNobhala bomphakathi lombutho kufanele lisungulwe mThetho weNarha ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobusotja.
AmaPholisa  (iingaba 205-208)
205. Imisebenzi yobuPholisa
(1)	Imisebenzi yezobuPholisa benarha kufanele ijanyiswe ngendlela ezakusebenza enarheni mazombe, ePhrovinsini, nalapha kufaneleko, emazingeni wendawo.
(2)	UmThetho weNarha kufanele usungule amandla nemisebenzi yobuPholisa begodu kufanele ubonelele bona imisebenzi yobuPholisa ikgone ukufeza iimbopho zawo ngekghono, kutjhejwa neendingo zamaPhrovinsi.
(3)	Iminqopho yemisebenzi yobuPholisa kuvimbela, ukuqeda begodu nokuphenyisisa ubulelesi, ukuletha ukuthula empakathini, ukuvikela nokuqinisekisa abakhi beRiphabhligi nepahla yabo, ukulonda nokukatelela umThetho.
206. Ukuziphendulela kwezombanganarha
(1)	Ilunga leKhabhinethe kufanele liziphendulele kwezobuPholisa, begodu kufanele abeke ikambiso yezobuPholisa benarha emva kokuthintana nemibuso yamaPhrovinsi begodu nokutjheja iindingo zamaPhrovinsi.
(2)	Umgomo wezobupholisa ungenza iinjamiso ezihlukahlukeneko manqophana namaPhrovinsi ahlukeneko ngokutjheja iindingo neemfuneko zamaPhrovinsi lawo.
(3)	Enye nenye iPhrovinsi inelungelo –
(a)	Lokubeka ilihlo ngokuziphatha kwezobuPholisa;
(b)	Ukubeka ilihlo, okufaka hlangana ukwamukela imibiko malungana nekgono lemisebenzi yezobuPholisa;
(c)	Lokuthuthukisa itjhebiswano hlangana nezobuPholisa nomphakathi;
(d)	Ukulinganisa ikghono elifikelelwa ngezobupholisa obubonakalako; begodu
(e)	Lokuthintana nelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa nokwenza iimphakamiso malungana nobulelesi ngaphakathi kwePhrovinsi.
(4)	UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi uziphendulela emisebenzini yezobupholisa –
(a) 	Ethweswe yona ngilesisahluko;
(b) 	Enikelwe yona mThetho weNarha; begodu
(c) 	Enikelwe yona ngokwekambiso yezobupholisa yeNarha.
(5)	Bonyana ikghone ukufeza imisebenzi etjhiwo esigatjaneni (3); iPhrovinsi –
(a)	Ingaphenya, namkha ibeke ikomitjhana yezokuphenya bona iphenye iinghonghoyilo ezitjho bonyana amapholisa akaberegi kuhle namkha ukungakhambisani kuhle hlangana namapholisa nomphakathi othileko; begodu
(b)	Ifanele yenze iimphakhamiso elungeni lekhabhinethe eliziphendulela kwezobupholisa.
(6)	Ekwamukelweni kweenghonghoyilo ezethulwe mKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi, igatja lesipholisa leenghonghoyilo elizijameleko elisungulwe mThetho weNarha kufanele liphenye ukungasebenzi kuhle, namkha ubulelesi obenzwe ilunga lezobupholisa kuPhrovinsi.
(7)	UmThetho wenarha kufanele ubonelele umleyo wokusungulwa, amandla, imisebenzi nokulawulwa kwezobupholisa bendawo.
(8)	Ikomidi ebunjwa lilunga lekhabinethe namalunga wemiKhandlu yezokuphatha yamaPhrovinsi kufanele isungulwe bona ibonelele ukusebenzisana kwezobupholisa nokuthintana hlangana kwamazinga wombuso.
(9)	Isibethamthetho sephrovinsi singabawa ukomitjhinara wamapholisa wePhrovinsi bona avele ngaphambi kwanoma ngiyiphi ikomidi yaso ukuzokuphendula imbuzo.
207. ILawulo lezobupholisa
(1)	UMongameli, njengehloko yeKhabhinethe kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba ukuba nguKomitjhinara weNarha Mazombe wezobuPholisa bona alawule begodu aphathe imisebenzi yobuPholisa.
(2)	UKomitjhinara weNarha Mazombe kufanele asebenzise amandla aphethe imisebenzi yobuPholisa yenarha nemilayo yelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
(3)	UKomitjhinara weNarha Mazombe, ngokuzwana nomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba nayikuthi ungukomitjhinara waleyo Phrovinsi, kodwana nangabe ukomitjhinara weNarha Mazombe nomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi abakghoni ukuzwana ngalowo afanelwe ukubekwa esikhundleni, ilunga lekhabhinethe eliziphendulela kwezobupholisa lizakuba ngumlamuli kilokho.
(4)	AboKhomitjhinara bePhrovinsi baziphendulela kwezobuPholisa ePhrovinsini –
(a)	Njengombana kubekwe mThetho weNarha; begodu
(b)	Ngaphasi kwamandla wakaKomitjhinara weNarha Mazombe wokulawula ngaphezulu nokuphatha imisebenzi yobuPholisa ngokulandela isigatjana (2).
(5)	Ukomitjhinara wePhrovinsi kufanele njalo ngonyaka abikele isibethamthetho ngobupholisa ePhrovinsini, begodu kufanele athumele iKhophi yombiko kuKomitjhinara weNarha Mazombe.
(6)	Nange ukomitjhinara wePhrovinsi akasathenjwa mKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi, umKhandlu wezokuphatha wePronvinsi, ungathatha amagadango afaneleko wokutjhidisa nofana ukudluliselwa, nofana wokukhalima uKomitjhinara lowo ngokukhambisana nomThetho weNarha.
208. Unobhala womphakathi wezobupholisa
 Igatja laboNobhala bomphakathi kwezobupholisa kufanele lisungulwe mThetho weNarha bona lisebenze ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
UbuHloli  (iingaba 209-210)
209. Ukusungulwa nelawulo lemisebenzi yezobuHloli
(1)	Umsebenzi omunye nomunye wezobuHloli, ngaphandle kwengcenye yezobuhloli yombutho wobusotja, ungasungulwa kwaphela nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe, begodu ngokulandela umThetho weNarha.
(2)	UMongameli, njengehloko yeKhabhinethe kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba njengehloko yomunye nomunye umsebenzi wezobuHloli osungulwe ngokulandela isigatjana (1), begodu ufanele athwale ukuziphendulela kwezombanganarha ukulawula nokuphatha eminye yemisebenzi leyo, namkha akhombe ilunga leKhabhinethe ukuthatha ukuziphendulela lokho.
210. Amandla, imisebenzi nokubeka ilihlo
 UmThetho weNarha kufanele ulawule iminqopho; amandla nemisebenzi yezobuHloli, kufaka hlangana enye nenye ingcenye yezobuhloli yombutho wobusotja namkha yezobuPholisa; begodu kufanele ubonelele –
ukuthintanisa yoke imisebenzi yezobuHloli; begodu nokubeka ilihlo koMphakathi phezu kwemisebenzi leyo eyenziwa ngumHloli obekwe kilesosikhundla nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe, begodu avunyelwe siqunto esisekelwe buncani besibili esithathwini kwamaLunga weKoro yePalamende eKulu. 
ISAHLUKO 12
ABARHOLI BESINTU (iingaba 211-212)
211.	Ukutjhejwa
(1)	Ukusungulwa, ubujamo nemisebenzi yoburholi besintu ngokulandela umThetho wesintu, kuyatjhetjwa, ngaphasi komThethosisekelo.
(2)	Ilawulo loburholi besintu lelo elihlonipha ikambiso yomThetho wesiNtu lingasebenza ngaphasi komThetho nofana ngimuphi osebenzela namasiko, begodu nofana ngimaphi amatjhuguluko namkha ukwesulwa kwalowo mThetho namkha amasiko.
(3)	Amakhotho kufanele asebenzise umThetho wesiNtu lapho umThetho loyo usebenza khona, ngokulandela umThethosisekelo nomThetho omunye nomunye othinta umThetho wesiNtu.
212.	Imisebenzi yabarholi besintu
(1)	UmThetho weNarha ungabonelela imisebenzi yokusungulwa koburholi besintu emazingeni wendawo eendabeni ezithinta imiphakathi yendawo.
(2)	Ukuqalana neendaba ezimalungana noburholi besintu, imisebenzi yabarholi besintu, umThetho wesintu namasiko wemiphakathi elandela ikambiso yomThetho wesintu –
(a)	UmThetho weNarha namkha wePhrovinsi ungabonelela ukuhlonywa kwezindlu zabarholi besintu; begodu
(b)	UmThetho weNarha ungasungula umKhandlu wabarholi besintu. 
ISAHLUKO 13
ZEEMALI (iingaba 213-230A)
IiNdaba eziVamileko zeeMali (iingaba 213-219)
IsiKhwama seeMali zombuso
(1)	KunesiKhwama seeMali zombuso seNarha leso ngaphakathi kwaso kufanele kubhadelwe imali yoke etjhiwo mThetho wePalamende eyamukelwe mbuso weNarha.
(2)	Imali ingadoswa esiKhwameni seeMali zombuso seNarha kwaphela –
(a)	Ngokulandela ukwabelwa ngokuya komThetho wePalamende; namkha
(b)	Lokha kuyimali efanele ibhadelwe siKhwama seeMali zombuso seNarha ngokunqophileko.
(3)	Isabiwo esaneleko sePhrovinsi emalini ebuthelelwe mbuso wenarha mazombe imali efanele idoswe bunqopha esiKhwameni seeMali zombuso seNarha.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 213: 1 Janabari 1998]
214. Ukwabiwa okulinganako nezabelo zemali engenako 
(1)	UmThetho wePalamende kufanele ubonelele –
(a)	Ukwabiwa okufaneleko kwemali ezibuthelelwe ezingeni lombuso weNarha hlangana nombuso wenarha, wephrovinsi newendawo;
(b)	Ukuqunta inani lesabelo esifaneleko sephrovinsi kilesikhwama; begodu
(c)	Okunye nokunye ukunikela ngemali emaPhrovinsini umbuso weNdawo namkha abomasipala okuvela esikhwameni senarha ngemibandela nanyana ngiyiphi ukunikela lokhu kufanele kwenziwe ngayo.
(2)	UmThetho otjhiwo esigatjaneni (1) ungamenyezelwa kwaphela emva kokuthintana nemibuso yamaPhrovinsi, umbuso weNdawo ohlelekileko neKomitjhana yeeNdaba zeeMali neeMali zombuso begodu iimphakamiso zaleKomitjhana sele zitjhejiwe, begodu ufanele utjheje –
(a)	Neenrhuluphelo zenarha mazombe;
(b)	Esinye nesinye isijamiso okufanele senziwe malungana neenkolodo zenarha;
(c)	Iindingo neenrhulupelo zombuso weNarha eziquntwe ngendlela ezwakalako;
(d)	Isidingo sokuqinisekisa bona amaPhrovinsi naboMasipala banekghono lokwethula imisebenzi eqakathekileko nokwenza imisebenzi enikelwe yona;
(e)	Namandla kwezeemali zombuso nepumelelo yamaPhrovinsi naboMasipala;
(f)	Ekuthuthukiseni nezinye iindingo zamaPhrovinsi nomBuso weNdawo nabomasipala;
(g)	Ukungalingani kwezomnotho hlangana namaPhrovinsi;
(h)	Iimbopho zamaPhrovinsi naboMasipala ngokulandela umThetho weNarha;
(i)	Ifisakelo yezabiwo ezingatjhugululwako ngesikhathi nesikhathi; Iindingo zokuba nekghono lokubonelela okurhabako namkha iindingo zesikhatjhana, namanye amaphuzu asekelwe phezu kwamabanga afanako.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 214: 1 Janabari 1998]
215.	Ibhajethi yeNarha, amaPhrovinsi naboMasipala	
(1)	Isilinganiso seemali senarha, amaPhrovinsi naboMasipala nekambiso yesilinganiso seemali kufanele ithuthukise ukusebenzela etjhatjhalazini, ukuziphendulela nezokuphatha kwezeemali, kwezomnotho, inkolodo begodu nehlangothi lomphakathi.
(2)	UmThetho weNarha kufanele uqunte –
(a)	Iindlela zeelinganiso zeemali zenarha, amaPhrovinsi naboMasipala;
(b)	Isikhathi isilinganiso seemali senarha, sePhrovinsi noMasipala kufanele zethulwe ngazo; begodu
(c)	Bona isilinganiso seemali ezingeni elinye nelinye lombuso kufanele sitjengise umthombo wezeemali zombuso nangendlela iindleko zizakukhambisana ngayo nomThetho weNarha.
(3)	Isilinganiso seemali sezinga elinye nelinye lombuso kufanele simumathe –
(a)	Ukulinganisela kweemali ezingena esiKhwameni sombuso neendleko; ngokwehlukanisa hlangana kwepahla nemali;
(b)	Iimphakamiso malungana nokubhadelwa kokutlhogeka kweemali ngaphakathi kwesikhathi esisebenzisiweko; begodu
(c)	Ukuveza iinhloso malungana nokubonelelwa kweemali nezinye iimbopho zombuso ezizokwengeza iinkolodo zombuso onyakeni olandelako.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 215: 1 Janabari 1998]
216. Ukulawulwa kwesikhwama
(1)	Umthetho wenarha kufanele usungule igatja elilawula zeemali lenarha begodu ubeke amagadango aqinisekisa ukusebenzela etjhatjhalazini nokulawula iindlela kobubili ezingeni elinye nelinye lombuso, ngokusungula –
(a)	Ikambiso eyamukelwa ngokuvamileko yezokubala imali;
(b)	Ukuhlukanisa iindleko ngaphasi kweenqhema ezifanako; begodu
(c)	Ukusebenzisa amazinga nemigomo efanako yokulawula imali.
(2)	Igatja elilawula iimali kumele likatelele ukukhambisana namagadango ahlonywe ngokwesigatjana (1), lingajamisa nokuthunyelwa kweemali kelinye igatja lombuso nangabe igatja lelo lephula amagadango okuvunyelwene ngawo.
[Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba 5 (a) somThetho 7 ka-2001.]
(3)	Isiqunto sokujamisa ukuthunyelwa kwemali ezimele zithunyelwe ePhrovinsini ngokwesigaba 214 (1) (b) singathathwa kwaphela ngokwemibandela evezwe esigatjaneni (2) begodu—
[Isigatjana 3 sitjhugululwe sigaba 5 (b) somThetho 7 ka-2001]
(a)	Singeke sijamise ukudluliswa kweemali amalanga adlula i-120; begodu
(b)	Singakatelelwa ngokurhaba kodwana sizakuphelelwa sikhathi kusukela emva, ngaphandle nangabe iPalamende isivumela ngokulandela ikambiso efana ngokwaneleko naleyo esungulwe ngokulandela isigaba 76 (1) begodu ebekwe migomo neenqunto ezihlanganyelweko. Ikambiso le kufanele iqedwe ngaphakathi kwamalanga ama-30 kusukela ekukhitjhweni kwesiqunto ligatja elilawula zeemali.
(4)	IPalamende ingavuselela isiqunto sokujamisa ukudluliswa kweemali ngamalanga angadluli i-120 ngesikhathi sinye, nakulandiswa ikambiso esungulwe ngokulandela isigatjana (3).
(5)	Ngaphambi bonyana iPalamende ingavumela namkha ivuselele isiqunto sokujamisa ukudluliswa kweemali ePhrovinsini –
(a)	UmHloli Mazombe wezeeMali kufanele ethule umbiko ePalamende; begodu
(b)	iPhrovinsi kufanele inikelwe isikhathi sokuziphendulela malungana nokusolelwa kwayo begodu ithule bayo ubufakazi ngaphambi kwekomidi.
[Ilanga lokuthoma kwesigaba 216: 1 Janabari 1998]
217. Ukuthola ipahla nokwenzela imisebenzi
(1)	Lokha amagatja wombuso kuzinga lombuso weNarha, wePhrovinsi namkha wendawo namkha ezinye iinkhungo ezikhonjwe mThetho weNarha enza iimvumelwano zokuthenga namkha ukwenzelwa umsebenzi, kufanele benze njalo ngokukhambisana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi loyo osungula ikambiso efaneleko, elungileko, esetjhatjhalazini, enephaliswano, enakekela neendleko.
(2)	Isigatjana (1) asivimbeli amagatja wombuso namkha iinkhungo ezikhonjiwe kilesosigatjana ekusebenziseni indlela elandelwako ukothola ipahla nokwenzelwa umsebenzi ebonelela –
(a)	Imihlobo ekhethwa kuneminye ekunikelweni ukuthola kwepahla namkha ukwenzela umsebenzi; begodu
(b)	Ukuvikela nokuthuthukisa abantu namkha iinqhema zabantu abatjhiyeke emva ngebanga lebandlululo elingakafaneleki.
(3)	UmThetho weNarha kufanele ubeke umleyo ngawo okuzakufezakaliswa umthethomgomo okukhulunywe ngawo esigatjaneni (2).  
[Isigatjana (3)	sijanyiselwe sigaba 6 somThetho 7 ka-2001.]
Iinqinisekiso zombuso
(1)	Umbuso weNarha, wePhrovinsi namkha weNdawo ungazibophelela ekubhadeleni imali ebolekiweko kwaphela uma ukuzibophelela lokho kwenziwa ngokulandela imibandela ebekwe mThetho weNarha.
(2)	UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungamenyezelwa kwaphela uma iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zomBuso zitjhejiwe.
(3)	Ngomunye nomunye unyaka, omunye nomunye umbuso kufanele ukhuphe umbiko ngeenqinisekiso ezinikelweko.
[Ilanga lokuthoma kwesigaba 218: 1 Janabari 1998]
219. Imirholo yabantu abaphethe iinkhundla zomberego womphakathi
(1)	UmThetho wePalamende kufanele usungule isijamiso esibeka –
(a)	Imirholo, izabelo ezinye ezingezelela umrholo nenzuzo yamalunga weKoro yePalamende eKulu, amalunga aziinthunywa ngokuzeleko ukujamela iPhrovinsi emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, amalunga weKhabhinethe, amaphini wabo, abarholi besintu, namalunga wanoma ngimiphi imikhandlu yabarholi besintu; begodu
(b)	Inani lokuphelela lomrholo, izabelo ezingezelela umrholo namkha inzuzo yamalunga wesiBethamthetho sePhrovinsi, amalunga womKhandlu wezokuphatha namalunga wemiKhandlu kaMasipala ehlukahlukileko.
(2)	UmThetho wenarha ufanele uhlome iKomitjhana ezokwenza iimphakamiso malungana nemirholo, izabelo nenzuzo etjhiwo esigatjaneni (1).
(3)	IPalamende ingaphasisa umThetho okhonjwe esigatjaneni (1) emva kokutjheja nofana ngiziphi iimphakamiso zeKhomitjhana ehlonywe ngokwesigatjana (2).
(4)	IKhabhinethe, isiBethamthetho sePhrovinsi, uMasipala namkha ngisiphi esinye isiphathiswa singasebenzisa umThetho weNarha okhonjwe kusigatjana (1) ngemva kokutjheja nofana ngiziphi iimphakamiso zeKomitjhana esungulwe ngokulandela isigatjana (2).
(5)	UmThetho weNarha kufanele usungule iinjamiso ezibeka imirholo, izabelo ezingezelelwa umrholo nemizuzo yamajaji, umVikeli womPhakathi, umHloli Mazombe wezeeMali begodu namalunga we nofana ngiyiphi iKomitjhana ebonelelwa mThethosisekelo, kufaka hlangana nelawulo lezokurhatjha elikhonjwe esigabeni 192.
 IKomitjhana yezeeMali neeMali zombuso (iingaba 220-222)
220. Ukuhlonywa nemisebenzi
(1)	KuneKomitjhana yezeeMali neeMali zombuso yeRiphabhligi leyo enza iimphakamiso ezibonelelwa eSahlukwenesi, namkha emThethweni weNarha, ePalamende, eemBethamthethweni zamaPhrovinsi nezinye iimphathiswa ezibekwe mThetho weNarha.
(2)	IKomitjhana izijamele begodu ingaphasi kwaphela komThethosisekelo nomThetho begodu kufanele ingathathi ihlangothi.
(3)	IKomitjhana kufanele isebenze ngokulandela umThetho wePalamende begodu ekwenzeni imisebenzi yawo, kufanele itjheje amaphuzu woke aqakathekileko, kufaka hlangana nalawo atlolwe esigabeni 214 (2).
221. Ukubekwa eenkhundleni nesikhathi sokusebenza samalunga
(1) IKomitjhana le ibunjwa bomma nabobaba abalandelako, abakhethwe nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe;
 (a)	  Usihlalo nephini likasihlalo;
(b)	 Abantu abathathu abakhethwe ngemva kokubonisana naboNdunakulu,  ngokuya ngokwerhelo elenziwe ngokuya ngokwekambiso etjhiwo mThetho wenarha;
(c )	abantu ababili abakhethwe ngemva kokubonisana norhulumende wendawo, ngokuya ngokwerhelo elenziwe ngokuya ngokwekambiso etjhiwo mThetho wenarha, begodu 
(d)	Abanye abantu ababili.
[Isigatjana (1) sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho ka-1999 ojanyiselelwe ngesigaba 7 (a) somThetho 7 ka-2001.]
   (1A)	Umthetho wenarha otjhiwo esigatjaneni (1) kumele uvumele ukuzibandakanya -
kwaboNdunakulu ekwenzeni irhelo eliqaliweko esigatjaneni  (1) (b); kanye 
(b)	Naborhulumende bendawo abahlelelekileko ekwenzeni irhelo eliqaliweko esigatjaneni (1) (c).
[Isigatjana (1A) sifakwe ngokwesigaba 7 (b) somThetho 7 ka-2001.]
(2)	Amalunga weKomitjhana afanele ukuba nelwazi elifaneleko.
(3)	Amalunga asebenza eenkhundleni lezo ngokwesikhathi esibekwe mThetho weNarha. UMongameli angasusa ilunga esikhundleni ngamabanga wokungaziphathi kuhle, ukubhalelwa msebenzi nofana ukungabi nekghono.
222. 	Imibiko
 IKomitjhana kufanele njalo nje yethule umbiko ePalamende neemBethamthethweni zamaPhrovinsi.
IBulungelo eliPhakathi (iingaba 223-225)
223. 	Ukuhlonywa
IBulungelo eliphakathi leSewula Afrika libulungelo eliphakathi leRiphabhligi begodu lilawulwa ngokulandela umThetho wePalamende.
224. Iminqopho eqakathileko
(1)	Iminqopho eqakathekileko yeBulungelo eliphakathi leSewula Afrika kuvikela inani lemali esetjenziswe kileli eenrhuluphelweni zomnotho odzimeleleko nothuthukako ngaphakathi kweRiphabhligi.
(2)	IBulungelo eliphakathi leSewula Afrika, ekuphumeleliseni iminqopho yalo, kufanele lenze imisebenzi yalo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukuvinjelwa; kodwana kufanele kubenokuthintana hlangana neBulungelo leli nelunga leKhabhinethe eliziphendulela eendabeni zeemali.
225. 	Amandla nemisebenzi
Amandla nemisebenzi yeBulungelo eliPhakathi leSewula Afrika ngilawo asetjenziswa ngokwesiko mabulungelo aphakathi, amandla nemisebenzi le kufanele ibekwe mThetho wePalamende begodu kufanele asetjenziswe namkha wenziwe ngokulandela imibandela ebekwe ngokulandela loyo mThetho.
IiNdaba zeeMali zamaPhrovinsi nezeeNdawo (iingaba 226-230A)
226. 	IiMali eziNgenako zamaPhrovinsi
(1)	KunesiKhwama seeMali samaPhrovinsi kwenye nenye iPhrovinsi, ngaphakathi kwaso kufanele kubhadelwe imali yoke eyamukelwa mbuso wePhrovinsi.
(2)	Imali ingadoswa esiKhwameni seeMali zombuso sePhrovinsi kwaphela –
(a)	Ngokulandela isilinganiso seemali esenziwe ngokomThetho wePhrovinsi; namkha
(b)	Lokha kuyimali leyo kufanele ibhadelwe siKhwama seMali yombuso sePhrovinsi ngokwaso, lokha lokho kubonelelwa mThethosisekelo namkha mThetho wePhrovinsi.
(3)	Imali eyabelwe umbuso weNdawo ngendlela yokuyidlulisa emBusweni wePhrovinsi, ngokulandela isigaba 214(1) imali edoswa, ngokunqophileko esiKhwameni seeMali zombuso wePhrovinsi.
(4)	UmThetho weNarha ungazenzela indlela ezokusebenza ngayo ezaku-
(a)	MThetho wephrovinsi ngokuya ngokwesigatjana (2) (b) esivumela ukukhutjhwa kwemali kube isibizo esinqophileko esiKhwameni seMali yombuso sePhrovinsi ; begodu
(b)	 Imali ebekelwe urhulumende wendawo yiphrovinsi leyo ngokuya ngokwesigatjana (3) kumele ibhadelwe kumasipala waleyophrovinsi.
[Isigatjana (4) sifakwe ngokwesigaba 8 somThetho 7 ka-2001.]
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 226: 1 Janabari 1998]
227. Imithombo yenarha yezabelo zombuso wamaphrovinsi noweendawo
(1)	Umbuso weNdawo kwenye nenye iPhrovinsi –
(a)	Unelungelo lokwabelwa ngokufaneleko kileyomali ebuthelelwe enarheni mazombe bona ukghone ukwethula imisebenzi eqakathekileko nokwenza imisebenzi enikelwe yona; begodu
(b)	Ungamukela izabelo ezinye ezivela kumali yombuso wenarha, ngokulandela imibandela ethileko, namkha ngaphandle kwemibandela.
(2)	Imali yombuso engezelelweko ebuthelelwe maPhrovinsi namkha boMasipala angeze yadoswa kuleyo Mali eyabelwe yona evela esiKhwameni seeMali zombuso weNarha. Ngokulinganako umBuso weNarha awukabotjhelwa bona ulilise amaPhrovinsi namkha aboMasipala ababhalelwe kwengeza imali yombuso bona ilinganise amandla wayo kwezeemali zombuso, nalokho ekubuthelelako ngendlela yomthelo.
(3)	ISabelo sePhrovinsi esifaneleko seMali yombuso ebuthelelwe enarheni mazombe, kufanele sidluliselwe ePhrovinsini ngaphandle kokuriyada begodu ngaphandle kokudoswa, ngaphandle nangabe ukudluliswa lokho kujanyiswe ngokulandela isigaba 216.
(4)	IPhrovinsi kufanele izibonele nofana ngimiphi imithombo eyidingako ngokulandela isimiso somThethosisekelo wePhrovinsi, leyo ezalisela iindingo ezibonelelwa mThethosisekelo lo.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 227: 1 Janabari 1998]
228. Imithelo yamaPhrovinsi
 (1)	IsiBethamthetho sePhrovinsi singabhadelisa –
(a)	Imithelo, iintela namkha imbophelelo ngaphandle komThelo wemali eyamukelwa mumuntu, umthelo wokuthenga, umthelo wepahla ovamileko, umthelo obhadelelwa inarha namkha imithelo yepahla evela ngaphandle kwenarha; begodu
(b)	Iimali ezilinganako ezibhadelelwa imisebenzi, umthelo, intela namkha umthelo wepahla obekwe mThetho weNarha, ngaphandle kwemithelo yamafemu, umthelo wentengo, umthelo weNarha namkha umthelo wepahla evela ngaphandle kwenarha.
[Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 9 somThetho 7 ka-2001]
(2)	Amandla wesiBethamThetho wokubhadelisa imithelo, intela nomthelo wemisebenzi –
(a)	Angeze asetjenziswa ngendlela ekhubaza ngokungazwakaliko ikambiso yezomnotho weNarha, ezomnotho ukweqela ngaphandle kwemikhawulo yamaPhrovinsi namkha ukudluliswa kwepahla, imisebenzi neemali; begodu
(b)	Kufanele kulawulwe ngokulandela umThetho wePalamende, loyo ongamenyezelwa kwaphela emva kweemphakamiso zeKomitjhana yezeemali neeMali zombuso sele zitjhejiwe.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 228: 1 Janabari 1998]
229. Amandla nemisebenzi kamasipala yeemali
(1)	Ngokweengatjana (2), (3) begodu (4), umasipala –
(a)	angabeka imali ebhadelwako epahleni kanye nehlawulo yemali yemisebenzi yethulwe nofana eyenziwe esikhundleni sakamasipala; begodu
(b)	nange agunyaziwe mThetho wesiTjhaba, ezinye iintela, imithelo begodu imithelo yePahla ezilungele umbuso weNdawo nofana isigaba sombuso weNdawo lapho loyo masipala awela khona, kodwana akakho umasipala ongabeka intela yentengo, umthelo wentengo engezelelweko, umthelo wentengi ovamileko nofana umthelo.
(2) 	Amandla kamasipala ukubeka imali ebhadelwako yepahla, nehlawulo yemali yemisebenzi ezihlinzekwe nofana esikhundleni sikamasipala, nofana ezinye iintela, imithelo nofana intela yepahla-
(a)	angeze kwenziwa ngendlela ebonakala ivimbela imigomo yezomnotho weNarha, imisebenzi, nofana ukuhambiswa kwepahla yesitjhaba, imisebenzi, imali nofana umsebenzi; begodu;
(b)	kungalawula mThetho weNarha.
(3)	Nange abomasipala ababili banamandla weemali afanako begodu nemisebenzi efanako malungana neendawo efanako, ukwahlukana okufaneleko kwamandla nemisebenzi kufanele kwenziwe ngokomThetho weNarha. Ukwahlukana kungenziwa ngemva kokuqalisisa ubuncani bakhona iindlela ezilandelako:
(a)	isidingo sokukhambisana nemigomo ezwakalako yezentelo.
(b)	amandla nemisebenzi eyenziwa ngiloyo naloyo masipala.
(c)	amandla weemali waloyo naloyo masipala.
(d)	ukuphumelela nekgono lokubuthelela iintela.
(e)	ukulingana.
(4)	Kilesisigaba akukho okutjhiya ngaphandle ukwabelana kwenzuzo etholakele ngokwalesisigaba phakathi kwabomasipala labo abanamandla weemali nemisebenzi endaweni efanako.
(5)	UmThetho weNarha otjhwiwo kilesisigaba ungenziwa kwaphela ngemva kokuthintana nombuso weNdawo ohlelekiko nokutjhejisisa iimphakamiso ezenzwe yikomitjhana.
[Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 229: 1 Janabari 1998]
230. Ukuboleka iimali kwePhrovinsi 
(1)	IPhrovinsi ingaboleka imali yokubhadela ipahla namkha iindleko ezikhona ngaphasi kwemibandela ezwakalako ebekwe mThetho weNarha, kodwana ukubolekwa kweemali kungaphakanyiswa nakunesidingo sokubhadela iindleko ezikhona ngesikhathi sonyaka.
(2)	UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungenziwa umthetho kwaphela ngemva kobana iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zitjhejiwe.  
[Isigaba 230 sijanyiselelwe sigaba 10 somThetho 7 ka-2001]
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwesigaba 230: 1 Janabari 1998]
230A   Ukuboleka iimali kwakaMasipala
(1)	 UmKhandlu kaMasipala ngokuya ngokomThetho weNarha linga-
(a)	Ungabolekela umasipala  imali namkha lisebenzise iindleko zanoma ngisiphi isikhathi, leyo mali ingafuneka nangabe kunesidingo sokusetjenziswa kwemali yentela; begodu
(b)	Wona nomKhandlu wakusasa bazibophelele ekusebenziseni umThetho kanye nesigungu somThetho ukubonelela imalimboleko namkha amasiso kamasipala.
(2)	UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungenziwa umthetho kwaphela ngemva kobana iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zitjhejiwe.
[Isigaba 230A sifakwe ngokwesigaba 17 somThetho 6 ka-2001.]
ISAHLUKO 14
IINJAMISO EZIVAMILEKO (iingaba 231-243)
UmThetho wamazwe (iingaba 231-233)
231. Iimvumelwano zamazwe
(1)	Ukubamba iinkulumiswano nokutlikitla iimvumelwano zamazwe kusemahlombe weKhabhinethe.
(2) 	iimvumelwano zamazwe zibopha iRiphabhligi kwaphela emva bona zamukelwe ngesiqunto seKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ngaphandle nangabe sivumelwano esitjhiwo esigatjaneni (3).
(3)	Iimvumelwano zamazwe zomhlobo wesithekiniki, ukuphatha namkha ilawulo, namkha isivumelwano esingadingi ukuqinisekiswa emva kobanyana senziwe namkha ukwamukelwa muva, esingenelwe yiKhabhinethe, sibopha iRiphabhligi ngaphandle kobanyana sivunywe iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, kodwana kumele sethulwe eKorweni nemKhandlwini ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(4)	Esinye nesinye isivumelano samazwe sizakuba mThetho ngaphakathi kweRiphabhligi nangabe simenyezelwa ukuba 	mThetho ngendlela yomThetho weNarha; kodwana isijamiso esizisebenzela ngokwaso leso esamukelwe iPalamende, simThetho ngaphakathi kweRiphabhligi ngaphandle nangabe asikhambisani nomThethosisekelo namkha umThetho wePalamende.
(5)	IRiphabhligi ibotjhelelwa zimvumelwano zamazwe lezo ebezibopha iRiphabhligi lokha umThethosisekelo lo uthoma ukusebenza.
232. 	UmThetho wamasiko wamazwe
UmThetho wamasiko wamazwe mThetho weRiphabhligi ngaphandle kwalokha ungakhambisani nomThethosisekelo lo namkha umThetho wePalamende.
233. 	Ukusetjenziswa komThetho wamazwe
Lokha nakuhlathululwa nofana ngimuphi umThetho, ikhotho kufanele izikhethele ihlathululo elizwakalako lomThetho lelo elikhambisana nomThetho wamazwe, kunalelo elinye ihlathululo elinga khambisani nomThetho wamazwe.
Ezinye iindaba (iingaba 234-243)
234. ITjhata yamaLungelo
Ekutjaleni intando yesitjhaba esungulwe mThethosisekelo lo, iPalamende ingamukela amaTjhata wamaLungelo akhambisana neenjamiso zomThethosisekelo.
235. Umaziphathe
Ilungelo labantu beSewula Afrika yoke lokuziphatha komphakathi othileko ngokwesiko nelimi lawo, njengobana kutjengiswa tjhatjhalaza mThethosisekelo lo, akuvimbeli, ngaphakathi kwesimiso selungelo leli, ukubonelelwa kwelungelo lokuzibumba ngokwesiko nelimi kwanoma ngimuphi umphakathi ohlanganyela isiko nelimi elifanako, ngaphakathi kwenye nenye ingcenye yeRiphabhligi, namkha nganoma ngiyiphi indlela ebekwe mThetho weNarha.
236.	Ukusekelwa ngeemali kweenhlangano zombanganarha
Ekurageni intando yesitjhaba ebandakanya iinhlangano-ezinengi, umThetho weNarha ufanele ubonelele ukusekelwa ngeemali kweenhlangano zombanganarha ezithatha indima eemBethamthethweni zenarha nezamaPhrovinsi, ngendlela efaneleko nangendlela yokujanyelwa kweenhlangano lezo ngokwamavowutu atholwe ngizo.
237.	Ukugcina iimbopho zomThethosisekelo 
Zoke iimbopho zomThethosisekelo kufanelwe zigcinwe ngokuzimisela nangaphandle kokuriyada.
238. Ukwenzelwa nokudlulisela amandla nemisebenzi
Igatja lezokuphatha kunoma ngiliphi izinga lombuso –
lingadlulisela umsebenzi ofanele ukwenziwa ngokulandela umThetho kwelinye igatja lezokuphatha; namkha
Lingenzela elinye nelinye igatja lezokuphatha umsebenzi walo ngendlela yokwenzelwa.
239.	Iinhlathululo
Ngaphakathi komThethosisekelo, ngaphandle kwalokha ubujamo nabutjho ngenye indlela –
“UmThetho weNarha” ufaka –
(a)	Umthetjhwana owenziwe malungana nomThetho wePalamende; begodu
(b)	UmThetho ebewusebenza lokha umThethosisekelo  nawuthomako begodu bewenziwa mbuso weNarha;
“Igatja lombuso” litjho –
(a)	Noma ngimuphi umnyango wembuso namkha ukuphatha ezingeni lombuso wenarha, wephrovinsi namkha wendawo; namkha
(b)	Noma ngimuphi umsebenzi namkha isikhungo –
(i) Esisebenzisa amandla namkha esenza umsebenzi ngokulandela lomThethosisekelo  namkha umThethosisekelo  wePhrovinsi; namkha
(ii) Esisebenzisa amandla wombuso namkha enza umsebenzi womphakathi ngokulandela umThetho, kodwana ayifaki hlangana ikhotho namkha abahluleli.
“UmThetho wePhrovinsi” ufaka
(a)	Imithetjhwana eyenzwe ngokulandela umThetho wePhrovinsi; begodu
(b)	UmThetho loyo ebewuvele unamandla womThetho lokha umThethosesekelo uthoma ukusebenza begodu ulawulwa mbuso wePhrovinsi.
240.	Ukutjhayisana hlangana nemitlolo yomThethosisekelo ehlukahlukileko
 Lokha nakwenzeka bona kube nokutjhayisana hlangana nemitlolo ehlukahlukileko yomThethosisekelo, umtlolo wesiNgisi ozakuba ngiwo abanamandla womThetho.
241. Amalungiselelo wesikhathi setjhuguluko
ITjhejuli 6 isebenza ngesikhathi setjhuguluko lehlelo lomThethosisekelo elitja elihlonywe mThethosisekelo lo begodu nakwenye nenye indaba ekhambisana nesikhatheso setjhuguluko. 
242. Ukusulwa kwemiThetho
Imithetho etjhiwo kuTjhejuli 7 iyasulwa, ngaphasi kwesigaba 243 neTjhejuli 6.
243. Isihloko esifitjhani nokuthoma ukusebenza
(1)	UmThetho lo ubizwa ngomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996, begodu uthoma ukusebenza msinyazana ngemva kwelanga elibekwe nguMongameli ngesimemezelo, elingeze laba lilanga elingemva komhlaka 1 Julayi 1997.
(2)	UMongameli angabeka amalanga ahlukileko ngaphambi kwelanga elitjhiwo esigatjaneni (1) malungana neenjamiso ezihlukileko zalomThethosisekelo .
(3)	Ngaphandle kwalokha lomTlolo uveza okuhlukileko, nakutjhiwo isikhathi sokuthoma ukusebenza kwalomThethosisekelo ngaphakathi komThethosisekelo kufanele kuhlathululwe njengombana kutjhiwo isikhathi leso ngaso lesosigaba sithoma ukusebenza.
(4)	Nayikuthi ilanga elihlukileko libekelwe noma ngisiphi esigaba salomThethosisekelo ngokwesigatjana (2) esinye nesinye isigaba esiqondeneko somThethosisekelo weRephabligi yeSewula Afrika (umThetho 200 ka-1993), esitjhiwo kilesimemezelo, siyasulwa kusukela ngalo lona lelo langa.
(5)	Iingaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229 no 230 zithoma ukusebenza ngomhlaka 1 Janabari 1998, kodwana lokho akuvimbeli ukumenyezelwa ngokulandela lomThethosisekelo komThetho otjhiwo kunoma ngisiphi isigaba ngaphambi kwalelolanga. Bekufike lelolanga esinye nesinye isijamiso esiqondene begodu simalungana neengaba zomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1993 zihlala zinamandla.
ITjhejuli 1
IFLARHA YESITJHABA
(1)	Iflarha yesitjhaba incamane; inobude obubuyelelwe kanye nesiquntu kunobubanzi.
(2)	Inzima, isagolide, ihlaza satjani, imhlophe, inokubovu okusabilibili begodu ihlaza samafu. 
(3)	Inesibumbeko saka-Y esihlaza satjani esibubunye besihlanu ububanzi njengeflarha. Amalayini aphakathi webhendi athoma emakhoneni aphezulu nenzasi hlanu komphetho weflarha, ahlangana phakathi kweflarha, aragele phambili ngokuvundlileko ukutjhinga phakathi komphetho otjhaphulukileko.
(4)	Ibhendi ehlaza satjani inomphetho, ngehla nangenzasi omhlophe, begodu nayitjhinga ekupheleni kweflarha inosagolide. Omunye nomunye umphetho unobubanzi obunye besihlanu njengeflarha.
(5)	Uncantathu ohlanu osemphethweni weflarha unzima. 
(6)	Ibhendi engahla evundlileko ibovu sabilibili kuthi ibhendi engenzasi evundlileko ibehlaza. Amabhendi la ngayinye ibubanzi besithathu seflarha. 
ITjhejuli 1A
IZINDAWO ZAMAPHROVINSI 
Itjhejuli 1A ifakwe isigaba 4 soMthetho 12 ka-2005 nangesigaba 1 soMthetho 13 Ka 2007 nangoMthetho 16 ka-2009.]
IPhrovinsi yase Pumalanga-Kapa
[Ubunjalo bePhrovinsi yePumalanga-Kapa ijanyiselelwe mThetho 13 ka-2007] 
UMepe namba 3 weTjhejuli 1 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 6 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 7 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 8 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 9 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 10 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 11 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yase Freystata
UMepe namba 12 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 13 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 14 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 15 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 16 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yaseGauteng
[Ubunjalo bePhrovinsi yase Gauteng itjhuntjhwe mThetho 16 ka-2009]
UMepe namba 4 kuNothisi 1490 ka-2008 yeTjhejuli 1 yeNothisi ka 1998 kuya ku 2005 [ithathwe ku Mepe namba 4 ejanyeleliswe sigaba 1(a) soMthetho 16 ka-2009]
UMepe namba 17 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 18weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 19 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 20 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 21 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yakwa-KwaZulu-Natal
[Ubunjalo bePhrovinsi yakwa-Zulu Natal ejanyeleliswe mThetho 13 ka-2007]
UMepe namba 22 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 23 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 24 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 25 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 26 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 27 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 28 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 29 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 30 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 31 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 32 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrivinsi yase Tlhagwini (Limpopo)
UMepe namba 33 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 34 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 35 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 36 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 37 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yase-Mpumalanga
UMepe namba 38 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 39 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 40 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yase-Tlhagwini Kapa
UMepe namba 41 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 42 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 43 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 44 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 45 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
Iphrovinsi yaseTlhagwini – tjhingalanga 
[Ubunjalo bePhrovinsi yase Tlhagwini - Tjhingalanga butjhugululwe mThetho 16 ka-2009]
UMepe namba 5 kwiNothisi 1490 ka 2008 ye Tjheduli 1 kwiNothisi 1998 kuya ku 2005[ithathwe ku Mepe namba 5 ejanyeleliswe sigaba 1(b) soMthetho 16 ka-2009]. 
UMepe namba 46 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 47 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 48 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
IPhrovinsi yase Tjhingalanga Kapa
UMepe namba 49 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 50 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 51 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 52 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 53 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
UMepe namba 54 weTjhejuli 2 yeNothisi ka 1998 ukuya ku 2005
ITjhejuli 2
IIMFUNGO KANYE NEEMBOPHO
[ITjhejuli 2 itjhugululwe ngokwesigaba 2 somThetho 1 ka-1997(ngombhalo wesingisi kwaphela) beyajanyiselelwa sigaba 18 somThetho 6 ka-2001] 
UMongameli namkha uMjaphethe kaMongameli, ngaphambi kweJaji eliKhulu, namkha elinye ijaji elinyulwe liJaji eliKhulu, kumele afunge/ azibophe ngokulandelako: 
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo esiphezulu ngithatha njengoMongameli/Mjaphethe kaMongameli weRiphabhligi yeSewula Afrika, Mina u A. B. ngifunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, ngizakuhlonipha, ngiqalelele, ngibambelele emThethwenisisekelo nakweminye imithetho yeRiphabhligi, Ngiyathembisa ngokuzithoba bonyana ngaso soke isikhathi ngiza-
       Kuphuhlisa koke okuzakukhulisa iRiphabhligi, ngiphikise lokho
          Okuzayilimaza;
       Ngivikele bengiphuhlise amalungelo wawo woke amaSewula Afrika;
       Ngenze yoke imisebenzi ngamandla nangekghono lami ngokwelwazi 
          Lami elipheleleko nangokulalela unembeza wami; 
       Ngenze ukulunga kibo boke;
      Ngizibophelele ekwenzeni okungcono kuRiphabhligi nebantwini bayo
(Nangabe kuthethwe isifungo: UZimu angirhelebhe.)
2.	Iimfungo kunye neembopho zePhini likaMongameli
   IPhini likaMongameli, ngaphambi kweJaji eliKhulu namkha elinye ijaji elibekwe liJaji elikhulu, kumele afunge / azibophe ngokulandelako:
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo esiphezulu ngithatha njengoMongameli weRiphabhligi yeSewula Afrika, Mina u A. B. ngifunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, begodu ngizakuthobela ngilandele, ngiphakamise nokuphumelelisa umThethosisekelo  nayo yoke imithetho eminye yeRiphabhligi; begodu ngiyazibopha bengithembisa ngokuzithoba bonyana ngazo zoke
iinkhathi  –
      ngizakuphuhlisa koke okuzakukhulisa iRiphabhligi, ngiphikise lokho         
         okuzayilimaza;
      ngizakuba lilunga lekoro elithembekako;
       ngizakwenza umsebenzi wami ngamandla wami woke neemphiwo 
         enginazo ngolwazi lwami loke nekgono, namaqiniso walokho
         engikukholelwako;
      ngenze ukulunga kibo boke;
      ngizibophelele ekwenzeni okungcono kuRiphabhligi nebantwini bayo
(nangabe kuthethwe isifungo: UZimu angirhelebhe.)
3.	Isifungo namkha isibopho saboNgqongqotjhe namaPhini waboNgqongqotjhe
Omunye nomunye uNgqongqotjhe nePhini likaNgqongqotjhe, ngaphambi kweJaji elikhulu namkha ijaji elibekwe liJaji elikhulu, ufanele afunge\azibophe ngokulandelako:
Mina u-A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa umThethosisekelo nomThetho woke omunye weRiphabhligi; Ngizibopha ukuphatha isikhundla njengoNgqongqotjhe\iPhini likaNgqongqotjhe ngehlonipho nesithunzi; ukuba ngumeluleki wamambala nothembekileko; ngingavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba okuyifihlo ethulelwe mina; begodu nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokutlhogomela nangekghono lami loke.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe)
4.	Iimfungo namkha iimbopho zamalunga weKoro yePalamende eKulu iinthunywa zasafuthi zomKhandlu wamaphrovinsi namalunga weemBethamthetho zamaphrovinsi 
4. (1) 	Amalunga weKoro yePalamende eKulu, amalunga azithunywa ngokuzeleko emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi namalunga weemBethamthetho zamaPhrovinsi, ngaphambi kweJaji eliKhulu namkha umehluleli okhonjwe liJaji eliKhulu, bafanele bafunge\bazibophe ngokulandelako: Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa umThethosisekelo nomThetho woke omunye weSewula Afrika, begodu ngithembisa ngokuzibopha ukwenza imisebenzi yami njengelunga leKoro yePalamende eKulu\elithunyelwe ngokuzeleko kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi\lunga lesiBethamthetho sePhrovinsi C.D ngekghono lami loke.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe)
(2)	Abantu abazalisa isikhundla eKorweni yePalamende eKulu, esiqhemeni samalunga athunyelwe ngokuzeleko namkha esiBethamthethweni sePhrovinsi bangafunga namkha bazibophe ngokuqinisekisa ngokulandela isigatjana (1) ngaphambi koSihlalo weBandla, umKhandlu namkha isiBethamthetho, ngokuhlukahlukana.
Isifungo namkha isibopho saboNdunakulu namalunga wemiKhandlu yezokuPhatha yamaPhrovinsi.
5.	Iimfungo namkha iimbopho zaboNdunakulu, aboMjaphethe bakaNdunakulu namalunga womKhandlu wesiGungu sePhrovinsi
5.	UNdunakulu wePhrovinsi, nelinye nelinye ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi, ngaphambi kweJaji eliKhulu namkha ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele bafunge\bazibophe ngokulandelako: Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika begodu ngizakuthobela, ngihloniphe bengiphakamise umThethosisekelo nomThetho woke omunye weRiphabhligi; begodu ngizibopha ukuphatha isikhundla nje ngoNdunakulu\ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi C.D. ngehlonipho nangesithunzi; ukuba ngumeluleki wamambala nothembekileko; nokungavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba eyifihlo ethulelwe mina; begodu nokwenza imisebenzi yesikhundla ngekghono lami eliphezulu.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe)
6.	Iimfungo namkha iimbopho zeemPhathiswa zomThetho
6.(1) 	Elinye nelinye ijaji namkha umjaphethe wejaji, ngaphambi kweJaji eliKhulu, kufanele lifunge / lizibophe ngokulandelako: 
Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana njengejaji leKhotho
yomThethosisekelo \ iKhotho ePhakemeko yezokuBuyeza iinGwebo \ iKhotho ePhakemeko/iKhotho E.F, ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, ngizakuphakamisa nokuvikela umThethosisekelo begodu ngizakwenza okulungileko kibo boke abantu ngokufanana ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukukhubaza, ngokukhambisana nomThethosisekelo nomthetho.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe.)
(2)	Umuntu obekwe esikhundleni sokuba liJaji eliKhulu ongasilo ijaji esikhathini sokukhonjwa kwakhe ufanele afunge ngaphambi kwePhini leJaji eliKhulu, nalingekho ijaji lelo kungaba lijaji elisesikhundleni esiphezulu eKhotho yomThethosisekelo.
(3)	Iimphathiswa zomthetho, namaphini weemphathiswa zomthetho, ngaphandle kwamajaji, kufanele zifunge / zizibophe ngokomthetho wenarha.
ITJHEJULI 3
IKAMBISO YAMAKHETHO
Ingcenye A
[Itjhejuli 3 itjhugululwe ngokwesigaba 2 somThetho 4 ka-1999, begodu ngokwesigatjana 3 somThetho 6 ka-2001 nangesigaba 19 soMthetho 9 ka-2002 kanye nesigaba 1 soMthetho 14 ka-2008.]
Ingcenye A – Ikambiso yamakhetho wemphathiswa zomthethosisekelo
1.	Ukusetjenziswa
   Ikambiso etjhiwo kileTjhejuli iyasetjenziswa lokha--
iKoro yePalamende eKulu ihlanganela ukukhetha uMongameli, namkha uSomlomo namkha iPhini likaSomlomo weKoro;
umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi uhlanganela ukukhetha uSihlalo namkha iPhini likaSihlalo; namkha;
©	Isibethamthetho sephrovinsi sihlanganela ukukhetha uNdunakulu wePhrovinsi namkha uSomlomo namkha iPhini likaSomlomo wesiBethamthetho.
2.	Ukwenyulwa
   Emhlanganweni lapho leTjhejuli isetjenziswa khona usihlalo ufanele abawe abonkhetheni abanyuliweko.
3.	Iimfuneko zangokomThetho 
(1)	Ukwenyula kumele kwenziwe eforomini elenzelwe lokho ngokwemithetho etlolwe ku-ayithemu 9.
(2)	Iforomo okwenyulwe kilo kumele litlikitlwe--
(a)	Malunga amabili weKoro yePalamende eKulu, nangabe kukhethwa uMongameli namkha uSomlomo namkha iPhini lika Somlomo weKoro
(b)	Ebujameni beenqhema ezimbili zamalunga aziinthunywa zamaPhrovinsi, nangabe uSihlalo namkha iphini likaSihlalo uzokukhethwa; namkha
(c)	Malunga amabili wesibethamthetho sephrovinsi esithintekako, nangabe uNdunakulu wePhrovinsi namkha uSomlomo namkha iphini likaSomlomo uzokukhethwa.
(3)	Umuntu onyuliweko ufanele atjengise bonyana uyakwamukela ukwenyulwa kwakhe ngokutlikitla iforomo lenyulo namtjhana enye nenye iforomo esiqinisekiso esitloliweko.
4.	Ukumemezelwa kwamabizo wabo ngikhetheni
Emhlanganweni lowo leTjhejuli isetjenziswako, lowo onguSihlalo ufanele amemezele amabizo wabantu labo abanyulwe njengabo ngikhetheni, kodwana angeze avumele ipikiswano.
5. Ungikhetheni oyedwa
Nangabe kwenyulwe ungikhetheni munye, uSihlalo umele amemezele ung’khetheni lowo njengokhethiweko.
6.	Ikambiso yamakhetho
6.1	Nangabe abantu abadlula munye benyulwe njengabo ngikhetheni –
(a)	Kufanele kuthathwe ivowutu kilowo mhlangano ngokuvowuta emsitheleni;
(b)	Elinye nelinye ilunga elikhambele umhlangano, namkha lokha ihlangano womKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, enye nenye iPhrovinsi ejanywelweko, lingaphosela ivowutu inye; begodu
(c)	Umuntu loyo onguSihlalo kufanele amemezele ung’khetheni othole amavowutu wenengi njengokhethiweko.
7.	Ikambiso yokukhitjhwa
(1)	Nangabe akabikhona ungikhetheni othola amavowutu wenengi, ungikhetheni othola inani lamavowutu elingaphasi kwawo woke kufanele akhutjhwe begodu kuthathwe enye ivowutu kilabo abongikhetheni abaseleko ngokukhambisana nesigaba 6. Lekambiso kufanele ibuyelelwe kube kufike lapha ungikhetheni athola inengi lamavowutu.
(2)	Nangabe abong’khetheni ababili namkha ukwedlula, omunye nomunye wabo uthole inani lamavowutu elingaphasi kiwo woke, ivowutu ehlukileko yabongikhetheni labo kufanele ithathwe, begodu ebuyelelwe ngokwenani lelo okudingekako bonyana kuquntwe bonyana ngimuphi ungikhetheni ofanele ukukhutjhwa.
8. Imihlangano eminye engalandelako
(1)	Lokha nangabe kukhethwe abongikhetheni ababili kwaphela, namkha lokha kusala abong’khetheni ababili kwaphela ngemva kokulandela ikambiso yokukhutjhwa, begodu labo abongikhetheni ababili bathola inani elilinganako lamavowutu, umhlangano olandelako kufanele ubanjwe ngaphakathi kwamalanga alikhomba, ngesikhathi esizakubekwa nguSihlalo womhlangano.
(2)	Nangabe umhlangano olandelako uyabanjwa ngokulandela isigatjana (1) ikambiso ebekwe kileTjhejuli kufanele isetjenziswe emhlanganweni lowo sengathi bekumhlangano wamathomo wamakhetho lawo athintekako.
9. Imigomo
 (1)	IJaji eliKhulu kufanele lenze imigomo equnta –
(a)	Ikambiso yemihlangano leyo leTjhejuli esetjenziswako;
(b) 	Imisebenzi yomuntu loyo naloyo obe anguSihlalo emhlanganweni begodu omunye nomunye umuntu orhelebha loyo onguSihlalo;
(c)	Iforomo lelo ukwenyulwa kufanele kwenziwe phezu kwalo;
(d)	Indlela amakhetho afanele akhambiswe ngayo 	
(2)	Lemigomo kufanele yaziswe ngendlela equntwe liJaji eliKhulu.
 [Ayithemu 9 ijanyiselelwe ngokwesigaba19 somThetho 34 ka-2001]
Ingcenye B- Indlela ekuquntwa ngayo ukuzibandakanya kweenhlangano eenqhemeni zeenthuywa emiKhandlwini yamaPhrovinsi weNarha
1.	Inani lamalunga athunyelwa kusiqhema samalunga aziinthunywa eemKhandlwini wamaPhrovinsi wezokuphatha ngokwelungelo leenhlangano, lifanele liquntwe ngokubuyelela inani leenhlalo ihlangano eziphetheko esiBethamthethweni sePhrovinsi ngetjhumi begodu imiphumela ihlukaniswe ngenani leenhlalo esiBethamthethweni kungezelelwe ngesinye.
2.	Nangabe ukubalwa ngokwesigaba 1 kuletha inani elidlulileko elingakghoni ukuzaliswa inani lamalunga aziinthunywa elabelwe ihlangano ngokwesigaba leso, inani elidluleleko lelo kufanele liphalisene namanye amanani adluleleko atholwa ihlangano enye namkha iinhlangano, begodu lawo amalunga azinthunywa angakaneli iinhlalo esiqhemeni kufanele babelwe ihlangano namkha iinhlangano ngokulandela ubunengi ngenani elidluleleko
(3).	Nangabe isingezelelo eziphalisanako eziku-ayithemu 2 ziyalingana, iinthunywa ezingakathunyelwa kumele zifakwe ehlanganweni, ngeengezelelo ezifanako ngokulandelana yahlangana yaba namarekhodi aphezulu ukuya kwaphasi wamavowudu, abaliweko weeNhlangano emakhethweni wokugcina wesiBethamthetho sephrovinsi,-
Iayithemu 3 ingezelelwe ngokwesigaba 2 somThetho 4 ka-2009 begodu wajanyiselelwa ngokwesigaba 3 somThetho 9 ka-2002 kanye nesigaba 5(a) somThetho 14 ka-2008.]
 4 Nangabe iinhlangano ezidlula yinye zilingana ngamavowuti arekhodiweko emakhethweni wokugcina wesiBethamthetho sePhrovinsi, isiBethamthetho esithintekako kufanele siphe iinthunywa zenhlangano isingezelelo esifanako nesehlangano abalingana nayo ngokomthetho ohambisana noMthetho siseko
[Iayithemu 4 ingezelelwe sigaba 5(b) soMthetho 14 ka-2008]
ITjhejuli 4
IINDAWO ZOKUSEBENZELA LEZO ILAWULO LENARHA NELAMAPHROVINSI ZINAMANDLA KIZO KANYE KANYE
Ingcenye A
Ilawulo lamahlathi weendabuko 
Zelimo
Ubudoyelo beemphaphamtjhini, ngaphandle kwebeentjhabatjhaba nabangekhaya bangenarheni nebeentjhabatjhaba
Ukuphathwa kweembandana namalwelwe
Amakhasino, imijarho, ukugembula, ukubheja, ukungenela amaphaliswano nezemidlalo azifakwa hlangana
Ukuvikeleka kwabathengi
Ilawulo yomonakalo omkhulu owehlileko
Ifundo kiwo woke amazinga, lapha akufakwa ifundo yemayunivesithi namatheknikhoni
Ibhoduluko
Imisebenzi yezamaphilo
Ukwakhiwa kwezindlu
UmThetho wesintu naloyo ophathelene namasiko ngaphasi kweSahluko 12 somThethosisekelo
Umgomo welimi nokulawulwa nokuthuthukiswa kwamalimi asemthethweni ngaphakathi kwePhrovinsi njengokutjho kwesigaba 6 somThethosisekelo esinikela isiBethamthetho sePhrovinsi amandla wokulawula lokhu.
Ukutlhogonyelwa kwemvelo, kungafakwa phakathi iindawo zokuphumula zesitjhaba,
Iinkhungo zokwazisa ezilawulwa namkha zibonelelwa mBuso wePhrovinsi ngaphasi kwesigatjana 192.
ZobuPholisa kufika ezingeni lapho iinjamiso zeSahluko 11 zomThethosisekelo zinikeza isiBethamThetho sePhrovinsi amandla welawulo
Ilawulo lesilaphalo
Ukukhula kwesizwe
Iinkhungo zomphakathi ezikuPhrovinsi malungana nendawo yokusebenza ekuleTjhejuli nakuTjhejuli 5
Iindaba zamasiko zePhrovinsi
Iinkhwelo zomphakathi
Imisebenzi yomphakathi kwaphela malungana neendingo zeminyango
Yombuso wePhrovinsi ekwenzeni imisebenzi yayo yokuphatha
Imisebenzi enikelwe yona ngokulandela umThethosisekelo  namkha nofana ngimuphi omunye umThetho.
Ukuhlelwa kwezifunda nentuthuko
Ilawulo leendlela
Ukulondwa kwehlabathi
Ukuvakatjha
Zerhwebo
Uburholi besintu ngaphasi kweSahluko 12 somThethosisekelo 
Ukuthuthukiswa kweendawo ezisemadorobheni
Nezisemakhaya
Ukuthelelwa kweenkoloyi
Imisebenzi yehlalakuhle
Ingcenye B
Iindaba ezilandelako ezimalungana nombuso wendawo kufikela ezingeni elitjhiwo sigaba 155 (a) no (7):
Isilaphazo lommoya
Imigomo yokwakha
Iinsetjenziswa zetlhogomelo yabantwana
Ukwenza igezi nerhasi
Zeencima mlilo
Ukuvakatjha kwangaphakathi kwendawo
Ukuhlela aboMasipala
Imisebenzi yePilo yaboMasipala
Zeenkhwelo zomphakathi kuMasipala
Zemisebenzi yomphakathi kaMasipala kwaphela malungana neendingo zaboMasipala ekufezeni imisebenzi yawo yokulawula imisebenzi edluliselwe kiwo ngaphasi kwalomThethosisekelo namkha ngimuphi omunye umThetho.
Zemikhumbi, inkepe, amabhrorho eqa ilwandle, iindawo lapha kujama iinkephe kungafaki iindaba zemikhumbi zenarha zeentjhabatjhaba
Ilawulo lamanzi endleleni eendaweni ezinemakhiwo
Imigomo yezerhwebo
Imisebenzi yezamanzi nokuhlwengisa ngamanzi leyo erhunyezwe kufika lapha kumalungana neendlela zokunikela amanzi nokukhambiswa kwamanzi asilapheleko nesoreji.
ITJHEJULI 5
IINDAWO ZOKUSEBENZELA EZILAWULWA MAPHROVINSI KWAPHELA
Ingcenye A
Ubuhlabelo
Iinkhwelo zeengulani
Izindlu zokulonda iincwadi nemitlolo akufakwa izindlu zokulonda iincwadi nemitlolo zenarha
IBulungelo leencwadi kungafaki iBulungelo leencwadi lenarha.
Amalayisensi wotjwala
Amamuziyamu kungafaki amamuziyamu weNarha
Ukuhlelwa kwePhrovinsi
Iindaba zamasiko zePhrovinsi
Zokuzithabisa ngaphakathi kwePhrovinsi
Zemidlalo ngaphakathi kwePhrovinsi
Zeendlela ngaphakathi kwePhrovinsi
Zokwelatjhwa kweembandana ngaphandle kwelawulo yomsebenzi
ofundelwe lokho
Ingcenye B
Iindaba ezilandelako zombuso wendawo kufikela ezingeni elendlalwe kusigaba 155(b) (a) no (7):
Indawo zokududa neensetjenziswa zokuzithabisa
amathuna, amamotjhara neendawo zokutjhiswa kweendumbu Zokuhlwengisa 
Ilawulo lalokho okulitshwenyo emphakathini
Ilawulo lokuthengiswa kotjwala emphakathini
Iindawo zokuhlalisa, ukutlhogomela nokubulunga iilwana
Ukukampela namadrada wokukampela
Ukukhutjhwa kwamalayisense nokulawulwa kweendawo ezithengisela
umphakathi ukudla
Ukulawulwa kweendawo ezithengisela umphakathi utjwala
Iinsetjenziswa zendawo
Iindawo neensetjenziswa namkha izinto zokudlala
Iimaraga
Ubuhlabelo bukaMasipala
Iindawo zokuphumula nokuzithabisa
Iindlela zikaMasipala
Itjhada elisabaleleko
Iinkiti (zeenkomo)
Iindawo zomphakathi
Ukuthuthwa kwesila namasoreji
Ukuthengisa eentradini
Ukukhanyiswa kweentrada
Zeendlela nokuphagwa kweenkoloyi 
ITJHEJULI 6
AMALUNGISELELO WESIKHATJHANA
[ITjhejuli 6 itjhugululwe sigaba 3 somThetho 1 ka-1997,nangisigaba 5 somThetho 2 ka-1998 kanye nangesigaba 20 somThetho 6 ka-2001.]
Iinhlathululo
1. KileTjhejuli, ngaphandle kwalokha kungakhambisani nomtlolo –
“Inarha enomazibuse” kobanyana umThethosisekelo usebenze, kwasetjenzwa ngayo emThethweni weSewula Afrika njengezijameleko nofana leyo enomaziphathe;
“UmThethosisekelo omutjha” kutjho umThethosisekelo weRiphabhligi weSewula Afrika ka-1996
“UmThetho wombuso owadlulako” kutjho umThetho ophasiswe ngaphambi kobanyana umThethosisekelo odlulileko uthome;
“UmThethosisekelo odlulileko” kutjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1993 (umThetho wenomboro 200)
Ukuragela phambili komthetho okhona
(1)	Woke umthetho ogade usebenza lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili ngokusebenza, ngaphasi kwalokhu –
(a)	 Itjhuguluko namkha ukwesulwa; begodu
(b)	 Lokha ukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(2)	UmThetho wombuso owadlulako oragela phambili ngokusebenza ngokwesigatjana (1) –
(a) 	Awunakho ukusetjenziswa okubanzi, ngokwesifunda nofana ngenye indlela, kunokobanyana beyinjalo ngaphambi komThethosisekelo ondlulileko usetjenziswe ngaphandle usulwe ngokulandelana bonyana ube nokusetjenziswa okubanzi; begodu
(b)	Kuragelwa phambili isetjenziswa magatjha layo bekayisebenzisa lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
3. Ihlathululo lomthetho osesekhona
(1)	Ngaphandle kobana ungakhambisani nomqondo nofana ungakhambisani, kunofana ngiwuphi umThetho lowo obukade ukhona lokha nakuthoma ukusebenza umThethosisekelo omutjha –
(a)	KuRiphabhligi yeSewula Afrika nofana umbuso onomaziphathe, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo kuRiphabhligi yeSewula Afrika ngaphasi komThethosisekelo omutjha;
(b)	EPalamende; iKoro yePalamende eKulu nofana indlu yeSinethi kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo iPalamende, iKoro yePalamende eKulu nofana umKhandlu wamaPhrovinsi weNarha ngaphasi komThethosisekelo omutjha;
(c)	KuMongameli, iPhini likaMongameli, uNgqongqotjhe, iPhini likaNgqongqotjhe nofana iKhabhinethe, kuthathwe bonyana kutjhiwo uMongameli, iPhini likaMongameli lokuthoma, uNgqongqotjhe, iPhini likaNgqongqotjhe nofana iKhabhinethe ngaphasi komThethosisekelo  omutjha, ngokwesigaba 9 kileTjhejuli;
(d)	KuMongameli weSinethi kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo uSihlalo womKhandlu weNarha wamaPhrovinsi;
(e)	KusiBethamthetho sePhrovinsi, uNdunankulu nofana umKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kuthathwe bonyana kutjhiwo isiBethamthetho sePhrovinsi uNdunankulu nofana umKhandlu wezokuphatha ngaphansi komThethosisekelo omutjha ngokwesigaba 12; kileTjhejuli nofana
(f)	Elimini elisemthethweni nofana amalimi, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo nofana ngiliphi ilimi kulawo asemthethweni ngaphasi komThethosisekelo  omutjha.
(2)	Ngaphandle kobanyana ingakhambisani nalokho okutjhiwoko nofana ingafani, kungaqalwa kunofana ngiwuphi umThetho wombuso owadlulako –
(a)	ePalamende, iNdlu yePalamende nofana iKoro lesiBethamthetho nofana ikoro leRiphabhligi nofana umbuso onamaziphathe, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo –
(i)	iPalamende ngaphasi komThethosisekelo  omutjha, nakubo ilawulo lomThetho lowo lifakiwe nofana linikelwe ngaphasi komThethosisekelo  owadlulako nofana umThetho lo wombuso weNarha; nofana
(ii)	isiBethamthetho sePhrovinsi nakube ukusetjenziswa komThetho kunikelwe nofana unikelwe ngaphasi komThethosisekelo  owadlulako nofana umThetho wombuso wePhrovinsi; nofana
(b)	uMongameli womBuso, uNdunakulu, umlawuli nofana esinye isiphathiswa esiphezulu, iKhabhinethe, ibandla laboNgqongqotjhe nofana ibandla eliphakemeko leRiphabhligi nofana umbuso onomaziphathe kufanele kuthathwe bona kutjhiwo –
(i) 	uMongameli ngaphasi komThethosisekelo, nakube ukusetjenziswa komThetho lowo kunikelwe nofana unikelwe ngaphasi komThethosisekelo  owadlulako nofana iTjhejuli le kuKhabhinethe; nofana
(ii) 	uNdunankulu wePhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo  omutjha, nakube ukulawulwa lokho kunikelwe nofana kunikelwe ngaphasi komThethosisekelo  owadlulako nofana iTjhejuli le  emKhandlwini wezokuphatha wePhrovinsi. 
4. IKoro yePalamende eKulu
(1)	Omunye nomunye ogade alilunga namkha isikhulu seKoro yePalamende eKulu lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, oba lilunga namkha isikhulu seKoro yePalamende eKulu ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(2)	IKoro yePalamende eKulu njengombana ibunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanele lithathwe njengelikhethwe ngaphasi komThethosisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela ngomhlaka 30 Apreli 1999.
(3)	IKoro yePalamende eKulu ibunjwa malunga ama-400 ngokwesikhathi sakhona nje, ngaphasi kwesigaba 49(4)	somThethosisekelo omutjha.
(4)	Imigomo neenqunto zeKoro yePalamende eKulu ezisetjenziswako lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, iragela phambili ngokusebenza ngaphasi kwetjhuguluko namkha ukwesulwa.
5. Umsebenzi ongakaqedwa ngaphambi kwePalamende
(1)	Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa ngaphambi kweKoro yePalamende eKulu lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza kufanele kuragelwe ngawo phambili ngokulandela umThethosisekelo omutjha.
(2)	Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa phambi kweSinethi lokha umThethosisekelo omutjha othoma ukusebenza, kufanele udluliselwe emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha, begodu umKhandlu loyo kufanele uragele phambili ngomsebenzi loyo ngokulandela umThethosisekelo omutjha.
6. Amakhetho weKoro yePalamende eKulu
(1)	Amakhetho weKoro yePalamende eKulu angeze abanjwa ngaphambi ko 30 Apreli 1999 ngaphandle kwalokha iKoro ipheliswe ngokwesigaba 50(2), ngemva kokuzwakalisa ivowutu yokungabi nethemba kuMongameli ngokulandela isigaba 102(2) somThethosisekelo omutjha.
(2)	Isigaba 50(1) sijamiswa kwesikhatjhana bekube mhlaka 30 Apreli 1999.
(3)	Nangaphandle kwalokhu umThethosisekelo ogadungileko wesuliwe, iTjhejuli 2 yalowo mThethosisekelo njengobana itjhugululwe esingezelelweni A seTjhejuli le, isasebenza –
(a)	Bekufike amakhetho wokuthoma weKoro ngaphasi komThethosisekelo omutjha;
(b)	ukulahlekelwa bulunga beKoro ngaphasi kwamajamo azalisela lawo atjhiwo esigabeni 47(3)				somThethosisekelo  omutjha.
(c)	Ekuzaliseni kweenkhundla eKorweni, nokungezelelwa, nokuhlolisisa nokusebenziswa kwamarherho weenhlangano ekuzaliseni iinkhundla, beze kufike amakhetho wesibili wekoro ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(4)	Isigaba 47(4) somThethosisekelo omutjha siyajanyiswa bekufike amakhetho wesibili weKoro yePalamende eKulu ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
7. UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi
(1)	Kwaleso sikhathi kuze kufike maduze nje ngaphambi kokuhlala kokuthoma kwesiBethamthetho sePhrovinsi okubanjwe emva kwamakhetho wokuthoma waso ngaphasi komThethosisekelo omutjha –
(a)	ukujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowutu atholwe ngiyo esiqhemeni salabo abaziinthunywa emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, kufanele kufane nokujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowutu atholwe ngiwo lapha amaSinethi a 10 wePhrovinsi bekwenyulwe ngokulandela isigaba 48 somThethosisekelo  ogadungileko; begodu
(b)	ukunikelwa kwamalunga azithunywa ngokuzeleko namalunga athunyelwe ngokwesikhathana kweenhlangano ezijanyelweko esiBethamthethweni sePhrovinsi kungaleli hlobo:-
IPHROVINSI
IINTHUNYWA ZASAFUTHI
IINTHUNYWA EZIKHETHEKILEKO
1. IPumalanga-Kapa
ANC 5
NP 1
ANC 4
2. IFreystata
ANC 4
FF1
NP 1
ANC 4
3. IGauteng
ANC 3
DP 1
FF 1
NP 1
ANC 3
NP 1
4. IKwaZulu-Natal
ANC 1
DP 1
IFP 3
NP 1
ANC 2
IFP 2
5.IMpumalanga
ANC 4
FF 1
NP 1
ANC 4
6.ITlhagwini-Kapa
ANC 3
FF 1
NP 2
ANC 2
NP 2
7. ITlhagwini
ANC 6
ANC 4
8. ITlhagwini-Tjhingalanga
ANC 4
FF 1
NP 1
ANC 4
9. ITjhingalanga-Kapa
ANC 2
DP 1
NP 3
ANC 1
NP 3
(2)	Ihlangano ejanyelwe ngaphakathi kwesiBethamthetho sePhrovinsi –
(a)	Kufanele yenyule amalunga aziinthunywa ngokuzeleko hlangana nabantu abagade bamaSinethi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza begodu bayaphumelela ukusebenza njengamalunga athunyelwe ngokuzeleko; begodu
(b)	Inganyula abanye abantu njengamalunga athunyelwe ngokuzelelo kwaphela nangabe abakho abagade bamaSinethi abaphumelelako namkha inani labo liyatlhayela.
(3)	IsiBethamthetho sePhrovinsi kufanele sikhethe amalunga athunyelwe ngokuzeleko ngokukhambisa nenyulo zeenhlangano.
(4)	Iingatjana (2) no (3)	zisetjenziswa kwaphela lokha nakukhethwa amalunga athunyelwe ngokuzeleko emKhandlwini weNarha kwamathomo.
(5)	Isigaba 62 (1) somThethosisekelo omutjha asizukusetjenziswa ekwenyulweni nokukhethweni laba gade bamaSinethi njengamalunga athunyelwe ngokuzeleko ngokulandela isigaba lesi.
(6)	Imigomo neenqunto zeSinethi egade zisetjenziswa lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, kufanele isetjenziswe malungana nemisebenzi yomKhandlu wenarha ekufikeni ezingeni lapho ingasetjenziswa khona, ngaphasi kwanoma ngiliphi itjhuguluko namkha ukwesulwa.
8. Labo Agade bamasinethi
8. (1) 	Lo gade anguSinethi ongakakhethwa ukuba ilunga elithunyelwe ngokuzeleko emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi ulungelwa ukuba ilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi enyulwakiso ukuba iSinethi ngokulandela isigaba 48 somThethosisekelo ogadungileko.
(2)	Nangabe loyo ogade ayiSinethi uzikhethela ukungabi ilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi, loyo muntu othathwa njengomuntu otjhiye phasi isikhundla sobuSinethi ngelanga phambi bonyana umThethosisekelo uthome ukusebenza.
(3)	Umrholo, izabelo ezingezelela umrholo nemivuzo yalowo begade ayiSinethi okhethwe njengelunga elisithunywa ngokuzeleko angeze wehlizwe ngebanga kwaphela lokukhethwa lokha.
9. Ikhabhinethe
(1)	Omunye nomunye owayenguMongameli, iPhini likaMongameli, uNgqongqotjhe nofana iPhini likaNgqongqotjhe weRiphabhligi ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko maduze phambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuragela phambili aphathe isikhundla leso ngokulandela umThethosisekelo omutjha kodwana ngaphasi kwesigatjana (2).
(2)	Kuze kufike umhlaka 30 Apreli 1999 iingaba 84, 89, 90, 91, 93 no 96 zomThethosisekelo omutjha zizakuthathwa njengezifundeka njengobanyana kwendlalwe esiNamathiselweni B kileTjhejuli.
(3)	Isigatjana (2) asivimbeli uNgqongqhotjhe obeliSinethi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, bonyana aragele phambili ukuba nguNgqongqhotjhe otjhiwo esigabeni 91(1)(a) somThethosisekelo omutjha, njengombanyana isigaba leso sifundeka esiNamathiselweni B.
10. Iimbethamthetho zamaPhrovinsi
(1)	Nofana ngimuphi loyo owayelilunga nofana isiphathiswa sesibethamthetho sePhrovinsi maduze phambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza uba lilunga nofana siphathiswa sesibethamthetho saleyo Phrovinsi ngaphasi komThethosisekelo omutjha, begodu uphatha isikhundla njengelunga namkha isiphathiswa ngokulandela umThethosisekelo omutjha begodu namkha ngimuphi umThethosisekelo ongaphasiswako.
(2)	Isibethamthetho sePhrovinsi njengobanyana sibunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanelwe sithathwe njengesikhethwe ngokulandela lomThethosisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela ngomhlaka 30 Apreli 1999.
(3)	Ngokwesikhathi saso samanjesi begodu nangaphasi kwesigaba 108(4), isiBethamthetho sePhrovinsi sibunjwa malunga abekelwe isiBethamthetho leso ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko kwengezelelwe ngalabo abagade bamaSinethi ababemalunga wesiBethamThetho ngokulandela isigaba 8 saleTjhejuli.
(4)	Imigomo neenqunto zesiBethamThetho ezisebenzako maduze ngaphambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, zizakuragela phambili nokusebenza ngaphasi kwetjhuguluko nokusulwa.
11. Amakhetho weemBethamthetho
(1)	Nangaphandle kwalokha umThethosisekelo ogadungileko wesulwe, iTjhejuli 2 yomThethosisekelo loyo, njengombana itjhugululwe esingezelelweni A kileTjhejuli, isasetjenziswa –
(a)	ekukhethweni kwesiBethamthetho samathomo ngaphasi komThethosisekelo  omtjha;
(b)	ekulahlekelweni kobulunga kusiBethamthetho ngaphasi kwamajamo angezelelwe kulawo atjhiwo esigabeni 106 (3) somThethosisekelo  omutjha; begodu
(c)	ekuzaliseni kweenkhundla esiBethamthethweni, nokwengezelelweni, ukuhlolisisa nokusetjenziswa kwerherho lweenhlangano ekuzaliseni iinkhundla kuze kufike amakhetho wesibili wesiBethamthetho ngaphasi komThethosisekelo  omutjha.
(2)	Isigaba 106 (4) somThethosisekelo omutjha siyajanyiswa ngokumalungana nesiBethamthetho sePhrovinsi kuze kufike amakhetho wesibili ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
12. ImiKhandlu yezokuPhatha yamaPhrovinsi
(1)	Lowo ogade anguNdunakulu namkha ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kuPhrovinsi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili kuleso sikhundla begodu uphatha isikhundla leso ngokulandela lomThethosisekelo omutjha nofana ngumuphi umThethosisekelo wePhrovinsi ongabe umenyezelwe, kodwana ngaphasi kwesigatjana (2).
(2)	Bekufike lapha uNdunakulu akhethwe ngemva kwamakhetho wokuthoma wesiBethamthetho sePhrovinsi na athoma ukusebenza, namkha iPhrovinsi imemezela wawo umThethosisekelo nofana ngukuphi okwenzeka kokuthoma, iingaba 132 no 136 zomThethosisekelo omutjha kufanele zithathwe njengezifundeka njengokutjhiwo esiNamathiselweni C kileTjhejuli.
13. ImiThethosisekelo yamaPhrovinsi
UmThethosisekelo wePhrovinsi ophasiswe ngaphambi bonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, kufanele uzalise iindingo zesigaba 143 somThethosisekelo omutjha.
14. Imisebenzi yesiBethamthetho sePhrovinsi
(1)	UmThetho omalungana nanoma ngiyiphi indaba engaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4 no 5 emThethwenisisekelo omutjha begodu lowo, lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, bewulawulwa siPhathiswa esingaphakathi kweKhabhinethe, unganikelwa nguMongameli, ngesimemezelo somThetho, esiPhathisweni ngaphasi komKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi okhonjwe ngilowo mKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi.
(2)	Ukufika kuzinga lapho kudingeka khona bonyana ukunikelwa komThetho ngaphasi kwesigatjana (1) kuphumeleliswe, uMongameli, ngesimemezelo somThetho anga –
(a)	Tjhugulula namkha amukele umThetho olawula ihlathululo namkha ukusetjenziswa;
(b)	lokha nangabe ukunikelwa lokho akusetjenjiswa emThethweni woke namkha ingcenye yawo, itjhugulule begodu amemezele kabutjha namatjhuguluko atjhiwo endimeni (a) namkha, ngaphandle kwazo, lezo zimiso ukunikelwa kusetjenziswa kiwo ukufika kilelo zinga ukunikela kusebenza kiwo; namkha.
(c)	lawula nofana ngiyiphi indaba edingekako ngokokunikelwa lokhu, kufaka hlangana ukudluliselwa kwabasenzi, namkha ukudluliselwa kwepahla, iinkolodo, amalungelo neembopho kusuka kulunga leKhabhinethe namkha lomKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi namkha nanyana ngimuphi umnyango wombuso, ukuphatha, amaphiko wezokuphepha namkha ezinye iinkhungo.
(3)	(a) 	Ikhopi yesinye nesinye isimemezelo esikhitjhwe ngokulandela isigatjana (1) namkha (2) kufanele ithulwe eKorweni yePalamende eKulu nemKhandlwini wamaPhrovinsi wenarha ngaphakathi kwamalangana a 10 wokwaziswa kwesimemezelo leso.
(b) 	Nangabe iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha ngesiqunto azivumeli isimemezelo namkha enye nenye ingcenye yaso, isimemezelo namkha isimiso siphelelwa sikhathi, ngaphandle kobanyana kuthinteke –
(i)	Ukuba semthethweni kwakoke ekwenziwe ngokulandela lesosimemezelo ngaphambi bona siphelelwe sikhathi; namkha
(ii)	Amalungelo neenfanelo ezitholakele namkha iimbopho nemisebenzi enikwe ngaphambi kwaloku ukuphelelwa sikhathi.
(4)	Lokha nangabe umThetho unikelwa ngaphasi kwesigatjana (1) okunye nokhunye ukukhonjwa emthethweni esiPhathisweni esiwulawulako, kufanele kuhlathululwe kutjhiwo isiphathiswa esinekelwe kiso.
(5)	Okhunye nokhunye ukunikelwa komThetho ngaphasi kwesigaba 235(8) somThethosisekelo ogadungileko kufaka hlangana elinye nelinye itjhuguluko, okwamukela namkha ukwesula nesimemezelo esenzwe kabutjha mThetho omunye nomunye begodu elinye nelinye igadango elithethwe ngaphasi kwalesosigaba, kuthatha nje ngokwenziwe ngaphasi kwesigaba lesi.
15. Umthetho okhona ongaphandle kwamandla wePalamende wokwenza umthetho
(1)	IsiPhathiswa esingaphakathi kweKhabhinethe leso lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, silawula umThetho owela ngaphandle kwamandla wePalamende wokulawula umThetho, siragela phambili ngokuba namandla kilowomThetho bekufike lapha unikelwa isiPhathiswa ngaphasi komKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi ngokulandela isigaba 14 saleTjhejuli.
(2	 I-ayithemana (1) iphelelwa sikhathi emva kweminyaka emibili umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza.
16. Amakhotho
(1)	Enye nenye ikhotho kufaka hlangana namakhotho wabaRholi besiNtu agade avele akhona maduze ngaphambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, azakuragela phambili ngokusebenza nokusebenzisa amandla anikezwe wona ngokulandela umThetho othintana nawo, begodu omunye nomunye ophethe isikhundla sokuba ngumahluleli uzakuragela phambili ngokuphatha lesosikhundla ngokulandela umThetho othintana nalesosikhundla, ngaphasi kwalokho –
(a)	Elinye nelinye itjhuguluko nofana okwesulwa kwalowo mThetho; begodu
(b)	Ikhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(2) 	(a) 	Ikhotho yomThethosisekelo  esungulwe ngokomThethosisekelo  ogadungileko izakuba ikhotho yomThethosisekelo  ngaphasi komThethosisekelo  omutjha.
[I-ayithemana (b) isulwe ngokwesigaba 20 (a) somThetho 6 ka-2001] 
(3)	(a) Ikhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza yeSewula Afrika izakuba ikhotho ePhakameko yezokuBuyekeza ngaphasi komThethosisekelo  omutjha.
 [I-ayithemana (b) isulwe ngokwesigaba 20 (a) somThetho 6 ka-2001] 
 (4)	(a) IKhotho ePhakemeko yePhrovinsi namkha yesifunda, okuyingcenye yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika namkha iKhotho ePhakemeko yeNarha ezijameleko namkha ingcenye ejwayelekileko yaleyo khotho, izakuba yikhotho ePhakemeko ngaphasi komThethosisekelo omutjha ngaphandle kokutjhugulula iindawo lezo enamandla kuzo, ngaphasi kwehlelo lokuhlanganiswa elitjhiwo esigatjaneni (6).
(b) Loyo ophethe isikhundla namkha othathwa njengophethe isikhundla sokuba iJaji eloNgameleko, iphini leJaji eloNgameleko namkha ijaji lekhotho etjhiwo endimaneni (a) lokha umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuba liJaji eloNgameleko, iPhini leJaji eloNgameleko namkha ijaji lekhotho leyo ngaphasi komThethosisekelo omutjha, ngaphasi kwehlelo lokuhlanganisa elitjhiwo esigatjaneni (6).
(5)	Ngaphandle kwalokha kungakhambisani nokutjhiwo ngaphakathi namkha kungafaneli ngokusobala, okutjhiwo kunoma ngimuphi umThetho namkha ikambiso (a) Ikhotho yomThethosisekelo ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko ifanele ihlathululwe sengathi kutjhiwo ikhotho yomThethosisekelo ngaphasi komThethosisekelo omutjha;
(b) Ikhotho ephakemeko yezo kubuyekeza yeSewula Afrika ifanele ihlathululwe sengathi kutjhiwo iKhotho ePhakemeko yezokuBuyezwa; begodu
(c) Ingcenye yeKhotho ePhakemeko yePhrovinsi namkha isifunda yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika namkha iKhotho ePhakemeko yeNarha yemazibuse namkha ingcenye ejwayekileko yaleyokhotho, ifanele ihlathululwe sengathi kutjhiwo iKhotho ePhakemeko.
(6)	(a) Ngokurhaba okukgonakalako emva kobonyana umThethosisekelo  omutjha uthome ukusebenza, amakhotho woke kufaka hlangana ukwakhiwa, ukubunjwa, ukusebenza namandla awo nemithetho yoke ethintana nawo, kufanele itjhugululwe ngokwehlelo lokuhlanganisa ngomnqopho wokusungula ihlelo lekambiso yezobulungiswa elikhambisana tle neendingo zomThethosisekelo  omutjha.
(b) ilunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezekambiso yezobulungiswa, emva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ufanele ahlongoze ukuthoma kwehlelo lokuhlanganisa elibonelelwa endimeni (a).
(7)	(a) Omunye nomunye osesikhundleni, umThetho wokutjhugulula umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-2001, uthoma ukusebenza njenge-
(i)   	UMongameli weKhotho yomThethosisekelo, uba liJaji eliKhulu njengaba kutjhiwo esigabeni 167 (1) somThethosisekelo omutjha;
   (ii)	IPhini likaMongameli weKhotho yomThethosisekelo, liba iPhini leJaji eliKhulu njengombana kutjhiwo esigabeni 167 (1) somThethosisekelo omutjha; 
   (iii)	IJaji eliKhulu liba nguMongameli weKhotho ekulu yokudlulisa imilandu njengombana kutjhiwo esigabeni 168 (1) somThethosisekelo omutjha. 
iv)   	IPhini leJaji eliKhulu, liba liphini likaMongameli weKhotho ekulu yokudlulisa imilandu njengombana kutjhiwo esigabeni 168 (1) somThethosisekelo omutjha.
(b)	yoke imiyalo nemithetjhwana neenqophiso ezenziwa nguMongameli weKhotho yomThethosisekelo namkha iJaji eliKhulu usebenzile msinyana ngaphambi kokusebenza komThetho wokutjhugulula umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-2001, uthoma waraga ukusebenza kufikela usulwa namkha utjhugululwe.
Ungaphandle kokuthi kungakhambisani nokumumethweko namkha kungakhambisani, ukutjheja komunye nomunye umThetho namkha ikambiso eJajini eliKhulu namkha kuMongameli woKhotho yomThethosisekelo, kumele kuthathwe njengokutjhejwe neJaji eliKhulu njengombana kutjhiwo esigabeni 167 (1) somThethosisekelo omutjha.  
[I-ayithemana (7) ifakwe ngokwesigaba 20 (b) somThetho 6 ka- 2001] 
17. Imilandu esaleleko
 Ukuzwelelwa kwemilandu neembawo ezisalele emva maduze ngaphambi kobonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, kufanele kuragelwe phambili ngazo begodu ziqedwe sengathi umThethosisekelo omutjha awukamemezelwa, ngaphandle kwalokha iinrhuluphelo zobulungiswa zibeka iindingo ezahlukileko.
18. Amandla wokutjhutjhisa
(1)	Isigaba 108 somThethosisekelo ogadungileko siragela phambili ukuba namandla womThetho kuze kufike lapha umThetho weNarha obonelelwa kusigaba 179 somThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza. Isigaba lesi asithintani nokubekwa esikhundleni komNqophisi-mazombe wezobuTjhutjhisi ngaphasi kwesigaba 179.
(2)	Umtjhutjhisi-mazombe ophethe isikhundla lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili ngokusebenza ngokomThetho osetjenziswa i-ofisi lakhe, ngaphasi kwe-ayithemana (1).
19. Ukufunga nokuzibopha
Umuntu lowo oragela phambili esikhundleni ngokulandela leTjhejuli begodu lowo othethe isifungo sesikhundla namkha isibopho ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko angeze akatelelwa ukubuyelela isifungo sesikhundla leso namkha ‘isibopho ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
20. Ezinye iinkhungo zomthethosisekelo 
(1) 	Kilesisigaba “iinkhungo zomThethosisekelo” kutjhiwo –
(a) 	UmVikeli womPhakathi;
(b)	IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu;
[Indima (b) sitjhugululwe sigaba 4 somThetho 2 ka-1998.]
(c) 	IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili;
(d) 	UmHloli Mazombe wezeeMali;
(e) 	I-Reserve Bank yeSewula Afrika;
(f) 	IKomitjhana yezeeMali neeMali zomBuso;
(g) 	IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa; namkha
(h) 	IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
(2)	Isikhungo esisungulwe mThethosisekelo ogadungileko namkha ngaphasi kwawo siragela phambili ngokusebenza ngokulandela umThetho osetjenziswa kiyo, begodu omunye nomunye ophethe isikhundla sokuba ilunga lekomitjhana, ilunga leBhodo ye-Reserve Bank, umVikeli womPhakathi namkha umHloli Mazombe wezeeMali uzakuragela phambili ukuphatha isikhundla leso ngokulandela umThetho olawula isikhundla leso, ngaphasi –
(a) 	Kwanoma ngiliphi itjhuguluko namkha ukwesulwa kwaloyo mThetho; begodu
(b) 	Kwalokha ukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(3)	Iingatjana 199(1), 200(1), (3) no (5) kufika ku-(11) no 201 kufika ku-206 zomThethosisekelo ogadungileko ziragela phambili ukusebenza kufikela zesulwa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 zomThethosisekelo omutjha.
(4)	Amalunga weKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa abatjhiwo esigabeni 105(1)(h) somThethosisekelo  ogadungileko abasabi malunga weKomitjhana lokha amalunga atjhiwo esigabeni 178(1)(i) somThethosisekelo omutjha abekwa eenkhundleni.
(5)	(a) UmKhandlu we-Volkstaat osungulwe ngokulandela umThethosisekelo  ogadungileko uragela phambili ngokusebenza ngokulandela umThetho othintana nawo, begodu lowo ophethe isikhundla njengelunga lalowo mKhandlu lokha umThethosisekelo  omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili ngokuphatha isikhundla ngokulandela umThetho othintana nalesosikhundla, ngaphasi kwaloku –
(i) 	Ukutjhugululwa namkha ukwesulwa kwaloyo mThetho; begodu
(ii) 	Ngokukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(b) Iingaba 184A no 184B (1) (a), (b) no (d) zomThethosisekelo  ogadungileko ziragela phambili ngokuba namandla bekufike lapha zesulwa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 somThethosisekelo  omutjha.
21. Ukumenyezelwa komThetho ngokomThethosisekelo 
(1)	Lokha umThethosisekelo omutjha utlhoga ukumenyezelwa komThethowenarha nofana umThetho wePhrovinsi, lowo mThetho ufanele umenyezelwe siphathiswa esifaneleko ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(2)	Isigaba 198(b) somThethosisekelo omutjha angeze sakatelelwa kuze kufezeke isikhathi lapha umThetho obonelelwa kuleso sigaba umemezelwa khona.
(3)	Isigaba 199(3)(a) somThethosisekelo  omutjha angeze sakatelelwa ngaphambi kokwedlula iinyanga ezintathu ngemva kobanyana umThetho obonelelwa kusigaba leso sele umenyezelwe.
(4)	UmThetho weNarha obonelelwa esigabeni 217(3) kufanele umemezelwe ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza ngalo, kodwana ukungabikhona komThetho lo ngaleso sikhathi akuvimbeli ukusetjenziswa kwekambiso etjhiwo esigabeni 217(2).
(5)	Kuzekufike isikhathi lapho umThetho wePalamende otjhiwo esigabeni 65 (2) somThethosisekelo omutjha umemezelwako esinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi singaqunta indlela yaso yekambiso ngeleyo sizakudlulisela amandla waso kubajameli baso bonyana baphosele amavuwutu ebujameni baso kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
Bekufike isikhathi lapho umThetho otjhiwo esigabeni 229(1) (b) somThethosisekelo  omutjha umemezelwako, uMasipala uhlala anamandla wokubhadelisa imithelo, namkha intela leyo beyivele unamandla wokuyibhadelisa lokha umThethosisekelo  omutjha uthoma ukusebenza.
22. 	Ibumbano lesitjhaba nokulibalelana
(1)	Nanongoba kutjho ezinye iingaba somThethosisekelo omutjha begodu nanongoba umThethosisekelo ogadungileko wesuluwe, zoke iingaba ezimalungana nokulibulelwa kumThethosisekelo ogadungileko ngaphasi kwesihloko “ibumbano lwesitjhaba nokulibalelana” zithathwa njengencenye yomThethosisekelo omutjha kilezo mfisakalelo zomThetho wokuthuthukisa ibumbano lesiTjhaba nokulibalelana, 1995 (umThetho 34 ka-1995) njengoba utjhugululiwe, kufaka hlangana nokuba namandla womThetho kwawo.
(2)	Ngokwehloso ye-ayithemu (1), ilanga langomhlaka ’6 Disemba 1993’ elitholakala eenjamisweni zomThethosisekelo omdala ngaphasi kwesihloko ‘ Ibumbano lesiTjhaba nokuBuyelana’ kumele ilungiswe ngokuthi ‘ 11 Meyi 1994’. 
I-ayithemana (2) ifakwe ngokwesigaba 3 somThetho 1 ka1997] 
23. 	Umtlolo wamalungelo wobuntu
(1)	UmThetho weNarha obonelelwa eengabeni 9(4), 32(2) no 33(3)	zomhethosisekelo omutjha ufanele umemezelwe ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthoma ngalo ukusebenza.
(2)	Kuze kufike isikhathi lapho umThetho obonelelwa esigabeni 32(2) no 33(3)	zomThethosisekelo omutjha umemezelwako
(a) 	Isigaba 32(1) kufanele sithathwe nje ngesifundeka ngalendlela:
“(1) Omunye nomunye umuntu onelungelo lokubonelelwa ngombiko woke ophethwe mBuso namkha elinye nelinye lamagatja wawo, kwelinye nelinye izinga lombuso kufikela lapho umbiko lowo utlhogekako ekusetjenzisweni namkha ekuvikeleni nanoma ngimaphi amalungelo wabo;” begodu
(b)	 Izigaba 33(1) no (2) kufanele zithathwe njengezifundeka ngalendlela:
“Omunye nomunye umuntu onelungelo –
(a) Legadango lezokuphatha elisemthethweni lokha nanyana ngiliphi lamalungelo wabo namkha iinrhuluphelo athinteka namkha ethuselwa;
(b) Legadango lekambiso elifaneleko lokha nofana ngiliphi lamalungelo wabo namkha iimfisekelo ezisemthethweni athinteka namkha ethuselwa;
(c) Lokunikelwa kwamabanga atlolwe phasi ngedango lezokuphatha elithinta nofana ngiliphi lamalungelo namkha iinrhuluphelo zabo ngaphandle kwalokha amabanga wegadango lelo azisiwe; begodu
(d) Isenzo sezokuphatha esilungileko malungana namabanga anikelweko lapho elinye nelinye lamalungelo wabo lithinteka namkha lithuselwa khona”
(3)	Iingaba 32(2) no 33(3) zomThethosisekelo omutjha ziphelelwa sikhathi nangabe umThetho obonelelwa kilezongaba, ngokuhlukahlukana, awumemezelwa ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza.
24. Ukuphatha kwezomphakathi nezokuphepha
(1)	Iingaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kufika ku-228, 236(1), (2), (3), (6), (7)(b) no (8), 237(1) no (2)(a) no 239(4)	no (5) zomThethosisekelo ogadungileko ziragela phambili nokusebenza kwangathi umThethosisekelo ogadungileko awukasulwa, ngaphasi kwalokhu –
(a)	Amatjhuguluko weengaba lezo njengokutjhiwo esiNgezelelweni D;
(b)	Nofana ngiliphi itjhuguluko olusezakwenzwa namkha ukusulwa kwalezo iingaba zomThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 somThethosisekelo omutjha; begodu
(c)	nokukhambisana nomThethosisekelo  omutjha.
(2)	IKomitjhana yezemiSebenzi womphakathi namaKomitjhana wezemisebenzi womphakathi yamaPhrovinsi etjhiwo eSahlukweni 13 somThethosisekelo  ogadungileko, iragela phambili ngokusebenza ngokulandela lesoSahluko nomThetho othintana nawo sengathi iSahluko leso asikatjhugululwa, bekufike isikhathi lapho iKomitjhana namakomitjhana wamaPhrovinsi apheliswa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 somThethosisekelo  omutjha.
(3)	Ukwesulwa komThethosisekelo ogadungileko akuthintani esimemezelo somThetho esikhutjhwe ngaphasi kwesigaba 237(3)	somThethosisekelo ogadungileko begodu na nofana ngisiphi isimemezelo somThetho esinjalo siragela phambili ngaphasi ko –
(a) 	nofana ngiliphi itjhuguluko namkha ukwesulwa; begodu
(b) 	ukukhambisana nomThethosisekelo  omutjha.
25. Ukungavunyelwa okungezelelweko esibethamthethweni
(1)	Omunye nomunye odosa iinyanga ezidlula eziyi 12 ejele ngaphandle kwehlawulo ngaphakathi kweRiphabhligi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, akanalungelo lokuba ilunga leKoro yePalamende eKulu namkha isiBethamthetho sePhrovinsi.
(2)	Ukungabi nelungelo komuntu ngokulandela i-ayithemana (1) –
(a)	kuyaphela nakube umlandu uyasulwa yikhotho yokubuyekeza namkha isigwebo sehliselwa ngaphasi kwaleso esingathatheli umuntu ilungelo leli; namkha
(b)	kuphela emva kweminyaka emihlanu isigwebo leso siphelile.
26. Umbuso wendawo
(1)	Noma kwalokha iinjamiso eziseengabeni 151,155,156 no 157 zomThethosisekelo omutjha –
(a) 	iinjamiso zomThetho wokudlulisela umbuso wendawo, 1993 (umThetho 209 ka-1993) njengoba ungatjhugululwa ngesikhathi nesikhathi mThetho weNarha okhambisana nomThethosisekelo  omutjha, uhlala usebenza ngokwemikhandlu kamasipala kufikela lapho umKhandlu kaMasipala ujamiselela umKhandlu loyo namakhetho amakhulu wokukhethwa komKhandlu kamasipala emva kokuthoma komThethosisekelo omutjha; begodu
[I-ayithemana (a) ijanyiselelwe ngokwesigaba 5 (a) somThetho 2 ka 1998] 
(b) 	Mrholi wesintu womphakathi olandela indlela yomThetho wesintu begodu ahlala kumhlaba osendaweni yekhansela yendawo yesikhatjhana, ikhansela yesikhatjhana yasemakhaya namkha ikhansela yobajameli yesikhatjhana etjhiwo kumThetho wokudlulisela umbuso wendawo, umThetho ka-1993, begodu leyo ikhonjwe njengoba kwendlalwe esigabeni 182 somThethosisekelo  ogadungileko, ngokwesikhundla sakhe, ulungela ukuba lilunga laleyo khansela kufikela kufikela lapho umKhandlu kaMasipala ujamiselela umKhandlu loyo namakhetho amakhulu wokukhethwa komKhandlu kamasipala emva kokuthoma komThethosisekelo omutjha. 
[I-ayithemana (b) ijanyiselelwe sigaba 5(a) somThetho ka-2 ka-1998.]
(2)	Isigaba 245(4) somThethosisekelo ogadungileko siragela phambili ngokusetjenziswa kuzekufike lapha ukusetjenziswa kwesigaba leso kuphelela sikhathi. Isigaba 16(5) no (6) somThetho wokudlulisa umbuso wendawo, 1993 ngeze sasulwa ngaphambi kwaka-30 Apreli 1999.
[I-ayithemu (2) itjhugululwe sigaba 5 (b) somThetho 2 ka-1998.]
27. Ukulondwa kwemiThetho yePalamende nemiThetho yamaPhrovinsi
Iingaba 82 no 124 zomThethosisekelo omutjha akuthintani nokulondwa kwemiThetho yePalamende namkha imiThetho yephrovinsi isulwe ngaphambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza.
28. Ukurejistarwa kwepahla engakhambiko yombuso
(1)	Ekubonisweni kwesitifikethi libandla elifaneleko bona ipahla imhlaba namkha ipahla engatjhidiko yombuso ingeyombuso othize ngokwesigaba 239 somThethosisekelo wangaphambili, isikhulu seencwadi zobunikazi kufanele senze ukungeniswa nofana imitlolo enjalo ngenofana ngakwenye nenye irejista, incwadi yobunikazi nofana omunye umtlolo oqaleneka ukurejistara ipahla emhlaba namkha indlu leyo ngebizo lombuso lowo.
(2)	Akunamthelo wepahla, intela nofana esinye isibizo esibhadelwako malunga nokurejistarwa ngokwesigatjana (1).
ISINGEZELELO A
AMATJHUGULUKO KUTJHEJULI 2 EMTHETHWENISISEKELO OGADUNGILEKO
1. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 1 nge-ayithemu elandelako:
“1. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu ezingenela amakhetho weKoro yePalamende eKulu, zizakwenyula bong’khetheni kulawo makhetho erherhweni labongikhetheni elilungiswe ngokukhambisana naleTjhejuli nomThetho weNarha”.
2. Ukususwa kwesigaba 2 ngokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
“2. Iinhlalo eKorweni yePalamende eKulu njengombana kubekwe ngokulandela isigaba 46 somThethosisekelo omutjha, zizakuzaliswa ngokulandelako:
(a) 	Ingcenye equntwe phakathi yeenhlalo evela erherhweni lesifunda elethulwe ziinhlangano ngokwehlukahlukana nenani elithileko elibekelwe esinye nesinye isifunda njengobana kuqunte iKomitjhana ngamakhetho alendelako weKoro, kuhlolwe umbiko osekelwe phezu kwephenyiso ngokwesayensi malungana nabavowuti, neenkhalo zeenhlangano ezinefisekelo.
(b) 	Enye ingcenye yeenhlalo kuvela emarherhweni weNarha Mazombe ethule iinhlangano ngokwehlukahlukana, namkha kuvela erherhweni lemfunda lokha amarherho wenarha engakathulwa”.
3. Ukususwa kwesigaba 3 ngokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
“3. Amarherho wabo ngikhetheni ethule iinhlangano, azakumumatha ngokuzeleko amabizo angadluli inani labong’khetheni elilingana nenani leenhlalo eKorweni yePalamende eKulu, begodu elinye nelinye irherho lizakumumatha amagama lawo ngendlela yokulandelana ezabe iquntwe
yihlangano”.
4. Ngokutjhugulula isigaba 5 nokususa amagama angaphambi kwendima (a) ngokufaka amagama alandelako endaweni yawo:
“5. Iinhlalo ezitjhiwo ku-ayithemu 2(a) zizakwabelwa ngokweemfunda kilezohlangano ezingenela amakhetho, ngokulandelako:”
5. Ngokutjhugulula isigaba 6 –
(a) Ngokususa amagama angaphambi kwendima (a) nokubeka amagama alandelako endaweni yawo:
“6. iinhlalo ezitjhiwo ku-ayithemu 2(b) zizakwabelwa iinhlangano ezingenela amakhetho, ngokulandelako:” begodu
(b) Ngokususa indima (a) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(a) inani lamavowutu ngokwesihlalo azakuquntwa ngokuhlukanisa inani lamavowutu woke aphoselweko ngenarheni ngenani leenhlalo ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu, kuzaliselwe ngesisodwa, kuzakuba inani elibabalelwa isikhundla sinye”
6. Ngokutjhugulula i-ayithemu 7(3) ngokujamiselela indima (b) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(b) inani lamavowutu elibalelwa isihlalo elitjhugululiweko lizakuquntwa ngokwehlukanisa inani lamavowutu woke aphoselweko ngenarheni, kukhutjhwe inani lamavowutu aphoselweko ngenarheni mazombe lawo weenhlangano etjhiwo endimeni (a), ngenani leenhlalo eKorweni, kungezelelwe ngesisodwa, kukhutjhwe inani lamaphelelo leenhlalo ezabelwe iinhlangano leyo ngokulandela indima (a)”
7. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 10 kufakwe elandelako endaweni yayo:
“10. Inani leenhlalo kwesinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi izakuba njengoba iquntwe ngokulandela isigaba 105 somThethosisekelo  omutjha.”
8. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 11 nokufakwa kwe-ayithemu elandelako endaweni yayo:
“11. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu angenele amakhetho wesiBethamthetho sePhrovinsi, zizakwenyula abong’khetheni bamakhetho wesiBethamthetho emarherhweni weemfunda alungiswe ngokukhambisana neTjhejuli le nomThetho weNarha”.
9. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 16 nge-ayithemu elandelako:
“16. Ukukhonjwa kwabajameli
(1) 	Emva kokubalwa kwamavowutu sekuqediwe, inani abajameli behlangano enye nenye seliquntiwe begodu nemiphumela yamakhetho sele imenyezelwe ngokwesigaba 190 somThethosisekelo omutjha, iKhomitjhana, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo, izakukhomba erherhweni labong’khetheni, elaziswe ngokomThetho weNarha abajameli benhlangano enye nenye ngaphakathi kwesiBethamthetho.
(2) 	Ngokulandela ukukhonjwa okwenzwe ngokulandela i-ayithemana (1), lokha ibizo long’khetheni livela erherhweni elidlula elilodwa leKoro yePalamende eKulu namkha erherhweni lawo womabili weKoro yePalamende eKulu nesiBethamthetho sePhrovinsi (lokha amakhetho weKoro nesiBethamthetho abanjwa ngesikhathi esisodwa) begodu ung’khetheni lowo ujamele ukukhonjwa njengomjameli, ihlangano ethule irherho lelo, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo leso, izakutjengisa iKomitjhana bonyana ngiliphi irherho elifanele ukusetjenziswa ukukhomba ung’khetheni lowo namkha ngisiphi isiBethamthetho ung’khetheni lowo azakusebenza kiso, ekwenzekeni kwalokho ibizo long’khetheni lizakwesulwa kwamanye amarherho. 
(3)	IKomitjhana kufanele, yazise amarherho wabajameli esiBethamthethweni namkha iimBethamthetho.”
10. Ukutjhugula i-ayithemu 18 ngokujamiselela indima (b) nokufaka indima elandelako:
“(b) UMjameli ukhethwa njengelunga elisithunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha.”
11. Ukujamiselela i-ayithemu 19 nge-ayithemu elandelako:
“19. amarherho wabo ng’khetheni behlangano etjhiwo esigabeni 16(1) angazaliselwa kanye kwaphela kwesinye nesinye isikhathi eenyangeni ezi- 12 zokuthoma ezilandela ilanga lelo ukukhonjwa kwabajameli ngokulandela isigaba 16 kuqedwe ngalo, bonyana kukgonwe ukuzalisa
iinkhundla zesikhatjana: kwaphela lokha ukwengezelelwa lokho kwenziwa ekupheleni kwalelorherho”.
12. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 23 nge-ayithemu elandelako:
23. “Linkhundla ezivulekileko
(1) 	Lokha nakunesikhundla esivulekileko esiBethamthethweni leso iTjhejuli le isetjenziswako, ihlangano enyule ilunga elitjhiye isikhundla izakuzalisa isikhundla leso ngokwenyula umuntu-
(a) 	lowo ibizo lakhe likhona erherhweni labo ng’khetheni lelo ilunga elitjhiye isikhundla beka kilo; begodu
(b) 	omumuntu olandelako olungela begodu ophumelelako ukuthatha isikhundla erherhweni lelo.
(2) 	Unyulo lokuzalisa isikhundla luzakwethulwa kuSomlomo ngendlela yokutlolwa phasi.
(3)	Lokha nangabe ihlangano ejanyelwe esiBethamthethweni iyapheliswa namkha ayisabikhona begodu namalunga athintekako atjhiya phasi iinhlalo zabo ngokulandela isigaba 23A(i), iinhlalo lezo ezithintekako zizakwabelwa iihlangano eziseleko ngendlela efanako tle nalokha sengathi iinhlalo lezo ziinhlalo ezimukwe ngokulandela isigaba 7 namkha 14, noma ngayiphi indlela kwenzekako.”
13. Ukufakwa kwe-ayithemu elandelako ngemva kwe-ayithemu 23:
23A. “amabanga angezelelweko wokulahlekelwa bulunga eemBethamthethweni
(1) 	Umuntu ulahlekelwa bulunga besiBethamthetho leso leTjhejuli isetjenziselwa sona nangabe lowo muntu akasabililunga lehlangano leyo enyule umuntu loyo nje ngelunga lesiBethamthetho.
(2) 	Nangaphandle kwe-ayithemana (1) enye nenye ihlangano yezombanganarha ekhona ingatjhugulula ibizo layo ngesikhathi esinye nesinye.
(3)	UmThetho wePalamende, ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako emva bonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, ungaphasiswa ngokukhambisana nesigaba 76(1) somThethosisekelo omutjha bonyana utjhugulule le-ayithemu ne-ayithemu 23 ukubonelela indlela leyo ngayo kukgonakalako bonyana ilunga lesiBethamthetho elitjhiya phasi ubulunga behlangano emenyulile, aragele phambili ngokuba ilunga lesiBethamthetho lesi.
(4)	UmThetho wePalamende otjhiwo e-ayithemaneni (3)	nawo ungabonelela –
(a)	 bonyana ihlangano enye nenye ekhona ihlanganiswe nenye ihlangano; namkha
(b) 	bonyana ihlangano enye nenye izihlukanise phakathi ukuba ziinhlangano ezidlula yinye.
14. Ukwesulwa kwe-aithemu 24.
15. Ukutjhugululwa kwe-ayithemu 25 –
(a) Ngokusula ihlathululo “Komitjhana ngehlathululo elilandelako:
“iKomitjhana” kuthiwa ikomitjhana yaMakhetho etjhiwo kusigaba 190 somThethosisekelo omutjha,” begodu
(b) Ngokufaka ihlathululo elilandelako ngemva kwehlathululo “irherho lenarha”
“`UmThethosisekelo’ kuthiwa mThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996;”
16. Ukwesulwa kwe-ayithemu 26.
ISINGEZELELO B
UMBUSO WEBUMBANO WESITJHABA: 
UMBUSO OPHAKATHI
1. Isigaba 84 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe isigatjana esingezelelwa ngokulandelako –
“(3)	UMongameli ufanele athintane namaphini wakaMongameli –
(a) 	Ekuthuthukiseni nokusetjenzisweni kwemibandela yomBuso weBumbano;
(b) 	Kiyo yoke imiraro emalungana nekambiso yeKhabhinethe begodu nokwenziwa kwemisebenzi ePalamende;
(c) 	Ekunikeleni kwemisebenzi kumaphini wakaMongameli;
(d)	Ngaphambi kokubekwa eenkhundleni kweenkhulu ngaphasi komThethosisekelo lo namkha nanyana ngimuphi umThetho, kufaka hlangana ukukhethwa kwabajameli benarha kwezombanganarha namkha abanye abajameli emazweni wangaphandle;
(e)	Ngaphambi kokukhetha amaKomitjhana wokuPhenya;
(f)	Ngaphambi kokumenyezelwa kwereferendamu;
(g)	Ngaphambi kokulibalela abagwetjiweko”.
2. Isigaba 89 somThethosisekelo omutjha sithathwa nje ngesimumethe isigatjana ezingezelelwe ngokulandelako:
“(3)	Iingatjana (1) no (2) zisebenza nakuPhini likaMongameli”
3. Indima (a) yesigaba 90 (1) yomThethosisekelo omutjha ithathwa njengefundeka ngokulandelako:
“(a) iPhini likaMongameli elikhonjwe nguMongameli;
4. Isigaba 91 somThethosisekelo omutjha sithathwa nje ngesifundeka ngokulandelako:
91. IKhabhinethe
 (1) IKhabinethe ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli begodu –
(a) Nabo abangadluliko ema-27 abangamalunga weKoro yePalamende eKulu begodu bakhethwe ngokulandela isigatjana 8 kufikela ku-12; begodu
(b) Omunye kwaphela ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu begodu akhethwe ngokulandela isigatjana (13), kuphela lokha uMongameli, ngokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako, abona bonyana ukukhethwa kwaloyo kuyatlhogeka.
(2)	Enye nenye ihlangano ephethe iinhlalo ubuncani zibe ma-80 eKorweni yePalamende eKulu inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli hlangana namalunga weKoro.
(3)	Lokha ihlangano ingekho namkha ingekho ihlangano ephethe iinhlalo ezima-80 nokwedlula iKoro, ihlangano ephethe iinhlalo ezingaphezulu kwezinye iihlangano elandela ngokwesibili ngobunengi beenhlalo eziphetheko, enye nenye yazo inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli elilodwa hlangana namalunga weKoro.
(4)	Ekukhethweni kwakhe iphini likaMongameli angazikhethela bonyana uhlala alilunga namkha ulisa ubulunga beKoro.
(5)	IPhini likaMongameli angasebenzisa amandla begodu ufanele enze imisebenzi ethweswe isikhundla sikaPhini likaMongameli mThethosisekelo namkha onikelwe kilelo i-ofisi nguMongameli.
(6)	IPhini likaMongameli liphatha isikhundla –
(a) 	Kuze kube mhlaka 30 Apreli 1999 ngaphandle kwalokha nakatjhidiswa ngomunye namkha adoselwa emva ihlangano inelungelo lokukhetha ngokulandela isigatjana (2) no (3); nofana
(b) 	Kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli emva kwaMakhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwe ngaphambi komhlaka 30 Apreli 1999, athoma ukusebenza.
(7)	Ukuvuleka kwesikhundla sePhini likaMongameli singazaliswa yihlangano ekhethe loyo oliPhini likaMongameli.
(8)	Ihlangano ephethe iinhlalo ezibuncani obuma-20 eKorweni yePalamende eKulu begodu equnte ukuthatha indima emBusweni weKoro yePalamende eKulu, inelungelo lokunikelwa isikhundla sinye namkha kwendlu sinye seKhabhinethe lezo abo abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bazokubekwa kizo, ukuya ngenani leenhlalo eziphethwe ngiyo eKorweni yePalamende eKulu nakuqondiswe neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezithatha indima.
(9)	Iinkhundla zeKhabhinethe zifanele ukunikezwa iinhlangano ezithatha indima ngokulandela indlela elandelako:
(a)	Inani leenhlalo ezabelwe esikhundleni esodwa ifanele ibekwe ngokwehlukanisa inani leenhlalo zoke eKorweni yePalamende eKulu eziphethwe ngokuhlanganelwa iinhlangano ezithatha indima ngenani leenkhundla lezo abo abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bafanele bakhethe kizo kuzaliselwe ngomunye godu.
(b)	Imiphumela, kungathathwa amadesimali wesithathu nalandelako nakakhona, kuzakuba inani leenhlalo ezabelwe isikhundla.
(c)	Inani leenkhundla ezifanele ukwabelwa ihlangano ethatha indima zizakuquntwa ngokuhlukanisa inani lezihlalo zoke eziphethwe ngileyo hlangano eKorweni yePalamende eKulu ngenani elitjhiwo endimeni (b).
(d)	Imiphumela, ngaphasi kwaloku okutjhiwo endimeni (e), itjengisa inani leenkhundla elabelwe ihlangano leyo.
(e)	Lokha ukusetjenziswa kwendlela etjhiwo ngaphezulu kuletha inani elidluleleko elingeze lamumathwa inani leenkhundla ezabelwe iinhlangano, lenani elidluleleko lizakuphikisana nenani elidluleleko elifana nalo elitholwe ngenye ihlangano namkha iinhlangano, begodu noma ngisiphi isikhundla namkha iinkhundla ezisaleleko ezikabiwa zifanele zabelwe ihlangano namkha iinhlangano ezithintekako ngokulandela inani elidluleleko.
(10)	 UMongameli emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezithatha indima kufanele –
(a) 	athathe isiqunto malungana neenkhundla ezifanele ukwabelwa iinhlangano ezahlukahlukeneko ezithatha indima ngokulandela inani leenkhundla ezabelwe zona ngokwesigatjana (9);
(b)	 bakhethe kulesosikhundla ilungu leKoro yePalamende eKulu olilunga lenhlangano leyo isikhundla leso sabelwe yona ngaphasi kwendima (a) ukuba ngu oziphendulela kilesosikhundla.
(c)	 nakutlhogeka bonyana umThethosisekelo  namkha iinrhuluphelo zombuso omuhle ziphumeleliswe, atjhugulule noma ngiyiphi indaba ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (9);
(d)	 basuse esikhundleni loyo abekwe ngaphasi kwendima (b) –
(i) 	Nayikuthi uMongameli abawa nguMrholi wehlangano leyo uNgqongqotjhe loyo alilunga bonyana enze lokho; namkha
(ii) 	Uma lokho kudingwa mnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle; namkha
(e) 	Azalise, umakudingakala, ngaphasi kwendima (b), isikhundla sika.
(11) Isigatjana (10) sifanele ukusetjenziswa ngomoya omumethwe emnqopheni wombuso wobumbano lesitjhaba, begodu uMongameli nalaba asebenza nabo bafanele bafisekele ukufikelela ukuzwana kwabo boke lokha nabasebenzisa isigatjana lesi; ngaphandle kwalokha kungakgonekiko bonyana kufikelelwe ukuzwana kwabo boke kulokhu –
(a) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (a) (c) namkha (d) (ii) yesigatjana leso, isiqunto sikaMongameli sizakuphumeleliswa; begodu
(b) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endinyaneni (b), (d)(i) namkha (e) yesigatjana leso esinamatha umuntu olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli sizakuphumeleliswa.
(c) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
(12) Uma isikhundla esinikelweko sitjhugululwa ngokulandela isigatjana (10) (c), abo abathintekako bafanele batjhiye iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokungakhethwa kabutjha kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahluka, ngokulandela amatjhugululo lawo.
(13) UMongameli –
(a) ngokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele –
(i) abonelele ngesikhundla esithile esizakuba ngisaka otjhiwo esigatjaneni (1)
(b) nakutlhogekako ngokulandela isiqunto sikaMongameli ngaphasi kwesigatjana leso;
(ii) abeke esikhundleni leso umuntu ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu, ukuba nguNgqongqotjhe oziphendulela esikhundleneso;
(iii) azalise, nakutlhogekako, ngaphasi kwendima (b) isikhundla sika.
(b) Emva kokuthintana namaPhini kaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele asuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (a) nakutlhogekako ngokomnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle.
(14) Imihlangano yeKhabhinethe kufanele ikhambiswe nguMongameli, namkha nangabe uMongameli alaya njalo, liphini likaMongameli: nakuphela amaphini wakaMongameli bazakukhambisa leyo mihlangano ngokutjhidelana ngaphandle kwalokha iindingo zombuso nomoya umumethwe eminqopheni wombuso webumbano lesitjhaba ziveza okwahlukileko.
(15) IKhabhinethe yombuso webumbano lesitjhaba begodu nesidingo sombuso onekghono”.
5. Isigaba 93 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
93. “Ukubekwa eenkhundleni kwamaPhini waboNgqongqotjhe”
 (1) 	UMongameli, emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezikhona kuKhabhinethe, angasungula iinkhundla zamaPhini wabo.
(2) 	Ihlangano inelungelo lokwabelwa isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe sinye namkha ukwedlula ngokulandela ukujanyelwa kwayo nangendlela iinkhundla zeKhabhinethe zabiwa ngayo.
(3)	Okutjhiwo sigaba 88(10) kufika ku (12) kusebenza, ngamatjhuguluko afaneleko, nakumaPhini wabo, begodu ekusetjenzisweni kwalokho, nakutjhiwo uNgqongqotjhe namkha isikhundla kufanele kufundwe njengathi kutjhiwo iPhini likaNgqongqotjhe namkha isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe ngokwahlukahlukana.
(4)	Uma umuntu abekwe esikhundleni njengePhini likaNgqongqotjhe sanoma ngisiphi isikhundla esinikelwe uNgqongqotjhe –
(a) ebujameni bakaNgqongqotjhe othintekako, iPhini likaNgqongqotjhe kufanele lisebenzise amandla begodu lenze nemisebenzi enikelwe uNgqongqotjhe loyo ngokulandela noma ngimuphi umThetho obekiweko, nofana onikelwe kileloPhini likaNgqongqotjhe ngaphasi kwemilayo yakaMongameli; begodu
(b) nakutjhiwo uNgqongqotjhe kunoma ngimuphi umThetho kufanele kuhlathululwe njengokufaka hlangana nePhini likaNgqongqotjhe osebenza umsebenzi ngaphasi kwendima (a) onikelwe nguNgqongqotjhe loyo iPhini likaNgqongqotjhe elisebenza ebujameni bakhe.
(5)	Lokha iPhini likaNgqongqotjhe litshwilile namkha nanyana ngaliphi ibanga lingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza umsebenzi walo, uMongameli angabeka esikhundleni omunye ukuba iPhini likaNgqongqotjhe, namkha angabeka omunye umuntu bona asebenze ebujameni baloyo oliPhini likaNgqongqotjhe, bonyana asebenzise amandla nokwenza yoke imisebenzi yakhe, namkha asebenzise amandla athile namkha enze umsebenzi othile”.
6. Isigaba 96 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe iingatjana zokuzaliselela ezilandelako:
“(3)	AboNgqongqotjhe baziphendula ngamunye ngamunye kuMongameli neKorweni yePalamende eKulu ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga weKhabhinethe aziphendulela ngokuhlanganyela ekwenzeni imisebenzi yomBuso weNarha nenkambisweni zawo.
(4)	AboNgqongqotjhe bafanele balawule iminyango yabo ngokulandela ikambiso ebekwe iKhabhinethe.
(5)	Lokha uNgqongqotjhe abhalelwa kulawula umnyango ngokulandela imithethwana yeKhabhinethe, uMongameli angabawa othintekako boma abuyisele ilawulo yomnyango wakhe endleleni ekhambisana nemithethwana leyo.
(6)	Nayikuthi uNgqongqotjhe othintekako abhalelwa kulandela isibawo sikaMongameli ngaphasi kwesigatjana (5), uMongameli angasusa u loyo esikhundleni –
(a) Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo kusigaba 91 (1)(a), emva kokuthintana noNgqongqotjhe loyo, begodu lokha uNgqongqotjhe angasilo ilunga lehlangano kaMongameli namkha angasiwo uMrholi wehlangano ezibandakanyako, emva kokuthintana nomrholi wehlangano le uNgqongqotjhe loyo alilunga layo; namkha
(b) Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo esigabeni 91 (1)(b), emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako”.
ISINAMATHISELWA C
UMBUSO WEBUMBANO LESITJHABA
IHLANGOTHI LEPHROVINSI
1. Isigaba 132 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
132. “ImiKhandlu yezokuPhatha
(1) UmKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu namalunga angadluli ku-10 akhethwe nguNdunankulu ngokulandela isigaba lesi.
(2) Ihlangano ephethe ubuncani amaphesente ali-10 weenhlalo esiBethamthethweni sePhrovinsi begodu equnte bona izozibandakanya emBusweni weBumbano lesiTjhaba, inelungelo lokwabelwa isikhundla sinye namkha ukwedlula emKhandlwini wezokuPhatha ngokulandisa inani lezihlalo eziphethwe ngiyo esiBethamthethweni nakuqondiswa nezihlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezizibandakanyako.
(3)	Iinkhundla emKhandlwini wezokuphatha zifanele zabelwe iinhlangano ezizibandakanyako ngokwehlukahlukana ngokulandela indlela endlalwe esigabeni 91 (9), begodu ekusetjenzisweni kwaleyo ndlela nakutjhiwo kilesosigaba –
(a) IKhabhinethe kufanele efundwe njengathi kutjhiwo umKhandlu wezokuPhatha;
(b) UNgqongqotjhe, kufanele kufundwe njengathi kutjhiwo ilunga lomKhandlu wezokuPhatha; begodu
(c) IKoro yePalamende eKulu kufanele lifundwe njengathi kutjhiwo siBethamthetho sePhrovinsi.
(4)	UNdunakulu wePhrovinsi emva kokuthintana nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele –
(a) abeke iinkhundla ezizakwabelwa iinhlangano ezizibandakanyako ngokwenani leenkhundla ezabelwe ngokulandela isigatjana (3);
(b) Abeke kwesinye nesinye salezonkhundla ilunga lesiBethamthetho elililunga lehlangano eyabelwe isikhundla leso ngaphasi kwendima (a), ukuba lilunga lomKhandlu wezokuphatha oziphendulela esikhundleneso;
(c) Nakutlhogekako ngomnqopho womThethosisekelo namkha ngokweenrhuluphelo zomBuso omuhle, atjhugulule isikhundla esibekwe ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (3);
(d) Asuse esikhundleni nanyana ngimuphi obekwe ngaphasi kwendima (b) –
(i) Lokha uNdunakulu abawiwa Mrholi wehlangano leyo ilunga lomKhandlu wezokuPhatha ililunga layo, bona enze lokho; namkha
(ii) Lokha nakutlhogwa mnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle; namkha
(e) Azalise, nakutlhogeka, ngokulandela indima (b) isikhundla selunga lomKhandlu wezokuPhatha.
(5) Isigatjana (4) kufanele sisetjenziswe ngomoya omumethwe emqopheni womBuso weBumbano lesiTjhaba, begodu uNdunakulu nalaba asebenza nabo bafanele bafisekele ukufikelela ukuzwana kwabo boke ngaso soke isikhathi nabasebenzisa isigatjana lesi; kwaphela lokha ukuzwana kungafikelelwa kulokhu –
(a) ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo endimeni (a), (c) namkha (d)(ii) yesigatjana leso, isiqunto sikaNdunankulu sizakuphumelela;
(b) ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo endimeni (b), (d) (i) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu ongasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu; isiqunto somrholi wenhlangano le umuntu loyo alilunga layo sizakuphumelela; begodu
(c) ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu olilunga lehlangano kaNdunakulu, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela.
(6)	Lokha kwanoma ngikuphi ukwabiwa kweenkhundla kutjhugululwa ngaphasi kwesigatjana
(4)(c) amalunga athintekako afanele atjhiye phasi iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokubekwa kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahlukana ngokulandela amatjhuguluko abekiweko.
(7)	Imihlangano yomKhandlu wezokuPhatha kufanele ikhambiswe nguNdunakulu wePhrovinsi.
(8)	UmKhandlu wezokuPhatha kufanele usebenze ngendlela ethathela ehloko ummoya ofisekela ukuzwana omumethwe emqopheni yomBuso weBumbano lesiTjhaba, begodu neendingo zomBuso onekghono”.
2. Isigaba 136 somThethosisekelo omutjha sithathwa nje ngesimumethe iingatjana ezingezelelweko ezilandelako:
“(3)	Amalunga womKhandlu wezokuPhatha aziphendulela ngamunye namunye kuNdunakulu nesiBethamthethweni sePhrovinsi ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela ngokuhlanganyele ekwenzeni umsebenzi womBuso wePhrovinsi nemithetjhwana yawo.
(4)	Amalunga womKhandlu wezokuPhatha afanele aphathe iminyango yabo ngokulandela ikambiso equntwe mKhandlu.
(5)	Lokha ilunga lomKhandlu wezokuPhatha libhalelwa kuphatha umnyango ngokulandela ikambiso yomKhandlu, uNdunakulu angabawa ilunga elithintekako bona libusele ukuphatha komNyango wakhe endleleni ekhambisana nekambiso leyo.
Lokha ilunga elithintekako libhalelwa kufeza iindingo zikaNdunakulu ngaphasi kwesigatjana (5), uNdunakulu angasusa ilunga lelo esikhundleni emva kokuthintana nelunga lelo, begodu lokha ilunga lelo lingasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu namkha umrholi wehlangano ezibandakanyako, begodu emva kokuthintana nomrholi wenhlangano le alilunga layo”.
ISINAMATHISELWA D
UKUPHATHA KWEZOMPHAKATHI NAMAPHIKO WEZOKUPHEPHA:
AMATJHUGULUKO WEENGABA ZOMTHETHO ONGADUNGILEKO
1. Ngokutjhugulula isigaba 218 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokusula esigatjaneni (1) amagama angaphambi kwendima (a) nokufaka amagama alendelako endaweni yawo;
“(1) Ngaphasi kokulayelwa kuka wezokuphepha nokuvikela, uKomitjhinara
Mazombe wezobupholisa uzaziphendulela ku –”
(b) Ngokususa indima (b) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(b) ukubekwa eenkhundleni kwaboKomitjhinara bamaPhrovinsi”
(c) Ngokususa indima (d) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(d) ukuphenya nokuvimbela ubulelesi obuhlelekileko namkha ubulelesi obudinga ukuphenyisiswa nokuvimbelwa inarha mazombe namkha ngobuhlakani kwezephenyo yobulelesi;”begodu
(d) Ngokususa indima (k) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(k) Ukusungulwa nokuphumelelisa igatja lezobupholisa elicalane nokuvikeleka komphakathi wenarha mazombe bonyana lithunyelwe ukusebenza endaweni ezinye ngokokusekela namkha ngesibawo sikaKomitjhinara wezobupholisa wePhrovinsi”
(c) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
(2) Ukutjhugululwa kwesigaba 219 somThethosisekelo ogadungileko ngokususa esigatjaneni (1) amazwi angaphambi kwendima (a) ngokufaka amazwi alandelako endaweni yawo: –
“(i) Ngaphasi kwesigaba 218, uKomitjhinara wePhrovinsi uzakuba nokuziphendulela kilokhu
–”
3. Ngokutjhugulula isigaba 224 somThethosisekelo ogadungileko ngokusula imibandela yesigatjana (2) ngalemibandela:
“kwaphela lokha isigatjana lesi sizakusetjenziswa kumalunga wephiko elinye nelinye elihlome ngeenkhali lelo elethule irherho labasebenzi balo ngemva bonyana umThethosisekelo  werRphabhligi yeSewula Afrika (umThetho 200 ka-1993) uthome ukusebenza, kodwana ngaphambi kobanyana umtlolo womThethosisekelo  mutjha wamukelwe njengombana kubonelelwe esigabeni 73 somThethosisekelo  lowo, lokha nangabe ihlangana yezombanganarha leyo ulawulo nokuphatha kungaphasi kwayo namkha leyo ebandakanywa nayo nalewo eragelisa phambili umnqopho wayo eye yazibandakanya emKhandlwini wokudlulisela zokuphatha begodu ethethe indima emakhethweni wamathomo weKoro yePalamende eKulu neweemBethamthetho zamaPhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo  loyo.”
4. Itjhuguluko lesigaba 227 somThethosisekelo ogadungileko ngokusula isigatjana (2) nokufaka isigatjana (2) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(2) Umbutho wezobusotja wenarha uzakusebenzisa amandla wenze nemisebenzi wawo kwaphela ngokweenrhuluphelo zenarha ngokulandela iSahluko 11 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996".
5. Itjhuguluko lesigaba 236 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokususa isigatjana (1) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(1) zemisebenzi yomphakathi, umnyango womBuso, ukuphatha namkha iphiko lezokuphepha lelo kuthe maduze ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996 (emva kwalokhu ethiwa mThethosisekelo omutjha), enze umsebenzi wombuso, iragela phambili ngokusebenza ngokulandela imithetho ethintana nayo kuze kufike lapho ipheliswako, namkha ifakwe ngaphasi namkha ihlanganiswe nezinye iinkhungo ezifaneleko, namkha ihlanganiswe nanoma ngiziphi ezinye iinkhungo”;
(b) Ngokususa isigatjana (6)	nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(6)	(a) UMongameli angabeka iKomitjhana bonyana ihlolisise namkha itjhugulule isivumelano, ukubekwa esikhundleni namkha ukukhutjhulwa emsebenzini, namkha okwabelwa kwemibandela yomsebenzi namkha izinto ezinye, eyenzeke hlangana 27 Apreli 1993 no 30 zikaSeptemba 1994 malungana nanoma ngimuphi umuntu otjhiwo esigatjaneni (2) namkha nanoma ngisiphi isiqhema sabantu labo.
(b) IKomitjhana le ingabuyisela emva namkha itjhugulule isivumelwano, ukubekwa esikhundleni, ukukhutjhulwa emsebenzini namkha ukwabelwa kwemibandela yomsebenzi lokha nangabe ayikalungi namkha ayikafaneli nakutjhejwa ubujamo besenzo leso” begodu
(c) Ngokususa “umThethosisekelo lo” lapha kwenzeka khona esigabeni 236, nokufaka “umThethosisekelo omutjha” endaweni yalo.
6. Ukutjhugulula isigaba 237 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokususa indima (a) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(a) Uhlelo lokuhlanganiswa kweenkhungo zoke ezitjhiwo kusigaba 236(1), ngaphandle kwamabutho wezobusotja atjhiwo esigabeni 224(2), zizakuthi emva kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo  weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996, ziragele phambili ngomnqopho wokusungula-
(i) ukuphatha okunekghono ezingeni lombuso wenarha okuzakuqalana neendaba ezingaphakathi kwendawo leyo umBuso weNarha onamandla phezu kwayo; begodu 
(ii) ukuphatha okunekghono kwenye nenye iPhrovinsi okuzokuqalana neendaba ezingaphakathi kwendawo leyo enye nenye omunye nomunye umBuso wePhrovinsi unamandla phezu kwayo; begodu
(b) Ngokususa indimana (i) yesigatjana (2)(a) ngokufaka indinyana elandelako endaweni yayo:
“(i) iinkhungo ezitjhiwo esigabeni 236 (1) ngaphandle kwamabutho wezobusotja zizakuba sezandleni zombuso wenarha, ozakusebenzisa amandla ngokubambisana nemibuso yamaPhrovinsi”;
7. Ukutjhugululwa kwesigaba 239 somThethosisekelo ogadungileko ngokususa isigatjana (4)	nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(4)	Ngaphasi begodu ngokukhambisana nanoma ngimuphi umThetho osetjenziswako; ipahla, amalungelo, iimbopho neenkolodo zamaphiko atjhiwo esigabeni 224(2) zizakudluliselwa ngaphezu komButho wezobusotja weNarha ngokukhambisana nemilayo yezobusotja.”
Tjheduli 6A
[ITjheduli 6A efakwe isigaba 6 somThetho 10 ka-2003 yasulwa ngokwesigaba 6 somThetho 14 ka-2008]  
Tjheduli 6B
[ITjheduli 6B ebeyaziwa nge Tjheduli 6A phambilini eyafakwa sigaba 2 somThetho 8 ka-2002 yatjhugululwa ngokwesigaba 5 somThetho 10 ka-2003. Yatjhugululwa inomboro ngokwesigaba 6 somThetho 10 ka-2003 yaze yasulwa ngokwesigaba 5 somThetho 15 ka-2008]  
ISINGEZELELO A
AMATJHUGULUKO KUTJHEJULI 2 EMTHETHWENISISEKELO OGADUNGILEKO
1. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 1 nge-ayithemu elandelako:
“1. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela mThetho weNarha begodu ezingenela aMakhetho weKoro yePalamende eKulu, zizakwenyula abong’khetheni kulawo makhetho erherhweni labongikhetheni elilungiswe ngokukhambisana naleTjhejuli nomThetho weNarha”.
2. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 2 nge-ayithemu elandelako:
“2. Iinhlalo eKorweni yePalamende eKulu njengombana kubekwe ngokulandela isigaba 46 somThethosisekelo omutjha, zizakuzaliswa ngokulandelako:
(a) Ingcenye equntwe phakathi yeenhlalo evela erherhweni lesifunda elethulwe ziinhlangano ngokwehlukahlukana nenani elithileko elibekelwe esinye nesinye isifunda njengobana kuqunte yiKomitjhana ngamakhetho alendelako weKoro, kutjhegwe umbiko osekelwe phezu kwephenyiso ngokwesayensi malungana nabavowuti, neenkhalo zeenhlangano ezinekareko.
(b) Enye ingcenye yeenhlalo kuvela emarherhweni weNarha Mazombe ethule iinhlangano ngokwehlukahlukana, namkha kuvela erherhweni lemfunda lokha amarherho wenarha engakathulwa”.
3. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 3 nge-ayithemu elandelako:
“3. Amarherho wabo ngikhetheni ethule ihlangano, azakumumatha ngokuzeleko amabizo angadluli inani labong’khetheni elilingana nenani leenhlalo eKorweni yePalamende eKulu, begodu elinye nelinye irherho lizakumumatha amagama lawo ngendlela yokulandelana ezabe iquntwe yihlangano”.
4. Ngokutjhugulula i-ayithemu 5 ngokujamiselela amagama angaphambi kwendima (a) ngokufaka amagama alandelako endaweni yawo:
“5. Iinhlalo ezitjhiwo ku-ayithemu 2(a) zizakwabelwa ngokwezifunda kulezohlangano ezingenela amakhetho, ngokulandelako:”
5. Ngokutjhugulula i-ayithemu 6 –
6. (a) Ngokususa amagama angaphambi kwendima (a) nokubeka amagama alandelako endaweni yawo:
“6. Iinhlalo ezitjhiwo e-ayithemini 2(b) zizakwabelwa iinhlangano ezingenela amakhetho, ngokulandelako:” begodu
(b) Ngokususa indima (a) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(a) inani lamavowutu ngokwesihlalo azakuquntwa ngokuhlukanisa inani lamavowutu woke aphoselweko ngenarheni ngenani leenhlalo ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu, kuzaliselwe ngesi sodwa, kuzakuba inani elibabalelwa isikhundla sinye”
6. Ngokutjhugulula i-ayithemu 7(3) ngokususa indima (b) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(b) Inani lamavowutu elibalelwa isihlalo elitjhugululiweko lizakuquntwa ngokwehlukanisa inani lamavowutu woke aphoselweko ngenarheni, kukhutjhwe inani lamavowutu aphoselweko ngenarheni mazombe lawo wehlangano etjhiwo endimeni (a), ngenani leenhlalo eKorweni, kungezelelwe ngesisodwa, kukhitjhwe inani lamaphelelo leenhlalo ezabelwe ihlangano leyo ngokulandela indima (a)”
7. Ngokujanyiselelwa kwe-ayithemu 10 kufakwe elandelako endaweni yayo:
“10. Inani leenhlalo kwesinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi izakuba njengoba iquntwe ngokulandela isigaba 105 somThethosisekelo  omutjha.”
8. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 11 nokufakwa kwe-ayithemu elandelako endaweni yayo:
“11. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu angenele aMakhetho wesiBethamThetho sePhrovinsi, zizakwenyula abong’khetheni bamakhetho wesiBethamthetho emarherhweni weemfunda alungiswe ngokukhambisana neTjhejuli le nomThetho weNarha”.
9. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 16 nge-ayithemu elandelako endaweni yayo:
16. “Ukukhonjwa kwabajameli
 (1) Emva kokubalwa kwamavowutu sekuqediwe, inani abajameli beenhlangano enye nenye seliquntiwe begodu nemiphumela yamakhetho sele imenyezelwe ngokwesigaba 190 somThethosisekelo  omutjha, iKhomitjhana, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo, izakukhomba erherhweni labong’khetheni, elaziswe ngokomThetho weNarha abajameli behlangano enye nenye ngaphakathi kwesiBethamThetho.
(2) Ngokulandela ukukhonjwa okwenzwe ngokulandela isigatjana (1), lokha ibizo long’khetheni livela erherhweni elidlula elilodwa leKoro yePalamende eKulu namkha erherhweni lawo womabili weKoro yePalamende eKulu nesiBethamthetho sePhrovinsi (lokha amakhetho weKoro nesiBethamthetho abanjwa ngesikhathi esisodwa) begodu ung’khetheni lowo ujamele ukukhonjwa njengomjameli, ihlangano ethule irherho lelo, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo leso, izakutjengisa iKomitjhana bonyana ngiliphi irherho elifanele ukusetjefziswa ukukhomba ung’khetheni lowo namkha ngisiphi isiBethamthetho ung’khetheni lowo azakusebenza kiso, ekwenzekeni kwalokho ibizo long’khetheni lizakwesulwa kwamanye amarherho.
(3)	IKomitjhana kufanele, yazise amarherho wabajameli esiBethamthethweni namkha iimBethamthetho.”
10. Ukutjhugululwa kwe-ayithemu 18 ngokususa indima (b) nokufaka indima elandelako:
“(b) UMjameli ukhethwa njengelunga elisithunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha.”
11. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 19 nge-ayithemu elandelako:
“19. Amarherho wabo ng’khetheni benhlangano etjhiwo esigabeni 16(1) angazaliselwa kanye kwaphela kwesinye nesinye isikhathi eenyangeni ezi 12 zokuthoma ezilandela ilanga lelo ukukhonjwa kwabajameli ngokulandela isigaba 16 kuqedwe ngalo, bonyana kukghonwe ukuzalisa iinkhundla zesikhatjana: kwaphela lokha ukungezelelwa lokho kwenziwa ekupheleni kwalelorherho”.
12. Ukujanyiselelwa kwe-ayithemu 23 nge-ayithemu elandelako endaweni yayo:
23. “linkhundla ezivulekileko
(1) Lokha nakunesikhundla esivulekileko esiBethamthethweni leso iTjhejuli le isetjenziswako, ihlangano enyule ilunga elitjhiye isikhundla izakuzalisa isikhundla leso ngokwenyula umuntu-
(a) lowo ibizo lakhe likhona erherhweni labo ng’khetheni lelo ilunga elitjhiye isikhundla beka kilo; begodu
(b) omumuntu olandelako olungela begodu ophumelelako ukuthatha isikhundla erherhweni lelo.
(2) inyulo lokuzalisa isikhundla lizakwethulwa kuSomlomo ngendlela yokutlolwa phasi.
(3)	Lokha nangabe ihlangano ejanyelwe esiBethamthethweni iyapheliswa namkha ayisabikhona begodu namalunga athintekako atjhiya phasi iinhlalo zabo ngokulandela isigaba 23A(i), iinhlalo lezo ezithintekako zizakwabelwa ihlangano eziseleko ngendlela efanako tle nalokha sengathi iinhlalo lezo ziinhlalo ezamukwe ngokulandela isigaba 7 namkha 14, noma ngayiphi indlela kwenzekako.”
13. Ukufakwa kwe-ayithemu elandelako ngemva kwe-ayithemu 23:
23A “Amabanga angezelelweko wokulahlekelwa bulunga eembethamthethweni
(1) Umuntu ulahlekelwa bulunga besiBethamthemtho leso lokha leTjhejuli isebenza khona nangabe lowo muntu akasabi lilunga lehlangano leyo emnyule njengelunga lesiBethamthetho.
(2) Nangaphandle kwe-ayithemana (1) enye nenye ihlangano yezombanganarha ekhona ingatjhugulula ibizo layo ngesikhathi esinye nesinye.
(3)	UmThetho wePalamende, ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako emva bonyana umThethosisekelo  omutjha uthome ukusebenza, ungaphasiswa ngokukhambisana nesigaba 76(1) somThethosisekelo  omutjha bonyana utjhugulule indima le nendima 23 ukubonelela indlela leyo ngayo kukgonakalako bonyana ilunga lesiBethamthetho elitjhiya phasi ubulunga behlangano emenyulileko, aragele phambili ngokuba lilunga lesiBethamthethwesi.
(4)	UmThetho wePalamende otjhiwo e-ayithemaneni (3)	nawo ungabonelela –
(a) bonyana ihlangano enye nenye ekhona ihlanganiswe nenye ihlangano; namkha
(b) bonyana ihlangano enye nenye izihlukanise phakathi ukuba yihlangano ezidlula yinye.
14. Ukwesulwa kwe-ayithemu 24.
15. Ukutjhugululwa kwe-ayithemu 25 –
(a) Ngokujamiselela ihlathululo “Komitjhana ngehlathululo elandelako:
“iKomitjhana” kuthiwa ikomitjhana yaMakhetho etjhiwo esigabeni 190 somThethosisekelo  omutjha,” begodu
(b) Ngokufaka ihlathululo elilandelako ngemva kwehlathululo “irherho lenarha”
“`UmThethosisekelo’ kuthiwa mThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996;”
16. Ukwesulwa kwe-ayithemu 26.
ISINGEZELELO B
UMBUSO WEBUMBANO LESITJHABA  
UMBUSO OPHAKATHI
1. Isigaba 84 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe isigatjana esingezelelwa ngokulandelako –
“(3)	UMongameli ufanele athintane namaPhini wakaMongameli –
(a) Ekuthuthukiseni nokusetjenzisweni kwemibandela yomBuso weBumbano;
(b) Kiyo yoke imiraro emalungana nekambiso yeKhabhinethe begodu nokwenziwa kwemisebenzi ePalamende;
(c) Ekunikelweni kwemisebenzi kumaphini wakaMongameli;
(d) Ngaphambi kokubekwa eenkhundleni kweenkhulu ngaphasi komThethosisekelo lo namkha nanyana ngimuphi umThetho, kufaka hlangana ukukhethwa kwabajameli benarha kwezombanganarha namkha abanye abajameli emazweni wangaphandle;
(e) Ngaphambi kokukhetha amaKomitjhana wokuPhenya;
(f) Ngaphambi kokumenyezelwa kwereferendamu;
(g) Ngaphambi kokulibalela abagwetjiweko”.
2. Isigaba 89 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe isigatjana esingezelelwe ngokulandelako:
“(3)	Iingatjana (1) no (2) zisebenza nePhinini likaMongameli”
3. Indima (a) yesigaba 90 (1) yomThethosisekelo omutjha ithathwa njengefundeka ngokulandelako:
“(a) IPhini likaMongameli elikhonjwe nguMongameli;
4. Isigaba 91 somThethosisekelo omutjha sithathwa nje ngesifundeka ngokulandelako:
IKhabhinethe
91. (1) IKhabhinethe ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli begodu –
(a) Nabo abangadluliko ku-27 abangamalunga weKoro yePalamende eKulu begodu bakhethwe ngokulandela isigatjana 8 kufikela ku-12; begodu
(b) Munye kwaphela ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu begodu akhethwe ngokulandela isigatjana (13), kuphela lokha uMongameli, ngokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako, abona bonyana ukukhethwa kwaloyo kuyatlhogeka.
(2) Enye nenye ihlangano ephethe iinhlalo ubuncani bakhona zibe ma-80 eKorweni yePalamende eKulu inelungelo lokukhetha iPhini likaMongameli hlangana namalunga weKoro.
(3)	Lokha ihlangano ingekho namkha ingekho ihlangano ephethe iinhlalo ezima-80 nokwendlula eKorweni, ihlangano ephethe iinhlalo ezingaphezulu kwezinye ihlangano elandela ngokwesibili ngobunengi beenhlalo eziphetheko, enye nenye yazo inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli elilodwa hlangana namalunga weKoro.
(4)	Ekukhethweni kwakhe, iphini likaMongameli lingazikhethela bonyana lihlala lilunga namkha lilisa ubulunga beKoro.
(5)	IPhini likaMongameli lingasebenzisa amandla begodu lifanele lenze imisebenzi ethweswe isikhundla sePhini likaMongameli mThethosisekelo namkha enikelwe li-ofisi nguMongameli.
(6)	Iphini likaMongameli liphatha isikhundla –
(a) Bekube mhlaka 30 Apreli 1999 ngaphandle kwalokha nalitjhidiswa ngomunye namkha lidoselwa emva yihlangano enelungelo lokukhetha ngokulandela isigatjana (2) no (3); nofana
(b) Kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli emva kwamaKhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwe ngaphambi komhlaka 30 Apreli 1999, athoma ukusebenza.
(7)	Ukuvuleka kwesikhundla sePhini likaMongameli singazaliswa yihlangano ekhethe loyo oliPhini likaMongameli.
(8)	Ihlangano ephethe iinhlalo ezibuncani obuma-20 eKorweni yePalamende eKulu begodu equnte ukuthatha indima embusweni webumbano lesitjhaba, inelungelo lokunikelwa isikhundla sinye namkha ukudlula sinye seKhabhinethe mayelana naboNgqongqotjhe abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) abazokubekwa kizo, ukuya ngenani leenhlalo eziphethwe ngiyo eKorweni yePalamende eKulu nakuqalwe neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezithatha indima.
(9)	Iinkhundla zeKhabhinethe zifanele ukunikelwa iinhlangano ezithatha indima ngokulandela indlela elandelako:
(a) Inani leenhlalo ezabelwe esikhundleni sinye lifanele libekwe ngokwehlukanisa inani leenhlalo zoke eKorweni yePalamende eKulu eziphethwe ngokuhlanganyelwa ziinhlangano ezithatha indima ngenani leenkhundla lezo aboNgqongqotjhe abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bafanele bakhethe kizo kuzaliselelwe ngomunye godu.
(b) Imiphumela, kungathathwa amadesimali wesithathu nalandelako nakakhona, kuzakuba inani leenhlalo ezabelwe isikhundla.
(c) Inani leenkhundla ezifanele ukwabelwa ihlangano ethatha indima zizakuquntwa ngokuhlukanisa inani leenhlalo zoke eziphethwe ngileyo hlangano eKorweni yePalamende eKulu ngenani elitjhiwo endimeni (b).
(d) Imiphumela, ngaphasi kwaloku ukutjhiwo endimeni (e), itjengisa inani leenkhundla elabelwe ihlangano leyo.
(e) Lokha ukusetjenziswa kwendlela etjhiwo ngaphezulu kuletha inani elidluleleko elingeze lamumathwa inani leenkhundla ezabelwe iinhlangano, lenani elidluleleko lizakuphikisana nenani elidluleleko elifana nalo elitholwe ngenye ihlangano namkha iinhlangano, begodu nanyana ngisiphi isikhundla namkha iinkhundla ezisaleleko ezikabiwa zifanele zabelwe ihlangano namkha iinhlangano ezithintekako ngokulandela inani elidluleleko.
(10) UMongameli emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezithatha indima kufanele –
(a) athathe isiqunto malungana neenkhundla ezifanele ukwabelwa iinhlangano ezahlukahlukeneko ezithatha indima ngokulandela inani leenkhundla ezabelwe zona ngokwesigatjana (9);
(b) bakhethe kileso sikhundla ilunga leKoro yePalamende eKulu olilunga lehlangano leyo isikhundla leso sabelwe yona ngaphasi kwendima (a) ukuba ngoziphendulela kilesosikhundla.
(c) nakutlhogeka bonyana umThethosisekelo  namkha iinrhuluphelo zombuso omuhle ziphumeleliswe, atjhugulule nanyana ngiyiphi indaba ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (9);
(d) basuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (b) –
(i) Nayikuthi uMongameli abawiwa Mrholi wehlangano leyo uNgqongqotjhe loyo alilunga layo bonyana enze lokho; namkha
(ii) Nayikuthi lokho kufunwa mnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle; namkha
(e) azalise, nakutlhogakalako, ngaphasi kwendima (b), isikhundla e-ofisini sikaNgqongqotjhe.
(11) Isigatjana (10) sifanele ukusetjenziswa ngommoya omumethwe emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba, begodu uMongameli nalaba asebenza nabo bafanele bafisekele ukufikelela ukuzwana kwabo boke lokha nabasebenzisa isigatjana lesi; ngaphandle kwalokha kungakgonekiko bonyana kufikelelwe ukuzwana kwabo boke kulokhu –
(a) Ukusetjenziswa kwaMandla atjhiwo endimeni (a) (c) namkha (d) (ii) yesigatjana leso, isiqunto sikaMongameli sizakuphunyeleliswa; begodu
(b) Ukusetjenziswa kwaMandla atjhiwo endinyaneni (b), (d)(i) namkha (e) yesigatjana leso esinamatha umuntu olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli sizakuphunyeleliswa.
(c) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
(12) Nayikuthi isikhundla esinikelweko sitjhugululwa ngokulandela isigatjana (10) (c), abo abathintekako bafanele batjhiye iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokungakhethwa kabutjha kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahluka, ngokulandela amatjhuguluko lawo.
(13) UMongameli –
(a) Ngokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele –
(i) Abonelele ngesikhundla esithile esizakuba ngesakaNgqongqotjhe otjhiwo esigatjaneni (1)(b) nakutlhogekako ngokulandela isiqunto sikaMongameli ngaphasi kwesigatjana leso;
(ii) abeke esikhundleni leso umuntu ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu, ukuba ngu oziphendulela esikhundleneso;
(iii) azalise, nakutlhogakala, ngaphasi kwendima (b) isikhundla sikaNgqongqotjhe.
(b) Emva kokuthintana namaPhini kaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele asuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (a) nakutlhogekako ngokomnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle.
(14) Imihlangano yeKhabhinethe kufanele ikhambiswe nguMongameli, namkha nayikuthi uMongameli ulaya njalo, liPhini likaMongameli: nakuphela amaPhini wakaMongameli bazakukhambisa leyo mihlangano ngokutjhidelana ngaphandle kwalokha iindingo zombuso nomoya umumethwe emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba ziveza okwahlukileko.
(15) IKhabhinethe wombuso webumbano lesitjhaba begodu nesidingo sombuso onekghono”.
5. Isigaba 93 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
93. “Ukubekwa eenkhundleni kwamaPhini wabo”
(1) UMongameli, emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezikhona kuKhabhinethe, angasungula iinkhundla zamaPhini wabo.
(2) Ihlangano inelungelo lokwabelwa isikhundla sephini likangqongqotjhe sinye namkha ukwedlula ngokulandela ukujanyelwa kwayo nangendlela iinkhundla zeKhabhinethe zabiwa ngayo.
(3)	Okutjhiwo sigaba 88(10) kufika ku (12) kusebenza, ngamatjhuguluko afaneleko, nakumaPhini waboNgqongqotjhe, begodu ekusetjenzisweni kwalokho, nakutjhiwo uNgqongqotjhe namkha isikhundla kufanele kufundwe kwangathi kutjhiwo iPhini likaNgqongqotjhe namkha isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe ngokwahlukahlukana.
(4)	Nayikuthi umuntu ubekwe esikhundleni njengePhini likaNgqongqotjhe sananyana ngisiphi isikhundla esinikelwe uNgqongqotjhe –
(a) Ebujameni baka othintekako, iPhini likaNgqongqotjhe lelo kufanele lisebenzise amandla begodu lenze nemisebenzi enikelwe uNgqongqotjhe loyo ngokulandela nanyana ngimuphi umThetho obekiweko, nofana onikelwe kileloPhini likaNgqongqotjhe nguNgongqotjhe ngaphasi kwemilayo kaMongameli; begodu
(b) Nakutjhiwo uNgqongqotjhe kunoma ngimuphi umthetho kufanele kuhlathululwe njengokufaka hlangana nePhini likaNgqongqotjhe elisebenza umsebenzi ngaphasi kwendima (a) onikelwe ngiloyo Ngqongqotjhe iPhini likaNgqongqotjhe elisebenza ebujameni bakhe.
(5)	Lokha iPhini likaNgqongqotjhe litshwilile namkha nanyana ngaliphi ibanga lingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza umsebenzi walo, uMongameli angabeka esikhundleni omunye ukuba liPhini lakaNgqongqotjhe, namkha angabeka omunye umuntu bona asebenze ebujameni baloyo oliPhini likaNgqongqotjhe, bonyana asebenzise amandla nokwenza yoke imisebenzi yakhe, namkha asebenzise amandla athile namkha enze umsebenzi othile”.
6. Isigaba 96 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe iingatjana zokuzaliswelwa ezilandelako:
“(3)	AboNgqongqotjhe baziphendula ngamunye ngamunye kuMongameli neKorweni yePalamende eKulu ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga weKhabhinethe aziphendulela ngokuhlanganyela ekwenzeni imisebenzi yomBuso weNarha nenkambisweni zawo.
(4)	AboNgqongqotjhe bafanele balawule iminyango yabo ngokulandela ikambiso ebekwe yiKhabhinethe.
(5)	Lokha uNgqongqotjhe abhalelwa kulawula umnyango ngokulandela imithetjhwana yeKhabhinethe, uMongameli angabawa uNgqongqotjhe othintekako bona abuyisele ilawulo yomnyango wakhe endleleni ekhambisana nemithetjhwana leyo.
(6)	Nayikuthi uNgqongqotjhe othintekako ubhalelwa kulandela isibawo sikaMongameli ngaphasi kwesigatjana (5), uMongameli angasusa uNgqongqotjhe loyo esikhundleni –
(a) Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo esigabeni 91 (1)(a), emva kokuthintana naloyo, begodu lokha uNgqongqotjhe angisilo ilunga lehlangano kaMongameli namkha angasuye uMrholi wehlangano ezibandakanyako, ngemva kokuthintana nomrholi wehlangano leyo alilunga layo; namkha
(b) Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo esigabeni 91 (1)(b), ngemva kokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako”.
ISINAMATHISELWA C
UMBUSO WEBUMBANO LESITJHABA
IHLANGOTHI LEPHROVINSI
1. Isigaba 132 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
132. “Imikhandlu yezokuphatha
(1) UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu namalunga angadluli ku-10 akhethwe nguNdunankulu ngokulandela isigabesi.
(2) Ihlangano ephethe ubuncani bakhona amaphesente ali-10 weenhlalo esiBethamthethweni sePhrovinsi begodu equnte bona izozibandakanya emBusweni weBumbano lesiTjhaba, inelungelo lokwabelwa isikhundla sinye namkha ukwedlula emKhandlwini wezokuPhatha ngokulandisa inani leenhlalo eziphethwe ngiyo esiBethamthethweni nakuqondiswa neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezizibandakanyako.
(3)	Iinkhundla emKhandlwini wezokuphatha zifanele zabelwe iinhlangano ezizibandakanyako ngokwehlukahlukana ngokulandela indlela endlalwe esigabeni 91 (9), begodu ekusetjenzisweni kwaleyondlela nakutjhiwo kilesosigaba –
(a) IKhabhinethe kufanele efundwe njengathi kutjhiwo umKhandlu wezokuPhatha;
(b) UNgqongqotjhe, kufanele kufundwe ngathi kutjhiwo ilunga lomKhandlu wezokuPhatha; begodu
(c) IKoro yePalamende eKulu kufanele lifundwe njengathi kutjhiwo siBethamthetho sePhrovinsi.
(4)	UNdunakulu wePhrovinsi emva kokuthintana nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele –
(a) abeke iinkhundla ezizakwabelwa iinhlangano ezizibandakanyako ngokwenani leenkhundla ezabelwe ngokulandela isigatjana (3);
(b) Abeke kwesinye nesinye salezonkhundla ilunga lesiBethamthetho olilunga lehlangano eyabelwe isikhundla leso ngaphasi kwendima (a), ukuba ilunga lomKhandlu wezokuPhatha oziphendulela esikhundleneso;
(c) Nange kutlhogeka ngomnqopho womThethosisekelo namkha ngokweenrhuluphelo zomBuso omuhle, atjhugulule isikhundla esibekwe ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (3);
(d) Asuse esikhundleni nanyana ngimuphi obekwe ngaphasi kwendima (b) –
(i) Lokha uNdunakulu abawiwa Mrholi wehlangano leyo ilunga lomKhandlu wezokuPhatha ililunga layo, bona enze lokho; namkha
(ii) Lokha nakudingwa mnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle; namkha
(e) Azalise, nakutlhogekako, ngokulandela indima (b) isikhundla selunga lomKhandlu wezokuPhatha.
(5)	Isigatjana (4)	kufanele sisetjenziswe ngommoya omumethwe eminqopheni wombuso webumbano lesitjhaba, begodu uNdunakulu nalaba asebenza nabo bafanele bafune ukufikelela ukuzwana kwabo boke ngaso soke isikhathi nabasebenzisa isigatjana lesi; kwaphela lokha ukuzwana kungafikelelwa kulokhu –
(a) Ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo endimeni (a), (c) namkha (d)(ii) yesigatjana leso, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela;
(b) Ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo endimeni (b), (d) (i) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu ongasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu; isiqunto somrholi wenhlangano le umuntu loyo alilunga layo sizakuphumelela; begodu
(c) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu olilunga lehlangano kaNdunakulu, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela.
(6)	Lokha kwanoma ngikuphi ukwabiwa kweenkhundla kutjhugululwa ngaphasi kwesigatjana (4)(c) amalunga athintekako afanele atjhiye phasi iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokubekwa kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahlukana ngokulandela amatjhuguluko abekiweko.
(7)	Imihlangano yomKhandlu wezokuPhatha kufanele ikhambiswe nguNdunakulu wePhrovinsi.
(8)	UmKhandlu wezokuPhatha kufanele usebenze ngendlela ethathela ehloko ummoya ofisekela ukuzwana omumethwe emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba, begodu neendingo zomBuso onekghono”.
2. Isigaba 136 somThethosisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe iingatjana ezingezelelweko ezilandelako:
“(3)	Amalunga womKhandlu wezokuPhatha aziphendulela ngamunye namunye kuNdunakulu nesibethamthethweni sephrovinsi ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela ngokuhlanganyele ekwenzeni umsebenzi wombuso wePhrovinsi nemithetjhwana yawo.
(4)	Amalunga womKhandlu wezokuPhatha afanele aphathe iminyango yabo ngokulandela ikambiso equntwe mKhandlu.
(5)	Lokha ilunga lomKhandlu wezokuPhatha abhalelwa kuphatha umnyango ngokulandela ikambiso yomKhandlu, uNdunakulu angabawa ilunga elithintekako bona libusele ukuphathwa komNyango wakhe endleleni ekhambisana nekambiso leyo.
(6)	Lokha ilunga ilithintekako libhalelwa kufeza iindingo zikaNdunakulu ngaphasi kwesigatjana (5), uNdunakulu angasusa ilunga lelo esikhundleni emva kokuthintana nelunga lelo, begodu lokha ilunga lelo lingasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu namkha umrholi wehlangano ezibandakanyako, begodu emva kokuthintana nomrholi wehlangano le alilunga layo”.
ISINAMATHISELWA D
UKUPHATHA KWEZOMPHAKATHI NAMAPHIKO WEZOKUPHEPHA:
AMATJHUGULUKO EENGABENI ZOMTHETHOSISEKELO OGANDUNGILEKO
1. Ukutjhugululwa kwesigaba 218 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokujamiselela esigatjaneni (1) amagama angaphambi kwendima (a) nokufaka amagama alendelako endaweni yawo;
“(1) Ngokuya kwemilayo kaNgqongqotjhe wezokuPhepha nokuVikela, uKomitjhinara wesiTjhaba uzaziphendulela ngoku –”
(b) Ngokujamiselela indima (b) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
      “(b) ukubekwa eenkhundleni kwaboKomitjhinara bamaPhrovinsi”
(c) Ngokujamiselela indima (d) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
      “(d) ukuphenya nokuvimbela ubulelesi obuhlelekileko namkha ubulelesi obudinga ukuphenyisiswa nokuvimbelwa inarha mazombe namkha ngobuhlakani kwezephenyo yobulelesi;”
begodu
(d) Ngokujamiselela indima (k) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
     “(k) Ukusungulwa nokuphumelelisa igatja lezobupholisa eliqalene nokuvikeleka komphakathi wenarha mazombe bonyana lithunyelwe ukusebenza endaweni ezinye ngokokusekela namkha ngesibawo sikaKomitjhinara wePhrovinsi”
(c) Ukusetjenjiswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphunyeleliswa.
(2) Ukutjhugululwa kwesigaba 219 somThethosisekelo ogadungileko ngokususa esigatjaneni (1) amazwi angaphambi kwendima (a) ngokufaka amazwi alandelako endaweni yawo: –
“(i) Ngaphasi kwesigaba 218, ukomitjhinara wePhrovinsi uzakuba nokuziphendulela kulokhu–”
3. Ukutjhugululwa kwesigaba 224 somThethosisekelo ogadungileko ngokujamiselela imibandela yesigatjana (2) ngalemibandela:
“Kwaphela lokha isigatjana lesi sizakusetjenziswa emalungeni wephiko elinye nelinye elihlome ngeenkhali lelo elethule irherho labasebenzi balo ngemva bonyana umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika (umThetho200 ka-1993) uthome ukusebenza, kodwana ngaphambi kobanyana umtlolo womThethosisekelo mutjha wamukelwe njengobana kubonelelwe esigabeni 73 somThethosisekelo lowo, lokha nangabe ihlangana yezombanganarha leyo ulawulo nokuphaphatha kungaphasi kwayo namkha leyo ebandakanywa nayo nalewo eragelisa phambili umnqopho wayo eye yazibandakanya kumKhandlu wokudlulisela zokuphatha begodu ethethe indima emakhethweni wamathomo weKoro yePalamende eKulu neweemBethamThetho zamaPhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo loyo.”
4. Ukutjhugululwa kwesigaba 227 somThethosisekelo ogadungileko ngokusula isigatjana (2) nokufaka isigatjana (2) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(2) Umbutho wezobusotja wenarha uzakusebenzisa amandla wenze nemisebenzi wawo kwaphela ngokweenrhuluphelo zenarha ngokulandela iSahluko 11 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996".
5. Ukutjhugululwa kwesigaba 236 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokususa isigatjana (1) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(1) ezemisebenzi yomphakathi, umnyango womBuso, ukuphatha namkha iphiko lezokuphepha lelo kuthe maduze ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996 (emva kwalokhu ethiwa mThethosisekelo omutjha), enze umsebenzi wombuso, iragela phambili ngokusebenza ngokulandela imithetho ethintana nayo bekufike kufike lapho ipheliswako, namkha ifakwe ngaphasi namkha ihlanganiswe ezinye iinkhungo efaneleko, namkha ihlanganiswe nanoma ngiyiphi enye iinkhungo”;
(b) Ngokususa isigatjana (6)	nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(6)	(a) UMongameli angabeka iKomitjhana bonyana ihlolisise namkha itjhugulule isivumelano, ukubekwa esikhundleni namkha ukukhutjhulwa emsebenzini, namkha okwabelwa kwemibandela yomsebenzi namkha izinto ezinye, eyenzeke hlangana 27 Apreli 1993 no 30 zikaSeptemba 1994 malungana nanoma ngumuphi umuntu otjhiwo kusigatjana (2) namkha nanoma ngisiphi isiqhema sabantu labo.
(b) iKomitjhana le ingabuyisela emva namkha itjhugulule isivumelwano, ukubekwa esikhundleni, ukukhutjhululwa emsebenzini namkha ukwabelwa kwemibandela yomsebenzi lokha nangabe ayikakalungi namkha ayikakafaneli nakutjhejwa ubujama besenzo leso” begodu
(c) Ngokususa “umThethosisekelo lo”lapha kwenzeka khona kusigaba 236, nokufaka
“umThethosisekelo omutjha” endaweni yalo.
6. Ukutjhugululwa kwesigaba 237 somThethosisekelo ogadungileko –
(a) Ngokususa indima (a) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
“(a) Ihlelo lokuhlanganiswa kweenkhungo zoke ezitjhiwo esigabeni 236(1), ngaphandle kwamabutho wezobusotja atjhiwo esigabeni 224(2), zizakuthi emva kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996, ziragele phambili ngomnqopho wokusungula-
(i) ukuphatha okunekgono ezingeni lombuso wenarha okuzakuqalana neendaba ezingaphakathi kwendawo leyo umbuso wenarha onamandla phezu kwayo; begodu
(ii) ukuphatha okunekgono kwenye nenye iPhrovinsi okuzokuqalana neendaba ezingaphakathi kwendawo leyo enye nenye omunye nomunye umBuso wePhrovinsi unamandla phezu kwayo;
begodu
(b) Ngokususa indimana (i) yesigatjana (2)(a) ngokufaka indimana elandelako endaweni yayo:
“(i) iinkhungo ezitjhiwo esigaenia 236 (1) ngaphandle kwamabutho wezobusotja zizakuba sezandleni zombuso wenarha, ozakusebenzisa amandla ngokubambisana nemibuso yamaPhrovinsi”;
7. Ukutjhugululwa kwesigaba 239 somThethosisekelo ogadungileko ngokujamiselela isigatjana (4) ngokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
“(4)	Ngaphasi begodu ngokukhambisana nanoma ngimuphi umThethoosetjenziswako; ipahla, amalungelo, iimbopho neenkolodo zamaphiko atjhiwo esigabeni 224(2) zizakudluliselwa ngaphezu kombutho wezobusotja weNarha ngokukhambisana nemilayo yakaNgqongqotjhe wezoBusotja.”
ITjheduli 6A
[ ITjheduli 6A efakwe ngokwesigaba 6 somThetho 10 ka-2003 yaze yasulwa ngokwesigaba 6 somThetho 14 ka-2008]
IThjeduli 6B
[ITjheduli 6B eyayibizwa ngeTjheduli 6A ngaphambilini eyafakwa isigaba 2 somThetho 8 ka-2002, yatjhugululwa ngokwesigaba 5 somThetho 10 ka-2003 yaze yatjhugululwa inomboro ngokwesigaba 6 somThetho 10 ka-2003 yaze yasulwa ngokwesigaba 5 somThetho 15 ka-2008]
ITjhejuli 7 
IMITHETHO ESULIWEKO
Inomboro nonyaka womThetho
Ithayithili
UmThetho 200 ka- 1993
UmThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1993
UmThetho 2 ka-1994
UmThetho weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
UmThetho 3 ka- 1994.	          
UmThetho wesiBili weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
UmThetho 13 ka -1994.	          
UmThetho wesiThathu weTjhuguluko  lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
UmThetho 14 ka- 1994.	          
UmThetho wesiNe weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
UmThetho 24 ka- 1994.	          
UmThetho wesiThandathu weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
 UmThetho 29 ka- 1994.	          
UmThetho wesiHlanu weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1994
umThetho 20 ka -1995
UmThetho weTjhuguluko  lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1995
UmThetho 44 ka- 1995
UmThetho wesiBili weTjhuguluko  lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1995
UmThetho  7 ka- 1996.	    
UmThetho weTjhuguluko  lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1996
UmThetho 26 ka-1996.	        
UmThetho wesiThathu weTjhuguluko lomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika 1996
